ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 42

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. aastakäik
18. veebruar 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2017/284, 17. veebruar 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/285, 15. veebruar 2017, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

5

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/286, 17. veebruar 2017, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1613 seoses maavärinas kannatada saanud Itaalia piirkondade loomakasvatajatega

7

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/287, 17. veebruar 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

9

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/288, 17. veebruar 2017, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta

11

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/289, 17. veebruar 2017, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/2005, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

13

 

*

Nõukogu rakendusotsus (EL) 2017/290, 17. veebruar 2017, millega muudetakse otsust 2009/935/JSK seoses nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loeteluga, kellega Europol sõlmib kokkulepped

17

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe alusel loodud Euroopa Liidu / Šveitsi õhutranspordi ühiskomitee otsus nr 2/2016, 8. detsember 2016, millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa [2017/291]

19

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta määruse (EL) nr 1357/2014 (millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa) parandused ( ELT L 365, 19.12.2014 )

43

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

18.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/284,

17. veebruar 2017,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu otsust (ÜVJP) 2017/288, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP, mis käsitleb Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 314/2004 (2) jõustati nõukogu otsus 2011/101/ÜVJP (3) ja nähti ette teatavad meetmed, Zimbabwe kodanike vastu, sealhulgas nende varade külmutamine.

(2)

Tuleks lisada erand siserepressioonideks kasutada võidava varustuse müügi, tarnimise, üleandmise ja ekspordi keelust, et võimaldada, kui see on asjakohane, pärast nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/288 vastuvõtmist loa andmist teatavale varustusele, mida kasutatakse kaevandamise või infrastruktuuri projektides tsiviilotstarbel.

(3)

Otsuse (ÜVJP) 2017/288 jõustamiseks ja eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid neid meetmeid ühetaoliselt, on vaja liidu tasandi õigusakti.

(4)

Määrust (EÜ) nr 314/2004 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 314/2004 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

1.   Erandina artiklist 3 võib selle liikmesriigi II lisas nimetatud pädev asutus, kus eksportija on asutatud või kust lõhkeaineid või nendega seotud varustust tarnitakse, lubada asjakohaseks peetavatel tingimustel I lisa punktis 4 loetletud lõhkeainete ja nendega seotud varustuse müüki, tarnimist, üleandmist või eksporti ning asjaomase rahalise ja tehnilise abi andmist, kui lõhkeained või nendega seotud varustus on mõeldud kasutamiseks ja neid kasutatakse kaevandamise või infrastruktuuri projektides üksnes tsiviilotstarbel.

2.   Käesolevas artiklis osutatud luba antakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 428/2009 artiklis 11 sätestatud üksikasjalike eeskirjadega. Luba kehtib kogu liidus.

3.   Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik loataotluse hindamiseks nõutavad asjakohased andmed.

4.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni vähemalt kaks nädalat ette oma kavatsusest anda käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud luba.“

2)

I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatavkõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. veebruar 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

E. BARTOLO


(1)   ELT L 42, 18.2.2017, lk 12.

(2)  Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes (ELT L 55, 24.2.2004, lk 1).

(3)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta otsus 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 42, 16.2.2011, lk 6).


LISA

„I LISA

Loetelu artiklis 3 osutatud varustusest, mida võidakse kasutada siserepressioonideks

1.

Järgmised tulirelvad, laskemoon ja asjaomased tarvikud:

1.1.

Tulirelvad, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise ELi nimekirja kategooriatega ML 1 ja ML 2;

1.2.

Punktis 1.1 nimetatud tulirelvadele ette nähtud laskemoon ja nende komponendid;

1.3.

Relvade sihikud, mida ei reguleeri sõjaliste kaupade ühine ELi nimekiri.

2.

Pommid ja granaadid, mida ei reguleeri sõjaliste kaupade ühine ELi nimekiri.

3.

Järgmised sõidukid:

3.1.

Veekahuriga varustatud sõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud massirahutuste ohjeldamiseks;

3.2.

Sõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud selleks või kohandatud nii, et neid saab elektrifitseerida lähenejate tõrjumiseks;

3.3.

Sõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud kaitsetõkete kõrvaldamiseks, sealhulgas kuulikindlad ehitusseadmed;

3.4.

Sõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vangide ja/või kinnipeetavate veoks või ümberpaigutamiseks;

3.5.

Sõidukid, mis on ette nähtud liikuvtõkete kasutamiseks;

3.6.

Punktides 3.1–3.5 nimetatud sõidukite komponendid, mis on ette nähtud massirahutuste ohjeldamiseks.

Märkus 1: Käesolev punkt ei hõlma sõidukeid, mis on spetsiaalselt ette nähtud tulekustutamiseks.

Märkus 2: Punkti 3.5 kohaldamisel hõlmab mõiste „sõidukid“ ka treilereid.

4.

Järgmised lõhkeained ja nendega seotud varustus:

4.1.

Vahendid ja seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud plahvatuste tekitamiseks elektrilisel või mitteelektrilisel viisil, sealhulgas laskekomplektid, detonaatorid, süütajad, süütevõimendid ja süütenöörid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid; välja arvatud need, mis on ette nähtud teatavaks kaubanduslikuks otstarbeks, mis hõlmab muude vahendite või seadmete käivitamist või kasutamist plahvatuse teel, ilma et nende vahendite või seadmete eesmärgiks oleks plahvatuste korraldamine (näiteks auto turvapatjade täispuhujad, sprinkleri starterite ülepingepiirikud);

4.2.

Otselõikega lõhkelaengud, mida ei reguleeri sõjaliste kaupade ühine ELi nimekiri;

4.3.

Muud lõhkeained, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise ELi nimekirjaga, ja nendega seotud ained:

a)

amatool;

b)

nitrotselluloos (mis sisaldab rohkem kui 12,5 % nitrogeeni);

c)

nitroglükool;

d)

pentaerütrotritooltetranitraat (PETN);

e)

pikrüülkloriid;

f)

2,4,6-trinitrotolueen (TNT).

5.

Järgmine kaitsevarustus, mida ei reguleeri sõjaliste kaupade ühise ELi nimekirja kategooria ML 13:

5.1.

Kuuli- ja/või torkekindlad vestid;

5.2.

Kuuli- ja/või killukindlad kiivrid, politseikiivrid, politseikilbid ja kuulikindlad kilbid.

