ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 72
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. aastakäik
17. märts 2017

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2017/459, 16. märts 2017, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013 ( 1 )

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2017/460, 16. märts 2017, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta ( 1 )

29

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/461, 16. märts 2017, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses asjaomaste pädevate asutuste konsultatsiooniprotsessis kasutatavate ühiste menetluste, vormide ja mallidega krediidiasutustes olulise osaluse kavandatavaks omandamiseks, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklis 24 ( 1 )

57

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/462, 16. märts 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

66

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/463, 16. märts 2017, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2017 kehtestatud kogustele

68

 

 

OTSUSED

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2017/464, 7. märts 2017, Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta ning otsuse BiH/21/2014 kehtetuks tunnistamise kohta (BiH/24/2017)

70

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse tunnustamise lepinguga loodud ühiskomitee otsus nr 45/2016, 1. märts 2017, mis on seotud vastavushindamisasutuse lisamisega elektromagnetilist ühilduvust käsitlevasse valdkonnalisasse [2017/465]

72

 

*

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse tunnustamise lepinguga loodud ühiskomitee otsus nr 46/2016, 1. märts 2017, mis on seotud vastavushindamisasutuste lisamisega telekommunikatsiooniseadmeid käsitlevasse valdkonnalisasse [2017/466]

74

 

*

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse tunnustamise lepinguga loodud ühiskomitee otsus nr 47/2016, 1. märts 2017, mis on seotud vastavushindamisasutuse lisamisega elektromagnetilist ühilduvust käsitlevasse valdkonnalisasse [2017/467]

76

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

17.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/459,

16. märts 2017,

millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 11 ja artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 715/2009 kehtestatakse mittediskrimineerivad eeskirjad maagaasi ülekandesüsteemile juurdepääsu tingimuste kohta, et tagada gaasi siseturu tõhus toimimine.

(2)

Gaasi ülekandesüsteemide dubleerimine ei ole enamikul juhtudel ökonoomne ega tõhus. Konkurentsi tagamiseks maagaasiturgudel peab kõikidel võrgukasutajatel seega olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv juurdepääs gaasitaristule. Mitmel pool ELis on ülekandevõimsusele võrdse ja läbipaistva juurdepääsu puudumine jätkuvalt suureks takistuseks tõhusa konkurentsi saavutamisele hulgimüügiturul. Lisaks takistab hästitoimivate gaasi siseturgude loomist asjaolu, et õigusnormid on liikmesriigiti erinevad.

(3)

ELi kõrgsurvegaasitorustike ebatõhusa kasutamise ja neile piiratud juurdepääsu tõttu ei ole turutingimused optimaalsed. ELi gaasiülekandesüsteemide nappide ülekandevõimsuste jaotamisel tuleb kasutusele võtta läbipaistvam, tõhusam ja mittediskrimineeriv süsteem, et piiriülene konkurents suureneks ja turu lõimimine võiks edeneda. Sidusrühmad on selliste eeskirjade väljatöötamist järjekindlalt toetanud.

(4)

Selleks et konkurents oleks tõhus nii ELi-siseste kui ka -väliste tarnijate vahel, peavad tarnijad suutma paindlikult kasutada olemasolevaid ülekandesüsteeme gaasi edastamiseks vastavalt hinnasignaalidele. Ainult hästitoimivad, omavahel ühendatud ja kõigile võrdseid juurdepääsutingimusi pakkuvad ülekandesüsteemid võimaldavad gaasivoogude vaba liikumist kogu ELis. See omakorda meelitab ligi rohkem tarnijaid, suurendab kauplemiskeskuste likviidsust ja aitab kaasa tõhusate hinnamääramismehhanismide väljatöötamisele ning sellest tulenevalt õiglaste nõudlus- ja pakkumispõhiste gaasihindade kujunemisele.

(5)

Komisjoni määruse (EL) nr 984/2013 (2) (millega kehtestatakse võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskirjad gaasi ülekandesüsteemides) eesmärk oli vajalikul määral ühtlustada eeskirju kogu liidus. Kõnealuse määruse tulemuslik rakendamine tugines ka selliste tasusüsteemide kehtestamisele, mis on kooskõlas määruses väljapakutud võimsuse jaotamise mehhanismidega, et tagada rakendamine ilma ülekandesüsteemihaldurite tulusid ja rahavooge kahjustamata.

(6)

Käesoleva määruse kohaldamisala on määrusega (EL) nr 984/2013 võrreldes laiendatud, peamiselt sätetega, mis käsitlevad lisandvõimsuse pakkumist; lisaks on selgitatud teatavaid sätteid, mis käsitlevad kindla võimsuse ja katkestatava võimsuse määratlemist ja pakkumist ning selliste lepingutingimuste paremat ühtlustamist, mis on seotud ühendvõimsuse pakkumisega asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite vahel. Käesoleva määruse sätteid hooldustööde koordineerimise ja suhtluse standardimise kohta tuleks tõlgendada komisjoni määruse (EL) 2015/703 (3) kontekstis.

(7)

Selleks et võrgukasutajad saaksid kasutada selliseid võimsuse jaotamise mehhanisme, mida on lõimitud turul võimalikult suures ulatuses ühtlustatud, tuleks käesolevat määrust kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (4) artikli 32 nõuete täitmisest vabastatud uute suurte taristuobjektide selliste võimsuste suhtes, millele vabastus ei laiene, niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse kohaldamine ei piira kõnealuse vabastuse kehtivust ning kuivõrd võimsuste ühendamisel võetakse arvesse võrkudevaheliste ühenduste eripära.

(8)

Käesolev määrus ei tohiks piirata ELi ja liikmesriikide konkurentsieeskirjade kohaldamist, eelkõige piiravates kokkulepetes sisalduvate keeldude (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101) ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102) kohaldamist. Võimsuse jaotamise mehhanismid tuleks kujundada nii, et välditaks jaotusvõrgu tarneturule pääsu piiramist.

(9)

Selleks et ülekandesüsteemihaldurid pakuksid kindlat võimsust maksimaalsel määral, tuleks tagada selline toodete hierarhia, mille puhul aasta, kvartali ja kuu katkestatavat võimsust pakutakse ainult juhul, kui kindel võimsus ei ole kättesaadav.

(10)

Kui ühendvõimsusega seotud toodete pakkumise suhtes kohaldatavad tingimused erinevad märkimisväärselt ühenduspunkti kahel eri poolel, võib ühendvõimsuse reserveerimise väärtus ja kasulikkus olla võrgukasutajate jaoks piiratud. Seetõttu tuleks Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „koostööamet“) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustiku (edaspidi „ENTSOG“) juhtimisel käivitada menetlus, millega selliseid ülekandesüsteemihaldurite ühendvõimsusega seotud toodete suhtes liidus kohaldatavaid tingimusi hinnatakse ja ühtlustatakse võimalikult suurel ulatuses, et luua ühine tingimuste näidismudel kogu liidu jaoks.

(11)

On vaja liiduülest ühetaolist ja ühtlustatud menetlust lisandvõimsuse pakkumise kohta, et võimalikult hästi rahuldada turunõudlust lisandvõimsuse järele. Selline menetlus peaks sisaldama korrapärast nõudluse hindamist, millele peaks järgnema kavandamise ja võimsuse jaotamise struktureeritud etapp, mis põhineb ülekandesüsteemihaldurite ja riiklike reguleerivate asutuste tulemuslikul koostööl, mis ulatub üle liidu piiride. Pärast seda, kui on hinnatud turu nõudlust võimsuse järele, tuleks investeerimisotsuse tegemisel majandusliku elujõulisuse kindlaksmääramiseks tugineda tasuvusanalüüsile. Tasuvusanalüüsiga tuleb tagada, et võimsust vajavad võrgukasutajad hindaksid vajadusega seotud riske, et hoida seotud tarbijaid kokku puutumast selliste investeeringute riskiga.

(12)

Võimsuse lisamise standardhangetega seoses tuleks võimsust jaotada standardse enampakkumise kaudu, et võimalikult hästi tagada läbipaistvus ja vältida diskrimineerimist. Kui on tegemist suurte ja keeruliste hangetega, mis mõjutavad mitut liikmesriiki, peaks ülekandesüsteemihalduritel olema lubatud kasutada ka muid võimsuse jaotamise mehhanisme. Selliste mehhanismidega tuleks tagada vajalik paindlikkus, et võimaldada investeerimist tõelise nõudluse olukorras turul, kuid pidades silmas seda, et mehhanismid peaksid toimima piiriüleses kooskõlas. Kui on lubatud kasutada alternatiivseid jaotusmehhanisme, tuleb vältida turulepääsu piiramist, nõudes võimsusest suurema varu jätmist lühiajaliste reserveerimiste jaoks.

(13)

Keerukate sisend-väljundseisundite rakendamise korral, eelkõige selliste piirkondade kaudu teistele turgudele suunatava gaasivoolu puhul, on ülekandesüsteemihaldurid rakendanud ja riiklikud reguleerivad asutused heaks kiitnud erinevaid lepingulisi käsitlusi kindla võimsuse toodete puhul ning nende mõju tuleks hinnata kogu liidu tasandil.

(14)

Riiklikud reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemihaldurid peaksid järgima parimaid tavasid ja püüdma tagada protsesside ühtlustamise käesoleva määruse rakendamiseks. Tegutsedes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009 (5) artikliga 7, peaksid koostööamet ja riiklikud reguleerivad asutused tagama, et võimsuse jaotamismehhanisme rakendataks kogu liidu asjaomastes ühenduspunktides kõige tõhusamal võimalikul viisil.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikli 51 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse võrgueeskiri, milles sätestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismid olemasoleva ja lisandvõimsuse jaoks. Käesolevas määruses sätestatakse kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurite koostöö võimsuse müügi hõlbustamiseks, võttes arvesse nii üldiseid kaubanduseeskirju kui ka võimsuse jaotamise mehhanismidega seotud tehnilisi eeskirju.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduspunktide suhtes. Seda võib kohaldada ka kolmandate riikidega ühendavate sisenemis- ja väljumispunktide suhtes, kui asjaomane riiklik reguleeriv asutus nii otsustab. Käesolevat määrust ei kohaldata lõpptarbija ja jaotusvõrguga seotud väljundpunktide, veeldatud maagaasi terminalist ja tootmiskäitisest saabuva gaasi sisendpunktide ega gaasihoidlate sisend- ja väljundpunktide suhtes.

2.   Käesoleva määruse kohased võimsuse jaotamise standardmehhanismid hõlmavad enampakkumismenetlust ELi-siseste asjakohaste ühenduspunktide jaoks ning pakutavaid ja jaotatavaid standardvõimsustooteid. Lisandvõimsuse pakkumise korral võib kasutada ka alternatiivseid võimsuse jaotamise mehhanisme artikli 30 lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse kogu tehnilise ja katkestatava võimsuse suhtes ühenduspunktides, täiendava võimsuse suhtes määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 2.2.1 tähenduses ja lisandvõimsuse suhtes. Käesolevat määrust ei kohaldata liikmesriikidevaheliste ühenduspunktide suhtes, kui mõnele asjaomasele liikmesriigile on lubatud erand direktiivi 2009/73/EÜ artikli 49 alusel.

4.   Kui kohaldatakse alternatiivset võimsuse jaotamise mehhanismi kooskõlas artikliga 30, ei kohaldata pakkumusmäärade suhtes artikli 8 lõikeid 1–7, artikleid 11–18, artikli 19 lõiget 2 ega artiklit 37, välja arvatud juhul, kui asjaomased riiklikud reguleerivad asutused teisiti otsustavad.

5.   Kaudsete võimsuse jaotamise meetodite kohaldamise korral võivad riiklikud reguleerivad asutused otsustada artikleid 8–37 mitte kohaldada.

6.   Et ära hoida jaotusvõrgu tarneturule pääsu takistamist, peaksid riiklikud reguleerivad asutused pärast võrgukasutajatega konsulteerimist tegema otsuse proportsionaalsete meetmete võtmise kohta, et piirata üksikute võrgukasutajate võimalust teha mõne liikmesriigi ühenduspunktides pakkumisi varem.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 2, komisjoni määruse (EL) 2017/460 (6) artiklis 3 ning direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „lisandvõimsus“– tehniline võimsus, mis võib turupõhiste menetluste tulemusena tulevikus lisanduda, või võimalik uus rajatav võimsus, mida võidakse pakkuda füüsilisse taristusse investeerimise tulemusel või pikaajalise võimsuse optimeerimise ja selle jaotamise teel, kui tasuvusanalüüs annab selleks positiivse tulemuse, järgmistel juhtudel:

a)

olemasolevates ühenduspunktides;

b)

uu(t)e ühenduspunkti(de) rajamise teel;

c)

füüsilise tagasivoolu sellise võimsusena ühenduspunkti(de)s, mida varem ei olnud;

2)   „ühenduspunkt“– füüsiline või virtuaalne punkt, milles on ühendatud kõrvuti asuvate piirkondade sisend-väljundsüsteemid või milles on sisend-väljundsüsteem ühendatud võrkudevahelise ühendusega, eeldusel et võrgukasutajad saavad reserveerida ühenduspunktide võimsust;

3)   „alternatiivne jaotusmehhanism“– pakkumusmäära või lisandvõimsuse jaotamise mehhanism, mille on juhtumipõhiselt kavandanud ülekandesüsteemihaldur ja heaks kiitnud riiklikud reguleerivad asutused, et vastata taotluse tingimustele;

4)   „standardvõimsustoode“– teatava kestusega teatav ülekandevõimsus kindlaksmääratud ühenduspunktis;

5)   „pakkumusmäär“– koguvõimsus, mis koosneb olemasolevast võimsusest ja lisandvõimsusest, mida pakutakse iga-aastase standardvõimsustoote juurde ühenduspunktis, kus pakutakse lisandvõimsuse aastast standardvõimsustoodet;

6)   „kaudne jaotamismeetod“– jaotamismeetod, mille korral jaotatakse samaaegselt nii ülekandevõimsust kui ka vastavat gaasikogust, tehes seda võimaluse korral enampakkumisega;

7)   „pakkumisvoor“– ajavahemik, mille jooksul võrgukasutajad saavad pakkumusi esitada, muuta ja tagasi võtta;

8)   „suur hinnasamm“– kindlaksmääratud või muutuv väärtus, mis on kindlaks määratud ühe ühenduspunkti ja standardvõimsustoote kohta;

9)   „võimsuse lisamise hange“– projekt tehnilise võimsuse suurendamiseks olemasolevas ühenduspunktis või uue ühenduspunkti loomiseks vastavalt eelnevas lisandvõimsuse menetluses toimunud võimsuse jaotamisele;

10)   „tasuvusanalüüs“– uuring, millega hinnatakse võimsuse lisamise hanke majanduslikku elujõulisust;

11)   „võimsuse lisamise menetlus“– menetlus, mille käigus hinnatakse turu nõudlust lisandvõimsuse järele ning mis sisaldab mittesiduvat etappi, mille jooksul võrgukasutajad väljendavad oma nõudlust ja esitavad taotlused arvuliselt, ning siduvat etappi, mille jooksul ülekandesüsteemihaldur(id) nõuavad võrgukasutajatelt siduvate kohustuste võtmist;

12)   „ühendvõimsus“– standardvõimsustootele vastav kindlal alusel pakutav võimsus, mis koosneb sisend- ja väljundvõimsusest iga ühenduspunkti mõlemal poolel;

13)   „võrkudevahelise ühenduse leping“– leping, mille sõlmivad kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid, kelle süsteemid on ühendatud asjaomases ühenduspunktis, ja milles määratakse kindlaks tingimused, töökord ning ühenduspunktis gaasi sisse- ja/või väljavoolu käsitlevad sätted, et tõhustada ühendatud ülekandesüsteemide koostalitlust, nagu on sätestatud määruse (EL) 2015/703 II peatükis;

14)   „konkureerivad võimsused“– võimsused, mille puhul ühes võrgu punktis kättesaadavat võimsust ei saa jaotada, ilma et peaks täielikult või osaliselt vähendama teises võrgu punktis kättesaadavat võimsust;

15)   „enampakkumiskalender“– tabel teabega konkreetsete enampakkumiste kohta, mille Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik avaldab iga kalendriaasta jaanuariks ajavahemikus alates märtsist kuni järgmise kalendriaasta veebruarini toimuvate enampakkumiste kohta ning milles on esitatud kõigi asjaomaste enampakkumiste tähtajad, sh alguskuupäevad ja vastavad standardvõimsustooted;

16)   „gaasipäev“– pärast talveaja kehtestamist ajavahemik järgmise päeva kella 5.00 kuni kella 5.00 UTC ja pärast suveaja kehtestamist ajavahemik järgmise päeva kella 4.00 kuni 4.00 UTC;

17)   „päevasisene võimsus“– võimsustoode, mida pakutakse ja jaotatakse pärast sama päeva käsitleva järgmise päeva võimsusetoote enampakkumise lõppemist;

18)   „pikeneva lõpuga enampakkumine“– enampakkumine, mille raames võrgukasutaja teeb pakkumuse kindlaksmääratud, järjestikku teatatavate hinnasammude kohta;

19)   „ühtse hinna enampakkumine“– enampakkumine, kus võrgukasutajad esitavad ühes pakkumisvoorus pakkumuse nii hinnale kui ka kogusele ja kõik edukad võrgukasutajad maksavad madalaima eduka pakkumuse hinna;

20)   „baashind“– enampakkumise väikseim nõuetekohane hind;

21)   „väike hinnasamm“– kindlaksmääratud või muutuv väärtus, mis on kehtestatud ühe ühenduspunkti ja standardvõimsustoote kohta ning mis on suurest hinnasammust väiksem;

22)   „esimese korra alamüük“– juhtum, kus kõikide võrgukasutajate kogunõudlus on väiksem teise või järgneva pakkumisvooru lõpus pakutavast võimsusest;

23)   „virtuaalne ühenduspunkt“– ühtse võimsusteenuse pakkumise eesmärgil ühtseks tervikuks liidetud kaks või mitu ühenduspunkti, mis ühendavad kõrvuti asuvate piirkondade ühtesid ja samu sisend-väljundsüsteeme;

24)   „f-kordaja“– tegur, mis näitab, milline osa art. 22 lõike 1 punkti b kohases pakkumusmääras sisalduvast lisandvõimsusest tulenevast ülekandesüsteemihalduri hinnangulise lubatud või sihttulu suurenemise nüüdisväärtusest tuleb katta võrgukasutajate lepingulise võimsuse siduvate kohustuste nüüdisväärtusega, mis arvutatakse artikli 22 lõike 1 punkti a järgi;

25)   „ülemärkimine“– märkimise miinimumnõuetele vastavate võrgukasutajate õigus taotleda katkestatavat võimsust mis tahes ajal päevasiseselt, tehes märkimise, millega kasvab nende kogu märgitud võimsus nende lepingujärgsest võimsusest suuremaks.

II PEATÜKK

KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED

Artikkel 4

Hooldustööde koordineerimine

Kui torujuhtme või ülekandesüsteemi osa hooldustööd mõjutavad ülekandevõimsust, mida on võimalik ühenduspunktides pakkuda, siis teeb (teevad) ülekandesüsteemihaldur(id) igakülgset koostööd kõrval asuva piirkonna ülekandesüsteemihalduri(te)ga oma vastavate hooldusplaanide osas, et võimalikult vähe mõjutada potentsiaalset gaasivoolu ja võimsust ühenduspunktis.

Artikkel 5

Suhtluse standardimine

1.   Ülekandesüsteemihaldurid kooskõlastavad suhtluse standardmenetluse, koordineeritud infosüsteemide ja ühilduva elektroonilise veebisuhtluse rakendamise, nt jagatud andmevahetuse vormingud ja protokollid, ning lepivad kokku andmete töötlemise põhimõtted.

2.   Suhtluse standardmenetlus sisaldab eelkõige võrgukasutajate juurdepääsu ülekandesüsteemihaldurite enampakkumissüsteemile või asjaomasele reserveerimiskeskkonnale ja enampakkumise kohta esitatud andmete ülevaadet. Vahetatavate andmete tähtaeg ja sisu peavad olema kooskõlas III peatüki sätetega.

3.   Ülekandesüsteemihaldurite kinnitatud suhtluse standardmenetlus sisaldab rakenduskava ja selle kohaldatavuse kestust ning peavad olema kooskõlas artiklis 37 sätestatud reserveerimiskeskkonna (-keskkondade) arendamisega. Ülekandesüsteemihaldurid tagavad tundliku äriteabe salajasuse.

Artikkel 6

Võimsuse arvutamine ja maksimeerimine

1.   Võrgukasutajatele peab olema kättesaadav tehniliselt maksimaalne võimsus, võttes arvesse süsteemi terviklikkust, ohutust ja võrgu tõhusat toimimist.

a)

Et maksimeerida ühendvõimsuse pakkumist tehnilise võimsuse optimeerimisega, peavad ülekandesüsteemihaldurid võtma ühenduspunktides järgmisi meetmeid, eelistades selliseid ühenduspunkte, kus esineb lepingulist ülekoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 2.2.3 alapunktile 1: ülekandesüsteemihaldurid koostavad ühise meetodi ja kohaldavad seda, sätestades konkreetsed meetmed, mida vastavad ülekandesüsteemihaldurid peavad võtma soovitud optimumi saavutamiseks:

1)

ühine meetod hõlmab tehniliste võimsuste, sh igasuguste mõlemal pool ühenduspunkti leiduvate vastuolude põhjalikku analüüsi, samuti konkreetseid meetmeid ja üksikasjalikku ajakava (sh võimalikku mõju ning kulude sissenõudmiseks ja õiguskorra kohandamiseks nõutavate heakskiitude saamist), mis on vajalikud ühendvõimsuse pakkumise maksimeerimiseks. Sellised konkreetsed meetmed ei tohi kahjustada võimsuse pakkumist asjaomaste süsteemide teistes olulistes punktides ega lõpptarbijate, nt hoidlate või veeldatud maagaasi terminalide, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 (7) määratlusele vastavate kaitstud tarbijate varustuskindluse tagamiseks vajalike jaotusvõrkude ühenduspunktides.

2)

Arvutamise metoodika ja võimsuse kättesaadavaks tegemise eeskiri, mille on vastu võtnud ülekandesüsteemihaldurid, peavad võimaldama lahendada erandlikke olukordi, mil konkureerivad võimsused süsteemis on seotud ühenduspunktidega ja hoidlatega ühendatud väljundpunktidega.

3)

Nimetatud põhjalikus analüüsis tuleb arvesse võtta määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 kohases kogu ELi hõlmava võrgu kümneaastases arengukavas esitatud eeldusi, liikmesriikide investeerimiskavasid, liikmesriikide kehtivatest õigusaktidest tulenevaid asjakohaseid kohustusi ja mis tahes lepingulisi kohustusi;

4)

asjaomased ülekandesüsteemihaldurid peavad tehnilise võimsuse ümberarvutamisel kasutama dünaamilist käsitlust, kui see on asjakohane seoses täiendava võimsuse dünaamilise arvutamisega määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 2.2.2 alapunkti 2 alusel, määrates ühiselt kindlaks sobiva ümberarvutamissageduse ühenduspunkti kohta ja võttes arvesse selle eripärasid;

5)

ühise meetodi korral konsulteerivad kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid ühise meetodi küsimuses teiste ülekandesüsteemihalduritega, keda ühenduspunkt konkreetselt mõjutab;

6)

ülekandesüsteemihaldurid võtavad tehnilise võimsuse ümberarvutamisel arvesse võrgukasutajatelt eeldatavate tulevaste voogude kohta saadavat teavet.

b)

Ülekandesüsteemihaldurid hindavad ühiselt vähemalt järgmisi näitajaid ja vajaduse korral kohandavad neid:

1)

rõhk;

2)

kõik asjaomased nõudluse ja pakkumise stsenaariumid, sh üksikasjad klimaatiliste võrdlusandmete ja äärmuslike stsenaariumidega seotud võrgukonfiguratsioonide kohta;

3)

kütteväärtus.

2.   Kui tehnilise võimsuse optimeerimine põhjustab ülekandesüsteemihalduritele kulusid, eelkõige selliseid, mis mõjutavad kummalgi pool ühenduspunkti asuvaid ülekandesüsteemihaldureid ebavõrdselt, peab ülekandesüsteemihalduritel olema lubatud sellised tegelikkuses tekkinud kulud sisse nõuda vastavalt õigusraamistikule, mille asjakohased reguleerivad asutused kehtestavad määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 42 alusel. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 8 lõiget 1.

3.   Vajaduse korral annavad riiklikud reguleerivad asutused võrgukasutajatele konsultatsioone kasutatud arvutusmeetodi ja ühise metoodika kohta.

4.   Lõike 1 kohase menetluse tagajärjel toimunud muutused ühenduspunktides pakutavas ühendvõimsuses esitatakse koostööameti aruandes, mis avaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 2.2.1 alapunktile 2.

Artikkel 7

Teabevahetus kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurite vahel

1.   Kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid vahetavad regulaarselt teavet märkimise, ümbermärkimise, sobitamise ja kinnitamise kohta asjakohastes ühenduspunktides.

2.   Kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid vahetavad teavet oma ülekandesüsteemi hooldustööde kohta, et osaleda ühenduspunktide tehnilise kasutamisega seotud otsustusprotsessis. Ülekandesüsteemihaldurite vahelise andmevahetuse kord sätestatakse võrkudevahelise ühenduse lepingus.

III PEATÜKK

KINDLA VÕIMSUSE TOODETE JAOTAMINE

Artikkel 8

Jaotusmetoodika

1.   Võimsuse jaotamiseks ühenduspunktides kasutatakse enampakkumist, välja arvatud juhul, kui artikli 30 kohaselt kasutatakse alternatiivset metoodikat.

2.   Kõikides ühenduspunktides kohaldatakse üht ja sama enampakkumisskeemi. Asjakohaseid enampakkumisi alustatakse kõikide asjaomaste ühenduspunktide puhul üheaegselt. Igal üksiku standardvõimsustootega seotud enampakkumisel jaotatakse võimsust kõikidest teistest enampakkumistest sõltumatult, välja arvatud juhul, kui pakutakse lisandvõimsust, või juhul, kui otseselt seotud ülekandesüsteemihaldurite vahelise lepingu alusel ja asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste heakskiidul jaotatakse konkureerivat võimsust. Kõrval asuva ja mõjutatud liikmesriigi reguleeriv asutus võib esitada seisukoha, mida asjaomane riiklik reguleeriv asutus peab kaaluma. Kui pakutakse lisandvõimsust, ei kohaldata sõltumatut jaotamist asjakohaste pakkumusmäärade samaaegsetes enampakkumisprotsessides, kuna need sõltuvad üksteisest, sest jaotada saab ainult ühte pakkumusmäära.

