|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 149 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/988, 6. juuni 2017, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid standardvormide, -mallide ja -menetluste kohta, mida kasutatakse sellise koostöökorra puhul, mis on seotud kauplemiskohaga, kelle tegevus on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse ( 1 ) |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/987,
30. mai 2017,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Ail violet de Cadours (KPN)]
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Ail violet de Cadours“ (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Ail violet de Cadours“ registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Ail violet de Cadours“ (KPN) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. mai 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Phil HOGAN
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT C 41, 8.2.2017, lk 22.
(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/3 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/988,
6. juuni 2017,
milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid standardvormide, -mallide ja -menetluste kohta, mida kasutatakse sellise koostöökorra puhul, mis on seotud kauplemiskohaga, kelle tegevus on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 79 lõiget 9,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Selleks et päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused saaksid tõhusalt täita direktiivi 2014/65/EL kohaseid ülesandeid seoses kauplemiskoha tegevusega, mis on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse, on oluline hõlbustada kõnealuste asutuste koostööd ning näha ette proportsionaalse koostöökorra kehtestamiseks vajalikud standardvormid, -mallid ja -menetlused. |
|
(2) |
Pädevad asutused kasutavad kõnealuseid standardvorme, -malle ja -menetlusi koostöökorra alusena, kuid neil peaks olema võimalik kohandada neid kahe- või mitmepoolsete koostöölepingutega vastavalt konkreetsetele asjaoludele, et kehtestada asjakohane järelevalvealane koostöö. |
|
(3) |
Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused peaksid järgima koostöötaotluste saatmise ja käsitlemise, teabe pideva jagamise, konsulteerimise ja abi andmise standardmenetlusi, ilma et see mõjutaks mis tahes muud laadi koostööd (sealhulgas otsuste tegemise koordineerimine), milles kõnealused pädevad asutused võivad kokku leppida. |
|
(4) |
Koostöökorra puhul tuleks enamasti järgida komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/589 (2) sätteid. Kõnealuse korra kohandamiseks tuleks sätestada standardvormid, -mallid ja -menetlused, et tagada vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse suurem osalemine juhul, kui on oluline mõju tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatele väärtpaberiturgudele ja investorikaitsele. |
|
(5) |
Koostöökord peaks põhinema parimatel tavadel, sealhulgas pädevate asutuste vahelist ja pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vahelist koostöökorda ja teabevahetust käsitletavates suunistes (3) ning sellega seotud koostöökorda ja teabevahetust käsitlevas mitmepoolses vastastikuse mõistmise memorandumis (4) esitatud põhimõtetel, et tagada, et hõlmatud on kõik pädevate asutuste tõhusaks koostööks olulised valdkonnad, ja kasutada ära pädevate asutuste ja ESMA eksperditeadmisi sujuva piiriülese koostöö tagamisel. |
|
(6) |
Kuna järelevalvealase koostöö ulatus sõltub asjaomaste kauplemiskohtade tegevuse või struktuuri muutuste ja arengu laadist ja ulatusest, on asjakohane ette näha minimaalne sündmuste arv, mille puhul peaksid päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused proportsionaalse koostöökorra kehtestamiseks hakkama kasutama standardvorme, -malle ja -menetlusi. |
|
(7) |
Taotledes abi ütluste võtmise, uurimise algatamise või kohapealse kontrolli teostamise vormis, peaksid pädevad asutused esitama selge põhjenduse selle kohta, miks sellist abi on pädeva asutuse ülesannete täitmiseks vaja. |
|
(8) |
Selleks et kõik asjaomased pädevad asutused saaksid osaleda, peaks täiendavatel pädevatel asutustel olema võimalus taotleda kehtiva koostöölepingu osaliseks saamist, kui kauplemiskoht, kelle suhtes on kõnealune koostööleping sõlmitud, omandab äriliste suundumuste tulemusel täiendavas vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse. |
|
(9) |
Koostöökorra standardleping peaks võimaldama juhul, kui erandlikel asjaoludel on vaja kiirelt tegutseda, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL või määruse (EL) nr 600/2014 (5) kohaseid kohustusi või tagada liikmesriigi turgude stabiilsus, pädeval asutusel mõistlikul määral edasi lükata sellise lepingu kohaste kohustuste täitmist. |
|
(10) |
Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast. |
|
(11) |
Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul. |
|
(12) |
ESMA on palunud esitada arvamuse käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta väärtpaberituru sidusrühmade kogul, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (6) artikliga 37, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Koostöökorra standardvormide, -mallide ja -menetluste vorming ja kasutamine
1. Sellise kauplemiskoha päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kelle tegevus on omandanud olulise tähtsuse direktiivi 2014/65/EL artikli 79 lõike 2 tähenduses, kehtestavad proportsionaalse koostöökorra vastavalt I lisas esitatud koostöölepingule.
2. Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad I lisas esitatud standarditud koostöölepingut kohandada või täiendada, tagamaks, et selle sätted on proportsionaalsed konkreetsete asjaoludega, mille tõttu on koostööd vaja teha.
3. Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused saadavad koostöötaotlused II lisas esitatud vormis ja vastavad kõnealustele taotlustele III lisas esitatud vormis.
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.
(2) Komisjoni 19. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/589, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute organisatsioonilised nõuded (ELT L 87, 31.3.2017, lk 417).
(3) ESMA/2014/298. Kättesaadav aadressil https://www.esma.europa.eu/databases-library/esma-library.
(4) ESMA/2014/608. Kättesaadav aadressil https://www.esma.europa.eu/databases-library/esma-library.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
I LISA
Sellise koostöökorra standardleping, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemiskoha tegevus on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse
Selleks et kehtestada proportsionaalne koostöökord [vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus] ja [päritoluliikmesriigi pädev asutus] vahel seoses [kauplemiskoht] tegevusega, mis on omandanud väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast [vastuvõttev liikmesriik] olulise tähtsuse, on päritoluliikmesriigi pädev asutus ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus (edaspidi „asutused“) sõlminud järgmise lepingu:
Artikkel 1
Eesmärk ja üldsätted
Käesoleva lepingu eesmärk on kehtestada [päritoluliikmesriigi pädev asutus] ja [vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus] vahel koostööraamistik seoses nende vastavate õiguste kasutamisega seoses [kauplemiskoht] tegevusega, mis on omandanud [vastuvõttev liikmesriik] olulise tähtsuse. Käesolev leping võib täiendada muude asutuste vahel sõlmitud koostöökorda.
Artikkel 2
Koostöö ulatus
1. Asutused on kokku leppinud järgmises koostöö vormis:
|
|
[märkida asutuste poolt kokku lepitud koostöö vorm]. |
2. Asutused on kokku leppinud koostöös seoses otsustega, mis on seotud mis tahes järgmiste sündmustega, kui sellised sündmused on kauplemiskoha seisukohast olulised: [valida allpool esitatud variandid, mis on koostöö ulatuse seisukohast olulised]
|
liitumised, ühinemised, olulised omandamised, kauplemiskoha või selle olulise osa avamine või sulgemine |
|
|
kesksete vastaspoolte ja kauplemiskoha puhul juurdepääsusätete muutmine, juurdepääsu andmine, selle andmisest keeldumine või selle andmise lõpetamine |
|
|
omandisuhete muutus, mille tulemusel muutub kontroll, äriühingu struktuur või äriühingu üldjuhtimine, ja muud kauplemiskohta mõjutavad integreerimis- või restruktureerimismeetmed |
|
|
kauplemiskoha juhatuse või nõukogu liikmete ametist vabastamine või ametisse nimetamine |
|
|
olulised uued kauplemiseeskirjad või kehtivate kauplemiseeskirjade muutmine seoses eelkõige vastuvõtva liikmesriigi investorite turulepääsuga või vastuvõtva liikmesriigi börsil noteeritud äriühingute väärtpaberite noteerimisega |
|
|
olulised muutused kauplemiskoha süsteemides ja kontrollimeetmetes, sealhulgas IT-süsteemides, auditis ja riskijuhtimiskorras |
|
|
olulised muutused seoses kauplemiskoha rahaliste vahendite, personali või tehnoloogiaga, sealhulgas tulenevalt tegevuse edasiandmisest |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (1) artikli 69 lõike 2 punktides e, f, h, k, l, m–q, s ja t kirjeldatud järelevalvevolituste kasutamine, millel on märkimisväärne ja oluline mõju kauplemiskohale või selle osalistele |
|
|
direktiivi 2014/65/EL artiklis 70 osutatud rikkumiste eest karistuste kehtestamine, millel on märkimisväärne ja oluline mõju kauplemiskohale või selle osalistele |
|
|
mis tahes muu sündmus [kirjeldada] |
|
Artikkel 3
Koostöötaotluste saatmise ja käsitlemise kord
1. Koostöötaotlus ja vastus sellele esitatakse kirjalikult püsival andmekandjal. Mõlemad adresseeritakse lõike 3 kohaselt määratud kontaktisikutele.
2. Teabevahetus koostöötaotluse esitanud pädeva asutuse (edaspidi „taotlev asutus“) ja pädeva asutuse vahel, kellele koostöötaotlus saadeti (edaspidi „taotluse saanud asutus“), toimub kõige otstarbekamal viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsust, kirjavahetusele kuluvat aega, esitatava teabe mahtu ja seda, kui lihtsasti saab taotlev asutus juurdepääsu teabele.
3. Käesoleva lepingu kohaldamiseks määrab iga asutus teabevahetuseks ühe või mitu kontaktisikut.
4. Taotlev asutus saadab oma koostöötaotluse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/988 (2) II lisas sätestatud vormis ja esitab selles kõnealuse lisa kohase teabe, tuues eelkõige esile, mil määral on koostöö vajalik turgude toimimiseks või investorite kaitseks vastuvõtvas liikmesriigis, ja mis tahes muud võimaliku saadava teabe konfidentsiaalsusega seotud küsimused. Taotluse saanud asutus annab lõike 5 punkti b kohaselt küsitud selgitused kiiresti.
5. Taotluse saanud asutus teeb pärast koostöötaotluse saamist järgmist:
|
a) |
teatab koostöötaotluse kättesaamisest võimalikult kiiresti ja hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast selle saamist, märkides kontaktisiku kontaktandmed ja kui selles etapis võimalik, vastuse saatmise eeldatava kuupäeva; |
|
b) |
kui tal on kahtlusi seoses taotletava koostöö täpse sisuga, nõuab võimalikult kiiresti mis tahes vormis selgitusi; |
|
c) |
vastab koostöötaotlusele kiiresti, kasutades III lisas esitatud vormi ja esitades kogu ettenähtud teabe. |
6. Kui saab selgeks, et vastuse saatmine viibib kauem kui seitse päeva pärast vastuse saatmise eeldatavat kuupäeva, millest teatati lõike 5 punkti a kohaselt, annab taotluse saanud asutus sellest taotlevale asutusele teada. Kui taotlev asutus on märkinud, et taotlus on kiireloomuline, lepivad asutused kokku kõnealuse taotlusega seotud andmete ajakohastamise sageduses.
7. Asutused konsulteerivad üksteisega viivitamata, et lahendada probleemid, mis võivad taotluse rahuldamisel tekkida, sealhulgas kuludega seotud probleemid.
8. Koostöö pidevaks parandamiseks annavad asutused üksteisele vajaduse korral tagasisidet, mis käsitleb tehtud koostöö kasulikkust, sellise juhtumi tulemusi, mille puhul koostööd taotleti, ja sellise koostööga kaasnenud probleeme.
Artikkel 4
Koostöötaotlusele vastamine
1. Taotluse saanud asutus võtab asjakohaseid meetmeid, et viivitamata teha taotletud koostööd. Taotluse saanud asutus tagab, et vajalikud meetmed võetakse võimalikult kiiresti, võttes samas arvesse taotluse keerukust ja võimalikku vajadust kaasata kolmandaid isikuid või teist asutust.
2. Taotluse saanud asutus võib keelduda vastuseks koostöötaotlusele tegutsemast, kui ta leiab, et sellise tegevusega kaasneb seadusevastase meetme võtmine. Kui taotluse saanud asutus keeldub tegutsemast, teatab ta sellest taotlevale asutusele, kasutades rakendusmääruse (EL) 2017/988 III lisas esitatud vormi, sealhulgas kirjeldades põhjalikult tema otsuse aluseks olevaid asjaolusid.
Artikkel 5
Kehtiva koostöökorra menetlused
1. Asutused kehtestavad koostöökorra tõhusaks haldamiseks selliste korrapäraste ja erakorraliste koosolekute pidamise menetlused, kus osalevad määratud kontaktisikud.
2. Taotluse saanud asutus teavitab taotlevat asutust võimalikult kiiresti mis tahes erakorralistest asjaoludest, mis võivad takistada tal käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmist, ja meetmetest, mida on sellega seoses võetud (kui üldse).
Artikkel 6
Konsultatsioonimenetlus
1. Enne artikli 2 lõikes 2 sätestatud sündmuste kohta otsuste tegemist konsulteerivad asutused üksteisega.
2. Kui taotluse saanud asutus vastavalt artikli 5 lõikele 2 teavitab taotlevat asutust seoses artikli 2 lõikes 2 sätestatud sündmustega, konsulteerivad asutused üksteisega vähemalt asjaomase sündmuse puhul kohaldatava järelevalvemeetodi ja eeldatava tulemuse teemal.
Artikkel 7
Abimenetlus: isikult ütluste võtmise taotlus
1. Kui taotlev asutus kavatseb taotleda isikult ütluste võtmist, võtab ta ühendust asutusega, kellele ta kavatseb taotluse saata, seoses järgmisega:
|
a) |
mis tahes õiguslikud piirangud ja menetlusnõuete erinevused; |
|
b) |
selliste isikute õigused, kellelt ütlusi võtta soovitakse, sealhulgas vajaduse korral enesesüüstamisega seotud küsimused; |
|
c) |
vajadus tagada taotleva asutuse töötajatele osalemine vaatlejatena või aktiivsete osalistena; |
|
d) |
taotluse saanud asutuse ja taotleva asutuse töötajate roll ütluste võtmises; |
|
e) |
küsimus, kas isikul, kellelt ütlusi võtta soovitakse, on õigus kasutada seadusliku esindaja abi ning kui see on nii, esindaja sekkumise ulatus ütluste võtmise kestel, sealhulgas seoses ütluste salvestamise või neid käsitlevate aruannetega; |
|
f) |
küsimus, kas ütlusi antakse vabatahtlikult või sunniviisiliselt; |
|
g) |
küsimus, kas isik, kellelt ütlusi võtta soovitakse, on tunnistaja või kahtlusalune; |
|
h) |
küsimus, kas ütlusi võidakse kasutada kriminaalmenetluses, ja kui see on nii, kas seda kasutatakse kriminaalmenetluses; |
|
i) |
ütluste vastuvõetavus taotleva asutuse jurisdiktsioonis; |
|
j) |
ütluste salvestus ja kohaldatavad menetlused; |
|
k) |
menetlused ütluste tõendamiseks või kinnitamiseks ütlust andva isiku poolt, sealhulgas, kas see toimub pärast ütluste andmist; |
|
l) |
taotluse saanud asutuse poolt taotlevale asutusele ütluste edastamise kord, sealhulgas nõutav vorming ja tähtaeg. |
2. Asutused tagavad, et on kehtestatud kord, mille alusel nende töötajad saavad tõhusalt tegutseda ja eelkõige leppida kokku järgmises:
|
a) |
ajakava; |
|
b) |
mistahes lisateave, mida võib olla vaja; |
|
c) |
loetelu küsimustest, mis esitatakse isikule, kellelt ütlusi võetakse, ja loetelu läbivaatamine; |
|
d) |
reisikorraldus, sealhulgas selle tagamine, et asutused saavad enne ütluste võtmist juhtumi arutamiseks kohtuda; |
|
e) |
keelte kasutamise kord. |
Artikkel 8
Abimenetlus: taotlus asutusele uurimise algatamiseks või kohapealse kontrolli teostamiseks
1. Kui taotluse saanud asutus otsustab taotleva asutuse taotluse põhjal algatada uurimise või teostada kohapealse kontrolli, jäävad taotluse saanud asutuse võetavad järelevalve- ja uurimismeetmed taotluse saanud asutuse vastutusalasse ja tema üldise kontrolli alla. Taotlev asutus ja taotluse saanud asutus võivad üksteisega konsulteerida selle üle, kuidas oleks kõige kasulikum uurimist algatada või kohapealset kontrolli teostada. Taotluse saanud asutus hoiab taotlevat asutust uurimise või kohapealse kontrolli käiguga kursis ja esitab tulemused võimalikult kiiresti.
2. Kui taotlus uurimise algatamiseks või kohapealse kontrolli teostamiseks on esitatud, konsulteerivad taotlev asutus ja taotluse saanud asutus üksteisega selle üle, kas oleks kasulik teostada ühisuurimine või ühine kohapealne kontroll.
