(10)

Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemusi, on mitu liikmesriiki võtnud teatavaid täitemeetmeid ning teavitanud neist komisjoni ja lennuohutuskomiteed. Ühendkuningriik teatas komisjonile ja lennuohutuskomiteele meetmetest, mis ta oli võtnud lennuettevõtja Blu Halkin Ltd. suhtes.

(11)

Liikmesriigid rõhutasid, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustab otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

(12)

Liit korraldas 29.–31. märtsini 2017 Beninis kohapealse kontrollkäigu. Sellest võtsid osa komisjoni, EASA ja ühe liikmesriigi eksperdid. Kontrollkäigu ajal tõendas Benini tsiviillennundusamet (Agence Nationale de l'Aviation Civile du Benin, edaspidi „Benini ANAC“), et ta on viimaste aastate jooksul teinud suuri edusamme ICAO standardite ja soovituslike tavade rakendamisel.

(13)

Benini ANAC on asutatud tsiviillennuametina ning talle on 2013. aastal vastuvõetud Benini lennundusseadusega antud finantsiline ja funktsionaalne sõltumatus. Tõendid näitavad, et Benini ANAC suudab täita ja jõustada usaldusväärset õigusraamistikku, ning näib, et ICAO standardite ja soovituslike tavade uute muudatuste vastuvõtmise järel ajakohastatakse riiklikke õigusakte pidevalt. Kontrollkäigu ajal tehti siiski kindlaks teatavad valdkonnad, mida on vaja parandada, eelkõige mis puudutab riiklike õigusaktide parandamise lõpule viimiseks vajalikku aega. Benini ANAC esitas tõendid selle kohta, et ta on kehtestanud kindla menetluse personali värbamiseks ja koolitamiseks. Kuna Benini ANACil on rohkem kvalifitseeritud inspektoreid, kui on nõutav, arvestades Benini praegust lennundustegevuse taset, siis on Benini ANAC sõlminud naaberriikidega oma inspektorite vahetuskavad.

(14)

Kontrollkäigu kestel esitas Benini ANAC tõendid selle kohta, et lennuettevõtjate sertimine toimub kooskõlas IACO protsessiga ning et kõik tegevused dokumenteeritakse. Kuigi tõendid näitavad, et Benini ANAC on suuteline tegema lennutegevuse järelevalvet Beninis, saaks järelevalve tulemuslikkust veelgi parandada, kui järelevalve juhinduks rohkem ohutusriskide hindamise tulemustest.

(15)

26. aprillil 2017 esitas Benini ANAC komisjonile ja lennuohutuskomiteele parandusmeetmed, mis ta oli võtnud tulenevalt märkustest, mis tehti liidu kohapealse kontrollkäigu jooksul. Benini ANAC teavitas ka mitmest lennuohutuse edasiseks parandamiseks võetud meetmest Beninis. Need meetmed hõlmavad ohutusjärelevalve oluliste elementide rakendamise tugevdamist ning mitme tööalase kokkuleppe sõlmimist teiste riikide ametiasutustega, millega nähakse ette lisakontrollid, kui lennutegevuse ulatus seda nõuab.

(16)

Kogu olemasoleva teabe, sealhulgas 2017. aasta märtsis tehtud kontrollkäigu tulemuste põhjal, leiab komisjon, et Benini ANAC on teinud pika aja vältel jätkusuutlikke edusamme. Samuti tunnustatakse asjaolu, et Benini ANAC tahab ja suudab teha komisjoniga koostööd. Kättesaadava teabe alusel leiti, et Benini ANAC suudab täita oma kohustusi järelevalve teostamisel Beninis serditud lennuettevõtjate üle.

(17)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal arvamusel, et liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja kustutada kõik Beninis serditud lennuettevõtjad määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast.

(18)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Beninis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(19)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(20)

Viimaste aastate jooksul ei ole Boliivias registreeritud lennuettevõtjate puhul suuremaid probleeme kindlaks tehtud. Lennuettevõtja LaMia29. novembril 2016 inimohvritega toimunud õnnetus tekitas muret selle viisi pärast, kuidas Boliivia ametiasutused teevad nende kontrolli all olevate lennuettevõtjate järelevalvet.

(21)

23. märtsil 2017 toimus tehniline nõupidamine, millest võtsid osa komisjoni, EASA ja ühe liikmesriigi esindajad ning Boliivia tsiviillennunduse peadirektoraadi (Directorate General of Civil Aviation of Bolivia, edaspidi „DGAC“) kõrgema juhtkonna esindajad. Sellel nõupidamisel selgitas DGAC, et muudatused reorganiseerimises ning nende plaanides rakendada jõulist ohutuskultuuri ja üldist valdkondadevahelist ohutussüsteemi, moodustavad ulatusliku ohutusalase andmebaasi, mille abil saab keskenduda riskidele ning parandada järelevalvemenetlusi ja töötajate koolitamist.

(22)

DGAC selgitas, et juba enne LaMia õnnetust oli Boliivia valitsus teinud otsuseid DGAC juhtimisstruktuuri parandamise kohta, eesmärgiga tugevdada selle tsiviillennunduslikku olemust, kuna varasemalt oli tegemist militaarse lähenemisviisiga. Samuti panustab valitsus praegu mehhanismidesse, millega parandada ohutusjärelevalvet ja kohandada riiklikke õigusakte, et DGAC saaks vajaduse korral paremini võtta tõhusaid täitemeetmeid. Need valitsuse sammud tõendavad, et Boliivia ametiasutused soovivad tugevdada ohutusjärelevalvealast võimekust, kuigi nende sammude tõhusus sõltub nende rakendamisest, ning Boliivia ametiasutustel jääb veel palju teha DGAC ohutusjärelevalvealase võimekuse edasiseks tugevdamiseks.