3.   Standardvõimsustooted peavad olema loogilises järjekorras, milles esimesena pakutakse aastavõimsust katvaid tooteid ja seejärel kestuselt järgmist võimsustoodet, mis on ette nähtud kasutamiseks samal perioodil. Artiklites 11–15 sätestatud enampakkumiste tähtajad peavad olema selle põhimõttega kooskõlas.

4.   Standardvõimsustooteid käsitlevaid norme, mis on sätestatud artiklis 9, ja artiklites 11–15 sätestatud enampakkumisi kohaldatakse ühendvõimsuse ja eraldatud võimsuse suhtes ühenduspunktis.

5.   Konkreetse enampakkumise jaoks tehakse asjakohaste standardvõimsustoodete olemasolu teatavaks kooskõlas artiklitega 11–15 ja vastavalt enampakkumiskalendrile.

6.   Igas ühenduspunktis tuleb vähemalt 20 % olemasolevast tehnilisest võimsusest kõrvale panna ja pakkuda seda kooskõlas lõikega 7. Kui olemasolev võimsus on väiksem kui kõrvalepandav tehnilise võimsuse osa, tuleb panna kõrvale kogu olemasolev võimsus. Seda võimsust pakutakse kooskõlas lõike 7 punktiga b, järelejäänud kõrvalepandud võimsust kooskõlas lõike 7 punktiga a.

7.   Vastavalt lõikele 6 kõrvalepandud võimsust pakutakse kooskõlas järgmiste sätetega:

a)

võimsust, mis on vähemalt 10 % olemasolevast tehnilisest võimsusest igas ühenduspunktis, ei pakuta enne artiklis 11 sätestatud iga-aastast aastavõimsuse enampakkumist, mis korraldatakse vastavalt enampakkumiskalendrile asjakohase gaasiaasta algusele eelneval viiendal gaasiaastal, ning

b)

täiendavat võimsust, mis on vähemalt 10 % olemasolevast tehnilisest võimsusest igas ühenduspunktis, ei pakuta enne artiklis 12 sätestatud iga-aastast kvartalivõimsuse enampakkumist, mis korraldatakse vastavalt enampakkumiskalendrile, asjakohase gaasiaasta algusele eelneval gaasiaastal.

8.   Lisandvõimsuse korral pannakse kõrvale võimsus, mis on vähemalt 10 % tehnilisest lisandvõimsusest vaadeldavas ühenduspunktis, ning seda ei pakuta enne artiklis 12 sätestatud iga-aastast kvartalivõimsuse enampakkumist, mis korraldatakse vastavalt enampakkumiskalendrile asjakohase gaasiaasta algusele eelneval gaasiaastal.

9.   Lõigete 6 ja 8 alusel kõrvalepandava võimsuse täpne osa igas ühenduspunktis määratakse kindlaks sidusrühmadega konsulteerides, ülekandesüsteemihaldurite vahelise kooskõlastamisega ja riiklike reguleerivate asutuste heakskiidu alusel. Riiklikud reguleerivad asutused kaaluvad eelkõige lühema kestusega võimsuse kõrvalepanemist suuremas mahus, et mitte piirata pääsu jaotusvõrgu tarneturule.

10.   Mitteturupõhiste menetluste abil loodud võimsust, mille kohta on lõplik investeerimisotsus juba langetatud ilma võrgukasutajate eelnevate kohustusteta, pakutakse ja jaotatakse nagu olemasolevaid standardvõimsustooteid vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 9

Standardvõimsustooted

1.   Ülekandesüsteemihaldurid pakuvad aasta, kvartali, kuu ja päeva ning päevasiseseid standardvõimsustooteid.

2.   Aasta standardvõimsustooted koosnevad võimsusest, mida võrgukasutaja võib taotleda teatavas mahus kõigiks gaasipäevadeks teatud gaasiaastal (algab 1. oktoobril).

3.   Kvartali standardvõimsustooted koosnevad võimsusest, mida võrgukasutaja võib taotleda teatavas mahus kõigiks gaasipäevadeks ühes kvartalis (mis algab kas 1. oktoobril, 1. jaanuaril, 1. aprillil või 1. juulil).

4.   Kuu standardvõimsustooted koosnevad võimsusest, mida võrgukasutaja võib taotleda teatavas mahus kõigiks gaasipäevadeks ühes kalendrikuus (mis algab iga kuu 1. päeval).

5.   Päeva standardvõimsustooted koosnevad võimsusest, mida võrgukasutaja võib taotleda teatavas mahus üheks gaasipäevaks.

6.   Päevasisesed standardvõimsustooted koosnevad võimsusest, mida võrgukasutaja võib taotleda teatavas mahus alates ühe gaasipäeva algusest kuni sama gaasipäeva lõpuni.

Artikkel 10

Kohaldatav võimsusühik

Pakutavat võimsust väljendatakse energiaühikutes ajaühiku kohta. Kasutatakse järgmisi ühikuid: kWh/h või kWh/päev. Ühiku kWh/päev korral eeldatakse, et vooluhulk on gaasipäeva jooksul ühtlane.

Artikkel 11

Iga-aastased aastavõimsuse enampakkumised

1.   Aastavõimsuse enampakkumisi korraldatakse üks kord aastas.

2.   Aasta standardvõimsustoodetena pakutakse võimsust iga-aastase aastavõimsuse enampakkumise kaudu, milleks kasutatakse pikeneva lõpuga enampakkumise algoritmi kooskõlas artikliga 17.

3.   Enampakkumismenetluses pakutakse võimsust vähemalt järgmiseks viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui järgmiseks 15 aastaks. Lisandvõimsuse pakkumisel võib pakkumusmäärasid esitada iga-aastastele aastavõimsuse enampakkumisele maksimaalselt 15 aastaks pärast kasutamise alustamist.

4.   Alates 2018. aastast algavad iga-aastased aastavõimsuse enampakkumised iga aasta juuli esimesel esmaspäeval, kui enampakkumiskalendris ei ole määratud teisiti.

5.   Iga-aastase aastavõimsuse enampakkumise käigus võivad võrgukasutajad osaleda ühel või mitmel samaaegsel enampakkumisel standardvõimsustoodete taotlemiseks igas ühenduspunktis.

6.   Iga-aastasel aastavõimsuse enampakkumisel pakutav võimsus võrdub avaldisega:

 

A – B – C + D + E – F,

 

kus:

A on ülekandesüsteemihalduri tehniline võimsus iga standardvõimsustoote kohta;

B on iga-aastastel järgmiseks viieks aastaks võimsust pakkuvatel aastavõimsuse enampakkumistel kooskõlas artikli 8 lõikega 7 kõrvalepandud tehniline võimsus (A); iga-aastastel võimsust viiest esimesest aastast kauemaks pakkuvatel aastavõimsuse enampakkumistel kooskõlas artikli 8 lõikega 7 on see kõrvalepandud tehniline võimsus (A);

C on varem müüdud tehniline võimsus, mida on vastavalt kehtivale ülekoormuse juhtimise korrale kohandatud uuesti pakutava võimsusega;

D on võimalik täiendav võimsus sellise aasta kohta;

E on sellise aasta võimalik lisandvõimsus, mis lisatakse vastavale pakkumusmäärale;

F on selline osa võimalikust lisandvõimsusest E, mis pannakse kõrvale vastavalt artikli 8 lõigetele 8 ja 9.

7.   Pakutav võimsus võib olla ühendvõimsus või eraldatud võimsus vastavalt artiklile 19. See kehtib ka kõigi teiste artiklites 12–15 sätestatud enampakkumiste suhtes.

8.   Vähemalt üks kuu enne enampakkumise algust teatavad ülekandesüsteemihaldurid võrgukasutajatele järgmisel iga-aastasel aastavõimsuse enampakkumisel igaks aastaks pakutava kindla võimsuse.

9.   Iga enampakkumise voorud toimuvad kella 8.00 kuni kella 17.00 UTC (talveaeg) või kella 7.00 kuni kella 16.00 UTC (suveaeg) kõikidel asjakohastel gaasipäevadel. Pakkumisvoorud avatakse ja suletakse igal gaasipäeval vastavalt artikli 17 lõikes 2 sätestatud korrale.

10.   Enampakkumise jaotamistulemused tehakse teatavaks üheaegselt kõikidele individuaalsetele vastaval enampakkumisel osalevatele võrgukasutajatele nii kiiresti kui mõistlikult võimalik ning mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast pakkumisvooru sulgemist.

Lisandvõimsuse korral tuleb hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast pakkumisvooru sulgemist teha kõikidele individuaalsetele võrgukasutajatele üheaegselt teatavaks lepingulise võimsuse alased siduvad kohustused, sealhulgas see, kas on täidetud artikli 29 lõike 3 kohased enampakkumise kordamise tingimused. Tasuvusanalüüsi tulemused tuleb avaldada üheaegselt kõikidele vastaval enampakkumisel osalevatele individuaalsetele võrgukasutajale mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast pakkumisvooru sulgemist.

11.   Enampakkumise tulemuste koguteave tehakse turul teatavaks.

Artikkel 12

Iga-aastased kvartalivõimsuse enampakkumised

1.   Iga-aastast kvartalivõimsuse enampakkumist korraldatakse üks kord aastas.

2.   Võimsuse enampakkumine kvartali iga standardvõimsustoote kohta toimub iga-aastase kvartalivõimsuse enampakkumise kaudu, milleks kasutatakse pikeneva lõpuga enampakkumise algoritmi kooskõlas artikliga 17.

3.   Eeloleva gaasiaasta kvartalite võimsus tuleb panna samaaegsetele enampakkumistele iga kvartali jaoks ja iga ühenduspunkti jaoks järgmiselt:

a)

esimesest kvartalist (oktoober–detsember) neljandani (juuli-september) esimesel iga-aastasel kvartalivõimsuse enampakkumisel;

b)

teisest kvartalist (jaanuar–märts) neljandani (juuli-september) teisel iga-aastasel kvartalivõimsuse enampakkumisel;

c)

kolmandast kvartalist (aprill–juuni) neljandani (juuli-september) kolmandal iga-aastasel kvartalivõimsuse enampakkumisel;

d)

neljandaks kvartaliks (juuli-september) iga-aastasel neljandal kvartalivõimsuse enampakkumisel.

Iga-aastastel kvartali enampakkumisel on võrgukasutajatel võimalik osaleda kõigil üheaegsetel enampakkumistel.

4.   Kui enampakkumiskalendris ei ole kindlaks määratud teisiti, algavad igal gaasiaastal iga-aastased kvartalivõimsuse enampakkumised järgmistel päevadel:

a)

esimene iga-aastane kvartalivõimsuse enampakkumine augusti esimesel esmaspäeval;

b)

teine iga-aastane kvartalivõimsuse enampakkumine novembri esimesel esmaspäeval;

c)

kolmas iga-aastane kvartalivõimsuse enampakkumine veebruari esimesel esmaspäeval;

d)

neljas iga-aastane kvartalivõimsuse enampakkumine mai esimesel esmaspäeval.

5.   Kõikidel iga-aastastel kvartalivõimsuse enampakkumistel pakutav võimsus on:

 

A – C + D,

 

kus:

A on ülekandesüsteemihalduri tehniline võimsus iga standardvõimsustoote kohta;

C on varem müüdud tehniline võimsus, mida on vastavalt kehtivale ülekoormuse juhtimise korrale kohandatud uuesti pakutava võimsusega;

D on võimalik täiendav võimsus sellise kvartali kohta.

6.   Kaks nädalat enne enampakkumise algust teatavad ülekandesüsteemihaldurid võrgukasutajatele järgmisel iga-aastasel kvartalivõimsuse enampakkumisel iga kvartali kohta pakutava võimsuse.

7.   Iga enampakkumise pakkumisvoorud toimuvad kella 8.00 kuni kella 17.00 UTC (talveaeg) või kella 7.00 kuni kella 16.00 UTC (suveaeg) kõikidel asjakohastel gaasipäevadel. Pakkumisvoorud avatakse ja suletakse igal gaasipäeval vastavalt artikli 17 lõikes 2 sätestatud korrale.

8.   Enampakkumise jaotamistulemused avaldatakse üheaegselt kõikidele individuaalsetele vastaval enampakkumisel osalevatele võrgukasutajatele nii kiiresti kui mõistlikult võimalik ning mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast pakkumisvooru sulgemist.

9.   Enampakkumise tulemuste koguteave tehakse turul teatavaks.

Artikkel 13

Jooksvad igakuise võimsuse enampakkumised

1.   Jooksvat igakuise võimsuse enampakkumist korraldatakse üks kord kuus.

2.   Võimsuse enampakkumine igakuise standardvõimsustoote kohta toimub jooksva igakuise võimsuse enampakkumise kaudu ja kasutatakse pikeneva lõpuga enampakkumise algoritmi kooskõlas artikliga 17. Igal kuul pannakse enampakkumisele järgmise kalendrikuu standardvõimsustoode.

3.   Jooksval igakuise võimsuse enampakkumisel on võrgukasutajatel võimalik taotleda üht igakuist standardvõimsustoodet.

4.   Jooksvad igakuise võimsuse enampakkumised algavad iga kuu kolmandal esmaspäeval järgmise igakuise standardvõimsustoote enampakkumiseks, kui enampakkumiskalendris ei ole määratud teisiti.

5.   Jooksval igakuise võimsuse enampakkumisel pakutav võimsus võrdub igal kuul avaldisega:

 

A – C + D,

 

kus:

A on ülekandesüsteemihalduri tehniline võimsus iga standardvõimsustoote kohta;

C on varem müüdud tehniline võimsus, mida on vastavalt kehtivale ülekoormuse juhtimise korrale kohandatud uuesti pakutava võimsusega;

D on võimalik täiendav võimsus sellise kuu kohta.

6.   Üks nädal enne enampakkumise algust teatavad ülekandesüsteemihaldurid võrgukasutajatele eeloleval jooksval igakuise võimsuse enampakkumisel pakutava võimsuse.

7.   Iga enampakkumise voorud toimuvad kella 8.00 kuni kella 17.00 UTC (talveaeg) või kella 7.00 kuni kella 16.00 UTC (suveaeg) kõikidel asjakohastel gaasipäevadel. Pakkumisvoorud avatakse ja suletakse igal gaasipäeval vastavalt artikli 17 lõikes 2 sätestatud korrale.

8.   Enampakkumise jaotamistulemused avaldatakse üheaegselt kõikidele individuaalsetele vastaval enampakkumisel osalevatele võrgukasutajatele nii kiiresti kui mõistlikult võimalik ning mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast pakkumisvooru sulgemist.

9.   Enampakkumise tulemuste koguteave tehakse teatavaks turul.

Artikkel 14

Jooksvad järgmise päeva võimsuse enampakkumised

1.   Jooksvat järgmise päeva võimsuse enampakkumist korraldatakse üks kord päevas.

2.   Iga päev pannakse järgmise gaasipäeva standardvõimsustoode enampakkumisele jooksval järgmise päeva võimsuse enampakkumisel.

3.   Võimsuse enampakkumine iga päevase standardvõimsustoote kohta toimub järgmise päeva võimsuse jooksva enampakkumise kaudu ja selleks kasutatakse ühtse hinna enampakkumise algoritmi kooskõlas artikliga 18. Iga päev pannakse enampakkumisele järgmise gaasipäeva standardvõimsustoode.

4.   Jooksval järgmise päeva võimsuse enampakkumisel peab võrgukasutajatel olema võimalik taotleda võimsust ühe päevase standardvõimsustoote jaoks.

5.   Pakkumisvoor avatakse iga päev kell 15.30 UTC (talveaeg) või kell 14.30 UTC (suveaeg).

6.   Pakkumine päevasele standardvõimsustootele jooksval järgmise päeva võimsuse enampakkumisel toimub järgmiselt: esitamine, tagasivõtmine või muutmine kella 15.30 kuni kella 16.00 UTC (talveaeg) või kella 14.30 kuni kella 15.00 UTC (suveaeg).

7.   Jooksval järgmise päeva võimsuse enampakkumisel pakutav võimsus võrdub igal päeval avaldisega:

 

A – C + D,

 

kus:

A on ülekandesüsteemihalduri tehniline võimsus iga standardvõimsustoote kohta;

C on varem müüdud tehniline võimsus, mida on vastavalt kehtivale ülekoormuse juhtimise korrale kohandatud uuesti pakutava võimsusega;

D on võimalik täiendav võimsus sellise päeva kohta.

8.   Pakkumisvooru avanemisel teatavad ülekandesüsteemihaldurid võrgukasutajatele eeloleval jooksval järgmise päeva võimsuse enampakkumisel pakutava võimsuse.

9.   Enampakkumise jaotamistulemused avaldatakse üheaegselt kõigile vastaval enampakkumisel osalevatele individuaalsetele võrgukasutajatele mitte hiljem kui 30 minutit pärast pakkumisvooru sulgemist.

10.   Enampakkumise tulemuste koguteave tehakse turul teatavaks.

Artikkel 15

Päevasisese võimsuse enampakkumised

1.   Võimsuse kättesaadavaks tegemisel tuleb korraldada päevasisese võimsuse enampakkumine igas tunnis asjakohase gaasipäeva jooksul, kasutades ühtse hinna enampakkumise algoritmi kooskõlas artikliga 18.

2.   Esimene pakkumisvoor avatakse esimesel täistunnil pärast järgmise päeva viimase enampakkumise tulemuste (sh katkestatava võimsuse kohta, kui seda pakutakse) avaldamist kooskõlas artikliga 14. Esimene pakkumisvoor suletakse kell 1.30 UTC (talveaeg) või kell 00.30 (suveaeg) enne asjaomast gaasipäeva. Edukate pakkumiste jaotamine algab kell 5.00 UTC (talveaeg) või 4.00 UTC (suveaeg) asjaomasel gaasipäeval.

3.   Viimane pakkumisvoor lõpeb kell 00.30 UTC (talveaeg) või kell 23.30 UTC (suveaeg) asjaomasel gaasipäeval.

4.   Võrgukasutajatel on õigus pakkumusi esitada, tagasi võtta või muuta alates iga pakkumisvooru avamisest kuni vastava pakkumisvooru sulgemiseni.

5.   Asjaomase gaasipäeva igas tunnis pannakse vastavast tunnist neli tundi hiljem olemas olev võimsus enampakkumisele päevasisese võimsusena.

6.   Iga pakkumisvoor algab asjaomase gaasipäeva iga tunni alguses.

7.   Iga pakkumisvoor kestab 30 minutit pakkumisvooru avamisest.

8.   Päevasisese võimsuse enampakkumisel pakutav võimsus võrdub igas tunnis avaldisega:

 

A – C + D,

 

kus:

A on ülekandesüsteemihalduri tehniline võimsus iga standardvõimsustoote kohta;

C on varem müüdud tehniline võimsus, mida on vastavalt kehtivale ülekoormuse juhtimise korrale kohandatud uuesti pakutava võimsusega;

D on võimalik täiendav võimsus.

9.   Ülekandesüsteemihaldurid avaldavad pakutava olemasoleva päevasisese kindla võimsuse pärast viimase järgmise päeva enampakkumise lõppemist ning vastavalt artikli 32 lõikes 9 sätestatule.

10.   Ülekandesüsteemihaldurid annavad järgmise päeva enampakkumisel pakkumuse teinud võrgukasutajatele võimaluse kanda ebaõnnestunud pakkumused automaatselt üle järgmisele päevasisesele enampakkumisele.

11.   Võimsus jaotatakse 30 minuti jooksul pärast pakkumisvooru lõppemist, eeldusel, et pakkumused kiidetakse heaks ja ülekandesüsteemihaldur korraldab jaotamismenetluse.

12.   Enampakkumise tulemused avaldatakse kõigile võrgukasutajatele üheaegselt.

13.   Enampakkumise tulemuste koguteave avaldatakse vähemalt iga päeva lõpus.

Artikkel 16

Enampakkumise algoritmid

1.   Kui enampakkumisel pakutakse mitut standardvõimsustoodet, kohaldatakse vastavat jaotamisalgoritmi eraldi iga standardvõimsustoote suhtes selle jaotamisel. Pakkumusi erinevatele standardvõimsustoodetele käsitletakse üksteisest sõltumatult enampakkumise algoritmi kohaldamisel.

2.   Jooksva iga-aastase aasta-, kvartali- ja kuuvõimsuse enampakkumise korral kohaldatakse pikeneva lõpuga enampakkumise algoritmi mitme pakkumisvooruga vastavalt artiklis 17 sätestatule.

3.   Jooksvate järgmise päeva võimsuse enampakkumiste ja päevasisese võimsuse enampakkumiste korral kohaldatakse ühtse hinna enampakkumise algoritmi ühe pakkumisvooruga vastavalt artiklile 18.

Artikkel 17

Pikeneva lõpuga enampakkumise algoritm

1.   Pikeneva lõpuga enampakkumised võimaldavad võrgukasutajatel esitada võimsuse pakkumuse, arvestades järgnevates pakkumisvoorudes tõusva hinnaga ning alustades baashinnast P0.

2.   Esimene pakkumisvoor, millega seotud hind võrdub baashinnaga P0, kestab kolm tundi. Järgmised pakkumisvoorud kestavad ühe tunni. Pakkumisvoorude vahe on üks tund.

3.   Pakkumuses esitatakse järgmine teave:

a)

pakkumuse teinud võrgukasutaja;

b)

asjaomane ühenduspunkt ja voolusuund;

c)

standardvõimsustoode, mille võimsust taotletakse;

d)

vastava standardvõimsustoote võimsus hinnasammu kohta;

e)

lisandvõimsuse pakkumise korral asjaomane pakkumusmäär.

4.   Pakkumus loetakse kehtivaks, kui selle on esitanud võrgukasutaja ja see vastab kõikidele käesoleva artikli sätetele.

5.   Enampakkumisel osalemiseks peab võrgukasutaja esimeses pakkumisvoorus esitama pakkumuse võimsusele.

6.   Ülekandesüsteemihaldurid võimaldavad võrgukasutajatel teha pakkumusi automaatselt igal hinnasammul.

7.   Kui asjaomane pakkumisvoor lõpeb, ei lubata kehtivaid pakkumusi enam muuta ega tagasi võtta. Kõik kehtivad pakkumused muutuvad võrgukasutaja siduvaks kohustuseks reserveerida soovitud võimsust väljakuulutatud hinnaga, eeldusel, et enampakkumishind vastab asjaomases pakkumisvoorus väljakuulutatud hinnale.

8.   Iga võrgukasutaja mis tahes pakkumisvoorus tehtud pakkumus võimsusele peab olema võrdne konkreetsel enampakkumisel pakutava võimsusega või sellest väiksem. Iga võrgukasutaja tehtav pakkumus teatava hinna juures peab olema võrdne sama võrgukasutaja poolt eelmises pakkumisvoorus võimsusele tehtud pakkumusega või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõiget 16.

9.   Pakkumisvooru jooksul võib vabalt pakkumusi teha, muuta ja tagasi võtta, eeldusel, et kõik pakkumused on kooskõlas lõikega 8. Kehtivad pakkumused jäävad kehtima seni, kuni neid muudetakse või need tagasi võetakse.

10.   Suur ja väike hinnasamm määratakse kindlaks iga ühenduspunkti ja standardvõimsustoote kohta ning avaldatakse enne asjakohast enampakkumist. Väike hinnasamm määratakse nii, et suurenemine täisarvu väikeste hinnasammude võrra oleks võrdne suurenemisega suure hinnasammu võrra.

11.   Suure hinnasammu kindlaksmääramise eesmärk on võimaluse korral lühendada enampakkumismenetluse kestust. Väikese hinnasammu kindlaksmääramise eesmärk on võimaluse korral vähendada müümata võimsuse taset juhul, kui enampakkumine sulgub baashinnast kõrgema hinnaga.

12.   Kui kõikide võrgukasutajate kogunõudlus on esimese pakkumisvooru lõpus pakutavast võimsusest väiksem või sellega võrdne, enampakkumine lõpetatakse.

13.   Kui kõikide võrgukasutajate kogunõudlus on esimese või järgneva pakkumisvooru lõpus pakutavast võimsusest suurem, avatakse järgmine pakkumisvoor hinnaga, milleks on eelmise pakkumisvooru hind, millele lisandub suur hinnasamm.

14.   Kui kõikide võrgukasutajate kogunõudlus on teise pakkumisvooru või järgneva pakkumisvooru lõpus pakutava võimsusega võrdne, enampakkumine lõpetatakse.

15.   Kui leiab aset esimese korra alamüük, alandatakse hinda ja avatakse järgmine pakkumisvoor. Järgmises pakkumisvoorus on hinnaks esimese korra alamüügile eelnenud pakkumisvoorus kohaldatud hind, millele lisandub väike hinnasamm. Seejärel avatakse järgmised pakkumisvoorud, kus hinda tõstetakse väikese hinnasammu võrra seni, kuni kõikide võrgukasutajate kogunõudlus on pakutavast võimsusest väiksem või sellega võrdne, misjärel enampakkumine lõpetatakse.

16.   Iga võrgukasutaja pakkumus võimsusele peab kõikides pakkumisvoorudes, kus kohaldatakse väikest hinnasammu, olema võrdne sama võrgukasutaja poolt esimese korra alamüügile eelnenud pakkumisvoorus võimsusele tehtud pakkumusega või sellest väiksem. Iga võrgukasutaja pakkumus võimsusele teatava väikese hinnasammu korral peab olema võrdne võrgukasutaja poolt eelmises väikese hinnasammuga pakkumisvoorus võimsusele tehtud pakkumusega või sellest väiksem. Iga võrgukasutaja pakkumus võimsusele kõikides pakkumisvoorudes, kus kohaldatakse väikest hinnasammu, peab olema võrdne võrgukasutaja poolt selles pakkumisvoorus, kus esimese korra alamüük aset leidis, võimsusele tehtud pakkumusega või sellest suurem.

17.   Kui kõikide võrgukasutajate kogunõudlus on suurem võimsusest, mida pakutakse pakkumisvoorus, kus hind on võrdne esimese korra alamüügi põhjustanud hinnaga, millest on lahutatud üks väike hinnasamm, enampakkumine lõpetatakse. Enampakkumishind on hind, mis põhjustas esimese korra alamüügi, ning edukad pakkumused on need, mis esitati esialgses pakkumisvoorus, kus esimese korra alamüük esines.

18.   Pärast iga pakkumisvooru avaldatakse kõikide võrgukasutajate kogunõudlus vastaval enampakkumisel koondvormis, niipea kui see on mõistlikult võimalik.

19.   Hind, mis on välja kuulutatud enampakkumise viimase pakkumisvooru jaoks, mil enampakkumine lõpetatakse, loetakse konkreetse enampakkumise hinnaks, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõiget 17.