3. Otsustades selle üle, kas tuleks algatada ühisuurimine või teostada ühine kohapealne kontroll, võtavad taotlev asutus ja taotluse saanud asutus arvesse vähemalt järgmist:
|
a) |
taotleva asutuse esitatud mis tahes muu koostöötaotlus, mis võib osutada, et asjakohane on teostada ühisuurimine või ühine kohapealne kontroll; |
|
b) |
kas on käimas eraldi uurimisi küsimustes, millel on piiriülene mõju ja mille puhul oleks sobivam ühisuurimine või ühine kohapealne kontroll; |
|
c) |
topeltkaristamise keeluga seotud küsimused; |
|
d) |
nende jurisdiktsioonides kehtiv õigus- ja regulatiivne raamistik, tagamaks, et neil on selge ettekujutus võimalikest ühisuurimist või ühist kohapealset kontrolli ja neile järgnevaid võimalikke menetlusi mõjutavatest seaduslikest ja muudest piirangutest, sealhulgas kõik ne bis in idem põhimõttega seonduvad küsimused; |
|
e) |
vajalikud meetmed seoses uurimise või kohapealse kontrolli juhtimise ja suunamisega; |
|
f) |
ühise asjaolude tuvastamise sammud; |
|
g) |
vahendite eraldamine ja uurijate määramine; |
|
h) |
nende poolt ühiselt või eraldi võetavad meetmed; |
|
i) |
kas koostada asutuste ühine tegevuskava ja iga asutuse tehtava töö ajakava; |
|
j) |
kogutud teabe vastastikune jagamine ja aruandlus eraldi võetud meetmete tulemuste kohta; |
|
k) |
juhtumipõhised küsimused. |
4. Kui taotlev asutus ja taotluse saanud asutus algatavad ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli, teevad nad järgmist:
|
a) |
lepivad kokku selle läbiviimises ja lõpetamises; |
|
b) |
peavad jooksvalt dialoogi, et koordineerida teabe kogumist ja asjaolude tuvastamist; |
|
c) |
teevad ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli käigus tihedat koostööd; |
|
d) |
annavad üksteisele õiguslikult lubatud määral abi seoses järgnevate täitemenetlustega, sealhulgas koordineerides ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli tulemusega seotud mis tahes menetlusi või muid täitemeetmeid (haldus-, tsiviil- või kriminaalmenetlused) või vajaduse korral kokkuleppele jõudmise võimalusi. |
5. Ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli alguses võtavad taotlev asutus ja taotluse saanud asutus arvesse vähemalt järgmist:
|
a) |
konkreetsed õigusaktid, mis on uurimise või kohapealse kontrolli sisuks; |
|
b) |
ühise tegevuskava koostamine, sealhulgas vahe-eesmärgid, ja tööülesannete jaotamine, võttes arvesse iga asutuse vastavaid prioriteete; |
|
c) |
uurimis- või täitemeetmete või muude menetlustega, sealhulgas kõigi uurimise all olevate isikute õigustega seotud mis tahes menetluste ja õiguslike piirangute tuvastamine ja hindamine; |
|
d) |
uurimismenetlust ja samuti täitemenetlust mõjutada võivate kutsesaladusega seotud sätete tuvastamine ja hindamine; |
|
e) |
avalikkuse ja pressiga suhtlemise strateegia; |
|
f) |
esitatud või vahetatud teabe kasutamine. |
Artikkel 9
Teabe konfidentsiaalsuspiirangud ja lubatud kasutusviisid
1. Asutused tunnistavad, et asutuste vahel vahetatava mis tahes teabe suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL artikleid 76 ja 78.
2. Asutused hoiavad vastavalt asjaomases liikmesriigis kohaldatavatele õigusnormidele konfidentsiaalsena koostöökorraga seotud mitteavalikku teavet või käesoleva lepingu kohast teabevahetust, sealhulgas järgmist:
|
a) |
koostöötaotlus ja selle sisu; |
|
b) |
taotlusega seotud mis tahes küsimused, sealhulgas asutuste vahelised kahepoolsed konsultatsioonid, ja kui see on asjakohane, teave koostöökorra kehtestamisest keeldumise kohta; |
|
c) |
asutuse omal algatusel esitatud teave ja asjaolu, et sellist teavet esitati. |
3. Asutused tagavad, et nende töötajad täidavad kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid.
4. Kui taotluse saanud asutus leiab, et koostöötaotluse rahuldamiseks on vaja või soovitav avalikustada asjaolu, et taotlev asutus on taotluse esitanud, avalikustab taotluse saanud asutus selle üksnes pärast seda, kui ta on arutanud nõutava avalikustamise laadi ja ulatust taotleva asutusega ning saanud selleks taotleva asutuse nõusoleku. Kui taotlev asutus ei anna avalikustamiseks oma nõusolekut, antakse taotlevale asutusele selle asemel võimalus taotlus tagasi võtta.
Artikkel 10
Käesoleva lepingu muutmine, täiendamine ja läbivaatamine
1. Käesolevat lepingut võib muuta või täiendada asutuste ühisel kirjalikul nõusolekul.
2. Asutused jälgivad korrapäraselt käesoleva lepingu rakendamist ja vaatavad selle läbi ning konsulteerivad üksteisega, et parandada selle toimimist ja lahendada võimalikke probleeme.
Artikkel 11
Täiendavad lepinguosalised
Asutus, kellest saab pärast käesoleva lepingu jõustumist vastuvõtva liikmesriigi asutus, võib taotleda lepingu osaliseks saamist.
Artikkel 12
Vaidluste lahendamine
Asutused püüavad lahendada omavahelised vaidlused seoses käesoleva lepingu alusel taotletud või pakutud koostööga või seoses lepingus sätestatud menetlustega. Kui taotluse saanud asutus ja taotlev asutus ei suuda taotletud või pakutud koostööga seotud vaidlust lahendada, lahendavad nad selle ESMA asutamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 31 punktis c sätestatud mittesiduva vahendamismehhanismi kohaselt.
Artikkel 13
Lepingu lõpetamine
1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks. See lõppeb juhul, kui sellega seotud kauplemiskoht minetab vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse.
2. Asutus, kes soovib käesolevast lepingust taganeda, annab sellest teisele asutusele vähemalt 30 kalendripäeva enne lepingust taganemist kirjalikult teada.
3. Enne lepingust taganemise jõustumise kuupäeva esitatud teabetaotlusi käsitletakse käesoleva lepingu kohaselt, välja arvatud juhul, kui lepingust taganeda sooviv asutus nõuab teisiti.
4. Pärast seda, kui asutus on käesolevast lepingust taganenud, jätkab kõnealune asutus käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuete täitmist.
Artikkel 14
Avaldamine
Asutused avaldavad käesoleva koostöökorra oma vastavatel veebisaitidel. Samuti avaldatakse kõik artikli 10 alusel tehtud muudatused ja täiendused.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev leping jõustub selle asutuste poolt allkirjastamise kuupäeval.
Artikkel 16
Allkirjad
[päritoluliikmesriigi pädev asutus]
[vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus]
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(2) Komisjoni 6. juuni 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/988, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses standardvormide, -mallide ja -menetlustega, mida kasutatakse sellise koostöökorra puhul, mis on seotud kauplemiskohaga, kelle tegevus on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsuse (ELT L 149, 13.6.2017, lk 3).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/19 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/989,
8. juuni 2017,
millega parandatakse ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (1) (edaspidi „tolliseadustik“), eriti selle artikleid 8, 11, 17, 25, 58, 63, 66, 76, 100, 132, 152, 157, 161, 165, 169, 181, 232, 236, 266, 268, 273 ja 276,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (2) avaldamist on avastatud mitmesuguseid vigu, mis tuleb parandada. Mõnede kõnealuste vigade parandamisest tulenevalt on vaja muuta selle rakendusmääruse teatavaid muid asjaomaseid sätteid. |
|
(2) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 põhjenduses 61 tuleks õigesti kajastada tolliseadustiku komitees toimunud kõnealust rakendusmäärust käsitleva hääletuse tulemusi; komitee ei esitanud oma arvamust eesistuja ettenähtud tähtaja jooksul. |
|
(3) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 järgmiste sätete sõnastust tuleks parandada, et muuta sätted selgemaks, kuid vältida uute elementide lisamist: artikli 67 lõige 4, artikkel 87 (pealkiri), artiklid 102, 137 ja 138, artikli 143 lõige 2, artiklid 214, 220 ja artikli 230 lõige 2 ning lisa 21–01. |
|
(4) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 mitmetes sätetes ja lisades tuleks parandada ja täpsustada viiteid muudele õigusnormidele, sealhulgas rakendatava tolliseadustiku sätetele. |
|
(5) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 67 lõiget 1 tuleks parandada, lisades edasisaatjad nende ettevõtjate hulka, kellele saab anda heakskiidetud eksportija staatuse; see oleks kooskõlas kõnealuse rakendusmääruse artikliga 69, mille kohaselt edasisaatja võib asendada heakskiidetud eksportija koostatud päritoludeklaratsiooni asenduspäritoludeklaratsiooniga. |
|
(6) |
Et tagada kooskõla komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (3) artikli 55 lõigetega 4 ja 6, tuleks välja jätta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 92 lõike 1 kolmas lõik. |
|
(7) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 110 lõikes 3 on päritolusertifikaadi vorm A ja arvedeklaratsiooni järelkontrolliga seoses nimetatud lisaks Norrale ja Šveitsile ka Türgit riigina, kellele saab esitada järelkontrolli taotluse. Kuna aga asenduspäritolutõendite kasutamist ei ole liidu ja Türgi vahel ette nähtud, ei esitata Türgile seal koostatud asenduspäritolutõendite järelkontrolli taotlusi. Seega tuleks viide Türgile välja jätta. |
|
(8) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 199 lõike 1 punkti g tuleks parandada, et oleks esitatud täielik loetelu aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisikauba puhul aktsepteeritavatest liidu tollistaatuse tõendamise vahenditest vastavalt nõukogu direktiivile 2008/118/EÜ; (4) selleks tuleb lisada viide elektroonilisele haldusdokumendile ja talitluspidevuse protseduurile, millele on osutatud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklites 21 ja 26. Need viited on õigusaktist kogemata välja jäänud. |
|
(9) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 306 lõiget 2 tuleks parandada. Kõnealuses lõikes peaks olema sätestatud, et transiidideklaratsiooni tolli viitenumber (MRN) tuleb esitada sihttolliasutuses, mitte igas vahetolliasutuses, nagu on lõikes praegu ekslikult sätestatud. Parandada tuleks ka viidet delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 asjakohasele sättele. Kõnealuses lõikes tuleks viidata delegeeritud määruse artikli 184 teisele lõigule, mitte artikli 184 lõikele 2. |
|
(10) |
Tuleks parandada vead ja puudujäägid, mis avastati rakendusmääruse (EL) 2015/2447 avaldamise järel selle A ja B lisas. |
|
(11) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisa 12–01 tuleks parandada, et tagada ühe ja sama andmeelemendi ühtlustatud vorming terves nimetatud lisas. |
|
(12) |
Rakendusmäärusele (EL) 2015/2447 tuleks lisada lisa 12–03, milles määratakse kindlaks liidu lennujaamas registreeritud pagasi külge kinnitatavate lipikute kujundus, sest seda lisa on nimetatud rakendusmääruse artiklis 44, kuid see jäi ekslikult rakendusmäärusele lisamata. |
|
(13) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 22–13 tuleks parandada grammatikaviga arvedeklaratsiooni ungarikeelses versioonis. |
|
(14) |
Lisaks nendele parandustele tuleb muuta teatavaid sätteid, et võtta arvesse asjaomase õigusraamistiku muudatusi, mis tehti pärast kõnealuse rakendusmääruse vastuvõtmist. Seega tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikkel 2 viia kooskõlla delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (mida on muudetud delegeeritud määrusega (EL) 2016/341) (5) artikliga 2. |
|
(15) |
Praegu rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 57, 58 ja 59 sätestatud kord seati sisse algselt 1989. aastal, et võimaldada riigile eraldatud soodustusteta tariifikvootide sujuvat ja ühtlustatud kohaldamist. Kõnealused artiklid vastavad sisuliselt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93, (6) mida kohaldati kuni 2016. aasta 30 aprillini, artiklitele 56–65. Mitmetes liidu määrustes, millega avatakse soodustusteta tariifikvoodid, viidatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 55–65. Seega tuleks artiklisse 57 lisada vastavusreegel seoses muudes määrustes esinevate viidetega määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklite 55–65 kohaselt välja antud päritolusertifikaatide kohta, et vältida vajadust kõiki kõnealuseid määrusi eraldi muuta. |
|
(16) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 62 tekst võimaldab praegu pikaajalise tarnija deklaratsiooniga hõlmata ainult kas minevikku või tulevikku jääva ajavahemiku. Sätet tuleks muuta, et kehtestada võimalus esitada üks pikaajaline tarnija deklaratsioon, mis hõlmab nii deklaratsiooni väljastamise kuupäevaks juba tarnitud kaupu kui ka kaupu, mis tarnitakse hiljem. Et reeglit selgemaks ja lihtsamini kohaldatavaks muuta, tuleks pikaajalise tarnija deklaratsiooniga hõlmatava ajavahemiku varaseim ja hiliseim algusaeg määrata kindlaks kõnealuse deklaratsiooni väljastamise kuupäevast lähtuvalt. Seega, kuigi deklaratsiooniga hõlmatava ajavahemiku maksimaalseks kestuseks tuleks määrata 24 kuud, ei tohiks hõlmatav ajavahemik alata rohkem kui 12 kuud enne või rohkem kui 6 kuud pärast deklaratsiooni väljastamiskuupäeva. |
|
(17) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 68 tuleks muuta, selgitamaks et sooduskorra kehtimisel kolmanda riigi suhtes, kus kohaldatakse registreeritud eksportijate süsteemi (REX-süsteem), peaksid eksportijad, kes koostavad päritoludokumente üle 6 000-eurose väärtusega saadetiste kohta, olema registreeritud eksportijad, kui asjaomase sooduskorraga ei ole ette nähtud teistsugust väärtuse piirmäära. Siiski võib eksportija kuni REX-süsteemis registreerimiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2017, kasutada päritoludokumentidel jätkuvalt oma heakskiidetud eksportija numbrit ilma allkirjastamiseta, kui tegu on vabakaubanduslepingutega, mis on sõlmitud kolmandate riikidega, kus eksportija peaks muul juhul olema registreeritud. |
|
(18) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 69 praeguse teksti kohaselt ei ole registreeritud eksportijal õigust asendada asenduspäritolukinnitusega muid päritolutõendeid kui päritolukinnitusi. Kuna aga pikas perspektiivis tahetakse heakskiidetud eksportija süsteem asendada REX-süsteemiga, peaks registreeritud eksportijatel olema võimalik asendada asenduspäritolukinnitustega sama liiki päritolutõendeid, mida saavad kõnealuse rakendusmääruse artikli 69 lõike 2 kohaselt asendada heakskiidetud eksportijad. |
|
(19) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklile 73 tuleks lisada lõige 3, millega kohustatakse komisjoni saatma soodustatud riikidele nende taotlusel liikmesriikides kasutatavate templite näidised. Selline kohustus on vajalik, et tagada piirkondliku kumulatsiooni reeglite sujuv toimimine. |
|
(20) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 80 lõikega 4 tuleks kehtestada soodustatud riikide pädevatele asutustele ja liikmesriikide tolliasutustele kohustus teavitada registreeritud eksportijat tema registreeritud andmete muutmisest kooskõlas andmekaitse normidega. |
|
(21) |
Et tagada liidus REX-süsteemile ülemineku perioodil kohaldatavate reeglite ühtsus, tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikliga 85 ette näha tähtaeg, milleni heakskiidetud eksportijad, kes ei ole veel REX-süsteemis registreeritud, võivad koostada arvedeklaratsioone kahepoolse kumulatsiooni puhul. Selleks tähtajaks tuleks määrata 31. detsember 2017, mis on viimane kuupäev, mil liikmesriikide tolliasutused saavad väljastada liikumissertifikaate EUR.1 ning mil seega lõppeb üleminekuperiood. |
|
(22) |
Erinevalt Norrast ja Šveitsist ei kohalda Türgi REX-süsteemi alates 1. jaanuarist 2017. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 86 lõiget 3 muuta, sätestamaks et Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava puhul hakkab soodustatud riikide eksportijate registreerimine kehtima alles siis, kui kõnealuses riigis hakatakse kohaldama REX-süsteemi. Et Türgis REX-süsteemi kohaldamise kuupäev saaks üldsusele teatavaks, tuleks komisjonile panna kohustus avaldada kõnealune kuupäev Euroopa Liidu Teatajas. |
|
(23) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 158, millega kehtestatakse üldtagatise tase, tuleks muuta, et selgitada üksikasjalikumalt impordi- ja eksporditollimakse ja muid makse hõlmavate üldtagatise summade vähendamise aluseid. Artiklis 158 tuleks selgelt eristada vähendamist, mis on tolliseadustiku artikli 95 lõikega 3 ette nähtud kõigile volitatud ettevõtjatele seoses tasumisele kuuluvate tollimaksude ja muude maksudega, ning vähendamisi, mis on ette nähtud tolliseadustiku artikli 95 lõikega 2. Viimati nimetatud vähendamisi kohaldatakse selliste tollimaksude ja muude maksude suhtes, mis võivad maksmisele kuuluda delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 84 esitatud tingimuste kohaselt. |
|
(24) |
Et vältida olukorda, kus üksiktagatise maksekviitungit kasutatakse pärast kviitungina esitatud kohustuse kehtetuks tunnistamist või tühistamist, tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklile 161 lisada säte, mille kohaselt ei või maksekviitungeid, mis on väljastatud enne kõnealuse kohustuse kehtetuks tunnistamise või tühistamise kuupäeva, kasutada kauba suunamiseks liidu transiidiprotseduurile. |
|
(25) |
Nagu on nõutud TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni, (7) sh selle hilisemad muudatused, (TIR-konventsioon) artikli 8 lõikega 3, määratakse rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikliga 163 kindlaks selle summa piirmäär, mille ulatuses liidu tolliterritooriumil asuv garantiiühing võib muutuda vastutavaks konkreetse TIR-veoetapi eest. Artiklit 163 tuleks muuta seepärast, et Rahvusvaheline Maanteeveo Liit (IRU) teatas, et tema ülemaailmne kindlustusandja suurendas kõigi TIR-konventsiooni osaliste jaoks kaetud tagatise summat 60 000 eurolt 100 000 euroni ühe TIR-märkmiku kohta. |
|
(26) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 231 lõiget 11 tuleks muuta, täpsustamaks et asjaomaste elektrooniliste süsteemide kasutamisvalmiduse saavutamiseni on peatatud üksnes kõnealuse artikli lõigetes 5 ja 6 sätestatud kontrollidega seotud teabevahetus. Kuni asjaomased elektroonilised süsteemid ei ole kasutamisvalmis, tuleks seadustiku artikli 179 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustust teha kontrolle ja vahetada neid käsitlevat teavet täita vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/341 artiklile 18. |
|
(27) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõige 8 tuleks välja jätta. Selle lõikega on ette nähtud teatavad erandid väljumistolliasutuse määramise üldreeglist selliste kaupade puhul, mis suunatakse transiidiprotseduurile. Ümbernummerdamisvea tõttu on artikli 329 lõikes 8 ekslikult viidatud sama artikli lõikele 4, kuid õigusakti koostajad ei kavatsenud näha ette erandit kauba jaoks, mis on laaditud laevale, mis ei ole määratud regulaarlaevaliinile. Et aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liidust väljaviimise suhtes kohaldatakse direktiivi 2008/118/EÜ, ei peaks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõikes 8 olema viidatud ka sellistele kaupadele. Samuti ei ole vaja konkreetset reeglit väljumistolliasutuse määramiseks, kui kaubad, mille suhtes kohaldatakse ekspordiga seotud tolliformaalsusi eksporditoetuse saamiseks ühise põllumajanduspoliitika alusel, vabastatakse ekspordiks ja suunatakse seejärel transiidiprotseduurile. Selle põhjuseks on asjaolu, et delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 189 kohaselt saab sellised kaubad suunata üksnes välistransiidiprotseduurile, mis tähendab, et nad kaotavad liidu kauba tollistaatuse ja nende suhtes hakatakse kohaldama ranget tollijärelevalvet. |
|
(28) |
Praegu kohtlevad eri liikmesriigid ekspordile järgnevat transiiti erinevalt. Mõnes liikmesriigis esitatakse väljumise kinnitus kohe pärast kauba suunamist transiidiprotseduurile, samas kui teistes liikmesriikides tehakse seda alles siis, kui transiidiprotseduur on lõpetatud. Erinevusi esineb nii välistransiidi kui ka muu transiidi puhul. Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 333 lõike 7 kohaselt võib väljumistolliasutus liidu tolliseadustiku kohase automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtuni kestva üleminekuperioodi jooksul teavitada eksporditolliasutust kauba väljumisest kuni päevani, mis järgneb transiidiprotseduuri lõpetamise päevale, juhul kui kaup suunatakse transiidiprotseduurile, mis ei ole välistransiit. Seda võimalust tuleks laiendada ka välistransiidiprotseduurile suunatud kaubale, et üleminekuperioodil saaks liikmesriigid, kus kõnealused protsessid on automatiseeritud, jätkata väljumise kinnituse esitamist pärast kauba suunamist transiidiprotseduurile või siis, kui transiidiprotseduur on lõpetatud. |
|
(29) |
Et hõlbustada rakendusmääruse (EL) 2015/2447 deklaratsioonide ja teatiste teatavate andmenõuete vormingu ja koodide rakendamist asjaomastes elektroonilistes süsteemides, tuleks muuta kõnealuse rakendusmääruse B lisa. |
|
(30) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 22–02 esitatud trükkimisjuhiseid ja lisas 22–14 esitatud sissejuhatavaid märkusi tuleks muuta, et selgemalt esitada tähtaeg, milleni võib kasutada ka vormide vanu versioone. Vanu versioone ei tohi igal juhul kasutada pärast 1. maid 2019. |
|
(31) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 22–06 tuleks muuta vabatahtlikuks registreeritud eksportija staatust taotlevate ettevõtjate täiendavate kontaktandmete esitamine lahtris 2, sest taotluse vormi lahtris 1 tuleb juba peamised kontaktandmed esitada. Lisaks sellele peaks olema võimalus mitte allkirjastada ja tembeldada taotluse vormi, kui eksportija ja tolliasutused autenditakse elektrooniliselt. |
|
(32) |
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisades 32–01, 32–02 ja 32–03 tuleks käendusdokumendi tekstis arvesse võtta Serbia liitumist ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga (8)1. veebruaril 2016. Serbia tuleks samuti lisada asjaomaste riikide loetellu, mis on esitatud kõnealuse rakendusmääruse lisa 72–04 üldtagatise sertifikaadi ja tagatisest vabastamise sertifikaadi vastavates lahtrites. |
|
(33) |
Liidu transiidiprotseduuri käigu talitluspidevuse tagamiseks tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisasse 72–04 lisada järgmised tagatiste kehtivusega seotud sätted: üldtagatise sertifikaadi ja tagatise esitamisest loobumise sertifikaadi kehtivust käsitlev säte; säte, millega keelatakse sertifikaatide kasutamine, kui üldtagatise kasutamise luba on kehtetuks tunnistatud või kui üldtagatisena esitatud kohustus on kehtetuks tunnistatud või tühistatud; ning säte, mis käsitleb liikmesriikide edastatavaid kehtivate sertifikaatide identifitseerimisvahendeid. |
|
(34) |
Käesolevas määruses sätestatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 parandused ja muudatused peaksid jõustuma võimalikult kiiresti, et vältida õiguskindlusetust seoses kehtivate sätete õige versiooniga. |
|
(35) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 parandused
Rakendusmäärust (EL) 2015/2447 parandatakse järgmiselt.
