10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 64/1

(1)

Liit ja Cooki saarte valitsus pidasid läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping“) üle, mille kehtivusaeg on viis aastat ja mis on automaatselt pikenev, ning kõnealuse lepingu rakendamise protokolli (edaspidi „protokoll“) üle, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Cooki saarte suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2)

Leping ja protokoll allkirjastati vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2016/776 (2). ja neid kohaldatakse ajutiselt alates 14. oktoobrist 2016.

(3)

Lepinguga moodustatakse ühiskomitee, kes vastutab lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise eest. Lisaks võib ühiskomitee heaks kiita teatavad protokolli muudatused. Kõnealuste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need teatavatel tingimustel lihtsustatud korras heaks kiita.

(4)

Leping ja protokoll tuleks heaks kiita,

10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 64/4

(1)

Komisjon sai 18. augustil 2015 mahepõllunduse tehnoloogia instituudilt (Institut Technique de l'Agriculture Biologique, ITAB) määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohase taotluse, milles paluti Urtica spp. põhiainena heaks kiita. Taotlusele oli lisatud artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutav teave. Veel sai komisjon 5. jaanuaril 2016 ettevõtjalt Myosotis taotluse, milles paluti nõges põhiainena heaks kiita. Kuna ka selles taotluses on tegemist Urtica spp.-ga (ehkki selles taotluses kavandatud kasutusotstarve on erinev) ühendas komisjon mõlema taotluse hindamised.

(2)

Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“) teadusabi. Toiduohutusamet esitas komisjonile tehnilise aruande asjaomase aine kohta 28. juulil 2016 (2). Komisjon esitas läbivaatamisaruande (3) ja käesoleva määruse eelnõu alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 7. detsembril 2016 ning vormistas need dokumendid lõplikult komitee 24. jaanuaril 2017 toimunud koosoleku ajaks.

(3)

Taotleja esitatud dokumentidest ilmneb, et Urtica spp. vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit“ kriteeriumidele. Kõnealust ainet taimekaitsevahendina üldjuhul ei kasutata, kuid sellegipoolest on nimetatud ainest ja veest koosnev toode taimekaitses kasulik. Seega tuleb seda käsitada kui põhiainet.

(4)

Uuringutest on ilmnenud, et Urtica spp. võib eeldatavalt üldjoontes vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatusaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seepärast on asjakohane Urtica spp. põhiainena heaks kiita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes kõnealuse määruse artikliga 6 ning arvestades teaduse ja tehnika arengut on siiski vaja lisada teatavad heakskiitmise tingimused, mida on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva määruse I lisas.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (5) lisa vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 64/7

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt esitati taotlus aed-liivateeõlist, sünteetilisest tähtaniisiõlist ja seebikoorepuu koore pulbrist preparaadi kasutamise lubamiseks broilerkanade, noorkanade ja vähem levinud linnuliikide nuum- ja noorlindude söödalisandina. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse aed-liivateeõlist, sünteetilisest tähtaniisiõlist ja seebikoorepuu koore pulbrist preparaadi kasutamise lubamist broilerkanade, noorkanade ja vähe levinud linnuliikide nuum- ja noorlindude söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 4. detsembri 2015. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimustel ei avalda aed-liivateeõlist, sünteetilisest tähtaniisiõlist ja seebipuukoore koore pulbrist preparaat kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti jõudis toiduohutusamet järeldusele, et selle kasutamisega saab parandada broilerkanade jõudlusnäitajaid. Toiduohutusameti väitel võib seda järeldust laiendada noorkanadele ja ekstrapoleerida kõikide vähem levinud kodulinnuliikide nuum- ja noorlindudele. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(5)

Aed-liivateeõlist, sünteetilisest tähtaniisiõlist ja seebikoorepuu koore pulbrist preparaadi hindamine näitas, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 64/10

(1)

Nõukogu kehtestas pärast subsiidiumivastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) määrusega (EÜ) nr 1628/2004 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Indiast (edaspidi „asjaomane riik“) pärit, CN-koodide ex 8545 11 00 (TARICi kood 8545110010) ja ex 8545 90 90 (TARICi kood 8545909010) alla kuuluvate grafiitelektroodisüsteemide suhtes.

(2)

Samuti kehtestas nõukogu pärast dumpinguvastast uurimist määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (3) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes.

(3)

Pärast tasakaalustusmeetmete ex officio osalist vahepealset läbivaatamist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2008 (4) määruseid (EÜ) nr 1628/2004 ja (EÜ) nr 1629/2004.

(4)

Pärast tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamist vastavalt alusmääruse artiklile 18 laiendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1185/2010 (5) tasakaalustusmeetmeid. Pärast dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist laiendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1186/2010 (6) dumpinguvastaseid meetmeid.

(5)

Tasakaalustusmeetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli eraldi nimetatud eksportijatelt pärit impordi puhul 6,3 % ja 7,0 %, kusjuures jääktollimaksumäär oli 7,2 %.

(6)

Pärast teate avaldamist Indiast pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete eelseisva aegumise kohta (7) sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 (8) artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.

(7)

Taotluse esitasid SGL Carbon GmbH, TOKAI Erftcarbon GmbH ja GrafTech Switzerland SA (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle toodang moodustab üle 25 % teatavate grafiitelektroodisüsteemide kogutoodangust liidus.

(8)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt subsideerimise jätkumise ning seeläbi liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(9)

Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 15. detsembril 2015Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (9) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18.

(10)

Peale selle andis komisjon 15. detsembril 2015Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (10) teada Indiast pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide liitu importimisel kohaldatavate lõplike dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (11) artikli 11 lõikele 2.

(11)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning India ametiasutustele ja kutsus neid üles uurimises osalema.

(12)

Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(14)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 1 lähtus komisjon valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest müügimahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, võttes arvesse ka geograafilist asukohta. Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Tüüpilisuse hindamisel saadud teabe kohaselt moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang enam kui 80 % liidu kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valim on liidu tootmisharu jaoks tüüpiline.

(15)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(16)

Ükski importija ei andnud endast märku ega esitanud algatamisteates palutud teavet.

(17)

Komisjon saatis küsimustiku India valitsusele, kõikidele valimisse kaasatud liidu tootjatele, kahele teadaolevale India eksportivale tootjale ja 53 kasutajale, kes olid andnud endast teada pärast läbivaatamise algatamist.

(18)

Küsimustikule saadi vastused India valitsuselt, neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt India eksportivalt tootjalt ja kaheksalt kasutajalt.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks. Alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud tehti India valitsuse valdustesse Delhis ja Bhopalis ning järgmiste äriühingute valdustesse:

(20)

Subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(21)

Vaatlusalune toode on elektriahjudes kasutatavad Indiast pärit grafiitelektroodid, mille näivtihedus on vähemalt 1,65 g/cm3 ja elektritakistus on kuni 6,0 μΩ.m, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi (edaspidi „grafiitelektroodisüsteemid“ või „vaatlusalune toode“), mis kuuluvad CN-koodide ex 8545 11 00 (TARICi kood 8545110010) ja ex 8545 90 90 (TARICi kood 8545909010) alla.

(22)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(23)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(24)

Alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

(25)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

(26)

Punktides a–c nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus“). Väliskaubandusseaduse kohaselt on India valitsusel volitus anda välja teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva uurimise raames on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jaoks olulised kaks väliskaubanduspoliitika dokumenti: väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 ja väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020. Viimati nimetatud dokument jõustus 2015. aasta aprillis. Peale selle on India valitsus sätestanud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 ja väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 reguleeriva korra vastavate menetlusjuhendite I köites („Handbook of Procedures, Volume I“; edaspidi vastavalt „HOP 2009–2014 I köide“ ja „HOP 2015–2020 I köide“). Ka menetlusjuhendeid ajakohastatakse korrapäraselt.

(27)

Eespool punktis f nimetatud kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mille kohaselt on India Reservpangal volitused juhtida kommertspanku ekspordikrediidi valdkonnas.

(28)

Eespool punktis g nimetatud kava haldavad Madhya Pradeshi osariigi ametivõimud.

(29)

Tollimaksu tagastamise kava (selle eelkäija, imporditollimaksude hüvitamise kava vormis) (12) ja kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava oli tasakaalustatud juba esialgse uurimise käigus, ent eellubade kava, sihtturgude kava, Indiast kaupade eksportimise kava, ekspordikrediidi kava ja elektriaktsiisist vabastamise kava ei oldud veel uuritud.

(30)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 18, tegi koostööd vaid üks India eksportiv tootja. Selle eksportiva tootja arvele langes üle 95 % kogu grafiitelektroodisüsteemide impordist Indiast liitu ja 50 % kogu hinnangulisest India tootmisvõimsusest. Tootmisvõimsuse kindlakstegemisel võeti aluseks koostööd teinud eksportivalt tootjalt küsimustikule saadud kontrollitud vastused ja koostööst hoidunud eksportiva tootja avalikult kättesaadavad finantsaruanded. Seepärast peeti India eksportivate tootjate koostööd väheseks. India ametiasutusi teavitati nõuetekohaselt, et India eksportivate tootjate vähese koostöö tõttu võib komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 28. Selle kohta ei saadud ühtki märkust.

(31)

Pärast avalikustamist väitis India valitsus, et koostööd ei saanud pidada väheseks, sest koostööd teinud tootja arvele langes üle 95 % India grafiitelektroodisüsteemide ekspordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja 50 % India hinnangulisest kogutootmisvõimsusest. Sellega seoses olgu selgitatud, et komisjon lähtus koostöötaseme kindlaksmääramisel India kogutootmisvõimsusest, mida peeti meetmete aegumise läbivaatamisel asjakohasemaks kui Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide liitu suunatud ekspordi mahtu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuna Indias on üksnes kaks võrdselt suurt tootjat ja koostööd tegi neist vaid üks, on õigustatud lugeda koostöö väheseks, sest koostööst hoidunud äriühingul võib olla subsideerimise jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta antavale hinnangule suur mõju. Nagu on selgitatud põhjenduses 155, koostööst hoidunud eksportiv tootja tõepoolest peaaegu lõpetas tollimaksude taseme tõttu liitu eksportimise ja väga tõenäoliselt jätkab eksportimist märksa suuremates kogustes, kui meetmetel lastakse aeguda. Seetõttu – kuna kummagi teadaoleva tootja arvele langeb 50 % India hinnangulisest kogutootmisvõimsusest – ei saa välistada, et nende vastav osakaal India liitu suunatud koguekspordis tasakaalustub ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud ligikaudne suhe 95/5 muutub täielikult. See väide lükati seetõttu tagasi. Igal juhul märgib komisjon, et see väide on asjakohatu aegumise läbivaatamisel, mille eesmärk on kindlaks teha subsideerimise jätkumine. Komisjon saab järeldada juba ainsa eksportiva tootja kohta tehtud järelduste põhjal, et subsideerimine jätkub. Seepärast on see, kas koostöö on vähene või tihe, täiesti ebaoluline.

(32)

Tollimaksu tagastamise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teadaannetega.

(33)

Selle kava raames võivad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(34)

Kriteeriumidele vastav eksportija võib taotleda tagasi summa, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest (FOB: franko laeva pardal). India valitsus on kehtestanud tagastamismäärad hulgale toodetele, sealhulgas vaatlusalusele tootele. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistamisel kasutatud sisendmaterjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksude keskmine summa. Tagastamismäärasid kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kuni 22. novembrini 2014 tollimaksu tagastamise kava kohane määr 3 % ja maksimaalne väärtus 3,2 India ruupiat kilogrammi kohta; edaspidi oli tollimaksu tagastamise kava kohane määr 2,4 % ja maksimaalne väärtus 8 India ruupiat kilogrammi kohta.

(35)

Selle kava raames kasu saamiseks peab äriühing tegelema ekspordiga. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse (ICEGATE), loetakse eksport toimuvaks tollimaksu tagastamise kava alusel ja selle kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni (Export General Manifest) ja tolliasutus ei ole deklaratsiooni võrdlemisel kauba saatearve andmetega vigu leidnud, on täidetud kõik tingimused, et lubada tagastatav summa otseülekandega eksportija pangakontole või käskveksliga välja maksta.

(36)

Eksportija peab eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks esitama ka panga väljastatava eksporditehingu tegemise tõendi (Bank Realisation Certificate). Selle dokumendi võib esitada pärast tagastatava summa maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu tegemise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(37)

Tagastatud summat võib kasutada mis tahes otstarbel.

(38)

Vastavalt India raamatupidamisstandarditele võib tagastatud tollimaksusumma pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(39)

Leiti, et koostööd teinud eksportiv tootja sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tollimaksu tagastamise kava raames jätkuvalt kasu.

(40)

Nagu märgiti esialgse uurimise ajal, pakutakse tollimaksu tagastamise kavaga subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tagastatud tollimaksusumma on India valitsuse antud rahaline toetus, sest India valitsus kannab vahendid otse üle. Nende vahendite kasutamise suhtes piiranguid ei ole. Peale selle toob tollimaksutagastus eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(41)

Ekspordi korral tagastatava tollimaksu määra määrab India valitsus kindlaks iga toote jaoks eraldi. Kuigi subsiidiumi nimetatakse tollimaksu tagastamiseks, ei vasta kava lubatava tollimaksu tagastamise süsteemi ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi tunnustele alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Rahaline makse eksportijale ei ole seotud tooraine eest tegelikult makstud imporditollimaksudega ning tegu ei ole tollimaksukrediidiga tooraine varasema või tulevase impordi tollimaksude tasumiseks.

(42)

Kontrollkäigu ajal väitsid India valitsus ja koostööd teinud eksportiv tootja, et tagastamismäärade ja tooraine eest makstud tollimaksude vahel on piisav seos, sest India valitsus võtab tollimaksu tagastamise määra kindlaksmääramisel arvesse toote valmistamisel kasutatud sisendmaterjalide keskmist kogust või väärtust ja nende eest makstud tollimaksude keskmist summat.

(43)

Komisjoni hinnangul ei ole aga väidetav seos tagastamismäärade ja tooraine eest makstavate tollimaksude vahel piisav, et kava vastaks alusmääruse I lisa, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eelkõige ei ole krediidisumma arvutatud tegelikult kasutatud sisendi alusel. Lisaks ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, milliseid sisendeid (sh nende kogused ja päritolu) eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Peale selle ei teinud India valitsus tegelike sisendite ja tehingute põhjal täiendavat kontrolli, et selgitada välja, kas tollimakse on tasutud ülemäära. Seetõttu lükati väide tagasi.

(44)

Seepärast tuleb makset, mis tehakse pärast eksportija eksporditehinguid India valitsuse otsese rahaülekandena, käsitada India valitsuse antava otsetoetusena, mis sõltub eksporditegevusest, ning seega peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(45)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavate subsiidiumide summa subsiidiumisaaja saadud kasuna, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Leiti, et kasu saadakse selle kava raames toimuva eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tasuma tagastussumma, mis kujutab endast rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui tolliasutus on väljastanud ekspordi saatearve, millel on muu hulgas märgitud asjaomase eksporditehingu puhul tagastatav summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Eespool öeldut arvesse võttes ja vastupidist kinnitavate usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu peetakse asjakohaseks lugeda tollimaksu tagastamise kava alusel saadud kasuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summa.

(46)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati subsiidiumisummad vaatlusaluse toote kogu ekspordikäibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(47)

Eespool öeldut arvesse võttes tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportiva tootja subsiidiumi määr oli kõnealuse kava puhul 2,02 %.

(48)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.1–4.30, samuti väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punktides 4.03–4.24 ja HOP 2015–2020 I köite punktides 4.04–4.52.

(49)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 50. Need allkavad erinevad muu hulgas toetuse saamise kriteeriumide poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on nimetatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.2 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), saavad taotleda eellubade allkava raames toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(50)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

(51)

Leiti, et koostööd teinud eksportiv tootja sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil soodustusi esimese allkava alusel (st eelload tegelikuks ekspordiks). Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata muude, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(52)

India asutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peaks kindlaksmääratud vormis, tõele vastavat ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud / kodumaalt hangitud kaupade tarbimise ja kasutamise kohta (HOP 2009–2014 I köite punktid 4.26 ja 4.30 ning 23. liide), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu atesteeritud audiitor / kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. liites nõutud teave vastab tõele ja on õige.

