1.   Lepingu artikli 268 lõike 1 alusel moodustatud koostöönõukogu täidab oma ülesandeid vastavalt lepingu artiklile 268.

2.   Vastavalt lepingu artikli 268 lõikele 5 koosneb koostöönõukogu lepinguosaliste esindajatest. Koostöönõukogu koosseisu määramisel võetakse arvesse asjaomasel koosolekul arutlusele tulevaid konkreetseid küsimusi. Koostöönõukogu koosolekud toimuvad ministrite tasandil.

3.   Lepingu artikli 268 lõike 2 kohaselt on koostöönõukogul lepingu eesmärkide saavutamiseks õigus teha otsuseid, mis on lepinguosalistele siduvad. Koostöönõukogu võtab oma otsuste rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas volitades vajaduse korral lepinguga asutatud konkreetseid organeid enda nimel tegutsema. Koostöönõukogu võib anda ka soovitusi. Koostöönõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Koostöönõukogu võib oma volitused delegeerida koostöökomiteele.

4.   Kodukorras nimetatud lepinguosalised on määratletud lepingu artiklis 285.

1.   Koostöönõukogu koguneb kord aastas ning vajaduse korral lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad koostöönõukogu koosolekud Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas.

2.   Koostöönõukogu kõik koosolekud peetakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud kuupäeval.

3.   Koostöönõukogu koosolekuid kutsuvad ühiselt kokku koostöönõukogu sekretärid kokkuleppel koostöönõukogu esimehega hiljemalt 30 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

1.   Kui koostöönõukogu liikmed ei saa koosolekul osaleda, võivad seda teha neid asendavad esindajad. Kui liige soovib, et keegi teda esindaks, teatab ta koostöönõukogu esimehele enne koosolekut kirjalikult oma esindaja nime.

2.   Koostöönõukogu liikme esindajal on kõik asjaomase liikme õigused.

1.   Koostöönõukogu liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse koostöönõukogu esimehele koostöönõukogu sekretariaadi kaudu iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

2.   Koostöönõukogu võib lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte vaatlejatena või esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised lepivad kokku tingimustes, mille alusel kõnealused vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.

1.   Koostöönõukogule adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühele koostöönõukogu sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Koostöönõukogu sekretärid tagavad, et koostöönõukogule adresseeritud kirjavahetus edastatakse koostöönõukogu esimehele ja asjakohasel juhul ka koostöönõukogu liikmetele.

3.   Koostöönõukogu sekretärid saadavad koostöönõukogu esimehe kirjad tema nimel adressaatidele. Asjakohasel juhul edastatakse kõnealusne kirjavahetus koostöönõukogu liikmetele.

1.   Koostöönõukogu esimees koostab koostöönõukogu iga koosoleku kohta esialgse päevakorra. Koostöönõukogu sekretärid saadavad selle artikli 7 lõikes 3 osutatud adressaatidele hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse on koostöönõukogu esimees saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosolekut. Esialgsesse päevakorda ei kanta selliseid punkte, mille kohta ei ole koostöönõukogu sekretäridele enne päevakorra väljasaatmise kuupäeva edastatud asjakohaseid kaasdokumente.

2.   Koostöönõukogu võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.

3.   Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib koostöönõukogu esimees lõikes 1 sätestatud ajavahemikke lühendada, et võtta arvesse erilisi asjaolusid.

1.   Koostöönõukogu sekretärid koostavad ühiselt iga koostöönõukogu koosoleku protokolli kavandi.

2.   Üldjuhul märgitakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta:

3.   Protokolli kavand esitatakse heakskiitmiseks koostöönõukogule. Koostöönõukogu kiidab kõnealuse protokolli kavandi heaks oma järgmisel koosolekul. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult.

1.   Koostöönõukogu võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist.

2.   Lepinguosaliste kokkuleppel võib koostöönõukogu võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi ka kirjaliku menetluse teel. Sel eesmärgil edastab koostöönõukogu esimees otsuse või ettepaneku eelnõu kirjalikult artikli 7 lõike 3 kohaselt liikmetele hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Koostöönõukogu liikmed peavad selle ajavahemiku jooksul tegema teatavaks mis tahes reservatsioonid või muudatusettepanekud, mida nad soovivad teha. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib koostöönõukogu esimees ajavahemikku lühendada, et võtta arvesse konkreetse olukorra vajadusi.

