ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 34
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
60. Aastakäik
9. veebruar 2017
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 34 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. Aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/214,
30. november 2016,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 98/2013 seoses alumiiniumipulbri kandmisega II lisas esitatud lõhkeainete lähteainete loetellu
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 12,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 98/2013 II lisas loetletakse lõhkeainete lähteained, mille suhtes kohaldatakse ühtlustatud eeskirju, mis käsitlevad nende kättesaadavust üldsusele ning millega tagatakse asjakohane teatamine nende tarneahelas aset leidvatest kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest. |
|
(2) |
II lisas loetletud ained on üldsusele kättesaadavad, kuid nende suhtes kehtib teatamiskohustus, mis hõlmab nii kogu tarneahela professionaalseid kasutajaid kui ka üldsuse hulka kuuluvaid isikuid. |
|
(3) |
Liikmesriigid on tõestanud, et alumiiniumipulbrit on Euroopas kasutatud ja soetatud isevalmistatavate lõhkeainete valmistamiseks. |
|
(4) |
Alumiiniumipulbri turustamine ja kasutamine ei ole praegu liidu tasandil ühtlustatud. Sellegipoolest vähemalt üks liikmesriik juba piirab selle kättesaadavust üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, ning Maailma Tolliorganisatsioon jälgib selle üleilmseid saadetisi, et tuvastada ebaseadusliku kauplemise juhtumeid, mille eesmärk on toota isevalmistatud lõhkeainete lähteaineid. |
|
(5) |
Arengud alumiiniumipulbri väärkasutamisel ei põhjenda kõnealuse ainega seotud ohutaset või kauplemismahtu arvestades praegu üldsuse hulka kuuluvatele isikutele juurdepääsu piiramist. |
|
(6) |
Tugevamad kontrollmeetmed on vajalikud selleks, et riiklikel ametiasutustel oleks võimalik ennetada ja tuvastada kõnealuste ainete võimalikku ebaseaduslikku kasutamist lõhkeainete lähteainena, ning seda on võimalik saavutada määrusega (EL) nr 98/2013 loodud teatamismehhanismi abil. |
|
(7) |
Alumiiniumipulbri kättesaadavusest tuleneva ohu valguses, ning arvestades, et teatamiskohustus ei mõjuta märkimisväärselt majandustegevuses osalejaid või tarbijaid, on põhjendatud ja proportsionaalne kanda kõnealune aine määruse (EL) nr 98/2013 II lisasse, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 98/2013 II lisa tabelit muudetakse järgmiselt:
|
a) |
teise veeru päis asendatakse järgmisega: „Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood (1)“; |
|
b) |
lisatakse järgmine aine:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. november 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(2) Osakeste suurusega vähem kui 200 μm.
(3) Ainena või seguna, mis sisaldab 70 % või rohkem (massist) alumiiniumi ja/või magneesiumi.“
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/3 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/215,
30. november 2016,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 98/2013 seoses magneesiumnitraatheksahüdraadi kandmisega II lisas esitatud lõhkeainete lähteainete loetellu
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 12,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 98/2013 II lisas loetletakse lõhkeainete lähteained, mille suhtes kohaldatakse ühtlustatud eeskirju, mis käsitlevad nende kättesaadavust üldsusele ning millega tagatakse asjakohane teatamine nende tarneahelas aset leidvatest kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest. |
|
(2) |
II lisas loetletud ained on üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavad, kuid nende suhtes kehtib teatamiskohustus, mis hõlmab nii kogu tarneahela professionaalseid kasutajaid kui ka üldsuse hulka kuuluvaid isikuid. |
|
(3) |
II lisa hõlmab juba mitmeid nitraatsoolasid, kuna neid on võimalik väärkasutada lõhkeainete lähteainetena. Magneesiumnitraat, mida tarnitakse heksahüdraadina, on sarnaste omadustega aine, kuid mida ei ole veel loetellu kantud. |
|
(4) |
Magneesiumnitraatheksahüdraati kasutatakse praegu II lisas loetletud nitraatsoolade mittekontrollitava alternatiivina. Lisaks sellele on viimastel aastatel väljastpoolt Euroopa Liitu teateid aine väärkasutamisest lõhkeainete lähteainena. |
|
(5) |
Arengud magneesiumnitraatheksahüdraadi väärkasutamisel ei põhjenda kõnealuse ainega seotud ohutaset või kauplemismahtu arvestades praegu üldsuse hulka kuuluvatele isikutele juurdepääsu piiramist. |
|
(6) |
Tugevamad kontrollmeetmed on vajalikud selleks, et riiklikel ametiasutustel oleks võimalik ennetada ja tuvastada kõnealuse aine võimalikku ebaseaduslikku kasutamist lõhkeainete lähteainena, ning seda on võimalik saavutada määrusega (EL) nr 98/2013 loodud teatamismehhanismi abil. |
|
(7) |
Magneesiumnitraatheksahüdraadi kättesaadavusest tuleneva ohu valguses, ning arvestades, et teatamiskohustuse kehtestamine ei mõjutaks märkimisväärselt majandustegevuses osalejaid või tarbijaid, on põhjendatud ja proportsionaalne kanda kõnealune aine määruse (EL) nr 98/2013 II lisasse, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 98/2013 II lisa tabelisse kantakse järgmine aine:
|
„Magneesiumnitraatheksahüdraat (CAS RN 13446-18–9) |
2834 29 80 |
3824 90 96 “ |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. november 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/5 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/216,
30. november 2016,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 98/2013 seoses magneesiumipulbri kandmisega II lisas esitatud lõhkeainete lähteainete loetellu
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 12,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 98/2013 II lisas loetletakse lõhkeainete lähteained, mille suhtes kohaldatakse ühtlustatud eeskirju, mis käsitlevad nende kättesaadavust üldsusele ning millega tagatakse asjakohane teatamine nende tarneahelas aset leidvatest kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest. |
|
(2) |
II lisas loetletud ained on üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavad, kuid nende suhtes kehtib teatamiskohustus, mis hõlmab nii kogu tarneahela professionaalseid kasutajaid kui ka üldsuse hulka kuuluvaid isikuid. |
|
(3) |
Liikmesriigid on tõestanud, et alumiiniumipulbrit on Euroopas kasutatud ja soetatud isevalmistatavate lõhkeainete valmistamiseks. Magneesiumipulber on aine, mille omadused on väga sarnased alumiiniumile. |
|
(4) |
Alumiiniumi- ja magneesiumipulbrite turustamine ja kasutamine ei ole praegu liidu tasandil ühtlustatud. Sellegipoolest vähemalt üks liikmesriik juba piirab nende ainete kättesaadavust üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, ning Maailma Tolliorganisatsioon jälgib alumiiniumipulbri üleilmseid saadetisi, et tuvastada ebaseadusliku kauplemise juhtumeid, mille eesmärk on toota isevalmistatud lõhkeainete lähteaineid. |
|
(5) |
Arengud alumiiniumi- ja magneesiumipulbri väärkasutamisel ei põhjenda kõnealuste ainetega seotud ohutaset või kauplemismahtu arvestades praegu üldsuse hulka kuuluvatele isikutele juurdepääsu piiramist. |
|
(6) |
Tugevamad kontrollmeetmed on vajalikud selleks, et riiklikel ametiasutustel oleks võimalik ennetada ja tuvastada kõnealuste ainete võimalikku ebaseaduslikku kasutamist lõhkeainete lähteainena, ning seda on võimalik saavutada määrusega (EL) nr 98/2013 loodud teatamismehhanismi abil. |
|
(7) |
Alumiiniumipulbri suhtes kehtib eraldi delegeeritud õigusakt, millega aine kantakse II lisasse. See jätaks magneesiumipulbri tõsiselt võetavaks mittekontrollitavaks alternatiiviks. |
|
(8) |
Magneesiumipulbri kättesaadavusest tuleneva ohu valguses, ning arvestades, et teatamiskohustus ei mõjuta märkimisväärselt majandustegevuses osalejaid või tarbijaid, on põhjendatud ja proportsionaalne kanda kõnealune aine määruse (EL) nr 98/2013 II lisasse, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 98/2013 II lisa tabelisse kantakse järgmine aine:
|
„Magneesium, pulbrid (CAS RN 7439-95-4) (2) (3) |
ex 8104 30 00 “ |
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. november 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/7 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/217,
5. detsember 2016,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) II lisa
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 978/2012 artiklis 4 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel antakse üldiste tariifsete soodustuste kava („GSP“) üldise korra raames tariifseid soodustusi. |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 978/2012 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b on vastavalt sätestatud, et kui riik on Maailmapanga liigituse kohaselt kõrge või üle keskmise sissetulekuga riik kolmel järjestikusel aastal või kui riigi suhtes kohaldatakse turulepääsu sooduskorda GSP tariifsete soodustustega samadel või soodsamatel tingimustel peaaegu kogu kaubavahetuse ulatuses, ei tuleks tema suhtes kohaldada GSP kohaseid soodustusi. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 978/2012 artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud GSP üldise korra raames soodustatud riikide loetelu on kehtestatud kõnealuse määruse II lisas. Määruse (EL) nr 978/2012 artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et II lisa tuleb iga aasta 1. jaanuariks läbi vaadata. Läbivaatamisel tuleks vastavalt artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele arvesse võtta muudatusi soodustatud riikide majandus-, arengu- või kaubandustingimustes. |
|
(4) |
Vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 artikli 5 lõikele 2 tuleb GSP raames soodustatud riigile ja ettevõtjatele anda piisavalt aega, et kohaneda GSP raames antud staatuse läbivaatamisega. Vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile a jätkatakse GSP üldise korra kohaldamist ühe aasta jooksul pärast riigi staatuse muutmise jõustumise kuupäeva ja vastavalt artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatule kahe aasta jooksul pärast liidu turule pääsu sooduskorra kohaldamise kuupäeva. |
|
(5) |
Maailmapanga liigituse kohaselt oli Tonga aastatel 2013, 2014 ja 2015 üle keskmise sissetulekuga riik. Seega jäeti Tonga komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/1979 (2) alates 1. jaanuarist 2017 määruse (EL) nr 978/2012 II lisas toodud soodustatud riikide loetelust välja. Kuid 2016. aastal oli Tonga Maailmapanga liigituse kohaselt alla keskmise sissetulekuga riik. Seega tuleks Tonga alates 1. jaanuarist 2017 lisada uuesti määruse (EL) nr 978/2012 II lisasse. |
|
(6) |
Liidu ja Ukraina poolt 27. juunil 2014 nende laiema assotsieerimislepingu raames allkirjastatud põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut on ajutiselt kohaldatud alates 1. jaanuarist 2016. Kuna põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping pakub GSPst paremaid tariifseid soodustusi peaaegu kogu kaubavahetuse ulatuses, tuleks Ukraina II lisas toodud soodustatud riikide loetelust välja jätta alates 1. jaanuarist 2018, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 978/2012 muutmine
Määruse (EL) nr 978/2012 II lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
veergudesse A ja B lisatakse vastavalt järgmine tähestikuline kood ja riik:
|
|
2) |
veergudest A ja B jäetakse vastavalt välja järgmine tähestikuline kood ja riik:
|
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.