(53)

Selle allkava puhul, mida asjaomane äriühing läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas (tegeliku ekspordi allkava), on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ning ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi toimumise ajal dokumenteerima loal vastavad tehingud. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide alusel; need normid on kehtestatud enamiku toodete, sh vaatlusaluse toote kohta.

(54)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole ülekantavad ja neid tuleb kasutada eksporditava lõpptoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(55)

Nagu on selgitatud põhjenduses 26, jõustus 2015. aasta aprillis uus väliskaubanduspoliitika kava. Põhjendustes 50–54 kirjeldatud praktilise rakendamisega seoses oli ainus muudatus, mis väliskaubanduspoliitika uue kavaga kaasnes, ekspordikohustuse tähtaja lühendamine 24 kuult 18 kuule. Märkida tuleb ka seda, et kõikide lubade suhtes, mida koostööd teinud eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas, kohaldati siiski väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014, sest need load olid välja antud enne 2015. aasta aprilli.

(56)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid kas ei järgitud või ei rakendatud tegelikult.

(57)

Koostööd teinud eksportiv tootja pidas omamoodi tootmis- ja tarbimisregistrit. Paraku ei olnud võimalik kontrollida, milliseid sisendeid (sh nende päritolu) ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote valmistamiseks. Eelkõige ei võimaldanud kehtestatud süsteem teha kindlaks ja täpselt mõõta ülemäärast tagastamist.

(58)

Seoses põhjenduses 52 osutatud kontrollinõuetega leiti, et ükski äriühingu kasutatud eellubadest ei olnud jõudnud sellesse olelusringi punkti, kus oleks tulnud esitada ametiasutustele 23. liite kohane teave. Ent leiti ka seda, et äriühingu säilitatud andmed ei võimaldanud ülemäärast tagastamist välja arvutada, nagu nõutakse 23. liites, mistõttu sõltumatul atesteeritud audiitoril / kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitoril ei olnud hiljem võimalik ühtki tõendit välja anda.

(59)

Peale selle tehti kindlaks, et vaid 75–85 % eelloa alusel tollimaksuvabalt imporditud peamisest toorainest (kaltsineeritud naftakoks) oli kasutatud grafiitelektroodisüsteemides – 15–25 % kõnealusest toorainest kasutati aga kahes kõrvaltootes (tükkides ja peentes fraktsioonides). Samuti leiti, et vähemalt osa mõlemast kõrvaltootest müüdi siseturul ning et ei olnud olemas ühtki süsteemi, mille abil mõõta eksporditud või siseturul müüdud kõrvaltoodetes kasutatud tollimaksuvabalt imporditud kaltsineeritud naftakoksi tegelikke koguseid.

(60)

Kokkuvõttes leiti, et koostööd teinud eksportiv tootja ei suutnud tõendada asjakohaste väliskaubanduspoliitika sätete täitmist.

(61)

Imporditollimaksudest vabastamine on subsiidium alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, mida annab India valitsus, kellel seetõttu vähenevad tulud, mille ta tasumisele kuuluvatest tollimaksudest muidu saaks, ning sellest saab kasu uurimisalune eksportija, sest tema likviidsus suureneb.

(62)

Peale selle sõltub eellubade kava raames toimuv tegelik eksport juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühing nende kavade alusel toetust ei saa.

(63)

Käesoleval juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud tõhusalt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (alusmääruse II lisa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral alusmääruse III lisa II jao punkt 2). Leitakse, et vaatlusaluse toote standardsed sisend- ja väljundnormid ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrolli süsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid on ära kasutatud eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (alusmääruse II lisa punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3).

(64)

Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav.

(65)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu sissenõudmata jäänud imporditollimaksud, mida tavaliselt makstakse sisendite importimisel.

(66)

Kuna vastupidist kinnitavaid usaldusväärseid tõendeid ei olnud, arvutati koostööd teinud eksportiva tootja subsiidiumisumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasutatud allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvati põhjendatud taotluse esitamise korral subsiidiumisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud. Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(67)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportiva tootja subsiidiumi määr oli kõnealuse kava puhul 0,30 %.

(68)

Sihtturgude kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.8.

(69)

Selle kava raames võivad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(70)

Selle kava alusel on õigus saada tollimaksukrediiti 3 % ulatuses FOB-väärtusest kõikide toodete, sealhulgas grafiitelektroodisüsteemide eksportimisel riikidesse, mis on märgitud HOP 2009–2014 I köite liite37C tabelites 1 ja 2. Alates 1. aprillist 2011 on õigus taotleda tollimaksukrediiti 4 % ulatuses FOB-väärtusest kõikide toodete eksportimisel riikidesse, mis on märgitud liite 37C tabelis 3 („Spetsiaalsed sihtturud“). Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat liiki eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive.

(71)

Sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates vastava krediidisertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib seejärel kasutada mis tahes sisendi või kauba, sealhulgas kapitalikaupade imporditollimaksude tasumiseks.

(72)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimub. Kui kaebuse esitaja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt eksporditellimus, faktuurarved, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitsusel tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(73)

Leiti, et koostööd teinud eksportiv tootja sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sihtturgude kava raames kasu.

(74)

Sihtturgude kavaga pakutakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks ning seetõttu vähenevad tulud, mille India valitsus tasumisele kuuluvatest tollimaksudest muidu saaks. Pealegi toob sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(75)

Lisaks sõltub sihtturgude kava juriidiliselt eksporditegevusest ning seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(76)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, milliseid sisendeid (sh nende kogused ja päritolu) eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada sihtturgude kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, ilma et ta peaks tõendama sisendmaterjali importimist. Seega on sihtturgude kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada sihtturgude kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud alusmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks. Peale selle täheldab komisjon, et India valitsus ei teinud tegelike sisendite ja tehingute põhjal täiendavat kontrolli, et selgitada välja, kas tollimakse on tasutud ülemäära.

(77)

Kuna vastupidist kinnitavaid usaldusväärseid tõendeid ei olnud, võeti tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutamisel aluseks subsiidiumisaaja saadud kasu, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taotluse esitajate raamatupidamisse kantud eksporditehingu toimumise tekkepõhise tulu alusel. Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 jagatakse see subsiidiumisumma (lugeja) vaatlusaluse toote ekspordikäibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(78)

Eespool öeldut arvesse võttes tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportiva tootja subsiidiumi määr oli kõnealuse kava puhul 0,13 %.

(79)

Pärast väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 jõustumist 1. aprillil 2015 liideti sihtturgude kava ja veel neli kava Indiast kaupade eksportimise kavaga, mida on kirjeldatud põhjendustes 83–100. Nagu on selgitatud India valitsuse väliskaubanduse peadirektoraadi avaldatud dokumendis, milles käsitletakse väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 põhiaspekte, (13) oli varem kasutusel viis kava (sihttoodete kava, turupõhine sihttoodete kava, sihtturgude kava, põllumajandustaristute stiimulite kava ja VKGUY), mille raames tehti kaupade eksportimisel eri tingimustel (valdkonnapõhised või vaid tegelikule kasutajale kehtestatud tingimused) eri liiki tollimaksusoodustusi. Nüüd on kõik need kavad liidetud üheks kavaks, nimelt Indiast kaupade eksportimise kavaks.

(80)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportiv tootja võttis Indiast kaupade eksportimise kava sihtturgude kava asemel kasutusele kohe, kui sihtturgude kava kehtetuks tunnistati.

(81)

Põhjendusi 79 ja 80 arvesse võttes leiab komisjon, et subsideerimist sihtturgude kava alusel ei lõpetatud, vaid sihtturgude kava lihtsalt liideti ja nimetati ümber, ning et sihtturgude kava kohase kasu saamine jätkub uue kava alusel. Selle põhjal leitakse, et sihtturgude kava on tasakaalustatav kuni selle kehtetuks tunnistamiseni.

(82)

Indiast kaupade eksportimise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 3. peatükis ja HOP 2015–2020 I köite 3. peatükis.

(83)

Indiast kaupade eksportimise kava jõustus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskel 1. aprillil 2015. Olgu meelde tuletatud, et nagu põhjendustes 79–81 on selgitatud, on Indiast kaupade eksportimise kava sihtturgude kava ja nelja muu kava (sihttoodete kava, turupõhine sihttoodete kava, põllumajandustaristute stiimulite kava ja VKGUY) järg.

(84)

Selle kava raames võivad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(85)

Kriteeriumidele vastav äriühing võib Indiast kaupade eksportimise kava alusel toetust saada, kui ta ekspordib konkreetseid tooteid konkreetsetesse riikidesse, mis on liigitatud rühma A (traditsioonilised turud, sh kõik ELi liikmesriigid), rühma B (kujunemisjärgus turud ja sihtturud) ning rühma C (muud turud). Igasse rühma kuuluvad riigid ja loetelu toodetest koos vastavate toetusmääradega on kindlaks määratud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 liites 3B vastavalt tabelites 1 ja 2.

(86)

Toetus väljendub tollimaksukrediidis, mis võrdub teatava protsendiga ekspordi FOB-väärtusest. Grafiitelektroodisüsteemide puhul tehti kindlaks, et see protsent oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportimisel rühma B riikidesse 2 % ning eksportimisel rühmade A ja C riikidesse 0 %. Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat liiki eksport, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive.

(87)

Indiast kaupade eksportimise kava kohane tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja kehtib 18 kuud alates väljastamise kuupäevast. Seda võib kasutada i) tollimaksude tasumiseks sisendite või kaupade, sealhulgas kapitalikaupade importimisel, ii) aktsiisimaksude tasumiseks sisendite või kaupade, sealhulgas kapitalikaupade omamaiste hangete korral ning iii) teenusemaksu tasumiseks teenuste hangete korral.

(88)

Taotlus selleks, et saada Indiast kaupade eksportimise kava kohast toetust, tuleb esitada veebipõhiselt väliskaubanduse peadirektoraadi veebisaidi kaudu. Veebipõhisele taotlusele tuleb lisada asjakohased dokumendid (saatearved, panga sertifikaat ja mahalaadimise tõend). India valitsuse asjakohane piirkondlik ametiasutus väljastab tollimaksukrediidi pärast dokumentide läbivaatamist. Kui eksportija esitab asjakohased dokumendid, ei ole piirkondlikul ametiasutusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(89)

Leiti, et koostööd teinud eksportiv tootja sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indiast kaupade eksportimise kava raames kasu.

(90)

Indiast kaupade eksportimise kavaga pakutakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Indiast kaupade eksportimise kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks ning seetõttu vähenevad tulud, mille India valitsus tasumisele kuuluvatest tollimaksudest muidu saaks. Pealegi toob Indiast kaupade eksportimise kava raames antav tollimaksukrediit eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(91)

Lisaks sõltub Indiast kaupade eksportimise kava juriidiliselt eksporditegevusest ning seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(92)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada Indiast kaupade eksportimise kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, ilma et ta peaks tõendama sisendmaterjali importimist. Seega on Indiast kaupade eksportimise kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada Indiast kaupade eksportimise kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud alusmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks. Peale selle ei teinud India valitsus tegelike sisendite ja tehingute põhjal täiendavat kontrolli, et selgitada välja, kas tollimakse on tasutud ülemäära.

(93)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud eksportimisel Euroopa Liitu otsest õigust saada Indiast kaupade eksportimise kava kohast toetust, kuna ELi liikmesriigid kuuluvad riikide rühma A, mille liikmed ei vastanud kõnealusel perioodil selle kava raames toetuse saamise kriteeriumidele. Seda arvesse võttes väitis India valitsus, et Indiast kaupade eksportimise kava ei tuleks lugeda tasakaalustatavaks. Samas on Indiast kaupade eksportimise kava kohane tollimaksukrediit, mis on saadud grafiitelektroodisüsteemide eksportimisel kolmandatesse riikidesse, vabalt ülekantav ja seda saab kasutada vaatlusaluses tootes kasutatud sisendite imporditollimaksude korvamiseks isegi juhul, kui toodet eksporditakse liitu. Seepärast leiti, et Indiast kaupade eksportimise kava raames saadi kasu grafiitelektroodisüsteemide eksportimisel üldiselt, sealhulgas eksportimisel liitu, ja seetõttu lükati väide tagasi.

(94)

Pärast avalikustamist kordas India valitsus oma väidet, et kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli otsene õigus saada Indiast kaupade eksportimise kava kohast toetust üksnes eksportimisel kolmandatesse riikidesse, ei tuleks kõnealust kava lugeda tasakaalustatavaks. India valitsus ei esitanud siiski uusi väiteid, mis oleksid seadnud kahtluse alla põhjenduses 93 kirjeldatud järeldused ning eelkõige selle, et grafiitelektroodisüsteemide kolmandatesse riikidesse eksportimisel saadud tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja seda saab kasutada vaatlusaluses tootes kasutatud sisendite imporditollimaksu korvamiseks liitu eksportimisel. Seetõttu lükati väide tagasi.

(95)

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutamisel võeti aluseks subsiidiumisaaja saadud kasu, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taotluse esitajate raamatupidamisse kantud eksporditehingu toimumise tekkepõhise tulu alusel.

(96)

Leiti, et ehkki nii Indiast kaupade eksportimise kava kui ka selle eelkäija sihtturgude kava oli jõus kuus kuud (sihtturgude kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimesel poolel ja Indiast kaupade eksportimise kava kõnealuse perioodi teisel poolel), oli Indiast kaupade eksportimise kava raames saadud tasakaalustatavate subsiidiumide summa sihtturgude kava alusel saadud summast ligi kolm korda suurem.

(97)

Avalikustamisel jagas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 selle subsiidiumisumma (lugeja) vaatlusaluse toote ekspordikäibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(98)

India valitsus väitis, et põhjenduses 97 kirjeldatud komisjoni arvutusmeetodi tõttu võeti Indiast kaupade eksportimise kava kohaseid toetusi arvesse kaks korda – üks kord seoses ekspordiga riikidesse, mille puhul oli otsene õigus saada kõnealuse kava kohaseid toetusi, ja teine kord seoses üleilmse ekspordiga (sh eksport liitu). Kuna põhjenduses 97 kirjeldatud arvutusmeetodi kohaldamisel jagatakse koguekspordi jaoks antud toetus üksnes ekspordikäibega (mis hõlmab eksporti liitu), toetusi siiski topelt ei arvestatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(99)

Igal juhul ei ole käesoleva aegumise läbivaatamise raames vaja kindlaks teha Indiast kaupade eksportimise kava täpset subsiidiumimäära, kuna muude uuritud kavade kohta tehtud järeldusi arvesse võttes on subsideerimise jätkumise kohta piisavalt tõendeid. Seega on vaja üksnes veenduda, et sihtturgude kava alusel antud toetuste andmine jätkus Indiast kaupade eksportimise kava raames, kuna viimati nimetatud kava on sihtturgude kava järg, nagu on kindlaks tehtud põhjendustes 79–81. Selleks arvutas komisjon subsiidiumimäära võimalikult konservatiivsel moel ümber, kasutades suurimat olemasolevat nimetajat, st kogu grafiitelektroodisüsteemide käivet. Sel viisil arvutati koostööd teinud eksportiva tootja subsiidiumi määraks kõnealuse kava puhul 0,31 %. See oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsiidiumimäära alampiir.

(100)

Tuleb märkida, et kõnealuse kava kohane subsiidiumimäär tõuseb pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi eeldatavasti märkimisväärselt, kuna 29. oktoobril 2015 avaldatud avaliku teatisega nr 44/2015-2020 laiendas India valitsus 2 % suuruse tollimaksukrediidi rühmadele A ja C, hõlmates nii Indiast kaupade eksportimise kavaga kõik riigid, eelkõige ELi liikmesriigid. Selle muudatusega suureneb subsideerimise tase võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatuga. Kuna Indiast kaupade eksportimise kava kohaseid toetusi saab taotleda põhimõtteliselt ükskõik millise ekspordi jaoks, on tõepoolest oodata, et selle kava kohane subsiidiumimäär tõuseb märkimisväärselt ja jõuab 2 % tasemele.

