10.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 207/1

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 9. detsembril 2016 määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit teatava korrosioonikindla terase importimisega liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 25. oktoobril 2016. aastal Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 53 % liidu korrosioonikindla terase kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Lähtudes kaebuse esitaja 24. mai 2017. aasta taotlusest, mis põhines nõutaval tõendusmaterjalil, avaldas komisjon 8. juulil 2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1238 (3), millega kehtestatakse teatava HRVst pärit korrosioonikindla terase impordi suhtes registreerimisnõue alates 9. juulist 2017.

(4)

Komisjonil oli piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis põhjendasid impordi registreerimise vajadust, kuna asjaomasest riigist pärit import ja turuosa olid pärast uurimise algatamist järsult kasvanud; ja komisjon tegi järelduse, et alusmääruse artikli 14 lõike 5 tingimused on täidetud.

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid endast teada andma, et uurimises osaleda. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele ja teistele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles osalema.

(6)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(7)

Võrdlusriigi valimise eesmärgil võttis komisjon ühendust Brasiilia, Kanada, India, Jaapani, Lõuna-Korea, Taiwani, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide tootjatega, teavitas neid uurimise algatamisest ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(8)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et on esialgu valinud Kanada kolmandaks turumajanduslikuks riigiks (edaspidi „võrdlusriik“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses.

(9)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(10)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi kõige representatiivsema tootmis- ja müügimahu alusel, tagades geograafilise ulatuse. See esialgne valim koosnes neljast liidu tootjast, kes paiknesid neljas eri liikmesriigis ja kelle toodang moodustas üle 30 % liidu korrosioonikindla terase toodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(11)

Kaks äriühingut teatasid kirjalikult, et neil ei ole võimalik vajalikku küsimustikku täita. Jättes jõusse oma toetuse kaebusele, loobusid nad esialgses valimis osalemast.

(12)

Komisjon hindas nende kahe äriühingu valimist väljajäämise mõju ja tuli järeldusele, et kaasates kaks muud äriühingut, on valim ikkagi representatiivne olukorra kohta liidu tootmisharus.

(13)

Suurim kahest äriühingust, kes palusid end valimisse mitte kaasata, teatas oma taotluses, et on valitsuse kontrolli all ja müügis avaliku pakkumismenetluse kaudu. Neid asjaolusid arvesse võttes tegi komisjon järelduse, et äriühingu kaasamine mõjutaks valimi mikromajanduslikke finantsnäitajaid olulisel määral negatiivselt, eriti arvesse võttes hõlmatud märkimisväärseid tootmis- ja müügimahtusid.

(14)

Teine äriühing selgitas, et teeb aktiivselt koostööd teises dumpinguvastases menetluses ja viitas ressursside puudumisele ka käesoleva asja haldamiseks. Võttes arvesse asjaolu, et äriühingut on võimalik ilma valimi representatiivsust kahjustamata asendada, jõudis komisjon järeldusele, et on mõistlik ja proportsionaalne nõustuda äriühingu taotlusega mitteosalemise kohta valimis.

(15)

Seepärast teatas komisjon huvitatud isikutele kahe muu äriühingu valimisse valimisest ja palus huvitatud isikutel taas märkusi esitada.

(16)

Eurofer esitas märkused ja tegi ettepaneku lisada viies äriühing, et parandada valimi geograafilist representatiivsust. Pärast nende märkuste analüüsimist jõudis komisjon siiski järeldusele, et muudetud valim on piisavalt representatiivne, sest see esindab 29 % liidu korrosioonikindla terase toodangust ja paikneb neljas eri liikmesriigis. Peale selle ei oleks pakutud äriühing valimisse kaasatud kontsernide valikut mitmekesistanud. Lisaks ei oleks pakutud viies äriühing juurde andnud piisavalt tootmis- ja müügimahtusid, et selle kaasamine oleks olnud õigustatud. Seepärast kinnitas komisjon neljast äriühingust koosneva muudetud valimi. Äriühingut siiski külastati huvi tõttu tutvuda lähemalt konkurentsitiheda ja muutuva olukorraga Itaalia turul nii teiste liidu tootjate kui ka Hiina impordi poolt pakutava konkurentsi tõttu.

(17)

Komisjon palus sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim.

(18)

Palutud teabe esitasid ainult kaks importijat, kes nõustusid ka valimisse kaasamisega. Seepärast otsustati loobuda väljavõttelise uuringu tegemisest ning mõlemale äriühingule saadeti importija küsimustik. Küsimustikule esitas vastuse vaid üks neist.

(19)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)

Kuusteist asjaomase riigi eksportivat tootjat (kontserni) esitasid küsitud teabe ettenähtud tähtajaks ning nõustusid valimisse kaasamisega. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kolm suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga kontserni, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(21)

Kolm HRV eksportivate tootjate kontserni, kuhu kuulusid mitmed ettevõtjad, teatasid, et nad soovivad taotleda individuaalset kohtlemist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel.

(22)

Kõnealuste individuaalse kohtlemise taotluste kontrollimine ei olnud uurimise esialgses etapis võimalik kontrollitavate äriühingute suure arvu, külastamist vajavate eri kohtade arvu, uurimiseks määratud aja ja komisjoni käsutuses olevate ressursside tõttu. Nagu jaotises 1.9 märgitud, on komisjon kontrollinud kokku juba 17 äriühingut, kes moodustavad osa kolmest kontsernist, kellest moodustati valim. Sellest tuleneva töökoormuse tõttu ei olnud esialgses etapis võimalik kontrollida ka ühe valimisse kaasatud isikuga seotud oluliste importijate vastuseid küsimustikule; need tuleb ühes hilisemas etapis kontrollida. Kolmele täiendavale kontsernile hinnangu andmine oleks selles etapis osutunud ülemäära koormavaks ja oleks takistanud uurimise lõpetamist alusmääruses sätestatud rangete tähtaegade jooksul.

(23)

Üks kontserni kuuluvatest äriühingutest, kes taotles individuaalset kohtlemist, väitis, et nende tootevalik ei ole komisjoni moodustatud valimis kajastatud. Tuleb siiski märkida, et valimis esindatud tootevalik on asjaomase impordi kohta representatiivne.

(24)

Komisjon otsustab individuaalse kohtlemise võimaldamise alles uurimise lõppetapis.

(25)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt saatis komisjon turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõikidele valimisse kaasatud HRV eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovisid taotleda individuaalset dumpingumarginaali. Ükski kolmest valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernist ei tagastanud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi. Vaatamata sellele, et individuaalse kontrollimise taotlused on esialgu tagasi lükatud, annab komisjon hinnangu kahe valimisse kaasamata koostööd tegeva eksportivate tootjate kontserni esitatud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormide kohta juhul, kui otsustab, et lõppetapis on võimalik nõustuda nende individuaalse kontrollimise taotlustega.

(26)

Komisjon saatis küsimustikud kaebuse esitajale, valimisse kaasatud liidu tootjatele ja endast teada andnud importijatele/kasutajatele, valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja individuaalset kontrollimist taotlenud eksportivatele tootjatele ning potentsiaalse võrdlusriigi tootjatele.

(27)

Vastused küsimustikule saatsid Eurofer, neli liidu tootjat ja üks importija/kasutaja, kolm HRV eksportivate tootjate kontserni, kolm valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate kontserni, kes taotlesid individuaalset kontrollimist, ja üks võrdlusriigi tootjate kontsern.

(28)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute/ühenduste valdustesse.