20.   Kõikidele võrgukasutajatele, kes on enampakkumishinnaga teinud kehtivaid pakkumusi võimsusele, jaotatakse võimsus vastavalt nende poolt võimsusele enampakkumishinnaga tehtud pakkumustele. Lisandvõimsuse pakkumise korral jaotatakse see tasuvusanalüüsi tulemuse alusel kooskõlas artikliga 22. Võitnud võrgukasutajad maksavad konkreetse enampakkumishinna, mis võib olla fikseeritud või muutuv, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/460 artiklis 24, ning mis tahes muud võimalikud tasud, mida kohaldatakse ajal, mil neile jaotatud võimsust on võimalik kasutada.

21.   Pärast iga lõppenud enampakkumist avaldatakse enampakkumise lõplikud tulemused, sh kogu jaotatud võimsus ja enampakkumishind. Võitnud võrgukasutajaid teavitatakse neile jaotatavast võimsusest; üksikasjalik teave edastatakse vaid asjaosalistele. Lisandvõimsuse jaotamise korral kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes sellise pakkumusmäära enampakkumistulemuste suhtes, millel pakutud võimsus oli suurim, mis artikli 22 lõike 3 kohase tasuvusanalüüsi järgi andis positiivse tulemuse.

22.   Kui pikeneva lõpuga enampakkumine ei ole lõppenud ajaks, mil algab (vastavalt enampakkumiskalendrile) järgmine sama ajavahemikku hõlmava võimsuse enampakkumine, siis esimene enampakkumine lõpeb ja võimsust ei jaotata. Võimsust pakutakse järgmisel asjakohasel enampakkumisel.

Artikkel 18

Ühtse hinna enampakkumise algoritm

1.   Ühtse hinna enampakkumisel on üks pakkumisvoor, milles võrgukasutajad esitavad pakkumuse nii hinnale kui ka kogusele.

2.   Konkreetse enampakkumise vooru käigus võivad võrgukasutajad esitada kuni kümme pakkumust. Iga pakkumust käsitletakse teistest pakkumustest sõltumatult. Pärast pakkumisvooru lõppemist ei saa ülejäänud pakkumusi muuta ega tagasi võtta.

3.   Pakkumuses esitatakse järgmine teave:

a)

pakkumuse teinud võrgukasutaja;

b)

asjaomane ühenduspunkt ja voolusuund;

c)

standardvõimsustoode, mille võimsust taotletakse;

d)

võimsus, millele vastavat standardvõimsustoodet taotletakse ja mis peab olema kas sama suur kui konkreetsel enampakkumisel pakutav võimsus või sellest väiksem;

e)

vastava standardvõimsustoote jaoks vähim võimsus, mille jaotamisega võrgukasutaja on nõus vastavalt asjaomasele algoritmile juhul, kui võrgukasutajale ei jaotata punkti d kohaselt taotletud võimsust;

f)

pakutud hinnad, mis ei ole väiksemad asjaomase standardvõimsustoote suhtes kohaldatavast baashinnast ning mida võrgukasutaja on nõus maksma taotletava võimsuse eest. Baashinnast väiksema hinnaga pakkumusi vastu ei võeta.

4.   Ülekandesüsteemihaldur järjestab kõik konkreetse standardvõimsustootega seotud pakkumused vastavalt pakutud hinnale, paigutades esikohale kõrgeima hinnaga pakkumuse.

5.   Kõik ülejäänud pakkumisvooru lõppemisajal kehtivad pakkumused loetakse siduvaks neile võrgukasutajatele, kellele jaotatakse vähemalt vähimvõimsus lõike 3 punkti e kohaselt taotletud võimsusest.

6.   Vastavalt lõike 4 kohaselt koostatud pakkumuste pingereale ning kooskõlas lõigetega 7–10 jaotatakse pakkumustele võimsust nende koha järgi hinnapõhises pingereas. Kõik pakkumused, millele võimsust jaotatakse, loetakse edukaks. Pärast võimsuse jaotamist vähendatakse allesjäänud jaotamata võimsust vastaval määral.

7.   Kui pärast lõike 6 kohaldamist ja lõikest 9 tulenevalt ületab võrgukasutaja esitatud võimsuse pakkumus allesjäänud jaotamata võimsust (pärast võimsuse jaotamist võrgukasutajatele, kes tegid kõrgemad pakkumused), jaotatakse sellele võrgukasutajale allesjäänud jaotamata võimsusega võrdne võimsus.

8.   Kui pärast lõike 7 kohaldamist ja lõikest 9 tulenevalt on kahel või enamal pakkumusel ühesugune hind ja selliste pakkumustega taotletakse kokku asjakohast allesjäänud võimsust määral, mis ületab allesjäänud jaotamata võimsuse, jaotatakse allesjäänud jaotamata võimsus võrdeliselt igas sellises pakkumuses taotletud võimsusega.

9.   Kui vastavalt lõigetele 6, 7 või 8 on pakkumisel jaotatav kogus väiksem vähimvõimsusest vastavalt lõike 3 punktile e, loetakse pakkumine ebaõnnestunuks ning võimsus jaotatakse korrigeeritud alusel ülejäänud võrdsete pakutud hindadega pakkumuste vahel lõike 8 alusel või jaotatakse võimsus hinna järgi järgmisele pakkumusele kooskõlas lõikega 6.

10.   Kui vastavalt lõigetele 6, 7, 8 või 9 mingil pakkumusel jaotatav allesjäänud võimsus on võrdne nulliga, siis ülejäänud pakkumustele rohkem võimsust ei jaotata. Need pakkumused loetakse ebaõnnestunuks.

11.   Enampakkumishind määratletakse kui madalaima eduka pakkumuse hind, kui nõudlus ületab pakkumise baashinna juures. Kõikidel muudel juhtudel on enampakkumishind võrdne baashinnaga. Võitnud võrgukasutajad maksavad konkreetse enampakkumishinna, mis võib olla kindlaksmääratud või muutuv, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/460 artiklis 24, ning mis tahes muud võimalikud tasud, mida kohaldatakse ajal, mil neile jaotatud võimsust on võimalik kasutada.

IV PEATÜKK

VÕIMSUSE ÜHENDAMINE ÜHENDUSPUNKTIDES

Artikkel 19

Ühendvõimsustooted

Kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid pakuvad ühiselt ühendvõimsustooteid vastavalt järgmistele põhimõtetele:

1)

kogu kindlat võimsust mõlemal pool ühenduspunkti pakutakse ühendvõimsusena, kui mõlemal pool ühenduspunkti on olemas kindlat võimsust või lisandvõimsust;

2)

ülekandesüsteemihaldurid pakuvad võimsust asjakohase standardvõimsustoote jaoks reserveerimiskeskkonnas kooskõlas artikliga 37 ja kooskõlas kohaldatava jaotamismenetlusega, nagu on sätestatud III peatükis;

3)

ühenduspunktis ülekandesüsteemihaldurite pakutav ühendvõimsus reserveeritakse ühe jaotamismenetlusega;

4)

võrgukasutajad järgivad asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite ülekandelepingu(te) kehtivaid tingimusi alates sellekohase lepingu sõlmimisest;

5)

kui mingis ajavahemikus on ühel pool ühenduspunkti rohkem kindlat võimsust kui teisel pool, võib ülekandesüsteemihaldur, kellel on kõige rohkem kindlat võimsust, pakkuda võrgukasutajatele lisavõimsust eraldatud tootena kooskõlas enampakkumiskalendriga ja järgmiste eeskirjadega:

a)

kui teisel pool ühenduspunkti on eraldatud võimsust käsitlev ülekandeleping, võib võimsust pakkuda eraldatuna ulatuses, mis ei ületa teisel pool kehtiva ülekandelepingu kohast võimsust ja kestust;

b)

kui selline lisavõimsus ei kuulu lõike 5 punkti a kohaldamisalasse, võib seda pakkuda maksimaalselt üheks aastaks;

6)

kogu lõike 5 kohaselt jaotatud eraldatud võimsust võib sellisena kasutada ja registreerida. Sellega võib kaubelda ka järelturul;

7)

kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid peavad kehtestama ühise registreerimismenetluse eraldatud võimsuse jaoks, luues võrgukasutajatele vahendid ühendvõimsuse voogude registreerimiseks ühe registreerimisega;

8)

ühendvõimsuse pakkumise kohustusi kohaldatakse asjakohases ulatuses ka võimsuse järelturgude suhtes. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib algselt ühendvõimsusena jaotatud võimsust järelturul edasi müüa vaid ühendvõimsusena;

9)

kui kaks või rohkem ühenduspunkti ühendavad sama kaht kõrvuti asuvat sisend-väljundsüsteemi, pakuvad asjaomased kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid nendes ühenduspunktides olemasolevaid võimsusi ühes virtuaalses ühenduspunktis. Kui kaasatud on rohkem kui kaks ülekandesüsteemihaldurit, kuna võimsust ühes või mõlemas sisend-väljundsüsteemis turustab rohkem kui üks ülekandesüsteemihaldur, peab virtuaalne ühenduspunkt hõlmama kõiki neid ülekandesüsteemihaldureid võimalikult suures ulatuses. Kõikidel juhtudel luuakse virtuaalne ühenduspunkt vaid juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

tehniline koguvõimsus virtuaalsetes ühenduspunktides on võrdne tehnilise koguvõimsusega igas virtuaalseid ühenduspunkte toetavas ühenduspunktis või sellest suurem;

b)

see aitab kaasa süsteemi ökonoomsele ja tõhusale kasutamisele, sealhulgas määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 16 sätestatud eeskirjade rakendamisele.

Kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid alustavad vajalikke analüüse ning loovad toimivad virtuaalsed ühenduspunktid hiljemalt 1. novembriks 2018.

Artikkel 20

Ühendvõimsustoodete alaste põhitingimuste ühtlustamine

1.   Enne 6. jaanuari 2018 kehtestab Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik pärast sidusrühmadega konsulteerimist ülekandesüsteemihaldurite ülekandelepingu(te) tingimused ühendvõimsustoodete jaoks. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik analüüsib olemasolevaid ülekandelepinguid, selgitab põhitingimuste vahelised erinevused ja liigitab need ning avaldab oma järeldused aruandes.

2.   Lähtudes lõikes 1 osutatud aruandest, töötab Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik pärast sidusrühmadega konsulteerimist kuue kuu jooksul pärast aruande avaldamist välja ja avaldab ühtsete tingimuste näidise, mis hõlmab kõiki ühendvõimsustoodete pakkumisega seotud lepingutingimusi, mis ei sõltu liikmesriikide õigusaktide ega kohtupraktika põhimõttelistest erinevustest.

3.   Koostööamet, võttes nõuetekohaselt arvesse riiklike reguleerivate asutuste arvamusi, esitab arvamuse ühiste põhitingimuste näidise kohta kolme kuu jooksul. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik avaldab koostööameti arvamust arvesse võttes lõpliku ühtsete põhitingimuste näidise oma veebilehel hiljemalt kolme kuu jooksul pärast koostööameti arvamuse kättesaamist.

4.   Pärast ühtsete põhitingimuste lõpliku näidise avaldamist, kui riiklik reguleeriv asutus on näidise heaks kiitnud, võivad ülekandesüsteemihaldurid kohaldada näidises esitatud tingimusi ühendvõimsustoodetega seotud uute lepingute suhtes.

Artikkel 21

Võimsuse ühendamine kehtivate ülekandelepingute korral

1.   Võrgukasutajad, kes on eraldatud võimsust käsitlevate ülekandelepingute osalised asjaomastes ühenduspunktides, püüavad vastavalt artikli 19 sätetele sõlmida võimsuse ühendamise lepingu (edaspidi „ühendamistoiming“). Kõnealused võrgukasutajad ja ülekandesüsteemihaldurid esitavad aruanded asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele kõikide ühendamistoimingute kohta, mille on teinud kõik kehtivate ülekandelepingute osalised.

2.   Ülekandesüsteemihaldurid, kes on kehtivate ülekandelepingute osalised, võivad igal ajal osaleda ühendamistoiminguga seotud aruteludel, kui nad saavad kutse kehtivate ülekandelepingute osalistest võrgukasutajatelt.

3.   Alates 1. jaanuarist 2018 pakuvad ülekandesüsteemihaldurid võrgukasutajatele, kellel on sobitamata eraldatud võimsus ühel pool ühenduspunkti, võimsuse tasuta vahetamise teenust. Sellist võimsuse vahetamise teenust pakutakse aasta, kvartali ja kuu kindla ühendvõimsuse toodete jaoks selles ühenduspunktis, milles võrgukasutaja on neid pidanud hankima seetõttu, et teisel pool ühenduspunkti asuva piirkonna ülekandesüsteemihalduri eraldatud võimsuse pakkumine oli ebapiisav. Seda teenust pakutakse mittediskrimineerivalt ja nii, et võrgukasutajad ei peaks maksma lisatasu selle võimsuse eest, mis on juba nende käsutuses. Tasu selle lepingulise ühendvõimsuse eest, mis on võrgukasutajate käsutuses sobitamata eraldatud võimsusena, piirdub võimaliku enampakkumistasuga. Selline teenus põhineb teisendamismudelil, mida praegu töötab välja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik ja mis peab olema kasutamiseks valmis hiljemalt 1. oktoobriks 2017 pärast sidusrühmadega ja koostööametiga konsulteerimist. Rakendamist võivad hõlbustada artiklis 37 osutatud reserveerimiskeskkonnad. Teenuse kasutamise kohta esitatakse igal aastal aruanne asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele.

4.   Kui asjaomased võrgukasutajad on ühendamistoimingus kokku leppinud, teavitavad osalised ühenduspunktiga seotud ülekandesüsteemihaldureid sellisest kavatsetud ühendamistoimingust ilma põhjendamatu viivituseta ja korraldatakse asjakohase võimsuse ülekanne. Igal juhul tehakse ühendamistoiminguid kehtivate ülekandelepingute kohaldatavate tingimuste alusel. Kui ühendamistoiming on lõpetatud, käsitatakse asjakohast võimsust ühendvõimsusena.

5.   Mingil juhul ei tohi kehtivate lepingute muutmise tulemusena ühendatud võimsusega seotud ühendamistoimingu kestus ületada esialgsete ülekandelepingute kestust.

6.   Kogu võimsus ühendatakse esimesel võimalusel. Eraldatud võimsuse suhtes kehtivaid ülekandelepinguid ei saa uuendada, pikendada ega muuta pärast kehtivuse lõppemist. Selline võimsus muutub olemasolevaks võimsuseks alates ülekandelepingute kehtivuse lõppemisest.

V PEATÜKK

VÕIMSUSE LISAMISE MENETLUS

Artikkel 22

Tasuvusanalüüs

1.   Käesolevas artiklis sätestatud tasuvusanalüüsi teeb (teevad) ülekandesüsteemihaldur(id) või riiklik reguleeriv asutus, nagu on kindlaks määranud riiklik reguleeriv asutus, võimsuse lisamise iga hanke pakkumusmäära kohta pärast seda, kui asjaomased ülekandesüsteemihaldurid on saanud võrgukasutajatelt siduvad kohustused lepingulise võimsuse kohta, ning see analüüs sisaldab järgmisi näitajaid:

a)

võrgukasutajate lepingulise võimsuse siduvate kohustuste nüüdisväärtus, mis arvutatakse järgmiste näitajate diskonteeritud summana:

i)

vastavate hinnanguliste lähtehindade ja võimaliku enampakkumistasu ja võimaliku kohustusliku miinimumtasu summa, mis korrutatakse lepingulise lisandvõimsusega;

ii)

võimaliku enampakkumistasu ja võimaliku kohustusliku miinimumtasu summa, mis korrutatakse olemasoleva lepingulise võimsusega, mille kohta on leping sõlmitud koos lisandvõimsusega;

b)

ülekandesüsteemihalduri lubatud või sihttulu hinnangulise suurenemise nüüdisväärtus, mis tuleneb lisandvõimsusest, mis sisaldub vastavas pakkumusmääras, nagu selle on heaks kiitnud asjaomane riiklik reguleeriv asutus kooskõlas artikli 28 lõikega 2;

c)

f-kordaja.

2.   Tasuvusanalüüsi tulemus on:

a)

positiivne, kui lõike 1 punktis a sätestatud näitaja on vähemalt sama suur kui lõike 1 punktis b sätestatud näitaja, mis on korrutatud f-kordajaga;

b)

negatiivne, kui lõike 1 punktis a sätestatud näitaja on väiksem kui lõike 1 punktis b sätestatud näitaja, mis on korrutatud f-kordajaga.

3.   Võimsuse lisamise hanget alustatakse siis, kui tasuvusanalüüsi tulemus on positiivne mõlemal pool ühenduspunkti vähemalt ühe sellise pakkumusmäära korral, mis sisaldab lisandvõimsust. Kui tasuvusanalüüsi positiivne tulemus saadakse rohkem kui ühe pakkumusmäära puhul, kasutatakse võimsuse lisamise hanget sellise suurima võimsusega pakkumusmäära puhul, mis annab positiivse tulemuse. Kui ühegi pakkumusmäära korral ei saada positiivset tulemust, lõpetatakse selline lisandvõimsuse pakkumise menetlus.

Artikkel 23

f-kordaja

1.   Artiklis 22 osutatud tasuvusanalüüsi tegemisel kehtestab riiklik reguleeriv asutus konkreetse pakkumusmäära f-kordaja, võttes arvesse järgmist:

a)

osa tehnilisest võimsusest, mis pannakse kõrvale vastavalt artikli 8 lõigetele 8 ja 9;

b)

võimsuse lisamise hanke positiivne välismõju turul või ülekandesüsteemis või mõlemas;

c)

võrgukasutajate poolt lepingulise võimsuse alal võetud siduvate kohustuste kestus võrreldes vara majandusliku kasutatavuse kestusega;

d)

võimsuse lisamise hankes määratud võimsuse nõudluse eeldatav kestus pärast tasuvusanalüüsis vaadeldud ajavahemikku.

2.   Kui tasuvusanalüüsi tulemus on positiivne, kajastatakse lisandvõimsusega seotud investeerimiskulusid lubatud või sihttulu kasvus kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate normidega.

Artikkel 24

Ühendamine ühtseks tasuvusanalüüsiks

1.   Et hõlbustada ühendvõimsustoodete pakkumist, koondatakse asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite teatavale pakkumusmäärale vastavate üksikute tasuvusanalüüside näitajad ühtsesse tasuvusanalüüsi.

2.   Ühtne tasuvusanalüüs sisaldab järgmisi näitajaid:

a)

võrgukasutajate ühendvõimsustoodete lepingutega seoses võetud siduvate kohustuste nüüdisväärtus, mis on asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite artikli 22 lõike 1 punkti a kohaste väärtuste summa;

b)

asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite vastava pakkumusmäära lisandvõimsusega seotud lubatud tulu või sihttulu hinnangulise kasvu üksikute nüüdisväärtuste summa;

c)

f-kordaja, mis näitab, milline osa punktis b sätestatud näitajast tuleb katta punktis a sätestatud näitajaga ja mis võimaldab kõigil asjaomastel ülekandesüsteemihalduritel eraldi katta oma eelnevalt kindlaksmääratud asjaomased osad.

3.   Ühtse tasuvusanalüüsi tulemus on positiivne, kui taotluse aluseks olevate tasuvusanalüüside tulemused on positiivsed, nagu on sätestatud artikli 22 lõike 2 punktis a, võttes arvesse võimalikku tulude ümberjaotamist kooskõlas lõigetega 4 ja 5. Muudel juhtudel on tasuvusanalüüsi tulemus negatiivne.

4.   Kui tulude ümberjaotamise tõttu võiks alaneda ühtse tasuvusanalüüsi positiivse tulemuse saamiseks vajalik võrgukasutajate lepingulise võimsuse alaste siduvate kohustuste tase, võivad ülekandesüsteemihaldurid esitada asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele kooskõlastatud heakskiidu saamiseks lisandvõimsusest tuleneva tulu ümberjaotamise mehhanismid.

5.   Tulude ümberjaotamine võib toimuda:

a)

üksiku tasuvusanalüüsi näitajate lisamisel ühtsesse tasuvusanalüüsi;

b)

ühtse tasuvusanalüüsi negatiivse tulemuse korral, kui võrgukasutajate lepingulise võimsuse alase siduva kohustuse tase ületab miinimumtaset, mis on vajalik selleks, et katta vähemalt ühe asjaomase ülekandesüsteemihalduri lubatud või sihttulu kasvu üksikut nüüdisväärtust.

Artikkel 25

Tasuvusanalüüsiga seotud avalikustamisnõuded

1.   Ülekandesüsteemihaldur(id) esitab (esitavad) asjaomas(t)ele riikliku(te)le reguleeriva(te)le asutus(t)ele heakskiitmiseks konkreetse võimsuse lisamise hanke iga pakkumusmäära kohta järgmise teabe:

a)

lisandvõimsuse esialgse pakkumise ajavahemiku hinnangulised lähtehinnad, mida kasutatakse kas artikli 22 lõike 1 punktis a või artikli 24 lõike 2 punktis a sätestatud näitaja arvutamisel vastavalt kas üksiku või ühtse tasuvusanalüüsi tegemisel;

b)

artikli 22 lõike 1 punktides b ja c või artikli 24 lõike 2 punktides b ja c sätestatud näitajad vastavalt kas üksiku või ühtse tasuvusanalüüsi tegemisel;

c)

vajaduse korral kohaldatav kohustusliku miinimumtasu vahemik, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/460 artikli 33 lõikes 4, iga pakkumusmäära ja ühenduspunkti kohta esimesel enampakkumisel ja võimalikel järgmistel enampakkumistel, kus pakutakse lisandvõimsust vastavalt määruse (EL) 2017/460 artikli 33 lõikele 3.

2.   Pärast asjaomas(t)e riikliku(te) reguleeriva(te) asutus(t)e heakskiitu avaldab (avaldavad) ülekandesüsteemihaldur(id) lõikes 1 sätestatud teabe vastavalt artikli 28 lõikele 3.

Artikkel 26

Turunõudluse hindamine

1.   Vahetult pärast iga-aastase aastavõimsuse enampakkumise algust vähemalt igal paarituarvulisel aastal teevad ülekandesüsteemihaldurid oma ühistes ühenduspunktides koostööd lisandvõimsuse turunõudluse hindamiseks ja võimsuse lisamise hankeid käsitlevate tehniliste uuringute tegemiseks. Esimest korda hinnatakse nõudlust 2017. aastal alates käesoleva määruse jõustumisest.

2.   Hiljemalt kaheksa nädalat pärast iga-aastase aastavõimsuse enampakkumise algust vähemalt igal paarituarvulisel aastal esitavad asjaomased ülekandesüsteemihaldurid kummalgi pool sisend-väljundsüsteemi piiri ühise turunõudluse aruande, millest kumbki hõlmab kõiki ühenduspunkte vähemalt ühel pool sisend-väljundsüsteemi piiri. Turuhindamisaruandes hinnatakse kõikide võrgukasutajate prognoositavat lisandvõimsuse nõudlust vastavalt lõikele 8 ja teatatakse, kas võimsuse lisamise hanget on alustatud.

3.   Turunõudluse hindamise aruanne avaldatakse ühes või mitmes liikmesriigi ametlikus keeles ja vastavalt võimalusele inglise keeles asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite veebisaitidel hiljemalt 16 nädalat pärast iga-aastast aastavõimsuse enampakkumise algust vähemalt igal paarituarvulisel aastal.

4.   Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik kooskõlastab ja abistab nõudluse hindamise aruannete koostamist, muu hulgas annab standardvormid ja avaldab aruanded Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustiku veebisaidil.

5.   Kui võrgukasutajad on teatanud lisandvõimsuse vajadusest hiljemalt kaheksa nädalat pärast iga-aastase enampakkumise algust paarisarvulisel aastal, võivad asjaomased ülekandesüsteemihaldurid otsustada hinnata turunõudlust ka paarisarvulisel aastal:

a)

kui artiklites 26–30 sätestatud menetluse saab lõpule viia enne, kui algab järgmine nõudluse hindamise tsükkel, millele on osutatud lõikes 1, ja

b)

kui järgitakse enampakkumiskalendrit.

6.   Ülekandesüsteemihaldurid peavad tehtavas nõudluse hindamises käsitlema mittesiduvaid taotlusi, mis on esitatud hiljemalt kaheksa nädalat pärast iga-aastase enampakkumise algust.

7.   Ülekandesüsteemihaldurid võivad käsitleda mittesiduvaid taotlusi, mis on esitatud pärast lõikes 6 sätestatud tähtaega, kas käsil olevas või järgmises nõudluse hindamises.

8.   Mittesiduvad taotlused, millele on osutatud lõigetes 6 ja 7, sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)

vähemalt kaks kõrvuti asuvat sisend-väljundsüsteemi, mille vahel on lisandvõimsuse vajadus kas ühel või mõlemal pool ühenduspunkti, ja nõutud suund;

b)

gaasiaasta(d), mille kohta on esitatud lisandvõimsuse taotlus;

c)

vastavate sisend-väljundsüsteemide vahel taotletav võimsus;

d)

mittesiduvad taotlused, mis on esitatud või esitatakse teistele ülekandesüsteemihalduritele, kui sellised andmed on omavahel seotud, näiteks võimsuse vajadus mitme omavahel seotud ühenduspunkti juures.

9.   Võrgukasutajad teatavad, kas nende taotlus on seotud mingite tingimustega seoses lõike 8 punktidega a–d.

10.   Ülekandesüsteemihaldurid vastavad mittesiduvatele taotlustele 16 nädala jooksul pärast iga-aastase enampakkumise algust või 8 nädala jooksul alates taotluse saamisest kooskõlas lõikega 7. Vastuses käsitletakse vähemalt järgmist:

a)

kas ülekandesüsteemihaldur käsitleb esitatud taotlust käimasolevas menetluses või

b)

kui on tegemist lõikes 7 osutatud taotlusega, kas see on piisav võimsuse lisamise menetluse alustamiseks vastavalt lõikele 5, või

c)

millises turunõudluse hindamise aruandes esitatud taotlust käsitletakse lõike 3 kohaselt, kui seda ei saa käsitleda vastavalt punktidele a või b, mis peab olema põhjendatud.

11.   Ülekandesüsteemihaldur võib küsida tasu mittesiduvatest taotlustest teatamisest tuleneva tegevuse jaoks. Sellised tasud kajastavad halduskulu seoses mittesiduvast taotlustest teatamisega, need peab heaks kiitma asjaomane riiklik reguleeriv asutus ja need avaldatakse ülekandesüsteemihalduri veebisaidil. Sellised tasud hüvitatakse asjaomasele võrgukasutajale, kui vähemalt ühe lisandvõimsust sisaldava pakkumusmäära korral annab tasuvusanalüüs vastavas ühenduspunktis positiivse tulemuse.