Artikli 1 lõiget 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. detsember 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 28. augusti 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1979, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) II, III ja IV lisa (ELT L 289, 5.11.2015, lk 3).
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/9 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/218,
6. veebruar 2017,
liidu kalalaevastikuregistri kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liidu kalalaevastikuregister on vajalik vahend ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamiseks. Sellesse registrisse peaksid kuuluma kõik liidu kalalaevad. |
|
(2) |
Praegu on riiklikke laevastikuregistreid ja liidu laevastikuregistrit reguleerivad eeskirjad sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 26/2004 (2). |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikele 1 peaksid liikmesriigid koguma teavet omandiõiguse, laeva ja püügivahendite omaduste ning nende lipu all sõitvate liidu kalalaevade tegevuse kohta ja esitama selle teabe komisjonile. Komisjon peaks pidama liidu kalalaevastikuregistrit, mis sisaldab liikmesriikidelt saadud teavet. |
|
(4) |
Liikmesriigid vastutavad riiklikus kalalaevastikuregistris sisalduva teabe täpsuse eest. Selleks peaksid liikmesriigid pidevalt jälgima sellise teabe kvaliteeti ning tagama, et seda korrapäraselt ajakohastatakse ja et komisjon saaks seda igal ajal konkreetsete päringute abil kontrollida. |
|
(5) |
Liikmesriikide pädevate asutuste poolt riiklikes kalalaevastikuregistrites sisalduvate isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse liidu eeskirju üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega ja selliste andmete vaba liikumise kohta, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ, (3) ning asjaomaseid riiklikke rakendusakte. Iga liikmesriigi peetavas registris jäädvustatud omadused ja pardatähised tuleks täpsustada vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2930/86 (4) ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 (5). |
|
(6) |
Et jälgida laevade tegevust liikmesriikide vahel ning tagada selge seos liidu kalalaevastikuregistris sisalduva teabe ja muudest kalandustegevusega seotud teabesüsteemidest pärinevate andmete vahel, tuleks igale liidu kalalaevale omistada kordumatu tunnusnumber, mida ei või mitte mingil juhul omistada mõnele muule laevale ega muuta. |
|
(7) |
Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks on asjakohane kehtestada uued vahendid ja menetlused, et lihtsustada edasist andmete haldamist liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel ning tagada sagedasem juurdepääs ajakohastatud andmetele. |
|
(8) |
Kalalaevastike püügivõimsuse ja nende tegevuse haldamiseks peaks liikmesriikidel olema liidu kalalaevastikuregistrile täielik juurdepääs ja üldsusel piiratud juurdepääs. Piiratud versioonist tuleks isikuandmed nende kaitsmiseks välja jätta, kuid samas peaks see versioon sisaldama kalalaeva tunnuseid, et parandada üldsuse juurdepääsu teabele ja teabe läbipaistvust. |
|
(9) |
Käesoleva määruse raames liidu institutsioonide ja organite poolt isikuandmete töötlemise suhtes ning liikmesriikide juurdepääsu suhtes liidu kalalaevastikuregistris olevale teabele kohaldatakse liidu õigust üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega ja selliste andmete vaba liikumise kohta, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001, (6) eelkõige seoses töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudega, isikuandmete edastamisega liikmesriikide riiklikest süsteemidest komisjonile, töötlemise seaduslikkusega ning andmesubjektide õigusega saada teavet ja pääseda juurde nende endi isikuandmetele ja neid andmeid parandada. |
|
(10) |
Iga elektroonilise andmevahetuse puhul tuleks kasutada komisjoni poolt välja töötatud uut andmevahetusvahendit. |
|
(11) |
Kuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid esitavad komisjonile teavet omandiõiguste, laevade ja nende lipu all sõitvate liidu kalalaevade püügivahendite omaduste kohta, tuleks need andmed lisada käesolevasse määrusesse. |
|
(12) |
Määrus (EÜ) nr 26/2004 tuleks tunnistada kehtetuks. |
|
(13) |
Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega oma riiklike registrite kohandamiseks käesolevas määruses sätestatud uutele andmenõuetele. |
|
(14) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses:
|
a) |
sätestatakse komisjoni kohustused seoses liidu kalalaevastikuregistri loomise ja pidamisega; |
|
b) |
sätestatakse liikmesriikide kohustused seoses nende riikliku kalalaevastikuregistri andmete kogumise ja valideerimisega ning kõnealuste andmete edastamisega komisjonile; |
|
c) |
määratakse kindlaks laeva omadusi ja tegevusi käsitlev miinimumteave, mis peab sisalduma riiklikus kalalaevastikuregistris. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kalalaev“– määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud laev;
b) „liidu kalalaev“– määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 5 määratletud kalalaev;
c) „liidu kalalaevastik“– kõik liikmesriigi lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad;
d) „vesiviljeluslaev“– laev, mis on varustatud üksnes vesiviljelustoodete kogumiseks, transpordiks, käitlemiseks ja/või lossimiseks vajalike seadmetega;
e) „sündmus“– laeva võtmine laevastikku või sealt väljaarvamine või mõne I lisas loetletud omaduse muutmine;
f) „edastamine“– ühe või mitme sündmuse kohta teabe digitaalne edastamine liikmesriikide ja komisjoni vahel;
g) „transpordikiht“– kalandusandmete vahetamise elektrooniline võrk, mille komisjon on kõikidele liikmesriikidele kättesaadavaks teinud, ja asutus, mille ta on määranud andmeid standarditud viisil vahetama;
h) „loenduspäev“– kuupäev, mil liikmesriik teatab esimesest sündmusest komisjonile, nagu on kindlaks määratud II lisas;
i) „hetkeseis“– loetelu sündmustest, mis on registreeritud liikmesriigi kalalaevastikuregistrisse kantud laevade kohta kindlaksmääratud ajavahemikul;
j) „juriidiline omanik“– mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes on märgitud laeva registreerimisdokumentidesse, kuna tal on laeva juriidilise omaniku staatus;
k) „käitaja“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (7) artikli 4 punktis 19 määratletud füüsiline või juriidiline isik;
l) „ühtne laevastikuregistri number (CFR-number)“– liidu kalalaevastikku kuuluva laeva kordumatu registreerimisnumber, mis ei olene ühestki riikliku kalalaevastiku numbrist;
m) „isikuandmed“– igasugune teave üheselt identifitseeritud või identifitseeritava füüsilise isiku kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punkti a määratlusele;
n) „riiklik kalalaevastikuregister“– register, mida liikmesriik peab kõikide tema lipu all sõitvate kalalaevade kohta;
o) „liidu kalalaevastikuregister“– register, mida peab komisjon ja mis sisaldab teavet kõikide liidu kalalaevade kohta.
Artikkel 3
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide liidu kalalaevade suhtes, välja arvatud vesiviljeluslaevad ja hariliku tuuni mõrrad.
Artikkel 4
Liidu kalalaevastikuregistri kasutamine
Liidu kalalaevastikuregistri andmeid kasutatakse ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamiseks.
Artikkel 5
Andmete kogumine riiklikus kalalaevastikuregistris
Iga liikmesriik kogub, valideerib ja registreerib riiklikus kalalaevastikuregistris viivitamata I lisas osutatud andmed.
