20.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 156/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1084,

14. juuni 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 sadama- ja lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti xiv ja punkti b,

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 (2) on teatavat liiki abi tunnistatud siseturuga kokkusobivaks ja selle suhtes ei kehti kohustus teavitada komisjoni enne abi andmist. Määruses (EL) nr 651/2014 on märgitud, et kui saadakse piisavalt kogemusi, kavatseb komisjon kõnealuse määruse kohaldamisala läbi vaadata, et lisada muid abi liike, eriti sadama- ja lennujaamataristu jaoks.

(2)

Komisjoni saadud kogemusi arvestades ja selleks, et lihtsustada ja selgitada riigiabi eeskirju ning vähendada halduskoormust selgetest riigiabi meetmetest teavitamise puhul ning võimaldada komisjonil keskenduda potentsiaalselt kõige moonutavama mõjuga juhtumitele, tuleks sadama- ja lennujaamataristule antav abi lisada määruse (EL) nr 651/2014 kohaldamisalasse.

(3)

Sellistele piirkondlikele lennujaamadele antav investeeringuteks ettenähtud abi, mille keskmine reisijate arv aastas on kuni kolm miljonit, võib parandada ligipääsu teatavatele piirkondadele ning soodustada ka kohalikku arengut, sõltuvalt iga lennujaama eripäradest. Seega toetatakse sellise investeeringuteks ettenähtud abiga strateegia „Euroopa 2020“ prioriteete, soodustatakse edasist majanduskasvu ja liidu ühiste eesmärkide saavutamist. Lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta antud suuniste (3) kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et piirkondlikele lennujaamadele antav investeeringuteks ettenähtud abi ei põhjusta põhjendamatut kaubanduse ja konkurentsi moonutamist, kui teatavad tingimused on täidetud. Seega peaks piirkondlikele lennujaamadele antav investeeringuteks ettenähtud abi olema hõlmatud määruse (EL) nr 651/2014 kohase grupierandiga tingimusel, et kõnealused tingimused on täidetud. Ei oleks asjakohane kehtestada teavitamiskünnist, mis lähtub abi suurusest, kuna abimeetme mõju konkurentsile sõltub peamiselt lennujaama suurusest, mitte abi suurusest.

(4)

Investeeringuteks ettenähtud abist teatamise kohustusest vabastamise tingimuste eesmärk peaks olema piirata konkurentsimoonutusi, mis võivad kahjustada võrdseid tingimusi siseturul, tagades eelkõige selle, et abisumma on proportsionaalne. Selleks et investeeringuteks ettenähtud abi oleks proportsionaalne, peaks see vastama kahele tingimusele. Abi osakaal ei tohiks ületada abi lubatud ülemmäära, mis varieerub sõltuvalt lennujaama suurusest. Peale selle ei tohiks abisumma ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Väga väikeste lennujaamade (kuni 200 000 reisijaga aastas) puhul peab investeeringuteks ettenähtud abi vastama üksnes ühele nimetatud tingimusele. Kokkusobivuse tingimused peaksid tagama taristule avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu. Erandit ei tuleks kohaldada sellise investeeringuteks ettenähtud abi suhtes, mida antakse lennujaamadele, mis asuvad niisuguse lennuvälja läheduses, kust toimivad regulaarlennud, kuna sellistele lennujaamadele antava abiga kaasneb suurem konkurentsi moonutamise oht, millest tuleks komisjoni teavitada, välja arvatud juhul, kui abi antakse väga väikestele lennujaamadele (kuni 200 000 reisijat aastas), kus märkimisväärne konkurentsi moonutamine ei ole tõenäoline.

(5)

Tegevusabi väga väikestele lennujaamadele (kuni 200 000 reisijat aastas) ei tekita põhjendamatuid kaubanduse ja konkurentsi moonutusi, kui teatavad tingimused on täidetud. Kokkusobivuse tingimustega tuleks eelkõige tagada, et abisumma ei ületa tegevuskahjumit ja mõistlikku kasumit ning et on tagatud avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs taristule. Peale selle ei tuleks abi anda tingimusel, et lennujaama käitaja sõlmib vähemalt ühe lennuettevõtjaga lepingud, milles käsitletakse lennujaamatasusid, turundustasusid või kõnealuses lennujaamas tegutseva lennuettevõtja tegevusega seotud muid finantsaspekte. Kokkuleppeid, mis on sõlmitud lennuettevõtja ja sellise lennujaama vahel, kellel on võimalik kasutada avaliku sektori vahendeid, võidakse teatud tingimustel käsitada asjaomasele lennuettevõtjale antava riigiabina (4) ning sellise abi suhtes tuleks täiel määral kohaldada aluslepingu artikli 108 lõike 3 teavitamiskohustust.

(6)

Meresadamad on strateegilise tähtsusega siseturu tõrgeteta toimimiseks ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, mis on muu hulgas sätestatud strateegias „Euroopa 2020“ ja komisjoni valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (5). Nagu on rõhutatud teatises „Sadamad kui kasvumootor“, (6) on liidu kõikide merepiirkondade sadamate tõhusaks toimimiseks vaja avalikke ja erainvesteeringuid. Investeeringud on eelkõige vajalikud sadamassepääsu taristu ning sadamataristu kohandamiseks laevastiku suuremale suurusele ja keerukusele, alternatiivkütuse taristu kasutamisele ning rangematele keskkonnanõuetele. Kvaliteetse sadamataristu puudumine põhjustab ülekoormatust ning lisakulusid kaubasaatjatele, transpordiettevõtjatele ja tarbijatele.

(7)

Siseveesadamate arendamine ning nende integreerimine mitmeliigilise transpordi hulka on liidu transpordipoliitika peamine eesmärk. Liidu eeskirjade selge eesmärk on toetada transpordi mitmeliigilisust ning üleminekut sellistele keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele nagu raudtee-, mere- ja siseveetransport.

(8)

Sadamatele antavast abist teatamise kohustusest vabastamise tingimuste eesmärk peaks olema piirata konkurentsimoonutusi, mis võivad kahjustada võrdseid tingimusi siseturul, tagades eelkõige selle, et abisumma on proportsionaalne. Selleks et abi oleks proportsionaalne, peab see vastama kahele tingimusele. Abi osakaal ei tohiks ületada abi lubatud ülemmäära, mis meresadamate puhul varieerub sõltuvalt investeerimisprojekti suurusest. Peale selle ei tohiks abisumma ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet, v.a väga väikesed abisummad, mille puhul on halduskoormuse vähendamiseks asjakohane kasutada lihtsustatud korda. Kokkusobivuse tingimustega tuleks ka tagada, et mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule toetatud sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta, ilma et see piiraks riigihankeid ja kontsessioone käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamist, kui need on asjakohased. Tagada tuleks ka võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs taristule.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 (7) ette nähtud põhivõrgukoridoride tegevuskavades sisalduvate investeeringute näol on tegemist ühist huvi pakkuvate projektidega, millel on liidu jaoks eriti suur strateegiline tähtsus. Nendesse võrkudesse kuuluvad meresadamad on liitu sissetoodava ja liidust väljaviidava kauba sisenemise ja väljumise kohaks. Nendesse võrkudesse kuuluvad siseveesadamad on kesksel kohal võrgu mitmeliigilisuse tagamisel. Selliste investeeringute suhtes, mille eesmärk on parandada nende sadamate toimimise tulemuslikkust, tuleks seepärast kohaldada kõrgemat teavitamiskünnist.

(10)	Võttes arvesse määruse (EL) nr 651/2014 ja komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 (8) kohaldamisel saadud kogemusi, on asjakohane kohandada ka nende määruste teatavaid sätteid.

(11)

Eelkõige seoses äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate regionaalse tegevusabi kavadega on transpordi lisakulude ja muude lisakulude hüvitamist käsitlevate sätete kohaldamine osutunud praktikas keeruliseks ja ebasobivaks aluslepingu artiklis 349 nimetatud struktuuriliste puuduste (kaugus, saareline asend, väike pindala, rasked looduslikud olud, majanduslik sõltuvus mõnest tootest, mille püsivus ja koosmõju piiravad nende arengut) kõrvaldamiseks, mistõttu tuleks need sätted asendada meetodiga, mida kohaldatakse kõigi lisakulude suhtes. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi- ja tegevusabimeetmete rakendamine äärepoolseimates piirkondades, millest saavad muu hulgas kasu kalandussektoris tegutsevad ettevõtjad, peaks olema kooskõlas liidule tema poolt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega. Seetõttu ei tohiks sellistest investeeringuteks ettenähtud regionaalabi- ja tegevusabimeetmetest kasu saada laevad, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või põhjustavad ülepüüki või püügivõimsuse suurenemist.

(12)	Pidades silmas vähest negatiivset mõju, mis avaldub konkurentsile kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi ning spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi valdkonnas, tuleks neis valdkondades abist teavitamise künnist tõsta.

(13)

Selleks et lihtsustada määruse (EL) nr 651/2014 ja määruse (EL) nr 702/2014 kohaste abikõlblike kulude arvutamist selliste toimingute puhul, mida vähemalt osaliselt rahastatakse liidu vahenditest, mille puhul lihtsustatud kulude kohaldamine on lubatud, tuleks abikõlblikke kulusid käsitlevaid sätteid kohandada.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 (9) artikli 22 lõikes 2 osutatud programmi „Horisont 2020“ kohase VKEde jaoks mõeldud rahastamisvahendi alusel võidakse projektile omistada kvaliteedimärgis. Sellised projektid võib – võttes arvesse asjaolu, et nende puhul on abisumma ülemmäär 2,5 miljonit eurot projekti kohta ja et need on ette nähtud üksnes VKEdele – määruses (EL) nr 651/2014 kehtestatud korra alusel teavitamiskohustuse kohaldamisalast välja jätta.

