3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/180,

24. oktoober 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL regulatiivsete tehniliste standarditega võrdlusportfelli hindamise nõuete ja hinnangute jagamise korra kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 78 lõike 7 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

On vaja sätestada standardid, mis käsitlevad hindamist, mille käigus pädevad asutused hindavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemeetodeid omavahendite nõuete arvutamiseks, ja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad selliste pädevate asutuste vahel kõnealuste hinnangute jagamise korra kohta, kellel on õigus jälgida riskiga kaalutud varasid või omavahendite nõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kellel on lubatud kasutada kõnealuste varade või nõuete arvutamisel sisemeetodeid.

(2)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute täiustatud meetodite kvaliteedi hindamine võimaldab võrrelda sisemeetodeid liidu tasandil; sealjuures aitab EBA pädevatel asutuste hinnata omavahendite nõuete võimalikku alahindamist. Eeskirjad hinnangute jagamise korra kohta peaksid sisaldama asjakohaseid sätteid asjaomaste pädevate asutuste ja EBAga hinnangute jagamise aja kohta.

(3)

Konsolideeritud järelevalvega hõlmatud gruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest vastutavatel pädevatel asutustel on kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatavate sisemeetodite kvaliteedi vastu õigustatud huvi, kuna nad osalevad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artiklile 20 panuse ühisotsuses sisemeetodite heakskiitmise kohta. Eeskirjades direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 kohaste hinnangute jagamise korra kohta tuleks täpsustada ka seda, kuidas kohaldatakse üldiseid koostöö- ja teabe jagamise kohustusi kolleegiumides konkreetses võrdlemise kontekstis.

(4)

Selleks et tagada, et direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 kohaseid hinnanguid jagatakse tõhusalt ja otstarbekalt, peaksid pädevad asutused tegema teatavaks oma hinnangud või arvamused krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatavatest sisemeetoditest tingitud omavahendite nõuete võimaliku alahindamise taseme kohta ning selle, mille alusel jõuti hindamise järeldusteni. Peale selle on pädevate asutuste kõnealuse direktiivi artikli 78 lõike 4 kohased tegelikud või kavandatud parandusmeetmed olulised ka kõigi muude pädevate asutuste jaoks, kes vastutavad konsolideeritud järelevalvega hõlmatud gruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest, kuna neil on õigustatud huvi kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatava sisemeetodi jätkuva kvaliteedi vastu. Lisaks tuleks pädevate asutuste tegelikud või kavandatud parandusmeetmed teha kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 107 lõikega 1 EBA-le teatavaks, sest seda on EBA-l vaja ülesannete täitmiseks.

(5)

EBA aruanne, mis koostatakse eesmärgiga aidata pädevatel asutustel hinnata sisemeetodite kvaliteeti, on võrdlemise nurgakivi, kuna aruanne sisaldab asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning nendele vastavate liidu tasandi asutuste võrdluse tulemusi. Seepärast peaks EBA aruandes sisalduv teave moodustama aluse, mille põhjal pädevad asutused otsustavad, milliseid ühinguid ja portfelle tuleks hinnata eriti tähelepanelikult, nagu on nõutud direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimeses lõigus.

(6)

Sisemeetodite kvaliteedi hindamise tulemused sõltuvad ka andmete kvaliteedist, mida asjaomased krediidiasutused ja investeerimisühingud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/2070 (3) alusel esitavad ja mis peavad samuti olema kooskõlalised ja võrreldavad. Seetõttu peaksid pädevad asutused olema kohustatud kinnitama, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad kõnealust rakendusmäärust nõuetekohaselt, eelkõige seoses sellega, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad valikuvõimalust jätta teatavate individuaalsete portfellide kohta aruanded esitamata.

(7)

Kui pädevad asutused arvutavad võrdlusalused standardmeetodi alusel, tuleks ettevaatlikkuse eesmärgil kohandada krediidiriski omavahendite nõudeid, mis tulenevad standardmeetodi kohaldamisest. Kohandus peaks toimuma tasemel, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 500 kohase üleminekulise Basel I alampiiri arvutamiseks.

(8)

Praegu ei peeta asjakohaseks arvutada tururiski puhul standardmeetodil põhinevaid võrdlusaluseid, sest need võivad põhjustada moonutusi. Kuna omavahendite nõuete arvutamisel standardmeetodi ja sisemeetodi kohaselt on suuri metoodilisi erinevusi, mis tulenevad peamiselt suurtest erinevustest üksikute positsioonide koondamisel või hajutamisel, ei näitaks kahe parameetri võrdlemine väikeste portfellide tururiski puhul usaldusväärselt omavahendite nõuete võimalikku alahindamist. Kui krediidiriski mudelite hindamisel võetakse arvesse standardmeetodikohaseid arvutusi, peaks neid hindamisel kasutama ainult võrdlusalustena, mitte alampiiridena.

(9)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemeetodite üldise kvaliteedi ja variatsiooni taseme hindamisel ei peaks pädevad asutused keskenduma ainult tulemustele, vaid püüdma leida variatsiooni peamised põhjused ja teha järeldusi eri modelleerimismeetodite puhul. Seepärast peaksid pädevad asutused olema kohustatud võtma arvesse alternatiivseid kasumi ja kahjumi aegridadel põhinevaid VaRi (riskiväärtus) ja stressiolukorra VaRi arvutusi.

(10)

Arvestades, et pädevate asutuste roll sisemeetodite kvaliteedi uurimisel ja kinnitamisel on väga oluline, peaksid pädevad asutused kasutama oma määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid volitusi sisemeetodite heakskiitmisel ja läbivaatamisel proaktiivselt, otsides lisateavet, mis on sisemeetodite kvaliteedi jooksval hindamisel neile kasulik, seda lisaks rakendusmääruse (EL) 2016/2070 kohaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatavale teabele.

(11)

Kogu portfelli päevalõpupositsioonide puhul on tururiski hindamisel juba nõutud nii portfelli väärtuse hüpoteetilistel kui ka tegelikel muutustel põhineva järeltestimise igapäevane korraldamine, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 366 lõikes 3. Ületamiste arv tuleb teatada pädevatele asutustele ja seda kasutatakse korrapäraselt mudeli toimimise hindamiseks ning VaRi ja sVaRi õigusnormidekohaste kordajate lisategurite kindlaksmääramiseks. Tururiski sisemeetoditega seotud portfellide puhul ei tuleks täiendavat järeltestimist kohaldada või hinnata.

(12)

Kui üksiku portfelli puhul on võrdlemise tulemuseks ekstreemväärtus või kui EBA aruandes on märgitud, et pädevad asutused peavad tulemuse läbi vaatama, ei peaks see ilmtingimata tähendama, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatud mudel on ebakorrektne või vale. Sellega seoses tuleks pädevate asutuste tehtud hindamisi kasutada vahendina, mille abil saadakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute mudelite ja modelleerimisel kasutatud eelduste kohta põhjalikumat teavet. Lisaks peaksid pädevad asutused kasutama rakendusmääruse (EL) 2016/2070 alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud krediidiriski omavahendite nõuete ja varem täheldatud riskiparameetrite (varasemad tulemused) kasutamisest tulenevate krediidiriski omavahendite nõuete võimalike erinevuste analüüsi omavahendite nõuete olulise ja süstemaatilise alahindamise peamise näitajana, kuid see analüüs ei tohiks kunagi asendada sisemeetodite asjakohast valideerimist.

(13)

Võrdluse tulemuste kasutamisel peaksid pädevad asutused arvestama andmete võimaliku piiratusega ja kajastama seda asjakohaselt oma hinnangus. EBA peaks kogutud teabe põhjal arvutama täiendavad varasematel tulemustel põhinevad parameetrid, millega toetatakse analüüsi veelgi. Kuna tururiski mudelitega arvutatud omavahendite nõuded sõltuvad portfellist ja muudel tasanditel kui koondtasand tehtud järeldusi ei saa kriitikata krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavatele tegelikele portfellidele ekstrapoleerida, tuleks selliseid esialgseid järeldusi, mis põhinevad üksnes koondportfellidest tuletatud kapitali kogutasemetel, arvestada asjakohase ettevaatlikkusega. Saadud tulemuste hindamisel peaksid pädevad asutused arvestama, et isegi koondportfellid, mis sisaldavad kõige rohkem instrumente, on siiski tegelikest portfellidest suuruse ja struktuuri poolest väga erinevad. Kuna enamik krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ei saa kõiki mittekoondportfelle modelleerida, ei pruugi tulemused olla alati võrreldavad. Tuleb pidada meeles, et andmed ei kajasta kõiki omavahenditega seotud meetmeid, näiteks hajutamisest saadava kasu piirangud või lisaomavahendid, mis kehtestati teada olevate modelleerimispuuduste või puuduvate riskitegurite käsitlemiseks.

(14)	Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(15)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Hinnangute jagamise kord

1. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemeetodite kvaliteeti igal aastal direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 kohaselt hindavad pädevad asutused jagavad oma hinnanguid kõigi muude asjaomaste pädevate asutuste ja EBAga kolme kuu jooksul pärast nimetatud direktiivi artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA koostatud aruande jagamist.

2. Lõikes 1 osutatud hinnangute kättesaamisel jagab EBA neid konsolideeritud järelevalvega hõlmatud gruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest vastutavate asjaomaste pädevate asutustega, kui hinnangud koostanud pädevad asutused ei ole seda juba teinud.

Artikkel 2

Muude pädevate asutuste ja EBAga teabe jagamise kord

Direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 kohaste hinnangute jagamisel esitavad pädevad asutused järgmise teabe:

a)	hinnangu järeldused ja põhjendused lähtuvalt artiklites 3–11 osutatud hindamisstandardite kohaldamisest;

b)	seisukohad krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatavatest sisemeetoditest tingitud omavahendite nõuete võimaliku alahindamise taseme kohta.

Artikkel 3

Ülevaade

1. Direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimeses lõigus osutatud hindamist tegevad pädevad asutused teevad kindlaks sisemeetodid, mis vajavad spetsiifilist hindamist kujul, mis on proportsionaalne ärimudelile omaste riskide laadi, ulatuse ja keerukusega ning rakendusmäärusega (EL) 2016/2070 hõlmatud portfellide olulisusega krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks seoses selle krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiiliga. Nad võtavad arvesse ka direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA aruandes esitatud analüüsi, tehes seda järgmiselt:

a)	nad käsitlevad modelleerimisest tulenevaid väärtusi, mida peetakse EBA aruande kohaselt ekstreemseteks, kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga märgina omavahendite nõuete olulistest erinevustest;

nad käsitlevad modelleerimisest tulenevaid väärtusi ja nende väärtuste standardhälvet EBA aruandes esitatud samas võrdlusportfellis või sarnastes võrdlusportfellides olevate riskipositsioonide puhul kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga esialgse märgina olulistest erinevustest ning omavahendite nõuete väikesest või suurest erinevusest, nagu on asjakohane;

c)	nad käsitlevad käesoleva määruse artikli 4 kohaselt arvutatud võimalikke erinevusi kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga esialgse märgina omavahendite nõuete olulisest ja süstemaatilisest alahindamisest;

nad käsitlevad võimalikke erinevusi rakendusmääruse (EL) 2016/2070 alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud hinnanguliste riskiparameetrite ja nimetatud rakendusmääruse alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud varasemate täheldatud riskiparameetrite (varasemad tulemused) vahel kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga esialgse märgina omavahendite nõuete olulistest erinevustest;

nad käsitlevad võimalikke erinevusi rakendusmääruse (EL) 2016/2070 alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud krediidiriski omavahendite nõuete ja krediidiasutuste ja investeerimisühingute varasemate tulemuste kasutamisest kooskõlas nimetatud rakendusmäärusega tingitud või EBA poolt direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud aruandes arvutatud krediidiriski omavahendite nõuete vahel kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga esialgse märgina omavahendite nõuete olulisest ja süstemaatilisest alahindamisest. EBA esitatud aruande kasutamisel võivad pädevad asutused arvestada andmete võimaliku piiratusega ja kajastada seda asjakohaselt oma hinnangus.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamisel kohaldavad pädevad asutused artiklite 6–11 osutatud hindamisstandardeid.

Artikkel 4

Võimalike krediidiriski erinevuste arvutamine standardmeetodi kasutamise korral

1. Pädevad asutused arvutavad artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud võimalikud erinevused, lahutades rakendusmääruse (EL) 2016/2070 alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud krediidiriski omavahendite nõuded standardmeetodi kohaldamisest tulenevatest krediidiriski omavahendite nõuetest. Lisaks arvutavad nad võrdlusstatistika kõnealuste erinevuste kohta järgmiselt:

a)	madala makseviivituse riskiga portfellide puhul portfelli tasandil, jättes välja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõikes 4 osutatud liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevad omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuded;

b)	kõrge makseviivituse riskiga portfellide puhul portfelli tasandil.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud võrdlusstatistika arvutamisel kasutavad pädevad asutused krediidiriski omavahendite nõudeid, mida on kohandatud tasandil, mida kohaldati määruse (EL) nr 575/2013 artikli 500 kohase üleminekulise Basel I alampiiri arvutamisel.

Artikkel 5

Võimalike krediidiriski erinevuste arvutamine varasemate tulemuste põhjal

Artikli 3 lõike 1 punktide d ja e kohaldamisel kasutavad pädevad asutused erinevuste arvutamisel nii ühe kui ka viie aasta keskmisi tulemusi.

Artikkel 6

Hindamisstandardid

1. Käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud hindamise tegemisel hindavad pädevad asutused seda, kas krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad rakendusmääruse (EL) 2016/2070 nõudeid, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud on kasutanud nimetatud rakendusmääruse artikli 3 lõike 2 kohast võimalust selle rakendusmääruse kohaseks piiratumaks aruandluseks. Selleks kinnitavad pädevad asutused piiratud aruandluse põhjendused ja õigustused, mille asjaomased krediidiasutused ja investeerimisühingud on vastavalt kõnealusele rakendusmäärusele esitanud.

2. Käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud hindamisel uurivad pädevad asutused nimetatud lõikes osutatud omavahendite nõuete olulise ja süstemaatilise alahindamise ning omavahendite nõuete väikese või suure erinevuse põhjuseid järgmiselt:

a)	krediidiriski meetoditega seotud hindamiste puhul kohaldatakse artiklites 7 ja 8 osutatud standardeid;

b)	tururiski meetoditega seotud hindamiste puhul kohaldatakse artiklites 9–11 osutatud standardeid.