Artikkel 6
Andmete esitamine
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed iga riiklikus kalalaevastikuregistris kalalaevaga seotud sündmuse kohta hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil sündmus on täielikult registreeritud.
2. Kui asjakohaseks sündmuseks on varasemate andmete parandamine, edastatakse komisjonile kõik sündmused, mis puudutavad vastavat laeva alates loenduspäevast või laeva esimesest kandmisest riiklikusse kalalaevastikuregistrisse.
3. Sündmuse andmed edastatakse komisjonile vastavalt artiklile 9.
4. Komisjon kontrollib saadud andmete õigsust ja registreerib kõik sündmused liidu kalalaevastikuregistris, kui esitatud andmed vastavad artikli 9 nõuetele. Vastupidisel juhul lükatakse esitatud andmed tagasi. Sel juhul teatab komisjon oma tähelepanekutest liikmesriigile, kes teeb oma riiklikus kalalaevastikuregistris vajalikud muudatused hiljemalt kõnealuse riigi kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal komisjonilt vastav teade saadi.
Artikkel 7
Hetkeseis
1. Komisjon võib taotleda igal ajal iga liikmesriigi hetkeseisu.
2. Hetkeseisu koostamine on täiesti automaatne.
3. Andmed edastatakse komisjonile vastavalt artiklile 9.
4. Komisjon kontrollib saadud hetkeseisu õigsust ja asendab kõik liidu kalalaevastikuregistris olevad laeva andmed, kui esitatud andmed vastavad artikli 9 nõuetele. Vastupidisel juhul lükatakse hetkeseis tagasi. Sel juhul teatab komisjon oma tähelepanekutest liikmesriigile, kes teeb oma riiklikus kalalaevastikuregistris vajalikud muudatused hiljemalt kõnealuse riigi viie tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal komisjonilt vastav teade saadi.
Artikkel 8
Ühtne laevastikuregistri number
1. Liikmesriigid omistavad ühtse laevastikuregistri numbri (CFR-numbri) igale kalalaevale, mis liitub esmakordselt liidu kalalaevastikuga.
2. Ühtset laevastikuregistri numbrit ei tohi muuta ajal, mil kalalaev kuulub liidu kalalaevastikku, isegi kui laev antakse üle teisele liikmesriigile.
3. Ühtset laevastikuregistri numbrit ei tohi omistada teisele laevale. Kui kalalaev eksporditakse liidust välja ja seejärel reimporditakse liikmesriiki, siis omistatakse kalalaevale sama ühtne laevastikuregistri number.
4. Ühtne laevastikuregistri number esitatakse kõikidel liikmesriigi ja komisjoni vahelistel kalalaevaga seotud andmete edastamistel.
Artikkel 9
Komisjoni ja liikmesriikide vahelise andmevahetuse standardid
1. Komisjoni ja liikmesriikide vaheline andmevahetus toimub ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise äritegevuse keskuse (UN/CEFACT) standardite alusel, mis on kättesaadavad Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel.
2. Kõik edastused toimuvad täielikult automaatselt ja viivitamata, kasutades transpordikihti.
3. Liikmesriigid kasutavad teadete vahetamise tagamiseks Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidil kättesaadavat rakendusdokumenti „FLUX Vessel Implementation Document“.
4. Standardite ja rakendusdokumendi muutmise otsustab komisjon kooskõlastatult liikmesriikidega.
Artikkel 10
Juurdepääs laeva andmetele
1. Liikmesriikidel on juurdepääs liidu kalalaevastikuregistris sisalduvale teabele. Juurdepääsu võib anda komisjoni tagatud rakenduse kasutajaliidese või veebiteenuse kaudu.
2. Üldsusel on juurdepääs liidu kalalaevastikuregistri piiratud versioonile, mis ei sisalda isikuandmeid.
Artikkel 11
Isikuandmed
Käesoleva määruse kohaselt kogutud andmeid, mis sisaldavad isikuandmeid, tuleb töödelda, hallata ja kasutada vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.
Artikkel 12
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 26/2004 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. veebruar 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.
(2) Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(4) Nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1).
(5) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(7) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
I LISA
Andmete määratlus ja sissekande kirjeldus
|
Andmete nimetus |
Määratlus ja märkused |
Kohustuslik (C)/Kohustuslik, kui (CIF)/Vabatahtlik (O) (7) |
|
|
Registreerimisriik |
Liikmesriik, kus laev on registreeritud kalapüügiks määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt. See peab alati olema andmeid esitav riik – kood (6). |
C |
|
|
CFR |
Liidu kalalaeva kordumatu tunnusnumber. Liikmesriigi kolmetäheline ISO-kood, millele järgneb tunnusmärgirida (üheksa märki). Kui reas on vähem kui üheksa märki, tuleb vasakule lisada vajalik arv nulle. |
C |
|
|
UVI |
Määruse (EL) nr 404/2011 kohane kordumatu laevatunnus (IMO number). |
CIF |
|
|
Sündmus |
Teatatud sündmuse liiki tähistav kood (6). |
C |
|
|
Sündmuse kuupäev (1) |
Kuupäev, mil sündmus toimus. |
C |
|
|
Registreerimisnumber |
Liikmesriigi antud registreerimisnumber. |
O |
|
|
Pardatähis |
Vastavalt määrusele (EL) nr 404/2011. |
CIF |
|
|
Laeva nimi |
Riiklikus registris registreeritud kalalaeva nimi. |
C |
|
|
Registreerimiskoht |
Laeva registreerimise kohta (peamiselt sadam) tähistav kood (6). |
CIF |
|
|
IRCS |
Rahvusvaheline raadiokutsung. |
CIF |
|
|
IRCSi käsitlev märge |
Laeva pardal on rahvusvaheline raadio – kood (6). |
C |
|
|
Luba käsitlev märge |
Laeval on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 6 ja määruse (EL) nr 404/2011 artikli 3 kohane kalalaevatunnistus – kood (6). |
CIF |
|
|
VMSi käsitlev märge |
Laevaseiresüsteem (VMS-süsteem) – kood (6). Laeval on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 ja määruse (EL) nr 404/2011 artiklite 18–28 kohane laevaseire satelliitsüsteem. |
CIF |
|
|
ERSi käsitlev märge |
Laeval on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 ning määruse (EL) nr 404/2011 artikli 29 ja sellele järgnevate artiklite kohane elektrooniline aruandluse (püügipäeviku) süsteem – kood (6). |
CIF |
|
|
AISi käsitlev märge |
Laeval on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 10 kohane automaatne identifitseerimissüsteem – kood (6). |
CIF |
|
|
MMSI |
Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood. |
O |
|
|
Laeva tüüp |
Kooskõlas rahvusvahelise kalalaevade statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFV) – kood (6). |
CIF |
|
|
Peamised püügivahendid (2) |
Kooskõlas rahvusvahelise püügivahendite statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFCG) – kood (6). |
C |
|
|
Lisapüügivahendid (3) |
Kooskõlas rahvusvahelise püügivahendite statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFCG) – kood (6). |
C |
|
|
LOA |
Kogupikkus meetrites vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2930/86. |
CIF |
|
|
LBP |
Loodsirgete vaheline pikkus meetrites vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2930/86. |
CIF |
|
|
Mahutavus (GT) |
Kogumahutavus (GT) vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2930/86. |
CIF |
|
|
Muu mahutavus |
Tonnides Oslo konventsiooni kohaselt või liikmesriigi kehtestatava määratluse kohaselt. |
CIF |
|
|
GTs |
Ohutusega seotud põhjustel lubatav mahutavuse (GT) suurenemine (varasemate perioodide andmed). |
CIF |
|
|
Peamasina võimsus |
Kilovattides vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2930/86. |
C |
|
|
Abimasina võimsus |
Kilovattides. Hõlmab kogu võimsust, mis ei kuulu punkti „Peamasina võimsus“ alla. |
C |
|
|
Kerematerjal |
Laevakere materjal – kood (6). |
C |
|
|
Kasutuselevõtu kuupäev |
Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2930/86. |
C |
|
|
Laevastikuosa (segment) |
Kood (6). |
C |
|
|
Impordi-/ekspordiriik |
Kood (6). |
CIF |
|
|
Ekspordi liik |
Kood (6). |
CIF |
|
|
Riigiabi |
Kood (6). |
CIF |
|
|
Ehitamise kuupäev |
Kuupäev, mil ehitamist alustati. |
CIF |
|
|
Kontaktisiku/juriidilise omaniku kohta (4) |
Nimi |
Füüsiline isik: perekonnanimi, eesnimi. Juriidiline isik: nimi. |
CIF |
|
|
Juriidilist isikut käsitlev märge |
„Y“ (jah) juriidilise isiku kohta, „N“ (ei) füüsilise isiku kohta – kood (6). |
O |
|
|
Tänav (5) |
Tänava nimi ja maja number |
CIF |
|
|
Postkast (5) |
Postkastinumber |
O |
|
|
Linn (5) |
Linna nimi |
O |
|
|
Sihtnumber (5) |
Sihtnumber |
O |
|
|
Riik (5) |
Riik – kood (6) |
O |
|
|
Telefoninumber |
Rahvusvaheline telefoninumber |
O |
|
|
Faksinumber |
Rahvusvaheline faksinumber |
O |
|
|
E-posti aadress |
E-posti aadress |
O |
|
|
Kodakondsus |
Kontaktisiku kodakondsus – kood (6) |
O |
|
|
Ettevõtja IMO tunnuskood |
Ettevõtja ja registreeritud juriidilise omaniku kordumatu IMO tunnusnumber |
O |
|
Kontaktisiku/ettevõtja kohta (4) |
Nimi |
Füüsiline isik: perekonnanimi, eesnimi. Juriidiline isik: nimi. |
CIF |
|
|
Juriidilist isikut käsitlev märge |
„Y“ (jah) juriidilise isiku kohta, „N“ (ei) füüsilise isiku kohta – kood (6). |
O |
|
|
Tänav (5) |
Tänava nimi ja maja number |
CIF |
|
|
Postkast (5) |
Postkastinumber |
O |
|
|
Linn (5) |
Linna nimi |
O |
|
|
Sihtnumber (5) |
Sihtnumber |
O |
|
|
Riik (5) |
Riik – kood (6) |
O |
|
|
Telefoninumber |
Rahvusvaheline telefoninumber |
O |
|
|
Faksinumber |
Rahvusvaheline faksinumber |
O |
|
|
E-posti aadress |
E-posti aadress |
O |
|
|
Kodakondsus |
Kontaktisiku kodakondsus – kood (6) |
O |
|
|
Ettevõtja IMO tunnuskood |
Ettevõtja ja registreeritud juriidilise omaniku kordumatu IMO tunnusnumber |
O |
(1) Laevade loenduse puhul on see liikmesriigis toimuva loenduse kuupäev (II lisa). Muud laadi sündmuste puhul tuleb teatada sündmuse registreerimise ametliku dokumendi kuupäev.
(2) Laeval kõige sagedamini kasutatavaks loetavad püügivahendid teatava aasta püügiperioodil või püügihooajal.
(3) Deklareerida võib kuni viis püügivahendit.
(4) Deklareerida võib kuni viis kontaktisikut.
(5) Aadress, mis sisaldab tänava nime, postkastinumbrit, linna, sihtnumbrit ja riiki, peab olema piisavalt selge, et laevastiku kontaktisikuga oleks võimalik ühendust võtta.
(6) Koodid (või asjakohased viited) on esitatud Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel: http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/control/codes/index_en.htm
(7) Üksikasjalikud eeskirjad on esitatud Euroopa Komisjoni kalanduse veebisaidi põhiandmeregistri lehel: http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/control/codes/index_en.htm
II LISA
Laevade loenduse kuupäev riikide kaupa
|
BEL, DNK, FRA, GBR, PRT |
1.1.1989 |
|
NLD |
1.9.1989 |
|
DEU, ESP |
1.1.1990 |
|
IRL |
1.10.1990 |
|
ITA |
1.1.1991 |
|
GRC |
1.7.1991 |
|
SWE, FIN |
1.1.1995 |
|
CYP, EST, LTU, LVA, MLT, POL, SVN |
1.5.2004 |
|
BGR, ROM |
1.1.2007 |
|
HRV |
1.7.2013 |
|
Pärast 1. juulit 2013 ühinenud liikmesriigid |
Ühinemise kuupäev |
|
FRA – Mayotte |
Kõik kuupäevad alates 1.1.2014 (1) |
(1) Vastavalt nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1385/2013, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1069/2009, (EL) nr 1379/2013 ja (EL) nr 1380/2013 seoses Mayotte'i staatuse muutumisega Euroopa Liidu suhtes (ELT L 354, 28.12.2013, lk 86).
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/18 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/219,
8. veebruar 2017,
milles käsitletakse Bacillus subtilis'e (DSM 27273) valmistise lubamist võõrutatud põrsaste ja vähem tähtsate sealiikide võõrutatud isendite söödalisandina (loa hoidja Chr. Hansen A/S)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmine ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus Bacillus subtilis'e (DSM 27273) valmistisele loa andmiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(3) |
Taotluses käsitletakse Bacillus subtilis'e (DSM 27273) valmistise lubamist võõrutatud põrsaste ja vähem tähtsate sealiikide võõrutatud isendite söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma 20. oktoobri 2015. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Bacillus subtilis'e (DSM 27273) valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti järeldati, et kõnealune valmistis võib suurendada võõrutatud põrsaste jõudlust. Seda järeldust võib ekstrapoleerida vähem tähtsate sealiikidele võõrutatud isenditele, kui söödalisandi annus on sama suur. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta. |
|
(5) |
Bacillus subtilis'e (DSM 27273) valmistise hindamisel tõdeti, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. veebruar 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EFSA Journal 2015;13(11): 4269.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||
|
CFU-d / toimeaine ühikut ühes kilogrammis täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % |
|||||||||||||||||
|
Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained |
|||||||||||||||||
|
4b1826 |
Chr.Hansen A/S |
Bacillus subtilis DSM 27273 |
Söödalisandi koostis Bacillus subtilis'e DSM 27273 valmistis, milles on vähemalt: 1,6 × 109 CFUd söödalisandi grammi kohta. Tahke Toimeaine kirjeldus Bacillus subtilis'e (DSM 27273) eluvõimelised spoorid Analüüsimeetod (1) Bacillus subtilis'e (DSM 27273) määramine ja loendamine söödalisandis, eelsegus ja söödas:
|
Võõrutatud põrsad |
— |
4 × 108 |
— |
|
1. märts 2027 |
||||||||
|
Vähem tähtsate sealiikide võõrutatud isendid |
— |
4 × 108 |
|||||||||||||||
(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil järgmisel aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/21 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/220,
8. veebruar 2017,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 3 kohase osalise vahepealse läbivaatamise alusel nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), ja eriti selle artikli 11 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed
|
(1) |
Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 861/2013 (2) teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. |
|
(2) |
Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 1106/2013 (3) teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgne uurimine“). |
|
(3) |
2015. aasta septembris muudeti neid meetmeid komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1483 (4) pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (5) artikli 12 kohast muudatuste arvessevõtmist käsitlevat kordusuurimist. |
|
(4) |
Äriühingu Venus Wire Industries Pvt. Ltd suhtes praegu kohaldatav dumpinguvastane tollimaks on 9,4 % (praegu kohaldatav dumpingumarginaal 12,4 %, millest on lahutatud tasakaalustav tollimaks 3 %) ning äriühingu Garg Inox Ltd suhtes praegu kohaldatav dumpinguvastane tollimaks on 8,4 % (praegu kohaldatav dumpingumarginaal 11,8 %, millest on lahutatud tasakaalustav tollimaks 3,4 %). Praegu kohaldatav dumpinguvastane tollimaks nende India eksportivate tootjate impordile, kes ei osalenud esialgses uurimises, on 12,5 % (dumpingumarginaal 16,2 %, millest on lahutatud tasakaalustav tollimaks 3,7 %). |
1.2. Osalise vahepealse läbivaatamise taotlus
|
(5) |
Komisjon sai kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohta kaks osalise vahepealse läbivaatamise taotlust, mis piirdusid dumpingu uurimisega. |
|
(6) |
Ühe taotluse esitas India (edaspidi „asjaomane riik“) eksportivate tootjate rühmitus Venus grupp (edaspidi „Venus“). Venus hõlmab järgmisi äriühinguid: Venus Wire Industries Pvt. Ltd, Precision Metals, Hindustan Inox. Ltd, Sieves Manufacturer India, Pvt. Ltd ning nendega seotud importija Venus Edelstahl GmbH. |
|
(7) |
Teise läbivaatamistaotluse esitas India eksportiv tootja Garg Inox Ltd (edaspidi „Garg“). Venusele ja Gargile viidatakse koos kui „taotluse esitajatele“. |
|
(8) |
Taotluse esitajad väitsid oma taotlustes, et asjaolud, mille alusel dumpinguvastased meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotluse esitajad esitasid esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetmete jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole kahjustava dumpingu korvamiseks enam vajalik. |
1.3. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine
|
(9) |
Olles pärast liikmesriikide teavitamist jõudnud seisukohale, et on olemas piisavad tõendid, mis õigustavad taotluse esitajatega seotud dumpinguga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, teatas komisjon 11. detsembril 2015Euroopa Liidu Teatajas (6) avaldatud teates osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõike 3 kohaselt, kusjuures läbivaatamine piirdub taotluse esitajatega seotud dumpingu uurimisega. |
1.4. Uurimine
|
(10) |
Uurimiseks vajaliku teabe kogumiseks saatis komisjon uuritud eksportivatele tootjatele küsimustiku ning sai neilt vastuse selleks ette nähtud tähtaja jooksul. |
|
(11) |
Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:
|
|
(12) |
Venuse taotlusel toimus 26. juulil 2016 ärakuulamine kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. |
1.5. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
|
(13) |
Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). |
2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Vaatlusalune toode
|
(14) |
Uurimisalune toode on roostevaba terastraat, mis:
on pärit Indiast ja kuulub praegu CN-koodide 7223 00 19 ja 7223 00 99 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). |
2.2. Samasugune toode
|
(15) |
Läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas, et taotluse esitajate poolt toodetud ja omamaisel turul müüdud põhjenduses 14 määratletud roostevabadel terastraatidel on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve kui Euroopa Liitu eksporditaval vaatlusalusel tootel. |
|
(16) |
Komisjon otsustas, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
3. MUUTUNUD ASJAOLUDE PÜSIV OLEMUS
|
(17) |
Alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt kontrollis komisjon, kas taotluste esitajate väidetud muutunud asjaolusid võib pidada püsivaks. |
Venus
|
(18) |
Tuletatakse meelde, et esialgses uurimises kohaldati Venuse puhul tootmiskulude kindlaksmääramisel ja dumpingumarginaali arvutamisel alusmääruse artiklit 18. See oli tingitud asjaolust, et teavet teraseklasside kohta ei peetud usaldusväärseks, kuna täpne jälgimine üksikute teraseklasside kaupa ei olnud kõigis tootmisetappides võimalik. |
|
(19) |