12.   Turunõudluse hindamise aruandes võetakse arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

a)

kas ELi hõlmavas kümneaastases võrguarenduskavas on kindlaks määratud füüsilise võimsuse puudujääk, mille puhul teatud piirkonnas ei piisa tarnetest mõistliku stsenaariumi kohase tipptarbimise rahuldamiseks, ning lisandvõimsuse pakkumine ühenduspunktis võiks selle puudujäägi katta, või kas liikmesriigi võrguarenduskavas on kindlaks määratud konkreetne kestliku füüsilise ülekande nõue;

b)

kas iga-aastasel aastavõimsuse enampakkumisel võib mitte olla saadaval kahte kõrvuti asetsevat sisend-väljundsüsteemi ühendavat aastast standardvõimsustoodet selleks aastaks, mil saaks lisandvõimsust pakkuda esimest korda, ning järgmiseks kolmeks aastaks, kui kogu võimsus on lepingutega seotud;

c)

kas võrgukasutajad on esitanud mittesiduvaid lisandvõimsuse taotlusi kestlikuks arvuks aastateks ja kas kõik muud majanduslikult tõhusad olemasoleva võimsuse kättesaadavuse maksimeerimise vahendid on ammendatud.

13.   Nõudluse hindamise aruanne sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

otsus, kas algatada võimsuse lisamise hange;

b)

mittesiduvate taotluste koondandmed, mis on saadud hiljemalt kaheksa nädalat pärast iga-aastase aastavõimsuse enampakkumise algust aastal, mil avaldatakse vastav nõudluse hindamise aruanne;

c)

mittesiduvate taotluste koondandmed, mis on esitatud pärast lõikes 6 osutatud tähtaega eelmises võimsuse lisamise menetluses, kui neid taotluste andmeid ei ole võetud arvesse eelmises nõudluse hindamises;

d)

lõike 7 kohaselt esitatud mittesiduvate taotluste koondandmed, kui ülekandesüsteemihaldurid on otsustanud neid käsitleda käsil olevas turunõudluse hindamises;

e)

hinnang eeldatavasti vajatava lisandvõimsuse, selle suuna ja vajaduse kestuse kohta ühenduspunktides, mis on ühendatud kõikide kõrvuti asetsevate sisend-väljundsüsteemidega või võrkudevaheliste ühendustega;

f)

otsus, kas tehakse võimsuse lisamise hangete tehnilised uuringud, ja täpsustus, milliste ühenduspunktide ja millise eeldatava nõudluse kohta;

g)

võimsuse lisamise hanke, tehniliste uuringute ja artikli 27 lõikes 3 osutatud konsulteerimise ajakava;

h)

otsus selle kohta, millised tasud kehtestatakse kooskõlas lõikega 10;

i)

lõike 9 kohaste tingimuslike taotluste liigid ja olemasolu korral ka võimsuse koondandmed;

j)

andmed selle kohta, kuidas ülekandesüsteemihaldurid kavatsevad kohaldada artikli 11 lõiget 3 seoses selliste aastate arvu piiramisega, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastasel enampakkumisel võimsuse lisamise menetluse ajal.

14.   Ülekandesüsteemihaldurid ja asjaomased riiklikud reguleerivad asutused avaldavad oma kontaktpunktid algatatud võimsuse lisamise hangete jaoks turunõudluse hindamise aruande avaldamisel ja ajakohastavad seda teavet korrapäraselt kogu hanke jooksul.

Artikkel 27

Kavandamisetapp

1.   Järgmisel päeval pärast turunõudluse hindamise aruande avaldamist algab kavandamisetapp, kui turunõudluse hindamise aruandest ilmneb, et võimsuse lisamise hangete järele on nõudlus.

2.   Vastavas ühenduspunktis töötavad ülekandesüsteemihaldurid korraldavad võimsuse lisamise hanke tehnilise uuringu, mille alusel kavandatakse võimsuse lisamise hange ja kooskõlastatud pakkumusmäärad tehnilist teostatavust ja turunõudluse hindamise aruandeid arvestades.

3.   Hiljemalt 12 nädalat pärast kavandamisetapi algust korraldavad asjaomased ülekandesüsteemihaldurid ühise avaliku konsulteerimise ühes või mitmes liikmesriigi ametlikus keeles ja vastavalt võimalusele inglise keeles kestusega vähemalt üks kuu ja mitte kauem kui kaks kuud. Asjaomased ülekandesüsteemihaldurid võtavad kõik mõistlikud meetmed piiriülese koordineerimise tagamiseks.

Konsulteerimisel käsitletakse vähemalt järgmist:

a)

võimsuse lisamise hanke kirjeldus, sealhulgas kulude hindamine;

b)

ühendvõimsustoodete pakkumusmäärad ühenduspunktis;

c)

saadud tingimuslike taotluste põhjal, kui see on asjakohane, ülekandesüsteemihaldurite pakutud alternatiivne võimsuse jaotamise mehhanism, sealhulgas selle põhjendus;

d)

võimsuse lisamise hanke esialgne ajakava;

e)

üldeeskirjad ja -tingimused, mille võrgukasutajad peavad heaks kiitma, et osaleda võimsuse lisamise menetluse siduvas võimsuse jaotamises ja saada juurdepääs võimsusele, sealhulgas võimalikud võrgukasutajatelt nõutavad tagatised ning lepingusätted võimalike võimsuse tarnimise katkestuste ja hilinemiste kohta;

f)

kui võimsuse lisamise hankes järgitakse kindla hinna käsitlust, siis määruse (EL) 2017/460 artikli 24 punktis b kirjeldatud elemendid IND ja RP;

g)

kasutajate võetud kohustuste tase, mida väljendatakse hinnangulise f-kordajana kooskõlas artikliga 23 ja mille asjaomane riiklik reguleeriv asutus esitab pärast ülekandesüsteemihalduritega konsulteerimist ettepanekuna ja seejärel heaks kiidab;

h)

täiendavalt laekunud teated nõudluse kohta kooskõlas artikli 26 lõikega 7;

i)

kas on tõenäoline, et lisandvõimsus pidevalt märkimisväärselt väheneb, kui kasutatakse muud veel amortiseerumata gaasitaristut samas ja kõrval asuvas sisend-väljundsüsteemis või samal gaasiülekandeteel.

4.   Kooskõlastatud pakkumusmäärade väljatöötamisel teevad ülekandesüsteemihaldurid tihedat koostööd asjaomaste riiklike reguleerivate asutustega ja koordineerivad tegevust piiriüleselt, et võimaldada lisandvõimsuse pakkumist ühendvõimsustootena. Hanke ettepanekus ja kooskõlastatud pakkumusmäärades tuleb võtta arvesse lõike 3 kohase konsulteerimise tulemusi.

Artikkel 28

Heakskiitmine ja avaldamine

1.   Pärast võimsuse lisamise hanke alaseid konsultatsioone ja kavandamisetapi lõpetamist vastavalt artiklile 27 esitavad asjaomased ülekandesüsteemihaldurid võimsuse lisamise hanke ettepaneku asjakohastele riiklikele reguleerivatele asutustele kooskõlastatult heakskiitmiseks. Asjaomased ülekandesüsteemihaldurid avaldavad hanke ettepaneku ühes või mitmes liikmesriigi ametlikus keeles ja vastavalt võimalusele inglise keeles ning see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

kõik pakkumusmäärad, võttes arvesse artikli 27 lõikes 3 ja artiklis 26 sätestatust tulenevaid kõiki eeldatavaid lisandvõimsuse taotlusi asjaomases ühenduspunktis;

b)

üldeeskirjad ja -tingimused, mille võrgukasutaja peab heaks kiitma, et osaleda võimsuse lisamise menetluse siduvas võimsuse jaotamises ja saada juurdepääs võimsusele, sealhulgas võimalikud võrgukasutajatelt nõutavad tagatised ning lepingusätted võimalike võimsuse tarnimise katkestuste ja hilinemiste kohta;

c)

võimsuse lisamise hanke ajakava, sealhulgas kõik muudatused, mis on tehtud pärast artikli 27 lõikes 3 kirjeldatud konsulteerimist, ning meetmed viivituste ärahoidmiseks ja nende mõju minimeerimiseks;

d)

artikli 22 lõikes 1 osutatud näitajad;

e)

kas pärast lepingulise võimsuse jaotamise alustamist võib tekkida vajadus artikli 30 kohaselt erandkorras pikendada lepingulise võimsuse pakkumist veel viie aasta võrra pärast võimsuse jaotamise maksimumaega, s.o 15 aastat;

f)

vajaduse korral kavandatud alternatiivne jaotusmehhanism, sealhulgas selle põhjendus vastavalt artikli 30 lõikele 2 ning tingimused, mille ülekandesüsteemihaldur on heaks kiitnud siduva etapi jaoks vastavalt artikli 30 lõikele 3;

g)

kui võimsuse lisamise hankes järgitakse kindla hinna käsitlust, siis määruse (EL) 2017/460 artikli 24 punktis b kirjeldatud elemendid.

2.   Kuue kuu jooksul alates täieliku hankeettepaneku laekumisest viimasesse asjaomasesse reguleerivasse asutusse avaldab kõnealune riiklik reguleeriv asutus kooskõlastatud otsuse lõikes 1 sätestatud hankeettepaneku kohta ühes või mitmes liikmesriigi ametlikus keeles ja vastavalt võimalusele inglise keeles. Otsused peavad sisaldama põhjendusi. Riiklikud reguleerivad asutused teatavad üksteisele, millal nad on kätte saanud hankeettepaneku ja kas see on täielik, et kindlaks määrata kuuekuulise ajavahemiku algus.

Iga riiklik reguleeriv asutus kaalub oma otsuse ettevalmistamisel teiste asjaga seotud riiklike reguleerivate asutuste seisukohti. Igal juhul võtavad riiklikud reguleerivad asutused arvesse kõike, mis võimsuse lisamise hangetega seoses võib avaldada kahjulikku mõju konkurentsivõimele ja gaasituru tõhusale toimimisele.

Kui asjaomane riiklik reguleeriv asutus ei toeta hankeettepanekut, teatab ta sellest teistele asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele nii kiiresti kui võimalik. Sellises olukorras võtavad kõik asjaomased riiklikud reguleerivad asutused kõik mõistlikud meetmed, et teha koostööd ja saavutada kokkulepe.

Kui asjaomased riiklikud reguleerivad asutused ei suuda jõuda kokkuleppele kavandatud alternatiivse jaotusmehhanismi küsimuses esimeses lõikes osutatud kuue kuu jooksul, otsustab koostööamet, millist alternatiivset jaotusmehhanismi rakendada, järgides menetlust, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 8 lõikes 1.

3.   Pärast asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste otsust vastavalt lõikele 2 avaldavad ülekandesüsteemihaldurid hiljemalt kaks kuud enne lisandvõimsuse pakkumist iga-aastasel enampakkumisel ühiselt ühes või mitmes liikmesriigi ametlikus keeles ja vastavalt võimalusele inglise keeles teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

lõikes 1 kindlaksmääratud teave, mille on heaks kiitnud riiklikud reguleerivad asutused,

b)

pakutava võimsusega seotud lepingu(te) näidised.

Artikkel 29

Lisanduva võimsuse enampakkumine

1.   Kui artiklis 27 sätestatud toimingud on tehtud, pakuvad asjaomased ülekandesüsteemihaldurid lisandvõimsust koos asjaomase olemasoleva võimsusega iga-aastasel aastavõimsuse enampakkumisel standardse ühendvõimsustootena pikeneva lõpuga enampakkumisel artikli 17 kohaselt vaikimisi ning kooskõlas artikli 8 lõigetega 8 ja 9 ning artikliga 19.

2.   Vastavate pakkumusmääradega enampakkumisi peetakse rööbiti ja üksteistest sõltumatult vastavalt artiklile 17, võttes arvesse artikli 8 lõiget 2. Enampakkumisele esitatakse ainult kooskõlastatud pakkumusmäärad.

3.   Võimaliku enampakkumistasu minimeerimiseks ja tasuvusanalüüsi positiivse tulemuse saavutamiseks võimalikult kõrge pakkumusmäära puhul võib ainult üks kord algatada uue enampakkumise ja üksnes juhul, kui:

a)

enne lõikes 2 kirjeldatud enampakkumise algust on ülekandesüsteemihaldurid kehtestanud vähemalt kaks pakkumusmäära ning

b)

vähemalt üks pakkumusmäär oli edutu ja andis tasuvusanalüüsil negatiivse tulemuse ning

c)

sellest edutust pakkumusmäärast üks aste madalam tase andis tasuvusanalüüsis positiivse tulemuse ja vähemalt üks aastane standardvõimsustoode saavutas enampakkumise lisatasu.

Kui need tingimused on täidetud, võib algatada uue enampakkumise punktis b osutatud madalaima ebaeduka pakkumusmääraga.

4.   Kui uus enampakkumine ei anna tasuvusanalüüsis positiivset tulemust, on esialgse enampakkumise jaotustulemused ülimuslikud vastavalt artikli 17 lõigetele 20 ja 21.

Artikkel 30

Alternatiivsete jaotusmehhanismide põhimõtted

1.   Alternatiivne jaotusmehhanism hõlmab maksimaalselt 15 aastat pärast kasutuse alustamist. Kui 15 aasta reserveerimiste põhjal ei anna tasuvusanalüüs soovitud tulemust, võivad riiklikud reguleerivad asutused erandjuhul pikendada tähtaega veel kuni viis aastat.

2.   Riiklike reguleerivate asutuste heakskiidul võib kasutada alternatiivset võimsuse jaotamise mehhanismi, kui artikli 26 kohase turunõudlushinnangu või artikli 27 lõike 3 kohase konsulteerimise tulemusena on alust järeldada, et pikeneva lõpuga enampakkumine ei ole sobiv ning võimsuse lisamise hange on kooskõlas mõlema järgmise tingimusega:

a)

see hõlmab rohkem kui kahte sisend-väljundsüsteemi ja pakkumusi nõutakse mitmes ühenduspunktis kogu jaotusmenetluse ajal;

b)

nõutakse pakkumusi, mille kestus ületab üht aastat.

3.   Alternatiivse jaotusmehhanismi korral võivad võrgukasutajad esitada siduvaid tingimuslikke lepingulise võimsuse pakkumusi vastavalt ühele või mitmele järgmisele tingimusele, mille on ülekandesüsteemihaldurid sätestanud heakskiidetud hanke ettepanekus artikli 28 lõike 1 kohaselt:

a)

kohustused on kas seotud kohustustega teistes ühenduspunktides või välistavad sellised kohustused;

b)

kohustused on seotud mitme erineva aastase standardvõimsustootega ühenduspunktis;

c)

tingimuslikud kohustused, mis on seotud teatud võimsuse või minimaalse võimsuse jaotamisega.

4.   Alternatiivse jaotusmehhanismi peavad heaks kiitma asjaomased riiklikud reguleerivad asutused kooskõlas artikli 28 lõikega 2. Jaotusmehhanism peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv, kuid võib võimaldada eelistada kestuse järgi reserveerimist või taotlusi suurema võimsusega aastastele standardvõimsustoodetele.

5.   Kui eelistatakse reserveerimise kestust või suurema võimsusega pakkumusi aastastele standardvõimsustoodetele, otsustavad riiklikud reguleerivad asutused artikli 8 lõike 8 kohaldamise korral panna kõrvale vähemalt 10 % ja kuni 20 % tehnilisest võimsusest igas ühenduspunktis. Niiviisi kõrvale pandud võimsust pakutakse kooskõlas artikli 8 lõikega 7.

Artikkel 31

Ülemineku korraldamine

Artikleid 26–30 kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist algatatud võimsuse lisamise hangete suhtes ainult sel juhul, kui need ei ole saanud asjaomase riikliku reguleeriva asutuse heakskiitu võimsuse jaotamise kohta enne 1. augustit 2017.

VI PEATÜKK

KATKESTATAV VÕIMSUS

Artikkel 32

Katkestatava võimsuse teenuste jaotamine

1.   Alates 1. jaanuarist 2018 võivad ülekandesüsteemihaldurid pakkuda ainult selliseid katkestatava võimsuse standardtooteid, mille kestus ületab üht päeva, kui vastavat kindla võimsusega kuu, kvartali või aasta standardvõimsustoodet müüdi enampakkumistasuga, see on läbi müüdud või seda ei ole ei pakutud.

2.   Ülekandesüsteemihaldurid pakuvad kahesuunalise katkestatava võimsuse päevatoodet ühenduspunktides juhul, kui kindla võimsuse standardvõimsustoode müüdi eelmisel päeval läbi või seda ei pakutud. Ühesuunalistes ühenduspunktides, kus kindlat võimsust pakutakse vaid ühes suunas, pakuvad ülekandesüsteemihaldurid vähemalt katkestatava võimsuse päevatoodet teises suunas.

3.   Kui pakutakse katkestatavat võimsust, ei tohi see kahjustada pakutavat kindlat võimsust. Ülekandesüsteemihaldurid ei tohi panna kõrvale kindla võimsusena pakkumiseks sobivat võimsust, et pakkuda seda katkestatava võimsusena.

4.   Päevatoodetest erinevate katkestatava võimsuse toodete pakkumise korral kohaldatakse kindla võimsuse standardtoodete kestusi ka katkestatava võimsuse toodete suhtes.

5.   Katkestatava võimsuse pakkumise korral jaotatakse seda enampakkumismenetluse kaudu, erandiks on vaid päevasisene katkestatav võimsus.

6.   Päevasisest katkestatavat võimsust jaotatakse ülemärkimismenetluse abil.

7.   Päevasisest katkestatavat võimsust jaotatakse ainult siis, kui kindel võimsus – tehniline võimsus või täiendav võimsus – on läbi müüdud.

8.   Kui enampakkumist korraldatakse päevasisesest tootest pikema kestusega mis tahes katkestatava toote kohta, avaldavad ülekandesüsteemihaldurid teadaolevad pakutavad katkestatavad võimsused enne enampakkumismenetluse algust.

9.   Katkestatava võimsuse pakkumise korral jaotatakse see eraldi enampakkumismenetluses pärast seda, kui sama kestusega kindel võimsus on jaotatud, kuid enne lühema kestusega kindla võimsuse enampakkumise algust; erandiks on päevasisene katkestatav võimsus.

10.   Katkestatava võimsuse pakkumise korral toimuvad enampakkumised samade põhimõtete alusel ja vastavalt samale ajakavale nagu kindla võimsuse puhul. Katkestatava võimsuse enampakkumiste täpsed kuupäevad esitatakse enampakkumiskalendris, erandiks on päevasisene katkestatav võimsus. Ülekandesüsteemihaldurid teatavad kõikidel jooksvatel iga-aastaste aasta-, kvartali- ja kuuvõimsuse enampakkumistel pakutava katkestatava võimsuse üks nädal enne enampakkumise algust. Kui kindla võimsuse enampakkumine ei ole lõppenud enne katkestatava võimsuse enampakkumise ettenähtud alguspäeva, alustatakse katkestatava võimsuse enampakkumist hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast vastava kindla võimsuse enampakkumise lõppemist. Sel juhul tuleb pakutavate võimsuste võimalikud muudatused teha teatavaks hiljemalt 12 tundi enne vastava katkestatava võimsuse enampakkumist.

Artikkel 33

Katkestusest etteteatamise miinimumaeg

1.   Katkestataval võimsusel on katkestusest etteteatamise miinimumaeg, mille otsustavad kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid ühiselt.

2.   Vaikimisi kohaldatav katkestuse etteteatamise miinimumaeg gaasitunni kohta on 45 minutit alates vastava gaasitunni ümbermärkimise tsüklist. Kui kaks ülekandesüsteemihaldurit soovivad lühendada katkestusest etteteatamise aega, peab pädev riiklik reguleeriv asutus ülekandesüsteemihaldurite vahel sõlmitava sellekohase kokkuleppe heaks kiitma.

Artikkel 34

Katkestusprotsessi koordineerimine

Katkestuse algatanud ülekandesüsteemihaldur teavitab asjakohast kõrval asuva piirkonna ülekandesüsteemihaldurit. Kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid teavitavad katkestusest mõjutatud võrgukasutajaid esimesel võimalusel, kuid mitte enne teabe usaldusväärsuse kontrollimist.

Artikkel 35

Katkestuste kindlaksmääratud järjestus

1.   Kui märkimistele vastav võimsus ületab teatud ühenduspunkti läbilaskevõimet, määratakse katkestuste järjestus kindlaks vastavat katkestatavat võimsust käsitlevate ülekandelepingute ajatemplite järgi. Katkestuse korral on varem jõustuvad ülekandelepingud ülimuslikud hiljem jõustuvate ülekandelepingute suhtes.

2.   Kui pärast lõikes 1 sätestatud menetluse rakendamist on kaks või mitu märkimist katkestuste järjestuses samal kohal ja ülekandesüsteemihaldur ei katkesta neid kõiki, vähendatakse asjaomaseid märkimisi võrdeliselt.

3.   ELis osutatavate erinevate katkestatava võimsuse teenuste vaheliste erinevuste arvessevõtmiseks rakendavad ja koordineerivad kõrvuti asuvate piirkondade ülekandesüsteemihaldurid käesolevas artiklis sätestatud ühismenetlusi eraldi igas ühenduspunktis.

Artikkel 36

Katkestuste põhjused

Ülekandesüsteemihaldurid lisavad katkestuste põhjused kas otse katkestatava võimsusega seotud ülekandelepingutesse või neid lepinguid reguleerivatesse üldtingimustesse. Katkestuste põhjuseks võivad muu hulgas olla gaasi kvaliteet, rõhk, temperatuur, voolusuunad, kindla võimsusega seotud lepingute kasutamine, hooldustööd, üles- või allavoolu piirangud, kohustus osutada avalikke teenuseid ja juhtida võimsust vastavalt ülekoormuse juhtimise korrale.

VII PEATÜKK

VÕIMSUSE RESERVEERIMISE KESKKONNAD

Artikkel 37

Võimsuse reserveerimise keskkonnad

1.   Käesoleva määruse kohaldamiseks pakuvad ülekandesüsteemihaldurid võimsust ühe või piiratud arvu ühiste veebipõhiste reserveerimiskeskkondade kaudu. Ülekandesüsteemihaldurid võivad hallata selliseid keskkondi ise või tellida teenust kokkulepitud isikult, kes vajaduse korral esindab neid suhetes võrgukasutajatega.

2.   Ühistes reserveerimiskeskkondades kohaldatakse järgmisi norme:

a)

III peatüki kohased võimsuse pakkumise ja jaotamise normid ja menetlused;

b)

eesõigus antakse kindla ühendvõimsuse pakkumiseks kehtestatavale menetlusele kooskõlas IV peatükiga;

c)

võrgukasutajatele tuleb luua võimalused pakkuda ja hankida järelvõimsust.

d)

Reserveerimiskeskkonna teenuste kasutamiseks järgivad võrgukasutajad kõiki õigusaktidest ja lepingutest tulenevaid kehtivaid nõudeid, mis võimaldavad neil ülekandelepingu alusel reserveerida ja kasutada võimsust asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite võrgus;

e)

Ühe ühenduspunkti või virtuaalse ühenduspunkti võimsust on lubatud pakkuda ainult ühe reserveerimiskeskkonna kaudu, kuid ülekandesüsteemihaldur võib pakkuda eri ühenduspunktide või virtuaalsete ühenduspunktide võimsust eri reserveerimiskeskkondades.

3.   Kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest sõlmivad kõik ülekandesüsteemihaldurid lepingu ühe reserveerimiskeskkonna kasutamiseks võimsuse pakkumiseks oma vastavate ühenduspunktide või virtuaalsete ühenduspunktide mõlemal poolel. Kui kõnealuse aja jooksul ülekandesüsteemihaldurid lepingut ei sõlmi, annavad nad küsimuse kohe lahendamiseks riiklikele reguleerivatele asutustele. Riiklikud reguleerivad asutused valivad seejärel järgmise kuue kuu jooksul alates nende poole pöördumisest ühiselt ühe reserveerimiskeskkonna perioodiks, mis ei ole pikem kui kolm aastat. Kui riikide reguleerivad asutused ei suuda ühiselt valida üht reserveerimiskeskkonda kuue kuu jooksul nende poole pöördumisest, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 8 lõiget 1. Koostööamet määrab kindlaks reserveerimiskeskkonna, mida tuleb kasutada teatava ühenduspunkti või virtuaalse ühenduspunkti jaoks perioodil, mis ei ole pikem kui kolm aastat.

4.   Kui teatava ühenduspunkti või virtuaalse ühenduspunkti jaoks on reserveerimiskeskkonna määranud kindlaks kas riiklik reguleeriv asutus või koostööamet, sõlmivad ülekandesüsteemihaldurid lepingu reserveerimiskeskkonna kasutamiseks hiljemalt siis, kui lõpeb lõike 3 viimases lauses osutatud ajavahemik, mille valis kas riiklik reguleeriv asutus või koostööamet. Kui kokkulepet ei saavutata, jätkatakse lõikes 3 sätestatud menetluse kohaldamist.

5.   Ühe või piiratud arvu ühiste reserveerimiskeskkondade loomisega soodustatakse ja lihtsustatakse võrgukasutajate jaoks võimsuse reserveerimist ühenduspunktides kogu ELis. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik ja koostööamet lihtsustavad vajaduse korral seda protsessi.

6.   Tehnilise suutlikkuse suurendamiseks tuleb võimsuse jaotamise tulemused avaldada olemasoleva võimsuse enampakkumistel kasutatavas reserveerimiskeskkonnas ja rajatava võimsuse jaoks seal, kus veel ei ole võimsust olemas, ühises reserveerimiskeskkonnas, mille määravad ühiselt kindlaks asjaomased ülekandesüsteemihaldurid.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Rakendamise järelevalve

1.   Et aidata koostööametil täita oma järelevalvekohustust vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 9 lõikele 1, jälgib ja analüüsib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõigete 8 ja 9 kohaselt seda, kuidas ülekandesüsteemihaldurid rakendavad käesolevat määrust. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik tagab eelkõige selle, et ülekandesüsteemihalduritelt laekuv teave oleks täielik ja usaldusväärne. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik esitab koostööametile selle teabe hiljemalt 31. märtsiks 2019.

2.   Ülekandesüsteemihaldurid esitavad hiljemalt 31. detsembriks 2018 Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustikule kogu teabe, mida Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik vajab, et täita lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

3.   ENTSOG ja koostööamet tagavad tundliku äriteabe salajasuse.

4.   Enne 6. aprilli 2019 esitab koostööamet seoses oma järelevalvekohustustega aruande tingimuste kohta, mis on esitatud kindla võimsusega standardvõimustoodete lepingutes, võttes arvesse nende mõju tõhusale võrgukasutusele ja liidu gaasiturgude ühendamisele. Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemihaldurid toetavad koostööametit oma hinnangu koostamisel.

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 984/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 40

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates selle jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(2)  Komisjoni 14. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 984/2013, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskirjad ning täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 273, 15.10.2013, lk 5).

