23.5.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 134/6

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/872,

22. mai 2017,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 38 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1235/2008 (2) III lisas on esitatud loetelu kolmandatest riikidest, kelle mahepõllumajanduslike toodete tootmise süsteemid ja sellise tootmise kontrolli meetmed on tunnistatud samaväärseks määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatutega.

(2)	Korea Vabariik teatas komisjonile, et riigi pädev asutus on lisanud ühe kontrollorgani Korea Vabariigi tunnustatud kontrollorganite loetellu.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas on esitatud kolmandates riikides samaväärsuse kontrollijatena ja samaväärsust kinnitavate sertifikaatide väljaandjatena tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu.

(4)	Kontrollija „Abcert AG“ on komisjonile teatanud, et ta on lõpetanud oma tegevuse kõikides kolmandates riikides, mille suhtes teda on tunnustatud, ning seega ei peaks ta enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(5)

Komisjon on saanud kontrollija „Agricert – Certificação de Produtos Alimentares LDA“ taotluse kõnealuse ettevõtja lisamiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa loetellu. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud kontrollija „Agricert Certificação de Produtos Alimentares LDA“ tunnustamine Angola ning São Tomé ja Príncipe puhul.

(6)	Kontrollija „Argencert SA“ on komisjonile teatanud oma aadressi muutumisest.

(7)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija „Bioagricert S.r.l.“ taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, D- ja E-tootekategooria osas on põhjendatud kontrollija „Bioagricert S.r.l.“ tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Malaisiale ja Singapurile ning B- ja E-tootekategooria osas Hiinale.

(8)	Kontrollija „CCOF Certification Services“ on komisjonile teatanud, et ta sooviks F-tootekategooria osas taganeda oma tunnustamisest Mehhiko puhul. Seega ei peaks ta enam selle riigi puhul olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(9)

Kontrollija „Certisys“ on komisjonile teatanud oma aadressi muutumisest. Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ka kontrollorgani „Certisys“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud kontrollija „Certisys“ tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Kongo Demokraatlikule Vabariigile.

(10)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija „Control Union Certifications“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, D-, E- ja F-tootekategooria osas on põhjendatud kontrollija „Control Union Certifications“ tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Angolale, Valgevenele, Tšaadile, Djiboutile, Eritreale, Fidžile, Kosovole, (3) Libeeriale ja Nigerile ning A-, E- ja F-tootekategooria osas Kongo Demokraatlikule Vabariigile ja Madagaskarile.

(11)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija „Ecocert SA“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, B- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud kontrollija „Ecocert SA“ tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Egiptusele, C-tootekategooria osas tunnustamise laiendamine Monacole ning E- ja F-tootekategooria osas tunnustamise laiendamine Bosniale ja Hertsegoviinale.

(12)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija „Florida Certified Organic Growers and Consumers, Inc. (FOG), DBA as Quality Certification Services (QCS)“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, C- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud kõnealuse kontrollija tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Indoneesiale.

(13)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija „IMO Control Latinoamérica Ltda.“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, B-ja D-tootekategooria osas on põhjendatud kontrollija „IMO Control Latinoamérica Ltda.“ tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Argentinale, Costa Ricale, Guyanale ja Hondurasele. Lisaks sellele on B-tootekategooria osas põhjendatud kontrollija „IMOcert Latinoamérica Ltda“ tunnustamise laiendamine Belizele, Boliiviale, Brasiiliale, Tšiilile, Colombiale, Kuubale, Dominikaani Vabariigile, Ecuadorile, El Salvadorile, Guatemalale, Haitile, Mehhikole, Nicaraguale, Panamale, Paraguayle, Peruule, Uruguayle ja Venezuelale.

(14)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud ettevõtja „LACON GmbH“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, B- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud kontrollija „LACON GmbH“ tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Bosniale ja Hertsegoviinale, Tšiilile, Kuubale, Etioopiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia vabariigile ning A- ja D-tootekategooria osas Dominikaani Vabariigile, Keeniale, Svaasimaale ja Zimbabwele.

(15)	Kontrollija „ÖkoP Zertifizierungs GmbH“ on komisjonile teatanud, et on lõpetanud sertifitseerimistegevuse kolmandas riigis, mille suhtes teda oli tunnustatud. Seega ei peaks ta enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(16)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija „Valsts SIA“ Sertifikācijas un testēšanas centrs„“ taotluse kõnealuse ettevõtja lisamiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa loetellu. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, B-, D-, E- ja F-tootekategooria osas on põhjendatud kontrollija „Valsts SIA“ tunnustamine Venemaa ja Ukraina puhul.

(17)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/1842 (4) muudetud määruse (EÜ) nr 1235/2008 VI lisas on esitatud elektroonilise sertifitseerimissüsteemi kohase mahepõllumajanduslike toodete kontrollsertifikaadi väljavõtte uus näidis, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 14 lõikes 2. Artikli 14 lõike 2 neljandas (varem viiendas) lõigus on endiselt osutatud väljavõtte 14. lahtri asemel 15. lahtrile. Lisaks sellele on väljavõtte 14. lahtris ja VI lisa vastavas märkuses ekslikult osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 (5) artikli 34 asemel artiklile 33. Need vead tuleks parandada.

(18)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1235/2008 III, IV ja VI lisa vastavalt muuta ja parandada.

(19)	Selguse huvides tuleks määruse (EÜ) nr 1235/2008 parandusi kohaldada alates rakendusmäärusega (EL) 2016/1842 tehtud vastavate muudatuste kohaldamise kuupäevast.

(20)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1235/2008 muudetakse järgmiselt.

1)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1235/2008 parandatakse järgmiselt.

1)	Artikli 14 lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega: „Partii vastuvõtja täidab vastuvõtmisel kontrollsertifikaadi väljavõtte originaaleksemplari 14. lahtri, mis tõendab partii vastuvõtmist määruse (EÜ) nr 889/2008 artiklis 34 ette nähtud korras.“

2)	VI lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 2 kohaldatakse alates 19. aprillist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2) Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT L 334, 12.12.2008, lk 25).

(3) See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(4) Komisjoni 14. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1842, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008 imporditud mahepõllumajanduslike toodete elektroonilise kontrollsertifikaadi ja teatava muu teabe osas ning määrust (EÜ) nr 889/2008 säilitatud või töödeldud mahepõllumajanduslikele toodetele esitatavate nõuete ja teabe edastamise osas (ELT L 282, 19.10.2016, lk 19).

(5) Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa Korea Vabariiki käsitlevas kandes lisatakse punkti 5 järgmine rida:

„KR-ORG-023

Control Union Korea

www.controlunion.co.kr“

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Kanne „Abcert AG“ jäetakse välja.

Kande „Agreco R.F. Göderz GmbH“ järele lisatakse järgmine uus kanne:

„ „Agricert – Certificação de Produtos Alimentares LDA“

Aadress: Rua Alfredo Mirante, 1, R/c Esq., 7350-154 Elvas, Portugal

Internetiaadress: www.agricert.pt

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood	Kolmas riik	Tootekategooria
Kood	Kolmas riik	A	B	C	D	E	F
AO-BIO-172	Angola	x	—	—	x	—	—
ST-BIO-172	São Tomé ja Príncipe	x	—	—	x	—	—

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.“

Kandes „Argencert SA“ asendatakse punkt 1 järgmisega:

„1.	Aadress: Bouchard 644 6o piso „A“, C1106ABJ, Buenos Aires, Argentina“

Kande „Bioagricert S.r.l.“ punkti 3 muudetakse järgmiselt:

lisatakse koodnumbrite järjekorras järgmised read:

„MY-BIO-132	Malaisia	X	—	—	X	x	—“
„SG-BIO-132	Singapur	x	—	—	x	x	—“

b)	Hiinat käsitleva rea veergudesse B ja E lisatakse ristike.

5)	Kande „CCOF Certification Services“ punktis 3 Mehhikot käsitleva rea veerust F kustutatakse ristike.

Kannet „Certisys“ muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Aadress: Avenue de l'Escrime/Schermlaan 85, 1150 Bruxelles/Brussel, Belgia“

punktis 3 lisatakse koodnumbrite järjekorras järgmine rida:

„CD-BIO-128

Kongo Demokraatlik Vabariik

—

—“

Kannet „Control Union Certifications“ muudetakse järgmiselt:

a)	Angolat, Valgevenet, Tšaadi, Djiboutit, Eritread, Fidžit, Kosovot, Libeeriat ja Nigerit käsitleva rea veergudesse A, D, E ja F lisatakse ristike;

b)	Kongo Demokraatlikku Vabariiki ja Madagaskarit käsitleva rea veergudesse A, E ja F lisatakse ristike.

Kande „Ecocert SA“ punkti 3 muudetakse järgmiselt:

lisatakse koodnumbrite järjekorras järgmine rida:

„EG-BIO-154

Egiptus

—

—“

b)	Bosniat ja Hertsegoviinat käsitleva rea veergudesse E ja F lisatakse ristike.

c)	Monacot käsitleva rea veerus C lisatakse ristike.