Läbivaatamistaotluses väitis Venus, et tema raamatupidamissüsteemis ja varude haldamise süsteemi on muudetud. Uurimise käigus saadud ja kontrollitud andmetest nähtub, et Venus on uue tarkvara abil hakanud kontrollima oma varude haldamise süsteemi, mis võimaldab jälgida üksikuid teraseklasse läbi kogu tootmisprotsessi. Selline kontroll on kõrvaldanud lahknevuste riski üksikute teraseklasside tasandil. Seega võib põhitooraine teraseklasside kaupa jaotamise kohta esitatud andmeid pidada usaldusväärseks selliste üksikute tooteliikide kulude ja hinnaklassi määramiseks, mis mõjutavad vaatlusaluse toote tootmiskulusid ja dumpingumarginaali arvutamist. Siin kirjeldatud asjaolud ei muutu lähitulevikus tõenäoliselt sellisel viisil, mis mõjutaks neid järeldusi. |
|
(20) |
Selle põhjal järeldas komisjon, et Venuse puhul on asjaolude muutused püsivat laadi. |
Garg
|
(21) |
Esialgse uurimise ajal kasutas Garg märkimisväärse hulga ekspordi jaoks müügikanalina temaga seotud importijat liidus. Äriühing väitis, et kuna tema tütarettevõtja liidus oli tegevuse lõpetanud, siis kahe üksuse vahelist suhet enam ei eksisteeri ning see on toonud kaasa olulised muudatused dumpingumarginaali arvutamisel, kuna ekspordihindu ei ole enam vaja arvutada vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9. |
|
(22) |
Uurimine kinnitas tütarettevõtja tegevuse lõpetamist liidus. Selle põhjal järeldas komisjon, et Gargi puhul on asjaolude muutused püsivat laadi. |
4. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK
a) Sissejuhatus
|
(23) |
Nagu allpool täpsustatud, kerkis seoses Gargiga mitu probleemi, millest tulenevalt komisjon kaalus alusmääruse artikli 18 kohaldamist. |
|
(24) |
Kohapealne kontrollimine Gargi juures näitas, et äriühing oli vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil maksnud eksporditehingute vahendustasusid oma endisele seotud liidu importijale, kuid ei olnud teatanud sellest oma vastuses küsimustikule. |
|
(25) |
30. mai 2016. aasta kirjaga teavitas komisjon Gargi, et põhjenduses 24 osutatud põhjustel kavatseb ta kasutada kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavaid fakte selles osas, mis puudutab nimetatud vahendustasusid. |
|
(26) |
15. juunil 2016 tegi ettevõtja märkuse komisjoni kavatsuse kohta kasutada kättesaadavaid andmeid ning nõustus, et mõne tehingu vahendustasudest ei olnud teatatud ja et selle alusel võib kasutada kättesaadavaid andmeid makstud komisjonitasude kindlaksmääramiseks. |
|
(27) |
Komisjon uuris ettevõtja esitatud märkust ja tegi järelduse, et ettevõtja ei vaidlusta põhjenduses 24 esitatud põhjust. Seega kasutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 parimaid vahendustasude kohta kättesaadavaid andmeid dumpingumarginaali arvutamiseks. |
b) Normaalväärtus
|
(28) |
Kõigepealt uuris komisjon, kas taotluse esitajate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui kummagi taotluse esitaja puhul moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siseturu sõltumatutele tarbijatele toimuva samasuguse toote omamaise müügi kogumaht vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud eksportmüügi mahust. Sellel alusel oli taotluse esitajate samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul tüüpiline. |
|
(29) |
Seejärel tegi komisjon kummagi taotleja puhul kindlaks omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega. |
|
(30) |
Järgnevalt uuris komisjon, kas iga tooteliigi puhul, mis oli identne või võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, oli kummagi taotluse esitaja müük siseturul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. |
|
(31) |
Komisjon tegi kindlaks, et enamik tooteliike olid Gargi puhul tüüpilised. Venuse puhul olid vaid mõned tooteliigid tüüpilised. Mittetüüpiliste tooteliikide puhul jätkas komisjon menetlust põhjendustes 36 ja 37 esitatud viisil. |
|
(32) |
Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügimahtu kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4. |
|
(33) |
Normaalväärtuse alus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:
|
|
(34) |
Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine. |
|
(35) |
Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui
|
|
(36) |
Ülalnimetatud kontrolli tulemusena arvutati normaalväärtus kummagi taotluse esitaja puhul nende kasumliku müügi kaalutud keskmisena, välja arvatud juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või oli see ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses; neil juhtudel arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. |
|
(37) |
Normaalväärtus arvutati, liites asjaomase taotluse esitaja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil:
Vajaduse korral tootmiskulu kohandati. |
c) Ekspordihind
|
(38) |
Venus eksportis liitu kas otse sõltumatutele klientidele või läbi importijana tegutseva seotud äriühingu. |
|
(39) |
Kui vaatlusalust toodet eksporditi otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, see tähendab tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel. |
|
(40) |
Kui eksportmüük liitu toimus importijana tegutseva seotud äriühingu kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi ja mida oli kohandatud impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kõigi kulude ning samuti müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi põhjendatud marginaali võrra. Kasutati seotud importija enda müügi-, üld- ja halduskulusid ning seotud importija kasumimarginaali ebausaldusväärsuse ja sõltumatu importija kasumiandmete puudumise tõttu kasutati esialgses uurimises kohaldatud kasumimäära, mis oli 5 %. |
|
(41) |
Gargi puhul toimus kogu liitu suunduv ekspordimüük otse sõltumatutele klientidele ja seepärast määras komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 ekspordihinna kindlaks vaatlusaluse toote liitu müügil tegelikult makstud või makstava hinna alusel. |
d) Võrdlus
|
(42) |
Komisjon võrdles normaalväärtust ja taotluse esitajate ekspordihinda tehasehindade põhjal. |
|
(43) |
Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. |
|
(44) |
Kohandused tehti transpordiga seotud kulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, impordiga seotud kulude, krediidikulude, pangakulude ja vahendustasude põhjal; Gargi puhul kasutas komisjon parimaid kättesaadavaid fakte seoses liitu suunatud ekspordi vahendustasudega. |
e) Dumpingumarginaal
|
(45) |
Eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon vaatlusaluse toote vastava tüübi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12. |
|
(46) |
Sellest lähtuvalt on kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, Venuse puhul 9,9 % ja Gargi puhul 19,2 % |
|
(47) |
Arvestades, et Gargi läbivaadatud dumpingumarginaal on suurem kui kõigi teiste esialgses uurimises koostööd mitte teinud äriühingute oma, otsustas komisjon vaadata läbi ka kõigi teiste esialgses uurimises koostööd mitte teinud äriühingute dumpingumarginaalid Gargi dumpingumarginaali tasemel, mis on praegu kõigi koostööd tegevate äriühingute seas suurim. |
5. DUMPINGUVASTASED MEETMED
|
(48) |
Venusele, Gargile ja liidu tööstusharule teatati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti muuta Venuse ja Gargi suhtes kohaldatavat tollimaksumäära, ning neile anti võimalus arvamust avaldada. |
|
(49) |
Pärast järelduste teatavakstegemist seadis üks eksportiv tootja kahtluse alla kõrvalekaldumise esialgses uurimises kasutatud arvutusmeetodist. Kõnealune eksportiv tootja väitis järgmist: i) komisjon muutis mõne vaatlusaluse tootetüübi klassifikatsiooni võrreldes esialgse uurimisega; ii) komisjon kasutas erinevat kulude jaotamise meetodit kui esialgses uurimises, mis on vastuolus alusmääruse artikli 11 lõikega 9 ning iii) teatavate teraseklasside väljajätmine dumpingumarginaali arvutustest ei olnud põhjendatud. |
|
(50) |
Komisjon otsustas tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks ja võrdlemiseks kohandada mõne vaatlusaluse tootetüübi ja sarnase tootetüübi klassifitseerimist tootetüüpide rühmadesse nende füüsiliste omaduste alusel. Toodete füüsilised omadused ei õigustanud eksportiva tootja tehtud klassifitseerimist. Üksnes vaatlusaluse toote omaduste õige klassifitseerimise kaudu saab tootetüüpe õigesti määrata. Sellisel kohandamisel ei ole midagi tegemist alusmääruse artikli 11 lõikes 9 osutatud metoodikaga, vaid selle alusel tehakse kogutud ja käesoleva uurimise käigus tõendatud faktide alusel kindlaks õige normaalväärtus. Seega ei ole siin tegemist metoodika muutmisega. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata. |
|
(51) |
