|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 196 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
27.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/1 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1368,
11. mai 2017,
ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu kolmanda lisaprotokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 lepitakse Horvaatia ühinemine muu hulgas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepinguga (1) („leping“) kokku kõnealuse lepingu protokolliga („protokoll“). Lepingu kohaselt kohaldatakse selliste ühinemiste suhtes lihtsustatud menetluskorda, mille alusel protokoll sõlmitakse ühehäälselt liikmesriikide nimel tegutseva nõukogu ja kolmanda asjaomase riigi vahel. |
|
(2) |
14. septembril 2012 andis nõukogu komisjonile volitused alustada seoses Horvaatia liiduga ühinemisega läbirääkimisi kolmandate riikidega. Läbirääkimised Tšiiliga viidi edukalt lõpule ja 9. juulil 2015 kirjutati Brüsselis protokollile alla Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel. |
|
(3) |
Protokollile tuleks alla kirjutada. |
|
(4) |
Protokolli tuleks ajutiselt kohaldada kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu kolmanda lisaprotokolli allakirjutamine, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, kiidetakse liidu nimel heaks eeldusel, et asjaomane protokoll sõlmitakse.
Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokollile liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutama.
Artikkel 3
Vastavalt protokolli artikli 14 lõikele 2 kohaldatakse protokolli ajutiselt alates 1. juulist 2013 kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 11. mai 2017
Nõukogu nimel
eesistuja
C. CARDONA
|
27.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/3 |
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks
LISATUD KOLMAS LISAPROTOKOLL
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK
KREEKA VABARIIK
EESTI VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
IIRIMAA,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“,
ning
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,
ühelt poolt
ning
TŠIILI VABARIIK, edaspidi „Tšiili“,
teiselt poolt,
edaspidi koos „lepinguosalised“,
ARVESTADES, et ühelt poolt Euroopa Ühenduse (edaspidi „ühendus“) ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vaheline assotsiatsioonileping (edaspidi „leping“) kirjutati alla 18. novembril 2002 Brüsselis ning see jõustus 1. märtsil 2005,
ARVESTADES, et lepingu (esimene) lisaprotokoll, millega võetakse arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari, Malta, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, kirjutati alla 16. aprillil 2003 Ateenas ja see jõustus 1. mail 2004,
ARVESTADES, et lepingu teine lisaprotokoll, millega võetakse arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, kirjutati alla 25. aprillil 2005 Luxembourgis ja see jõustus 1. jaanuaril 2008,
ARVESTADES, et Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitlev leping kirjutati alla 9. detsembril 2011 Brüsselis ja see jõustus 1. juulil 2013,
ARVESTADES, et vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 lepitakse Horvaatia ühinemine lepinguga kokku kõnealuse lepingu protokolli sõlmimise teel,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I JAGU
LEPINGUOSALISED
Artikkel 1
Käesolevaga saab Horvaatia Vabariigist (edaspidi „Horvaatia“) lepinguosaline.
II JAGU
KAUBAVAHETUS
Artikkel 2
Käesolevaga muudetakse lepingu I lisa vastavalt käesoleva protokolli I lisale, et lisada lepingu I lisa 1. jaos viidatud tariifikvoodid.
III JAGU
PÄRITOLUREEGLID
Artikkel 3
Käesolevaga muudetakse lepingu III lisa artikli 17 lõiget 4 ja artikli 18 lõiget 2 vastavalt käesoleva protokolli II lisale.
Artikkel 4
Lepingu III lisa IV liide asendatakse käesoleva protokolli III lisaga.
Artikkel 5
1. Lepingu sätteid kohaldatakse kas Tšiilist Horvaatiasse või Horvaatiast Tšiili eksporditava kauba suhtes, mis vastab lepingu III lisale ning mis ühinemise kuupäeval on kas teel või ajutiselt ladustatud Tšiilis või Horvaatias asuvas tollilaos või vabatsoonis.
2. Sellistel juhtudel tagatakse sooduskohtlemine tingimusel, et importiva riigi tolliasutusele esitatakse nelja kuu jooksul alates ühinemise kuupäevast eksportiva riigi tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse poolt tagasiulatuvalt väljastatud päritolu tõendav dokument.
IV JAGU
TEENUSKAUBANDUS JA ASUTAMINE
Artikkel 6
Lepingu VII lisa A osa asendatakse käesoleva protokolli IV lisaga.
Artikkel 7
Lepingu VIII lisa A osa asendatakse käesoleva protokolli V lisaga.
Artikkel 8
Lepingu IX lisa A osa asendatakse käesoleva protokolli VI lisaga.
Artikkel 9
Lepingu X lisa A osa asendatakse käesoleva protokolli VII lisaga.
V JAGU
RIIGIHANKED
Artikkel 10
1. Käesoleva protokolli VIII lisas loetletud Horvaatia üksused lisatakse käesolevaga lepingu XI lisa asjaomastesse jagudesse.
2. Horvaatia käesoleva protokolli IX lisas loetletud avaldamise vahendid lisatakse käesolevaga lepingu XIII lisa 2. liitele.
VI JAGU
MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON
Artikkel 11
Tšiili kohustub mitte esitama nõudeid, taotlusi ega esildisi, ega muutma ega tühistama kontsessioone vastavalt GATT 1994 artiklitele XXIV.6 ja XXVIII ning GATSi artiklile XXI seoses Horvaatia ühinemisega Euroopa Liiduga.
VII JAGU
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 12
1. Liit püüab edastada kolme kuu jooksul alates käesoleva protokolli allakirjutamisest liikmesriikidele ja Tšiilile lepingu horvaadikeelse versiooni.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud keeleversioon on autentne samadel tingimustel kui bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst, eeldusel et protokoll jõustub.
Artikkel 13
Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa. Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 14
1. Lepinguosalised teatavad käesoleva protokolli jõustumiseks vajalike riiklike menetluste lõpuleviimisest kõigile teistele pooltele ja artiklis 4 osutatud hoiulevõtjale. Käesolev protokoll jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on kätte saanud viimase teate.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, teatavad lepinguosalised käesoleva protokolli jõustumiseks vajalike riiklike menetluste lõpuleviimisest kõigile teistele pooltele. Käesolev protokoll jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on kätte saanud viimase teate.
3. Protokolli kohaldatakse alates 1. juulist 2013.
4. Käesoleva protokolli hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
5. Kui lepinguosalised kohaldavad käesoleva protokolli sätet kuni protokolli jõustumiseni, mõistetakse selles sättes sisalduvat mis tahes viidet käesoleva protokolli jõustumise kuupäevale kui viidet kuupäevale, millisest alates kohaldatakse seda sätet vastavalt lepinguosaliste lõike 3 kohasele kokkuleppele.
Artikkel 15
Käesolev protokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesoleva protokolli alla kirjutanud.
Съставено в Брюксел на двадесет и девети юни през две хиляди и седемнадесета година.
Hecho en Bruselas, el veintinueve de junio de dos mil diecisiete.
V Bruselu dne dvacátého devátého června dva tisíce sedmnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den niogtyvende juni to tusind og sytten.
Geschehen zu Brüssel am neunundzwanzigsten Juni zweitausendsiebzehn.
Kahe tuhande seitsmeteistkümnenda aasta juunikuu kahekümne üheksandal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εννέα Ιουνίου δύο χιλιάδες δεκαεπτά.
Done at Brussels on the twenty-ninth day of June in the year two thousand and seventeen.
Fait à Bruxelles, le vingt-neuf juin deux mille dix-sept.
Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset devetog lipnja godine dvije tisuće sedamnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì ventinove giugno duemiladiciassette.
Briselē, divi tūkstoši septiņpadsmitā gada divdesmit devītajā jūnijā.
Priimta du tūkstančiai septynioliktų metų birželio dvidešimt devintą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhetedik év június havának huszonkilencedik napján.
Magħmul fi Brussell, fid-disgħa u għoxrin jum ta’ Ġunju fis-sena elfejn u sbatax.
Gedaan te Brussel, negenentwintig juni tweeduizend zeventien.
Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego dziewiątego czerwca roku dwa tysiące siedemnastego.
Feito em Bruxelas, em vinte e nove de junho de dois mil e dezassete.
Întocmit la Bruxelles la douăzeci și nouă iunie două mii șaptesprezece.
V Bruseli dvadsiateho deviateho júna dvetisícsedemnásť.
V Bruslju, dne devetindvajsetega junija leta dva tisoč sedemnajst.
Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäyhdeksäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattaseitsemäntoista.
Som skedde i Bryssel den tjugonionde juni år tjugohundrasjutton.
За държавите членки
Por los Estados miembros
Za členské státy
For medlemsstaterne
Für die Mitgliedstaaten
Liikmesriikide nimel
Για τα κράτη μέλη
For the Member States
Pour les États membres
Za države članice
Per gli Stati membri
Dalībvalstu vārdā –
Valstybių narių vardu
A tagállamok részéről
Għall-Istati Membri
Voor de lidstaten
W imieniu Państw Członkowskich
Pelos Estados-Membros
Pentru statele membre
Za členské štáty
Za države članice
Jäsenvaltioiden puolesta
För medlemsstaterna
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
За Република Чили
Por la República de Chile
Za Chilskou republiku
For Republikken Chile
Für die Republik Chile
Tšiili Vabariigi nimel
Για τη Δημοκρατία της Χιλής
For the Republic of Chile
Pour la République du Chili
Za Republiku Čile
Per la Repubblica del Cile
Čīles Republikas vārdā –
Čilės Respublikos vardu
A Chilei Köztársaság részéről
Għar-Repubblika taċ-Ċili
Voor de Republiek Chili
W imieniu Republiki Chile
Pela República do Chile
Pentru Republica Chile
Za Čilsku republiku
Za Republiko Čile
Chilen tasavallan puolesta
För Republiken Chile
I LISA
MUUDATUSED ÜHENDUSE TARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVAS
I lisa 1. jao 1. punkti „Artikli 68 lõikes 2 ja artikli 71 lõikes 5 viidatud kategooria „TQ“ kohaste toodete tariifikvoodid“ muudetakse ja sellesse lisatakse täiendav taane e järgmises sõnastuses:
|
„e) |
kokku 1 000 tonni rubriikidesse ex 0203, 1601 00, 1602 41, 1602 42 ja 1602 49 liigitatud tooteid, mis on esitatud käesolevas lisas kui TQ(1b); See kogus on kindlaks määratud ja seda ei hakata igal aastal suurendama.“ |
II LISA
KAUBANDUSLEPINGU II LISAS SISALDUVATE HALDUSALASTE MÄRKUSTE UUED KEELEVERSIOONID
|
1. |
Artikli 17 lõiget 4 muudetakse järgmises sõnastuses:
(…) „Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 peavad olema kinnitatud ühega järgmistest märgetest:
|
|
2. |
Artikli 18 lõiget 2 muudetakse järgmises sõnastuses:
(…) „Vastavalt lõikele 1 välja antud duplikaadil peab olema esitatud üks järgmistest märgetest:
|
III LISA
IV liide
Kaubaarve deklaratsioon
Kaubaarve deklaratsiooni koostamise erinõuded
Arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada üht seal esitatud keeleversiooni kasutades ning kooskõlas eksportiva poole siseriiklike õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti. Kaubaarve deklaratsioon tuleb koostada kooskõlas vastavate joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
Bulgaariakeelne tekst
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (разрешение № … от митница или от друг компетентен държавен орган (1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … (2) преференциален произход.
Hispaaniakeelne tekst
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera o de la autoridad gubernamental competente n … (1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).
Tšehhikeelne tekst
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení celního nebo příslušného vládního orgánu … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).
Taanikeelne tekst
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes eller den kompetente offentlige myndigheds tilladelse nr. … (1)) erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).
Saksakeelne tekst
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligung der Zollbehörde oder der zuständigen Regierungsbehörde Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte Ursprungswaren … (2) sind.
Eestikeelne tekst
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti või pädeva valitsusasutuse luba nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.
Kreekakeelne tekst
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου ή της καθύλην αρμόδιας αρχής, υπ' αριθ. … (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).
Ingliskeelne tekst
The exporter of the products covered by this document (customs or competent governmental authorisation No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … preferential origin (2).
Prantsuskeelne tekst
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière ou de l'autorité gouvernementale compétente no … (3)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (4).
Horvaadikeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (3)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (4) preferencijalnog podrijetla.
Itaaliakeelne tekst
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale o dell'autorità governativa competente n. … (3)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (4).
Lätikeelne tekst
Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas vai kompetentu valsts iestāžu pilnvara Nr. … (3)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme no … (4).
Leedukeelne tekst
Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (muitinės arba kompetentingos viešosios valdžios institucijos liudijimo Nr. … (3)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (4) preferencinės kilmės prekės.
Ungarikeelne tekst
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (3) vagy az illetékes kormányzati szerv által kiadott engedély száma: …) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk kedvezményes … származásúak (4).
Maltakeelne tekst
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni kompetenti tal-gvern jew tad-dwana nru. … (3)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (4).
Hollandikeelne tekst
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning of vergunning van de competente overheidsinstantie nr. … (3)) verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (4).
Poolakeelne tekst
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych lub upoważnienie właściwych władz nr … (3)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (4) preferencyjne pochodzenie.
Portugalikeelne tekst
O abaixo assinado, exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira ou da autoridade governamental competente no … (3)) declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (4).
Rumeeniakeelne tekst
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală sau a autorității guvernamentale competente nr. … (5)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (6).
Slovakikeelne tekst
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia colnej správy alebo príslušného vládneho povolenia … (5)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (6).
Sloveenikeelne tekst
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom, (pooblastilo carinskih ali pristojnih državnih organov št. … (5)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (6) poreklo.
Soomekeelne tekst
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin tai toimivaltaisen julkisen viranomaisen lupa nro … (5)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (6).
Rootsikeelne tekst
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd eller behörig statlig myndighet nr. __. (5)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ___ ursprung (6)
… (7)
(Koht ja kuupäev)
… (8)
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi)
(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab käesoleva lisa artiklis 21 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui liikumissertifikaati ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(2) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis on pärit Ceutast ja Melillast käesoleva lisa artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM“.
(3) Kui arvedeklaratsiooni koostab käesoleva lisa artiklis 21 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui liikumissertifikaati ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(4) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis on pärit Ceutast ja Melillast käesoleva lisa artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM“.
(5) Kui arvedeklaratsiooni koostab käesoleva lisa artiklis 21 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui liikumissertifikaati ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(6) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis on pärit Ceutast ja Melillast käesoleva lisa artikli 36 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM“.
(7) Kui samad andmed sisalduvad dokumendis endas, võib need tähised märkimata jätta.
(8) Vt käesoleva lisa artikli 20 lõige 5. Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka allakirjutaja nimi.
IV LISA
Lepingu artiklis 99 viidatud lepingu VII lisa
TEENUSTE ERIKOHUSTUSTE LOEND
A OSA
ÜHENDUSE LOEND
Sissejuhatav märkus
|
1. |
Käesoleva loendi erikohustusi kohaldatakse üksnes nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse ühenduse asutamislepinguid, ning nendes sätestatud tingimustel. Neid kohustusi kohaldatakse üksnes ühenduse suhete suhtes oma liikmesriikidega ühelt poolt ja ühendusse mittekuuluvate riikidega teiselt poolt. Need ei mõjuta ühenduse õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi. |
|
2. |
Liikmesriikide tähistamiseks kasutatakse järgmisi lühendeid:
|
|
3. |
Liikmesriikides kasutatavate terminite sõnastik on lisatud käesolevale loendile.
„Juriidilise isiku tütarettevõtja“ – juriidiline isik, kes on teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all. „Juriidilise isiku filiaal“ – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Meretranspordialased mõisted
|
1. |
Ilma et see piiraks selliste tegevuste ulatust, mida asjaomase riigi õigusaktide kohaselt võib käsitleda kabotaažina, ei hõlma käesolev kava merekabotaaži teenuseid, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu liikmesriigi ühest sadamast samas liikmesriigis asuvasse teise sadamasse ning liikmesriigis asuvast ühest ja samast sadamast algavaid ja seal lõppevaid vedusid, kui need veod jäävad selle liikmesriigi territoriaalvetesse. |
|
2. |
„Muud kaubandusliku kohaloleku vormid rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamiseks“ – teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajate võime pakkuda kohapeal kõiki klientidele osaliselt või täielikult integreeritud transporditeenuste osutamiseks vajalikke tegevusi, millest olulise osa moodustavad meretransporditeenused. (Seda kohustust ei käsitleta siiski piiriüleste tarnete alusel võetud kohustusi mis tahes viisil piiravana.)
Sellised tegevused hõlmavad vähemalt järgmist:
|
|
3. |
„Multimodaalne veoettevõtja“ – isik, kelle nimel antakse välja veokiri/multimodaalse veo dokument või muu kaupade multimodaalse veo lepingut tõendav dokument ning kes vastutab kaupade vedamise eest vastavalt veolepingule. |
ÜHENDUS (jätkub)
A liide
SÕNASTIK
LIIKMESRIIKIDE PUHUL KASUTATUD MÕISTED
PRANTSUSMAA
|
SC |
Société Civile |
|
SCP |
Société Civile Professionnelle |
|
SEL |
Société d'Exercice Libéral |
|
SNC |
Société en Nom Collectif |
|
SCS |
Société en Commandite Simple |
|
SARL |
Société à Responsabilité Limitée |
|
SCA |
Société en Commandite par Actions |
|
SA |
Société Anonyme |
|
Märkus: |
Toutes ces sociétés sont dotées de la personnalité morale |
SAKSAMAA
|
GmbH & CoKG |
Kommanditgesellschaft, bei der der persönlich haftende Gesellschafter eine GmbH ist (piiratud vastutusega äriühing). |
|
EWIV |
Europäische Wirtschaftliche Interessenvereinigung (Euroopa Majandushuviühing) |
ITAALIA
|
SIC |
Società per Azioni (aktsiaselts) |
|
SRL |
Società a Responsabilità Limitata (piiratud vastutusega äriühing) |
Itaalia puhul hõlmab EÜ pakkumine järgmisi kutsealateenuseid:
|
Ragionieri-periti commerciali |
Raamatupidajad, arvepidajad ja audiitorid |
|
Commercialisti |
Raamatupidajad, arvepidajad ja audiitorid |
|
Geometri |
Mõõdistajad |
|
Ingegneri |
Insenerid |
|
Architetti |
Arhitektid |
|
Geologi |
Geoloogid |
|
Medici |
Arstid |
|
Farmacisti |
Proviisorid |
|
Psicologi |
Psühholoogid |
|
Veterinari |
Veterinaararstid |
|
Biologi |
Bioloogid |
|
Chimici |
Keemikud |
|
Periti agrari |
Põllumajanduseksperdid |
|
Agronomi |
Agronoomid |
|
Attuari |
Aktuaarid |
(1) Austria, Soome ja Rootsi puhul ei rakendata horisontaalpiiranguid kommunaalteenustena käsitletavate teenuste suhtes.
(2) Selgitav märkus. Kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, terviseteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav valdkonnaspetsiifiline loend otstarbekas.
(3) Erandeid nendest nõuetest võib anda, kui on võimalik tõendada, et elukohanõue ei ole vajalik.
(*1) SI: Vastavalt äriühingute seadusele ei loeta Sloveenia Vabariigis asutatud filiaali juriidiliseks isikuks, küll aga võrdsustatakse tema tegevus tütarettevõtja omaga.
(4) Kaubandus-, tööstus- või käsitööndustegevus on seotud näiteks järgmiste sektoritega: muud äriteenused, jaotus- ja turismiteenused. See ei ole seotud telekommunikatsiooni- ega finantsteenustega.
(5) CZ: Kohaldatakse mittediskrimineerivat valuutakontrolli süsteemi, mis koosneb järgmisest:
|
a) |
piirangud kodanikest residentidele isiklikul eesmärgil kasutatava välisvaluuta omandamise suhtes, |
|
b) |
Tšehhi residentide valuutavahetusluba finantskrediidi saamiseks välissubjektidelt, otsesteks kapitaliinvesteeringuteks välismaal, kinnisvara omandamiseks välismaal ja välisväärtpaberite ostmiseks. |
(6) PL: Kohaldatakse mittediskrimineerivat valuutakontrolli süsteemi, mis on seotud valuutakäibe piirangutega ja valuutavahetuslubade (üld- ja üksikload) süsteemiga muude kapitalivoo- ja valuutamaksepiirangute seas. Luba on nõutav järgmiste välisvaluutatehingute jaoks:
|
— |
valuuta riigist välja ülekandmine; |
|
— |
Poola vääringu riiki ülekandmine; |
|
— |
rahaliste vahendite omandiõiguse ülekandmine siseriiklike ja välismaiste isikute vahel; |
|
— |
siseriiklikele isikutele laenude andmine ja nende laenude võtmine valuutatehingute käigus; |
|
— |
valuutamaksete kindlaksmääramine või teostamine Poolas seoses kaupade, kinnisvara, omandiõiguste, teenuste või tööjõu soetamisega; |
|
— |
välismaal asuvas pangas konto avamine ja omamine; |
|
— |
välisväärtpaberite omandamine ja omamine ning välismaal kinnisvara soetamine; |
|
— |
muude samalaadsete kohustuste võtmine välismaal. |
(7) SK: Kanded loendis läbipaistvuse eesmärgil.
