(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 13. veebruaril 2016 uurimise kaebuse alusel, mille esitas 4. jaanuaril 2016 Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. Kaebuses esitati tõendid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(2)

12. novembril 2016 kehtestas komisjon määrusega (EL) 2016/1977 (edaspidi „esialgne määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude impordi suhtes (2).

(3)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“) esitasid liidu tootjad, Hiina eksportivad tootjad ja üks Hiina eksportivate tootjate ühendus kirjalikke märkusi. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(4)

Komisjon vaatas huvitatud isikute märkused läbi ning tegi esialgsetes järeldustes asjakohaseid muudatusi.

(5)

Komisjon teavitas kõiki asjaosalisi olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatseb kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate õmblusteta torude impordi suhtes (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks. Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(6)

Komisjon kutsus esialgse määruse põhjendustes 7–9 üles esitama märkusi ühe valimisse kaasatud liidu tootja tüüpilisuse kohta.

(7)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et kõnealune liidu tootja tuleks valimist välja arvata, sest tema andmed moonutaksid kogu tootmisharu kohta tehtavaid järeldusi. Üks teine Hiina eksportiv tootja tõi esile, et kuna Vallourec on valimi suurim ettevõtja, ei ole selge, kas valim on liidu tootmisharu seisukohalt tüüpiline. Kaebuse esitaja väitis, et Hiina tootjad konkureerivad üha enam ka eritellimuse alusel valmistatud ja kõrgekvaliteediliste toodete valdkonnas. Samuti juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et nafta- ja gaasitooteid eksporditakse peamiselt mujale kui liitu, mistõttu erinevus tootevalikus ei mängi liidu turul suurt rolli.

(8)

Komisjon küsis lisaandmeid ja tegi veel ühe kontrollkäigu kõnealuse liidu tootja valdustesse. Leiti, et ta toodab küll rohkem tooteliike kui teised valimisse kaasatud liidu tootjad, kuid see lai tootevalik – mis hõlmab elektritootmise, nafta ja gaasi ning ehitusvaldkonna jaoks ette nähtud torusid – kuulub käsitletava toote määratluse alla. Nii liidu kui ka Hiina tootjad toodavad nii põhitarbe- kui ka kõrgekvaliteedilisi tooteid. Asjaomasel liidu tootjal on suur osakaal liidu toodangus. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et kõnealune liidu tootja on osa liidu tootmisharust ning ei ole alust teda valimist välja arvata. Et selle ettevõtja eriolukord kahju üldpilti põhjendamatult ei mõjutaks, kasutati kulude korrigeerimist ja paranduskoefitsiente, nagu on selgitatud põhjendustes 81, 84 ja 146.

(9)

Hiina eksportivate tootjate ühendus kordas oma varasemaid vastuväiteid uurimise algatamisele, sealhulgas meetodile, mida kasutati esialgse valimi moodustamiseks enne uurimise algatamist. Samuti väitis ühendus, et kaebus on põhjendamata, halvasti koostatud ja oletustele tuginev, et toote määratlus on liiga lai ja hõlmab liiga erinevaid tooteid ning et kaebuses on liiga palju konfidentsiaalseid andmeid.

(10)

Komisjon tuletas meelde, et huvitatud isikud said esialgsesse valimisse kaasatud ettevõtjate kohta märkusi esitada. Hiina ühenduse märkused saabusid aga alles pärast tähtaja möödumist, kui valim oli juba kinnitatud. Seetõttu lükati see väide tagasi. Ülejäänud väidetega seoses osutas komisjon, et kaebuse esitamise ajal ei pidanud dumping ja kahju olema veel samal määral tõendatud, nagu on vajalik meetmete kehtestamiseks. Kaebuse konfidentsiaalsete lisade kohta käivaid väiteid uuriti ning leiti, et konfidentsiaalsus on põhjendatud. Hiina ühendusele saadeti vastus, milles käsitleti üksikasjalikult selle vastuväiteid uurimise algatamisele.

(11)

Kuna valimi moodustamise meetodi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 10–13 esitatud esialgsed järeldused.

(12)

Nagu on mainitud esialgse määruse põhjenduses 14, taotles kolm valimisse kaasamata eksportivat tootjat, et neile kehtestataks alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt individuaalne dumpingumarginaal. Pärast ajutiste meetmete avaldamist võttis kaks neist individuaalse kontrollimise taotluse tagasi. Ainuke eksportiv tootja, kes oma algse individuaalse kontrollimise taotluse kinnitas, oli Zhejiang Gross Seamless Steel Tube Co., Ltd.

(13)

Ükski eksportiv tootja ei esitanud uurimise jooksul turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi. Seetõttu kinnitati esialgse määruse põhjenduse 15 järeldused.

(14)

Lisaks esialgse määruse põhjendustes 16 ja 17 kirjeldatud küsimustikele ja kontrollkäikudele saatis komisjon lisaküsimusi kaebuse esitajale ja ühele liidu tootjale, et kontrollida esialgse määruse järeldusi kahju ja põhjuslike seoste kohta. Peale selle saadeti ühele Hiina eksportivale tootjale individuaalse kontrollimise küsimustik.

(15)

Kontrollkäigud tehti järgmiste isikute valdustesse.

(16)

Hiina eksportivate tootjate ühendus kritiseeris 2012. aasta määramist vaatlusaluse perioodi alguspunktiks ja väitis, et selleks oleks paremini sobinud 2011. aasta. Ühendus väitis, et vaatlusaluse toote import Hiinast ELi kahanes 2011. ja 2012. aasta võrdluses (46 657 tonnilt 39 195 tonnile). Seetõttu annab 2012. aasta võrdlusaastana tulemuseks, et vaatlusalusel perioodil import suurenes (42 539 tonnini), samas kui 2011. aasta valimine võrdlusaastaks näitaks Hiinast pärineva impordi kahanemist. Ühendus soovis 2012. aasta võrdlusaastaks valimise kohta rohkem selgitusi.

(17)

Komisjon märkis, et vaatlusalune periood määrati tavapärasel viisil. Nagu on selgitatud esialgse määruse põhjenduses 18, hõlmab vaatlusalune periood uurimisperioodile eelnevat kolme tervet kalendriaastat. Teistsuguse perioodi valimiseks ei ole alust. Seepärast lükati see märkus tagasi. Peale selle hõlmasid huvitatud isikutelt kogutud andmed üksnes vaatlusalust perioodi. Seetõttu sai kahjunäitajaid kindlaks teha ainult ajavahemiku 2012–2015 kohta. Alates 2011. aastast Hiinast imporditud koguseid käsitlevad andmed ei võimaldanud seega komisjonil liidu tootmisharu olukorra üldise muutumise kohta järeldusi teha. Arvestades seda, et alates 2012. aastast ilmnes suundumus kasumlikkuse vähenemisele, nagu on kirjeldatud põhjendustes 91 ja 92, oleks 2011. aasta kaasamine vaatlusalusesse perioodi näidanud liidu tootmisharu olukorra halvenemist veelgi järsumana.

(18)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid üks Hiina eksportiv tootja ja Hiina eksportivate tootjate ühendus, et põhjenduses 59 (mis vastab üldise teabe avalikustamise dokumendi põhjendusele 47) antud komisjoni selgitus ekspordimahtudes esinevate erinevuste kohta ei tugine tõenditele.

(19)

Komisjon selgitas, et põhjenduses 59 ei käsitletud mitte 2011. aasta kaasamist uurimisperioodi, vaid ühe teise huvitatud isiku märkust vastuolu kohta sama toote varasema uurimisega. Hiina eksportivate tootjate ühenduse väiteid uurimisperioodi kohta käsitleti põhjenduses 17.

(20)

Kuna uurimisperioodi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendus 18.

(21)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et toote määratlus on liiga lai, sest see hõlmab legeerterasest tooteliike, mille tootmiskulud ja hinnad erinevad märkimisväärselt tavapärasest vaatlusalusest tootest. Ta taotles legeer- ja kõrglegeerterasest (3) tooteliikide väljaarvamist toote määratlusest.

(22)

Hiina eksportivate tootjate ühendus väitis, et toote määratlus hõlmab kolme eri turusegmenti, a) nafta/gaas, b) elektrijaamad ja c) ehitus, ning et kahju oleks tulnud hinnata iga segmendi kohta eraldi. Ühendus märkis, et kindla turusegmendi jaoks ette nähtud toode peab vastama kindlatele tööstusstandarditele, mistõttu seda ei saa kasutada muudes segmentides. Viimase väite tõestuseks viidati Kanadale ja Ameerika Ühendriikidele, kus oli dumpinguvastastes uurimistes käsitletud eraldi nafta- ja gaasisektori ning muude sektorite tarbeks toodetud torusid.

(23)

Üks huvitatud isik märkis viimase väitega seoses, et tema eksport liitu on suunatud üksnes ehitussektorisse.