Esialgses uurimises kasutas komisjon kõnealuse eksportiva tootja tootmiskulude lõplikuks kindlakstegemiseks ja dumpingumarginaali arvutamiseks kättesaadavaid andmeid. Kõnealune eksportiv tootja väitis, et dumpingu arvutamise põhielementide, st tootmiskulude olukord on muutunud ning et see muutus on püsivat laadi. Tuletatakse meelde, et komisjon kasutas esialgses uurimises toorainekulude kindlakstegemiseks kättesaadavaid andmeid. Käesolevas uurimises toimunud muutus seisneb selles, et komisjon otsustas kasutada andmeid eksportiva tootja toorainekulude kohta. See ei ole metoodika muutmine. Isegi kui praegust arvutusmeetodit tuleks käsitleda metoodika muutmisena, on praeguse läbivaatamisega seotud uurimise eesmärk teha uued järeldused, kuna dumpinguarvutuste põhielementide, st tootmiskulude olukord on muutunud. Asjaolu, et eksportiva tootja enda väide seoses muutunud asjaoludega on vastu võetud, oleks õigustanud metoodika muutmist. Eksportiv tootja väitis, et komisjon oleks pidanud järgima esialgses uurimises kasutatud töötlemiskulude jaotamismeetodit. Kõnealust jaotamismeetodit kohaldati konkreetsetes tingimustes, kasutades kättesaadavaid andmeid tootmiskulude kindlakstegemiseks. Arvestades asjaolu, et komisjon kasutab käesolevas uurimises eksportiva tootja enda andmeid, saaks komisjon kohaldada õiget jaotamismeetodit, mida ei saanud esialgses uurimises teha, kuna kasutati kättesaadavaid andmeid. Lisaks, eksportiva tootja soovitatud metoodika loodi üksnes käesoleva dumpinguvastase uurimise jaoks ja see ei kajasta varem kasutatud raamatupidamispõhimõtteid ning seepärast ei saanud seda kohaldada äriühingu kogu tootmise suhtes ja see ei kajastanud õigesti vaatlusaluse toote ja sarnase toote tootmise kuluajendeid. Järgides alusmääruse artikli 2 lõiget 5 otsustas komisjon kasutada toorainele tootmisprotsessis lisandunud väärtusel põhinevat kulujaotust, mis on variant käibepõhisest kulujaotusest, ning millega neutraliseeritakse toorainekulu võimalik suur mõju iga tootetüübi käibele. |
|
(52) |
Sama eksportiv tootja väitis, et komisjon jättis tootmiskulude arvutamisel ebaõigelt kõrvale teatavad ostetud terase kogused. Tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks ja võrdlemiseks on kasutatud tooraine tüüp vaatlusaluse toote klassifitseerimise kriteeriumiks. Selleks et arvutada äriühingu poolt müüdud iga tootetüübi toorainekulu, kasutas komisjon kuluaruandeid, mis vastasid vaatlusaluse toote klassifitseerimiseks vajalikele kirjeldustele ning mida sai otseselt kokku viia äriühingu poolt selle klassifikatsiooni alusel tehtud müügiga. Tooraine rühmitamist muul kui äriühingu poolt pakutud tasandil ei peetud järjepidevaks ja mõistlikuks alternatiiviks. Seetõttu tuleb kõnealune väide tagasi lükata. |
|
(53) |
Teine eksportiv tootja väitis, et absorptsiooni käsitleva kordusuurimise tulemusel kehtestati praegune tollimaks ning komisjon peaks alusmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt kasutama sama metoodikat, mida kasutati absorptsiooni käsitlevas kordusuurimises. Eelkõige on see seotud i) iga vaatlusaluse ja sarnase tootetüübi tootmiskulu arvutamisega, olenemata sellest, kas seda müüdi kodumaisel turul või eksporditurul ning ii) erinevate tootetüüpide klassifitseerimise kohandamine sarnaste omadustega rühmades tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks ja võrdlemiseks, et võtta arvesse konkreetset tootetüüpi ja jätta välja teatavad äriühingule omased tootetüüpide rühmad. |
|
(54) |
Uurimine, mille tulemusel kehtestati tollimaksu praegune määr, on esialgne uurimine. Absorptsioonivastases kordusuurimises ei vaadatud läbi kõnealuse eksportiva tootja suhtes kohaldatud tollimaksumäära. Seepärast tuleb tagasi lükata väide selle kohta, et komisjon oleks pidanud kasutama sama metoodikat, mida ta kasutas absorptsiooni käsitlevas kordusuurimises. |
|
(55) |
Esialgses uurimises põhines kõnealuse eksportiva tootja tootmiskulu teiste koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmiskuludele, ilma eristamata kodumaisel turul ja eksporditurul müüdud tooteid. Seega on väide selle kohta, et komisjon kaldus kõrvale esialgses uurimises kohaldatud metoodikast, kui ta arvutas iga tootetüübi tootmiskulu, olenemata sellest, kas see müüdi omamaisel turul või eksporditurul, põhjendamata ja tuleb tagasi lükata. |
|
(56) |
Seoses tootetüüpide kohandamisega rühmades, mida kasutati tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks ja võrdlemiseks, otsustas komisjon täpsemalt määratleda ühe tootetüübi ulatuse, võttes aluseks selle füüsilised omadused. Eksportiv tootja selgitas konttrollkäigu ajal, et seda tüüpi toodet müüdi nišiturul ning et selle tootmiskulu on võrreldav muude toodetega samas tootetüübi rühmas, kuid selle hind oli kõrgem. Komisjon järeldas, et hinnad ja hindade võrreldavus olid mõjutatud ning kohandamine füüsiliste omaduste alusel vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a oli õigustatud. Üksnes vaatlusaluse toote omaduste õige klassifitseerimise kaudu saab tootetüüpe õigesti klassifitseerida ja täpselt võrrelda. Seega ei tähenda kõnealune kohandus metoodika muutmist ja seepärast tuleb kõnealune väide tagasi lükata. |
|
(57) |
Pärast järelduste teatavakstegemist nõudis eksportiv tootja normaalväärtuse määramisel ekspordihinna määra tõstmist, võttes arvesse tollimaksu tagastamise kava ja sihttoodete kavaga seotud krediite ning krediidikulukuse määra. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt saab normaalväärtust kohandada üksnes impordimaksude ulatuses, mitte ekspordimaksude ulatuses. Mis puudutab väidet normaalväärtuse kohandamise kohta krediidikulukuse ulatuses, tuleb märkida, et selline kohandamine on ette nähtud üksnes alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel, kui normaalväärtus on kindlaks tehtud küsitud hinna alusel, aga mitte siis, kui selliste hindade puudumisel on normaalväärtus määratud. Seetõttu tuleb mõlemad väited tagasi lükata. |
|
(58) |
Komisjon võttis vastu kõnealuse eksportiva tootja väited teatavate äriühingule omaste tootetüüpide rühmade väljajätmise kohta ning mõne tehnilise vea kohta seoses määra kahekordse esitamise, varude kohandamise ja tootmiskulude jaotamispõhimõtetega. Nimetatud väidete vastuvõtmise tulemusel vähenes kõnealuse eksportiva tootja dumpingumarginaal. |
|
(59) |
Pärast järelduste teatavakstegemist väitis Eurofer, et tal olid faili mittekonfidentsiaalses versioonis liiga piiratud andmed selleks, et uurimises sisulisi märkusi esitada, kuid ta siiski toetab komisjoni järeldusi. |
|
(60) |
Alusmääruse artikli 19 lõike 1 kohaselt käsitletakse teavet, mis on laadilt konfidentsiaalne või mille uurimise osalised on konfidentsiaalsena esitanud, konfidentsiaalsena. Kuna eksportivad tootjad esitasid kogu konfidentsiaalsena esitatud teabe kohta mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted, mis võimaldasid piisavalt aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust, lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(61) |
Läbivaadatud dumpingumarginaal ja dumpinguvastase tollimaksu määr anti asjaomastele isikutele teada. Pärast täiendavat lõplikku järelduste teatavaks tegemist kordasid mõlemad eksportivad tootjad oma eelnevaid märkusi. |
|
(62) |
Pärast läbivaatamisega seotud uurimist on Venuse toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatav läbivaadatud dumpinguvastase tollimaksu määr 6,9 % (s.o dumpingumarginaal 9,9 %, millest on lahutatud tasakaalustav tollimaks 3 %). |
|
(63) |
Gargi toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatav läbivaadatud dumpinguvastase tollimaksu määr on 10,3 % (s.o dumpingumarginaal 13,7 %, millest on lahutatud tasakaalustav tollimaks 3,4 %). |
|
(64) |
Kuna Gargi läbivaadatud dumpingumarginaal ei ole enam pärast lõplikku järelduste teatavaks tegemist suurem kui kõigi teiste esialgses uurimises koostööd mitte teinud äriühingute dumpingumarginaal, ei ole vaja kõigi teiste esialgses uurimises koostööd mitte teinud äriühingute dumpingumarginaali läbi vaadata, nagu oli ette nähtud põhjenduses 47. |
|
(65) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2015/1483) artikli 1 lõikes 2 esitatud tabel asendatakse järgmise tabeliga:
|
Äriühing |
Tollimaksu määr (%) |
TARICi lisakood |
|
Garg Inox, Bahadurgarh, Haryana ja Pune, Maharashtra |
10,3 |
B931 |
|
KEI Industries Ltd, New Delhi |
7,7 |
B925 |
|
Macro Bars and Wires, Mumbai, Maharashtra |
0,0 |
B932 |
|
Nevatia Steel & Alloys, Mumbai, Maharashtra |
0,7 |
B933 |
|
Raajratna Metal Industries, Ahmedabad, Gujarat |
12,5 |
B775 |
|
Venus Wire Industries Pvt. Ltd, Mumbai, Maharashtra |
6,9 |
B776 |
|
Precision Metals, Mumbai, Maharashtra |
6,9 |
B777 |
|
Hindustan Inox Ltd, Mumbai, Maharashtra |
6,9 |
B778 |
|
Sieves Manufacturer India Pvt. Ltd, Mumbai, Maharashtra |
6,9 |
B779 |
|
Viraj Profiles Limited, Palghar, Maharashtra ja Mumbai, Maharashtra |
6,8 |
B780 |
|
Lisas loetletud äriühingud |
8,4 |
Vt lisa |
|
Kõik muud äriühingud, välja arvatud esialgses uurimises valimisse kaasatud äriühingud ja valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad äriühingud |
16,2 |
B999 |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. veebruar 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) Nõukogu 2. septembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 861/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 240, 7.9.2013, lk 1).