(8) BG: Kohaldatakse mittediskrimineerivat valuutakontrolli süsteemi jooksvate tehingutega seotud ülekannete ja maksete üle:
i) piirangud riigi omavääringu ja välisvaluuta väljaveole ja sisseveole sularahas; ii) piirangud välisvaluuta omandamisele isiklikuks otstarbeks residentidest kodanikele; iii) välisriigi töötajad võivad osta välisvaluutat kuni 70 protsendi ulatuses oma töötasust; iv) välisvaluuta makseid ja ülekandeid välisriiki võivad teostada pangad; v) ühepoolseteks ülekanneteks on nõutav Bulgaaria Keskpanga luba; vi) maksed Bulgaaria Vabariigi territooriumil peavad olema teostatud Bulgaaria leevides.
(9) Välisriigi isikutel on õigus välismaale üle kanda järgmisi Bulgaaria Vabariiki tehtud investeeringutelt saadavaid tulusid ja hüvitisi: riiklikel eesmärkidel investeeringute sundvõõrandamise eest saadud hüvitisi, investeeringu osalisest või täielikust likvideerimisest või müügist saadud tulu, nõude täitmisest saadud tulu, kui nõue on tagatud pandi või hüpoteegiga valuutas.
(10) PL: turulepääsu käsitlevat joonealust märkust kohaldatakse ka võrdse kohtlemise suhtes.
(11) RO: Kolmkümmend protsenti riigiettevõtete kapitalist on antud tasuta Rumeenia kodanikele „omanditunnistuse“ alusel, mida ei saa müüa välisriigi juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
RO: Ülejäänud 70 protsenti nende ettevõtete kapitalist pannakse müüki.
RO: Erastamise käigus võivad välisinvestorid osta äriühingute vara ja aktsiaid. Selleks on Rumeenia juriidilistel ja füüsilistel isikutel eelisõigus. Erastamisel MEBO (Management-Employee-Buy-Out) (ettevõtete väljaost juhtkonna ja töötajate poolt) meetodi abil jäetakse äriühingu ostmise õigus selle töötajatele.
(12) Ajutise viibimise kestuse määravad liikmesriigid ja nende olemasolu korral ühenduse õigusnormid riiki sisenemise, seal viibimise ja töötamise kohta. Täpne kestus võib varieeruda vastavalt käesolevas loendis nimetatud füüsiliste isikute erinevatele kategooriatele. Kategooria i puhul on järgmistes liikmesriikides viibimise kestus piiratud järgmiselt: BG – üks aasta, mida võib pikendada kuni ühe aasta võrra nii, et kogukestus ei ületaks kolme aastat; EE – kolm aastat, mida võib pikendada veel kahe aasta võrra, kusjuures kogukestus ei tohi ületada viit aastat; LV – viis aastat; LT – kolm aastat, mida juhtivtöötajate puhul võib pikendada kahe aasta võrra; PL ja SI – üks aasta, mida võib pikendada. Kategooria ii puhul on viibimise kestus piiratud järgmistes liikmesriikides järgmiselt: BG – kolm kuud ühe kalendriaasta jooksul; EE – 90 päeva kuue kuu jooksul; PL – kolm kuud; LT – kolm kuud aastas; HU, LV, SI – 90 päeva.
(13) Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ühenduse ja liikmesriikide õigusnormidest tulenevaid riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustusega seotud nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid õigusnorme.
(14) „Äriühingusiseselt üleviidav isik“ – füüsiline isik, kes töötab juriidilise isiku, välja arvatud mittetulundusühingu alluvuses, mis on asutatud Tšiili territooriumil, ning kes viiakse ajutiselt üle teenuse osutamiseks liikmesriigi territooriumil kaubandusliku kohaloleku kaudu; kõnealuse juriidilise isiku põhitegevuskoht peab asuma Tšiili territooriumil ja üleviimine peab toimuma selle juriidilise isiku allüksusesse (kontor, filiaal või tütarettevõte), mis osutab tõhusalt samalaadseid teenuseid EÜ asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil.
(15) Kaubandus-, tööstus- või käsitööndustegevus on seotud näiteks järgmiste sektoritega: muud äriteenused, jaotus- ja turismiteenused. See ei ole seotud telekommunikatsiooni- ega finantsteenustega.
(16) Teenusleping peab olema kooskõlas ühenduse ja selle liikmesriigi seaduste, määruste ja nõuetega, kus teenuslepingut täidetakse.
(17) Välismaalastest juristid võivad piiranguteta osutada õigusnõustamisteenuseid, kui nad ei tegutse kutsenimetuse „Advokat“ all ega EMP advokaadina oma päritolumaa kutsenimetuse all.
(18) BG: Õigusalane nõustamine ei hõlma: juriidilist esindamist õigusemõistmise (kohtu- või kohtuvälistes) ja haldusorganites, samuti juriidiliste dokumentide koostamist nendeks menetlusteks; juriidilise arvamuse avaldamist õigusaktide kohta, välja arvatud selle riigi õiguse kohta, kus teenuspakkuja juristina tegutseb, ega kohtuvälist juriidilist esindamist seoses Bulgaaria kodanike õiguste ja kohustustega.
(19) Juurdepääs nende kutsealade puhul reguleeritakse Prantsusmaa 31. detsembri 1990. aasta seadusega nr 90-1259, millega avatakse juurdepääs tervele reale õiguse ja õigusemõistmisega seotud teenustele.
(20) Rahvusvaheline õigus hõlmab ka ELi õigust.
(21) Juurdepääs nendele kutsealadele on reguleeritud Prantsusmaa 31. detsembri 1990. aasta seadusega nr 90-1259, millega avatakse juurdepääs tervele reale õiguse ja õigusemõistmisega seotud teenustele.
(*2) Märkus. Võttes arvesse fakti, et mis tahes auditeerimistegevuseks on vajalik kaubanduslik kohalolek, on piiriülene tegutsemisviis piiranguteta. Riiklikud kutseühingud võivad tunnustada üksnes registrisse kantud diplomeeritud audiitoreid. Kõnealuse teenuse osutamise eeltingimuseks on nõusolek.
(22) SI: Vastavalt Sloveenia seadusele on auditeerimisteenused äriühingute aga mitte füüsiliste isikute pädevuses.
(23) Tunnustatakse välisriigi eksameid ja samaväärset pädevust andvat kogemust.
(24) Tunnustatakse välisriigi eksameid ja samaväärset pädevust andvat kogemust.
(25) Juurdepääs nendele kutsealadele on reguleeritud Prantsusmaa 31. detsembri 1990. aasta seadusega nr 90-1259, millega avatakse juurdepääs tervele reale õiguse ja õigusemõistmisega seotud teenustele.
(*3) Näitab, et kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(26) Erateenuste hinnad määravad kutseorganisatsioonid ja need kinnitab tervishoiuminister.
(27) Juriidilise isiku asutamiseks on nõutav tervishoiuministri luba. Sisenemiseks riiklikku tervishoiuteenuste võrgustikku on nõutav Sloveenia Vabariigi ravikindlustusasutuse luba.
(*4) Näitab, et kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(28) Kui apteegi asutamisele kohaldatakse majandusvajaduste testi, võetakse arvesse järgmisi põhikriteeriume: elanikkond, olemasolevate apteekide arv ja nende geograafiline paiknemistihedus. Neid kriteeriume rakendatakse võrdse kohtlemise alusel, välja arvatud FR puhul.
(29) Lisakohustus: ITs on lubatud füüsiliste isikute kutseliidud (mitte juriidilised isikud).
(*5) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.
(30) LV: Kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(31) SI: Kommunaalettevõtte olemasolu korral võib anda kontsessiooniõiguse Sloveenia Vabariigis asutatud eraettevõtjaile.
(*6) Teenus ei hõlma kaevanduste käitamist.
(*7) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(*8) Näitab, et kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(32) Kohustus on nimekirja kantud vastavalt ettepandud liigitusele, millest EÜ ja liikmesriigid on WTOd teavitanud 23. märtsil 2001. aastal (WTO dokument S/CSS/W/61).
(33) Postisaadetise „käitlemine“ – saadetiste kogumine, sorteerimine, transport ja kättetoimetamine.
(34) „Postisaadetis“ – mis tahes liiki riikliku ettevõtja või eraettevõtja käideldav saadetis.
(35) „Kirisaadetis“ mis tahes liiki füüsilisel kandjal esitatud kirjalik teade, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitata kirisaadetistena.
(36) Nt kirjad, postkaardid.
(37) Siia alla kuuluvad raamatud, kataloogid.
(38) Ajakirjad, ajalehed, perioodikaväljaanded.
(39) Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, näiteks kogumine lähetamiskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ning adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.
(40) Vahenditega, sealhulgas ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine kolmanda isiku poolt, millega võimaldatakse teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. Postisaadetis – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.
(41) Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatorite ühenduskanaleid.
(*9) Kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(*10) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(42) Välja arvatud relvad kõikides liikmesriikides, välja arvatud BG. Välja arvatud lõhkeained, keemiatooted ja väärismetallid kõikides liikmesriikides, välja arvatud AT, BG, FI, RO, SE. Välja arvatud pürotehnilised kaubad, süttivad kaubad, lõhkeseadeldised, laskemoon, sõjaline varustus, tubakas ja tubakatooted, toksilised ained, meditsiinilised ja kirurgiaseadmed, teatavad meditsiinilised ained ja esemed meditsiiniliseks kasutamiseks: AT. Välja arvatud tubaka ja tubakatoodete, alkohoolsete jookide; farmaatsiatoodete, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade, relvade, laskemoona ja sõjalise varustuse, väärismetallide, vääriskivide ja nendest valmistatud kaupade, nafta ja naftatoodete turustamine: nafta ja naftatoodete turustamine: BG. välja arvatud tulirelvad, lõhkeained ja tubakatooted: HR. Välja arvatud laskemoona, lõhkeainete, narkootikumide ja narkootilisi aineid sisaldavate ravimite, tubakatoodete ja sigaripaberi, alkoholi ja piirituse turustamine: RO. Välja arvatud pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade, lõhkeseadeldiste, tulirelvade, laskemoona, sõjalise varustuse, toksiliste ainete ja teatavate meditsiiniliste ainete turustamine: SI.
(43) BG: Erikohustused ei hõlma komisjonimüügiagentide teenuseid, mida osutatakse alalistel tarbekaubaturgudel.
(44) BG: Erikohustused ei hõlma hulgikaubandusteenuseid, mida osutatakse alalistel tarbekaubaturgudel.
(45) Välja arvatud tubakas: ES, IT.
(46) Välja arvatud tubakas: ES, IT, FR.
(47) EE, LT ja LV on hõlmatud CPC viitenumbritega 633, 6111, 61221, 63234. Välja arvatud CPC 613 LT puhul. Välja arvatud alkohoolsed joogid FI, SE puhul. Välja arvatud CPC 61112, 6121, 613, 63107, 63108, 63211 PL puhul. Välja arvatud farmaatsiatooted (osaliselt CPC 63211) kõikides liikmesriikides, mis on kohustunud osutama kutsealateenuseid farmatseudi kutsenimetuse all. Jaotusteenused väljaspool kindlat asukohta (otsemüük) loetakse jaemüügiteenuste alla kuuluvateks. CPC 633 (personaal- ja majapidamiskaupade remonditeenused) on hõlmatud äriteenuste all. Sektor hõlmab üksnes kaupade jaotust. Need on esemelised ja transporditavad.
(48) Kui asutamise suhtes kohaldatakse majanduslike vajaduste testi, on peamisteks kriteeriumiteks: olemasolevate kaupluste arv ja mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline levik, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine.
(49) Välja arvatud tubakas: ES, FR and IT. Välja arvatud alkohoolsed joogid:
(50) Need eeskirjad ei hõlma alalist müüki kindla asukohaga müügipunktist või tootmisettevõttest.
(51) Keskkonnateenuste liigitus on nimekirja lisatud vastavalt dokumendis Job 7612 (EÜ ja liikmesriikide teade) esitatud liigitamisettepanekule.
(52) BG: Kohustused ei laiene teenustele, mis on seotud ohtlike jäätmete, prügi ja ainete kogumise, transpordi, hoiustamise, taaskasutuse, taastamise, energia ja materjalide tootmises kasutamise ja kõrvaldamisega.
(53) BG: Need on keskkonnaküsimustega tegelevate valitsus- ja munitsipaalasutuste reguleerimis-, haldus- ja kontrolliteenused.
(*11) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(54) Kui liikmesriigi üksuse suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumid järgmised: voodikohtade arv ja/või statsionaarne meditsiiniaparatuur, võttes arvesse vajadusi, rahvastiku tihedust ja vanuselist jaotust, geograafilist paiknemist, erilise ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondade kaitset, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomist.
(55) Ettevõtlusseadus; 1995. aasta täiendus.
(56) BG: Jäätmete ja prügi, ohtlike kaupade, ainete ja materjalide, sõjalise või poolsõjalise, narkootikumide ja samalaadsete kaupade transpordi (sealhulgas transiitveo) suhtes kohaldatakse erieeskirju ning need jäetakse välja teenuste nimekirjast, mille suhtes kehtivad asjaomase sektori kohustused. Sama kehtib ka kõigi sellise transpordiga seotud teenuste suhtes.
(*12) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(*13) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(*14) Avaliku omandiga seotud tegevuse puhul võib kohaldada avaliku kommunaalteenuse kontsessiooni või litsentsimismenetlust.
(*15) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(*16) Avaliku omandiga seotud tegevuse puhul võib kohaldada avaliku kommunaalteenuse kontsessiooni või litsentsimismenetlust.
(57) „Tollivormistusteenused“ (kasutatakse ka nimetust „tollimaakleri teenused“) – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust.
(58) „Konteinerjaama- ja depooteenused“ – tegevused, mis hõlmavad konteinerite hoiustamist sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida / tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetise jaoks kättesaadavaks.
(*17) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(*18) Avaliku omandiga seotud tegevuse puhul võib kohaldada avaliku kommunaalteenuse kontsessiooni või litsentsimismenetlust.
(59) „Laevade agenteerimisteenused“ – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:
|
— |
mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine; |
|
— |
ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamakülastusi või lasti vastuvõtmist; |
(60) „Ekspedeerimisteenused“ – tegevused, mis hõlmavad kauba saatmise korraldamist ja järelevalvet lastisaatjate nimel, ostes transpordi- ja sellega seotud teenuseid, koostades dokumente ja varustades äriteabega.
(61) Osutab, et kõnealune teenus moodustab üksnes osa CPC viitenumbriga hõlmatud tegevusvaldkondadest.
(62) Majandusvajaduste test põhineb teenuseosutajate arvul kohalikus geograafilises piirkonnas.
(63) Kui teenuste osutamise suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi, võetakse aluseks eelkõige asjaomasel marsruudil olemasolev ühiskondlik transport.
(*19) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(*20) Avaliku omandiga seotud tegevuse puhul võib kohaldada avaliku kommunaalteenuse kontsessiooni või litsentsimismenetlust.
(*21) Selline tarneviis ei ole otstarbekas.
(64) Näitab, et kirjeldatud teenus moodustab vaid osa CPC viitenumbriga hõlmatud kõikidest tegevustest.
