6.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 92/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/644,

5. aprill 2017,

milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide ja mittedioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide sisalduse kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 589/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (2) on sätestatud mittedioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide (PCBd), dioksiinide ja furaanide sisalduse ning dioksiinide, furaanide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse piirnormid teatavates toiduainetes.

(2)

Komisjoni soovituses 2013/711/EL (3) on sätestatud häiretasemed, et hoogustada polüklooritud dibenso-para-dioksiinide ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDDd/PCDFid) ning dioksiinilaadsete PCBde sisalduse vähendamist toidus. Need häiretasemed võimaldavad pädevatel asutustel ja käitlejatel tuua esile juhtumid, mille puhul on asjakohane teha kindlaks saasteallikas ja võtta vajalikke meetmeid saastuse vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

(3)	Komisjoni määrusega (EL) nr 589/2014 (4) on kehtestatud konkreetsed sätted seoses dioksiinide, dioksiinilaadsete PCBde ja mittedioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikul kontrollimisel kohaldatava proovivõtukorra ja analüüsimeetoditega.

(4)

Käesoleva määruse sätetes on käsitletud üksnes dioksiinide, dioksiinilaadsete PCBde ja mittedioksiinilaadsete PCBde proovide võtmist ja analüüsimist määruse (EÜ) nr 1881/2006 ja soovituse 2013/711/EL rakendamise eesmärgil. Need sätted ei mõjuta nõukogu direktiivi 96/23/EÜ (5) III ja IV lisas sätestatud proovivõtmise strateegiat, mahtu ega sagedust. Samuti ei mõjuta need sätted komisjoni otsuses 98/179/EÜ (6) sätestatud proovide valimise kriteeriume.

(5)

On asjakohane tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (7) artikli 4 raamistiku kohaseid kontrolle tegevad toidukäitlejad kohaldavad käesolevas määruses sätestatud proovivõtukorraga samaväärset proovivõtukorda, millega tagatakse, et kõnealuste kontrollide jaoks võetavad proovid on representatiivsed. Peale selle on Euroopa Liidu dioksiinide ja PCBde referentlabor esitanud tõendeid selle kohta, et teatavatel juhtudel ei ole analüüsitulemused usaldusväärsed, kui laboris, kus analüüsitakse proove, mille toidukäitlejad on võtnud kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 raamistikuga, ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud toimivuse kriteeriume. Seepärast on asjakohane muuta kohustuslikuks ka nimetatud toimivuse kriteeriumide kohaldamine selliste proovide analüüsimisel.

(6)

Kuna lähenemisviisi, mille puhul kasutatakse komisjoni otsuses 2002/657/EÜ (8) sätestatud otsustuspiiri, millega tagatakse, et analüüsitulemus on piirnormist teatava tõenäosusega suurem, ei kohaldata enam toidus sisalduvate dioksiinide ja PCBde analüüsimisel, on asjakohane see lähenemisviis välja jätta ja näha ette üksnes laiendmõõtemääramatusel põhinev lähenemisviis, mille puhul kasutatakse kattetegurit 2, millega tagatakse usaldusnivoo umbes 95 %.

(7)	Samuti on bioanalüütilisi sõeluuringumeetodeid käsitlevate aruandlusnõuete kõrval asjakohane sätestada konkreetsed aruandlusnõuded sõeluuringus kasutatavate füüsikalis-keemiliste meetodite puhul.

(8)

Kuna dioksiine, dioksiinilaadseid PCBsid ja mittedioksiinilaadseid PCBsid analüüsitakse enamikul juhtudel koos, on asjakohane viia mittedioksiinilaadsete PCBde analüüsimise toimivuse kriteeriumid kooskõlla dioksiine ja dioksiinilaadseid PCBsid käsitlevate tulemuslikkuse kriteeriumidega. Selle lihtsustusega ei muudeta oluliselt kehtivat praktikat, kuna mittedioksiinilaadsete PCBde puhul on iseloomulike ioonide puhul täheldatav signaali suhteline tugevus uuritavate ioonidega võrreldes > 50 %.

(9)	Peale selle nähakse ette veel mitu väiksemat kehtivate sätete muudatust, millest tulenevalt on teksti loetavuse säilitamiseks vaja määrus (EL) nr 589/2014 kehtetuks tunnistada ja asendada see uue määrusega.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse I lisas sätestatud mõisteid ja lühendeid.

Artikkel 2

Proovid dioksiinide, furaanide, dioksiinilaadsete PCBde ja mittedioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrollimiseks määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 5. jaos loetletud toiduainetes võetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud meetoditele.

Artikkel 3

Proovide ettevalmistamine ja analüüsimine dioksiinide, furaanide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse kontrollimiseks määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 5. jaos loetletud toiduainetes toimub vastavalt käesoleva määruse III lisas sätestatud meetoditele.

Artikkel 4

Proovide analüüsimine mittedioksiinilaadsete PCBde sisalduse kontrollimiseks määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 5. jaos loetletud toiduainetes toimub vastavalt käesoleva määruse IV lisas sätestatud analüüsimeetodeid käsitlevatele nõuetele.

Artikkel 5

Määrus (EL) nr 589/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kõnealusele kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(3) Komisjoni 3. detsembri 2013. aasta soovitus 2013/711/EL dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide (PCBde) sisalduse vähendamise kohta söödas ja toiduainetes (ELT L 323, 4.12.2013, lk 37).

(4) Komisjoni 2. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 589/2014, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 252/2012 (ELT L 164, 3.6.2014, lk 18).

(5) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

(6) Komisjoni 23. veebruari 1998. aasta otsus 98/179/EÜ, millega kehtestatakse teatavate elusloomades ja loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seire üksikasjalikud ametliku proovide võtmise eeskirjad (EÜT L 65, 5.3.1998, lk 31).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(8) Komisjoni 14. augusti 2002. aasta otsus 2002/657/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas (EÜT L 221, 17.8.2002, lk 8).

I LISA

MÕISTED JA LÜHENDID

I. MÕISTED

Käesolevas määruses kasutatakse otsuse 2002/657/EÜ I lisas määratletud mõisteid.

Peale nende mõistete kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid.

1.1. „Häiretase“– soovituse 2013/711/EL lisas sätestatud asjaomase aine sisaldus, mille puhul algatatakse uurimine, et teha aine suurenenud sisalduse tuvastamise korral kindlaks aine allikas.

1.2. „Sõeluuringumeetod“– meetod selliste proovide väljaselgitamiseks, milles PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus ületab piirnormi või häiretaset. Selline meetod peab võimaldama kulutõhusalt analüüsida suurt arvu proove ning suurendama seeläbi võimalusi avastada uusi juhtumeid, mille puhul ulatuslik kokkupuude võib põhjustada ohtu tarbijate tervisele. Kõnealune sõeluuringumeetod peab põhinema bioanalüütilisel või gaaskromatograafia-massispektromeetria (GC-MS) meetodil. Piirnormile vastavuse kindlakstegemiseks kehtestatud läviväärtuse ületamise korral tehakse tulemuste kontrollimiseks asjaomase algse proovi täielik kordusanalüüs kinnitava meetodi abil.

1.3. „Kinnitav meetod“– meetod, mis võimaldab saada täielikud andmed või lisateavet PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde üheseks määramiseks ja piirnormile või vajaduse korral häiretasemele vastava sisalduse kindlakstegemiseks. Sellise meetodi puhul kasutatakse gaaskromatograafiat koos kõrglahutus-massispektromeetriaga (GC-HRMS) või gaaskromatograafiat koos tandem-massispektromeetriaga (GC-MS/MS).

1.4. „Bioanalüütiline meetod“– bioloogilistele põhimõtetele tuginev meetod, nt rakupõhine, retseptoripõhine või immuunanalüüs. Selline meetod ei võimalda saada tulemusi konkreetsete analoogide kohta, vaid teha kindlaks üksnes toksilisusekvivalendi (TEQ) ligikaudse väärtuse, (1) mida väljendatakse bioanalüütilise ekvivalendina (BEQ) tulenevalt asjaolust, et kõik proovi ekstraktis leiduvad ühendid, mis katses reaktsiooni põhjustavad, ei pruugi vastata kõikidele TEQ põhimõttest lähtuvatele nõuetele.

1.5. „Bioanalüüsi näiline saagis“– BEQ väärtus, mis arvutatakse 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiini (TCDD) või PCB 126 kalibreerimiskõvera alusel ja mida on korrigeeritud tühikatse suhtes ning mis jagatakse seejärel kinnitava meetodi abil leitud TEQ väärtusega. Sellega püütakse korrigeerida selliste tegurite mõju nagu PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete ühendite kadu ekstraheerimisel ja puhastamisel, selliste ühenditega koos ekstraheeruvate ühendite agonistlik või antagonistlik (tulemuse väärtust suurendav või vähendav) mõju, kõvera sobivus andmetega ning toksilisusfaktori (TEF) väärtuse erinevus suhtelise potentsuse (REP) väärtusest. Bioanalüüsi näiline saagis arvutatakse sobivate etalonproovide alusel, milles analoogide kombinatsioon on representatiivne ja nende sisaldus vastab ligikaudselt piirnormile või häiretasemele.

1.6. „Kordusanalüüs“– huvipakkuvate analüütide eraldi analüüs sama homogeniseeritud proovi teise alikvoodi põhjal.

1.7. „Proovis sisalduva üksikanaloogi aktsepteeritav määramispiir“ (2) – väikseim analüüdi sisaldus, mida saab määrata mõistliku statistilise usaldusväärsusega vastavalt määramiskriteeriumidele, mis on sätestatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardites, näiteks standardis EN 16215:2012 „Animal feed – Determination of dioxins and dioxin-like PCBs by GC/HRMS and of indicator PCBs by GC/HRMS“ („Loomasööt. Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde määramine gaaskromatograafia/kõrglahutus-massispektromeetria (GC/HRMS) abil ning indikaator-PCBde määramine GC/HRMSi abil“) ja/või USA Keskkonnakaitseameti meetodite 1613 ja 1668 muudetud versioonides.

Üksikanaloogi määramispiiri võib määratleda järgmiselt:

a)	selline proovi ekstraktis leiduva analüüdi sisaldus, mille juures kahe eri vaadeldava iooni puhul saadakse mõõtmistulemus, mille puhul töötlemata andmete kohase nõrgema signaali ja müra suhe on 3: 1, või kui tehnilistel põhjustel ei saada signaali ja müra suhte arvutamisel usaldusväärset tulemust,

väikseim kontsentratsioonipunkt kalibreerimiskõveral, mille puhul saadakse vastuvõetav (≤ 30 %) ja ühesugune (mõõdetud vähemalt analüüsitavate proovide seeria alguses ja lõpus) kõrvalekalle keskmisest suhtelisest kalibreerimistegurist, mis on arvutatud igas proovide seerias kõikide kalibreerimiskõvera punktide kohta (3).

1.8. „Ülempiir“– põhimõte, mille kohaselt iga määramata sisaldusega analoogi puhul loetakse selle sisaldus võrdseks määramispiiriga.

1.9. „Alampiir“– põhimõte, mille kohaselt iga määramata sisaldusega analoogi puhul loetakse selle sisaldus võrdseks nulliga.

1.10. „Vaheväärtus“– põhimõte, mille kohaselt iga määramata sisaldusega analoogi puhul loetakse selle sisaldus võrdseks poolega määramispiiri väärtusest.

1.11. „Partii“– eristatav toidukogus, mis on tarnitud korraga ja mille puhul ametnik on kindlaks teinud sellised ühised näitajad nagu päritolu, liik, pakendi liik, pakkija, saatja või märgistus. Kala ja kalatoodete puhul peab olema võrreldav ka kalade suurus. Kui kalade suurus ja/või mass ei ole saadetise ulatuses võrreldav, võib saadetist siiski käsitada partiina, kuid sel juhul tuleb kohaldada proovivõtu erikorda.

1.12. „Osapartii“– suure partii osa, mis on kindlaks määratud eesmärgiga kasutada selle puhul konkreetset proovivõtumeetodit. Iga osapartii peab olema füüsiliselt eraldatud ja eristatav.

1.13. „Üksikproov“– partii või osapartii ühest kohast võetud proov.

1.14. „Koondproov“– kõikide partiist või osapartiist võetud üksikproovide kogum.

1.15. „Laboriproov“– labori jaoks ette nähtud representatiivne osa/kogus koondproovist.

II. KASUTATUD LÜHENDID

BEQ	bioanalüütiline ekvivalent
GC	gaaskromatograafia
HRMS	kõrglahutus-massispektromeetria
LRMS	väikese lahutusvõimega massispektromeetria
MS/MS	tandem-massispektromeetria
PCB	polüklooritud bifenüül
Mittedioksiinilaadne PCB	PCB 28, PCB 52, PCB 101, PCB 138, PCB 153 või PCB 180
PCDD	polüklooritud dibenso-p-dioksiin
PCDF	polüklooritud dibensofuraan
REP	suhteline potentsus
TEF	toksilisusfaktor
TEQ	toksilisusekvivalent
TCDD	2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiin
U	laiendmõõtemääramatus

(1) Bioanalüütilised meetodid ei ole spetsiifilised toksilisusfaktori (TEF) süsteemiga hõlmatud analoogide suhtes. Proovi ekstrakt võib sisaldada muid arüülsüsivesinike retseptori (AhR) suhtes aktiivseid sarnase struktuuriga ühendeid, mis mõjutavad üldist tulemust. Seega ei saa bioanalüütilist tulemust pidada TEQ hinnanguliseks väärtuseks proovis, vaid see üksnes viitab TEQ võimalikule väärtusele.

(2) Vajaduse korral järgitakse dokumendis „Guidance Document on the Estimation of LOD and LOQ for Measurements in the Field of Contaminants in Feed and Food“ („Juhenddokument avastamispiiri ja määramispiiri hinnangulise väärtuse leidmise kohta söödas ja toidus esinevate saasteainete mõõtmisel“) [link veebisaidile] kirjeldatud põhimõtteid.

(3) Määramispiir arvutatakse väikseima sisalduse järgi ning seejuures võetakse arvesse sisestandardite saagist ja analüüsitava proovi kogust.

II LISA

PROOVIVÕTUMEETODID DIOKSIINIDE (PCDDd/PCDFid), DIOKSIINILAADSETE PCBde JA MITTEDIOKSIINILAADSETE PCBde SISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIMISEKS TEATAVATES TOIDUAINETES

I. KOHALDAMISALA

Dioksiinide (PCDDd/PCDFid) ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrollimiseks ette nähtud proovid toiduainetest võetakse vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud meetoditele. Selliselt võetud koondproove käsitatakse representatiivsena selle partii või osapartii suhtes, millest need on võetud. Määrusega (EÜ) nr 1881/2006 kehtestatud piirnormide järgimine tehakse kindlaks laboriproovides määratud sisalduse põhjal.

Määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 sätetele vastavuse tagamiseks võtavad toidukäitlejad dioksiinide (PCDDd/PCDFid), dioksiinilaadsete PCBde ja mittedioksiinilaadsete PCBde sisalduse kontrollimiseks ette nähtud proovid käesoleva lisa III peatükis kirjeldatud meetodite kohaselt või kohaldavad samaväärset proovivõtukorda, millega saavutatakse tõendatult samal tasemel representatiivsus kui käesoleva lisa III peatükis kirjeldatud proovivõtukorra puhul.

II. ÜLDSÄTTED

1. Töötajad

Ametlikku proovivõtmist teeb liikmesriigi määratud volitatud isik.

2. Proovivõtuks kasutatav materjal

Igast uuritavast partiist või osapartiist võetakse proovid eraldi.

3. Ettevaatusabinõud

Proovide võtmise ja ettevalmistamise käigus rakendatakse ettevaatusabinõusid, mis võimaldavad ära hoida muutusi, mis mõjutaksid dioksiinide ja PCBde sisaldust, avaldaksid negatiivset mõju analüüsi tulemustele või muudaksid koondproovi mitterepresentatiivseks.

4. Üksikproovid

Võimaluse korral võetakse üksikproovid eri kohtadest kogu partii või osapartii ulatuses. Kõrvalekaldumine sellest korrast registreeritakse II peatüki punktis 8 ette nähtud protokollis.

5. Koondproovi valmistamine

Koondproov saadakse üksikproovide ühtekoondamise teel. Koondproovi mass peab olema vähemalt 1 kg, välja arvatud juhul, kui see ei ole otstarbekas, näiteks kui proov on võetud üksikpakendist või kui toote kaubanduslik väärtus on väga suur.

6. Paralleelproovid

Eeskirjade täitmise tagamiseks ning kaitse- ja vahekohtumenetluse eesmärgil kasutatavad paralleelproovid võetakse ühtlustatud koondproovist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus toidukäitleja õigusi käsitlevate liikmesriigi eeskirjadega. Eeskirjade täitmise tagamiseks võetav laboriproov peab olema piisavalt suur, et oleks võimalik teha vähemalt kaks analüüsi.

7. Proovide pakkimine ja transport

Iga proov asetatakse puhtasse, inertsest materjalist nõusse, mis tagab piisava kaitse saastumise eest, analüüdi kao eest tulenevalt nõu siseseinale adsorbeerumisest ning transpordi ajal tekkida võivate kahjustuste eest. Rakendatakse kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et hoida ära muutusi proovi koostises transpordi või säilitamise ajal.

8. Proovide pitseerimine ja märgistamine

Iga ametlikuks kasutamiseks võetud proov pitseeritakse proovivõtukohas ja märgistatakse vastavalt liikmesriigi eeskirjadele.

Iga proovivõtu kohta säilitatakse protokoll, mis võimaldab iga partiid üheselt kindlaks teha ja millesse märgitakse proovivõtu aeg ja koht ning mis tahes lisateave, millest analüüsi tegijale võiks abi olla.

III. PROOVIVÕTUKAVA

Kasutatava proovivõtumeetodiga tagatakse, et koondproov on kontrollitava (osa)partii suhtes representatiivne.

1. Partii jagamine osapartiideks

Suur partii jagatakse osapartiideks, eeldusel, et osapartiid saab füüsiliselt eraldada. Suure mahtkaubasaadetisena lähetatavate toodete puhul (nt taimeõlid) kohaldatakse tabelit 1. Muude toodete puhul kohaldatakse tabelit 2. Kuna partii mass ei ole alati osapartii massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

Tabel 1

Mahtkaubasaadetisena lähetatava toote partii jagamine osapartiideks

Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv
≥ 1 500	500 tonni
> 300 ja < 1 500	3 osapartiid
≥ 50 ja ≤ 300	100 tonni
< 50	—

Tabel 2

Muu toote partii jagamine osapartiideks

Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv
≥ 15	15–30 tonni
< 15	—

2. Üksikproovide arv

Kõikidest üksikproovidest moodustatud koondproovi mass peab olema vähemalt 1 kg (vt II peatüki punkt 5).

Partiist või osapartiist võetavate üksikproovide miinimumarv on esitatud tabelis 3 ja 4.

Vedela mahtkauba puhul segatakse partii või osapartii vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliselt võimalikult põhjalikult läbi, mõjutamata seejuures toote kvaliteeti. Sellisel juhul eeldatakse, et saasteainete jaotus asjaomases partiis või osapartiis on ühtlane. Seepärast piisab, kui koondproovi jaoks võetakse partiist või osapartiist kolm üksikproovi.

Üksikproovid peavad olema sarnase massiga. Üksikproovi mass peab olema vähemalt 100 grammi.

Kõrvalekaldumine sellest korrast tuleb registreerida käesoleva lisa II peatüki punktis 8 ette nähtud protokollis. Vastavalt komisjoni otsuse 97/747/EÜ (1) sätetele koosneb kanamunade koondproov vähemalt 12 munast (nii mahtkauba partii kui ka üksikpakenditest koosneva partii puhul kohaldatakse tabelit 3 ja 4).

Tabel 3

Partiist või osapartiist võetavate üksikproovide miinimumarv

Partii/osapartii mass või maht (kilogrammides või liitrites)	Võetavate üksikproovide miinimumarv
< 50	3
50–500	5
> 500	10

Kui partii või osapartii koosneb eraldi pakenditest või ühikutest, võetakse koondproovi saamiseks tabeli 4 kohane arv pakendeid või ühikuid.

Tabel 4

Koondproovi jaoks võetavate pakendite või ühikute (üksikproovide) arv, kui partii või osapartii koosneb eraldi pakenditest või ühikutest

Pakendite või ühikute arv partiis/osapartiis	Võetavate pakendite või ühikute arv
1–25	Vähemalt 1 pakend või ühik
26–100	Umbes 5 %, kuid vähemalt 2 pakendit või ühikut
> 100	Umbes 5 %, kuid mitte rohkem kui 10 pakendit või ühikut

3. Võrreldava suuruse ja massiga tervikkalu sisaldavatest partiidest proovide võtmise erinõuded

Kalad on võrreldava suuruse ja massiga, kui nende suuruse ja massi varieeruvus ei ole suurem kui umbes 50 %.

Partiist võetavate üksikproovide arv on esitatud tabelis 3. Kõikidest üksikproovidest moodustatud koondproovi mass peab olema vähemalt 1 kg (vt II peatüki punkt 5).

—

Kui uuritav partii koosneb väikestest kaladest (ühe kala mass on väiksem kui umbes 1 kg), võetakse koondproovi saamiseks üksikproovina kogu kala tervikuna. Kui saadava koondproovi mass on üle 3 kg, võib üksikproovina võtta kalade keskosa, mis kaalub vähemalt 100 grammi. Proovi homogeniseerimiseks kasutatakse kogu seda osa, mille suhtes kohaldatakse piirnormi.

Kala keskosa asub kala raskuskeskme ümber, mis paikneb enamasti seljauime kohal (kui kalal on seljauim) või lõpuseava ja päraku vahelise lõigu keskel.

—

Kui uuritav partii koosneb suurematest kaladest (ühe kala mass on suurem kui umbes 1 kg), koosneb üksikproov kala keskosast. Iga üksikproov peab kaaluma vähemalt 100 grammi.

Keskmise suurusega kalade puhul (massiga umbes 1–6 kg) võetakse üksikproovina selgroost kõhuni ulatuv lõik kala keskosas.

Väga suurte kalade puhul (massiga rohkem kui umbes 6 kg) võetakse üksikproov eestvaates parempoolsest dorsolateraalsest lihasest kala keskosas. Kui kala keskosast sellise tüki võtmine tekitaks olulist majanduslikku kahju, võib partii suurusest olenemata lugeda piisavaks kolme vähemalt 350 g suuruse üksikproovi võtmist; teise võimalusena võib kogu kala dioksiinisisalduse suhtes representatiivse üksikproovina võtta võrdse koguse lihaskude ühe kala sabaosa lähedalt ja peaosa lähedalt.

4. Proovide võtmine eri suuruse ja/või massiga tervikkalu sisaldavatest partiidest

—	Selliste proovide koostise suhtes kohaldatakse III peatüki punkti 3 sätteid.

—	Kui partiis on ülekaalus teatavasse suurus- või massivahemikku jäävad kalad (umbes 80 % partiist või rohkem), võetakse sellistest kaladest koosnev proov. Sellist proovi peetakse representatiivseks kogu partii suhtes.

—

Kui ükski suurus- ega massivahemik ei ole partiis ülekaalus, tuleb tagada, et proovi jaoks valitavad kalad on partii suhtes representatiivsed. Sellisel juhul kohaldatavad konkreetsed juhised on esitatud dokumendis „Guidance on sampling of whole fishes of different size and/or weight“ („Juhised eri suuruse ja/või massiga tervikkaladest proovide võtmiseks“) (2).

5. Proovide võtmine jaemüügietapis

Jaemüügietapis toiduainetest proovide võtmine toimub võimaluse korral III peatüki punkti 2 proovivõtusätete kohaselt.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapis kasutada sellist alternatiivset proovivõtumeetodit, millega tagatakse piisav representatiivsus uuritava partii või osapartii suhtes.

IV. PARTII NÕUETEKOHASUS

1. Nõuetekohasus seoses mittedioksiinilaadsete PCBdega

Partii vastab nõuetele, kui mittedioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse analüüsi tulemus, mille puhul on arvesse võetud laiendmõõtemääramatust, ei ületa määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud vastavat piirnormi (3).

Partii ei vasta määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormile, kui kordusanalüüside (4) keskmine ülempiiril väärtus, mille puhul on arvesse võetud laiendmõõtemääramatust, ületab kahtluseta piirnormi.

Laiendmõõtemääramatuse arvutamiseks kasutatakse kattetegurit 2, millega tagatakse usaldusnivoo umbes 95 %. Partii ei vasta nõuetele, kui mõõtmistulemuste keskväärtusest selle laiendmõõtemääramatuse lahutamisel saadud väärtus ületab kehtestatud piirnormi.

Käesoleva punkti eespool esitatud lõikudes nimetatud eeskirju kohaldatakse ametlikuks kontrolliks ette nähtud proovide analüüsi tulemuste suhtes. Kaitse- või vahekohtumenetluse eesmärgil tehtavate analüüside puhul kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

2. Nõuetekohasus seoses dioksiinide (PCDDd/PCDFid) ja dioksiinilaadsete PCBdega

Partii vastab nõuetele, kui:

—

ühe analüüsi tulemusest, mis on saadud sõeluuringumeetodiga, mille puhul valenegatiivsete tulemuste osakaal on alla 5 %, nähtub, et analüütide sisaldus ei ületa asjaomast määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud PCDDde/PCDFide piirnormi ega PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse piirnormi;

—

ühe analüüsi tulemusest, mis on saadud kinnitava meetodiga, nähtub, et analüütide sisaldus, mille puhul on arvesse võetud laiendmõõtemääramatust, (5) ei ületa asjaomast määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud PCDDde/PCDFide piirnormi ega PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse piirnormi.

Sõeluuringu puhul tuleb määrata kindlaks läviväärtus, mille järgi otsustatakse, kas proov vastab PCDDde/PCDFide suhtes või PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse suhtes kehtestatud piirnormile.

Partii ei vasta määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormidele, kui kinnitava meetodiga saadud kordusanalüüside (6) keskmine ülempiiri väärtus, mille puhul on arvesse võetud laiendmõõtemääramatust, ületab kahtluseta piirnormi.

PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse puhul tuleb laiendmõõtemääramatuse hinnangulise väärtusena kasutada PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde eraldi analüüsimise tulemuste laiendmõõtemääramatuse hinnanguliste väärtuste summat.

Käesoleva punkti eespool esitatud lõikudes nimetatud eeskirju kohaldatakse ametlikuks kontrolliks ette nähtud proovide analüüsimise tulemuste suhtes. Kaitse- või vahekohtumenetluse eesmärgil tehtavate analüüside puhul kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

V. HÄIRETASEME ÜLETAMINE

Häiretasemete järgi valitakse proove juhul, kui on vaja teha kindlaks saasteallikas ja võtta meetmeid saastuse vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Sõeluuringumeetoditega tehakse kindlaks selliste proovide valimiseks sobivad läviväärtused. Kui saasteallika kindlakstegemiseks ja saastuse vähendamiseks või kõrvaldamiseks on vaja teha suuri pingutusi, võib olla asjakohane teha häiretaseme ületamise kontrollimiseks kinnitava meetodi kohane kordusanalüüs ja võtta seejuures arvesse laiendmõõtemääramatust (7).

(1) Komisjoni 27. oktoobri 1997. aasta otsus 97/747/EÜ, millega määratakse kindlaks nõukogu direktiiviga 96/23/EÜ ettenähtud proovide võtmise mahud ja sagedused teatavates loomsetes toodetes esinevate teatavate ainete ja ainejääkide seireks (EÜT L 303, 6.11.1997, lk 12).

(2) https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/cs_contaminants_catalogue_dioxins_guidance-sampling_exemples-dec2006_en.pdf.

(3) Vajaduse korral järgitakse dokumendis „Guidance Document on Measurement Uncertainty for Laboratories performing PCDD/F and PCB Analysis using Isotope Dilution Mass Spectrometry“ („Mõõtemääramatust käsitlev juhenddokument laboritele, kus tehakse PCDDde/PCDFide ja PCBde analüüse isotooplahjendusega massispektromeetria abil“) [link veebisaidile] kirjeldatud põhimõtteid.

(4) Kordusanalüüs on vajalik juhul, kui esimese mõõtmise tulemus ei vasta nõuetele. Kordusanalüüs on vajalik sisemise ristsaastumise või proovide juhusliku segiajamise võimaluse välistamiseks. Kui analüüs tehakse seoses saastamisjuhtumiga, võib kordusanalüüsi jätta tegemata, kui analüüsiks valitud proovid on päritolu jälgitavuse alusel seostatavad asjaomase saastamisjuhtumiga ning tuvastatud saasteainete sisaldus ületab oluliselt piirnormi.

(5) „Guidance Document on Measurement Uncertainty for Laboratories performing PCDD/F and PCB Analysis using Isotope Dilution Mass Spectrometry“ [link veebisaidile], „Guidance Document on the Estimation of LOD and LOQ for Measurements in the Field of Contaminants in Feed and Food“ [link veebisaidile].

(6) Kordusanalüüs on vajalik juhul, kui asjaomaste analüütide puhul vastavalt 13C-ga märgistatud sisestandardil põhinevale kinnitavale meetodile tehtud esimese mõõtmise tulemuse kohaselt ei ole partii nõuetele vastav. Kordusanalüüs on vajalik sisemise ristsaastumise või proovide juhusliku segiajamise võimaluse välistamiseks. Kui analüüs tehakse seoses saastamisjuhtumiga, võib kordusanalüüsi jätta tegemata, kui analüüsiks valitud proovid on päritolu jälgitavuse alusel seostatavad asjaomase saastamisjuhtumiga ning tuvastatud saasteainete sisaldus ületab oluliselt piirnormi.

(7) Häiretaseme ületamise kontrollimiseks tehtava kordusanalüüsi suhtes kehtivad samad selgitused ja nõuded, nagu on esitatud joonealuses märkuses 6 piirnormide kohta.

III LISA

PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE JA NÕUDED TEATAVATES TOIDUAINETES ESINEVATE DIOKSIINIDE (PCDDd/PCDFid) JA DIOKSIINILAADSETE PCBde SISALDUSE KONTROLLIMISEKS KASUTATAVATE ANALÜÜSIMEETODITE KOHTA

1. KOHALDAMISALA

Käesolevas lisas kehtestatud nõudeid kohaldatakse juhul, kui toiduaineid analüüsitakse 2,3,7,8-asendatud polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDDd/PCDFid) ning dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide (dioksiinilaadsed PCBd) sisalduse ametlikuks kontrollimiseks, samuti seoses proovide ettevalmistamise ja analüüsimise nõuetega muul regulatiivsel eesmärgil, sealhulgas kontrollide puhul, mida toidukäitlejad teevad määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 sätetele vastavuse tagamiseks.