|
1) |
Põhjendus 61 asendatakse järgmisega:
|
|
2) |
Artikli 7 lõike 4 teises lõigus asendatakse sõnad „[Commission Delegated Regulation (EU) 2015/2446 establishing transitional rules for certain provisions of Regulation (EU) No 952/2013 of the European Parliament and of the Council of 9 October 2013 laying down the Union Customs Code where the relevant electronic systems are not yet operational]“ sõnadega „delegeeritud määruse (EL) 2016/341“. |
|
3) |
Artikli 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „artikli 22“ sõnadega „artikli 22 lõike 2“. |
|
4) |
Artiklit 67 parandatakse järgmiselt:
|
|
5) |
Artiklit 70 parandatakse järgmiselt:
|
|
6) |
Artikli 75 lõikes 1 asendatakse sõnad „käesoleva määruse artikli 67 lõikes 2“ sõnadega „artikli 71 lõikes 2“. |
|
7) |
Artikli 77 lõike 1 punktist b jäetakse välja sõnad „delegeeritud määruse (EL) 2015/2446“. |
|
8) |
Artikkel 87 asendatakse järgmisega: „Artikkel 87 Registreeritud eksportijate süsteem Avaldamisnõue (tolliseadustiku artikli 64 lõige 1) Komisjon avaldab oma veebisaidil kuupäeva, mil soodustatud riigid hakkavad REX-süsteemi kohaldama. Komisjon ajakohastab seda teavet.“ |
|
9) |
Artikli 89 pealkiri asendatakse järgmisega: „Registreeringu tühistamine“. |
|
10) |
Artikli 90 pealkiri asendatakse järgmisega: „Registreeringute automaatne tühistamine, kui riik eemaldatakse soodustatud riikide nimekirjast“. |
|
11) |
Artikli 92 lõikes 1 jäetakse välja kolmas lõik. |
|
12) |
Artiklit 102 parandatakse järgmiselt:
|
|
13) |
Artikli 110 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Järelkontrollitaotluse esitamise järel viiakse kõnealune kontroll läbi ja liikmesriikide tolliasutusi teavitatakse selle tulemustest hiljemalt kuue kuu jooksul; taotluste korral, mis saadetakse Norrale või Šveitsile nende territooriumil soodustatud riigis väljastatud päritolusertifikaadi vorm A või arvedeklaratsiooni alusel koostatud asenduspäritolutõendite kontrollimiseks, on tähtaeg kuni kaheksa kuud alates taotluse saatmise kuupäevast. Tulemuste põhjal peab selguma, kas kõnealune päritolutõend kehtib tegelikult eksporditud toodete suhtes ja kas neid tooteid saab käsitada soodustatud riigist pärit toodetena.“ |
|
14) |
Artikli 119 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „delegeeritud määruse (EL) 2015/2446“. |
|
15) |
Artiklit 126 parandatakse järgmiselt:
|
|
16) |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
|
17) |
Artikli 138 lõikes 1 asendatakse sõnad „sama veovahendit“ sõnadega „sama veoliiki“. |
|
18) |
Artikli 143 lõikes 2 asendatakse sõnad „jaotatud kulu“ sõnadega „jaotatud väärtust“. |
|
19) |
Artikli 164 alapealkiri asendatakse järgmisega: „(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punktid b ja c ning artikli 227 lõike 2 punktid b ja c)“. |
|
20) |
Artikli 186 alapealkiri asendatakse järgmisega: „(tolliseadustiku artikkel 128)“. |
|
21) |
Artiklit 187 parandatakse järgmiselt:
|
|
22) |
Artiklile 192 lisatakse järgmine alapealkiri: „(tolliseadustiku artikkel 145)“. |
|
23) |
Artikli 199 lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:
(*2) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).“ " |
|
24) |
Artikkel 214 asendatakse järgmisega: „Artikkel 214 Merekalapüügisaadused ja sellistest saadustest saadud tooted, mis on ümber laaditud ja veetud läbi riigi või territooriumi, mis ei ole liidu tolliterritooriumi osa (tolliseadustiku artikli 153 lõige 2) 1. Kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 119 lõike 1 punktides d ja e osutatud saadused ja tooted on enne liidu tolliterritooriumile saabumist ümber laaditud ja veetud läbi riigi või territooriumi, mis ei ole liidu tolliterritooriumi osa, peab selle riigi või territooriumi tolliasutus kõnealuste saaduste ja toodete saabumisel liidu tolliterritooriumile kinnitama, et saadused ja tooted olid kõnealuses riigis või territooriumil viibimise aja jooksul tollijärelevalve all ja nendega on tehtud ainult nende säilitamiseks vajalikke toiminguid. 2. Lõike 1 kohane kinnitus märgitakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 133 osutatud püügipäeviku väljatrükile, millele on vajaduse korral lisatud ümberlaadimisdeklaratsiooni väljatrükk.“ |
|
25) |
Artikli 220 pealkiri asendatakse järgmisega: „Postisaadetistes sisalduv kirjavahetus ja kaup“. |
|
26) |
Artikli 229 lõikes 1 asendatakse sõnad „artiklis 15“ sõnadega „artiklis 14“. |
|
27) |
Artikli 230 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Otsustuspädev tolliasutus teeb muude liikmesriikide tolliasutustele kättesaadavaks kogu oma käsutuses oleva olulise teabe, mis on seotud keskse tollivormistuse loa omaniku tollialase tegevusega.“ |
|
28) |
Artikli 251 lõikes 3 asendatakse sõnad „määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 166“ sõnadega „tolliseadustiku artiklis 166“. |
|
29) |
Artikli 277 lõike 1 punktis a asendatakse sõnad „artiklile 268“ sõnadega „artiklile 275“. |
|
30) |
Artikli 280 lõike 6 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artikli 267“ sõnadega „artikli 274“. |
|
31) |
Artikli 291 alapealkiri asendatakse järgmisega: „(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt b, artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)“. |
|
32) |
Artikli 294 alapealkiri asendatakse järgmisega: „(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)“. |
|
33) |
Artikli 295 alapealkiri asendatakse järgmisega: „(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a)“. |
|
34) |
Artikli 306 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Transiidideklaratsiooni tolli viitenumbri sihttolliasutuses esitamise suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 184 teist lõiku.“ |
|
35) |
Artikli 308 lõikes 2 asendatakse sõnad „artiklile 305“ sõnadega „artiklile 312“. |
|
36) |
Artikli 312 lõikes 3 asendatakse sõnad „Artiklis 300“ sõnadega „Artiklis 307“. |
|
37) |
Artikli 313 alapealkiri asendatakse järgmisega: „(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktid a, b, c ja e)“. |
|
38) |
Artikli 314 lõike 2 punktis a asendatakse sõnad „artikli 291“ sõnadega „artikli 298“. |
|
39) |
Artikli 319 teises lõigus asendatakse sõnad „artiklis 15“ sõnadega „artiklis 14“. |
|
40) |
Artiklis 331 muudetakse lõige 3 lõikeks 2. |
|
41) |
Artikli 345 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Erandina lõikest 1 jäävad määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt väljastatud lihtsustatud protseduuride ühtsed load, mis kehtivad 1. mail 2016, kehtima kuni rakendusotsuse 2016/578/EL lisas osutatud keskse imporditollivormistuse ja automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu vastavate kuupäevadeni.“ |
|
42) |
A lisa I jaotist (Taotluste ja otsuste ühiste andmenõuete vorming) parandatakse järgmiselt:
|
|
43) |
B lisa I jaotist (Deklaratsioonide ja teatiste ühiste andmenõuete vormingud ja korduvus) parandatakse järgmiselt:
|
|
44) |
B lisa II jaotist (Deklaratsioonide ja teatiste ühiste andmenõuetega seotud koodid) parandatakse järgmiselt:
|
|
45) |
Lisa 12–01 I jaotises (Ettevõtjate ja muude isikute registreerimise ühiste andmenõuete vorming) lisatakse reale, mis vastab andmeelemendile „11 Asutamise kuupäev“ veergu „Andmeelemendi vorming (tüüp/pikkus)“ tekst „(aaaakkpp)“. |
|
46) |
Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud lisa 12–03. |
|
47) |
Lisa 21–01 parandatakse järgmiselt:
|
|
48) |
Lisa 22–02 parandatakse järgmiselt:
|
|
49) |
Lisa 22–06 asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga. |
|
50) |
Lisas 22–07 asendatakse esimene lõik pärast pealkirja „Päritolukinnitus“ järgmisega: „Koostatakse mis tahes äridokumendil, millel on näidatud eksportija ja kaubasaadetise vastuvõtja nimi ja täielik aadress ning toodete kirjeldus ja väljastamiskuupäev (9). (9) Kui päritolukinnitus asendab teist päritolukinnitust vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 101 lõigetele 2 ja 3, märgitakse asenduspäritolukinnitusele „Replacement statement“ või „Attestation de remplacement“ või „Comunicación de sustitución“. Asenduspäritolukinnitusele märgitakse ka esialgse kinnituse väljaandmise kuupäev ja kõik muud vajalikud andmed vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 101 lõike 1 teisele lõigule.“ " |
|
51) |
Lisa 22–09 asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga. |
|
52) |
Lisas 22–13 asendatakse arvedeklaratsiooni ungarikeelne versiooni järgmisega: „A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.“ |
|
53) |
Lisas 23–02 asendatakse punktile 10 järgneva tabeli pealkiri järgmisega: „ARTIKLI 142 LÕIKES 6 NIMETATUD KAUPADE LOETELU“. |
|
54) |
Lisas 32–06 lisatakse pealkirja „Liidu transiidiprotseduur/ühistransiidiprotseduur“ ja esimese lahtri vahele sõna „Esikülg“. |
|
55) |
Lisas 61–03 asendatakse esimene lõik ja teise lõigu esimene lause järgmisega: „Artikli 252 kohaldamisel määrab volitatud kaaluja kõikide värskete banaanide saadetiste netokaalu igas mahalaadimiskohas allpool esitatud korra kohaselt. Käesoleva lisa ja artikli 252 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:“. |
|
56) |
Lisas 62–02 asendatakse vormi INF 3 – Tagasitoodud kauba teabeleht originaali ja koopia esimene lehekülg vormiga, mis on esitatud IV lisas. |
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 muudatused
Rakendusmäärust (EL) 2015/2447 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Ühiste andmenõuete vorming ja koodid (tolliseadustiku artikli 6 lõige 2) 1. Tolliseadustiku artikli 6 lõikes 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 2 osutatud ühiste andmenõuete vorming ja koodid taotluste ja otsuste korral nõutava teabe vahetamiseks ja säilitamiseks on sätestatud käesoleva määruse A lisas. 2. Tolliseadustiku artikli 6 lõikes 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 2 osutatud ühiste andmenõuete vorming ja koodid deklaratsioonide, teatiste ja tollistaatust tõendavate dokumentide korral nõutava teabe vahetamiseks ja säilitamiseks on sätestatud käesoleva määruse B lisas. 3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata kuni komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/578 (*3) lisas osutatud siduva tariifiinformatsiooni süsteemi (edaspidi „STI-süsteem“) ja süsteemi „Järelevalve 2“ ajakohastamise esimese etapi alguskuupäevani käesoleva määruse A lisas ette nähtud vorminguid ja koode ning kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/341 (*4) lisades 2–5 sätestatud vorminguid ja koode. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata kuni komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/578 lisas osutatud volitatud ettevõtjate süsteemi ajakohastamise kuupäevani käesoleva määruse A lisas volitatud ettevõtja staatuse taotluste ja lubadega seoses ette nähtud vorminguid ja koode ning kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/341 lisades 6 ja 7 sätestatud vorminguid ja koode. 4. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) 2016/341 1. lisas loetletud IT-süsteemide puhul kuni rakendusotsuse (EL) 2016/578 lisas osutatud asjaomaste IT-süsteemide kasutuselevõtu ja uuendamise vastavate kuupäevadeni käesoleva määruse B lisas sätestatud ühiste andmenõuete vorminguid ja koode. Delegeeritud määruse (EL) 2016/341 1. lisas loetletud IT-süsteemide puhul kohaldatakse kuni rakendusotsuse (EL) 2016/578 lisas osutatud asjaomaste IT-süsteemide kasutuselevõtu ja uuendamise vastavate kuupäevadeni vorminguid ja koode, mis deklaratsioonide, teatiste ja tollistaatust tõendavate dokumentide korral nõutava teabe vahetamise ja salvestamise kohta on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/341 9. lisas. 5. Toll võib otsustada, et kuni rakendusotsuse (EL) 2016/578 lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi kasutuselevõtu kuupäevani tuleb järgmiste taotluste ja lubade suhtes kohaldada muid kui käesoleva määruse A lisas sätestatud vorminguid ja koode:
6. Toll võib otsustada, et kuni liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi kasutuselevõtu kuupäevani kohaldatakse käesoleva määruse A lisas sätestatud andmenõuete asemel delegeeritud määruse (EL) 2016/341 12. lisas taotluste ja lubade kohta sätestatud andmenõuete vorminguid ja koode järgmiste taotluste ja lubade puhul:
7. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, kohaldatakse juhul, kui loa taotlus põhineb vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 163 lõikele 1 tollideklaratsioonil, delegeeritud määruse (EL) 2016/341 12. lisas sätestatud vorminguid ja koode seoses kõnealuse taotluse jaoks vajalike täiendavate andmetega kuni liidu tolliseadustiku kohase automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu või rakendusotsuse (EL) 2016/578 lisas osutatud liikmesriikide impordisüsteemide uuendamise kuupäevadeni. (*3) Komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/578, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 99, 15.4.2016, lk 6)." (*4) Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 (ELT L 69, 15.3.2016, lk 1).“ " |
|
2) |
Artikli 57 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Sooduskohtlemiseta importimise erikorras esinevaid viiteid määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklite 55–65 kohaselt välja antud päritolusertifikaatidele käsitatakse viidetena käesolevas artiklis osutatud päritolusertifikaatidele.“ |
|
3) |
Artikkel 62 asendatakse järgmisega: „Artikkel 62 Pikaajaline tarnija deklaratsioon (tolliseadustiku artikli 64 lõige 1) 1. Kui tarnija tarnib korrapäraselt eksportijale või kauplejale kaubasaadetisi ja kõigil kõnealustel kaupadel on eeldatavasti sama päritolustaatus, võib tarnija esitada üheainsa deklaratsiooni, mis hõlmab mitmeid kõnealuse kauba saadetisi (pikaajaline tarnija deklaratsioon). 2. Pikaajaline tarnija deklaratsioon koostatakse ühe ajavahemiku jooksul lähetatavate saadetiste kohta ja selles esitatakse kolm kuupäeva:
3. Tarnija teatab asjaomasele eksportijale või kauplejale viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon ei kehti mõne või kõikide tarnitud ja tarnitavate kaubasaadetiste suhtes.“ |
|
4) |