(*22) Piiranguteta, kuna see ei ole tehniliselt teostatav
V LISA
(Lepingu artiklis 120 osutatud lepingu VIII Lisa)
FINANTSTEENUSEID KÄSITLEV ERIKOHUSTUSTE LOEND
A OSA
ÜHENDUSE LOEND
Sissejuhatav märkus
|
1. |
Käesoleva loendi erikohustusi kohaldatakse üksnes nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse ühenduse asutamislepinguid, ning nendes sätestatud tingimustel. Neid kohustusi kohaldatakse üksnes ühenduse suhete suhtes oma liikmesriikidega ühelt poolt ja ühendusse mittekuuluvate riikidega teiselt poolt. Need ei mõjuta ühenduse õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi. |
|
2. |
Liikmesriikide tähistamiseks kasutatakse järgmisi lühendeid:
„Juriidilise isiku tütarettevõtja“ – juriidiline isik, kes on teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all. „Juriidilise isiku filiaal“ – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega. |
|
Teenuste osutamise viisid:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Sektor või allsektor |
Turulepääsu piirangud |
Võrdse kohtlemise piirangud |
Lisamärkused |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
I. HORISONTAALSED KOHUSTUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
KÕIK KÄESOLEVA LOETELUGA HÕLMATUD SEKTORID |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
Juriidilise isiku moodustamine
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
SE: Piiratud vastutusega äriühingu (kapitaliühingu) võivad asutada üks või mitu asutajat. Asutav pool elab EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) piires või on EMP juriidiline isik. Täisühing võib olla asutajaliige ainult juhul, kui kõik osanikud elavad EMPs (3). Vastavad tingimused kehtivad ka kõigi muud liiki juriidiliste isikute asutamise kohta. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Seadus välisriikide äriühingute filiaalide kohta
|
Seadus välisriikide äriühingute filiaalide kohta
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
SE: Välismaalased või väljaspool Rootsit elavad Rootsi kodanikud, kes soovivad alustada äritegevust Rootsis, nimetavad ja registreerivad kohalikus asutuses residendist esindaja, kes vastutab sellise tegevuse eest. SI: välisriigi äriühingute filiaalide registreerimine on seotud tingimusega, et emaettevõtja peab olema eelnevalt vähemalt ühe aasta registreeritud päritolumaa kohturegistris. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Juriidilised isikud:
|
FI: Väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda elaval välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana või osanikuna Soome usaldus- või täisühingus, peab olema kauplemisluba. Kui välisorganisatsioon või -fond, mis ei ole Euroopa Majandusühenduse resident, kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba. FI: Kui vähemalt pooled juhatuse liikmed või tegevdirektor ei ole EMP residendid, on vaja luba. Äriühingute puhul võib siiski teha erandeid. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FI: Kui välisomanikud omandavad aktsiaid, mis annavad üle ühe kolmandiku hääleõigusest Soome olulises äriühingus või äriettevõttes (üle 1 000 töötaja või käive üle 1 000 miljoni Soome marga või bilansimaht üle 167 miljoni euro), on selleks nõutav Soome ametiasutuste kinnitus; kinnituse andmisest võidakse keelduda üksnes siis, kui see kahjustaks olulist riiklikku huvi. |
SK: Välismaalasest füüsilisel isikul, kelle nimi tuleb kanda äriregistrisse isikuna, kellel on õigus tegutseda ettevõtja nimel, tuleb esitada Slovaki Vabariigile elamisluba. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FI: Vähemalt pooled piiratud vastutusega äriühingu asutajad peavad olema Soome või mõne muu EMP riigi residendid. Äriühingute puhul võib siiski teha erandeid. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
HU: Kaubanduslik kohalolek peaks olema piiratud vastutusega äriühingu, aktsiaseltsi või esinduse näol. Algul ei ole lubatud alustada filiaalina. PL: Välismaised teenuseosutajad võivad asutada ainult usaldusühingu, piiratud vastutusega äriühingu või aktsiaseltsi. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Kinnisvara ostmine: DK: Mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud. EL: Vastavalt seadusele nr 1892/89 on kodanikel maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustavast lähtudes antakse luba kergesti otseinvesteeringute puhul. CY: Piiranguteta. HR: Piiranguteta kinnisvara omandamise korral teenusepakkujate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ja registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Kinnisvara omandamiseks teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Piiranguteta, kui põllumajandusmaad omandavad juriidilised või füüsilised isikud. |
Kinnisvara ostmine: AT: Välismaised füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- ja kultuurihuve või mitte. BG: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sealhulgas filiaalide kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
HU: Piiranguteta riigivara omandamise korral. LT: Piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised või füüsilised isikud. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
MT: Piiranguteta kinnisvara omandamise korral. LV: Piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised isikud. Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks. PL: Piiranguteta seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused (3. viis). RO: Füüsilised isikud, kes ei oma Rumeenia kodakondsust ega residentsust, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ning ei oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada maad vastavalt elavate isikute vahelisi tehinguid käsitlevatele õigusaktidele (3. ja 4. viis). |
Välisriigi juriidilised isikud ja välisriigi kodanikud, kelle alaline elukoht on välismaal, võivad omandada hooneid ja saada kinnisvara piiratud omandiõigusi rahandusministeeriumi loal. Bulgaariasse investeerinud isikute puhul luba ei nõuta. Välisriigi kodanikud, kelle alaline elukoht on välismaal, välisriigi juriidilised isikud ning äriühingud, milles välisosalus tagab häälteenamuse otsuste vastuvõtmisel või tagasilükkamisel, võivad saada kinnisvara omandiõiguse ministrite nõukogu määratud piirkondades vastava loa alusel. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SI: Sloveenia Vabariigis asutatud välisosalusega juriidilised isikud võivad omandada kinnisvara Sloveenia Vabariigi territooriumil. Välisriigi isikute poolt Sloveenia Vabariigis asutatud filiaalid (5) võivad omandada kinnisvara (välja arvatud maad) ainult sellise majandustegevuse jaoks, milleks nad asutati. Äriühingutel, kus kapitali- või häälteenamus kuulub otseselt või kaudselt mõne teise liikmesriigi juriidilistele isikutele või kodanikele, peab kuni 10 km kaugusel piirist paikneva kinnisvara omamiseks olema eriluba. SK: Puuduvad, v.a maa puhul (3. ja 4. viis) |
IE: kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (välja arvatud põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus- ja tööhõiveministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
CZ: Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara omandamisel piirangud. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara Tšehhis juriidiliste isikute asutamise või ühisettevõtetes osalemise teel. Välisriigi isikutel peab olema luba maa omandamiseks. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
HU: Piiranguteta, kui kinnisvara omandavad välismaised füüsilised isikud. LV: Piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised isikud. Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
PL: Välismaalastel ja välismaistel juriidilistel isikutel peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. SK: Välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtivad kinnisvara omandamisel piirangud. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Välisriigi isikutel peab olema luba maa omandamiseks (3. ja 4. viisi puhul). |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
IT: Piiranguteta kinnisvara ostmisel. FI (Ahvenamaa): Piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
FI (Ahvenamaa): Piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja osutada teenuseid ilma saarestiku pädevate asutuste loata. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Investeeringud: FR: Välisostude suhtes, mis ületavad 33,33 protsenti aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes või 20 protsenti avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmist eeskirja:
FR: Välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva kogusega, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. |
Investeeringud: BG: Välisinvesteeringud on registreeritud rahandusministeeriumis vaid statistilistel ja maksustamise eesmärkidel. Välisriigi isik või äriühing, kus välisosalus tagab häälteenamuse otsuste vastuvõtmisel või tagasilükkamisel otse või teiste välisosalusega äriühingute kaudu, peab omama luba:
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
ES: Et välisriigi valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks üksuse majandushuvidele viitama ka majandusvälistele huvidele) otse või äriühingute või teiste üksuste kaudu, mis on välisriigi valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
PT: Välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Portugali valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. IT: Hiljuti erastatud äriühingutele võib anda ainuõigused või neid pikendada. Mõnel juhul võib piirata hääleõigust hiljuti erastatud äriühingutes. Viie aasta jooksul võib kaitse, transporditeenuste, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas tegutsevate äriühingute suurte aktsiapakkide omandamiseks nõuda riigivaraministeeriumi heakskiitu. |
Punktides ii ja iv viidatud pangandus- ja kindlustusvaldkonnas kehtivad loa andmisel usalduskriteeriumid, mis on kooskõlas teenuskaubanduse üldlepingu GATS artiklitega XVI ja XVII. CY: Välisosalusega üksus peab olema tasunud kapitali võrdväärselt finantsnõuetega ja mitteresidendid peavad rahastama oma osaluse välisvaluutas. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FR: Teatavates (6) kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamiseks eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba. |
Kui mitteresidentide osalus on suurem kui 24 protsenti, tuleb käibekapitali- või muid nõudeid täiendavalt rahastada kohalikest või välisvahenditest proportsionaalselt residentide ja mitteresidentide osalusega üksuse aktsiakapitalis. Välisäriühingute filiaalidesse tehtavaid alginvesteeringuid tuleb rahastada välisvahenditest. Kohalikest vahenditest on lubatud laenata käibekapitali rahastamiseks alles pärast projekti esmast rakendamist. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
HU: Piiranguteta riigi varade omandamise osas. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
LT: Loteriide korraldamiseks tehtavad investeeringud on keelatud väliskapitaliinvesteeringute seaduse alusel. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
MT: Äriühingute suhtes, mille osanikeks on mitteresidendist juriidilised või füüsilised isikud, kohaldatakse samasuguseid kapitalinõudeid nagu täielikult residentidele kuuluvate äriühingute suhtes, järgmiselt: eraettevõte – 500 liiri (vähemalt 20 protsenti kapitalimaksena); riigiettevõte – 20 000 liiri (vähemalt 25 protsenti kapitalimaksena). Mitteresidentide aktsiakapitaliosalus tasutakse välisvahenditest. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
CY: Küproses nõutakse mittekodanikust isiku osalemisel juriidilises isikus või ühenduses keskpanga luba. Kohustuste loendis nimetatud kõikides sektorites/allsektorites on välisosaluse lubatud piirmäär tavaliselt kuni 49 protsenti. Valitsusasutuste otsus välisosaluse lubamiseks põhineb majandusvajaduste testil, mille suhtes rakendatakse üldiselt järgmisi kriteeriume:
Erandjuhtudel võib loa anda üle 49protsendilise välisosaluse jaoks, kui kavandatav investeering rahuldab olulisel määral enamikku majandusvajaduste testi kriteeriume. Riigiettevõtete puhul on väliskapitali osaluse lubatud piirmäär üldjuhul kuni 30 protsenti. Usaldusfondides on lubatud väliskapitali osalus kuni 40 protsenti. Äriühingud peavad olema registreeritud vastavalt äriühingute seadusele. Samas seaduses nõutakse, et välisriigi äriühingud, kes soovivad arendada oma äritegevust Küproses, peavad end registreerima välisfiliaalina. Registreerimisel nõutakse keskpanga eelnevat nõusolekut vastavalt valuutakontrolli seadusele. Kõnealuse nõusoleku andmisel lähtutakse äriühingu Küproses kavandatavas tegevusvaldkonnas kohaldatavast riiklikust välisinvesteeringute poliitikast ning eespool nimetatud investeeringute üldkriteeriumidest. HU: Piiranguteta riigi varade omandamise osas. MT: Jätkuvalt kohaldatakse äriühingute seadust (386. peatükk), millega reguleeritakse teenuste osutamist kohaliku registreeritud äriühingu kaudu mittekodanike poolt, ning välistehingute seadust (233. peatükk), millega reguleeritakse Malta väärtpaberibörsil registreerimata väärtpaberite emiteerimist, omandamist, müüki ja tagasiostmist. PL: Väliskapitaliga äriühingu registreerimise volitust nõutakse juhul, kui tegemist on:
SI: Finantsteenuste osutamiseks väljastavad erikohustuste sektoris viidatud pädevad asutused volituse vastavalt erikohustuste sektoris viidatud tingimustele. Piirangud puuduvad uue äriühingu asutamisel (greenfield-investeeringuks). |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
Toetused Ühenduse või liikmesriikide subsiidiumide saamise kõlblikkust võidakse piirata juriidiliste isikute puhul, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil või selle konkreetses geograafilises alapiirkonnas. Piiranguteta teadus- ja arendustoetuste puhul. Piiranguteta liikmesriigis asutatud ühendusevälise äriühingu filiaalidele. Teenuse osutamine või selle subsideerimine avalikus sektoris ei ole käesoleva kohustuse rikkumine. Käesoleva loendi alusel võetud kohustused ei nõua ühenduselt või liikmesriikidelt subsiidiumi eraldamist teenusele, mida osutatakse väljastpoolt selle territooriumi. Füüsilistele isikutele piiratud ulatuses kättesaadavaks tehtud subsiidiumide kättesaadavust võib piirata ühe liikmesriigi kodanikega. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Valuutarežiim (11) |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
(1) (2) (3) (4) BG: Maksete ja ülekannete tegemiseks välisriiki on nõutav Bulgaaria Keskpanga luba, kui need on seotud investeeringute ja riiklike või riigi poolt garanteeritud laenudega (12). |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
(1) (2) SK: Jooksvate maksete osas on residentidest kodanikel välisvaluuta omandamine isiklikuks eesmärgiks piiratud. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Kapitalisiirete osas nõutakse välisvaluuta kinnitust välisisikute finantskrediidi, välismaale tehtavate otseste kapitaliinvesteeringute, välismaal asuva kinnisvara omandamise ja välismaiste väärtpaberite ostu aktsepteerimiseks. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Teenused, mis on seotud tuumaenergia kasutamisega rahumeelsetel eesmärkidel (1) (2) (3) (4) BG: Piiranguteta teenuste puhul, mis on seotud lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalide või nende algmaterjalide uurimise, kaevandamise ja töötlemisega, samuti nendega kauplemisega, tuumajaamade seadmete ja süsteemide hooldamise ja parandamisega, selliste materjalide ning nende töötlemisel tekkinud prügi ja jäätmete transpordiga, ioniseeriva kiirguse kasutamisega ning kõigi muude teenuste puhul, mis on seotud tuumaenergia kasutamisega rahumeelsetel eesmärkidel (sealhulgas inseneri- ja nõustamisteenused, tarkvarateenused jne). |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Erastamine (13)
|
Erastamine
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
Ühenduse direktiivid diplomite vastastikuse tunnustamise kohta ei kehti kolmandate riikide kodanike suhtes. Ühenduse mittekodanike poolt seadusega reguleeritud kutsealadel teenuste osutamiseks nõutavate diplomite tunnustamine on iga liikmesriigi pädevuses, kui ühenduse õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
BG: Selliste üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 protsenti vastava Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate Bulgaaria kodanike keskmisest arvust aastas (kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ületada 10 protsenti vastava loa olemasolul). |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
Elukohanõuded AT: Harukontorite ja juriidiliste isikute tegevdirektoritel peab olema alaline elukoht Austrias; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või harukontori juures palgatöötajana, peab olema alaline elukoht Austrias. MT: Elamislubadega/dokumentidega seotud küsimusi reguleeritakse vastavalt immigratsiooniseaduses (217. peatükk) kehtestatud sisserände korrale. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
RO: Juhtivatel kohtadel töötavad füüsilised isikud on vastavat kõrgharidust omavad isikud, kelle ülesandeks organisatsioonis on juhtida organisatsiooni, selle osakonda või allosakonda. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
RO: Spetsialistina töötavad füüsilised isikud on isikud, kes omavad kõrgharidust erialal, kus nad töötavad. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FR: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevalt tegevdirektorilt (17), kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IT: Juurdepääsuks tööstuse, kaubanduse ja käsitööndusega seotud tegevustele kohaldatakse tegevuse taotlemisel elamisluba ja erivolitust. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
A. Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab lisakohustusi, mis on loetletud lisatud dokumendis „EÜ lisakohustused“. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Välisriigi kindlustusseltsid ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustuse ega vastutuskindlustuse lepinguid, mis on seotud Bulgaaria Vabariigis olevate riskidega. Välisriigi kindlustusselts võib kindlustuslepingu sõlmida ainult filiaali kaudu. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide, samuti kohustusliku kindlustuse süsteemide osas. Piiranguteta edasikindlustuse ja retrotsessiooni teenuste osas, välja arvatud elu- ja kahjukindlustuse edasikindlustusteenused. BG: Piiranguteta kindlustuse vahendusteenuste ja kindlustusega seotud abiteenuste, nagu näiteks nõustamise, aktuaari, riskihindamise ja nõuete rahuldamise teenuste korral. |
Piiranguteta edasikindlustuse ja retrotsessiooni teenuste osas, välja arvatud elu- ja kahjukindlustuse edasikindlustusteenused. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
CZ: Puuduvad, välja arvatud: välisriikide finantsteenuste tarnijad võivad asutada aktsiaseltsina vormistatud kindlustusseltse asukohaga Tšehhi Vabariigis ja tegutseda Tšehhi Vabariigis registreeritud filiaalide kaudu kindlustusteenuse pakkujana vastavalt kindlustusseltside seaduses sätestatud tingimustele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Kindlustusteenuse osutajalt nõutakse ärilist kohalolekut ja tegevusluba:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Vahendajal peab olema luba, juhul kui tema vahendustegevus toimub seoses filiaaliga, mille registrijärgne asukoht on Tšehhi Vabariik. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
DK: Kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult ühenduses asutatud firmad. DK: Ükski isik ega äriühing (sealhulgas kindlustusseltsid) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevate asutuste poolt litsentsitud kindlustusseltside ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
DE: Kohustuslikku õhusõidukindlustust võib anda üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
DE: Kui välisriigi kindlustusselts on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid üksnes Saksamaal asutatud filiaali kaudu. IT: Piiranguteta aktuaaride puhul. FI: Ainult kindlustajad, kelle peakontor asub Euroopa Majanduspiirkonnas või kellel on filiaal Soomes, võivad pakkuda käsitusleppe lõike 3 punktis a nimetatud kindlustusteenuseid. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FI: Kindlustusmaakleriteenuste suhtes kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonnas asuva alalise tegevuskoha nõuet. FR: Maismaaveoriskide kindlustusteenust võivad osutada ainult ühenduses asutatud kindlustusseltsid. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IT: Kaupade veokindlustuse, sõidukikindlustuse ja Itaalias kehtiva riskivastutuskindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult ühenduses asutatud kindlustusseltsid. Nimetatud lisatingimus ei kehti rahvusvaheliste vedude puhul, mis hõlmavad importi Itaaliasse. SK: Kaubanduslik kohalolek on nõutav, et pakkuda:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SE: Otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusselts kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
BG: Elukindlustus-, pensionifondi- ja kahjukindlustusteenuste (välja arvatud hoiusekindlustus ning samalaadsed tagatissüsteemid, samuti kohustusliku kindlustuse süsteemid (21)): Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud, samuti välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria Vabariigi territooriumil, võivad sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustegevuse luba omavate teenuste osutajatega. Kindlustushüvitis, mis tuleneb kõnealustest lepingutest, makstakse välja Bulgaarias. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
BG: Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide, samuti kohustusliku kindlustuse süsteemide osas. BG: Piiranguteta edasikindlustuse ja retrotsessiooni teenuste, kindlustuse vahendusteenuste ja kindlustusega seotud abiteenuste, nagu näiteks nõustamise, aktuaari, riskihindamise ja nõuete rahuldamise teenuste korral. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
CZ: Puuduvad, välja arvatud: välismaal ei või osta allpool määratletud kindlustusteenuseid.
DK: Kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult ühenduses asutatud firmad. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
DK: Ükski isik ega äriühing (sealhulgas kindlustusseltsid) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevate asutuste poolt litsentsitud kindlustusseltside ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
DE: Kohustuslikku õhusõidukindlustust võib anda üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. DE: Kui välisriigi kindlustusselts on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid üksnes Saksamaal asutatud filiaali kaudu. FR: Maismaaveoriskide kindlustusteenust võivad osutada ainult ühenduses asutatud kindlustusseltsid. IT: Kaupade veokindlustuse, sõidukikindlustuse ja Itaalias kehtiva riskivastutuskindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult ühenduses asutatud kindlustusseltsid. Nimetatud lisatingimus ei kehti rahvusvaheliste vedude puhul, mis hõlmavad importi Itaaliasse. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SK: 1. viisiga hõlmatud kindlustusteenuseid peale õhu- ja meretranspordikindlustuse, mis hõlmab kaupu, õhusõidukeid, laevakeresid ja vastutust, ei või osta välismaal. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
BG: Elukindlustus-, pensionifondi- ja kahjukindlustusteenuste (välja arvatud hoiusekindlustus ning samalaadsed tagatissüsteemid, samuti kohustusliku kindlustuse süsteemid (23)): Kindlustusteenuse osutaja ei saa olla asutatud nii elukindlustuse kui ka kahjukindlustuse teenuste osutamiseks. Välismaalased saavad osutada kindlustusteenuseid ainult Bulgaaria kindlustusseltsides osalemise kaudu ilma aktsiakapitali osaluse piiranguteta ning otseselt filiaali kaudu, kelle registrijärgne kontor asub Bulgaaria Vabariigis. Välisriigi kindlustusseltsi filiaali asutamiseks on nõutav finantsjärelevalve komisjoni luba. Teatavate kindlustusliikide pakkumise eesmärgil filiaali asutamiseks Bulgaarias peab välisriigi kindlustusseltsil olema vähemalt viis aastat olnud luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis. Välisriigi kindlustusseltsid peavad vastama järgmistele nõuetele: kindlad tagatis- ja hoiusenõuded, eraldi kapitalisatsioon ja kindlustustehnilisi eraldisi moodustavate varade paiknemine Bulgaaria Vabariigis. |
BG: Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide, samuti kohustusliku kindlustuse süsteemide osas. BG: Piiranguteta, välja arvatud elu- ja kahjukindlustuse edasikindlustusteenuste korral. Elu- ja kahjukindlustuse edasikindlustusteenuste puhul: Edasikindlustuslepingute alusel kaasatud edasikindlustusfondid, samuti omakapital, peab olema investeeritud Bulgaaria Vabariigis ning neid võib välismaale üle kanda üksnes finantsjärelevalve komisjoni loal. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Välisriigi kindlustusseltsid ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustuse ega vastutuskindlustuse lepinguid, mis on seotud Bulgaaria Vabariigis olevate riskidega. Välisriigi kindlustusselts võib kindlustuslepingu sõlmida ainult filiaali kaudu. BG: Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide, samuti kohustusliku kindlustuse süsteemide osas. BG: Piiranguteta edasikindlustuse ja retrotsessiooni teenuste osas, välja arvatud elu- ja kahjukindlustuse edasikindlustusteenused. Edasikindlustuse teenuste osutajad ei saa olla asutatud eesmärgiga osutada mõlemaid, nii elu- kui ka kahjukindlustuse edasikindlustusteenuseid. Välismaalased saavad osutada kindlustusteenuseid ainult Bulgaaria kindlustusseltsides osalemise kaudu ilma piiranguteta aktsiakapitali osalusele. Välisriigi edasikindlustusseltsid võivad osutada edasikindlustusteenust otse filiaali kaudu, kelle registrijärgne kontor asub Bulgaaria Vabariigis. Välisriigi kindlustusseltsi filiaali asutamiseks on nõutav finantsjärelevalve komisjoni luba. |
Välisriigi teenuseosutajad ei tohi sõlmida edasikindlustuslepinguid riigi füüsiliste ja juriidiliste isikutega maaklerite kaudu. SK: Aktsiaseltsi juhatuse liikmete enamus peab elama Slovaki Vabariigis. SE: Kahjukindlustusseltsid, mis ei ole Rootsis registreeritud, kuid tegutsevad Rootsis, maksustatakse mitte puhastulu, vaid otse kindlustustehingutelt saadava preemiatulu järgi. SE: Kindlustusseltsi asutaja peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas elav füüsiline isik või Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud juriidiline isik. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
BG: Kindlustuse vahendusteenuste ja kindlustusega seotud abiteenuste, nagu näiteks nõustamise, aktuaari, riskihindamise ja nõuete rahuldamise teenuste korral: Vahendusteenust võivad osutada üksnes Bulgaaria Vabariigis kaubandusseaduse alusel registreeritud ja finantsjärelevalve komisjoni luba omavad kaubandusettevõtjad. Kindlustuse abiteenused peavad olema kindlustusega seotud. Piiranguteta aktuaari teenuste puhul. CZ: Puuduvad, välja arvatud: välisriikide finantsteenuste tarnijad võivad asutada aktsiaseltsina vormistatud kindlustusseltse asukohaga Tšehhi Vabariigis ja tegutseda Tšehhi Vabariigis registreeritud filiaalide kaudu kindlustusteenuse pakkujana vastavalt kindlustusseltside seaduses sätestatud tingimustele. Kindlustusteenuse osutajalt nõutakse ärilist kohalolekut ja tegevusluba:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Vahendajal peab olema luba, juhul kui tema vahendustegevus toimub seoses filiaaliga, mille registrijärgne asukoht on Tšehhi Vabariik. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FI: Aktsiaseltsi tegevdirektor, vähemalt üks audiitor, vähemalt pooled agendid ning juhatuse ja nõukogu liikmed peavad elama Euroopa Majanduspiirkonnas, kui Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium ei ole andnud neile vastavat vabastust. FI: Välisriikide kindlustajad ei saa Soomes filiaali litsentsi, et osutada seadusjärgseid sotsiaalkindlustusteenuseid (seadusjärgne pensionikindlustus, seadusjärgne õnnetusjuhtumi kindlustus). |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FR: Filiaalide asutamisel on nõutav filiaali esindajale antav eritegevusluba. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