Toiduainetes esinevate PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde seireks võib kasutada kahte liiki analüüsimeetodeid.

a) Sõeluuringumeetodid

Sõeluuringumeetodite eesmärk on selliste proovide väljaselgitamine, milles PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus ületab piirnormi või häiretaset. Sõeluuringumeetodid peavad võimaldama kulutõhusalt analüüsida suurt arvu proove ning suurendama seeläbi võimalusi avastada uusi juhtumeid, mille puhul ulatuslik kokkupuude võib põhjustada ohtu tarbijate tervisele. Nende kasutamisel tuleb sihiks seada valenegatiivsete tulemuste ärahoidmine. Sõeluuringumeetodid võivad hõlmata bioanalüütilisi ja GC-MSi meetodeid.

Sõeluuringumeetodite puhul võrreldakse analüüsitulemusi läviväärtusega ning saadakse jaatav või eitav vastus piirnormi või häiretaseme võimaliku ületamise kohta. Piirnormile mittevastavuse kahtlusega proovide puhul tuleb kasutada kinnitavat meetodit PCDDde/PCDFide sisalduse ning PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse määramiseks/kinnitamiseks.

Peale selle võib sõeluuringumeetodite abil olla võimalik hinnata proovis leiduvate PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldust. Bioanalüütiliste sõeluuringumeetodite kasutamisel väljendatakse tulemusi bioanalüütilise ekvivalendina (BEQ), füüsikalis-keemiliste GC-MSi meetodite kasutamisel aga toksilisusekvivalendina (TEQ). Sõeluuringumeetoditega saadud arvväärtustega saab tõendada nõuetekohasust, võimalikku nõuetele mittevastavust ja häiretaseme ületamist ning need võimaldavad enne kinnitava meetodiga kontrollimist hinnata asjaomast sisaldusevahemikku. Need meetodid ei sobi taustsisalduse ja tarbitavate koguste hindamiseks, sisalduse ajas muutumise jälgimiseks ning häiretasemete ja piirnormide ümberhindamiseks.

b) Kinnitavad meetodid

Kinnitavate meetoditega on võimalik üheselt tuvastada proovis leiduvaid PCDDsid/PCDFe ja dioksiinilaadseid PCBsid ja määrata nende sisaldust ning saada nende kohta analoogide alusel täielikud andmed. Seega saab selliste meetoditega kontrollida vastavust piirnormidele ja häiretasemetele, sealhulgas kinnitada sõeluuringumeetoditega saadud tulemusi. Peale selle võib asjaomaseid tulemusi kasutada muul eesmärgil, näiteks väikese taustsisalduse määramiseks toiduainete seires, ajaliste suundumuste jälgimiseks, elanikkonna kokkupuute hindamiseks ning andmebaasi loomiseks häiretasemete ja piirnormide võimaliku ümberhindamise otstarbel. Need meetodid on olulised ka analoogide kombinatsioonide kindlakstegemiseks, et tuvastada võimalik saasteallikas. Nende meetodite puhul kasutatakse GC-HRMSi. Piirnormile vastavuse või mittevastavuse kinnitamiseks võib kasutada ka GC-MS/MSi.

2. TAUST

TEQna väljendatud sisalduse arvutamiseks korrutatakse iga üksiku aine sisaldus asjaomases proovis vastava TEFiga, mille on kehtestanud Maailma Terviseorganisatsioon ja mis on loetletud käesoleva lisa liites, ning saadud väärtused liidetakse seejärel kokku, et saada TEQna väljendatud dioksiinilaadsete ühendite üldsisaldus.

Sõeluuringumeetodeid ja kinnitavaid meetodeid võib teatava maatriksi kontrollimiseks kasutada ainult juhul, kui kõnealused meetodid on piisavalt tundlikud, et tuvastada usaldusväärselt häiretasemele või piirnormile vastavat sisaldust.

3. KVALITEEDI TAGAMISE NÕUDED

—	Igas proovivõtu- ja analüüsietapis tuleb võtta meetmed ristsaastumise vältimiseks.

—	Proove tuleb säilitada ja transportida säilitamiseks sobivates klaas-, alumiinium-, polüpropüleen- või polüetüleennõudes, mis ei mõjuta PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldust proovides. Paberitolmu jäägid tuleb proovinõust eemaldada.

—	Proove tuleb säilitada ja transportida nii, et toiduaineproovi koostis jääks muutumatuks.

—

Vajaduse korral jahvatatakse laboriproov peeneks ja segatakse põhjalikult meetodil, millega saavutatakse tõendatult täielik homogeensus (näiteks jahvatatakse proov nii peeneks, et see läheks läbi 1 mm suuruste avadega sõela); kui proovi niiskusesisaldus on liiga suur, tuleb see enne jahvatamist kuivatada.

—	On oluline kontrollida, et reaktiivid, klaasnõud ja seadmed ei mõjuta TEQna või BEQna väljendatavaid tulemusi.

—	Tehakse tühikatse, mille puhul viiakse läbi kõik analüüsietapid ja jäetakse välja üksnes proov.

—

Bioanalüütiliste meetodite puhul on väga tähtis katseliselt kontrollida, et ükski analüüsi käigus kasutatav klaasnõu ega lahusti ei sisalda ühendeid, mis segavad uuritava ühendi tuvastamist meetodi töövahemikus. Klaasnõusid loputatakse lahustitega ja/või kuumutatakse temperatuuril, mis sobib PCDDde/PCDFide, dioksiinilaadsete ühendite ja segavate ühendite jääkide eemaldamiseks nõu pinnalt.

—	Ekstraheeritava proovi kogus peab olema piisav, et see vastaks nõuetele seoses piisavalt väikeste väärtustega töövahemikuga, mis hõlmab ka piirnormile ja häiretasemele vastavaid kontsentratsioone.

—	Uuritavatest toodetest võetud proovide ettevalmistamiseks kasutatavate konkreetsete meetodite puhul järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid.

—	Kalade puhul tuleb eemaldada nahk, sest piirnormi kohaldatakse nahata lihaskoe suhtes. Kõik lihas- ja rasvkoe jäägid tuleb naha sisepinnalt siiski hoolikalt ja täielikult maha kaapida ning lisada analüüsitava proovi hulka.

4. NÕUDED LABORITELE

—

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 peab ISO juhendi 58 kohaselt tegutsev tunnustatud asutus olema labori akrediteerinud; sellega tagatakse, et laboris kohaldatakse analüüsi kvaliteedi tagamise süsteemi. Laborid akrediteeritakse vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025. Vajaduse korral järgitakse põhimõtteid, mida on kirjeldatud tehnilistes juhistes, kus käsitletakse mõõtemääramatuse ja määramispiiride hinnangulise väärtuse leidmist PCDDde/PCDFide ja PCBde analüüsimisel (1).

—	Labori pädevust tõendatakse pideva eduka osalemisega laboritevahelistes uuringutes, mida korraldatakse PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse määramiseks asjakohastes toiduainetes ja kontsentratsioonivahemikes.

—	Laborid, kus proovide tavakontrolliks kasutatakse sõeluuringumeetodeid, teevad nii kvaliteedi kontrollimise kui ka saastekahtlusega proovide analüüsitulemuste kinnitamise eesmärgil tihedat koostööd laboritega, kus kasutatakse kinnitavat meetodit.

5. DIOKSIINIDE (PCDDde/PCDFide) JA DIOKSIINILAADSETE PCBde ANALÜÜSI SUHTES KOHALDATAVAD PÕHINÕUDED

5.1. Väikese kontsentratsiooniga töövahemik ja madalad määramispiirid

—

PCDDde/PCDFide avastatavad kogused peavad neist mõne ühendi äärmiselt suure toksilisuse tõttu jääma femtogrammides (10– 15 g) mõõdetava kontsentratsioonivahemiku ülemisse osasse. Enamiku PCB analoogide puhul piisab nanogrammi täpsusega (10– 9 g) mõõdetavast määramispiirist. Neist toksilisemate dioksiinilaadsete PCB analoogide (eelkõige orto-asendamata analoogide) sisalduse määramiseks peab töövahemiku alumine osa aga ulatuma pikogrammides (10– 12 g) mõõdetava vahemiku alumisse osasse.

5.2. Suur selektiivsus (spetsiifilisus)

—

PCDDsid/PCDFisid ja dioksiinilaadseid PCBsid peab olema võimalik eristada paljudest muudest nendega koos ekstraheeruvatest ja segada võivatest ühenditest, mille sisaldus võib huvipakkuvate analüütide sisaldusega võrreldes olla mitu suurusjärku suurem. Gaaskromatograafia-massispektromeetria (GC-MS) meetodite puhul peab olema võimalik eristada eri analooge, näiteks toksilisi analooge (nt seitseteist 2,3,7,8-asendatud PCDDd/PCDFi ja kaksteist dioksiinilaadset PCBd) muudest analoogidest.

—

Bioanalüütilised meetodid peavad uuritavate ühendite puhul võimaldama määrata PCDDde/PCDFide ja/või dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse. Proovid puhastatakse eesmärgiga eemaldada ühendid, mis põhjustavad valepositiivseid tulemusi või mis võivad signaali vähendamise kaudu põhjustada valenegatiivseid tulemusi.

5.3. Suur mõõtetäpsus (tõesus ja kordustäpsus, bioanalüüsi näiline saagis)

—

GC-MSi meetodid peavad võimaldama usaldusväärselt hinnata määratava aine tegelikku sisaldust proovis. Suur mõõtetäpsus (mõõtmistulemuse ja mõõdetava suuruse tegeliku või etteantud väärtuse ühtivuse määr) on vajalik selleks, et hoida ära proovi analüüsimise tulemuse tagasilükkamist leitud TEQ väärtuse vähese usaldusväärsuse tõttu. Mõõtetäpsust väljendatakse tõesuse (sertifitseeritud materjalis mõõdetud analüüdi sisalduse keskväärtuse ja aine sisalduse sertifitseeritud väärtuse erinevus, väljendatuna protsentides sellisest väärtusest) ja kordustäpsusena (RSDR – suhteline standardhälve, mis arvutatakse reprodutseeritavuse tingimuste puhul saadud tulemuste põhjal).

—	Bioanalüütiliste meetodite puhul tehakse kindlaks bioanalüüsi näiline saagis.

5.4. Valideerimine piirnormi hõlmavas vahemikus ja üldised kvaliteedikontrolli meetmed

—	Laboris tõendatakse valideerimismenetlusega ja/või tavaanalüüsi käigus asjaomase meetodi toimivust piirnormi hõlmavas vahemikus, nt piirnormi 0,5-, 1- ja 2-kordsele väärtusele vastava sisalduse juures, kusjuures kordusanalüüsi puhul peab variatsioonikordaja väärtus olema vastuvõetav.

—

Sisemise kvaliteedikontrolli meetmena tehakse korrapäraselt tühikatseid ja rikastatud prooviga katseid või analüüsitakse kontrollproove (võimaluse korral eelistatakse sertifitseeritud etalonainet). Tühikatsete, rikastatud prooviga katsete ja kontrollproovide analüüsi kohta koostatakse kvaliteedikontrolli kaardid, mille alusel kontrollitakse, kas analüüside toimivus vastab nõuetele.

5.5. Määramispiir

—

Bioanalüütilise sõeluuringumeetodi puhul ei ole määramispiiri kindlaksmääramine tingimata vajalik, kuid tuleb tõendada, et meetod võimaldab eristada tühikatse puhul saadud väärtust läviväärtusest. BEQ väärtuse esitamise korral määratakse kindlaks teatamiskünnis, et võimaldada eristada proove, mille puhul saadud väärtus jääb sellisest künnisest allapoole. Tuleb tõendada, et teatamiskünnis erineb tühikatsete väärtusest vähemalt kolm korda ja künnise väärtus jääb töövahemikust allapoole. Seepärast arvutatakse see proovide alusel, mis sisaldavad uuritavaid ühendeid nõutavale miinimumtasemele lähedases kontsentratsioonis, mitte signaali ja müra suhte või tühikatse alusel.

—	Kinnitava meetodi puhul on määramispiir ligikaudu üks viiendik piirnormist.

5.6. Analüüsikriteeriumid

—

Kinnitava meetodi või sõeluuringumeetodi abil usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad piirnormi hõlmavasse vahemikku jääva TEQ väärtuse ja vastava BEQ väärtuse puhul olema täidetud järgmised kriteeriumid, olenemata sellest, kas TEQ või BEQ määratakse summaarsena (PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse alusel) või PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde kohta eraldi.

	Sõeluuring bioanalüütilisel või füüsikalis-keemilisel meetodil	Kinnitav meetod
Valenegatiivsete tulemuste osakaal (*1)	< 5 %
Tõesus		– 20 % kuni + 20 %
Korduvus (RSDr)	< 20 %
Vahepealne korduvustäpsus (RSDR)	< 25 %	< 15 %

5.7. Erinõuded sõeluuringumeetodite puhul

—	Sõeluuringuks võib kasutada nii GC-MSi meetodeid kui ka bioanalüütilisi meetodeid. GC-MSi meetodite puhul kohaldatakse punktis 6 sätestatud nõudeid. Rakupõhistele bioanalüütilistele meetoditele esitatavad erinõuded on sätestatud punktis 7.

—	Laborid, kus proovide tavakontrolliks kasutatakse sõeluuringumeetodeid, teevad tihedat koostööd laboritega, kus kasutatakse kinnitavat meetodit.

—	Sõeluuringumeetodi toimivust tuleb tavaanalüüside tegemise käigus tõendada analüüsi kvaliteedi kontrollimise ja meetodi pideva valideerimise kaudu. Nõuetele vastavate tulemuste kontrollimiseks peab olema kehtestatud pidevalt rakendatav kava.

—

Kontrollitakse, kas esineb rakkude reaktsiooni pärssimist või tsütotoksilisust.

Selle kontrollimiseks, kas proovi ekstraktis esinevad segavad ained võivad reaktsiooni pärssida, tehakse tavapärases sõeluuringus 20 % ekstraktide analüüs pärast seda, kui neile on lisatud või jäetud lisamata piirnormile või häiretasemele vastavas koguses TCDDd. Rikastatud proovis mõõdetud sisaldust võrreldakse rikastamata ekstraktis määratud sisalduse ja rikastamisel kasutatud kontsentratsiooni summaga. Kui kõnealune mõõdetud sisaldus on üle 25 % väiksem kui arvutuslik summaarne sisaldus, viitab see signaali võimalikule pärssimisele ning asjaomase proovi puhul tuleb teha kinnitav analüüs. Tulemusi kontrollitakse kvaliteedikontrolli kaartide alusel.

—	Tehakse nõuetele vastavate proovide kvaliteedikontroll. Olenevalt uuritava proovi maatriksist ja labori kogemustest tehakse ligikaudu 2–10 % nõuetele vastavate proovide puhul kinnitav analüüs.

—

Kvaliteedikontrolli andmete põhjal leitakse valenegatiivsete tulemuste osakaal.

Tehakse kindlaks, kui suur on valenegatiivsete tulemuste osakaal proovide sõeluuringul piirnormist või häiretasemest suurematel ja väiksematel kontsentratsioonidel. Valenegatiivsete tulemuste tegelik osakaal peab jääma alla 5 %.

Kui proovi maatriksi või maatriksite rühma kohta on olemas vähemalt 20 nõuetele vastava prooviga saadud tulemused, mis on kvaliteedikontrolli käigus kinnitust leidnud, arvutatakse nende andmete põhjal valenegatiivsete tulemuste osakaal. Valenegatiivsete tulemuste osakaalu hindamiseks minimaalselt vajaliku 20 tulemuse hulka võib arvata ka laboritevahelistes võrdluskatsetes või saastamisjuhtumiga seoses analüüsitud proovidega saadud tulemused, mille puhul analüüdi sisaldus jääb vahemikku, mille ülempiir on piirnormist näiteks kuni kaks korda kõrgemal. Kõnealused proovid peavad hõlmama kõige levinumaid analoogide kombinatsioone, mis on iseloomulikud eri allikatele.

Ehkki sõeluuringu esmane eesmärk on teha kindlaks häiretaset ületava sisaldusega proovid, lähtutakse valenegatiivsete tulemuste osakaalu kindlakstegemisel piirnormist ning seejuures võetakse arvesse kinnitava meetodi kohast laiendmõõtemääramatust.

—

Sõeluuringus saadud tulemusi, millest nähtub võimalik nõuetele mittevastavus, kontrollitakse alati algse proovi täieliku kordusanalüüsiga, mille tegemiseks kasutatakse kinnitavat meetodit. Selliseid proove võib kasutada ka valepositiivsete tulemuste osakaalu hindamiseks. Sõeluuringumeetodi puhul on valepositiivsete tulemuste osakaal selliste tulemuste osakaal, mis kinnitava analüüsi kohaselt vastavad nõuetele, ehkki varasema sõeluuringu põhjal on tekkinud kahtlus, et asjaomane proov ei vasta nõuetele. Sõeluuringumeetodi eeliste hindamisel võrreldakse valepositiivse tulemusega proovide arvu analüüsitud proovide üldarvuga. See osakaal peab olema piisavalt väike, et sõeluuringumeetodi kasutamine oleks mõttekas.

—	Bioanalüütilised meetodid peavad vähemalt valideerimistingimustes võimaldama usaldusväärselt hinnata TEQ väärtust, mis on arvutatud ja väljendatud BEQna.

—	Ka korduvustingimustes kasutatavate bioanalüütiliste meetodite puhul peaks laborisisene RSDr olema üldjuhul väiksem kui korratavust iseloomustav RSDR.

6. SÕELUURINGU JA KINNITAVA ANALÜÜSI PUHUL GC-MSi MEETODITE SUHTES KOHALDATAVAD ERINÕUDED

6.1. Ülempiiri kohase ja alampiiri kohase WHO-TEQ väärtuse vaheline vastuvõetav erinevus

—	Piirnormi või vajaduse korral häiretaseme ületamise kinnitamisel ei tohi ülempiiri kohase ja alampiiri kohase väärtuse erinevus olla suurem kui 20 %.

6.2. Saagise kontrollimine

—

Analüüsimeetodi valideerimiseks tuleb 13C-ga märgistatud 2,3,7,8-kloorasendatud PCDD/PCDFide sisestandardid ja 13C-ga märgistatud dioksiinilaadsete PCBde sisestandardid lisada kohe analüüsi alguses, näiteks enne ekstraheerimist. Iga tetra- kuni oktaklooritud PCDDde/PCDFide homoloogilise rühma kohta ning iga dioksiinilaadsete PCBde homoloogilise rühma kohta tuleb lisada vähemalt üks analoog (teise võimalusena võib lisada vähemalt ühe analoogi iga analüüsimiseks valitud iooni massispektromeetrilise registreerimise funktsiooni kohta, mida kasutatakse PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse kontrollimiseks). Kinnitavate meetodite puhul kasutatakse kõiki seitsetteist 13C-ga märgistatud 2,3,7,8-asendatud PCDDde/PCDFide sisestandardit ja kõiki kahtteist 13C-ga märgistatud dioksiinilaadsete PCBde sisestandardit.

—	Nende analoogide puhul, mille jaoks ei lisata 13C-ga märgistatud analoogi, tehakse suhteline kalibreerimistegur kindlaks asjakohaste kalibreerimislahuste abil.

—

Taimsete ja loomsete toiduainete puhul, mille rasvasisaldus on väiksem kui 10 %, tuleb sisestandardid lisada enne ekstraheerimist. Loomsete toiduainete puhul, mille rasvasisaldus on suurem kui 10 %, võib sisestandardid lisada kas enne või pärast rasva ekstraheerimist. Ekstraheerimise tõhusus tuleb valideerida sobival viisil olenevalt sellest, millises analüüsietapis sisestandardid lisatakse ja kas tulemused esitatakse toote- või rasvapõhisena.

—	Enne GC-MSi abil analüüsimist tuleb saagise määramiseks lisada 1 või 2 (asendus)standard(it).

—

Saagise kontrollimine on vajalik. Kinnitavate meetodite puhul peab iga üksiku sisestandardi saagis olema vahemikus 60–120 %. Konkreetsete analoogide, eriti mõne hepta- või oktaklooritud dibenso-p-dioksiini ning dibensofuraanide puhul on vastuvõetav ka väiksem või suurem saagis, juhul kui nende TEQ väärtuse osakaal ei ületa 10 % summaarse TEQ väärtusest, mis põhineb PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarsel sisaldusel. GC-MSil põhinevate sõeluuringumeetodite puhul peab saagis olema vahemikus 30–140 %.

6.3. Segavate ainete eemaldamine

—	PCDDde/PCDFide eraldamiseks segavatest klooritud ühenditest, näiteks mittedioksiinilaadsetest PCBdest ja klooritud difenüüleetritest, kasutatakse sobivat kromatograafilist meetodit (eelistatult florisiili-, alumiiniumoksiidi- ja/või süsinikukolonni).

—	Isomeeride gaaskromatograafiline lahutuvus peab olema piisav (1,2,3,4,7,8-heksaklorodibensofuraani ja 1,2,3,6,7,8-heksaklorodibensofuraani piikide kattuvus < 25 %).

6.4. Kalibreerimine standardkõveraga

—	Kalibreerimiskõverale vastav vahemik peab hõlmama asjakohast piirnormi või häiretaset.

6.5. Erikriteeriumid kinnitavate meetodite puhul

—

GC-HRMS

—	HRMSi puhul peab tüüpiline lahutusvõime olema vähemalt 10 000 kogu massivahemiku jaoks 10 % oru korral.

—

Järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud standardites, näiteks standardis EN 16215:2012 „Animal feed – Determination of dioxins and dioxin-like PCBs by GC/HRMS and of indicator PCBs by GC/HRMS“ ja/või USA Keskkonnakaitseameti meetodite 1613 ja 1668 muudetud versioonides kirjeldatud avastamise ja kinnitamise lisakriteeriume.

—

GC-MS/MS

—	Tuleb jälgida vähemalt 2 spetsiifilist eellasiooni, millest kummalgi on vastav spetsiifiline ülemineku-järglasioon kõikide märgistatud ja märgistamata analüütide jaoks analüüsitavas vahemikus.

—	Identsete MS/MSi tingimuste, eelkõige sama põrkeenergia ja põrkegaasi rõhu kasutamisel on iga analüüsi ülemineku-järglasiooni puhul saadud signaali suhtelise väärtuse suurim lubatud hälve arvutatud või mõõdetud väärtusest (kalibreerimisstandardite põhjal leitud keskväärtusest) ± 15 %.

—	Huvipakkuvat analüüti segada võivate tegurite mõju minimeerimiseks reguleeritakse iga kvadrupooli lahutusvõimet nii, et see oleks vähemalt sama suur kui ühikmassile vastav lahutusvõime (lahutusvõime, mis on piisav kahe teineteisest ühe massiühiku võrra erineva piigi eristamiseks).

—

7. ERINÕUDED BIOANALÜÜTILISTE MEETODITE PUHUL

Bioanalüütiline meetod on bioloogilistest põhimõtetest lähtuv meetod, näiteks rakupõhine, retseptoripõhine või immuunanalüüs. Käesolevas punktis kehtestatakse bioanalüütilisi meetodeid käsitlevad üldnõuded.

Sõeluuringumeetod võimaldab liigitada proovi põhimõtteliselt kas nõuetele vastavaks või nõuetele mittevastavuse kahtlusega prooviks. Sel otstarbel võrreldakse arvutatud BEQ väärtust läviväärtusega (vt punkt 7.3). Läviväärtusest allapoole jääva tulemuse puhul tunnistatakse proov nõuetele vastavaks, läviväärtusega võrdse või seda ületava tulemuse puhul aga mittevastavuse kahtlusega prooviks, mida tuleb analüüsida kinnitava meetodiga. Praktikas võib läviväärtuseks võtta BEQ väärtuse, mis on kaks kolmandikku piirnormile vastavast väärtusest, kui on tagatud, et valenegatiivsete tulemuste osakaal jääb alla 5 % ja valepositiivsete tulemuste osakaal on vastuvõetav. Kuna PCDDde/PCDFide sisalduse piirnorm ning PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse piirnorm on erinevad, tuleb fraktsioneerimata proovide nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutada PCDDde/PCDFide puhul asjakohaseid bioanalüüsi läviväärtusi. Häiretaset ületava sisaldusega proovide kontrollimisel on sobiv läviväärtus asjakohane protsent asjaomasele häiretasemele vastavast väärtusest.

Kui hinnangulist sisaldust väljendatakse BEQna, tuleb esitada selline proovi analüüsimise tulemus, mis jääb töövahemikku ja ületab teatamiskünnist (vt punktid 7.1.1 ja 7.1.6).

7.1. Analüüsitulemuste hindamine

7.1.1. Üldnõuded

—

Sisalduse arvutamisel TCDD-l põhineva kalibreerimiskõvera alusel tuleb tähele panna, et kõvera alumisse ja ülemisse ossa jäävate väärtuste varieeruvus (variatsioonikordaja) on suur. Töövahemik on ala, kus nimetatud variatsioonikordaja on väiksem kui 15 %. Peale selle peab töövahemiku alumisele piirile (teatamiskünnisele) vastav väärtus olema proovi maatriksita tühikatse väärtusest oluliselt (vähemalt kolm korda) suurem. Töövahemiku ülemiseks piiriks võetakse tavaliselt EC70 väärtus (70 % suurima toime avaldumise kontsentratsioonist), ent kui variatsioonikordaja on selles vahemikus suurem kui 15 %, seatakse kõnealune ülemine piir madalamale. Töövahemik määratakse kindlaks valideerimise käigus. Läviväärtused (vt punkt 7.3) peavad jääma töövahemikku.

—

Standardlahuste ja proovide ekstraktide analüüsimisel tehakse kolm või vähemalt kaks kordusanalüüsi. Kahe kordusanalüüsi puhul peab plaadi eri piirkondades paiknevas neljas kuni kuues kannus analüüsitava standardlahuse või kontrollekstraktiga saadud tulemus jääma töövahemikku ja selle variatsioonikordaja olema väiksem kui 15 %.

7.1.2. Kalibreerimine

7.1.2.1. Kalibreerimine standardkõveraga

—	Aine sisalduse hindamiseks proovis võib analüüsitulemust võrrelda TCDD (või PCB 126 või PCDDde/PCDFide standardsegu või dioksiinilaadsete PCBde standardsegu) põhjal koostatud kalibreerimiskõveraga ning sellest lähtuvalt arvutada ekstrakti ja seejärel proovi BEQ väärtus.

—

Kalibreerimiskõver peab hõlmama 8–12 kontsentratsiooni (igal kontsentratsioonil tehakse vähemalt kaks kordusanalüüsi) ning seejuures peab kõvera alumisse ossa (töövahemikku) jääma piisavalt kontsentratsioonipunkte. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõvera ja andmete vahelisele sobivusele töövahemikus. Mittelineaarse regressiooni puhul ei ole R2 väärtusest mudeli sobivuse hindamisel eriti või üldse abi. Parem mudeli sobivus saavutatakse arvutatud sisalduse ja mõõdetud sisalduse vahe (nt ruuthälvete summa) minimeerimisega töövahemikule vastavas kõvera osas.

—

Seejärel korrigeeritakse proovi ekstraktis leiduva aine hinnangulist sisaldust asjaomase maatriksi või lahusti põhise tühikatse kohta arvutatud BEQ väärtuse suhtes (et võtta arvesse kasutatud lahustites ja kemikaalides esinevate lisandite mõju) ning näilise saagise suhtes (arvutatakse BEQ väärtuse alusel, mis on saadud selliste sobivate etalonproovide puhul, mille representatiivses kombinatsioonis analoogide sisaldus vastab ligikaudselt piirnormile või häiretasemele). Saagise suhtes korrigeerimiseks peab näiline saagis alati jääma nõutavasse vahemikku (vt punkt 7.1.4). Saagise korrigeerimiseks kasutatavad etalonproovid peavad vastama punktis 7.2 sätestatud nõuetele.

7.1.2.2. Kalibreerimine võrdlusproovide abil

Teise võimalusena võib kasutada kalibreerimiskõverat, mis on koostatud vähemalt nelja etalonproovi põhjal (vt punkt 7.2): üks proovi maatriksi põhine tühikatse ja kolm etalonproovi, milles analüüdi sisaldus vastab piirnormi või häiretaseme 0,5-, 1- ja 2-kordsele väärtusele. Sellega langeb ära vajadus korrigeerida tulemust tühikatse ja saagise suhtes, eeldusel, et etalonproovide ja analüüsitavate proovide maatriksi omadused on samad. Sellisel juhul võib otse nende proovide alusel arvutada väärtuse, mis vastab kahele kolmandikule piirnormist (vt punkt 7.3), ning kasutada seda läviväärtusena. Häiretaset ületava sisaldusega proovide kontrollimisel on sobiv läviväärtus vastavast häiretasemest asjakohase protsentuaalse osakaaluga väärtus.

7.1.3. PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde eraldi määramine

Ekstrakti võib jagada PCDDsid/PCDFisid sisaldavaks fraktsiooniks ja dioksiinilaadseid PCBsid sisaldavaks fraktsiooniks; see võimaldab eraldi hinnata PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde TEQ väärtust (väljendatuna BEQna). Dioksiinilaadseid PCBsid sisaldava fraktsiooni analüüsimise tulemuste hindamiseks kasutatakse soovitatavalt standardil PCB 126 põhinevat kalibreerimiskõverat.

7.1.4. Bioanalüüsi näiline saagis

Bioanalüüsi näiline saagis arvutatakse sobivate etalonproovide alusel, mis sisaldavad representatiivses kombinatsioonis analooge kontsentratsioonis, mis vastab ligikaudselt piirnormile või häiretasemele, ja seda väljendatakse BEQ väärtuse protsentuaalse osakaaluna TEQ väärtusest. Olenevalt sellest, millist meetodit ja milliseid TEFe (2) kasutatakse, võib dioksiinilaadsete PCBde näiline saagis nende TEFi ja REP väärtuse erinevusest tulenevalt olla võrreldes PCDDde/PCDFidega väike. Seepärast peab PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse eraldi määramisel olema bioanalüüsi näiline saagis järgmine: dioksiinilaadsete PCBde puhul 20–60 %, PCDDde/PCDFide puhul 50–130 % (need vahemikud kehtivad TCDD-l põhineva kalibreerimiskõvera kasutamisel). Dioksiinilaadsete PCBde sisalduse osakaal PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarses sisalduses võib eri maatriksite ja proovide puhul olla erinev ning see kajastub bioanalüüsi näilises summaarses saagises, mis on 30–130 %.