Märkus. Käesolev punkt ei hõlma järgmist:

spetsiaalselt sporditegevuseks ette nähtud vahendid;

spetsiaalselt tööohutusnõuete täitmiseks ette nähtud vahendid.

6.

Simulaatorid tulirelvade käsitsemise harjutamiseks, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise ELi nimekirja kategooriaga ML 14, ja spetsiaalselt nende jaoks loodud tarkvara.

7.

Öönägemis- ja soojuskujutise varustus ning kujutisvõimendid, välja arvatud need, mis on hõlmatud sõjaliste kaupade ühise ELi nimekirjaga.

8.

Okastraat.

9.

Sõjaväe- ja võitlusnoad ning täägid, mille tera on pikem kui 10 cm.

10.

Tootmisvahendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud käesolevas loetelus kirjeldatud toodete valmistamiseks.

11.

Konkreetne tehnoloogia käesolevas loetelus kirjeldatud toodete väljatöötamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.“


18.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/5


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/285,

15. veebruar 2017,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST


(1)   ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Kaugjuhitav mitme tiivikuga helikopter (nn droon) diagonaali pikkusega 35 cm ja massiga 1 030 g jaemüügipakendis koos kaugjuhtimispuldiga.

Helikopteril on stabilisaator, WiFi ja GPS-moodul. Maksimaalne lennukiirus on umbes 54 km/h ja lennuaeg 25 minutit.

Kaugjuhtimispult töötab sagedusel 2,4 GHz ja selle toiteallikaks on 4 akut.

Helikopterit saab (vabas õhus) juhtida kaugjuhtimispuldi abil kuni 1 000 m kauguselt.

8802 11 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8802 ja 8802 11 00 sõnastusega.

Kuna helikopter on varustatud täiustatud lennusüsteemidega ja tal on märkimisväärne maksimaalne kiirus, ei või seda käsitada mänguasjana rubriigi 9503 tähenduses.

Seepärast tuleb helikopter klassifitseerida helikopterina tühimassiga kuni 2 000 kg CN-koodi 8802 11 00 alla.


18.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/7


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/286,

17. veebruar 2017,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1613 seoses maavärinas kannatada saanud Itaalia piirkondade loomakasvatajatega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 219 lõiget 1 koostoimes artikliga 228,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1613 (2) võeti vastu, et käsitleda turuhäireid nii piimasektoris, kuna piimaturul on pakkumine ja nõudlus kogu maailmas tasakaalust väljas, kui ka muudes loomakasvatussektorites (eelkõige sea-, veise-, vasika-, lamba- ja kitselihasektoris), kus keeruline turuolukord samuti mõju avaldab.

(2)

Kesk-Itaaliat 24. augustil 2016. aastal tabanud maavärin põhjustas suuri inimkaotusi ja suurt materiaalset kahju ning see tõi kaasa erakordselt tõsised turuhäired maavärinas kannatada saanud piirkondades. Need piirkonnad on valdavalt struktuuriliselt ebasoodsate oludega mägipiirkonnad, kus loomakasvatusel on oluline majanduslik ja sotsiaalne tähtsus. Kuna piirkonnas esineb jätkuvalt järeltõukeid ja uusi maavärinaid, siis on delegeeritud määrusega (EL) 2016/1613 ette nähtud rahaline abi Itaaliale praegu olulisem kui kunagi varem.

(3)

Kuna vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2016/1613 hüvitatakse Itaaliale eraldatava summaga ainult piiratud osa maavärinas kannatada saanud piirkondade loomakasvatajate kantud tegelikust kahjust, tuleks ette näha, et Itaalia eraldab kõnealustele põllumajandustootjatele lisatoetust, ning suurendada selleks liidult saadavat toetust veelgi.

(4)

Delegeeritud määrusega (EL) 2016/1613 kehtestati vastavate kulude tasumise tähtajaks 30. september 2017, et vastata liidu toetuse saamise tingimustele, sealjuures aimamata, et konkreetne olukord maavärinas kannatada saanud Itaalia piirkondades võib veelgi enam halveneda. Seega on asjakohane kõnealuste kulude puhul maksetähtaeg edasi lükata.

(5)

Samuti tuleks edasi lükata tähtaeg, mille jooksul peab Itaalia teatama makstud kogusummad meetme kaupa, toetusesaajate arvu ja liigi ning meetme tulemuslikkuse hinnangu.

(6)

Tagamaks, et maavärinas kannatada saanud Itaalia piirkondade loomakasvatajad saaksid toetuse võimalikult kiiresti, tuleks ette näha, et Itaalia kohaldab delegeeritud määruse (EL) 2016/1613 sätted viivitamata. Seepärast peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2016/1613 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Maavärinas kannatada saanud Itaalia piirkondade puhul on kulud seoses käesoleva määruse kohaste maksetega liidu toetuse tingimustele vastavad üksnes siis, kui maksed on tehtud hiljemalt 30. septembriks 2018.“;

2)

artiklile 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Lisaks esimeses lõigus osutatud toetusele tuleks Itaalia puhul toetada kannatada saanud piirkondade loomakasvatajaid kuni 100 % ulatuses, nagu on sätestatud lisas.

Maavärinas kannatada saanud Itaalia piirkondade loomakasvatajatele makstakse lisatoetus välja hiljemalt 30. septembriks 2018.“;

3)

artikli 3 punkti b lisatakse järgmine lõik:

„Maavärinas kannatada saanud Itaalia piirkondade loomakasvatajatele makstava toetuse puhul teatab Itaalia komisjonile hiljemalt 15. oktoobriks 2018 makstud kogusummad meetme kaupa, toetusesaajate arvu ja liigi ning meetme tulemuslikkuse hinnangu.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. veebruar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni 8. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1613, millega nähakse ette erakorraline kohandamistoetus piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele (ELT L 242, 9.9.2016, lk 10).