3.   Koostöönõukogu aktide (lepingu artikli 268 lõike 2 tähenduses) pealkirjaks on vastavalt kas „otsus“ või „soovitus“, millele järgnevad seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Kõnealustele otsustele ja soovitustele kirjutab alla koostöönõukogu esimees ja koostöönõukogu sekretärid kinnitavad need. Kõnealused otsused ja soovitused saadetakse edasi vastavalt käesoleva kodukorra artikli 7 lõikele 3. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada koostöönõukogu otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.

4.   Koostöönõukogu otsus või soovitus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses või soovituses ei ole sätestatud teisiti.

1.   Koostöönõukogu ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.

2.   Koostöönõukogu töökeelteks on inglise ja vene keel. Kui ei otsustata teisiti, tugineb koostöönõukogu oma aruteludes nendes keeltes koostatud dokumentidele.

1.   Lepinguosalised kannavad kõik koostöönõukogu koosolekutel osalemisega seotud kulud, nii personali-, reisi- ja elamiskulud kui ka posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Koostöönõukogu koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab liit.

3.   Muud koostöönõukogu koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.

1.   Kooskõlas lepingu artikli 269 lõikega 1 abistab koostöönõukogu tema ülesannete täitmisel koostöökomitee valdkondades, kus koostöönõukogu on talle volitused delegeerinud. Vastavalt lepingu artikli 269 lõikele 2 kuuluvad koostöökomiteesse lepinguosaliste esindajad, põhimõtteliselt kõrgemate ametnike tasandil.

2.   Koostöökomitee valmistab ette koostöönõukogu koosolekuid ja arutelusid, rakendab asjakohasel juhul koostöönõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsieerimissuhte raames toimuva koostöö järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Koostöökomitee käsitleb kõiki koostöönõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu rakendamise käigus. Koostöökomitee esitab ettepanekud või otsuste või soovituste eelnõud koostöönõukogule heakskiitmiseks. Lepingu artikli 268 lõike 4 kohaselt võib koostöönõukogu delegeerida koostöökomiteele oma volitused, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õiguse.

3.   Koostöökomitee võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi, kui teda on selleks lepingu alusel volitatud.

4.   Kui lepingus osutatakse konsulteerimise kohustusele või võimalusele või kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel üksteisega konsulteerida, võivad asjaomased konsultatsioonid toimuda koostöökomitees, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti. Lepinguosaliste kokkuleppel võivad konsultatsioonid jätkuda koostöönõukogus.

5.   Lepingu artikli 269 lõike 6 kohaselt võib koostöönõukogu luua eriotstarbelisi allkomiteid ja muid organeid, mis abistavad teda tema ülesannete täitmisel; koostöönõukogu määrab kindlaks nende allkomiteede ja organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

6.   Lepingu artikli 25 lõike 3 kohaselt moodustab koostöönõukogu tollikoostöö allkomitee.

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu („leping“) artikli 269 lõike 1 alusel moodustatud koostöökomitee abistab koostöönõukogu tema ülesannete täitmisel ning täidab lepingus sätestatud ning talle koostöönõukogu poolt määratud ülesandeid. Koostöönõukogu määratleb lepingu artikli 269 lõike 7 kohaselt oma kodukorras koostöökomitee ülesanded ja toimimise.

2.   Koostöökomitee valmistab ette koostöönõukogu koosolekuid ja arutelusid, rakendab asjakohasel juhul koostöönõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsieerimissuhte raames toimuva koostöö järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Koostöökomitee käsitleb kõiki koostöönõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu igapäevase rakendamise käigus. Koostöökomitee esitab koostöönõukogule vastuvõtmiseks ettepanekuid või otsuste või soovituste eelnõusid.

3.   Vastavalt lepingu artikli 269 lõikele 2 moodustatakse koostöökomitee lepinguosaliste esindajatest, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil. Need esindajad vastutavad konkreetsete küsimuste eest, mida asjaomasel koostöönõukogu koosolekul käsitletakse. Kooskõlas kodukorra artikliga 2 on koostöökomitee esimeheks vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Kasahstani Vabariigi esindaja.