7.1.5. Saagise kontrollimine puhastamisel

Valideerimisel kontrollitakse ühendite kadu puhastamise käigus. Asjaomaste analoogide seguga rikastatud tühikatse puhastatakse (paralleelproovide arv on vähemalt 3) ning seejärel kontrollitakse puhastamise saagist ja tulemuste varieeruvust kinnitava meetodiga. Saagis peab jääma vahemikku 60–120 %, eelkõige selliste analoogide puhul, mille mõju eri segude TEQ väärtusele on suurem kui 10 %.

7.1.6. Teatamiskünnis

BEQ väärtuse teatamisel tuleb teatamiskünnis kindlaks määrata tüüpilisi analoogide kombinatsioone hõlmavast asjakohasest materjalist võetud proovide alusel, mitte standarditel põhineva kalibreerimiskõvera alusel, kuna kõvera alumises osas on mõõtetäpsus väike. Tuleb arvesse võtta ekstraheerimise ja puhastamise mõju. Teatamiskünnisele vastav väärtus peab olema proovi maatriksita tühikatse väärtusest oluliselt (vähemalt kolm korda) suurem.

7.2. Etalonproovide kasutamine

—	Etalonproov peab olema uuritava proovi maatriksi ja analoogide kombinatsiooni suhtes representatiivne ning PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus selles peab ligikaudselt vastama piirnormile või häiretasemele.

—

Igas katseseerias tuleb kasutada tühikatset, mis soovitatavalt põhineb asjaomasel maatriksil, ning piirnormile või häiretasemele vastava sisaldusega etalonproovi. Nende proovide ekstraheerimine ja analüüsimine peab toimuma samaaegselt ja samades tingimustes. Kasutatud meetodi sobivuse tõendamiseks peab etalonproovi puhul saadud väärtus olema selgelt suurem tühikatse puhul saadud väärtusest. Kõnealuseid proove võib kasutada tulemuste korrigeerimiseks tühikatse ja saagise suhtes.

—	Saagise suhtes korrigeerimiseks valitud etalonproov peab olema uuritava proovi suhtes representatiivne, st selles sisalduvate analoogide kombinatsioon ei tohi olla selline, et see tingiks analüüdi sisalduse alahindamise.

—

Piirnormile või häiretasemele vastavuse kontrollimiseks tehtava analüüsi nõuetekohase toimivuse tõendamiseks huvipakkuvas kontsentratsioonivahemikus võib kasutada täiendavaid etalonproove, milles analüüdi sisaldus vastab piirnormi või häiretaseme näiteks 0,5- ja 2-kordsele väärtusele. Kõiki nimetatud proove võib üheskoos kasutada analüüsitavate proovide BEQ väärtuse arvutamiseks (vt punkt 7.1.2.2).

7.3. Läviväärtuste leidmine

Tehakse kindlaks BEQna väljendatud bioanalüüsi tulemuste ja TEQna väljendatud kinnitava meetodi kohaste tulemuste vaheline seos (nt sama proovimaatriksiga tehtud kalibreerimiskatsetega, kus kasutatakse rikastatud etalonproove, milles analüüdi sisaldus vastab piirnormi 0-, 0,5-, 1- ja 2-kordsele väärtusele ja mida analüüsitakse igal analüüdi kontsentratsioonil kuues korduses (n = 24)). Selle seose alusel saab leida tühikatse ja saagisega seotud hinnangulised parandustegurid, ent neid tuleb iga katseseeria puhul kontrollida uuritava proovi maatriksita või sellise maatriksiga tühikatse ja saagise abil (vt punkt 7.2).

Leitakse läviväärtus, mis võimaldab otsustada, kas aine sisaldus proovis vastab piirnormile, või vajaduse korral kontrollida vastavust häiretasemele; seejuures kasutatakse piirnorme või häiretasemeid, mis on kehtestatud kas PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde jaoks eraldi või nimetatud ainete summaarse sisalduse jaoks. Läviväärtus on bioanalüüsi tulemusena saadud, tühikatse ja saagise suhtes korrigeeritud väärtuste jaotuse alumine piir, mis vastab kinnitava meetodi puhul kasutatavale otsustuspiirile usaldusnivool 95 %, mille kohane valenegatiivsete tulemuste osakaal on < 5 %, ja RSDR väärtusel < 25 %. Kinnitava meetodi puhul kasutatav otsustuspiir on piirnorm, mille puhul on arvesse võetud laiendmõõtemääramatust.

Praktikas võib BEQna väljendatud läviväärtuse arvutamiseks kasutada järgmisi meetodeid (vt joonis 1).

7.3.1. Usaldusnivoole 95 % vastava usaldusvahemiku alumise piiri kasutamine, mis vastab kinnitava meetodi puhul kasutatavale otsustuspiirile:

Formula ,

kus

BEQDL	on BEQ, mis vastab kinnitava meetodi puhul kasutatavale otsustuspiirile, mis on piirnorm, mille puhul on arvesse võetud laiendmõõtemääramatust,
sy,x	on jääkstandardhälve,
tα,f = m – 2	on Studenti tegur (α = 5 %, f = vabadusastmete arv, ühepoolse piiranguga),
m	on kalibreerimispunktide üldarv (indeks j),
n	on korduste arv igal kontsentratsioonil,
xi	on kinnitava meetodiga määratud, TEQna väljendatud sisaldus proovis kalibreerimispunktis i,
	on kõikide kalibreerimisproovide põhjal arvutatud, TEQna väljendatud keskmine sisaldus,

Formula on ruutude summa parameeter ja

i	on kalibreerimispunkti i indeks.

7.3.2. Läviväärtuse arvutamine kinnitava meetodi puhul kasutatavale otsustuspiirile vastaval kontsentratsioonil saasteainet sisaldava mitme proovi (n ≥ 6) analüüsi tulemuste põhjal, mida on korrigeeritud tühikatse ja saagise suhtes; läviväärtus on saadud keskmisele BEQ väärtusele vastavate andmete jaotuse alumine piir:

läviväärtus = BEQDL – 1,64 × SDR,

kus

SDR	on BEQDL-le vastavate bioanalüüsi tulemuste standardhälve, mis on saadud laborisisese reprodutseeritavuse tingimustes.

7.3.3. Läviväärtuse arvutamine BEQna väljendatud ning tühikatse ja saagise suhtes korrigeeritud bioanalüüsi tulemuste keskväärtusena, mis on saadud mitme (n ≥ 6) sellise proovi alusel, milles saasteaine sisaldus vastab kahele kolmandikule piirnormi või häiretaseme väärtusest. See põhineb tähelepanekul, et kõnealune sisaldus vastab ligikaudselt punkti 7.3.1 või 7.3.2 kohaselt leitud läviväärtusele.

Läviväärtuse arvutamine usaldusnivool 95 %, mille kohane valenegatiivsete tulemuste osakaal on < 5 %, ja RSDR väärtusel < 25 %:

1)	usaldusnivoole 95 % vastava usaldusvahemiku alumise piiri alusel, mis vastab kinnitava meetodi puhul kasutatavale otsustuspiirile;

2)	kinnitava meetodi puhul kasutatavale otsustuspiirile vastaval kontsentratsioonil saasteainet sisaldava mitme proovi (n ≥ 6) analüüsimisel saadud, BEQ keskväärtusele vastava tulemuste jaotuse (joonisel kellukesekujuline kõver) alumise piiri põhjal.

Joonis 1

7.3.4. Piirangud läviväärtuse arvutamisel

BEQ-põhine läviväärtus, mis on arvutatud valideerimise käigus saadud RSDR-i alusel piiratud arvu proovide põhjal, mille maatriks ja analoogide kombinatsioon on erinev, võib olla suurem kui TEQ-põhine piirnorm või häiretase, kuna valideerimisel saavutatakse suurem kordustäpsus kui tavaolukorras, kus tuleb kontrollida võimalike analoogide kombinatsioonile vastavat tundmatut spektrit. Sellisel juhul võetakse läviväärtuse arvutamisel aluseks RSDR-i väärtus 25 % või eelistatakse sisaldust, mis vastab kahele kolmandikule piirnormi või häiretaseme väärtusest.

7.4. Toimivuse näitajad

—

Bioanalüütiliste meetodite puhul ei ole võimalik kasutada sisestandardeid, mistõttu tuleb teha katsed korduvuse kindlakstegemiseks, et saada andmeid katseseeriasisese ja katseseeriatevahelise standardhälbe kohta. Korduvus peab jääma alla 20 % ja laborisisene korratavus alla 25 %. See peab põhinema arvutatud BEQ väärtustel, mida on korrigeeritud tühikatse ja saagise suhtes.

—	Valideerimise käigus tuleb tõendada, et kasutatav meetod võimaldab eristada läviväärtusele vastavat väärtust tühikatse puhul saadud väärtusest ning võimaldab seega teha kindlaks proovid, mille puhul aine sisaldus ületab asjaomast läviväärtust (vt punkt 7.1.2).

—	Tehakse kindlaks uuritavad ühendid, võimalikud segavad tegurid ja suurim lubatud tühikatsele vastav väärtus.

—	Proovi ekstrakti kolmes korduses analüüsimisel ei tohi protsentides väljendatud standardhälve olla suurem kui 15 % analüüsitulemusest või selle alusel arvutatud sisaldusest (võimalik üksnes töövahemikus).

—	Bioanalüütilise meetodi toimivust teatava kindla ajavahemiku vältel hinnatakse tühikatse ja piirnormile või häiretasemele vastava sisaldusega etalonprooviga saadud korrigeerimata tulemusi, mis on väljendatud BEQna.

—

Tühikatse ja iga liiki etalonproovide kohta koostatakse kvaliteedikontrolli kaardid, mille alusel kontrollitakse, kas analüüsi toimivus vastab nõuetele, eelkõige seoses tühikatsele vastava väärtuse ja töövahemiku alumise piiri vahelise nõutava miinimumerinevusega ning etalonproovide puhul nõutava laborisisese korratavusega. Tühikatseid tuleb põhjalikult kontrollida, et ära hoida valenegatiivsete tulemuste saamist pärast tühikatse vastava väärtuse lahutamist.

—

Kinnitava meetodi kohased nõuetele mittevastavuse kahtlusega proovide ja 2–10 % nõuetekohaste proovidega (vähemalt 20 proovi iga maatriksi kohta) saadud tulemused koondatakse ja nende alusel hinnatakse sõeluuringumeetodi toimivust ning BEQ ja TEQ vahelist seost. Neid andmeid võib kasutada asjaomase valideeritud maatriksiga tavaproovide suhtes kohaldatavate läviväärtuste ümberhindamiseks.

—

Meetodi toimivust võib tõendada ka laboritevahelistes võrdluskatsetes osalemise kaudu. Võrdluskatsete käigus analüüsitud proovidega saadud tulemused hõlmavad näiteks piirnormi kahekordse väärtuseni ulatuvat kontsentratsioonivahemikku ja neid võib samuti kasutada valenegatiivsete tulemuste osakaalu hindamisel, kui suudetakse edukalt tõendada meetodi toimivust asjaomases laboris. Kõnealused proovid peavad hõlmama kõige levinumaid analoogide kombinatsioone, mis on iseloomulikud eri allikatele.

—	Saastamisjuhtumite puhul võidakse läviväärtused ümber hinnata, et võtta arvesse asjaomase juhtumiga seotud konkreetse maatriksi omadusi ja esinevaid analoogide kombinatsioone.

8. TULEMUSTE ESITAMINE

Kinnitavad meetodid

—

Analüüsi tulemused peavad hõlmama iga üksiku PCDD/PCDFi ja dioksiinilaadse PCB analoogi sisalduse andmeid ning TEQ väärtus esitatakse nii ülempiiri-, alampiiri- kui ka vaheväärtusepõhisena, et tagada võimalikult suure hulga andmete olemasolu katseprotokollis ja võimaldada tulemuste tõlgendamist lähtuvalt konkreetsetest nõuetest.

—

Protokollis esitatakse ka PCDDde/PCDFide, dioksiinilaadsete PCBde ja lipiidide ekstraheerimiseks kasutatud meetod. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele määratakse ja esitatakse proovi lipiidisisaldus rasvapõhise piirnormiga toiduainete puhul, mille eeldatav rasvasisaldus on vahemikus 0–2 %. Muude proovide puhul on lipiidisisalduse määramine vabatahtlik.

—	Iga üksiku sisestandardi saagis tuleb esitada juhul, kui see jääb väljapoole punktis 6.2 nimetatud vahemikku, piirnormi ületamise korral (sel juhul esitatakse saagis ühes kahest kordusanalüüsist) ja juhul, kui saagise esitamist nõutakse.

—

Kuna proovi nõuetekohasuse hindamisel tuleb arvesse võtta laiendmõõtemääramatust, esitatakse ka see näitaja. Analüüsitulemused esitatakse seega kujul x ± U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendmõõtemääramatus, mille arvutamisel kasutatakse kattetegurit 2, millega tagatakse usaldusnivoo umbes 95 %. Kui PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde sisaldus määratakse eraldi, tuleb PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse puhul kasutada PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde eraldi analüüsimisel saadud laiendmõõtemääramatuse hinnanguliste väärtuste summat.

—	Tulemused esitatakse samades ühikutes ja sama arvu tüvenumbritega kui määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormid.

Bioanalüütilised sõeluuringumeetodid

—	Sõeluuringu tulemus esitatakse kujul „nõuetele vastav“ või „nõuetele mittevastavuse kahtlusega“.

—

Peale selle võib esitada PCDDde/PCDFide ja/või dioksiinilaadsete PCBde hinnangulise sisalduse BEQna (mitte TEQna) (vt punkt 1). Teatamiskünnisest väiksema sisaldusega proovi puhul esitatakse tulemus kujul „allpool teatamiskünnist“. Töövahemiku ülempiirist suurema sisaldusega proovi puhul esitatakse tulemus kujul „ületab töövahemiku ülempiiri“ ning märgitakse töövahemiku ülempiirile vastav BEQ väärtus.

—	Katseprotokollis esitatakse iga proovimaatriksi liigi suhtes kehtestatud piirnorm või häiretase, millel hindamine põhineb.

—	Protokollis esitatakse ka kasutatud meetodi liik, meetodi aluspõhimõtted ja kalibreerimise viis.

—

Nõuetele mittevastavuse kahtlusega proovide puhul tuleb katseprotokolli lisada märkus võetavate meetmete kohta. Suurema sisaldusega proovide puhul tuleb PCDDde/PCDFide sisalduse ning PCDDde/PCDFide ja dioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse määramiseks või kinnitamiseks kasutada kinnitavat meetodit.

—	Esitatakse üksnes kinnitava analüüsiga saadud nõuetele mittevastavad tulemused.

Füüsikalis-keemilised sõeluuringumeetodid

—	Sõeluuringu tulemus esitatakse kujul „nõuetele vastav“ või „nõuetele mittevastavuse kahtlusega“.

—	Katseprotokollis esitatakse iga proovimaatriksi liigi suhtes kehtestatud piirnorm või häiretase, millel hindamine põhineb.

—	Peale selle võib esitada iga üksiku PCDD/PCDFi ja/või dioksiinilaadse PCB analoogi sisalduse ning TEQ väärtuse ülempiiri, alampiiri ja vaheväärtuse alusel. Tulemused esitatakse samades ühikutes ja (vähemalt) sama arvu tüvenumbritega kui määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormid.

—	Iga üksiku sisestandardi saagis tuleb esitada juhul, kui see jääb väljapoole punktis 6.2 nimetatud vahemikku või kui selle esitamist nõutakse.

—	Katseprotokollis märgitakse, millist GC-MSi meetodit kasutati.

—

—	Otsuse nõuetele mittevastavuse kohta võib teha üksnes pärast kinnitavat analüüsi.

(1) „Guidance Document on Measurement Uncertainty for Laboratories performing PCDD/F and PCB Analysis using Isotope Dilution Mass Spectrometry“ [link veebisaidile], „Guidance Document on the Estimation of LOD and LOQ for Measurements in the Field of Contaminants in Feed and Food“ [link veebisaidile].

(*1) Piirnormi suhtes.

(2) Kehtivad nõuded põhinevad TEFidel, mis on avaldatud järgmises artiklis: Van den Berg, M., et al. (2006). Toxicol. Sci. 93 (2), 223–241.

Liide

Inimeste tervisele avalduva ohu hindamiseks kasutatavad WHO-TEFi väärtused, mis põhinevad Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi raames 2005. aasta juunis Genfis peetud ekspertide kohtumisel tehtud järeldustel (1)

Analoog

TEFi väärtus

Analoog

TEFi väärtus

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid (PCDDd)

Dioksiinilaadsed PCBd

Orto-asendamata PCBd + mono-orto-asendatud PCBd

2,3,7,8-TCDD

1,2,3,7,8-PeCDD

Orto-asendamata PCBd

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

PCB 77

0,0001

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

PCB 81

0,0003

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

PCB 126

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

PCB 169

0,03

OCDD

0,0003

Polüklooritud dibensofuraanid (PCDFid)

Mono-orto-asendatud PCBd

2,3,7,8-TCDF

0,1

PCB 105

0,00003

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

PCB 114

0,00003

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

PCB 118

0,00003

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

PCB 123

0,00003

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

PCB 156

0,00003

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

PCB 157

0,00003

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

PCB 167

0,00003

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

PCB 189

0,00003

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0003

Kasutatud lühendid:

T = tetra; Pe = penta; Hx = heksa; Hp = hepta; O = okta; CDD = klorodibensodioksiin; CDF = klorodibensofuraan; PCB = polüklooritud bifenüül.

(1) Van den Berg, M., et al. (2006). The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicol. Sci. 93 (2), 223–241.

IV LISA

PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE JA NÕUDED TEATAVATES TOIDUAINETES ESINEVATE MITTEDIOKSIINILAADSETE PCBde SISALDUSE KONTROLLIMISEKS KASUTATAVATE ANALÜÜSIMEETODITE KOHTA

Käesolevas lisas kehtestatud nõudeid kohaldatakse juhul, kui toiduaineid analüüsitakse mittedioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrollimiseks, samuti seoses proovide ettevalmistamise ja analüüsimisega muul regulatiivsel eesmärgil, sealhulgas kontrollide puhul, mida toidukäitlejad teevad määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 sätetele vastavuse tagamiseks.

Käesoleva määruse III lisa punkti 3 sätteid proovide ettevalmistamise kohta kohaldatakse ka mittedioksiinilaadsete PCBde sisalduse kontrollimisel toidus.

1. Kasutatavad määramismeetodid

Gaaskromatograafia koos elektronhaarde detekteerimisega (GC-ECD), GC-LRMS, GC-MS/MS, GC-HRMS või samaväärne meetod.

2. Huvipakkuvate analüütide määramine ja tulemuse kinnitamine

—	Suhteline retentsiooniaeg lähtuvalt sisestandarditest või etalonstandarditest (lubatud hälve ± 0,25 %).

—	Mittedioksiinilaadsete PCBde gaaskromatograafiline eraldamine segavatest ainetest, eelkõige nendega koos elueeruvatest PCBdest, eriti juhul, kui aine sisaldus proovis on ligikaudselt võrreldav kehtiva piirnormiga, ning juhul, kui on vaja kinnitada nõuetele mittevastavust (1).

—

GC-MSi meetodite puhul:

—

vähemalt järgmise arvu asjaomasesse molekulide rühma kuuluvate molekulaarioonide või iseloomulike ioonide vaatlemine:

—	HRMSi puhul kaks spetsiifilist iooni;

—	LRMSi puhul kolm spetsiifilist iooni;

—	MS-MSi puhul kaks spetsiifilist eellasiooni, millest kummalgi on üks spetsiifiline ülemineku järglasioon;

—

valitud massiga fragmentide koguste suhte suurim lubatud hälve:

valitud massiga fragmentide koguste suhte suhteline hälve teoreetilisest koguste suhtest või uuritava iooni (kõige levinum vaadeldav ioon) ja iseloomuliku iooni või iseloomulike ioonide kalibreerimisstandardiga saadud väärtusest: ± 15 %.

—	GC-ECD puhul: piirnormi ületavate tulemuste kinnitamine kahe GC-kolonni abil, mille liikumatu faas on eri polaarsusega.

3. Meetodi toimivuse tõendamine

Valideerimine piirnormi hõlmavas vahemikus (piirnormi 0,5- kuni 2-kordsele väärtusele vastaval sisaldusel); seejuures peab variatsioonikordaja väärtus kordusanalüüsi puhul olema vastuvõetav (vt vahepealse korduvustäpsuse nõuded punktis 8).

4. Määramispiir

Mittedioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse puhul ei tohi määramispiir (2) ületada ühte kolmandikku piirnormi väärtusest (3).

5. Kvaliteedikontroll

Korrapärane tühikatsete, rikastatud proovide ja kvaliteedikontrolli proovide analüüsimine, osalemine asjaomaste maatriksitega tehtavates laboritevahelistes uuringutes.

6. Saagise kontrollimine

—	Selliste sobivate sisestandardite kasutamine, mille füüsikalis-keemilised omadused on võrreldavad huvipakkuva analüüdi vastavate omadustega.

—

Sisestandardite lisamine:

—	lisamine toodetele (enne ekstraheerimist ja puhastamist);

—	rasvapõhise piirnormi puhul on võimalik lisada need ka ekstraheeritud rasvale (enne puhastamist).

—

Nõuded seoses meetoditega, mille puhul kasutatakse kõiki kuut isotoobiga märgistatud mittedioksiinilaadset PCB analoogi:

—	tulemuste korrigeerimine sisestandardite saagise suhtes;

—	isotoobiga märgistatud sisestandardite puhul üldiselt aktsepteeritav saagis on 60–120 %;

—	konkreetsete analoogide puhul, mille osakaal mittedioksiinilaadsete PCBde summaarses sisalduses on alla 10 %, on vastuvõetav ka väiksem või suurem saagis.

—

Nõuded seoses meetoditega, mille puhul ei kasutata kõiki kuut isotoobiga märgistatud sisestandardit või kasutatakse muid sisestandardeid:

—	sisestandardi(te) saagise kontrollimine igas proovis;

—	sisestandardi(te) aktsepteeritav saagis on 60–120 %;

—	tulemuste korrigeerimine sisestandardite saagise suhtes.

—	Märgistamata analoogide saagise kontrollimiseks kasutatakse rikastatud proove või kvaliteedikontrolli proove, milles analüüdi sisaldus vastab ligikaudselt piirnormile. Selliste analoogide puhul aktsepteeritav saagis on 60–120 %.

7. Nõuded laboritele

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 peab ISO juhendi 58 kohaselt tegutsev tunnustatud asutus olema labori akrediteerinud; sellega tagatakse, et laboris kohaldatakse analüüsi kvaliteedi tagamise süsteemi. Laborid akrediteeritakse vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025. Peale selle järgitakse vajaduse korral põhimõtteid, mida on kirjeldatud tehnilistes juhistes, kus käsitletakse mõõtemääramatuse ja määramispiiride hinnangulise väärtuse leidmist PCBde analüüsimisel (4).

8. Toimivuse näitajad: piirnormile vastava mittedioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse puhul kohaldatavad kriteeriumid

	Isotooplahjendusega massispektromeetria (*1)	Muud meetodid
Tõesus	– 20 kuni + 20 %	– 30 kuni + 30 %
Vahepealne korduvustäpsus (RSDR)	≤ 15 %	≤ 20 %
Ülempiiri ja alampiiri põhiste arvutustulemuste erinevus	≤ 20 %	≤ 20 %

9. Tulemuste esitamine

—

Analüüsi tulemused peavad hõlmama iga üksiku mittedioksiinilaadse PCB analoogi sisalduse andmeid ja mittedioksiinilaadsete PCBde summaarse sisalduse andmeid, mis esitatakse nii ülempiiri, alampiiri kui ka vaheväärtuse põhisena, et tagada võimalikult suure hulga andmete olemasolu katseprotokollis ja võimaldada tulemuste tõlgendamist lähtuvalt konkreetsetest nõuetest.

—

Protokollis esitatakse ka PCBde ja lipiidide ekstraheerimiseks kasutatud meetod. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele määratakse ja esitatakse proovi lipiidisisaldus rasvapõhise piirnormiga toiduainete puhul, mille eeldatav rasvasisaldus on vahemikus 0–2 %. Muude proovide puhul on lipiidisisalduse määramine vabatahtlik.

—	Iga üksiku sisestandardi saagis tuleb esitada juhul, kui see jääb väljapoole punktis 6 nimetatud vahemikku, piirnormi ületamise korral või kui saagise esitamist nõutakse.

—

—	Tulemused esitatakse samades ühikutes ja sama arvu tüvenumbritega kui määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormid.

(1) Sageli on kõnealused koos elueeruvad analoogid nt PCB 28/31, PCB 52/69 ja/või PCB 138/163/164. GC-MSi puhul tuleb arvesse võtta ka suuremal määral klooritud analoogide fragmentide võimalikku segavat mõju.

(3) On väga soovitatav, et analüüdi suhtes tühikatsega saadud tulemus oleks proovis leiduva saasteaine sisalduse määramisel kõnealusest väärtusest väiksem. Labor on kohustatud kontrollima tühikatsega saadud tulemuse varieeruvust, eelkõige juhul, kui see tulemus lahutatakse mõõdetud sisaldusele vastavast väärtusest.

(4) „Guidance Document on Measurement Uncertainty for Laboratories performing PCDD/F and PCB Analysis using Isotope Dilution Mass Spectrometry“ [link veebisaidile], „Guidance Document on the Estimation of LOD and LOQ for Measurements in the Field of Contaminants in Feed and Food“ [link veebisaidile].

(*1) Nõutav on kõigi kuue 13C-ga märgistatud analoogi kasutamine sisestandardina.

6.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 92/48

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/648,

5. aprill 2017,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1942/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit okuumeavineeri impordi suhtes. Need meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr jäi nelja tootja puhul vahemikku 6,5 % – 23,5 % ning oli ülejäänud tootjate puhul 66,7 %. Pärast meetmete aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine läbivaatamine“) jäeti nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 82/2011 (3) need meetmed kehtima.

2. Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(2)

Pärast teate avaldamist dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (4) sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (5) artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste Hiina RV vastaste meetmete aegumise läbivaatamine (edaspidi „aegumise läbivaatamise taotlus“ või „taotlus“).

(3)

Taotluse esitas 22. oktoobril 2015 Euroopa puitpaneelide föderatsioon (EPF) (edaspidi „taotluse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu okuumeavineeri kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(4)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõikega 1 loodud komiteega arupidamist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 29. jaanuaril 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2.

4. Uurimine

4.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(5)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

4.2. Uurimisega seotud isikud

(6)	Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Hiina RV eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning Hiina RV ametiasutustele.

(7)	Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

4.3. Väljavõtteline uuring

(8)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

4.3.1. Hiina RV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(9)	Arvestades Hiina RV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(10)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust, kui neid on.

(11)	Kuna endast andis teada ainult kaks Hiina RV äriühingut, ei olnud väljavõttelist uuringut vaja teha.

4.3.2. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon valimi suurima tüüpilise tootmismahu alusel, võttes arvesse ka müügimahtu ja geograafilist paiknemist. Valimisse kaasati viis liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 74 % liidu kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peetakse liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

4.3.3. Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring, küsimustikud ja koostöö

(13)	Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valimi, palus komisjon kõikidel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(14)	Algatamise käigus võeti ühendust ligi 35 teadaoleva importija/kasutajaga, kellel paluti selgitada oma tegevust ning vajaduse korral täita algatamisteate juures olev sõltumatutele importijatele mõeldud väljavõttelise uuringu vorm.

(15)	Väljavõttelise uuringu vormi esitas 13 importijat. Kõik nad märkisid, et nad ei importinud Hiina RVst okuumeavineeri. Seega ei peetud valimi moodustamist põhjendatuks.

4.4. Küsimustikud ja kontrollkäigud

(16)	Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(17)	Komisjon saatis küsimustikud, mis olid mõeldud põhjenduses 11 nimetatud kahe Hiina RV äriühingu eksportivatele tootjatele, võimalikes võrdlusriikides (Gabon, Maroko, Šveits ja Türgi) paiknevale 12 teadaolevale tootjale ning viiele valimisse kaasatud liidu tootjale.

(18)	Ainult üks Hiina RV äriühing vastas osaliselt küsimustikule; täielikud vastused küsimustikule saadi kahelt Gaboni tootjat, ühelt Maroko tootjalt ja viielt valimisse kaasatud liidu tootjalt.

(19)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootjad:

—	F.A. MOURIKIS S.A. (Kreeka),

—	GARNICA PLYWOOD SA (Hispaania),

—	JEAN THÉBAULT SAS (Prantsusmaa),

—	JOUBERT LES ELIOTS SAS (Prantsusmaa),

—	JOUBERT ST-JEAN-D'ANGÉLY SAS (Prantsusmaa).

Tootja turumajanduslikus riigis:

—	CEMA BOIS DE L'ATLAS (Maroko).

4.5. Teabe avaldamine

(20)	Komisjon teatas 13. veebruaril kõigile huvitatud isikutele olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel ta kavatseb jätkata kehtivate dumpinguvastaste meetmete võtmist, ja kutsus kõiki huvitatud isikuid esitama märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(21)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises ning seda määratletakse järgmiselt: Hiina RVst pärit ja praegu CN-koodi ex 4412 31 10 (TARICi kood 4412311010) alla kuuluv vineer, mis koosneb ainult spoonilehtedest, kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm ning vähemalt üks välimine kiht on okuumeapuidust ja ei ole kaetud muust materjalist püsiva kilega. Vaatlusalust toodet saab kasutada mitmesugustel eesmärkidel. Ehitustööstuses kasutavad laud- ja puusepad seda välitöödel laudise, aknaluukide, välikeldrite, rinnatiste ja jõeäärsete tahveldiste jaoks. Kõnealust vineeri kasutatakse ka dekoratiivotstarbel muu hulgas maanteesõidukite (nt autod, bussid, haagissuvilad, autoelamud), meretranspordi (jahtlaevad), mööblitööstuse ja uste jaoks.

(22)

Okuumeavineeri on kahte tüüpi, ainult okuumeapuidust valmistatud vineer (nn täisokuumea) ja vineer, millel vähemalt üks pealiskiht on okuumeapuidust ja ülejäänud kihid on muust puidust (nn okuumeaspooniga vineer) (viimast võib nimetada ka „kombineeritud vineeriks“). Mõlema okuumeavineeritüübi väljanägemine on sarnane. Mehaaniliste omaduste erinevustest hoolimata on mõlemal samad põhilised füüsikalised ja tehnilised näitajad ning samad põhilised kasutusotstarbed.

2. Samasugune toode

(23)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul.