(3) Nõukogu 5. novembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 298, 8.11.2013, lk 1).
(4) Komisjoni 1. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1483, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 12 kohase absorptsiooni käsitleva kordusuurimise alusel nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 228, 2.9.2015, lk 1).
(5) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51)) See määrus on asendatud alusmäärusega.
(6) ELT C 411, 11.12.2015, lk 4.
LISA
Valimist välja jäänud India koostööd tegevad eksportivad tootjad
|
Äriühingu nimi |
Linn |
TARICi lisakood |
|
Amar Precision Wire Products Pvt. Ltd |
Satara, Maharashtra |
B121 |
|
Bekaert Mukand Wire Industries |
Lonand, Tal. Khandala, Satara District, Maharastra |
C189 |
|
Bhansali Bright Bars Pvt. Ltd |
Mumbai, Maharashtra |
C190 |
|
Bhansali Stainless Wire |
Mumbai, Maharashtra |
C191 |
|
Chandan Steel |
Mumbai, Maharashtra |
C192 |
|
Drawmet Wires |
Bhiwadi, Rajastan |
C193 |
|
Jyoti Steel Industries Ltd |
Mumbai, Maharashtra |
C194 |
|
Mukand Ltd |
Thane |
C195 |
|
Panchmahal Steel Ltd |
Dist. Panchmahals, Gujarat |
C196 |
|
Superon Schweisstechnik India Ltd |
Gurgaon, Haryana |
B997 |
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/30 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/221,
8. veebruar 2017,
millega muudetakse 259. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse. |
|
(2) |
3. veebruaril 2017 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada ühe isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. veebruar 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
välispoliitika vahendite talituse juhataja kohusetäitja
(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.
LISA
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa jaotisest „Füüsilised isikud“ jäetakse välja järgmine kirje:
„Gulbuddin Hekmatyar (teise nimega a) Gulabudin Hekmatyar, b) Golboddin Hikmetyar, c) Gulbuddin Khekmatiyar, d) Gulbuddin Hekmatiar, e) Gulbuddin Hekhmartyar, f) Gulbudin Hekmetyar). Sünniaeg: 1.8.1949. Sünnikoht: Kunduzi provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Muu teave: a) kuulub kharoti hõimu; b) viibib arvatavasti Afganistani ja Pakistani piirialal (andmed 2011. aasta jaanuari seisuga); c) isa nimi Ghulam Qader. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 20.2.2003.“
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/32 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/222,
8. veebruar 2017,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. veebruar 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MA |
125,5 |
|
TN |
311,6 |
|
|
TR |
141,3 |
|
|
ZZ |
192,8 |
|
|
0707 00 05 |
MA |
79,2 |
|
TR |
182,1 |
|
|
ZZ |
130,7 |
|
|
0709 91 00 |
EG |
181,2 |
|
ZZ |
181,2 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
93,3 |
|
TR |
215,3 |
|
|
ZZ |
154,3 |
|
|
0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28 |
EG |
40,2 |
|
IL |
80,7 |
|
|
MA |
45,8 |
|
|
TN |
53,0 |
|
|
TR |
77,7 |
|
|
ZZ |
59,5 |
|
|
0805 21 10 , 0805 21 90 , 0805 29 00 |
EG |
101,6 |
|
IL |
134,2 |
|
|
MA |
89,2 |
|
|
TR |
88,2 |
|
|
ZZ |
103,3 |
|
|
0805 22 00 |
IL |
109,8 |
|
MA |
98,9 |
|
|
ZZ |
104,4 |
|
|
0805 50 10 |
EG |
68,7 |
|
TR |
83,6 |
|
|
ZZ |
76,2 |
|
|
0808 10 80 |
CN |
139,4 |
|
US |
205,0 |
|
|
ZZ |
172,2 |
|
|
0808 30 90 |
CL |
181,7 |
|
CN |
80,7 |
|
|
ZA |
107,9 |
|
|
ZZ |
123,4 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.
OTSUSED
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/34 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/223,
7. veebruar 2017,
millega antakse Brasiilias asuvale laborile luba teha seroloogilisi teste marutaudivastaste vaktsiinide tõhususe seireks koertel, kassidel ja valgetuhkrutel
(teatavaks tehtud numbri C(2017) 572 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2000. aasta otsust 2000/258/EÜ, millega määratakse eriinstituut, mis vastutab marutaudi vastaste vaktsiinide tõhusust kontrollivate seroloogiliste testide standardiseerimiseks vajalike kriteeriumide kehtestamise eest, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Otsusega 2000/258/EÜ on Prantsusmaal Nancys asuv asutus Agence française de sécurité sanitaire des aliments (edaspidi „AFSSA“) määratud marutaudivastaste vaktsiinide tõhususe seireks kasutatavate seroloogiliste testide standardimiseks vajalike kriteeriumide kehtestamise eest vastutavaks eriuurimisinstituudiks. AFSSA on nüüd liidetud asutusega Agence nationale de sécurité sanitaire de l'alimentation, de l'environnement et du travail (ANSES) Prantsusmaal. |
|
(2) |
Otsusega 2000/258/EÜ on muu hulgas ette nähtud, et ANSES peab hindama kolmandate riikide laboreid, kes on esitanud taotluse teha seroloogilisi teste marutaudivastaste vaktsiinide tõhususe seireks. |
|
(3) |
Brasiilia pädev asutus on esitanud taotluse Recifes asuva labori „LANAGRO/PE“ heakskiitmiseks ning ANSES on andnud positiivse hinnangu ja esitanud 19. oktoobril 2016 selle labori kohta komisjonile positiivse hindamistulemuse. |
|
(4) |
Seega tuleks Recifes asuvale laborile „LANAGRO/PE“ anda luba teha seroloogilisi teste marutaudivastaste vaktsiinide tõhususe seireks koertel, kassidel ja valgetuhkrutel. |
|
(5) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Vastavalt otsuse 2000/258/EÜ artikli 3 lõikele 2 antakse järgmisele laborile luba teha seroloogilisi teste marutaudivastaste vaktsiinide tõhususe seireks koertel, kassidel ja valgetuhkrutel:
|
LANAGRO/PE (Laboratório Nacional Agropecuário em Pernambuco) |
|
Rua Manoel de Medeiros, s/no |
|
Dois Irmãos CEP: 52171-030 |
|
Recife/PE |
|
BRASIILIA |
Artikkel 2
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. märtsist 2017.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 7. veebruar 2017
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) EÜT L 79, 30.3.2000, lk 40.