18.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/9


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/287,

17. veebruar 2017,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. veebruar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)   ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

337,2

MA

108,3

TN

194,0

TR

126,9

ZZ

191,6

0707 00 05

MA

79,2

TR

184,4

ZZ

131,8

0709 91 00

EG

128,6

ZZ

128,6

0709 93 10

MA

58,6

TR

175,4

ZZ

117,0

0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28

EG

51,5

IL

74,6

MA

45,3

TN

49,5

TR

76,2

ZZ

59,4

0805 21 10 , 0805 21 90 , 0805 29 00

EG

88,5

IL

127,8

JM

122,7

MA

92,4

TR

86,8

ZZ

103,6

0805 22 00

IL

115,2

MA

98,4

ZZ

106,8

0805 50 10

EG

82,4

TR

74,5

ZZ

78,5

0808 10 80

CN

128,2

US

115,7

ZZ

122,0

0808 30 90

CL

163,7

CN

102,6

ZA

115,6

ZZ

127,3


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.


OTSUSED

18.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/11


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/288,

17. veebruar 2017,

millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 15. veebruaril 2011 vastu otsuse 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta (1).

(2)

Siserepressioonideks kasutada võidava varustuse müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes kehtestatud keelule tuleks lisada erand, et võimaldada teatavate selliste esemete müüki, tarnimist, üleandmist või eksporti, mida kasutatakse kaevandamise või infrastruktuuri projektides üksnes tsiviilotstarbel.

(3)

Nõukogu vaatas läbi otsuse 2011/101/ÜVJP, võttes arvesse Zimbabwes toimunud poliitilisi arenguid.

(4)

Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid tuleks pikendada 20. veebruarini 2018.

(5)

Piiravaid meetmeid tuleks jätkata otsuse 2011/101/ÜVJP I lisas loetletud seitsme isiku ja ühe üksuse suhtes. Piiravate meetmete peatamise kehtivusaega tuleks pikendada otsuse 2011/101/ÜVJP II lisas loetletud viie isiku suhtes.

(6)

Otsust 2011/101/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/101/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Artiklit 2 ei kohaldata teatava siserepressioonideks kasutada võidava varustuse müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, kui seda kasutatakse kaevandamise või infrastruktuuri projektides üksnes tsiviilotstarbel, tingimusel et eksportiva liikmesriigi pädevad asutused annavad selleks juhtumipõhiselt loa.“

2)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2.   Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 20. veebruarini 2018.

3.   Artikli 4 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed, mida kohaldatakse II lisas loetletud isikute suhtes, peatatakse kuni 20. veebruarini 2018.

4.   Käesolev otsus vaadatakse regulaarselt läbi ning asjakohasel juhul seda uuendatakse või muudetakse, kui nõukogu leiab, et otsus ei täida oma eesmärke.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. veebruar 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

E. BARTOLO


(1)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta otsus 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 42, 16.2.2011, lk 6).


18.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/13


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/289,

17. veebruar 2017,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/2005, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. juulil 2013 vastu otsuse 2013/393/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Franz-Michael SKJOLD MELLBIN Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Afganistanis.

(2)

Nõukogu võttis 10. novembril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/2005, (2) millega pikendatakse ELi eriesindaja volitusi kuni 28. veebruarini 2017.

(3)

Nõukogu kinnitas 12. mail 2016, et liit jätkab Afganistani tsiviilpolitsei toetamist ka pärast missiooni EUPOL lõppemist 2016. aastal. Nõukogu rõhutas eelkõige, et Afganistanis inimõiguste ning eelkõige naiste ja laste õiguste austamise, kaitsmise ja edendamise alal saavutatud edusammud tuleb konsolideerida, neid tuleb veelgi parandada ja need tuleb integreerida kõikidesse valitsuse tegevustesse. Nimetatud toetust tuleks anda eelkõige Afganistani nimetatud ELi eriesindaja volituste tugevdamise kaudu.

(4)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel kuue kuu võrra.

(5)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (ÜVJP) 2015/2005 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Franz-Michael SKJOLD MELLBINi volitusi ELi eriesindajana Afganistanis pikendatakse kuni 31. augustini 2017. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.“

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja esindab liitu ja edendab liidu poliitilisi eesmärke Afganistanis, tehes tihedat koostööd liikmesriikide esindajatega Afganistanis. Konkreetsemalt on ELi eriesindaja ülesanded järgmised:

a)

anda oma panus ELi-Afganistani ühisdeklaratsiooni ja ELi Afganistani strateegia (2014–2016) rakendamisse ning uue ELi Afganistani strateegia (2017–2020) väljatöötamisse, samuti vajaduse korral ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu rakendamisse ning Afganistani ja ELi ühistesse edasistesse sammudesse seoses migratsiooniküsimustega;

b)

toetada liidu ja Afganistani vahelist poliitilist dialoogi;

c)

toetada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt Afganistanis täidetavat keskset rolli, pöörates erilist tähelepanu sellele, et rahvusvaheline abi oleks paremini kooskõlastatud, edendades seega Bonni, Chicago, Tokyo, Londoni ja Brüsseli konverentside kommünikeede ning asjaomaste ÜRO resolutsioonide rakendamist;

d)

toetada Afganistani reformiprotsessi usaldusväärse ja tõhusa politseiteenistuse suunas, mis toimib vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja õigusriigi põhimõtetele ning austab täielikult inimõigusi.“

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Volitused

Oma volituste täitmiseks teeb ELi eriesindaja tihedas koostöös liikmesriikide esindajatega Afganistanis järgmist:

a)

edendab liidu seisukohti Afganistani poliitilise protsessi ja arengu suhtes;

b)

hoiab tihedat kontakti asjaomaste Afganistani institutsioonide, eelkõige valitsuse, parlamendi ja kohalike omavalitsustega, ning toetab nende arendamist. Kontakti tuleks hoida ka teiste Afganistani poliitiliste rühmituste ja muude asjaomaste pooltega Afganistanis, eelkõige kodanikuühiskonna osalejatega;

c)

hoiab tihedat kontakti asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike sidusrühmadega Afganistanis, eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindaja, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kõrgema tsiviilesindaja ning teiste peamiste partnerite ja organisatsioonidega;

d)

annab teavet ELi-Afganistani ühisdeklaratsioonis, ELi Afganistani strateegias (2014–2016), ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualases koostöölepingus ning Bonni, Chicago, Tokyo, Londoni ja Brüsseli konverentside kommünikeedes kokku lepitud eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)

tsiviilvõimekuse arendamine, eelkõige piirkondlikul tasandil;

ii)

hea valitsemistava, korruptsioonivastane võitlus ning õigusriigi toimimiseks vajalike institutsioonide, eelkõige sõltumatu kohtusüsteemi loomine;

iii)

valimissüsteemi ja põhiseaduse reformid;

iv)

julgeolekusektori reformid, sealhulgas kohtuasutuste ja õigusriigi, riigi sõjaväe ja politseiteenistuse tugevdamine, ning eelkõige tsiviilpolitseiteenistuse väljaarendamine;

v)

majanduskasvu edendamine, eelkõige põllumajanduse ja maapiirkondade arendamise kaudu;

vi)