(24)	Komisjon järeldas, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatavad märkused

(25)	Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks dumpingu tõenäoline jätkumine või kordumine.

(26)	Nagu märgitud põhjenduses 18, vastas küsimustikule osaliselt ainult üks Hiina RV äriühing. Kõnealune äriühing teatas, et ta ei tootnud ega müünud vaatlusalusel perioodil okuumeavineeri.

(27)	Kuna ükski teine Hiina RV tootja koostööd ei teinud, teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et alusmääruse artikli 18 kohaselt võidakse kasutada kättesaadavaid andmeid. Hiina ametiasutustelt ei laekunud komisjonile ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(28)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 lähtuti dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, mille hulka kuulusid eelkõige:

i)	aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teave;

ii)	Eurostati andmed ja liikmesriikide poolt alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmed (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“)

iii)	ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt avaldatud statistika.

Hiina ekspordistatistika andmebaasi ei saanud kasutada, sest selle koodisüsteem ei olnud andmete kasutamiseks piisavalt täpne.

(29)	Eurostati ja artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi kohaselt ei imporditud Hiina RVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet, seepärast ei olnud võimalik sellel ajavahemikul liidu turul dumpingut tuvastada.

(30)	Dumpinguarvutused tehti dumpingu kordumise tõenäosuse seisukohast.

2. Impordi suundumused meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(31)	Et selgitada välja dumpingu kordumise tõenäosus juhul, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse, analüüsiti järgmisi elemente: i) võimaliku dumpingu tase liidu turul ja muudes kolmandates riikides, ii) Hiina RV toodang ja tootmisvõimsus ja iii) liidu turu atraktiivsus.

(32)	Vastavalt algmääruse artiklile 18 lähtuti dumpingu kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, nimelt põhjenduses 28 nimetatud allikatest.

i) Võimaliku dumpingu tase liidu turul ja muudes kolmandates riikides

Võrdlusriik

(33)

Esialgse uurimise raames kohaldati nelja eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a tuleb ülejäänud eksportivate tootjate puhul määrata normaalväärtus kindlaks turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajanduslik riik (edaspidi „võrdlusriik“).

(34)	Esialgse uurimise ja eelmise läbivaatamise ajal oli võrdlusriigiks valitud Türgi. Käesoleva läbivaatamise algatamisteates tegi komisjon ettepaneku kasutada võrdlusriigina Türgit.

(35)	Komisjon kogus teavet okuumeavineeri tootjate kohta teistes võimalikes võrdlusriikides ja võttis ühendust teadaolevate okuumeavineeri tootjatega Gabonis, Marokos ja Šveitsis ning palus neil vajalikku teavet esitada.

(36)	Kaks Gabonis paiknevat tootjat ja üks Maroko tootja võtsid ühendust ja esitasid soovitud teabe. Ükski Türgi tootja ei teinud koostööd.

(37)

Gaboni ei peetud sobivaks võrdlusriigiks, sest kohalikel okuumeavineeri tootjatel oli selge ja võrreldav eelis, sest nad said kasutada oluliselt madalama hinnaga toorainet, (7) ning Gabonis toodetud ja kohalikul turul müüdava toote kvaliteet osutus madalaks, samuti oli kohalik turg väike ja okuumeavineeri ei imporditud (imporditollimaks oli 30 %).

(38)	Sobivaks võrdlusriigiks peeti Marokot, sest hoolimata kõrgetest imporditollimaksudest, imporditi sealt olulisel määral samasugust toodet, mis konkureerib kohaliku toodetud tootega.

(39)	Huvitatud isikuid kutsuti üles selle valiku kohta arvamust avaldama. Ühtegi märkust ei esitatud.

Normaalväärtus

— nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist

(40)

Nagu öeldud eespool põhjenduses 33, kohaldati esialgses uurimises nelja eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Kuna nad ei teinud koostööd, siis võeti nende puhul normaalväärtuse arvutamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt arvesse kättesaadavaid andmeid, nimelt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud hinnanguid.

— nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud

(41)	Üks Maroko tootja tegi koostööd ja vastas küsimustikule. Algmääruse artikli 2 lõike 7 alapunkti a kohaselt arvutati normaalväärtus selle tootja valdustes kontrollitud teabe põhjal, nagu on allpool kirjeldatud.

(42)	Normaalväärtus määrati kindlaks põhjenduses 22 kirjeldatud mõlema peamise tootetüübi puhul.

(43)

Uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti Maroko turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(44)	Samasuguse toote tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80 % samasuguse toote müügi kogumahust, seega määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub üksnes tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

Ekspordihind

(45)

Nagu eespool põhjenduses 28 märgiti, siis Hiina tootjate koostöö puudumise tõttu võeti ekspordihinna arvutamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt arvesse kättesaadavaid andmeid, nimelt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet. Täpsemalt võeti mõlema põhjenduses 22 kirjeldatud toote põhitüübi ekspordihinna arvutamisel aluseks liidu turule ja teistesse kolmandatesse riikidesse (nimelt Bosnia ja Hertsegoviina, Šveits, Türgi, Pärsia lahe riigid ja Norra) suunatud rohkem kui kümmet kaubapakkumist, mis tehti e-kirja teel või Hiina RV veebisaitide üldkättesaadavate kaubapakkumiste kujul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja mis olid lisatud aegumise läbivaatamise taotlusele. Kaubapakkumistes toodud hinnad jäid vahemikku 313 eurot/m3 kuni 540 eurot/m3 (CIF-hind). Olgu märgitud, et see hinnatase oli sama, mis oli Hiina RVst pärit okuumeavineeri impordi puhul Eurostati andmete ja artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel (2016. aasta kolmandas kvartalis) määratud hinnatase. Kuigi kogused olid marginaalsed, kinnitab see kaubapakkumiste hinnataseme tüüpilisust ja osutab Hiina RVst pärit okuumeavineeri võimalikele ekspordihindadele.

Võrdlus

(46)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda ja kehtestas põhjenduses 22 kirjeldatud tootetüüpide kohta tehasehinnad. Õiglase võrdluse eesmärgil põhjendatud juhtudel kohandati kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 ekspordihinda ja normaalväärtust hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks. Alusmääruse artikli 18 kohaselt, st kättesaadavaid andmete, nimelt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe põhjal kohandati transpordikulusid (riigisisese veo ja mereveo kulud).

Dumpingumarginaal

(47)	Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon tootetüüpide kaalutud keskmist normaalväärtust eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

— nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist

(48)	Selle põhjal oli tuvastatud kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina kulust, kindlustusest, transpordist (CIF-hinnad) liidu piiril enne tollimaksu tasumist nii liidu turul kui ka muude kolmandate riikide turul üle 45 %.

— nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud

(49)	Kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina kulust, kindlustusest, transpordist (CIF-hinnad) liidu piiril enne tollimaksu tasumist nii liidu turul kui ka muude kolmandate riikide turul üle 100 %.

ii) Tootmine ja tootmisvõimsus Hiina RVs

Tootmine Hiina RVs

(50)	Kuna Hiina RV tootjad koostööd ei teinud ja avalik teave puudus, siis määrati Hiina RV tootmine kindlaks nende hinnangute põhjal, mille taotluse esitaja esitas aegumise läbivaatamise praeguses taotluses oma parimate turuteadmiste alusel.

(51)

Taotluse esitaja hindas Hiina RV okuumeavineeri tootmist 2014. aastal Hiina RVsse imporditud ja vineeri tootmiseks kasutatud okuumeapuidu koguste alusel. Selle põhjal hinnati okuumeavineeri toodangu suuruseks vahemik alates 290 000 m3-st kuni kõige rohkem 2,9 miljoni m3-ni olenevalt toodetud toote tüübist, nagu on kirjeldatud põhjenduses 22 (vastavalt täisokuumeavineeri ja okuumeaspooniga vineeri puhul). Seega on see liidu kogutarbimisest vähemalt 1,5 või maksimaalselt 15 korda suurem.

Tootmisvõimsus Hiina RVs

(52)

Kuna Hiina RV okuumeavineeritootjad koostööd ei teinud ja avalik teave okuumeavineeri tööstuse kohta puudus, siis kontrolliti Hiina RV vineeritööstuse olukorda tervikuna (arvestamata kasutatud puidu tüüpi), nagu seda tehti ka eelmise läbivaatamise ajal. Eelmise uurimisega sarnaselt leidis kinnitust, et vineeri toodavad samad ettevõtjad samade vahenditega, olenemata puiduliigist. Ka eelmise läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et okuumeavineer on tulutoovam kui muud vineeri tüübid. Seega on meetmete puudumise korral tõenäoline, et Hiina RV tootjad hakkavad muud tüüpi vineeri tootmise asemel edaspidi tootma tulusamat okuumeavineeri.

(53)

Seega leiti, et Hiina RVs on potentsiaalse tootmisvõimsuse maht väga suur, seda näitas FAO statistika kõigi vineeritüüpide tootmismahtude osas (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ulatus see 113 miljoni m3-ni). Seega piisaks vaid väikese osa muu tüüpi puidu ümbervahetamisest okuumeapuidu vastu, et suurendada okuumeavineeri tootmismahtu olulisel määral ja kasutada seda mahtu ekspordiks.

iii) Liidu turu atraktiivsus

(54)

Liidu turu atraktiivsuse kindlaksmääramisel olukorras, kus meetmed oleksid kehtetuks tunnistatud, kasutati peamise tegurina Hiina RVst teistesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnataset, mida võrreldi Hiina RVst pärit liitu suunatud ekspordi hinnatasemega. Eespool põhjenduses 45 nimetatud pakkumised liidu turule ja teistesse kolmandatesse riikidesse näitasid, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu turg tõepoolest atraktiivne, sest Hiina RVst pärit okuumeavineeri ekspordihinnad liidu turule olid kõrgemad kui ekspordi hinnad kõigisse teistesse kolmandatesse (mille kohta olid olemas pakkumiste kohta) riikidesse suunatud ekspordi puhul, v.a Norra. Nimelt olid liidu turule suunatud pakkumistes esitatud ekspordihinnad umbes 30 % kõrgemad Bosnia ja Hertsegoviina omadest ning umbes 40 % kõrgemad Türgi ja Pärsia lahe riikide omadest. Kuna neisse riikidesse eksporditud Hiina RVst pärit okuumeavineeri ekspordimahu statistilised andmed ei olnud kättesaadavad, ei olnud mahu suhtes võimalik tüüpilisust kindlaks määrata. Samas muudaksid liitu suunatud ekspordi potentsiaalselt kõrgemad hinnad liidu turu atraktiivseks, sest eksport liitu oleks kasumlikum.

(55)

Lisaks sellele on Hiina RVst pärit vineeri impordile kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud (8) Korea Vabariigis, Marokos ja Türgis, samas kui Ameerika Ühendriigid otsustas 2017. aasta jaanuaris määrata Hiina RVst pärit vineeri suhtes esialgsed tasakaalustavad meetmed. Seega on Hiina RV eksportivate tootjate pääs nendele turgudele piiratud ning võimalus toodangut neile turgudele eksportida või ümber suunata on piiratum. See muudab liidu turu Hiina RV vineeri impordi jaoks veelgi atraktiivsemaks.

(56)

Seega on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks Hiina RV suurt tootmisvõimsust (mida saab lihtsasti veelgi suurendada) arvestades Hiina RVst pärit ekspordimaht liidu turule märgatavalt. Tuleb ka meelde tuletada, et 2004. aastal, enne esialgsete meetmete kehtestamist ulatusid Hiina RV asjakohased müügimahud liidu turule 83 606 m3-ni, see vastab käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 44 %-le liidu tarbimisest.

3. Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(57)

Järelikult arvestades Hiina RV märkimisväärset olemasolevat tootmisvõimsust ning võimalust, et Hiina RV tootjad saavad ekspordiks suunatavat müügimahtu lihtsasti suurendada, samuti teistele kolmandatele turgudele ja ka liidu turule suunatava ekspordil kasutatavaid võimalikke dumpinguhindu ja liidu turu atraktiivsust, on selge, et dumpinguvastaste meetmete tühistamine tooks tõenäoliselt kaasa selle, et Hiina RV eksportivad tootjad tooksid oma dumpinguhinnaga toodangu suurtes kogustes taas liidu turule. Seega leitakse, et juhul, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on dumpingu kordumine tõenäoline.

D. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(58)

On teada, et liidusiseselt toodavad samasugust toodet 13 Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias ja Hispaanias paiknevat tootjat. Liidu kogutoodang on hinnanguliselt 162 000 m3. Need liidu tootjad, kelle toodang esindab liidu kogutoodangut, moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(59)	Nagu on märgitud põhjenduses 12, moodustati valim viiest liidu tootjast, kelle toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 74 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

E. OLUKORD LIIDU TURUL

1. Tarbimine liidus

(60)	Liidus tarbitud okuumeavineeri koguse kindlaksmääramisel võeti aluseks kaebuse esitanud liidu tootjate ja muude liidu tootjate müügimaht liidu turul ning Eurostati andmed kolmandatest riikidest liitu suunatud impordimahu kohta.

(61)

ELi tarbimine kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 1

Liidu tarbimine

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tarbimine kokku (m3)	181 749	176 005	175 652	188 727
Indeks (2012 = 100)	100	97	97	104
Allikas: läbivaatamistaotlus, Eurostat, kontrollitud vastused küsimustikule.

(62)

2012 – 2013 liidu tarbimine vähenes. 2012 – 2014 vähenemistrend järk-järgult stabiliseerus ja muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenemistrendiks, see kajastas mõne tööstusharu tegevuse mõningast paranemist. Selle tulemusena on liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil veidi, st 4 % võrra suurenenud.

(63)

Seda tuleks aga käsitada eelmise läbivaatamise järgsete arengute seisukohast. Eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi (1. oktoober 2008 – 30. september 2009) ja käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine 35 % võrra (eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 291 421 m3-lt 188 727 m3-ni käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), seda vaatamata käesoleva läbivaatamise jaoks määratud vaatlusaluse perioodi jooksul esinenud vähest suurenemist kajastavale trendile. Üldine langustrend, mis tegelikult algas juba enne eelmist läbivaatamist, on seletatav asjaoluga, et okuumeavineer asendati teatavas osas muudest troopilise puidu liikidest valmistatud vineeriga. Ka majanduskriis ja sellest tulenev teatavate tööstuslike tegevusalade (sh ehitus, sukeldumistööstus ja väike tarbesõidukite/turismis kasutatavate sõidukite tootmine) langus suurendasid okuumeavineeri nõudluse vähenemistrendi liidus.

2. Hiina RVst pärit impordi maht, hinnad ja turuosa

2.1. Hiina RV impordi maht ja turuosa

Tabel 2

Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosad

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Impordi maht (m3)	1 043	0	62	0
Indeks (2012 = 100)	100	0	6	0
Turuosa (%)	0,57	0,00	0,04	0,00
Allikas: Eurostati andmed.

(64)

Esialgse uurimise vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina RVst pärit impordi turuosa kiiresti praktiliselt nullist kuni 18,7 % (9). Seejärel vähenes turuosa eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,3 %-le (12 620 m3) (10). Käesoleva läbivaatamise vaatlusalusel perioodil kuivas Hiina RVst pärit import praktiliselt kokku, erandiks oli 2012. aasta, mil Hiina RVst pärit impordimahud ulatusid umbes 1 000 m3-ni.

2.2. Impordi hind ja hinna allalöömine

Tabel 3

Hiina RVst pärit impordi keskmine hind ja hinna allalöömine

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine hind (eurot/m3)	549	0,00	168	0,00
Indeks (2012 = 100)	100	0	31	0
Allikas: Eurostati andmed.

(65)	Ainus aasta, mil Hiina RVst imporditi suures koguses asjaomast toodet, oli 2012. aasta. Kõnealusel aastal oli Hiina RVst pärit impordi hind 549 eurot/m3, mis oli oluliselt madalam kui liidu tootmisharu hind samal aastal (756 eurot/m3).

3. Import muudest kolmandatest riikidest

Tabel 4

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahud, turuosad ja hinnad

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Gabon	40 467	43 964	41 029	42 711
Indeks (2012 = 100)	100	109	101	106
Turuosa (%)	22,3	25,0	23,4	22,6
Keskmine hind (eurot/m3)	628,64	625,76	636,40	645,32
Indeks (2012 = 100)	100	100	101	103
Maroko	15 431	7 298	5 182	4 492
Indeks (2012 = 100)	100	47	34	29
Turuosa (%)	8,5	4,1	3,0	2,4
Keskmine hind (eurot/m3)	662,27	678,51	696,75	700,81
Indeks (2012 = 100)	100	102	105	106
Muud kolmandad riigid (*1)	774	549	1 550	78
Indeks (2012 = 100)	100	71	200	10
Turuosa (%)	0,4	0,3	0,9	0,0
Keskmine hind (eurot/m3)	545,80	572,55	576,47	842,50
Indeks (2012 = 100)	100	105	106	154
Muud kolmandad riigid kokku	56 672	51 812	47 761	47 281
Indeks (2012 = 100)	100	91	84	83
Turuosa (%)	31,2	29,4	27,2	25,1
Keskmine hind (eurot/m3)	636,66	632,63	641,01	650,92
Indeks (2012 = 100)	100	99	101	102

(66)

Vaatlusaluse perioodi jooksul oli muude kolmandate riikide import peaaegu eranditult pärit Gabonist ja Marokost ning muudest kolmandatest riikidest pärit import oli kaduvväike. Gabonist ja Marokost pärit liitu suunatud import vähenes järjest, 55 899 m3-lt 2012. aastal kuni umbes 47 203 m3-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 16 %. Kuna liidu tarbimine kasvas samal perioodil vaid 4 % (vt põhjendus 62 ja tabel 1), langes Gabonist ja Marokost pärit impordi vastav turuosa veelgi enam, st 30,8 %-lt 2012. aastal 25,0 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ehk 5,7 protsendi võrra.

(67)

Praeguse uurimise vaatlusalusel perioodil olid Gabonist ja Marokost pärit impordi hinnad keskmiselt 16 % – 17 % madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul (vt tabel 8). Võrreldes Hiina RVst pärit impordi hindadega 2012. aastal, mis oli vaatlusaluse perioodi ainus aasta, mil Hiina RVst eksporditi liitu asjaomast toodet olulises koguses, olid impordihinnad kõnealustest riikidest keskmiselt 16 % kõrgemad Hiina RVst pärit impordi hindadest.

(68)

Täpsemalt öeldes on Gaboni kolmandate riikide hulgas suurim liitu importija. Gabonist pärit impordi maht suurenes 40 467 m3-lt (2012. aastal) 42 711 m3-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 6 %. See kasv avaldus turuosa mõningases suurenemises 22,3 %-lt (2012. aastal) 22,6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 0,3 % võrra. Gabonist pärit impordi keskmised hinnad olid 17 – 18 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad (vt tabel 8), kuid keskmisest Hiina RVst pärit impordi hinnast kõrgemad 2012. aastal, mis oli ainus aasta, mil Hiina RVst eksporditi liitu asjaomast toodet olulises koguses. Hinnad olid ka kõrgemad kui potentsiaalsed Hiina RVst pärit impordi hinnad, mis sisaldusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehtud kaubapakkumistes, millele osutati põhjenduses 45. Need hinnad kasvasid veidi 628,64 eurolt/m3 (2012. aastal) 645,32 eurole/m3 läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, seega oli suurenemine 3 %.

(69)

Mis puutub Marokosse, siis vähenesid vaatlusalusel perioodil impordimahud märgatavalt (15 431 m3-lt 2012. aastal 4 492 m3-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Turuosa vähenes 8,5 %-lt 2012. aastal 2,4 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Marokost pärit impordi hinnad olid kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordihinnad 2012. aastal ja kõrgemad kui potentsiaalsed impordihinnad, mis sisaldusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehtud kaubapakkumistes, millele osutati põhjenduses 45.

4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.1. Üldised tähelepanekud

(70)	Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja indekseid.

(71)	Nagu on märgitud põhjenduses 12, kasutati kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(72)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajanduslikke näitajaid, tuginedes taotleja poolt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud andmetele ja valimisse kaasatud liidu tootjate andmetele. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikus antud vastused. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(73)	Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(74)	Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.2. Makromajanduslikud näitajad

4.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(75)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tootmismaht (m3)	143 729	145 002	146 287	147 767
Indeks (2012 = 100)	100	101	102	103
Tootmisvõimsus (m3)	179 561	182 583	184 388	184 738
Indeks (2012 = 100)	100	102	103	103
Tootmisvõimsuse rakendamine (%)	80	79	79	80
Indeks (2012 = 100)	100	99	99	100
Allikas: läbivaatamistaotlus, Eurostat, kontrollitud vastused küsimustikule.

(76)

Tootmine suurenes vaatlusalusel perioodil veidi,143 729 m3-lt 2012. aastal 147 767 m3-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 3 %. See suurenemine peegeldas liidu okuumeavineeri turu kerget paranemist, nagu on märgitud põhjenduses 62. Vaatamata kergele suurenemisele jäi liidu tootmisharu tootmismaht allapoole esialgse uurimise ja eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi omast, st alla 267 591 m3. See kajastas tarbimise langust turul ja asjaolu, et tootmine toimub peamiselt tellimuste alusel.

(77)

Tootmisvõimsus (sarnaselt tootmismahule) suurenes veidi vaatlusalusel perioodil, 179 561 m3-lt 2012. aastal 184 738 m3-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 3 %. Tootmisvõimsus on aga märgatavalt väiksem kui eelmise läbivaatamise ajal, st 68 % madalamal tasemel kui eelmisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud 577 205 m3. Tootmisvõimsuse vähenemine oli põhjustatud sellest, et mitu okuumeavineeri tootjat liidus, sh suurim liidu tootja Plysorol, sulgesid oma ettevõtted, ja need, kes siiani toodavad, vähendasid tootmist.

(78)	Kuna tootmisvõimsust kohandati tarbimise madalama taseme järgi peamiselt enne vaatlusalust perioodi, on tootmisvõimsuse rakendamise tase olnud püsiv ja kõrgemal tasemel võrreldes eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud tasemega (41 %) (11).

4.2.2. Müügimaht ja turuosa

(79)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügimaht (m3)	124 033	124 193	127 829	141 446
Indeks (2012 = 100)	100	100	103	114
Turuosa (%)	68,2	70,6	72,8	74,9
Allikas: läbivaatamistaotlus, Eurostat, kontrollitud vastused küsimustikule.

(80)

Müügimaht suurenes vaatusalusel perioodil 124 033 m3-lt 2012. aastal umbes 141 446 m3 läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 14 %, mis tähendab rohkem kui 4 %-list tarbimise kasvu, mida käsitleti põhjenduses 62. Seetõttu aitas müügimahu suurenemine, võttes arvesse ka paralleelset muudest kolmandatest riikidest pärit impordi vähenemist, mida on kirjeldatud põhjenduses 66, kaasa sellele, et liidu tootmisharu turuosa suurenes 68,2 %-lt 2012. aastal 74,9 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu turuosa on siiski kaugel tasemest 80,2 %, mis oli eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tase.

4.2.3. Kasv

(81)	Kui liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kasvas märksa rohkem, st 14 %, mis tähendas turuosa suurenemist 6,7 protsendi võrra.

4.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(82)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajate arv	543	480	470	492
Indeks (2012 = 100)	100	88	87	91
Tootlikkus (m3 töötaja kohta)	265	302	311	300
Indeks (2012 = 100)	100	114	118	113
Allikas: läbivaatamistaotlus, Eurostat, kontrollitud vastused küsimustikule.

(83)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes vahemikus 2012–2014 kokku 13 %, seejärel alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni see suurenes veidi (4 % võrra). Vaatlusalusel perioodil kokku vähenes see 9 % võrra. Ettevõtete sulgemiste ja ümberstruktureerimise tõttu oli tööhõive tase vaatlusalusel perioodil vaid ligikaudu pool sellest, mis eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehti (983 isikut).

(84)

Nagu on selgitatud põhjenduses 76 suurenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 3 % võrra. Seega suurenes tootlikkus, mida mõõdetakse töötava inimese kohta aastase väljundina (kuupmeetrites) vaatlusalusel perioodil 13 %. See kajastab asjaolu, et tootlikkus suurenes veidi, kuigi tööhõive tase vähenes. See osutab sellele, et liidu tootjate tõhusus paranes ja ümberstruktureerimine andis tulemusi.

4.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(85)

Nagu on märgitud põhjenduses 29, ei imporditud Hiina RVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet. Seepärast ei olnud võimalik sellel ajavahemikul liidu turul dumpingut kindlaks määrata ja dumpingumarginaali suurust hinnata. Kokkuvõttes ei olnud vaatlusalusel perioodil liidu turule otsest survet. Selle põhjal olid kehtivad dumpinguvastased meetmed üldiselt tõhusad.

4.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(86)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad ja ühikuhinnad

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind liidus (eurot/m3)	756	760	771	780
Indeks (2012 = 100)	100	101	102	103
Ühiku tootmiskulu (eurot/m3)	783	762	759	778
Indeks (2012 = 100)	100	97	97	99
Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(87)

Liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad müügi puhul sõltumatutele tarbijatele liidu turul tõusid vaatlusalusel perioodil 3 %. Hinnatase oli siiski madalam kui eelmise läbivaatamise uurimise ajal fikseeritud tase, mil hinnad tõusid 786 eurot/m3-lt 2006. aastal 887 eurot/m3 läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ulatudes maksimaalselt 930 euroni/m3 2008. aastal (12).

(88)	Ühiku tootmiskulu vähenes vaatlusalusel perioodil veidi, st 1 %.

(89)

Komisjon määras kindlaks, et liidu tootmisharu kohandas end halvenenud turuolukorraga vähendades võrreldes eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga oma tootmisvõimsust ja tootmiskulusid. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 77 kaasnes sellega enne vaatlusalust perioodi olukord, kus suured liidu tootjad sulgesid oma ettevõtteid ja vähendasid toodangut ning nagu on kirjeldatud põhjenduses 84 parandasid vaatlusalusel perioodil tootlikkust.

4.3.2. Tööjõukulud

(90)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööjõukulud

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)	32 266	33 259	33 516	32 638
Indeks (2012 = 100)	100	103	104	101
Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(91)	Ajavahemikus 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oli ELi tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta stabiilne. See kasvas vaid veidi (1 %).

4.3.3. Laovarud

(92)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Laoseis (m3-s)	10 172	10 780	12 060	7 661
Indeks (2012 = 100)	100	106	119	75
Lõppvarud protsendina toodangust	9	9	10	7
Indeks (2012 = 100)	100	106	117	73
Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(93)

Tavaliselt, ja nagu ka esialgse uurimise käigus ilmnes, toodetakse okuumeavineeri tellimuse alusel ja seetõttu on laovarud tavaolukorras väikesed. Samas, müügimahu langemise tõttu, laovarud siiski kasvasid eelmise läbivaatamise vaatlusalusel perioodil, ulatudes eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6 589 m3-ni. Käesoleva läbivaatamisega seotud vaatlusalusel perioodil olid laovarud endiselt küllaltki suured, need vähenesid alles käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Igal juhul püsisid need kõrgemal tasemest sellest, mida oleks loogiliselt võinud eeldada müüdud, kuid mitte veel tarnitud kauba koguste puhul.

(94)	Kokkuvõttes vähenes laoseis vaatlusalusel perioodil 25 %. Laoseis protsendina toodangust vähenes 9 %-lt 2012. aastal 7 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 2 protsendi võrra.

4.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügi kasumlikkus liidus sõltumatutele tarbijatele (protsent müügikäibest)	– 3,5	– 0,2	1,6	0,3
Indeks (2012 = 100)	100	195	247	208
Rahavoog (eurodes)	2 212 306	3 019 172	3 020 670	1 614 559
Indeks (2012 = 100)	100	136	137	73
Investeeringud (eurodes)	665 967	3 052 041	9 226 166	1 991 786
Indeks (2012 = 100)	100	458	1 385	299
Investeeringutasuvus (%)	– 8,2	– 0,4	3,9	0,7
Indeks (2012 = 100)	100	195	247	208
Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused.

(95)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kogu vaatlusalusel perioodi jooksul oli liidu tootmisharu kasumlikkus väga väike. Vaatlusaluse perioodi alguses oli see negatiivne ning pöördus vaid veidi positiivsemaks 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kasumlikkus kasvas – 3,5 %-lt 2012. aastal 0,3 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See tase on märgatavalt allpool sellest, mida täheldati eelmise läbivaatamise ajal, mil see tase varieerus 4,3 % ja 9,8 % vahel. Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 86–89, paranes tasuvus müügihindade ja müügimahtude mõningase tõusu ning tootmiskulu mõningase vähenemise tõttu, osaliselt oli see seotud ka tootlikkuse paranemisega.

(96)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Rahavood suurenesid 2012–2014 ning vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäädes 2012. aasta tasemest ikkagi allapoole. Kokkuvõttes jäid vaatlusalusel perioodil rahavood absoluutväärtuses madalale tasemele ja see tase oli märgatavalt madalam eelmise läbivaatamise vaatlusaluse perioodi tasemest (sel ajal jäi see 10,5 miljoni euro ja 15,9 miljoni euro vahemikku). Rahavoo madal tase on kooskõlas käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud madala kasumlikkusega.

(97)

Liidu tootmisharu üldise kokkutõmbumisega seoses olid investeeringud vaatlusaluse perioodi alguses (2012) väga madalal tasemel ja tegelikult allpool eelmise läbivaatamise ajal täheldatud tasemest, samuti allpool põhivara amortisatsiooni hüvitamiseks vajalikku taset. Need jõudsid eelmise läbivaatamisega võrreldavale tasemele (3,6 miljoni euro ja 8,1 miljoni euro vahemikku) aastatel 2013 ja 2014, kuid vähenesid taas käesoleva uurimise puhul määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(98)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides põhivara arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, oli samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus aastatel 2012–2013 negatiivne, 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see pisut positiivsem, kajastades nii kasumlikkuse üldist suundumust. Üldiselt suurenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil – 8,2 %-lt 0,7 %-le.

(99)

Mis puudutab kapitali kaasamise võimet, siis oli tootmisharu enda tekitatud vahendite suurendamine väga madal, sest liidu tootmisharu kasumlikkus oli madal ja võime tekitada vaba raha oli väike. Kokkuvõttes halvenes kapitali kaasamise võime pärast eelmist läbivaatamist Mõnel juhul avaldas see mõju suutlikkusele investeeringuid lõpule viia.