(101)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 ja väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 5. peatükis ning HOP 2009–2014 I köite ja HOP 2015–2020 I köite 5. peatükis.

(102)

Selle kava raames võivad toetust taotleda tootvad eksportijad ning toetavate tootjate ja teenuseosutajatega seotud vahendavad eksportijad.

(103)

Ekspordikohustuse täitmisel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu vähendatud tollimaksumääraga. Ekspordikohustus on kohustus eksportida kaupu olenevalt valitud allkavast vähemalt kuue- või kaheksakordse säästetud tollimaksu summa väärtuses. Selle jaoks väljastab India valitsus taotluse alusel ja lõivu tasumisel kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohase litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär 3 %, mida kohaldatakse kõikide selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks. Kapitalikaupu võib importida kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames ka 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(104)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohase litsentsi omanik võib hankida kapitalikaupu ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohase litsentsi omanikule.

(105)

Nagu esialgse uurimise käigus, leiti ka nüüd, et koostööd teinud eksportiv tootja sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames jätkuvalt kasu.

(106)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kavaga pakutakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna seetõttu vähenevad tulud, mille India valitsus tasumisele kuuluvatest tollimaksudest muidu saaks. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks suurendab äriühingu likviidsust.

(107)

Peale selle sõltub kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(108)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu alusmääruse I lisa punktis i sätestatud lubatavate süsteemide kohaldamisalasse, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(109)

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutati vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, mis jaotati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Sellisel moel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta arvutatud summale liideti asjaomase perioodi intress, et kajastada raha väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäära.

(110)

Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jagatud asjaomase ekspordi käibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(111)

Eespool öeldut arvesse võttes tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportiva tootja subsiidiumi määr oli kõnealuse kava puhul 0,27 %.

(112)

Pärast avalikustamist väitis koostööd teinud eksportiv tootja, et kõnealuse kava kohase subsiidiumimäära arvutamisel oleks pidanud jagama subsiidiumisumma äriühingu kogukäibega, mis hõlmab eksporti ja omamaist müüki, mitte üksnes ekspordikäibega. Tootja põhjendas oma väidet sellega, et masinaid, mille puhul saadakse kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohast subsiidiumi, võidakse kasutada ka siseturul müüdavate toodete valmistamiseks, ning viitas tasakaalustava tollimaksu alastes uurimistes subsiidiumisumma arvutamist käsitlevate suuniste (14) (edaspidi „suunised“) jao F punkti b alapunktile ii, mis sisaldab juhiseid subsiidiumimäärade arvutamiseks muude subsiidiumide kui ekspordisubsiidiumide puhul. Võimalus toota kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava alusel imporditud masinatega siseturul müüdavaid grafiitelektroodisüsteeme ei sea siiski kahtluse alla kõnealuse kava käsitamist kavana, mille raames antakse ekspordisubsiidiumi, sest kõnealune subsiidium sõltub eksporditegevusest, nagu on selgitatud põhjendustes 103 ja 107. Seepärast ei ole suuniste jao F punkti b alapunkt ii, milles on käsitletud muid subsiidiume kui ekspordisubsiidiumid, kapitalikaupade ekspordisoodustuste kavaga seotud arvutuste suhtes kohaldatav ja väide lükati tagasi. Lisaks tuletagem meelde, et käesoleva menetluse raames kasutati kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava puhul sama arvutusmeetodit, kui oli kasutatud muudes Indiast pärit grafiitelektroodisüsteeme käsitlevates menetlustes, st esialgsel uurimisel (vt komisjoni määruse (EÜ) nr 1008/2004 (15) põhjendus 57), osalisel vahepealsel läbivaatamisel (vt määruse (EÜ) nr 1354/2008 põhjendus 54) ja esimesel meetmete aegumise läbivaatamisel (vt rakendusmääruse (EL) nr 1185/2010 põhjendus 47).

(113)

Taotlejad väitsid, et India Reservpank kehtestas ekspordikrediidi kava raames maksimaalse piirintressimäära, mida kohaldatakse pankade antavate ekspordikrediidilaenude suhtes. Väidetavalt vastas see laenuintressi baasmäärale, millest oli lahutatud 2,5 %.

(114)

Leiti siiski, et maksimaalsed piirintressimäärad, mida kohaldati pankade India ruupiates antud ekspordikrediidilaenude suhtes, tunnistati India Reservpanga koondringkirjaga DBOD nr DIR(Exp.) BC 06/04.02.002/2010-11 alates 1. juulist 2010 kehtetuks ja maksimaalsed piirintressimäärad, mida kohaldati pankade välisvaluutas antud ekspordikrediidilaenude suhtes, tunnistati kehtetuks India Reservpanga koondringkirjaga DBOD nr DIR(Exp.) BC 04/04.02.002/2011-2012 alates 5. maist 2012, välja arvatud mõnes üksikus tootmisharus. Grafiitelektroodisüsteemid kõnealuste erandite loetellu ei kuulunud ja kehtiva õigusliku aluse kohaselt ei saanud grafiitelektroodisüsteemide tootjad seepärast ekspordi krediteerimise kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutada.

(115)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et tegelikud määrad, mida koostööd teinud eksportiva tootja laenude suhtes kohaldati, võrdusid laene andnud pankade baasmääradega või erinesid neist vaid veidi. Kuna miski ei viidanud ka sellele, et India Reservpank määrab pankade baasmäärad kindlaks, jõuti järeldusele, et pangad otsustasid ekspordikrediidilaenude intressimäärade üle ise.

(116)

Tuleb märkida, et üsna pea pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, 4. detsembril 2015, avaldas India Reservpank koondringkirjas DBR.Dir.BC.nr.62/04.02.001/2015-16 uue kava enne ja pärast eksporti India ruupiates antava ekspordikrediidi suhtes kohaldatavate intressimäärade ühtlustamise kohta. Seda kava saab kasutada mitmesuguste toodete, sealhulgas grafiitelektroodisüsteemide eksportimisel, olenemata eksportiva tootja suurusest, ning igasuguse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eksporditegevuse korral. Seda arvesse võttes ei saa välistada, et koostööd teinud eksportiv tootja hakkas seda kava kasutama või teeb seda tulevikus. Kavaga kaasnev võimalik kasu ilmneb siiski alles pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(117)

Eespool öeldut arvesse võttes ei pea komisjon vajalikuks teha käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise raames kõnealuse kava kohta järeldusi.

(118)

2004. aasta tööstuse edendamise strateegia alusel pakub Madhya Pradeshi osariik elektriaktsiisivabastust tööstusettevõtetele, kes investeerivad elektrienergia tootmisse oma tarbeks.

(119)

Madhya Pradeshi osariigi valitsuse kohaldatava elektriaktsiisist vabastamise kava kirjeldus on esitatud 1949. aasta elektriaktsiisi seaduse artiklis 3-B.

(120)

Selle kava raames võib toetust taotleda iga tootja, kes investeerib teatava hulga kapitali elektrijaama ehitusse Madhya Pradeshi osariigis.

(121)

Madhya Pradeshi osariigi valitsuse 29. septembri 2004. aasta teatise nr 5691-XIII-2004 kohaselt saavad äriühingud või isikud, kes investeerivad uutesse oma tarbeks toodetava elektrienergia jaamadesse, mille tootmisvõimsus on rohkem kui 10 kilovatti, osariigi energiaturu inspektsioonilt tõendi elektriaktsiisist vabastamise kohta. Vabastus antakse vaid oma tarbeks toodetud elektrienergia korral ja vaid siis, kui uus oma tarbeks elektrit tootev jaam ei asenda vanemat jaama. Vabastus antakse viieks aastaks.

(122)

5. aprilli 2005. aasta teatisega nr 3023/F-4/3/13/03 andis Madhya Pradeshi osariigi valitsus alates 6. aprillist 2005 kümneks aastaks vabastuse esimesele koostööd teinud eksportiva tootja rajatud elektrijaamale (võimsusega 30 MW). Olgu märgitud, et teatis puudutas vaid koostööd teinud eksportivat tootjat ja sellega tehti erand teatises nr 5691-XIII-2004 kindlaks määratud üldisest viieaastasest vabastusperioodist. See viitab asjaolule, et seda stiimulit ei anta süstemaatiliselt seaduses või eeskirjades selgelt sätestatud kriteeriumide alusel.

(123)

21. juuli 2006. aasta teatisega nr 4328-XIII-2006 kehtestas Madhya Pradeshi osariigi valitsus viie-, seitsme- ja kümneaastase vabastuse, mille kohaldamisel võetakse arvesse subsideeritavasse elektrijaama tehtava investeeringu väärtust.

(124)

Madhya Pradeshi osariigi valitsuse 4. veebruari 2015. aasta kirja järgi anti koostööd teinud eksportiva tootja teisele elektrijaamale (võimsusega 33 MW) ajavahemikuks 10. juunist 2009 kuni 9. juunini 2016 seitsmeaastane vabastus.

(125)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt arvutati subsiidiumisumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ostetud elektri pealt tasumata jäetud müügimaksu alusel (lugeja), mis jagati äriühingu kogu müügikäibega (nimetaja), kuna elektriaktsiisist vabastamise kava kasutamine ei sõltu eksporditegevusest ja elektri kasutamine ei olnud piiratud vaatlusaluse toote tootmisega.

(126)

Eespool öeldut arvesse võttes tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportiva tootja subsiidiumi määr oli kõnealuse kava puhul ligikaudu 2 %.

(127)

Vastavalt põhjenduses 122 osutatud teatisele nr 3023/F-4/3/13/03 ei vastanud koostööd teinud eksportiva tootja elektrijaam, mille võimsus oli 30 MW, 2015. aasta aprillis (st läbivaatamisega seotud uurimisperioodil) enam kava kohaldamise kriteeriumidele. Uurimise käigus leidis kinnitust, et koostööd teinud eksportiva tootja suhtes ei kohaldatud pärast nimetatud kuupäeva kõnealuse elektrijaamaga seoses aktsiisivabastust.

(128)

Elektrijaam, mille võimsus oli 33 MW, lakkas kava kohaldamise kriteeriumidele vastamast 2016. aasta juunis, nagu on selgitatud põhjenduses 124. Kuna kontrollkäik tehti samuti 2016. aasta juunis, ei olnud võimalik kohapeal kontrollida, kas kava kohaste soodustuste andmine pärast nimetatud kuupäeva tõepoolest lakkas. Ent kuna soodustuste andmise lõpetamist elektrijaama puhul, mille võimsus oli 30 MW, oli võimalik kontrollida, ei ole mingit põhjust kahelda, et soodustuste andmine lõpetati ka elektrijaama puhul, mille võimsus oli 33 MW.

(129)

Võttes arvesse seda, et kõnealuse kava kohaste soodustuste andmine lõpetati, leidis komisjon, et eksportiv tootja lakkas kõnealusest kavast kasu saamast. Igal juhul ei pea komisjon vajalikuks teha käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise raames kõnealuse kava kohta järeldusi, sest – nagu varemgi leitud – on piisavalt tõendeid, et järeldada subsideerimise jätkumist kavade alusel, mille kohta komisjon on juba järeldused teinud.

(130)

Alusmääruse kohaselt kindlaks määratud tasakaalustatavate subsiidiumide summa selle väärtuse alusel on koostööd teinud eksportiva tootja puhul järgmine:

Tabel 1

(131)

Subsiidiumide kogusumma ületab alusmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud miinimumkünnist.

(132)

India valitsus väitis, et koostööst hoidunud eksportiv tootja Graphite India Limited (edaspidi „GIL“) ei kasutanud ühtki viiest tasakaalustatavast kavast (mis leiti olevat HEGile kasu toonud), märkides, et

(133)

Need väited tuleb siiski tagasi lükata järgmistel põhjustel:

(134)

Läbivaatamistaotluse kohaselt sai GIL kasu samadest tasakaalustatavatest kavadest kui koostööd teinud eksportiv tootja. Teave, mis viitaks vastupidisele, ei ole kättesaadav. Käesoleva uurimise käigus on selgunud, et kaks kava, millest GIL sai kasu ja mis esialgse uurimise käigus tasakaalustati (tollimaksu tagastamise kava ja kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava), on endiselt kasutusel ja toovad eksportivale tootjale jätkuvalt kasu. Kättesaadava teabe põhjal jõuti kooskõlas alusmääruse artikliga 28 järeldusele, et subsideerimine riigi tasandil jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(135)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportiv tootja sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil India ametiasutustelt jätkuvalt tasakaalustatavaid subsiidiume. Põhjenduses 134 on kindlaks tehtud, et subsideerimine jätkus ka riigi tasandil.

(136)

Tasakaalustatava subsiidiumi kavade raames saadakse korduvat kasu ning ei leidu ühtki märki sellest (v.a sihtturgude kava puhul, mis asendati kohe Indiast kaupade eksportimise kavaga), et nende kavade kohaldamisest lähitulevikus järk-järgult loobutaks või et koostööd teinud eksportiv tootja lakkaks kõnealuste kavade alusel kasu saamast. Vastupidi, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuendati kõnealuseid kavu osana väliskaubanduspoliitika kavast 2015–2020, mis jääb jõusse kuni 2020. aasta märtsini. Peale selle tuletagem meelde, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi i) tõusis Indiast kaupade eksportimise kava kohase subsiidiumi määr, nagu on kindlaks tehtud põhjendustes 96 ja 100, ning ii) elavnes taas ekspordikrediidi kava kohane subsideerimine, nagu on kindlaks tehtud põhjenduses 116. Lisaks vastab iga eksportija mitme subsiidiumikava kriteeriumidele.

(137)

Uuriti ka seda, kas meetmetest loobumise korral muutuks liitu suunatud ekspordi maht märkimisväärselt suureks. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Indias, eksport Indiast muudesse kolmandatesse riikidesse ning liidu turu atraktiivsus.

(138)

Nagu on märgitud põhjenduses 30, tegi koostööd vaid üks India eksportiv tootja, kelle tootmisvõimsus moodustas üksnes poole India kogutootmisvõimsusest. Seepärast põhinevad alljärgnevates punktides esitatud järeldused kättesaadavatel andmetel kooskõlas alusmääruse artikliga 28. Komisjon kasutas koostööd teinud eksportiva tootja esitatud teavet, aegumise läbivaatamise taotlust, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) andmebaasi, India valitsuse esitatud kaubandusteabe ja -statistika peadirektoraadi statistikat ning avalikult kättesaadavat teavet.

(139)

Avaliku finantsteabe ja koostööd teinud eksportiva tootja HEG kontrollitud andmete, (16)  (17) põhjal suurendasid mõlemad India tootjad pärast põhjenduses 4 osutatud eelmist aegumise läbivaatamist oma tootmisvõimsust 27 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus oli kogutootmisvõimsus Indias 160 000 tonni aastas, mis jagunes võrdselt kahe tootja vahel (18). Peale selle selgus uurimise käigus, et India eksportivad tootjad tõenäoliselt suurendavad oma võimsust nõudluse kasvamise korral veelgi (19).

(140)

Kahe India tootja tootmismaht jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikku 110 000–120 000 tonni. Eespool öeldut arvesse võttes hinnati India vaba tootmisvõimsuse kogusuuruseks 40 000–50 000 tonni, mis moodustas 29–36 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(141)

Tootmisvõimsus suurenes paralleelselt grafiitelektroodisüsteemide tarbimise kahanemisega Indias ja kogu maailmas. Grafiitelektroodisüsteeme kasutatakse peamiselt elektrotehnilise terase tootmiseks, konkreetsemalt terasetehastes terasejäätmete sulatamiseks. Seepärast on grafiitelektroodisüsteemide tarbimise areng seotud elektrotehnilise terase tootmise arenguga ja suundumused on sarnased. Uurimise käigus tehti kindlaks, et elektrotehnilise terase tootmine Indias ja kogu maailmas 2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes, (20) samal ajal kui grafiitelektroodisüsteemidega seotud tootmisvõimsus Indias suurenes.

