19.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/1

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestati kaupade nomenklatuur (edaspidi „kombineeritud nomenklatuur“ või „CN“), mis on esitatud kõnealuse määruse I lisas.

(2)

Õiguskindluse huvides on vaja täpsustada rubriigi 1901 jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud ning toidulisanditena kasutamiseks ettenähtud kapslite, tablettide, pastillide ja pillide klassifikatsiooni.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele liidetud kohtuasjade C-410/08–C-412/08 (2) kohta, tuleb toidulisanditena kasutamiseks ettenähtud söödavad toiduvalmistised, mis koosnevad peamiselt taimsest või loomsest õlist ja vitamiinilisanditest ning on esitatud mõõdetud annustena (kapslid), klassifitseerida rubriiki 2106 („Mujal nimetamata toiduained“).

(4)

Kõnealuses kohtuotsuses selgitas Euroopa Kohus, et asjaomaste kaupade puhul on selline esitusviis (nt ümbrises) määrava tähtsusega tegur, mis viitab sellele, et need toimivad toidulisandina, kuna see esitusviis määrab ära toiduvalmistise doosid, omastamise ja selle, kus need peavad toimet avaldama. Seega määravad asjaomaste kaupade kasutusviisi ja olemuse ära mõlemad tegurid (nii ümbris kui ka selle toidulisandisisu).

(5)

Harmoneeritud süsteemi selgitavates märkustes rubriigi 2106 kohta on märgitud, et sellesse rubriiki kuuluvad valmistised, mida sageli nimetatakse toidulisanditeks, millele on lisatud vitamiine ja mõnikord ka väga väikestes kogustes rauaühendeid ning mis on sageli esitatud pakendis koos märkega nende tervistava mõju kohta.

(6)

Rubriigi 1901 jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud toidulisandid, mis on esitatud väljamõõdetud doosidena nagu kapslid, tabletid, pastillid ja pillid, ei kuulu rubriiki 1901, sest nende spetsiifiline esitusviis viitab neile kui toidulisanditele. Toidulisandid on väga spetsiifilist liiki toiduvalmistised, mida on nimetatud üksnes harmoneeritud süsteemi selgitavates märkustes rubriigi 2106 kohta ja mis üldiselt esitatakse väljamõõdetud doosidena. Seega ei vasta rubriigi 1901 jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud toiduvalmistised, mis on ette nähtud kasutamiseks toidulisandina ja esitatakse väljamõõdetud doosidena, rubriigi 1901 kriteeriumidele ning need tuleks klassifitseerida rubriiki 2106.

(7)

Õiguskindluse tagamiseks tuleks kombineeritud nomenklatuuri sätetes viidata eespool osutatud kohtupraktikale. See on osaliselt saavutatud tänu komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 698/2013 (3) gruppi 21 lisamärkuse 5 lisamisele. Kõnealuse meetmega järjepidevuse ja ühtsuse tagamiseks tuleks vastav lisamärkus lisada ka gruppi 19.

(8)

Seepärast tuleks kombineeritud nomenklatuuri teise osa gruppi 19 lisada uus lisamärkus, et tagada selle ühetaoline tõlgendamine kogu Euroopa Liidus.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2658/87 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

19.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/3

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestati kaupade nomenklatuur (edaspidi „kombineeritud nomenklatuur“ või „CN“), mis on esitatud kõnealuse määruse I lisas.

(2)

Kombineeritud nomenklatuuri 17. grupi lisamärkuste 4 ja 5 ning 21. grupi lisamärkuste 3 ja 4 praeguses sõnastuses osundatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2006 (2) artiklit 42, kus on sätestatud toorsuhkru ja teatavate siirupite sahharoosisisalduse arvutamise meetodid.

(3)

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 42 lõiked 2, 3 ja 4 jäetakse alates 1. oktoobrist 2017 määrusest välja suhkrutootmise kvoodisüsteemi muutmise tõttu, mis tuleneb muudatustest põllumajanduspoliitikas. Seega kaotavad kehtivuse viited määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklile 42 17. grupi lisamärkustes 4 ja 5 ning 21. grupi lisamärkustes 3 ja 4.