(24)

Esimese väite kohta, mis käsitles legeer- ja kõrglegeerterast, märkis komisjon, et vaatlusaluse toote määratlus hõlmab suurt hulka tooteliike, millel on samad või sarnased tehnilised ja füüsikalised põhiomadused. Komisjon võttis tooteliikide vahelisi erinevusi arvesse ja tagas õiglase võrdluse. Igale tooteliigile, mida tootsid ja müüsid Hiina eksportivad tootjad, ning igale tooteliigile, mida tootis ja müüs liidu tootmisharu, anti ainukordne toote kontrollnumber. Toote kontrollnumber sõltus toote peamistest omadustest, praegusel juhul toote liigist, välisläbimõõdust, seinapaksusest, karastusest ja noolutusest, pikkusest, toru otsast ja katsetamisest. Seega võrreldi Hiinast imporditud tooteliike toote kontrollnumbri alusel selliste liidu tootmisharu toodetud ja müüdud toodetega, millel on samad või sarnased omadused. Esimene omadus (tooteliik) eristas mittelegeer-, legeer- ja kõrglegeerterasest tooteid. Legeer- ja kõrglegeerterasest tingitud erinevusi tootmiskuludes ja hindades võeti seega võrdlustes arvesse. Et määrata kindlaks, kas tegemist on toodetega, mis on sarnased, nii et need kuuluvad sama toote alla, tuleb kohtupraktika (4) kohaselt hinnata, kas neil on samad tehnilised ja füüsikalised omadused, samad põhilised lõppkasutusalad ning sama hinna ja kvaliteedi suhe. Samuti tuleks hinnata nende toodete vastastikust asendatavust ja seda, kas need on konkureerivad tooted. Uurimise tulemusena leiti, et kõik tooteliigid on valmistatud terasest, kasutades õmblusteta torude tootmise protsessi ja seega sarnaseid masinaid, nii et tootjad saavad vastavalt nõudlusele ühelt tootevariandilt teisele ümber lülituda. Ehkki kõik eri tooteliigid ei ole otse vastastikku asendatavad, konkureerivad tootjad seega paljude eri tooteliikide tellimuste pärast. Peale selle toodavad ja müüvad neid tooteliike nii liidu tootmisharu kui ka Hiina eksportivad tootjad, kasutades sarnast tootmismeetodit.

(25)

Teises väites, mis käsitleb turusegmente, ei põhjendata, missugusel alusel tuleks ühe või teise turusegmendi tooteliigid toote määratlusest välja jätta. Samuti ei seletata, miks tuleks kahju hinnata segmentide kaupa. Vaatlusaluse toote määratlust, mis hõlmab üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torusid, ei vaidlustatud ei pärast algatamisteate avaldamist ega küsimustiku vastustes ja kontrollkäikude ajal. Nagu on selgitatud põhjenduses 24, on toote kontrollnumbri aluseks füüsikalised ja tehnilised põhiomadused, mitte võimalik lõppkasutusala või turusegment. Peale selle näitas uurimine, et nii Hiina eksportivad tootjad kui ka liidu tootjad konkureerivad kõigis kolmes segmendis. Lisaks arvutatakse iga Hiina eksportiva tootja tollimaksumäär iga tooteliigi kaalutud keskmise põhjal. Selle tulemusena jääb kindla tootevaliku eest tasumisele kuuluv kogutollimaks samaks. Ehkki mõnele tooteliigile võidakse määrata madalam ja mõnele kõrgem marginaal, võrdub kõikide marginaalide summa kõikide tooteliikide kaalutud keskmisega.

(26)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid üks Hiina eksportiv tootja ja Hiina eksportivate tootjate ühendus veel kord toote määratluse. Nad väitsid, et teistsuguste nõuete tõttu standardite, sulami koostise ja lõppkasutusalade valdkonnas erinevad nafta- ja gaasisegmendi jaoks ette nähtud tooted ülejäänud kahe segmendi toodetest ega ole nendega vastastikku asendatavad. Toote kontrollnumber ei võimalda väidetavalt tooteliike korrektselt võrrelda, sest toote määratlus ise ei ole korrektne. Seoses tootjate orienteerumisega vaheldumisi eri segmentidele väitsid nad, et kahe ülejäänud segmendi raskused on seega tingitud turujõududest ega ole seotud Hiinast pärineva impordiga. Samuti väitsid nad, et liidu tootjate ümberorienteerumine teistele segmentidele oli äristrateegia, mis tõi paratamatult kaasa tulude vähenemise, sest nende segmentide müügihinnad on võrreldes nafta- ja gaasitoodetega madalamad.

(27)

Komisjon viitas põhjendusele 24, milles järeldati, et ehkki osa tooteliike ei ole otse vastastikku asendatavad, sest neile kehtivad standardite ja tooraine valdkonnas erinevad nõuded, on neil siiski samad või sarnased tehnilised ja füüsikalised põhiomadused. Teistele segmentidele ümberorienteerumise küsimuses ei seadnud huvitatud isikud oma märkustes kahtluse alla, et tootjad on võimelised ühelt segmendilt teisele ümber orienteeruma. Nende märkused kinnitasid seega põhjenduses 24 tehtud järeldust, et eri segmentide jaoks ette nähtud tooteid toodavad samad tootjad sarnaste masinatega ning et tootjad saavad ühelt tootevariandilt teisele ümber lülituda. Seetõttu järeldas komisjon, et toode on õigesti määratletud ning et toote kontrollnumbri põhjal on seega võimalik tooteliike võrrelda. Niisiis leiti, et kõnealused väited ei lükka uurimise järeldusi ümber.

(28)

Kokkuvõttes järeldas komisjon, et kõikidel vaatlusaluse toote liikidel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused. Sellest tulenevalt lükati eespool toodud väited tagasi ja kinnitati esialgse määruse põhjendustes 19–22 esitatud järeldused.

(29)

Et määrata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 7 HRV jaoks normaalväärtused, valiti sobivaks võrdlusriigiks Mehhiko, nagu on märgitud esialgse määruse põhjendustes 24–28.

(30)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks huvitatud isik, et Lõuna-Korea oleks parem võrdlusriik, sest Korea tehased on tootmiskulu ja tootmisprotsessi poolest Hiina tehastele palju sarnasemad. Ta väitis samuti, et mõne Hiina eksportiva tootja tootmiskulud ja tootmisprotsessis kasutatav tehnoloogia erinevad oluliselt võrdlusriigi tootja ja liidu tootjate kuludest ja tehnoloogiatest. Hiinlaste tootmisprotsess on väidetavalt arenenum ning õiglase võrdluse tagamiseks tuleks teha teatavad korrektsioonid.

(31)

Tuleb märkida, et vaatlusalune toode on nišitoode, mida suudab seetõttu toota suhteliselt väike arv tootjaid. Peale selle on koostöö võrdlusriigi tootjatega vabatahtlik. CISA väitis küll, et Lõuna-Korea oleks sobivam võrdlusriik, kuid ei pakkunud välja konkreetset Korea tootjat, kes oleks valmis koostööd tegema. Komisjon meenutab, et esialgse uurimise ajal tehti koostööettepanek kolmeteistkümnele ettevõtjale kaheksast riigist. Nende hulgas oli ka üks Lõuna-Korea ettevõtja, kes aga ei vastanud ettepanekule. Veebiotsingu ja 41 terasetooteid tootva Lõuna-Korea ettevõtja veebisaidiga tutvumise tulemusena leiti, et ainult kolm nendest toodab õmblusteta torusid. Neist kaks toodab väikese läbimõõduga torusid, mis ei ole vaatlusalused tooted, ning Lõuna-Korea ainuke vaatlusaluse toote tootja kasutab tootmistehnoloogiat, mis ei ole Hiina tootjate peamiste tootmistehnoloogiatega võrreldav. Uurimise käigus saadud tõendite kohaselt toodetakse Lõuna-Koreas peamiselt väikese läbimõõduga õmblusteta torusid, mis ei ole uurimisalused tooted, või kasutatakse tootmistehnoloogiat, mis ei ole võrreldav sellega, mida kasutavad vaatlusaluse toote tootjad Hiinas. Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et Lõuna-Koread ei saa pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(32)

Peale selle on Mehhiko tootja tootmisprotsess üks nendest, mida kasutavad ka Hiina tootjad, kuigi viimased kasutavad mitut eri tootmisprotsessi. Mehhiko ja Hiina tootmisprotsesside sarnasused olid veel üks argument järelduse kasuks, et Mehhiko on käesoleva uurimise seisukohalt sobiv võrdlusriik.

(33)

Kõnealune huvitatud isik ei esitanud piisavalt tõendeid, et selgitada oma väidetavalt arenenud tootmistehnoloogia ja Mehhikos kasutatud tehnoloogia erinevusi ning tuua arvuliselt välja nende erinevused kuludes. Ta ei esitanud mingit teavet mõne Hiina tootja ega Hiina tegevusala ega ka mitte mõne muu sarnaseid tootmisprotsesse kasutava tootja kulude kohta, mille põhjal komisjon oleks saanud hinnata väidetavaid erinevusi Hiinas kasutatava tehnoloogia ja koostööd tegeva Mehhiko tootja kasutatava tehnoloogia vahel ja nende võimalikku mõju Mehhiko sobivusele võrdlusriigiks. Peale selle ei soovinud ükski Lõuna-Korea tootja koostööd teha. Seetõttu lükati see väide tagasi. Komisjon kinnitas seega Mehhiko kui ainsa kasutada oleva sobiva võrdlusriigi.

(34)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks Hiina eksportiv tootja, et komisjon kinnitas Mehhiko ilma analüüsimata võrdlusriigiks üksnes seetõttu, et see teenis tema eesmärki saada tulemuseks kõrged dumpingumarginaalid.

(35)

Väide oli deklaratiivne ning kõnealune huvitatud isik ei põhjendanud seda ega esitanud tõendeid Mehhiko mittesobivuse kohta võrdlusriigina kasutamiseks. Peale selle tuletab komisjon meelde, et kui koostööd nõustub tegema ainult üks turumajandusliku riigi eksportiv tootja, on komisjon vastavalt Euroopa Kohtu otsusele GLSi kohtuasjas (C-338/10) kohustatud seda riiki kasutama. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(36)

Normaalväärtuse arvutuskäik on esitatud esialgse määruse põhjendustes 29–37.

(37)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et suuremat osa dumpingumarginaali kindlakstegemiseks kasutatud andmetest on hoitud põhjendamatult konfidentsiaalsena. Eriti tõi kõnealune huvitatud isik esile asjaolu, et koostööd tegeva tootja normaalväärtust ei avalikustatud.

(38)

Alusmääruse artikli 19 lõike 1 kohaselt on laadilt konfidentsiaalne selline teave, mille avalikustamine võib tuua kaasa 1) märkimisväärse eelise konkurendile või 2) kahjustava mõju teabe andjale või isikule, kellelt ta kõnealuse teabe sai. Kuna müügi- ja kulude alane teave on laadilt konfidentsiaalne, esitati võrdlusriigi tootja kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid käsitlevad andmed esialgses määruses protsendivahemikena, tagades sellega võimalikult suure läbipaistvuse ilma andmete konfidentsiaalsust rikkumata. Võrdlusriigi tootja taotles oma müügi- ja kuluandmete konfidentsiaalset käsitlemist ja põhjendas selle vajalikkust sellega, et kõnealuste andmete avalikustamine kahjustaks ettevõtja olukorda võrreldes konkurentidega. Samuti annaks normaalväärtuse avalikustamine konkurentidele võimaluse tuletada selle põhjal võrdlusriigi tootja hinnad ja kulud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(39)

Kuna normaalväärtuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendused 29–37.

(40)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks Hiina eksportiv tootja, Zhejiang Gross Seamless Steel Tube Co., Ltd. (edaspidi „Gross“), et komisjon kasutas 27 tooteliigi jaoks, mida Gross uurimisperioodi jooksul eksportis, ainult ühte arvestuslikku normaalväärtust, tegemata vahet tema tootmisprotsessis kasutatud eri teraseliikidel ning karastamis- ja noolutamiskuludel. Väide põhines üldise teabe avalikustamise dokumendi üksikute osade lugemisel ja tõlgendamisel, mille käigus nende tähendus rebiti kogu dokumendi tähenduse kontekstist välja.

(41)

Komisjon tuletas meelde, et dumpingu arvutuskäik esitati esialgse määruse põhjendustes 44–47 ning toodi ära üldise teabe avalikustamise dokumendi põhjenduses 41. Esialgse määruse põhjenduses 44 on just nimelt märgitud, et komisjon võrdles iga tooteliigi normaalväärtust ja ekspordihinda eraldi ega kasutanud kunagi kõikide tooteliikide jaoks sama normaalväärtust. Võrdluseks kasutatud tooteliigid olid määratletud võrdlusriigi tootjale, Hiina eksportivatele tootjatele ja liidu tootjatele saadetud küsimustikes. Teraseklass, karastamine ja noolutamine ning muud omadused määrati iga tooteliigi jaoks eraldi kindlaks ning neid võeti tootmiskulu arvutamisel ja normaalväärtuse arvestuslikul määramisel arvesse, tehes igale omadusele vastavad korrektsioonid. Kuna väide põhines üldise teabe avalikustamise dokumendi valetõlgendusel, lükati see tagasi.

(42)

Gross väitis ka, et komisjon peaks tema eksportmüügist välja arvama tooteliigid, mida võrdlusriigi Mehhiko tootja TAMSA ei tooda.

(43)

Lähtudes WTO otsusest juhtumis „European Communities – Definitive Anti-Dumping Measures on Certain Iron or Steel Fasteners from China“ (Euroopa ühendused – lõplikud dumpinguvastased meetmed teatavate Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailide kohta), (5) järgib komisjon tavaliselt põhimõtet, et normaalväärtus tuleb leida või arvestuslikult määrata eksportiva tootja iga eksporditud tooteliigi jaoks. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(44)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendused 38 ja 39.

(45)

Normaalväärtuse ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinna võrdlemise metoodikat on kirjeldatud esialgse määruse põhjendustes 40–43.

(46)

Siinkohal meenutatakse, et Hiinas tagastatakse ekspordi puhul ainult osa käibemaksust. Et tagada normaalväärtuse väljendamine ekspordihinnaga samal maksustamistasemel, lisati esialgses määruses normaalväärtusele see käibemaksu osa, mida eksporditud suure läbimõõduga õmblusteta torude eest tasutud käibemaksust Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud. See mittetagastatav käibemaksu osa oli kõikide tooteliikide puhul 8 %.

(47)

Kaebuse esitajad märkisid, et tagastatav käibemaksu osa ei ole Hiinas kõikide tooteliikide puhul sama. Täpsemalt on nafta- ja gaasimaardlate uurimiseks kasutatavate torude tagastatav käibemaks 13 %, ülejäänud tooteliikide puhul aga 9 %. Kaebuse esitaja väitis, et dumpingumarginaalid tuleks sellest lähtudes ümber arvutada, ja soovis kinnitust, et kõnealune käibemaks enne tagastamist tõepoolest tasuti.

(48)

Kuna kõikide tooteliikide käibemaks oli Hiinas ühtemoodi 17 %, siis oli nafta- ja gaasimaardlate uurimiseks kasutatavate torude puhul mittetagastatav käibemaksu osa seega 4 %, teiste tooteliikide puhul aga 8 %.

(49)

Komisjon vaatas seetõttu läbi nende ettevõtjate andmete korrektsioonid, kes olid oma vastuses küsimustikule esitanud iga tehingu pealt tegelikult tagastatud käibemaksu osa. Need eksportivad tootjad olid Yangzhou Lontrin Steel Tube Co., Ltd. ja Hengyang Valin MPM Co., Ltd. Nende ettevõtjate dumpingumarginaalid arvutati sellele vastavalt ümber. Mittetagastatava käibemaksu määra arvestavad ümberarvutused andsid tulemuseks veidi väiksemad dumpingumarginaalid. Ülejäänud valimisse kaasatud ettevõtjate dumpingumarginaalid jäid ajutise määra tasemele.

(50)

Kontrollkäigul tehti kindlaks, et käibemaks oli enne tagastamist tõepoolest tasutud.

(51)

Dumpingumarginaali arvutuskäik on esitatud esialgse määruse põhjendustes 44–47.

(52)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul andis normaalväärtuse täpsem korrigeerimine käibemaksu võrra tulemuseks järgmised lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

Ainsa individuaalset kontrollimist taotlenud eksportiva tootja Zhejiang Gross Seamless Steel Tube Co., Ltd. lõplik dumpingumarginaal üldise teabe avalikustamise dokumentides oli 66,0 %.

(53)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks Hiina eksportiv tootja (Zhejiang Gross Seamless Steel Tube Co., Ltd. (edaspidi „Gross“)), et tema dumpingumarginaal (66,0 %) ei saa olla suurem kui Yangzhou Chengde Steel Pipe Co., Ltd. (edaspidi „Chengde“) ja Yangzhou Lontrin Steel Tube Co., Ltd. (edaspidi „Lontrin“) dumpingumarginaalid, mis olid vastavalt 45,4 % ja 39,9 %. See väide põhines kahe kaalutluse kombinatsioonil: i) eeldusel, et dumpingumarginaalide arvutamiseks kasutatud normaalväärtus oli kõigi kolme Hiina eksportija puhul sama, ja ii) asjaolul, et tollikoodide tasandil koostatud Hiina kaubandusstatistika põhjal on Grossi keskmine ühiku ekspordihind kõrgem kui Chengdel ja Lontrinil.

(54)

Grossi eeldusega seoses tuletas komisjon meelde, et dumpingumarginaali arvutamise aluseks ei olnud iga eksportiva tootja jaoks saadud keskmine normaalväärtus, vaid iga sellise tooteliigi normaalväärtus, mida see eksportiv tootja liidu turule ekspordib. Kaalutud keskmise dumpingumarginaali arvutamisel oli seega määrav eksporditav tootevalik. Kuna kõnealused kolm eksportivat tootjat ei eksportinud uurimisperioodi jooksul sama tootevalikut, ei pea see Grossi eeldus paika. Peale selle põhinesid dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud ühiku ekspordihinnad tegelikel eksporditehingutel, mitte statistilistel andmetel. Samuti määrati ühiku ekspordihinnad selliste tooteliikide tasandil, mis ei vasta Grossi väites kasutatud tollikoodidele. Kuna väide põhines ebaõigetel eeldustel ja ebapiisavatel faktidel, lükati see tagasi. Küll aga ilmnes dumpingumarginaali arvutuskäigu läbivaatamise käigus tehnilisi vigu, mille parandamise tulemusena kahanes lõplik dumpingumarginaal 66,0 %-lt 52,3 %-le.

(55)

Kuna liidu tootmisharu kohta märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendused 49–51.

(56)

Esialgse määruse põhjenduse 52 kohta tehtud märkusi seoses liidu tootmisharu esindava valimi moodustamisega käsitleti eespool koos esialgse määruse põhjenduste 7 kuni 9 kohta tehtud märkustega.

(57)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjenduses 53 esitatud järeldused.

(58)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist seadis üks Hiina eksportiv tootja kahtluse alla esialgse määruse põhjenduses 54 toodud 2012. aasta impordimahu, väites, et ühes varasemas lõpetatud uurimises sama toote kohta oli kasutatud teistsuguseid andmeid.

(59)

Komisjon selgitas, et kõnealuse varasema uurimisega seotud kaebus esitati 2012. aasta detsembris. Seetõttu ei sisaldanud see kogu 2012. aasta impordimahtu, vaid põhines 2011. aasta teise poole ja 2012. aasta esimese poole andmetel. Esialgse määruse põhjenduses 54 kasutatud andmed põhinesid aga Eurostati andmetel aastate 2012–2015 kohta tervikuna. Seepärast lükati see väide tagasi.

(60)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid üks Hiina eksportiv tootja ja Hiina eksportivate tootjate ühendus, et põhjenduses 59 toodud komisjoni selgitus ei anna vastust nende väitele, et 2011. aasta oleks sobinud paremini uurimisperioodi algusaastaks.

(61)

Komisjon selgitas, et põhjenduses 59 käsitleti ühe teise huvitatud isiku esitatud väidet. Uurimisperioodi kohta esitatud väidet käsitleti põhjenduses 17.

(62)

Kuna impordimahu kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendused 54 ja 55.

(63)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist avastati esialgse määruse põhjendustest 56–58 ja 105 impordistatistikaga seotud tehniline viga.

(64)

Esialgse määruse põhjenduse 56 järeldusi muudeti seetõttu järgmiselt.

Allolevas tabelis on esitatud Hiinast pärit impordi keskmine hind.

(65)

Esialgse määruse põhjenduse 57 järeldusi muudeti järgmiselt.

Keskmised impordihinnad määrati kindlaks Eurostati impordistatistika põhjal. Hiinast pärit imporditavate toodete keskmine hind jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks. Impordihinnad olid 2014. aastal pisut madalamad kui varasematel aastatel, kuid 2015. aastal tõusid hinnad tagasi esialgsele tasemele.

(66)

Esialgse määruse põhjenduse 58 järeldusi muudeti järgmiselt.

Siiski sõltub imporditavate toodete keskmine hind tootevalikust, eelkõige teraseklassist, mis ei kajastu kaubandusstatistikas. Kui kõikide Hiina eksportivate tootjate keskmine eksportmüügihind uurimisperioodil oli 1 099 eurot tonni kohta, siis valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate keskmine eksportmüügihind oli 1 102 eurot tonni kohta ning varieerus vahemikus 946 – 1 444 eurot tonni kohta.

(67)

Kuna impordihindade kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendused 56–59 põhjendustes 64–66 esitatud muudetud kujul.

(68)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist soovisid üks Hiina eksportiv tootja ja Hiina eksportivate tootjate ühendus täpsemaid põhjendusi, miks eemaldati hindade allalöömise ja kahjumarginaali kindlakstegemiseks toote kontrollnumbritest kaks omadust. Nad väitsid, et nende kahe omaduse eemaldamine võis anda tulemuseks põhjendamatult suured kahjumarginaalid. Samuti soovisid nad selgitust, miks Hiinast eksporditud tooted kontrollnumbriga 214NN ja 215NN ei vastanud liidu tootjate müügile liidus.

(69)

Komisjon selgitas kooskõlas esialgsete järelduste avalikustamise ajal eksportivatele tootjatele antud teabega, et seitsmest omadusest koosnevaid terviklikke toote kontrollnumbreid kasutades ei olnud võimalik leida piisavalt vastavuses olevaid tooteid. Toote kontrollnumbri lihtsustamiseks eemaldati omadused „karastamine ja noolutamine“ ning „katsetamine“. Lihtsustamise tulemusena vastas esialgse uurimise ajal 62–99 % valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate ekspordist liidu tootmisharu poolt liidus müüdud tooteliikidele. Vastupidiselt väidetule tagas suurem vastavuse määr selle, et järeldused kahju kohta tehti representatiivsel alusel ja mitte üksikute tehingute põhjal. Komisjon kohandas Hiina eksportivate tootjate väidete põhjal võrdlusmeetodit. Nende tooteliikide impordihindu, mida liidu tootmisharu ei müünud, võrreldi arvestusliku liidu müügihinnaga, mis põhines lähima tooteliikide rühma – st sama esimese toote kontrollnumbri omadusega tooteliikide – keskmisel liidu müügihinnal. Selle tulemusena vastas kogu valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate eksport liidu tootjate müügile. Hinna allalöömise marginaalid jäid vahemikku 15,2–29,1 %.

(70)

Konkreetsete toote kontrollnumbrite küsimuse puhul selgitas komisjon, et asjaomaste tooteliikide eksportmüük ei vastanud esialgse uurimise ajal liidu müügile seetõttu, et liidu tootjad ei müünud liidus seda liiki tooteid, mille seinapaksus on üle 30 mm. Lõpliku uurimise ajal kaasati ka need tooteliigid hinnavõrdlusse, kasutades eespool kirjeldatud kohandatud meetodit.

(71)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist soovis üks Hiina eksportiv tootja lisaselgitusi oma individuaalse kahjumarginaali kohta võrreldes teiste Hiina eksportivate tootjatega, tuginedes tollistatistika hinnavõrdlusele. Teiseks seadis see eksportiv tootja kahtluse alla toote kontrollnumbri lihtsustamise kahe omaduse eemaldamise teel, väites, et selline lihtsustamine ei ole põhjendatud ning võis tuua kaasa eri laadi suuruste võrdlemise. Ta avaldas soovi, et komisjon teeks mõne tema tooteliigi puhul korrektsioonid vastavalt nende karastamise ja noolutamisega seotud füüsikalistele omadustele, arvates karastamise ja noolutamise keskmise kulu turuhinnast madalamast hinnast maha. Kolmandaks märkis sama tootja, et liidu müügihinnad ei olnud loogilises vastavuses toodete pikkuse ja seinapaksusega. Neljandaks soovis ta selgitust ka selle kohta, mille põhjal saadi arvestuslik liidu müügihind nende tooteliikide puhul, mida liidu tootjad liidus ei müünud.

(72)

Esimese väite kohta selgitas komisjon, et hindu võrreldakse tooteliikide kaupa. Seetõttu ei pruugi tulemus vastata tollikoodide põhjal saadud keskmistele hinnamustritele, sest sama tollikoodi alla kuuluvad tootevalikud ei ole kahe eksportiva tootja puhul samad. Vastuseks teisele väitele nõustus komisjon taotletud korrektsiooniga. Vastavalt sellele arvutati kõnealuse eksportiva tootja kahjumarginaal taotluses käsitletud tooteliikide ulatuses ümber. Leiti, et karastamise ja noolutamisega on seotud alla 5 % asjaomaste toodete müügimahust liidus. Karastamise ja noolutamise maksumuseks saadi kättesaadavate andmete põhjal 30–60 eurot tonni kohta. Korrektsiooni mõju kõnealuse Hiina eksportiva tootja kahjumarginaalile jäi alla 0,2 %. Seoses kolmanda väitega, mis käsitles hindade loogikat, selgitas komisjon, et keskmised liidu müügihinnad saadi valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud tehingute põhjal. Hinnad sõltusid konkreetsetest turutingimustest iga tehingu ajal. Neljandaks selgitas komisjon seoses arvestusliku müügihinna alusega ja kooskõlas avalikustamisdokumentides esitatud teabega, et ühiku arvestusliku müügihinnana kasutati nende tooteliikide keskmist liidu müügihinda, mille esimene toote kontrollnumbri omadus on sama.

(73)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis arvestusliku liidu müügihinna kahtluse alla veel üks Hiina eksportiv tootja. Ta väitis, et selle asemel et saada arvestuslik liidu müügihind kõikide sama kategooria toodete keskmise liidu müügihinna põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 69, oleks sellena tulnud kasutada üksnes nende tooteliikide keskmist liidu müügihinda, mida konkreetne Hiina eksportiv tootja oli eksportinud.

(74)

Komisjon märkis, et sellise meetodiga oleks sama toote kontrollnumbri jaoks saadud erinevad liidu müügihinnad, olenevalt iga eksportiva tootja tootevalikust. Seetõttu ei tagaks selline meetod kõikide Hiina eksportivate tootjate võrdset kohtlemist. Ka oleksid väiksemal tooteliikide hulgal põhinevad tulemused vähem tüüpilised kui kõikide liidus müüdud tooteliikide alusel saadud tulemused. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(75)

Kõnealune Hiina eksportiv tootja seadis kahtluse alla liidu müügihindade kasutamise hindade allalöömise arvutuskäigus (esialgse määruse põhjendus 60) ning kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutuskäigus (esialgse määruse põhjendused 138–140). Tema väitel ei olnud meetod korrektne, sest liidu tootmisharu keskmine tulemus ei ole tõenäoliselt võrdne konkreetse kasumiga iga toote kontrollnumbri puhul. Ta väitis, et selle asemel oleks tulnud võrrelda kulusid.

