2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/1

Teave Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu (milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte'i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele) jõustumise kohta

Euroopa Liit ja Seišelli Vabariik allkirjastasid 20. mail 2014 Brüsselis lepingu, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte'i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele.

Euroopa Liit teatas 10. veebruaril 2015, et on lõpule viinud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused. Seišelli Vabariik esitas oma teatise 18. mail 2017.

Seega jõustus leping 18. mail 2017 vastavalt lepingu artiklile 19.

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/2

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/938,

23. september 2013,

Minamata elavhõbedakonventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Elavhõbe ja selle ühendid on inimeste ja loomade tervisele ning taimedele väga mürgised. Liidus reguleeritakse elavhõbedat ja selle ühendeid õigusaktidega, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

(2)

ÜRO keskkonnaprogrammi nõukogu palus 2009. aastal tegevdirektoril kokku kutsuda valitsustevaheline läbirääkimiskomitee, keda volitati valmistama ette elavhõbedat käsitlevat rahvusvahelist õiguslikult siduvat instrumenti ning kellele tehti ülesandeks töö lõpetada enne nõukogu 27. regulaarset istungjärku 2013. aastal.

(3)

Nõukogu andis detsembris 2010 komisjonile loa osaleda liidu nimel liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, mille kohta liit on vastu võtnud eeskirjad, elavhõbedat käsitleva õiguslikult siduva dokumendi üle peetavatel läbirääkimistel vastavalt kõnealuse loa addendum'is sätestatud läbirääkimisjuhistele.

(4)	Läbirääkimised viidi edukalt lõpule valitsustevahelise läbirääkimiskomitee viiendal kohtumisel, mis toimus 13.–18. jaanuaril 2013 Genfis.

(5)	Kõnealustel läbirääkimistel oli juhtroll liidul, kes võttis aktiivselt osa komisjonile adresseeritud läbirääkimisjuhiste kohase tulemuseni jõudmisel.

(6)	Nõukogu avaldas oma 3233. istungjärgul 21. märtsil 2013 heameelt läbirääkimiste tulemuse üle.

(7)	Elavhõbedat käsitlev rahvusvaheline õiguslikult siduv instrument ehk Minamata elavhõbedakonventsioon avatakse allakirjutamiseks 7.–11. oktoobril 2013 Jaapanis Kumamotos toimuval diplomaatilisel konverentsil.

(8)	Seetõttu tuleks Minamata elavhõbedakonventsioon allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Minamata elavhõbedakonventsiooni allakirjutamiseks antakse liidu nimel luba, eeldusel et nimetatud konventsioon sõlmitakse (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud konventsioonile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 23. september 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. JUKNA

(1) Konventsiooni tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/4

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/939,

11. mai 2017,

Minamata elavhõbedakonventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsusega (EL) 2017/938 (2) kirjutati Minamata elavhõbedakonventsioon („konventsioon“) Euroopa Liidu nimel alla 10. oktoobril 2013, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)	Elavhõbedakonventsioon võeti vastu 10. oktoobril 2013 Kumamotos. Konventsiooniga nähakse ette raamistik, mille abil kontrollida ja piirata elavhõbeda ja selle ühendite kasutamist ning nende inimtekkelist heidet õhku, vette ja pinnasesse, eesmärgiga kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

(3)	Elavhõbe on aine, mida iseloomustab piiriülene levik. Seepärast on riiklike meetmete täiendamiseks vaja ülemaailmseid meetmeid, et tagada üksikisikute ja keskkonna kaitse liidus.

(4)	Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (3) on seatud pikaajaline eesmärk saavutada mürgivaba keskkond ning nähtud selleks ette, et on vaja võtta meetmeid kemikaalide poolt inimeste tervisele ja keskkonnale avaldatava negatiivse mõju minimeerimiseks aastaks 2020.

(5)	Ühenduse 2005. aasta elavhõbedaalases strateegias, mis on läbi vaadatud 2010. aastal, on seatud eesmärk vähendada elavhõbeda heidet, piirata elavhõbeda pakkumist ja nõudlust, kaitsta elavhõbedaga kokkupuutumise eest ning edendada rahvusvahelisi elavhõbedat käsitlevaid meetmeid.

(6)

Nõukogu kinnitab taas oma 14. märtsi 2011. aasta järeldustes väljendatud pühendumust üldeesmärgile kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda ja selle ühendite heite eest, minimeerides ning võimaluse korral lõpuks täielikult kõrvaldades kogu inimtegevusest tingitud elavhõbeda heite õhku, vette ja pinnasesse. Konventsioon aitab kaasa kõnealuste eesmärkide saavutamisele.

(7)	Kooskõlas konventsiooni artikli 30 lõikega 3 peaks liit oma heakskiitmiskirjas teatama oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes.

(8)	Konventsioon tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Minamata elavhõbedakonventsioon kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Samuti kiidetakse heaks konventsiooni artikli 30 lõike 3 kohaselt nõutav pädevusdeklaratsioon.

Konventsiooni ja pädevusdeklaratsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku või isikud, kes on volitatud liidu nimel konventsiooni artikli 30 lõikega 1 ette nähtud heakskiitmiskirja koos pädevusdeklaratsiooniga hoiule andma.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

R. GALDES

(1) 27. aprilli 2017. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus (EL) 2017/938 Minamata elavhõbedakonventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 2).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

TÕLGE

LISA

MINAMATA KONVENTSIOON ELAVHÕBEDA KOHTA

Käesoleva konventsiooni osalised,

tunnistades, et elavhõbe on ülemaailmse tähtsusega ohtlik kemikaal, kuna ta võib atmosfääri kaudu kaugele levida, on inimese poolt keskkonda viiduna püsiv, on võimeline bioakumulatsiooniks ökosüsteemides ning avaldab olulist negatiivset mõju inimese tervisele ja keskkonnale,

meenutades ÜRO Keskkonnaprogrammi nõukogu 20. veebruari 2009. aasta otsust 25/5 algatada rahvusvahelised meetmed, et võtta elavhõbe säästlikul, tõhusal ja kooskõlastatud viisil kontrolli alla,

meenutades ÜRO säästva arengu konverentsi lõppdokumendi „Tulevik, mida me soovime“ artiklit 221, milles kutsuti üles viima edukalt lõpule läbirääkimised elavhõbedat käsitleva ülemaailmse juriidiliselt siduva vahendi üle, et piirata ohte inimeste tervisele ja keskkonnale,

meenutades ÜRO säästva arengu konverentsi poolt Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis taas kinnitatud põhimõtteid, sealhulgas ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste põhimõtet, ning tunnistades riikide erinevaid olusid ja suutlikkust, samuti vajadust ülemaailmsete meetmete järele,

olles teadlikud sellistest tervisega seotud probleemidest eelkõige arenguriikides, mis tulenevad kohalike ohustatud inimrühmade kokkupuutest elavhõbedaga, eelkõige selle mõjust naistele, lastele ja nende kaudu tulevastele põlvkondadele,

märkides eriti Arktika ökosüsteemide ja pärismaalaste kogukondade haavatavust, mis tuleneb elavhõbeda kuhjumisest elusorganismidesse ja nende traditsioonilise toidu saastatusest, ning muretsedes üldisemalt pärismaalaste kogukondade pärast seoses elavhõbeda mõjudega,

tunnistades tähtsaid õppetunde, mis on saadud Minamata haigusega, eelkõige elavhõbedaga saastatusest tingitud olulist kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale, ning tunnistades vajadust tagada elavhõbeda õige käitlemine ning hoida ära selliste juhtumite kordumine tulevikus,

rõhutades rahalise, tehnilise, tehnoloogilise ja suutlikkuse suurendamisele suunatud abi tähtsust, eelkõige arenguriikidele ja üleminekumajandusega riikidele, et tugevdada iga riigi suutlikkust elavhõbeda käitlemise alal ja toetada käesoleva konventsiooni tõhusat rakendamist,

tunnustades samuti Maailma Terviseorganisatsiooni tegevust inimeste tervise kaitsmisel elavhõbedaga seotud ohtude eest ja osa, mida on mänginud asjakohased mitmepoolsed keskkonnalepingud, eelkõige ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon ning rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitlev Rotterdami konventsioon,

tunnistades, et käesolev konventsioon ning muud rahvusvahelised kaubandus- ja keskkonnalepingud on vastastikku üksteist toetavad,

rõhutades, et mitte miski käesolevas konventsioonis ei ole kavandatud ühegi konventsiooniosalise (edaspidi „osaline“) jaoks ühestki olemasolevast rahvusvahelisest lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste piiramiseks,

mõistes, et eespool esitatud põhjenduse eesmärk ei ole käesoleva konventsiooni ja muude rahvusvaheliste lepingute tähtsuse järjekorda seadmine,

märkides, et mitte miski käesolevas konventsioonis ei piira ühtegi osalist võtmast täiendavaid siseriiklikke meetmeid, mis on kooskõlas käesoleva konventsiooniga ja mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbedaga kokkupuute eest vastavalt kõnealuse osalise muudele kohustustele, mis tulenevad kohaldatavast rahvusvahelisest õigusest,

on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva konventsiooni eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda ja selle ühendite inimtekkelise heite ja keskkonda laskmise eest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „käsitöönduslik ja väiksemahuline kullakaevandamine“– kulla kaevandamine üksikisikute või väikeettevõtjate poolt piiratud kapitalimahutuste ja tootmismahuga;

b) „parim võimalik tehnika“– tehnilised meetodid, mis on kõige tõhusamad elavhõbeda õhku, vette või pinnasesse heitmise või laskmise ärahoidmisel või, kui see ei ole praktiliselt võimalik, siis vähendamisel, samuti sellise heite ja keskkonda laskmisega keskkonnale kui tervikule avaldatava mõju vähendamisel, võttes arvesse lepinguosalise majanduslikke ja tehnilisi kaalutlusi või kõnealuse lepinguosalise territooriumil asuva käitisega seotud kaalutlusi. Selles kontekstis:

„parim“– keskkonna kui terviku kaitse kõrge üldise taseme saavutamiseks kõige tõhusam;

„võimalik“ tehnika– kõnealuse lepinguosalise seisukohast või tema territooriumil asuva käitise puhul tehnilised meetodid, mis on välja töötatud sellise mastaabi jaoks, mida saab asjakohases tööstusharus majanduslikult ja tehniliselt võimalikes tingimustes rakendada, võttes arvesse kulusid ja saadavat kasu ning olenemata sellest, kas neid meetodeid kasutatakse või arendatakse kõnealuse osalise territooriumil, tingimusel, et need on käitise käitajale kättesaadavad kõnealuse osalise määratud viisil, ning

„tehnika“– kasutatav tehnoloogia, käitamistavad ja meetodid, kuidas käitis projekteeritakse, ehitatakse, kuidas seda hooldatakse, käitatakse ja dekomisjoneeritakse;

c) „parim keskkonnatava“– keskkonnajuhtimise meetmete ja strateegiate kõige asjakohasema kombinatsiooni rakendamine;

d) „elavhõbe“– elementaarne elavhõbe (Hg(0), CASi nr 7439-97-6);

e) „elavhõbedaühend“– iga ühend, milles on elavhõbeda aatomeid ja üks või mitu muude keemiliste elementide aatomit, mida saab eraldada erinevateks komponentideks ainult keemiliste reaktsioonidega;

f) „elavhõbedat sisaldav toode“– toode või toote osa, mis sisaldab tahtlikult lisatud elavhõbedat või selle ühendit;

g) „osaline“– riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud end käesoleva konventsiooniga siduma ja kelle suhtes konventsioon kehtib;

h) „kohalolevad ja hääletavad osalised“– osalised, kes on osaliste kohtumisel kohal ja hääletavad poolt või vastu;

i) „elavhõbeda põhimaavarana kaevandamine“– kaevandamine, milles peamine toodetav materjal on elavhõbe;

j) „piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon“– teatava piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, kellele tema liikmesriigid on üle andnud volitused käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes ja kes on tema sisekorra järgi nõuetekohaselt volitatud käesolevale konventsioonile alla kirjutama, konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma, heaks kiitma või konventsiooniga ühinema, ning

k) „lubatav kasutus“– elavhõbeda või selle ühendi iga kasutusviis osalise poolt, mis on kooskõlas käesoleva konventsiooniga, sealhulgas, kuid mitte ainult kasutusviisid, mis on kooskõlas artiklitega 3, 4, 5, 6 ja 7.

Artikkel 3

Elavhõbeda tarneallikad ja elavhõbedaga kauplemine

1. Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	viited „elavhõbedale“ hõlmavad ka metallilise elavhõbeda segusid muude ainetega, kaasa arvatud sulamid, milles elavhõbedasisaldus on vähemalt 95 massiprotsenti, ning

b)	„elavhõbedaühendid“ – elavhõbe(I)kloriid (tuntud ka kalomeli nime all), elavhõbe(II)oksiid, elavhõbe(II)sulfaat, elavhõbe(II)nitraat, kinaver ja elavhõbesulfiid.

2. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata järgmisele:

a)	elavhõbeda või selle ühendite kogused, mida kasutatakse teadusliku uurimise laborites või etalonmaterjalina, või

b)	looduslikult esinevad elavhõbeda või selle ühendite jäljed sellistes toodetes nagu muud metallid kui elavhõbe, maagid või mineraalsed materjalid, sealhulgas kivisüsi, või nimetatud materjalidest saadud tooted ning keemiatoodetes valmistaja tahtest sõltumatud jälgedena esinevad kogused, või

c)	elavhõbedat sisaldavad tooted.

3. Osaline ei luba elavhõbeda põhimaavarana kaevandamist, mida tema territooriumil ei olnud sel ajal, kui konventsioon tema territooriumil jõustus.

4. Osaline lubab ainult sellist elavhõbeda põhimaavarana kaevandamist, mis toimus tema territooriumil sel ajal, kui konventsioon tema territooriumil jõustus, ja lubab seda kuni viieteistkümne aasta jooksul pärast seda kuupäeva. Sellel ajavahemikul kasutatakse sellise kaevandamisega saadud elavhõbedat üksnes elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamiseks vastavalt artiklile 4, tootmisprotsessides vastavalt artiklile 5 või see kõrvaldatakse vastavalt artiklile 11 meetoditega, millega ei kaasne elavhõbeda kogumist taaskasutamiseks, ringlussevõttu, taastamist, otsest taaskasutamist või muid kasutusviise.

5. Osaline:

a)	püüab kindlaks teha kõik oma territooriumil asuvad üksikud elavhõbeda või selle ühendite varud, mis on suuremad kui 50 tonni, samuti elavhõbedatarnete allikad, millest tekkivad varud ületavad 10 tonni aastas;

võtab meetmed, millega tagab, et kui osaline otsustab, et kloorleelise käitise dekomisjoneerimisel tekib liigset elavhõbedat, kõrvaldatakse see vastavalt keskkonnahoidliku majandamise suunistele, millele on osutatud artikli 11 lõike 3 punktis a, ning kasutatakse meetodeid, millega ei kaasne elavhõbeda kogumist taaskasutamiseks, ringlussevõttu, taastamist, otsest taaskasutamist või muid kasutusviise.

6. Osaline ei luba elavhõbedat eksportida, välja arvatud järgmised juhud:

eksport osalisele, kes on andnud eksportivale osalisele kirjaliku nõusoleku, üksnes järgmiseks otstarbeks:

i)	kasutusviis, mis on importiva osalise jaoks käesoleva konventsiooniga lubatud, või

ii)	keskkonnahoidlik vaheladustamine, nagu on sätestatud artiklis 10, või

eksport riiki, kes ei ole osaline ja kes on andnud eksportivale osalisele kirjaliku nõusoleku, sealhulgas sertifikaadi, millega ta tõendab, et:

i)	kõnealuses riigis on kehtestatud meetmed inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks ning artiklite 10 ja 11 sätete täitmise tagamiseks ning

ii)	sellist elavhõbedat kasutatakse üksnes viisil, mis on käesoleva konventsiooniga osalisele lubatud, või keskkonnahoidlikuks vaheladustamiseks, nagu on sätestatud artiklis 10.

7. Eksportiv osaline võib lõikes 6 nõutud kirjaliku nõusolekuna käsitada importiva osalise või muu kui osalise riigi poolt sekretariaadile esitatud üldist teatist. Sellises üldises teatises esitatakse kõik tingimused, mille täidetuse korral importiv osaline või muu kui osaline riik annab oma nõusoleku. Osaline või muu kui osaline riik võib sellise teatise igal ajal tagasi võtta. Sekretariaat peab kõikide selliste teatiste avalikku registrit.

8. Osaline ei luba importida elavhõbedat muust kui osalisest riigist, kellele ta annab oma kirjaliku nõusoleku üksnes juhul, kui muu kui osaline riik on esitanud sertifikaadi, mille kohaselt elavhõbe ei pärine allikast, mis ei ole lubatud vastavalt lõikele 3 või lõike 5 punktile b.

9. Osaline, kes esitab üldise teatise nõusoleku kohta vastavalt lõikele 7, võib otsustada mitte kohaldada lõiget 8 tingimusel, et ta kohaldab igakülgseid piiranguid elavhõbeda ekspordile ja on kehtestanud siseriiklikud meetmed, millega ta tagab, et imporditud elavhõbedat käideldakse keskkonnahoidlikul viisil. Osaline esitab teatise sellise otsuse kohta sekretariaadile, sealhulgas teabe oma ekspordipiirangute ja siseriiklike regulatiivsete meetmete kohta, samuti teabe muudest kui osalistest riikidest imporditava elavhõbeda koguste ja päritoluriikide kohta. Sekretariaat peab kõikide selliste teatiste avalikku registrit. Konventsiooni rakendamise ja nõuete täitmise jälgimise komitee vaatab iga sellise teatise ja seda toetava teabe läbi ja hindab neid vastavalt artiklile 15 ning võib vajaduse korral esitada soovitusi osaliste konverentsile.

10. Lõikes 9 esitatud kord on kättesaadav kuni osaliste konverentsi teise kohtumise lõpuni. Kui osaliste konverents ei otsusta kohalolevate ja hääletavate osaliste lihthäälteenamusega teisiti, ei ole selline kord pärast seda aega enam kättesaadav, välja arvatud sellise osalise suhtes, kes on esitanud teatise vastavalt lõikele 9 enne osaliste konverentsi teise kohtumise lõppu.

11. Osaline lisab ettekannetesse, mida ta esitab vastavalt artiklile 21, teabe selle kohta, et käesoleva artikli nõuded on täidetud.

12. Osaliste konverents esitab oma esimesel kohtumisel edasised suunised käesoleva artikli kohta, eelkõige lõike 5 punkti a, lõike 6 ja lõike 8 kohta, ning töötab välja ja kiidab heaks lõike 6 punktis b ja lõikes 8 osutatud nõutava sertifikaadi sisu.

13. Osaliste konverents hindab, kas kauplemine konkreetsete elavhõbedaühenditega takistab käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamist, ja kaalub, kas konkreetsetele elavhõbedaühenditele tuleks vastavalt artiklile 27 koostatavas täiendavas lisas esitatud loetelule kohaldada lõikeid 6 ja 8.

Artikkel 4

Elavhõbedat sisaldavad tooted

1. Ükski osaline ei luba A lisa I osas loetletud elavhõbedat sisaldava toote valmistamist, importi ega eksporti pärast kõnealuse toote kasutamise järkjärgulise lõpetamise kuupäeva ning võtab selle tagamiseks sobivad meetmed, välja arvatud juhul, kui A lisas on täpsustatud erand või kui osaline on vastavalt artiklile 6 registreerinud erandi.

2. Osaline võib alternatiivina lõikele 1 teatada ratifitseerimise või A lisa tema jaoks jõustumise ajal, et ta rakendab teistsuguseid meetmeid või teistsugust strateegiat A lisa I osas loetletud toote puhul. Osaline võib valida sellise alternatiivi üksnes juhul, kui ta suudab tõendada sel ajal, kui ta teatab sekretariaadile oma otsusest kasutada seda alternatiivi, et on juba vähendanud de minimis-tasemeni A lisa I osas loetletud toodete suure enamiku valmistamist, importi ja eksporti ning on juba rakendanud meetmed või strateegia elavhõbeda kasutamise piiramiseks täiendavates toodetes, mida ei ole loetletud A lisa I osas. Lisaks sellele, kõnealuse alternatiivi valinud osaline:

a)	esitab esimesel võimalusel osaliste konverentsile ettekande, milles kirjeldab rakendatavaid meetmeid või strateegiat, näidates seejuures koguseliselt ära taotletava vähenemise;

b)	rakendab meetmed või strateegia, et vähendada kõikides sellistes A lisa I osas loetletud toodetes elavhõbeda kasutamist, mille puhul ei ole veel saavutatud de minimis-tase;

c)	kaalub täiendavaid meetmeid, et kasutamist veelgi vähendada, ning

d)	ei saa taotleda artikli 6 kohaseid erandeid seoses ühegi tootekategooriaga, mille puhul on valitud see alternatiiv.

Hiljemalt viis aastat pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva teeb osaliste konverents lõike 8 kohase ülevaatamisprotsessi osana ülevaate käesoleva lõike kohaste meetmetega saavutatud edenemisest ja kõnealuste meetmete tõhususest.

3. Iga osaline võtab A lisa II osas loetletud elavhõbedat sisaldavate toodete suhtes meetmed vastavalt osutatud osa sätetele.

4. Sekretariaat kogub osaliste esitatava teabe põhjal teavet elavhõbedat sisaldavate toodete ja nende asendustoodete kohta, säilitab sellist teavet ja teeb selle avalikult kättesaadavaks. Sekretariaat teeb avalikult kättesaadavaks ka iga muu asjakohase teabe, mille osalised esitavad.

5. Iga osaline võtab meetmed, et hoida ära kokkupandud toodetesse selliste elavhõbedat sisaldavate toodete monteerimise, mille valmistamine, import ja eksport ei ole tema jaoks käesoleva artikliga lubatud.

6. Iga osaline takistab selliste elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamist ja kaubanduslikku levitamist, mida ei hõlma elavhõbedat sisaldavate toodete kasutusalad, mis olid teada enne käesoleva konventsiooni jõustumist tema jaoks, välja arvatud juhul, kui toote riskide ja kasulikkuse hindamine tõendab sellise toote kasulikkust keskkonna või inimeste tervise jaoks. Osaline esitab sekretariaadile vajaduse korral teabe iga sellise toote kohta, sealhulgas teabe sellise toote riskide ja kasulikkuse kohta keskkonna või inimeste tervise jaoks. Sekretariaat teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks.

7. Iga osaline võib esitada sekretariaadile ettepaneku elavhõbedat sisaldava toote kandmiseks A lisasse; ettepanekus esitatakse ka teave elavhõbedavaba asendustoote kättesaadavuse, tehnilise ja majandusliku teostatavuse ning keskkonna- ja terviseriskide, samuti kasulikkuse kohta, võttes arvesse lõike 4 kohast teavet.

8. Hiljemalt viis aastat pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva vaatab osaliste konverents A lisa läbi ja võib kaaluda osutatud lisa muutmist vastavalt artiklile 27.

9. A lisa läbivaatamisel vastavalt lõikele 8 võtab osaliste konverents arvesse vähemalt järgmist:

a)	kõik ettepanekud, mis on esitatud vastavalt lõikele 7;

b)	teave, mis on tehtud kättesaadavaks vastavalt lõikele 4, ning

c)	tehniliselt ja majanduslikult teostatavate elavhõbedavabade asendustoodete kättesaadavus osaliste jaoks, võttes arvesse toodetega seotud riske ja kasulikkust keskkonnale ja inimeste tervisele.

Artikkel 5

Tootmisprotsessid, milles kasutatakse elavhõbedat või selle ühendeid

1. Käesolevas artiklis ja B lisas ei hõlma tootmisprotsessid, milles kasutatakse elavhõbedat või selle ühendeid, selliseid protsesse, milles kasutatakse elavhõbedat sisaldavaid tooteid, selliste toodete tootmise protsesse või elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemist.

2. Ükski osaline ei luba elavhõbeda või selle ühendite kasutamist B lisa I osas loetletud tootmisprotsessides pärast kõnealuse protsessi kasutamise järkjärgulise lõpetamise kuupäeva, mis on täpsustatud osutatud lisas, ning võtab selle tagamiseks sobivad meetmed, välja arvatud juhul, kui osaline on vastavalt artiklile 6 registreerinud erandi.

3. Iga osaline võtab meetmed B lisa II osas loetletud protsesside puhul elavhõbeda või selle ühendite kasutamise piiramiseks vastavalt osutatud osa sätetele.

4. Sekretariaat kogub osaliste esitatava teabe põhjal teavet elavhõbeda ja selle ühendite kasutamisega toimuvate protsesside ja nende asendusprotsesside kohta, säilitab sellist teavet ja teeb selle avalikult kättesaadavaks. Osalised võivad esitada sekretariaadile ka muud asjakohast teavet; sekretariaat teeb selle avalikult kättesaadavaks.

5. Iga osaline, kellel on vähemalt üks käitis, milles kasutatakse elavhõbedat või selle ühendeid B lisas loetletud tootmisprotsessides:

a)	võtab meetmed elavhõbeda ja selle ühendite heite ja keskkonda laskmise vastu kõnealusest käitisest;

b)	lisab artikli 21 kohaselt esitatavasse aruandesse teabe käesoleva lõike kohaselt võetavate meetmete kohta ning

püüab teha kindlaks oma territooriumil asuvad käitised, milles kasutatakse elavhõbedat või selle ühendeid B lisas loetletud tootmisprotsessides, ja esitab sekretariaadile hiljemalt kolm aastat pärast päeva, mil käesolev konventsioon tema suhtes jõustub, teabe selliste käitiste arvu ja tüübi kohta ning elavhõbeda või selle ühendite hinnangulised kogused, mis aasta jooksul kasutatakse kõnealustes käitistes. Sekretariaat teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks.

6. Ükski osaline ei luba elavhõbeda või selle ühendite kasutamist käitises, mida ei olnud olemas enne seda kuupäeva, millel konventsioon tema jaoks jõustus, ja milles kasutatakse B lisas loetletud tootmisprotsesse. Selliste käitiste suhtes ei kohaldata erandeid.

7. Iga osaline takistab igas käitises, milles kasutatakse muid tootmisprotsesse, selliste tootmisprotsesside arendamist, milles ettekavatsetult kasutatakse elavhõbedat või selle ühendeid ja mida ei olnud olemas enne konventsiooni jõustumise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui osaline suudab tõendada osaliste konverentsile, et tootmisprotsessist saadakse olulist kasu keskkonnale ja inimeste tervisele ning et ei ole olemas tehniliselt ja majanduslikult teostatavaid elavhõbedavabasid asendusprotsesse, mis tooksid samasugust kasu.

8. Osalisi innustatakse vahetama teavet asjakohaste uute tehnoloogialahenduste, majanduslikult ja tehniliselt teostatavate elavhõbedavabade alternatiivide ning võimalike meetmete ja meetodite kohta, millega saab vähendada B lisas loetletud tootmisprotsessides elavhõbeda või selle ühendite kasutamist, heidet ja keskkonda laskmist ning võimaluse korral need kõrvaldada.

9. Iga osaline võib esitada ettepaneku B lisa muutmiseks, et lisada sellesse tootmisprotsesse, milles kasutatakse elavhõbedat või selle ühendeid. Ettepanekus esitatakse teave elavhõbedavaba asendusprotsessi olemasolu, tehnilise ja majandusliku teostatavuse ning riskide ja kasulikkuse kohta keskkonna ja inimeste tervise jaoks.

10. Hiljemalt viis aastat pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva vaatab osaliste konverents B lisa läbi ja võib kaaluda osutatud lisa muutmist vastavalt artiklile 27.

11. B lisa läbivaatamisel vastavalt lõikele 10 võtab osaliste konverents arvesse vähemalt järgmist:

a)	kõik ettepanekud, mis on esitatud vastavalt lõikele 9;

b)	teave, mis on tehtud kättesaadavaks vastavalt lõikele 4, ning

c)	tehniliselt ja majanduslikult teostatavate elavhõbedavabade asendusprotsesside kättesaadavus osaliste jaoks, võttes arvesse riske ja kasulikkust keskkonnale ja inimeste tervisele.

Artikkel 6

Osalisele taotluse korral võimaldatavad erandid

1. Iga riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon võib registreerida ühe erandi või rohkem erandeid A ja B lisas loetletud järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise kuupäevadest (edaspidi „erand“), teatades sellest sekretariaadile kirjalikult:

a)	käesoleva konventsiooni osaliseks saamisel või

b)	juhul, kui muudatusega lisatakse elavhõbedat sisaldav toode A lisasse või elavhõbeda kasutamisega toimuv tootmisprotsess B lisasse, siis hiljemalt sellel kuupäeval, millel kohaldatav muudatus jõustub kõnealuse osalise jaoks.

Igale sellisele registreerimisele lisatakse avaldus, milles osaline selgitab vajadust teha erand.

2. Erand võidakse registreerida kas A või B lisas loetletud kategooria kohta või alakategooria kohta, mille on määranud riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon.

3. Iga osalist, kellel on üks erand või mitu erandit, nimetatakse registris. Sekretariaat koostab sellise registri, peab seda ja teeb üldsusele kättesaadavaks.

4. Register sisaldab järgmist teavet:

a)	selliste osaliste loetelu, kellel on üks erand või mitu erandit;

b)	iga osalise kohta registreeritud erand või erandid ning

c)	erandi aegumise kuupäev.

5. Juhul, kui osaline ei ole registris näidanud lühemat tähtaega, aeguvad kõik lõike 1 kohased erandid viie aasta jooksul pärast asjakohast järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise kuupäeva, mis on loetletud A või B lisas.

6. Osaliste konverents võib osalise taotluse korral otsustada erandit pikendada viieks aastaks, kui osaline ei taotle lühemat tähtaega. Otsuse tegemisel võtab konverents nõuetekohaselt arvesse järgmist:

a)	osalise aruanne, milles osaline põhjendab erandi pikendamise vajadust ja kirjeldab võetud ja kavandatavaid meetmeid, millega võimalikult kiiresti kõrvaldatakse vajadus erandi järele;

b)	olemasolev teave, sealhulgas asendustoodete ja -protsesside kohta, mis on kas elavhõbedavabad või milles kasutatakse vähem elavhõbedat kui tootes või protsessis, mille jaoks on taotletud erand, ning

c)	kavandatud või rakendatavad meetmed, millega tagatakse keskkonna seisukohast arukas elavhõbeda ladustamine ja elavhõbedajääkide kõrvaldamine.

Erandit saab pikendada ainult üks kord ühe toote ja kasutusest järkjärgulise kõrvaldamise ühe tähtaja kohta.

7. Osaline võib igal ajal erandist loobuda, esitades selle kohta kirjaliku teate sekretariaadile. Erandist loobumine jõustub teates märgitud kuupäeval.

8. Olenemata lõikest 1, ei saa ükski riik ega piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon registreerida erandit pärast viie aasta möödumist A või B lisas loetletud toote või protsessi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tähtpäevast, välja arvatud juhul, kui üks osaline või mitu osalist on registreerinud erandi seoses kõnealuse toote või protsessiga ja seda on pikendatud vastavalt lõikele 6. Sellisel juhul võib riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon lõike 1 punktides a ja b sätestatud aegadel registreerida kõnealuse toote või protsessi suhtes erandi, mis aegub kümme aastat pärast asjakohast kasutusest järkjärgulise kõrvaldamise kuupäeva.

9. Ühelgi osalisel ei saa olla kehtivat erandit pärast kümne aasta möödumist A või B lisas loetletud toote või protsessi kasutusest järkjärgulise kõrvaldamise kuupäevast.

Artikkel 7

Käsitöönduslik ja väiksemahuline kullakaevandamine

1. Käesolevas artiklis ja C lisas kirjeldatud meetmeid kohaldatakse käsitöönduslikule ja väiksemahulisele kullakaevandamisele ning maagi töötlemisele, milles elavhõbedaamalgaami moodustamist kasutatakse kulla eraldamiseks maagist.

2. Iga osaline, kelle territooriumil esineb käesolevale artiklile vastavat käsitöönduslikku ja väiksemahulist kullakaevandamist ning maagi töötlemist, võtab meetmed, et vähendada elavhõbeda ja selle ühendite kasutamist sellisel kaevandamisel ja töötlemisel ning sellega seotud heidet ja keskkonda laskmist ning võimaluse korral need kõrvaldada.

3. Iga osaline teavitab sekretariaati kohe, kui ta otsustab, et käsitöönduslik ja väiksemahuline kullakaevandamine ning maagi töötlemine tema territooriumil ei ole enam väheoluline. Kui osaline niimoodi otsustab, siis ta:

a)	töötab vastavalt C lisale välja riiklike meetmete kava ja rakendab selle;

b)	esitab oma riiklike meetmete kava sekretariaadile hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva konventsiooni jõustumist kõnealuse osalise jaoks või kolm aastat pärast sekretariaadi teavitamist, olenevalt sellest, kumb neist on hilisem, ning

c)	koostab seejärel iga kolme aasta tagant ülevaate selle kohta, kuidas ta on täitnud tema jaoks käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, ning lisab selle ülevaate oma aruannetesse, mida ta esitab vastavalt artiklile 21.

4. Osalised võivad teha vajaduse korral koostööd üksteisega ja asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonidega ning muude üksustega, et saavutada käesoleva artikli eesmärke. Selline koostöö võib hõlmata järgmist:

a)	sellise strateegia väljatöötamine, millega hoitakse ära elavhõbeda või selle ühendite kõrvaletoimetamine kasutamiseks käsitöönduslikus ja väiksemahulises kullakaevandamises ning maagi töötlemises;

b)	harimisele, avalikkusele suunatud tööle ja suutlikkuse suurendamisele pühendatud algatused;

c)	elavhõbedavabade asendusmeetodite teadusliku uurimise edendamine;

d)	tehnilise ja rahalise abi osutamine;

e)	partnerlused, mille kaudu abistatakse käesoleva artikli kohaste kohustuste täitmisel, ning

f)	olemasolevate teabevahetusmehhanismide kasutamine selleks, et parandada teadmisi, edendada parimaid keskkonnakaitse tavasid ja asendustehnoloogiat, mis on keskkonna seisukohast, tehniliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult elujõuline.