5. Järeldus kahju kohta

(100)

Analüüs näitas, et liidu tootmisharu olukord oli haavatav. Kuna tarbimine liidu turul eelmise läbivaatamise järgselt vähenes (nagu on kirjeldatud põhjenduses 62), oli liidu tootmisharu sunnitud kohanema halvenenud turutingimustega, mis paranesid vaid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Liidu tootjad reageerisid olukorrale ümberstruktureerimise ja tootmise olulise kokkutõmbamisega, mille tagajärjel sulges mitu liidu tootjat oma tootmise, võrreldes eelmise läbivaatamise aegse olukorraga vähendati töökohti, tootmisvõimsust ja tootmismahtu. Need jõupingutused on hakanud avaldama positiivset mõju käesoleva läbivaatamise vaatlusaluse perioodi lõpus, mil liidu tootmisharu tootlikkus, müük, turuosa ja kasumilikkus taas suurenesid. Liidu tootmisharu taastub aeglaselt, kuid taastumine on alles varases staadiumis (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasum oli väga väike võrreldes eelmise läbivaatamise vaatlusaluse perioodiga).

F. KAHJU KORDUMISE VÕI JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(101)

Eelmise läbivaatamise käigus tehti järeldus, et tõenäoliselt tingiks meetmete kehtivuse lõppemine Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise (13).

(102)

Eelmise läbivaatamise järel halvenes liidu okuumeavineeri turu olukord ja vähenes tarbimine, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 63. Seega eelmisel läbivaatamisel täheldatud taastumistrend muutus hiljem vastupidiseks ja liidu tootmisharu on olnud sunnitud sulgema mitu ettevõtet. Alles käesoleva läbivaatamise vaatlusaluse perioodi viimasel kahe aastaga on liidu tootmisharu taas kasumis, kasum on ikka väga väike ja vaid veidi üle nulli, seda isegi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal.

(103)

Käesolev läbivaatamine näitas, et liidu tootmisharu olukord on haavatav. Seega oleks liidu tootmisharu eriti haavatav, kui madala dumpinguhinnaga importi Hiina RVst taas liidu turule siseneks. Seetõttu on kahju taasteke väga tõenäoline, kui meetmetel lastakse aeguda. Seda hinnangut kinnitavad mitmed tegurid.

(104)

Esiteks, nagu on kirjeldatud põhjendustes 52 ja 53 ja arvestades Hiina RV eksportivate tootjate suurt tootmisvõimsust, Hiina RV hinnangulist vaba tootmisvõimsuse suurt mahtu ning liidu turu atraktiivsust, on tõenäoline, et meetmete puudumise korral hakataks okuumeavineeri Hiina RVst olulistes kogustes taas importima. Märgina sellest, et Hiina RV eksportivad tootjad suudavad kiiresti okuumeavineeri tootmist ja eksporti suurendada, tuletatakse meelde, et esialgse uurimise ajal olid Hiina RV eksportivad tootjad suutelised vähema kui kolme aasta jooksul (2001. aastast kuni 2003. aasta keskpaigani) oma eksporti liidu turule suurendama umbes 9 500 m3-st 83 500 m3-le.

(105)

Ei ole leitud midagi, mis näitaks, et vineeri tootmisel oleks okuumeapuidu kasutamine asendatud püsivamalt mõne teise puidu kasutamisega. Uurimise käigus leiti, et Hiina RV tootjad kasutavad vineeri valmistamiseks ikka veel okuumeapuitu (nagu on märgitud eespool põhjenduses 51) ja et Hiina RV okuumeavineeri tootmismaht on suur. Kuna kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, siis on vaatlusalusel perioodil import Hiina RVst peaaegu lakanud, sellegipoolest ja nagu uurimine kinnitas, oli liidu turul samal ajavahemikul okuumeavineeri nõudlus olemas.

(106)

Teiseks, mis puudutab tõenäolist hinnataset, millega Hiina eksportivad tootjad hakkaksid liidu turule eksportima, võeti põhjusel, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst pärit import puudus, aluseks liidu turule ja teiste kolmandate riikide turule suunatud kaubapakkumiste hinnatase, mis esitati läbivaatamise aegumise läbivaatamise taotluses (vt põhjendus 45). Selle põhjal ulatuksid hinnad 313 eurolt m3 kohta kuni 540 euroni m3 kohta. Nende hinnamääratluste tüüpilisust kinnitas artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis esitatud hinnatase, mis esitati pärast käesoleva läbivaatamise vaatlusperioodi, nagu on märgitud põhjenduses 45.

(107)

Selle põhjal võib öelda, et Hiina RV impordihinnad viiksid liidu tootmisharu hinnad alla rohkem kui 100 %.

(108)

On tõenäoline, et asjaomast toodet hakataks Hiina RVst taas liidu turule importima dumpinguhindadega, mis on liidu tootmisharu hindadest märgatavalt madalamad, ja suurtes kogustes ning liidu tootmisharu ei suudaks praegust hinnataset hoida. Selline tõenäoline hinnalangus võib ohustada praegust, veel nõrka liidu tootmisharu taastumist ja liidu tootmisharu satuks kiiresti taas kahjumisse.

(109)

Lisaks kaotaks liidu tootmisharu kiiresti müügi- ja turuosa liidu turul ning tootmine väheneks ka sel põhjusel. Selle tagajärjel väheneks taas tootmisvõimsuse rakendamise tase, mis jõudis pärast märkimisväärseid ümberkorraldamisi aktsepteeritavale tasemele. Asjade selline käik tooks tõenäoliselt kaasa edasisi liidu tootjate tegevuse lõpetamisi. Võttes arvesse liidu tootmisharu haavatavat olukorda, ei ole välistatud, et kogu selle tootmisharu eksisteerimine liidus satuks ohtu.

(110)

Eeltoodust lähtudes leitakse, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhindadega impordist tulenev oluline kahju tekiks taas.

G. LIIDU HUVID

1. Sissejuhatavad märkused

(111)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtestatud meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

2. Liidu tootmisharu huvid

(112)

Kui Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud kehtima jäetakse, oleks liidu tootmisharul rohkem võimalusi saavutada mõistlikku kasumlikkuse taset, sest see aitaks liidu tootmisharu hindu mõistlikul, tootmiskulusid katval tasemel. Meetmed hoiaksid ära selle, et Hiina RV eksportivad tootjad suurendaksid oluliselt oma madala dumpinguhinnaga ekspordi mahtu ja lükkaksid liidu tootmisharu turult välja. Kahjustava ja suures mahus dumpingu kordumine on tõesti väga tõenäoline, millele liidu tootmisharu ei suudaks vastu seista, pidades eelkõige silmas tootmisharu haavatavat olukorda, mille tingis turu halvenemine. Meetmed võimaldaksid liidu tootmisharul oma taastumisprotsesse kindlustada ning majandus- ja finantsnäitajaid stabiilsema ja suurema kasumlikkuse suunas mõjutada. Teisest küljest, juhul kui meetmetel lastaks aeguda, satuks liidu tootmisharu eksisteerimine ohtu, sest liidu turul tuleks ettevõtteid sulgeda ja töökohti kaotada.

(113)

Seega järeldatakse, et Hiina RV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on selgelt liidu tootmisharu huvides.

3. Importijate huvid

(114)

Algatamise käigus võeti ühendust ligi 36 teadaoleva importija/kasutajaga, kellel paluti selgitada oma tegevust ning vajaduse korral täita algatamisteate juures olev sõltumatutele importijatele mõeldud väljavõttelise uuringu vorm.

(115)

Väljavõttelise uuringu vormi saatis 13 importijat. Kõik nad märkisid, et nad ei importinud Hiina RVst okuumeavineeri.

(116)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kehtivad dumpinguvastased meetmed mõjutasid märkimisväärselt importijaid, jõuti järeldusele, et meetmete säilitamine ei mõjuta liidu importijaid olulisel määral.

(117)

Mis puutub kasutajatesse, siis on peamisteks kasutajateks ehitussektor, tööstusrakenduste (transpordi- ja merenduse lõppkasutajad) sektor ning muud hulgimüüjad (nt mööbli puhul). Need sektorid moodustavad aegumise läbivaatamise taotluse kohaselt 80 % okuumeavineeri tarbimisest. Muud peamised kasutajad on tööstuslikud tootjad, kes toodavad liiklemisvahendeid (maantee-, raudtee- ja meretranspordivahendeid) ning vertikaalliikureid (liftid).

(118)

Ükski kasutaja algatamise etapis märkusi ei esitanud. Algatamisteate avaldamise järgselt ei andnud endast märku ükski ettevõtja.

(119)

Kuna okuumeavineeri kasutajate ühendusi teada ei ole, võttis komisjon ühendust Euroopa Tarbijaliitude Ametiga ning palus neil oma seisukohad esitada. Ühtegi märkust ei esitatud.

(120)

Märkusi ei esitanud ka muud kasutajaid ega ühendused.

(121)

Eelpoolmainitust lähtuvalt järeldas komisjon, et meetmete jätkumine suure tõenäosusega liidu kasutajatele olulist negatiivset mõju kaasa ei tooks.

4. Järeldus liidu huvide kohta

(122)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit okuumeavineeri impordi suhtes meetmete säilitamine liidu huvides.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(123)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiina RVst pärit okuumeavineeri impordi suhtes kohaldatavad rakendusmäärusega (EL) nr 82/2011 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(124)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(125)

Kõik taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade rakendamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile koos kogu asjaomase teabega, eelkõige kui tegemist on muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises ja eksportmüügis seoses näiteks nime muutmisega või uue tootmis- või müügiüksuse rajamisega. Vajaduse korral muudetakse siis käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(126)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad kehtiva ja käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Sellise arve puudumisel kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(127)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste täitmisel võib algatada meetmetest kõrvalehoidumise uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(128)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse sellise Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodi ex 4412 31 10 (TARICi kood 4412311010) alla kuuluva okuumeavineeri impordi suhtes, mis koosneb ainult spoonilehtedest, mille ühegi kihi paksus ei ületa 6 mm, ja mille välistest kihtidest vähemalt üks on okuumeapuidust ning mis ei ole kaetud muudest materjalidest püsiva kilega.

2. Dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing	Tollimaksu määr	TARICi lisakood
Nantong Zongyi Plywood Co. Ltd (Xingdong, Tongzhou linn, Jiangsu provints, Hiina Rahvavabariik)	9,6 %	A526
Zhejiang Deren Bamboo-Wood Technologies Co. Ltd (Linhai majandusarengutsoon, Zhejiang, Hiina Rahvavabariik)	23,5 %	A527
Zhonglin Enterprise (Dangshan) Co. Ltd (Xue Lou Miao Pu, Dangshani maakond, Anhui provints 235323, Hiina Rahvavabariik)	6,5 %	A528
Jiaxing Jinlin Lumber Co. Ltd (Ganyao linna põhjaosa, Jiashan, Zhejiangi provints, Hiina Rahvavabariik)	17 %	A529
Kõik teised äriühingud	66,7 %	A999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriigi tolliasutusele esitatakse kehtiv faktuurarve, millele on lisatud kuupäeva ja faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjaga (märgitud peab olema töötaja nimi ja amet) deklaratsioon järgmise tekstiga: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, otseekspordiks Euroopa Liitu müüdav okuumeavineer koguses (kogus) on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) poolt (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Nõukogu 2. novembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1942/2004, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärineva okuumeavineeri impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 336, 12.11.2004, lk 4).

(3) Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 82/2011, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning lõpetatakse määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine (ELT L 28, 2.2.2011, lk 1).

(4) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 161, 14.5.2015, lk 8).

(5) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51). See määrus asendati määrusega (EL) 2016/1036.

(6) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 34, 29.1.2016, lk 5).

(7) Okuumea on troopiline puit, mis kasvab peamiselt Gabonis ning vähemal määral ka Ekvatoriaal-Guineas ja Kamerunis.

(8) HS-kood 4412 31.

(9) Vt komisjoni 17. mai 2004. aasta määruse (EÜ) nr 988/2004 (millega kehtestatakse ajutised dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes) (ELT L 181, 18.5.2004, lk 5) põhjendust 77.

(10) Vt nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 82/2011 põhjendusi 42 ja 43.

(*1) V.a Gabon ja Maroko.

Allikas: Eurostati andmed.

(11) Vt rakendusmääruse (EL) nr 82/2011 põhjendus 50.

(12) Vt rakendusmääruse (EL) nr 82/2011 põhjendus 53.

(13) Vt rakendusmääruse (EL) nr 82/2011 põhjendusi 64–72.

6.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 92/68

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/649,

5. aprill 2017,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Ajutised meetmed

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas 7. oktoobril 2016 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1778 (2) (edaspidi „esialgne määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu järgmiste Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärinevate toodete impordi suhtes: teatavad rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest lehtvaltsitud tooted, mis on rullides või ei ole rullides (sh mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribadena toodetud tooted), mida ei ole peale kuumvaltsimise rohkem töödeldud ning mida ei ole plakeeritud, pinnatud või kaetud (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(2)

13. veebruaril 2016 algatati uurimine (3) kaebuse alusel, mille esitas 4. jaanuaril 2016 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 90 % liidu teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete kogutoodangust.

(3)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 23, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(4)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 3, algatas komisjon ka kaks järgmist uurimist:

a)	13. mail 2016 (4) subsiidiumivastase uurimise Hiina Rahvavabariigist pärineva sama toote impordi kohta;

b)	7. juulil 2016 (5) dumpinguvastase uurimise Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast pärineva sama toote impordi kohta.

1.2. Registreerimine

(5)	Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 4, esitas kaebuse esitaja 5. aprillil 2016 taotluse HRVst pärineva vaatlusaluse toote impordi registreerimiseks. 2. juunil 2016 uuendas kaebuse esitaja taotlust uuemate finantsandmete esitamisega, aga võttis selle 11. augustil 2016 tagasi.

1.3. Järgnenud menetlus

(6)	Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine“), esitas mitu huvitatud isikut kirjaliku esildise. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(7)

Nagu on üksikasjalikult selgitatud põhjenduses 135 ja järgmistes põhjendustes, kutsusid komisjoni talitused ühte huvitatud isikut üles taotlema kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik“) sekkumist seoses esialgsete arvutuste õigsusega ja kõnealuse isiku õigusega pääseda ligi konfidentsiaalsele teabele. Ärakuulamine toimus 7. veebruaril 2017.

(8)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Põhjalikumate andmete saamiseks liidu tootmiskulude kohta (uurimisperioodi iga toote liigi kohta kvartali kaupa) paluti valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada lisaandmeid. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid palutud teabe.

(9)	Komisjon teavitas kõiki asjaosalisi olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kõigile huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(10)	Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

1.4. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(11)	Esialgse määruse põhjenduses 24 on sätestatud vaatlusaluse toote esialgne määratlus.

(12)

Esialgse määruse põhjendustes 29–35 on esitatud Hiina eksportiva tootja ja ühe importija väide, et tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted tuleks jätta toote määratlusest välja, ning põhjendused selle kohta, miks komisjon jättis tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted toote määratlusest esialgu välja.

(13)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas kaebuse esitaja oma märkust, et see väide ei ole piisavalt põhjendatud ja et kui komisjon nõustub nende väidetega, esineb kõrvalehoidmise oht. Komisjon märkis, et ta kaalus juba esialgses etapis kõrvalehoidmise ohtu. Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 34, on komisjon seisukohal, et tööriistaterase ja kiirlõiketerase import moodustas 2015. aastal umbes 1,25 % Hiinast pärineva koguimpordi mahust ja et need tooted kuuluvad erinevate konkreetsete CN-koodide alla. Peale selle ei esitatud komisjonile ühtegi tõendit, mis oleks näidanud, et kaubandusstruktuuri on pärast ajutiste meetmete kehtestamist muutunud ning oleks osutanud võimalikule kõrvalehoidmisele.

(14)	Esialgse määruse põhjendustes 32–34 esitatud põhjustel ja uute faktide või tõendite puudumise tõttu jättis komisjon muutmata oma otsuse jätta tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted toote määratlusest välja.

(15)

Esialgse määruse põhjendustes 36–37 on esitatud ühe Itaalia kasutaja väide, et teatavad muud tooteliigid tuleks jätta toote määratlusest välja. Nagu on märgitud esialgse määruse põhjendustes 38–39, lükkas komisjon esialgu need taotlused tagasi, aga märkis, et uurib seda toote määratlusest väljajätmise taotlust edasi. Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist kordas see Itaalia kasutaja oma taotlust.

(16)	Komisjon püüdis selgitada selle kasutaja esitatud väiteid kohapealse kontrollkülastuse käigus äriühingu valdustesse.

(17)	Kasutaja aga ei esitanud nende arutelude jooksul teavet ühegi uue asjaolu kohta. Seetõttu lükkas komisjon kõnealused väited tagasi ning kinnitas esialgse määruse põhjendustes 38 ja 39 tehtud järeldused.

(18)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Itaalia kasutaja oma taotlust jätta toote määratlusest välja vaatlusaluse toote järgmised liigid: sisestuselementideta (IF) terase liigid, kahefaasilise terase liigid, suure süsinikusisaldusega terase liigid ja mittesuundorienteeritud struktuuriga terase liigid. Kasutaja viitas komisjoni uurijatega toimunud arutelule, mille käigus olid komisjoni ametnikud kasutaja väitel nõustunud, et nn tavapärased ja muud kvaliteetsed vaatlusaluse toote liigid erinevad keemiliste omaduste ja lõppkasutuse poolest. Kasutaja osutas ka kahele muule uurimisele, mille puhul komisjon oli otsustanud teatavad tooteliigid toote määratlusest välja jätta. Esimene oli meetmetest kõrvalehoidmise uurimine seoses Hiina Rahvavabariigist pärineva teatava alumiiniumfooliumiga, mille puhul uuriti toote väidetavat vähest muutmist. Kõnealusel juhul jäeti konkreetset liiki alumiiniumfoolium, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks, väheste muudatustega toodet käsitlevast laiendavast sättest väidetavalt välja (6). Teine juhtum käsitles Hiina Rahvavabariigist pärineva teatava korrosioonikindla terasega seotud uurimist, (7) milles määratleti toode nii, et meetmete kohaldamisalast jäeti välja autotööstuses kasutatavad tooted.

(19)

Komisjon lükkas selle taotluse tagasi. Esiteks oli äriühingu valdustes toimunud kohtumine teabevahetus mõningate kasutaja esitatud asjaolude täpsustamise eesmärgil. Kasutaja ei saa rajada õiguspäraseid ootusi sellisele mitteametlikule kohtumisele. Vastupidi kasutaja väitele ei ole komisjoni uurijad väljendanud nõusolekut selle kohta, et vaatlusaluse toote teatavad liigid erinevad üksteisest keemiliste omaduste ja lõppkasutuse poolest. Teiseks on tõsi, et vaatlusaluse toote praegune kirjeldus ja CN-koodid hõlmavad kvaliteedi poolest väga erinevaid liike. Aga nii liidu kui ka eksportivate tootjate vaatlusaluse toote kvaliteetsete liikide tootmine oleneb vaatlusaluse toote tootmisprotsessist ning kvaliteetsemaid vaatlusaluseid tooteid toodetakse samast alusmaterjalist ja samade tootmisseadmetega. Seetõttu ei ole selline põhjendus piisav, et kohaldada kasutaja taotletud väljajätmist. Kolmandaks on mõlemad juhtumid, millele kasutaja viitab, pooleli ja lõplikke järeldusi ei ole veel tehtud. Peale selle on üks juhtumitest (konkreetset liiki alumiiniumfooliumi juhtum) seotud kõrvalehoidmist käsitleva uurimisega ja ei ole seetõttu asjakohane. Neljandaks ei ole vaatlusaluse toote eri liikide, sealhulgas nn kvaliteetsete liikide puhul võimalik teha vaatlusaluse toote arvukate liikide erinevusi kindlaks visuaalse vaatluse abil ja seetõttu ei suudaks tolliasutused teatavate liikide väljajätmisega toime tulla. Viiendaks ei saa paljudel juhtudel tooteid eristada isegi keemilise või mikrostruktuuride analüüsi abil, sest sellised konkreetsed omadused tekivad hiljem edasise külmvaltsimise käigus. Kokkuvõttes vastavad ka need suhteliselt hea kvaliteediga liigid täielikult vaatlusaluse toote määratlusele ja esitatud ei ole ühtegi veenvat põhjust nende väljajätmiseks vaatlusaluse toote määratlusest.

(20)	Kuna toote määratluse ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse esialgse määruse põhjendustes 24–28 tehtud järeldused.

(21)

Vaatlusalune toode on seega määratletud kui teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata, mis pärinevad HRVst.

Vaatlusalune toode ei hõlma:

—	roostevabast terasest tooteid ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga tooteid,

—	tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooteid,

—	mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, üle 10 mm paksusega ja vähemalt 600 mm laiusega tooteid ning

—	mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, vähemalt 4,75 mm ja kuni 10 mm paksusega ning vähemalt 2 050 mm laiusega tooteid.

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10, 7225 30 90, ex 7225 40 60, 7225 40 90, ex 7226 19 10, 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

2. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

2.1. Normaalväärtus

(22)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja lõplike järelduste teatavakstegemist väitis Hiina raua- ja teraseühendus (CISA), et kahju- ja dumpingumarginaalide erinemine tekitas kahtlusi seoses komisjoni arvutusmetoodika õigsusega. CISA hinnangul oli võrdlusriigi normaalväärtus 61 % suurem kui sihthind liidu tootmisharule. CISA väitel on normaalväärtused, mille on esitanud kaebuse esitajaga seotud tootja – nagu kõnealuses uurimises –, mõnikord ebaharilikult suured.

(23)	CISA lisas, et kui andmed on faktiliselt õiged, peaks komisjon niisugust erinevust silmas pidades tunnistama kehtetuks USA valimise kehtivaks võrdlusriigiks, andmeid kohandama või kasutama selle asemel ELi andmeid.

(24)

Liidu õiguse kohaselt on komisjonil õigus kasutada ELi tootjatega seotud ettevõtjate hindu, kui võrdlusriik on asjakohane. Seda tehti suure väsimustugevusega terasest betooni sarrusvardaid (Lõuna-Aafrika) (8) ja külmvaltsitud lehtterastooteid (Kanada) (9) käsitlevate uurimiste puhul, nagu märkis CISA ise. Kuigi võrdlusriigi tootja ja liidu tootja on omavahel seotud, ei muuda see kehtetuks ega mõjuta normaalväärtuse kindlaksmääramist, mis põhineb nõuetekohaselt kontrollitud andmetel.

(25)	Normaalväärtuste arvutused tehti ja neid kontrolliti kohaldatavate õigusnormide kohaselt. Need on faktiliselt õiged.

(26)

USA on konkurentsivõimeline turg, kus on kümme omamaist tootjat ja imporditakse olulisel määral mitmest riigist. Seal on kehtestatud dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed, mis võimaldavad ettevõtjatel tegutseda tavapärastes konkurentsitingimustes. Seetõttu ei näe komisjon põhjust mitte kasutada USA hindu. Peale selle ei esitatud ühtegi toetavat tõendit, mis õigustaks kohanduse tegemist.

(27)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist seadis üks huvitatud isik taas kahtluse alla USA valimise kõnealuses juhtumis asjakohaseks võrdlusriigiks ja pidas küsitavaks normaalväärtuse usaldusväärsust selles riigis, sest see oli tema arvates liiga kõrge võrreldes hinnaga liidu turul. Kuna võrdlusriigi tootja andmeid kontrolliti ja leiti, et need on õiged, lükati see väide tagasi.

(28)

Seoses soovitusega kasutada liidus tegelikult makstud või makstavaid hindu, tuleb märkida, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt on lubatud kasutada neid hindu üksnes juhul, kui turumajandusliku kolmanda riigi turu või ekspordihindu ei ole võimalik kasutada. Kuna kõnealusel juhul oli võimalik kasutada USA hindu (võrdlusriigi meetod), ei võetud seda soovitust arvesse.

(29)	Seetõttu kinnitas komisjon oma järeldused normaalväärtuse kohta.

2.2. Ekspordihinnad

(30)	Esialgses etapis tegi komisjon kohandusi nende tehingute puhul, mille raames eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu seotud äriühingute kaudu, kes tegutsevad importijana.

(31)	Kohanduste tegemisel osutati seotud importijate tegelikule kasumile.

(32)

Kuna aga need eksportivad tootjad ja seotud kauplejad/importijad on omavahel seotud, tuleb seotud importijate tegelikku kasumit lugeda ebausaldusväärseks. Seetõttu peab uurimisasutus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrama kindlaks põhjendatud kasumimarginaali. Komisjon on seisukohal, et kõnealuses olukorras on põhjendatud sõltumatute importijate kasumist lähtumine.

(33)

Kuna aga komisjoniga ei teinud kõnealuse uurimise puhul koostööd ükski sõltumatu importija, kasutas komisjon sarnase toote sõltumatu importija kasumit. Komisjon kasutas ühe külmvaltsitud lehtterastoodete importija kasumit, sest see toode sarnaneb mitmel viisil vaatlusalusele tootega, nagu on selgitatud esialgse määruse põhjenduses 221. See kasum oli määratud kindlaks põhjenduses 24 nimetatud külmvaltsitud lehtterastoodete uurimise käigus. Ekspordihindade arvutamist kohandati sellest lähtudes.

2.3. Võrdlus

(34)

Eksportiv tootja Jiangsu Shagang Group väitis, et komisjon ei avalikustanud kõiki äriühingu Shagang ekspordihinna kohandusi ja viitas ühele konkreetsele kohandusele. Komisjon täpsustas, et selle kohanduse õiguslik alus oli alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt i, sest see viitab hinnalisandile, mis saadi seotud äriühingult, kelle funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. Vastuseks väitis äriühing Shagang, et teda tuleks pidada koos temaga seotud äriühingutega üheks majandusüksuseks ja seetõttu ei tuleks kohandusi teha. 16. novembril 2016 toimus äriühingu Shagang taotlusel ärakuulamine äriühingu Shagang ja komisjoni talituste vahel, et arutada seda teemat täpsemalt. Peale selle toimus pärast lõplike järelduste teatavakstegemist 12. jaanuaril 2017 teine kuulamine, et arutada muu hulgas seda kohandust.

(35)

Äriühing Shagang kordas, et temaga seotud äriühingud (kaks kauplejat, kes asuvad Hongkongis ja Singapuris) tegelevad terasetoodetest ainult äriühingu Shagang toodetega ning et asjaolu, et nad kauplevad ka toodetega (muud kui terasetooted), mida äriühing Shagang ei ole tootnud, on ebaoluline, selgitamaks välja, kas nad on üks majandusüksus või mitte.

(36)

Väljakujunenud kohtupraktika järgi peavad liidu institutsioonid kaaluma kõiki tegureid, et teha kindlaks, kas seotud kaupleja täidab kõnealuse tootja struktuurisisese müügiosakonna funktsioone ja kas need tegurid ei piirdu ainult vaatlusaluse tootega. Eelkõige on liidu institutsioonidel õigus võtta arvesse selliseid tegureid nagu seotud kaupleja selliste toodete müük, mis ei ole vaatlusalune toode, ja niisuguse kaupleja selliste toodete müük, mille on tarninud tootjad, kes ei ole temaga seotud tootjad. Komisjon analüüsis seetõttu mitut tegurit ja tegi muu hulgas kindlaks järgmise: i) Hiinas asuv seotud äriühing nõudis pidevalt oma välismaal asuvatelt seotud kauplejatelt hinnalisandit; ii) kõnealuste kauplejate põhitegevus, mis moodustab nende käibest ligikaudu 90 %, seisnes selliste toodetega kauplemises, mis ei ole vaatlusalune toode, ja hõlmas kauplemist mitteseotud isikutega; iii) mõnel juhul leiti, et tasusid ja kulusid on makstud liitu suunatud eksportmüügi raames; iv) ühe seotud kaupleja tegevusloa järgi oli tema põhitegevus hulgimüük tasu või lepingu alusel, nt komisjonitasu alusel esindajana; v) kontrollitud kasumiaruande põhjal tehti kindlaks, et kõik asjaomased kontorikulud kaeti seotud kaupleja kasumist, selle asemel et need oleks kaetud emaettevõtja rahaliste maksetega. Seepärast leidis komisjon, et seotud kauplejad ja äriühing Shagang ei ole üks majandusüksus. Kõnealune väide lükati tagasi ja alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehtud kohandus jäeti alles.

2.4. Dumpingumarginaal

(37)

Põhjenduses 33 märgitud ekspordihinna arvutuse parandamise tõttu arvutati kahe äriühingute rühma dumpingumarginaalid uuesti, mille tagajärjel need veidi suurenesid. Nende suurenemine muutis ka kõikide teiste koostööd teinud ja mitteteinud äriühingute dumpingumarginaali, sest see marginaal põhineb koostööd teinud äriühingute marginaalidel.

(38)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 1

HRV dumpingumarginaalid

Hiina eksportivad tootjad	Lõplik dumpingumarginaal
Bengang Steel Plates Co., Ltd.	97,3 %
Hesteel Group Co., Ltd.	95,5 %
Jiangsu Shagang Group	106,9 %
Muud koostööd teinud äriühingud	100,5 %
Kõik teised äriühingud	106,9 %

3. KAHJU

3.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(39)	Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 62–66 esitatud järeldused.

3.2. Liidu tarbimine

(40)	Üks huvitatud isik märkis, et liidu kogutarbimist on alahinnatud, sest liidu tootjate müük seotud äriühingutele tingimustel, mis on võrreldavad vaba turu tingimustega, on jäetud liidu tarbimise arvutamisest välja.

(41)

See väide lükati tagasi. Esiteks, nagu on sätestatud esialgse määruse põhjenduses 69, on tootmisharusisese ja vabal turul toimuva tarbimise eristamine kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ja nende siirdehinnad määratakse kindlaks kontserni sees vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele. Vabale turule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad on vabaturuhinnad. Teiseks hõlmab kogu vaba turg liidu tootjate müüki sõltumatutele klientidele ja muuks kui tootmisharusiseseks tarbimiseks ettenähtud müüki seotud äriühingutele. Seda muuks kui tootmisharusiseseks tarbimiseks ettenähtud müüki uuriti ja kinnitati, et seda tehakse tõepoolest turuhinnaga ning et seotud ostja sai tarnija vabalt valida hoolimata sellest, kas tegu oli seotud tarnijaga või mitte. Järelikult ei ole liidu tarbimine (vabal turul) alahinnatud.

(42)

Esialgse määruse tabelites 2 ja 3 on esitatud andmed liidu tarbimise muutumise kohta tootmisharusisese tarbimise ja vabal turul tarbimise puhul ning neid selgitatud. Kui need kaks tabelit ühendati, muutus kogutarbimine (mis hõlmab seega tootmisharusisest ja vabal turul toimuvat tarbimist) vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2

Kogutarbimine (tootmisharusisene ja vabal turul toimuv tarbimine) (tonnides)

	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Kogutarbimine	72 181 046	74 710 254	76 026 649	77 427 389
Indeks (2012 = 100)	100	104	105	107
Allikas: Euroferi vastus küsimustikule ja Eurostat.