4.   Kui koostöökomitee tuleb lepingu artikli 269 lõike 5 kohaselt lepingu III jaotisega („Kaubandus ja äri“) seonduvate küsimuste käsitlemiseks kokku erikoosseisus („kaubanduskoosseis“), koosneb see Euroopa Komisjoni ja Kasahstani Vabariigi ametnikest, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest. Kooskõlas kodukorra artikliga 2 täidab koostöökomitee kaubanduskoosseisu esimehe ülesandeid Euroopa Komisjoni või Kasahstani Vabariigi juhtiv esindaja, kes vastutab kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest. Koosolekutel osaleb ka Euroopa välisteenistuse esindaja.

5.   Vastavalt lepingu artikli 269 lõikele 4 on koostöökomiteel õigus võtta vastu otsuseid lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles koostöönõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Koostöökomitee võtab oma otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel pärast lepinguosaliste riigisiseste vastuvõtmismenetluste lõpuleviimist.

6.   Lepinguosalised, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat kodukorda, on sätestatud lepingu artiklis 285.

1.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb koostöökomitee kokku korrapäraselt, vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda koostöökomitee erikoosolekuid, kui üks lepinguosaline seda taotleb.

2.   Koostöökomitee koosolekud kutsub kokku selle esimees lepinguosaliste kokkulepitud kohas ja kuupäeval. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab koostöökomitee sekretariaat koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosolekut.

3.   Koostöökomitee kaubanduskoosseis tuleb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kokku vähemalt kord aastas ning kui see vajalikuks osutub. Koosolekud kutsub kokku koostöökomitee kaubanduskoosseisu esimees lepinguosaliste kokkulepitud kohas, kuupäeval ja vahenditega. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab koostöökomitee kaubanduskoosseisu sekretariaat koosolekukutse hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosolekut.

4.   Võimaluse korral kutsutakse koostöökomitee korralised koosolekud kokku aegsasti enne koostöönõukogu korralisi koosolekuid.

5.   Erandjuhul, ja kui lepinguosalised sellega nõustuvad, võib koostöökomitee koosolekuid pidada tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks videokonverentsina.

1.   Euroopa välisteenistuse ametnik ja Kasahstani Vabariigi välisministeeriumi ametnik tegutsevad ühiselt koostöökomitee sekretäridena. Nad täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti.

2.   Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Kasahstani Vabariigi ametnik, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest, tegutsevad ühiselt koostöökomitee kaubanduse erikoosseisu sekretäridena.

1.   Koostöökomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühele koostöökomitee sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Koostöökomitee sekretärid tagavad, et koostöökomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse koostöökomitee esimehele ja saadetakse asjakohasel juhul edasi nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.

3.   Koostöökomitee sekretärid saadavad koostöökomitee esimehe kirjad tema nimel adressaatidele. Asjakohasel juhul edastatakse kõnealune kirjavahetus vastavalt artiklile 7.

1.   Dokumente saadavad edasi koostöökomitee sekretärid.

2.   Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile, kes edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3.   Liidupoolne sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt Kasahstani Vabariigi poolsele sekretärile.

4.   Kasahstani Vabariigi poolne sekretär saadab dokumendid edasi Kasahstani Vabariigi asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt liidupoolsele sekretärile.

1.   Koostöökomitee sekretariaat koostab vastavalt artiklile 10 lepinguosaliste ettepanekute põhjal koostöökomitee iga koosoleku kohta esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille koostöökomitee sekretariaat on saanud lepinguosaliselt päevakorda lisamiseks. Päevakorrapunktidele peavad olema lisatud asjakohased dokumendid ja need tuleb esitada hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

2.   Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse edasi vastavalt artiklis 7 sätestatule vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3.   Koostöökomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.

4.   Koostöökomitee koosoleku esimees võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda koostöökomitee koosolekutele vastavalt vajadusele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused esindajad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusnõudeid.