(3)  Komisjoni 30. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/703, millega kehtestatakse võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta (ELT L 113, 1.5.2015, lk 13).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

(6)  Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/460, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 29).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 1).

17.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/29

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/460,

16. märts 2017,

millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 715/2009 kohaselt tuleb koostada võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse kohta ning liiduülesed normid, mille eesmärk on aidata kaasa turu lõimimisele, energiavarustuskindluse suurendamisele ja gaasivõrkude omavahelisele ühendamisele.

(2)

Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline muuta ülekandetasude ülesehitus ja menetlused läbipaistvamaks. Seepärast on vaja sätestada nõuded ülekandesüsteemihaldurite tulude kindlakstegemiseks ning ülekande- ja muude tasude määramiseks vajaliku teabe avaldamise kohta. Nende nõuete kaudu oleks võrgu kasutajatel kergem mõista ülekande- ja muude teenuste tasude kujunemist ning seda, kuidas neid kehtestatakse, kuidas need on muutunud ja võivad muutuda. Võrgukasutajatele peaks olema arusaadav, milliste kulude alusel ülekandetasud kujunevad, et neid oleks võimalik piisaval määral prognoosida. Käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnõuetega ühtlustatakse täiendavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 3.1.2 alapunktis a sätestatud norme.

(3)

Pärast seda, kui määrusega (EÜ) nr 715/2009 võeti kasutusele sisend-väljundsüsteemi mõiste, ei ole ülekandekulud enam otseselt seotud võimsuse sisenemise ja väljumise ühe kindla teega, sest sisend- ja väljundvõimsuse kohta saab sõlmida eraldi lepingud ja võrgukasutajad võivad saada gaasi, mis voolab mis tahes sisendpunktist mis tahes väljundpunkti. Selle raamistiku alusel otsustab ülekandesüsteemihaldur, missugune on kõige tõhusam tee gaasi liikumiseks süsteemis. Seega selleks, et saavutada ja tagada süsteemis mõistlik kulude kajastamise tase ja prognoositavus, peavad ülekandetasud põhinema lähtehinnameetodil, milles kasutatakse teatavaid kulutegureid. Tuleks kehtestada juhtpõhimõtted, et kohaldada ühtset ja läbipaistvat lähtehinnameetodit. Tuleks kehtestada kohustus järgida kavandatud lähtehinnameetodit. Kui kavandatud lähtehinnameetod erineb võimsusega kaalutud kauguse lähtehinnameetodist, tuleks viimati nimetatud meetodit kasutada rakendatava lähtehinnameetodiga võrdlemiseks.

(4)

Vältimaks topeltmaksustamist hoidlatesse sisenemise ja sealt väljumise korral, tuleks käesoleva määrusega kehtestada miinimumsoodustus, millega tagatakse üldine panus süsteemi paindlikkusesse ja asjaomase taristu varustuskindlusesse. Hoidlad, millel on otsene juurdepääs kahe või mitme ülekandesüsteemihalduri ülekandesüsteemidele, mis on sisend-väljundsüsteemis otse ühendatud, või samaaegne juurdepääs ühele ülekandesüsteemile ja ühele jaotussüsteemile, võimaldavad gaasi üle kanda otse ühendatud süsteemide vahel. Soodustuse kohaldamine hoidlatest süsteemi sisenemise punktides ja süsteemist hoidlatesse väljumise punktides juhul, kui hoidlaid kasutatakse gaasi ülekandmiseks otse ühendatud süsteemide vahel, tooks kasu asjaomastele võrgukasutajatele võrreldes ülejäänud võrgukasutajatega, kes reserveerivad võimsustooteid ilma soodustuseta ühenduspunktides või kasutavad hoidlaid gaasi ülekandmiseks ühes ja samas süsteemis. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada mehhanismid, millega hoitakse ära selline diskrimineerimine.

(5)

Varustuskindluse edendamiseks tuleks kaaluda soodustuste tegemist maagaasi veeldusjaamade sisendpunktide puhul ning selliste taristuga seotud sisend- ja väljundpunktide puhul, mis on rajatud selleks, et lõpetada liikmesriikide eraldatus gaasiülekandesüsteemide osas.

(6)

Teatavates sisend-väljundsüsteemides transpordivad ülekandesüsteemihaldurid oluliselt rohkem gaasi teistesse süsteemidesse kui tarbimiseks oma sisend-väljundsüsteemi. Seetõttu peaks lähtehinnameetod sisaldama kaitsemeetmeid, et säästa selliseid seotud tarbijaid suurtest transiidivoogudest põhjustatud ohtude eest.

(7)

Et muuta võrgukasutajate ülekandetasud püsivamaks, edendada finantsstabiilsust ja ära hoida kahjulikku mõju ülekandesüsteemihaldurite tulule ja rahavoogudele, tuleks määrata kindlaks tulu kohandamise põhimõtted.

(8)

Lisaks tuleks koostada hinnakujunduse põhimõtted komisjoni määruse (EL) 2017/459 (2) artiklites 26–30 sätestatud menetluse kohaselt turupõhiselt saadud lisandvõimsuse kohta. Kui lisandvõimsus saadakse viisil, mis tekitab põhjendamatu ristsubsideerimise, sest sellega seotud tarbijatele põhjustaks see suure mahuriski, tuleks käesoleva määrusega kehtestada mehhanismid selliste riskide leevendamiseks.

(9)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (3) artikli 36 kohaselt sama direktiivi artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10 erandi saanud uute suurte taristuobjektide erandi alla mittekuuluvate osade suhtes. Kui võrkudevaheliste ühenduste eripära on leidnud tunnustust Euroopa tasandil direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 kohase erandiga või muul viisil, peaks riiklikel reguleerivatel asutustel olema õigus lubada erand niisugustest käesoleva määruse nõuetest, mis võiksid seada ohtu selliste võrkudevaheliste ühenduste tõhusa toimimise.

(10)

Käesolev määrus ei tohiks piirata ELi ja liikmesriikide konkurentsieeskirjade kohaldamist, eelkõige piiravate kokkulepete keelu (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101) ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102) kohaldamist. Ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kujundamisel tuleks vältida jaotusvõrgu tarneturule pääsu piiramist.

(11)

Riiklikud reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemihaldurid peaksid järgima parimaid tavasid ja püüdma ühtlustada käesoleva määruse rakendamist. Tegutsedes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009 (4) artikliga 7, peaksid Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet“) ja riiklikud reguleerivad asutused tagama, et gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtteid rakendataks kogu liidus kõige tulemuslikumal viisil.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikli 51 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta, sealhulgas lähtehinnameetodi kohaldamise eeskirjad, asjaomased konsulteerimis- ja avaldamisnõuded ning standardvõimsustoodete baashindade arvutamise nõuded.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse gaasi ülekandesüsteemide kõigi sisend- ja väljundpunktide suhtes, kuid III, V ja VI peatükki, artiklit 28, artikli 31 lõikeid 2 ja 3 ning IX peatükki kohaldatakse ainult ühenduspunktide suhtes. III, V ja VI peatükki, artiklit 28 ning IX peatükki kohaldatakse kolmandatest riikidest sisenemise punktides ja kolmandatesse riikidesse väljumise punktides, kui riiklik reguleeriv asutus võtab vastu otsuse kohaldada selliste punktide suhtes määrust (EL) 2017/459.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata selliste liikmesriikide suhtes, kellele on tehtud direktiivi 2009/73/EÜ artikli 49 kohane erand, kõnealuse erandi kestuse ajal.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 2, määruse (EL) 2017/459 artiklis 3, komisjoni määruse (EL) nr 312/2014 (5) artiklis 3, komisjoni määruse (EL) 2015/703 (6) artiklis 2 ja direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 2. Lisaks kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1)   „lähtehind“– kindla võimsusega võimsustoote üheaastase kehtivusega hind, mida kohaldatakse sisend- ja väljundpunktis ning mille alusel kehtestatakse võimsuspõhised ülekandetasud;

2)   „lähtehinnameetod“– meetod lähtehinna määramiseks ülekandeteenuse müügitulu selle osa alusel, mis peab laekuma võimsuspõhistest ülekandetasudest;

3)   „hinnalaeta reguleerimiskord“– reguleerimiskord, mis hõlmab tulu ülempiiri, tulumäära ja juurdehindlussüsteemi ning mille alusel määratakse kindlaks ülekandesüsteemihalduri lubatud tulu vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktile a;

4)   „ülekandeteenusega mitteseotud tulu“– selline osa lubatud või sihttulust, mis kaetakse ülekandega mitteseotud tasude arvelt;

5)   „reguleerimisperiood“– ajavahemik, mille kohta kehtestatakse lubatud või sihttulu üldnormid vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktile a;

6)   „ülekandeteenusega seotud tulu“– selline osa lubatud või sihttulust, mis laekub ülekandetasudena;

7)   „ülekandetasu“– võrgukasutajate makstav tasu neile osutatud ülekandeteenuse eest;

8)   „süsteemisisene võrgukasutus“– gaasi ülekanne sisend-väljundsüsteemis tarbijatele, kes on ühendatud samasse sisend-väljundsüsteemi;

9)   „süsteemidevaheline võrgukasutus“– gaasi ülekanne sisend-väljundsüsteemis tarbijatele, kes on ühendatud mõnda teise sisend-väljundsüsteemi;

10)   „sarnaste ühenduspunktide rühm“– rühm punktidest, mis kuuluvad ühte järgmistest liikidest: sisend-ühenduspunktid, väljund-ühenduspunktid, riigisisesed sisendpunktid, riigisisesed väljundpunktid, hoidlate sisendpunktid, hoidlate väljundpunktid, maagaasi veeldusjaamade sisendpunktid, maagaasi veeldusjaamade väljundpunktid ja tootmiskäitiste sisendpunktid;

11)   „lubatud tulu“– sellise ülekandeteenustega seotud tulu ja ülekandeteenusega mitteseotud tulu summa, mida ülekandesüsteemihaldur saab mingi konkreetse reguleerimisperioodi teataval ajavahemikul teenuste osutamise eest ja mida on ülekandesüsteemihalduril õigus saada hinnalaeta reguleerimiskorra alusel ja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punkti a järgi;

12)   „ülekandeteenused“– reguleeritud teenused, mida ülekandesüsteemihaldur osutab sisend-väljundsüsteemis ülekande korraldamiseks;

13)   „ülekandega mitteseotud tasud“– tasud, mida võrgukasutajad maksavad selliste ülekandega mitteseotud teenuste eest, mida neile osutatakse;

14)   „sihttulu“– eeldatavate ülekandeteenuste eest saadava tulu (mis arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele) ja eeldatavate ülekandega mitteseotud teenuste eest saadava tulu summa, mida ülekandesüsteemihaldur saab mingi konkreetse reguleerimisperioodi teataval ajavahemikul teenuste osutamise eest hinnalaeta reguleerimiskorra alusel;

15)   „ülekandega mitteseotud teenused“– reguleeritud teenused, mis ei ole ülekandeteenused ega muud teenused, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 312/2014, ja mida osutab ülekandesüsteemihaldur;

16)   „kordaja“– tegur, mille abil arvutatakse lähtehinna alusel aastast erineva kestusega standardvõimsustoote baashind;

17)   „hinnalaega reguleerimiskord“– reguleerimiskord, mille puhul sihttulul põhinev suurim ülekandetasu määratakse kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktiga a;

18)   „kulukäitur“– üks põhitegureid, mis väljendab ülekandesüsteemihalduri tegevuskulusid, näiteks kaugusest või tehnilisest võimsusest tulenevaid kulusid;

19)   „sisend- või väljundpunktide klaster“– sarnaste ühenduspunktide rühm või sisend- või väljundpunktide rühm, mis koosneb üksteise lähedal asuvatest punktidest ja mida loetakse lähtehinnameetodis vastavalt kas üheks sisend- või üheks väljundpunktiks;

20)   „voolustsenaarium“– stsenaarium, mis kirjeldab ülekandesüsteemi kasutamist vastavalt tõenäolisele pakkumise ja nõudluse viisile ning mille puhul on tegemist ühe sisend- ja ühe väljundpunkti paariga, mida ühendab piki torustikku vähemalt üks gaasivoolurada, mille kaudu gaas saab voolata vastavas sisendpunktis ülekandesüsteemi ja vastavas väljundpunktis süsteemist välja, olenemata sellest, kas vastavad punktid on koormatud võimsuse kasutusõigusega;

21)   „hooajategur“– tegur, mis väljendab nõudluse muutumist aasta jooksul ja mida võib kasutada koos asjakohase kordajaga;

22)   „fikseeritud makstav hind“– hind, mis arvutatakse artikli 24 punkti b järgi ja mille baashind ei sõltu kohandustest;

23)   „tasuperiood“– ajavahemik, mille jooksul kohaldatakse teatavat lähtehinnataset ning mille miinimumkestus on üks aasta ja maksimumkestus reguleerimisperioodi pikkus;

24)   „reguleerimiskonto“– hinnalaeta reguleerimiskorra puhul kasutatav konto, millele kogutakse vähemalt ülekandeteenuste tulu ala- ja ülelaekumised;

25)   „enampakkumishind“– erinevus enampakkumise tasakaalu- ja baashinna vahel;

26)   „muutuv makstav hind“– artikli 24 punkti a alusel arvutatav hind, mille puhul baashind võib muutuda vastavalt kohandamisele tuluga, lubatud tuluga ja eeldatava lepingulise võimsusega.

Artikkel 4

Ülekandega seotud ja mitteseotud teenused ja tasud

1.   Teatavat teenust nimetatakse ülekandeteenuseks, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

teenuse kulu on seotud kas tehnilisest võimsusest või eeldatavast lepingulisest võimsusest ja kaugusest sõltuva kulukäituriga;

b)

teenuse kulu on seotud ülekandeteenuse osutamiseks kasutatavasse reguleeritud alusvarasse kuuluvasse taristusse investeerimisega või sellise taristu käitamisega.

Kui üks punktides a ja b sätestatud kriteeriumidest on täitmata, võib asjaomase teenuse lugeda ülekandeteenuseks, kui nii järeldatakse korrapärase konsulteerimise tulemusena, mida korraldab (korraldavad) kas ülekandesüsteemihaldur(id) või riiklik reguleeriv asutus, ja kui nii otsustab riiklik reguleeriv asutus, nagu on sätestatud artiklites 26 ja 27.

2.   Ülekandetasude kehtestamisel võib arvesse võtta kindla võimsuse toodete tingimusi.

3.   Ülekandeteenuste tulu saadakse võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest.

Erandkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuste tulust järgmiste eraldi kehtestatud kaubapõhiste ülekandetasudena:

a)

gaasi kogusel põhinev tasu, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

i)

tasu kogutakse selleks, et katta kulud, mis on peamiselt tingitud gaasi kogusest;

ii)

tasu arvutatakse eeldatavate või varasemate gaasi koguste või mõlema järgi ja tasu kehtestatakse nii, et see on ühesugune kõikides sisend- ja väljundpunktides;

iii)

tasu väljendatakse kas rahaliselt või mitterahaliselt;

b)

selline lisatasu tulu saamiseks, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

i)

tasu kogutakse ala- ja ülelaekumiste haldamiseks;

ii)

tasu arvutatakse eeldatavate või varasemate võimsusjaotuste ja gaasi koguste või mõlema järgi;

iii)

tasu kohaldatakse selliste punktide suhtes, mis ei ole ühenduspunktid;

iv)

tasu kohaldatakse siis, kui riiklik reguleeriv asutus on hinnanud selle vastavust kuludele ja selle mõju ristsubsideerimisele ühenduspunktide ja muude punktide vahel.

4.   Ülekandega mitteseotud teenuste tulu tuleb koguda ülekandega mitteseotud tasudest, mida kohaldatakse teatavate ülekandega mitteseotud teenuste eest. Sellised tasud on järgmised:

a)

kulupõhised, mittediskrimineerivad, objektiivsed ja läbipaistvad;

b)

neid nõutakse teatavatest ülekandega mitteseotud teenustest tulu saavatelt isikutelt, et vähendada ristsubsideerimist võrgukasutajate vahel liikmesriigis ja/või väljaspool liikmesriiki.

Kui riiklik reguleeriv asutus on seisukohal, et teatavast ülekandega mitteseotud teenusest saavad kasu kõik võrgukasutajad, kogutakse sellise teenuse eest tasu kõikidelt võrgukasutajatelt.

Artikkel 5

Kulude jaotuse hindamine

1.   Riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur, kui nii määrab riiklik reguleeriv asutus, koostab järgmised hinnangud ja avaldab need artiklis 26 osutatud lõpliku konsulteerimise käigus:

a)

kulude jaotuse hinnang ülekandeteenuste tulu kohta, mis saadakse võimsuspõhistest tasudest ja põhinevad kulukäituritel, mis kajastavad üksnes järgmist:

i)

tehniline võimsus või

ii)

eeldatav lepinguline võimsus või

iii)

tehniline võimsus ja kaugus või

iv)

eeldatav lepinguline võimsus ja kaugus;

b)

kulude jaotuse hinnang ülekandeteenuste tulu kohta, mis saadakse kaubapõhistest tasudest, kui need on olemas, ja põhinevad kulukäituritel, mis kajastavad üksnes järgmist:

i)

gaasi kogused või

ii)

gaasi kogused ja kaugus.

2.   Kulude jaotuse hindamisel tuuakse välja, mil määral esineb ristsubsideerimist süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul kavandatud lähtehinnameetodi alusel.

3.   Lõike 1 punkti a kohane kulude jaotuse hindamine tehakse järgmiselt:

a)

arvutatakse süsteemisisesest võrgukasutusest saadav ettenähtud tulu võimsuse ülekandmise eest nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemisisese võrgukasutuse asjaomase võimsuspõhise kulukäituriga ehk süsteemisisene võimsuspõhine suhtarv, mida mõõdetakse rahas tehnilise läbilaskevõime ehk võimsuse kohta [eurot/MWh/päev], järgmise valemiga:

Formula

kus:

 

Formula
on tulu rahaühikutes, näiteks eurodes, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse süsteemisisese võrgukasutuse eest;

 

Formula
on võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse süsteemisisest võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemisiseste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline võimsus [MWh/päev];

b)

arvutatakse süsteemidevahelisest võrgukasutusest ettenähtud tulu võimsuse ülekandmise eest nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemidevahelise võrgukasutuse asjaomase võimsuspõhise kulukäituriga ehk süsteemidevaheline võimsuspõhine suhtarv, mida mõõdetakse rahas tehnilise läbilaskevõime ehk võimsuse kohta [eurot/MWh/päev], järgmise valemiga:

Formula

kus:

 

Formula
on tulu rahaühikutes, näiteks eurodes, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse süsteemidevahelise võrgukasutuse eest;

 

Formula
on võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse süsteemidevahelist võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemidevaheliste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline võimsus [MWh/päev];

c)

arvutatakse võimsuskulude jaotuse võrdlusindeks protsentides punktides a ja b sätestatud süsteemisisese suhtarvu ja süsteemidevahelise suhtarvu kaudu vastavalt järgmisele valemile:

Formula

4.   Lõike 1 punkti b kohane kulude jaotust käsitlev hinnang leitakse järgmiselt:

a)

arvutatakse süsteemisisese võrgukasutuse kaubapõhine tulu nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemisisese võrgukasutuse asjaomase kaubapõhise kulukäituriga ehk kaubapõhine süsteemisisene suhtarv [eurot/MWh], järgmise valemiga:

Formula

kus:

 

Formula
on tulu rahaühikutes, näiteks eurodes, mis saadakse kaubatasudest, mida kogutakse süsteemisisese võrgukasutuse eest;

 

Formula
on kaubapõhine kulukäitur [MWh], millega kirjeldatakse süsteemisiseseid võrgukasutajaid ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemisiseste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav gaasi kogus;

b)

arvutatakse süsteemidevahelise võrgukasutuse kaubapõhine tulu nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatud süsteemidevahelise võrgukasutuse asjaomase kaubapõhise kulukäituriga ehk kaubapõhine süsteemidevaheline suhtarv [eurot/MWh], järgmise valemiga:

Formula

kus:

 

Formula
on tulu rahaühikutes (näiteks eurodes), mis saadakse kaubatasudest, mida kogutakse süsteemidevahelisest võrgukasutusest;

 

Formula
on kaubapõhine kulukäitur [MWh], millega kirjeldatakse süsteemidevahelist võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemidevaheliste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav gaasi kogus;

c)

arvutatakse kaubakulude jaotuse võrdlusindeks protsentides punktides a ja b sätestatud süsteemisisese suhtarvu ja süsteemidevahelise suhtarvu kaudu vastavalt järgmisele valemile:

Formula

5.   Süsteemisisesest võrgukasutusest lõike 3 punktis a ja lõike 4 punktis a osutatud ülekandeteenuste eest kogutav tulu arvutatakse järgmiselt:

a)

süsteemidevaheliseks võrgukasutuseks ülekandeteenuste osutamiseks kõikides sisendpunktides jaotatud võimsus või energia loetakse võrdseks vastavalt kas võimsuse või energiaga, mis on jaotatud süsteemidevaheliseks võrgukasutuseks ülekandeteenuste osutamiseks kõikides väljundpunktides;

b)

käesoleva lõike punkti a kohaselt kindlaks määratud võimsust ja energiat kasutatakse süsteemidevahelise võrgukasutuse eest sisendpunktides kogutava ülekandeteenuste tulu arvutamiseks;

c)

ülekandeteenuste eest sisendpunktides saadava kogutulu ja käesoleva lõike punktis b osutatud väärtuse vahe peab võrduma süsteemisisese võrgukasutuse eest sisendpunktides ülekandeteenuste eest kogutava tuluga.

6.   Kui kulukäituri määramisel kasutatakse koos tehnilise või eeldatud võimsuse ja energiaga ka kaugust, võetakse arvesse vastavalt kas võimsuse või kaubaga kaalutud keskmist kaugust. Kui lõike 3 punkti c kohane võimsuse võrdlusindeks või lõike 4 punkti c kohane kaubakulude võrdlusindeks on suurem kui 10 %, esitab riiklik reguleeriv asutus selliste tulemuste kohta põhjenduse artikli 27 lõikes 4 osutatud otsuses.

II PEATÜKK

LÄHTEHINNAMEETOD

Artikkel 6

Lähtehinnameetodi kasutamine

1.   Lähtehinnameetodi kehtestab või kiidab heaks riiklik reguleeriv asutus, nagu on sätestatud artiklis 27. Kasutatavas lähtehinnameetodis võetakse arvesse tulemusi, mis saadakse korrapärasel konsulteerimisel, mida artikli 26 kohaselt (korraldavad) korraldab riikliku reguleeriva asutuse otsuse alusel kas ülekandesüsteemihaldur(id) või riiklik reguleeriv asutus.

2.   Lähtehinnameetodiga määratakse lähtehind.

3.   Sama lähtehinnameetodit kohaldatakse ühe sisend-väljundsüsteemi kõikide sisend- ja väljundpunktide suhtes, võttes arvesse erandeid, mis on sätestatud artiklites 10 ja 11.

4.   Lähtehinnameetodi kohaldamisel võib kohandusi teha kõikide sisend- ja väljundpunktide suhtes ainult kooskõlas artikliga 9 või ühel või mitmel järgmisel viisil:

a)

riikliku reguleeriva asutuse võrdlusuuringu kohaselt kohandatakse lähtehindu teatavas sisend- või väljundpunktis niivõrd, et need vastavad konkurentsivõimeliste lähtehindade tasemele;

b)

riikliku reguleeriva asutuse otsuse järgi kas ülekandesüsteemihaldur(id) või riiklik reguleeriv asutus (sätestavad) sätestab, et sarnaste ühenduspunktide rühma mõne või kõikide punktide suhtes kohaldatakse ühesugust lähtehinda;

c)

riikliku reguleeriva asutuse otsuse järgi (sätestavad) sätestab kas ülekandesüsteemihaldur(id) või riiklik reguleeriv asutus, et kõikides sisend- ja/või väljundpunktides kohandatakse hindu teatava konstandiga korrutamise teel või teatava konstandi liitmise või lahutamise teel.

Artikkel 7

Lähtehinnameetodi valimine

Lähtehinnameetod peab olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 13 ja vastama järgmistele nõuetele. Meetod võimaldab:

a)

võrgukasutajatel arvutada lähtehind ja selle täpne prognoos;

b)

arvesse võtta ülekandeteenuste tegelikke kulusid vastavalt ülekandesüsteemi keerukusele;

c)

tagada võrdne kohtlemine ja vältida põhjendamatut ristsubsideerimist, sealhulgas võttes arvesse kulude jaotuse hindamist, mis on sätestatud artiklis 5;

d)

tagada, et ühe sisend-väljundsüsteemi lõppkasutajatele ei tekiks märkimisväärset mahuriski, mille põhjustab eelkõige ülekanne selles sisend-väljundsüsteemis;

e)

tagada, et saadud lähtehinnad ei moonutaks piiriülest kaubandust.

Artikkel 8

Võimsusega kaalutud kauguse põhine lähtehinnameetod

1.   Võimsusega kaalutud kaugusel põhinevas lähtehinnameetodis võetakse arvesse järgmist:

a)

ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest;

b)

eeldatav lepinguline võimsus igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris ja igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris;

c)

kui sisend- ja väljundpunktid saab ühendada asjakohasesse voolustsenaariumi, siis lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel;

d)

sisend- ja väljundpunktide kombinatsioonid, kui mõni sisend- või väljundpunkt sobib voolustsenaariumi;

e)

artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktis v ja lõikes 2 osutatud sisendi-väljundi tulujaotus peab olema 50:50.

Kui sisend- või väljundpunkte ei saa ühendada voolustsenaariumi, siis neid sisend- ja väljundpunkte arvesse ei võeta.

2.   Lähtehinnad arvutatakse järgmiste sammude kaudu:

a)

arvutatakse iga sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus ja iga väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus, kasutades järgmisi valemeid, ja võttes arvesse, kui see on asjakohane, lõike 1 punktis d osutatud kombinatsioone:

i)

teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri jaoks arvutatakse kahe summa jagatis, mille puhul lugejas summeeritakse üle kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite korrutised, milles teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vaheline kaugus on korrutatud lepingulise võimsusega sellises väljundpunktis või väljundpunktide klastris, nimetajas aga summeeritakse kõikide väljundpunktide (või väljundpunktide klastri) lepingulised võimsused:

Formula

kus:

 

ADEn on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus,

 

CAPEx on eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris.