(76)

Komisjon märkis, et kui hindade asemel oleks kasutatud liidu tootmisharu kulusid, nagu soovis kõnealune Hiina eksportiv tootja, oleks võrdlus olnud ebatäpsem. Põhjus on selles, et kulupõhises võrdluses ei oleks saanud arvesse võtta kaubandustasandit, sest seda saab teha üksnes kindlate müügitehingute (milleks on täpsemalt otsemüük lõppkasutajatele) kõrvalejätmise teel. Kulupõhine arvutus oleks aga põhinenud tootmiskuludel, hõlmates seega kõiki tooteid. Hiinast pärit importi vahendavad kauplejad. Otsemüük lõppkasutajale hõlmab tavaliselt kohandatud lisanõudeid, nagu on selgitatud esialgse määruse põhjenduses 61. Kulupõhise arvutamise korral oleks seega võrreldud omavahel eri liiki tehinguid ja tooteid. Vastupidiselt väidetule andis kaubandustasandi arvessevõtmine seega tulemuseks madalamad kahjumarginaalid, sest arvestusest jäeti välja kulumahukas müük otse lõpptarbijatele.

(77)

Kaebuse esitaja seadis esialgse määruse põhjenduses 61 kirjeldatud otse lõpptarbijale müüdud toodete väljajätmise kahtluse alla. Ta väitis, et ehkki Hiina tooteid müüakse tõepoolest turustajate kaudu, on sellisel viisil müüdud toodete hulgas ka tellimus- ja kvaliteettooteid. Kaebuse esitaja sõnul ei ole seega põhjust otsemüüki lõpptarbijatele võrdlusest välja jätta.

(78)

Komisjon märkis, et nii liidu tootmisharu kui ka Hiina eksportivad tootjad müüvad enamasti kauplejate kaudu. Seetõttu leiti, et hindade võrdlemine samal kaubandustasandil, nagu on kirjeldatud esialgse määruse põhjendustes 60 ja 61, on kõige täpsem meetod Hiinast pärit impordi hindade võrdlemiseks võimalikult sarnaste müügitehingutega liidus.

(79)

Sellest tulenevalt kinnitati esialgse määruse põhjendustes 60–62 esitatud järeldused.

(80)

Esialgse määruse põhjendustes 8 ja 107 juhiti tähelepanu ühe valimisse kaasatud liidu tootja suurtele kuludele. Seda asjaolu uuriti pärast ajutiste meetmete kehtestamist põhjalikumalt.

(81)

Esiteks kõrvaldati liidu müügi kasumlikkuse arvutuskäigust ühe liidu tootja erakorraliste mahakandmiste mõju. Erakorralised mahakandmised raamatupidamise aastaaruannetes olid seotud teatavate varade väärtuse langusega tingituna müügi vähenemisest nafta- ja gaasisegmendis väljaspool liitu. Need moodustasid perioodil 2014–2015 kogu kontserni peale kokku ligikaudu 1 400 miljonit eurot. Osa mahakandmistest oli mõjutanud vaatlusaluse toote tootmisvarade väärtust Euroopas ning seda oli arvestatud tootmiskuluna. See osa mahakandmistest jättis liidu müügist seetõttu kahjumlikuma mulje, kui see oleks paistnud liidu müügi tavapärase kulustruktuuri korral. Kõnealune kulum arvati seega liidu müügi maksumusest välja. Selle tulemusena vähenes liidu müügi keskmine maksumus 2014. ja 2015. aastal 60–80 euro võrra tonni kohta.

(82)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist soovis üks Hiina eksportiv tootja selgitust, kas komisjon on uurinud kõigi nelja valimisse kaasatud liidu tootja kulumit ning selle jaotamist vaatlusalusele tootele.

(83)

Komisjon selgitas, et kõigi nelja valimisse kaasatud liidu tootja tavapärast kulumit võeti arvesse. Nendel juhtudel, kus varasid kasutati peale vaatlusaluse toote ka muude toodete tootmiseks, võeti vaatlusaluse toote kuluna arvesse üksnes seda osa kogukulumist, mis vastas vaatlusaluse toote osakaalule tootmismahust. Põhjenduses 81 kirjeldatud korrektsioon ei muutnud tavapärase kulumi mõju. See piirdus üksnes ühe liidu tootja erakorraliste mahakandmistega 2014. ja 2015. aastal.

(84)

Teiseks jäeti liidu müügi kasumlikkuse arvutuskäigust välja kõnealuse valimisse kaasatud liidu tootja sellised püsikulud, mis olid seotud kasutamata vaba tootmisvõimsusega. Kõnealuse tootja müük (peamiselt eksportmüük) vähenes ajavahemikus 2012–2015 märkimisväärselt 20–40 %. Tootmisvõimsust ei vähendatud aga sellele vastavalt, vaid hoiti seda kasutusvalmina juhuks, kui nõudlus taastub. Selle vaba tootmisvõimsuse kulud arvati seetõttu liidu müügi maksumusest välja.

(85)

Komisjon hindas, kas samasugune korrigeerimine oleks põhjendatud ka teiste valimisse kaasatud liidu tootjate puhul. Leiti, et ka teiste liidu tootjate eksportmüük on kahanenud, kuigi väiksemal määral, samal ajal kui tootmisvõimsus on jäänud samaks. Järjekindluse huvides korrigeeris komisjon samamoodi kõikide valimisse kaasatud liidu tootjate kulusid, kuid nende mõju oli väike (alla 0,5 protsendipunkti kahjumarginaalist).

(86)

Selle tulemusena vähenes liidu müügi keskmine maksumus 2014. ja 2015. aastal 30–100 euro võrra tonni kohta.

(87)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist soovis üks Hiina eksportiv tootja rohkem teavet kulude korrigeerimise, jaotuse ja korrektsiooni mõju kohta. Teiseks väitis ta, et ühe valimisse kaasatud liidu tootja avaldatud finantsaruannetes on kajastatud finantstulemusi, mis erinevad lõplike järelduste avalikustamise dokumendis esitatud kuludest ja kasumlikkusest.

(88)

Kulukorrektsiooni avalikustamise küsimuses märkis komisjon, et 2014. ja 2015. aasta kulude korrigeerimise kogumõju on avalikustatud põhjenduses 86. Komisjon selgitas, et kulude korrigeerimisel võeti arvesse kõiki püsikulusid, sealhulgas üldkulusid, kaudseid tööjõukulusid ja kulumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid. Komisjon ei saanud avaldada kulude üksikasjalikku jaotust, sest andmed üksikute liidu tootjate kulude kohta on tundlik äriteave. Selle asemel avalikustas komisjon mõju vahemiku. Teise väite kohta märkis komisjon, et avaldatud finantsaruanded kajastasid kogu kontserni ja kõikide toodete tulemusi. Uurimistulemused hõlmavad aga üksnes vaatlusaluse toote müüki liidus. Nende kahe allika andmed kulude ja kasumlikkuse kohta erinevad seega seetõttu, et need ei kajasta sama majandustegevust.

(89)

Korrektsioonid vähendavad liidu müügile jaotatud üldkulude osakaalu ning seetõttu ka liidu müügi kahjumit 2014. ja 2015. aastal.

(90)

Kulude korrigeerimise tulemusel muutis komisjon esialgse määruse põhjenduses 79 esitatud järeldusi järgmiselt.

Samal perioodil jäid liidu tootmisharu kulud pärast erakorraliste kulude ja vaba tootmisvõimsuse mõju väljaarvamist suhteliselt muutumatuks. Muutumatuna püsivad kulud koos müügihindade langusega muutsid tootmisharu alates 2013. aastast kahjumlikuks.

(91)

Samuti muutis komisjon esialgse määruse põhjenduses 80 esitatud järeldusi järgmiselt.

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(92)

Samuti muutis komisjon esialgse määruse põhjenduses 88 esitatud järeldusi järgmiselt.

Nagu eespool näidatud, vähenes vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu toodang ja seega ka tööhõive. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa on vähenenud, samal ajal kui Hiinast pärit importi on müüdud liidu tootmisharu hindadest madalamate hindadega ning seeläbi on tekitatud surve hindade langetamiseks. Selle tulemusena on müügihinnad alanenud. Kõige olulisem on asjaolu, et tootmisharu on muutunud kahjumlikuks: vaatlusalusel perioodil kasumlikkus vähenes ja jõudis uurimisperioodiks halvimasse seisu.

(93)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist soovis kaebuse esitaja põhjalikumat selgitust selle kohta, kuidas määratakse kahjunäitajaid olukorras, kus sama tootmisliini saab kasutada ka väiksema läbimõõduga torude tootmiseks, nagu on kirjeldatud esialgse määruse põhjendustes 68–70.

(94)

Komisjon selgitas, et tootmisvõimsuse kasutamine määrati sama tootmisliini kogu tootmisvõimsuse kasutamise põhjal kõikide toodete jaoks. Kõikide teiste kahjunäitajate puhul võeti arvesse ainult vaatlusalust toodet.

(95)

Kaebuse esitaja märkis, et esialgse määruse põhjenduses 76 hinnatud dumpingu mõju tuleks pidada märkimisväärseks. Samuti soovis ta selgitust esialgse määruse põhjenduses 77 tehtud järelduse kohta, et varem ei ole dumpingut avastatud.

(96)

Komisjon selgitas, et võttes arvesse Hiinast pärit impordi suuri dumpingumarginaale, märkimisväärset mahtu ja turuosa ning oluliselt madalamaid hindu, on dumpingumarginaali suurus selline, et see kujutab endast kahjutegurit, mis mõjutab liidu tootmisharu alusmääruse artikli 3 lõike 5 mõistes. Komisjon selgitas samuti, et esialgse määruse põhjenduses 77 viidatakse sellele, et komisjon ei ole varem avastanud vaatlusaluse toote dumpingut vaatlusalusel perioodil. 2013. aastal algatati küll varasem uurimine, kuid see lõpetati, ilma et oleks järeldatud dumpingu esinemist uurimisperioodil või enne seda.

(97)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist seadis üks Hiina eksportiv tootja kahtluse alla esialgse määruse põhjenduses 79 esitatud järeldused, täpsemalt, miks oli müüdud toodangu keskmine maksumus vaatlusalusel perioodil 8 % suurenenud ning kas see kajastas kogu liidu tootmisharu kahju, juhul kui suurenemine oli tingitud ainult ühest tootjast.

(98)

Komisjon märkis, et pärast põhjendustes 81 ja 84 kirjeldatud kulukorrektsioone leiti, et müüdud toodangu keskmine maksumus jäi vaatlusalusel perioodil üldjoontes muutumatuks. Samal ajal langesid liidu keskmised müügihinnad 14 %, nagu on näidatud esialgse määruse põhjendustes 78 ja 79. See muutis liidu tootmisharu alates 2013. aastast kahjumlikuks. Seetõttu tuleb järeldada, et liidu tootmisharu tervikuna kandis müügihindade languse tõttu kahju.

(99)

Hiina eksportivate tootjate ühendus soovis põhjalikumat selgitust esialgse määruse põhjenduses 87 esitatud tööjõukulude kohta ning üldkulude mõju kohta liidu tootmisharu tulemuslikkusele.

(100)

Komisjon selgitas, et töötajate koguarv vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %, nagu on näidatud esialgse määruse põhjenduses 75, ning keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes 8 %, nagu on näidatud esialgse määruse põhjenduses 87. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes osaliselt töötasude vähendamise tõttu ning osaliselt töötundide arvu vähenemise tõttu. Väiksem töötundide arv töötaja kohta väljendub ka keskmises toodangus töötaja kohta, mis vähenes 13 %, nagu on näidatud esialgse määruse põhjenduses 75. Selle tulemusena jäi tööjõukulude kogumõju tonni kohta vaatlusalusel perioodil üldjoontes samaks, mistõttu seda ei saa pidada suureks kahjuteguriks.

(101)

Kuna liidu tootmisharu majandusliku olukorra kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati pärast põhjenduste 79, 80 ja 88 muutmist ülejäänud järeldused esialgse määruse põhjendustes 63–89.

(102)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Hiina eksportivate tootjate ühendus, et esialgse määruse põhjenduse 56 kohaselt olid Hiinast liitu imporditud toodete hinnad kõrgeimad 2014. aastal, kuid liidu tootmisharu sama aasta kahjunäitajate muutustel puudub otsene seos Hiinast pärit impordi suundumustega.

(103)

Hiina eksportivate tootjate ühendus seadis kahtluse alla ka esialgse määruse põhjenduses 94 esitatud järeldused. Ta vaidlustas põhjusliku seose Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kahjumi vahel. Esiteks algasid liidu tootmisharu raskused tema väitel ammu enne 2013. aastat, nagu tõendab 2012. aastal esitatud varasem dumpinguvastane kaebus. Teiseks ei saavat Hiinast pärit impordi suurenemist kirjeldada olulisena. Kolmandaks ei ole seletatud, millist mõju avaldas Hiinast pärit impordi vähenemine 2013. aastal. Neljandaks ei tohiks kahjuanalüüs keskenduda ühele konkreetsele aastale. Viiendaks muutusid liidu tootmisharu hinnad 2014. aastal positiivses suunas, kuigi Hiinast pärit import sel aastal suurenes. Kokkuvõttes väideti, et liidu tootmisharu kahjum kõikus liiga palju selleks, et see saaks olla seotud Hiinast pärit impordi mahuga. Seetõttu pidi liidu tootmisharu kahju olema tingitud muudest teguritest kui Hiinast pärit import.

(104)

Hiina eksportivate tootjate ühendus väitis ka, et kahjuanalüüs oleks tulnud teha käsitletava toote kõigi kolme turusegmendi (nafta ja gaas, elektritootmine ning mehaanika/ehitus) kohta eraldi. Vastasel juhul ei võimaldavat toodete ja hindade vahelised erinevused korrektset võrdlust. Täpsemalt oli Hiinast pärit import seotud peamiselt mehaanika-/ehitussegmendiga, samal ajal kui liidu tootjad tootsid suhteliselt rohkem elektritootmise ning nafta- ja gaasisegmendi jaoks.

(105)

Üks Hiina eksportiv tootja märkis, et kaubandusstatistika kohaselt jäid Hiinast pärit impordi keskmised hinnad vaatlusaluse perioodi jooksul samaks. Seetõttu ei saanud Hiinast pärit impordi madalam hind olla liidu tootmisharu müügimahtude vähenemise põhjus.

(106)

Sama eksportiv tootja seadis kahtluse alla ka esialgse määruse põhjenduses 105 esitatud Hiinast ja muudest riikidest pärit impordi hinnad. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Hiinast pärit impordi madal keskmine hind ei ole kooskõlas valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kõrgemate hindadega.

(107)

Komisjon nõustus, et kõik kahjunäitajad ei korreleeru aastapõhiselt Hiinast pärit impordi suundumustega. Ent mõju avaldub viivitusega aasta hiljem, sedamööda kuidas hinnad ja ärisuhted ebaausa konkurentsi suurenemisega kohanevad. Kuna Hiinast pärit importi vahendavad kauplejad, näitas sõltumatute importijate uurimine, et Hiinast toodete tellimise ja nende lõppkasutajale tarnimise vahele jääb märkimisväärne ajavahemik, mis kulub tootmisele, transpordile, kaupleja juures ladustamisele ja lõppkasutajale tarnimisele. Madala hinnaga impordi kogumõju on seega vaadeldav üksnes kogu vaatlusaluse perioodi lõikes. Ükski huvitatud isik ei seadnud kahtluse alla esialgse määruse põhjenduses 62 esitatud järeldusi, mille kohaselt Hiinast pärit import sisenes liidu turule liidu hindadest oluliselt madalamate hindadega. Samuti ei seatud kahtluse alla seda, et Hiinast pärit impordi absoluutkogus vaatlusalusel perioodil suurenes, samal ajal kui tarbimine liidus vähenes, mistõttu suhteline kasv oli veelgi suurem.

(108)

Turusegmentide küsimuses märkis komisjon, et asjakohased erinevused tooteliikide vahel väljenduvad toote kontrollnumbrites, millega on tagatud, et omavahel võrreldakse üksnes võrreldavaid tooteid. Toote kontrollnumber eristab eri segmentide toodete keskseid omadusi: legeer- ja kõrglegeerteras (elektritootmise segment), mittelegeerteras (ehitus) ja tootekategooriad magistraaltoru, manteltoru, ühendustoru ja puurtoru (nafta- ja gaasisegment). Peale selle on põhjenduses 25 selgitatud, et isegi kui iga segmendi kohta oleks arvutatud eraldi kahjumarginaal, oleks kindla tootevaliku eest tasumisele kuuluv kogutollimaks samaks jäänud.

(109)

Kaubandusstatistika küsimuses märkis komisjon, et kaubandusstatistika ei kajasta tootevalikut, nagu on selgitatud esialgse määruse põhjenduses 58. Eri aastate keskmised hinnad võivad seega põhineda erinevatel toodetel. Esialgse määruse põhjenduses 62 toodud hindade allalöömise marginaalid 15,1–30,2 % seevastu on saadud samade tooteliikide hindu, mitte üldisi keskmisi võrreldes. Seepärast võetakse valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate individuaalseid kahjumarginaale arvutades arvesse nende erinevaid tootevalikuid.

(110)

Seetõttu kinnitati esialgse määruse põhjendustes 91–95 esitatud järeldused.

(111)

Kooskõlas esialgse määruse põhjendusega 114 uuris komisjon edasi põhjusi, mis tingisid liidu tootmisharu kasumlikkuse märkimisväärse vähenemise.

(112)

Vastavalt esialgse määruse põhjenduses 98 väljendatud üleskutsele edastas kaebuse esitaja andmed, millest nähtub, et õmblusteta torude tarbimine on vaatlusalusel perioodil kogu maailmas üle 10 % vähenenud. Enim on see vähenenud naftatootmispiirkondades, tingituna madalatest naftahindadest põhjustatud seisakust nafta- ja gaasipuurimise valdkonnas. Elektritootmise ja mehaanikasegmenti ei ole nafta- ja gaasisegmendi raskused otseselt mõjutanud, kuid kaudne mõju on siiski avaldunud. Liidu tootmisharu sõnul on tootjad nõudluse puudumise tõttu nafta- ja gaasisegmendis püüdnud müüa toodangut selle asemel teistesse segmentidesse, mis on ka nendes konkurentsisurvet suurendanud.

(113)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist soovisid Hiina eksportivad tootjad ja nende ühendus lisaks esialgse määruse põhjenduses 96 esitatud protsentidele ka liidu tootmisharu ekspordiandmeid. Nad väitsid ka, et kesine eksporditulemus eelkõige nafta- ja gaasisegmendis ongi liidu tootmisharu kantud kahju põhjus. Nad väitsid, et müügi vähenemise mõju on olnud olulisem kui Hiinast liitu saabuva impordi suhteliselt väikese suurenemise mõju. Nende väitel on liidu tootmisharu kahjumi põhjus vähenenud tootlikkus, mille taga on tootmismahu vähenemine.