Kande „Florida Certified Organic Growers and Consumers, Inc. (FOG), DBA as Quality Certification Services (QCS)“ punkti 3 lisatakse koodnumbrite järjekorras järgmine rida:

„ID-BIO-144

Indoneesia

—

—“

10)

Kande „IMOcert Latinoamérica Ltda.“ punkti 3 muudetakse järgmiselt:

lisatakse koodnumbrite järjekorras järgmised read:

„AR-BIO-123	Argentina	x	x	—	x	—	—“
„CR-BIO-123	Costa Rica	x	x	—	x	—	—“
„GY-BIO-123	Guyana	x	x	—	x	—	—“
„HN-BIO-123	Honduras	x	x	—	x	—	—“

b)	Belizet, Boliiviat, Brasiiliat, Tšiilit, Colombiat, Kuubat, Dominikaani Vabariiki, Ecuadori, El Salvadori, Guatemalat, Haitit, Mehhikot, Nicaraguat, Panamat, Paraguayd, Peruud, Uruguayd ja Venezuelat käsitleva rea veergu B lisatakse ristike;

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.“

11)

Kande „LACON GmbH“ punkti 3 lisatakse koodnumbrite järjekorras järgmine rida:

„BA-BIO-134	Bosnia ja Hertsegoviina	x	x	—	x	—	—“
„CL-BIO-134	Tšiili	x	x	—	x	—	—“
„CU-BIO-134	Kuuba	x	x		x	—	—“
„DO-BIO-134	Dominikaani Vabariik	x	—	—	x	—	—“
„ET-BIO-134	Etioopia	x	x	—	x	—	—“
„KE-BIO-134	Keenia	x	—	—	x	—	—“
„MK-BIO-134	endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik	x	x	—	x	—	—“
„SZ-BIO-134	Svaasimaa	x	—	—	x	—	—“
„ZW-BIO-134	Zimbabwe	x	—	—	x	—	—“

12)	Kanne „ÖkoP Zertifizierungs GmbH“ jäetakse välja.

13)

Lisatakse järgmine uus kanne:

„ „Valsts SIA „Sertifikācijas un testēšanas centrs“ “

Aadress: Dārza iela 12, Priekuļi, Priekuļu pagasts, Priekuļu novads, LV–4126, Läti

Internetiaadress: www.stc.lv

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood	Kolmas riik	Tootekategooria
Kood	Kolmas riik	A	B	C	D	E	F
RU-BIO-173	Venemaa	x	x	—	x	x	x
UA-BIO-173	Ukraina	x	x	—	x	x	x

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.“

III LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 VI lisas esitatud väljavõtte 14. lahtris ja 14. lahtrit käsitlevas märkuses asendatakse viide „artiklis 33“ asendatakse viitega „artiklis 34“.

23.5.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 134/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/873,

22. mai 2017,

milles käsitletakse loa andmist Escherichia coli abil toodetud L-trüptofaani kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 82/471/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)	Komisjoni direktiiviga 88/485/EMÜ (3) on direktiivi 82/471/EMÜ alusel antud tähtajatu luba L-trüptofaani kasutamiseks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see söödalisand olemasoleva tootena hiljem söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlused L-trüptofaani uuesti hindamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Samuti on esitatud loataotlused L-trüptofaani kasutamiseks kõikide loomaliikide puhul vastavalt nimetatud määruse artiklile 7. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Taotlustes käsitletakse Escherichia coli KCCM 11132P, Escherichia coli DSM 25084, Escherichia coli FERM BP-11200, Escherichia coli FERM BP-11354, Escherichia coli CGMCC 7.59 või Escherichia coli CGMCC 3667 abil toodetud L-trüptofaani kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma 11. septembri 2013. aasta, (4)10. aprilli 2014. aasta, (5)9. septembri 2014. aasta, (6)29. jaanuari 2015. aasta, (7)10. septembri 2015. aasta, (8)1. detsembri 2015. aasta, (9)25. jaanuari 2017. aasta (10) ja 25. jaanuari 2017. aasta (11) arvamustes järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Escherichia coli KCCM 11132P, Escherichia coli DSM 25084, Escherichia coli FERM BP-11200, Escherichia coli FERM BP-11354, Escherichia coli CGMCC 7.59 ja Escherichia coli CGMCC 3667 abil toodetud L-trüptofaan kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et seda võib pidada loomasöödas tõhusaks asendamatu aminohappe trüptofaani allikaks. Escherichia coli DSM 25084 abil toodetud L-trüptofaani jaoks loa taotleja esitas tõendid selle kohta, et pärast tootmisprotsessi muutmist on endotoksiinide sisaldus kõnealuses söödalisandis vähenenud vastuvõetava tasemeni. Et tagada söödalisandina kasutatava L-trüptofaani täielik tõhusus mäletsejate puhul, tuleks seda kaitsta lagunemise eest vatsas. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(6)	L-trüptofaani hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse aine kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(7)	Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust L-trüptofaani loa tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas nimetatud ainet, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1. Komisjoni direktiiviga 88/485/EMÜ lubatud, lisas nimetatud ainet ja seda sisaldavaid eelsegusid võib turule lasta kuni 12. detsembrini 2017 kooskõlas enne 12. juunit 2017 kohaldatavate eeskirjadega ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

2. Lõikes 1 osutatud ainet sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 12. juunit 2018 kooskõlas enne 12. juunit 2017 kohaldatavate eeskirjadega, võib turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.

3. Lõikes 1 osutatud ainet sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 12. juunit 2019 kooskõlas enne 12. juunit 2017 kohaldatavate eeskirjadega, võib turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8).

(3) Komisjoni 26. juuli 1988. aasta direktiiv 88/485/EMÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 82/471/EMÜ (teatavate loomasöötades kasutatavate toodete kohta) lisa (EÜT L 239, 30.8.1988, lk 36).

(4) EFSA Journal 2013; 11(10): 3368.

(5) EFSA Journal 2014; 12(5): 3673.

(6) EFSA Journal 2014; 12(10): 3826.

(7) EFSA Journal 2015; 13(2): 4015.

(8) EFSA Journal 2015; 13(9): 4238.

(9) EFSA Journal 2016; 14(1): 4343.

(10) EFSA Journal 2017; 15(2): 4712.

(11) EFSA Journal 2017; 15(3): 4705.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Sisaldus milligrammides 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: toitainelised lisandid. Funktsionaalrühm: aminohapped, nende soolad ja analoogid.

3c440

—

L-trüptofaan

Söödalisandi koostis

Pulber, mis sisaldab kuivaine põhjal vähemalt 98 % L-trüptofaani

1,1′-etülideen-bis-L-trüptofaani (EBT) maksimumsisaldus 1 mg/kg

Toimeaine kirjeldus

L-trüptofaan, mis on saadud Escherichia coli KCCM 11132P või

Escherichia coli DSM 25084 või

Escherichia coli FERM BP-11200 või

Escherichia coli FERM BP-11354 või

Escherichia coli CGMCC 7.59 või

Escherichia coli CGMCC 3667 abil kääritamise teel

Keemiline valem: C11H12N2O2

CASi nr: 73–22-3

Analüüsimeetodid (1)

L-trüptofaani sisalduse määramine söödalisandis:

—	Food Chemical Codex'i „L-tryptophan monograph“

Trüptofaani sisalduse määramine söödalisandis ja eelsegus:

—	kõrgefektiivne vedelikkromatograafia koos fluorestsentsi määramisega (HPLC-FD) – EN ISO 13904-2016

Trüptofaani sisalduse määramine söödalisandis, eelsegus, segasöödas ja söödamaterjalis:

—	kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) koos fluorestsentsi määramisega – komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) (III lisa G osa)

Kõik loomaliigid

—

1.	L-trüptofaani võib turule lasta ja kasutada söödalisandina valmistise kujul.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

3.	Söödalisandi endotoksiinisisaldus ja võimalik tolmuna õhku eraldumine on sellised, et on tagatud, et ei ületata õhus esinevate endotoksiinide maksimumsisaldust (2)1 600 RÜ/m3.

4.	Mäletsejate puhul kaitstakse L-trüptofaani lagunemise eest vatsas.

5.	Söödalisandi etiketil esitatakse: niiskusesisaldus.

12. juuni 2027

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.

(2) Kokkupuute määr on söödalisandi endotoksiinisisaldusest ja võimalikust tolmuna õhku eraldumisest lähtuvalt arvutatud vastavalt Euroopa Toiduohutusameti kasutatavale meetodile (EFSA Journal 2017; 15(3): 4705); analüüsimeetod: Euroopa farmakopöa 2.6.14 (bakteriaalsed endotoksiinid).

23.5.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 134/23

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/876,

18. mai 2017,

Euroopa Liidu ühinemise kohta puuvillasektori rahvusvahelise nõuandekomiteega (ICAC)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõikeid 3 ja 4 koostoimes artikli 218 lõikega 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit on mitme rahvusvahelise tooraineorganisatsiooni liige, ent ei ole puuvillasektori rahvusvahelise nõuandekomitee („ICAC“) liige.

(2)

Oma 27. aprilli 2004. aasta, 27. mai 2008. aasta ja 10. mai 2010. aasta järeldustes, milles käsitletakse ELi tegevuskava põllumajanduskaupade tarneahelate, sõltuvuse ja vaesuse kohta, ELi-Aafrika partnerlust puuvillasektori arengu toetamiseks ning liidu tegevuse tõhustamist põhitarbeainete valdkonnas, kutsus nõukogu komisjoni üles kaaluma liidu astumist ICACi liikmeks.

(3)

Nõukogu andis 16. septembril 2013 komisjonile loa pidada liidu nimel läbirääkimisi liidu ühinemise üle ICACiga ICACi reglemendi II artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt, märkides, et tulenevalt puuvilla tähtsusest liidu põllumajanduse, tööstusmajanduse ja kaubanduse jaoks on ICACi liikmesus liidu huvides. Liit on puuvillatootja ning on alates 2009. aastast muutunud puuvilla netoimportijast puuvilla netoeksportijaks. Lisaks on liidu tekstiili- ja rõivatööstus oluline puuvillase riide kasutaja. Puuvill on ka Euroopa arengukoostöö oluline valdkond, sest liit on jäänud Aafrika puuvillasektori peamiseks rahastajaks.

