24.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/1

(1)

Elavhõbe on väga mürgine aine, mis kujutab endast, sealhulgas kalades ja mereandides, ökosüsteemides ja eluslooduses leiduva metüülelavhõbeda kujul, ülemaailmset ja olulist ohtu inimeste tervisele. Kuna elavhõbedasaaste levib üle riigipiiride, on 40–80 % kogu liidu elavhõbedasaastest pärit väljastpoolt liitu. Seetõttu tuleb tegutseda kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

(2)

Enamik elavhõbedaheitest ja elavhõbedaga seotud riskidest tuleneb inimtegevusest, näiteks elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisest ja töötlemisest, elavhõbeda kasutamisest toodetes ja tootmisprotsessides ning käsitöönduslikus ja väiksemahulises kullakaevandamises ja -töötlemises, kivisöe põletamisest ja elavhõbedajäätmete käitlemisest.

(3)

Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1386/2013/EL, (3) on seatud mittetoksilise keskkonna pikaajaline eesmärk ning nähtud ette, et selleks on vaja võtta meetmeid, mis tagaksid, et kemikaalide negatiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale viidaks miinimumini aastaks 2020.

(4)

Komisjoni 28. jaanuari 2005. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ühenduse elavhõbedaalane strateegia“, mis vaadati läbi 7. detsembril 2010 (edaspidi „strateegia“), on püstitatud eesmärk vähendada kogu maailmas miinimumini inimtegevusest tulenevat elavhõbedaheidet õhku, vette ja maapinda ning võimaluse korral see täielikult lõpetada.

(5)

Liidus on viimase 10 aasta jooksul saavutatud elavhõbeda käitlemises märkimisväärset edu pärast strateegia vastuvõtmist ja mitmesuguste meetmete võtmist elavhõbedaheite, elavhõbeda tarnimise, nõudluse ja kasutamise ning elavhõbeda ülejääkide ja varude käitlemise kohta.

(6)

Strateegias soovitatakse, et prioriteetne ülesanne peaks olema läbirääkimiste pidamine ja rahvusvahelise õiguslikult siduva elavhõbedat käsitleva leppe sõlmimine, kuna liidu meetmed üksi ei taga liidu kodanike tervise tõhusat kaitset elavhõbeda negatiivse mõju eest.

(7)

Liit ja 26 liikmesriiki on allkirjastanud 2013. aasta elavhõbedat käsitleva Minamata konventsiooni (edaspidi „konventsioon“). Kaks liikmesriiki (Eesti ja Portugal), kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud, on väljendanud kavatsust see ratifitseerida. Liit ja kõik selle liikmesriigid on seega kohustunud selle sõlmima, üle võtma ja rakendama.

(8)

Konventsiooni kiire heakskiitmine liidu poolt ja selle ratifitseerimine liikmesriikide poolt innustab maailma suurimaid elavhõbeda kasutajaid ja heite tekitajaid, kes on konventsioonile alla kirjutanud, seda ratifitseerima ja rakendama.

(9)

Käesoleva määrusega tuleks liidu õigustikku täiendada ja kehtestada sätted, mida on vaja, et tagada liidu õigustiku täielik kooskõla konventsiooniga, nii et liidul ja selle liikmesriikidel oleks võimalik konventsioon vastavalt kas heaks kiita või ratifitseerida ning seda rakendada.

(10)

Liidu edasised meetmed, mis ületavad konventsiooni nõudeid, oleksid teerajajaks, nagu seda oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1102/2008 (4) elavhõbedat mittesisaldavate toodete ja protsesside puhul.

(11)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 193 ei takista käesolev määrus liikmesriike säilitamast või kasutusele võtmast rangemaid kaitsemeetmeid, kui need meetmed on kooskõlas aluslepingutega ning komisjonile on neist teatatud.

(12)

Elavhõbeda ekspordi keeldu, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1102/2008, tuleks täiendada elavhõbeda impordi piirangutega sõltuvalt allikast, kasutusotstarbest ja elavhõbeda päritolust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (5) sätteid elavhõbedajäätmete impordi kohta tuleks jätkuvalt kohaldada, eelkõige seoses pädevate asutuste volitustega vastavalt kõnealusele määrusele.

(13)

Käesoleva määruse nende sätete eesmärgiks, mis käsitlevad elavhõbeda ja elavhõbedasegude importi, on tagada, et liit ja selle liikmesriigid täidaksid elavhõbedaga kauplemist käsitlevast konventsioonist tulenevaid kohustusi.

(14)

Mitmesuguste elavhõbedat sisaldavate toodete eksport, import ja tootmine, mille arvele langeb märkimisväärne osa elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kasutamisest liidus ja kogu maailmas, peaks olema keelatud.

(15)

Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks piirata liidu õigustiku kohaldamist, millega kehtestatakse rangemad nõuded elavhõbedat sisaldavatele toodetele, sealhulgas maksimaalse elavhõbedasisalduse osas.

(16)

Elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kasutamine tootmisprotsessides tuleks järk-järgult lõpetada ning selleks tuleks luua stiimulid teadustööks, mille eesmärk on elavhõbeda asemel kahjutute või vähemalt keskkonnale ja inimeste tervisele vähem ohtlike omadustega asendusainete otsimine.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (6) keelatakse alates 10. oktoobrist 2017 viie teadaolevalt polüuretaani tootmises eelkõige katalüsaatorina kasutatava fenüülelavhõbedaühendi tootmine, turule laskmine ja kasutamine. Ka muude elavhõbedat sisaldavate katalüsaatorite kasutamine polüuretaani tootmises tuleks keelata alates 1. jaanuarist 2018.

(18)

Järk-järgult tuleks lõpetada alkoholaatide tootmine, kus elavhõbedat kasutatakse elektrolüüdina, ning võimalikult kiiresti asendada kõnealune tootmisprotsess teostatava elavhõbedavaba tootmisprotsessiga. Kui sobivat kättesaadavat elavhõbedavaba tootmisprotsessi ei ole olemas, tuleks naatrium- ja kaaliummetülaadi ja -etülaadi tootmisele, milles kasutatakse elavhõbedat, kehtestada käitamisnõuded. Tuleks võtta meetmeid elavhõbeda kasutamise vähendamiseks, seades eesmärgiks lõpetada selle kasutamine kõnealuses tootmises järk-järgult ja võimalikult kiiresti ning kindlasti enne 1. jaanuari 2028.

(19)

Uute elavhõbedat sisaldavate toodete tootmine ja turulelaskmine ning uute elavhõbedat või elavhõbedaühendeid kasutavate tootmisprotsesside kasutamine suurendaks elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kasutamist ning elavhõbedaheidet liidus. Uus tegevus peaks seetõttu olema keelatud, välja arvatud juhul, kui hindamisest ilmneb, et uued elavhõbedat sisaldavad tooted või uus tootmisprotsess tagaksid olulise kasu keskkonnale või inimeste tervisele ega ohustaks märkimisväärselt ei keskkonda ega inimeste tervist ning et samu eeliseid pakkuvaid tehniliselt teostatavaid elavhõbedavabu alternatiivseid lahendusi ei ole.