(29)

Komisjon ei külastanud koostööd tegevate Hiina äriühingutega seotud kolme eksportija valdusi, mis asusid Hong Kongis ja Singapuris, nimelt eksportijaid Xinsha International PTE, Ltd ja Shagang South-Asia (Hong Kong) Trading Co., Ltd (Shagang Groupiga seotud eksportijad) ja Shougang Holding Trade (Hong Kong) Ltd (Shougang Groupiga seotud eksportija). Nende äridokumendid ja raamatupidamisarvestus tehti siiski komisjoni taotletud ulatuses uurimise jaoks kättesaadavaks nende vastavate HRVs asuvate seotud tootjate valdustes toimunud kohapealsete kontrollkäikude ajaks.

(30)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2013. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(31)

Vaatlusalune toode on teatav korrosioonikindel teras. Need on rauast või legeerterasest või legeerimata terasest lehtvaltstooted; alumiiniumiga desoksüdeeritud; kuumsukeldusgalvaanimise teel pinnatud või kaetud tsingi ja/või alumiiniumiga ja mitte mõne muu metalliga; keemiliselt passiveeritud; mis sisaldavad massiprotsentides: 0,015–0,170 % süsinikku, 0,015–0,100 % alumiiniumi, kuni 0,045 % nioobiumi, kuni 0,010 % titaani ning kuni 0,010 % vanaadiumi; rullides, mõõtu lõigatud lehed ja kitsad ribad.

Vaatlusalune toode ei hõlma järgmist:

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide ex 7210 41 00, ex 7210 49 00, ex 7210 61 00, ex 7210 69 00, ex 7212 30 00, ex 7212 50 61, ex 7212 50 69, ex 7225 92 00, ex 7225 99 00, ex 7226 99 30 ja ex 7226 99 70 alla (TARICi koodid: 7210410020, 7210490020, 7210610020, 7210690020, 7212300020, 7212506120, 7212506920, 7225920020, 7225990022, 7225990035, 7225990092, 7226993010, 7226997094) ja on pärit HRVst.

(32)

Korrosioonikindel teras valmistatakse lehtvaltsitud terasest rullide, lehtede ja ribade sukeldamise teel pindamisega sulametalli või tsingist metallisulami vannis. Pindamismetall ühineb terasest aluskihiga metallurgilise reaktsiooni teel, moodustades sulamitest mitmekihilise struktuuri, mille tulemuseks on terasega metallurgiliselt seotud kattekiht. Edasi töödeldakse toote pinda keemiliselt passiveerides, et kaitsta seda niiskuse eest ja vähendada korrodeerumise riski ladustamisel ja transportimisel.

(33)

Korrosioonikindlat terast kasutatakse peamiselt ehitussektoris mitmesugustes hoonete fassaadide ehitusmaterjalides, ent ka kodumasinate tootmiseks, sügavtõmbamise ja stantsimisprotsessides ja väikesteks keevistorudeks.

(34)

Palju küsiti selgitusi vaatlusaluse toote eripära kohta, et see peab olema keemiliselt passiveeritud; peamiselt tunti huvi, kas korrosioonikindel teras, mis on pinna kaitseks ainult õlitatud, ei kuulu uurimise alla ja seetõttu ei kohaldata selle suhtes ka meetmeid. Mõned isikud märgivad, et see kujutab endast „kutset“ meetmetest kõrvalehoidmiseks.

(35)

Komisjon kinnitab, et õlitatud korrosioonikindel teras ei kuulu uurimise alla, juhul kui see on ainult õlitatud (ja mitte keemiliselt passiveeritud ja samas ka õlitatud).

(36)

Mis puutub väitesse, et õlitatud korrosioonikindla terase väljajätmine tekitaks potentsiaalse kõrvalehoidmise riski, siis uurimine seda ei kinnitanud. Mõned isikud ütlevad, et kasutajad peavad enne toote kasutamist korrosioonikindla terase rullid lahti rullima ja õlise kihi eemaldama, milleks on vaja spetsiifilist sisseseadet, ja mis, kui Hiina eksportivad tootjad selle töö sisse ostaksid, teeks protsessi keerukamaks, kuna kolmandast isikust töövõtja peaks puhastatud korrosioonikindla terase kasutajale transportimiseks ka uuesti rulli kerima. Teised isikud ütlevad, et kasutajad võivad õli kergesti eemaldada rullide lõikamisel, kasutades selleks spetsiaalset absorbeerivat materjali.

(37)

Komisjon hindas sellel uurimisetapil, et arvestades täiendavat logistikat ja lisakulutusi, ei ole riski, et hoitakse kõrvale dumpinguvastastest tollimaksudest, jättes tegemata korrosioonikindla terase rullide keemilise passiveerimise ja neid selle asemel õlitades. Seetõttu lükatakse väide esialgu tagasi.

(38)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(39)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(40)

Kuna ükski valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus kindlaks kolmanda turumajandusliku riigi hindade või arvestusliku normaalväärtuse alusel, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a.

(41)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb kolmanda turumajandusliku riigina algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Kanadat. Kaks isikut vaidlustasid Kanada valimise väidetava samasuguse toote hinnaerinevuse tõttu ja seose tõttu võimaliku koostööd tegeva Kanada tootja ja ühe kaebuse esitaja vahel.

(42)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele tootjatele algatamisteates nimetatud riikides ja muudele riikidele, kus oli märke samasuguse toote tootmisest ja müügist. Lisaks võttis komisjon ühendust ka asjaomaste ametiasutustega nendes riikides. 25st tootjast ja neljast ühendusest Kanadas, Austraalias, Brasiilias, Indias, Korea Vabariigis, Norras, Türgis ja Taiwanis, kelle poole pöörduti, avaldasid soovi koostööd teha kolm tootjat kolmest eri riigist (Austraalia, Brasiilia ja Kanada).

(43)

Võttes arvesse konkurentsiolukorda ja kolme kõnealuse turu suurust, samuti huvitatud isikutelt saadud märkusi, otsustas komisjon valida esialgu võrdlusriigiks Brasiilia. Brasiilia on avatud turg kolme tootja ja märkimisväärsete impordimahtudega, kus imporditollimaksud on 12–14 % ja kus uurimisperioodil ei olnud korrosioonikindla terase impordile kehtestatud dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse.

(44)

Komisjon teatas 14. märtsil 2017. aastal huvitatud isikutele, et ta valis esialgu võrdlusriigiks Brasiilia. Huvitatud isikuid kutsuti üles selle valiku kohta arvamust avaldama. Ükski isik ei vaidlustanud, et Brasiilia on kõige sobivam valik kolme riigi hulgast, kes olid valmis koostööd tegema; kuigi üks eksportiv tootja ja China Iron & Steel Association („CISA“) tegid mõlemad mõned märkused. Nad mõlemad tõid välja seose Brasiilia koostööd tegeva tootja ja ühe kaebuse esitaja vahel ning CISA viitas ka ühe teise isiku 23. juunil 2008. aastal avaldatud protestile sarnase uurimise raames (4), mille kohaselt Brasiilia kuumtsingitud lehtede tootjate käitumine oli olnud konkurentsi kahjustav. Nende küsimuste osas ei ole tõendeid, et uurimisperioodil oleks Brasiilia korrosioonikindla terase tootjate käitumine olnud konkurentsi kahjustav (nt korrosioonikindla terase impordimahud on märkimisväärsed). Mis puudutab seost võrdlusriigi ja liidu tootja vahel, siis jätsid isikud selgitamata, kuidas võiks kõnealune seos mõjutada andmete usaldusväärsust. Komisjoni arvates ei muuda see seos kehtetuks ega mõjuta normaalväärtuse määramist, mis põhineb nõuetekohaselt kontrollitud andmetel.