(23)

Komisjoni nõudmisel ja lisaks tehnilisele nõupidamisele esitas DGAC kasulikku teavet lubade andmise, sertimise ja järelevalvetegevuste ning järelevalve eest vastutavate töötajate kvalifikatsiooni ja koolituse kohta. Samuti esitas DGAC teavet 2016. ja 2017. aastal juhtunud õnnetuste ja tõsiste vahejuhtumite kohta.

(24)

Praegu kättesaadava teabe alusel ning sealhulgas 23. märtsi 2017. aasta tehnilisel nõupidamisel esitatud teabe alusel antakse hinnang, et Boliivia DGAC-l ei ole praegu puudu võimekusest ja tahtest kõrvaldada ohutusalaseid puudujääke.

(25)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ega lisada sinna Boliivia lennuettevõtjad.

(26)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Boliivias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(27)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(28)

28. märtsil 2017 toimus tehniline nõupidamine komisjoni, EASA ja liikmesriikide ning India tsiviillennunduse peadirektoraadi (edaspidi „India DGCA“) esindajate vahel. Kõnealune kohtumine peeti määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaselt lepingu raames, mille India DGCA oli varem sõlminud komisjoniga korrapäraste tehniliste konsultatsioonide pidamiseks, et arutada India DGCA sertimise ja järelevalve kohustusi seoses India DGCA serditud lennuettevõtjatega.

(29)

Sellel nõupidamisel esitas India DGCA teabe Indias serditud lennuettevõtjate SAFA programmi raames tehtud ohutuse hindamise tulemuslikkuse analüüsi kohta, samuti 2016. ja 2017. aasta tulemusandmete võrdluse ja konkreetse teabe Indias serditud lennuettevõtja Air India järelevalve kohta. India DGCA esitas teavet ka oma järelevalvealase võimekuse arengu ja seisuplatsil kontrollimise andmebaasi väljaarendamise kohta.

(30)

Kõnealuse kohtumise käigus juhtis komisjon veel kord tähelepanu mitmele India DGCA sertimis- ja järelvalvekohustusega seotud üksikasjale. Eelkõige, kuigi komisjon tunnustas India DGCA läbipaistvat viisi ohutusalase teabe esitamisel komisjonile, rõhutas komisjon India DGCA sertifitseerimis- ja järelevalvealase võimekuse pideva arendamise, sealhulgas tehniliste töötajate värbamise ja koolitamise olulisust; samuti rõhutas komisjon vajadust arendada välja vahendid ohutusjärelevalve süstemaatiliseks jälgimiseks ja seireks.

(31)

Praegu kättesaadava teabe alusel ning sealhulgas 28. märtsi 2017. aasta tehnilisel nõupidamisel India DGCA esitatud teabe alusel antakse hinnang, et India DGAC-l ei puudu praegu võimekus ega tahe kõrvaldada ohutusalaseid puudujääke.

(32)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ega lisada sinna India lennuettevõtjad.

(33)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Indias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(34)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(35)

Komisjon jätkab konsultatsioone Indoneesia tsiviillennunduse peadirektoraadiga (Directorate General of Civil Aviation of Indonesia, edaspidi „Indoneesia DGCA“) vahel kestavad, et jälgida edusamme, mida Indoneesia DGCA on teinud selleks, et tagada Indoneesia lennuohutuse järelevalvesüsteemi vastavusse viimine rahvusvaheliste ohutusstandarditega. Sellega seoses edastas Indoneesia DGCA komisjonile 16. märtsi 2017. aasta kirjaga lisateavet ning Indoneesia lennundus- ja ohutusjärelevalvetoimingute ajakohastatud ülevaate.

(36)

Indoneesia DGCA esitas teabe ajavahemikul 2016. aasta novembrist kuni 2017. aasta märtsini Indoneesias serditud lennuettevõtjate, nende lennuettevõtjate ohutusjärelevalve, Indoneesia DGCA võetud täitemeetmete ja Indoneesia lennunduseeskirjade arengu kohta ning loetelu sellel ajavahemikul toimunud tõsiste vahejuhtumite ja Indoneesia DGCA-le osutatud tehnilise abi juhtumite kohta.

(37)

Ajavahemikul 2016. aasta novembrist kuni 2017. aasta märtsini ei sertinud Indoneesia DGCA ühtegi uut lennuettevõtjat ega tühistanud ühtegi lennutegevusluba. 16. märtsi 2017. aasta kirjas märkis Indoneesia DGCA, et tema peamine prioriteet on ettevalmistused ICAO koordineeritud valideerimisauditi jaoks, mis toimub 2017. aasta oktoobris. Kõnealuse tuleva auditi tulemused annavad loodetavasti hea ülevaate Indoneesia ohutusjärelevalvesüsteemi arengust. Indoneesia DGCA ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta tagab rahvusvaheliste ohutusstandardite kohase ohutusjärelevalve nende lennuettevõtjate üle, kes on kantud nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(38)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ega lisada sinna või eemaldada sealt Indoneesia lennuettevõtjad.

(39)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Indoneesias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(40)

6. märtsil 2017 toimus tehniline nõupidamine komisjoni, EASA, ühe liikmesriigi ja Liibüa tsiviillennundusameti (edaspidi „LYCAA“) vahel.