(4)	Liit maksab liikmemaksu vastavalt ICACi reglemendi II artikli lõike 2 punkti a alapunkti 2 punktile c. Liitu ei saa pidada vastutavaks ühegi ICACi liikme praeguste või tulevaste rahaliste võlgnevuste eest.

(5)	1979. aasta ühinemisaktile lisatud puuvilla käsitlevat protokolli nr 4 (2) tuleks ka pärast liidu ühinemist ICACiga arvesse võtta.

(6)	Liit peaks seetõttu ICACiga ühinema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Liidu ühinemine puuvillasektori rahvusvahelise nõuandekomiteega.

ICACi reglement on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama ICACi reglemendi II artikli lõikes 2 osutatud teatise.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. mai 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ABELA

(1) 16. mai 2017. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 291, 19.11.1979, lk 174.

Sisukord

I ARTIKKEL –

PÄDEVUS

II ARTIKKEL –

LIIKMED

III ARTIKKEL –

NÕUANDEKOMITEE

IV ARTIKKEL –

ALALINE KOMITEE

V ARTIKKEL –

ALALISE KOMITEE AMETNIKUD

VI ARTIKKEL –

ALALISE KOMITEE ALLKOMITEED

VII ARTIKKEL –

SEKRETARIAAT

VIII ARTIKKEL –

EELARVEMENETLUSED

IX ARTIKKEL –

TEABE ANDMINE

X ARTIKKEL –

KEELED

XI ARTIKKEL –

HÄÄLETAMINE

XII ARTIKKEL –

KOOSTÖÖ MUUDE ORGANISATSIOONIDEGA

XIII ARTIKKEL –

MUUDATUSED

XIV ARTIKKEL –

ASENDAMINE

Sekretariaat

1629 K Street NW Suite 702

Washington DC 20006 USA

Telefon: (202) 463-6660

Faks: (202) 463-6950

E-post: secretariat@icac.org

PUUVILLASEKTORI RAHVUSVAHELISE NÕUANDEKOMITEE

REGLEMENT

Vastu võetud 31. täiskogu istungil 16. juunil 1972

(Muudatused 11. detsembril 2015 peetud 74. täiskogu istungi seisuga)

I ARTIKKEL – PÄDEVUS

Puuvillasektori rahvusvahelise nõuandekomitee (edaspidi „ICAC“) ülesanded on järgmised:

a)	jälgida maailma puuvillaolukorda ja olla pidevalt kursis seda mõjutavate suundumustega;

koguda, levitada ja hallata täielikku, autentset ja õigeaegset statistikat ning muud teavet puuvilla tootmise, kaubanduse, tarbimise, varude ja hindade kohta maailmas ning sama teavet muude tekstiilkiudude ja tekstiilide kohta, kuivõrd need mõjutavad puuvillamajandust ega dubleeri ülesandeid, mille liikmed on andnud muudele rahvusvahelistele organitele;

c)	teha ICACi liikmetele vastavalt vajadusele soovitusi meetmete kohta, mida ICAC peab asjakohaseks ja teostatavaks, et edendada maailma tugeva puuvillamajanduse arendamisele suunatud koostööd;

olla puuvillahindadega seotud küsimustes rahvusvahelise arutelu foorum, ilma et see mõjutaks samal ajal mujal, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) raames peetavaid arutelusid. Sellised arutelud peaksid toimuma korrapäraselt nii alalises komitees kui ka iga-aastastel täiskogu istungitel.

II ARTIKKEL – LIIKMED

Lõige 1 – Õigus liikmeks saada

a)	ICACi liikmeks võivad saada kõik ÜRO või ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni liikmed, kes väljendavad huvi puuvilla vastu.

b)	ICACiga ühinemist võivad taotleda kõik muud valitsused, kes väljendavad huvi puuvilla vastu.

Lõige 2 – Liikmete vastuvõtmine: ühinevate liikmete kohustused

Ühinemine ICACiga toimub vastavalt järgmisele menetlusele.

Ühineda soovija esitab tegevdirektorile teatise, milles märgitakse, et:

1)	ta on huvitatud puuvillast;

ta on valmis täitma järgmisi liikmekohustusi:

a)	ICACi kehtiva reglemendi aktsepteerimine;

b)	teabe esitamine puuvillaolukorra ja sellega seotud küsimuste kohta vastavalt ICACi nõuetele ja võimalikele töökavadele ning

c)	liikmemaksu tasumine.

b)	Seejärel vaatab alaline komitee või nõuandekomitee ICACiga ühineda soovija teatise läbi;

c)	tavaliselt kinnitatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a alusel ühineda soovija liikmeksvõtmine järgmisel alalise komitee istungil. Kui aga ühinemisküsimus tõstatatakse täiskogu istungil, kinnitab ühinemise nõuandekomitee;

d)	Käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohased ühinemistaotlused vaatab läbi nõuandekomitee.

e)	Ühineda soovija liikmeksvõtmist kinnitades või heaks kiites kinnitab alaline komitee või nõuandekomitee samal ajal asjaomasele liikmele vastavalt käesoleva artikli lõike 4 punktile c ühinemisaastal määratud liikmemaksu.

f)	Tegevdirektor teavitab asjaomast ühineda soovijat tehtud otsusest kirjalikult.

Lõige 3 – Liikmestaatusest loobumine

Liikme loobumine ICACi liikme staatusest toimub vastavalt järgmisele menetlusele.

a)	Liikmestaatusest loobuda sooviv liige esitab tegevdirektorile sellekohase teatise, märkides kuupäeva, millal peaks liikmestaatusest loobumine jõustuma ja mis peab olema vähemalt 30 päeva pärast teatise kättesaamist.

b)	Tegevdirektor teatab nõuandekomiteele või alalisele komiteele liikmestaatusest loobumisest ning, loobumist teadmiseks võttes, teavitab asjaomast liiget tema finantsseisundist ICACis.

Lõige 4 – Liikmete finantskohustused

Igale liikmele määratakse liikmemaks järgmistel alustel ning ümardatakse lähima 100 USA dollarini:

1)	põhiosa: 40 % kogusummast, mis jagatakse ICACi liikmete vahel võrdselt, ning

proportsionaalne osa: proportsionaalsete liikmemaksude summa on võrdne eelarvevajadustega, millest on lahutatud võrdsed liikmemaksuosad. Proportsionaalne liikmemaks määratakse keskmise toorpuuvillakaubanduse (eksport pluss import) alusel enne seda ICACi eelarveaastat lõppenud neljal viimasel puuvilla-aastal (augustist juulini), mille kohta liikmemaksu arvutatakse.

b)	Liikmemaks määratakse iga aasta 1. juulil ja kuulub tasumisele ICACi eelarveaasta järgmise kolme kuu jooksul. Igalt liikmelt saadud maksega kaetakse kõigepealt asjaomase liikme kauaaegseim võlg ICACile.

ICACiga ühinenud liikme esimene liikmemaks arvutatakse vastavalt käesoleva artikli lõike 4 punktile a. Esimene liikmemaks on proportsionaalne täiskvartalite suhtes, mis on jäänud ICACi eelarveaasta lõpuni. Proportsionaalne liikmemaks määratakse kindlaks olemasolevate liikmete viimati määratud proportsionaalsete liikmemaksude keskmise kaubanduse suhte alusel.

d)	ICACiga ühinenud liikme esimene liikmemaks määratakse kuupäevaks, mil jõustub tema liikmestaatus ja algab tema liikmemaksu tasumise kolmekuuline tähtaeg.

ICACi liikme staatusest loobuvat või seda peatavat liiget ei vabastata ühestki liikmemaksu osast ega tagastata ühtki liikmemaksu osa selle ICACi eelarveaasta eest, mil liikmestaatusest loobutakse. Kõnealuse aasta eest tasumata liikmemaks kuulub tasumisele kuupäeval, mil tegevdirektor saab käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud teatise.

Kui liikme liikmemaksuvõlg ulatub kaheteistkümne kuuni, välja arvatud miinimumsumma, mis ei ületa 15 % tema käimasoleva aasta liikmemaksust, teatab tegevdirektor asjaomasele liikmele, et kui makset ei tehta kuue kuu jooksul pärast teate esitamist, lõpetatakse seejärel dokumentide esitamine ja muude teenuste osutamine. Kui järgmise kuue kuu jooksul makset ei tehta, peatatakse asjaomase liikme liikmestaatus.

Liiget, kes on liikmestaatusest vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 loobunud või kelle liikmestaatus on lõike 4 punkti f alusel peatatud, ei võeta uuesti liikmeks enne, kui on tasutud vähemalt üks viiendik kõigist asjaomase liikme võlgadest ICACile. Asjaomase liikme liikmestaatus jätkub üksnes juhul, kui tema võlgnevuse komiteele täieliku tasumise jooksul ei teki tal komitee ees uusi võlgu, ning üksnes juhul, kui asjaomane liige jätkab komiteele võla tasumist maksetena, mis ei ole väiksemad kui üks neljandik ülejäänud summast aastas.

III ARTIKKEL – NÕUANDEKOMITEE

Lõige 1 – Mõiste

Käesolevas reglemendis tähendab „nõuandekomitee“ ICACi täiskogu istungit.