Artikkel 7

Krediidiriski sisemeetodite hindamise üldised standardid

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud krediidiriski meetoditega seotud hindamisel kasutavad pädevad asutused asjakohasel juhul vähemalt järelevalveliste võrdlusportfellide suhtes kohaldatavaid sisemeetodeid käsitlevat teavet, mis sisaldub järgmistes dokumentides:

a)	direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA aruanne;

b)	krediidiasutuse või investeerimisühingu korrapärased valideerimisaruanded;

c)	mudeli dokumentatsioon, sh käsiraamatud, mudeli arendamist ja kalibreerimist käsitlev dokumentatsioon ja sisemeetodi aluseks olev metoodika;

d)	kohapealseid külastusi käsitlevad aruanded.

2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud krediidiriski meetoditega seotud hindamisel võtavad pädevad asutused asjakohasel juhul arvesse järgmiseid aspekte:

a)	kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid kooskõlas määruse 575/2013 nr (EL) artikliga 143;

b)	mudeli kohaldamisala ja võrdlusportfellide representatiivsus;

mudelite peamised omadused, näiteks tsentraliseeritud grupi tasandil (globaalne) välja töötatud ja kalibreeritud mudelite ning ainult vastuvõtva riigi tasandil (kohalik) välja töötatud ja kalibreeritud mudelite, müüja ja krediidiasutuse või investeerimisühingu mudelite, siseandmeid kasutades välja töötatud ja kalibreeritud mudelite ning välisandmeid kasutades välja töötatud ja kalibreeritud mudelite vahel vahe tegemine;

d)	mudeli heakskiitmise kuupäev ja mudeli väljatöötamise kuupäev;

e)	asjakohase ajavahemiku prognoositud ja tegelike makseviivituse määrade võrdlus;

f)	majanduslanguse perioodi prognoositud ja tegelike makseviivitusest tingitud kahjumäärade võrdlus;

g)	prognoositud ja tegelike makseviivituses olevate riskipositsioonide võrdlus;

h)	kasutatud aegrea pikkus, ja kui see on asjakohane, stressiaastate või majanduslanguse tingimuste kajastamiseks tehtud kohanduste laadi ja olulisuse hõlmamine ja konservatiivsuse lisamine mudelite kalibratsiooni;

i)	krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise portfelli koosseisu hiljutised muutused, mille suhtes sisemeetodit kohaldatakse;

j)	krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli mikro- ja makromajanduslik olukord, riski- ja äristrateegia ning siseprotsess, näiteks ebatõenäoliselt laekuvate varade sissenõudmise menetlus (nn realiseerimismenetlus);

k)	praegune positsioon tsüklis, reitingute põhimõtted (kindlal ajahetkel põhineva reitingu süsteem või tsüklipõhine reitingusüsteem) ja täheldatud tsüklilisus mudelis;

l)	reitinguklasside arv ja mõõtmed, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite mudelite puhul;

m)	makseviivituse määra ja ebatõenäoliselt laekuvate varade taastamise määra määratlused, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab;

n)	avatud realiseerimismenetluste kajastamine või mittekajastamine aegridades, mida kasutataks makseviivitusest tingitud kahjumäära mudelite kalibreerimisel, kui see on asjakohane.

3. Kui lõikes 1 osutatud teave ei ole pädevate asutuste arvates piisav lõikes 2 loetletud elementidega seoses järelduste tegemiseks, koguvad nad krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt kiiresti lisateavet, mida nad peavad oma hinnangu vormistamiseks vajalikuks.

Selle otsustamisel, millist lisateavet koguda, võtavad pädevad asutused arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu parameetrite ja omavahendite nõuete hälbe olulisust ja asjakohasust. Pädevad asutused koguvad lisateavet viisil, mida nad peavad kõige asjakohasemaks, muu hulgas küsimustike, intervjuude ja erakorraliste kohapealsete külastuste kaudu.

Artikkel 8

Madala makseviivituse riskiga portfellile omase krediidiriski sisemeetodite hindamise standardid

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud hindamisel, mis on seotud madala makseviivituse riskiga portfelli vastaspooltega, kes on esitatud rakendusmääruse (EL) 2016/2070 I lisa vormis 101, hindavad pädevad asutused, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidiriski omavahendite nõuete ja sellega võrdsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute krediidiriski omavahendite nõuete erinevusi põhjustab mõni järgmistest:

a)	madala makseviivituse riskiga portfellide valimitesse kuuluvate vastaspoolte nõudeõiguste järkude erinevus või igasse klassi määratud makseviivituse tõenäosuse tasemete erinevus;

b)	spetsiifilised tehinguliigid, tagatisinstrumendid või vastaspoolte asukoht;

c)	makseviivituse tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade, lõpptähtaegade või ümberhindlustegurite heterogeensus;

d)	kollateraliseerimise tavad;

e)	välisreitingutest sõltumatuse tase ja sisereitingute ajakohastamise sagedus.

2. Kui krediidiasutus või investeerimisühing liigitab vastaspoole makseviivituses olevaks ja muud krediidiasutused ja investeerimisühingud liigitavad selle toimivaks või vastupidi, kohaldavad pädevad asutused selle vastaspoole suhtes lõikes 1 osutatud meetodit.

Artikkel 9

Tururiski sisemeetodite hindamise üldised standardid

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud hindamisel kasutavad pädevad asutused asjakohasel juhul vähemalt järelevalveliste võrdlusportfellide suhtes kohaldatavaid sisemeetodeid käsitlevat teavet, mis sisaldub järgmistes dokumentides:

a)	direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA aruanne;

krediidiasutuse või investeerimisühingu valideerimisaruanded, mille koostasid sõltumatud kvalifitseeritud osapooled sisemudeli algse väljatöötamise ja sellesse oluliste muudatuste tegemise korral. Kõnealune teave sisaldab teste näitamaks, et sisemeetoditega seoses tehtud eeldused on asjakohased ja et nende kohaselt ei ala- või ülehinnata riski; spetsiifilist järeltestimist, mis on töötatud välja seoses portfellide riskide ja koosseisuga, ning hüpoteetiliste portfellide kasutamist tagamaks, et sisemeetodites saab võtta arvesse tekkida võivaid erilisi struktuurseid tegureid, näiteks olulised alusriskid ja kontsentratsioonirisk;

c)	teated igapäevase järeltestimise käigus eelmisel aastal täheldatud ületamiste arvu ja põhjenduste kohta, lähtudes portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja tegelike muutuste järeltestimisest;

d)	mudeli dokumentatsioon, sh käsiraamatud, mudeli arendamist ja kalibreerimist käsitlev dokumentatsioon ning sisemeetoditega seotud metoodika;

e)	kohapealseid külastusi käsitlevad aruanded.

2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud hindamisel võtavad pädevad asutused asjakohasel juhul arvesse järgmiseid elemente:

a)	valitud VaRi metoodika, mida krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab;

b)	mudeli kohaldamisala ja võrdlusportfellide representatiivsus;

c)	õigustused ja põhjendused, kui riskitegur on lisatud krediidiasutuse või investeerimisühingu riskihinnastamismudelisse, kuid mitte riskimõõtmismudelisse;

d)	hõlmatud riskitegurite kogum, mis vastab kõikide nende valuutade intressimääradele, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on intressimääratundlikke bilansisiseseid või -väliseid positsioone;

e)	selliste tähtajasegmentide arv, millesse iga intressikõver on jagatud;

f)	metoodika eri intressikõverate muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tuleneva riski hõlmamiseks;

g)	modelleeritud riskitegurite kogum, mis on seotud kullaga ja erinevate välisvaluutadega, milles krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid on nomineeritud;

h)	aktsiariski hõlmamiseks kasutatud riskitegurite arv;

i)	realistlike turustsenaariumide raames vähelikviidsetest positsioonidest ja piiratud hinnaläbipaistvusega positsioonidest tuleneva riski hindamisel kasutatav metoodika;

j)	mudelis kasutatavate lähenditega seotud andmed, hinnang nende mõju kohta riski parameetritele;

k)	VaRi puhul kasutatud aegrea pikkus;

l)	metoodika, mida kohaldatakse sVaRi puhul stressiperioodi kindlakstegemiseks, võrdlusportfellide jaoks valitud stressiperioodi asjakohasus;

m)	metoodika, mida kohaldatakse, et hõlmata riskimõõtmismudelis mittelineaarsust optsioonide puhul, eelkõige juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab täieliku ümberhindamise asemel Taylor-lähendust, ja muude toodete puhul, et hõlmata korrelatsiooni- ja alusriski;

n)	metoodika, mida kohaldatakse, et hõlmata spetsiifilise vastaspoole alusriski ja seda, kas need on tundlikud sarnaste, kuid mitte identsete positsioonide vaheliste oluliste idiosünkraatiliste erinevuste suhtes;

o)	metoodika, mida kohaldatakse, et hõlmata sündmustega seotud riski;

täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski (IRC) sisemudeli puhul metoodika, mida kohaldatakse positsioonide kaupa likviidsusperioodide kindlakstegemiseks, samuti makseviivituse tõenäosus, makseviivitusest tingitud kahjumäärad ja krediidikvaliteedi hinnangute muutmise maatriksid, mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 374 osutatud simulatsioonis;

q)	korrelatsioonikauplemise sisemeetodi puhul metoodika, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 377 lõikes 3 osutatud riskide hõlmamiseks, samuti asjaomaste modelleeritud riskitegurite korrelatsiooni eeldused.

Artikkel 10

Tururiski sisemeetodite tulemuste erinevuste hindamine

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud tururiski meetoditega seotud hindamisel kohaldavad pädevad asutused käesoleva artikli lõigetes 2–8 sätestatud standardeid.

2. VaRi väärtuste erinevuste põhjuste hindamisel võtavad pädevad asutused arvesse mõlemat järgmist aspekti:

a)	alternatiivsed homogeniseeritud VaRi arvutused, mille EBA võib direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud aruandes esitada, kasutades kättesaadavaid andmeid kasumi ja kahjumi kohta;

b)	rakendusmääruse (EL) 2016/2070 alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud VaRis täheldatud dispersioon.

3. Varasemate perioodide andmetel põhinevat simulatsiooni kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul hindavad pädevad asutused nii alternatiivsete homogeniseeritud VaRi arvutuste kui ka lõikes 2 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud VaRi andmete variatsiooni, et määrata kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatavate eri võimaluste mõju varasemate perioodide andmetel põhineva simulatsiooni raames.

4. Pädevad asutused hindavad dispersiooni krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul seoses teatavate riskiteguritega, mis sisalduvad igas võrdlusportfellis, mis ei ole koondportfell, kasutades täheldatud volatiilsust ja täheldatud korrelatsiooni kasumi ja kahjumi vektoris, mille on esitanud mittekoondportfellide puhul varasemate perioodide andmetel põhinevat simulatsiooni kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

5. Pädevad asutused analüüsivad krediidiasutuse või investeerimisühingu VaRi mudeleid portfellide puhul, millel võib olla kasumi ja kahjumi aegrida, mis erineb oluliselt direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA aruandes märgitud võrreldavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasumi ja kahjumi aegridadest, seda isegi juhul, kui asjaomase portfelli lõplik omavahendite nõue on absoluutarvestuses sarnane võrreldavate asutuste esitatuga.

6. VaRi, sVaRi, täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ning mudelite puhul, mida kasutatakse korrelatsioonikauplemisel, hindavad pädevad asutused regulatiivsete variatsiooni põhjustajate mõju, kasutades direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA aruandes esitatud andmeid, jagades tulemused eri modelleerimisvõimaluste kaupa klastritesse.

7. Kui erinevatest regulatiivsetest võimalustest tingitud variatsiooni põhjuseid on hinnatud, hindavad pädevad asutused, kas ülejäänud variatsioon ja omavahendite nõuete alahindamine on põhjustatud ühest või mitmest järgmisest elemendist:

a)	hõlmatud positsioonide või riskiteguritega seotud arusaamatused;

b)	mudeli mittetäielik rakendamine;

c)	puuduvad riskitegurid;

d)	erinevused kalibratsioonis või andmeridades, mida mudeli simulatsioonis kasutatakse;

e)	mudelisse lisatud täiendavad riskitegurid;

f)	kohaldatavad alternatiivsed modelleerimise eeldused;

g)	krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatavast metoodikast tulenevad erinevused.

8. Pädevad asutused võrdlevad tulemusi, mis on saadud portfellide põhjal, mis erinevad ainult spetsiifilise riskiteguri poolest, et teha kindlaks, kas krediidiasutused ja investeerimisühingud ning nendega võrdsed asutused on lisanud sellise riskiteguri järjekindlalt oma sisemudelitesse.

Artikkel 11

Omavahendite taseme hindamine tururiski sisemeetodite puhul

1. Iga krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite taseme hindamisel võtavad pädevad asutused arvesse mõlemat järgmist aspekti:

a)	omavahendite tase mittekoondportfellide kaupa;

mõju, mida avaldab koondportfellidele iga krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatud hajutamisest saadav kasu, võrreldes käesoleva lõike punktis a osutatud mittekoondportfellide omavahendite summat koondportfellide jaoks ette nähtud omavahendite tasemega, nagu on nähtud ette direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA aruandes.

2. Krediidiasutuse või investeerimisühingu kaupa omavahendite taseme hindamisel võtavad pädevad asutused arvesse ka mõlemat järgmist aspekti:

a)	järelevalveliste lisandite mõju;

b)	EBA kogutud andmetes kajastamata järelevalvemeetmete mõju.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. oktoober 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3) Komisjoni 14. septembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2070, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid selliste vormide, määratluste ja IT-lahenduste jaoks, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kasutama Euroopa Pangandusjärelevalvele ja pädevatele asutustele aruannete esitamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõikega 2 (ELT L 328, 2.12.2016, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/181,

27. jaanuar 2017,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Üksik klaasriiul, mis esitatakse tollile koos metallist kanduritega seinale kinnitamiseks.

