14.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 37/3

TÕLGE

RAHVUSVAHELISE TEADUS- JA TEHNOLOOGIAKESKUSE TEGEVUSE JÄTKAMISE LEPING

KÄESOLEVA LEPINGU OSALISED,

TUNDES MURET tuuma-, radioloogiliste, keemia- ja bioloogiliste relvade (edaspidi „massihävitusrelvad“) levikust tulenevate ohtude ning tuuma-, radioloogiliste, keemia- ja bioloogiliste materjalide relvadena kasutamise pärast,

KINNITADES TAAS, et on vaja tõkestada massihävitusrelvade ja nende kandevahenditega seotud tehnoloogia, materjalide ja ekspertteadmiste levikut,

MEENUTADES ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540, mille kohaselt peavad kõik riigid hoiduma mis tahes toetuse andmisest valitsusvälistele osalistele, kes üritavad välja töötada, omandada, toota, omada, transportida, üle anda või kasutada tuuma-, keemia- või bioloogilisi relvi ja nende kandevahendeid,

TUNNISTADES, et riikidevaheline koostöö ja mitmepoolsed jõupingutused on tõhusad vahendid massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks, ning tunnistades teadusuuringute ja tehnoloogia arengu tähtsust massihävitusrelvade tõkestamise küsimustega tegelemisel,

VÕTTES ARVESSE rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse (edaspidi „ISTC“ või „keskus“) asutamislepingut, millele kirjutati alla 27. novembril 1992. aastal Moskvas (edaspidi „1992. aasta leping“), ja rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse asutamislepingu ajutise kohaldamise protokolli, millele kirjutati alla 27. detsembril 1993. aastal Moskvas (edaspidi „ajutise kohaldamise protokoll“),

TUNNISTADES, et ISTC peab vähendama stiimuleid osaleda sellises tegevuses, millega võib kaasneda massihävitusrelvade või nendega seotud materjalide levik, toetades rahumeelsetel eesmärkidel toimuvat tegevust teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning tehes koostööd nende riikide teadlaste ja inseneridega, kellel on massihävitusrelvade tootmiseks olemas tehnoloogia, ekspertteadmised ja materjalid, ning tunnustades ISTC varasemat panust massihävitusrelvade leviku tõkestamisse ja teadusalase koostöö edendamisse riikide vahel,

OLLES TEADLIK, et ISTC edu sõltub valitsuste, Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi: „Euratom“), valitsusväliste organisatsioonide, fondide, akadeemiliste ja teadusasutuste ning teiste valitsustevaheliste ja erasektori organisatsioonide tugevast toetusest,

SOOVIDES, et ISTC jätkaks oma tööd, võttes arvesse viimaseid muutuseid ISTC liikmeskonnas,

SOOVIDES tagada ISTC vastavuse tingimustele, mis on muutunud alates ISTC asutamisest, et ISTC tegevus toetaks osalevaid teadlasi ja insenere, sealhulgas massihävitusrelvade või nende kandesüsteemide alaste teadmiste ja oskustega (ka kahesuguse kasutusega kaupade valdkonnas teadmisi omavaid) teadlasi ja insenere, et osaleda rahvusvahelise teaduspartnerluse väljatöötamisel, üleilmse julgeoleku tugevdamisel ja majanduskasvu hoogustamisel innovatsiooni kaudu, ning

OTSUSTADES, et ISTC eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks teadusalase koostöö kaudu tuleb ISTC tegevust jätkata, sõlmides käesoleva lepingu, mis põhineb 1992. aasta lepingul ja selle muudatustel, ning jättes välja ajutise kohaldamise protokolli,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

A. 1992. aasta lepinguga valitsustevahelise organisatsioonina asutatud ISTC jätkab tegevust vastavalt käesoleva lepingu tingimustele. Iga lepinguosaline aitab kaasa keskuse tegevusele oma territooriumil. Keskusel on oma eesmärkide saavutamiseks kooskõlas lepinguosaliste õigusnormidega õigus- ja teovõime sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

B. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

i) „lepinguosalised“– lepingule allakirjutanud pooled (käsitletakse lepinguosalistena pärast lepingu jõustumist), kes on esitanud käesoleva lepingu artikli 17 punkti C kohase teate, ja kõik riigid, kes on käesoleva lepinguga ühinenud lepingu artikli 13 punkti B kohaselt;

ii) „keskuse töötajad“– füüsilised isikud, kelle on tööle võtnud keskus või kes töötavad keskusega sõlmitud lepingu alusel või kes on määratud keskusesse tööle või täitma seal ajutisi ülesandeid, milles on kokku leppinud keskus ja üks või mitu lepinguosalist;

iii) „pereliikmed“– abikaasa; alla 21aastased vallalised ülalpeetavad lapsed; alla 23aastased vallalised ülalpeetavad lapsed, kes õpivad keskharidusjärgses õppeasutuses päevases õppes; vallalised lapsed, kes on füüsilise või vaimse puudega;

iv) „keskuse tegevus“– projektid ja muu töö, mis toimub keskuse egiidi all kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 2;

v) „keskuse projekt“– kindlaksmääratud kestusega koostöö, mida viiakse ellu mis tahes kohas maailmas, mis võib hõlmata toetusi ja/või seadmeid ning milleks tuleb saada käesoleva lepingu artiklis 6 kirjeldatud heakskiit;

vi) „juhatuse konsensus“– kõigi juhatusse kuuluvate lepinguosaliste nõusolek, kes osalevad ja hääletavad koosolekul, kus otsus tehakse, tingimusel et kvoorum on koos, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti. Nagu on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 4, määratakse ISTC põhikirjas kindlaks kvoorum ja lepinguosaliste koosolekutel osalemise lubatud vormid;

vii) „vastuvõttev riik“– lepinguosaline, kes on määratud vastuvõtvaks riigiks kooskõlas käesoleva lepingu artikli 9 punktiga A;

viii) „kahesuguse kasutusega tehnoloogia, materjalid ja ekspertteadmised“– tehnoloogia, materjalid ja ekspertteadmised, mida saab rakendada nii äri kui ka massihävitusrelvade levitamise eesmärgil, näiteks massihävitusrelvade või nende kandevahendite arendamise, tootmise, kasutamise või laiendamisega seotud rakendused;

ix) „kahesuguse kasutusega teadmised ja oskused“– teadmised ja oskused, mis on seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogia, materjalide ja ekspertteadmiste kasutamisega massihävitusrelvade või nende kandevahendite arendamiseks, tootmiseks, kasutamiseks või täiendamiseks; ning

x) „seotud materjalid“– asjakohaste mitmepoolsete lepingute ja kokkulepetega hõlmatud või riiklikesse kontrolliloeteludesse kantud materjalid, seadmed ja tehnoloogia, mida võib kasutada massihävitusrelvade ning nende kandevahendite konstrueerimiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