 

DEn,Ex on lõike 1 punktis c osutatud teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vaheline kaugus;

ii)

teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri jaoks arvutatakse jagatis, mille puhul lugejas summeeritakse üle kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite korrutised, milles teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vaheline kaugus on korrutatud kasutusõigusega võimsusega sellises väljundpunktis või väljundpunktide klastris, nimetajas aga summeeritakse kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite kasutusõigusega võimsused:

Formula

kus:

 

ADEx on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus,

 

CAPEn on eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;

 

DEn,Ex on lõike 1 punktis c osutatud teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vaheline kaugus;

b)

arvutatakse iga sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal ja iga väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal, kasutades järgmisi valemeid:

 

Formula

 

Formula

kus:

 

Wc,En on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal,

 

Wc,Ex on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal,

 

ADEn on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus,

 

ADEx on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus,

 

CAPEn on eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;

 

CAPEx on eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris;

c)

arvutatakse ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest kõikides sisendpunktides, ja ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest väljundpunktides, ning leitakse sisendi-väljundi tulujaotus;

d)

arvutatakse ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris ning igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris, kasutades järgmisi valemeid:

 

REn = Wc,En × RΣEn

 

REx = Wc,Ex × RΣEx

kus:

 

Wc,En on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal,

 

Wc,Ex on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal,

 

REn on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;

 

REx on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris;

 

RΣEn on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest kõikides sisendpunktides;

 

RΣEx on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest kõikides väljundpunktides;

e)

punktis d arvutatud tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest kas igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris või igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris, jagatakse vastavalt kas eeldatava lepingulise võimsusega sisendpunktis või sisendpunktide klastris või väljundpunktis või väljundpunktide klastris, kasutades järgmisi valemeid:

 

Formula

 

Formula

kus:

 

TEn on lähtehind sisendpunktis või sisendpunktide klastri igas sisendpunktis;

 

TEx on lähtehind väljundpunktis või väljundpunktide klastri igas väljundpunktis;

 

CAPEn on eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;

 

CAPEx on eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris.

Artikkel 9

Tasude kohandamine gaasihoidlate sisend- ja väljundpunktides ja maagaasi veeldusjaamade sisendpunktides ning eraldatuse lõpetava taristu sisendpunktides

1.   Gaasihoidlate sisend- ja väljundpunktides kohaldatakse võimsuspõhiste ülekandetasude suhtes vähemalt 50 % soodustust sel juhul, kui rohkem kui ühe ülekande- või jaotusvõrguga ühendatud gaasihoidlat ei kasutata ühenduspunkti asemel.

2.   Maagaasi veeldusjaamade sisenemispunktides ning liikmesriikide eraldatuse vältimiseks gaasivõrgu osas arendatud taristu sisend- ja väljundpunktides võib varustuskindluse suurendamiseks kohaldada võimsuspõhise ülekandetasu soodustust.

Artikkel 10

Liikmesriigisiseseid sisend-väljundsüsteeme käsitlevad normid, sellise liikmesriigi jaoks, kus tegutseb mitu ülekandesüsteemihaldurit

1.   Artikli 6 lõike 3 kohaselt kohaldavad ühe liikmesriigi sisend-väljundsüsteemi kõik ülekandesüsteemihaldurid ühesugust lähtehinnameetodit.

2.   Erandina lõikest 1 ja kui lõikest 3 ei tulene teisiti, võib riiklik reguleeriv asutus:

a)

otsustada, et ühte ja sama lähtehinnameetodit kohaldatakse eraldi ühe sisend-väljundsüsteemi iga ülekandesüsteemihalduri suhtes;

b)

erandina artikli 6 lõikest 3 otsustada, et sisend-väljundsüsteemide ühendamise kavandamisel kehtestatakse vahesammud, mille korral saab iga ülekandesüsteemihaldur eraldi kohaldada eri lähtehinnameetodit ühe sisend-väljundsüsteemi suhtes. Sellise otsusega nähakse ette ajavahemik vahesammude jaoks. Riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt koostab kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur enne vahesammude rakendamist mõjuhinnangu ja teeb tasuvusanalüüsi.

Kui kohaldatakse eri lähtehinnameetodeid eraldi, kohandatakse asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite ülekandeteenuste tulu sellele vastavalt.

3.   Et võimaldada ühte ja sama lähtehinnameetodit õigesti ühiselt kohaldada, kehtestatakse tõhus ülekandesüsteemihaldurite vaheline hüvitusmehhanism.

Lõike 2 punktis a või b osutatud otsuse võib teha, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

on loodud tõhus ülekandesüsteemihaldurite vaheline hüvitamismehhanism, et:

i)

ära hoida kahjulikku mõju asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite ülekandeteenuste tulule;

ii)

ära hoida süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse ristsubsideerimist;

b)

sellise eraldi kohaldamisega tagatakse, et kulud vastavad tõhusa ülekandesüsteemihalduri kuludele.

4.   Pikim ajavahemik, mis sätestatakse lõike 2 punkti a või b kohaselt, on viis aastat artikli 38 lõikes 2 osutatud kuupäevast. Piisavalt varakult enne kõnealuses otsuses sätestatud kuupäeva võib riiklik reguleeriv asutus otsustada tähtaja edasi lükata.

5.   Samal ajal artikli 26 kohase lõpliku konsulteerimisega korraldab riiklik reguleeriv asutus konsulteerimise lõikes 3 osutatud tõhusa ülekandesüsteemihaldurite vahelise hüvitusmehhanismi põhimõtete üle ja selle üle, kuidas kõnealune mehhanism tasumäärasid mõjutab. Ülekandesüsteemihaldurite vahelist hüvitusmehhanismi tuleb kohaldada direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punkti a kohaselt ja see tuleb avaldada koos konsulteerimisel saadud arvamustega.

6.   Artikli 22 lõikes 1 osutatud baashind arvutatakse vastavalt seal sätestatule. Lõike 2 kohaldamisel tehakse kaks arvutust:

a)

artikli 22 lõikes 1 sätestatud arvutuse teeb iga asjaomane ülekandesüsteemihaldur;

b)

punktis a osutatud tulemuste kaalutud keskmine arvutatakse vastavalt artikli 22 lõike 1 punktis b sätestatud valemile, tehes seal vastavad asendused.

7.   Artiklis 26 osutatud lõpliku konsulteerimise korraldavad kas kõik ülekandesüsteemihaldurid koos või teeb seda riiklik reguleeriv asutus. Lõike 2 kohaldamisel korraldab riikliku reguleeriva asutuse otsuse alusel konsulteerimise kas iga ülekandesüsteemihaldur eraldi või riiklik reguleeriv asutus.

8.   Artiklites 29 ja 30 osutatud teave avaldatakse koondina kõikide asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite jaoks. Lõike 2 kohaldamisel tehakse kaks toimingut:

a)

selline teave avaldatakse iga asjaomase ülekandesüsteemihalduri osas eraldi;

b)

artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktis v alapunktis 2 osutatud sisendi-väljundi tulujaotuse avaldab riiklik reguleeriv asutus.

Artikkel 11

Mitut liikmesriiki hõlmavaid sisend-väljundsüsteeme käsitlevad normid sellise liikmesriigi jaoks, kus tegutseb mitu ülekandesüsteemihaldurit

Kui mitut liikmesriiki hõlmavas sisend-väljundsüsteemis tegutseb mitu ülekandesüsteemihaldurit, võib kasutada ühte ja sama lähtehinnameetodit ühiselt või eraldi või mitut lähtehinnameetodit.

III PEATÜKK

BAASHINNAD

Artikkel 12

Üldsätted

1.   Aastaste kindla võimsuse standardvõimsustoodete puhul kasutatakse baashinnana lähtehinda. Aastast erinevat ajavahemikku hõlmavate kindla võimsuse standardvõimsustoodete baashind arvutatakse käesolevas peatükis sätestatud viisil. Aastaste ja aastast erinevat ajavahemikku hõlmavate katkestatava võimsuse standardtoodete baashinnad arvutatakse käesolevas peatükis sätestatud viisil. Artikli 13 kohaselt sätestatud kordajate ja hooajategurite suurus ning artikli 16 kohaselt sätestatud katkestatava võimsuse standardtoodete soodustuste määr võib eri ühenduspunktides erinev olla.

2.   Kui tasuperiood ja gaasiaasta ei lange kokku, võib kehtestada erinevad baashinnad järgmiselt:

a)

ajavahemikuks alates 1. oktoobrist kuni jooksva tasuperioodi lõpuni ja

b)

ajavahemikuks alates jooksvale tasuperioodile järgneva tasuperioodi algusest kuni 30. septembrini.

3.   Artikli 29 kohaselt avaldatud baashinnad on siduvad järgmisel gaasiaastal või fikseeritud makstava hinna korral pärast järgmist gaasiaastat, mis algab pärast iga-aastast aastavõimsuse enampakkumist, välja arvatud juhul, kui:

a)

katkestatava võimsuse päeva ja kuu standardvõimsustooted arvutatakse uuesti tasuperioodil, kui artiklis 16 osutatud katkestuse tõenäosus muutub rohkem kui 20 %;

b)

lähtehind arvutatakse uuesti tasuperioodil erandlike asjaolude tõttu, kui hinnataseme muutmata jätmine võiks kahjustada ülekandesüsteemihalduri tööd.

Artikkel 13

Kordajate ja hooajategurite suurus

1.   Kordajad peavad jääma järgmisesse vahemikku:

a)

kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 1,5;

b)

päeva ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad vastavad kordajad olla väiksemad kui 1, kuid suuremad kui 0, või suuremad kui 3.

2.   Hooajategurite kasutamise korral peab asjaomase standardvõimsustoote korral kasutatava kordaja ja hooajateguri korrutistest arvutatud gaasiaasta keskmine olema samas vahemikus kui lõikes 1 osutatud vastavate kordajate vahemik.

3.    1. aprillist 2023 ei tohi päeva ja päevasisese standardvõimsustoote kordajate maksimumväärtus olla üle 1,5, kui 1. aprilliks 2021 annab koostööamet vastavalt määrusele (EÜ) nr 713/2009 soovituse, et kordajate maksimumväärtus on piiratud selle väärtusega. Kõnealuses soovituses võetakse arvesse järgmisi tahke seoses kordaja ja hooajateguri kasutamisega enne 31. maid 2019 ja alates 31. maist 2019:

a)

muutused reserveerimiskorras;

b)

mõju ülekandeteenuste tulule ja selle kogumisele;

c)

vahe kahe järjestikuse tasuperioodi ülekandetasude suuruses;

d)

ristsubsideerimine võrgukasutajate vahel, kes on omandanud aastaste ja aastast erinevate ajavahemike standardvõimsustoodete kasutusõiguseid;

e)

mõju piiriülestele voogudele.

Artikkel 14

Aastast erineva ajavahemiku standardvõimsustoodete baashinna arvutamine kindla võimsuse korral hooajategureid arvesse võtmata

Aastast erineva ajavahemiku kindla võimsuse standardvõimsustoote baashind arvutatakse järgmiselt:

a)

kvartali standardvõimsustoote, kuu standardvõimsustoote ja päeva standardvõimsustoote korral järgmise valemiga:

Pst = (M × T / 365) × D

kus:

 

Pst on vastava standardvõimsustoote baashind,

 

M on vastava standardvõimsustoote kordaja,

 

T on lähtehind,

 

D on asjaomase standardvõimsustoote kestus gaasipäevades.

Liigaasta korral kasutatakse valemis arvu 365 asemel arvu 366;

b)

päevasisese standardvõimsustoote jaoks kasutatakse valemit:

Pst = (M × T / 8760) × H

kus:

 

Pst on päevasisese standardvõimsustoote baashind,

 

M on vastava standardvõimsustoote kordaja,

 

T on lähtehind,

 

H on asjaomase standardvõimsustoote kestus tundides.

Liigaasta korral kasutatakse valemis arvu 8760 asemel arvu 8784.

Artikkel 15

Aastast erineva ajavahemiku standardvõimsustoodete baashinna arvutamine kindla võimsuse korral hooajategureid arvesse võttes

1.   Kui arvutustes kasutatakse hooajategurit, arvutatakse aastast erineva ajavahemiku standardvõimsustoote baashind artiklis 14 esitatud valemite järgi, korrutades neid asjaomase hooajateguriga, mille arvutus on esitatud lõigetes 2–6.

2.   Lõikes 3 sätestatud meetod põhineb eeldataval gaasi kogusel, välja arvatud juhul, kui gaasi kogus vähemalt ühel kuul on 0. Sel juhul kasutatakse meetodis prognoositud lepingujärgset võimsust.

3.   Kuu kindla võimsuse standardvõimsustoodete korral arvutatakse hooajategur järgmiselt:

a)

arvutatakse ülekandesüsteemi kasutus gaasiaasta igal kuul, võttes aluseks kas eeldatud gaasi koguse või eeldatud lepingulise võimsuse:

i)

kasutades üksikute ühenduspunktide andmeid, arvutatakse iga ühenduspunkti hooajategur;

ii)

kasutades keskmisi näitajaid eeldatava gaasi koguse või lepingulise võimsuse kohta, arvutatakse hooajategurid kas mõne või kõikide ühenduspunktide kohta;

b)

punktis a osutatud suurused liidetakse;

c)

ülekandesüsteemi kasutuse määra leidmiseks jagatakse iga punktis a osutatud tulemus punktis b osutatud tulemusega;

d)

iga punktis c osutatud suurus korrutatakse 12ga. Kui osutatud suurus on 0, kasutatakse selle asemel väikseimat suurust järgmistest: kas 0,1 või saadud kõige väiksem nullist erinev suurus;

e)

vastavate hooajategurite algväärtuse leidmiseks astendatakse punktis d osutatud suurused ühesuguse astendajaga, mis ei ole väiksem kui 0 ega suurem kui 2;

f)

arvutatakse punktis e saadud tulemuste aritmeetiline keskmine ja kuu standardvõimsustoote kordaja;

g)

võrreldakse punktis f arvutatud suurust ja artikli 13 lõikes 1 osutatud vahemikku järgmiselt:

i)

kui leitud suurus jääb kõnealusesse vahemikku, võetakse vastava hooajateguri väärtus võrdseks punktis e osutatud suurusega;

ii)

kui see suurus jääb väljapoole kõnealust vahemikku, kohaldatakse punkti h;

h)

hooajateguri väärtus arvutatakse punktis e osutatud tulemuse ja parandusteguri korrutisena järgmiselt:

i)

kui punktis f osutatud väärtus on suurem kui 1,5, saadakse parandustegur 1,5 jagamisel kõnealuse väärtusega;

ii)

kui punktis f osutatud väärtus on väiksem kui 1, saadakse parandustegur 1 jagamisel kõnealuse väärtusega.

4.   Päevase ja päevasisese kindla võimsuse standardvõimsustoote hooajategurid arvutatakse vastavalt lõike 3 punktidele f–h, tehes vastavad muudatused.

5.   Kvartali kindla võimsuse standardvõimsustoodete hooajategurid arvutatakse järgmiselt:

a)

vastavate hooajategurite algväärtus leitakse ühel järgmisel viisil:

i)

leitakse kolme asjakohase kuu vastavate väärtuste aritmeetiline keskmine;

ii)

valitakse suurus, mis ei ole väiksem väikseimast ega suurem suurimast vastava kolme kuu hooajateguritest;

b)

järgitakse lõike 3 punkte f–h vastavate muudatustega, kasutades punktis a osutatud tulemusi.

6.   Kõiki aastast erineva ajavahemiku kindla võimsuse standardtoodete kohta lõigetes 3–5 osutatud arvutusega saadavaid suurusi võib ümardada nii üles- kui ka allapoole.

Artikkel 16

Standardvõimsustoodete baashinna arvutamine katkestatava võimsuse korral

1.   Katkestatava võimsuse standardvõimsustoodete baashinna arvutamiseks võetakse aluseks vastava kindla võimsuse standardvõimsustoote jaoks kas artikli 14 või 15 kohaselt arvutatud baashind ja korrutatakse see järgmise vahega: 100 %st lahutatud lõigete 2 ja 3 kohaselt leitud eelsoodustuse protsent.

2.   Eelsoodustuse protsent arvutatakse järgmise valemiga:

 

Diex-ante = Pro × A × 100 %

kus:

 

Diex-ante on eelsoodustuse protsent;

 

Pro on katkestatava võimsuse vastavat liiki standardvõimsustoote katkestuse tõenäosustegur, mis on määratud või heaks kiidetud artikli 28 alusel kooskõlas direktiivi 2009//73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktiga a;

 

A on artikli 28 alusel direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punkti a kohaselt määratud või heakskiidetud parandustegur, mis iseloomustab asjaomase katkestatava võimsuse standardvõimsustoote hinnangulist majanduslikku väärtust; see arvutatakse kas eraldi iga ühenduspunkti või mõne ühenduspunkti jaoks või kõikide ühenduspunktide jaoks; see ei tohi olla väiksem kui 1.

3.   Lõikes 2 osutatud tõenäosustegur Pro arvutatakse kas kõikide ühenduspunktide või mõne või iga ühenduspunkti jaoks vastavalt pakutava katkestatava võimsuse standardvõimsustoote liigile järgmise valemiga, võttes arvesse eeldatavaid andmeid järgmise valemi liikmete kohta:

 

Formula

kus:

 

N on eeldatav katkestuste arv ajavahemikus D;

 

Dint on eeldatava katkestuse keskmine kestus tundides;

 

D on vastavat liiki katkestatava võimsuse standardvõimsustoote kogukestus tundides;

 

CAPav.int on vastavat liiki katkestatava võimsuse standardvõimsustoote iga katkestuse eeldatav keskmine katkestatav võimsus;

 

CAP on vastavat liiki katkestatava võimsuse standardvõimsustoote kogu katkestatav võimsus.

4.   Lõike 1 kohase eelsoodustuse kasutamise asemel võib riiklik reguleeriv asutus otsustada kohaldada järelsoodustust, mille korral võrgukasutajatele antakse hüvitist pärast katkestuste toimumist. Järelsoodustust võib anda selliste ühenduspunktide jaoks, kus varasemal gaasiaastal ei ole toimunud võimsuse katkestusi füüsilise ülekoormuse tõttu.

Järelsoodustus, mida makstakse iga katkestusega päeva kohta, võrdub päevase kindla võimsuse standardvõimsustoote kolmekordse baashinnaga.

IV PEATÜKK

TULU KOHANDAMINE

Artikkel 17

Üldsätted

1.   Kui ülekandesüsteemihaldur töötab hinnalaeta reguleerimiskorra tingimustes, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)

ülekandeteenuste tulu ala- või ülelaekumised minimeeritakse, võttes nõuetekohaselt arvesse vajalikke investeeringuid;

b)

ülekandetasudega tagatakse ülekandeteenuste tulu õigeaegne laekumine ülekandesüsteemihaldurile;

c)

võimalikult suurel määral välditakse märkimisväärse vahe tekkimist kahe järjestikuse tasuperioodi ülekandetasude määrades.

2.   Kui ülekandesüsteemihaldur töötab hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes või järgib fikseeritud makstava hinna süsteemi, nagu on sätestatud artikli 24 punktis b, ei tohi tulu kohandada ning tulu ala- või ülelaekumine kaetakse üksnes riskitasuga. Sel juhul artiklit 18, artikli 19 lõikeid 1–4 ja artiklit 20 ei kohaldata.

3.   Järgides artiklis 26 sätestatud korrapärase konsulteerimise nõuet, võib kohandada ülekandega mitteseotud teenuste tulu vajalike muudatustega vastavalt käesolevas peatükis sätestatule, kui on olemas direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punkti a kohane heakskiit.

Artikkel 18

Ala- ja ülelaekumine

1.   Ülekandeteenuste tulu ala- ja ülelaekumine arvutatakse järgmiselt:

 

RA – R

kus:

 

RA on ülekandeteenuste osutamisest tegelikult saadud tulu;

 

R on ülekandeteenuste tulu.

Suuruste RA ja R väärtused peavad vastama ühele ja samale tasuperioodile ning kui on võetud kasutusele artikli 10 lõike 3 kohane tõhus ülekandesüsteemihaldurite vaheline hüvitusmehhanism, tuleb sellist mehhanismi arvesse võtta.

2.   Kui lõike 1 kohaselt arvutatud vahe on positiivne, on tegemist ülekandeteenuste tulu ülelaekumisega. Kui arvutatud vahe on negatiivne, on tegemist ülekandeteenuste tulu alalaekumisega.

Artikkel 19

Reguleerimiskonto

1.   Reguleerimiskonto kajastab artikli 18 lõikes 1 osutatud teavet teatava tasuperioodi kohta ja võib sisaldada muud teavet, näiteks oodatud ja tegelike kulukomponentide vahe.

2.   Kõiki ülekandesüsteemihalduri ülekandeteenuste tulu ala- ja ülelaekumisi hallatakse reguleerimiskontol, välja arvatud juhul, kui on kehtestatud teistsugused juhised vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktile a.

3.   Kui võimsuse müügi suhtes kohaldatakse stimuleerimismehhanismi vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punkti a kohaselt tehtud otsusele, hallatakse ainult osa ülekandesüsteemihalduri ala- ja ülelaekumistest reguleerimiskontol. Sel juhul peab ülejäänud osa kas jääma ülekandesüsteemihaldurile või peab ülekandesüsteemihaldur selle ära maksma.

4.   Igal ülekandesüsteemihalduril on ainult üks reguleerimiskonto.

5.   Võttes arvesse direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punkti a kohaselt tehtud otsust, võib saadud enampakkumistasu kanda mingile konkreetsele lõikes 4 osutatud reguleerimiskontost erinevale kontole. Riiklik reguleeriv asutus võib otsustada kasutada enampakkumistasu füüsilise ülekoormuse vähendamiseks või kui ülekandesüsteemihaldur töötab üksnes hinnalaeta reguleerimiskorra tingimustes, siis selleks, et vähendada ülekandetasusid järgmis(t)el tasuperioodi(de)l, nagu on sätestatud artiklis 20.

Artikkel 20

Reguleerimiskonto kohandused

1.   Vastavalt kasutatavale lähtehinnameetodile, kasutades artikli 4 lõike 3 punktis b osutatud tasu, kui seda kogutakse, tehakse reguleerimiskontol osalist või täielikku kohandamist.

2.   Reguleerimiskontol tehakse kohandusi kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktiga a asjaomasel kohandusperioodil, mis on ajavahemik, mille jooksul tuleb teha artiklis 19 osutatud reguleerimiskonto kohandused.

3.   Reguleerimiskontol tehakse kohandused nii, et ülekandesüsteemihaldurile hüvitatakse alalaekumised ja võrgukasutajatele ülelaekumised.

V PEATÜKK

ÜHENDVÕIMSUSE HIND JA VÕIMSUSE HIND VIRTUAALSETES ÜHENDUSPUNKTIDES

Artikkel 21

Ühendvõimsuse hinna määramine

1.   Ühendvõimsuse baashind võrdub seda toodet moodustavate võimsuste baashindade summaga. Vastavate sisend- ja väljundvõimsuste baashinnad tehakse kättesaadavaks, kui ühendvõimsust pakutakse ja jaotatakse määruse (EL) 2017/459 artiklis 37 osutatud ühises reserveerimiskeskkonnas.

2.   Tulu, mis saadakse ühendvõimsuse müügist vastava toote baashinnaga, jagatakse asjaomastele ülekandesüsteemihalduritele järgmiselt:

a)

pärast iga ühendvõimsustootega seotud tehingut;

b)

võrdeliselt ühendvõimsustootes sisalduvate võimsuste baashindadega.

3.   Ühendvõimsustoote müügist saadud enampakkumistasu jagatakse vastavalt asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite vahelisele kokkuleppele, mille peab või peavad heaks kiitma riiklik reguleeriv asutus või asjaomased riiklikud reguleerivad asutused hiljemalt kolm kuud enne iga-aastase aastavõimsuse enampakkumist. Kui kõikidelt asjaomastelt riiklikelt reguleerivatelt asutustelt ei ole heakskiitu saadud, jagatakse enampakkumistasu võrdselt kõikide asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite vahel.

4.   Kui asjaomases ühenduspunktis on ühendatud kahe liikmesriigi kõrvuti asuvad sisend-väljundsüsteemid, esitavad asjaomased riiklikud reguleerivad asutused lõikes 3 osutatud kokkuleppe teadmiseks koostööametile.

Artikkel 22

Võimsuse hinna määramine virtuaalses ühenduspunktis

1.   Virtuaalses ühenduspunktis pakutava eraldatud võimsuse standardvõimsustoote baashind arvutatakse ühel järgmisel viisil:

a)

lähtehinna alusel, kui kasutatav lähtehinnameetod võimaldab arvesse võtta kehtestatud virtuaalset ühenduspunkti;

b)

vastavalt järgmisele valemile kaalutud keskmise baashinnana, mis leitakse lähtehindade alusel igas ühenduspunktis, millest koosneb virtuaalne ühenduspunkt, kui kasutatav lähtehinnameetod ei võimalda arvesse võtta kehtestatud virtuaalset ühenduspunkti:

Formula

kus:

 

Pst, VIP on antud eraldatud võimsuse standardvõimsustoote baashind virtuaalses ühenduspunktis,

 

i on ühenduspunkt i virtuaalset ühenduspunkti moodustavatest ühenduspunktidest,

 

n on virtuaalset ühenduspunkti moodustavate ühenduspunktide arv,

 

Pst, i on kõnealuse eraldatud võimsuse standardvõimsustoote baashind ühenduspunktis ii,

 

CAPi on kas tehniline võimsus ühenduspunktis või asjakohasel juhul eeldatav lepinguline võimsus ühenduspunktis i.

2.   Virtuaalses ühenduspunktis pakutava ühendvõimsuse standardvõimsustoote baashind arvutatakse vastavalt artikli 21 lõikele 1.

VI PEATÜKK

ENAMPAKKUMISHIND JA MAKSTAV HIND

Artikkel 23

Enampakkumishinna arvutamine ühenduspunktis

Ühenduspunktis pakutava standardvõimsustoote enampakkumishind arvutatakse järgmise valemiga:

 

Pcl = PR,au + AP

kus:

 

Pcl on tasakaaluhind,

 

PR,au on kohaldatav standardvõimsustoote baashind, mis avaldatakse, kui toode pannakse enampakkumisele;

 

AP on enampakkumistasu, kui see on olemas.

Artikkel 24

Makstava hinna arvutamine ühenduspunktis

Ühenduspunktis pakutava standardvõimsustoote eest makstav hind arvutatakse ühel järgmisel viisil:

a)

muutuva makstava hinna korral:

Pflo = PR,flo + AP

kus:

 

Pflo on muutuv makstav hind;

 

PR,flo on standardvõimsustoote baashind, mida kohaldatakse ajal, mil seda toodet võidakse kasutada;

 

AP on enampakkumistasu, kui see on olemas;

b)

fikseeritud makstava hinna korral:

Pfix = (PR,y × IND) + RP + AP

kus:

 

Pfix on fikseeritud makstav hind;

 

PR,y on kohaldatav aasta standardvõimsustoote baashind, mis avaldatakse, kui toode pannakse enampakkumisele;

 

IND on suhe, mille puhul valitud indeksi väärtus kasutamise ajal on jagatud sama indeksi väärtusega toote enampakkumisele panemise ajal;

 

RP on riskitasu, mis ei tohi olla 0st väiksem ja mis kajastab ülekandetasu püsivuse eeliseid;

 

AP on enampakkumistasu, kui see on olemas.