(41)

Sellel nõupidamisel esitas LYCAA teavet oma järelevalvetegevuste kohta, sealhulgas tehnilise personali värbamis- ja koolituskavade kohta ning lennundusohutuse võimekuse tehnilise arendamisega seotud strateegilise lähenemisviisi kohta. LYCAA kordas, et ta on valmis täitma oma rahvusvahelisi kohustusi lennuohutuse valdkonnas niivõrd, kuivõrd keerulisest töökeskkonnast tulenevad piirangud seda võimaldavad.

(42)

Komisjon tunnustab LYCAA juhtkonna jõupingutusi ja asjaolu, et LYCAA on näidanud valmisolekut teha komisjoniga koostööd ja esitada komisjonile ajakohastatud teavet LYCAA järelevalvekohustuste täitmist käsitleva olukorra kohta.

(43)

Komisjon võtab arvesse, et Liibüas on endiselt keeruline käitamiskeskkond, mis takistab LYCAA-l täita oma kohustusi ohutusjärelevalve valdkonnas. Olemasoleva teabe põhjal on komisjon seepärast jõudnud järeldusele, et Liibüa ei suuda praegu täita lennuohutusega seotud rahvusvahelisi kohustusi.

(44)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Liibüa lennuettevõtjate puhul alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(45)

Liit korraldas 6.–10. veebruaril 2017 Mosambiigis kohapealse kontrollkäigu. Sellest võtsid osa komisjoni, EASA ja liikmesriikide eksperdid. Mosambiigi lennuamet (edaspidi: „IACM“) näitas kontrollkäigu ajal, et ta on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid edusamme. IACM on keskendunud ICAO standardite ja soovituslike tavade rakendamisele. IACM järgib lennuohutuse suhtes traditsioonilist vastavuspõhist lähenemisviisi, liikudes samas tänapäevaste ohutusjuhtimistehnikate rakendamise ja kasutamise suunas ning arendades riiklikku lennuohutusprogrammi.

(46)

Pärast liidu eelmist kohapealset kontrollkäiku 2015. aprillis on Mosambiigis tehtud suuri edusamme uue lennundusseaduse ja uue IACM põhikirja kehtestamisel. Pärast uue lennundusseaduse vastuvõtmist ajakohastatakse nüüd mitmeid eeskirju ja nõudeid ning samuti ka käsiraamatuid ja menetlusi, et viia need vastavusse uue lennundusseadusega ja rahvusvaheliste ohutusstandardite viimaste muudatustega. IACM personalihõive on paranenud ja nüüd on Mosambiigis rohkem kvalifitseeritud inspektoreid, kes kontrollivad lennundustegevust. Inspektoreid koolitatakse praegu juurde ja praegune personalihõive kava on Mosambiigi lennundustegevuse taseme jaoks piisav. Samuti on paranenud IACM rajatised. IACM on asutatud tsiviillennuametina ning talle on antud halduslik, rahaline, varaline ja funktsionaalne sõltumatus.

(47)

Tõendid osutavad, et IACM suudab kontrollida lennundustegevust Mosambiigis ning hoida usaldatavat õigusraamistikku ning et IACM rakendab ja jõustab kehtivaid lennundusalaseid õigusakte ohutusalaste puudujääkide kõrvaldamiseks. Ohutusjärelevalvesüsteem on Mosambiigis hästi väljakujunenud, kuigi käimas on veel mõned meetmed süsteemi edasiseks parandamiseks ja selle tagamiseks, et meetmed oleksid kooskõlas rahvusvaheliste ohutusstandardite viimaste muudatustega.

(48)

Liidu kontrollkäigu raames külastati kolme asjakohaste põhimõtete alusel valitud Mosambiigis serditud lennuettevõtjat, nimelt kaht suurimat Mosambiigi lennuettevõtjat ja üht helikoptereid käitavat lennuettevõtjat. Nende kolme lennuettevõtja külastuse tulemusel märgiti, et neil on välja arendatud kvaliteedi- ja ohutusjuhtimise süsteemid, nad kontrollivad hooldust ja jätkuvat lennukõlblikkust ning nende tegevus on kooskõlas Mosambiigis kohaldatavate õigusaktidega. Külastatud lennuettevõtjad rakendavad rahvusvahelisi ohutusstandardeid ning nad suudavad ja soovivad kõrvaldada puudujääke ohutuses.

(49)

17. märtsil 2017 toimus tehniline nõupidamine komisjoni, EASA ja IACMi vahel. IACM andis komisjonile ajakohaseid andmeid edasiliikumisest pärast liidu kohapealset külaskäiku, ning lepiti kokku, et IACM esitab edaspidi teavet parandusmeetmete kohta, mida võetakse seoses selle külaskäigu jooksul tehtud märkustega. IACM selgitas, et ta kasutas neid märkusi järelduste tegemiseks asjaomaste lennuettevõtjate kohta ning nõudis käitajatelt paranduslike meetmete võtmist.

(50)

21. aprillil 2017 esitas IACM parandusmeetmete kava ja teabe kolme liidu kohapealse kontrollkäigu jooksul külastatud lennuettevõtja kohta ning samuti otsuse IACMi tehtud järelduste kohta. Parandusmeetmete kavas käsitletakse põhjalikult kontrollkäigu jooksul tehtud märkusi ja esitatakse arvestatavad tähtajad. Esitatud kinnitavad tõendid on asjakohased puuduste kõrvaldamiseks.

(51)

IACMile ja Mosambiigis registreeritud suurimale lennuettevõtjale Linhas Aéreas de Moçambique anti kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikliga 7 võimalus esitada oma seisukohad 26. aprillil 2017 komisjonile ja lennuohutuskomiteele.

(52)

Sellel ärakuulamisel väljendas Mosambiigi valitsuse esindaja oma valitsuse suurt tahet parandada transpordi turvalisust Mosambiigis üldiselt ja eelkõige jätkuvalt parandada rahvusvaheliste lennuohutusstandardite rakendamist.