Afganistani rahvusvaheliste inimõigusalaste kohustuste täitmine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste ning laste ja naiste õiguste austamine;

vii)

demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete austamine;

viii)

naiste avalikus halduses ja kodanikuühiskonnas ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325(2000) kohaselt rahuprotsessides osalemise edendamine;

ix)

Afganistani rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas terrorismi, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja inimkaubanduse ning relvade, massihävitusrelvade ja seotud materjalide leviku vastasele võitlusele pühendatud rahvusvahelise koostöö austamine;

x)

humanitaarabi andmise hõlbustamine ning pagulaste ja riigisiseste põgenike nõuetekohane tagasisaatmine ning

xi)

liidu kohaloleku ja tegevuste tulemuslikkuse suurendamine Afganistanis ning oma panuse andmine järgmisesse:

nõukogu taotlusel ELi Afganistani strateegia (2014–2016) rakendamise aruande koostamine;

uue ELi Afganistani strateegia (2017–2020) koostamine;

Afganistani ja ELi ühiste edasiste migratsioonialaste sammude elluviimine;

e)

toetab Afganistani politseiteenistuse väljaarendamist järgmiselt:

i)

jälgib Afganistani asutuste tegevust ja nõustab neid strateegilisel tasandil, selleks et pikaajalises perspektiivis parandada juhtimist ja otsuste tegemise võimet Afganistani riikliku politsei (ANP) sees ning edendada selle tsiviilpolitsei jõuks arendamist;

ii)

jälgib siseministeeriumi tegevust ja nõustab siseministeeriumi reformide ja ANP professionaalsemaks muutmise teatud aspektides, näiteks ühiskondliku korravalve, teabepõhise politseitegevuse ja kriminaaluurimisega seotud meetmete rakendamise küsimustes;

iii)

jälgib justiitsministeeriumi korruptsioonivastase võitluse keskuse tegevust ja nõustab seda eesmärgiga suurendada suutlikkust ja võimeid võitluses kõrgemate avaliku sektori ametnikega seotud korruptsiooni vastu;

f)

osaleb aktiivselt kohalikel kooskõlastusfoorumitel, nagu ühine koordineerimis- ja järelevalveorgan, ja teavitab mitteosalevaid liikmesriike täielikult nendel tasanditel tehtud otsustest;

g)

osaleb rahvusvahelistel konverentsidel ja annab nendel võetavate liidu seisukohtade osas nõu seoses Afganistaniga, tehes tihedat koostööd Afganistani asutuste ja peamiste rahvusvaheliste partneritega;

h)

tegutseb aktiivselt eesmärgiga edendada piirkondlikku koostööd asjaomaste algatuste kaudu, sealhulgas protsessi „Aasia süda“ (Istanbuli protsess) ja Afganistani käsitleva piirkondliku majanduskonverentsi (RECCA) kaudu;

i)

aitab kaasa inimõigusi käsitleva liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamisele, suunates seejuures erilist tähelepanu konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvatele naistele ja lastele ning jälgides ja käsitledes sellesuunalist arengut;

j)

toetab vajaduse korral Afganistani juhtimisel toimuvaid kaasavaid rahuprotsesse, mille sihiks on poliitilised lahendused ja püsiv leppimine kooskõlas Afganistani käsitleva Brüsseli konverentsi („Partnerlus heaolu ja rahu nimel“) osalejate kommünikee punktiga 25.“

4)

Artikli 5 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2017 kuni 31. augustini 2017 ette nähtud lähtesumma on 5 700 000 eurot.“

5)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab oma volituste lõppedes nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile täieliku aruande volituste täitmise kohta.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 17. veebruar 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

E. BARTOLO


(1)  Nõukogu 22. juuli 2013. aasta otsus 2013/393/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2013/382/ÜVJP, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 198, 23.7.2013, lk 47).

(2)  Nõukogu 10. novembri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/2005, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 294, 11.11.2015, lk 53).


18.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/17


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/290,

17. veebruar 2017,

millega muudetakse otsust 2009/935/JSK seoses nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loeteluga, kellega Europol sõlmib kokkulepped

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol), (1) eriti selle artikli 26 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/934/JSK, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist, (2) eriti selle artikleid 5 ja 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 30. novembril 2009. aastal vastu otsuse 2009/935/JSK (4).

(2)

Otsuse 2009/371/JSK artikli 26 lõike 1 punktiga a antakse nõukogule rakendusvolitused määrata kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped. Otsuste 2009/371/JSK ja 2009/935/JSK kohaselt esitatakse kõnealune loetelu otsuse 2009/935/JSK lisas.

(3)

Europoli haldusnõukogu ülesandeks on loetelu vajaduse korral läbi vaadata ja otsustada, kas esitada nõukogule selle muutmise ettepanek.

(4)

Alates 1. maist 2017 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/794 (5) (edaspidi „Europoli määrus“). Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaselt ei ole Europoli määrus Taani suhtes siduv ega kohaldatav. Seetõttu käsitatakse Taanit alates 1. maist 2017 Europoli suhtes kolmanda riigina.

(5)

Arvestades tähtsust, mida kõik pooled omistavad kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuriteoliikide tõkestamisele ja nende vastasele võitlusele, on oluline tagada Europoli ja Taani vaheline koostöö peamistes küsimustes, et suurendada liidu suutlikkust tulla toime julgeolekuohtudega.

(6)

Kooskõlas Europoli määruse artikli 25 lõike 1 punktiga c võib Europoli ja kolmanda riigi vahel enne 1. maid 2017 kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostööleping, mis võimaldab isikuandmeid vahetada, olla alus isikuandmete edastamiseks Europolilt kolmandale riigile, kui selline edastamine on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks.

(7)

Europoli haldusnõukogu otsustas 20. detsembril 2016 soovitada nõukogul lisada Taani kõnealusesse loetellu, tuues välja operatiivse vajaduse sõlmida Taaniga koostööleping.