(45)

Brasiilia koostööd tegev tootja saatis vastuse küsimustikule nõuetekohases vormis ja õigel ajal.

(46)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt selgitas komisjon esmalt välja, kas samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele Brasiilias on tüüpiline. Leiti, et koostööd tegeva tootja samasuguse toote müük toimus siseturul representatiivsetes kogustes, mis on võrreldavad liitu eksporditud vaatlusaluse toote müügiga, mille eksportisid valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad.

(47)

Seejärel uuris komisjon, kas neid müügitehinguid võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks kasumliku müügi osakaal sõltumatutele klientidele. Müügitehingud loeti kasumlikuks, kui ühiku hind oli võrdne või kõrgem kui Brasiilia tootja tootmiskulu uurimisperioodil.

(48)

Nende tooteliikide puhul, mille siseturu müügimahust üle 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmise kaalutud tootmiskuluga või ületas seda, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(49)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil.

(50)

Tooteliikide puhul, mis ei olnud kasumlikud või mida ei müüdud siseturul piisavates kogustes, arvutati normaalväärtus välja alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt, võttes aluseks Brasiilia tootja toote valmistamise maksumuse, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud (10–20 %) ning kasum (10–20 %) nendelt Brasiilia tootja tooteliikidelt, mis olid kasumlikud. Arvutatud normaalväärtust kasutati arvutustes liitu suunatud müügimahust 77–99,6 % puhul, sõltuvalt Hiina eksportivast tootjast.

(51)

Mõnda Hiina eksportivate tootjate eksporditavat tooteliiki ei saanud käsitada ühtivana Brasiilia omamaisel turul müüdavate koostööd tegeva võrdlusriigi tootja toodetega. Seetõttu tuli ühitamatute tooteliikide normaalväärtus arvutada vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3 võrdlusriigi tootja tootmiskulude alusel. Seejärel lisas komisjon neile müügi-, üld- ja halduskulude jaoks mõistliku summa (10–20 %), mis põhineb tootmise ja müügiga seotud tegelikel andmetel, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõikes 6. Viimaks liitis ta mõistliku kasumi (10–20 %), kasutades kasumlike toodete müügi keskmist kasumimarginaali.

(52)

Tehingute puhul, kus eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijana tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks selle hinna alusel, millega imporditud toode liidus esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude põhjal. Kohandamised tehti seotud importijate tegelike kulude alusel liidus seoses transpordi-, panga-, käitlemis- ja lisakulude, krediidikulude, komisjonitasude ning müügi-, üld- ja halduskuludega ning seotud importijate kasumit arvesse võttes. Kohandamiste tase jäi vahemikku 5–10 %. Igale valimisse kaasatud Hiina eksportivale tootjale, kes kauples liidus seotud importija kaudu, edastati üksikasjalikud arvutused konkreetsele järeldusele viinud kohanduste kohta.

(53)

Muude tehingute puhul põhinesid ekspordihinnad alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(54)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade alusel. Dumpingumarginaalide määramiseks võrreldi valimisse kaasatud eksportivate tootjate individuaalseid tehasehindu võrdlusriigi tootja omamaise müügi hindadega või vajaduse korral arvestusliku normaalväärtusega.

(55)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandamised tehti transpordi-, kindlustuse ja pangakulusid, käitlemis- ja lisakulusid, krediidikulusid, komisjonitasusid ja kaubandustasandit arvesse võttes. Võrdlusriigi hindade kohandamise tase omamaiste hindadega jäi vahemikku 10–15 %. Ekspordihindade puhul jäi see vahemikku 8,5–20 %, olenevalt konkreetsest eksportivast tootjast ja turustuskanalist. Igale valimisse kaasatud Hiina eksportivale tootjale edastati üksikasjalikud arvutused konkreetsele järeldusele viinud kohanduste kohta.

(56)

Hiina rakendab käibemaksu tagastamist ekspordi puhul üksnes osaliselt ning sellel juhul 4 % käibemaksu ei tagastata. Et tagada normaalväärtuse väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, kohandati normaalväärtust ülespoole vaatlusaluse toote ekspordile kehtestatud käibemaksu selle osa võrra, mida Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud (5).

(57)

Valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(58)

Valimise kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. See marginaal arvutati valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul nende marginaalide kaalutud keskmise põhjal.

(59)

Kõikide teiste HRV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaalid kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Seda mõõdeti, hinnates Eurostati impordistatistika alusel koostööd tegevate tootjate liitu suunatud ekspordimahu osakaalu kogu asjaomase riigi liitu suunatud ekspordimahus.

(60)

Koostöötase on kõrge, kuna koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt pärinev import moodustas uurimisperioodil umbes 76 % kogu liitu suunatud ekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kõrgeima dumpingumarginaali tasemel.

(61)

Kindlaksmääratud ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(62)

Käesoleva uurimise raames esitasid liidus tootmis- ja müügiandmeid 16 äriühingut, kes teatasid, et nad tootsid uurimisperioodil samasugust toodet. Kaebuse esitajalt saadud teabe põhjal on liidus veel vähemalt viis samasuguse toote tootjat. Need 21 tootjat moodustavad alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu ning nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks“ alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(63)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 9,9 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootmisharult ja kaebuse esitajalt saadud teabe alusel.

(64)

Koostööd tegevate liidu tootjate toodang moodustab 64 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(65)

Nagu on märgitud põhjenduses 29, kuuluvad korrosioonikindlast terasest tooted mitme CN-koodi, sealhulgas teatavate ex-koodide alla. Selleks, et liidu tarbimist mitte alahinnata, on ex CN-koodide alla kuuluvad impordimahud liidu tarbimise arvutamisel täielikult arvesse võetud.

(66)

Kuna liidu tootmisharu on enamjaolt vertikaalselt integreeritud ja korrosioonikindlast terasest tooteid käsitatakse esmase materjalina orgaanilise kattega terastoodete tootmisel, analüüsiti eraldi tootmisharusisest tarbimist ja tarbimist vabal turul.

(67)

Tootmisharusisese ja vabal turul toimuva tarbimise eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ning nende siirdehinnad määratakse kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele. Vabale turule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad on vabaturuhinnad.

(68)

Et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid kogu korrosioonikindla terasega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vaba turu jaoks. Komisjon leidis, et ligikaudu 32 % liidu tootjate kogutoodangust on määratud liidu tootmisharusisesele turule.

(69)

Tootmisharusisese tarbimise kindlakstegemisel liidus võttis komisjon aluseks kõigi teadaolevate liidu tootjate tootmisharusisese kasutamise ja tootmisharusisese müügi liidu turul. Selle põhjal muutus tootmisharusisene tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 1

Tootmisharusisene tarbimine (tonnides)

(70)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisharusisene tarbimine liidus ligikaudu 5 %. Kõnealune suurenemine on peamiselt tingitud nõudluse kasvust tootmisharusisestel turgudel, peamiselt orgaanilise kattega lehtede järele.

(71)

Liidu vabal turul toimuva tarbimise kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks a) kõikide teadaolevate liidu tootjate müügi liidu turul ja b) impordi liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele. Selle põhjal muutus vabal turul tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 2

Tarbimine vabal turul (tonnides)

(72)

Vaatlusalusel perioodil suurenes vabal turul tarbimine liidus 27 %. Suurenemine oli tingitud eelkõige nõudluse kasvust peamistes järgtööstustes.

(73)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu vabal turul, nagu on esitatud eespool tabelis 2.