Artikkel 68 asendatakse järgmisega: „Artikkel 68 Eksportijate registreerimine väljaspool liidu üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) (tolliseadustiku artikli 64 lõige 1) 1. Kui liit on kehtestanud sooduskorra, mille kohaselt peab eksportija koostama päritoludokumendi vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele, võib sellise dokumendi koostada üksnes eksportija, kes on sel eesmärgil liikmesriigi tolli poolt registreeritud. Selliste eksportijate andmed registreeritakse registreeritud eksportijate süsteemis (REX-süsteem), millele on osutatud rakendusotsuse 2016/578/EL lisas. Käesoleva jao 2.–9. alajagu kohaldatakse mutatis mutandis. 2. Käesoleva artikli kohaldamisel ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 11 lõike 1 punkti d ja artikleid 16, 17 ja 18, milles käsitletakse taotluste aktsepteerimise tingimusi ja otsuste peatamist, ning käesoleva määruse artikleid 10 ja 15. Käesoleva artikliga seotud taotlusi ja otsuseid ei vahetata ega säilitata käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud elektroonilises info- ja sidesüsteemis. 3. Komisjon annab kolmandale riigile, kellega liidul on kehtestatud sooduskord, nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad liidus registreeritud eksportija poolt kooskõlas käesoleva artikliga koostatud päritoludokumendi õigsuse kontrolli eest. 4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on väärtuse piirmäär 6 000 eurot iga saadetise kohta, kui kohaldatava sooduskorra puhul ei täpsustata väärtuse piirmäära, milleni eksportija, kes ei ole registreeritud eksportija, võib päritoludokumendi koostada. 5. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib kuni 31. detsembrini 2017 koostada päritoludokumendi eksportija, kes ei ole registreeritud aga on liidus heakskiidetud eksportija. Kohaldatakse vastavalt artikli 77 lõiget 7.“ |
|
5) |
Artikli 69 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui päritolutõend, mis on vajalik lõikes 1 osutatud tariifse soodusmeetme jaoks, on liikumissertifikaat EUR.1, muu riiklik päritolusertifikaat, päritoludeklaratsioon või arvedeklaratsioon, väljastatakse või koostatakse asenduspäritolutõend ühe järgmise dokumendi vormis:
|
|
6) |
Artiklile 73 lisatakse lõige 3: „3. Soodustatud riigi taotluse korral saadab komisjon kõnealusele soodustatud riigile nende templite näidised, mida liikmesriikide tollid kasutavad liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel.“ |
|
7) |
Artikli 80 lõikele 4 lisatakse järgmine lause: „Soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused teavitavad registreeritud eksportijat tema registreeringut puudutavate andmete muutmisest.“ |
|
8) |
Artiklit 85 muudetakse järgmiselt:
|
|
9) |
Artikli 86 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liidu, Norra või Šveitsi üldiste tariifsete soodustuste kava alusel toimuva ekspordi korral tuleb eksportijatel end registreerida ainult üks kord. Soodustatud riigi pädevad asutused annavad registreeritud eksportijale registreeritud eksportija numbri toodete eksportimiseks liidu, Norra ja Šveitsi üldiste tariifsete soodustuste kava alusel, kuivõrd kõnealused riigid on tunnistanud registreeringu teinud riiki soodustatud riigina. Esimest ja teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis seoses Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava alusel toimuva ekspordiga, kui Türgi alustab REX-süsteemi rakendamist. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teataja C-seerias kuupäeva, mil Türgi kõnealuse süsteemi rakendamist alustab.“ |
|
10) |
Artikkel 158 asendatakse järgmisega: „Artikkel 158 Üldtagatise tase (tolliseadustiku artikli 95 lõiked 2 ja 3) 1. Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 84 sätestatud tingimuste kohaselt vähendatakse tolliseadustiku artikli 95 lõikes 2 osutatud üldtagatise summat 50 %-ni, 30 %-ni või 0 %-ni tollivõla limiidi osast, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse artikli 155 lõike 3 punktile b. 2. Tolliseadustiku artikli 95 lõikes 3 osutatud üldtagatise summat vähendatakse 30 %-ni tollivõla limiidi osadest, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse artikli 155 lõikele 2 ja artikli 155 lõike 3 punktile a.“ |
|
11) |
Artiklisse 161 lisatakse järgmine lõik: „Alates kõnealuse kehtetuks tunnistamise või tühistamise jõustumise päevast ei või kauba suunamiseks liidu transiidiprotseduurile kasutada varem välja antud üksiktagatise maksekviitungeid.“ |
|
12) |
Artikkel 163 asendatakse järgmisega: „Artikkel 163 Garantiiühingute vastutus seoses TIR-veoetappidega (tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b) TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni, sh selle hilisemad muudatused, (TIR-konventsioon) artikli 8 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel võib iga liidu tolliterritooriumil asutatud garantiiühing juhul, kui TIR-veoetapp viiakse läbi liidu tolliterritooriumil, muutuda vastutavaks asjaomase TIR-veoetapiga seotud kaupade tollivõlast tuleneva tagatud maksusumma tasumise eest kuni 100 000 euro või sellega võrdväärse omavääringulise summa ulatuses TIR-märkmiku kohta.“ |
|
13) |
Artikli 231 lõige 11 asendatakse järgmisega: „11. Kuni rakendusotsuse (EL) 2016/578 lisas osutatud automaatse ekspordisüsteemi ja liidu tolliseadustiku kohase keskse imporditollivormistuse kasutuselevõtu kuupäevadeni ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 5 ja 6.“ |
|
14) |
Artikli 329 lõige 8 jäetakse välja. |
|
15) |
Artikli 333 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Erandina lõike 2 punktidest b ja c on käesoleva määruse artikli 329 lõigetes 5 ja 6 osutatud juhtudel kuni rakendusotsuse (EL) 2016/578 lisas osutatud automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu kuupäevadeni tähtajaks, mille jooksul väljumistolliasutus peab eksporditolliasutust kauba väljumisest teavitama, esimene tööpäev pärast päeva, mil kaup suunatakse kõnealusele transiidiprotseduurile, kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja või transiidiprotseduur lõpetatakse.“ |
|
16) |
B lisa I jaotist (Deklaratsioonide ja teatiste ühiste andmenõuete vormingud ja korduvus) parandatakse järgmiselt:
|
|
17) |
B lisa II jaotist (Deklaratsioonide ja teatiste ühiste andmenõuetega seotud koodid) parandatakse järgmiselt:
|
|
18) |
Lisasse 22–14 lisatakse järgmine sissejuhatav märkus:
|
|
19) |
Lisa 22–16 muudetakse järgmiselt:
|
|
20) |
Lisa 22–18 muudetakse järgmiselt:
|
|
21) |
Lisa 32–01 asendatakse käesoleva määruse VII lisa tekstiga. |
|
22) |
Lisa 32–02 asendatakse käesoleva määruse VIII lisa tekstiga. |
|
23) |
Lisa 32–03 asendatakse käesoleva määruse IX lisa tekstiga. |
|
24) |
Lisa 72–04 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
(3) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).
(4) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).
(5) Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 (ELT L 69, 15.3.2016, lk 1).
(6) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).
(7) EÜT L 252, 14.9.1978, lk 2.
(8) Ühistransiidiprotseduuri konventsioon (EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2).
I LISA
„LISA 12–03
LIIDU LENNUJAAMAS REGISTREERITUD PAGASI KÜLGE KINNITATAV LIPIK (artikkel 44)
1. OMADUSED
Artiklis 44 osutatud pagasilipik kujundatakse nii, et seda ei oleks võimalik uuesti kasutada.
|
a) |
Pagasilipikul on vähemalt 5 mm laiune roheline triip täies pikkuses mõlemal pool lipiku neid osi, kuhu on märgitud marsruut ja identifitseerimisteave. Lisaks sellele võivad kõnealused rohelised triibud ulatuda ka muudele pagasilipiku osadele, v.a kõik need, kus on esitatud vöötkoodina pagasilipiku number, mis peab olema trükitud valgele taustale. (Vt punkti 2 alapunktis a esitatud näidised.) |
|
b) |
Saatjata pagasi puhul on pagasilipiku külgedel punaste asemel rohelised triibud. (Vt punkti 2 alapunktis b esitatud näidis.) |
2. NÄIDISED
|
a) |
|
|
b) |
|
II LISA
„LISA 22–06
|
1) |
Käesolev taotlusvorm on ühine üldiste tariifsete soodustuste kava neljale üksusele: liit (EL), Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „üksused“). Pange tähele, et nende üksuste vastavad üldiste tariifsete soodustuste kavad võivad hõlmata eri riike ja tooteid. Seega kehtib asjaomane registreering üksnes ekspordiks selle/nende üldiste tariifsete soodustuste kava(de) raames, mille puhul teie riik on soodustatud riik. |
|
2) |
ELi eksportijate ja kauba edasisaatjate puhul on EORI-numbri märkimine kohustuslik. Soodustatud riikide, Norra, Šveitsi ja Türgi eksportijate puhul on TIN-numbri märkimine kohustuslik. |
|
3) |
Kui registreeritud eksportijaks saamise taotlused või registreeritud eksportijate ja soodustatud riikide pädevate asutuste või liikmesriikide tolliasutuste vahelise muu teabevahetuse taotlused esitatakse elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades, asendatakse lahtrites 5, 6 ja 7 osutatud allkiri ja tempel elektroonilise autentimisega. |
III LISA
„LISA 22–09
Arvedeklaratsioon
Arvedeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti esitada.
Prantsuskeelne tekst
L'exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no (1) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2) au sens des règles d'origine du Système des préférences tarifaires généralisées de l'Union européenne… (3) et (4).
Ingliskeelne tekst
The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (1) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … preferential origin (2) according to rules of origin of the Generalised System of Preferences of the European Union (3) and (4).
Hispaaniakeelne tekst
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (1) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2) en el sentido de las normas de origen del Sistema de preferencias generalizado de la Unión europea (3) y (4).
(koht ja kuupäev) (5)
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutanud isiku nimi) (6)
(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab liidu heakskiidetud eksportija rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 77 lõike 4 tähenduses, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija (see on alati nii, kui kaubaarve deklaratsioon koostatakse soodustatud riikides), jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk jäetakse tühjaks.
(2) Tuleb märkida toodete päritoluriik. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 112 tähenduses, peab eksportija need selgelt eristama tähisega „CM“ sellisel dokumendil, mille alusel deklaratsioon koostatakse.
(3) Vajaduse korral tuleb lisada üks järgmistest märgetest: „EU cumulation“, „Norway cumulation“, „Switzerland cumulation“, „Turkey cumulation“, „regional cumulation“, „extended cumulation with country x“ või „Cumul UE“, „Cumul Norvège“, „Cumul Suisse“, „Cumul Turquie“, „cumul regional“, „cumul étendu avec le pays x“ või „Acumulación UE“, „Acumulación Noruega“, „Acumulación Suiza“, „Acumulación Turquía“, „Acumulación regional“, „Acumulación ampliada con en país x“.
(4) Kui arvedeklaratsioon on koostatud seoses muu sooduskaubanduslepinguga, siis asendatakse viide üldisele soodustuste süsteemile viitega kõnealusele muule sooduskaubanduslepingule.
(5) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
(6) Vt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 77 lõige 7 (kehtib üksnes Euroopa Liidu heakskiidetud eksportijate suhtes). Juhul, kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka allakirjutanu nimi.
IV LISA
V LISA
VI LISA
VII LISA
„LISA 32–01
KÄENDAJA KOHUSTUS – ÜKSIKTAGATIS
I. Käendaja kohustus
|
1. |
Allakirjutanu (1) …
kelle elukoht või registrijärgne asukoht (2) on … tagab käesolevaga solidaarselt … kui tagatistolliasutuse ees kuni …suuruse summa ulatuses Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Horvaatia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariigi (3), Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (4) kasuks mis tahes summa, mille eest kõnealuse tagatise andnud isik (5) … võib olla eelnimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tulenevate võlgadega, (1) mida kohaldatakse allpool kirjeldatud kauba suhtes, mis on hõlmatud järgmiste tollitoimingutega (6): … Kauba kirjeldus: … |
|
2. |
Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik tõendab enne kõnealuse tähtaja möödumist tolliasutusele nõuetekohaselt, et muu eriprotseduur kui lõppkasutusprotseduur on lõpetatud, lõppkasutus- või ajutise ladustamise protseduurile suunatud kaupade tollijärelevalve on nõuetekohaselt lõpetatud või muude protseduuride kui eriprotseduuride ja ajutise ladustamise protseduuri puhul on kaubaga seotud olukord lahendatud.
Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30-päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid tuleb arvutada nii, et nende summa võrduks asjaomase riigi raha- või finantsturul samadel tingimustel tasutava määraga. |
|
3. |
Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi võlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud tollitoimingutest, mida alustati enne tagatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva. |
|
4. |
Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha kõikides punktis 1 loetletud riikides (7):
|
Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.
Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.
Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.
(Koht) …
(kuupäev) …
…
(Allkiri) (8)
II. Tagatistolliasutuse aktsept
Tagatistolliasutus: …
Käendaja kohustus, mis hõlmab …(kuupäev) tollideklaratsiooni/ajutise ladustamise deklaratsiooni nr … (9) alusel toimuvat tollitoimingut, aktsepteeriti …(kuupäev).
…
(Tempel ja allkiri)
(1) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.
(2) Täielik aadress.
(3) Läbi kriipsutada selle riigi nimi/nende riikide nimed, kelle territooriumil tagatist ei saa kasutada.
(4) Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul.
(5) Tagatise andnud isiku perekonnanimi ja eesnimi või ärinimi ja täielik aadress.
|
5a |
Kohaldatakse kauba impordi või ekspordiga seotud muude sissenõutavate maksude suhtes, kui tagatist kasutatakse kaupade suunamiseks liidu transiidiprotseduurile/ühistransiidiprotseduurile või kui tagatist saab kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis. |
(6) Märkida üks järgmistest tollitoimingutest:
|
a) |
ajutine ladustamine, |
|
b) |
liidu transiidiprotseduur/ühistransiidiprotseduur, |
|
c) |
tolliladustamisprotseduur, |
|
d) |
ajutine import täieliku vabastamisega imporditollimaksust, |
|
e) |
seestöötlemisprotseduur, |
|
f) |
lõppkasutusprotseduur, |
|
g) |
vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel ilma tasumise edasilükkamiseta, |
|
h) |
vabasse ringlusse lubamine tavapärase tollideklaratsiooni alusel tasumise edasilükkamisega, |
|
i) |
vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 166, |
|
j) |
vabasse ringlusse lubamine tollideklaratsiooni alusel, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 182, |
|
k) |
ajutine import osalise vabastamisega imporditollimaksust, |
|
l) |
muul juhul märkida toimingu liik. |
(7) Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale selles riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või esindaja ametlik asukoht.
(8) Allakirjutaja peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab … (summa)“; summa kirjutatakse sõnadega.
(9) Täidab tolliasutus, kes suunas kauba tolliprotseduurile või ajutisele ladustamisele.