Artikkel 2

A. Keskus kavandab, kiidab heaks, rahastab ja jälgib rahuotstarbelist tegevust, mis viiakse läbi lepinguosaliste territooriumidel asuvates asutustes ja üksustes. Projekte võib ellu viia ka riikides, kes ei ole käesoleva lepingu osalised, kuid kellel on massihävitusrelvade jaoks vajalik tehnoloogia, ekspertteadmised ja seotud materjalid, kui selline riik teavitab kirjalikult juhatust projektidest ja juhatus kiidab nende projektide elluviimise ühehäälselt heaks. Eeltoodule vaatamata võib lubada isikutel, kes ei ole lepingus osaleva riigi kodanikud, osaleda ISTC tegevuses riikides, mis on käesoleva lepingu osalised.

B. Keskuse eesmärgid on järgmised:

edendada rahvusvahelisi mehhanisme massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide, samuti sellise tehnoloogia ning selliste materjalide ja ekspertteadmiste leviku tõkestamiseks, mis on vahetult seotud massihävitusrelvade või nende kandevahendite arendamise, tootmise, kasutamise või täiendamisega ning mis on sellise tegevuse peamised elemendid (sealhulgas kahesuguse kasutusega tehnoloogia, materjalid ja ekspertteadmised);

ii)	pakkuda teadlastele massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seonduvaid teadmisi ja oskusi, sealhulgas kahesuguse kasutusega teadmisi ja oskusi, koolitusvõimalusi ja alternatiivseid töövõimalusi, mille raames on nende teadmisi ja oskusi võimalik kasutada rahumeelsetel eesmärkidel;

iii)	edendada turbekultuuri, mis on seotud selliste materjalide, seadmete ja tehnoloogia käitlemise ja kasutamisega, mida saab kasutada massihävitusrelvade ning nende kandevahendite konstrueerimiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks, ning

iv)

aidata oma tegevusega luua rahvusvahelist teaduspartnerlust, tugevdada üleilmset julgeolekut ja hoogustada majanduskasvu innovatsiooni kaudu; arendada alus- ja rakendusuuringuid ning tehnoloogiat ja äriotstarbelist kasutust, muu hulgas keskkonna, energeetika, tervishoiu, tuuma-, keemia- ja bioloogilise ohutuse ja julgeoleku valdkonnas; edendada massihävitusrelvadega seotud tehnoloogiat ja materjale tundvate ja vastavate ekspertteadmistega teadlaste edasist integreerimist rahvusvahelistesse teadusringkondadesse.

Artikkel 3

Oma eesmärkide saavutamiseks on keskusel lubatud:

i)	edendada ja toetada rahaliste vahendite abil või muul viisil tegevust, mis on kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 2;

ii)	jälgida ja kontrollida keskuse tegevust kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 8;

iii)	seada valitsuste, Euroopa Liidu ja Euratomi, valitsustevaheliste ning valitsusväliste organisatsioonide, erasektori organisatsioonide, fondide, akadeemiliste ja teadusasutustega sisse asjakohased koostöövormid ja programmid ning võtta neilt vastu rahalisi vahendeid ja annetusi;

iv)	luua harukontorid või infopunktid sellest huvitatud lepinguosalistes riikides või mõne lepingus mitteosaleva riigi territooriumil, tingimusel et juhatus kiidab selle ühehäälselt heaks;

v)	ning tegeleda käesoleva lepinguga hõlmatud muu tegevusega, kui juhatus on jõudnud selles konsensusele.

Artikkel 4

A. Keskusel on juhatus ja sekretariaat, mis koosneb tegevdirektorist (kes on ühtlasi ka peadirektor), tegevdirektori asetäitja(te)st ja muudest töötajatest vastavalt keskuse põhikirjale.

B. Juhatuse ülesandeks on:

i)	kindlaks määrata keskuse tegevuspõhimõtted ja töökord;

ii)	anda sekretariaadile üldiseid suuniseid ja juhtnööre;

iii)	kiita heaks keskuse tegevuseelarve;

iv)	juhtida keskuse finants- ja muud tegevust, sealhulgas kiita heaks keskuse eelarve koostamise, aruannete koostamise ja nende kontrollimise kord;

v)	määrata kindlaks üldkriteeriumid ja prioriteedid tegevuse heakskiitmiseks;

vi)	kiita heaks projekte kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 6;

vii)	võtta vastu põhikiri ja vastavalt vajadusele muud rakendussätted ning

viii)

täita muid käesoleva lepinguga talle pandud ülesandeid või käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke ülesandeid.

C. Juhatuse otsused võetakse vastu konsensuse alusel.

D. Igal lepinguosalisel on juhatuses üks hääl ning iga lepinguosaline nimetab juhatusse kuni kaks esindajat.

E. Lepinguosalised võivad moodustada teadusliku nõuandekomitee, mis koosneb lepinguosaliste nimetatud esindajatest ja mille ülesandeks on anda juhatusele ekspertide teadusalast ja muud vajalikku erialast nõu, nõu teadustöö rahumeelsetel eesmärkidel kasutamise valdkonnas ning igasugust muud nõu, mida juhatus võib vajada.

F. Juhatus võtab käesoleva lepingu rakendamisel vastu põhikirja. Põhikirjas sätestatakse:

i)	sekretariaadi struktuur, sealhulgas tegevdirektori, tegevdirektori asetäitjate ja muude oluliste töötajate ülesanded ja vastutus;

ii)	tegevuse valimise, arendamise, heakskiitmise, rahastamise, läbiviimise ja järelevalve kord;

iii)	keskuse eelarve koostamise, aruannete koostamise ja nende auditeerimise kord;

iv)	asjakohased suunised keskuse projektidest ja projekti tulemuste levitamisest tulenevate intellektuaalomandi õiguste kohta;

v)	valitsuste, Euroopa Liidu ja Euratomi, valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide keskuse tegevuses osalemise kord;

vi)	personalipoliitika ning

muud käesoleva lepingu rakendusmeetmed.