(74)

Üks huvitatud isik teatas, et Eurostati näitajad hõlmasid ka autotööstuse toodete importi HRVst, mis ei ole vaatlusalune toode. Hiina eksportivate tootjate vastustest küsimustikule ilmnes, et väikese osa liidu turule eksporditavast moodustasid tõepoolest autotööstuse tooted, ja kuigi need impordimahud tõepoolest sisaldusid HRV kohta käivates impordiandmetes, siis nagu on märgitud põhjenduses 57, oli selle mõju tähtsusetu ja see ei muutnud Eurostati näitajaid ebausaldusväärseteks.

(75)

HRVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(76)

Eespool toodud tabelist selgub, et absoluutarvudes on HRVst pärit import vaatlusalusel perioodil suurenenud 146 %. Sellega paralleelselt kasvas liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi kogu turuosa vaatlusalusel perioodil kokku 11 protsendipunkti.

(77)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Nende hindade õigsus leidis kinnitust võrdluses eksportivate tootjate esitatud andmetega. Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tonn)

(78)

Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad langesid uurimisperioodil 595 eurolt tonni eest 2013. aastal 465 euroni tonni eest. Vaatlusalusel perioodil oli dumpinguhinnaga impordi keskmise ühikuhinna langus 22 %.

(79)

Komisjon hindas hinna allalöömist uurimisperioodil, võrreldes:

(80)

Hindu võrreldi toimunud tehingutes tooteliikide kaupa, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil.

(81)

Eespool kirjeldatu põhjal leiti, et HRVst pärit dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hindu alla 9–15 %, sõltuvalt eksportivast tootjast.

(82)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(83)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, varud, kasv, turuosa, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaalide suurusjärk) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hinnang põhines kaebuse esitaja esitatud teabel, mida võrreldi liidu tootjate esitatud andmete ja kättesaadava ametliku statistikaga (Eurostat).

(84)

Mikromajanduslikke näitajaid (müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, töötasud ja tootmiskulud) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hinnang põhines nende esitatud teabel, mida nõuetekohaselt kontrolliti.

(85)

Teatavate liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajate puhul uuris komisjon vaba ja tootmisharusisest turgu käsitlevaid andmeid eraldi ning tegi nende võrdleva analüüsi. Need tegurid on järgmised: müük ja turuosa, ühikuhind, ühikukulu ja kasumlikkus. Muude majandusnäitajate uurimisel on aga mõttekas tugineda kogu tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharu tarbimisele tootmisharusisesel turul, sest need sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on suunatud tootmisharusisesele turule või seda müüakse vabal turul. Need tegurid on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, tööhõive, tootlikkus, varud ja tööjõukulud. Nende näitajate puhul on kogu liidu tootmisharu analüüs põhjendatud, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharule tekitatud kahjust, sest kõnealuseid andmeid ei saa tootmisharusisesel ja vabal turul toimuva müügi vahel eristada.

(86)

Üks huvitatud isik märkis, et komisjon peaks kahju kohta järelduste tegemisel tuginema ainult vaatlusalust toodet puudutavatele andmetele. Kõnealuse huvitatud isiku arvamuse kohaselt oli see punkt asjakohane, kuna liidu tootmisharu tootis ka muid korrosioonikindlast terasest tooteid, näiteks autotööstuse tooteid. Komisjon kinnitab, et liidu tootmisharu esitatud andmed ei hõlmanud autotööstuse tooteid, vaid ainult uurimises vaatlusaluseid tooteid. Nagu on selgitatud põhjenduses 57, võttis komisjon tarbimise arvutamisel teatavate kõnealuse uurimisega hõlmatud ex CN-koodide puhul arvesse täielikke CN-koodide andmeid. Selle mõju hinnangulisele tarbimisnäitajale oli tähtsusetu ja see ei avaldanud mõju ühelegi muule kahjutegurile.

(87)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(88)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu tootmismaht 4 %. Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta näitavad tehnilist võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud kohandamised seadistamise, hoolduse jms suhtes. Eespool toodud andmetes tootmisvõimsuse kohta on arvesse võetud, et hõlmatud terasetehased toodavad ka muid kuumtsingitud tooteid samadel tootmisliinidel ja analüüsis piirduti vaid vaatlusaluse tootega. Selle alusel vähenes tootlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul 1 %.

(89)

Suurem tootmisvõimsuse rakendamine tulenes tootmismahu kasvust, mis oli tingitud peamiselt tarbimise suurenemisest ja väikesest tootmisvõimsuse vähendamisest.

(90)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabal turul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa (vaba turg)

(91)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu vabal turul kasvas vaatlusalusel perioodil 5 %: ligikaudu 6 miljonilt tonnilt 2013. aastal 6,3 miljonile tonnile uurimisperioodil.

(92)

Siiski ei olnud liidu tootmisharu müügimahu kasv piisav, et oma turuosa vabal turul säilitada. Liidu tootmisharu turuosa kahanes vaatlusalusel perioodil 78,8 %-lt 65,2 %-le, mis tähendab langust 17 %.

(93)

Tootmisharusisesel turul muutusid tootmisharusisese müügi/üleandmise maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(94)

Liidu tootmisharu sisene maht (mis hõlmab tootmisharusisest kasutamist ja müüki) liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 5 %: ligikaudu 3,0 miljonilt tonnilt 2013. aastal 3,2 miljonile tonnile uurimisperioodil.

(95)

Liidu tootmisharu sisene turuosa väljendatuna protsendina kogutarbimisest (nii tootmisharusisesel kui ka vabal turul) vähenes vaatlusalusel perioodil siiski 13 %.

(96)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(97)

Liidu tootmisharu tööhõive tase langes vaatlusalusel perioodil 2 %. Aastatel 2014 ja 2015 oli täistöökohtadel töötajaid palju vähem peamiselt seetõttu, et mittekoosseisulist tööjõudu tootmiskulude vähendamise ja tõhususe suurendamise eesmärgil ei palgatud, kuna dumpinguhinnaga impordi tõttu konkurents turul tihenes. Selle tulemusena ja võttes arvesse tootmismahu suurenemist vaatlusalusel perioodil (+ 4 %), suurenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus (mõõdetuna toodangus töötaja kohta aastas) 7 % võrra. See näitab liidu tootmisharu valmidust konkurentsivõime säilitamise nimel muutuvate turutingimustega kohaneda.

(98)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud

(99)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 9 %. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu tarbijate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loetud laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitas ka lõppvarude muutumise analüüsimine protsendina toodangust. Nagu eespool tabelist näha, püsis see näitaja suhteliselt muutumatuna ligikaudu 6–8 % juures tootmismahust.

(100)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid oluliselt miinimumtaset. Tegelike kõrgete dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse HRVst pärit impordi olulist mahtu ja madalaid hindu, mis avaldasid märkimisväärset survet hinnalanguseks.

(101)

Liidu tarbimine vabal turul kasvas vaatlusalusel perioodil ligikaudu 27 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht liidu turul suurenes vaid 5 %. Liidu tootmisharu kaotas seega 17 % turuosast, erinevalt HRVst pärit impordist, mille turuosa vaatlusalusel perioodil suurenes 93 %.

(102)

Liidu tootmisharust kuuluvad valimisse neli äriühingut kahest kontsernist. Konfidentsiaalsusnõuete tõttu esitatakse mikromajanduslikud näitajad allolevas indekseeritud kujul. Indeksid põhinevad 2013. aastal, mis võrdub 100ga. Kui 2013. aasta näitaja on negatiivne, siis vastav 2013. aasta näitaja võrdub – 100ga.

(103)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Müügihinnad liidus

(104)

Eespool toodud tabel näitab ühiku müügihinna muutumist liidu vabal turul võrrelduna ühiku toomiskuluga. Vaatlusalusel perioodil vähenesid müügihinnad 18 % võrra. Lisaks sellele on müügihinnad kogu vaatlusalusel perioodil olnud keskmiselt madalamad kui ühiku tootmiskulu.