Artikkel 8

Heited

1. Käesolevas artiklis käsitletakse elavhõbeda ja selle ühendite (mida sageli nimetatakse „summaarseks elavhõbedaks“) atmosfääri heitmise piiramist ja võimaluse korral vähendamist meetmetega, millega piiratakse heidet punktallikatest, mis kuuluvad D lisas loetletud kategooriatesse.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „heide“– elavhõbeda või selle ühendite heide atmosfääri;

b) „asjakohane allikas“– allikas, mis kuulub ühte D lisas loetletud allikakategooriatest. Osaline võib soovi korral kehtestada kriteeriumid, mille alusel ta teeb kindlaks allikad, mis kuuluvad D lisas loetletud allikakategooriatesse, kuid iga selline kategooria peab hõlmama vähemalt 75 protsenti asjaomase kategooria heitest;

c) „uus allikas“– iga asjakohane allikas, mis kuulub D lisas loetletud kategooriasse ning mille ehitamist või olulist muutmist alustatakse vähemalt ühe aasta möödumisel pärast järgmist kuupäeva:

i)	käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäev asjaomase osalise suhtes või

ii)	D lisa muudatuse asjaomase osalise suhtes jõustumise kuupäev, kui allika suhtes hakatakse käesoleva konventsiooni sätteid kohaldama ainult selle muudatuse tõttu;

d) „oluline muutmine“– asjakohase allika muutmine, mille tulemusena heide oluliselt suureneb, kusjuures ei arvestata heite suurenemist, mis tuleneb kõrvalsaaduste kasutuselevõtust. Iga osaline otsustab ise, kas muutmine on oluline või mitte;

e) „olemasolev allikas“– iga asjakohane allikas, mis ei ole uus allikas;

f) „heite piirnorm“– punktallikast väljuva elavhõbeda või selle ühendite (sageli väljendatud „summaarse elavhõbedana“) heite kontsentratsiooni, massi või kiiruse piirnorm.

3. Osaline, kellel on asjakohaseid allikaid, võtab meetmed heite piiramiseks ja võib koostada riikliku kava, milles esitab meetmed, mis tuleb võtta heite piiramiseks, seatud sihtväärtused, eesmärgid ja eeldatavad tulemused. Selline kava esitatakse osaliste konverentsile nelja aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist kõnealuse osalise jaoks. Kui osaline töötab välja artikli 20 kohase rakenduskava, võib osaline sellises rakenduskavas esitada käesoleva lõike kohaselt koostatud kava.

4. Oma uute allikate puhul nõuab osaline parima võimaliku tehnika kasutamist ja parimate keskkonnatavade järgimist ning võimaluse korral heite vähendamist nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viie aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva kõnealuse osalise jaoks. Osaline võib kasutada heite piirnorme, mis on kooskõlas kohaldatava parima võimaliku tehnikaga.

5. Seoses olemasolevate allikatega paneb osaline oma riiklikku kavasse ühe või mitu järgmistest meetmetest, võttes arvesse oma riigi asjaolusid, meetmete majanduslikku ja tehnilist teostatavust ning kulukust, nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul pärast konventsiooni osalise jaoks jõustumise kuupäeva:

a)	koguseline eesmärk asjakohaste allikate heite piiramiseks ja võimaluse korral vähendamiseks;

b)	heite piirnormid asjakohaste allikate heite piiramiseks ja võimaluse korral vähendamiseks;

c)	parima võimaliku tehnika kasutamine ja parimate keskkonnatavade järgimine asjakohaste allikate heite piiramiseks;

d)	paljude saasteainete piiramise strateegia, mis annaks täiendavat kasu elavhõbeda heite piiramise kaudu;

e)	asendusmeetmed asjakohaste allikate heite vähendamiseks.

6. Osalised võivad kohaldada samu meetmeid kõigi asjakohaste allikate puhul või võtta eri meetmeid eri allikakategooriate puhul. Osalise võetud meetmete eesmärk on saavutada aja jooksul mõistlikku edasiminekut heite vähendamisel.

7. Iga osaline teeb nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viie aasta jooksul pärast konventsiooni osalise jaoks jõustumise kuupäeva asjakohaste allikate heite inventuuri ning hoiab heiteandmeid edaspidi ajakohastatuna.

8. Osaliste konverents võtab oma esimesel kohtumisel vastu suunised järgmise kohta:

a)	parim võimalik tehnika ja parimad keskkonnatavad, võttes arvesse kõiki uute ja olemasolevate allikate erinevusi ning vajadust vähendada terviklikku keskkonnamõju, ning

b)	toetus osalistele lõikes 5 osutatud meetmete rakendamisel, eelkõige seoses eesmärkide seadmise ja heite piirnormide kehtestamisega.

9. Osaliste konverents võtab võimalikult kiiresti vastu suunised järgmise kohta:

a)	kriteeriumid, mida osalised võivad edasi arendada vastavalt lõike 2 punktile b;

b)	meetodid heiteinventuuri tegemiseks.

10. Osaliste konverents vaatab pidevalt läbi ja vajaduse korral ajakohastab lõigete 8 ja 9 kohaseid suuniseid. Osalised võtavad suuniseid arvesse käesoleva artikli asjakohaste sätete rakendamisel.

11. Iga osaline lisab artikli 21 kohaselt esitatavatesse aruannetesse teabe käesoleva artikli rakendamise kohta, eelkõige teabe meetmete kohta, mis ta on võtnud vastavalt lõigetele 4–7, ja nimetatud meetmete tõhususe kohta.

Artikkel 9

Keskkonda laskmine

1. Käesolevas artiklis käsitletakse elavhõbeda ja selle ühendite (sageli nimetatud „summaarseks elavhõbedaks“) pinnasesse ja vette laskmise piiramist ja võimaluse korral vähendamist seoses asjakohaste punktallikatega, mida ei ole käsitletud käesoleva konventsiooni muudes sätetes.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „keskkonda laskmine“– elavhõbeda või selle ühendite laskmine pinnasesse või vette;

b) „asjakohane allikas“– osalise poolt kindlaks tehtud iga oluline inimtekkeline keskkonda laskmise punktallikas, mida ei ole käsitletud käesoleva konventsiooni muudes sätetes;

c) „uus allikas“– iga asjakohane allikas, mille ehitamist või olulist muutmist alustatakse vähemalt ühe aasta möödumisel pärast käesoleva konventsiooni asjaomase osalise suhtes jõustumise kuupäeva;

d) „oluline muutmine“– asjakohase allika muutmine, mille tulemusena keskkonda laskmine oluliselt suureneb, kusjuures ei arvestata keskkonda laskmise suurenemist, mis tuleneb kõrvalsaaduste kasutuselevõtust. Iga osaline otsustab ise, kas muutmine on oluline või mitte;

e) „olemasolev allikas“– iga asjakohane allikas, mis ei ole uus allikas;

f) „keskkonda laskmise piirnorm“– punktallikast elavhõbeda või selle ühendite (sageli väljendatud „summaarse elavhõbedana“) keskkonda laskmise kontsentratsiooni või massi piirnorm.

3. Iga osaline teeb mitte hiljem kui kolme aasta jooksul pärast konventsiooni osalise jaoks jõustumise kuupäeva ja edaspidi korrapäraselt kindlaks asjakohased punktallikate kategooriad.

4. Osaline, kellel on asjakohaseid allikaid, võtab meetmed keskkonda laskmise piiramiseks ja võib koostada riikliku kava, milles esitab meetmed, mis tuleb võtta keskkonda laskmise piiramiseks, seatud sihtväärtused, eesmärgid ja eeldatavad tulemused. Selline kava esitatakse osaliste konverentsile nelja aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist kõnealuse osalise jaoks. Kui osaline töötab välja artikli 20 kohase rakenduskava, võib osaline sellises rakenduskavas esitada käesoleva lõike kohaselt koostatud kava.

5. Meetmed hõlmavad, vastavalt vajadusele, ühte või mitut meedet järgmistest:

a)	keskkonda laskmise piirnormid asjakohaste allikate keskkonda laskmise piiramiseks ja võimaluse korral vähendamiseks;

b)	parima võimaliku tehnika kasutamine ja parimate keskkonnatavade järgimine asjakohaste allikate keskkonda laskmise piiramiseks;

c)	paljude saasteainete kontrolli alla võtmise strateegia, mis annaks täiendavat kasu elavhõbeda keskkonda laskmise piiramise kaudu;

d)	asendusmeetmed asjakohaste allikate keskkonda laskmise vähendamiseks.

6. Iga osaline teeb nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viie aasta jooksul pärast konventsiooni osalise jaoks jõustumise kuupäeva, asjakohastest allikate keskkonda lastud koguste inventuuri ning hoiab sellekohaseid andmeid ajakohastatuna.

7. Osaliste konverents võtab võimalikult kiiresti vastu suunised järgmise kohta:

a)	parim võimalik tehnika ja parimad keskkonnatavad, võttes arvesse kõiki uute ja olemasolevate allikate erinevusi ning vajadust vähendada terviklikku keskkonnamõju;

b)	meetodid keskkonda lastud koguste inventuuri tegemiseks.

8. Iga osaline lisab artikli 21 kohaselt esitatavatesse aruannetesse teabe käesoleva artikli rakendamise kohta, eelkõige teabe meetmete kohta, mis ta on võtnud vastavalt lõigetele 3–6, ja nimetatud meetmete tõhususe kohta.

Artikkel 10

Elavhõbeda, välja arvatud elavhõbedajäätmete keskkonnahoidlik vaheladustamine

1. Käesolevas artiklis käsitletakse vaheladustamist artiklis 3 määratletud elavhõbeda ja selle ühendite puhul, mis ei kuulu elavhõbedajäätmete hulka, mille määratlus on esitatud artiklis 11.

2. Iga osaline võtab meetmed, millega ta tagab, et sellise elavhõbeda ja selliste elavhõbedaühendite vaheladustamine, mida kavatsetakse kasutada otstarbeks, mis on käesoleva konventsiooni osalise puhul lubatud, toimuks keskkonnahoidlikult vastavalt kõikidele sellekohastele suunistele ja nõuetele, mis on lõike 3 kohaselt vastu võetud.

3. Osaliste konverents võtab vastu suunised sellise elavhõbeda ja selliste elavhõbedaühendite keskkonnahoidliku vaheladustamise kohta vastavalt kõikidele asjakohastele suunistele, mis on välja töötatud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni ja muude asjakohaste juhenddokumentide alusel. Osaliste konverents võib vastavalt artiklile 27 võtta käesoleva konventsiooni lisana vastu nõuded vaheladustamise kohta.

4. Osalised teevad vajaduse korral koostööd üksteisega ja asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonide ning muude üksustega, et suurendada sellise elavhõbeda ja selliste elavhõbedaühendite keskkonnahoidliku vaheladustamise alast suutlikkust.

Artikkel 11

Elavhõbedajäätmed

1. Käesolevas konventsioonis käsitletavatele jäätmetele kohaldatakse Baseli konventsiooni osaliste puhul ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooni asjakohaseid mõisteid. Käesoleva konventsiooni osalised, kes ei ole Baseli konventsiooni osalised, kasutavad Baseli konventsiooni mõisteid suunistena käesoleva konventsiooniga hõlmatud jäätmete puhul.

2. Käesolevas konventsioonis tähistavad elavhõbedajäätmed aineid või esemeid, mis:

a)	koosnevad elavhõbedast või selle ühenditest,

b)	sisaldavad elavhõbedat või selle ühendeid või

c)	on saastatud elavhõbeda või selle ühenditega

sellises koguses, mis ületab asjakohast künnisväärtust, mille on ühtlustatud viisil kindlaks määranud osaliste konverents koostöös Baseli konventsiooni asjakohaste organitega, ning mis kõrvaldatakse või mis tuleb kõrvaldada või mille kõrvaldamist nõutakse siseriiklike seaduste või käesoleva konventsiooni sätetega. Käesoleva määratlusega on välistatud kaevandamisel, välja arvatud elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisel tekkiv lasund ja aheraine ning rikastusjäätmed, kui need ei sisalda elavhõbedat või selle ühendeid kogustes, mis ületavad osaliste konverentsi poolt määratud künniseid.

3. Iga osaline võtab vajalikud meetmed, et:

elavhõbedajäätmeid käideldaks keskkonnahoidlikul viisil, võttes arvesse Baseli konventsiooni alusel välja töötatud suuniseid ja nõudeid, mis osaliste konverents kiidab heaks täiendavas lisas vastavalt artiklile 27. Nõuete väljatöötamisel võtab osaliste konverents arvesse osaliste jäätmekäitluseeskirju ja -kavasid;

b)	taaskasutamiseks kogutavaid, ringlussevõetavaid, taasväärtustatavaid või otse taaskasutatavaid elavhõbedajäätmeid kasutataks ainult viisil, mis on osalisele käesoleva konventsiooniga lubatud, või need kõrvaldataks keskkonnahoidlikult vastavalt lõike 3 punktile a;

Baseli konventsiooni liikmete puhul elavhõbedajäätmeid ei transporditaks üle riigipiiri muidu kui üksnes keskkonnahoidlikuks kõrvaldamiseks vastavalt käesolevale artiklile ja Baseli konventsioonile. Selliste asjaolude puhul, kus Baseli konventsiooni ei kohaldata transportimisele üle riigipiiri, lubab osaline sellist transportimist üksnes pärast asjakohaste rahvusvaheliste eeskirjade, normide ja suuniste arvessevõtmist.

4. Osaliste konverents püüab teha tihedat koostööd Baseli konventsiooni asjakohaste organitega lõike 3 punktis a osutatud suuniste läbivaatamisel ja vajaduse korral ajakohastamisel.

5. Osalisi innustatakse tegema vajaduse korral koostööd üksteisega ja asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonidega ning muude üksustega, et arendada ja säilitada ülemaailmset, piirkonna ja oma riigi suutlikkust käidelda elavhõbedajäätmeid keskkonnahoidlikul viisil.

Artikkel 12

Saastatud kohad

1. Iga osaline püüab välja töötada sobiva strateegia elavhõbeda või selle ühenditega saastatud kohtade kindlakstegemiseks ja hindamiseks.

2. Kõik meetmed sellistest kohtadest tingitud riskide vähendamiseks võetakse keskkonnahoidlikul viisil, mis vajaduse korral hõlmab seal leiduva elavhõbeda ja selle ühendite poolt inimese tervisele ja keskkonnale põhjustatud riskide hindamist.

3. Osaliste konverents võtab vastu suunised saastatud kohtade haldamiseks, mis võivad hõlmata järgmisi meetodeid ja lähenemisviise:

a)	koha kindlakstegemine ja kirjeldamine;

b)	üldsuse kaasamine;

c)	inimeste tervisele ja keskkonnale põhjustatavate riskide hindamine;

d)	võimalused saastatud kohtade poolt põhjustatavate riskide haldamiseks;

e)	tulude ja kulude võrdlemine ning

f)	tulemuste valideerimine.

4. Osalisi innustatakse tegema koostööd saastatud kohtade kindlakstegemise, hindamise, tähtsuse järjekorda seadmise, haldamise ja vajaduse korral kordategemise strateegia väljatöötamisel ja sellekohaste meetmete rakendamisel.

Artikkel 13

Rahalised vahendid ja rahastamismehhanism

1. Iga osaline kohustub eraldama oma võimaluste kohaselt vahendeid nende riigisiseste meetmete jaoks, mis on suunatud käesoleva konventsiooni rakendamisele kooskõlas oma riigi poliitika, prioriteetide, kavade ja programmidega. Sellised vahendid võivad hõlmata siseriiklikku rahastamist asjakohaste poliitikameetmete, arengustrateegia ja riigieelarve kaudu ning kahe- ja mitmepoolset rahastamist, samuti erasektori kaasamist.

2. Osalise puhul, kes on arenguriik, on käesoleva konventsiooni rakendamise üldine tõhusus seotud käesoleva artikli tõhusa rakendamisega.

3. Seoses käesoleva konventsiooni rakendamise rahaliste vahendite, tehnilise abi ja tehnosiirdega innustatakse mitmepoolseid, piirkondlikke ja kahepoolseid rahalise ja tehnilise abi allikaid tungivalt tõhustama ja laiendama oma elavhõbedat käsitlevaid meetmeid, suutlikkuse loomist ja tehnosiiret, et toetada osalisi, kes on arenguriigid.

4. Osalised võtavad oma rahastamismeetmete puhul täielikult arvesse selliste osaliste erivajadusi ja erilisi asjaolusid, kes on väiksed saartel asuvad arenguriigid või vähim arenenud riigid.

5. Käesolevaga määratletakse mehhanism vajaliku suurusega ennustatavate ja õigeaegsete rahaliste vahendite andmiseks. Mehhanismi kaudu toetatakse osalisi, kes on arenguriigid ja üleminekumajandusega riigid, neile käesoleva konventsiooniga pandud kohustuste täitmisel.

6. Mehhanism hõlmab järgmist:

a)	Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfond ning

b)	konkreetne rahvusvaheline suutlikkuse arendamise ja tehnilise abi kava.

7. Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfondist antakse uusi ennustatavaid vajadustele vastavaid ja õigeaegseid rahalisi vahendeid, millega vastavalt osaliste konverentsil kokkulepitule toetatakse käesoleva konventsiooni rakendamise kulude katmist. Käesoleva konventsiooni kohaselt juhitakse Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfondi vastavalt osaliste konverentsi suunistele ning ta annab aru osaliste konverentsile. Osaliste konverents näeb ette suunised finantsvahenditele juurdepääsu ja nende vahendite kasutamise võimaldamise üldstrateegia, poliitikameetmete ja kavade prioriteetide kohta. Lisaks näeb osaliste konverents ette suunised selliste meetmekategooriate soovitusliku loetelu kohta, millele võidakse anda toetust Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfondist. Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfond näeb ette vahendid, millest kaetakse ülemaailmse keskkonnakasu saavutamisega seotud kokkulepitud lisakulud ja mõne toetava meetme kokkulepitud täielikud kulud.

8. Meetme jaoks vahendite eraldamisel peaks Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfond võtma arvesse elavhõbeda kasutamise võimalikku vähendamist meetme abil ja võrdlema seda meetme kuludega.

9. Käesoleva konventsiooni kohaselt juhitakse lõike 6 punktis b osutatud kava vastavalt osaliste konverentsi suunistele ning kava täitja annab aru osaliste konverentsile. Osaliste konverents teeb oma esimesel kohtumisel otsuse kava täitmisega tegeleva institutsiooni kohta, kes on olemasolev üksus, ja annab sellele suunised, seejuures kava kestuse kohta. Kõiki osalisi ja muid asjakohaseid sidusrühmi kutsutakse üles nägema kava jaoks vabatahtlikult ette rahalisi vahendeid.

10. Osaliste konverents ja mehhanismis osalevad üksused lepivad osaliste konverentsi esimesel kohtumisel kokku eelmiste lõigete täitmise korra.

11. Osaliste konverents vaatab hiljemalt oma kolmandal kohtumisel ja seejärel korrapäraselt läbi rahastamise taseme, osaliste konverentsi antud suunised üksustele, kellele on usaldatud käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi rakendamine, ning nende tõhususe ja suutlikkuse rahuldada selliste osaliste muutuvaid vajadusi, kes on arenguriigid või üleminekujärgus majandusega riigid. Sellise läbivaatamise põhjal võtab osaliste konverents vajalikud meetmed mehhanismi tõhustamiseks.

12. Kõiki osalisi kutsutakse üles andma oma panust mehhanismi rakendamisse. Mehhanismiga innustatakse vahendite hankimist muudest allikatest, sealhulgas erasektorist, ja püütakse saavutada selliste vahendite finantsvõimendust meetmete jaoks, mida sellega toetatakse.

Artikkel 14

Suutlikkuse arendamine, tehniline abi ja tehnosiire

1. Osalised teevad koostööd, et anda vastavalt igaühe võimalustele õigeaegset ja vajalikku suutlikkuse arendamise ja tehnilist abi osalistele, kes on arenguriigid, eelkõige osalistele, kes on vähim arenenud riigid või väiksel saarel asuvad arenguriigid, ning üleminekujärgus majandusega osalistele, et aidata neil täita käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi.

2. Lõike 1 ja artikli 13 kohast suutlikkuse arendamise ja tehnilise abi toetust võidakse anda piirkonna, alapiirkonna või riiklike kokkulepete, sealhulgas piirkonnas või alapiirkonnas olemasolevate keskuste kaudu, muude mitmepoolsete ja kahepoolsete meetmete ning partnerluste kaudu, sealhulgas erasektorit hõlmavate partnerluste kaudu. Tuleb taotleda koostööd ja koordineerimist muude mitmepoolsete keskkonnalepingutega kemikaalide ja jäätmete valdkonnas, et suurendada tehnilise abi ja selle osutamise tõhusust.

3. Osalised, kes on arenenud riigid, ja muud osalised vastavalt oma võimalustele, kaasates vajaduse korral erasektorit ja muid asjakohaseid sidusrühmi, edendavad ja soodustavad kaasaegse keskkonnahoidliku asendustehnoloogia arendamist, siiret ja levitamist ning sellele juurdepääsu osalistele, kes on arenguriigid, eelkõige osalistele, kes on vähim arenenud riigid või väiksel saarel asuvad arenguriigid, ning üleminekujärgus majandusega osalistele, et tugevdada nende suutlikkust tõhusalt rakendada käesolevat konventsiooni.

4. Osaliste konverents oma teisel kohtumisel ja edaspidi korrapäraselt ning võttes arvesse osaliste esitatavat teavet ja aruandeid, sealhulgas artikli 21 kohaselt esitatavaid aruandeid, samuti muudelt sidusrühmadelt saadavat teavet:

a)	kaalub teavet olemasolevate algatuste ja asendustehnoloogia alal saavutatud edu kohta;

b)	kaalub osaliste, eelkõige arenguriikide vajadusi asendustehnoloogia järele ning

c)	teeb kindlaks raskused, millega osalised, eelkõige arenguriigid, on kokku puutunud tehnosiirde puhul.

5. Osaliste konverents esitab soovitused, kuidas suutlikkuse suurendamist, tehnilist abi ja tehnosiiret saaks käesoleva artikli kohaselt veelgi edendada.

Artikkel 15

Konventsiooni rakendamise ja nõuete täitmise jälgimise komitee

1. Käesolevaga kehtestatakse mehhanism, mis hõlmab osaliste konverentsi allorganina tegutsevat komiteed, et edendada käesoleva konventsiooni kõikide sätete rakendamist ja jälgida nendes sätestatud nõuete täitmist. Mehhanism, kaasa arvatud komitee, on oma loomult abistav ning selles pööratakse erilist tähelepanu osaliste suutlikkusele ja asjaoludele.

2. Komitee edendab käesoleva konventsiooni kõikide sätete rakendamist ja jälgib nendes sätestatud nõuete täitmist. Komitee uurib nii üksikküsimusi kui ka süsteemseid probleeme konventsiooni rakendamisel ja nõuete täitmisel ning esitab vajaduse korral osaliste konverentsile soovitusi.

3. Komitee koosneb 15 liikmest, kes nimetatakse osaliste poolt ja valitakse osaliste konverentsil, võttes nõuetekohaselt arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni viie piirkonna võrdset geograafilist esindatust; esimesed liikmed valitakse osaliste konverentsi esimesel kohtumisel ja seejärel vastavalt kodukorrale, mille osaliste konverents kiidab heaks lõike 5 kohaselt; komitee liikmed peavad olema pädevad käesoleva konventsiooniga seotud valdkonnas ja nende kogemused peavad olema tasakaalustatud.

4. Komitee võib käsitleda küsimusi, lähtudes järgmisest:

a)	osalise kirjalik esildis selle kohta, kuidas tema ise täidab konventsiooni nõudeid;

b)	riikide aruanded, mis esitatakse vastavalt artiklile 21, ning

c)	osaliste konverentsi taotlused.

5. Komitee töötab välja oma kodukorra, mille peab heaks kiitma osaliste konverentsi teine kohtumine; osaliste konverents võib heaks kiita komitee täiendavaid pädevusi.

6. Komitee püüab soovitused vastu võtta konsensuse alusel. Kui kõik püüded konsensuse saavutamiseks on ammendatud ja konsensust ei saavutata, võetakse soovitused viimase abinõuna vastu istungil kohal olevate ja hääletavate liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega, kusjuures kvoorumiks on vaja kahe kolmandiku liikmete kohalolekut.

Artikkel 16

Terviseaspektid

1. Osalisi innustatakse:

rahvatervise sektori ja muude asjakohaste sektorite osavõtul edendama selliste strateegiate ja kavade väljatöötamist ja rakendamist, millega tehakse kindlaks ohustatud inimrühmad ja kaitset vajavad inimrühmad ja kaitstakse neid, ning mis võivad hõlmata teadusepõhiste tervishoiusoovituste vastuvõtmist kokkupuute kohta elavhõbeda ja selle ühenditega, elavhõbedaga kokkupuute vähendamise sihtide seadmist ning vajaduse korral üldsuse harimist;

b)	edendama teadusepõhiste harimis- ja ennetustöökavade väljatöötamist ja rakendamist elavhõbeda ja selle ühenditega kutsetöös kokkupuutumise kohta;

c)	edendama vajalikke tervishoiuteenuseid, millega ennetatakse inimrühmade kokkupuudet elavhõbeda või selle ühenditega või ravitakse ja hooldatakse selliseid inimrühmi, ning

d)	looma või vajaduse korral suurendama institutsioonilist ja meditsiinilist suutlikkust, et hoida ära kokkupuudet elavhõbeda või selle ühenditega või diagnoosida ja ravida sellega seotud tõbesid ning korraldada nende seiret.

2. Osaliste konverents, kaaludes tervisega seotud riske või tervishoiumeetmeid, peaks:

a)	konsulteerima Maailma Terviseorganisatsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja vajaduse korral muude asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonidega ning tegema nendega koostööd ning

b)	edendama koostööd ja teabevahetust Maailma Terviseorganisatsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja vajaduse korral muude asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 17

Teabevahetus

1. Iga osaline hõlbustab teabevahetust järgmistes valdkondades:

a)	teaduslik, tehniline, majanduslik ja juriidiline, sealhulgas toksikoloogiline, ökotoksikoloogiline ja ohutusteave elavhõbeda ja selle ühendite kohta;

b)	teave elavhõbeda ja selle ühendite tootmise, kasutamise, nendega kauplemise, heite ja keskkonda laskmise vähendamise või lõpetamise kohta;

teave tehniliselt ja majanduslikult elujõuliste võimaluste kohta, millega saab asendada:

i)	elavhõbedat sisaldavaid tooteid;

ii)	tootmisprotsesse, milles kasutatakse elavhõbedat või selle ühendeid, ning

iii)	tegevust või protsesse, mille käigus toimub elavhõbeda või selle ühendite heide või keskkonda laskmine,

sealhulgas teave selliste alternatiivide tervise- ja keskkonnariskide ning majanduslike ja sotsiaalsete kulude ja tulude kohta, ning

d)	epidemioloogiline teave tervisemõju kohta, mille põhjustab kokkupuude elavhõbeda ja selle ühenditega, toetudes tihedale koostööle Maailma Terviseorganisatsiooni ja vajaduse korral muude asjakohaste organisatsioonidega.

2. Osalised võivad vahetada lõikes 1 osutatud teavet otse, sekretariaadi kaudu või vajaduse korral koostöös muude asjakohaste organisatsioonidega, sealhulgas kemikaale ja jäätmeid käsitlevate konventsioonide sekretariaatidega.

3. Sekretariaat hõlbustab koostööd käesolevas artiklis osutatud teabe vahetamisel, samuti koostööd asjakohaste organisatsioonidega, sealhulgas mitmepoolsete keskkonnalepingute ja muude rahvusvaheliste algatuste sekretariaatidega. Lisaks osalistelt saadud teabele hõlmab kõnealune teave ka selliste valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide teavet, kellel on kogemusi elavhõbeda valdkonnas, samuti selliste kogemustega riiklikelt ja rahvusvahelistelt institutsioonidelt saadud teavet.

4. Iga osaline määrab käesoleva konventsiooni kohase teabe vahetamiseks riikliku teabekeskuse, mille kaudu vahetatakse ka artikli 3 kohase importiva osalise nõusolekuga seotud teavet.

5. Käesoleva konventsiooni rakendamisel ei loeta inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda käsitlevat teavet konfidentsiaalseks. Osalised, kes vahetavad muud teavet käesoleva konventsiooni alusel, kaitsevad igasugust konfidentsiaalset teavet vastastikuste kokkulepete alusel.

Artikkel 18

Avalik teave, teadlikustamine ja haridus

1. Iga konventiooniosaline edendab ja hõlbustab oma võimaluste kohaselt

üldsusele kättesaadava teabe esitamist järgmise kohta:

i)	elavhõbeda ja selle ühendite mõju tervisele ja keskkonnale;

ii)	elavhõbeda ja selle ühendite asendamine;

iii)	artikli 17 lõikes 1 nimetatud teemad;

iv)	oma teadusuuringute, arendustegevuse ja seire tulemused vastavalt artiklile 19 ning

v)	meetmed käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks;

b)	harimis- ja koolitustööd ning üldsuse teavitamist mõjudest, mida põhjustab kokkupuude elavhõbeda ja selle ühenditega inimese tervisele ning keskkonnale, vajaduse korral koostöös asjakohaste valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega ning ohustatud inimrühmadega.

2. Iga osaline kasutab olemasolevaid mehhanisme või kaalub selliste mehhanismide väljaarendamist nagu saasteainete keskkonda laskmise ja ülekande registrid, kus need on kohaldatavad, et koguda ja levitada teavet selle kohta, kui suured on hinnanguliselt tema elavhõbeda ja selle ühendite inimtegevusest tulenevad aastased heitkogused, keskkonda lastud kogused ja kõrvaldatud kogused.

Artikkel 19

Teadus- ja arendustöö ning seire

1. Osalised püüavad teha arendamis- ja täiustamisalast koostööd järgmistes valdkondades, võttes arvesse oma asjaolusid ja suutlikkust:

a)	elavhõbeda ja selle ühendite kasutamise, kulutamise ja inimtekkelise õhkuheite ning vette ja pinnasesse lastud koguste inventuur;

elavhõbeda ja selle ühendite ohustatud inimrühmades ja keskkonnaosades esinemise tasemete modelleerimine ja geograafiliselt esindav seire, kaasa arvatud esinemine sellistes elustiku osades nagu kalad, mereimetajad, merikilpkonnad ja linnud, samuti koostöö asjakohaste ja vajalike proovide kogumisel ja vahetamisel;

c)	elavhõbeda ja selle ühendite poolt inimeste tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju hindamine, lisaks sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurimõjule, mida need avaldavad, eelkõige ohustatud inimrühmade puhul;

d)	ühtlustatud meetodid punktides a, b ja c sätestatud meetmete võtmiseks;

teave elavhõbeda ja selle ühendite olelusringi kohta keskkonnas, edasikandumise (sealhulgas kauglevi ja sadestumise), muundumise ja ladestumise kohta terves reas ökosüsteemides, kusjuures võetakse nõuetekohaselt arvesse erinevust elavhõbeda inimtekkelise ja loodusliku heite ning keskkonda laskmise vahel ning varem ladestunud elavhõbeda taas liikuvaks muutumist;

f)	teave elavhõbeda ja selle ühenditega ning elavhõbedat sisaldavate toodetega kauplemise kohta ning

g)	teave elavhõbedavabade toodete ja protsesside tehnilise ja majandusliku kättesaadavuse ning sellealaste teadusuuringute kohta ja parimad keskkonnatavad elavhõbeda ja selle ühendite heite ja keskkonda laskmise vähendamiseks ja seireks.

2. Lõikes 1 nimetatud meetmete võtmisel peaksid osalised vajaduse korral kasutama olemasolevaid seirevõrke ja teadusuuringute programme.

Artikkel 20

Rakenduskavad

1. Konventsioonis esitatud kohustuste täitmiseks võib iga osaline pärast esialgset hindamist koostada ja täita rakenduskava, võttes arvesse siseriiklikke asjaolusid. Selline kava esitatakse sekretariaadile kohe, kui see on koostatud.

2. Iga osaline võib oma rakenduskava läbi vaadata ja ajakohastada, võttes arvesse siseriiklikke asjaolusid ja toetudes osaliste konverentsi või muudele asjakohastele suunistele.

3. Osaline peaks lõigete 1 ja 2 kohase töö tegemisel pidama nõu oma riigisiseste sidusrühmadega, et hõlbustada rakenduskava koostamist, täitmist, läbivaatamist ja ajakohastamist.

4. Osaline võib oma tegevust koordineerida ka piirkondlike kavadega, et hõlbustada käesoleva konventsiooni rakendamist.

Artikkel 21

Aruandlus

1. Iga osaline esitab osaliste konverentsile sekretariaadi kaudu aruande meetmete kohta, mida ta käesoleva konventsiooni sätete rakendamiseks on võtnud, ning nende meetmete tulemuslikkuse ja võimalike probleemide kohta konventsiooni eesmärkide saavutamisel.

2. Osaline esitab oma aruannetes teabe, mida ta on kutsutud üles esitama käesoleva konventsiooni artiklitega 3, 5, 7, 8 ja 9.

3. Osaliste konverents otsustab oma esimesel kohtumisel osaliste poolt esitatavate aruannete formaadi ja esitamise aja, võttes arvesse, et oleks soovitatav, kui aruanded oleksid koordineeritud muude asjakohaste kemikaale ja jäätmeid käsitlevate konventsioonide aruannetega.

Artikkel 22

Tulemuslikkuse hindamine

1. Osaliste konverents hindab käesoleva konventsiooni tulemuslikkust; ta alustab sellega hiljemalt kuus aastat pärast käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva ning kordab selliseid hindamisi edaspidi korrapäraselt ajavahemike järel, mis ta endale määrab.

2. Hindamise hõlbustamiseks algatab osaliste konverents oma esimesel kohtumisel sellise korra kehtestamise, millega ta tagab võrreldavate seireandmete saamise elavhõbeda ja selle ühendite esinemise ja liikumise kohta keskkonnas, samuti elavhõbeda ja selle ühendite taseme suundumuste kohta jälgitavates bioota keskkondades ja haavatavates elanikkonnarühmades.

3. Hindamine tehakse olemasoleva teadus-, keskkonna-, tehnilise, finants- ja majandusteabe põhjal, mis hõlmab järgmist:

a)	aruanded ja muu teave seire kohta, mis esitatakse osaliste konverentsile lõike 2 kohaselt;

b)	artikli 21 kohaselt esitatavad aruanded;

c)	artikli 15 kohaselt esitatav teave ja soovitused ning

d)	aruanded ja muu asjakohane teave käesoleva konventsiooniga algatatud finantsabi andmise, tehnosiirde ja suutlikkuse arendamise käigu kohta.

Artikkel 23

Osaliste konverents

1. Käesolevaga asutatakse osaliste konverents.

2. Osaliste konverentsi esimese istungi kutsub kokku ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektor hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast. Seejärel peetakse osaliste konverentsi korralisi istungeid konverentsi poolt kindlaks määratud regulaarsete ajavahemike järel.

3. Osaliste konverentsi erakorralised kohtumised toimuvad konverentsi poolt vajalikuks peetaval ajal või ühe osalise kirjalikul taotlusel tingimusel, et kuue kuu jooksul pärast taotluse edastamist teistele osalistele toetab seda vähemalt kolmandik osalistest.

4. Osaliste konverents lepib konsensuse alusel kokku ja võtab oma esimesel istungil vastu kodukorra ja finantseeskirjad enda ja kõikide oma allorganite jaoks ning sekretariaadi tegevust reguleerivad finantssätted.

5. Osaliste konverents kontrollib ja hindab pidevalt käesoleva konventsiooni rakendamist. Ta täidab ülesandeid, mis talle on käesoleva konventsiooniga määratud, ning selleks:

a)	asutab niisugused allorganid, mida ta peab käesoleva konventsiooni rakendamisel vajalikuks;

b)	teeb vajaduse korral koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning valitsustevaheliste ja valitsusväliste organitega;

c)	vaatab korrapäraselt läbi kogu teabe, mis on temale ja sekretariaadile teatavaks tehtud vastavalt artiklile 21;

d)	kaalub kõiki soovitusi, mida talle esitab konventsiooni rakendamise ja nõuete täitmise jälgimise komitee;

e)	arutab ja võtab lisameetmeid, mis võiksid olla vajalikud käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks, ning

f)	vaatab artiklite 4 ja 5 kohaselt läbi A ja B lisa.

6. ÜRO, selle spetsialiseeritud asutused ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ning iga riik, kes ei ole käesoleva konventsiooni osaline, võib osaliste konverentsi kohtumistel olla esindatud vaatlejana. Iga siseriiklikku või rahvusvahelist, valitsus- või valitsusvälist organit või ametit, kes on pädev käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes ja kes on teavitanud sekretariaati oma soovist olla vaatlejana esindatud osaliste konverentsi kohtumisel, võidakse lubada konverentsi kohtumisele, kui vähemalt üks kolmandik osalistest ei ole selle vastu. Vaatlejate juurdepääsu ja osavõtu suhtes rakendatakse osaliste konverentsi vastu võetud kodukorda.

Artikkel 24

Sekretariaat

1. Käesolevaga moodustatakse sekretariaat.

2. Sekretariaadi ülesanded on järgmised:

a)	ette valmistada osaliste konverentsi ja allorganite kohtumised ja tagada nende nõuetekohane teenindamine;

b)	anda osalistele, eelkõige arenguriikidest ja üleminekumajandusega riikidest osalistele, nende taotlusel abi käesoleva konventsiooni rakendamisel;

c)	koordineerida vajaduse korral tegevust asjakohaste rahvusvaheliste organitega, eelkõige kemikaale ja jäätmeid käsitlevate konventsioonide sekretariaatidega;

d)	abistada osalisi käesoleva konventsiooni rakendamisega seotud teabe vahetamisel;

e)	koostada ja anda osalistele regulaarseid aruandeid, mis põhinevad artiklite 15 ja 21 kohaselt saadud teabel ja muul kättesaadaval teabel;

f)	osaliste konverentsi üldise juhendamise all luua haldus- ja lepingulisi suhteid, mis võivad olla vajalikud tema ülesannete edukaks täitmiseks, ning

g)	täita muid sekretariaadile konventsiooniga ette nähtud ülesandeid ning muid ülesandeid, mis määratletakse osaliste konverentsi otsusega.

3. Käesoleva konventsiooni sekretariaadi ülesandeid täidab ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor, kui osaliste konverents kohalviibivate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega ei ole otsustanud, et usaldab sekretariaadi ülesanded mõnele rahvusvahelisele organisatsioonile või mitmele sellisele organisatsioonile.

4. Osaliste konverents, olles konsulteerinud sobivate rahvusvaheliste organitega, võib näha ette tugevdatud koostöö ja koordineerimise käesoleva konventsiooni sekretariaadi ning muude kemikaale ja jäätmeid käsitlevate konventsioonide sekretariaatide vahel. Osaliste konverents, olles konsulteerinud sobivate rahvusvaheliste organitega, võib näha ette täiendavad suunised selle kohta.

Artikkel 25

Vaidluste lahendamine

1. Konventsiooniosalised püüavad lahendada konventsiooni tõlgendamise või rakendamisega seotud omavahelised vaidlused läbirääkimistega või muude enda valitud rahumeelsete vahenditega.

2. Konventsiooni ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel või muul ajal pärast seda võib osaline, kes ei ole piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, esitada hoiulevõtjale kirjaliku teate selle kohta, et ta käsitab konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluse puhul kohustuslikuna iga lepinguosalise puhul, kes võtab endale sama kohustuse:

a)	vaidluse esitamist vahekohtule E lisa I osas sätestatud korras;

b)	vaidlusküsimuse esitamist Rahvusvahelisele Kohtule.

3. Osaline, kes on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, võib seoses vahekohtumenetlusega esitada samasuguse toimega avalduse vastavalt lõikele 2.

4. Lõike 2 või 3 kohaselt esitatud avaldus jääb jõusse kuni kehtivuse tähtaja möödumiseni või kolmeks kuuks pärast seda, kui kirjalik teade selle tagasivõtmise kohta on hoiulevõtjale üle antud.

5. Avalduse kehtivusaja lõppemine või selle tagasivõtmise teade või uus avaldus ei mõjuta pooleliolevat vahekohtumenetlust või Rahvusvahelise Kohtu menetlust, kui vaidluspooled ei lepi kokku teisiti.

6. Kui vaidluspooled ei ole nõustunud ühe ja sama või kummagi lõike 2 või 3 kohase menetlusega ja kui nad ei ole suutnud vaidlust lahendada lõikes 1 nimetatud vahenditega kaheteistkümne kuu jooksul, alates ühe poole teate saamisest selle kohta, et nende vahel on vaidlus, saadetakse vaidlus ühe vaidluspoole taotlusel lahendamiseks lepituskomisjonile. Käesoleva artikli kohasel lepitamisel kasutatakse E lisa II osas sätestatud korda.

Artikkel 26

Konventsiooni muudatused

1. Iga osaline võib teha ettepaneku käesoleva konventsiooni muutmiseks.

2. Käesoleva konventsiooni muudatused võetakse vastu osaliste konverentsi kohtumisel. Sekretariaat edastab muudatusettepaneku teksti osalistele vähemalt kuus kuud enne istungit, kus see esitatakse vastuvõtmiseks. Sekretariaat edastab esitatud muudatused ka konventsioonile allakirjutanutele ja teavitamiseks hoiulevõtjale.

3. Osalised teevad kõik, et saavutada käesoleva konventsiooni muudatusettepanekute suhtes kokkulepe konsensuse alusel. Kui kõikidest pingutustest hoolimata konsensust ei saavutata ja kokkuleppele ei jõuta, võetakse muudatused viimase abinõuna vastu istungil kohal olevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega.

4. Hoiulevõtja edastab vastuvõetud muudatuse kõigile osalistele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks.

5. Muudatuse ratifitseerimisest, vastuvõtmisest või heakskiitmisest teatatakse hoiulevõtjale kirjalikult. Lõike 3 kohaselt vastu võetud muudatus jõustub osaliste suhtes, kes on nõustunud end sellega siduma, üheksakümnendal päeval pärast seda, kui vähemalt kolm neljandikku osalistest, kes olid osalised muudatuse vastuvõtmise ajal, on ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud. Seejärel jõustub muudatus muude osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui need osalised on andnud hoiule muudatuse ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja.

Artikkel 27

Lisade vastuvõtmine ja muutmine

1. Lisad on käesoleva konventsiooni lahutamatud osad ja kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, tähendab viide konventsioonile ühtlasi ka viidet igale selle lisale.

2. Iga täiendav lisa, mis on vastu võetud pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, on piiratud üksnes protseduuriliste, teaduslike, tehniliste või haldusküsimustega.

3. Käesoleva konventsiooni täiendavate lisadega seotud ettepaneku, selle vastuvõtmise ja jõustumise suhtes kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	täiendava lisa kohta tehakse ettepanek ja see võetakse vastu artikli 26 lõigetes 1–3 sätestatud korras;

iga osaline, kes ei saa täiendavat lisa vastu võtta, teatab sellest hoiulevõtjale kirjalikult ühe aasta jooksul alates kuupäevast, kui hoiulevõtja edastab teate täiendava lisa vastuvõtmise kohta. Hoiulevõtja teavitab viivitamata kõiki osalisi sellise teate laekumisest. Osaline võib eelneva teate täiendava lisa vastu võtmata jätmise kohta igal ajal tagasi võtta ning seejärel jõustub lisa selle osalise suhtes vastavalt punktile c, ning

c)	ühe aasta möödumisel hoiulevõtja teate edastamisest täiendava lisa vastuvõtmise kohta jõustub lisa kõikide osaliste suhtes, kes ei ole esitanud teadet vastu võtmata jätmise kohta vastavalt punktile b.

4. Käesoleva konventsiooni lisade kohta muudatusettepanekute esitamine, vastuvõtmine ja jõustumine toimub sama korra kohaselt kui konventsiooni täiendavate lisade kohta ettepanekute esitamine, vastuvõtmine ja jõustumine, selle erinevusega, et lisa muutmine ei jõustu osalise suhtes, kes on esitanud deklaratsiooni lisade muutmise kohta vastavalt artikli 30 lõikele 5, mille puhul iga niisugune muudatus jõustub sellise osalise suhtes üheksakümnendal päeval pärast niisuguse muudatuse ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiulevõtjale hoiuleandmist.

5. Kui täiendav lisa või lisa muudatus on seotud käesoleva konventsiooni muudatusega, ei jõustu täiendav lisa või muudatus enne konventsiooni muudatuse jõustumist.

Artikkel 28

Hääletamisõigus

1. Igal käesoleva konventsiooni osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 ette nähtud juhtudel.

2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui palju tema liikmesriike on käesoleva konventsiooniga ühinenud. Selline organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab tema liikmesriik, ja vastupidi.

Artikkel 29

Allakirjutamine

Käesolev konventsioon on kõikidele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele allakirjutamiseks avatud Jaapanis Kumamotos 10. ja 11. oktoobril 2013 ja seejärel ÜRO peakorteris New Yorgis kuni 9. oktoobrini 2014.

Artikkel 30

Ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine või ühinemine

1. Käesoleva konventsiooni ratifitseerivad, võtavad vastu või kiidavad heaks riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid. See on ühinemiseks avatud riikidele ja piirkondliku majandusorganisatsiooni organisatsioonidele alates konventsiooni allakirjutamiseks sulgemise kuupäevast. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

2. Kõik piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest saavad käesoleva konventsiooni osalised, ilma et nende liikmesriigid oleksid osalised, on kohustatud täitma kõiki konventsioonist tulenevaid kohustusi. Kui mõni niisuguse organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva konventsiooni osaline, võtavad organisatsioon ja selle liikmesriigid käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks vastu vastavaid kohustusi käsitlevad otsused. Sellisel juhul ei ole nimetatud organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust käesolevast konventsioonist tulenevaid õigusi samaaegselt teostada.

3. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Iga selline organisatsioon peab hoiulevõtjale teatama ka oma pädevuse ulatuse olulistest muutustest ja viimane teavitab omakorda osalisi.

4. Iga riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni innustatakse ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või ühinemisel edastama sekretariaadile teabe meetmete kohta, mis ta võtab konventsiooni rakendamiseks.

5. Oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas võib iga osaline teatada, et tema suhtes jõustub iga lisa muudatus alles pärast seda, kui ta on hoiule andnud oma vastava ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

Artikkel 31

Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui antakse hoiule viiekümnes ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri.

2. Iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva konventsiooni või ühineb sellega pärast viiekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon üheksakümnendal päeval pärast selle riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.

Artikkel 32

Reservatsioonid

Käesoleva konventsiooni suhtes ei lubata teha reservatsioone.

Artikkel 33

Väljaastumine

1. Mis tahes ajal pärast kolme aasta möödumist päevast, mil käesolev konventsioon osalise suhtes jõustus, võib see osaline konventsioonist välja astuda, esitades hoiulevõtjale kirjaliku teate.

2. Selline väljaastumine jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil hoiulevõtja on väljaastumisteate kätte saanud, või väljaastumisteates märgitud hilisemal ajal.

Artikkel 34

Hoiulevõtja

Käesoleva konventsiooni hoiulevõtjaks on ÜRO peasekretär.

Artikkel 35

Autentsed tekstid

Käesoleva konventsiooni originaal, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule hoiulevõtjale.

SELLE KINNITUSEKS on allakirjutanud, olles selleks vastavalt volitatud, andnud käesolevale konventsioonile oma allkirja.

Sõlmitud kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta oktoobrikuu kümnendal päeval Jaapanis Kumamotos.

A LISA

ELAVHÕBEDAT SISALDAVAD TOOTED

Käesolevast lisast on välja jäetud järgmised tooted:

a)	kodanikukaitse ja sõjalise kasutuse jaoks hädavajalikud tooted;

b)	teadusuuringutes, seadmete kaliibrimisel ja võrdlusstandardina kasutatavad tooted;

c)	lülitid ja releed, külmkatoodiga luminofoorlambid (CCFL) ja välise elektroodiga luminofoorlambid (EEFL) elektroonsete kuvarite jaoks ning mõõteseadmed, kui teostatavad elavhõbedavabad asendustooted ei ole kättesaadavad;

d)	traditsiooniliste ja religioossete tavade puhul kasutatavad tooted ning

e)	vaktsiinid, mis sisaldavad säilitusainena tiomersaali.

I osa. Artikli 4 lõikega 1 hõlmatud tooted

Elavhõbedat sisaldavad tooted

Kuupäev, pärast mida toote valmistamine, importimine ega eksportimine ei ole lubatud (järkjärgulise kõrvaldamise kuupäev)

Patareid, v.a tsinkhõbeoksiid-nööpelemendid, mille elavhõbedasisaldus on < 2 %, ja tsinkõhk-nööpelemendid, mille elavhõbedasisaldus on < 2 %

2020

Lülitid ja releed, v.a väga suure täpsusega mahtuvuse ja kao mõõtmissillad ning kõrgsageduslikud raadiosageduslülitid ja -releed seire- ja juhtimisseadmetes, mille elavhõbedasisaldus on kuni 20 mg silla, lüliti või relee kohta

2020

Üldotstarbelised kompaktluminofoorlambid (CFLs), mille võimsus on ≤ 30 W ja elavhõbedasisaldus üle 5 mg ühe valguselemendi kohta

2020

Üldotstarbelised sirged luminofoorlambid (LFLs):

a)	kolme luminofooriga, võimsusega < 60 W, elavhõbedasisaldusega üle 5 mg lambi kohta

b)	halofosfaatluminofooriga, võimsusega ≤ 40 W, elavhõbedasisaldusega üle 10 mg lambi kohta

2020

Üldotstarbelised kõrgrõhuelavhõbelambid (HPMV)

2020

Elavhõbe külmkatoodiga luminofoorlampides (CCFL) ja välise elektroodiga luminofoorlampides (EEFL) elektroonsete kuvarite jaoks:

a)	lühikesed (≤ 500 mm), elavhõbedasisaldusega üle 3,5 mg lambi kohta

b)	keskmise pikkusega (> 500 mm ja ≤ 1 500 mm), elavhõbedasisaldusega üle 5 mg lambi kohta

c)	pikad (> 1 500 mm), elavhõbedasisaldusega üle 13 mg lambi kohta

2020

Kosmeetikatooted (elavhõbedasisaldusega üle 1 ppm), sealhulgas nahapleegitusseebid ja -kreemid, ei hõlma kosmeetikatooteid silmapiirkonna jaoks, milles elavhõbedat kasutatakse säilitusainena, ning tõhusad ja ohutud asendavad säilitusained ei ole kättesaadavad (1)

2020

Pestitsiidid, biotsiidid ja paikse kasutusega antiseptikud

2020

Järgmised mitteelektroonsed mõõteseadmed, välja arvatud mitteelektroonsed mõõteseadmed, mis on paigutatud suurtesse seadmetesse või mida kasutatakse ülitäpseteks mõõtmisteks, mille jaoks elavhõbedavabad asendustooted ei ole kättesaadavad:

a)	baromeetrid;

b)	hügromeetrid;

c)	manomeetrid;

d)	termomeetrid;

e)	sfügmomanomeetrid (vererõhumõõturid).

2020

II osa. Artikli 4 lõikega 3 hõlmatud tooted

Elavhõbedat sisaldavad tooted

Sätted

Hambaamalgaam

Osaline võtab hambaamalgaami kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks, arvestades oma siseriiklikku olukorda ja asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid, kaks või enam meedet järgmisest loetelust:

i)	riiklike eesmärkide seadmine hambakaariese ennetamise ja terviseedenduse alal, millega vähendatakse vajadust hambataastamise järele;

ii)	riiklike eesmärkide seadmine amalgaami kasutamise minimeerimiseks;

iii)	kulutõhusate ja kliiniliselt tõhusate hambataastusvahendite elavhõbedavabade asendajate kasutamise edendamine;

iv)	kvaliteetsete hambataastusmaterjalide alaste teadusuuringute ja arendustegevuse edendamine;

v)	hambaarstide kutseorganisatsioonide ja koolide kaudu kutseliste hambaarstide ja üliõpilaste harimine ja koolitamine hambataastusvahendite elavhõbedavabade asendajate kasutamisel ning parimate hambaravitavade edendamine;

vi)	ravikindlustuses sellise poliitika ja selliste kavade lõpetamine, milles eelistatakse hambaamalgaami kasutamist hambataastusvahendite elavhõbedavabade asendajate kasutamisele;

vii)	ravikindlustuses sellise poliitika ja selliste kavade edendamine, milles eelistatakse kvaliteetsete asendustoodete kasutamist hamba taastamiseks amalgaami asemel;

viii)

hambaamalgaami kasutamise piiramine hambaamalgaami kapslivormiga;

ix)	parimate keskkonnatavade järgimise edendamine hambakliinikutes, et vähendada elavhõbeda ja selle ühendite laskmist vette ja pinnasesse.

(1) Sellega ei kavatseta hõlmata kosmeetikatooteid, seepe ega kreeme, milles elavhõbedat esineb jälgedena.

B LISA

TOOTMISPROTSESSID, MILLES KASUTATAKSE ELAVHÕBEDAT VÕI SELLE ÜHENDEID

I osa. Artikli 5 lõikega 2 hõlmatud protsessid

Tootmisprotsessid, milles kasutatakse elavhõbedat või selle ühendeid	Järkjärgulise kõrvaldamise kuupäev
Kloorleelise meetodil tootmine	2025
Atseetaldehüüdi tootmine, milles elavhõbedat või selle ühendeid kasutatakse katalüsaatorina	2018

II osa. Artikli 5 lõikega 3 hõlmatud protsessid

Protsessid, milles kasutatakse elavhõbedat

Sätted

Vinüülkloriidi monomeeri tootmine

Osaliste poolt võetavad meetmed hõlmavad järgmisi, kuid ei ole nendega piiratud:

i)	vähendada 2020. aastaks elavhõbeda kasutamist tooteühiku kohta 50 %, võrreldes kasutamisega 2010. aastal;

ii)	edendada meetmeid, millega vähendatakse sõltuvust elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisest;

iii)	võtta meetmeid elavhõbeda heite ja keskkonda laskmise vähendamiseks;

iv)	toetada elavhõbedavabade katalüsaatorite ja protsesside alaseid teadusuuringuid ja arendustegevust;

v)	mitte lubada elavhõbeda kasutamist pärast viie aasta möödumist sellest ajast, kui osaliste konverents teeb kindlaks, et elavhõbedavabad katalüsaatorid olemasolevate protsesside jaoks on muutunud tehniliselt ja majanduslikult teostatavaks;

vi)	esitada osaliste konverentsile aruandeid oma jõupingutuste kohta elavhõbedavabade alternatiivide väljaarendamiseks või kindlakstegemiseks ning elavhõbeda järkjärguliseks kasutusest kõrvaldamiseks vastavalt artiklile 21.

Naatrium- või kaaliummetülaat või -etülaat

Osaliste poolt võetavad meetmed hõlmavad järgmisi, kuid ei ole nendega piiratud:

i)	meetmed elavhõbeda kasutamise vähendamiseks, mille eesmärk on järk-järgult selline kasutamine lõpetada nii kiiresti kui võimalik kümne aasta jooksul, arvates konventsiooni jõustumisest;

ii)	vähendada 2020. aastaks elavhõbeda heiteid ja keskkonda laskmist tooteühiku kohta 50 %, võrreldes vastavate 2010. aasta näitajatega;

iii)	keelata põhimaavarana kaevandamisega saadud värske elavhõbeda kasutamine;

iv)	toetada elavhõbedavabade protsesside alast teadus- ja arendustegevust;

v)	mitte lubada elavhõbeda kasutamist pärast viie aasta möödumist sellest ajast, kui osaliste konverents teeb kindlaks, et elavhõbedavabad protsessid on muutunud tehniliselt ja majanduslikult teostatavaks;

vi)	esitada osaliste konverentsile aruandeid oma jõupingutuste kohta elavhõbedavabade alternatiivide väljaarendamiseks või kindlakstegemiseks ning elavhõbeda järkjärguliseks kasutusest kõrvaldamiseks vastavalt artiklile 21.

Polüuretaani tootmine elavhõbedat sisaldavate katalüsaatorite abil

Osaliste poolt võetavad meetmed hõlmavad järgmisi, kuid ei ole nendega piiratud:

i)	meetmed elavhõbeda kasutamise vähendamiseks, mille eesmärk on järk-järgult selline kasutamine lõpetada nii kiiresti kui võimalik kümne aasta jooksul, arvates konventsiooni jõustumisest;

ii)	võtta meetmeid, millega vähendatakse sõltuvust elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisest;

iii)	võtta meetmeid elavhõbeda heite ja keskkonda laskmise vähendamiseks;

iv)	toetada elavhõbedavabade katalüsaatorite ja protsesside alaseid teadusuuringuid ja arendustegevust;

v)	esitada osaliste konverentsile aruandeid oma jõupingutuste kohta elavhõbedavabade alternatiivide väljaarendamiseks või kindlakstegemiseks ning elavhõbeda järkjärguliseks kasutusest kõrvaldamiseks vastavalt artiklile 21.

Artikli 5 lõiget 6 ei kohaldata kõnealusele tootmisprotsessile.

C LISA

KÄSITÖÖNDUSLIK JA VÄIKSEMAHULINE KULLAKAEVANDAMINE

Riikide tegevuskavad

Iga osaline, kelle suhtes kehtivad artikli 7 lõike 3 sätted, võtab oma riiklikku tegevuskavasse järgmise:

a)	riigi eesmärgid ja vähendamise sihttasemed;

meetmed, millega kõrvaldatakse:

i)	kogu maagi amalgaamimine;

ii)	amalgaami või töödeldud amalgaami lahtine põletamine;

iii)	amalgaami põletamine elamurajoonides ning

iv)	pärast elavhõbeda lisamist sademe, maagi või rikastusjäätmete leostamine tsüaniidiga, ilma et eelnevalt oleks eemaldatud lisatud elavhõbe;

c)	sammud, millega hõlbustatakse käsitööndusliku ja väiksemahulise kullakaevandamise formaliseerimist või reguleerimist;

d)	võrdlushinnangute koostamine elavhõbeda koguste ja kasutamistavade kohta, mida kasutatakse käsitöönduslikul ja väiksemahulisel kullakaevandamisel ja -töötlemisel tema territooriumil;

e)	strateegia käsitöönduslikust ja väiksemahulisest kullakaevandamisest ning -töötlemisest tingitud elavhõbedaheite ja keskkonda laskmise ning elavhõbedaga kokkupuute vähendamiseks, sealhulgas elavhõbedavabade meetodite kasutamise kaudu;

f)	strateegia elavhõbeda ja selle ühenditega kauplemise juhtimiseks, et ennetada välismaistest ja siseriiklikest allikatest pärinevate elavhõbeda ja selle ühendite kõrvaletoimetamist kasutamiseks käsitöönduslikul ja väiksemahulisel kullakaevandamisel ja -töötlemisel;

g)	strateegia sidusrühmade kaasamiseks riigi tegevuskava rakendamisse ja jätkuvasse edasiarendamisse;

rahvatervise strateegia, milles käsitletakse käsitööndusliku ja väiksemahulise kullakaevandamisega tegelevate kaevurite ja nende kogukondade kokkupuudet elavhõbedaga. Selline strateegia peaks muu hulgas hõlmama terviseandmete kogumist, tervishoiutöötajate harimist ja tervishoiuasutuste kaudu teadlikkuse suurendamist;

i)	strateegia selleks, et hoida ära kõige haavatavamate elanikkonnarühmade, eelkõige laste ja sünnitamiseas naiste, eriti rasedate naiste kokkupuude elavhõbedaga, mida kasutatakse käsitöönduslikul ja väiksemahulisel kullakaevandamisel;

j)	strateegia teabe jagamiseks käsitööndusliku ja väiksemahulise kullakaevandamisega tegelevatele kaevuritele ja ohustatud kogukondadele ning

k)	riigi tegevuskava rakendamise ajakava.

Iga osaline võib oma riigi tegevuskavasse lisada täiendavaid strateegiaid oma eesmärkide saavutamiseks, kaasa arvatud käsitööndusliku ja väiksemahulise kullakaevandamise normide, turumehhanismide või turustamisvahendite kasutamine või kasutuselevõtt.

D LISA

ELAVHÕBEDA JA SELLE ÜHENDITE ATMOSFÄÄRIHEITE PUNKTALLIKATE LOETELU

Punktallika kategooria:

kivisöeküttel töötavad elektrijaamad;

kivisöeküttel töötavad tööstuslikud katlad;

värviliste metallide (1) tootmisel kasutatavad väljasulatamis- ja särdamisprotsessid;

jäätmepõletuskäitised;

tsemendiklinkri tootmise käitised.

(1) Käesolevas lisas on „värvilisteks metallideks“ nimetatud pliid, tsinki, vaske ja tööstuslikku kulda.

E LISA

VAHEKOHTU- JA LEPITUSMENETLUSED

I osa. Vahekohtumenetlus

Käesoleva konventsiooni artikli 25 lõike 2 punkti a kohane vahekohtumenetlus on järgmine.

Artikkel 1

1. Osaline võib algatada vahekohtumenetluse vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 25 kirjaliku teatega, mis on adresseeritud vaidlusaluse küsimuse teis(t)ele osalis(t)ele. Teatele lisatakse hagiavaldus koos kõikide seda toetavate dokumentidega. Sellises teates esitatakse vaidlusaluse küsimuse sisu ja eelkõige need käesoleva konventsiooni sätted, mille tõlgendamise või rakendamise suhtes ollakse eri arvamusel.

2. Hagejaks olev osaline teatab sekretariaadile, et ta on otsustanud vaidlusküsimuse vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 25 esitada lahendamiseks vahekohtule. Teatele lisatakse hagejaks oleva osalise kirjalik teade, hagiavaldus ja toetavad dokumendid, millele on viidatud eespool lõikes 1. Sekretariaat edastab kogu niimoodi saadud teabe kõikidele osalistele.

Artikkel 2

1. Kui vaidlusküsimus suunatakse vahekohtusse vastavalt artiklile 1, siis moodustatakse vahekohus. Vahekohus koosneb kolmest liikmest.

2. Kumbki vaidluspool nimetab oma vahekohtuniku ja kaks sel viisil nimetatud vahekohtunikku määravad ühisel kokkuleppel kolmanda vahekohtuniku, kes on kohtu esimees. Rohkem kui kahe osalise vahelistes vaidlustes nimetavad ühiste huvidega pooled omavahelisel kokkuleppel ühiselt ühe vahekohtuniku. Esimees ei tohi olla kummagi vaidluspoole kodanik, elada alaliselt kummagi poole territooriumil, olla kummagi poole teenistuses ega olla tegelenud sama juhtumiga muu volituse alusel.

3. Vahekohtunike vabanenud ametikohtade täitmisel rakendatakse esialgse ametissenimetamise puhul ettenähtud korda.

Artikkel 3

1. Kui üks vaidluspool ei nimeta vahekohtunikku kahe kuu jooksul, arvates kuupäevast, mil vastaspool saab teate vahekohtumenetluse algatamise kohta, võib teine pool teavitada sellest ÜRO peasekretäri, kes nimetab vahekohtuniku järgmise kahe kuu jooksul.

2. Kui alates teise vahekohtuniku nimetamise kuupäevast kahe kuu jooksul ei ole määratud vahekohtu esimeest, määrab selle ühe osalise palvel ÜRO peasekretär järgmise kahe kuu jooksul.

Artikkel 4

Vahekohus teeb oma otsused vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele ja rahvusvahelisele õigusele.

Artikkel 5

Kui vaidluspooled ei lepi kokku teisiti, määrab vahekohus ise oma töökorra.

Artikkel 6

Vahekohus võib ühe vaidluspoole taotlusel soovitada ajutisi vajalikke kaitsemeetmeid.

Artikkel 7

Vaidluspooled hõlbustavad vahekohtu tööd ja eelkõige, kasutades kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid:

a)	edastavad vahekohtule kõik asjakohased dokumendid, teabe ja vahendid ning

b)	võimaldavad vahekohtul kutsuda vajaduse korral tunnistajaid või eksperte tõendeid esitama.

Artikkel 8

Vaidluspooltel ja vahekohtunikel on kohustus kaitsta vahekohtumenetluse käigus konfidentsiaalsena saadud teabe või dokumentide konfidentsiaalsust.

Artikkel 9

Kui vahekohus ei otsusta seoses juhtumi eritingimustega teisiti, kannavad vaidluspooled vahekohtu kulud võrdsetes osades. Vahekohus peab arvestust kõikide oma kulude kohta ja esitab pooltele lõpparuande.

Artikkel 10

Osaline, kellel on vaidluse objekti suhtes juriidiline huvi, mida otsus võib mõjutada, võib vahekohtu nõusolekul menetlusse sekkuda.

Artikkel 11

Vahekohus võib kuulata ja lahendada vastunõudeid, mis on otseselt seotud vaidluse objektiga.

Artikkel 12

Vahekohtu otsused nii menetluse kui ka asja sisu kohta tehakse tema liikmete häälteenamusega.

Artikkel 13

1. Kui üks vaidluspool ei ilmu vahekohtu ette või ei kaitse oma kohtuasja, võib teine pool taotleda, et kohus jätkaks menetlust ja teeks otsuse. Vaidluspoole puudumine või oma kohtuasja kaitsmata jätmine ei välista menetluse jätkumist.

2. Enne lõpliku otsuse tegemist peab vahekohus veenduma, et hagi on nii faktiliselt kui ka seaduslikult põhjendatud.

Artikkel 14

Vahekohus teeb oma lõpliku otsuse viie kuu jooksul alates vahekohtu täieliku moodustamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui ta peab vajalikuks tähtaega pikendada ajavahemiku võrra, mis ei tohiks ületada viit kuud.

Artikkel 15

Vahekohtu lõplik otsus piirdub vaidluse objektiga ning selles esitatakse põhjused, mille alusel otsus tehti. See sisaldab osalenud liikmete nimesid ja lõpliku otsuse kuupäeva. Vahekohtu iga liige võib lisada lõplikule otsusele oma isikliku või eriarvamuse.

Artikkel 16

Lõplik otsus on vaidluspoolte jaoks siduv. Lõplikus otsuses esitatud käesoleva konventsiooni tõlgendus on siduv ka osalise jaoks, kes sekkub vastavalt artiklile 10, ja selles ulatuses, mis on seotud küsimustega, millega seoses osaline sekkub. Lõplikku otsust saab edasi kaevata ainult juhul, kui vaidluspooled on eelnevalt apellatsioonikorra suhtes kokku leppinud.

Artikkel 17

Kõik erimeelsused, mis võivad tekkida osaliste vahel, kelle jaoks lõplik otsus on artikli 16 kohaselt siduv, ja mis on seotud lõpliku otsuse tõlgendamise või rakendamisviisiga, võib kumbki osalistest esitada lahendamiseks vahekohtule, kes tegi lõpliku otsuse.

II osa. Lepitusmenetlus

Käesoleva konventsiooni artikli 25 lõike 6 kohane lepitusmenetlus on järgmine.

Artikkel 1

Vaidlusküsimuse ühe poole kirjalik taotlus moodustada käesoleva konventsiooni artikli 25 lõike 6 kohaselt lepituskomisjon saadetakse sekretariaadile ning selle koopia saadetakse teis(t)ele pool(t)ele. Sekretariaat teavitab sellest viivitamata kõiki osalisi.

Artikkel 2

1. Kui vaidluspooled ei lepi kokku teisiti, koosneb lepituskomisjon kolmest liikmest, kellest kumbki pool nimetab ühe liikme ja nimetatud liikmed valivad ühiselt esimehe.

2. Rohkem kui kahe poole vahelistes vaidlustes nimetavad ühiste huvidega pooled omavahelisel kokkuleppel ühiselt komisjoni liikmed.

Artikkel 3

Kui kahe kuu jooksul pärast seda, kui sekretariaat on saanud artiklis 1 eespool osutatud kirjaliku taotluse, ei ole pooled kedagi liikmeks nimetanud, teeb ÜRO peasekretär ühe poole palvel sellise nimetamise järgmise kahe kuu jooksul.

Artikkel 4

Kui lepituskomisjoni esimeest ei ole valitud kahe kuu jooksul alates teise komisjoni liikme nimetamisest, määrab ÜRO peasekretär esimehe ühe vaidluspoole palvel järgmise kahe kuu jooksul.