(8)

Selleks et vältida operatiivtegevuse katkestust 1. maist 2017, kui Taani enam ei osale Europoli tegevuses liikmesriigina, on väga oluline, et Europol algataks viivitamata menetluse koostöölepingu sõlmimiseks Taani kui kolmanda riigiga.

(9)

Otsus 2009/371/JSK on Taani jaoks siduv ning seepärast osaleb ta käesoleva, otsuse 2009/371/JSK rakendamist käsitleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(10)

Otsus 2009/371/JSK on Ühendkuningriigi ja Iirimaa jaoks siduv ning seepärast osalevad nad käesoleva, otsuse 2009/371/JSK rakendamist käsitleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(11)

Otsust 2009/935/JSK tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/935/JSK lisa punkti 1 lisatakse järgmine kanne:

„—

Taani“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. veebruar 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

E. BARTOLO


(1)   ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(2)   ELT L 325, 11.12.2009, lk 6.

(3)   14. veebruari 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/935/JSK, millega määratakse kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped (ELT L 325, 11.12.2009, lk 12).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

18.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/19


EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ÕHUTRANSPORDIALASE KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD EUROOPA LIIDU / ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2016,

8. detsember 2016,

millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa [2017/291]

EUROOPA LIIDU / ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordialast kokkulepet, edaspidi „kokkulepe“, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Alates 1. veebruarist 2017 asendatakse kokkuleppe lisa käesoleva otsuse lisaga.

Genf, 8. detsember 2016

Ühiskomitee nimel

Euroopa Liidu delegatsiooni juht

Filip CORNELIS

Šveitsi delegatsiooni juht

Christian HEGNER


LISA

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel arvestatakse järgmist:

1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepingu alusel asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane;

iga kord, kui käesolevas lisas nimetatud õigusaktid sisaldavad viiteid Euroopa Ühenduse liikmesriikidele, mis on asendatud viidetega Euroopa Liidu liikmesriikidele, või nendega ühenduse loomise vajadusele, käsitatakse kõnealuseid viiteid käesoleva kokkuleppe kohaldamisel kehtivana ka Šveitsi suhtes või Šveitsiga ühenduse loomise vajaduse suhtes;

kokkuleppe artiklite 4, 15, 18, 27 ja 35 viiteid nõukogu määrustele (EMÜ) nr 2407/92 ja (EMÜ) nr 2408/92 käsitatakse viidetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1008/2008;

ilma et see piiraks käesoleva kokkuleppe artikli 15 kohaldamist, hõlmab järgmistes ühenduse direktiivides ja määrustes osutatud mõiste „ühenduse lennuettevõtja“ ka sellist lennuettevõtjat, kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht selle olemasolu korral paikneb Šveitsi territooriumil ja kellele on antud tegevusluba kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1008/2008. Kõiki viiteid määrusele (EMÜ) nr 2407/92 käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 1008/2008;

kõiki järgmistes tekstides esinevaid viiteid asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitatakse viidetena käesoleva kokkuleppe artiklitele 8 ja 9.

1.   Lennunduse liberaliseerimise ja muud tsiviillennunduses kohaldatavad õigusaktid

Nr 1008/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

2000/79

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta

93/104

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, muudetud järgmise õigusaktiga:

direktiiv 2000/34/EÜ

Nr 437/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

Nr 1358/2003

Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste andmete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa

Nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni määrus (EL) nr 285/2010

Nr 95/93

Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (artiklid 1–12), muudetud järgmise õigusaktiga:

määrus (EÜ) nr 793/2004

2009/12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv lennujaamatasude kohta

96/67

Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades

(artiklid 1–9, 11–23 ja 25)

Nr 80/2009

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89

2.   Konkurentsieeskirjad

Nr 1/2003

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (artiklid 1–13, 15–45)

(Sel määral, mil kõnealune määrus on käesoleva kokkuleppe kohaldamiseks oluline. Kõnealuse määruse lisamine ei mõjuta käesoleva kokkuleppe kohast ülesannete jaotust.)

Nr 773/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006,

komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2008

Nr 139/2004

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)

(artiklid 1–18, artikli 19 lõiked 1–2 ja artiklid 20–23)

Vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 5 kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel järgmist:

1)

määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline kõnealuse määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik läbi vaadata vähemalt kolme EÜ liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni riikliku konkurentsiõiguse alusel, võivad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud isikud või ettevõtjad enne asjaomastele ametiasutustele teatamist teha Euroopa Ühenduste Komisjonile põhjendatud ettepaneku, et koondumise peaks läbi vaatama komisjon;

2)

Euroopa Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 ja eelmise lõigu kohased ettepanekud viivitamata Šveitsi Konföderatsioonile;

3)

kui Šveitsi Konföderatsioon väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum Šveitsi pädeva konkurentsiasutuse pädevusse ning seda ei suunata kõnealuse lõike kohaselt Šveitsi Konföderatsiooni pädevusest välja.

Seoses ühinemismääruse artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegadega kohaldatakse järgmist:

1)

Euroopa Komisjon edastab kõik asjaomased dokumendid vastavalt artikli 4 lõigetele 4 ja 5, artikli 9 lõigetele 2 ja 6 ning artikli 22 lõikele 2 viivitamata Šveitsi pädevale konkurentsiasutusele;

2)

Šveitsi Konföderatsiooni puhul hakatakse määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegu arvestama alates ajast, mil Šveitsi pädev konkurentsiasutus on asjaomased dokumendid kätte saanud.

Nr 802/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (artiklid 1–24), muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006,

komisjoni määrus (EÜ) nr 1033/2008,

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1269/2013

2006/111

Komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiiv liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta

Nr 487/2009

Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris

3.   Lennuohutus

Nr 216/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2009,

määrus (EÜ) nr 1108/2009,

komisjoni määrus (EL) nr 6/2013,

komisjoni määrus (EL) 2016/4

Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.

Komisjonil on Šveitsis talle antud volitused otsuste puhul, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2, artikli 14 lõigete 5 ja 7, artikli 24 lõike 5, artikli 25 lõike 1, artikli 38 lõike 3 punkti i, artikli 39 lõike 1, artikli 40 lõike 3, artikli 41 lõigete 3 ja 5, artikli 42 lõike 4, artikli 54 lõike 1 ja artikli 61 lõike 3 kohaselt.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teise taandega ettenähtud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata kõnealuse määruse artiklis 65 ega selles nimetatud otsuse 1999/468/EÜ sätetes esitatud viiteid liikmesriigile Šveitsi kohta kehtivana.