Artikkel 5

Valitsustevahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone ning riike, kes lepingus ei osale, võib kutsuda hääleõiguseta vaatlejana osa võtma juhatuse aruteludest.

Artikkel 6

Igale juhatuses heakskiitmiseks esitatavale projekti ettepanekule lisatakse selle riigi või nende riikide kirjalik nõusolek, kus töid läbi viiakse. Lisaks nimetatud riigi või riikide eelnevale nõusolekule on projektide heakskiitmiseks nõutav juhatuse konsensus.

Artikkel 7

A. Juhatuses heakskiidetud projekte võivad rahastada või toetada keskus, lepinguosalised, valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ja teadusasutused, valitsustevahelised organisatsioonid ja erasektori organisatsioonid. Heakskiidetud projektide rahastamine ja toetamine toimub toetuse andjate poolt kindlaksmääratud tingimustel, mis peavad olema kooskõlas käesoleva lepinguga.

B. Lepinguosaliste esindajatel juhatuses ja keskuse sekretariaadi töötajatel ei ole õigust taotleda projektitoetusi ega saada otsest kasu ühestki kõnesolevast projektitoetusest.

Artikkel 8

A. Nende riikide territooriumil, kus tegevust ellu viiakse, on keskusel õigus:

i)	uurida kohapeal keskuse tegevust, materjale, tarneid, rahaliste vahendite kasutamist ning projektiga seotud teenuseid ja vahendite kasutamist, teatades sellest või tehes seda projektikokkuleppes kindlaksmääratud korras, ning

ii)	kontrollida või auditeerida taotluse korral olenemata nende asukohast kõiki registreid või muid dokumente, mis seonduvad keskuse projektidega, tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamisega ajavahemikul, mil keskus pakub rahastamist, ja seejärel projektikokkuleppes kindlaksmääratud ajavahemikul.

Artiklis 6 ette nähtud kirjalik nõusolek hõlmab töö toimumise riigi või riikide ning vastuvõtva asutuse nõusolekut anda keskusele vajalik juurdepääs projekti auditeerimiseks ja järelevalveks käesoleva punkti nõuete kohaselt.

B. Igal lepinguosalisel on samuti käesoleva artikli punktis A sätestatud ja keskuse vahendusel koordineeritud õigused selliste projektide suhtes, mida ta rahastab täielikult või osaliselt kas otse või keskuse kaudu, või selliste projektide suhtes, mida viiakse ellu tema territooriumil.

C. Kui on kindlaks tehtud, et projekti tingimusi ei ole järgitud, võib keskus või rahastav valitsus või organisatsioon pärast juhatusele oma põhjendustest teatamist lõpetada projekti ja võtta vajalikud meetmed vastavalt projektikokkuleppe tingimustele.

Artikkel 9

A. Keskuse peakorter asub Kasahstani Vabariigis ning Kasahstani Vabariik on vastuvõttev riik kuni ajani, mil: i) Kasahstani Vabariik teatab juhatusele kirjalikult oma soovist vastuvõtva riigi ülesandeid enam mitte täita; ii) käesoleva lepingu artikli 13 punktis A osutatud muu lepinguosaline või kooskõlas lepingu artikli 13 punktiga B lepinguga ühinev osaline, kes soovib lubada ISTC-l ellu viia tegevust oma territooriumil, teatab juhatusele kirjalikult oma soovist saada järgmiseks vastuvõtvaks riigiks; iii) juhatus otsustab konsensuse alusel, kas kiita heaks lepinguosalise taotlus saada järgmiseks vastuvõtvaks riigiks ning iv) lepinguosaline, kes soovib saada järgmiseks vastuvõtvaks riigiks, saadab juhatusele kirjaliku teate, milles ta kinnitab, et ta on nõus tema määramisega järgmiseks vastuvõtvaks riigiks.

B. Keskusele materiaalset abi osutades hangib vastuvõtva riigi valitsus omal kulul keskusele kasutamiseks sobivad ruumid ja tagab nende hooldamise, kommunaalteenused ja turvalisuse. Vastuvõtva riigi valitsus ja ISTC võivad sõlmida kokkuleppe, milles määratakse kindlaks tingimused, mille alusel vastuvõttev riik annab materiaalset abi ja hangib keskusele kasutamiseks sobivad ruumid.

C. Keskusel on vastuvõtvas riigis juriidilise isiku staatus ja sellest tulenevalt õigus sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

Artikkel 10

Vastuvõtvas riigis:

a)	ei kuulu maksustamisele ISTC käsutusse antud rahalised vahendid ja nendelt kogunenud intressid;

b)	ei tule tasuda keskuse ega ühegi selle haru varalt omandimaksu, mida nõutakse vastuvõtva riigi maksuseaduste kohaselt;

võib kasutada, sinna võib importida või sealt võib eksportida keskuse tegevusega seonduvalt hangitud või kasutatud kaupu, tooteid ja muud vara ilma vastuvõtva riigi kehtestatud tariifide, lõivude, tollimaksude, impordimaksude, käibemaksu ja muude samalaadsete maksude või tasudeta. ISTC võib teistele juriidilistele isikutele (sealhulgas vastuvõtva riigi teadusasutused, kuid mitte ainult) üle anda kaupu, tooteid ning muud kinnis- ja vallasvara, mis kuulusid ISTC-le ja/või üksustele, kes neid kasutasid ja kellele need anti üle ilma tariifide, lõivude, tollimaksude, impordimaksude, käibemaksu, varamaksu ja muude samalaadsete maksude või tasudeta;

d)	vabastatakse keskuse töötajad, kes ei ole vastuvõtva riigi kodanikud, füüsilise isiku tulumaksu tasumisest;

e)	ei maksustata juriidiliste isikute, sealhulgas vastuvõtva riigi teadusorganisatsioonide poolt vastuvõetud rahalisi vahendeid, mis on seotud keskuse projektidega;

f)	ei arvata maksustatava tulu hulka füüsiliste isikute, eelkõige teadlaste ja spetsialistide poolt vastuvõetud rahalisi vahendeid, mis on seotud keskuse projektidega;

ii)

on keskusel, lepinguosalistel, valitsustel, valitsustevahelistel ja valitsusvälistel organisatsioonidel õigus kanda keskuse tegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid muus kui vastuvõtva riigi vääringus piiranguta üle vastuvõtvasse riiki või sealt välja. Igaühel on õigus sel viisil ülekandeid teha vaid juhul, kui summad ei ületa kogusummat, mis on üle kantud vastuvõtvasse riiki; ning

b)	on keskusel keskuse ning selle tegevuse rahastamiseks õigus müüa enda ja käesoleva artikli punkti ii) alapunktis a osutatud üksuste nimel välisvaluutat vastuvõtva riigi sisesel valuutaturul;

iii)

vabastatakse keskuse tegevuses osalevad muud kui vastuvõtva riigi organisatsioonide töötajad, kes ei ole vastuvõtva riigi kodanikud või alalised elanikud, kõikidest tollimaksudest isiklikelt asjadelt või majatarvetelt, mis imporditakse vastuvõtvasse riiki, eksporditakse sealt või kasutatakse seal töötajate või nende pereliikmete isiklikuks tarbimiseks.