(15)	Määrusi (EL) nr 651/2014 ja (EL) nr 702/2014 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 651/2014 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punktid k ja l asendatakse järgmisega:

„k)	spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi;

l)	kohalikule taristule antav abi;“;

ii)

lisatakse alapunktid m ja n:

„m)	piirkondlikele lennujaamadele antav abi;

n)	sadamatele antav abi.“;

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:

kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 (*1), välja arvatud koolitusabi, VKEdele rahastamisele juurdepääsuks antav abi, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi ning äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi ja regionaalse tegevusabi kavad;

põllumajandustoodete esmatootmise sektorile antav abi, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi, regionaalse tegevusabi kavad, VKEdele nõustamiseks antav abi, riskifinantseerimisabi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, keskkonnaabi, koolitusabi ning ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi;

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris antav abi järgmistel juhtudel:

i)	kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule viidud toodete hinna või koguse alusel,

ii)	kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;

d)	konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antav abi vastavalt nõukogu otsusele nr 2010/787/EL (*2);

e)	regionaalabi liigid, millele on osutatud artiklis 13.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1)."

(*2) Nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsus 2010/787/EL konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24).“;"

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju;“;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	abi raskustes olevale ettevõtjale, välja arvatud abikavad, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju, idufirmade abikavad ning regionaalse tegevusabi kavad, kui nende kavade alusel ei kohelda raskustes olevaid ettevõtjaid teistest ettevõtjatest soodsamalt.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt 39 asendatakse järgmisega:

„39) „tegevuskasum“– erinevus diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude vahel investeeringu majandusliku eluea jooksul, kui see vahe on positiivne. Tegevuskulud hõlmavad näiteks personalikulusid, materjale, lepingulisi teenuseid, sidet, energiat, hooldust, renti, haldust, kuid ei hõlma amortisatsioonitasusid ega rahastamiskulusid, kui need on hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga. Diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude puhul on asjakohase diskontomäära kasutamise korral mõistlik kasum lubatud;“;

punkt 42 asendatakse järgmisega:

„42) „regionaalne tegevusabi“– abi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks. See hõlmab niisuguseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjalid, tellitud teenused, side, energia, hooldus, rent, haldus, kuid ei hõlma amortisatsioonitasusid ega rahastamiskulusid, kui neid on investeeringuteks ettenähtud abi andmisel käsitatud abikõlblike kuludena;“;

punkt 48 asendatakse järgmisega:

„48) „hõredalt asustatud piirkonnad“– NUTS 2 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta või NUTS 3 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta või piirkonnad, mida komisjon on sellisena tunnustanud abi andmise ajal kehtivas regionaalabi kaarti käsitlevas üksikotsuses;“;

d)	lisatakse punkt 48a: „48a) „väga hõredalt asustatud piirkonnad“– NUTS 2 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta või piirkonnad, mida komisjon on sellisena tunnustanud abi andmise ajal kehtivas regionaalabi kaarti käsitlevas üksikotsuses;“;

e)	punkt 55 asendatakse järgmisega: „55) „tegevusabi saamiseks kõlblikud piirkonnad“– aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad, hõredalt asustatud piirkonnad või väga hõredalt asustatud piirkonnad;“;

lisatakse punkt 61a:

„61a) „ümberpaigutamine“– sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest EMP lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;“;

punkti 143 järele lisatakse järgmised pealkirjad ja punktid 144–165:

„Mõisted piirkondlikele lennujaamadele antava abi puhul

144) „lennujaamataristu“– taristu ja seadmed, mis võimaldavad lennujaamal osutada lennuettevõtjatele ning mitmesugustele teenuseosutajatele lennujaamateenuseid, sh lennurajad, terminalid, perroonid, ruleerimisteed, maapealse teeninduse keskne taristu ning mis tahes muud otseselt lennujaamateenuseid toetavad seadmed, v.a selline taristu ja seadmed, mis on esmajoones vajalikud lennundusvälise tegevuse jaoks;

145) „lennuettevõtja“– lennuettevõtja, kellel on liikmesriigi või Euroopa ühise lennunduspiirkonna liikme poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt välja antud kehtiv lennutegevusluba (*3);

146) „lennujaam“– üksus või üksuste rühm, kelle majandustegevus hõlmab lennujaamateenuste osutamist lennuettevõtjatele;

147) „lennujaamateenused“– teenused, mida osutab lennujaam või tema tütarettevõtja, et tagada õhusõidukite teenindamine alates maandumisest kuni startimiseni ning reisijate ja veoste teenindamine, et võimaldada lennuettevõtjatel osutada õhutransporditeenuseid, sealhulgas maapealne teenindus ja maapealse teeninduse keskse taristu pakkumine;

148) „keskmine reisijate arv aastas“– arv, mis määratakse kindlaks abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahe majandusaasta saabuvate ja lahkuvate reisijate arvu alusel;

149) „maapealse teeninduse keskne taristu“– taristu, mida tavaliselt käitab lennujaama käitaja ja mida võivad kasutada selles lennujaamas tasu eest tegutsevad maapealse teeninduse pakkujad, välja arvatud seadmed, mida omavad või käitavad maapealse teeninduse pakkujad;

150) „kiirrong“– rong, mis suudab saavutada kiiruse üle 200 km/h;

151) „maapealne teenindus“– teenused, mida lennujaamades osutatakse lennujaama kasutajatele, nagu on kirjeldatud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ (*4) lisas;

152) „lennundusväline tegevus“– lennuettevõtjatele ja teistele lennujaama kasutajatele suunatud muud äriteenused, sealhulgas reisijatele, ekspediitoritele või teistele teenuseosutajatele suunatud kõrvalteenused, kontorite ja kaupluste rentimine, autoparklad ja hotellid;

153) „piirkondlik lennujaam“– lennujaam, mille keskmine reisijate arv aastas on kuni kolm miljonit reisijat;

Mõisted sadamatele antava abi puhul

154) „sadam“– maismaa- ja veeala, mille taristu ja seadmed võimaldavad laevade vastuvõtmist, laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, vastuvõtmist ja väljasaatmist, samuti reisijate, meeskonna ja teiste isikute pardaleminekut ja mahatulekut, ning muu sadamas asuv transpordiettevõtjatele vajalik taristu;

155) „meresadam“– sadam peamiselt merelaevade vastuvõtmiseks;

156) „siseveesadam“– muu sadam kui meresadam siseveelaevade vastuvõtmiseks;

157) „sadamataristu“– taristu ja seadmed, mis võimaldavad osutada veoga seotud sadamateenuseid, nt laevade sildumiseks kasutatavad kaikohad, kaiseinad, ujuvad sadamakaid ja pontoonid loodete aladel, sadamabasseinid, tagasitäide ja maaparandus, alternatiivkütuse taristu ning laevaheitmete ja lastijäätmete kogumise taristu;

158) „sadama pealisehitised“– maapealsed rajatised (nt hoiustamiseks), püsivalt paigaldatud seadmed (nt laod ja terminalihooned) ning mobiilsed seadmed (nt kraanad), mis asuvad sadamas ja mis on ette nähtud transpordiga seotud sadamateenuste osutamiseks;

159) „juurdepääsutaristu“– igasugune taristu, mis on vajalik selleks, et tagada sadamate kasutajatele juurdepääs ja sissepääs maismaalt, merelt või jõgedelt, või sadamas asuv taristu, eelkõige juurdepääsuteed, raudteejuurdepääsuteed, juurdepääsukanalid ja lüüsid;

160) „süvendus“– sette eemaldamine sadamasse viiva või sadamas oleva veetee põhjast;

161) „alternatiivkütuse taristu“– püsivalt paigaldatud, mobiilne või avamere sadamataristu, mis võimaldab sadamal varustada laevu sellise energiaga nagu elektrienergia, vesinik, direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis i määratletud biokütused, sünteetilised ja parafiinkütused, maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas) ning veeldatud naftagaas, mis vähemalt osaliselt asendavad fossiilseid naftaallikaid transpordi energiaga varustamisel ja mis aitavad kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnanäitajate parandamisele;

162) „laevad“– ujuvrajatised, iseliikuvad või mitte, ühe või mitme veeväljasurvet tekitava kerega;

163) „merelaevad“– laevad, mis ei liikle üksnes või peamiselt siseveeteedel või kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes;

164) „siseveelaevad“– üksnes või peamiselt siseveeteedel või kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes sõitmiseks kavandatud laevad;

165) „laevaheitmete ja lastijäätmete kogumise taristu“– paiksed, ankurdatud või liikuvad sadamaseadmed, millega saab vastu võtta laevaheitmeid või lastijäätmeid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/59/EÜ (*5).

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3)."

(*4) Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36)."

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).“ "

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt z asendatakse järgmisega:

„z)	kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi: 150 miljonit eurot projekti kohta; kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav tegevusabi: 75 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;“;

alapunkt bb asendatakse järgmisega:

„bb)	spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi: 30 miljonit eurot või kulud, mis kokku ületavad 100 miljonit eurot projekti kohta; sporditaristule antav tegevusabi: 2 miljonit eurot taristu kohta aastas;“;

lisatakse alapunktid dd, ee ja ff:

„dd)	abi piirkondlikele lennujaamadele: abi osakaal ja abisummad on sätestatud artiklis 56a;

ee)

meresadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 130 miljonit eurot projekti kohta (või 150 miljonit eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (*6) artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe meresadama investeerimisprojekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jooksul tehtud süvendamistööd;

ff)

siseveesadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 40 miljonit eurot projekti kohta (või 50 miljonit eurot määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe siseveesadama investeerimisprojekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jookusul tehtud süvendamistööd.

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).“ "

Artikli 5 lõikele 2 lisatakse punkt k:

„k)	abi materiaalse vara turuväärtusest madalama määraga müügi või rentimise näol, kui vara väärtus on kindlaks määratud kas enne tehingut tehtud sõltumatu eksperdihindamise alusel või vastavalt avalikult kättesaadavatele ning korrapäraselt ajakohastatud üldtunnustatud kriteeriumidele.“

Artikli 6 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	regionaalne tegevusabi ja regionaalne linnaarendusabi, kui artiklites 15 ja 16 sätestatud asjakohased tingimused on täidetud;“;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks ja abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks, kui artiklites 34 ja 35 sätestatud asjakohased tingimused on täidetud.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Abikõlblike kulude summa võib arvutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (*7) sätestatud lihtsustatud kulude kohaldamisega, tingimusel et tehingut rahastatakse vähemalt osaliselt liidu vahenditest, mis lubab neid lihtsustatud kuluvõimalusi kasutada, ja et abikõlblike kulude kategooria on erandit käsitleva sätte kohaselt abikõlblik.