(53)

IACM esitas ärakuulamisel teavet Mosambiigi lennundussektori kohta ning IACMi kui autonoomse tsiviillennundusameti võimekuse kohta. See teave sisaldas üksikasju IACMi töökorralduse, rahastamise, ohutusjärelevalveinspektorite arvu, õigusaktide ja eeskirjade arengu ning IACM tulevaste plaanide kohta.

(54)

Linhas Aéreas de Moçambique esitas ärakuulamisel teavet oma praeguse lennupargi ja tulevaste aastate eesmärkide kohta. Ta selgitas, et keskendub kodumaiste ja piirkondliku turu lennuliinide arendamisele. Linhas Aéreas de Moçambique esitas ka teavet oma ohutusjuhtimise süsteemi kohta.

(55)

Võttes arvesse kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas liidu kohapealse kontrollkäigu tulemusi ja 26. aprillil 2017 lennuohutuskomiteele tehtud ettekandes sisalduvat teavet, on komisjon jõudnud järeldusele, et IACM on teinud pika aja vältel jätkusuutlikke edusamme. Lisaks sellele tunnustab komisjon IACMi valmisolekut teha komisjoniga pidevat koostööd. Leiti, et IACM suudab täita oma järelevalvekohustusi Mosambiigis serditud lennuettevõtjate üle. Mosambiigi valitsus kinnitas ärakuulamise käigus oma täielikku valmisolekut jätkata komisjoniga peetavat ohutusalast dialoogi, mis muu hulgas hõlmab osalemist komisjoni poolt vajalikuks peetavatel täiendavatel nõupidamistel.

(56)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal arvamusel, et liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja kustutada kõik Mosambiigis serditud lennuettevõtjad määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast.

(57)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Mosambiigis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(58)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(59)

25. novembril 2015 esitas Nigeerias serditud lennuettevõtja Med-View Airline EASA-le taotluse kolmanda riigi lennuettevõtja tegevusloa (edaspidi „TCO-luba“) saamiseks. EASA hindas kõnealust taotlust kooskõlas komisjoni määruses (EL) nr 452/2014 sätestatud nõuetega ning tõstatas olulised ohutusprobleemid seoses lennuettevõtja Med-View Airline suutmatusega tõendada vastavust määruse (EL) nr 452/2014 artiklis 3 sätestatud nõuetele. Seepärast jõudis EASA järeldusele, et lennuettevõtjale Med-View Airline ei saa TCO-luba välja anda ka pärast täiendavat hindamist, sest kõnealune ettevõtja ei vastanud eespool nimetatud nõuetele. Seetõttu lükkas EASA TCO loa taotluse 17. novembril 2016 ohutusalastel põhjustel tagasi.

(60)

Komisjon palus 24. veebruaril 2017 Nigeeria tsiviillennundusametilt (edaspidi „NCAA“) teavet meetmete kohta, mis võeti pärast seda, kui EASA lükkas tagasi lennuettevõtja Med-View Airline esitatud taotluse TCO-loa saamiseks. 22. märtsi 2017. aasta kirjas ei esitanud NCAA komisjonile vajalikku teavet selle kohta, et NCAA võetud meetmed oleksid olnud kohased nende murekohtade lahendamiseks, mis EASA tõstatas Med-View Airline TCO-taotluse hindamisel.

(61)

10. ja 24. aprillil 2017 esitas Med-View Airline komisjonile teavet parandusmeetmete kohta, mis võeti EASA tõstatatud probleemide kõrvaldamiseks.

(62)

Nii NCAA-le kui ka lennuettevõtjale Med-View Airline anti kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikliga 7 võimalus esitada 25. aprillil 2017 oma seiskohad komisjonile ja lennuohutuskomiteele.

(63)

NCAA esitas ärakuulamisel ainult teatavaid andmeid selliste üksikasjade kohta nagu tema asutamiskuupäev, ICAO 2006. aasta ja 2016. aasta märtsi auditite tulemused, NCAA staatus FAA rahvusvahelise lennundusohutuse hindamise auditiprogrammis, lennu- ja lennukõlblikkuse inspektorite arv ning lennuettevõtja sertifikaadi omanike arv Nigeerias. NCAA vastused küsimustele tema võimekuse kohta teha kindlaks ohutusalaseid puudujääke ja teha nende üle järelevalvet näitasid, et võimekus on selle koha pealt puudulik. Komisjon leiab, et NCAA peab võtma meetmeid, et parandada tema vastutuse all olevate lennuettevõtjate ohutusjärelevalvet nõutava tasemeni.

(64)

Ärakuulamisel täiendas Med-View Airline varem esitatud teavet ning andis komisjonile ja lennuohutuskomiteele teada võetud parandusmeetmetest, et kõrvaldada EASA poolt kolmanda riigi lennuettevõtja hindamisel kindlaks tehtud tõsised probleemid, nagu lennutegevus, mis ületab heakskiidetud lennuettevõtja sertifikaadi ja sellega seotud käitamistingimuste ulatuse, lennukõlblikkuse ja hoolduse kontroll, lennukõlblikkust käsitlevate ettekirjutuste ja kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine ning järelevalve nende üle. Med-View Airline aga ei teadvustanud ega mõistnud EASA poolt tõstatatud ohutusprobleemide tõsidust. Lisaks oli Med-View Airline'i võetud meetmetes näha, et puudus põhjalik algpõhjuste analüüs ja korralik parandusmeetmete kava, et hoida ära samasuguste või sarnaste nõuetele mittevastavuse esinemine, mis olid probleemide põhjusteks.

(65)

Praegu kättesaadavad andmed, mis põhinevad EASA tehtud TCO ohutushindamist käsitleval teabel ning NCAA ja Med-View Airline'i esitatud teabel, näitavad et Med-View Airline'il on tõsiseid puudujääke ohutuse valdkonnas. See teave näitab ka seda, et Med-View Airline ei suuda kõnealuseid ohutuspuudujääke kõrvaldada, millele muu hulgas osutab ka nõuetele mittevastav ja puudulik parandusmeetmete kava, mille kõnealune lennuettevõtja on esitanud TCO ohutushindamise käigus kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamiseks.

(66)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ja lisada lennuettevõtja Med-View Airline määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(67)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Nigeerias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(68)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(69)

Komisjon palus 23. jaanuari 2017. aasta kirjas Pakistani tsiviillennundusametil (edaspidi „PCAA“) esitada teavet PCAA võetavate järelmeetmete kohta pärast Pakistanis serditud lennuettevõtja Pakistan International Airlines Corporation Ltd ATR-tüüpi õhusõidukiga toimunud õnnetust 7. detsembril 2016. Samas kirjas tuletas komisjon ka meelde, et 13. jaanuaril 2016 lükkas EASA ohutusega seotud põhjustel tagasi samuti Pakistanis serditud lastilennuettevõtja AHS International (Pvt) Ltd esitatud taotluse TCO-loa saamiseks. Lisaks märkis komisjon selles kirjas, et ta avab ametlikud konsultatsioonid PCAAga määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaselt.

(70)

18. aprillil 2017 toimus tehniline nõupidamine komisjoni, EASA, ühe liikmesriigi ja PCAA esindajate vahel. PCAA esitas nõupidamisel teavet ning ülevaate oma sertimis- ja järelevalvekohustuste kohta ning kontrolliandmed ajavahemiku 2011–2016 kohta. Nõupidamisel arutati eelkõige PCAA kohustusi seoses lennuettevõtja Pakistan International Airlines Corporation Ltd ohutusjärelevalvega.

(71)

Kõnealuse kohtumise käigus juhtis komisjon PCAA tähelepanu mitmele PCAA sertimis- ja järelvalvekohustusega seotud üksikasjale. Eelkõige rõhutas komisjon, et ehkki PCAA on esitanud ohutusalast teavet läbipaistval viisil, peab PCAA pöörama piisaval määral tähelepanu oma ohutussüsteemide pidevale parandamisele. Lisaks teatas komisjon PCAA-le, et PCAA peab olema täielikult kursis komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 nõuete ning neist tulenevate mõjudega Pakistanis serditud lennuettevõtjate suhtes.

(72)

Praegu kättesaadava teabe alusel ning sealhulgas 18. aprilli 2017. aasta tehnilisel nõupidamisel PCAA esitatud teabe alusel antakse hinnang, et PCAA-l ei puudu praegu võimekus ega tahe kõrvaldada ohutusalaseid puudujääke.

(73)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ega lisada sinna Pakistani lennuettevõtjad.

(74)

Liikmesriigid peavad kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Pakistanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(75)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(76)

Komisjon, EASA ja liikmesriikide pädevad asutused on eelneva kuue kuu jooksul pidevalt hoolikalt jälginud Venemaal serditud ning liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalaseid tulemusi, ning sealhulgas seadnud prioriteediks teatavate Venemaa õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(77)

17. märtsil 2017 kohtusid komisjoni, EASA ja ühe liikmesriigi esindajad Venemaa föderaalse lennutranspordiameti (edaspidi „FATA“) esindajatega. Kohtumise eesmärk oli vaadata üle Venemaal serditud lennuettevõtjate ohutusalased tulemused ajavahemikul 11. märtsist 2016 kuni 10. märtsini 2017 seisuplatsil tehtud kontrollide aruannete põhjal ja teha kindlaks olukorrad, mille puhul FATA peab järelevalvet tugevdama.

(78)

Kohtumisel vaatas komisjon SAFA programmi raames üksikasjalikumalt üle kuue Venemaal serditud õhusõiduki seisuplatsil tehtud kontrolli tulemused. Ohutusalaseid probleeme kindlaks ei tehtud ning lisaks teavitas FATA komisjoni, et kuna mõnda lennuettevõtjat on vähe kontrollitud, siis teeb FATA järgmisel kvartalil kahe vähekontrollitud lennuettevõtja suhtes lisakontrolle.

(79)

Praegu kättesaadava teabe alusel ning sealhulgas 17. märtsi 2017. aasta tehnilisel nõupidamisel FATA esitatud teabe alusel antakse hinnang, et FATA-l ei puudu praegu võimekus ega tahe kõrvaldada ohutusalaseid puudujääke. Selle alusel jõudis komisjon järeldusele, et Venemaa lennuametil ja ühelgi Venemaal serditud lennuettevõtjal ei ole vaja komisjoni ja lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele tulla.

(80)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ega lisada sinna Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjad.

(81)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Venemaal serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(82)

Kui kõnealusest kontrollist peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate suhtes määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid.

(83)

Saint Vincentil ja Grenadiinidel registreeritud lennuettevõtja Mustique Airways esitas 16. aprillil 2015 EASA-le taotluse TCO-loa saamiseks. EASA hindas kõnealust taotlust kooskõlas komisjoni määruses (EL) nr 452/2014 sätestatud nõuetega ning tõstatas olulised ohutusprobleemid seoses lennuettevõtja Mustique Airways suutmatusega tõendada vastavust määruse (EL) nr 452/2014 artiklis 3 sätestatud nõuetele. Seepärast jõudis EASA järeldusele, et lennuettevõtjale Mustique Airways ei saa TCO-luba välja anda ka pärast täiendavat hindamist, sest kõnealune ettevõtja ei vastanud eespool nimetatud nõuetele. Seetõttu lükkas EASA TCO loa taotluse 4. oktoobril 2016 ohutusalastel põhjustel tagasi.

(84)

Komisjon palus 30. jaanuaril 2017 Saint Vincenti ja Grenadiinide tsiviillennundusametilt (edaspidi „ECCAA“) teavet meetmete kohta, mis on võetud pärast seda, kui EASA lükkas tagasi lennuettevõtja Mustique Airways esitatud taotluse TCO-loa saamiseks. ECCAA teatas 24. veebruaril 2017 komisjonile, et Mustique Airways oli 2. veebruaril 2017 esitanud EASA-le uue taotluse TCO-loa saamiseks, põhjusel et Mustique Airways'i kohaselt on ohutusprobleemid, mille tõttu EASA taotluse tagasi lükkas, rahuldavalt kõrvaldatud.

(85)

Kuna ei Mustique Airways ega ECCAA ei esitanud tõendeid selle kohta, et TCO ohutushindamise käigus EASA poolt tõstatatud probleemid on tõepoolest kõrvaldatud, anti ECCAA-le ja Mustique Airways'ile kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikliga 7 võimalus esitada 26. aprillil 2017 oma seisukohad komisjonile ja lennuohutuskomiteele.

(86)

ECCAA ei vastanud ärakuulamiskutsele ega osalenud ärakuulamisel. Samuti ei esitanud ECCAA teavet Mustique Airways'i puudutavate meetmete kohta seoses TCO hindamisel tehtud järeldustega või järelevalve kohta seoses selle lennuettevõtjaga.

(87)

24. aprillil 2017 pidas EASA tehnilise nõupidamise lennuettevõtjaga Mustique Airways, mille käigus arutati taotluse uuesti esitamist. Kuna selle nõupidamise ja ärakuulamise vahele jäi väga vähe aega, ei saanud EASA uut taotlust täielikult hinnata. EASA võis siiski kinnitada komisjonile ja lennuohutuskomiteele, et need algpõhjused, mis viisid tõsiste ja korduvate ohutuspuudujääkideni, mis EASA esimesel TCO ohutushindamisel kindlaks tegi, on jäänud püsima.

(88)

26. aprilli 2017. aasta ärakuulamisel esitas Mustique Airways teavet ettevõtte äritegevuse ja rajatiste kohta, kuid andis väga vähe teavet ohutusküsimuste kohta. Mustique Airways'i esitatud teave ohutusjuhtimise- ja kvaliteedijuhtimise süsteemide kohta näitas, et need süsteemid ei ole piisavalt arenenud. Kuigi komisjonil on hea meel, et Mustique Airways on valmis tõhusamaks dialoogiks EASAga seoses uue TCO-loa taotlusega, leiti et puuduvad olulised ohutuselemendid nagu algne ohutusjuhtimise süsteem. Lisaks ei ole Mustique Airways teadvustanud ega mõistnud EASA poolt tõstatatud ohutusprobleemide tõsidust. Ka selgus, et kõnealuse lennuettevõtja ohutuskultuur on pigem sündmustele reageeriv kui neid ärahoidev.

(89)

Praegu kättesaadav teave, sealhulgas EASA esitatud teave seoses Mustique Airways'i tagasilükatud TCO-loa taotlusega ja seoses uue taotluse käimasoleva menetlusega ning kogu lennuettevõtja Mustique Airways'i esitatud teave näitab, et Mustique Airways'il esineb tõsiseid ohutusalaseid puudujääke. Mustique Airways ei suuda praegu piisavalt kõrvaldada oma ohutusalaseid puudujääke. Tema praegused ohutusmeetmed on suures osas arengujärgus ning parandusmeetmete kava, mille Mustique Airways esitas vastusena TCO ohutushindamise käigus tehtud järeldustele, ei ole piisavalt tõhus, eelkõige algpõhjuste vajaliku analüüsi osas.

(90)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ja lisada lennuettevõtja Mustique Airways määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(91)

Liikmesriigid kontrollivad ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Saint Vincentil ja Grenadiinidel serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(92)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(93)

17. märtsil 2017 toimus tehniline nõupidamine, millest võtsid osa komisjon, EASA ja Tai tsiviillennundusamet (edaspidi „CAAT“). Sellel nõupidamisel esitas CAAT komisjonile ajakohast teavet alates 2016. aasta septembrist tehtud edusammude kohta, eelkõige hõlmas see teave Tai õhutranspordisüsteemi, CAATi kava nõuetele vastavuse saavutamiseks ning parandusmeetmete kava rakendamise hetkeolukorda.

(94)

Peamisteks edusammudeks on Tai uus tsiviillennundusseadus, mis peaks jõustuma 2017. aasta viimases kvartalis, CAATi eeskirjade muudatused, ajakohastatud organisatsioon, jätkusuutlik rahastamismehhanism ning paranenud personalihõive ja inspektorite koolitus. CAATi kontrollimenetlust, juhendeid ja vahendeid, sealhulgas IT-süsteemi on parandatud ning ohutusjärelevalveprogrammi on ajakohastatud, et tagada Tais serditud lennuettevõtjate täielik ja pidev järelevalve. Samuti on CAAT asutanud kvaliteedi tagamise osakonna, mille ülesandeks on jälgida CAATi vastavust rahvusvahelistele ning riiklikele lennuohutusstandarditele.

(95)

CAAT esitas ka teavet oma riikliku ohutusprogrammi arengu kohta ning olukorra kohta seoses 2015. aasta ICAO auditi käigus tehtud järeldustega, sealhulgas seoses nende järelduste alusel kindlaks tehtud olulise ohutusprobleemiga lennuettevõtjate sertimisel. Lisaks esitas CAAT teavet kestlikkuse kavaga seotud edusammude kohta ning rahvusvahelise koostöö kohta, milles CAAT osaleb.

(96)

Oluline punkt CAATi parandusmeetmete kavas on Tais serditud lennuettevõtjate uuestisertimine, järgides ICAO struktureeritud viieastmelist lennuettevõtjate sertimist. Veebruaris 2017 serditi uuesti esimene rahvusvaheliselt tegutsev lennuettevõtja ning CAAT loodab 2017. aasta juuniks uuesti sertida 12 rahvusvahelises lennutranspordis osalevat lennuettevõtjat. Uuestisertimise käigus on CAAT võtnud teatavate uuestisertimist taotlevate ettevõtjate suhtes täitemeetmeid.

(97)

Tai valitsus ja CAAT näitasid selget tahet ohutusjärelevalvesüsteemi parandamiseks Tais. CAAT on esitanud tõendeid selle kohta, et viimase kuue kuu jooksul on tehtud asjakohaseid edusamme. Olemasolev ohutusteave Tais serditud lennuettevõtjate kohta ei anna alust kehtestada tegevuskeeldu ega käitamispiiranguid. Selleks et olukorda tähelepanelikult jälgida, tuleb siiski jätkata määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaseid konsultatsioone Tai ametiasutusega.

(98)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Tai lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(99)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Tais serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(100)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(101)

Ukrainas serditud lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ esitas 29. augustil 2014 EASA-le taotluse TCO-loa saamiseks. EASA hindas kõnealust taotlust kooskõlas komisjoni määruses (EL) nr 452/2014 sätestatud nõuetega ning tõstatas olulised ohutusprobleemid seoses lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ suutmatusega tõendada vastavust määruse (EL) nr 452/2014 artiklis 3 sätestatud nõuetele. Seega jõudis EASA järeldusele, et lennuettevõtjale International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ ei saa TCO-luba välja anda ka pärast täiendavat hindamist, sest kõnealune ettevõtja ei vastanud eespool nimetatud nõuetele. Seetõttu lükkas EASA taotluse TCO loa saamiseks 15. septembril 2016 ohutusalastel põhjustel tagasi.

(102)

Ukrainas registreeritud lennuettevõtja Air Company „Black Sea Airlines“ LLC esitas 15. veebruaril 2016 EASA-le taotluse TCO-loa saamiseks. EASA hindas kõnealust taotlust kooskõlas komisjoni määruses (EL) nr 452/2014 sätestatud nõuetega ning tõstatas olulised ohutusprobleemid seoses lennuettevõtja Air Company „Black Sea Airlines“ LLC suutmatusega tõendada vastavust määruse (EL) nr 452/2014 artiklis 3 sätestatud nõuetele. Seega jõudis EASA järeldusele, et lennuettevõtjale Air Company „Black Sea Airlines“ LLC ei saa TCO-luba välja anda ka pärast täiendavat hindamist, sest kõnealune ettevõtja ei vastanud eespool nimetatud nõuetele. Seetõttu lükkas EASA taotluse TCO-loa saamiseks 13. oktoobril 2016 ohutusalastel põhjustel tagasi.

(103)

Komisjon palus 6. märtsil 2017 Ukraina riiklikult lennundusametilt (edaspidi „SAAU“) teavet meetmete kohta, mis on võetud pärast seda, kui EASA lükkas tagasi lennuettevõtjate International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ ja Air Company „Black Sea Airlines“ LLC esitatud taotlused TCO-loa saamiseks. Kõnealuse kirjaga avati määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 sätete kohaselt ametlikud konsultatsioonid SAAUga. Kuna EASA tehtud TCO ohutushindamisel tuvastatud ohutusprobleemidele ei olnud lahendust leitud, anti nii SAAU-le kui ka lennuettevõtjatele International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ ja Air Company „Black Sea Airlines“ LLC kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikliga 7 võimalus esitada 25. aprillil 2017 oma seiskohad komisjonile ja lennuohutuskomiteele.

(104)

3. aprillil 2017 tühistas SAAU lennuettevõtja Air Company „Black Sea Airlines“ LLC sertifikaadi. Selle otsusega lõpetati selle lennuettevõtja suhtes 6. märtsil 2017 alustatud ametlik konsultatsioon.

(105)

Komisjon ja lennuohutusamet kuulasid 25. aprillil 2017 SAAU ja lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ ära. Muu teabe hulgas andis SAAU teada, et Ukrainas serditud lennuettevõtjate järelevalve meetmeid kohandatakse vastavalt SAFA programmi aruannetele ja teabele, mida saadakse TCO-loa saamise menetluse käigus. SAAU esitas ka teavet võimalike lühiajaliste meetmete võtmise kohta, nagu lennuettevõtjate sertifikaatide peatamine, nende piiramine või tühistamine, kui EASA on nende lennuettevõtjate TCO-loa taotlused tagasi lükanud. Lisaks esitas SAAU teavet pikaajaliste meetmete kohta, mille eesmärk on parandada oma töökorda seoses Ukrainas serditud lennuettevõtjate sertimise ja järelevalvega.

(106)

Ärakuulamisel täiendas International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ varem esitatud teavet, esitades lisateavet võetud parandusmeetmete kohta, et kõrvaldada EASA poolt TCO hindamisel kindlaks tehtud tõsised probleemid, nagu jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine ja hooldustööde tegemine. Lennuettevõtja esitas ka aruande veel ühe, 2017. aasta märtsis eraettevõtja tehtud auditi kohta, millega tehti kindlaks lennuettevõtja nõuetele vastavuse olukord rahvusvaheliste lennuohutusstandardite suhtes. Audit kinnitas süstemaatilisi puudusi, mis EASA oli varem kindlaks teinud; need olid seotud lennuettevõtja kehtiva dokumendisüsteemiga.

(107)

International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ selgitas ärakuulamisel, et ta oli 19. aprillil 2017 esitanud uuesti taotluse TCO-loa saamiseks. Komisjon ja lennuohutuskomitee võtsid selle teadmiseks ja avaldasid heameelt nii lennuettevõtja kui ka EASA kinnituse üle, et uut TCO-loa avaldust käsitletakse põhjalikult määruse (EL) nr 452/2014 raames.

(108)

Praegu kättesaadavast teabest, mis põhineb lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ suhtes tehtud EASA TCO ohutushindamisel, ning SAAU ja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ esitatud teabest nähtub, et parandusmeetmete rakendamist EASA tõstatatud ohutusprobleemide lahendamiseks ei ole veel piisavalt lõpule viidud. See teave näitab ka seda, et lennuettevõtja ei ole praegu ise võimeline kindlaks tegema nõuetele mittevastavust kõigis oma menetlustes ja tegevustes.

(109)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ja lisada lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(110)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Ukrainas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(111)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(112)

Zimbabwes registreeritud lennuettevõtja Air Zimbabwe (Pvt) Ltd esitas 12. aprillil 2016 EASA-le taotluse TCO-loa saamiseks. EASA hindas kõnealust taotlust kooskõlas määruses (EL) nr 452/2014 sätestatud nõuetega ning tõstatas olulised ohutusprobleemid seoses lennuettevõtja Air Zimbabwe (Pvt) Ltd suutmatusega tõendada vastavust määruse (EL) nr 452/2014 artiklis 3 sätestatud nõuetele. Seega jõudis EASA järeldusele, et lennuettevõtjale Air Zimbabwe (Pvt) Ltd ei saa TCO-luba välja anda ka pärast täiendavat hindamist, sest kõnealune ettevõtja ei vastanud eespool nimetatud nõuetele. Seetõttu lükkas EASA 7. novembril 2016 taotluse TCO-loa saamiseks ohutusalastel põhjustel tagasi.

(113)

Komisjon palus 3. märtsil 2017 Zimbabwe tsiviillennundusametilt (edaspidi „CAAZ“) teavet meetmete kohta, mis on võetud pärast seda, kui EASA lükkas tagasi lennuettevõtja Air Zimbabwe (Pvt) Ltd esitatud taotluse TCO-loa saamiseks. Kõnealuse kirjaga avati määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 sätete kohaselt ametlikud konsultatsioonid CAAZ-iga. Kuna lennuettevõtja Air Zimbabwe (Pvt) Ltd suhtes tehtud EASA TCO ohutushindamisel tuvastatud ohutusprobleemidele ei olnud lahendust leitud, anti nii CAAZile kui ka lennuettevõtjale Air Zimbabwe (Pvt) Ltd kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikliga 7 võimalus esitada 26. aprillil 2017 oma seiskohad komisjonile ja lennuohutuskomiteele.

(114)

Ärakuulamisel esitas CAAZ muu teabe hulgas teavet järelevalvekohustuste kohta seoses lennuettevõtjaga Air Zimbabwe (Pvt) Ltd. CAAZ esitas kokkuvõtte meetmetest, mis võeti pärast seda, kui EASA lükkas ohutusega seotud põhjustel tagasi Air Zimbabwe (Pvt) Ltd taotluse TCO-loa saamiseks. EASA esitas teabe oluliste ohutusprobleemide kohta, mille alusel ta tegi negatiivse otsuse TCO-loa suhtes.

(115)

Ärakuulamisel esitas Air Zimbabwe (Pvt) Ltd teavet parandusmeetmete kohta, millega alustati pärast lennuettevõtja TCO-loa taotluse tagasilükkamist EASA poolt ja mis kestavad seni. Air Zimbabwe (Pvt) Ltd esitatud teave, sealhulgas teave väikeste edusammude kohta seoses ohutusjuhtimise- ja kvaliteedijuhtimise süsteemidega, ei olnud piisav tõstatatud probleemide leevendamiseks.

(116)

Praegu kättesaadavast teabest, sealhulgas lennuettevõtja Air Zimbabwe (Pvt) Ltd suhtes tehtud EASA TCO ohutushindamist käsitlevast teabest ning CAAZi ja Air Zimbabwe (Pvt) Ltd esitatud andmetest nähtub selgelt, et lennuettevõtjal Air Zimbabwe (Pvt) Ltd on olulised puudujäägid ohutuses. Leitakse, et Air Zimbabwe (Pvt) Ltd ei ole praegu võimeline neid ohutusalaseid puudusi kõrvaldama. Air Zimbabwe (Pvt) Ltd praegused ohutusmeetmed on suures osas arengujärgus ning parandusmeetmete kava, mille Air Zimbabwe (Pvt) Ltd esitas vastusena TCO ohutushindamise käigus tehtud järeldustele, ei ole tõhus, eelkõige algpõhjuste vajaliku analüüsi osas.

(117)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ja lisada lennuettevõtja Air Zimbabwe (Pvt) Ltd määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(118)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Zimbabwes serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(119)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(120)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(121)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,