(142)

2014. aasta novembri lõpus kehtestasid India ametiasutused Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes dumpinguvastased meetmed (21). On oodata, et India tootjad suurendavad siseturul oma turuosa.

(143)

Avalike finantsaruannete, (22)  (23) põhjal leiti, et mõlemad India eksportivad tootjad olid keskendunud ekspordile, eksportides läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 60 % oma kogutoodangust.

(144)

Koostööd teinud eksportivale tootjale HEG jäi liit hoolimata kehtestatud meetmetest oluliseks ekspordisihtkohaks. HEGi eksport moodustas väärtuse poolest 10–17 % ja mahu poolest 10–20 % äriühingu kogumüügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Koostööst hoidunud India äriühingu GIL liitu suunatud ekspordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike. Siin tuleb aga näha seost GILi suhtes kohaldatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksudega (kokku 15,7 %, vrd HEGi 7 %).

(145)

Kuna ühtki teist usaldusväärset allikat Indiast muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi mahu kindlakstegemiseks ei olnud, kasutati ÜRO andmebaasi. Selle andmebaasi kohaselt suurenes eksport muudesse kolmandatesse riikidesse 2012.–2013. aastal 43 % ning seejärel vähenes 2014. ja 2015. aastal võrreldes 2013. aastaga 38 %. Kokkuvõttes ekspordimaht 2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes (10 %). 2015. aastal olid India ekspordi peamised sihtkohad USA, Saudi Araabia, Iraan, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Korea Vabariik ja Egiptus. Aastatel 2012–2015 India eksport mõnda nimetatud sihtkohtadest (Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja USA) suurenes, mõnda teise (Iraan, Türgi, Korea Vabariik ja Egiptus) aga vähenes, kahanedes kokku 9 %.

(146)

Kui 2012. aastal oli Venemaa mahu poolest India tootjate kolmas eksporditurg, siis pärast seda, kui Venemaa kehtestas 2012. aasta detsembris Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordile väärtuselise tollimaksu, mis jäi vahemikku 16,04–32,83 %, (24) vähenes eksport Indiast Venemaale 2015. aastal 4 415 tonnilt 638 tonnile, kahanedes 86 %.

(147)

ÜRO andmebaasis leiduvat teavet ekspordimahtude kohta oli võimalik võrrelda kaubandusteabe ja -statistika peadirektoraadi statistikaga, mis osutas sarnastele suundumustele kui need, mida täheldati ÜRO andmebaasi andmete põhjal.

(148)

Lisaks oli koostööd teinud eksportiva tootja HEGi muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi mahus samuti märgata samalaadseid suundumusi, st kõnealuse ekspordi mahu suurenemist 2012.–2013. aastal, vähenemist alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ning üldist vähenemist vaatlusalusel perioodil. Tuleb märkida, et hoolimata ekspordimahu kahanemisest jäi üldine tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärseks, olles vahemikus 20 000–30 000 tonni.

(149)

Seoses ekspordihindade tasemega selgitati uurimise käigus ÜRO andmebaasi põhjal välja, et teatavatesse riikidesse, näiteks USAsse ja Korea Vabariiki suunatud India ekspordi hinnad, mis olid olnud aastatel 2012–2014 ELi hindadest keskmiselt madalamad, olid tõusnud 2015. aastal umbes samale tasemele kui ELi hinnad. Peale selle tõusid muudesse riikidesse, näiteks Saudi Araabiasse suunatud India ekspordi hinnad, mis olid olnud aastatel 2012–2014 ELi hindadest madalamad, 2015. aastal kõrgemale tasemele kui ELi hinnad. Samas jäid India hinnad eksportimisel teatavatesse muudesse riikidesse, näiteks Türki, kogu vaatlusalusel perioodil ELi hindadest madalamaks. Tuleks siiski märkida, et kõnealuses andmebaasis ei tehta hindade puhul vahet eri tooteliikidel ja seepärast on sellistel alustel hinnavõrdluse usaldusväärsus piiratud.

(150)

Analüüsides teavet, mis käsitles koostööd teinud eksportiva tootja hindu eksportimisel muude kolmandate riikide turgudele, selgus, et 2012. ja 2014. aastal olid keskmised hinnad liidu turul kõrgemad kui HEGi keskmised hinnad muudel kolmandatel turgudel (majandusaasta põhiselt esitatud andmeid kohandati kalendriaasta põhiselt), samal ajal kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid keskmised hinnad liidu turul madalamad kui HEGi keskmised hinnad muudel kolmandatel turgudel.

(151)

Muud andmed selleks, et teha kindlaks India eksportivate tootjate muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi täpsed hinnatasemed, ei olnud kättesaadavad.

(152)

Liidu turu atraktiivsusele osutas asjaolu, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest tollimaksudest jätkus India grafiitelektroodisüsteemide toomine liidu turule. India oli vaatlusalusel perioodil Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „Hiina“) järel ikka suuruselt teine liitu eksportiv riik. Eksport liitu 2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel küll vähenes, aga selle maht ja turuosa jäid siiski märkimisväärseks, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 179.

(153)

Vaadeldes liitu suunatud eksportmüügi võimalikku arengut juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, tuleb võtta arvesse grafiitelektroodisüsteemide tarbimise üldist vähenemist Indias ja kogu maailmas ning India vaba tootmisvõimsust. On väga tõenäoline, et see survestab veelgi rohkem India eksportivaid tootjaid otsima uusi eksporditurge, eriti arvestades kõnealuste tootjate ekspordisuunitlusega ärimudelit. Seepärast, kui liidus kohaldatavad meetmed tunnistatakse kehtetuks ning juurdepääsul liidu turule ei kohaldata dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse, on tõepoolest tõenäoline, et suurt osa olemasolevast vabast tootmisvõimsusest hakatakse kasutama selleks, et eksportida liidu turule, eriti kuna uurimine näitas, et ehkki mõnel eksporditurul (nagu Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja USA) India eksport 2015. aastal suurenes, üldine India eksport muude kolmandate riikide turgudele vähenes. See viitab sellele, et teatavate kolmandate riikide suutlikkus võtta vastu lisakoguseid tundub olevat piiratud.

(154)

Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 146, on Venemaa kehtestanud Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud. Seega on India eksportivatel tootjatel sellele turule piiratud juurdepääs ja nad ei saa suurendada Venemaale suunatud eksporti või suunata oma eksporti ümber Venemaale, nagu on näha sellesse riiki suunatud ekspordi vähenemisest alates 2012. aastast.

(155)

Seda arvesse võttes on tõenäoline, et India eksportivad tootjad jätkavad juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, märkimisväärsete koguste eksportimist liitu ja arvestades nende märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, isegi suurendavad oma praegust ekspordimahtu. See on kahtlemata tõenäoline koostööd teinud eksportiva tootja puhul, kes saab stiimuli suurendada oma märkimisväärset esindatust liidu turul, ning veelgi tõenäolisem koostööst hoidunud eksportiva tootja puhul, kelle tollimaksumäär on võrreldes koostööd teinud eksportiva tootjaga kõrgem ja kes on peaaegu lõpetanud eksportimise liidu turule.

(156)

Eespool esitatud analüüsist on näha, et i) Indiast pärit subsideeritud import jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt liidu turule märkimisväärsetes kogustes; ii) subsiidiumikavade kasutamine on lähitulevikus jätkuvalt võimalik; iii) mõlemad India tootjad on ekspordisuunitlusega ja neil mõlemal on vaba tootmisvõimsust, mida võidakse kasutada liitu suunatava ekspordi mahu suurendamiseks; iv) tarbimine kogu maailmas väheneb, millega kahanevad võimalused eksportida teatavatele muudele kolmandatele turgudele; v) Venemaal India grafiitelektroodisüsteemide suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed piiravad veelgi India eksportivate tootjate ekspordivõimalusi. Seepärast on tõenäoline, et Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide jõudmine liidu turule märkimisväärsetes kogustes ja subsideeritud hindadega meetmetest loobumise korral jätkub.

(157)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 3, et subsideerimise jätkumine on tõenäoline, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(158)

Pärast avalikustamist väitis ainus koostööd teinud India eksportiv tootja HEG, et komisjon ei ole subsideerimise jätkumise tõenäosuse hindamisel arvesse võtnud teavet, mis puudutab läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud ajavahemikku. Sellega seoses väitis kõnealune tootja, et komisjon ei ole võtnud alusmääruse artikli 28 kohaldamisel arvesse asjaolu, et India teine grafiitelektroodisüsteemide tootja GIL on investeerinud liidus asuvasse tootmisasutusse Graphite Cova GmbH (edaspidi „GIL Cova“). Veel väitis HEG, et GILil on pikaajaline strateegiline leping kuumtöödeldud roheliste elektroodide (pooltoode) müümiseks GIL Cova grafiidistamistehasele. Samuti väitis HEG, et GILi strateegilise investeeringu tõttu oli komisjoni järeldus, et India eksport liitu suureneb, väär ning järeldus, et mõlemal India tootjal on ekspordi jaoks vaba tootmisvõimsust, põhineb pelgalt oletustel. Tuginedes Indiast liitu suunatud ekspordi (sh HEGi ekspordi) vähenemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud ajavahemikul, väitis HEG ka seda, et meetmete aegumisega ei suurene liitu suunatud ekspordi maht.

(159)

Peale selle väitis HEG, et tootmisvõimsuse suurendamine olid vaid HEGi juhataja arusaam 2010. aasta soodsa majandusstsenaariumi valguses. HEGi aruandes 31. märtsil 2016 lõppenud majandusaasta kohta ei ole käsitletud ühtki uut direktorite nõukogus arutusel olevat ettepanekut tootmisvõimsuse suurendamise kohta.

(160)

Seoses põhjendustes 149 ja 150 kirjeldatud komisjoni hinnavõrdlusega, mis hõlmab eksporti muude kolmandate riikide turgudele, esitas HEG analüüsi, milles on võrreldud HEGi keskmisi CIF-/CFR-hindu eksportimisel nelja muusse kolmandasse riiki HEGi keskmise CIF-hinnaga eksportimisel liitu, mille põhjal HEG järeldas, et tema hinnad eksportimisel nelja muusse kolmandasse riiki olid keskmiselt kõrgemad kui tema hinnad eksportimisel liitu. Seepärast väitis HEG, et liidu turg, kus hinnatase on madalam, on selles võrdluses vähem atraktiivne.

(161)

Mis puudutab HEGi väidet GILi investeeringu kohta GIL Covasse vaatlusalusel perioodil, siis GIL eksportis liidu turule väga väikese koguse. Samas leitakse, et selle põhjus ei olnud üksnes GILi kõnealune investeering, vaid peamiselt suured dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, mida kohaldatakse GILi liitu suunatud ekspordi suhtes (kokku 15,7 %). Seepärast on dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, et GIL jätkab hoolimata oma investeeringust GIL Covasse eksportimist liitu, muu hulgas võttes arvesse GILi vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust, mida on kirjeldatud eespool põhjendustes 152–155.

(162)

Seoses HEGi väitega ekspordi vähenemise kohta pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tuleb rõhutada, et see eksport toimus ajal, mil dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed kehtisid. Seepärast – isegi kui HEGi ekspordi maht pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vähenes – on tõenäoline, et HEGi eksport liitu dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate meetmed kehtetuks tunnistamise korral suureneb, võttes arvesse seda, et hoolimata kehtinud meetmetest jätkas HEG eksportimist liidu turule märkimisväärsete dumpingu- ja subsideeritud hindadega, samuti pidades silmas tema ekspordisuunitlusega ärimudelit ja vaba tootmisvõimsust, mis võib tulevikus veelgi suureneda, kui nõudlus tema toodete järele kasvab, nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 139–155.

(163)

Seoses HEGi kavatsusega suurendada tootmisvõimsust rõhutatakse, et 2016. aastal korraldatud kohapealse kontrolli käigus näitas HEG kontrolli läbiviijatele lühifilmi, milles anti ülevaade asjaomasest kontsernist. Muu hulgas tutvustati selles äriühingu plaani suurendada tulevikus oma tootmisvõimsust. Lisaks selgitasid äriühingu esindajad kohapealse kontrolli käigus, et see plaan oli pandud ootele, võttes arvesse asjaolu, et äriühing ei kasutanud täielikult oma võimsust, ja üleilmse nõudluse vähenemist. Seepärast on dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, et nõudlus India grafiitelektroodisüsteemide järele liidu turul suureneb ja nii saab HEG stiimuli suurendada nõudluse rahuldamiseks oma tootmisvõimsust.

(164)

Seoses HEGi väitega, milles viidatakse liidu turu ja kolmandate riikide turgude hinnaerinevusele, tuleb rõhutada, et komisjon võrdleb põhjendustes 149 ja 150 hinnavõrdluse tegemisel India eksportivate tootjate keskmisi hindu muudel kolmandatel turgudel ja liidu, mitte India tootjate hindu liidu turul. Tuletagem meelde, et HEGi keskmine hind liidu turul on märkimisväärse dumpinguhinna tasemel ja lööb alla liidu tootjate keskmise hinna, mistõttu see kõnealuse võrdluse jaoks ei sobi.

(165)

Eespool öeldut arvesse võttes lükatakse HEGi väited tagasi.

(166)

Seepärast kinnitatakse komisjoni järeldust, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, on tõenäoline subsideerimise jätkumine.

(167)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet kaheksa tootjat (kaks eraldiseisvat äriühingut ja kaks kontserni). Nemad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(168)

Nagu on märgitud põhjenduses 141, on grafiitelektroodisüsteemide tootmine tihedalt seotud elektrotehnilise terase tootmisega, kus grafiitelektroodisüsteeme kasutatakse elektriahjudes terasejäätmete sulatamiseks. Vaatlusalusel perioodil valitsesid elektrotehnilise terase tootmise sektoris negatiivsed turutingimused – tarbimine vähenes ja see kajastus ka grafiitelektroodisüsteemide tarbimises.

(169)

Kuna Indias on vaid kaks vaatlusalust toodet eksportivat tootjat, ei ole grafiitelektroodisüsteemide Indiast ja muudest kolmandatest riikidest Euroopa Liitu importimise kohta esitatud täpseid arvandmeid, et säilitada konfidentsiaalsus vastavalt alusmääruse artiklile 29.

(170)

Komisjon tegi kindlaks liidu tarbimise, liites

(171)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(172)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Täpsemalt vähenes liidu tarbimine 2013. aastal 7 %, suurenes 2013.–2014. aastal 4 % ja siis vähenes alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini uuesti 5 %.

(173)

Nagu on märgitud põhjendustes 141 ja 168, tulenes üldine nõudluse vähenemine elektrotehnilise terase tootmise sektoris valitsenud negatiivsetest turutingimustest, sest grafiitelektroodide müügimahud sõltuvad elektriahjudes toimuva terasetootmise mahu arengust.

(174)

Pärast avalikustamist väitis koostööd teinud India eksportiv tootja, et turuosa ja tarbimise analüüsimisel tuleks arvesse võtta liidu tootjate importi nende USAs, Mehhikos, Jaapanis ja Malaisias asuvatelt seotud äriühingutelt, mis on viimasel kolmel aastal oluliselt kasvanud.

(175)

Liidu tarbimise arvutamisel võeti arvesse importi kõikidest muudest kolmandatest riikidest, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 170, ja seepärast kajastub see nõuetekohaselt kogutarbimises. Seepärast lükati väide tagasi.

(176)

Impordi maht vaatlusalusel perioodil vähenes. See kahanes märkimisväärselt 2013. aastal (43 %), kasvas 2014. aastal ja kahanes uuesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes impordi maht vaatlusalusel perioodil 26 %.

(177)

Komisjon tegi impordi turuosa kindlaks põhjenduses 170 kirjeldatud liidu tarbimise alusel.

(178)

Turuosa arenes sarnaselt impordimahuga, st kahanes 2012.–2013. aastal ja kasvas 2013.–2014. aastal ning kahanes taas 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi seisuga. Kokkuvõttes vähenes turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2012. aastaga 1,2 % võrra.