|
9.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 34/36 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/224,
8. veebruar 2017,
millega määratakse kindlaks tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, mis võimaldavad Galileo programmi raames loodud süsteemi osutataval äriteenusel täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõike 4 punktis c osutatud funktsiooni
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008, (1) eriti selle artikli 12 lõike 3 punkti d,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 2 on sätestatud, et Galileo programmi raames loodud süsteemi pakutav äriteenus peab võimaldama töötada välja kutse- või majandustegevuses kasutatavaid rakendusi tulenevalt avatud teenusega võrreldes parematest töötulemustest ja suurema lisandväärtusega andmetest. |
|
(2) |
Äriteenus on üks olulisematest Galileo programmi raames loodud süsteemi elementidest, pidades silmas, et muud ülemaailmsed satelliitnavigatsioonisüsteemid sellist teenust ei paku ja et sellest peaks kooskõlas määruse (EL) nr 1285/2013 artikliga 10 saama tulu. Juurdepääs sellele peaks olema tasuline. Äriteenusega seotud hinnapoliitikat käesolevas otsuses ei käsitleta ja see tuleks kindlaks määrata hiljem. |
|
(3) |
Äriteenust tuleks osutada vastavalt ühe või mitme teenuseosutajaga sõlmitud lepingutele. |
|
(4) |
Praegu on vaja määrata kindlaks äriteenuse tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, sest nende kindlaksmääramisest teenuse tegeliku kasutamiseni kulub mitu aastat. Kõnealuste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks on viimastel aastatel korraldatud mitmesuguseid uuringuid, katseid ja konsultatsioone huvitatud isikutega. Selleks tuli leida ka tasakaal ühelt poolt kasutajatele tegeliku lisandväärtuse pakkumise vajaduse ning teiselt poolt süsteemi tehtavate muudatuste minimeerimise soovi, riskitegurite ja määrusega (EL) nr 1285/2013 ettenähtud ajakava vahel. |
|
(5) |
Sellest tulenevalt on kutse- või majandustegevuses kasutatavate rakenduste tegelikuks väljatöötamiseks oluline ja tehniliselt võimalik, et äriteenus sisaldaks avatud teenusega võrreldes kaht olulist täiustust: asukohatuvastuse suurem täpsus ja parem autentimisvõime. Lisaks on äriteenuse erinevate kasutajaskondade eri vajaduste parimaks rahuldamiseks äärmiselt oluline, et kaht kõnealust täiustust pakutaks neile teineteisest sõltumatult. |
|
(6) |
Asukohatuvastuse suur täpsus peaks suurendama satelliitnavigatsioonitehnoloogia rakenduste ulatust. Galileo programmi raames loodud süsteemi edastatavate andmete kvaliteeti on seepärast vaja parandada nii, et positsioneerimisviga oleks nimitingimustel väiksem kui üks detsimeeter. Muude ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, näiteks Ameerika Ühendriikide globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) edastatavad signaalid võivad samuti aidata seda eesmärki saavutada. |
|
(7) |
Autentimisvõime peaks suurendama turbeastet ja vältima eelkõige võltsimise ja pettuse ohtu. Satelliitsignaalidele on seepärast vaja lisada lisaelemente, et tagada kasutajatele, et nende saadav teave tuleb Galileo programmi raames loodud süsteemist ja mitte võõrast allikast. Äriteenuse autentimisvõime hõlmaks seega ühelt poolt asukohatuvastusega seotud andmete autentimise võimet, mida hõlmavad tasuta pakutava avatud teenuse signaalid, ning teiselt poolt parema kaitse eesmärgil ka signaalide ühest identifitseerimist selliste krüpteeritud koodide lugemise teel, mida signaalid sisaldavad ja millele juurdepääs oleks tasuline. |
|
(8) |
Enne äriteenuse tegeliku väljatöötamise alustamist tuleb teha põhjalik riskianalüüs. See analüüs tuleks teha enne, kui „GNSS Service Centre delta Critical Design Review“, mille lõpptähtaeg on 1. juuni 2017, on heaks kiidetud. |
|
(9) |
Äriteenusel peaks võrreldes avatud teenusega olema lisandväärtus, et võimaldada kutse- või majandustegevuses kasutatavate rakenduste väljatöötamist, ning see peaks seega olema kättesaadav võimalikult suurele arvule kasutajatele ja hõlmama äriliselt kasutatavat krüpteerimist. Seetõttu ei ole ELi salastatud teabe kasutamine äriteenuse osutaja või lõppkasutaja poolt ette nähtud ei avatud teenuse ega äriteenuse puhul. Kui selle kasutamine oleks siiski vajalik, tuleks selle üle otsustada kooskõlas määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 17 punktis a osutatud julgeolekueeskirjadega, lähtudes eelkõige julgeolekuriskide analüüsist ja võttes täielikult arvesse liikmesriikide ekspertide arvamusi. Selles otsuses tuleks võtta arvesse ka kulude-tulude analüüsi. |
|
(10) |
Käesolevas otsuses käsitletud spetsifikatsioonid on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil kindlaks määratud raadionavigatsioonialaste eeskirjadega, eelkõige Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu välja töötatud normidega, samuti 26. juunil 2004 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud Galileo ja GPS satelliidipõhiste navigatsioonisüsteemide ja nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist käsitleva lepingu sätetega. |
|
(11) |
Sellega seoses on asjakohane sätestada tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, mis võimaldavad Galileo programmi raames loodud süsteemi osutataval äriteenusel täita määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõike 4 punktis c osutatud funktsiooni, pidades silmas, et nõukogu otsuse 2014/496/ÜVJP (2) sätted on täielikult kohaldatavad. |
|
(12) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 36 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, mis võimaldavad Galileo programmi raames loodud süsteemi osutataval äriteenusel täita määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõike 4 punktis c osutatud funktsiooni, on kindlaks määratud lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 8. veebruar 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 22. juuli 2014. aasta otsus 2014/496/ÜVJP Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtu, toimimise ja kasutamise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut, ning millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2004/552/ÜVJP (ELT L 219, 25.7.2014, lk 53).
LISA
Tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, mis võimaldavad Galileo programmi raames loodud süsteemi osutataval äriteenusel täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõike 4 punktis c osutatud funktsiooni
Äriteenus sisaldab avatud teenusega võrreldes kaht olulist täiustust: asukohatuvastuse suurem täpsus ja parem autentimisvõime, mida võib kasutajatele pakkuda teineteisest sõltumatult. Vastavad tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid on esitatud järgmises tabelis.
|
|
Äriteenus – suur täpsus |
Äriteenus – autentimine |
|||||||||||||||||
|
Avatud teenuse ja äriteenuse ühised spetsifikatsioonid: asukohatuvastusega seotud andmete autentimine |
Ainult äriteenuse spetsifikatsioonid: autentimine krüpteeritud koodide abil |
||||||||||||||||||
|
Üldised spetsifikatsioonid |
Suure täpsusega andmete edastamine, et saavutada positsioneerimisviga, mis on nimitingimustel väiksem kui üks detsimeeter |
Signaalides sisalduvate autentimisandmete edastamine avatud teenuse asukohatuvastusega seotud teabe puhul |
Signaalide autentimine tänu juurdepääsule signaalides sisalduvatele krüpteeritud koodidele |
||||||||||||||||
|
Kasutatavate signaalide komponendid |
E6, komponent E6-B suure täpsusega andmete edastamise jaoks |
E1, komponent E1-B autentimisandmete jaoks asukohatuvastusega seotud teabe puhul |
E6, komponent E6-B krüpteeritud koodidele juurdepääsu andmete jaoks ja komponent E6-C (piloot) |
||||||||||||||||
|
Kasutajasegmendi spetsifikatsioonid |
Positsioneerimise suur täpsus tulenevalt täpsetest positsioneerimisalgoritmidest, mis on integreeritud vastuvõtjasse ja kasutavad signaalidega edastatud andmeid |
Andmete autentimise kontrollimine tulenevalt asümmeetrilise krüptograafia protokollist, mis edastatakse signaalidega, ja tänu avalikule krüptograafilisele võtmele |
Signaalide autentimise kontrollimine tulenevalt krüpteeritud signaalide koodide dekrüpteerimisest krüptograafilise privaatvõtmega |
||||||||||||||||
|
Geograafiline ulatus |
Ülemaailme |
Ülemaailme |
Ülemaailme |
||||||||||||||||
|
Süsteemi arhitektuur |
Ühe või mitme teenuseosutaja edastatavad suure täpsusega andmed, mis edastatakse kasutajatele GNSSi teenuskeskuse, maapealse segmendi ja maapealse segmendiga seotud satelliitide kaudu |
Võimaluste piires sisestatud signaali komponendi E1-B EDBS-välja autentimisandmed, mida levitatakse maapealse segmendiga seotud satelliitide kaudu |
Signaalide E6 koodide krüpteerimine Galileo satelliitide poolt, maapealse segmendi genereeritud privaatvõtmete edastamine ühele või mitmele teenuseosutajale GNSSi teenuskeskuse kaudu ning OTAR-andmete edastamine signaali komponendis E6-B. |
||||||||||||||||
|
Teenuse osutamine |
Ühe või mitme teenuseosutaja edastatavad suure täpsusega andmed |
Galileo programmi raames loodud süsteemi edastatavad autentimisandmed |
Süsteemi haldamise eest vastutaja edastatavad krüpteeritud signaalid |
||||||||||||||||
|
Juurdepääs teenusele |
|
|
|||||||||||||||||
|
Teenuse kasutuselevõtt |
|
|
|
||||||||||||||||
|
ELi salastatud teabe kasutamine |
|
|
|
||||||||||||||||
|
Muud spetsifikatsioonid |
|
|
— |
||||||||||||||||
Lühendid
|
E1-B |
Galileo süsteemi sageduse E1 signaali andmekanal, 1 575,45 MHz |
|
E6 |
Galileo süsteemi sagedus E6, 1 278,75 MHz |
|
E6-B |
Signaali E6 komponent, vastab andmekanalile |
|
E6-C |
Signaali E6 komponent, vastab pilootkanalile |
|
EDBS |
External Data Broadcast Service (väline andmete edastamise teenus) |
|
GNSS |
ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem |
|
OTAR |
Over-The-Air Rekeying (võtme muutmine üle õhu) |