Artikkel 11

A. Vastuvõtvas riigis on ISTC-l ja selle varal immuniteet kohtuliku vastutuse ja kohtuotsuste täitmise suhtes, välja arvatud juhul, kui ISTC on sellest konkreetsel juhul sõnaselgelt loobunud.

B. Keskusele tagatakse privileegid ja immuniteedid vaid käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidel.

C. Käesoleva artikli sätted ei takista kehtivate rahvusvaheliste lepingute või ühegi riigi siseriiklike õigusaktide kohast kompenseerimist või hüvitamist.

D. Punkt A ei takista kohtumenetluste algatamist või nõuete esitamist vastuvõtva riigi kodanike või vastuvõtva riigi alaliste elanike suhtes.

Artikkel 12

A. Vastuvõtva riigi valitsus tagab keskuse töötajatele ja nende vastuvõtvas riigis asuvatele pereliikmetele järgmised privileegid ja immuniteedid:

i)	immuniteet vahi alla võtmise, kinnipidamise ja kohtumenetluste suhtes, kaasa arvatud kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulik immuniteet suuliste ja kirjalike avalduste ja kõikide ametialases tegevuses sooritatud tegude suhtes;

ii)	vabastamine igasugustest tulu-, sotsiaalkindlustus- või muudest maksudest ja maksetest, välja arvatud neist, mis tavaliselt sisalduvad kaupade või osutatud teenuste hinnas;

iii)	immuniteet sotsiaalkindlustusalaste sätete suhtes;

iv)	immuniteet sisserändepiirangute ja välismaalase registreerimisnõuete suhtes ning

õigus ilma tariifide, tolli- ja impordimaksude ning muude vastuvõtvas riigis kehtestatud maksude ja tasudeta esmakordsel ametisseasumisel importida oma mööblit ja isiklikke esemeid ning õigus ilma tariifideta, tolli- ja ekspordimaksude ning muude vastuvõtvas riigis kehtestatud maksude ja tasudeta ametiaja lõppemisel eksportida oma mööblit ja isiklikke esemeid.

Käesoleva artikli punkti i) sätteid ei kohaldata tsiviilhagi korral, mis tuleneb: a) keskuse töötaja sõlmitud lepingust, milles töötaja ei ole sõnaselgelt ega kaudselt määratletud keskuse esindajana, või b) kolmandale poolele vastuvõtvas riigis liiklusõnnetusega põhjustatud kahjust.

B. Lepinguosaliste esindajatele juhatuses, tegevdirektorile ja tegevdirektorite asetäitjatele tagab vastuvõtva riigi valitsus lisaks käesoleva artikli punktis A loetletud privileegidele ja immuniteetidele tema territooriumil asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmete esindajatele ja tegevjuhtidele üldjuhul ettenähtud muud privileegid, immuniteedid, vabastused ja soodustused.

C. Käesolev leping ei kohusta vastuvõtva riigi valitsust tagama oma kodanikele või alalistele elanikele käesoleva artikli punktides A ja B sätestatud privileege ja immuniteete.

D. Käesoleva lepingu tõlgendamisel ei kalduta kõrvale käesoleva artikli punktides A ja B nimetatud töötajatele teiste lepingute alusel ettenähtud privileegidest, immuniteetidest ja muudest soodustustest.

Artikkel 13

A. Armeenia Vabariik, Gruusia, Kasahstani Vabariik, Kirgiisi Vabariik ja Tadžikistani Vabariik kohustuvad täitma käesoleva lepingu artikli 9 punktis C ja artiklites 10, 11 ja 12 osutatud kohustusi, mille on võtnud vastuvõttev riik.

B. Iga riik, kes soovib käesoleva lepinguga pärast selle jõustumist ühineda, teatab sellest juhatusele tegevdirektori kaudu. Juhatus esitab tegevdirektori kaudu kõnesolevale riigile käesoleva lepingu tõestatud koopia. Juhatuse heakskiidu korral võib riik käesoleva lepinguga ühineda. Nimetatud riigi suhtes jõustub käesolev leping kolmekümnendal (30.) päeval pärast seda, kui riik on oma ühinemiskirja hoiulevõtjale üle andnud. Iga riik, kellel on massihävitusrelvade tootmiseks olemas tehnoloogia, ekspertteadmised ja materjalid, ning kes soovib lepinguga ühineda ühinemiskirjas märgitud eesmärgil lubada ISTC-l ellu viia tegevusi tema riigi territooriumil, kohustub käesoleva lepinguga ühinemisel täitma selle artikli 9 punkti C ja artiklites 10, 11 ja 12 osutatud kohustusi, mille on võtnud vastuvõttev riik.

Artikkel 14

A. Lepinguosalised vaatavad käesoleva lepingu läbi kahe aasta möödumisel selle jõustumisest. Läbivaatamisel võetakse arvesse lepinguosaliste rahalisi kohustusi ja makseid.

B. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud nende lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel, kes on lepingust taganenud või teatanud oma kavatsusest lepingust taganeda kooskõlas käesoleva artikli punktiga C. Kui taganemisteate esitanud lepinguosaline tühistab taganemise enne selle jõustumist, kohustub ta täitma käesoleva lepingu mis tahes muudatusi, mis jõustusid pärast kõnealuse lepinguosalise taganemisteate esitamise kuupäeva.

C. Iga lepinguosaline võib käesolevast lepingust taganeda mitte varem kui kuus kuud pärast hoiulevõtjale kirjaliku teate esitamist.

Artikkel 15

A. Küsimused või vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega, lahendatakse pooltevaheliste konsultatsioonidega.