Artikkel 25

Makstava hinna pakkumise tingimused

1.   Kui ülekandesüsteemihaldur töötab hinnalaeta reguleerimiskorra tingimustes, on makstava hinna pakkumise tingimused järgmised:

a)

kui pakutakse üksnes olemasolevat võimsust:

i)

pakutakse muutuvat makstavat hinda;

ii)

fikseeritud makstavat hinda ei tohi kasutada;

b)

kui enampakkumisel või samas alternatiivses jaotamismehhanismis pakutakse nii lisandvõimsust kui ka olemasolevat võimsust:

i)

võib pakkuda muutuvat makstavat hinda;

ii)

võib pakkuda fikseeritud makstavat hinda, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1)

kasutatakse komisjoni määruse (EL) 2017/459 artiklis 30 sätestatud alternatiivset jaotamismehhanismi,

2)

projekt on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 (7) artikli 3 kohasesse liidu ühishuviprojektide loetellu.

2.   Kui ülekandesüsteemihaldur töötab hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes, võib pakkuda nii muutuvat makstavat hinda kui ka fikseeritud makstavat hinda või mõlemat.

VII PEATÜKK

KONSULTEERIMISNÕUDED

Artikkel 26

Korrapärased konsultatsioonid

1.   Ühe või mitu konsulteerimist korraldab riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur. Konsulteerimise tõhususe tagamiseks koostatakse vastavalt võimalustele konsultatsioonidokument inglise keeles. Lõplik konsulteerimine enne artikli 27 lõikes 4 nimetatud otsust peab vastama käesolevas artiklis ja artiklis 27 sätestatud nõuetele ning sisaldama järgmist teavet:

a)

kavandatud lähtehinnameetodi kirjeldus ning järgmised andmed:

i)

artikli 30 lõike 1 punktis a sätestatud esialgne teave, sealhulgas:

1)

süsteemi tehniliste omadustega seotud näitajate selgitus;

2)

teave selliste näitajate asjaomaste väärtuste kohta ja tehtud eeldused;

ii)

võimsuspõhiste ülekandetasude artikli 9 kohased kavandatud kohandused;

iii)

konsulteerimiseks esitatavad esialgsed lähtehinnad;

iv)

artiklis 5 sätestatud kulude jaotuse hindamise tulemused ja üksikasjalikud komponendid;

v)

kavandatud lähtehinnameetodi hinnang vastavalt artiklile 7;

vi)

kui kavandatud lähtehinnameetod erineb artiklis 8 kirjeldatud meetodist, siis kõnealuste meetodite võrdlus koos alapunktis iii nimetatud teabega;

b)

artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktides i, iv ja v sätestatud esialgne teave;

c)

järgmine teave ülekandetasude ja ülekandega mitteseotud tasude kohta:

i)

kui on kavandatud artikli 4 lõikes 3 osutatud kaubapõhised ülekandetasud:

1)

nende kehtestamise viis;

2)

milline osa lubatud või sihttasust eeldatavasti selliste tasudega kaetakse;

3)

esialgsed kaubapõhised ülekandetasud;

ii)

kui on kavandatud ülekandega mitteseotud teenused võrgukasutajatele:

1)

ülekandega mitteseotud teenuse tasu metoodika;

2)

milline osa lubatud või sihttasust eeldatavasti selliste tasudega kaetakse;

3)

viis, kuidas ülekandega mitteseotud teenuste tulu kohandatakse vastavalt artikli 17 lõikele 3;

4)

võrgukasutajatele osutatavate ülekandega mitteseotud teenuste esialgsed tasud;

d)

artikli 30 lõikes 2 sätestatud esialgne teave;

e)

kui artikli 24 punkti b kohast fikseeritud makstava hinna pakkumist kaalutakse hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks:

i)

kavandatud indeks;

ii)

kavandatud arvutus ja viis, kuidas kasutada riskitasust saadavat tulu;

iii)

millis(t)e ühenduspunkti(de) korral sellist mudelit kavandatakse;

iv)

võimsuse pakkumise toiming ühenduspunktis, mille jaoks pakutakse artikli 24 kohaselt fikseeritud hinda ja muutuvat hinda.

2.   Lõplik konsulteerimine enne artikli 27 lõikes 4 osutatud otsust kestab vähemalt kaks kuud. Lõikes 1 osutatud mis tahes konsulteerimise konsultatsioonidokumendi jaoks võib nõuda, et saadud vastustest koostatakse avaldamiseks mõeldud mittekonfidentsiaalne versioon.

3.   Ülekandesüsteemihaldur või riiklik reguleeriv asutus, sõltuvalt sellest, kes avaldab lõikes 1 osutatud konsultatsioonidokumendi, avaldab ühe kuu jooksul pärast konsulteerimise lõppemist ka konsulteerimisel saadud vastused ja nende kokkuvõtte. Vastavalt võimalustele tuleks konsulteerimise tõhususe tagamiseks koostada kokkuvõte inglise keeles.

4.   Järgmised korrapärased konsulteerimised korraldatakse kooskõlas artikli 27 lõikega 5.

5.   Olles konsulteerinud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustikuga (edaspidi „ENTSOG“), töötab koostööamet välja lõikes 1 osutatud konsultatsioonidokumendi näidise. Näidis tehakse kättesaadavaks riiklikele reguleerivatele asutustele ja ülekandesüsteemihalduritele enne 5. juulit 2017.

Artikkel 27

Riikliku reguleeriva asutuse korrapärased otsused

1.   Pärast artikli 26 kohase lõpliku konsulteerimise alustamist ja enne artikli 27 lõikes 4 osutatud otsust edastab riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur koostööametile konsultatsioonidokumendi.

2.   Koostööamet analüüsib konsultatsioonidokumendis järgmisi tahke:

a)

kas kogu artikli 26 lõikes 1 osutatud teave on avaldatud;

b)

kas artikli 26 kohaselt konsulteeritud küsimused on kooskõlas järgmiste nõuetega:

1)

kas kavandatud lähtehinnameetod vastab artikli 7 nõuetele;

2)

kas on järgitud kaubapõhiste tasude kehtestamise kriteeriume, nagu on ette nähtud artikli 4 lõikega 3;

3)

kas on järgitud ülekandega mitteseotud tasude kehtestamise kriteeriume, nagu on ette nähtud artikli 4 lõikega 4.

3.   Kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud konsulteerimise lõppemist avaldab koostööamet inglise keeles lõike 2 kohase analüüsi järeldused ning saadab need kas riiklikule reguleerivale asutusele või ülekandesüsteemihaldurile, sõltuvalt sellest, kes avaldas konsultatsioonidokumendi, ja komisjonile.

Koostööamet tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

4.   Viie kuu jooksul pärast lõpliku konsulteerimise lõppemist teeb riiklik reguleeriv asutus direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktis a sätestatud korras põhjendatud otsuse kõigis artikli 26 lõikes 1 nimetatud küsimustes. Pärast avaldamist saadab riiklik reguleeriv asutus ametile ja komisjonile oma otsuse.

5.   Pärast käesoleva määruse jõustumist võib algatada menetluse, milles käsitletakse lähtehinnameetodi alast lõplikku konsulteerimist vastavalt artiklile 26, riikliku reguleeriva asutuse otsust vastavalt lõikele 4, tasude arvutamist kõnealuse otsuse alusel ja tasude avaldamist VIII peatüki kohaselt, ning see lõpetatakse hiljemalt 31. maiks 2019. Menetluses järgitakse II, III ja IV peatüki nõudeid. 31. mail 2019 käimasoleva tasuperioodi tasusid kohaldatakse kuni selle perioodi lõpuni. Seda menetlust korratakse vähemalt üks kord iga viie aasta järel alates 31. maist 2019.

Artikkel 28

Konsulteerimine soodustuste, kordajate ja hooajategurite üle

1.   Üheaegselt artikli 26 lõike 1 kohase lõpliku konsulteerimisega korraldab riiklik reguleeriv asutus konsulteerimise kõikide otseses ühenduses olevate riikide riiklike reguleerivate asutuste ja asjaomaste sidusrühmadega järgmistes küsimustes:

a)

kordajate väärtused;

b)

kui see on asjakohane, siis hooajategurite väärtused ja arvutused vastavalt artiklile 15;

c)

artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 16 sätestatud soodustuste määrad.

Pärast konsulteerimise lõppemist tehakse põhjendatud otsus vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktile a käesoleva lõike punktides a–c osutatud küsimustes. Iga riiklik reguleeriv asutus hindab otseses ühenduses olevate riikide riiklike reguleerivate asutuste seisukohti.

2.   Järgmised konsulteerimised korraldatakse igal tasuperioodil alates lõikes 1 osutatud otsuse tegemist. Pärast iga konsulteerimist teeb riiklik reguleeriv asutus, võttes arvesse artikli 32 punkti a, põhjendatud otsuse lõike 1 punktides a–c osutatud küsimustes ja avaldab selle.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohase otsuse tegemisel võtab riiklik reguleeriv asutus arvesse konsulteerimisel saadud vastuseid ja järgmisi tahke:

a)

kordajate puhul:

i)

tasakaal ühest küljest lühiajalisele gaasikaubandusele kaasaaitamise ja teisest küljest ülekandesüsteemi tõhusate investeeringute tegemiseks oluliste pikaajaliste aspektide vahel;

ii)

mõju ülekandeteenuste tulule ja selle kogumisele;

iii)

vajadus vältida ristsubsideerimist võrgukasutajate vahel ja tõhustada baashindade kulupõhisust;

iv)

füüsilise ja lepingulise ülekoormuse olukorrad;

v)

mõju piiriülestele voogudele;

b)

hooajategurite puhul:

i)

mõju taristu majanduslikult tõhusale kasutamisele;

ii)

vajadus parandada baashindade kulupõhisust.

VIII PEATÜKK

AVALDAMISNÕUDED

Artikkel 29

Enne iga-aastast aastavõimsuse enampakkumist avaldatav teave

Riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt avaldab kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur ühenduspunktide jaoks ja juhul, kui riiklik reguleeriv asutus otsustab kohaldada määrust (EL) 2017/459, punktide jaoks, mis ei ole ühenduspunktid, enne iga-aastast aastavõimsuse enampakkumist vastavalt artiklites 31 ja 32 sätestatud nõuetele järgmise teabe:

a)

kindla võimsuse standardvõimsustoodete kohta:

i)

baashinnad, mida kohaldatakse vähemalt selle gaasiaasta lõpuni, mis algab pärast iga-aastase aastavõimsuse enampakkumist;

ii)

kordajad ja hooajategurid, mida kohaldatakse aastast erinevat ajavahemikku hõlmavate standardvõimsustoodete baashindade suhtes;

iii)

riikliku reguleeriva asutuse põhjendus kordajate suuruse kohta;

iv)

hooajategurite kasutamise korral põhjendus nende kasutamise kohta;

b)

katkestatava võimsuse standardvõimsustoodete kohta:

i)

baashinnad, mida kohaldatakse vähemalt selle gaasiaasta lõpuni, mis algab pärast iga-aastase aastavõimsuse enampakkumist;

ii)

katkestamise tõenäosuse hinnang, sealhulgas:

1)

kõikide pakutavate katkestatava võimsuse standardtoodete liikide loetelu koos katkestuste tõenäosuste ja kohaldatavate soodustustega;

2)

selgitus selle kohta, kuidas on iga punktis 1 osutatud tooteliigi katkestuste tõenäosus arvutatud;

3)

punktis 2 osutatud katkestuste tõenäosuse leidmiseks kasutatud eeldatavad ja/või varasemad andmed.

Artikkel 30

Enne tasuperioodi avaldatavad andmed

1.   Riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt avaldab kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur enne tasuperioodi algust kooskõlas artiklites 31 ja 32 sätestatud nõuetega järgmise teabe:

a)

kohaldatavas lähtehinnameetodis kasutatavad näitajad, mis on seotud ülekandesüsteemi tehniliste omadustega, näiteks:

i)

tehniline võimsus sisend- ja väljundpunktides ja asjaomased eeldused;

ii)

eeldatav lepinguline võimsus sisend- ja väljundpunktides ja asjaomased eeldused;

iii)

gaasi kogus ja gaasivoo suund sisend- ja väljundpunktides ning asjaomased eeldused, näiteks seoses gaasi nõudluse ja pakkumise stsenaariumidega tipptunni tingimustes;

iv)

ülekandesüsteemi skeem asjakohase üksikasjalikkusega;

v)

täiendav tehniline teave ülekandesüsteemi kohta, näiteks torude pikkus, läbimõõt ja kompressorjaamade võimsus;

b)

järgmine teave:

i)

ülekandesüsteemihalduri lubatud ja/või sihttulu;

ii)

teave alapunktis i osutatud tulu muutumise kohta aastast aastasse;

iii)

järgmised näitajad:

1)

reguleeritud alusvarasse kuuluva vara liigid ja vara koguväärtus;

2)

kapitalikulu ja selle arvutamise metoodika;

3)

kapitalikulutused, sealhulgas:

a)

vara algväärtuse määramise metoodika;

b)

vara ümberhindamise metoodika;

c)

vara väärtuse muutumise selgitused;

d)

amortisatsiooniperioodid ja kulum vastavalt vara liigile;.

4)

tegevuskulud;

5)

stimuleerimismehhanismid ja tõhususeesmärgid;

6)

inflatsiooniindeksid;

iv)

ülekandeteenuste tulu;

v)

järgmised alapunktis iv osutatud suhtarvud:

1)

võimsuse-kauba tulujaotus, mis tähendab tulujaotust võimsuspõhiste ülekandetasude tulu ja kaubapõhiste ülekandetasude tulu järgi;

2)

sisendi-väljundi tulujaotus, mis tähendab tulujaotust sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu ja väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu järgi;

3)

süsteemisisene/süsteemidevaheline tulujaotus, mis tähendab tulujaotust süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu järgi ja süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu järgi, arvutatuna vastavalt artiklile 5;

vi)

kui ülekandesüsteemihaldur töötab hinnalaeta reguleerimiskorra tingimustes, siis järgmine teave eelmisel tasuperioodil reguleerimiskontol tehtud kohanduste kohta:

1)

tegelikult saadud tulu, lubatud tulu ala- ja ülelaekumine, sellest reguleerimiskontole kantud osa ning reguleerimiskonto allkontod, kui see on asjakohane;

2)

kohandusperiood ja rakendatud stimuleerimismehhanismid;

vii)

enampakkumistasu kavandatud kasutamine;

c)

järgmine teave ülekandetasude ja ülekandega mitteseotud tasude kohta koos asjaomase teabega nende arvutamise kohta:

i)

kui see on asjakohane, siis artikli 4 lõikes 3 osutatud kaubapõhised ülekandetasud;

ii)

kui see on asjakohane, siis artikli 4 lõikes 4 osutatud ülekandega mitteseotud tasud ülekandega mitteseotud teenuste eest;

iii)

lähtehinnad ja muud hinnad, mida kohaldatakse punktides, mis ei ole artiklis 29 osutatud punktid.

2.   Lisaks avaldatakse järgmine teave ülekandetasude kohta:

a)

järgmine selgitus:

i)

ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude erinevus jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud;

ii)

ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude hinnanguline erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal reguleerimisperioodist;

b)

vähemalt lihtsustatud tasu kujundamise mudel, mida korrapäraselt ajakohastatakse, koos kasutamisjuhendiga, mille järgi võrgukasutajad saaksid arvutada jooksval tasuperioodil kohaldatavaid ülekandetasusid ja hinnata ülekandetasude muutumist pärast sellise tasuperioodi lõppemist.

3.   Punktide kohta, mis on välja jäetud määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 3.2 alapunkti 1 alapunktis a osutatud asjakohaste punktide määratlusest, avaldatakse teave eeldatava lepingulise võimsuse ja eeldatava gaasi koguse kohta, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 3.2 alapunktis 2.

Artikkel 31

Avaldamisviis

1.   Artiklites 29 ja 30 osutatud teave avaldatakse vastavalt artiklis 32 sätestatule, kasutades määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 3.1.1 alapunkti 1 alapunktis h osutatud asjakohase üksuse veebikeskkonda.

Selline teave on avalikkusele kättesaadav tasuta ja kasutamispiiranguteta. See avaldatakse:

a)

kasutajale arusaadavalt;

b)

selgelt, kergesti kättesaadavalt ja kedagi diskrimineerimata;

c)

allalaadimiseks sobivas vormis;

d)

ühes või mitmes asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles ja vastavalt võimalustele inglise keeles, kui liikmesriigi ametlik keel ei ole inglise keel.

2.   Määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 3.1.1 alapunkti 1 alapunktis h osutatud veebikeskkonnas avaldatakse ühenduspunktide kohta järgmine teave:

a)

artiklis 29 sätestatud ajal kindla võimsuse standardvõimsustoodete baashinnad ja katkestatava võimsuse standardvõimsustoodete baashinnad;

b)

artiklis 30 sätestatud ajal artikli 4 lõike 3 punktis a osutatud gaasi kogusel põhinev tasu, kui seda kohaldatakse.

3.   Lõikes 2 osutatud teave avaldatakse järgmiselt:

a)

nagu sätestatud lõike 1 punktides a–c;

b)

inglise keeles;

c)

standardtabelis, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

i)

ühenduspunktid;

ii)

gaasivoo suund;

iii)

asjaomaste ülekandesüsteemihaldurite nimed;

iv)

toote algus- ja lõpuaeg;

v)

kas tegemist on kindla või katkestatava võimsusega;

vi)

standardvõimsustoote andmed;

vii)

kohaldatav tasu ühikute kWh/h ja kWh/päev kohta kohalikus vääringus ja eurodes, võttes arvesse järgmist:

1)

kui kasutatakse võimsuse ühikut kWh/h, ei ole teave ühiku kWh/päev kohta siduv ja vastupidi;

2)

kui kohalik vääring ei ole euro, ei ole teave tasu kohta eurodes siduv.

Artiklis 30 sätestatud ajal peavad sellises standardtabelis olema modelleeritud kõik kulud, kui gaasivoog on 1 GWh/päev aasta jooksul, iga ühenduspunkti jaoks kohalikus vääringus ja eurodes, võttes arvesse punkti vii alapunktis 2 sätestatut.

4.   Kui lõikes 2 osutatud teave erineb vastavast lõikes 1 osutatud teabest, on lõikes 1 osutatud teave ülimuslik.

Artikkel 32

Avaldamise tähtaeg

Artiklites 29 ja 30 sätestatud teabe esitamise tähtajad on järgmised:

a)

artiklis 29 sätestatud teave – hiljemalt kolmkümmend päeva enne iga-aastast aastavõimsuse enampakkumist;

b)

artiklis 30 sätestatud teave – hiljemalt kolmkümmend päeva enne asjaomast tasuperioodi;

c)

vastavad artikli 12 lõike 3 kohased tasuperioodil ajakohastatavad ülekandetasud – kohe pärast heakskiitmist kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktiga a.

Iga ülekandetasude ajakohastamise korral tuleb lisada põhjus, miks tasumäära muudetakse. Artikli 12 lõike 3 punkti b kohaldamise korral lisatakse artikli 29 punktis b osutatud ajakohastatud aruanne vastavate katkestatava võimsuse standardvõimsustoodete liikide kohta.

IX PEATÜKK

LISANDVÕIMSUS

Artikkel 33

Lisandvõimsuse tasude määramise põhimõtted

1.   Miinimumhind, millega ülekandesüsteemihaldur võtab vastu lisandvõimsustaotluse, on lähtehind. Tasuvusanalüüsis leitakse lähtehind, võttes lähtehinnameetodis arvesse lisandvõimsuse pakkumisega seotud eeldusi.

2.   Kui lisandvõimsuse puhul on kavas kasutada artikli 24 punktis b sätestatud fikseeritud makstava hinna mudelit, leitakse artikli 24 punktis b osutatud baashind kavandatud investeerimis- ja tegevuskulude alusel. Kui lisandvõimsus on võetud kasutusele, kohandatakse baashinda võrdeliselt kas positiivse või negatiivse vahega kavandatud investeerimiskulude ja tegelike investeerimiskulude vahel.

3.   Kui kogu lisandvõimsuse jaotamine lähtehinnaga ei anna piisavat tulu, et saada tasuvusanalüüsi positiivne tulemus, võib esimesel enampakkumisel lisada kohustusliku miinimumtasu või kasutada alternatiivset jaotusmehhanismi lisandvõimsuse pakkumiseks. Kohustusliku miinimumtasu võib lisada ka järgmistel enampakkumistel, kui pakutakse võimsust, mis esialgu jäi müümata, või kui pakutakse võimsust, mis esialgu pandi määruse (EL) 2017/459 artikli 8 lõigete 8 ja 9 kohaselt kõrvale. Otsus selle kohta, kas ja millisel enampakkumisel lisada kohustuslik miinimumtasu, tehakse kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktiga a.

4.   Kohustuslik miinimumtasu peab võimaldama saada tasuvusanalüüsi positiivse tulemuse tuluga, mis saadakse pakutud võimsusest esimesel enampakkumisel või alternatiivse jaotamismehhanismiga, mille kaudu pakutakse lisandvõimsust. Kohustuslik miinimumtasu, sõltuvalt eeldatavast jaotatud võimsusest, esitatakse heakskiitmiseks asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele kooskõlas määruse (EL) 2017/459 artikli 25 lõike 1 punktiga c.

5.   Riikliku reguleeriva asutuse heakskiidetud kohustuslik miinimumtasu lisatakse ühendvõimsustoodete lähtehinnale vastavas ühenduspunktis ja see kehtib ainult nende ülekandesüsteemihaldurite puhul, kelle jaoks on selle heaks kiitnud asjaomane riiklik reguleeriv asutus. Sellise kohustusliku miinimumtasu põhimõte ei piira võimaliku täiendava enampakkumistasu jagamist artikli 21 lõike 3 kohaselt ega vastavalt alternatiivsetele kokkulepetele asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste vahel.

X PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 34

Ülekandesüsteemihaldurite lubatud ja sihttulu määramise meetodid ja näitajad

1.   Enne 6. aprilli 2019 avaldab koostööamet aruande ülekandesüsteemihaldurite lubatud või sihttulu määramiseks kasutatavate meetodite ja näitajate kohta. Aruandes käsitletakse vähemalt artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud näitajaid.

2.   Riiklikud reguleerivad asutused esitavad koostööametile tema kindlaksmääratud viisil kogu vajaliku teabe, mis on seotud ülekandesüsteemihaldurite lubatud või sihttulu määramise meetodite ja näitajatega.

Artikkel 35

Kehtivad lepingud

1.   Käesolev määrus ei mõjuta ülekandetasusid, mis tuginevad lepingutele või reserveerimistele, mis on tehtud enne 6. aprilli 2017, kui selliste lepingute või reserveerimistega ei ole ette nähtud võimsus- ega kaubapõhiste tasude muutmist, välja arvatud võimalikud indekseerimised.

2.   Lepingusätteid, mis on seotud lõikes 1 osutatud ülekandetasude ja võimsuse reserveerimisega, ei tohi uuendada, pikendada ega jätkata pärast kehtivuse lõppemist.

3.   Enne 6. maid 2017 saadab ülekandesüsteemihaldur lõikes 1 osutatud lepingud ja teabe võimsuse reserveerimiste kohta (kui neid on) riiklikule reguleerivale asutusele teadmiseks.

Artikkel 36

Rakendamise järelevalve

1.   Et aidata koostööametil täita järelevalvekohustust vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 9 lõikele 1, jälgib ja analüüsib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõigetega 8 ja 9 seda, kuidas ülekandesüsteemihaldurid rakendavad käesolevat määrust. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik tagab kogu ülekandesüsteemihaldurite esitatava asjakohase teabe täielikkuse ja õigsuse. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik esitab koostööametile sellise teabe järgmistel tähtaegadel:

a)

31. märtsiks 2018 VIII peatüki nõuetele vastav teave;

b)

31. märtsiks 2020 kõikide teiste käesoleva määruse sätetega seotud teave.

2.   Ülekandesüsteemihaldurid esitavad Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustikule kogu teabe, mida kõnealune võrgustik vajab lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmiseks, järgmisteks tähtaegadeks:

a)

31. detsembriks 2017 VIII peatüki nõuetele vastav teave;

b)

31. detsembriks 2019 kõikide teiste käesoleva määruse sätetega seotud teave.

3.   Rakendamise järelevalve tsükleid, mis on sätestatud lõigetes 1 ja 2, korratakse järgmistel aastatel vastavalt komisjoni sellekohastele taotlustele.

4.   Euroopa maagaasi ülekandesüsteemihaldurite võrgustik ja koostööamet tagavad teabe salajasuse, kui teabe esitaja käsitab seda tundliku äriteabena.

5.   Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest avaldab koostööamet aruande lähtehinnameetodite kohaldamise kohta liikmesriikides.

Artikkel 37

Erandite lubamise õigus

1.   Riiklikud reguleerivad asutused võivad sellise võrkudevahelise ühenduse käitaja taotlusel, millele on direktiivi 73/2009/EÜ artikli 36 kohaselt lubatud erand sama direktiivi artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10 või muu samalaadne erand, ühiselt lubada erandi käesoleva määruse ühe või mitme artikli kohaldamisest käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt, kui kõnealuste artiklite kohaldamine võiks põhjustada ühe või mitu järgmistest negatiivsetest tagajärgedest. Kohaldamine:

a)

ei aita kaasa tõhusale gaasikaubandusele ega konkurentsile;

b)

ei innusta investeerima uute võimsuste rajamisse ega olemasoleva võimsustaseme säilitamisse;

c)

moonutab ebamõistlikult piiriülest kaubandust;

d)

moonutab konkurentsi muude taristu käitajatega, kes pakuvad samasuguseid teenuseid kui võrkudevaheline ühendus;

e)

ei ole võimalik, võttes arvesse võrkudevaheliste ühenduste eripära.

2.   Lõike 1 kohaselt erandit taotlev üksus lisab oma taotlusele täpse põhjenduse, kõik vajalikud tõendavad dokumendid, sealhulgas vajaduse korral tasuvusanalüüsi, milles tõendatakse, et üks või mitu lõike 1 punktides a–e esitatud tingimust on täidetud.

3.   Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused hindavad erandi taotlust koos, tehes tihedat koostööd. Kui asjaomased riiklikud reguleerivad asutused otsustavad lubada erandi, täpsustavad nad oma otsuses selle kestuse.