VIII LISA
„LISA 32–02
Käendaja kohustus – maksekviitungina esitatav üksiktagatis
ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR / LIIDU TRANSIIDIPROTSEDUUR
I. Käendaja kohustus
|
1. |
Allakirjutanu (1) …
kelle elukoht või registrijärgne asukoht (2) on … tagab käesolevaga solidaarselt … kui tagatistolliasutuse ees Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Horvaatia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariigi, Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (3) kasuks mis tahes summad, mille eest protseduuri pidaja võib olla eespool nimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tuleneva tollivõlaga, mida kohaldatakse liidu transiidiprotseduuril või ühistransiidiprotseduuril oleva kauba suhtes ning mille puhul allakirjutanu on kohustunud välja andma üksiktagatise maksekviitungeid kuni 10 000 euro väärtuses maksekviitungi kohta. |
|
2. |
Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad kuni 10 000 euro ulatuses maksekviitungi kohta, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik esitab enne kõnealuse tähtaja möödumist pädevatele asutustele tõendi kõnealuse transiitveo lõpetamise kohta.
Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30-päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid tuleb arvutada nii, et nende summa võrduks asjaomase riigi raha- või finantsturul samadel tingimustel tasutava määraga. |
|
3. |
Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi võlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud liidu transiitveost/ühistransiitveost, mida alustati enne tagatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva. |
|
4. |
Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha (4) kõikides punktis 1 loetletud riikides:
|
Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.
Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.
Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.
(Koht) …
(kuupäev) …
…
(Allkiri) (5)
II. Tagatistolliasutuse aktsept
Tagatistolliasutus: …
Käendaja võetud kohustus aktsepteeriti …(kuupäev)
…
(Tempel ja allkiri)
(1) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.
(2) Täielik aadress.
(3) Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul.
(4) Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale selles riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või esindaja ametlik asukoht.
(5) Allakirjutanu peab kirjutama oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Kehtiv maksekviitung“.
IX LISA
„LISA 32–03
Käendaja kohustus – Üldtagatis
I. Käendaja kohustus
|
1. |
Allakirjutanu (1) …
kelle elukoht või registrijärgne asukoht (2) on …, tagab käesolevaga solidaarselt … kui tagatistolliasutuse ees kuni …suuruse summa ulatuses Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Horvaatia Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik) ning Islandi Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariigi (3), Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (4) kasuks mis tahes summa, mille eest kõnealuse tagatise andnud isik (5) …võib olla eelnimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tulenevate tekkinud või tekkida võivate võlgadega, (6) mida kohaldatakse punktides 1a ja/või 1b osutatud tollitoimingutega hõlmatud kauba suhtes. Tagatise maksimumsumma on: …
|
|
1a. |
Tollivõla limiit, mis vastab tekkida võivale tollivõlale ja vajaduse korral muudele maksudele, on iga allpool loetletud toimingu (9) puhul järgmine:
|
|
1b. |
Tollivõla limiit, mis vastab tekkinud tollivõlale ja vajaduse korral muudele maksudele on iga allpool loetletud toimingu (10) puhul järgmine:
|
|
2. |
Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad kuni eespool nimetatud maksimumsumma ulatuses, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik tõendab enne kõnealuse tähtaja möödumist tolliasutusele nõuetekohaselt, et muu eriprotseduur kui lõppkasutusprotseduur on lõpetatud, lõppkasutus- või ajutise ladustamise protseduurile suunatud kaupade tollijärelevalve on nõuetekohaselt lõpetatud või muude protseduuride kui eriprotseduuride puhul on kaubaga seotud olukord lahendatud.
Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30-päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid tuleb arvutada nii, et nende summa võrduks asjaomase riigi raha- või finantsturul samadel tingimustel tasutava määraga. Seda summat ei tohi vähendada käesoleva kohustuse alusel juba makstud summade võrra, välja arvatud juhul, kui allakirjutanult nõutakse sellise võla tasumist, mis tuleneb tollitoimingust, mida alustati enne eelneva maksenõude kättesaamist või 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest. |
|
3. |
Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi võlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud tollitoimingutest, mida alustati enne tagatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva. |
|
4. |
Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha (12) kõikides punktis 1 loetletud riikides:
|
Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.
Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.
Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.
(Koht) …
(kuupäev) …
…
(Allkiri) (13)
II. Tagatistolliasutuse aktsept
Tagatistolliasutus: …
Käendaja võetud kohustus aktsepteeriti …
…
(Tempel ja allkiri)
(1) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi
(2) Täielik aadress.
(3) Läbi kriipsutada selle riigi nimi/nende riikide nimed, kelle territooriumil tagatist ei saa kasutada.
(4) Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult liidu transiitvedude puhul.
(5) Tagatise andnud isiku perekonna- ja eesnimi või ärinimi ja täielik aadress.
(6) Kohaldatakse kauba impordi või ekspordiga seotud muude sissenõutavate maksude suhtes, kui tagatist kasutatakse kaupade suunamiseks liidu transiidiprotseduurile/ühistransiidiprotseduurile või kui tagatist saab kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis või konventsiooni osalisriigis.
(7) Mittevajalik maha tõmmata.
(8) Mittevajalik maha tõmmata.
(9) Kõiki protseduure peale ühistransiidiprotseduuri kohaldatakse üksnes Euroopa Liidus.
(10) Kõiki protseduure peale ühistransiidiprotseduuri kohaldatakse üksnes Euroopa Liidus.
(11) Nende summade puhul, mis deklareeriti tollideklaratsioonis lõppkasutusprotseduuriga seoses.
(12) Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale selles riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises lõigus sätestatud kinnitus ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või esindaja ametlik asukoht.
(13) Allakirjutaja kirjutab oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab … (summa)“; summa kirjutatakse sõnadega.
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/57 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/990,
12. juuni 2017,
millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Bayerisches Bier (KGT)]
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõike 3 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Saksamaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1347/2001 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Bayerisches Bier“ spetsifikaadi muudatustele. |
|
(2) |
Kuna kõnealused muudatused on olulised määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 kohase muudatustaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3). |
|
(3) |
Komisjon sai 22. veebruaril 2016 Madalmaadelt vastulause. Komisjon sai 19. aprillil 2016 asjaomase põhjendatud vastuväite. |
|
(4) |
Komisjon tunnistas vastuväite vastuvõetavaks ja kutsus seepärast 6. juuni 2016. aasta kirjas Saksamaad ja Madalmaid üles pidama kolme kuu jooksul asjakohaseid konsultatsioone, et jõuda omavahel kokkuleppele vastavalt kummaski riigis kehtivatele menetlustele. |
|
(5) |
Konsulteerimise tähtaega pikendati kolme kuu võrra. |
|
(6) |
Asjaomased riigid ei jõudnud omavahel kokkuleppele. Saksamaa teatas 4. jaanuari 2017. aasta kirjas komisjonile kokkuleppe tulemused. |
|
(7) |
Madalmaad esitasid vastuväite seoses avaldatud konsolideeritud koonddokumendi 5. punkti viimase lõigu sõnastusega „Mainet ja toote“ Bayerisches Bier „seost käsitlevad ELi institutsioonide järeldused lihtsustatud deklareerimismenetluses on Euroopa Kohtu poolt kontrollitud ja kinnitatud kohtuasjas C-343/07“, mis ei vasta määruse (EL) nr 1151/2012 ning komisjoni määruste (EL) nr 664/2014 (4) ja (EL) nr 668/2014 (5) kohastele muutmiseks vajalikele nõuetele. |
|
(8) |
Vastuväite esitaja põhjendused on järgmised: taotluses puuduvad põhjendused või selgitused vaidlustatud lõigu lisamiseks; kõnealuses lõigus ei esitata geograafilise piirkonnaga seotust tõendavaid üksikasju, kuigi nimetatud lõik on esitatud koonddokumendi punktis, milles käsitletakse kõnealust seost; kõnealune lõik on väär ja eksitav, sest Euroopa Liidu Kohus ei ole kohtuasjas C-343/07 kontrollinud ega kinnitanud, kas sisuline nõue seose kohta geograafilise piirkonnaga on täidetud; eespool nimetatud lõik kahjustaks ettevõtjat Bavaria NV, sest see ohustaks ettevõtja Bavaria NV ja tema sidusettevõtjate omanduses oleva kaubamärgi „Bavaria“ olemasolu. |
|
(9) |
Saksamaa nõustus vaidlustatud lõigu väljajätmisega. |
|
(10) |
Eespool öeldut arvesse võttes leiab komisjon, et muudatus tuleks heaks kiita ilma koonddokumendi vaidlustatud lõiguta. Koonddokumendi konsolideeritud versioon tuleks avaldada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Bayerisches Bier“ (KGT) spetsifikaadi muudatused kiidetakse heaks. Konsolideeritud koonddokument on esitatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1347/2001, millega täiendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa. (EÜT L 182, 5.7.2001, lk 3).
(3) ELT C 390, 24.11.2015, lk 25.
(4) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega (ELT L 179, 19.6.2014, lk 17).
(5) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
LISA
KOONDDOKUMENT
„BAYERISCHES BIER“
ELi nr: DE-PGI-0117-01220 – 4.4.2014
KPN ( )
KGT (X)
1. Nimetus(ed)
„Bayerisches Bier“
2. Liikmesriik või kolmas riik
Saksamaa
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 2.1. Õlu
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
Schankbier
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
7,0–9,0 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
2,5–3,5 |
|
Värvus (EBC) |
: |
5–20 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
10–30 ühikut |
täidlane, pehme ja kihisev, väiksema alkoholi- ja kalorisisaldusega kui Vollbier (kange õlu).
Hell/Lager
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
11,0–12,5 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–5,5 |
|
Värvus (EBC) |
: |
5–20 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
10–25 ühikut |
hõrgult vürtsikas, kerge, täidlane, mahe
Pils
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
11,0–12,5 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–6,0 |
|
Värvus (EBC) |
: |
5–15 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
30–40 ühikut |
iseloomulikult hõrk humalamõrkjas
Export
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
12,0–13,5 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–6,0 |
|
Värvus (EBC) |
: |
5–65 ühikut (hele–tume) |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
15–35 ühikut |
täidlane, ümaralt mõrkjas
Dunkel
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
11,0–14,0 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–6,0 |
|
Värvus (EBC) |
: |
40–65 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
15–35 ühikut |
linnaselõhnane, täidlane
Schwarzbier
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
11,0–13,0 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–6,0 |
|
Värvus (EBC) |
: |
65–150 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
15–40 ühikut |
röstimislõhnane, kergelt linnasene, humalamõrkjas
Märzen/Festbier
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
13,0–14,5 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
5,0–6,5 |
|
Värvus (EBC) |
: |
7–40 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
12–45 ühikut |
tugevalt linnasene, kergelt humalamõrkjas
Bock
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
16,0–18,0 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
6,0–8,5 |
|
Värvus (EBC) |
: |
7–120 ühikut (hele–tume) |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
15–40 ühikut |
täidlane, tugevalt linnasene, hõrk humalanüanss
Doppelbock
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
18,0–21,0 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
7,0–9,5 |
|
Värvus (EBC) |
: |
10–150 ühikut (hele–tume) |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
15–35 ühikut |
iseloomulikult täidlane, tugevalt linnasene, kerge karamellinüanss
Weizenschankbier
pinnakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
7,0–9,0 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
2,5–3,5 |
|
Värvus (EBC) |
: |
7–30 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
5–20 ühikut |
kihisev, pärmilõhnane
Weizenbier
pinnakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
11,0–13,5 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–5,5 |
|
Värvus (EBC) |
: |
5–65 ühikut (hele–tume) |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
10–30 ühikut |
nisulõhnane, puuviljane, kergelt linnasene
Kristallweizen
pinnakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
11,0–13,5 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–5,5 |
|
Värvus (EBC) |
: |
5–18 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
5–20 ühikut |
nisulõhnane, värske
Rauchbier
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
11,0–14,5 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–6,0 |
|
Värvus (EBC) |
: |
30–60 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
20–30 ühikut |
täidlane ja suitsune
Kellerbier/Zwickelbier
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
11,0–13,5 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–6,0 |
|
Värvus (EBC) |
: |
5–60 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
10–35 ühikut |
kergelt humalamõrkjas, filtreerimata, madala rõhuga, väikese süsihappegaasi sisaldusega
Eisbier/Icebier
põhjakääritusega
|
Algvirde tihedus (%) |
: |
11,0–13,0 |
|
Alkoholisisalduse mahuprotsent |
: |
4,5–5,0 |
|
Värvus (EBC) |
: |
5–20 ühikut |
|
Mõrudus (EBC) |
: |
10–25 ühikut |
väga mahe ja pehme
Esitatud näitajate suhtes kehtivad lubatud kõrvalekalded, mis on seaduses sätestatud ja mida on tunnustanud Baieri liidumaa pädevad toidujärelevalveasutused.
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
Peamiselt kasutatakse kvaliteetseid kohalikke Baierist pärit tooraineid (vesi, humalad, linnased). Teaduslikud instituudid (nt die Technische Universität München-Weihenstephan) kontrollivad traditsiooniliselt pidevalt humalate ja linnaste kui toorainete kvaliteeti.
3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Kogu tootmisprotsess toimub määratletud geograafilises piirkonnas.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
—
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Õllemärgisel on esitatud üks punktis 3.2 nimetatud õllesortidest koos tähisega „Bayerisches Bier“.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Baieri liidumaa, mis on jagatud seitsmeks halduspiirkonnaks.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
Toote „Bayerisches Bier“ kvaliteet ja maine on saavutatud tänu sajandeid kestnud pruulimistraditsioonile, mis põhineb 1516. aastast pärit kvaliteedinõudel Bayerisches Reinheitsgebot. Alates 15. sajandist järgitakse õllepruulimisel siduvat seaduslikku ettekirjutust. Sajandite jooksul on ettenähtud tootmismeetodi põhjal kujunenud Baieri õllepruulijate oskusteave ja eri retseptide rohkus, mis on aluseks maailmas ainulaadsele sortide mitmekesisusele. Baieri liidumaa on nisuõlle kodumaa, kus asub maailma suurim nisuõlle pruulikoda. Weihenstephanis asub maailma tunnustatuim pruulimisasutus. Tänu sajanditepikkusele pruulimistraditsioonile ja sellest tulenevale sortide mitmekesisusele on toode „Bayerisches Bier“ tarbijate hulgas üldiselt väga hinnatud, mis muu hulgas on tingitud ka valdavalt Baierimaalt pärit kvaliteetsete toorainete kasutamisest.
Viide tootespetsifikaadi avaldamisele
(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)
http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/40790
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/64 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/991,
12. juuni 2017,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 747/2001 Egiptusest pärit värskete maasikate Euroopa Liidu tariifikvootide mahu osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 9. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 747/2001, millega sätestatakse teatavate Vahemere maadega sõlmitud lepingute alusel sooduskohtlemiseks kõlblike toodete ühenduse tariifi- ja individuaalkvootide haldamine ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1981/94 ja (EÜ) nr 934/95, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkti b,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Otsusega (EL) 2017/768 (2) kiitis nõukogu heaks Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli (edaspidi „protokoll“) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise. |
|
(2) |
Otsusele (EL) 2017/768 lisatud protokolli tekstis on sätestatud liidus vabasse ringlusse lubatavate Egiptusest pärit värskete maasikate suhtes kohaldatava liidu tariifikvoodi mahu suurendamine. |
|
(3) |
Protokollis sätestatud tariifikvoodi mahu suurendamise rakendamiseks on vaja muuta määrust (EÜ) nr 747/2001. |
|
(4) |
Tariifkvoodi mahtu tuleks suurendada alates 1. juulist 2013, mil protokolli kooskõlas selle artikli 8 lõikega 3 ajutiselt kohaldama hakati, kuni selle jõustumiseni. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 747/2001 IV lisas asendatakse tariifikvoodi rida järjekorranumbriga 09.1799 järgmisega:
|
„09.1799 |
0810 10 00 |
|
Maasikad, värsked |
1.10.2010–30.4.2011 |
10 000 |
Erand“. |
|
1.10.2011–30.4.2012 |
10 300 |
|||||
|
1.10.2012–30.4.2013 |
10 609 |
|||||
|
1.10.2013–30.4.2014 |
11 021 |
|||||
|
1.10.2014–30.4.2015 |
11 349 |
|||||
|
1.10.2015–30.4.2016 ja igal sellele järgneval ajavahemikul 1.10.–30.4. |
11 687 |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/66 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/992,
12. juuni 2017,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/2148 seoses Valgevene Vabariiki käsitleva osa väljajätmisega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/936 teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepetega ja liidu impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete impordi ühiste eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõikeid 3 ja 6 ning artikli 21 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EL) 2015/936 on kehtestatud koguselised piirangud teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate tekstiiltoodete impordi suhtes, mida eraldatakse põhimõttel „kes ees, see mees“. |
|
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/354 (2) on kehtetuks tunnistatud nõukogu ühepoolsed kvoodid Valgevene Vabariigist pärit tekstiil- ja rõivatoodete impordile. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/2148 (3) sätestatud koguseliste impordikvootide haldamise eeskirjad on Valgevene Vabariigist pärit tekstiil- ja rõivatoodete osas aegunud. Seetõttu tuleks rakendusmäärust vastavalt muuta. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2015/936 artikli 30 kohaselt asutatud tekstiilikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2016/2148 I lisast jäetakse välja Valgevene Vabariiki käsitlev tabeliosa.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 160, 25.6.2015, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/354, millega muudetakse määrust (EL) 2015/936 teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepetega ja liidu impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 57, 3.3.2017, lk 31).
(3) Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2148, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/936 kohaselt 2017. aastaks ette nähtud tekstiilikvootide haldamise ja jagamise eeskirjad (ELT L 333, 8.12.2016, lk 32).
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/67 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/993,
12. juuni 2017,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 13 lõike 1 punkti e,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisas on esitatud nende IV lisas loetlemata isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle on loetellu kandnud nõukogu ning kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel. |
|
(2) |
12. juunil 2017 otsustas nõukogu kõrvaldada ühe isiku ja ühe üksuse nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/849 (2) II lisas esitatud selliste isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Ülejäänud kandeid on ajakohastatud. Seetõttu tuleks kõnealuse määruse V lisa vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. juuni 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
välispoliitika vahendite talituse direktor
(1) ELT L 88, 29.3.2007, lk 1.