Klaasriiul koosneb töödeldud äärtega ebakorrapärase kujuga (eesäär on kaarekujuline) läbipaistvast klaasplaadist mõõtmetega umbes 60 × 13,5 × 0,7 cm ning kahest vase ja tsingi sulamist (messing) nikli ja kroomiga kaetud kandurist. Klaasplaadis on kaks auku selle kinnitamiseks kanduritele.

Toode esitatakse tollile kokku monteerimata, pakituna pappkarpi koos paigaldamiseks vajalike kruvide ja tüüblitega.

Vt pilti (*1)

9403 89 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegliga 1, üldreegli 3 punktiga b ja üldreegliga 6, grupi 94 märkuse 2 punktiga a ning CN-koodide 9403 ja 9403 89 00 sõnastusega.

Toodet kasutatakse ruumide sisustamiseks näiteks eravalduses olevates eluruumides. Seega on see rubriigi 9403 tähenduses mööbel. Grupi 94 märkuse 2 punkti a kohaselt kuuluvad siia rubriiki ka eraldi riiulid koos nende seinale kinnitamiseks mõeldud tugedega. Seepärast ei või seda klassifitseerida muu klaastootena rubriiki 7020 .

Klaasriiul annab tootele tema põhiomaduse. Metallist riiulikandurid, kruvid ja tüüblid on üksnes klaasriiuli seinale kinnitamiseks. Seepärast ei või toodet klassifitseerida muu metallmööblina CN-koodi 9403 20 80 alla.

Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 9403 89 00 alla kui muust materjalist mööbel.

(*1) Foto on üksnes illustreeriv.

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/182,

27. jaanuar 2017,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon (CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Umbes 20 mm läbimõõduga ja 6 mm kõrgused elastsest silikoonist (plastist) valmistatud libisemiskindla pealispinnaga tooted (nn mängukonsooli juhtpuldi pöidlahaardkatted). Tooted on varustatud iseliimuva alumiiniumprofiiliga, mis on lõigatud aluse mõõtu.

Neid haardkatteid kasutatakse mängukonsooli juhtkangide katetena.

Pöidlahaardkatted on ette nähtud juhtpuldi kaitsmiseks higi ja intensiivsest kasutamisest tuleneva kulumise eest, samuti libisemiskindla pealispinna abil sõrmede mahalibisemise vältimiseks puldilt.

Vt pilti (*1)

3926 90 97

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 3926 , 3926 90 ja 3926 90 97 sõnastusega.

Pöidlahaardkatted üksnes parandavad mängu juhtpuldi funktsiooni. Seega ei saa nende abil mängupulti mingiks konkreetseks toiminguks kohandada ega selle toimingute ulatust suurendada ega neid mängupuldi või -konsooli põhifunktsiooniga seoses eritoimingu sooritamiseks kasutada (vt kohtuasi C-152/10 Unomedical, ECLI:EU:C:2011:402, punktid 13, 29 ja 38).

Järelikult ei või toodet klassifitseerida videomängukonsoolide ja -masinate tarvikuna rubriiki 9504 .

Seepärast tuleb toode vastavalt selle koostismaterjalile (plast) klassifitseerida muu plastist tootena CN-koodi 3926 90 97 alla.

(*1) Pilt on üksnes illustratsiooniks.

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/183,

27. jaanuar 2017,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon (CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Toode, nn pusletatamimatt, on valmistatud etüleenvinüülatsetaadist (EVA) 100 × 100 cm suuruste libisemiskindla pinnaga plaatide kujul, paksusega umbes 3 cm. Plaatidel on pusle põhimõttel vastastikku lukustuv süsteem; need asetatakse kindlalt muule pinnale, nii et moodustub matt.

Toode on projekteeritud mati kärgstruktuuri abil leevendama mitmesuguse sporditegevuse (nt jooga, võimlemine, võitluskunstid) käigus saadavaid hoope, kaitsmaks keha. Samuti on pusletatamimatt kavandatud isolatsiooniks müra, kuumuse ja niiskuse eest. Seega kasutatakse matti selle all olevate pindade kaitseks ning mitmesuguseid tegevusi sooritavate inimeste kaitseks, nt kasutamisel lasteaias või artistide poolt.

Vt pilt (*1)

3918 90 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 3918 ja 3918 90 00 sõnastusega.

Toodet ei või klassifitseerida toodete ja inventarina kehaliste harjutuste, võimlemise, kergejõustiku jm spordialade ning vabaõhumängude tarbeks rubriiki 9506 , kuna kokku monteerimata plastist põrandakate ei ole ette nähtud üksnes spordi tarbeks, vaid ka pindade ja muid tegevusi sooritavate inimeste kaitseks.

Seega klassifitseeritakse toode vastavalt koostismaterjalile (plast).

Toode tuleb seepärast klassifitseerida CN-koodi 3918 90 00 alla kuuluvaks plastist põrandakatteks.

(*1) Pilt on üksnes illustratsiooniks.

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/184,

1. veebruar 2017,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96, (1) eriti selle artikli 11 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisas on loetletud Iraagi eelmise valitsuse avalik-õiguslikud asutused, ettevõtted, füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja üksused, kelle suhtes rakendatakse kõnealuse määruse alusel 22. mail 2003 väljaspool Iraaki asunud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(2)	26. jaanuaril 2017 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide alusel kustutada ühe kande nende isikute või üksuste loetelust, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. veebruar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse juhataja kohusetäitja

(1) ELT L 169, 8.7.2003, lk 6.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisast kustutatakse järgmine kanne:

„13.	AMANAT AL-ASIMA. Aadress: P.O. Box 11151, Masarif, near Baghdad Muhafadha, Al-Kishia, Baghdad, Iraq.“

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/185,

2. veebruar 2017,

millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 teatavate sätete kohaldamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artikli 9 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (2) eriti selle artikli 16 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrustega (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud olulised muudatused nendes eeskirjades ja menetlustes, mida toidukäitlejad ja liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima. Kuna mitme kõnealuse eeskirja ja menetluse viivitamatu kohaldamine oleks teatavatel juhtudel tekitanud praktilist laadi probleeme, oli vaja võtta vastu üleminekumeetmed.

(2)

Komisjoni 28. juulil 2009. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandes Euroopa Parlamendi ja nõukogu hügieenimääruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 rakendamisel omandatud kogemuste kohta (3) (edaspidi „aruanne“) esitati faktipõhine ülevaade kõnealuste määruste rakendamisel 2006., 2007. ja 2008. aastal kõigi osaliste poolt saadud kogemustest, sealhulgas esinenud probleemidest.

(3)

Aruanne sisaldab komisjoni määruses (EÜ) nr 2076/2005 (4) sätestatud üleminekumeetmetega seotud kogemusi käsitlevat tagasisidet. Aruandes osutatakse ka probleemidele seoses teatavate toiduainete väikeste koguste kohalike tarnetega ning märgitakse, et on vaja täiendavaid selgitusi imporditingimuste kohta, kui liidu tasandil ühtlustatud eeskirjade puudumisel kohaldatakse siseriiklikke impordieeskirju, ning et imporditud toiduainetest, mis sisaldavad nii taimseid tooteid kui ka töödeldud loomseid tooteid (liittooted), põhjustatud kriisid on kinnitanud vajadust selliseid tooteid põhjalikumalt kontrollida.

(4)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1079/2013 (5) nähti ette üleminekumeetmed, mille kohaselt kehtib kuni 31. detsembrini 2016 üleminekuperiood, et võimaldada sujuv üleminek uute eeskirjade ja menetluste täielikule rakendamisele. Üleminekuperioodi kestuse määramisel võeti arvesse hügieeninõudeid reguleeriva raamistiku läbivaatamine, mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004.

(5)

Lähtuvalt komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi inspektorite tehtud hiljutiste auditite käigus liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja asjaomastelt liidu toidukäitlussektoritelt kogutud teabest on samuti vaja jätkata teatavate määruses (EL) nr 1079/2013 sätestatud üleminekumeetmete kohaldamist seni, kuni võetakse kasutusele selle määruse põhjendustes osutatud alalised nõuded.

(6)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaldamisalasse ei kuulu põllumajandusettevõttes tapetud lindudelt ja jäneselistelt saadud liha väikestes kogustes tarnimine käitlejalt otse lõpptarbijale või kohalikesse jaekaubandusettevõtetesse, kes tarnivad sellist liha värskelt otse lõpptarbijale. Kõnealuse sätte piiramine, nii et see kehtiks üksnes värske liha kohta, oleks väiketootjatele lisakoormus. Määrusega (EL) nr 1079/2013 ongi teatavatel tingimustel ette nähtud erand määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaldamisest selliste toodete otsetarne puhul, mis ei piirdu üksnes värske lihaga. See erand tuleks käesolevas määruses sätestatava täiendava üleminekuperioodi jooksul säilitada seni, kuni kaalutakse alalise erandi tegemise võimalust.

(7)

Määrustega (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 on kehtestatud loomsete toodete ja liittoodete liitu importimise teatavad eeskirjad. Määruses (EL) nr 1079/2013 on sätestatud üleminekumeetmed, millega nähakse ette erandid mõnedest sellistest eeskirjadest teatavate liittoodete puhul, mille kohta ei ole veel sätestatud rahvatervisealaseid nõudeid, mis käsitlevad nende toodete importi liitu, näiteks liittoodete puhul, välja arvatud komisjoni määruse (EL) nr 28/2012 (6) artikli 3 lõigetes 1 ja 3 osutatud liittooted.

(8)

Praegu on seadusandliku tavamenetluse kaudu vastuvõtmisele lähedal komisjoni ettepanek määruse kohta, mis käsitleb toidutarneahela ametlikke kontrolle. Kui kõnealune määrus on vastu võetud ja kohaldatav, nähakse sellega ette õiguslik alus imporditavate liittoodete kontrolli puhul riskipõhise lähenemisviisi rakendamiseks. Erandite kohaldamine tuleks ette näha täiendava nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul, kuni hakatakse kohaldama uut määrust.

(9)

Määrustega (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 on lubatud importida loomseid toiduaineid ettevõtetest, mis käitlevad loomseid saaduseid, mille kohta ei ole kehtestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas erinõudeid, kui ei ole koostatud ühtlustatud loetelu asjaomase loa saanud ELi mittekuuluvatest riikidest ega ole kehtestatud ühtset impordisertifikaadi näidist. Liikmesriikide ja kolmandate riikide sidusrühmade ja pädevate asutustega konsulteerimiseks on vaja lisaaega, võttes arvesse kõnealuse loetelu koostamise ja ühtse impordisertifikaadi näidise kehtestamise võimalikku mõju selliste toiduainete impordile.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 teatavate sätete kohaldamise üleminekumeetmed, mille kohaselt sätestatakse üleminekuperioodiks ajavahemik 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2020.

Artikkel 2

Väikestes kogustes kodulinnuliha ja jäneseliste liha otsetarnet käsitlev erand

Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktist d ei kohaldata kõnealuse määruse sätteid põllumajandusettevõttes tapetud kodulindudelt ja jäneselistelt saadud liha väikestes kogustes tarnimise suhtes käitlejalt otse lõpptarbijale või kohalikesse jaemüügiettevõtetesse, kes tarnivad seda otse lõpptarbijale.

Artikkel 3

Loomsete toodete ja nii taimseid kui ka töödeldud loomseid tooteid sisaldavate toiduainete impordiga seotud rahvatervisealaseid nõudeid käsitlev erand

1. Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõiget 1 ei kohaldata selliste loomsete toodete impordi puhul, mille suhtes ei ole sätestatud ühtlustatud rahvatervisealaseid impordinõudeid.

Kõnealuste toodete import peab vastama importiva liikmesriigi rahvatervisealastele impordinõuetele.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõikest 4 vabastatakse kõnealuse artikli lõikes 4 osutatud nõuete järgimise kohustusest toidukäitlejad, kes impordivad toiduaineid, mis sisaldavad nii taimseid kui ka töödeldud loomseid tooteid, välja arvatud määruse (EL) nr 28/2012 artikli 3 lõigetes 1 ja 3 osutatud tooted.

Nende toodete import peab vastama importiva liikmesriigi rahvatervisealastele impordinõuetele.

Artikkel 4

Loomsete toodete impordiga seotud rahvatervisealaseid menetlusi käsitlev erand

Määruse (EÜ) nr 854/2004 III peatükki ei kohaldata selliste loomsete toodete impordi puhul, mille suhtes ei ole sätestatud ühtlustatud rahvatervisealaseid impordinõudeid.

Kõnealuste toodete import peab vastama importiva liikmesriigi rahvatervisealastele impordinõuetele.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. veebruar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(3) KOM(2009) 403 (lõplik).

(4) Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

(5) Komisjoni 31. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1079/2013, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 kohaldamiseks (ELT L 292, 1.11.2013, lk 10).

(6) Komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 28/2012, millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009 (ELT L 12, 14.1.2012, lk 1).

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/186,

2. veebruar 2017,

millega sätestatakse eritingimused, mida mikrobioloogilise saastumise tõttu kohaldatakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu toodavate saadetiste suhtes, ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 669/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (2) eriti selle artikli 15 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53 on ette nähtud võimalus, et liit võib võtta asjakohaseid kiireloomulisi meetmeid, kui selgub, et kolmandast riigist imporditud toit võib tõsiselt ohustada inimeste või loomade tervist ja keskkonda ning riski ei saa rahuldavalt ohjata asjaomaste liikmesriikide võetavate meetmete abil.

(2)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 11 on sätestatud, et toit, mis imporditakse liitu liidu turule laskmiseks, peab vastama toidualaste õigusnormide asjakohastele nõuetele või liidu poolt vähemalt samaväärseks tunnistatud tingimustele, või vastama liidu ja eksportiva riigi vahelises erikokkuleppes sisalduvatele nõuetele, kui selline kokkulepe on olemas.

(3)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004 (3) on sätestatud toiduainete hügieeni käsitlevad üldised reeglid toidukäitlejatele.

(4)	Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 11 on sätestatud ametlike kontrollide käigus kasutatavaid proovivõtu- ja analüüsimeetodeid hõlmavad nõuded.

(5)	Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 14 on sätestatud, et turule ei tohi lasta toitu, mis ei ole ohutu. Määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaselt peavad pädevad asutused kontrollima toidukäitlejate vastavust liidu õigusaktidele.

(6)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 669/2009 (4) on ette nähtud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine kõnealuse määruse I lisas loetletud teatava mitteloomse sööda ja toidu importimisel.