Artikkel 5

Lepituskomisjon aitab sõltumatul ja erapooletul viisil kaasa, et vaidlusküsimuse pooled suudaksid jõuda rahumeelse lahenduseni.

Artikkel 6

1. Lepituskomisjon võib lepitusmenetlust viia läbi sellisel viisil, nagu ta peab sobivaks, võttes täielikult arvesse küsimusega seotud asjaolusid ja vaateid, mida vaidluspooled võivad väljendada, sealhulgas iga taotlust kiire lahenduse saavutamiseks. Komisjon võib vajaduse korral võtta vastu oma töökorra, kui vaidluspooled ei otsusta teisiti.

2. Lepituskomisjon võib lepitusmenetluse jooksul igal ajal teha ettepanekuid või anda soovitusi vaidlusküsimuse lahenduse kohta.

Artikkel 7

Vaidluspooled teevad lepituskomisjoniga koostööd. Eelkõige püüavad nad täita komisjoni palveid esitada kirjalikke materjale, esitada tõendeid ja viibida kohal koosolekutel. Vaidluspooltel ja lepituskomisjoni liikmetel on kohustus kaitsta lepitusmenetluse käigus konfidentsiaalsena saadud teabe või dokumentide konfidentsiaalsust.

Artikkel 8

Lepituskomisjon teeb otsused oma liikmete häälteenamusega.

Artikkel 9

Kui vaidlus ei ole veel lahendatud, esitab lepituskomisjon aruande koos soovitustega küsimuse lahendamise kohta hiljemalt kaksteist kuud pärast oma moodustamise lõppu; vaidluspooled kaaluvad soovitusi heas usus.

Artikkel 10

Lepituskomisjon otsustab kõik erimeelsused selle kohta, kas ta on pädev temale ülesandeks tehtud küsimust lahendama.

Artikkel 11

Kui vaidluspooled ei otsusta teisiti, kannavad nad lepituskomisjoni kulud võrdsetes osades. Lepituskomisjon peab arvestust kõikide oma kulude kohta ja esitab pooltele lõpparuande.

LISA

EUROOPA LIIDU PÄDEVUSDEKLARATSIOON VASTAVALT MINAMATA ELAVHÕBEDAKONVENTSIOONI ARTIKLI 30 LÕIKELE 3

Euroopa Liidu praegused liikmed on Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik.

Minamata konventsiooni artikli 30 lõikes 3 sätestatakse järgmist. „3. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Iga selline organisatsioon peab hoiulevõtjale teatama ka oma pädevuse ulatuse olulistest muutustest ja viimane teavitab omakorda osalisi.“

Euroopa Liit deklareerib, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja eelkõige selle artikli 192 lõikega 1 on ta pädev sõlmima rahvusvahelisi lepinguid ning rakendama nendest tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

—	keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;

—	inimese tervise kaitsmine;

—	loodusvarade kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

—	piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemide, sealhulgas kliimamuutuse probleemi lahendamiseks vajalike meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil.

Allpool esitatud liidu õigusaktide nimekiri näitab, millises ulatuses on liit oma sisepädevust Minamata konventsiooniga reguleeritud küsimustes kasutanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule. Euroopa Liit on pädev täitma Minamata elavhõbedakonventsioonist tulenevaid kohustusi, mille suhtes on liidu õigusaktide, eelkõige allpool loetletud õigusaktide sätetega kehtestatud ühised eeskirjad ning sedavõrd, kuivõrd nimetatud ühiste eeskirjade kohaldamisala mõjutavad või muudavad Minamata konventsiooni sätted või selle rakendamiseks vastuvõetud õigusakt.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1);

—	nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.1.2005, lk 3);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3);

—	nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

ELi liikmesriikide poolt aluslepingute kohaselt Euroopa Liidule antud pädevuse teostamine on oma olemuselt pidevalt arenev protsess. Seepärast jätab liit endale õiguse käesolevat deklaratsiooni kohandada.

(1) ELT L 137, 24.5.2017, lk 1.

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/940,

1. juuni 2017,

milles käsitletakse loa andmist sipelghappe kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklile 7 on esitatud loataotlus sipelghappe kasutamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)	Taotluses käsitletakse sipelghappe kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle liigitamist söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma 30. aprilli 2015. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda sipelghappevalmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti jõudis amet järeldusele, et kõnealune valmistis pärsib tõhusalt bakteriaalsete haigusetekitajate elutegevust või vähendab nende arvu söödamaterjalis ja segasöödas. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodite kohta.

(5)	Sipelghappevalmistise hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „hügieeniseisundit paremaks muutvad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EFSA Journal 2015; 13(5): 4113.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Söödalisand

Keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Sipelghappe sisaldus milligrammides 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Tehnoloogilised lisandid: hügieeniseisundit paremaks muutvad ained

1k236

Sipelghape

Söödalisandi koostis

Sipelghape (≥ 84,5 %)

Vedelik

Toimeaine kirjeldus

Sipelghape (≥ 84,5 %)

H2CO2

CASi nr: 64-18-6

Analüüsimeetod (1)

Sipelghappe määramine: ioonkromatograafia elektrijuhtivuse määramisega (IC-ECD)

Kõik loomaliigid

—

10 000

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused.

2.	Eri allikatest pärit sipelghappe üldsisaldus ei tohi ületada lubatud maksimumsisaldust täissöödas.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse söödalisandi kasutamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

21.6.2027

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/43

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/941,

1. juuni 2017,

millega tühistatakse kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (2) (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus“), eriti selle artiklit 13,

pärast liikmesriikide teavitamist

ning arvestades järgmist:

A. HINNAKOHUSTUS JA MUUD KEHTIVAD MEETMED

(1)

Määrusega (EL) nr 513/2013 (3) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite (edaspidi „moodulid“) ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) Euroopa Liitu (edaspidi „liit“) suunatud impordi suhtes.

(2)

Eksportivate tootjate rühm volitas Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „CCCME“) pakkuma komisjonile eksportivate tootjate nimel hinnakohustust, mida kaubanduskoda ka tegi. Hinnakohustuse tingimustest selgub, et see seisneb iga eksportiva tootja jaoks eraldi hinnakohustuses, mida koordineerib praktilistel põhjustel CCCME.

(3)

Otsusega 2013/423/EL (4) kiitis komisjon selle hinnakohustuse heaks ajutise dumpinguvastase tollimaksu osas. Määrusega (EL) nr 748/2013 (5) muutis komisjon määrust (EL) nr 513/2013, et teha hinnakohustuse heakskiitmisest tulenevad vajalikud tehnilised muudatused seoses ajutise dumpinguvastase tollimaksuga.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 (6) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud moodulite ja elementide (edaspidi „vaatlusalused tooted“) liitu suunatud impordi suhtes. Rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 (7) kehtestas nõukogu ka lõpliku tasakaalustava tollimaksu vaatlusaluste toodete liitu suunatud impordi suhtes.

(5)

Pärast seda, kui eksportivate tootjate rühm (edaspidi „eksportivad tootjad“) ning CCCME olid esitanud teatise hinnakohustuse muudetud versiooni kohta, kinnitas komisjon rakendusotsusega 2013/707/EL, (8) et muudetud hinnakohustus (edaspidi „hinnakohustus“) on lõplike meetmete kohaldamise ajaks heaks kiidetud. Kõnealuse otsuse lisas on loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustus heaks kiideti, sealhulgas:

a)	BYD (Shangluo) Industrial Co. Ltd ja sellega seotud äriühing HRVs ja liidus (ühine TARICi lisakood: B871(edaspidi „BYD“);

b)	Yingli Energy (China) Co. Ltd ja temaga seotud äriühingud HRVs ja liidus, ühine TARICi lisakood: B797 (edaspidi „Yingli“).

(6)

Rakendusotsusega 2014/657/EL (9) kiitis komisjon heaks eksportivate tootjate ja CCCME ettepaneku selgituste kohta seoses hinnakohustuste rakendamisega HRVst pärit või sealt saadetud vaatlusaluste toodete, nimelt moodulite ja elementide suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex 8541 40 90 alla (TARICi koodid 8541409021, 8541409029, 8541409031 ja 8541409039) ning mille on tootnud eksportivad tootjad (edaspidi „hõlmatud toode“). Põhjenduses 4 osutatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse ning hinnakohustust nimetatakse edaspidi koos „meetmeteks“.

(7)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/866 (10) tühistas komisjon kolme eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(8)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/1403 (11) tühistas komisjon veel ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(9)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/2018 (12) tühistas komisjon kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(10)	Komisjon algatas Euroopa Liidu Teatajas5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega (13) dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimise.

(11)	Komisjon algatas Euroopa Liidu Teatajas5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega (14) tasakaalustavate meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimise.

(12)	Samuti algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega (15) dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise.

(13)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/115 (16) tühistas komisjon veel ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(14)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/185 (17) laiendas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud vaatlusaluste toodete impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast ja Taiwanist saadetud vaatlusaluste toodete impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast või Taiwanist pärinevatena või mitte.

(15)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/184 (18) laiendas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud vaatlusaluste toodete impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Malaisiast ja Taiwanist saadetud vaatlusaluste toodete impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast või Taiwanist pärinevatena või mitte.

(16)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1045 (19) tühistas komisjon veel ühe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(17)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1382 (20) tühistas komisjon veel viie eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(18)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1402 (21) tühistas komisjon veel kolme eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(19)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1998 (22) tühistas komisjon veel viie eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(20)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/2146 (23) tühistas komisjon veel kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(21)	Pärast põhjendustes 10–12 osutatud aegumise läbivaatamist ja osalist vahepealset läbivaatamist jättis komisjon meetmed jõusse rakendusmäärustega (EL) 2017/366 (24) ja (EL) 2017/367 (25).

(22)	Samuti algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas3. märtsil 2017 avaldatud algatamisteatega (26) meetmete vormi käsitleva osalise vahepealse läbivaatamise.

(23)	Rakendusmäärusega (EL) 2017/454 (27) tühistas komisjon nelja eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiidu.

(24)	Rakendusotsusega (EL) 2017/615 (28) kiitis komisjon heaks eksportivate tootjate rühma ja CCCME ettepaneku hinnakohustuste rakendamise kohta.

B. HINNAKOHUSTUSE TINGIMUSED JA VABATAHTLIK TÜHISTAMINE YINGLI JA BYD POOLT

(25)	Hinnakohustuse puhul võib eksportiv tootja vabatahtlikult loobuda oma hinnakohustusest mis tahes hetkel selle kohaldamise ajal.

(26)	BYD teatas 2017. aasta märtsis komisjonile, et soovib oma hinnakohustuse tühistada.

(27)	Yingli teatas 2017. aasta aprillis komisjonile, et soovib oma hinnakohustuse tühistada.

C. HINNAKOHUSTUSE HEAKSKIIDU TÜHISTAMINE JA LÕPLIKE TOLLIMAKSUDE KEHTESTAMINE

(28)	Seega on komisjon kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikega 9, subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikega 9 ja hinnakohustuse tingimustega jõudnud järeldusele, et äriühingute BYD ja Yingli hinnakohustusele antud heakskiit tuleb tühistada.

(29)

Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikele 9 kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikliga 1 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjad on BYD (TARICi lisakood: B871) ja Yingli (TARICi lisakood: B797), automaatselt alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

(30)

Komisjon tuletab ka meelde, et kui liikmesriikide tolliasutustel on tõendeid selle kohta, et kinnitusarvel esitatud hind ei vasta tegelikult makstud hinnale, siis peaksid nad uurima, kas on rikutud nõuet kinnitusarvetel kõigi mahahindluste hõlmamise või minimaalse impordihinna järgimise kohta. Kui liikmesriikide tolliasutused leiavad, et selline rikkumine on toimunud või minimaalset impordihinda ei ole järgitud, peaksid nad selle tulemusena nõudma sisse asjaomased tollimaksud. Selleks et lihtsustada ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt liikmesriikide tolliasutuste tööd, peaks komisjon sellises olukorras jagama üksnes riiklike menetluste raames hinnakohustusega seotud konfidentsiaalset teksti ja muud konfidentsiaalset teavet.

(31)

Samuti märgib komisjon, et vabatahtliku tühistamise heakskiitmine ei piira rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 2 punktiga b, rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikli 2 lõike 2 punktiga b, rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 2 punktiga b ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikli 2 lõike 2 punktiga b komisjonile antud volitusi tühistada enne vabatahtliku tühistamise heakskiitmist väljastatud kinnitusarved, kui komisjon saab teada sellist tühistamist õigustavatest asjaoludest.

(32)	Teavitamise eesmärgil on käesoleva määruse lisas esitatud tabelis loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustusele rakendusotsusega 2013/707/EL antud heakskiit ei muutu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tühistatakse järgmiste äriühingute hinnakohustuse heakskiit:

Äriühingu nimi

TARICi lisakood

Shanghai BYD Co. Ltd

BYD (Shangluo) Industrial Co. Ltd

B871

Yingli Energy (China) Co. Ltd

Baoding Tianwei Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Hainan Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Hengshui Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Tianjin Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Lixian Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Baoding Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd

Beijing Tianneng Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Yingli Energy (Beijing) Co. Ltd

B797

Artikkel 2

1. Kui liikmesriikide tolliasutustel on tõendeid selle kohta, et hind, mille on kinnitusarvel vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktile b, rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikli 2 lõike 1 punktile b, rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktile b ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikli 2 lõike 1 punktile b esitanud üks äriühingutest, kelle hinnakohustus on heaks kiidetud rakendusotsusega 2013/707/EL, ei vasta tegelikult makstud hinnale ning seega võib äriühing olla rikkunud hinnakohustust, siis võivad tolliasutused vajaduse korral taotleda, et komisjon avalikustaks neile riiklike menetluste korraldamiseks hinnakohustuse koopia ning muu teabe, et kontrollida hinnakohustuse väljastamise kuupäeval kohaldatavat minimaalset impordihinda.

2. Kui kontrolli tulemusena selgub, et makstud hind on minimaalsest impordihinnast madalam, nõutakse sisse tollimaksud, mis tulenevad määruse (EL) 2016/1036 artikli 8 lõikest 9 ja määruse (EL) 2016/1037 artikli 13 lõikest 9.

Kui kontrolli tulemusena selgub, et faktuurarve ei hõlma hinnaalandusi ja mahahindlusi, siis nõutakse sisse tollimaksud, mis tulenevad rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 2 punktist a, rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikli 2 lõike 2 punktist a, rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 2 punktist a ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikli 2 lõike 2 punktist a.

3. Lõike 1 kohast teavet võib kasutada üksnes rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 2 punkti a, rakendusmääruse (EL) 2017/367 artikli 2 lõike 2 punkti a, rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 2 punkti a ja rakendusmääruse (EL) 2017/366 artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt tekkinud tollivõla sissenõudmise eesmärgil. Seda silmas pidades võivad liikmesriikide tolliasutused anda isikule, kellel on tekkinud nimetatud tollivõlg, teavet nende tollimaksude kohta üksnes tema kaitseõiguste tagamiseks. Sellist teavet ei tohi mingil juhul avaldada kolmandatele isikutele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(3) ELT L 152, 5.6.2013, lk 5.

(4) ELT L 209, 3.8.2013, lk 26.

(5) ELT L 209, 3.8.2013, lk 1.

(6) ELT L 325, 5.12.2013, lk 1.

(7) ELT L 325, 5.12.2013, lk 66.

(8) ELT L 325, 5.12.2013, lk 214.

(9) ELT L 270, 11.9.2014, lk 6.

(10) ELT L 139, 5.6.2015, lk 30.

(11) ELT L 218, 19.8.2015, lk 1.

(12) ELT L 295, 12.11.2015, lk 23.

(13) ELT C 405, 5.12.2015, lk 8.

(14) ELT C 405, 5.12.2015, lk 20.

(15) ELT C 405, 5.12.2015, lk 33.

(16) ELT L 23, 29.1.2016, lk 47.

(17) ELT L 37, 12.2.2016, lk 76.

(18) ELT L 37, 12.2.2016, lk 56.

(19) ELT L 170, 29.6.2016, lk 5.

(20) ELT L 222, 17.8.2016, lk 10.

(21) ELT L 228, 23.8.2016, lk 16.

(22) ELT L 308, 16.11.2016, lk 8.

(23) ELT L 333, 8.12.2016, lk 4.

(24) ELT L 56, 3.3.2017, lk 1.

(25) ELT L 56, 3.3.2017, lk 131.

(26) ELT C 67, 3.3.2017, lk 16.

(27) ELT L 71, 16.3.2017, lk 5.

(28) ELT L 86, 31.3.2017, lk 14.

LISA

Äriühingute loetelu

Äriühingu nimi	TARICi lisakood
Jiangsu Aide Solar Energy Technology Co. Ltd	B798
Alternative Energy (AE) Solar Co. Ltd	B799
Anhui Chaoqun Power Co. Ltd	B800
Anji DaSol Solar Energy Science & Technology Co. Ltd	B802
Anhui Schutten Solar Energy Co. Ltd Quanjiao Jingkun Trade Co. Ltd	B801
Anhui Titan PV Co. Ltd	B803
Xi'an SunOasis (Prime) Company Limited TBEA SOLAR CO. LTD XINJIANG SANG'O SOLAR EQUIPMENT	B804
Changzhou NESL Solartech Co. Ltd	B806
Changzhou Shangyou Lianyi Electronic Co. Ltd	B807
CHINALAND SOLAR ENERGY CO. LTD	B808
ChangZhou EGing Photovoltaic Technology Co. Ltd	B811
CIXI CITY RIXING ELECTRONICS CO. LTD ANHUI RINENG ZHONGTIAN SEMICONDUCTOR DEVELOPMENT CO. LTD HUOSHAN KEBO ENERGY & TECHNOLOGY CO. LTD	B812
CSG PVtech Co. Ltd	B814
China Sunergy (Nanjing) Co. Ltd CEEG Nanjing Renewable Energy Co. Ltd CEEG (Shanghai) Solar Science Technology Co. Ltd China Sunergy (Yangzhou) Co. Ltd China Sunergy (Shanghai) Co. Ltd	B809
Dongfang Electric (Yixing) MAGI Solar Power Technology Co. Ltd	B816
EOPLLY New Energy Technology Co. Ltd SHANGHAI EBEST SOLAR ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD JIANGSU EOPLLY IMPORT & EXPORT CO. LTD	B817
Zheijiang Era Solar Co. Ltd	B818
GD Solar Co. Ltd	B820
Greenway Solar-Tech (Shanghai) Co. Ltd Greenway Solar-Tech (Huaian) Co. Ltd	B821
Guodian Jintech Solar Energy Co. Ltd	B822
Hangzhou Bluesun New Material Co. Ltd	B824
Hanwha SolarOne (Qidong) Co. Ltd	B826
Hengdian Group DMEGC Magnetics Co. Ltd	B827
HENGJI PV-TECH ENERGY CO. LTD	B828
Himin Clean Energy Holdings Co. Ltd	B829
Jiangsu Green Power PV Co. Ltd	B831
Jiangsu Hosun Solar Power Co. Ltd	B832
Jiangsu Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd	B833
Jiangsu Runda PV Co. Ltd	B834
Jiangsu Sainty Photovoltaic Systems Co. Ltd Jiangsu Sainty Machinery Imp. And Exp. Corp. Ltd	B835
Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Technology Co. Ltd Changzhou Shunfeng Photovoltaic Materials Co. Ltd Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Electronic Power Co. Ltd	B837
Jiangsu Sinski PV Co. Ltd	B838
Jiangsu Sunlink PV Technology Co. Ltd	B839
Jiangsu Zhongchao Solar Technology Co. Ltd	B840
Jiangxi Risun Solar Energy Co. Ltd	B841
Jiangxi LDK Solar Hi-Tech Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Nanchang) Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Suzhou) Co. Ltd	B793
Jiangyin Shine Science and Technology Co. Ltd	B843
Jinzhou Yangguang Energy Co. Ltd Jinzhou Huachang Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Jinmao Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Rixin Silicon Materials Co. Ltd Jinzhou Youhua Silicon Materials Co. Ltd	B795
Juli New Energy Co. Ltd	B846
Jumao Photonic (Xiamen) Co. Ltd	B847
King-PV Technology Co. Ltd	B848
Kinve Solar Power Co. Ltd (Maanshan)	B849
Lightway Green New Energy Co. Ltd Lightway Green New Energy(Zhuozhou) Co. Ltd	B851
Nanjing Daqo New Energy Co. Ltd	B853
NICE SUN PV CO. LTD LEVO SOLAR TECHNOLOGY CO. LTD	B854
Ningbo Jinshi Solar Electrical Science & Technology Co. Ltd	B857
Ningbo Komaes Solar Technology Co. Ltd	B858
Ningbo South New Energy Technology Co. Ltd	B861
Ningbo Sunbe Electric Ind Co. Ltd	B862
Ningbo Ulica Solar Science & Technology Co. Ltd	B863
Perfectenergy (Shanghai) Co. Ltd	B864
Perlight Solar Co. Ltd	B865
SHANGHAI ALEX SOLAR ENERGY SCIENCE & TECHNOLOGY CO. LTD SHANGHAI ALEX NEW ENERGY CO. LTD	B870
Shanghai Chaori Solar Energy Science & Technology Co. Ltd	B872
Propsolar (Zhejiang) New Energy Technology Co. Ltd Shanghai Propsolar New Energy Co. Ltd	B873
SHANGHAI SHANGHONG ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD	B874
SHANGHAI SOLAR ENERGY S&T CO. LTD Shanghai Shenzhou New Energy Development Co. Ltd Lianyungang Shenzhou New Energy Co. Ltd	B875
Shanghai ST Solar Co. Ltd Jiangsu ST Solar Co. Ltd	B876
Shenzhen Sacred Industry Co. Ltd	B878
Shenzhen Topray Solar Co. Ltd Shanxi Topray Solar Co. Ltd Leshan Topray Cell Co. Ltd	B880
Sopray Energy Co. Ltd Shanghai Sopray New Energy Co. Ltd	B881
SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD NINGBO SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD Ningbo Sun Earth Solar Energy Co. Ltd	B882
SUZHOU SHENGLONG PV-TECH CO. LTD	B883
TDG Holding Co. Ltd	B884
Tianwei New Energy Holdings Co. Ltd Tianwei New Energy (Chengdu) PV Module Co. Ltd Tianwei New Energy (Yangzhou) Co. Ltd	B885
Wenzhou Jingri Electrical and Mechanical Co. Ltd	B886
Shanghai Topsolar Green Energy Co. Ltd	B877
Shenzhen Sungold Solar Co. Ltd	B879
Wuhu Zhongfu PV Co. Ltd	B889
Wuxi Saijing Solar Co. Ltd	B890
Wuxi Shangpin Solar Energy Science and Technology Co. Ltd	B891
Wuxi Solar Innova PV Co. Ltd	B892
Wuxi Taichang Electronic Co. Ltd China Machinery Engineering Wuxi Co.Ltd Wuxi Taichen Machinery & Equipment Co. Ltd	B893
Xi'an Huanghe Photovoltaic Technology Co. Ltd State-run Huanghe Machine-Building Factory Import and Export Corporation Shanghai Huanghe Fengjia Photovoltaic Technology Co. Ltd	B896
Yuhuan BLD Solar Technology Co. Ltd Zhejiang BLD Solar Technology Co. Ltd	B899
Yuhuan Sinosola Science & Technology Co. Ltd	B900
Zhangjiagang City SEG PV Co. Ltd	B902
Zhejiang Fengsheng Electrical Co. Ltd	B903
Zhejiang Global Photovoltaic Technology Co. Ltd	B904
Zhejiang Heda Solar Technology Co. Ltd	B905
Zhejiang Jiutai New Energy Co. Ltd Zhejiang Topoint Photovoltaic Co. Ltd	B906
Zhejiang Kingdom Solar Energy Technic Co. Ltd	B907
Zhejiang Koly Energy Co. Ltd	B908
Zhejiang Mega Solar Energy Co. Ltd Zhejiang Fortune Photovoltaic Co. Ltd	B910
Zhejiang Shuqimeng Photovoltaic Technology Co. Ltd	B911
Zhejiang Shinew Photoelectronic Technology Co. Ltd	B912
Zhejiang Sunflower Light Energy Science & Technology Limited Liability Company Zhejiang Yauchong Light Energy Science & Technology Co. Ltd	B914
Zhejiang Sunrupu New Energy Co. Ltd	B915
Zhejiang Tianming Solar Technology Co. Ltd	B916
Zhejiang Trunsun Solar Co. Ltd Zhejiang Beyondsun PV Co. Ltd	B917
Zhejiang Wanxiang Solar Co. Ltd WANXIANG IMPORT & EXPORT CO LTD	B918
ZHEJIANG YUANZHONG SOLAR CO. LTD	B920

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/53

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/942,

1. juuni 2017,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2737/90 (2) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase 33 %-lise tollimaksu (edaspidi „esialgne uurimine“). Otsusega 90/480/EMÜ (3) on komisjon kiitnud heaks kahe peamise eksportija võetud kohustused seoses tootega, mille suhtes meetmeid kohaldatakse.

(2)	Pärast seda, kui kaks asjaomast Hiina eksportijat võetud kohustustest loobusid, muutis nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 610/95 (4) määrust (EMÜ) nr 2737/90 ning kehtestas volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõpliku 33 %-lise tollimaksu.

(3)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 771/98 (5) pikendati kõnealuste meetmete kehtivust pärast aegumise läbivaatamist veel viieks aastaks.

(4)	Määrusega (EÜ) nr 2268/2004 (6) kehtestas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes dumpinguvastase 33 %-lise tollimaksu.

(5)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1275/2005 (7) on nõukogu muutnud tootevaliku määratlust, et see hõlmaks ka metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi.

(6)	Pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (8) artikli 11 lõike 2 kohast läbivaatamist pikendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 287/2011 (9) meetmete kehtivust veel viie aasta võrra (edaspidi „eelmiste meetmete aegumise läbivaatamine“).

1.2. Aegumise läbivaatamise taotlus

(7)	Pärast teate avaldamist kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (10) sai komisjon 7. detsembril 2015 aastal taotluse (edaspidi „läbivaatamistaotlus“) algatada meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2.

(8)	Taotluse esitasid kuus liidu tootjat (edaspidi „taotluse esitaja“), kes esindavad rohkem kui 25 % liidu volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi (edaspidi „volframkarbiid“) toodangust.

(9)	Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja uue kahju liidu tootmisharule.

1.3. Algatamine

(10)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõikega 1 loodud komiteega arupidamist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 23. märtsil 2016Euroopa Liidu Teatajas (11) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2.

(11)

Mitu kasutajat väitsid, et nad taotlesid komisjonilt enne praeguse aegumise läbivaatamise algatamist, et aegumise läbivaatamise algatamise korral algatataks samaaegselt ka alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohane vahepealne läbivaatamine. Kõnealune väide esitati uuesti pärast järelduste avalikustamist.

(12)

Erinevalt väidetust ei ole komisjonile sellist taotlust esitanud. Kõnealused isikud esitasid komisjonile vaid küsimuse, kas dumpingut ja kahju käsitlevad varasemad järeldused veel kehtivad. Selle küsimuse esitamisega ei kaasnenud taotlust vahepealse läbivaatamise algatamiseks ning isikud ei esitanud mingeid tõendeid asjaolude püsiva muutumise kohta. Kehtivaks saab lugeda vaid taotluse, mis on vajalikul määral põhjendatud tõenditega asjaolude püsiva muutumise kohta.

1.4. Huvitatud isikud

(13)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, kutsudes neid uurimises osalema.

(14)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus. Samuti anti huvitatud isikutele võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(15)	Menetluse käigus toimus neli ärakuulamist: kahel korral said sõna mitmed kasutajad, ühel korral liidu tootjad ja ühel korral üks importija/kasutaja kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

a) Väljavõtteline uuring

(16)	Komisjon teatas algatamisteates, et võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Hiina RV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(17)	Arvestades Hiina RV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(18)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust, kui neid on.

(19)	Väljavõttelise uuringu jaoks saadi teavet kaheksalt Hiinas asuvalt eksportivalt tootjalt/eksportivate tootjate rühmalt.

(20)

Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon esialgse valimi kolmest eksportivast tootjast/eksportivate tootjate rühmast vaatlusaluse toote suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühmade ja Hiina RV ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(21)

Küsimustikud saadeti kolmele valimisse kuuluvale eksportivale tootjale/eksportivate tootjate rühmale, kuid ükski neist ei esitanud komisjonile nõutud andmed. Selleks, et koguda vajalikku teavet dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse ja sellest tuleneva kahju kindlakstegemiseks, pidasid komisjoni talitused vajalikuks teha koostööd ülejäänud eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühmadega, kes esitasid valimi moodustamiseks vajaliku teabe. Uue valimi moodustamisel konsulteeriti kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühmade ja Hiina RV ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud. Seega saadeti küsimustikud ülejäänud eksportivatele tootjatele/eksportivate tootjate rühmadele. Paraku ei esitanud ükski Hiina eksportiv tootja/eksportivate tootjate rühm komisjonile nõutud andmeid.

Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(22)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Vastavalt läbivaatamistaotlusele on liidus üheksa volframkarbiidi tootjat, kellest kuus toodavad vabaturule ja kolm peamiselt oma tarbeks. Kõik kuus liidu tootjat/liidu tootjate rühma, kes toodavad vabaturule, andsid endast märku representatiivsuse hindamisel ning nende toodang moodustab 65 % liidu kogutoodangust. Komisjon otsustas kaasata valimisse kõik kuus tootjat. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

(23)	Kolm tootjat, kes toodavad peamiselt tootmisharusisese turu jaoks, ei teinud koostööd, kuid ei olnud ka uurimise vastu.

Importijate/kasutajate väljavõtteline uuring

(24)	Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kümnel teadaoleval importijal/kasutajal esitada algatamisteates nimetatud teave.

(25)	Seitse ettevõtjat andis endast teada tähtaja jooksul ja küsimustikud saadeti neile kõigile. Kõik nad olid kasutajad.

b) Vastused küsimustikule

(26)	Komisjon saatis küsimustikud kuuele valimisse kuuluvale liidu tootjale, seitsmele teadaolevale kasutajale, kaheksale eksportivale tootjale/eksportivate tootjate rühmale ja kahekümnele teadaolevale tootjale võimalikes võrdlusriikides (Kanada, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid).

(27)	Küsimustiku vastused saadi kuuelt Liidu tootjalt, kaheksalt kasutajalt (kaks neist seotud), ühelt võimaliku võrdlusriigi tootjalt Ameerika Ühendriikidest ja ühelt võimaliku võrdlusriigi tootjalt Jaapanist. Ükski Hiina eksportiv tootja/eksportivate tootjate rühm ei vastanud küsimustikule.

(28)	Üks Saksa värviliste metallide ühing andis teada oma toetusest meetmete jätkamisele.

c) Kontrollkäigud

(29)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootjad

—	Eurotungstène Poudres SA, Grenoble, Prantsusmaa

—	Global Tungsten & Powders spol. s.r.o, Bruntál, Tšehhi Vabariik

—	H. C. Starck GmbH & Co. KG, Goslar, Saksamaa

—	Tikomet Oy, Jyväskylä, Soome

—	Treibacher Industrie AG, Althofen, Austria

—	Wolfram Bergbau und Hütten-GmbH Nfg.KG., St Peter, Austria

Kasutajad

—	Atlas Copco Secoroc AB, Fagersta, Rootsi

—	Betek GmbH & Co. KG, Aichhalden, Saksamaa

—	Gühring KG, Albstadt, Saksamaa

—	Konrad Friedrichs GmbH & Co. KG, Kulmbach, Saksamaa

—	Technogenia SAS, Sait-Jorioz, Prantsusmaa

Võrdlusriigi tootjad

—	Global Tungsten & Powders Corp., Towanda, Ameerika Ühendriigid

1.5. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(30)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(31)	Vaatlusalune toode on volframkarbiid, sulatatud volframkarbiid ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiid (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis kuulub praegu CN-koodide 2849 90 30 ja ex 3824 30 00 alla (TARICi kood 3824300010).

(32)

Volframkarbiid, sulatatud volframkarbiid ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiid on süsiniku ja volframi ühendid, mis saadakse kuumtöötlemisel. Need tooted on vahesaadused, mida kasutatakse sisendmaterjalina kõvasulamist komponentide valmistamisel, milleks on näiteks kõvasulamist lõikeriistad ja raskestikuluvad komponendid, hõõrdekindlates kattekihtides, naftapuurimis- ja kaevandamisseadmete terades ning samuti metallidele joonistamisel ja sepistamisel kasutatavates värvides ja terikutes.

(33)

Vaatlusalusel perioodil toodeti vaatlusalust toodet liidus nii varem kasutamata toorainetest (rauamaak, kontsentraat, ammooniumparavolframaat (APT) ja oksiid) kui ka jääkidest. Kõvasulamist jäägid tekivad kõvasulamiettevõtjate tootmisprotsessis, tööriistade tootmisprotsessis ja kõvasulamist toodete lõppkasutajate juures. Volframitööstuses saab jääke ringlusse võtta, kasutades keemilist ringlussevõttu või tsingi taasväärtustamise protsessi.

(34)	Varem kasutamata volframkarbiidil ja keemiliselt ringlussevõetud volframkarbiidil on identsed füüsikalis-keemilised omadused ning samad kasutusalad. Lisaks ei eraldata tootmisprotsessis varem kasutamata toorainetest ja jääkidest toodetud volframkarbiidi.

(35)	Tsingi taasväärtustamise protsessis saadakse metallipulbritega, näiteks koobaltiga segatud volframkarbiid. See tootmisprotsess on füüsikalis-mehaaniline ringlussevõtuprotsess ning volframkarbiidi kvaliteedi määrab sisendi (kasutatud jääkide) kvaliteet.

(36)	Mitu huvitatud isikut väitis, et uurimine ei peaks hõlmama tsingi taasväärtustamise protsessis saadud pulbreid, kuna võrreldes varem kasutamata toorainetest saadud volframkarbiidiga on neil erinevad tootmiskulud, nõudluse tase, kliendid ja rakendused.