(43)	Eespool esitatud tabel näitab, et kogutarbimine suurenes sel määral, et selle tase oli uurimisperioodil kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Seda suundumust saab selgitada tootmisharusisese tarbimise kasvuga, mis oli absoluutarvudes suurem kui tarbimise kasv vabal turul.

(44)	Komisjon kinnitas seetõttu oma esialgse määruse põhjendustes 67–74 esitatud järeldused liidu tarbimise kohta.

3.3. Vaatlusalusest riigist pärinev import

(45)	Kuna tootmismahu, turuosa ja asjaomasest riigist pärineva impordi hinna kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ka esialgse määruse põhjendustes 75–82 esitatud järeldused nende teemade kohta.

3.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

3.4.1. Üldised märkused

(46)	Esialgse määruse selle osa kohta märkusi ei esitatud.

3.4.2. Makromajanduslikud näitajad

(47)	Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks huvitatud isik, et enamiku liidu tootmisharu makromajanduslike näitajate suundumus on positiivne, ega nõustunud komisjoni järeldusega, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(48)

See väide lükati tagasi. Esiteks ei väitnud komisjon esialgses määruses, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Vastupidi, ta märkis esialgse määruse põhjenduses 119, et liidu tootmisharu oli uurimisperioodi lõpus halvas olukorras, aga mitte sellisel määral, et liidu tootmisharu oleks kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Teiseks, nagu on kirjeldatud esialgse määruse põhjenduses 117, viitas komisjon sellega seoses asjaolule, et mõningad makromajanduslikud näitajad (nagu tootmismaht ning tootmisvõimsuse rakendamise määr tootmisharusisese ja vaba tarbimise suurenemise tagajärjel) järgisid endiselt positiivset suundumust.

(49)	Komisjon kinnitas seetõttu oma esialgse määruse põhjendustes 87–103 esitatud järeldused makromajanduslike näitajate kohta.

3.4.3. Mikromajanduslikud näitajad

(50)

Seesama huvitatud isik väitis, et vaatlusalusel perioodil, välja arvatud üksnes 2014. aastal, oli valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku hind sõltumata Hiinast pärineva impordi mahust (olenemata sellest, kui väike või suur see oli) alati suurem kui nende müügihind. Ta osutas ka sellele, et valimisse kaasatud liidu tootjate tegevus oli vaatlusalusel perioodil valdavalt kahjumlik. Seetõttu palus huvitatud isik komisjonil uurida põhjalikumalt järgmiste asjaolude põhjuseid:

a)	valimisse kaasatud liidu terasetootjad kandsid suurimat kahju 2012.–2013. aastal, kui Hiina impordimaht oli väike ja Hiina impordihinnad olid liidu tootmisharu hindadega võrdsed või isegi suuremad;

b)	samal ajal olid nende müügihinnad väiksemad kui nende ühiku tootmiskulu.

(51)

Sellega seoses viitab komisjon kõigepealt esialgse määruse põhjendusele 106. Komisjon märkis kõnealuses põhjenduses, et 2012. ja 2013. aastal mõjutasid liidu tootmisharu tulemusi negatiivselt euroala võlakriisi tagajärjed ja terase vähenev nõudlus 2012. aastal. 2014. aastal hakkas liidu tootmisharu taastuma ja see jätkus ka 2015. aasta esimesel poolel. ELi tootmisharu olukorra ajutine paranemine toimus tänu ettevõtjate suurematele jõupingutustele konkurentsivõime säilitamise nimel, mille raames suurendati eelkõige liidu tootmisharu tööjõu tootlikkust. Teiseks, nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 107, oli tootmiskulu endiselt üldiselt suurem kui kahanevad müügihinnad ning turuosa vähenemise aeglustamiseks järgisid liidu tootjad hinnalanguse spiraali ja vähendasid oluliselt oma müügihindu, eelkõige 2015. aastal. Seetõttu oli komisjon seisukohal, et ta oli neid asjaolusid piisavalt uurinud ja täpsustanud.

(52)

Seesama huvitatud isik väitis samuti, et müügimahu arvutamisel esialgse määruse tabelite 7 ja 14 põhjal leidis ta, et valimisse kaasatud liidu tootjate müügimaht moodustab ainult 31 % liidu tootmisharu kogu müügimahust, aga esialgse määruse põhjenduses 64 on märgitud, et nende toodang moodustab 45 % liidu kogutoodangust. Huvitatud isik väitis, et nii suur erinevus tekitab kahtlusi valimi tüüpilisuse kohta ja et valimi mis tahes muudatuste tagajärjel oleks saadud täiesti teistsugused järeldused kahju kohta.

(53)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 64, oli liidu kogutoodang hinnanguliselt umbes 74,7 miljonit tonni. See hõlmab nii vaba kui ka tootmisharusisest turgu. Esialgse määruse tabelites 7 and 14 on seevastu viidatud selgelt üksnes vabale turule. Seega hõlmavad need üksnes müüki vabal turul. Leitud erinevust selgitab asjaolu, et kogutoodang, mida huvitatud isik võrdlusena kasutas, hõlmas ka müüki tootmisharusisesel turul, kuigi see oleks pidanud hõlmama üksnes müüki vabal turul. Seetõttu ei ole põhjust kahelda valitud valimi tüüpilisuses.

(54)	Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 104–116 esitatud järeldused.

3.4.4. Järeldus kahju kohta

(55)

Lähtudes märkuste analüüsist, mille kokkuvõte on esitatud põhjendustes (39)–(54), kinnitas komisjon oma esialgse määruse põhjendustes 117–119 esitatud järeldused. Komisjon järeldas, et liidu tootmisharu oli uurimisperioodi lõpus halvas olukorras, aga mitte sellisel määral, et liidu tootmisharu oleks kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

4. KAHJU OHT

(56)

Kohtupraktika kohaselt on liidu institutsioonidel õigus võtta teatavatel asjaoludel arvesse uurimisjärgse perioodi andmeid, kui nad teevad dumpinguvastast uurimist, mis on algatatud kahju ohu väidete alusel. Kohtupraktika kohaselt eeldab kahju ohu kindlakstegemine tõepoolest oma olemuse tõttu tulevikuanalüüsi. Peale selle peab alusmääruse artikli 3 lõike 9 kohaselt tuginema olulise kahju tekitamise ohu kindlaksmääramisel faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele, ning muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul dumping põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peatselt toimuv.

(57)

Arvestades kohtupraktikaga antud õigust ja nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 122, jätkas komisjon pärast ajutiste meetmete kehtestamist oma tulevikuanalüüsi; ta kogus selleks peamiselt 2016. aasta teisest poolest pärinevaid andmeid kõigi esialgu uuritud tegurite kohta ja analüüsis, kas neid lisaandmeid saaks kasutada uurimisperioodi andmete põhjal tehtud järelduste kinnitamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

(58)

Komisjon tuletab meelde, et arvestades alusmääruse artikli 6 lõiget 1, mis kehtib võrdselt kõigile kahju ohu väidete alusel algatatud uurimistele, peavad representatiivsed tulemused põhinema enne menetluse algatamist lõppenud ajavahemikul. Selle põhimõttega tahetakse tagada, et uurimistulemused oleksid representatiivsed ja usaldusväärsed, tagades, et dumpingu ja kahju kindlakstegemise aluseks olevaid tegureid ei mõjuta asjaomaste tootjate tegutsemine pärast dumpinguvastase menetluse algatamist, ja seetõttu on lõplik tollimaks, mis kehtestatakse menetluse tagajärjel, asjakohane, et heastada tegelik dumpingu põhjustatud kahju.

4.1. Liidu turule suunatud dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne kasvutempo, mis viitab importimise olulise suurenemise tõenäosusele

4.1.1. Ajakohastamine uurimisperioodijärgsete andmetega

(59)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 124, suurenes import asjaomasest riigist 2012. aasta ja uurimisperioodi vahel märgatavalt, st 246 720 tonnilt 1 519 304 tonnini. Samas põhjenduses on märgitud, et Hiina impordi maht suurenes võrreldes 2015. aasta esimese poolega (712 390 tonni) 2016. aasta esimeses pooles (773 275 tonni) veelgi (8,5 % võrra).

(60)

Andmed, mis on kättesaadavad täiendava perioodi kohta 2016. aasta juulist kuni septembrini, näitavad, et Hiinast pärinev dumpinguhinnaga import hakkas kuu keskmiste näitajate põhjal vähenema võrreldes uurimisperioodiga (2015. aasta) ja uurimisperioodi järgse perioodiga 2016. aasta jaanuarist kuni juunini.

Tabel 3

Hiina impordimahu (tonnides) muutumine

	2014	Uurimisperiood (2015)	Jaanuar – juuni 2016	Juuli – september 2016
Hiinast pärineva impordi maht	592 104	1 519 304	773 275	296 267
Kuu keskmine import Hiinast	49 342	126 608	128 879	98 756
Allikas: Eurostat.

(61)

Komisjon tegi seetõttu kindlaks, et mahu suurenemise suundumus on peatunud. Aga nende arvandmete olulisuse ja usaldusväärsuse hindamisel kahju ohu kinnitamise või kehtetuks tunnistamise analüüsi seisukohast märkis komisjon ka järgmist:

a)	Hiinast pärineva impordi kuu keskmine maht oli perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini endiselt kaks korda suurem kui kuu keskmine import 2014. aastal;

Hiinast pärineva impordi kuu keskmise mahu vähenemist 2016. aasta juulist kuni septembrini (võrreldes 2015. aastaga) saab seletada järgmiste asjaoludega:

—	piirav mõju, mis tulenes registreerimise taotlusest, mille kaebuse esitaja esitas 5. aprillil 2016 ja mida ta uuendas 2016. aasta juunis, aga mille ta siiski alles 2016. aasta augusti keskpaigas tagasi võttis;

—	komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1329 (10) vastuvõtmine, mille alusel nõuti esimest korda tagasiulatuvalt sisse dumpinguvastane tollimaks; ja

—	teadmine, et komisjon kavatseb teha ajutiste meetmete kohta otsuse kaheksa kuu jooksul alates algatamisest (mitte üheksa kuu jooksul).

4.1.2. Huvitatud isikute märkused pärast esialgse määruse avaldamist

(62)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon tugines oma analüüsis peamiselt andmetele, mis olid uurimise ajal üle üheksa kuu vanad (2015. aasta lõpu andmetele) ja ei saa anda kõige usaldusväärsemat näidustust impordi olulise suurenemise tõenäosuse kohta. Ta väitis ka seda, et vaatlusperioodi impordisuundumuste analüüs oleks näidanud, et impordimahud vähenevad. Seetõttu nimetas huvitatud isik komisjoni kahju ohu analüüsi puudulikuks.

(63)

Esiteks märkis komisjon, et ta esitas kõik andmed, mis olid sellel ajal kättesaadavad, esialgse määruse põhjenduses 124 nii vaatlusaluse perioodi kui ka uurimisjärgse perioodi kohta. Teiseks ajakohastas komisjon taas põhjenduses 60 kõiki andmeid Hiina impordimahu kohta. Ajakohastamisel märkis komisjon, et Hiinast pärineva impordi kuu keskmise maht vähenes tõepoolest alates 2016. aasta juulist. Aga seda vähenemist saab selgitada peamiselt põhjenduses 61 märgitud asjaoludega.

4.1.3. Huvitatud isikute märkused pärast lõplike järelduste teatavakstegemist

(64)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väljendas Hiina raua- ja teraseühendus (CISA) küll heameelt selle üle, et komisjon kasutas täiendavaid uurimisjärgse perioodi andmeid, aga väitis samas, et komisjoni hinnang Hiinast pärineva impordi muutumise kohta alates 2016. aasta juulist on vale. Huvitatud isik väitis, et faktiliselt hakkas Hiina impordimaht pidevalt vähenema alates 2016. aasta algusest. Ta väitis ka seda, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 3 lõike 9 üldpõhimõtet, sest märkis, et Hiina ekspordi vähenemine hiljuti on tõenäoliselt ajutine, sest olulise kahju ohu kindlaksmääramine peab tuginema faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Seetõttu palus ta komisjonil võtta arvesse kõige hilisemaid uurimisperioodijärgseid andmeid ainult faktiliselt ja hoiduda kõige hilisemate uurimisperioodijärgsete andmete tõlgendamisest kaudsete võimaluste või põhjendamata väidete valguses. Sarnased märkused saadi ka kahelt teiselt Hiina eksportivalt tootjalt ja Itaalia kasutajalt.

(65)

Komisjon nõustus, et mahtude suurenemine peatus, aga seda peamiselt alates 2016. aasta juulist. Kuid ta märkis ka seda, et absoluutne tase oli endiselt kõrge. Kuigi Hiina impordimaht oli perioodil 2016. aasta jaanuarist kuni juunini (773 275 tonni kuue kuu jooksul) väiksem kui perioodil 2015. aasta juulist kuni detsembrini (806 914 tonni kuue kuu jooksul), oli keskmine impordimaht perioodil 2016. aasta jaanuarist kuni juunini siiski suurem kui perioodil 2015. aasta jaanuarist kuni juunini (712 390 tonni kuue kuu jooksul) ja kõigil teistel kuue kuu pikkustel perioodidel enne seda. Teiseks ei analüüsinud komisjon impordimahtude suundumust eraldi tegurina, vaid võttis tervikliku lähenemisviisi. Ta ei kaalunud ega hinnanud mitte ainult kõiki alusmääruse artikli 3 lõike 9 teises lõigus loetletud tegureid, vaid peale selle ka mõningaid lisategureid, nagu vastu võetud tellimused ja kasumlikkus (vt punktid 4.2–4.5), et tagada oma üldhinnangule tugev faktiline alus.

(66)

Põhjusi, miks Hiina eksport vähenes peamiselt alates 2016. aasta teisest poolest, seletab komisjon kolme fakti põhjal: avalik teadaanne terasetööstust käsitlevas teatises, kõnealuse juhtumi kaebuse esitaja taotlus registreerimise kohta ja otsus nõuda tagasiulatuvalt sisse teatavate kuumvaltsitud terasest toodete tollimaksud:

—

komisjoni terasetööstust käsitleva 16. märtsi 2016. aasta teatise põhjal („Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“) (11) said Hiina eksportivad tootjad teada komisjoni kavatsusest võtta kohe kasutusele kõik võimalused, et ajutiste meetmete vastuvõtmist veelgi kiirendada, vähendades uurimismenetluse aega ühe kuu võrra (üheksalt kuult kaheksale kuule). Seetõttu said nad teada, et ajutisi meetmeid võidakse kohaldada 2016. aasta oktoobri algusest – sest see juhtum algatati 13. veebruaril 2016;

—

5. aprillil 2016 esitas kaebuse esitaja taotluse HRVst pärineva vaatlusaluse toote impordi registreerimiseks. 2. juunil 2016 uuendas kaebuse esitaja taotlust uuemate andmete esitamisega. Seetõttu teadsid teadlikud eksportivad tootjad ja eksportijad, et oli oht, et kui nad lähetavad vaatlusalust toodet alates 2016. aasta teisest poolest, võidakse nende eksporditud samasugusele tootele kehtestada tagasiulatuvalt tollimaks 90 päeva jooksul enne ajutiste meetmete kehtestamist 2016. aasta oktoobris, st 2016. aasta juulist;

—

komisjon võttis 29. juulil 2016 vastu rakendusmääruse (EL) 2016/1329, mille alusel nõuti esimest korda tagasiulatuvalt sisse dumpinguvastane tollimaks teatavatelt kuumvaltsitud terasetoodetelt, mis on samuti terasetoode. Seetõttu muutus oht, et meetmeid kohaldatakse siinses menetluses juba 2016. aasta juulist, veel tõenäolisemaks tagasiulatuva sissenõudmise tõttu kõnealuses terasetoodet hõlmavas juhtumis.

(67)

CISA väidab, et ka komisjoni selgitused selle kohta, miks Hiina import vähenes alates 2016. aasta teisest poolest, on kaudsed võimalused või põhjendamata väited. Nagu on näidatud eespool, tuginevad komisjoni selgitused faktidele. Komisjon märgib, et CISA ei esitanud ise realistlikku alternatiivset selgitust selle kohta, miks Hiina import vähenes.

(68)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon oma järeldust, et Hiina ekspordi kõige hilisem vähenemine on tõenäoliselt ajutine nähtus, mille põhjuseks on konkreetsed põhjenduses 61 kindlaksmääratud asjaolud ja mille abil ei saa tunnistada kehtetuks komisjoni järeldust kahju ohu olemasolu kohta. Kui lõppetapis meetmeid ei võeta, suureneb Hiina impordimaht tõenäoliselt taas, eriti arvestades HRV liigset tootmisvõimsust ning kolmandate riikide või HRV enda ebapiisavat kasutussuutlikkust, nagu on selgitatud põhjenduses 70 ja selle järgnevates põhjendustes.

4.1.4. Järeldus

(69)

Hiina impordimahu vähenemist pärast 2016. aasta juulit võib selgitada registreerimist käsitlevast taotlusest tuleneva piirava mõju ja teadmisega, et komisjon kavatseb teha ajutiste meetmete kohta otsuse kaheksa kuu jooksul alates uurimise algatamisest. Peale selle oli Hiina impordimahu absoluutne tase pärast 2016. aasta juulit võrreldes 2014. aastaga endiselt väga kõrge. Nendel põhjustel on tõenäoline, et impordimahu vähenemine on kõigest ajutine ja et see suundumus muutuks vastupidiseks, kui meetmeid ei kehtestataks. Seetõttu ei muutnud komisjon oma hinnangut, et uurimisperioodi lõpus esines selge ja peagi toimuva kahju oht.

4.2. Piisavalt vabalt kasutatav tootmisvõimsus

4.2.1. Ajakohastamine uurimisperioodijärgsete andmetega

(70)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 133 ja põhjenduses 185 esitatud tabelis, oli 2014. aastal vaatlusaluse toote tegelik tootmismaht HRVs (317,4 miljonit tonni) ligikaudu viis korda suurem kui Venemaa, Ukraina, Iraani ja Brasiilia kogutoodang kokku (57,4 miljonit tonni). See asjaolu annab aimu vaatlusaluse toote väga suurest tootmisvõimsusest HRVs. Peale selle, nagu on märgitud esialgse määruse põhjendustes 140 ja 139, oli komisjon seisukohal, et HRV turu kasutussuutlikkus on ebapiisav ja on väga ebatõenäoline, et kolmandad riigid suudaksid kasutada ära suurt hulka vabalt kasutatavat tootmisvõimsust.

(71)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ajakohastas komisjon esialgse määruse põhjenduses 185 esitatud tabelit uusimate kättesaadavate andmete põhjal järgmiselt.

Tabel 4

Kolmandate riikide samasuguse toote tegelik tootmine (tuhandetes tonnides)

Riik	Toorterase hinnanguline tootmisvõimsus 2015. aastal (12)	Toorterase toodang 2014. aastal	Toorterase toodang 2015. aastal (13)	Teoreetiline liigne tootmisvõimsus 2015. aastal (13)	Kuumvaltsitud lehtterastoodete tegelik toodang 2014. aastal	Kuumvaltsitud lehtterastoodete tegelik toodang 2015. aastal
Venemaa	90 000	71 461	70 898	19 102	26 898	27 509
HRV	1 153 098	822 750	803 825	349 273	317 387	322 259
Ukraina	42 500	27 170	22 968	19 532	7 867	6 314
Iraan	28 850	16 331	16 146	12 704	8 276	7 872
Brasiilia	49 220	33 897	33 256	15 964	14 229	13 388

2015. aasta ajakohastatud tootmisnäitajad samasuguse toote kohta näitavad, et asjaomase riigi tootmisvõimsus on palju suurem kui kõigil teistel suurtel eksportivatel riikidel; samuti näitavad toorterase tootmisvõimsuse 2015. aasta ajakohastatud arvandmed, et ainult HRVl on nii suur liigne tootmisvõimsus (mis oli 2015. aastal umbes 350 miljonit tonni, võrreldes 317 miljoni tonniga 2014 aastal, nagu on näidatud esialgse määruse põhjenduses 185 esitatud tabelis).

Komisjon kordas seetõttu, et terase tootmise liigne tootmisvõimsus HRVs on oluline näitaja liidu tootmisharule peatse kahju tekkimise ohu olemasolu kohta.

(72)

Peale selle on Hiina toorterase ja vaatlusaluse toote tootmisvõimsust käsitlevad andmed ja prognoosid, mis tehti kättesaadavaks pärast 2016. aasta juulit, endiselt sama vastuolulised:

ühelt poolt sai komisjon ebamäärast teavet, et HRV on hakanud ilmselt oma liigset tootmisvõimsust vähendama. Sellega seoses andis Pekingis asuv ELi delegatsioon teada, et Hiina raua- ja teraseühenduse (CISA) asedirektor teatas, et HRV vähendab 2016. aastal tõenäoliselt oma liigset tootmisvõimsust 70 miljoni tonni võrra (28. oktoobri 2016. aasta teadaanne). Peale selle teatasid Baosteel Group ja Wuhan Steel Group, et nad viisid lõpule oma 2016. aastaks kavandatud tootmisvõimsuse vähendamise juba 2016. aasta oktoobris (24. oktoobri 2016. aasta teadaanne);

Aga Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) prognooside (14) kohaselt suureneb Hiina tootmisvõimsus 2016., 2017. ja 2018. aastal veelgi. Hiina pool hoidus ikka veel ühinemast liidu ja HRV vahelise kahepoolse platvormiga, mis võimaldab jälgida terase liigset tootmisvõimsust. Peale selle on 13. viisaastakukavas „Terasetööstuse kohandamise ja parandamise kava“ (2016–2020) toorterase toodangu maht 2020. aastal prognooside kohaselt 750–800 miljonit tonni ja toorterase tootmisvõimsus väheneb kuni 2020. aastani 100–150 miljoni tonni võrra. Selles julgustatakse ka heal positsioonil olevaid ettevõtjaid suunduma välisriikidesse ja rajama terasetootmise baase ning töötlemis- ja jaotuskeskusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Hiina ametiasutused tunnistavad HRV terasesektori liigset tootmisvõimsust, ja hoolimata mõningatest pärast 30. juunit 2016 esitatud teadaannetest ei ole tõenäoline, et see probleem lähitulevikus lahenduse saaks. Hiina liigne tootmisvõimsus on nii suur, et see ei saa realistlikult kaduda lühiajalises ega keskmises ajavahemikus.

(73)

HRV kasutussuutlikkusega seotud andmeid, mis tehti kättesaadavaks pärast 2016. aasta juulit, on vähe. Sellest hoolimata oli komisjon seisukohal, et prognoosi kohaselt on Hiina omamaise terase nõudluse kasv tulevasel 4–5 aastal (2015–2020) väike või puudub, sest investeeringud (näiteks ehitustööstuses) on väikesed ja see mõjutab märgatavalt Hiina valmis terasetoodete tarbimist (15).

(74)

Kolmandate riikide kasutussuutlikkusega seotud andmed, mis tehti kättesaadavaks pärast 2016. aasta juulit, näitasid järgmist:

Malaisia lõpetas 2016. aasta jaanuaris kaitsemeetmeid käsitleva uurimise Hiinast ja mõnest teisest riigist pärinevate kuumvaltsitud rullide kohta ning Türgi lõpetas 2016. aasta aprillis dumpinguvastaseid meetmeid käsitleva uurimise Hiinast, Prantsusmaalt, Jaapanist, Rumeeniast, Venemaalt, Slovakkiast ja Ukrainast pärinevate kuumvaltsitud rullide kohta;

samas kehtestas India hiljuti legeerterasest või legeerimata terasest kuumvaltsitud lehti ja plaate käsitlevate kaitsemeetmete uurimise raames lõplikud tollimaksu määrad. Peale selle algatas Brasiilia subsiidiumivastase uurimise kuumvaltsitud süsiniklehtterase impordi kohta. Türgi tootjad on esitanud uued dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu petitsioonid, teiste hulgas ka Hiinast pärinevate kuumvaltsitud rullide impordi kohta. Sellega seoses teavitas üks huvitatud isik pärast lõplike meetmete teatavakstegemist komisjoni, et Türgi ametiasutused alustasid 21. detsembril 2016 uut dumpinguga seotud uurimist, mis käsitleb raskplaate ja kuumvaltsitud lehtterastooteid.

Seetõttu, arvestades seda ajakohastatud teavet, ei suuda kolmandad riigid tõenäoliselt kasutada ära Hiina eksporti, mis suureneb Hiina vaba kasutamata tootmisvõimsuse väga suure hulga tõttu. Isegi juhul, kui Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi olukord ei muutu, on liidu turg meetmete kehtestamata jätmise korral tõenäoliselt endiselt Hiina dumpinguhinnaga ekspordi üks peamisi sihtmärke.

4.2.2. Huvitatud isikute märkused pärast esialgse määruse avaldamist ja lõplike järelduste teatavakstegemist

(75)

Pärast esialgse määruse avaldamist osutas kaebuse esitaja asjaolule, et HRV on alates 2008. aastast teatanud mitmest kavast lahendada terase liigse tootmisvõimsuse probleem, aga et ükski neist ei ole olnud edukas. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist rõhutas kaebuse esitaja, et Hiina varasemad katsed terase omamaist liigset tootmisvõimsust vähendada on samuti nurjunud. Huvitatud isiku sõnul ei suuda Hiina valitsus seetõttu tõenäoliselt vähendada väga suurt liigset tootmisvõimsust, mis on mõjutanud terasetööstust palju aastaid ja mida ta on püüdnud varem mitmel korral kõrvaldada, aga ebaõnnestunult.

(76)	Teine huvitatud isik märkis aga pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, et Hiina valitsus teatas hiljuti, et täitis terasetööstuse tootmisvõimsuse vähendamise eesmärgid 2016. aastal ja on võtnud endale kohustuse terasetööstuse tootmisvõimsust veelgi vähendada.

(77)

Väite tõttu, et Hiina valitsusel on terase massilise liigse tootmisvõimsuse vähendamine kogu aeg ebaõnnestunud, peab komisjon tegema kahju ohu analüüsimise juhtumis tulevikuanalüüsi. Seetõttu pidas ta kaebuse esitaja avaldusi ebaoluliseks, sest need on seotud minevikuga ja neid ei saa kasutada Hiina valitsuse tulevase tegutsemise ekstrapoleerimiseks.

(78)

Vastupidise väite tõttu, mis puudutab Hiina tootmisvõimsuse vähenemist ja mille esitas teine huvitatud isik, kordas komisjon, et teave ja prognoosid, mis on kättesaadavad Hiina toorterase ja vaatlusaluse toote liigse tootmisvõimsuse kohta, on vastuolulised. Vaidlustamata Hiina tõsiseid jõupingutusi oma tootmisvõimsuse vähendamiseks, on tõsiasi siiski see, et nagu on näidatud esialgse määruse tabelis 20, on Hiina praegune liigne tootmisvõimsus nii suur, et see ei saa realistlikult kaduda ei lühiajalisel ega keskmisel perioodil.

(79)	Kolmandate riikide kasutussuutlikkuse tõttu osutas üks huvitatud isik sellele, et Malaisia ja Türgi lõpetasid kaks uurimist HRVst pärinevate kuumvaltsitud rullide kohta. Seetõttu järeldas see huvitatud isik, et kaubavahetuse liitu ümbersuunamise väidetav tõenäosus on vähenenud.

(80)	Need väited lükati tagasi. Nagu on märgitud põhjenduses 74, võtavad teised riigid tõenäoliselt meetmeid, mistõttu on ebatõenäoline, et kolmandad riigid hakkavad Hiina väga suurt tootmisvõimsust ise ära kasutama.

(81)	HRV kasutussuutlikkuse kohta huvitatud isikud märkusi ei esitanud.

4.2.3. Järeldus

(82)

Kokkuvõttes kinnitavad uurimisperioodijärgsed andmed komisjoni esialgses etapis tehtud analüüsi. Arvestades vähest edu massilise liigse tootmisvõimsuse vähendamisel 2016. aastal, on tõenäoline, et liidu turule suunatakse endiselt olulises mahus olemasolevat väga suurt liigset terase tootmisvõimsust, sh samasuguse toote puhul, kui meetmeid ei võeta. Praegune liigne tootmisvõimsus ja kolmandate riikide või HRV enda ebapiisav kasutussuutlikkus osutab tõenäosusele, et liitu suunatud Hiina eksport suureneb, kui lõppetapis meetmeid ei võeta.

4.3. Impordi hinnatase

4.3.1. Ajakohastamine uurimisperioodijärgsete andmetega

(83)

Esialgse määruse põhjenduses 142 märgiti impordi hinnatasemega seoses, et vaatlusalusest riigist pärineva impordi keskmised hinnad vähenesid 33 % – 600 eurolt tonni kohta 2012. aastal 404 euroni tonni kohta 2015. aastal. Esialgse määruse põhjenduses 145 esitatud tabel näitab Hiina ühikuhindade jätkuvat langust uurimisjärgsel perioodil 2016. aasta jaanuarist kuni juunini liidu turule sisenedes.

(84)

Andmed, mis on kättesaadavad impordi hinnataseme kohta perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini, näitavad, et Hiina impordi keskmised hinnad tõusid.

Tabel 5

Hiina impordi keskmised hinnad uurimisperioodijärgsel perioodil

Jaanuar 2016

Juuni 2016

Juuli 2016

August 2016

September 2016

Hiina impordi keskmised hinnad

(eurot tonni kohta)

326

308

371

367

370

Allikas: Eurostat.

(85)

Hiina impordihindade hiljutist tõusu tuleb käsitleda järgmises kontekstis:

a)	Hiina impordihinnad ei olnud ainsad, mis pärast 30. juunit 2016 tõusid. Teiste peamiste liitu eksportivate riikide impordihinnad tõusid samuti pärast 30. juunit 2016;

viimasel kolmel kuul (2016. aasta juulist kuni septembrini) saavutatud tase oli endiselt madalam kui ELi tootmisharu keskmine tootmiskulu (ligikaudu 431 eurot tonni kohta uurimisperioodi lõpul, nagu on näidatud esialgse määruse põhjenduses 104 esitatud tabelis 11). Seetõttu püsib hoolimata hinnataseme tõusust väga suur hindade allasurumine, mis paneb ELi tootmisharu jätkusuutmatusse olukorda;

üks oluline põhjus, miks vaatlusaluse toote üleilmsed hinnad tõusid, oli tooraine hinnatõus. Eelkõige tõusid 2016. aasta oktoobris koksisöe hinnad peaaegu kaks korda (kuni umbes 200 euroni tonni kohta) võrreldes hindadega 2016. aasta esimesel poolel. Selle põhjustasid Hiina kaevanduses kohustusliku tööaja vähendamise ja Austraalia kaevandustes esinenud mitme häire koosmõju. Seepärast tuleb märkida, et HRV ja Austraalia on maailma ühed suurimad koksisütt tootvad riigid. Koksisöe järsk hinnatõus on esitatud järgmisel graafikul (16).