(114)

Komisjon esitab alljärgnevalt küsitud ekspordimahud.

(115)

Nagu andmetest näha, vähenes liidu tootmisharu eksport vaatlusalusel perioodil 31 %. Eksport vähenes seega rohkem kui ülemaailmne tarbimine. Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 96, vähenes vaatlusalusel perioodil ka müük liidus, mistõttu ekspordi osakaal jäi suureks, moodustades uurimisperioodil 56 % kogu müügist. Esialgse määruse põhjendustes 96 ja 97 esitatud ülejäänud järeldused kinnitati.

(116)

Kokkuvõttes jõudis komisjon järeldusele, et eksportmüügi vähenemine mõjutas liidu tootmisharu finantsolukorda negatiivselt ning oli üks kahjuteguritest. Müügimahu vähenemine vähendas tootmisvõimsuse kasutamist ning suurendas seega üldkulude kaalu kogu müügis, kaasa arvatud liidusiseses müügis. Nõrk eksporditulemus oli seega üks liidu tootmisharu kantud kahju teguritest, sest see suurendas liidus müüdud toodangu maksumust. Suurem osa selle põhjuse mõjust kõrvaldati kahjumarginaali arvutuskäigust tänu põhjendustes 81 ja 84 kirjeldatud korrektsioonidele liidu tootjate kuludes. Kui ka korrektsioonid ei kõrvaldanud mõju täielikult, on võimalik säilinud mõju kahjumarginaali suurusele tühine.

(117)

Eksporditulemus ei saa seletada kahju, mille on tekitanud liidu hindadest madalamate hindadega impordi suurenemine Hiinast ja sellest tulenev liidu hindade alanemine. Kui poleks olnud dumpinguhinnaga importi, oleksid liidu tootjad saanud müüa oma tooteid liidu turul mittekahjustava hinnaga. Seega ei kõrvaldanud eksporditulemus põhjuslikku seost Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(118)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 99 ja 100 esitatud järeldused.

(119)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis üks Hiina eksportiv tootja, et Hiinast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 3 344 tonni. Samal ajal vähenes liidu tarbimine 18 212 tonni ja import muudest kolmandatest riikidest suurenes 9 711 tonni, millest 3 535 tonni moodustas Jaapanist pärit import. Ta märkis, et kõik need tegurid olid suurema mõjuga kui Hiinast pärit impordi suurenemine.

(120)

Komisjon nõustus, et tarbimise vähenemine ja muudest riikidest pärit impordi suurenemine võisid olla liidu tootmisharu kantud kahju tegurite hulgas, vähendades liidu tootmisharu müügimahtu.

(121)

Need tegurid ei seleta aga liidu hindadest madalama hinnaga Hiinast pärit impordi suurenemist. Hiinast pärit import on suurenenud olukorras, kus tarbimine liidus on vähenenud. Täpsemalt on esialgse määruse põhjendustes 101–105 näidatud, et muudest riikidest pärit impordi hinnad olid Hiinast pärit impordi hindadest kõrgemad, selle keskmised hinnad tõusid vaatlusaluse perioodi jooksul ja selle turuosa püsis väiksena. Kolmandatest riikidest pärit import ei saanud seega olla liidu müügihindade alanemise põhjus. Kolmandatest riikidest pärit impordi võimalik kahjustav mõju nii hindadele kui ka mahtudele oleks seega tühine. Seega ei kõrvaldanud need tegurid põhjuslikku seost Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Peale selle on juhud, kus kõnealuste tegurite mõju ei saa pidada tühiseks, hõlmatud põhjendustes 84 ja 85 kirjeldatud vaba tootmisvõimsusega seotud korrektsiooniga.

(122)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis üks Hiina eksportiv tootja kahtluse alla esialgse määruse põhjenduses 105 esitatud kaubandusstatistilised andmed, väites, et muudest riikidest kui Hiina ja Jaapan pärineva impordi tonnihinnad on ebatavaliselt kõrged. Kõnealune Hiina eksportiv tootja väitis, et selle põhjus oli tegelikust väiksemate impordikoguste deklareerimine, mis tõi kaasa kõrgemad keskmised hinnad. Seetõttu olid järeldused põhjusliku seose kohta tema väitel ekslikud, sest neis ei olnud arvesse võetud kolmandatest riikidest pärit impordi väidetavalt suuremat mahtu ja madalamaid hindu.

(123)

Komisjon selgitas, et esialgse määruse põhjenduses 105 esitatud teave põhineb avalikult kättesaadavatel Eurostati andmetel. Komisjon esitas need andmed täiendatud tabeli kujul, mis hõlmas ka importi Ameerika Ühendriikidest ja kõikidest muudest riikidest peale Hiina, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide. Samuti parandati pärast lõplike järelduste avalikustamist leitud tehnilised vead. Esialgse määruse põhjenduse 105 järeldusi muudeti seega järgmiselt.

Eespool öeldust järeldatakse, et nimetatud impordi mõju ei põhjustanud Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelise põhjusliku seose katkemist.

(124)

Impordistatistika näitas, et uurimisperioodil oli eriti kõrge Ameerika Ühendriikidest pärit impordi ühikuhind. Ülejäänud kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid üldjoontes liidu hindadega samal tasemel ja jäid ajas suhteliselt muutumatuks. Kõrged keskmised impordihinnad olid seega tingitud Ameerika Ühendriikidest pärit impordi hindade varieerumisest. Komisjon märkis, et impordistatistika ekslikkuse kohta ei esitatud ühtegi tõendit. Ent isegi kui Ameerika Ühendriike käsitlevates statistilistes andmetes oleks tõesti olnud viga, nagu väitis asjaomane Hiina eksportiv tootja, siis arvestades Ameerika Ühendriikidest pärit impordi suhteliselt kõrgeid hindu ka varasematel aastatel ning selle väikest turuosa, ei oleks see muutnud põhjenduses 121 tehtud järeldusi, mille kohaselt kolmandatest riikidest pärit import ei kõrvaldanud põhjuslikku seost Hiina impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(125)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 101–106 esitatud järeldused.

(126)

Kooskõlas esialgse määruse põhjendustega 107–110 uuris komisjon põhjalikumalt ühe liidu tootja olukorda.

(127)

Kõnealuse liidu tootja keskmised kulud olid tõepoolest suuremad kui teistel liidu tootjatel. Seda seletab aga teistest liidu tootjatest laiem tootevalik, milles on suurem osakaal kallimatel legeer- ja kõrglegeerterasest toodetel. Peale selle müüb kõnealune liidu tootja tellimustooteid turustajate asemel otse lõpptarbijatele. Selline müük toimub tavaliselt kõrgema hinnaga.

(128)

Kõnealune liidu tootja tõestas, et osa Hiina eksportivaid tootjaid on saanud vajalikud kvaliteeditunnistused, et tarnida liitu ka kõige elutähtsamaid lahendusi, konkureerides seega ka liidu kõrgekvaliteediliste toodete turusegmendis samade projektide pärast nagu asjaomane liidu tootja ja avaldades sellega survet tema müügihindadele liidus.

(129)

Kõnealuse liidu tootja tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil kiiremini kui teistel liidu tootjatel, eriti ekspordi arvelt, ning see suurendas püsikulude kaalu. Raskused nafta- ja gaasiturgudel tõid kaasa erakorralise kulumi. Samuti mõjutas liidu müügi kasumlikkust müügihindade alanemine liidus.

(130)

Ehkki osa kõnealuse liidu tootja kahjust tulenes müügimahu vähenemisest ja sellest tingitud väikesest tootmisvõimsuse kasutamisest, leidis komisjon, et osa finantskahjust tulenes ka hindade alanemisest liidu turul. Seega on olemas põhjuslik seos Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi, liidu hindade allalöömise ja kõnealuse liidu tootja kantud kahju vahel. Seda liidu müügihindu kahjustavat põhjuslikku seost ei kõrvalda kõnealuse liidu tootja erikulud aastatel 2014–2015.

(131)

Nagu on selgitatud põhjendustes 81, 84, 85, 90 ja 91, tehti asjaomase liidu tootja kuludes korrektsioonid ning liidu müügi kasumlikkus arvutati uuesti. Korrektsioonid kõrvaldasid suurema osa nafta- ja gaasiturgude eriolukorraga seotud eksportmüügi ja kulumi mõjust. Kui ka kulukorrektsioonid ei kõrvaldanud mõju täielikult, on võimalik säilinud mõju kahjumarginaali suurusele tühine. Ka pärast kulude korrigeerimist kahjustas kõnealuse liidu tootja kasumlikkust müügihindade allalöömine liidus.

(132)

Nagu on selgitatud põhjenduses 26, väitsid üks Hiina eksportiv tootja ja Hiina eksportivate tootjate ühendus pärast lõplike järelduste avalikustamist, et liidu tootmisharu raskused müümisel muudesse kui nafta ja gaasi segmentidesse olid tingitud turujõududest ega olnud seotud Hiinast pärit impordiga. Samuti väitsid nad, et liidu tootjad olid valinud äristrateegia, mis seisnes ümberorienteerumises nafta- ja gaasisegmentidesse suunatud toodetelt madalama hinnaga toodetele, ning see tõi kaasa negatiivsed suundumused kasumlikkuses.