Lõige 2 – Istungite sagedus ja toimumiskoht

Nõuandekomitee istungeid peetakse ICACi liikmete kutsel. Tavaliselt peetakse korralisi istungeid vähemalt üks kord kalendriaastas. Alaline komitee võib kokku kutsuda lisaistungeid. Täiskogu istungite kutseid ei saa vastu võtta liikmetelt, kelle liikmemaksuvõlg ICACile ületab ühe aasta.

Nõuandekomitee istungeid peetakse võimaluse korral vaheldumisi puuvilla eksportivates ja importivates liikmesriikides. Kuna organisatsiooni asukoht on Ameerika Ühendriikides, tuleks istungeid pidada seal sagedamini kui muudes liikmesriikides ja üldjuhul vähemalt iga viie aasta tagant.

Lõige 3 – Istungitel osalemine

Liikme kutse ICACile ettepanekuga korraldada nõuandekomitee istung esitatakse arusaamas, et soovi korral võivad istungil viibida ja sellest osa võtta kõikide ICACi liikmete delegatsioonid. Komitee ise võib saata kutsed liikmetele.

Lõige 4 – Istungite pidamise kord

Igal nõuandekomitee istungil määrab istungit korraldav liige istungi juhataja. Esimene aseesimees on alalise komitee esimees. Istungit korraldav liige võib määrata ühe või mitu aseesimeest. Konverentsi juhataja juhatab tavaliselt juhtkomitee ja täiskogu istungeid. Muud komiteed määravad ise oma istungite juhatajad ja aseesimehed.

b)	ICACi tegevdirektor tegutseb peasekretärina ja võib määrata ühe või mitu abipeasekretäri. Kui tegevdirektor ei saa istungil osaleda, määrab peasekretäri istungit korraldav liige.

c)	Iga liige teatab tegevdirektorile esimesel võimalusel oma esindajate, nende asendajate ja nõustajate nimed ning muud registreerimiseks vajalikud andmed, sealhulgas delegatsiooni esimehe nime.

d)	Mis tahes teemat käsitlevate arutelude käigus võib iga liige esitada töökorraldusliku küsimuse ja taotleda arutelu lõpetamist või edasilükkamist. Sellisel juhul teeb istungi juhataja viivitamata teatavaks oma otsuse, mis jääb kehtima, kui istung seda ei tühista.

Lõige 5– Pädevus

a)	Määrata ametisse tegevdirektor ja määrata kindlaks tema põhileping ja tasustamine.

b)	Arutada ja teha otsus kõikides muudes küsimustes, mis on ICACi pädevuses.

IV ARTIKKEL – ALALINE KOMITEE

Lõige 1 – Suhe nõuandekomiteega

a)	Täiskogu istungite vaheajal esindab nõuandekomiteed Washingtonis asuv alaline komitee, mis allub nõuandekomiteele.

b)	Nõuandekomitee võib delegeerida volitused konkreetsete küsimustega tegelemiseks alalisele komiteele. Nõuandekomitee võib sellist volituste delegeerimist muuta või selle tühistada.

c)	Nõuandekomitee võib kõik alalise komitee otsused läbi vaadata.

d)	Alalise komitee esimees annab igal nõuandekomitee istungil aru alalise komitee tegevusest alates eelmisest istungist.

Lõige 2 – Liikmed

Kõigil ICACi liikmetel on õigus olla alalise komitee liige.

Lõige 3 – Pädevus, ülesanded ja kohustused

a) Põhiküsimused:

1)	olla seisukohtade vahetamise kohaks seoses rahvusvahelise puuvillaolukorra ja selle võimaliku arenguga;

2)	viia ellu kõik nõuandekomitee juhised, otsused ja soovitused;

3)	koostada töökavasid;

kontrollida töökavade rakendamist ulatuses, mil ICACi rahalised vahendid seda võimaldavad. See kohustus hõlmab muu hulgas järgmist:

a)	väljaantavate aruannete ja trükiste arvu, laadi ja levitamise üle otsustamine;

b)	heakskiidetud töökava nende osade ülesandeks tegemine sekretariaadile või asjakohasele allkomiteele, mida ta ei soovi ise täita;

c)	statistika täiustamine;

d)	suhtekorraldus;

5)	koostada nõuandekomitee päevakord ja ajakava ning teha nõuandekomiteele kaalumiseks soovitusi. Päevakord peaks sisaldama nõuandekomitee järgmise istungi kuupäeva ja kohta;

6)	luua praktiline koostöö ÜRO, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Puuvillainstituudi ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis tegelevad ICACile huvi pakkuvate küsimustega.

b) Finantsküsimused:

teostada järelevalvet ICACi rahaliste vahendite üle. See kohustus hõlmab muu hulgas kulueelarve ja liikmete liikmemaksude kava vastuvõtmist ICACi järgmiseks eelarveaastaks.

c) Haldusküsimused:

1)	luua tegevdirektorist ja tema personalist koosnev Washingtoni sekretariaat ning hoida seda käigus (vt VII artikkel);

2)	võtta tööle selleks vajalikke töötajaid, võttes arvesse, et soovitav on värvata kvalifitseeritud töötajaid võimalikult paljudest liikmesriikidest;

3)	määrata nõuandekomitee istungite vaheajal vajaduse korral ametisse uus tegevdirektor ja määrata kindlaks tema töötingimused;

4)	kui see on vajalik tulemuslikuks tööks, määrata kindlaks oma ametnike või sekretariaadi ülesanded ja kohustused;

5)	teha soovitusi käesoleva reglemendi muutmiseks.

Lõige 4 – Tööülesannete andmine

Alaline komitee võib anda tööülesandeid kõigile allkomiteedele nende pädevuses olevates küsimustes.

Lõige 5 – Alalise komitee töökord

a) Üldsätted

1)	Istungid kutsub kokku esimees või tegevdirektor liikme nõudmisel või alalise komitee otsusel.

2)	Tavaliselt teatatakse istungist vähemalt kümme päeva ette.

3)	Istungid on kinnised, kui alaline komitee ei otsusta teisiti.

b) Kvoorum

1)	Kvoorumi moodustavad ühe kolmandiku liikmete esindajad.

2)	Kvoorumi puudumisel peetakse istung, kui on esindatud vähemalt kaheksa liiget. Istungi protokollis aga märgitakse, millised otsused tehti ilma kvoorumita ja millised liikmed nende otsuste tegemisel hääletamisest kõrvale jäid.

Üldjuhul on kõik sellised otsused siduvad. Liikmed, kes aga istungilt puudusid või jäid eriarvamusele, võivad esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul esialgse protokolli kuupäevast, ning kui otsusele on vastu rohkem liikmeid kui otsust istungil toetanuid, tühistatakse otsus ning see asjaolu märgitakse lõplikku protokolli.

c) Päevakord

1)	Kõik istungid algavad päevakorra vastuvõtmisega.

2)	Tegevdirektor koostab esialgse päevakorra, mis edastatakse koos istungikutsega kõigile ICACi liikmetele. Iga liige võib täiendada esialgset päevakorda, teatades sellest tegevdirektorile vähemalt üks nädal enne istungit.

3)	Päevakorrapunkti võib lisada istungi ajal, kui sellele ei ole vastu kohalviibivate liikmete enamus. Sellise päevakorrapunkti kohta istungil tehtud otsus peab aga olema üksmeelne;

4)	kõik istungil tehtud uued ettepanekud peavad vastuvõtmiseks olema otsustatud ühehäälselt.

d) Protokoll

1)	Istungite esialgsed protokollid koostatakse kokkuvõtlikus vormis. Sõnasõnaline protokoll koostatakse üksnes juhul, kui seda nõuab tegevdirektor, ametnik või liige.

2)	Kõigil istungil osalejatel on õigus temaga seotud või talle omistatavat materjali läbi vaadata. Kõigist muudatustest teatatakse sekretariaadile kümne päeva jooksul alates istungist.

3)	Seejärel saadetakse kõigile liikmetele lõplik protokoll.

V ARTIKKEL – ALALISE KOMITEE AMETNIKUD

Lõige 1

a)	Alalise komitee ametnikud on esimees, esimene aseesimees ja teine aseesimees.

b)	Alalise komitee ametnikud valitakse igal nõuandekomitee korralisel istungil. Ametnikud on ametis kuni nende ametijärglaste valimiseni.

Alalise komitee ametnike valimisel võtab nõuandekomitee arvesse järgmist:

i)	rotatsioon võimalikult laial geograafilisel alusel;

ii)	nii puuvilla importivate kui ka eksportivate liikmete piisav esindatus;

iii)	suutlikkus, huvi ja osalemine komitee töös.

d)	Ametnikud ei saa ICACilt töö eest tasu. ICAC ei kata ametnike kulusid, välja arvatud juhul, kui alaline komitee otsustab reisikuludega seotud konkreetsete tööülesannete täitmise puhul teisiti.

Lõige 2 – Ametiaeg

Alalise komitee ametnikud valitakse üheks aastaks. Erandjuhtudel võib ametnikud veel üheks ametiajaks tagasi valida. Kui see on otstarbekas, nimetatakse esimene aseesimees lahkuva esimehe ametijärglaseks ja teine aseesimees esimese aseesimehe ametijärglaseks.