5.   Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib koostöökomitee koosoleku esimees lühendada lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajavahemikke, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

1.   Koostöökomitee sekretärid koostavad ühiselt iga koostöökomitee koosoleku protokolli kavandi.

2.   Üldjuhul märgitakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta:

3.   Protokolli kavand esitatakse koostöökomiteele kinnitamiseks järgmisel istungil. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult. Koostöökomitee kaubanduskoosseisu protokolli kavand kiidetakse heaks 28 kalendripäeva jooksul pärast iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele edastatakse protokolli koopia.

4.   Koostöökomitee esimehe ülesandeid täitva lepinguosalise sekretariaat koostab koostöökomitee iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi. See operatiivjärelduste kavand saadetakse lepinguosalistele edasi koos päevakorraga tavaliselt hiljemalt 15 kalendripäeva enne järgmise koosoleku algust. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse kõnealust operatiivjärelduste kavandit koosoleku edenedes nii, et koosoleku lõppedes võtab koostöökomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste poolt kokku lepitud järelmeetmed. Pärast operatiivjäreldustes kokkuleppimist lisatakse need protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi koostöökomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab koostöökomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuspunkti konkreetse tähtajaga.

1.   Konkreetsetel juhtudel, kui lepinguga antakse koostöökomiteele õigus võtta vastu otsuseid või anda soovitusi või kui sellised volitused on talle andnud koostöönõukogu, võtab koostöökomitee vastu sellised otsused või annab sellised soovitused. Koostöökomitee võtab vastu otsused ja annab soovitused lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Kõigile otsustele ja soovitustele kirjutab alla koostöökomitee esimees ja koostöökomitee sekretärid kinnitavad need.

2.   Koostöökomitee võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui lepinguosalised selles kokku lepivad. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest koostöökomitee sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse otsuse või soovituse eelnõu kirjalikult vastavalt artiklile 7 mitte hiljem kui 21 kalendripäeva enne koosolekut, mille jooksul tuleb teha teatavaks kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Koostöökomitee esimees võib pärast lepinguosalistega konsulteerimist käesolevas lõikes sätestatud ajavahemikke lühendada, et võtta arvesse erilisi asjaolusid. Pärast seda, kui tekstis on kokku lepitud, allkirjastab koostöökomitee esimees otsuse või soovituse ning koostöökomitee sekretärid kinnitavad selle.

3.   Koostöökomitee aktide pealkirjaks on vastavalt kas „otsus“ või „soovitus“. Kõik koostöökomitee otsused ja soovitused jõustuvad nende vastuvõtmise kuupäeval, kui neis ei ole sätestatud teisiti.

4.   Otsused ja soovitused saadetakse vastavalt artiklile 7 lepinguosalistele edasi.

5.   Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada koostöökomitee otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.

1.   Koostöökomitee ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.

2.   Koostöökomitee töökeelteks on inglise ja vene keel. Kui ei otsustata teisiti, tugineb koostöökomitee oma aruteludes nendes keeltes koostatud dokumentidele.

1.   Lepinguosalised kannavad kõik koostöökomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, nii personali-, reisi- ja elamiskulud kui ka posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Koostöökomitee koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

3.   Kulud, mis on seotud koostöökomitee koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja vene keelde või keelest, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 2, kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otse seda nõudev lepinguosaline.

4.   Juhul, kui dokumendid tuleb tõlkida mõnda liidu ametlikku keelde, kannab kulud liit.

1.   Allkomiteed koosnevad lepinguosaliste esindajatest, kes on seotud iga eriotstarbelise allkomitee käsitletavate konkreetsete küsimustega. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või koostöönõukogus ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse käesolevat kodukorda mutatis mutandis kõigi allkomiteede ja muude organite suhtes.

2.   Allkomiteed võivad oma pädevuse piires muu hulgas:

3.   Allkomiteede või muude organite koosolekuid võib pidada paindlikult vastavalt vajadusele, kas Brüsselis, Kasahstani Vabariigis või näiteks videokonverentsi vahendusel. Allkomiteed ja muud organid toimivad platvormina tehtud edusammude jälgimiseks, sellest protsessist tekkivate teatavate küsimuste ja probleemide arutamiseks ning soovituste ja operatiivjärelduste sõnastamiseks.

4.   Koostöökomitee sekretariaadile saadetakse koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest, dokumentidest ja teatistest, mis on seotud allkomitee või muu organi tegevusega.