24.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 218/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1495,

23. august 2017,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2073/2005 seoses Campylobacter'iga broilerirümpades

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 2073/2005 (2) on sätestatud teatavaid mikroorganisme käsitlevad mikrobioloogilised kriteeriumid ning rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejatel tuleb järgida seoses hügieeni üld- ja erinõuetega, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4.

(2)	Eelkõige on määruses (EÜ) nr 2073/2005 sätestatud protsessi hügieenikriteeriumid, millega kehtestatakse soovituslikud saastumisväärtused, mille ületamisel on vaja võtta parandusmeetmed protsessi hügieeni säilitamiseks kooskõlas toidualaste õigusnormidega.

(3)

Euroopa Toiduohutusameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse avaldatud dokumendi „European Union summary report on trends and sources of zoonoses, zoonotic agents and food-borne outbreaks in 2015“ (3) („Euroopa Liidu koondaruanne zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja toidutekkeliste haiguspuhangute allikate ja vastavate suundumuste kohta aastal 2015“) kohaselt on inimeste kampülobakterioos kõige sagedamini teatatud toidutekkeline inimeste haigus liidus: igal aastal teatatakse umbes 230 000 selle haiguse juhust.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet avaldas 2010. aastal analüüsitulemused ühe alusuuringu kohta, milles vaadeldi Campylobacter'i levimust broileripartiides ja -rümpades (4). Nimetatud alusuuring tehti 2008. aastal tapamaja tasandil, et saada võrdlusandmeid selle haigusetekitaja levimuse ja broilerite saastatuse määra kohta liidus. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et broilerirümpade keskmine saastatus on 75,8 %, kusjuures see varieerub oluliselt nii liikmesriigiti kui ka eri tapamajades.

(5)

Vastavalt toiduohutusameti 2010. aastal avaldatud teaduslikule arvamusele broilerilihast tuleneva inimeste kampülobakterioosi riski kohta (5) on tõenäoline, et broileriliha käitlemise, valmistamise või tarbimisega on seotud 20–30 % inimeste kampülobakterioosi juhtudest ning 50–80 % juhtudest on seotud kanade kui nakkusekandjatega tervikuna.

(6)

Toiduohutusameti 2011. aastal avaldatud teaduslikus arvamuses Campylobacter'i tõrje võimaluste kohta kodulinnuliha tootmise ahelas (6) on välja pakutud mitu tõrjevõimalust nii põllumajandusettevõtte kui ka tapamaja tasandil ning hinnatud nende mõju seoses inimestel täheldatavate juhtude arvu vähenemisega; nende hulgas on ka protsessi hügieenikriteeriumi kehtestamine Campylobacter'i puhul. Toiduohutusameti hinnangul saaks broileriliha tarbimisest rahvatervisele tulenevat riski vähendada enam kui 50 %, kui rümpade puhul järgitaks piirnormi 1 000 cfu/g; samuti juhib toiduohutusamet tähelepanu kaelanaha ja rinnanaha proovide saastatuse määra olulisele erinevusele.

(7)

Ühtlasi avaldas toiduohutusamet 2012. aastal teadusliku arvamuse rahvatervisele avalduvate ohtude kohta, mida kodulinnuliha kontroll peaks hõlmama, (7) ning selles on Campylobacter'it käsitletud rahvatervise seisukohast väga olulisena ja soovitatud kohandada kodulinnurümpade kontrollimise praegusi meetodeid Campylobacter'i tuvastamiseks. Eelkõige soovitab toiduohutusamet kehtestada protsessi hügieenikriteeriumi seoses Campylobacter'iga broilerirümpades.

(8)

Komisjon tellis toiduohutusameti 2010. ja 2011. aasta arvamustest lähtuvalt analüüsi kulude ja kasu kohta teatavate tõrjemeetmete kehtestamisel, mis võimaldaksid vähendada Campylobacter'i esinemist broilerilihas toidutootmisahela eri etappides (8). Selle kulude ja kasu analüüsi põhjal tehtud peamise järelduse kohaselt võimaldaks protsessi hügieenikriteeriumi kehtestamine seoses broilerirümpades esineva Campylobacter'iga saavutada ühe parimatest lahendustest tasakaalu leidmisel kodulinnuliha tarbimisest tuleneva inimeste kampülobakterioosi leviku vähendamise ja asjaomase kriteeriumi kohaldamise majanduslike tagajärgede vahel.

(9)

Broilerirümpades esinevat Campylobacter'it käsitleva protsessi hügieenikriteeriumi kehtestamise eesmärk on tõkestada rümpade saastumist tapmise ajal. Peale selle tuleks Campylobacter'i tõrje võimalusi käsitlevas toiduohutusameti arvamuses esitatud soovituse kohase, tervet ahelat hõlmava lähenemisviisi tagamiseks kaaluda tõrjemeetmete võtmist ka põllumajandusettevõtte tasandil.

(10)

Campylobacter'i tõrje on jätkuvalt keeruline, kuna vertikaalne ülekandumine ei näi olevat oluline riskitegur ning kõik sõltub sellest, kui tõhusad on bioohutusmeetmed, millega soovitakse ära hoida Campylobacter'i esinemist broilerites. Seepärast tuleks kaaluda järkjärgulist lähenemisviisi, mille puhul asjaomast protsessi hügieenikriteeriumi muudetakse aja jooksul üha rangemaks. Siiski tagatakse määruse (EÜ) nr 2073/2005 artikli 5 lõikega 5 piisav paindlikkus ja võimaldatakse kohaldada rangemat protsessi hügieenikriteeriumi, et liikmesriikides, kus sellisel tasemel kaitse on juba saavutatud, oleks võimalik saavutatud taset säilitada, kuna selle alternatiivse kriteeriumi puhul antav tagatis on vähemalt võrdväärne määrusega (EÜ) nr 2073/2005 kehtestatud võrdluskriteeriumi puhul antava tagatisega.

(11)

Toidukäitlejate halduskoormuse vähendamiseks tuleks Campylobacter'it käsitleva kriteeriumi puhul kasutada proovivõtukava koostamisel sama lähenemisviisi kui kodulinnurümpades esineva Salmonella kohta kehtestatud protsessi hügieenikriteeriumi puhul. Seepärast võib Campylobacter'i analüüsimiseks kasutada samu kaelanaha proove kui kodulinnurümpades esineva Salmonella kohta kehtestatud protsessi hügieenikriteeriumile vastavuse kontrollimise puhul.

(12)	Campylobacter'i loendamiseks toidus ja söödas kasutatakse horisontaalmeetodina rahvusvahelist standardit EN ISO 10272-2. Seepärast tuleks sätestada see standardmeetodina, millega tõendatakse vastavust kodulinnurümpades esinevat Campylobacter'it käsitlevale kriteeriumile.

(13)	On asjakohane käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva edasi lükata, et anda toidukäitlejatele piisavalt aega kohandada oma praegust tegevust uute nõuetega ja võimaldada rakendada Campylobacter'i analüüse tegevates laborites käesolevas määruses sätestatud uusi katsemeetodeid.

(14)	Määrust (EÜ) nr 2073/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2073/2005 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. august 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

(3) EFSA Journal 2016; 14(12): 4634.

(4) EFSA Journal 2010; 8(03): 1503.

(5) EFSA Journal 2010; 8(1): 1437.

(6) EFSA Journal 2011; 9(4): 2105.

(7) EFSA Journal 2012; 10(6): 2741.

(8) https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/biosafety_food-borne-disease_campy_cost-bene-analy.pdf

LISA

Määruse (EÜ) nr 2073/2005 I lisa muudetakse järgmiselt.

2. peatüki punkti 2.1 muudetakse järgmiselt.

Tabelit muudetakse järgmiselt:

lisatakse rida 2.1.9:

Toidu liik

Mikroorganismid

Proovivõtukava

Piirnormid

Analüütiline standardmeetod

Kriteeriumi kohaldamise etapp

Tegevus mitterahuldavate tulemuste korral

„2.1.9

Broilerirümbad

Campylobacter spp.

50 (5)

c = 20

Alates 1.1.2020: c = 15

Alates 1.1.2025: c = 10

1 000 cfu/g

EN ISO 10272-2

Rümbad pärast jahutamist

Tapahügieeni parandamine ja protsessi kontrollimise, loomade päritolu ja päritolupõllumajandusettevõtete bioohutusmeetmete läbivaatamine“

ii)

joonealune märkus 2 asendatakse järgmisega:

„(2)	Punktides 2.1.3–2.1.5 ja 2.1.9 m = M.“

Jaotisesse pealkirjaga „Kontrolli tulemuste tõlgendamine“ lisatakse järgmine tekst:

„ Campylobacter spp. puhul broilerirümpades on tulemus:

—	rahuldav, kui maksimaalselt c/n väärtustest on > m;

—	mitterahuldav, kui rohkem kui c/n väärtustest on > m.“

3. peatüki punkt 3.2 asendatakse järgmisega:

„3.2 Bakterioloogiliste proovide võtmine tapamajades ning hakkliha, lihavalmistisi, lihamassi ja värsket liha tootvates ettevõtetes

Proovivõtueeskirjad veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuste rümpade puhul

Kasutatavad destruktiivsed ja mittedestruktiivsed proovivõtumeetodid, proovivõtukohtade valimise kord ning proovide hoiustamise ja transportimise eeskirjad on esitatud standardis ISO 17604.

Igal proovivõtukorral kasutatakse proovivõtmiseks viit juhuslikult valitud rümpa. Proovivõtukohtade valimisel tuleb arvesse võtta asjaomases ettevõttes kasutatavat tapatehnoloogiat.

Enterobakterite analüüsiks ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate loendamiseks proovide võtmisel võetakse proov rümba neljast kohast. Neli koeproovi, millele vastava proovivõtuala summaarne pindala on 20 cm2, võetakse destruktiivsel meetodil. Mittedestruktiivse meetodi kasutamisel peab proovivõtuala pindala olema iga proovivõtukoha puhul vähemalt 100 cm2 (väikemäletsejate rümpade puhul 50 cm2).

Salmonella analüüside puhul kasutatakse proovivõtuks abrasiivse käsna meetodit. Valitakse kõige tõenäolisemalt saastunud alad. Proovivõtuala summaarne pindala peab olema vähemalt 400 cm2.

Kui proovid võetakse rümba eri kohtadest, moodustatakse neist enne analüüsimist koondproov.

Proovivõtueeskirjad kodulinnurümpade ja värske kodulinnuliha puhul

Tapamajades kasutatakse Salmonella ja Campylobacter'i analüüside jaoks proovide võtmiseks terveid kaelanahaga kodulinnurümpasid. Muudes lihalõikus- ja -töötlemisettevõtetes kui nendes, mis paiknevad tapamaja kõrval ning milles lõigatakse ja töödeldakse üksnes sellest tapamajast saadud liha, võetakse samuti proove Salmonella analüüsideks. Seejuures eelistatakse terveid kaelanahaga kodulinnurümpasid, kui need on kättesaadavad, kuid samas tagatakse, et riskipõhisest valikust lähtuvalt võetakse proove ka tükeldatud kodulinnulihast, mis on koos nahaga, ja/või tükeldatud linnulihast, mis on ilma nahata või mille küljes on vähe nahka.

Tapamaja proovivõtukava hõlmab kodulinnurümpasid linnukarjadest, mille Salmonella'ga saastumise staatus on teadmata või mis on teadaolevalt saastunud Salmonella enteritidis'e või Salmonella typhimurium'iga.

Kui tapamajas kontrollitakse kodulinnurümpade vastavust Salmonella't ja Campylobacter'it käsitlevatele protsessi hügieenikriteeriumidele, mis on sätestatud 2. peatüki ridades 2.1.5 ja 2.1.9, ning Salmonella ja Campylobacter'i analüüsid tehakse samas laboris, võetakse igal proovivõtukorral pärast rümpade jahutamist kaelanahaproovid vähemalt 15 juhuslikult valitud kodulinnurümbalt. Enne analüüsimist moodustatakse samast linnukarjast pärit vähemalt kolmelt kodulinnurümbalt võetud kaelanahaproovidest koondproov massiga 26 g. Seega on kaelanaha lõpp-proove kokku 5 × 26 g (ühe proovi paralleelseks analüüsimiseks nii Salmonella kui ka Campylobacter'i suhtes on vaja 26 g materjali). Pärast proovivõtmist hoitakse proove ja transporditakse need laborisse temperatuuril mitte alla 1 °C ja mitte üle 8 °C ning ajavahemik proovide võtmise ja Campylobacter'i suhtes analüüsimise vahel peab olema lühem kui 48 tundi, et tagada proovide terviklikkuse säilimine. Proove, mille temperatuur on langenud 0 °C-ni, ei kasutata Campylobacter'it käsitlevale kriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Proove massiga 5 × 26 g kasutatakse 2. peatüki ridade 2.1.5 ja 2.1.9 kohastele protsessi hügieenikriteeriumidele ning 1. peatüki rea 1.28 kohasele toiduohutuskriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Algsuspensiooni valmistamiseks laboris viiakse 26-grammine proov puhverdatud peptoonvette ruumalaga üheksa mahuosa (234 ml). Puhverdatud peptoonveel lastakse enne proovi lisamist toatemperatuurini soojeneda. Segu töödeldakse umbes ühe minuti vältel stomahheris või pulsaator-tüüpi homogenisaatoris. Vahutamise ärahoidmiseks eemaldatakse stomahheri kotist nii palju õhku kui võimalik. Sellest algsuspensioonist viiakse 10 ml (~ 1 g) tühja steriilsesse katsutisse ning sealt võetakse omakorda 1 ml Campylobacter'i loendamiseks selektiivsöötmega tassidel. Ülejäänud algsuspensiooni (250 ml, ~ 25 g) kasutatakse Salmonella tuvastamiseks.

Kui tapamajas kontrollitakse kodulinnurümpade vastavust Salmonella't ja Campylobacter'it käsitlevatele protsessi hügieenikriteeriumidele, mis on sätestatud 2. peatüki ridades 2.1.5 ja 2.1.9, ning Salmonella ja Campylobacter'i analüüsid tehakse eri laborites, võetakse igal proovivõtukorral pärast rümpade jahutamist kaelanahaproovid vähemalt 20 juhuslikult valitud kodulinnurümbalt. Enne analüüsimist moodustatakse samast linnukarjast pärit vähemalt neljalt kodulinnurümbalt võetud kaelanahaproovidest koondproov massiga 35 g. Seega on kaelanahaproove kokku 5 × 35 g; need jagatakse kaheks, et saada lõpp-proovid massiga 5 × 25 g (Salmonella suhtes analüüsimiseks) ja massiga 5 × 10 g (Campylobacter'i suhtes analüüsimiseks). Pärast proovivõtmist hoitakse proove ja transporditakse need laborisse temperatuuril mitte alla 1 °C ja mitte üle 8 °C ning ajavahemik proovide võtmise ja Campylobacter'i suhtes analüüsimise vahel peab olema lühem kui 48 tundi, et tagada proovide terviklikkuse säilimine. Proove, mille temperatuur on langenud 0 °C-ni, ei kasutata Campylobacter'it käsitlevale kriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Proove massiga 5 × 25 g kasutatakse 2. peatüki rea 2.1.5 kohasele protsessi hügieenikriteeriumile ja 1. peatüki rea 1.28 kohasele toiduohutuskriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Proove massiga 5 × 10 g kasutatakse 2. peatüki rea 2.1.9 kohasele protsessi hügieenikriteeriumile vastavuse tõendamiseks.

Muu värske kodulinnuliha kui kodulinnurümpade analüüsimiseks Salmonella suhtes võetakse samast partiist viis proovi massiga vähemalt 25 g. Proov, mis on võetud sellisest tükeldatud linnulihast, mis on koos nahaga, peab sisaldama nahka ning kui naha kogus ei ole prooviühiku moodustamiseks piisav, siis ka õhukest viilu liha välispinnalt. Proov, mis on võetud sellisest tükeldatud linnulihast, mis on ilma nahata või mille küljes on vähe nahka, peab sisaldama liha välispinnalt võetud õhukest viilu või õhukesi viile, mis lisatakse olemasolevale nahale, et saada piisav kogus materjali prooviühiku moodustamiseks. Lihaviilud võetakse nii, et need sisaldaksid võimalikult palju liha välispinda.

Proovide võtmise juhised

Määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 7 osutatud hea tava juhistesse võib lisada üksikasjalikumad juhised rümpadest proovide võtmiseks, eelkõige seoses proovivõtukohtadega.

Proovide võtmise sagedus rümpade, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja värske kodulinnuliha puhul

Tapamajade või hakkliha, lihavalmistisi, lihamassi või värsket kodulinnuliha tootvate ettevõtete toidukäitlejad võtavad mikrobioloogiliseks analüüsimiseks proove vähemalt üks kord nädalas. Igal nädalal muudetakse proovide võtmise päeva, et tagada proovivõtmine kõigil nädalapäevadel.

Hakklihast ja lihavalmististest proovide võtmisel E. coli ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvu analüüsideks ning rümpadest proovide võtmisel enterobakterite ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvu analüüsideks võib proovivõtusagedust vähendada ühe korrani iga kahe nädala järel, kui kuuel järjestikusel nädalal on saadud rahuldavad tulemused.

Hakklihast, lihavalmististest, rümpadest ja värskest kodulinnulihast proovide võtmisel Salmonella analüüsideks võib proovivõtusagedust vähendada ühe korrani iga kahe nädala järel, kui 30 järjestikusel nädalal on saadud rahuldavad tulemused. Samuti võib Salmonella tuvastamiseks proovide võtmise sagedust vähendada juhul, kui rakendatakse riiklikku või piirkondlikku Salmonella tõrje programmi, mille raames tehtavate analüüsidega asendatakse käesolevas lõigus kirjeldatud proovivõtmine. Proovivõtusagedust võib veelgi vähendada, kui kõnealuse riikliku või piirkondliku Salmonella tõrje programmiga tõendatakse, et Salmonella esinemissagedus tapamaja ostetud loomade hulgas on väike.

Campylobacter'i analüüsideks rümpadest proovide võtmisel võib proovivõtusagedust vähendada ühe korrani iga kahe nädala järel, kui 52 järjestikusel nädalal on saadud rahuldavad tulemused. Campylobacter'i tuvastamiseks proovide võtmise sagedust võib pädeva asutuse loal vähendada, kui rakendatakse ametlikku või ametlikult tunnustatud riiklikku või piirkondlikku Campylobacter'i tõrje programmi, mille raames toimuv proovide võtmine ja analüüsimine on samaväärne 2. peatüki rea 2.1.9 kohasele protsessi hügieenikriteeriumile vastavuse tõendamiseks nõutava proovide võtmise ja analüüsimisega. Kui kõnealuse tõrjeprogrammi käigus tehakse kindlaks, et Campylobacter'iga saastatuse määr asjaomastes linnukarjades on väike, võib proovivõtusagedust veelgi vähendada, kui selline väike saastatuse määr on tapamaja ostetud broilerite päritoluettevõttes saavutatud 52 nädala jooksul. Kui tõrjeprogrammi käigus täheldatakse rahuldavaid tulemusi teatud konkreetse ajavahemiku vältel aastas, võib Campylobacter'i suhtes analüüsimise sagedust kohandada pädeva asutuse loal ka vastavalt hooajalisele varieeruvusele.

Kui see on riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt põhjendatud ja pädev asutus on selleks loa andnud, võib väikesed tapamajad ning väikestes kogustes hakkliha, lihavalmistisi ja värsket kodulinnuliha tootvad ettevõtted kirjeldatud sagedusega proovivõtmisest vabastada.“.

24.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 218/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1497,

23. august 2017,

millega lõplike meetmete kohaldamise ajaks tühistatakse ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (2) (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus“), eriti selle artiklit 13,

pärast liikmesriikide teavitamist

ning arvestades järgmist:

A. HINNAKOHUSTUS JA MUUD KEHTIVAD MEETMED

(1)

Määrusega (EL) nr 513/2013 (3) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite (edaspidi „moodulid“) ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) Euroopa Liitu (edaspidi „liit“) suunatud impordi suhtes.

(2)

Eksportivate tootjate rühm volitas Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „kaubanduskoda“) pakkuma komisjonile eksportivate tootjate nimel hinnakohustust, mida kaubanduskoda ka tegi. Hinnakohustuse tingimustest selgub, et see seisneb iga eksportiva tootja jaoks eraldi hinnakohustuses, mida koordineerib praktilistel põhjustel kaubanduskoda.

(3)

Otsusega 2013/423/EL (4) kiitis komisjon selle hinnakohustuse heaks ajutise dumpinguvastase tollimaksu osas. Määrusega (EL) nr 748/2013 (5) muutis komisjon määrust (EL) nr 513/2013, et teha hinnakohustuse heakskiitmisest tulenevad vajalikud tehnilised muudatused seoses ajutise dumpinguvastase tollimaksuga.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 (6) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud moodulite ja elementide liitu suunatud impordi suhtes (edaspidi „vaatlusalused tooted“). Rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 (7) kehtestas nõukogu ka lõpliku tasakaalustava tollimaksu vaatlusaluste toodete liitu suunatud impordi suhtes.

Pärast seda, kui eksportivate tootjate rühm (edaspidi „eksportivad tootjad“) ning kaubanduskoda olid esitanud teatise hinnakohustuse muudetud versiooni kohta, kinnitas komisjon rakendusotsusega 2013/707/EL, (8) et muudetud hinnakohustus (edaspidi „hinnakohustus“) on lõplike meetmete kohaldamise ajaks heaks kiidetud. Kõnealuse otsuse lisas on loetletud eksportivate tootjate rühm, kelle hinnakohustus vastu võeti, muu hulgas Shanghai Shenzhou New Energy Development Co. Ltd (edaspidi „Shanghai Shenzhou“) ning temaga seotud äriühingud HRVs (st Shanghai Solar Energy S&T Co. Ltd ja Lianyungang Shenzhou New Energy Co. Ltd), kelle ühine TARICi lisakood on B875.

(5)

Rakendusotsusega 2014/657/EL (9) kiitis komisjon heaks eksportivate tootjate rühma ja kaubanduskoja ettepaneku selgituste kohta seoses hinnakohustuste rakendamisega HRVst pärit või sealt saadetud vaatlusaluste toodete, nimelt moodulite ja elementide suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex 8541 40 90 alla (TARICi koodid 8541409021, 8541409029, 8541409031 ja 8541409039) ning mille on tootnud eksportivate tootjate rühm (edaspidi „hõlmatud toode“). Põhjenduses 4 osutatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse ning hinnakohustust nimetatakse edaspidi koos „meetmeteks“.

(6)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/866 (10) tühistas komisjon kolme eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(7)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/1403 (11) tühistas komisjon veel ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(8)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/2018 (12) tühistas komisjon kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(9)	Komisjon algatas Euroopa Liidu Teatajas (13)5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimise.

(10)	Komisjon algatas Euroopa Liidu Teatajas (14)5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega tasakaalustavate meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimise.

(11)	Samuti algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (15)5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise.

(12)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/115 (16) tühistas komisjon veel ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(13)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/185 (17) laiendas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud vaatlusaluste toodete impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast ja Taiwanist saadetud vaatlusaluste toodete impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast või Taiwanist pärinevatena või mitte.

(14)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/184 (18) laiendas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud vaatlusaluste toodete impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Malaisiast ja Taiwanist saadetud vaatlusaluste toodete impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast või Taiwanist pärinevatena või mitte.

(15)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1045 (19) tühistas komisjon veel ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(16)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1382 (20) tühistas komisjon veel viie eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(17)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1402 (21) tühistas komisjon veel kolme eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(18)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1998 (22) tühistas komisjon veel viie eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(19)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/2146 (23) tühistas komisjon veel kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(20)	Pärast põhjendustes 9–11 osutatud aegumise läbivaatamist ja osalist vahepealset läbivaatamist jättis komisjon meetmed jõusse rakendusmäärusega (EL) 2017/366 (24) ja rakendusmäärusega (EL) 2017/367 (25).

(21)	Samuti algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (26)3. märtsil 2017 avaldatud algatamisteatega meetmete vormi käsitleva osalise vahepealse läbivaatamise.

(22)	Rakendusmäärusega (EL) 2017/454 (27) tühistas komisjon nelja eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(23)	Rakendusotsusega (EL) 2017/615 (28) kiitis komisjon heaks eksportivate tootjate rühma ja kaubanduskoja ettepaneku seoses hinnakohustuste rakendamisega.

(24)	Rakendusmäärusega (EL) 2017/941 (29) tühistas komisjon kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(25)	Rakendusmäärusega (EL) 2017/1408 (30) tühistas komisjon kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

B. HINNAKOHUSTUSE TINGIMUSED JA VABATAHTLIK TÜHISTAMINE SHANGHAI SHENZHOU POOLT

(26)	Vastavalt hinnakohustuse tekstile võib eksportiv tootja vabatahtlikult loobuda oma nõusolekust hinnakohustusega mis tahes hetkel selle kohaldamise ajal.

(27)	Shanghai Shenzhou teatas komisjonile 2017. aasta juunis oma soovist tühistada nõusolek hinnakohustusega nii enda kui ka eespool põhjenduses 4 loetletud seotud äriühingute nimel.

C. HINNAKOHUSTUSE HEAKSKIIDU TÜHISTAMINE JA LÕPLIKE TOLLIMAKSUDE KEHTESTAMINE

(28)	Seega jõudis komisjon kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikega 9, subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikega 9 ja hinnakohustuse tingimustega järeldusele, et äriühingu Shanghai Shenzhou ja põhjenduses 4 loetletud seotud äriühingute hinnakohustuse heakskiit tuleks tühistada.

(29)

Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikele 9 kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikliga 1 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjad on Shanghai Shenzhou ja põhjenduses 4 loetletud seotud äriühingud (ühine TARICi lisakood B875), automaatselt alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

(30)

Enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva vormistatud impordi suhtes tuleb järgida hinnakohustuse korral kohaldatavaid eeskirju. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et kui liikmesriikide tolliasutustel on tõendeid selle kohta, et kinnitusarvel esitatud hind ei vasta tegelikult makstud hinnale, siis peaksid nad uurima, kas on rikutud nõuet kinnitusarvetel kõigi mahahindluste hõlmamise või minimaalse impordihinna järgimise kohta. Kui liikmesriikide tolliasutused leiavad, et selline rikkumine on toimunud või minimaalset impordihinda ei ole järgitud, peaksid nad selle tulemusena nõudma sisse asjaomased tollimaksud. Selleks et lihtsustada ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt liikmesriikide tolliasutuste tööd, peaks komisjon sellises olukorras jagama üksnes riiklike menetluste raames hinnakohustusega seotud konfidentsiaalset teksti ja muud konfidentsiaalset teavet.

(31)

Samuti märgib komisjon, et vabatahtliku tühistamise heakskiitmine ei piira rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 2 punktiga b, rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikli 2 lõike 2 punktiga b, rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 2 punktiga b ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikli 2 lõike 2 punktiga b komisjonile antud volitusi tühistada enne vabatahtliku tühistamise heakskiitmist väljastatud kinnitusarved, kui komisjon saab teada sellist tühistamist õigustavatest asjaoludest.

(32)	Teavitamise eesmärgil on käesoleva määruse lisas esitatud tabelis loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustusele rakendusotsusega 2013/707/EL antud heakskiit ei muutu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tühistatakse järgmiste äriühingute hinnakohustuse heakskiit:

Äriühingu nimi

TARICi lisakood

Shanghai Shenzhou New Energy Development Co. Ltd

Shanghai Solar Energy S&T Co. Ltd

Lianyungang Shenzhou New Energy Co. Ltd

B875

Artikkel 2

1. Kui liikmesriikide tolliasutustel on tõendeid selle kohta, et hind, mille on kinnitusarvel vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktile b, rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikli 2 lõike 1 punktile b, rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktile b ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikli 2 lõike 1 punktile b esitanud üks äriühingutest, kelle hinnakohustus on heaks kiidetud rakendusotsusega 2013/707/EL, ei vasta tegelikult makstud hinnale ning seega võib äriühing olla rikkunud hinnakohustust, siis võivad tolliasutused vajaduse korral taotleda, et komisjon avalikustaks neile riiklike menetluste korraldamiseks hinnakohustuse koopia ning muu teabe, et kontrollida hinnakohustuse väljastamise kuupäeval kohaldatavat minimaalset impordihinda.

2. Kui kontrolli tulemusena selgub, et makstud hind on minimaalsest impordihinnast madalam, nõutakse sisse tollimaksud, mis tulenevad määruse (EL) 2016/1036 artikli 8 lõikest 9 ja määruse (EL) 2016/1037 artikli 13 lõikest 9. Kui kontrolli tulemusena selgub, et faktuurarve ei hõlma hinnaalandusi ja mahahindlusi, siis nõutakse sisse tollimaksud, mis tulenevad rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 2 punktist a, rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikli 2 lõike 2 punktist a, rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 2 punktist a ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikli 2 lõike 2 punktist a.

3. Lõike 1 kohast teavet võib kasutada üksnes rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 2 punkti a, rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikli 2 lõike 2 punkti a, rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 2 punkti a ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt tekkinud tollivõla sissenõudmise eesmärgil. Seda silmas pidades võivad liikmesriikide tolliasutused anda isikule, kellel on tekkinud nimetatud tollivõlg, teavet nende tollimaksude kohta üksnes tema kaitseõiguste tagamiseks. Sellist teavet ei tohi mingil juhul avaldada kolmandatele isikutele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. august 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(3) ELT L 152, 5.6.2013, lk 5.

(4) ELT L 209, 3.8.2013, lk 26.

(5) ELT L 209, 3.8.2013, lk 1.

(6) ELT L 325, 5.12.2013, lk 1.

(7) ELT L 325, 5.12.2013, lk 66.

(8) ELT L 325, 5.12.2013, lk 214.

(9) ELT L 270, 11.9.2014, lk 6.

(10) ELT L 139, 5.6.2015, lk 30.

(11) ELT L 218, 19.8.2015, lk 1.

(12) ELT L 295, 12.11.2015, lk 23.

(13) ELT C 405, 5.12.2015, lk 8.

(14) ELT C 405, 5.12.2015, lk 20.

(15) ELT C 405, 5.12.2015, lk 33.

(16) ELT L 23, 29.1.2016, lk 47.

(17) ELT L 37, 12.2.2016, lk 76.

(18) ELT L 37, 12.2.2016, lk 56.

(19) ELT L 170, 29.6.2016, lk 5.

(20) ELT L 222, 17.8.2016, lk 10.

(21) ELT L 228, 23.8.2016, lk 16.

(22) ELT L 308, 16.11.2016, lk 8.

(23) ELT L 333, 8.12.2016, lk 4.

(24) ELT L 56, 3.3.2017, lk 1.

(25) ELT L 56, 3.3.2017, lk 131.

(26) ELT C 67, 3.3.2017, lk 16.

(27) ELT L 71, 16.3.2017, lk 5.

(28) ELT L 86, 31.3.2017, lk 14.

(29) ELT L 142, 2.6.2017, lk 43.

(30) ELT L 201, 2.8.2017, lk 3.