Lõige 3 – Valimiste kord

Hiljemalt neli kuud enne täiskogu istungit kutsutakse kokku ametisse nimetav komitee, millesse võivad kuuluda kõik liikmed. Ametisse nimetav komitee valib endale esimehe. Ametisse nimetav komitee annab aru alalisele komiteele, kes annab seejärel asjakohased soovitused nõuandekomiteele. Alalise komitee ametnikeks ei nimetata nende liikmete esindajaid, kelle liikmemaksuvõlg ICACile ületab ametisse nimetava komitee istungi ajal ühe aasta.

Lõige 4 – Esimees

a)	Esimees on kõrgeim ametnik ja kuulub oma ameti tõttu kõigisse allkomiteedesse ja töörühmadesse.

b)	Kui esimees mingil põhjusel ei saa ametisse jääda ametiaja lõpuni, on tema kohusetäitja kuni uue esimehe valimiseni esimene aseesimees.

Lõige 5 – Aseesimehed

a)	Esimene aseesimees juhatab alalise komitee istungeid esimehe puudumisel või tema palvel.

b)	Teine aseesimees juhib alalise komitee istungeid esimehe ja/või esimese aseesimehe puudumisel või palvel.

Kui esimene aseesimees mingil põhjusel ei saa jääda ametisse ametiaja lõpuni või kui tema koht vabaneb seetõttu, et temast on saanud esimehe kohusetäitja vastavalt käesoleva artikli lõike 4 punktile b, saab teisest aseesimehest automaatselt esimese aseesimehe kohusetäitja kuni uue aseesimehe valimiseni.

VI ARTIKKEL – ALALISE KOMITEE ALLKOMITEED

Lõige 1 – Alaline komitee

Alaline komitee võib moodustada allkomiteesid või töörühmi, näha ette nende pädevuse ning nende tegevuse lõpetada või need laiali saata.

Lõige 2 – Allkomiteed

Iga alalise komitee liige võib osaleda mis tahes allkomitees või töörühmas.

Lõige 3 – Allkomiteede pädevus, ülesanded ja kohustused

Iga allkomitee:

1)	vastutab alalise komitee ees talle nõuandekomitee või alalise komitee poolt antud tööülesannete täitmise eest;

2)	võib juhtida alalise komitee tähelepanu kõigile muudele küsimustele, mis on tema pädevuses;

3)	valib endale esimehe ja aseesimehe. Kui mis tahes allkomitee esimees mingil põhjusel ei saa oma tööd jätkata, saab esimeheks kõnealuse allkomitee aseesimees ning allkomitee valib uue aseesimehe;

4)	võib ette näha oma ametliku või mitteametliku töökorra.

VII ARTIKKEL – SEKRETARIAAT

Lõige 1

Sekretariaati juhib tegevdirektor, kes on täistööajaga palgaline töötaja ning on ametis oma töölepingu kehtivusaja jooksul.

a)	Tema töölevõtu tingimusena ei tohi tal olla olulisi finantshuve, mis kahjustaksid tema tööd ICACis, ning ta ei tohi küsida ega saada juhtnööre üheltki muult organilt peale ICACi.

b)	Tegevdirektorit koheldakse sekretariaadi muude liikmetega kõikides küsimustes võrdselt, välja arvatud palkade ja pensionifondi sissemaksete korrigeerimine elukallidusega, mis tegevdirektori puhul määratakse kindlaks ÜRO süsteemi alusel.

Tegevdirektor

on:

a)	ICACi laekur, kuid laekuriülesannete tavapärasel täitmisel ei ole tal isiklikku materiaalset vastutust;

b)	nõuandekomitee peasekretär;

c)	alalise komitee ja selle allorganite sekretär, kui ta ei delegeeri kohustusi mõnele oma töötajale;

d)	kõikide ICACi dokumentide haldur;

e)	vastutav sekretariaadi töötajate eest.

kannab:

a)	täielikku vastutust sekretariaadile ülesandeks tehtud töökava eest;

b)	vastutust päevakorra, ajakavade, tehniliste dokumentide, menetluste, teatiste ja istungiprotokollide koostamise eest;

c)	vastutust protokolliküsimuste ja suhtluse eest liikmete, muude rahvusvaheliste organite ja ICACi tööst huvitatud riiklike organitega.

täidab järgmisi ülesandeid:

(a)	esindab alalist komiteed kokkulepetes nõuandekomitee istungit korraldava liikmega;

(b)	osutab istungit korraldava liikmega konsulteerides nõuandekomitee istungitel komiteedele tehnilist abi;

(c)	koostab alalisele komiteele läbivaatamiseks üksikasjaliku aastaeelarve, mis sisaldab järgmisi rubriike: palgad, pensionifondi sissemaksed, sõidu- ja lähetuskulud, bürooseadmed, üür ja erimaksud, näidates ära haldus-, tehnilisele ja muule tööle pühendatavad personaliressursid;

(d)	koostab alalisele komiteele läbivaatamiseks liikmemaksude kava ettepaneku;

(e)	esitab üks kord kvartalis aruande tehtud kulutuste kohta võrreldes heakskiidetud eelarvega.

4)	vastutab muude ülesannete ja kohustuste täitmise eest, mida nõuandekomitee või alaline komitee talle aeg-ajalt võib anda.

Lõige 2

Sekretariaadi kohustused on järgmised:

a)	küsida liikmetelt IX artiklis osutatud teavet ning eriteavet, mida võib nõuda nõuandekomitee või alaline komitee;

b)	sõlmida ja säilitada kokkuleppeid ICACi tööga seotud teabevahetuseks mitteliikmetest valitsuste, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja erasektori organitega;

koostada, avaldada ja levitada kvartali statistikabülletääni [43. täiskogu istungi otsusega muudeti selle väljaande ilmumissagedust ja nüüd ilmub see kaks korda aastas], igakuist ülemaailmse olukorra ülevaadet [43. täiskogu istungi otsusega muudeti selle väljaande ilmumissagedust ja nüüd ilmub see iga kahe kuu tagant] ja nendel põhinevat pressiteadet vastavalt nõuandekomitee või alalise komitee ettenähtud eeskirjadele;

d)	koostada muid aruandeid ja analüüse, mida nõuavad nõuandekomitee, alaline komitee ning vastavalt VI artikli lõikele 1 moodustatud allkomiteed või töörühmad;

e)	teavitada ICACi liikmeid nõuandekomitee, alalise komitee ja allkomiteede istungitest. Tegevdirektor otsustab, keda teavitada muudest kohtumistest.

Lõige 3

a)	Pressiteateid ja muid dokumente, milles väljendatakse ICACi seisukohti või arvamusi, võib väljastada üksnes nõuandekomitee või alalise komitee heakskiidul.

b)	Avaldused ja artiklid, mida sekretariaat avaldab omal algatusel, peavad sisaldama märkust selle kohta, et ICAC ei vastuta nende eest.

Lõige 4

Liikmed määravad koordineeriva asutuse, mis on peamiseks kontaktpunktiks sekretariaadiga.

VIII ARTIKKEL – EELARVEMENETLUSED

Lõige 1

ICACi eelarveaasta algab 1. juulil.

Lõige 2

Tegevdirektor esitab iga eelarveaasta kulueelarve ja ICACi liikmete liikmemaksude kava alalisele komiteele, kellel on õigus neid täielikult või osaliselt muuta ning kelle otsus nende kohta on lõplik, kui seda ei muuda nõuandekomitee.

Lõige 3 – Raamatupidamine

a)	Kulusid kajastatakse selle eelarveaasta raamatupidamises, mil maksed tegelikult tehakse.

b)	Tulusid kajastatakse selle eelarveaasta raamatupidamises, mil rahalised vahendid tegelikult laekuvad.

c)	Sekretariaat koostab ja esitab alalisele komiteele ICACi finantsseisundi kvartaliaruande 30. septembri, 31. detsembri, 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.

Lõige 4 – Auditeerimine

a)	Alaline komitee laseb tunnustatud audiitoril ICACi raamatupidamise vähemalt üks kord aastas auditeerida.

b)	Tegevdirektori vahetumisel võib alaline komitee lasta teha erakorralise auditi.

c)	Kui sekretariaat on audiitori aruande saanud, esitatakse see alalisele komiteele ja koordineerivatele asutustele heakskiitmiseks järgmisel alalise komitee istungil.

Lõige 5 – Rahalised vahendid

Kui alaline komitee ei otsusta teisiti, paigutatakse kõik ICACi rahalised vahendid käibefondi. Alaline komitee määrab aeg-ajalt kindlaks USA dollarites piirmäära sekretariaadi poolt käibefondi arvelt väljastatavatele tšekkidele, millega võrdsete või millest suuremate summade puhul on vajalik alalise komitee esimehe kirjalik heakskiit. Mitte ükski isik, sealhulgas tegevdirektor, ei tohi allkirjastada tšekki, millega ta teeb komitee arvelt väljamakse iseendale.

Moodustatakse reservfond, mille summa määrab aeg-ajalt kindlaks alaline komitee. Alaline komitee võib lubada teha reservfondist makseid, kuid üksnes juhul, kui käibefondi rahalistest vahenditest ei piisa ICACi siduvate kulukohustuste või kohustiste täitmiseks. Iga väljamakse reservfondist peab olema heaks kiidetud konkreetses summas ja konkreetsel ajal.

Lõige 6 – Investeerimine

Lühiajalisi vajadusi ületavad rahalised vahendid võib alalise komitee otsusel investeerida esmaklassilistesse lühiajalistesse tootlikesse dollarites denomineeritud väärtpaberitesse või hoiustada föderaalselt tagatud, intressi kandvatel kontodel.