(37)

Tsingi taasväärtustamise protsessis saadud pulbrid vastavad metallipulbritega segatud volframkarbiidide kirjeldusele, olles üks kolmest tooteliigist, mida uurimine hõlmab. Käesoleva uurimise käigus selgus, et tsingi taasväärtustamise protsessis saadud pulbril on väiksem keemiline puhtus ning laiem terasuuruse järgi jaotumine kui varem kasutamata toorainetest või volframijääkidest keemilise ringlussevõtu protsessis toodetud volframkarbiidil. Saadud pulbri kvaliteet sõltub sisendjääkide kvaliteedist. Kuigi tsingiga taasväärtustatud pulbreid ei saa kasutada kõigis volframkarbiidi rakendustes, kasutatakse seda teatavate kõvasulamist tööriistade tootmisest volframkarbiidina. Seega järeldati, et seda tüüpi volframkarbiidil on sarnased füüsikalis-keemilised omadused ja sarnased kasutusalad kui volframkarbiidil, mis on toodetud varem kasutamata toorainetest või jääkidest keemilise ringlussevõtu protsessis. Pealegi ei ole vaatlusaluse toote kui sellise määratlemiseks olulised muud põhjenduses 36 mainitud komponendid nagu tootmiskulud ja nõudlus. Mis puutub sellesse, nagu oleks tsingi taasväärtustamise protsessis saadud pulbritel erinevad kliendid, siis selgus uurimise käigus, et kolm selle väitega esinenud huvitatud isikut olid tegelikult nii seda tüüpi toote kui ka volframkarbiidi tarbijad. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(38)

Mitu huvitatud isikut väitis, et praegune uurimine ei tohiks hõlmata jääkidest toodetud volframkarbiidi. Väideti, et Hiina RVst imporditud vaatlusalust toodet toodetakse peaaegu eranditult varem kasutamata toorainetest, samas kui liidu tootmisharu toodab volframkarbiidi ka ringlusse võetud materjalidest. Need huvitatud isikud väitsid, et volframkarbiidi tootmiskulud erinevad sõltuvalt kasutatud toorainetest ja et jääkide kogumise, transpordi ja töötlemise tulemusel tekkiv kulustruktuur on teistsugune.

(39)

Kasutatud sisendist (varem kasutamata toorained või jäägid) sõltuvad tootmiskulud ei ole toote määratlemiseks iseenesest nii olulised, kui seda on toote tehnilised, füüsikalis-keemilised omadused ning põhilised kasutusalad. Lisaks leidis liidu tootmisprotsessi hindamisel kinnitust, et ei tehta vahet varem kasutamata toorainetest ja jääkidest toodetud volframkarbiidil. Liidu teatavad tootjad kasutavad tootmisprotsessis üksnes varem kasutamata tooraineid, samas kui teised kasutavad ka jääke. Nagu põhjenduses 34 mainitud, on varem kasutamata toorainest toodetud volframkarbiidil ja keemilise ringlussevõtu tulemusena toodetud volframkarbiidil identsed füüsikalis-keemilised omadused ning samad kasutusalad. Igal juhul, nagu põhjenduses 21 sedastatud, ei vastanud ükski Hiina eksportiv tootja küsimustikule. Komisjonil ei olnud seega võimalik hinnata nende tootmisprotsessi ja liitu eksporditavaid tooteliike. Seetõttu lükati tagasi väide, et praegune uurimine ei tohiks hõlmata jääkidest toodetud volframkarbiidi.

(40)

Üks kasutaja väitis, et uurimises tuleks arvestada volframkarbiidi erinevate kaubanduslike omadustega, kuna volframkarbiidi kvaliteediklassid (ülipeenike, standardne ja kõrgtemperatuuril süsinikrikastatud) mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Lisaks väideti, et Hiina eksportijad spetsialiseeruvad standardklassi toodete tootmisele, samas kui liidu tootmisharus toodetakse kõiki kvaliteediklasse.

(41)

Seda väidet ei põhjendatud ja väide ei leidnud uurimise käigus kinnitust. Kõnealune kasutaja ei esitanud ühtegi tõendit, mis oleks viidanud olulistele hinnaerinevustele tooteliikide/kvaliteediklasside vahel. Samuti ei kinnitanud väidet uurimise käigus kogutud teave. Lisaks, nagu põhjenduses 21 sedastatud, ei vastanud ükski Hiina eksportiv tootja küsimustikule. Komisjon ei saanud seetõttu muu hulgas hinnata nende toodetavate toodete liiki, kulustruktuuri ja müügihindu. Seepärast lükati see väide tagasi.

2.2. Samasugune toode

(42)	Uurimise käigus jõuti järeldusele, et eksportivate tootjate toodetud ja liidus müüdaval vaatlusalusel tootel on samasugused füüsikalis-keemilised omadused ning kasutusalad kui liidu tootjate toodetud ja liidu turul müüdaval või võrdlusriigis toodetud ja müüdaval tootel.

(43)	Komisjon järeldas seetõttu, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

3. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

3.1. Dumping

Võrdlusriik

(44)

Esialgse uurimise raames ei kohaldatud ühegi eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a tuleb ülejäänud eksportivate tootjate puhul määrata normaalväärtus kindlaks turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajanduslik riik (edaspidi „võrdlusriik“).

(45)	Eelmiste meetmete aegumise läbivaatamise ajal oli võrdlusriigiks valitud Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“). Käesoleva läbivaatamise algatamisteates tegi komisjon ettepaneku kasutada võrdlusriigina taas USAd ning kutsus huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(46)

Komisjon soovis teha koostööd muudes võimalikes võrdlusriikides ja võttis ühendust teadaolevate volframkarbiidi tootjatega Jaapanis ja Kanadas ning palus neil esitada vajaliku teabe. Komisjon võttis ühendust Iisraeli, Jaapani, USA, Kanada, Korea Vabariigi, India ja Venemaa ametiasutustega ning palus neil esitada teavet volframkarbiidi tootmise kohta oma riigis. Komisjon sai Kanadast, Jaapanist ja USAst teavet neis riikides umbes 20 samasuguse toote tootja kohta, kellega võeti ühendust ja paluti vastata küsimustikule. Ainult üks USAs ja üks Jaapanis paiknev tootja võttis ühendust ja esitas soovitud teabe.

(47)	Nii USA kui ka Jaapani turg on sarnased omamaiste tootjate arvu, kehtivate dumpinguvastaste meetmete puudumise ning märkimisväärsete Hiinast pärinevate impordikoguste osas. See viitab sellele, et mõlemad turud on konkurentsivõimelised.

(48)	Samas kui Jaapani tootja müüs omamaisel turul samasugust toodet üksnes väga väikeses koguses, müüs USA tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oma koduturul toodet märkimisväärses koguses.

(49)	Ehkki mitu huvitatud isikut märkis, et USAs paiknev tootja on seotud liidu tootmisharuga, ei takista see asjaolu iseenesest USA võrdlusriigiks valimist. Ükski huvitatud isik ei esitanud tõendeid selle kohta, et see suhe on mõjutanud hindu USA siseturul ja seega ei ole USA sobiv võrdlusriik.

(50)

Mitu huvitatud isikut väitis ka, et arvesse ei ole võetud USAs kasutatavaid tootmismeetodeid, eelkõige seda, kas volframkarbiidi toodetakse varem kasutamata toorainetest või jääkidest (nagu põhjenduses 33 selgitatud). Need huvitatud isikud väitsid, et erinevad tootmismeetodid mõjutavad nõudlust ja hindu USA turul, mida tuleks arvesse võtta. Lisaks väitsid nad, et USA hinnad on eriti kõrged, arvestades et USA tootjatel on USA sõjaväega sõlmitud kõrge hinnaga lepingud.

(51)

Nagu põhjenduses 34 juba mainitud, on varem kasutamata toorainetest toodetud volframkarbiidil ja jääkidest toodetud volframkarbiidil identsed füüsikalis-keemilised omadused ning samad kasutusalad. Seetõttu ei tehta ka USAs vahet tootmisprotsessis varem kasutamata toorainetest ja jääkidest toodetud volframkarbiidil. Lisaks selgus uurimise käigus, et tootmisprotsessil puudub mõju nõudlusele ja hindadele.

(52)	Kuigi volframkarbiidi kasutatakse ka sõjaliseks otstarbeks, siis uurimise käigus kogutud teabest lähtuvalt puuduvad tõendid selle kohta, nagu mõjutaks koostöö valitsusega võrdlusturu tootja omamaiseid hindasid.

(53)	Lisaks ei esitanud huvitatud isikud ettepanekuid alternatiivse võrdlusriigi kasutamise kohta.

(54)	Seega lükati tagasi väited, milles seati kahtluse alla USA sobivus võrdlusturuks.

(55)

Tuginedes eespool öeldule ja arvestades potentsiaalsetes võrdlusriikides valiku tegemise ajal omamaistel turgudel müüdud koguseid ning seda, et USAd kasutati võrdlusriigina ka esialgses uurimises, ja asjaolu, et komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt märkusi, milles oleks seatud kahtluse alla USA kasutamine võrdlusriigina, loeti USA sobivaks võrdlusriigiks.

(56)	Huvitatud isikuid teavitati valiku tegemisest. Märkusi ei esitatud.

Normaalväärtus

(57)

Kõigepealt uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2, kas võrdlusriigi tootja samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline. Müüki käsitatakse tüüpilisena, kui sõltumatutele tarbijatele toimuva müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % vaatlusaluse toote Hiinast liitu suunatud ekspordimüügi kogumahust, nagu allpool põhjenduses 111 tuvastatud. Sellest lähtuvalt oli võrdlusriigi tootja samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(58)	Seejärel uuris komisjon võrdlusriigi tootja kohta, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli samasuguse toote omamaine müük tulutoov ja kas seda võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(59)	Samasuguse toote tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80 % samasuguse toote müügi kogumahust, seega määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub üksnes tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

Ekspordihind

(60)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei soovinud koostööd teha (nagu on märgitud eespool põhjenduses 21), siis vastavalt alusmääruse artiklile 18 põhines ekspordihind kättesaadavatel andmetel, st Eurostati teabel, mida võrreldi andmetega, mis olid saadud kasutajatelt, kes importisid volframkarbiidi Hiinast.

(61)

Hiina eksport toimus nii seestöötlemise tolliprotseduuri (12) kui ka tavalise režiimi alusel. Kuna põhjenduse 111 kohaselt moodustas tavalise režiimi alusel toimunud eksport läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 0,1 % liidu turuosast, hinnati see ebaoluliseks ning arvutuste aluseks võeti üksnes seestöötlemise tolliprotseduuriga seotud eksporthinnad.

Võrdlus

(62)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja tehasehindade põhjal arvutatud ekspordihinda. Põhjendatud juhtudel ja õiglase võrdluse eesmärgil kohandati nii ekspordihinda kui ka normaalväärtust hindu ja nende võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Alusmääruse artikli 18 kohaselt kohandati kättesaadavate andmete põhjal nii transpordikulusid (riigisisese veo ja mereveo kulud) kui ka 5 %-list ekspordimaksu (tunnistati kehtetuks 2015. aasta mais).

(63)

Mitu huvitatud isikut väitis, et Hiina tootjatel on võrreldav eelis tooraine, nimelt APT hinna osas ja seetõttu madalamad tootmiskulud. Kõnealune väide esitati uuesti pärast järelduste avalikustamist. Samuti väitsid nad, et Hiina eksportivatel tootjatel on tõhusam tootmine ja mastaabisääst ning seda tuleks dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta.

(64)

Nagu eespool põhjenduses 21 märgitud, ei vastanud ükski Hiina eksportiv tootja/eksportivate tootjate rühm komisjoni küsimustikule. Lisaks ei esitanud ükski huvitatud isik oma väidete toetuseks tõendeid. Seetõttu ei olnud võimalik hinnata Hiina tootjate tootmisprotsessi väidetavaid võrreldavaid eeliseid võrdlusriigi tootja suhtes. Seepärast lükati väide tagasi.

(65)	Pärast avalikustamist väitis mitu kasutajat, et dumpingu- ja kahjumarginaali arvutamisel tuleb arvestada kvaliteedierinevusi kasutamisel, erinevaid tootmiskulusid ja käivet.

(66)

Nagu eespool põhjendustes 34 ja 37 selgitatud, on kolmel tooteliigil sarnased füüsikalis-keemilised omadused ning kasutusalad. Lisaks, nagu põhjenduses 21 sedastatud, ei vastanud ükski Hiina eksportiv tootja küsimustikule. Komisjon ei saanud seetõttu hinnata nende toodetavate toodete liiki, kvaliteedierinevusi, lõppkasutust, kulustruktuuri ja müügihindu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(67)	Lisaks väitis mitu kasutajat pärast avalikustamist, et kuna komisjon ei kasutanud uurimises toote kontrollnumbreid, siis tähendas see loobumist senisest praktikast.

(68)	Esialgses uurimises tuvastati, et näiteks dumpingumarginaalide arvutamisel puudus vajadus tooteliikide eristamiseks erinevate toote kontrollnumbrite alusel.

(69)

Praeguses uurimises leidis kinnitust, et asjaoludes ei ole toimunud selliseid muutusi, mis õigustaksid kõrvalekaldumist esialgsest metoodikast. Lisaks, nagu selgitatud põhjenduses 21, ei olnud Hiina eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu võimalik võrrelda tooteliigiti võrdlusturul toodetud ja müüdud tooteid ning Hiinast liitu eksporditud tooteid. Seetõttu lükati see väide tagasi.

Dumpingumarginaal

(70)	Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon kaalutud keskmist normaalväärtust eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(71)	Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist üle 40 %.

(72)	Mitu huvitatud isikut väitis, et arvestades Hiina eksportivate tootjate siirdumist tootmisahela järgmise etapi toodete tootmisele, on äärmiselt ebatõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad müüksid tooteid dumpinguhindadega.

(73)

Tuleb märkida, et eespool põhjenduses 71 tuvastatud dumpingumarginaal on kooskõlas alusmääruse artiklis 2 määratletud metoodikaga. Ükski Hiina eksportivatest tootjatest ei teinud koostööd ega esitanud dumpingumarginaalide arvutamiseks vajalikku teavet. Ka kõnealused huvitatud isikud ei esitanud oma väite toetamiseks tõendeid. Väide lükati tagasi.

(74)	Mitu huvitatud isikut väitis, et Hiina eksportivatelt tootjatelt ja võrdlusriigi tootjalt nõutud andmed on ebatäielikud ning ei võimalda tooteid tooteliigiti nõuetekohaselt võrrelda. Nad väitsid, et andmeid oleks pidanud koguma tooteliikidest lähtuvalt.

(75)

See väide ei leidnud kinnitust. Uurimise käigus tehti sarnaselt eelmiste sama toodet käsitlenud uurimistega kindlaks, et volframkarbiidi liikide/kvaliteedi erinevused ei mõjuta märkimisväärselt kulusid ega hindu. Ühtlasi ei esitanud kõnealused huvitatud isikud ühtegi tõendit, mis oleks viidanud olulistele hinnaerinevustele tooteliikide/kvaliteediklasside vahel. Lisaks, nagu märgitud põhjenduses 21, ei vastanud ükski Hiina eksportiv tootja küsimustikule ja seetõttu ei olnud komisjonil võimalik teha kindlaks Hiina eksportivate tootjate toodete liike ning mõju kuludele ja hindadele. Väide lükati tagasi.

3.2. Impordi muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(76)

Et selgitada välja dumpingu kordumise tõenäosus juhul, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse, analüüsiti järgmisi elemente: i) tootmine, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas, ii) toorainete varumine ja ekspordimaks volframi kontsentraadile, iii) Hiina eksport ja Euroopa Liidu turu atraktiivsus, iv) tarbimise muutumine Hiinas ja selle muudel põhilistel eksporditurgudel.

3.2.1. Hiina RV tootmine, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(77)

Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumisel tegi komisjon Hiina tootmise, tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kindlaks kättesaadavate andmete põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18 ja lähtudes järgmistest allikatest: i) eksportivate tootjate valimi koostamisel kogutud teave, ii) läbivaatamistaotluses esitatud teave (lähtuvalt taotleja turu-uuringute andmetest), iii) avalikult kättesaadav teave, nt väljaanne Metal Bulletin, mis on spetsialiseerunud turualase teabe kogumisele rahvusvaheliste terase-, värviliste metallide ja vanametalliturgude kohta.

(78)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ulatus volframkarbiidi tootmine Hiinas hinnanguliselt umbes 30 000 tonnini, tootmisvõimsus 42 000 – 50 000 tonnini ja vaba tootmisvõimsus 12 000 – 20 000 tonnini. Seega moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt 94–156 % liidu tarbimisest (nagu tuvastatud põhjenduses 107).

3.2.2. Toorainete varumine ja volframi kontsentraadi ekspordimaks

(79)

Tuginedes avalikult kättesaadavale teabele, (13) leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal ja pärast seda oli Hiina tooraineid (st APTd ja volframi kontsentraate) varunud koguses, millest saaks toota 25 000 tonni volframkarbiidi ja seega tekitada märkimisväärsed kiiresti kättesaadavad mahud. Uurimise käigus ei viidanud miski sellele, et rahvusvaheline nõudlusvolframkarbiidi tootmise järele neist toorainetest oleks tõusnud.

(80)	Pealegi kontrollib Hiina RV 60 % maailma volframimaagi varudest ning on volframi kontsentraadile kehtestanud 20 % ekspordimaksu (14).

3.2.3. Hiina eksport ja liidu turu atraktiivsus

(81)

Hiina ekspordimahud ja liidu turu atraktiivsuse määras komisjon kättesaadavate andmete põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18, lähtudes järgmistest allikatest: i) Hiina ekspordistatistika andmebaas, ii) Eurostati teave, mida on korrigeeritud Hiinast volframkarbiidi importivate kasutajate andmetega, nagu kirjeldatud põhjenduses 106, iii) eksportivate tootjate valimi koostamise ajal kogutud teave, iv) uurimise käigus kogutud teave Hiina hetketuru hindade kohta, v) uurimise käigus saadud teave Hiina hinnapakkumuse kohta Jaapanile.

(82)	Peamised teadaolevad Hiina eksportivad tootjad eksportisid umbes 20 % oma vaatlusaluse toote toodangust ning liitu ja muudesse kolmandatesse riikidesse (Jaapan, Korea Vabariik, USA jne) eksporditud toodete suhtarv oli ligikaudu 1: 3.

(83)	Lisaks suurenes vaatlusaluse toote eksport Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse vaatlusalusel perioodil 10 %.

(84)

Hoolimata kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest on Hiina jätkuvalt see riik, kes ekspordib liitu kõige rohkem volframkarbiidi. Tõepoolest, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote import Hiinast rohkem kui viis korda suurem 2012. aasta impordist (ehk 406 %), mis liidu turuosa suhtes tähendab 6,9 protsendipunkti suurust kasvu (nagu põhjenduses 109 tuvastatud): 2,0 %-lt 2012. aastal 8,9 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See näitab Hiina jätkuvat huvi liidu turu vastu. Liit on Hiina jaoks Jaapani järel suuruselt teine volframkarbiidi eksporditurg.

(85)	Et hinnata liidu turu atraktiivsust hindades, võrreldi Hiina ekspordihindu liidus Hiina omamaiste hindade ja Hiina ekspordihindadega muudes kolmandates riikides.

(86)	Hiina keskmised omamaised hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kuni 19 % madalamad kui Hiina ekspordihinnad liidus.

(87)	Muude kolmandate riikide turgudel olid Hiina ekspordihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kuni 25 % madalamad kui Hiina ekspordihinnad liidus.

(88)	Asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid vaatlusaluse toote Hiina ekspordihinnad liidu turul kõrgemad kui Hiina omamaised hinnad ja ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel, viitab selgelt sellele, et liidu turg on Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivne.

(89)

Lisaks tuleb märkida, et isegi dumpinguvastase tollimaksu puudumisel muudes kolmandates riikides on liit ikkagi Hiina jaoks Jaapani järel suuruselt teine volframkarbiidi eksporditurg, nagu eespool põhjenduses 84 sedastatud. Peale selle on mitmed kasutajad avalikustamise järgsetes esildistes nõustunud, et Hiina toote järele on liidu turul alati nõudlus.

(90)

Mitu huvitatud isikut väits, et liidu turu atraktiivsus on Hiina turu jaoks suhteliselt väike. Need huvitatud isikud väitsid, et seda kinnitab asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul ei ole Hiina eksportivad tootjad kasutanud kõrvalehoidmis- ja absorptsioonimeetodeid, Hiina eksportivad tootjad ei ole oluliselt suurendanud oma eksporti ega turuosa liidu turul ega alandanud oma ekspordihindasid liidus.

(91)

Kuigi kõrvalehoidmis- või absorptsioonitavad on asjakohased näitajad, mis näitavad, kas teatavad eksportivad tootjad võivad olla huvitatud konkreetsest turust seal kehtivatest meetmetest hoolimata, ei ole need siiski hädavajalikud, et tuvastada sellise turu atraktiivsus kolmandate riikide impordi jaoks. Nende huvitatud isikute muid väiteid ei ole võimalik kinnitada selle uurimise järeldustega, milles – nagu allpool põhjendustes 109 ja 114 selgitatud – tuvastati vaatlusalusel perioodil Hiina eksportivate tootjate turuosa suurenemine ja nende ekspordihindade alanemine liidus. Seepärast lükati väide tagasi.

(92)	Mitu huvitatud isikut väitis, et muudel turgudel ei ole volframkarbiidile dumpinguvastaseid tollimakse kehtestatud ja seega meetmete aegumise korral on ebatõenäoline, et osa vabast tootmisvõimsusest suunatakse liitu eksportimise suurendamiseks.

(93)

Esiteks võivad Hiina eksportivad tootjad juba praegu eksportida sellistesse kolmandatesse riikidesse ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Teiseks, nagu allpool põhjenduses 107 märgitud, suurenes tarbimine ELi turul vaatlusaluse perioodi ajal 15 % võrra. Kolmandaks, nagu allpool põhjendustes 111 ja 112 selgitatud, toimub enamik Hiina RV ekspordist seestöötlemise tolliprotseduuri kohaselt (ilma tollimaksudeta) ja see suurenes vaatlusalusel perioodil 477 %. Seetõttu on tõenäoline, et dumpinguvastaste tollimaksude tühistamisel Hiina eksport ELi suureneb. See väide lükati tagasi.

3.2.4. Tarbimise muutumine Hiinas ja Hiina muud peamised eksporditurud

(94)

Hiina omamaise tarbimise tõenäolise muutumise osas ei selgunud uurimise käigus asjaolusid, mis viitaksid sellele, et Hiinas sisenõudlus lähitulevikus oluliselt suureneks. Arvestades Hiina volframkarbiidi ekspordi kasvu liidus (406 %) ja muudes kolmandates riikides (10 %), nagu on selgitatud eespool põhjendustes 83 ja 84, leidis komisjon, et Hiinas ei suuda sisenõudlus olemasolevat vaba tootmisvõimsust neelata.

(95)

Hiina muude peamiste eksporditurgude (Jaapan, Korea Vabariik, USA) tarbimise tõenäolise muutumise osas ei selgunud uurimise käigus asjaolusid, mis viitaksid sellele, et neil turgudel sisenõudlus oluliselt suureneks. Vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina ekspordimaht neisse riikidesse 8 %, ent samal perioodil vähenes Hiina eksport USAsse 35 %. Arvestades et Hiina on volframi peamine tootja maailmas (nagu selgitatud allpool põhjenduses 192) ja isegi nende riikide omamaise toodangu ja impordi mahtu teadmata järeldas komisjon, et need turud ei neela olulisel määral Hiina olemasolevat vaba tootmisvõimsust.

3.2.5. Järeldus

(96)

Järelikult viitab Hiina märkimisväärne olemasolev vaba tootmisvõimsus ning liidu turu tuvastatud atraktiivsus sellele, et meetmete tühistamisel dumping tõenäoliselt jätkub ning dumpinguhinnaga eksporttoodang siseneks liidu turule suurtes kogustes. Seega leitakse, et juhul, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on dumpingu kordumine tõenäoline.

4. KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(97)

Liidus toodavad samasugust toodet üheksa äriühingut või äriühingute kontserni, millest kuus toodavad ja müüvad vabal turul ning ülejäänud kolm toodavad volframkarbiidi peamiselt sisendina töötlemiseks tootmisahela järgmistel etappidel (tootmisharusisene kasutamine). Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(98)	Üks kasutaja toonitas asjaolu, et üks liidu tootjatest kasutab toodete müümisel liidus erinevat CN-koodi (8101 10 00), mida praegune uurimine ei hõlma. Seega viitas ta sellele, et kõnealune tootja ei peaks vastavalt põhjenduse 97 määratlusele kuuluma liidu tootmisharusse.

(99)

Liidus toodete müümisel kasutatavad CN-koodid ei oma vaatlusaluse toote ja liidu tootmisharu määratlemisel tähtsust. Oluline on, kas liidu tootjate toodetud toode on hõlmatud põhjenduses 31 sedastatud vaatlusaluse toote määratlusega. Uurimise käigus selgus, et kõnealuse liidu tootja toodetud toode on tõepoolest nimetatud määratlusega hõlmatud. Sellest tulenevalt kuulub see liidu tootja vastavalt põhjenduse 97 määratlusele liidu tootmisharusse.

4.2. Liidu tarbimine

(100)

Nagu põhjenduses 97 märgitud, toodavad mõned liidu tootjad vaatlusalust toodet peamise toorainena tootmisharusiseseks kasutamiseks, et valmistada erinevaid järgmise etapi tooteid, ning seetõttu analüüsiti tootmisharusisest ja vaba turu tarbimist eraldi.

(101)

Tootmisharusisese ja vabal turul toimuva tarbimise eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ning nende siirdehinnad määratakse kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele ja seepärast ei ole need usaldusväärsed. Vabale turule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad on vaba turu hinnad.

(102)

Lähtudes koostööd tegevate liidu tootjatelt ja taotlejalt kogu liidu tootmisharu tegevuse (tootmisharu sees ja vabal turul) kohta saadud andmetest, tegi komisjon kindlaks, et ligikaudu 31 % liidu tootjate kogutoodangust on ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks.

(103)

Lisaks toodab liidu tootmisharu vabal turul tavaliste lepingute (liidu tootmisharu on tooraine omanik) ja töötlemislepingute (volframkarbiidi klient on tooraine omanik ja maksab toorainest volframkarbiidi valmistamise eest liidu tootjatele töötlemistasu) alusel. Töötlemislepinguid kasutatakse ringlussevõtu eesmärgil, kuna kliendid tarnivad liidu tootmisharule töötlemiseks jääke. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistati 23 % tootmise kogumahust töötlemislepingute alusel, millest umbes 89 % oli suunatud liidu turule. Järelikult moodustab tavatootmine vabal turul umbes 46 % kogutoodangust.

4.2.1. Tootmisharusisene tarbimine

(104)

Tootmisharusisese tarbimise kindlakstegemisel liidus võttis komisjon aluseks kõigi teadaolevate liidu tootjate tootmisharusisese kasutamise ja tootmisharusisese müügi liidu turul. Selle põhjal muutus tootmisharusisene tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 1

Tootmisharusisene tarbimine

	2012	2013	2014	RIP
Tootmisharusisene tarbimine (tonnides)	2 249	2 461	2 599	2 653
Indeks (2012 = 100)	100	109	116	118
Allikas: küsimustiku vastused, taotleja esitatud teave ja Eurostat.

(105)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisharusisene tarbimine liidus 18 %, olles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 653 tonni.

4.2.2. Tarbimine vabal turul

(106)

Liidu vabal turul toimuva tarbimise kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks: a) kõikide teadaolevate liidu tootjate müügi liidu turul ja b) impordi liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele. Hiina RV osas korrigeeriti Eurostatilt saadud impordimahte, võttes arvesse koostööd tegevate kasutajate kontrollitud vastuseid küsimustikule, kuna need kasutajad teatasid Eurostatiga võrreldes suurematest impordimahtudest.

(107)

Selle põhjal muutus vabal turul tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 2

Tarbimine vabal turul

	2012	2013	2014	RIP
Tarbimine vabal turul (tonnides)	11 151	11 778	13 815	12 814
Indeks (2012 = 100)	100	106	124	115
Allikas: küsimustiku vastused ja Eurostat.

(108)

Perioodil 2012–2014 suurenes liidu tarbimine vabal turul 24 % ja vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (RIP) võrreldes 2014. aastaga 7 %, jäädes tasemele 12 814 tonni. Kokkuvõttes suurenes vaatlusalusel perioodil vabal turul tarbimine 15 %.

4.3. Asjaomasest riigist pärit import

4.3.1. Vaatlusalusest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(109)

Komisjon tegi korrigeeritud Eurostati andmete põhjal kindlaks impordimahu, võttes arvesse koostööd tegevate kasutajate kontrollitud vastuseid küsimustikule, kuna need kasutajad teatasid Eurostatiga võrreldes suuremast impordi kogumahust, nagu on mainitud ka põhjenduses 106. Import vaatlusalusest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht ja turuosa

	2012	2013	2014	RIP
Import Hiinast (tonnides)	225	303	905	1 140
Indeks (2012 = 100)	100	135	402	506
Hiina turuosa (%)	2,0	2,6	6,6	8,9
Indeks (2012 = 100)	100	127	325	441
Allikas: Eurostati andmed ja küsimustiku vastused.

(110)

Vaatlusalusel perioodil suurenes import Hiina RVst märkimisväärselt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi Hiina RVst 1 140 tonni, mis on üle viie korra rohkem Hiina RV impordimahust vaatlusaluse perioodi alguses (225 tonni). Impordimahu kasv ületas tarbimise suurenemist ning seega kasvas Hiina turuosa vaatlusalusel perioodil 6,9 protsendipunkti – 2,0 %-lt 2012. aastal 8,9 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

4.3.1.1. Impordirežiimid

(111)

Hiina RVst tavalise režiimi ja seestöötlemise tolliprotseduuri alusel imporditud toodete maht oli järgmine.

Tabel 4

Impordimaht ja turuosa vastavalt impordirežiimile

	2012	2013	2014	RIP
Tavaline impordirežiim
Import Hiinast (tonnides)	29	8	10	10
Indeks (2012 = 100)	100	27	34	33
Hiina turuosa (%)	0,3	0,1	0,1	0,1
Indeks (2012 = 100)	100	25	28	29
Seestöötlemise tolliprotseduur
Import Hiinast (tonnides)	196	295	895	1 131
Indeks (2012 = 100)	100	151	457	577
Hiina turuosa (%)	1,8	2,5	6,5	8,8
Indeks (2012 = 100)	100	143	369	502
Allikas: Eurostati andmed ja küsimustiku vastused.

(112)

Peaaegu kogu import Hiina RVst toimub seestöötlemise tolliprotseduuri alusel ja vaatlusalusel perioodil suurenes impordimaht peaaegu viis korda. Vaatlusalusel perioodil oli tavalisel režiimil imporditud toodete maht ebaoluline (alla 0,1 % turuosast) ja see isegi vähenes.

4.3.2. Vaatlusalusest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(113)

Komisjon määras Hiinast pärit impordi hinnasuundumuse kindlaks Eurostati andmete põhjal, võttes ühtlasi arvesse koostööd tegevate kasutajate kontrollitud vastuseid küsimustikule. Kuna tavalisel impordirežiimil Hiina RVst imporditud toodete maht oli ebaoluline, ei arvestatud seda keskmise impordihinna kindlaksmääramisel ja hinna allalöömise arvutamisel.

(114)

Hiina RVst pärit liitu imporditud toodete keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot/t) seestöötlemise tolliprotseduuri alusel

	2012	2013	2014	RIP
Hiinast pärit impordi hinnad (eurot/t)	39 418	35 465	34 414	33 327
Indeks (2012 = 100)	100	90	87	85
Allikas: Eurostati andmed ja küsimustiku vastused.

(115)

Vaatlusalusel perioodil vähenes seestöötlemise tolliprotseduuri alusel imporditud toote keskmine hind 15 %. Hindade alanemine järgis toorainete hinna langust.

(116)

Lähtudes koostööd tegevatelt kasutajatelt saadud teabest ja Hiina RV impordile kohaldatud impordirežiimidest, toimub vaatlusaluse toote kogu import Hiina RVst tavaliste lepingute alusel. Seetõttu ja õiglase võrdluse tagamiseks ei arvestatud hinna arvutamisel liidu tootmisharu hindade allalöömist töötlemislepingute alusel. Lisaks, nagu on mainitud põhjenduses 113, oli kogu vaatlusalusel perioodil tavalisel režiimil toimunud impordi maht ebaoluline ja järelikult seda ei arvestatud. Seetõttu põhines hindade allalöömise arvutamine ainult seestöötlemise tolliprotseduuri impordihindadel.

(117)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon:

—	liidu tootjate tavaliste lepingute alusel müüdud kaalutud keskmisi müügihindu volframkarbiidi kohta liidu turul sõltumatute tarbijate jaoks, mida kohandati tehasehindade tasemele, ning

—	vastavalt Eurostati andmetele kaalutud keskmisi impordihindasid, võttes ühtlasi arvesse koostööd tegevate kasutajate kontrollitud vastuseid küsimustikule, mida oli asjakohaselt kohandatud vastavalt impordijärgsetele kuludele.

(118)

Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootmisharu kaalutud keskmisest hinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ja see oli keskmiselt 13,2 %. Arvutuses võetakse arvesse asjaolu, et tsingi taasväärtustamise protsessis saadud pulbreid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst ei imporditud, ning seega need jäeti välja.

4.4. Import muudest kolmandatest riikidest

(119)

Liitu suunatud impordimaht muudest kolmandatest riikidest kui vaatlusalune riik on esitatud allpool tabelis. Kogused ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel ja hõlmavad kõiki olulisi impordirežiime (tavaline, seestöötlemise ja välistöötlemise tolliprotseduur). Enamik kolmandate riikide impordimahust imporditakse tavalise režiimi alusel.

Tabel 6

Import muudest kolmandatest riikidest

	2012	2013	2014	RIP
Import (tonnides)	1 896	1 402	1 724	1 359
Indeks (2012 = 100)	100	74	91	72
Turuosa (%)	17,0	11,9	12,5	10,6
USA turuosa (%)	4,2	2,8	4,7	4,8
Keskmine hind (eurot/t)	54 525	52 342	40 543	39 878
Indeks (2012 = 100)	100	96	74	73
Lõuna-Korea turuosa (%)	1,4	2,3	2,0	2,4
Keskmine hind (eurot/t)	49 249	38 022	39 256	41 316
Indeks (2012 = 100)	100	77	80	84
Vietnami turuosa (%)	1,3	1,0	1,1	0,9
Keskmine hind (eurot/t)	44 633	35 110	36 869	37 352
Indeks (2012 = 100)	100	79	83	84
Allikas: Eurostati andmed.