B. Kui konsultatsioonide käigus jääb küsimus lahendamata, võivad kõik osapooled ühiselt kokku leppida selles, et vaidlus lahendatakse teisiti, näiteks lepitus-, vahendusmenetluse või vahekohtu vormis.

Artikkel 16

Käesoleva lepingu eesmärk ei ole sekkuda 1992. aasta lepinguga asutatud ISTC tegevuse jätkamisse valitsustevahelise organisatsioonina, sealhulgas ISTC olemasolevate harukontorite tegevusse, ega mõjutada olemasolevate lepingute, toetuste, muude õiguslike vahendite ega ISTC korralduste kehtivust, välja arvatud juhul, kui käesolevat lepingut on vastavalt muudetud.

Artikkel 17

A. Käesolev leping on allkirjastamiseks avatud Euroopa Liidule ja Euratomile, kes tegutsevad ühe lepinguosalisena, ning Gruusiale, Jaapanile, Norra Kuningriigile, Kirgiisi Vabariigile, Armeenia Vabariigile, Kasahstani Vabariigile, Korea Vabariigile, Tadžikistani Vabariigile ja Ameerika Ühendriikidele.

B. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

C. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja sai kätte viimase ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja käesoleva artikli punktis A osutatud riikidelt ning ühe lepinguosalisena tegutsevatelt Euroopa Liidult ja Euratomilt.

D. Kui käesolev leping on jõustunud, asendab see ajutise kohaldamise protokolli. Seejärel lõpetavad lepinguosalised 1992. aasta lepingu ajutise kohaldamise.

Artikkel 18

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on keskuse sekretariaat. Kõik hoiulevõtjale edastatavad teated tuleb adresseerida keskuse tegevdirektorile. Hoiulevõtja täidab oma ülesandeid kooskõlas 23. mai 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikliga 77.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud Astanas 9. detsembril 2015 armeenia, inglise, prantsuse, gruusia, saksa, jaapani, kasahhi, korea, kirgiisi, norra, vene ja tadžiki keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Erinevuste korral kahe või enama keeleversiooni vahel kohaldatakse ingliskeelset versiooni.

14.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 37/15

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/250,

13. veebruar 2017,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. veebruar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	117,5
	SN	359,5
	TR	149,3
	ZZ	208,8
0707 00 05	MA	85,9
	TR	174,3
	ZZ	130,1
0709 91 00	EG	153,4
0709 91 00	ZZ	153,4
0709 93 10	MA	64,3
	TR	193,7
	ZZ	129,0
0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28	EG	44,8
	IL	79,4
	MA	44,3
	TN	50,5
	TR	74,4
	ZZ	58,7
0805 21 10 , 0805 21 90 , 0805 29 00	EG	93,2
	IL	131,6
	MA	89,9
	TR	91,3
	ZZ	101,5
0805 22 00	IL	114,8
	MA	102,3
	TR	60,4
	ZZ	92,5
0805 50 10	EG	82,4
	TR	75,0
	ZZ	78,7
0808 30 90	CL	225,1
	CN	113,2
	ZA	114,0
	ZZ	150,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.

14.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 37/19

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/252,

9. veebruar 2017,

millega muudetakse otsuse 93/52/EMÜ II lisa seoses Extremadura autonoomse piirkonna ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks tunnistamisega ning otsuse 2003/467/EÜ lisasid seoses Hispaania teatavate piirkondade veisekarjade ametlikult tuberkuloosi- ja brutselloosivabaks tunnistamisega ning seoses Jersey ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabaks tunnistamisega

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 691 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle A lisa I osa punkti 4, A lisa II osa punkti 7 ja D lisa I osa punkti E,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses, (2) eriti selle A lisa 1. peatüki II jagu,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 91/68/EMÜ on määratud liidusisest lammaste ja kitsedega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Selles on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigid või nende piirkonnad tunnistada ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(2)	Komisjoni otsuse 93/52/EMÜ (3) II lisas on loetletud need liikmesriikide piirkonnad, mis on direktiivi 91/68/EMÜ kohaselt tunnistatud ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(3)	Hispaania on esitanud komisjonile dokumendid, milles tõendatakse, et Extremadura autonoomne piirkond vastab direktiivis 91/68/EMÜ sätestatud tingimustele saada ametlikult lamba- ja kitsekarjade brutselloosist (B. melitensis) vaba staatus.

(4)	Hispaania esitatud dokumentidele antud hinnangu põhjal tuleks Extremadura autonoomse piirkonna lamba- ja kitsekarjad tunnistada ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(5)

Komisjoni otsuse 93/52/EMÜ II lisas on Hispaaniat käsitlevas kandes loetletud Kanaari saarte autonoomne piirkond ja selle kaks provintsi: Santa Cruz de Tenerife ja Las Palmas. Kuna Kanaari saarte autonoomses piirkonnas on ainult kõnealused kaks provintsi, on viide Santa Cruz de Tenerife ja Las Palmase provintsile üleliigne ja tuleks välja jätta.

(6)	Seepärast tuleks otsuse 93/52/EMÜ II lisa kannet Hispaania kohta vastavalt muuta.

(7)	Direktiivi 64/432/EMÜ kohaldatakse liidus veiste ja sigadega kauplemise suhtes. Direktiivis on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigi piirkonna veisekarjad tunnistada ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist või veiste ensootilisest leukoosist vabaks.

(8)	Komisjoni otsuse 2003/467/EÜ (4) I lisa 2. peatükis on loetletud liikmesriigid, mille veisekarjad on tunnistatud ametlikult brutselloosivabaks.

(9)

Hispaania on esitanud komisjonile dokumendid, milles tõendatakse, et kogu Kanaari saarte autonoomne piirkond vastab direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud tingimustele saada ametlikult veisekarjade tuberkuloosivaba staatus. Seega tuleks kõnealune piirkond kanda otsuse 2003/467/EÜ I lisa 2. peatükki veisekarjade ametlikult tuberkuloosivaba piirkonnana.

(10)	Komisjoni otsuse 2003/467/EÜ II lisa 2. peatükis on loetletud liikmesriigid, mille veisekarjad on tunnistatud ametlikult brutselloosivabaks.

(11)

Hispaania on esitanud komisjonile dokumendid, milles tõendatakse, et Astuuria autonoomne piirkond ning Castilla-Leóni autonoomse piirkonna provintsid Burgos, Soria ja Valladolid vastavad direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud tingimustele saada ametlikult veisekarjade brutselloosivaba staatus. Seega tuleks kõnealused piirkonnad kanda otsuse 2003/467/EÜ II lisa 2. peatükki veisekarjade ametlikult brutselloosivaba piirkonnana.