(105)

Turuosa kahanemise pidurdamiseks olid liidu tootjad sunnitud hindade langusspiraaliga kaasa minema ja müügihinda oluliselt langetama. Teisest küljest võib tootmiskulu vähenemist seletada peamiselt tooraine hindade langusega. Kui ei oleks olnud dumpinguhinnaga Hiina impordi survet müügihindade langetamiseks, oleks tooraine hindade langus võimaldanud liidu tootjatel kasumlikkust taastada.

(106)

Valimisse kuuluvad tootjad suunasid suurema osa tootmisharusiseseks tarbimiseks ettenähtud korrosioonikindlast terasest toodetest edasi sama majandusüksuse siseselt ja seetõttu arveid ei koostatud. Muu müüdi eri hinnastamispoliitikaid kasutades siirdehindadega. Seetõttu ei saa tootmisharusisese kasutamise hinna muutumise kohta asjakohaseid järeldusi teha.

(107)

Üks huvitatud isik väitis, et kuumtsingitud toodete müügihinnad tegelikult kahekordistusid 2016. aasta veebruarist kuni 2017. aasta märtsini, ja et seetõttu kahju ei tekkinud. Kõnealune hinna liikumine ülespoole väidetavalt viitas liidu tootmisharu kasumimarginaalide automaatsele suurenemisele ja positiivseteks arvudeks muutumisele.

(108)

Uurimine ei kinnitanud selle väite paikapidavust, kuna selles hõlmati palju erinevaid tooteid, millest enamik ei kuulunud vaatlusaluse toote hulka. Lisaks hõlmasid selle väite tõestuseks esitatud tõendid 6-kuulist perioodi, mis ei kuulunud uurimise all olevasse ajavahemikku ja esitatud hindade võrdlust peeti uurimise jaoks ebasobivaks, kuna selles puudus piisav detailsus, nagu näiteks viited toorainehindadele ja mõju kasumlikkusele.

(109)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmine tööjõukulu täistööaja ekvivalendi kohta

(110)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine palk töötaja kohta 2 %. Tööhõive tase veidi langes, nagu on näidatud tabelis 8. Kõnealune areng näitab, et tootmisharu säilitas kontrolli oma tööjõukulude üle pärast 2014. aastal ja eriti 2015. aastal selles osas kogetud raskusi.

(111)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(112)

Liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks võttis komisjon liidu sõltumatutele tarbijatele toimunud samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokahjumi protsendina sellise müügi käibest.

(113)

Kasumlikkus oli negatiivne kogu vaatlusaluse perioodi vältel, mis näitas, et liidu tootmisharu oli allasurutud olukorras. Veidi paremad turutingimused tähendasid, et kahjumid vähenesid, ent kokkuvõttes oli vaatlusalusel perioodil olukord kasumlikkuse seisukohast jätkusuutmatu.

(114)

Turutingimused olid siiski ideaalsed kasumlikkuse taastamiseks, kuna tooraine hinnad langesid märgatavalt. Hiinast pärit impordi surve hindade langetamiseks sundis liidu tootmisharu oma hindu langetama tasemeni, kus kahjud küll vähenesid, ent jäädi siiski kahjumisse.

(115)

2013. aasta kahjud on osaliselt seotud ka Euroopa võlakriisiga ja sellele järgnenud majanduskriisiga. Oli selge, et liidu tootmisharu ei olnud siiski suutnud jõuda kasumisse või saada kasu (arvestataval määral) Euroopa majanduse aeglasest taastumisest.

(116)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus järgis käibest saadud kogutulu arengut selles, et see oli kogu perioodi vältel negatiivne, ent kergelt paranemas. Investeeringutasuvus järgis sama arengut.

(117)

Liidu tootmisharu siiski jätkas vaatlusalusel perioodil investeeringute tegemist. Investeeringud olid kavandatud tõhususe ja tootlikkuse säilitamiseks ja mitte toodangu suurendamiseks.

(118)

Kuigi valimisse kaasatud liidu tootjad kuulusid suurtesse rahvusvahelistesse kontsernidesse, väitsid nad, et nende võime kontserni ressurssidest kapitali kaasata oli vähenenud. Samas vaatlusalusel perioodil investeeringud suurenesid.

(119)

Liidu tootmisharu oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel allasurutud olukorras. Kõnealune olukord on ilmne nii seoses tootmisharusisese kui ka vaba turuga. Tootmisharusisese turu müügimaht moodustas 25 % kogu uurimisperioodi müügimahust.

(120)

Liidu tootmisharu jaoks oli uurimisperioodil olukord vabal turul halvem kui 2013. aastal. Kuigi tootmis- ja müügimahtude osas olukord veidi paranes, kaotas liidu tootmisharu 17 % oma turuosast. Käibest saadud kogutulu, investeeringutasuvuse ja rahavoogude tulemuslikkuse näitajad olid kogu vaatlusaluse perioodi vältel negatiivsed, ja kuigi need paranesid, ei olnud kõnealune muutus piisav Hiinast pärit dumpinguhindade tasemel impordi hinnaalandamise surve tõttu. Need arengud leidsid aset vaatamata võetud meetmetele, et tõhusust parandada, vähendades tööjõudu ja suurendades tootlikkust, suurendades tootmisvõimsuse rakendamist ning hoides tootmiskulusid kindlalt kontrolli all.

(121)

Üks huvitatud isik märkis, et kaebuses sisalduvate andmete põhjal näisid teatud kahjutegurid näitavat mitte-kahjustavat olukorda. Selliste tegurite hulka kuulusid müügimaht, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive ja varud. Kõnealune areng tehti kindlaks uurimise käigus kontrollitud andmete alusel. Tõepoolest osutasid mitmed näitajad, sealhulgas mõned eespool toodud väites sisalduvad, positiivsetele suundumustele. Kuna vaba turg kasvas siiski 27 % (nagu on selgitatud tabelis 2), on selge, et mõned näitajad osutasid ka positiivsetele arengusuundadele. Liidu tootmisharu olukorra analüüsimise ja käesoleva kokkuvõtte käigus kindlakstehtud põhjustel tuleb neid positiivseid suundumusi vaadelda siiski olulisemate negatiivsete (näiteks turuosa ja müügihinda puudutavate) suundumuste valguses ja negatiivsete tulemuste taustal. Õiges kontekstis vaatlemisel, s.o kõiki kahjutegureid arvesse võttes, oli selge, et liidu tootmisharu oli kahjustada saanud.

(122)

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et liidu tootmisharu, nii oma kummaski segmendis eraldi kui ka tervikuna, kandis vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(123)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon kandis hoolt selle eest, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on järgmised: import kolmandatest riikidest ja liidu tootjate ekspordimüügi tulemused.

(124)

Nagu eespool öeldud, suurenes Hiinast pärit import 146 % analüüsitaval perioodil. Nende hinnad langesid 22 % tonni kohta, mis isegi ületas tooraine 20 %-lise hinnalanguse. Lisaks lõi see import olulisel määral, 17–28 % ulatuses alla liidu tootmisharu hindu. Arvestades et korrosioonikindel teras on hinnatundlik kaup, on kõnealused marginaalid olulised ja need on avaldanud väga kahjustavat mõju liidu tootmisharule.

(125)

Selle tulemusena õnnestus ainult Hiinal kasu saada turu taastumisest, mis analüüsitaval perioodil kasvas 27 %. Hiinast pärit import suurendas nende turuosa 11,7–22,7 %, samal ajal kui liidu tootmisharu suurendas oma müügimahtu vaid 5 % võrra, kusjuures turuosa langes 78,8 %-lt 65,2 %-ni.