(4)

Õiguskindluse huvides ja õigusliku lünga tekke ärahoidmiseks on vaja neid lisamärkusi muuta ning hõlmata kohaldatavad analüüsimeetodid otseselt nende märkustega.

(5)

Silmas pidades suhkrusisalduse kindlaksmääramiseks kasutatavate analüüsimeetodite täiustumist, tuleks 17. gruppi kuuluvate toodete suhkrusisalduse arvutamiseks praegu kasutatav analüüsimeetod, mida võivad mõjutada proovimaatriks või määramist segavad ühendid, asendada kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga.

(6)

HPLC-meetodit ei või siiski kohaldada mõnede 17. ja 21. gruppi kuuluvatele muudele toodetele, mille suhkrusisaldus ei põhine üksnes sahharoosil, fruktoosil, glükoosil ja maltoosil, kuna neis on ka muid suhkruid. Selliste toodete puhul tuleks sahharoosisisaldus, sealhulgas sahharoosina väljendatud muud suhkrud, määrata refraktomeetrilise meetodi abil vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 974/2014 (3) lisale.

(7)

Selleks et tagada kombineeritud nomenklatuuri ühetaoline tõlgendamine teatavate toodete suhkrusisalduse kindlakstegemisel kogu liidus, tuleks muuta kombineeritud nomenklatuuri teise osa 17. grupi lisamärkusi 4 ja 5 ning 21. grupi lisamärkusi 3 ja 4.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2658/87 vastavalt muuta.

(9)

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 42 lõiked 2, 3 ja 4 tunnistatakse alates 1. oktoobrist 2017 kehtetuks. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

a)

Grupi 17 lisamärkused 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

(*1)  Komisjoni 11. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 974/2014, millega nähakse ette refraktomeetriline meetod lahustuva kuivjäägi määramiseks puu- ja köögiviljatoodetes nende klassifitseerimiseks kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 274, 16.9.2014, lk 6).“;"

b)

21. grupi lisamärkused 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

(*2)  Komisjoni 11. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 974/2014, millega nähakse ette refraktomeetriline meetod lahustuva kuivjäägi määramiseks puu- ja köögiviljatoodetes nende klassifitseerimiseks kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 274, 16.9.2014, lk 6).“"

19.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/6

(1)

Püügikvoodid 2016. aastaks on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:

(2)

Püügikvoodid 2017. aastaks on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:

(3)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, peab komisjon tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et sellised mahaarvamised tuleb teha järgmisel aastal või järgnevatel aastatel, kohaldades kõnealustes lõigetes sätestatud vastavaid korrutustegureid.

(5)

Teatavad liikmesriigid on ületanud neile 2016. aastaks eraldatud püügikvoodid. Seepärast on asjakohane vähendada nende 2017. aasta ja vajaduse korral ka järgnevate aastate püügikvoote kalavarude ülepüütud koguse võrra.

(6)

Komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2016/2226 (10) ja (EL) 2017/162 (11) vähendati teatavate riikide ja teatavate liikide 2016. aasta püügikvoote. Teatavatel liikmesriikidel oli aga mõne liigi suhtes kohaldatav mahaarvamine suurem kui neile 2016. aastaks eraldatud vastav püügikvoot, mistõttu ei olnud kõnealusel aastal võimalik mahaarvamist täies ulatuses kohaldada. Tagamaks, et ka sellistel juhtudel arvatakse kogu ülepüütud kogus vastava kalavaru püügikvoodist maha, tuleks järelejäänud koguseid arvesse võtta 2017. aasta ja vajaduse korral ka järgnevate aastate püügikvootide vähendamisel.

(7)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (12) artikli 3 lõike 3 raames taotles Belgia 16. novembri 2016. aasta kirjaga komisjonilt luba lossida hariliku kammelja ja sileda kammelja lisakoguseid IIa ja IV (T/B/2AC4-C) püügipiirkonna liidu vetes eraldatud kvoodist 10 % ulatuses. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 105 ette nähtud mahaarvamiste kohaldamisel tuleks nimetatud korra kohaselt 2016. aastal antud täiendavaid koguseid siiski käsitada lubatud lossitavaid koguseid ületavate kogustena.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud mahaarvamised püügikvootidest ei tohiks piirata 2017. aasta kvootide suhtes kohaldatavaid mahaarvamisi, mida tehakse vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 185/2013 (13).

(9)

Kuna kvoodid on väljendatud tonnides, ei tuleks arvesse võtta koguseid alla ühe tonni,

19.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/15

(1)

17. veebruaril 2005 kiideti nõukogu otsusega 2005/370/EÜ (1) Euroopa Ühenduse nimel heaks keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsioon (2) (edaspidi „Århusi konventsioon“).

(2)

Liit rakendas Århusi konventsioonist tulenevad kohustused oma institutsioonide ja organite suhtes eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/2006 (3).

(3)

Århusi konventsiooni artikli 15 kohaselt loodi Århusi konventsiooni nõuetele vastavuse komitee (edaspidi „komitee“), kelle pädevuses on uurida Århusi konventsiooni sätete täitmist osaliste poolt.

(4)

17. märtsil 2017 edastati liidule järeldused asjas ACCC/C/2008/32, mis käsitleb õiguskaitse kättesaadavust liidu tasandil (edaspidi „järeldused“). Komitee leidis järelduste punktis 123, et „asjaomane osaline ei täida konventsiooni artikli 9 lõikeid 3 ja 4 seoses õiguskaitse kättesaadavusega üldsusele, sest ei Århusi määruses ega ka Euroopa Liidu Kohtu praktikas ei ole rakendatud ega täidetud nimetatud lõigetest tulenevaid kohustusi“.

(5)

Århusi konventsiooni organitele on tehtud teatavaks deklaratsioon, mille liit esitas konventsiooni allkirjastamisel ja mida ta kinnitas Århusi konventsiooni heakskiitmise ajal, nimelt et „ühenduse institutsioonilises ja õiguslikus kontekstis […] kohaldavad ühenduse institutsioonid […] konventsiooni kooskõlas oma praeguste ja tulevaste eeskirjadega, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu, ja kooskõlas konventsiooniga hõlmatud ühenduse õiguse selle valdkonna teiste asjakohaste eeskirjadega.“

(6)

Üks asjas ACCC/C/2008/32 tehtud järeldus, nimelt see, et liit ei täida Århusi konventsiooni artikli 9 lõikeid 3 ja 4, on lisatud otsuse VI/8f eelnõusse, mis esitatakse Århusi konventsiooni osaliste kohtumise kuuendal istungjärgul, mis toimub 2017. aasta septembris Montenegros Budvas.

(7)

Liit peaks uurima võimalusi ja vahendeid Århusi konventsiooni järgimise saavutamiseks sellisel viisil, mis on kooskõlas liidu õiguskorra aluspõhimõtetega ja liidu kohtuliku kontrolli süsteemiga.

(8)

Võttes arvesse liidus kehtivat võimude lahususe põhimõtet, ei saa nõukogu anda Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus“) juhiseid ega soovitusi kohtu tegevuse kohta. Seetõttu ei saa aktsepteerida otsuse VI/8f eelnõus esitatud Euroopa Kohtu ja selle praktikaga seotud soovitusi.

(9)

Liit toetab ka edaspidi igati Århusi konventsiooni tähtsaid eesmärke.

(10)

Liit peaks määrama kindlaks seisukoha, mis võetakse Århusi konventsiooni osaliste kohtumise kuuendal istungjärgul seoses otsuse VI/8f eelnõuga,

—

otsuse VI/8f eelnõu punkti 6 viimane osa jäetakse välja ning sõnad „kiidab heaks“ asendatakse sõnadega „võtab teadmiseks“, misjärel on punkti sõnastus järgmine: „Võtab teadmiseks nõuetele vastavuse komitee järelduse seoses teatisega ACCC/C/2008/32 (II osa) selle kohta, et asjaomane osaline ei täida konventsiooni artikli 9 lõigete 3 ja 4 nõudeid.“;

—

otsuse VI/8f eelnõu punkti 7 sissejuhatavas lauses lisatakse sõnade „Soovitab asjaomasel osalisel“ järele sõna „kaaluda“, misjärel on sõnastus järgmine: „Soovitab asjaomasel osalisel kaaluda järgmist:“;

—

otsuse VI/8f eelnõu punkti 7 alapunkti b alapunktis i jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu Kohtule“, ning

—

otsuse VI/8f eelnõu punkti 7 alapunkt c jäetakse välja.

19.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/17