(179)

Indiast pärit impordi turuosa jäi vaatlusaluse perioodi alguses vahemikku 6–7 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks vähenes see vahemikku 4–5 %.

(180)

Komisjon tegi Indiast pärit impordi hinnasuundumuse kindlaks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis salvestatud andmete põhjal. See oli laias laastus kooskõlas koostööd teinud eksportiva tootja teatatud hindadega.

(181)

Asjaomasest riigist liitu saabuva impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihind  (*1)

(182)

Kokkuvõttes langes keskmine impordihind vaatlusalusel perioodil 14 %. See tõusis 2012.–2013. aastal 5 % ning langes 2014. aastal 16 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 3 %.

(183)

Komisjon tegi kindlaks hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrreldes i) valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning ii) vastavaid kaalutud keskmisi hindu imporditud tooteliigi kohta, millega India koostööd teinud tootja toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel ja mida kohandati asjakohaselt dumpinguvastase/tasakaalustava tollimaksu ja impordijärgsete kulude järgi.

(184)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(185)

Võrdlusest on näha, et koostööd teinud eksportiva tootja kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 %. Kui aga maha arvata dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, oleks hindade allalöömise marginaal 9 %. Koostööst hoidunud eksportiv tootja importis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid väga väikseid koguseid. Sellegipoolest hindas komisjon hinna allalöömist. Komisjon tegi kindlaks, et hinna allalöömise marginaal oli 12 %, lahutades arvutustest kehtestatud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud. Samas põhineb see hinnang väga väikesel impordimahul ja koostöö puudumise tõttu ei ole selles arvesse võetud tooteliike. Seepärast on selle hinnangu usaldusväärsus piiratud.

(186)

Kooskõlas tarbimise vähenemisega kahanes 2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel import kõikidest muudest kolmandatest riikidest 10 %. Kõikidest muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil vahemikku 22–23 %. Imporditi peamiselt Hiinast, USAst, Mehhikost, Venemaalt ja Jaapanist, mis olid ainukesed riigid, kelle individuaalne turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurem kui 1 %.

(187)

Hinnad importimisel USAst, Jaapanist ja Mehhikost olid kõrgemad kui India eksportijate ja liidu tootjate hinnad. USAst ja Mehhikost pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil vähem kui 1 % võrra. Jaapanist pärit impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 1,5 % võrra.

(188)

Hinnad importimisel Hiinast ja Venemaalt olid madalamad kui India eksportijate ja liidu tootjate hinnad (v.a 2012. aastal Venemaa puhul). Vastavalt teabele, mille liidu tootmisharu esitas läbivaatamistaotluses, sisaldas osa Hiinast pärit impordist väikese läbimõõduga (alla 400 millimeetri) grafiitelektroodisüsteeme, samal ajal kui valdav osa Indiast pärit impordist ja liidu tootmisharu toodangust koosnes suure läbimõõduga (üle 400 millimeetri) grafiitelektroodisüsteemidest, (25) mis on kallimad.

(189)

Hiina impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 1 % võrra ja jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikku 10–11 %, samal ajal kui Venemaalt pärit impordi turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 2–3 %. See suurenes vaatlusalusel perioodil 0,3 % võrra. See suurenemine ei kahjustanud liidu tootmisharu turuosa, mis kasvas vaatlusalusel perioodil 1,9 % võrra, nagu on selgitatud põhjenduses 202.

(190)

Kokkuvõtteks – kuna kättesaadavas impordistatistikas ei tehta vahet eri tooteliikidel, mistõttu ei olnud võimalik võrrelda hindu tooteliikide kaupa, nagu sai teha India puhul koostööd teinud eksportiva tootja esitatud üksikasjaliku teabe alusel, ei olnud võimalik selgelt kindlaks teha Hiinast ja Venemaalt pärit impordi mõju.

(191)

Uurides alusmääruse artikli 8 lõike 4 kohaselt subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(192)

Nagu on märgitud põhjenduses 14, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(193)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mis olid esitatud läbivaatamistaotluses, koostööst hoidunud liidu tootja aastaaruannetes ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustes. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mis olid esitatud valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(194)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamise määr, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, subsiidiumimarginaali suurus ja taastumine varasemast subsiidiumist.

(195)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(196)

Mõlemad andmekogumid on leitud olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(197)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamise määr muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu tootjate toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamise määr

(198)

Tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Täpsemalt suurenes see esmalt kuni 2014. aastani 2 % ja vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2014. aastaga võrreldes 8 %.

(199)

Tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %.

(200)

Tootmisvõimsuse vähenemise tulemusel langes tootmisvõimsuse rakendamise määr vaatlusalusel perioodil 3 % võrra.

(201)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tootjate müügimaht ja turuosa

(202)

Liidu tootmisharu kogumüük liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 5 %. Liidu tootmisharu turuosa suurus vaatlusalusel perioodil kõikus. 2013. aastal suurenes see 2,9 % võrra. Seejärel vähenes see 2014. aastal 3,3 % võrra ja suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas 2,3 % võrra. Kokkuvõttes suurenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 1,9 % võrra.

(203)

Pärast avalikustamist väitis koostööd teinud India eksportiv tootja, et liidu tootmisharu turuosa kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta liidu tootjate importi nende USAs, Mehhikos, Jaapanis ja Malaisias asuvatelt seotud äriühingutelt. Liidu tootmisharu turuosa arvutamisel võetakse siiski aluseks tootmisharu enda toodangu müük liidu turul. Liidu tootmisharu importi ei võeta arvesse sellepärast, et see moonutaks üldist pilti: importi arvestataks kaks korda – ühelt poolt impordina ja teiselt poolt liidu tootmisharu müügina. Seepärast lükati see väide tagasi.

(204)

2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kahanes liidu tarbimine 8 %. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes 5 %, ent turuosa suurenes sellest hoolimata 1,9 % võrra.

(205)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Liidu tootjate tööhõive ja tootlikkus

(206)

Tööhõive liidu tootmisharus püsis vaatlusalusel perioodil laias laastus samal tasemel. Toodangu vähenemise tõttu (6 % vaatlusalusel perioodil) vähenes samal perioodil 6 % ka tootlikkus.

(207)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et Indiast pärit grafiitelektroodisüsteeme imporditi liidu turule jätkuvalt subsideeritud hinnaga. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil India puhul kindlaks tehtud subsiidiumimarginaal oli miinimumtasemest tunduvalt kõrgem, nagu on kirjeldatud põhjenduses 130. See langes kokku impordihinna langemisega võrreldes 2012. aastaga. Liidu tootmisharu sai kehtivatest tasakaalustusmeetmetest sellegipoolest kasu, säilitades ja pisut suurendades oma turuosa.

(208)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised müügihinnad liidus ja ühikuhind

(209)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langes vaatlusalusel perioodil 25 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 825 euroni tonni kohta. Liidu tootmisharu pidi oma hindu vähendama, et arvesse võtta müügihindade üldist langust grafiitelektroodisüsteemide turul, mille põhjuseks oli nõudluse kahanemine elektrotehnilise terase tootmise sektoris.

(210)

Liidu tootmisharu keskmised tootmiskulud kahanesid vaatlusalusel perioodil vähem – 18 %. Peamine ühiku tootmiskulude kahanemist mõjutanud tegur oli tooraine hinna langus.

(211)

Pärast avalikustamist väitis koostööd teinud India eksportiv tootja, et tooraine hind langes vaatlusalusel perioodil kogu maailmas rohkem, kui vähenesid liidu tootmisharu tooraine hankimise kulud. Seepärast oli liidu tootmisharu tooraine hankimise seisukohast ebatõhus, mistõttu oli küsitav tema elujõulisus.

(212)

Uurimise käigus leiti, et liidu tootmisharu hankis toorainet kogu maailmast seotud ja sõltumatutelt äriühingutelt hinnaga, mis jäi sarnasele tasemele, ning toorainete hankimisega seoses ei olnud mingeid märke ebatõhususest. Kuna väidet rohkem ei põhjendatud, lükati see tagasi.

(213)

Keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(214)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil vaid 2 %.

(215)

Varude tase muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(216)

Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarude tase absoluutarvudes vaatlusalusel perioodil enam kui kahekordistus. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustasid laovarud liidu tootmisharu toodangust umbes 11 %.

(217)

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(218)

Et teha kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes järk-järgult, kahanedes 2012. aasta 11,3 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 2,8 %-le ehk 8,5 % võrra.

(219)

Pärast avalikustamist väitis koostööd teinud India eksportiv tootja, et liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemine oli põhjustatud selle suurtest haldus- ja müügikuludest.

(220)

Uurimise käigus leiti, et ühiku tootmiskulu vaatlusalusel perioodil vähenes, nagu on märgitud eespool põhjenduses 210. See mõjutas ka haldus- ja müügikulusid, ehkki valdav osa kuludest olid seotud toorainega. Seepärast lükati väide tagasi.

(221)

Netorahavoog näitab liidu tootja suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 35 %. Rahavoo märkimisväärne vähenemine tuleneb peamiselt kasumlikkuse märkimisväärsest vähenemisest, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 218.

(222)

Vaatlusalusesse tootesse tehtud liidu tootmisharu iga-aastased investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil enam kui poole võrra, kahanedes 2012. aasta 25 miljonilt eurolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 12 miljonile eurole.

(223)

Pärast avalikustamist väitis koostööd teinud India eksportiv tootja, et investeeringute vähenemine on seostatav pelgalt nõudluse kahanemise ja liigse grafiitelektroodisüsteemide tootmise võimsusega kogu maailmas.

(224)

Uurimise käigus leidis tõepoolest kinnitust, et grafiitelektroodisüsteemide tarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 172. Samas tuleks märkida, et investeeringud, mida liidu tootmisharu tegi vaatlusalusesse tootesse viimase meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mil tarbimine samuti vähenes, ületasid kolm korda käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saavutatud investeerimise taset.

(225)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus kahanes 2012. aasta 16,5 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks järk-järgult 3,9 %-le.

(226)

Uurimine näitas, et hoolimata kehtivatest meetmetest oli enamiku kahjunäitajate areng negatiivne ning liidu tootmisharu majandus- ja finantsolukord halvenes vaatlusalusel perioodil oluliselt. Sellegipoolest suutis liidu tootmisharu säilitada ja veidi suurendada oma turuosa, mis oli võimalik üksnes kasumi arvelt.

(227)

Ehkki seda negatiivset arengut võib põhjendada tarbimise vähenemisega (8 % vaatlusalusel perioodil), oli India import liidu turul siiski pidevalt olemas. Seda importi müüdi hinnaga, mis oli liidu tootmisharu hindadest madalam ja mis lõi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad 3 % alla. Peale selle tehti kindlaks, et madalama hinnaga müügi marginaal oli 9 %. Seega avaldas India dumpinguhinnaga ja subsideeritud import siiski hinnasurvet. Hinnasurve käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõepoolest suurenes võrreldes eelmise meetmete aegumise läbivaatamisega, kus hinna allalöömine jäi alla 2 %.

(228)

Võttes arvesse vähenenud tarbimist ning dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi avaldatavat hinnasurvet, oli liidu tootmisharu sunnitud langetama oma müügihindu. Seetõttu jäi liidu tootmisharu kasum, mis oli küll endiselt positiivne (2,8 %), läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla esialgse uurimise käigus kindlaks määratud 8 % sihtkasumi.

(229)

Pärast avalikustamist väitis koostööd teinud India eksportiv tootja, et kuna liidu tootmisharu turuosa oli suurenenud 2 %, on liidu tootjad saanud India impordi vähenemisest märkimisväärset kasu. Liidu tootmisharu turuosa oli väidetavalt isegi suurem, kui võtta arvesse liidu tootmisharu importi muudest kolmandatest riikidest. Samal ajal on liidu tootmisharul tulnud rinda pista muude allikate põhjustatud tiheda hinnakonkurentsiga (eeskätt madala hinnaga import Hiinast ja Venemaalt). Seepärast väideti, et kahju, mis väljendub liidu tootjate väidetavalt väiksemas turuosas, ei saa seostada India impordiga.

(230)

Uurimise käigus selgus, et India impordi maht ja turuosa tõepoolest vähenesid, ent nagu on selgitatud eespool põhjenduses 227, avaldas India dumpinguhinnaga ja subsideeritud import siiski hinnasurvet, mis käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes eelmise meetmete aegumise läbivaatamisega isegi suurenes. Seepärast lükati väide tagasi.

(231)

Sama huvitatud isik väitis ka, et komisjon ei ole arvesse võtnud seda, et üheks peamiseks hinnasurve põhjustajaks liidu turul on madala hinnaga import Hiinast ja Venemaalt, ning kutsus üles analüüsima enne liidu tootmisharule põhjustatud kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemist põhjalikult vaatlusaluse toote importi kõnealustest riikidest. Samuti väitis kõnealune isik, et mõned Hiina tootjad olid suurendanud suure läbimõõduga grafiitelektroodisüsteemide eksporti liidu turule.

(232)

Seoses Hiinast ja Venemaalt pärit grafiitelektroodisüsteemide impordihinnaga tuleks meelde tuletada põhjendustes 188 ja 190 selgitatut: i) kõnealustest riikidest pärit impordi hindu ei olnud võimalik võrrelda tooteliikide kaupa, nagu sai teha India puhul koostööd teinud eksportiva tootja üksikasjaliku teabe alusel; ii) komisjonile kättesaadav kõnealuste riikide impordistatistika ei võimalda vahet teha eri tooteliikidel ning iii) vastavalt teabele, mille liidu tootmisharu esitas läbivaatamistaotluses ja mida kasutajad kinnitasid, imporditi kõnealustest riikidest peamiselt väikese läbimõõduga grafiitelektroodisüsteeme, mis on odavamad. Peale selle ei põhjendanud koostööd teinud India eksportiv tootja oma väidet Hiina suure läbimõõduga grafiitelektroodisüsteemide liitu suunatud ekspordi suurenemise kohta.

(233)

Mis puudutab Hiinast ja Venemaalt pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi mahtu ja turuosa, siis nagu eespool põhjenduses 189 on selgitatud, suurenes Hiina impordi turuosa vaatlusalusel perioodil 1 % ja Venemaa impordi turuosa 0,3 % võrra. See suurenemine ei kahjustanud liidu tootmisharu turuosa, mis kasvas vaatlusalusel perioodil 1,9 % võrra, nagu on selgitatud põhjenduses 189. Seepärast lükati väide tagasi.

(234)

Sama huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu oli väiksema läbimõõduga grafiitelektroodisüsteemide tootmiseks ebatõhus, sest selliste toodete müük moodustas vaid osa liidu tootmisharu müügi kogumahust.

(235)

Tavaliselt tagavad turutingimused selle, et pakkumine, nimelt müüdava toote liik, lähtub nõudlusest. Kuna väidet liidu tootmisharu ebatõhususe kohta ei põhjendatud, lükati see tagasi.

(236)

Sama huvitatud isiku väitel puudusid analüüsid selle kohta, milline on muudest riikidest, sealhulgas USAs, Mehhikos, Malaisias ja Jaapanis asuvatelt sidusettevõtjatelt pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise mõju.

(237)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 187, olid hinnad importimisel USAst, Jaapanist ja Mehhikost kõrgemad kui India eksportijate ja liidu tootjate hinnad. Nendest riikidest pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 0,1 % võrra ja jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus alla 10 %. Samuti ei olnud komisjonil mingeid tõendeid selle kohta, et kõnealustest riikidest imporditi dumpinguhinnaga. Seepärast lükati väide tagasi.

(238)

Sama huvitatud isik väitis, et hinna allalöömise marginaali ja madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel tooteliikide kaupa oli komisjon kasutanud toodete kontrollnumbreid, milles ei ole arvesse võetud kasutatud toorainet, mis aga mõjutas kulusid ja hindu märkimisväärselt. Samast toorainest valmistatud tooteliikide võrdlemise tulemusel langeb madalama hinnaga müügi marginaal 9 %-lt 8 %-le.