EL: Asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusseltsi alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena. IT: Juurdepääs kindlustusmatemaatiku teenusele toimub ainult füüsiliste isikute kaudu. Füüsiliste isikute kõrval on lubatud ka erialaühingud (mitte registreeritud äriühingutena). |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IT: Filiaalide asutamise luba antakse lõppkokkuvõttes järelevalveasutuste hinnangu alusel. IE: Asutamisõigus ei kata esinduste loomist. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SK: Kindlustusteenuste osutamiseks on nõutav litsents. Välisriikide kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi asukohaga Slovaki Vabariigis aktsiaseltsi kujul või võivad tegelda kindlustusega oma tütarettevõtjate kaudu, mille registrijärgne asukoht on Slovaki Vabariigis, kindlustegevuse seadusega kehtestatud tingimustel. Kindlustustegevus tähendab kindlustusega tegelemist, sealhulgas kindlustusmaaklerlust ja edasikindlustustegevust. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Vahendusteenuseid, mille eesmärgiks on kindlustuslepingu sõlmimine kolmanda isiku ja kindlustusseltsi vahel, võivad osutada füüsilised või juriidilised isikud alalise asukohaga Slovaki Vabariigis kindlustusseltsi huvides, millel on kindlustusjärelevalveameti litsents. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Kolmanda isiku ja kindlustusseltsi vahelise kindlustuslepingu sõlmimisele suunatud vahenduslepingu võib sõlmida kas kodumaine või välisriigi äriühing ainult pärast kindlustuse järelevalve teostaja väljastatud litsentsi saamist. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Litsentseeritud kindlustusettevõtjate kindlate kindlustusfondide rahalisi vahendeid, mis on saadud Slovaki Vabariigis alalist elukohta või registrijärgset asukohta omavate kindlustusvõtjate kindlustamisest või edasikindlustamisest, tuleb hoiustada Slovaki Vabariigi residentpangas ja neid ei tohi üle kanda välismaale. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SE: Kindlustuse maakleräriühingud, mis ei ole asutatud Rootsis, võivad luua kaubandusliku kohaloleku ainult filiaali kaudu. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B. Pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab lisakohustusi, mis on loetletud lisatud dokumendis „EÜ lisakohustused“. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
CZ: Piiranguteta võõrandatavate väärtpaberitega ja muude vabalt kaubeldavate instrumentidega ning finantsvaradega kauplemisel, iga liiki väärtpaberite emiteerimises osalemisel, varahaldamisel, ning finantsvara arveldamis- ja kliiringuteenuste osutamisel. Puuduvad, välja arvatud: Üksnes Tšehhi riigis asutatud pangad ja vastava litsentsiga välisriigi pankade filiaalid võivad:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tšehhi Riigipanga või Tšehhi Rahandusministeeriumi väljastatud välisvaluuta vahetusluba on nõutav ainult Tšehhi mittepanganduslikelt residentidelt, et
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IE: Investeerimisteenuste osutamise või investeerimisalase nõustamise puhul on nõutav kas (I) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor / registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui kolmandast riigist pärit teenuste osutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või (II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas EÜ investeerimisteenuste direktiiviga. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SK: Piiranguteta võõrandatavate väärtpaberitega ja muude vabalt kaubeldavate instrumentidega ning finantsvaradega kauplemisel, iga liiki väärtpaberite emiteerimises osalemisel, varahaldamisel, ning finantsvara arveldamis- ja kliiringuteenuste osutamisel. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Puuduvad, välja arvatud:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
CZ: Piiranguteta varahalduse puhul |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Puuduvad, välja arvatud: Üksnes Tšehhi riigis asutatud pangad ja vastava litsentsiga välisriigi pankade filiaalid võivad:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Tšehhi Riigipanga või Tšehhi Rahandusministeeriumi väljastatud välisvaluuta vahetusluba on nõutav ainult Tšehhi mittepanganduslikelt residentidelt, et
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FI: Riigiasutuste makseid (kulutusi) tuleb teha Sampo Panga kaudu. Erilisel põhjustel võib Rahandusministeerium teha sellest nõudest erandeid. SK: Piiranguteta varahalduse puhul |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Puuduvad, välja arvatud:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
BG: Muude pangandusteenuste korral vastavalt allpool loetletule:
Bulgaaria Vabariigis asutatavad välispankadel peab olema nõuetekohane luba vastavalt nende riigi õigusele ja neil ei tohi olla keelatud tegeleda pangandusega nende päritoluriigis ja riikides, kus nad tegutsevad. Piiranguteta hoiukassade puhul. |
BG: Muude finantsteenuse korral vastavalt allpool esitatud loetletule:
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Et omandada otse või kaudselt asutatud panga aktsiaid, mis annavad üle 5 protsendi hääleõigusest, peab olema Bulgaaria keskpanga luba. |
SE: Laenuühistu asutaja peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas elav füüsiline isik või välispank. Hoiupanga asutajaks võib olla Euroopa Majanduspiirkonnas elav füüsiline isik. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Loa saamisel kohaldatakse usaldatavuskriteeriumeid ja need on kooskõlas teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) XVI ja XVII artiklites sätestatud kohustustega. Et pank saaks omandada otse või kaudselt üle 10protsendilist osalust mittefinantsettevõttes, peab olema Bulgaaria keskpanga luba. Teenuse ainuosutaja staatust võib anda tagatise ja rahaedastusteenustena, mida osutatakse eelarvest rahastatavatele avalik-õiguslikele asutustele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Panga huvides ja nimel tegutsevate juhtorgani liikmete suhtes kehtib alalise elukoha nõue. BG: Muude finantsteenuse korral vastavalt allpool esitatud loetletule:
kehtib investeeringute vahendajate, investeerimisettevõtjate ja börside puhul, kes on asutatud aktsiaseltsidena ja kellel on finantsjärelevalve komisjoni litsents. Asjaomase litsentsi andmine on seotud haldus- ja tehniliste tingimustega ning tingimustega, mis on seotud investorite kaitsega. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Börs (aktsiaselts): Miinimumkapitali tingimused (100 000 Bulgaaria leevi); vähemalt 2/3 kapitalist jaguneb finantsasutuste vahel (kindlustusseltsid, finantskeskused, investeerimisvahendajad); aktsionäri maksimaalne otsene või kaudne osalus börsi aktsiakapitalis on 5 protsenti. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Investeerimisvahendajad: Puuduvad investeerimisvahendajate tegevuse korral Bulgaaria Vabariigi territooriumil, kui finantsjärelevalve komisjon ei ole teisiti lubanud. Börsi liikmesuse kohustus börsil väärtpaberitega kauplemiseks. Investeeringute vahendaja liikmesus ainult ühel börsil Bulgaarias. Investeerimisfirmad: Investeerimisfirma ei või tegutseda panga, kindlustusseltsi või investeerimisvahendajana. BG: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumisel ja edasiandmisel teiste finantsteenuste osutajate poolt ning finantsalase nõustamise teenused: Puuduvad, välja arvatud eespool punktis 1 märgitu puhul. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
CZ: Puuduvad, välja arvatud: Pangandusteenuseid võivad osutada üksnes Tšehhis asutatud pangad või välisriigi pankade filiaalid, millel on Tšehhi riigipanga poolt kokkuleppel rahandusministeeriumiga väljastatud litsents. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Hüpoteeklaenuteenuseid võivad osutada üksnes Tšehhi riigis asutatud pangad. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Olemasolevate pankade aktsiate ostmiseks on tarvis Tšehhi riigipanga luba. Olemasolevate pankade aktsiate ostmise peab eelnevalt heaks kiitma Tšehhi Riigipank. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Väärtpaberitega võib avalikult kaubelda ainult nõuetekohase loa ja väärtpaberite heakskiidetud emissiooniprospekti olemasolul. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Börsi väärtpaberidiileritel ja aktsiamaakleritel, vabavahetusturu korraldajatel, investeerimisfirmadel ja investeerimisfondidel peab olema tegevusluba, mille andmine sõltub loataotleja kvalifikatsioonist, isiklikust usaldusväärsusest ning juhtimis- ja ainelistest eeldustest. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Väärtpaberivahendajate, börsimaaklerite, väärtpaberibörsi või vabavahetusturu korraldajate, investeerimisühingute ja investeerimisfondide asutamiseks ja tegevuseks tuleb taotleda luba, mille andmine on seotud kvalifikatsiooni, isikliku stabiilsuse, juhtimisalaste ja materiaalsete nõuetega. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
DK: Finantsasutused võivad tegeleda väärpaberikaubandusega Kopenhaageni börsil ainult Taanis asutatud tütarettevõtjate kaudu. FI: Vähemalt pooled asutajad, juhatuse liikmed, nõukogu liikmed ja saadikud, tegevdirektor, prokuuraomanikud ja isik, kellel on krediidiasutuse allkirjaõigus, peavad olema Euroopa Majanduspiirkonna elanikud, kui Rahandusministeerium ei ole neile erandeid teinud. Vähemalt ühe audiitori alaline elukoht on Euroopa Majanduspiirkonnas. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FI: tuletisinstrumentide börsi maakler (üksikisik) peab olema Euroopa Majanduspiirkonna elanik. Erand käesolevast nõudest on lubatud rahandusministri kehtestatud tingimustel. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
FI: Riigiasutuste makseid (kulutusi) tuleb teha Sampo Panga kaudu. Erilisel põhjustel võib Rahandusministeerium teha sellest nõudest erandeid. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
EL: Selleks et asutada filiaale ja nendena tegutseda, tuleb importida minimaalne kogus välisvaluutat, konverteerida see eurodesse ja hoida Kreekas seni, kui välispank Kreekas tegutseb:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IT: Lävemüügi teostamiseks peavad vahendajad kasutama tegevusloaga finantsmüügimehi, kelle elukoht on mõne Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IT: Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IT: Kliiringuteenuseid, sealhulgas lõpparveldusfaasis, võivad osutada ainult Itaalia Pangalt nõuetekohase tegevusloa saanud ja kontrollitud üksused kooskõlas Consobiga. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IT: Väärpaberite avalikku pakkumist võivad läbi viia ainult nõuetekohase tegevusloaga üksused. IT: Keskseid hoiustamise, säilitamise ja haldamise teenused võivad osutada ainult Consobilt nõuetekohase loa saanud ja kontrollitud üksused kooskõlas Itaalia Pangaga. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IT: Kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, välja arvatud ühtlustatud eurofondid direktiivi 85/611/EMÜ alusel, peab usaldusisik/hoiulevõtja olema asutatud Itaalias või Itaalia filiaali kaudu mõnes muus Euroopa Ühenduse liikmesriigis. Ainult pangad, kindlustusseltsid ja väärtpaberite investeerimisäriühingud, millel on peakontor Euroopa Ühenduses, võivad tegutseda pensionifondide ressursihaldajana. Haldusäriühingud (fikseeritud summaga fondid ja kinnisvarafondid) peavad samuti olema asutatud Itaalias. IE: Kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis on üles ehitatud usaldusfondidena ja muutuvkapitaliga äriühingutena (mis ei ole vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (UCITS)), peavad usaldusisik/hoiulevõtja ja haldusäriühing olema asutatud Iirimaal või mõnes muus ühenduse liikmesriigis. Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
IE: Selleks et saada Iirimaal börsiliikmeks, peab üksusel olema kas (I) Iirimaa tegevusluba, mis nõuab, et asutatud ühingu või seltsi pea/registrijärgne kontor oleks Iirimaal, või (II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba vastavalt EÜ investeerimisteenuste direktiivile. IE: Investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimisnõustamiseks on nõutav (I) tegevusluba Iirimaal, mis nõuab üldjuhul, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või ühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor / registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (järelevalveasutus võib lubada ka kolmandate riikide ettevõtete filiaale), või (II) luba mõnes teises liikmesriigis kooskõlas EÜ investeerimisteenuste direktiiviga. PT: mitte-EÜ pankade asutamise suhtes kehtib tegevusloa saamise nõue, mida rahandusminister väljastab iga üksikjuhtu eraldi kaaludes. Ettevõte peab aitama kaasa riikliku pangandussüsteemi tõhustamisele või andma olulisi tulemusi Portugali majanduse internatsionaliseerimisele. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
PT: riskikapitaliteenuseid ei või osutada riskikapitaliettevõtete filiaalid, mille peakontor ei asu EÜ riigis. Pensionifondi haldamisteenust võivad osutada üksnes Portugalis asutatud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, kellel on luba tegelda elukindlustusega. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SK: Pangandusteenuseid võivad osutada ainult kodumaised pangad ja välispankade filiaalid, millele on andnud tegevusloa Slovakkia Riigipank kooskõlas Rahandusministeeriumiga. Loa andmisel kaalutakse selliseid kriteeriume, mis on eelkõige seotud kavandatud pangandustegevuse sihtkapitaliga (rahandusliku tugevusega), juhtkonna professionaalse kvalifikatsiooni, ühtsuse ja pädevusega. Pangad on Slovaki Vabariigis asutatud juriidilised üksused, mis on kas aktsiaseltsid või avalik-õiguslikud (riigi omandis olevad) finantsasutused. Olemasolevate kommertspankade aktsiakapitali kuuluvate aktsiate ostmiseks kindlaksmääratud limiidi piires on tarvis Slovakkia riigipanga luba. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Investeerimisteenuseid võivad Slovaki Vabariigis osutada pangad, investeerimisfirmad, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, millel on seadusjärgse omakapitaliga aktsiaseltsi juriidiline vorm. Seaduse kohaselt peab välisriigi investeerimisühing või investeerimisfond taotlema rahandusministeeriumilt luba oma väärtpaberite või investeerimissertifikaatide müümiseks Slovaki Vabariigi territooriumil. Võlakirjade riigisiseseks või välismaal emiteerimiseks on nõutav rahandusministeeriumi luba. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Väärtpabereid võib emiteerida ja nendega kaubelda üksnes pärast rahandusministeeriumilt avaliku kauplemisloa saamist vastavalt väärtpaberiseadusele. Väärtpaberidiileri, aktsiamaakleri ja vabavahetusturu korraldaja äritegevuseks on nõutav rahandusministeeriumi tegevusluba. Igat liiki maksete arveldus- ja kliiringteenuseid reguleerib Slovakkia riigipank. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Väärtpaberite füüsilise omanduse vahetamisega seotud arveldus- ja kliiringteenused registreeritakse väärtpaberikeskuses (väärtpaberite arvelduskojas). Väärtpaberikeskus võib sooritada üksnes väärtpaberiomanike kapitalikontode ülekandeid. Sularahaosa kliiring ja arveldamine käib Panganduse Kliiringu ja Arveldamise Maja kaudu (kus Slovakkia Riigipank on suurimaid osanikke), kui tegemist on Bratislava börsi aktsiaseltsiga, või Jumbo arve kaudu, kui tegemist on RM-System Slovakkiaga. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SE: Väljaspool Rootsit asutatud äriühingud võivad saada kaubandusliku kohaloleku ainult filiaali kaudu, pankade puhul ka esinduskontori kaudu. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
II.2. FINANTSTEENUSTEGA SEOTUD KOHUSTUSED (teine osa) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
A. Kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kahjukindlustus (sealhulgas vahendamine): Ükski kindlustusandja ei tohi pakkuda Küprose Vabariigis kahjukindlustusteenuseid (v.a mere-, lennundus- ja transiitkindlustus), kui kindlustusinspektsioon ei ole talle vastavalt kindlustusseltside seadustele andnud kindlustusettevõtja tegevusluba. |
PL: Piiranguteta, v.a edasikindlustus, retrotsessioon ja kaupade kindlustamine rahvusvahelises kaubanduses. RO: Piiranguteta, v.a edasikindlustus ja retrossessioon. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Edasikindlustus ja retrotsessioon (sealhulgas vahendamine): Kõik välismaised edasikindlustusandjad, mille on heaks kiitnud kindlustusinspektsioon (usaldatavuskriteeriumite alusel) tohivad osutada edasikindlustus- või retrotsessiooniteenuseid kindlustusettevõtjatele, mis on asutatud ja tegevusloa saanud Küproses. Kindlustuse abiteenused: Puuduvad. EE: Puuduvad. |
SI: Mere-, lennundus- ja transpordikindlustus, kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: Puuduvad. Elukindlustus, kahjukindlustus (v.a mere-, lennundus- ja transpordikindlustus) ning edasikindlustus ja retrotsessioon: Piiranguteta. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste korral, v.a:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
LV: Elukindlustus, kahjukindlustus ja kindlustuse vahendamine: Piiranguteta. Edasikindlustus ja retrotsessioon ning kindlustuse abiteenused: Puuduvad. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
LT: Elukindlustus, kahjukindlustus (v.a mere- ja lennunduskindlustus) ja kindlustuse vahendamine: Piiranguteta. Mere- ja lennunduskindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon ning kindlustuse abiteenused: Puuduvad. MT: Mere-, lennundus- ja transpordikindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon ning kindlustuse vahendamine: Puuduvad. Elukindlustus, kahjukindlustus (v.a mere-, lennundus- ja transpordikindlustus), edasikindlustus ja retrotsessioon (v.a mere-, lennundus- ja transpordi edasikindlustus) ning kindlustuse abiteenused: Piiranguteta. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
PL: Piiranguteta, v.a edasikindlustus, retrotsessioon ja kaupade kindlustamine rahvusvahelises kaubanduses. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
RO: Elukindlustus, kahjukindlustus ja kindlustuse abiteenused: Piiranguteta. Edasikindlustus ja retrotsessioon: edasikindlustus rahvusvahelisel turul on lubatud vaid juhul, kui riski ei saa edasi kindlustada siseturul. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SI: Mere-, lennundus- ja transpordikindlustus: vastastikuse kindlustuse institutsioonide õigus tegutseda kindlustusalal on vaid neil juriidilistel isikutel, kes on asutatud Sloveenia Vabariigis. Elukindlustus, kahjukindlustus (välja arvatud mere-, lennundus- ja transpordikindlustus), edasikindlustus ja retrotsessioon, kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: Piiranguteta. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Elukindlustus ja kahjukindlustus (välja arvatud mere-, lennundus- ja transpordikindlustus): Piiranguteta. Edasikindlustus ja retrotsessioon: Sloveenia Vabariigis on edasikindlustusettevõtjatel kindlustuspreemiate sissenõudmisel eelisõigus. Elukindlustus ja kahjukindlustus (välja arvatud mere-, lennundus- ja transpordikindlustus): Piiranguteta. Juhul kui kõnealused äriühingud ei suuda kõiki riske tasandada, saab neid edasi kindlustada ja nendega retrotsessioonitehinguid teha välismaal. (Puuduvad pärast kindlustusseltse käsitleva uue seaduse vastuvõtmist.) |
Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: Puuduvad. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Ükski kindlustusandja ei saa tegutseda Küprose Vabariigis, kui kindlustusinspektsioon ei ole talle vastavalt kindlustusseltside seadustele andnud kindlustusettevõtja tegevusluba. Välisriikide kindlustusseltsid saavad Küprose Vabariigis tegutseda filiaali või esinduse asutamise teel. Välisriigi kindlustajal peab enne filiaali või esinduse loomiseks loa saamist olema luba tegutseda oma riigis. Mitteresidentide osalemise kindlustusettevõtjates, kes on loodud Küprose Vabariigis, peab eelnevalt heaks kiitma keskpank. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Edasikindlustus ja retrotsessioon (sealhulgas vahendamine): Ükski äriühing ei tohi tegutseda Küprose Vabariigis edasikindlustusseltsina ilma kindlustusinspektsiooni loata. Mitteresidentidel on edasikindlustusseltsidesse investeerimiseks vaja keskpanga eelnevat luba. Välisosaluse määr kohalikes edasikindlustusseltsides määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Praegu puudub kohalik edasikindlustusselts. Kindlustuse abiteenused: Puuduvad. EE, HR, LV, LT: Puuduvad PL: Aktsiaseltsi või filiaali asutamine pärast tegevusloa saamist. Välismaale ei tohi investeerida rohkem kui 5 protsenti investeerimisvahenditest. Kindlustuse vahendamisega tegeleval isikul peab olema litsents. Kindlustuse vahendamiseks on nõutav kohalik asutamine. RO: Elukindlustus: Välisosalusega äriühingute asutamine on lubatud üksnes Rumeenia juriidiliste või füüsiliste isikute osalusel. Välisfirmade ja välisriigi kindlustusseltside liitude esindajad võivad sõlmida kindlustuslepinguid vaid välisriigi juriidiliste ja füüsiliste isikutega. Kahjukindlustus: Välisosalusega äriühingute ja vahendusfirmade asutamine on lubatud üksnes Rumeenia juriidiliste või füüsiliste isikute osalusel. Välisfirmade ja välisriigi kindlustusseltside liitude esindajad võivad sõlmida kindlustuslepinguid vaid välisriigi juriidiliste ja füüsiliste isikutega ja üksnes nende kaupade kindlustamiseks. Edasikindlustus ja retrotsessioon: Välisosalusega äriühingute asutamine on lubatud üksnes Rumeenia juriidiliste või füüsiliste isikute osalusel. Kindlustuse abiteenused: Välisosalusega äriühingute ja vahendusfirmade asutamine on lubatud üksnes Rumeenia juriidiliste või füüsiliste isikute osalusel. Vahendusettevõtjatel ei ole õigus sõlmida välisriikide kindlustusseltside nimel kindlustuslepinguid Rumeenia juriidiliste ja füüsiliste isikutega või nende kaupade kohta. Välisriigi kindlustusseltside ja välisriigi kindlustusseltside liitude esindajad võivad sõlmida üksnes järgmisi kindlustuslepingute liike:
SI: Elukindlustus ja kahjukindlustus: asutada saab Rahandusministeeriumi loal. Välisriikide isikud saavad asutada kindlustusettevõtja ainult kui ühisettevõte, millesse kuulub ka siseriiklik juriidiline isik, kusjuures väliskapitali osalus tohib olla kuni 99 protsenti Maksimaalse välisosaluse piirang tühistatakse kindlustusseltside uue seaduse vastuvõtmisel. Välismaalane võib omandada või suurendada aktsiaosalust riiklikus kindlustusseltsis rahandusministeeriumi eelneva loaga. Rahandusministeerium võtab litsentsi või loa väljastamisel aktsiate omandamiseks riiklikus kindlustusseltsis arvesse järgmisi kriteeriume:
Piiranguteta seoses välisosalusega erastamisjärgus olevas kindlustusseltsis. Vastastikuse kindlustamise institutsioonidesse võivad kuuluda ainult Sloveenia Vabariigis asutatud ettevõtjad ja siseriiklikud füüsilised isikud. Edasikindlustus ja retrotsessioon: Välisosalus edasikindlustusseltsides on piiratud kapitali kontrollpakini. (Puudub, välja arvatud filiaalide puhul pärast uue kindlustusseltside seaduse vastuvõtmist.) Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: Nõustamis- ja nõuete rahuldamise teenuste pakkumiseks on nõutav äriühingu asutamine kindlustusbüroo nõusolekul. Aktuaari- ja riskihindamisteenuseid tohib pakkuda ainult ametliku asutuse kaudu. Tegevusalad piirduvad käesoleva loendi punkti A alapunktide i ja ii all nimetatutega. |
SI: Elukindlustus, kahjukindlustus ning edasikindlustus ja retrotsessioon: Puuduvad. Kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: FIEdelt nõutakse registrijärgset asukohta Sloveenia Vabariigis. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Elukindlustus, kahjukindlustus, kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: Piiranguteta. Edasikindlustus ja retrotsessioon: Piiranguteta. Füüsilised isikud ei tohi edasikindlustusteenuseid pakkuda. EE, LV, LT, MT: Piiranguteta, v.a horisontaaljaotise punktid i ja ii. |
Elukindlustus, kahjukindlustus, kindlustuse vahendamine ja kindlustuse abiteenused: Puuduvad. Edasikindlustus ja retrotsessioon: Piiranguteta. Füüsilised isikud ei tohi edasikindlustusteenuseid pakkuda. EE, LT, MT, SI: Piiranguteta, v.a horisontaaljaotise punktid i ja ii. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
PL: Piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii, ja järgmise eripiiranguga: kindlustuse vahendajate puhul nõutakse registreeritud elukohta. |
LV, PL: Puuduvad. RO: Piiranguteta, välja arvatud horisontaaljaotise punktis i märgitu korral. Piiranguteta punkti ii korral. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
RO: Piiranguteta, välja arvatud horisontaaljaotise punktis i märgitu korral. Piiranguteta punkti ii korral. SI: Elukindlustus, kahjukindlustus ja edasikindlustus ning retrotsessioon Piiranguteta, v.a horisontaaljaotise punktid i ja ii. Kindlustusvahendus ja kindlustuse lisateenused Piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii, aktuaaride ja riskihindajate puhul nõutakse registrijärgset asukohta, kvalifikatsioonieksami sooritamist, Sloveenia Vabariigi aktuaaride seltsi kuulumist ja sloveeni keele oskust. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B. Pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
HR: Piiranguteta, v.a laenuandmise, kapitalirendi, makse- ja arveldusteenuste, tagatis- ja garantiitehingute, rahamaaklerluse, finantsteabe esitamise ja edastamise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
LV: Piiranguteta, v.a: allsektorid xi, xv ja xvi: Puuduvad. LT: Pensionifondide juhtimine: Nõutav kaubanduslik kohalolek. MT: allsektorid v ja vi: Puuduvad. Allsektor xv: Piiranguteta, v.a rahvusvaheliste teenusepakkujate poolne finantsteabe andmine. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PL: Piiranguteta, v.a: Allsektor xv: Nende teenuste piiriüleseks osutamiseks on nõutav riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamine. RO: Piiranguteta, v.a: allsektorid v, vi, ix, xii, xv ja xvi: Puuduvad allsektor xiii: Lubatud üksnes residentpanga kaudu. SI: Puuduvad allsektorites xv ja xvi. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Piiranguteta, v.a krediidi vastuvõtmine (igat liiki laenamine) ning tagatiste ja kohustuste vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt. (Märkus: tarbijakrediit muutub vabaks uue välisvaluuta seaduse vastuvõtmisel.) Kõik ülalnimetatud krediidiküsimused tuleb registreerida Sloveenia Pangas. (Märkus: see nõue kaob uue pangandusseaduse jõustumisel.) Välisriikide isikud tohivad välismaiseid väärtpabereid pakkuda ainult riiklike pankade ja börsimaakleriäriühingu kaudu. Sloveenia Börsi liikmed peavad olema asutatud Sloveenia Vabariigis. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PL: V.a osalus Riigikassa võlakirjadega seonduvas. SI: V.a osalus Riigikassa võlakirjadega seonduvas.