(7)

Juba palju aastaid on esinenud sagedast mikrobioloogilise ohutuse nõuetele mittevastavust Indiast pärit seesamiseemnete ja beetlipipra lehtede (Piper betle L.) puhul. Salmonella spp. esinemise tõttu on alates 2014. aastast hakatud kõnealuste toiduainete importimist sagedamini ametlikult kontrollima. Sagedamatest kontrollidest nähtus siiski, et Salmonella spp. esinemise tõttu ei vasta kõnealused toiduained sageli mikrobioloogilise ohutuse nõuetele. Seega on kõnealuste toiduainete import tõsine oht rahvatervisele ELis ja seepärast on vajalik võtta liidu erakorralisi meetmeid.

(8)

Et kaitsta inimeste tervist liidus, on vajalikud ekspordiriikide pädevate asutuste tagatised selle kohta, et kõnealused toiduained on toodetud määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud hügieenisätteid järgides. Impordikontrollide kõikjal liidus ühetaolise kohaldamise tagamiseks peavad kõigi selliste toiduainete saadetistega olema kaasas ekspordiriikide pädevate asutuste allkirjastatud terviseohutuse sertifikaat ja analüüside tulemused, mis kinnitavad, et neist on võetud proove, mida on analüüsitud ning saadud rahuldavad tulemused mikrobioloogiliste patogeenide esinemise suhtes.

(9)	Määruse (EÜ) nr 669/2009 artiklis 6 on nõutud, et saadetiste eest vastutavad toidukäitlejad teevad varem teatavaks eeldatava kuupäeva ja kellaaja, millal saadetis peaks määratud sisenemiskohta saabuma, ning saadetise laadi.

(10)

Määruse (EÜ) nr 669/2009 artiklis 8 on nõutud, et kõrgendatud rangusastmega ametlike kontrollide puhul peavad need hõlmama dokumentide ja identsuse kontrollimist ning füüsilist kontrollimist. Dokumente tuleb kõikide saadetiste puhul kontrollida põhjendamatu viivituseta kahe tööpäeva jooksul alates määratud sisenemiskohta saabumisest, ning identsuse kontrollimisest ja füüsilist kontrollimist, sealhulgas laboratoorseid analüüse, tuleb teha kõnealuse määruse I lisas sätestatud sagedusega.

(11)

Selleks et tagada liidu tasandil tõhus korraldus ja ühetaolised impordikontrollid teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate toiduainete kontrollimisel mikrobioloogiliste patogeenide esinemise suhtes, tuleks selliste toiduainete jaoks kehtestada impordi eritingimused. Õigusselguse huvides on asjakohane koondada ühte määrusesse kõik kolmandatest riikidest pärit toiduained, mille suhtes kohaldatakse mikrobioloogilise riski tõttu eritingimusi. Seepärast tuleks komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/166 (5) kehtestatud Indiast pärit beetlipipra lehti käsitlevad sätted lisada käesolevasse määrusesse ja määrust (EÜ) nr 669/2009 tuleks vastavalt muuta.

(12)	Rakendusmäärus (EL) 2016/166 tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada samal ajal üldisema määrusega, millega nähakse ette sätted, milles käsitletakse teatavate toiduainete importimist teatavatest kolmandatest riikidest mikrobioloogilise saastumise tõttu.

(13)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud toiduainete sisseveo suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 2 ja 3, määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 669/2009 artiklis 3 esitatud mõisteid.

Artikkel 3

Sissevedu Euroopa Liitu

Toidukäitleja tagab, et:

a)	I lisas osutatud toiduainete saadetisi võib liitu importida ainult käesolevas määruses sätestatud korra kohaselt;

b)	toiduainete saadetisi võib liitu tuua vaid määratud sisenemiskoha kaudu.

Artikkel 4

Saadetisega kaasas olevad proovivõtmise ja analüüside tulemused

1. Iga toiduaine saadetisega peavad kaasas olema sellise proovivõtu ja selliste analüüside tulemused, mille on teinud kolmanda lähteriigi pädevad asutused, kes kontrollivad I lisas täpsustatud ohu puudumist.

2. Lõikes 1 osutatud proove võetakse ja analüüse tehakse määruse (EÜ) nr 882/2004 II jaotise III peatüki „Proovide võtmine ja analüüs“ kohaselt. Eelkõige võetakse proove kooskõlas võrdlusalusena kasutatavate asjakohaste ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) standarditega ja codex alimentarius'e suunistega ning Salmonella-analüüsi tehakse vastavalt standardmeetodile EN/ISO 6579 (avastamismeetodi viimane ajakohastatud versioon) või meetodile, mis on valideeritud nimetatud standardmeetodi alusel kooskõlas EN/ISO 16140 kõige viimase versiooni või muude samalaadsete rahvusvaheliselt tunnustatud protokollidega.

Artikkel 5

Terviseohutuse sertifikaat

1. I lisas loetletud toidusaadetistele peab olema lisatud ka terviseohutuse sertifikaat vastavalt III lisas esitatud näidisele.

2. Terviseohutuse sertifikaadi täidab, allkirjastab ja kinnitab lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse volitatud esindaja.

3. Terviseohutuse sertifikaat ja selle lisad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle liikmesriigi ametlikest keeltest, kus asub määratud sisenemiskoht. Liikmesriik, kus asub määratud sisenemiskoht, võib siiski nõustuda terviseohutuse sertifikaadiga, mis on koostatud mõnes muus Euroopa Liidu ametlikus keeles.

4. Terviseohutuse sertifikaat kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast, kuid mitte kauem kui kuus kuud viimase mikrobioloogilise laboratoorse analüüsi kuupäevast.

Artikkel 6

Identifitseerimisandmed

Toidu iga saadetis tähistatakse sama identifitseerimiskoodiga (saadetise kood), mis on märgitud artiklis 4 osutatud proovivõtu- ja analüüsitulemuste juurde ja artiklis 5 osutatud terviseohutuse sertifikaadile. Selle identifitseerimiskoodiga tuleb tähistada saadetise iga kott või muu pakend.

Artikkel 7

Eelnev saadetistest teatamine

1. Toidukäitlejad või nende esindajad teevad määratud sisenemiskoha pädevale asutusele eelnevalt teatavaks eeldatava kuupäeva ja kellaaja, millal toidusaadetis peaks saabuma, ning saadetise laadi.

2. Eelnevaks teatamiseks täidavad toidukäitlejad või nende esindajad ühise sisenemisdokumendi I osa ja saadavad selle vähemalt üks tööpäev enne saadetise tegelikku saabumist määratud sisenemiskoha pädevale asutusele.

3. Ühise sisenemisdokumendi täitmisel võtavad toidukäitlejad või nende esindajad arvesse määruse (EÜ) nr 669/2009 II lisas kehtestatud ühise sisenemisdokumendi juhiseid.

4. Ühine sisenemisdokument koostatakse määratud sisenemiskoha liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest. Liikmesriik, kus asub määratud sisenemiskoht, võib siiski nõustuda ühise sisenemiskoha dokumendiga, mis on koostatud mõnes muus Euroopa Liidu ametlikus keeles.

Artikkel 8

Ametlikud kontrollid

1. Määratud sisenemiskoha pädev asutus teeb dokumentide kontrolli kõikide toidusaadetiste puhul, et kontrollida vastavust artiklites 4 ja 5 kehtestatud nõuetele.

2. Toidu identsuskontroll ja füüsiline kontroll tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 669/2009 artiklitele 8, 9 ja 19 ja käesoleva määruse II lisas kehtestatud sagedusega.

3. Kui toidusaadetisega ei ole kaasas artiklis 4 osutatud proovivõtu ja analüüside tulemusi ega artiklis 5 osutatud terviseohutuse sertifikaati või kui kõnealused tulemused või terviseohutuse sertifikaat ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, ei impordita saadetist liitu, vaid see saadetakse tagasi lähteriigiks olevasse kolmandasse riiki või hävitatakse.

4. Pärast identsuskontrollide ja füüsiliste kontrollide tegemist pädevad ametiasutused:

a)	täidavad ühise sisenemisdokumendi II osa asjaomased lahtrid;

b)	lisavad käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tehtud proovivõtu ja analüüsi tulemused;

c)	esitavad ühise sisenemisdokumendi, millele on kantud sisenemisdokumendi viitenumber;

d)	tembeldavad ja allkirjastavad ühise sisenemisdokumendi originaali;

e)	teevad allkirjastatud ja tembeldatud ühisest sisenemisdokumendist koopia ja säilitavad selle.

5. Ühise sisenemisdokumendi ja artiklis 5 osutatud terviseohutuse sertifikaadi originaalid koos artiklis 4 osutatud proovivõtmise ja analüüside tulemustega on saadetise transportimisel sellega kaasas kuni saadetise vabasse ringlusse lubamiseni. Kui saadetiste edasiseks transportimiseks antakse luba enne füüsilise kontrolli tulemuste saamist, peab väljastama ka ühise sisenemisdokumendi originaali kinnitatud koopia. Kui luba on antud, teavitab määratud sisenemiskoha pädev asutus sihtkoha pädevat asutust ja kehtestatakse asjakohane kord, et tagada saadetiste viibimine pädevate ametiasutuste pideva kontrolli all ning et saadetisi ei ole enne füüsilise kontrolli tulemuste saamist võimalik mis tahes viisil võltsida / omavoliliselt muuta / rikkuda.

Artikkel 9

Saadetise jagamine osadeks

1. Saadetisi ei jagata osadeks enne, kui kõik kontrollid on lõpule viidud ja pädevad asutused on ühise sisenemisdokumendi artikli 8 kohaselt täielikult täitnud.

2. Kui saadetis seejärel osadeks jagatakse, peab kuni kauba vabasse ringlusesse lubamiseni saadetise iga osaga olema kaasas ühise sisenemisdokumendi kinnitatud koopia.

Artikkel 10

Vabasse ringlusse lubamine

I lisas loetletud toidu saadetiste vabasse ringlusse lubamiseks peavad toidukäitlejad või nende esindajad esitama tollile (füüsiliselt või elektrooniliselt) ühise sisenemisdokumendi, mille määratud sisenemiskoha pädev asutus on nõuetekohaselt täitnud pärast kõiki ettenähtud ametlikke kontrolle ja füüsilise kontrolli positiivse tulemuse selgumist (kui kõnealune kontroll on ette nähtud). Tolliasutus tohib lubada saadetise vabasse ringlusse vaid juhul, kui pädev asutus on ühise sisenemisdokumendi II osa lahtrisse 14 märkinud soodsa otsuse ja on selle lahtris 21 allkirjastanud.

Artikkel 11

Nõuetele mittevastavus

Kui ametliku kontrolli käigus tuvastatakse mittevastavus määruse (EÜ) nr 852/2004 asjaomastele sätetele, täidab määratud sisenemiskoha pädev asutus ühise sisenemisdokumendi III osa ja võtab määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklite 19, 20 ja 21 kohased meetmed.

Artikkel 12

Aruandlus

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande toidusaadetiste kõikide vastavalt käesoleva määruse artiklile 8 tehtud analüüside tulemustest.

Kõnealune aruanne hõlmab kuuekuulist ajavahemikku ja esitatakse kaks korda aastas igale poolaastale järgneva kuu lõpuks.

Aruanne sisaldab järgmist teavet:

a)	sissetoodud saadetiste arv, samuti iga saadetise suurus netomassina ja päritoluriik;

b)	saadetiste arv, millest on võetud analüüside tarbeks proove;

c)	artikli 8 lõikes 2 osutatud identsuskontrollide ja füüsiliste kontrollide tulemused.

Artikkel 13

Kulud

Toidukäitlejad tasuvad kõik kulud, mis tekivad seoses artikli 8 kohaste ametlike kontrollide tegemisega, sealhulgas proovivõtu, analüüside, ladustamise ja artiklis 11 osutatud mis tahes meetmete võtmisega seoses nõuetele mittevastavusega.

Artikkel 14

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid lubavad sisse tuua toidusaadetisi, mis lähetati lähteriigiks olevast kolmandast riigist enne käesoleva määruse jõustumist, ilma et neile saadetistele oleksid lisatud artiklis 5 osutatud terviseohutuse sertifikaat ning artiklis 4 osutatud proovivõtu ja analüüside tulemused.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) 2016/166 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 16

Määruse (EÜ) nr 669/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 669/2009 muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. veebruar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(4) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

(5) Komisjoni 8. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/166, millega kehtestatakse eritingimused, mida kohaldatakse Indiast pärit beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavate või neist koosnevate toiduainete impordi suhtes, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 669/2009 (ELT L 32, 9.2.2016, lk 143).

I LISA

Artiklis 1 nimetatud toiduainete loetelu

Toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Seesamiseemned

(toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

India (IN)

Salmonella

Beetlipipra lehed (Piper betle L.)

(toit)

ex 1404 90 00

India (IN)

Salmonella

(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvatest toodetest on vaja üle vaadata üksnes teatav osa ja kõnealuse koodi all puudub konkreetne alajaotis, lisatakse koodile „ex“.

II LISA

Artiklis 1 nimetatud toidu identsuse kontrollimise ja füüsilise kontrollimise sagedus määratud sisenemiskohtades vastavalt artikli 8 lõikele 2

Toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Identsuse kontrollimise ja füüsilise kontrollimise sagedus (%)

Seesamiseemned

(toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

India (IN)

Salmonella (2)

Beetlipipra lehed (Piper betle L.)

(toit)

ex 1404 90 00

India (IN)

Salmonella (2)

(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvatest toodetest on vaja üle vaadata üksnes teatav osa ja kõnealuse koodi all puudub konkreetne alajaotis, lisatakse koodile „ex“.

(2) Standardmeetod EN/ISO 6579 (avastamismeetodi viimane ajakohastatud versioon) või meetod, mis on valideeritud nimetatud standardmeetodi alusel standardis EN/ISO 16140 sätestatud protokolli või muude samalaadsete rahvusvaheliselt tunnustatud protokollide kohaselt.