Lõige 7 – Vara käsutamine

a)	Büroosisustust ja -seadmeid, mis ei ole ICACile enam vajalikud, võib käsutada alalise komitee heakskiidetud korras.

b)	ICACi tegevuse lõpetamise korral otsustab alaline komitee, kuidas kõige paremini täita ICACi finantskohustusi ja käsutada allesjäänud vara.

c)	Vara, mis jääb alles pärast kõigi finantskohustuste täitmist, jaotatakse nende liikmete vahel, kelle liikmemaks on täielikult tasutud, proportsionaalselt iga valitsuse poolt käimasoleval ja kolmel varasemal eelarveaastal tegelikult tasutud summale.

Lõige 8 – Pensionikava

a)	Alalisel komiteel on õigus luua sekretariaadi täistööajaga töötajatele pensionikava.

Kui pensionikava luuakse,

(1)	teeb ICAC pensionikavasse iga-aastaseid sissemakseid, mille summa on vähemalt võrdne kavas osalevate töötajate iga-aastaste sissemaksetega, kuid ei ületa neid rohkem kui kahekordselt;

(2)	võib alaline komitee pensionikava muuta või selle lõpetada. Kui pensionikava või ICACi tegevus lõpetatakse, makstakse igale kavas osalevale töötajale tagasi tema tehtud sissemaksed ja ICACi poolt tema eest tehtud sissemaksed koos nendelt arvestatud intressiga.

IX ARTIKKEL – TEABE ANDMINE

Lõige 1

Liikmed esitavad oma koordineerivate asutuste kaudu teavet, mis on vajalik töökava rakendamiseks. Teave saadetakse kohe selle kättesaadavaks muutumisel kõige kiiremal viisil otse sekretariaadile.

Lõige 2

Kui ei nõuta teisiti, esitatakse iga kuu järgmist teavet, kuid teavet eeskirjade kohta saadetakse üksnes eeskirjade muutmisel või sekretariaadi konkreetsel palvel.

Kupardatud puuvilla kogused kohalikes ühikutes, sealhulgas võimaluse korral jagunemine järgmisteks kiupikkusteks: alla 3/4 tolli, 3/4 kuni 1 ja 3/8 tolli, 1 ja 3/8 tolli ja pikem, või nendega võrdväärsed pikkused meetersüsteemis.

Puuvilla kasvatavate riikide kaupa jaotatud varud iga kuu lõpus:

a)	ketrus- ja kudumisvabrikutes ning muudes tarbivates üksustes;

b)	era- ja avaliku sektori ladudes, transiidil ja kõigis muudes asukohtades.

2)	lõugutatud puuvill;

3)	import, liigitatud puuvilla kasvatavate riikide või, kui andmed ei ole kättesaadavad, päritoluriikide kaupa;

tarbimine, liigitatud puuvilla kasvatavate riikide kaupa, kui see on võimalik:

a)	ketrus- ja muudes vabrikutes,

b)	kodumajapidamistes (hinnanguline aastane kogus);

5)	põletatud või muul viisil hävitatud (hinnanguline aastane kogus);

6)	eksport, liigitatud sihtriikide ja võimaluse korral puuvillasortide kaupa;

7)	reeksport, liigitatud sihtriikide kaupa.

b)	Eeldatavad tootmisandmed, näiteks puuvilla kasvuala, väetisemüük, külviseemne turustamine, tootjate kavatsused puuvilla kasvatada, valitsusepoolne kontroll ja eesmärgid.

Järgmised prognoositavad ja hinnangulised andmed: külvi- ja koristuspind, saagikus ja tootmine sortide kaupa niipea kui võimalik ning vähemalt üks kord külvamise ja üks kord saagi valmimise ajal. Andmed tuleks eelistatavalt esitada kupardatud puuvilla kohta, kuid kui on saadaval üksnes kupardamata puuvilla andmed, tuleks esitada kupardatud puuvilla toodangu prognoos.

d)	Kuu-, kvartali- või aastastatistika puuvillase niidi ja tükktoodete tootmise, päritoluriikide kaupa impordi ja sihtriikide kaupa ekspordi kohta, eelistatavalt koguseühikutes.

e)	Koordineerivatel asutustel palutakse viivitamata ja väljaspool korrapärast igakuist aruannet teatada kõigist muudatustest liikmete eeskirjades, mis mõjutavad puuvilla.

Lõige 3

Liikmed teevad sekretariaadiga koostööd kättesaadava teabe esitamisel, kui see on vajalik tehisliku tselluloos- ja mittetsellulooskiu ning tükktoodete tootmise, impordi, ekspordi ja hindade töökava raames.

X ARTIKKEL – KEELED

Lõige 1

ICACi ametlikud ja töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, vene ja araabia keel.

Lõige 2

Nõuandekomitee istungitega seoses:

a)	otsustab alaline komitee, milliseid tõlkevõimalusi ICAC pakub. ICAC ei kanna seoses nende tõlkevõimalustega eelarveväliseid kulusid;

b)	ICACi liikmete ametlikud avaldused esitatakse vähemalt ühes ametlikus keeles.

Lõige 3

Alalise komitee ja selle allorganite istungitel kasutatakse otstarbekuse huvides tavaliselt inglise keelt.

Lõige 4

Inglise, prantsuse ja hispaania keeles avaldatakse:

—	nõuandekomitee istungite arutelude kokkuvõtted;

—	igakuine maailma puuvillaolukorra ülevaade [43. täiskogu istungi otsusega muudeti selle väljaande ilmumissagedust ja nüüd ilmub see iga kahe kuu tagant]

—	alalise komitee protokoll [tõlkimine prantsuse ja hispaania keelde peatati 43. täiskogu istungi otsusega].

Kõigis ametlikes keeltes avaldatakse:

—	maailma puuvillaolukorra aastaülevaade;

—	alalise komitee esimehe aruanne;

—	tegevdirektori aruanne;

—	täiskogu istungi lõppavaldus.

c)	Alaline komitee otsustab, millised muud olulised dokumendid trükitakse mitmes keeles, arvestades nende vajalikkust liikmetele ja mõju eelarvele.

XI ARTIKKEL – HÄÄLETAMINE

Lõige 1

a)	Nõuandekomitee ja alaline komitee püüavad oma otsused teha üksmeelselt.

Kui alaline komitee ei saavuta konsensust, võib küsimuse suunata nõuandekomiteele, välja arvatud juhul, kui küsimuses peab käesolevate või muude ICACi eeskirjade kohaselt hääletama alaline komitee. Nõuandekomitee teeb otsused konsensuse alusel. Kui nõuandekomitee konsensust ei saavuta, pannakse küsimus mis tahes liikme soovil hääletusele ning sel juhul peab soovituse või ettepaneku vastuvõtmiseks olema see heaks kiidetud kohalolevate ja hääletavate liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

c)	Igal liikmel on üks hääl.

d)	Hääletamisest kõrvale jäämist ei käsitata hääletamisena.

e)	Tavaliselt hääletatakse käe tõstmisega, kui enamik kohalviibivaid ja hääletavaid liikmeid ei nõua nimelist hääletamist. Mis tahes liikme soovil korraldatakse salajane hääletus.

XII ARTIKKEL – KOOSTÖÖ MUUDE ORGANISATSIOONIDEGA

Lõige 1

a)	ICAC teeb koostööd muude era- ja avaliku sektori, riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Alaline komitee otsustab, milliste organisatsioonidega, kuidas ja mis ulatuses koostööd tehakse.

b)	Kõnealuseid organisatsioone, samuti ICACi mitteliikmetest riikide valitsusi ja avalikkust võib istungit korraldava liikme heakskiidul kutsuda nõuandekomitee istungitele. Istungitel osalemise tingimused otsustab nõuandekomitee või alaline komitee.

XIII ARTIKKEL – MUUDATUSED

Käesolevat reglementi võib muuta üksnes nõuandekomitee, välja arvatud juhul, kui konkreetse muudatuse tegemine antakse alalisele komiteele.

XIV ARTIKKEL – ASENDAMINE

Käesoleva reglemendiga, mis on vastu võetud 16. juunil 1972, asendatakse kõik varasemad õigusaktid, resolutsioonid või reglemendid, mis on käesolevate sätetega vastuolus.

Indeks

Nõuandekomitee	1–9, 12–13
Päevakord	5–6, 8
Liikmemaks	2–3, 5, 7–10
Eelarve	2, 5, 8–9, 12
Esimees	3–5, 7, 10, 12
Koostöö	5, 13
Koordineeriv asutus	9
Tegevdirektor	1–6, 8–10, 12
Rahalised vahendid	4–5
Vahendid	9–10
Teave	1–2, 4, 9, 11
Keeled	12
Liikmed	1–4, 7
Protokoll	5–6, 8, 12
Täiskogu istung	1–4, 7, 9, 12
Kvoorum	5
Sekretariaat	4–6, 8–11
Peasekretär	3, 8
Alaline komitee	1–10, 12–13
Juhtkomitee	3
Aseesimees	3, 6–7
Hääletamine	12–13
Töökava	2, 4, 8, 11

23.5.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 134/40

ELi JA GRUUSIA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2015,

20. märts 2015,

millega võetakse vastu nimetatud allkomitee kodukord [2017/878]

ELi JA GRUUSIA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE ALLKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 65,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu artikli 431 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. septembrist 2014.

(2)	Lepingu artikli 65 lõike 2 kohaselt arutab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kõiki küsimusi, mis on seotud lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) 4. peatüki („Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“) rakendamisega.

(3)	Lepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu oma kodukorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kodukord, mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Tbilisi, 20. märts 2015

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee nimel

eesistuja

Nodar KERESELIDZE

sekretärid

L. INAURI

R. FREIGOFAS

(1) ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.

LISA

ELi-GRUUSIA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE ALLKOMITEE KODUKORD

Artikkel 1

Üldsätted

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artikli 65 lõike 1 kohaselt moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee abistab lepingu artikli 408 lõikes 4 („kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee“) sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee täidab lepingu artikli 65 lõikes 2 sätestatud ülesandeid kooskõlas IV jaotise 4. peatüki eesmärkidega, mis on loetletud lepingu artiklis 50.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteesse kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Gruusia esindajad, kes vastutavad sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste eest.

4. Euroopa Komisjoni või Gruusia esindaja, kes vastutab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud küsimuste eest, tegutseb vastavalt artiklile 2 eesistujana.

5. Kodukorras nimetatud lepinguosalised määratletakse vastavalt lepingu artiklile 428.

Artikkel 2

Eesistuja

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistujaks on 12 kuu kaupa vaheldumisi lepinguosalised. Esimene ametiaeg algab assotsiatsiooninõukogu esimese koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 3

Koosolekud

1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kokku kolme kuu jooksul pärast lepingu jõustumist ning seejärel ühe lepinguosalise taotluse korral või vähemalt kord aastas.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekud kutsub kokku eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistuja allkomitee liikmetele koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Võimaluse korral kutsutakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee korralist koosolekut.

4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekuid võib pidada mis tahes kokkulepitud tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks video- või audiokonverentsina.

5. Koosolekute vahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

Artikkel 4

Delegatsioonid

Enne iga koosolekut teavitatakse lepinguosalisi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaadi kaudu mõlema koosolekul osaleva delegatsiooni kavandatavast koosseisust.

Artikkel 5

Sekretariaat

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt Euroopa Komisjoni ametnik ja Gruusia ametnik, kes täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus.

2. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretariaati teavitatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kõigist otsustest, arvamustest, soovitustest, aruannetest ja muudest kokkulepitud meetmetest.

Artikkel 6

Kirjavahetus

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe või teise lepinguosalise sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaat tagab, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi, nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.

3. Eesistuja kirjad saadab lepinguosalistele eesistuja nimel sekretariaat. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus edasi vastavalt artiklile 7.

Artikkel 7

Dokumendid

1. Dokumente saadavad edasi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretärid.

2. Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3. Liidu sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjaomastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt Gruusia sekretärile ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

4. Gruusia sekretär saadab dokumendid edasi Gruusia asjaomastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt liidu sekretärile ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

5. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretärid täidavad lepingu artiklis 58 sätestatud teabevahetuse kontaktpunkti ülesandeid.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, ei ole sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.

Artikkel 9

Koosolekute päevakord

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaat koostab artikli 10 kohaselt lepinguosaliste ettepanekute põhjal iga koosoleku jaoks esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse koos asjakohaste dokumentidega on sekretariaat ühelt lepinguosaliselt saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva.

2. Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse artikli 7 kohaselt edasi hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada lepinguosaliste nõusolekul.

4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistuja võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekutele lepinguosaliste muude asutuste esindajaid või valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusnõudeid.

5. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistuja võib pärast lepinguosalistega konsulteerimist lühendada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

Artikkel 10

Protokollid ja operatiivjäreldused

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.

2. Üldjuhul märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

a)	koosolekul osalejate, neid saatvate ametnike ja kõigi koosolekul osalevate vaatlejate ja ekspertide nimed;

b)	sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele esitatud dokumendid;

c)	seisukohad, mille sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee on palunud protokolli kanda ning

d)	koosolekul tehtud operatiivjäreldused vastavalt lõikele 4.

3. Protokolli kavand esitatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele heakskiitmiseks. See kiidetakse heaks 28 päeva jooksul pärast sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele saadetakse protokolli koopia.

4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistujaks oleva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretär koostab iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi ja saadab selle lepinguosalistele koos päevakorraga edasi hiljemalt 15 päeva enne järgmist koosolekut. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes, ja koosoleku lõppedes võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste poolt kokku lepitud järelmeetmed. Pärast heakskiitmist lisatakse operatiivjäreldused protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuse konkreetse tähtajaga.

Artikkel 11

Otsused ja soovitused

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteel on lepingu artikli 65 kohaselt õigus võtta vastu otsuseid, arvamusi, soovitusi, aruandeid ja ühismeetmeid. Lepinguosalised võtavad need otsused, arvamused, soovitused, aruanded ja ühismeetmed vastu konsensuse alusel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on siduvad lepinguosalistele, kes peavad võtma vajalikke meetmeid nende rakendamiseks.

2. Igale otsusele, arvamusele, soovitusele ja aruandele kirjutab alla sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistuja ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretärid kinnitavad need. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kirjutab eesistuja kõnealustele dokumentidele alla selle koosoleku ajal, kus asjaomane otsus, arvamus, soovitus või aruanne vastu võeti.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib vastu võtta otsuseid, anda soovitusi ja kiita heaks arvamusi või aruandeid kirjaliku menetluse teel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist, kui lepinguosalised nii kokku lepivad. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetamisest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt ning antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teatavaks teha kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja lühendada kõnealust tähtaega, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui teksti suhtes on kokku lepitud, kirjutab eesistuja otsusele, arvamusele, soovitusele või aruandele alla ja sekretärid kinnitavad need.

4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee aktide pealkirjaks on vastavalt „otsus“, „arvamus“, „soovitus“ või „aruanne“. Iga otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

5. Otsused, arvamused, soovitused ja aruanded saadetakse edasi lepinguosalistele.

6. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsused, arvamused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 12

Aruanded

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee annab oma tegevusest ning allkomitee loodud tehniliste töörühmade ja ajutiste töörühmade tegevusest aru kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Aruanne esitatakse hiljemalt 25 kalendripäeva enne kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee aastakoosolekut.

Artikkel 13

Keeled

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee ametlikud keeled on inglise ja gruusia keel.

2. Kui ei ole otsustatud teisiti, võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee oma arutelude aluseks nimetatud keeltes koostatud dokumendid.

Artikkel 14

Kulud

1. Lepinguosalised kannavad ise kõik sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

3. Koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja gruusia keelde või keelest, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1, kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev lepinguosaline.

Artikkel 15

Kodukorra muutmine

Kodukorda võib muuta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsusega vastavalt lepingu artikli 65 lõikele 5.

Artikkel 16

Tehnilised töörühmad ja ajutised töörühmad

1. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võib kooskõlas lepingu artikli 65 lõikega 6 tehtud otsusega luua asjakohasel juhul tehnilisi töörühmi ja ajutisi töörühmi, sealhulgas teaduslikke rühmi ja eksperdirühmi.

2. Ajutiste töörühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega. Lepinguosalised tagavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee loodud töörühmade liikmed järgivad asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

3. Kui lepinguosalised ei ole otsustanud teisiti, töötavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee loodud töörühmad allkomitee alluvuses ja annavad talle aru.

4. Töörühmade koosolekud võivad toimuda vastavalt vajadusele ning neid võib korraldada kas tavakoosolekuna või video- või audiokonverentsina.

5. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaadile saadetakse koopia töörühmade tegevusega seotud kogu kirjavahetusest, kõigist dokumentidest ja teadaannetest.

6. Töörühmadel on õigus esitada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele kirjalikke soovitusi. Soovitused võetakse vastu konsensuse alusel ja esitatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistujale, kes edastab need vastavalt artiklile 7.

7. Kui käesolevas artiklis ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse käesolevat kodukorda mutatis mutandis kõigi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee loodud tehniliste töörühmade ja ajutiste töörühmade suhtes. Viiteid kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käsitatakse viidetena sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele.

23.5.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 134/46

ELi-GRUUSIA GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2015,

25. november 2015,

millega võetakse vastu nimetatud allkomitee kodukord [2017/879]

ELi-GRUUSIA GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu artikli 431 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. septembrist 2014.

(2)	Lepingu artikli 179 kohaselt jälgib geograafiliste tähiste allkomitee lepingu rakendamist ning toetab lepinguosaliste vahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas.

(3)	Lepingu artikli 179 lõike 2 kohaselt võtab geograafiliste tähiste allkomitee vastu oma kodukorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu geograafiliste tähiste allkomitee kodukord, mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Tbilisi, 25. november 2015

Geograafiliste tähiste allkomitee nimel

eesistuja

Nikolos GOGILIDZE

(1) ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.

LISA

ELi-GRUUSIA GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE KODUKORD

Artikkel 1

Üldsätted

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artikli 179 kohaselt moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee abistab lepingu artikli 408 lõikes 4 („kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee“) sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

2. Geograafiliste tähiste allkomitee täidab lepingu artiklis 179 sätestatud ülesandeid.

3. Geograafiliste tähiste allkomiteesse kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Gruusia esindajad, kes vastutavad geograafiliste tähistega seotud küsimuste eest.

4. Lepinguosalised määravad delegatsiooni juhi, kes on kontaktisik kõikides geograafiliste tähiste allkomiteega seotud küsimustes.

5. Delegatsioonide juhid tegutsevad geograafiliste tähiste allkomitee eesistujana vastavalt artiklile 2.

6. Mõlema delegatsiooni juhid võivad delegeerida kõik või osa delegatsiooni juhi ülesannetest määratud asetäitjale ja sellisel juhul kehtivad kõik järgnevad viited delegatsiooni juhile samaväärselt ka määratud asetäitja kohta.