(126)

Vaatamata analüüsitava perioodi soodsatele turutingimustele, kus tooraine hinnad langesid ja tarbimine suurenes, oli liidu tootmisharu kogu asjaomase perioodi vältel jätkuvalt kahjumis Hiinast pärit impordi hinnalanguse surve ja kasvavate mahtude tõttu.

(127)

Hiina majanduskasvu süvenev aeglustumine ning Hiina terasetööstuse tootmisvõimsuse ülejääk, mis on toimiku andmetel väga märkimisväärne, on sundinud Hiina terasetootjaid suunama toodangu ülejäägi eksporditurgudele ning liidu turg on ekspordiks atraktiivne sihtkoht.

(128)

Eespool kirjeldatut silmas pidades jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu kahjustatud olukord oli tekkinud dumpinguhinnaga impordi tõttu.

(129)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht (tonnides), CIF-hind tonni kohta ja turuosa

(130)

Import HRVst moodustab 65 % liitu suunatud koguimpordist. Muu import (nagu on näidatud tabelis 13) suurenes vaatlusalusel perioodil 33 %. Kõnealuse impordi turuosa suurenes seega 9,5 %-lt 2013. aastal 12,1 %-le uurimisperioodil.

(131)

Import Korea Vabariigist kasvas 68 % vaatlusalusel perioodil. Kõnealuse impordi turuosa suurenes seega 4,6 %-lt 2013. aastal 6,0 %-le uurimisperioodil.

(132)

Import Indiast kasvas 93 % vaatlusalusel perioodil. Kõnealuse impordi turuosa suurenes seega 1,1 %-lt 2013. aastal 1,6 %-le uurimisperioodil.

(133)

Võttes arvesse kõnealuste mahtude suurenemist, uuris komisjon, kas kõnealustest riikidest pärit import oli kaasa aidanud kahju tekkimisele, mida liidu tootmisharu kandis. Eespool tabelis 13 esitatud Eurostati andmed siiski näitasid, et kuigi Koreast pärit impordi turuosa suurenes, olid CIF-hinnad palju kõrgemad kui Hiinast pärit impordi või liidu tootmisharu hinnad. Indiast pärit impordi hinnad olid samuti kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad ja India impordi turuosa oli igal aastal väiksem kui 2 %. Import muudest kolmandatest riikidest ei olnud samuti kahjustav, kuna impordihinnad olid kõrgemad kui Hiinast pärit impordil või liidu tootmisharul.

(134)

Seetõttu jõuti järeldusele, et kas üksikult võttes või eraldi uurides ei olnud kolmandatest riikidest pärit impordil suuremat mõju liidu tootmisharule ja igal juhul ei saanud sel olla sellist mõju, mis oleks kõrvaldanud põhjusliku seose HRVst pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud kahjude vahel.

(135)

Liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Eksporditulemused

(136)

Ekspordimaht langes 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel 14 %. Hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 12 % toorainehindade langemise tõttu.

(137)

Pidades silmas, et ekspordimaht moodustas vaid 6 % toodangust ja võttes arvesse hindade langemise, mis oli küll vähem väljendunud kui liidu turul, ei leidnud komisjon, et liidu tootmisharu eksporditulemused oleksid olulisel määral kaasa aidanud kahju tekkimisele.

(138)

Põhjuslik seos tehti esialgu kindlaks liidu tootjate poolt kantud kahju ja asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(139)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Esialgu leiti, et muud tuvastatud tegurid, nagu import kolmandatest riikidest ja liidu tootjate ekspordimüügi tulemused, ei kõrvaldanud põhjuslikku seost, isegi mitte nende võimalikku kombineeritud mõju arvesse võttes. Impordil kolmandatest riikidest võis olla väike kahjustav mõju, ent see ei oleks olukorda liidu tootmisharus kindlasti nii märkimisväärselt mõjutanud. Eelkõige ei oleks müügihinnad nii madalale langenud ja kasumlikkus oleks olnud suurem.

(140)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon käesolevas etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus oli asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost ei eraldi ega koos vaadelduna.

(141)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(142)

Liidu tootmisharu paikneb vähemalt 15 liikmesriigis ja annab seoses korrosioonikindla terasega tööd üle 8 000-le inimesele.

(143)

Kuusteist tootjat tegi uurimise ajal koostööd. Ükski teadaolevatest tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool kahjunäitajate analüüsist näha, paranes kogu liidu tootmisharu olukord, ent mitte nii palju kui oodatud, kuna dumpinguhinnaga import avaldas negatiivset mõju.

(144)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased kauplemistingimused, lõpetades nii hindade allasurumise kui ka võimaldades liidu tootmisharul oma hindu tõsta. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Liidu tootmisharu on HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju.

(145)

Kuigi mitmed mahunäitajad on positiivsed, nagu näiteks tootmis- ja müügimaht, ei paranenud liidu tootmisharu olukord kooskõlas tarbimise kasvuga. Kõnealune fakt osutab, et liidu tootmisharu ei saanud kasu liidu turu taastumisest samal määral, kui see oleks kasu saanud dumpinguhinnaga Hiina impordi puudumisel. Eriti tõsine oli mõju valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu kasumlikkus ja investeeringutasuvus. Seepärast on oluline, et hinnad taastataks dumpinguvabale või vähemalt mittekahjustavale tasemele, et võimaldada kõigil eri tootjatel tegutseda liidu turul õiglase kauplemise tingimustes. Kui meetmeid ei võeta, tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi. Korrosioonikindla terase segmendi halvad tulemused mõjutaksid paljude liidu tootjate järgneva (orgaaniline katmine) ja eelneva (kuumvaltsitud rullid) etapi tootmist, sest tootmisvõimsuse kasutamine nendes etappides on tihedalt seotud uurimisaluse toote tootmisega. Mõju oleks tunda ka muude kuumtsingitud toodete, näiteks autotööstuse sektori tarbeks toodetavate toodete tasandil.

(146)

Kuumtsingitud tooted on tüüpiliselt tooted, mis integreeritud terasetehaste müügist moodustavad ligikaudu 10 %. Tegelik number on olenevalt tootjast erinev. Ent need tooted asuvad peaaegu lisaväärtusahela lõpus. Liidu terasetööstuse strateegia on nii palju kui võimalik suurendada suure lisaväärtusega toodete tootmist, kuna nende kasumitase on traditsiooniliselt keskmisest kõrgem, sest üle kogu maailma on selliste äriühingute arv väiksem, kes suudavad selliste suure lisaväärtusega toodete osas konkureerida. Seetõttu viitab kasumi puudumine analüüsitaval perioodil tõsisele probleemile liidu tootmisharus, mis seab ohtu nende strateegia ja tulevikuväljavaated.

(147)

Seetõttu võib teha esialgse järelduse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda.

(148)

Nagu osutatud põhjenduses 15, esitas vaid üks importija küsimustikule vastused. See importija kuulus kontserni, mis kasutas vaatlusalust toodet ehituses kasutatavate toodete valmistamiseks. Muud importijad ja kasutajad andsid endast teada huvitatud isikutena. Märkusi uurimise kohta esitas importijate ühendus.

(149)

Koostööd tegev importija/kasutaja viitas, et vaatlusaluse toote maksumuse osakaal tema tootmiskuludes on suur ja ta kartis hindade tõusu, mis võib tollimaksude kehtestamisele järgneda. Kuigi uurimises leidis kinnitust väide vaatlusaluse toote osakaalu kohta tema kuludes, tuleb siiski märkida, et on olemas ka teised tarneallikad, mida importija tegelikult juba ka kasutas, mis tähendab, et tema kuludele ja konkurentsivõimele ei tohiks meetmete kehtestamine olulist mõju avaldada.