(20)

Elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kasutamine käsitöönduslikus ja väiksemahulises kullakaevandamises ja -töötlemises moodustab suure osa elavhõbeda kasutusest ja heitest kogu maailmas, avaldades negatiivset mõju nii kohalikele kogukondadele kui ka ülemaailmsel tasandil. Elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kasutamine sel viisil tuleks seetõttu keelustada ja seda tuleks rahvusvahelisel tasandil reguleerida. Ilma et see piiraks niisuguse kasutamise keelustamist ja lisaks tulemuslikele, proportsionaalsetele ja hoiatavatele karistustele, mida liikmesriigid käesoleva määruse rikkumise korral rakendavad, on asjakohane ette näha ka riiklik kava juhuks, kui keelu eiramist esineb rohkem kui üksikjuhtudel, et lahendada probleem, mis on seotud käsitööndusliku ja väiksemahulise kullakaevandamise ja -töötlemisega, kus kulla eraldamiseks maagist kasutatakse elavhõbeamalgaami moodustamist.

(21)

Elavhõbeda kasutamine hambaamalgaamis on elavhõbeda ulatuslikem kasutusviis liidus ja kujutab endast märkimisväärset saasteallikat. Seetõttu tuleks hambaamalgaami kasutamist järk-järgult vähendada kooskõlas konventsiooni ja riiklike kavadega, lähtudes eelkõige konventsiooni A lisa II osas loetletud meetmetest. Komisjon peaks hindama hambaamalgaami järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise teostatavust pikema aja jooksul ja eelistatavalt 2030. aastaks ning sellest aru andma, võttes arvesse käesolevas määruses nõutud riiklikke kavasid ja täielikult austades liikmesriikide pädevust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Lisaks tuleks võtta ennetava tervisekaitse erimeetmeid haavatavate ühiskonnaliikmete, näiteks laste ning rasedate ja rinnaga toitvate naiste kaitseks.

(22)

Tuleks muuta kohustuslikuks, et hambaravikabinettides, kus kasutatakse hambaamalgaami või eemaldatakse amalgaamist hambatäidiseid või selliste täidistega hambaid, oleks lubatud kasutada ainult kapslivormis hambaamalgaami ja amalgaamiseparaatoreid, et kaitsta hambaarste ja patsiente elavhõbedaga kokkupuutumise eest ja tagada, et elavhõbedajäätmeid kogutakse ja kõrvaldatakse jäätmetena keskkonnahoidliku jäätmekäitluse raames ning nad ei satuks mingil juhul keskkonda. Seetõttu tuleks hambaarstidel keelata doseerimata kujul elavhõbeda kasutamine. Hambaarstidele peetakse kasutamiseks sobivaiks amalgaamikapsleid, mida kirjeldatakse Euroopa standardites EN ISO 13897:2004 ja EN ISO 24234:2015. Lisaks tuleks kehtestada amalgaamiseparaatorite kinnipidamistõhususe miinimumtase. Amalgaamiseparaatorite vastavus eeskirjadele peaks põhinema asjaomastel standarditel, näiteks Euroopa standardil EN ISO 11143:2008. Võttes arvesse hambaravisektoris töötavate ja kehtestatavatest nõuetest mõjutatud ettevõtjate suurust, tuleks anda piisavalt aega, et nad saaksid uute nõuetega kohaneda.

(23)

Elavhõbeda kasutamist aitaks vähendada hambaravi üliõpilaste ja hambaarstide koolitamine elavhõbedavabade asendajate kasutamisel, eelkõige haavatavate elanikkonna liikmete puhul nagu lapsed, rasedad ja rinnaga toitvad naised, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine suuõõne ja hammaste tervishoiu valdkonnas, et parandada teadmisi olemasolevate materjalide ja hambataastustehnikate kohta ning välja töötada uusi materjale.

(24)

Liidus tekitatakse 2017. aasta lõpuks üle 6 000 tonni vedelaid elavhõbedajäätmeid, seda peamiselt elavhõbeelementide kohustusliku kasutusest kõrvaldamise tõttu kloorleeliste tööstuses vastavalt komisjoni rakendusotsusele 2013/732/EL (7). Võttes arvesse piiratud võimekust vedelate elavhõbedajäätmete muundamiseks, tuleks käesoleva määruse alusel endiselt lubada vedelate elavhõbedajäätmete ajutist ladustamist ajavahemiku jooksul, mis on piisav kõigi tekitatud jäätmete muundamise ja tahkestamise (kui tahkestamine on nõutav) tagamiseks. Ladustamine peaks toimuma vastavalt nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ (8) sätestatud nõuetele.

(25)

Kuna elavhõbe on vedelal kujul ülimalt ohtlik aine, tuleks välistada elavhõbedajäätmete alaline ladustamine ilma eelneva töötlemiseta, võttes arvesse sellise jäätmete kõrvaldamisega kaasnevaid ohte. Enne alalist ladustamist tuleks elavhõbedajäätmeid seega asjakohaselt muundada ning tahkestada, kui tahkestamine on nõutav. Sel eesmärgil ja et vähendada sellega seonduvaid riske, peaksid liikmesriigid võtma arvesse ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni tehnilisi suuniseid elavhõbeda kohta.

(26)

Et tagada käesoleva määruse jäätmeid käsitlevate sätete nõuetekohane rakendamine, tuleks võtta meetmeid, et tagada kogu elavhõbedajäätmete käitlusahela ulatuses tulemuslik jälgimissüsteem, mille raames elavhõbedajäätmete tekitajatelt ja elavhõbedajäätmeid ladustavatelt ning käitlevatelt jäätmekäitlusrajatiste käitajatelt nõutakse teaberegistri loomist, mis on osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (9) sätestatud andmete säilitamise nõudest.

(27)

Konventsioonis nõutakse, et konventsiooniosalised püüaksid välja töötada kohased strateegiad elavhõbeda või elavhõbedaühenditega saastatud alade kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (10) nõutakse, et tööstusrajatiste käitajad tegeleksid pinnase saastumise vältimisega. Peale selle nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ, (11) et liikmesriigid püüaksid vähendada pinnase saastumist seal, kus see kahjustab veekogu seisundit. Seetõttu peaks komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuma teabevahetus, et vahetada kogemusi riiklikul tasandil tehtud algatuste ja võetud meetmete kohta.

(28)

Et kajastada praegust teaduslikku arusaama metüülelavhõbedast tulenevate riskide kohta, peaks komisjon käesoleva määruse läbivaatamisel hindama praegusi tervisepõhiseid doose ning kindlaks määrama uued elavhõbedaga seotud tervishoiu võrdlusalused.