7. Kodukorras nimetatud lepinguosalised määratletakse vastavalt lepingu artiklile 428.

Artikkel 2

Eesistuja

Geograafiliste tähiste allkomitee eesistujaks on 12 kuu kaupa vaheldumisi lepinguosalised. Esimene ametiaeg algab assotsiatsiooninõukogu esimese koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 3

Koosolekud

1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb geograafiliste tähiste allkomitee kokku ühe lepinguosalise taotluse korral vaheldumisi liidus ja Gruusias, ning mitte hiljem kui 90 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

2. Geograafiliste tähiste allkomitee koosolekud kutsub kokku eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja allkomitee liikmetele koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Võimaluse korral kutsutakse geograafiliste tähiste allkomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee korralist koosolekut.

4. Erandkorras võib geograafiliste tähiste allkomitee koosolekuid pidada mis tahes lepinguosaliste poolt kokkulepitud tehnoloogiliste vahendite abil, sealhulgas videokonverentsina.

Artikkel 4

Delegatsioonid

Enne iga koosolekut teavitatakse lepinguosalisi geograafiliste tähiste allkomitee sekretariaadi kaudu mõlema koosolekul osaleva delegatsiooni kavandatavast koosseisust.

Artikkel 5

Sekretariaat

1. Geograafiliste tähiste allkomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt Euroopa Komisjoni ametnik ja Gruusia ametnik, kelle nimetavad ametisse delegatsioonide juhid ning kes täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus.

2. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretariaati teavitatakse geograafiliste tähiste allkomitee kõigist otsustest, aruannetest ja muudest kokkulepitud meetmetest.

Artikkel 6

Kirjavahetus

1. Geograafiliste tähiste allkomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe või teise lepinguosalise sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2. Geograafiliste tähiste allkomitee sekretariaat tagab, et geograafiliste tähiste allkomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse geograafiliste tähiste allkomitee eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi, nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.

3. Eesistuja kirjad saadab lepinguosalistele eesistuja nimel sekretariaat. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus edasi vastavaltartiklile 7.

Artikkel 7

Dokumendid

1. Dokumente saadavad edasi geograafiliste tähiste allkomitee sekretärid.

2. Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, ei ole geograafiliste tähiste allkomitee koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab geograafiliste tähiste allkomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.

Artikkel 9

Koosolekute päevakord

1. Geograafiliste tähiste allkomitee sekretariaat koostab artikli 10 kohaselt lepinguosaliste ettepanekute põhjal iga koosoleku jaoks esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse koos asjakohaste dokumentidega on sekretariaat ühelt lepinguosaliselt saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva.

2. Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse artikli 7 kohaselt edasi hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Eesistuja ja teise delegatsiooni juht kinnitavad päevakorra iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada lepinguosaliste kokkuleppel.

4. Geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste muude asutuste esindajaid või valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusnõudeid.

5. Geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja võib pärast lepinguosalistega konsulteerimist lühendada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

Artikkel 10

Protokollid ja operatiivjäreldused

1. Geograafiliste tähiste allkomitee sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.

2. Üldjuhul märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

a)	koosolekul osalejate, neid saatvate ametnike ja kõigi koosolekul osalevate vaatlejate ja ekspertide nimed;

b)	geograafiliste tähiste allkomiteele esitatud dokumendid;

c)	seisukohad, mille geograafiliste tähiste allkomitee on palunud protokolli kanda ning

d)	vajaduse korral koosolekul tehtud operatiivjäreldused vastavalt lõikele 4.

3. Protokolli kavand esitatakse geograafiliste tähiste allkomiteele heakskiitmiseks. See kiidetakse heaks 28 päeva jooksul pärast geograafiliste tähiste allkomitee iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele saadetakse protokolli koopia.

4. Geograafiliste tähiste allkomitee eesistujaks oleva lepinguosalise geograafiliste tähiste allkomitee sekretär koostab iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi ja saadab selle lepinguosalistele koos päevakorraga edasi hiljemalt 15 päeva enne koosolekut. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes, ja koosoleku lõppedes võtab geograafiliste tähiste allkomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste poolt kokku lepitud järelmeetmed. Pärast heakskiitmist lisatakse operatiivjäreldused protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi geograafiliste tähiste allkomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab geograafiliste tähiste allkomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuse konkreetse tähtajaga.

Artikkel 11

Otsused

1. Geograafiliste tähiste allkomiteel on õigus teha otsuseid lepingu artikli 179 lõikes 3 ettenähtud küsimustes. Lepinguosalised võtavad need otsused vastu konsensuse alusel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on siduvad lepinguosalistele, kes peavad võtma vajalikke meetmeid nende rakendamiseks.

2. Igale otsusele kirjutab alla geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja ning geograafiliste tähiste allkomitee sekretärid kinnitavad need. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kirjutab eesistuja kõnealustele dokumentidele alla selle koosoleku ajal, kus asjaomane otsus vastu võeti.

3. Geograafiliste tähiste allkomitee võib vastu võtta otsuseid ja heaks kiita aruandeid kirjaliku menetluse teel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist, kui lepinguosalised nii kokku lepivad. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetamisest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt ning antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teatavaks teha kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja lühendada kõnealust tähtaega, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui teksti suhtes on kokku lepitud, kirjutab eesistuja otsusele või aruandele alla ja sekretärid kinnitavad need.

4. Geograafiliste tähiste allkomitee aktide pealkirjaks on vastavalt „otsus“ või „aruanne“. Iga otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

5. Otsused saadetakse edasi lepinguosalistele.

6. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada geograafiliste tähiste allkomitee otsused oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 12

Aruanded

Geograafiliste tähiste allkomitee annab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele oma tegevusest aru selle igal korralisel koosolekul.

Artikkel 13

Keeled

1. Geograafiliste tähiste allkomitee ametlikud keeled on inglise ja gruusia keel.

2. Kui ei ole otsustatud teisiti, võtab geograafiliste tähiste allkomitee oma arutelude aluseks nimetatud keeltes koostatud dokumendid.

Artikkel 14

Kulud

1. Lepinguosalised kannavad ise kõik geograafiliste tähiste allkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

3. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja gruusia keelde või keelest, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1, kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev lepinguosaline.

Artikkel 15

Kodukorra muutmine

Kodukorda võib muuta geograafiliste tähiste allkomitee otsusega vastavalt lepingu artikli 179 lõikele 2.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 134

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. aastakäik 23. mai 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teatis 2015. aasta protokolli (millega muudetakse tsiviilõhusõidukitega kauplemise lepingu lisa) jõustumise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/870, 15. mai 2017, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Kopi Arabika Gayo (KGT)]	2
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/871, 22. mai 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses fosforhappe, fosfaatide, di-, tri- ja polüfosfaatide (E 338–452) kasutamisega teatavates lihavalmististes ( 1 )	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/872, 22. mai 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta ( 1 )	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/873, 22. mai 2017, milles käsitletakse loa andmist Escherichia coli abil toodetud L-trüptofaani kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )	14
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/874, 22. mai 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisa seoses butaani (E 943a), isobutaani (E 943b) ja propaani (E 944) kasutamisega toiduvärvivalmististes ( 1 )	18
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/875, 22. mai 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	21
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/876, 18. mai 2017, Euroopa Liidu ühinemise kohta puuvillasektori rahvusvahelise nõuandekomiteega (ICAC)	23
	*	Komisjoni otsus (EL) 2017/877, 16. mai 2017, milles käsitletakse kavandatud kodanikualgatust Let us reduce the wage and economic differences that tear the EU apart! (ELi lõhki rebivaid majanduslikke ja palgalõhesid tuleb vähendada!) (teatavaks tehtud numbri C(2017) 3382 all)	38
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	ELi ja Gruusia sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsus nr 1/2015, 20. märts 2015, millega võetakse vastu nimetatud allkomitee kodukord [2017/878]	40
	*	ELi-Gruusia geograafiliste tähiste allkomitee otsus nr 1/2015, 25. november 2015, millega võetakse vastu nimetatud allkomitee kodukord [2017/879]	46

„E 943a	Butaan	1 mg/kg valmistoidus	II ja III rühma toiduvärvivalmistised, nagu need on määratletud II lisa C osas (ainult kutsealaseks kasutamiseks)
E 943b	Isobutaan	1 mg/kg valmistoidus	II ja III rühma toiduvärvivalmistised, nagu need on määratletud II lisa C osas (ainult kutsealaseks kasutamiseks)
E 944	Propaan	1 mg/kg valmistoidus	II ja III rühma toiduvärvivalmistised, nagu need on määratletud II lisa C osas (ainult kutsealaseks kasutamiseks)“

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	109,6
	TR	66,0
	ZZ	87,8
0707 00 05	TR	84,9
0707 00 05	ZZ	84,9
0709 93 10	TR	131,4
0709 93 10	ZZ	131,4
0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28	EG	55,9
	MA	60,6
	TR	48,9
	ZA	44,6
	ZZ	52,5
0805 50 10	AR	112,1
	TR	153,6
	ZA	207,1
	ZZ	157,6
0808 10 80	AR	98,4
	BR	113,4
	CL	128,3
	CN	145,5
	NZ	153,0
	US	107,1
	ZA	101,2
	ZZ	121,0

		Parandused
	*	Komisjoni 8. veebruari 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/220 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 3 kohase osalise vahepealse läbivaatamise alusel nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) parandus ( ELT L 34, 9.2.2017 )	52