4.   Riiklikud reguleerivad asutused teatavad erandi lubamise otsusest koostööametile ja komisjonile.

5.   Riiklikud reguleerivad asutused võivad erandi tühistada, kui asjaolud ja/või erandi aluseks olevad põhjused on muutunud, või koostööameti või komisjoni soovitusel, kui erand ei ole enam põhjendatud.

Artikkel 38

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates selle jõustumisest.

3.   VI ja VIII peatükki kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2017. II, III ja IV peatükki kohaldatakse alates 31. maist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(2)  Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/459, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

(5)  Komisjoni 26. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri (ELT L 91, 27.3.2014, lk 15).

(6)  Komisjoni 30. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/703, millega kehtestatakse võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta (ELT L 113, 1.5.2015, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

17.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/57

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/461,

16. märts 2017,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses asjaomaste pädevate asutuste konsultatsiooniprotsessis kasutatavate ühiste menetluste, vormide ja mallidega krediidiasutustes olulise osaluse kavandatavaks omandamiseks, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklis 24

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

On asjakohane kehtestada ühised menetlused, vormid ja mallid, millega tagatakse, et pädevad asutused hindavad täpselt teateid krediidiasutustes olulise osaluse kavandatava otsese või kaudse omandamise või suurendamise kohta, kui potentsiaalne omandaja on liikmesriigis või sektoris järelevalve alla kuuluv üksus, kõnealuse järelevalve alla kuuluva üksuse emaettevõtja või kõnealust järelevalve alla kuuluvat üksust kontrolliv füüsiline või juriidiline isik. Sellistel juhtudel peaksid asjaomased pädevad asutused üksteisega konsulteerima ja esitama üksteisele taotletud teabe ning mis tahes muu olulise teabe.

(2)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 14 lõike 2 kohaselt kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklis 24 osutatud konsulteerimist ka krediidiasutuse aktsionäride ja liikmete hindamise suhtes, mis toimub krediidiasutustele tegevuse alustamiseks loa andmise otstarbel. Ühised menetlused, vormid ja mallid peaksid seega samuti võimaldama asjaomaste pädevate asutuste vahelist konsulteerimist, kui krediidiasutustele loa andmise taotluste hindamise raames hinnatakse olulise osalusega aktsionäre või liikmeid.

(3)

Pädevate asutuste vahelise koostöö edendamiseks ja nende teabevahetuse tõhususe tagamiseks peaksid pädevad asutused nimetama spetsiaalsed kontaktpunktid direktiivi 2013/36/EL artiklis 24 osutatud konsulteerimise otstarbel ning avalikustama kõnealuse teabe oma veebisaitidel.

(4)

Pädevate asutuste õigeaegse ja tõhusa koostöö tagamiseks tuleks luua ajaliselt selgelt piiritletud konsultatsioonimenetlused.

(5)

Kõnealuste konsultatsioonimenetluste abil tuleks ka tagada, et pädevad asutused teeksid koostööd ja töötaksid konsulteerimise parandamise suunas, parandades selleks vajaduse korral saadud teabe kvaliteedi ja asjakohasuse kohta tagasiside andmist.

(6)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“) esitas komisjonile.

(7)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust pangandussektori sidusrühmade kogult, mis asutati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artiklile 37,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised menetlused, vormid ja mallid direktiivi 2013/36/EL artiklis 24 osutatud konsulteerimise jaoks, milles osalevad

a)

selle krediidiasutuse pädev asutus, mille olulist osalust kavandatakse omandada või suurendada või mis vastutab krediidiasutusele tegevuse alustamise loa andmise eest (edaspidi „taotleja“), ning

b)

potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme asjaomane pädev asutus, kui kõnealune potentsiaalne omandaja, aktsionär või liige kuulub ühte direktiivi 2013/36/EL artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kategooriatest (edaspidi „taotluse saaja“).

Artikkel 2

Määratud kontaktpunktid

Asjaomased pädevad asutused nimetavad direktiivi 2013/36/EL artiklis 24 sätestatud konsulteerimise jaoks spetsiaalse osakonna ühe aadressi või postkasti kontaktpunktiks, millele saab saata konsultatsiooniteateid ja muud teavet kooskõlas käesoleva määrusega, ning nad avalikustavad kõnealused kontaktpunktid oma veebisaitidel.

Artikkel 3

Konsultatsiooniteade

1.   Taotleja saadab taotluse saajale konsultatsiooniteate võimalikult kiiresti pärast direktiivi 2013/36/EL artikli 22 lõikes 1 osutatud teate laekumist ja igal juhul hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kõnealuse direktiivi artikli 22 lõike 2 teises taandes osutatud hindamisaja algusest arvates.

2.   Kui direktiivi 2013/36/EL artikli 23 lõikes 1 sätestatud hindamine toimub krediidiasutuse tegevuse alustamise loa saamise taotluse hindamise osana, siis saadab taotleja konsultatsiooniteate taotluse saajale võimalikult kiiresti pärast kõnealuse taotluse laekumist ja igal juhul hiljemalt kümne tööpäeva jooksul direktiivi 2013/36/EL artiklis 15 osutatud täieliku teabe laekumisest arvates.

3.   Taotleja saadab lõigetes 1 ja 2 osutatud konsultatsiooniteated kirjalikult postiga, faksiga või turvalisel viisil elektrooniliselt ning adresseerib need taotluse saaja määratud kontaktpunktile.

4.   Taotleja saadab lõigetes 1 ja 2 osutatud konsultatsiooniteated, täites I lisas esitatud malli ja märkides ära peamised üksikasjad kavandatava osaluse ja selle teabe kohta, mida taotleja taotluse saajalt sellega seoses taotleb.

Artikkel 4

Konsultatsiooniteate saamise kinnitamine

Taotluse saaja saadab taotlejale artiklis 3 osutatud konsultatsiooniteate saamise kinnituse kahe tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate laekumisest.

Artikkel 5

Taotluse saaja vastus

1.   Konsultatsiooniteatele saadetakse vastus kirjalikult, kasutades II lisas sätestatud vormi, posti või faksiga või muul turvalisel viisil elektrooniliselt. See adresseeritakse artiklis 2 osutatud taotleja määratud kontaktpunktile, kui taotleja ei ole teisiti kindlaks määranud.

2.   Taotluse saaja esitab taotlejale võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 20 tööpäeva jooksul konsultatsiooniteate laekumisest arvates järgmise teabe:

a)

konsultatsiooniteates taotletud kogu asjaomane teave, sealhulgas mis tahes seisukohad või reservatsioonid seoses potentsiaalse omandaja poolse omandamisega;

b)

kogu oluline teave (omal algatusel).

3.   Kui taotluse saaja ei suuda järgida lõikes 2 sätestatud tähtaega, siis teavitab ta taotlejat viivitamata mis tahes kõnealuse viivituse õigustatud põhjustest ja vastuse saatmise eeldatavast kuupäevast. Taotluse saaja esitab kas omal algatusel või taotleja soovil korrapäraselt tagasisidet tehtud edusammude kohta.

4.   Kui taotluse saaja ei saa õigustatud põhjustel esitada kogu nõutud teavet lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis teeb ta järgmist:

a)

esitab juba kättesaadava teabe lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, kasutades II lisas sätestatud vormi;

b)

esitab mis tahes puuduva teabe kohe, kui see muutub kättesaadavaks, ja viisil, sh suuliselt, millega tagatakse mis tahes vajalike meetmete viivitamata võtmine.

5.   Kui taotletud teave esitatakse kooskõlas lõike 4 punktiga b suuliselt, siis kinnitatakse teave seejärel kirjalikult kooskõlas lõikega 1, kui pädevad asutused ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 6

Konsultatsioonimenetlus

1.   Taotleja ja taotluse saaja suhtlevad seoses konsultatsiooniteate ja vastusega, kasutades artikli 3 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud kommunikatsioonivahenditest kõige kiiremaid, võttes asjakohaselt arvesse konfidentsiaalsust, kirjavahetusele kuluvat aega, esitatava teabe mahtu ja seda, kui lihtsasti saab taotleja juurdepääsu teabele.

2.   Taotleja esitatud teave on tema parimate teadmiste kohaselt terviklik, täpne ja ajakohane.

3.   Kui konsultatsiooniteade on laekunud, siis võtab taotluse saaja taotlejaga piisavalt aegsasti ühendust, kui ta vajab mis tahes selgitusi taotletud teabe kohta.

Kui taotluse saaja palub mis tahes selgitusi, vastab taotleja talle kiiresti.

4.   Kui taotletud teave on taotluse saajaga sama liikmesriigi teise asutuse valduses, mille puhul ei ole tegemist pädeva asutusega direktiivi 2013/36/EL artikli 24 tähenduses, siis annab taotluse saaja endast parima, et koguda viivitamata kõnealune teave ja edastada see taotlejale kooskõlas artikliga 5.

Kui taotluse aluseks olev teave on teise liikmesriigi teise asutuse või sama liikmesriigi sellise asutuse valduses, mille puhul on tegemist pädeva asutusega direktiivi 2013/36/EL artikli 24 tähenduses, siis teavitab taotluse saaja sellest viivitamata taotlejat.

5.   Taotluse saaja ja taotleja teevad koostööd kõigi taotluse täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamiseks.

6.   Taotluse saaja ja taotleja annavad üksteisele tagasisidet konsulteerimisega seotud hindamise tulemuse kohta ja vajaduse korral teabe või muu saadud abi kasulikkuse kohta ning mis tahes probleemide kohta, mis tekkisid sellise abi osutamisel või teabe esitamisel.

7.   Kui hindamisajal saadakse uut teavet või tekib vajadus lisateabe järele, teevad taotleja ja taotluse saaja koostööd, et tagada kogu olulise ja asjakohase teabe vahetamine. Kui see on asjakohane, võib selleks kasutada I ja II lisa malle.

8.   Konsulteerimise ajal kasutavad pädevad asutused Euroopa Liidu liikmesriigi ametlikku keelt, mis on rahvusvahelise järelevalvealase koostöö raames kõige tavapärasemalt kasutatav keel, ja nad avaldavad teabe kõnealus(t)e valitud keel(t)e kohta oma veebisaitidel. Liikmesriikide pädevad asutused, millel on ühine ametlik keel või mis lepivad vastastikku kokku Euroopa Liidu teise liikmesriigi ametliku keele kasutamises, võivad kasutada kõnealust keelt.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

I LISA

Konsultatsiooniteate mall

[Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/461 artikkel 3]

Kuupäev: …

SAATJA:

Liikmesriik:

Taotleja:

Aadress:

(Määratud kontaktpunkti kontaktandmed)

Telefon:

E-posti aadress:

Viitenumber:

SAAJA:

Liikmesriik:

Taotluse saaja:

Aadress:

(Määratud kontaktpunkti kontaktandmed)

Telefon:

E-posti aadress:

Lugupeetud kirjasaaja

Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/461 (1) artiklile 3 esitame Teile konsultatsiooniteate seoses järgmiste küsimustega.

Hindamismenetlus lõpeb [kuupäev] (2). Seepärast palume Teil esitada taotletud teave ja mis tahes muu oluline teave ning mis tahes seisukohad või reservatsioonid, mis Teil võivad kavandatava osaluse kohta olla, kahekümne tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja laekumisest, või kui see ei ole võimalik, palun märkige, millal Teil eelduste kohaselt on võimalik meid aidata.

Käesolevat konsultatsiooniteadet, Teie vastust ja nende töötlemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (3).

Teave kavandatava osaluse kohta

Potentsiaalne/potentsiaalsed omandaja(d), aktsionär(id) või liige/liikmed:

…

…

…

[Füüsiliste isikute puhul palume lisada isikuandmed, sealhulgas isiku nimi, sünnikuupäev ja -koht, isikukood (kui see on teada) ja aadress. Juriidiliste isikute puhul palume lisada registreeritud nime, peakorteri registrijärgse aadressi, postiaadressi (kui see on erinev) ja riikliku identifitseerimisnumbri (kui see on teada).]

Taotluse saaja liikmesriigis asuva(te) asjaomas(t)e reguleeritud üksus(t)e nimi/nimed ja suhe potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikmega:

…

…

…

[Kui potentsiaalne omandaja, aktsionär või liige on direktiivi 2013/36/EL artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt reguleeritud üksus, siis piisab potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme nimest. Kui potentsiaalne omandaja, aktsionär või liige kuulub ühte direktiivi 2013/36/EL artikli 24 lõike 1 punktis b või c osutatud kategooriasse, tuleb selgitada ka potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme ja taotluse saaja liikmesriigis asutatud asjaomase reguleeritud üksuse vahelist suhet.]

See huvipakkuv ettevõtja või asutus, mille jaoks luba taotletakse:

…

…

…

[Palume lisada registreeritud nime, peakorteri registrijärgse aadressi, postiaadressi (kui see on erinev) ja riikliku identifitseerimisnumbri (kui see on teada).]

Potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme praeguse ja ette nähtud otsese või kaudse osaluse suurus huvipakkuvas ettevõtjas või asutuses, millele luba taotletakse:

…

…

…

[Palume lisada teabe potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme poolt huvipakkuvas ettevõtjas või asutuses, mille jaoks luba taotletakse, omatud või eeldatavasti omandatavate aktsiate kohta (kui see on asjakohane, siis enne ja pärast kavandatavat omandamist), sealhulgas i) potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme poolt ettevõtjas omatud või eeldatavasti omandatavate aktsiate arv ja liik, s.o lihtaktsiad või muud aktsiad (kui see on asjakohane, siis enne ja pärast kavandatavat omandamist), ning kõnealuste aktsiate nominaalväärtus, ii) potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme omatud või eeldatavasti omandatavate aktsiate osakaal ettevõtja üldisest kapitalist (kui see on asjakohane, siis enne ja pärast kavandatavat omandamist) ning iii) potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme omatud või eeldatavasti omandatavate aktsiate osakaal ettevõtja kõigist hääleõigustest (kui see on asjakohane, siis enne ja pärast kavandatavat omandamist), kui see erineb ettevõtja kapitali osakaalust. Kaudse omandamise puhul tuleb kõnealune teave esitada mutatis mutandis.]

Teave kõigi teiste osalevate asutuste kohta:

…

…

…

[Kas taotleja on olnud kontaktis või kavatseb astuda seoses taotluse sisuga kontakti mis tahes asutusega taotluse saaja liikmesriigis või mis tahes muu asutusega, kelle kohta taotlejal on teada, et ta on aktiivselt huvitatud taotluse sisust.]

[Taotleja esitatud lisateave (kui see on kohaldatav):

…

…

…

…]

Taotletava abi liik

Taotletud konkreetne teave:

…

…

…

…

[Palun kirjeldage üksikasjalikult soovitud konkreetset teavet, sealhulgas taotletud mis tahes asjakohaseid dokumente. Kõnealune teave hõlmab järgmist:

—

võimaluse korral potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme või asjaomase reguleeritud üksuse asjaomaste ametnike kõige hiljutisema sobilikkuse hindamise tulemus (sobivuse ja nõuetekohasuse seisukohast);

—

võimaluse korral potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme või asjaomase reguleeritud üksuse rahalise usaldusväärsuse kõige viimane hindamine koos sellekohaste avalike või välisaudiitorite aruannetega;

—

võimaluse korral potentsiaalse omandaja, aktsionäri või liikme või asjaomase reguleeritud üksuse juhtimisstruktuuri ning tema haldus- ja raamatupidamiskorra, sisekontrollisüsteemide, äriühingu üldjuhtimise, grupi struktuuri jne kvaliteedi kõige viimane hindamine taotluse saaja poolt;

—

kas seoses kavandatava omandamise või osalemisega on alust kahtlustada, et on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või seda on proovitud toime panna,

ning mis tahes muu konkreetne teave, mida taotleja peab vajalikuks.]

Lugupidamisega

[allkiri]

(1)  Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/461, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses asjaomaste pädevate asutuste konsultatsiooniprotsessis kasutatavate ühiste menetluste, vormide ja mallidega krediidiasutustes olulise osaluse kavandatavaks omandamiseks, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklis 24 (ELT L 72, 17.3.2017, lk 57).

(2)  Kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 22 lõike 2 teise lõiguga või vajadust mööda direktiivi artikliga 15.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

II LISA

Taotluse saaja vastuse mall

[Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/461 artikkel 5]

Kuupäev: …

Üldandmed

SAATJA:

Liikmesriik:

Taotluse saaja:

Aadress:

(Määratud kontaktpunkti kontaktandmed)

Telefon:

E-posti aadress:

Taotluse saaja viitenumber:

SAAJA:

Liikmesriik:

Taotleja:

Aadress:

(Määratud kontaktpunkti kontaktandmed)

Telefon:

E-posti aadress:

Taotleja viitenumber:

Lugupeetud kirjasaaja

Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/461 (1) artiklile 5 oleme vaadanud läbi Teie [pp.kk.aaaa] konsultatsiooniteate, mille viitenumber on märgitud eespool.

Käesolevat vastust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (2).

Kui ei ole päris selge, millist teavet konkreetselt taotletakse või kui mõni muu käesoleva hindamise aspekt on segane, märkige see palun siin:

…

…

…

Palun esitage taotletud teave siin või osutage kõnealust teavet sisaldavatele lisadele:

…

…

…

Kui Teil on muud olulist teavet või muud teavet, mille taotluse saaja soovib esitada, siis palun esitage see siin või selgitage, kuidas see esitatakse, või esitage viide asjaomastele lisadele, mis sisaldavad sellist teavet:

…

…

…

[Palun esitage mis tahes oluline teave, näiteks grupistruktuur või potentsiaalse omandaja või asjaomase reguleeritud üksuse rahalise usaldusväärsuse kõige viimane hindamine.]

Kui Teil on kavandatava omandamisega seoses seisukohti või reservatsioone, siis märkige need siia:

…

…

…

Kui mis tahes taotletud teave ei olnud käesoleva vastuse koostamise ajal kättesaadav ja kõnealuse teabe kättesaadavaks muutumise ootamine ei oleks võimaldanud esitada vastust tähtaja jooksul, siis kirjeldage kõnealust teavet siin ja märkige, millal see eeldatavasti esitatakse:

…

…

…

Lugupidamisega

[allkiri]

(1)  Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/461, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses asjaomaste pädevate asutuste konsultatsiooniprotsessis kasutatavate ühiste menetluste, vormide ja mallidega krediidiasutustes olulise osaluse kavandatavaks omandamiseks, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklis 24 (ELT L 72, 17.3.2017, lk 57).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

17.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/66

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/462,

16. märts 2017,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)   ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

EG

184,2

MA

98,3

SN

196,7

TN

182,1

TR

96,3

ZZ

151,5

0707 00 05

EG

241,9

TR

178,3

ZZ

210,1

0709 93 10

MA

46,4

TR

135,9

ZZ

91,2

0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28

EG

43,7

IL

69,3

MA

54,3

TN

55,3

TR

70,7

ZZ

58,7

0805 50 10

TR

66,0

ZZ

66,0

0808 10 80

CL

122,2

CN

154,7

US

105,5

ZA

116,3

ZZ

124,7

0808 30 90

AR

126,5

CL

134,8

CN

74,5

TR

148,9

ZA

113,6

ZZ

119,7

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.

17.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/68

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/463,

16. märts 2017,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2017 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1384/2007 (2) on avatud tariifikvoodid Iisraelist pärit kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. märtsini 2017 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 on väiksemad kui saadaolevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1384/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. juulist kuni 30. septembrini 2017, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1384/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2398/96 rakendussätted Iisraelist pärit kodulinnulihasektori toodete ühendusse importimise teatavate tariifikvootide avamise ja nende haldamise puhul (ELT L 309, 27.11.2007, lk 40).

LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2017 saadaolevatele kogustele

(kilogrammides)

09.4091

280 000

09.4092

2 000 000

OTSUSED

17.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/70

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2017/464,

7. märts 2017,

Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta ning otsuse BiH/21/2014 kehtetuks tunnistamise kohta (BiH/24/2017)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2004/570/ÜVJP artikli 6 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 18. märtsil 2014 vastu otsuse BiH/21/2014, (2) millega nimetati NATO Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja asetäitja (DSACEUR) kindral Sir Adrian BRADSHAW Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi operatsiooni ülemaks.

(3)

NATO otsustas kindral Sir Adrian BRADSHAW asemel nimetada NATO Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja asetäitjaks kindralleitnant Sir James EVERARDi. Kindralleitnant Sir James EVERARDi ametiaeg algab 28. märtsil 2017. Kindralleitnant Sir James EVERARD peaks alates nimetatud kuupäevast asendama kindral Sir Adrian BRADSHAW ka Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi operatsiooni ülema ülesannete täitmisel.

(4)

Otsus BiH/21/2014 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(5)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises.

(6)

12. ja 13. detsembril 2002 Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel võeti vastu deklaratsioon, milles sätestatakse, et „Berlin Plusi“ kokkuleppeid ja nende rakendamist kohaldatakse üksnes nende liidu liikmesriikide suhtes, kes on kas NATO liikmed või programmi „Partnerlus rahu nimel“ osalisriigid ning on sellest tulenevalt sõlminud NATOga kahepoolseid julgeolekukokkuleppeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kindralleitnant Sir James EVERARD nimetatakse Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi operatsiooni ülemaks alates 28. märtsist 2017.

Artikkel 2

Otsus BiH/21/2014 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 28. märtsil 2017.

Brüssel, 7. märts 2017

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

W. STEVENS

(1)   ELT L 252, 28.7.2004, lk 10.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 18. märtsi 2014. aasta otsus BiH/21/2014, Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta ning otsuse BiH/17/2011 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 95, 29.3.2014, lk 29).

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

17.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/72

EUROOPA ÜHENDUSE JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VAHELISE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGUGA LOODUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 45/2016,

1. märts 2017,

mis on seotud vastavushindamisasutuse lisamisega elektromagnetilist ühilduvust käsitlevasse valdkonnalisasse [2017/465]

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist vastastikuse tunnustamise lepingut, eriti selle artikleid 7 ja 14,

ning arvestades, et ühiskomitee peab tegema otsuse vastavushindamisasutuse või -asutuste lisamiseks valdkonnalisasse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

 A liites nimetatud vastavushindamisasutus lisatakse elektromagnetilist ühilduvust käsitleva valdkonnalisa V jao veerus „EÜ pääs USA turule“ esitatud vastavushindamisasutuste loendisse.

2.

 Pooled on kokku leppinud, milliseid tooteid ja vastavushindamismenetlusi liites A nimetatud vastavushindamisasutuse loendisse lisamine hõlmab, ja vastutavad nende andmete ajakohastamise eest.

Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla ühiskomitee esindajad, kes on volitatud poolte nimel lepingut muutma. Käesolev otsus jõustub viimase allkirja andmise kuupäeval.

Ameerika Ühendriikide nimel

James C. SANFORD

Alla kirjutatud Washingtonis 13. veebruaril 2017

Euroopa Liidu nimel

Ignacio IRUARRIZAGA

Alla kirjutatud Brüsselis 1. märtsil 2017

A liide

Elektromagnetilist hilduvust ksitleva valdkonnalisa V jao veerus „ELi ps USA turule“ esitatud vastavushindamisasutuste loendisse lisatud E vastavushindamisasutus

PRIMA RICERCA & SVILUPPO S.r.l.

via Campagna, 92

22020 Faloppio (Como)

ITAALIA

17.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/74

EUROOPA ÜHENDUSE JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VAHELISE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGUGA LOODUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 46/2016,

1. märts 2017,

mis on seotud vastavushindamisasutuste lisamisega telekommunikatsiooniseadmeid käsitlevasse valdkonnalisasse [2017/466]

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist vastastikuse tunnustamise lepingut, eriti selle artikleid 7 ja 14,

ning arvestades, et ühiskomitee peab tegema otsuse vastavushindamisasutuse või -asutuste lisamiseks valdkonnalisasse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

 A liites nimetatud vastavushindamisasutus lisatakse telekommunikatsiooniseadmeid käsitleva valdkonnalisa V jao veerus „EÜ pääs USA turule“ esitatud vastavushindamisasutuste loendisse.

2.

 Pooled on kokku leppinud, milliseid tooteid ja vastavushindamismenetlusi liites A nimetatud vastavushindamisasutuse loendisse lisamine hõlmab, ja vastutavad nende andmete ajakohastamise eest.

Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla ühiskomitee esindajad, kes on volitatud poolte nimel lepingut muutma. Käesolev otsus jõustub viimase allkirja andmise kuupäeval.

Ameerika Ühendriikide nimel

James C. SANFORD

Alla kirjutatud Washingtonis 13. veebruaril 2017

Euroopa Liidu nimel

Ignacio IRUARRIZAGA

Alla kirjutatud Brüsselis 1. märtsil 2017

A liide

Telekommunikatsiooniseadmeid käsitleva valdkonnalisa V jao veerus „ELi pääs USA turule“ esitatud vastavushindamisasutuste loendisse lisatud EÜ vastavushindamisasutus

AT4 wireless S.A.U.

Parque Tecnológico de Andalucía

C/Severo Ochoa 2 y 6

29590 Málaga

HISPAANIA

17.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/76

EUROOPA ÜHENDUSE JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VAHELISE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGUGA LOODUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 47/2016,

1. märts 2017,

mis on seotud vastavushindamisasutuse lisamisega elektromagnetilist ühilduvust käsitlevasse valdkonnalisasse [2017/467]

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist vastastikuse tunnustamise lepingut, eriti selle artikleid 7 ja 14,

ning arvestades, et ühiskomitee peab tegema otsuse vastavushindamisasutuse või -asutuste lisamiseks valdkonnalisasse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

 A liites nimetatud vastavushindamisasutus lisatakse elektromagnetilist ühilduvust käsitleva valdkonnalisa V jao veerus „EÜ pääs USA turule“ esitatud vastavushindamisasutuste loendisse.

2.

 Pooled on kokku leppinud, milliseid tooteid ja vastavushindamismenetlusi liites A nimetatud vastavushindamisasutuse loendisse lisamine hõlmab, ja vastutavad nende andmete ajakohastamise eest.

Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla ühiskomitee esindajad, kes on volitatud poolte nimel lepingut muutma. Käesolev otsus jõustub viimase allkirja andmise kuupäeval.

Ameerika Ühendriikide nimel

James C. SANFORD

Alla kirjutatud Washingtonis 13. veebruaril 2017

Euroopa Liidu nimel

Ignacio IRUARRIZAGA

Alla kirjutatud Brüsselis 1. märtsil 2017

A liide

Elektromagnetilist ühilduvust käsitleva valdkonnalisa V jao veerus „ELi pääs USA turule“ esitatud vastavushindamisasutuste loendisse lisatud EÜ vastavushindamisasutus

Intertek Deutschland GmbH.

Innovapark 20

87600 Kaufbeuren

SAKSAMAA