(12)

Komisjoni otsuse 2003/467/EÜ II lisa 2. peatükis on Hispaaniat käsitlevas kandes loetletud Kanaari saarte autonoomne piirkond ja selle kaks provintsi: Santa Cruz de Tenerife ja Las Palmas. Kuna Kanaari saarte autonoomses piirkonnas on ainult kõnealused kaks provintsi, on viide Santa Cruz de Tenerife ja Las Palmase provintsile üleliigne ja tuleks välja jätta.

(13)	Komisjoni otsuse 2003/467/EÜ III lisa 2. peatükis on loetletud liikmesriikide piirkonnad, mille veisekarjad on tunnistatud ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabaks.

(14)	Nõukogu määruses (EMÜ) nr 706/73 (5) on sätestatud, et loomatervise õigusaktidega seotud eeskirjade kohaldamiseks tuleb Ühendkuningriiki ning Kanalisaari (sh Jersey saar) käsitleda ühe liikmesriigina.

(15)

Ühendkuningriik on esitanud komisjonile dokumendid, milles tõendatakse, et Jersey saar vastab direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud tingimustele saada ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus. Seega tuleks kõnealune piirkond kanda otsuse 2003/467/EÜ III lisa 2. peatükki ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vaba piirkonnana.

(16)	Seepärast tuleks otsuse 2003/467/EÜ lisasid vastavalt muuta.

(17)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 93/52/EMÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 2

Otsuse 2003/467/EÜ lisasid muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. veebruar 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977.

(2) EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.

(3) Komisjoni 21. detsembri 1992. aasta otsus 93/52/EMÜ, milles registreeritakse teatavate liikmesriikide või piirkondade vastavus nõuetele seoses brutselloosiga (B. melitensis) ja antakse neile ametlikult haigusvaba liikmesriigi või piirkonna staatus (EÜT L 13, 21.1.1993, lk 14).

(4) Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsus 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste enzootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 74).

(5) Nõukogu 12. märtsi 1973. aasta määrus (EMÜ) nr 706/73 Kanalisaarte ja Mani saare suhtes kohaldatava põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva ühenduse korra kohta (EÜT L 68, 15.3.1973, lk 1).

I LISA

Otsuse 93/52/EMÜ II lisas asendatakse kirje Hispaania kohta järgmisega:

„Hispaanias:

—	Astuuria autonoomne piirkond,

—	Baleaari saarte autonoomne piirkond;

—	Kanaari saarte autonoomne piirkond:

—	Kantaabria autonoomne piirkond,

—	Castilla-Leóni autonoomne piirkond,

—	Extremadura autonoomne piirkond,

—	Galicia autonoomne piirkond,

—	Navarra autonoomne piirkond,

—	Baskimaa autonoomne piirkond.“

II LISA

Otsuse 2003/467/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

I lisa 2. peatükis lisatakse enne kirjet Ühendkuningriigi kohta järgmine kirje Hispaania kohta:

„Hispaanias:

—	Kanaari saarte autonoomne piirkond.“

II lisa 2. peatükis asendatakse kirje Hispaania kohta järgmisega:

„Hispaanias:

—	Astuuria autonoomne piirkond,

—	Baleaari saarte autonoomne piirkond,

—	Kanaari saarte autonoomne piirkond,

—	Castilla-Leóni autonoomne piirkond, Burgose, Soria ja Valladolidi provintsid,

—	La Rioja autonoomne piirkond;

—	Murcia autonoomne piirkond;

—	Navarra autonoomne piirkond,

—	Baskimaa autonoomne piirkond.“

III lisa 2. peatükis asendatakse kirje Ühendkuningriigi kohta järgmisega:

„Ühendkuningriigis:

—

Jersey,

—	Mani saar.“

14.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 37/23

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/253,

13. veebruar 2017,

milles sätestatakse hoiatusteadete saatmise kord osana varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemist, mis on loodud seoses tõsiste piiriüleste terviseohtudega ning teabevahetuseks, konsulteerimiseks ja kõnealustele ohtudele reageerimise koordineerimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1082/2013/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2119/98/EÜ (2) on loodud komisjoni ja liikmesriikide pädevate tervishoiuasutuste vahelise püsiva teabevõrgustikuna varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem (edaspidi „EWRS“), et ennetada ja tõrjuda teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid nakkushaigusi (edaspidi „püsiv teabevõrgustik“). EWRSi tegevust reguleeriv kord on sätestatud komisjoni otsuses 2000/57/EÜ (3).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004 (4) on loodud haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC, edaspidi „keskus“). Kõnealuse määruse artikli 8 kohaselt toetab ja abistab keskus komisjoni EWRSi tegevusega. Keskus korraldab EWRSi infotehnoloogiarakenduse (edaspidi „EWRSi IT-rakendus“) igapäevast toimimist ja haldamist.

(3)

Otsus nr 2119/98/EÜ tunnistati kehtetuks ja asendati otsusega nr 1082/2013/EL. Uue otsusega kehtestati EWRS uuesti. Samuti laiendati sellega püsiva teabevõrgustiku kasutusala, et hõlmata muud liiki bioloogilisi ohte ja muid tõsiste piiriüleste terviseohtude kategooriaid, sealhulgas keemilist, keskkonnaalast või teadmata päritolu ohud. Lisaks on selles sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse epidemioloogilist järelevalvet, seiret ja tõsistest piiriülestest terviseohtudest varajast hoiatamist ning kõnealuste ohtudega võitlemist.

(4)

Võttes arvesse EWRSi muudatusi, on asjakohane läbi vaadata ning ajakohastada selle tegevuse kord. Selleks et tagada EWRSi asjakohane toimimine ja ühetaoline kohaldamine, on vaja kehtestada teabevahetuse üksikasjalik kord. Kõnealune kord peaks aitama vältida meetmete kattumist või meetmeid, mis ei ole kooskõlas olemasolevate järelevalvesüsteemide ja -mehhanismidega, et tagada varajane hoiatamine ja võidelda tõsiste piiriüleste terviseohtudega.