III LISA

Terviseohutuse sertifikaat beetlipipra lehtede ja seesamiseemnete sisseveoks Indiast Euroopa Liitu

Tekst pildi

IV LISA

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisast jäetakse välja järgmine kirje:

„Seesamiseemned

(Toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

India (IN)

Salmonella (12)

20“

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/35

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/187,

2. veebruar 2017,

milles käsitletakse Bacillus subtilis'e (DSM 28343) valmistise lubamist broilerkanade söödalisandina (loa hoidja Lactosan GmbH & Co. KG)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmine ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus Bacillus subtilis'e (DSM 28343) valmistisele loa andmiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)	Taotluses käsitletakse Bacillus subtilis'e (DSM 28343) valmistise lubamist broilerkanade söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 24. mai 2016. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Bacillus subtilis'e (DSM 28343) valmistis kahjulikku mõju loomatervisele, inimeste tervisele ega keskkonnale ning et see võib parandada broilerkanade jõudlust. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(5)	Bacillus subtilis'e (DSM 28343) valmistise hindamisel tõdeti, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. veebruar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EFSA Journal 2016;14(6): 4507.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

CFUd/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained.

4b1825

Lactosan GmbH & Co. KG

Bacillus subtilis

(DSM 28343)

Söödalisandi koostis

Bacillus subtilis'e (DSM 28343) valmistis sisaldusega vähemalt 1 × 1010 CFU-d/söödalisandi grammi kohta

Tahke

Toimeaine kirjeldus:

Bacillus subtilis'e (DSM 28343) eluvõimelised spoorid

Analüüsimeetod (1)

Bacillus subtilis'e (DSM 28343) määramine ja loendamine söödalisandis, eelsegus ja söödas

—	Määramine: impulssvälja-geelelektroforees (PFGE)

—	Loendamine: pindkülvimeetodil, kasutades trüptoon-soja-agarit – EN 15784

Broilerkanad

—

1 × 109

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutusjuhendis tuleb märkida ladustamistemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Lubatud kasutada söödas, mis sisaldab järgmisi lubatud koktsidiostaatikume: diklasuriil, nikarbasiin, dekokinaat, naatriumlasalotsiid A, monensiinnaatrium, robenidiinvesinikkloriid, maduramütsiinammoonium või halofuginoonvesinikbromiid.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse söödalisandi kasutamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, milleks on respiraator ja nahakaitsevahendid.

23. veebruar 2027

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil järgmisel aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/38

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/188,

2. veebruar 2017,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. veebruar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	299,8
	MA	120,2
	TR	157,6
	ZZ	192,5
0707 00 05	MA	48,2
	TR	191,4
	ZZ	119,8
0709 91 00	EG	79,4
0709 91 00	ZZ	79,4
0709 93 10	MA	142,6
	TR	234,0
	ZZ	188,3
0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28	EG	41,3
	MA	47,1
	TN	52,7
	TR	71,9
	ZZ	53,3
0805 21 10 , 0805 21 90 , 0805 29 00	EG	90,8
	IL	135,7
	JM	112,4
	MA	88,4
	TR	83,1
	ZZ	102,1
0805 22 00	IL	139,7
	MA	85,5
	ZZ	112,6
0805 50 10	EG	85,5
	TR	88,8
	ZZ	87,2
0808 10 80	US	205,0
0808 10 80	ZZ	205,0
0808 30 90	CL	81,7
	CN	96,1
	TR	154,0
	ZA	99,6
	ZZ	107,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/40

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/189,

16. jaanuar 2017,

millega määratakse kindlaks seisukohad, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees, kaubanduse ja säästva arengu allkomitees, tolli allkomitees ning geograafiliste tähiste allkomitees seoses nimetatud allkomiteede kodukorra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping“) artiklis 486 on sätestatud lepingu osaline ajutine kohaldamine.

(2)	Nõukogu otsuse 2014/668/EL (2) artiklis 4 on loetletud lepingu sätted, mida kohaldatakse ajutiselt. Nende hulka kuuluvad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee, kaubanduse ja säästva arengu allkomitee, tolli allkomitee ja geograafiliste tähiste allkomitee loomise ja toimimise sätted.

(3)	Lepingu artikli 74 kohaselt võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee esimesel koosolekul vastu oma töökorra.

(4)	Lepingu artikli 300 kohaselt võtab kaubanduse ja säästva arengu allkomitee vastu oma kodukorra.

(5)	Lepingu artikli 83 kohaselt võtab tolli allkomitee vastu oma kodukorra.

(6)	Lepingu artikli 211 kohaselt võtab geograafiliste tähiste allkomitee vastu oma kodukorra.

(7)	Asjakohane on määrata kindlaks liidu seisukohad, mis võetakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees, kaubanduse ja säästva arengu allkomitees, tolli allkomitees ning geograafiliste tähiste allkomitees seoses nimetatud allkomiteede kodukorra vastuvõtmisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artikliga 74 moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees, põhineb kõnealuse allkomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

2. Liidu esindajad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees võivad teha otsuse eelnõusse väiksemaid tehnilisi parandusi, ilma et selleks oleks vaja uut nõukogu otsust.

Artikkel 2

1. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel lepingu artikliga 300 moodustatud kaubanduse ja säästva arengu allkomitees, põhineb kõnealuse allkomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

2. Liidu esindajad kaubanduse ja säästva arengu allkomitees võivad teha otsuse eelnõusse väiksemaid tehnilisi parandusi, ilma et selleks oleks vaja uut nõukogu otsust.

Artikkel 3

1. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel lepingu artikliga 83 moodustatud tolli allkomitees, põhineb kõnealuse allkomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

2. Liidu esindajad tolli allkomitees võivad teha otsuse eelnõusse väiksemaid tehnilisi parandusi, ilma et selleks oleks vaja uut nõukogu otsust.

Artikkel 4

1. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel lepingu artikliga 211 moodustatud geograafiliste tähiste allkomitees, põhineb kõnealuse allkomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

2. Liidu esindajad geograafiliste tähiste allkomitees võivad teha otsuse eelnõusse väiksemaid tehnilisi parandusi, ilma et selleks oleks vaja uut nõukogu otsust.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 16. jaanuar 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(2) Nõukogu 23. juuni 2014. aasta otsus 2014/668/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta selle III jaotise (välja arvatud sätted teise lepinguosalise territooriumil seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike kohtlemise kohta) ning IV, V, VI ja VII jaotise ning seotud lisade ja protokollide osas (ELT L 278, 20.9.2014, lk 1).

EELNÕU

ELi JA UKRAINA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE ALLKOMITEE OTSUS nr …,

… 2016,

millega võetakse vastu allkomitee kodukord

ELi JA UKRAINA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE ALLKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, (1) eriti selle artiklit 74,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artikli 486 kohaselt kohaldatakse lepingu osi, sealhulgas IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) 4. peatükki („Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“) ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016.

(2)	Lepingu artiklis 74 on sätestatud, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee arutab kõiki küsimusi, mis on seotud lepingu IV jaotise 4. peatüki rakendamisega.

(3)	Lepingu artikli 74 lõike 5 kohaselt võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu oma töökorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kodukord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

ELi ja Ukraina sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee nimel

eesistuja

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

LISA

ELi JA UKRAINA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE ALLKOMITEE KODUKORD

Artikkel 1

Üldsätted

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping“) artikli 74 lõike 1 kohaselt moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee abistab lepingu artikli 465 lõikes 4 osutatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee täidab lepingu artikli 74 lõikes 2 sätestatud ülesandeid kooskõlas lepingu artiklis 59 sätestatud eesmärgiga.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste eest vastutavad pädevad asutused.

4. Euroopa Komisjoni või Ukraina esindaja, kes vastutab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud küsimuste eest, tegutseb vastavalt artiklile 2 eesistujana.

5. Käesolevas kodukorras kasutatakse lepingu artiklis 482 sätestatud lepinguosaliste määratlust.

Artikkel 2

Eesistuja

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistuja ametikohta täidab 12 kuu pikkuse ametiaja jooksul vaheldumisi kumbki lepinguosaline. Esimene 12kuuline ametiaeg algab esimese assotsieerimisnõukogu koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 3

Koosolekud

1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, toimub sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolek kolme kuu jooksul lepingu jõustumisest ning seejärel ühe lepinguosalise taotluse korral või vähemalt kord aastas.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosoleku kutsub kokku eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab eesistuja allkomitee liikmetele koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Võimaluse korral kutsutakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee korralised koosolekud kokku aegsasti enne kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee korralist koosolekut.

4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekuid võib pidada mis tahes kokkulepitud tehniliste vahendite abil, näiteks video- või audiokonverentsina.

5. Koosolekute vahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

Artikkel 4

Delegatsioonid

Enne iga koosolekut teavitavad lepinguosalised teineteist artiklis 5 sätestatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaadi kaudu oma delegatsiooni kavandatavast koosseisust.

Artikkel 5

Sekretariaat

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt Euroopa Komisjoni ja Ukraina ametnikud, kes täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus.

Artikkel 6

Kirjavahetus

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse emma-kumma lepinguosalise sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2. Sekretariaat tagab, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele adresseeritud kirjad edastatakse eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi vastavaltartiklile 7.

3. Eesistuja kirjad saadab tema nimel lepinguosalistele sekretariaat. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus edasi vastavalt artiklile 7.

Artikkel 7

Dokumendid

1. Dokumente edastatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaadi kaudu.

2. Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3. Liidu sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjaomastele esindajatele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt Ukraina sekretärile ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

4. Ukraina sekretär saadab dokumendid edasi Ukraina asjaomastele esindajatele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt liidu sekretärile ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

5. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretärid täidavad lepingu artiklis 67 sätestatud teabevahetuse kontaktpunkti ülesandeid.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, ei ole sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekud avalikud.

Kui lepinguosaline esitab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitab teine lepinguosaline seda teavet sellisena.

Artikkel 9

Koosolekute päevakorrad

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaat koostab vastavalt artiklis 10 sätestatule lepinguosaliste tehtud ettepanekute põhjal iga koosoleku jaoks esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse koos asjakohaste dokumentidega on üks lepinguosaline esitanud sekretariaadile hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva.

2. Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse artikli 7 kohaselt edasi vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkti võib lepinguosaliste nõusolekul päevakorda lisada.

4. Eesistuja võib vajaduse korral ja teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekutele lepinguosaliste teiste organite esindajaid ja sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad järgivad konfidentsiaalsusega seotud tingimusi.

5. Kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad, võib eesistuja pärast lepinguosalistega konsulteerimist lühendada lõigetes 1 ja 2 esitatud tähtaegu.

Artikkel 10

Protokollid ja operatiivjäreldused

1. Mõlemad sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.

2. Reeglina kantakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

a)	koosolekul osalejate, osalejaid saatvate ametnike ning koosolekul osalevate vaatlejate nimekiri;

b)	sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele esitatud dokumendid;

c)	seisukohad, mille sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee liige on palunud protokolli kanda ning

d)	koosolekul tehtud operatiivjäreldused, millele on osutatud lõikes 4.

3. Protokolli kavand esitatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele heakskiitmiseks. Protokolli kavand kiidetakse heaks 28 kalendripäeva jooksul pärast sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele edastatakse protokolli koopia.

4. Eesistujaks oleva lepinguosalise sekretär koostab iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi, mis saadetakse lepinguosalistele edasi koos päevakorraga reeglina hiljemalt 15 kalendripäeva enne järgmist koosolekut. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes nii, et koosoleku lõppedes võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste poolt kokku lepitud järelmeetmed. Pärast heakskiitmist lisatakse operatiivjäreldused protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuspunkti konkreetse tähtajaga.

Artikkel 11

Otsused ja soovitused

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võtab vastu otsused, arvamused, soovitused, aruanded ja ühismeetmed, nagu on sätestatud lepingu artiklis 74. Need otsused, arvamused, soovitused, aruanded ja ühismeetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel pärast riigisisese vastuvõtmismenetluse lõpuleviimist. Otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid.

2. Igale otsusele, arvamusele, soovitusele ja aruandele kirjutab alla eesistuja ja need kinnitatakse mõlema sekretäri poolt. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kirjutab eesistuja kõnealustele dokumentidele alla selle koosoleku ajal, kus asjaomane otsus, arvamus, soovitus ja aruanne vastu võetakse.

3. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu võtta otsuseid, anda soovitusi ja kiita heaks arvamusi või aruandeid kirjaliku menetluse teel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest kahe sekretäri vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt vähemalt 21 kalendripäeva jooksul, mille ajal tuleb teha teatavaks kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja lühendada käesolevas lõikes esitatud tähtaegu, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad. Igale otsusele, arvamusele, soovitusele ja aruandele kirjutab alla eesistuja ja need kinnitatakse mõlema sekretäri poolt pärast teksti kokkuleppimist.

4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee aktide pealkiri on kas „otsus“, „arvamus“, „soovitus“ või „aruanne“. Iga otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

5. Otsused, arvamused, soovitused ja aruanded saadetakse edasi mõlemale lepinguosalisele.

6. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretariaati teavitatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee otsustest, arvamustest, soovitustest, aruannetest ja kogu muust kokkulepitud tegevusest.

7. Kumbki lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsuseid ja soovitusi oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 12

Aruanded

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee esitab aruande oma tegevuse ning enda moodustatud tehnilise töörühmade ja ajutiste töörühmade tegevuse kohta kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Aruanne esitatakse hiljemalt 25 päeva enne kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee korralist aastakoosolekut.

Artikkel 13

Keeled

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee töökeeled on inglise ja ukraina keel.

2. Kui ei ole otsustatud teisiti, võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee oma arutelude aluseks nimetatud keeltes koostatud dokumendid.

Artikkel 14

Kulud

1. Lepinguosalised kannavad ise kõik sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.

3. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja ukraina keelde või keelest, et järgida artikli 13 lõiget 1, kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.

Kulud, mis on seotud suulise ja kirjaliku tõlkega muudesse keeltesse või muudest keeltest, kannab otse tõlget nõudev lepinguosaline.

Artikkel 15

Tehnilised töörühmad ja ajutised töörühmad

1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib kooskõlas lepingu artikli 74 lõikega 3 oma otsusega luua tehnilisi töörühmi ja ajutisi töörühmi, sealhulgas teadlasrühmi, kui see on asjakohane.

2. Kõnealuste ajutiste töörühmade koosseis ei pea piirduma lepinguosaliste esindajatega. Lepinguosalised tagavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee loodud rühmade liikmed järgivad asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

3. Kui ei ole otsustatud teisiti, töötavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee loodud rühmad allkomitee alluvuses ning annavad talle aru.