|
PL: Piiranguteta, v.a: Allsektor xv: nõue kasutada riiklikku telekommunikatsioonivõrku või muu volitatud operaatori võrku, kui vastavaid teenuseid tarbitakse välismaal. Allsektor xvi: Puuduvad. RO: Piiranguteta, v.a: allsektorid vi, ix, xii, xv ja xvi: Puuduvad. Allsektorid v, viii ja allsektori x punkt e: Rumeenia füüsilised ja juriidilised isikud võivad välismaal pangaarveid avada ja välisvaluutat kasutada üksnes Rumeenia keskpanga loal. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
SI: Puuduvad allsektorites xv ja xvi. Piiranguteta, v.a krediidi vastuvõtmine (igat liiki laenamine) ning tagatiste ja kohustuste vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt. (Märkus: tarbijakrediit muutub vabaks uue välisvaluuta seaduse vastuvõtmisel.) Kõik ülalnimetatud krediidiküsimused tuleb registreerida Sloveenia Pangas. (Märkus: see nõue kaob uue pangandusseaduse jõustumisel.) Investeerimisühingute varade paigutajateks võivad olla Sloveenia Vabariigis asutatud juriidilised isikud. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PL: Ainult portfellihaldusteenused. RO: Ainult portfellihaldusteenused, kinniste usaldusfondide teenused, usaldusfondide teenused ja väärtpaberite hooldusteenused. SI: Pensionifondide haldamine. |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
CY: Kõik allsektorid, v.a allsektori x punkt e Uute pankade suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
RO: Ainult väärtpaberite arveldus- ja kliiringuteenused.
|
|
Allsektorid xi ja xviii: Investeeritud kapitali ja kasumi repatrieerimine toimub samas vääringus, milles oli tehtud algne investeering. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
MT: Kohustusi võetud ei ole. PL: Nõustamis- ja teised finantstugiteenused, mille suhtes Poola on kohustusi võtnud. |
LV: Allsektor xi: Läti keskpank on valitsuse finantsesindaja lühiajaline riigikassa võlakirjade turul. allsektor xiii: Pensionifondi haldamine on riigi monopol. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
LT: Puuduvad, v.a see, mida on näidatud jaotise „Pangandus ja teised finantsteenused“ horisontaaljaotises, ning: allsektor xiii: asutada on lubatud ainult avalikke aktsiaseltse (AB) ja kinniseid aktsiaseltse (UAB), mis tuleb luua kinnisel viisil (st asutajaliikmed omandavad kõik algselt emiteeritavad aktsiad). Varahalduseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine. Vara hoiulevõtjana võivad tegutseda üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on Leedus. Nagu nimetatud jaotise „Pangandus ja muud finantsteenused“ horisontaalosas. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
SI: Nõustamis-, vahendus- ja muud abifinantsteenused, mis on seotud Riigikassa võlakirjadega seonduvas osalemise ja pensionifondide haldamisega. |
MT: Piiranguteta, v.a: allsektorid v ja vi: Välismaalaste omandis olevad krediidi- ja muud finantsasutused tohivad tegutseda filiaalina või kohaliku tütarettevõtjana. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
PL: Allsektorid v, vi, viii ja ix (v.a Riigikassa tagatised ja kohustused): panga võib asutada ainult aktsiaseltsina või tegevusloa saanud filiaalina. Mõne – vähemalt ühe – panga juhtivtöötaja kodakondsuse nõue. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Allsektori x punkt e ja allsektor xi (välja arvatud riigi võlakirjade emissioonidel osalemine), xiii (ainult portfellihalduse teenused) ja xvi (nõustamis- ja teised finantstugiteenused ainult nende tegevuste puhul, mille suhtes Poola on võtnud kohustused): pärast tegevusloa saamist tohib asutada ainult aktsiaseltsi või välisriigi juriidilise üksuse kohaliku filiaali, mis pakub väärtpaberiteenuseid. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Allsektor xv: nõue kasutada riiklikku telekommunikatsioonivõrku või muu volitatud operaatori võrku, selleks et nimetatud teenuseid pakkuda piiriüleselt ja/või tarbida neid välismaal. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
RO: Allsektori x punkt e Väärtpaberi(maakler)firma peab olema Rumeenia juriidiline isik, mis on asutatud aktsiaseltsina vastavalt Rumeenia õigusaktidele ning mille ainsaks tegevuseks on väärtpaberite vahendamine. Allsektor xi Väärtpaberifirma peab olema Rumeenia juriidiline isik, mis on asutatud aktsiaseltsina vastavalt Rumeenia õigusaktidele ning mille ainsaks tegevuseks on väärtpaberite vahendamine. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Iga väärtpaberite avaliku pakkumise puhul peab enne emissiooniprospekti avaldamist olema väljastatud Rumeenia Riikliku Väärtpaberikomisjoni luba. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
allsektor xiii: Varahaldusega tegelevad äriühingud (välja arvatud usaldusfondid) peavad olema asutatud aktsiaseltsidena vastavalt Rumeenia õigusaktidele. Usaldusfondid peavad olema asutatud Rumeenia tsiviilõiguse alusel. SI: Puuduvad allsektorites xv ja xvi. Igat liiki pankade asutamiseks on vaja Sloveenia Panga luba. Välisriigi isikud võivad saada pankade aktsionärideks või omandada pankades lisaaktsiaid ainult Sloveenia Panga eelneva loaga. (Märkus: see nõue kaob uue pangandusseaduse vastuvõtmisel.) Sloveenia Panga tegevusloaga võib pankadel, välispankade tütarettevõtjatel ja filiaalidel lubada pakkuda kõiki või osa pangandusteenustest, olenevalt nende kapitalist. Piiranguteta välisosaluse puhul erastatavates pankades. Välisriigi pankade filiaalid peavad olema asutatud Sloveenia Vabariigis ja olema juriidilised isikud. (Märkus: see nõue kaob uue pangandusseaduse vastuvõtmisel.) Piiranguteta seoses igat liiki hüpoteegipankade, hoiu- ja laenuühistutega. Piiranguteta seoses erapensionifondide asutamisega (vabatahtlikud pensionifondid). Fondivalitsejad on äriühingud, mis on asutatud üksnes investeerimisfondide haldamiseks. Välisriigi isikud võivad fondivalitsejates omandada otseselt või kaudselt kuni 20 protsenti aktsiatest või hääleõigusest; sellest suurema osaluse omandamiseks on nõutav väärtpaberituruameti luba. Volitatud (erastamise) investeerimisühing on investeerimisühing, mis on asutatud üksnes omandisertifikaatide (maksedokumentide) kogumiseks ja omandiõiguse üleandmist reguleerivate eeskirjade kohaselt emiteeritud aktsiate ostmiseks. Volitatud fondivalitseja on asutatud üksnes volitatud investeerimisühingute haldamiseks. Välisriigi isikud võivad volitatud (erastamis-) investeerimisfirmades omandada otseselt või kaudselt kuni 10 protsenti aktsiatest või hääleõigusest; sellest suurema osa omandamiseks on nõutav väärtpaberituruameti luba ja majandussuhete ja majandusarengu ministeeriumi nõusolek. Investeerimisfondide investeeringud välisemiteerijate väärtpaberitesse on piiratud 10 protsendiga investeerimisfondide investeeringutest. Kõnealused väärtpaberid viiakse väärtpaberibörsidele, mis on väärtpaberituru ameti poolt varem kindlaks määratud. Välisriigi isikud võivad börsimaaklerifirmas olla aktsionärideks või osanikeks kuni 24 protsendi ulatuses börsimaaklerifirma kapitalist, kui selleks on eelneva nõusoleku andnud väärtpaberituruamet. (Märkus: see nõue kaob uue väärtpaberituru seaduse vastuvõtmisel.) Välisriigi emitendi väärtpabereid, mis ei ole Sloveenia Vabariigi territooriumil varem pakkumisel olnud, võib pakkuda üksnes maaklerfirma või pank, kellel on luba nimetatud tehingute sooritamiseks. Enne pakkumise tegemist peab maaklerfirma või pank saama väärtpaberituru agentuuri loa. Taotlusele saada luba välisriigis emiteeritud väärtpaberite pakkumiseks Sloveenia Vabariigis tuleb lisada esialgne tutvustus ning dokumentatsioon tõendamaks, et välisriigis emiteeritud väärtpaberite tagaja on pank või börsimaaklerifirma, v.a välisriigis emiteeritud aktsiate puhul. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
EE, LT, MT, SI: Piiranguteta, v.a horisontaaljaotise punktid i ja ii. HR: Piiranguteta, v.a nagu horisontaaljaotises märgitud ja jaotise „Pangandus ja muud finantsteenused“ horisontaaljaotises märgitud ja arvestades järgmisi piiranguid: elukohanõue. Juhatus juhib krediidiasutuse tegevust Horvaatia Vabariigi territooriumilt. Vähemalt üks juhatuse liige peab valdama vabalt horvaadi keelt. LV: Piiranguteta, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii ning jaotise „Pangandus ja teised finantsteenused“ horisontaaljaotises. PL: Allsektorid v, vi, viii ja ix (v.a Riigikassatagatised ja kohustused): Piiranguteta, v.a horisontaaljaotise punktid i ja ii. Mõne – vähemalt ühe – panga juhtivtöötaja kodakondsuse nõue. Allsektori x punkt e, allsektorid xi (v.a osalus Riigikassa väärtpaberitega seonduvas), xiii (ainult portfellihalduse teenused), xv ja xvi (nõustamis- ja teised abifinantsteenused ainult seoses tegevustega, mida tehakse Poolas): Piiranguteta, v.a horisontaaljaotise punktid i ja ii. RO: Piiranguteta, välja arvatud horisontaaljaotise punktis i märgitu korral. Piiranguteta punkti ii korral. |
Allsektori x punkt e Puuduvad, v.a need, mis on näidatud horisontaaljaotises. EE, LT, MT, SI: Piiranguteta, v.a horisontaaljaotise punktid i ja ii. LV: Puuduvad, v.a see, mis on näidatud horisontaaljaotise punktides i ja ii ning jaotise „Pangandus ja teised finantsteenused“ horisontaaljaotises. PL: Puuduvad. RO: Piiranguteta, välja arvatud horisontaaljaotise punktis i märgitu korral. Piiranguteta punkti ii korral. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
EÜ-POOLSED LISAKOHUSTUSED
(AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK)
KINDLUSTUS
|
a) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab arvesse tihedat koostööd nende liikmesriikide kindlustuse reguleerimise ja järelevalve asutuste vahel ning toetab nende püüdlusi paremate järelevalvestandardite edendamisel. |
|
b) |
Need liikmesriigid teevad kõik neist sõltuva, et vaadata kuue kuu jooksul pärast esitamist läbi nõuetekohased tegevusloa taotlused, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis otsekindlustuslepingute sõlmimiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktiga kooskõlas olev tütarettevõtja. Sellise taotluse rahuldamata jätmise korral teeb liikmesriigi ametiasutus kõik endast sõltuva, et sellest kõnealusele ettevõtjale teatada ning taotluse rahuldamata jätmist põhjendada. |
|
c) |
Nende liikmesriikide järelevalveasutused teevad kõik neist sõltuva, et asjatute viivitusteta vastata taotluse esitajate järelepärimistele selliste nõuetekohaste tegevuslubade taotluse staatuse kohta, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis otsekindlustuslepingute sõlmimiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktiga kooskõlas olev tütarettevõtja. |
|
d) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) teeb kõik endast oleneva, et lahendada kõik kindlustuse siseturu tõrgeteta toimimisega seotud küsimused, ning võtab arvesse kõiki tegureid, mis võivad mõjutada kindlustuse siseturgu. |
|
e) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab teadmiseks, et 1. septembril 2001 kehtivate ühenduse õigusaktide kohaselt ja ilma, et see piiraks edaspidi vastu võetavaid õigusakte, võib liikluskindlustuse kindlustuspreemia arvutamisel arvesse võtta mitut riskitegurit. |
|
f) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab teadmiseks, et 1. septembril 2001 kehtivate ühenduse õigusaktide kohaselt ja ilma, et see piiraks edaspidi vastu võetavaid õigusakte, ei nõuta üldiselt kindlustusseltsi kavandatud kindlustustingimustele ja kindlustuspreemiate tariifidele siseriiklike järelevalveasutuste heakskiitu. |
|
g) |
Osa EÜst (AT, BE, DK, DE, ES, FI, FR, EL, IE, IT, LU, NL, PT, SE, UK) võtab teadmiseks, et 1. septembril 2001 kehtivate ühenduse õigusaktide kohaselt ja ilma, et see piiraks edaspidi vastu võetavaid õigusakte, ei nõuta kindlustusmakse tõstmisele üldiselt siseriiklike järelevalveasutuste eelnevat heakskiitu. |
MUUD FINANTSTEENUSED
|
a) |
Asjaomaste EÜ direktiivide kohaldamisel teevad need liikmesriigid kõik neist oleneva, et vaadata 12 kuu jooksul läbi nõuetekohased panganduse tegevusloa taotlused, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis pangandusega tegelemiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas olev tütarettevõtja. Sellise taotluse rahuldamata jätmise korral teeb liikmesriik kõik endast sõltuva, et sellest kõnealusele ettevõtjale teatada ning taotluse rahuldamata jätmist põhjendada. |
|
b) |
Need liikmesriigid teevad kõik neist oleneva, et asjatute viivitusteta vastata taotluse esitajate järelepärimistele selliste esitatud nõuetekohaste panganduse tegevuslubade taotluse staatuse kohta, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis pangandusega tegelemiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas olev tütarettevõtja. |
|
c) |
Asjaomaste EÜ direktiivide kohaldamisel teevad need liikmesriigid kõik neist oleneva, et vaadata kuue kuu jooksul läbi nõuetekohased tegevusloa taotlused, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis investeerimisteenuste direktiivis määratletud väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste osutamiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas olev tütarettevõtja. Sellise taotluse rahuldamata jätmise korral teeb liikmesriik kõik endast sõltuva, et sellest kõnealusele ettevõtjale teatada ning taotluse rahuldamata jätmist põhjendada. |
|
d) |
Need liikmesriigid teevad kõik neist oleneva, et asjatute viivitusteta vastata taotluse esitajate järelepärimistele selliste esitatud nõuetekohaste tegevuslubade taotluste staatuse kohta, mille Tšiili seadustega reguleeritud ettevõtja on esitanud selleks, et asutada liikmesriigis väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste osutamiseks kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas olev tütarettevõtja. |
FINANTSTEENUSTEGA SEOTUD KOHUSTUSTE KÄSITUSLEPE
Selle leppe alusel on ühendusel võimaldatud võtta erikohustusi seoses finantsteenustega alternatiivlähenemise alusel, mis on reguleeritud IV osa II peatüki („Finantsteenused“) üldsätetega. On kokku lepitud, et seda lähenemisviisi võib rakendada järgmise käsitusleppe alusel:
|
i) |
see ei ole vastuolus käesoleva lepinguga; |
|
ii) |
ei ole kehtestatud ühtegi tingimust liberaliseerimise ulatuse suhtes, milleks lepinguosaline käesoleva lepingu alusel kohustub. |
Ühendus on läbirääkimiste alusel ning vastavalt tingimustele ja normidele, kui need on piiritletud, märkinud oma loendisse erikohustused, mis vastavad allpool esitatud lähenemisviisile.