(120)

Koguimport kolmandatest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil 28 %. Täheldatud suundumus ei järginud suurenevast tarbimisest tingitud üldist turusuundumust, nagu on kirjeldatud põhjenduses 108. Alles 2014. aastal suurenes impordimaht 2013. aastaga võrreldes 23 %, kuid seejärel vähenes see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2014. aastaga võrreldes 21 %. Vaatlusalusel perioodil seega vähenes impordi turuosa 17,0 %-lt 10,6 %-ni.

(121)

USA ja Lõuna-Korea ei järginud seda üldist suundumust, vaid nende turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil veidi, ehkki võrreldes Hiina impordiga jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalamale tasemele. Lisaks vähenes vaatlusalusel perioodil ka keskmine impordihind USAs ja Lõuna-Koreas, olles siiski järjepidevalt kõrgem kui seestöötlemise tolliprotseduuri alusel Hiinast eksporditud toodete keskmine müügihind.

4.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1. Üldised märkused

(122)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(123)

Nagu põhjenduses 97 märgitud, koosneb liidu tootmisharu üheksast äriühingust või äriühingute kontsernist, millest kuus toodavad ja müüvad vabal turul ning ülejäänud kolm toodavad peamiselt tootmisharusiseseks kasutamiseks. Kolm vabal turul aktiivset liidu tootjat ja kolm tootmisharusisesel turul tegutsevat tootjat on tootmisahela järgmise etapi tootjad. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 22, otsustas komisjon uurida kõiki kuut vabal turul tegutsevat liidu tootjat, et teha kindlaks liidu tootmisharu võimalik kahju.

(124)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajanduslikke näitajaid, tuginedes taotleja esitatud andmetele. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikus antud kontrollitud vastused. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(125)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(126)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, keskmine ühikukulu, tööjõukulu, varud, tulusus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(127)

Teatavate liidu tootmisharuga seotud makromajanduslike näitajate puhul uuris komisjon vaba ja tootmisharusisest turgu käsitlevaid andmeid eraldi ning tegi nende võrdleva analüüsi. Need tegurid on järgmised: müük ja turuosa. Muude majandusnäitajate uurimisel on aga mõttekas tugineda kogu tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharu poolsele tarbimisele tootmisharusisesel turul, sest need sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on suunatud tootmisharusisesele turule või seda müüakse vabal turul. Need tegurid on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, tööhõive, tootlikkus ja tööjõukulud. Nende näitajate puhul on kogu liidu tootmisharu analüüs põhjendatud, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharust, sest kõnealuste andmete puhul ei saa eristada tootmisharusisest ja vabal turul toimuvat müüki.

(128)

Mõnede mikromajanduslike näitajate (keskmine ühikuhind, keskmine ühikukulu ja tulusus) puhul eristati analüüsis tavalisi ja töötlemislepinguid. Selle põhjus oli asjaolu, et töötlemislepingud ei sisalda toorainete kulu ja hinnad on tegelikult töötlemistasud.

(129)

Mitu huvitatud isikut väitis, et uurimine ei peaks käsitlema töötlemist põhjendusel, et kuna klient on tooraine omanik, siis on küsitav, kes on tegelik tootja. Lisaks väideti, et töötlemiseks tootmisel on tootmiskulu madalam kui see on tavalisel tootmisel, mille puhul liidu tootmisharu on tooraine omanik (tooraine hinda töötlemislepingutes ei arvestata), ning kahjuanalüüsis ei tohiks kahte ärimudelit segi ajada.

(130)

Uurimine näitas, et liidu tootjate tootmisprotsessis ei ole võimalik eristada tavaliste lepingute alusel toodetud volframkarbiidi sellest, mis toodetakse töötlemislepingute alusel. Klient ei tea, kas talle tarnitud volframkarbiid on toodetud jääkidest või varem kasutamata toorainetest. Toimib üksnes tsingi taasväärtustamise protsess partiidena ning sellisel juhul saab klient volframkarbiidi, mis on valmistatud tema enda tööstusjääkidest. Ent töötlemislepingute alusel tsingi taasväärtustamise protsessis saadud mahud olid vaatlusalusel perioodil võrreldes liidu tootmisharu kogutoodanguga väga väikesed (alla 3 %). Seega ei moonuta töötlemislepingute alusel selles protsessis toodetud kogused liidu toodangu üldist hindamist. Lisaks erineb töötlemistoodangu osakaal liidu kogutoodangus aastate lõikes sõltuvalt turul saadaolevatest toorainetest.

(131)

Mis puutub tootmiskulude erinevusse, kui tootmine toimub töötlemislepingute või tavaliste lepingute alusel, siis pole see põhjus jätta töötlemine kahjuanalüüsist välja Nii või teisiti kajastub see erinevus analüüsis. Seetõttu lükatakse tagasi väide, et uurimine ei peaks töötlemist hõlmama.

4.5.2. Makromajanduslikud näitajad

4.5.2.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(132)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

	2012	2013	2014	RIP
Toodang (tonnides)	12 667	13 903	15 068	14 668
Indeks (2012 = 100)	100	110	119	116
Tootmisvõimsus (tonnides)	19 225	20 100	21 245	21 565
Indeks (2012 = 100)	100	105	111	112
Tootmisvõimsuse rakendamine (%)	66	69	71	68
Indeks (2012 = 100)	100	105	108	103
Allikas: küsimustiku vastused ja taotleja esitatud teave.

(133)

Ülal tabelis toodud andmed hõlmavad nii tavalist tootmist kui ka töötlemist, nii varem kasutamata kui ka ringlussevõetavaid tooteid.

(134)

Tootmismaht suurenes aastatel 2012–2014 16 %, seejärel vähenes 3 % ajavahemikus 2014. aastast kuni läbivaatusega seotud uurimisperioodini, jäädes tasemele 14 668 tonni. Kokkuvõttes tõusis tootmismaht vaatlusalusel perioodil 16 %.

(135)

Vaatlusalusel perioodil suurenes ka tootmisvõimsus 12 %, olles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 21 565 tonni. Mitu liidu tootjat kavandab järgneval 3–4 aastal oma tootmisvõimsust jätkuvalt suurendada.

(136)

Lisaks suurenes perioodil 2012–2014 tootmisvõimsuse realiseerimise määr 8 %, mis seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2012. aastaga võrreldes veidi vähenes. Kokkuvõttes suurenes tootmisvõimsuse realiseerimise määr vaatlusalusel perioodil 3 % võrra 68 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

4.5.2.2. Müügimaht ja turuosa

(137)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabal turul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügimaht vabal turul ja turuosa

	2012	2013	2014	RIP
Müügimaht liidu vabal turul (tonnides)	9 030	10 073	11 186	10 314
Indeks (2012 = 100)	100	112	124	114
Turuosa (%)	81,0	85,5	81,0	80,5
Indeks (2012 = 100)	100	106	100	99
Allikas: küsimustiku vastused, taotleja esitatud teave ja Eurostat.

(138)

Perioodil 2012–2014 suurenes müügimaht vabal turul 24 % ja vähenes seejärel 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 8 %. Kokkuvõttes tõusis müügimaht vaatlusalusel perioodil 14 %, saavutades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taseme 10 314 tonni. See suundumus järgnes liidu tarbimise kasvule samal perioodil.

(139)

Liidu tootmisharu vaba turu turuosa kasvas 4,5 protsendipunkti võrra 2012. ja 2013. aastal ning seejärel langes 5 protsendipunkti võrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks, jäädes tasemele 80,5 %. Kokkuvõttes vähenes liidu tootmisharu turuosa vabal turul vaatlusalusel perioodil 0,5 protsendipunkti võrra.

(140)

Mis puudutab tootmisharusisest turgu, siis muutusid selle maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tootmisharusisene maht ja turuosa

	2012	2013	2014	RIP
Tootmisharusisene tarbimine (tonnides)	2 249	2 461	2 599	2 653
Indeks (2012 = 100)	100	109	116	118
Turuosa (kogu tootmisharusisesest ja vabast turust) (%)	17	17	16	17
Indeks (2012 = 100)	100	103	94	102
Allikas: küsimustiku vastused, taotleja esitatud teave ja Eurostat.

(141)

Liidu tootmisharu müügimaht tootmisharusisesel turul (hõlmab liidu tootmisharu tootmisharusisest kasutamist ja tootmisharusisest käivet) suurenes vaatlusalusel perioodil 18 % võrra – veidi rohkem kui tootmisharusisese ja vaba turu kogu tarbimise kasv. Selle tagajärjel jäi liidu tootmisharusisene turuosa väljendatuna protsendina kogutarbimisest (nii tootmisharusisesel kui ka vabal turul) vaatlusalusel perioodil 17 % juures peaaegu samaks.

4.5.2.3. Kasv

(142)

Liidu tootmisharu müügimaht vabal turul järgis pea täpselt liidu tarbimise muutusi ja kasvas vaatlusalusel perioodil 14 %. Selle tulemusena hoidis liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil oma turuosa üsna püsival tasemel, v.a 2013. aastal, kui see võrreldes 2012. aastaga 4,5 protsendipunkti võrra suurenes.

4.5.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(143)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

	2012	2013	2014	RIP
Töötajate arv	681	687	700	704
Indeks (2012 = 100)	100	101	103	103
Tootlikkus (tonni töötaja kohta)	19	20	22	21
Indeks (2012 = 100)	100	109	116	112
Allikas: küsimustiku vastused ja taotleja esitatud teave.

(144)

Töötajate arv liidu tootmisharus tõusis vaatlusalusel perioodil 3 % võrra 704 töötajani läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tänu tootmise suuremale kasvule suurenes vaatlusalusel perioodil tootlikkus 12 %.

4.5.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(145)

Uurimise käigus tehti kindlaks (põhjendus 71), et vaatlusaluse toote import Hiina RVst liidu turule toimus jätkuvalt märkimisväärse dumpinguhinnaga.

(146)

Liidu tootmisharu on suures osas taastunud varasemate dumpingute mõjudest ning kehtestatud dumpinguvastased meetmed on osutunud tõhusateks. Seega suurendas liidu tootmisharu oma müügimahtu 14 %. Turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil vabal turul 0,5 protsendipunkti võrra.

4.5.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.5.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(147)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad tavaliste lepingutega sõltumatutele tarbijatele liidu vabal turul muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kaalutud keskmine ühiku müügihind

	2012	2013	2014	RIP
Kaalutud keskmine ühiku müügihind liidus (eurot/t)	47 296	41 686	41 118	36 160
Indeks (2012 = 100)	100	88	87	76
Allikas: küsimustiku vastused.

(148)

Liidu tootmisharu kaalutud keskmine ühiku müügihind tavamahtude kohta vähenes vaatlusalusel perioodil 24 %. Hindade alanemine järgis toorainete hinna langust.

(149)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku töötlemistasud töötlemislepingutega sõltumatutele tarbijatele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kaalutud keskmine ühiku töötlemistasu

	2012	2013	2014	RIP
Kaalutud keskmine ühiku töötlemistasu liidus (eurot/t)	12 792	13 497	13 669	13 452
Indeks (2012 = 100)	100	106	107	105
Allikas: küsimustiku vastused.

(150)

Liidu tootmisharu kaalutud keskmine ühiku töötlemistasu töötlemismahtude kohta suurenes vaatlusalusel perioodil 5 %.

(151)

Mis puutub liidu tootmisharu tootmis- ja töötlemiskuludesse, siis pidi komisjon need andmed esitama indeksitena, kuna tegemist on ärisaladusega.

(152)

Liidu tootmisharu kaalutud keskmine ühiku tootmiskulu tavaliste lepingute puhul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kaalutud keskmine ühiku tootmiskulu tavaliste lepingute puhul

	2012	2013	2014	RIP
Indeks (2012 = 100)	100	82	85	78
Allikas: küsimustiku vastused.

(153)

Kaalutud keskmine ühiku tootmiskulu vähenes vaatlusalusel perioodil tavalise tootmise puhul 22 %. Tootmiskulu järgis samuti toorainete hinna langust.

(154)

Liidu tootmisharu kaalutud keskmine ühiku töötlemiskulu töötlemislepingute puhul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kaalutud keskmine ühiku töötlemiskulu töötlemislepingute puhul

	2012	2013	2014	RIP
Indeks (2012 = 100)	100	105	97	99
Allikas: küsimustiku vastused.

(155)

Kaalutud keskmine ühiku töötlemistasu töötlemise kohta vähenes vaatlusalusel perioodil 1 %.

4.5.3.2. Tööjõukulud

(156)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

	2012	2013	2014	RIP
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta	65 626	70 243	73 736	71 898
Indeks (2012 = 100)	100	107	112	110
Allikas: küsimustiku vastused.

(157)

Perioodil 2012–2014 suurenes keskmine tööjõukulu 12 %, mis seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2014. aastaga võrreldes vähenes 2 %. Kokkuvõttes suurenes vaatlusalusel perioodil keskmine tööjõukulu 10 % võrra.

4.5.3.3. Laovarud

(158)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 16

Laovarud

	2012	2013	2014	RIP
Lõppvarud (tonnides)	1 201	1 095	923	1 069
Indeks (2012 = 100)	100	91	77	89
Lõppvarud protsendina toodangust (%)	9	9	7	8
Indeks (2012 = 100)	100	91	77	89
Allikas: küsimustiku vastused.

(159)

Laovarud vähenesid vaatlusalusel perioodil 11 %. Laovarud moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmismahust 8 %, mida peeti normaalseks tasemeks.

4.5.3.4. Tulusus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(160)

Liidu tootmisharu tulusus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 17

Tulusus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2012	2013	2014	RIP
Kogukäibe tulusus liidus sõltumatutele tarbijatele – tavalised ja töötlemislepingud (protsent (%) müügikäibest)	11,9	16,8	13,6	11,6
Indeks (2012 = 100)	100	140	114	97
Rahavoog (eurodes)	63 654 025	57 060 905	54 583 859	40 680 386
Indeks (2012 = 100)	100	90	86	64
Investeeringud (eurodes)	19 902 447	21 890 061	25 810 548	15 752 867
Indeks (2012 = 100)	100	110	130	79
Investeeringutasuvus (%)	37,1	46,0	35,9	20,1
Indeks (2012 = 100)	100	124	97	54
Allikas: küsimustiku vastused.

(161)

Komisjon määras liidu tootjate tulususe kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele tarbijatele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest liidu tootmisharu kogutegevuse kohta (tavalised ja töötlemislepingud). Tavalise tegevuse, mis moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 77 % kogutoodangust, tulusus oli töötlemisega võrreldes väiksem. Lisaks tuleb märkida, et tavalise tegevuse tulusus oli 10 %-lisest kasumimarginaalist väiksem.

(162)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu tulutoov, kusjuures tulususmäär oli muutuv. Seega suurenes 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga tulusus 4,8 protsendipunkti, saavutades taseme 16,8 %, mille järel see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langes 5,1 protsendipunkti võrra 11,6 % tasemele. Kokkuvõttes vähenes vaatlusalusel perioodil tulusus 0,3 protsendipunkti.

(163)

Rahavoog, mis näitab liidu tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, püsis vaatlusalusel perioodil positiivsena. See vähenes vaatlusalusel perioodil siiski oluliselt – 36 %.

(164)

Perioodil 2012–2014 suurenesid investeeringud 30 %, mis seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2014. aastaga võrreldes vähenesid 39 %. Kokkuvõttes vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 21 %. Vaatlusalusel perioodil ületasid liidu investeeringud 80 miljonit eurot. Investeeringuid tehti eesmärgiga kasutada tooraineid paremini ära ja seeläbi vähendada tootmiskulusid, nt sorteerimistööde täiustamine, vaakumseadmete täiustamine ringlussevõturajatistes ning purustusseadmete täiustamine. Lisaks on liidu tootmisharus tehtud investeeringuid liidus kohaldatavate keskkonnaeeskirjade täitmiseks. Investeeringuid on tehtud ka tõhususe suurendamiseks, vahetades välja vana tehnoloogiat energiatarbimise seisukohast tõhusama tehnoloogia vastu. Peale selle on tehtud investeeringuid mitme ahju väljavahetamiseks, et kõvade ja pehmete jääkide segamine oleks paindlikum ja et töödelda rohkem erinevaid jääke.

(165)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil oli see positiivne. Võrreldes 2012. aastaga see 2013. aastal suurenes 24 %, mille järel see läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks vähenes 25,9 protsendipunkti võrra. Kokkuvõttes vähenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil 17 protsendipunkti võrra.

4.5.4. Järeldus kahju kohta

(166)

Tänu kehtestatud dumpinguvastastele tollimaksudele jätkas liidu tootmisharu taastumist mineviku kahjulike dumpingute mõjudest.

(167)

Müügimaht ja turuosa näitasid vaatlusaluse perioodi jooksul üles positiivset arengut, sest liidu tootmisharu suutis järgida tarbimise kasvu. Ka tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul.

(168)

Liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad (tulusus, rahavoog ja investeeringute tasuvus) olid vaatlusalusel perioodil positiivsed. Sellegipoolest näitas rahavoog langevat suundumust.

(169)

Eespool toodut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et liidu tööstusharu on varasemast dumpingust taastunud ega ole läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kandnud materiaalset kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

4.6. Kahju kordumise tõenäosus

4.6.1. Sissejuhatavad märkused

(170)

Uurimine on näidanud, et import Hiinast toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

(171)

Kuna liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju, hinnati, kas kahju kordumine oleks tõenäoline, kui Hiina RV vastu võetud meetmetel lastakse vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 aeguda.

(172)

Kahju kordumise tõenäosuse välja selgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: i) Hiina RV vaba tootmisvõimsus ja toorainete varumine; ii) Hiina impordi võimalik hinnatase vaatlusaluse toote liidu turule importimisel, iii) nende mõju liidu tootmisharule.

4.6.2. Hiina RV vaba tootmisvõimsus ja toorainete varumine

(173)

Nagu selgitatud põhjenduses 78, on Hiinas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus volframkarbiidi tootmiseks, mis on hinnanguliselt 12 000–20 000 tonni, mis moodustab liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodel 94–156 %.

(174)

Lisaks, nagu põhjenduses 79 märgitud, on Hiina RV-l volframkarbiidi tooraine (st APT ja volframi kontsentraadid) varu, millest on lühikese ajaga võimalik toota rohkem kui 25 000 tonni volframkarbiidi.

(175)

Dumpinguvastaste meetmete puudumisel kasutatakse seda vaba tootmisvõimsust ja toorainevaru tõenäoliselt selleks, et toodet liitu eksportimiseks toota, kuna liit on Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne turg, nagu põhjenduses 85 ja sellele järgnevates põhjendustes kirjeldatud. Puuduvad ka märgid selle kohta, et muude kolmandate riikide turgudel nõudlus volframkarbiidi järele kasvab, samas on liidus tarbimine tõusev suundumus ja, nagu mainitud ka põhjenduses 84, liidu turg oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RV Jaapani järel suurim eksporditurg. Seetõttu on tõenäoline, et import Hiina RVst siseneb suurtes kogustes uuesti liidu turule.

(176)

Pärast avalikustamist väitis mitu kasutajat, et Hiina tootjad eelistavad tarnida tooraineid pigem Hiina järgmise etapi tootjatele ja mitte eksportida liidu turule. Kuna seda väidet tõenditega ei kinnitatud, siis lükati see tagasi.

4.6.3. Hiina impordi võimalik hinnatase liidu turul

(177)

Ettekujutuse saamiseks hinnatasemest, millega meetmete kehtetuks tunnistamisel Hiina volframkarbiidi tõenäoliselt liidu turule importima hakatakse, võeti arvesse Hiina impordihindu liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seestöötlemise tolliprotseduuri kasutades lõid Hiina hinnad liidu tootmisharu hinnad keskmiselt ligikaudu 13,2 % võrra alla. Peale selle, kui arvestada võimalikke hindu tavalise impordirežiimi kohaselt ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta ja koos tollimaksudega, siis lüüakse hindu märkimisväärselt alla – keskmiselt 8,6 %.

(178)

Lisaks analüüsiti Hiina impordihindade taset muudes kolmandates riikides ja Hiina hindu omamaisel turul. Mõlemal juhul leiti, et Hiina hinnad on liidu tootmisharu omadest kuni 33 % madalamad võrreldes muude kolmandate riikidega ja kuni 28 % madalamad võrreldes Hiina omamaiste hindadega.

4.6.4. Mõju liidu tootmisharule

(179)

Hiina RV märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja varutud toorained, nagu selgitatud põhjendustes 173 ja 174, koos põhjendustes 85–87 ja 177 kirjeldatud hinnavahega, motiveerib Hiina eksportivaid tootjaid eksportima lühikese ajaga märkimisväärseid madalate dumpinguhindadega koguseid liidu turule, kui seal ei oleks dumpinguvastaseid meetmeid.

(180)

Suured kogused odavat volframkarbiidi avaldaksid liidu tootmisharu hindadele märkimisväärset survet, kuna tootmisharu peaks liidus müügitegevuse jätkamiseks oma hinnad alla laskma. Samas väheneksid liidu tootmisharu tootmismahud, kuna Hiina madalate ekspordihindade tasemele ei suudetaks hindu langetada. Tuleb meeles pidada, et vastavalt põhjenduses 80 märgitule saavad Hiina eksportivad tootjad tooraineid odavamalt kui liidu tootmisharud, kuna Hiina RV kontrollib 60 % maailma volframimaagi varudest; samas rakendab Hiina RV volframi kontsentraadile 20 %-list ekspordimaksu, mis tõstab selle tooraine hinda väljaspool Hiina RVd asuvate huvitatud isikute jaoks.

(181)

Kui võtta Hiina seestöötlemise tolliprotseduuril põhinevad impordihinnad liidu tootmisharu tulevaste müügihindade võrdlusaluseks pärast meetmete tühistamist, siis ei teeni liidu tootmisharu enam tulu, vaid jääb nulli, mis ei ole jätkusuutlik. See stsenaarium on tegelikult konservatiivne, kuna Hiina eksportivad tootjad hakkavad liidu turul tõenäoliselt müüma isegi madalamate hindadega kui võrdlusalus, kui arvestada muudes kolmandates riikides täheldatud Hiina hinnataset. Neid motiveerib soov vähendada varutud toorainete kogust, nagu põhjenduses 79 selgitatud. Sel juhul peab liidu tootmisharu oma müügihindasid veelgi langetama, mille tulemusel muutub normaalne äritegevus lühikese ajaga (1–2 aastat) kahjumit tootvaks. Lisaks tuleb märkida, et vaatlusalust toodet iseloomustab kasumimarginaali suur kõikumine. Nagu tabelist 17 näha, vähenes vaid kahe aastaga (2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel) liidu tootmisharu tulusus 5,2 protsendipunkti.

(182)

Lisaks on liidu tootmisharu tõenäoliselt sunnitud ka vähendama oma tootmismahtusid, kuna ilma kahjusid kandmata ei ole Hiina madalate hindadega võimalik sammu pidada. Tootmismahtude vähenemisel on otsene mõju ka töötlemisele. Tõepoolest, volframitööstus on kapitalimahukas tootmisharu, kus on vaja säilitada teata tootmismaht, et püsikulud oleksid mõistlikul tasemel. Kui pärast tootmise vähendamist suurendada püsikulusid, siis ei kasva mitte ainult tavalise tegevusega seotud tootmiskulud, vaid ka töötlemiskulud, mis mõjutab negatiivselt ka töötlemislepingute tulusust.

(183)

Näiteks sellise stsenaariumi korral, kui tootmismahtu vähendatakse 25 % (3 700 tonni ehk 23 % Hiina vabast tootmisvõimsusest), suureneksid töötlemiskulud 82 % ning tulutoovast töötlemisest saaks 30 %-list kahjumit tootev äritegevus. Seda täheldati ka varasema uurimise käigus, kui tootmismahu umbes 50 %-line (6 400 tonni) vähendamine põhjustas kõigest ühe aastaga tulususe langemise 7,6 %-lt –19,5 %ni.

(184)

Töötlemine on liidu tootmisharu klientide (kasutajate) jaoks majanduslikult mõttekas ainult seni, kuni töötlemistasud (töötlemiskulu + marginaal) koos jääkide kuluga (kasutaja jaoks) jääb alla Hiina RVst pärit volframkarbiidi impordihinnale. Kui see piir on saavutatud, siis puudub kasutajatel motivatsioon sõlmida liidu tootmisharuga töötlemislepinguid ja selle asemel hangivad nad volframkarbiidi Hiina RVst. Liidu tootmisharuga töötlemistasude ülevaatamisel ei tundu olevat mõtet, kuna liidu tootmisharu töötlemiskulud suureneksid, nagu eespool selgitatud.

(185)

Peale selle – isegi kui töötlemine on tulutoovam kui tavaline tegevus, siis ei saa liidu tootmisharu töötada üksnes töötlemislepingute alusel. Töötlemine puudutab üksnes ringlusevõttu ning liidu tootmisharu suutlikkus töödelda jääke volframi kontsentraatideks on liiga väike võrreldes volframi kontsentraadi koguvajadusega tootmisprotsessis. Seetõttu peab liidu tootmisharu volframi kontsentraatide vajaduse rahuldamiseks kasutama täiendavalt varem kasutamata kontsentraate tavaliste lepingute alusel. Pealegi ei ole turul piisavalt jääke, et liidu tootmisharu saaks oma ringlussevõtu võimsusi suurendada.

(186)

Eespool esitatut silmas pidades muudaks müügihinna alandamine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt seestöötlemise tolliprotseduuri impordihinna tasemele koos mahtude vähendamisega liidu tootmisharu kahjumit tootvaks majandusharuks.

(187)

Eespool esitatud faktidele toetudes järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamisel korduks materiaalne kahju tõenäoliselt väga ruttu Eelkõige on lühiajaliselt (1–2 aastat) tõenäoline, et tootjad, kes ei ole tootmisahela järgmise etapi tootjad, on sunnitud oma ettevõtte likvideerima, sest vabal turul ohustab neid otseselt Hiinast pärit madala hinnaga dumpinguhindadega impordi tekitatud surve hindu alandada. Kaks neist äriühingutest ei tegutse ringlussevõtuga ja ei saa seega arvestada töötlemislepingutega kaasneva kõrgema marginaaliga. Lisaks jätkavad tootmisahela järgmise etapi tootjad volframkarbiidi madalama hinnaga müüki seotud kasutajatele, samas kui töötlemislepingute töötlemiskulud suurenevad, kuna tootmismaht väheneb. Pikemaajaliselt (4–5 aastat) on tõenäoline, et ka tootmisahela järgmise etapi liidu tootjad peatavad tegevuse, kuna ei suuda pikas perspektiivis selle survega konkureerida, sest nende seotud kasutajad eelistavad samuti osta volframkarbiidi Hiinast. Kui see stsenaarium peaks realiseeruma, siis tähendab see, et seda strateegilist toorainet liidus enam ei toodeta.

5. LIIDU HUVID

(188)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artiklile 21, kas käesoleva aegumise läbivaatamise järelduste põhjal Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes olemasolevate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaosaliste huve, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja hulgimüüjate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(189)

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et eelmise uurimise tulemuste kohaselt oli meetmete rakendamine liidu huvides. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist meetmete aegumise läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju huvitatud isikutele.

(190)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole konkreetsel juhul liidu huvides.

5.1. Liidu tootmisharu huvid

(191)

Võttes arvesse eespool põhjendustes 166–169 esitatud järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta ja kooskõlas põhjendustes 170–186 esitatud väidetega kahju kordumise tõenäosuse analüüsi kohta, järeldas komisjon, et kui dumpinguvastastel tollimaksudel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu finantsolukord halveneb tunduvalt. Meetmed on osutunud oluliseks liidus volframkarbiidi tootmise säilitamisel, kuna liidu tootmisharu ei oleks suutnud võidelda Hiina RVst pärit suurtes kogustes dumpinguhindadega volframkarbiidi impordi survele, mida oleks liidu turul müüdud liidu tootmisharu hinnatasemest madalama hinnaga.

(192)

Leitakse, et meetmete kehtivuse pikendamine oleks kasulik liidu tootmisharule, kus saaks jätkuda investeeringud tootmisrajatiste uude tehnoloogiasse, eelkõige ringlussevõttu, et saavutada suurem sõltumatus Hiina RVst ning seega olla paremas olukorras, kui varem kasutamata tooraineid turul napib.

(193)

Seevastu kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, siis oleks sellel liidu tootmisharule tõenäoliselt negatiivne mõju. See seaks tõsisesse ohtu liidu tootmisharu tasuvuse, mille tagajärjel võidakse tootmine lõpetada, vähendades niimoodi liidu turul kättesaadavaid tarneallikaid ja kahjustades konkurentsi. Kui liidu tootjad peaksid tootmise lõpetama, siis sõltuks liit peamiselt impordist kolmandatest riikidest, eelkõige Hiina RVst, mis ei ole üksnes juhtiv volframi tootja maailmas, vaid omab ka suurt osa maailma toorainevarudest.

5.2. Kasutajate huvid

(194)

Algatamise ajal võeti ühendust kümne teadaoleva importija/kasutajaga. Tähtaja jooksul andis endast teada seitse kasutajat, kellele kõigile saadeti küsimustikud. Kasutajad ostsid volframkarbiidi Hiina RVst, muudest kolmandatest riikidest (Lõuna-Korea, Vietnam, Jaapan, Iisrael ja India) ning liidu tootmisharust. Nad kasutavad volframkarbiidi, et toota kõvasulamit, millest tehakse kõvasulamist tööriistu erinevate majandusharude tarbeks, näiteks nafta- ja kaevandustööstusele.

(195)

Vastused küsimustikule saadi tagasi kaheksalt kasutajalt (kaks neist olid seotud). Kasutajad teatasid suuremast impordist Hiina RVst, kui nähtub Eurostati andmetest. Peale ühe erandi importisid kõik vaatlusalust toodet üksnes seestöötlemise tolliprotseduuri alusel. Koostööd tegevad kasutajad esindasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 32 % vaba turu tarbimisest liidus. Ühendust võtsid veel viis kasutajat, kes küll toetasid kehtestatud meetmeid, kuid küsimustikule ei vastanud. Kõnealuste kasutajate osaks langeb umbes 8 % vaba turu kogutarbimisest.

(196)

Üks koostööd tegevatest kasutajatest väitis, et vajab tootmisprotsessis konkreetset tooteliiki, mida liidu tootmisharu ei suuda nõutava kvaliteediga valmistada, ja palus end selle tooteliigi osas dumpinguvastasest tollimaksust vabastada. Kõnealuse kasutaja imporditav tooteliik kuulub siiski põhjendustes 31 ja 32 kirjeldatud tootevalikusse. Puudus alus praeguse meetmete aegumise läbivaatamise raamistikus välistada teatavad tooteliigid uurimisega hõlmatud tootevalikust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(197)

Ülejäänud seitse koostööd tegevat kasutajat väitsid, et kehtivad dumpinguvastased meetmed on nende tulusust olulisel määral negatiivselt mõjutanud.

(198)

Uurimise käigus selgus, et kasutajate volframkarbiidiga seotud tegevus moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 55–100 % nende kogukäibest. Osad kasutajad kuulusid kontsernidesse ning müüsid volframkarbiidist valmistatud tooteid ka kontsernisiseselt, teised olid eraldiseisvad üksused. Kõnealused äriühingud müüsid kõvasulamist tööriistu sõltumatutele tarbijatele nii liidu turul kui ka mujal. Väljaspool liidu turgu müümise eesmärgil hankisid kasutajad vaatlusalust toodet peamiselt Hiina RVst seestöötlemise tolliprotseduuri alusel, seega nad importimisel impordimaksu ei tasunud.

(199)

Kõik koostööd tegevad kasutajad valmistavad väga erinevaid tooteid, milles kasutatakse vaatlusalust toodet. Volframkarbiidi osakaal tootmise kogukuludest oli kasutajati väga erinev ehk jäi 6 % ja 50 % vahele sõltuvalt lõpptoote liigist. Koostööd tegevate kasutajate osade toodete valmistamisel kasutatakse olulisel määral lisandväärtust ja oskusteavet ning seega on sellistel kasutajatel võimalik teenida märkimisväärseid marginaale, samas kui väiksema lisandväärtusega tooted ei ole nii tulutoovad. Lisaks oli enamiku koostööd tegevate kasutajate tulusus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15 % või rohkem. Lisaks näitas uurimine, et kasumlikkust mõjutasid ka muud tegurid kui kehtivad dumpinguvastased meetmed, näiteks madal nõudlus turgudel, kus nad tegutsevad (naftapuurimine ja kaevandamine).

(200)

Põhjenduses 194 mainitud täiendavad viis kasutajat, kes võtsid ühendust ja toetasid kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkumist, olid liidu tootmisharu kliendid. Need kasutajad väitsid, et ehkki volframi hinna alanemine oleks kasutajatele nii lühikeses, keskmises kui ka pikas perspektiivis kasulik, hakkaksid Hiina hinnad tõenäoliselt uuesti tõusma, kui liidu tootmisharu poolne konkurents puuduks. Lisaks väitsid nad, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamine mõjutaks negatiivselt ka ringlussevõttu liidus, kuna suures koguses madala hinnaga volframkarbiidi importimine Hiinast muudaks liidus ringlussevõtu ebatulusaks. Viimasena rõhutasid kõnealused kasutajad, et on huvitatud erinevatest tarneallikatest, sh liidu tootmisharust.

(201)

Uurimise järeldustest nähtub, et kasutajatel oli jätkuvalt võimalik osta volframkarbiidi erinevatest allikatest. See hõlmas märkimisväärsetes kogustes volframkarbiidi importi Hiina RVst ilma tollimakse tasumata, kuna see toimus seestöötlemise tolliprotseduuri kohaselt. Enamus neist olid tulutoovad. Ehkki võib põhjendatult eeldada, et Hiina RVst pärit odavama importkauba kättesaadavus on vähemalt lühiajaliselt teatavatele kasutajatele kasulik, ei ole meetmetel neile olnud olulist negatiivset mõju, mis kinnitab, et kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamisel ei ole kasutajatele olulist mõju. Peale selle mitmed kasutajad isegi toetasid meetmete kehtimajäämist.