(239)

Tooraine erinevus toote kontrollnumbris tõepoolest ei kajastu ning seega ei võetud hinna allalöömise marginaali ja madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel seda erinevust arvesse. Samas, kui jagada kõnealuste marginaalide arvutamisel tooteliigid kasutatud toorainet arvesse võttes, millele viitas huvitatud isik pärast avalikustamist, langeb põhjenduses 227 märgitud madalama hinnaga müügi marginaal vaid 1 % võrra 8 %-le. Seetõttu ei mõjutanud see vähenemine oluliselt komisjoni järeldust madalama hinnaga müügi marginaali kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(240)

Sama huvitatud isik seadis kahtluse alla esialgse uurimise käigus kindlaks määratud 8 % sihtkasumi, väites, et grafiitelektroodisüsteemide tootjad kandsid seoses terase rahvusvahelise nõudluse vähenemisega kahju ja seepärast ei olnud kõnealune sihtkasum enam põhjendatud.

(241)

Tuletagem meelde, et sihtkasum samasuguse toote müügilt liidu turul peaks olema kasum, mille seda liiki tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga/subsideeritud impordi puudumisel. Sellega seoses, nagu on märgitud määruse (EÜ) nr 1628/2004 põhjenduses 34, uuriti põhjalikult liidu tootmisharu kasumit ajal, mil subsideeritud impordi turuosa oli väikseim (st 1999. aastal). Selle põhjal tehti lõplik järeldus, et kahjumimarginaali kindlaksmääramisel kasutatavaks kasumimarginaaliks, mida oleks mõistlik pidada ühenduse tootmisharu finantsolukorda kajastavaks marginaaliks India kahjuliku subsideerimise puudumise korral, tuleks määrata 8 %. Seepärast lükati väide tagasi.

(242)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu tootmisharu olukord oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil äärmiselt ebakindel, mis on enamjaolt seostatav negatiivsete turutingimuste ja järgnenud tarbimise vähenemisega. Seepärast keskendus komisjon hindamisel Indiast pärit subsideeritud impordi põhjustatud kahju kordumise tõenäosusele.

(243)

Et teha kindlaks kahju kordumise tõenäosus India suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsiti järgmist: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Indias, eksport Indiast muudesse kolmandatesse riikidesse ning liidu turu atraktiivsus.

(244)

Põhjenduses 155 on jõutud järeldusele, et on tõenäoline, et India eksportivad tootjad jätkavad juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, märkimisväärsete koguste eksportimist liitu ja isegi suurendavad oma praegust ekspordimahtu ning et see eksport toimub tõenäoliselt subsideeritud hindadega.

(245)

Nagu on kindlaks tehtud põhjendustes 139 ja 140, oli India tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnangute kohaselt ligikaudu 160 000 tonni, samal ajal kui vaba tootmisvõimsus jäi hinnangute kohaselt vahemikku 40 000–50 000 tonni, mis moodustas 29–36 % liidu tarbimisest samal perioodil. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 139, suurendavad India eksportivad tootjad oma võimsust nõudluse kasvamise korral tõenäoliselt veelgi. Nagu on märgitud põhjenduses 142, kehtestasid India ametiasutused 2014. aasta novembri lõpus Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes dumpinguvastased meetmed. On oodata, et India tootjad suurendavad selle tulemusel siseturul oma turuosa.

(246)

Põhjendustes 152–155 kirjeldatud liidu turu atraktiivsuse tõttu on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse vähemalt osa vabast tootmisvõimsusest ümber liidu turule. Lisaks on India tootjad tugeva ekspordisuunitlusega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 143. Mis puudutab grafiitelektroodisüsteemide hindu, siis mõne India ekspordi sihtkoha puhul tehti kindlaks kõrgemad hinnad kui liidus, nagu on kirjeldatud põhjenduses 149. Kuna tootevalik on erinev ja selle hinnavõrdluse usaldusväärsus on piiratud, ei muuda see teave üldist hinnangut, et uus tootmisvõimsus suunatakse liidu turule.

(247)

Nagu on märgitud põhjenduses 146, oli Venemaa kehtestanud Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes dumpinguvastased meetmed ja eksport Indiast Venemaale vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. See tähendab, et India eksportivate tootjate juurdepääs kolmandale peamisele eksporditurule on piiratud ja praeguse või isegi suureneva vaba tootmisvõimsusega, millele on osutatud põhjenduses 245, on väga tõenäoline, et India eksportivad tootjad suurendavad märkimisväärselt oma vaatlusaluse toote eksporti liidu turule, kui meetmetel lastakse aeguda.

(248)

Nagu on kindlaks tehtud põhjenduses 185, oleks Indiast pärit impordi hind ilma dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksuta löönud liidu müügihinna alla 9 %. Koostööst hoidunud eksportiva tootja puhul oleks hindade allalöömise marginaal olnud ilma dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksuta 12 %. See viitab sellele, milline võiks olla meetmete kehtetuks tunnistamise korral Indiast pärit impordi tõenäoline hinnatase. Selle põhjal on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks tublisti hinnasurve liidu turul, halvendades veelgi liidu tootmisharu majanduslikku olukorda.

(249)

Seoses mahuga on väga tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamine võimaldab India eksportivatel tootjatel suurendada liidu turul oma turuosa. Eelkõige oleks koostööst hoiduval eksportival tootjal, kelle suhtes kohaldatakse praegu kõrgemat tollimaksumäära (15,7 %), tugev stiimul jätkata märkimisväärsete koguste eksportimist liidu turule. Kui see peaks juhtuma, kahaneks viivitamata liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa.

(250)

Seega suurendaksid India eksportivad tootjad meetmete puudumise korral tänu dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordile, mis lööb liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla, tõenäoliselt oma esindatust – impordimahtu ja turuosa – liidu turul. See suurendab liidu turul hinnasurvet, mis mõjub kahjulikult liidu tootmisharu kasumlikkusele ja finantsolukorrale. Samuti halvendab see veelgi liidu tootmisharu majanduslikku olukorda.

(251)

Eespool öeldut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju kordumine väga tõenäoline.

(252)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas India suhtes kehtivate tasakaalustusmeetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(253)

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et esialgse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus.

(254)

Kooskõlas alusmääruse artikli 31 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(255)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata subsideerimise jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(256)

Nagu on selgitatud põhjenduses 226, võimaldasid meetmed liidu tootmisharul säilitada oma turuosa. Samal ajal on põhjenduses 250 jõutud järeldusele, et kui India suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneb. Seega võib järeldada, et India suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamine oleks liidu tootmisharule kasulik.

(257)

Nagu on märgitud põhjenduses 16, ei teinud käesoleva uurimise raames koostööd ega andnud endast teada ükski importija. Seega ei viidanud miski sellele, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele kahjulikku mõju, mis oleks suurem kui meetmetest tekkiv kasu.

(258)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, vastas 53 kasutajast, kellega ühendust võeti, küsimustikule kaheksa. Neist neli on kasutanud Indiast imporditud grafiitelektroodisüsteeme. Nende import moodustas kogu vaatlusaluse toote Indiast pärit impordist ligikaudu 20 %.

(259)

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et esialgse uurimise käigus leiti, et meetmete kehtestamise mõju kasutajatele ei oleks märkimisväärne. Hoolimata sellest, et meetmed olid kehtinud kümme aastat, jätkasid liidu kasutajad toodete hankimist muu hulgas Indiast. Kasutajad ei esitanud mingit teavet, mis oleks osutanud muude allikate leidmisel esinenud raskustele, ja sellist teavet ei avastatud ka uurimise käigus.

(260)

Lisaks olgu meelde tuletatud, et seoses meetmete kehtestamise mõjuga kasutajatele järeldati esialgses uurimises, et arvestades grafiitelektroodisüsteemide hankimise kulude vähest mõju grafiitelektroodisüsteeme kasutavatele tööstusharudele, on ebatõenäoline, et kõnealuste kulude kasvul oleks toodet kasutavale tööstusharule märkimisväärne mõju. Neid järeldusi kinnitati käesoleva läbivaatamise käigus, kuivõrd pärast meetmete kehtestamist ei oldud leitud ühtki märki vastupidisest. Peale selle ei olnud ükski neljast kasutajast meetmete säilitamise vastu.

(261)

Üks terasetootjate ühendus (Saksamaa ühendus Wirtschaftsvereinigung Stahl) oli meetmete kohaldamise jätkamise vastu, väites, et meetmed panevad liidu terasetootjad ebasoodsamasse konkurentsiolukorda võrreldes terasetootjatega teistes piirkondades, kus ei ole grafiitelektroodisüsteemide suhtes meetmeid kehtestatud. Kõnealune ühendus väitis, et meetmete kohaldamise jätkamine võimaldab liidu tootmisharul säilitada oma turgu valitseva seisundi. Pärast meetmete kehtestamist toimunud Indiast pärit impordi arengust on siiski selgelt näha, et see import vaatlusalusel perioodil jätkus. Peale selle näitas uurimine, et grafiitelektroodisüsteemid jõuavad üha rohkem liidu turule mitmest muust kolmandast riigist.

(262)

Selle põhjal ja kooskõlas esialgse uurimise käigus tehtud järeldustega võib eeldada, et meetmete kohaldamise jätkamine ei avalda kasutajatele märkimisväärset kahjulikku mõju ja et seetõttu ei ole kaalukaid põhjusi järeldada, et olemasolevate meetmete kehtivuse pikendamine ei ole liidu huvides.

(263)

Eespool öeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid Indiast pärit impordi suhtes praegu kehtivate tasakaalustusmeetmete kehtivuse pikendamise vastu.

(264)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad tasakaalustusmeetmed jõusse. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse.

(265)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuleks teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kohaldatavad, rakendusmäärusega (EL) nr 1185/2010 kehtestatud tasakaalustusmeetmed säilitada.

(266)

Pärast avalikustamist palus koostööd teinud India eksportiv tootja komisjonil kaaluda meetmete kohaldamise jätkamist kahe aasta jooksul. Uurimise käigus ei avastatud siiski ühtki erandlikku asjaolu, mis õigustaks meetmete kestuse piiramist kahele aastale.

(267)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid tasakaalustavaid tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(268)

Taotlus kohaldada individuaalset tasakaalustava tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (26) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muudatusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksu määrasid.

(269)

Käesolev määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (27) artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 64/46

(1)

Nõukogu kehtestas pärast dumpinguvastast uurimist määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Indiast (edaspidi „asjaomane riik“) pärit, CN-koodide ex 8545 11 00 (TARICi kood 8545110010) ja ex 8545 90 90 (TARICi kood 8545909010) alla kuuluvate grafiitelektroodisüsteemide suhtes.

(2)

Samuti kehtestas nõukogu pärast subsiidiumivastast uurimist määrusega (EÜ) nr 1628/2004 (3) lõplikud tasakaalustavad tollimaksud teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes.

(3)

Pärast tasakaalustusmeetmete ex officio osalist vahepealset läbivaatamist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2008 (4) määruseid (EÜ) nr 1628/2004 ja (EÜ) nr 1629/2004.

(4)

Pärast dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 laiendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1186/2010 (5) dumpinguvastaseid meetmeid. Pärast tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamist laiendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1185/2010 (6) tasakaalustusmeetmeid.

(5)

Dumpinguvastased meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli eraldi nimetatud eksportijatelt pärit impordi puhul 9,4 % ja 0 %, kusjuures jääktollimaksumäär oli 8,5 %.

(6)

Pärast teate avaldamist teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (7) sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (8) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(7)

Taotluse esitasid SGL Carbon GmbH, TOKAI Erftcarbon GmbH ja GrafTech Switzerland SA (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle toodang moodustab üle 25 % teatavate grafiitelektroodisüsteemide kogutoodangust liidus.

(8)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ning seega liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(9)

Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 15. detsembril 2015Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (9) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2.

(10)

Peale selle andis komisjon 15. detsembril 2015Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (10) teada Indiast pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide liitu importimisel kohaldatavate lõplike tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 (11) artiklile 18.

(11)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning India ametiasutustele ja kutsus neid üles uurimises osalema.

(12)

Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(14)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 lähtus komisjon valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest müügimahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, võttes arvesse ka geograafilist asukohta. Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Tüüpilisuse hindamisel saadud teabe kohaselt moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang enam kui 80 % liidu kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valim on liidu tootmisharu jaoks tüüpiline.

(15)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(16)

Ükski importija ei andnud endast märku ega esitanud algatamisteates palutud teavet.

(17)

Komisjon saatis küsimustiku kõikidele valimisse kaasatud liidu tootjatele, kahele India eksportivale tootjale ja 53 kasutajale, kes olid andnud endast teada pärast läbivaatamise algatamist.

(18)

Küsimustikule saadi vastused neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt India eksportivalt tootjalt ja kaheksalt vaatlusaluse toote kasutajalt. Teine esialgse uurimise raames koostööd teinud eksportiv tootja, Graphite India Limited (edaspidi „GIL“), ei vastanud läbivaatamise käigus küsimustikule.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(20)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(21)

Vaatlusalune toode on elektriahjudes kasutatavad Indiast pärit grafiitelektroodid, mille näivtihedus on vähemalt 1,65 g/cm3 ja elektritakistus on kuni 6,0 μΩ.m, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi (edaspidi „grafiitelektroodisüsteemid“ või „vaatlusalune toode“), mis kuuluvad CN-koodide ex 8545 11 00 (TARICi kood 8545110010) ja ex 8545 90 90 (TARICi kood 8545909010) alla.

(22)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(23)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(24)

Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(25)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 18, tegi käesolevas uurimises koostööd vaid üks India eksportiv tootja. Selle äriühingu eksport moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 95 % grafiitelektroodisüsteemide ekspordist Indiast liitu. Seepärast leidis komisjon, et tal on piisavalt teavet, et hinnata ekspordihinda ja dumpingumarginaali läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(26)

Samas langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõnealuse eksportiva tootja arvele vaid 50 % India grafiitelektroodisüsteemide kogutootmise võimsusest ja vaid 40–50 % nende kogutoodangust. Peale selle moodustas kõnealuse tootja eksport muudesse kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 43–52 % Indiast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud koguekspordist (konfidentsiaalsuse huvides ei ole võimalik avaldada ainsa koostööd teinud India eksportiva tootja täpset osakaalu India kogutoodangus ja koguekspordis). Seepärast ja ka arvestades, et teine grafiitelektroodisüsteeme tootev India tootja koostööd ei teinud, leidis komisjon, et tal ei ole piisavalt teavet dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimiseks, ning kasutada tuli alusmääruse artikli 18 alusel kättesaadavaid andmeid, et hinnata impordi arengut meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(27)

India ametiasutusi teavitati nõuetekohaselt, et India eksportivate tootjate vähese koostöö tõttu võib komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18. Selle kohta ei saadud ühtki märkust.

(28)

Punktis 3 esitatud järelduste tegemisel tugineti seega kättesaadavatele andmetele. Selleks kasutati koostööd teinud eksportiva tootja esitatud teavet, aegumise läbivaatamise taotlust, Eurostati statistikat, alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt liikmesriikide kogutud andmeid (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) ja avalikult kättesaadavat teavet.

(29)

Kõigepealt uuris komisjon, kas ainsa koostööd teinud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote sõltumatutele tarbijatele suunatud omamaise müügi kogumaht siseturul moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellest lähtuvalt oli ainsa koostööd teinud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(30)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega. Grafiitelektroodisüsteemide liikide kindlaksmääramisel võeti arvesse, i) kas grafiitelektroodisüsteeme müüdi koos nipliga või ilma, ii) grafiitelektroodisüsteemide läbimõõtu ja iii) nende pikkust.

(31)

Koostööd teinud eksportiva tootja väitel tulnuks identsete või otseselt võrreldavate grafiitelektroodisüsteemide liikide kindlaksmääramisel arvesse võtta ka asjaolu, et grafiitelektroodisüsteeme valmistatakse erineva kvaliteediga nõeljast koksist (peamine toormaterjal). Uurimise käigus leidis tõepoolest kinnitust, et äriühing kasutas tootmisprotsessis kahte tüüpi koksi: tippkvaliteediga nõeljat koksi, mida imporditakse, ja tavalist nõeljat koksi, mida hangitakse India turult. Samuti tehti kindlaks, et kasutatavast koksitüübist sõltuvad tootmiskulud ja lõpptoote hind.