Kõnealust määrust ei tõlgendata mingil juhul selliselt, et see annaks Euroopa Lennundusohutusametile volitused tegutseda Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel kui tema selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses.

a)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

i)

lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühendusega“ sõnad „või Šveitsiga“;

ii)

lõike 2 punkti a lisatakse pärast sõna „ühendusega“ sõnad „või Šveitsiga“;

iii)

lõikest 2 jäetakse välja punktid b ja c;

iv)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Kui ühendus peab läbirääkimisi kolmanda riigiga, et sõlmida leping, mille kohaselt liikmesriik või lennundusohutusamet võivad välja anda sertifikaate asjaomase kolmanda riigi pädeva lennundusasutuse väljaantud sertifikaatide alusel, püüab ta tagada Šveitsile pakkumise samalaadse lepingu sõlmimiseks asjaomase kolmanda riigiga. Šveits püüab omakorda sõlmida kolmandate riikidega samalaadsed lepingud, kui on sõlminud ühendus.“

b)

Artiklisse 29 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohutusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.“

c)

Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõik:

„Šveits kohaldab lennundusohutusameti suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva lisa A lisas, kooskõlas A lisa liitega.“

d)

Artiklisse 37 lisatakse järgmine lõik:

„Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal ELi liikmesriikidega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud hääleõigus.“

e)

Artiklisse 59 lisatakse järgmine lõige:

„12.   Šveits osaleb lõike 1 punktis b osutatud ühenduse rahalises panuses vastavalt järgmisele valemile:

 

S (0,2/100) + S [1 – (a + b) 0,2/100] c/C,

kus:

S

=

lennundusohutusameti eelarve osa, mis ei ole kaetud lõike 1 punktides c ja d märgitud tasude ja lõivudega;

a

=

assotsieerunud riikide arv,

b

=

ELi liikmesriikide arv,

c

=

Šveitsi osamaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) eelarvesse,

C

=

ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide toetuse kogumaht ICAO eelarves.“

f)

Artiklisse 61 lisatakse järgmine lõik:

„Šveitsis lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted on esitatud käesoleva lisa B lisas.“

g)

Määruse II lisa laiendatakse järgmistele õhusõidukitele kui toodetele, mis kuuluvad komisjoni 24. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (1) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii reguleerimisalasse:

 

õhusõiduk [HB-IMY, HB-IWY] – tüüp Gulfstream G-IV;

 

õhusõiduk [HB-IMJ, HB-IVZ, HB-JES] – tüüp Gulfstream G-V;

 

õhusõiduk [HB-ZCW, HB-ZDF] – tüüp MD 900.

Nr 1178/2011

Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni määrus (EL) nr 290/2012,

komisjoni määrus (EL) nr 70/2014,

komisjoni määrus (EL) nr 245/2014,

komisjoni määrus (EL) 2015/445,

komisjoni määrus (EL) 2016/539

Nr 3922/91

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–11 ja 13), muudetud järgmiste õigusaktidega:

määrus (EÜ) nr 1899/2006,

määrus (EÜ) nr 1900/2006,

komisjoni määrus (EÜ) nr 8/2008,

komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2008

Nr 996/2010

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ, muudetud järgmise õigusaktiga:

määrus (EL) nr 376/2014

Nr 104/2004

Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad

Nr 2111/2005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9

Nr 473/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis osutatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu

Nr 474/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/963

Nr 1332/2011

Komisjoni 16. detsembri 2011. aasta määrus, millega kehtestatakse ühised õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid õhukokkupõrke vältimiseks, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni määrus (EL) 2016/583

Nr 646/2012

Komisjoni 16. juuli 2012. aasta rakendusmäärus, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Nr 748/2012

Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni määrus (EL) nr 7/2013,

komisjoni määrus (EL) nr 69/2014,

komisjoni määrus (EL) 2015/1039,

komisjoni määrus (EL) 2016/5

Nr 965/2012

Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni määrus (EL) nr 800/2013,

komisjoni määrus (EL) nr 71/2014,

komisjoni määrus (EL) nr 83/2014,

komisjoni määrus (EL) nr 379/2014,

komisjoni määrus (EL) 2015/140,

komisjoni määrus (EL) 2015/1329,

komisjoni määrus (EL) 2015/640,

komisjoni määrus (EL) 2015/2338,

komisjoni määrus (EL) 2016/1199

2012/780

Komisjoni 5. detsembri 2012. aasta otsus, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ) artikli 18 lõikega 5 loodud Euroopa lennuohutusalaste soovituste kesksele andmekogule ja nendele soovitustele antud vastustele juurdepääsu õigusi

Nr 628/2013

Komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusmäärus, milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodeid standardimiskontrollide korraldamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 eeskirjade kohaldamise järelevalvel ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006

Nr 139/2014

Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008

Nr 319/2014

Komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus, milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007

Nr 376/2014

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007

Nr 452/2014

Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta määrus, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni määrus (EL) 2016/1158

Nr 1321/2014

Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni määrus (EL) 2015/1088,

komisjoni määrus (EL) 2015/1536

2015/340

Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määrus, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011

2015/640

Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta määrus, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012

2015/1018

Komisjoni 29. juuni 2015. aasta rakendusmäärus, millega kehtestatakse tsiviillennunduse selliste juhtumiliikide loetelu, millest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014 tuleb kohustuslikus korras teatada

4.   Lennundusjulgestus

Nr 300/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002

Nr 272/2009

Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni määrus (EL) nr 297/2010,

komisjoni määrus (EL) nr 720/2011,

komisjoni määrus (EL) nr 1141/2011,

komisjoni määrus (EL) nr 245/2013

Nr 1254/2009

Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta määrus, milles sätestatakse kriteeriumid, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik teha erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed

Nr 18/2010

Komisjoni 8. jaanuari 2010. aasta määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 300/2008 seoses riiklike tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumidega

Nr 72/2010

Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/472

2015/1998

Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2426

2015/8005

Komisjoni 16. novembri 2015. aasta rakendusotsus, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 18 punktis a osutatud teavet sisaldavate lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks

5.   Lennuliikluse korraldamine

Nr 549/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), muudetud järgmise õigusaktiga:

määrus (EÜ) nr 1070/2009

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 6, 8, 10, 11 ja 12 kohaselt antud volitused.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõikes 2 tuleks sõnad „ühenduse tasandil“ asendada sõnadega „ühenduse tasandil, kaasates Šveitsi“.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teises taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 5 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud „liikmesriiki“ Šveitsi kohta kehtivana.

Nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:

määrus (EÜ) nr 1070/2009

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 9a, 9b, 15, 15a, 16 ja 17 kohaselt antud volitused.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt.

a)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „ja Šveitsis“.

b)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõigetesse 1 ja 6 lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „ja Šveitsis“.

c)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „ja Šveitsis“.

d)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „ja Šveitsis“.

e)

Artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjassepuutuv.“

Nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:

määrus (EÜ) nr 1070/2009

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 3a, 6 ja 10 kohaselt antud volitused.

Nr 552/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:

määrus (EÜ) nr 1070/2009

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 4 ja 7 ning artikli 10 lõike 3 kohaselt antud volitused.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt.

a)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühendusega“ sõnad „või Šveitsiga“.

b)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 4 lisatakse pärast sõna „ühendusega“ sõnad „või Šveitsiga“.

c)

III lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 3 teise ja viimasesse taandesse lisatakse pärast sõna „ühenduses“ sõnad „või Šveitsis“.

Nr 2150/2005

Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks

Nr 1033/2006

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 428/2013

Nr 1032/2006

Komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrus, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni määrus (EÜ) nr 30/2009

Nr 219/2007

Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks, muudetud järgmiste õigusaktidega:

nõukogu määrus (EÜ) nr 1361/2008,

nõukogu määrus (EL) nr 721/2014

Nr 633/2007

Komisjoni 7. juuni 2007. aasta määrus, milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni määrus (EL) nr 283/2011

Nr 482/2008

Komisjoni 30. mai 2008. aasta määrus, millega luuakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate rakendatav tarkvara turvalisuse tagamise süsteem ja muudetakse määruse (EÜ) nr 2096/2005 II lisa, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011

Nr 29/2009

Komisjoni 16. jaanuari 2009. aasta määrus, millega kehtestatakse andmevahetusteenuste nõuded ühtse Euroopa taeva jaoks, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/310

Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

I lisa A osasse lisatakse „Switzerland UIR“.

Nr 262/2009

Komisjoni 30. märtsi 2009. aasta määrus, milles sätestatakse režiimi S päringusaatja koodide kooskõlastatud määramise ja kasutamise nõuded ühtse Euroopa taeva kontekstis

Nr 73/2010

Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1029/2014

Nr 255/2010

Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012,

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1006

Nr K(2010) 5134

Komisjoni 29. juuli 2010. aasta otsus ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise organi määramise kohta

2014/672

Komisjoni 24. septembri 2014. aasta rakendusotsus ühtset Euroopa taevast käsitleva algatuse tulemuslikkuse hindamise asutuse ametiaja pikendamise kohta

Nr 176/2011

Komisjoni 24. veebruari 2011. aasta määrus teabe kohta, mis tuleb esitada enne funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamist ja muutmist

Nr 677/2011

Komisjoni 7. juuli 2011. aasta määrus, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 970/2014

2011/4130

Komisjoni 7. juuli 2011. aasta otsus võrgustiku haldusasutuse määramise kohta ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise võrgustikule

Nr 1034/2011

Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010

Nr 1035/2011

Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012,

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 448/2014

Nr 1206/2011

Komisjoni 22. novembri 2011. aasta rakendusmäärus, millega kehtestatakse õhusõidukite identifitseerimise nõuded seoses ühtse Euroopa taeva seirega

Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

I lisasse lisatakse „Switzerland UIR“.

Nr 1207/2011

Komisjoni 22. novembri 2011. aasta rakendusmäärus, milles sätestatakse ühtse Euroopa taeva seire toimivuse ja koostalitlusvõime nõuded, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1028/2014

Nr 923/2012

Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni määrus (EL) 2015/340,

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1185

Nr 1079/2012

Komisjoni 16. novembri 2012. aasta rakendusmäärus, millega kehtestatakse ühtses Euroopa taevas kasutatavad kõneside kanalisammud, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 657/2013

Nr 390/2013

Komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärus, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava

Nr 391/2013

Komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärus, milles sätestatakse aeronavigatsioonitasude süsteem

Nr 409/2013

Komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärus, milles käsitletakse ühisprojektide määratlemist, juhtimiskorra kehtestamist ja Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava elluviimist toetavate stiimulite väljaselgitamist

2014/132

Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta rakendusotsus, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuseesmärgid ja häiretasemed teiseks võrdlusperioodiks (aastateks 2015–2019)

Nr 716/2014

Komisjoni 27. juuni 2014. aasta rakendusmäärus Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamist toetava ühise katseprojekti kehtestamise kohta

2015/2224

Komisjoni 27. novembri 2015. aasta rakendusotsus, milles käsitletakse lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide haldamisega tegeleva võrgustiku haldusnõukogu esimehe, liikmete ja nende asendusliikmete ametisse nimetamist teiseks aruandeperioodiks (2015–2019)

2016/1373

Komisjoni 11. augusti 2016. aasta rakendusotsus võrgustiku tulemuslikkuse kava heakskiitmise kohta ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse kava teiseks võrdlusperioodiks (2015–2019)

6.   Keskkond ja müra

2002/30

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel (artiklid 1–12 ja 14–18)

(Kehtivad Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti I lisa muudatused, mis tulenevad II lisa 8. peatüki („Transpordipoliitika“) G jao („Õhutransport“) punktist 2.)

89/629

Nõukogu 4. detsembri 1989. aasta direktiiv tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta

(artiklid 1–8)

2006/93

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude reguleerimise kohta

7.   Tarbijakaitse

90/314

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta

(artiklid 1–10)

93/13

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

(artiklid 1–11)

Nr 2027/97

Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (artiklid 1–8), muudetud järgmise õigusaktiga:

määrus (EÜ) nr 889/2002

Nr 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91

(artiklid 1–18)

Nr 1107/2006

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul

8.   Muud

2003/96

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

(artikli 14 lõike 1 punkt b ja artikli 14 lõige 2)

9.   Lisad

A:

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll

B:

Šveitsis EASA tegevuses osalejate üle teostatavat Euroopa Liidu finantskontrolli käsitlevad sätted


(1)   ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

A LISA

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 343 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 191 on Euroopa Liidul ja Euroopa Aatomienergiaühendusel liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

I PEATÜKK

EUROOPA LIIDU OMAND, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Liidu ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Liidu omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Liidu arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Liit, tema vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- või kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud või müügimaksud, kui liit teeb oma ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõjul liidu piires kahjustataks konkurentsi.

Vabastus ei kehti selliste maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Liidu ametialaseks kasutamiseks imporditavad ja eksporditavad kaubad on vabastatud kõikidest tollimaksudest, -keeldudest ja -piirangutest; selliselt imporditud kaupu ei või impordiriigi territooriumil müüa ega muul viisil võõrandada tasu eest ega tasuta, välja arvatud selle riigi valitsuse heakskiidetud tingimustel.

Samuti on liidu väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)

Artikkel 5

Liidu institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.

Liidu institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 6

Liidu institutsioonide presidendid võivad liidu institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu poolt lihthäälteenamusega kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on ette nähtud liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Euroopa Parlamendi liikmetele võimaldatakse seoses tollikontrolli ja rahavahetusega:

a)

nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele;

b)

teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on parlamendi liikmetel:

a)

oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)

teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmete suhtes ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti ja sealt tagasi.

Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteediga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õigusrikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 10

Liidu institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib ka liidu konsultatiivorganite kohta.

V PEATÜKK

EUROOPA LIIDU AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 11

Iga liikmesriigi territooriumil on liidu ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

a)

vastavalt aluslepingute sätetele, mis käsitlevad ühest küljest ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ja teisest küljest Euroopa Liidu Kohtu pädevust liidu ja selle ametnike vahelistes vaidlustes, kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

b)

teenistujate, nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)

valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

d)

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

e)

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 12

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liit neile maksab.

Euroopa Liidu makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 13

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende liidu ametnike ja muude teenistujate elukohaks, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks liidu teenistuses asuvad elama liikmesriiki, kus nad liidu teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui ka riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on liidu liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 14

Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 15

Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist muude asjaomaste institutsioonidega määruste abil kindlaks liidu ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes osaliselt või täielikult kehtivad artikli 11, artikli 12 teise lõigu ja artikli 13 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA LIIDU JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 16

Liikmesriik, mille territooriumil on liidu institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud liidu juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes liidu huvides.

Iga liidu institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus liidu huvidega.

Artikkel 18

Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate asutustega.

Artikkel 19

Artikleid 11–14 ja artiklit 17 kohaldatakse komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 20

Artikleid 11 kuni 14 ja artiklit 17 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäride ja kaasettekandjate suhtes, ilma et eelöeldu piiraks protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta, kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 21

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist.

Euroopa Investeerimispank on vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samuti ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Panga ja selle organite põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 22

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Euroopa Keskpank on vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Panga ja selle organite tegevust, mis lähtub Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, ei maksustata käibemaksuga.

Liide

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli Šveitsis kohaldamise menetlus

1.   Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll“) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, kui järgmiste sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Agentuuri vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Šveitsist eksporditavatelt toodetelt ja teenustelt ei tule maksta Šveitsi käibemaksu. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõigu kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust selle tagastamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu tagastamine toimub sellekohase Šveitsi vormi esitamisel föderaalse maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused tuleb üldjuhul läbi vaadata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui tagastamistaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega esitati.

3.   Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade kohaldamise menetlus

Vastavalt protokolli artikli 12 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt riigisisese õiguse põhimõtetele lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artikli 2 tähenduses föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palgalt, töötasult ja tasudelt, mida neile maksab Euroopa Liit ja mis on maksustatud liidusisese maksuga.

Kõnealuse protokolli artikli 13 kohaldamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.

Lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi liikmed, ei pea tingimata olema allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.

Euroopa Liidu Kohtul on ainupädevus kõigis agentuuri või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid käsitlevates küsimustes seoses määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (2) ja teiste Euroopa Liidu õiguse töötingimusi määratlevate sätete kohaldamisega.


(1)  Nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1).

(2)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (muudele teenistujatele kohaldatav kord) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

B LISA

Finantskontroll Šveitsi-poolsete Euroopa Lennundusohutusameti tegevuses osalejate üle

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse komisjonile või lennundusohutusametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Kontrollid

1.   Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (1) ja lennundusohutusameti finantseeskirjale, mille haldusnõukogu võttis vastu 26. märtsil 2003 vastavalt komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, (2) ja muudele käesolevas otsuses osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni ametnikud või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2.   Lennundusohutusameti või komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.

3.   Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

4.   Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5.   Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite teostamise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1.   Käesoleva kokkuleppe kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (3).

2.   Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolli või teiste pädevate, Šveitsi föderaalse finantskontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3.   Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise korraldada komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.

4.   Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks teostamiseks.

5.   Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused selliste rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama eespool nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1.   Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.

2.   Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas kokkuleppes viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni Šveitsi õigusaktide ja ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate vastavate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -sanktsioonid

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võib agentuur või komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (4), samuti nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (5).

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riikidele, kuuluvad täitmisele Šveitsis.

Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõestamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.

Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, kuuluvad täitmisele samadel tingimustel.


(1)  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(2)  Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(3)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(4)  Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

(5)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).


Parandused

18.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 42/43


Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta määruse (EL) nr 1357/2014 (millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 365, 19. detsember 2014 )

Leheküljel 96 lisa viimases lõigus pärast tabelit 9

asendatakse

„Katsemeetodid

Kasutatakse meetodeid, mida on kirjeldatud nõukogu määruses (EÜ) nr 440/2008 (1) ning muudes asjakohastes CENi dokumentides või muudes rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodites ja juhendites.“

järgmisega:

„Katsemeetodid

Kasutatakse meetodeid, mida on kirjeldatud komisjoni määruses (EÜ) nr 440/2008 (1) ning muudes asjakohastes CENi dokumentides või muudes rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodites ja juhendites.“

Leheküljel 96 lisa joonealuses märkuses 1

asendatakse

„Nõukogu määrus (EÜ) nr 440/2008, 30. mai 2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.5.2008, lk 1.)“

järgmisega:

„Komisjoni määrus (EÜ) nr 440/2008, 30. mai 2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.5.2008, lk 1).“