LISA

Äriühingute loetelu

Äriühingu nimi	TARICi lisakood
Jiangsu Aide Solar Energy Technology Co. Ltd	B798
Alternative Energy (AE) Solar Co. Ltd	B799
Anhui Chaoqun Power Co. Ltd	B800
Anji DaSol Solar Energy Science & Technology Co. Ltd	B802
Anhui Schutten Solar Energy Co. Ltd Quanjiao Jingkun Trade Co. Ltd	B801
Anhui Titan PV Co. Ltd	B803
Xi'an SunOasis (Prime) Company Limited TBEA SOLAR CO. LTD XINJIANG SANG'O SOLAR EQUIPMENT	B804
Changzhou NESL Solartech Co. Ltd	B806
Changzhou Shangyou Lianyi Electronic Co. Ltd	B807
CHINALAND SOLAR ENERGY CO. LTD	B808
ChangZhou EGing Photovoltaic Technology Co. Ltd	B811
CIXI CITY RIXING ELECTRONICS CO. LTD ANHUI RINENG ZHONGTIAN SEMICONDUCTOR DEVELOPMENT CO. LTD HUOSHAN KEBO ENERGY & TECHNOLOGY CO. LTD	B812
CSG PVtech Co. Ltd	B814
China Sunergy (Nanjing) Co. Ltd CEEG Nanjing Renewable Energy Co. Ltd CEEG (Shanghai) Solar Science Technology Co. Ltd China Sunergy (Yangzhou) Co. Ltd China Sunergy (Shanghai) Co. Ltd	B809
Dongfang Electric (Yixing) MAGI Solar Power Technology Co. Ltd	B816
EOPLLY New Energy Technology Co. Ltd SHANGHAI EBEST SOLAR ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD JIANGSU EOPLLY IMPORT & EXPORT CO. LTD	B817
Zheijiang Era Solar Co. Ltd	B818
GD Solar Co. Ltd	B820
Greenway Solar-Tech (Shanghai) Co. Ltd Greenway Solar-Tech (Huaian) Co. Ltd	B821
Guodian Jintech Solar Energy Co. Ltd	B822
Hangzhou Bluesun New Material Co. Ltd	B824
Hanwha SolarOne (Qidong) Co. Ltd	B826
Hengdian Group DMEGC Magnetics Co. Ltd	B827
HENGJI PV-TECH ENERGY CO. LTD	B828
Himin Clean Energy Holdings Co. Ltd	B829
Jiangsu Green Power PV Co. Ltd	B831
Jiangsu Hosun Solar Power Co. Ltd	B832
Jiangsu Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd	B833
Jiangsu Runda PV Co. Ltd	B834
Jiangsu Sainty Photovoltaic Systems Co. Ltd Jiangsu Sainty Machinery Imp. And Exp. Corp. Ltd	B835
Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Technology Co. Ltd Changzhou Shunfeng Photovoltaic Materials Co. Ltd Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Electronic Power Co. Ltd	B837
Jiangsu Sinski PV Co. Ltd	B838
Jiangsu Sunlink PV Technology Co. Ltd	B839
Jiangsu Zhongchao Solar Technology Co. Ltd	B840
Jiangxi Risun Solar Energy Co. Ltd	B841
Jiangxi LDK Solar Hi-Tech Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Nanchang) Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Suzhou) Co. Ltd	B793
Jiangyin Shine Science and Technology Co. Ltd	B843
Jinzhou Yangguang Energy Co. Ltd Jinzhou Huachang Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Jinmao Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Rixin Silicon Materials Co. Ltd Jinzhou Youhua Silicon Materials Co. Ltd	B795
Juli New Energy Co. Ltd	B846
Jumao Photonic (Xiamen) Co. Ltd	B847
King-PV Technology Co. Ltd	B848
Kinve Solar Power Co. Ltd (Maanshan)	B849
Lightway Green New Energy Co. Ltd Lightway Green New Energy(Zhuozhou) Co. Ltd	B851
Nanjing Daqo New Energy Co. Ltd	B853
NICE SUN PV CO. LTD LEVO SOLAR TECHNOLOGY CO. LTD	B854
Ningbo Jinshi Solar Electrical Science & Technology Co. Ltd	B857
Ningbo Komaes Solar Technology Co. Ltd	B858
Ningbo South New Energy Technology Co. Ltd	B861
Ningbo Sunbe Electric Ind Co. Ltd	B862
Ningbo Ulica Solar Science & Technology Co. Ltd	B863
Perfectenergy (Shanghai) Co. Ltd	B864
Perlight Solar Co. Ltd	B865
SHANGHAI ALEX SOLAR ENERGY SCIENCE & TECHNOLOGY CO. LTD SHANGHAI ALEX NEW ENERGY CO. LTD	B870
Shanghai Chaori Solar Energy Science & Technology Co. Ltd	B872
Propsolar (Zhejiang) New Energy Technology Co. Ltd Shanghai Propsolar New Energy Co. Ltd	B873
SHANGHAI SHANGHONG ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD	B874
Shanghai ST Solar Co. Ltd Jiangsu ST Solar Co. Ltd	B876
Shenzhen Sacred Industry Co. Ltd	B878
Sopray Energy Co. Ltd Shanghai Sopray New Energy Co. Ltd	B881
SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD NINGBO SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD Ningbo Sun Earth Solar Energy Co. Ltd	B882
SUZHOU SHENGLONG PV-TECH CO. LTD	B883
TDG Holding Co. Ltd	B884
Tianwei New Energy Holdings Co. Ltd Tianwei New Energy (Chengdu) PV Module Co. Ltd Tianwei New Energy (Yangzhou) Co. Ltd	B885
Wenzhou Jingri Electrical and Mechanical Co. Ltd	B886
Shanghai Topsolar Green Energy Co. Ltd	B877
Shenzhen Sungold Solar Co. Ltd	B879
Wuhu Zhongfu PV Co. Ltd	B889
Wuxi Saijing Solar Co. Ltd	B890
Wuxi Shangpin Solar Energy Science and Technology Co. Ltd	B891
Wuxi Solar Innova PV Co. Ltd	B892
Wuxi Taichang Electronic Co. Ltd China Machinery Engineering Wuxi Co.Ltd Wuxi Taichen Machinery & Equipment Co. Ltd	B893
Xi'an Huanghe Photovoltaic Technology Co. Ltd State-run Huanghe Machine-Building Factory Import and Export Corporation Shanghai Huanghe Fengjia Photovoltaic Technology Co. Ltd	B896
Yuhuan Sinosola Science & Technology Co. Ltd	B900
Zhangjiagang City SEG PV Co. Ltd	B902
Zhejiang Fengsheng Electrical Co. Ltd	B903
Zhejiang Global Photovoltaic Technology Co. Ltd	B904
Zhejiang Heda Solar Technology Co. Ltd	B905
Zhejiang Jiutai New Energy Co. Ltd Zhejiang Topoint Photovoltaic Co. Ltd	B906
Zhejiang Kingdom Solar Energy Technic Co. Ltd	B907
Zhejiang Koly Energy Co. Ltd	B908
Zhejiang Mega Solar Energy Co. Ltd Zhejiang Fortune Photovoltaic Co. Ltd	B910
Zhejiang Shuqimeng Photovoltaic Technology Co. Ltd	B911
Zhejiang Shinew Photoelectronic Technology Co. Ltd	B912
Zhejiang Sunflower Light Energy Science & Technology Limited Liability Company Zhejiang Yauchong Light Energy Science & Technology Co. Ltd	B914
Zhejiang Sunrupu New Energy Co. Ltd	B915
Zhejiang Tianming Solar Technology Co. Ltd	B916
Zhejiang Trunsun Solar Co. Ltd Zhejiang Beyondsun PV Co. Ltd	B917
Zhejiang Wanxiang Solar Co. Ltd WANXIANG IMPORT & EXPORT CO LTD	B918
ZHEJIANG YUANZHONG SOLAR CO. LTD	B920

24.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 218/19

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 61/16/COL,

16. märts 2016,

lõpetada varem NATO nimel hallatud optilise kiu rentimise kaudu väidetavalt antud riigiabi ametlik uurimine (Island) [2017/1498]

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet“),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 61 ja protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping“), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3“), eriti selle I osa artiklit 1 ja II osa artikli 7 lõiget 2,

OLLES KUTSUNUD huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. MENETLUS

(1)

Míla ehf. (edaspidi „Míla“ või „kaebuse esitaja“) esitas 16. juuli 2010. aasta kirjaga (dokument nr 565828) EFTA järelevalveametile (edaspidi „järelevalveamet“) kaebuse väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta, mida Islandi välisministeerium andis kahe varem Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) nimel hallatud optilise kiu kasutus- ja haldamisõiguse väljarentimise kaudu. Pärast uurimist võttis järelevalveamet 21. novembril 2012 vastu otsuse nr 410/12/COL, milles järeldati, et Islandi välisministeeriumi kaitseagentuuri ja ettevõtja Og fjarskipti hf. (praegu kannab ettevõtja nime Fjarskipti hf., ent käesolevas otsuses on edaspidi kasutatud ettevõtjale viitamisel nime Vodafone Iceland või Vodafone) (2) vahel 1. veebruaril 2010 sõlmitud optilise kiu kasutamist ja haldamist käsitlev rendileping ei hõlmanud riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses (3).

(2)	19. veebruaril 2013 esitas Míla EFTA kohtule avalduse otsuse nr 410/12/COL tühistamiseks. Oma 27. jaanuari 2014. aasta otsusega kohtuasjas E-1/13 tühistas EFTA kohus järelevalveameti otsuse (4).

(3)	16. juulil 2014 võttis järelevalveamet vastu otsuse nr 299/14/COL, et algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud ametlik uurimismenetlus, ning kutsus Islandi ametiasutusi ja huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(4)

Järelevalveamet sai märkused Islandi ametiasutustelt (dokumendid nr 722921–722923) ning kolmanda isiku märkused Mílalt (dokument nr 729699), Vodafone'ilt (dokument nr 723556) ja ühelt eraisikult (dokument nr 729917). Kolmandate isikute märkused edastati Islandi ametiasutustele, kes esitasid nende kohta oma märkused (dokumendid nr 744468–744471 ja 753302–753303).

2. MEETME KIRJELDUS

2.1. TAUST – PAKKUMISKUTSE KAHE NATO NIMEL HALLATAVA OPTILISE KIU RENTIMISEKS

(5)

15. augustil 2007 võttis Islandi valitsus täielikult üle radariagentuuri (Ratsjárstofnun) (5) haldamise – seni oli seda hallatud USA ametiasutuste egiidi all. Radariagentuur oli hallanud varem kolme optilist kiudu, mis olid osa ümber Islandi ja selle loodeosa kulgevast ligikaudu 1 850 km pikkusest kaheksakiulisest optilisest kaablist (6). Seega avanes Islandi valitsusel võimalus anda üks või mitu kolmest kiust kasutada kellelegi teisele.

(6)	Islandi ametiasutused otsustasid kasutada üht kiududest Islandi õhukaitsesüsteemi jaoks ja valitsusele turvalise telekommunikatsiooni tagamiseks. Lisaks otsustasid ametiasutused, et riigihangete keskus (Ríkiskaup) peaks korraldama kahe ülejäänud kiu kasutamiseks ja haldamiseks hankemenetluse (7).

(7)

Pakkumiskutse üksikasjad olid kindlaks määratud Ríkiskaupi koostatud projektikirjelduses (8). Selle dokumendi kohaselt kuulutas Ríkiskaup välisministeeriumi kaitseosakonna nimel välja hankemenetluse kolmest optilisest kiust kahe kasutus- ja haldamisõiguse rendileandmiseks kahele omavahel mitteseotud isikule eesmärgiga sõlmida rendikokkulepe kümneks aastaks.

(8)

Hanketingimuste kohaselt on optiline kaabel ligikaudu 1 850 km pikk, asub puutumatuna 16 lõpp-punkti (hanke väljakuulutamise kuupäeva seisuga) vahel ning läbib Islandil telefonijaamu ja muid telekommunikatsioonirajatisi. Telefonijaamad ja muud telekommunikatsioonirajatised on enamjaolt Míla omandis ja järelevalve all. Hanketingimuste punkti 2.3 kohaselt ei hõlma kavandatud rendileping rajatisi rendilevõtja seadmete jaoks. Oma seadmete jaoks vajalike rajatiste või kiudude kasutamiseks vajalike muude rajatiste leidmise eest vastutab rendilevõtja. Rendilevõtja vastutab juurdepääsu kindlustamise eest rajatistele ja lõpp-punktidele, kus ta kavatseb ühendada oma seadmed kiuga. Juhul kui rendilevõtja peab soetama või rentima oma seadmete jaoks rajatisi, lisaühendusi või muid vahendeid, kannab kulud rendilevõtja. Rendilevõtja vastutab kogu rajatiste omanikega toimuva teabevahetuse eest – rendileandja ei ole ei rajatiste vahendaja ega pakkuja, ka ei taga rendileandja rendilevõtjale juurdepääsu rajatistele ühenduspunktides või mujal. Rendilevõtja võib lisada optilisele kiule uusi lõpp-punkte, kuid seda tehes tuleb konsulteerida rendileandjaga ja teiste kiu kaasomanikega. Rendilevõtja kannab kõik uute lõpp-punktide lisamisega seotud kulud. On kehtestatud üksikasjalikud nõuded kandmaks hoolt selle eest, et igasugune rendilevõtja juurdepääs kaablile ja lõpp-punktide lisamine valmistatakse hoolikalt ette ja toimub professionaalselt, et teistel oleks võimalik kaablit katkematult kasutada.

(9)	Pakkumuste esitamise kutses oli kehtestatud iga kiu minimaalseks renditasuks 19 000 000 Islandi krooni aastas tagamaks, et optiliste kiudude haldamise ja hooldamise kulud oleksid kaetud (9). Pakkumuste esitamise lõppkuupäev ja pakkumuste avamise kuupäev oli 19. juuni 2008.

(10)

Pakkumuste hindamisel võeti aluseks järgmised kriteeriumid:

Tabel 1

Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Hindamiskriteerium	Protsendipunktid
Konkurentsi elavdamine	40
Renditasu	15
Teenuste osutamise algus	10
Teenuste osutamine	10
Võrgu lõpp-punktide arv	15
Sama tariif kogu riigis	10

(11)

Hanke tulemusel saadi neljalt sõltumatult ettevõtjalt viis pakkumust, mis on kokku võetud allpool tabelis 2. Kaks pakkumust olid alternatiivsed pakkumused.

Tabel 2

Hankemenetluse käigus saadud pakkumused

Ettevõtja nimi	Pakutud rendihind (Islandi kroonides)	Lepingu sõlmimise kriteerium: kogutud punktisumma
Ettevõtja nimi	Pakutud rendihind (Islandi kroonides)	Põhipakkumus	Alternatiivne pakkumus (10)
Fjarski ehf.	20 000 000	92,18
Vodafone	19 150 000	89,67	84,67
Hringiðan ehf.	24 006 900	88,60
Gagnaveita Reykjavíkur	19 500 000		59,34

(12)

Saadud pakkumusi hindas Ríkiskaup pärast sõltumatu konsultatsioonifirma Mannvit tehtud hindamist. Ríkiskaupilt ja Mannvitilt saadud teabe põhjal leiti kõigil neljal pakkumuse esitanud ettevõtjal olevat projekti elluviimiseks vajalik tehniline suutlikkus, samuti leiti olevat täidetud pakkumiskutses projekti elluviijaks kandideerijatele kehtestatud üldised nõuded isikliku ja finantsolukorra kohta. Hringiðani ettepanekuga seoses esitas Mannvit siiski reservatsiooni. Selle ettepaneku kohaselt pidi projekti ellu viima ettevõtja, kelle Hringiðan selleks otstarbeks otsib. Mannvit ei pidanud võimalikuks hinnata selle tol hetkel veel kindlaks määramata ettevõtja finants- ja tehnilist suutlikkust. Seepärast võis vastavalt hanke tingimustele Hringiðani pakkumuse kõrvale jätta. Mannvit hindas simulatsiooni teel Hringiðani pakkumuse kõrvalejätmise võimalikku mõju hanke tulemusele ja leidis, et mõju puudub, kuna kõnealune pakkumus ei olnud kahe kõige edukama pakkumuse seas ja oli seega nagunii ebaõnnestunud.

(13)

Nagu on näidatud tabelis 2, olid lepingu sõlmimise kriteeriumide põhjal kõige parema tulemuse saanud kaks ettevõtjat, nimelt Fjarski ehf. (92,18 punkti) ja Vodafone (89,67 punkti). Läbirääkimisi alustati nende kahe ettevõtjaga. Kuna Islandil hakkas 2008. aasta sügisel võimust võtma finantskriis, algasid läbirääkimised alles 2009. aasta lõpus ja need lõpetati 2010. aasta alguses. Fjarski ehf. otsustas siiski projektist loobuda. Seetõttu peeti rendilepingu sõlmimiseks läbirääkimisi Vodafone'iga ja kahest optilisest kiust vaid ühe väljarentimise kohta.

2.2. ISLANDI KAITSEAGENTUURI JA VODAFONE'I VAHELINE LEPING

(14)

1. veebruaril 2010 Vodafone'i ja Islandi kaitseagentuuri (Varnarmálastofnun) vahel sõlmitud lepingus on sätestatud ümber Islandi kulgeva ligikaudu 1 850 km pikkuse kaheksakiulise optilise kaabli ühe kiu kasutamine. Iga-aastaseks renditasuks on määratud 19 150 000 Islandi krooni (ilma käibemaksuta), mida indekseeritakse alates 2008. aasta juunist vastavalt ehituskuluindeksile. Lepingu kehtivusaeg on kümme aastat.

(15)

Lepingus on öeldud, et kõnealune kiud oli kantud NATO inventarinimestikku. Kaitseseaduse nr 34/2008 artikli 16 alusel oli rendileandjal õigus sõlmida riigi ja NATO nimel rendileping selliste seadmete kasutamiseks. Islandi rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes oli siiski vajalik lisada klausel, mis annab rendileandjale õiguse võtta nimetatud seadmed sõja ajal üle ilma ette teatamata. Sellekohased sätted leiab lepingu artiklist 8.

(16)

Lepingus on korratud hanke tingimust, et see ei hõlma ühtki rajatist rendilevõtja seadmete jaoks. Oma seadmete jaoks vajalike rajatiste või kiudude kasutamiseks vajalike muude rajatiste leidmise eest vastutab rendilevõtja ise. Rendilevõtja vastutab juurdepääsu kindlustamise eest rajatistele ja punktidele, kus ta kavatseb ühendada oma seadmed kiuga. Juhul kui rendilevõtja peab soetama või rentima oma seadmete jaoks rajatisi, lisaühendusi või muid vahendeid, kannab kulud rendilevõtja. Rendilevõtja vastutab kogu teabevahetuse eest, mis toimub kaabli või rajatiste omanikega.

3. KAEBUS

(17)

Míla kaebus on seotud eespool nimetatud lepinguga, mis sõlmiti pakkumuse alusel 1. veebruaril 2010 Islandi kaitseagentuuri ja telekommunikatsioonioperaatori Vodafone vahel. Kaebuse esitaja väidab, et sõlmitud leping hõlmab riigiabi, mida antakse optilise kiu kasutamisõiguse väljarentimise kaudu hinnaga, mis on oluliselt madalam hinnast, mille oleks tunnistanud vastuvõetavaks turutingimustes tegutsev investor.

(18)

Selle kinnituseks väitis Míla peamiselt järgmist (11):

—

hanke ajal oli Míla ainus turul tegutsev ettevõtja ja seepärast ei olnud tal võimalik saada 40 % lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel ettenähtud punktidest, st punkte konkurentsi elavdamise eest. Seega jäeti esitatud pakkumuste hindamise meetodiga, mida on kirjeldatud tabelis 1, Míla sisuliselt hankemenetlusest kõrvale. Mílal ei olnud hankes osalemiseks majanduslikku motiivi, kuna tal oli juba tänu omaenda kiududele piisav edastamisvõimsus. Seepärast ta pakkumust ei esitanud;

—

hanke raames pakutud rendihinnad jäid allapoole hinda, mida oleks pidanud vastuvõetavaks turutingimustes tegutsev investor. Eelkõige ei taganud need hinnad asjakohast osalust püsikulude, st kaabli rajamis-, uuendus- ja amortisatsioonikulude katmises ning Islandi riigile kui kiudude omanikule piisavat tulu kapitaliinvesteeringutelt;

—

Míla hinnangu kohaselt oli rendiõiguse turuhind üle 85 miljoni Islandi krooni aastas, seega oleks kumbki ettevõtja saanud kiu prognoositava 20aastase kasutusea jooksul väidetavat riigiabi kogusummas 464,2 miljonit Islandi krooni, kui võtta aluseks rendihind 19,15–20 miljonit Islandi krooni aastas (12).