Graafik

Koksisöe hindade muutumine

Seetõttu võib eeldada, et vaatlusaluse toote hinnad hakkavad taas langema, kui koksisöest tulenevate erandlike asjaolude mõju on kadunud.

4.3.2. Huvitatud isikute märkused pärast esialgse määruse avaldamist

(86)

Üks huvitatud isik märkis, et komisjoni analüüs piirdub 2016. aasta juuniga, aga vaatlusaluse toote impordihinnad on pärast 2016. aasta juunit pidevalt tõusnud. Ta palus komisjonil võtta arvesse neid kõige uuemaid andmeid. Teine huvitatud isik märkis samuti, et impordihinnad hakkasid hiljuti tõusma.

(87)	Nagu on märgitud põhjenduses 84 esitatud tabelis, kinnitas komisjon, et impordihinnad tõusid perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini. Aga need huvitatud isikud jätsid märkimata, et hinnad tõusid kogu maailmas tooraine, eriti koksisöe hinna tõusu tõttu, nagu on märgitud põhjenduses 85.

4.3.3. Huvitatud isikute märkused pärast lõplike järelduste teatavakstegemist

(88)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CISA taas, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 3 lõike 9 üldpõhimõtet, sest märkis, et Hiina ekspordi vähenemine hiljuti on tõenäoliselt ajutine, sest olulise kahju ohu kindlaksmääramine peab tuginema faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Ta osutas sellega seoses konkreetsele kontekstile, mis hõlmab pelgalt võimalusi. Teiseks väitis ta, et komisjoni avaldus, et keskmine impordihind oli kõige hilisemal perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini väiksem kui liidu tootmisharu tootmiskulud uurimisperioodi lõpus, on eksitav, sest selline võrdlus põhineb kahel eri perioodil ja seetõttu ebavõrdsetel alustel. Sarnased märkused saadi ka Itaalia kasutajalt ja teistelt Hiina eksportivatelt tootjatelt. Üks Hiina eksportiv tootja märkis, et impordihinnad on 2016. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta septembrini vähenenud 13,5 %.

(89)	Teine Hiina eksportiv tootja märkis ka seda, et impordihindade tõusu suundumus näitab kahju ohu puudumist ja osutas sellega seoses kohtupraktikale.

(90)

Esiteks kordab komisjon seoses väitega, et ta rikkus alusmääruse artikli 3 lõike 9 üldpõhimõtet, et ta tugines kindlaksmääramisel faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Komisjon arvestas selliseid fakte nagu tabelis 5 esitatud andmed ja tõlgendas neid, kusjuures kuni 2016. aasta juunini täheldati hinnalangust ja seejärel hinnatõusu, peamiselt tooraine hindade tõusu tõttu, nagu on märgitud põhjenduses 85. Teiseks ei esita CISA ise muud usutavat seletust Hiina impordihindade muutumise kohta. Kolmandaks ei analüüsinud komisjon Hiina impordihindade suundumust eraldi tegurina, vaid võttis tervikliku lähenemisviisi. Ta ei kaalunud ega hinnanud mitte ainult kõiki alusmääruse artikli 3 lõike 9 teises lõigus loetletud tegureid, vaid peale selle ka mõningaid lisategureid, nagu vastu võetud tellimused ja kasumlikkus (vt punkt 4.5), et tagada oma üldhinnangule tugev faktiline alus.

(91)

Vastuseks väitele, et komisjon eksitas huvitatud isikuid tahtlikult, kui võrdles keskmist impordihinda perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini liidu tootmisharu tootmiskuludega uurimisperioodi lõpus – komisjon eristas neid perioode selgelt. Seetõttu on oluline rõhutada ka seda, et liidu tootmisharu tootmiskulude andmed uurimisperioodi lõpus olid kõige hilisemad kättesaadavad andmed selles menetluses, sest uurimisperioodijärgseid andmeid liidu tootmisharu tootmiskulude kohta ei ole kogutud. Isegi kui liidu tootmisharu tootmiskulud oleksid kõige hilisemal perioodil vähenenud, ei oleks see igal juhul ümber lükanud fakti, et Hiina hindade tase avaldas 2016. aasta septembris endiselt väga suurt survet liidu terasetööstuse hindadele.

(92)	Vastuseks väitele, et komisjon ei järginud kohtupraktikat, märkis komisjon, et see väide ei kehti, sest komisjon analüüsis kõnealusel juhul tooraine hindade muutumist uurimisjärgsel perioodil, nagu on näidatud põhjenduses 85. Seetõttu lükati see väide tagasi.

4.3.4. Järeldus

(93)

Isegi kui Hiina impordihinnad tõusid alates 2016. aasta juulist – ja kuna muid märkusi ei esitatud –, ei muuda andmed uurimisperioodijärgsete hindade kohta tervikuna kehtetuks järeldust, et Hiina hindade langus on põhjustanud kahju ohtu. Seda kahju ohtu ei aidanud kõrvaldada Hiina impordihindade hiljutine tõus alates 2016. aasta juulist. Nagu on märgitud põhjenduses (85), ei peatanud see kõrgem hinnatase suurt hinnasurvet, mis asetab ELi tootmisharu jätkusuutmatusse seisundisse, kui võrrelda Hiina suuremaid hindu liidu tootjate tootmiskuludega uurimisperioodi lõpus. Viimaseks järeldas komisjon, et impordihindade tõus võib olla ajutine nähtus ja et see lakkab tõenäoliselt, kui kaovad tooraine hinnatõusu põhjustanud tegurid. Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine oli liidu turul agressiivne, eriti 2015. aasta teisel poolel ja 2016. aasta esimesel poolel. Kui meetmeid ei võeta ja arvestades Hiina praegust tohutu suurt liigset terase, sealhulgas vaatlusaluse toote, tootmisvõimsust, võivad Hiina eksportivad tootjad säilitada agressiivse hinnastrateegia ja langetada müügihinnad minimaalsele tasemele.

4.4. Laovarud

4.4.1. Ajakohastamine uurimisperioodijärgsete andmetega

(94)	Laovarude kohta on esialgse määruse põhjenduses 147 märgitud, et komisjon ei pidanud seda tegurit oluliseks peamiselt seetõttu, et liidu tootjad toodavad tellimuse alusel, mis võimaldab neil hoida laovarud väikesed.

(95)	HRV laovarude kohta ei suutnud komisjon taas leida põhjalikke uurimisperioodijärgseid andmeid, hoolimata Hiina koostööd teinud tootjatele esitatud taotlusest ja tema enda uurimisest.

(96)

Komisjon oli siiski seisukohal, et terasevarud 40 suurema Hiina linna ladudes vähenesid teadete kohaselt 9,41 miljonilt tonnilt 2016. aasta septembri lõpus 8,89 miljonile tonnile 2016. aasta oktoobri lõpus. Peale selle olid Hiina 80 peamise tehase laovarud 2016. aasta septembri lõpus 13,46 miljonit tonni, (17) võrreldes 2015. aasta septembri lõpuga, mil see oli 16,07 miljonit tonni.

4.4.2. Huvitatud isikute märkused pärast esialgse määruse avaldamist ja lõplike järelduste teatavakstegemist

(97)	Huvitatud isikutelt laovarude kohta märkusi ei saadud.

4.4.3. Järeldus

(98)	Kokkuvõttes püsisid HRV laovarud pärast 30. juunit 2016 umbes samal tasemel nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 150. Komisjon kinnitas seetõttu oma esialgse määruse põhjenduses 151 esitatud järeldust.

4.5. Muud aspektid: kasumlikkus ja liidus liidu tootmisharu vastu võetud tellimused

4.5.1. Ajakohastamine uurimisperioodijärgsete andmetega

(99)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 155, oli vastu võetud tellimuste suundumus negatiivne. Peale selle tehti uurimises kindlaks kaebuse esitajate kasumlikkuse vähenemine; nende toodang moodustab umbes 90 % liidu tootmisharu kogutoodangust.

Perioodi kohta 2015. aasta juulist kuni 2016. aasta juunini kättesaadavate andmete kohaselt vähenes kasumlikkus veelgi hoolimata vastu võetud tellimuste positiivsemast suundumusest (võrreldes 2015. aastaga) järgmiselt.

Tabel 6

Kaebuse esitajate kasumlikkuse ja vastu võetud tellimuste muutumine

Kirjeldus	2013	2014	2015	Aprill 2015 kuni märts 2016	Juuli 2015 kuni juuni 2016
Kasumlikkus	– 4,86 %	– 1,28 %	– 3 kuni – 5 %	– 5 kuni – 7 %	– 7 kuni – 9 %
Vastu võetud tellimused	16 631 630	16 677 099	15 529 155	15 636 444	15 944 183
Allikas: Eurofer, kõik on kontrollitud, välja arvatud viimane veerg.

4.5.2. Huvitatud isikute märkused pärast lõplike järelduste teatavakstegemist

(100)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CISA, et kuna vastu võetud tellimuste arv suurenes uurimisperioodijärgsel ajal, said liidu tootjad rohkem tellimusi ja seetõttu on liidu tootmisharu tulevik positiivne.

(101)

Komisjon nõustus, et vastu võetud tellimuste arv suurenes veidi, aga viitas samal ajal kaebuse esitajate rekordilisele kahjule, mida on näidatud samas tabelis. Seetõttu, isegi kui kõige hilisemal uurimisjärgsel perioodil liidu tootjad taastuksid, ei aitaks see taastumine korvata samal perioodil järsult suurenenud kahju.

4.5.3. Järeldus

(102)

Kokkuvõtteks – ja kuna muid märkusi ei esitatud – tegi komisjon kindlaks, et kaebuse esitajate kasumlikkus vähenes veelgi kõige hilisemal perioodil. Seetõttu kehtib endiselt hinnang, et 2015. aasta lõpus esines peatse kahju oht. Kuna kasumlikkus halvenes veelgi kogu 2016. aasta esimesel poolel, siis see kinnitab komisjoni hinnangu õigsust selle näitaja kohta.

4.6. Asjaolude muutumise prognoositavus ja peatne toimumine

(103)

Alusmääruse artikli 3 lõikes 9 on sätestatud, et muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul dumping põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peagi toimuv.

(104)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 157, on kõiki eespool nimetatud tegureid analüüsitud ja kontrollitud uurimisperioodi ulatuses. Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus saavutas jätkusuutmatu taseme – 10 % 2015. aasta neljandas kvartalis, kui Hiina hinnasurvet oli kõige tugevamalt tunda.

(105)

Samuti näitasid uurimisjärgse perioodi andmed, et liidu kasumlikkuse negatiivne suundumus, mis algas 2015. aasta teisel poolel, jätkus 2016. aasta esimesel poolel.

(106)

Andmed, mis on kättesaadavad perioodi kohta 2016. aasta juulist kuni septembrini, annavad vastuolulise pildi. Kuigi Hiina impordimaht vähenes, oli liigne tootmisvõimsus endiselt ohtlikult suur. Arvestades Hiina hindade tõusu samal hilisel perioodil, on isegi juhul, kui liidu tootmisharu tootmiskulud oleksid kõige hilisemal perioodil vähenenud, tõsiasi see, et Hiina hindade tase avaldas 2016. aasta septembris endiselt väga suurt survet liidu terasetööstuse hindadele. Seega oli kahju oht uurimisperioodi lõpus peatselt toimuv ja prognoositav.

(107)

Komisjon kinnitas seetõttu uurimisperioodi andmete põhjal, et muudatus asjaoludes oli uurimisperioodi lõpus selgelt prognoositav ja peagi toimuv, mis oleksid tekitanud olukorra, kus dumping põhjustaks kahju.

4.7. Järeldus kahju ohu kohta

(108)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 158, siis kuigi liidu tootmisharu oli 2014. aastal ja 2015. aasta esimesel kahel kvartalil taastumas, hakkasid peaaegu kõik kahjunäitajad 2015. aasta teisel poolel järsult vähenema. Uurimine näitas, et negatiivne suundumus, mis algas 2015. aasta teisel poolel, jätkus 2016. aasta esimesel poolel. Seetõttu viitavad samale kõik alusmääruse artikli 3 lõike 9 raames hinnatud tegurid, eelkõige dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemise määr 2015. aastal üha langevate hindade taustal, HRV väga suur liigne tootmisvõimsus ja liidu tootmisharu kasumlikkuse negatiivne muutumine.

(109)

(110)

Selle analüüsi põhjal jõudis komisjon järeldusele, et uurimisperioodi lõpus esines liidu tootmisharu puhul selgelt prognoositav ja peatselt toimuva kahju oht. Eespool analüüsitud uurimisjärgse perioodi muutused seda hinnangut ei muutnud.

(111)

Komisjon lükkas tagasi ka väited, mille CISA esitas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ja mille kohaselt ei olnud komisjoni hinnang kooskõlas kohtupraktikaga, ning märkis, et tema kõnealuses juhtumis võetud lähenemisviisi ja selle lähenemisviisi vahel, mille tõttu võeti vastu nõukogu määrus (EÜ) nr 926/2009, (18) on kaks peamist erinevust:

—	esiteks, nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 119, leiti, et kõnealuses juhtumis oli liidu tootmisharu uurimisperioodi lõpus halvas olukorras, aga mitte sellisel määral, et liidu tootmisharu oleks kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses;

—	teiseks analüüsis ja hindas komisjon põhjalikult uurimisperioodijärgseid andmeid kõnealuse juhtumi puhul võimalikult suures ulatuses, et oma järeldusi kinnitada või need kehtetuks tunnistada, nagu on ette nähtud kohtupraktikas.

5. PÕHJUSLIK SEOS

(112)

Üks huvitatud isik kordas, et uurimisperioodil oli Venemaa liitu suunatud impordi maht suurim ja et Hiina impordi turuosa küll suurenes kogu vaatlusalusel perioodil, aga oli püsivalt väga väike, st umbes 4 %. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist märkis teine huvitatud isik samuti, et kuna Hiina impordi turuosa oli ainult 4 %, siis see ei võimalda põhjuslikku seost kindlaks teha.

(113)

Neid väiteid käsitleti juba esialgse määruse põhjendustes 177–188. Turuosa kohta on märgitud ka esialgse määruse põhjenduses 77, et liitu suunatud kogu Hiina impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil kokku üle viie korra.

(114)

Kaebuse esitaja väitel oleks asjakohane kumuleerida Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi mõju ja praegu ühes pooleliolevas uurimises käsitletud viie riigi dumpinguhinnaga impordi mõju. Kaebuse esitaja kordas oma väidet pärast lõplike järelduste teatavakstegemist.

(115)

Komisjon leidis, et kõnealusel juhul ei ole võimalik dumpinguhinnaga importi kumuleerida kahe uurimise ühendamise teel. Alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud mõiste kohaselt peab juhul, kui dumpinguvastast uurimist kohaldatakse samal ajal mitme impordi suhtes, olema tegu kas impordiga, mida käsitletakse sama uurimise raames, või impordiga, mida käsitletakse kahe eri uurimise raames samal ajal ja millel on sama või suuresti kattuv uurimisperiood. Praegusel juhul sellega tegemist ei ole, sest uurimiste perioodid on erinevad ja kattuvad üksnes kuue kuu ulatuses.

(116)

Arvestades eespool esitatut, kinnitas komisjon oma esialgse määruse põhjendustes 197–198 esitatud järeldused.

6. LIIDU HUVID

6.1. Liidu tootmisharu huvid

(117)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjenduses 203 tehtud järeldus.

6.2. Importijate huvid

(118)

Kuna importijate huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ka oma esialgse määruse põhjenduses 204 tehtud järeldused.

6.3. Kasutajate huvid

(119)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid mõned kasutajad, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomasele riigile ei oleks liidu huvides. Nad väitsid, et dumpinguvastased meetmed oleksid vastuolus kasutajate huvidega, sest

a)	neil oleks konkurentsi kahjustav mõju ja

b)	need põhjustaksid kolmandates riikides toodetud järgtööstuse toodete impordi mahu suurenemist.

(120)

Väidet, et dumpinguvastastel meetmetel oleks konkurentsi kahjustav mõju, käsitleti juba esialgse määruse põhjendustes 205–212. Väidet, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vaatlusalusele tootele põhjustaks kolmandates riikides toodetud järgtööstuse toodete impordi mahu suurenemist, täiendav sisuline teave ei toetanud. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(121)

Uurimises koostööd teinud Itaalia kasutaja väitis, et esialgse määruse põhjendust 210 tuleks täiendada, näidates dumpinguvastaste meetmete mõju ka tema kasumimarginaalile. Itaalia kasutaja märkis selle kohta, et kui dumpinguvastane tollimaks oleks 22,6 %, väheneks tema kasum enne tulumaksu 2,3 protsendipunkti. Ta järeldas, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine avaldaks seetõttu olulist mõju tema kasumlikkusele ja seda enam väiksematele sõltumatutele kasutajale, kes osalevad vaatlusaluse toote töötlemises. Komisjon tunnistas, et dumpinguvastane tollimaks avaldab negatiivset mõju Itaalia kasutaja kasumlikkusele. Komisjon märkis siiski ka seda, et kasutaja ei ole täielikult sõltuv Hiina impordist, vaid ta ostis vaatlusalust toodet uurimisperioodil ka liidu tootjatelt ja muudelt kolmandates riikides asuvatelt tootjatelt. Peale selle oleks tema kasumlikkus endiselt positiivne, ehkki väiksem.

(122)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis kaebuse esitaja, et selle Itaalia kasutaja kasvu ja kasumlikkuse tulemused on teravas vastuolus liidu tootjate omadega, sest nemad kannatavad suurt kahju. Komisjon oli seisukohal, et see väide ei muutnud kasutajatele avalduva mõju analüüsi. Liidu tootjate huve oli juba arvesse võetud, nagu on märgitud punktis 6.1.

(123)

Ja viimaseks, komisjon ei saanud hinnata meetmete kehtestamise mõju teistele kasutajatele, sest nad ei teinud uurimises koostööd.

(124)

Arvestades eespool esitatut, kinnitas komisjon oma esialgse määruse põhjenduses 213 esitatud järeldused.

6.4. Järeldus liidu huvide kohta

(125)

Kuna liidu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 214–217 tehtud järeldused.

7. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

7.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(126)

Komisjon otsustas kehtestada esialgu sihtkasumiks 7 % OECD uuringu põhjal, milles näidati, kuidas toimuks liidu tootmisharu taastumine 2009. aasta majandus- ja finantskriisi põhjustatud majanduslangusest. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 224, on komisjon seda küsimust siiski edasi uurinud ja mitte üksnes pärast järelduste teatavakstegemist saadud märkuste põhjal, vaid on ka küsinud selle kohta rohkem teavet ja seda analüüsinud.

(127)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste teatavakstegemist esitas mitu isikut märkusi 7 % suuruse sihtkasumi kohta. Üks huvitatud isik väitis, et see on liiga väike, samas kui teine huvitatud isik märkis, et see on liiga suur.

(128)

Eurofer leidis, et 7 % suurune sihtkasum oli liiga väike. Esiteks märkis ta, et kõige asjakohasem meetod kasumimarginaali kindlaksmääramiseks on kasutada kuumvaltsitud lehttooteid käsitleva varasema uurimise (2000. aastal) andmeid või kasumlikkust, mille terasetööstus saavutas 2008. aastal. Kui kasutada sihtkasumi aluseks 2000. aastal saavutatud kasumit, oleks sihtkasum 12,9 %, samas kui võtta selle aluseks 2008. aastal saavutatud kasum, oleks sihtkasum 14,4 %. Eurofer väitis, et kuna alates 2000. aastast ei ole liidus tehnoloogilisi ega finantsmuudatusi tehtud, oleks 2000. aastal saavutatud kasumi kasutamine asjakohane. Teine võimalus oleks kasutada 2008. aastal saavutatud kasumit, sest komisjon kontrollis kasumlikkuse andmeid kümne aasta pikkuse perioodi kohta, mis hõlmab ka 2008. aastat, mis on üks aasta enne finantskriisi puhkemist. Eurofer lisas, et sihtkasumit ei tohiks arvutada aastate põhjal, mida mõjutas kas majanduskriis või dumpinguhinnaga import asjaomasest riigist. Teiseks väitis Eurofer, et kui komisjon lükkaks tagasi mõlemad lähenemisviisid, tuleks OECD 2013. aasta uuringul põhinevat sihtkasumit kohandada, arvestades Euroopa kuumvaltsitud lehtterastoodete tööstuse tegelikke tulemusi uurimisperioodil. Selle põhjal oleks mõistlik kasumimarginaal 10 %.

(129)

Nagu on selgitatud esialgse määruse põhjenduses 220, tehti uurimises kindlaks, et 2000. aasta kasumi andmete kasutamine sihtkasumi kindlaksmääramiseks ei ole mõistlik. Isegi kui võtta aluseks ebatõenäoline eeldus, et alates 2000. aastast ei ole liidus tehnoloogilisi ega finantsmuudatusi tehtud, mida Eurofer väidab, on alates 2000. aastast vähemasti liidu turu suurus mõningal määral muutunud liikmesriikide arvu suurenemise tõttu 2000.–2016. aastal. Teiseks ei ole esialgse määruse põhjenduses 222 selgitatud põhjustel mõistlik valik ka 2008 aastal saavutatud kasumi kasutamine sihtkasumi kindlaksmääramiseks peamiselt seetõttu, et kahju ohu juhtum eeldab pigem tulevikuanalüüsi. Viimaseks ei ole Euroferi nõue suurendada sihtkasumit 7 %-lt 10 %-le – kui sihtkasumi aluseks ei ole ei 2000. aasta ega 2008 aasta – piisavalt põhjendatud.

(130)

Hiina eksportiv tootja Hebei Iron & Steel Group (19) ja selle seotud importija Duferco S.A. märkisid, et 7 % suurune sihtkasum oleks liiga suur, asjakohatu ja vale järgmistel põhjustel: esiteks peegeldab see tulu prognoosi, mis on ebakindel ja mille aluseks olevad parameetrid on vahepeal muutunud; teiseks peegeldab see kasumlikkust, mis on vajalik kogu liidu terasetööstuse püsimajäämiseks, mitte konkreetse vaatlusaluse toote liidu terasetööstuse tootjate jaoks; kolmandaks, kuna komisjon määras esialgu kindlaks, et import oli dumpinguhinnaga 2015. aastal, siis järelikult 2012.–2014. aastal dumpingut ei olnud ja sellel ajal saavutatud kasum oli – 3,3 % (kahjum) kuni 0,4 % (kasum). Kui aga eeldada, et 2012.–2014. aastal esines dumping, on kõige hilisem aasta, mil puuduvad tõendid vaatlusaluse toote impordi dumpingu kohta, 2011. aasta, mil saavutatud kasum oli keskmiselt 3,11 %. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis seesama eksportiv tootja lisaks, et see lähenemisviis on ilmselgelt vastuolus kohtupraktikaga, sest selle aluseks olid muud tegurid kui dumping ja sellega tahetakse pigem tagada liidu terasetööstuse püsimajäämine.

(131)

Esiteks ei põhjendanud komisjoni seisukoha järgi huvitatud isik oma väiteid, et parameetrid, mis on 7 % suuruse sihtkasumi kindlaksmääramisel kasutatud uuringu aluseks, olid vahepeal muutunud.

(132)

Teiseks väitis huvitatud isik, et see uuring peegeldab kasumlikkust, mis on vajalik kogu liidu terasetööstuse püsimajäämiseks, mitte konkreetse vaatlusaluse toote liidu terasetööstuse tootjate jaoks. Selle kohta on märgitud juba esialgse määruse põhjenduses 223, et komisjon võrdsustas muude usaldusväärsete andmete puudumisel need terasetööstuse jaoks üldiselt arvutatud näitajad vaatlusaluse toote näitajatega, sest kuumvaltsitud lehtterastooted moodustavad suure osa toorterase toodangust.

(133)

Kolmandaks, märkuse tõttu kasutada 2012.–2014. aasta või 2011. aasta kasumlikkuse näitajaid, ei näi see asjakohane. Sihtkasum on hind, millega liidu tootmisharu võiks põhjendatult arvestada tavapärastes konkurentsitingimustes, kui dumpinguhinnaga import puudub. Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 106, ei saa 2012., 2013. ja 2014. aastat käsitleda tavapäraste konkurentsitingimustega aastatena euroala võlakriisi tagajärgede ning terase nõudluse vähenemise tõttu 2012. aastal. Peale selle, nagu leiti kuumvaltsitud toodete juhtumi (20) korral, ei saa 2011. aasta andmetele toetuda 2009. aasta finantskriisi tõttu, mis mõjutas veel kaks aastat hiljem kasumlikkuse andmeid.

(134)

Eespool esitatu põhjal kinnitas komisjon, et 7 % suurune sihtkasum oli kõige sobivam alus kõnealuses kahju ohu juhtumis. See arusaam on kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega, (21) mille kohaselt eeldab kahju ohu kindlakstegemise analüüs oma olemuse tõttu tulevikuanalüüsi.

7.2. Lõplikud meetmed

7.2.1. Juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele

(135)

Hiina eksportivate tootjate esindaja väitis, et ta ei saa esialgsete järelduste teatavakstegemisel avaldatud andmete põhjal esitada märkusi komisjoni järelduste õigsuse ja asjakohasuse kohta dumpingumarginaali, hinnamõju ja kahjumarginaali arvutamise tõttu, sealhulgas selle kohta, kas hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutamisel võeti arvesse kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate müüki või ainult nende oma, kes müüsid Hiina eksportivate tootjate toodetega sama liiki tooteid. Seetõttu palus Hiina eksportiv tootja 8. novembril 2016 selgitusi. Peale selle taotles Hiina eksportiv tootja 8. novembril 2016, pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, juurdepääsu teatavatele konfidentsiaalsetele andmetele. Ta märkis, et selle konfidentsiaalse teabega tutvuksid ainult esindajad või võib andmetega tutvumisse kaasata ärakuulamise eest vastutava ametniku.

(136)

Komisjoni talitused vastasid 8. detsembril 2016, et hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutamisel võeti arvesse ainult samasugust liiki toodete tootjaid, et võrrelda Hiina eksportiva tootja müügiandmeid ELi tootjate müügiandmetega. Igal juhul moodustas liidu tootmisharu müüdud võrreldavate toodete maht 62 % tema ekspordi kogumahust. Selle kohta märgitakse ka, et tooted, mida see konkreetne eksportiv tootja liitu ekspordib, on vastavuses liidu võrreldava tootega. Peale selle teatati selle isiku esindajale, et tema taotlust pääseda ligi konfidentsiaalsetele andmetele, ei saanud rahuldada, sest komisjon on kohustatud kaitsma teiste huvitatud isikute andmete konfidentsiaalsust. Kuna kehtiva õiguse järgi ei ole muud võimalust kaitsta konfidentsiaalsust ja anda isikutele samal ajal soovitud andmeid, soovitasid komisjoni talitused tal pöörduda ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, et ta kontrolliks konfidentsiaalseid andmeid.

(137)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist märkis kaebuse esitaja selle kohta, et komisjonil on juriidiline kohustus kaitsta kõigi huvitatud isikute esitatud konfidentsiaalseid andmeid. Seetõttu keeldus ta loobumast kaitsest, mis on kehtestatud tema konfidentsiaalsetele andmetele alusmääruse artikliga 19.

(138)

Liidu kehtiva õiguse kohaselt, nagu seda on tõlgendatud kohtupraktika raames, ei ole õiguslikult võimalik tagada ühelegi isikule juurdepääsu huvitatud isiku esitatud konfidentsiaalsetele andmetele, välja arvatud andmete esitaja nõusolekul või kohtuvaidluse korral mõnes liidu kohtus. Ainsaks võimaluseks on kontrollimehhanism, mis on ette nähtud ärakuulamise eest vastutava ametniku tööülesandeid ja pädevusi käsitleva komisjoni presidendi 29. veebruari 2012. aasta otsuse (22) artiklis 15. 7. veebruaril 2017 toimus ärakuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametniku juureolekul, kus arutati õigusraamistikku seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele.

7.2.2. Taotlus täiendavate selgituste saamiseks pärast lõplike järelduste teatavakstegemist

(139)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kuulati sellesama Hiina eksportiva tootja esindaja esimest korda ära 12. jaanuaril 2017, et arutada põhjalikumalt tema taotletud selgitusi. Pärast kohtumist kordas ta samal päeval esitatud kirjalikus esildises oma taotlust saada teavet kahju arvutamise kohta, et mõista väidetava hinnamõju olemust ja ulatust.

(140)

Komisjoni talitused esitasid 18. jaanuaril 2017 eraldi kirjas kõik võimalikud selgitused – st rikkumata oma alusmääruses kehtestatud juriidilist kohustust kaitsta konfidentsiaalseid andmeid –, mida Hiina eksportiva tootja esindaja oli nõudnud. Komisjon märkis lisaks, et selle Hiina eksportiva tootja müüdud kümne vaatlusaluse toote liigid ja liidu tootjate müüdud liigid vastavad üksteisele 100 %. Liiatigi moodustab üksnes kümnest tooteliigist ühe müük ligikaudu 75 % kogu tema müügimahust liidus uurimisperioodil.

7.2.3. Nn importijate marginaali lisamine hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi marginaali arvutamisse

(141)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste teatavakstegemist vaidlustas üks Hiina eksportiv tootja komisjoni kahjumarginaali arvutamise viisi. See huvitatud isik väitis, et Hiina müügihindu tuleb kohandada, arvestades nn importija marginaali, st tollivormistus-, käitlemis-, finants-, müügi-, üld- ja halduskulusid (5 % ulatuses). Selliselt hõlmaks importija „otse laost“ hind sarnaseid kuluelemente nagu liidu tootmisharu vastav tehasehind. Peale selle väitis huvitatud isik, et komisjon võttis aluseks pelgalt kauba hinna mahalaadimisel (st ei arvestanud müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit), mis ei ole piisav Hiina eksportivate tootjate ja liidu tootjate asjaomaste hindade võrdlemiseks hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutamise eesmärgil. Selle asjaolu toetamiseks osutas huvitatud isik kahele esialgsele määrusele, mis pärinevad mõlemad üle 20 aasta tagusest ajast. Hiina eksportiv tootja väitis ka seda, et komisjon ei arvestanud asjaolu, et ekspordihinda ühenduse piiri tasemel mõjutab eksportija ja importija vaheline seos. Selliselt kasutab komisjon lõppkokkuvõttes trahvis liidu tootmisharu tehasehinnaga võrdlemiseks seotud äriühingute vahelist siirdehinda.

(142)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel: kahjumarginaali arvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas dumpinguhindadega impordi ekspordihinnale (dumpingumarginaalil põhinevast) väiksema tollimaksumäära kehtestamine oleks dumpinguhindadega impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisav. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu piiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Meetod, mida komisjon järgis Hiina eksportivate tootjate ja liidu tootjate andmete võrdlemisel hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutamise eesmärgil, tagab vastupidiselt väidetule, et eksportivaid tootjaid ja liidu tootjaid koheldakse võrdselt. Komisjoni seisukoha järgi ei peaks hindade allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutuste jaoks asjakohase impordihinna kindlaksmääramist mõjutama see, kas eksport liitu toimub seotud või sõltumatutele ettevõtjatele. Seetõttu on asjakohane arvesse võetav hind see, millega müüakse vaatlusalust toodet liitu, mitte see, millega müüvad importivad tootjad imporditud materjale liidus edasi. Komisjon viitab ka siinse määruse põhjendusele (144). Seetõttu oli komisjon seisukohal, et tema lähenemisviis on õige.

7.2.4. Tuginemine alusmääruse artikli 2 lõike 9 analoogiale

(143)

Kaebuse esitaja märkis, et komisjon peaks kohaldama kahjumarginaali arvutamise raames ekspordihindade kindlakstegemisel seotud importijate kaudu toimuva müügi korral alusmääruse artikli 2 lõiget 9. Huvitatud isik märkis ka seda, erinevalt külmvaltsitud rullide puhul ei kinnitatud esialgsete järelduste teatavakstegemisel sõnaselgelt, et seda meetodit kasutati.

(144)

Komisjon kinnitas, et kahjumarginaali arvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas dumpinguhindadega impordi ekspordihinnale (dumpingumarginaalil põhinevast) väiksema tollimaksumäära kehtestamine oleks dumpinguhindadega impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisav. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu piiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Seotud importijate kaudu toimuva eksportmüügi puhul arvutatakse ekspordihind esimestele sõltumatutele klientidele edasimüügi hinna põhjal, mida on nõuetekohaselt kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna ekspordihind on kahjumarginaali arvutamise vältimatu osa ja kuna nimetatud alusmääruse säte on ainus säte, milles antakse juhtnööre ekspordihinna arvutamiseks, on selle sätte kasutamine analoogia põhjal põhjendatud.

(145)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CISA, et teda üllatas, et komisjon kohaldas analoogia põhjal alusmääruse artikli 2 lõiget 9. Ta väitis, et selline kohaldamine on vastuolus alusmääruse artikli 2 lõike 9 endaga ja et hindamises on tehtud ilmne viga. Ta väitis ka seda, et vähemalt üks valimisse kaasatud Hiina eksportiv tootja eksportis seotud importija kaudu ja seetõttu on lõpliku tollimaksu määr talle liiga suur.

(146)

Esiteks kordas komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõige 9 on ainus alusmääruse säte, milles antakse juhtnööre ekspordihinna arvutamiseks. Seetõttu on selle kasutamine kahjumarginaali arvutamisel põhjendatud. Teiseks on vastupidi väidetule olnud komisjonil viimaste juhtumite käsitlemisel tavaks kohaldada kahjumarginaali arvutamisel järjepidevalt (23) alusmääruse artikli 2 lõiget 9 analoogia põhjal. Kolmandaks ei ole kahjumarginaali arvutamise eesmärk mitte mõõta, mil määral põhjustab seotud importijate müük liidu tootjatele kahju, vaid selgitada välja, kas Hiina eksportiva tootja eksport avaldab hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi kaudu sellist kahjulikku mõju liidu tootjate hindadele. Seetõttu on asjakohane arvesse võetav hind see, millega müüakse vaatlusalust toodet liitu, mitte see, millega müüvad importivad tootjad imporditud materjale liidus edasi. Kokkuvõtteks kinnitas komisjon, et kasutas seda meetodit ekspordihindade kindlakstegemisel seotud importijate kaudu toimuva müügi korral.

7.2.5. Kahju ohu juhtumi kahjumarginaali arvutamiseks kasutatav ajavahemik

(147)

Kaebuse esitaja kritiseeris asjaolu, et komisjon kasutas esialgu standardset olulise kahju lähenemisviisi, võttes aluseks kogu uurimisperioodi (st 2015. aasta) keskmise kahjumarginaali. Ta väitis, et see lähenemisviis on vale, sest kahju ohu marginaal peab peegeldama ohtu ja kui oht realiseerub hiljem uurimisperioodi ajal, peab kahjumarginaal peegeldama ohu konkreetset mõju. Kahju ohu mõju tõhusaks kõrvaldamiseks peaks komisjon käsitlema uurimisperioodi neid osi, mil kahju oht hakkas realiseeruma. Seda silmas pidades viitas kaebuse esitaja asjaolule, et kahju oht hakkas liidu terasetööstust mõjutama 2015. aasta teisest poolest. Seega tuleks hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi marginaalide arvutamisel kasutada üksnes 2015. aasta teise poole andmeid. Kaebuse esitaja märkis ka seda, et kahju ohu juhtumite eesmärk on võimaldada komisjonil tegutseda tõhusalt ja ennetavalt enne, kui kahju oht on põhjustanud kahju. Kui komisjon ei muuda oma kahju (ohu) marginaali arvutamise meetodit, peavad ettevõtjad ootama kauem, kuni nad kannatavad olulist kahju kogu aasta, et taotleda kaitset dumpinguhinnaga impordi eest ja saada realistlik kahjumarginaal. Niisugune tegutsemine kahjustaks töökohti ja tööstustegevust liidu turul ning ka kahju ohtu käsitlevate kaebuste eesmärke.

(148)

Pärast kaebuse esitaja väidete põhjalikku analüüsi tuletas komisjon meelde, et ta järeldas esialgses etapis, et asjaolude muutumine uurimisperioodi lõpus oli selgelt prognoositav ja peagi toimuv, mis tekitaks olukorra, kus dumping põhjustab kahju. Sellega seoses osutas komisjon muu hulgas esialgse määruse põhjendustele 157, 159 ja 198, milles märgitakse, et kuigi liidu tootmisharu oli taastumas 2014. aasta ja 2015. aasta esimese 2 kvartali jooksul, hakkasid peaaegu kõik kahjunäitajad märgatavalt langema 2015. aasta teise poole jooksul. Uurimine näitas, et see negatiivne suundumus, mis algas 2015. aasta teisel poolel, 2016. aasta esimesel poolel ei muutunud. Esialgse määruse põhjenduses 163 on lisatud, et võttes arvesse ajalist kokkulangevust ühelt poolt alanevate hindadega dumpinguhinnaga impordi pidevalt suureneva mahu ning teiselt poolt kahjumite suurenemist põhjustanud liidu tootmisharu turuosa kahanemise ja hinnalanguse vahel, eelkõige alates 2015. aasta teisest poolest, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu olukorda mõjutas negatiivselt just dumpinguhinnaga import.

(149)

Teiseks märkis komisjon asja sisu kohta, et nagu on öeldud esialgse määruse põhjenduses 157, algas negatiivne suundumus 2015. aasta teisel poolel ja põhjustas uurimisperioodi lõpus asjaolude selgelt prognoositavat ja peagi toimuvat muutumist; see tekitaks olukorra, kus dumping põhjustaks kahju, kui meetmeid ei võeta. See on kooskõlas esialgse määruse põhjenduses 113 esitatud komisjoni seisukohaga, et liidu tootjad said osaliselt taastuda 2014. aasta ja 2015. aasta esimese poole jooksul. Seetõttu peegeldab 2015. aasta teine pool paremini kõrvaldamist vajava kahju ohu tegelikku mõju liidu tootmisharule.

(150)

Kolmandaks kinnitas Euroopa Kohus, et uurimisjärgse perioodi andmeid on eriti asjakohane kasutada uurimise käigus kahju ohu kindlakstegemiseks, mis eeldab oma olemuse tõttu tulevikuanalüüsi. Komisjoni seisukoha järgi näib 2015. aasta teine pool olevat paremini kooskõlas selle nõudega, sest see on tulevastele sündmustele lähemal kui uurimisperiood tervikuna.

(151)

Neljandaks, kui arvutada kogu uurimisperioodi põhjal, siis hoolimata sellest, kas esineb märke negatiivsetele suundumustele või mitte, kahjustaks see kahju ohu juhtumi eesmärki tegutseda tõhusalt ja ennetavalt, enne kui kahju oht on põhjustanud kahju.

(152)

Arvestades kõiki eespool esitatud põhjusi, on komisjon seisukohal, et kahjumarginaali arvutamise periood peaks praegusel juhul olema 2015. aasta teine pool, mitte kogu uurimisperiood.

(153)

Seetõttu palus komisjon koostööd teinud tootjatelt lisaandmeid. Valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid talle lisaandmed uurimisperioodi iga kvartali tootmiskulude kohta tooteliikide kaupa ja ta kontrollis seejärel neid andmeid. Kontrollimine hõlmas üksnes esitatud lisaandmeid, mida ei varem ei küsitud, ja tagas nende andmete usaldusväärsuse, millele komisjoni järeldused lõpuks tuginesid.

(154)

Kuna koostöövalmidust peeti suureks, arvutati valimisse kaasamata koostööd teinud HRV eksportivatele tootjatele kohaldatav lõplik kahjumarginaal kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja/äriühingute rühma keskmisena. Koostööst keeldunud HRV eksportivatele tootjatele kohaldatav lõplik kahjumarginaal määrati kolme koostööd teinud äriühingu/äriühingute rühma suurima marginaali tasemel.

(155)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist märkis CISA, et liidu tootmisharu ühiku sihthind arvutati kogu uurimisperioodi põhjal, aga äriühingusse Shagang Group kuuluvate Hiina eksportivate tootjate liidu vaba ringluse ühiku müügihind arvutati üksnes uurimisperioodi kuue kuu põhjal. Seetõttu palus CISA komisjonil arvutada uuesti mõlemad hinnad ühe ja sama perioodi kohta kättesaadavate andmete alusel.

(156)

Pärast analüüsimist leiti, et see märkus on õige. Komisjon arvutas uuesti äriühingusse Shagang Group kuuluvate Hiina eksportivate tootjate jaoks liidu tootmisharu ühiku sihthinna, kasutades tootmiskulude andmetena sama perioodi (2015. aasta teise poole) andmeid nagu periood, mida kasutati kõigi Hiina eksportivate tootjate liidu vaba ringluse ühiku müügihinna arvutamiseks.

(157)

Uue arvutuse põhjal leiti, et äriühingusse Shagang Group kuuluvate ettevõtete kahjumarginaal langes 36,6 %-lt 35,9 %-le.

(158)

Komisjon vaatas läbi kahjumarginaalide esialgsed arvutused ka kahe teise Hiina eksportiva tootja puhul. Äriühingu Hebei-Group kohta tehtud esialgsed arvutused hinnati õigeks, aga äriühingu Bengang Steel Plates Co., Ltd kohta tehtud esialgsete arvutuste läbivaatamine näitas, et need sisaldasid tehnilisi vigu:

—	leiti, et üks tooteliik on jäetud valesti esialgsest arvutusest välja. See tooteliik lisati uude arvutusse, sest seda müüsid nii liidu tootjad kui ka müüs Bengang Steel Plates Co., Ltd.;

—	mõned väärtused liidu tootmisharu andmetes seostati arvutustes valesti.

Selle tagajärjel tõusis selle Hiina eksportiva tootja kahjumarginaal 28,1 %-le (25,5 % asemel).

(159)

Uuesti arvutatud liidu toomisharu ühiku sihthind teatati äriühingutele Shagang Group ja Bengang Steel Plates Co., Ltd. 16. jaanuaril 2017. Kuna ainus aspekt, mis muutus võrreldes komisjoni 22. detsembril 2016 teatavaks tehtud lõplike järeldustega, oli liidu tootmisharu sihthind, paluti mõlemal huvitatud isikul esitada märkused piiratud täiendavate järelduste teatavakstegemise kohta 18. jaanuariks 2017. Ühtegi märkust selleks kuupäevaks siiski ei esitatud.

(160)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist märkis üks Hiina eksportiv tootja, et esitatud põhjendused ei veennud teda, et üksnes 2015. aasta teise poole andmete kasutamine kajastaks asjakohasemalt ohu mõju olukorda. Ta väitis ka seda, et perioodi valikuline kasutamine kahjumarginaali arvutamiseks muudab dumpingu ja kahjumarginaali võrdlemise väiksema tollimaksu reegli eesmärgil ebaloogiliseks ja moonutatuks ning seetõttu on marginaalid suuremad kui siis, kui need arvutataks kogu 2015. aasta põhjal. Ta palus komisjonil kasutada kahjumarginaali arvutamiseks 12 kuu pikkust perioodi, nagu kasutati dumpingumarginaali arvutamiseks. Sarnased märkused esitas ka Itaalia kasutaja, kes lisas, et osa uurimisperioodiga seotud andmete valikuline kasutamine ei võimalda praegusel juhul objektiivselt hinnata kahju kõrvaldamise taset.

(161)

Sarnase märkuse esitasid ka CISA ja kaks Hiina eksportivat tootjat, kes väitsid, et kuue kuu pikkuse perioodi valimine on vastuolus õiguskindluse ja õigustatud ootuse põhimõttega. Üks Hiina eksportiv tootja väitis peamiselt seda, et andmete mahu piiramine pelgalt kuue kuu pikkuse perioodiga ei liigitu otseseks tõendusmaterjaliks alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses, aga CISA osutas algatamisteate punktile 5.1, milles on öeldud, et dumpingu ja kahju uurimine hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015, ja kohtupraktikale.

(162)

Peale selle väitis üks Hiina eksportiv tootja, et komisjonil on saanud tavaks hoiduda kasutamast andmeid, mis osutavad ainult osale uurimisperioodist, ja et praegusel juhul kasutatud meetod ei ole kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni dumpinguvastase komitee soovitusega, mille kohaselt „peaks andmete kogumise periood […] hõlmama kogu dumpingut käsitleva uurimise raames andmete kogumise perioodi“.

(163)

Komisjon lükkas kõik need väited tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks määrati dumping ja kahju kindlaks uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi alusel, mis on määratud kindlaks kooskõlas alusmääruse asjaomaste sätetega ja millest on teatatud algatamisteates. Samas ei ole alusmääruses ette nähtud ühtegi konkreetset meetodit väiksema tollimaksu reegli kohaldamiseks kasutatava kahjumarginaali arvutamiseks. Teiseks ei ole alusmääruses ette nähtud ka konkreetseid kriteeriumeid, et määrata kindlaks periood, mille jooksul kahjumarginaali arvutamise parameetreid hinnatakse. Praegusel juhul oli komisjon seisukohal, et valitud periood kajastab juhtumi eripära ja on tulevikuanalüüsi kontekstis asjakohane. Peale selle kasutas komisjon kahjumarginaali arvutamiseks sama kuue kuu pikkust perioodi nagu ekspordihinna ja sihthinna võrdlemisel, et tagada hindamise objektiivsus.

(164)

Arvestades põhjendustes 135–163 nimetatud probleeme ja kuna muid märkusi ei esitatud, arvutati lõplik kahjumarginaal uuesti, kasutades 2015. aasta teise poole andmeid. Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised. Siinjuures on esitatud ka lõplikud tollimaksumäärad.

Tabel 7

Lõplikud marginaalid ja tollimaksumäärad

Hiina eksportivad tootjad	Lõplik dumpingumarginaal	Lõplik kahjumarginaal	Lõplik tollimaksumäär
Bengang Steel Plates Co., Ltd.	97,3 %	28,1 %	28,1 %
Hesteel Group Co., Ltd.	95,5 %	18,1 %	18,1 %
Jiangsu Shagang Group	106,9 %	35,9 %	35,9 %
Muud koostööd teinud äriühingud	100,5 %	27,3 %	27,3 %
Kõik teised äriühingud	106,9 %	35,9 %	35,9 %

(165)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist eksportivalt tootjalt saadud märkuste järel ümardati eespool esitatud kahjumarginaalid vajaduse korral allapoole lähima kümnendikkohani.

(166)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati siinse uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute siinse uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõigile teistele äriühingutele kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis pärineb asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kõnealuseid määrasid ei tohiks kohaldada sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mõni muu selle määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, kelle puhul tuleks kohaldada kõigile muudele äriühingutele kohaldatavat tollimaksumäära.

(167)

Kõik taotlused kohaldada kõnealuseid äriühingute jaoks ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata komisjonile (*1) koos kogu asjakohase teabega, eriti mis puudutab mis tahes tootmisega seotud muudatust ettevõtte tegevuses, omamaist ja eksportmüüki, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse siinset määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kellele kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(168)

Hebei Iron & Steel Group Co., Ltd. muutis uurimise ajal oma nime ja selle uus nimi on Hesteel Group Co., Ltd. Mõned sellega seotud äriühingud muutsid samuti oma nime. Komisjon võttis nimemuutusi nõuetekohaselt arvesse ja muutis seetõttu artikli 1 lõiget 2.

(169)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada praegusel juhul erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmed hõlmavad järgmist: siinse määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud kehtiva nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse neile kõikidele muudele äriühingutele kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra.

7.3. Ajutisest dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine

(170)

Pärast lõplike meetmete teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei saa lõplikult sisse nõuda ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse alusmääruse artikli 10 lõike 2 kohaselt, kui ta ei tõesta, et ajutiste meetmete võtmata jätmise korral oleks tekkinud oluline kahju enne lõplike meetmete vastuvõtmist.

(171)

Selle juhtumi järeldusi arvestades on komisjon seisukohal, et alusmääruse artikli 10 lõike 2 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuga tagatud summad, mis on kehtestatud esialgse määrusega, tuleks vabastada.

(172)

Siinses määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse järgmiste Hiina Rahvavabariigist pärinevate toodete impordi suhtes: teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata.

Vaatlusalune toode ei hõlma:

—	roostevabast terasest tooteid ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga tooteid,

—	tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooteid,

—	mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, üle 10 mm paksusega ja vähemalt 600 mm laiusega tooteid ning

—	mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, vähemalt 4,75 mm ja kuni 10 mm paksusega ning vähemalt 2 050 mm laiusega tooteid.

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi kood 7226191090), 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vabale netohinnale liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine.

Riik	Äriühing	Lõplik tollimaksumäär	TARICi lisakood
HRV	Bengang Steel Plates Co., Ltd.	28,1 %	C157
	Handan Iron & Steel Group Han-Bao Co., Ltd.	18,1 %	C158
	Hesteel Co., Ltd. Tangshani haru (24)	18,1 %	C159
	Hesteel Co., Ltd., Chengde haru (25)	18,1 %	C160
	Zhangjiagang Hongchang Plate Co., Ltd.	35,9 %	C161
	Zhangjiagang GTA Plate Co., Ltd.	35,9 %	C162
	Teised koostööd teinud I lisas loetletud äriühingud	27,3 %	Vt lisa
	Kõik teised äriühingud	35,9 %	C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingutele kindlaks määratud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevastatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et siinsel arvel kajastatud ekspordiks Euroopa Liitu müüdud kuumvaltsitud lehtterastooted koguses (kogus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et siinsel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikidele muudele äriühingutele kohaldatavat tollimaksumäära.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

5. Kui mõni uus Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et

1)	ta ei eksportinud perioodil 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (uurimisperioodil) liitu lõikes 1 nimetatud toodet,

2)	ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kellele kohaldatakse siinse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid,

3)	ta on tegelikult eksportinud liitu vaatlusalust toodet pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või ta on võtnud endale tagasivõetamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu märkimisväärne kogus,

võib lõiget 2 muuta, lisades uue eksportiva tootja koostööd tegevate äriühingute hulka, mis ei kuulu valimisse, ning kohaldades seetõttu talle individuaalset tollimaksu, mis ei ole suurem kui kaalutud keskmine tollimaks 27,3 %.

Artikkel 2

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/181 (26) kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksu tagatiseks antud summad vabastatakse lõplikult.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1778, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 272, 7.10.2016, lk 33).

(3) ELT C 58, 13.2.2016, lk 9.

(4) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta (ELT C 172, 13.5.2016, lk 29).

(5) Teade Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 246, 7.7.2016, lk 7).

(6) Komisjoni 31. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/865, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2015/2384 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, importides Hiina Rahvavabariigist pärit teatavat väheste muudatustega alumiiniumfooliumi, ning millega kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 144, 1.6.2016, lk 35).

(7) Ühise kaubanduspoliitika rakendamisega seotud menetlused, Euroopa Komisjon, teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatava korrosioonikindla terase importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 459, 9.12.2016, lk 17).

(8) ELT L 23, 29.1.2016, lk 16.

(9) ELT L 210, 4.8.2016, lk 1.

(10) Komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/1329, millega nõutakse sisse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete registreeritud impordilt (ELT L 210, 4.8.2016, lk 27).

(11) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, Euroopa Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“, COM(2016) 155 (final), Brüssel, 16.3.2016.

(12) Tootmisvõimsuse andmete allikas: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.[OECD, DSTI/SU/SC(2016)6/Final, 5. september 2016, teaduse, tehnika ja innovatsiooni direktoraat Updated steelmaking capacity figures and a proposed framework for enhancing capacity monitoring activity, lisa, lk 7 jj].

(13) Tootmisandmete allikas: Maailma Teraseühendus Steel statistical Yearbook 2015. [Maailma Teraseühendus „Steel Statistical Yearbook 2016“, tabel 1 lk 1 ja 2 ning tabel 13 lk 35, http://www.worldsteel.org/statistics/statistics-archive/yearbook-archive.html].

(14) OECD terasekomitee aruanne, 8.–9. september 2016, „Updated steelmaking capacity figures and a proposed framework for enhancing capacity monitoring activity“.

(15) Richard Lu, 15. juuli 2016, „The downside Chinese steel demand scenario: gory details“, http://www.crugroup.com/about-cru/cruinsight/The_downside_Chinese_steel_demand_scenario_gory_details.

(16) http://www.businessinsider.com.au/is-it-a-bird-a-plane-no-its-the-coking-coal-price-2016-10

https://www.bloomberg.com/news/articles/2016-09-23/goldman-says-higher-coking-coal-prices-are-here-to-stay

(17) Väljavõte organisatsiooni Worldsteel iga kuu ajakohastatavatest andmetest Hiina terasetööstuse kohta, oktoober 2016.

(18) Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 926/2009, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 262, 6.10.2009, lk 19).

(19) Nagu on seletatud põhjenduses (168), muutis Hebei Iron & Steel Group uurimise ajal oma nime ja selle uus nimi on Hesteel Group Co., Ltd. Sellega seotud äriühingud muutsid samuti oma nime. Komisjon võttis nimemuutusi nõuetekohaselt arvesse ja muutis seetõttu artikli 1 lõiget 2.

(20) ELT L 210, 4.8.2016, lk 1.

(21) Euroopa Kohtu 7. aprilli 2016. aasta otsus kohtuasjas C-186/14, põhjendus 72, mis kinnitab Üldkohtu 29. jaanuari 2014 otsust kohtuasjas T-528/09, Hubei Xinyegang Steel Co. Ltd versus Euroopa Liidu Nõukogu, põhjendus 71.

(22) ELT L 107, 19.4.2012, lk 5.

(23) Näiteks võib osutada järgmistele juhtumitele:

—

nõukogu 11. märtsi 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 217/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 69, 13.3.2013, lk 11),

—

komisjoni 29. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1953, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärinevate teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 284, 30.10.2015, lk 109).

(*1) Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat, direktoraat H, 1049 Brüssel, Belgia.

(24) Varem Hebei Iron & Steel Co., Ltd., Tangshani haru.

(25) Varem Hebei Iron & Steel Co., Ltd., Chengde haru.

(26) Komisjoni 10. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/181, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes (ELT L 37, 12.2.2016, lk 1).

LISA

Riik	Nimi	TARICi lisakood
Hiina Rahvavabariik	Angang Steel Company Limited	C150
	Inner Mongolia Baotou Steel Union Co., Ltd.	C151
	Jiangyin Xingcheng Special Steel Works Co., Ltd.	C147
	Shanxi Taigang Stainless Steel Co., Ltd.	C163
	Shougang Jingtang United Iron & Steel Co., Ltd.	C164
	Maanshan Iron & Steel Co., Ltd.	C165
	Rizhao Steel Wire Co., Ltd.	C166
	Rizhao Baohua New Material Co., Ltd.	C167
	Tangshan Yanshan Iron and Steel Co., Ltd.	C168
	Wuhan Iron & Steel Co., Ltd.	C156

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 92

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 6. aprill 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/640, 23. märts 2017, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Novac afumat din Țara Bârsei (KGT)]	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/641, 3. aprill 2017, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse ajutiselt besuugopüük VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes	3
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/642, 3. aprill 2017, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse ajutiselt sinise marliini püük Atlandi ookeanil	5
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/643, 3. aprill 2017, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse ajutiselt valge odanina püük Atlandi ookeanil	7
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/644, 5. aprill 2017, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide ja mittedioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide sisalduse kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 589/2014 ( 1 )	9
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/645, 5. aprill 2017, millega parandatakse määruse (EÜ) nr 152/2009 (milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks) lätikeelset versiooni ( 1 )	35
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/646, 5. aprill 2017, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/378, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 rakenduseeskirjad seoses raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli korra ja rakendusaktidega vastavuse kontrolli korra rakendamisega	36
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/647, 5. aprill 2017, millega võetakse vastu sealihaturu erakorralised toetusmeetmed Poolas teatavate emiste ja muude sigade suhtes, kes on tapetud 1. augustist kuni 30. novembrini 2016	41
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/648, 5. aprill 2017, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes	48
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/649, 5. aprill 2017, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	68
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/650, 5. aprill 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	97
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/651, 3. aprill 2017, millega nimetatakse ametisse Madalmaade Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige	99
	*	Komisjoni otsus (EL) 2017/652, 29. märts 2017, milles käsitletakse kavandatud kodanikualgatust Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe (teatavaks tehtud numbri C(2017) 2200 all)	100

Nr	04/TQ2285
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	SBR/678-
Liik	Besuugo (Pagellus bogaraveo)
Piirkond	VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	16.2.2017

Nr	05/TQ127
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	BUM/ATLANT
Liik	Sinine marliin (Makaira nigricans)
Piirkond	Atlandi ookean
Kuupäev	1.1.2017

Nr	06/TQ127
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	WHM/ATLANT
Liik	Valge odanina (Tetrapturus albidus)
Piirkond	Atlandi ookean
Kuupäev	1.1.2017

	Juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavad põhinõuded	Asjaomased asutused	Ulatus
1	Ülesannete piisav kirjeldus ja lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele	Vastutav asutus / volitatud asutus(ed)	Sisekeskkond
2	Projektide sobiv valik	Vastutav asutus / volitatud asutus(ed)	Kontrollitegevus
3	Piisav teave toetuse saajatele, potentsiaalsetele toetuse saajatele ja avalikkusele	Vastutav asutus / volitatud asutus(ed)	Sisemine teavitamine ja teabevahetus
4	Piisav kontroll	Vastutav asutus / volitatud asutus(ed)	Kontrollitegevus
5	Tõhus süsteem ja menetlused tagamaks, et kõiki kulude ja audititega seotud dokumente säilitatakse eesmärgiga kindlustada piisav kontrolljälg	Vastutav asutus / volitatud asutus(ed)	Kontrollitegevus
6	Raamatupidamiseks, finantsandmete ja näitajaid käsitlevate andmete salvestamiseks ja edastamiseks ning järelevalveks ja aruandluseks kasutatavad usaldusväärsed arvutisüsteemid	Vastutav asutus / volitatud asutus(ed)	Kontrollitegevus / sisemine teavitamine ja teabevahetus
7	Tõhus eeskirjade rikkumise ennetamise, tuvastamise ja korrigeerimise menetluse rakendamine, kaasa arvatud proportsionaalsed pettusevastased meetmed	Vastutav asutus / volitatud asutus(ed)	Kontrollitegevus
8	Asjakohased menetlused raamatupidamise aastaaruannete, juhtimisdeklaratsiooni ning lõplike auditiaruannete ja tehtud kontrollimiste iga-aastaste kokkuvõtete koostamiseks	Vastutav asutus / volitatud asutus(ed)	Kontrollitegevus
9	Sobivad ja täielikud arvestused sissenõutavate, sissenõutud ja tühistatud summade kohta	Vastutav asutus / volitatud asutus(ed)	Kontrollitegevus
10	Ülesannete piisav kirjeldus ja lahusus, funktsionaalne sõltumatus vastutavast asutusest ning asjakohased süsteemid kindlustamaks, et iga asutus, kes teeb auditit, on oma tegevuses vajalikul määral sõltumatu ning võtab arvesse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandardeid	Auditeerimisasutus	Sisekeskkond
11	Piisavad süsteemiauditid	Auditeerimisasutus	Kontrollitegevus
12	Piisavad kuluauditid	Auditeerimisasutus	Kontrollitegevus
13	Piisavad raamatupidamise aastaaruannete auditid	Auditeerimisasutus	Kontrollitegevus
14	Piisavad menetlused usaldusväärsete auditiarvamuste ja auditiaruannete esitamiseks	Auditeerimisasutus	Kontrollitegevus

Kategooria 1	Toimib hästi. Ei vaja parandamist või vajab seda vähesel määral.
Kategooria 2	Toimib. Vajab mõningast parandamist.
Kategooria 3	Toimib osaliselt. Vajab olulist parandamist.
Kategooria 4	Põhimõtteliselt ei toimi.

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EG	350,6
	MA	112,2
	SN	284,4
	TN	214,0
	TR	112,4
	ZZ	214,7
0707 00 05	TR	155,6
0707 00 05	ZZ	155,6
0709 93 10	MA	53,1
	TR	148,4
	ZZ	100,8
0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28	EG	54,9
	IL	78,6
	MA	48,3
	TN	55,5
	TR	75,1
	ZZ	62,5
0805 50 10	TR	74,4
0805 50 10	ZZ	74,4
0808 10 80	BR	110,7
	CL	108,0
	CN	161,4
	US	133,8
	ZA	111,7
	ZZ	125,1
0808 30 90	AR	121,6
	CL	154,7
	CN	90,2
	ZA	127,9
	ZZ	123,6


	(1) EMPs kohaldatav tekst