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).“;"

b)	lõikes 3 asendatakse esimene lause järgmisega: „Tulevikus maksmisele kuuluva abi, sh mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise hetke väärtuseni.“;

c)	lõige 4 jäetakse välja.

Artiklisse 8 lisatakse lõige 7:

„7. Erandina lõigetest 1–6 võetakse artikli 15 lõike 4 kohasest äärepoolseimates piirkondades antava regionaalse tegevusabi ülemmäärast kinnipidamise kindlaksmääramisel arvesse üksnes äärepoolseimates piirkondades antavat regionaalset tegevusabi, mida antakse käesoleva määruse alusel.“

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Järelevalve

1. Selleks et komisjon saaks kontrollida abi, mis käesoleva määruse alusel ei kuulu teavitamiskohustuse alla, säilitavad liikmesriigid või Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul liikmesriik, kus asub korraldusasutus, üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, tõestamaks, et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi.

2. Kavade puhul, mille raames antakse maksualast abi automaatselt, näiteks abisaajate deklaratsioonide alusel ning mille puhul ei toimu eelkontrolli, et kõik kokkusobivuse tingimused on iga abisaaja puhul täidetud, kontrollib liikmesriik regulaarselt vähemalt tagantjärele ja valimi põhjal, et kõik kokkusobivuse tingimused on täidetud, ja teeb vajalikud järeldused. Liikmesriigid säilitavad kontrollide üksikasjalikke protokolle vähemalt kümme aastat alates kontrolli toimumise kuupäevast.

3. Komisjon võib nõuda igalt liikmesriigilt kogu teavet ja kõiki tõendavaid dokumente, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks, sealhulgas lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile taotletud teabe ja tõendavad dokumendid 20 tööpäeva jooksul või võimaliku taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul.“

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Regionaalabi ulatus

Käesolevat jagu ei kohaldata järgmise abi suhtes:

a)	abi, millega toetatakse terasesektori, söesektori, laevaehitussektori või sünteeskiusektori tegevust;

b)	abi transpordisektorile ja sellega seotud taristule ning abi energiatootmisele, -jaotusele ja -taristule, välja arvatud investeeringuteks ettenähtud abi äärepoolseimates piirkondades ja regionaalse tegevusabi kavad;

c)	regionaalabi selliste kavade vormis, mis on suunatud piiratud arvule konkreetsetele majandussektoritele; kavasid, millega soodustatakse turismindust, lairibataristut või põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist, ei peeta konkreetsele majandussektorile suunatuks;

regionaalne tegevusabi ettevõtjatele, kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 K jao „Finants- ja kindlustustegevus“ alla, või ettevõtjatele, kes täidavad kontsernisiseseid ülesandeid ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klassi 70.10 „Peakontorite tegevus“ või 70.22 „Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine.““

10)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 6 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega: „Ettevõtte varade omandamise korral artikli 2 punkti 49 või 51 tähenduses tuleb arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid.“;

b)	lõikes 7 asendatakse esimene lause järgmisega: „Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul.“;

lisatakse järgmised lõiked 16 ja 17:

„16. Abisaaja kinnitab, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.

17. Kalandus- ja vesiviljelussektoris ei ole lubatud anda abi ettevõtjatele, kes on toime pannud vähemalt ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (*8) artikli 10 lõike 1 punktides a–d või artikli 10 lõikes 3 nimetatud rikkumise, ega nimetatud määruse artiklis 11 osutatud tegevuseks.

(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).“ "

11)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Regionaalne tegevusabi

1. Regionaalse tegevusabi kavad äärepoolseimates piirkondades, hõredalt asustatud piirkondades ja väga hõredalt asustatud piirkondades on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja need vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõikega 3 ette nähtud teavitamiskohustusest, kui käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused on täidetud.

2. Hõredalt asustatud piirkondades kompenseeritakse regionaalse tegevusabi kavadega tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades toodetud kaupade transpordi lisakulud ning sellistes piirkondades täiendavalt töödeldavate kaupade transpordi lisakulud järgmistel tingimustel:

a)	abi on eelnevalt objektiivselt kindlaks määratav kindlaksmääratud summa või tonn/kilomeetri suhte või muu asjakohase ühiku alusel;

b)	selliste transpordi lisakulude arvutamisel lähtutakse kaupade teekonnast asjaomase liikmesriigi piires transpordivahendiga, millega kaasnevad abisaaja jaoks kõige väiksemad kulud.

Abi osakaal ei tohi ületada 100 % käesolevas lõikes kindlaks määratud transpordi lisakuludest.

3. Väga hõredalt asustatud piirkondades hoiavad regionaalse tegevusabi kavad ära elanikkonna vähenemise või aitavad seda piirata järgmistel tingimustel:

a)	abisaajate majandustegevus toimub asjaomases piirkonnas;

b)	iga-aastane abisumma abisaaja kohta tegevusabi kavade raames ei ületa 20 % abisaaja poolt aastas asjaomases piirkonnas kantud tööjõukuludest.

4. Äärepoolseimates piirkondades kompenseeritakse regionaalse tegevusabi kavadega lisategevuskulud, mis tekivad nendes piirkondades aluslepingu artiklis 349 osutatud ühe või mitme püsiva ebasoodsa tingimuse otsesel mõjul, kui abisaajate majandustegevus toimub äärepoolseimas piirkonnas, tingimusel et iga-aastane abisumma abisaaja kohta käesoleva määruse kohaselt rakendatavate kõigi tegevusabi kavade raames ei ületa järgmisi protsendimäärasid:

a)	35 % abisaaja poolt aastas asjaomases äärepoolseimas piirkonnas loodud kogulisandväärtusest;

b)	40 % abisaaja poolt aastas asjaomases äärepoolseimas piirkonnas kantud tööjõukuludest;

c)	30 % abisaaja realiseeritud aastakäibest asjaomases äärepoolseimas piirkonnas.“

12)

Artikli 21 lõiget 16 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Riskifinantseerimismeede, millega antakse garantiisid või laene abikõlblikule ettevõtjale või tehakse abikõlblikkusse ettevõttesse võlana struktureeritud kvaasiomakapitali investeeringud, peab vastama järgmistele tingimustele:“;

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	võlgade ja võlana struktureeritud kvaasiomakapitali investeeringute puhul võetakse lõike 9 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse instrumendi nominaalsummat.“

13)

Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Abikõlblikud on börsil noteerimata väikeettevõtjad viie aasta jooksul alates nende registreerimisest, kui ettevõtja täidab järgmised tingimused:

a)	ta ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud;

b)	ta ei ole veel kasumit jaotanud;

c)	ta ei ole moodustatud ühinemise teel.

Abikõlblike ettevõtjate puhul, kes registreerimisele ei kuulu, võib viieaastast abikõlblikkuse perioodi hakata lugema hetkest, kui ettevõtja kas alustab oma majandustegevust või on kohustatud maksma oma majandustegevuselt maksu.

Erandina esimese lõigu punktist c loetakse käesoleva artikli kohaselt abikõlblike ettevõtjate ühinemisel moodustatud ettevõtjad ka abikõlblikuks kuni viie aasta jooksul alates kõige vanema ühineva ettevõtja registreerimisest.“

14)

Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Abi, mida antakse teadus- ja arendustegevuse projektidele, sh projektid, mis on programmi „Horisont 2020“ kohase VKEde jaoks mõeldud rahastamisvahendi alusel saanud kvaliteedimärgise, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.“

15)

Artikli 31 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	koolitajate ja koolitatavate tegevuskulud, mis on otseselt seotud koolitusprojektiga, näiteks reisikulud, majutuskulud, projektiga otseselt seotud materjalide ja tarvikute kulud, töövahendite ja seadmete amortisatsioonikulud selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks;“.

16)	Artiklile 52 lisatakse lõige 2a: „2a. Alternatiivina abikõlblike kulude kindlaksmääramisele, nagu see on sätestatud lõikes 2, võib ühele projektile antava abi ülemmäära kehtestada konkursi teel, nagu on sätestatud lõikes 4.“

17)

Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	muuseumid, arhiivid, raamatukogud, kunsti- ja kultuurikeskused, teatrid, kinod, ooperiteatrid, kontserdisaalid, muud elava esituse organisatsioonid, filmipärandiga tegelevad asutused ja muud sarnased kultuuritaristud, -organisatsioonid ja -asutused;“;

b)	lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 6 ja 7 osutatud meetodi kohaldamisele.“;

c)	lõike 9 esimene lause asendatakse järgmisega: „Lõike 2 punktis f määratletud tegevuse puhul ei tohi maksimaalne abisumma ületada ei vahet abikõlblike kulude ja projekti diskonteeritud tulude vahel ega 70 % abikõlblikest kuludest.“

18)

Artikli 54 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kummalgi juhul ei tohi maksimaalsed kulutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikke territoriaalseid kulutusi, mingil juhul ületada 80 % üldisest tootmiseelarvest.

Selleks et projektid oleksid abikõlblikud, võib liikmesriik nõuda ka minimaalset tootmistegevuse taset asjaomasel territooriumil, kuid see tase ei tohi ületa 50 % üldisest tootmiseelarvest.“

19)	Artikli 55 lõige 12 asendatakse järgmisega: „12. Kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 10 ja 11 osutatud meetodi kohaldamisele.“

20)

Artikli 56 järele lisatakse 14. ja 15. jagu:

„ 14. JAGU

Piirkondlikele lennujaamadele antav abi

Artikkel 56a

Piirkondlikele lennujaamadele antav abi

1. Lennujaamadele antav investeeringuteks ettenähtud abi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 3–14 ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Lennujaamadele antav tegevusabi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesoleva artikli lõigetes 3, 4, 10 ja 15–18 ning I peatükis sätestatud tingimused.