(5)

Otsuse nr 1082/2013/EL artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt peavad liikmesriigid määrama pädevad asutused, kes vastutavad hoiatusteadete edastamise ja reageerimismeetmete kindlaksmääramise eest (EWRSi pädevad asutused). Teabevahetuse koordineerimise ja järjepidevuse tagamiseks peaksid liikmesriigid teatama liikmesriikidele ja komisjonile EWRSi pädevate asutuste kontaktandmed, samuti kõnealuseid asutusi käsitlevad hilisemad muudatused.

(6)	EWRSi tõhusus sõltub tõsiste piiriüleste terviseohtude tekke või kujunemisega seotud asjakohase teabe õigeaegsest vahetusest. Seepärast on asjakohane täpsustada selge ajaline raamistik, mille piires tuleb edastada hoiatusteated ja anda teavet.

(7)

Selleks et vältida hoiatusteadete mitmekordset edastamist struktuursetel põhjustel ja vastuolulisi meetmeid, peaks liidu õiguse sätete või Euratomi asutamislepingu alusel loodud muudel asjaomastel varajase hoiatamise ja teavitamise süsteemidel olema võimalik kasutada EWRSi hoiatusteadete ning teabe edastamiseks olukordades, mis on tõsised piiriülesed terviseohud või võivad seda olla. Sellise võimaluse suhtes tuleks kohaldada nõuet, mille kohaselt ühendus teiste süsteemidega ei sea ohtu EWRSi ning selle raames järgitakse kehtivaid andmekaitsenorme. Lisaks peaks EWRS ühilduma selliste muude varajase hoiatamise ja teavitamise süsteemide andmeväljade, töövoogude ning juurdepääsuõigustega, millega see on ühendatud. EWRSi IT-rakendus peaks olema kohandatud nii, et see võimaldab eri varajase hoiatamise ja teavitamise süsteemide vahelist koostalitlust.

(8)

Otsuse nr 1082/2013/EL artikli 11 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid hoiatusteate korral konsulteerima üksteisega terviseohutuse komitees, et koordineerida riikide reageerimist ning riskidest ja kriisiolukorrast teavitamist. Kõnealuse reageerimise ja tõhusa teabevahetuse koordineerimiseks on asjakohane täpsustada kord, kuidas liikmesriigid koordineerivad reageerimist, samuti kord, kuidas teavitada tõhusalt üldsust ja/või tervishoiutöötajaid.

(9)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (5) artikli 28 lõikele 1.

(10)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) ja määrust (EÜ) nr 45/2001 tuleks kohaldada EWRSi toimimise käigus.

(11)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsuse nr 1082/2013/EL artikli 18 kohaselt moodustatud tõsiste piiriüleste terviseohtude komitee arvamusega.

(12)	Seepärast tuleks otsus 2000/57/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) pädevad asutused

1. Komisjon annab EWRSi pädevatele asutustele, kes on määratud otsuse nr 1082/2013/EL artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt, juurdepääsu otsuse nr 1082/2013/EL artikli 8 kohaselt loodud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemile.

2. Liikmesriigid tagavad, et EWRSi pädevate asutuste ja muude nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate asjaomaste pädevate asutuste vahel on loodud tõhusad teabevahetuskanalid, et teha kiiresti kindlaks tõsised piiriülesed terviseohud, mis vastavad otsuse nr 1082/2013/EL artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 2

Ohuteated EWRSis

1. Kui liikmesriik või komisjon saab teada otsuse nr 1082/2013/EL artikli 9 lõike 1 kohase tõsise piiriülese terviseohu tekkimisest või kujunemisest, edastab ta kõnealuses artiklis osutatud hoiatusteate viivitamata ja kindlasti hiljemalt 24 tundi alates ohust esmakordsest teadasaamisest.

2. Liikmesriik või komisjon võib teavitada hoiatusteate edastamisest terviseohutuse komiteed.

3. Lõikes 1 osutatud teavitamiskohustus ei mõjuta otsuse nr 1082/2013/EL artikli 9 lõikes 2 sätestatud teavitamiskohustust.

4. Otsuse nr 1082/2013/EL artikli 9 lõike 3 kohase asjaomase teabe mõne elemendi puudumine ei tohi põhjustada viivitusi hoiatusteate edastamises.

5. Lõikes 1 osutatud hoiatusteates täpsustatakse, kuidas on täidetud otsuse nr 1082/2013/EL artikli 9 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid.

6. Kui liikmesriik või komisjon soovib pärast hoiatusteate edastamist teha teatavaks otsuse nr 1082/2013/EL artikli 9 lõike 3 kohase olemasoleva asjaomase teabe koordineerimise eesmärgil, kasutab ta selleks EWRSi sihtotstarbelist funktsiooni, et lisada kommentaar vastusena esialgsele teatele.

Artikkel 3

Muud liidu varajase hoiatamise ja teavitamise süsteemid

1. Artikli 2 lõikes 1 osutatud hoiatusteates täpsustatakse, kas kindlaks tehtud ohust on varem teavitatud mõne muu liidu tasandi või Euratomi asutamislepinguga hõlmatud hoiatamise ja teavitamise süsteemi kaudu.

2. Kui tõsisest piiriülesest terviseohust teavitatakse rohkem kui ühe liidu tasandi hoiatamise ja teavitamise süsteemi kaudu, osutab komisjon EWRSi kaudu, milline on teatavat liiki teabevahetuse korral kasutatav peamine süsteem.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad muud liidu tasandi või Euratomi asutamislepingu kohaselt loodud hoiatamise ja teavitamise süsteemid lisas sätestatud süsteeme.

Artikkel 4

Liikmesriikide tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimise koordineerimine

1. Kui otsuse nr 1082/2013/EL artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt esitatakse konsulteerimistaotlus, et koordineerida tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimist, korraldab komisjon konsultatsiooni terviseohutuse komitee raames kahe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest, sõltuvalt ohu tõsidusega seotud pakilisusest.

2. Komisjon teavitab terviseohutuse komiteed taotlusest ja teeb komiteele kättesaadavaks ohuga seotud kogu asjaomase teabe lisaks sellele, mis on juba EWRSi kaudu edastatud.

3. Ka liikmesriigid esitavad kirjalikult ohuga seotud kogu teabe, lisaks sellele, mis on juba EWRSi kaudu edastatud, sealhulgas rahvatervishoiu meetmed või muud meetmed, mis on võetud või mida kavatsetakse võtta.