4. Töörühmade koosolekuid võib korraldada vastavalt vajadusele kas tavakoosolekuna või video- või audiokonverentsina.

5. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaadile esitatakse koopia kogu töörühmade tegevusega seotud kirjavahetusest ja kõigist kirjadest.

6. Töörühmadel on õigus esitada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele kirjalikke soovitusi. Soovitused võetakse vastu konsensuse alusel ning edastatakse eesistujale, kes saadab need edasi kooskõlas artikliga 7.

7. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat kodukorda mutatis mutandis kõigi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee loodud tehniliste töörühmade ja ajutiste töörühmade suhtes. Viiteid kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käsitatakse viidetena sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele.

Artikkel 16

Muutmine

Käesolevat kodukorda võib muuta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsusega vastavalt lepingu artikli 74 lõikele 5.

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

EELNÕU

ELi JA UKRAINA KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU ALLKOMITEE OTSUS nr …,

…,

millega võetakse vastu allkomitee kodukord

ELi JA UKRAINA KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU ALLKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 300,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artikli 486 kohaselt kohaldatakse lepingu osi, sealhulgas IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) 13. peatükki („Kaubandus ja säästev areng“) ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016.

(2)	Lepingu artiklis 300 on sätestatud, et kaubanduse ja säästva arengu allkomitee kontrollib lepingu IV jaotise 13. peatüki rakendamist.

(3)	Lepingu artikli 300 lõike 1 kohaselt võtab kaubanduse ja säästva arengu allkomitee vastu oma kodukorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu kaubanduse ja säästva arengu allkomitee kodukord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

ELi ja Ukraina kaubanduse ja säästva arengu allkomitee nimel

eesistuja

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

LISA

ELi JA UKRAINA KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU ALLKOMITEE TÖÖKORD

Artikkel 1

Üldsätted

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping“) artikli 300 kohaselt moodustatud kaubanduse ja säästva arengu allkomitee abistab lepingu artikli 465 lõikes 4 osutatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

2. Kaubanduse ja säästva arengu allkomitee täidab ülesandeid, mis on sätestatud lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) 13. peatükis („Kaubandus ja säästev areng“).

3. Kaubanduse ja säästva arengu allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste kaubanduse ja säästva arengu küsimuste eest vastutavate ametiasutuste esindajad.

4. Euroopa Komisjoni või Ukraina esindaja, kes vastutab kaubanduse ja säästva arengu küsimuste eest, tegutseb vastavalt artiklile 2 kaubanduse ja säästva arengu allkomitee eesistujana.

5. Käesolevas kodukorras kasutatakse lepingu artiklis 482 sätestatud lepinguosaliste määratlust.

Artikkel 2

Erisätted

1. ELi ja Ukraina assotsieerimiskomitee töökorra artikleid 2–14 kohaldatakse mutatis mutandis, välja arvatud juhul, kui käesolevas töökorras on sätestatud teisiti.

2. Viiteid assotsieerimisnõukogule käsitatakse viidetena kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Viiteid assotsieerimiskomiteele või kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käsitatakse viidetena kaubanduse ja säästva arengu allkomiteele.

Artikkel 3

Koosolekud

Kaubanduse ja säästva arengu allkomitee tuleb kokku vajaduse korral. Lepinguosalised seavad eesmärgiks kohtuda allkomitee raames kord aastas.

Artikkel 4

Muutmine

Käesolevat kodukorda võib muuta kaubanduse ja säästva arengu allkomitee otsusega vastavalt lepingu artikli 300 lõikele 1.

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

EELNÕU

ELi JA UKRAINA TOLLI ALLKOMITEE OTSUS nr …,

…,

millega võetakse vastu allkomitee kodukord

ELi JA UKRAINA TOLLI ALLKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, (1) eriti selle artiklit 83,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut (edaspidi „leping“) artikli 486 kohaselt kohaldatakse lepingu osi, sealhulgas IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) 5. peatükki („Toll ja kaubanduse soodustamine“) ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016.

(2)	Lepingu artiklis 83 on sätestatud, et tolli allkomitee jälgib lepingu IV jaotise 5. peatüki rakendamist ja haldamist.

(3)	Lepingu artikli 83 punkti e kohaselt võtab tolli allkomitee vastu oma kodukorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu tolli allkomitee kodukord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

ELi ja Ukraina tolli allkomitee nimel

eesistuja

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

LISA

ELi JA UKRAINA TOLLI ALLKOMITEE KODUKORD

Artikkel 1

Üldsätted

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping“) artikli 83 kohaselt moodustatud tolli allkomitee täidab oma ülesandeid vastavalt kõnealusele artiklile.

2. Tolli allkomiteesse kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Ukraina esindajad, kes vastutavad tolli ja tolliküsimuste eest.

3. Euroopa Komisjoni või Ukraina esindaja, kes vastutab tolli ja tolliküsimuste eest, tegutseb vastavalt artiklile 2 eesistujana.

4. Käesolevas kodukorras kasutatakse lepingu artiklis 482 sätestatud lepinguosaliste määratlust.

Artikkel 2

Eesistuja

Tolli allkomitee eesistuja ametikohta täidab 12 kuu pikkuse ametiaja jooksul vaheldumisi kumbki lepinguosaline. Esimene 12kuuline ametiaeg algab esimese assotsieerimisnõukogu koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 3

Koosolekud

1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, toimub tolli allkomitee koosolek kord aastas või emma-kumma lepinguosalise taotluse korral.

2. Tolli allkomitee koosoleku kutsub kokku eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab eesistuja allkomitee liikmetele koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Tolli allkomitee koosolekuid võib pidada mis tahes kokkulepitud tehniliste vahendite abil, näiteks video- või audiokonverentsina.

4. Koosolekute vahelisel ajal võib tolli allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

Artikkel 4

Delegatsioonid

Enne iga koosolekut teavitavad lepinguosalised teineteist artiklis 5 sätestatud tolli allkomitee sekretariaadi kaudu oma delegatsiooni kavandatavast koosseisust.

Artikkel 5

Sekretariaat

Tolli allkomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt Euroopa Komisjoni ja Ukraina ametnikud, kes vastutavad tolli ja tolliküsimuste eest ning nad täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus.

Artikkel 6

Kirjavahetus

1. Tolli allkomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse emma-kumma lepinguosalise sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2. Sekretariaat tagab, et tolli allkomiteele adresseeritud kirjad edastatakse eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi vastavalt artiklile 7.

3. Eesistuja kirjad saadab tema nimel lepinguosalistele sekretariaat. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus edasi vastavalt artiklile 7.

Artikkel 7

Dokumendid

1. Dokumente edastatakse tolli allkomitee sekretariaadi kaudu.

2. Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3. Liidu sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjaomastele esindajatele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt Ukraina sekretärile. Liidu sekretär saadab lõplike dokumentide koopia kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

4. Ukraina sekretär saadab dokumendid edasi Ukraina asjaomastele esindajatele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt liidu sekretärile. Ukraina sekretär saadab lõplike dokumentide koopia kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, ei ole tolli allkomitee koosolekud avalikud.

Kui lepinguosaline esitab tolli allkomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitab teine lepinguosaline seda teavet sellisena.

Artikkel 9

Koosolekute päevakorrad

1. Tolli allkomitee sekretariaat koostab lepinguosaliste tehtud ettepanekute põhjal iga koosoleku esialgse päevakorra. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse koos asjakohaste dokumentidega on üks lepinguosaline esitanud sekretariaadile hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva.

2. Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse artikli 7 kohaselt edasi vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Tolli allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkti võib lepinguosaliste nõusolekul päevakorda lisada.

4. Eesistuja võib vajaduse korral ja teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda tolli allkomitee koosolekutele vaatlejatena lepinguosaliste teiste organite esindajaid ja sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad järgivad konfidentsiaalsusega seotud tingimusi.

5. Kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad, võib eesistuja pärast lepinguosalistega konsulteerimist lühendada lõigetes 1 ja 2 esitatud tähtaegu.

Artikkel 10

Protokollid ja operatiivjäreldused

1. Eesistujaks oleva lepinguosalise sekretär koostab iga koosoleku protokolli, sealhulgas operatiivjärelduste kavandi.

2. Protokolli, sealhulgas operatiivjärelduste kavand, esitatakse tolli allkomiteele heakskiitmiseks. Need kiidetakse heaks 28 kalendripäeva jooksul pärast tolli allkomitee iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele edastatakse protokolli koopia.

Artikkel 11

Otsused ja soovitused

1. Tolli allkomitee võtab vastu rakendamise korra, meetmed, otsused ja soovitused, nagu on sätestatud lepingu artiklis 83. Need võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel pärast riigisisese vastuvõtmismenetluse lõpuleviimist. Otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid.

2. Igale otsusele või soovitusele kirjutab alla kummagi lepinguosalise esindaja. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kirjutavad esindajad kõnealustele dokumentidele alla selle koosoleku ajal, kus asjaomane otsus või soovitus vastu võeti.

3. Lepinguosaliste kokkuleppel võib tolli allkomitee vastu võtta otsuseid ja anda soovitusi kirjaliku menetluse teel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest kahe sekretäri vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt vähemalt 21 kalendripäeva jooksul, mille ajal tuleb teha teatavaks kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja lühendada käesolevas lõikes esitatud tähtaegu, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad. Kui tekst on kokku lepitud, kirjutavad mõlema lepinguosalise esindajad otsusele või soovitusele alla.

4. Tolli allkomitee aktide pealkiri on kas „otsus“ või „soovitus“. Iga otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

5. Tolli allkomitee otsused ja soovitused kinnitavad mõlemad sekretärid.

6. Otsused ja soovitused saadetakse edasi mõlemale lepinguosalisele.

7. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretariaati teavitatakse tolli allkomitee otsustest, arvamustest, soovitustest, aruannetest ja kogu muust kokkulepitud tegevusest.

8. Kumbki lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada tolli allkomitee otsuseid ja soovitusi oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 12

Aruanded

Tolli allkomitee esitab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele aruande selle igal korralisel aastakoosolekul.

Artikkel 13

Keeled

1. Tolli allkomitee töökeeled on inglise ja ukraina keel.

2. Kui ei ole otsustatud teisiti, võtab tolli allkomitee oma arutelude aluseks nimetatud keeltes koostatud dokumendid.

Artikkel 14

Kulud

1. Lepinguosalised kannavad ise kõik tolli allkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.

3. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja ukraina keelde või keelest, et järgida artikli 13 lõiget 1, kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.

Kulud, mis on seotud suulise ja kirjaliku tõlkega muudesse keeltesse või muudest keeltest, kannab otse tõlget nõudev lepinguosaline.

Artikkel 15

Muutmine

Käesolevat kodukorda võib muuta tolli allkomitee otsusega vastavalt lepingu artikli 83 punktile e.

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

EELNÕU

ELi JA UKRAINA GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE OTSUS nr …,

…,

millega võetakse vastu allkomitee kodukord

ELi ja UKRAINA GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, (1) eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artikli 486 kohaselt kohaldatakse lepingu osi, sealhulgas IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) 9. peatüki („Intellektuaalomand“) 2. jao 3. alajagu („Geograafilised tähised“) ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016.

(2)	Lepingu artiklis 211 on sätestatud, et geograafiliste tähiste allkomitee jälgib lepingu rakendamist ja süvendab lepinguosaliste vahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas.

(3)	Lepingu artikli 211 lõike 2 kohaselt võtab geograafiliste tähiste allkomitee vastu oma kodukorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu geograafiliste tähiste allkomitee kodukord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

ELi ja Ukraina geograafiliste tähiste allkomitee nimel

eesistuja

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

LISA

ELi JA UKRAINA GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE KODUKORD

Artikkel 1

Üldsätted

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping“) artikli 211 kohaselt moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee abistab lepingu IV jaotise artikli 465 lõikes 4 osutatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

2. Geograafiliste tähiste allkomitee täidab ülesandeid, mis on sätestatud lepingu artiklis 211.

3. Geograafiliste tähiste allkomiteesse kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Ukraina ametnikud, kes vastutavad geograafiliste tähiste valdkonna küsimuste eest.

4. Kumbki lepinguosaline määrab delegatsiooni juhi, kes on kontaktisik kõikides allkomiteega seotud küsimustes.

5. Delegatsiooni juhid tegutsevad eesistujana kooskõlas artikliga 2.

6. Mõlemad delegatsiooni juhid võivad delegeerida kõik või osa oma ülesannetest määratud asetäitjale ja sellisel juhul kehtivad kõik järgnevad viited delegatsiooni juhile samaväärselt määratud asetäitja kohta.

7. Käesolevas kodukorras kasutatakse lepingu artiklis 482 sätestatud lepinguosaliste määratlust.

Artikkel 2

Eesistuja

Geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja ametikohta täidab 12kuu pikkuse ametiaja jooksul vaheldumisi kumbki lepinguosaline. Esimene ametiaeg algab esimese assotsieerimisnõukogu koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 3

Koosolekud

1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb geograafiliste tähiste allkomitee kokku ühe lepinguosalise taotluse korral vaheldumisi liidus ja Ukrainas, ning mitte hiljem kui 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

2. Geograafiliste tähiste allkomitee koosoleku kutsub kokku eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab eesistuja allkomitee liikmetele koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Võimaluse korral kutsutakse geograafiliste tähiste allkomitee korralised koosolekud kokku aegsasti enne kaubanduskoosseisus kokutulnud assotsieerimiskomitee korralist koosolekut.

4. Erandkorras võib geograafiliste tähiste allkomitee koosolekuid pidada lepinguosaliste mis tahes kokkulepitud tehnoloogiliste vahendite abil, sealhulgas videokonverentsina.

Artikkel 4

Delegatsioonid

Enne iga koosolekut teatavad lepinguosalised üksteist artiklis 5 sätestatud geograafiliste tähiste allkomitee sekretariaadi kaudu oma delegatsiooni kavandatavast koosseisust.

Artikkel 5

Sekretariaat

Geograafiliste tähiste allkomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt Euroopa Komisjoni ja Ukraina esindajad, kelle nimetavad ametisse delegatsiooni juhid ning kes täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus.

Artikkel 6

Kirjavahetus

1. Geograafiliste tähiste allkomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse emma-kumma lepinguosalise sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2. Sekretariaat tagab, et geograafiliste tähiste allkomiteele adresseeritud kirjad edastatakse allkomitee eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi vastavalt artiklile 7.