3. Lennujaam on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele. Läbilaskevõime füüsiliste piirangute korral tuleb eraldis teha asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

4. Abi ei anta olemasoleva lennujaama ümberpaigutamiseks või uue reisilennujaama rajamiseks, sealhulgas olemasoleva lennuvälja ümberehitamiseks reisilennujaamaks.

5. Asjaomane investeering ei tohi ületada määra, mis vastab eeldatavale liiklussagedusele keskpikas perioodis, võttes aluseks mõistlikud liiklusprognoosid.

6. Investeeringuteks ettenähtud abi ei anta lennujaamale, mis asub 100 kilomeetri või 60-minutise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu kaugusel lennujaamast, kust toimuvad regulaarlennud määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 lõike 16 tähenduses.

7. Lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata lennujaamadele, mille keskmine reisijate arv aastas abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal on kuni 200 000 reisijat, tingimusel et investeeringuteks ettenähtud abi tulemusel ei ületa lennujaama keskmine eeldatav reisijate arv aastas abi andmisele järgneval kahel majandusaastal 200 000 reisijat. Sellistele lennujaamadele antav investeeringuteks ettenähtud abi on kooskõlas kas lõikega 11 või lõigetega 13 ja 14.

8. Lõiget 6 ei kohaldata, kui investeeringuteks ettenähtud abi antaks lennujaamale, mis asub 100 kilomeetri kaugusel olemasolevatest lennujaamadest, kust toimuvad regulaarlennud määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 punkti 16 tähenduses, tingimusel et marsruut, mis tuleb läbida nende olemasolevate lennujaamade ja abi saava lennujaama vahel eeldab kas laevasõitu, mis kestab vähemalt 90 minutit, või lendu.

9. Investeeringuteks ettenähtud abi ei anta lennujaamale, mille iga-aastane keskmine reisijate arv abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal ületab kolm miljonit reisijat. Investeeringuteks ettenähtud abi tulemusel ei või lennujaama keskmine eeldatav reisijate arv aastas abi andmise aastale järgneval kahel majandusaastal suureneda üle kolme miljoni reisija.

10. Abi ei anta lennujaamadele, mille keskmine kaubaveomaht aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 200 000 tonni. Abi tulemusel ei või lennujaama keskmine eeldatav kaubaveomaht aastas ületada abi andmise aastale järgneval kahel majandusaastal 200 000 tonni.

11. Investeeringuteks ettenähtud abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.

12. Abikõlblikud kulud on lennujaama taristusse tehtud investeeringutega seotud kulud, sh planeerimiskulud.

13. Investeeringuteks ettenähtud abi summa ei tohi ületada:

a)	50 % sellise lennujaama abikõlblikest kuludest, mille keskmine reisijate arv aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üks kuni kolm miljonit reisijat;

b)	75 % sellise lennujaama abikõlblikest kuludest, mille keskmine reisijate arv aastas abi andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal on kuni üks miljonit reisijat.

14. Lõikes 13 sätestatud abi ülemmäära võib äärealadel asuvate lennujaamade puhul suurendada 20 protsendipunkti võrra.

15. Tegevusabi ei anta lennujaamadele, mille keskmine reisijate arv aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 200 000 reisija.

16. Tegevusabi summa ei tohi ületada asjaomasel perioodil tegevuskahjumit ja mõistlikku kasumit. Abi antakse kas eelnevalt kindlaks määratud perioodiliste osamaksetena, mida abi andmise ajavahemikul ei suurendata, või kindlakstehtud tegevuskahjumi alusel tagantjärele kindlaks määratud summadena.

17. Tegevusabi ei anta mis tahes kalendriaastal, mil keskmine reisijate arv aastas on üle 200 000 reisija.

18. Tegevusabi andmine ei sõltu sellest, kas lennujaama käitaja sõlmib konkreetsete lennuettevõtjatega lepingud, milles käsitletakse lennujaamatasusid, turundustasusid või kõnealuses lennujaamas tegutsevate lennuettevõtjate tegevusega seotud muid finantsaspekte.

15. JAGU

Sadamatele antav abi

Artikkel 56b

Meresadamatele antav abi

1. Meresadamatele antav abi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abikõlblikud on järgmised kulud, sealhulgas planeerimiskulud:

a)	investeeringud sadama taristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;

b)	investeeringud juurdepääsutaristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;

c)	süvendamine.

3. Kulud, mis on seotud muu kui transporditegevusega (sealhulgas sadamas tegutsevate tööstusliku tootmise rajatiste, kontoriruumide ja kauplustega) ning pealisehitistega, ei ole abikõlblikud.

4. Abisumma ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu või süvendamise tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.

5. Lõike 2 punktis a osutatud abi osakaal investeeringu kohta ei tohi ületada:

a)	100 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku kuni 20 miljonit eurot;

b)	80 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 20 miljoni euro ja kuni 50 miljonit eurot;

c)	60 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 50 miljoni euro ja kuni artikli 4 lõike 1 punktis ee sätestatud summa.

Abi osakaal ei tohi ületada 100 % lõike 2 punktis b ja lõike 2 punktis c kindlaks määratud abikõlblikest kuludest ning jääb artikli 4 lõike 1 punktis ee sätestatud summa piiresse.

6. Lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c sätestatud abi osakaalu võib suurendada 10 protsendipunkti võrra selliste investeeringute puhul, mis tehakse abi saavates piirkondades, mis vastavad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a nimetatud tingimustele, ja 5 protsendipunkti võrra selliste investeeringute puhul, mis tehakse abi saavates piirkondades, mis vastavad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c nimetatud tingimustele.

7. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule toetatud sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta.

8. Toetatud sadamataristu tehakse kättesaadavaks huvitatud kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel turutingimustel.

9. Kuni viie miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud meetodi kohaldamisele.

Artikkel 56c

Siseveesadamatele antav abi

1. Siseveesadamatele antav abi peab olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja see vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abikõlblikud on järgmised kulud, sealhulgas planeerimiskulud:

a)	investeeringud sadama taristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;

b)	investeeringud juurdepääsutaristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;

c)	süvendamine.

3. Kulud, mis on seotud muu kui transporditegevusega (sealhulgas sadamas tegutsevate tööstusliku tootmise rajatiste, kontoriruumide ja kauplustega) ning pealisehitistega, ei ole abikõlblikud.

5. Abi osakaal ei ületa 100 % abikõlblikest kuludest ja jääb artikli 4 lõike 1 punktis ff sätestatud summa piiresse.

6. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule toetatud sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta.

7. Toetatud sadamataristu tehakse kättesaadavaks huvitatud kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel turutingimustel.

8. Kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina lõigetes 4 ja 5 osutatud meetodi kohaldamisele.“

21)

Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesolevat määrust, välja arvatud selle artiklit 9, kohaldatakse ka enne selle määruse vastavate sätete jõustumist antud üksikabi suhtes, kui abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele.“;

lisatakse lõige 3a:

„3a. Mis tahes üksikabi, mida antakse ajavahemikus 1. juulist 2014 kuni 9. juulini 2017 kooskõlas käesoleva määruse sätetega, nagu neid kohaldatakse abi andmise ajal, on siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest. Mis tahes üksikabi, mida antakse enne 1. juulit 2014 kooskõlas käesoleva määruse sätetega, v.a artikkel 9, nagu neid kohaldatakse kas enne või pärast 10. juulit 2017, on siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest.“;

c)	lisatakse lõige 5: „5. Kui käesolevat määrust muudetakse, on mis tahes abikava, mis on teavitamiskohustusest vabastatud käesoleva määruse kohaselt, nagu seda kohaldatakse abikava jõustumise ajal, teavitamiskohustusest endiselt vabastatud kuni kuue kuu pikkuse üleminekuaja jooksul.“

22)	II lisa II osa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

23)

III isa muudetakse järgmiselt:

joonealune märkus 2 asendatakse järgmisega:

„(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).“;

b)	joonealuse märkuse 3 esimene lause asendatakse järgmisega: „Brutotoetusekvivalent või käesoleva määruse artikli 16, 21, 22 või 39 kohaste meetmete puhul investeeringu summa.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 702/2014 artikli 7 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Abikõlblike kulude summa võib arvutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (*9) sätestatud lihtsustatud kuluvõimalustega, tingimusel et tehingut rahastatakse vähemalt osaliselt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja et abikõlblike kulude kategooria on erandit käsitleva sätte kohaselt abikõlblik.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER

(1) ELT L 248, 24.9.2015, lk 1.

(2) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(3) ELT C 99, 4.4.2014, lk 3.

(4) Vt eelkõige lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta antud suuniste punkt 3.5.

(5) KOM(2011) 144.