(2) Nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (ELT L 141, 28.5.2016, lk 79).
LISA
„V LISA
Artikli 6 lõikes 2 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu
|
a) |
Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud füüsilised isikud
|
|
b) |
Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused
|
|
c) |
Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud füüsilised isikud
|
|
d) |
Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused
|
OTSUSED
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/75 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/994,
12. juuni 2017,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse nõukogu 27. mai 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP, (1) eriti selle artikli 33 lõiget 2,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 27. mail 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/849. |
|
(2) |
Kooskõlas nõukogu otsuse (ÜVJP) 2016/849 artikli 36 lõikega 2 on nõukogu läbi vaadanud kõnealuse otsuse II lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu. |
|
(3) |
Nõukogu leidis, et otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisas esitatud loetelust tuleks välja jätta üks isik ja üks üksus. |
|
(4) |
Nõukogu leidis ühtlasi, et kandeid teatavate otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisas loetletud isikute ja üksuste kohta tuleks ajakohastada. |
|
(5) |
Otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisa tuleks seega vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Luxembourg, 12. juuni 2017
Nõukogu nimel
eesistuja
C. CAMILLERI
LISA
Otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisa I ja II osa asendatakse järgmisega:
„I. Isikud ja üksused, kes vastutavad KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide eest, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad või nende omandis või kontrolli all olevad isikud ja üksused.
A. Isikud
|
|
Nimi |
Teised nimed |
Tuvastamisandmed |
Loetellu kandmise kuupäev |
Põhjendused |
|
1. |
CHON Chi Bu |
CHON Chi-bu |
|
22.12.2009 |
Aatomienergia üldbüroo liige, endine Yongbyoni tehnikadirektor. Ta on fotode kohaselt seotud Süürias asuva tuumareaktoriga, enne kui Iisrael seda 2007. aastal pommitas. |
|
2. |
CHU Kyu-Chang |
JU Kyu-Chang JU Kyu Chang |
Sünniaeg: 25.11.1928 Sünnikoht: Lõuna-Hamgyongi provints, KRDV |
22.12.2009 |
Riikliku kaitsekomisjoni endine liige. Riiklik kaitsekomisjon oli Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks enne selle reformimist riigiasjade komisjoniks. Korea Töölispartei keskkomitee laskemoona osakonna endine direktor. Viibis väidetavalt 2013. aastal KIM Jong Uniga sõjalaeval. Korea Töölispartei masinaehitustööstuse osakonna direktor. Valiti Korea Töölispartei keskkomitee asendusliikmeks 2016. aasta mais Korea Töölispartei 7. kongressil, kus Korea Töölispartei võttis vastu otsuse KRDV tuumaprogrammi jätkamise kohta. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
3. |
HYON Chol-hae |
HYON Chol Hae |
Sünniaeg: 1934 Sünnikoht: Manchuria, Hiina. |
22.12.2009 |
Korea rahvaarmee kindralleitnant alates 2016. aasta aprillist. Korea rahvaarmee üldpoliitika osakonna asedirektor (surnud Kim Jong-Ili sõjaline nõunik). Valiti Korea Töölispartei keskkomitee liikmeks 2016. aasta mais Korea Töölispartei 7. kongressil, kus Korea Töölispartei võttis vastu otsuse KRDV tuumaprogrammi jätkamise kohta. |
|
4. |
KIM Yong-chun |
Young-chun KIM Yong Chun |
Sünniaeg: 4.3.1935 Passi number: 554410660 |
22.12.2009 |
Korea rahvaarmee kindralleitnant. Riikliku kaitsekomisjoni endine aseesimees. Riiklik kaitsekomisjon oli KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks enne selle reformimist riigiasjade komisjoniks. Rahva relvajõudude endine minister, surnud Kim Jong-Ili tuumastrateegia erinõunik. Valiti Korea Töölispartei keskkomitee liikmeks 2016. aasta mais Korea Töölispartei 7. kongressil, kus Korea Töölispartei võttis vastu otsuse KRDV tuumaprogrammi jätkamise kohta. |
|
5. |
O Kuk-Ryol |
O Kuk Ryol |
Sünniaeg: 1931 Sünnikoht: Jilini provints, Hiina. |
22.12.2009 |
Riikliku kaitsekomisjoni endine aseesimees. Riiklik kaitsekomisjon oli KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks enne selle reformimist riigiasjade komisjoniks. Teostab järelevalvet tuuma- ja ballistikaprogrammide jaoks tipptehnoloogia hankimise üle välismaalt. Valiti Korea Töölispartei keskkomitee liikmeks 2016. aasta mais Korea Töölispartei 7. kongressil, kus Korea Töölispartei võttis vastu otsuse KRDV tuumaprogrammi jätkamise kohta. |
|
6. |
PAEK Se-bong |
PAEK Se Bong |
Sünniaeg: 1946 |
22.12.2009 |
Korea Töölispartei keskkomitee (ballistika programmi eest vastutava) teise majanduskomitee endine esimees. Riikliku kaitsekomisjoni liige. Riiklik kaitsekomisjon oli KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks enne selle reformimist riigiasjade komisjoniks. Edutati kindralmajoriks. |
|
7. |
PAK Jae-gyong |
Chae-Kyong PAK Jae Gyong |
Sünniaeg: 1933 Passi number: 554410661 |
22.12.2009 |
Rahva relvajõudude üldpoliitika osakonna asedirektor ja rahva relvajõudude logistikabüroo asedirektor (surnud Kim Jong-Ili sõjaväenõunik). Viibis KIM Jong Uni poolt läbi viidud strateegilise raketiväe juhatuse inspekteerimisel. |
|
8. |
RYOM Yong |
|
|
22.12.2009 |
Aatomienergia üldbüroo (ÜRO poolt loetellu kantud üksus) direktor, vastutab rahvusvaheliste suhete eest. |
|
9. |
SO Sang-kuk |
SO Sang Kuk |
Sünniaeg: 1932–1938 |
22.12.2009 |
Tuumafüüsika osakonna juhataja, Kim Il Sungi Ülikool. |
|
10. |
Kindral-leitnant KIM Yong Chol |
KIM Yong-Chol; KIM Young-Chol; KIM Young-Cheol; KIM Young-Chul |
Sünniaeg: 1946 Sünnikoht: Pyongan-Pukto, KRDV |
19.12.2011 |
Valiti Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni ja Korea Töölispartei keskkomitee liikmeks, Põhja- ja Lõuna-Korea vaheliste suhete aseesimees. Luure üldbüroo endine juht. Edutati ühisrinde osakonna direktoriks 2016. aasta mais Korea Töölispartei 7. kongressil. |
|
11. |
PAK To-Chun |
PAK To Chun |
Sünniaeg: 9.3.1944 Sünnikoht: Rangrim,Jagangi provints, KRDV |
19.12.2011 |
Riikliku julgeolekunõukogu liige. Ta on vastutav relvatööstuse eest. Juhib väidetavalt tuumaenergia bürood. See institutsioon on KRDV tuuma- ja raketiheitjate programmi suhtes määrava tähtsusega. Fotol koos inimestega, kes panustasid vesinikupommi katsetesse ja satelliidi orbiidile viimisse. |
|
12. |
CHOE Kyong-song |
CHOE Kyong song |
|
20.5.2016 |
Korea rahvaarmee kindralkolonel. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
13. |
CHOE Yong-ho |
CHOE Yong Ho |
|
20.5.2016 |
Korea rahvaarmee kindralkolonel / Korea rahvaarmee õhujõudude kindral. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Korea rahvaarmee õhujõudude ja õhutõrjeväe juhataja. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
14. |
HONG Sung-Mu |
HUNG Sun Mu; HONG Sung Mu |
Sünniaeg: 1.1.1942 |
20.5.2016 |
Laskemoonatööstuse osakonna asedirektor. Juhib tavarelvastuse ja rakettidega, sealhulgas ballistiliste rakettidega seotud programmide väljatöötamist. Üks põhiisikutest, kes vastutab tuumarelvade tööstusliku arendamise programmide eest. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seotud programmide eest. |
|
15. |
JO Kyongchol |
JO Kyong Chol |
|
20.5.2016 |
Korea rahvaarmee kindral. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Sõjalise julgeoleku juhtimiskeskuse direktor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. Käis koos Kim Jong Uniga läbi aegade suurimal suure laskekaugusega suurtükkide laskeõppusel. |
|
16. |
KIM Chun-sam |
KIM Chun Sam |
|
20.5.2016 |
Kindralleitnant, KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Korea rahvaarmee sõjalise peakorteri operatsioonide osakonna direktor ning sõjalise peakorteri esimene asejuht. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
17. |
KIM Chun-sop |
KIM Chun Sop |
|
20.5.2016 |
KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva ja nüüdseks riigiasjade komisjoniks reformitud riikliku kaitsekomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. Osales 2015. aasta mais toimunud allveelaevadelt väljalastavate ballistiliste rakettide edukasse katsesse panustanud isikute fotosessioonil. |
|
18. |
KIM Jong-gak |
KIM Jong Gak |
Sünniaeg: 20.7.1941 Sünnikoht: Pyongyang, KRDV |
20.5.2016 |
Korea Rahvaarmee asemarssal, Kim Il-Sungi sõjaväeülikooli rektor, KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
19. |
KIM Rak Kyom |
KIM Rak-gyom KIM Rak Gyom |
|
20.5.2016 |
Nelja tärni kindral, nüüdseks väidetavalt nelja strateegilist ja taktikalist raketiüksust juhtiva strateegilise väe (ehk strateegilise raketiväe), sh kontinentidevahelise ballistilise raketi KN08 brigaadi ülem. EL on kandnud strateegilise väe loetellu tegevuste tõttu, mis on oluliselt kaasa aidanud massihävitusrelvade või nende kandevahendite levikule. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Meedia teadetel osales KIM 2016. aasta aprillis KIM Jong Uniga kontinentidevahelise ballistilise raketi mootori katsetamisel. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. Andis korralduse ballistiliste rakettide laskeõppuse korraldamiseks. |
|
20. |
KIM Won-hong |
KIM Won Hong |
Sünniaeg: 7.1.1945 Sünnikoht: Pyongyang, KRDV Passi number: 745310010 |
20.5.2016 |
Kindral, riikliku julgeolekubüroo direktor. Riigi julgeoleku minister. Riiklike kaitseküsimuste keskseteks organiteks olevate Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni ja riikliku kaitsekomisjoni liige. Riiklik kaitsekomisjon oli KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks enne selle reformimist riigiasjade komisjoniks. Nimetatud organid on KRDV kaitseküsimustes keskse tähtsusega. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
21. |
PAK Jong-chon |
PAK Jong Chon |
|
20.5.2016 |
Korea rahvaarmee kindralkolonel (kindralleitnant), Korea rahva relvajõudude ülem, staabiülema asetäitja ning tulejõudude juhtüksuse (Firepower Command Department) kindral. Sõjalise peakorteri ülem ja suurtükiväe juhtüksuse direktor. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
22. |
RI Jong-su |
RI Jong Su |
|
20.5.2016 |
Viitseadmiral. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Korea mereväe ülemjuhataja. Merevägi osaleb ballistiliste rakettide programmide väljatöötamises ja KRDV mereväe tuumavõime arendamises. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
23. |
SON Chol-ju |
SON Chol Ju |
|
20.5.2016 |
Korea rahvaarmee kindralkolonel ning õhujõudude ja õhutõrjeväe (mis jälgib uudsete õhutõrjerakettide väljatöötamist) poliitiline direktor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
24. |
YUN Jong-rin |
YUN Jong Rin |
|
20.5.2016 |
Kindral, Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige ja riikliku kaitsekomisjoni liige. Riiklik kaitsekomisjon oli KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks enne selle reformimist riigiasjade komisjoniks. Kõik nimetatud organid on KRDV kaitseküsimustes keskse tähtsusega. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
25. |
PAK Yong-sik |
PAK Yong Sik |
|
20.5.2016 |
Nelja tärni kindral, riikliku julgeolekubüroo liige, rahva relvajõudude minister. Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni ja riikliku kaitsekomisjoni liige. Riiklik kaitsekomisjon oli KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks enne selle reformimist riigiasjade komisjoniks. Kõik nimetatud organid on KRDV kaitseküsimustes keskse tähtsusega. Võttis osa 2016. aasta märtsis toimunud ballistiliste rakettide katsetusest. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
26. |
HONG Yong Chil |
|
|
20.5.2016 |
Laskemoonatööstuse osakonna asedirektor. Laskemoonatööstuse osakond, mille ÜRO Julgeolekunõukogu kandis loetellu 2. märtsil 2016, on seotud KRDV raketiprogrammi põhiaspektidega. Laskemoonatööstuse osakond vastutab KRDV ballistiliste rakettide (sh Taepo Dong-2) väljatöötamise, relvatootmise ning teadus- ja arendustegevuse programmide järelevalve eest. Second Economic Committee (teine majanduskomitee) ja Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia), mis kanti samuti loetellu 2010. aasta augustis, alluvad laskemoonatööstuse osakonnale (MID). Laskemoonatööstuse osakond on viimastel aastatel teinud tööd, et arendada mobiilset kontinentidevahelist ballistilist raketti KN08. HONG on mitmel korral saatnud KIM Jong-uni tuumarelva- ja ballistiliste rakettide alaste programmide väljatöötamisega seotud üritustel ning arvatakse, et tal oli oluline roll KRDV tuumakatsetuses 6. jaanuaril 2016. Korea töölispartei keskkomitee asedirektor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. Osales uut tüüpi kontinentidevahelise ballistilise raketi mootori gaasijoa maapealsel katsetamisel. |
|
27. |
RI Hak Chol |
RI Hak Chul; RI Hak Cheol |
Sünniaeg: 19.1.1963 või 8.5.1966 Passi numbrid: 381320634, PS-563410163 |
20.5.2016 |
Green Pine Associated Corporationi („Green Pine“) president. ÜRO sanktsioonide komitee andmetel on Green Pine võtnud üle mitmed Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) tegevused. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Green Pine on vastutav ligikaudu poole relvade ja seotud materjali ekspordi eest Põhja-Koreast. Green Pine'ile on määratud sanktsioonid relvade ja nendega seotud materjalide ekspordi eest KRDVst. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse tootmisele, näiteks allveelaevad, sõjalaevad ja raketisüsteemid, ning on eksportinud torpeedosid ja tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele. ÜRO Julgeolekunõukogu on Green Pine'i loetellu kandnud. |
|
28. |
YUN Chang Hyok |
|
Sünniaeg: 9.8.1965 |
20.5.2016 |
Satelliitide juhtimiskeskuse NADA (National Aerospace Development Administration) asedirektor. NADAle kohaldatakse sanktsioone ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) alusel seotuse tõttu KRDV kosmoseteaduse ja -tehnoloogia (sh satelliitide lähetamine ja kanderaketid) arendamisega. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) mõisteti hukka satelliidi lähetamine 7. veebruaril 2016 ballistiliste rakettide tehnoloogia kasutamise tõttu ning kuna see rikkus tõsiselt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013) ja 2094 (2013). Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
29. |
RI Myong Su |
|
Sünniaeg: 1937 Sünnikoht: Myongchon, Põhja-Hamgyong, KRDV |
7.4.2017 |
Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni asepresident ja rahvaarmee staabiülem. Sellel ametikohal on Ri Myong Sul riiklike kaitseküsimuste alal keskne positsioon ja ta vastutab KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
30. |
SO Hong Chan |
|
Sünniaeg: 30.12.1957 Sünnikoht: Kangwon, KRDV Passi number: PD836410105 Passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 27.11.2021 |
7.4.2017 |
Rahvaarmee esimene aseminister, Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni liige ning rahvaarmee kindralkolonel. Sellel ametikohal vastutab So Hong Chan KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
31. |
WANG Chang Uk |
|
Sünniaeg: 29.5.1960 |
7.4.2017 |
Tööstus- ja aatomienergiaminister. Sellel ametikohal vastutab Wang Chang Uk KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
|
32. |
JANG Chol |
|
Sünniaeg: 31.3.1961 Sünnikoht: Pyongyang, KRDV Passi number: 563310042 |
7.4.2017 |
Riikliku Teaduste Akadeemia (asutus, mille ülesandeks on KRDV tehnoloogilise ja teadusvõimekuse arendamine) president. Sellel ametikohal on Jang Cholil strateegiline positsioon KRDV tuumaenergiaalase tegevuse väljatöötamisel ning ta vastutab KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest. |
B. Üksused
|
|
Nimi |
Teised nimed |
Asukoht |
Loetellu kandmise kuupäev |
Muu teave |
|
1. |
Korea Pugang mining and Machinery Corporation ltd |
|
|
22.12.2009 |
Korea Ryongbong General Corporationi tütarettevõte (ÜRO Julgeolekunõukogu kandis üksuse loetellu 24.4.2009); haldab rakettides kasutatavat alumiiniumpulbrit tootvaid tehaseid. |
|
2. |
Korean Ryengwang Trading Corporation |
|
Rakwon-dong, Pothonggang District, Pyongyang, KRDV |
22.12.2009 |
Korea Ryongbong General Corporationi tütarettevõte (ÜRO Julgeolekunõukogu kandis üksuse loetellu 24.4.2009). |
|
3. |
Sobaeku United Corp |
Sobaeksu United Corp. |
|
22.12.2009 |
Riigiettevõte, osaleb tundlike toodete või seadmete uuringutes või hankimises. Ettevõte omab mitut loodusliku grafiidi maardlat, mis varustavad toorainega kahte töötlemistehast, mis eelkõige toodavad ballistika valdkonnas kasutatavaid grafiidiplokke. |
|
4. |
Yongbyon Nuclear Research Centre (Yongbyoni tuumauuringute keskus) |
|
|
22.12.2009 |
Uurimiskeskus, mis osales sõjaväelise kvaliteediga plutooniumi tootmises. Keskust juhib Aatomienergia üldbüroo (ÜRO Julgeolekunõukogu kandis üksuse loetellu 16.7.2009). |
|
5. |
Strategic Rocket Forces (strateegiline raketivägi) |
|
|
20.5.2016 |
See üksus tegeleb KRDV riiklikes relvajõududes ballistiliste rakettidega või muude massihävitusrelvadega seotud programmide väljatöötamise ja operatiivse rakendamisega. |
II. Isikud ja üksused, kes osutavad finantsteenuseid, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele.
A. Isikud
|
|
Nimi |
Teised nimed |
Tuvastamisandmed |
Loetellu kandmise kuupäev |
Põhjendused |
|
1. |
JON Il-chun |
JON Il Chun |
Sünniaeg: 24.8.1941 |
22.12.2010 |
2010. aasta veebruaris vabastati KIM Tong-un 39. büroo direktori ametikohalt. 39. büroo vastutab muu hulgas kaupade sisseostmise eest KRDV diplomaatiliste esinduste kaudu, hiilides sanktsioonidest kõrvale. Ta asendati JON Il-chuniga. Riikliku kaitsekomisjoni esindaja. Riiklik kaitsekomisjon oli KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks enne selle reformimist riigiasjade komisjoniks. Valiti 2010. aasta märtsis riigi arengupanga peadirektoriks. Valiti Korea Töölispartei keskkomitee asendusliikmeks 2016. aasta mais Korea Töölispartei 7. kongressil, kus Korea Töölispartei võttis vastu otsuse KRDV tuumaprogrammi jätkamise kohta. |
|
2. |
KIM Tong-un |
KIM Tong Un |
|
22.12.2009 |
Relvade leviku rahastamisega seotud Korea töölispartei keskkomitee 39. büroo endine direktor. Vastutas väidetavalt 2011. aastal 38. büroo eest, et koguda juhtide ja eliidi jaoks raha. |
|
3. |
KIM Il-Su |
KIM Il Su |
Sünniaeg: 2.9.1965 Sünnikoht: Pyongyang, KRDV |
3.7.2015 |
Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna juhataja Pyongyangi peakorteris ning endine volitatud peaesindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt. |
|
4. |
KANG Song-Sam |
KANG Song Sam |
Sünniaeg: 5.7.1972 Sünnikoht: Pyongyang, KRDV |
3.7.2015 |
Korea National Insurance Corporationi (KNIC) endine volitatud esindaja Hamburgis, kes jätkab KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemist. |
|
5. |
CHOE Chun-Sik |
CHOE Chun Sik |
Sünniaeg: 23.12.1963 Sünnikoht: Pyongyang, KRDV Passi number: 745132109 Kehtiv kuni 12.2.2020 |
3.7.2015 |
Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangi peakorteris, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt. |
|
6. |
SIN Kyu-Nam |
SIN Kyu Nam |
Sünniaeg: 12.9.1972 Sünnikoht: Pyongyang, KRDV Passi number: PO472132950 |
3.7.2015 |
Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangi peakorteris ning endine volitatud esindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt. |
|
7. |
PAK Chun-San |
PAK Chun San |
Sünniaeg: 18.12.1953 Sünnikoht: Pyongyang, KRDV Passi number: PS472220097 |
3.7.2015 |
Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangi peakorteris vähemalt 2015. aasta detsembrini ning endine volitatud peaesindaja Hamburgis, kes jätkab KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemist. |
|
8. |
SO Tong Myong |
|
Sünniaeg: 10.9.1956 |
3.7.2015 |
Korea National Insurance Corporationi (KNIC) president, KNICi juhtiva täitevkomitee esimees (juuni 2012); Korea National Insurance Corporationi peadirektor, 2013. aasta september, tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt. |
B. Üksused
|
|
Nimi |
Teised nimed |
Asukoht |
Loetellu kandmise kuupäev |
Muu teave |
|
1. |
Korea National Insurance Corporation (KNIC) ja selle harukontorid |
Korea Foreign Insurance Company |
Haebangsan-dong, Central District, Pyongyang, KRDV Rahlstedter Strasse 83 a, 22149 Hamburg Korea National Insurance Corporation of Alloway, Kidbrooke Park Road, Blackheath, London SE30LW |
3.7.2015 |
Valitsuse omandis ja kontrolli all olev ettevõte Korea National Insurance Corporation (KNIC) loob märkimisväärset tulu, sealhulgas valuutat, mis võib aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. Lisaks sellele on KNICi peakorter Pyongyangis seotud loetellu kantud üksuse, Korea Töölispartei 39. bürooga.“ |
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/85 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/995,
9. juuni 2017,
millega asutatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina Euroopa sotsiaalteaduste andmearhiivide konsortsium (CESSDA ERIC)
(teatavaks tehtud numbri C(2017) 3870 all)
(Ainult hollandi-, inglis-, kreeka-, prantsus-, rootsi-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Austria, Belgia, Kreeka, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik esitasid komisjonile taotluse asutada Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina Euroopa sotsiaalteaduste andmearhiivide konsortsium (Consortium of European Social Science Data Archives – European Research Infrastructure Consortium, CESSDA ERIC). Eespool nimetatud riigid on kokku leppinud, et konsortsiumi CESSDA ERIC asukohariik on Norra. Šveitsi Konföderatsioon on teatanud oma otsusest osaleda konsortsiumi CESSDA ERIC töös esialgu vaatlejana. Samuti nõustus ta sellega, et konsortsiumi CESSDA ERIC asukohariik on Norra. |
|
(2) |
Kuna Ühendkuningriik teatas 29. märtsil 2017 oma kavatsusest liidust välja astuda, lõpetatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealuse teate esitamisest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga seda tähtaega pikendada. Sellest tulenevalt ja ilma et see mõjutaks väljaastumislepingu sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat rakendusotsust üksnes niikaua, kuni Ühendkuningriik lakkab olemast liikmesriik. |
|
(3) |
Määrus (EÜ) nr 723/2009 on inkorporeeritud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingusse EMP ühiskomitee otsusega nr 72/2015 (2). |
|
(4) |
Komisjon hindas taotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõikele 2 ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud nõuetele. |
|
(5) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 20 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina asutatakse Euroopa sotsiaalteaduste andmearhiivide konsortsium (CESSDA ERIC).
2. Konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja olulised osad on sätestatud lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Tšehhi Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Kreeka Vabariigile, Prantsuse Vabariigile, Ungarile, Madalmaade Kuningriigile, Norra Kuningriigile, Austria Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Slovaki Vabariigile, Rootsi Kuningriigile, Šveitsi Konföderatsioonile ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigile.
Brüssel, 9. juuni 2017
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Carlos MOEDAS
(1) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.
(2) EMP ühiskomitee 20. märtsi 2015. aasta otsus nr 72/2015, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust (ELT L 129, 19.5.2016, lk 85).
LISA
KONSORTSIUMI CESSDA ERIC PÕHIKIRJA OLULISED OSAD
Järgmised konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artiklid ja lõiked on põhikirja olulised osad määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 6 lõike 3 tähenduses.
1. Ülesanne ja tegevusalad
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artikkel 2)
|
1. |
Konsortsium CESSDA ERIC on hajutatud teadustaristu kesksõlm, mis ühendab selle liikmete, vaatlejate ja muude partnerite sotsiaalteaduste andmearhiivid. CESSDA ERIC ei käita oma andmearhiive. |
|
2. |
Konsortsiumi CESSDA ERIC ülesanne on pakkuda hajutatud ja kestlikku teadustaristut, mis võimaldaks teaduskogukonnal teha sotsiaalteaduste valdkonnas kvaliteetset uurimistööd, et edendada tõhusate lahenduste leidmist kaasaegse ühiskonna peamistele probleemidele ning hõlbustada sotsiaalteaduste õpetamist ning õppimist. |
|
3. |
CESSDA ERIC tegutseb mittetulunduslikel alustel. CESSDA ERIC võib siiski tegelda majandustegevusega piiratud ulatuses tingimusel, et see on tihedalt seotud tema peamiste ülesannetega ega ohusta nende täitmist. |
|
4. |
CESSDA ERIC täidab oma ülesannet, osaledes standardite, protokollide ja heade tavade väljatöötamises ja kooskõlastamises; see hõlmab ka andmete jagamise ja haldamise hea tava koolitusi. Vajaduse korral lisatakse konsortsiumi CESSDA ERIC taristule ka uusi andmeallikaid. |
|
5. |
CESSDA ERIC edendab suuremat osalemist teadustaristus. Et lihtsustada oma sotsiaalteaduste andmearhiivide edasiseks arendamiseks toetust soovivate riikide ühinemist konsortsiumiga, algatab konsortsium CESSDA ERIC koolitus- ja vahetustegevuse olemasolevate ja võimalike teenuseosutajate vahel. |
2. Nimi ja asukoht
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artikkel 1)
|
1. |
Euroopa sotsiaalteaduste andmearhiivide konsortsiumi (CESSDA) õiguslik vorm on määruse (EÜ) nr 723/2009 alusel asutatud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (ERIC) ja selle nimi on CESSDA ERIC. |
|
2. |
Konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirjajärgne asukoht on Norras Bergenis. |
3. Kestus ja likvideerimine
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artiklid 22 ja 23)
|
1. |
CESSDA ERIC tegutseb seni, kuni see vastavalt artiklile 23 likvideeritakse. |
|
2. |
Likvideerimine
|
4. Vastutus ja kindlustus
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artikkel 20)
Vastutus
|
a) |
CESSDA ERIC vastutab oma võlgade eest. |
|
b) |
Selle liikmed ja vaatlejad ei vastuta ühiselt konsortsiumi CESSDA ERIC võlgade eest. |
|
c) |
CESSDA ERIC kindlustab ennast nõuetekohaselt konsortsiumi CESSDA ERIC taristu loomise ja tegevusega seotud riskide vastu. |
5. Andmetele juurdepääsu põhimõtted
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artikkel 14)
|
1. |
Konsortsiumi CESSDA ERIC andmetele juurdepääsu poliitika on kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovituste ja suunistega andmetele juurdepääsu kohta („OECD Principles and Guidelines for Access to Research Data from Public Funding“ („OECD põhimõtted ja suunised riiklikest vahenditest rahastatud teadusuuringute andmetele juurdepääsu kohta“), OECD 2007). |
|
2. |
Kui artikli 9 lõikes 6 ei ole sätestatud teisiti, on teenuseosutajate valduses olevad riiklikest vahenditest rahastatud uuringute andmed ja metaandmed avaliku sektori teadus- ja haridustegevuse juurdepääsupunktis vabalt, tasuta ja õigeaegselt kättesaadavad. |
|
3. |
Teenuseosutajad tagavad volitatud teadlastele avaliku sektori teadus- ja haridustegevuse jaoks juurdepääsu kõikidele andmekogudele. |
|
4. |
Teenuseosutajad kaitsevad andmesubjektide anonüümsust kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste, Euroopa ja riiklike õigusnormide ning asjakohaste eetikaraamistikega. |
|
5. |
Teenuseosutajad tagavad õiglase, avatud ja läbipaistva juurdepääsukorra nende valduses olevatele andmetele ja metaandmetele. |
|
6. |
Artikli 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud vaba juurdepääsu põhimõte ei kohusta teenuseosutajat jagama andmeid, metaandmeid või andmekogusid, kui see oleks vastuolus riiklike õigusnormide, intellektuaalomandiõiguse või muude kaalukate õiguslike põhjustega. |
6. Teadusnõukogu
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artikkel 10)
|
1. |
Üldkogu määrab sõltumatusse teadusnõukogusse vähemalt neli, kuid mitte rohkem kui seitse väljapaistvat sõltumatut ja kogenud teadlast mis tahes maailma riigist. Teadusnõukogu nimetamine põhineb direktori soovitustel. Direktor küsib nõu teadusnõukogult ja teenuseosutajate foorumilt. Teadusnõukogu liikme ametiaeg on kolm aastat. Liikme võib uuesti ametisse nimetada veel üheks ametiajaks. |
|
2. |
Direktor konsulteerib teadusnõukoguga vähemalt kord aastas teenuste teadusliku kvaliteedi, teaduspoliitika, menetluskorra ja nende valdkondadega seotud tulevikuplaanide üle. |
|
3. |
Teadusnõukogu esitab direktori kaudu üldkogule igal aastal kirjaliku aruande oma tegevuse kohta. Aruanne sisaldab hinnangut konsortsiumi CESSDA ERIC teenustele, mis on osutatud andmete kasutajatele. Direktor esitab aruande üldkogule koos oma märkuste ja võimalike soovitustega. |
|
4. |
Teadusnõukogu võib paluda direktorit teha üldkogule ettepaneku valida teadusnõukogusse lisaliikmeid, et tagada selles konsortsiumi CESSDA ERIC kõigi tegevusvaldkondade piisav esindatus. |
7. Teabe levitamise põhimõtted
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artikkel 15)
|
1. |
Konsortsiumi CESSDA ERIC teabe levitamise põhimõtteid rakendatakse selle teabevahetuse strateegia kaudu. |
|
2. |
Levitamise põhimõtted hõlmavad kõiki konsortsiumi CESSDA ERIC rahastatavate tegevuste väljundeid, mis tehakse avalikult kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik eelnevalt olemas olevate intellektuaalomandi õiguste tõttu. |
|
3. |
Kõik tehnilised dokumendid, põhimõtted, kesksed menetlused ja seirearuanded tehakse avalikkusele kättesaadavaks konsortsiumi CESSDA ERIC veebisaidil. |
|
4. |
Teenuseosutaja avaldab kõik teenuseosutajaks olemise kohustuste täitmisega seotud dokumendid. |
8. Intellektuaalomand
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artikkel 16)
|
1. |
Terminit „intellektuaalomand“ käsitatakse käesolevas põhikirjas kooskõlas 14. juulil 1967 sõlmitud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikliga 2. |
|
2. |
Intellektuaalomandi küsimustes reguleerivad liikmete, vaatlejate ja teenuseosutajate vahelisi suhteid nii kohaldatavad riiklikud õigusaktid kui ka asjakohased rahvusvahelised õigusnormid. |
|
3. |
Intellektuaalomand, mille konsortsiumi liikmed või teenuseosutajad teevad konsortsiumile CESSDA ERIC kättesaadavaks, jääb intellektuaalomandi valdaja omandiks. |
|
4. |
Kui intellektuaalomand on saadud konsortsiumi CESSDA ERIC rahastatud töö tulemusel (otsene või mitterahaline panus), kuulub see konsortsiumile CESSDA ERIC. CESSDA ERIC võib loobuda oma õigustest täielikult või osaliselt konsortsiumi sellise liikme, vaatleja või teenuseosutaja kasuks, kes on loonud kõnealused intellektuaalomandi õigused. |
9. Töötajate tööle võtmine
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artikkel 17)
|
1. |
CESSDA ERIC järgib töölevõtmisel võrdsete võimaluste põhimõtteid. Teadustöötajate ametikohad täidetakse pärast seda, kui need on rahvusvaheliselt välja kuulutatud. |
|
2. |
Iga liige hõlbustab oma siseriiklike õigusaktide nõudeid järgides oma jurisdiktsioonis muude konsortsiumi CESSDA ERIC liikmete selliste kodanike ja nende pereliikmete liikumist ja elukohavahetust, kes on seotud konsortsiumi ülesannete täitmisega. |
10. Hanked
(konsortsiumi CESSDA ERIC põhikirja artikkel 21)
|
1. |
CESSDA ERIC kohtleb hankekandidaate ja pakkujaid võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel, sõltumata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. Konsortsiumi CESSDA ERIC hankepõhimõtetes järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid. |
|
2. |
Liikmete ja vaatlejate tehtavate hangete puhul, mis on seotud konsortsiumi CESSDA ERIC tegevusega, võetakse nõuetekohaselt arvesse konsortsiumi CESSDA ERIC vajadusi, tehnilisi nõudeid ja konsortsiumi CESSDA ERIC asjaomaste asutuste avaldatud spetsifikatsioone. |
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/91 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/996,
9. juuni 2017,
millega luuakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise Euroopa labor Euroopa teadusuuringute taristu konsortsiumina (ECCSEL ERIC)
(teatavaks tehtud numbri C(2017) 3875 all)
(Ainult hollandi-, inglis-, itaalia- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Itaalia, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on palunud komisjonil luua süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise Euroopa labori Euroopa teadusuuringute taristu konsortsiumina (ECCSEL ERIC). Eespool nimetatud riigid on kokku leppinud, et konsortsiumi ECCSEL ERIC asukohaliikmesriik on Norra. |
|
(2) |
Kuna Ühendkuningriik teatas 29. märtsil 2017 oma kavatsusest liidust välja astuda, lõpetatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealuse teate esitamisest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga seda tähtaega pikendada. Sellest tulenevalt ja ilma et see piiraks väljaastumislepingu sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat rakendusotsust üksnes nii kaua, kui Ühendkuningriik on liikmesriik. |
|
(3) |
Vastavalt EMP ühiskomitee otsusele nr 72/2015 (2) hõlmab Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) leping määrust (EÜ) nr 723/2009. |
|
(4) |
Komisjon hindas taotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõikele 2 ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud nõuetele. |
|
(5) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 20 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Luuakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise Euroopa labor Euroopa teadusuuringute taristu konsortsiumina (ECCSEL ERIC).
2. Konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja olulised osad on sätestatud lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Norra Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
Brüssel, 9. juuni 2017
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Carlos MOEDAS
(1) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.
(2) EMP ühiskomitee 20. märtsi 2015. aasta otsus nr 72/2015, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust (ELT L 129, 19.5.2016, lk 85).
LISA
KONSORTSIUMI ECCSEL ERIC PÕHIKIRJA OLULISED OSAD
Konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja olulised osad määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 6 lõike 3 tähenduses on põhikirja järgmised artiklid ja lõiked.
1. Ülesanded ja tegevus
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 2)
|
1. |
Konsortsiumiga ECCSEL ERIC luuakse hajutatud maailmatasemel teadusuuringutaristu ja seda haldav keskus, kes vastutab mitut ühise nimetuse „ECCSEL ERIC“ all toimivat teadusrajatist hõlmava kooskõlastatud tegevuse eest.
|
|
2. |
ECCSEL ERIC teeb prioriteetsetes valdkondades tehtavateks teadusuuringuteks vajalikud rajatised rahvusvahelisele teaduskogukonnale kättesaadavaks. Sellega soodustab ECCSEL ERIC tehnika arengu piiride nihutamist praeguseks saavutatud tasemest kaugemale, kiirendades seeläbi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise lahenduste turuletoomist ja rakendamist. Selle tegevuse raames suunab ECCSEL ERIC oma prioriteetidest lähtuvalt tähelepanu tipptasemel teadlaste tegevusele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas ning toetab seda. ECCSEL ERIC koostab ainulaadsete teadusrajatiste väga kõrgetasemelise loetelu ning võimaldab eelkõige Euroopa, kuid ka muudele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega tegelevatele kogukondadele juurdepääsu nendele võimalustele. |
|
3. |
ECCSEL ERIC luuakse ja selle tegevus toimub mittetulunduslikel alustel. |
|
4. |
Ilma et see piiraks artikli 2 lõikes 3 sätestatud keskse põhimõtte kohaldamist, võib ECCSEL ERIC tegeleda piiratud ulatuses majandustegevusega, kui see on tihedalt seotud konsortsiumi põhiülesannetega ega ohusta nende täitmist. |
2. Nimi, asukoht ja töökeel
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 1)
|
1. |
Luuakse Euroopa teadusuuringute hajutatud taristu konsortsium nimega „Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise Euroopa labor Euroopa teadusuuringute taristu konsortsiumina“ (edaspidi „ECCSEL ERIC“). |
|
2. |
Konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirjajärgne asukoht on Norras Trondheimis. |
3. Kestus
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 21)
ECCSEL ERIC luuakse määramata ajaks.
4. Tegevuse lõpetamine
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 23)
|
1. |
Üldkogu võib kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada konsortsiumi ECCSEL ERIC tegevuse lõpetada. |
|
2. |
Pärast konsortsiumi ECCSEL ERIC tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist teavitab ECCSEL ERIC sellest otsusest viivitamata ja igal juhul kümne päeva jooksul Euroopa Komisjoni. |
|
3. |
Pärast konsortsiumi ECCSEL ERIC võlgade tasumist järele jäänud vara jagatakse liikmete vahel proportsionaalselt konsortsiumile makstud iga liikme kumuleerunud aastatasudega, nagu on sätestatud põhikirja II lisas. |
|
4. |
ECCSEL ERIC teavitab pärast tegevuse lõpetamise menetluse lõpuleviimist sellest viivitamata ja igal juhul kümne päeva jooksul Euroopa Komisjoni. |
|
5. |
ECCSEL ERIC lakkab eksisteerimast päeval, mil Euroopa Komisjon avaldab sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas. |
5. Vastutus
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 13)
|
1. |
ECCSEL ERIC vastutab oma võlgade eest. |
|
2. |
Liikmed ei vastuta ühiselt konsortsiumi ECCSEL ERIC võlgade eest. Iga liige vastutab konsortsiumi ECCSEL ERIC võlgade eest üksnes oma sissemaksete ulatuses. |
|
3. |
ECCSEL ERIC kindlustab ennast nõuetekohaselt konsortsiumi ECCSEL ERIC loomise ja tegevusega seotud riskide vastu. |
6. Juurdepääsu põhimõtted
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 18)
|
1. |
Asjaomase riigi iga rajatise puhul, mis kuulub konsortsiumi ECCSEL taristusse, tuleb rahvusvahelisele teaduskogukonnale võimaldada kasutada olulist osa uuringuteks ette nähtud ajast. Üldkogu eraldab teatava osa kasutada olevast juurdepääsuajast teadlastele riikidest, kes ei ole konsortsiumi ECCSEL ERIC liikmed. |
|
2. |
ECCSEL ERIC ja teadusrajatiste omanikud sõlmivad eraldi lepingud selle kohta, kui suur osa uuringuteks ette nähtud ajast eraldatakse rahvusvahelisele teaduskogukonnale ja millised on juurdepääsu tingimused. |
|
3. |
Juurdepääs konsortsiumi ECCSEL ERIC rajatistele tagatakse teadlastele ja üliõpilastele. Juurdepääs antakse konkurentsipõhiselt vastastikuse eksperdihinnangu alusel pärast taotluste õiglast ja läbipaistvat menetlemist. Konkurentsi kriteeriumid on teaduse tipptase ja üldkogu otsusel põhinev uuringute olulisus seoses konsortsiumi ECCSEL ERIC strateegiliste kavadega. |
|
4. |
Kasutajad kannavad kõik juurdepääsukulud ja materjalidega, sealhulgas kasutajale kuuluvate proovide ja seadmetega, seotud kulud. Juurdepääsukulud põhinevad konsortsiumi ECCSEL ERIC iga rajatise puhul kehtestatud tasumääradel. |
|
5. |
ECCSEL ERIC võib kehtestada autentimis- ja autoriseerimissüsteemi, millega tagatakse, et sisse pääsevad ja rajatist saavad kasutada üksnes isikud, kellel on rajatisele juurdepääsu õigus. ECCSEL ERIC võib otsustada, et liikmete ja vaatlejate teadlastele tagatakse juurdepääs üksnes juhul, kui liikmed ja vaatlejad kohustuvad sellisest süsteemist kinni pidama. |
|
6. |
Kasutajate suhtes kohaldatavad üksikasjalikud juurdepääsupõhimõtted, mille üldkogu on heaks kiitnud, tehakse avalikult kättesaadavaks. |
7. Teadusuuringute taristu koordineerimiskomitee, teadusnõukogu ning eetika- ja keskkonnaküsimuste nõuandekogu
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 11)
Teadusnõukogu
|
a) |
Üldkogu määrab sõltumatusse teadusnõukogusse kuni kuus väljapaistvat sõltumatut ja kogenud teadlast mis tahes riigist. Nõukogu liikmed määratakse direktori ettepaneku alusel; direktor peab selles küsimuses nõu teadusnõukoguga ja teadusuuringute taristu koordineerimiskomiteega. Nõukogu liikme ametiaeg on kolm aastat. Ametiaega võib pikendada üks kord. Nõukogusse ei saa määrata üldkogu delegaate. |
|
b) |
Direktor peab teadusnõukoguga vähemalt kord aastas nõu konsortsiumi ECCSEL ERIC pakutavate teenuste teadusliku kvaliteedi ning organisatsiooni teaduspoliitika, menetluskorra ja tulevikuplaanide üle. |
|
c) |
Teadusnõukogu esitab direktori kaudu üldkogule igal aastal kirjaliku aruande oma tegevuse kohta. Direktor esitab kõnealuse aruande üldkogule koos oma märkuste ja võimalike soovitustega. |
8. Teabe levitamise põhimõtted
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 19)
|
1. |
Vastavalt üldkogu vastu võetud põhimõtetele teabe levitamise kohta on konsortsiumi ECCSEL ERIC teadusuuringute tulemused ja andmed avalikult kättesaadavad. Uuringute tulemuste ja andmete jagamisel huvitatud isikutele ei küsita muid tasusid peale teabe levitamisega seotud tasude. Käesolevas sättes mõistetakse konsortsiumi ECCSEL ERIC teadusuuringute tulemuste ja andmete all selliseid teadusuuringute tulemusi ja andmeid, mille on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas saanud konsortsiumi ECCSEL ERIC taristusse kuuluvate rajatiste omanikud. |
|
2. |
ECCSEL ERIC levitab ühiskonnas aktiivselt konsortsiumi teadusuuringute tulemusi, et neid saaks aktiivselt kasutada asjaomase poliitika väljatöötamiseks ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. |
|
3. |
ECCSEL ERIC edendab konsortsiumisisest koostööd ja levitab selle tulemusi ning innustab teadlasi algatama uusi innovaatilisi projekte ja võimaluse korral kasutama konsortsiumi ECCSEL ERIC tulemusi kõrghariduses. |
|
4. |
ECCSEL ERIC innustab üldjuhul konsortsiumi teadusuuringute tulemuste kasutajaid tegema oma uuringutulemused avalikult kättesaadavaks ning kohustab kasutajaid konsortsiumi ECCSEL ERIC raames võimaldatud juurdepääsu sobival viisil reklaamima. |
|
5. |
Kõnealused teabe levitamise põhimõtted hõlmavad eri sihtrühmi, kelleni jõudmiseks kasutatakse mitut kanalit. ECCSEL ERIC märgitakse nõuetekohaselt ära kõikides väljaannetes, milles käsitletakse selles konsortsiumis või sellega koostöös saadud tulemusi ja teadmisi. |
9. Intellektuaalomandiõigusi käsitlevad põhimõtted
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 20)
|
1. |
Kooskõlas käesoleva põhikirja eesmärkidega tuleb mõistet „intellektuaalomand“ käsitada 14. juulil 1967. aastal sõlmitud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikli 2 kohaselt. |
|
2. |
Intellektuaalomandi küsimustes reguleerivad liikmetevahelisi suhteid liikmesriikide õigusaktid ning asjakohased rahvusvahelised õigusnormid. |
|
3. |
Intellektuaalomand, mille konsortsiumi liige teeb konsortsiumile ECCSEL ERIC kättesaadavaks, jääb asjaomase intellektuaalomandiõiguse algse valdaja omandisse. Kui selline omand tekib konsortsiumi ECCSEL ERIC otsetoetuse või mitterahalise toetuse teel rahastatud töö tulemusena, kuulub see konsortsiumile, kui ei ole kokku lepitud, et asjaomane intellektuaalomand kuulub selle loonud liikmele. Juurdepääsust tulenevat võimalikku majanduslikku väärtust, mis ületab makstud tasu, ei käsitata projekti konsortsiumipoolse rahastamisena. |
|
4. |
ECCSEL ERIC tagab, et kasutajad on nõus tulemustele juurdepääsu tingimuste ja tulemusi käsitlevate intellektuaalomandiõiguste tingimustega ning et tulemuste ja õiguste säilitamisel ja kasutamisel kohaldatakse sobivaid turvameetmeid. |
|
5. |
ECCSEL ERIC kehtestab korra uuringuandmete ja -teabe turvalisuse ja konfidentsiaalsuse väidetava rikkumise juhtumite uurimiseks. |
|
6. |
ECCSEL ERIC tagab teadlastele juhiste andmise kaudu, et teadustegevus, milles kasutatakse konsortsiumi ECCSEL ERIC kaudu kättesaadavaks tehtud materjale, toimub omanike õigusi tunnustaval viisil. |
|
7. |
Üksikasjalikud intellektuaalomandiõigusi käsitlevad põhimõtted, mille üldkogu heaks kiidab, lepitakse eraldi kokku konsortsiumi ECCSEL ERIC tegevusse kaasatud rajatisi haldavate isikutega. |
10. Töötajate töölevõtmine
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 17)
|
1. |
ECCSEL ERIC tagab tööandjana kõigile võrdsed võimalused. Konsortsiumi ECCSEL ERIC töötajaid valitakse läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja võrdseid võimalusi austavalt. |
|
2. |
Töölepingute puhul järgitakse selle riigi kohaldatavaid õigusnorme, kus töötaja tööle võetakse, või selle riigi õigusakte, kus ECCSEL ERIC oma tegevust läbi viib. Teave vabade töökohtade kohta konsortsiumis ECCSEL ERIC avaldatakse sobival viisil rahvusvahelisel tasandil. |
|
3. |
Iga liige hõlbustab oma siseriiklike õigusaktide nõudeid silmas pidades tema jurisdiktsioonis konsortsiumi ECCSEL ERIC ülesandeid täitvate liikmete kodanike ja nende pereliikmete liikumist ja elama asumist. |
11. Hankepõhimõtted ja maksuvabastus
(konsortsiumi ECCSEL ERIC põhikirja artikkel 16)
|
1. |
Konsortsiumi ECCSEL ERIC raames koheldakse hankekandidaate ja pakkujaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt, sõltumata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. ECCSEL ERIC lähtub oma hankepõhimõtetes läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtetest. |
|
2. |
Konsortsiumi ECCSEL ERIC kõikide hangete eest vastutab direktor. Hankelepingu sõlmimise otsus avaldatakse sobival viisil koos täieliku põhjendusega. Üldkogu võtab vastu rakenduseeskirjad, milles määratletakse täpselt kõik hankemenetluse ja -kriteeriumide vajalikud üksikasjad. |
|
3. |
Liikmete ja vaatlejate tehtavate hangete puhul, mis on seotud konsortsiumi ECCSEL ERIC tegevusega, võetakse nõuetekohaselt arvesse konsortsiumi ECCSEL ERIC vajadusi, tehnilisi nõudeid ja asjaomaste asutuste kehtestatud spetsifikatsioone. |
Parandused
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/98 |
Komisjoni 5. aprilli 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/649 (millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) parandus
Leheküljel 95 artiklis 2
asendatakse
„Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/181 (*1) kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksu tagatiseks antud summad vabastatakse lõplikult.
järgmisega:
„Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1778 (*2) kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksu tagatiseks antud summad vabastatakse lõplikult.
(*1) Komisjoni 10. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/181, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes (ELT L 37, 12.2.2016, lk 1).“
(*2) Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1778, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 272, 7.10.2016, lk 33).“
|
13.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/98 |
Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1178/2011 (millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008) parandused
|
1) |
Leheküljel 76 I lisa 3. liite A osa punkti 9 alapunktis b |
asendatakse
|
„b) |
lendama 70 lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab visuaallennureeglite järgi toimuvat lennuaega ja instrumentaallennuaeg kaptenistažöörina. Instrumentaallennuaega kaptenistažöörina loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;“ |
järgmisega:
|
„b) |
lendama 70 lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab visuaallennureeglite järgi toimuvat lennuaega ja instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes. Instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;“. |
|
2) |
Leheküljel 77 I lisa 3. liite A osa punkti 9 alapunkti e alapunktis 1 |
asendatakse
|
„(1) |
20 tundi lendamist kaptenistaažöörina;“ |
järgmisega:
|
„(1) |
20 tundi lendamist piloodiõpilasena kapteni kohustes;“. |
|
3) |
ELTs L 311, 25.11.2011, leheküljel 78 I lisa 3. liite C osa alapunktis b (parandatud ELTs L 230, 25.8.2012, leheküljel 15) |
asendatakse
|
„b) |
lendama 70 lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab visuaallennureeglite ja instrumentaallennureeglite kohast lennuaega, mida võib lennata kaptenistažöörina. Instrumentaallennuaega kaptenistažöörina loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;“ |
järgmisega:
|
„b) |
lendama 70 lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab visuaallennureeglite ja instrumentaallennureeglite kohast lennuaega, mida võib lennata piloodiõpilasena kapteni kohustes. Instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;“. |
|
4) |
Leheküljel 78 I lisa 3. liite C osa punkti 8 alapunkti e alapunktis 1 |
asendatakse
|
„(1) |
20 tundi kaptenistaažöörina ning“ |
järgmisega:
|
„(1) |
20 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes ning“. |
|
5) |
Leheküljel 82 I lisa 3. liite F osa punkti 9 alapunkti b esimeses lauses |
asendatakse
|
„b) |
55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi kaptenistažöörina.“ |
järgmisega:
|
„b) |
55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes.“ |
|
6) |
Leheküljel 82 I lisa 3. liite F osa punkti 9 alapunktis c |
asendatakse
|
„c) |
50 tundi marsruutlendudel, sealhulgas vähemalt kümme tundi kaptenistažöörina marsruutlendudel, mis peab sisaldama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;“ |
järgmisega:
|
„c) |
50 tundi marsruutlendudel, sealhulgas vähemalt kümme tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes marsruutlendudel, mis peab sisaldama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;“. |
|
7) |
Leheküljel 83 I lisa 3. liite G osa punkti 9 alapunkti b esimeses lauses |
asendatakse
|
„b) |
55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi kaptenistažöörina.“ |
järgmisega:
|
„b) |
55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes.“ |
|
8) |
Leheküljel 83 I lisa 3. liite G osa punkti 9 alapunktis c |
asendatakse
|
„c) |
50 tundi marsruutlendudel, sealhulgas vähemalt kümme tundi kaptenistažöörina marsruutlendudel, mis peab sisaldama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;“ |
järgmisega:
|
„c) |
50 tundi marsruutlendudel, sealhulgas vähemalt kümme tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes marsruutlendudel, mis peab sisaldama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;“. |
|
9) |
Leheküljel 84, I lisa 3. liite I osa punkti 8 alapunkti b esimeses lauses |
asendatakse
|
„b) |
55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi kaptenistažöörina.“ |
järgmisega:
|
„b) |
55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes.“ |
|
10) |
Leheküljel 86 I lisa 3. liite J osa punkti 8 alapunkti b esimeses lauses |
asendatakse
|
„b) |
lendama 50 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 35 tundi kaptenistažöörina.“ |
järgmisega:
|
„b) |
lendama 50 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 35 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes.“ |
|
11) |
Leheküljel 88 I lisa 3. liite L osa punkti 8 alapunkti b esimeses lauses |
asendatakse
|
„b) |
lendama 20 tundi kaptenina, sealhulgas kuni viis tundi kaptenistažöörina.“ |
järgmisega:
|
„b) |
lendama 20 tundi kaptenina, sealhulgas kuni viis tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes.“ |