(32)

Seetõttu jagas komisjon dumpingumarginaali arvutamisel õiglase hinnavõrdluse huvides iga tooteliigi madalamaks ja kõrgemaks tootekategooriaks.

(33)

Järgmisena uuris komisjon, kas ainsa koostööd teinud eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et kõnealused tooteliigid olid tüüpilised.

(34)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa sellest müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele klientidele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügihinda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(35)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(36)

Sel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(37)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(38)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote teatud liikide müüki ei toimunud või see oli ebapiisav, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(39)

Selliste tooteliikide normaalväärtus arvutati nii, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja samasuguse toote keskmistele tootmiskuludele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liideti:

(40)

Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(41)

Ainus koostööd teinud eksportiv tootja eksportis tooteid liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega kujunes ekspordihinnaks liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8.

(42)

Kohapealse kontrolli käigus leiti koostööd teinud eksportija teatatud ekspordihindades hulk vigu. Need vead on parandatud ja eksportivat tootjat on nõuetekohaselt teavitatud.

(43)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eespool kirjeldatud ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(44)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohastel ja põhjendatud juhtudel võeti kohandamisel arvesse koostööd teinud eksportiva tootja transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakendamis-, krediidi- ja pangakulusid ning tasakaalustavaid tollimakse.

(45)

Ainus koostööd teinud eksportiv tootja taotles toorainete puhul tasutud impordimaksude kohandamist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile b põhjendusega, et Indias tarbimiseks toodetud grafiitelektroodisüsteemide eest tasuti impordimakse, kuid need saadi tollimaksu tagastamise kava kaudu tagasi, kui toodet müüdi ekspordiks liitu. Uurimise käigus selgus siiski, et tollimaksu tagastamise kava kaudu grafiitelektroodisüsteemide eksportimisel saadud summade ja vaatlusaluses tootes kasutatud imporditud tooraine eest tegelikult tasutud tollimaksude vahel puudus otsene seos. Seepärast leitakse, et eksportiv tootja ei suutnud tõendada, et eksportmüügil tagasi saadud maks sisaldus omamaises hinnas. Seda on kinnitatud ka paralleelse subsiidiumivastase uurimise põhjendustes 38–42, kus on öeldud, et tollimaksu tagastamise kava kujutab endast India valitsuse rahalise toetuse vormis subsiidiumi ja seda ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks. Seetõttu ei ole kohandamine õigustatud.

(46)

Peale selle taotles koostööd teinud India eksportiv tootja alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktil b põhinevat kohandamist põhjendusega, et väidetavalt tasuti samasuguse toote eest impordimakse, kui see oli ette nähtud tarbimiseks Indias, kuid neid ei saadud eellubade kava tõttu tagasi, kui toodet müüdi ekspordiks liitu. Uurimise käigus selgus siiski, et ei olnud kehtestatud ühtki süsteemi selle tagamiseks, et eellubade kava alusel tollimaksuvabalt imporditud toorainet oleks kasutatud üksnes eksporditud grafiitelektroodisüsteemide tootmisel. Seepärast ei suutnud eksportiv tootja komisjoni arvates tõendada, et eksportmüügil tasumata jäänud maks sisaldus omamaises hinnas. Seda on kinnitatud ka paralleelse subsiidiumivastase uurimise põhjendustes 59–62, kus on öeldud, et eellubade kava kujutab endast India valitsuse rahalise toetuse vormis subsiidiumi ja seda ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks. Seetõttu ei ole kohandamine õigustatud.

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote asjaomase liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Sel meetodil tehti koostööd teinud eksportiva tootja puhul kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi dumpingumarginaal 29,8 %.

(48)

Ainsa koostööd teinud eksportiva tootja valdustes Indias tehtud kohapealse kontrolli käigus väitis asjaomane tootja, et arvesse tuleks võtta peamise tooraine (nõeljas koks) hinna väidetavalt märkimisväärset kõikumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, samuti taotles asjaomane tootja, et komisjon arvutaks selle jaoks kvartaalse dumpingumarginaali. Sellest oleks näha, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei toimunud mingit dumpingut. Sellega seoses esitas asjaomane tootja kohapealse kontrolli lõpus kvartaalsed tootmiskulud.

(49)

Kuna ei menetluse varasemas etapis ega küsimustikule vastates sellist väidet ei esitatud, ei olnud komisjonil võimalik seda väidet nõuetekohaselt kontrollida ega kindlaks teha, kas esitatud andmed olid täielikud ja õiged.

(50)

Igal juhul tehti kohapealse kontrolli käigus esitatud andmete põhjal kindlaks, et ühiku tootmiskulud tooteliigi kohta kahanesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kvartalist kvartalisse mõne, kuid mitte iga tooteliigi puhul. Mitme toote kontrollnumbri puhul ühiku tootmiskulud viimases kvartalis suurenesid. Samasugust kahanemist võis täheldada ka ühiku ekspordihinna puhul, peale viimase kvartali, kus ekspordihinnad suurenesid, välja arvatud kahel tooteliigil. Äriühing eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi igas kvartalis märkimisväärseid koguseid, mille jagunemist kvartalite vahel kajastab allpool esitatud tabel (täpseid andmeid mahu kohta ei ole võimalik konfidentsiaalsuse huvides avalikustada). Peale selle ei müüdud kõiki tooteliike kõikides kvartalites – 23 tooteliigist, mida koostööd teinud eksportiv tootja müüs liidu turule, müüdi igas kvartalis vaid kuut.

(51)

Põhjendustes 29–47 selgitatud meetodil iga kvartali jaoks arvutatud dumpingumarginaal osutab märkimisväärsele dumpingule igas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kvartalis.

Tabel 1

(52)

Seega oli koostööd teinud eksportiva tootja väide, et tema dumpingumarginaali arvutamine kvartaalselt oleks andnud tulemuseks dumpingu puudumise, ebaõige. Dumpingumarginaalid olid kõikides kvartalites märkimisväärsed ning märkimisväärsel tasemel (19,3 %) püsis ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmine dumpingumarginaal, mis arvutati nende kvartaalsete marginaalide põhjal.

(53)

Ehkki eri kvartalite tooteliigipõhiselt arvutatud dumpingumarginaalid kõikusid (suurenesid alates ajavahemikust oktoober 2014 – detsember 2014 kuni ajavahemikuni jaanuar 2015 – märts 2015 ja vähenesid alates ajavahemikust jaanuar 2015 – märts 2015 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni), ei olnud tootmiskulude järkjärgulisel vähenemisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väidetud mõju. Olgu märgitud, et tegelikult oli dumpingumarginaali vähenemine osaliselt tingitud ka ekspordihinna tõusust. Tuletagem meelde, et koostööd teinud eksportiva tootja väide kvartaalse dumpingumarginaali kohta põhines üksnes tooraine hinna kõikumisel. Seepärast järeldas komisjon, et esitatud teave ei seadnud kahtluse alla järeldusi dumpingu esinemise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega seega ka põhjendustes 57–87 esitatud järeldusi dumpingu jätkumise kohta.

(54)

Pärast avalikustamist väitis ainus koostööd teinud India eksportiv tootja, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatava kasumlikkuse arvutamisel peaks komisjon vahet tegema ühelt poolt toodetel, mis on valmistatud omamaisest koksist, ja teiselt poolt toodetel, mis on valmistatud imporditud nõeljast koksist, sest neid tooteid kasutatakse erinevalt. Lisaks väitis kõnealune tootja, et liidu turul müüakse vaid imporditud nõeljast koksist valmistatud tooteid, mida kasutatakse suure võimsusega elektrikaarahjudes, ja seetõttu tuleks normaalväärtuse arvutamiseks kasutatava kasumlikkuse arvutamisel aluseks võtta üksnes seda liiki tooted. Pärast avalikustamist komisjonis toimunud ärakuulamisel selgitas HEG, et nende väidete põhjal ei peaks komisjon kasutama normaalväärtuse arvutamiseks kogu omamaise müügi põhjal arvutatud kaalutud keskmist kasumlikkuse määra. HEGi väitel peaks komisjon arvutama kaks eraldi kasumlikkuse määra, võttes arvesse koksi päritolu, ning kasutama neid vastavalt normaalväärtuse arvutamiseks.

(55)

Küsimustikule vastates esitas HEG iga tooteliigi puhul teabe tooraine päritolu ja grafiitelektroodisüsteemide kasutamise kohta. Võttes arvesse vaid neid kaht elementi, ilmnes liidu turul müüdud tooteliikide ja India turul müüdud tooteliikide võrdlemisel, et HEG müüs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõlemal turul samu tooteliike. Seepärast on väite esimene osa faktiliselt vale.

(56)

Peale selle, nagu on selgitatud põhjendustes 39 ja 40, kasutas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6 normaalväärtuse arvutamisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote kogu omamaiselt müügilt teenitud kaalutud keskmist kasumit. Kasutades iga tooteliigi individuaalset kasumimäära, mille äriühing esitas põhjenduses 54 osutatud ärakuulamise käigus, väheneks põhjenduses 47 osutatud dumpingumarginaal siiski vaid 3,2 % võrra, 26,7 %-le. Seepärast ei mõjuta see vähenemine oluliselt komisjoni järeldust dumpingu esinemise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega seega ka põhjendustes 57–87 esitatud järeldusi dumpingu jätkumise kohta.

(57)

Lisaks märkimisväärse dumpingu avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Indias, eksport Indiast muudesse kolmandatesse riikidesse ning liidu turu atraktiivsus.

(58)

Nagu on märgitud põhjenduses 25, tegi koostööd vaid üks India eksportiv tootja, kelle tootmisvõimsus moodustas üksnes poole India kogutootmisvõimsusest. Seepärast põhinevad alljärgnevates punktides esitatud järeldused kättesaadavatel andmetel kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Komisjon kasutas koostööd teinud eksportiva tootja esitatud teavet, aegumise läbivaatamise taotlust, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) andmebaasi, põhjenduses 10 osutatud paralleelse subsiidiumivastase uurimise raames India valitsuse esitatud teavet ja avalikult kättesaadavat teavet.

(59)

Avaliku finantsteabe ja koostööd teinud eksportiva tootja kontrollitud andmete, (12)  (13) põhjal suurendasid mõlemad India tootjad pärast põhjenduses 4 osutatud eelmist meetmete aegumise läbivaatamist oma tootmisvõimsust 27 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus oli kogutootmisvõimsus Indias 160 000 tonni aastas, mis jagunes võrdselt kahe tootja vahel (14). Peale selle selgus uurimise käigus, et India eksportivad tootjad tõenäoliselt suurendavad oma võimsust nõudluse kasvamise korral veelgi (15).

(60)

Kahe India tootja tootmismaht jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikku 110 000 – 120 000 tonni. Eespool öeldut arvesse võttes hinnati India vaba tootmisvõimsuse kogusuuruseks 40 000 – 50 000 tonni, mis moodustas 29–36 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(61)

Tootmisvõimsus suurenes paralleelselt grafiitelektroodisüsteemide tarbimise kahanemisega Indias ja kogu maailmas. Grafiitelektroodisüsteeme kasutatakse peamiselt elektrotehnilise terase tootmiseks, konkreetsemalt terasetehastes terasejäätmete sulatamiseks. Seepärast on grafiitelektroodisüsteemide tarbimise areng seotud elektrotehnilise terase tootmise arenguga ja suundumused on sarnased. Uurimise käigus tehti kindlaks, et elektrotehnilise terase tootmine Indias ja kogu maailmas 2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes, (16) samal ajal kui grafiitelektroodisüsteemidega seotud tootmisvõimsus Indias suurenes.

(62)

2014. aasta novembri lõpus kehtestasid India ametiasutused Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes dumpinguvastased meetmed (17). On oodata, et India tootjad suurendavad siseturul oma turuosa.

(63)

Avalike finantsaruannete, (18)  (19) põhjal leiti, et mõlemad India eksportivad tootjad olid keskendunud ekspordile, eksportides läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 60 % oma kogutoodangust.

(64)

Koostööd teinud eksportivale tootjale HEG jäi liit hoolimata kehtestatud meetmetest oluliseks ekspordisihtkohaks. HEGi eksport moodustas väärtuse poolest 10–17 % ja mahu poolest 10–20 % äriühingu kogumüügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Koostööst hoidunud India äriühingu GIL liitu suunatud ekspordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike. Siin tuleb aga näha seost GILi suhtes kohaldatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksudega (kokku 15,7 %, vrd HEGi 7 %).

(65)

Kuna ühtki teist usaldusväärset allikat Indiast muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi mahu kindlakstegemiseks ei olnud, kasutati ÜRO andmebaasi. Selle andmebaasi kohaselt suurenes eksport muudesse kolmandatesse riikidesse 2012.–2013. aastal 43 % ning seejärel vähenes 2014. ja 2015. aastal võrreldes 2013. aastaga 38 %. Kokkuvõttes ekspordimaht 2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes (10 %). 2015. aastal olid India ekspordi peamised sihtkohad USA, Saudi Araabia, Iraan, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Korea Vabariik ja Egiptus. Aastatel 2012–2015 India eksport mõnda nimetatud sihtkohtadest (Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja USA) suurenes, mõnda teise (Iraan, Türgi, Korea Vabariik ja Egiptus) aga vähenes, kahanedes kokku 9 %.

(66)

Kui 2012. aastal oli Venemaa mahu poolest India tootjate kolmas eksporditurg, siis pärast seda, kui Venemaa kehtestas 2012. aasta detsembris Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordile väärtuselise tollimaksu, mis jäi vahemikku 16,04–32,83 %, (20) vähenes eksport Indiast Venemaale 2015. aastal 4 415 tonnilt 638 tonnile, kahanedes 86 %.

(67)

ÜRO andmebaasis leiduvat teavet ekspordimahtude kohta oli võimalik võrrelda teabega, mille India valitsus oli esitanud paralleelse subsiidiumivastase uurimise raames, st kaubandusteabe ja -statistika peadirektoraadi ekspordistatistikaga, mis osutas samasugustele suundumustele kui need, mida täheldati ÜRO andmebaasi andmete põhjal.

(68)

Lisaks oli koostööd teinud eksportiva tootja HEGi muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi mahus samuti märgata samalaadseid suundumusi, st kõnealuse ekspordi mahu suurenemist 2012.–2013. aastal, vähenemist alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ning üldist vähenemist vaatlusalusel perioodil. Tuleb märkida, et hoolimata ekspordimahu kahanemisest jäi üldine tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärseks, olles vahemikus 20 000–30 000 tonni.

(69)

Seoses ekspordihindade tasemega selgitati uurimise käigus ÜRO andmebaasi põhjal välja, et teatavatesse riikidesse, näiteks USAsse ja Korea Vabariiki suunatud India ekspordi hinnad, mis olid olnud aastatel 2012–2014 ELi hindadest keskmiselt madalamad, olid tõusnud 2015. aastal umbes samale tasemele kui ELi hinnad. Peale selle tõusid muudesse riikidesse, näiteks Saudi Araabiasse suunatud India ekspordi hinnad, mis olid olnud aastatel 2012–2014 ELi hindadest madalamad, 2015. aastal kõrgemale tasemele kui ELi hinnad. Samas jäid India hinnad eksportimisel teatavatesse muudesse riikidesse, näiteks Türki, kogu vaatlusalusel perioodil ELi hindadest madalamaks. Tuleks siiski märkida, et kõnealuses andmebaasis ei tehta hindade puhul vahet eri tooteliikidel ja seepärast on sellistel alustel hinnavõrdluse usaldusväärsus piiratud.

(70)

Analüüsides teavet, mis käsitles koostööd teinud eksportiva tootja hindu eksportimisel muude kolmandate riikide turgudele, selgus, et 2012. ja 2014. aastal olid keskmised hinnad liidu turul kõrgemad kui HEGi keskmised hinnad muudel kolmandatel turgudel (majandusaasta põhiselt esitatud andmeid kohandati kalendriaasta põhiselt), samal ajal kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid keskmised hinnad liidu turul madalamad kui HEGi keskmised hinnad muudel kolmandatel turgudel.

(71)

Muud andmed selleks, et teha kindlaks India eksportivate tootjate muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi täpsed hinnatasemed, ei olnud kättesaadavad.

(72)

Liidu turu atraktiivsusele osutas asjaolu, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest tollimaksudest jätkus India grafiitelektroodisüsteemide toomine liidu turule. India oli vaatlusalusel perioodil Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „Hiina“) järel ikka suuruselt teine liitu eksportiv riik. Eksport liitu 2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel küll vähenes, aga selle maht ja turuosa jäid siiski märkimisväärseks, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 100.

(73)

Vaadeldes liitu suunatud eksportmüügi võimalikku arengut juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, tuleb võtta arvesse grafiitelektroodisüsteemide tarbimise üldist vähenemist Indias ja kogu maailmas ning India vaba tootmisvõimsust. On väga tõenäoline, et see survestab veelgi rohkem India eksportivaid tootjaid otsima uusi eksporditurge, eriti arvestades kõnealuste tootjate ekspordisuunitlusega ärimudelit. Seepärast, kui liidus kohaldatavad meetmed tunnistatakse kehtetuks ning juurdepääsul liidu turule ei kohaldata dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse, on tõepoolest tõenäoline, et suurt osa olemasolevast vabast tootmisvõimsusest hakatakse kasutama selleks, et eksportida liidu turule, eriti kuna uurimine näitas, et ehkki mõnel eksporditurul (nagu Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja USA) India eksport 2015. aastal suurenes, üldine India eksport muude kolmandate riikide turgudele vähenes. See viitab asjaolule, et teatavate kolmandate riikide suutlikkus võtta vastu lisakoguseid tundub olevat piiratud.

(74)

Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 66, on Venemaa kehtestanud Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud. Seega on India eksportivatel tootjatel sellele turule piiratud juurdepääs ja nad ei saa suurendada Venemaale suunatud eksporti või suunata oma eksporti ümber Venemaale, nagu on näha sellesse riiki suunatud ekspordi vähenemisest alates 2012. aastast.

(75)

Seda arvesse võttes on tõenäoline, et India eksportivad tootjad jätkavad juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, märkimisväärsete koguste eksportimist liitu ja arvestades nende märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, isegi suurendavad oma praegust ekspordimahtu. See on kahtlemata tõenäoline koostööd teinud eksportiva tootja puhul, kes saab stiimuli suurendada oma märkimisväärset esindatust liidu turul, ning veelgi tõenäolisem koostööst hoidunud eksportiva tootja puhul, kelle tollimaksumäär on võrreldes koostööd teinud eksportiva tootjaga kõrgem ja kes on peaaegu lõpetanud eksportimise liidu turule.

(76)

Eespool esitatud analüüsist on näha, et i) Indiast pärit import jõudis jätkuvalt liidu turule märkimisväärse dumpinguhinnaga ja märkimisväärsetes kogustes; ii) mõlemad India tootjad on ekspordisuunitlusega ja neil mõlemal on vaba tootmisvõimsust, mida võidakse kasutada dumpinguhinnaga liitu suunatava ekspordi mahu suurendamiseks; iii) tarbimine kogu maailmas väheneb, millega kahanevad võimalused eksportida teatavatele muudele kolmandatele turgudele; iv) Venemaal India grafiitelektroodisüsteemide suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed piiravad veelgi India eksportivate tootjate ekspordivõimalusi.

(77)

Eespool öeldut arvesse võttes jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline dumpingu jätkumine.

(78)

Pärast avalikustamist väitis ainus koostööd teinud India eksportiv tootja HEG, et komisjon ei ole dumpingu jätkumise tõenäosuse hindamisel arvesse võtnud teavet, mis puudutab läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud ajavahemikku. Sellega seoses väitis kõnealune tootja, et komisjon ei ole võtnud alusmääruse artikli 18 kohaldamisel arvesse asjaolu, et India teine grafiitelektroodisüsteemide tootja GIL on investeerinud liidus asuvasse tootmisasutusse Graphite Cova GmbH (edaspidi „GIL Cova“). Veel väitis HEG, et GILil on pikaajaline strateegiline leping kuumtöödeldud roheliste elektroodide (pooltoode) müümiseks GIL Cova grafiidistamistehasele. Samuti väitis HEG, et GILi strateegilise investeeringu tõttu oli komisjoni järeldus, et India eksport liitu suureneb, väär ning järeldus, et mõlemal India tootjal on ekspordi jaoks vaba tootmisvõimsust, põhineb pelgalt oletustel. Tuginedes Indiast liitu suunatud ekspordi (sh HEGi ekspordi) vähenemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud ajavahemikul, väitis HEG ka seda, et meetmete aegumisega ei suurene liitu suunatud ekspordi maht.

(79)

Lisaks märkis HEG, et tootmisvõimsuse suurendamine oli vaid HEGi juhataja arusaam 2010. aasta soodsa majandusstsenaariumi valguses. HEGi aruandes 31. märtsil 2016 lõppenud majandusaasta kohta ei ole käsitletud ühtki uut direktorite nõukogus arutusel olevat ettepanekut tootmisvõimsuse suurendamise kohta.

(80)

Seoses põhjendustes 69 ja 70 kirjeldatud komisjoni hinnavõrdlusega, mis hõlmab eksporti muude kolmandate riikide turgudele, esitas HEG analüüsi, milles on võrreldud HEGi keskmisi CIF-/CFR-hindu eksportimisel nelja muusse kolmandasse riiki HEGi keskmise CIF-hinnaga eksportimisel liitu, mille põhjal HEG järeldas, et tema hinnad eksportimisel nelja muusse kolmandasse riiki olid keskmiselt kõrgemad kui tema hinnad eksportimisel liitu. Seepärast väitis HEG, et liidu turg, kus hinnatase on madalam, on selles võrdluses vähem atraktiivne.

(81)

Mis puudutab HEGi väidet GILi investeeringu kohta GIL Covasse vaatlusalusel perioodil, siis GIL eksportis liidu turule väga väikese koguse. Samas leitakse, et selle põhjus ei olnud üksnes GILi kõnealune investeering, vaid peamiselt suured dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, mida kohaldatakse GILi liitu suunatud ekspordi suhtes (kokku 15,7 %). Seepärast on dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, et GIL jätkab hoolimata oma investeeringust GIL Covasse eksportimist liitu, muu hulgas võttes arvesse GILi vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust, mida on kirjeldatud eespool põhjendustes 72–75.

(82)

Seoses HEGi väitega ekspordi vähenemise kohta pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tuleb rõhutada, et see eksport toimus ajal, mil dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed kehtisid. Seepärast – isegi kui HEGi ekspordi maht pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vähenes – on tõenäoline, et HEGi eksport liitu dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneb, võttes arvesse seda, et hoolimata kehtinud meetmetest jätkas HEG eksportimist liidu turule märkimisväärsete dumpinguhindadega, samuti pidades silmas tema ekspordisuunitlusega ärimudelit ja vaba tootmisvõimsust, mis võib tulevikus veelgi suureneda, kui nõudlus tema toodete järele kasvab, nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 59–75.

(83)

Seoses HEGi kavatsusega suurendada tootmisvõimsust rõhutatakse, et 2016. aastal korraldatud kohapealse kontrolli käigus näitas HEG kontrolli läbiviijatele lühifilmi, milles anti ülevaade asjaomasest kontsernist. Muu hulgas tutvustati selles äriühingu plaani suurendada tulevikus oma tootmisvõimsust. Lisaks selgitasid äriühingu esindajad kohapealse kontrolli käigus, et see plaan oli pandud ootele, võttes arvesse asjaolu, et äriühing ei kasutanud täielikult oma võimsust, ja üleilmse nõudluse vähenemist. Seepärast on dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, et nõudlus India grafiitelektroodisüsteemide järele liidu turul suureneb ja nii saab HEG stiimuli suurendada nõudluse rahuldamiseks oma tootmisvõimsust.

(84)

Seoses HEGi väitega, milles viidatakse liidu turu ja kolmandate riikide turgude hinnaerinevusele, tuleb rõhutada, et komisjon võrdleb põhjendustes 69 ja 70 hinnavõrdluse tegemisel India eksportivate tootjate keskmisi hindu muudel kolmandatel turgudel ja liidu, mitte India tootjate hindu liidu turul. Tuletagem meelde, et HEGi keskmine hind liidu turul on märkimisväärse dumpinguhinna tasemel ja lööb alla liidu tootjate keskmise hinna, mistõttu see kõnealuse võrdluse jaoks ei sobi.

(85)

Eespool öeldut arvesse võttes lükatakse HEGi väited tagasi.

(86)

Üks teine huvitatud isik väitis, et tänu väiksemale energiatarbimisele kui peamisele kulutegurile ja väiksematele tööjõukuludele on India tootjatel kulutõhususe seisukohast selge suhteline eelis. Tuleks siiski märkida, et uurimise käigus selgus, et peamine kulude kujundaja grafiitelektroodisüsteemide tootmisel Indias on tegelikult koks, mitte energia või tööjõud. Isegi kui India tootjatel on suhteline eelis, peaks see igal juhul mõjutama sarnaselt ekspordihinda ja normaalväärtust, mistõttu ei ole sel mingit mõju dumpingumarginaalile. See väide on seega faktiliselt vale ja seetõttu lükatakse see tagasi.

(87)

Seepärast kinnitatakse komisjoni järeldust, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, on tõenäoline dumpingu jätkumine.

(88)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet kaheksa tootjat (kaks eraldiseisvat äriühingut ja kaks kontserni). Nemad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(89)

Nagu on märgitud põhjenduses 61, on grafiitelektroodisüsteemide tootmine tihedalt seotud elektrotehnilise terase tootmisega, kus grafiitelektroodisüsteeme kasutatakse elektriahjudes terasejäätmete sulatamiseks. Vaatlusalusel perioodil valitsesid elektrotehnilise terase tootmise sektoris negatiivsed turutingimused – tarbimine vähenes ja see kajastus ka grafiitelektroodisüsteemide tarbimises.

(90)

Kuna Indias on vaid kaks vaatlusalust toodet eksportivat tootjat, ei ole grafiitelektroodisüsteemide Indiast ja muudest kolmandatest riikidest Euroopa Liitu importimise kohta esitatud täpseid arvandmeid, et säilitada konfidentsiaalsus vastavalt alusmääruse artiklile 19.

(91)

Komisjon tegi kindlaks liidu tarbimise, liites

(92)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(93)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Täpsemalt vähenes liidu tarbimine 2013. aastal 7 %, suurenes 2013.–2014. aastal 4 % ja siis vähenes alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini uuesti 5 %.

(94)

Nagu on märgitud põhjendustes 61 ja 89, tulenes üldine nõudluse vähenemine elektrotehnilise terase tootmise sektoris valitsenud negatiivsetest turutingimustest, sest grafiitelektroodide müügimahud sõltuvad elektriahjudes toimuva terasetootmise mahu arengust.

(95)

Pärast avalikustamist väitis koostööd teinud India eksportiv tootja, et turuosa ja tarbimise analüüsimisel tuleks arvesse võtta liidu tootjate importi nende USAs, Mehhikos, Jaapanis ja Malaisias asuvatelt seotud äriühingutelt, mis on viimasel kolmel aastal oluliselt kasvanud.

(96)

Liidu tarbimise arvutamisel võeti arvesse importi kõikidest muudest kolmandatest riikidest, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 91, ja seepärast kajastub see nõuetekohaselt kogutarbimises. Seepärast lükati väide tagasi.

(97)

Impordi maht vaatlusalusel perioodil vähenes. See kahanes märkimisväärselt 2013. aastal (43 %), kasvas 2014. aastal ja kahanes uuesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes impordi maht vaatlusalusel perioodil 26 %.

(98)

Komisjon tegi impordi turuosa kindlaks põhjenduses 91 kirjeldatud liidu tarbimise alusel.

(99)

Turuosa arenes sarnaselt impordimahuga, st kahanes 2012.–2013. aastal ja kasvas 2013.–2014. aastal ning kahanes taas 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi seisuga. Kokkuvõttes vähenes turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2012. aastaga 1,2 % võrra.

(100)

Indiast pärit impordi turuosa jäi vaatlusaluse perioodi alguses vahemikku 6–7 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks vähenes see vahemikuni 4–5 %.

(101)

Komisjon tegi Indiast pärit impordi hinnasuundumuse kindlaks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis salvestatud andmete põhjal. See oli laias laastus kooskõlas koostööd teinud eksportiva tootja teatatud hindadega.

(102)

Asjaomasest riigist liitu saabuva impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihind  (21)

(103)

Kokkuvõttes langes keskmine impordihind vaatlusalusel perioodil 14 %. See tõusis 2012.–2013. aastal 5 % ning langes 2014. aastal 16 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 3 %.

(104)

Komisjon tegi kindlaks hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrreldes i) valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning ii) vastavaid kaalutud keskmisi hindu imporditud tooteliigi kohta, millega India koostööd teinud tootja toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel ja mida kohandati asjakohaselt dumpinguvastase/tasakaalustava tollimaksu ja impordijärgsete kulude järgi.

(105)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(106)

Võrdlusest on näha, et koostööd teinud eksportiva tootja kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 %. Kui aga maha arvata dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, oleks hindade allalöömise marginaal 9 %. Koostööst hoidunud eksportiv tootja importis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid väga väikseid koguseid. Sellegipoolest hindas komisjon hinna allalöömist. Komisjon tegi kindlaks, et hinna allalöömise marginaal oli 12 %, lahutades arvutustest kehtestatud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud. Samas põhineb see hinnang väga väikesel impordimahul ja koostöö puudumise tõttu ei ole selles arvesse võetud tooteliike. Seepärast on selle hinnangu usaldusväärsus piiratud.

(107)

Kooskõlas tarbimise vähenemisega kahanes 2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel import kõikidest muudest kolmandatest riikidest 10 %. Kõikidest muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil vahemikku 22–23 %. Imporditi peamiselt Hiinast, USAst, Mehhikost, Venemaalt ja Jaapanist, mis olid ainukesed riigid, kelle individuaalne turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurem kui 1 %.

(108)

Hinnad importimisel USAst, Jaapanist ja Mehhikost olid kõrgemad kui India eksportijate ja liidu tootjate hinnad. USAst ja Mehhikost pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil vähem kui 1 % võrra. Jaapanist pärit impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 1,5 % võrra.

(109)

Hinnad importimisel Hiinast ja Venemaalt olid madalamad kui India eksportijate ja liidu tootjate hinnad (v.a 2012. aastal Venemaa puhul). Vastavalt teabele, mille liidu tootmisharu esitas läbivaatamistaotluses, sisaldas osa Hiinast pärit impordist väikese läbimõõduga (alla 400 millimeetri) grafiitelektroodisüsteeme, samal ajal kui valdav osa Indiast pärit impordist ja liidu tootmisharu toodangust koosnes suure läbimõõduga (üle 400 millimeetri) grafiitelektroodisüsteemidest, (22) mis on kallimad.

(110)

Hiina impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 1 % võrra ja jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikku 10–11 %, samal ajal kui Venemaalt pärit impordi turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 2–3 % ja suurenes vaatlusalusel perioodil 0,3 % võrra. See suurenemine ei kahjustanud liidu tootmisharu turuosa, mis kasvas vaatlusalusel perioodil 1,9 % võrra, nagu on selgitatud põhjenduses 123.

(112)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(113)

Nagu on märgitud põhjenduses 14, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(114)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mis olid esitatud läbivaatamistaotluses, koostööst hoidunud liidu tootja aastaaruannetes ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustes. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mis olid esitatud valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(115)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamise määr, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja taastumine varasemast dumpingust.

(116)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(117)

Mõlemad andmekogumid on leitud olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(118)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamise määr muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu tootjate toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamise määr