A. Turulepääs
Piiriülene kaubandus
|
1. |
Ühendus peab lubama mitteresidentidest finantsteenuste osutajatel võrdsele kohtlemisele vastavate tingimuste alusel osutada iseseisvalt vahendaja kaudu või vahendajana järgmisi teenuseid:
|
|
2. |
Ühendus peab lubama oma residentidel osta Tšiili territooriumil finantsteenuseid, mis on märgitud:
|
Kaubanduslik kohalolek
|
3. |
Ühendus peab tagama Tšiili finantsteenuste osutajatele õiguse alustada tema territooriumil kaubanduslikku kohalolekut, sealhulgas olemasolevate ettevõtete omandamise teel, ning seda tegevust laiendada. |
|
4. |
Ühendus võib kehtestada tähtaegu, tingimusi ja protseduure lubamaks kaubandusliku kohaloleku alustamist ja laiendamist, kui need ei ole vastuolus selle kohustusega lõike 3 alusel ja on vastavuses käesolevas lepingus sätestatud ülejäänud kohustustega. |
Töötajate ajutine sissepääs
|
5. |
|
Diskrimineerimisvabad meetmed
|
6. |
Ühendus peab püüdma kõrvaldada või piirata järgmiste meetmete mis tahes märkimisväärset negatiivset mõju Tšiili finantsteenuste osutajatele:
|
|
7. |
Punkti 6 alapunktides a ja b viidatud diskrimineerimisvabade meetmete suhtes peab ühendus püüdma mitte piirata või vähendada olemasolevaid turuvõimalusi ja seda kasu, mida Tšiili finantsteenuste osutajad rühmana ühenduse territooriumil juba kasutavad, tingimusel et sellest kohustusest tulenevalt ei diskrimineerita ühenduse finantsteenuste osutajaid. |
B. Võrdne kohtlemine
|
1. |
Nendel tingimustel, millega lubatakse võrdne kohtlemine, peab ühendus tagama Tšiili finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. See lõige ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu ühenduse kriitilistele laenuallikatele. |
|
2. |
Kui ühendus nõuab Tšiili finantsteenuste osutajatelt ühenduse finantsteenuste osutajatega võrdsel alusel finantsteenuste osutamiseks liikmeksolekut või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus või kui ühendus näeb ette finantsteenuste osutamisel otseselt või kaudselt selliseid üksusi, soodustusi või eeliseid, peab ühendus tagama, et seesugused institutsioonid kohaldaksid Tšiili finantsteenuste osutajate suhtes, kes on residendid kõnesoleva liikme territooriumil, võrdset kohtlemist. |
C. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1. |
„Mitteresidendist finantsteenuste osutaja“ – Tšiili finantsteenuste osutaja, kes osutab Tšiili territooriumil paiknevast asutusest ühenduse territooriumile finantsteenuseid, olenemata sellest, kas sellisel finantsteenuste osutajal on ühenduse territooriumil, kus finantsteenust osutatakse, kaubanduslik kohalolek või mitte. |
|
2. |
„Kaubanduslik kohalolek“ – ühenduse territooriumil asuv finantsteenuste osutamise ettevõte, kaasa arvatud täielikult või osaliselt omatavad tütarettevõtted, ühisettevõtted, ühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, frantsiisiettevõtted, filiaalid, agentuurid, esindused ja muud organisatsioonid. |
(1) Austria, Soome ja Rootsi puhul ei rakendata horisontaalpiiranguid kommunaalteenustena käsitletavate teenuste suhtes.
(2) Selgitav märkus. Kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, terviseteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav valdkonnaspetsiifiline loend otstarbekas.
(3) Erandeid nendest nõuetest võib anda, kui on võimalik tõendada, et elukohanõue ei ole vajalik.
(4) Erandeid nendest nõuetest võib anda, kui on võimalik tõendada, et elukohanõue ei ole vajalik.
(5) SI: Vastavalt äriühingute seadusele ei loeta Sloveenia Vabariigis asutatud filiaali juriidiliseks isikuks, küll aga võrdsustatakse tema tegevus tütarettevõtja omaga.
(6) Kaubandus-, tööstus- või käsitööndustegevus on seotud näiteks järgmiste sektoritega: muud äriteenused, jaotus- ja turismiteenused. See ei ole seotud telekommunikatsiooni- ega finantsteenustega.
(7) CZ: Kohaldatakse mittediskrimineerivat valuutakontrolli süsteemi, mis koosneb järgmisest:
|
a) |
piirangud kodanikest residentidele isiklikul eesmärgil kasutatava välisvaluuta omandamise suhtes, |
|
b) |
Tšehhi residentide valuutavahetusluba finantskrediidi saamiseks välissubjektidelt, otsesteks kapitaliinvesteeringuteks välismaal, kinnisvara omandamiseks välismaal ja välisväärtpaberite ostmiseks. |
(8) PL: Kohaldatakse mittediskrimineerivat valuutakontrolli süsteemi, mis on seotud valuutakäibe piirangutega ja valuutavahetuslubade (üld- ja üksikload) süsteemiga muude kapitalivoo- ja valuutamaksepiirangute seas. Luba on nõutav järgmiste välisvaluutatehingute jaoks:
|
— |
valuuta riigist välja ülekandmine; |
|
— |
Poola vääringu riiki ülekandmine; |
|
— |
rahaliste vahendite omandiõiguse ülekandmine siseriiklike ja välismaiste isikute vahel; |
|
— |
siseriiklikele isikutele laenude andmine ja nende laenude võtmine valuutatehingute käigus; |
|
— |
valuutamaksete kindlaksmääramine või teostamine Poolas seoses kaupade, kinnisvara, omandiõiguste, teenuste või tööjõu soetamisega; |
|
— |
välismaal asuvas pangas konto avamine ja omamine; |
|
— |
välisväärtpaberite omandamine ja omamine ning välismaal kinnisvara soetamine; |
|
— |
muude samalaadsete kohustuste võtmine välismaal. |
(9) SK: Kanded loendis läbipaistvuse eesmärgil.
(10) BG: Kohaldatakse mittediskrimineerivat valuutakontrolli süsteemi jooksvate tehingutega seotud ülekannete ja maksete üle: i) piirangud riigi omavääringu ja välisvaluuta väljaveole ja sisseveole sularahas; ii) piirangud välisvaluuta omandamisele isiklikuks otstarbeks residentidest kodanikele; iii) välisriigi töötajad võivad osta välisvaluutat kuni 70 protsendi ulatuses oma töötasust; iv) välisvaluuta makseid ja ülekandeid välisriiki võivad teostada pangad; v) ühepoolseteks ülekanneteks on nõutav Bulgaaria Keskpanga luba; vi) maksed Bulgaaria Vabariigi territooriumil peavad olema teostatud Bulgaaria leevides.
(11) PL: turulepääsu käsitlevat joonealust märkust kohaldatakse ka võrdse kohtlemise suhtes.
(12) Välisriigi isikutel on õigus välismaale üle kanda järgmisi Bulgaaria Vabariiki tehtud investeeringutelt saadavaid tulusid ja hüvitisi: riiklikel eesmärkidel investeeringute sundvõõrandamise eest saadud hüvitisi, investeeringu osalisest või täielikust likvideerimisest või müügist saadud tulu, nõude täitmisest saadud tulu, kui nõue on tagatud pandi või hüpoteegiga valuutas.
(13) RO: Kolmkümmend protsenti riigiettevõtete kapitalist on antud tasuta Rumeenia kodanikele „omanditunnistuse“ alusel, mida ei saa müüa välisriigi juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
RO: Ülejäänud 70 protsenti nende ettevõtete kapitalist pannakse müüki.
RO: Erastamise käigus võivad välisinvestorid osta äriühingute vara ja aktsiaid. Selleks on Rumeenia juriidilistel ja füüsilistel isikutel eelisõigus. Erastamisel MEBO (Management-Employee-Buy-Out) (ettevõtete väljaost juhtkonna ja töötajate poolt) meetodi abil jäetakse äriühingu ostmise õigus selle töötajatele.
(14) Ajutise viibimise kestuse määravad liikmesriigid ja nende olemasolu korral ühenduse õigusnormid riiki sisenemise, seal viibimise ja töötamise kohta. Täpne kestus võib varieeruda vastavalt käesolevas loendis nimetatud füüsiliste isikute erinevatele kategooriatele. Kategooria i puhul on järgmistes liikmesriikides viibimise kestus piiratud järgmiselt: BG – üks aasta, mida võib pikendada kuni ühe aasta võrra nii, et kogukestus ei ületaks kolme aastat; EE – kolm aastat, mida võib pikendada veel kahe aasta võrra, kusjuures kogukestus ei tohi ületada viit aastat; LV – viis aastat; LT – kolm aastat, mida juhtivtöötajate puhul võib pikendada kahe aasta võrra; PL ja SI – üks aasta, mida võib pikendada. Kategooria ii puhul on viibimise kestus piiratud järgmistes liikmesriikides järgmiselt: BG – kolm kuud ühe kalendriaasta jooksul; EE – 90 päeva kuue kuu jooksul; PL – kolm kuud; LT – kolm kuud aastas; HU, LV, SI – 90 päeva.
(15) Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ühenduse ja liikmesriikide õigusnormidest tulenevaid riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustusega seotud nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid õigusnorme.
(16) „Äriühingusiseselt üleviidav isik“ – füüsiline isik, kes töötab juriidilise isiku, välja arvatud mittetulundusühingu alluvuses, mis on asutatud Tšiili territooriumil, ning kes viiakse ajutiselt üle teenuse osutamiseks liikmesriigi territooriumil kaubandusliku kohaloleku kaudu; kõnealuse juriidilise isiku põhitegevuskoht peab asuma Tšiili territooriumil ja üleviimine peab toimuma selle juriidilise isiku allüksusesse (kontor, filiaal või tütarettevõte), mis osutab tõhusalt samalaadseid teenuseid EÜ asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil.
(17) Kaubandus-, tööstus- või käsitööndustegevus on seotud näiteks järgmiste sektoritega: muud äriteenused, jaotus- ja turismiteenused. See ei ole seotud telekommunikatsiooni- ega finantsteenustega.
(18) Erinevalt välismaa tütarettevõtjatest ei kehti otse liikmesriigis asutatud Tšiili finantsasutuste filiaalide suhtes, teatavate piiratud eranditega, ühenduse tasandil ühtlustatud usaldatavusnormatiivid, mis võimaldavad sellistel tütarettevõtjatel kasutada uute asutuste loomiseks ja kogu ühenduses piiriüleste teenuste osutamiseks ulatuslikumaid vahendeid. Seepärast saavad sellised filiaalid tegevusloa tööks liikmesriigi territooriumil samade tingimuste alusel, mis kehtivad kõnealuse liikmesriigi riiklike finantsasutuste suhtes, ning neilt võib nõuda vastavust mitmetele konkreetsetele usaldatavusnõuetele, näiteks panganduse ja väärtpaberite puhul iseseisva kapitalisatsiooni nõudele ja muudele maksevõimet käsitlevatele nõuetele ning raamatupidamisaruandluse ja aruannete avaldamise nõuetele, või kindlustuse puhul vastavust konkreetsetele tagatis- ja sissemaksenõuetele, iseseisvat kapitalisatsiooni, seda et kindlustustehniliste eraldiste kattevarad paikneksid asjaomases liikmesriigis, ja vähemalt ühe kolmandiku suurust solventsusmarginaali. Liikmesriigid võivad kohaldada selles loendis nimetatud piiranguid üksnes siis, kui tegemist on vahetult Tšiili isiku kaubandusliku kohalolekuga või Tšiilist osutatavate piiriüleste teenustega; järelikult ei või liikmesriigid kohaldada neid piiranguid, sealhulgas asutamist silmas pidades, ühenduse teistes liikmesriikides asutatud Tšiili tütarettevõtja suhtes, kui neid piiranguid ei või kohaldada ka teiste liikmesriikide äriühingutele ja kodanikele kooskõlas ühenduse õigusega.
(19) CZ: Kui kohustusliku liikluskindlustusega seotud monopoolsed õigused kõrvaldatakse, saavad seda teenust mittediskrimineerivatel alustel osutada Tšehhi Vabariigis asutatud teenusepakkujad.
(20) Ainuõiguslikke teenusepakkujaid võib asutada või volitada kohustusliku kindlustuse süsteemidega seoses.
(21) Ainuõiguslikke teenusepakkujaid võib asutada või volitada kohustusliku kindlustuse süsteemidega seoses.
(22) Ainuõiguslikke teenusepakkujaid võib asutada või volitada kohustusliku kindlustuse süsteemidega seoses.
(23) Ainuõiguslikke teenusepakkujaid võib asutada või volitada kohustusliku kindlustuse süsteemidega seoses.
(24) IT: Finantsteabe andmise ja edastamise ning finantsteabe töötluse, mis toob kaasa finantsdokumentidega kauplemise, võib keelata, kui see ähvardab tõsiselt kahjustada investorite huve. Üksnes volitatud pangad ja investeerimisfirmad peavad täitma äritegevuse eeskirju, pakkudes investeerimisnõustamist finantsdokumentide alal ja nõustamist ettevõtetele kapitali struktuuri, tööstusstrateegia ja nendega seotud küsimuste osas ning ettevõtete ühinemise ja omandamisega seotud nõustamist ja teenuseid. Nõustamistegevus ei tohiks hõlmata varahaldust.
(25) IT: Tegevusloaga isikuid, kes tohivad tegelda kollektiivse varahaldusega, peetakse vastutavaks igasuguse investeerimistegevuse eest, mida teostavad nende delegeeritud nõustajad (kollektiivne varahaldus, välja arvatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (UCITS)).
VI LISA
FINANTSTEENUSTE EEST VASTUTAVAD AMETIASUTUSED
A OSA
ÜHENDUSELE JA SELLE LIIKMESRIIKIDELE
|
Euroopa Komisjon |
Kaubanduse peadirektoraat Siseturu peadirektoraat |
B-1049 Bruxelles |
||||
|
Austria |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Belgia |
Majandusministeerium |
|
||||
|
Rahandusministeerium |
|
|||||
|
Bulgaaria |
Majandus- ja energiaministeerium |
|
||||
|
Rahandusministeerium |
|
|||||
|
Bulgaaria Riigipank |
|
|||||
|
Finantsjärelevalve komisjon |
|
|||||
|
Horvaatia |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Küpros |
Rahandusministeerium |
CY-1439 Nicosia |
||||
|
Tšehhi |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Taani |
Majandusministeerium |
|
||||
|
Eesti |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Soome |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Prantsusmaa |
Majandus-, rahandus- ja tööstusministeerium |
|
||||
|
Saksamaa |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Kreeka |
Kreeka Pank |
|
||||
|
Ungari |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Iirimaa |
Iirimaa finantsteenuste regulatiivasutus |
|
||||
|
Itaalia |
Riigivaraministeerium |
|
||||
|
Läti |
Finants- ja kapitaliturgude komisjon |
|
||||
|
Leedu |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Luksemburg |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Malta |
Finantsteenuste amet |
|
||||
|
Madalmaad |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Poola |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Portugal |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Rumeenia |
Pangandussektor ja muud finantsasutused |
|
||||
|
Väärtpaberituru sektor |
|
|||||
|
Kindlustussektor |
|
|||||
|
Erapensionisüsteem ja erapensionifondid |
|
|||||
|
Slovaki Vabariik |
Rahandusministeerium |
|
||||
|
Sloveenia |
Majandusministeerium |
|
||||
|
Hispaania |
Riigikassa |
|
||||
|
Rootsi |
Finantsjärelevalve ametiasutus |
|
||||
|
Rootsi Keskpank |
|
|||||
|
Rootsi tarbijakaitseamet |
|
|||||
|
Ühendkuningriik |
Tema Majesteedi Riigikassa |
|
VII LISA
(Lepingu artiklis 132 viidatud lepingu X Lisa)
ASUTAMISEGA SEOTUD ERIKOHUSTUSTE LOENDID
A OSA
ÜHENDUSE LOEND
Sissejuhatav märkus
|
1. |
Käesoleva loendi erikohustusi kohaldatakse üksnes nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse ühenduse asutamislepinguid, ning nendes sätestatud tingimustel. Neid kohustusi kohaldatakse üksnes ühenduse suhete suhtes oma liikmesriikidega ühelt poolt ja ühendusse mittekuuluvate riikidega teiselt poolt. Need ei mõjuta ühenduse õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi. |
|
2. |
Liikmesriikide tähistamiseks kasutatakse järgmisi lühendeid:
„Juriidilise isiku tütarettevõtja“ – juriidiline isik, kes on teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all. „Juriidilise isiku filiaal“ – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega. |
|
Sektor või allsektor |
Piirangud asutamisõigust puudutavale võrdsele kohtlemisele |
||||||||||||
|
1. HORISONTAALSED KOHUSTUSED |
|||||||||||||
|
KÕIK KÄESOLEVA LOETELUGA HÕLMATUD SEKTORID |
|||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
Juriidilise isiku moodustamine AT: Ilma et see piiraks olemasolevaid lepinguid, võivad välismaalastest füüsilised isikud tegeleda äriga Austria kodanikega võrdsetel tingimustel. Pädevale ametiasutusele tuleb siiski esitada tõend selle kohta, et asjaomase äritegevuse praktiseerimisel välismaalase päritoluriigis ei diskrimineerita mingil moel Austria füüsilisi isikuid. Kui sellist tõendit ei suudeta esitada, peab välismaalasest füüsiline isik esitama ametliku taotluse kodanikega võrdse staatuse saamiseks. Kui tegevusloa omanik ei ela alaliselt Austrias, on vaja määrata Austrias alaliselt elav kutseline esindaja („gewerberechtlicher Geschaftsführer“). Tegevusloa saamiseks peavad välisriigi juriidilised isikud või ühingud looma esinduse ja määrama alaliselt Austrias elava kutselise esindaja. Ilma et see piiraks olemasolevaid lepinguid, peab välismaalasest kutseline esindaja taotlema kodanikega võrdset staatust. |
||||||||||||
|
|
FI: Vähemalt pooled aktsiaseltsi asutajatest peavad olema EMP (Euroopa Majanduspiirkond) piires alaliselt elavad füüsilised isikud või juriidilised isikud alalise asukohaga ühes EMP riigis, kui kaubandus- ja tööstusministeerium ei tee erandit. |
||||||||||||
|
|
SE: Piiratud vastutusega äriühingu (kapitaliühingu) võivad asutada üks või mitu asutajat. Asutav pool elab EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) piires või on EMP juriidiline isik. Täisühing võib olla asutajaliige ainult juhul, kui kõik osanikud elavad EMPs (1). Tegevdirektor ja vähemalt 50 protsenti juhatuse liikmetest peavad elama EMPs (Euroopa Majanduspiirkonnas). Vastavaid tingimusi kohaldatakse muud liiki juriidiliste isikute asutamise suhtes. |
||||||||||||
|
|
CZ: Välismaised füüsilised isikud võivad tegeleda äriga võrdsetel tingimustel Tšehhi kodanikega. Kuid välisriigi füüsilised isikud võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtteid ainult sellise ettevõtte registreerimisel äriregistris, välja arvatud juhul, kui isik elab EMPs (Euroopa Majanduspiirkonnas). Kui füüsilisel/juriidilised isikul puudub alaline elu- või tegevuskoht EMPs, peab ta esitama lisaandmeid või dokumendi ettevõtte varade võlakoormuse kohta välisriigis, kui tagatise kehtivus on seotud selle avaldamisega, ning muud lisateavet äriregistrile. Enne äriregistris registreerimist peavad välismaised juriidilised isikud asutama ettevõtte Tšehhi Vabariigis ja määrama kutselise esindaja alalise elukohaga Tšehhi Vabariigis. MT: Mitteresidentide taotlused Malta Börsi nimekirja mitte kantud kohalike asutatud või asutamisel olevate ettevõtete väärtpaberite emiteerimiseks, omandamiseks, müügiks ja tagasiostmiseks tuleb kooskõlastada Malta finantsteenuste asutuse (MFSA) ettevõtteregistris. |
||||||||||||
|
|
MT: Mitteresidentide taotlused Malta Börsi nimekirja mitte kantud kohalike asutatud või asutamisel olevate ettevõtete väärtpaberite emiteerimiseks, omandamiseks, müügiks ja tagasiostmiseks tuleb kooskõlastada Malta finantsteenuste asutuse (MFSA) ettevõtteregistris. Seda korda ei kohaldata tulumaksuseaduse artiklis 2 määratletud äriühingute puhul (st rahvusvahelistele valdus- /kaubandusettevõtetele) ja äriühingute puhul, mis omavad kaubandusliku meresõiduseaduse alusel registreeritud laeva ja milles residentide osalus ei ületa 20 protsenti. |
||||||||||||
|
|