(19)

19. septembri 2012. aasta kirjaga esitas kaebuse esitaja lisateavet seoses oma väitega Vodafone'ile riigiabi andmise kohta. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu uuele tariifile, mida Orkufjarskipti (13) kohaldas kiudoptilise kaabli rentimisel (14). Tariif hõlmab kuuekiulise kaabli iga kiu eest kaabli kilomeetri kohta makstavat igakuist renti Islandi kroonides (15). Korrutades tariifi kaabli pikkusega, mis Vodafone'iga sõlmitud rendilepingu kohaselt oli ligikaudu 1 850 km, järeldab kaebuse esitaja, et sellise pikkusega kiu rent peaks olema kõnealust tariifi arvesse võttes 107 137 200 Islandi krooni aastas.

4. ISLANDI AMETIASUTUSTE SEISUKOHT KAEBUSE KOHTA

(20)

Vastusena kaebusele märkisid Islandi ametiasutused, et NATO optiliste kiudude väljarentimine ei kujuta endast riigiabi, kuna sõlmitud leping ei anna rendilevõtjale mingit turutingimustest erinevat majanduslikku eelist, ei hõlma riigi ressursside kasutamist ega kahjusta või ähvarda kahjustada konkurentsi.

(21)

Islandi ametiasutused viitavad sellega seoses välisministeeriumi 7. mai 2008. aasta memorandumile NATO optiliste kiudude kavandatud väljarentimise kohta. Memorandumis on üldiselt selgitatud kavandatud hankemenetlust, sealhulgas pakkumiskutse esitamise korda ja pakkujate seast nõuetele vastavate rendilevõtjate väljavalimise kriteeriume. Projekti eesmärk oli vähendada NATO optiliste kiudude haldamise ja hooldamisega seotud kulusid, parandada üldsuse juurdepääsu lairibaühendusele ning elavdada riigi turul andmeedastuse valdkonnas konkurentsi. Islandi ametiasutused leiavad, et kahe kiu väljarentimine on meede, mis ei ole abi. Veel märgivad nad, et projekt aitab ellu viia valitsuse poliitikat, mis on seotud elektroonilise side teenuste ja infoühiskonnaga. Samuti muudab see võimalikuks taristuga seotud konkurentsi püsiliinide turul valdkondades, kus konkurents tollal puudus, mis toob omakorda kaasa suurema konkurentsi järelturgudel, näiteks kiire lairibaühenduse turul.

(22)

Võttes arvesse kaebuse esitaja väidet, et kiud kuulus Islandi riigile ning rendihind oleks pidanud sisaldama kaablite rajamise, uuendamise ja amortiseerumisega seotud püsikulusid, esitasid Islandi ametiasutused selgitused omandisuhte ja rajamiskulude kohta. Nad juhtisid tähelepanu asjaolule, et kaabli rajamist rahastas NATO, mitte Islandi riik. Lisaks oli kaabel kantud NATO inventarinimestikku ja kaheksast kiust kolme kasutati üksnes seoses Ameerika Ühendriikide relvajõudude operatsioonidega Islandil. Pärast Ameerika Ühendriikide relvajõudude lahkumist Islandilt 2006. ja 2007. aastal võttis Island kui asukoha- ja kasutajariik NATOga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel üle kolme kiu haldamise. Ehkki Islandi ametiasutustest on saanud kiudude haldajad, kohaldatakse kiudude suhtes mitut NATO ainuõigust. Kõnealused kolm kiudu ei kuulu Islandi riigile. Seni kuni kehtib Islandi ja USA vaheline kaitseleping, on kõnealused kolm kiudu NATO omand. NATO-l on kiudude kasutamisel eelisõigused. Kiudude rentimisest saadavat mis tahes tulu võib kasutada üksnes NATO varade haldamiseks ja hooldamiseks (16). See tähendab eeskätt seda, et Island ei tohi jätta endale tulu, mis jääb alles pärast kulude mahaarvamist, vaid peab edastama selle NATO-le.

(23)

Kiudoptilisse kaablisse investeeris ja kaabli rajamise kulud kattis algselt NATO. Kiudude hooldamine ja haldamine on osa Islandi kui NATO liikme kohustustest ega ole vabatahtlik. Islandi ametiasutuste sõnul kaebuse esitaja eksis, väites, et kuna kiududest kahte kasutati aktiivselt Islandi õhukaitsesüsteemi jaoks, pidi riik investeerima 250 miljonit Islandi krooni, et muuta üks kiududest edukale pakkujale kättesaadavaks ja vabalt kasutatavaks. Esialgne kava oli rentida välja kaks kiudu. Mõlema kiu äriotstarbeliseks kasutamiseks vabastamise hinnangulised kulud olid 20–65 miljonit Islandi krooni. Kuna üks edukatest pakkujatest võttis oma pakkumuse tagasi, tuli vabastada vaid üks kiud. Seepärast olid kulud algselt hinnatust märksa väiksemad ja jäid tublisti allapoole renti, mida Vodafone'il tuli kiu eest maksta. Tasub meelde tuletada, et 2008. aasta aprilli pakkumiskutse punktis 1.2.4 hinnati Islandi riigi kuludeks kummagi väljarenditava kiu haldamisel ja hooldamisel ligikaudu 19 000 000 Islandi krooni aastas (17).

(24)

Islandi ametiasutuste arvates ei kaasne meetmega, mis on võetud eduka hankemenetluse tulemusel, mingit liiki riigipoolset rahastamist. Vastupidi – rentides välja kiud, mille hooldamist oleks riik pidanud muidu jätkama riigi ressurssidest, teenis riik meetmega tulu. Lisaks märgivad Islandi ametiasutused, et piirangud, mis tulenevad kiudude kuulumisest NATO-le ja NATO eelisõigusest kiu kasutamisel sõja ajal, tähendavad seda, et hind võis olla madalam hinnast, mida oleks küsitud juhul, kui selliseid piiranguid ei oleks olnud. See tegur oleks mõjutanud kõiki pakkujaid ühtmoodi ja turuhinnal tuli selle asjaoluga kohaneda (18).

(25)

Islandi ametiasutused olid arvamusel, et ei konkurentsi elavdamises seisneva lepingu sõlmimise kriteeriumi kohaldamine ega turul monopoolset seisundit omava ettevõtja väidetav sisuline kõrvalejätmine ei saa viia järelduseni, et meetmega kahjustatakse konkurentsi või antakse mõnele ettevõtjale eelis. Islandi ametiasutuste sõnul oli valitsus igati volitatud kasutama mitut lepingu sõlmimise kriteeriumi. Lisaks olid kriteeriumid õiguspärased ja nendega püüeldi oluliste eesmärkide poole, et edendada konkurentsi ja tagada üldsusele head teenused.

(26)

Lõpetuseks väitsid Islandi ametiasutused, et juhul kui järelevalveamet peaks käsitama meedet riigiabina, võiks sellist abi lugeda kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõikega 3, pidades silmas meetme eesmärke, sealhulgas eesmärki parandada üldsuse juurdepääsu lairibaühendusele abi saavates piirkondades. Sellega seoses kutsusid Islandi ametiasutused ühtlasi järelevalveametit üles hindama seda, kas sellist abi tuleks pidada üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamiseks, nagu on osutatud järelevalveameti lairibasuuniste peatükis 2.2.2 (19).

5. OTSUS nr 410/12/COL JA EFTA KOHTU OTSUS KOHTUASJAS E-1/13

(27)

21. novembril 2012 võttis järelevalveamet vastu otsuse nr 410/12/COL, milles jõuti järeldusele, et meetmega ei kaasnenud riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Järelevalveamet leidis, et rendileping, mis sõlmiti optilise kiu kasutamiseks ja haldamiseks, ei hõlmanud riigiabi, sest kõnealuse lepingu sõlmimiseks korraldati avalik hankemenetlus, mille raames oli võimalik kindlaks teha turutingimused, ja seega ei antud lepinguga Vodafone'ile majanduslikku eelist.

(28)

27. jaanuaril 2014 tühistas EFTA kohus järelevalveameti otsuse nr 410/12/COL. Kohus järeldas, et järelevalveamet oleks pidanud algatama ametliku uurimismenetluse, sest järelevalveameti käsutuses oli teave ja tõendid, mis oleksid pidanud tekitama kahtlusi või tõsiseid raskusi selle hindamisel, kas rendilepinguga oli antud Vodafone'ile majanduslik eelis (20).

(29)

Kohus leidis, et järelevalveamet oleks pidanud kahtlema, kas hanke tulemusel kokku lepitud hind kajastas sellise vara rentimise tõelist turuhinda. Eelkõige oli kohus seisukohal, et lepingu sõlmimise kriteeriumid ei kajastanud seda, mida oleks pidanud rendilepingu sõlmimiseks hanke korraldamisel oluliseks erainvestor, ning oli ilmne, et järelevalveamet ei olnud hinnanud kõiki turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumi kohaldatavuse asjaolusid ja tagajärgi. Muud kui hinda käsitlevad lepingu sõlmimise kriteeriumid tundusid kajastavat avalikku poliitikat või regulatiivseid kaalutlusi, mida erainvestor oluliseks ei peaks. Hankemenetluses ei kasutatud ainsa või peamise lepingu sõlmimise kriteeriumina hinda või renditasu. Lisaks leidis EFTA kohus, et järelevalveamet ei olnud hinnanud selle tõenäosust, et NATO rakendab kiu kasutamisel oma eelisõigusi või kasutab oma tagasivõtuõigust.

(30)	Muu hulgas eespool öeldut arvesse võttes järeldas kohus, et olid olemas püsivad ja objektiivsed tõendid selle kohta, et järelevalveamet ei olnud uurinud täielikult ja piisavalt, kas rendileping hõlmas riigiabi ja – kui see nii oli – kas kõnealune abi oli kokkusobiv EMP lepinguga.

6. OTSUS nr 299/12/COL ALGATADA AMETLIK UURIMISMENETLUS

(31)

16. juulil 2014 otsustas järelevalveamet algatada ametliku uurimismenetluse seoses NATO optilise kiu väljarentimise kaudu antud võimaliku riigiabiga. Oma otsuses väitis järelevalveamet, et kaebuse esitaja ja Islandi ametiasutuste esitatud teabe põhjal ei saanud ta välistada võimalust, et leping, mille Islandi kaitseagentuur ettevõtjaga Vodafone Iceland 1. veebruaril 2010 sõlmis, hõlmas riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Veel väitis järelevalveamet, et olemasoleva teabe põhjal kahtles ta ka võimaliku abi kokkusobivuses EMP lepingu toimimisega.

7. ISLANDI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA (21)

(32)

Oma vastuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta väidavad Islandi ametiasutused, et juhtum on seotud sellise sektori avamisega, kus varem kuulus monopol ühele riigi omandis olevale ettevõtjale ja hiljem – pärast erastamist ja müüki – Mílale. Ükski Míla konkurent ei oleks realistlikult saanud üles ehitada teist samasugust vajalikku võrku ja taristut, st optilist kiudu. Kõnealune sektor on väga tähtis üldsuse jaoks, pidades silmas üldsuse juurdepääsu teabele. Juhtum on seotud ka juurdepääsu ja teenuste osutamisega Islandi maa- ja hõredalt asustatud piirkondadele. Juhtumi eripära on tingitud omandiküsimuste keerukusest ning nende piirangute olulisusest, mis tulenevad kiu rollist Islandi ja teiste NATO liikmete kaitsemehhanismis ja kriisijuhtimises.

(33)

Islandi ametiasutuste meetmete põhieesmärk oli piirata kiu haldamisega seotud avaliku sektori kulutusi. Selle kõrval astuti kõik sammud selleks, et suurendada sektoris konkurentsi. Meetmed olid edukad ning üldsus, samuti era- ja avalik-õiguslikud üksused, kes sõltuvad kogu Islandil suurel määral telekommunikatsioonist, saavad nüüd rõõmustada suurema konkurentsi ja parema teenuse üle. Et edendada konkurentsi võrdsetel alustel, kehtestati teatud piirangud – kõik lõppeesmärgiga kanda hoolt selle eest, et üldsus saaks võimalikult hea ja odava teenuse.

(34)	Islandi ametiasutused kordavad varem väljendatud seisukohta, et meede ei hõlma riigiabi. Peale selle esitavad nad järgmised väited.

Riigi ressursid, kaabli omandilise kuuluvuse mõju ja selle tagajärjed eeliste seisukohast

(35)	Ehkki Islandi ametiasutused ei vaidle vastu sellele, et riigi ressursse võidakse pidada üleantuks ka muul viisil kui riigile kuuluvate vahendite otsese riigipoolse teistele üksustele jagamise kaudu, rõhutavad nad, et seda tuleb hinnata juhtumipõhiselt.

(36)

Sellega seoses paluvad Islandi ametiasutused järelevalveametil arvesse võtta eelkõige asjaolu, et „ressurss“ (st kiud) ei kuulu Islandi riigile ega ühelegi selle üksusele. Ressurssi rahastas, selle rajas ja selle alaline omanik on kolmas isik, st NATO. NATO ja Islandi ametiasutuste vahelised kokkulepped tuginevad põhimõttele „ei kulu, ei tulu“, mis tähendab, et kiu rentimisest saadavat mis tahes tulu kasutatakse ennekõike halduskulude ja väiksemate remonditööde kulude katmiseks. Seda kokkulepet kajastab Islandi kaitseseaduse nr 34/2008 artikkel 16, kus on lisaks selgitatud, et kõnealusesse kategooriasse kuuluvate varade suhtes kohaldatakse NATO julgeolekueeskirju ja eelisõigusi. Peale selle, kui tulu ületab kõnealuseid kulusid, tuleb ülejäänud osa tagastada kiu omanikule, NATO-le. Kui kulud on suuremad kui tulu või kui vääramatust jõust tingitud vahejuhtumite tõttu tuleb teha suuremaid remonditöid või asendamisi, ei pea asjakohaseid kulusid kandma Islandi riik. Kaabli remontimise kulud jagatakse kiudude omanike vahel vastavalt neile kuuluvate kiudude arvule, st 5/8 kuludest kannab Míla ja 3/8 NATO. Seega ei ole eraõigusliku müüja kriteerium käesoleva juhtumi puhul vahetult kohaldatav, kuna Islandi ametiasutustel puudub majanduslik huvi teenida renditulu, mis ületab kiu haldus- ja hoolduskulusid.

(37)

Hankedokumentides on sätestatud, et juurdepääs kiule sõltus ka mitmest muust tegurist kui rendihind. Vastavalt punktile 2.3 oli rendilevõtja ülesanne leida kiu jaoks vajalikud rajatised ja ühenduspunktid. Islandi riik ei taganud isegi seda, et rendilevõtjal oleks juurdepääs sellistele rajatistele. Lisaks on punktis 2.7 sätestatud, et rendilevõtja tagastab kiu põhimõtteliselt samas seisukorras, kui ta selle sai, kuid kui rendilevõtja on teinud muudatusi, võtab rendileandja need lepinguperioodi lõppedes tasuta üle. Juurdepääs kiule tuli läbi rääkida Mílaga, kellel olid kiu haldamiseks vajalikud rajatised. Lõpuks väljastas Islandi posti- ja telekommunikatsiooniamet kaks otsust, milles anti Mílale kui turgu valitsevale ettevõtjale korraldus võimaldada Vodafone'ile mõistliku tasu eest juurdepääs ühenduspunktidele.

(38)

Islandi ametiasutused esitasid Vodafone'ilt saadud tõendid lisakulude kohta, mis tekkisid Vodafone'il kiule juurdepääsu saamisel (22). Vodafone'i seadmetesse ja optilistesse magistraalidesse investeerimise kulude ning Mílale makstud algsete tasude kogusumma oli 130 miljonit Islandi krooni. Peale selle makstakse seadmete eest 7,5 miljonit Islandi krooni iga-aastaseid litsentsitasusid. Need kulutused lisanduvad 19,15 miljoni Islandi krooni suurusele iga-aastasele renditasule, mis on seotud hinnaindeksiga. Lisaks maksab Vodafone Islandi rannikuvalvele 15 000 Islandi krooni igakuist tasu iga ühenduspunkti eest, mis ei ole hõlmatud rannikuvalvega sõlmitud kokkuleppega.

(39)

See näitab, et ressursid ei kuulu käesoleva juhtumi puhul riigile, rentimisel tekkiv rahaline kasu antakse vastavalt põhimõttele „ei kulu, ei tulu“ tegelikule omanikule ja Islandi ametiasutustel puudusid volitused anda võimalikele investoritele täielik juurdepääs kiule. Need asjaolud on olulised esiteks selle hindamisel, kas leidis aset riigi ressursside üleandmine, teiseks hankemenetluse vaatluse alla võtmisel ja kolmandaks sellepärast, et need mõjutavad asjakohase rendihinna kaubanduslikke mõjureid. Lõpetuseks näitavad asjaolud, et turul tegutseva hüpoteetilise ettevõtja ja riigi võrdlemine on peaaegu võimatu, sest ükski turuosaline ei oleks saanud olla võrreldavas olukorras. Allpool nimetatud NATO piirangud ning keeruline omandisuhe ja tulu jaotamine oleks tavapärasele turuosalisele täiesti võõras.