(202)

Mitu huvitatud isikut väitis, et meetmete mõju kasutajatele tuleks hinnata kogu selle perioodi ulatuses, millal need on kehtinud, nagu tehti ferrosiliitsiumi puhul, (15) väites, et kasutajate jaoks on kuhjunud negatiivsed mõjud ebaproportsionaalsed võrreldes liidu tootjate võimaliku või tegeliku kasuga.

(203)

Sellega seoses tuleks märkida, et kuigi meetmed on kehtinud juba 1990. aastast, on kasutajad suutnud nende kallinemise kompenseerida ja tulususe säilitada. Lisaks hindas komisjon esialgse uurimise raamistikus ja meetmete aegumise iga läbivaatamise käigus dumpinguvastaste meetmete mõju kasutajatele. Komisjon järeldas iga kord, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei avalda liidu kasutajatele tõenäoliselt olulist mõju. Lisaks leidis see järeldus kinnitust praeguses hindamises meetmete tegelike mõjude alusel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(204)

Pärast avalikustamist võttis ühendust veel neli vaatlusaluse toote kasutajat, kellest kolm on seotud ühe koostööd tegeva kasutajaga, kes küsimustikule vastas. Üks neist paikneb Brasiilias ja seega ei saa teda lugeda selle uurimisega seoses huvitatud isikuks. Kõnealused äriühingud olid kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(205)

Peale selle väitis mitu kasutajat pärast avalikustamist, et nende võimalused meetmete kulude katmiseks ja tulususe säilitamiseks on ammendunud. Ühtlasi väideti, et need kasutajad on näidanud ja tõestanud, et puuduvad võimalused tehnoloogiat täiustada ning täiendavate kulude kandmine on võimatu.

(206)

Nagu selgitatud põhjenduses 198, toodavad koostööd tegevad kasutajad väga erinevaid tooteid, mille valmistamisel on kasutatud vaatlusalust toodet, ning volframkarbiidi osakaal tootmise kogukuludest oli kasutajati väga erinev ehk jäi 6 % ja 50 % vahele sõltuvalt lõpptoote liigist. Ei saa välistada, et iga toote tulusus on erinev, kuid siiski leiti, et enamiku koostööd tegevate kasutajate tulusus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 15 % või rohkem. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(207)

Sellest lähtuvalt järeldas komisjon, et mis puutub kasutajatele avaldatavatesse mõjudesse, siis puuduvad märgid selle kohta, et meetmete jätkumine tooks liidu kasutajatele kaasa olulist negatiivset mõju.

5.3. Tarnijate huvid

(208)

Kümme eelneva turu ettevõtjat võttis ühendust ja väljendas toetust meetmete kehtimajäämisele. Neist neli on kaevandusettevõtted ja volframi kontsentraadi tootjad, kes varustavad liidu tootmisharu.

(209)

Ülejäänud kuus äriühingut tarnivad liidu tootmisharule ringlussevõetavaid materjale. Nad väitsid, et liidu tootmisharu sulgemisel oleks nende tegevusele märkimisväärne negatiivne mõju, kuna nad kaotaksid oma kliendid. Samuti rõhutati jääkide ringlussevõtu tähtsust liidus, väites, et jäägid sisaldavad volframit rohkem kui rauamaagi kontsentraadid, mis muudab volframi jäägid väärtuslikuks tooraineks, mis võib alandada kasutajate toorainekulusid.

(210)

Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on tarnijate huvides.

5.4. Volfram kui kriitilise tähtsusega tooraine

(211)

Alates 2011. aastast on volframi Euroopa Liidus klassifitseeritud kriitilise tähtsusega toorainena (16).

(212)

Seepärast on Euroopa Liidu huvides hoida volframi tootmist liidus, edendada ringlussevõttu esmaste toorainete tarbimise vähendamise huvides ning vähendada vastavat impordisõltuvust.

5.5. Konkurents liidus

(213)

Mitu huvitatud isikut väitis, et dumpinguvastased meetmed on liidus konkurentsi kahjustanud, kuna tarnijate valik on piiratud. Nad väitsid, et kõigi liidu tootjate hinnatase on sama, mis ei ole konkurentsivõimeline.

(214)

Turul tegutseb kuus liidu tootjat, kes kasutavad erinevaid tootmisprotsesse ja tooraineid. Nagu märgitud põhjenduses 33, kasutab osa liidu tootjatest ainult varem kasutamata tooraineid, samas kui mõned kasutavad nii varem kasutamata tooraineid kui ka jääke. Varem kasutamata tooraine tootmise puhul võib tootmisprotsess alata kas kontsentraadi, APT või volframoksiidiga. Need elemendid mõjutavad tootmiskulu. Seetõttu mõjutavad tootmiskulud tasu, mida liidu tootmisharu oma klientidelt lisaks ATP hinnale nõuab. Kuus liidu tootjat on üksteisest sõltumatud ja konkureerivad liidu turul. Peale selle on uurimise käigus selgunud, et liidu turul on ka muid tarneallikaid, näiteks USA, Vietnam, Lõuna-Korea ja Iisrael. Seepärast lükatakse väide tagasi.

5.6. Tootmisahela järgmise etapi tootjate ebasoodne konkurentsiolukord

(215)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidus kehtestatud meetmed on asetanud nad ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes muudes kolmandates riikide paiknevate konkurentidega, kuna meetmed soosivad liidu kasutajate arvelt liiduväliseid kasutajaid. Lisaks väideti, et kuna kolmandate riikide tootmisahela järgmise etapi kasutajate jaoks on madalam kulubaas kasulik, siis on nad liidu konkurentide võrreldes tulusamad. Veel väideti, et kuna Hiina RV kõrvaldas 2015. aasta mais 5 %-lise ekspordimaksu volframkarbiidilt ja piirangud eelneva turu toodetelt (ATP ekspordikvoodid), siis on see neile negatiivset mõju avaldanud. Nad väitsid ka, et kui meetmete kehtivust peaks pikendatama, siis peavad nad oma tehased liidust ümber paigutama, et mitte kliente kaotada.

(216)

Nagu on märgitud põhjenduses 198, selgus uurimise käigus, et enamik koostööd tegevatest kasutajatest olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulusad ning nende tulusust mõjutasid muud tegurid kui kehtestatud dumpinguvastased meetmed, näiteks madal nõudlus turgudel, kus nad tegutsevad (naftapuurimine ja kaevandamine). Liidu huvide hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et väidetavalt teenivad kasutajad muudes kolmandates riikides rohkem tulu kui liidu kasutajad. Lisaks ei suutnud need isikud selgitada, kuidas asjaolu, et Hiina RV kõrvaldas ekspordimaksud ja piirangud eelneva turu toodetelt, avaldas kasutajatele negatiivset mõju; samuti ei toetatud seda väidet ühegi tõendiga. Väide mõnede kasutajate ümberpaigutumise kohta ei ole põhjendatud, kuna nende kasutajate tulusus sõltub valmistatud toodete liigist ja samas ka muudest teguritest nagu nõudluse vähenemine selliste toodete järele. Igal juhul puuduvad tõendid selle kohta, et isegi meetmete kehtetuks tunnistamisel kasutajad ümber ei paigutuks. Sellepärast lükatakse põhjenduses 214 esitatud väited tagasi.

5.7. Tootmisahela järgmises etapis tegutsemine

(217)

Mitu huvitatud isikut väitis, et enamik volframkarbiidi tootjatest liidus tegutseb tootmisahela järgmises etapis ja seega saavad nendega seotud tööriistatootjad hankida tooraineid madalamate hindadega kui integreerimata kasutajad, mis võib panna osa kasutajaid ebasoodsasse olukorda.

(218)

Uurimise käigus selgus, et kuuest vabal turul volframkarbiidi tootvast liidu tootjast kolm tegutsevad tootmisahela järgmises etapis. Need liidu tootjad müüsid vaatlusalust toodet seotud ettevõtjatele turuhindadega ja seega ei olnud neil toorainete hankimisel mingeid hinnaeeliseid võrreldes integreerumata kasutajatega. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(219)

Pärast avalikustamist väitis mitu kasutajat, et ka vertikaalselt integreeritud tarnijad on kasutajate konkurendid ning takistavad ausat konkurentsi, kuna saavad vaatlusaluse toote kasutajatele tarnimise peatada.

(220)

Uurimine ei toonud ilmsiks midagi, mis viitaks sellele, et liidu tootmisharu peataks vaatlusaluse toote müügi sõltumatutele kasutajatele. Vastupidi – vaatlusalusel perioodil suurenes müük tootmisahela järgmises etapis tegutsevatelt liidu tootjatelt sõltumatutele kasutajatele 16 %. Seetõttu lükati see väide tagasi.

5.8. Investeeringute puudus ja vananenud tehnoloogia

(221)

Mitu huvitatud isikut väitis, et kehtestatud dumpinguvastaste meetmete tagajärjel puudub liidu tootmisharul motivatsioon investeerida uutesse tehnoloogiatesse. Need huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu kasutab vana ja aegunud tehnoloogiat.

(222)

Kuid uurimine näitas, et nagu märgitud põhjenduses 164, on liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil teinud märkimisväärseid investeeringuid, et tooraineid paremini kasutada ja seeläbi tootmiskulusid vähendada, parandada tõhusust, suurendada paindlikkust kõvade ja pehmete jääkide segamisel ning täita paremini keskkonnaeeskirju. Seepärast lükatakse väide tagasi.

5.9. Toorained

(223)

Mitu kasutajat väitis, et liidu tootmisharu olukord sõltub juurdepääsust toorainetele, nende kättesaadavusest ja hinnast. Dumpinguvastaste meetmetega ei tohiks kompenseerida ebasoodsat olukorda toorainete hankimisel.

(224)

Dumpinguvastased meetmed kehtestati Hiina eksportivate tootjate dumpingu olemasolu tuvastamise põhjal, mis põhjustas liidu tootmisharule materiaalset kahju. Seetõttu lükati tagasi väide, nagu kompenseeriksid dumpinguvastased meetmed ebasoodsat olukorda toorainete hankimisel.

(225)

Liidu uus tolliseadustik

(226)

Mitu kasutajat väitis, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (17) artikli 169 lõikes 2 muudeti liidu tollieeskirju selliselt, et seestöötlemise tolliprotseduuri ei lubata enam kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, või vähemalt pole see enam majanduslikult tasuv. Tootmiskulud seega tõusevad.

(227)

See väide on faktiliselt vale, kuna delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 169 lõikes 2 ei keelata seestöötlemise tolliprotseduuri kasutamist dumpinguvastaste tollimaksude puhul, vaid viidatakse ekvivalentkauba kasutamisele. Seega kohaldatakse seestöötlemise tolliprotseduuri alusel imporditud kaubale dumpinguvastast tollimaksu, kui edasi töödeldud kaup lubatakse hiljem liidus vabasse ringlusse. Kui töödeldud kaup praeguse eeskirja kohaselt reeksporditakse, siis sellele dumpinguvastast tollimaksu ei rakendata. Pealegi ei ole huvitatud isikud esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et seestöötlemise tolliprotseduur ei ole enam majanduslikult tasuv. Seepärast lükati see väide tagasi.

(228)

Pärast avalikustamist väitis mitu kasutajat, et muutused liidu tolliseadustikus piiravad seestöötlemise tolliprotseduuri dokumentide suurema arvu ja mittevastavuste kõrge riski tõttu, mis suurendab toorainete kulu kuni 15 %.

(229)

Sellega seoses tuleks märkida, et liidu tollikoodeksi muudatuste eesmärk on parandada kauba, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid ja mida imporditakse vastavavalt seestöötlemise tolliprotseduurile, jälgitavust. Seetõttu ei saa välistada, et ettevõtjate halduskulud suurenevad. Kasutajad ei esitanud siiski mingeid tõendeid ega selgitusi selle kohta, kuidas 15 %-line kasv saadi. Seetõttu lükati väide selle hüpoteetilist laadi arvestades tagasi.

5.10. Meetmete kestus

(230)

Huvitatud isikud väitsid, et vaatlusaluse toote suhtes on dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatud alates 1990. aastast ning seega ei peaks nende kehtivust enam pikendama.

(231)

Alusmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt, kui on olemas kahjuliku dumpingu jätkumise või kordumise oht ja meetmed ei ole vastuolus liidu kui terviku huvidega, tuleb meetmed säilitada. Käesolevas uurimises olid kõik tingimused täidetud. Samamoodi ei nimetanud huvitatud isikud liidu üldiste huvidega seotud konkreetseid põhjuseida, mis räägiksid vastu selliste meetmete kehtestamisele. Komisjonil ei ole seetõttu muud valikut kui kehtestada dumpinguvastased meetmed. Seega lükatakse see väide tagasi.

5.11. Järeldus liidu huvide kohta

(232)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mis liidu huvidest lähtuvalt räägiks vastu lõplike dumpinguvastaste meetmete säilitamisele Hiina RVst pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordi suhtes.

6. DUMPINGUVASTASED MEETMED

6.1. Meetmed

(233)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui need olid õigustatud.

(234)

Nagu märgitud põhjenduses 65, väitis mitu kasutajat pärast avalikustamist, et kahjumarginaali arvutamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kvaliteedierinevusi kasutamisel, erinevaid tootmiskulusid ja käivet.

(235)

See väide on alusetu. Tuleb meenutada, et praegune uurimine on meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2, mille eesmärk on hinnata, kas kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks alles jätta või tühistada. Uurimise raamistikus ei arvutata uut kahjumarginaali.

(236)

Lisaks taotlesid pärast avalikustamist mitmed kasutajad, et meetmetel lastaks aeguda, kui seestöötlemisload järk-järgult kaotatakse, st kahe aasta pärast.

(237)

Sellega seoses tuleks märkida, et uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi erandjuhtu, mis võiks õigustada meetmete pikendamist vähem kui viieaastaseks perioodiks vastavalt alusmääruse kohaldatavatele eeskirjadele.

(238)

Eespool esitatust tuleneb, et nagu alusmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud, tuleb Hiina RVst pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Tuleb meenutada, et need meetmed seisnevad väärtuselistes tollimaksudes.

(239)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee ei esitanud arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide 2849 90 30 (18) ja ex 3824 30 00 alla (TARICi kood 3824300010).

2. Tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on lõikes 1 kirjeldatud toodete puhul 33 %.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Nõukogu 24. septembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2737/90, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (EÜT L 264, 27.9.1990, lk 7).

(3) Komisjoni 24. septembri 1990. aasta otsus 90/480/EMÜ, millega kiidetakse heaks teatavate eksportijate võetud kohustused, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega, ja lõpetatakse asjaomaste eksportijate suhtes algatatud uurimine (EÜT L 264, 27.9.1990, lk 59).

(4) Nõukogu 20. märtsi 1995. aasta määrus (EÜ) nr 610/95, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2735/90, (EMÜ) nr 2736/90 ja (EMÜ) nr 2737/90 (millega kehtestatakse Hiinast pärineva volframimaagi ja -kontsentraatide, volframoksiidi, volframhappe, volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) ning nõutakse lõplikult sisse komisjoni määruse (EÜ) nr 2286/94 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad (EÜT L 64, 22.3.1995, lk 1).

(5) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 771/98, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 111, 9.4.1998, lk 1).

(6) Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2268/2004, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 395, 31.12.2004, lk 56).

(7) Nõukogu 26. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2268/2004, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 202, 3.8.2005, lk 1).

(8) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51). See määrus on kodifitseeritud alusmäärusega.

(9) Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 287/2011, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit volframkarbiidi, metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 78, 24.3.2011, lk 1).

(10) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 212, 27.6.2015, lk 8).

(11) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 108, 23.3.2016, lk 6).

(12) Seestöötlemise tolliprotseduuri kohaselt imporditud volframkarbiidilt ei pea maksma tolli- ja dumpinguvastaseid tollimakse ja seda kasutatakse väljapoole ELi eksporditavate seadmete tootmisel.

(13) Metal Bulletin: 1) https://www.metalbulletin.com/Article/3646910/2017-PREVIEW-Chinese-tungsten-prices-will-continue-journey-of-recovery-as-market-reaches-consensus-on.html ja 2) https://www.metalbulletin.com/Article/3596231/Chinas-SRB-tungsten-concentrate-stockpiling-boosts-domestic-export-prices.html.

(14) https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/tungsten/mcs-2015-tungs.pdf.

(15) Komisjoni 21. veebruari 2001. aasta otsus 2001/230/EÜ, millega lõpetatakse dumpinguvastane menetlus, mis käsitleb Brasiiliast, Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist, Venemaalt, Ukrainast ja Venezuelast pärit ferrosiliitsiumi importi (EÜT L 84, 23.3.2001, lk 36).

(16) KOM (2011) 25 (lõplik), 2. veebruar 2011, ja COM(2014) 297 final, 26. mai 2014.

(17) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(18) Osakesed on ebareeglipärased ega voola vabalt, vastupidiselt pressimiseks valmis pulbri osakestele, mis on kera- või graanulikujulised, ühesugused ja vabalt voolavad. Voolavuse puudumist saab mõõta ja kindlaks teha kalibreeritud lehtrit, näiteks HALLi voolumõõtjat kasutades vastavalt ISO standardile 4490.

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/84

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/943,

18. mai 2017,

sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse kohta Maltal, Küprosel ja Eestis ning millega asendatakse otsused 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, (1) eriti selle artiklit 33,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 kohaselt ei või isikuandmete edastamine toimuda enne, kui selle otsuse 6. peatükis sätestatud andmekaitset käsitlevad üldsätted on rakendatud sellises edastamises osalevate liikmesriikide territooriumil kehtivas siseriiklikus õiguses.

(2)	Nõukogu otsuse 2008/616/JSK (3) artiklis 20 on sätestatud, et põhjenduses 1 osutatud tingimuse täitmist otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas tuleb kontrollida küsimustikul, hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel põhineva hindamisaruande alusel.

(3)	Nõukogule on esitatud üldised hindamisaruanded, milles võetakse kokku sõidukite registreerimisandmete andmevahetust käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja katselise kasutamise tulemused Maltal, Küprosel ja Eestis.

(4)

Nõukogu tegi otsuse 2014/731/EL (4) vastuvõtmisega järelduse, et Malta on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 9. oktoobrist 2014, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(5)

Nõukogu tegi otsuse 2014/743/EL (5) vastuvõtmisega järelduse, et Küpros on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 21. oktoobrist 2014, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(6)

Nõukogu tegi otsuse 2014/744/EL (6) vastuvõtmisega järelduse, et Eesti on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 21. oktoobrist 2014, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(7)

Käesoleva otsusega asendatakse otsused 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL, mille Euroopa Liidu Kohus („kohus“) tühistas oma 22. septembri 2016. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-14/15 ja C-116/15. Kõnealuses otsuses säilitas kohus otsuste 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL õigusliku toime kuni neid asendavate uute õigusaktide jõustumiseni. Seetõttu lõpeb otsuste 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL õiguslik toime käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval.

(8)

Eesmärgiga tagada isikuandmete saamise ja edastamise järjepidevus vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 12 ei tohiks käesoleva otsuse jõustumine piirata liikmesriikide poolt otsuste 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL kohaselt teostatava automatiseeritud andmevahetuse kehtivust. Liikmesriikidel, kes said isikuandmeid otsuste 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL kohaselt, peaks olema jätkuvalt õigus töödelda neid andmeid riigi tasandil või liikmesriikidevaheliselt otsuse 2008/615/JSK artiklis 26 sätestatud eesmärkidel.

(9)

Otsuse 2008/615/JSK artikliga 33 antakse nõukogule rakendusvolitused selliste meetmete vastuvõtmiseks, mis on vajalikud nimetatud otsuse vastuvõtmiseks, eelkõige selle otsuse kohaselt ette nähtud isikuandmete saamiseks ja edastamiseks. Kuna selliste rakendusvolituste teostamiseks vajalikud tingimused on täidetud ning sellekohast korda on järgitud, tuleks võtta vastu rakendusotsus sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse kohta seoses Malta, Küprose ja Eestiga, et asendada tühistatud otsused 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL ja võimaldada nimetatud liikmesriikidel jätkuvalt saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 12.

(10)	Otsus 2008/615/JSK on Taani jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(11)	Otsus 2008/615/JSK on Ühendkuningriigi ja Iirimaa jaoks siduv ning seepärast osalevad nad käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maltal, Küprosel ja Eestil on jätkuvalt õigus saada ja edastada isikuandmeid sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud otsingu eesmärgil vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 12.

Artikkel 2

1. Otsuste 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL õiguslik toime lõpeb alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, ilma et see piiraks liikmesriikide poolt nende otsuste kohaselt teostatava automatiseeritud andmevahetuse usaldusväärsust.

2. Liikmesriikidel, kes said isikuandmeid lõikes 1 osutatud otsuste kohaselt, on jätkuvalt õigus neid andmeid töödelda riigi tasandil või liikmesriikidevaheliselt otsuse 2008/615/JSK artiklis 26 sätestatud eesmärkidel.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 18. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ABELA

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(2) 5. aprilli 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(4) Nõukogu 9. oktoobri 2014. aasta otsus 2014/731/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Maltal (ELT L 302, 22.10.2014, lk 56).

(5) Nõukogu 21. oktoobri 2014. aasta otsus 2014/743/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Küprosel (ELT L 308, 29.10.2014, lk 100).

(6) Nõukogu 21. oktoobri 2014. aasta otsus 2014/744/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Eestis (ELT L 308, 29.10.2014, lk 102).

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/87

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/944,

18. mai 2017,

sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse kohta Lätis ning millega asendatakse otsus 2014/911/EL

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 kohaselt ei või isikuandmete edastamine toimuda enne, kui selle otsuse 6. peatükis sätestatud andmekaitset käsitlevad üldsätted on rakendatud sellises edastamises osalevate liikmesriikide territooriumil kehtivas siseriiklikus õiguses.

(2)	Nõukogu otsuse 2008/616/JSK (3) artiklis 20 on sätestatud, et põhjenduses 1 osutatud tingimuse täitmist otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas tuleb kontrollida küsimustikul, hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel põhineva hindamisaruande alusel.

(3)	Nõukogule on esitatud üldine hindamisaruanne, milles võetakse kokku sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja süsteemi katselise kasutamise tulemused Lätis.

(4)

Nõukogu asus otsuse 2014/911/EL (4) vastuvõtmisega seisukohale, et Läti on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 4. detsembrist 2014, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(5)

Käesoleva otsusega asendatakse otsus 2014/911/EL, mille Euroopa Liidu Kohus („kohus“) tühistas oma 22. septembri 2016. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-14/15 ja C-116/15. Kõnealuses otsuses jättis kohus otsuse 2014/911/EL õigusliku toime jõusse kuni seda otsust asendava uue õigusakti jõustumiseni. Seetõttu lõpeb otsuse 2014/911/EL õiguslik toime käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval.

(6)

Eesmärgiga tagada isikuandmete saamise ja edastamise järjepidevus vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9 ei tohiks käesoleva otsuse jõustumine piirata liikmesriikide poolt otsuse 2014/911/EL alusel teostatava automatiseeritud andmevahetuse kehtivust. Liikmesriikidel, kes said isikuandmeid otsuse 2014/911/EL kohaselt, peaks olema jätkuvalt õigus töödelda neid andmeid riigi tasandil või liikmesriikidevaheliselt otsuse 2008/615/JSK artiklis 26 sätestatud eesmärkidel.

(7)

Otsuse 2008/615/JSK artikliga 33 antakse nõukogule rakendusvolitused selliste meetmete vastuvõtmiseks, mis on vajalikud nimetatud otsuse vastuvõtmiseks, eelkõige seoses selle otsuse kohaselt ette nähtud isikuandmete saamise ja edastamisega. Kuna selliste rakendusvolituste teostamiseks vajalikud tingimused on täidetud ja sellekohast korda on järgitud, tuleks vastu võtta rakendusotsus sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse kohta seoses Lätiga, et asendada tühistatud otsus 2014/911/EL ja võimaldada nimetatud liikmesriigil jätkuvalt saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9.

(8)	Otsus 2008/615/JSK on Taani jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(9)	Otsus 2008/615/JSK on Ühendkuningriigi ja Iirimaa jaoks siduv ning seepärast osalevad nad käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lätil on jätkuvalt õigus saada ja edastada isikuandmeid sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsingu eesmärgil vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9.

Artikkel 2

1. Otsuse 2014/911/EL õiguslik toime lõpeb alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, ilma et see piiraks liikmesriikide poolt selle otsuse kohaselt teostatava automatiseeritud andmevahetuse kehtivust.

2. Liikmesriikidel, kes said isikuandmeid otsuse 2014/911/EL kohaselt, on jätkuvalt õigus neid andmeid töödelda riigi tasandil või liikmesriikidevaheliselt otsuse 2008/615/JSK artiklis 26 sätestatud eesmärkidel.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 18. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ABELA

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(2) 5. aprilli 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Nõukogu 4. detsembri 2014. aasta otsus 2014/911/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Lätiga (ELT L 360, 17.12.2014, lk 28).

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/89

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/945,

18. mai 2017,

DNA-andmete automatiseeritud andmevahetuse kohta Slovakkias, Portugalis, Lätis, Leedus, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Küprosel, Poolas, Rootsis, Maltal ja Belgias ning millega asendatakse otsused 2010/689/EL, 2011/472/EL, 2011/715/EL, 2011/887/EL, 2012/58/EL, 2012/299/EL, 2012/445/EL, 2012/673/EL, 2013/3/EL, 2013/148/EL, 2013/152/EL ja 2014/410/EL

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 kohaselt ei või isikuandmete edastamine toimuda enne, kui selle otsuse 6. peatükis sätestatud andmekaitset käsitlevad üldsätted on rakendatud sellises edastamises osalevate liikmesriikide territooriumil kehtivas siseriiklikus õiguses.

(2)	Nõukogu otsuse 2008/616/JSK (3) artiklis 20 on sätestatud, et põhjenduses 1 osutatud tingimuse täitmist otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas tuleb kontrollida küsimustikul, hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel põhineva hindamisaruande alusel.

(3)	Nõukogule on esitatud üldised hindamisaruanded, milles võetakse kokku DNA-andmete vahetamist käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja süsteemi katselise kasutamise tulemused Slovakkias, Portugalis, Lätis, Leedus, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Küprosel, Poolas, Rootsis, Maltal ja Belgias.

(4)

Nõukogu asus otsuse 2010/689/EL (4) vastuvõtmisega seisukohale, et Slovakkia on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 8. novembrist 2010, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(5)

Nõukogu asus otsuse 2011/472/EL (5) vastuvõtmisega seisukohale, et Portugal on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 19. juulist 2011, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(6)

Nõukogu asus otsuse 2011/715/EL (6) vastuvõtmisega seisukohale, et Läti on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 27. oktoobrist 2011, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(7)

Nõukogu asus otsuse 2011/887/EL (7) vastuvõtmisega seisukohale, et Leedu on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 13. detsembrist 2011, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(8)

Nõukogu asus otsuse 2012/58/EL (8) vastuvõtmisega seisukohale, et Tšehhi Vabariik on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 23. jaanuarist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(9)

Nõukogu asus otsuse 2012/299/EL (9) vastuvõtmisega seisukohale, et Eesti on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 7. juunist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(10)

Nõukogu asus otsuse 2012/445/EL (10) vastuvõtmisega seisukohale, et Ungari on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 24. juulist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(11)

Nõukogu asus otsuse 2012/673/EL (11) vastuvõtmisega seisukohale, et Küpros on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 25. oktoobrist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(12)

Nõukogu asus otsuse 2013/3/EL (12) vastuvõtmisega seisukohale, et Poola on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 20. detsembrist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(13)

Nõukogu asus otsuse 2013/148/EL (13) vastuvõtmisega seisukohale, et Rootsi on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 21. märtsist 2013, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(14)

Nõukogu asus otsuse 2013/152/EL (14) vastuvõtmisega seisukohale, et Malta on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 21. märtsist 2013, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(15)

Nõukogu asus otsuse 2014/410/EL (15) vastuvõtmisega seisukohale, et Belgia on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklitele 3 ja 4 alates 24. juunist 2014, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(16)

Euroopa Liidu Kohus leidis oma 22. septembri 2016. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-14/15 ja C-116/15, et otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikes 2 on ebaseaduslikult kehtestatud ühehäälsuse nõue kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks. Otsused 2010/689/EL, 2011/472/EL, 2011/715/EL, 2011/887/EL, 2012/58/EL, 2012/299/EL, 2012/445/EL, 2012/673/EL, 2013/3/EL, 2013/148/EL, 2013/152/EL ja 2014/410/EL võeti vastu otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 alusel, millega järelikult on menetlusnorme rikutud.

(17)

Eesmärgiga tagada õiguskindlus isikuandmete saamisel ja edastamisel vastavalt otsusele 2008/615/JSK liikmesriikide puhul, keda puudutavad otsused 2010/689/EL, 2011/472/EL, 2011/715/EL, 2011/887/EL, 2012/58/EL, 2012/299/EL, 2012/445/EL, 2012/673/EL, 2013/3/EL, 2013/148/EL, 2013/152/EL ja 2014/410/EL, tuleks need otsused asendada käesoleva otsusega.

(18)

Eesmärgiga tagada isikuandmete saamise ja edastamise järjepidevus vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklitele 3 ja 4 lõpeb otsuste 2010/689/EL, 2011/472/EL, 2011/715/EL, 2011/887/EL, 2012/58/EL, 2012/299/EL, 2012/445/EL, 2012/673/EL, 2013/3/EL, 2013/148/EL, 2013/152/EL ja 2014/410/EL õiguslik toime käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval.

(19)

Samal põhjusel ei tohiks käesoleva otsuse jõustumine piirata liikmesriikide poolt otsuste 2010/689/EL, 2011/472/EL, 2011/715/EL, 2011/887/EL, 2012/58/EL, 2012/299/EL, 2012/445/EL, 2012/673/EL, 2013/3/EL, 2013/148/EL, 2013/152/EL ja 2014/410/EL kohaselt teostatud automatiseeritud andmevahetuse kehtivust.

(20)

Liikmesriikidel, kes said isikuandmeid otsuste 2010/689/EL, 2011/472/EL, 2011/715/EL, 2011/887/EL, 2012/58/EL, 2012/299/EL, 2012/445/EL, 2012/673/EL, 2013/3/EL, 2013/148/EL, 2013/152/EL ja 2014/410/EL kohaselt, peaks olema jätkuvalt õigus töödelda neid andmeid riigi tasandil või liikmesriikidevaheliselt otsuse 2008/615/JSK artiklis 26 sätestatud eesmärkidel.

(21)

Otsuse 2008/615/JSK artikliga 33 antakse nõukogule rakendusvolitused selliste meetmete vastuvõtmiseks, mis on vajalikud nimetatud otsuse rakendamiseks, eelkõige seoses selle otsuse kohaselt ette nähtud isikuandmete saamise ja edastamisega. Kuna selliste rakendusvolituste teostamiseks vajalikud tingimused on täidetud ja sellekohast korda on järgitud, tuleks võtta vastu rakendusotsus DNA-andmete automatiseeritud andmevahetuse kohta seoses Slovakkia, Portugali, Läti, Leedu, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Ungari, Küprose, Poola, Rootsi, Malta ja Belgiaga, et võimaldada nimetatud liikmesriikidel jätkuvalt saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklitele 3 ja 4.

(22)	Otsus 2008/615/JSK on Taani jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(23)	Otsus 2008/615/JSK on Ühendkuningriigi ja Iirimaa jaoks siduv ning seepärast osalevad nad käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Slovakkial, Portugalil, Lätil, Leedul, Tšehhi Vabariigil, Eestil, Ungaril, Küprosel, Poolal, Rootsil, Maltal ja Belgial on jätkuvalt õigus saada ja edastada isikuandmeid DNA-andmete automatiseeritud otsingu ja võrdlemise eesmärgil vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklitele 3 ja 4.

Artikkel 2

1. Otsuste 2010/689/EL, 2011/472/EL, 2011/715/EL, 2011/887/EL, 2012/58/EL, 2012/299/EL, 2012/445/EL, 2012/673/EL, 2013/3/EL, 2013/148/EL, 2013/152/EL ja 2014/410/EL õiguslik toime lõpeb alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, ilma et see piiraks liikmesriikide poolt nende otsuste kohaselt teostatud automatiseeritud andmevahetuse kehtivust.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 18. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ABELA

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(2) 5. aprilli 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Nõukogu 8. novembri 2010. aasta otsus 2010/689/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Slovakkiaga (ELT L 294, 12.11.2010, lk 14).

(5) Nõukogu 19. juuli 2011. aasta otsus 2011/472/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Portugaliga (ELT L 195, 27.7.2011, lk 71).

(6) Nõukogu 27. oktoobri 2011. aasta otsus 2011/715/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Lätiga (ELT L 285, 1.11.2011, lk 24).

(7) Nõukogu 13. detsembri 2011. aasta otsus 2011/887/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Leeduga (ELT L 344, 28.12.2011, lk 36).

(8) Nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsus 2012/58/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Tšehhi Vabariigiga (ELT L 30, 2.2.2012, lk 15).

(9) Nõukogu 7. juuni 2012. aasta otsus 2012/299/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Eestiga (ELT L 151, 12.6.2012, lk 31).

(10) Nõukogu 24. juuli 2012. aasta otsus 2012/445/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ungariga (ELT L 202, 28.7.2012, lk 22).

(11) Nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/673/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Küprosega (ELT L 302, 31.10.2012, lk 12).

(12) Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta otsus 2013/3/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Poolaga (ELT L 3, 8.1.2013, lk 5).

(13) Nõukogu 21. märtsi 2013. aasta otsus 2013/148/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Rootsiga (ELT L 84, 23.3.2013, lk 26).

(14) Nõukogu 21. märtsi 2013. aasta otsus 2013/152/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Maltaga (ELT L 86, 26.3.2013, lk 20).

(15) Nõukogu 24. juuni 2014. aasta otsus 2014/410/EL DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Belgiaga (ELT L 190, 28.6.2014, lk 80).

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/93

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/946,

18. mai 2017,

sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse kohta Slovakkias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigis, Leedus, Madalmaades, Ungaris, Küprosel, Eestis, Maltal, Rumeenias ja Soomes ning millega asendatakse otsused 2010/682/EL, 2010/758/EL, 2011/355/EL, 2011/434/EL, 2011/888/EL, 2012/46/EL, 2012/446/EL, 2012/672/EL, 2012/710/EL, 2013/153/EL, 2013/229/EL ja 2013/792/EL

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 kohaselt ei või selle otsuse kohane isikuandmete edastamine toimuda enne, kui selle otsuse 6. peatükis sätestatud andmekaitset käsitlevad üldsätted on rakendatud sellises edastamises osalevate liikmesriikide territooriumil kehtivas siseriiklikus õiguses.

(2)	Nõukogu otsuse 2008/616/JSK (3) artiklis 20 on sätestatud, et põhjenduses 1 osutatud tingimuse täitmist otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas tuleb kontrollida küsimustikul, hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel põhineva hindamisaruande alusel.

(3)

Nõukogule on esitatud üldised hindamisaruanded, milles võetakse kokku sõrmejälgede andmeid käsitlevat automatiseeritud andmevahetust puudutava küsimustiku, hindamiskülastuse ja süsteemi katselise kasutamise tulemused Slovakkias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigis, Leedus, Madalmaades, Ungaris, Küprosel, Eestis, Maltal, Rumeenias ja Soomes.

(4)

Nõukogu asus otsuse 2010/682/EL (4) vastuvõtmisega seisukohale, et Slovakkia on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 8. novembrist 2010, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(5)

Nõukogu asus otsuse 2010/758/EL (5) vastuvõtmisega seisukohale, et Bulgaaria on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 2. detsembrist 2010, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(6)

Nõukogu asus otsuse 2011/355/EL (6) vastuvõtmisega seisukohale, et Prantsusmaa on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 9. juunist 2011, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(7)

Nõukogu asus otsuse 2011/434/EL (7) vastuvõtmisega seisukohale, et Tšehhi Vabariik on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 19. juulist 2011, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(8)

Nõukogu asus otsuse 2011/888/EL (8) vastuvõtmisega seisukohale, et Leedu on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 13. detsembrist 2011, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(9)

Nõukogu asus otsuse 2012/46/EL (9) vastuvõtmisega seisukohale, et Madalmaad on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 23. jaanuarist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(10)

Nõukogu asus otsuse 2012/446/EL (10) vastuvõtmisega seisukohale, et Ungari on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 24. juulist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(11)

Nõukogu asus otsuse 2012/672/EL (11) vastuvõtmisega seisukohale, et Küpros on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 25. oktoobrist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(12)

Nõukogu asus otsuse 2012/710/EL (12) vastuvõtmisega seisukohale, et Eesti on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 13. novembrist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(13)

Nõukogu asus otsuse 2013/153/EL (13) vastuvõtmisega seisukohale, et Malta on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 21. märtsist 2013, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(14)

Nõukogu asus otsuse 2013/229/EL (14) vastuvõtmisega seisukohale, et Rumeenia on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 14. maist 2013, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(15)

Nõukogu asus otsuse 2013/792/EL (15) vastuvõtmisega seisukohale, et Soome on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates 16. detsembrist 2013, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(16)

Euroopa Liidu Kohus leidis oma 22. septembri 2016. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C-14/15 ja C-116/15, et otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikega 2 on ebaseaduslikult kehtestatud ühehäälsuse nõue kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks. Otsused 2010/682/EL, 2010/758/EL, 2011/355/EL, 2011/434/EL, 2011/888/EL, 2012/46/EL, 2012/446/EL, 2012/672/EL, 2012/710/EL, 2013/153/EL, 2013/229/EL ja 2013/792/EL võeti vastu otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 alusel, millega järelikult on menetlusnorme rikutud.

(17)

Eesmärgiga tagada õiguskindlus isikuandmete saamisel ja edastamisel vastavalt otsusele 2008/615/JSK liikmesriikide puhul, keda puudutavad otsused 2010/682/EL, 2010/758/EL, 2011/355/EL, 2011/434/EL, 2011/888/EL, 2012/46/EL, 2012/446/EL, 2012/672/EL, 2012/710/EL, 2013/153/EL, 2013/229/EL ja 2013/792/EL, tuleks need otsused asendada käesoleva otsusega.

(18)

Eesmärgiga tagada isikuandmete saamise ja edastamise järjepidevus vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9 lõpeb otsuste 2010/682/EL, 2010/758/EL, 2011/355/EL, 2011/434/EL, 2011/888/EL, 2012/46/EL, 2012/446/EL, 2012/672/EL, 2012/710/EL, 2013/153/EL, 2013/229/EL ja 2013/792/EL õiguslik toime käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval.

(19)

Samal põhjusel ei tohiks käesoleva otsuse jõustumine piirata liikmesriikide poolt otsuste 2010/682/EL, 2010/758/EL, 2011/355/EL, 2011/434/EL, 2011/888/EL, 2012/46/EL, 2012/446/EL, 2012/672/EL, 2012/710/EL, 2013/153/EL, 2013/229/EL ja 2013/792/EL kohaselt teostatud automatiseeritud andmevahetuse kehtivust.

(20)

Liikmesriikidel, kes said isikuandmeid otsuste 2010/682/EL, 2010/758/EL, 2011/355/EL, 2011/434/EL, 2011/888/EL, 2012/46/EL, 2012/446/EL, 2012/672/EL, 2012/710/EL, 2013/153/EL, 2013/229/EL ja 2013/792/EL kohaselt, peaks olema jätkuvalt õigus töödelda neid andmeid riigi tasandil või liikmesriikidevaheliselt otsuse 2008/615/JSK artiklis 26 sätestatud eesmärkidel.

(21)

Otsuse 2008/615/JSK artikliga 33 antakse nõukogule rakendusvolitused selliste meetmete vastuvõtmiseks, mis on vajalikud nimetatud otsuse vastuvõtmiseks, eelkõige seoses selle otsuse kohaselt ette nähtud isikuandmete saamise ja edastamisega. Kuna selliste rakendusvolituste teostamiseks vajalikud tingimused on täidetud ja sellekohast korda on järgitud, tuleks vastu võtta rakendusotsus sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse kohta seoses Slovakkia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariigi, Leedu, Madalmaade, Ungari, Küprose, Eesti, Malta, Rumeenia ja Soomega, et võimaldada nimetatud liikmesriikidel jätkuvalt saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9.

(22)	Otsus 2008/615/JSK on Taani jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(23)	Otsus 2008/615/JSK on Ühendkuningriigi ja Iirimaa jaoks siduv ning seepärast osalevad nad käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Slovakkial, Bulgaarial, Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigil, Leedul, Madalmaadel, Ungaril, Küprosel, Eestil, Maltal, Rumeenial ja Soomel on jätkuvalt õigus saada ja edastada isikuandmeid sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsingu eesmärgil vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 9.

Artikkel 2

1. Otsuste 2010/682/EL, 2010/758/EL, 2011/355/EL, 2011/434/EL, 2011/888/EL, 2012/46/EL, 2012/446/EL, 2012/672/EL, 2012/710/EL, 2013/153/EL, 2013/229/EL ja 2013/792/EL õiguslik toime lõpeb alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, ilma et see piiraks liikmesriikide poolt nende otsuste kohaselt teostatud automatiseeritud andmevahetuse kehtivust.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 18. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ABELA

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(2) 5. aprilli 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Nõukogu 8. novembri 2010. aasta otsus 2010/682/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Slovakkiaga (ELT L 293, 11.11.2010, lk 58).

(5) Nõukogu 2. detsembri 2010. aasta otsus 2010/758/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Bulgaariaga (ELT L 322, 8.12.2010, lk 43).

(6) Nõukogu 9. juuni 2011. aasta otsus 2011/355/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Prantsusmaaga (ELT L 161, 21.6.2011, lk 23).

(7) Nõukogu 19. juuli 2011. aasta otsus 2011/434/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Tšehhi Vabariigiga (ELT L 190, 21.7.2011, lk 72).

(8) Nõukogu 13. detsembri 2011. aasta otsus 2011/888/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Leeduga (ELT L 344, 28.12.2011, lk 38).

(9) Nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsus 2012/46/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Madalmaadega (ELT L 26, 28.1.2012, lk 32).

(10) Nõukogu 24. juuli 2012. aasta otsus 2012/446/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ungariga (ELT L 202, 28.7.2012, lk 23).

(11) Nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/672/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Küprosega (ELT L 302, 31.10.2012, lk 11).

(12) Nõukogu 13. novembri 2012. aasta otsus 2012/710/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Eestiga (ELT L 321, 20.11.2012, lk 61).

(13) Nõukogu 21. märtsi 2013. aasta otsus 2013/153/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Maltaga (ELT L 86, 26.3.2013, lk 21).

(14) Nõukogu 14. mai 2013. aasta otsus 2013/229/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Rumeeniaga (ELT L 138, 24.5.2013, lk 11).

(15) Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta otsus 2013/792/EL sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Soomega (ELT L 349, 21.12.2013, lk 103).

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/97

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/947,

18. mai 2017,

sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse kohta Soomes, Sloveenias, Rumeenias, Poolas, Rootsis, Leedus, Bulgaarias, Slovakkias ja Ungaris ning millega asendatakse otsused 2010/559/EL, 2011/387/EL, 2011/547/EL, 2012/236/EL, 2012/664/EL, 2012/713/EL, 2013/230/EL, 2013/692/EL ja 2014/264/EL

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 kohaselt ei või selle otsuse kohane isikuandmete edastamine toimuda enne, kui selle otsuse 6. peatükis sätestatud andmekaitset käsitlevad üldsätted on rakendatud sellises edastamises osalevate liikmesriikide territooriumil kehtivas siseriiklikus õiguses.

(2)	Nõukogu otsuse 2008/616/JSK (3) artiklis 20 on sätestatud, et põhjenduses 1 osutatud tingimuse täitmist otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas tuleb kontrollida küsimustikul, hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel põhineva hindamisaruande alusel.

(3)	Nõukogule on esitatud üldised hindamisaruanded, milles võetakse kokku sõidukite registreerimisandmeid käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja süsteemi katselise kasutamise tulemused Soomes, Sloveenias, Rumeenias, Poolas, Rootsis, Leedus, Bulgaarias, Slovakkias ja Ungaris.

(4)

Nõukogu asus otsuse 2010/559/EL (4) vastuvõtmisega seisukohale, et Soome on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 13. septembrist 2010, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(5)

Nõukogu asus otsuse 2011/387/EL (5) vastuvõtmisega seisukohale, et Sloveenia on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 28. juunist 2011, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(6)

Nõukogu asus otsuse 2011/547/EL (6) vastuvõtmisega seisukohale, et Rumeenia on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 12. septembrist 2011, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(7)

Nõukogu asus otsuse 2012/236/EL (7) vastuvõtmisega seisukohale, et Poola on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 26. aprillist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(8)

Nõukogu asus otsuse 2012/664/EL (8) vastuvõtmisega seisukohale, et Rootsi on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 25. oktoobrist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(9)

Nõukogu asus otsuse 2012/713/EL (9) vastuvõtmisega seisukohale, et Leedu on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 13. novembrist 2012, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(10)

Nõukogu asus otsuse 2013/230/EL (10) vastuvõtmisega seisukohale, et Bulgaaria on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 14. maist 2013, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(11)

Nõukogu asus otsuse 2013/692/EL (11) vastuvõtmisega seisukohale, et Slovakkia on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 19. novembrist 2013, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(12)

Nõukogu asus otsuse 2014/264/EL (12) vastuvõtmisega seisukohale, et Ungari on täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 12 alates 6. maist 2014, ning leidis ka, et hindamisaruanne kiideti heaks vastavalt otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikele 2.

(13)

Euroopa Liidu Kohus leidis oma 22. septembri 2016. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-14/15 ja C-116/15, et otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikega 2 on ebaseaduslikult kehtestatud ühehäälsuse nõue kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks. Otsused 2010/559/EL, 2011/387/EL, 2011/547/EL, 2012/236/EL, 2012/664/EL, 2012/713/EL, 2013/230/EL, 2013/692/EL ja 2014/264/EL võeti vastu otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõike 2 alusel, millega järelikult on menetlusnorme rikutud.

(14)

Eesmärgiga tagada õiguskindlus isikuandmete saamisel ja edastamisel vastavalt otsusele 2008/615/JSK liikmesriikide puhul, keda puudutavad otsused 2010/559/EL, 2011/387/EL, 2011/547/EL, 2012/236/EL, 2012/664/EL, 2012/713/EL, 2013/230/EL, 2013/692/EL ja 2014/264/EL, tuleks need otsused asendada käesoleva otsusega.

(15)	Eesmärgiga tagada isikuandmete saamise ja edastamise järjepidevus vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 12 lõpeb otsuste 2010/559/EL, 2011/387/EL, 2011/547/EL, 2012/236/EL, 2012/664/EL, 2012/713/EL, 2013/230/EL, 2013/692/EL ja 2014/264/EL õiguslik toime käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval.

(16)	Samal põhjusel ei tohiks käesoleva otsuse jõustumine piirata liikmesriikide poolt otsuste 2010/559/EL, 2011/387/EL, 2011/547/EL, 2012/236/EL, 2012/664/EL, 2012/713/EL, 2013/230/EL, 2013/692/EL ja 2014/264/EL kohaselt teostatud automatiseeritud andmevahetuse kehtivust.

(17)

Liikmesriikidel, kes said isikuandmeid otsuste 2010/559/EL, 2011/387/EL, 2011/547/EL, 2012/236/EL, 2012/664/EL, 2012/713/EL, 2013/230/EL, 2013/692/EL ja 2014/264/EL kohaselt, peaks olema jätkuvalt õigus töödelda neid andmeid riigi tasandil või liikmesriikidevaheliselt otsuse 2008/615/JSK artiklis 26 sätestatud eesmärkidel.

(18)

Otsuse 2008/615/JSK artikliga 33 antakse nõukogule rakendusvolitused selliste meetmete vastuvõtmiseks, mis on vajalikud nimetatud otsuse vastuvõtmiseks, eelkõige seoses selle otsuse kohaselt ette nähtud isikuandmete saamise ja edastamisega. Kuna selliste rakendusvolituste teostamiseks vajalikud tingimused on täidetud ja sellekohast korda on järgitud, tuleks võtta vastu rakendusotsus sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse kohta seoses Soome, Sloveenia, Rumeenia, Poola, Rootsi, Leedu, Bulgaaria, Slovakkia ja Ungariga, et võimaldada nimetatud liikmesriikidel jätkuvalt saada ja edastada isikuandmeid vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 12.

(19)	Otsus 2008/615/JSK on Taani jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(20)	Otsus 2008/615/JSK on Ühendkuningriigi ja Iirimaa jaoks siduv ning seepärast osalevad nad käesoleva otsuse (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK) vastuvõtmisel ja kohaldamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Soomel, Sloveenial, Rumeenial, Poolal, Rootsil, Leedul, Bulgaarial, Slovakkial ja Ungaril on jätkuvalt õigus saada ja edastada isikuandmeid sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud otsingu eesmärgil vastavalt otsuse 2008/615/JSK artiklile 12.

Artikkel 2

1. Otsuste 2010/559/EL, 2011/387/EL, 2011/547/EL, 2012/236/EL, 2012/664/EL, 2012/713/EL, 2013/230/EL, 2013/692/EL ja 2014/264/EL õiguslik toime lõpeb alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, ilma et see piiraks liikmesriikide poolt nende otsuste kohaselt teostatud automatiseeritud andmevahetuse kehtivust.

2. Liikmesriikidel, kes said isikuandmeid lõikes 1 osutatud otsuste kohaselt, on jätkuvalt õigus neid andmeid töödelda riigi tasandil või liikmesriikide vaheliselt otsuse 2008/615/JSK artiklis 26 sätestatud eesmärkidel.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 18. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ABELA

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(2) 5. aprilli 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Nõukogu 13. septembri 2010. aasta otsus 2010/559/EL sõidukite registreerimisandmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Soomega (ELT L 245, 17.9.2010, lk 34).

(5) Nõukogu 28. juuni 2011. aasta otsus 2011/387/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Sloveenias (ELT L 173, 1.7.2011, lk 9).

(6) Nõukogu 12. septembri 2011. aasta otsus 2011/547/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Rumeenias (ELT L 242, 20.9.2011, lk 8).

(7) Nõukogu 26. aprilli 2012. aasta otsus 2012/236/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Poolas (ELT L 118, 3.5.2012, lk 8).

(8) Nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/664/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Rootsis (ELT L 299, 27.10.2012, lk 44).

(9) Nõukogu 13. novembri 2012. aasta otsus 2012/713/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Leedus (ELT L 323, 22.11.2012, lk 17).

(10) Nõukogu 14. mai 2013. aasta otsus 2013/230/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Bulgaarias (ELT L 138, 24.5.2013, lk 12).

(11) Nõukogu 19. novembri 2013. aasta otsus 2013/692/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Slovakkias (ELT L 319, 29.11.2013, lk 7).

(12) Nõukogu 6. mai 2014. aasta otsus 2014/264/EL sõidukite registreerimisandmetega seotud automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ungaris (ELT L 137, 12.5.2014, lk 7).

2.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 142/100

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2017/948,

31. mai 2017,

milles käsitletakse ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodi kohaselt tüübikinnituse andmisel mõõdetud kütusekulu ja CO2-heite väärtuste kasutamist tarbijatele teabe andmisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/94/EÜ

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 3525 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel, (1) eelkõige selle artikli 9 lõike 2 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (2) alusel praegu kasutatav uus Euroopa sõidutsükkel (NEDC) ei vasta enam tänapäeva sõidutingimustele ega sõidukite tehnilistele lahendustele, võetakse selle asemel kergsõidukite CO2-heite ja kütusekulu mõõtmiseks kasutusele uus regulatiivne katsemeetod – komisjoni määruses C(2017) 3521 (3) sätestatud ühtlustatud ülemaailmne kergsõidukite katsetamise meetod (World Harmonised Light Vehicles Test Procedure, WLTP). WLTPga nähakse ette rangemad katsetingimused ja sellega saadakse tegelikkust paremini kajastavad kütusekulu ja CO2-heite väärtused, mis on tarbijatele kasulikum. Tarbijate teavitamise nõuded peaksid hõlmama ka seda, kuidas võimaldatakse juurdepääs sellisele täpsemale teabele, et oleks tagatud vajalik andmete võrreldavus.

(2)

Direktiivi 1999/94/EÜ eesmärk on tagada, et tarbijatele antaks teavet liidus müüdavate ja liisitavate uute sõiduautode kütusekulu ja CO2-heite kohta, et tarbijad saaksid uue auto hankimisel teha teadliku valiku. Kõnealuses direktiivis on sätestatud, et tarbijatele tuleb uute sõiduautode kohta teatavaks teha kõnealuse direktiivi artikli 2 punktis 5 määratletud ametlik kütusekulu ja artikli 2 punktis 6 määratletud ametlik CO2-eriheide. Need on väärtused, mille tüübikinnitusasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 (4) ning määruse (EÜ) nr 692/2008, eelkõige selle XII lisa kohaselt tüübikinnituse andmisel mõõtnud ning mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (5) VIII lisasse. Need väärtused tuleb lisada ELi tüübikinnitustunnistusele ja märkida vastavustunnistusse.

(3)

WLTPd juurutatakse järk-järgult, alustades direktiivi 2007/46/EÜ II lisa B osas kirjeldatud uute sõiduautotüüpide puhul 1. septembrist 2017 ja uute sõiduautode puhul 1. septembrist 2018. Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktis 22 määratletud seerialõpu sõidukeid, mille tüübikinnitus ja mõõtmised on tehtud NEDC-põhiselt, võib jätkuvalt lasta turule kaheteist kuu jooksul alates nende ELi tüübikinnituse kehtivusaja lõppemisest, seega 31. augustini 2019. Seega tuleb 1. septembrist 2019 kõiki liidu turule lastavaid uusi sõiduautosid katsetada WLTP järgi.

(4)

WLTP järkjärgulise juurutamise ajal esitatakse sõiduki ELi tüübikinnitustunnistuses ja vastavustunnistuses NEDC-põhiselt ja/või WLTP-põhiselt tüübikinnituse andmisel mõõdetud kütusekulu ja CO2-heide. WLTP-põhise tüübikinnituse saanud sõiduautode vastavustunnistuses esitatakse nii WLTP-põhine kui ka NEDC-põhine kütusekulu ja CO2-heide.

(5)	Seepärast on oluline selgitada, milliseid väärtusi tuleb WLTP juurutamiseks vajalikul üleminekuajal kasutada direktiivi 1999/94/EÜ kohaseks tarbijate teavitamiseks, tagamaks, et kõikides liikmesriikides oleksid kõikide uute sõiduautode kohta saadaval võrreldavad andmed.

(6)

On väga tõenäoline, et WLTP järgi määratud kütusekulu ja CO2-heide ning NEDC järgi määratud kütusekulu ja CO2-heide on erinevad. Paljudel juhtudel saadakse sama sõiduauto puhul WLTP järgi suuremad väärtused, kui on vastavad NEDC järgi määratud väärtused. Lisaks sellele saadakse WLTP kasutamisel, erinevalt NEDC-st, iga üksiksõidukit iseloomustavad kütusekulu ja CO2-heite väärtused, mis kajastavad neid väärtusi mõjutavaid sõiduki omadusi ja lisaseadmestikku. Nii peaks olema võimalik anda tarbijatele täpsemaid ja tegelikkusele paremini vastavaid andmeid iga uue sõiduauto kohta või konkreetse mudeli puhul kütusekulu ja CO2-heite väärtuste võimaliku ulatuse kohta.

(7)

CO2-heide ja kütusekulu määratakse katse eri faaside kohta. NEDC järgi tüübikinnituse saanud sõidukite puhul esitatakse andmed linnasõidu ja linnavälise sõidu kohta ning nii kogu tsükli heide kui ka kogu tsükli kaalutud keskmine heide. WLTP järgi tüübikinnituse saanud sõidukite puhul esitatakse andmed aeglase, keskmise kiirusega, kiire ja väga kiire sõidufaasi kohta ning nii kogu tsükli näitaja kui ka tsükli kaalutud keskmine näitaja. Võrreldavuse tagamiseks tuleks tarbijatele teha kättesaadavaks vähemalt kummagi meetodi kohased kogunäitajad.

(8)

Kui sõltumata direktiivi 1999/94/EÜ kohaselt nõutud märgistest, teatmikest, plakatitest ning reklaamväljaannetest ja -materjalist tehakse tarbijatele kättesaadavaks teave tootjate vabatahtlike kavade kohaste ühtlustamata katsemeetodite alusel määratud kütusekulu ja CO2-heite kohta, tuleks tarbijatele selgelt teatada, et sellised väärtused on saadud ühtlustamata katsemeetoditega. Tarbijatele tuleks soovitada kasutada uute sõiduautode võrdlemiseks kütusekulu ja CO2-heidet, mis on mõõdetud ja mille puhul on tüübikinnitus antud ELi ühtlustatud katsemeetodi alusel.

(9)

Direktiivi 1999/94/EÜ ülevõtmisel on osa liikmesriike otsustanud kanda sõiduauto sildile lisaks kütusekulule ja CO2-heitele ka andmed õhusaasteainete kohta. Kuna võetakse kasutusele WLTP ja tegelikus liikluses tekkiva heite katse ning seoses uute nõuetega esitatakse uute sõiduautode vastavustunnistusel tegelikus liikluses tekkiv suurim heide, (6) on alates 1. septembrist 2017 õhusaasteainete teave kättesaadav kõikide uute sõidukitüüpide kohta ning 1. septembrist 2019 kõikide uute sõidukite kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi soovitusega, mis esitati pärast autotööstuses tehtava heitemõõtmise uurimist, (7) peaksid liikmesriigid kaaluma, kas teha selline teave tarbijatele kättesaadavaks, et suurendada tarbijate teadlikkust ja võimaldada tarbijatel teha teadlikke otsuseid auto ostmisel.

(10)

Et anda tarbijatele võimalus täielikult mõista, milles seisneb üleminek WLTP-le, peaksid kõik asjaomased isikud tegema kampaaniaid või kampaaniais osalema, et selgitada, kuidas uus katsemeetod mõjutab kütusekulu ja CO2-heite väärtusi. Sellistesse teavituskampaaniatesse peaksid olema kaasatud avaliku sektori asutused, tarbijaorganisatsioonid, keskkonnaorganisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, sõidukijuhtide ühingud ning autotööstus.

(11)

Pärast arutelu maanteesõidukite tekitatavat CO2-heidet käsitleva poliitika väljatöötamise ja rakendamisega tegeleva eksperdirühmaga, tööstusharu ekspertidega, tarbijaorganisatsioonidega, muude valitsusväliste organisatsioonidega ning liikmesriikidega leiab komisjon, et on sobiv esitada soovitus selle kohta, kuidas tuleks esitada tarbijatele teavet uute sõiduautode ametliku kütusekulu ja ametliku CO2-eriheite kohta.

(12)	Soovitus tuleks vastu võtta selleks, et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid ning et edendada direktiivi 1999/94/EÜ ühetaolist kohaldamist kogu liidus.

(13)	Käesoleva soovitusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 1999/94/EÜ artikli 10 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid tagama, et uute registreeritud autode vastavustunnistustesse kantud NEDC-põhiseid näitajaid kasutataks kuni 31. detsembrini 2018 tarbijate teavitamiseks direktiivi 1999/94/EÜ artikli 2 punktides 5 ja 6 määratletud ametlikust kütusekulust ja ametlikust CO2-eriheitest, sest pärast seda kuupäeva hakatakse kõiki liidu turule lastavaid uusi sõidukeid katsetama ja neile tüübikinnitust andma WLTP-põhiselt.

2.	Alates 1. jaanuarist 2019 peaksid liikmesriigid tagama, et tarbijatele teatataks üksnes WLTP-põhiselt määratud kütusekulu ja CO2-heide.

Liikmesriigid peaksid tagama, et pärast 1. jaanuari 2019, mil seerialõpu sõidukite kohta võivad endiselt olla kättesaadavad üksnes NEDC-põhiselt määratud näitajad, esitataks sellised näitajad tarbijatele koos teatega, et tegemist on seerialõpu sõidukiga, mille asjaomased näitajad ei ole võrreldavad WLTP-põhiste näitajatega.

4.	Liikmesriigid peaksid tagama, et müügikohas uuele sõiduautole kinnitatud või selle juurde paigutatud sildil oleksid andmed vastava sõiduki ametliku kütusekulu ja ametliku CO2-eriheite kohta.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kütusesäästu- ja CO2-heitealases teatmikus ning müügikohas uue sõiduauto juurde paigutatud plakatil või teabeekraanil oleksid andmed vastava sõiduki ametliku kütusekulu ja CO2-eriheite kohta. Kui teatav mudel hõlmab mitut varianti või versiooni, tuleks esitada kõige suuremate asjaomaste näitajatega üksiksõiduki andmed.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kui reklaammaterjalis viidatakse teatavale uuele sõiduauto mudelile, versioonile või variandile, hõlmaks selle kohta esitatav teave andmeid vastava sõiduki ametliku kütusekulu ja CO2-eriheite kohta. Kui reklaammaterjal hõlmab mitut mudelit, peaksid liikmesriigid tagama, et kõnealune teave sisaldaks andmeid kõikide sellises materjalis käsitletud sõidukite ametliku kütusekulu ja CO2-eriheite kohta või asjaomase sõidukirühma kõige paremaid ja kõige halvemaid vastavaid näitajaid. Kui sõidukid on saanud tüübikinnituse WLTP alusel, peaksid kõnealused parimad ja halvimad näitajad vastama turul kättesaadavate uute sõiduautode vastavustunnistusse kantud näitajatele.

Liikmesriigid peaksid tagama, et veebipõhises autode konfigureerimiskeskkonnas või muus elektroonilises reklaammaterjalis, mis võimaldab tarbijal koostada teatava konfiguratsiooniga sõiduki, teavitataks tarbijat selgelt, kuidas mitmesugused seadmed ja lisavarustus mõjutavad kütusekulu ja CO2-heidet, mis on mõõdetud WLTP alusel tüübikinnituse andmisel.

Kui liikmesriigis on lubatud esitada lisateabena WLTP-põhiseid andmeid kütusekulu ja CO2-heite kohta ka enne 1. jaanuari 2019, et tarbijad saaksid võimalikult aegsasti teada tegelikule liiklusele paremini vastavad kütusekulu ja CO2-heite väärtused, peaks liikmesriik tagama, et selline lisateave esitataks selgelt ja eraldi direktiivi 1999/94/EÜ kohaselt nõutud märgistest, teatmikest, plakatitest ning reklaamväljaannetest ja -materjalist ning et see sisaldaks järgmist teavet:

„1. septembrist 2017 kasutatakse teatavate uute sõidukite tüübikinnituse andmiseks ühtlustatud ülemaailmset kergsõidukite katsetamise meetodit (World Harmonised Light Vehicles Test Procedure, WLTP), mis on uus ja tegelikule liiklusele paremini vastav katsemeetod kütusekulu ja CO2-heite mõõtmiseks. 1. septembrist 2018 hakatakse praeguse uue Euroopa sõidutsükli (New European Driving Cycle, NEDC) asemel kasutama üksnes WLTPd. Kuna WLTP puhul vastavad katsetingimused paremini tegelikule liiklusele, saadakse WLTPga paljudel juhtudel suurem kütusekulu ja CO2-heide kui NEDC kasutamisel.“

9.	Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijaid on enne autoostuotsuse tegemist teavitatud sellest, kuidas WLTP kasutuselevõtmine muudab kütusekulu ja CO2-heite väärtusi ning milline mõju võib sellel olla registreerimise ajal.

10.	Liikmesriigid peaksid tagama, et ametliku kütusekulu ja CO2-eriheite kohta esitataks vähemalt asjakohase katsemeetodi kohaselt mõõdetud kogu katsetsükli näitajad.

11.

Kui direktiivi 1999/94/EÜ kohaselt nõutud märgistest, teatmikest, plakatitest ning reklaamväljaannetest ja -materjalist sõltumata tehakse tarbijatele kättesaadavaks teave tootjate vabatahtlike kavade kohaste ja ühtlustamata katsemeetodite alusel määratud kütusekulu ja CO2-heite kohta, peaksid liikmesriigid tagama, et selline teave sisaldaks järgmist teavet:

„Märgitud kütusekulu või CO2-heide põhineb ühtlustamata katsemeetoditel. Need on esitatud üksnes teavitamiseks. Uute sõiduautode puhul tuleks ühtlustatud ELi katsemeetodi põhise kütusekulu ja CO2-heite võrdlemiseks kasutada ametlikke andmeid CO2-heite ja kütusekulu kohta [lisada link, mille kaudu sellised väärtused on kättesaadavad].“

12.	Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust esitada müügikohas uuele sõiduautole kinnitatud või selle juurde paigutatud sildil ka teave tegelikele sõidutingimustele vastava õhusaasteainete maksimumi kohta, mis on esitatud iga sõiduki vastavustunnistuses.

13.	Liikmesriigid peaksid tagama, et korraldataks kampaaniaid, kus tarbijatele tutvustatakse WLTPd ja selgitatakse selle meetodi kasutamise mõju kütusekulu ja CO2-heite väärtustele, eriti seda, et WLTP puhul saadakse suuremad väärtused kui NEDC puhul, ning eri katsefaasides saadud väärtuste tähendust.

14.	Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. mai 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Miguel ARIAS CAÑETE

(1) EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16.

(2) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

(3) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus C(2017) 3521, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

(6) Komisjoni 20. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/646, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT L 109, 26.4.2016, lk 1).

(7) P8_TA(2017)0100.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 142

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 2. juuni 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu (milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte'i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele) jõustumise kohta	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/938, 23. september 2013, Minamata elavhõbedakonventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta	2
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/939, 11. mai 2017, Minamata elavhõbedakonventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta	4
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/940, 1. juuni 2017, milles käsitletakse loa andmist sipelghappe kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )	40
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/941, 1. juuni 2017, millega tühistatakse kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks	43
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/942, 1. juuni 2017, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit volframkarbiidi, sulatatud volframkarbiidi ja metallipulbriga lihtsalt segatud volframkarbiidi impordi suhtes	53
		OTSUSED
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2017/943, 18. mai 2017, sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse kohta Maltal, Küprosel ja Eestis ning millega asendatakse otsused 2014/731/EL, 2014/743/EL ja 2014/744/EL	84
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2017/944, 18. mai 2017, sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse kohta Lätis ning millega asendatakse otsus 2014/911/EL	87
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2017/945, 18. mai 2017, DNA-andmete automatiseeritud andmevahetuse kohta Slovakkias, Portugalis, Lätis, Leedus, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Küprosel, Poolas, Rootsis, Maltal ja Belgias ning millega asendatakse otsused 2010/689/EL, 2011/472/EL, 2011/715/EL, 2011/887/EL, 2012/58/EL, 2012/299/EL, 2012/445/EL, 2012/673/EL, 2013/3/EL, 2013/148/EL, 2013/152/EL ja 2014/410/EL	89
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2017/946, 18. mai 2017, sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse kohta Slovakkias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigis, Leedus, Madalmaades, Ungaris, Küprosel, Eestis, Maltal, Rumeenias ja Soomes ning millega asendatakse otsused 2010/682/EL, 2010/758/EL, 2011/355/EL, 2011/434/EL, 2011/888/EL, 2012/46/EL, 2012/446/EL, 2012/672/EL, 2012/710/EL, 2013/153/EL, 2013/229/EL ja 2013/792/EL	93
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2017/947, 18. mai 2017, sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse kohta Soomes, Sloveenias, Rumeenias, Poolas, Rootsis, Leedus, Bulgaarias, Slovakkias ja Ungaris ning millega asendatakse otsused 2010/559/EL, 2011/387/EL, 2011/547/EL, 2012/236/EL, 2012/664/EL, 2012/713/EL, 2013/230/EL, 2013/692/EL ja 2014/264/EL	97
		SOOVITUSED
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2017/948, 31. mai 2017, milles käsitletakse ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodi kohaselt tüübikinnituse andmisel mõõdetud kütusekulu ja CO2-heite väärtuste kasutamist tarbijatele teabe andmisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/94/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2017) 3525 all)	100