PL: Välismaalased, kes on saanud loa Poola territooriumil elamiseks, loa seal viibimiseks, kellele on antud Poolas põgeniku staatus või ajutine kaitse Poola territooriumil, võivad Poola territooriumil tegeleda ettevõtluse ja majandustegevusega samade reeglite alusel nagu Poola elanikud. Järgides mõlemapoolsuse nõudeid ja kui ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti, võivad välismaalased Poola territooriumil tegeleda majandustegevusega samade reeglite järgi nagu ettevõtjad, kelle asukoht on Poolas. Kui mõlemapoolsust ei eksisteeri, võivad välismaalased Poolas majandustegevusega tegeleda ainult usaldusühingu, piiratud vastutusega äriühingu ja aktsiaseltsi vormis; neil on õigus ka nimetatud ettevõtetega ühineda või nende aktsiaid ja osasid osta ja müüa. |
||||||||||||
|
|
RO: Äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pool juhatuse liikmetest peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole teisiti sätestatud. Äriühingu audiitorite ja nende asetäitjate enamus peavad olema Rumeenia kodanikud. |
||||||||||||
|
|
Seadus välisriikide äriühingute filiaalide kohta SE: välisriigi äriühing (mis ei ole asutanud juriidilist isikut Rootsis) teostab äritegevust filiaali kaudu, mis on asutatud Rootsis ning millel on iseseisev juhtkond ja eraldi raamatupidamine. Alla ühe aasta kestvad ehitusprojektid on vabastatud filiaali asutamise või residendist esindaja nimetamise kohustusest. SE: Filiaali tegevdirektor elab alaliselt EMP (Euroopa Majanduspiirkond) piires (1). SE: Välismaalased või väljaspool Rootsit elavad Rootsi kodanikud, kes soovivad alustada äritegevust Rootsis, nimetavad ja registreerivad kohalikus asutuses residendist esindaja, kes vastutab sellise tegevuse eest. LT: Vähemalt üks välisettevõtte esindaja peab olema Leedu resident. |
||||||||||||
|
|
PL: Filiaalid – Poola territooriumil majandustegevusega tegelemiseks võivad välisriigi ettevõtjad asutada filiaali, järgides mõlemapoolsuse nõudeid, kui ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingutega ei ole sätestatud teisiti. Filiaali majandustegevus peab sarnanema välisriigi ettevõtja tegevusalaga ning määrata tuleb isik, kes on volitatud välisriigi ettevõtjat esindama. Filiaal peab olema registreeritud ning sellel peab olema eraldiseisev raamatupidamisarvestus. Esindused – välisriigi ettevõtjad võivad asutada esindusi. Esinduse majandustegevuseks võib olla ainult välisriigi ettevõtja tutvustamine ja reklaamimine. Esindus peab olema registreeritud ja sellel peab olema eraldiseisev raamatupidamisarvestus. |
||||||||||||
|
|
SI: välisriigi äriühingute filiaalide registreerimine on seotud tingimusega, et emaettevõtja peab olema eelnevalt vähemalt ühe aasta registreeritud päritolumaa kohturegistris. |
||||||||||||
|
|
Juriidilised isikud: AT: Üksnes Austria kodanikud või Austrias registreeritud juriidilised isikud ja ettevõtted võivad omada Austria Riigipanga (Oesterreichische Nationalbank) aktsiaid. Juhatuse liikmed peavad olema Austria kodanikud. BG: Välisriigi teenusepakkujad, sealhulgas aktsiaseltsid, võivad asutada filiaali ainult osaühinguna või piiratud vastutusega äriühinguna, kus on vähemalt kaks omanikku. Filiaalide asutamiseks on nõutav luba. Piiranguteta esinduste puhul. Esindused ei tohi majandustegevuses osaleda. |
||||||||||||
|
|
FI: Vähemalt pooled juhatuse liikmed või tegevdirektor peavad olema EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) residendid; kaubandus- ja tööstusminister võib siiski teha äriühingule erandeid. |
||||||||||||
|
|
FI: Kui välisomanikud omandavad aktsiaid, mis annavad rohkem kui ühe kolmandiku hääleõigusest Soome olulises äriühingus või ettevõttes (rohkem kui 1 000 töötajat või käive üle 167 miljoni euro või bilansimaht suurem kui 167 miljonit eurot), peab olema Soome ametiasutuste kinnitus; kinnituse andmisest võidakse keelduda üksnes siis, kui see kahjustaks olulist riiklikku huvi. Väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda elaval välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana või osanikuna Soome usaldus- või täisühingus, peab olema kauplemisluba. Kui välisorganisatsioon või -fond, mis ei ole EMP resident, kavatseb tegelda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on vaja kauplemisluba. |
||||||||||||
|
|
Kinnisvara ostmine: AT: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte. BG: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sealhulgas filiaalide kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja välisriigi kodanikud, kes omavad alalist elukohta välismaal, võivad omandada hooneid ja saada piiratud kinnisvara omamise õiguse (2). CY: Piiranguteta. |
||||||||||||
|
|
CZ: Kinnisvara võivad omandada üksnes alalist elamisluba omavad füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kes on registreeritud või omavad filiaali Tšehhi Vabariigis. Erirežiimi kohaldatakse põllu- ja metsamaa omandamisel, mida võivad omandada üksnes residendid (s.o alalist elamisluba omavad füüsilised isikud või Tšehhi Vabariigis registreeritud juriidilised isikud), ning osaleda riigi põllu- ja metsamaa erastamisel on lubatud üksnes Tšehhi Vabariigi kodanikel. |
||||||||||||
|
|
EE: Reservatsioon põllu- ja metsamaa ostmisel, samuti piiriäärsete maade omandamisel. DK: Mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud. |
||||||||||||
|
|
ES: Reservatsioon kinnisvara ostmisel ühendusse mittekuuluvate riikide valitsuste, riigiasutuste ja avalik-õiguslike üksuste poolt. |
||||||||||||
|
|
EL: Vastavalt seadusele nr 1892/90, muudetud seadusega nr 1969/91, peab isikul olema pädevate asutuste välja antud luba (väljaspool ELi asuval füüsilisel ja juriidilisel isikul kaitseministeeriumi luba), et omandada maad piiriäärsetel aladel otse või aktsiate omandamise teel äriühingu kaudu, mis ei ole Kreekas avalikult noteeritud ja mis omab kinnisvara kõnealuses piirkonnas, või mis tahes muudatuste korral sellise äriühingu aktsionäride seas. IE: kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (välja arvatud põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus- ja tööhõiveministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes. |
||||||||||||
|
|
HR: Piiranguteta kinnisvara omandamise korral teenusepakkujate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ja registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Kinnisvara omandamiseks teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Piiranguteta, kui põllumajandusmaad omandavad juriidilised või füüsilised isikud. HU: Piiranguteta riigivara omandamise korral füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt. LT: Piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised või füüsilised isikud. Siiski tuleb kõnealuse vara omandamisel ja kasutamisel järgida Leedu seadusi. |
||||||||||||
|
|
LV: Piiranguteta, kui maad omandavad juriidilised isikud. Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks. MT: Jätkuvalt nõutakse Malta õigusaktide kohaldamist kinnisvara omandamisel Maltal. |
||||||||||||
|
|
RO: Füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ega oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste tehingute kaudu. SI: Sloveenia Vabariigis asutatud välisosalusega juriidilised isikud võivad omandada kinnisvara Sloveenia Vabariigi territooriumil. Välisriigi isikute poolt Sloveenia Vabariigis asutatud filiaalid (*1) võivad omandada kinnisvara (välja arvatud maad) ainult sellise majandustegevuse jaoks, milleks nad asutati. Äriühingutel, kus kapitali- või häälteenamus kuulub otseselt või kaudselt mõne teise liikmesriigi juriidilistele isikutele või kodanikele, peab kuni 10 km kaugusel piirist paikneva kinnisvara omamiseks olema eriluba. SK: Välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtivad kinnisvara omandamisel piirangud. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Välisriigi isikutel peab olema luba maa omandamiseks. |
||||||||||||
|
|
IT: Piiranguteta kinnisvara ostmisel. FI: (Ahvenamaa): Piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata. |
||||||||||||
|
|
FI: (Ahvenamaa): Piirangud, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja osutada teenuseid ilma saarestiku pädevate asutuste loata. |
||||||||||||
|
|
PL: Välismaalastel ja välismaistel juriidilistel isikutel peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. |
||||||||||||
|
|
PL: Piiranguteta, v.a: Piiranguteta, v.a: sõltumatu korteri või kinnisvara ostmine välismaa füüsilise isiku poolt, kes on Poolas elanud vähemalt viis aastat pärast alalise elamisloa saamist; Kinnisvara ostmine koos hoonetega, mille üldpindala ei ületa 0,4 ha linna piirkonnas, Poolas registreeritud juriidilise isiku poolt ning keda otseselt või kaudselt kontrollib välismaine füüsiline isik või välismaine juriidiline isik, kes on registreeritud välismaal, põhikirjast tulenevatel põhjustel. |
||||||||||||
|
|
Investeeringud: BG: Teatavate riigi või avaliku vara kasutamisega seotud majandustegevusalade puhul on nõutav kontsessiooniseaduse alusel antud kontsessiooni olemasolu. CY: Portfelliinvesteeringud: Investorid väljastpoolt ELi võivad investeerida kuni 49 protsenti aktsiakapitalist Küprose börsil noteeritud Küprose äriühingutes. Kõnealuseid investeeringuid sisaldatavaid tehinguid võivad teha Küprose börsimaaklerid ja riigi osalusega äriühingud Küprose keskpangaga arvestamata. |
||||||||||||
|
|
CY: Välisosalusega üksus peab olema tasunud kapitali võrdväärselt finantsnõuetega ja mitteresidendid peavad rahastama oma osaluse välisvaluutas. Kui mitteresidentide osalus on suurem kui 24 protsenti, tuleb käibekapitali- või muid nõudeid täiendavalt rahastada kohalikest või välisvahenditest proportsionaalselt residentide ja mitteresidentide osalusega üksuse aktsiakapitalis. Välisäriühingute filiaalidesse tehtavaid alginvesteeringuid tuleb rahastada välisvahenditest. Kohalikest vahenditest on lubatud laenata käibekapitali rahastamiseks alles pärast projekti esmast rakendamist. |
||||||||||||
|
|
ES: Selleks et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks üksuse majandushuvidele viitama ka majandusvälistele huvidele) otse või äriühingute või teiste üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba. |
||||||||||||
|
|
FR: Välisostude suhtes, mis ületavad 33,33 protsenti aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes või 20 protsenti avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmist eeskirja: luba muudeks investeeringuteks antakse automaatselt üks kuu pärast eelnevat teatamist, kui majandusminister ei ole erandlike asjaolude korral rakendanud oma õigust investeering edasi lükata. FR: Välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva kogusega, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. |
||||||||||||
|
|
FR: Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamiseks eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba. IT: Hiljuti erastatud äriühingutele võib anda ainuõigused või neid pikendada. Mõnel juhul võib piirata hääleõigust hiljuti erastatud äriühingutes. Viie aasta jooksul võib kaitse, transporditeenuste, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas tegutsevate äriühingute suurte aktsiapakkide omandamiseks nõuda riigivaraministeeriumi heakskiitu. LT: Loteriide korraldamiseks tehtavad investeeringud on keelatud väliskapitaliinvesteeringute seaduse alusel. |
||||||||||||
|
|
MT: Äriühingute suhtes, mille osanikeks on mitteresidendist juriidilised või füüsilised isikud, kohaldatakse samasuguseid kapitalinõudeid nagu täielikult residentidele kuuluvate äriühingute suhtes, järgmiselt: eraettevõte – 500 liiri (vähemalt 20 protsenti kapitalimaksena); riigiettevõte – 20 000 liiri (vähemalt 25 protsenti kapitalimaksena). Mitteresidentide aktsiakapitaliosalus tasutakse välisvahenditest. Mitteresidentidest osalejatega äriühingud peavad tegema taotluse rahandusministrile, et omandada kinnisvara vastavalt seadusele. PT: Välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirduda avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Portugali valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. |
||||||||||||
|
|
PL: Väliskapitaliga äriühingu registreerimise volitust nõutakse juhul, kui tegemist on: äriühingu asutamine, olemasoleva äriühingu aktsiate või osakute ostmine või omandamine; Äriühingu tegevuse laiendamisega, kui ühingu tegevus hõlmab vähemalt ühte järgmistest valdkondadest: sadamate ja lennujaamade juhtimine, tegutsemine kinnisvaraturul või tegutsemine kinnisvaratehingute vahendajana, tarnimine kaitsetööstusele, mille suhtes ei ole kohaldatud muid tegevuslubadega seotud nõudeid, imporditud tarbekaupade hulgikaubandus, õigusteenuste osutamine. Väliskapitaliga ühisettevõtte asutamine, mille üheks pooleks on Poola avalik-õiguslik juriidiline isik, ja kes teeb sissemaksed algkapitali mitterahaliste vahenditena, lepingu sõlmimine, kui selles käsitletakse õigust kasutada riigi vara rohkem kui 6 kuu jooksul või tehakse otsus sellise vara omandamise kohta. |
||||||||||||
|
|
BG: Maksete ja ülekannete tegemiseks välisriiki on nõutav Bulgaaria Keskpanga luba, kui need on seotud investeeringute ja riiklike või riigi poolt garanteeritud laenudega (6). |
||||||||||||
|
|
Sularaha valuutatehinguid oma tegevusvaldkonnas võib teostada iga äriseadustiku alusel registreeritud isik, kui see isik on registreeritud riiklikus registris isikute kohta, kes tegutsevad ärivaldkonnas vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi õigusaktidele, ning kui isik on registreeritud riiklikus registris valuutavahetuskontorina. |
||||||||||||
|
|
CY: Valuutavahetuskontrolli seaduse kohaselt pole tavaliselt mitteresidentidel lubatud laenata kohalikest allikatest. SK: Jooksvate maksete osas on residentidest kodanikel välisvaluuta omandamine isiklikuks eesmärgiks piiratud. Kapitalisiirete osas nõutakse välisvaluuta kinnitust välisisikute finantskrediidi, välismaale tehtavate otseste kapitaliinvesteeringute, välismaal asuva kinnisvara omandamise ja välismaiste väärtpaberite ostu aktsepteerimiseks. |
||||||||||||
|
|
Elukohanõuded AT: Harukontorite ja juriidiliste isikute tegevdirektoritel peab olema alaline elukoht Austrias; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või harukontori juures palgatöötajatena, peab olema alaline elukoht Austrias. |
||||||||||||
|
|
AT: Kõigi välismaalaste suhtes kehtivad välismaalaste seaduse ja alalise elukoha seaduse sätted seoses riiki sisenemise, seal viibimise ja tööga. Lisaks kehtivad võõrtöötajate, sealhulgas juhtivtöötajate ja investorite, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna kodanike suhtes välistööjõu seaduse sätted, sealhulgas need, mis reguleerivad tööturutesti ja kvoodisüsteemi. Kui investor teeb investeeringu, millel on positiivne mõju kogu Austria majandusele või selle tervele sektorile, võib tema ja oluliste võtmeisikute suhtes tööturutesti ära jätta. Investorid, kes esitavad tõendi selle kohta, et nende valduses on vähemalt 25 protsenti ühingust („Personengesellschaft“) või aktsiaseltsist („Gesellschaft mit beschränkter Haftung“) ja et nad mõjutavad otsustavalt äriühingu tegevust, vabastatakse välistööjõu seaduse kohaldamisest. |
||||||||||||
|
|
BG: Kõigi välismaalaste suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduse sätteid, mis käsitlevad riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, sealhulgas riigis viibimise aega, ning vastavad sisenemis- ja elamisload on nõutavad. HR: Jätkuvalt kohaldatakse Horvaatia õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal ajutise viibimise ja töötamise alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega käsitlevaid nõudeid. LT: Vähemalt üks välisettevõtte esindaja peab olema Leedu resident. |
||||||||||||
|
|
MT: Malta riiki sisenemist ja riigis viibimist puudutavaid Malta seaduste ja määruste nõudeid kohaldatakse jätkuvalt, sealhulgas viibimisaja suhtes. Riiki sisenemise ja elukohalube antakse Malta valitsuse äranägemisel. |
||||||||||||
|
|
SK: Välismaalasest füüsilisel isikul, kelle nimi tuleb kanda äriregistrisse isikuna, kellel on õigus tegutseda ettevõtja nimel, tuleb esitada Slovaki Vabariigile elamisluba. |
||||||||||||
|
|
Erastamine BG: Piiranguteta erastamise puhul riiklike välisvõlakirjade kaudu ning teenustesektori ja/või teenuste osutajate puhul, mis ei kuulu erastamisele erastamise aastaprogrammi alusel. Piiranguteta erastamise puhul erastamisväärtpaberite teel või muude erastamise eelisõigust andvate meetodite kaudu, kus on nõutav Bulgaaria kodakondsus ja alaline elamisluba. RO: Piiranguteta. |
||||||||||||
|
2. SEKTORIPÕHISED KOHUSTUSED (UN ISIC rev.3 klassifikatsiooni alusel) |
|||||||||||||
| A. PÕLLUMAJANDUS, JAHINDUS, METSAMAJANDUS |
|||||||||||||
|
AT: Reservatsioon. BG: Piiranguteta põllumajandus- ja metsamaa omandamise korral. CY: Ühenduseväline osalus lubatud kuni 49 protsenti. Investeeringu soovituslik miinimum on 100 000 CY£ FR: Reservatsioon põllumajandusettevõtete asutamise suhtes ühenduseväliste riikide kodanike poolt ja viinamarjaistanduste omandamise suhtes. HR, HU: Piiranguteta. IE: Reservatsioon ühendusevälistele kodanikele maa omandamise suhtes põllumajanduslikul otstarbel, kui ei ole antud luba; alaliselt väljaspool ühendust elavatele isikutele jahutootmise investeeringute suhtes. LT: Piiranguteta, mis puudutab maa, siseveekogude ja metsa omandi üleminekut välisisikutele (füüsilistele ja juriidilistele) kooskõlas põhiseadusega. MT: Piiranguteta. RO: Piiranguteta põllumajandus- ja metsamaa omandamise korral. SK: Reservatsioon maa põllumajanduslikel eesmärkidel omandamise ja muu maa omandamise suhtes vastavalt välisvaluuta seaduse sätetele. |
||||||||||||
| B. KALANDUS |
|||||||||||||
|
AT: Vähemalt 25 protsenti Austrias registreeritud laevade omandamine. BE: Reservatsioon laevandusettevõtjatele Belgia lipu all sõitvate laevade omandamise suhtes, kui laevandusettevõtja põhitegevuskoht ei ole Belgias. BG: Piiranguteta. CY: Ühenduseväline osalus lubatud kuni 49 protsenti. Investeeringu soovituslik miinimum on 100 000 CY£ |
||||||||||||
|
|
DK: Reservatsioon EÜ mitteresidentidele kutselise kalapüügiga tegeleva ettevõtte osalusest vähemalt ühe kolmandiku omandamise suhtes; EÜ mitteresidentidele Taani lipu all sõitvate laevade osaluse omandamise suhtes, välja arvatud Taanis asutatud ettevõtte kaudu. FR: Reservatsioon ühenduseväliste või EFTA-väliste riikide kodanike asumise suhtes riigile kuuluvale merealale kala- /karplooma- / vetikakasvatuse eesmärgil. FI: Reservatsioon Soome lipu all sõitvate laevade, sealhulgas kalalaevade omandiõiguse suhtes, välja arvatud Soomes asutatud ettevõtte kaudu. FR: (f) Reservatsioon omandiõiguse suhtes enam kui 50 protsendi Prantsusmaa lipu all sõitva laeva omandamise järel, v.a juhul, kui asjaomane laev kuulub täielikult ettevõtetele, mille põhitegevuskoht on Prantsusmaal. |