3. Eesistuja kirjad saadab tema nimel lepinguosalistele sekretariaat. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus edasi vastavalt artiklile 7.

Artikkel 7

Dokumendid

1. Dokumente edastatakse geograafiliste tähiste allkomitee sekretariaadi kaudu.

2. Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3. Liidu sekretär saadab dokumendid edasi liidu vastutavatele asjaomastele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt Ukraina sekretärile ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, ei ole geograafiliste tähiste allkomitee koosolekud avalikud.

Kui lepinguosaline esitab geograafiliste tähiste allkomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitab teine lepinguosaline seda teavet sellisena.

Artikkel 9

Koosolekute päevakorrad

1. Geograafiliste tähiste allkomitee sekretariaat koostab vastavalt artiklis 10 sätestatule lepinguosaliste tehtud ettepanekute põhjal iga koosoleku jaoks esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse koos asjakohaste dokumentidega on üks lepinguosaline esitanud geograafiliste tähiste allkomitee sekretariaadile hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva.

2. Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse artikli 7 kohaselt edasi vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3. Geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja ja teise delegatsiooni juht võtavad päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkti võib lepinguosaliste nõusolekul päevakorda lisada.

4. Eesistuja võib vajaduse korral ja teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda geograafiliste tähiste allkomitee koosolekutele vaatlejatena lepinguosaliste teiste organite esindajaid ja sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad järgivad konfidentsiaalsusega seotud tingimusi.

5. Kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad, võib eesistuja pärast lepinguosalistega konsulteerimist lühendada lõigetes 1 ja 2 esitatud tähtaegu.

Artikkel 10

Protokollid ja operatiivjäreldused

1. Mõlemad sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.

2. Reeglina kantakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

a)	koosolekul osalejate, osalejaid saatvate ametnike ning koosolekul osalevate vaatlejate nimekiri;

b)	geograafiliste tähiste allkomiteele esitatud dokumendid;

c)	seisukohad, mille geograafiliste tähiste allkomitee liige on palunud protokolli kanda ja

d)	vajaduse korral ka koosolekul tehtud operatiivjäreldused, millele on osutatud lõikes 4.

3. Protokolli kavand esitatakse geograafiliste tähiste allkomiteele heakskiitmiseks. Protokolli kavand kiidetakse heaks 28 kalendripäeva jooksul pärast geograafiliste tähiste allkomitee iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele edastatakse protokolli koopia.

4. Geograafiliste tähiste allkomitee koosoleku eesistujaks oleva lepinguosalise sekretär koostab iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi, mis saadetakse lepinguosalistele edasi koos päevakorraga reeglina hiljemalt 15 kalendripäeva enne järgmist koosolekut. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes nii, et koosoleku lõppedes võtab geograafiliste tähiste allkomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste poolt kokku lepitud järelmeetmed. Pärast heakskiitmist lisatakse operatiivjäreldused protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi geograafiliste tähiste allkomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab geograafiliste tähiste allkomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuspunkti konkreetse tähtajaga.

Artikkel 11

Otsused

1. Geograafiliste tähiste allkomiteel on õigus võtta vastu otsuseid lepingu artikli 211 lõikes 3 sätestatud juhtudel. Otsused võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel pärast riigisisese vastuvõtmismenetluse lõpuleviimist. Otsused on siduvad lepinguosalistele, kes võtavad asjakohaseid meetmeid nende rakendamiseks.

2. Igale otsusele kirjutab alla kummagi lepinguosalise esindaja. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kirjutavad esindajad kõnealustele dokumentidele alla selle koosoleku ajal, kus asjaomane otsus vastu võeti.

3. Lepinguosaliste kokkuleppel võib geograafiliste tähiste allkomitee vastu võtta otsuseid kirjaliku menetluse teel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest kahe sekretäri vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt vähemalt 21 kalendripäeva jooksul, mille ajal tuleb teha teatavaks kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja lühendada käesolevas lõikes esitatud tähtaegu, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad. Kui tekst on kokku lepitud, kirjutavad mõlema lepinguosalise esindajad otsusele alla.

4. Geograafiliste tähiste allkomitee aktide pealkiri on „otsus“. Iga otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

5. Geograafiliste tähiste allkomitee otsused kinnitavad mõlemad sekretärid.

6. Otsused saadetakse edasi mõlemale lepinguosalisele.

7. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretariaati teavitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustest, aruannetest ja kogu muust kokkulepitud tegevusest.

8. Kumbki lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada geograafiliste tähiste allkomitee otsuseid oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 12

Aruanded

1. Geograafiliste tähiste allkomitee esitab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele aruande koosseisu igal korralisel koosolekul.

2. Aruanded võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel ja nende pealkiri on „aruanne“. Aruanded saadetakse edasi mõlemale lepinguosalisele.

3. Artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud otsuste vastuvõtmise menetlust kohaldatakse aruannete suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 13

Keeled

1. Geograafiliste tähiste allkomitee töökeeled on inglise ja ukraina keel.

2. Kui ei ole otsustatud teisiti, võtab geograafiliste tähiste allkomitee oma arutelude aluseks nimetatud keeltes koostatud dokumendid.

Artikkel 14

Kulud

1. Lepinguosalised kannavad ise kõik geograafiliste tähiste allkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.

3. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja ukraina keelde või keelest, et järgida artikli 13 lõiget 1, kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.

Kulud, mis on seotud suulise ja kirjaliku tõlkega muudesse keeltesse või muudest keeltest, kannab otse tõlget nõudev lepinguosaline.

Artikkel 15

Muutmine

Kodukorda võib muuta geograafiliste tähiste allkomitee otsusega vastavalt lepingu artikli 211 lõikele 2.

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/61

KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/190,

1. veebruar 2017,

millega lubatakse Prantsusmaal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikele 6 teha erand teatavatest ühistest lennundusohutuseeskirjadest, mis käsitlevad komponentide paigaldamist

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 458 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Prantsusmaa on teatanud oma kavatsusest kiita heaks erand, mis kaldub kõrvale määruse (EÜ) nr 216/2008 kohastest ühistest lennundusohutueeskirjadest, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 1321/2014 (2). Komisjon on määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 7 kohaselt hinnanud kavandatava erandi vajadust ja sellest tulenevat ohutustaset, lähtudes Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) 24. septembri 2015. aasta soovitusest (3).

(2)	Kavandatav erand, millest Prantsusmaa teatas 24. juulil 2015, puudutab määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) punkti M.A.501, mille kohaselt tohib õhusõidukile paigaldada ainult selliseid komponente, mille kohta on välja antud asjakohane EASA vormile 1 vastav või muu samaväärne hooldustõend.

(3)

Kavandatud erand puudutab mootorite R755B2M paigaldamist Prantsusmaal registreeritud õhusõidukile YMF5C. Õhusõiduki on ehitanud Ameerika Ühendriikides asuv ettevõtja WACO Classic Aircraft Corporation, millel on EASA tüübisertifikaat EASA.IM.A.055. ja FAA tootmissertifikaat nr 328CE, millega lubatakse toota seotud tüüpi õhusõidukeid. Mootorid R755B2M on toodetud ettevõttes AIR REPAIR, mis asub samuti Ameerika Ühendriikides ja millel on EASA tüübisertifikaat EASA.E.092. Ettevõtja AIR REPAIR tarnib enda valmistatud mootoreid ettevõtjale WACO Classic Aircraft Corporation, kes paigaldab need õhusõidukitele. Kuna ettevõtjal AIR REPAIR puudub nii tootmissertifikaat kui ka FAA osa 145 kohane remondijaama sertifikaat, ei saa ta anda hooldustõendit mootorite jaoks, mis tarnitakse muudele klientidele. Ametile esitatud teabest selgub, et ettevõtja AIR REPAIR ei soovi taotleda ei tootmissertifikaati ega EASA osa 145 kohast sertifikaati.

(4)

Kuna ettevõtja AIR REPAIR toodetud uusi mootoreid ei saa klientidele tarnida EASA vormiga 1 või samaväärse sertifikaadiga, on Prantsuse ametiasutused seisukohal, et erandit punktist M.A.501 on vaja selleks, et võimaldada õhusõiduki YMF5C omanikul, kes soovib osta uue mootori P/N (mudel) R755B2M seerianumbriga 17819 ning paigaldada nimetatud mootori õhusõidukile Prantsusmaal.

(5)

Prantsuse ametiasutused selgitasid, et sama kaitsetaseme saab tagada ka muude vahenditega. Need vahendid hõlmavad nõuet, mille kohaselt õhusõiduki tootja kinnitab, et paigaldatavad mootorid on sarnased tema tootmisliinil paigaldatavate mootoritega, ning nõuet, et mootorid paigaldatakse kvalifitseeritud töötajate poolt kooskõlas õhusõiduki hoolduskäsiraamatuga, mis sisaldab kõnealuste mootorite eemaldamiseks ja paigaldamiseks vajalikku teavet.

(6)	Toetudes EASA 24. septembri 2015. aasta soovitusele leiab komisjon, et osutatud muude vahenditega on võimalik saavutada samasugune ohutustase nagu määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (M osa) punkti M.A.501 rakendamisel. Järelikult tuleks Prantsusmaal lubada teha kavandatav erand.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikele 7 tuleb komisjoni otsusest, mille kohaselt lubatakse liikmesriigil teha kavandatav erand, teavitada kõiki liikmesriike, kel on samuti õigus kõnealust meedet kohaldada. Käesolev otsus tuleks seega adresseerida kõikidele liikmesriikidele. Erandi ja sellega seotud tingimuste kirjeldus peaks olema selline, et muud liikmesriigid saaksid samuti seda meedet kohaldada, kui nad on samas olukorras, ilma komisjonilt täiendavat otsust taotlemata. Liikmesriigid peaksid vahetama teavet selle meetme kohaldamise kohta, juhul kui nad seda kohaldavad, vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 lõikele 1, kuna sellisel kohaldamisel võib olla mõju väljaspool liikmesriike, kes teevad kõnealuse erandi.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Lennundusohutusameti komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Prantsusmaa võib anda loa kalduda kõrvale määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) punktist M.A.501 ettevõtja WACO Classic Aircraft Corporation ehitatud õhusõiduki YMF5C omanikele, kellele on kavas osta ja paigaldada osutatud õhusõidukile mootorid R755B2M, kui õhusõidukite tootja kinnitab, et paigaldatavad mootorid on sarnased tema tootmisliinil paigaldatavate mootoritega, ning mootorid paigaldatakse kvalifitseeritud töötajate poolt kooskõlas õhusõiduki hoolduskäsiraamatuga, mis sisaldab kõnealuste mootorite eemaldamiseks ja paigaldamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. veebruar 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC

(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(3) EASA CASE 2015/87 – Recommendation No FR/18/2015 – EASA letter 2015(D)54366.

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/63

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/191,

1. veebruar 2017,

millega muudetakse otsust 2010/166/EL, et võtta Euroopa Liidus laeva pardal osutatavate mobiilsideteenuste (MCV-teenuste) puhul kasutusele uued tehnoloogiad ja sagedused

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 450 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsuses 2010/166/EL (2) on sätestatud tehnilised ja operatiivsed tingimused GSMi kasutamise lubamiseks laevade pardal (MCV-teenused) liidus.

(2)

Tõhusamate sidevahendite väljatöötamine lähtuvalt tehnika arengust võib parandada kõikide kodanike võimalusi olla ühenduses kõikjal ja kogu aeg kooskõlas raadiospektripoliitika programmiga, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 243/2012/EL, (3) ning see võib aidata kaasa digitaalse ühtse turu rakendamisele. Peale selle tuleks spektrit kasutada vastavalt tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/21/EÜ (4).

(3)

Otsusega 2010/166/EL kutsutakse liikmesriike üles jälgima sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz kasutamist oma territoriaalmeredel MCV-süsteemide poolt, pöörates eelkõige tähelepanu kõnealuse otsuse tingimuste jätkuvale asjakohasusele ja segamisjuhtumitele. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile ka aruande tulemuste kohta ja komisjon peaks vajaduse korral üle vaatama otsuse 2010/166/EL.

(4)	Liikmesriikide esitatud aruanded komisjonile on kindlalt kinnitanud vajadust võimaldada MCV kasutamiseks uusi kommunikatsioonitehnoloogiaid.

(5)

MCV-rakenduste edasise kasutuselevõtu hõlbustamiseks liidus andis komisjon 16. novembril 2015. aastal kooskõlas otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõikega 2 Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) ülesande uurida võimalust selliste LTE-tehnoloogiat kasutavate mereseadmete ja maismaa elektroonilise side võrkude kooseksisteerimiseks, mis töötavad sagedusalas 1 710 – 1 785 / 1 805 – 1 880 MHz ja 2 500 – 2 570 / 2 620 – 2 690 MHz, ning selliste UMTS-tehnoloogiat kasutavate mereseadmete ja maismaa elektroonilise side võrkude kooseksisteerimiseks, mis töötavad sagedusalas 1 920 – 1 980 / 2 110 – 2 170 MHz.

(6)

Ülesannet täites võttis CEPT 17. juunil 2016. aastal vastu aruande 62, milles jõuti järeldusele, et MCV-süsteeme oleks võimalik kasutada juhul, kui asjaomased tehnilised tingimused on täidetud, kasutades LTE-tehnoloogiat sagedusalades 1 710 – 1 785 / 1 805 – 1 880 MHz ja 2 500 – 2 570 / 2 620 – 2 690 MHz ning UMTS-tehnoloogiat sagedusalas 1 920 – 1 980 / 2 110 – 2 170 MHz. Seetõttu tuleks otsust 2010/166/EL muuta vastavalt CEPT aruande 62 tulemustele, et hõlmata kõnealused tehnoloogiad ja sagedused ning võimaldada kasutada nendel tehnoloogiatel põhinevaid süsteeme laevade pardal.

(7)	Ilma et see piiraks lisas sätestatud nõuete kohaldamist ning selleks, et kaitsta teisi lubatud spektrikasutusi, võivad liikmesriigid seada täiendavaid geograafilisi piiranguid MCV-süsteemi kasutamisele oma territoriaalmerel.