(29)

Selleks et ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuse abil viia liidu õigusaktid vastavusse konventsiooniosaliste konverentsi otsustega, mida liit toetab, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks ja elavhõbedajäätmete ajutise ladustamise lubatava ajavahemiku pikendamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused impordi- ja ekspordivormide kehtestamise, elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude keskkonnahoidlikku vaheladustamist käsitlevate tehniliste nõuete kehtestamise, uute elavhõbedat sisaldavate toodete ja elavhõbedat kasutavate protsesside keelamise või lubamise ning aruandluskohustuste täpsustamise abil, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(31)

Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ning tagama nende rakendamise. Kehtestatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(32)

Arvestades muudatuste laadi ja ulatust, mida tuleb teha määruses (EÜ) nr 1102/2008, ning selleks et suurendada õiguskindlust, selgust ja läbipaistvust ning lihtsustada õigusakte, tuleks nimetatud määrus kehtetuks tunnistada.

(33)

Selleks et jätta liikmesriikide pädevatele asutustele ja käesolevast määrusest mõjutatud ettevõtjatele piisavalt aega uue korraga kohanemiseks, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2018.

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse elavhõbeda ja elavhõbedaühendite inimtekkelise heite ja keskkonda viimise eest muu hulgas elavhõbeda ja elavhõbedat sisaldavate toodete ekspordi ja impordi keelamisega, piirangute kehtestamisega elavhõbeda kasutamisele tootmisprotsessides, toodetes, käsitöönduslikus ja väiksemahulises kullakaevandamises ja -töötlemises ja hambaamalgaamis ning elavhõbedajäätmetega seotud kohustuste kehtestamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda elavhõbedasaaste piiriülese leviku ja vajalike meetmete laadi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

ELi toimimise lepingu artikli 28 lõike 2 tingimustele vastava elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete alaline või ajutine eksport;

b)

ELi toimimise lepingu artikli 28 lõike 2 tingimustele mittevastava elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete reeksport, kui see suunatakse muule tolliprotseduurile kui liidu välistransiidiprotseduur kaupade veoks läbi liidu tolliterritooriumi;

a)

eksportiv riik on konventsiooniosaline ja eksporditav elavhõbe ei ole pärit elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisest, mis on konventsiooni artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohaselt keelatud, või

b)

eksportiv riik, kes ei ole nimetatud konventsiooni osaline, on esitanud tõendi selle kohta, et elavhõbe ei ole pärit elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisest.

a)

kodanikukaitse ja sõjalise kasutuse jaoks hädavajalikud tooted;

b)

teadusuuringutes, seadmete kaliibrimisel ja võrdlusstandardina kasutatavad tooted.

a)

seadmed, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks, sealhulgas sõjaliseks eriotstarbeks ettenähtud relvad, laskemoon ja sõjatarvikud;

b)

kosmosesse saatmiseks ettenähtud seadmed ning

c)

elavhõbedat sisaldavate toodete, mida toodeti enne 1. jaanuari 2018, tehnilised täiustused või ümberkujundamine, tingimusel et täiustuste või ümberkujundamise tulemusel kasutatakse neis toodetes vähem elavhõbedat.

a)

kõnealuse toote või protsessi tehniline kirjeldus;

b)

hinnang keskkonna- ja tervisekasule ning -ohtudele;

c)

tõendid selle kohta, et puudub tehniliselt teostatav elavhõbedavaba alternatiiv, mis annaks keskkonnale ja tervisele märkimisväärset kasu;

d)

üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas protsess läbi viiakse või toodet toodetakse, kasutatakse ja pärast kasutamist jäätmetena kõrvaldatakse, et tagada keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

a)

alates 1. jaanuarist 2018 kasutusele võetud amalgaamiseparaatorid peavad kinni vähemalt 95 % amalgaamiosakesi;

b)

alates 1. jaanuarist 2021 vastavad kõik kasutuses olevad amalgaamiseparaatorid punktis a sätestatud kinnipidamistasemele.

a)

kloorleeliste tööstus;

b)

maagaasi puhastamine;

c)

värviliste metallide kaevandamine ja väljasulatamine;

d)

kinaverimaagist eraldamine liidus.

a)

andmed igas käitises ladustatud elavhõbedajäätmete üldkoguse kohta;

b)

andmed elavhõbedajäätmete üldkoguse kohta, mis on saadetud igasse rajatisse, mis tegeleb elavhõbedajäätmete ajutise ladustamise, muundamise ja elavhõbedajäätmete tahkestamise (kui see on nõutav) või muundatud ja asjakohasel juhul tahkestatud (kui tahkestamine on nõutav) elavhõbedajäätmete alalise ladustamisega;

c)

iga punktis b osutatud rajatise asukoht ja kontaktandmed;

d)

artikli 14 lõike 1 kohaselt elavhõbedajäätmete ajutise ladustamisega tegelevat rajatist käitava ettevõtja esitatud tõendi koopia;

e)

artikli 14 lõike 2 kohaselt elavhõbedajäätmete muundamise ja tahkestamisega (kui see on nõutav) tegelevat rajatist käitava ettevõtja esitatud tõendi koopia;

f)

artikli 14 lõike 3 kohaselt muundamise ja tahkestamise (kui see on nõutav) läbinud elavhõbedajäätmete alalise ladustamisega tegelevat rajatist käitava ettevõtja esitatud tõendi koopia.

a)

soolakaevandused, mis on kohandatud muundamise läbinud elavhõbedajäätmete alaliseks ladustamiseks, või sügaval maa all asuvas kaljukihistud, mis tagavad ohutustaseme, mis on soolakaevanduse ohutustasemega samaväärne või sellest kõrgem, või

b)

maapealsed rajatised, mis on ette nähtud ja kohandatud muundamise ja tahkestamise läbinud elavhõbedajäätmete alaliseks ladustamiseks ja mis tagavad ohutustaseme, mis on punktis a osutatud rajatiste ohutustasemega samaväärne või sellest kõrgem.

a)

iga saadud elavhõbedajäätmete saadetise kohta:

b)

iga rajatisest välja saadetava elavhõbedajäätmete saadetise kohta:

c)

rajatises ladustatud elavhõbedajäätmete kogus iga kuu lõpu seisuga.

a)

iga saadud elavhõbedajäätmete saadetise kohta:

b)

iga rajatisest välja saadetava elavhõbedajäätmete saadetise kohta, mis on läbinud muundamise ja tahkestamise (kui tahkestamine on nõutav):

c)

rajatises ladustatud elavhõbedajäätmete kogus iga kuu lõpu seisuga.

a)

teave käesoleva määruse rakendamise kohta;

b)

teave, mis on liidule vajalik konventsiooni artikli 21 kohase aruandekohustuse täitmiseks;

c)

kokkuvõte käesoleva määruse artikli 12 kohaselt kogutud teabest;

d)

teave oma territooriumil asuva elavhõbeda kohta:

e)

kui liikmesriigile on nendest teatatud, siis selliste elavhõbeda allikate loend, millest aasta jooksul tarnitakse üle 10 tonni elavhõbedat.

a)

kas liit peab reguleerima krematooriumide tekitatud elavhõbeda- ja elavhõbedaühendite heidet;

b)

kas hambaamalgaami järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine on teostatav pikema aja jooksul ja eelistatavalt 2030. aastaks, võttes arvesse artikli 10 lõikes 3 osutatud riiklikke kavasid ja austades seejuures täielikult liikmesriikide pädevust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel, ning

c)

milline on keskkonnakasu, kui viia II lisa veelgi enam kooskõlla asjakohaste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad elavhõbedat sisaldavate toodete turule laskmist, ja kas see on teostatav.

24.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/22

(1)

Nõukogu direktiiviga 91/477/EMÜ (3) kehtestati siseturu kaasmeetmed. Direktiiviga loodi olukord, kus omavahel on tasakaalus ühelt poolt kohustus tagada teatavate tulirelvade ja tulirelva oluliste osade vaba liikumine liidus ja teiselt poolt vajadus seada sellele vabadusele piirid kõnealustele toodetele kohandatud turvalisusnõuetega.

(2)

Teatavaid direktiivi 91/477/EMÜ aspekte on vaja proportsionaalsel viisil täiendavalt parandada, et käsitleda tulirelvade väärkasutamist kuritegelikel eesmärkidel, võttes arvesse hiljutisi terrorirünnakuid. Selles kontekstis nõuti komisjoni 2015. aasta 28. aprilli teatises „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ selle direktiivi läbivaatamist ja tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise ühise käsitlusviisi vastuvõtmist, et takistada kurjategijatel nende taas laskekõlblikuks muutmist ja kasutamist.

(3)

Kui tulirelv on omandatud seaduslikult ja selle valdamine toimub kooskõlas direktiiviga 91/477/EMÜ, tuleks kohaldada siseriiklikke õigusnorme, mis käsitlevad relvade kandmist, küttimist või sportlaskmist.

(4)

Direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisel peaks „vahendaja“ mõiste hõlmama kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, partnerlused kaasa arvatud, ning „tarnimise“ mõiste peaks hõlmama ka laenutamist ja rentimist. Kuna vahendajad osutavad relvakaupmeeste teenustega sarnaseid teenuseid, peaksid ka nemad kuuluma direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisalasse seoses relvakaupmeeste kohustustega, mis on vahendajate tegevuse seisukohalt olulised, ning sedavõrd, kuivõrd nad saavad neid kohustusi täita ja kuivõrd neid kohustusi ei täida sama tehingu puhul relvakaupmees.

(5)

Relvakaupmehe tegevus hõlmab lisaks tulirelva tootmisele ka tulirelva, tulirelva oluliste osade ja laskemoona ümberehitamist või kohandamist, näiteks komplekteeritud tulirelva lühendamist, mille tulemusena see liigitatakse teise klassi või alamklassi. Sellist puht eraviisilist mittetulunduslikku tegevust nagu laskemoona selle komponentidest käsitsi laadimist või taaslaadimist isiklikul otstarbel kasutamiseks, tulirelva või tulirelva oluliste osade vahetamist omaniku poolt (nt kaba või sihiku vahetamine või hooldamine kulunud osade vahetamise eesmärgil) ei tuleks lugeda tegevuseks, mida võib sooritada ainult relvakaupmees.

(6)

Kõigi tulirelvade ja tulirelva oluliste osade jälgitavuse parandamiseks ning nende vaba liikumise hõlbustamiseks tuleks kõik tulirelvad ja tulirelva olulised osad märgistada selge, alalise ja ainulaadse märgistusega ning registreerida need liikmesriikide andmekogumissüsteemides.

(7)

Andmekogumissüsteemides säilitatavad kirjed peaksid sisaldama kogu teavet, mis on vajalik tulirelva seostamiseks selle omanikuga, ning seal tuleks esitada tootja nimi või kaubamärk, tootjariik või tootmiskoht, tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber ja seerianumber ning muu selle raamile või lukukojale kantud ainulaadne märgistus. Relva muud olulised osad peale raami ja lukukoja tuleks andmekogumissüsteemides kanda seda tulirelva käsitleva kirje alla, mille külge need kinnitatakse.

(8)

Et takistada märgistuse kerget eemaldamist ja täpsustada, millistele relva olulistele osadele tuleks märgistus kanda, tuleks kehtestada ühised liidu märgistamiseeskirjad. Nimetatud eeskirju tuleks kohaldada üksnes 14. septembril 2018 või pärast seda toodetud või liitu imporditud tulirelvade või tulirelva oluliste osade suhtes nende turule laskmisel, samas kui enne nimetatud kuupäeva toodetud või liitu imporditud tulirelvade ja nende osade suhtes peaksid jääma kehtima direktiivist 91/477/EMÜ tulenevad ja enne seda kuupäeva kohaldatud märgistamis- ja registreerimisnõuded.

(9)

Tulirelvade ja tulirelva oluliste osade ohtlikkust ja vastupidavust arvestades ning selle tagamiseks, et pädevad asutused saaksid haldus- ja kriminaalmenetluste huvides ning riiklike menetlusnormide täitmiseks tulirelvade ja tulirelva oluliste osade liikumist jälgida, on vaja andmekogumissüsteemi kirjeid säilitada 30 aastat pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist. Juurdepääs nimetatud kirjetele ja kõigile seonduvatele isikuandmetele peaks relvaloa andmise või selle tühistamise või tolliprotseduuri, sh võimalike halduskaristuste määramise eesmärgil olema ainult pädevatel asutustel kuni 10 aasta jooksul alates asjaomase tulirelva või tulirelva olulise osa hävitamisest ja kuni 30 aasta jooksul tulirelva või tulirelva olulise osa hävitamisest, kui see on vajalik kriminaalõiguse kohaldamiseks.

(10)

Andmekogumissüsteemi tulemuslikuks toimimiseks on tähtis tõhus teabevahetus ühelt poolt relvakaupmeeste ja vahendajate ning teiselt poolt liikmesriigi pädevate asutuste vahel. Seepärast peavad relvakaupmehed ja vahendajad andma liikmesriigi pädevatele asutustele teavet põhjendamatu viivituseta. Selle hõlbustamiseks peaksid riiklikud pädevad asutused looma relvakaupmeestele ja vahendajatele kättesaadava elektroonilise sidekanali, mis võib hõlmata teabe esitamist e-posti teel või vahetult andmebaasi või muu registri kaudu.

(11)

Seoses liikmesriikide kohustusega kehtestada jälgimissüsteem, et tagada relvaloa andmise tingimuste täitmine relvaloa kehtivuse ajal, peaksid liikmesriigid otsustama, kas hindamine kätkeb endas eelnevat meditsiinilist või psühholoogilist kontrolli.

(12)

Ilma et see piiraks ametialast vastutust käsitleva liikmesriigi õiguse kohaldamist, ei tohiks see meditsiiniliste ja psühholoogiliste andmete hindamine muuta kõnealust teavet andvat meditsiinitöötajat või muud isikut kuidagi vastutavaks direktiivi 91/477/EMÜ nõuete kohaselt vallatavate tulirelvade väärkasutamise eest.

(13)

Tulirelvad ja laskemoon tuleks hoiustada turvaliselt, kui need ei ole vahetu järelevalve all. Kui tulirelvi ja laskemoona ei hoita seifis, siis tuleks neid hoiustada eraldi. Kui tulirelvad ja laskemoon tuleb transportimiseks vedajale üle anda, peaks nende nõuetekohase järelevalve ja hoiustamise eest vastutama vedaja. Nõuetekohase hoiustamise ja turvalise veo kriteeriumid tuleks määrata kindlaks siseriiklikus õiguses, võttes arvesse asjaomaste tulirelvade ja laskemoona kogust ja olemust.

(14)

Direktiiv 91/477/EMÜ ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigusnorme, mille kohaselt on lubatud teha seaduslikke tehinguid tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoonaga postimüügi, interneti või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL (4) määratletud „kauglepingu“ kaudu, näiteks veebipõhiseid oksjonikatalooge, erakuulutusi, telefoni või e-posti kasutades. Seejuures on aga tähtis, et selliste tehingute osapooled ja nende seaduslik õigus tehinguid teha oleksid kontrollitavad ja seda ka tegelikult kontrollitaks. Müügilepingute puhul on seetõttu asjakohane tagada, et litsentseeritud või volitatud relvakaupmees või vahendaja või avaliku sektori asutus või selle esindaja saaks kontrollida nende isikut ning vajaduse korral tema õigust tulirelva, tulirelva olulise osa või laskemoona omandamiseks hiljemalt ostu kättetoimetamisel.

(15)

Direktiivis 91/477/EMÜ tuleks kõige ohtlikumate tulirelvade suhtes kehtestada rangemad normid, mis tagavad, et peale mõne üksiku ja piisavalt põhjendatud erandi ei ole kõnealuste tulirelvade omandamine, valdamine ja nendega kauplemine lubatud. Kõnealuste normide eiramise korral peaksid liikmesriigid võtma kõik asjakohased meetmed, mis võivad hõlmata asjaomaste tulirelvade arestimist.

(16)

Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik lubada A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona omandamist ja valdamist, kui see on vajalik hariduslikel, kultuurilistel (sh filmi- ja teatrikunst), teaduslikel või ajaloolistel põhjustel. Isikud, kellele see on lubatud, võivad olla muu hulgas relvur, kontrolliasutused, tootjad, sertifitseeritud eksperdid, kohtueksperdid ja teatud juhtudel filmide või telesaadete tootmisega seotud isikud. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada üksikisikutel omandada ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona riigikaitse eesmärgil, näiteks seoses vabatahtliku sõjalise väljaõppega, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses.

(17)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik anda tunnustatud muuseumidele ja kollektsionääridele luba A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona omandamiseks ja valdamiseks, kui see on vajalik ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud põhjustel, tingimusel et muuseumid ja kollektsionäärid tõendavad enne loa saamist, et nad on võtnud vajalikke meetmeid, et vältida ohtu avalikule julgeolekule ja avalikule korrale, sh hoiustavad relvi ja laskemoona nõuetekohaselt. Loa andmisel tuleks võtta arvesse ja see peaks peegeldama konkreetset olukorda, sh kollektsiooni olemust ja eesmärke, ning liikmesriikidel tuleks tagada kollektsionääride ja kollektsioonide jälgimise süsteemi olemasolu.

(18)

Relvakaupmeestel ja vahendajatel ei peaks olema keelatud käidelda A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona, kui kõnealuste tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona omandamine ja valdamine on erandkorras lubatud juhul, kui nende käitlemine on vajalik relvade laskekõlbmatuks muutmiseks või ümberehitamiseks, või muudel direktiivis 91/477/EMÜ (nagu seda on muudetud käesoleva direktiiviga) ette nähtud juhtudel. Samuti ei tohiks relvakaupmeestel ja vahendajatel keelata käidelda selliseid tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona juhtudel, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 91/477/EMÜ (nagu seda on muudetud käesoleva direktiiviga), näiteks tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona eksport väljapoole liitu või relvade omandamine relvajõudude, politsei või ametiasutuste poolt.

(19)

Relvakaupmehed ja vahendajad peaksid saama keelduda sooritamast kõiki kahtlasi tehinguid terviklike padrunite või laskemoona süütelaenguga komponentide omandamiseks. Tehingut võib pidada kahtlaseks näiteks juhul, kui see hõlmab eraviisilise kasutamise jaoks ebatüüpilisi koguseid või kui ostja näib olevat laskemoona kasutamises võhik või nõuab võimalust maksta sularahas ega soovi oma isikut tõendada. Relvakaupmehed ja vahendajad peaksid ka saama teatada sellistest kahtlastest tehingutest pädevatele asutustele.

(20)

On suur oht, et akustilisi relvi ja muid paukpadruneid laskvaid tulirelvi ehitatakse ümber tegelikeks tulirelvadeks. Seepärast on oluline tegeleda probleemiga, mida kujutab endast selliste ümberehitatud tulirelvade kuritegevuses kasutamine, eelkõige nende lisamisega direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisalasse. Et vältida hoiatus- ja signaalrelvade sellist tootmist, mis võimaldab neid ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks, peaks komisjon kehtestama tehnilised nõuded eesmärgiga tagada, et neid relvi ei oleks võimalik selliselt ümber ehitada.

(21)

Võttes arvesse suurt ohtu, et nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad muudetakse taas laskekõlblikuks, ja eesmärgiga tõhustada turvalisust kogu liidus, peaksid sellised tulirelvad kuuluma direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisalasse. Tuleks esitada laskekõlbmatuks muudetud tulirelva määratlus, mis peegeldaks tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise üldpõhimõtteid, mis on kehtestatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolliga, mis on lisatud nõukogu otsusele 2014/164/EL, (5) millega see protokoll võetakse üle liidu õigusraamistikku.

(22)

Sõjaliseks kasutamiseks projekteeritud tulirelvad, nt AK47 ja M16, mille tulistamisrežiimi saab muuta ning mida saab käsitsi ümber lülitada valangutega või üksiklaskudega tulistamise (automaat- või poolautomaattule) režiimile, tuleks liigitada A-klassi tulirelvade alla ja need peaksid olema tsiviilkasutuseks keelatud. Automaattulirelvast poolautomaatseks tulirelvaks ümberehitatud relv tuleks liigitada A-klassi punkti 6 alla.

(23)

Teatavaid poolautomaatseid tulirelvi saab kergesti ümber ehitada automaattulirelvadeks ja see ohustab turvalisust. Isegi kui tulirelva ei ole selliselt ümber ehitatud, võivad teatavad poolautomaatsed tulirelvad olla väga ohtlikud, kui need võimaldavad lasta korraga suure arvu padruneid. Seetõttu peaksid korraga suurt arvu padruneid lasta võimaldavad eemaldatava relvale ühendatud või mitte-eemaldatava tulirelva osaks oleva laadimisseadmega poolautomaatsed tulirelvad olema tsiviilkasutuseks keelatud. Tulirelva liigitust ei määra ainuüksi võimalus kinnitada sellele pika tulirelva korral rohkem kui 10 padrunit ja lühikese tulirelva puhul rohkem kui 20 padrunit mahutav laadimisseade.

(24)

Ilma et see piiraks relvaloa pikendamist vastavalt direktiivile 91/477/EMÜ, ei tuleks poolautomaatseid ääretulepadruni tulirelvi, sh kaliibriga 22 või alla selle, liigitada A-klassi alla, välja arvatud juhul, kui need on ümber ehitatud automaattulirelvadest.

(25)

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid norme, tuleks täiendada direktiivi 91/477/EMÜ sätteid Euroopa tulirelvapassi kui peamise dokumendi kohta, mida vajavad oma harrastusega tegelemiseks sportlaskjad ja teised nimetatud direktiivi alusel relvaluba omavad isikud, lisades selle direktiivi asjakohastesse sätetesse viited A-klassi tulirelvadele.

(26)

Direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisalasse ei peaks kuuluma esemed, millel on tulirelva väljanägemine („järeletehtud tulirelvad“), kuid mis on valmistatud viisil, mis ei võimalda selle ümberehitamist püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks.

(27)

Direktiivi 91/477/EMÜ ei kohaldata antiikrelvadele, kui liikmesriikides reguleeritakse antiikrelvi siseriikliku õigusega. Samas ei ole antiikrelvade koopiatel sama suurt ajaloolist tähtsust, nad ei paku samasugust huvi ning neid saab toota kaasaegse tehnika abil, mis võimaldab suurendada nende täpsust ja vastupidavust. Seepärast tuleks koopiad lisada direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisalasse. Direktiivi 91/477/EMÜ ei kohaldata muudele esemetele, näiteks nn airsoft-relvad (tulirelvade koopiatena valmistatud õhkrelvad), mis ei kuulu tulirelvade alla ja seetõttu neid kõnealuse direktiiviga ei reguleerita.

(28)

Liikmesriikide vahelise teabevahetuse toimimise parandamiseks oleks kasulik, kui komisjon saaks hinnata, millised on süsteemis vajalikud elemendid, mille abil toetada liikmesriikides kasutusele võetud elektroonilistes andmekogumissüsteemides sisalduva teabe vahetamist, sealhulgas hinnata kõigile liikmesriikidele sellisele süsteemile juurdepääsu andmise teostatavust. Selle süsteemi puhul võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 (6) loodud siseturu infosüsteemi moodulit, mida spetsiaalselt kohandatakse tulirelvade jaoks. Liikmesriikidevahelises teabevahetuses tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (7) kehtestatud andmekaitse-eeskirju. Juhul kui pädev asutus vajab juurdepääsu relva omandamise või valdamise luba taotleva isiku andmetele karistatuse kohta karistusregistrile, peaks tal olema võimalus saada seda teavet vastavalt nõukogu raamotsusele 2009/315/JSK (8). Komisjoni hinnangule võiks vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku, milles on võetud arvesse teabevahetuse olemasolevaid vahendeid.

(29)

Selleks et tagada tulirelvade teisele liikmesriigile üleandmiseks antud lubasid käsitleva teabe ja tulirelva omandamise või valdamise loa andmisest keeldumist käsitleva teabe asjakohane elektrooniline vahetamine liikmesriikide vahel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse sätted, mis võimaldavad liikmesriikidel luua süsteemi sellise teabe vahetamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(31)

Käesolev direktiiv on kooskõlas põhiõigustega ja järgib iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(32)

Direktiivi 91/477/EMÜ raames toimuva isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Kui direktiivi 91/477/EMÜ alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, peaksid kõnealuseid andmeid töötlevad asutused järgima eeskirju, mis on vastu võetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/680 (11).

(33)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Seepärast tuleks direktiivi 91/477/EMÜ vastavalt muuta.

(35)

Islandi ja Norra puhul kujutavad käesolev direktiiv ja direktiiv 91/477/EMÜ endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (12) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (13) artiklis 1 osutatud valdkondadesse.

(36)

Šveitsi puhul kujutavad käesolev direktiiv ja nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (14) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artiklis 1 osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavat artiklit tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (15) artikliga 3.

(37)

Liechtensteini puhul kujutavad käesolev direktiiv ja direktiiv 91/477/EMÜ endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (16) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artiklis 1 osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavat artiklit tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (17) artikliga 3,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „tulirelv“– kaasaskantav relvarauaga relv, mis püssirohu toimel laseb välja haavli, kuuli või lendkeha või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks ümber ehitada, välja arvatud juhul, kui see on mõiste alt välistatud ühel I lisa III osas loetletud põhjustest. Tulirelvade liigitus on toodud I lisa II osas.

Eset loetakse püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks ümberehitatavaks, kui:

2)   „tulirelva oluline osa“– relvaraud, relvaraam, relva lukukoda (sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami), püstolikelk, trummel, lukk ja sulgur, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud;

3)   „laskemoon“– terviklik padrun või selle osakomponent, sealhulgas tulirelvas kasutatav padrunikest, süütekapsel, süüte- või paiskelaeng, kuul ja lendkeha, tingimusel et nimetatud komponentide jaoks on asjaomases liikmesriigis vajalik luba;

4)   „hoiatus- ja signaalrelvad“– seadmed, millel on padrunipesa, mis on kavandatud üksnes paukpadrunite, ärritavate või muude toimeainete või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks;

5)   „saluudiks kasutatavad ja akustilised relvad“– spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud tulirelvad, mida kasutatakse näiteks teatrietendustel, fotosessioonidel, filmi- ja televisioonisalvestustel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadidel, spordisündmustel ja õppustel;

6)   „laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad“– tulirelvad, mis on muudetud jäädavalt laskekõlbmatuks, mis tagab, et kõnealuse tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ning et neid ei ole võimalik tulirelva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber ehitada;

7)   „muuseum“– ühiskonna ja selle arendamise huvides tegutsev üldsusele avatud alaline institutsioon, mis ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandab, säilitab, uurib ja eksponeerib tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona, ning mida asjaomane liikmesriik on sellisena tunnustanud;

8)   „kollektsionäär“– füüsiline või juriidiline isik, kes on pühendunud tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona kogumisele ja säilitamisele ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel ja keda asjaomane liikmesriik on sellisena tunnustanud;

9)   „relvakaupmees“– füüsiline või juriidiline isik, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt ühest järgnevast:

10)   „vahendaja“– füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud relvakaupmees, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt ühest järgnevast:

11)   „ebaseaduslik valmistamine“– tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona valmistamine või kokkupanemine:

12)   „ebaseaduslik kauplemine“– tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona omandamine, müümine, tarnimine, vedamine või üleandmine ühe liikmesriigi territooriumilt või tema territooriumi kaudu teise liikmesriigi territooriumile, kui üks asjaomastest liikmesriikidest ei ole selleks andnud käesoleva direktiivi kohast luba või kui tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon ei ole artikli 4 nõuete kohaselt märgistatud;

13)   „jälgimine“– tulirelvade ja võimaluse korral ka nende oluliste osade ning laskemoona liikumise korrapärane jälgimine teel valmistajast ostjani, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel avastada ebaseadusliku valmistamise ja ebaseadusliku kauplemise juhtumid ning neid uurida ja analüüsida.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse isikut selle riigi elanikuna, mis on märgitud aadressis, mis on tema alalist elukohta tõendavas dokumendis nagu pass või riiklik isikutunnistus, mis esitatakse tulirelva omandamise või valdamise kontrollimisel liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, relvakaupmehele või vahendajale. Kui isiku aadress tema passis või riiklikul isikutunnistusel puudub, määratakse tema elukohariik asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud muu ametliku elukohatõendi alusel.

3.   Euroopa tulirelvapass väljastatakse liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt tulirelva seaduslikult omandavale ja kasutavale isikule taotluse alusel. Pass kehtib kõige rohkem viis aastat, selle kehtivusaega võib pikendada, ja see sisaldab II lisas toodud teavet. Passi ei või edasi anda ja sellele märgitakse passi omaniku valduses ja kasutuses olev(ad) tulirelv(ad). Pass peab alati olema tulirelva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii tulirelvade valduse või omaduste muutumine kui ka tulirelva kaotamine või vargus.“

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Käesolev direktiiv ei piira siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad relvade kandmist, küttimist ja sportlaskmist, kui kasutatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga seaduslikult omandatud ja vallatavat relva.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende relvade ja laskemoona omandamise ja valduse suhtes, mille on omandanud või mida valdavad kooskõlas siseriikliku õigusega relvajõud, politsei või ametiasutused. Samuti ei kohaldata seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/43/EÜ (*1) reguleeritud kaubandusliku üleandmise suhtes.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).“"

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikkel 4a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4a

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellele on antud selleks luba, või C-klassi liigitatud tulirelvade puhul isikutel, kellel on vastavalt siseriiklikule õigusele eriluba selliste tulirelvade omandamiseks ja valdamiseks.“

5)

Artikkel 4b jäetakse välja.

6)

Artiklid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ja kes

2.   Liikmesriikidel peab olema jälgimissüsteem, mis võib toimida alaliselt või perioodiliselt, et tagada siseriiklikus õiguses sätestatud loa andmise tingimuste täitmine kogu loa kehtivuse ajal ning muu hulgas tagada asjaomase meditsiinilise ja psühholoogilise teabe hindamine. Üksikasjalik kord määratakse kindlaks vastavalt siseriiklikule õigusele.

Kui mõni loa andmise tingimustest ei ole enam täidetud, tunnistavad liikmesriigid loa kehtetuks.

Liikmesriigid ei või oma territooriumil elavatel isikutel keelata teises liikmesriigis omandatud tulirelva valdamist, välja arvatud juhul, kui nad keelavad sama liiki tulirelva omandamise nende enda territooriumil.

3.   Liikmesriigid tagavad, et luba omandada ja luba vallata B-klassi liigitatud tulirelva tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et isik, kellele luba on antud, valdab laadimisseadet, mis sobib kinnitamiseks poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele või manuaalse süsteemiga ümberlaetavatele mitmelasulistele tulirelvadele, ning mis:

välja arvatud juhul, kui isikule on antud luba artikli 6 alusel või luba on artikli 7 lõike 4a alusel kinnitatud, uuendatud või pikendatud.

Artikkel 5a

Et vähendada loata isikute juurdepääsu tulirelvadele ja laskemoonale, kehtestavad liikmesriigid tulirelvade ja laskemoona nõuetekohase järelevalve eeskirjad ning nende nõuetekohase ja turvalise hoiustamise eeskirjad. Tulirelvad ja nende laskemoon ei tohi olla koos kergesti kättesaadavad. Nõuetekohane järelevalve tähendab seda, et tulirelva või laskemoona õiguslikul alusel valdaval isikul on tulirelva või laskemoona transportimise ja kasutamise ajal selle üle kontroll. Hoiustamisnõuete täitmise kontrollimine peab olema sellisel turvalisuse tasemel, mis vastab tulirelvade ja laskemoona klassile ja kogusele.

Artikkel 5b

Liikmesriigid tagavad, et juhul kui toimub A-, B- või C-klassi kuuluvate tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona omandamine ja müük Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (*2) artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingu abil, tuvastatakse enne kättetoimetamist või hiljemalt kättetoimetamise ajal tulirelvi, tulirelva olulisi osi või laskemoona omandav isik ning kui see on nõutav, kontrollitakse ka vastava loa olemasolu, ning et seda teeb:

Artikkel 6

1.   Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed, et keelata A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona omandamine ja valdamine. Nad tagavad, et need tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoon, mille valdamine on ebaseaduslik ja rikub kõnealust keeldu, konfiskeeritakse.

2.   Elutähtsa taristu, kaubalaevade, väärtuslike konvoide ja tundlike rajatiste turvalisuse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitse, hariduslikel, kultuurilistel, teaduslikel ja ajaloolistel eesmärkidel ning ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigi pädevad asutused A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona osas anda loa, tehes seda üksikjuhtudel, erandkorras ja piisavalt põhjendades ning juhul, kui see ei ohusta avalikku julgeolekut ega avalikku korda.

3.   Liikmesriigid võivad anda üksikjuhtudel, erandkorras ja piisavalt põhjendades kollektsionääridele loa omandada ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja laskemoona, kohaldades rangeid turvanõudeid, nõudes muu hulgas, et pädevatele riiklikele asutustele tõendataks, et võetud on meetmeid, et vältida ohtu avalikule julgeolekule ja avalikule korrale, ning et tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona hoiustamisel on tagatud ohutustase, mis on proportsionaalne sellistele esemetele loata juurdepääsuga seonduva ohuga.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimese lõigu alusel loa saanud kollektsionäärid on tuvastatavad artiklis 4 osutatud andmekogumissüsteemis. Loa saanud kollektsionäärid on kohustatud pidama kõikide nende valduses olevate A-klassi tulirelvade kohta registrit, mis on kättesaadav liikmesriigi pädevatele asutustele. Liikmesriigid kehtestavad loa saanud kollektsionääride suhtes asjakohase jälgimissüsteemi, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid.

4.   Liikmesriigid võivad lubada relvakaupmeestel ja vahendajatel nende käesoleva direktiivi kohaselt määratletud kutsetegevuse raames ning rangeid turvanõudeid järgides omandada, toota, laskekõlbmatuks muuta, parandada, tarnida, üle anda ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja laskemoona.

5.   Liikmesriigid võivad lubada muuseumidel rangeid turvanõudeid järgides omandada ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja laskemoona.

6.   Liikmesriigid võivad lubada sportlaskjatel omandada ja vallata A-klassi punkti 6 või 7 alla kuuluvaid poolautomaatseid tulirelvi järgmistel tingimustel:

A-klassi punkti 6 alla liigituvate tulirelvade puhul võivad need liikmesriigid, kes rakendavad üldisel ajateenistusel põhinevat sõjaväeteenistust ning kus on viimase 50 aasta jooksul kehtinud kord, mille kohaselt antakse sõjaväe tulirelvad üle isikutele, kes lahkuvad relvajõududest pärast kohustusliku sõjaväeteenistuse täitmist, lubada kõnealustel isikutel kui sportlaskjatel jätta enda valdusse üks tulirelv, mida nad kasutasid kohustusliku ajateenistuse ajal. Avaliku sektori asutus ehitab need tulirelvad ümber poolautomaatseteks tulirelvadeks ning kontrollib korrapäraselt, et kõnealuseid tulirelvi kasutavad isikud ei kujuta endast ohtu avalikule julgeolekule. Kohaldatakse esimese lõigu punktide a, b ja c sätteid.

7.   Käesoleva artikli kohaselt antud load vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga viie aasta järel.“

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64)."

7)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui liikmesriik keelab B- või C-klassi tulirelva omandamise ja valdamise oma territooriumil või võimaldab seda üksnes loa alusel, teatab ta sellest teistele liikmesriikidele, kes teevad artikli 12 lõike 2 kohaselt vastava selgesõnalise märke igasse Euroopa tulirelvapassi, mille nad selle relva kohta välja annavad.“

9)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Laskemoona omandamise ja valdamise suhtes kohaldatakse sama korda, mida nende tulirelvade suhtes, millele laskemoon on mõeldud.

Laadimisseadmeid poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele, mis mahutavad rohkem kui 20 padrunit, või laadimisseadmeid pikkadele poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele, mis mahutavad rohkem kui 10 padrunit, tohivad omandada üksnes isikud, kellele on antud luba artikli 6 alusel või kelle luba on artikli 7 lõike 4a alusel kinnitatud, uuendatud või pikendatud.

2.   Relvakaupmehed ja vahendajad võivad keelduda terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu lõpuleviimisest, mida nad peavad tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks, ning nad peavad teavitama kõikidest sellise tehingu katsetest pädevaid asutusi.“

10)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10a

1.   Liikmesriigid võtavad meetmeid eesmärgiga tagada, et seadmeid, millel on padrunipesa, mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks, ei oleks võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks.

2.   Liikmesriigid liigitavad tulirelvadena seadmed, millel on padrunipesa, mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida on võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestab selliste hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded, mis on valmistatud või liitu imporditud 14. septembril 2018 või hiljem, eesmärgiga tagada, et neid relvi ei ole võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab esimese kõnealuse rakendusakti vastu hiljemalt 14. septembril 2018.

Artikkel 10b

1.   Liikmesriigid kehtestavad korra, mille kohaselt kontrollib pädev asutus tulirelvade laskekõlbmatuks muutmist, tagades seeläbi, et kõik tulirelva olulised osad on muutmise tulemusena jäädavalt kasutuskõlbmatud ja et neid ei ole võimalik tulirelva mis tahes viisil laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber ehitada. Liikmesriigid näevad ette, et nimetatud kontrolli raames antakse tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta välja tõend ja muu dokument ja tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse laskekõlbmatuks muutmise normid ja meetodid tagamaks, et kõik tulirelva olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ja neid ei ole võimalik tulirelva laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber ehitada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Lõikes 2 osutatud rakendusakte ei kohaldata nende tulirelvade suhtes, mis muudeti laskekõlbmatuks enne kõnealuste rakendusaktide kohaldamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui need tulirelvad on pärast seda kuupäeva teise liikmesriiki viidud või turule lastud.

4.   Liikmesriigid võivad kahe kuu jooksul pärast 13. juunit 2017 teavitada komisjoni oma riiklikest laskekõlbmatuks muutmise normidest ja meetoditest, mida kohaldati enne 8. aprilli 2016, ning põhjendada, kuidas on nende riiklike laskekõlbmatuks muutmise normide ja meetoditega saavutatav ohutuse tase võrdväärne sellega, mis on tagatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 (*4) I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise spetsifikatsiooniga, mida kohaldatakse alates 8. aprillist 2016.

5.   Kui liikmesriigid teavitavad käesoleva artikli lõike 4 kohaselt komisjoni, võtab komisjon hiljemalt 12 kuud pärast teavituse saamist vastu rakendusaktid, millega otsustatakse, kas laskekõlbmatuks muutmise riiklikud normid ja meetodid, millest komisjoni teavitati, tagavad, et tulirelvad on muudetud laskekõlbmatuks sellisel ohutuse tasemel, mis on võrdväärne alates 8. aprillist 2016 kohaldatavas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise spetsifikatsiooniga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Kuni lõikes 5 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevani peab iga tulirelv, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne 8. aprilli 2016 kohaldatud laskekõlbmatuks muutmise riiklike normide ja meetodite kohaselt, vastama teise liikmesriiki viimisel ja turule laskmisel komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilisele spetsifikatsioonile.

7.   Tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne 8. aprilli 2016 vastavalt riiklikele tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise normidele ja meetoditele, mis on tagatava ohutuse taseme poolest tunnistatud võrdväärseks alates 8. aprillist 2016 kohaldatavas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise spetsifikatsiooniga, loetakse laskekõlbmatuks muudetud tulirelvadeks ka juhul, kui need viiakse teise liikmesriiki või lastakse turule pärast lõikes 5 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäeva.

(*4)  Komisjoni 15. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (ELT L 333, 19.12.2015, lk 62).“"

11)

3. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „ühenduses“ sõnaga „liidus“.

12)

Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Tulirelvi võib viia ühest liikmesriigist teise ainult käesolevas artiklis sätestatud korras, ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist. Kõnealust korda kohaldatakse ka tulirelvade üleandmise suhtes pärast müüki, mis toimub direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingu abil.“

13)

Artikli 12 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklisse 13 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad elektrooniliselt teavet tulirelvade teise liikmesriiki viimiseks antud lubade kohta ja teavet loa andmisest keeldumiste kohta, nagu on sätestatud artiklites 6 ja 7, turvalisuse või asjaomase isiku usaldusväärsusega seotud põhjustel.

5.   Käesolevas artiklis osutatud teabevahetuseks vajaliku süsteemi loomise korraldab komisjon.

Sel eesmärgil võtab komisjon kooskõlas artikliga 13a käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord. Komisjon võtab esimese delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 14. septembril 2018.“

15)

Artikkel 13a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 13 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 13. juunist 2017.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 13 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

16)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13b

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*5) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

17)

Artikli 15 lõikes 1 asendatakse sõna „ühenduse“ sõnaga „liidu“.

18)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Komisjon esitab hiljemalt 14. septembril 2020 ning seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande koos direktiivi sätete toimivuskontrolliga, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud eelkõige I lisas esitatud tulirelvaklasside kohta ning Euroopa tulirelvapassi süsteemi rakendamisega, märgistamisega ja uue tehnoloogiaga (nt 3D-printimisega, QR-koodide kasutamisega ja raadiosagedustuvastuse kasutamise mõjuga) seotud küsimuste kohta.“

19)

I lisa muudetakse järgmiselt:

20)

II lisa punkt f asendatakse järgmisega:

24.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/40