||||||||||||
|
|
DE: Merekalapüügiluba antakse üksnes laevadele, millel on õigus sõita Saksamaa lipu all. Need on kalalaevad, mille enamusosalus kuulub ühenduse kodanikele või kooskõlas ühenduse eeskirjadega asutatud äriühingutele, mille põhitegevuskoht on liikmesriigis. Laevade kasutamist peavad juhtima ja kontrollima Saksamaal alaliselt elavad isikud. Kalapüügiloa saamiseks tuleb kõik kalalaevad registreerida asjaomastes mereriikides, kus on laevade kodusadamad. EE: Laevad on kohustatud sõitma Eesti lipu all, kui nad asuvad Eestis ja enamusosalus kuulub Eesti kodanikele täisühingutes ja osaühingutes või muudes Eestis paiknevates juriidilistes isikutes ning häälteenamus juhatuses kuulub Eesti kodanikele. EL: EÜ-väliste riikide füüsilistele või juriidilistele isikutele võib kuuluda kuni 49 protsenti Kreeka lipu all sõitvast laevast. HR, HU: Piiranguteta. IE: Reservatsioon ühenduseväliste riikide kodanikele Iirimaal registreeritud merekalalaevade omandamise suhtes. |
||||||||||||
|
|
IT: Reservatsioon välismaalastele, kes pole ühenduse residendid, enamusosaluse ostmise suhtes Itaalia lipu all sõitvates laevades ja kontrolliva osaluse ostmise suhtes laevandusettevõttes, mille peakontor on Itaalias; Itaalia territoriaalvetes kalapüügiks kasutatavate Itaalia lipu all sõitvate laevade ostmise suhtes. LT: Piiranguteta. LV: Reservatsioon Läti kalalaevade omandiõiguse registreerimise suhtes füüsilistele isikutele, kes pole Läti Vabariigi kodanikud või on Läti Vabariigi mittekodanikud või ei ole Läti juriidilised isikud, v.a Lätis asutatud äriühingu kaudu. |
||||||||||||
|
|
MT: Piiranguteta. NL: Reservatsioon Madalmaade lipu all sõitvate laevade omandiõiguse suhtes, kui investeeringu tegijateks ei ole Madalmaade õiguse alusel asutatud laevandusettevõtjad, kes on asutatud Madalmaade Kuningriigis ja kelle tegelik juhtkond asub Madalmaades. PT: Reservatsioon Portugali lipu all sõitvate laevade omandiõiguse suhtes, välja arvatud Portugalis asutatud ettevõtte kaudu. RO: Piiranguteta. SE: Reservatsioon Rootsi lipu all sõitvates laevades üle 50protsendilise osaluse omandamise suhtes, välja arvatud Rootsis asutatud ettevõtte kaudu; Rootsi vetes kutselise kalapüügiga tegelevate äriühingute asutamise või neis üle 50protsendilise osaluse omandamise suhtes, kui ei ole antud luba. Kalapüügiõiguse piirangud ja piirangud selle kohta, millised laevad võivad omandada loa ja saada Rootsi kalapüügilaevastiku osaks, on esitatud Rootsi kalandusõigusaktides. SK: Reservatsioon Slovaki lipu all sõitvate laevade omandiõiguse suhtes, v.a omandiõigus Slovaki Vabariigis asutatud äriühingu kaudu. |
||||||||||||
|
|
UK: Reservatsioon Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade osaluse omandamise suhtes, v.a juhul, kui vähemalt 75 protsenti investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 protsendi ulatuses Briti kodanikele, kes kõigil juhtudel omavad alalist elu- ja asukohta Ühendkuningriigis. Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist. |
||||||||||||
| C. MÄETÖÖSTUS |
|||||||||||||
|
BG: Looduslike materjalide, sealhulgas mineraalsete toorainete ja maakide geoloogilise seire, uurimise ja kasutamise õigus antakse Bulgaaria riigi tähtajalise kontsessiooniga. Geoloogilise seire ja/või uurimise õigus ja kaevandamise kontsessioonid antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on registreeritud ettevõtjana äriregistris ning kellel on olemas vastavad tehnilised, juhtimisalased ja finantsilised võimalused. Piiranguteta kulla kaevandamisel jõgedest ning soola ning elementide kaevandamisel mereveest. CZ: Piiranguteta. EL: Õigus uurida ja kasutada kõiki mineraale peale süsivesinike, tahkeid kütuseid, radioaktiivseid mineraale ja geotermaalpotentsiaali antakse Kreeka riigi kontsessiooniga pärast seda, kui Ministrite Nõukogu on andnud oma heakskiidu. ES: Reservatsioon strateegilistesse mineraalidesse investeerimise suhtes, kui investeering ei ole ühenduse päritolu. FR: Mitteresident saab kaevandustööstusi asutada Prantsusmaa või Euroopa filiaalina, kusjuures filiaali juhataja peab olema Prantsusmaa või muu riigi resident ja teatama kohalikule prefektuurile oma ametliku elu- ja töökoha. HR: Piiranguteta. HU: Õigus otsida, uurida ja kasutada mineraaltoorainet võib olla ajalise piiranguga, kusjuures kontsessiooni annab Ungari riik. |
||||||||||||
|
|
LT: Piiranguteta. MT: Piiranguteta. RO: Piiranguteta. EÜ: Piiranguteta. Reservatsioon süsivesinike leidmise, uurimise ja kasutamise suhtes Reservatsioon süsivesinike leidmise, uurimise ja kasutamise suhtes – vastavalt 30. mai 1994. aasta direktiivile 94/22/EÜ (EÜT L 164, 30.6.1994): kui ilmneb, et mõni kolmas riik ei võimalda ühenduse üksustele sellist ligipääsu ja tegevusvabadust, nagu ühenduse üksused võimaldavad selle riigi üksustele, siis võib nõukogu komisjoni ettepanekul volitada vastavat liikmesriiki keelduma andmast tegevusluba üksusele, mida kontrollib kõnealune kolmas riik ja/või selle kodanikud (mõlemapoolsuse põhimõte). |
||||||||||||
| D. TÖÖTLEV TÖÖSTUS |
|||||||||||||
|
Puuduvad BG: Alkohoolsete jookide, destillaadi ja piirituse tootmiseks on nõutav registreerimine ning sellega võivad tegeleda kaubandusseaduse või ELi või EMP liikmesriigi õigusaktide alusel registreeritud üksused. Tubakatoodete valmistamiseks ja tubaka töötlemiseks on nõutav ministrite nõukogu luba ning sellega võivad tegeleda kaubandusseaduse või ELi või EMP liikmesriigi õigusaktide alusel registreeritud üksused. |
||||||||||||
|
Reservatsioon tuumarajatiste või -seadmete kasutamise suhtes ning tuumakütuse ladustamiseks on nõutav luba. Ravimite ja veterinaarravimite tootmiseks, impordiks ja turustamiseks on nõutav Bulgaaria volitatud esindaja luba. Jäätmete ladustamise ja jäätmehooldusega seotud tegevusteks on nõutav luba. |
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
MUU TOOTMINE |
AT: Mittesõjaotstarbeliste relvade ja lõhkeainete tootmine toimub vastavalt EMÜ kodakondsusnõudele. Sõjarelvade ja laskemoona tootmise suhtes kehtib Austria kodakondsuse nõue. Juriidilised isikud ja äriühingud: registrijärgne asukoht või peakontor peab asuma Austrias. Ettevõtja ametialane esindaja või tegevpartnerid, kellel on õigus tegutseda ettevõtja nimel, peavad olema EMÜ kodanikud. BG: Relvade, laskemoona, lõhkeainete ja kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia tootmiseks ja nende toodetega kauplemiseks on nõutav luba või registreerimine ning sellega võivad tegeleda kaubandusseaduse kohaselt registreeritud äriühingud. |
||||||||||||
| E. ELEKTRI-, GAASI- JA VEEVARUSTUS |
|||||||||||||
|
AT: Piiranguteta. BG: Elektri-, gaasi- ja soojaveevarustusega tegelemiseks on nõutav luba. Load väljastatakse kaubandusseaduse või ELi või EMP liikmesriigi õigusaktide alusel registreeritud juriidilistele isikutele. CZ: Piiranguteta. |
||||||||||||
|
|
FR: Hüdroelektritööstuse alaseid kontsessioone ja volitusi võib anda ainult Prantsusmaa või Ühenduse mõne muu riigi kodanikele, samuti kolmandate riikide kodanikele, kui vastava riigiga on sõlmitud mõlemapoolsuse nõude lepe, mis puudutab hüdroelektri varude kasutamist. FI: Reservatsioon sellisesse ettevõtjasse investeerimise suhtes, kelle tegevus hõlmab tuumaenergiat või vastavaid aineid. EL: Tahked kütused, radioaktiivsed mineraalid ja geotermaalenergia: kasutuslitsentsi ei või anda ühendusevälistele füüsilistele või juriidilistele isikutele. Kasutusõiguseks on vaja Kreeka riigi kontsessiooni, mille eelduseks on Ministrite Nõukogu eelnev heakskiit. HR, HU: Piiranguteta. LV: Elektrienergia sektoris on riigimonopol. MT: Piiranguteta. |
||||||||||||
|
|
PT: Reservatsioon sellisesse ettevõtjasse investeerimisse suhtes, kes tegeleb maagaasi impordi, transpordi ja tarnega. Portugali valitsusel on pädevus määratleda tingimused, mida peavad täitma ettevõtjad, kes tahavad tegutseda nendel aladel. RO: Piiranguteta. |
||||||||||||
|
|
SK: Nõutakse kooskõla Slovaki Vabariigi energiapoliitikaga. Reservatsioon sellistesse ettevõtjatesse investeerimise suhtes, keda iseloomustatakse loomulike monopolidena. Valitsus võib piirata elektri ja gaasi importi ja eksporti järgmistel juhtudel: elektri ja gaasi tootjate ja ostjate õigused ja kohustused pole ühesugused või erinevad Slovaki Vabariigi tootjate ja ostjate õigustest ja kohustustest iseseisvate tootjate ettevaatusabinõud, mille abil kaitstakse keskkonda, ei sarnane või jäävad alla keskkonnakaitsele, mida teostatakse Slovaki Vabariigis elektrienergia import või eksport piirab sellise elektri kasutamist, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest või siseriiklikest kivisöevarudest. |
||||||||||||
(1) Erandeid nendest nõuetest võib anda, kui on võimalik tõendada, et elukohanõue ei ole vajalik.
(2) Bulgaaria asjaõiguse kohaselt tunnistatakse järgmisi kinnisvara piiratud omandiõigusi: kasutusõigus, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus seada servituute.
(*1) SI: Vastavalt äriühingute seadusele ei loeta Sloveenia Vabariigis asutatud filiaali juriidiliseks isikuks, küll aga võrdsustatakse tema tegevus tütarettevõtja omaga.
(3) CZ: Kohaldatakse mittediskrimineerivat valuutakontrolli süsteemi, mis koosneb järgmisest:
|
a) |
piirangud kodanikest residentidele isiklikul eesmärgil kasutatava välisvaluuta omandamise suhtes, |
|
b) |
Tšehhi residentide valuutavahetusluba finantskrediidi saamiseks välissubjektidelt, otsesteks kapitaliinvesteeringuteks välismaal, kinnisvara omandamiseks välismaal ja välisväärtpaberite ostmiseks. |
(4) PL: Kapitalivoogude ja valuutamaksete muude piirangute puhul puudub valuutavahetuskäibe ja (üldiste ja individuaalsete) valuutavahetuslubade piiranguid puudutav välisvaluutavahetuskontrolli mittediskrimineerimissüsteem. Luba on nõutav järgmiste välisvaluutatehingute jaoks:
|
— |
valuuta riigist välja ülekandmine; |
|
— |
Poola vääringu riiki ülekandmine; |
|
— |
rahaliste vahendite omandiõiguse ülekandmine siseriiklike ja välismaiste isikute vahel; |
|
— |
siseriiklikele isikutele laenude andmine ja nende laenude võtmine valuutatehingute käigus; |
|
— |
valuutamaksete kindlaksmääramine või teostamine Poolas seoses kaupade, kinnisvara, omandiõiguste, teenuste või tööjõu soetamisega; |
|
— |
välismaal asuvas pangas konto avamine ja omamine; |
|
— |
välisväärtpaberite omandamine ja omamine ning välismaal kinnisvara soetamine; |
|
— |
muude samalaadsete kohustuste võtmine välismaal. |
(5) SK: Kanded loendis läbipaistvuse eesmärgil.
(6) Välisriigi isikutel on õigus välismaale üle kanda järgmisi Bulgaaria Vabariiki tehtud investeeringutelt saadavaid tulusid ja hüvitisi: riiklikel eesmärkidel investeeringute sundvõõrandamise eest saadud hüvitisi, investeeringu osalisest või täielikust likvideerimisest või müügist saadud tulu, nõude täitmisest saadud tulu, kui nõue on tagatud pandi või hüpoteegiga valuutas.
VIII LISA
Riigihangete eest vastutavad ühenduse üksused
(nimetatud assotsiatsioonilepingu artiklis 137)
1. liide
KESKTASANDI ÜKSUSED
Üksused, mis tegelevad hangetega vastavalt käesolevale jaotisele
2. jagu
Riigi lepingulised esindajad
Horvaatia Parlament
Horvaatia Vabariigi President
Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei
Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei pärast ametiaja lõppemist;
Horvaatia Vabariigi Valitsus
Horvaatia Vabariigi Valitsuse bürood
Majandusministeerium
Regionaalarengu ja ELi Vahendite Ministeerium
Rahandusministeerium
Kaitseministeerium
Välis- ja Euroopa Asjade Ministeerium
Siseministeerium
Justiitsministeerium
Avaliku Halduse Ministeerium
Ettevõtlus- ja Käsitööndusministeerium
Töö- ja Pensionisüsteemi Ministeerium
Mere-, Transpordi- ja Taristuministeerium
Põllumajandusministeerium
Turismiministeerium
Keskkonna- ja Looduskaitseministeerium
Ehitus- ja Füüsilise Planeerimise Ministeerium
Veteraniministeerium
Sotsiaalpoliitika ja Noorsooküsimuste Ministeerium
Tervishoiuministeerium
Teadus-, haridus- ja spordiministeerium
Kultuuriministeerium
Riigi haldusorganisatsioonid
Riigi haldusasutused maakondades
Horvaatia Vabariigi Konstitutsioonikohus
Horvaatia Vabariigi Ülemkohus
Kohtud
Riiklik Kohtunike Nõukogu
Prokuratuurid
Riiklik Prokuröride Nõukogu
Ombudsmani bürood
Riigihangete Riiklik Järelevalvekomisjon
Horvaatia Pank
Riigiametid ja -bürood
Riigikontroll
2. liide
KESKASTME ÜKSUSED JA AVALIK-ÕIGUSLIKUD ASUTUSED
Üksused, mis tegelevad hangetega vastavalt käesolevale jaotisele
AVALIK-ÕIGUSLIKE ASUTUSTE LOETELU JA KATEGOORIAD
Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11), artikli 5 lõike 1 punktis 3 osutatud ostjad, st üldistes huvides asutatud juriidilised isikud, mis ei ole tööstuslikku ega kaubanduslikku laadi ja mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:
|
— |
neid rahastatakse rohkem kui 50 protsendi ulatuses riigi eelarvest või piirkondlike või kohalike omavalitsusüksuste või muude juriidiliste isikute poolt või |
|
— |
nende juhtimist kontrollivad valitsusorganid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusüksused või muud sellised juriidilised isikud või |
|
— |
neil on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole on nimetatud valitsusorganite, kohalike ja piirkondlike omavalitsusüksuste või muude juriidiliste isikute poolt. |
Näiteks:
Amet Alan d.o.o.
APIS IT d.o.o. – Infosüsteemide ja infotehnoloogia tugiamet
Horvaatia riiklik rahvatantsuansambel „Lado“
CARnet (Horvaatia akadeemiline ja teadusuuringute võrgustik);
Abi- ja hoolduskeskused
Sotsiaalhoolduskeskused
Hooldekodud
Tervishoiukeskused
Riiklikud arhiivid
Riiklik Looduskaitseinstituut
Krško tuumajaama dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete ja tuumakütuse lõppladustamise rahastamisfond
Arestitud Vara Hüvitamise Fond
Vukovari Linna Rekonstrueerimise ja Arengu Sihtasutus
Puuetega Inimeste Ametialase Rehabilitatsiooni ja Tööhõive Sihtasutus
Keskkonnakaitse ja Energiatõhususe Sihtasutus
Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia
Horvaatia Rekonstruktsiooni- ja Arengupank
Hrvatska kontrola zračne plovidbe d.o.o. (Horvaatia lennuamet)
Hrvatska lutrija d.o.o. (Horvaatia loto);
Horvaatia Rahvuspärandi Sihtasutus
Horvaatia Põllumajanduskoda
Horvaatia Raadio ja Televisioon
Horvaatia Tehnoloogiateadmiste Ühendus
Horvaatia Audiovisuaalkeskus
Horvaatia Hobusekasvatuskeskus – Riiklikud Tõukasvandused Đakovo ja Lipik
Horvaatia Põllumajandus-, Toiduainete- ja Maaelukeskus
Horvaatia Miinivastase Tegevuse Keskus
Horvaatia Kodusõja Memoriaal ja Dokumendikeskus
Horvaatia Olümpiakomitee
Horvaatia Energiaturu Haldur
Horvaatia Paraolümpiakomitee
Horvaatia Laevandusregister
Horvaatia Restaureerimisinstituut
Horvaatia Kurtide Spordiliit
Horvaatia Erakorralise Meditsiini Instituut
Horvaatia Tervishoiuamet
Horvaatia Vaimse Tervise Amet
Horvaatia Pensionikindlustusamet
Horvaatia Standardiamet
Horvaatia Telemeditsiini Instituut
Horvaatia Toksikoloogia ja Antidopingu Agentuur
Horvaatia Transfusioonmeditsiini Riiklik Instituut
Horvaatia Tööhõiveamet
Horvaatia Töötervishoiu ja Tööohutuse Instituut
Horvaatia Tervisekindlustusamet
Horvaatia Töötervise Kindlustusamet
Jadrolinija (Laevandusettevõtja)
Avalik-õiguslik asutus Horvaatia Olümpiakeskus
Avalik-õiguslikud kõrgharidusasutused
Rahvuspargid – riiklikud asutused
Looduspargid – riiklikud asutused
Avalik-õiguslikud teadusinstituudid
Horvaatia Vabariigi või kohalike ja piirkondlike omavalitsusasutuste asutatud teatrid, muuseumid, galeriid, raamatukogud ja muud kultuurivaldkonna asutused
Kinnipidamisasutused
Kliinilised haiglad
Kliinilised keskhaiglad
Kliinikud
Miroslav Krleža nimeline leksikograafiainstituut
Sadamavaldajad
Sanatooriumid
Piirkondlike omavalitsuste rajatud apteegid
Matica hrvatska (Rahvuspärandi sihtasutus)
Rahvusvaheline allveearheoloogia keskus
Riiklik ja ülikooli raamatukogu
Õpilaste ja üliõpilaste elatustaseme toetamise riiklik sihtasutus
Kodanikuühiskonna arendamise riiklik sihtasutus
Horvaatia Vabariigi Teaduse, Kõrghariduse ja Tehnoloogia Arendamise Sihtasutus
Hariduse välishindamise riiklik keskus
Riiklik Kõrgharidusnõukogu
Riiklik Teadusnõukogu
Ametlik väljaanne – Narodne novine d.d. Kasvatus-/ parandusasutused
Horvaatia Vabariigi või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rajatud haridusasutused
Üldhaiglad
Plovput d.o.o. (Mereliiklusohutuse eest vastutav riigiettevõte)
Polikliinikud
Erihaiglad
Kindlustatud isikute keskregister
Ülikooli Andmetöötluskeskus
Spordiliidud
Spordiühingud
Erakorralise arstiabi asutused
Palliatiivse ravi asutused
Tervishoiuasutused
Politsei Solidaarsuse Sihtasutus
Kinnipidamiskohad
Dubrovniku Restaureerimisinstituut
Seemnete ja Seemikute instituut
Rahvatervise instituudid
Lennunduse Tehnikakeskus (Zrakoplovno – tehnički centar d.d.)
Maakonna maanteeametid
Energeetikasektori Äritegevuse ja Investeeringute Seire Keskus
3. liide
KOMMUNAALMAJANDUSSEKTORIS TEGUTSEVAD ÜKSUSED
Üksused, mis tegelevad hangetega vastavalt käesolevale jaotisele
1. jagu
Mere- või siseveesadama- või muude terminaliteenuste valdkonna tellijad
Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11) artiklis 6 osutatud riigi osalusega äriühingutest hankijad, kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on geograafilise piirkonna kasutamine eesmärgiga anda mere- või jõetranspordi ettevõtjatele juurdepääs meresadamatele, jõesadamatele ja muudele transporditerminalidele; näiteks üksused, kes tegutsevad osutatud valdkonnas kooskõlas merenduse ja meresadamate seadusega (ametlik väljaanne nr 158/03, 100/04, 141/06 ja 38/09).
2. jagu
Lennujaamateenuste valdkonna tellijad
Zakon o javnoj nabavi (Narodne novine broj 90/11) (riigihangete seadus, ametlik väljaanne nr 90/11) artiklis 6 osutatud riigi osalusega äriühingutest hankijad, kelle valdkonnaks kooskõlas erieeskirjadega on geograafilise piirkonna kasutamine eesmärgiga anda lennutranspordiga tegelevatele ettevõtjatele juurdepääs lennuväljadele ja muudele terminaliseadmetele; näiteks üksused, kes tegutsevad osutatud valdkonnas kooskõlas lennujaamade seadusega (ametlik väljaanne nr 19/98 ja 14/11).
IX LISA
Publikatsioonide nimekiri, mis on kavandatud assotsiatsioonilepingu XIII lisa juurde
2. liide
HORVAATIA
|
— |
Narodne novine |
|
— |
Horvaatia Vabariigi elektroonilised riigihanketeated (https://eojn.nn.hr/Oglasnik/clanak/electronic-public-procurement-of-the-republic-of-croatia/0/81/) |