7.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 144/1

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/952,

29. mai 2017,

millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

On hädavajalik taastada usaldus maksusüsteemide õigluse vastu ja võimaldada riikide valitsustel oma maksusuveräänsust tegelikult teostada. Seepärast on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) andnud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vastase algatuse raames konkreetseid tegevussuuniseid.

(2)

5. oktoobril 2015 avaldati lõpparuanded OECD 15 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase meetme kohta. Nõukogu tervitas seda tulemust oma 8. detsembri 2015. aasta järeldustes. Nõukogu rõhutas järeldustes vajadust leida ühised, kuid paindlikud lahendused liidu tasandil, mis oleksid kooskõlas OECD BEPSi käsitlevate järeldustega.

(3)

Pidades silmas vajadust tagada õiglasem maksustamine ja eelkõige OECD BEPSi käsitlevate järelduste järelmeetmena esitas komisjon 28. jaanuaril 2016 oma maksustamise vältimise vastase paketi. Selle paketi raames võeti vastu maksustamise vältimise viiside vastaseid eeskirju käsitlev nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164 (3).

(4)	Direktiiviga (EL) 2016/1164 on ette nähtud hübriidsete ebakõlade käsitlemise raamistik.

(5)

On vaja kehtestada normid, millega neutraliseeritakse hübriidsete ebakõlade mõju võimalikult ulatuslikult. Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmab üksnes liikmesriikide äriühingu tulumaksusüsteemide koostoimest tekkivaid hübriidseid ebakõlasid, esitas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 12. juulil 2016 avalduse, milles palus komisjonil esitada 2016. aasta oktoobriks ettepaneku kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade kohta, et näha ette normid, mis oleksid kooskõlas normidega, mida soovitatakse OECD 2015. aasta lõpparuandes 2. meetme kohta, mis käsitleb hübriidsete ebakõlade mõju neutraliseerimist (edaspidi „OECD BEPSi aruanne 2. meetme kohta“) ega oleks neist normidest vähem tõhusad, eesmärgiga jõuda 2016. aasta lõpuks kokkuleppele.

(6)

Direktiivis (EL) 2016/1164 on muu hulgas tõdetud, et on äärmiselt tähtis jätkata tööd muude hübriidsete ebakõladega, näiteks püsivate tegevuskohtadega seotud hübriidsete ebakõladega. Sellega seoses on oluline, et kõnealune direktiiv hõlmaks ka püsivate tegevuskohtadega seotud hübriidseid ebakõlasid.

(7)

Selleks et näha ette raamistik, mis on 2. meedet käsitleva OECD BEPSi aruandega kooskõlas ja ei ole sellest vähem tõhus, on oluline, et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldaks ka norme hübriidülekannete ja imporditud ebakõlade kohta ning käsitleks kõiki erinevaid topeltmahaarvamisi, et maksumaksjad ei saaks kasutada allesjäänud seaduselünki.

(8)

Direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldab norme liikmesriikide vaheliste hübriidsete ebakõlade kohta ja peaks seega sisaldama ka norme kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade kohta, kus vähemalt üks pool on äriühingust maksumaksja või – ümberpööratud hübriidüksuste korral – üksus liikmesriigis, ning samuti norme imporditud ebakõlade kohta. Seega tuleks hübriidseid ebakõlasid ja maksuresidentsusega seotud ebakõlasid käsitlevaid norme kohaldada kõigi maksumaksjate suhtes, kes on kohustatud liikmesriigis äriühingu tulumaksu maksma, sealhulgas kolmandates riikides asuvate üksuste püsivate tegevuskohtade või püsivate tegevuskohtadena käsitatavate korralduste suhtes. Ümberpööratud hübriidseid ebakõlasid käsitlevaid norme tuleks kohaldada kõikide üksuste suhtes, mida liikmesriik käsitab maksustamise eesmärgil läbipaistvate üksustena.

(9)

Hübriidseid ebakõlasid käsitlevad normid peaksid hõlmama selliseid ebakõladega seotud olukordi, mis tulenevad topeltmahaarvamistest, vastuolust finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises, või maksete omistamisest. Kuna hübriidsed ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja ette näha normid, mille kohaselt vastavalt olukorrale asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka. Neid norme kohaldatakse aga üksnes mahaarvatavate maksete suhtes ning need ei tohiks mõjutada maksusüsteemi üldisi jooni, olenemata sellest, kas tegemist on klassikalise süsteemi või hüvitussüsteemiga.

(10)

Püsiva tegevuskohaga seotud hübriidsed ebakõlad tekivad siis, kui erinevused püsiva tegevuskoha ja elukoha jurisdiktsiooni normides, mis käsitlevad tulu ja kulu omistamist sama üksuse erinevate osade vahel, põhjustavad maksustamisega seotud ebakõla ning hõlmavad neid juhtumeid, kus ebakõla tekib asjaolu tõttu, et püsiv tegevuskoht jäetakse filiaali jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt tunnustamata. Need ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta ning seepärast tuleks need kõrvaldada. Liikmesriik, kus maksumaksja on resident, peaks tunnustamata püsivate tegevuskohtade osas võtma arvesse tulu, mis oleks muidu omistatud püsivale tegevuskohale.

(11)	Kõik kohandused, mis tuleb käesoleva direktiivi kohaselt teha, ei tohiks põhimõtteliselt mõjutada maksustamisõiguste omistamist jurisdiktsioonide vahel, mis on ette sätestatud topeltmaksustamise vältimise lepinguga.

(12)

Proportsionaalsuse tagamiseks on vaja käsitleda üksnes neid juhtumeid, mille puhul on märkimisväärne risk, et hübriidseid ebakõlasid kasutatakse maksustamise vältimiseks. Seepärast on asjakohane hõlmata hübriidsed ebakõlad, mis tekivad peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama tegevuskoha vahel, maksumaksja ja tema sidusettevõtjate vahelised või sidusettevõtjate vahel tekkivad hübriidsed ebakõlad, samuti hübriidsed ebakõlad, mis tulenevad maksumaksjaga seotud struktureeritud korraldustest.

(13)

Eelkõige üksuste hübriidsest laadist tulenevaid ebakõlasid tuleks käsitleda üksnes siis, kui ühel sidusettevõtjal on vähemalt tegelik kontroll teiste sidusettevõtjate üle. Seega tuleks nendel juhtudel nõuda, et maksumaksjale või teistele sidusettevõtjatele kuulub asjaomases sidusettevõtjas või asjaomasele sidusettevõtjale kuulub nendes 50 protsenti või rohkem hääleõigusest või kapitaliosalusest või õigusest saadud kasumile. Selle nõude kohaldamisel tuleks liita kokku koos tegutsevate isikute osalus või õigused.

(14)

Selleks et näha ette piisavalt terviklik sidusettevõtja määratlus hübriidseid ebakõlasid käsitlevate normide kohaldamisel, peaks see määratlus hõlmama ka üksust, mis kuulub samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni, ettevõtjat, mille juhtimises omab olulist mõju maksumaksja, ning vastupidiselt ettevõtjat, mis omab maksumaksja juhtimises olulist mõju.

(15)

On vaja käsitleda nelja hübriidsete ebakõlade kategooriat: esiteks, hübriidsed ebakõlad, mis tulenevad finantsinstrumendi alusel tehtud maksetest; teiseks, hübriidsed ebakõlad, mis tulenevad hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud maksete omistamise erinevustest, sealhulgas tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud maksete tulemusel; kolmandaks, hübriidsed ebakõlad, mis tulenevad maksetest, mis hübriidüksus on teinud oma omanikule, või arvestuslikest maksetest, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel; ning lõpetuseks, hübriidüksuse või püsiva tegevuskoha tehtud maksetest tulenevad topeltmahaarvamised.

(16)

Finantsinstrumendi alusel tehtud maksete puhul võib hübriidne ebakõla tekkida siis, kui mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta tuleneb finantsinstrumendi või selle alusel tehtud maksete kvalifitseerimise erinevustest. Kui makse laadist tulenevalt kvalifitseerub see makse saaja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt topeltmaksusoodustusele, näiteks maksuvabastus, maksumäära vähendamine või igasugune maksukrediit või -tagastus, peaks makset käsitama hübriidse ebakõla põhjustajana, kui selle tulemusena on tekkinud alamaksustatud summa. Finantsinstrumendi alusel tehtud makset ei tohiks aga käsitada hübriidse ebakõla põhjustajana, kui makse saaja jurisdiktsioonis antud maksusoodustus tuleneb üksnes makse saaja maksustaatusest või asjaolust, et asjaomase finantsinstrumendi suhtes kohaldatakse erikorra tingimusi.

(17)

Selleks et vältida soovimatuid tulemusi hübriidfinantsinstrumente käsitleva normi ja pankadele kehtestatud kahjukatmisvõime nõuete koostoimes ning ilma et see piiraks riigiabi normide kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema võimalus jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja kontsernisisesed instrumendid, mille emiteerimise ainus eesmärk on emiteerija kahjukatmisvõime nõuete täitmine ja mitte maksustamise vältimine.

(18)

Hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud maksete puhul võib hübriidne ebakõla tekkida siis, kui mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta tuleneb erinevustest normides, millega reguleeritakse hübriidüksusele tehtud makse korral hübriidüksuse ja selle omaniku vahel või püsivale tegevuskohale tehtud arvestusliku makse korral peakontori ja püsiva tegevuskoha või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel tehtud maksete omistamist. Hübriidse ebakõla määratlust tuleks kohaldada üksnes juhul, kui ebakõla tuleneb erinevustest normides, millega reguleeritakse maksete omistamist kahe jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt, ning makse ei tohiks põhjustada hübriidset ebakõla, mis oleks igal juhul tekkinud, kuna makse saaja on mis tahes maksesaaja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt maksu maksmisest vabastatud.

(19)

Hübriidse ebakõla määratlus peaks samuti hõlmama mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, mis tuleneb tunnustamata püsivatele tegevuskohtadele tehtud maksetest. Tunnustamata püsiv tegevuskoht on igasugune olukord, kus peakontori jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt luuakse püsiv tegevuskoht, ent mida teise jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ei käsitata püsiva tegevuskohana. Hübriidse ebakõla normi ei tohiks aga kohaldada, kui ebakõla oleks tekkinud igal juhul, kuna makse saaja on mis tahes maksesaaja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt maksu maksmisest vabastatud.