(6) COM(2013) 295.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(8) Komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

LISA

„II OSA

esitatakse komisjoni IT-rakenduse kaudu, nagu on ette nähtud artikliga 11

Näidake, millise üldise grupierandi määruse artikli alusel abimeedet rakendatakse

Põhieesmärk – Üldeesmärgid (loetelu)

Eesmärgid (loetelu)

Abi ülemmäär (%) või maksimaalne aastane abisumma riigi vääringus (täissumma)

VKEde boonused (%)

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi (1) (artikkel 14)

☐

Abikava

… %

☐	Sihtotstarbeline üksikabi

… %

Regionaalne tegevusabi (artikkel 15)

☐	Kauba transpordikulud abikõlblikes piirkondades (artikli 15 lõike 2 punkt a)

… %

☐	Lisakulud äärepoolseimates piirkondades (artikli 15 lõike 2 punkt b)

… %

☐	Regionaalne linnaarendusabi (artikkel 16)

…. riigi vääringus

… %

VKEdele antav (artiklid 17, 18, 19–20)

☐	VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 17)

… %

☐	VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 18)

… %

☐	VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 19)

… %

☐	Abi VKEde koostöökuludeks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega (artikkel 20)

… %

Abi VKEde juurdepääsuks rahastamisele (artiklid 21–22)

☐	Riskifinantseerimisabi (artikkel 21)

…riigi vääringus

… %

☐	Idufirmadele antav abi (artikkel 22)

…riigi vääringus

… %

☐	VKEdele antav abi – VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi (artikkel 23)

… %; kui abi on idufirmale antava abi vormis: … riigi vääringus

… %

☐	VKEdele antav abi – Esmaseks taustauuringuks antav abi (artikkel 24)

… %

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi (artiklid 25–30)

Teadus- ja arendusprojektidele antav abi (artikkel 25)

☐	Alusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt a)

… %

☐	Rakendusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt b)

… %

☐	Tootearendus (artikli 25 lõike 2 punkt c)

… %

☐	Teostatavusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt d)

… %

☐	Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule (artikkel 26)

… %

☐	Innovatsiooniklastritele antav abi (artikkel 27)

… %

☐	VKEdele antav innovatsiooniabi (artikkel 28)

… %

☐	Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (artikkel 29)

… %

☐	Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (artikkel 30)

… %

☐	Koolitusabi (artikkel 31)

… %

Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi (artiklid 32–35)

☐	Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 32)

… %

☐	Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 33)

… %

☐	Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks (artikkel 34)

… %

☐	Abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega seotud kulude hüvitamiseks (artikkel 35)

… %

Keskkonnakaitseks antav abi (artiklid 36–49)

☐	Investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel (artikkel 36)

… %

☐	Investeeringuteks ettenähtud abi varaseks vastavusseviimiseks tulevaste liidu normatiividega (artikkel 37)

… %

☐	Energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 38)

… %

☐	Hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 39)

…riigi vääringus

… %

☐	Suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 40)

… %

☐	Taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 41)

… %

☐	Tegevusabi taastuvallikatest toodetud elektrienergia edendamiseks (artikkel 42)

… %

☐	Tegevusabi taastuvallikatest toodetud energia edendamiseks väikekäitistes (artikkel 43)

… %

☐	Direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt keskkonnamaksu vähendustena antav abi (artikkel 44)

… %

☐	Saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 45)

… %

☐	Energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 46)

… %

☐	Jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutuseks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 47)

… %

☐	Energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 48)

… %

☐	Keskkonnauuringuteks antav abi (artikkel 49)

… %

☐	Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi (artikkel 50)

Abi ülemmäär

… %

Loodusõnnetuse liik

☐

maavärin

☐

laviin

☐

maalihe

☐

üleujutus

☐

tornaado

☐

orkaan

☐	vulkaanipurse

☐	metsapõleng

Loodusõnnetuse toimumise kuupäev

pp/kk/aaaa–pp/kk/aaaa

☐	Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks (artikkel 51)

… %

☐	Lairibataristutele antav abi (artikkel 52)

…riigi vääringus

… %

☐	Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (artikkel 53)

… %

☐	Abikavad audiovisuaalsete teoste puhul (artikkel 54)

… %

☐	Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi (artikkel 55)

… %

☐	Kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 56)

… %

☐	Piirkondlikele lennujaamadele antav abi (artikkel 56a)

… %

☐	Meresadamatele antav abi (artikkel 56b)

… %

☐	Siseveesadamatele antav abi (artikkel 56c)

… %

(1) Kui abikava(de) raames antavale abile lisandub sihtotstarbeline regionaalabi, siis näidake abi osakaal nii abikava raames antava abi kui ka sihtotstarbelise üksikabi puhul.“

20.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 156/25

KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/1088,

24. märts 2017,

milles käsitletakse riigiabi SA. 35484 (2013/C) (ex SA. 35484 (2012/NN)) seoses piima- ja rasvaseaduse alusel rahastatud teatavate teadustegevuse osameetmetega

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 1863 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama tähelepanekuid vastavalt eespool osutatud sättele (1) ja võttes arvesse nende märkusi

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

Oma 28. novembri 2011. aasta ja 27. veebruari 2012. aasta kirjadega palus komisjon Saksamaalt täiendavat teavet põllumajandussektoris antavat riigiabi hõlmava 2010. aasta aruande kohta, mille Saksamaa esitas vastavalt nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artiklile 26 (2). Saksamaa vastas komisjoni küsimustele 16. jaanuari 2012. aasta ja 27. aprilli 2012. aasta kirjadega. Saksamaa vastusest ilmnes, et Saksamaa on andnud rahalist abi oma piimandussektorile, lähtudes 1952. aasta piima- ja rasvaseadusest (Gesetz über den Verkehr mit Milch, Milcherzeugnissen und Fetten, edaspidi „piima- ja rasvaseadus“).

(2)

Komisjon teatas Saksamaale 2. oktoobri 2012. aasta kirjaga, et kõnealused meetmed registreeriti teatamata abina registreerimisnumbri SA.35484 (2012/NN) all. 16. novembri 2012. aasta, 7., 8., 11., 13., 14., 15. ja 19. veebruari, 21. märtsi, 8. aprilli, 28. mai, 10. ja 25. juuni ning 2. juuli 2013. aasta kirjadega edastas Saksamaa lisateavet.

(3)

17. juuli 2013. aasta kirjaga (3) teatas komisjon Saksamaale, et on otsustanud teatavate piima- ja rasvaseaduses sätestatud osameetmete suhtes alustada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlust (edaspidi „menetluse algatamise otsus“). Samas kirjas jõudis komisjon järeldusele, et ülejäänud osameetmed on siseturuga kokkusobivad kas ajavahemikul 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 või 1. jaanuaril 2007 alanud ajavahemikul või mõlemal ajavahemikul või et edasised osameetmed ei kujutanud endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses või et need jäid riigiabi eeskirjade reguleerimisalast välja.

(4)

Käesoleva otsuse esemeks olevate osameetmete kohta, st teadustegevuse osameetmed, millele menetluse algatamise otsuses viidatakse kui osameetmetele BY2, BY11, BY12 ja BY13 (edaspidi „osameetmed“), märkis komisjon, et nendel osameetmetel on kõik riigiabi tunnused ning rahastamiskõlblikud kulud vastavad kehtivate riigiabi eeskirjadega lubatud rahastamiskõlblikele kuludele (vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 203 ja 209).

(5)

Kuid komisjon ei ole saanud Saksamaalt piisavalt teavet abi osatähtsuse kohta, eelkõige selle kohta, kas abi osatähtsus vastas kehtivate riigiabi eeskirjadega lubatud määradele (vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 204, 205, 210 ja 211) ning seetõttu väljendas komisjon kahtlust, kas need osameetmed on siseturuga kokkusobivad (vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 206 ja 212). Seega palus komisjon Saksamaal esitada oma märkused ja kogu teave, mis võib aidata hinnata kõnealust, alates 28. novembrist 2001 antud abi (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 276).

(6)	Oma 20. septembri 2013. aasta kirjaga esitas Saksamaa menetluse algatamise otsust käsitlevad märkused. 22. septembri 2016. aasta ja 25. oktoobri 2016. aasta kirjadega andis Baieri põllumajandusministeerium täiendavaid selgitusi.

(7)	Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (4). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada omapoolsed märkused ühe kuu jooksul. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt konkreetseid märkusi osameetmete kohta.

2. OSAMEETMETE KIRJELDUS

(8)	Piima- ja rasvaseadus on Saksamaa föderaalseadus, mis jõustus 1952. aastal. Tegemist on raamseadusega, mille kehtivus ei ole ajaliselt piiratud.

(9)	Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõikega 1 on antud Saksamaa liidumaadele (edaspidi „liidumaad“) õigus koguda meiereidelt neile tarnitavatel piimakogustel põhinevat piimamaksu.

(10)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõikega 2 on ette nähtud, et piimamaksust laekuvaid vahendeid võib kasutada üksnes

a)	kvaliteedi edendamiseks ja säilitamiseks teatud rakenduseeskirjade alusel;

b)	hügieeni parandamiseks piima ja piimatoodete tootmisel, tarnimisel, töötlemisel ja müümisel;

c)	piimajõudluse kontrollimiseks;

d)	ettevõtjate nõustamiseks piimatööstusega seotud küsimustes ja kutsealase järelkasvu jooksvaks piimandusalaseks täiendusõppeks;

e)	reklaamiks, mille eesmärk on suurendada piima ja piimatoodete tarbimist;

f)	piima- ja rasvaseaduse alusel antud ülesannete täitmiseks.

(11)

Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõikega 2a on ette nähtud, et erinevalt lõikest 2 võib piimamaksust saadud tulu kasutada ka:

a)	struktuursetel põhjustel kasvanud andmekogumiskulude vähendamiseks piima ja koore tarnimisel tootjalt meiereile,

b)	meiereidevahelisel piima tarnimisel suurenenud veokulude vähendamiseks, kui see tarnimine on vajalik, et tagada varustatavate meiereide müügipiirkonnale joogipiima pakkumine, ja

c)	kvaliteedi edendamiseks piimatoodete tsentraalsel turustamisel.

(12)	Baieris reguleerib piimamaksu kogumist ja kasutamist Baieri piimamaksu määrus (Bayerische Milchumlageverordnung).

(13)

Baieris kasutati piimamaksu, et rahastada põhjenduses 4 osutatud teadustegevuse osameetmeid, täpsemalt:

BY 2 – „Die Erhöhung des Milchproteingehaltes durch Management und Züchtung: Eine Perspektive für Milcherzeuger, Verbraucher und Industrie“ (Piimavalgu sisalduse suurendamine majandamise ja aretamisega: võimalus piimatootjatele, -tarbijatele ja -tööstusele);

BY 11 – „Förderung der Anpassung von Untersuchungsmethoden zur Bearbeitung spezifischer Fragestellungen sowie der Methodenentwicklung in Kooperation mit Forschungseinrichtungen und der Nutzbarmachung und des Transfers wissenschaftlicher Erkenntnisse für die bayerische Milchwirtschaft“ (Uurimismeetodite kohandamise edendamine konkreetsete küsimuste käsitlemiseks, meetodite arendamine koostöös teadusasutustega ning teaduslike andmete edastamine Baieri piimatööstusele);

BY 12 – Entwicklung einer anti-listeriellen, frühen Oberflächenreifungskultur für geschmierte Käse (Listeria-vastaste kultuuride väljatöötamine juustude laagerdamiseks);

BY 13 – „Überwachung von antimikrobiellen Rückständen der Milch – Etablierung des neuen Biosensor-Systems MCR3 für Routineuntersuchungen in der Praxis“ (Mikroobivastaste ainete jääkide jälgimine piimas – uue biosensorsüsteemi MCR3 loomine regulaarsete testide tegemiseks praktikas).

Viimast osameedet rahastati ka Baieri liidumaa eelarvest.

(14)

Osameetmete rakendamise konkreetne õiguslik alus hõlmas ka:

—	Baieri eelarve-eeskirju (Bayerische Haushaltsordnung), eelkõige artikleid 23 ja 44, samuti asjakohaseid haldusnorme (Verwaltungsvorschriften);

—	Baieri põllumajandusministeeriumi kaheaastast eelarvekava, sealhulgas piima ja rasva erifondist (Sondervermögen Milch und Fett) tehtavaid kulutusi käsitlevat peatükki;

—	Baieri põllumajandusministeeriumi haldusakte, millega teadusprojektid ja tehtavad kulutused kinnitati (Ausgabeermächtigung).

(15)

Otsused selle kohta, milliseid teadusprojekte ellu viiakse ja piimamaksust rahastatakse, võeti vastu erilise otsustusmenetluse käigus, mis hõlmab erinevaid otsustustasandeid. Baieri piimatööstuse Landesvereinigungi (liit) juhatus (Vorstand der Landesvereinigung der bayerischen Milchwirtschaft) koostab loetelu eelvalitud projektidest ja paneb selle liidu üldkoosolekul (Mitgliederversammlung) hääletusele. Üldkoosolekul hääletatakse ka kavandatava projekti eelarve üle. Hääletuse ja Baieri põllumajandusministeeriumi kaheaastase eelarvekava alusel koostab ministeerium haldusaktid, millega kinnitatakse valitud teadusprojektide kulud (Ausgabeermächtigung). Iga projekti kohta tehakse eraldi otsus.

3. SAKSAMAA MÄRKUSED

(16)	Menetluse algatamise otsuses nõutud kokkusobivustingimuste kohta esitas Saksamaa alljärgneva teabe.

(17)	Projekt viidi ellu ajavahemikul 2008–2012. Abisaaja oli Technische Universität München.

(18)

Projekti kogueelarve oli 600 000 eurot. Rahalised vahendid jagunesid alljärgnevalt.

Tabel 1

Allikas	Eurot aastas	Eurot kokku	% kogusummast
Abisaaja omavahendid	20 000	100 000	16,67
Kontsern Theo Müller	75 000	350 000	58,33
Piimamaks (piima- ja rasvaseadus)	35 000	150 000	25

(19)	Piimamaksust saadud abi suurus oli 150 000 eurot, mis moodustas 25 % teadusprojekti kogueelarvest.

(20)	Projekti eesmärk oli ajakohastada olemasolevaid piima analüüsimise meetodeid ja konkreetseid piimaga seotud küsimusi sisaldavaid küsimustikke. Teadusprojekti tulemused olid mõeldud kasutamiseks Baieri piimatootjatele piima tootmisel ja piimatoodete töötlemisel.

(21)	Projekt viidi ellu ajavahemikul 2002–2011. Abi oli iga-aastane.

(22)

Projekti eelarve ja abisummad olid alljärgnevad.

Tabel 2

Ajavahemik 2002–2006

Aasta	2002	2003	2004	2005	2006
Projekti eelarve (eurodes)	332 505,30	416 945,14	616 483,19	812 433,90	587 072,90
Abi suurus (eurodes)	222 261,52	288 240,39	423 429,64	564 887,80	391 124,32
Abi osatähtsus (%)	66,84	69,13	68,68	69,53	66,62

Tabel 3

Ajavahemik 2007–2012

Aasta	2007	2008	2009	2010	2011	2012
Projekti eelarve (eurodes)	378 169,60	324 134,53	376 916,07	369 009,52	409 803,32	343 753,57
Abi suurus (eurodes)	273 898,60	240 292,53	274 014,01	268 866,52	301 076,32	257 259,72
Abi osatähtsus (%)	72,43	74,13	72,70	72,86	73,47	74,84

(23)	Abisaaja oli Milchwirtschaftlicher Verein Allgäu-Schwaben e. V., mis on keskmise suurusega ettevõtja (5) (edaspidi „VKE“). Teadusuuringu tulemusi esitleti mitmel riiklikul ja rahvusvahelisel üritusel, samuti paljudes riiklikes ja rahvusvahelistes teadusajakirjades (6).

BY 12 – Entwicklung einer anti-listeriellen, frühen Oberflächenreifungskultur für geschmierte Käse (Listeria-vastaste kultuuride väljatöötamine juustude laagerdamiseks)

(24)

20. septembri 2013. aasta kirjas selgitas Saksamaa, et oli menetluse algatamise otsuse tarbeks alguses esitanud väära projekti kirjelduse. Vea põhjustas segiminek teise, sarnast pealkirja kandva projektiga, mida rahastati täielikult eravahenditest. Piimamaksust rahastatud projekti esitas kohta Saksamaa alljärgneva uue teabe.

(25)

Projekti eesmärk oli leida seoseid listeria monocytogenesi ja laagerdamisel kasutatavate punase värvi bakterite vahel. Projekt seisnes mikroobide baasuuringus. Projekti tulemusena näidati, et Pichia norvegensise mõnedel tüvedel on erakordne Listeria monocytogenesit pärssiv võime, mis on eelnevalt teaduses kirjeldamata leid. Tulemust ei saanud kohe juustu tootmises kasutada, kuna pärssiva toime aluseks olevaid molekulaarseid omadusi tuli veel täpsustada.

(26)	Projekt viidi ellu ajavahemikul 2006–2008. Projekti eelarve oli 30 000 eurot. Seda rahastati täielikult piimamaksust.

(27)	Abisaaja oli Technische Universität München, mis on avalik-õiguslik ja mittetulunduslik kõrgharidusasutus.

(28)

Projekt viidi ellu ajavahemikul 2010–2011. Rahastamiskõlblike kulude summa oli 73 234,58 eurot. Abi anti 2010. aastal ja see pärines kahest allikast: piimamaksust ja Baieri liidumaa eelarvest (Cluster Ernährung). Piimamaksust tasutud abi suurus oli 26 500 eurot ja Baieri liidumaa eelarvest (Cluster Ernährung) tasutud summa oli 26 500 eurot. Seega moodustas abi osatähtsus 72,4 %.

(29)	Abisaaja oli Milchprüfring Bayern e. V., mis on VKE (7). Teadusuuringu tulemusi esitleti mitmel riiklikul ja rahvusvahelisel üritusel, samuti paljudes riiklikes ja rahvusvahelistes teadusajakirjades (8).

4. RIIGIABI OLEMASOLU HINDAMINE

(30)	Menetluse algatamise otsuses on komisjon asunud seisukohale, et osameetmetel on kõik riigiabi tunnused.

(31)

ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

4.1. Riigi poolt või riigi ressurssidest antav abi

(32)	Abi anti valdavalt piimamaksust. Osameetme BY13 puhul anti abi ka Baieri liidumaa eelarvest.

(33)	Baieri liidumaa eelarvest tulenevad rahalised vahendid tähendavad riigi ressursse. Piimamaksust tulenevaid rahalisi vahendeid käsitatakse samuti riigi ressurssidena ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses alljärgnevatel põhjustel.

(34)

Väljakujunenud kohtupraktikast ilmneb, et olukordi, kus abi annab otse riik, ei ole vaja eristada nendest olukordadest, kus seda annab riigi määratud või asutatud avalik- või eraõiguslik organisatsioon. Et soodustusi saaks käsitada abina ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad need esiteks olema antud otse või kaudselt riigi ressurssidest ja teiseks olema seostatavad riigiga.

(35)	Eespool kirjeldatud meetmete puhul on selge, et maksu kogutakse föderaalseaduse – piima- ja rasvaseaduse – alusel, arvestades Baieri piimamaksu määrust.

(36)	Täpsemalt on piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 esimese lausega ette nähtud, et liidumaade valitsused võivad Landesvereinigungi või kutseorganisatsioonidega konsulteerides koguda piimasektori edendamiseks meiereidelt, piimakogumispunktidelt ja koorejaamadelt ühiselt maksu.

(37)	Piima- ja rasvaseaduse paragrahvi 22 lõike 1 teise lause kohaselt võivad liidumaade valitsused Landesvereinigungi või kutseorganisatsioonide taotlusel koguda ühiselt maksu kuni 0,2 senti tarnitud piima kilogrammi kohta. Seega jääb maks ilmselgelt liidumaade valitsuste volialasse.

(38)

Piimamaksu kogumise õiguslikuks aluseks Baieris on Baieri piimamaksu määrus, millega reguleeritakse maksu kogumise üksikasju, sealhulgas selle suurust. Seega reguleerib piimamaksu kogumist Baieri liidumaa valitsus ehk riik. Toodud järeldusega on kooskõlas ka tõik, et kõnealune määrus võetakse vastu piimasektori asjaomase Landesvereinigungiga konsulteerides.

(39)	Käesoleval juhul kogutakse maksu eraettevõtjatelt – meiereidelt. Maksust saadav tulu laekub Baieri liidumaa eelarvesse ning seejärel kasutatakse seda teadustegevuse osameetmete rahastamiseks. Seetõttu käsitatakse seda riikliku kontrolli all olevana.

(40)	Komisjon leiab, et piimamaksufondist rahastatavaid meetmeid toetatakse riigi ressurssidest ja on seostatavad riigiga.