(150)

Mis puutub üldiselt importijatesse, siis ei ole tõendeid selle kohta, nagu ei saaks importijad või terasetöötlemiskeskused hinna suurenemist klientidele edasi kanda. Peale selle võivad nad importida ka muudest riikidest, mida käesolev uurimine ei hõlma.

(151)

Importijaid esindav ühendus väitis, et liidu tootmisharu ei suuda alati tema liikmeid vaatlusaluse tootega tootmisvõimsuse puudumise tõttu varustada. See väide ei olnud põhjendatud. Arvestades, et ühendus ei esitanud ühtegi tõendit kõnealuse väite kinnituseks, ja nagu tabelis 5 on näha, ei ületanud liidu tootmisharu tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil 80 %, ei leidnud komisjon ühtegi argumenti, mis oleks kinnitanud selle väite õigsust.

(152)

Üks teine huvitatud isik kommenteeris, et ühel liidu tootjal on probleeme klientide varustamisega „kärbete“ tõttu. See väide oli seotud siiski vaid ühe konkreetse probleemiga ühe liidu tootja juures ja seetõttu ei olnud see tootmisharu kui terviku tarneolukorrale tüüpiline. Isegi kui selline olukord ükskord esines, olid olemas alternatiivsed tarneallikad ja toimikus ei olnud midagi, mis oleks näidanud, et tarnimine oleks olnud importijate ja kauplejate üldine probleem. Üks põhjustest, miks liidu tootjatel on probleeme, on seotud dumpinguhinnaga terastoodetega, mis peale muude kohtade pärinevad ka Hiinast, nagu käesolev uurimine ongi välja toonud.

(153)

Peamine korrosioonikindla terase lõppkasutaja on ehitussektor, kus seda kasutatakse mitmesugustes hoonete fassaadi ehitusmaterjalides, ent ka kodumasinate tootmiseks, sügavtõmbamise ja stantsimisprotsessides ja väikesteks keevistorudeks. Nagu eespool on selgitatud, tegi ainult üks kasutaja menetluses koostööd.

(154)

Isegi kui meetmete rakendamine mõjutaks kõrgemate ostuhindade tõttu mõnda kasutajat negatiivselt, ei näidanud toimikus miski, et mõju kasutajate kasumlikkusele oleks ebaproportsionaalne või et see ajendaks suurte tööstuskontsernide mujale viimist. Tollimaksu kavandatud määra ei saa pidada ka pärssivaks.

(155)

Tuleb märkida, et tollimaksud peaksid aitama tagada turustajatele ja nende klientidele püsiva tarnekindluse. Kui tollimakse ei kehtestata, võib osa liidu korrosioonikindla terase tootjaid olla sunnitud korrosioonikindla terase tootmise lõpetama või seda vähendama, mis piiraks veelgi enam paljude liidu kasutajate tarneallikaid. Peale selle toob meetmete ulatus kaasa võrdsed tingimused, ent võimaldab endiselt importi asjaomastest riigist (õiglaste hindadega) ja muudest allikatest.

(156)

Eespool öeldu põhjal tehti esialgne järeldus, et meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju ELi importijate ja kasutajate huvidele.

(157)

Eespool öeldu põhjal tehti esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine aitaks kaasa liidu tootmisharu taastumisele, võimaldades tõsta hindu, mis aitaks tootmisharul tervikuna taas kasumisse jõuda. Sellel suure lisaväärtusega segmendil on oluline koht liidu terasetööstuse üldises strateegias ja selle tulevikuväljavaadete ja majandusliku edenemise seisukohalt.

(158)

Meetmete mõju nendele üksikutele muudele isikutele liidus, kes endast teada andsid, ei saa pidada oluliseks. Uurimine ei näidanud, et võimalik mõju muudele turuosalistele (kes ei andnud endast teada) oleks suurem kui meetmete soodne mõju liidu tootmisharule. Leiti, et meetmed on kasulikud sellistele eelneva etapi tööstusharudele nagu toorainetarnijad ja masinatootjad, mis ei varusta (või varustavad piiratud määral) asjaomase riigi tootjaid.

(159)

Kavandatud ulatusega meetmete kehtestamine avaldab tarneahela hindadele ja kasutajate tulemustele üksnes piiratud mõju. Meetmete ulatus toob kaasa võrdsed tingimused, võimaldades endiselt õiglaste hindadega importi asjaomasest riigist. Importijad võivad hinnatõusu klientidele edasi kanda või vahetada tarneallikaid.

(160)

Kokkuvõttes teeb komisjon uurimise praeguses etapis järelduse, et mõjuvad põhjused puuduvad, mille tõttu ei oleks liidu huvides kehtestada HRVst pärit korrosioonikindlast terasest toodete impordi suhtes ajutisi meetmeid.

(161)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(162)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantav kahju.

(163)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(164)

Et määrata kindlaks sihtkasum, võttis komisjon arvesse sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumit, mida kasutatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks. Komisjon leidis, et liidu tootmisharu kasumlikkus oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel negatiivne. Lisaks oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel liidu turul olulises koguses HRVst pärit madala hinnaga importi. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et vaatlusaluse perioodi alusel ei ole võimalik sihtkasumit kindlaks määrata. Kaebuse esitaja taotles oma kaebuses, et komisjon arvestaks mõistlikuks mittekahjustavaks kasumimarginaaliks vähemalt 10 % käibest. Kõnealuse väite kohta hinnangu andmiseks tegi komisjon analüüsi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kohta kümne aasta vältel, et teha kindlaks, milline oli tüüpiline kasumlikkuse tase dumpingu puudumisel. Komisjon tegi kindlaks, et viimati saadi kasumit 2008. aastal, nimelt 7,4 %. Selle põhjal tegi komisjon järelduse, et kõige sobivam sihtkasum oleks 2008. aastal tegelikult saavutatud kasum.

(165)

Komisjon arvutas liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, liites eespool nimetatud 7,4 % suuruse kasumimarginaali valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulule uurimisperioodil.

(166)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes asjaomases riigis koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks ja mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(167)

Asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(168)

Eespool öeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(169)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleb kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtegi individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(170)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (6). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(171)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tollile kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(172)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(173)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 3, kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2017/1238 registreerimisnõude HRVst pärit ja sealt saadetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Seda tehti alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohast dumpinguvastaste meetmete võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist silmas pidades. Menetluse praeguses etapis ei saa vastu võtta otsust dumpinguvastaste meetmete võimaliku tagasiulatuva rakendamise kohta.

(174)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(175)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on ajutised ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

—

roostevabast terasest, elektrotehnilisest räniterasest ja kiirlõiketerasest tooted;

—

edasi töötlemata kuum- või külmvaltsitud tooted.

(a)

taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

(b)

esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi ning

(c)

taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

10.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 207/28

(1)

Prantsusmaa on taotlenud kooskõlas direktiivi 93/42/EMÜ artikli 13 lõike 1 punktiga d, et komisjon võtaks vastu otsuse, et tooterühm, mille kavandatud põhitoime sõltub suureviljalise jõhvika (Vaccinium Macrocarpon) ekstraktis leiduvatest proantotsüanidiinidest (PAC) ja mis on ette nähtud tsüstiidi ennetamiseks või raviks, ei kuulu direktiivi 93/42/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a esitatud meditsiiniseadme mõiste alla.