(20)

Hübriidüksuse poolt selle omanikule tehtud maksete või peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel tehtud arvestuslike maksete puhul võib hübriidne ebakõla tekkida siis, kui mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta tuleneb sellest, et makse saaja jurisdiktsioonis makset või arvestuslikku makset ei tunnustata. Sellisel juhul, kui ebakõla tuleneb makse või arvestusliku makse omistamata jätmisest, on makse saaja jurisdiktsioon see jurisdiktsioon, kus makset või arvestuslikku makset käsitatakse saaduna maksja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt. Nagu muude hübriidüksusi ja filiaale puudutavate ebakõlade puhul, mis põhjustavad mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta, ei tohiks hübriidset ebakõla tekkida siis, kui makse saaja on makse saaja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt maksu maksmisest vabastatud. Sellise hübriidsete ebakõlade kategooria puhul tekib ebakõla aga üksnes juhul, kui maksja jurisdiktsioon lubab teha makse või arvestusliku makse osas mahaarvamise, et tasakaalustada summa, mis ei ole kahekordselt arvessevõetav tulu. Kui maksja jurisdiktsioon lubab mahaarvamise järgmisesse maksustamisperioodi edasi kanda, siis võib nõude teha käesoleva direktiivi alusel mis tahes kohandamist lükata edasi selle ajani, mil mahaarvamine tehakse tegelikult kahekordselt mitte arvessevõetava tulu tasakaalustamiseks maksja jurisdiktsioonis.

(21)

Hübriidse ebakõla määratlus peaks samuti hõlmama topeltmahaarvamisi, olenemata sellest, kas need tekivad maksete, siseriikliku õigusakti kohaselt maksetena mitte käsitatavate kulude või amortisatsiooni või kulumi kahju tulemusena. Nagu arvestuslike maksete ja hübriidüksuste tehtud maksete puhul, mille makse saaja jätab arvesse võtmata, peaks hübriidne ebakõla tekkima aga üksnes juhul, kui maksja jurisdiktsioon lubab teha mahaarvamise, et tasakaalustada summa, mis ei ole kahekordselt arvessevõetav tulu. See tähendab, et kui maksja jurisdiktsioon lubab mahaarvamise järgmisesse maksustamisperioodi edasi kanda, siis võib nõude teha käesoleva direktiivi alusel kohandamist lükata edasi selle ajani, mil mahaarvamine tehakse tegelikult kahekordselt mitte arvessevõetava tulu tasakaalustamiseks maksja jurisdiktsioonis.

(22)

Maksustamise erinevused, mis tulenevad üksnes maksele määratud väärtuse erinevustest, sealhulgas siirdehindade kohaldamise kaudu, ei peaks kuuluma hübriidse ebakõla kohaldamisalasse. Jurisdiktsioonid kasutavad lisaks erinevaid maksustamisperioode ja neil on erinevad normid selle tunnustamiseks, millal tulu saadi või kulu tekkis; selliseid ajalisi erinevusi ei peaks üldiselt käsitama maksustamisel ebakõla põhjustajatena. Finantsinstrumendi alusel tehtud mahaarvatavat makset, mille puhul ei saa põhjendatult eeldada, et see lisatakse mõistliku aja jooksul tulu hulka, tuleks aga käsitada hübriidse ebakõla põhjustajana, kui see mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta tuleneb finantsinstrumendi või selle alusel tehtud maksete kvalifitseerimise erinevustest. Tuleks mõista, et ebakõla võib tekkida, kui finantsinstrumendi alusel tehtud makset ei lisata tulu hulka mõistliku aja jooksul. Sellist makset tuleks käsitada tulu hulka lisatuna mõistliku aja jooksul, kui makse saaja on selle lisanud 12 kuu jooksul pärast maksja maksustamisperioodi lõppu, või turuväärtuse põhimõtte alusel kindlaks määratud aja jooksul. Liikmesriigid võivad nõuda, et makse lisatakse kindlaksmääratud aja jooksul, et vältida ebakõla põhjustamist ja tagada maksukontroll.

(23)

Hübriidülekanded võivad põhjustada erinevat maksukohtlemist, kui finantsinstrumendi ülekandmise korralduse tulemusena käsitab rohkem kui üks korralduse pool sellelt instrumendilt saadud aluseks olevat tulu saadud tuluna. Sellistel juhtudel võib hübriidülekande alusel tehtud makse põhjustada maksjale mahaarvamise, samal ajal kui makse saaja käsitab seda aluseks olevalt instrumendilt saadud tuluna. Selline erinev maksukohtlemine võib põhjustada mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta või aluseks oleva instrumendi kinnipeetava maksu osas täiendavat maksukrediiti. Seepärast tuleks sellised ebakõlad kõrvaldada. Kui on tegemist mahaarvamisega ilma arvessevõtmiseta, siis tuleks kohaldada samu norme, mida kohaldatakse selleks, et neutraliseerida ebakõlad, mis tulenevad hübriidfinantsinstrumendi alusel tehtud maksetest. Hübriidülekannete puhul, mis on struktureeritud tekitama täiendavat maksukrediiti, peaks asjaomane liikmesriik takistama maksjal kasutada täiendavat krediiti maksusoodustuse saamiseks, sealhulgas direktiivi (EL) 2016/1164 artikliga 6 kooskõlas oleva üldise kuritarvituste vastase eeskirja kohaldamise teel.

(24)

Vaja on näha ette õigusnorm, mis võimaldab liikmesriikidel kõrvaldada käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja rakendamise lahknevused, mille tulemusena tekivad hübriidsed ebakõlad vaatamata asjaolule, et liikmesriigid tegutsevad kooskõlas käesoleva direktiiviga. Kui tekib selline olukord ning käesolevas direktiivis sätestatud esmast normi ei kohaldata, siis tuleks kohaldada teisest normi. Siiski kohaldatakse nii esmast kui ka teisest normi ainult käesolevas direktiivis määratletud hübriidsete ebakõlade suhtes ning see ei tohiks mõjutada liikmesriigi maksusüsteemi üldisi jooni.

(25)

Imporditud ebakõlade puhul kandub kolmandate riikide osapoolte vahelise hübriidse ebakõla mõju liikmesriigi jurisdiktsiooni muu kui hübriidinstrumendi kasutamise kaudu, mis vähendab seeläbi hübriidsete ebakõlade neutraliseerimise normide tõhusust. Ühes liikmesriigis mahaarvatavat makset saab kasutada hübriidse ebakõlaga seotud kulu rahastamiseks. Selliste imporditud ebakõlade kõrvaldamiseks on vaja lisada normid, millega ei lubata makset maha arvata, kui maksest saadav vastav tulu otse või kaudselt tasakaalustab mahaarvamise, mis tuleneb kolmandate riikide vahelistest hübriidsetest ebakõladest, mis põhjustavad topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta.

(26)

Topeltresidentsusega seotud ebakõla võib põhjustada topeltmahaarvamist, kui õigusaktid lubavad topeltresidentsusega maksumaksja tehtud makselt teha mahaarvamise mõlemas jurisdiktsioonis, kus maksumaksja on resident. Kuna topeltresidentsusega seotud ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamisi, peaksid nad kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Liikmesriik peaks topeltresidentsusega ettevõtja puhul tekkiva teise mahaarvamise tegemise keelama, kui selle makse tasakaalustab summa, mida teise jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ei käsitata tuluna.

(27)

Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks hübriidsete ebakõlade suhtes. Seda ei saa liikmesriigid ise täielikult saavutada, arvestades et liikmesriikide äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb jääda püsima erinevate siseriiklike meetmete koostoimes tekkinud ebatõhususel ja moonutustel. Selle tulemuseks oleks kooskõla puudumine. Tulenevalt hübriidsete ebakõlade piiriülesest olemusest ja vajadusest võtta vastu lahendusi, mis toimivad kogu siseturul, on seda eesmärki võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades nõutava kaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks selle eesmärgi saavutamiseks vajalik kooskõlastus.

(28)	Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid kasutama kirjelduste või tõlgendamise allikana käesoleva direktiivi ja liidu õiguse sätetega kooskõlas olevaid kohaldatavaid selgitusi ja näiteid, mis on esitatud OECD BEPSi aruandes 2. meetme kohta.

(29)

Artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud norme hübriidsete ebakõlade kohta kohaldatakse üksnes juhul, kui maksumaksjaga seotud olukorra tulemusel tekib ebakõla. Ebakõla ei tohiks tekkida, kui korraldust tuleb artikli 9 lõike 5 või artikli 9a kohaselt kohandada, ning korraldusi, mida tuleb käesoleva direktiivi nimetatud osade kohaselt kohandada, ei tohiks hübriidseid ebakõlasid käsitlevate normide kohaselt mingil viisil täiendavalt kohandada.

(30)	Kui mõne muu direktiivi sätete, näiteks nõukogu direktiivi 2011/96/EL (4) sätete kohaldamisega kaasneb maksustamisega seotud ebakõla neutraliseerimine, siis ei peaks käesolevas direktiivis sätestatud hübriidseid ebakõlasid käsitlevate normide kohaldamist ette nägema.

(31)	Komisjon peaks käesoleva direktiivi rakendamist hindama viie aasta möödumisel pärast direktiivi jõustumist ja esitama selle kohta nõukogule aruande. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis on selleks hindamiseks vajalik.

(32)	Seepärast tuleks direktiivi (EL) 2016/1164 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi (EL) 2016/1164 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi nende maksumaksjate suhtes, kellel on ühes või mitmes liikmesriigis kohustus tasuda äriühingu tulumaksu, sealhulgas kolmanda riigi maksuresidendist üksuse ühes või mitmes liikmesriigis asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes.