4.2. Ettevõtjad/Valikuline eelis

(41)	Abisaajad olid: Technische Universität München (osameetmed BY 2 ja BY 12), Milchwirtschaftlicher Verein Allgäu-Schwaben e. V. (osameede BY 11) ning Milchprüfring Bayern e. V. (osameede BY 13).

(42)

Technische Universität München on avalik-õiguslik teadusorganisatsioon. Osameetme BY 2 puhul tuleb teda käsitada ettevõtjana, sest ta tegeles majandustegevusega, nimelt lepingulise teadustegevusega põllumajanduse valdkonnas eesmärgiga jõuda praktiliste tulemusteni, mida piimatootjad ja meiereid saaks kasutada piima tootmisel. Nimetatud tegevuse majanduslikku iseloomu rõhutab asjaolu, et seda teadusprojekti rahastasid ka eraettevõtjad (kontsern Theo Miller, vt põhjendus 18). Järelikult tegeles teadusorganisatsioon lepingulise teadustegevusega ja edastas teadusuuringu tulemused ettevõtjatele.

(43)

Osameetme BY 12 puhul ei saa Technische Universität Münchenit käsitada ettevõtjana, sest tema tegevusel (sõltumatu teadusuuring põhjalikumate teadmiste saamiseks mikroobide valdkonnas) ei olnud majanduslikku iseloomu. Nagu on märgitud põhjenduses 24, esitas Saksamaa selle osameetme kohta uut teavet, mida ei hinnatud menetluse algatamise otsuse tegemisel. Uue teabe kohaselt on osameetme BY 12 teadusprojekt seotud sõltumatu teadustegevusega, nimelt mikroobide baasuuringuga, millel ei ole otsest praktilist väljundit.

(44)

Milchwirtschaftlicher Verein Allgäu-Schwaben e. V. (osameede BY 11) ja Milchprüfring Bayern e. V. (osameede BY 13) on Baieri piimatootmist ja -töötlemist esindavad organisatsioonid, mis on olemuselt eraõiguslikud ning tegelevad mitmesuguse Baieri piimatootjatele, -töötlejatele ja teistele piimasektoris tegutsejatele huvi pakkuva lepingulise majandustegevuse ja erinevate teenuste osutamisega. Osameetmete BY 11 ja BY 13 puhul tegelesid nad lepingulise teadustegevusega põllumajanduse valdkonnas eesmärgiga jõuda praktiliste tulemusteni, mida piimatootjad ja meiereid saaks kasutada piima tootmisel. Saksamaa on nad kvalifitseerinud VKEdeks.

(45)	Need kolm väljavalitud abisaajat said ettevõtjatena valikulise eelise, kuna nende majandustegevuse osaks olevate projektide kulud, mis tavaliselt tuleks kanda nende endi eelarvetest, tasuti riigi eelarvest ja piimamaksust pärit vahenditest.

4.3. Konkurentsi kahjustamine ja mõju kaubandusele

(46)

Euroopa Kohtu praktika põhjal kahjustab ettevõtja konkurentsipositsiooni tugevnemine riigiabi andmise tagajärjel tavaliselt konkurentsi konkureerivate ettevõtjate jaoks, sest nemad ei saa abi (9). Liidusisesele kaubandusele avatud turul tegutsevale ettevõtjale antav abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust (10). Aastatel 2001–2012 saavutas põllumajandustoodetega kauplemine liidus suure ulatuse. Näiteks kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0401 (piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita) (11) liigitatavate toodete liidusisene import ja eksport moodustas 2011. aastal vastavalt 1,2 miljardit eurot ja 957 miljonit eurot (12).

(47)

Käesolevas otsuses hinnatud osameetmete eesmärk on toetada lepingu alusel tehtavaid rakendusuuringuid põllumajandus-, eelkõige piimasektoris. Ulatuslikku piimatoodetega kauplemist silmas pidades võib seega lähtuda sellest, et kõnealused osameetmed kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi ja võivad kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

4.4. Järeldus abi olemasolu kohta

(48)	Seega võib järeldada, et osameetmed BY2, BY11 ja BY13 kvalifitseeruvad riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuid osameede BY12 ei kvalifitseeru riigiabiks, kuna abisaaja ei tegelenud majandustegevusega.

5. ABI SEADUSLIKKUSE HINDAMINE

(49)

ELTL artikli 108 lõike 3 kohaselt kohustuvad liikmesriigid informeerima komisjoni kõikidest plaanidest abi määramise kohta ega tohi abi anda enne, kui komisjon on andnud sellele oma heakskiidu (rakendamiskeeld). Saksamaa ei teavitanud komisjoni osameetmetest BY2, BY11 ja BY13 enne nende rakendamist.

(50)

Osameetmed BY2, BY11 ja BY13 on uus abi määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti c tähenduses. Täidetud ei ole ükski olemasoleva abi tingimus. Eelkõige ei ole see abi määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses olemasolev põhjusel, et seda rakendati pärast ELTL jõustumist (osameedet BY 2 rakendati 2008. aastal, osameedet BY 11 rakendati 2002. aastal ja osameedet BY 13 rakendati 2010. aastal) ning kümneaastane aegumistähtaeg ei ole möödunud (aegumistähtaja kulgemine katkes 28. novembril 2011, vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 152).

(51)	Seega, kuna sellest uuest abist ei teavitatud komisjoni enne abi rakendamist, on tegemist ebaseadusliku abiga.

6. HINNANG OSAMEETMETE KOKKUSOBIVUSELE SISETURUGA

(52)	ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt võib siseturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(53)	Vastavalt ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramist käsitlevale komisjoni teatisele, (13) tuleb igasugust ebaseaduslikku abi, st abi, mida on antud vastuolus ELTL artikli 108 lõikega 3, hinnata kooskõlas eeskirjadega, mis kehtisid abi andmise ajal.

(54)

Konkreetsed suunised on kehtestatud teadustegevuseks antava abi kohta. Ajavahemikul 28. november 2001 – 31. detsember 2006 antud abi tuleb hinnata, arvestades ühenduse raamistikku uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi kohta (14) (edaspidi „ühenduse 1996. aasta raamistik“). Pärast 1. jaanuari 2007 antud abi tuleb hinnata, arvestades ühenduse raamistikku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (15) (edaspidi „ühenduse 2007.–2013. aasta raamistik“).

(55)

Osameetmed BY2, BY11 ja BY13 kvalifitseeruvad rakendusuuringuks, mis on määratletud ühenduse 1996. aasta raamistiku I lisa teises lõigus ja ühenduse 2007.–2013. aasta raamistiku punkti 2.2 alapunktis f, kuna nende osameetmete eesmärk oli piimatooteid ja tootmisprotsesse käsitlevate teadmiste märkimisväärne täiustamine ja hankimine ning neil oli praktiline mõju piimasektorile. Nimetatud teadusprojektide tulemusi said piimasektoris tegutsevad ettevõtjad vahetult kasutada oma tootmistsüklites eesmärgiga parandada valmistatavate piimatoodete kvaliteeti. Näiteks käsitles osameetmega BY 2 seotud teadusprojekt piimavalgu sisalduse suurendamist ja selle projektiga olid vahetult seotud eraettevõtjad. Osameetmega BY 11 seotud teadusprojekt käsitles piimakvaliteedi kaasaegset analüüsimist ning osameetmega BY 13 seotud teadusprojekt käsitles uue biosensorsüsteemi loomist regulaarsete testide tegemiseks praktikas.

(56)	Rahastamiskõlblike kulude kokkusobivust on menetluse algatamise otsuses juba positiivselt hinnatud (vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 203. ja 209). Seega tuleb veel hinnata abi osatähtsust (vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 204, 205, 210 ja 211) (vt käesoleva otsuse põhjendus 5).

Osameede BY 2

(57)	Osameedet BY 2 tuleb hinnata, arvestades ühenduse 2007.–2013. aasta raamistikku, kuna abi anti ajavahemikul 2008–2012.

(58)	Ühenduse 2007.–2013. aasta raamistiku punkti 5.1.2 alapunkti b kohaselt võib abi osatähtsus rakendusuuringute puhul ulatuda kuni 50 %. Osameetme BY 2 puhul oli abi osatähtsus 25 % (vt käesoleva otsuse põhjendus 19) ning jäi seega õigusaktidega lubatud vahemikku.

(59)	Seetõttu võib järeldada, et osameede BY 2 on siseturuga kokkusobiv, kuna järgitud on ühenduse 2007.–2013. aasta raamistiku punkti 5.1.2 alapunktis b sätestatud abi osatähtsust.

Osameede BY 11

(60)

Kuna osameedet BY 11 rakendati 2002. aastast 2011. aastani, siis tuleb seda abi hinnata mõlema teadustegevuseks antavat abi käsitleva suunise kohaselt: ühenduse 1996. aasta raamistikku tuleb arvestada 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 kestnud rakendamise suhtes ning ühenduse 2007.–2013. aasta raamistikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011 kestnud rakendamise suhtes.

(61)

28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2006 kestnud rakendamisajal oli rakendusuuringuteks antava abi lubatud osatähtsus 50 % (ühenduse 1996. aasta raamistiku punkt 5.3). Kümme täiendavat protsendipunkti oli lubatud juhul, kui abi anti VKE-le (ühenduse 1996. aasta raamistiku punkt 5.10.1). Veel kümme protsendipunkti oli lubatud juhul, kui projekti tulemusi levitati laialdaselt ja avaldati (ühenduse 1996. aasta raamistiku punkti 5.10.4 alapunkt c). Osameetme BY 11 raames antud abi vastab nendele abi osatähtsuse eeskirjadele, kuna abi anti VKEdele ning tulemusi esitleti erinevatel rahvusvahelistel ja riiklikel teadusüritustel, samuti publikatsioonides ning see moodustas vähem kui 70 % rahastamiskõlblikest kuludest (vt käesoleva otsuse põhjendus 22 ja tabel 2).

(62)

1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011 kestnud rakendamisajal oli rakendusuuringuteks antava abi lubatud osatähtsus 50 % (ühenduse 2007.–2013. aasta raamistiku punkti 5.1.2 alapunkt b). Kümme täiendavat protsendipunkti oli lubatud juhul, kui abi anti VKE-le (ühenduse 2007.–2013. aasta raamistiku punkti 5.1.3 alapunkt a). Veel 15 protsendipunkti kuni abi 80 % ülemmäärani oli lubatud juhul, kui projekti tulemusi levitati laialdaselt ja avaldati (ühenduse 2007.–2013. aasta raamistiku punkti 5.1.3 alapunkt c). Osameetme BY 11 raames antud abi vastab nendele abi osatähtsuse eeskirjadele, kuna abi anti VKEdele ning tulemusi esitleti erinevatel rahvusvahelistel ja riiklikel teadusüritustel, samuti publikatsioonides ning see moodustas vähem kui 75 % rahastamiskõlblikest kuludest (vt käesoleva otsuse põhjendus 21 ja tabel 3).

(63)

Abisaaja Milchwirtschaftlicher Verein Allgäu-Schwaben e. V kvalifitseerub VKEks, kuna selle töötajate arv ja aastakäive jäävad allapoole komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses, mis käsitleb mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemist, (16) sätestatud künniseid (vt põhjendus 23). Samas põhjenduses viidatud erinevate rahvusvaheliste ja riiklike teadusürituste ja -publikatsioonide loetelus on märgitud ligikaudu 38 avalikku loengut ja 29 publikatsiooni.

Osameede BY13

(64)	Osameedet BY 13 tuleb hinnata, arvestades ühenduse 2007.–2013. aasta raamistikku, kuna abi anti 2010. aastal.

(65)

Rakendusuuringuteks antava abi lubatud osatähtsus oli 50 % (ühenduse 2007.–2013. aasta raamistiku punkti 5.1.2 alapunkt b). Kümme täiendavat protsendipunkti oli lubatud juhul, kui abi anti VKE-le (ühenduse 2007.–2013. aasta raamistiku punkti 5.1.3 alapunkt a). Veel 15 protsendipunkti kuni abi 80 % ülemmäärani oli lubatud juhul, kui projekti tulemusi levitati laialdaselt ja avaldati (ühenduse 2007.–2013. aasta raamistiku punkti 5.1.3 alapunkt c). Osameetme BY 13 raames antud abi vastab nendele abi osatähtsuse eeskirjadele, kuna abi anti VKEdele ning tulemusi esitleti erinevatel rahvusvahelistel ja riiklikel teadusüritustel, samuti publikatsioonides ning see moodustas vähem kui 75 % rahastamiskõlblikest kuludest (vt käesoleva otsuse põhjendused 26 ja 27).

(66)

Abisaaja Milchprüfring Bayern e. V kvalifitseerub VKEks, kuna selle töötajate arv ja aastakäive jäävad allapoole komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses, mis käsitleb mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemist, (17) sätestatud künniseid (vt põhjendus 29). Samas põhjenduses viidatud erinevate rahvusvaheliste ja riiklike teadusürituste ja -publikatsioonide loetelus on märgitud ligikaudu 12 avalikku loengut ja 12 publikatsiooni.

Järeldus abi osameetmete siseturuga kokkusobivuse kohta

(67)	Seega võib järeldada, et osameetmed BY 2, BY 11 ja BY 13 on siseturuga kokkusobivad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Osameede BY 12 ei kujuta endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Riigiabi, mida Saksamaa andis ebaseaduslikult alates 28. novembrist 2001 kuni 31. detsembrini 2012 osameetmeteks BY 2, BY 11 ja BY 13, rikkudes ELTL artikli 108 lõiget 3, on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c järgi siseturuga kokkusobiv.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 24. märts 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT C 7, 10.1.2014, lk 8.

(2) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9).

(3) C(2013) 4457 final, parandatud 16. detsembri 2013. aasta kirjaga (C(2013) 9021 final.

(4) Vt viidet joonealuses märkuses 1.

(5) Saksamaa esitatud teabe järgi oli abisaajal 2011. aastal 154 töötajat ja tema aastakäive 9,05 miljonit eurot.

(6) Baieri põllumajandusministeeriumi esitatud publikatsioonide nimekirja registreeris komisjon viitenumbri Ares(2016) 503557 all 22. septembril 2016.

(7) Saksamaa esitatud teabe järgi oli abisaajal 2011. aastal 158 töötajat ja tema aastakäive 14,6 miljonit eurot.

(8) Baieri põllumajandusministeeriumi esitatud publikatsioonide nimekirja registreeris komisjon viitenumbri Ares(2016) 503557 all 22. septembril 2016.

(9) 17. septembri 1980. aasta kohtuotsus, Philip Morris Holland BV vs. komisjon, 730/79, EL:C:1980:209, punktid 11 ja 12.

(10) Vt eelkõige 13. juuli 1988. aasta kohtuotsus, Prantsusmaa vs. komisjon, 102/87, EL:C:1988:391.

(11) Komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 927/2012, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 304, 31.10.2012, lk 1).

(12) Allikas: Eurostat.

(13) Komisjoni teatis ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta (EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22).

(14) Ühenduse raamistik uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi kohta (EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5).

(15) Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1).

(16) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(17) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 156

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. aastakäik 20. juuni 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/1084, 14. juuni 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 sadama- ja lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1085, 19. juuni 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 891/2009, millega avatakse teatavad ühenduse tariifikvoodid suhkrusektoris ja sätestatakse nende haldamine	19
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1086, 19. juuni 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 634/2007 Saccharomyces cerevisiae NCYC R397 abil saadud selenometioniini iseloomustuse osas ( 1 )	22
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/1087, 19. juuni 2017, millega muudetakse otsust 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele	24
	*	Komisjoni otsus (EL) 2017/1088, 24. märts 2017, milles käsitletakse riigiabi SA. 35484 (2013/C) (ex SA. 35484 (2012/NN)) seoses piima- ja rasvaseaduse alusel rahastatud teatavate teadustegevuse osameetmetega (teatavaks tehtud numbri C(2017) 1863 all)	25
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1089, 16. juuni 2017, millega muudetakse otsuse 2006/766/EÜ II lisa seoses endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Gruusia ning Kiribati Vabariigi kandmisega selliste kolmandate riikide ja territooriumide loetellu, millest on lubatud importida teatavaid inimtoiduks ettenähtud kalatooteid (teatavaks tehtud numbri C(2017) 4049 all) ( 1 )	34

	Parandused
*	Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta rakendusotsuse 2011/850/EL (millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ jaoks seoses välisõhu kvaliteedi alase vastastikuse teabevahetuse ja aruandlusega) parandus ( ELT L 335, 17.12.2011 )	36
*	Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega) parandus ( ELT L 11, 17.1.2015 )	38

Kolmas riik	Jrk-nr	CN-kood	Kogus (tonnides)	Kvoodijärgne tariif (eurot/t)
Austraalia	09.4317	1701 13 10 ja 1701 14 10	9 925	98
Kuuba	09.4319	1701 13 10 ja 1701 14 10	68 969	98
Mis tahes kolmas riik	09.4320	1701 13 10 ja 1701 14 10	289 977 (1)	98
India	09.4321	1701	10 000	0

Kolmas riik	Jrk-nr	CN-kood	Turustusaasta	Kogus (tonnides)	Kvoodijärgne tariif (eurot/t)
Brasiilia	09.4318	1701 13 10 ja 1701 14 10	2016/2017 kuni 2023/2024	334 054	98
	09.4318	1701 13 10 ja 1701 14 10	Alates 2024/2025	412 054	98
	09.4329	1701 13 10 ja 1701 14 10	2016/2017	19 500	11
			2017/2018	78 000	11
			2018/2019	78 000	11
			2019/2020	78 000	11
			2020/2021	78 000	11
			2021/2022	78 000	11
			2022/2023	58 500	11
	09.4330	1701 13 10 ja 1701 14 10	2022/2023	19 500	54
	09.4330	1701 13 10 ja 1701 14 10	2023/2024	58 500	54“

„5012	Pb	Plii tahketes osakestes PM10	μg/m3
5014	Cd	Kaadmium tahketes osakestes PM10	ng/m3
5018	As	Arseen tahketes osakestes PM10	ng/m3
5015	Ni	Nikkel tahketes osakestes PM10	ng/m3“

„5012	Pb tahketes osakestes PM10	Plii tahketes osakestes PM10	μg/m3
5014	Cd tahketes osakestes PM10	Kaadmium tahketes osakestes PM10	ng/m3
5018	As tahketes osakestes PM10	Arseen tahketes osakestes PM10	ng/m3
5015	Ni tahketes osakestes PM10	Nikkel tahketes osakestes PM10	ng/m3“.

„2012	Pb sadestus	Märg / plii sadestus kokku	μg/m2 päevas
2014	Cd sadestus	Märg / kaadmiumi sadestus kokku	μg/m2 päevas
2018	As sadestus	Märg / arseeni sadestus kokku	μg/m2 päevas
2015	Ni sadestus	Märg / nikli sadestus kokku	μg/m2 päevas“

„7012	Pb sadestumine	Plii märg-/üldsadestumine	μg/m2 päevas
7014	Cd sadestumine	Kaadmiumi märg-/üldsadestumine	μg/m2 päevas
7018	As sadestumine	Arseeni märg-/üldsadestumine	μg/m2 päevas
7015	Ni sadestumine	Nikli märg-/üldsadestumine	μg/m2 päevas“.

„21	C6H5-C2H5	Tolueen	μg/m3
431	m,p-C6H4(CH3)2	Etüülbenseen	μg/m3
464	o-C6H4-(CH3)2	m,p-ksüleen	μg/m3
482	C6H3-(CH3)3	o-ksüleen	μg/m3“

„21	C6H5-CH3	Tolueen	μg/m3
431	C6H5-C2H5	Etüülbenseen	μg/m3
464	m,p-C6H4(CH3)2	m,p-ksüleen	μg/m3
482	o-C6H4(CH3)2	o-ksüleen	μg/m3“.