(2)

Direktiivi 93/42/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a sätestatud meditsiiniseadme mõistega nähakse muu hulgas ette, et seade kuulub selle mõiste alla, kui ta ei avalda oma peamist ettenähtud toimet farmakoloogilisel, immunoloogilisel või ainevahetuslikul teel.

(3)

Euroopa Ravimiamet (EMA) tuvastas oma 22. juuli 2016. aasta arvamuses, (2) et põhjenduses 1 nimetatud tooterühma kavandatud põhitoime on tõenäoliselt farmakoloogiline, kuna proantotsüanidiinide ja muude jõhvika koostisosade metaboliitidel on kõige tõenäolisemalt farmakoloogiline toime ning et proantotsüanidiinide mehaaniline toimemehhanism on väga ebatõenäoline.

(4)

Mehaaniline toimemehhanism viitaks sellele, et kõnealune tooterühm kuulub meditsiiniseadme mõiste alla. Asjaolu, et selline toimemehhanism on väga ebatõenäoline ja farmakoloogiline toimemehhanism kõige tõenäolisem, viitab sellele, et kõnealune tooterühm ei peaks kuuluma meditsiiniseadme mõiste alla.

(5)

2014. aasta novembris meditsiiniseadmete eksperdirühmas levitatud küsimustiku tulemused näitavad, et enamik liikmesriike on oma teaduslikule eksperditeabele toetudes seisukohal, et kõnealune tooterühm ei peaks kuuluma meditsiiniseadme mõiste alla.

(6)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 93/42/EMÜ artikli 7 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

10.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 207/30

1.

Reguleerimisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

Nõuded

6.

Varu-saastekontrolliseadme tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

7.

Toodangu nõuetele vastavus

8.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

9.

Tootmise lõpetamine

10.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

11.

Dokumenteerimine

Liide – Teabedokument nr … varu-saastekontrolliseadmete tüübikinnituse kohta

1.

Teatis, mis käsitleb varu-saastekontrolliseadme tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist eeskirja nr 103 alusel

2.

Tüübikinnitustähiste kujunduse näited

2.1.

„Originaal-saastekontrolliseade“ – saastekontrolliseade või selliste seadmete koost, mille suhtes kehtib sõidukile antud tüübikinnitus ning mille tüübid on esitatud eeskirja nr 83 (1) 2. lisa dokumentides.

2.2.

„Varu-saastekontrolliseade“ – saastekontrolliseade või selliste seadmete koost, millele võib tüübikinnitust taotleda käesoleva eeskirja alusel, välja arvatud punktis 2.1 määratletud seadmed.

2.3.

„Originaal-varu-saastekontrolliseade“ – saastekontrolliseade või selliste seadmete koost, mille tüüp on märgitud eeskirja nr 83 (1) 2. lisa dokumentides, kuid mida sõiduki tüübikinnituse omanik pakub turul eraldi seadmena.

2.4.

„Saastekontrolliseadme tüüp“ – katalüüsmuundurid ja tahkete osakeste filtrid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest.

2.5.

„Sõidukitüüp“ –

vaata eeskirja nr 83 punkt 2.1.

2.6.

„Varu-saastekontrolliseadme tüübikinnitus“ – tüübikinnitus saastekontrolliseadmele, mis on ette nähtud varuosana ühele või mitmele sõidukitüübile paigaldamiseks, pidades silmas saasteainete heitkoguste piiramist, mürataset ja mõju sõiduki töövõimele ning vajaduse korral pardadiagnostikaseadmele.

2.7.

„Kahjustatud varu-saastekontrolliseade“ – saastekontrolliseade, mis on vananenud või mida on kahjustatud sellisel määral, et see vastab eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 1 nõuetele.

2.8.

„Perioodiliselt regenereeruv süsteem“ – katalüüsmuundur, kübemefilter või muud saastekontrolliseadmed, mis peavad sõiduki tavapärase käitamise korral perioodiliselt enne 4 000 km läbimist regenereeruma.

3.3.1.

eeskirja nr 83 kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki (sõidukid), mis on varustatud uue originaal-saastekontrolliseadmega. Taotleja valib kõnealuse sõiduki (kõnealused sõidukid) tehnilise teenistuse nõusolekul. Kui see (need) vastab (vastavad) eeskirja nr 83 4. lisa punkti 3.1 või 4a lisa punkti 3.2 nõuetele, vastavalt sellele, kumb kehtis sõidukile tüübikinnituse andmise ajal.

Katsesõiduki (katsesõidukite) heitekontrollisüsteem peab olema vigadeta; iga ülemäära kulunud või rikkis ja heitkoguseid mõjutav originaalosa tuleb parandada või asendada. Katsesõiduk (katsesõidukid) peab (peavad) olema enne heitkoguste mõõtmise katset nõuetekohaselt reguleeritud ja tootja spetsifikatsioonide kohaselt seadistatud;

3.3.2.

ühe varu-saastekontrolliseadme tüübi näidise. Näidisele tuleb selgelt ja kustutamatult märkida taotleja kaubamärk ja toote nimetus;

3.3.3.

varu-saastekontrolliseadme lisanäidise, juhul kui varu-saastekontrolliseade on ette nähtud paigaldamiseks pardadiagnostikaseadmega varustatud sõidukile. Näidisele tuleb selgelt ja kustutamatult märkida taotleja kaubamärk ja toote nimetus. Lisanäidis peab olema kahjustatud punkti 2.7 kohaselt.

a)

originaal-varu-saastekontrolliseadmega kaasas oleval infolehel või

b)

originaal-varu-saastekontrolliseadme müügipakendil või

c)

muul sobival viisil.

a)

sõiduki mark (margid) ja tüüp (tüübid)

b)

originaal-varu-saastekontrolliseadme mark (margid) ja tüüp (tüübid)

c)

originaal-varu-saastekontrolliseadme osanumber (osanumbrid)

d)

asjakohase sõidukitüübi (tüüpide) tüübikinnitusnumber

4.6.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (4);

4.6.2.

punktis 4.6.1 ettenähtud ringi lähedal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnituse number.

1.

M ≤ 0,85S + 0,4G

2.

M ≤ G

M

:

on ühe saasteaine (CO, HC, NOx tahked osakesed) või kahe saasteaine heitkoguste summa (HC + NOx) keskmine väärtus, mis on saadud kolmes I tüübi katses varu-saastekontrolliseadmega.

S

:

on ühe saasteaine (CO, HC, NOx tahked osakesed) või kahe saasteaine heitkoguste summa (HC + NOx) keskmine väärtus, mis on saadud kolmes I tüübi katses originaal-saastekontrolliseadmega.

G

:

ühe saasteaine (CO, HC, NOx tahked osakesed) või kahe saasteaine heitkoguste summa (HC + NOx) piirnorm vastavalt sõiduki(te) tüübikinnituses ettenähtule:

a)

otsustada, et tehtud muudatused ei avalda tõenäoliselt märgatavat kahjulikku mõju ja varu-saastekontrolliseade vastab endiselt nõuetele, või

b)

nõuda tüübikinnituskatsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet mõnede või kõikide käesoleva eeskirja punktis 5 nimetatud katsete kohta.

11.1.1.

sõidukid (ja nende tootmisaastad), millel kasutamiseks on varu-saastekontrolliseadmele tüübikinnitus antud, sealhulgas vajaduse korral märgistus, mis näitab, kas varu-saastekontrolliseade sobib paigaldamiseks pardadiagnostikaseadmega varustatud sõidukile;

11.1.2.

Paigaldamisjuhend (vajaduse korral).

a)

varu-saastekontrolliseadmega kaasas oleval infolehel või

b)

varu-saastekontrolliseadme müügipakendil või

c)

muul sobival viisil.