(8)

Võttes arvesse UMTS- ja LTE-tehnoloogiate olulisust seoses traadita sideteenustega liidus, tuleks MCV LTE-süsteemide ja MCV UMTS-süsteemide kasutamise võimalust vastavalt käesolevas otsuses kirjeldatule kohaldada võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesolevast otsusest teatamise kuupäeva.

(9)	MCV tehnilisi andmeid tuleks jätkuvalt läbi vaadata, et tagada nende vastavus tehnika arengule.

(10)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/166/EL muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva otsuse eesmärk on ühtlustada sagedusalade 900 MHz, 1 800 MHz, 1 900 / 2 100 MHz, 2 600 MHz kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tagamiseks selliste süsteemide tehnilised tingimused, millega pakutakse mobiilsideteenuseid liidu territoriaalmeredel asuvate laevade pardal.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1) „mobiilsideteenused laeva pardal (MCV-teenused)“– elektroonilise side teenused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (*1) artikli 2 punktile c, mida pakub ettevõtja, et võimaldada laeva pardal asuvatel isikutel pidada sidet üldkasutatavate sidevõrkude kaudu, kasutades süsteemi vastavalt artiklile 3, sealjuures loomata otseühendust maismaa mobiilsidevõrkudega;

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).“;"

b)	punkt 7 asendatakse järgmisega: „7) „laeval asuv vastuvõtu-saate tugijaam (laevatugijaam)“– liikuv pikorakk, mis asub laeval ja mis toetab GSM-, LTE- või UMTS-teenuste pakkumist kooskõlas käesoleva otsuse lisaga;“;

lisatakse järgmised punktid:

„8) „sagedusala 1 900 / 2 100 MHz“– sagedusala 1 920 – 1 980 MHz üleslülis (terminali saatesagedus, tugijaama vastuvõtusagedus) ning sagedusala 2 110 – 2 170 MHz allalülis (tugijaama saatesagedus, terminali vastuvõtusagedus);

9) „sagedusala 2 600 MHz“– sagedusala 2 500 – 2 570 MHz üleslülis (terminali saatesagedus, tugijaama vastuvõtusagedus) ning sagedusala 2 620 – 2 690 MHz allalülis (tugijaama saatesagedus, terminali vastuvõtusagedus);

10) „LTE-süsteem“– elektroonilise side võrk, nagu on sätestatud komisjoni rakendusotsuse 2011/251/EL (*2) lisas;

11) „UMTS-süsteem“– elektroonilise side võrk, nagu on sätestatud rakendusotsuse 2011/251/EL lisas.

(*2) Komisjoni 18. aprilli 2011. aasta rakendusotsus 2011/251/EL, millega muudetakse otsust 2009/766/EÜ sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz ühtlustamise kohta ühenduses üleeuroopalisi elektroonilisi sideteenuseid pakkuda võimaldavate maapealsete süsteemide jaoks (ELT L 106, 27.4.2011, lk 9).“"

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Liikmesriigid teevad oma territoriaalmeredel MCV-teenuste pakkumiseks kasutatavate GSM süsteemide jaoks kättesaadavaks vähemalt 2 MHz spektrist üleslülisuunal ja 2 MHz vastavat paarissagedusala allalülisuunal sagedusalas 900 MHz ja/või 1 800 MHz, rakendades raadiohäirete tekitamise keelu ja raadiohäirete eest kaitse puudumise põhimõtet.

2. Liikmesriigid teevad oma territoriaalmeredel MCV-teenuseid võimaldavate LTE-süsteemide jaoks võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesolevast otsusest teatamise kuupäeva kättesaadavaks 5 MHz spektrist üleslülisuunal ja 5 MHz vastavat paarissagedusala allalülisuunal sagedusalades 1 900 / 2 100 MHz UMTS-süsteemidele ning sagedusalades 1 800 ja 2 600 MHz LTS-süsteemidele, rakendades raadiohäirete tekitamise keelu ja raadiohäirete eest kaitse puudumise põhimõtet.

3. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 käsitletud süsteemid vastavad lisas sätestatud tingimustele.“

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Liikmesriigid jälgivad sagedusalade kasutamist oma territoriaalmeredel MCV-süsteemide poolt, millele viidatakse artikli 3 lõigetes 1 ja 2, pöörates eelkõige tähelepanu artiklis 3 kindlaks määratud tingimuste jätkuvale asjakohasusele ja segamisjuhtumitele.“

5)	Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. veebruar 2017

Komisjoni nimel

asepresident

Andrus ANSIP

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2) Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta otsus 2010/166/EL laeva pardal osutatavate mobiilsideteenuste (MCV-teenuste) raadiospektrikasutuse ühtlustatud tingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 72, 20.3.2010, lk 38).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

LISA

„LISA

Tingimused, millele peab vastama Euroopa Liidu liikmesriikide territoriaalmeredel kasutatav MCV-süsteem, et vältida segavat mõju maismaa mobiilsidevõrkudele

1) Tingimused, millele peavad vastama GSM-süsteemid, mis töötavad sagedusalas 900 MHz ja 1 800 MHz, pakkudes MCV-teenuseid liikmesriikide territoriaalvetes, et vältida segavat mõju maapealsetele mobiilsidevõrkudele

Kehtivad järgmised tingimused:

a)	MCV-süsteemi ei tohi kasutada lähemal kui kaks meremiili (1) lähtejoonest, mille tähendus on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis.

b)	Vahemikus 2–12 meremiili lähtejoonest kasutatakse ainult laevatugijaama siseantenni.

Laeva pardal kasutatavatele mobiilsideterminalidele ja laevatugijaamale kehtestatakse järgmised piirangud:

Parameeter

Kirjeldus

Väljundvõimsus/võimsustihedus

Laeva pardal kasutatava ja 900 MHz sagedusalas laevatugijaama kontrollitava mobiilsideterminali puhul on suurim kiirgusvõimsus:

5 dBm

Laeva pardal kasutatava ja 1 800 MHz sagedusalas laevatugijaama kontrollitava mobiilsideterminali puhul on suurim kiirgusvõimsus:

0 dBm

Laeva pardal asuva tugijaama puhul on suurim võimsustihedus, mis mõõdetakse laeva välisaladel mõõtmisantenniga, mille võimendus on 0 dBi:

– 80 dBm / 200 kHz

Kanalile juurdepääsu ja selle hõivatuse reeglid

Kasutatakse häirevähendamismeetmeid, mis tagavad vähemalt samaväärse häirevähendamise kui järgmised GSMi standarditel põhinevad häirevähendamistegurid:

—	vahemikus 2–3 meremiili lähtejoonest on laeva pardal kasutatava mobiilsideterminali vastuvõtutundlikkus ja juurdepääsu lävi (ACCMIN (2) ja min RXLEV (3) tase) kas sama või suurem kui – 70 dBm / 200 kHz ning vahemikus 3–12 meremiili lähtejoonest kas sama või suurem kui – 75 dBm / 200 kHz;

—	MCV-süsteemi üleslülisuunal on aktiveeritud katkestustega saaterežiim (4);

—	laevatugijaama ajastuse määratlemise (5) väärtus on seatud miinimumile.

2) Tingimused, millele peavad vastama 1 900 / 2 100 MHz sagedusalas töötavad UMTS-süsteemid, mis pakuvad MCV-teenuseid liikmesriikide territoriaalvetes, et vältida segavat mõju maapealsetele mobiilsidevõrkudele.

Kehtivad järgmised tingimused:

a)	MCV-süsteemi ei tohi kasutada lähemal kui kaks meremiili lähtejoonest, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis.

b)	Vahemikus 2–12 meremiili lähtejoonest kasutatakse ainult laevatugijaama siseantenni.

c)	Kasutatakse ainult ribalaiust kuni 5 MHz (dupleks).

Laeva pardal kasutatavatele mobiilsideterminalidele ja laevatugijaamale kehtestatakse järgmised piirangud:

Parameeter	Kirjeldus
Väljundvõimsus/võimsustihedus	Laeva pardal kasutatava ja 2 100 MHz sagedusalas laevatugijaama kontrollitava sagedusalas 1 900 MHz edastava mobiilsideterminali puhul on suurim kiirgusvõimsus: 0 dBm / 5 MHz
Heitkogused tekil	Laevatugijaama heitkogused tekil on – 102 dBm / 5 MHz või alla selle (pilootkanal)
Kanalile juurdepääsu ja selle hõivatuse reeglid	Vahemikus 2–12 meremiili lähtejoonest on kvaliteedinõuded (vastuvõetud signaali minimaalne nõutud tugevus kärjes) samad või suuremad kui: – 87 dBm / 5 MHz
	Üldkasutatava maapealse mobiilsidevõrgu valikutaimer seatakse 10 minuti peale
	Eelseadistatud ajastamise parameetriks määratakse vastavalt hajutatud MCV-antennisüsteemi kärje ulatusele 600 m
	Raadioressursi kontrollimise ooteseisundi vabastamise taimer seatakse 2 sekundi peale
Mittevastavus maapealsetele võrkudele	MCV-edastaja kesksagedust ei viida vastavusse maapealsete võrkude edastajatega

3) Tingimused, millele peavad vastama 1 800 MHz ja 2 600 MHz sagedusalas töötavad LTE-süsteemid, mis pakuvad MCV-teenuseid liikmesriikide territoriaalvetes, et vältida segavat mõju maapealsetele mobiilsidevõrkudele.

Kehtivad järgmised tingimused:

a)	MCV-süsteemi ei tohi kasutada lähemal kui neli meremiili lähtejoonest, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis.

b)	Vahemikus 4–12 meremiili lähtejoonest kasutatakse ainult laevatugijaama siseantenni.

c)	Sagedusala (1 800 MHz ja 2 600 MHz) puhul võib kasutada ainult ribalaiust kuni 5 MHz (dupleks).

Laeva pardal kasutatavatele mobiilsideterminalidele ja laevatugijaamale kehtestatakse järgmised piirangud:

Parameeter	Kirjeldus
Väljundvõimsus/võimsustihedus	Laeva pardal kasutatava ning 1 800 MHz ja 2 600 MHz sagedusalas laevatugijaama kontrollitava mobiilsideterminali puhul on suurim kiirgusvõimsus: 0 dBm
Heitkogused tekil	Laevatugijaama heitkogused tekil on – 98 dBm / 5 MHz või alla selle (samaväärne kui – 120 dBm / 15 kHz)
Kanalile juurdepääsu ja selle hõivatuse reeglid	Vahemikus 4–12 meremiili lähtejoonest on kvaliteedinõuded (vastuvõetud signaali minimaalne nõutud tugevus kärjes) samad või suuremad kui – 83 dBm / 5 MHz (samaväärne kui – 105 dBm / 15 kHz)
	Üldkasutatava maapealse mobiilsidevõrgu valikutaimer seatakse 10 minuti peale
	Eelseadistatud ajastamise parameetriks määratakse vastavalt hajutatud MCV-antennisüsteemi kärje ulatusele 400 m
	Raadioressursi kontrollimise ooteseisundi vabastamise taimer seatakse 2 sekundi peale
Mittevastavus maapealsetele võrkudele	MCV-edastaja kesksagedust ei viida vastavusse maapealsete võrkude edastajatega“

(1) 1 meremiil = 1 852 meetrit

(2) ACCMIN (RX_LEV_ACCESS_MIN); selle kirjeldus on esitatud GSMi standardis ETSI TS 144 018.

(3) RXLEV (RXLEV-FULL-SERVING-CELL); selle kirjeldus on esitatud GSMi standardis ETSI TS 148 008.

(4) Katkestustega saaterežiim või DTX; selle kirjeldus on esitatud GSMi standardis ETSI TS 148 008.

(5) Ajastuse määratlemine; selle kirjeldus on esitatud GSMi standardis ETSI TS 144 018.

3.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 29/69

Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta otsuse (ÜVJP) 2016/2240 (millega muudetakse otsust 2012/389/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 337, 13. detsember 2016 )

Leheküljel 18 artikli 1 punkt 1:

„1)	Pealkirjas ja läbivalt kogu tekstis asendatakse nimi „EUCAP NESTOR“ nimega „EUCAP Somalia“.“

asendatakse järgmisega:

„1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „nõukogu 16. juuli 2012. aasta otsus 2012/389/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni võimete tugevdamiseks Somaalias (EUCAP Somalia)“ ning läbivalt kogu tekstis asendatakse nimi „EUCAP NESTOR“ nimega „EUCAP Somalia“.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 29

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 3. veebruar 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/180, 24. oktoober 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL regulatiivsete tehniliste standarditega võrdlusportfelli hindamise nõuete ja hinnangute jagamise korra kohta ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/181, 27. jaanuar 2017, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/182, 27. jaanuar 2017, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/183, 27. jaanuar 2017, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/184, 1. veebruar 2017, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga	19
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/185, 2. veebruar 2017, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 teatavate sätete kohaldamiseks ( 1 )	21
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/186, 2. veebruar 2017, millega sätestatakse eritingimused, mida mikrobioloogilise saastumise tõttu kohaldatakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu toodavate saadetiste suhtes, ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 669/2009 ( 1 )	24
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/187, 2. veebruar 2017, milles käsitletakse Bacillus subtilis'e (DSM 28343) valmistise lubamist broilerkanade söödalisandina (loa hoidja Lactosan GmbH & Co. KG) ( 1 )	35
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/188, 2. veebruar 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	38
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/189, 16. jaanuar 2017, millega määratakse kindlaks seisukohad, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees, kaubanduse ja säästva arengu allkomitees, tolli allkomitees ning geograafiliste tähiste allkomitees seoses nimetatud allkomiteede kodukorra vastuvõtmisega	40
	*	Komisjoni otsus (EL) 2017/190, 1. veebruar 2017, millega lubatakse Prantsusmaal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikele 6 teha erand teatavatest ühistest lennundusohutuseeskirjadest, mis käsitlevad komponentide paigaldamist (teatavaks tehtud numbri C(2017) 458 all)	61
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/191, 1. veebruar 2017, millega muudetakse otsust 2010/166/EL, et võtta Euroopa Liidus laeva pardal osutatavate mobiilsideteenuste (MCV-teenuste) puhul kasutusele uued tehnoloogiad ja sagedused (teatavaks tehtud numbri C(2017) 450 all) ( 1 )	63

		Parandused
	*	Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta otsuse (ÜVJP) 2016/2240 (millega muudetakse otsust 2012/389/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR)) parandus ( ELT L 337, 13.12.2016 )	69