(133)

Komisjon märkis, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import oli löönud liidu hinnad alla kõikides käsitletava toote turusegmentides, mitte ainult nafta- ja gaasisegmendis. Seetõttu ei piirdunud Hiina impordi põhjustatud kahju ühe kindla segmendiga. Kui liidu hindu alla löövat dumpinguhinnaga importi ei oleks olnud, oleks liidu tootmisharu saanud küsida kõrgemat hinda kõikides segmentides, olenemata sellest, missugustele segmentidele liidu tootjad on orienteerunud. Teistele segmentidele ümberorienteerumine kui üks kahju allikas oli tingitud eksporditulemustest ja tarbimise vähenemisest, mis hinnati eespool mõlemad võimalikeks kahju lisateguriteks, järeldades samas, et need tegurid ei saanud kõrvaldada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(134)

Komisjon jõudis järeldusele, et teised kahjutegurid ei kõrvaldanud ei eraldi- ega koosvõetuna põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Põhjus on selles, et dumpinguhinnaga import põhjustas selgelt kahju, lüües liidus hindu alla ja kutsudes sellega esile müügihindade alanemise liidu turul.

(135)

Seevastu teised kahju põhjused ei olnud seotud liidu müügihindade allalöömisega ja nende kogumõju oli marginaalne. Müügimahtude vähenemise põhjustatud kahju ei olnud seotud liidu hindadega ja selle mõju oli pärast liidu tootjate kulude korrigeerimist kõige rohkem marginaalne. Kolmandatest riikidest pärit impordi maht oli väike ja selle hind kõrge ning tõusev. Need tegurid ei põhjustanud seega hindade alanemist ning nende võimalik mõju oli marginaalne. Ühe liidu tootja erilist kulustruktuuri korrigeeriti ning võimalik säilinud mõju pärast korrektsioonide tegemist oli kõige rohkem marginaalne.

(136)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks Hiina eksportiv tootja, et Hiina üldine palga- ja tootmiskulude tase on madalam kui liidus ning see seletab, miks Hiina hinnad on liidu hindadest madalamad. Ta väitis, et hindade allalöömine on seega loomulik nähtus ning liidu hindade ja impordihindade võrdlus ebaõiglane.

(137)

Komisjon märkis, et dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse ainult juhul, kui ekspordi müügihinnad jäävad alla normaalväärtuse. Üldiste madalamate kuludega seotud argumendid ei ole seega asjakohased.

(138)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid üks teine Hiina eksportiv tootja ja Hiina eksportivate tootjate ühendus järeldused põhjusliku seose kohta. Nad väitsid, et Hiinast pärit import ei saa seletada liidu tootmisharu kasumlikkuse varieerumist. Nende väitel oli liidu tootmisharu kantud kahju tingitud muudest põhjustest kui Hiinast pärit import. Nad väitsid, et kulude korrigeerimine ei saa asendada põhjusliku seose analüüsi.

(139)

Komisjon märkis, et kulude korrigeerimine määras kindlaks liidu tootmisharu tegelikud kulud, nagu on selgitatud põhjendustes 81, 84, 85 ja 86. Teiseks märkis komisjon, et pärast lõplike järelduste avalikustamist esile toodud argumentides ei vaidlustatud järeldust, et Hiinast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil olukorras, kus liidu tarbimine vähenes. Samuti ei vaidlustatud nendes argumentides järeldust, et Hiinast pärit import oli liidu hindu alla löönud, põhjustades sellega kahju liidu tootmisharule. Komisjon hindas põhjendustes 111–135 üksikasjalikult teisi liidu kantud kahjule kaasa aidanud tegureid. Teiste tegurite kogumõju analüüs põhjendustes 134 ja 135 näitas, et teised tegurid ei kõrvaldanud ei eraldi- ega koosvõetuna põhjuslikku seost liidu hindu alla lööva Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel ning et teistele teguritele omistatavat mõju ei ole omistatud dumpinguhinnaga impordile. Need väited lükati seetõttu tagasi.

(140)

Seega säilis dumpingu ja kahju vaheline põhjuslik seos isegi pärast seda, kui oli hinnatud teiste võimalike kahjutegurite kogumõju. Sellest tulenevalt kinnitati esialgse määruse põhjenduses 115 esitatud järeldused.

(141)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas üks Hiina eksportiv tootja vastuväite esialgse määruse põhjenduses 124 tehtud järeldustele, mille kohaselt leidub mitu alternatiivset tarneallikat. Seda väidet aga ei põhjendatud. Uurimistulemused näitavad, et suurem osa sõltumatuid importijaid ostabki juba muudest allikatest.

(142)

Väide lükati tagasi ja esialgse määruse põhjendustes 116–132 esitatud järeldused kinnitati.

(143)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks Hiina eksportiv tootja, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramisel kasutatud taotletav kasumimarginaal + 5,7 %, mis on sätestatud esialgse määruse põhjenduses 137, ei olnud saavutatud tavapärases konkurentsiolukorras. Väite toetuseks ei esitatud aga ühtegi tõendit, samuti ei täpsustatud, millist meetodit või kasumimäära oleks tulnud selle asemel kasutada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(144)

Kaebuse esitaja väitis, et taotletav kasumimarginaal peaks olema + 15 %, sest 2012. aastal oli Hiinast pärit import juba turul. Ta soovitas kasutada selle marginaali toetuseks 2012. aastale eelnenud aastate kasumiandmeid.

(145)

Komisjon märkis, et meetod taotletava kasumimarginaali esialgseks määramiseks 2012. aasta põhjal pakuti välja kaebuses ning et selle tase põhines liidu tootjate kontrollitud andmetel. Liidu tootjad ei esitanud kontrollitavaid kasumiandmeid 2012. aastale eelnenud aastate kohta. Väide lükati seetõttu tagasi ja kinnitati esialgse määruse põhjendustes 134–137 esitatud järeldused, milles käsitleti meetodit taotletava kasumimarginaali määramiseks 2012. aasta põhjal.

(146)

Esialgse uurimise ajal määrasid keskmise kasumlikkuse suurelt osalt kallimad tooted, sest arvutuskäik põhines müügiväärtustel. Suurema osa liidu müügist ja Hiinast pärit impordist moodustavad aga madala hinnaga põhitarbetooted. Müügiväärtustel põhinev meetod suurendab seega kallimate toodete osatähtsust võrreldes nende tegeliku osaga liidu turust. Seetõttu määrati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamiseks liidu tootjate kaalud vastavalt nende osale müügimahust, mitte müügiväärtusest.

(147)

Kaalutud keskmine kasumlikkus on järgmine.

(148)

2012. aasta kasumimarginaaliks kujunes + 5,7 % asemel seega + 4,7 %. Taotletavaks kasumimarginaaliks määrati seega + 4,7 %.

(149)

Liidu tootmisharu kaalutud kasumlikkust uurimisperioodil ja taotletavat kasumimarginaali kasutatakse kooskõlas esialgse määruse põhjendustega 139 ja 140 mittekahjustavate hindade arvutamiseks.

(150)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis üks Hiina eksportiv tootja kahtluse alla taotletava ühikuhinna arvutuskäigu. Tema väitel peaksid taotletavad ühikuhinnad olema liidu müügihindadest 4,7 % kõrgemad, samas kui lõplike järelduste avalikustamise dokumendis oli nende kahe hinna erinevus 9 %.

(151)

Komisjon selgitas, et liidu müügihinna ja taotletava ühikuhinna vaheline erinevus koosneb keskmisest kahjumist (– 3,9 %) ja taotletavast kasumimarginaalist (+ 4,7 %). Need protsendid arvutatakse liidu müügihindade põhjal, nagu on selgitatud esialgse määruse põhjenduses 139. Need summad annavadki tulemuseks 9 % suuruse erinevuse, väljendatuna protsendina impordi CIF-väärtusest.

(152)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks teine Hiina eksportiv tootja ühe valimisse kaasatud liidu tootja avaldatud raamatupidamise aastaaruandele viidates, et kõnealune liidu tootja oli 2014. aastal olnud kasumis ning et 2015. aastal oli ta küll olnud kahjumis, kuid teda võis lugeda kasumlikuks pärast kulude korrigeerimist, arvates maha varade väärtuse vähenemise, vähendades müüdud toodete maksumust kooskõlas müügiga ning müügi-, üld- ja halduskulusid kooskõlas müügiga. Sellele tuginedes väitis kõnealune Hiina eksportiv tootja, et liidu tootmisharu oli 2013.–2015. aastal kasumis, mistõttu kahjumarginaali arvutuskäik ei tohiks sisaldada taotletavat kasumimarginaali ega võtta arvesse liidu tootmisharu kahjumit.

(153)

Komisjon märkis, et raamatupidamise aastaaruande finantstulemused hõlmasid kogu kontserni ja kõikide toodete tulemusi, samas kui uurimise järeldused kehtisid üksnes vaatlusaluse toote müügi kohta liidus. Seetõttu ei olnud avaldatud raamatupidamisaruande põhjal võimalik arvutada, kas vaatlusaluse toote müük liidus oli kasumlik, sest see ei kajastanud sama majandustegevust.

(154)

Kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramise meetodit käsitlevatele märkustele vastati põhjendustes 75–78. Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 138–141 esitatud järeldused.

(155)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed vastavalt alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohasele väiksema tollimaksu reeglile. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(156)

Eelneva põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, olema järgmised.

(157)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtegi individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(158)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (6). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(159)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tollile kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(160)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõikide teiste äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(161)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju suurust, tuleb esialgse määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda lõplike tollimaksude ulatuses.

(162)

Käesolevas määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,