2. Artiklit 9a kohaldatakse samuti kõikide üksuste suhtes, mida liikmesriik käsitab maksustamise eesmärgil läbipaistvatena.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

Punkti 4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklite 9 ja 9a kohaldamisel:

a)	kui ebakõla tekib käesoleva artikli punkti 9 esimese lõigu alapunktide b, c, d, e või g alusel või kui artikli 9 lõike 3 või artikli 9a alusel nõutakse kohandamist, siis muudetakse sidusettevõtja määratlust nii, et 25 protsendi nõue asendatakse 50 protsendi nõudega;

b)	käsitatakse, et isik, kes tegutseb üksuse hääleõiguse või kapitaliosaluse osas koos teise isikuga, osaleb selle üksuse mis tahes hääleõiguses või kapitalis, mis kuulub teisele isikule;

c)	tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni nagu maksumaksja, ja ettevõtjat, mille juhtimises omab olulist mõju maksumaksja, või ettevõtjat, mis omab maksumaksja juhtimises olulist mõju.“

Punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9) „hübriidne ebakõla“– olukord, mis on seotud maksumaksjaga või artikli 9 lõike 3 osas üksusega, kus:

finantsinstrumendi alusel tehtud makse põhjustab mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta ning:

i)	sellist makset ei võeta arvesse mõistliku aja jooksul ja

ii)	ebakõla tuleneb finantsinstrumendi või selle alusel tehtud makse kvalifitseerimise erinevustest.

Esimese alapunkti kohaldamisel käsitatakse finantsinstrumendi alusel tehtud makset mõistliku aja jooksul tulu hulka lisatuna, kui:

i)	makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis arvesse maksustamisperioodil, mis algab 12 kuu jooksul pärast maksja maksustamisperioodi lõppu, või

ii)	saab põhjendatult eeldada, et makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis arvesse tulevasel maksustamisperioodil ning et maksetingimused on sellised, millistes sõltumatud ettevõtjad omavahel eeldatavasti kokku lepivad;

makse, mis on tehtud hübriidüksusele, põhjustab mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta ning ebakõla tuleneb erinevustest hübriidüksusele tehtud makse omistamises selle jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt, kus hübriidüksus on asutatud või registreeritud, ning selles hübriidüksuses osaleva mis tahes isiku jurisdiktsiooni kohaselt;

makse, mis on tehtud ühe või enama püsiva tegevuskohaga üksusele, põhjustab mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta ning see ebakõla tuleneb erinevustest peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel tehtud maksete omistamises selle jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt, kus üksus tegutseb;

d)	makse põhjustab mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena;

e)	makse, mis on tehtud hübriidüksusele, põhjustab mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta ning ebakõla tuleneb asjaolust, et makset ei võeta makse saaja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt arvesse;

f)	arvestuslik makse, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, põhjustab mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta ning ebakõla tuleneb asjaolust, et makset ei võeta makse saaja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt arvesse, või

g)	topeltmahaarvamine tehakse.

Käesoleva punkti 9 kohaldamisel:

ülekantud finantsinstrumendilt saadud aluseks olevat tulu väljendav makse ei põhjusta hübriidset ebakõla esimese lõigu alapunkti a kohaselt, kui finantskaupleja teeb makse turutingimustel toimuva hübriidülekande alusel, tingimusel et maksja jurisdiktsioonis nõutakse finantskauplejalt kõigi ülekantud finantsinstrumendiga seoses saadud summade tuluna arvessevõtmist;

b)	tekib hübriidne ebakõla esimese lõigu alapunktide e, f või g alusel üksnes siis, kui maksja jurisdiktsioonis lubatakse teha mahaarvamist, et tasakaalustada summa, mis ei ole kahekordselt arvessevõetav tulu;

c)	käsitatakse ebakõla hübriidse ebakõlana üksnes juhul, kui see tekib sidusettevõtjate vahel, maksumaksja ja sidusettevõtja vahel, peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel, sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel või struktureeritud korralduse alusel.

Käesoleva punkti 9 ning artiklite 9, 9a ja 9b kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ebakõla“– topeltmahaarvamine või mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta;

b) „topeltmahaarvamine“– sama makse, kulu või kahjum arvatakse maha jurisdiktsioonis, kust makse pärineb, kus kulu kanti või kahjum tekkis (maksja jurisdiktsioon), ja teises jurisdiktsioonis (investori jurisdiktsioon). Hübriidüksuse või püsiva tegevuskoha tehtud makse puhul on maksja jurisdiktsioon see, kus hübriidüksus või püsiv tegevuskoht on asutatud või asub;

c) „mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta“– peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel tehtud makse või arvestusliku makse mahaarvamine mis tahes jurisdiktsioonis, kus makset või arvestuslikku makset käsitatakse tehtuna (maksja jurisdiktsioon), ilma et seda makset või arvestuslikku makset makse saaja jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse võetaks. Makse saaja jurisdiktsioon on iga jurisdiktsioon, kus makse või arvestuslik makse saadakse või kus seda käsitatakse saaduna mis tahes muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt;

d) „mahaarvamine“– summa, mida käsitatakse maksustatavast tulust mahaarvatavana maksja või investori jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt. Mõistet „mahaarvatav“ tõlgendatakse vastavalt sellele;

e) „arvessevõtmine“– summa, mis võetakse makse saaja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt maksustavas tulus arvesse. Finantsinstrumendi alusel tehtud makset ei käsitata arvessevõetuna, kui makse kvalifitseerub mis tahes maksusoodustuse kohaldamisele üksnes selle viisi tõttu, kuidas makse on makse saaja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt kvalifitseeritud. Mõistet „arvessevõetud“ tõlgendatakse vastavalt sellele;

f) „maksusoodustus“– maksuvabastus, maksumäära vähendamine või igasugune maksukrediit või -tagastus (v.a kinnipeetava maksu krediit);

g) „kahekordselt arvessevõetav tulu“– igasugune tuluobjekt, mis võetakse arvesse mõlema jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt, kus ebakõla on tekkinud;

h) „isik“– üksikisik või üksus;

i) „hübriidüksus“– igasugune üksus või korraldus, mida ühe jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt käsitatakse maksustatava üksusena ja mille tulu või kulu käsitatakse teise jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ühe või enama muu isiku tulu või kuluna;

j) „finantsinstrument“– igasugune instrument, mille tulemusena tekib rahastamise või omakapitali tulusus, mis maksustatakse kas makse saaja või maksja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt võla, omakapitali või tuletisinstrumentide maksustamise suhtes kohaldatavate õigusnormide alusel ning mis hõlmab hübriidülekannet;

k) „finantskaupleja“– isik või üksus, kes ostab ja müüb regulaarselt finantsinstrumente oma arvel ja kasumi teenimise eesmärgil;

l) „hübriidülekanne“– igasugune korraldus finantsinstrumendi ülekandmiseks, kui ülekantud finantsinstrumendilt saadud aluseks olevat tulu käsitatakse maksustamise eesmärgil samaaegselt rohkem kui ühe korralduse poole saadud tuluna;

m) „turutingimustel toimuv hübriidülekanne“– igasugune hübriidülekanne, mille finantskaupleja teeb tavapärase tegevuse käigus ja mitte struktureeritud korralduse osana;

n) „tunnustamata püsiv tegevuskoht“– igasugune korraldus, mille kohaselt tekib peakontori jurisdiktsiooni õigusakti kohaselt püsiv tegevuskoht, ent mida teise jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ei käsitata püsiva tegevuskohana.“

Lisatakse järgmised punktid:

„10) „finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontsern“– kontsern, kuhu kuuluvad kõik üksused, mis on täielikult hõlmatud konsolideeritud finantsaruandega, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite või liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel;

11) „struktureeritud korraldus“– hübriidse ebakõlaga seotud korraldus, mille puhul ebakõla on korralduse tingimustesse arvestatud, või korraldus, mis on kavandatud nii, et tekiks hübriidne ebakõla, v.a juhul, kui põhjendatult ei saa eeldada, et maksumaksja või sidusettevõtja oleks pidanud ebakõlast teadlik olema, ning ta ei saanud osa hübriidsest ebakõlast tuleneva maksusoodustuse väärtusest.“

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

Lõike 5 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	kõikide varade ja kohustuste hindamisel kasutatakse sama meetodit nagu on kasutatud konsolideeritud finantsaruandes, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite või liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel;“.

b)	Lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Lõigete 1–7 kohaldamisel võidakse maksumaksjale anda õigus kasutada konsolideeritud finantsaruandeid, mis on koostatud muude aruandlusstandardite alusel kui rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid või liikmesriigi finantsaruandlussüsteem.“

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Hübriidsed ebakõlad

1. Niivõrd, kuivõrd hübriidsete ebakõlade tulemuseks on topeltmahaarvamine:

a)	ei lubata mahaarvamist teha liikmesriigis, mis on investori jurisdiktsiooniks, ning

b)	kui mahaarvamist lubatakse investori jurisdiktsioonis teha, ei lubata seda teha liikmesriigis, mis on maksja jurisdiktsiooniks.

Sellist mahaarvamist saab siiski kasutada selleks, et tasakaalustada kahekordselt arvessevõetav tulu, mis tekib kas praegusel või järgmisel maksustamisperioodil.

2. Niivõrd, kuivõrd hübriidsete ebakõlade tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta:

a)	ei lubata mahaarvamist teha liikmesriigis, mis on maksja jurisdiktsiooniks, ning

b)	kui mahaarvamist lubatakse maksja jurisdiktsioonis teha, siis makse summa, mis põhjustaks muidu ebakõla, lisatakse tulu hulka liikmesriigis, mis on makse saaja jurisdiktsiooniks.

3. Liikmesriik ei luba maksumaksjal makset maha arvata, kui selline makse rahastab otseselt või kaudselt mahaarvatavat kulu, põhjustades seeläbi hübriidse ebakõla tehingu või rea tehingute kaudu, mis toimuvad sidusettevõtjate vahel või milles osaletakse struktureeritud korralduste raames, välja arvatud juhul, kui üks jurisdiktsioonidest, mis on seotud tehingu või rea tehingutega, on sellise hübriidse ebakõla osas teinud samaväärse kohanduse.

4. Liikmesriik võib jätta:

a)	käesoleva artikli lõike 2 punkti b kohaldamisalast välja hübriidsed ebakõlad, mis on määratletud artikli 2 esimese lõigu punkti 9 alapunktides b, c, d või f;

käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b kohaldamisalast välja hübriidsed ebakõlad, mis tulenevad finantsinstrumendi alusel intressi maksmisest sidusettevõtjale, kui:

i)	finantsinstrumendil on konverteerimise, kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise või allahindamise omadused;

ii)	finantsinstrumendi emiteerimise ainus eesmärk on täita pangandussektorile kohaldatavaid kahjukatmisvõime nõudeid ning finantsinstrumenti tunnistatakse sellisena maksumaksjale kehtivates kahjukatmisvõime nõuetes;

iii)

finantsinstrument on emiteeritud

—	seoses finantsinstrumentidega, millel on konverteerimise, kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise või allahindamise omadus emaettevõtja tasandil;

—	tasemel, mis on vajalik kohaldatavate kahjukatmisvõime nõuete täitmiseks,

—	muul viisil kui struktureeritud korralduse osana, ning

iv)	korralduse raames tehtav üldine netomahaarvamine konsolideeritud kontserni kohta ei ole suurem summast, mis oleks olnud tulemuseks siis, kui maksumaksja oleks sellise finantsinstrumendi emiteerinud otse turule.

Punkti b kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022.

5. Kui hübriidne ebakõla on seotud tunnustamata püsiva tegevuskoha tuluga, mida ei maksustata liikmesriigis, kus maksumaksja on maksuresident, nõuab see liikmesriik, et maksumaksja võtaks arvesse tulu, mis oleks muidu omistatud tunnustamata püsivale tegevuskohale. Seda kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriik peab vabastama tulu maksudest vastavalt liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingule.

6. Kui hübriidülekanne on kavandatud tooma kaasa maksusoodustuse seoses ülekantud finantsinstrumendiga seotud makselt kinnipeetava maksuga rohkem kui ühele asjaomasele poolele, piirab maksumaksja liikmesriik sellisest maksusoodustusest saadavat kasu proportsionaalselt selle maksega seotud maksustatava netotuluga.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Ümberpööratud hübriidsed ebakõlad

1. Kui üks või enam mitteresidendist seotud üksust, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku 50 protsenti või rohkem liikmesriigis juriidilisi õigusi omava või liikmesriigis asutatud hübriidüksuse hääleõigusest, kapitaliosalusest või kasumiosalusest, asub jurisdiktsioonis või jurisdiktsioonides, mis peavad seda hübriidüksust maksukohustuslaseks, peetakse seda hübriidüksust selle liikmesriigi residendiks ja tema tulu maksustatakse, kui seda tulu ei maksustata muudmoodi liikmesriigi või mis tahes muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt.

2. Lõiget 1 ei kohaldata ühisinvesteerimisettevõtja suhtes. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ühisinvesteerimisettevõtja investeerimisfondi või -vahendit, mis on laialdaselt kasutatav, millel on mitmekesistatud väärtpaberiportfell ja mille suhtes kohaldatakse investorikaitse õigusakte riigis, kus ta on asutatud.

Artikkel 9b

Maksuresidentsusega seotud ebakõlad

Kui kahe või enama jurisdiktsiooni maksuresidendist maksumaksja makse, kulu või kahjum arvatakse maksubaasist maha mõlemas jurisdiktsioonis, siis ei luba maksumaksja liikmesriik mahaarvamist teha, kui teine jurisdiktsioon võimaldab teist mahaarvamist selleks, et tasakaalustada tulu, mis ei ole kahekordselt arvessevõetav tulu. Kui mõlemad jurisdiktsioonid on liikmesriigid, siis see liikmesriik, kus maksumaksjat ei peeta residendiks vastavalt kahe asjaomase liikmesriigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingule, ei luba mahaarvamist teha.“

6)	Artikli 10 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Erandina esimesest lõigust hindab komisjon artiklite 9 ja 9b rakendamist ning eelkõige artikli 9 lõike 4 punktis b sätestatud väljajätmise tagajärgi hiljemalt 1. jaanuariks 2022 ja esitab selle kohta nõukogule aruande.“

Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

„5a. Erandina lõikest 1 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad artikli 9 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2020.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.“

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ning avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2020.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

3. Erandina lõikest 1 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 9a järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2021. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2022.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CARDONA

(1) 27. aprilli 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 14. detsembri 2016. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

(4) Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL, eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8).

7.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 144/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/954,

6. juuni 2017,

millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 497 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et hoida ära häireid rahvusvahelistel finantsturgudel ning mitte karistada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid rangemate omavahendite nõuete kehtestamisega olemasolevate kolmandates riikides asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise protsessi ajal, on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõikega 2 ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul võivad liidus asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud kolmandate riikide keskseid vastaspooli, kellega nad tehinguid kliirivad, käsitada nõuetele vastavate kesksete vastaspooltena.

(2)

Määrusega (EL) nr 575/2013 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 (2) seoses teatavate sisenditega, mida kasutatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite nõuete arvutamiseks kolmandate riikide kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul. Sellest tulenevalt on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikega 5a ette nähtud, et teatavad kolmandate riikide kesksed vastaspooled edastavad piiratud ajavahemiku jooksul teavet oma kliirivatelt liikmetelt saadud alustamise tagatise kogusumma kohta. See üleminekuperiood vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõikes 2 sätestatud üleminekuperioodile.

(3)	Mõlemad üleminekuperioodid pidid lõppema 15. juunil 2014.

(4)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõikega 3 on antud komisjonile õigus võtta vastu rakendusakt, et pikendada omavahendite nõuetega seotud üleminekuperioodi erakorralises olukorras kuue kuu võrra. Kõnealust ajapikendust tuleks kohaldada ka määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 5a sätestatud tähtaegade suhtes. Kõnealuseid üleminekuperioode pikendati komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 591/2014, (3) (EL) nr 1317/2014, (4) (EL) 2015/880, (5) (EL) 2015/2326, (6) (EL) 2016/892 (7) ja (EL) 2016/2227 (8)15. juunini 2017.

(5)

Kolmandates riikides asutatud kesksetest vastaspooltest, kes on praeguseks tunnustamist taotlenud, on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juba tunnustanud 28. Neist kesksetest vastaspooltest kaht, mis asuvad Ameerika Ühendriikides, tunnustati kohe pärast rakendusmääruse (EL) 2016/2227 vastuvõtmist komisjoni rakendusotsuse (EL) 2016/377 (9) alusel. Pärast komisjoni rakendusotsuste (EL) 2016/2269, (10) (EL) 2016/2275, (11) (EL) 2016/2276, (12) (EL) 2016/2277 (13) ja (EL) 2016/2278 (14) vastuvõtmist on samuti tunnustatud viit keskset vastaspoolt vastavalt Indiast, Jaapanist, Brasiiliast, Dubai rahvusvahelisest finantskeskusest ja Araabia Ühendemiraatidest. Lisaks sellele saab muid India ja Uus-Meremaa keskseid vastaspooli tunnustada komisjoni rakendusotsuste (EL) 2016/2269 ja (EL) 2016/2274 (15) alusel. Sellest arengust hoolimata on ülejäänud kolmandates riikides asutatud kesksed vastaspooled endiselt tunnustamise ootel ning tunnustamise protsessiga ei jõuta 15. juuniks 2017 lõpule. Kui üleminekuperioodi ei pikendata, peaksid liidus asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud (või nende väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjad), kellel on ülejäänud kolmandates riikides asutatud kesksete vastaspoolte vastu nõudeid, nimetatud nõuete puhul omavahendeid märkimisväärselt suurendama. Isegi kui selline suurendamine võib olla üksnes ajutine, võib see tingida nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute loobumise otsesest osalemisest kõnealustes kesksetes vastaspooltes või vähemalt ajutiselt nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute klientidele kliirimisteenuste osutamise katkestamise, põhjustades seega tõsiseid häireid turgudel, kus kõnealused kesksed vastaspooled tegutsevad.

(6)

Seepärast jääks ka pärast rakendusmäärusega (EL) 2016/2227 ette nähtud üleminekuperioodi lõppemist alles vajadus hoida ära häireid väljaspool liitu asuvatel finantsturgudel, mis tingis varem määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõikes 2 sätestatud üleminekuperioodi pikendamise. Üleminekuperioodi uus pikendamine peaks võimaldama liidus asutatud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel (või nende väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjatel) vältida omavahendite nõuete märkimisväärset suurenemist tulenevalt sellest, et kesksete vastaspoolte (kes pakuvad realistlikul ja kättesaadaval viisil spetsiifilisi kliirimisteenuseid, mida liidus asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud või nende väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjad vajavad) tunnustamise protsess ei ole lõpule jõudnud. Järelikult on asjakohane pikendada üleminekuperioode veel kuue kuu võrra.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa panganduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõikes 2 ning määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 5a teises lõigus osutatud 15kuulisi perioode, mida on juba rakendusmääruse (EL) 2016/2227 artikli 1 kohaselt pikendatud, pikendatakse veel kuue kuu võrra kuni 15. detsembrini 2017.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3) Komisjoni 3. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 591/2014, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 165, 4.6.2014, lk 31).

(4) Komisjoni 11. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1317/2014, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 355, 12.12.2014, lk 6).

(5) Komisjoni 4. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/880, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 143, 9.6.2015, lk 7).

(6) Komisjoni 11. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2326, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 328, 12.12.2015, lk 108).

(7) Komisjoni 7. juuni 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/892, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 151, 8.6.2016, lk 4).

(8) Komisjoni 9. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2227, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul (ELT L 336, 10.12.2016, lk 36).

(9) Komisjoni 15. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/377 selliseid keskseid vastaspooli käsitleva Ameerika Ühendriikide õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega, millele on andnud tegevusloa ja mille üle teeb järelevalvet Commodity Futures Trading Commission (ELT L 70, 16.3.2016, lk 32).

(10) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2269 keskseid vastaspooli käsitleva India õigusraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 38).

(11) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2275 keskseid vastaspooli käsitleva Jaapani õigusraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 57).

(12) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2276 keskseid vastaspooli käsitleva Brasiilia õigusraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 61).

(13) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2277 keskseid vastaspooli käsitleva Dubai rahvusvahelise finantskeskuse õigusraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 65).

(14) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2278 keskseid vastaspooli käsitleva Araabia Ühendemiraatide õigusraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 68).

(15) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2274 keskseid vastaspooli käsitleva Uus-Meremaa õigusraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 54).

7.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 144/17

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/955,

29. mai 2017,

millega muudetakse otsust 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 37) ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta, eriti selle artikli 2 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (2) ette nähtud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 (raamprogramm „Horisont 2020“) antakse stiimul nõukogu otsuse 2008/376/EÜ (3) läbivaatamiseks, et söe ja terase teadusfondi teadusprogramm täiendaks raamprogrammi „Horisont 2020“ söe- ja terasetööstusega seotud sektorites.

(2)	Selleks et tagada sidus raamistik nii söe ja terase teadusfondi programmis kui ka raamprogrammis „Horisont 2020“ osalemiseks, on vaja ühtlustada teatavad söe ja terase teadusfondi programmis osalemise eeskirjad nendega, mida kohaldatakse raamprogrammi „Horisont 2020“ alusel.

(3)

Nõuanderühmade ja tehnikarühmade pädevust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad, eelkõige komisjoni poolt ametisse nimetatud ekspertidega seotud asjaolud, on vaja läbi vaadata, et tagada suurem läbipaistvus ning vastavus komisjoni eksperdirühmade raamistikule ja sidusus sellega ning soodustada võimalikult palju asjaomaste tegevus- ja huvivaldkondade tasakaalustatud esindatust ning optimaalset soolist tasakaalu.

(4)

On asjakohane kaaluda lihtsamaid rahastamiseeskirju, et hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist söe ja terase teadusfondi programmis ning lubada kasutada ühikuhinda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate omanike ja muude palka mittesaavate füüsiliste isikute toetuskõlblike tööjõukulude arvutamiseks.

(5)	Otsuse 2008/376/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4).

(6)	Otsust 2008/376/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2008/376/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Nõuanderühmade ülesanded

Nõuanderühmad annavad komisjonile asjaomast nõu järgmistes söe ja terasega seotud TTA küsimustes:

a)	teadusprogrammi üldine areng, artikli 25 lõikes 3 osutatud infopakett ja edasised suunised;

b)	järjepidevus ja võimalik kattumine muude TTA programmidega liidu ja riigi tasandil;

c)	suunavate põhimõtete kehtestamine TTA projektide järelevalveks;

d)	eriprojektide raames tehtava töö olulisus;

e)	II peatüki 3. ja 4. jaos loetletud teadusprogrammi teadustöö eesmärgid;

f)	infopaketis loetletud iga-aastased esmatähtsad eesmärgid ja vajaduse korral artikli 25 lõikes 2 nimetatud temaatiliste konkursikutsetega seotud esmatähtsad eesmärgid;

g)	käsiraamatu koostamine TTA tegevuse hindamiseks ja valikuks artiklite 27 ja 28 kohaselt;

h)	TTA tegevuse kohta tehtavate ettepanekute hindamisega seotud eeskirjad, menetlused ja tõhusus;

i)	artiklis 24 osutatud tehnikarühmade arv, pädevus ja korraldus;

j)	artikli 25 lõikes 2 nimetatud temaatiliste konkursikutsete koostamine;

k)	muud meetmed, kui komisjon nõuab nende rakendamist.“

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Nõuanderühmade koosseis

„1. Iga nõuanderühm moodustatakse kooskõlas lisas esitatud tabelitega. Nõuanderühmade liikmed on isikud, kelle nimetab ametisse komisjon ja kelle eesmärk on esindada sidusrühmade ühishuve. Nad ei esinda üksikut sidusrühma, vaid väljendavad eri sidusrühmade organisatsioonide ühist arvamust.

Liikmed nimetatakse ametisse 42 kuuks. Liikmeid, kes ei suuda enam rühma aruteludes tõhusalt osaleda, kes astuvad tagasi või kes isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustavad ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet, iseäranis teavet, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente, ei kutsuta enam osalema nõuanderühmade koosolekutele ning ülejäänud ametiajal võidakse nad asendada.

2. Nõuanderühma liikmed valitakse nende ekspertide hulgast, kes on pädevad II peatüki 3. ja 4. jaos osutatud valdkondades ning kes on vastanud avalikule kandideerimiskutsele. Need eksperdid võidakse ametisse nimetada ka lisas esitatud tabelites osutatud üksuste või liikmesriikide ettepanekul.

Nad peavad olema tegevad asjaomases valdkonnas ja teadlikud tööstusharu prioriteetidest.

3. Igas nõuanderühmas on komisjoni eesmärk tagada suur pädevus, samuti asjaomaste tegevus- ja huvivaldkondade tasakaalustatud esindatus ning soo ja geograafilise päritolu võimalikult tasakaalustatud esindatus, võttes arvesse nõuanderühmade eriülesandeid, nõutavat pädevusala ja ekspertide valimismenetluse tulemust.“

Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Söe ja terase tehnikarühmade moodustamine ja ülesanded

1. Söe ja terase tehnikarühmad („tehnikarühmad“) toetavad komisjoni teadus- ja katse- või näidisprojektide järelevalve küsimustes.

Tehnikarühmade liikmed nimetab isikuliselt ametisse komisjon.

Liikmeid, kes ei suuda enam rühma aruteludes tõhusalt osaleda, kes astuvad tagasi või kes isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustavad ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet, iseäranis teavet, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente, ei kutsuta enam osalema tehnikarühmade koosolekutele.

2. Tehnikarühma liikmed valitakse nende ekspertide hulgast, kes on pädevad teadusstrateegias, juhtimises või tootmises II peatüki 3. ja 4. jaos osutatud valdkondades ning kes on vastanud avalikele kandideerimiskutsetele.

Nad peavad olema tegevad asjaomases valdkonnas ja vastutama asjaomastes sektorites teadusstrateegia, juhtimise või tootmise eest.

3. Igas tehnikarühmas on komisjoni eesmärk tagada suur erialane pädevus, samuti asjaomaste tegevusvaldkondade tasakaalustatud esindatus ning soo ja geograafilise päritolu võimalikult tasakaalustatud esindatus, võttes arvesse tehnikarühmade eriülesandeid, nõutavat pädevusala ja ekspertide valimismenetluse tulemust. Tehnikarühma liikmeks olemine ei välista hindamiseksperdiks olemist.

Komisjon tagab, et on kehtestatud eeskirjad ja menetlused, mis aitavad vajalikul määral vältida ja lahendada nende tehnikarühmade liikmete huvide konflikte, kellele on antud ülesandeks eriprojekti hinnata. Kõnealuste menetlustega tagatakse ka võrdne ja õiglane kohtlemine kogu projektide järelevalveprotsessi jooksul.

Tehnikarühmade koosolekuid korraldatakse võimaluse korral kohtades, kus on võimalik kõige paremini tagada projektide järelevalve ja tulemuste hindamine.“

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Konkursikutse

1. Konkursikutse avaldatakse igal aastal. Taotluste esitamise alguskuupäev avaldatakse lõikes 3 osutatud infopaketis. Hindamiseks esitatavate taotluste esitamise tähtaeg on iga aasta 15. september, kui ei ole märgitud teisiti. Kui 15. september langeb nädalavahetusele või see on reede või esmaspäev, viiakse tähtaeg automaatselt üle 15. septembrile järgnevale esimesele tööpäevale. Esitamise tähtaeg avaldatakse lõikes 3 osutatud infopaketis.

2. Kui komisjon otsustab artikli 41 punktide d ja e kohaselt muuta käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtaega või esitada temaatilisi konkursikutseid, avaldab ta kõnealuse teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Temaatilises konkursikutses tuleb ära märkida taotluse esitamise kuupäev ja üksikasjad, sealhulgas asjaolu, kas konkurss toimub ühes või kahes etapis, taotluste hindamise prioriteedid, kavandatav rahastamise maht ning vajaduse korral artiklites 14–18 osutatud toetuskõlblike projektide liik.

3. Komisjon peab tagama, et konkursikutse avaldamise ajaks oleks kõigil võimalikel osalejatel kasutada piisavalt suuniseid ja teavet, eelkõige komisjoni veebisaidilt kättesaadava infopaketi kaudu. Kõnealuse infopaketi paberkoopia saab samuti taotluse korral komisjonist.

Infopaketis nähakse ette teave üksikasjalike osalemiseeskirjade, taotluste ja projektide haldamise metoodika, taotlusvormide, taotluste esitamise eeskirjade, näidistoetuslepingute, toetuskõlblike kulude, suurima lubatava finantsabi, makseviiside ja teadusprogrammi iga-aastaste esmatähtsate eesmärkide kohta.

Taotlused esitatakse komisjonile vastavalt infopaketis sätestatud eeskirjadele.“

5)	Artikli 27 teine lõik asendatakse järgmisega: „Komisjon tagab, et käsiraamat TTA tegevuse hindamiseks ja valikuks tehakse kättesaadavaks kõikidele potentsiaalsetele osalejatele.“

6)	Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon koostab loetelu taotlustest, mis on pandud paremusjärjekorda.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Meetmete rakendamine

1. Osalejad rakendavad meetmeid kooskõlas kõikide käesolevas otsuses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (*1) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012, (*2) konkursikutses ja toetuslepingus sätestatud tingimuste ja kohustustega.

2. Osalejad ei tohi võtta käesoleva otsuse või toetuslepinguga vastuolus olevaid kohustusi. Kui üks osaleja ei täida meetme tehnilise rakendamise kohustusi, peavad kohustused täitma teised osalejad ilma liidu täiendava toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad nendest kohustustest sõnaselgelt vabastab. Osalejad tagavad komisjoni õigeaegse teavitamise kõikidest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada meetme rakendamist või liidu huve.

3. Osalejad rakendavad meedet ja võtavad selleks kõik vajalikud ja põhjendatud meetmed. Neile antakse õigel ajal meetme rakendamiseks vajalikud asjakohased vahendid. Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võivad nad paluda kolmandatel isikutel, sealhulgas alltöövõtjatel, teha meetme raames tööd. Osaleja vastutab tehtud töö eest komisjoni ning muude osalejate ees.

4. Alltöövõtulepinguid sõlmitakse meetme teatavate osade rakendamiseks üksnes toetuslepinguga kindlaks määratud juhtudel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik täpselt ette näha toetuslepingu jõustumise ajal.

5. Kolmandad isikud (v.a alltöövõtjad) võivad teha meetme raames tööd toetuslepingus märgitud tingimustel. Kolmas isik ja tema tehtav töö peavad olema kindlaks määratud toetuslepingus.

Kõnealuste kolmandate isikute kulusid võib käsitada toetuskõlblikuna, kui kolmas isik vastab järgmistele tingimustele:

a)	ta oleks toetuskõlblik, kui tegemist oleks osalejaga;

b)	ta on seotud üksus või on osalejaga õiguslikult seotud, mis tähendab koostööd ka väljaspool meedet;

c)	ta on märgitud toetuslepingus ning

d)	ta järgib osaleja suhtes toetuslepingu alusel kohaldatavaid kulude toetuskõlblikkuse ja kontrolli eeskirju.

6. Osalejad järgivad nende riikide õigus- ja haldusnorme ning eetikanõudeid, kus meedet rakendatakse. Vajaduse korral taotlevad osalejad enne meetme alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)."

(*2) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).“"

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Personalikulud

Toetuskõlblikud personalikulud on üksnes otseselt meetmega seotud tööd tegevate isikute tegelike töötundidega seotud kulud.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate omanike ja teiste mitte palka saavate füüsiliste isikute tööjõukulud võib hüvitada ühikukulude alusel.“

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamine

Artiklis 18, artikli 28 lõikes 2 ja artiklis 38 nimetatud sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamisel kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1290/2013 (*3) artiklit 40.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).“"

10)

Artikli 41 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	artiklis 25 nimetatud tähtaja muutmine;“.

11)

Artikli 42 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*4) artiklit 5.

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CARDONA

(1) 14. detsembri 2016. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(3) Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta otsus 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta (ELT L 130, 20.5.2008, lk 7).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide tehtava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

7.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 144/23

NÕUKOGU OTSUS (Euratom) 2017/956,

29. mai 2017,

Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatava tihevooreaktori täiendava teadusprogrammi (ajavahemikuks 2016-2019) vastuvõtmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast konsulteerimist teadus- ja tehnikakomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa teadusruumi raames on Petteni tihevooreaktor praegu ja mõnda aega edaspidi oluline vahend, millega ühendusel on võimalik uurida materjaliteadust, materjalide katsetamist, tuumameditsiini ja tuumareaktorite ohutust.

(2)	Tihevooreaktori käitamist on toetatud mitme täiendava teadusprogrammiga, millest viimane (1) lõppes 31. detsembril 2015.

(3)

Tihevooreaktori käitamine jätkus terve 2016. aasta ilma täiendava teadusprogrammita, oodates rahastavate liikmesriikide volitatud üksuste läbirääkimiste tulemusi. Kuna läbirääkimised lõppesid kokkuleppega kahe riikliku üksuse vahel, on vaja uut täiendavat teadusprogrammi, et anda tihevooreaktorile jätkuvat rahalist toetust.

(4)	Täiendavate teadusprogrammide vahelise järjepidevuse tagamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2016. Osa 2016–2019 tihevooreaktoreid käsitleva täiendava teadusprogrammi alusel tasutud osamaksete kasutamist 2016. aastal tekkinud kulude katmiseks tuleks lubada.

(5)

Võttes arvesse, et tihevooreaktor on ühenduse teadusuuringute taristu asendamatu osa sellistes valdkondades nagu tuumareaktorite ohutus, tervis (sealhulgas meditsiiniliste isotoopide väljatöötamine meditsiinialaste teadusküsimuste lahendamiseks), tuumasüntees, alusuuringud, koolitused ning jäätmekäitlus (sealhulgas tuumkütuste ohutus, mida kasutatakse Euroopa huvides spetsiifilistes liidu reaktorisüsteemides), tuleks jätkata reaktori käitamist 2016–2019 tihevooreaktoreid käsitleva täiendava teadusprogrammi alusel kuni 2019. aasta lõpuni.

(6)

Arvestades nende erihuvi tihevooreaktori kiiritusvõime vastu, on Commissariat à l'énergie atomique et aux énergies alternatives (CEA – tuuma- ja alternatiivenergia komissariaat)) ning NRG: Nuclear Research and consultancy Group V.O.F. („NRG“ – tuumauuringute ja -konsultatsioonide rühm), kes on vastavalt Prantsusmaa ja Madalmaade rakendusorganid) nõustunud rahastama kogu 2016–2019 tihevooreaktoreid käsitlevat täiendavat teadusprogrammi, tehes selleks sihtotstarbelise tuluna osamakseid Euroopa Liidu üldeelarvesse.

(7)

Kõnealused osamaksed on ette nähtud tihevooreaktori käitamiseks, et toetada uurimisprogrammi, mis eeldab tihevooreaktori tavapärast käitamist ja korrapärast hooldust. Käitaja NRG esitatud ametlik teatis riiklikule reguleerivale asutusele ohutu konserveerimise staatusele eelnevast reaktori lõplikust seiskamisest peaks lõpetama teha jäänud maksed ja komisjoni esitatud rahastamisnõuded,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu tihevooreaktori käitamist käsitlev täiendav teadusprogramm, mille eesmärgid on sätestatud I lisas ja mille kestus on neli aastat alates 1. jaanuarist 2016.

Artikkel 2

Programmi elluviimisega seotud kulud (hinnanguliselt 30,2 miljonit eurot) kaetakse täielikult Prantsusmaa ja Madalmaade osamaksetest, mis tehakse vastavalt CEA ja NRG kaudu. Kõnealuse summa jaotus on toodud II lisas. Selliseid vahendeid käsitatakse sihtotstarbelise tuluna kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (2) artikli 21 lõikega 2.

Artikkel 3

1. Programmi juhtimise eest vastutab komisjon. Selleks kasutab ta Teadusuuringute Ühiskeskuse abi.

2. Komisjon hoiab Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogu kursis programmi rakendamisega.

Artikkel 4

Juhul kui NRG teavitab Madalmaade reguleerivat ametit ametlikult tihevooreaktori lõplikust seiskamisest (mis eelneb ohutu konserveerimise staatusele), peatatakse Prantsusmaa ja Madalmaade kohustus teha vastavalt CEA ja NRG kaudu edasisi makseid ning samuti komisjoni esitatud rahastamisnõuded.

Artikkel 5

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõpparuande käesoleva otsuse rakendamise kohta pärast 2016–2019 tihevooreaktoreid käsitleva täiendava teadusprogrammi lõppemist.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CORDONA

(1) Vt nõukogu 13. novembri 2012. aasta otsust 2012/709/Euratom Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatava täiendava teadusprogrammi aastateks 2012–2015) vastuvõtmise kohta (ELT L 321, 20.11.2012, lk 59).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

I LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNILISED EESMÄRGID

Täiendava teadusprogrammi põhieesmärgid on järgmised.

1.	Tihevooreaktori ohutu ja usaldusväärne käitamine, et tagada neutronivoo kättesaadavus katse-eesmärkidel.

Tihevooreaktori tõhusa kasutamise võimaldamine teadusasutustele, kes tegelevad paljude erinevate teadusvaldkondadega: tuumareaktorite ohutuse suurendamine, tervis (sealhulgas meditsiiniliste isotoopide väljatöötamine), tuumasüntees, teaduse põhialused, koolitused ning jäätmekäitlus (sealhulgas tuumkütuste ohutus Euroopa huvidele vastavates reaktorisüsteemides).

II LISA

OSAMAKSETE JAOTUS

Täiendava teadusprogrammi osamaksed tasuvad Madalmaad ja Prantsusmaa.

Osamaksed jaotuvad järgmiselt:

Prantsusmaa: 1,2 miljonit eurot

Madalmaad: 29 miljonit eurot

Kokku: 30,2 miljonit eurot

Kõnealused osamaksed tasutakse Euroopa liidu üldeelarvesse ja assigneeritakse käesolevale programmile. Osa käesoleva täiendava programmi alusel tasutud osamaksetest võib vastavalt osamakseid maksvate liikmesriikide ja komisjoni vahel kokku lepitavale tööprogrammile kasutada ka kõrgvooreaktori käitamisega 2016. aastal tekkinud kulude katmiseks.

Kõnealused osamaksed on kindlaks määratud ega kuulu seoses käitamise, hoolduse ega dekomisjoneerimise kulude muutumisega ülevaatamisele.

7.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 144/27

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/957,

6. juuni 2017,

millega lõpetatakse Korea Vabariigist pärit puhta tereftaalhappe ja selle soolade importi käsitlev dumpinguvastane menetlus

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artiklit 9,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 3. augustil 2016 määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Korea Vabariigist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit puhta tereftaalhappe ja selle soolade importimisega liitu. Komisjon avaldas sellekohase algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise pärast seda, kui BP Aromatics Limited NV, Artland PTA SA ja Indorama Ventures Quimica S.L.U. (edaspidi „kaebuse esitajad“), kelle toodang moodustab üle 25 % puhta tereftaalhappe ja selle soolade kogutoodangust liidus, olid esitanud 20. juunil 2016 sellekohase kaebuse. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

1.2. Huvitatud isikud

(3)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Korea ametiasutustele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, kutsudes neid uurimises osalema.

(4)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.3. Valimi moodustamine

(5)	Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

a) Korea Vabariigi eksportivate tootjate võtmine valimisse

(6)

Et otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Korea Vabariigi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Peale selle palus komisjon Korea Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(7)

Nõutud teabe esitasid viis asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kolmest eksportivast tootjast, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli komisjoni käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi asjaomaste teadaolevate eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Valimi moodustamise kohta vastuväiteid ei esitatud.

b) Liidu tootjate võtmine valimisse

(8)	Komisjon teatas algatamisteates, et saadab küsimustiku kõigile kuuele teadaolevale vaatlusaluse toote tootjale. Tootjate vähesust arvesse võttes otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

c) Importijate võtmine valimisse

(9)	Et otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(10)	Nõutud teabe esitasid kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Importijate vähesust arvesse võttes otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

d) Vastused küsimustikule

(11)	Komisjon saatis küsimustiku kolmele valimisse võetud eksportivale tootjale, kõigile kuuele liidu tootjale, üheksale teadaolevale kasutajale ja kahele teadaolevale importijale.

(12)	Vastused küsimustikule laekusid kolmelt valimisse võetud eksportivalt tootjalt, kõigilt kuuelt liidu tootjalt, kaheteistkümnelt kasutajalt ja kahelt importijalt.

e) Kontrollkäigud

(13)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Korea eksportivad tootjad:

—	Hanwha General Chemical Co. Ltd, Soul, Korea Vabariik,

—	Samnam Petrolchemical Co. Ltd, Soul, Korea Vabariik,

—	Taekwang Industrial Co. Ltd, Soul, Korea Vabariik.

Liidu tootjad:

—	Artlant PTA SA, Sines, Portugal,

—	BP Aromatics Limited NV, Geel, Belgia,

—	Indorama Ventures Europe B.V., Rotterdam, Madalmaad,

—	Indorama Ventures Quimica S.L.U., San Roque, Hispaania,

—	PKN Orlen SA, Płock, Poola.

Kasutajad:

—	UAB Neo Group, Klaipeda, Leedu,

—	UAB Orion Global PET, Klaipeda, Leedu.

1.4. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(14)	Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(15)	Vaatlusalune toode on Korea Vabariigist pärit praegu CN-koodi ex 2917 36 00 (TARICi koodi 2917360010) alla kuuluv vähemalt 99,5-massiprotsendilise puhtusastmega tereftaalhape ja selle soolad (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(16)	Puhas tereftaalhape saadakse puhastamise teel toortereftaalhappest, mis saadakse paraksüleeni reageerimisel ühe lahusti ja katalüsaatorilahusega.

(17)	Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt toorainena selliste polümeeride sünteesimisel, mida kasutatakse näiteks polüestrist tekstiilikiudude ja polüetüleentereftalaadist (PET) pudelite tootmiseks.

2.2. Samasugune toode

(18)

Uurimisest nähtub, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sama peamine kasutusotstarve:

—	vaatlusalune toode,

—	toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomase riigi siseturul, ning

—	toode, mida toodavad ja müüvad liidu turul liidu tootjad.

(19)	Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

2.3. Toote määratlusega seotud väited

(20)

Põhjenduses 15 esitatud määratluse kohane puhas tereftaalhape hõlmab peale selle toote puhtaima variandi ka nn kvaliteetset tereftaalhapet (edaspidi „QTA“) ja keskmise kvaliteediga tereftaalhapet (edaspidi „MTA“). Neid variante saab üksteisest eristada põhiliselt puhtusastme alusel. QTA ja MTA sisaldavad rohkem lisandeid kui puhtaim tereftaalhape. Igal juhul ei ole lisandite sisaldus ühegi variandi puhul üle 0,5 % ning seepärast hõlmab põhjenduses 15 esitatud määratlus kõiki nimetatud variante.

(21)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et vaatlusalune toode ei tohiks hõlmata QTAd. Kõnealuste isikute sõnul erinevad QTA füüsikalised ja keemilised omadused puhtaima tereftaalhappe omadustest ning nendest erinevustest tulenevalt on nimetatud variantide kasutusotstarve erinev. Samuti on nad väitnud, et QTA ja puhtaima tereftaalhappe tootmise protsessid ja kasutusvõimalused on erinevad ning QTA tootmiskulud ja müügihind on madalamad kui puhtaima tereftaalhappe puhul.

(22)

Puhtaimas tereftaalhappes on lisandite sisaldus kuni 0,01 %, samas kui QTA võib sisaldada kuni 0,2 % ulatuses lisandeid; samuti esineb teatavaid erinevusi lisandite koosseisus. Siiski on kõnealusele lisanditega seotud erinevusele vaatamata tereftaalhappe keemiline valem kõikide variantide puhul sama. Seepärast leidis komisjon, et kõnealune suhteliselt väike erinevus lisandite sisalduses ei muuda tõsiasja, et tereftaalhappe kõikide variantide keemilised ja füüsikalised põhiomadused on samad, ning seega ei ole QTA väljajätmine vaatlusaluse toote määratlusest ainuüksi selle alusel põhjendatud.

(23)	Peale selle väitsid samad huvitatud isikud, et QTA ja puhtaima tereftaalhappe kasutusotstarve on erinev. Komisjon leidis, et asjaomased erinevused ei ole nii olulised, et nendest lähtuvalt QTA vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(24)

Samuti väitsid samad huvitatud isikud, et QTA ja puhtaima tereftaalhappe tootmise protsessid on erinevad: puhtaima tereftaalhappe tootmisel keskendutakse peamiselt oksüdeerimisreaktsioonile, rafineerimisele ja redutseerimisreaktsioonile ning seega on tegemist kaheetapilise tootmismeetodiga, ent QTA tootmisel keskendutakse peamiselt täpsele oksüdeerimisreaktsioonile ja rafineerimisele ning sellest tulenevalt on tegemist üheetapilise tootmismeetodiga. Komisjon leidis, et kummagi nimetatud tootmismeetodi puhul kasutatakse samu tooraineid ja protsesse ning need meetodid on enamjaolt sarnased.

(25)

Lõpuks väitsid samad huvitatud isikud, et tulenevalt sellest, et eespool nimetatud üheetapiline meetod erineb kaheetapilisest, on QTA tootmiskulud tonni kohta 18–36 eurot madalamad kui puhtaimal tereftaalhappel. Uurimisest nähtub, et tootmiskulude erinevus ei ole märkimisväärne. Igal juhul on toote määratluse seisukohast olulised mitte niivõrd tootmiskulude erinevused kui sarnased tehnilised, keemilised ja füüsikalised omadused ning peamised kasutusvaldkonnad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(26)

Pärast eelkirjeldatu teatavakstegemist kordas üks huvitatud isik oma väidet, et koostise, lisandite sisalduse, tootmisprotsessi, tootmiskulude ja kasutusotstarbe erinevustest lähtuvalt tuleks QTA vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta. Komisjon leidis siiski, et kõnealused erinevused on suhteliselt väikesed ega anna põhjust muuta järeldust, mille kohaselt QTA ja puhtaima tereftaalhappe tehnilised, keemilised ja füüsikalised omadused ning peamised kasutusvaldkonnad on sisuliselt samad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(27)	Eespool esitatud põhjustel lükati QTA toote määratlusest välja jätmisega seotud väited tagasi.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1. Normaalväärtus

(28)

Esmalt uuris komisjon, kas iga valimisse võetud eksportiva tootja omamaise müügi üldmaht on vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 representatiivne. Eksportiva tootja omamaine müük on representatiivne juhul, kui siseturul sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote omamaise müügi üldmaht moodustab uurimisperioodil asjaomase tootja puhul vähemalt 5 % liitu suunatud vaatlusaluse toote eksportmüügi üldmahust. Sellest lähtuvalt leiti, et iga valimisse võetud eksportiva tootja samasuguse toote omamaise müügi üldmaht on representatiivne.

(29)

Seejärel uuris komisjon, kas iga valimisse võetud eksportiva tootja omamaine müük on alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt representatiivne. Konkreetse tooteliigi toodete omamaine müük on representatiivne, kui sõltumatutele klientidele müüdud selle tooteliigi toodete omamaise müügi üldmaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu suunatud eksportmüügi üldmahust. Komisjon tegi kindlaks, et iga valimisse võetud eksportiva tootja puhul oli omamaise müügi üldmaht vähemalt 5 % liitu suunatud eksportmüügi üldmahust.

(30)	Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil siseturul sõltumatutele tarbijatele kasumlikult, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(31)

Normaalväärtus põhineb tegelikul omamaisel hinnal, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

a)	müügimaht, mille puhul netomüügihind on arvestuslike tootmiskuludega võrdne või neist kõrgem, moodustab üle 80 % müügi üldmahust ning

b)	kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuludega võrdne või sellest kõrgem.

(32)	Kõnealusel juhul on normaalväärtus omamaise kogumüügi põhjal leitud kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(33)

Ühe eksportiva tootja puhul olid põhjenduses 31 nimetatud tingimused täidetud ning samasuguse toote kasumliku müügi maht moodustas üle 80 % selle toote omamaise müügi üldmahust. Selle eksportiva tootja puhul lähtuti normaalväärtuse leidmisel tegelikust omamaisest hinnast, mis arvutati kaalutud keskmise hinnana omamaise kogumüügi põhjal.

(34)

Normaalväärtus on üksnes kasumlikul omamaisel müügil põhinev tegelik omamaine hind uurimisperioodil, kui:

a)	kasumliku müügi maht moodustab müügi üldmahust 80 % või vähem või

b)	asjaomase tooteliigi toodete kaalutud keskmine hind on väiksem kui ühiku tootmiskulud.

(35)	Kahe eksportiva tootja puhul selgus omamaise müügi analüüsist, et omamaisest kogumüügist oli kasumlik alla 80 %. Seega arvutati kõnealuse kahe eksportiva tootja puhul normaalväärtus kaalutud keskmisena üksnes kasumliku müügi põhjal.

(36)

Üks isik väitis, et tema äriühing, kus toodetakse puhast tereftaalhapet, moodustab temaga seotud, põhitoorainet tarniva äriühinguga ühe majandusüksuse. Nimetatud seotud tarnija maksab kõnealusele puhast tereftaalhapet tootvale valimisse võetud tootjale dividende. Seepärast peaks komisjon lahutama dumpinguarvutustes tootmiskuludest kasumi, mille nimetatud seotud tarnija teenis puhta tereftaalhappe tootmiseks ette nähtud tooraine müügist kõnealusele puhast tereftaalhapet tootvale valimisse võetud tootjale. Kõnealune tootja oli arvutanud lahutamisele kuuluva kasumi ostuhinna ja tooraine tootmise kogukulude vahena.

(37)

Komisjon lükkas väite, et kõnealune puhast tereftaalhapet tootev valimisse võetud tootja ja nimetatud seotud toorainetarnija moodustavad ühe majandusüksuse, tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks leidis uuringus kinnitust, et kõnealusel puhast tereftaalhapet tootval valimisse võetud tootjal ei ole enamusosalust nimetatud seotud tarnija äriühingus ning seega ei ole tal nimetatud seotud tarnija suhtes ainuotsustusõigust. Teiseks moodustas kõnealuse tooraine müük vaid väikese osa nimetatud seotud toorainetarnija kogumüügist uurimisperioodil ning seepärast ei ole otsest seost kõnealuse tooraine kasumimarginaali ja saadud dividendide vahel.

(38)

Kolmandaks ei müü nimetatud seotud tarnija kõnealust toorainet mitte üksnes kõnealusele puhast tereftaalhapet tootvale valimisse võetud tootjale, vaid ka teistele klientidele. Peale selle müüb nimetatud seotud tarnija teistele klientidele ka mitmesuguseid muid tooteid. Sellest tulenevalt ei ole kõnealuse tooraine müügil, mis toimub nimetatud seotud tarnijalt kõnealusele puhast tereftaalhapet tootvale valimisse võetud tootjale, otsest seost kõnealusele puhast tereftaalhapet tootvale valimisse võetud tootjale makstavate dividendidega.

(39)	Neljandaks ostab kõnealune puhast tereftaalhapet tootev valimisse võetud tootja nimetatud seotud tarnijalt kõnealust toorainet hinnaga, mis sisaldab juba kasumit, ent on võrreldav muudelt sõltumatutelt tarnijatelt ostetava sama tooraine hinnaga.

(40)	Viiendaks ei ole kõnealuse puhast tereftaalhapet tootva valimisse võetud tootja aruandeaasta finantsaruanded nimetatud seotud tarnija finantsaruannetega konsolideeritud.

(41)

Eelkirjeldatust lähtuvalt lükati väide, et kõnealune puhast tereftaalhapet tootev valimisse võetud tootja moodustab nimetatud seotud toorainetarnijaga ühe majandusüksuse, tagasi. Seepärast ei lahutatud ostuhinnast seda osa kasumist, mille kõnealune puhast tereftaalhapet tootev valimisse võetud tootja nimetatud seotud tarnijale kinni maksis.

(42)

Pärast kõnealuse teabe teatavakstegemist tekkis kahel huvitatud isikul küsimus, miks komisjon ei kohaldanud normaalväärtuse kindlakstegemisel omamaise kasumliku müügi osakaalu leidmiseks sihtkasumit. Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4 lähtutakse tehingute kasumlikkuse hindamisel ühiku tootmiskuludest (püsi- ja muutuvkulud), millele lisanduvad müügi-, üld- ja halduskulud. Sihtkasumi mõiste ei ole selles kontekstis asjakohane ja seepärast lükati see väide tagasi.

(43)

Samadel isikutel tekkis ka küsimus, miks komisjon ei analüüsinud kasumliku müügi osakaalu kuupõhiselt. Uurimise käigus ei tuvastatud ühtki põhjust, miks kasumliku müügi analüüsimisel või normaalväärtuse arvutamisel tulnuks kalduda kõrvale standardmetoodikast, mille kohaselt normaalväärtus leitakse kaalutud keskmisena kogu uurimisperioodi jooksul toimunud tehingute alusel. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

3.2. Ekspordihind

(44)	Valimisse võetud eksportivad tootjad eksportisid tooteid liitu otse sõltumatutele klientidele või tootjatega seotud või sõltumatute liidust väljaspool asuvate kaubandusettevõtjate kaudu.

(45)	Juhtudel, kus eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, loeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihinnaks liitu eksportimiseks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(46)	Juhtudel, kus eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu nendega seotud äriühingute kaudu, määrati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 ekspordihind kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi.

(47)

Juhtudel, kus eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet väljaspool liitu asuvate sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu, tehti esmalt kindlaks, kas müük kõnealustele sõltumatutele kaubandusettevõtjatele toimus tõepoolest liitu eksportimiseks. Ka sellisel juhul loeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihinnaks liitu eksportimiseks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

3.3. Võrdlus

(48)	Komisjon võrdles valimisse võetud eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehinnast lähtuvalt.

(49)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandamisel võeti arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis-, pakendamis-, panga- ja krediidikulusid ning komisjonitasusid.

3.4. Dumpingumarginaalid

(50)	Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse võetud eksportivate tootjate puhul iga liiki samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vastavat liiki vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(51)

Selle alusel leitud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Äriühing	Dumpingumarginaal (%)
Hanwha General Chemical Co. Ltd	3,5
Samnam Petrolchemical Co. Ltd	0,3
Taekwang Industrial Co. Ltd	0,0

(52)	Eurostati andmeil langes põhjenduses 7 osutatud viie koostööd teinud eksportiva tootja arvele kogu uurimisperioodil Korea Vabariigist liitu suunatud eksport ning kolme valimisse võetud eksportiva tootja osakaal uurimisperioodil liitu suunatud ekspordis oli üle 75 %.

(53)

Komisjon võttis arvesse heal tasemel koostööd, eespool põhjenduses 52 osutatud valimi suurt representatiivsust ning asjaolu, et valimisse võetud eksportijatest ainult ühe puhul ületas dumpingumarginaal alusmääruse artikli 9 lõikes 3 osutatud miinimumtaset. Seepärast tehti kindlaks üleriigiline kaalutud keskmine dumpingumarginaal, et hinnata, kas valimist välja jäänud eksportivate tootjate dumpingumarginaal jääb alla miinimumtaseme. Leiti, et kõnealune marginaal on 0,8 %, st alla miinimumtaseme.

(54)

Pärast eelkirjeldatu teatavakstegemist tekkis kahel huvitatud isikul küsimus, miks Hanwha puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaali (3,5 %) ei kohaldatud kahe koostööd teinud, kuid valimist välja jäetud eksportiva tootja suhtes. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 53, võttis komisjon arvesse heal tasemel koostööd, valimi suurt representatiivsust ja asjaolu, et valimisse võetud eksportijatest ainult ühe puhul ületas dumpingumarginaal miinimumtaset. Sellest lähtuvalt leidis komisjon, et koostööd teinud, kuid valimist välja jäetud eksportivate tootjate dumpingumarginaali ja üleriigilise dumpingumarginaali hinnangulise väärtuse leidmiseks on kõige mõistlikum võrrelda valimisse võetud eksportivate tootjate puhul leitud kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on kirjeldatud eespool. Samuti tuletatakse meelde, et sama metoodikat on ühe sarnase juhtumi puhul kohaldatud ka varem (3). Seepärast lükati see väide tagasi.

(55)

Pärast kõnealuse teabe teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et Korea ekspordistatistika erineb Eurostati impordistatistikast. Samuti seadis kõnealune isik sellest lähtuvalt kahtluse alla nende andmete usaldusväärsuse, mille eksportivad tootjad on esitanud ja mida komisjon on kasutanud dumpingumarginaali kindlakstegemiseks. Komisjon kinnitas, et vastavalt väljakujunenud tavale ja nagu on selgitatud eespool põhjenduses 52, tugineti Korea Vabariigist uurimisperioodi jooksul liitu suunatud ekspordi puhul Eurostati andmetele. Ühtlasi tuletatakse meelde, et nagu on selgitatud eespool põhjenduses 13, kogus komisjon kokku ja kontrollis üle kõik dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks peetud andmed, ning et eksportivate tootjate esitatud andmeid kontrolliti nõuetekohaselt vastavalt väljakujunenud tavale. Seepärast lükati see väide tagasi.

(56)

Pärast eelkirjeldatu teatavakstegemist esitas üks huvitatud isik normaalväärtuse ja ekspordihinna seose kohta erineva hüpoteesi ja alternatiivsed stsenaariumid ning küsis, kas selliste stsenaariumide alusel leitud ekspordihinna ja normaalväärtuse kohaldamise korral olnuks dumpingumarginaalid teistsugused. Komisjon tuletas meelde, et dumpinguarvutustes lähtuti tegelikest tõendatud tehinguandmetest ja et need peavad põhinema alusmääruse artiklis 2 sätestatud metoodikal. Kõnealuse huvitatud isiku esitatud alternatiivsed stsenaariumid ei olnud alusmäärusega kooskõlas ja seepärast lükati need tagasi.

(57)	Tulenevalt miinimumtasemest madalamast üleriigilisest dumpingumarginaalist ei peeta vajalikuks Korea Vabariigist pärit puhta tereftaalhappe impordi suhtes meetmeid kehtestada.

4. KAHJU, PÕHJUSLIK SEOS JA LIIDU HUVID

(58)	Eespool dumpingu kohta tehtud järeldustest lähtuvalt ei peeta kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsimist vajalikuks.

(59)	Pärast kõnealuse teabe teatavakstegemist tekkis ühel huvitatud isikul küsimus, miks suurenes alates 2012. aastast eksport Korea Vabariigist liitu. Nagu eespool selgitatud, ei peetud dumpingut käsitlevatest tulemustest lähtuvalt vajalikuks esitada kahju analüüsi. Seepärast lükati see taotlus tagasi.

5. MENETLUSE LÕPETAMINE

(60)	Seepärast tuleks kõnealune menetlus vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 3 lõpetada, kuna Korea Vabariigi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal on alla 2 %. Huvitatud isikuid teavitati nõuetekohaselt ja neile anti võimalus esitada märkusi.

(61)	Eespool esitatut arvesse võttes on komisjon seega jõudnud järeldusele, et Korea Vabariigist pärit puhta tereftaalhappe ja selle soolade liitu suunatud importi käsitlev dumpinguvastane menetlus tuleks lõpetada dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata.

(62)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lõpetatakse dumpinguvastane menetlus, milles käsitletakse Korea Vabariigist pärit praegu CN-koodi ex 2917 36 00 (TARICi koodi 2917360010) alla kuuluva vähemalt 99,5-massiprotsendilise puhtusastmega tereftaalhappe ja selle soolade importi.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 6. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Korea Vabariigist pärit puhta tereftaalhappe ja selle soolade impordi suhtes (ELT C 281, 3.8.2016, lk 18).

(3) Vt komisjoni 19. jaanuari 2011. aasta otsuse 2011/32/EL (dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta Taist pärit puhta tereftaalhappe ja selle soolade impordi suhtes) (ELT L 15, 20.1.2011, lk 22) põhjendusi 27–30.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 144

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 7. juuni 2017

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv (EL) 2017/952, 29. mai 2017, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/953, 6. juuni 2017, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses selliste positsioone käsitlevate aruannete vormingu ja esitamise tähtajaga, mida kauplemiskohtades tegutsevad investeerimisühingud ja turukorraldajad peavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta) esitama ( 1 )	12
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/954, 6. juuni 2017, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul ( 1 )	14
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2017/955, 29. mai 2017, millega muudetakse otsust 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta	17
*	Nõukogu otsus (Euratom) 2017/956, 29. mai 2017, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatava tihevooreaktori täiendava teadusprogrammi (ajavahemikuks 2016-2019) vastuvõtmise kohta	23
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/957, 6. juuni 2017, millega lõpetatakse Korea Vabariigist pärit puhta tereftaalhappe ja selle soolade importi käsitlev dumpinguvastane menetlus	27
*	ELi-Tšiili assotsiatsioonikomitee otsus nr 2/2015, 30. november 2015, millega asendatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu III lisa III jaotise artikkel 12, milles käsitletakse otsevedu [2017/958]	35


	(1) EMPs kohaldatav tekst