NATO piirangud ja tõenäosus, et NATO kasutab oma õigusi

(40)

Islandi ametiasutuste väitel võib tõenäosus, et NATO kiudu kasutab või selle tagasi võtab, rendilepingu kestuse ajal varieeruda ning Islandil ja NATO-l puudub selle üle kontroll. NATO piirangutel on piirangute laadi tõttu sellegipoolest suur ja kahjulik mõju kiu kasutamisele ärilisel otstarbel. Mõju rentimise turuhinnale on negatiivne – Islandi ametiasutuste hinnangul 15–25 %. Míla hallatavate kiudude puhul selliseid piiranguid ei esine.

Hankemenetlus

(41)

Islandi ametiasutused väidavad, et 2008. aasta hankemenetlus oli sobiv meetod turuhinna kindlaksmääramiseks. Eelkõige silmas pidades omandistruktuuri, NATO kaitsefunktsiooniga seotud piiranguid ja vaatlusaluse vara olemust, ei oleks ükski eraõiguslik müüja, kel oleks tulnud arvesse võtta kõiki neid asjakohaseid tegureid, kaalunud menetlust, kus ainus kriteerium oleks olnud rendihind.

(42)

Islandi ametiasutused väidavad, et kuus erinevat hankelepingu sõlmimise kriteeriumi on igati põhjendatud, ja ei ole nõus järelevalveameti menetluse algatamise otsuses väljendatud seisukohaga, et konkurentsi elavdamise kriteerium võib asetada turgu valitseva ettevõtja ebasoodsamasse olukorda. Eelkõige märgivad nad, et Mílal puudus ärihuvi NATO kiu vastu. Seega tuleks Míla igasugune väide selle kohta, et ta oleks võinud teha kõrgema pakkumuse, tähelepanuta jätta. Míla mis tahes pakkumus ei oleks olnud heas usus tehtud äriline pakkumus. Islandi ametiasutused väidavad, et neil oleks olnud õigus selline pakkumus pärast otsust kohtuasjas T-244/08 (Konsum Nord vs. komisjon) (23) kõrvale jätta.

(43)

Islandi ametiasutused vaidlevad vastu kaebuse esitaja väitele, et miinimumhinna kindlaksmääramine hankes oli heidutanud pakkujaid konkureerimast hinna pakkumisel. Miinimumhinna kriteerium ei piira hinnaalast konkurentsi. Pakkujad lähevad oma pakkumustega nii kõrgele, kui nad peavad majanduslikult tasuvaks. Miinimumhinna väljajätmine oleks üksnes ajendanud esitama madalamaid pakkumusi, kui menetluse käigus tegelikult saadi ja hinnavahemik oleks suurenenud vaid allapoole. Asjaolu, et enamik pakkumustest jäi kitsasse hinnavahemikku, võib viidata üksnes turul valitsenud majanduslikest kaalutlustest ajendatud soovimatusele pakkuda üle miinimumhinna.

(44)

Islandi ametiasutused toonitavad, et tegelikult ei sisaldanud hange mitte üht, vaid kaht eraldi hinnakomponenti. Rendihinna kõrval konkureerisid pakkujad ka nende võrgu lõpp-punktide arvu osas, mida nad kohustusid paigaldama. Iga sellise lõpp-punkti jaoks tuleb teha suuri investeeringuid, mida rendilevõtja ei saa rendilepingu lõppedes tagasi, vaid mis pigem suurendavad NATO kiu väärtust.

Mannviti ekspertide hindamisuuring

(45)

Järelevalveameti menetluse algatamise otsuse nr 410/12/COL punktis 87 paluti Islandi ametiasutustel esitada sõltumatu eksperdihinnang renditasu turuhinna kohta. Islandi ametiasutused said alguses aru, et selle palve täitmise eeltingimusena pidid nad tagasi võtma väited, mis käsitlesid hankemenetlust, ja väite, et sellise turuhinna kindlaksmääramisel on asjakohane võtta aluseks tegelik rendihind. Kuna need väited pidasid Islandi ametiasutuste meelest paika, ei sisaldanud Islandi ametiasutuste koostatud algsed märkused hindamisuuringut. Vastusena kolmandate isikute märkustele ja eeskätt Míla väidetele seoses kõnealuse rendiõiguse turuväärtusega tellisid ja esitasid Islandi ametiasutused siiski Mannviti ekspertide hindamisuuringu (24). Mannvit on inseneriteaduste, tehniliste teenuste ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev rahvusvaheline konsultatsioonifirma, kes oli Islandi ametiasutustele käesoleva juhtumiga seotud hankemenetluse puhul juba nõu andnud.

(46)

Alustuseks võrdleb Mannvit Vodafone'i renditud NATO kiudu asjaomase toote (magistraalpüsiliinid) pakkumisega, millele oli osutanud oma kaebuses Míla (kõige hilisemad arvutused leiab altpoolt põhjendusest 56). Mannvit toob välja hulga olulisi erinevusi.

—

Míla reguleeritud tariifi kiudoptilise võrgu püsiliiniteenuste jaoks kohaldatakse üksnes teenuste suhtes, mida pakutakse olemasolevate lõpp-punktide vahel ja olemasolevate edastusseadmetega. Vodafone'i renditud kiud eeldas aga edastusseadmete paigaldamist 30 kohta. Mannviti hinnangul on nende seadmete paigaldamise keskmine kulu 4 miljonit Islandi krooni ühenduspunkti kohta ja seadmete amortisatsioon 15 % aastas ning halduskulud moodustavad 20 % ja kaalutud keskmine kapitalikulu 8,5 % kapitalikulutustest (25). Mannvit arvutab vajalike investeeringute iga-aastaseks kuluks kokku 52 miljonit Islandi krooni, et Vodafone'i makstud rendihind oleks võrreldav Míla pakkumusega.

—

Míla võtab oma arvutustes aluseks NATO kiu tegeliku pikkuse (1 850 km). Enda pakkumuse puhul teeb ta aga arvutused punktist punkti, st võttes aluseks asjakohaste lõpp-punktide vahelised otseliinid. Kui kohaldada seda punktist punkti meetodit NATO kiu puhul, tuleb tehinguaegseks kiu kogupikkuseks üksnes 1 283 km.

—

Míla arvutuses on arvestatud 15 % allahindlusega, mis on maksimum, mida Míla saab oma reguleeritud pakkumuse raames kolmeaastase lepingu puhul pakkuda. Samas pakkus Míla klientidele, kes rentisid sarnase pikkusega kiudu, rendilepingu ajal 25 % allahindlust. Lisaks peaks kümneaastane leping kaasa tooma suurema allahindluse kui 15 %, mida kohaldatakse kolmeaastase lepingu puhul. Seepärast arvestab Mannvit allahindluse suuruseks 25 %.

—

Edasi esitab Mannvit küsimuse, kas Míla praegune reguleeritud tariif (7 609 Islandi krooni kilomeetri kohta kuus, mis jõustus 1. augustil 2011) on hea võrdlusalus turuhinna kindlaksmääramiseks. Reguleeritud tariifi on kehtestanud posti- ja telekommunikatsiooniamet, analüüsides kogu Míla kiudoptilise võrguga seotud varasemaid kulusid, sealhulgas kõiki Míla asjakohaste lõpp-punktidega seotud kulusid, Míla halduskulusid kõikides neis punktides, Míla üldiseid kasutusmäärasid jne. Suur hulk nendest kuluteguritest ei ole seoses vaatlusaluse NATO kiuga, mis on märksa lihtsam ja millel on vähem ühenduspunkte, kohaldatavad. Míla tariif on seega kulupõhine ja asjakohane üksnes Míla enda olukorra puhul, mis erineb suuresti teiste turuosaliste omast. Mannvit juhib tähelepanu ka sellele, et hanke ajal ei antud turuosalistele võimalust rentida Mílalt optilisi kiude, välja arvatud erandjuhul. Nendele, kes soovisid seda teha, öeldi lihtsalt, et ükski optiline kiud ei ole saadaval. Neil asjaoludel ei ole kohane viidata Míla hindadele kui turuhindadele. Seepärast tegi Mannvit ettepaneku võtta turuhinna arvutamisel aluseks pigem ühe teise ettevõtja, Orkufjarskipti kõige viimane hulgimüügitariif (5 020 Islandi krooni kilomeetri kohta kuus, mis jõustus 1. jaanuaril 2014). Ka see ettevõtja teeb kolmeaastase lepingu puhul 15 % allahindlust.

—	Míla hinnaprognoos ja eespool nimetatud Orkufjarskipti tariif viitavad praegustele hindadele. Otstarbekas on võrrelda neid rendiga, mida Vodafone maksab praegu, mis on kokku 28 miljonit Islandi krooni aastas.

(47)

Seega annab Mannvit alustuseks hinnangu, et NATO kiu turuhinnale vastava rendi (enne investeeringuid) arvutamisel tuleks lähtuda 1 283 km pikkusest punktist punkti vahemaast ja Orkufjarskipti tariifist 5 020 Islandi krooni kilomeetri kohta kuus koos 25 % allahindlusega, mis teeb kogusummaks 57 965 940 Islandi krooni aastas.

(48)

Eespool nimetatud väärtuse võrdlemisel Vodafone'i makstud renditasuga tuleb arvesse võtta seda, et Vodafone'il tuli kanda hulk kulusid, et muuta kiud kasutuskõlblikuks ja täita oma rendilepingu kohaseid kohustusi. Mannvit hindab nende kulude suuruseks 52 miljonit Islandi krooni aastas. Kui lisada see Vodafone'i makstavale rendihinnale, mis on praegu 28 miljonit Islandi krooni aastas, tuleb kogusummaks 80 miljonit Islandi krooni ehk tublisti rohkem kui Orkufjarskipti tariifi alusel prognoositud hind 58 miljonit Islandi krooni. Seepärast järeldab Mannvit, et NATO kiu eest makstav rent tegelikult ületab turuväärtust.

(49)	Mannvit ei hinnanud seda, milline mõju on turuväärtusele piirangutel, mis tulenevad kiu rollist Islandi ja teiste NATO liikmete kaitsemehhanismis ja kriisijuhtimises. Islandi ametiasutuste hinnangute kohaselt võib nende piirangute negatiivne mõju hinnale olla 15–25 %.

Võimaliku abi kokkusobivus

(50)	Islandi ametiasutused väidavad, et kui meede loetakse riigiabiks, tuleks sellist abi käsitada kokkusobivana EMP lepinguga, viidates artikli 59 lõikele 2 ja/või artikli 61 lõike 3 punktile c.

(51)	Islandi ametiasutused on varem märkinud, et meedet võib käsitada üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamisena kooskõlas meetme hindamise ajal kohaldatud järelevalveameti lairibasuuniste peatükis 2.2.2 sätestatud põhimõtetega.

(52)

Samuti väidavad Islandi ametiasutused, et meetme võiks kuulutada kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel. Islandi ametiasutused juhivad tähelepanu sellele, et nad on varem tõestanud, et meetme eesmärgid, sealhulgas eesmärk parandada abi saavates piirkondades avalikkuse juurdepääsu lairibaühendusele, on ühistes huvides. Nad teevad ettepaneku kohaldada vaatlusaluse meetme suhtes praeguste lairibasuuniste põhimõtteid ja väidavad, et meetme puhul on täidetud kõik olulised kokkusobivustingimused.

8. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA

8.1. MÍLA (26)

(53)	Oma menetluse algatamise otsuse kohta esitatud märkustes kordab ja selgitab Míla väiteid, mille ta oli kaebuses ja EFTA kohtule esitatud taotluses juba esitanud.

(54)

Riigi ressursside ja kiu omandilise kuuluvuse küsimuses väidab Míla põhimõtteliselt seda, et omanik on Islandi valitsus. Selle väite toetuseks viitab Míla kõigepealt riigile kuuluva telekommunikatsioonioperaatori Landssími Íslands hf. (hiljem Síminn hf. ja Míla ehf.) erastamise erikomitee 2001. aasta aruandele. Teiseks osutab Míla Islandi valitsuse ja Síminn hf. 27. märtsi 2001. aasta kokkuleppele, mis käsitleb kiudude omandilist kuuluvust, haldamist ja hooldamist. Míla meelest kinnitavad mõlemad dokumendid, et kiudude omanik on Islandi valitsus. Míla väidab siiski ka seda, et olenemata sellest, kas kiu ametlik omanik on Islandi valitsus või NATO, anti meede riigi ressurssidest.

(55)

Míla sõnul ei määratud kiudude rentimiseks korraldatud hanke käigus kindlaks turuhinda, mistõttu Vodafone'il on võimalik maksta rendihinda, mis jääb Míla arvates allapoole turuväärtust. Seetõttu on Vodafone saanud võrreldes oma konkurentidega eelise. Seega hõlmab Vodafone'iga sõlmitud leping riigiabi.

(56)

Míla esitas ka ajakohastatud hinnangu NATO kiu turuhinna kohta. Lähtudes reguleeritud tariifist (mis kehtib alates 1. augustist 2011) 7 609 Islandi krooni kilomeetri kohta kuus, mida kohaldatakse juurdepääsul ühele kiule, ja kolmeaastase lepingu puhul tehtavast 15 % suurusest allahindlusest, peaks 1 850 km pikkuse kiu puhul turuhind olema 143 589 600 Islandi krooni aastas.

(57)	Kokkusobivuse küsimuses peaks järelevalveamet jõudma Míla väitel järeldusele, et meede ei vasta lairibasuunistes kehtestatud asjakohastele kriteeriumidele ja ei ole seetõttu kokkusobiv EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c.

(58)

Seoses võimaliku kokkusobivusega üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest makstava hüvitisena EMP lepingu artikli 59 lõike 2 alusel väidab Míla, et EFTA riigid ei saa määrata konkreetset avaliku teenuse osutamise kohustust seoses teenustega, mida tavapärastel turutingimustel tegutsevad ettevõtjad juba pakuvad. Kuna Míla osutas Islandil sama teenust juba enne Vodafone'iga lepingu sõlmimist, peaks järelevalveamet järeldama, et Islandi valitsuse meedet ei saa määratleda üldist majandushuvi pakkuva teenusena. Seega ei tohi EMP lepingu artikli 59 lõike 2 alusel anda käesoleva juhtumi puhul riigiabi.

8.2. VODAFONE (27)

(59)

Vodafone on eelkõige seisukohal, et kõnealuse Islandi ametiasutustega sõlmitud lepinguga ei kaasne riigiabi. Igal juhul on leping vastavuses Altmarki põhimõtetega üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta. Teiseks väidab Vodafone, et juhul kui kõnealuse juhtumi puhul peaks tuvastatama abi element, on kohaldatav EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erand.

(60)

Kokkusobivusega seoses leiab Vodafone, et kõnealuse meetme hindamisel on asjakohased lairibasuunised. Vodafone rõhutab, et võrguoperaatori olemasolu konkreetses piirkonnas ei viita tingimata turutõrgete või ühtekuuluvusprobleemide puudumisele. Vastupidi, Míla monopoolne seisund asjaomasel turul on mõjutanud nii teenuste kvaliteeti kui ka hinda, millega teenuseid kodanikele pakutakse. Väljavaated, et kolmandad isikud rajavad alternatiivse taristu, olid kui mitte olematud, siis piiratud. Seepärast sobis NATO kiudoptilise kaabli väljarentimine hästi, et korvata taristualase konkurentsi puudumist ja vähendada olemasolevaid probleeme, mis tulenesid Míla monopoolsest seisundist.

(61)

Varasema reguleerivate meetmete kohaldamisega ei olnud õnnestunud luua turul võrdseid tingimusi. Seetõttu oli konkurents turul endiselt ebatõhus. Märgitakse eeskätt seda, et Mílal oli õnnestunud takistada Vodafone'i sisenemist asjaomasele turule sellega, et ta keeldus võimaldamast juurdepääsu olulistele rajatistele.

(62)

Vaidlusaluse lepingu sõlmimine tõi kaasa konkurentsi märkimisväärse paranemise, peamiselt maapiirkondades, ja seega suurendas tarbijate heaolu. Näiteks Öræfasveiti omavalitsuses hakkas Vodafone pakkuma internetiühendust äärealadel ja maapiirkondades, kus kaebuse esitaja oli varem teatanud, et ta ei paku ühtki sellist teenust.

(63)

Rendileping oli Vodafone'i jaoks oluline tegur, et luua ja hakata osutama riigi selles osas teenuseid. Míla oli kasutanud venitamistaktikat, keeldudes võimaldamast Vodafone'ile ühispaiknemisvõimalusi. Vodafone pidi taotlema posti- ja telekommunikatsiooniametilt juurdepääsuküsimuses ametlikku otsust, mis avaldati 1. novembril 2010. Tänu vaidlusalusele rendilepingule sai Vodafone lisada hulgipakkumiste hulka üle 30 erineva teenuse.

8.3. ERAISIK (28)

(64)

Eraisiku märkustes on kirjeldatud kogemusi, mis on saadud kiudoptilise lairibataristu rajamisel kolmes väikeses ja kauges omavalitsuses: Öræfasveitis, Kirkjubæjarklaustris ja Mýrdalis. Kõik kolm süsteemi on seotud Vodafone'i-poolse kiudoptilise kaabli haldamisega. Telekommunikatsioonioperaatoritest, kelle poole pöörduti, oli vaid Vodafone valmis pakkuma kõnealuste omavalitsuste elanikele ja ettevõtetele teenuseid. Teised operaatorid ei vastanud elanike järelepärimisele. Kui lairibaühendus Öræfasveitis sai reaalsuseks, otsustasid veel kaks omavalitsust – Skeiða- og gnúpverjahreppur ja Hvalfjarðarstrandarhreppur – investeerida kiudoptilise kaabli paigaldamisse kõikide elanike jaoks. Eraisik on seisukohal, et kui Vodafone ei oleks NATO optilist kiudu rentinud, oleks edasiminek telekommunikatsiooniteenuste osutamisel Islandi äärealadel olnud märksa väiksem.

II. HINDAMINE

1. RIIGIABI OLEMASOLU

1.1. SISSEJUHATUS

(65)	Järgmistes punktides hindab järelevalveamet seda, kas Islandi kaitseagentuuri ja Vodafone'i vaheline leping varem NATO nimel hallatud optilise kiu rentimiseks Vodafone'ile hõlmab riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(66)

Meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: meede peab i) olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest; ii) andma ettevõtjale majandusliku eelise; iii) olema valikuline ja iv) olema võimeline kahjustama konkurentsi ja lepinguosalistevahelist kaubandust.

1.2. RIIGI RESSURSID

(67)	EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt peab meetme olema andnud riik või see peab olema antud riigi ressurssidest, et kujutada endast riigiabi.

(68)	Míla põhiseisukoht on, et kiudude omanik on Islandi valitsus, ning et olenemata sellest, kas kiu ametlik omanik on Islandi valitsus või NATO, anti meede riigi ressurssidest.

(69)

Islandi ametiasutused on selgitanud, et kiudude omanik on NATO (vt I jao punktid 4 ja 7). Ressursid (st kolm kiudu) ei kuulu Islandi riigile ega ühelegi selle üksusele. Ressurssi rahastas, selle rajas ja selle alaline omanik on NATO. NATO ja Islandi ametiasutuste vahelised kokkulepped tuginevad põhimõttele „ei kulu, ei tulu“, nagu on kinnitatud Islandi kaitseseaduse nr 34/2008 artiklites 5, 15 ja 16. Islandi valitsusel on sellegipoolest ulatuslikud kasutusõigused, sealhulgas õigus rentida kiud välja ning kasutada teenitavat tulu kiudude hooldus- ja muude halduskulude katmiseks (29). Selle kasutusõiguse suhtes kohaldatakse siiski julgeolekueeskirju ja NATO eelisõigusi. Lisaks saab NATO endale selle osa tulust, mis ületab kiududega seotud halduskulusid. Samuti maksab NATO suuremate remonditööde või asendamiste eest, mis tehakse vääramatust jõust tingitud vahejuhtumite tõttu (30).

(70)

Islandi ametiastutuste esitatud teabe põhjal leiab järelevalveamet, et kõnealune kiud ei kuulu Islandi riigile. Kiu omandilise kuuluvuse küsimus ei ole järelevalveameti hinnangus siiski otsustava tähtsusega. Islandi riigil on vaieldamatult kontrolliõigused, mis võimaldavad tal kasutada rendiõigust. Et tegemist oleks riigi ressurssidega, piisab sellest – nagu Míla õigesti märkis –, et kõnealune ressurss, st rendiõigus, oli avaliku sektori kontrolli all ja riigiasutuse käsutuses, (31) ehkki see ei olnud avalik-õigusliku asutuse omand (32).

(71)

Mis puudutab riigi ressursse, siis I jao punktis 2 käsitletud hankemenetluse ja kiu väljarentimise eesmärk ei olnud anda toetust huvitatud rendilevõtjatele, vaid vastupidi, vabastada Islandi riik kuludest, mis ta oli kohustatud oma valduses oleva NATO kiu haldamise ja hooldamisega seoses kinni maksma. Nagu on öeldud eespool põhjenduses 36, on Islandi ametiasutused selgitanud, et nende kokkulepped NATOga tuginevad põhimõttele „ei kulu, ei tulu“, mis tähendab, et kiu rentimisest saadavat mis tahes tulu kasutatakse ennekõike halduskulude ja väiksemate remonditööde kulude katmiseks. Kui tulu ületab kõnealuseid kulusid, tuleb ülejäänud osa tagastada kiu omanikule, NATO-le. Kui kulud on suuremad kui tulu või kui vääramatust jõust tingitud vahejuhtumite tõttu tuleb teha suuremaid remonditöid või asendamisi, ei pea asjakohaseid kulusid kandma Islandi riik. Kaabli remontimise kulud jagatakse kiudude omanike vahel vastavalt neile kuuluvate kiudude arvule. Nende kokkulepete kajastamiseks määrati hanketingimustes kindlaks minimaalne baashind, mis oli kooskõlas Islandi haldus- ja hoolduskulude kandmise kohustusega. Seega oli hange kavandatud nii, et ära hoida riigi ressursside vähenemine rendiõiguse hankemenetluse teel üleandmise tagajärjel. Järelevalveameti meelest on asjakohane kaaluda, kas käesoleva juhtumi konkreetsetel asjaoludel saab sellise kokkuleppe puhul, mille eesmärk on ära hoida riigi ressursside vähenemine olukorras, kus mis tahes lisasissetulek tuleb rahvusvahelise kohustuse alusel anda kolmandale isikule, leida, et EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohane nõue, et meede peab olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest, on täidetud. Võttes arvesse järeldust, et meede ei toonud kaasa majanduslikku eelist (vt allpool punkt 1.3), ei pea järelevalveamet seda küsimust siiski rohkem hindama.

1.3. EELIS

1.3.1. Üldist

(72)	Et meede oleks riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab meede andma ettevõtjale eelise.

(73)

Ettevõtja on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on turul kaupade või teenuste pakkumine. Väidetav meetmest abisaaja on Vodafone Iceland. Ettevõtja tegutseb elektroonilise side turul, pakkudes Islandil lauatelefoni-, mobiilside- ja andmeedastusteenuseid. Seega antaks igasugune abi, mis kaasneb NATO optilise kiu riigipoolse väljarentimisega, ettevõtjale.

(74)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses on eelis mis tahes majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks tavapärastes turutingimustes saanud ja millega seetõttu asetatakse ettevõtja konkurentidest soodsamasse olukorda. Et meede kujutaks endast abi, peab see andma Vodafone'ile eelised, millega ta vabastatakse kuludest, mis tuleks tavaliselt katta tema eelarvest. Kui tehing tehti ses mõttes soodsatel tingimustel, et Vodafone maksab renditasu, mis jääb allapoole turuhinda, oleks ettevõtjale antud eelis riigiabieeskirjade tähenduses.

(75)

Selle küsimuse uurimisel kohaldab järelevalveamet eraõigusliku müüja kriteeriumi, (33) mille puhul riikide või riigiasutuste käitumist vara müümisel või rentimisel võrreldakse eraettevõtjate käitumisega. Järelevalveamet leiab, et vastupidiselt Islandi ametiasutuste seisukohale saab seda kriteeriumi – ehkki kõnealune kiud ei kuulu Islandile – käesoleva juhtumi puhul kohaldada, sest leping Vodafone'iga käsitleb rendiõigust, mida Islandil on õigus kasutada. Hindamisel tuleb siiski arvesse võtta selle rendiõiguse suhtes kohaldatavaid eritingimusi, eriti asjaolu, et Islandi ametiasutused said rentida kiu välja üksnes sellises seisukorras, nagu see oli kasutamisel kaitseotstarbel, st vaid mõne üksiku ärilisel otstarbel kasutatava ühenduspunktiga, ning NATO eriõigust lõpetada kiu kasutamine sõja korral. Järelevalveamet märgib ka seda, et Islandile kuuluva rentimisõiguse suhtes kohaldatakse lepingulist kohustust, mille kohaselt tuleb igasugune rentimisel saadav tulu, mis ületab kiu haldus- ja hoolduskulusid, anda NATO-le.

(76)

Eraõigusliku müüja kriteeriumi kohaldamise eesmärk on hinnata, kas avalik-õigusliku asutuse teostatud vara müük või rentimine hõlmab riigiabi, uurides, kas eraõiguslik müüja oleks toiminud tavapärastes turutingimustes samamoodi. Avalik-õiguslik asutus peab jätma kõrvale avaliku poliitika eesmärgid ja keskenduma selle asemel ainsale eesmärgile saavutada oma investeeringute puhul turu tulumäär või kasum ja vara müügil või rentimisel turuhind (34). Järelevalveamet märgib siiski, et selle hindamise käigus tuleb tavaliselt arvesse võtta kõiki asjaomase varaga seotud eriõigusi või -kohustusi, eriti neid, mis võivad mõjutada turuhinda.

(77)

Kooskõla turutingimustega ja tehingu puhul kokku lepitud hinna vastavuse turuhinnale saab kindlaks teha teatud näitajate alusel. Avatud, läbipaistva ja tingimusteta pakkumismenetluse korraldamine on üldjuhul asjakohane vahend tagamaks, et riigiasutus müüb või rendib vara kooskõlas eraõigusliku müüja kriteeriumiga ja et kõnealuse kauba või teenuse eest on makstud õiglast turuhinda. Ometi ei tähenda see automaatselt seda, et nõuetekohase pakkumismenetluse puudumise korral või võimaliku vea korral sellises menetluses võib õigustatult eeldada riigiabi olemasolu. Riigihankeõigus ja riigiabiõigus eksisteerivad paralleelselt ning ei ole mingit põhjust, miks näiteks riigihanke-eeskirja rikkumine peaks automaatselt tähendama riigiabieeskirjade rikkumist (35).

(78)

Teiselt poolt, nagu on öeldud Land Burgenlandi kohtuotsuses, mida on tsiteeritud kohtuasjas E-1/13 tehtud EFTA kohtu otsuse punktis 97, „[võib] juhul kui ametivõimud müüvad neile kuuluva ettevõtja avatud, läbipaistvat ja tingimusteta pakkumismenetlust kasutades, [---] eeldada, et turuhind vastab kõrgeimale pakkumusele, tingimusel et tuleb kindlaks teha esiteks, kas see pakkumus on siduv ja usutav, ning teiseks, et peale hinna ei ole muude majanduslike teguritega arvestamine põhjendatud“ (36). Sama põhimõtet tuleb kohaldada vara rentimisel. Oma vara rentiv eraettevõtja tavaliselt püüaks saada eeskätt hinna seisukohast parima pakkumuse ega kaaluks näiteks tegureid, mis on seotud vara kavandatud kasutusega, kui need just ei mõjuta vara väärtust rendiperioodi lõppedes. Seepärast võib – juhul kui nimetatud eeltingimused on täidetud – eeldada, et turuhind on kõrgeim hind, mida tavapärastes konkurentsitingimustes tegutsev eraettevõtja oleks valmis kõnealuse vara kasutamise eest maksma (37).

(79)

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et vara müük või rentimine võib hõlmata riigiabi isegi siis, kui seda tehakse konkurentsipõhise menetluse alusel. See võib juhtuda eelkõige juhul, kui ostjale kehtestatud kohustused toovad kaasa madalama hinna. Selline mõju on kohustustel, mis on kehtestatud avaliku poliitika eesmärkide poole püüdlemiseks ja mis vähendavad ostja eeldatavat kasumit. Eraettevõtja taolisi kohustusi tavaliselt ei kehtestaks, sest need vähendavad maksimaalset tulu, mida on võimalik vara müügist või rentimisest saada.

1.3.2. Hankemenetlus ja lepingu sõlmimise kriteeriumid

(80)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes peaks järelevalveamet uurima, kas hankemenetlus ja lepingu sõlmimise kriteeriumid olid asjakohased ja sobivad turuhinna kindlaksmääramiseks. Selle kontrollimiseks peab järelevalveamet vaatlema, kas riik tegutses hanke ettevalmistamisel ja lepingu sõlmimise kriteeriumide kindlaksmääramisel eraettevõtjana või olid tähtsamad avaliku poliitikaga seotud ja reguleerimisalased kaalutlused.

(81)

Hankemenetlust ja valitud lepingu sõlmimise kriteeriumide kasutamisega seotud väiteid on kirjeldatud üksikasjalikult eespool I jao punktis 2.1 ja otsuses nr 299/14/COL. Nagu on kirjeldatud tabelis 1, hinnati lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel kuut eraldi aspekti, neist iga osakaal oli 10–15 %, välja arvatud konkurentsi elavdamine, mille osakaal oli 40 %.

(82)

Islandi ametiasutused on nüüd selgitanud, et lisaks rendihinnale (mis moodustas lepingu sõlmimise kriteeriumidest 15 %) tuleks hinnakomponendina käsitada ka võrgu lõpp-punktide arvuga seotud hankekriteeriumi (mille osakaal oli samuti 15 %), sest lõpp-punktid on teenuse osutamisel hädavajalikud ja teenuse väärtus on seotud lõpp-punktide arvuga. Iga lõpp-punkti puhul tuleb teha suuri investeeringuid seadmetesse (vt Mannviti uuringu raames antud hinnang I jao punktis 7), mis jäävad rendiperioodi lõppedes rendileandjale, mõjutades seega kõnealuse rendiõiguse väärtust pärast rendiperioodi lõppu (38). Seepärast leiab järelevalveamet, et hinnaga seotud lepingu sõlmimise kriteeriumide osakaal oli kokku 30 %. Samas kaaluvad hinnaga mitteseotud kaalutlused – konkurentsi elavdamine (40 %), sama tariif kogu riigis (10 %) ning teenuste osutamine (10 %) ja teenuste osutamise algus (10 %) – hinnakomponendid siiski üles.

(83)

Hanke korraldamise ajal oli enamiku Islandi eri piirkondades asuvate telekommunikatsioonirajatiste omanik ja haldaja Míla. Et NATO kiud muutuksid kasutamiskõlblikuks, pidid kiudude haldajad investeerima ühenduspunktidesse. Seetõttu tundus järelevalveametile, et teenuste osutamise alguse kriteerium (10 %) ja teenuste osutamise kriteerium (10 %) olid soodsad Mílale. Teisisõnu hõlmasid lepingu sõlmimise kriteeriumid kaht tegurit, mis olid seotud hinnaga, ja nelja tegurit, mis ei olnud seotud hinnaga. Hinnaga mitteseotud teguritest üks, mille osakaal oli kõige suurem, asetas turgu valitseva võrguteenuste osutaja Míla tõenäoliselt ebasoodsamasse olukorda, samal ajal kui kaks teist tegurit olid Mílale ilmselt soodsad ja tulid kahjuks võimalikele uutele turule sisenejatele.

(84)

Eraõigusliku müüja kriteeriumi kohaldamisel lähtutakse põhimõttest, et üldjuhul vastab turuhind kõige kõrgemale hinnale, mida tavalistes konkurentsitingimustes tegutsev eraettevõtja on valmis maksma. Selle põhimõtte rakendamisel esineb siiski ka erandeid. Erandid on seotud esiteks juhtumitega, mille puhul on võimalik kindlaks teha, et asjaomane pakkumus ei ole siduv või usutav või võrreldav madalama pakkumusega. Teiseks, nagu on öeldud Land Burgenlandi kohtuotsuse punktis 94, kehtib selle eelduse puhul piirang, et „peale hinna ei ole muude majanduslike teguritega arvestamine põhjendatud“. Sellise põhjenduse näite võib leida kohtuasjas T-244/08 (Konsum Nord vs. komisjon) tehtud otsusest (39). Selle kohtuasja puhul oli üks Rootsi omavalitsus müünud ühele selvehallide ketile maatüki hinnaga, mis oli väiksem kõrgeimas pakkumuses esitatud hinnast. Üldkohus leidis, et kõnealuse müüdava maa turuväärtust ei olnud võimalik kindlaks määrata üksnes kõrgema pakkumuse olemasolu põhjal, kaalumata sealjuures Rootsi ametiasutuste osutatud konkreetseid asjaolusid. Peale selle leidis Euroopa Kohus kohtuasjas C-39/14 (BVVG), et riigisisese õiguse norm, mis võimaldab riigiasutusel kõrvale lükata põllumajandusmaa ostuga seotud pakkumuse, mis on ebaproportsionaalselt kõrge ja laadilt spekulatiivne, ei kujuta endast riigiabi, tingimusel et tulemuseks on hind, mis on võimalikult lähedane asjaomase maa turuväärtusele (40).

(85)

Kõnealune kohtupraktika ei ole käesoleva juhtumi puhul vahetult kohaldatav, sest Míla ei esitanud pakkumust. Islandi ametiasutused väidavad siiski, et nende valitud lepingu sõlmimise kriteeriumid olid käesoleva juhtumi puhul õigustatud. Islandi ametiasutuste väitel oli eelkõige vaidlusalune konkurentsi elavdamise kriteerium ette nähtud selleks, et vähendada asjaomasel turul, mida valitses Míla, väidetavat monopolismi. Järelevalveamet märgib ka seda, et Míla ise oli öelnud, et tal puudus hankes osalemiseks majanduslik põhjus, kuna tal juba oli tänu omaenda kiududele piisav edastamisvõimsus.

(86)

Käesoleva juhtumi puhul ei piisa Islandi ametiasutuste esitatud konkreetsetest asjaoludest tõestamaks, et samas olukorras olev eraõiguslik müüja oleks kavandanud hanke samamoodi. EFTA kohus sedastas seoses kohtuasjaga E-1/13, et muud lepingu sõlmimise kriteeriumid kui hind tundusid kajastavat avalikku poliitikat või regulatiivseid kaalutlusi, mida erainvestor oluliseks ei peaks. Järelevalveamet leiab samuti, et hanke kriteeriumid, mis ei olnud seotud hinnaga, kajastasid osaliselt avalikku poliitikat või regulatiivseid kaalutlusi, nagu konkurentsi edendamine ning lairibaühenduse kättesaadavuse ja piirkondliku ühtekuuluvuse parandamine, mida erainvestor ei peaks oluliseks. Need lepingu sõlmimise kriteeriumid kaaluvad üles hinnaga seotud kriteeriumid.

(87)	Seepärast jõuab järelevalveamet järeldusele, et hanke raames kohaldatud lepingu sõlmimise kriteeriumid ei vasta eraõigusliku müüja kriteeriumile. Seetõttu ei saa hanke tulemust käsitada usaldusväärse alusena kõnealuse rendiõiguse turuhinna kindlaksmääramisel.

1.3.3. Rendiõigust käsitlev eksperdihinnang

(88)

Nagu eespool öeldud, ei välista piisava hankemenetluse puudumine võimalust, et järelevalveamet kohaldab eraõigusliku müüja kriteeriumi. Järelevalveamet peab uurima asjaomase tehingu olemust ja eelkõige võrdlema kokkulepitud hinda turuhinnaga. Turuhinna kindlaksmääramisel võtab järelevalveamet tavaliselt aluseks sõltumatu eksperdi hindamisuuringu. Eelistatavalt tuleks selline uuring koostada tehingu ajal. Järelevalveamet võib tugineda hindamisel siiski ka tagantjärele tehtud hindamisuuringule (41).

(89)	Islandi ametiasutused on esitanud hindamisuuringu, mille on koostanud Islandile keskenduv rahvusvaheline konsultatsioonifirma Mannvit, kes annab regulaarselt eksperdinõu taristuprojektide kohta. Uuring kannab kuupäeva 30. jaanuar 2015.

(90)

Järelevalveamet märgib, et Mannvit oli juba nõustanud Islandi ametiasutusi seoses hankemenetlusega. Lisaks tellisid Islandi ametiasutused hindamisuuringu vastusena kaebuse esitaja esitatud hinnaprognoosile. Järelevalveamet ei ole leidnud mingit märki sellest, et need asjaolud oleksid kahjustanud nõu andnud ekspertide objektiivsust. Ometi peab järelevalveamet nendel asjaoludel vajalikuks vaadelda hindamisuuringut üksikasjalikult.

(91)

Sellega seoses märgib järelevalveamet alustuseks, et kõnealuse rendiõiguse turuväärtust on vara eripära (sh NATO lõpetamisõigused) ja sektori reguleerituse tõttu iseäranis keeruline hinnata. Peale selle tuleb arvesse võtta kahe hinnaelemendi, nimelt renditasu ja lõpp-punktidesse tehtavate investeeringute olemasolu.

(92)

Mannviti uuringus on võrreldud kaht eri stsenaariumi Islandil kiudkaablile juurdepääsu saavutamisel: ettevõtja võis kas rentida NATO kiu (nagu on teinud Vodafone) või hankida juurdepääsu Míla kaudu, kes pakub reguleeritud hinnaga reguleeritud hulgitoodet (magistraalpüsiliinid). Seda valikut arvesse võttes ei oleks kiudkaablile juurdepääsu sooviv turuosaline valmis maksma rohkem kui Míla pakutud reguleeritud hulgitoote hinna. Reguleeritud hulgimüügihind toimib seega NATO kiu rendihinna kujundamisel hinnalaena, ehkki järgmistes põhjendustes kirjeldatud asjaolude tõttu ei pruugi see otseselt kajastada rendiõiguse turuhinda. Järelevalveameti meelest on see hinnavõrdlusel põhinev lähenemisviis mõistlik, võttes arvesse, et sama kaabli paralleelsetele kiududele juurdepääsu saamiseks on olemas kaks võimalust (42).

(93)	Mannviti uuringus esitatud hinnavõrdlus ja kaebuse esitaja esitatud kõige hilisem hinnavõrdlus ei põhine hanke ajal kehtinud hindadel. Järelevalveamet leiab, et kõnealuse juhtumi eriliste asjaolude tõttu on esitatud viited hinnale siiski hea alus tehingu ajal kehtinud turuhinna kindlaksmääramiseks.

(94)

Võrdlusena kasutatud reguleeritud hulgimüügihinnad põhinevad varasematel kuludel ja püsivad üldjuhul aastaid muutumatutena (43). Näiteks Míla reguleeritud tariif 7 609 Islandi krooni kilomeetri kohta kuus põhineb kuluanalüüsil, mis valmistati ette 2010. aastal ja viidi lõpule 2011. aasta mais (44). Tariif kehtis ilma muutusteta alates 1. augustist 2011 kuni 2015. aastani. See näitab, et hinnavõrdluses kasutatud reguleeritud hulgitariifid püsivad tavaliselt aja jooksul muutumatutena ja et eeskätt Míla tariif põhines kuluanalüüsil, mis tehti enam-vähem samal ajal, kui sõlmiti 1. veebruari 2010. aasta leping Vodafone'iga. Peale selle kohandatakse Vodafone'i makstavat renti alates 2008. aasta juunist (st ka hanke ajal) ehituskuluindeksiga. Pärast selle indekseerimise arvessevõtmist saab praeguste hindade alusel tehtud arvutuse põhjal seega hea ülevaate sellest, kas rendiõigus anti tehingu ajal turutingimustel.

(95)	Nagu on selgitatud eespool I jao punktis 7, toob Mannvit välja hulga erinevusi Míla pakutud reguleeritud hulgitoote ja NATO kiu vahel, mida tuleks hindade võrdlemisel arvesse võtta.

(96)

Esiteks peab järelevalveamet mõistlikuks, et Mannvit kohandab hinna arvutamisel arvesse võetava NATO kiu pikkust, sest hindu arvutatakse tavaliselt punktist punkti (st võttes aluseks otseliinid asjaomaste lõpp-punktide vahel). Mannviti uuringus järeldatakse, et kui võtta aluseks tehinguaegsed NATO kiu lõpp-punktid, on arvesse võetav kogupikkus 1 283 km.

(97)	Seejärel hindab Mannvit, milline hulgimüügihind ja allahindlus oleks vaatlusaluse juhtumi puhul kõige asjakohasem.

(98)

Uuringus on toonitatud, et Míla reguleeritud tariif (7 609 Islandi krooni kilomeetri kohta aastas) ei pruugi olla õige võrdlusalus turuhinna kindlaksmääramisel, sest reguleeritud tariif põhineb kogu Míla kiuvõrgu, sealhulgas Míla kõikide asjakohaste lõpp-punktide, mitte üksnes NATO kiuga võrreldava kiuvõrgu kuludel ja kasutusmääral. Mannvit juhib tähelepanu asjaolule, et NATO kiud on lihtsam ja sellel on märksa vähem lõpp-punkte, mis tähendab, et asjakohane kulubaas peaks olema väiksem. Seepärast teeb Mannvit ettepaneku võtta turuhinna arvutamisel aluseks pigem ühe teise ettevõtja, Orkufjarskipti hulgitariif. Orkufjarskipti tariif on 5 020 Islandi krooni kilomeetri kohta kuus.

(99)

Mannviti uuringus vaadeldakse ka allahindluse määrasid ja järeldatakse, et hulgimüügihinna puhul tuleks teha 25 % allahindlust maksimaalse 15 % asemel, mida on võimalik saada praegu kolmeaastase lepingu korral. Mannvit märgib seda kohandust põhjendades, et renditähtaeg on kümme aastat, mis on tublisti pikem kui Míla ja Orkufjarskipti reguleeritud tariifide puhul arvesse võetud ajavahemik. Veel põhjendatakse seda kohandust 25 % allahindlusega, mida Míla tegi hanke ajal klientidele, kes rentisid sarnase pikkusega kiudu kui NATO kiud.

(100)

Järelevalveamet on nõus, et Míla reguleeritud tariif, mida kohaldati magistraalpüsiliinide suhtes, ei võimalda käesoleva juhtumi puhul asjakohast võrdlust turuhinnaga. Míla tariifi puhul on lisaks investeerimis- ja halduskuludele, mis on seotud NATO kiuga samasse kaablisse kuuluvate kiududega (mis on suure tõenäosusega juba amortiseerunud), arvesse võetud ka uuemaid investeeringuid teistesse kiududesse. Järelevalveamet märgib siiski, et ideaalne võrdlusalus ei ole ka Mannviti esitatud Orkufjarskipti tariif, sest see põhineb kõnealuse kommunaalettevõtja individuaalsel kulustruktuuril. Järelevalveamet tunnistab, et ideaalse hinnavõrdluse tegemine ei tundu olevat võimalik, sest ei leidu ühtki turuhinda, mida kohaldatakse konkreetselt NATO kiudude ja sama kaabli paralleelsete kiudude suhtes.

(101)

Järelevalveametil on sarnased mured ka seoses kohaldatava allahindlusega. Praeguste hulgipakkumiste raames on kolmeaastase lepingu puhul ette nähtud pelgalt 15 % allahindlus. On siiski tõenäoline, et turuosaline teeb pikemate lepingute ja väga suurte koguste puhul suuremaid allahindlusi. Järelevalveamet märgib, et varem võimaldas väga sarnasel eesmärgil 25 % allahindlust ka Míla (45).

(102)

Eespool öeldut arvesse võttes peab järelevalveamet asjakohaseks esitada hinnang NATO kiu rendiõiguse turuhinna kohta hinnavahemikuna, võttes aluseks eespool käsitletud hulgijuurdepääsu hinna ja allahindluse eeldused.

Tabel 3

Hinnangulised turuhinnavahemikud (rendihind aastas), lähtudes olemasolevatest tariifidest ja allahindluseeldustest

(Islandi kroonides)
Hind kilomeetri kohta kuus	15 % allahindlus (1 283 km/aasta)	25 % allahindlus (1 283 km/aasta)
Míla (7 609 )	99,6 mln	87,9 mln
Orkufjarskipti (5 020 )	65,7 mln	58,0 mln
Keskmine allahindluse kohta	82,7 mln	73,0 mln
Üldine keskmine	77,9 mln

(103)

Tabelis 3 esitatud hinnavahemik ulatub alates 58 miljonist Islandi kroonist (Mannviti uuringus prognoositud turuhind) kuni ligikaudu 100 miljoni Islandi kroonini. Keskmine hinnanguline turuhind on ligikaudu 78 miljonit Islandi krooni.

(104)

Vastavalt 1. veebruari 2010. aasta lepingule maksab Vodafone rendiõiguse eest iga aasta 1. juulil tasu 19 150 000 Islandi krooni (ilma käibemaksuta), mida indekseeritakse alates 19. juunist 2008 vastavalt ehituskuluindeksile. Järelevalveamet märgib, et Míla ja Orkufjarskipti tariife ei indekseerita. Seega tuleb võrdluses arvesse võtta indekseerimise mõju.

(105)

Vodafone'i rendimaksete indekseerimisel kasutatakse ehituskuluindeksit (46). Statistika kohaselt suurenesid ehituskulud pärast finantskriisi 2008. aasta sügisel ja 2009. aastal kõvasti tempoga 30 % aastas, kuid on sellest saati suurenenud mõõdukalt, kasvades veidi 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses. 2010. aasta juuliks, mil tuli teha esimene rendimakse, oli indeks tõusnud juba 20,5 % võrreldes 2008. aasta juuniga.

(106)

Indeksi muutumine alates 2008. aasta jaanuarist ja muutus protsentides võrreldes eelmise aastaga on ära toodud allpool esitatud joonisel.

Ehituskuluindeks alates jaanuarist 2008

Allikas: Islandi statistikaamet.

(107)

1. veebruari 2010. aasta lepingus oli renditasuks ette nähtud 19 150 000 Islandi krooni enne indekseerimist. 2010. aasta keskpaigaks oli indekseerimise mõju kasvatanud selle summa ligikaudu 23 miljoni Islandi kroonini. Praegu maksab Vodafone renditasu ligikaudu 28 miljonit Islandi krooni, olles enam-vähem jõudnud kümneaastase rendilepingu keskpaika. Eeldusel et ehituskuluindeks jätkab järk-järgult suurenemist, nagu ta on seda teinud viimasel neljal-viiel aastal, on see hind lepingu kestust arvesse võttes mõistlik keskmine iga-aastane renditasu.

(108)

Seepärast leiab järelevalveamet, et Mannviti aluseks võetud 28 miljoni Islandi krooni suurune renditasu on käesoleva juhtumi puhul hinnavõrdluse tegemisel mõistlik lähtepunkt. Samas saab NATO kiu renditasu võrrelda ärilisel otstarbel kasutatavate kiudude tariifidega üksnes juhul, kui võetakse asjakohaselt arvesse suuri investeeringuid edastusseadmetesse, mida NATO kiu haldaja Vodafone pidi tegema, et muuta kiud kõlblikuks kasutamiseks ärilisel otstarbel. Mannviti hinnangul on iga-aastane kulu vajalike investeeringute tegemisel 52 miljonit Islandi krooni, et muuta Vodafone'i rendihind võrreldavaks Míla pakkumusega ja täita hanke tingimusi, st teha vajalikud investeeringud lõpp-punktidesse (47). Järelevalveamet märgib, et Mannviti prognoositud summa hõlmab nii tehnilisi seadmeid NATO kiu kasutamiskõlblikuks muutmiseks kui ka hankes kindlaksmääratud hinnaelementi, mis on seotud investeeringutega uutesse lõpp-punktidesse. Järelevalveamet on võrrelnud eksperdi hinnangut lõpp-punktidega seotud investeerimiskulude kohta (kokku 120 miljonit Islandi krooni) Vodafone'i tehtavate tegelike investeeringutega, mille kogusumma on 130 miljonit Islandi krooni. Järelevalveamet märgib, et Vodafone peab lisaks maksma seadmete eest iga-aastaseid litsentsitasusid summas 7, 5 miljonit Islandi krooni, mida Mannvit arvesse ei võtnud.

(109)

Eespool öeldu põhjal on rendimaksetes ja investeerimiskuludes väljenduvad Vodafone'i iga-aastased rahalised väljaminekud kokku ligikaudu 87,5 miljonit Islandi krooni (sh iga-aastane litsentsitasu). Kui võrrelda seda tabelis 3 esitatud hinnangutega rendiõiguse turuhinna kohta, siis Vodafone'i maksed ületavad nii prognoositud üldist keskmist turuhinda (78 miljonit Islandi krooni) kui ka 15 % ja 25 % suurusel hinnasoodustusel põhinevaid keskmisi hindu. Samuti on need märksa suuremad kui Orkufjarskipti tariifil (15 % või 25 % allahindlus) põhinev hinnaprognoos ja väga lähedal Míla tariifile, mille aluseks on 15 % hinnasoodustus.

(110)

Järelevalveamet märgib, et eespool esitatud turuhinna võrdluses ei ole arvesse võetud kiudude NATO-le kuulumisest tulenevate tühistamisõiguste mõju. Islandi ametiasutuste hinnangul jääb nende õiguste mõju hinnale vahemikku 15–25 %. Kohaldades seda vahemikku Vodafone'i rahalise panuse suhtes, oleks vastav rahalise panuse turuväärtus kõnealuseid NATO õigusi arvesse võtmata 94–107 miljonit Islandi krooni, mis ületab tublisti tabelis 3 esitatud hinnanguid keskmise turuhinna kohta.

(111)

Peale selle ei ole Mannviti uuringus arvesse võetud Islandi kohustust anda NATO-le mis tahes renditulu, mis ületab kiu haldus- ja hoolduskulusid. Järelevalveamet leiab, et ehkki see kohustus võib vähendada Islandi ametiasutuste motiveeritust saavutada võimalikult suur renditulu (ja paneb nad eelistama hankemenetluses teisi kriteeriume, nagu on kirjeldatud eespool), ei mõjuta see rendiõiguse turuväärtust, mida on hinnatud eespool telekommunikatsioonioperaatorite tegelike tariifide valguses. Erinevalt eespool käsitletud tühistamisõigustest ei mõjuta Islandi ja NATO vaheline kokkulepe rendiõigusest saadava tulu jagamise kohta kuidagi kõnealuse õiguse kasutajat (st Vodafone'i).

(112)

Tervikpildi loomiseks märgib järelevalveamet, et Míla väited, mille kohaselt hankemenetluse ülesehitusel oli mõju hinnale, hindamist ei mõjuta. Järelevalveametile ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et baashinna kindlaksmääramine, mis on hangete puhul tavaline, oleks vähendanud pakkujate motivatsiooni konkureerida hinna osas. Samuti märgib järelevalveamet, et hankemenetluse käigus esitas neli sõltumatut pakkujat viis pakkumust ja konkurentsi elavdamise kriteeriumi puhul saavutasid kõik pakkujad maksimumtulemuse (40 %). Seega oli hinnaga seotud kriteeriumide osakaal tegelikult 50 % (st 30 punkti ülejäänud 60 punktist). Samamoodi ei ole tõendeid sellest, et konkurentsikriteeriumi puudumisel oleks võimalik pakkumus Mílalt, kes ei olnud huvitatud täiendavast edastamisvõimsusest, võinud kaasa tuua tegelike pakkujate kõrgemad pakkumused. Järelevalveamet juhib tähelepanu eelkõige sellele, et Míla võimsus NATO kaabli puhul oli avalikkusele teada ja Míla võimaliku pakkumuse eesmärk oleks olnud vaid kaitsta oma turupositsiooni uue turuletulija eest (48).

(113)

Eespool öeldut arvesse võttes leiab järelevalveamet, et kiudu ei renditud Vodafone'ile hinnaga, mis jääb allapoole turuhinda.

(114)

Lõpetuseks märgib järelevalveamet ka seda, et hankemenetlus toimus 2008. aasta juunis, st vahetult enne finantskriisi puhkemist Islandil. Finantskriisi ajal menetlus peatati. Lepingu sõlmimine Vodafone'iga viidi lõpule alles 2010. aasta veebruaris ja selleks ajaks ei saanud või ei soovinud Fjarski (hankemenetluses kõige kõrgemalt hinnatud pakkuja) teist pakutavat kiudu oma 2008. aasta pakkumuse alusel enam rentida. 2010. aasta alguses ei olnud Islandi ametiasutuste sõnul enam võimalik heaks kiita teiste 2008. aasta menetluse pakkujate pakkumusi, sest need olid aegunud ja oli ilmne, et turutingimused olid pärast finantskriisi märgatavalt halvenenud. Hoolimata finantskriisist ja sellest tulenevatest muudatustest Islandi majanduses, oli Vodafone valmis sõlmima rendilepingu 2008. aasta menetluse tulemusel kokkulepitud tingimustel. Järelevalveamet ei ole saanud mingit teavet selle kohta, et teised ettevõtjad oleksid olnud pärast finantskriisi endiselt huvitatud ükskõik kumma pakutava kiu rendiõiguse omandamisest. Järelevalveamet leiab, et sarnases olukorras oleks ka eraõiguslik müüja sõlminud Vodafone'iga rendilepingu, sest see oli ainus võimalus, kuidas hüvitada kasutuseta seisva vara (st kasutamata kiu) halduskulud ja luua väärtust.

(115)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et Vodafone ei saanud tehingust majanduslikku eelist.

1.4. VALIKULISUS, KONKURENTSI KAHJUSTAMINE JA MÕJU LEPINGUOSALISTE VAHELISELE KAUBANDUSELE

(116)

Et meede liigituks riigiabiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab see olema valikuline, ähvardama kahjustada konkurentsi ja mõjutama lepinguosalistevahelist kaubandust. Kuna käesoleva juhtumi puhul majanduslikku eelist ei antud ja kõik riigiabi olemasolu tingimused ei ole seega täidetud, ei pea järelevalveamet seda küsimust täiendavalt hindama.

2. JÄRELDUS

(117)

Järelevalveamet teeb eespool öeldu põhjal järelduse, et meede ei hõlma riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rendileping, mille Islandi välisministeeriumi kaitseagentuur sõlmis 1. veebruaril 2010 optilise kiu kasutamiseks ja haldamiseks Og fjarskiptiga, ei hõlma riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Islandile.

Artikkel 3

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 16. märts 2016

EFTA järelevalveameti nimel

president

Sven Erik SVEDMAN

kolleegiumi liige

Helga JÓNSDÓTTIR

(1) 16. juuli 2014. aasta otsus nr 299/14/COL algatada varem NATO nimel hallatud optilise kiu rentimise kaudu antud võimalikku abi käsitlev ametlik uurimismenetlus (ELT C 366, 16.10.2014, lk 4, ja EMP kaasanne nr 59, 16.10.2014, lk 1).

(2) Vodafone Iceland (Fjarskipti hf.) on Islandi telekommunikatsiooniettevõtja, kes pakub Islandil lauatelefoni-, mobiilside- ja andmeedastusteenuseid. Vodafone on turgu valitseva ettevõtja Skipti hf. ning selle tütarettevõtjate Síminni ja Míla järel praegu Islandil suuruselt teine telekommunikatsioonioperaator. Ettevõtjale kuulub Vodafone'i kaubamärk. Samas ei oma Vodafone Group ettevõtjas osalust, vaid pigem frantsiisib Fjarskiptile kaubamärki ja seonduvaid reklaamistiile. Fjarskipti kuulus varem Islandi ettevõtjale Teymi Group. Hiljem Teymi Group jagunes ja Fjarskiptis tehti finantsalased ümberkorraldused. 2012. aasta detsembris noteeriti Fjarskipti Islandi börsil.

(3) Uurimise üksikasjaliku kirjelduse ja teavet juhtumi tausta kohta leiab otsusest nr 299/14/COL algatada ametlik uurimismenetlus.

(4) Kohtuotsus Míla ehf. vs. EFTA järelevalveamet, E-1/13, EFTA kohtu lahendid 2014, lk 4.

(5) Kaitseseaduse nr 34/2008 jõustumisega 31. mail 2008 radariagentuur suleti. Teatavad radariagentuuri ülesanded võttis üle kaitseagentuur (Varnarmálastofnun). Seadusega nr 98/2010, millega muudeti kaitseseadust, suleti 1. jaanuaril 2011 kaitseagentuur ja selle teatud ülesanded võtsid üle muud riigiasutused, sealhulgas välisministeerium.

(6) Ülejäänud viis kiudu kuuluvad kaebuse esitajale Mílale.

(7) Islandi riigihanke-eeskirjad on sätestatud seaduses nr 84/2007. Selle seadusega rakendatakse ELi riigihankedirektiivi, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114), mis on inkorporeeritud Islandi õigusesse 18. aprillil 2007 jõustunud ühiskomitee otsusega nr 68/2006 (ELT L 245, 7.9.2006, lk 22, ja EMP kaasanne nr 44, 7.9.2006, lk 18) EMP lepingu XVI lisa punktina 2.

(8) Projekt nr 14477: optilised kiud. Välisministeerium, aprill 2008 (dokument nr 669632).

(9) Projekti nr 14477 kirjelduse punkt 1.2.4.

(10) Gagnaveita Reykjavíkuri pakkumus liigitati alternatiivseks pakkumuseks, sest selle puhul ei olnud täidetud võrgu lõpp-punktide miinimumarvu ja hõlmatud omavalitsuste arvuga seotud nõuded. Ka üks kahest Vodafone'i pakkumusest oli alternatiivne pakkumus, sest selles ei olnud ette nähtud, et Vodafone kasutab kogu Islandil sama tariifi. Muud elemendid, sealhulgas riigile makstav rendihind, olid Vodafone'i pakkumustes samad.

(11) Kaebuse üksikasjalikuma kirjelduse leiab otsusest nr 299/14/COL.

(12) Kaebuse esitaja hinnang abi summa kohta põhineb kaebusele lisatud dokumendil, mis sisaldab Míla arvutusi väidetava toetuse väärtuse kohta. Arvutuste aluseks on Míla enda kulud sama kaabli kiudude haldamisel.

(13) Orkufjarskipti kuulub Landsvirkjuni (riiklik energiaettevõte) ja Landsneti (Islandi põhivõrguettevõtja) ühisomandisse. Orkufjarskipti haldab ja hooldab Islandil telekommunikatsioonitaristut selle omanike eest.

(14) Kaebuse esitaja andmeil jõustus tariif 1. augustil 2012 pärast regulatiivmenetluse kohast läbivaatamist ja heakskiitmist Islandi posti- ja telekommunikatsiooniametis. Tariifi heakskiitmisega nõustus posti- ja telekommunikatsiooniamet, et tariif põhineb kulude analüüsil.

(15) Igakuine rent kilomeetri kohta ulatub 4 826 Islandi kroonist esimese kiu puhul 7 507 Islandi kroonini kuuenda kiu puhul.

(16) Välisministri 16. novembri 2012. aasta e-kiri EFTA järelevalveametile. Kõnealuse kokkuleppe üksikasjalikuma kirjelduse leiab otsusest nr 299/14/COL.

(17) Hooldusteenus (järelevalve ja testimine, remont ja tehniline tugi), mille eest Islandi riik on kohustatud tasuma, tagab kiu pideva toimimise. See kohustus ei hõlma siiski kaabli suuri remonditöid. Vastav osa (3/8) sellistest kuludest nõutakse kulude tekkimisel juhtumipõhiselt sisse NATO-lt.

(18) Islandi valitsuse 2. juuli 2013. aasta kirjalikud tähelepanekud seoses kohtuasjaga E-1/13 (Mila ehf. vs. EFTA järelevalveamet), lk 7.

(19) Viidatud on järelevalveameti lairibasuunistele, mis kehtisid kaebuse esitamise ajal. Järelevalveamet võttis oma 20. veebruari 2013. aasta otsusega nr 73/13/COL (ELT L 135, 8.5.2014, lk 49, ja EMP kaasanne nr 27, 8.5.2014, lk 1) vastu uued lairibasuunised, mis on kättesaadavad aadressil http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/.

(20) Kohtuotsus Míla ehf. vs. EFTA järelevalveamet, E-1/13, EFTA kohtu lahendid 2014, lk 4, punkt 101.

(21) Selles punktis kokku võetud Islandi ametiasutuste märkused leiab dokumentidest nr 722921–722923, 744468–744471 ja 753302–753303.

(22) Õigusbüroo Advel 6. veebruari 2015. aasta kiri õigusbüroole Landslög (dokument nr 744468).

(23) Kohtuotsus Konsum Nord ekonomisk förening vs. komisjon,T-244/08, EU:T:2011:732.

(24) Dokument nr 753303.

(25) Nende väärtuste kindlaksmääramisel viitab Mannvit eelkõige kuluanalüüsile, mis on esitatud posti- ja telekommunikatsiooniameti otsuses nr 14/2011, mille leiab (islandi keeles) aadressilt http://www.pfs.is/upload/files/Ákv_14-2011_M13-14_Leigulínur.pdf.

(26) Selles punktis kokku võetud Míla märkused leiab dokumendist nr 729699.

(27) Selles punktis kokku võetud Vodafone'i märkused leiab dokumendist nr 723556.

(28) Selles punktis kokku võetud märkused leiab dokumendist nr 729917.

(29) Vt Islandi kaitseseaduse nr 34/2008 artikkel 16.

(30) Islandi ja NATO vaheliste kokkulepete üksikasjalikuma kirjelduse leiab I jao punktist4.

(31) Vt näiteks kohtuotsus Essent Netwerk Noord, C-206/06, EU:C:2008:413, punkt 70; kohtuotsus Prantsusmaa vs. Ladbroke Racing ja komisjon, C-83/98, EU:C:2000:248, punkt 50.

(32) Kohtuotsus Air France vs. komisjon, T-358/94, EU:T:1996:194, punktid 65–67.

(33) Eraõigusliku müüja kriteeriumi kohaldamist on käsitletud otsuses kohtusjas E-12/11 (Asker Brygge, EFTA kohtu lahendid 2012, lk 536) ning otsuses liidetud kohtuasjades C-214/12 P, C-215/12 P ja C-223/12 P (Land Burgenland vs. komisjon, EU:C:2013:682). Need kohtuasjad käsitlevad maaga seotud otsese omandiõiguse müüki, ent neist leiab ka suuniseid muude maaga seotud õiguste, sealhulgas käesoleval juhul rendiõiguse müümise kohta.

(34) Kohtuotsus Land Burgenland vs. komisjon, C-214/12 P, C-215/12 P ja C-223/12 P, EU:C:2013:682.

(35) Kohtuotsus SIC vs. komisjon, T-442/03, EU:T:2008:228, punkt 147. Vt analoogia põhjal kohtuotsus Matra vs. komisjon, C-225/91, EU:C:1993:239, punkt 44.

(36) Vt kohtuotsus Land Burgenland vs. komisjon, C-214/12 P, C-215/12 P ja C-223/12 P, EU:C:2013:682, punkt 94.

(37) Vt näiteks kohtuotsus Banks, C-390/98, EU:C:2001:456, punkt 77, ja kohtuotsus Saksamaa vs. komisjon, C-277/00, EU:C:2004:238, punkt 80.

(38) See väärtuse suurenemine on käesoleva juhtumi puhul asjakohane, sest Island peab „ei kulu, ei tulu“ põhimõtte alusel andma kogu renditasuga teenitava kasumi NATO-le.

(39) Kohtuotsus Konsum Nord ekonomisk förening vs. komisjon,T-244/08, EU:T:2011:732.

(40) Kohtuotsus BVVG, C-39/14, EU:C:2015:470, punkt 42.

(41) Kohtuotsus Asker Brygge, E-12/11, EFTA kohtu lahendid 2012, lk 536, punkt 81.

(42) Järelevalveamet rõhutab, et kehtiva õigussüsteemi alusel on Mílal kohustus võimaldada oma kiuvõrgule hulgijuurdepääs. Teatatud raskused Mílalt juurdepääsu saamisel ei muuda kõnealust hinnavõrdlust kehtetuks, sest on olemas abinõu – posti- ja telekommunikatsiooniameti korraldus, et Míla võimaldaks tõhusa juurdepääsu, mida ta on ka mitmel juhul teinud.

(43) Vastavalt posti- ja telekommunikatsiooniameti otsusele nr 14/2011 (lk 7) lükkas posti- ja telekommunikatsiooniamet tagasi Míla ettepaneku ajakohastada oma tariifi pidevalt inflatsiooni põhjal. Otsus on kättesaadav aadressil http://www.pfs.is/upload/files/Ákv_14-2011_M13-14_Leigulínur.pdf.

(44) Vt posti- ja telekommunikatsiooniameti otsus nr 14/2011, lk 18.

(45) Otsuse nr 14/2011 leheküljel 6 väidab posti- ja telekommunikatsiooniamet, et ta on nõustunud Míla ettepanekuga uue allahindluste süsteemi kohta. Uued allahindlused sõltuvad lepingute pikkusest. Üheaastase lepingu puhul tehakse allahindlust 5 %, kaheaastase puhul 10 % ja kolmeaastase puhul 15 %. Paraku ei leidu ühtki viidet pikema kestusega lepingute kohta. Kuigi võib olla mõistlik, et allahindlusprotsent ei kasva ajas lineaarselt (nagu Míla ning posti- ja telekommunikatsiooniamet on kokku leppinud esimese kolme aasta puhul), tundub 25 % allahindlus kümneaastase lepingu puhul realistlik.

(46) Ehituskuluindeksi määrab kindlaks Islandi statistikaamet ja see on kättesaadav ameti veebisaidil. Vt http://www.hagstofa.is/en/statistics/business-sectors/industry/building-cost-index/.

(47) Mannviti uuringu kohaselt on vajalike edastusseadmete paigaldamise keskmine kulu 4 miljonit Islandi krooni lõpp-punkti kohta (mida on 30), kusjuures seadmete amortisatsioon on 15 % aastas ning hinnangulised halduskulud moodustavad 20 % ja kaalutud keskmine kapitalikulu 8,5 % kapitalikulutustest. Järelevalveamet märgib, et Mannvit kasutab kaalutud keskmist kapitalikulu käsitlevaid eeldusi, mis on esitatud posti ja telekommunikatsiooniameti kuluanalüüsis otsuses nr 14/2011, ja lähtub muude näitajate arvutamisel ameti kuluanalüüsis esitatud mõttekäikudest. Järelevalveamet peab asjakohaseks kasutada samu kaalutud keskmise kapitalikuluga seotud eeldusi, mis on esitatud posti- ja telekommunikatsiooniameti otsuses, millel põhinevad ka võrdluses kasutatud Míla hinnad. Veel leiab järelevalveamet, et on asjakohane lugeda tehniliste seadmete majanduslikuks elueaks 6,7 aastat, võttes arvesse sektoris toimuvaid kiireid tehnoloogilisi muutusi, ning enamiku asukohtade paiknemise tõttu äärealadel ja tehniliste rajatiste laadi tõttu on asjakohane eeldada, et halduskulud moodustavad kapitalikulutustest 20 %.

(48) Vastavalt kohtuasja BVVG, C-39/14, EU:C:2015:470, punktile 40 oli Islandi ametiasutustel igal juhul õigus selline pakkumus selle ilmse spekulatiivsuse alusel tagasi lükata.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 218

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. aastakäik 24. august 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/1495, 23. august 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2073/2005 seoses Campylobacter'iga broilerirümpades ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1496, 23. august 2017, milles käsitletakse toimeaine DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni) heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 ( 1 )	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1497, 23. august 2017, millega lõplike meetmete kohaldamise ajaks tühistatakse ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega	10

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 61/16/COL, 16. märts 2016, lõpetada varem NATO nimel hallatud optilise kiu rentimise kaudu väidetavalt antud riigiabi ametlik uurimine (Island) [2017/1498]	19