9.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 146/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/969,

8. juuni 2017,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“), (1) eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

13. mail 2016 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) subsiidiumivastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „vaatlusalune riik“) pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoode impordiga liitu. Algatamise aluseks oli nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (2) artikkel 10. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade“) (3).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 31. märtsil 2016 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) nende liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 90 % liidu teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete (edaspidi „HRF“) kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid subsideerimise ja sellest tuleneva kahju ohu kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Enne subsiidiumivastase menetluse algatamist teatas komisjon Hiina valitsusele, (4) et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, ning kutsus Hiina valitsust konsultatsioonidele vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 7. Hiina valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis toimusid 11. mail 2016. Konsulteerimise käigus võeti nõuetekohaselt arvesse Hiina valitsuse märkuseid. Vastastikku kooskõlastatud lahenduseni siiski ei jõutud.

(4)	Mõni kuu enne selle uurimise algatamist oli komisjon 13. veebruaril 2016 (5) algatanud dumpinguvastase uurimise Hiina RVst pärineva sama toote impordi suhtes (edaspidi „paralleelne dumpinguvastane uurimine“).

(5)	Vahetult pärast selle uurimise algatamist algatas komisjon 7. juulil 2016 (6) dumpinguvastase uurimise ka Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast pärineva sama toote impordi kohta.

(6)

5. aprillil 2017 kehtestas komisjon lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina RVst pärineva sama toote impordi kohta (7) (edaspidi „dumpinguvastane määrus“). Käesoleva subsiidiumivastase uurimise ja paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus läbiviidud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsid on sarnased, kuna liidu tootmisharu määratlus, tüüpilised liidu tootjad ning uurimisperiood on mõlema uurimise puhul samad. Neid on ajakohastatud ja täiendatud, et võtta arvesse kõiki faktilisi asjaolusid, mis selgusid selle uurimise käigus.

1.1.1. Algatamisjärgsed märkused

(7)

Hiina valitsus väitis, et dumpinguvastase kaebuse esitamine viiest riigist pärit samasuguse toote vastu olulise kahju tekitamise alusel vähem kui kahe kuue jooksul sellest, kui esitati käesolev kaebus, mille aluseks on kahju oht, tekitab tõsiseid küsimusi selle kohta, kas selle subsiidiumivastase uurimise algatamine oli vajalik.

(8)

Komisjon märkis, et subsiidiumivastane menetlus seoses Hiina RVst ja dumpinguvastane menetlus seoses viiest muust riigist pärit samasuguse tootega on kaks eraldiseisvat uurimist, mida tuleb hinnata nende endi sisu põhjal. Esiteks on kaks uurimist erineva uurimisperioodiga – need kattuvad vaid osaliselt (2015. aasta teine pool). Teiseks oli subsiidiumivastase kaebuse aluseks kahju oht liidu tootmisharule, samas kui järgnenud dumpinguvastase kaebuse aluseks oli kahju tekitamine liidu tootmisharule. Selle kohta teatas komisjon, et dumping ja kahju on määratud asjaomaste õigussätetega määratletud uurimisperioodi alusel ja sellest teatati mõlema menetluse algatamisteates. Ilma et see piiraks käimasoleva dumpinguvastase uurimise tulemusi ülejäänud viie riigi suhtes, nähtub ka põhjendustest 549 – 551, et algatamise ajal kättesaadavaid piisavaid tõendeid ei ole uurimise käigus leitud tõenditega ümber lükatud.

(9)	Seetõttu lükkas komisjon selle väite kui alusetu tagasi.

(10)

Hiina valitsus väitis ka seda, et uurimine tuleks lõpetada, kuna kaebus ei vasta Maailma Kaubandusorganisatsiooni subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõigete 2 ja 3 ning alusmääruse artikli 10 lõike 2 tõendamiskohustuse nõuetele. Hiina valitsuse väitel puuduvad piisavad tõendid tasakaalustatavate subsiidiumide, kahju ja selle kohta, et subsideeritud impordi ja kahju vahel on põhjuslik seos.

(11)

Kaebuses esitatud tõendid hõlmasid teavet, mis oli kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadav. Selles piisas, et algatamise etapis näidata, et väidetavad subsiidiumid olid tasakaalustatavad nende olemasolu, hulga ja laadi osas. Kaebus sisaldas ka piisavalt tõendeid, et subsideeritud impordist tuleneb kahju oht liidu tootmisharule. Kaebus on 166 lehel, mille 117 lisas kirjeldatakse tõendeid. Kuna Hiina valitsus viitas puudustele kaebuse täpsuse ja piisavuse osas, siis uuris komisjon uurimise käigus neid tõendeid, kuid ei tuvastanud põhjuseid, miks uurimise algatamisel peaks välistama esmapilgul usutavad tõendid subsideerimise olemasolu ja ulatuse kohta.

(12)	Hiina valitsus kordas pärast avalikustamist oma väidet, kuid ei esitanud täiendavaid põhjendusi. Seega jäi komisjon oma seisukohale, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses.

1.2. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(13)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“ või „IP“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „vaatlusalune periood“), samuti asjakohaseid arenguid pärast uurimisperioodi.

1.3. Huvitatud isikud

(14)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajaid, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Hiina valitsust, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaubandusettevõtjaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(15)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.4. Väljavõtteline uuring

(16)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

1.4.1. Liidu tootjad

(17)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Vastavalt alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b moodustas komisjon valimi, võttes aluseks suurimad tüüpilised tootmis- ja müügimahud, mida oli ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida. Valim on tüüpiline ka geograafilise ulatuse osas. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi, kuid ühtki märkust ei laekunud.

(18)	Seetõttu koosnes lõplik valim kuuest liidu tootjast, kes asuvad viies liikmesriigis. See moodustab üle 45 % liidu tootmisest.

1.4.2. Importijad

(19)	Komisjon palus sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim.

(20)	Üks sõltumatu importija andis endast teada ning talle saadeti importijate küsimustik.

(21)	Hoolimata sellest, et komisjon võttis sõltumatu importijaga ühendust asjakohase teabe kogumiseks, vastas importija küsimustikule üksnes osaliselt.

1.4.3. Eksportivad tootjad

(22)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina RV ametiasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(23)

Nõutud teabe esitasid vaatlusaluse riigi üheksa eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontserni, kes nõustusid kuuluma valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b moodustas komisjon valimi neljast eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida:

—	Benxi Beiying Iron & Steel Group, Hiina

—	Hesteel Group, Hiina

—	Jiangsu Shagang Group, Hiina

—	Shougang Group, Hiina.

(24)	Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid esindasid 68 % liitu imporditud vaatlusalusest tootest.

(25)	Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina valitsusega. Märkusi väljapakutud valimi kohta saadi kaebuse esitajalt ja kahelt eksportivalt tootjalt, kellest üks oli valimisse kaasatud, teine mitte.

(26)

Kaebuse esitaja väitis, et väljapakutud valim ei kajasta uurimisalust Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu. Nimelt väitis kaebuse esitaja, et komisjoni valim ei peaks põhinema mitte üksnes ekspordimahtudel, vaid arvestada tuleks ka kõiki erinevaid kaebuses välja toodud subsiidiumeid. Seoses sellega leidis kaebuse esitaja, et kaks valimisse kaasatud äriühingut ei ole tasakaalustatava subsiidiumi tüüpilised saajad.

(27)

Komisjon märkis, et valimi moodustamisel lähtuti alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktist b. Vastavalt sellele sättele lähtub komisjon valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest mahust, mis liitu eksporditakse. Asjaolu, et mingi äriühing ei ole abikõlblik teatavat tüüpi subsiidiumi saamise suhtes, ei muuda valimit mittetüüpiliseks, kuna valimi eesmärk ei ole esindada kogu kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu Hiina RVs seoses kõlblikkusega kõigi väidetavate subsiidiumide tüüpide suhtes. Valimisse kaasatud neli eksportivate tootjate kontserni on tüüpilised kaebuses väidetud subsiidiumideks kõlblikkuse osas, nagu komisjon on seda analüüsinud teates, mis on saadav toimikus, mis on kättesaadav mittekonfidentsiaalses toimikus. Seega leidis komisjon, et moodustatud valim on korrektne alus väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatuse uurimiseks ning vastab alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b.

(28)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon oleks pidanud alusmääruse artikli 27 lõike 1 punkt b asemel kasutama alusmääruse artikli 27 lõike 1 punkti a, kuna see oleks võimaldanud paremini kajastada kasutatavaid subsiidiumikavasid. Nagu on selgitatud eelmises põhjenduses leidis komisjon, et neli valimisse kaasatud koostööd tegevat eksportivate tootjate kontserni on tüüpilised mitte ainult mahtude poolest, vaid ka seoses nende kõlblikkusega kaebuses väidetavate subsiidiumidega ning seoses algatamisteate kohaselt uuritavate subsideerimistavadega. Seega lükati see väide tagasi.

(29)

Esimene valimisse kaasatud eksportiv tootja päris, mis põhjustel kalduti kõrvale valimist, mis pakuti välja paralleelses dumpinguvastases uurimises. Komisjon märkis, et dumpinguvastase uurimise ja subsiidiumivastase uurimise puhul on tegemist kahe erineva uurimisega, millel on erinevad eesmärgid. Dumpinguvastases uurimises määrab komisjon kindlaks, kas tegemist on dumpinguga (ehk objektiivse diskrimineeriva hinnapoliitikaga), st kas tegemist on binaarse küsimusega. Ilmnenud dumpingu tulemused saab valimist laiendada kõigile muudele äriühingutele. Subsiidiumivastases uurimises määrab komisjon kindlaks subsiidiumi summa iga eksporditud vaatlusaluse toote ühiku kohta. Tasakaalustada saab ainult neid subsiidiumeid, mida leitakse valimisse kaasatud äriühingutes. Uurimise tõhususe ja liidu tootmisharu kaitsmise tagamiseks leidis komisjon, et subsiidiumivastases uurimises on asjakohane hõlmata suurem ekspordimaht kui dumpinguvastses uurimises, et tagada valimi tüüpilisus kaebuses ja algatamisteates nimetatud väidetavateks subsiidiumideks kõlblikkuse suhtes. Subsiidiumivastase uurimise laiendatud valim hõlmab korrektselt kaebuses väidetud subsiidiumideks kõlblikkust. Paralleelse dumpinguvastase uurimise valimisse lisati kolm neljast valimisse kaasatud äriühingust. Täiendava äriühingu lisamisel valimisse lähtuti kaalutlusest, et tegemist on mahtude mõttes suuruselt järgmise äriühinguga ning see tagab valimi tüüpilisuse kaebuses väidetud subsiidiumideks kõlblikkuse poolest.

(30)

Teine, valimisse kaasamata eksportiv tootja palus end valimisse kaasata või ennast eraldi uurida, väites, et moodustatud valim ei esinda tema eripära õiglaselt. Esitatud väidetes viidati kiirlõiketerase tööriistaterase tootmisele ja ekspordile, sest tootja väitel on neil materjalidel teistsugused tooteomadused ja erinev hinnakujundus. Valimi moodustamisel kasutatud kriteerium on vaatlusaluse toote suurim representatiivne ekspordimaht. End valimisse lisada palunud eksportival tootjal on vaatlusaluse toote ekspordimaht siiski oluliselt väiksem kui väljapakutud äriühingutel. Seetõttu ei olnud teda valimisse lisada võimalik ja tema taotlus lükati seega tagasi. Igal juhul otsustas komisjon järgnevalt jätta kiirlõiketerase ja tööriistaterase vaatlusaluse toote määratlusest välja, jättes seega äriühingu kogu toodangu uurimisest välja. Seetõttu ei loetud äriühingut enam vaatlusalust toodet eksportivaks tootjaks ja tema taotlus eraldi uurimiseks muutus vastuvõetamatuks, kuna ta ei olnud enam huvitatud isik.

(31)	Seega vastab väljapakutud valim alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b. Seetõttu otsustas komisjon säilitada kavandatud väljapakutud valimi kui lõpliku valimi.

1.5. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(32)

Küsimustik saadeti Hiina valitsusele. See sisaldas eriküsimustikke Hiina arengupangale, Hiina põllumajandusarengu pangale, Hiina ekspordi-impordipangale (edaspidi „EXIM“), Hiina põllumajanduspangale, Bank of Chinale (edaspidi „BOC“), Hiina ehituspangale (edaspidi „CCB“), ja Hiina tööstus- ja kommertspangale (edaspidi „ICBC“). Kaebuses oli nendele pankadele konkreetselt viidatud kui avaliku sektori asutustele või asutustele, kes on määratud ja volitatud subsiidiume andma. Lisaks paluti Hiina valitsusel rahandusasutuste eriküsimustik edastada muudele rahandusasutustele, mis on täielikult või osaliselt Hiina valitsuse omandis (edaspidi „riigiosalusega pangad“). Hiina valitsuse küsimustik sisaldas veel eriküsimustikke rauamaagi, koksi ja koksisöe tootjatele, mis kuuluvad täielikult või osaliselt riigile (edaspidi „riigiosalusega ettevõtted“). Küsimustikud saadeti ka neljale valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile, valimisse kaasatud liidu tootjatele ning kõikidele seotud importijatele, sõltumatule importijale ja kahele kasutajale, kes olid endast teada andnud.

(33)

Komisjon sai Hiina valitsuselt küsimustikule vastused. Need sisaldasid EXIMi, Hiina põllumajanduspanga, BOC, CCB ja ICBC vastuseid eriküsimustikule. Komisjon sai samuti küsimustikule vastused neljalt valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernilt, valimisse kaasatud liidu tootjatelt, sõltumatult importijalt ja ühelt kasutajalt.

(34)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ohu ja liidu huvi kindlakstegemiseks. Hiina kaubandusministeeriumi valdustesse tehti kontrollkäik, milles osalesid ka muude asjaomaste ministeeriumide ametnikud. Lisaks osalesid kontrollkäigul järgmiste rahandusasutuste esindajad:

—	Hiina ekspordi-impordipank, Peking, Hiina;

—	Hiina tööstus- ja kommertspank, Peking, Hiina;

—	Hiina ehituspank, Peking, Hiina;

—	Hiina põllumajanduspank, Peking, Hiina;

—	Bank of China, Peking, Hiina;

(35)

Lisaks teostati järgmiste äriühingute valdustesse alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud.

Valimisse kaasatud liidu tootjad

—	ThyssenKrupp Steel Europe AG, Duisburg, Saksamaa;

—	Tata Steel IJmuiden BV, Velsen-Noord, Madalmaad;

—	Tata Steel UK Limited, Port Talbot, Lõuna-Wales, Ühendkuningriik;

—	ArcelorMittal Mediterranee SAS, Fos-sur-Mer, Prantsusmaa;

—	ArcelorMittal Atlantique Et Lorraine, Dunkerque, Prantsusmaa;

—	ArcelorMittal España SA, Gozón, Hispaania.

Valimisse kaasatud Hiina RV tootjad

Benxi Iron & Steel Group:

—	Benxi Iron & Steel (Group) Co., Ltd, Benxi, Hiina RV;

—	Bengang Steel Plates Co., Ltd, Benxi, Hiina RV;

—	Benxi Beiying Iron & Steel (Group) Co., Ltd., Benxi, Hiina RV;

—	Benxi Iron & Steel (Group) Mining Industry Co., Ltd., Benxi, Hiina RV;

—	Benxi Iron & Steel (Group) International Trading Co., Ltd., Benxi, Hiina RV;

—	Liaoning Henderson Assets Operating & Management Co., Ltd., Benxi, Hiina RV.

Jiangsu Shagang Group:

—	Jiangsu Shagang Group Co., Ltd., Zhangjiagang City, Hiina RV,

—	Zhangjiagang Hongchang Plate Co., Ltd., Zhangjiagang City, Hiina RV;

—	Zhangjiagang GTA Plate Co., Ltd., Zhangjiagang City, Hiina RV;

—	Zhangjiagang Yangtze River Cold Rolled Sheet Co., Ltd, Zhangjiagang City, Hiina RV;

—	Zhangjiagang Hongchang Pellets Co., Ltd., Zhangjiagang City, Hiina RV;

—	Jiangsu Shagang International Trade Co., Ltd., Jinfeng Town, Zhangjiagang City, Hiina RV.

Hesteel Group:

—	Hesteel Group Co., Ltd., Shijiazhuang and Beijing, Hiina RV;

—	Hesteel Co., Ltd., Shijiazhuang, Hiina RV;

—	Handan Iron & Steel Group Han-Bao Co., Ltd., Handan City, Hiina RV;

—	Tangshan Branch, Tangshan City, Hiina RV;

—	Hesteel Co., Ltd. Chengde Branch, Chengde City, Hiina RV;

—	Hebei Iron & Steel Group Mining Co., Ltd, Tangshan, Hiina RV;

—	Hesteel Group International Trade Corporation, Beijing, Hiina RV;

—	Sinobiz Holdings Limited (British Virgin Islands), Tangshan City, Hiina RV.

Shougang Group:

—	Shougang Jingtang United Iron & Steel Co., Ltd., Caofeidian, Hiina RV;

—	Tangshan Shougang Jingtang Xishan Coking Co. Ltd., Caofeidian, Hiina RV;

—	Shougang Qian'an Iron and Steel, Beijing Shougang Co. Ltd. haru, Qian'an, Hiina RV;

—	Qian'an Coal Chemical Company, Qian'an, Hiina RV;

—	Shougang Mining Co.Ltd., Shougang Corporationi haru, Qian'an, Hiina RV;

—	Beijing Shougang Co. Ltd., Peking, Hiina RV;

—	China Shougang International Trade & Engineering Corporation, Peking, Hiina RV;

—	Shougang Holding Trade Hongkong Limited, Hongkong;

—	Shougang Corporation Beijing, Hiina RV.

Kasutajad

—	Marcegaglia Carbon Steel Spa, Gazoldo degli Ippoliti, Itaalia.

1.6. Ajutiste meetmete kehtestamata jätmine

(36)	13. veebruaril 2017 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid, et ajutisi tasakaalustavaid tollimakse ei kehtestata Hiina RVst pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordile.

1.7. Järgnenud menetlus

(37)	Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist, näidates ära küsimused, mis vajasid täiendavat kontrollimist.

(38)

Komisjon teavitas 28. aprillil 2017 kõiki asjaosalisi olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel ta kavatses kehtestada lõpliku subsiidiumivastase tollimaksu vaatlusaluse toote liitu suunatud impordile, ja palus kõigil huvitatud isikutel 17 päeva jooksul esitada märkusi. Selliste avalikustamiste kaudu teavitas komisjon huvitatud isikuid ühtlasi kontrollkäikude tulemustest, sealhulgas ka neil puhkudel, kui komisjon oli sunnitud kasutama parimaid kättesaadavaid fakte. Lisaks esitas komisjon 18. mail toimikusse täiendava teatise kõikidele huvitatud isikutele, põhjendades üksikasjalikumalt oma arutluskäiku sooduslaenudega saadud kasu arvutamiseks. Märkused saadi ettenähtud tähtajaga 5 päeva ja neid käsitleti vastavalt.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(39)

Kuumvaltsitud lehtterastooteid toodetakse metalli paksust vähendava ja ühtlustava metalli vormimise protsessiga, mille käigus kuum metall suunatakse läbi ühe või mitme kuumvaltsimisrullide paari vahelt ja mille puhul on metalli temperatuur kõrgem selle rekristalliseerumistemperatuurist. Selliseid tooteid võidakse tarnida mitmel kujul: rullidena (õlitatud või mitte, dekapeeritud või dekapeerimata), mõõtulõigatult (lehtedena) või kitsaste ribadena.

(40)

Kuumvaltsitud lehtterastoodetel on kaks peamist kasutusotstarvet. Esiteks on need lähtematerjaliks mitmesuguste lisandväärtusega järgmise etapi toodete tootmisel, alustades külmvaltsitud (8) leht- ja kaetud terastoodetest. Teiseks kasutatakse neid tööstusliku lähtematerjalina, mida lõppkasutajad ostavad erinevate kasutusalade jaoks, sh ehitamine (terastorude tootmine), laevaehitus, gaasiballoonid, autod, surveanumad ja energiasektori torujuhtmed.

(41)

Üks eksportiv tootja (Jiangsu Tiangong Tools Company Limited) taotles 26. juunil 2016, et konkreetset liiki kuumvaltsitud lehtterastooted, mida tuntakse tööstussektoris tööriistaterase ja kiirlõiketerasena, tuleks välistada toote määratlusest. Ta väitis, et tööriistaterasel ja kiirlõiketerasel on oluliselt teistsugused omadused, hinnad, erinevad tehnilised kirjeldused ja kasutusotstarbed.

(42)

Komisjon leidis paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus, et tõesti esineb olulisi füüsikalisi ja keemilisi erinevusi ühelt poolt vaatlusaluse toote muude liikide kui tööriistateras ja kiirlõiketeras ning teiselt poolt tööriistaterase ja kiirlõiketerase vahel. Tööriistaterases ja kiirlõiketerases leidub mitu keemilist elementi, mida ei leidu vaatlusaluses tootes. Samuti on erinevusi tootmisprotsessis, kasutusotstarvetes ja olulistes hinnaerinevustes tööriistaterase ja kiirlõiketerase ning vaatlusaluse toote muude liikide vahel.

(43)	Seega välistas komisjon tööriistaterase ja kiirlõiketerase paralleelse dumpinguvastase uurimise tootemääratlusest.

(44)	Eespool toodud kaalutlustest lähtuvalt otsustas komisjon tööriistaterase ja kiirlõiketerase välistada ka käesoleva uurimise tootemääratlusest.

(45)

Vaatlusalune toode on seega määratletud kui Hiina RVst pärinevad teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil pindtöötlemata.

Vaatlusalune toode ei hõlma:

—	roostevabast terasest tooteid ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga tooteid;

—	tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooteid;

—	tooted, mis ei ole rullis, mis on ilma reljeefse mustrita, on üle 10 mm paksusega ja vähemalt 600 mm laiusega ning

—	tooted, mis ei ole rullis, mis on ilma reljeefse mustrita, on vähemalt 4,75 mm ja kuni 10 mm paksusega ning vähemalt 2 050 mm laiusega.

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10, 7225 30 90, ex 7225 40 60, 7225 40 90, ex 7226 19 10, 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

2.2. Samasugune toode

(46)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on ühesugused põhilised füüsikalised omadused ning ühesugused põhilised kasutusotstarbed:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida toodetakse ja müüakse Hiina RV siseturul;

—	toode, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul.

(47)	Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

3. SUBSIDEERIMINE

3.1. Sissejuhatus: valitsuse kavade, projektide ja muude dokumentide esitamine

(48)

Enne väidetava subsideerimise analüüsimist konkreetsete subsiidiumide või subsiidiumikavade lõikes (punkt 3.4 ja sellele järgnevad) hindas komisjon valitsuse kavasid, projekte ja muid dokumente, mis puudutasid mitut subsiidiumi või subsiidiumikava. Komisjon leidis, et kõik hinnatavad subsiidiumid ja subsiidiumikavad moodustavad osa Hiina valitsuse riiklikust kavast järgmistel põhjustel.

(49)

Hiina RV majandusliku ja sotsiaalse arengu 12. viisaastakukavas (edaspidi: „12. viisaastakukava“) esitatakse Hiina RV valitsuse strateegiline käsitlus tähtsamate tootmisharude parendamise ja edendamise kohta. Täpsemalt kutsutakse 12. viisaastakukava töötleva tööstuse ümberkujundamist ja uuendamist käsitlevas 9. peatükis üles peamisi olemasolevaid tööstusi ümber kujundama ja uuendama, et suurendada Hiina tööstusliku tuuma konkurentsivõimet. Sellest nähtub, et Hiina valitsus kujundab poliitikat selliselt, et toetada ettevõtjate tehnilist arengut, et suurendada nende konkurentsivõimet turul. Terasetööstus on nende peamiste tööstusharude seas olulisel kohal.

(50)

12. viisaastakukavas peetakse väga oluliseks ka loodusvarade säilitamist ja keskkonda ning ringmajanduse arengut ja vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiaid. Selle kohta on 12. viisaastakukava 9. peatükis öeldud, et terasetööstus peaks tegema edusamme loodusvarade lõimitud kasutamisel, energia kokkuhoidmisel ja heite vähendamisel, ning et Hiina valitsus toetab selliseid keskkonnasõbraliku arenguga seotud pingutusi.

(51)

Valitsus on samuti välja andnud terasetööstuse erikava, st terasetööstuse 12. viisaastakukava (edaspidi „terasetööstuse 12. viisaastakukava“). Kõnealuses kavas rõhutatakse, et terasetööstus on rahvamajanduse jaoks tähtis peamine tootmisharu. Perioodil 2011–2015 on Hiina valitsuse prioriteedid terasetööstuse struktuuriline kohandamine, ümberkujundamine ja uuendamine. Seoses terasetööstusega rõhutatakse terasetööstuse 12. viisaastakukava 5. peatükis eelarve-, rahandus-, kaubandus-, energiasäästu-, keskkonnakaitse-, ohutus- ja muude poliitikate ja terasetööstuspoliitika vaheliste seoste tugevdamise tähtsust.

(52)

Hiina valitsus väitis, et komisjon ei peaks oma uurimises toetuma 12. viisaastakukavale ja terasetööstuse 12. viisaastakukavale, kuna mõlemad kavad lõppesid 31. detsembril 2015. Seetõttu puudub õiguslik alus subsideerimise jätkamiseks. Komisjon märkis, et nii 12. viisaastakukava kui ka terasetööstuse 12. viisaastakukava hõlmasid uurimisperioodi. Lisaks avaldati 2016. aasta märtsis 13. viisaastakukava, mis hõlmab perioodi 2016–2020. Nagu järgmises põhjenduses selgitatakse, tugineb 13. viisaastakukava eesmärkidele, mida rõhutati 12. viisaastakukavas, ning neid arendatakse edasi. Seega valitseb terasetööstuse arendamise edendamises järjepidevus.

(53)

Lisaks rõhutatakse 13. viisaastakukavas tehnoloogilise innovatsiooni rolli Hiina RV majandusarengus ning nn „roheliste“ arengupõhimõtete jätkuvat tähtsust. Vastavalt selle 5. peatükile on üks peamisi arengusuundi traditsioonilise tööstusstruktuuri uuendamise edendamine, nagu see oli ka 12. viisaastakukavas. Seda mõtet on veelgi edasi arendatud 22. peatükis, milles selgitatakse traditsioonilise tööstuse moderniseerimise strateegiat Hiina RVs tehnoloogia kaasajastamise edendamise teel. Selle kohta öeldakse 13. viisaastakukavas, et ettevõtteid toetatakse, et tagada üldine edasiminek sellistes valdkondades nagu tootmistehnoloogiad, tööstusseadmed, keskkonnakaitse ja energiatõhusus. Keskkonnakaitse teemat on veelgi edasi arendatud 44. peatükis. Selle kohaselt viiakse peamistes tootmisharudes ellu puhta tootmise „renoveerimine“ ning 16. tekstikastis viidatakse konkreetselt terasetööstusele.

(54)

„Terasetööstuse kohandamise ja parandamise kava (2016–2020)“ (edaspidi „terasetööstuse 13. viisaastakukava“) avaldati 2016. aasta novembris. See põhineb 13. viisaastakukaval. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor, rahvamajanduse nurgakivi (9). Kavas täpsustatakse 13. viisaastakukavas mainitud tehnoloogilise innovatsiooni, struktuurilise kohandamise ja rohelisi põhimõtteid, seotakse neid terasetööstuse konkreetsemate prioriteetidega (vt IV peatükk – Põhiülesanded) ning luuakse seos erinevate maksu- ja finantstoetusega (vt V peatükk – Kaitsemeetmed).

(55)

Hiina valitsus väitis ka seda, et kavades antakse üksnes poliitilisi suuniseid ja seega ei ole need kohustuslikud ega siduvad. 12. viisaastakukava sissejuhatuses öeldakse siiski seda, et „Pärast Rahvaesindajate Kogus läbikaalumist ja heakskiitmist on käesolev kava õiguslikult siduv“. 13. viisaastakukava 17. peatükis sedastatakse, et riiklikul arengustrateegial ja -kaval on juhtiv ja piirav roll (10). Ka on terasetööstuse 13. viisaastakukavas sedastatud, et kõik terasetööstuse eest vastutavad kohalikud asutused peavad … selles kavas sätestatud ülesandeid ja poliitilisi meetmeid ellu viima. Äriühingute tasandil öeldakse, et asjaomased ettevõtjad peavad tagama lähenemise selle kava põhieesmärkidele ja prioriteetsetele ülesannetele (11). Seega ei tehta nendes kavades üksnes üldisi julgustavaid avaldusi, vaid need on siduvad. Hiina RV valitsus kordas oma seisukohta pärast lõplike järelduste avalikustamist, kuid ei esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, mille poolest eespool kirjutatut tuleks mõista kui üksnes poliitilist suunist, hoolimata selgest sõnastusest, milles väidetakse vastupidist. Vastupidi, Hiina RV valitsus osundas selles tekstis kasutatud väljendusviisi, mis on küll poliitiline, kuid see ei ole vastuolus järeldustega selliste väidete õiguslikust siduvusest. Komisjon jääb oma seisukoha juurde, et need kavad on õiguslikult siduvad.

(56)

Ka järgmistes dokumentides on terasetööstus määratletud kui strateegiline, prioriteetne ja/või soodustatud tootmisharu:

riiginõukogu otsus nr 40 „Ajutiste meetmete kehtestamise ja rakendamise kohta struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses“ (edaspidi „otsus nr 40“). Otsuses öeldakse, et suuniskataloog struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses, mis on otsuse nr 40 rakendusmeede, on tähtis alus investeerimissuundade juhtimisel. Ühtlasi suunatakse selles Hiina valitsust haldama investeerimisprojekte ning kujundama ja jõustama riigi rahandus-, maksu-, laenu-, maa-, impordi- ja ekspordipoliitikat (12). Nimetatud suuniskataloogi VIII peatükis on terasetööstusele viidatud kui soodustatud tootmisharule. Mis puutub selle õiguslikku laadi, siis märkis komisjon, et otsus nr 40 on riiginõukogu, Hiina RV kõrgeima haldusorgani korraldus. Selles mõttes on otsus teistele avaliku sektori asutustele ja majandustegevuses osalejatele kohustuslik (13).

b)	Peatükkide III.5 ja VIII kohaselt toetab keskmise tähtajaga ja pikaajaline teaduse ja tehnoloogia riiklik arengukava (2006–2020) põhivaldkondade ja prioriteetsete teemade arengut ning soodustab finants- ja maksutoetuste andmist neile valdkondadele ja prioriteetidele.

c)	Riikliku arengu- ja reformikomisjoni (edaspidi „NDRC“) korralduses nr 35 (14)„Raua- ja terasetööstuse arendamise poliitika“ (2005) (edaspidi „korraldus nr 35“) mainitakse, et raua- ja terasetööstus on rahvamajanduse jaoks tähtsad peamised tootmisharud.

Hiina riiginõukogu 2009. aasta märtsis välja antud terasetööstuse kohandamise ja taaselustamise kavas (edaspidi „taaselustamise kava“) algatatakse mitmeid poliitikaid ja toetusmeetmeid, et tuua terasetööstus välja rahvusvahelisest finantskriisist, säilitada majanduskasv ja tagada tootmisharu stabiilne toimimine, kuna seda peetakse rahvamajanduse tugisamba tootmisharuks.

(57)

Pärast avalikustamist osundas Hiina RV valitsus, et otsuse nr 40 kohaselt peaksid soodustatud tootmisharud saama krediiditoetust „krediidipõhimõtetest lähtudes“. Hiina RV valitsuse sõnul ei saa järeldada, et kõnealust toetust tuleks anda eelistatud korras. Uurimine on aga näidanud, et ebamäärane mõiste „krediidipõhimõtted“ ei tähenda turupõhist ja kaubanduslikku käitumist, vaid pigem seda, et need krediidipõhimõtted hõlmavad selliseid olulisi üldpoliitilisi kaalutlusi, mis on ülimuslikud krediidiriski hindamise suhtes või võivad tuua kaasa riski hindamise täieliku puudumise. Lisaks kohaldati valimisse kaasatud äriühingute suhtes eelistavat laenupoliitikat, mille puhul krediidiriski nõuetekohast hindamist tegelikult ei tehta, nagu on selgitatud punktis 3.4. Seetõttu lükkas komisjon tagasi Hiina RV valitsuse väite, et terasetööstusele anti laenu turupõhistel ja ärilistel tingimustel ning et krediidipõhimõtted kujutavad endast selliste tingimuste täitmist. Oluline on asjaolu, et vastavalt otsusele nr 40 annavad kõik rahandusasutused laenu soodustatud tööstusharudele, mille hulka kuulub terasetööstus, ja et sellist toetust antakse tegelikult soodustingimustel, arvestamata laenusaaja tegelikku krediidiriski.

(58)

Hiina RV valitsus märkis, et riiklikus keskmise tähtajaga ja pikaajaline teaduse ja tehnoloogia arengukavas (2006–2020) ei ole kehtestatud terasetootjate abikõlblikkust väidetavate subsiidiumide puhul. Kõnealuse dokumendi III.5 peatükis on selgelt mainitud terasetööstust seoses prioriteetse teemaga nr 29 „Tsüklilised raua- ja terase valuprotsessid ja -seadmed“ ja VIII peatükis julgustatakse andma finants- ja maksutoetust sellistele prioriteetsetele teemadele. Seepärast lükati see väide tagasi.

(59)

Pärast järelduste teatavakstegemist palus kaebuse esitaja komisjonil laiendada oma keskse plaani analüüsi ja hõlmata pankrotiõiguse täitmisele pööramata jätmine. Kaebuse esitaja väitis, et aastate 2008–2015 näitajad iseloomustavad seda, kui silmapaistvalt madal oli Hiinas pankrottide tase ning ta viitas mitme Hiina panga ja pankrotti läinud terasetarnija Sinosteeli vahelisele päästelepingule detsembris 2016. Lisaks viitas ta IMFi aruandes „Resolving China's Corporate Debt Problem“ (15) Hiina äriühingute võlgade probleemi lahendamise kohta esitatud järeldustele ning tõi esile mitu põhjust, miks on maksejõuetuse määr Hiinas nii väike. Komisjon nõustus, et kaebuse esitaja oli esitanud oma kaebuses mitu olulist juhtumit, mille korral ei alustatud pankrotimenetlust teatud raskustes olevate teraseettevõtete puhul. Seevastu leidis komisjon, et Hiina pankrottide kohta järelduste avalikustamise järel saadud üldandmetest ei saa piisava usaldusväärsusega tuua välja kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu andmeid. Selleks et teha kindlaks, kas pankrottide määr on normaalne või liiga väike, tuleks töötada välja vastav võrdlusnäitaja uurimisperioodi täpse pankrottide arvu alusel. Sellist analüüsi ei ole võimalik teha järelduste avalikustamise järel kasutuses oleva piiratud aja jooksul. Igal juhul ei põhjustanud see märkus kahtlusi komisjoni järelduste osas, vaid üksnes kinnitas neid.

(60)	Kokkuvõttes peetakse terasetööstust seega peamiseks ja strateegiliseks tööstusharuks, mille aktiivne arendamine on Hiina valitsuse poliitiline eesmärk.

3.2. Osaline koostööst keeldumine ja parimate kättesaadavate faktide kasutamine

3.2.1. Alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamine Hiina valitsuse sooduslaenude suhtes

(61)

Komisjon taotles Hiina valitsuselt, et see võtaks ühendust kaebuses nimetatud seitsme konkreetse riigiosalusega pangaga ning muude riigiosalusega pankadega, et need vastaksid eriküsimustikule. Ent Hiina valitsus võttis ühendust ainult viiega seitsmest riigiosalusega pangast, mida kaebuse esitaja oli konkreetselt maininud. Hiina valitsuse väitel puuduvad tal volitused nõuda teavet teistelt riigiosalusega pankadelt, kuna need tegutsevad Hiina valitsusest sõltumatult. Selles osas teatab komisjon, et Hiina valitsuselt ei palutud mitte teabe, vaid üksnes eriküsimustiku edastamist riigiosalusega pankadele.

(62)

Eriküsimustikule vastanud viiest riigiosalusega pangast ei andnud ükski täpsemat teavet valimisse kaasatud äriühingutele antud laenude kohta, väites, et nad ei saa seda teha valimisse kaasatud äriühinguid puudutava teabe konfidentsiaalsust reguleerivate kohustuslikke ja seadusandlike nõuete ning lepinguliste sätete tõttu. Lisaks andsid laene valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele 30 riigiosalusega panka, kellele Hiina valitsus keeldus edastamast palvet eriküsimustiku täitmiseks. Hiina põllumajandusarengu pank ei ole andnud laene valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele.

(63)

Seetõttu palus komisjon kõigilt valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidelt anda luba juurdepääsuks äriühingute kohta käivale teabele, mis on olemas kõigil, nii riigiosalusega kui ka erapankadel, kellelt äriühingud laene on saanud. Kõik valimisse kaasatud äriühingud keeldusid ilma igasuguse selgituseta siiski juurdepääsu lubamisest neid puudutavatele andmetele.

(64)

Kuna valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidest kolm on täielikult riigi omanduses, esitas komisjon Hiina valitsusele kui nende äriühingute omanikule palve korraldada juurdepääs taotletud teabele. Hiina valitsus keeldus komisjoni palvet täitmast, väites, et tal puuduvad volitused nõuda neilt kolmelt eksportivate tootjate kontsernilt juurdepääsu lubamist taotletud andmetele.

(65)

Komisjon sai teavet organisatsioonilise struktuuri ja omanike kohta ainult viielt põhjenduses 34 mainitud riigiosalusega pangalt, kuid mitte üheltki ülejäänud 40 rahandusasutuselt. Peale selle ei andnud ükski neist 45 rahandusasutusest täpsemat teavet valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele antud laenude riskihindamise kohta.

(66)	Seega teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et ta sai kasutada parimaid kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida sooduslaenude kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust.

(67)	Hiina valitsus vaidles parimate kättesaadavate faktide kasutamisele vastu, väites, et tal puuduvad volitused nõuda rahandusasutustelt ja kolmelt riigiosalusega eksportivate tootjate kontsernilt teavet.

(68)

See väide on alusetu. Komisjon esitas Hiina valitsusele palve üksnes edastada eriküsimustik riigiosalusega pankadele, kuna Hiina valitsusel on kõige paremad võimalused omada põhjalikku teavet Hiina RV rahandusasutuste omandistruktuuride kohta. Hiina valitsus oleks võinud ka osutada haldustuge rahandusasutustelt vastuste kogumisel.

(69)

Lisaks sellele ei mõista komisjon, miks Hiina valitsus ei oleks võinud toetada komisjoni kolmele riigiosalusega valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile suunatud palvet saada juurdepääs konkreetsele teabele, eriti arvestades asjaolu, et juurdepääsu lubamine tõenäoliselt vajab kooskõlastamist kõrgeimal tasandil ning seega oleks Hiina valitsuse ametnike kaasamine vajalik.

(70)

Pärast järelduste avalikustamist kordas Hiina RV valitsus, et tal ei ole õigust nõuda küsitud teavet riigiosalusega pankadelt ning kolmelt riigi eksportivate tootjate kontsernilt. Ka leidis Hiina valitsus, et komisjoni taotlus on tekitanud valitsusele ebamõistlikku koormust, kuna eeldati, et ei ole vaja üksnes edastada küsimustikke vaid ka pakkuda haldustuge vastuste kogumisel. Komisjon ei mõista, miks küsimustike väljasaatmine ja vastuste kogumine kesksel tasandil oleks Hiina valitsuse jaoks põhjendamatult koormav. Hiina valitsus ei esitanud uusi asjaolusid ning komisjon jäi oma endisele seisukohale, nagu on kirjeldatud põhjenduses 68.

(71)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei märkinud, milline uurimise seisukohast oluline teave puudub ega esitanud selgitusi selle kohta, miks nõutud teave on vajalik ja miks Hiina valitsuse esitatud teave on ebapiisav. Komisjon oli aga oma 16. novembri 2016. aasta kirjas teatanud Hiina valitsusele, et puudu on teave eelkõige riigiosalusega pankadele suunatud küsimustes ning et kontrollkäigu ajal tuleks teha kättesaadavaks krediidiriski hinnangud. Kuna nõutud teavet ei olnud ikka veel kättesaadavaks tehtud ka pärast kontrollkäiku, teatas komisjon 16. märtsi 2017. aasta kirjas Hiina valitsusele, et komisjon on ilmselt sunnitud kasutama parimaid kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, kuna komisjonil ei ole endiselt mingit teavet enamiku selliste riigiosalusega pankade kohta, kes on andnud laenu valimisse kaasatud äriühingutele, ega ka äriühinguid puudutavat teavet laenude kohta, mida on andnud koostööd tegevad pangad. Seetõttu teavitati Hiina valitsust asjakohaselt esitatud teabe laadist ja ebapiisavusest.

(72)

Veel märkis Hiina valitsus, et komisjon ei ole piisavalt selgitanud, miks teatud fakte loetakse parimaks kättesaadavaks teabeks. Komisjon ei nõustunud selle väitega. Punktis 3.4.1.2 on selgitatud, milliseid kättesaadavaid fakte kasutati ja miks komisjon leidis, et need on parim kättesaadav teave. Seepärast lükati kõnealune väide põhjendamatuse tõttu tagasi.

(73)

Ka eksportivate tootjate erakontsern Jiangsu Shagang Group vaidles vastu parimate kättesaadavate andmete kasutamisele ja leidis, et taotlus lubada komisjonil kontrollida seda kontserni käsitlevaid finantsandmeid, mis on rahandusasutustel olemas, põhjustab talle ebamõistliku koormuse. Veel väitis Hiina valitsus, et äriühingu esindajat ei kutsutud rahandusasutustes toimunud kontrollimisel juures viibima ega teavitatud teda selle kontrolli üksikasjadest.

(74)

Neile väidetele vastates kordas komisjon, et äriühing oli palvele see luba anda vastanud üksnes lühikese ja põhjendusi mittesisaldava keeldumisega 24. novembril 2016 saadetud ühelauselise e-kirjaga. Äriühing ei esitanud tol hetkel küsimusi lähema teabe saamiseks rahandusasutuse valduste kontrollimise kohta ega taotlenud oma esindaja juuresviibimist. Kui äriühing oleks seda teinud, oleks komisjon saatnud lähemat teavet ning püüdnud korraldada selle, et äriühingu esindaja viibiks kontrollimise juures.

(75)	Seetõttu pidi komisjon sooduslaenude kaudu antud väidetavate subsiidiumide olemasolu ja ulatuse uurimisel osaliselt toetuma parimatele kättesaadavatele faktidele.

3.2.2. Alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamine ühe eksportiva tootja toetustega seoses

(76)

Jiangsu Shagang Group ei esitanud kontrollimiseks teavet juhuslikult valitud toetuste kohta. Lisaks leidis komisjon auditeeritud aruannetest tõendeid märkimisväärsete toetuste kohta, mis olid saadud enne uurimisperioodi, kuid millest äriühing sai kasu uurimisperioodil ja millest äriühing ei olnud teatanud.

(77)	Selles olukorras leidis komisjon, et talle oli jäetud esitamata väga oluline teave uurimise selle tahu kohta. See raskendas täpsete ja põhjendatud järelduste tegemist selle eksportiva tootja toetuste subsiidiumidega seotuse kohta.

(78)	Seetõttu teavitas komisjon äriühingut, et toetub oma järelduste tegemisel osaliselt parimatele kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikli 28 lõikega 1 (st ulatuses, milles teave oli seotud toetustega).

(79)

Vastuses komisjoni kirjale oli äriühing vastu alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaldamisele toetuste suhtes. Äriühing väitis, et komisjoni kontrollkäigu ajal avastatud toetustest ei teatatud, kuna küsimustikus ei nõutud, et teatataks enne uurimisperioodi saadud sellistest toetustest, mis ei olnud kajastatud edasilükkunud varadena. Lisaks väitis äriühing, et kontrollkäigu ajal oli ta andmed toetuste kohta esitanud.

(80)

Komisjon leidis kontrollkäigu ajal, et enamik enne uurimisperioodi saadud toetustest olid seotud varadega, mille aluseks olid teatud uurimisalused subsiidiumid. Seega oleks eksportiv tootja pidanud need toetused kajastama edasilükkunud varana/tuluna vastavalt kohaldatavatele raamatupidamiseeskirjadele, mida on kirjeldatud äriühingu finantsaruannete lisades. Järelikult oleks äriühing pidanud teatama toetustest, vastates küsimustikule, kuna selles nõuti teatamist kõigist varadega seotud toetustest, mis on kajastatud edasilükkunud tuluna. See, et audiitor ei kvalifitseerinud neid toetusi edasilükkunud varadena, et tähenda, et enne uurimisperioodi saadud summadest ei olnud uurimisperioodil võimalik kasu saada, eriti kui ei esitatud muud teavet peale toetuste ettevõtete lõikes jagunemise kohta. Seetõttu järeldas komisjon, et äriühing ei olnud küsimustikule vastates esitanud üksikasjalikku teavet uurimisperioodil saadud toetuste kohta ega ka enne uurimisperioodi saadud toetuste kohta, mille seotus uurimisperioodiga avastati alles kontrollkäigu ajal. Sellise üksikasjaliku teabe puudumisel ei saanud komisjon kasutada äriühingult saadud teavet toetuste kohta.

(81)

Seetõttu pidi komisjon selle äriühingu toetustega seoses toetuma parimatele kättesaadavatele faktidele. Kuid äriühingut kohapeal kontrollides avastas komisjon, et äriühing oli erinevate toetuskavade alusel saanud olulisi summasid, ning seetõttu kasutas komisjon parima kättesaadava faktina uurimisperioodil avastatud toetuste kõrgeimat subsiidiumisummat.

3.3. Subsiidiumid ja subsiidiumikavad, mis on kõnealuse uurimisega hõlmatud

(82)

Kaebuses, algatamisteatises ja komisjoni küsimustikule saadud vastuses sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi Hiina valitsuse subsiidiume:

i)	strateegilised sooduslaenud, krediidiliinid, muu rahastamine ja kindlustus;

ii)	faktiline tegevuse jätkumise garantii HRF-ettevõtetele, millel on raskusi laenude tagasimaksmisega;

iii)

Toetuskavad

—	Hiina maailma tippkaubamärkide kava

—	Tuntud kaubamärkide kava

—	Toetus dumpinguvastases menetluses osalejatele

—	Riikliku tähtsusega tehnikaprojektide fondi toetused

—	Eksporditoetused, nagu nt preemiad arenenud või suures mahus eksportivatele ettevõtetele, õiglase kaubanduse subsiidiumid, rahvusvahelise majanduskoostöö toetused

—	Uuendusliku eksperimentaalse ettevõtluse toetus

—	Mitte-riigiosalusega ettevõtete (mitte SOEde) spetsiaalne toetusfond

—	Keskkonnakaitse toetused, nagu toetus keskkonnakaitse ja ressursisäästmise soodustamiseks, sünergilise ressursikasutuse edendamiseks, energiasäästule suunatud moderniseerimisprojektide toetusfond, energiajuhtimise demonstratsioonkeskuste edendamise toetus

—

Toetused seoses tehnilise moderniseerimise või ümberkujundamisega, nagu nt T&A-projektide edendamine teaduse ja tehnika toetuskavade raames, tähtsate tööstusharude kohandamise edendamine, elavdamine ja tehniline renoveerimine, T&A tulemuste ärirakenduste toetused, kvaliteediparenduse edendamine, patentide registreerimise edendamine, „kolme kategooria“ programmide raames saadud rahastus

—	Toetused aegunud võimsuste kõrvaldamiseks

—	Liaoningi provintsi toetused – kava „Five Point One Line Programme“

—	Tianjin Binhai uue piirkonna ja Tianjini majandusliku ja tehnilise arengu piirkonna subsiidiumid: teaduse ja tehnika fond ning kiirendatud amortiseerimise kava

—	ühekordsed toetused munitsipaal-/provintsivalitsustelt;

iv)

otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

—	Ettevõtte tulumaksu soodustused ressursimahuka tootmise sünergilise käsitluse kasutamisel

—	Ettevõtte tulumaksu vähendused keskkonnakaitse, energia- ja veesäästmise ning tooteohutusega seotud seadmete investeeringukulude korral

—	Ettevõtte tulumaksu soodustused kõrgetasemelise ja uue tehnikaga ettevõtetele

—	Ettevõtte tulumaksu soodustused Great Westerni arengukava alusel

—	Ettevõtte tulumaksu soodustused toetusega toodete eest saadava tulu korral

—	Ettevõtte tulumaksu krediit kodumaiste seadmete ostmiseks

—	Maksuvabastus või -vähendus vee-ehituse fondidega seotud sissemaksetele

—	Välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele ettenähtud kava „Kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest“

—	Ettevõtte tulumaksu tasaarvestused teadus- ja arendustegevuse puhul

—	Tulumaksuvähendus välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele, mis ostavad Hiinas valmistatud seadmeid

—	Maksusoodustuste poliitika kirdepiirkonna taaselustamise programmi raames

—	Läänepiirkonna maksusoodustuste poliitika

—	Ranniku avatud majanduspiirkondade ning majandus- ja tehnikaarengupiirkondade maksusoodustused välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele

—	Erimajanduspiirkondade maksusoodustused välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele

—	Maakasutuse maksuvabastus või -vähendus

—	Kohalike maksude hinnaalandid

—	Dividendide maksuvabastus nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul;

Kaudsete maksude ja imporditollimaksude kavad

—	Käibemaksuvabastus ja imporditolli vähendamine imporditud seadmete ja tehnoloogia kasutamise eest

—	Välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete puhul Hiinast ostetud seadmete käibemaksu vähendamine

—	Käibemaksuvabastus välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete müüdud toodete puhul

—	Käibemaksuvähendus/-vabastus sünergilisest ressursikasutusega seotud toodete puhul

—	Kesk- ja läänepiirkondade maksusoodustused;

vi)

Riiklikud kaubatarned ja teenused tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

—	Riiklik rauamaagiga varustamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

—	Riiklikud koksitarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

—	Riiklik koksisöega varustamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

—	Riiklik elektriga varustamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

—	Maa ja maakasutusõiguse saamine valitsuselt tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

vii)	„Väliskaubanduse ümberkujundamine ja näidisbaaside uuendamine“ („demonstratsioonbaasid“) ning „Ühiste teenuskeskkondade teenus“

viii)

Kuumvaltsitud lehttoodete ELi tarnimise toetus uurimisperioodi jooksul.

3.4. Sooduslaenud

(83)

Nelja valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide esitatud teabe kohaselt andsid 45 rahandusasutust neile laenu. Neist 45 rahandusasutusest 35 olid riigiomandis pangad. Ülejäänud 10 rahandusasutust olid kas eraomandis või komisjon ei leidnud mingit veenvat teavet nende omandilise kuuluvuse kohta. Kuid vaid viis täitsid riigiomandis panka eriküsimustiku, hoolimata Hiina valitsusele esitatud taotlusest, mis hõlmas kõiki 35 riigiomandis panka. Ülejäänud 10 rahandusasutusest vastas vaid üks, märkides, et ei saa vastata ilma reguleerivate asutustega konsulteerimata. Olles konsulteerinud panganduskomisjoniga, teatas see rahandusasutus komisjonile, et ta on valmis tegema koostööd, kuid panganduskomisjon oli soovitanud, et sellist koostööd peaks tegema reguleeriva koostöömehhanismiga (s.o teabe vahetamine Hiina ja ELi reguleerivate asutuste vahel, mitte otse komisjoni ja panga vahel). Komisjon tänas sellise koostööpakkumise eest, kuid märkis, et tal ei ole võimalik ajutiselt luua sellist vahendamiskorda ülejäänud uurimisperioodi ajaks. Igatahes ei saanud komisjon enam panganduskomisjonilt ei kirja ega taotlust. Ka ei esitanud kõnealune rahandusasutus enam ühtegi märkust ettenähtud tähtaja jooksul. Seetõttu pidi komisjon tuginema parimatele kättesaadavatele faktidele.

3.4.1. Riigiomandis pangad kui avaliku sektori asutused

(84)

Komisjon tegi kindlaks, kas riigiomandis pangad on riigiasutused alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b tähenduses. Selleks uuritakse järgmiselt, kas riigiosalusega äriühing on avaliku sektori asutus: (16) „Oluline on see, kas ettevõttele on antud volitused täita valitsusasutuse ülesandeid, ning mitte see, kuidas see saavutatakse. On palju eri viise, kuidas valitsus kitsamas tähenduses saab anda ettevõtetele volitusi. Seega võivad eri liiki tõendid olla asjakohased, kui soovitakse näidata, kas asjaomasele ettevõttele on antud sellised volitused. Tõendid, et ettevõte täidab tegelikult valitsusasutuse ülesandeid, võivad tõendada seda, et tal on või talle on antud valitsusasutuse volitused, eelkõige kui need tõendid viitavad pidevale ja süstemaatilisele tegevusele. Seega võivad meie arvates tõendid, et valitsus kontrollib ettevõtet ja selle toimimist sisuliselt, tõendada teatavatel asjaoludel seda, et asjaomasel ettevõttel on täidesaatev võim ja ta teostab seda võimu valitsusasutuse ülesandeid täites. Samas rõhutame, et kui õigusaktiga selge volituste üleandmine välja arvata, siis üksnes formaalsete seoste olemasolust ettevõtte ja valitsuse vahel kitsamas tähenduses tõenäoliselt ei piisa, et teha kindlaks vajalik valitsusasutuse volituste omamine. Seega näiteks lihtsalt fakt, et valitsus on ettevõtte enamusaktsionär, ei näita, et valitsusel on sisuline kontroll selle ettevõtte tegevuse üle, veel vähem seda, et valitsus on andnud talle valitsusasutuse volitused. Samas mõnel juhul, kui tõenditest ilmneb, et kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta on palju, ja kui on ka tõendeid, et sellist kontrolli sisuliselt teostatakse, võib nende alusel teha järelduse, et asjaomane ettevõte kasutab valitsusasutuse volitusi.“ Käesoleval juhul põhineb järeldus, et riigiomandis pangad kasutavad valitsusasutuse volitusi, formaalsetel kaudsetel märkidel valitsuse kontrolli kohta ja tõenditel, et neid volitusi on mõttekal viisil kasutatud.

(85)

Komisjon taotles teavet riigiomandis olemise kohta, samuti formaalsete kaudsete märkide kohta valitsuse kontrollist riigiomandis pankade üle. Samuti analüüsis komisjon, kas kontrolli rakendati mõttekal viisil. Selle uurimist takistas Hiina valitsuse ja riigiomandis pankade keeldumine võimaldamast komisjonil analüüsida otsuste tegemise protsessi, mis soodustingimustel laenu andmiseni viis.

(86)	Analüüsi läbiviimiseks kontrollis komisjon esmalt viie riigiomandis panga andmeid, kes olid eriküsimustiku täitnud ja kontrollimist lubanud.

3.4.1.1. Koostööd tegevad riigiomandis pangad

(87)

Järgmised viis riigiomandis panka esitasid küsimustikule vastuse, mida kohapeal kontrolliti: EXIM, ICBC, CCB, ABC ja BOC. Nende viie riigiomandis panga arvele läks oluline osa nelja valimisse kuuluva kategooria äriühingutele uurimisperioodil antud laenudest laenusummade lõikes (vahemikus 50–60 % Hesteel Groupi ja Jiangsu Shagang Groupi ettevõtetele ning vahemikus 80–95 % Benxi Groupi ja Shougang Groupi ettevõtetele).

a) Hiina valitsuse omandisuhe ja formaalsed kaudsed kontrolli märgid

(88)	Küsimustiku vastuses ja kontrollkäigu ajal saadud teabe põhjal tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsus omas kõigis nendes rahandusasutustes otseselt või kaudselt üle 50 % aktsiaid.

(89)

Seoses märkidega valitsuse kontrollist viies koostööd tegevas riigiosalusega pangas kvalifitseeris komisjon need kõik „olulisteks riigiosalusega rahandusasutusteks“. Täpsemalt märgiti teatises „Peamiste riigiosalusega rahandusasutuste järelevalvenõukogu reguleerivad ajutised eeskirjad“ järgmist: „Käesolevas eeskirjas nimetatud peamised riigiosalusega rahandusasutused tähendavad riigiosalusega arengupanku, kommertspanku, finantsvarade fondivalitsejaid, väärtpaberituru ettevõtteid, kindlustusseltse jne (edaspidi „riigiosalusega rahandusasutused“), kuhu riiginõukogu saadab järelevalvenõukogud“ (17).

(90)

Peamiste riigiosalusega rahandusasutuste järelevalvenõukogu määratakse vastavalt „Peamiste riigiosalusega rahandusasutuste järelevalvenõukogu reguleerivatele ajutistele eeskirjadele“. Peamiste riigiosalusega rahandusasutuste järelevalvenõukogu reguleerivate ajutiste eeskirjade artiklitele 3–5 tuginedes tegi komisjon kindlaks, et nõukogu liikmed vabastab ametist riiginõukogu ja nad on aruandekohustuslikud riiginõukogu ees, mis annab tunnistust riigi poolsest institutsioonilisest kontrollist riigiosalusega pankade äritegevuse üle. Lisaks neile üldistele kaudsetele märkidele leidis komisjon järgmised tõendid seoses nimetatud viie riigiosalusega pangaga:

EXIM

(91)

EXIM on moodustatud ja tegutseb vastavalt Riiginõukogu „Teatisele, millega asutatakse Hiina ekspordi-impordipank“ ja EXIMi põhikirjale. Riik kui EXIMi 100 % omanik omab valitsevat mõju EXIMi üle, nimetades ametisse tema nõukogu liikmed. Need liikmed esindavad EXIMi koosolekutel riigi huve, sealhulgas poliitilisi kaalutlusi. Juhatust ei ole. Riik nimetab EXIMi juhatuse otse. EXIMi koduleheküljel on märgitud, et EXIM on pühendunud Hiina väliskaubanduse, investeeringute ja rahvusvahelise majanduskoostöö toetamisele. EXIM on otsustanud tugevdada rahalist toetust võtmesektoritele ja Hiina majanduse nõrkadele lülidele, et tagada Hiina majanduse tervislik ja säästev majanduslik ja sotsiaalne areng.

ICBC

(92)	Põhikirja peatükkide 8–10 alusel on Hiina valitsusel oma 69,6 % osaluse alusel õigus määrata pangas kõige tähtsamad ametikohad nagu president ja asepresident, juhatuse esimees ja aseesimees, tegevdirektor ning nõukogu esimees.

(93)

Peale selle kutsub juhatus põhikirja kohaselt muu hulgas kokku aktsionäride koosolekud, teeb otsuseid panga äristrateegia ja eelarve kohta, võtab vastu investeerimise (ja ühinemise) otsuseid, teeb otsuseid tippjuhtide ametist vabastamise kohta, määrab kindlaks riskijuhtimissüsteemi, otsustab osakondade ja filiaalide asutamise üle jne. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli ICBC igapäevase äritegevuse üle.

CCB

(94)

Nagu on märgitud CCB põhikirja 11. ja 12. peatükis, on Hiina valitsusel kui 57,31 % osalusega peamisel aktsionäril õigus nimetada enamik liikmeid juhatusse, mis on aktsionäride üldkoosoleku täitevorgan, tegeleb CCB juhtimisega ja vastutab aktsionäride üldkoosoleku ees. Sama kehtib nõukogu kohta; st põhikirja 16. peatüki kohane panga nõukogu.

(95)

Peale selle otsustab juhatus CCB põhikirja kohaselt muu hulgas panga eelarve üle, teeb investeerimisotsuseid ning otsustab vastutava peaaudiitori ja juhatuse sekretäri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise üle. Juhatuse 15 liikmest kümme tegevjuhtkonda kuuluvat liiget esindavad CCB tippjuhtimist. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli CCB igapäevase äritegevuse üle.

ABC

(96)	Põhikirja artikli 134 kohaselt on Hiina valitsusel 79,62 % osalusega peamise aktsionärina õigus määrata kõik juhatuse liikmed. Sama kehtib vastavalt põhikirja artiklile 199 panga nõukogu kohta.

(97)

Lisaks määrab juhatus ABC põhikirja kohaselt panga strateegia, otsustab panga eelarve, võtab vastu investeerimisotsuseid, nimetab panga presidendi ja juhatuse sekretäri ning kehtestab ja jälgib panga riskijuhtimise süsteemi. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli ABC igapäevase äritegevuse üle.

BOC

(98)	Põhikirja artikli 122 kohaselt on Hiina valitsusel 64,63 % osalusega peamise aktsionärina õigus määrata nii panga tegevjuhtkonna kui ka mitte-tegevjuhtkonna liikmed, kes moodustavad juhatuse.

(99)

Lisaks otsustab BOC põhikirja kohaselt juhatus muu hulgas rahandusasutuse strateegilised põhimõtted, äriplaanid ja suuremad investeerimiskavad, nimetab või vabastab ametist vanemjuhtkonna liikmed nagu president ja juhatuse sekretär, asepresident ning muud kõrgema juhtkonna liikmed. Veel otsustab juhatus aktsionäride koosoleku otsuste rakendamise ning kiidab heaks ettevõtte juhtimise poliitika. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli BOC igapäevase äritegevuse üle.

b) Tõendid selle kohta, et valitsus omas mõtestatud kontrolli nende asutuste tegevuse üle

(100)

Edasi taotles komisjon teavet, kas Hiina valitsus on teostanud mõtestatud kontrolli viie koostööd tegeva riigiosalusega panga üle seoses nende laenupoliitika teostamise ja riskihindamisega terasetööstusele laenude andmisel. Selles osas on arvesse võetud järgmised reguleerivad dokumendid:

—	Hiina RV kommertspankade seaduse (edaspidi „pangaseaduse“) artikkel 34;

—	laenude üldeeskirja (Hiina Rahvavabariigi Panga poolt elluviidava) artiklid 7 ja 15;

—	terasetööstuse 12. viisaastakukava 5. peatükk;

—	terasetööstuse 13. viisaastakukava 5. peatükk;

—	otsus nr 40;

—

Hiina Rahvavabariigi Panga, Hiina Pangandusjärelevalvet Reguleeriva Komisjoni (CBRC), Hiina Väärtpabereid Reguleeriva Komisjoni (CSRC) ja Hiina Kindlustust Reguleeriva Komisjoni (CIRC) suunised terase- ja söetööstuse toetamiseks, et lahendada liigne tootmisvõimsus ja saavutada arengupööre (2016)) („Hiina Rahvavabariigi Panga, CBRC, CSRC ja CIRC suunised“);

—	teatis „Mitu arvamust liigsete tootmisvõimsuste lahendamise kohta“, väljastatud NDRC, Tööstus- ja Infotehnoloogia Ministeeriumi (MIIT) ja CBRC poolt (2016) (teatis „Mitu arvamust liigsete tootmisvõimsuste lahendamise kohta“);

—	CBRC rohelise krediidi suunised (loetakse koos „Arvamustega raua- ja terasesektori energiasäästmise ja heidete vähendamise ning struktuurilise kohandamise kiirendamise kohta“, juuni 2010, riiginõukogu) (rohelise krediidi suunised).

(101)

Vaadates läbi need reguleerivad dokumendid, leidis komisjon, et Hiina Rahvavabariigi rahandusasutused tegutsevad üldises õiguslikus keskkonnas, mis suunab neid joonduma oma rahaliste otsuste tegemisel Hiina valitsuse tööstuspoliitika eesmärkide järgi.

(102)

Kõikide Hiinas tegutsevate pankade suhtes kohaldatava pangandusseaduse artiklis 34 on märgitud, et „Kommertspangad tegutsevad laene andes vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalse arengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitika suunistest.“ EXIMi avaliku korra volitused kehtestatakse Hiina Import-Eksportpanga asutamise teatises ja muudes üldsusele kättesaadavates allikates.

(103)

Hiina valitsus märkis pärast järelduste teatavaks tegemist, et laenude andmise üldeeskirjade artiklis 7 osutatud erilaenud jäeti 1999. aastal välja, tuginedes erilaenude haldamise parandamist käsitlevale ringkirjale (YINFA [1999] nr 228), ning et artikkel 15 oli muutunud asjasse mittepuutuvaks, sest Hiina rahvapank ei kehtesta enam laenude ülem- ja alampiire.

(104)

Hiina valitsus väitis, et komisjon on vääralt tõlgendanud pangandusseaduse artiklit 34. Ta viitas ka pangandusseaduse artiklitele 4, 5 ja 7, mis on väidetavalt seotud panga iseseisvusega, ettevõtete või üksikisikute ja valitsuste poolt sekkumise puudumisega ning laenuvõtjate krediidikõlblikkuse analüüsimisega. Hiina valitsus märkis lisaks, et artiklit 34 tuleks vaadelda eraldi.

(105)

Komisjon tunnistab, et teatavad laenud kaotati 1999. aastal. See ei muuda aga järeldusi sooduslaenude olemasolust, mis põhinevad ka muudel kättesaadavatel faktidel, mis ka eraldi on piisavad.

(106)

Mis puutub laenude andmise üldeeskirjade artiklisse 15, siis ei ole komisjon Hiina valitsuse seisukohaga nõus. Selles artiklis on sätestatud: „Kooskõlas riigi poliitikaga võivad asjaomased ministeeriumid subsideerida laenuintresse eesmärgiga edendada teatavate tootmisharude kasvu ja majanduse arengut teatavates piirkondades.“ See on endiselt oluline isegi pärast alam- ja ülemmäärade tühistamist. Igal juhul on pangandusseaduse artiklis 38 osutatud piirmääradele ja neid võib igal ajal kohaldada.

(107)

Pangandusseaduse artiklid 4, 5 ja 7 kuuluvad I peatükki „Üldsätted“ ning artiklid 34 ja 35 kuuluvad IV peatükki „Üldised laenueeskirjad ja muud küsimused“. Artiklis 4 sätestatakse, et „kommertspankade äritegevuses juhindutakse ohutusest, likviidsusest ja tõhususest. Kommertspangad peavad oma otsuseid tegema äritegevusest juhindudes, vastutades enda riskide eest, võttes ainuvastutuse oma kasumlikkuse ja kahjumite ning enesepiirangute eest. Kommertspangad peavad seaduse kohaselt teostama äritegevust ilma mistahes üksuse või isiku sekkumiseta. Kommertspangad peavad iseseisvalt täitma tsiviilvastutust kogu oma juriidilise isiku varaga“. Pangandusseaduse artiklis 7 käsitletakse krediidisaaja krediidivõimelisust.

(108)

Uurimine näitas, et pangandusseaduse artikleid 4 ja 7 on kohaldatud pangandusseaduse artikli 34 kohaselt, see tähendab, et riik kehtestab panga poliitika ning pangad rakendavad ja järgivad riigi juhiseid. Uurimise järeldused ei toetanud väidet, et pangad ei järgi valitsuse poliitikat ja kavasid laenuotsuste tegemisel. Pigem leidis kinnitust vastupidine, nagu on selgelt kirjeldatud põhjendustes 121–128. Seetõttu leidis komisjon, et pangandusseaduse artikkel 4 ei takista kommertspankadel valitsuse tööstuspoliitikat järgimast.

(109)

Hiina valitsus osutas ühtlasi pangandusseaduse artiklile 5, järeldades sellest, et „eri tasandite kohalikud omavalitsused ja kohalikud omavalitsusasutused, avalikud organisatsioonid ega isikud ei sekku panga äritegevusse“. Tegelikult on pangandusseaduse artiklis 5 kirjas järgmine: „Kommertspangad peavad oma klientidega toimuvates äritehingutes järgima võrdsuse, vabatahtlikkuse, õigluse ja hea usu põhimõtteid“. Komisjon on seisukohal, et selline sõnastus ei võta pankadelt nende kohustust järgida üldpoliitilisi kaalutlusi, nagu on sätestatud pangandusseaduse artiklis 34. Nagu on kirjas põhjendustes 121–128 ei saa seda artiklit käsitleda kui vastupidist artiklile 34 seoses valimisse kaasatud äriühingutele laenude andmisega.

(110)

Riigi tööstuspoliitika on määratud keskse planeerimise kaudu, nagu kirjeldatakse punktis 3.1. Seoses terasetööstusega sätestab terasetööstuse 12. viisaastakukava peatükk 5 konkreetselt rahanduspoliitika ja terasetööstuse poliitika vahelise seose tugevdamise. Lisaks annab terasetööstuse 13. viisaastakukava peatükk 5 „suunised rahandusasutustele ja erakapitalile plaani prioriteetsete ülesannete toetamiseks“ ning sätestab, et „seoses ettevõtetega, millel on turg ja mis on kasumlikud, peavad pangad hoidma laenunõudluse mõistlikuna“.

(111)

Samuti juhendab otsus nr 40 kõiki rahandusasutusi andma krediiditoetust konkreetselt „stimuleeritud“ projektidele. Nagu on selgitatud punktis 3.1 kuuluvad terasetööstuse projektid „stimuleeritute“ kategooriasse.

(112)

Pärast avalikustamist märkis Hiina valitsus, et komisjon ei ole selgitanud, kuidas otsus nr 40 näitab, et pangad on kohustatud tegema sooduskohtlemist laenude andmisel, viidates kõnealuse otsuse artiklitele 17 ja 18. Komisjon märkis, et sellest otsusest nähtub Hiina valitsuse tahe toetada aktiivselt terasetööstuse arengut. Otsuses antakse ka kõigile rahandusasutustele juhised, et nad annaksid krediiditoetust ainult stimuleeritud projektidele (see on kategooria, millesse kuuluvad terasetööstuse projektid) ja järgiksid muud sooduspoliitikat stimuleeritud projektide puhul. Eespool esitatust järeldub, et otsusega nr 40 on ette nähtud anda krediiditoetust terasetööstusele. Sama otsuse artiklite 17 ja 18 kohaselt peavad pangad järgima krediidipõhimõtteid, kuid komisjon ei leidnud uurimise käigus, et seda oleks praktikas tehtud. Seega kinnitab otsus nr. 40 varasemat järeldust pangandusseaduse kohta, et pankadel on sooduslaenude andmise näol tegemist valitsusasutuste volitustega.

(113)

Lisaks on Hiina Rahvavabariigi Panga, CBRC, CSRC ja CIRC suunised ning teatis „Mitu arvamust liigsete tootmisvõimsuste lahendamise kohta“ konkreetselt suunatud terasesektoris tegutsevatele ettevõtetele. Neis on märgitud, et rahandusasutused peavad täielikult tunnistama oma sambarolli ja strateegilist tähtsust terase- ja söetööstuses ning jätkama krediiditoetuse pakkumist teraseettevõtetele, mis järgivad tööstuspoliitikat ning reguleerivad ja rühmitavad end ümber nii, et nende tootmismaht ei suurene. See toetus peab laienema intressimäärade kehtestamisele ning ühinemiste ja omandamiste jaoks võlakirjade ja laenude edendamisele. Lisaks edendatakse võlgade restruktureerimist ja võlgade andeksandmist.

(114)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole toonud välja ühtegi konkreetset sätet eespool nimetatud dokumentidest, mis komisjoni järeldusi toetaksid. Komisjon rõhutas, et ta on oma eelmise põhjenduse väidetes tuginenud muu hulgas järgmistele lausetele teatisest „Mitu arvamust liigsete tootmisvõimsuste lahendamise kohta“:

a)	„Rahandusasutused peavad varasemast enam austama raua- ja terasetööstuse ning söetööstuse rolli ja strateegilist tähtsust rahvamajanduses ning viima ellu eri kohtlemisel põhinevat diferentseerivat laenupoliitikat, mis peab olema ühtlasi kohanev ja kontrolliv.“

b)	„Rahalist toetamist tuleb tõhustada raua ja terase ning söe alal tegelevate ettevõtjate puhul, mis on ühinemise ja ümberkorraldamise protsessis.“

c)	„Rahandusasutustel soovitatakse ümber korraldada selliste raua ja terase ning söe alal tegutsevate ettevõtjate laene, kes on raskustes ning peavad oma tootmisvõimsust vähendama.“

„Seoses selliste raua ja terase ning söe valdkonna ettevõtjatega, kellel on turustamiskõlbulikke tooteid või teenuseid ja paljulubav arengupotentsiaal ning kes on kooskõlas rahvamajanduspoliitikaga ja teevad algatusi, et vähendada oma võimsust, kohandada oma struktuuri ja muuta arengumudelit, peavad rahandusasutused asutama võlakomiteesid, kohandada laenutähtaegasid, intressimäärasid ja laenude tagasimaksmise meetodeid ning võtma muid meetmeid.“

(115)

Hiina Rahvavabariigi Panga, CBRC, CSRC ja CIRC suuniste osas on asjakohased järgmised laused:

„Rahandusasutused peaksid täielikult tunnustama raua- ja terase- ning söetööstuse tähtsust ja strateegilist rolli ning mõistma täpselt nende arengut, toetama jätkuvalt laenu andmist, järgides riskihalduse ja äritegevuse kestlikkuse põhimõtet, et eesrindliku tehnilise taseme ja seadmestikuga, konkurentsivõimeliste toodete ja turgudega ettevõtjad saaksid taastada oma konkurentsivõime ja tulla toime ajutiste raskustega pärast põhjalikku reformimist ja sisemise administreerimise tugevdamist; aktiivselt pakkuma ulatuslikku finantsteenuste valikut ettevõtjale, kes teeb kohandusi ja struktureerib ennast ümber, kuid ei suurenda oma tootmisvõimsust.“

b)	„Parandada intressimäära, ja vähendada ettevõtte kulusid.“

c)	„Tuleb jõuliselt edendada roheliste võlakirjade ja kõrge tootlusega võlakirjade innovatsiooni. Edendada roheliste võlakirjade emiteerimist, rohelise vara suunamist võlakirjadesse ja muid finantsinstrumente, et juhtida terase- ning söetööstuse rohelist arengut.“

„Tuleb jõuliselt ja püsivalt edendada võlgade restruktureerimist ettevõtja tasandil. Tuleb aidata ettevõtjaid, kes järgivad riigi tööstuspoliitikat, kes viivad jõuliselt ellu tootmisvõimsuse vähendamise meetmeid, kes uuendavad oma struktuuri ja teevad ümberkorraldusi oma arengus ning kellel on teatav maksevõime, et nad pääseksid raskustest, kohandades laenu kestust, tagasimaksete aegasid ja makseviise ning võttes muid võlgade restruktureerimise meetmeid.“

e)	„Tuleb parandada ettevõtete ühinemise ja ostu-müügitegevusega seotud laenutegevust ning laiendada selliste laenude skaalat, määrata mõistlikud laenutähtajad ja intressimäärad, et toetada ettevõtjaid ja piirkondi, millel suhtelised eelised tööstusvõimsuse lõimimiseks“.

(116)

Rohelise krediidi suunised innustavad rahandusasutusi kasutama erinevaid krediidilaiendamise ja riskijuhtimise meetmeid kooskõlas majandusharu poliitikasuundadega ning vastavalt laenusaaja keskkonnaseisundile. Terasetööstust nähakse peamise sihtrühmana keskkonnaprojektidega seotud laenude osas. Selles kontekstis on majandusharu poliitikat selgitatud „Arvamustes raua- ja terasesektori energiasäästmise ja heidete vähendamise ning struktuurilise kohandamise kiirendamise kohta“. Arvamustes tuuakse esile, et „raua- ja terasetööstus, olles üks perspektiivikamaid energiasäästmise ja heite vähendamise sektoreid, mängib energiasäästmise ja heite vähendamise alal elutähtsat rolli. Energiasäästmise ja heite vähendamine ning struktuurilise kohandamise tugevdamine on tähtis ja jõuline meede raua- ja terasetööstuse arengumudeli muutmisel.“ Projektid, mis on seotud uute tehnoloogiate ning ringmajanduse, energiasäästmise ja heitkoguste vähendamise võtetega, nt koksi kuivkustutamisega kõrgel temperatuuril ja rõhul, tolmu kuivärastamisega, kivisöegaasi jääksoojuse ja -rõhu talletamise ja ärakasutamisega ning paagutamise suitsugaasi väävlieemaldusega, ning neist tulenev roheline rahastamine on seega „tugevasti edendatud“.

(117)

Hiina RV valitsus teatas oma kommentaarides, et rohelise krediidi suunist ning dokumendi „Arvamused raua- ja terasesektori energiasäästmise ja heidete vähendamise ning struktuurilise kohandamise kiirendamise kohta“ olemasolu ei tõenda samuti siduva normatiivse laenuraamistiku olemasolu. Hiina valitsus viitas eelkõige rohelise krediidi suuniste artiklile 15, milles on märgitud, et „pangandusasutused peavad tugevdama hoolsuskohustust laenuandmisega seoses“.

(118)

Käesoleva uurimise järeldused ei toetanud väidet, nagu rohelise krediidi suuniste artikkel 15 välistaks võimaluse, et rahandusasutused järgivad valitsuse tööstuspoliitikat ja valitsuse kavasid laenude andmisel. Pigem leidis kinnitust vastupidine, nagu on selgelt kirjeldatud põhjendustes 121–128. Seega lükati see väide tagasi.

(119)

Pangandusseadus on seadusena õiguslikult siduv. Viisaastakukavade kohustuslikkus on tõestatud põhjenduses 55. Otsuse nr 40 kohustuslikkus on tõestatud põhjenduses 55. Muude reguleerivate dokumentide kohustuslikkust tõendavad järelevalve ja hindamise eritingimused, mida need sisaldavad. Teatises „Mitu arvamust liigsete tootmisvõimsuste lahendamise kohta“ täpsustakse, et „CBRC, Riiklik Arengu- ja Reformikomisjon ning Tööstus- ja Infotehnoloogia Ministeerium korraldavad kontrolli ja järelevalvet käesoleva artikli õigeaegse rakendamise üle.“ Rohelise krediidi suuniste artikli 28 kohaselt „Pangandussektori reguleerimisasutused … hindavad rohelise krediidi rahandusasutuste poolt laiendatud mõju pangandussektoris igakülgselt nii välis- kui ka kohapealse kontrolli põhjal. Hindamise tulemusi kasutatakse oluliste alustena reguleerivatele reitingutele, institutsioonilise juurdepääsu tagamisele, ärilise juurdepääsu tagamisele ja rahandusasutuste tippjuhtkonna tegevuse edukuse hindamisele pangandussektoris kooskõlas asjakohaste õigusnormidega.“ Hiina Rahvavabariigi Panga, CBRC, CSRC ja CIRC suunised terase- ja söetööstuse toetamiseks, et lahendada liigse tootmisvõimsuse küsimus ja saavutada arengupööre, sätestavad, et rahandusasutused peaksid tugevdama suhtlust kohalike omavalitsuste asutustega.

(120)

Seetõttu järeldab komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad juhid ja järelevalvajad peavad järgima. Seega tugines Hiina valitsus normatiivsele raamistikule, et teostada mõtestatud kontrolli viie koostööd tegeva riigiosalusega panga üle alati, kui need andsid laene terasetööstusele.

(121)

Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid mõtestatud kontrolli teostamise kohta konkreetsete laenude alusel. Kontrollimise ajal osundasid viis koostööd tegevat riigiosalusega panka pangandusseaduse artiklitele 4 ja 5, mille kohaselt nad on kohustatud laenutaotlustele sõltumatu hinnangu andma. Nad väitsid, et tegelikkuses pidid nad kõnealuste laenude andmisel kasutama keerukaid laenude riski hindamise eeskirju ja mudeleid. Kuid nad ei esitanud konkreetseid näiteid. Viis koostööd tegevat riigiosalusega panka keeldusid esitamast teavet, kaasa arvatud konkreetseid krediidiriski hinnanguid, seoses valimisse kuuluvate äriühingutega ning seda nii reguleerivatel kui ka lepingulistel põhjustel. Seoses viimasega juhtisid nad tähelepanu, et laenajate nõusolekuta rikuksid nad teabe esitamisega lepingut. Kõigi nelja valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid keeldusid allkirjastamast kirjalikku nõusolekut, lubamaks uurida oma finantsandmeid panga ruumides.

(122)

Kuna puuduvad konkreetsed tõendid krediidivõimelisuse hindamise kohta, uuris komisjon üldist õiguslikku keskkonda, nagu see on põhjendustes 100 kuni 120 toodud, koos viie koostööd tegeva riigiosalusega panga käitumisega seoses valimisse kuuluvatele äriühingutele laenude andmisega. Selline käitumine oli vastuolus nende ametliku hoiakuga, sest nad ei tegutsenud nagu rahandusasutused seda tavaliselt teeksid, võttes aluseks põhjaliku turutingimustel riskianalüüsi.

(123)

Kontrollkäigud näitasid, et välja arvatud teatavad välisvaluutas laenud ja veel üks laen ühele valimisse kuuluvale eksportivale tootjale, anti laene neljale valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile intressimääradega, mis on Hiina Rahvavabariigi Panga (PBOC) võrdlusintressimäärade (18) sarnased, olenemata äriühingute rahalisest olukorrast ja krediidiriskist. Seega anti laene turuhinnast odavamalt, kui võtta arvesse nelja valimisse kuuluva eksportiva tootja riskiprofiili. Lisaks olid kõik valimisse kuuluvad ettevõtted saanud vaba tagasimaksega laene, mis võimaldasid neil viivitamata asendada laenude tagasimakse tähtajal tehtud tagasimaksetele kulunud kapital uue kapitaliga uutest laenudest.

(124)

Shougang Groupi ja Benxi Groupi korral restruktureeriti maksegraafikuid või kustutati võlg rahaliste raskuste tõttu, ka leidis komisjon ühe konkreetse näite Hiina valitsuse poolsest sekkumisest, mis tõi kaasa võlgade restruktureerimise hoolimata panga finantshinnangust (19).

(125)

Ka leidis komisjon, et laene, mida pangad oleksid pidanud esitama ebatavaliste laenudena, ei näidatud viie koostööd teinud riigiosalusega panga poolt sellistena riiklikus laenude keskregistris. Sellisena näitamise kohustus kehtib eelkõige siis, kui laenud on restruktureeritud, kui võlgnik on oma makseid tasumata jätnud või kui on antud vaba tagasimaksega laene. Selliseid juhtumeid leiti kõikide nelja valimisse kuuluva kategooria eksportivate tootjate puhul. CBRC „Riskipõhise laenude klassifikatsiooni suuniste“ kohaselt oleksid kõik need juhtumid pidanud olema laenude keskregistrisse kantud. Rahandusasutuste poolne selline teatamata jätmine loob laenude keskregistris moonutatud pildi ettevõtte krediidiseisundist, sest register ei näita kajasta enam ettevõtte tegelikku krediidivõimet. Seega, isegi kui rahandusasutus rakendaks turutingimustel riskianalüüsi, teeks ta seda ebatäpse teabe põhjal.

(126)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et puudulik aruandlus mõne laenu kohta keskses krediidiregistris näitab, et laenuandmist käsitlev õigusraamistik ei ole siduv. See, et mõni osaline jättis esitamata aruandluse teatavate laenude kohta, ei näita aga seda, et suunised ei oleks õiguslikult siduvad.

(127)

Hiina valitsus teatas, et mitme Hiina panga aastaaruandes on peatükid põhjaliku riskijuhtimise käsitluse ja krediidianalüüsiga, millest nähtub selgelt, et viimasel ajal on terasetööstuse laene pigem piiratud, mitte edendatud. Komisjon leidis, et krediidiriski hindamise alane teave aastaaruannetes ei sisalda midagi, mida võib käsitleda kui uusi asjaolusid, mida Hiina valitsus esitas. Need on igal juhul abstraktsed ega võimalda eri juhtumeid hinnata, samuti ei tõenda need seda, et see hindamine tegelikult toimub. Lisaks on Hiina RV valitsuse esitatud näited EXIMi ja CCB kohta vaevalt seotud terasetööstusele antud laenude osakaalu vähenemisega. Need avaldused ei sisaldanud üldse teavet selle kohta, mis tingimustel need laenud anti. Kuid see tõsiasi, et puudub üldine teave terasetööstusele antud laenude kohta kõikidest riigiosalusega ja eraomanduses pankadest, mida riik volitab ja suunab, ning see, et neist kaks on vähendanud avalikustamist, ei ole tähtsusetu. Panga China Merchants Bank aastaaruande kohta osutati Hiina valitsuse avalduses ainult sellele tõsiasjale, et pank on oma laenupoliitikas teinud kohandusi, lisamata selgitusi. Kuigi China Merchants Pank on „tingimusi karmistanud“, väideti avalduses veel, et „pank toetab oma kliente“.

(128)

Seetõttu ei leia komisjon põhjust oma järelduste muutmiseks ja järeldas, et Hiina valitsus on teostanud mõtestatud kontrolli viie koostööd tegeva riigiosalusega panga üle seoses nende laenupoliitika ja riskihindamisega terasetööstusele laenude andmisel.

c) Kokkuvõttev järeldus koostööd tegevate rahandusasutuste kohta

(129)

Komisjon leidis, et viis koostööd tegevat riigiosalusega rahandusasutust on rakendanud eespool esitatud õiguslikku raamistikku terasesektori osas valitsuse volituste teostamisel, tegutsedes nii riigiasutustena alusmääruse koostoimes kohaldatava artikli 2 punkti b ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i mõistes ning kooskõlas WTO asjakohase kohtupraktikaga.

(130)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei järgi tõendamiskohustuse nõudeid, kui määratles, et riigiosalusega pangad on avaliku sektori asutused, ning väidetavalt tugines oma järelduste tegemisel üksnes ametlikele kontrollnäitajatele, nagu Hiina valitsuse omandusse kuuluvus või volitus nimetada või määrata ametisse ametnikke. Komisjon lükkas selle väite tagasi põhjendamatuse tõttu, kuna komisjon oli sellist juhtimist uurinud mõtestatult ja üksikasjalikult põhjendustes 100–128.

3.4.1.2. Koostööst hoidunud riigiosalusega pangad

(131)

Nagu märgitud eespool punktis 3.2, ei nõudnud Hiina valitsus üheltki muult valimisse kuuluvale ettevõttele laenu andnud riigiosalusega pangalt eriküsimustikule vastamist. Seetõttu otsustas komisjon kooskõlas põhjendustes 61 kuni 75 toodud järeldustega kasutada parimaid kättesaadavaid fakte määratlemaks, kas need riigiosalusega pangad kvalifitseeruvad avalik-õiguslikeks asutusteks.

(132)

Kasutades avalikult kättesaadavat teavet, nagu panga kodulehekülg, aastaaruanded, kättesaadav teave pangandusregistrites või Internetis, tuvastas komisjon, et järgmised 30 panka, mis olid andnud laenu nelja valimisse kuuluva kategooria eksportivatele tootjate kontsernidele, kuulusid osaliselt või täielikult riigile endale või olid riigiosalusega juriidilised isikud: Hiina Arengupank, Sidepank, Hiina Everbright Bank, Postiteenuste Säästupank, Hiina Kaupmeeste Pank, Shanghai Pudongi Arengupank, Hiina Tööstuspank, Shenyangi Maaelu Kommertspank, Benxi Linna Kommertspank, Benxi Kommertspank, Kailuan Group Financial Co., Liaoning Hengyi Financing Lease Co., Ltd., Chengde Pank, Hebei Pank, Shanghai Pank, Ningbo Pank, Hiina CITIC Pank, Hiina Guangfa Pank, Hiina Bohai Pank, Huaxia Pank, Hiina Ressursipank, Hiina Zheshangi Pank, Hiina Krediiditrust, Huarong International Trust Co. Ltd., Northern International Trust Co., Ltd., Zhangjiakou Pank, Hebei Iron and Steel Group Financial Co., Ltd, Shougang Group Finance, Benxi Linna Finantsamet, Zunhua Maaelu Krediidiühing. Järgmises tabelis leiate teavet nende pankade omanike struktuuri kohta.

Panga nimi

Teave omanike struktuuri kohta

Hiina arengupank

100 % riigile kuuluv poliitikapank

Sidepank

Rahandusministeerium ja Central Huijin Investments omavad 26,53 % panga aktsiatest.

China Everbright Bank

Rahandusministeerium ja Central Huijin Investments omavad 41,24 % panga aktsiatest.

Postiteenuste säästupank

Algselt asutatud 2007. aastal riikliku postiteenistuse poolt, mis praegu on transpordiministeeriumi osakond. Praegu kuuluvad 64 % aktsiatest ettevõttele China Post Corp., mis on sajaprotsendiliselt riigi omanduses.

Hiina kaupmeeste pank

See pank on osa korporatsioonist China Merchants Group, mis on riigiosalusega ettevõte.

Shanghai Pudongi arengupank

China Mobile Communication Group Guangdong Limited (riigiosalusega ettevõte): 20 %

Shanghai International Group Co., Ltd (riigile kuuluv finantsvaldusettevõtja kontsern): 16,93 %

Shanghai Sitico Assets Management Co., Ltd. (osa korporatsioonist Shanghai International Group): 5,23 %

Central Huijin Asset Management Co., Ltd.: 1,49 %

[…]

Hiina tööstuspank

Fujiani finantsamet, 17,86 % (riigiasutus)

Riigiosalusega juriidilised isikud:

PICC Property and Casualty Company Limited, 4,98 %

PICC Life Insurance Company Limited, 4,21 %

Buttonwood Investment Platform LLC. 3,52 %

China National Tobacco Corporation, 3,22 %

China Securities Finance Corporation Limited, 2,87 %

PICC Life Insurance Company Limited-universal, 2,49 %

Fujian Tobacco Haisheng Investment Management Co., Ltd. 2,32 %

China Huijin Investment LLC. 1,55 %

Omamaised riigiosaluseta juriidilised isikud:

Tianan Property Insurance Co., Ltd, 1,71 %

[…]

Shenyangi maaelu kommertspank

Osalus (2014. aasta lõpu seisuga)

Riigiosalusega juriidilised isikud:

—	Liaoning Energy Investment Group (10 %)

—	Yingkou Port Group (10 %)

Omamaised riigiosaluseta juriidilised isikud:

—	Shenyang Zhongyou Tianbao (Group) Materials and equipment (10 %)

—	Shenzhen Yunfan Technology (10 %)

—	Beijing Beili Bowen Technology (10 %)

—	Hangzhou Yongyuan Network Technology (10 %)

—	Dalian Yidu Group (10 %)

[…]

Benxi linna kommertspank

Osalus (2015. aasta lõpu seisuga):

—	Kohalik avaliku sektori rahandus: (1 osanik) 12,08 %

—	Riigiosalusega ettevõtted (8 aktsionäri), 59,35 %

—	Eraettevõtted (6 aktsionäri), 23,17 %

—	Eraisikud (789 aktsionäri), 5,42 %

Peamised aktsionärid:

Benxi linna finantsamet (kohalik avaliku sektori rahandus), 12,08 %

Shenjingi pank (riigiosalusega ettevõte), 11,88 %

Bengang Group (riigiosalusega ettevõte): 9,99 %

Liaoning Rongda Investment Enterprise (riigiosalusega ettevõte): 9,99 %

Dalian Port Group (riigiosalusega ettevõte): 9,99 %

Liaoning Liaoan Engineering and Machinery Group (eraettevõte): 9,99 %

Benxi kommertspank

Sama.

Kailuan Group Financial Co.

Hebei provintsi riigivara komisjon kontrollib 100 % ulatuses korporatsiooni Kailuan Group, mis omakorda kontrollib ettevõtet Kailuan Group Financial Co.

Liaoning Hengyi Financing Lease Co., Ltd.

Kuulub kontsernile Benxi Group (riigiosalusega ettevõte)

Chengde pank

Osalus 2015. aasta lõpu seisuga:

—	Chengde linna finantsamet: 7,359 %

—	Chengde Zhongsheng Investment Group: 7,359 %

—	Hebei Beifang Road Engineering Construction Group, 7,359 %

—	Chengde City Jinhui Real Estate, 6,211 %

—	Hebei Beichen Powergrid Construction, 4,842 %

—	Chengde linna Shuangluani linnaosa Kangda tööstus- ja kaubandusosakond: 4,842 %

[…]

Hebei pank

Osalus 2013. aasta lõpu seisuga:

Riigiosalusega juriidilised isikud:

—	China Guodian Power Development: 18,98 %

—	Zhongcheng Construction & Investment Holding: 10,98 %

—	Hebei Port Group: 9,41 %

Shanghai pank

Suuraktsionärid vastavalt 2015. majandusaasta aruandele:

206 Hiina riigiosalusega äriühingut, 56 % suurune koguosalus aktsiakapitalis, 2015. aasta 31. juuli seisuga.

Shanghai munitsipaal-rahvaomavalitsuse ja linnaosavalitsuste tütarettevõtted ja täisomanduses tütarettevõtted:

—	Shanghai Alliance Investment (15,08 %)

—	Shanghai International Port Group (7,20 %)

—	Shanghai Huixin (2,16 %)

—	Shanghai Huangpu District State-Owned Assets Corporation (2,20 %)

Riiginõukogu järelevalve all olevad ettevõtted (SASAC ja rahandusministeerium):

—	China Jianyin Investment (5,48 %)

—	China Shipbuilding & Offshore International of China Shipbuilding Industry Corporation (4,63 %)

—	CITIC Guoan of CITIC Guoan Group (2,00 %)

Ningbo pank

Suurim aktsionär (21,38 %) on Ningbo valitsus, suuruselt teine (20 %) on Singapuri OCBC pank ja järgmine (11,57 %) on suur Hiina tekstiilikontsern.

Hiina CITIC pank

CITIC Group Corporation Ltd., varem China International Trust Investment Corporation, on riigiosalusega investeerimisühing, mis kuulub Hiina Rahvavabariigile. Praegu kuuluvad sellele 44 tütarettevõtet, nende hulgas Hiina CITIC Pank, CITIC Holdings, CITIC Trust Co. ja CITIC Merchant Co.

Hiina Guangfa pank

2015. aastal kuulusid 71,86 % aktsiatest riigiosalusega juriidilistele isikutele, 20 % kuulusid kontsernile Citigroup

Hiina Bohai pank

Riigiosalusega ettevõtted:

—	TEDA Holding (25,00 %)

—	China COSCO Shipping (13,67 %)

—	Baosteel Group (11,67 %)

Riigiosalusega juriidilised isikud:

—	Riigi arengu- ja investeerimisettevõte SDIC (11,67 %)

—	Tianjin Trust (10,00 %)

—	Tianjin Shanghui Investment (8,00 %)

Välisinvestor:

—	Standard Chartered HK (19,99 %)

Huaxia pank

20 % aktsiatest kuuluvad kontsernile Shougang Group (riigiosalusega ettevõte), kes on suurim aktsionär. Lisaks kuulub 18 % Hiina Riiklikule Elektrivõrgule (riigiosalusega ettevõte) ja 1,3 % ettevõttele Central Huijin.

Hiina ressursipank

Kontrolli omav aktsionär on 75 %-lise osalusega China Resources Group (suur riigiosalusega ettevõte)

Hiina Zheshangi pank

Osalus 2015. aasta märtsi seisuga:

Riigiosalusega juriidilised isikud:

—	Zhejiang Finance Development Corporation (19,96 %)

—	Zhejiang Provincial Energy Group Company Ltd (5,50 %)

Omamaised riigiosaluseta juriidilised isikud

—	Travelers Automobile Group (8,99 %)

—	Hengdian Group Holdings Limited (8,30 %)

—	Zhejiang Hengyi Group (6,21 %)

—	Muud (51,04 %)

Hiina krediiditrust

See rahandusasutus on seotud ühega neljast riigivarade haldamisega tegelevast ettevõttest, mille peamiseks ülesandeks on riigiosalusega pankade halbade varade soetamine, haldamine ja võõrandamine.

Huarong International Trust Co. Ltd.

Northern International Trust Co., Ltd.

Zhangjiakou pank

Handani filiaal

Kohaliku omavalitsuse omanduses.

Hebei Iron and Steel Group Financial Co., Ltd

Kuulub kontsernile Hesteel Group (riigiosalusega ettevõte)

Shougang Group Finance

Kuulub kontsernile Shougang Group (riigiosalusega ettevõte)

Benxi linna finantsamet

Rahandusministeeriumi kohalik haru, mis andis laenu ühele valimisse kuuluvatest ettevõtetest

Zunhua maaelu krediidiühing

Kuulub kohalike põllumajandustootjate külale

(133)

Edasi järeldas komisjon, kuna rahandusasutustelt ei saadud konkreetset teavet, mis tõendanuks vastupidist, et Hiina valitsuse poolne omandus ja kontroll põhineb ametlikel näitajatel ning seda samadel põhjustel nagu on punktis 3.4.1.1 sätestatud. Täpsemalt eeldatakse olemasolevate faktide põhjal, et nende 30 riigiosalusega panga juhid ja järelevalvetöötajad määrab Hiina valitsus ja nad vastutavad Hiina valitsuse ees samal moel nagu viies koostööd tegevas riigiosalusega pangas.

(134)

Seoses mõtestatud viisil kontrolli teostamisega leidis komisjon, et uurimistulemused viie koostööd tegeva rahandusasutuse kohta, mis moodustasid uurimisperioodi jooksul olulise osa nelja valimisse kuuluva kontserni ettevõtetele antud laenudest (vahemikus üle 50 % kuni peaaegu 90 %, sõltuvalt firmast), võib lugeda esindavaks ka teiste, koostööst keeldunud riigiosalusega rahandusasutuste osas. Punkti 3.4.1.1 alapunktis b analüüsitud normatiivne raamistik kohaldatakse samal viisil ka nende suhtes. Kuna vastupidise kohta andmed ei ole, võib parimate teadaolevate tõsiasjade põhja järeldada, et konkreetseid tõendeid krediidivõimelisuse hindamise kohta ei ole, nagu neid ei ole ka viie koostööd teinud riigiosalusega panga puhul, nii et eespool punkti 3.4.1.1 alapunktis b toodud analüüs normatiivse raamistiku konkreetse rakendamise kohta on kohaldatav samal viisil ka nende suhtes.

(135)

Lisaks täheldas komisjon, et enamik laenulepinguid, mis komisjon valimisse kaasatud ettevõtetelt sai, sisaldavad samu tingimusi ja laenude kokkulepitud intressimäärad on sarnased ja kattuvad osaliselt viie koostööd tegeva riigiosalusega panga poolt esitatud määradega.

(136)

Komisjon leidis seepärast, et viie koostööd teinud riigiosalusega panga kohta tehtud järeldused on parimad kättesaadavad faktid, mille põhjal hinnata teisi 30 riigiosalusega panka, sest neil on sarnased laenutingimused ja nad on tüüpilised.

(137)

Selle põhjal on komisjon kindlaks teinud, et ülejäänud 30 riigiosalusega panka, mis annavad laenu valimisse kuuluvatele äriühingutele, on alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b mõistes avaliku sektori asutused.

(138)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina ametlike näitajate järgi tehtud komisjoni hinnangu, teatades, et komisjon on teinud üldise üleriigilise kõiki rahandusasutusi hõlmava hinnangu, kuid ei ole võtnud arvesse konkreetsete üksuste põhinäitajaid ja funktsioone ega nende suhet valitsusega. Nimelt leidis Hiina valitsus, et tuleks eristada riigi osalusega ettevõtete valduses olevaid ja otse Hiina valitsuse alluvuses olevaid rahandusasutusi. Seoses riigiülese hindamisega märgib komisjon, et ta on teinud avaliku sektori asutuse erianalüüsi iga rahandusasutuse puhul, mille kohta Hiina valitsus on esitanud asjakohase nõutava teabe. Kahjuks ei ole Hiina valitsus esitanud teavet teiste rahandusasutuste kohta, kes andsid laene valimisse kaasatud ja koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, nagu on selgitatud punktis 3.2. Seega oli komisjon sunnitud tegema avaliku sektori asutuse erianalüüsi parimate teadaolevate faktide põhjal.

3.4.1.3. Kokkuvõttev järeldus riigiosalusega rahandusasutuste kohta

(139)

Ülaltoodud kaalutluste valguses leidis komisjon, et kõik 35 riigile kuuluvat Hiina rahandusasutust, mis andsid laenu nelja valimisse kaasatud koostööd tegevatele eksportivate tootjate kontsernidele, on alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b mõistes avaliku sektori asutused.

(140)

Lisaks – isegi kui riigiosalusega panku ei käsitata avaliku sektori asutustena, käsitatakse neid siiski pankadena, keda Hiina valitsus volitab ja suunab täitma tavapäraselt valitsuse täidetavaid ülesandeid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses, ning seda samadel põhjustel, nagu on toodud põhjendustes 143 ja 144. Seega tuleks nende tegevust igal juhul Hiina valitsusega seostada.

3.4.2. Eraõiguslikele rahandusasutuste volitamine ja suunamine

(141)

Komisjon pöördus seejärel kümne ülejäänud rahandusasutuse poole. Järgmist kaheksat rahandusasutust käsitati eraomandis olevate asutustena: HSBC, Standard Chartered Bank, Ping An Bank, Australia & New Zealand Banking Group (China) Limited, Shagang Group Finance, DBS Group (China) Limited, Bank of Beijing ja Hang Seng Bank. Lisaks käsitati rahandusasutusi Jinfeng Rural Commercial Bank ja SPB Bank eraomandis olevate asutustena, kuna igasugune avalikkusele kättesaadav teave nende omandistruktuuri kohta puudub. Komisjon analüüsis, kas Hiina valitsus on volitanud neid rahandusasutusi ja suunanud neid andma terasesektorile subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(142)

WTO apellatsioonikogu arvamuse kohaselt tähendab „volitamine“, et valitsus paneb vastutuse eraõiguslikule asutusele ning „suunamine“ tähendab olukorda, kus valitsus teostab oma võimu eraõigusliku asutuse üle (20). Mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku asutust vahendajana rahalise toetuse andmiseks, ning „enamikel juhtudel on eeldatav, et eraõigusliku asutuse volitamine või suunamine hõlmab mõnel määral ka ähvardust või stiimuleid“ (21). Samal ajal ei luba alapunkt iv liikmesriikidel kehtestada toodetele tasakaalustusmeetmeid „kui valitsus rakendab oma üldiseid õigusaktides sätestatud regulatiivseid volitusi“ (22) või kui valitsuse sekkumine „võib või ei tarvitse omada teatavat tagajärge lihtsalt konkreetsetel faktilistel asjaoludel ning turuosaliste vaba valiku põhjal“ (23). Pigem osutavad volitamine ja suunamine „valitsuse aktiivsemale rollile kui lihtsalt stimuleerimine“ (22).

(143)

Komisjon märkis, et terasetööstust puudutav ja põhjendustes 100–120 nimetatud normatiivne raamistik kehtib Hiina RV kõikide, sealhulgas eraomandis olevate rahandusasutuste suhtes. Näiteks on teatis „Several Opinions on Resolving Overcapacity“ suunatud kõikidele arengupankadele, suurtele pankadele, aktsiapankadele, postihoiupankadele, välisinvesteeringutel põhinevatele pankadele, finantsvarahaldusega tegelevatele äriühingutele ja muudele Hiina panganduse reguleerimise komisjoni juhtimise all olevatele rahandusasutustele.

(144)

Lisaks näitasid valimisse kaasatud äriühingutesse tehtud kontrollkäigud, et enamik laenulepinguid, mille komisjon oli valimisse kaasatud äriühingutelt saanud, sisaldasid sarnaseid tingimusi, ning et eraõiguslike rahandusasutuste laenuintressimäärad sarnanevad riigiosalusega rahandusasutuste laenuintressimääradega ja kattuvad nendega osaliselt.

(145)

Ühtlasi saatis komisjon kümnele asjaomasele rahandusasutusele kirjad, milles palus saata lisateavet nende laenupraktika ja riskide hindamise kohta. Vastas vaid üks asutus, teatades, et ei saa andmeid esitada ilma reguleerivate asutustega nõu pidamata. Olles konsulteerinud panganduskomisjoniga, teatas see rahandusasutus komisjonile, et ta on valmis tegema koostööd, kuid panganduskomisjon on soovitanud, et sellist koostööd peaks tegema reguleeriva koostöömehhanismiga (s.o teabe vahetamine Hiina ja ELi reguleerivate asutuste vahel, mitte otse komisjoni ja panga vahel). Komisjon tänas sellise koostööpakkumise eest, kuid märkis, et tal ei ole võimalik ajutiselt luua sellist vahendamiskorda ülejäänud uurimisperioodi ajaks. Pärast seda ei saanud komisjon enam panganduskomisjonilt ei kirja ega taotlust. Ka ei esitanud kõnealune rahandusasutus enam ühtegi märkust ettenähtud tähtaja jooksul. Seega ei esitanud üksi asutus mingeid tõendeid, mis oleksid komisjoni järeldustega vastuolus.

(146)

Kuna eraõiguslikud rahandusasutused ei esitanud teistsugust teavet, tegi komisjon järelduse terasetööstuse kohta, et riik on alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv esimese taande tähenduses kõiki Hiinas panganduse reguleerimise komisjoni järelevalve all tegutsevaid rahandusasutusi (sh eraõiguslikud rahandusasutused) volitanud ja suunanud järgima valitsuse poliitikat ja andma laenu terasetööstusele soodustingimustel.

(147)

Pärast avalikustamist märkis Hiina valitsus, et komisjonil tuleb täpsustada, kas kohaldati „volitamise“ või „juhiste andmise“ standardeid, kuna need on üksteist välistavad. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjoni tõlgendus volituste ja juhiste andmise kohta on liiga kitsas, sest selles keskendutakse õigusliku standardile, mis tähendab „valitsuse aktiivsemat rolli kui lihtsalt innustamine“. Hiina valitsus väitis, et USA ekspordipiirangute vaekogus nõuti põhjalikumat analüüsi, mille aluseks on i) selge ja kinnitav delegeerimine või käsu andmine, ii) mis on suunatud konkreetsele isikule, ja iii) mille eesmärk on konkreetne ülesanne või tegevus (24).

(148)

Esimese punkti osas leidis komisjon, et „volitamine“ ja „suunamine“ ei ole üksteist välistavad, kuna mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku asutust vahendajana rahalise toetuse andmiseks. Teise punkti puhul ei ole komisjon nõus Hiina valitsuse tõlgendusega selle kohta, millist õigusnormi tuleks kohaldada. Nagu juba põhjenduses 142 on kirjeldatud, lähtub komisjon WTO vaidluste lahendamise praktikast, mille puhul apellatsioonikogu leidis, et sõnade „volitama“ ja „suunama“ asendamine sõnadega „delegeerima“ ja „käskima“ on standardina liiga jäik (25). Sellest järeldub, et apellatsioonikogu kehtestatud tõendamisstandard on käesoleval juhul vähem range kui esialgne vaekogu tõlgendus USA ekspordipiirangute vaidluses. Igatahes ei esitanud Hiina valitsus mingeid tõendeid ega väiteid, et lükata ümber komisjoni järeldused volitamise ja suunamise kohta alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkt a tähenduses käesolevas uurimises. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.4.3. Konkreetsus

(149)

Nagu on märgitud põhjendustes 100–120, suunatakse mitmes õigusdokumentides rahandusasutusi laene andma terasetööstuse äriühingutele soodustingimustel. Nende dokumentide põhjal tõestati, et rahandusasutused annavad sooduslaene vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, mis järgivad Hiina valitsuse poliitikat.

(150)

Komisjon tegi seega järelduse, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid, mis kinnitaksid, et sooduslaenude andmisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(151)

Pärast järelduste avalikustamist märkis Hiina valitsus valitsusorgani aruande US-Aircraft (Second Complaint (teine kaebus)) põhjal, et konkreetsuse analüüsis ei oleks pidanud keskenduma vaid „teatavatele kaebuses määratletud toetusesaajatele, vaid … kõikidele ettevõtetele või tööstusharudele, kes on kõlblikud saama samasugust toetust“ (26) ning et vastavalt vaekogu aruandele „EÜ – õhusõidukid“ (27) on toetus konkreetne vaid sel juhul, kui sellist toetust antakse vaid piisavalt piiratud arvule ettevõtetele või tööstusharudele. Veel väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole täpsustanud, millises osas komisjoni osutatud dokumentidest käsitletakse sõnaselgelt sooduslaenude andmist terasetööstusele. Sellega seoses osutas komisjon, et sellised dokumendid on loetletud põhjenduses 100. Komisjon leiab, et viited terasetööstusele on piisavalt selged, sest tööstusharu on määratletud kas nimetusega või selge viitega tootele, mida tööstusharu toodab, või tööstusharu rühmale, kuhu see kuulub. Asjaolu, et Hiina valitsus toetab piiratud arvu tööstusharusid, sealhulgas terasetööstust, muudabki toetuse konkreetseks.

3.4.4. Kasu ja subsiidiumisumma arvutamine

(152)

Komisjon arvutas tasakaalustatava subsiidiumi summa. Alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: intressisumma, mille laenu saav äriühing maksab valitsuslaenu eest, ning summa, mis tal tuleks maksta võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks turul reaalselt saada.

(153)

Sellega seoses täheldas komisjon Hiina teraseturul mitut eripära. Nagu selgitatud punktides 3.4.1–3.4.3, on Hiina rahandusasutuste antavate laenude puhul tegemist valitsuse olulise sekkumisega ja need laenud ei kajasta intressimäärasid, mis oleksid tavaolukorras omased toimivale finantsturuolukorrale.

(154)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernid erinesid üldise finantsolukorra poolest. Igaüks neist sai uurimisperioodi ajal kasu eri tüüpi laenudest, millel olid erinevad lõpptähtajad, tagatised, garantiid ja muud seotud tingimused. Nimetatud kahel põhjusel olid igal äriühingul erinevad keskmised intressimäärad, mis põhinesid saadud laenude kogumitel.

(155)

Komisjon leidis uurimise käigus, et Hiina teraseturu finantseerimistavasid iseloomustavad, nagu nelja valimisse kaasatud tootjate kontsernide põhjal näha, vaba tagasimaksega laenud, st laenud, mis võimaldavad äriühingutel laenu lõpptähtajal tagasi makstava kapitali asendada uutest laenudest saadava kapitaliga. Hiina laenude riskil põhinevat klassifitseerimist käsitlevate suuniste kohaselt peaksid need laenud olema klassifitseeritud kui nn muret tekitavad laenud, mis tähendab, et isegi kui laenuvõtja suudab laenu põhisumma ja intressi tagasi maksta, on siiski tegureid, mis võivad avaldada ebasoodsat mõju tema tagasimaksete tegemise suutlikkusele. Tegelikkuses seda siiski ei tehtud, nagu on selgitatud põhjenduses 125.

(156)

Komisjon hindas individuaalselt iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni finantsolukorda, et neid iseärasusi kajastada. Kõigepealt analüüsis komisjon üldist finantsolukorda ja vaba tagasimaksega laenude olemasolu kontserni tasandil. Seejärel laiendati analüüsi kontserni individuaalsetele äriühingutele, mis tegutsesid kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamise valdkonnas. Analüüsi tulemusena arvutas komisjon sooduslaenude kasutamisest saadava kasu iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni jaoks individuaalselt ning jaotas selle kasu vaatlusalusele tootele.

3.4.4.1. Jiangsu Shagang Group

(157)

Jiangsu Shagang Group oli uurimisperioodil üldiselt soodsas olukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. Kuid kontserni kasumlikkus oli perioodil 2012–2015 jätkuvalt nõrk, osutades sellele, et väikesed muutused kontsernisiseses või -välises ärikeskkonnas võivad kontserni kahjumisse viia. Äriühingu võlakordaja on suur, kuid sellise kapitalimahuka tööstusharu nagu terasetööstus puhul siiski jätkusuutlik. See üldine arusaam leidis kohapeal kinnitust.

(158)

Komisjon märkis, et Hiina reitinguagentuur China Lianhe Credit Rating Co. Ltd. on andnud Jiangsu Shagang Groupile AAA-reitingu võlakirjade emiteerimiseks Hiina turul.

(159)

Samas märkis komisjon ka seda, et Rahvusvahelise Valuutafondi (28) hiljutine uuring tõi välja olulised erinevused Hiina kohalike reitinguklasside ja rahvusvaheliste reitinguklasside vahel. Näiteks on üle 90 % Hiina võlakirjadest saanud kohalikelt reitinguagentuuridelt AA- kuni AAA-reitingud, samal ajal on USA turul selliseid tippreitinguid omistatud vähem kui 2 %-le ettevõtetest.

(160)

Seda olukorda kinnitab ka allpool esitatud joonis, mis pärineb uuringust:

(161)

Selle alusel tegi komisjon järelduse, et isegi kui Hiina reitinguagentuur andis äriühingule Jiangsu Shagang Group hea krediidireitingu, ei ole see usaldusväärne.

(162)

Üksikute kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingute tasandil kajastasid raamatupidamisaruanded uurimisperioodil kahjumeid, kuid tegemist ei olnud korduva olukorraga, ning muud finantsnäitajad, näiteks võlakordaja või intressikulude kattekordaja, ei viidanud ühelegi tõsisele struktuursele probleemile äriühingute tagasimaksete tegemise suutlikkuses. Samas tuvastas komisjon kohapeal, et see äriühing oli valimisse kaasatud laenude seas saanud ühe vaba tagasimaksega laenu. Lisaks oli laenude tabelis märkimisväärne hulk lühiajalisi laene asendatud tähtaja möödumisel uute laenudega samale summale. Peale selle sai kontserni üks valimisse kaasatud äriühing lühiajalise laenu finantseerimisasutuselt, mis on spetsialiseerunud väga kõrge intressimääraga (14–16 %) halbadele laenudele, mis näitab samuti, et äriühingul oli uurimisperioodil likviidsusprobleeme.

(163)

See olukord kinnitas veel kord komisjoni hinnangut, mille kohaselt tuleks Jiangsu Shagang Groupile antud Hiina AAA-reiting lugeda ebausaldusväärseks.

(164)

Viimaseks sai Jiangsu Shagang Groupi emiteeritud kommertsväärtpaber 2013. aastal Moody Prime-1 reitingu. Samas põhines see reiting Ban of China New Yorgi Melloni harukontori reitingul ja garantiil, mis anti just sel põhjusel, et Jiangsu Shagang Groupil ei olnud endal usaldusväärset ja sõltumatut reitingut.

(165)

Laenu andev finantseerimisasutus ei olnud hinnanud krediidivõimet. Seega, et kasu kindlaks teha, pidi komisjon hindama, kas Jiangsu Shagang Groupile võimaldatud laenu intressimäärad vastavad turutingimustele.

(166)

Komisjon oli seisukohal, et kontserni finantsolukord vastab BB-reitingule, mis on kõrgeim reiting, mis ei kvalifitseeru enam „investeerimisjärgu reitinguks“. „Investeerimisjärgu reiting“ tähendab, et reitinguagentuuri hinnangul täidavad äriühingu emiteeritud võlakirjad tõenäoliselt maksekohustused ja pankadel on lubatud neisse investeerida.

(167)

Mitteinvesteerimisjärgu võlakirju peetakse spekulatiivseteks. Mitteinvesteerimisjärgu saanud võlgnikel on tõenäoliselt mõned kvaliteetsed ja kaitsvad tunnused, kuid suur ebakindlus või suurem kokkupuude ebasoodsate tingimustega võib selle üles kaaluda. BB-reiting on selle kategooria kõrgeim reiting, mis annab tunnistust asjaolust, et võlgnik on lähiperioodil vähem haavatav kui teised madala reitinguga võlgnikud. Kuid tal tuleb puutuda kokku pideva suure ebakindluse ja ebasoodsate äri-, finants- või majandustingimustega, mille tagajärjel ei tarvitse võlgnik olla võimeline finantskohustusi täitma Standard and Poor'si krediidireitingute määratluse kohaselt.

(168)

Selle reitinguga (BB) ettevõtjate väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid riskipreemiaid kohaldati seejärel Hiina rahvapanga tavapärase laenuintressimäära suhtes, et teha kindlaks turuintressimäär.

(169)

Riskimarginaali määramiseks arvutati USA A-reitinguga äriühingute võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingute võlakirjade indeksite vaheline suhteline hinnaerinevus Bloombergi tööstussegmentide andmete alusel. Arvutatud suhteline riskimarginaal lisati seejärel viitintressimäärale, mille Hiina rahvapank avaldas laenu andmise kuupäeval, asjaomase laenuga samaks ajaperioodiks. Seda tehti eraldi iga äriühingule antud laenu puhul.

(170)

Mis puutub välisvaluutas nomineeritud laenudesse Hiina RVs, siis turumoonutuste ja nõuetekohaste krediidireitingute osas valitseb sarnane, sest need laenud on andnud samad Hiina finantseerimisasutused. Seepärast, nagu varemgi leitud, kasutati uurimisperioodil emiteeritud asjakohaselt vääringustatud BB-reitinguga äriühingute võlakirju, et määrata kindlaks kasumimarginaal, mida kohaldati USD Libori laenuintressi suhtes, et määrata kindlaks sobiv võrdlusalus.

(171)

Lisaks, et võtta arvesse suurenenud riski, millele osutab vaba tagasimaksega laenude kasutamine kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud üksikute äriühingute tasandil, püüdis komisjon kindlaks määrata veel üht sobivat võrdlusalust Hiina turul. Sellega seoses märkis komisjon, et üks riigiosalusega pank andis ühele Jiangsu Shagang Groupi äriühingule laenu maksetähtajaga 16 kuud ja intressimääraga, mis jäi vahemikku 14–16 %. Jiangsu Shagang Groupi kohaselt tulenes võrdlemisi kõrge intressimäär asjaolust, et see konkreetne finantseerimisasutus on spetsialiseerunud laenude andmisele finantsprobleemidega äriühingutele, ja kõnealune äriühing kasutas selle teenuseid ajutiste likviidsusprobleemide leevendamiseks. Arvestades seda, et vaba tagasimaksega laenud annavad sageli tunnistust lühiajalistest likviidsusprobleemidest, peetakse laenu tingimusi ja maksetähtaega sobivaks peegeldamaks vaba tagasimaksega laenude kasutamisest saadavat lisakasu.

(172)

Seega kiitis komisjon heaks selle näitaja kasutamise asjakohase võrdlusalusena kõikide kuni kaheaastase maksetähtajaga laenude puhul, mida antakse vaba tagasimaksega laene kasutavatele tootmisettevõtetele. Tõepoolest, vaba tagasimaksega laene antakse tavaliselt lühikeseks ajaks. On äärmiselt ebatõenäoline, et mõni vaba tagasimaksega laen oleks antud pikemaks tähtajaks kui kaks aastat, ja valimisse kaasatud äriühingutes kontrollitud laenude konkreetsed andmed toetavad seda järeldust.

(173)

Oma kommentaarides pärast avalikustamist tõstsid Hiina valitsus ja valimisse kaasatud koostööd tegevad äriühingud üles küsimuse suhtelise riskimarginaali meetodi kohta, nagu on kirjeldatud põhjenduses 169. Võttes arvesse kõnealuseid märkusi, saatis komisjon seejärel kõikidele huvitatud isikutele täiendava dokumendi, milles komisjon selgitab kasutatud metoodikat.

(174)

Kokkuvõttes laekusid järgmised märkused:

(1)	rahvusvahelises pangandustegevuses tuginetakse võrdlusnäitajale, millele lisatakse täiendav riskipreemia, mida väljendatakse absoluutnäitajana, mitte suhtelise näitajana. Selleks võib näiteks olla IBOR, LIBOR või EURIBOR pluss 1 %.

(2)	Seega kajastavad intressimäära kaks osa riigi või vääringu riski (see osa intressist, mis vastab keskpanga intressimäärale või ettevõtte riskivabale intressimäärale) ja ettevõttepõhist riski (milleks on absoluutnäitaja BB-reitinguga äriühingute puhul).

(3)	Suhteline riskimarginaal suureneb riskivaba intressi langedes ja seda ka siis, kui absoluutne riskimarginaal ei muutu. Sellise meetodi korral kasvab suhteline riskimarginaal eriti suureks negatiivsete intresside korral.

(4)

Hiina valitsuse esitatud varasemate dokumentide kohaselt (edaspidi „varasemad andmed riskimarginaali kohta“) jääb absoluutne riskimarginaal üldjoontes ajas muutumatuks, kuigi suhteline riskimarginaal teeb suuri hüppeid. Keskmine absoluutne riskimarginaal käitub ajas üsna sarnaselt absoluutse riskimarginaali käitumisega uurimisperioodil.

(5)

Komisjon kasutas uurimisperioodil keskmist suhtelist riskimarginaali erineva lõpptähtajaga laenude puhul, mis jäid vahemikku 1–10 aastat. Suhtelise riskimarginaali meetod andis tegelikkuses erineva lõpptähtajaga võlakirjade korral suuri erinevusi sõltuvalt laenu kestusest ja ilmnes, et absoluutne riskimarginaal ja suhteline riskimarginaal liiguvad eri lõpptähtaegade puhul eri suundadesse.

(6)

Kui kasutada üht keskmist suhtelist riskimarginaali erineva lõpptähtajaga võlakirjade korral kaalutud keskmise asemel, langeb liiga suur kaal lühikese lõpptähtajaga võlakirjadele, sest tüüpiliselt antakse võlakirjad välja pika lõpptähtajaga. Seda eriti seetõttu, et komisjon kasutas suhtelist riskimarginaali ainult pika lõpptähtajaga laenude puhul.

(7)

Suhtelise riskimarginaali meetodiga seoses on kasutatud vale võrdlusintressimäära Hiina rahvapanga laenude puhul, mis anti välja enne 2015. aastat, kuid mis olid (osaliselt) veel tagasi maksmata 2015. aastal, sest komisjon kasutas Hiina rahvapanga intressimäära, mis vastas laenu väljaandmise ajahetkele. Selle asemel oleks komisjon pidanud kasutama Hiina rahvapanga 2015. aasta intressimäära.

(8)

Allikates, mida on nimetatud täiendavas järelduste avalikustamise dokumendis, viiatakse sellele, et suhtelise riskimarginaali meetodit kasutatakse tootluse suhtes, mitte aga pankadest saadud laenuintressimäärade erinevuse suhtes. Ükski allikas ei väitnud, et seda erinevust tuleks väljendada suhtelise väärtusena, ja mitte kõik neist ei olnud usaldusväärsed allikad.

(175)

Esimese punkti kohta tunnistas komisjon, et kommertspangad kasutavad tavaliselt absoluutväärtuses esitatud juurdehindlust. Komisjon märkis, et selline tava põhineb peamiselt praktilistel põhjustel, kuna intressimäär on lõppkokkuvõttes absoluutarv. Saadud absoluutarv on aga riskihinnangu ümberarvestus, mis põhineb suhtelisel hinnangul. BB-reitinguga äriühingu makseviivituse risk realiseerub X % tõenäolisemalt kui valitsuse või riskivaba äriühingu makseviivituse risk. See on suhteline hinnang, mida näitlikustavad Hiina valitsuse esitatud andmed ajaloolise riskimarginaali arengu kohta (vt analüüsi allpool). Suhteline riskimarginaal kajastab põhilisi turutingimusi, mida absoluutse riskimarginaali järgimisel ei väljendata.

(176)

Teise ja kolmanda punkti puhul nõustus komisjon alguses väidetuga, et intressimäärad kajastavad lisaks äriühingu riskiprofiilile ka riigi- ja valuutaga seotud riske. Tihti, nagu ka käesoleva juhtumi puhul, muutuvad riigi- ja valuutapõhised riskid aja jooksul ning need muutused on eri riikides erinevad. Selle tagajärjel muutuvad riskivabad intressimäärad aja jooksul oluliselt ja mõnikord on need madalamad USAs, ja mõnikord Hiinas. Need erinevused on seotud selliste teguritega nagu täheldatud ja oodatav SKP kasv, majanduskliima ja inflatsiooni tase. Kuna riskivaba intressimäär aja jooksul muutub, võib sama nominaalne absoluutne riskimarginaal tähistada väga erinevaid riskihinnanguid. Näiteks, kui pank hindab konkreetse äriühingu makseviivituse riski 10 % kõrgemaks kui on riskivaba intressimäär (suhteline hinnang), siis võib sellest tulenev absoluutne riskimarginaal olla 0,1 % (1 % riskivaba määra juures) kuni 1 % (10 % riskivaba määra juures).

(177)

Investori seisukohast on suhteline riskimarginaal seega parem mõõt, kuna see kajastab paremini võlakirjade tootluse vahet ja seda, kuidas baasintressimäära tase seda mõjutab.

(178)

Selline meetod ei olene riigist. Näiteks, kui riskivaba määr on USAs madalam kui Hiinas, on selle meetodi tulemuseks kõrgemad absoluutsed juurdehindlused. Teisest küljest, kui riskivaba määr on Hiinas madalam kui USAs, on selle meetodi tulemuseks madalamad absoluutsed juurdehindlused. Et seda punkti veelgi illustreerida, vaadelgem järgmist: Hiina valitsuse esitatud andmetest on näha, et suhteline riskimarginaal oli enne dot comi mulli lõhkemist 2002. aastal madal. See jõudis tagasi madalale tasemele, kuni saabus kõrge riskitasemega võlgade ja riigivõlgade põhjustatud majandus- ja finantskriis. Pärast finants- ja majanduskriisi jäi suhteline riskimarginaal kõrgemale tasemele, kui see oli enne kriisi. Selline suhtelise marginaali kõrgenenud tase kajastab palju halvemaks muutunud makromajanduslikke põhinäitajaid ja pärsitud kogunõudlust, mis samuti põhjustasid inflatsioonimäära languse USAs (ja teistes arenenud majandusega riikides) väga madalale tasemele.

(179)

Hiina RV valitsuse esitatud andmetest on näha, et absoluutne riskimarginaal ei kajasta halvenenud alusnäitajaid. Näiteks on USAs võlakirjade absoluutse tootluse vahe suhteliselt vähe erinev – 2,46 protsendipunkti 2003. aastal ja 2,35 protsendipunkti uurimisperioodil, isegi kui keskmise inflatsioonimäära erinevus oli väga suur – 2,27 % 2003. aastal ja ainult 0,12 % 2015. aastal. Kõnealune suhteline riskimarginaal kajastab paremini majandusliku olukorra erinevusi nende kahe vahel, nimelt 48,86 % 2003. aastal ja 71,57 % 2015. aastal. Sarnaselt oli 2006. aasta (enne kriisi) absoluutne riskimarginaal 1,55 %, mis on peaaegu sama kui 2017. aastal (1,56 %), kuigi turutingimused on oluliselt muutunud. Turutingimuste muutus väljendub suhtelises riskimarginaalis, mis oli 2006. aastal 27 % ja 2017. aastal 46 %.

(180)

Viimasena tunnistas komisjon, et suhtelise riskimarginaali meetodi kasutamine negatiivse intressimäära puhul annaks liialdatud tulemused. Praegusel juhul sellist meetodit siiski ei kaaluta. Komisjon leidis, et uurimisperioodil kajastas suhteline riskimarginaal paremini tolleaegseid turutingumusi, mis mõjutas konkreetsete äriühingute krediidiriski, kui absoluutse riskimarginaali kasutamine.

(181)

Neljanda punkti puhul tõlgendas komisjon Hiina valitsuse esitatud andmeid erineval moel. Kasutades Hiina valitsuse esitatud andmeid, võib näha, et absoluutne riskimarginaal ei ole nii stabiilne kui Hiina valitsus seda väidab, vaid see muutub aja jooksul 1 %-st 4,5 %-ni. Lisaks on suhteline riskimarginaal järginud viimase 23 aasta jooksul sama suundumust kui absoluutne riskimarginaal, st et kui suhteline riskimarginaal tõuseb, siis teeb seda ka absoluutne, ja vastupidi. Mis puutub suhtelise riskimarginaali väidetavasse muutlikusse, siis on muutuste ulatus sarnane – erinevus suurimate ja väikseimate arvude vahel on suhtelise riskimarginaali puhul 530 % ja absoluutse riskimarginaali puhul 450 %. Lõpetuseks, kui kohaldada Hiina valitsuse esitatud teavet Hiina rahvapanga ajaloolistele intressimääradele, siis on näha, et mõnel aastal annab suhteline meetod madalama võrdlusaluse kui absoluutne riskimarginaal.

(182)

Hiina valitsus väitis täiendava teabe dokumendi alusel, et aastad 2002 ning 2008–2010 tuleks analüüsist välja jätta, kuna need olid ebaharilikud aastad. Komisjon ei mõista, miks majandustsükli muutused tuleks välja jätta. Majanduslangused on majanduse elutsükli osa ja andmete analüüsil tuleks arvesse võtta kõiki majandustsükli etappe, mitte ainult häid aastaid. See kehtib ka erakordselt suurte majanduslanguste puhul, nagu seda olid 2008. ja 2010. aasta majandus- ja finantskriis.

(183)

Viienda punkti kohta võib öelda, et uurimisperioodil täheldatud suhtelise riskimarginaali kasutamine andis tõepoolest absoluutsest riskimarginaalist erinevad tulemused, kui seda kohaldati täpsemalt erinevate tagasimakse tähtaegade tasemel, mitte aga kõigi laenude kestuse keskmisena. Need lahknevused ei olnud tingitud sellest, et suhteline riskimarginaal oleks iseenesest vale olnud, vaid selle tõttu, et USA ja Hiina intressimäärade vahelise riski ajalises jaotuses olid suured erinevused. USAs oli 1- ja 10aastase võlakirja intressimäära erinevus palju suurem (ulatudes 2,5 %-st kuni 3,7 %-ni) kui erinevus Hiina rahvapanga 1aastaste ja üle 5aastaste võlakirjade intressimäärade vahel (erinevus 0,8 %). Seega tulenesid lahknevused alguspunktist, mille suhtes suhtelist riskimarginaali kohaldati. Kui Hiinal oleks alguspunktis olnud samasugune riski ajaline jaotus, siis oleksid viitintressimäärad uuesti järginud loogilist suundumust kõigi laenude kestuse jooksul. Näiteks kui eeldada, et Hiina rahvapanga lühiajaliste ja pikaajaliste intressimäärade vahe on 3 %, oleks pikaajaliste laenude viitintressimääraks 15,81 %, mis on kõrgem kui 14,22 % viitintressimäär lühiajaliste laenude puhul.

(184)

Komisjon tunnistas seda probleemi algusest peale. Selleks et vähendada ajalise jaotuse erinevusest tulenevat mõju nende kahe riigi vahel, otsustas komisjon kasutada keskmist suhtelist riskimarginaali kõigi laenude kestuse puhul, mis toob rahvusvahelise võrdlusaluse lähemale Hiina tingimustele ning millega hoitakse ära Hiina äriühingute karistamine lühiajaliste laenude suure osakaalu eest.

(185)

Kuuenda punkti osas jäi komisjon Hiina valitsuse väidete suhtes eriarvamusele. Väide, et komisjon kasutas pikaajaliste laenude puhul ainult suhtelist riskimarginaali, on faktiliselt vale. Suhtelise riskimarginaali metoodikat kasutati nii pika- kui ka lühiajaliste laenude puhul. Ühtse keskmise suhtelise riskimarginaali kasutamine erineva tagasimakse tähtaegadega laenude puhul ei omistanud liiga suurt kaalu lühiajalistele tähtaegadele, kuna komisjon kohaldas seda riskimarginaali tegelikult erineva tähtajaga laenudele.

(186)

Seitsmenda punkti puhul tunnistas komisjon, et oli kasutanud kahe eri perioodi andmeid, st suhtelist riskimarginaali, mida kohaldati uurimisperioodil, ning Hiina rahvapanga intressimäära, mida kohaldati laenude andmise ajal, ning et iga laenu puhul vaadeldud ajavahemik peaks olema vastav. Komisjon ei nõustunud siiski Hiina rahvapanga järeldusega, et kõik andmed oleks tulnud võtta uurimisperioodist. Komisjon märkis selles küsimuses, et riskimarginaali ja Hiina rahvapanga intressimäära jaoks kasutatava õige ajajaotuse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta iga laenu konkreetseid tingimusi, nagu näiteks intressimäära muutumine. Käesolevas uurimises ei olnud selline teave valikusse kaasatud äriühingutele antud kõigi laenude kohta komisjonile kättesaadav. Võttes arvesse minevikus antud laenude kohta konkreetse teabe puudumist ning vastates Hiina valitsuse nõudele, otsustas komisjon kasutada uurimisperioodil kohaldatud suhtelist riskimarginaali ja Hiina rahvapanga intressimäära kõigi käesoleva uurimise jaoks valimisse kaasatud äriühingute laenude puhul. Komisjon kohandas sooduslaenudega seotud kasu suurust vastavalt allapoole.

(187)

Viimase punkti puhul nõustus komisjon, et lisateabe dokumendis osutatud allikad viitasid suhtelise riskimarginaali kasutamisele seoses võlakirjade tootlikkusega ning et ükski neist allikatest ei märkinud, et vahet tuleks väljendada suhteliselt. Komisjon juhtis tähelepanu asjaolule, et suhtelist riskimarginaali kasutati eesmärgiga konstrueerida krediidiriski preemia, mida saaks kohaldada riskivabale intressimäärale, et saada viitintressimäär. Krediidiriskipreemiad on tõepoolest seotud sellega, kuidas investorid väärtpaberitesse suhtuvad ja millist tootlikkust nad loodavad saada vastutasuks suurema riski eest. Lisaks, kuigi kõik allikad ei põhinenud õpikutel, kajastasid nad siiski teiste allikate viiteid. Kõigil neil põhjustel pidas komisjon kõiki neid allikaid siiski asjakohasteks.

(188)

Seega jäi komisjon seiskohale, et suhtelise riskimarginaali meetod kajastab täpsemalt riskipreemiat, mida finantseerimisasutus kohaldaks Hiina eksportivatele tootjatele moonutamata turul, eriti arvestades, et baasintressimäär Hiinas ja baasintressimäär USAs on aja jooksul erinevalt arenenud.

(189)

Pärast teatavakstegemist avaldasid Hiina valitsus ja kaks valimisse kaasatud äriühingut vastuväiteid 14–16 % intressimäära kasutamisele kõigi laenude puhul, mille maksetähtaeg on kaks aastat või vähem nende äriühingute puhul, kes kasutasid vaba tagasimaksega laene. Saadi järgmised märkused.

1)	Komisjon liigitas kõik kaheaastase ja lühema tähtajaga laenud vaba tagasimaksega laenudeks ilma piisava selgituse või tõenditeta. Mitte kõik lühiajalised laenud, mida anti valimisse kaasatud äriühingutele, ei olnud vaba tagasimaksega laenud.

Vaba tagasimaksega laenud ei ole tingimata märgiks likviidsusprobleemidest. Vaba tagasimaksega laenud on osa tavapärastest Euroopa äritavadest. Nendega ei kaasne kõrgem intressimäär ja neid on kasutatud ELi terasetööstuses. Shougang Group väitis konkreetsemalt, et komisjon tuvastas vaba tagasimaksega laenud peamiselt äriühingute Qian'an Coal, Xishan Coking ja Shougang Corp. puhul, kellel ei olnud majanduslikke raskusi.

Komisjoni kasutatud hindamiskriteerium ei olnud kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikliga 14. Laen, mida kasutati hindamiskriteeriumi alusena, oli ühekordne, erakorraline laen, mis moodustas vaid 2 % Jiangsu Shagang Groupile antud laenudest, ning komisjon ei esitanud põhjendatud selgitust selle kohta, miks see oleks võrreldav kommertslaenuga. Lisaks ei teinud komisjon kohandusi, et lähendada seda laenu võrreldavatele kommertslaenudele.

(190)

Esimese punkti kohta ütleb komisjon, et ta ei liigitanud kõiki kaheaastase ja lühema maksetähtajaga laene vaba tagasimaksega laenudeks. Kõnealuse äriühingu vaba tagasimaksega laene peeti üksnes selle tunnuseks, et äriühing oli halvemas olukorras kui finantsaruannetest esmapilgul paistis, ning et lisarisk oli seotud lühiajaliste likviidsusprobleemidega. Seepärast tuli kõigile lühiajalistele laenudele anda kõrgem riskipreemia, olenemata sellest, kas need olid vaba tagasimaksega või mitte.

(191)

Teise punkti osas jäi komisjon Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate tehtud hinnangu suhtes eriarvamusele. Hiina ametiasutused ise pidasid vaba tagasimaksega laene krediidiriski lisateguriks. Nagu on märgitud Hiina panganduse reguleerimise komisjoni dokumendis „Suunised riskil põhinevate laenude klassifitseerimise kohta“ tuleks vaba tagasimaksega laenud märkida „murettegevateks“ laenudeks (29). Sellesse kategooriasse kuuluv laen tähendab, et isegi kui laenuvõtja saab hetkel laenu põhisumma ja intressi tagasi maksta, on siiski tegureid, mis võivad häirida tagasimaksete tegemist.

(192)

Vaba tagasimaksega krediidilimiidid on Euroopas tõepoolest olemas ja liidu terasetööstus on neid kasutanud, kuid nende tingimused on väga erinevad Hiina vaba tagasimaksega laenude tingimustest. Vaba tagasimaksega krediidilimiidid liidus on põhimõtteliselt eelnevalt kindlaks määratud maksimaalse summaga krediidilimiidid, mida saab välja võtta ja tagasi maksta mitmel korral eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Lisaks, vastupidiselt Hiina RV valitsuse väidetele, ei kaasne selliste krediidilimiitidega lisatasusid, olgu see siis lepinguline marginaal lisaks tavapärastele lühiajalistele turu intressimääradele (30) või eelnevalt kindlaks määratud haldustasu. Pealegi oli Hiina valitsuse toodud näites BNP Paribase kohta ette nähtud ka tasu kogu kasutamata kapitali eest kogu krediidilimiidi kestuse ajal. Teisest küljest, vaba tagasimaksega laenudel, mis leiti kontrollkäigu ajal valimisse kuulunud Hiina äriühingute puhul, ei olnud muudest lühiajalistest laenudest erinevad tingimused. Need ei olnud liigitatud krediidiliiniks või vaba tagasimaksega krediidilimiidiks ning nende puhul ei kasutatud lisatasusid ega marginaale. Esmapilgul näisid need olevat tavapärased lühiajalised laenud. Kui selliste laenude tagasimakseid kontrollkäigu ajal kontrolliti, siis selgus, et laenu põhisumma maksti tegelikult tagasi samalt pangalt saadud uue laenuga, mis oli sama suur kui tagasimakstav laenu põhisumma ning see anti nädala jooksul enne või pärast esialgse laenu tagasimakse tähtaega. Komisjon laiendas oma analüüsi teistele laenudele laenutabelis ja leidis enamusel juhtudel muid sarnaste omadustega juhtumeid. Kõigi nende põhjuste tõttu jäi komisjon oma arvamuse juurde vaba tagasimaksega laenude kohta.

(193)

Komisjon ei nõustunud Shougang Groupi väites esitatud andmetega, et komisjon tuvastas vaba tagasimaksega laenud peamiselt äriühingute Qian'an Coal, Xishan Coking ja Shougang Corp puhul. Komisjon tuvastas vaba tagasimaksega laene kõigi kontrollitud Shougang Groupi äriühingute puhul, sealhulgas tootmisäriühingute Shougang Mining ja Qian'an puhul, kus kõik uurimisperioodil antud lühiajalised laenud loeti vaba tagasimaksega laenudeks.

(194)

Kolmanda punkti osas leidis komisjon, et Jiangsu Shagang Groupile antud laen oli võrreldav kommertslaen, kuna selle andmise tingimused, mida on kirjeldatud põhjenduses 162, vastasid sellisele olukorrale, kui on tegemist lühiajalise likviidsusprobleemiga. Lisaks vastas vahendatud laenu (16 kuud) tähtaeg üldiselt nende laenud lühiajalisele iseloomule, mille suhtes kõnealust hindamiskriteeriumi kohaldati, et arvutamist lihtsustada. Hindamiskriteeriumi võrdlusmäära siiski kohandati, et võtta arvesse intressimäärade erinevusi laenude puhul, mille tähtaeg on lühem kui üks aasta, võrreldes laenudega, mille tähtaeg on üks kuni kaks aastat, võttes aluseks Hiina rahvapanga kahe tähtaja vastavad erinevused. Selle korrigeerimise üksikasjalikud arvutused edastati asjaomastele äriühingutele.

(195)

Seega lükkas komisjon tagasi kõik väited, mis olid seotud 14–16 % intressimäära kasutamisega kõigi nende laenude puhul, mille maksetähtaeg on kaks aastat või vähem nende äriühingute puhul, kes kasutasid vaba tagasimaksega laene.

(196)

Lisaks kritiseeris Jiangsu Shagang Group, et komisjon võttis kasuarvutustes kaks korda arvesse neid laene, mida võtsid tema tütarettevõtja Shagang Finance ja emaettevõtja. Shagang väitis veel, et komisjon oleks pidanud „negatiivse kasu“ maha arvama, st kasu nendelt laenudelt, mille tegelikud intressimaksed olid kõrgemad kui komisjoni arvutatud viitmäärad. Komisjon lükkas mõlemad väited tagasi.

(197)

Seoses väidetava kahekordse arvessevõtmisega märkis komisjon, et Shagang oli peamiselt osutanud äriühingutevahelistele laenudele Shagang Finance'i ja seotud terast tootvate äriühingute vahel. Sellega seoses tuletatakse meelde, et Shagang Finance ei olnud esitanud komisjonile teavet enda võetud laenude kohta. Pealegi ei arvutanud komisjon mingit kasu Shagang Finance'i puhul. Seega ei ole siin mingit võimalust kahekordseks arvestamiseks. Seoses väheste ülejäänud laenudega Shagang Groupi ja terast tootvate äriühingute vahel, kontrollis komisjon, kas topeltarvestus tegelikult toimus. Juba enne avalikustamist nähtus Shagang Groupilt saadud laenuvormilt, et ainult kaks laenu olid äriühingutevahelised laenud, ning Hongchang Plate'i laenuvormil oli näidatud vaid üks selline laen. Lisaks selgus neid laene uurides, et need ei vastanud laenatud summale, kestusele ja kohaldatavale intressile. Äriühing ei esitanud pärast avalikustamist uut teavet, et toetada oma väidet nende laenude vastavuse kohta. Seega leidis komisjon, et igaüks neist laenudest oli esitatud vaid üks kord, kas grupi või tootva äriühingu laenude nimekirjas.

(198)

Seoses väitega „negatiivse kasu“ kohta põhjenduses 196 märkis komisjon, et õiglase võrdluse probleemi ei teki. Eelkõige ei saa soodustuseta määraga antud laenu saamine korvata seda kasu, mis on saadud teisest, soodusmääraga saadud laenust. Komisjon võttis kasu arvutamisel arvesse ainult neil laene, mille viitmäärad olid kõrgemad kui äriühingute makstud intressimäär. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.4.4.2. Hesteel Group

(199)

Hesteel Group oli uurimisperioodil samuti üldiselt soodsas finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. Kontsern ei tegutsenud kahjumiga, kuid kasumlikkuse tasemed olid üldiselt nõrgad, mistõttu võivad kontserni mõjutada ebasoodsad äri-, finants- või majandustingimused. Kontserni võlakordaja on samuti kõrge.

(200)

Kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingute tasandil oli üldine finantsolukord sarnane kontserni tasandil esitatud andmetele, mille kohaselt on kasumlikkuse tase küll madal, aga kahjum puudub. Lisaks sellele ei viidanud muud finantsnäitajad, näiteks võlakordaja või intressikulude kattekordaja, ühelegi tõsisele struktuursele probleemile äriühingute tagasimaksete tegemise suutlikkuses. Kuid kohapeal leidis komisjon, et 80 % valimisse kaasatud läbivaadatud laenudest, mis asjaomastele äriühingutele väljastati, olid vaba tagasimaksega laenud suurtele summadele, mis viitab keerulisemale likviidsusolukorrale kui finantsaruannete põhjal arvata võis.

(201)

Komisjon märkis, et Hiina reitinguagentuur, Hiina põllumajanduspanga Hangangi allüksus andis Hesteel Groupile AAA-reitingu. Samadel põhjustel, mis on esitatud põhjendustes 159–161, tegi komisjon järelduse, et see reiting ei ole usaldusväärne. Lisaks kinnitas vaba tagasimaksega laenude olemasolu veel kord komisjoni hinnangut, mille kohaselt tuleks äriühingule Hesteel Group antud Hiina AAA-reiting jätta arvestamata.

(202)

Seetõttu leidis komisjon, et kontserni tasandil on asjakohane kasutada põhjendustes 166–168 märgitud BB võrdlusalust, et arvutada kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisele saadavat kasu, mis on saadud nõuetekohase riskihindamise puudumisest.

(203)

Lisaks, et võtta arvesse suurenenud riski, mida toonitab vaba tagasimaksega laenude kasutamine kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud üksikute äriühingute tasandil, ning arvestades, et nende laenude tingimused ja maksetähtajad olid võrreldavad põhjenduses 162 nimetatud kõrge intressimääraga laenudega, kiitis komisjon heaks selles põhjenduses sätestatud võrdlusaluse kasutamise asjakohase võrdlusalusena kõikide kuni kaheaastase maksetähtajaga laenude puhul, mida antakse vaba tagasimaksega laenudest kasu saavatele tootmisettevõtetele. Kuna vaba tagasimaksega laenud on tavaliselt lühiajalised, on äärmiselt ebatõenäoline, et mõni vaba tagasimaksega laen oleks antud pikemaks tähtajaks kui kaks aastat, ja valimisse kaasatud äriühingutes kindlaks tehtud laenude konkreetsed andmed toetavad seda järeldust.

(204)

Väited ja argumendid, mille Hiina valitsus ja mõned valimisse kaasatud äriühingud esitasid intressivahe üldise metoodika ja võrdlusaluse kohaldamise kohta, kehtivad samaväärselt ka Hesteel Groupi kohta. Komisjon lükkas need punktid ümber juba põhjendustes 175–195.

(205)

Pärast avaldamist küsis kaebuse esitaja, kas komisjon oli võtnud arvesse umbes 1 miljardi euro suurust kapitalisüsti äriühingule Hesteel 2010. aastal, mis tõi uurimisperioodil kontsernile ikka veel kasu. Komisjon märkis, et USA ja EL esitasid kõnealuse väidetava kapitalisüsti kohta küsimusi HRV-le 2017. aasta aprillis WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee raames. Komisjon ei leidnud nimetatud uurimise käigus tõendeid, et see väidetav kapitalisüst oleks Hesteel Groupile uurimisperioodi jooksul kasu toonud.

3.4.4.3. Shougang Group

(206)

Shougang Group oli uurimisperioodil üldiselt raskes finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. 2014. ja hilisemate aastate kohta saadud andmete kohaselt jäi kontsern nii 2014. kui ka 2015. aastal kahjumisse. Äriühingul oli suur finantsvõimendus ja see suurendas lühiajaliste kohustuste osakaalu uurimisperioodil enam kui 10 % võrra. Lisaks leiti kohapealse kontrolli käigus 25 vaba tagasimaksega laenu emaettevõtte tasandil. Lisaks oli laenude tabelis märkimisväärne hulk täiendavaid lühiajalisi laene asendatud tähtaja möödumisel uute laenudega samale summale.

(207)

Kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingute tasandil näitasid finantsaruanded ja konkreetsete laenudega seotud tõendid varade hindamise ja tasuvuse aruannetes, et need äriühingud olid jätkuvalt tegutsevad, vaatamata mitu aastat järjest saadud kahjumile või väikesele kasumile, kõrgele võlakordajale, madalale intressimaksete kattevõimele, halvenevatele finantsnäitajatele ja ebakindlatele tulevikuväljavaadetele. Need äriühingud ei teeninud piisavalt tegevuskasumit, et katta ajavahemikul 2012–2015 intressimakseid mitmel järjestikusel aastal. Lisaks tuvastas komisjon kontrolli käigus makseraskustest tulenevad võlgade ümberkorraldamise juhud. Peale selle olid kõik ühele tootjale uurimisperioodil antud lühiajalised laenud vaba tagasimaksega.

(208)

Vaatamata nimetatud asjaoludele andis Hiina reitinguagentuur Dagong International Shougang Groupile AAA-reitingu. Samadel põhjustel nagu on nimetatud põhjendustes 159–161 ning kontrolli käigus tuvastatud tõendite alusel, jättis komisjon Shougang Groupile antud Hiina reitingu arvestamata.

(209)

Eespool kirjeldatud üldist olukorda silmas pidades pidas komisjon vajalikuks leida kontserni tasandil sobiv võrdlusalus. Et võtta arvesse suurenenud riski, mida toonitab vaba tagasimaksega laenude kasutamine, ning arvestades, et nende laenude tingimused ja maksetähtajad olid võrreldavad põhjenduses 162 nimetatud kõrge intressimääraga laenuga, kasutas komisjon selles põhjenduses sätestatud võrdlusalust kõikide kuni kaheaastase maksetähtajaga laenude puhul. Kuna vaba tagasimaksega laenud on tavaliselt lühiajalised, on äärmiselt ebatõenäoline, et mõni vaba tagasimaksega laen oleks antud pikemaks tähtajaks kui kaks aastat, ja valimisse kaasatud äriühingutes kindlaks tehtud laenude konkreetsed andmed toetavad seda järeldust.

(210)

Ülejäänud kontserni tasandi laenude puhul, mille maksetähtaeg on pikem kui kaks aastat, tugines komisjon olemasoleva teabe alusel üldisele võrdlusalusele, mille kohaselt määratakse kõrgeim mitte-investeerimisjärgu võlakirjade investeeringuklass kontserni tasandile, nagu selgitatud põhjendustes 166–168.

(211)

Peale selle tegi komisjon järelduse, et kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingute tasandil oli olukord selline, et need äriühingud ei oleks saanud uurimisperioodil juurdepääsu lisalaenudele ilma riigi abita. Seetõttu ületas nende äriühingute saadud kasu intressimäära tavapärast juurdehindlust. Pigem tulenes uurimisperioodil saadud kasu laenude saamisest, mida ei oleks ilma riigi abita antud, lähtudes nende äriühingute üldisest finantsolukorrast. Sellega seoses märgib komisjon, et Shougang Group on suur riigiosalusega ettevõte, mis märgiti terasetööstuse 11. ja 12. viisaastakukavas ära kui „tšempion“.

(212)

Seetõttu otsustas komisjon 1998. aasta suuniste (31) E osa punkti b alapunkti V kohaselt käsitada nende laenude jääke uurimisperioodil valitsuse poliitika järgimiseks antud toetusena. Kättesaadavale teabele tuginedes tasakaalustas komisjon vaid uurimisperioodil antud laene.

(213)

Väited ja argumendid, mille Hiina valitsus ja mõned valimisse kaasatud äriühingud esitasid intressivahe üldise metoodika ja võrdlusaluse kohaldamise kohta, kehtivad samaväärselt ka Shougang Groupi kohta. Komisjon lükkas need punktid ümber juba põhjendustes 175–195.

(214)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus ka laenude käsitamise toetustena ja esitas järgmised vastuväited.

1)	Komisjon ei avalikustanud olulisi fakte, mis olid seotud tema järeldustega riigiabi kohta, ilma milleta kõnealused ettevõtjad ei oleks saanud asjaomased laene.

Teatavate laenusummade tasakaalustamine toetustena oli vastuolus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punktiga b, artikliga 14 ja artikli 14 punktiga b. Hiina valitsus põhjendas oma väidet vaekogu aruandele (32) juhtumis EK – DRAMS, milles leiti, et selline lähenemisviis on põhjendamatu ja on vastuolus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punktiga b ja artikliga 14.

Komisjoni arvutusmetoodika kujutas endast erandit, mis ei ole subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punkti b kohaselt lubatud, kuna sellega muudeti õiguslikku laadi panus laenust toetuseks. Vaekogu rõhutas EK – DRAMS asjas, et laen on toetusest täiesti erinev asi, kuna sellega kaasneb tasumisele kuuluv võlg (33). Kõik laenud olid äriühingute raamatupidamistes registreeritud laenudena, mitte toetustena, mitte ühegi laenu puhul ei olnud laenutabelis märgitud võla tühistamist ning kõigi nende laenude pealt maksti intressi. Subsiidiumisumma arvutamist käsitlevates komisjon 1998. aasta suuniste E osa punkti b alapunktis V eeldatakse võla tühistamist või makseviivitust.

Asjaomaste äriühingute väidetav majanduslik olukord ei õigustanud teatavate laenude käsitlemist toetusena. Asjaomase äriühingud olid osa suuremast äriühingute kontsernist ning nende laenud olid tagatud emaettevõtjate poolt. Lisaks olid ka ELi tootjad alates 2012. aastast kahjumis, kuid said ka laenud ja olid suutelised oma laene refinantseerida. Täpsemalt, mis puudutab kontserni Shougang Group, siis saavutas tootmisettevõte Jingtang 2014. ja 2015. aastal kasumit, kuigi ta alustas äritegevusega alles 2010. aastal. Komisjon ise pidas Shougang ja Benxi gruppide finantsolukorda vastavaks BB reitingule, mis oleks piisav turult laenu saamiseks.

(215)

Eksportiv tootja kordas peamiselt Hiina valitsuse väiteid. Shougang Group esitas siiski mõned konkreetsed lisamärkused.

1)	Shougang Group märkis, et teatavad laenusummad liigitati uuesti toetustena grupi kolme äriühingu puhul ning selle kohta ei antud piisavaid selgitusi ega põhjendusi.

Shougang Group oli tervikuna kasumis aastatel 2014 ja 2015 ning tema jagamata kasum oli suur. Gruppi kuuluv tootmisettevõte Qian'an oli 2015. aastal kahjumis, kuid aastatel 2011–2014 oli ta kasumis. Shougang Group ei nõustunud ka väitega, et tootmisettevõtted ei tooda piisavalt kasumit oma intressikulude tasumiseks, ning viitas asjaolule, et finantsaruandes esitatud tegevuskasum oli kasum pärast finantskulusid.

(216)

Esimeses küsimuses ei nõustu komisjon Hiina valitsuse väitega, et komisjon ei avalikustanud olulisi riigiabiga seotud asjaolusid, mis toetasid komisjoni järeldusi. Põhjenduses 211 nimetatud riigiabi oli osa sooduslaene käsitlevast aruetlust ning seega osutas see samadele tõenditele kui see, mida juba kirjeldati põhjalikult punktides 3.4.1–3.4.3. Lisaks esitas komisjon allpool punktis 3.5 mõned täiendavad põhjendused selle kohta, et mõni terasetööstuse äriühing, kes oli raskes finantsolukorras, sai riigiabi. Kuna mõlemat gruppi, nii Shougang Group kui ka Benxi Group, peeti riiklikeks tšempioniteks, siis kehtivad punktis 3.5 esitatud põhjendused ka nende kohta.

(217)

Teise ja kolmanda punktiga seoses selgitas komisjon, et ta ei võrdsustanud valimisse kaasatud äriühingutele antud laene toetuste kui sellistega. Vastupidiselt sellele, mida väitis Hiina valitsus, ei muutnud komisjon õiguslikku laadi panust laenust toetuseks. Komisjon hoopis tunnistas, et äriühingutele antud laenudega kaasnesid maksekohustused. Üksnes sellise tehingu kasu arvutamisel ei võrrelnud komisjon intressimäärasid, vaid võttis lähtepunktiks laenu tagasimaksmata summa suuruse.

(218)

Komisjon täpsustas selles suhtes veel, et ta ei võtnud kasu arvutamisel arvesse kogu laenusummat. Lähtepunktiks võeti laenu tagasimaksmata summa ja seda summat korrigeeriti seejärel mitmel korral allapoole. Esiteks määrati kasu laenu tagasimaksmata summa alusel, millest lahutati uurimisperioodil makstud intress. Teiseks korrigeeriti laenu tagasimaksmata summat, vähendades seda vastavalt laenu eesmärgile. Kui tegemist oli likviidsus-/käibekapitalilaenuga, võeti arvesse kogu summa. Kui laen oli selgelt seotud pikaajalise investeeringuga, arvutati põhisumma amortisatsioon kogu laenuperioodi suhtes ja arvesse võeti üksnes uurimisperioodiga seotud summa. Lõpuks korrigeeriti saadud kasu summat veelgi, et võtta arvesse üksnes neid päevi uurimisperioodi jooksul, mis olid laenuga hõlmatud.

(219)

Kõik need korrigeerimised näitavad, et komisjon ei võtnud kasu arvutamisel arvesse kogu laenusummat. Seega leidis komisjon, et vaekogu aruandes EK–DRAMS juhtumi kohta esitatud põhjendusi ei saa kohaldada käesolevale uurimisele. Kõnealuses juhtumis käsitleti arvutusmetoodikat (34) ning vaekogu arutles peamiselt selle üle, et komisjon oli kogu Hynixi laenusumma toetusena arvestanud, ilma arvesse võtmata sellega seotud kohustusi (35). Kuna käesolevas uurimises ei olnud tegemist sellise juhtumiga, siis lükatakse see väide tagasi.

(220)

Seoses Hiina valitsuse väitega, et Shougang Groupi ja Benxi Groupi rahanduslik olukord vastas BB reitingule, mis peaks olema piisav turul laenude saamiseks, tuletas komisjon meelde, et ta tegi äriühingute eristavad hindamised grupi tasandil ja tootmisettevõtete tasandil. Komisjoni järeldus oli, et BB reitingule vastav rahanduslik olukord oli ainult grupi tasandil, aga mitte tootmistegevusega hõlmatud tootmisettevõtete tasandil. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(221)

Seoses Hiina valitsuse tähelepanekuga, et ka ELi tootjad olid kahjumis, kuid suutsid siiski oma laene refinantseerida, märkis komisjon, et vastupidiselt olukorrale HRVs, toimus ELi tootmisharus laenude refinantseerimine kogu grupi tasandil, mitte tootmisettevõtete tasandil. ELi tootmisharu rahanduslik olukord grupi tasandil ei olnud samasugune kui üksikute tootmisettevõtete olukord. Eelkõige näitasid Arcelor Mittali, Thyssen Kruppi ja Tata Groups konsolideeritud finantsaruanded kõik uurimisperioodil kasumit. Lisaks, nagu kirjeldatud põhjenduses 192 olid ELi ja HRV refinantseerimistehingute tingimused väga erinevad. Seega ei olnud see tähelepanek põhjendatud.

(222)

Kuna Shougang Group tervikuna on olnud kasumis, ei seatud kahtluse alla komisjoni kasutatud arvutusmetoodikat laenutabelis esitatud laenude puhul. Nagu selgitatud põhjenduses 156, hinnati grupi äriühiguid eraldi ning järeldused ja kohandused on tehtud vastavalt konkreetse äriühingu finantsolukorrale. Selline käsitlus leidis kinnitust kontrollkäigu ajal, kui osalised sedastasid, et garantiiandja hindamisel vaadeldakse üksiku äriühingu olukorda, mitte aga olukorda grupi tasandil. Garantiiandjate kohta ei olnud küsimustike vastustes mingit teavet esitatud, välja arvatud äriühingu Qian'an Coal puhul. Seepärast lükati see väide tagasi.

(223)

Mis puudutab tootmisettevõtte Jingtang finantsolukorda, siis see tootmisettevõte oli pidevas kahjumis oma äritegevuse algusest alates 2010. aastal, välja arvatud aastatel 2014 ja 2015, mil tal õnnestus vaevalt kasumiläveni jõuda, saades kasumit 0 %–0,5 %. Lisaks sellele oli sellel äriühingul kuhjunud kahjumit [13–16] miljardit jüaani. Äriühingu tegevustulemus jäi pidevalt tunduvalt allapoole kavandatud näitajatest, mis olid esitatud tasuvusaruandes, millele tugines Jingtangi ehitusprojekt. Uurimisperioodi vara hindamise aruanne koostati seoses muudatustega Shougang Jingtangi aktsionäride struktuuris. Kõnealuses aruandes hinnati äriühingu netoväärtuseks uurimisperioodil vähem kui kolmandik esialgsete investeeringute summast. Komisjon seetõttu ei muutnudki oma järeldusi tootmisettevõtte Jingtang kohta.

(224)

Seoses sellega, et Shougang Group seadis kahtluse alla komisjoni arvutusmeetodi, selgitab komisjon, et ta märkas, et kõikide Hiina äriühingute finantsaruannetes on tegevuskasum tegelikult kasum pärast makse ja finantskulusid. Seega lisas komisjon finantsnäitajate arvutamisel tegevuskasumile finantskulud, et leida iga äriühingu maksustamiseelne kasum. Seetõttu jääb komisjon oma seisukoha juurde finantsnäitajate arvutamise küsimuses.

(225)

Pärast järelduste avalikustamist nurises Shougang Group selle üle, et komisjon ei ole käsitlenud piisavalt üksikasjalikult gruppi kuuluvat kolme tootmisettevõtet. Komisjon märkis, et ta on esitanud üksikasjalikud andmed oma teisel järelduste avalikustamisel. Komisjon hindas äriühingute Qian'an Coal, Shougang Mining ja Xishan Coking finantsolukorda aastatel 2012–2015. Lisaks kasumlikkusele vaadeldi ka teisi finantsnäitajaid, et teha järeldused nende äriühingute finantsseisundi kohta, nagu on kirjeldatud põhjendustes 226–228.

(226)

Äriühing Qian'an Coal oli saanud väga vähe kasumit (kasumiläve lähedane) enne 2014. aastat, väikest kasumit 2014. aastal (alla 3 %) ning vaatlusperioodil oli ta kahjumis. Äriühingu käive oli pidevas languses ja vähenes ajavahemikul 2012–2015 poole võrra. Lisaks oli äriühingul pidevalt suur finantsvõimendus (võlakordaja üle 60 %) kõnealusel ajavahemikul ning ta ei saavutanud oma tegevusest piisavalt tulu, et uurimisperioodil katta intressikulusid (intressikulude kattekordaja < 1). Umbes üks kolmandik äriühingu lühiajalistest laenudest uurimisperioodil (ja mis moodustavad umbes kolmandiku kogu äriühingu võlasummast) on vaba tagasimaksega laenud.

(227)

Shougang Mining oli pidevas kahjumis aastatel 2012–2015, välja arvatud 2013. aastal, kui ta saavutas väikese kasumi. Äriühingu kogukahjum 2015. aastal oli ligikaudu 2 miljardit jüaani. Äriühingu käive langes pidevalt neljal varasemal aastal ning aasta 2012 ja uurimisperioodi vahel käive kahanes poole võrra. Shougang Miningul oli viie aasta jooksul pidevalt suur finantsvõimendus (võlakordaja üle 80 %) ning mitte ühelgi neist viiest aastast ei saanud äriühing piisavalt kasumit oma intressikulude katmiseks (intressikulude kattekordaja < 1). Ainus äriühingule uurimisperioodil antud laen oli vaba tagasimaksega laen. Komisjon ei muutnud oma järeldusi äriühingute Qian'an Coal ja Shougang Mining kohta.

(228)

Xishan Coking loodi 2009. aasta lõpus ja ta alustas oma tegevust suure kahjumiga (rohkem kui 300 miljonit jüaani) ning uurimisperioodi ajaks oli see veel katmata. Äriühingu käive pidevalt langes neli aastat ning sel ajal oli äriühingul suurenev finantsvõimendus. Mitu äriühingule uurimisperioodil antud laenu olid vaba tagasimaksega. Komisjon nõustus siiski Shougangi väitega, et suur osa Xishan Cokingi laenudest olid tegelikult Jingtangi laenud ja see mõjutas tugevasti Xishan Cokingi finantsnäitajaid. Lisaks sellele oli äriühing pidevalt kasumis aastatel 2012–2015. Seetõttu ei loetud Xishan Cokingi 2015. aasta laenusid toetusteks ning saadud eelis arvutati ümber sama meetodiga nagu grupi tasandi äriühingute puhul, mida on kirjeldatud põhjendustes 209–210.

3.4.4.4. Benxi Group

(229)

Benxi Group oli uurimisperioodil üldiselt raskes finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. Kontsern teenis 2015. aastal kahjumit, tal oli suur finantsvõimendus ja ta suurendas perioodil 2012–2015 pidevalt oma kohustisi. Lisaks leiti kohapealse kontrolli käigus vaba tagasimaksega laenusid emaettevõtte tasandil.

(230)

Kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingu tasandil näitasid finantsaruanded ja konkreetsete laenudega seotud tõendid, et see äriühing oli jätkuvalt tegutsev, vaatamata mitu aastat järjest saadud kahjumile või väikesele kasumile, pidevalt suurenevale võlakordajale, halvenevatele finantsnäitajatele ja ebakindlatele tulevikuväljavaadetele. Äriühing ei teeninud piisavalt tegevuskasumit, et katta intressimakseid perioodil 2012–2015. Lisaks leidis komisjon valimisse kaasatud laenude hulgast ühe vaba tagasimaksega laenu ning laenude tabelis olid mõned lühiajalised laenud asendatud tähtaja möödumisel uute laenudega samale summale.

(231)

Vaatamata sellele andis Moody'se kohalik Hiina filiaal Benxi Groupile uurimisperioodil AA+ reitingu. Samas rõhutab see filiaal oma üldises avalduses, et väljastab vaid kohalikke reitinguid, mis peegeldavad suhtelist krediidiriski Hiina piirides, samal ajal kui Moody'se ülesanne on tagada juhtimisalane pädevus, tehnoloogiline tugi ja analüütikute koolitus. Seepärast, võttes arvesse põhjendustes 159–161 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust ning kontrolli käigus tuvastatud tõendeid, jättis komisjon Benxi Groupile antud Hiina reitingu arvestamata.

(232)

(233)

(234)

Peale selle tegi komisjon järelduse, et tootmisettevõtte tasandil oli olukord selline, et see äriühing ei oleks saanud uurimisperioodil juurdepääsu lisalaenudele ilma riigi abita. Seetõttu ületas nende äriühingute saadud kasu intressimäära tavapärast juurdehindlust. Lähtudes äriühingu üldisest finantsolukorrast tulenes uurimisperioodil saadud kasu pigem selliste laenude saamisest, mida ei oleks tõenäoliselt ilma riigi abita antud. Sellega seoses märgib komisjon, et Benxi Group on suur riigiosalusega ettevõte, mis märgiti terasetööstuse 12. viisaastakukavas ära kui tšempion.

(235)

Seetõttu otsustas komisjon, nagu 1998. aasta suuniste E osa punkti b alapunktis V kirjeldatud, käsitada nende laenude jääke uurimisperioodil valitsuse poliitika järgimiseks antud toetusena. Kättesaadavale teabele tuginedes tasakaalustas komisjon vaid uurimisperioodil antud laene. Saadud kasu kindlaksmääramisel lähtuti laenu põhiosast, millest arvati maha uurimisperioodi jooksul makstud intress. Laenu põhiosa kohandamisel arvestati maha amortisatsioon lähtuvalt laenu eesmärgist. Kui tegemist oli likviidsus-/käibekapitalilaenuga, võeti arvesse kogu summa. Kui laen oli selgelt seotud pikaajalise investeeringuga, arvutati põhisumma amortisatsioon kogu laenuperioodi suhtes ja arvesse võeti üksnes uurimisperioodiga seotud summa. Lõpuks kohandati saadud kasu summat veelgi, et võtta arvesse üksnes neid päevi uurimisperioodi jooksul, mis olid laenuga hõlmatud.

(236)

Väited ja argumendid, mille Hiina valitsus ja mõned valimisse kaasatud äriühingud esitasid intressivahe üldise metoodika ja võrdlusaluse kohaldamise kohta, hõlmasid ka kontserni Benxi Group. Komisjoni seisukohta seoses nende väidetega on kirjeldatud põhjendustes 175–195 ning see kehtib ka kontserni Benxi Group suhtes.

(237)

Väited ja argumendid, mille Hiina valitsus ja mõned valimisse kaasatud äriühingud esitasid seoses üldise metoodikaga, mille kohaselt käsitleti laene toetustena, hõlmasid ka kontserni Benxi Group. Komisjoni seisukohta seoses nende väidetega on kirjeldatud põhjendustes 216–221 ning see kehtib ka kontserni Benxi Group suhtes.

(238)

Pärast avalikustamist kordas kontsern Benxi Group enamasti Hiina valitsuse väiteid, kuid lisas ka mõned täiendavad konkreetsed märkused.

Benxi Group väitis, et talle esitatud konkreetses teavet avalikustavas dokumendis nimetatud finantsnäitajad ei tõendanud piisavalt, et Bengang ei suuda laene tagasi maksta. Lisaks, isegi juhul, kui Bengang on viimastel aastatel seisnud silmitsi finantsraskustega, on ta nende aastate jooksul tavapäraselt toiminud ja tal on olnud piisav võimekus laene tagasi maksta.

2)	Benxi Group väitis ka, et tema krediidireitingu analüüs ei olnud piisavalt põhjalik.

3)	Lõpuks väitis Benxi Group, et kaebuse esitaja ei olnud seda toetuskava oma kaebuses esitanud, ning seetõttu ei olnud laenude käsitlemine toetustena kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõikega 1.

(239)

Esimese punkti kohta märkis komisjon, et äriühing tunnistas oma vastuses teabe avalikustamise dokumendile, et tal on viimastel aastatel olnud rahalisi raskusi ning ta ei vaidlustanud ühtegi komisjoni järeldust väheneva kasumi ja käibe, suure võlasuhte ning suutmatuse kohta tasuda laenuintresse. Äriühing sai uurimisperioodil märkimisväärse kahjumi. Lisaks tunnistas Benxi Group, et mõnda laenu ei makstud tagasi esialgse tagasimaksekava kohaselt, mis näitab, et äriühingul oli raskusi laenude tagasimaksmisega. Võttes arvesse äriühingu üldist olukorda jäi komisjon oma seisukoha juurde, et tavalistes turutingimustes ei oleks äriühing saanud täiendavaid laene.

(240)

Seoses asjaoluga, et asjaomased äriühingud kuulusid suurde kontserni ja nende laenud olid tagatud emaettevõtja poolt, tunnistas komisjon, et kontserni Benxi Group tootmisettevõtte laenud olid tõepoolest tagatud kontserni kuuluva teise äriühingu poolt. Siiski selgus kontrollkäigu ajal, et kõnealused tagatised olid antud mitme kontserni kuuluva äriühingu poolt, kes olid samasugustes finantsraskustes. Kõik kontserni Benxi Group kuuluvad äriühingud, keda kontrolliti, tootsid uurimisperioodil kahjumit ja äriühing ise kinnitas oma vastustes küsimustikule, et kontsern toodab kahjumit, mis mõjutab mitut sidusettevõtjat, ning puudub väljavaade jõuda lähitulevikus taas kasumisse.

(241)

Seoses äriühingu krediidireitinguga, leidis komisjon, et äriühingu kinnitus raske majandusliku olukorra kohta näitas selgelt, et tema reiting ei peaks olema AA+. Äriühingu esitatud ainus uus tõend selles küsimuses oli väide, et finantsraskused ei pruugi ilmtingimata kajastuda krediidireitingus, sest tegemist on suure raua- ja terasekontserniga, millel on pikk ajalugu ja hea krediidimaine. Komisjon leidis, et seda liiki argument toetab piisavalt komisjoni väidet, et Hiina krediidireitingud ei olnud usaldusväärsed, sest need tuginesid peamiselt äriühingu suurusele ja staatusele, mitte nende tegelikule olukorrale.

(242)

Kolmanda punkti osas ei nõustunud komisjon äriühingu väitega, et kaebus ei hõlmanud laenudega seotud subsiidiume, mida käsitleti sama moodi nagu toetusi. Nimelt käsitleti neid kaebuses seoses sooduslaenude arvutamismeetodiga. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.4.5. Järeldus sooduslaenude kohta

(243)

Uurimine näitas, et kõik valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid said uurimisperioodil sooduslaene. Seda kasu tuleks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

(244)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Strateegilised sooduslaenud
Äriühing/kontsern	Üldine subsiidiumisumma	Riigipankadest	Muudest finantseerimisasutustest
Benxi Group	26,70 %	26,70 %	0 %
Hesteel Group	4,68 %	4,66 %	0,02 %
Jiangsu Shagang Group	1,99 %	1,44 %	0,55 %
Shougang Group	27,91 %	27,17 %	0,74 %

3.5. Tegelik garantii

(245)

Kaebuse esitaja väitis, et on olemas eraldiseisev subsiidiumiprogramm, mis hõlmab Hiina valitsuse rahaliste vahendite võimalikku otsest ülekandmist tegeliku garantii kaudu, millega tagatakse kuumvaltsitud lehtterase sektori selliste äriühingute tegevuse jätkuvus, millel on nende finantsolukorra tõttu raske laene tagasi maksta.

(246)

Komisjon märkis, et WTO lepingus sätestatud tõendamiskünnis kirjutamata meetmete tõestamiseks on eriti kõrge, kui tegemist on nende olemasolu näitavate tõenditega. Eelkõige peab uurimisasutus argumentide ja toetavate tõendite kaudu selgelt kindlaks tegema vähemalt selle, et väidetav kirjutamata „reegel või norm“ laieneb välisriigi valitsusele; selle normi täpse sisu; ja et see on üldiselt ja edasiulatuvalt rakendatav. See kõrge künnis on täidetud vaid siis, kui esitatakse piisavalt tõendeid, mis sisaldavad kõiki nimetatud elemente (36).

3.5.1. Laienemine Hiina valitsusele

(247)

Komisjon kontrollis esmalt, kas väidetav tegelik garantii laieneb Hiina valitsusele. Selles osas tegi komisjon kindlaks, et Hiina RVs kehtib riiklik poliitika riigi tipptegijate (peamiselt riigiosalusega) arendamiseks terasetööstuses väiksemate (peamiselt eraomandis olevate) tehaste asemel.

(248)

See poliitika kehtis juba 2009. aastal, kui riiginõukogu andis välja dokumendi „Blueprint for the Steel Industry Adjustment and Revitalisation“ (Terasetööstuse kohandamise ja taaselustamise kava). Selles dokumendis märgiti, et kõige olulisem on toetada raua- ja terasetööstuse võtmetähtsusega, tugisambaks olevaid ettevõtjaid ja põhikategooriaid, et hoida turgu stabiilsena ja soodustada tööstusharu stabiilset arengut.

(249)

Et seista vastu 2008. aasta kriisile, rõhutati dokumendis ka seda, et tööstusharu ülesehitust tuleb kohandada ja optimeerida, tuginedes „üldkoguse kontrolli, väikeste võimsuste likvideerimise, ettevõtjate ümberkujundamise ja linnapiirkondade terasetööstuste ümberpaigutamise kombinatsioonile“.

(250)

Dokumendi kohaselt on Hiina valitsuse eesmärk moodustada mõned ülisuured ettevõtted, kellel on tugev ja sõltumatu innovatsioonialane suutlikkus ja võime konkureerida rahvusvahelisel turul, ning jõuda olukorrani, kus viis suurimat kohalikku raua- ja teraseettevõtjat annavad üle 45 % riiklikust kogutoodangust. Seepärast võib oodata mitme rahvusvaheliselt tugeva konkurentsivõimega ülisuure raua- ja teraseettevõtte loomist, mille võimsus on üle 50 000 000 tonni, näiteks Baosteel, Ansteel ning Wuhan Iron and Steel. Lisaks moodustatakse eeldatavasti mitu suurt raua- ja teraseettevõtet, mille võimsus on 10 000 000 kuni 30 000 000 tonni. Lisaks nimetatakse dokumendis Shougang Groupi ümberpaigutamise lõpuleviimist ja eesmärki ehitada Caofeidiani kontserni raua- ja terasebaas.

(251)

Selle poliitikadokumendiga nähakse ette ja edendatakse nende võtmetähtsusega, tugisambaks olevate ettevõtjate rahalist toetamist, samuti nähakse ette keskkonnakaitse- ja maakasutuse seadusi ja reegleid ning investeeringute haldamise määrusi järgivate projektide ning ühinemist/ülevõtmist või ümberkorraldamist läbi viivate ettevõtjate toetamist aktsiate emiteerimise, äriühingute võlakirjade, keskmise tähtajaga võlaväärtpaberite, lühiajaliste võlakirjade, pangalaenude ja erakapitali investeerimise kasutamise kaudu.

(252)

Teisest küljest nimetati dokumendis finantseerimispiiranguid ebaseadusliku ülesehituse ja volitamata heakskiiduga projektidele ning vähese võimsusega ettevõtjatele. Täpsemalt sätestati dokumendis, et „vähese võimsusega rajatiste juhusliku laiendamise ja renoveerimise või teise kohta üleviimise korral ei paku finantseerimisasutused mitte mingisugust laenutuge ning riiklik maa- ja ressursiamet ei võta maakasutusega seotud küsimusi menetlemisele“.

(253)

Terasetööstuse 12. viisaastakukavas jätkati sama strateegiat, mis oli esitatud eespool nimetatud dokumendis. 12. viisaastakukavas viidati ka võtmetähtsusega teraseettevõtjatele ning tööstusharu ülesehituse optimeerimist peeti peamiseks eesmärgiks. Selles täpsustati, et suuri projekte toetatakse, samas kui väikeseid projekte tuleb vältida, ning see ühildati vähenevate tootmisvõimsuste kõrvaldamisega.

(254)

Üks 12. viisaastakukava peamisi eesmärke oli ka jõuda tööstusharu klastrite moodustamise teatud tasemele, vähendades tunduvalt teraseettevõtete hulka. Eesmärk oli suurendada kümne tugevaima teraseettevõtte terase tootmise osakaalu 60 %-ni riiklikust kogutoodangust. Selle eesmärgi saavutamiseks soodustati ühinemisi, ümberkorraldusi ja ebatõhusa tegevuse kõrvaldamist. Kava sisaldab ka nimekirja toodetest ja tootmisprotsessidest, mida peetakse ebatõhusateks.

(255)

Kõiki selle uurimise valimisse kaasatud äriühinguid nimetati terasetööstuse 12. viisaastakukavas võtmetähtsusega suuremahulisteks ettevõteteks.

(256)

Lõpuks on terasetööstuse 13. viisaastakukava I peatüki punktis 2 öeldud, et „mõned Hiina teraseettevõtted on head ja mõned ei ole.“ Üks põhieesmärke on taaskord suurendada tööstusharu kontsentratsioonitaset (10 tugevaima ettevõtte puhul) kuni 60 %-ni 2020. aastal (põhjusel, et seda eesmärki terasetööstuse 12. viisaastakukava raames ei saavutatud). See langeb kokku üldise eesmärgiga vähendada tootmisvõimsuse ülejääke ning seda toetab ka selle kava puhul püüdlus toetada ühinemisi ja ümberkorraldusi.

(257)

Terasetööstuse 13. viisaastakukava IV peatükis rõhutatakse zombie-ettevõtete turult eemaldamise vajadust. Zombie-ettevõtteid määratletakse kui ettevõtteid, mis on mitu aastat järjest tegutsenud kahjumiga, millel ei ole piisavalt varasid võlgade vähendamiseks ega tulevikuväljavaateid ning mis suudavad tegutseda vaid pankade antavate laenude ja muude meetodite toel. Tegevuskava kohaselt peaksid ettevõtted, millel ei ole piisavalt varasid võlgade vähendamiseks või mis ei täida oma laenukohustusi, algatama pankrotimenetluse ja ümberkorraldustoimingud.

(258)

Lisaks tehakse punktis 3.4.1.1 käsitletud finantstoetuse ja üleliigse tootmisvõimsuse vähendamisega seotud suunistes vahet „heade“ ettevõtete, st riiklikku tööstuspoliitikat järgivate suurte tööstuskontsernide, ja „halbade“ ettevõtete, st ebatõhusate väikeste tootmisettevõtete, kes ei mahu valitsuse toetatavatesse kategooriatesse, vahel.

(259)

Kuna kõik eespool nimetatud dokumendid (2009. aasta kava, 12. ja 13. viisaastakukava ja vastavad terasetööstuse kavad) on väljastanud riiginõukogu, laienevad neis sisalduvad põhimõtted seega Hiina valitsusele.

3.5.2. Tegeliku garantii täpne sisu

(260)

Seejärel analüüsis komisjon väidetava tegeliku garantii täpset sisu. Komisjon ei tuvastanud üleüldist, kõikehõlmavat kirjutamata meedet kõikide Hiina teraseettevõtete päästmiseks. Pigem tehti kõikides eelmises punktis nimetatud dokumentides vahet „heade“ ettevõtete, st riiklikku tööstuspoliitikat järgivate suurte tööstuskontsernide, ja „halbade“ ettevõtete, st ebatõhusate väikeste tootmisettevõtete, kes ei mahu valitsuse toetatavatesse kategooriatesse, vahel. Seetõttu, isegi kui kirjutamata tegelik garantii oleks olemas, rakenduks see vaid riigi tipptegijatele, kes kuuluvad esimesse kategooriasse.

3.5.3. Tegeliku garantii üldine ja edasiulatuv rakendamine

(261)

Komisjon püüdis seejärel kindlaks teha, kas sellist kirjutamata garantiid võidakse üldiselt ja edasiulatuvalt rakendada.

(262)

Valitsuse poliitika mõju kirjeldati hiljuti Hiina Renmini ülikooli riikliku arengu- ja strateegiaakadeemia uurimisaruandes, (37) milles käsitleti zombie-ettevõtteid. Selle aruande kohaselt võib 2013. aasta andmete alusel 51 % Hiina teraseettevõtetest pidada zombie-ettevõteteks. Äriühingute omandivormi aluseks võttes on zombie-ettevõtete osakaal suurim riigi ja ühises omandis olevate ettevõtete seas. Vanust ja suurust aluseks võttes on zombie-ettevõtete osakaal suurim vanade, suurte ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Aruandes analüüsiti ka suure hulga zombie-ettevõtete esinemise põhjuseid teatud sektorites ning leiti, et kohalikud omavalitsusüksused toetavad jätkuvalt pankroti äärel olevaid zombie-ettevõtteid ja säilitavad olemasolevat olukorda subsiidiumide ja laenude abil. Seepärast on rohkem subsiidiume saaval ja riigi omandis oleval ettevõttel suurem tõenäosus muutuda zombie-ettevõtteks.

(263)

Lisaks, kui selline tööstusharu nagu terasetööstus on loetud valitsuse toetuse saajate hulka, hakkavad kohalikud omavalitsusüksused seda sektorit tõhusalt toetama, mis toob kaasa liigse tootmisvõimsuse ja rohkemate zombie-ettevõtete kujunemise. Seetõttu püüdis valitsus ettevõtete hulka vähendada, toetades ühinemisi ja ülevõtmisi suurte ettevõtete poolt. Aruandes kinnitatakse, et kohalike omavalitsuste tingimused võimaldasid tööstusele abi andmise käigus päästa vaid teatud hulga suuri ettevõtteid. Lõpuks rõhutatakse aruandes, et laenudega seotud diskrimineerimine finantseerimisasutuste poolt mõjutab samuti zombie-ettevõtete kujunemist. Tõepoolest, pärast 2008. aastat täheldati riigiosalusega ettevõtetes kasumimarginaali vähenemist, samal ajal kui nende võla määr suurenes iga aastaga. Eraomandis olevate äriühingute võla määr aga vähenes, ehkki nende kasumimarginaalid jäid samaks. See näitab, et riigiosalusega äriühingutel oli laenu saada lihtsam kui eraettevõtetel.

(264)

Kokkuvõttes on selle poliitika lõppeesmärk toetada „häid“ ettevõtteid, st võtmetähtsusega või tipptegijatest ettevõtteid, mitmesuguste meetmete kaudu, samal ajal kui „halvad“ ettevõtted kaovad, kuna neile laenu ei anta. Lisaks motiveeritakse tipptegijaid väiksemaid konkurente ühinemiste ja ülevõtmiste kaudu likvideerima valitsuse toetuse abil. Selle poliitika majanduslik kasu võib ulatuda niikaugele, et mõned suured finantsraskustes olevad riigiettevõtted saavad kaudse tegeliku garantii.

(265)

Komisjonil ei õnnestunud siiski tuvastada rohkem täpseid kriteeriume sellise kirjutamata meetme kui eraldiseisva skeemi üldise ja edasiulatuva rakendamise kohta. Selle asemel tegi komisjon järelduse, et olles käsitlenud teatud suurtele riigiosalusega ettevõtetele antud sooduslaene pigem toetuste kui laenudena, ei olnud selle küsimuse edasine uurimine vajalik.

(266)

Pärast järelduste teatavakstegemist seadis kaebuse esitaja selle järelduse kahtluse alla ja väitis, et „ulatuslikuma meetme puhul on tegemist riikliku kavaga terasetootmise subsideerimiseks“, mida rakendatakse „nii kirjalike normide (näiteks õigusaktid ja eeskirjad) kui ka korralduste, haldussuuniste või soovituste kaudu“. Oma seisukoha toetuseks, et tõestamise nõuded on täidetud, viitas kaebuse esitaja muu hulgas WTO apellatsioonikogu otsusele seoses juhtumiga US-Zeroing, mille puhul hõlmasid tõendid palju enamat, kui juhtumite jada või korduvat tegevust (38). Komisjon ei nõustunud selle seisukohaga. Juhtumi US-Zeroing puhul oli tegemist Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi pideva tavaga kohaldada dumpinguvastaste juhtumite puhul teatavat ebaausat arvutusmetoodikat. Tegemist oli väga konkreetse meetmega, mis põhines ühe valitsusasutuse sisemisel eelistusel, kellele föderaalvalitsus on ülesandeks teinud kaubanduse kaitsemeetmetega seotud juhtumite lahendamise. Seda ei saa võrrelda ulatuslikuma meetmega, mis hõlmab ilmselt tuhandete valitsusasutuste tulevast tegevust kohalikul, piirkondlikul või kesktasandil, ühtse kava rakendamisel. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.6. Riiklikud kaubatarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

(267)

Nagu punktis 3.2 märgitud, teavitas komisjon Hiina valitsust, et rauamaagi, koksi ja koksisöe tootjate küsimustikuvastuste puudumise tõttu tuleb komisjonil rauamaagi, koksi ja koksisöe tootjaid puudutava teabe suhtes tehtavate järelduste puhul tugineda parimatele kättesaadavatele faktidele alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaselt. Komisjon uuris, kas valimisse kaasatud äriühingud said kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamiseks toorainet valitsuselt soodushindadega.

3.6.1. Rauamaak

(268)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud ostsid rauamaaki kohalikelt seotud või mitteseotud ettevõtjatelt ning vedasid seda ka suurtes kogustes sisse. Komisjon tegi kõikide valimisse kaasatud äriühingute üksikuid rauamaagitehinguid puudutava kontrollitud teabe alusel kindlaks, et rauamaagi ostuhinnad olid sarnased, vaatamata sellele, kas rauamaaki toodeti kohapeal või imporditi või toodeti seotud või mitteseotud äriühingutes.

(269)

Kahel valimisse kaasatud äriühingul olid asjaomased ülemerekaevandused. Samas ei leitud uurimise käigus mingeid viiteid riigipoolsele toetusele, mis oleks seotud investeeringutega nendesse kaevandustesse. Igal juhul paistis asjaomastest kaevandustest saadud ostuhind (üleminekuhind) vastavat turutingimustele.

(270)

Kaebuse esitaja väitis ka, et Hiina valitsus kasutas Hiina raua- ja teraseühendust rahvusvahelise ostuhinna läbirääkimiste mõjutamiseks. Komisjoni leidis tõendid, mis viitavad sellisele praktikale minevikus. Kuid seda praktikat ei ole alates 2013. aastast kasutatud ning puudub alus arvata, et valimisse kaasatud kuumvaltsitud lehtterastoodete tootjad sellest praktikast uurimisperioodil kasu said.

(271)

Eeltoodud järeldusi arvestades ei teinud komisjon kindlaks, et valitsus oleks valimisse kaasatud äriühingutele uurimisperioodil rauamaagi ostmiseks subsiidiume väljastanud.

3.6.2. Koks

(272)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud ostsid koksi kohalikelt seotud või mitteseotud ettevõtjatelt ning vedasid seda ka väikestes kogustes sisse. Komisjon tegi kõikide valimisse kaasatud äriühingute üksikuid tehinguid puudutava kontrollitud teabe alusel kindlaks, et koksi ostuhinnad olid sarnased, vaatamata sellele, kas koksi toodeti kohapeal või imporditi või toodeti seotud või mitteseotud äriühingutes.

(273)

Valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmeid arvestades ei teinud komisjon kindlaks, et valitsus oleks neile uurimisperioodil koksi ostmiseks subsiidiume väljastanud.

3.6.3. Koksisüsi

(274)

Hiina valitsus selgitas, et üldist söe eksporditurgu reguleeritakse riiklike kaubandusettevõtete reeglitega, millest on WTOd teavitatud (39). Ekspordimahtusid piiravad ekspordikvoodid ning eksportijad peavad taotlema ekspordilitsentsi. Ekspordilitsentsi on saanud vaid viis äriühingut: China National Coal Group Corporation, China Minmetals Corporation, Shanxi Coal Import and Export Group Co. Limited, Shenhua Group Corporation Ltd. ja Aluminum Corporation of China Limited. Kõik need äriühingud on suured riigiosalusega ettevõtted. Lisaks on kehtestatud 3 % eksporditollimaks. Hiina valitsuselt saadud teabe kohaselt moodustavad nii eksport kui ka import kumbki vähem kui 1 % kodumaisest tarbimisest.

(275)

Hiina valitsuse ametiisikud kinnitasid samuti kontrolli käigus, et Hiina valitsus kehtestab koksisöe tootjatele aastase tootmispäevade arvu, mis näitab selgelt, et riigi sekkumine mõjutab kohalikke koksisöe tootjaid. Muud teavet koksisöe turu toimimise kohta Hiina valitsus ei esitanud.

(276)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud ostsid koksisütt kohalikelt seotud või mitteseotud ettevõtjatelt ning vedasid seda ka väikestes kogustes sisse. Komisjon tegi kõikide valimisse kaasatud äriühingute üksikuid tehinguid puudutava kontrollitud teabe alusel kindlaks, et koksisöe ostuhinnad olid sarnased, vaatamata sellele, kas koksisüsi toodeti kohapeal või imporditi või toodeti seotud või mitteseotud äriühingutes.

(277)

Olgugi et uurimisega tehti kindlaks, et riik mõjutab teatud määral koksisöe tootmist kohalikul turul, nagu selgus põhjendustes 274 ja 275, ei leidnud komisjon tõendeid, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad said seoses koksisöe tarnimisega mingeid subsiidiume või teenisid uurimisperioodil kasu valitsuse sekkumise läbi.

(278)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon oleks pidanud ka hindama, mil määral mõjutab omamaise rauamaagi, söe ja koksi hind seda hinda, mida eksportivad tootjad on valmis maksma imporditud tooraine eest. Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest kasu kindlaksmääramisel ei ole tootja tootmiskulude pikaajaline jätkusuutlikkus oluline. Pigem pidi komisjon hindama, ja hindaski, kas valitsus võimaldas saada rauamaaki, koksi ja kivisütt tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. See ei olnud nii, sest tootjad said toorainet turuhinnaga.

3.6.4. Energia

(279)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud tootsid elektrienergiat ise või ostsid seda elektrivõrgust. Elektrivõrgust ostetava elektrienergia ostuhinnad vastasid ametlikult kehtestatud hinnatasemetele, mis kehtisid provintsi tasandil suurtele tööstusklientidele. Nagu ka eelnevatel uurimistel (40) leiti, ei andnud see tase asjaomastele suurtele tööstusklientidele erisoodustust. Lisaks ei leidnud komisjon kõnealusel juhul tõendeid selle kohta, et mõni äriühing oleks madalamatest soodusmääradest kasu saanud. Samuti ei leidnud komisjon valimisse kaasatud äriühingute puhul ühtegi elektrienergiaga seotud subsiidiumi.

(280)

Valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmeid arvestades ei teinud komisjon seega kindlaks, et valitsus oleks neile uurimisperioodil elektrienergia ostmiseks subsiidiume väljastanud.

3.6.5. Maakasutusõigus

(281)

Enne seda, kui maa omandi- või kasutusõigus patenditakse või antakse äriühingule või eraisikust omanikule, on kogu Hiina RV maa kas riigi või ühisomandis ning koosneb valdadest või haldusüksustest. Kõik linnapiirkondade maatükid kuuluvad riigile ja kõik maapiirkondade maatükid kuuluvad asjaomastele valdadele või haldusüksustele.

(282)

Hiina RV põhiseaduse ja maaseaduse kohaselt on eraisikutel ja äriühingutel õigus osta maakasutusõigus. Tööstusmaa puhul on rendiperiood tavaliselt 50 aastat, mida võib seejärel pikendada veel 50 aastaks.

(283)

Hiina valitsuse väitel võib riik alates 31. augustist 2006 riiginõukogu maakasutuse reguleerimise karmistamise teatise artikli 5 (GF[2006] nr 31) kohaselt anda tööstusmaa omandiõiguse tööstusettevõtetele enampakkumise või sarnase avaliku hankeprotsessi kaudu, seejuures ei tohi lõplik tehinguhind olla madalam väikseimast pakkumishinnast. Hiina valitsuse hinnangul on Hiina RVs vaba maaturg ning hind, mida tööstusettevõte maa omandiõiguse rentimise eest maksab, on kooskõlas turuhinnaga.

a) Õiguslik alus

(284)

Hiinas reguleerib maakasutusõigusi Hiina Rahvavabariigi maahaldusseadus. Peale selle on ka järgmised dokumendid õigusliku aluse osa:

—	Hiina Rahvavabariigi seadus, mis käsitleb linnakinnisvara haldamist;

—	Hiina Rahvavabariigi ajutised määrused, mis käsitlevad linnapiirkondades asuva riigimaa kasutusõiguse andmist ja üleandmist;

—	Hiina Rahvavabariigi maahaldusseaduse rakendamise määrus;

—	riigile kuuluva ehitusmaa kasutusõiguse pakkumiskutse, oksjoni ja noteeringu kaudu andmist käsitlev säte;

—	riiginõukogu maakasutuse reguleerimise karmistamise teatis (Guo Fa[2006] nr 31).

b) Uurimise järeldused

(285)

Riigile kuuluva ehitusmaa kasutusõiguse pakkumiskutse, oksjoni ja noteeringu kaudu andmist käsitleva sätte artikli 10 kohaselt kehtestavad kohalikud ametiasutused maahinnad linnamaa hindamissüsteemi, mida uuendatakse vaid iga kolme aasta järel, ja valitsuse tööstuspoliitika alusel.

(286)

Varasemate uurimiste käigus tegi komisjon kindlaks, et Hiina RVs maakasutusõiguse eest makstavad hinnad ei vasta turuhinnale, mille määravad pakkumine ja nõudlus vabal turul, sest võistupakkumise või avaliku pakkumise süsteem leiti olevat ebaselge, läbipaistmatu ja tegelikkuses mittetoimiv ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel. Nagu eelmises põhjenduses märgitud, määravad ametiasutused hinnad kooskõlas linnamaa hindamissüsteemiga, mis lisaks muudele kriteeriumidele nõuab tööstusmaa hinna määramisel tööstuspoliitika eesmärkide arvessevõtmist. Vähemalt terasesektoris on juurdepääs tööstusmaale seaduse kohaselt lubatud ainult äriühingutele, mis täidavad riigi kehtestatud tööstuspoliitika nõudeid (41).

(287)

Kõnealune uurimine ei näidanud selles osas mingeid märkimisväärseid muutusi. Näiteks leidis komisjon, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei osalenud maakasutusõiguse saamiseks hankemenetluses ega sarnases avaliku pakkumise menetluses, ka mitte hiljuti saadud maakasutusõiguste puhul. Valimisse kaasatud äriühingutele enne 2000. aastat kuulunud maakasutusõigused anti neile tasuta. Viimasel ajal on kohalikud ametiasutused andnud maatükke kokkuleppehindadega.

(288)

Komisjon leidis ka seda, et kohalikud asutused maksid Shougang Groupi äriühingutele raha tagasi, et hüvitada maakasutusõiguse eest makstud hind, näiteks äriühingu enda tehtud tööde eest seoses maal asuva põhitaristuga. Lisaks võisid Shougang Groupi äriühingud tasuda mõnede saadud maakasutusõiguste eest mitu aastat pärast seda, kui maa oli kasutusse võetud.

(289)

Eelnimetatud tõendid on vastuolus Hiina valitsuse väidetega, et Hiina RVs maakasutusõiguse eest makstavad hinnad vastavad turuhinnale, mille määravad pakkumine ja nõudlus vabal turul.

(290)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et lisaks linnamaa jälgimissüsteemile on olemas ka maahindade ajakohastatav jälgimissüsteem ning sellest teatati komisjonile aegumise läbivaatamise raames, mis käsitles Hiina Rahvavabariigist pärit päikesepaneelide importi. Komisjon tunnistas, et maahindade ajakohastatavat jälgimissüsteemi analüüsiti tõepoolest päikesepaneele käsitlevas aegumise läbivaatamise määruses (42). Selle põhjendustes 421 ja 425 leidis komisjon, et kõnealune hind on kõrgem kui linnamaa jälgimissüsteemi kohaselt kehtestatud hinna alammäär, millest lähtusid kohalikud valitsusasutused. Põhjuseks oli asjaolu, et viimati nimetatud hindu ajakohastatakse üksnes iga kolme aasta järel, samas kui maahindade ajakohastatava jälgimissüsteemi kohaseid hindu ajakohastatakse kord kvartalis. Samas ei esinenud mingeid märke selle kohta, et maahinnad põhinevad ajakohastatavatel jälgimishindadel. Hiina valitsus kinnitas päikesepaneele käsitleva uurimise käigus, et linnamaa hindade ajakohastatav jälgimissüsteem jälgib maa hinna tasemete kõikumisi teatavates piirkondades (st 105 linnas) HRVs ning selle eesmärk on hinnata maahindade kujunemist. Samas põhinesid pakkumiste ja oksjonite alghinnad maa hindamise süsteemi kehtestatud võrdlusalustel. Lisaks said käesoleval juhul valimisse kaasatud äriühingud oma maad tasuta või eraldati see neile. Seega asjaolu, et nimetatud süsteem on olemas, ei ole oluline, kuna seda ei kohaldata valimisse kuuluvate äriühingute suhtes.

(291)

Hiina valitsus väitis ka, et asjaolu, et maa oli eraldatud kokkuleppehinnaga, ei osuta õiglase konkurentsi puudumisele ega sellele, et äriühingute makstud hind on tavapärasest turuhinnast tunduvalt madalam. Paraku ei esitanud ei Hiina valitsus ega ükski valimisse kaasatud äriühing ühtegi uut tõendit selle kohta, et eraldatud maa eest makstud hind põhines turuhinnal.

(292)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et selleks, et teha kindlaks, kas hinnad on moonutatud riigi sekkumise tulemusel, toetus komisjon varasema uurimise tulemustele, mitte ei lähtunud konkreetsetest juhtumiga seotud asjaoludest. Komisjon märgib, et ta võttis arvesse konkreetseid juhtumiga seotud asjaolusid, mida on kirjeldatud põhjendustes 287–288, ning mis toetasid komisjoni järeldust, et varasema uurimise tulemused on veel kehtivad.

(293)

Benxi Group väitis ka, et komisjon peaks nõustuma mandri-Hiinas makstud maa hinnaga, sest äriühing leidis, et maksis mõistliku hinna, mis vastas maa tegelikule väärtusele. Samas ei esitanud äriühing mingeid uusi tõendeid, mis muudaksid komisjoni hinnangut. Seepärast lükati see väide tagasi.

(294)

Hiina valitsus väitis, et tagasimaksed, mis on seotud äriühingu poolt põhitaristu arendamiseks tehtud töödega, ei kujuta endast subsiidiume, sest taristu arendamine on enamasti kohaliku omavalitsuse ülesanne. Alusmääruse artikli 3 lõik 1 punkti iii kohaselt jääb subsiidiumi mõiste alt välja ainult üldtaristu. Taristuteenused, mis on mõeldud kasutamiseks ainult äriühingule ja tema klientidele, näiteks erateede ehitus või muud teenused, aukude täitmine, muud tööd, mille eesmärk on valmistada krunt ette tehase ehitamiseks, ei kuulu üldtaristuteenuste alla, mida riik peab tagama. Pigem on tegemist äriühingu taristuga, mis on vajalik vaid seetõttu, et äriühing asub teataval maa-alal. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

c) Järeldus

(295)

Maa pakkumine ja omandamine Hiina RVs on läbipaistmatu ning hinnad määratakse ametiasutuste äranägemisel.

(296)

Järelikult tuleks Hiina valitsuse poolt maakasutusõiguste andmist käsitada subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses kaupade tarnimise vormis, millest saavad kasu toetust saavad äriühingud. Nagu põhjendustes 285–289 selgitatud, puudub Hiina RVs toimiv maamüügiturg ja välise võrdlusaluse kasutamine (vt põhjendused 300–311) näitab, et hind, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad maakasutusõiguse eest maksid, oli turuhinnast tunduvalt madalam.

(297)

Seoses sellega, et eelisjuurdepääs tööstusmaale on antud ainult teatavate tootmisharude äriühingutele, märgib komisjon, et kohalike ametiasutuste kehtestatud hind peab arvesse võtma valitsuse tööstuspoliitikat, nagu märgitud põhjenduses 285. Selle tööstuspoliitika kohaselt peetakse terasesektorit Hiina tööstuse tugisambaks ning seda loetakse soodustatud tootmisharude hulka. Lisaks näeb riiginõukogu otsus nr 40 ette, et riiklikud ametiasutused tagavad maa andmise soodustatud tootmisharudele. Otsuse nr 40 artiklis 18 on selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad. Selles järeldub, et subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, sest eelisjuurdepääs maale anti ainult teatavate tootmisharude, käesoleval juhul terasesektori äriühingutele, ja valitsuse tegevus kõnealuses valdkonnas ei ole selge ega läbipaistev.

(298)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjoni konkreetne järeldus on vaieldav, sest kui Hiinas puudub toimiv maamüügiturg, siis on kõigil Hiina äriühingutel sama maa-ala maakasutusõiguse ostmisel ühesugune stardipositsioon ja lähtesumma. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjoni hinnang konkreetsuse kohta ei olnud piisavalt põhjendatud, sest selles viidati üksnes terasetootmisele kui soodustatud tootmisharule.

(299)

Komisjon leidis, et mittetoimiva turu olemasolu Hiinas, ei takista ilmtingimata konkreetsete järelduste tegemist selle turu kohta. Asjaolu, et valimisse kuuluvad äriühingud said maakasutusõiguse tasuta, näitab, et nad said sooduskohtlemise osaliseks. Seevastu asjaolu, et mõnele äriühingule osutatakse täiendavat sooduskohtlemist, tuleb vaadelda turu toimimisest eraldi. Kogutud tõendid kinnitasid ka seda, et valimisse kaasatud äriühingute „julgustamist“, millele õiguslikus aluses osutatakse, rakendati ka tegelikult. Seega jäi komisjon oma järelduse juurde, et see subsiidium on konkreetne ning järelikult tuleb seda subsiidiumi käsitada tasakaalustatavana.

3.6.6. Subsiidiumisumma arvutamine

(300)

Nii nagu eelnevate uurimiste puhul (43) ja kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii, kasutati välise võrdlusalusena Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumi („Hiina Taipei“ või „Taiwan“) maahindasid (44). Toetuse saajate saadud kasu arvutamisel lähtutakse iga valimisse kaasatud eksportiva tootja poolt maakasutusõiguse eest makstud summa (st lepingus sätestatud tegelikult makstud hind või, kui see on asjakohane, lepingus sätestatud hind, millest on maha arvatud kohaliku omavalitsuse tehtud tagasimakse/toetuste summa) ja selle summa vahest, mis oleks tavapäraselt makstud Hiina Taipei võrdlushinna alusel.

(301)

Komisjon peab Hiina Taipeid sobivaks väliseks võrdlusaluseks järgmistel põhjustel:

—	majanduse areng ja struktuur ning SKP Hiina Taipeis ja enamikus Hiina RV provintsides ja linnades, kus valimisse kaasatud eksportivad tootjad asuvad, on võrreldaval tasemel;

—	Hiina RV ja Hiina Taipei asuvad füüsiliselt teineteise lähedal;

—	nii Hiina Taipeis kui ka paljudes Hiina RV provintsides on tööstustaristu kõrgel tasemel;

—	Hiina Taipei ja Hiina RV vahel on tugevad majandussidemed ja piiriülene kaubandus;

—	paljudes Hiina RV provintsides ja Hiina Taipeis on suur asustustihedus;

—	võrdlusaluse väljatöötamiseks kasutatud Hiina Taipei ja Hiina RV maatüübid ja tehingud on sarnased ning

—	Hiina Taipeis ja Hiina RVs on ühesugused demograafilised, keelelised ja kultuurilised tingimused.

(302)

Järgides eelnevates uurimistes kohaldatud metoodikat, kasutas komisjon arvutuste tegemisel Taiwani puhul kindlaks tehtud keskmist maa ruutmeetri hinda, mida korrigeeriti vastavalt inflatsioonile ja SKP kasvule alates asjaomaste maakasutusõiguse lepingute alguskuupäevadest. Tööstusmaa hinda käsitlev teave saadi Taiwani majandusministeeriumi tööstusosakonna veebisaidilt. Taiwani inflatsiooni ja SKP kasvu arvutustes võeti aluseks inflatsioonimäär ja SKP kasv elaniku kohta jooksevhindades (USA dollarites) Taiwanil (IMFi 2015. aasta andmed).

(303)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon oleks pidanud väidetava subsiidiumi arvutamisel kasutama välise võrdlusaluse asemel siseriiklikku võrdlusalust, seda kahel järgmisel põhjusel: esiteks, kui väidetav subsiidium on konkreetne terasetööstusele suunatud subsiidium, siis oleks tulnud kasutada muude sektorite äriühingute maakasutusõiguse hindu. Teise võimalusena oleks võinud kasutada maahindade ajakohastatava jälgimissüsteemi kohaseid hindu. Esimest väidet on eespool juba käsitletud: asjaolu, et mõnele äriühingule osutatakse täiendavat sooduskohtlemist, tuleb käsitleda eraldi turu kui terviku toimimisest ja komisjon on kindlaks teinud, et kõnealune turg ei toimi tervikuna. Seoses maahindade ajakohastatava jälgimissüsteemiga märkis komisjon, et süsteemi eesmärk on jälgida maa hinna muutumist teatavates piirkondades. Sellisena kajastab süsteem ainult Hiinas maakasutusõiguse eest makstud hinda mis, nagu eespool öeldud, ei ole turuhind.

(304)

Benxi Group vaidlustas ka Hiina Taipei maahindade kasutamise võrdlusalusena järgmistel põhjustel: Benxi asub Liaoningi provintsi vähearenenud piirkonnas, kus rahvastiku tihedus, maakasutus ja SKP on palju väiksem kui Hiina Taipeis. Lisaks on korporatsioonil Benxi Group pikk maakasutuse ajalugu ja ta on investeerinud maastiku kujundamisse ja -ehitusse pikaajalise kasutamiseesmärgiga. Seetõttu on hinnad märkimisväärselt erinevad. Lõpuks väitis äriühing, et maa omandiõiguse hind ei ole võrreldav maakasutusõiguse hinnaga.

(305)

Esiteks ei nõustunud komisjon äriühingu hinnanguga Liaoningi provintsi kohta. Avalikult kättesaadava teabe (45) kohaselt oli Liaoning üks esimesi Hiina provintse, kus industrialiseerimist alustati. Liaoningi provints on Hiina kirdeosa suurim majanduskeskus. SKP nominaalväärtuse poolest oli provints 2011. aastal Hiinas 7. kohal (31 provintsi arvestuses). Kuigi provintsi SKP on Taiwani omast väiksem, oli Liaoningis 2008. aastal suurim SKP kasv G8x8 (kaheksa suurima SKP kasvuga riigi kaheksa suurima SKP kasvuga provintsi või osariiki) provintside seas. 2009. aastal kasvas Liaoningi SKP 13,1 protsenti ning ta säilitas kõige suurema majanduskasvuga provintsi tiitli. Hiljem on majanduskasv aeglustunud, kuid 2015. aastal kasvas see ikka veel 3 %. Riiklikul tasandil on Liaoning oluline toormalmi, terase ja metallilõikepinkide tootja. Kõigis kolmes valdkonnas on provints riigi esimese kolme seas. Liaoning on ka üks Hiina olulisemaid toorainetootmise asukohti.

(306)

Teiseks, asjaolu, et maa kasutamise õigus omandati kaugemas minevikus pikaajaliseks kasutamiseks, on komisjoni poolt hüvitise summa arvutamisel juba arvesse võetud, sest võrdlusalust korrigeeriti, et võtta arvesse aja jooksul toimunud muutusi (inflatsioon ja SKP muutumine).

(307)

Kolmandaks, mis puudutab maaomandi ning maakasutusõiguse hinna erinevust, tuleb märkida, et Hiina äriühingud ei arvesta maakasutusõigust rendina, vaid immateriaalse varana, st maakasutusõigust käsitatakse samamoodi nagu muude riikide äriühingud käsitavad maa ostu. Tundub, et äriühingud ise ei erista maaomandi ja maakasutuse õigust. Benxi Groupi väide maakasutusõiguse kohta lükati seetõttu tagasi.

(308)

Pärast avalikustamist väitis Shougang Group, et maa-ala, mida kasutab üks tema tootmisettevõtja, on juurde võetud mere arvelt. Ettevõtja on ajutiselt vabastatud maakasutusmaksu tasumisest, kuna maa-ala peetakse väheväärtuslikuks. Seega peaks selle maa-ala puhul kasutama madalamat võrdlusmäära. Komisjon tunnistas, et mere arvelt juurde võetud maa on esimestel aastatel vabastatud maakasutusmaksu tasumisest. Maakasutusmaksu käsitlevates õigusaktides ei ole osutatud, et erandi tegemine oleks kuidagi seotud sellise maa väärtusega. Lisaks on komisjon juba kiitnud heaks kõik maakasutuse hinnaga seotud kohandused, mida eksportiv tootja taotles, et võtta arvesse prügila tegevusega seotud kulusid. Lõpuks asub kõnealune maa-ala rannikul Pekingi lähedal, mis tagab lihtsa juurdepääsu imporditud toorainele ja head võimalused valmistoodete transportimiseks. Seetõttu lükati kõnealune väide samuti tagasi.

(309)

Shougang Group esitas samuti täiendavaid väiteid, mis käsitlesid teatavaid maa kasutamisõigusega seotud kulusid, mis äriühingu Shougang Qian'an puhul kõrvale jäeti, ja äriühingu Shougang Mining teatavate kruntide ekslikku liigitamist. Komisjon nõustus väidetega ja kohandas nende kahe äriühingu puhul kasu summa arvutamist.

(310)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 3 on subsiidiumisumma jaotatud uurimisperioodile, kasutades maakasutusõiguse tavapärast kasutusaega tööstusmaa puhul, st 50 aastat. See summa on seejärel jagatud asjaomaste äriühingute kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(311)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Maakasutusõiguse andmine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest
Äriühing/kontsern	Subsiidiumisumma
Benxi Group	1,46 %
Hesteel Group	2,71 %
Jiangsu Shagang Group	1,20 %
Shougang Group	7,63 %

3.7. Otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

3.7.1. Välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele ette nähtud kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest“

(312)

Kavaga „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest“ antakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele õigus kahel esimesel aastal mitte maksta ettevõtte tulumaksu ja järgmisel kolmel aastal maksta ainult 12,5 % tavapärase 25 % asemel.

a) Õiguslik alus

(313)

Kõnealuse kava õiguslikud alused on Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse (edaspidi „välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete maksuseadus“) artikkel 8 ja Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 72.

(314)

Hiina valitsus väitis, et kõnealune kava lõpetati ettevõtte tulumaksu 2008. aasta seaduse artikli 57 alusel ja üleminekuaeg kestis 2012. aasta lõpuni.

b) Uurimise järeldused

(315)

Kõnealuse kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest“ kaudu said äriühingud kasu 2012. majandusaastal, misjärel kava Hiina valitsuse väitel lõpetati. Uurimise tulemused kinnitasid, et Jiangsu Shagang Groupil oli õigus kõnealust maksukava kasutada, kuid äriühing ei saanud pärast 2012. aastat kavast kasu. Komisjon tegi ka kindlaks, et Hiina valitsus oli selle maksusoodustuskava tõepoolest lõpetanud.

c) Järeldus

(316)

Valimisse kaasatud äriühingud ei saanud uurimisperioodi jooksul kõnealusest kavast rahalist toetust.

3.7.2. Ettevõtte tulumaksu seaduse eelised ressursimahukale tootmisele sünergilise lähenemisviisi kasutamisel

(317)

See programm võimaldab äriühingutel lahutada maksustatavast tulust ressursimahuka tootmisega teenitud tulu. Kui äriühingu tootmisprotsess vastab dokumendis „Catalogue of Enterprise Income Tax Preference for Synergistic Utilisation“ kehtestatud standarditele, võetakse asjaomase äriühingu maksustatava tulu arvutamisel maha 10 % tulust.

a) Õiguslik alus

(318)

Kõnealuse programmi õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 33 ning Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad; samuti järgmised teatised:

—	rahandusministeeriumi, riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning riikliku maksuameti teatis dokumendi „Riigi poolt toetatava sünergilise lähenemisviisi kasutamise kindlakstegemise haldusmeetmed“ väljastamise kohta (Fa Gai Huan Zi (2006) nr 1864);

—	rahandusministeeriumi, riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning riikliku maksuameti teatis sünergilise lähenemisviisi kasutamisest tulenevate ettevõtte tulumaksu eeliste kataloogi avaldamise kohta (Cai Shui (2008) nr 117);

—	rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti teatis sünergilise lähenemisviisi kasutamisest tulenevate ettevõtte tulumaksu eeliste kataloogi rakendamise kohta (Cai Shui (2008) nr 47);

—	riikliku maksuameti teatis sünergilise lähenemisviisi kasutamisest tulenevate ettevõtte tulumaksu eeliste haldamise küsimuste kohta (Guo Shui Han (2009) nr 185).

b) Uurimise järeldused

(319)

Kõnealune maksuvähendus rakendub vaid juhul, kui äriühing kasutab sünergilise lähenemisviisi kasutamisest tulenevate ettevõtte tulumaksu eeliste kataloogis loetletud ressursse. Lisaks peab asjaomase toormaterjali töötlemise tulemusena saadud lõpptoode olema valmistatud kooskõlas asjakohaste riiklike või tööstusharu standarditega, mida on kirjeldatud nimetatud kataloogis.

(320)

Leiti, et üks valimisse kaasatud eksportiv tootja, Hesteel Group, kasutab seda subsiidiumi. See äriühing oli esitanud asjakohase taotluse ja saanud ametliku teate, et ta täitis kava tingimusi ja neil on õigus täita oma ettevõtte tulumaksudeklaratsiooni vastavalt.

c) Järeldus

(321)

Komisjon peab kõnealust maksusoodustust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(322)

Subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest see hõlmab vaid teatud toorainekategooriaid ja lõpptooteid kindlaksmääratud konkreetsetes ärivaldkondades, mille ammendav loetelu on esitatud sünergilise lähenemisviisi kasutamisest tulenevate ettevõtte tulumaksu eeliste kataloogis.

(323)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu, ning subsiidium määrati objektiivsete kriteeriumide alusel (st teatava tooraine kasutamine tootmises). Komisjon leidis, et see subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele subsiidiumile vaid teatavat liiki tooraine kasutamisel ja toodete valmistamisel konkreetsetes ettevõtluskategooriates, mis on sünergilise lähenemisviisi kasutamisest tulenevate ettevõtte tulumaksu eeliste kataloogis ammendavalt määratletud kui terasetööstuse ettevõtjad. Näited hõlmavad selliseid tooraineid nagu konverteri, elektriahju ja sulatusahju räbu, mida kasutatakse raua ja rauasulamite tootmisel; kõrgahjugaas, mida kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks; koksiahjugaas, mida kasutatakse raudsulfaadi tootmiseks.

(324)

Komisjon pidas seega kõnealust subsiidiumi tasakaalustatavaks.

d) Subsiidiumisumma arvutamine

(325)

Komisjon arvutas tasakaalustatava subsiidiumisumma kui vahe uurimisperioodil tavapäraselt makstava maksusumma ja sellise maksusumma vahel, mida asjaomased äriühingud uurimisperioodil tegelikult maksid.

(326)

Selle konkreetse kava jaoks kehtestatud subsiidiumisumma oli Hesteel Groupi puhul 0,06 %.

3.7.3. Ettevõtte tulumaksu tasaarvestused seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega

(327)

Maksude tasaarvestamine seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega annab äriühingutele õiguse saada teadus- ja arendustegevuse eest maksusoodustusi teatud kõrgtehnoloogilistes riigi poolt määratud soodustatud valdkondades, kui täidetakse konkreetseid teadus- ja arendustegevuse kulude lävendeid.

(328)

Täpsemalt on teadus- ja arendustegevuse kulude suhtes, mis tekivad uute tehnoloogiate, toodete ja oskuste arendamise käigus, mille tulemusel ei teki immateriaalset vara ning mis arvestatakse jooksva kasumi ja kahjumi hulka, lubatud kohaldada täiendavat 50 % soodustust pärast täies mahus mahaarvamist, arvestades tegelikku olukorda. Kui nimetatud teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad immateriaalse vara, tuleb need amortiseerida, võttes aluseks 150 % immateriaalse vara kuludest.

a) Õiguslik alus

(329)

Kõnealuse programmi õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 30 lõige 1 ning Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad; samuti järgmised teatised:

—	rahandusministeeriumi, riikliku maksuameti ja teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi teatis teadus- ja arendustegevuse kulude maksueelse mahaarvamise korra täiustamise kohta (Cai Shui (2015) nr 119);

—	riikliku maksuameti teatis äriühingute teadus- ja arendustegevuse kulude maksueelse mahaarvamise korda käsitlevate küsimuste kohta;

—	NDRC, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi, kaubandusministeeriumi ja riikliku intellektuaalomandi ameti avaldatud suunised kõrgtehnoloogilise industrialiseerimise esmatähtsa arenduse prioriteetsete valdkondade kohta (2007, nr 6).

b) Uurimise järeldused

(330)

Hiina valitsuse ruumidesse tehtud kontrollkäigu ajal tehti kindlaks, et „uus tehnoloogia, uued tooted ja uued oskused“, mis saavad maksusoodustusest kasu, on osa riigi toetatavatest kõrgtehnoloogilistest valdkondadest ning jooksvatest prioriteetidest riigi toetatavates kõrgtehnoloogilistes valdkondades, nagu on loetletud suunistes kõrgtehnoloogilise industrialiseerimise esmatähtsa arenduse prioriteetsete valdkondade kohta.

(331)

Selles kavas osalevad äriühingud peavad esitama tuludeklaratsiooni ja selle asjaomased lisad. Kasu tegelik summa kajastub maksudeklaratsioonis.

c) Järeldus

(332)

Komisjon peab kõnealust maksude tasaarvestust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. See subsiidiumikava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusakt ise lubab seda kava kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kellel on kulutusi teadus- ja arendustegevusele riigi määratud teatud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades, näiteks terasesektoris.

(333)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu, ning subsiidium määrati objektiivsete kriteeriumide alusel (teadus- ja arendustegevusega seotud kulud). Lisaks ei tasakaalustatud seda subsiidiumi Kanada subsiidiumivastase uurimise raames teatavate Hiinast pärit seinamoodulite kohta, sest leiti, et konkreetne seotus on vähene. Komisjon märkis, et kava tasakaalustati juba kaetud kvaliteetpaberi juhtumi (46) puhul. Subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele subsiidiumile vaid teatavatele ettevõtjatele ja tööstusharudele, mis on liigitatud esmatähtsateks, näiteks terasetööstusele.

d) Subsiidiumisumma arvutamine

(334)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud maksu kogusumma pärast täiendava 50 % mahaarvamist teadus- ja arendustegevuse tegelikest kuludest.

(335)

Subsiidiumi sai vaid üks äriühing – Hesteel Group – ja subsiidiumi määraks kehtestati 0,28 %.

3.7.4. Maakasutuse maksuvabastus

(336)

Organisatsioon või eraisik, kes kasutab maad linnades, maakonna ja haldusüksuste linnades ning tööstus- ja kaevanduspiirkondades, peab tavaliselt maksma linnamaa kasutamise maksu. Maa kasutamise maksu kogub selle maa kasutamiskoha kohalik maksuasutus. Samas teatud kategooria maad, näiteks merelt võetud maismaa, valitsusasutuste, kodanike ühenduste ja sõjaväeüksuste käsutuses olev maa, rahandusministeeriumi vahenditest rahastatavate asutuste maa, usutemplite all olev maa, avalikud pargid ning ajaloolised paigad ja vaatamisväärsused, tänavad, maanteed, avalikud väljakud, haljasalad ja muud linnas asuvad avalikud maad, on maa kasutamise maksust vabastatud.

a) Õiguslik alus

(337)

Selle programmi õiguslik alus on:

—	Hiina Rahvavabariigi ajutised määrused kinnisvaramaksu kohta (Guo Fa (1986) nr 90) ja

—	Hiina Rahvavabariigi ajutised määrused linnamaa kasutamise maksu kohta (riiginõukogu korraldus nr 483).

b) Uurimise järeldused

(338)

Kaks äriühingut – Hesteel Group ja Shougang Group – said kasu maksuvähendusest või -erandist kohaliku maakasutusbüroo kehtestatud maa kasutamise maksu tasumisel, ehkki nad ei täitnud ühegi erandikategooria nõudeid, nagu on sätestatud eespool nimetatud riiklikes õigusaktides.

c) Järeldus

(339)

Komisjon peab kõnealust maksuvabastust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest äriühingud said just neile mõeldud maksusoodustust, mis ei olnud kättesaadav teistele äriühingutele põhjenduses 336 nimetatud üldises õigusraamistikus.

(340)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu, ning subsiidium määrati objektiivsete kriteeriumide alusel. Komisjon tunnistas, et on olemas objektiivsed kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks ettevõtjad, kes on maakasutusmaksust vabastatud. Kuna äriühingud said kõnealust subsiidiumi vaatamata sellele, et nad ei vastanud ühelegi objektiivsele kriteeriumile, oli de facto tegemist konkreetselt nendele ettevõtjatele suunatud subsiidiumiga.

d) Subsiidiumisumma arvutamine

(341)

(342)

Hesteel ja Shougang Group said selle kava alusel maksuvabastusest kasu. Selle konkreetse kavaga seotud subsiidiumisumma oli Shougang Groupi puhul 0,66 %. Hesteeli puhul oli summa väheoluline ega mõjutanud kontserni üldist subsiidiumimäära.

3.7.5. Muud otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

(343)

Komisjon tegi järelduse, et uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punkti 3.3 alapunktis iv nimetatud otsese maksuvabastuskava alusel.

3.7.6. Kõikide otseste maksuvabastus- ja maksuvähenduskavade summa

(344)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kõikide maksukavade jaoks määratud subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.

Otsene maksuvabastus ja maksuvähendus
Äriühing/kontsern	Subsiidiumisumma
Benxi Group	0,00 %
Hesteel Group	0,34 %
Jiangsu Shagang Group	0,00 %
Shougang Group	0,66 %

3.8. Kaudsete maksude ja imporditollimaksude kavad

3.8.1. Käibemaksuvabastus ja imporditolli vähendamine imporditud seadmete ja tehnoloogia kasutamise eest

(345)

Selle kava alusel vabastatakse käibemaksu tasumisest ja vähendatakse imporditolli imporditud seadmete ja tehnoloogia kasutamisel. Vabastuse saamiseks ei tohi seadmed olla mitterahastamiskõlblike seadmete loetelus ning vabastust taotlev ettevõte peab hankima riiklikult soodustatud projekti sertifikaadi, mille Hiina asutused või riiklik arengu- ja reformikomisjon väljastab kooskõlas asjakohaste investeeringuid, makse ja tollimakse käsitlevate õigusaktidega.

a) Õiguslik alus

(346)

Selle kava õiguslikud alused on:

—	riiginõukogu ringkiri imporditud seadmete maksupoliitika kohandamise kohta, Gua Fa nr 37/1997;

—	rahandusministeeriumi, kesktolliameti ja riikliku maksuameti teatis teatava sooduskorra alla kuuluva imporditollimaksupoliitika kohta;

—	rahandusministeeriumi, kesktolliameti ja riikliku maksuameti teatis nr 43 [2008];

—	riikliku arengu ja reformikomisjoni märgukiri asjakohaste teemade kohta, milles käsitletakse siseriiklikult finantseeritavate või välismaiste investorite finantseeritavate projektide (mille arendamist riik soodustab) kinnituskirjade menetlemise protseduure, nr 316 [2006];

—	tollimaksuvabastuseta kaupade kataloog välisinvestoritest ettevõtjate või kodumaiste ettevõtjate impordi puhul (2008).

b) Uurimise järeldused

(347)

Seadmed, mis on imporditud, et arendada oma- või välismaiseid investeerimisprojekte kooskõlas välisinvesteeringute või omamaiste investeeringute projektide soodustamise poliitikaga, võidakse vabastada käibemaksu ja/või imporditollimaksu tasumise kohustusest, välja arvatud juhul, kui seadmete kategooria on loetletud tollimaksuvabastuseta kaupade kataloogis. Kõnealusest kavast kasu saamiseks peab äriühing projekti eest vastutavalt kohalikult asutuselt saama kinnituskirja, mis tuleb esitada kohalikule tolliasutusele.

(348)

Hiina valitsus väitis, et alates 1. jaanuarist 2009 kehtib vabastus ainult imporditollimaksu suhtes ja omatarbeks imporditud seadmete pealt võetakse käibemaksu.

(349)

Samas tuvastati, et uurimisperioodil oli Shougang Group vabastatud nii käibemaksu kui ka imporditollimaksu tasumise kohustusest. Nende hulgas olid erandid varasematel aastatel imporditud seadmetele, mille kasu oli seadmete kasutusaja jooksul amortiseerunud ja seega osaliselt uurimisperioodi jäänud. Ehkki komisjon ei leidnud mingeid tõendeid, et seda erandit kasutati uurimisperioodi ajal, tegi komisjon toimikus esitatud tõendite põhjal kindlaks, et Shougang Group sai selle kava alusel siiski kasu.

c) Järeldus

(350)

Selle kavaga subsideeritakse Hiina valitsuse saamatajäänud tulu vormis artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtted ja teised rahastamiskõlblikud omamaised ettevõtted vabastatakse muidu tasumisele kuuluva käibemaksu ja/või imporditolli tasumise kohustusest. Sellest toetust saavatele äriühingutele tekib kasu ka alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(351)

Kava on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne. Õigusaktid, mille kohaselt abi andev asutus piirab selle kättesaadavust ettevõtjatele, kes investeerivad konkreetsete ärikategooriate alusel, mis on seaduses ammendavalt määratletud ja kuuluvad kas soodustatavasse kategooriasse või piiratud B-kategooriasse vastavalt välisinvesteeringuid ja tehnosiiret käsitlevate juhiste kataloogile või vastavad peamiste tootmisharude, toodete ja tehnoloogiate, mille arengut riik toetab, kataloogile. Lisaks puuduvad objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise õiguse piiramiseks ja Hiina valitsus ei esitanud veenvaid tõendeid, mille põhjal võiks järeldada, et toetuse saamise õigus on automaatne vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b.

(352)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu, ning subsiidium määrati objektiivsete kriteeriumide alusel (nt tootmises kasutavate seadmete importimine). Komisjon leidis, et see subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele subsiidiumile vaid teatavate tootmises kasutavate seadmete importimisel. Nende toodete ammendav loetelu on seaduse kohaselt esitatud riikliku arengu- ja reformikomisjoni kataloogis riigi poolt soodustatud toodete kohta ning tegemist on terasetööstuses kasutatavate toodetega. Samuti tuleb märkida, et kõnealust subsiidiumi juba tasakaalustati Hiinast pärit kaetud kvaliteetpaberit käsitleva subsiidiumivastase uurimise ja Hiinast pärit päikesepaneele käsitleva subsiidiumivastase uurimise (47) raames. See, et abikõlblikkus on piiratud üksnes konkreetsete ettevõtluskategooriatega, kinnitab, et kava ei ole üldiselt majandussektoritele laiemalt kättesaadav ning seega on selle kava alusel antavad toetused konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses.

d) Subsiidiumisumma arvutamine

(353)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Subsiidiumi saajate saadud kasuks peetakse imporditud seadmete käibemaksu ja tollimaksu vabastuse summat. Tagamaks, et tasakaalustatav summa hõlmab ainult uurimisperioodi, amortiseeriti saadud kasu tavapärast raamatupidamisarvestust kasutades vastavalt seadmete elueale.

(354)

Shougang Group sai selle kava alusel maksuvähendustest kasu. Selle konkreetse kavaga seotud subsiidiumisumma oli Shougang Groupi puhul 0,11 %.

3.8.2. Maksuvabastus poliitikal põhineva ümberasumise korral

(355)

Shougang Groupil paluti keskkondlikel põhjustel viia kogu oma terasetehas Pekingist Caofeidiani rannikupiirkonda. Projekt kiideti heaks 2004. aastal, ehitus algas 2006. aastal ja tootmine algas uues kohas 2009. aasta lõpus.

a) Õiguslik alus

(356)

Rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti 29. detsembri 2007. aasta teatis Shougang Groupi ümberpaigutamisega seotud maksuprobleemide kohta (nr 174 [2007]).

b) Uurimise järeldused

(357)

Eespool nimetatud teatise kohaselt tagastatakse hindamise järel kõik käibe- ja tulumaksud, mida Shougang Groupi 18 ettevõtet aastatel 2006–2009 tasusid.

(358)

Teatises sedastatakse, et eelnevalt mainitud makse kasutatakse konkreetselt selleks, et leida lahendus Shougang Groupi investeeringule Jingtangi raua- ja teraseprojektile. Lisaks viidatakse teatises kuludele, mis ettevõttele on ettevõtte ümberpaigutamisest tingitud töötajate ümberasustamisega tekkinud.

(359)

Äriühingu kontrollimise ajal ei leidnud siiski tõendamist seos tööjõukulude ja/või ümberpaigutumise vahel perioodil 2006–2009. Lisaks puudub teatises mainitud 18 kontserni ettevõttel seos Jingtangi raua- ja teraseprojektiga.

c) Järeldus

(360)

Komisjon pidas kõnealust maksuvabastust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. Kava on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna maksuvabastust võimaldati üksnes Shougang Groupile. Kontrollkäigu ajal kinnitas Hiina valitsus, et tegemist oli konkreetse ja eraldiseisva juhtumiga, mis ei ole osa laiemast maksukavast äriühingutele, mis valitsuse poliitiliste otsuste tõttu ümber paigutatakse.

d) Subsiidiumisumma arvutamine

(361)

Subsiidiumi saajate saadud kasuks peetakse imporditud seadmete käibemaksu ja tollimaksu vabastuse summat. Kuigi erand on seotud uurimisperioodile eelneva ajavahemikuga, tuleks see osa kasust viia uurimisperioodi alla, kuna rahaline toetus puudutas suurt investeerimisprojekti. Tagamaks, et tasakaalustatav summa hõlmab ainult uurimisperioodi, amortiseeriti saadud kasu tavapärast raamatupidamisarvestust kasutades vastavalt äriühingu põhivara keskmisele elueale.

(362)

Selle kava alusel sai maksuvabastusest kasu ainult Shougang Group. Selle konkreetse kavaga seotud subsiidiumisumma oli Shougang Groupi puhul 0,90 %.

3.8.3. Muud kaudsed maksuvabastus- või maksuvähenduskavad

(363)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punkti 3.3 alapunktis v nimetatud kaudse maksuvabastuskava alusel.

3.8.4. Kõikide kaudsete maksuvabastus- või maksuvähenduskavade summa

(364)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kaudsete maksuvabastuste ja imporditollimaksude vähenduskavade kohaste subsiidiumide kogusumma uurimisperioodil Shougang Groupi puhul 1,01 %.

3.9. Toetuskavad

3.9.1. Energia säästmine ja loodushoiutoetused

(365)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud said kasu erinevatest keskkonnakaitseliste ja heitkoguste vähendamise toetustest, näiteks keskkonnakaitse ja ressursisäästmise soodustamine, sünergilise ressursikasutuse edendamine, energiasäästule suunatud moderniseerimisprojektide toetusfond, energiajuhtimise demonstratsioonkeskuste edendamine, toetused seoses õhusaaste vähendamise projektidega, toetused suitsugaaside paagutamise desulfurisatsiooni projektide alusel, ringmajanduse projektide stiimulid.

a) Õiguslik alus

(366)

Selle kava õiguslikud alused on:

—	Hiina Rahvavabariigi keskkonnakaitse seadus, 28. oktoobril 2007 läbivaadatud ja vastuvõetud versioon ning 2. juulil 2016. aastal muudetud versioon;

—	„Riiginõukogu arvamused raua- ja terasesektori energiasäästmise ja heidete vähendamise ning struktuurilise kohandamise kiirendamise kohta“, riiginõukogu, juuni 2010;

—	„Energiasäästmise põhipunktid ja ulatuslik tootmisharus rakendamine 2015. aastal“, väljastatud Tööstus- ja Infotehnoloogia Ministeeriumi (MIIT) poolt 3. aprillil 2015;

—	2014. aasta ringlussevõtva majanduse arendamise erifond;

—	2011. aasta tööstusettevõtete energiamajanduskeskuse ehitamise näidisprojekt – finantstoetuste fond Gongxinting Jie Han (2011).

b) Järeldus

(367)

Energiasäästmise ja looduskaitsekava näeb ette subsiidiumid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Hiina valitsuse vahendite otsese ülekandmise vormis vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustena.

(368)

Samuti leidis komisjon, et see subsiidiumide kava on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna sellele on õigus ainult äriühingutel, mis tegutsevad korrapäraselt avaldatavates juhistes ja kataloogides loetletud olulise tähtsusega tehnoloogiate või oluliste toodete tootmise valdkondades. Konkreetselt puudutab riiginõukogu 2010. aasta arvamus ainult terasetööstust. Lisaks mainitakse MIIT 2015. aasta dokumendis konkreetselt terasetööstust kui majandusharu, millesse tuleb suunata konkreetsed energiasäästmisega seotud stiimulid.

(369)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu. Komisjon leidis, et see subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele subsiidiumile vaid teatava kategooria äriühingutele, kes on seaduses ammendavalt kindlaksmääratud. Eelmises põhjenduses on esitatud konkreetsed näited seadusandlusega seotud dokumentidest, mida kohaldatakse üksnes või konkreetselt terasetööstuse suhtes (muud dokumentides nimetatud sektorid olid värviliste metallide, ehitusmaterjali-, keemia- ja tekstiilitööstus). Asjaolu, et dokumentides olid nimetatud teatavad muud tootmisharud, ei ole vastuolus komisjoni järeldustega subsiidiumi seotuse kohta konkreetse tootmisharuga.

c) Subsiidiumisumma arvutamine

(370)

Toetust arvutati uurimisperioodil saadud või sellele perioodile eraldatud summana, kusjuures toetuse summa amortiseeriti sellega seotud põhivara kasuliku eluea jooksul. Komisjon kaalus, kas subsiidiumi summa arvutamisel tuleks kohaldada täiendavat iga-aastast äriühingu intressimäära vastavalt komisjoni 1998. aasta suuniste (subsiidiumisumma arvutamise kohta) (48) F jao punktile a. Selle käsitlusviisi puhul oleks siiski pidanud arvestama erinevaid keerukaid hüpoteetilisi tegureid, mille kohta täpsed andmed puudusid. Seetõttu pidas komisjon kohasemaks eraldada summad uurimisperioodile, lähtudes kooskõlas varasematel juhtumitel kasutatud arvutusmetoodikaga seotud põhivara amortisatsioonimääradest (49).

(371)

Nagu märgitud eespool punktis 3.2.2, tugineti parimatele kättesaadavatele faktidele, et määrata kindlaks kontserni Jiangsu Shagang Group toetuseks ettenähtud subsiidiumi summa. Komisjon võttis iga toetusliigi puhul parimate kättesaadavate faktidena arvesse suurimat subsiidiumi summat. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli energiasäästmise ja looduskaitsekava kohaste subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.

Energia säästmine ja loodushoiutoetused
Äriühing/kontsern	Subsiidiumisumma
Benxi Group	0,26 %
Hesteel Group	0,05 %
Jiangsu Shagang Group	0,38 %
Shougang Group	0,38 %

3.9.2. Toetused seoses tehnoloogilise moderniseerimise või teisenemisega

(372)

Valimisse kaasatud äriühingud said selle kava alusel kasu erinevatest toetustest seoses teadus- ja arendustegevuse, tehnoloogilise moderniseerimise ja innovatsiooniga, nagu nt T&A-projektide edendamine teaduse ja tehnoloogia toetuskavade raames, 863 kava projektid, majandusharu võtmekohanduste edendamine, elavdamine ja tehnoloogiline renoveerimine, T&A tulemuste kaubandusliku rakendamise toetused, kvaliteediparenduse edendamine.

a) Õiguslik alus

(373)

Selle kava õiguslikud alused on:

—	12. viisaastaku tööstustehnoloogilise uuenduse kavandamine;

—	Hiina riiginõukogu 2009. aasta märtsis väljastatud terasetööstuse kohandamise ja taaselustamise kava (taaselustamise kava);

—	riiginõukogu 2006. aastal kehtestatud tehnoloogilise ja teadusarengu keskpikk ja pikk kava (2006–2020);

—	2011. aastal läbivaadatud riikliku teaduse ja tehnoloogia toetuskava haldusmeetmed;

—	2011. aastal läbivaadatud riikliku kõrgtehnoloogilise teadus- ja arenduskava (863 kava) haldusmeetmed;

—	teatis kõrgtehnoloogial ja uuel tehnoloogial põhinevate toodete juhendkataloogi kehtestamise kohta;

b) Järeldus

(374)

Selle kava kohaste toetustega nähakse ette subsiidiumid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Hiina valitsuse vahendite otsese ülekandmise vormis vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustena.

(375)

Samuti leidis komisjon, et need subsiidiumid on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed, kuna neile on õigus ainult äriühingutel, mis tegutsevad korrapäraselt avaldatavates juhistes ja kataloogides loetletud olulise tähtsusega tehnoloogiate valdkonnas. Terasesektor on toetuskõlblike sektorite seas loetletud.

(376)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu. Komisjon leidis, et see subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes (vt õiguslikus aluses osutatud elavdamiskava) või konkreetselt (näiteks tehnika ja teaduse arengu keskpikk ja pikaajaline programm ja kava 863) terasetööstusele. Asjaolu, et dokumentides olid nimetatud muud tootmisharud, ei ole vastuolus komisjoni järeldustega subsiidiumi seotuse kohta konkreetse tootmisharuga.

c) Subsiidiumisumma arvutamine

(377)

Kasu arvutati vastavalt eespool põhjenduses 370 kirjeldatud metoodikale.

(378)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli seda tüüpi subsiidiumide jaoks määratud subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.

Tehnoloogilise moderniseerimise või teisenemise toetused
Äriühing/kontsern	Subsiidiumisumma
Benxi Group	0,09 %
Hesteel Group	0,01 %
Jiangsu Shagang Group (50)	0,94 %
Shougang Group	0,94 %

3.9.3. Kohalike/piirkondlike asutuste sihtotstarbelised toetused

(379)

Kaebuses esitati tõendid, mis näitasid, et Hiina RV terasetööstus võib saada erinevaid ühekordseid või korduvaid toetusi eri tasandi valitsusasutustelt, nt kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud asutused.

(380)

Uurimises leiti, et kõik valimisse kaasatud äriühingute kontserni said ühekordseid või korduvaid toetusi eri tasandi valitsusasutustelt, mille tulemusena saadi toetusi uurimisperioodi ajal. Valimisse kaasatud äriühingud olid osadest toetustest oma vastustes küsimustikule juba teatanud, samal ajal kui muud toetused ilmnesid kohapealse kontrollimise käigus. Hiina valitsuse küsimustikuvastuses ei olnud ükski neist aga välja toodud.

a) Õiguslik alus

(381)

Äriühingutele andsid kõnealuseid toetusi riigi, provintsi, linna, maakonna või piirkonna valitsusasutused ja kõik need olid valimisse kaasatud äriühingute suhtes või asukoha või tööstuse liigi poolest konkreetsed. Üksikasju konkreetse seaduse kohta, mille alusel neid toetusi jagati – kui neil üldse õiguslikku alust oli –, ei avalikustatud. Komisjonile esitati siiski mõnel puhul koopia valitsusasutuse väljastatud dokumendist, mis kaasnes toetuse andmisega (sellele viidati kui teatisele).

b) Uurimise järeldused

(382)

Arvestades suurt hulka kaebuses sisalduvaid ja/või valimisse kaasatud äriühingute raamatupidamisest avastatud mitmesuguseid toetusi, esitatakse käesolevas määruses üksnes kokkuvõte peamistest järeldustest. Tõendeid arvukate toetuste olemasolu ja asjaolu kohta, et neid on antud Hiina valitsuse eri tasanditel, esitas esialgu neli valimisse kaasatud äriühingut.

(383)

Näiteks olid sellisteks toetusteks patendifondid, teadus- ja tehnoloogiafondid ja -auhinnad, ettevõtluse arendamise fondid, põhiinfrastruktuuri toetused, toetusfondid rajooni või provintsi tasandil, rauamaagi importimise fondid, äriühingute ümberpaigutamise fondid, välismaise uusima tehnoloogia kasutuselevõtu erifond, intressisoodustused imporditud seadmetele.

c) Järeldus

(384)

Nende toetuste puhul on tegemist subsiidiumidega alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Hiina valitsuse vahendite otsese ülekandmise vormis vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustega.

(385)

Need toetused on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest need näivad olevat kättesaadavad ainult teatavatele äriühingutele või konkreetsetele projektidele konkreetsetes piirkondades ja/või terasesektoris. Kõnealused toetused ei vasta alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele, sest rahastamiskõlblikkuse tingimused ja ettevõtete valimise tegelikud kriteeriumid ei ole läbipaistvad, objektiivsed ega kehti automaatselt.

(386)

Äriühingud esitasid kõikidel juhtudel teavet selle kohta, kui suur on toetus ja kellelt see saadi. Asjaomased äriühingud paigutasid selle sissetuleku oma raamatupidamisarvestuses subsiidiumitulu rubriiki ja lasksid nendele aruannetele teha sõltumatu auditi. Seda on peetud otseseks tõendiks subsiidiumi kohta, mille kaudu saadi tasakaalustatavat kasu.

(387)

Seetõttu otsustas komisjon, et kohapealse kontrolli käigus saadud kontrollitud tulemused viitasid põhjendatud subsiidiumide tasemele. Kuna toetustel olid ühised tunnused, kuna neid annavad riigiasutused ja need ei ole osa laiemast subsiidiumide kavast, vaid tegu on üksikute toetustega, siis hindas komisjon neid kogumis.

(388)

Oma vastuses avalikustamisele väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole esitanud piisavalt üksikasju, mis osutaksid, et kõnealused toetused on seotud konkreetsete ettevõtjatega. Samas tuleks märkida, et komisjonile esitati seoses nende toetustega küsimustiku vastustes väga vähe üksikasju. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei vaidlustanud komisjoni poolt arvutatud summasid, mis neile teatavaks tehti. Nad ei vaidlustanud ka fakti, et need toetused saadi Hiina valitsuselt. Kontrollimiste tulemused olid väga erinevad Hiina valitsuse poolt küsimustikule antud vastustes märgitud toetuste arvust ja koguväärtusest. Komisjon otsustas, et kohapealse kontrollkäigu ajal tehtud järeldused on sel puhul mõistlik näitaja subsideerimise taseme kohta.

(389)

Komisjoni märkus, et toetused tunduvad olevat piiratud, osutab just läbipaistvuse puudumisele küsimuses, kas valimisse kaasatud äriühingud vastavad abikõlblikkuse objektiivsetele kriteeriumidele. Komisjon ei nõustunud, et see lähenemisviis ei ole sobilik, et õigustada tasakaalustatavate kavade olemasolu. Väide, et komisjoni väited ei olnud piisavalt tõendatud lükati seetõttu tagasi.

d) Subsiidiumisumma arvutamine

(390)

Kasu arvutati vastavalt eespool põhjenduses 370 kirjeldatud metoodikale.

(391)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli seda tüüpi subsiidiumide jaoks määratud subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.

Sihtotstarbelised toetused
Äriühing/kontsern	Subsiidiumisumma
Benxi Group	0,001 %
Hesteel Group	0,02 %
Jiangsu Shagang Group (51)	0,13 %
Shougang Group	0,13 %

3.9.4. Muud toetuskavad

(392)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punkti 3.3 alapunktis iii nimetatud toetuskava alusel.

3.9.5. Kõik toetuskavad kokku

(393)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kõikide toetuste jaoks määratud subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.

Toetused
Äriühing/kontsern	Subsiidiumisumma
Benxi Group	0,34 %
Hesteel Group	0,09 %
Jiangsu Shagang Group	1,45 %
Shougang Group	1,45 %

3.10. „Väliskaubanduse ümberkujundamine ja demonstratsioonbaaside uuendamine“ („demonstratsioonbaasid“) ning „Ühiste teenuseplatvormide teenus“

(394)

Ameerika Ühendriigid vaidlustasid subsiidiumide kava Maailma Kaubandusorganisatsioonis. 2016. aasta aprillis kirjutasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid alla vastastikuse mõistmise memorandumile, (52) milles Hiina kohustus tühistama, muutma või asendama kõik kavaga seotud õigusaktid. Konsultatsioonide käigus esitas Hiina valitsus täiendavaid tõendeid selle kohustuse täitmise kohta. Lisaks ei olnud valimisse kaasatud äriühingud saanud uurimisperioodi jooksul kõnealusest kavast rahalist toetust. Seetõttu leidis komisjon, et puuduvad tõendid selle kohta, et kava alusel oleks subsiidiumeid tasakaalustatud.

3.11. Kuumvaltsitud lehtterastoodete ELi importimise subsideerimine

(395)

Kaebaja väitis, et Hiina valitsus toetab rahaliselt kuumvaltsitud lehtterastoodete tarneahela erinevaid liikmeid, pakkudes kuumvaltsitud lehttooteid piisavast väiksema tasu eest kuumvaltsitud lehttoodete tootmisse Hiina RVs sekkumise tulemusel, näiteks on võimaldatud sooduslaenusid, tooraineid ja elektrienergiat piisavast väiksema tasu eest, ning sellest skeemist saadav kasu jaotub tarneahela kõigi liikmete, sealhulgas Hiina RV eksportivate tootjate (kes saavad tegevust jätkata ja saavutada mastaabisääste), ELi seotud importijate (kes võidavad turuosa), ELi lõpptarbijate (kes ostavad turu madalaima hinnaga tooteid) ja Hiina valitsuse (kes saavutab oma poliitilised eesmärgid) vahel.

(396)

Komisjon märkis, et alusmääruses käsitletakse välisriikide poolt eksportivatele tootjatele antavaid subsiidiumeid, mis Euroopa Liitu eksportimisel moonutavad konkurentsi. Põhjenduses 5 nõutakse, et selleks peab valitsus või riigiorgan olema andnud rahalist toetust subsideeritud riigi territooriumil. Lisaks viidatakse alusmääruse artiklis 4 konkreetsuse kontseptsioonile, kui välisriik annab oma tootmisharule subsiidiumeid toetust andva asutuse jurisdiktsiooni all. Sellest järeldub, et välisriigi valitsuse antavad subsiidiumid majandusüksustele, mis ei asu tema jurisdiktsiooni all, näiteks sõltumatutele Euroopa Liidu importijatele või isegi Euroopa Liidu lõpptarbijatele, ei ole õigusaktiga hõlmatud, kuna selliseid toetusi ei saa määrata eksportivatele tootjatele.

(397)

Komisjon ei leidnud tõendeid selle kohta, et Hiina valitsus annab tasakaalustatavaid subsiidiume majandusüksustele, mis on eksportivate tootjatega seotud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(398)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et komisjon tõlgendab alusmääruse põhjendust 5 ja artiklit 4 ekslikult. Kaebuse esitaja on seisukohal, et põhjendus 5 ei ole siduv norm ning territooriumi puudutavat nõuet ei pea kohaldama ülimusliku nõudena. Selle väite toetuseks viitas kaebuse esitaja alusmääruse põhjendusele 3, mille kohaselt tuleks arvesse võtta WTO eeskirju, kus ei ole territooriumi puudutavat nõuet (vaekogu järeldus juhtumi Brazil – Aircraft (53) kohta). Alusmääruse artikli 4 tõlgendamisel tugines kaebuse esitaja punktile 4, mille kohaselt on käesoleva juhtumi puhul tegemist ekspordisubsiidiumidega.

(399)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esmalt tuletatakse meelde, et alusmääruse põhjendused on õiguslikult siduvad, kuna neis on sätestatud alusmääruse rakendamise põhjused. Seega on põhjendused oluline teabeallikas õigusakti tõlgendamiseks. Teiseks, ei ole kaebuse esitaja oma väidetes järjepidev, kui soovides vaidlustada põhjenduses 5 esitatud territooriumi puudutavat nõuet, viitab ta põhjendusele 3. Ei ole selge, miks ei ole põhjendus 5 õiguslikult siduv, kuid põhjendus 3 seda on. Seega ei ole põhjenduse 5 kohta esitatud argument veenev. Kolmandaks ei hõlma juhtumiga Brazil – Aircraft tegelenud vaekogu pädevus käesolevat juhtumit. Juhtumi puhul, millega vaekogu tegeles, anti subsiidiume õhusõidukite tarnijatele Brasiilias ja ostjatele välismaal. Käesoleva juhtumi puhul ei anta subsiidiume ühelegi Hiina tootjale, vaid üksnes turuosalistele väljaspool. Neljandaks, viide alusmääruse artikli 4 lõikele 4 ei toeta kaebuse esitaja arvamust. Selle sätte kohaselt on subsiidium konkreetne, kui toetust andev asutus annab selle tema jurisdiktsiooni alla kuuluvale tootmisettevõttele tingimusel, et subsiidiumi tuleb kasutada ekspordi eesmärgil. See erineb põhimõtteliselt subsiidiumi andmisest otse turuosalisele, kes ei kuulu asutuse jurisdiktsiooni alla. Seepärast jäi komisjon oma seisukoha juurde, et välisriigi valitsuse antavad subsiidiumid majandusüksustele, mis ei asu tema jurisdiktsiooni all, näiteks sõltumatutele Euroopa Liidu importijatele või isegi Euroopa Liidu lõpptarbijatele, ei ole õigusaktiga hõlmatud, kuna selliseid toetusi ei saa määrata eksportivatele tootjatele.

3.12. Järeldus subsideerimise kohta

(400)

Komisjon arvutas kooskõlas alusmääruse sätetega tasakaalustatavate subsiidiumide summad valimisse kaasatud äriühingute kohta, uurides iga subsiidiumi või subsiidiumide kava, ning liitis kõnealused summad, et arvutada iga eksportiva tootja subsiidiumide kogusumma uurimisperioodil. Subsiidiumide kogusumma arvutamiseks arvutas komisjon kõigepealt subsideerimise osakaalu, milleks oli subsiidiumisumma protsendimäär äriühingu kogukäibest. Seejärel kasutati asjaomast protsendimäära vaatlusaluse toote uurimisperioodi jooksul liitu eksportimiseks eraldatud subsiidiumi arvutamiseks. Pärast seda arvutati subsiidiumi summa uurimisperioodi jooksul liitu eksporditud vaatlusaluse toote tonni kohta ning alljärgnevad marginaalid arvutati protsendimäärana sama ekspordi CIF-väärtusest tonni kohta.

(401)

Vastavalt alusmääruse artikli 15 lõikele 3 arvutatakse valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumide kogusumma valimis sisalduvate koostööd tegevate eksportivate tootjate tasakaalustavate subsiidiumide kaalutud keskmisena, välja arvatud tähtsusetud summad ning subsiidiumid, mis määrati Jiangsu Shagang Groupi toetamiseks, millele kohaldatakse alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid. Komisjon arvestas siiski järeldusi sooduslaenude kohta, ehkki pidi nende summade kindlaksmääramisel osaliselt toetuma parimatele kättesaadavatele faktidele. Tõepoolest – komisjon leidis, et parimad kättesaadavad faktid, mida nende juhtumite puhul kasutati, ei mõjutanud oluliselt teavet, mis oli vajalik sooduslaenude kaudu saadud subsiidiumide summa õiglaseks arvutamiseks ning seega ei kahjustanud selle käsitlusviisi rakendamine eksportijaid, kellel uurimise käigus koostööd teha ei palutud (54). Igal juhul tuletas komisjon meelde, et valimisse kaasamata koostööd tegevad äriühingud võivad kasutada alusmääruse artiklis 20 ettenähtud kiirendatud läbivaatamise menetlust.

(402)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt koostöövalmidust, seati kõigi muude äriühingute puhul summa valimisse kaasatud äriühingute puhul määratud suurima summa tasemele. Kõigi muude äriühingute puhul kehtivat summat kohaldatakse ka nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd.

Äriühingu nimi	Tasakaalustatavate subsiidiumide summa
Benxi Group	28,5 %
Hesteel Group	7,8 %
Jiangsu Shagang Group	4,6 %
Shougang Group	38,6 %
Muud koostööd teinud äriühingud	16,9 %
Kõik muud äriühingud	38,6 %

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(403)

Representatiivsuse hindamisel esitasid liidus tootmis- ja müügiandmeid 17 äriühingut, kes teatasid, et nad tootsid uurimisperioodi jooksul samasugust toodet. Kaebuse esitajalt saadud teabe põhjal esindavad need 17 äriühingut umbes 90 % samasuguse toote tootmisest liidus.

(404)

Lisaks nendele 17 äriühingule tootsid viis täiendavat äriühingut samasugust toodet uurimisperioodil.

(405)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 74,7 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, nagu kaebuse esitajalt ja kõikidelt teadaolevatelt liidu tootjatelt saadud teave. Nagu on märgitud põhjenduses 18, kaasati valimisse kuus liidu tootjat, kelle toodang moodustab 45 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. See on esinduslik valim.

(406)

Kõik liidu tootjad (kes annavad liidu kogutoodangu) moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses ning neid nimetatakse „liidu tootmisharuks“.

(407)

Liidu tootjate ärimudelid ja nende vertikaalse integratsiooni tase on erinevad. Sellest hoolimata saab liidu tootmisharu üldiselt iseloomustada tootmisharuna, mis on suurel määral vertikaalselt integreeritud, mida on täiendavalt selgitatud põhjenduses 408.

4.2. Liidu tarbimine

(408)

Nagu on eelnevalt märgitud põhjenduses 45, kuulub vaatlusalune toode mitme CN-koodi, sealhulgas teatavate ex-koodide alla. Selleks et liidu tarbimist mitte alahinnata ning võttes arvesse selliste koodide ilmselt tähtsusetut mõju kogutarbimisele, on ex CN-koodide alla kuuluvad impordimahud liidu tarbimise arvutamisel täielikult arvesse võetud.

(409)

Kuna liidu tootmisharu on enamjaolt vertikaalselt integreeritud ja vaatlusalust toodet käsitatakse esmase materjalina mitmesuguste lisaväärtusega järgmise etapi toodete tootmisel, alustades külmvaltsitud toodetega, analüüsiti eraldi tootmisharusisest tarbimist ja tarbimist vabal turul.

(410)

Tootmisharusisese ja vabal turul toimuva tarbimise eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ning nende siirdehinnad määratakse kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele. Vabale turule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad on vabaturuhinnad.

(411)

Et anda liidu tootmisharust võimalikult terviklik ülevaade, hankis komisjon andmeid kogu samasuguse tootega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang on suunatud tootmisharusiseseks kasutamiseks või vabale turule. Komisjon leidis, et ligikaudu 60 % liidu tootjate kogutoodangust on ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks.

4.2.1. Tarbimine enda tarbeks liidu turul

(412)

Tootmisharusisese tarbimise kindlakstegemisel liidus võttis komisjon aluseks kõigi teadaolevate liidu tootjate tootmisharusisese kasutamise ja tootmisharusisese müügi liidu turul. Selle põhjal muutus tootmisharusisene tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 1

Tarbimine enda tarbeks liidu turul (tonnides)

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Tootmisharusisene tarbimine	40 775 889	42 418 062	42 887 175	42 271 071
Indeks (2012 = 100)	100	104	105	104
Allikas: Euroferi vastus küsimustikule

(413)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisharusisene tarbimine liidu turul ligikaudu 4 %. Kõnealune suurenemine on peamiselt tingitud tootmisharusiseste turgude, sh tootmisosade, nagu autotööstus, kasvust.

4.2.2. Tarbimine liidu vabaturul

(414)

Liidu vabal turul toimuva tarbimise kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks a) kõikide teadaolevate liidu tootjate müügi liidu turul ja b) impordi liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele, võttes seega arvesse ka asjaomases riigis koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid. Selle põhjal muutus vabal turul tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 2

Tarbimine vabal turul (tonnides)

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Tarbimine vabal turul	31 405 157	32 292 192	33 139 474	35 156 318
Indeks (2012 = 100)	100	103	106	112
Allikas: Euroferi vastus küsimustikule

(415)

Vaatlusalusel perioodil suurenes vabal turul tarbimine liidus ligikaudu 12 %. See tõus on peamiselt tingitud järgtööstuse majanduslikust taastumisest.

(416)

Kui need kaks tabelit ühendati, muutus kogutarbimine (mis hõlmab seega tootmisharusisest ja vabal turul toimuvat tarbimist) vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 3

Kogutarbimine (tootmisharusisene ja vabal turul toimuv tarbimine) (tonnides)

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Kogutarbimine	72 181 046	74 710 254	76 026 649	77 427 389
Indeks (2012 = 100)	100	104	105	107
Allikas: Euroferi vastus küsimustikule ja Eurostat.

(417)

Eespool esitatud tabel näitab, et kogutarbimine suurenes sel määral, et selle tase oli uurimisperioodil kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Seda suundumust saab selgitada tootmisharusisese tarbimise kasvuga, mis oli absoluutarvudes suurem kui tarbimise kasv vabal turul.

4.3. Asjaomasest riigist pärit import

4.3.1. Vaatlusalusest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(418)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu vabal turul, nagu on esitatud eespool põhjenduse 414 tabelis.

(419)

Hiina RVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 4

Subsideeritud impordi kogumaht (tonnides) ja turuosa

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Hiina RVst pärit impordi maht	246 720	336 028	592 104	1 519 304
Indeks (2012 = 100)	100	136	240	616
Hiina RV turuosa	0,79 %	1,04 %	1,79 %	4,32 %
Indeks (2012 = 100)	100	132	227	550
Allikas: Eurostat

(420)

Eespool toodud tabelist selgub, et absoluutarvudes on asjaomasest riigist pärit import vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt suurenenud. Sellega paralleelselt kasvas liitu suunatud Hiina impordi kogu turuosa vaatlusalusel perioodil kokku rohkem kui viis korda.

4.3.2. Vaatlusalusest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(421)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot/tonn)

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Subsideeritud impordi keskmine hind	600	505	463	404
Indeks (2012 = 100)	100	84	77	67
Allikas: Eurostat

(422)

Impordi keskmised hinnad langesid uurimisperioodil 600 eurolt tonni eest 2012. aastal 404 euroni tonni eest. Vaatlusalusel perioodil oli subsideeritud hinnaga impordi keskmise ühikuhinna langus ligikaudu 33 %.

(423)

Komisjon hindas hinna allalöömist uurimisperioodil, võrreldes:

—	kuue liidu tootja tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta, mida kasutati müümisel sõltumatutele klientidele liidu vabal turul, ja ning

—	vastavaid kaalutud keskmisi CIF-hindu liidu piiril imporditud tooteliigi kohta, millega asjaomase riigi koostööd tegevate tootjate tooteid müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ja mida oli asjakohaselt kohandatud vastavalt impordijärgsetele kuludele.

(424)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil. Peamised kohandused olid seotud tarnekulude (varieerub vahemikus 2,7 % kuni 6,3 % valimisse kaasatud liidu tootja kohta) ja hinnaalandustega (varieerub vahemikus 0,1 % ja 19,5 %). Kuna käesoleval juhul ei astunud esile ükski sõltumatu importija, lisati impordijärgsed kulud väärtuses 7 eurot tonni kohta. Samasugune kohandamine tehti uurimises ka teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete puhul (55) ja seega pidas komisjon selle summa kasutamist asjakohaseks ka käesolevas juhtumis: vaatlusalune toode sarnaneb mitmel viisil teatavate külmvaltsitud lehtterastoodetega.

(425)

Eelmainitu põhjal tuvastati, et Hiina subsideeritud hinnaga import oli 2,7 % kuni 5,6 % madalam liidu tootmisharu hindadest.

4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1. Üldised märkused

(426)

Uurides alusmääruse artikli 8 lõike 4 kohaselt subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(427)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, varud, kasv, turuosa, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaalide suurusjärk) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hinnang põhines kaebuse esitaja esitatud teabel, mida võrreldi liidu tootjate esitatud andmete ja kättesaadava ametliku statistikaga (Eurostat).

(428)

Mikromajanduslikke näitajaid (müügihind, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, töötasud ja tootmiskulud) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hinnang põhines nende esitatud teabel, mida nõuetekohaselt kontrolliti.

(429)

Et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid vaatlusaluse toote kogutoodangu kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud sisekasutuseks või vabaturu jaoks.

(430)

Teatavate liidu tootmisharuga seotud näitajate puhul uuris komisjon vaba ja tootmisharusisest turgu käsitlevaid andmeid eraldi ning tegi nende võrdleva analüüsi. Need tegurid on järgmised: müügimaht, turuosa, ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus ja rahakäive. Muude majandusnäitajate uurimisel on aga mõttekas tugineda kogu tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharu poolsele tarbimisele tootmisharusisesel turul, sest need sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on suunatud tootmisharusisesele turule või seda müüakse vabal turul. Need tegurid on järgmised: tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, investeeringute tasuvus, tööhõive, tootlikkus, varud ja tööjõukulud. Nende näitajate puhul on kogu liidu tootmisharu analüüs põhjendatud, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharule tekitatud kahjust, sest kõnealuseid andmeid ei saa tootmisharusisesel ja vabal turul toimuva müügi vahel eristada.

4.4.2. Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(431)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Tootmismaht (tonnides)	73 050 974	74 588 182	75 509 517	74 718 189
Indeks (2012 = 100)	100	102	103	102
Tootmisvõimsus (tonnides)	102 247 218	100 667 836	100 040 917	98 093 841
Indeks (2012 = 100)	100	99	98	96
Tootmisvõimsuse rakendamine	71,4 %	74,1 %	75,5 %	76,2 %
Allikas: Euroferi vastus küsimustikule

(432)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes liidu tootmisharu tootmismaht 2 %, hoolimata asjaolust, et üks Itaaliast pärit liidu tootja vähendas sama perioodi jooksul oluliselt oma tootmist (– 3 miljonit tonni).

(433)

Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta näitavad tehnilist võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tootmisharu poolt standardiks loetavad kohandamised seadistamise, hoolduse, ja kitsaskohtadega seotud ajakulu ning muude tavapäraste tööseisakute suhtes. Tootmisvõimsus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul tootmise peatumise tõttu Belgias ja Itaalias.

(434)

Tootmisvõimsuse kasutamismäära suurenemine oli tingitud tootmisvõimsuse väiksest suurenemisest, mida põhjustas peamiselt tootmisharusisese tarbimise suurenemine (+ 4 %) ja vabaturu tarbimise suurenemine (+ 12 %) ning mis toimus hoolimata tootmismahu olulisest vähenemisest peamiselt ühe Itaalia tootja poolt.

4.4.2.2. Müügimaht ja turuosa

(435)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabal turul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa (vaba turg)

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Müügimaht (tonnides)	27 273 319	27 468 243	27 910 748	27 327 906
Indeks (2012 = 100)	100	101	102	100
Turuosa	86,8 %	85,1 %	84,2 %	77,7 %
Indeks (2012 = 100)	100	98	97	90
Allikas: Euroferi vastus küsimustikule ja Eurostat.

(436)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul jäi suhteliselt stabiilseks vaatlusaluse perioodi jooksul, st vahemikku 27 kuni 28 miljonit tonni.

(437)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu turuosa liidu tarbimise seisukohalt enam kui 9 protsendipunkti, st turuosalt 86,8 % turuosani 77,7 %. Liidu tootmisharu turuosa kahanemine ületas oluliselt selle müügimahu vähest suurenemist liidu vabal turul.

(438)

Tootmisharusisesel liidu turul muutus maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tootmisharusisene maht liidu turul ja turuosa

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Tootmisharusisene maht liidu turul (tonnides)	40 775 889	42 418 062	42 887 175	42 271 071
Indeks (2012 = 100)	100	104	105	104
Liidu tootmisharu kogutoodang (tonnides)	73 050 974	74 588 182	75 509 517	74 718 189
Tootmisharusisese mahuprotsent, võrreldes kogutoodanguga	55,7 %	56,7 %	56,6 %	56,4 %
Allikas: Euroferi vastus küsimustikule ja Eurostat.

(439)

Liidu tootmisharu sisene maht (mis hõlmab tootmisharusisest kasutamist ja müüki liidu turul) liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %: ligikaudu 40,7 miljonilt tonnilt 2011. aastal 42,2 miljonile tonnile uurimisperioodil.

(440)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene turuosa (väljendatud kogutoodangu protsendina) jäi vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilseks, jäädes vahemikku 55,7 % kuni 56,7 %.

4.4.2.3. Tööhõive ja tootlikkus

(441)

Tööhõive arvutati, võttes ainult liidu tootjate erinevates terasetehastes samasuguse tootega otseselt töötavad töötajad. See meetod andis täpsed andmed, mille kindlakstegemine on suhteliselt lihtne.

(442)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Töötajate arv (Täistööajaga tööhõive/töötaja)	18 729	18 632	17 739	17 829
Indeks (2012 = 100)	100	99	95	95
Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)	3 900	4 003	4 257	4 191
Indeks (2012 = 100)	100	103	109	107
Allikas: Euroferi vastus küsimustikule

(443)

Liidu tootmisharu töötajate arvu vähendati vaatlusaluse perioodi jooksul, et kahandada tootmiskulusid ja suurendada tõhusust, arvestades Hiina ja muu impordi pakutava konkurentsi tihenemist turul. See põhjustas tööjõu vähenemist 5 % võrra vaatlusaluse perioodi jooksul, võtmata arvesse mis tahes kaudset tööhõivet. Võttes arvesse tootmismahu mõningat suurenemist vaatlusalusel perioodil (+ 2 %), suurenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus (mõõdetuna toodangus töötaja kohta aastas) seega palju rohkem (+ 7 %), kui tegelik tootmine suurenes. See näitab liidu tootmisharu valmidust konkurentsivõime säilitamise nimel muutuvate turutingimustega kohaneda.

4.4.2.4. Laovarud

(444)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Lõppvarud (tonnides)	2 908 745	2 646 989	2 653 224	2 798 420
Indeks (2012 = 100)	100	91	91	96
Lõppvarud protsendina toodangust	4,0 %	3,5 %	3,5 %	3,7 %
Indeks (2012 = 100)	100	89	88	94
Allikas: Euroferi vastus küsimustikule

(445)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil vähesel määral. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu tarbijate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka lõppvarude muutumise analüüsimine protsendina toodangust. Nagu eespool tabelist näha, püsis see näitaja suhteliselt muutumatult ligikaudu 3,5 % kuni 4 % juures tootmismahust.

4.4.2.5. Tasakaalustavate subsiidiumide summa suurus

(446)

Eespool subsiidiume käsitlevas osas täpsustatud Hiina tasakaalustavate subsiidiumide summa on märkimisväärne. Arvestades subsideeritud impordi mahtu ja hinda vaatlusalusest riigist, ei saa tegelikku subsiidiumimarginaali määra pidada ebaoluliseks.

4.4.2.6. Kasv

(447)

Liidu tarbimine (vaba turg) suurenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 12 %, samal ajal jäi liidu tootmisharu müügimaht liidu turul stabiilseks. Liidu tootmisharu kaotas seega turuosa, erinevalt asjaomasest riigist pärit impordist, mille turuosa vaatlusalusel perioodil suurenes oluliselt.

4.4.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(448)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad vabal turul müümisel liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Müügihinnad vabal turul liidus

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Müügihind (eurot/t)	553	498	471	427
Indeks (2012 = 100)	100	90	85	77
Ühiku tootmiskulu (eurot/t)	572	511	469	431
Indeks (2012 = 100)	100	89	82	75
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(449)

Eespool esitatud tabel näitab ühiku müügihinna muutumist liidu vabal turul võrreldes asjaomase tootmiskuluga. Müügihinnad on olnud keskmiselt madalamad kui ühiku tootmiskulu, v.a 2014. aastal, kui turud hakkasid taastuma ja kui Hiina impordi turuosa oli madalam kui uurimisperioodil.

(450)

2012. ja 2013. aastal mõjutasid eurotsooni võlakriisi tagajärjed koos väheneva terase nõudlusega 2012. aastal liidu tootmisharu tulemusi negatiivselt. Liidu tootmisharu hakkas taastuma 2014. aastal ja 2015. aasta esimesel poolel, kuna konkurentsivõime kindlustamiseks võeti tugevdatud meetmeid, suurendades eelkõige liidu tootmisharu tööjõu tootlikkust, nagu kirjeldatud põhjenduses 443, mis suurendas tootlikkust ja parandas tootmisvõimsuse rakendamist.

(451)

Hoolimata nendest meetmetest jäi tootmiskulu üldiselt kõrgemaks kui vähenevad müügihinnad ning turuosa vähenemise piiramiseks järgisid liidu tootjad hinnalanguse spiraali ja vähendasid oma müügihindu oluliselt, eelkõige 2015. aasta jooksul. Kuna vaatlusalune toode on tooraine, pidid liidu tootjad vaatlusalusel perioodil hinnalangusega kaasa minema.

(452)

Tootmisharusiseseks tarbimiseks toodetud teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete siirdehindadega tarnimisel või müümisel edasiseks töötlemiseks kasutasid valimisse kuuluvad tootjad erinevaid hinnakujunduspõhimõtteid. Seetõttu ei saa tootmisharusisese kasutamise hinna muutumise kohta asjakohaseid järeldusi teha.

4.4.3.2. Tööjõukulud

(453)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)	63 722	63 374	66 039	66 023
Indeks (2011 = 100)	100	99	104	104
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(454)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine palk töötaja kohta 4 %.

4.4.3.3. Tulusus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(455)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Müügi kasumlikkus liidu vabaturul (% müügikäibest)	– 3,3 %	– 2,7 %	0,4 %	– 0,8 %
Rahavoog (tuhandetes eurodes)	150 190	139 285	221 982	122 723
Indeks (2012 = 100)	100	93	148	82
Investeeringud (tuhandetes eurodes)	334 789	256 013	289 581	291 771
Indeks (2012 = 100)	100	76	86	87
Investeeringutasuvus	– 4,5 %	– 3,5 %	0,5 %	– 1,0 %
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(456)

Liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks võttis komisjon liidu vabaturul toimunud samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokahjumi protsendina sellise müügi käibest.

(457)

Kasumlikkus oli negatiivne vaatlusaluse perioodi jooksul: kõigi kolme aasta jooksul tekkisid kahjumid, v.a 2014. aastal. Kui 2012. ja 2013. aasta kahjumid on osaliselt seotud eurotsooni võlakriisi tagajärgedega (lisaks terase nõudluse vähenemisele 2012. aastal), said liidu tootjad osaliselt taastuda 2014. aasta ja 2015. aasta esimese poole jooksul.

(458)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus erineb suurel määral vaatlusaluse perioodi jooksul, kuid üldiselt jäi netorahavoog enamasti positiivseks mitterahaliste kulude, nagu amortisatsioon, tõttu.

(459)

Kuna investeeringutasuvus jäi kõigi aastate jooksul läbivalt negatiivseks, v.a 2014. aastal, vähendas liidu tootmisharu ajavahemikus 2012. aastast 2015. aastani investeerimist 13 %. Nagu võib näha investeeringute vähenemisest, mõjutas vaatlusalusel perioodil saadud kahjum kapitali kaasamise võimet.

(460)

Alljärgnev tabel sisaldab 2015. aasta jaotust kvartalite lõikes, kuna kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et 2015. aasta teises pooles esines oluline vähenemine. Tabelis sisalduvad andmed kinnitavad tõesti kasumlikkuse ja müügi netoväärtuse olulist vähenemist 2015. aasta teises pooles müügihindade täieneva vähenemise tõttu liidu vabaturu.

Tabel 14

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus kvartalite lõikes

2015. aasta kvartal	Äriühingute kasumlikkus (kahjum) kvartalite lõikes (miljonites eurodes)	Netomüügihind tonni kohta	Netomüügihind vabaturul (miljonites eurodes)	Kasumlikkuse protsent
Esimene	37,98	444,71	1 073,34	3,5 %
Teine	22,78	436,19	1 001,60	2,3 %
Kolmas	– 22,92	426,36	857,49	– 2,7 %
Neljas	– 69,80	392,92	699,47	– 10,0 %
Kokku	– 31,9	427,2	3 631,9	– 0,8 %
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

4.4.4. Järeldus olulise kahju kohta

(461)

Ühelt poolt võiks liidu tootmisharu tervikuna vähendada vähesel määral oma tootmismahtusid (hoolimata tootmise olulisest vähenemisest peamiselt ühe suure Itaalia tootja poolt) ja parandada oma tootmisvõimsuse kasutamismäära tootmisharusisese ja vaba tarbimise osas. Toomisharu astus samuti konkreetseid samme, et suurendada tõhusust, kontrollides rangelt tootmiskulusid (peamiselt toormaterjalid) ja suurendades tootmist töötaja kohta. Selle tulemusena vähenesid tootmiskulud 25 % võrra. Samuti jäi tema rahavoog positiivseks kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Valimisse kaasatud tootjad suutsid endiselt teha investeeringuid ligikaudu 250–330 miljoni euro ulatuses aastas vaatlusaluse perioodi jooksul.

(462)

Teisalt, hoolimata liidu tootmisharu püüetest vaatlusaluse perioodi jooksul oma üldtulemuste parandamiseks, näitavad teised kahjunäitajad olukorra halvenemist vabaturul. Välja arvatud 2014. aastal ja 2015. aasta alguses, kui liidu tootmisharu hakkas vähesel määral taastuma, kanti kahju kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, mis saavutas ebapüsivad tasemed 2015. aasta teisel poolel. Hoolimata asjaolust, et müügimahud jäid suhteliselt stabiilseteks liidu vabaturul, vähenes liidu tootmisharu turuosa ja see oli sunnitud vähendama investeeringuid pidevalt negatiivse investeeringutasuvuse taustal.

(463)

Eelneva valguses järeldatakse, et eelmainitud andmed näitavad, et liidu tootmisharu oli uurimisperioodi lõpus nõrgas olukorras, (56) kuid mitte ulatuses, et liidu tootmisharu oleks kandnud olulisi kahjusid vaatlusaluse perioodi jooksul alusmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

(464)

Pärast avalikustamist, teatas Hiina valitsus, et ei nõustu komisjoni järeldusega, et uurimisperioodi lõpus oli liidu tootmisharu halvas olukorras. Seda järgmistel põhjustel.

—	Esiteks suurenes toodangu kogumaht 2012. aasta ja uurimisperioodi vahel 2 %. Lisaks sellele suurenes vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu tootmisvõimsuse kasutamine 4,8 %.

—	Teiseks jäi liidu tootmisharu müügimaht stabiilseks ning turuosa vähenemine üheksa protsendipunkti võrra ei ole märkimisväärne, arvestades asjaolu, et liidu tootmisharu säilitas uurimisperioodil valdava turuosa (77,7 %).

—	Kolmandaks, kuigi tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 5 %, tuleb arvesse võtta, et samal ajal kasvas tootlikkus 7 %.

—

Neljandaks, müügihindade langusega seoses tuleb arvesse võtta, et samaväärselt vähenesid ka kulud ühe tootmisühiku kohta. Lisaks väitis Hiina valitsus, et ei nõustu komisjoni märkusega nagu oleks kasumlikkus vaatlusalusel perioodil vähenenud, sest võrreldes 2012. aastaga kasvas kasumlikkus 2,5 %. Lisaks näitavad andmed, et liidu tootmisharu rahavoog püsis positiivne kogu vaatlusaluse perioodi vältel ja valimisse kaasatud liidu tootjad suutsid siiski teha investeeringuid ligikaudu 250–330 miljoni euro eest aastas.

—	Viiendaks, võrreldes käesoleva juhtumi asjaolusid ja juhtumi T-528/09: Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (57) omadega nähtub, et viimati nimetatud juhtumi puhul osutasid faktid palju jõulisemalt liidu tootmisharu halvale seisundile.

(465)

Komisjon lükkas Hiina valitsuse eespool esitatud väited tagasi järgmistel põhjustel.

—

Esiteks, seoses Hiina valitsuse väitega tootmist ja tootmisvõimsust käsitlevate andmete kohta, tunnistas komisjon, nagu on kirjeldatud põhjenduses 461, et mõningad makromajanduslikud näitajad (nagu tootmismaht ning tootmisvõimsuse rakendamise määr tootmisharusisese ja vaba tarbimise suurenemise tagajärjel) järgisid veel endiselt positiivset suundumust. Need suundumused ei sea aga kahtluse alla üldist järeldust, et liidu tootmisharu olukord oli uurimisperioodi lõpus halb, kuna teised näitajad osutasid liidu tootmisharu olukorra halvenemisele, nagu on kirjeldatud põhjenduses 462.

—

Teiseks, seoses Hiina valitsuse väitega müügimahtu ja turuosa käsitlevate andmete kohta tunnistas komisjon põhjenduses 436, et liidu tootmisharu müügimaht jäi suhteliselt stabiilseks. Komisjon ei nõustunud siiski Hiina valitsuse väitega, et turuosa vähenemine üheksa protsendipunkti võrra ei ole märkimisväärne. Tõepoolest, nagu selgitati põhjenduses 437 leidis komisjon, et „liidu tootmisharu turuosa kahanemine ületas oluliselt selle müügimahu vähest suurenemist liidu vabal turul“. Analüüsi aluseks on kogu liidu tootmisharu, olenemata sellest, kas konkreetsed ettevõtjad esitasid kaebuse või mitte. Nende liidu ettevõtjate toodangu kasv, kes kaebust ei esitanud, oli tühine võrreldes kaebuse esitanud liidu tootjate toodangu vähenemisega.

—

Kolmandaks, seoses Hiina valitsuse väidetega tööhõive ja tootlikkuse kohta tunnistas komisjon põhjenduses 442, et liidu tootmisharu tootlikkus, mõõdetuna toodanguna töötaja kohta, suurenes palju rohkem (+ 7 %) kui tegelik toodang. Isegi kui komisjon ei oleks arvesse võtnud tootmisharusisese turu töötajaid, osutas näitaja selgelt, et kuumvaltsitud lehtterastoodete sektoris hõivatud töötajate arv vaatlusalusel perioodil vähenes.

—

Neljandaks, lükkas komisjon tagasi Hiina valitsuse väited müügihindade languse ja tootmise ühikukulu samaväärse vähenemise kohta ning kasumlikkuse ja rahavoo kohta ning tegi seda järgmistel põhjustel.

—

Müügihindade languse ja tootmise ühikukulu samaväärse vähenemise osas kinnitas komisjon põhjenduses 448 esitatud tabelis 11, et liidu tootmisharu müügihind areneb sarnaselt ühiku tootmiskuluga. Samas osutas komisjon põhjenduses 449, et müügihinnad on olnud keskmiselt madalamad kui ühiku tootmiskulu, v.a 2014. aastal, kui turud hakkasid taastuma ja Hiina impordi turuosa oli väiksem kui uurimisperioodil. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 589, vähenes liidu tootmisharu tootmiskulu vaatlusalusel perioodil kokku 25 %, samas kui keskmine Hiina impordihind vähenes samal ajavahemikul palju suuremal määral, st 33 % (vt põhjendus 517). Lisaks, nagu märgitud allpool põhjenduses 590, oleks liidu tootmisharu võinud säilitada oma müügihinna taseme, lõigates sel moel kasu kulude vähenemisest. See ei olnud siiski võimalik, sest Hiina subsideeritud impordihinnad olid madalamad.

—

Hiina valitsus väitis, et kasumlikkus ei olnud vaatlusalusel perioodil negatiivne ning isegi suurenes uurimisperioodil 2,5 % võrreldes 2012. aastaga. Komisjon ei nõustunud selle väitega nõustuda järgmistel põhjustel. Komisjon viitas põhjendusele 544, kus on selgitatud et, kuigi uurimisperioodil vähenes kasumlikkus – 0,8 %, siis valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus saavutas jätkusuutmatu taseme – 10 % 2015. aasta neljandas kvartalis, kui Hiina hinnasurvet oli kõige tugevamalt tunda.

—	Seoses positiivne rahavooga tunnistas komisjon seda juba põhjenduses 461 kui asjaolu, et osa kahjunäitajatest muutus positiivses suunas.

—

Viiendaks, mis puudutab käesoleva juhtumi võrdlust kohtuasjaga T-528/09 Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu, siis väitis Hiina valitsus nagu osutaksid faktid, et kohtuasja puhul osutasid palju rohkemad asjaolud liidu tootmisharu halvale seisundile. Komisjon lükkas Hiina valitsuse väite tagasi järgmistel põhjustel: komisjoni koostatud käesoleva juhtumi hindamine on kooskõlas viidatud kohtupraktikaga. Erinevalt nõukogu määrusest (EÜ) nr 926/2009, (58) mis võeti vastu seoses kohtuasjaga T-528/09 Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu, tuleb märkida, et:

—	esiteks tugineb komisjon kõigis oma uurimistes faktidele ning otsustab ise toote määratluse, kaasatava tootmisharu ja asjakohaste kahjunäitajate üle.

—

Juhtumid, mis on seotud kahju tekkimise ohuga on eriti keerulised. Kui erinevate toodete, tegevusalade ja uurimisperioodide puhul on kahju uurimise võrdlemine keeruline ülesanne, siis kahju tekkimise ohtu käsitlevate uurimiste võrdlemine on väga raske ja keeruline, võttes arvesse, et kvalifitseerivaid tegureid, mida kahju ohu tuvastamisel tuleb uurida, on rohkesti. See võrdlus ei saa tugineda ainult ühele tegurile, või nagu Hiina valitsus näib osutavat, pelgalt impordimahu ja turuosa võrdlemisele; ning

—

kolmandaks analüüsis ja hindas komisjon põhjalikult uurimisperioodi järgseid andmeid kõnealuse juhtumi puhul võimalikult suures ulatuses, et oma järeldusi kinnitada või need kehtetuks tunnistada, nagu on ette nähtud kohtupraktikas, ja jõudis järeldusele, et liidu tootmisharu olukord oli uurimisperioodi lõpus halb, kuid mitte sel määral nagu siis, kui tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Erinevalt kohtuasja T-528/09 järeldustest leiti, et kahjunäitajad ei osuta nagu oleks tööstusharu olukord hea, kuigi üldkohus jõudis osutatud kohtuasja raames (59) tööstusharu olukorra osas sellisele otsusele.

Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et Hiina valitsus ei esitanud teavet tegurite kohta, mis seaksid kahtluse alla eespool osutatud järeldused. Hiina valitsus viitas oma väidetes peamiselt näitajatele, mis olid uurimisperioodi lõpus endiselt positiivsed ja millele komisjon osutas põhjenduses 461. Hiina valitsus ei esitanud selgitusi, mis võimaldaksid seada kahtluse alla näiteks põhjenduses 462 esitatud järeldusi, milles komisjon nimetas näitajaid, mis osutasid olukorra halvenemisele liidu vabal turul. Lisaks turuosa kaotusele ja investeeringute vähenemisele, pidades silmas negatiivset investeeringutasuvust, tõstis komisjon kõnealuses põhjenduses 462 esile, et 2015. aasta teisel poolel saavutas kahjum jätkusuutmatu taseme. Seetõttu lükkab komisjon tagasi Hiina valitsuse väited selles küsimuses.

(466)

Seega jääb komisjon kindlaks põhjendustes 461–463 esitatud järeldustele, mille kohaselt näitavad andmed, et liidu tootmisharu olukord oli uurimisperioodi lõpus halb, kuid mitte sel määral nagu siis, kui tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

5. KAHJU OHT

5.1. Sissejuhatus

(467)

Liidu tootmisharu olulise kahju ohu analüüsis võetakse, kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõike 8 teise lõiguga, arvesse järgmisi tegureid:

—	kõnealuse subsiidiumi või subsiidiumide laad ja sellest tulenev võimalik mõju kaubandusele;

—	liidu turule suunatud subsideeritud impordi märkimisväärne kasvutempo, mis viitab importimise olulise suurenemise tõenäosusele;

—

eksportiva tootja piisavad ja vabalt kasutatavad tootmisvõimsused eksportija osas või nende peatne ja oluline suurenemine, mis viitab tõenäosusele, et subsideeritud hinnaga eksport liitu võib oluliselt kasvada, võttes arvesse teiste mis tahes lisaeksporti vastu võtta võivate eksporditurgude olemasolu;

—	kas import toimub hindadega, mis oluliselt langetavad hindu või takistavad olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid ja mis tõenäoliselt suurendaksid edasise impordi nõudlust, ning

—	laovarude seis.

(468)

Nagu osutab alusmääruse artikli 8 lõike 8 teise lõigu sõnastus „nagu“, võidakse lisaks nendele viiele tegurile analüüsida ka muid tegureid, et määrata kindlaks kahju tekkimise oht. Komisjon analüüsis täiendavalt eelkõige tegureid, nagu kasumlikkus ja vastuvõetud tellimused, mille kohta olid saadaval uurimisperioodi ja uurimisperioodijärgsed andmed.

(469)

Seoses vaatlusaluse perioodiga vaatas komisjon uuesti läbi 2012.–2015. aasta kohta kogutud andmed, kuna liidu tootmisharu praeguse olukorra mõistmine on vajalik, et olla suuteline kindlaks määrama, kas esineb kahju tekkimise oht liidu tootmisharule (60).

(470)

Lisaks on kohtupraktika kohaselt liidu institutsioonidel õigus võtta teatavatel asjaoludel arvesse uurimisjärgse perioodi andmeid, kui nad teevad dumpinguvastast (ja seega ka tasakaalustava tollimaksu) uurimist, mis on algatatud kahju ohu väidete alusel. Kohtupraktika kohaselt eeldab kahju ohu kindlakstegemine tõepoolest oma olemuse tõttu tulevikuanalüüsi.

(471)

Komisjon viis seega läbi kõigi tegurite tulevikuanalüüsi. Samuti oli tal võimalik koguda andmeid subsideeritud impordi ning Hiina tootmisvõimsuse ja impordihinna kohta perioodil 2016. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta veebruarini, et prognoose kinnitada või kehtetuks tunnistada, nagu nõutud kohtu poolt (61). Kasumlikkuse ja vastuvõetud tellimuste osas ei olnud saadaval üksikasjalikke andmeid perioodil 2016. aasta jaanuarist kuni septembrini ning saadaval olid ainult osalised andmed kuni 2016. aasta juunini. Laovarude kohta ei leitud üksikasjalikke andmeid – leiti vaid osalisi andmeid kuni 2017. aasta esimese kvartalini.

(472)

Peale selle peab alusmääruse artikli 8 lõike 8 kohaselt tuginema olulise kahju tekitamise ohu kindlaksmääramisel faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele, ning muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul dumping põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peatselt toimuv.

(473)

Pärast avalikustamist tuletas Hiina valitsus meelde, et olulise kahju tekitamise oht tuleb kindlaks teha rangete nõuete alusel. Oht peab selgelt tulenema juhtumi asjaoludest ja uurimisasutus peab neid erilise hoolega uurima. Nagu eelmises punktis mainitud, väitis Hiina valitsus, et komisjoni poolt arvesse võetud tegurite põhjalik analüüs näitas, et komisjon ei pidanud kahju tekitamise ohu kindlaksmääramisel kinni rangetest nõuetest.

(474)

Komisjon lükkas Hiina valitsuse selle väite tagasi punktis 5.2 üksikasjalikult esitatud põhjustel, mis hõlmavad kõigi arvesse võetud tegurite analüüsi. Komisjon võttis tervikliku lähenemisviisi. Ta ei kaalunud ega hinnanud mitte ainult kõiki alusmääruse artikli 3 lõike 9 teises lõigus loetletud tegureid, vaid ka mõningaid lisategureid, nagu vastu võetud tellimused ja kasumlikkus.

(475)

Komisjon tuletas samuti meelde, et arvestades alusmääruse artikleid 11 ja 5, mis kehtivad võrdselt kõigile kahju ohu väidete alusel algatatud uurimistele, peavad representatiivsed tulemused põhinema enne menetluse algatamist lõppenud ajavahemikul. Selle põhimõttega soovitakse tagada, et uurimise tulemused on representatiivsed ja usaldusväärsed. Eelkõige ei tohiks subsideerimise ja kahju kindlakstegemise aluseks olevaid tegureid mõjutada asjaomaste tootjate tegutsemine pärast menetluse algatamist, ja seetõttu heastab lõplik tasakaalustav tollimaks tõhusalt subsideerimise põhjustatud kahju.

5.2. Kahju oht

5.2.1. Kõnealuse subsiidiumi või subsiidiumide laad ja sellest tulenev võimalik mõju kaubandusele

(476)

Nagu eespool 3. peatükis selgitatud, said kuumvaltsitud tooteid eksportivad Hiina tootjad kasu väga erinevate subsiidiumikavade alusel. Enamik neist kavadest on laadilt püsivad, näiteks maakasutusõigused, maksusoodustused ning toetuskavad. Lisaks oli saadud krediitidel kindel koht Hiina tööstuspoliitikas terasetööstuse toetamise eesmärgil. Komisjon järeldas, et subsiidiumid olid laadilt struktuurilised. Tõenäoliselt ajendavad need Hiina eksportivaid tootjaid oma terasetooteid ja aina kasvavat toodangut müüma välisturgudel, kus kohalik tarbimine ei suuda selliseid koguseid alla neelata.

5.2.2. Liidu turule suunatud subsideeritud impordi märkimisväärne kasvutempo, mis viitab importimise olulise suurenemise tõenäosusele

5.2.2.1. Uurimisperioodi andmed

(477)

Vaatlusalusest riigist pärit import suurenes oluliselt 246 720 tonnilt 1 519 304 tonnile alates 2012. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, nagu näidatud põhjenduses 419 sisalduvas tabelis. See import on järjepidevalt toimunud pidevalt langevate hindadega. Hiina subsideeritud impordi hõivatud turuosa oluline suurenemine (+ 550 %) kinnitab, et impordi suurenemine ei olnud ainult nõudluse kasvu (+ 12 %) tagajärg, vaid seda, et Hiina eksportivad tootjad on odava impordi abil tunginud uutele turgudele ning suurendanud turuosa ka teiste majandustegevuses osalejate, sealhulgas liidu tootjate arvelt.

(478)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et kuumvaltsitud lehtterastoodete import Hiinast moodustas uurimisperioodil turuosast üksnes 4,32 %, samas kui liidu tootmisharu käes oli uurimisperioodil ülekaalukas turuosa 77,7 %. Hiina valitsus väitis ka, et Hiina impordimaht oli järjepidevalt ja oluliselt madalam kui Venemaalt ja – välja arvatud uurimisperioodil – Ukrainast pärit import.

(479)

Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel. Komisjon tunnistas, et kuumvaltsitud lehtterastoodete import Hiinast moodustas turuosast 4,32 %, nagu on märgitud eespool põhjenduses 419. Siiski osutas komisjon samas põhjenduses ka asjaolule, et uurimisperioodil suurenesid asjaomase riigi absoluutsed näitajad oluliselt kõnealusel perioodil 246 720 tonnilt 1 519 304 tonnile, mis põhjustas 516 % suuruse tõusu asjaomasel perioodil. Sellega paralleelselt kasvas liitu suunatud Hiina impordi kogu turuosa vaatlusalusel perioodil kokku rohkem kui viis korda. Teiseks ei saa eitada, et Hiina on riik, kust import liitu on oluliselt kasvanud. Seega suurenes import Hiinast 2012. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 1 273 000 tonnini (vt eespool põhjendus 419), samas kui import Venemaal ja Ukrainast moodustas samal ajavahemikul vastavalt 373 000 tonni ja 178 000 tonni (vt eespool põhjendus 564). Kolmandaks on argumendi puhul, et import Hiinast on väiksem kui muudest riikidest, tegemist põhjusliku seose küsimusega; mitte aga olulise teguriga, mida tuleb kahju ohu analüüsis arvestada, kuna alusmääruse artikli 8 lõige 8 osutab liidu turule suunatud subsideeritud impordi märkimisväärsele suurenemisele.

5.2.2.2. Uurimisjärgsed andmed

(480)

Hiina impordi maht suurenes täiendavalt (8,5 % võrra) 2016. aasta esimeses pooles (773 275 tonni) (allikas: Eurostat), võrreldes 2015. aasta esimese poolega (712 390 tonni). Saadavalolevad andmed näitavad, et Hiina subsideeritud import ei ole mitte ainult oluliselt kasvanud vaatlusaluse perioodi jooksul, vaid see suundumus ei peatunud ega muutunud vastupidiseks kuni juunini 2016.

(481)

Teisest küljest näitavad andmed, mis on kättesaadavad täiendava perioodi kohta 2016. aasta juulist septembrini, 2016. aasta oktoobrist detsembrini ja kuni 2017. aasta jaanuari ja veebruarini, et Hiinast pärit subsideeritud import hakkas kuu keskmiste näitajate põhjal vähenema võrreldes uurimisperioodiga (2015. aasta) ja uurimisperioodi järgse perioodiga 2016. aasta jaanuarist kuni juunini.

Tabel 15

Hiina impordimahu (tonnides) muutumine

	2014	Uurimisperiood (2015)	Jaanuar–juuni 2016	Juuli–september 2016	Oktoober–detsember 2016	Jaanuar–veebruar 2017
Hiinast pärineva impordi maht	592 104	1 519 304	773 275	296 267	1 460	5 024
Kuu keskmine import Hiinast	49 342	126 608	128 879	98 756	486	2 512
Allikas: Eurostat

(482)

Komisjon järeldas kooskõlas Hiina valitsuse esitatud dokumendis tehtud avaldustega, (62) et impordimahtude suurenemise suundumus on lõppenud. Aga nende arvandmete olulisuse ja usaldusväärsuse hindamisel kahju ohu kinnitamise või kehtetuks tunnistamise analüüsi seisukohast märkis komisjon ka järgmist:

a)	Hiinast pärineva impordi kuu keskmine maht oli perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini endiselt kaks korda suurem kui kuu keskmine import 2014. aastal;

Hiinast pärit impordi kuu keskmise mahu vähenemist 2016. aasta juulist kuni septembrini (võrreldes 2015. aastaga) saab selgitada järgmiste asjaoludega:

—

piirav mõju, mis tulenes kaebuse esitaja taotlusest registreerida finantsandmed dumpinguvastases menetluses Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes, mille kaebuse esitaja esitas 5. aprillil 2016 ja mida ta uuendas 2016. aasta juunis, aga mille ta siiski alles 2016. aasta augusti keskpaigas tagasi võttis;

—

komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/1329 (millega nõutakse sisse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete registreeritud impordilt) vastuvõtmine, (63) mille alusel nõuti esimest korda tagasiulatuvalt sisse dumpinguvastane tollimaks; ja

—	teadmine, et komisjon kavatseb teha ajutiste meetmete kohta otsuse kaheksa kuu jooksul alates algatamisest (mitte üheksa kuu jooksul).

c)	Hiinast pärit impordi kuu keskmise mahu olulist vähenemist 2016. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta septembrini saab selgitada ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega paralleelselt käimasoleva dumpinguvastase menetlusega 7. oktoobril 2016 (64).

(483)

Võttes arvesse põhjendatust, miks eksport Hiinast vähenes peamiselt alates 2016. aasta teisest poolest, osutas komisjon võimaliku selgitusena järgmisele neljale asjaolule:

—

komisjoni terasetööstust käsitleva 16. märtsi 2016. aasta teatise põhjal („Terasetööstus: Püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“) (65) said Hiina eksportivad tootjad teada komisjoni kavatsusest võtta kohe kasutusele kõik võimalused, et ajutiste meetmete vastuvõtmist veelgi kiirendada, vähendades uurimismenetluse aega ühe kuu võrra (üheksalt kuult kaheksale kuule). Selle tulemusel olid nad Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes 13. veebruaril 2016. aastal algatatud dumpinguvastase menetluse tõttu teadlikud, et ajutisi meetmeid võidakse dumpinguvastases menetluses kohaldada Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes 2016. aasta oktoobri algusest;

—

5. aprillil 2016 esitas kaebuse esitaja taotluse Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi registreerimiseks dumpinguvastases menetluses Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes. 2. juunil 2016 uuendas kaebuse esitaja taotlust uuemate andmete esitamisega. Seetõttu teadsid teadlikud eksportivad tootjad ja eksportijad, et oli oht, et kui nad lähetavad vaatlusalust toodet alates 2016. aasta teisest poolest, võidakse nende eksporditud samasugusele tootele kehtestada tagasiulatuvalt tollimaks 90 päeva jooksul enne ajutiste meetmete kehtestamist 2016. aasta oktoobris dumpinguvastases menetluses Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes, st 2016. aasta juulist;

—

komisjon võttis 29. juulil 2016 vastu rakendusmääruse (EL) 2016/1329, (66) mille alusel nõuti esimest korda tagasiulatuvalt sisse dumpinguvastane tollimaks teatavatelt külmvaltsitud terasetoodetelt, mis on samuti terasetoode. Seetõttu muutus oht, et meetmeid kohaldatakse dumpinguvastases menetluses Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga ekspordi suhtes juba 2016. aasta juulist, veel tõenäolisemaks tagasiulatuva sissenõudmise tõttu kõnealuses terasetoodet hõlmavas juhtumis;

—	7. oktoobril 2016. aastal kehtestati ajutised dumpinguvastased meetmed paralleelselt käimasoleva dumpinguvastase menetlusega.

5.2.2.3. Järeldus

(484)

Vaatlusalusest riigist pärit import suurenes oluliselt 246 720 tonnilt 1 519 304 tonnile alates 2012. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, nagu näidatud põhjenduses 419 sisalduvas tabelis. See import on järjepidevalt toimunud pidevalt langevate hindadega. Hiina impordi maht suurenes täiendavalt (8,5 % võrra) 2016. aasta esimeses pooles (773 275 tonni) (allikas: Eurostat), võrreldes 2015. aasta esimese poolega (712 390 tonni).

(485)

Hiina impordimahu vähenemist pärast 2016. aasta juulit saab selgitada piirava mõjuga, mis tulenes taotluse registreerimisest dumpinguvastases menetluses Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes, teadlikkusega komisjoni kavatsusest teha otsus ajutiste meetmete kohta kaheksa kuu jooksul dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes ja viimaseks dumpinguvastaste meetmete eduka kehtestamisega paralleelselt käimasoleva dumpinguvastase menetlusega 2016. aasta oktoobris.

(486)

Nagu põhjenduses 481 sisalduvast tabelist näha, oli Hiina impordimahu absoluutne tase pärast perioodi juuli–september 2016 võrreldes 2014. aastaga endiselt väga kõrge. Hiina impordimahu absoluutne tase perioodidel oktoober–detsember 2016 ja jaanuar–veebruar 2017 vähenes siiski oluliselt meetmete tõttu, mis kehtestati paralleelselt käimasoleva dumpinguvastase menetlusega. Ainuüksi see märkimisväärne langus perioodidel oktoober–detsember 2016 ja jaanuar–veebruar 2017 tõendab, et arvestades Hiina liigseid tootmisvõimsusi (vt allpool punkti 5.2.3.1) on tõenäoline, et see subsideeritud impordimahu vähenemine on ainult ajutine ja et impordimahu suundumus, mida täheldati perioodil oktoober 2016 – veebruar 2017, oleks tähendanud mahu suurenemist, kui ei oleks kehtestatud lõplikke tasakaalustavaid meetmeid. Seetõttu ei muutnud see kaalutlus komisjoni hinnangut, et uurimisperioodi lõpus esines selge ja peagi toimuva kahju oht.

5.2.3. Piisav ja vabalt rakendatav tootmisvõimsus

5.2.3.1. Hiina RV tootmisvõimsus (toorteras ja samasugused tooted)

(487)

Saadavalolevad andmed näitavad Hiina toorterase tootmisvõimsuse kohta, et Hiina terase tootmisvõimsus on kiiresti suurenenud pikka aega. 2004. aastal moodustas Hiina RV toodang maailma toorterase kogutoodangust 25,6 %, (67) tänaseks on tootmine kahekordistunud ja 2015. aastal oli vastav osatähtsus 50,3 %. Seoses sellega mainib komisjoni terasetööstuse teatis järgmist: „… on vaba tootmisvõimsus teatavates kolmandates riikides, eelkõige Hiinas, oluliselt suurenenud. Ainuüksi Hiina tootmisvõimsuse ülejääk on hinnanguliselt 350 miljonit tonni, mis on peaaegu kaks korda suurem liidu aastatoodangust (68).“

(488)

Seoses sellega hindas OECD 2014. aastal Hiina terasetootmise koguvõimsuseks 1 140 miljonit tonni, (69) arvestades samas, et Hiina tegelik toodang oli arvutuslikult 822,8 miljonit tonni (70). 2015. aastal oli Hiina toorterase liigne tootmisvõimsus ligikaudu 350 miljonit tonni, nagu nähtub allpool olevast tabelist.

Tabel 16

Kolmandate riikide samasuguse toote tegelik tootmine (tuhandetes tonnides)

Riik	Toorterase hinnanguline tootmisvõimsus 2015. aastal (71)	Toorterase toodang 2014. aastal	Toorterase toodang 2015. aastal (72)	Teoreetiline liigne tootmisvõimsus 2015. aastal	Kuumvaltsitud lehtterastoodete tegelik toodang 2014. aastal	Kuumvaltsitud lehtterastoodete tegelik toodang 2015. aastal
Venemaa	90 000	71 461	70 898	19 102	26 898	27 509
Hiina RV	1 153 098	822 750	803 825	349 273	317 387	322 259
Ukraina	42 500	27 170	22 968	19 532	7 867	6 314
Iraan	28 850	16 331	16 146	12 704	8 276	7 872
Brasiilia	49 220	33 897	33 256	15 964	14 229	13 388

(489)

2015. aasta ajakohastatud tootmisnäitajad samasuguse toote kohta näitavad, et asjaomase riigi tootmisvõimsus on palju suurem kui kõigil teistel suurtel eksportivatel riikidel; samuti näitavad toorterase tootmisvõimsuse 2015. aasta ajakohastatud arvandmed, et ainult Hiina RV-l on nii suur toorterase liigne tootmisvõimsus (mis oli 2015. aastal umbes 350 miljonit tonni, võrreldes 317 miljoni tonniga 2014 aastal).

(490)

Komisjon kordas seetõttu, et terase tootmise liigne tootmisvõimsus Hiina RVs on oluline näitaja liidu tootmisharule peatse kahju tekkimise ohu olemasolu kohta.

(491)

Selline terase ülevõimsus ei ole samuti kooskõlas samasuguste toodete nõudlusega Hiina RVs ja teistes riikides. Vastavalt hiljutisele OECD uuringule on tegelikult nõudluse kasv ülemaailmsetel turgudel aeglustumas ja tootmisvõimsuse/nõudluse vahe on suurenenud (73).

(492)

Hiina ametiasutused ei vaidle vastu asjaolule, et riigil on hiiglaslik terase ülevõimsus. Esiteks andis Hiina riiginõukogu 1. veebruaril 2016 välja „Arvamuse terasetööstuse jaoks ülevõimsuse vähendamiseks“, mis sätestab Hiina üldise lähenemise Hiina terasetööstuse ülevõimsuse otsustavamaks vähendamiseks. Meetmed vähendaksid muu hulgas toorterase tootmisvõimsust 100–150 miljonit tonni viie aasta jooksul ja keelaksid rangelt uue tootmisvõimsuse suurendamise. Teiseks mainis Hiina raua- ja teraseühendus (CISA) samuti oma esitatud dokumendis, et „Hiina valitsus ja Hiina teraseühendus on mõne viimase aastaga rakendanud tulemuslikke meetmeid … Alates 2011. aastast on Hiina aktiivselt vähendanud aegunud tootmisvõimsusi ja tugevdanud energiasäästumeetmeid.“ (74). Lisaks sai komisjon ebamäärast teavet, et Hiina RV on hakanud ilmselt oma liigset tootmisvõimsust vähendama. Sellega seoses andis Pekingis asuv ELi delegatsioon teada, et Hiina raua- ja teraseühenduse (CISA) asedirektor teatas, et Hiina RV vähendab 2016. aastal tõenäoliselt oma liigset tootmisvõimsust 70 miljoni tonni võrra (28. oktoobri 2016. aasta teadaanne). Peale selle teatasid Baosteel Group ja Wuhan Steel Group, et nad viisid lõpule oma 2016. aastaks kavandatud tootmisvõimsuse vähendamise juba 2016. aasta oktoobris (24. oktoobri 2016. aasta teadaanne). Lisaks tuleks arvestada hiljutist OECD aruannet, mille kohaselt on Hiina kaks olulist terasetootjat lammutanud rajatised Jilini ja Anshani provintsides – kokku umbes 2,68 miljoni tonni ulatuses (75).

(493)

Samas on olemas suundumused, mis osutavad vastupidises suunas, nimelt:

—	Esineb teateid selle kohta, et vaatlusalusel riigil on probleeme „varjusurmas“ olevate terasetehastega, (76) need on tehased, mis ootavad peatset sulgemist, kuid mida tegelikult ei suletagi.

—	Teine allikas teatas samuti, et 41 kõrgahju on taasavatud, ja kõige hiljutisemad teated kirjeldavad isegi, et alates 2016. aasta algusest on Hiina RVs taaskäivitatud tootmisvõimsusi üle 50 miljoni tonni terase tootmiseks (77).

—

Maailma Teraseühendus ütleb maailma toorterase tootmise kohta 2016. aasta esimese kuue kuu jooksul järgmist: „Maailma toorterase toodang oli 2016. aasta esimese kuue kuu jooksul 794,8 tonni, mis on vähenenud 1,9 % võrra, võrreldes 2015. aasta sama perioodiga … Toorterase toodang EL 28-s… vähenes 6,1 % … Hiina toorterase toodang oli 2016. aasta juunis 69,5 tonni, seega 1,7 % kasv, võrreldes 2015. aasta juuniga … (78)“.

—

OECD 2016. aasta prognooside (79) kohaselt suureneb Hiina tootmisvõimsus 2016., 2017. ja 2018. aastal veelgi. Hiljutises OECD 2017. aasta aruandes (80) mainiti, et eelduste kohaselt on Hiina terasetootmise võimsus stabiliseerunud 1,16 miljardi tonni juures aastas (2016. aasta võrreldes 2015. aastaga). Hiina pool hoidus ikka veel ühinemast liidu ja Hiina RV vahelise kahepoolse platvormiga, mis võimaldab jälgida terase liigset tootmisvõimsust. Peale selle on 13. viisaastakukavas „Terasetööstuse kohandamise ja parandamise kava“ (2016–2020) toorterase toodangu maht 2020. aastal prognooside kohaselt 750–800 miljonit tonni ja toorterase tootmisvõimsus väheneb kuni 2020. aastani 100–150 miljoni tonni võrra. Selles julgustatakse ka heal positsioonil olevaid ettevõtjaid suunduma välisriikidesse ja rajama terasetootmise baase ning töötlemis- ja jaotuskeskusi.

(494)

Kokkuvõttes on ülevõimsuse probleem Hiina RV terasesektoris laialdaselt teada ja seda tunnistavad ka Hiina ametivõimud. Hoolimata viimase mõnedest avaldustest ei suudeta probleemi lähitulevikus ilmselt lahendada: Hiina liigne tootmisvõimsus on nii suur, et see ei saa realistlikult kaduda lühiajalises ega keskmises ajavahemikus.

(495)

Pärast avalikustamist märkis Hiina valitsus, et CISA poolt 21. märtsil 2016 esitatud dokumendis täpsustati, et ligikaudu 77,8 miljoni tonni suurune tootmisvõimsus on alates 2011. aastast kõrvaldatud ning et Hiina terasetootjad on võtnud meetmeid ja vähendanud oma toodangut enam kui 15 miljoni tonni võrra ajavahemikul jaanuarist oktoobrini 2015. Seepärast järeldas ta, et kuumvaltsitud lehtterastoodete liigne tootmisvõimsus tõenäoliselt väheneb, kui et oluliselt suureneb, mis oleks kahju ohu kindlakstegemise seisukohast oluline alusmääruse artikli 8 lõike 8 teise lõigu punkti c tähenduses.

(496)

Komisjon kordas oma varasemaid järeldusi, eelkõige et hoolimata Hiina ametiasutuste mõnedest avaldustest ei suudeta Hiina liigse tootmisvõimsuse probleemi lähitulevikus ilmselt lahendada. Hiina vaba tootmisvõimsus on nii suur, et selle kadumine ei ole lühiajalises ega keskmises perspektiivis võimalik. Lisaks ei ole alusmääruse artikli 8 lõike 8 teise lõigu punktis c osutatud ei eksportiva tootja piisavatele ja vabalt kasutatavatele tootmisvõimsustele eksportija osas ega nende peatsele ja olulisele suurenemisele, mis viitab tõenäosusele, et subsideeritud hinnaga eksport liitu võib oluliselt kasvada.

(497)

Samasugust toodet käsitletakse suure osana toorterase kogutoodangust järgmisel põhjusel: arvestades seda, et Hiina toorterase kogutoodang oli aastatel 2013 ja 2014 vastavalt 822 000 miljonit tonni ja 822 698 miljonit tonni, Hiina kuumvaltsitud lehttoodete kogumaht vastavalt 311 564 miljonit tonni (või umbes 37,9 % üldisest toorterase toodangust) ja 317 387 miljonit tonni (või umbes 38,6 % üldisest toorterase toodangust (81). Seetõttu annavad eelmainitud andmed toorterase kohta hästi aimu ka samasuguse toote tootmisvõimsuse ülejäägist Hiina RVs.

(498)

Pärast avalikustamist märkis Hiina valitsus, et komisjon tugines üksnes 2013. ja 2014. aasta statistikale ega kasutanud hilisemaid andmeid. Seepärast seadis ta komisjoni järeldused Hiina kuumvaltsitud lehtterastoodete liigse tootmisvõimsuse ulatuse kohta kahtluse alla, kuna need põhinesid suuresti toorterase andmetel üldiselt ega olnud tingimata representatiivsed.

(499)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks oli 2013. ja 2014. aasta statistika viimased saadaolevad andmed. Seepärast ei saanud komisjon võtta arvesse hilisemaid andmeid. Lisaks ei suutnud Hiina valitsus ise, kuigi tal on selleks parimad võimalused, esitada ajakohasemaid andmeid tootmisevõimsuse kohta ja/või realistlikku alternatiivset selgitust selle kohta.

(500)

Teiseks on viidatud põhjenduses 571 sisalduvale tabelile, kus võrreldakse samasuguse toote tegelikku toodangut Hiina RVs teiste riikide tegeliku toodanguga aastatel 2014 ja 2013. See tabel näitab näiteks, et samasuguse toote tegelik toodang 2014. aastal Hiina RVs (317,4 miljonit tonni) oli umbes viis korda suurem kui Venemaa, Ukraina, Iraani ja Brasiilia kogutoodangu summa (57,4 miljonit tonni). See annab aimu samasuguse toote hiiglaslikust tootmisvõimsusest Hiina RVs.

(501)

Kolmandaks kinnitas uurimine, et uurimisperioodi jooksul on valimisse kaasatud neljast kolme Hiina eksportivate tootjate keskmine tootmisvõimsuse kasutamismäär 65 %. Neljanda tootmisvõimsuse kasutamismäär oli siiski üle 80 %. See tähendab enam kui 15 miljoni tonni ulatuses vaatlusaluse toote vabalt kasutatava tootmisvõimsuse jaotamist ainult nelja äriühingu vahel. See on samuti üks näitaja, mis annab aimu samasuguse toote tootmisvõimsuse ülejäägist. Eeldades, et teistel Hiina kuumvaltsitud lehtterastoodete tootjatel on sarnased määrad, on võimalik järeldada kõrge kuumvaltsitud lehtterastoode tootmisvõimsuse ülejäägi olemasolu Hiinas.

(502)

Lisaks on liidu turg avatud turg, kuhu imporditakse rohkelt mitmest riigist, nagu on näidatud põhjenduses 564 sisalduvas tabelis. Nagu on näidatud põhjenduses 419 sisalduvas tabelis 4, on Hiina eksportivad tootjad eksportinud liidu turule peamiselt alates 2012. aastast ja nad on suurendanud kiirelt oma turuosi madalahinnalise impordiga muude ettevõtjate, sh liidu tootjate kulul. See tõestab, et turuosa hõlvamine osutus suhteliselt hõlpsaks ja väga edukaks vaatlusaluse perioodi jooksul Hiina eksportivate tootjate jaoks ning see on seetõttu märk liidu turu atraktiivsusest Hiina ja muude eksportivate tootjate jaoks.

5.2.3.2. Kolmandate riikide kasutussuutlikkus

(503)

Kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõike 8 teise lõigu punktiga c, analüüsis komisjon muude eksporditurgude kättesaadavust Hiina eksportivate tootjate jaoks, et võtta vastu mis tahes täiendavat eksporti.

(504)

Selle kohta teatas Hiina valitsus, et Hiina eksport Vietnami ja Lõuna-Koreasse on võrreldes liitu eksporditava mahuga kahekordne, samas kui eksport Lähis-Idasse ja Pakistani jääb enam-vähem liitu eksporditava mahu tasemele.

(505)

Juurdepääs mõnele (suurele) eksporditurule on Hiina eksportivate tootjate jaoks ühe keerulisem kaubanduse kaitsemeetmete (riigid nagu Ameerika Ühendriigid, Malaisia, India ja Mehhiko) ja/või uurimiste (riigid nagu Tai) või suurenenud tollimaksude tõttu (Lõuna-Aafrika).

(506)

Kolmandate riikide kasutussuutlikkusega seotud andmed, mis tehti kättesaadavaks pärast 2016. aasta juulit, näitasid järgmist:

—

Malaisia lõpetas 2016. aasta jaanuaris kaitsemeetmeid käsitleva uurimise Hiinast ja mõnest teisest riigist pärinevate kuumvaltsitud rullide kohta ning Türgi lõpetas 2016. aasta aprillis dumpinguvastaseid meetmeid käsitleva uurimise Hiinast, Prantsusmaalt, Jaapanist, Rumeeniast, Venemaalt, Slovakkiast ja Ukrainast pärinevate kuumvaltsitud rullide kohta;

—

samas kehtestas India legeerterasest või legeerimata terasest kuumvaltsitud lehti ja plaate käsitlevate kaitsemeetmete uurimise raames lõplikud tollimaksu määrad. Peale selle algatas Brasiilia subsiidiumivastase uurimise kuumvaltsitud süsiniklehtterase impordi kohta. Türgi tootjad on esitanud uued dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu petitsioonid, teiste hulgas ka Hiinast pärinevate kuumvaltsitud rullide impordi kohta. Sellega seoses teavitas üks huvitatud isik komisjoni, et Türgi ametiasutused alustasid 21. detsembril 2016 uut dumpinguga seotud uurimist, mis käsitleb raskplaate ja kuumvaltsitud lehtterastooteid.

(507)

Statistilised ekspordiandmed 2015. aasta ja 2016. aasta esimese kuue kuu kohta ja samasuguse toote CN-koodide valimi (82) kohta näitavad, et Hiina ekspordimahud erinesid sihtkohtade lõikes, kuid riigi üldine ekspordimaht mujal maailmas jäi muutumatuks.

(508)

Esiteks eksportis vaatlusalune riik umbes samas mahus kaupa 2016. aasta esimese kuue kuu jooksul, kui need arvud esitada aasta baasil ja võrrelda neid 2015. aastaga. Sellest hoolimata oli keskmine ühiku müügihind madalam 2016. aasta esimese kuue kuu jooksul, võrreldes 2015. aastaga. Teiseks kompenseerib turuosa kaotamise mõnes riigis (nagu Indoneesia ja Vietnam) 2016. aasta esimese kuue kuu jooksul, võrreldes 2015. aastaga, turuosa suurenemine teistes riikides (nagu Bangladesh ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik). Komisjon järeldas seega, et on ebatõenäoline, et kolmandad riigid suudaksid ise vastu võtta vabalt kasutatava Hiina tootmisvõimsuse hiiglasliku toodangu. Isegi juhul, kui Hiina eksport kolmandatesse riikidesse ei muutu, jääb atraktiivne liidu turg tõenäoliselt Hiina subsideeritud hinnaga ekspordi peamiste sihtmärkide hulka.

(509)

Pärast järelduste teatavaks tegemist märkis Hiina valitsus, et kolmandate riikide turud ei olnud mitte ainult märksa tähtsamad kui liidu turg, vaid ka palju suurema potentsiaaliga. Kolmandate riikide turud võiksid kuumvaltsitud lehtterastoodete väidetava liigse tootmisvõimsuse vastu võtta. Samuti märkis Hiina valitsus, et Hiina kuumvaltsitud lehtterastoodete ekspordi seisukohalt on märksa olulisemaid sihtkohti, kui komisjoni poolt kindlaks tehtud riigid. Lõpuks märkis ta, et liidu turg ei ole Hiina kuumvaltsitud lehtterastoodete peamine sihtmärk.

(510)

Komisjon lükkas need väited ümber järgmistel põhjustel. Esiteks tuletas ta meelde, et Hiinast pärit impordi maht on vaatlusalusel perioodil oluliselt suurenenud, nagu nähtub eespool tabelist 4, mille kohaselt suurenes see 1,3 miljoni tonni võrra. See näitas selgelt, et liidu turg oli atraktiivne ja kuulus Hiina subsideeritud impordi peamiste sihtmärkide hulka. Samuti tuletas komisjon meelde põhjused, mida on kirjeldatud eespool põhjenduse 482 punktis b, miks impordimahtude suurenemise suundumus peatus pärast 2016. aasta juunit. Lisaks, nagu põhjenduses 523 märgitud, kordas komisjon, et kui meetmeid ei võeta, ja arvestades Hiina praegust tohutu suurt liigset terase, sealhulgas vaatlusaluse toote tootmisvõimsust, võivad Hiina eksportivad tootjad taas kasutusele võtta agressiivse hinnastrateegia ja langetada subsideeritud müügihinnad minimaalsele tasemele. Komisjon ei analüüsinud kolmandate riikide kasutussuutlikkust eraldi tegurina, vaid võttis tervikliku lähenemisviisi. Ta ei kaalunud ega hinnanud mitte ainult kõiki alusmääruse artikli 3 lõike 9 teises lõigus loetletud tegureid, vaid peale selle ka mõningaid lisategureid, nagu vastu võetud tellimused ja kasumlikkus (vt põhjendus 540), et tagada oma üldhinnangule tugev faktiline alus.

5.2.3.3. Hiina RV kasutussuutlikkus

(511)

Samuti puudub Hiina RVs piisav kasutussuutlikkus. Hiina RV terase riigisisene nõudlus aeglustub. Pärast nõudluse tipptaset 2013. aastal oodati Maailma Teraseühenduse sõnul esialgu Hiina terase nõudluse vähenemist 3,5 % võrra 2015. aastal ja 2,0 % võrra 2016. aastal (83). Samas kohandati neid arvusid hiljem sama organisatsiooni poolt järgmiselt: „terase nõudluse vähenemiseks Hiinas prognoositakse 4,0 % 2016. aastal, millele järgneb 3,0 % vähenemine 2017. aastal. See osutab, et 2017. aastal peaks terase nõudlus olema 626,1 tonni (15 % langus võrreldes 2013. aastaga), vähenedes 41,9 %ni maailma terase tarbimisest. 2009. aastal oli vastav tase 47,9 % ja 2015. aastal 44,8 %.“ (84).

(512)

Hiina RV kasutussuutlikkusega seotud andmeid, mis tehti kättesaadavaks pärast 2016. aasta juulit, on vähe. Sellest hoolimata oli komisjon seisukohal, et prognoosi kohaselt on Hiina omamaise terase nõudluse kasv järgmisel neljal kuni viie aastal (2015–2020) väike või puudub, sest investeeringud (näiteks ehitustööstuses) on väikesed ja see mõjutab märgatavalt Hiina valmis terasetoodete tarbimist (85).

(513)

Pärast avalikustamist märkis Hiina valitsus, et komisjon tugines vaid teabele, mis käsitleb Hiina riigisisest nõudlust kogu terasesektori järele, ilma et oleks esitatud konkreetseid andmeid kuumvaltsitud lehtterastoodete nõudluse kohta. Ta väitis, et selline üldine teave ei oleks ilmtingimata representatiivne kuumvaltsitud lehtterastoodete sektori kohta ning seepärast on võimatu selle väite kohta märkusi esitada, mistõttu ta leiab, et see väide tuleks tühistada.

(514)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel. Isegi kui komisjon osutas Hiina riigisisesele nõudlusele igat liiki terase järele, viitas ta eespool põhjenduses 512 lisaks ehitustööstuse investeeringutele, mis kaebuse esitajate statistika kohaselt on suurimate sektorite hulgas, kes kasutavad kuumvaltsitud lehtterastooteid. Lisaks ei suutnud Hiina valitsus ise, kuigi tal on selleks parimad võimalused, esitada ajakohasemaid andmeid Hiina kasutussuutlikkuse kohta seoses kuumvaltsitud lehtterastoodetega ja/või realistlikku alternatiivset selgitust Hiina kasutussuutlikkuse kohta.

5.2.3.4. Järeldus tootmisvõime kohta

(515)

Kokkuvõttes on tõenäoline, et liidu turule suunatakse jätkuvalt olulises mahus olemasolevat massiivset üleliigset terase tootmisvõimsust, sh samasuguse toote puhul. Praegune liigne tootmisvõimsus ja kolmandate riikide või Hiina RV enda ebapiisav kasutussuutlikkus osutab tõenäosusele, et liitu suunatud Hiina subsideeritud eksport suureneb, kui meetmeid ei võeta.

5.2.4. Subsideeritud impordi hinnatase

(516)

Komisjon ei analüüsinud Hiina impordihindade suundumust eraldi tegurina, vaid võttis tervikliku lähenemisviisi. Ta ei kaalunud ega hinnanud mitte ainult kõiki alusmääruse artikli 3 lõike 9 teises lõigus loetletud tegureid, vaid peale selle ka mõningaid lisategureid, nagu vastu võetud tellimused ja kasumlikkus (vt põhjalikumalt allpool), et tagada oma üldhinnangule tugev faktiline alus.

5.2.4.1. Uurimisperioodi andmed

(517)

Vaatlusaluse perioodi jooksul, nagu sätestatud põhjenduses 421, vähenesid keskmised impordihinnad vaatlusalusest riigist 33 % võrra tasemelt 600 eurot/t 2012. aastal tasemele 404 eurot/t 2015. aastal.

(518)

Alljärgnev tabel võrdleb Hiina impordi keskmiseid ühikuhindu viie valimisse kaasatud liidu tootja ühiku müügihindadega.

Tabel 17

Müügihinnad liidu vabaturul, võrreldes Hiina impordihindadega vaatlusaluse perioodi jooksul

	Vt põhjendus	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
5 valimisse kaasatud liidu tootja müügihind (eurot/t)	448	553	498	471	427
Hiina impordi keskmine hind Eurostati andmetel (eurot/t)	421	600	505	463	404
Erinevus (eurot/t)		– 47	– 7	+ 8	+ 23
Allikas: Valimisse kaasatud liidu tootjate ja eksportivate tootjate vastused küsimustikule ning Eurostati andmed

(519)

Keskmised Hiina hinnad olid 2012. aastal oluliselt kõrgemad kui liidu tootjate hinnad. Samas muutusid 2015. aastal Hiina impordihinnad oluliselt madalamaks (404 eurot/t) kui liidu tootmisharu hinnad (427 eurot/t). Seda kinnitab hindade allalöömise analüüs eelmainitud põhjenduses 425.

5.2.4.2. Uurimisjärgsed andmed

(520)

Järgmises tabelis on esitatud:

—	Hiina ühikuhindade jätkuvat langust uurimisjärgsel perioodil 2016. aasta jaanuarist kuni juunini liidu turule sisenedes;

—	subsideeritud impordi hinnataseme tõusu perioodil 2016. aasta juulist kuni detsembrini.

Tabel 18

Hiina subsideeritud impordihinnad uurimisperioodijärgsel perioodil

Hiina impordi keskmised impordihinnad (2016. aasta esimene pool)	(eurot/t)	Hiina impordi keskmised hinnad (2016. aasta teine pool ja 2017. aasta kaks esimest kuud)	(eurot/t)
Jaan 16	326	juuli 16	371
veebr 16	312	aug 16	367
märts 16	313	sept 16	370
apr 16	303	okt 16	729
mai 16	299	nov 16	795
juuni 16	308	dets 16	1 289
		jaan 17	454
		veebr 17	7 840
Allikas: Eurostat

(521)

Hiina impordi madalal hinnal uurimisperioodi jooksul ja 2016. aasta esimeses pooles on kahetine negatiivne toime:

—	esiteks annab oluline hinnavahe subsideeritud impordile (täiendava) eelise, sest on tõenäoline, et kasutajad hakkavad üha enam ostma madalama hinnaga kaupa; ning

—

teiseks annab selliste madalate hindade olemasolu turul ostjaile aluse taotleda liidu tootmisharult ja muudelt tarneallikatelt madalamat hinda, avaldades sellega täiendavat negatiivset mõju, mis väljendub nii vähenenud mahtudes kui ka madalamates hindades. Nimetatud mõju ei tarvitse avalduda olukorras, kus hinnaerinevused ei ole suured, ent praegusel juhul, pidades silmas hindade allalöömise ulatust, on liidu tootmisharule tekitatav kahju eelduste kohaselt oluline.

(522)

Hiina impordihindade tõusu perioodil 2016. aasta juulist kuni 2017. aasta veebruarini tuleb käsitleda järgmises kontekstis:

—	Hiina impordihinnad ei olnud ainsad, mis pärast 30. juunit 2016 tõusid. Teiste peamiste liitu eksportivate riikide impordihinnad tõusid samuti pärast 30. juunit 2016;

—

perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini saavutatud tase oli endiselt madalam kui ELi tootmisharu keskmine tootmiskulu (ligikaudu 431 eurot tonni kohta uurimisperioodi lõpul). Seetõttu püsis hoolimata hinnataseme tõusust väga suur hindade allasurumine kuni 2016. aasta septembrini. Selles kontekstis on oluline rõhutada seda, et liidu tootmisharu tootmiskulude andmed uurimisperioodi lõpus olid kõige hilisemad kättesaadavad andmed selles menetluses, sest uurimisperioodijärgseid andmeid liidu tootmisharu tootmiskulude kohta ei ole kogutud. Isegi kui liidu tootmisharu tootmiskulud oleksid kõige hilisemal perioodil vähenenud, ei oleks see igal juhul ümber lükanud fakti, et Hiina subsideeritud hindade tase avaldas 2016. aasta septembris endiselt väga suurt survet liidu terasetööstuse hindadele;

—

teisest küljest oli perioodil 2016. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta veebruarini saavutatud tase kaugelt kõrgem kui ELi tootmisharu keskmine tootmiskulu. Selle perioodi hinnatasemed puudutavad siiski tähtsusetut impordimahtu (1 460 tonni perioodil 2016. aasta oktoobrist kuni detsembrini ja 5 024 tonni 2017. aasta esimesel kahel kuul, vt tabel 15 eespool). Võimalik, et see import puudutab piiratud kogust kõrge hinnaga tooteid. Komisjon täheldas ka seda, et kui Jaapan välja arvata, olid ka muude kolmandate riikide ekspordihinnad perioodil 2016. aasta oktoobrist kuni detsembrini märksa madalamad (jäädes vahemikku 375–439 eurot tonni kohta). Seega ei saa tähtsusetut Hiina ekspordimahtu perioodil 2016. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta veebruarini pidada piisavalt representatiivseks; ning

—

vaatlusaluse toote üleilmsete hindade tõusu üheks seletuseks on tooraine hinnatõus. Eelkõige tõusid 2016. aasta viimases kvartalis koksisöe hinnad peaaegu kaks korda (kuni umbes 200 USA dollarini tonni kohta) võrreldes hindadega 2016. aasta esimesel poolel. Pealegi jäid koksisöe hinnad 2017. aasta esimeses kvartalis volatiilseks, olles 2017. aasta märtsi lõpus umbes 150 USA dollarit tonni kohta, mis oli ikkagi kõrgem kui 2016. aasta esimese poole hinnatase.

5.2.4.3. Järeldus

(523)

Isegi kui Hiina subsideeritud impordihinnad tõusid alates 2016. aasta juulist, ei muuda andmed uurimisperioodijärgsete hindade kohta tervikuna kehtetuks järeldust, et Hiina hindade langus on põhjustanud kahju ohtu. Seda kahju ohtu ei aidanud kõrvaldada Hiina impordihindade hiljutine tõus alates 2016. aasta juulist. Isegi see kõrgem hinnatase ei peatanud suurt hinnasurvet, mis asetab ELi tootmisharu jätkusuutmatusse seisundisse, kui võrrelda Hiina suuremaid hindu liidu tootjate tootmiskuludega uurimisperioodi lõpus. Viimaseks järeldas komisjon, et impordihindade tõus võib olla ajutine nähtus ja et see lakkab tõenäoliselt, kui kaovad tooraine hinnatõusu volatiilsust põhjustanud tegurid. Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine oli liidu turul agressiivne, eriti 2015. aasta teisel poolel ja 2016. aasta esimesel poolel. Komisjon on teadlik, et Hinna hinnad on pärast 2016. aasta esimest poolt stabiilselt tõusnud. Kuid kui meetmeid ei võeta ja arvestades Hiina praegust tohutu suurt liigset terase, sealhulgas vaatlusaluse toote, tootmisvõimsust, võivad Hiina eksportivad tootjad taas kasutusele võtta agressiivse hinnastrateegia ja langetada subsideeritud müügihinnad minimaalsele tasemele.

(524)

Pärast avalikustamist osutas Hiina valitsus esiteks asjaolule, et kolmandate riikide impordihinnad muutusid samal viisil ja et Hiina hindade langus lihtsalt kajastas üldist hinnasuundumust liidu turul ega tähendanud Hiina eksportivate tootjate agressiivset hinnastrateegiat. Teiseks väitis ta, et Hiina hinnad on muutunud kooskõlas liidu tootmisharu tootmiskuludega. Kolmandaks väitis Hiina valitsus, et erinevalt Hiina tootjatest, ei kajastuks liidu tootmisharu selline langus toormaterjali kuludes vaatlusalusel perioodil nende müügihindades, kuna need ei suuda kontrollida oma kulusid. Neljandaks ei nõustunud Hiina valitsus komisjoniga, et just Hiina hinnad avaldasid survet liidu tootmisharule. Sellega seoses osutas ta asjaolule, et teiste riikide hinnad olid järjepidevalt alla liidu tootmisharu hindade kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, samas kui Hiina hinnad ei langenud kuni 2014. aastani alla liidu tootmisharu hindade. Lõpuks väitis ta, et Hiina kuumvaltsitud lehtterastoodete impordihinnad suurenesid alates 2016. aasta juulist ning et komisjon kasutas järjepidevalt hüpoteetilisi väiteid või tegi üldisi järeldusi, lisamata täiendavat teavet, mis oleks neid väiteid kinnitanud.

(525)

Komisjon lükkas kõik need väited tagasi, nagu on üksikasjalikult sätestatud järgmistes põhjendustes.

(526)

Esiteks märkis komisjon põhjenduses 571, et samasuguse toote import mõnest muust riigist, nagu Iraan, Venemaa ja Ukraina, toimus hindadega, mis on isegi madalamad kui hind, mis on impordil vaatlusalusest riigist. Kuid Hiina valitsus ei võtnud oma argumentides arvesse seda, nagu eespool põhjenduses 571 mainitud, et uurimisperioodi jooksul oli Iraanist pärit impordi tase palju madalam kui Hiina RVst pärineva impordi tase. Vaatlusaluse perioodi jooksul Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi mahud küll suurenesid, kuid see toimus oluliselt aeglasemalt kui Hiina RVst pärit impordi puhul. Samuti erinevalt Hiina RVst pärit impordiga juhtunule kaotas Venemaalt ja Ukrainast pärit import olulise osa liidu impordi kogumahtudest vaatlusaluse perioodi jooksul.

(527)

Teiseks arvestades väidet, et Hiina hinnad muutusid vastavalt liidu tootmisharu tootmiskulule, osutas komisjon eespool põhjenduses 451 esitatud järeldustele: isegi kui tunnistada, et Hiina impordihindade ja liidu tootmisharu tootmiskulude vahel oleks sarnane suundumus, on tõsiasi see, et liidu tootmisharu tootmiskulu jäi üldiselt kõrgemaks kui müügihindade langus. Selleks et turuosa vähenemist piirata, järgisid liidu tootjad hinnalanguse spiraali ja vähendasid oma müügihindu oluliselt, eelkõige 2015. aasta jooksul. Kuna vaatlusalune toode on tooraine, pidid liidu tootjad vaatlusalusel perioodil hinnalangusega kaasa minema.

(528)

Kolmandaks seoses väitega, et liidu tootjad ei suuda oma kulusid kontrollida, tõi komisjon esile vastuolu Hiina valitsuse argumentides. Kui Hiina valitsus väitis oma dokumendi punktis 267 ühelt poolt, et liidu tööstus ei suuda oma kulusid kontrollida, siis teiselt poolt märkis ta oma dokumendi punktis 239, et vaatlusalusel perioodil suurenes tootlikkus 7 %. Lisaks osutas komisjon ka tootlikkuse kasvule, nagu on märgitud eespool põhjenduses 450.

(529)

Neljandaks osutas komisjon veel kord põhjenduses 571 esitatud väidetele tuginedes, et samasuguse toote import mõnest muust riigist, nagu Iraan, Venemaa ja Ukraina, toimus hindadega, mis on isegi madalamad kui hind, mis on impordil vaatlusalusest riigist. Samas põhjenduses kinnitas komisjon, et uurimisperioodi jooksul oli Iraanist pärit impordi tase palju madalam kui Hiina RVst pärineva impordi tase. Vaatlusaluse perioodi jooksul Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi mahud küll suurenesid, kuid see toimus oluliselt aeglasemalt kui Hiina RVst pärit impordi puhul.

(530)

Lõpuks lükkas komisjon tagasi väite selle kohta, et ta kasutas järjepidevalt hüpoteetilisi väiteid või tegi üldisi järeldusi, lisamata täiendavat teavet, mis oleks neid väiteid kinnitanud. Komisjon tugines kindlaksmääramisel faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Seda nõutakse temalt kui sõltumatult uurimisasutuselt ja see tuleneb inter alia alusmääruse artikli 6 lõike 8 kohasest kohustusest. Igatahes ei analüüsinud komisjon Hiina impordihindade suundumust eraldi tegurina, vaid võttis tervikliku lähenemisviisi.

5.2.5. Laovarude seis

(531)

Komisjon leidis, et see tegur ei ole analüüsimiseks eriti oluline, kuna tavapäraselt hoiavad laovarusid kauplejad (hulgimüüjad) ja tootjad seda pigem ei tee. Samuti toodavad liidu tootjad peamiselt tellimuste alusel, võimaldades neil oma laovarusid võimalikult madalatena hoida. Sellest hoolimata analüüsis ta seda tegurit, mida on sõnaselgelt mainitud alusmääruse artikli 8 lõike 8 teises lõigus (punkt e) (vt eespool põhjendus 467).

(532)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ise alahindas oma laovarude seisu analüüsi tähtsust, kuna ta mainis korduvalt, et laovarude seis ei ole erilise tähtsusega.

(533)

Komisjon kordas, et laovarude seis ei ole analüüsi seisukohast erilise tähtsusega põhjustel, mis on esitatud eespool põhjenduses 531. Komisjon ei analüüsinud laovarusid eraldi tegurina, vaid võttis tervikliku lähenemisviisi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(534)

Uurimisperioodi lõpus täheldati laovarude vähenemist nii Hiina RV kui ka liidu turul (86). Seda on võimalik selgitada hinnalanguse taustal 2015. ja 2016. aastal järgmisel viisil: kui tootja või kaupleja prognoosib hinnatõusu, peaks ta kiiresti laovarusid suurendama, oodates proportsionaalselt suuremaid kasumeid hindade tõustes.

(535)

Ka ei saanud komisjon üksikasjalikke uurimisperioodijärgse perioodi andmeid laovarude kohta, hoolimata taotlustest ja omapoolsest uurimistegevusest. Komisjon pidas samas tõenäoliseks seda, et vaatlusaluse toote laovarud liidus jäävad suhteliselt väikeseks 2016. aasta alguses: Näiteks Saksamaal „vastavalt Saksamaa terase turustamise ühenduse andmetele langesid viimase aasta lõpus lehtterase laovarud madalaimale tasemele pärast 2003. aastat. Uusimad andmed näitasid teatavat kasvu, kuid veebruaris oli lehtterase varud 1,4 miljonit tonni ning seega on varud aastate jooksul 7 % vähenenud“ (87). Lisaks viidatakse hiljutises artiklis, et 2017. aasta alguses on laovarud hakanud suurenema ning samas artiklis on märgitud, et „ostjad on samavõrra huvitatud, et nende laovarud oleksid piisavad suured, et vältida suuroste“ (88).

(536)

Hiina RVs vähenesid terase laovarud 40 Hiina suurlinna ladudes väidetavalt 8,86 miljoni tonnini 2016. aasta juuni lõpus 9,47 miljonilt tonnilt 2016. aasta mai lõpus, võrreldes tasemega 12,86 miljonit tonni 2015. aasta juuni lõpus. 2016. aasta maikuus oli 80 suure Hiina tehase terase laojääk 14,17 miljonit tonni, võrreldes 16,71 miljoni tonniga 2015. aasta mai lõpus (89). Lisaks vähenesid terasevarud 40 suurema Hiina linna ladudes teadete kohaselt 9,41 miljonilt tonnilt 2016. aasta septembri lõpus 8,89 miljonile tonnile 2016. aasta oktoobri lõpus. Peale selle olid Hiina 80 suurema tehase laovarud 2016. aasta septembri lõpus 13,46 miljonit tonni, (90) võrreldes 2015. aasta septembri lõpuga, mil need olid 16,07 miljonit tonni. Sellegipoolest viidatakse hiljutises 2017. aasta artiklis, et kuumvaltsitud rullide laovarud on Hiinas taas suurenemas, kuna „Hiina tundub võrreldava lõppkasutaja nõudluse puudumisel varuvat liigset terasetoodangut.“ (91). Samal teemal väidetakse värskes artiklis, et „kindlasti ei ole loogiline, et hinnaralli saaks jätkuda, kui laovarud on tõusmas ebamugavalt kõrgele tasemele.“ (92).

(537)

Kokkuvõttes vähenesid terase laovarud nii uurimisperioodi lõpus kui ka 2016. aastal, kuid suurenesid 2017. aasta alguses. Kuigi see tegur ei ole analüüsis otsustava tähtsusega, võib see osutada võimalikule hinnalangusele 2017. aasta jooksul, mis tugevdab kahju tekkimise ohtu.

5.2.6. Muud aspektid: kasumlikkus ja liidus liidu tootmisharu vastu võetud tellimused

5.2.6.1. Uurimisperioodi andmed

(538)

Nagu on sätestatud põhjenduses 457, hakkasid liidu tootjad kasumlikkuse seisukohalt vähesel määral taastuma 2014. aastal ja 2015. aasta kahe esimese kvartali jooksul. Nagu on sätestatud põhjenduses 460, langes liidu kasumlikkus 2015. aasta teisel poolel kahjumisse ja kahjumid saavutasid jätkusuutmatu taseme – 10 % uurimisperioodi 4. kvartalis.

5.2.6.2. Uurimisperioodijärgsed andmed

(539)

Kasumlikkuse näitajad uurimisele järgnenud perioodi kohta koguti kaebuse esitajate kohta, mis esindavad umbes 90 % liidu tootmisharu kogutoodangust, nagu on mainitud põhjenduses 403.

(540)

Uurimine selgitas välja kaebuse esitajate kasumlikkuse täiendava languse kuni 2016. aasta juunini.

Tabel 19

Kaebuse esitajate kasumlikkuse ja vastu võetud tellimuste muutumine

Kirjeldus	2012	2013	2014	2015	Aprill 2015 kuni märts 2016	Juuli 2015 kuni juuni 2016
Kasumlikkus	– 1,31 %	– 4,86 %	– 1,28 %	– 3 … – 5 %	– 5 … – 7 %	– 7 … – 9 %
Vastu võetud tellimused	16 763 734	16 631 630	16 677 099	15 529 155	15 636 444	15 944 183
Allikas: Eurofer

(541)

Tabelist nähtub, et vastu võetud tellimuste arv 2015. aastaga võrreldes suurenes veidi, aga samal ajal said kaebuse esitajad rekordilist kahju. Seega on saadud kahju valimisse kaasatud liidu tootjate puhul – 7,8 % ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016, mis on teine näitaja tõendamaks liidu tootmisharu halvenemist. Värskes artiklis väidetakse siiski, et „enamik Euroopa teraseettevõtteid teenivad pärast terasehindade taastumist 2016. aastal taas kasumit.“ (93). Seetõttu, isegi kui kõige hilisemal uurimisjärgsel perioodil liidu tootjad taastuksid võrreldes 2015. aastaga, ei aitaks see taastumine korvata samal perioodil järsult suurenenud kahju. Lisaks mõjutavad mis tahes andmeid, mis on saadud alates 2016. aasta teisest poolest, eespool põhjenduses 482 esitatud põhjustel meetmete eelseisev kehtestamine ja samaaegsed dumpinguvastased tollimaksud.

5.2.6.3. Järeldus

(542)

Kokkuvõtteks tegi komisjon kindlaks, et kaebuse esitajate kasumlikkus vähenes 2016. aasta esimeses pooles veelgi. Komisjon leidis märke ka sellest, et liidu terasetootjad 2016. aasta teises pooles tõenäoliselt taastuvad, kuid see ei korva kahju, mida kanti 2015. aastal ja 2016. aasta esimeses pooles. Seetõttu kehtib endiselt hinnang, et 2015. aasta lõpus esines peatse kahju oht. Kuna kasumlikkus halvenes veelgi kogu 2016. aasta esimesel poolel, siis see kinnitab komisjoni hinnangu õigsust selle näitaja kohta.

5.2.7. Asjaolude muutumise prognoositavus ja peatne toimumine

(543)

Alusmääruse artikli 8 lõikes 8 on sätestatud, et muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul subsiidium põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peagi toimuv.

(544)

Kõiki eelmainitud tegureid on analüüsitud ja kontrollitud uurimisperioodi ulatuses. Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus saavutas jätkusuutmatu taseme – 10 % 2015. aasta neljandas kvartalis, kui Hiina hinnasurvet oli kõige tugevamalt tunda. Samuti näitasid uurimisjärgse perioodi andmed, et see negatiivne suundumus, mis algas 2015. aasta teisel poolel, ei olnud möödunud 2016. aasta esimesel poolel.

(545)

Andmed, mis on kättesaadavad perioodi kohta 2016. aasta juulist kuni detsembrini ja 2017. aasta jaanuarist kuni veebruarini, annavad vastuolulise pildi. Kuigi Hiina impordimaht pärast 2016. aasta juulit vähenes, mille põhjuseks oli tõenäoliselt taotluse registreerimine dumpinguvastases menetluses Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes, teadlikkus komisjoni kavatsusest teha otsus ajutiste meetmete kohta kaheksa kuu jooksul dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes ja viimaseks dumpinguvastaste meetmete edukas kehtestamine paralleelselt käimasoleva dumpinguvastase menetlusega 2016. aasta oktoobris (vt põhjendus 485), on liigne tootmisvõimsus endiselt ohtlikult suur. Pealegi, nagu põhjenduses 486 selgitatud, on tõenäoline, et subsideeritud impordimahu vähenemine on kõigest ajutine ja et see suundumus muutuks vastupidiseks, kui lõplikke tasakaalustavaid meetmeid ei kehtestataks.

(546)

Arvestades Hiina hindade tõusu samal hilisel perioodil, on isegi juhul, kui liidu tootmisharu tootmiskulud oleksid kõige hilisemal perioodil vähenenud, tõsiasi see, et Hiina subsideeritud hindade tase avaldas 2016. aasta septembris endiselt väga suurt survet liidu terasetööstuse hindadele. Lisaks, nagu selgitatud põhjenduses 523, võib impordihindade tõus peatuda, kui kaovad tooraine hinnatõusu volatiilsust põhjustanud tegurid. Seega oli kahju oht uurimisperioodi lõpus peatselt toimuv ja prognoositav.

(547)

Komisjon kinnitas seetõttu uurimisperioodi andmete põhjal, et muudatus asjaoludes oli uurimisperioodi lõpus selgelt prognoositav ja peagi toimuv, mis oleksid tekitanud olukorra, kus subsiidium põhjustaks kahju. Nagu eelmises põhjenduses selgitatud, ei lükatud asjaolude muutumist uurimisperioodijärgsete andmetega ümber, mida tuleb igal juhul vaadelda läbi vahetult järgnenud turureaktsiooni prisma olukorras, kus olid kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud ja tasakaalustavate meetmete kehtestamine oli tõenäoline.

(548)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et asjaolude selgelt prognoositavat ja peagi toimuvat muutumist ei olnud. Eespool põhjendustes 543–547 selgitatud põhjustel lükkas komisjon selle väite tagasi.

5.3. Järeldus kahju ohu kohta

(549)

Kuigi liidu tootmisharu oli taastumas 2014. aasta ja 2015. aasta esimese 2 kvartali jooksul, hakkasid peaaegu kõik kahjunäitajad oluliselt langema 2015. aasta teisel poole jooksul. Uurimine näitas, et negatiivne suundumus, mis algas 2015. aasta teisel poolel, jätkus 2016. aasta esimesel poolel. Seetõttu viitavad samale kõik alusmääruse artikli 8 lõike 8 raames hinnatud tegurid, eelkõige subsideeritud impordi oluline suurenemise määr 2015. aastal üha langevate hindade taustal, Hiina RV väga suur liigne tootmisvõimsus ja liidu tootmisharu kasumlikkuse negatiivne muutumine.

(550)

Andmed, mis on kättesaadavad perioodi kohta 2016. aasta juulist kuni detsembrini, annavad vastuolulise pildi. Kuigi Hiina impordimaht vähenes oluliselt, eelkõige perioodil 2016. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta veebruarini, oli liigne tootmisvõimsus endiselt ohtlikult suur ja hinnad olid kuni 2016. aasta septembrini väiksemad kui liidu tootmisharu tootmiskulud, hoolimata nende hilisemast tõusust. Lisaks, nagu näidatud põhjenduses 545, saab Hiina impordimahu vähenemist pärast 2016. aasta juulit tõenäoliselt selgitada taotluse registreerimisega dumpinguvastases menetluses Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes, teadlikkusega komisjoni kavatsusest teha otsus ajutiste meetmete kohta kaheksa kuu jooksul dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes ja viimaseks dumpinguvastaste meetmete eduka kehtestamisega paralleelselt käimasoleva dumpinguvastase menetlusega 2016. aasta oktoobris. Lisaks, nagu selgitatud põhjenduses 546, võib impordihindade tõus peatuda, kui kaovad tooraine hinnatõusu volatiilsust põhjustanud tegurid.

(551)

Selle analüüsi põhjal jõudis komisjon järeldusele, et uurimisperioodi lõpus esines liidu tootmisharu puhul selgelt prognoositav ja peatselt toimuva kahju oht. Eespool analüüsitud uurimisjärgse perioodi muutused seda hinnangut ei muutnud.

6. PÕHJUSLIK SEOS

(552)

Alusmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt kontrollis komisjon, kas liidu tootmisharule tekitatava olulise kahju ohtu põhjustas vaatlusalusest riigist pärit subsideeritud import. Alusmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu kahjustamise ohtu võisid samal ajal tekitada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas, et võimalikku kahju ohtu, mida põhjustasid muud tegurid peale Hiina RVst tuleva subsideeritud impordi, ei omistataks subsideeritud impordile. Need tegurid on järgmised: kõnealused tegurid on majanduskriis ja terase nõudluse langus, toormaterjalide kulu, mis põhjustab müügihindade langust, import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootjate ekspordi müügitulemused ja süüdistus, et üks liidu tootja kahjustab ise liidu tootmisharu.

6.1. Subsideeritud impordi mõju

(553)

Hiina eksportivate tootjate müügihinnad langesid keskmiselt 600 eurolt tonni kohta 2012. aastal 404 eurole tonni kohta uurimisperioodil (– 33 %). Hiina eksportivad tootjad alandasid vaatlusalusel perioodil pidevalt ühiku müügihinda, mis võimaldas neil põhjenduses 418 sätestatud viisil oluliselt suurendada oma turuosa ajavahemikus 2012. aastast (0,79 %) uurimisperioodini (4,32 %). Võrreldes eelmiste aastatega suurenes Hiina import oluliselt eelkõige uurimisperioodil.

(554)

Kui terase nõudlus langes ja eurotsooni võlakriisi tagajärjed mõjutasid liidu tootmisharu tulemusi negatiivselt 2012. ja 2013. aastal, siis 2014. aastal suutis liidu tootmisharu vähesel määral taastuda. 2015. aasta teisest poolest alates omas vaatlusalusest riigist pärit impordi järjepidev suurendamine allalöödud hindadega selgelt negatiivset mõju liidu tootmisharu tulemustele. Samal ajal kui liidu tootmisharu kärpis 2015. aastal kulusid, suurendades tootlikkust, vähendades sealhulgas teatud määral töötajate arvu ja kasutades ära toorainehindade alanemist, suurenes subsideeritud hindadega import pidevalt, mis sundis liidu tootmisharu müügihindu liidus veelgi langetama, et pidurdada turuosa kaotust. Selle tulemusena, kui liidu tootmisharu kasumlikkus näitas vähesel määral taastumist, vähendades kahjumeid 2014. aastal ja 2015. aasta esimesel poolel, pöördus suundumus täielikult ümber alates 2015. aasta teisest poolest: Hiina impordi maht jätkas suurenemist ja Hiina hinnad langesid veelgi, samas kui liidu tootmisharu hinnad ja kasumlikkus langesid veelgi.

Võttes arvesse ajalist kokkulangevust ühelt poolt alanevate hindadega subsideeritud impordi pidevalt suureneva mahu ning teiselt poolt kahjumite suurenemist põhjustanud liidu tootmisharu turuosa kahanemise ja hinnalanguse vahel, eelkõige alates 2015. aasta teisest poolest, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu olukorda mõjutas negatiivselt just subsideeritud import. Peale selle on Hiina majanduskasvu süvenev aeglustumine ning Hiina terasetööstuse tootmisvõimsuse märkimisväärne ülejääk sundinud Hiina terasetootjaid suunama toodangu ülejäägi eksporditurgudele ning liidu turg on ekspordiks atraktiivne sihtkoht. Mõnel muul traditsionaalselt olulisel eksporditurul on võetud meetmeid Hiina terastoodete, sh kuumvaltsitud lehtterastoodete suhtes.

(555)

Sedamööda, kuidas üle maailma üha enam kaubanduse kaitsemeetmeid kehtestatakse, on tõenäolisem, et liidu turust on saanud vaatlusaluse toote Hiina subsideeritud impordile atraktiivseim sihtkoht, mille all kannatab liidu tootmisharu. Seda järeldust kinnitab

—	Eurostati impordistatistika, mis näitab, et Hiina impordi tase on jätkuvalt oluline pärast uurimisperioodi lõppu, eelkõige 2016. aasta esimeses pooles; ning

—

Hiina siseturu terase nõudluse langemine.

Lisaks on Hiina liitu suunatud subsideeritud impordimahu vähenemise põhjuseid selgitatud põhjenduses 550. Pealegi, nagu põhjenduses 545 selgitatud, on tõenäoline, et subsideeritud impordimahu vähenemine on kõigest ajutine ja et see suundumus muutuks vastupidiseks, kui lõplikke tasakaalustavaid meetmeid ei kehtestataks.

(556)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et puudub põhjuslik seos subsideeritud impordi ja selle negatiivse mõju vahel liidu tootmisharu olukorrale järgmistel põhjustel. Kui Hiina kuumvaltsitud lehtterastoodete import suurenes vaid 0,79 %-lt 4,32 %-le, olid Hiina hinnad järjepidevalt kõrgemad kui Brasiilia, Iraani, Venemaa ja Ukraina hinnad, ning muutusid oluliselt madalamaks kui liidu tootmisharu hinnad alles 2014. aastal. Lisaks väitis ta, et liidu tootmisharule tekkinud kahju oli veelgi märkimisväärsem 2012. ja 2013. aastal kui uurimisperioodil.

(557)

Neid väiteid juba käsitleti. Mis puutub Hiina turuosasse, siis viitas komisjon sellele käesoleva dokumendi põhjenduses 479. Hiina hindadele on osutatud põhjendustes 465, 526 ja 527. Seoses liidu tootjatele tekkinud kahjuga viitas komisjon veel kord põhjendusele 465.

6.2. Muude tegurite mõju

6.2.1. Majanduskriis

(558)

Hiina valitsus väitis, et liidu tootmisharu kahju osaliseks põhjuseks on majanduslanguse jätkuv mõju liidu tootmisharule.

(559)

Terase nõudlus langes peamiselt 2012. aastal ja eurotsooni võlakriisi tagajärjed mõjutasid negatiivselt liidu terasetööstust 2012. ja 2013. aastal. Nagu mainitud põhjenduses 450, oli komisjon negatiivsest mõjust teadlik. Samuti on täheldatud, et liidu tootmisharu hakkas taastuma 2014. ja 2015. aastal.

(560)

Seega, kuigi ühelt poolt mõjutas liidu tootmisharu eurotsooni võlakriis, eelkõige aastate 2012–2013 jooksul, taastus turg vähesel määral selle mõjust suhteliselt stabiilse ja isegi suureneva nõudlusega liidu turul alates 2013. aastast. Kuigi liidu tootmisharu oleks võinud 2014. ja 2015. aastal turu taastumisest kasu saada, takistas seda järsult suurenenud import Hiina RVst. Madala hinnaga import Hiinast suurenes järk-järgult ja laiendas turuosa liidu tootmisharu arvelt. Impordi järjepidevat survet hakati täielikult tundma alates 2015. aasta teisest poolest.

(561)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et igasugune olulise kahju väidetav oht liidu tootmisharule on tingitud vähemalt osaliselt majanduslanguse mõjust, mis avaldub kogu vaatlusalusel perioodil.

(562)

Komisjon lükkas selle väite eespool põhjendustes 558–560 esitatud põhjustel ja selgituste kohaselt tagasi.

(563)

Komisjon järeldas seejärel, et eurotsooni võlakriisil oli negatiivne mõju peamiselt vaatlusaluse perioodi aastatel 2012 ja 2013 ja enne uurimisperioodi. Samas ei mõjutanud see kahju tekkimise ohtu, mis tuvastati 2015. aasta lõpus.

6.2.2. Import kolmandatest riikidest

(564)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja turuosa (impordi kogumahust) muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 20

Kolmandatest riikidest pärit impordi mahud, ühikuhinnad ja turuosad

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
BRASIILIA
Brasiiliast pärit impordi maht	69 457	41 895	108 973	580 525
Indeks (2012 = 100)	100	60	157	836
Impordi ühikuhinnad Brasiiliast	515	461	433	386
Indeks (2012 = 100)	100	89	84	75
Turuosa	0,22 %	0,13 %	0,33 %	1,65 %
Liidu impordi kogumahu osa	1,68 %	0,87 %	2,08 %	7,42 %
IRAAN
Iraanist pärit impordi maht	96 505	125 202	527 161	1 015 088
Indeks (2012 = 100)	100	130	546	1 052
Impordi ühikuhinnad Iraanist	499	454	415	369
Indeks (2012 = 100)	100	91	83	74
Turuosa	0,31 %	0,39 %	1,59 %	2,89 %
Liidu impordi kogumahu osa	2,34 %	2,60 %	10,08 %	12,97 %
VENEMAA
Venemaalt pärit impordi maht	1 341 666	1 334 322	1 376 412	1 714 880
Indeks (2012 = 100)	100	99	103	128
Impordi ühikuhinnad Venemaalt	500	448	431	387
Indeks (2012 = 100)	100	90	86	77
Turuosa	4,27 %	4,13 %	4,15 %	4,88 %
Liidu impordi kogumahu osa	32,47 %	27,66 %	26,32 %	21,90 %
SERBIA
Serbiast pärit impordi maht	156 894	155 055	211 835	427 558
Indeks (2012 = 100)	100	99	135	273
Impordi ühikuhinnad Serbiast	523	468	442	400
Indeks (2012 = 100)	100	89	84	77
Turuosa	0,50 %	0,48 %	0,64 %	1,22 %
Liidu impordi kogumahu osa	3,8 %	3,21 %	4,05 %	5,46 %
UKRAINA
Ukrainast pärit impordi maht	906 872	905 397	939 545	1 084 477
Indeks (2012 = 100)	100	100	104	120
Impordi ühikuhinnad Ukrainast	478	429	415	370
Indeks (2012 = 100)	100	90	87	78
Turuosa	2,89 %	2,81 %	2,84 %	3,08 %
Liidu impordi kogumahu osa	21,95 %	18,77 %	17,97 %	13,85 %
Allikas: Eurostat

(565)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 419 sisalduvas tabelis, kasvas import Hiina RVst 516 % vaatlusaluse perioodi jooksul. Kui suurenemise kiirus vaatlusaluse perioodi jooksul oli isegi kõrgem Brasiilia (+ 736 %) ja Iraani (+ 952 %) puhul, olid nende impordikogused absoluutarvudes (vastavalt 580 525 tonni Brasiiliast ja 1 015 088 tonni Iraanist) palju väiksemad kui import Hiina RVst (1 519 304 tonni Hiina RVst) uurimisperioodi jooksul.

(566)

Samuti, võrreldes ekspordi absoluutnäitajaid, täheldati, et vaatlusalune riik oli teine suurim eksportija liidu turule uurimisperioodi jooksul pärast Venemaad. Venemaa import (94) võis suurendada kahju tekkimise ohtu, kuid see ei katkestanud põhjuslikku seost, nagu näitavad järgmised kaalutlused.

(567)

Esiteks on Hiina RV kasvukiirus vaatlusaluse perioodi jooksul (+ 516 %) palju kõrgem kui Venemaa sama näitaja (+ 28 %).

(568)

Teiseks vähendas Hiina RV vahet Venemaaga, kes eksportis ainult vähesel määral enam, st 773 686 tonni (allikas: Eurostat) 2016. aasta esimesel poolel, võrreldes mahuga 773 275 tonni (allikas: Eurostat) Hiina RVst sama perioodi jooksul.

(569)

Kolmandaks ei ole Venemaa üleliigne tootmisvõimsus nii suur kui Hiina RV olemasolev üleliigne tootmisvõimsus, nagu on näidatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 21

Kolmandate riikide samasuguse toote tegelik tootmine (tuhandetes tonnides)

Riik	Toorterase hinnanguline tootmisvõimsus 2014. aastal	Toorterase toodang 2013. aastal	Toorterase toodang 2014. aastal	Kuumvaltsitud lehtterastoodete tegelik toodang 2013. aastal	Kuumvaltsitud lehtterastoodete tegelik toodang 2014. aastal
Venemaa	89 000	69 008	71 461	26 140	26 996
Hiina RV	1 140 000	822 000	822 698	311 564	317 387
Tootmisvõimsuse andmete allikas: OECD (OECD, DSTI/SU/SC(2015)8/lõplik, Teaduse, Tehnoloogia ja Innovatsiooni Direktoraat, „Capacity developments in the world steel industry“ (Tootmisvõimsuse areng maailma terasetööstuses), tabel 1, lk 10, http://www.oecd.org/officialdocuments/publicdisplaydocumentpdf/?cote=DSTI/SU/SC(2015)8/FINAL&docLanguage=En). Tootmisandmete allikas: Maailma Teraseühendus, Steel Statistical Yearbook 2015 (Terasetööstuse statistiline aastaraamat 2015) (Maailma Teraseühendus, Steel Statistical Yearbook 2015 (Terasetööstuse statistiline aastaraamat), tabel 1 lehekülgedel 1 ja 2 ning tabel 13 leheküljel 35, http://www.worldsteel.org/statistics/statistics-archive/yearbook-archive.html).

(570)

Isegi kui tootmisvõimsuse eelmainitud arvud käiksid ainult toorterase kohta ja isegi väga ebatõenäolisel eeldusel, et kogu toorterast Venemaal kasutataks samasuguse toote tootmiseks, on Venemaa üleliigne tootmisvõimsus oluliselt väiksem Hiina üleliigsest tootmisvõimsusest.

(571)

Samuti hindas komisjon seejärel kolmandatest riikidest pärit impordi hindu ja turuosi. Ta märkis, et samasuguse toote import mõnest muust riigist, nagu Iraan, Venemaa ja Ukraina, toimus hindadega, mis on isegi madalamad kui hind, mis on impordil vaatlusalusest riigist. Impordi tase Iraanist oli palju madalam kui impordi tase Hiina RVst uurimisperioodi jooksul. Vaatlusaluse perioodi jooksul Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi mahud küll suurenesid, kuid see toimus oluliselt aeglasemalt kui Hiina RVst pärit impordi puhul. Samuti erinevalt Hiina RVst pärit impordiga juhtunule kaotas Venemaalt ja Ukrainast pärit import olulise osa liidu impordi kogumahtudest vaatlusaluse perioodi jooksul.

(572)

Lõpuks võrdles komisjon kolmandate riikide tegelikku toodangut asjaomase riigi toodanguga, näitamaks et Hiina tootmisvõimsus on oluliselt suurem kui teistel riikidel nii samasuguse toote tootmisel kui ka toorterasse tootmisvõimsuse osas.

Tabel 22

Kolmandate riikide samasuguse toote tegelik tootmine (tuhandetes tonnides)

Riik	Toorterase hinnanguline tootmisvõimsus 2014. aastal (95)	Toorterase toodang 2013. aastal	Toorterase toodang 2014. aastal (96)	Teoreetiline liigne tootmisvõimsus 2014. aastal	Kuumvaltsitud lehtterastoodete tegelik toodang 2013. aastal	Kuumvaltsitud lehtterastoodete tegelik toodang 2014. aastal
Venemaa	89 000	69 008	71 461	17 539	26 140	26 996
Hiina RV	1 140 000	822 000	822 698	317 302	311 564	317 387
Ukraina	42 500	32 771	27 170	15 330	8 929	7 867
Iraan	27 000	15 422	16 331	10 669	8 250	8 276
Brasiilia	48 000	34 163	33 897	14 103	15 014	14 229

(573)

Eelmainitud tootmisnäitajad samasuguse toote kohta näitavad, et vaatlusaluse riigi tootmisvõimsus on oluliselt suurem kui muudel suurtel eksportivatel riikidel. Samuti näitavad eelmainitud toorterase tootmisvõimsuse näitajad seda, et ainult Hiina RV-l on nii massiivne üleliigne tootmisvõimsus. Seega leidis komisjon, et Hiina RV eksport kujutab endast liidu tootmisharule vahetut kahju tekkimise ohtu.

(574)

Samas on samuti tõenäoline, et Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast pärit import on suurendanud olulise kahju tekkimise ohtu. Sellest hoolimata ei ole aluseks olev tootmine, impordisuundumused ja täpsete impordimahtude absoluutsed näitajad sellises proportsioonis, et need rikuksid põhjusliku seose Hiina RVst pärit üha suureneva ja üha kasvava subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule kahju tekkimise ohu vahel.

(575)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole olulise kahju tekitamise järelduse tulemusel lükanud ümber eespool nimetatud järeldusi käimasolevas samaaegses uurimises, milles käsitletakse sama vaatlusaluse toote importi viiest riigist (97). Ta märkis, et olulise kahju ja olulise kahju ohu puhul on tegemist kahe eraldi õigusmõistega, mis ei saa üheaegselt kehtida, mistõttu ühe kindlakstegemine välistab automaatselt teise.

(576)

Komisjon lükkas need väited ümber järgmisel põhjusel. Kuigi ta tunnistas, et praegune uurimine hõlmas täpselt sama vaatlusalust toodet ja samasugust toodet kui viie riigi uurimisjuhtumis, märkis ta esiteks, et praegune uurimine ja viie riigi uurimine ei hõlma samu perioode, mis on asjakohased kahjunäitajate ja põhjusliku seoses hindamiseks. Kõigepealt dumpingu/subsiidiumi uurimine ja kahju oht praeguses uurimises hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015, samas kui kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 2015. aasta lõpuni. Seega algas uurimisjärgne periood praeguse menetluse puhul 1. jaanuaril 2016. Teisest küljest, seoses viie riigi uurimisega hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016, samas kui kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini 2016. Seega algas uurimisjärgne periood viie riigi menetluse algatamise puhul 1. juulil 2016. Kuigi on tõsi, et seoses uurimisperioodiga kahe uurimise vahel (ajavahemik 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015) kattuvad kuus kuud, tehti dumping ja kahju kindlaks uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi alusel, mis olid erinevad praeguses uurimises ja viie riigi uurimises ning mis on määratud kindlaks kooskõlas alusmääruse asjaomaste sätetega ja millest on teatatud algatamisteates.

(577)

Lisaks ei ole väide, et kahjul põhinev uurimine välistab kahju ohu uurimise, mis on seotud uurimisperioodiga, mis vähemalt osaliselt eelneb ühele olulisel kahjul põhinevale uurimisperioodile, õiguslikult ja majanduslikult veenev. Esiteks sai komisjon viie riigi juhtumi puhul piisavad tõendid, et algatada menetlus tegeliku kahju väite põhjal, eelkõige uurimisperioodil esinenud väga madalate hindade tõttu. Vastupidi, käesoleval juhul käsitletakse kahju ohtu, mis hõlmab uurimisperioodi, mis osaliselt eelneb teisele uurimisperioodile, kus ei ole tegemist üksnes Hiina impordi hinna ja mahu arenguga, vaid ka Hiina eksportivate tootjate tulevase eeldatava käitumisega, võttes eelkõige arvesse kasutamata tootmisvõimsust.

(578)

Kohtupraktika kohaselt peab komisjon tegema eri tegurite mõju analüüsi. Viie riigi juhtumi puhul võib import nendest viiest riigist, kui piisavad tõendid kaebuses on lõplikus otsuses kinnitust leidnud, põhjustada kõnealuse juhtumi uurimisperioodil tegelikku kahju liidu tootmisharule. Sõltumata sellest tegelikust kahjust tähendab Hiina import liidu tootmisharule täiendavat kahju ohtu. Võttes arvesse kahe uurimisperioodi erinevust ja põhjendustes 571–574 esitatud järeldusi, ei saa mis tahes lõplik otsus viie riigi juhtumi kohta kõrvalda põhjuslikku seost käesolevas juhtumis.

6.2.3. Liidu tootmisharu ekspordimüügi tulemused

(579)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 23

Ekspordi mahud sõltumatutele klientidele valimisse kaasatud liidu tootjate poolt

	2012	2013	2014	UURIMISPERIOOD
Ekspordimaht sõltumatutele klientidele	2 344 463	2 379 035	2 777 446	2 409 721
Indeks (2012 = 100)	100	101	118	103
Keskmine hind (eurot/t)	516	463	459	391
Indeks (2011 = 100)	100	90	89	76
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(580)

Ekspordi maht sõltumatutele klientidele suurenes 3 % võrra uurimisperioodi jooksul. Hinnad langesid vaatlusalusel perioodil oluliselt (– 24 %).

(581)

Ekspordi müügitehingud moodustasid mitte rohkem kui 4 % liidu kogutoodangust ja 22 % kogumüügist sõltumatutele klientidele uurimisperioodi jooksul. Samuti järgis ekspordihindade vähenemine protsentides sama suundumust, nagu liidu tootjate müügihinnad liidu turul. Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootjate ekspordi müügitehingute tulemused aitasid kaasa tootmisharu nõrgale olukorrale. Arvestades nende suhteliselt väikest kogust liidu tootmisharu kogukäibes, ei purustanud see tegur põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu olulise kahju tekkimise ohu vahel.

6.2.4. Suuremate energiakulude oht liidu tootjatele

(582)

Hiina valitsus väitis, et liidu tootmisharu tootjate energiakulud võrreldes nende üleilmsete konkurentidega olid enamasti kõrgemad ja et liidu tootmisharus kerkisid hinnad keskmiselt 38 % (98). Pärast avalikustamist märkis Hiina valitsus, et liidu tootmisharu võrdlemisi suured energiakulud olid olulise kahju väidetava ohu teine tõenäoline põhjus, kui seda oli kuumvaltsitud lehtterastoodete import Hiinast, ning ta väitis, et energiakulud on üheks peamiseks konkurentsivõimet soodustavaks teguriks liidu terasetootjate jaoks. Lisaks väitis Hiina valitsus, et isegi kui energiakulud ei suurenenud, aeglustus selline langus 2015. aastal ja hinnad tõusid taas 2016. aastal.

(583)

Energiakulusid arvestades, siis kõigepealt on tegemist tõesti tähtsa, kuid mitte suurima kulukomponendiga vaatlusaluse toote tootmisel, milleks on tegelikult tooraine kulu (vt punkti 6.2.5). Teiseks on need konkurentsivõimet soodustavad tegurid. See on kooskõlas Hiina valitsuse esitatud dokumendis tehtud avaldusega (põhjendus 300), et energiakulud on olulised, kuid mitte ainukesed tegurid suurema kasumlikkuse saavutamisel. Tõepoolest, vastavalt energiaspetsialistide konsortsiumi värskele uurimusele langesid elektrihinnad aastatel 2010–2015 Euroopas 12 %. Selle tulemusel sai liidust piirkond, mis oli elektri eest makstava hinna poolest tagantpoolt neljas (99). Komisjonil ei olnud võimalik saada teavet, mis oleks seda olukorda vastupidisena näidanud. Kolmandaks ei saa elektrikulusid käsitlevaid argumente ühildada tõsiasjaga, et liidu tootmisharu suutis 2013. aastal siiski teenida ligi 0,4 % kasumit, samuti perioodil 2007–2011, millal oleks tõenäoliselt pidanud valitsema ebasoodsam olukord kulude osas.

(584)

Seetõttu järeldas komisjon, et see tegur ei katkestanud põhjuslikku seost.

6.2.5. Kuumvaltsitud lehttoodete madalad hinnad liidu turul madalate toorainehindade ja/või kuumvaltsitud lehttoodete madalate hindade tõttu kogu maailmas

(585)

Hiina valitsus väitis samuti, et kuumvaltsitud lehtterastoodete turuhinnad on liidu turul langenud tänu terase toormaterjalide, eelkõige rauamaagi, madalatele hindadele (100). Pärast avalikustamist kordas Hiina valitsus oma seisukohta, et toormaterjali hindade langus ei põhjustanud kuumvaltsitud lehtterastoodete hindade langust ja oli seega liidu tootmisharu jaoks väidetava kahju ohu muu põhjus, kui seda oli kuumvaltsitud lehtterastoodete import Hiinast.

(586)

Komisjon analüüsis nii kuumvaltsitud lehtterastoodete hindu kui ka nende toormaterjali hindade muutumist vaatlusalusel perioodil.

(587)

Komisjon tegi uurimise käigus kindlaks, et aastatel 2012–2015 toormaterjali hinnad langesid. Näiteks langes rauamaagi hind umbes 141 USA dollarilt tonni kohta 52 USA dollarile tonni kohta ehk vähenes rohkem kui 60 % võrra.

(588)

Kui samas analüüsiti suurima valimisse kaasatud liidu tootja tootmiskulu, tuleb välja, et nende langevate toormaterjalide hindade mõju on palju väiksem kui mainitud hinnamuutus. Näiteks moodustas kolmest eelmainitud toormaterjalist sisend ligikaudu 60 % ühe suure tootja tootmise kogukuludest 2012. aastal, kuid see oli ikka veel 50 % tootmise kogukuludest 2015. aastal. See näitab, et puudub otsene seos toormaterjali hindade languse ja kuumvaltsitud lehtterastoodete tootmiskulu vähenemise vahel.

(589)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tootmiskulu liidu tootmisharus kokku 25 % (vt põhjendus 448), mis tulenes mitte ainult toormaterjalide väiksemast kulust, vaid ka liidu tootjate saavutatud suuremast tõhususest. Keskmised impordihinnad vähenesid sama perioodi jooksul veelgi rohkem, st 33 % (vt põhjendus 517).

(590)

Õiglases turuolukorras oleks liidu tootmisharu võinud säilitada oma müügihinna taseme, lõigates sel moel kasu kulude vähenemisest ja saavutades taas kasumlikkuse. Samas pidid liidu tootjad järgima hinnasuundumusi liidu turul ja hinnad vähenesid. Uurimisperioodi jooksul olid liidu tootjad isegi sunnitud müüma hindadega, mis ei katnud kulusid, isegi juhul, kui nad olid suutnud juba oluliselt oma tootmiskulusid vähendada.

6.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(591)

Põhjuslik seos tehti kindlaks Hiina subsideeritud impordi ja liidu tootmisharule olulise kahju tekkimise ohu vahel. Esineb selge ajaline kattuvus eelkõige Hiina RVst pärit pidevalt langevate müügihindadega subsideeritud impordi järsu tõusu ja liidu tulemuste halvenemise vahel, eelkõige alates 2015. aasta teisest poolest. Liidu tootmisharul ei olnud muud valikut, kui järgida subsideeritud impordi määratud hinnataset, et vältida oma turuosa edasist vähenemist. See põhjustas kahjumliku olukorra, mis muutub tõenäoliselt halvemaks.

(592)

Komisjon eristas ja eraldas kõigi teadaolevate tegurite mõjud liidu tootmisharu olukorra suhtes subsideeritud impordi kahju tekitavatest mõjudest, mis põhjustavad olulise kahju tekitamise ohtu liidu tööstuse kui terviku jaoks uurimisperioodi lõpus. Muude tuvastatud tegurite puhul, nagu majanduskriis, import kolmandatest riikidest ja liidu tootjate ekspordi müügitehingute tulemused, ei ilmnenud põhjusliku seose kadumist olulise kahju tekkimise ohu ja Hiina subsideeritud impordi vahel. Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et Hiina RVst pärit subsideeritud impordi tõttu on liidu tootmisharu suhtes uurimisperioodi jooksul põhjustatud olulise kahju oht alusmääruse artikli 8 lõigete 5 ja 6 tähenduses. Lisaks Hiina RVst pärit subsideeritud impordile ei ilmnenud samal ajal liidu tootmisharu olukorda mõjutavate teadaolevatele muude tegurite puhul põhjusliku seose kadumist.

7. LIIDU HUVID

(593)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas on olemas mõjuvad põhjused, et järeldada, et meetmete vastuvõtmine ei ole antud juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest. Komisjon pööras erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava subsideerimise kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents.

7.1. Liidu tootmisharu huvid

(594)

Liidu tootjad asuvad erinevates liikmesriikides (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Slovakkia Vabariik, Itaalia, Luksemburg, Belgia, Poola, Madalmaad, Austria, Soome, Rootsi, Portugal, Ungari ja Hispaania) ja annavad seoses kuumvaltsitud lehtterastoodetega otseselt tööd ligikaudu 18 000 töötajale.

(595)

Seitseteist tootjat tegi uurimise ajal koostööd. Ükski teadaolevatest tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu näidatud eelnevalt kahjunäitajate analüüsi juures, ilmnes kogu liidu tootmisharus teatavaid märke kahjust vaatlusaluse perioodi jooksul. Eriti tõsine oli mõju valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu kasumlikkus. Nad kogesid oma olukorra halvenemist eelkõige alates 2015. aasta teisest poolest edasi ja neid mõjutas negatiivselt subsideeritud import, mis põhjustas kahju tekkimise ohtu, mis muutus vahetuks kahjuks uurimisperioodi lõpus.

(596)

Nagu põhjenduses 542 mainitud, leidis komisjon märke ka sellest, et liidu terasetootjate kasumlikkus 2016. aasta teises pooles tõenäoliselt taastub, kuid see ei korva kahju, mida kanti 2015. aastal ja 2016. aasta esimeses pooles.

(597)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et puudub vajadus kehtestada lõplikud meetmed käesolevas uurimises, sest ei ole veel üldse kindel, et need tooksid liidu tootmisharule kasu. Näiteks väitis ta, et lõplike meetmete kehtestamisel asenduks import Hiinast kuumvaltsitud lehtterastoodete impordiga muudest riikidest, kelle suhtes tollimaksu ei kohaldata.

(598)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Eeldatakse, et lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased kauplemistingimused ning võimaldatakse liidu tootmisharul kahjust taastuda. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Seepärast on oluline, et hinnad taastataks subsiidiumivabale või mittekahjustavale tasemele, et võimaldada kõigil eri tootjatel tegutseda liidu turul õiglase kauplemise tingimustes. Meetmete puudumisel on tõenäoline, et kahju tekkimise oht realiseerub ja et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(599)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

7.2. Importijate huvid

(600)

Nagu mainitud põhjenduses 21, ei andnud ükski sõltumatu importija täielikku vastust küsimustikule ega esitanud komisjonile andmeid, mis näitaksid, millises ulatuses kahjustaks importijaid meetmete kehtestamine. Seetõttu ja võttes samuti arvesse asjaolu, et lisaks Hiina RV-le ekspordivad paljud teised riigid liitu, järeldas komisjon, et on tõenäoline, et meetmete kehtestamine ei pruugi olla importijate huvides.

7.3. Kasutajate huvid

(601)

Kuumvaltsitud lehtterastooteid kasutatakse tööstusliku toormena, mida lõppkasutajad ostavad erinevateks rakendusteks, sh ehitus (terastorude tootmine), laevaehitus, gaasiballoonid, surveanumad ja energiasektori torujuhtmed.

(602)

Ainult üks kasutaja Itaaliast (Marcegaglia Carbon Spa), kes impordib vaatlusalusest riigist ja toodab muu hulgas torusid ja järgneva etapi terastooteid, esitas vastuse küsimustikule seoses samasuguse tootega kui Hiina vastu algatatud dumpinguvastase menetluse vaatlusalune toode. Vaatlusalune toode/samasugune toode on selle kasutaja jaoks kuluartikkel.

(603)

See Itaalia kasutaja väitis, et vaatlusalusest riigist pärit impordi suhtes meetmete kehtestamine põhjustaks olukorra, kus tal puudub juurdepääs vaatlusaluse toote usaldusväärsetele varudele liidu turul, eelkõige kõrgkvaliteetsetele rullidele, mida kasutatakse edasiseks valtsimiseks. Ta väitis, et 88 % liidu kogutoodangust moodustavad ainult 16 äriühingut, kes kuuluvad kaheksasse suurde kontserni, mistõttu toodangu suurimat osa (ligikaudu 70 %) kasutatakse tootmisharusisesel turul. Selle tagajärjel saavad liidu tootjad väidetavalt nende endiselt suhteliselt kõrge turuosa tõttu rakendada tugevat survet nii vaatlusaluse toote turu ja järgmise etapi turu suhtes.

(604)

Esiteks märkis komisjon, et lõplike tasakaalustavate tollimaksude eesmärk ei ole sulgeda liidu turgu mis tahes impordile, vaid taastada õiglane kaubandus, eemaldades kahjustava subsideerimise mõju. Seega võivad Itaalia ja ülejäänud liidu kasutajad ka edaspidi usaldada vaatlusaluse toote kõrget kvaliteeti, tarnitakse see liidust või kolmandast riigist.

(605)

Teiseks leidis komisjon, et kasutaja ei ole täielikult sõltuv Hiina impordist, vaid ta ostis vaatlusalust toodet ka uurimisperioodi jooksul liidu tootjatelt ja muudelt tootjatelt kolmandates riikides, v.a vaatlusalune riik. Seega ei peaks selle tarneahelat oluliselt häiritama.

(606)

Kolmandaks isegi juhul, kui Hiinast pärit vaatlusaluse toote hinnad tõuseksid umbes 30 % võrra, mõjutaks see selle Itaalia kasutaja tootmiskulu 3 % ulatuses. Selles äris võib see märkimisväärne olla, kuid simulatsioon näitas ka seda, et tema maksueelne kasum oleks napilt üle kasumiläve.

(607)

Neljandaks, kuna vaatlusalusest riigist ja teistest riikidest pärit import jätkub eeldatavasti pärast lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist ning kuna sellised alternatiivsed tarneallikad on endiselt olemas, ei ole põhjendatud väide, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine põhjustaks seda, et liidu tootmisharu saaks rakendada tugevat hinnasurvet. Liidu tootmisharu koosneb 22 tootjast, kes pakuvad kasutajatele väga ulatuslikku valikut juba liidusiseselt, lisaks samasugust toodet tootvatest ja eksportivatest muudest kolmandatest riikidest pärit importimise võimalusele. Seetõttu lükkas komisjon ümber väite, et meetmete rakendamine põhjustaks vaatlusaluse toote/samasuguse toote varude puudujääke.

(608)

Mis tahes võimalike negatiivsete mõjude seisukohalt konkurentsi suhtes liidu turul on tõene, et ELi konkurentsieeskirjad rakendavad rangemaid käitumisstandardeid äriühingu suhtes, millel on oluline turuosa. Igatahes ei ole komisjonile teada ühtegi turgu valitseva seisundi rikkumist liidu turul seoses vaatlusalase tootega. Samas peavad pädevad konkurentsiasutused lõpuks kindlaks määrama, kas esineb valitsev seisund ja kas seda kuritarvitatakse.

(609)

Pärast avalikustamist oli Hiina valitsus arvamusel, et negatiivne mõju kasutajatele kaaluks üles mis tahes kasu, mida lõplikud meetmed seoses kuumvaltsitud lehtterastoodete impordiga liidu tootmisharule kaasa tooksid. Lisaks väitis Hiina valitsus, et meetmete kehtestamine oleks eriti ebaproportsionaalne sõltumatute importijate jaoks, kes on otseses konkurentsis ja tegelikult ebasoodsas olukorras otseselt seotud kasutajate seisukohast, kes saavad hindu kehtestada ja saavad kasu integreeritud tootjate antavatest soodsamatest kaubandustingimustest.

(610)

Komisjon lükkas selle väite eespool põhjenduses 607 esitatud selgituste põhjal tagasi, kuna sellised alternatiivsed tarneallikad on endiselt olemas.

(611)

Eespool esitatut silmas pidades järeldas komisjon et meetmete rakendamine oleks vastuseisus kasutajate huvidega, kuid need ei omaks nende suhtes selgelt ebaproportsionaalset negatiivset mõju. Isegi kui eksport Hiinast peaks tegelikult lakkama, on turul erinevad tarnevõimalused endiselt kättesaadavad. Peale selle leidis komisjon, et meetmete mõju endast teada andnud kasutajate kasumlikkusele on piiratud.

7.4. Järeldus liidu huvide kohta

(612)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete kehtestamine aitaks kaasa liidu tootmisharu taastumisele kasumlikkuse seisukohalt. Meetmete kehtestamine võimaldaks lubada liidu tootjatel teha vajalikke investeeringuid ning teadus- ja arendustegevusi, et paremini varustada oma kuumvaltsitud lehtterastoodete tootmisseadmed ja suurendada nende konkurentsivõimet.

(613)

Liidu tootmisharu on (hiljuti) juba oluliselt ümber korraldatud. Kui meetmeid ei kehtestata, realiseerub tõenäoliselt vahetu kahju tekkimise oht uurimisperioodi lõpus. Mõned liidu kuumvaltsitud lehtterase tootjaid võivad olla sunnitud kuumvaltsitud lehtterastoodete tootmise lõpetama või seda vähendama, töötajaid töölt vabastama ja jätma paljud liidu kasutajad olukorda, kus nende tarneallikad on piiratud.

(614)

Seoses sõltumatute importijate ja kasutajate huvidega järeldas komisjon, et kavandatud ulatusega meetmete kehtestamine omaks ainult piiratud mõju. Täpsemalt ei mõjutataks ebaproportsionaalselt kasutaja tootmisharu hindu, nende kasumlikkust ja tööhõivet. Seetõttu avaldab kavandatud ulatusega lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamine tarneahela hindadele ja kasutajate tulemustele üksnes piiratud mõju.

(615)

Kaaludes ja tasakaalustades ühelt poolt olulise liidu tootmisharu tugevaid huvisid, mida tuleb kaitsta ebaõiglaste tavade eest, ning meetmete piiratud tõenäolisi mõjusid sõltumatute importijate ja kasutajate jaoks, kes saavad jätkuvalt kasu tarneallikate suurest valikust liidus, järeldas komisjon, et puudusid mõjuvad põhjused, miks liidu huvides ei oleks meetmete kehtestamine vaatlusalusest riigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

8. LÕPLIKUD SUBSIIDIUMIVASTASED MEETMED

(616)

Subsiidiumi, kahju tekkimise ohu, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleb kehtestada lõplikud subsiidiumivastased meetmed, et subsideeritud import ei põhjustaks liidu tootmisharule olulise kahju tekkimise vahetu ohu realiseerumist.

8.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase (kahjumarginaal)

(617)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule kahju tekkimise oht.

(618)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit (nn kasumimarginaal), mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhindadega impordi puudumisel.

(619)

Sihtkasumi kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon esmalt kaebuse esitaja ettepanekut Hiina vastu algatatud dumpinguvastases menetluses sama vaatlusalase toote suhtes, mis osutas määrale 12,9 %, mis on võetud komisjoni eelmisest otsusest sama toote kohta (101). Samas on see leid tehtud 2000. aastal ja üle 15 aasta tagasi kogutud andmeid ei saa enam representatiivsetena käsitleda, kuna liidu tootmisharu on pärast seda läbinud tehnoloogilisi ja finantsmuutusi ning arvestades liidu turu suurenemist aastatel 2000–2016 ühinenud liikmesriikide arvelt.

(620)

Hiina valitsus tegi ettepaneku, et mõistlikuks võiks pidada üksnes maksimaalset kasumimarginaali 5 % (102). Sellega seoses viidati komisjoni varasemale praktikale, mille kohaselt peeti sihtkasumit 4,8 % ja 3 % asjakohaseks vastavalt Rebarsi juhtumile (103) ja õmblusteta torude juhtumile (104). Nende toodete puhul on tegemist järgmise etapi terastoodetega, mis erinevad vaatlusalusest tootest.

(621)

Komisjon vaatas seejärel 2008. aasta kasumlikkuse andmeid, mida ta on käsitlenud kõige representatiivsema aastana järgneva etapi toote (eelkõige külmvaltsitud terastoodete) jaoks (105). Käesoleva uurimise vaatlusalune toode sarnaneb mitmel viisil teatavate külmvaltsitud lehtterastoodetega (külmvaltsitud tooted) järgmistel põhjustel:

—	mõlema toote (rauamaak ja koksisüsi) puhul moodustavad teatavad sulamid olulise osa nende tootmiskulust ning need läbivad sarnaseid protsesse (ahi, kuumvaltspink);

—	Nagu sätestatud põhjenduses 40, on vaatlusalune toode peamiseks materjaliks erinevate järgmise etapi lisandväärtusega terastoodete tootmisel, alustades külmvaltsitud toodetega.

(622)

Selle põhjal määras komisjon kasumimarginaaliks 14,4 %.

(623)

Siiski ei ole Hiina ja Venemaa kahjuliku dumpinguga seotud juhtumi erinevad elemendid olemas käesoleval juhul, kus komisjon tuvastas kahju tekkimise ohu Hiina subsideeritud ekspordi poolt, mis hõlmab tulevikku käsitlevat analüüsi. Sellel juhul toimus import eelkõige madalate hindadega uurimisalustest riikidest neljaaastase perioodi vältel enne uurimisperioodi.

(624)

Komisjon üritas seejärel välja arvutada sihtkasumit, simuleerides seda, kuidas liidu tootmisharu taastumine majanduslangusest, mida põhjustas majandus- ja finantskriis 2009. aastal, oleks võinud areneda, kui seda ei oleks katkestanud Hiina impordi hindu allalöövad kõrged mahud. Selles harjutuses toetus ta hilisematele andmetele ja OECD terasekomiteele 2013. aasta detsembris esitatud tulevikku käsitlevale analüüsile. Uuringus pealkirjaga „Laying the foundations for a financially sound industry“ (majanduslikult stabiilse tööstuse jaoks vundamendi loomine) uuris ekspertarvamus ülemaailmse terasetööstuse kasumlikkust hiljutistel aastatel ja määratles pikaajalise jätkusuutlikkusega kasumikünnise. See uuring taotles eelkõige 17 % ülemaailmset keskmist EBITDA marginaali (ärikasum enne intressikulusid, makse, hinna ja väärtuse langust) (106). Aruanne osutab samuti investeerimiskulude keskmisele väärtusele 7 % ja võlakulude keskmisele väärtusele 3 %. Komisjon arvestas need kaks elementi maha ja jõudis tasemele 7 % ilma kulumita ärikasumi puhul (EBT). Ilma mis tahes muude usaldusväärsete andmeteta võrdsustas ta need terasetööstuse jaoks üldiselt arvutatud näitajad vaatlusaluse tootega, kuna kuumvaltsitud lehtterastooted moodustavad suure osa toorterase toodangust.

(625)

Kokkuvõttes jõudis komisjon seisukohale, et sihtkasumit 7 % saab kasutada, et arvutada liidu kuumvaltsitud lehtterastoodete tööstuse kahju tekkimise ohu marginaal.

8.2. Kahju ohu juhtumi kahjumarginaali arvutamiseks kasutatav ajavahemik

(626)

Esiteks tuletab komisjon meelde, et subsiidium ja kahju määrati kindlaks uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi alusel, mis on määratud kindlaks kooskõlas alusmääruse asjaomaste sätetega ja millest on teatatud algatamisteates. Samas ei ole alusmääruses ette nähtud ühtegi konkreetset meetodit väiksema tollimaksu reegli kohaldamiseks kasutatava kahjumarginaali arvutamiseks. Teiseks ei ole alusmääruses ette nähtud ka konkreetseid kriteeriume, et määrata kindlaks periood, mille jooksul kahjumarginaali arvutamise parameetreid hinnatakse. Praegusel juhul pidi komisjon arvestama, et valitud periood kajastab juhtumi eripära ja on tulevikuanalüüsi kontekstis asjakohane.

(627)

Selles osas asus komisjon seisukohale, et ei saa kohaldada standardset olulise kahju lähenemisviisi ja jagada kahjumarginaal kogu uurimisperioodi (st 2015. aasta) peale, sest kahju ohu marginaal peab peegeldama ohtu ja kui oht realiseerub hiljem uurimisperioodi ajal, peab kahjumarginaal peegeldama ohu konkreetset mõju. Kahju ohu mõju tõhusaks kõrvaldamiseks käsitles komisjon seega uurimisperioodi neid osi, mil kahju oht hakkas realiseeruma: Muu hulgas viidati põhjendusele 549, sedastades, et „kuigi liidu tootmisharu oli taastumas 2014. aasta ja 2015. aasta esimese 2 kvartali jooksul, hakkasid peaaegu kõik kahjunäitajad oluliselt langema 2015. aasta teisel poole jooksul. Uurimine näitas, et see negatiivne suundumus, mis algas 2015. aasta teisel poolel, 2016. aasta esimesel poolel ei muutunud.“ Lisaks sätestati põhjenduses 554, et „võttes arvesse ajalist kokkulangevust ühelt poolt alanevate hindadega subsideeritud impordi pidevalt suureneva mahu ning teiselt poolt kahjumite suurenemist põhjustanud liidu tootmisharu turuosa kahanemise ja hinnalanguse vahel, eelkõige alates 2015. aasta teisest poolest, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu olukorda mõjutas negatiivselt just subsideeritud import.“

(628)

Teiseks märkis komisjon asja sisu kohta, et nagu on öeldud põhjenduses 462, algas negatiivne suundumus 2015. aasta teises pooles ja põhjustas uurimisperioodi lõpus asjaolude selgelt prognoositavat ja peagi toimuvat muutumist; see tekitaks olukorra, kus subsiidium põhjustaks kahju, kui meetmeid ei võeta. See on kooskõlas põhjenduses 457 esitatud komisjoni seisukohaga, et liidu tootjad said osaliselt taastuda 2014. aasta ja 2015. aasta esimese poole jooksul. Seetõttu peegeldab 2015. aasta teine pool paremini kõrvaldamist vajava kahju ohu tegelikku mõju liidu tootmisharule.

(629)

Kolmandaks kinnitas Euroopa Kohus, et uurimisjärgse perioodi andmeid on eriti asjakohane kasutada uurimise käigus kahju ohu kindlakstegemiseks, mis eeldab oma olemuse tõttu tulevikuanalüüsi. Komisjoni seisukoha järgi näib 2015. aasta teine pool olevat paremini kooskõlas selle nõudega, sest see on tulevastele sündmustele lähemal kui uurimisperiood tervikuna.

(630)

Neljandaks, kui arvutada kogu uurimisperioodi põhjal, siis hoolimata sellest, kas esineb märke negatiivsetele suundumustele või mitte, kahjustaks see kahju ohu juhtumi eesmärki tegutseda tõhusalt ja ennetavalt, enne kui kahju oht on põhjustanud kahju.

(631)

Pärast avalikustamist ei olnud eksportiv tootja Shougang Group nõus komisjoni lähenemisviisiga kasutada kahjumarginaali kindlakstegemiseks üksnes 2015. aasta teise poole andmeid. Ta väitis, et uurimisperiood kehtestatakse uurimise alguses, et vältida mis tahes subjektiivset otsustamist uurimisasutuste poolt. Samuti väitis ta, et kuna väiksema tollimaksu reegel kehtib tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise suhtes, mis tähendab, et tollimaksu kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta nii subsiidiumi kui ka kahjumarginaali, oleks loogiline, et nii subsiidium kui ka kahjumarginaal oleks seotud sama perioodiga.

(632)

Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, nagu on tähelatud põhjenduses 627, peab kahju tekkimise ohu marginaal peegeldama ohtu ja kui oht realiseerub hiljem uurimisperioodi ajal, peab kahjumarginaal peegeldama ohu konkreetset mõju. Teiseks, arvestades alusmääruse artikleid 11 ja 5, mis kehtivad võrdselt kõigile kahju ohu väidete alusel algatatud uurimistele, peavad representatiivsed tulemused põhinema enne menetluse algatamist lõppenud ajavahemikul (vt põhjendus 475). Selle põhimõttega soovitakse tagada, et uurimise tulemused on representatiivsed ja usaldusväärsed. Lisaks, nagu märgitud põhjenduses 626, ei ole alusmääruses ette nähtud ühtegi konkreetset meetodit väiksema tollimaksu reegli kohaldamiseks kasutatava kahjumarginaali arvutamiseks.

(633)

Arvestades kõiki eespool esitatud põhjusi, järeldas komisjon, et kahjumarginaali arvutamise periood peaks praegusel juhul olema 2015. aasta teine pool, mitte kogu uurimisperiood.

(634)

Seetõttu palus komisjon koostööd teinud tootjatelt lisaandmeid. Valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid talle lisaandmed uurimisperioodi iga kvartali tootmiskulude kohta tooteliikide kaupa ja ta kontrollis seejärel neid andmeid. Kontrollimine hõlmas üksnes esitatud lisaandmeid, mida varem ei küsitud, ja tagas nende andmete usaldusväärsuse, millele komisjoni järeldused lõpuks tuginesid.

(635)

Seoses konkreetse kahjumarginaali arvutamisega oli eksportiv tootja Shougang Group seisukohal, et kahe tooteliigi andmeid ei võetud arvesse.

(636)

Pärast selle väite analüüsi, komisjon nõustus sellega. Seega vähenes Shougang Groupi kahjumarginaal 31,9 %-lt 31,5 %-le.

8.3. Lõplikud meetmed

(637)

Subsiidiumivastane uurimine viidi läbi paralleelselt dumpinguvastaseid meetmeid puudutava uurimisega ja piirdus kahju ohuga. Arvestades väiksema tollimaksu reegli kasutamist ja asjaolu, et väärtuselise tollimaksuna esitatuna on tasakaalustatavate subsiidiumide lõplikud summad madalamad kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, siis oleks komisjon pidanud kehtestama lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestatud lõplike tasakaalustatavate subsiidiumide tasemel ning seejärel kehtestama lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vastavalt asjakohasele kahju kõrvaldamist võimaldavale tasemele. Kuna lõplik dumpinguvastane määrus oli 6. aprillil 2017 juba vastu võetud, siis oli vaja määrust muuta, et võtta arvesse siin esitatud tulemusi.

(638)

Lähtudes sellest metoodikast ja juhtumi asjaoludest, eelkõige tõsiasjast, et käesolevas uurimises ei tasakaalustatud ekspordisubsiidiumeid, siis on meetmed piiratud kahjumarginaaliga ning komisjon leiab, et selle juhtumi puhul topeltarvestamist ei saa toimuda.

(639)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt koostöövalmidust, seati kõigi muude äriühingute puhul tollimaks valimisse kaasatud äriühingutele määratud kõrgeima tollimaksu tasemele. „Kõikide muude äriühingute“ puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse ka nende äriühingute suhtes, kes ei teinud selles uurimises koostööd.

(640)

Lisas loetletud muudele koostööd tegevatele valimisse kaasamata Hiina eksportivatele tootjatele määratakse lõplik tollimaks valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjatele kehtestatud määra kaalutud keskmise tasemel.

(641)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

Tabel 24

Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr

Hiina eksportivad tootjad	Dumpingumarginaal (tehti kindlaks dumpinguvastase uurimise käigus)	Tasakaalustatavate subsiidiumide summa	Kahju kõrvaldamist võimaldav tase	Tasakaalustava tollimaksu määr	Dumpinguvastane tollimaks
Benxi Group	97,3 %	28,5 %	28,1 %	28,1 %	0 %
Hesteel Group	95,5 %	7,8 %	18,1 %	7,8 %	10,3 %
Jiangsu Shagang Group	106,9 %	4,6 %	35,9 %	4,6 %	31,3 %
Shougang Group	Ei olnud dumpinguvastase uurimise valimis	38,6 %	31,5 %	31,5 %	0 %
Muud äriühingud, kes tegid koostööd subsiidiumivastases või dumpinguvastases uurimises	100,5 %	17,1 %	27,9 %	17,1 %	10,8 %
Muud äriühingud, kes tegid koostööd dumpinguvastases uurimises, kuid mitte subsiidiumivastases uurimises	100,5 %	38,6 %	35,9 %	35,9 %	0 %
Kõik muud äriühingud	106,9 %	38,6 %	35,9 %	35,9 %	0 %

(642)

Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalne dumpinguvastane ja subsiidiumivastane tollimaksumäär määrati kindlaks käesolevate uurimiste järelduste põhjal. Seetõttu vastab see kõnealuste uurimiste ajal tuvastatud asjaomase äriühingu olukorrale. Seda tollimaksumäära (erinevalt „kõikide teiste äriühingute“ suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühing. Imporditavate toodete suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, keda ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute“ suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(643)

Hebei Iron & Steel Group Co., Ltd. muutis uurimise ajal oma nime ja selle uus nimi on Hesteel Group Co., Ltd. Mõned sellega seotud äriühingud muutsid samuti oma nime. Komisjon võttis nimemuutusi nõuetekohaselt arvesse.

(644)

Äriühing võib taotleda individuaalse tollimaksumäära kohaldamist pärast oma juriidilise isiku nimevahetust. Taotlus tuleb saata komisjonile. Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(645)

Et tagada tasakaalustava tollimaksu nõuetekohane rakendamine, ei tohiks kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära kohaldada üksnes koostööst hoidunud eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

9. AVALIKUSTAMINE

(646)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina RVst pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordile.

(647)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (107) artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Lõplik tasakaalustav tollimaks kehtestatakse järgmiste Hiina Rahvavabariigist pärinevate toodete impordi suhtes: teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata, mis pärinevad Hiina Rahvavabariigist. Vaatlusalune toode ei hõlma:

—	roostevabast terasest tooteid ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga tooteid,

—	tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooteid,

—	mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, üle 10 mm paksusega ja vähemalt 600 mm laiusega tooteid ning

—	mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, vähemalt 4,75 mm ja kuni 10 mm paksusega ning vähemalt 2 050 mm laiusega tooteid.

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi kood 7226191090), 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

2. Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Riik	Äriühing	Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr	TARICi lisakood
Hiina Rahvavabariik	Bengang Steel Plates Co., Ltd.	28,1 %	C157
	Handan Iron & Steel Group Han-Bao Co., Ltd.	7,8 %	C158
	Hesteel Co., Ltd. Tangshan haru (108)	7,8 %	C159
	Hesteel Co., Ltd., Chengde haru (109)	7,8 %	C160
	Zhangjiagang Hongchang Plate Co., Ltd.	4,6 %	C161
	Zhangjiagang GTA Plate Co., Ltd.	4,6 %	C162
	Shougang Jingtang United Iron and Steel Co. Ltd.	31,5 %	C164
	Beijing Shougang Co. Ltd., Qian'an Iron & Steel haru	31,5 %	C208
	Lisas loetletud muud koostööd tegevad äriühingud	17,1 %	Vt lisa
	Kõik muud äriühingud	35,9 %	C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingutele kindlaks määratud individuaalseid tasakaalustavaid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevastatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et siinsel arvel kajastatud ekspordiks Euroopa Liitu müüdud kuumvaltsitud lehtterastooted koguses (kogus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et siinsel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikidele muudele äriühingutele kohaldatavat tollimaksumäära.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1. Rakendusmääruse (EL) 2017/649 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega.

1.„2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vabale netohinnale liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine.

Riik	Äriühing	Lõplik dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
Hiina Rahvavabariik	Bengang Steel Plates Co., Ltd.	0 %	C157
	Handan Iron & Steel Group Han-Bao Co., Ltd.	10,3 %	C158
	Hesteel Co., Ltd. Tangshan haru (110)	10,3 %	C159
	Hesteel Co., Ltd., Chengde haru (111)	10,3 %	C160
	Zhangjiagang Hongchang Plate Co., Ltd.	31,3 %	C161
	Zhangjiagang GTA Plate Co., Ltd.	31,3 %	C162
	Shougang Jingtang United Iron and Steel Co. Ltd.	0 %	C164
	Beijing Shougang Co. Ltd., Qian'an Iron & Steel haru	0 %	C208
	Angang Steel Company Limited	10,8 %	C150
	Inner Mongolia Baotou Steel Union Co., Ltd.	0 %	C151
	Jiangyin Xingcheng Special Steel Works Co., Ltd.	0 %	C147
	Shanxi Taigang Stainless Steel Co., Ltd.	0 %	C163
	Maanshan Iron & Steel Co., Ltd.	10,8 %	C165
	Rizhao Steel Wire Co., Ltd.	10,8 %	C166
	Rizhao Baohua New Material Co., Ltd.	10,8 %	C167
	Tangshan Yanshan Iron and Steel Co., Ltd.	0 %	C168
	Wuhan Iron & Steel Co., Ltd.	10,8 %	C156
	Kõik muud äriühingud	0 %	C999

2. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/649 artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega.

2.„5. Kui mõni uus Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et:

a)	ta ei eksportinud perioodil 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (uurimisperioodil) liitu lõikes 1 nimetatud vaatlusalust toodet,

b)	ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kellele kohaldatakse siinse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid,

c)	ta on tegelikult eksportinud liitu vaatlusalust toodet pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või ta on võtnud endale tagasivõetamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu märkimisväärne kogus,

võib artikli 1 lõiget 2 muuta, lisades uue eksportiva tootja tabelis esitatud äriühingute loetellu ning kohaldades talle individuaalset tollimaksu, mis ei ole suurem kui nende äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär, kes tegid koostööd dumpinguvastases uurimises, kuid mitte subsiidiumivastases uurimises, st 0 %.“

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) 2017/649 lisa tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(2) See määrus asendati 30. juunil 2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrusega (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55).

(3) ELT C 172, 13.5.2016, lk 29.

(4) Mõistet „Hiina valitsus“ on selles määruses kasutatud laiemas mõttes ja see hõlmab riiginõukogu, samuti ministeeriume, osakondi, agentuure ja asutusi riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

(5) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 58, 13.2.2016, lk 9).

(6) Teade Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 246, 7.7.2016, lk 7).

(7) Komisjoni 5. aprilli 2017. aasa rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 68).

(8) Külmvaltsimise protsessi määratletakse eelnevalt kuumvaltsitud ja peitsitud lehtede või ribade läbilaskmisena külmvaltspingist, st temperatuuril allpool metalli pehmenemistemperatuuri.

(9) Terasetööstuse 13. viisaastakukava sissejuhatus.

(10) 13. viisaastakukava 17. peatüki 1. jaotis, esiletõst lisatud.

(11) Samas.

(12) Otsuse nr 40 III peatüki artikkel 12.

(13) Nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 215/2013 (ELT L 73, 15.3.2013, lk 16) põhjendus 182 (orgaanilise kattega terastooted).

(14) NDRC ülesandeks on muu hulgas kujundada ja viia ellu riiklikke majandus- ja sotsiaalarengustrateegiaid, aastakavasid, keskmise pikkusega ja pikaajalisi arengukavasid.

(15) W. Maliszwewski/S. Arslanalp/J. Caparusso and others, ‘Resolving China's Corporate Debt Problem’, IMF Working Paper, WP/16/203 of October 2016.

(16) WT/DS379/AB/R (US – Anti-Dumping and Countervailing Duties on Certain Products from China(USA – dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud teatavatele Hiina toodetele)), Appellate Body Report (apellatsiooniasutuse ettekanne), 11. märts 2011, DS 379, punkt 318. Vt ka WT/DS436/AB/R (USA – süsinikteras (India)), Appellate Body Report, 8. detsember 2014. aasta, punktid 4.9–4.10, 4.17–4.20, ja WT/DS437/AB/R (United States – Countervailing Duty Measures on Certain Products from China (USA – tasakaalustavate tollimeetmete kohta teatavatele Hiina toodetele)), 18. detsembri 2014. aasta apellatsiooniasutuse ettekanne, punkt 4.92.

(17) „Peamiste riigiosalusega rahandusasutuste järelevalvenõukogu reguleerivad ajutised eeskirjad“, artikkel 2, riiginõukogu käskkiri nr 293, välja antud 15. märtsil 2000. aastal.

(18) Hiina Rahvavabariigi RMB laenuvõrdlus rahandusasutuste intressimäärade kohta.

(19) Shougang Jingtangi ja pankade konsortsiumi koosoleku protokoll 2013, tõend nr 14 Shougangi ingliskeelses piiranguga kontrollifailis ja lisa 13.3 hiinakeelses vastuses puuduse kohta.

(20) Apellatsioonikogu 21. veebruari 2005. aasta aruanne WT/DS/296 (DS296 „United States – Countervailing duty investigation on Dynamic Random Access Memory (DRAMS) from Korea“), punkt 116.

(21) Apellatsioonikogu aruanne DS 296, punkt 116.

(22) Apellatsioonikogu aruanne DS 296, punkt 115.

(23) Apellatsioonikogu aruanne DS 296, punkt 114, milles nõustutakse vaekogu aruande DS 194 punktiga 8.31 selles küsimuses.

(24) WT/DS194/R, Panel Report, US – Export Restraints, punkt 8.29.

(25) Apellatsioonikogu aruanne DS 296, punktid 110–111.

(26) WT/DS353/AB/R, Appellate Body Report, US – Aircraft (Second Complaint), punkt 753.

(27) WT/DS316/R, Panel Report, EC – Aircraft, punkt 7.919.

(28) IMFi töödokument „Resolving China's Corporate Debt Problem“, Wojciech Maliszewski, Serkan Arslanalp, John Caparusso, José Garrido, Si Guo, Joong Shik Kang, W. Raphael Lam, T. Daniel Law, Wei Liao, Nadia Rendak, Philippe Wingender ja Jiangyan, oktoober 2016, WP/16/203

(29) Hiina panganduse reguleerimise komisjoni dokumendis „Suunised riskil põhinevate laenude klassifitseerimise kohta“, punkt II, artikkel X.

(30) Samuti toetab seda arvamust Hiina valitsuse toodud näide BNP Paribase kohta.

(31) Juhised subsiidiumisumma arvutamiseks tasakaalustavat tollimaksu käsitlevates uurimistes (EÜT C 394, 17.12.1998, lk 6).

(32) Vaekogu aruanne „EK – DRAMS“, punkt 7.213.

(33) Vaekogu aruanne „EK – DRAMS“, punkt 7.212.

(34) Vaekogu aruanne „EK – DRAMS“, punkt 7.178.

(35) Vaekogu aruanne „EK – DRAMS“, punkt 7.212.

(36) WT/DS294/AB/R (US – Zeroing), Apellatsioonikogu 18. aprilli 2006. aasta aruande punkt 198; ja WT/DS438/AB/R (Argentina – Import Restrictions), Apellatsioonikogu 15. jaanuari 2015. aasta aruande punkt 5.108.

(37) Nie Huiha, Jiang Ting, Fang Mingyue „China's zombie firms: cause, consequence and cure“, Renmini ülikool, 2016.

(38) Apellatsioonikogu 18. aprilli 2006. aasta aruanne, WT/DS/294/AB/R, US – Zeroing, punkt 204.

(39) G/STR/N/15/CHN, State trading new and full notification pursuant to article XVII:4(a) of the GATT 1994 and paragraph 1 of the understanding on the interpretation of article XVII, 19. oktoober 2015.

(40) Nõukogu 11. märtsi 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 215/2013 (millega kehtestatakse tasakaalustavad tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes) (ELT L 73, 15.3.2013, lk 16) põhjendus 182 (orgaanilise kattega terastooted).

(41) NDRC korralduse nr 35 (raua- ja terasetööstuse arengupoliitika) artikkel 24 sätestab: „Kui projekt ei vasta raua- ja terasetööstuse arengupoliitika nõuetele ja seda ei ole nõuetekohaselt läbi vaadatud ja kinnitatud või läbivaatamine ja kinnitamine ei vastanud nõuetele, ei ole riiklikul maa ja ressursside ministeeriumil lubatud teha maaõiguse vormistustoiminguid.“

(42) Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/366, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 lõikele 2 ja pärast osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamise uurimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 19 lõikele 3 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplikud tasakaalustavad tollimaksud (ELT L 56, 3.3.2017, lk 1) (päikesepaneelid).

(43) Vt muu hulgas nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 452/2011 (ELT L 128, 14.5.2011, lk 18) (kaetud kvaliteetpaber), nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 215/2013 (ELT L 73, 15.3.2013, lk 16) (orgaanilise kattega terastooted), komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/366 (ELT L 56, 3.3.2017, lk 1) (päikesepaneelid), komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1379/2014 (ELT L 367, 23.12.2014, lk 22) (klaasfilamentkiust tooted), komisjoni rakendusotsus 2014/918/EL (ELT L 360, 17.12.2014, lk 65) (polüesterstaapelkiud).

(44) Nagu möönis Üldkohus kohtuasjas T-444/11 Gold East Paper ja Gold Huacheng Paper versus nõukogu, Üldkohtu 11. septembri 2014. aasta otsus ECLI:EU:T:2014:773.

(45) https://en.wikipedia.org/wiki/Liaoning.

(46) Nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 451/2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 128, 14.5.2011, lk 1) (kaetud kvaliteetpaber).

(47) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 451/2011 (ELT L 128, 14.5.2011, lk 1) (kaetud kvaliteetpaber), komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/366 (ELT L 56, 3.3.2017, lk 1) (päikesepaneelid).

(48) EÜT C 394, 17.12.1998, lk 6.

(49) Näiteks nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 451/2011 (ELT L 128, 14.5.2011, lk 1) (kaetud kvaliteetpaber), nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 2015/2013 (ELT L 73, 11.3.2013, lk 16) (orgaanilise kattega terastooted), komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/366 (ELT L 56, 3.3.2017, lk 1) (päikesepaneelid), komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1379/2014 (ELT L 367, 23.12.2014, lk 22) (klaasfilamentkiust tooted), komisjoni rakendusotsus 2014/918/EL (ELT L 360, 17.12.2014, lk 65) (polüesterstaapelkiud).

(50) Selle toetusliigi puhul oli suurim leitud subsiidiumisumma võrdne kontsernile Shougang Group antud subsiidiumisummaga

(51) Selle toetusliigi puhul oli suurim leitud subsiidiumisumma võrdne kontsernile Shougang Group antud subsiidiumisummaga.

(52) WT/DS489/7, 19. aprill 2016, Hiina Rahvavabariigi ja Ameerika Ühendriikide vastastikuse mõistmise memorandum seoses Hiina vaidlusaluste meetmetega seoses demonstratsioonbaaside ja ühiste teenuseplatvormide teenuse kavadega (DS489).

(53) Vt WT/DS46/R, Brazil – Aircraft, vaekogu aruanne.

(54) Vt mutatis mutandi ka WT/DS294/AB/RW, US – Zeroing (artikkel 21.5 DSU), apellatsioonikogu 14. mai 2009. aasta aruanne, 453. lõik.

(55) Komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1328, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 210, 4.8.2016, lk 1).

(56) See järeldus on kooskõlas Hiina valitsuse järeldusega 26. augusti 2016. aasta esitatud dokumendis, et ELi tootmisharu ei kannatanud vaatlusalusel perioodil olulist materiaalset kahju (vt Hiina valitsuse 26. augustil 2016. aastal esitatud dokumendi põhjendust 298). Teisest küljest – kui lähtuda kogutud andmetest, siis ei nõustu komisjon Hiina valitsuse järeldusega, et ELi tootmisharu ei olnud uurimisperioodi lõpus kaitsetus olukorras (vt Hiina valitsuse 26. augustil 2016. aastal esitatud dokumendi põhjendust 298).

(57) 29. jaanuari 2014. aasta otsus ECLI:EU:T:2014:35. Seda kinnitas ka Euroopa Kohtu 7. aprilli 2016. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-186/14 ja C-193/14 P; ArcelorMIttal Tubular Products Ostrava jt vs. Hube; ECLI:EU:C:2016:209.

(58) Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 926/2009, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 262, 6.10.2009, lk 19).

(59) 29. jaanuari 2014. aasta otsus kohtuasjas T-528/09 Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu, ECLI:EU:T:2014:35, punkt 61.

(60) Maailma Kaubandusorganisatsioon, WT/DS132/R, 28. jaanuar 2000, Mehhiko – Ameerika Ühendriikidest pärit kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi (HFCS) dumpinguvastane uurimine – Vaekogu aruanne, põhjendus 7.140, lk 214. WTO vaekogu märkis dumpinguvastases juhtumis järgnevat: „selle järeldamiseks, et esineb olulise kahju oht siseriikliku tootmisharu suhtes, mis ei ole praegu nähtavalt kahju kannatanud, hoolimata dumpinguhinnaga impordi mõjudest uurimisperioodi jooksul, on taustteabena vajalik mõista tootmisharu praegust olukorda. Asjaolu, et dumpinguhinnaga import suureneb ja avaldab kahjulikku mõju hinnale, ei võimalda ipso facto järeldada, et see kahjustab siseriiklikku tootmisharu: kui tootmisharu on väga heas seisukorras või kui esineb muid tegureid, ei pruugi dumpinguhinnaga import kahjuohtu kujutada.“ Seda põhjenduskäiku saab kohaldada ka subsiidiumivastastele juhtumitele. [Komisjoni rõhuasetus.]

(61) Euroopa Kohtu 7. aprilli 2016. aasta otsus kohtuasjas C-186/14 PArcelorMittal Tubular Products Ostrava and Others vs. Hubei, ECLI:EU:C:2016:209, põhjendus 72, mis kinnitab Üldkohtu 29. jaanuari 2014. aasta otsust kohtuasjas T-528/09 Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu, ECLI:EU:T:2014:35..

(62) Hiina valitsuse 26. augustil 2016. aastal esitatud dokumendi põhjendused 336 jj.

(63) ELT L 210, 4.8.2016, lk 27.

(64) Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1778, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 272, 7.10.2016, lk 33).

(65) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, Euroopa Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale, Brüssel, 16.3.2016, COM(2016) 155 (final), „Terasetööstus: Püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“

(66) Komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1329, millega nõutatakse sisse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete registreeritud impordilt (ELT L 210, 4.8.2016, lk 27).

(67) World Steel in figures 2015 (Maailma terasetööstus arvudes 2015), Maailma Teraseühendus, lk 14, http//www.worldsteel.org/publications/bookshop/product-details.~World-Steel-in-Figures-2015~PRODUCT~World-Steel-in-Figures-2015~.html.

(68) COM(2016) 155 (final), Brüssel, 16.3.2016, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale, „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“, lk 2.

(69) OECD, DSTI/SU/SC(2015)8/lõplik, Teaduse, Tehnoloogia ja Innovatsiooni Direktoraat, „Capacity developments in the world steel industry“ (Tootmisvõimsuse areng maailma terasetööstuses), tabel 1, lk 10, http://www.oecd.org/officialdocuments/publicdisplaydocumentpdf/?cote=DSTI/SU/SC(2015)8/FINAL&docLanguage=En.

(70) Maailma Teraseühendus, World Steel in Figures 2016 (Maailma terasetööstus arvudes 2016), tabel „suured terast tootvad riigid 2014. ja 2015. aastal“, lk 9, http://www.worldsteel.org/media-centre/press-releases/2016/World-Steel-in-Figures-2016-is-available-online.html.

(71)

Tootmisvõimsuse andmete allikas: OECD (OECD, DSTI/SU/SC(2016)6/Final, 5. september 2016, teaduse, tehnika ja innovatsiooni direktoraat „Updated steelmaking capacity figures and a proposed framework for enhancing capacity monitoring activity“, lisa, lk 7 jj).

(72)

Tootmisandmete allikas: Maailma Teraseühendus, Steel Statistical Yearbook 2015 (Terasetööstuse statistiline aastaraamat 2015) (Maailma Teraseühendus, Steel Statistical Yearbook 2016 (Terasetööstuse statistiline aastaraamat), tabel 1 lk 1 ja 2 ning tabel 13 lk 35, http://www.worldsteel.org/statistics/statistics-archive/yearbook-archive.html).

(73) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni direktoraat (2015): Excess capacity in the global steel industry: the current situation and ways forward (Üleliigne tootmisvõimsus ülemaailmses terasetööstuses: praegune olukord ja võimalikud lahendused), tehnoloogia- ja tööstuspoliitika dokumendid, nr 18, OECD Publishing, lk 5 ja 6. http://dx.doi.org/10.1787/5js65x46nxhj-en.

(74) Hiina raua- ja teraseühenduse ja selle liikmete nimel Dentonsi poolt esitatud dokument „Comments in the anti-dumping proceeding concerning imports of certain hot-rolled flat products of iron, non-alloy or other alloy steel originating the People's Republic of China“ (Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi dumpinguvastase menetluse käigus esitatud kommentaarid), 21. märts 2016, lõige 24, lehekülg 7.

(75) OECD terasekomitee 13. märtsi 2017. aasta aruanne Capacity developments in the world steel industry (Tootmisvõimsuse areng maailma terasetööstuses), lõik 14.

(76) Reuters, ajakirjanduslik artikkel „China's zombie steel mills fire up furnaces, worsen global glut“ (Hiina varjusurmas olevad tehased käivitavad ahjud, suurendades ülemaailmset ületoodangut), http://in.reuters.com/article/china-steel-overcapacity-idINKCN0XI070.

(77) Reuters, ajakirjanduslik artikkel „BHP says over 50 million tonnes of steel capacity restarted in China“ (BHP väidab, et üle 50 miljoni tonni terase tootmisvõimsust on Hiinas taas käivitatud), http://www.reuters.com/article/us-bhp-china-idUSKCN0YA09E.

(78) Maailma Teraseühendus, meediakeskus, 2016. aasta juuni toorterase toodang https://www.worldsteel.org/media-centre/press-releases/2016/June-2016-crude-steel-production0.

(79) OECD terasekomitee 13. märtsi 2017. aasta aruanne Capacity developments in the world steel industry (Tootmisvõimsuse areng maailma terasetööstuses).

(80) OECD terasekomitee aruanne, 8.–9. september 2016, „Updated steelmaking capacity figures and a proposed framework for enhancing capacity monitoring activity“.

(81) Maailma Teraseühendus, Steel Statistical Yearbook 2015 (Terasetööstuse statistiline aastaraamat 2015), tabel 1 leheküljel 2 ja tabel 13 leheküljel 35, http://www.worldsteel.org/statistics/statistics-archive/yearbook-archive.html.

(82) Valimisse oli kaasatud 679,4 miljonit tonni Hiinast eksporditavat samasugust toodet 2015. aastal ja 343,8 miljonit tonni Hiinast eksporditavat samasugust toodet 2016. aasta esimese kuue kuu jooksul.

(83) Worldsteel Short Range Outlook 2014–2015 (maailma terase lühiajaline väljavaade 2014–2015), World Steel Association (Maailma Teraseühendus), https://www.worldsteel.org/media-centre/press-releases/2015/worldsteel-Short-Range-Outlook-2015-2016.html2016

(84) Vt samuti põhjendusest 444 laovarude vähest vähenemist valimisse kaasatud liidu tootjate puhul toodangu protsendina.

(85) Richard Lu, the downside Chinese steel demand scenario: gory details (Hiina terasenõudluse negatiivne stsenaarium: verised üksikasjad), http://www.crugroup.com/about-,cru/cruinsight/The_downside_Chinese_steel_demand_scenario_gory_details, 15. juuli 2016.

(86) Vt samuti põhjendusest 443 laovarude vähest vähenemist valimisse kaasatud liidu tootjate puhul toodangu protsendina.

(87) Platts, ajakirjanduslik artikkel „European steel producers on the offensive, but will price increases stick?“ (Euroopa terasetootjad ründel, kuid kas hinnatõus jätkub?). Artikkel http://blogs.platts.com/2016/04/05/european-steel-producers-on-offensive/, 4. mai 2016.

(88) Platts, ajakirjanduslik artikkel „2017 could be a huge year for the European steel industry“ (2017. aasta võib Euroopa terasetööstusele olla läbimurdeaastaks), http://blogs.platts.com/2017/03/08/2017-european-steel-industry/, 8. märts 2017.

(89) World Steel Association (Maailma Teraseühendus), Hiina terasetööstus, Igakuine ülevaade maailma terasetootjate jaoks, väljaanne 115, juuni 2016.

(90) Maailma Teraseühendus, Extract from Worldsteel monthly update on the Chinese steel industry (Väljavõte Maailma Teraseühenduse igakuisest ülevaatest Hiina terasetööstusest), oktoober 2016.

(91) Marketrealist, ajakirjanduslik artikkel, Are rising Chinese steel inventories a risk for steel investors? (Kas Hiina terase laovarud kujutavad teraseinvestorite jaoks ohtu?) http://marketrealist.com/2017/03/are-rising-chinese-steel-inventories-a-risk-for-steel-investors/, 1. märts 2017.

(92) Reuters, ajakirjanduslik artikkel, China's surging steel, iron ore inventories at odds with price gains: Russell (Hiina kasvavad terase ja maagi laovarud vastuolus hinnavõiduga; Russell), http://www.reuters.com/article/us-column-russell-ironore-china-idUSKBN1610FI, 22. veebruar 2017.

(93) Platts, ajakirjanduslik artikkel „2017 could be a huge year for the European steel industry“ (2017. aasta võib Euroopa terasetööstusele olla läbimurdeaastaks), http://blogs.platts.com/2017/03/08/2017-european-steel-industry/, 8. märts 2017.

(94) Nagu eespool mainitud, algatas komisjon 7. juulil 2016 uurimise muu hulgas Venemaalt pärit sama toote impordi suhtes. Samas ei mõjuta algatamine uurimise tulemust.

(95)

Tootmisvõimsuse andmete allikas: OECD (OECD, DSTI/SU/SC(2015)8/lõplik, Teaduse, Tehnoloogia ja Innovatsiooni Direktoraat, „Capacity developments in the world steel industry“ (Tootmisvõimsuse areng maailma terasetööstuses), tabel 1, lk 10, http://www.oecd.org/officialdocuments/publicdisplaydocumentpdf/?cote=DSTI/SU/SC(2015)8/FINAL&docLanguage=En).

(96)

Tootmisandmete allikas: Maailma Teraseühendus, Steel Statistical Yearbook 2015 (Terasetööstuse statistiline aastaraamat 2015) (Maailma Teraseühendus, Steel Statistical Yearbook 2015 (Terasetööstuse statistiline aastaraamat), tabel 1 lehekülgedel 1 ja 2 ning tabel 13 leheküljel 35, http://www.worldsteel.org/statistics/statistics-archive/yearbook-archive.html).

(97) Teade Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 246, 7.7.2016, lk 7).

(98) Hiina valitsuse 26. augustil 2016. aastal esitatud dokumendi põhjendused 362–366.

(99) Väljavõte viimasest EÜ energiahindade ja -kulude alt-üles uuringust, mille koostas konsultantide konsortsium, teiste seas Ecofys ja CEPS, juuli 2016.

(100) Hiina valitsuse 26. augustil 2016. aastal esitatud dokumendi põhjendused 367–370.

(101) Vt komisjoni 4. veebruari 2000. aasta otsuse nr 284/2000/ESTÜ (millega kehtestatakse teatavate Indiast ja Taiwanist pärinevate rauast või legeerimata terasest vähemalt 600 mm laiuste, plakeerimata, pindamata ja katmata kuumvaltsitud, kuid muul viisil töötlemata rullikeeratud lehtvaltstoodete importi käsitlev lõplik tasakaalustav tollimaks ning millega kiidetakse heaks teatavate eksportivate tootjate poolt pakutud äriühingud ning millega lõpetatakse menetlus teatava Lõuna-Aafrikast pärit impordi suhtes) (EÜT L 31, 5.2.2000, lk 44, lõik 338.

(102) Hiina valitsuse 26. augustil 2016. aastal esitatud dokumendi põhjendused 311, lk 114.

(103) Komisjoni 28. juuli 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/1246 (lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste impordi suhtes) (ELT L 204, 29.7.2016, lk 70) põhjendus 127.

(104) Nõukogu 27. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 954/2006 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2320/97 ja (EÜ) nr 348/2000, lõpetatakse muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised ja aegumise läbivaatamised ja muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast ning Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised) (ELT L 175, 29.6.2006, lk 4) põhjendus 233.

(105) Vt komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/1328 (millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks) (ELT L 210, 4.8.2016, lk 1) põhjendus 156.

(106) McKinsey & Company, „Laying the foundations for a financially sound industry“ (majanduslikult stabiilse tööstuse jaoks vundamendi loomine), OECD terasekomitee kohtumine 5. detsembril 2013, lk 7.

(107) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

(108) Varem Hebei Iron & Steel Co., Ltd., Tangshani haru.

(109) Varem Hebei Iron & Steel Co., Ltd., Chengde haru.

(110) Varem Hebei Iron & Steel Co., Ltd., Tangshani haru.

(111) Varem Hebei Iron & Steel Co., Ltd., Chengde haru.“

LISA

Riik	Nimi	TARICi lisakood
Hiina RV	Angang Steel Company Limited	C150
Hiina RV	Maanshan Iron & Steel Co., Ltd.	C165
Hiina RV	Rizhao Steel Wire Co., Ltd.	C166
Hiina RV	Rizhao Baohua New Material Co., Ltd.	C167
Hiina RV	Wuhan Iron & Steel Co., Ltd.	C156

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2017/964, 8. juuni 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid	1
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2017/965, 8. juuni 2017, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/150	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/966, 1. juuni 2017, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Connemara Hill Lamb/Uain Sléibhe Chonamara (KGT)]	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/967, 8. juuni 2017, millega antakse Cabo Verdele ajutine erand delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 sätestatud sooduspäritolureeglitest seoses toiduks valmistatud või konserveeritud tuunifileedega	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/968, 8. juuni 2017, millega antakse Cabo Verdele ajutine erand delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 sätestatud sooduspäritolureeglitest seoses toiduks valmistatud või konserveeritud makrelli fileedega ning toiduks valmistatud või konserveeritud makrelltuuni või fregatt-makrelltuuni fileedega	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/969, 8. juuni 2017, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	17
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/970, 8. juuni 2017, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	129
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/971, 8. juuni 2017, millega kehtestatakse ELi täitevvolitusteta sõjaliste ÜJKP missioonide plaanimise ja juhtimise kord ning muudetakse otsust 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta, otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), ja otsust (ÜVJP) 2016/610 Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM RCA)	133
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/972, 8. juuni 2017, millega ajakohastatakse ja muudetakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ja millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/154	139
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/973, 8. juuni 2017, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) ( *1 )	141
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/974, 8. juuni 2017, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid	143
	*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2017/975, 8. juuni 2017, millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	145
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/976, 7. juuni 2017, nõukogu direktiivi 96/67/EÜ artikli 9 kohase erandi tegemise otsuse heakskiitmise kohta seoses Tallinna lennujaama (AS Talllinna Lennujaam) teatavate maapealse käitluse teenustega (teatavaks tehtud numbri C(2017) 3798 all)	150
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/977, 8. juuni 2017, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (teatavaks tehtud numbri C(2017) 3962 all) ( 1 )	155

	Parandused
*	Nõukogu 29. mai 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/907 (millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias) parandus ( ELT L 139, 30.5.2017 )	159
*	Nõukogu 29. mai 2017. aasta otsuse (ÜVJP) 2017/917 (millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid) parandus ( ELT L 139, 30.5.2017 )	159

	Nimi	Teised nimed	Tunnusandmed	ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev	Põhjendused
40.	Cho Il U	Cho Il Woo	Sünniaeg: 10.5.1945 Sünnikoht: Musan, Põhja-Hamgyongi provints, KRDV Kodakondsus: KRDV Passi number: 736410010	2.6.2017	Reconnaissance General Bureau' (luure üldbüroo) viienda büroo direktor. Arvatakse, et Cho vastutab spionaažioperatsioonide korraldamise eest välismaal ja välismaise luureteabe kogumise eest KRDV-le.
41.	Cho Yon Chun	Jo Yon Jun	Sünniaeg: 28.9.1937 Kodakondsus: KRDV	2.6.2017	Korraldus- ja nõustamisosakonna asedirektor; selle osakonna ülesandeks on suunata Korea Töölispartei ja KRDV relvajõudude kõige tähtsamate ametikohtade täitmist.
42.	Choe Hwi		Sünniaasta: 1954 või 1955 Kodakondsus: KRDV Sugu: mees Aadress: KRDV	2.6.2017	Korea Töölispartei propaganda- ja agitatsiooniosakonna esimene asedirektor; see osakond kontrollib kogu KRDV meediat ning valitsus kasutab seda rahva kontrolli all hoidmiseks.
43.	Jo Yong-Won	Cho Yongwon	Sünniaeg: 24.10.1957 Kodakondsus: KRDV Sugu: mees Aadress: KRDV	2.6.2017	Korea Töölispartei korraldus- ja nõustamisosakonna asedirektor; selle osakonna ülesandeks on suunata Korea Töölispartei ja KRDV relvajõudude kõige tähtsamate ametikohtade täitmist.
44.	Kim Chol Nam		Sünniaeg: 19.2.1970 Kodakondsus: KRDV Passi number: 563120238 Aadress: KRDV	2.6.2017	Korea Kumsan Trading Corporationi president; see ettevõte hangib varustust asutusele General Bureau of Atomic Energy (aatomienergia üldbüroo) ja seda kasutatakse KRDV sularahakanalina.
45.	Kim Kyong Ok		Sünniaasta: 1937 või 1938 Kodakondsus: KRDV Aadress: Pyongyang, KRDV.	2.6.2017	Korraldus- ja nõustamisosakonna asedirektor; selle osakonna ülesandeks on suunata Korea Töölispartei ja KRDV relvajõudude kõige tähtsamate ametikohtade täitmist.
46.	Kim Tong-Ho		Sünniaeg: 18.8.1969 Kodakondsus: KRDV Passi number: 745310111 Sugu: mees Aadress: Vietnam	2.6.2017	Tanchon Commercial Banki esindaja Vietnamis; see pank on relva- ja raketimüügi puhul KRDV peamine finantsüksus.
47.	Min Byong Chol	Min Pyo'ng-ch'o'l; Min Byong-chol; Min Byong Chun	Sünniaeg: 10.8.1948 Kodakondsus: KRDV Sugu: mees Aadress: KRDV	2.6.2017	Korea Töölispartei korraldus- ja nõustamisosakonna liige; selle osakonna ülesandeks on suunata Korea Töölispartei ja KRDV relvajõudude kõige tähtsamate ametikohtade täitmist.
48.	Paek Se Bong		Sünniaeg: 21.3.1938 Kodakondsus: KRDV	2.6.2017	Paek Se Bong on Second Economic Committee' (teine majanduskomitee) endine esimees, National Defense Commissioni (riikliku kaitsekomisjoni) endine liige ning Munitions Industry Departmenti (laskemoonatööstuse osakond) endine asedirektor.
49.	Pak Han Se	Kang Myong Chol	Kodakondsus: KRDV Passi number: 290410121 Aadress: KRDV	2.6.2017	Second Economic Committee' (teine majanduskomitee) aseesimees; see komitee vastutab KRDV ballistiliste rakettide tootmise järelevalve eest ning juhib Korea Mining Development Corporationi (KOMID) tegevust, mis on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.
50.	Pak To Chun	Pak Do Chun	Sünniaeg: 9.3.1944 Kodakondsus: KRDV	2.6.2017	Pak To Chun on laskemoonatööstuse osakonna (MID) endine sekretär ning praegusel ajal nõustab ta tuumarelva- ja rakettidega seotud programmide küsimustes. Ta on riigiasjade komisjoni endine liige ning on Korea Töölispartei poliitbüroo liige.
51.	Ri Jae Il	Ri, Chae-Il	Sünniaasta: 1934 Kodakondsus: KRDV	2.6.2017	Korea Töölispartei propaganda- ja agitatsiooniosakonna asedirektor; see osakond kontrollib kogu KRDV meediat ning valitsus kasutab seda rahva kontrolli all hoidmiseks.
52.	Ri Su Yong		Sünniaeg: 25.6.1968 Kodakondsus: KRDV Passi number: 654310175 Sugu: mees Aadress: Kuuba	2.6.2017	Ettevõtte Korea Ryonbong General Corporation ametnik; see ettevõte tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki. Selle hanked toetavad ilmselt samuti KRDV keemiarelvade programmi.
53.	Ri Yong Mu		Sünniaeg: 25.1.1925 Kodakondsus: KRDV	2.6.2017	Ri Yong Mu on riigiasjade komisjoni aseesimees; nimetatud komisjon juhib ja suunab kõiki KRDV sõjanduse, kaitse ja julgeolekuga seotud tegevusi, sealhulgas soetamisi ja hankeid.

	Nimi	Teised nimed	Asukoht	Loetellu kandmise kuupäev	Muu teave
43.	Kangbong Trading Corporation		KRDV	2.6.2017	Kangbong Trading Corporation müüs, tarnis, edastas või ostis, otseselt või kaudselt, KRDV jaoks või KRDV-lt metalli, grafiiti, süsi või tarkvara, mille tulemusel võis KRDV või Korea Töölispartei saada tulu või kaupa. Kangbong Trading Corporationi emaettevõtja on rahvaarmee ministeerium.
44.	Korea Kumsan Trading Corporation		Pyongyang, KRDV	2.6.2017	Korea Kumsan Trading Corporation on KRDV tuumaprogrammi juhtiva General Bureau of Atomic Energy omandis või kontrolli all või tegutseb või näib tegutsevat selle heaks kas otseselt või kaudselt.
45.	Koryo Bank		Pyongyang, KRDV	2.6.2017	Koryo Bank tegutseb KRDV majanduse finantsteenuste sektoris ning on seotud Korea Töölispartei 38. ja 39. bürooga.
46.	Korea rahvaarmee strateegiline raketivägi	Strateegiline raketivägi; Korea rahvaarmee strateegilise raketiväe juhatus	Pyongyang, KRDV	2.6.2017	Korea rahvaarmee strateegiline raketivägi juhib kõiki KRDV ballistiliste rakettide programme ning vastutab SCUD- ja NODONG-rakettide tulistamise eest.

	Nimi	Teised nimed	Tunnusandmed	Loetellu kandmise kuupäev	Muu teave
14.	Choe Song Il		Passi nr: 472320665; passi kehtivuse lõppemise kuupäev: 26.9.2017 Passi nr: 563120356 Kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Tanchon Commercial Banki esindaja. Töötas Tanchon Commercial Banki esindajana Vietnamis.
17.	Jang Yong Son		Sünniaeg: 20.2.1957 Kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) esindaja. Töötas KOMIDi esindajana Iraanis.
21.	Kim Jung Jong	Kim Chung Chong	Passi nr: 199421147; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 29.12.2014 Passi nr: 381110042; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 25.1.2016 Passi nr: 563210184; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 18.6.2018; sünniaeg: 7.11.1966 Kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Tanchon Commercial Banki esindaja. Töötas Tanchon Commercial Banki esindajana Vietnamis.
24.	Kim Yong Chol		Sünniaeg: 18.2.1962 Kodakondsus: KRDV	2.3.2016	KOMIDi esindaja. Töötas KOMIDi esindajana Iraanis.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 146

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 9. juuni 2017


	(*1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
	(1) EMPs kohaldatav tekst