4. Terviseohutuse komitee vaatab läbi kõnealuse ohuga seotud kogu kättesaadava teabe, sealhulgas hoiatusteated, riskihindamised ja liikmesriikide või komisjoni poolt kas EWRSi või terviseohutuse komitee kaudu esitatud muu teabe, sealhulgas teabe rahvatervishoiu meetmete kohta, mis on võetud või mida kavatsetakse võtta. Selline läbivaatamine viiakse viivitamata lõpule.

5. Kaaludes või võttes rahvatervishoiu meetmeid tõsiste piiriüleste terviseohtude vastu võitlemiseks, võtavad liikmesriigid arvesse terviseohutuse komiteega konsulteerimise raames tehtud läbivaatamise tulemusi.

Artikkel 5

Riskidest ja kriisiolukorrast teavitamine

1. Pärast otsuse nr 1082/2013/EL artikli 11 lõike 1 punkti b kohast konsulteerimistaotlust konsulteerivad liikmesriigid üksteisega terviseohutuse komitee raames ning töötavad ja pakuvad välja liikmesriikide poolt üldsusele ning tervishoiutöötajatele edastatava riski- ja kriisiteatise sisu ja vormi. Liikmesriigid võivad kohandada kõnealust teatist vastavalt oma vajadustele ja asjaoludele.

2. Liikmesriigid, kes on juba tõsise piiriülese terviseohuga seotud riski- ja kriisiteatise edastanud, teavitavad terviseohutuse komiteed ja komisjoni kirjalikult kõnealuse teatise sisust.

Artikkel 6

Hoiatusteate desaktiveerimine

Kui otsuse nr 1082/2013/EL artikli 9 lõike 1 kohase hoiatusteate esitamise tingimused kaovad, desaktiveerib hoiatusteate esitanud liikmesriik kõnealuse teate; juhul kui hoiatusteate esitas komisjon, siis komisjon ka desaktiveerib selle. Hoiatusteade desaktiveeritakse alles siis, kui hoiatusteatega seotud liikmesriik on desaktiveerimisega nõustunud.

Artikkel 7

Otsuse 2000/57/EÜ kehtetuks tunnistamine

1. Otsus 2000/57/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. veebruar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1).

(3) Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsus 2000/57/EÜ varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kohta nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ (EÜT L 21, 26.1.2000, lk 32).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

LISA

Mittetäielik loetelu liidu tasandi hoiatamise ja teavitamise süsteemidest, mis ühendatakse järk-järgult EWRSiga

Käesolevas lisas on loetletud varajase hoiatamise ja teavitamise süsteemid, mis toimivad praegu liidu tasandil või Euratomi asutamislepingu raames ning mis võivad olla asjakohased selliseid olukordi käsitlevate hoiatuste ning teabe saamisel, mis on tõsised piiriülesed terviseohud või võivad seda olla:

—	loomahaigustest teatamise süsteem (ADNS), et registreerida ja dokumenteerida olukorda seoses loomade oluliste nakkushaigustega;

—	komisjoni sektoriülene hoiatussüsteem (ARGUS) – komisjonisisene kiirhoiatussüsteem, mis võimaldab kõikidel komisjoni peadirektoraatidel jagada põhiteavet häda- või kriisiolukorras ja hõlbustab sisemist koordineerimist;

—	ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS) kodanikukaitse ja merereostusega seotud õnnetuste korral;

—	Euroopa Liidu kiireloomulise radioloogilise teabe vahetuse süsteem (ECURIE), et teavitada kiirgus- või tuumaavarii mõju vastu kaitsmiseks võetud vastumeetmetest;

—	suurõnnetustest teatamise süsteem (EMARS), et hõlbustada ohtlikke aineid hõlmavatest õnnetustest ja ohtlikest olukordadest saadud kogemuste vahetamist, eesmärgiga parandada keemiaõnnetuste ennetamist ja võimalike tagajärgede leevendamist;

—	taimetervishoiu valdkonna kinnipidamistega seotud Euroopa teavitussüsteem (EUROPHYT), mis tegeleb liitu imporditavate või liidus kaubeldavate taimi ja taimseid saadusi sisaldavate saadetiste taimetervishoiust tulenevate kinnipidamistega;

—	vere ja verekomponentide kiirhoiatussüsteem (RAB), et vahetada teavet vereülekannetega seotud piiriüleste vahejuhtumite vältimiseks või piiramiseks;

—	toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete kiirhoiatussüsteem (RAPEX), et vahetada teavet toodete kohta, mis võivad ohustada tarbijate tervist ja turvalisust;

—	toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) platvorm, et teavitada inimeste tervisele toidust või söödast tulenevatest riskidest;

—	kudede ja rakkude kiirhoiatussüsteemi (RATC) platvorm, et vahetada teavet ja meetmeid, mis on seotud inimkudede või -rakkude piiriülese patsientideni viimisega;

—	narkootikumide ja narkomaania Euroopa teabevõrk (Reitox), et koguda ja esitada teavet uimastiprobleemi kohta kogu Euroopas.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 37

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. aastakäik 14. veebruar 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/248, 6. veebruar 2017, rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse tegevuse jätkamise lepingu sõlmimise kohta	1
		Rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse tegevuse jätkamise leping	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/249, 1. veebruar 2017, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Folar de Valpaços (KGT)]	13
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/250, 13. veebruar 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	15
		OTSUSED
	*	Komisjoni otsus (Euratom) 2017/251, 2. juuni 2016, Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse tegevuse jätkamise lepingu sõlmimise kohta ühe lepinguosalisena tegutsevate Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Gruusia, Jaapani, Norra Kuningriigi, Kirgiisi Vabariigi, Armeenia Vabariigi, Kasahstani Vabariigi, Korea Vabariigi, Tadžikistani Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel	17
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/252, 9. veebruar 2017, millega muudetakse otsuse 93/52/EMÜ II lisa seoses Extremadura autonoomse piirkonna ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks tunnistamisega ning otsuse 2003/467/EÜ lisasid seoses Hispaania teatavate piirkondade veisekarjade ametlikult tuberkuloosi- ja brutselloosivabaks tunnistamisega ning seoses Jersey ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabaks tunnistamisega (teatavaks tehtud numbri C(2017) 691 all) ( 1 )	19
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/253, 13. veebruar 2017, milles sätestatakse hoiatusteadete saatmise kord osana varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemist, mis on loodud seoses tõsiste piiriüleste terviseohtudega ning teabevahetuseks, konsulteerimiseks ja kõnealustele ohtudele reageerimise koordineerimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1082/2013/EL ( 1 )	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst