ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 27 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. Aastakäik |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/160,
20. jaanuar 2017,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 338/97 reguleeritakse kõnealuse määruse lisas loetletud looma- ja taimeliikidega kauplemist. Kõnealuses lisas loetletud liikide hulka kuuluvad ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) liidetes loetletud liigid ja sellise kaitsestaatusega liigid, mis nõuavad EList lähtuva, ELi-sisese ja ELi suunatud kauplemise reguleerimist ja seiret. |
(2) |
24. septembrist4. oktoobrini 2016 Lõuna-Aafrikas Johannesburgis peetud konventsiooniosaliste konverentsi 17. istungil tehti konventsiooni liidetesse teatavad muudatused. Need muudatused tuleks kanda määruse (EÜ) nr 338/97 lisadesse. |
(3) |
Konventsiooni I liitesse lisati järgmised perekonnad ja liigid, mis tuleks lisada määruse (EÜ) nr 338/97 A lisasse: Abronia anzuetoi, Abronia campbelli, Abronia fimbriata, Abronia frosti, Abronia meledona, Cnemaspis psychedelica, Lygodactylus williamsi, Telmatobius culeus, Polymita spp. |
(4) |
Konventsiooni II liitest kanti I liitesse järgmised liigid, mis tuleks kanda määruse (EÜ) nr 338/97 B lisast A lisasse: Manis crassicaudata, Manis culionensis, Manis gigantea, Manis javanica, Manis pentadactyla, Manis temminckii, Manis tetradactyla, Manis tricuspis, Macaca sylvanus, Psittacus erithacus, Shinisaurus crocodilurus, Sclerocactus blainei, Sclerocactus cloverae, Sclerocactus sileri. |
(5) |
Konventsiooni I liitest kanti II liitesse järgmised taksonid, mis tuleks kanda määruse (EÜ) nr 338/97 A lisast B lisasse: Puma concolor coryi, Puma concolor cougar, Equus zebra zebra, Lichenostomus melanops cassidix, Ninox novaeseelandiae undulata, Crocodylus acutus (Cispata lahe populatsioon Colombias, märkega), Crocodylus porosus (Malaisia populatsioonid, märkega), Dyscophus antongilii. |
(6) |
Konventsiooni II liitesse lisati järgmised sugukonnad, perekonnad ja liigid, mis tuleks lisada määruse (EÜ) nr 338/97 B lisasse: Capra caucasica, Abronia spp. (märkega järgmiste kohta: Abronia aurita, Abronia gaiophantasma, Abronia montecristoi, Abronia salvadorensis ja Abronia vasconcelosii, välja arvatud I liites loetletud liigid), Rhampholeon spp., Rieppeleon spp., Paroedura masobe, Atheris desaixi, Bitis worthingtoni, Lanthanotidae spp. (märkega), Cyclanorbis elegans, Cyclanorbis senegalensis, Cycloderma aubryi, Cycloderma frenatum, Rafetus euphraticus, Trionyx triunguis, Dyscophus guineti, Dyscophus insularis, Scaphiophryne boribory, Scaphiophryne marmorata, Scaphiophryne spinosa, Paramesotriton hongkongensis, Carcharhinus falciformis (märkega), Alopias spp. (märkega), Mobula spp. (märkega), Holacanthus clarionensis, Nautilidae spp., Beaucarnea spp., Dalbergia spp. (märkega), Guibourtia demeusei (märkega), Guibourtia pellegriniana (märkega), Guibourtia tessmannii (märkega), Pterocarpus erinaceus, Adansonia grandidieri (märkega), Siphonochilus aethiopicus (märkega). |
(7) |
Konventsiooni II liitest jäeti välja järgmised liigid, mis tuleks seetõttu jätta välja määruse (EÜ) nr 338/97 B lisast: Bison bison athabascae, Tillandsia mauryana. |
(8) |
Seni III liites loetletud liigid jäeti sealt välja pärast nende lisamist II liitesse ja tuleks seetõttu jätta välja määruse (EÜ) nr 338/97 C lisast. |
(9) |
Seni määruse (EÜ) nr 338/97 D lisas loetletud Abronia graminea ja Salamandra algira tuleks kõnealusest lisast välja jätta, kuna konventsiooniosaliste konverentsi 17. istungil lisati need vastavalt II ja III liitesse. |
(10) |
Konventsiooniosaliste konverentsi 17. istungil võeti vastu mitmed märked konvenstiooni liidetes sisalduvate liikide või sisalduva perekonna kohta või muudeti neid märkeid ning need peaksid sisalduma ka määruse (EÜ) nr 338/97 lisades (märked järgmiste kohta: Vicugna vicugna, Panthera leo, Crocodylus moreletti, Bulnesia sarmientoi, perekonnad Aquilaria spp. ja Gyrinops spp, perekond Dalbergia spp., liigid Guibourtia demeusei, Guibourtia pellegriniana ja Guibourtia tessmannii ning liik Adansonia grandidieri). |
(11) |
Liit ei ole esitanud vastuväiteid nende muudatuste kohta. |
(12) |
Konventsiooniosaliste konverentsi 17. istungil võeti vastu uued loomi ja taimi käsitlevad nomenklatuuriviited. |
(13) |
Hiljuti lisati konventsiooni III liitesse järgmised liigid: Salamandra algira Alžeeria taotlusel; Chelydra serpentina, Apalone ferox, Apalone mutica ja Apalone spinifera Ameerika Ühendriikide taotlusel; Potamotrygon spp. (märkega) ja Hypancistrus zebra Brasiilia taotlusel; Potamotrygon constellata, Potamotrygon magdalenae, Potamotrygon motoro, Potamotrygon orbignyi, Potamotrygon schroederi, Potamotrygon scobina, Potamotrygon yepezi ja Paratrygon aiereba Colombia taotlusel. Seepärast tuleks need liigid lisada määruse (EÜ) nr 338/97 C lisasse. |
(14) |
Vajalike muudatuste ulatust silmas pidades on selguse huvides vaja määruse (EÜ) nr 338/97 lisa tervikuna asendada. |
(15) |
Määrust (EÜ) nr 338/97 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(16) |
Konventsiooni XV artikli punkti 1 alapunktis c on sätestatud, et „[konventsiooniosaliste] istungil vastu võetud muudatused jõustuvad kõikide osaliste jaoks pärast kõnealusest istungist 90 päeva möödumist.“ Sellest tähtajast kinnipidamiseks ja kõnealuse määruse lisa muudatuste õigeaegse jõustumise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist. |
(17) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 18 lõike 1 alusel asutatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 338/97 lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. jaanuar 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
LISA
Märkused A, B, C ja D lisa tõlgendamise kohta
1. |
A, B, C ja D lisas on liigid märgitud:
|
2. |
Lühend „spp.“ tähistab kõrgema taksoni kõiki liike. |
3. |
Viidetel taksonitele, mis on kõrgemad kui liik, on üksnes teavitav või klassifitseeriv eesmärk. |
4. |
A lisas poolpaksus kirjas toodud liigid on loetletud seal kooskõlas nende kaitsega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ (1) või nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ (2). |
5. |
Taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit kasutatakse järgmisi lühendeid: a) „ssp.“– alamliik, b) „var(s).“– teisend (teisendid) ning c) „fa.“– vorm. |
6. |
Märked (I), (II) ja (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures viitavad konventsiooni liidetele, milles kõnealused liigid on märkuste 7–9 kohaselt loetletud. Kui neid märkeid ei esine, ei ole kõnealuseid liike konventsiooni liidetes mainitud. |
7. |
Märge (I) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see liik või kõrgem takson esineb konventsiooni I liites. |
8. |
Märge (II) liigi või kõrgema taksoni nime juures näitab, et asjaomane liik või kõrgem takson esineb konventsiooni II liites. |
9. |
Märge (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see esineb konventsiooni III liites. Sel juhul on näidatud ka riik, millega seoses see liik või kõrgem takson III liites esineb. |
10. |
„Kultivar“ tähendab kasvatatavate taimede rahvusvahelise nomenklatuuri 8. väljaandes esitatud määratluse kohaselt taimede kogumit, mis a) on valitud teatava omaduse või omaduste kombinatsiooni tõttu, b) on kõnealuste omaduste poolest eristuv, ühtne ja püsiv, ning c) säilitab nimetatud omadused, kui seda asjakohaste vahenditega paljundatakse. Kultivari uut taksonit võib sellena käsitada alles siis, kui selle kategooria ja piirkond on ametlikult avaldatud kultuurtaimede rahvusvahelise nomenklatuuri (International Code of Nomenclature for Cultivated Plants) viimases väljaandes. |
11. |
Ristandeid võib liidetesse kanda üksnes tingimusel, et need moodustavad looduses eristatava ja püsiva populatsiooni. Käesolevat määrust kohaldatakse hübriidloomadele, kellel neljas eelmises põlvnemisliinis on üks või rohkem A ja B lisas loetletud liikide isendit, nagu moodustaksid nad tervikliku liigi, isegi kui kõnealune hübriid ei ole lisadesse eraldi kantud. |
12. |
Kui liik on kantud A, B või C lisasse, kuuluvad samasse lisasse ka kõik selle liigi isendite osad ja neist saadu, välja arvatud juhul, kui liigi juures on märge, et hõlmatud on ainult isendite teatavad osad ja neist saadu. Kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 punktiga t tähistab märk „#“ koos sellele järgneva numbriga B või C lisas loetletud liigi või kõrgema taksoni nime juures määruse kohaldamisel nende isendite kindlaksmääratud osi või neist saadut järgmiselt:
|
13. |
Lisade märgetes kasutatud allpool esitatud mõisted ja väljendid määratletakse järgmiselt: Ekstrakt Igasugune aine, mis on saadud otse taimsest materjalist füüsikaliste või keemiliste vahenditega, olenemata tootmisprotsessist. Ekstrakt võib olla tahke (nt kristallid, vaigud, peene- või jämedateralised osakesed), pooltahke (nt kummivaigud, vahad) või vedel (nt lahused, tinktuurid, õlid ja eeterlikud õlid). Jaemüüki saatmiseks pakendatud valmistooted Pakendatud ja lõppkasutuseks või jaemüügiks märgistatud tooted, mis ei vaja täiendavat töötlemist ja mis on sobivad elanikkonnale müügiks või kasutamiseks; tarnituna üksik- või mahtkaubana. Pulber Peene- või jämedateraliste osakestega kuiv ja tahke aine. Puiduhake Puit, mis on hakitud väikesteks tükkideks. |
14. |
Kuna ühelegi A lisas loetletud taimeliigile või taimestiku kõrgemale taksonile ei ole lisatud märget, et nende hübriide tuleb käsitleda kooskõlas artikli 4 lõikega 1, tähendab see, et ühest või mitmest kõnealusest liigist või taksonist saadud kunstlikult paljundatud hübriididega võib kaubelda kunstliku paljundamise tunnistuse olemasolu korral ning et käesolevat määrust ei kohaldata selliste hübriidide seemnete ja õietolmu (sh polliiniumide), lõikelillede, tahkes või vedelas keskkonnas olevate seemikute ja in vitro saadud koekultuuride suhtes, mida transporditakse steriilsetes mahutites. |
15. |
Käesolevat määrust ei kohaldata uriini, fekaalide ja ambra suhtes, mis on jäägid ja mis on saadud asjaomast looma mõjutamata. |
16. |
D lisas loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse käesolevat määrust üksnes elusisendite ning tervete või peaaegu tervete surnud isendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:
|
17. |
D lisas loetletud taimeliikide puhul kohaldatakse käesolevat määrust üksnes elusisendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:
|
|
A lisa |
B lisa |
C lisa |
Üldnimetus |
||||||||||||||||||||
FAUNA |
||||||||||||||||||||||||
CHORDATA (KEELIKLOOMAD) |
||||||||||||||||||||||||
MAMMALIA |
|
|
|
Imetajad |
||||||||||||||||||||
ARTIODACTYLA |
|
|
|
SÕRALISED |
||||||||||||||||||||
Antilocapridae |
|
|
|
Harksarviklased |
||||||||||||||||||||
|
Antilocapra americana (I) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) |
|
|
Harksarvik |
||||||||||||||||||||
Bovidae |
|
|
|
Veislased |
||||||||||||||||||||
|
Addax nasomaculatus (I) |
|
|
Addaks |
||||||||||||||||||||
|
|
Ammotragus lervia (II) |
|
Lakklammas |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Antilope cervicapra (III Nepal/Pakistan) |
Vintsarvgasell |
||||||||||||||||||||
|
Bos gaurus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos frontalis, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust) |
|
|
Gaur |
||||||||||||||||||||
|
Bos mutus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos grunniens, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust) |
|
|
Ulukjakk |
||||||||||||||||||||
|
Bos sauveli (I) |
|
|
Kuprei |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Boselaphus tragocamelus (III Pakistan) |
Nilgai |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Bubalus arnee (III Nepal) (välja arvatud kodustatud liik Bubalus bubalis, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust) |
Vesipühvel e arni |
||||||||||||||||||||
|
Bubalus depressicornis (I) |
|
|
Anoa e kääbuspühvel |
||||||||||||||||||||
|
Bubalus mindorensis (I) |
|
|
Tamarau |
||||||||||||||||||||
|
Bubalus quarlesi (I) |
|
|
Mägianoa |
||||||||||||||||||||
|
|
Budorcas taxicolor (II) |
|
Takin |
||||||||||||||||||||
|
Capra falconeri (I) |
|
|
Keerdsarvkits e markuur |
||||||||||||||||||||
|
|
Capra caucasica (II) |
|
Kubani tuur |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Capra hircus aegagrus (III Pakistan) (kodustatud liigi isendite suhtes ei kohaldata käesolevat määrust) |
Pulstikkits |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Capra sibirica (III Pakistan) |
Siberi kaljukits |
||||||||||||||||||||
|
Capricornis milneedwardsii (I) |
|
|
Hiina serau |
||||||||||||||||||||
|
Capricornis rubidus (I) |
|
|
Punane serau |
||||||||||||||||||||
|
Capricornis sumatraensis (I) |
|
|
Sumatra serau |
||||||||||||||||||||
|
Capricornis thar (I) |
|
|
Himaalaja serau |
||||||||||||||||||||
|
|
Cephalophus brookei (II) |
|
Brooke kabrik |
||||||||||||||||||||
|
|
Cephalophus dorsalis (II) |
|
Rannakabrik |
||||||||||||||||||||
|
Cephalophus jentinki (I) |
|
|
Sadulkabrik |
||||||||||||||||||||
|
|
Cephalophus ogilbyi (II) |
|
Ogilbi kabrik |
||||||||||||||||||||
|
|
Cephalophus silvicultor (II) |
|
Kollaselg-kabrik |
||||||||||||||||||||
|
|
Cephalophus zebra (II) |
|
Sebrakabrik |
||||||||||||||||||||
|
|
Damaliscus pygargus pygargus (II) |
|
Bontbok |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Gazella bennettii (III Pakistan) |
Benneti gasell |
||||||||||||||||||||
|
Gazella cuvieri (I) |
|
|
Cuvier gasell |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Gazella dorcas (III Alžeeria/Tuneesia) |
Dorkasgasell |
||||||||||||||||||||
|
Gazella leptoceros (I) |
|
|
Kitsas-sarv gasell |
||||||||||||||||||||
|
Hippotragus niger variani (I) |
|
|
Must-hobuantiloop |
||||||||||||||||||||
|
|
Kobus leche (II) |
|
Pikksaba-vohlu |
||||||||||||||||||||
|
Naemorhedus baileyi (I) |
|
|
Goral (liigist Naemorhedus baileyi) |
||||||||||||||||||||
|
Naemorhedus caudatus (I) |
|
|
Pikksaba-goral |
||||||||||||||||||||
|
Naemorhedus goral (I) |
|
|
Himaalaja goral |
||||||||||||||||||||
|
Naemorhedus griseus (I) |
|
|
Hiina goral |
||||||||||||||||||||
|
Nanger dama (I) |
|
|
Kabegasell |
||||||||||||||||||||
|
Oryx dammah (I) |
|
|
Mõõksarv-orüks |
||||||||||||||||||||
|
Oryx leucoryx (I) |
|
|
Valge-orüks |
||||||||||||||||||||
|
|
Ovis ammon (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid) |
|
Mägilammas e muflon |
||||||||||||||||||||
|
Ovis ammon hodgsonii (I) |
|
|
Tiibeti mägilammas |
||||||||||||||||||||
|
Ovis ammon nigrimontana (I) |
|
|
Karatau mägilammas |
||||||||||||||||||||
|
|
Ovis canadensis (II) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) |
|
Lumelammas |
||||||||||||||||||||
|
|
Ovis aries (välja arvatud A lisas loetletud kodustatud liigi Ovis aries aries alamliigid ning alamliigid O. a. isphahanica, O. a. laristanica, O. a. musimon ja O. a. orientalis, mida ei ole loetletud käesoleva määruse lisades) |
|
Urial |
||||||||||||||||||||
|
Ovis aries ophion (I) |
|
|
Küprose mägilammas |
||||||||||||||||||||
|
Ovis aries vignei (I) |
|
|
Urial (alamliigist Ovis vignei vignei) |
||||||||||||||||||||
|
Pantholops hodgsonii (I) |
|
|
Orongo |
||||||||||||||||||||
|
|
Philantomba monticola (II) |
|
Sinikabrik |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Pseudois nayaur (III Pakistan) |
Ida-nahur e. ida-sinilammas |
||||||||||||||||||||
|
Pseudoryx nghetinhensis (I) |
|
|
Saola |
||||||||||||||||||||
|
Rupicapra pyrenaica ornata (II) |
|
|
Ibeeria mägikits |
||||||||||||||||||||
|
|
Saiga borealis (II) |
|
Mongoolia saiga |
||||||||||||||||||||
|
|
Saiga tatarica (II) |
|
Stepisaiga |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Tetracerus quadricornis (III Nepal) |
Nelisarv |
||||||||||||||||||||
Camelidae |
|
|
|
Kaamellased |
||||||||||||||||||||
|
|
Lama guanicoe (II) |
|
Guanaako |
||||||||||||||||||||
|
Vicugna vicugna (I) (välja arvatud järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy ja Catamarca provintsi populatsioon ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Primera piirkonna populatsioon]; Ecuadori [kogu populatsioon] ja Peruu [kogu populatsioon]; mis on loetletud B lisas) |
Vicugna vicugna (II) (üksnes järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy ja Catamarca provintsi populatsioon ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Primera piirkonna populatsioon]; Ecuadori [kogu populatsioon] ja Peruu [kogu populatsioon]; muud populatsioonid on loetletud A lisas (3)) |
|
Vikunja |
||||||||||||||||||||
Cervidae |
|
|
|
Hirvlased |
||||||||||||||||||||
|
Axis calamianensis (I) |
|
|
Sigahirv (liigist Axis calamianensis) |
||||||||||||||||||||
|
Axis kuhlii (I) |
|
|
Bawea hirv |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Axis porcinus (III Pakistan (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)) |
Sigahirv (liigist Axis porcinus) |
||||||||||||||||||||
|
Axis porcinus annamiticus (I) |
|
|
Sigahirv (alamliigist Axis porcinus annamiticus) |
||||||||||||||||||||
|
Blastocerus dichotomus (I) |
|
|
Soohirv |
||||||||||||||||||||
|
|
Cervus elaphus bactrianus (II) |
|
Buhhaara punahirv |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cervus elaphus barbarus (III Alžeeria/Tuneesia) |
Punahirv (alamliigist Cervus elaphus barbarus) |
||||||||||||||||||||
|
Cervus elaphus hanglu (I) |
|
|
Kašmiiri punahirv |
||||||||||||||||||||
|
Dama dama mesopotamica (I) |
|
|
Iraani kabehirv |
||||||||||||||||||||
|
Hippocamelus spp. (I) |
|
|
Guemalid |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Mazama temama cerasina (III Guatemala) |
Suurmasaama |
||||||||||||||||||||
|
Muntiacus crinifrons (I) |
|
|
Must muntjak |
||||||||||||||||||||
|
Muntiacus vuquangensis (I) |
|
|
Hiidmuntjak |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Odocoileus virginianus mayensis (III Guatemala) |
Valgesaba-pampahirv |
||||||||||||||||||||
|
Ozotoceros bezoarticus (I) |
|
|
Pampahirv |
||||||||||||||||||||
|
|
Pudu mephistophiles (II) |
|
Põhja-puduhirv |
||||||||||||||||||||
|
Pudu puda (I) |
|
|
Lõuna-puduhirv |
||||||||||||||||||||
|
Rucervus duvaucelii (I) |
|
|
Barasingha |
||||||||||||||||||||
|
Rucervus eldii (I) |
|
|
Eldi hirv |
||||||||||||||||||||
Hippopotamidae |
|
|
|
Jõehobulased |
||||||||||||||||||||
|
|
Hexaprotodon liberiensis (II) |
|
Kääbusjõehobu |
||||||||||||||||||||
|
|
Hippopotamus amphibius (II) |
|
Jõehobu |
||||||||||||||||||||
Moschidae |
|
|
|
Muskushirvlased |
||||||||||||||||||||
|
Moschus spp. (I) (üksnes Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.) |
Moschus spp. (II) (välja arvatud Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid, mis on loetletud A lisas) |
|
Muskushirved |
||||||||||||||||||||
Suidae |
|
|
|
Sigalased |
||||||||||||||||||||
|
Babyrousa babyrussa (I) |
|
|
Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa babyrussa) |
||||||||||||||||||||
|
Babyrousa bolabatuensis (I) |
|
|
Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa bolabatuensis) |
||||||||||||||||||||
|
Babyrousa celebensis (I) |
|
|
Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa celebensis) |
||||||||||||||||||||
|
Babyrousa togeanensis (I) |
|
|
Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa togeanensis) |
||||||||||||||||||||
|
Sus salvanius (I) |
|
|
Kääbussiga |
||||||||||||||||||||
Tayassuidae |
|
|
|
Pekaarilased |
||||||||||||||||||||
|
|
Tayassuidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ning Pecari tajacu Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide populatsioonid, mida ei ole kantud käesoleva määruse lisadesse) |
|
Pekaarilased |
||||||||||||||||||||
|
Catagonus wagneri (I) |
|
|
Chaco pekaari |
||||||||||||||||||||
CARNIVORA |
|
|
|
KISKJALISED |
||||||||||||||||||||
Ailuridae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Ailurus fulgens (I) |
|
|
Punane e väike panda |
||||||||||||||||||||
Canidae |
|
|
|
Koerlased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Canis aureus (III India) |
Šaakal |
||||||||||||||||||||
|
Canis lupus (I/II) (Kõik populatsioonid, välja arvatud Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Bhutani, India, Nepali ja Pakistani populatsioonid on loetletud I liites; muud populatsioonid II liites. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo) |
Canis lupus (II) (Kõik Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo) |
|
Hall hunt |
||||||||||||||||||||
|
Canis simensis |
|
|
Mägikoer |
||||||||||||||||||||
|
|
Cerdocyon thous (II) |
|
Krabisööja rebane |
||||||||||||||||||||
|
|
Chrysocyon brachyurus (II) |
|
Guara e lakkhunt |
||||||||||||||||||||
|
|
Cuon alpinus (II) |
|
Punahunt |
||||||||||||||||||||
|
|
Lycalopex culpaeus (II) |
|
Rebane (liigist Lycalopex culpaeus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Lycalopex fulvipes (II) |
|
Rebane (liigist Lycalopex fulvipes) |
||||||||||||||||||||
|
|
Lycalopex griseus (II) |
|
Rebane (liigist Lycalopex griseus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Lycalopex gymnocercus (II) |
|
Pamparebane |
||||||||||||||||||||
|
Speothos venaticus (I) |
|
|
Võsakoer |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Vulpes bengalensis (III India) |
Bengaali rebane |
||||||||||||||||||||
|
|
Vulpes cana (II) |
|
Afgaani rebane |
||||||||||||||||||||
|
|
Vulpes zerda (II) |
|
Fennek |
||||||||||||||||||||
Eupleridae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Cryptoprocta ferox (II) |
|
Eupleridae (liigist Cryptoprocta ferox) |
||||||||||||||||||||
|
|
Eupleres goudotii (II) |
|
Pudi-falanukk |
||||||||||||||||||||
|
|
Fossa fossana (II) |
|
Fanaloka |
||||||||||||||||||||
Felidae |
|
|
|
Kaslased |
||||||||||||||||||||
|
|
Felidae spp. (II) (Välja arvatud A lisas loetletud liigid. Kodustatud vormi isendite suhtes käesolevat määrust ei kohaldata. Aafrika lõvi (Panthera leo) populatsiooni suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi. Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud loodusest püütud isenditest saadud kontidele, konditükkidele, konditoodetele, küüntele, skelettidele, koljudele ja hammastele, millega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel. Ekspordi aastakvoot Lõuna-Aafrika aretusettevõtetes tehistingimustes peetavatest isenditest saadud kontide, konditükkide, konditoodete, küünte, skelettide, koljude ja hammastega kauplemiseks ärilistel eesmärkidel kehtestatakse ja teatakse igal aastal CITESe sekretariaadile.) |
|
Kaslased |
||||||||||||||||||||
|
Acinonyx jubatus (I) (Elusisendite ja jahitrofeede ekspordi aastakvoodid kehtestatakse järgmiselt: Botswana: 5; Namiibia: 150; Zimbabwe: 50. Selliste isenditega kauplemisel kohaldatakse käesoleva määruse artikli 4 lõiget 1.) |
|
|
Gepard |
||||||||||||||||||||
|
Caracal caracal (I) (üksnes Aasia populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.) |
|
|
Karakal |
||||||||||||||||||||
|
Catopuma temminckii (I) |
|
|
Temmincki kass |
||||||||||||||||||||
|
Felis nigripes (I) |
|
|
Pudikass e kääbuskass |
||||||||||||||||||||
|
Felis silvestris (II) |
|
|
Metskass |
||||||||||||||||||||
|
Leopardus geoffroyi (I) |
|
|
Soolakass |
||||||||||||||||||||
|
Leopardus jacobitus (I) |
|
|
Mägikass |
||||||||||||||||||||
|
Leopardus pardalis (I) |
|
|
Otselot |
||||||||||||||||||||
|
Leopardus tigrinus (I) |
|
|
Oncilla |
||||||||||||||||||||
|
Leopardus wiedii (I) |
|
|
Margai e pikksaba-pugalkass |
||||||||||||||||||||
|
Lynx lynx (II) |
|
|
Ilves |
||||||||||||||||||||
|
Lynx pardinus (I) |
|
|
Ibeeria ilves |
||||||||||||||||||||
|
Neofelis nebulosa (I) |
|
|
Pantrik |
||||||||||||||||||||
|
Panthera leo persica (I) |
|
|
India lõvi |
||||||||||||||||||||
|
Panthera onca (I) |
|
|
Jaaguar |
||||||||||||||||||||
|
Panthera pardus (I) |
|
|
Leopard |
||||||||||||||||||||
|
Panthera tigris (I) |
|
|
Tiiger |
||||||||||||||||||||
|
Pardofelis marmorata (I) |
|
|
Marmorkass |
||||||||||||||||||||
|
Prionailurus bengalensis bengalensis (I) (üksnes Bangladeshi, India ja Tai populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.) |
|
|
Bengaali kass |
||||||||||||||||||||
|
Prionailurus iriomotensis (II) |
|
|
Iriomoto kass |
||||||||||||||||||||
|
Prionailurus planiceps (I) |
|
|
Lapikpea-kass |
||||||||||||||||||||
|
Prionailurus rubiginosus (I) (üksnes India populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.) |
|
|
Roostekass |
||||||||||||||||||||
|
Puma concolor costaricensis (I) |
|
|
Costa Rica puuma |
||||||||||||||||||||
|
Puma yagouaroundi(I) (üksnes Kesk- ja Põhja-Ameerika populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.) |
|
|
Jaguarundi |
||||||||||||||||||||
|
Uncia uncia (I) |
|
|
Lumeleopard e irbis |
||||||||||||||||||||
Herpestidae |
|
|
|
Mangustlased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Herpestes edwardsi (III India/Pakistan) |
Hallmangust |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Herpestes fuscus (III India) |
India pruunmangust |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Herpestes javanicus (III Pakistan) |
Mangust (liigist Herpestes javanicus) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Herpestes javanicus auropunctatus (III India) |
Täpikmangust |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Herpestes smithii (III India) |
Smithi mangust |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Herpestes urva (III India) |
Krabimangust |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Herpestes vitticollis (III India) |
Mangust (liigist Herpestes vitticolis) |
||||||||||||||||||||
Hyaenidae |
|
|
|
Hüäänlased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Hyaena hyaena (III Pakistan) |
Vööthüaan |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Proteles cristata (III Botswana) |
Tsiibethüään |
||||||||||||||||||||
Mephitidae |
|
|
|
Vinuklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Conepatus humboldtii (II) |
|
Skunk (liigist Conepatus humboldtii) |
||||||||||||||||||||
Mustelidae |
|
|
|
Kärplased |
||||||||||||||||||||
Lutrinae |
|
|
|
Saarmaslased |
||||||||||||||||||||
|
|
Lutrinae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Saarmaslased |
||||||||||||||||||||
|
Aonyx capensis congica (I) (üksnes Kameruni ja Nigeeria populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.) |
|
|
Väikeküüs-saarmas |
||||||||||||||||||||
|
Enhydra lutris nereis (I) |
|
|
Lõuna-California kalaan |
||||||||||||||||||||
|
Lontra felina (I) |
|
|
Kassiksaarmas |
||||||||||||||||||||
|
Lontra longicaudis (I) |
|
|
Neotroopiline saarmas |
||||||||||||||||||||
|
Lontra provocax (I) |
|
|
Saarmas (liigist Lontra provocax) |
||||||||||||||||||||
|
Lutra lutra (I) |
|
|
Harilik saarmas |
||||||||||||||||||||
|
Lutra nippon (I) |
|
|
Jaapani saarmas |
||||||||||||||||||||
|
Pteronura brasiliensis (I) |
|
|
Hiidsaarmas |
||||||||||||||||||||
Mustelinae |
|
|
|
Päriskärplased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Eira barbara (III Honduras) |
Taira |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Galictis vittata (III Costa Rica) |
Suurgrison |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Martes flavigula (III India) |
Harsa |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Martes foina intermedia (III India) |
Kivinugis (alamliigist Martes foina intermedia) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Martes gwatkinsii (III India) |
Nugis (liigist Martes gwatkinsii) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Mellivora capensis (III Botswana) |
Meemäger |
||||||||||||||||||||
|
Mustela nigripes (I) |
|
|
Mustjalg-tuhkur |
||||||||||||||||||||
Odobenidae |
|
|
|
Morsklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Odobenus rosmarus (III Kanada) |
|
Morsk |
||||||||||||||||||||
Otariidae |
|
|
|
Kõrvukhülglased |
||||||||||||||||||||
|
|
Arctocephalus spp (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Merikarud |
||||||||||||||||||||
|
Arctocephalus philippii (II) |
|
|
Merikaru (liigist Arctocephalus philippii) |
||||||||||||||||||||
|
Arctocephalus townsendi (I) |
|
|
Merikaru (liigist Arctocephalus townsendi) |
||||||||||||||||||||
Phocidae |
|
|
|
Hülglased |
||||||||||||||||||||
|
|
Mirounga leonina (II) |
|
Lõuna lonthüljes |
||||||||||||||||||||
|
Monachus spp. (I) |
|
|
Munkhülged |
||||||||||||||||||||
Procyonidae |
|
|
|
Pesukarulased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Bassaricyon gabbii (III Costa Rica) |
Pesukarulane (liigist Bassaricyon gabbii) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Bassariscus sumichrasti (III Costa Rica) |
Pesukarulane (liigist Bassariscus sumichrasti) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Nasua narica (III Honduras) |
Tavaninakaru (liigist Nasua narica) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Nasua nasua solitaria (III Uruguay) |
Koaati (alamliigist Nasua nasua solitaria) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Potos flavus (III Honduras) |
Kinkažu |
||||||||||||||||||||
Ursidae |
|
|
|
Karulased |
||||||||||||||||||||
|
|
Ursidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Karulased |
||||||||||||||||||||
|
Ailuropoda melanoleuca (I) |
|
|
Bambuskaru e suur panda |
||||||||||||||||||||
|
Helarctos malayanus (I) |
|
|
Päikesekaru e biruang |
||||||||||||||||||||
|
Melursus ursinus (I) |
|
|
Huulkaru |
||||||||||||||||||||
|
Tremarctos ornatus (I) |
|
|
Prillkaru |
||||||||||||||||||||
|
Ursus arctos (I/II) (üksnes Bhutani, Hiina, Mehhiko ja Mongoolia populatsioonid ning alamliik Ursus arctos isabellinus on loetletud I liites; muud populatsioonid ja alamliigid on loetletud II liites.) |
|
|
Pruunkaru |
||||||||||||||||||||
|
Ursus thibetanus (I) |
|
|
Kaeluskaru |
||||||||||||||||||||
Viverridae |
|
|
|
Tsiibetkaslased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Arctictis binturong (III India) |
Binturong |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Civettictis civetta (III Botswana) |
Aafrika tsiibet |
||||||||||||||||||||
|
|
Cynogale bennettii (II) |
|
Udrastsiibet |
||||||||||||||||||||
|
|
Hemigalus derbyanus (II) |
|
Vööttsiibet |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Paguma larvata (III India) |
Paguuma |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Paradoxurus hermaphroditus (III India) |
Musang (liigist Paradoxurus hermaphroditus) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Paradoxurus jerdoni (III India) |
Musang (liigist Paradoxurus jerdoni) |
||||||||||||||||||||
|
|
Prionodon linsang (II) |
|
Vöötlinsang |
||||||||||||||||||||
|
Prionodon pardicolor (I) |
|
|
Tähniklinsang |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Viverra civettina (III India) |
Laiktsiibet |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Viverra zibetha (III India) |
Suurtsiibet |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Viverricula indica (III India) |
Pisitsiibet |
||||||||||||||||||||
CETACEA |
|
|
|
VAALALISED |
||||||||||||||||||||
|
CETACEA spp. (I/II (4) |
|
|
Vaalalised |
||||||||||||||||||||
CHIROPTERA |
|
|
|
KÄSITIIVALISED |
||||||||||||||||||||
Phyllostomidae |
|
|
|
Nopslased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Platyrrhinus lineatus (III Uruguay) |
Nopslane (liigist Platyrrhinus lineatus) |
||||||||||||||||||||
Pteropodidae |
|
|
|
Tiiburlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Acerodon spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Lendkoerad |
||||||||||||||||||||
|
Acerodon jubatus (I) |
|
|
Suurtiibur (liigist Acerodon jubatus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Pteropus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pteropus brunneus) |
|
Lendkoerad |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus insularis (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus insularis) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus livingstonii (II) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus livingstonii) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus loochoensis (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus loochoensis) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus mariannus (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus mariannus) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus molossinus (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus molossinus) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus pelewensis (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus pelewensis) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus pilosus (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus pilosus) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus rodricensis (II) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus rodricensis) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus samoensis (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus samoensis) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus tonganus (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus tonganus) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus ualanus (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus ualanus) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus voeltzkowi (II) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus voeltzkowi) |
||||||||||||||||||||
|
Pteropus yapensis (I) |
|
|
Lendkoer (liigist Pteropus yapensis) |
||||||||||||||||||||
CINGULATA |
|
|
|
NAPIHAMBULISED e VÖÖLISED |
||||||||||||||||||||
Dasypodidae |
|
|
|
Vöölased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cabassous centralis (III Costa Rica) |
Paljassaba (liigist Cabassous centralis) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cabassous tatouay (III Uruguay) |
Paljassaba (liigist Cabassous tatouay) |
||||||||||||||||||||
|
|
Chaetophractus nationi (II) (kehtestatud on iga-aastane ekspordi nullkvoot. Kõiki isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.) |
|
Vöölane (liigist Chaetophractus nationi) |
||||||||||||||||||||
|
Priodontes maximus (I) |
|
|
Hiidvöölane |
||||||||||||||||||||
DASYUROMORPHIA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Dasyuridae |
|
|
|
Kukkurkärplased |
||||||||||||||||||||
|
Sminthopsis longicaudata (I) |
|
|
Pikksaba-kukkurhiirik |
||||||||||||||||||||
|
Sminthopsis psammophila (I) |
|
|
Liiva-kukkurhiirik |
||||||||||||||||||||
DIPROTODONTIA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Macropodidae |
|
|
|
Kängurulased |
||||||||||||||||||||
|
|
Dendrolagus inustus (II) |
|
Pruun-puukänguru |
||||||||||||||||||||
|
|
Dendrolagus ursinus (II) |
|
Puukänguru (liigist Dendrolagus ursinus) |
||||||||||||||||||||
|
Lagorchestes hirsutus (I) |
|
|
Hatune jänesvallabi |
||||||||||||||||||||
|
Lagostrophus fasciatus (I) |
|
|
Vöötvallabi |
||||||||||||||||||||
|
Onychogalea fraenata (I) |
|
|
Vallabi (liigist Onychogalea fraenata) |
||||||||||||||||||||
Phalangeridae |
|
|
|
Kuskuslased |
||||||||||||||||||||
|
|
Phalanger intercastellanus (II) |
|
Kuskus (liigist Phalanger intercastellanus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Phalanger mimicus (II) |
|
Kuskus (liigist Phalanger mimicus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Phalanger orientalis (II) |
|
Kuskus (liigist Phalanger orientalis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Spilocuscus kraemeri (II) |
|
Kuskus (liigist Spilocuscus kraemeri) |
||||||||||||||||||||
|
|
Spilocuscus maculatus (II) |
|
Kuskus (liigist Spilocuscus maculatus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Spilocuscus papuensis (II) |
|
Kuskus (liigist Spilocuscus papuensis) |
||||||||||||||||||||
Potoroidae |
|
|
|
Pärisrottkängurulased |
||||||||||||||||||||
|
Bettongia spp. (I) |
|
|
Rottkängurud |
||||||||||||||||||||
Vombatidae |
|
|
|
Vombatlased |
||||||||||||||||||||
|
Lasiorhinus krefftii (I) |
|
|
Põhjavombat |
||||||||||||||||||||
LAGOMORPHA |
|
|
|
JÄNESELISED |
||||||||||||||||||||
Leporidae |
|
|
|
Jäneslased |
||||||||||||||||||||
|
Caprolagus hispidus (I) |
|
|
India harjasküülik |
||||||||||||||||||||
|
Romerolagus diazi (I) |
|
|
Teporingo e vulkaaniküülik |
||||||||||||||||||||
MONOTREMATA |
|
|
|
AINUPILULISED e MONOTREEMID |
||||||||||||||||||||
Tachyglossidae |
|
|
|
Sipelgasiillased |
||||||||||||||||||||
|
|
Zaglossus spp. (II) |
|
Nokis-sipelgasiilid |
||||||||||||||||||||
PERAMELEMORPHIA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Peramelidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Perameles bougainville (I) |
|
|
Lääne-koonbandikut |
||||||||||||||||||||
Thylacomyidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Macrotis lagotis (I) |
|
|
Harilik bilbi |
||||||||||||||||||||
PERISSODACTYLA |
|
|
|
KABJALISED |
||||||||||||||||||||
Equidae |
|
|
|
Hobuslased |
||||||||||||||||||||
|
Equus africanus (I) (välja arvatud Equus asinus kodustatud liik, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid) |
|
|
Ulukeesel |
||||||||||||||||||||
|
Equus grevyi (I) |
|
|
Kõrbesebra e grevi sebra |
||||||||||||||||||||
|
Equus hemionus (I/II) (liik on loetletud II liites, kuid alamliigid Equus hemionus hemionus ja Equus hemionus khur on loetletud I liites) |
|
|
Kulaan |
||||||||||||||||||||
|
Equus kiang (II) |
|
|
Kiang |
||||||||||||||||||||
|
Equus przewalskii (I) |
|
|
Prževalski hobune |
||||||||||||||||||||
|
|
Equus zebra hartmannae (II) |
|
Hartmanni mägisebra |
||||||||||||||||||||
|
|
Equus zebra zebra (II) |
|
Mägisebra (alamliigist Equus zebra zebra) |
||||||||||||||||||||
Rhinocerotidae |
|
|
|
Ninasarviklased |
||||||||||||||||||||
|
Rhinocerotidae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud alamliigid) |
|
|
Ninasarviklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Ceratotherium simum simum (II) (üksnes Lõuna-Aafrika ja Svaasimaa populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud A lisas. Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusloomadega, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, ning jahitrofeedega. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.) |
|
Laimokk-ninasarvik |
||||||||||||||||||||
Tapiridae |
|
|
|
Taapirlased |
||||||||||||||||||||
|
Tapiridae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud liigid) |
|
|
Taapirlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Tapirus terrestris (II) |
|
Lõuna-Ameerika tapiir |
||||||||||||||||||||
PHOLIDOTA |
|
|
|
SOOMUSLOOMALISED |
||||||||||||||||||||
Manidae |
|
|
|
Soomusloomlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Manis spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Soomusloomad |
||||||||||||||||||||
|
Manis crassicaudata (I) |
|
|
Indian pangolin |
||||||||||||||||||||
|
Manis culionensis (I) |
|
|
Philippine pangolin |
||||||||||||||||||||
|
Manis gigantea (I) |
|
|
Giant pangolin |
||||||||||||||||||||
|
Manis javanica (I) |
|
|
Sunda pangolin |
||||||||||||||||||||
|
Manis pentadactyla (I) |
|
|
Chinese pangolin |
||||||||||||||||||||
|
Manis temminckii (I) |
|
|
Ground pangolin |
||||||||||||||||||||
|
Manis tetradactyla (I) |
|
|
Long-tailed pangolin |
||||||||||||||||||||
|
Manis tricuspis (I) |
|
|
Tree pangolin |
||||||||||||||||||||
PILOSA |
|
|
|
NAPIHAMBULISED |
||||||||||||||||||||
Bradypodidae |
|
|
|
Laisiklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Bradypus pygmaeus (II) |
|
Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus pygmaeus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Bradypus variegatus (II) |
|
Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus variegatus) |
||||||||||||||||||||
Megalonychidae |
|
|
|
Maalaisiklased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Choloepus hoffmanni (III Costa Rica) |
Kaksvarvaslaisik |
||||||||||||||||||||
Myrmecophagidae |
|
|
|
Sipelgaõgilased |
||||||||||||||||||||
|
|
Myrmecophaga tridactyla (II) |
|
Suur-sipelgaõgija |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Tamandua mexicana (III Guatemala) |
Tamandu (liigist Tamandua mexicana) |
||||||||||||||||||||
PRIMATES |
|
|
|
ESIKLOOMALISED e PRIMAADID |
||||||||||||||||||||
|
|
PRIMATES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Esikloomalised e primaadid |
||||||||||||||||||||
Atelidae |
|
|
|
Ämmalahvlased |
||||||||||||||||||||
|
Alouatta coibensis (I) |
|
|
Coiba saare möiraahv |
||||||||||||||||||||
|
Alouatta palliata (I) |
|
|
Mantel-möiraahv |
||||||||||||||||||||
|
Alouatta pigra (I) |
|
|
Guatemala möiraahv |
||||||||||||||||||||
|
Ateles geoffroyi frontatus (I) |
|
|
Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi frontatus) |
||||||||||||||||||||
|
Ateles geoffroyi ornatus (I) |
|
|
Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi panamensis) |
||||||||||||||||||||
|
Brachyteles arachnoides (I) |
|
|
Haardahv e ämblikahv |
||||||||||||||||||||
|
Brachyteles hypoxanthus (I) |
|
|
Haardahv e ämblikahv liigist Brachyteles hypoxanthus |
||||||||||||||||||||
|
Oreonax flavicauda (I) |
|
|
Peruu villakahv |
||||||||||||||||||||
Cebidae |
|
|
|
Karbusahvlased |
||||||||||||||||||||
|
Callimico goeldii (I) |
|
|
Goeldi marmosett e kallimiko |
||||||||||||||||||||
|
Callithrix aurita (I) |
|
|
Marmosett (liigist Callithrix aurita) |
||||||||||||||||||||
|
Callithrix flaviceps (I) |
|
|
Marmosett (liigist Callithrix flaviceps) |
||||||||||||||||||||
|
Leontopithecus spp. (I) |
|
|
Lõvitamariinid |
||||||||||||||||||||
|
Saguinus bicolor (I) |
|
|
Karvastamariin (liigist Saguinus bicolor) |
||||||||||||||||||||
|
Saguinus geoffroyi (I) |
|
|
Geoffroy tamariin |
||||||||||||||||||||
|
Saguinus leucopus (I) |
|
|
Karvastamariin (liigist Saguinus leucopus) |
||||||||||||||||||||
|
Saguinus martinsi (I) |
|
|
Karvastamariin (liigist Saguines martinsi) |
||||||||||||||||||||
|
Saguinus oedipus (I) |
|
|
Pintšetamariin |
||||||||||||||||||||
|
Saimiri oerstedii (I) |
|
|
Ruugeselg-saimiri |
||||||||||||||||||||
Cercopithecidae |
|
|
|
Pärdiklased |
||||||||||||||||||||
|
Cercocebus galeritus (I) |
|
|
Välemangabei |
||||||||||||||||||||
|
Cercopithecus diana (I) |
|
|
Diaanapärdik |
||||||||||||||||||||
|
Cercopithecus roloway (I) |
|
|
Pärdik (liigist Cercopithecus roloway) |
||||||||||||||||||||
|
Cercopithecus solatus (II) |
|
|
Pärdik (liigist Cercopithecus solatus) |
||||||||||||||||||||
|
Colobus satanas (II) |
|
|
Pärgli-kuningkoolobus |
||||||||||||||||||||
|
Macaca silenus (I) |
|
|
Vanderu |
||||||||||||||||||||
|
Macaca sylvanus (I) |
|
|
Barbary macaque |
||||||||||||||||||||
|
Mandrillus leucophaeus (I) |
|
|
Drill |
||||||||||||||||||||
|
Mandrillus sphinx (I) |
|
|
Mandrill |
||||||||||||||||||||
|
Nasalis larvatus (I) |
|
|
Ninaahv e kahau |
||||||||||||||||||||
|
Piliocolobus foai (II) |
|
|
Punakoolobus (liigist Piliocolobus foai) |
||||||||||||||||||||
|
Piliocolobus gordonorum (II) |
|
|
Punakoolobus (liigist Piliocolobus gordonorum) |
||||||||||||||||||||
|
Piliocolobus kirkii (I) |
|
|
Kirki punakoolobus |
||||||||||||||||||||
|
Piliocolobus pennantii (II) |
|
|
Punakoolobus (liigist Piliocolobus pennantii) |
||||||||||||||||||||
|
Piliocolobus preussi (II) |
|
|
Punakoolobus (liigist Piliocolobus preussi) |
||||||||||||||||||||
|
Piliocolobus rufomitratus (I) |
|
|
Mitra-punakoolobus |
||||||||||||||||||||
|
Piliocolobus tephrosceles (II) |
|
|
Punakoolobus (liigist Piliocolobus tephrosceles) |
||||||||||||||||||||
|
Piliocolobus tholloni (II) |
|
|
Punakoolobus (liigist Piliocolobus tholloni) |
||||||||||||||||||||
|
Presbytis potenziani (I) |
|
|
Languur (liigist Presbytis potenziani) |
||||||||||||||||||||
|
Pygathrix spp. (I) |
|
|
Hertsoglanguurid |
||||||||||||||||||||
|
Rhinopithecus spp. (I) |
|
|
Nosulanguurid |
||||||||||||||||||||
|
Semnopithecus ajax (I) |
|
|
Languur (liigist Semnopithecus ajax) |
||||||||||||||||||||
|
Semnopithecus dussumieri (I) |
|
|
Languur (liigist Semnopithecus dussumieri) |
||||||||||||||||||||
|
Semnopithecus entellus (I) |
|
|
Languur (liigist Semnopithecus entellus) |
||||||||||||||||||||
|
Semnopithecus hector (I) |
|
|
Languur (liigist Semnopithecus hector) |
||||||||||||||||||||
|
Semnopithecus hypoleucos (I) |
|
|
Languur (liigist Semnopithecus hypoleucos) |
||||||||||||||||||||
|
Semnopithecus priam (I) |
|
|
Languur (liigist Semnopithecus priam) |
||||||||||||||||||||
|
Semnopithecus schistaceus (I) |
|
|
Languur (liigist Semnopithecus schistaceus) |
||||||||||||||||||||
|
Simias concolor (I) |
|
|
Siimia |
||||||||||||||||||||
|
Trachypithecus delacouri (II) |
|
|
Languur (liigist Trachypithecus delacouri) |
||||||||||||||||||||
|
Trachypithecus francoisi (II) |
|
|
Languur (liigist Trachypithecus francoisi) |
||||||||||||||||||||
|
Trachypithecus geei (I) |
|
|
Languur (liigist Trachypithecus geei) |
||||||||||||||||||||
|
Trachypithecus hatinhensis (II) |
|
|
Languur (liigist Trachypithecus hatinhensis) |
||||||||||||||||||||
|
Trachypithecus johnii (II) |
|
|
Languur (liigist Trachypithecus johnii) |
||||||||||||||||||||
|
Trachypithecus laotum (II) |
|
|
Languur (liigist Trachypithecus laotum) |
||||||||||||||||||||
|
Trachypithecus pileatus (I) |
|
|
Languur (liigist Trachypithecus pileatus) |
||||||||||||||||||||
|
Trachypithecus poliocephalus (II) |
|
|
Languur (liigist Trachypithecus poliocephalus) |
||||||||||||||||||||
|
Trachypithecus shortridgei (I) |
|
|
Languur (liigist Trachypithecus shortridgei) |
||||||||||||||||||||
Cheirogaleidae |
|
|
|
Hiirikleemurlased |
||||||||||||||||||||
|
Cheirogaleidae spp. (I) |
|
|
Hiirikleemurlased |
||||||||||||||||||||
Daubentoniidae |
|
|
|
Aielased |
||||||||||||||||||||
|
Daubentonia madagascariensis (I) |
|
|
Aie |
||||||||||||||||||||
Hominidae |
|
|
|
Inimlased |
||||||||||||||||||||
|
Gorilla beringei (I) |
|
|
Mägigorilla |
||||||||||||||||||||
|
Gorilla gorilla (I) |
|
|
Rannikugorilla |
||||||||||||||||||||
|
Pan spp. (I) |
|
|
Šimpansid |
||||||||||||||||||||
|
Pongo abelii (I) |
|
|
Sumatra orangutan |
||||||||||||||||||||
|
Pongo pygmaeus (I) |
|
|
Kalimantani orangutan |
||||||||||||||||||||
Hylobatidae |
|
|
|
Gibonlased |
||||||||||||||||||||
|
Hylobatidae spp. (I) |
|
|
Gibonlased |
||||||||||||||||||||
Indriidae |
|
|
|
Indrilased |
||||||||||||||||||||
|
Indriidae spp. (I) |
|
|
Indrilased |
||||||||||||||||||||
Lemuridae |
|
|
|
Leemurlased |
||||||||||||||||||||
|
Lemuridae spp. (I) |
|
|
Leemurlased |
||||||||||||||||||||
Lepilemuridae |
|
|
|
Leemurlased |
||||||||||||||||||||
|
Lepilemuridae spp. (I) |
|
|
Leemurlased |
||||||||||||||||||||
Lorisidae |
|
|
|
Loorilased |
||||||||||||||||||||
|
Nycticebus spp. (I) |
|
|
Loorid (liigid Nycticebus spp.) |
||||||||||||||||||||
Pitheciidae |
|
|
|
Uakarid, titid, saakid |
||||||||||||||||||||
|
Cacajao spp. (I) |
|
|
Uakarid |
||||||||||||||||||||
|
Callicebus barbarabrownae (II) |
|
|
Hüppurahv (liigist Callicebus barbarabrownae) |
||||||||||||||||||||
|
Callicebus melanochir (II) |
|
|
Hüppurahv (liigist Callicebus melanochir) |
||||||||||||||||||||
|
Callicebus nigrifrons (II) |
|
|
Hüppurahv (liigist Callicebus nigrifrons) |
||||||||||||||||||||
|
Callicebus personatus (II) |
|
|
Masktiti |
||||||||||||||||||||
|
Chiropotes albinasus (I) |
|
|
Valgenina-habesaaki |
||||||||||||||||||||
Tarsiidae |
|
|
|
Kandlased |
||||||||||||||||||||
|
Tarsius spp. (II) |
|
|
Kandlased |
||||||||||||||||||||
PROBOSCIDEA |
|
|
|
LONDILISED |
||||||||||||||||||||
Elephantidae |
|
|
|
Londilased |
||||||||||||||||||||
|
Elephas maximus (I) |
|
|
India elevant |
||||||||||||||||||||
|
Loxodonta africana (I) (välja arvatud Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid, mis on loetletud B lisas) |
Loxodonta africana (II) (üksnes Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid; (5) muud populatsioonid on loetletud A lisas) |
|
Aafrika elevant |
||||||||||||||||||||
RODENTIA |
|
|
|
NÄRILISED |
||||||||||||||||||||
Chinchillidae |
|
|
|
Villakhiirlased |
||||||||||||||||||||
|
Chinchilla spp. (I) (kodustatud vormi isendite suhtes käesolevat määrust ei kohaldata) |
|
|
Tšintšiljad |
||||||||||||||||||||
Cuniculidae |
|
|
|
Pakalased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cuniculus paca (III Honduras) |
Paka (liigist Cuniculus paca) |
||||||||||||||||||||
Dasyproctidae |
|
|
|
Aguutilased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Dasyprocta punctata (III Honduras) |
Aguuti (liigist Dasyprocta punctata) |
||||||||||||||||||||
Erethizontidae |
|
|
|
Okaslased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Sphiggurus mexicanus (III Honduras) |
Okaslane (liigist Sphiggurus mexicanus) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Sphiggurus spinosus (III Uruguay) |
Okaslane (liigist Sphiggurus spinosus) |
||||||||||||||||||||
Hystricidae |
|
|
|
Okassigalased |
||||||||||||||||||||
|
Hystrix cristata |
|
|
Hari-okassiga |
||||||||||||||||||||
Muridae |
|
|
|
Hiirlased |
||||||||||||||||||||
|
Leporillus conditor (I) |
|
|
Kõrvuk-kojarott |
||||||||||||||||||||
|
Pseudomys fieldi praeconis (I) |
|
|
Hatune väärhiir |
||||||||||||||||||||
|
Xeromys myoides (I) |
|
|
Eba-kobrasrott |
||||||||||||||||||||
|
Zyzomys pedunculatus (I) |
|
|
Hiirlane (liigist Zyzomys pedunculatus) |
||||||||||||||||||||
Sciuridae |
|
|
|
Oravlased |
||||||||||||||||||||
|
Cynomys mexicanus (I) |
|
|
Preeriakoer e rohtlahaukur |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Marmota caudata (III India) |
Punaümiseja |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Marmota himalayana (III India) |
Suurümiseja |
||||||||||||||||||||
|
|
Ratufa spp. (II) |
|
Hiidoravad |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Sciurus deppei (III Costa Rica) |
Orav (liigist Sciurus deppei) |
||||||||||||||||||||
SCANDENTIA |
|
|
|
TUPAIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
SCANDENTIA spp. (II) |
|
Tupaialised |
||||||||||||||||||||
SIRENIA |
|
|
|
MERIVEISELISED |
||||||||||||||||||||
Dugongidae |
|
|
|
Dugonglased |
||||||||||||||||||||
|
Dugong dugon (I) |
|
|
Dugong |
||||||||||||||||||||
Trichechidae |
|
|
|
Lamantiinlased |
||||||||||||||||||||
|
Trichechus inunguis (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Trichechus manatus (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Trichechus senegalensis (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
AVES |
|
|
|
Linnud |
||||||||||||||||||||
ANSERIFORMES |
|
|
|
HANELISED |
||||||||||||||||||||
Anatidae |
|
|
|
Partlased |
||||||||||||||||||||
|
Anas aucklandica (I) |
|
|
Öö-piilpart |
||||||||||||||||||||
|
|
Anas bernieri (II) |
|
Madagaskari piilpart |
||||||||||||||||||||
|
Anas chlorotis (I) |
|
|
Pateke piilpart |
||||||||||||||||||||
|
|
Anas formosa (II) |
|
Kuupart |
||||||||||||||||||||
|
Anas laysanensis (I) |
|
|
Laysani sinikael-part |
||||||||||||||||||||
|
Anas nesiotis (I) |
|
|
Campbelli piilpart |
||||||||||||||||||||
|
Anas querquedula |
|
|
Rägapart |
||||||||||||||||||||
|
Asarcornis scutulata (I) |
|
|
Tontpart |
||||||||||||||||||||
|
Aythya innotata |
|
|
Madagaskari vart |
||||||||||||||||||||
|
Aythya nyroca |
|
|
Valgesilm-vart |
||||||||||||||||||||
|
Branta canadensis leucopareia (I) |
|
|
Aleuutide lagle |
||||||||||||||||||||
|
Branta ruficollis (II) |
|
|
Punakael-lagle |
||||||||||||||||||||
|
Branta sandvicensis (I) |
|
|
Nenelagle |
||||||||||||||||||||
|
|
Coscoroba coscoroba (II) |
|
Koskorobaluik |
||||||||||||||||||||
|
|
Cygnus melancoryphus (II) |
|
Mustkael-luik |
||||||||||||||||||||
|
|
Dendrocygna arborea (II) |
|
Palmi-vilepart |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Dendrocygna autumnalis (III Honduras) |
Punanokk-vilepart |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Dendrocygna bicolor (III Honduras) |
Ruuge-vilepart |
||||||||||||||||||||
|
Mergus octosetaceus |
|
|
Brasiilia koskel |
||||||||||||||||||||
|
Oxyura leucocephala (II) |
|
|
Stepi-händpart |
||||||||||||||||||||
|
Rhodonessa caryophyllacea (tõenäoliselt välja surnud) (I) |
|
|
Roosavart |
||||||||||||||||||||
|
|
Sarkidiornis melanotos (II) |
|
Kühmnokk-part |
||||||||||||||||||||
|
Tadorna cristata |
|
|
Vikerpart |
||||||||||||||||||||
APODIFORMES |
|
|
|
PIIRITAJALISED |
||||||||||||||||||||
Trochilidae |
|
|
|
Koolibrilased |
||||||||||||||||||||
|
|
Trochilidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Koolibrilased |
||||||||||||||||||||
|
Glaucis dohrnii (I) |
|
|
Koolibri (liigist Glaucis dohrnii) |
||||||||||||||||||||
CHARADRIIFORMES |
|
|
|
KURVITSALISED |
||||||||||||||||||||
Burhinidae |
|
|
|
Jämejalalased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Burhinus bistriatus (III Guatemala) |
Rohtla-jämejalg |
||||||||||||||||||||
Laridae |
|
|
|
Kajaklased |
||||||||||||||||||||
|
Larus relictus (I) |
|
|
Kõnnukajakas |
||||||||||||||||||||
Scolopacidae |
|
|
|
Kurvitslased |
||||||||||||||||||||
|
Numenius borealis (I) |
|
|
Põhjakoovitaja |
||||||||||||||||||||
|
Numenius tenuirostris (I) |
|
|
Helekoovitaja |
||||||||||||||||||||
|
Tringa guttifer (I) |
|
|
Sahhalini tilder |
||||||||||||||||||||
CICONIIFORMES |
|
|
|
TOONEKURELISED |
||||||||||||||||||||
Ardeidae |
|
|
|
Haigurlased |
||||||||||||||||||||
|
Ardea alba |
|
|
Hõbehaigur |
||||||||||||||||||||
|
Bubulcus ibis |
|
|
Veisehaigur |
||||||||||||||||||||
|
Egretta garzetta |
|
|
Siidhaigur |
||||||||||||||||||||
Balaenicipitidae |
|
|
|
Kingnoklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Balaeniceps rex (II) |
|
Kingnokk |
||||||||||||||||||||
Ciconiidae |
|
|
|
Toonekurglased |
||||||||||||||||||||
|
Ciconia boyciana (I) |
|
|
Ida-toonekurg |
||||||||||||||||||||
|
Ciconia nigra (II) |
|
|
Must-toonekurg |
||||||||||||||||||||
|
Ciconia stormi |
|
|
Sunda toonekurg |
||||||||||||||||||||
|
Jabiru mycteria (I) |
|
|
Jabiru-toonekurg |
||||||||||||||||||||
|
Leptoptilos dubius |
|
|
India marabu |
||||||||||||||||||||
|
Mycteria cinerea (I) |
|
|
Rand-toonekurg |
||||||||||||||||||||
Phoenicopteridae |
|
|
|
Flamingolased |
||||||||||||||||||||
|
|
Phoenicopteridae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Flamingolased |
||||||||||||||||||||
|
Phoenicopterus ruber (II) |
|
|
Punaflamingo |
||||||||||||||||||||
Threskiornithidae |
|
|
|
Iibislased |
||||||||||||||||||||
|
|
Eudocimus ruber (II) |
|
Punaiibis |
||||||||||||||||||||
|
Geronticus calvus (II) |
|
|
Kiilasiibis |
||||||||||||||||||||
|
Geronticus eremita (I) |
|
|
Kaljuiibis |
||||||||||||||||||||
|
Nipponia nippon (I) |
|
|
Tuttiibis |
||||||||||||||||||||
|
Platalea leucorodia (II) |
|
|
Luitsnokk-iibis |
||||||||||||||||||||
|
Pseudibis gigantea |
|
|
Hiidiibis |
||||||||||||||||||||
COLUMBIFORMES |
|
|
|
TUVILISED |
||||||||||||||||||||
Columbidae |
|
|
|
Tuvilased |
||||||||||||||||||||
|
Caloenas nicobarica (I) |
|
|
Lakktuvi |
||||||||||||||||||||
|
Claravis godefrida |
|
|
Brasiilia bambusetuvi |
||||||||||||||||||||
|
Columba livia |
|
|
Kaljutuvi |
||||||||||||||||||||
|
Ducula mindorensis (I) |
|
|
Mindoro keisertuvi |
||||||||||||||||||||
|
|
Gallicolumba luzonica (II) |
|
Verirind-maatuvi |
||||||||||||||||||||
|
|
Goura spp. (II) |
|
Kroontuvid |
||||||||||||||||||||
|
Leptotila wellsi |
|
|
Grenada manteltuvi |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Nesoenas mayeri (III Mauritius) |
Roosatuvi |
||||||||||||||||||||
|
Streptopelia turtur |
|
|
Turteltuvi |
||||||||||||||||||||
CORACIIFORMES |
|
|
|
SINIRAALISED |
||||||||||||||||||||
Bucerotidae |
|
|
|
Sarvlindlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Aceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Sarvlinnud (liigid Aceros spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Aceros nipalensis (I) |
|
|
Nudi-sarvlind |
||||||||||||||||||||
|
|
Anorrhinus spp. (II) |
|
Sarvlinnud (liigid Anorrhinus spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Anthracoceros spp. (II) |
|
Sarvlinnud (liigid Anthracoceros spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Berenicornis spp. (II) |
|
Sarvlinnud (liigid Berenicornis spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Buceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Sarvlinnud (liigid Buceros spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Buceros bicornis (I) |
|
|
Suur-sarvlind |
||||||||||||||||||||
|
|
Penelopides spp. (II) |
|
Sarvlinnud (liigid Penelopides spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Rhinoplax vigil (I) |
|
|
Kilp-sarvlind |
||||||||||||||||||||
|
|
Rhyticeros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Sarvlinnud (liigid Rhyticeros spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Rhyticeros subruficollis (I) |
|
|
Silenokk-sarvlind |
||||||||||||||||||||
CUCULIFORMES |
|
|
|
KÄOLISED |
||||||||||||||||||||
Musophagidae |
|
|
|
Turakolased |
||||||||||||||||||||
|
|
Tauraco spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Turakod (liigid Tauraco spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Tauraco bannermani (II) |
|
|
Kameruni turako |
||||||||||||||||||||
FALCONIFORMES |
|
|
|
KULLILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
FALCONIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid; välja arvatud C lisas loetletud sugukonna Cathartidae üks liik; selle sugukonna teised liigid ei ole käesoleva määruse lisades loetletud, ning välja arvatud Caracara lutosa) |
|
Kullilised |
||||||||||||||||||||
Accipitridae |
|
|
|
Haugaslased |
||||||||||||||||||||
|
Accipiter brevipes (II) |
|
|
Stepi-raudkull |
||||||||||||||||||||
|
Accipiter gentilis (II) |
|
|
Kanakull |
||||||||||||||||||||
|
Accipiter nisus (II) |
|
|
Raudkull |
||||||||||||||||||||
|
Aegypius monachus (II) |
|
|
Raisakotkas |
||||||||||||||||||||
|
Aquila adalberti (I) |
|
|
Ibeeria kääpakotkas |
||||||||||||||||||||
|
Aquila chrysaetos (II) |
|
|
Kaljukotkas |
||||||||||||||||||||
|
Aquila clanga (II) |
|
|
Suur-konnakotkas |
||||||||||||||||||||
|
Aquila heliaca (I) |
|
|
Kääpakotkas |
||||||||||||||||||||
|
Aquila pomarina (II) |
|
|
Väike-konnakotkas |
||||||||||||||||||||
|
Buteo buteo (II) |
|
|
Hiireviu |
||||||||||||||||||||
|
Buteo lagopus (II) |
|
|
Karvasjalg-viu |
||||||||||||||||||||
|
Buteo rufinus (II) |
|
|
Stepiviu |
||||||||||||||||||||
|
Chondrohierax uncinatus wilsonii (I) |
|
|
Konksnokk-haugas (alamliigist Chondrohierax uncinatus wilsonii) |
||||||||||||||||||||
|
Circaetus gallicus (II) |
|
|
Madukotkas |
||||||||||||||||||||
|
Circus aeruginosus (II) |
|
|
Roo-loorkull |
||||||||||||||||||||
|
Circus cyaneus (II) |
|
|
Välja-loorkull |
||||||||||||||||||||
|
Circus macrourus (II) |
|
|
Stepi-loorkull |
||||||||||||||||||||
|
Circus pygargus (II) |
|
|
Soo-loorkull |
||||||||||||||||||||
|
Elanus caeruleus (II) |
|
|
Hõbehaugas |
||||||||||||||||||||
|
Eutriorchis astur (II) |
|
|
Vööthaugas |
||||||||||||||||||||
|
Gypaetus barbatus (II) |
|
|
Habekotkas |
||||||||||||||||||||
|
Gyps fulvus (II) |
|
|
Kaeluskotkas |
||||||||||||||||||||
|
Haliaeetus spp. (I/II) (Haliaeetus albicilla on loetletud I liites; muud liigid on loetletud II liites.) |
|
|
Merikotkad |
||||||||||||||||||||
|
Harpia harpyja (I) |
|
|
Harpüiakotkas |
||||||||||||||||||||
|
Hieraaetus fasciatus (II) |
|
|
Haugaskotkas |
||||||||||||||||||||
|
Hieraaetus pennatus (II) |
|
|
Kääbuskotkas |
||||||||||||||||||||
|
Leucopternis occidentalis (II) |
|
|
Ekuadori selvaviu |
||||||||||||||||||||
|
Milvus migrans (II)(välja arvatud Milvus migrans lineatus, mis on loetletud B lisas) |
|
|
Must-harksaba |
||||||||||||||||||||
|
Milvus milvus (II) |
|
|
Puna-harksaba |
||||||||||||||||||||
|
Neophron percnopterus (II) |
|
|
Raipekotkas |
||||||||||||||||||||
|
Pernis apivorus (II) |
|
|
Herilaseviu |
||||||||||||||||||||
|
Pithecophaga jefferyi (I) |
|
|
Ahvikotkas |
||||||||||||||||||||
Cathartidae |
|
|
|
Kondorlased |
||||||||||||||||||||
|
Gymnogyps californianus (I) |
|
|
Kalifornia kondor |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Sarcoramphus papa (III Honduras) |
Kuningkondor |
||||||||||||||||||||
|
Vultur gryphus (I) |
|
|
Andi kondor |
||||||||||||||||||||
Falconidae |
|
|
|
Pistriklased |
||||||||||||||||||||
|
Falco araeus (I) |
|
|
Seišelli tuuletallaja |
||||||||||||||||||||
|
Falco biarmicus (II) |
|
|
Kõnnupistrik |
||||||||||||||||||||
|
Falco cherrug (II) |
|
|
Stepipistrik |
||||||||||||||||||||
|
Falco columbarius (II) |
|
|
Väikepistrik |
||||||||||||||||||||
|
Falco eleonorae (II) |
|
|
Vahemere pistrik |
||||||||||||||||||||
|
Falco jugger (I) |
|
|
India kõnnupistrik |
||||||||||||||||||||
|
Falco naumanni (II) |
|
|
Stepi-tuuletallaja |
||||||||||||||||||||
|
Falco newtoni (I) (üksnes Seišellide populatsioon) |
|
|
Madagaskari tuuletallaja |
||||||||||||||||||||
|
Falco pelegrinoides (I) |
|
|
Kõrbepistrik |
||||||||||||||||||||
|
Falco peregrinus (I) |
|
|
Rabapistrik |
||||||||||||||||||||
|
Falco punctatus (I) |
|
|
Mauritiuse tuuletallaja |
||||||||||||||||||||
|
Falco rusticolus (I) |
|
|
Jahipistrik |
||||||||||||||||||||
|
Falco subbuteo (II) |
|
|
Lõopistrik |
||||||||||||||||||||
|
Falco tinnunculus (II) |
|
|
Tuuletallaja |
||||||||||||||||||||
|
Falco vespertinus (II) |
|
|
Punajalg-pistrik |
||||||||||||||||||||
Pandionidae |
|
|
|
Kalakotkaslased |
||||||||||||||||||||
|
Pandion haliaetus (II) |
|
|
Kalakotkas |
||||||||||||||||||||
GALLIFORMES |
|
|
|
KANALISED |
||||||||||||||||||||
Cracidae |
|
|
|
Hokolased |
||||||||||||||||||||
|
Crax alberti (III Colombia) |
|
|
Sinisagar-hoko |
||||||||||||||||||||
|
Crax blumenbachii (I) |
|
|
Bahia hoko |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Crax daubentoni (III Colombia) |
Ljaanohoko |
||||||||||||||||||||
|
|
Crax fasciolata |
|
Palehoko |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Crax globulosa (III Colombia) |
Punasagar-hoko |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Crax rubra (III Colombia/Costa Rica/Guatemala/Honduras) |
Suurhoko |
||||||||||||||||||||
|
Mitu mitu (I) |
|
|
Suurnokk-hoko |
||||||||||||||||||||
|
Oreophasis derbianus (I) |
|
|
Sarvhoko |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Ortalis vetula (III Guatemala/Honduras) |
Võsa-tšatšalaka |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Pauxi pauxi (III Colombia) |
Kiiverhoko |
||||||||||||||||||||
|
Penelope albipennis (I) |
|
|
Valgetiib-lotthoko |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Penelope purpurascens (III Honduras) |
Suur-lotthoko |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Penelopina nigra (III Guatemala) |
Lokut-nõlvahoko |
||||||||||||||||||||
|
Pipile jacutinga (I) |
|
|
Palmi-pugalhoko |
||||||||||||||||||||
|
Pipile pipile (I) |
|
|
Paruk-pugalhoko |
||||||||||||||||||||
Megapodiidae |
|
|
|
Rihukanalased |
||||||||||||||||||||
|
Macrocephalon maleo (I) |
|
|
Vasar-rihukana |
||||||||||||||||||||
Phasianidae |
|
|
|
Faasanlased (kanalased) |
||||||||||||||||||||
|
|
Argusianus argus (II) |
|
Argusfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Catreus wallichii (I) |
|
|
Viirfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Colinus virginianus ridgwayi (I) |
|
|
Nurmvutt (alamliigist Colinus virginianus ridgwayi) |
||||||||||||||||||||
|
Crossoptilon crossoptilon (I) |
|
|
Valge-kõrvukfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Crossoptilon mantchuricum (I) |
|
|
Pruun-kõrvukfaasan |
||||||||||||||||||||
|
|
Gallus sonneratii (II) |
|
Täpik-džunglikana |
||||||||||||||||||||
|
|
Ithaginis cruentus (II) |
|
Püüfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Lophophorus impejanus (I) |
|
|
Kroon-läikfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Lophophorus lhuysii (I) |
|
|
Hiina läikfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Lophophorus sclateri (I) |
|
|
Hõbeselg-läikfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Lophura edwardsi (I) |
|
|
Annami faasan |
||||||||||||||||||||
|
|
Lophura hatinhensis |
|
Vietnami faasan |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Lophura leucomelanos (III Pakistan) |
Terasfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Lophura swinhoii (I) |
|
|
Valgeselg-faasan |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Meleagris ocellata (III Guatemala) |
Silmikkalkun |
||||||||||||||||||||
|
Odontophorus strophium |
|
|
Tamme-selvavutt |
||||||||||||||||||||
|
Ophrysia superciliosa |
|
|
Tuhkvutt |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Pavo cristatus (III Pakistan) |
Sini-paabulind |
||||||||||||||||||||
|
|
Pavo muticus (II) |
|
Rohe-paabulind |
||||||||||||||||||||
|
|
Polyplectron bicalcaratum (II) |
|
Hall-paabufaasan |
||||||||||||||||||||
|
|
Polyplectron germaini (II) |
|
Vietnami paabufaasan |
||||||||||||||||||||
|
|
Polyplectron malacense (II) |
|
Kübar-paabufaasan |
||||||||||||||||||||
|
Polyplectron napoleonis (I) |
|
|
Palawani paabufaasan |
||||||||||||||||||||
|
|
Polyplectron schleiermacheri (II) |
|
Kalimantani paabufaasan |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Pucrasia macrolopha (III Pakistan) |
Tuttfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Rheinardia ocellata (I) |
|
|
Pärlfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Syrmaticus ellioti (I) |
|
|
Valgekõht-faasan |
||||||||||||||||||||
|
Syrmaticus humiae (I) |
|
|
Birma faasan |
||||||||||||||||||||
|
Syrmaticus mikado (I) |
|
|
Mikaadofaasan |
||||||||||||||||||||
|
Tetraogallus caspius (I) |
|
|
Pärsia mägikana |
||||||||||||||||||||
|
Tetraogallus tibetanus (I) |
|
|
Tiibeti mägikana |
||||||||||||||||||||
|
Tragopan blythii (I) |
|
|
Nagalandi helmesfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Tragopan caboti (I) |
|
|
Hele-helmesfaasan |
||||||||||||||||||||
|
Tragopan melanocephalus (I) |
|
|
Tõmmu-helmesfaasan |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Tragopan satyra (III Nepal) |
Saatür-helmesfaasan |
||||||||||||||||||||
|
|
Tympanuchus cupido attwateri (II) |
|
Preeriapüü (alamliigist Tympanuchus cupido attwateri) |
||||||||||||||||||||
GRUIFORMES |
|
|
|
KURELISED |
||||||||||||||||||||
Gruidae |
|
|
|
Kurglased |
||||||||||||||||||||
|
|
Gruidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Kurglased |
||||||||||||||||||||
|
Grus americana (I) |
|
|
Trompetkurg |
||||||||||||||||||||
|
Grus canadensis (I/II) (liik on loetletud II liites, kuid alamliigid Grus canadensis nesiotes ja Grus canadensis pulla on loetletud I liites) |
|
|
Kanada kurg |
||||||||||||||||||||
|
Grus grus (II) |
|
|
Sookurg |
||||||||||||||||||||
|
Grus japonensis (I) |
|
|
Õnnekurg |
||||||||||||||||||||
|
Grus leucogeranus (I) |
|
|
Valgekurg |
||||||||||||||||||||
|
Grus monacha (I) |
|
|
Munkkurg |
||||||||||||||||||||
|
Grus nigricollis (I) |
|
|
Mägikurg |
||||||||||||||||||||
|
Grus vipio (I) |
|
|
Idakurg |
||||||||||||||||||||
Otididae |
|
|
|
Traplased |
||||||||||||||||||||
|
|
Otididae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Traplased |
||||||||||||||||||||
|
Ardeotis nigriceps (I) |
|
|
India trapp |
||||||||||||||||||||
|
Chlamydotis macqueenii (I) |
|
|
Aasia kraetrapp |
||||||||||||||||||||
|
Chlamydotis undulata (I) |
|
|
Kraetrapp |
||||||||||||||||||||
|
Houbaropsis bengalensis (I) |
|
|
Bengali trapp |
||||||||||||||||||||
|
Otis tarda (II) |
|
|
Suurtrapp |
||||||||||||||||||||
|
Sypheotides indicus (II) |
|
|
Tutt-trapp |
||||||||||||||||||||
|
Tetrax tetrax (II) |
|
|
Väiketrapp |
||||||||||||||||||||
Rallidae |
|
|
|
Ruiklased |
||||||||||||||||||||
|
Gallirallus sylvestris (I) |
|
|
Pruunruik |
||||||||||||||||||||
Rhynochetidae |
|
|
|
Kagulased |
||||||||||||||||||||
|
Rhynochetos jubatus (I) |
|
|
Kagu |
||||||||||||||||||||
PASSERIFORMES |
|
|
|
VÄRVULISED |
||||||||||||||||||||
Atrichornithidae |
|
|
|
Tihnikuhüpiklased |
||||||||||||||||||||
|
Atrichornis clamosus (I) |
|
|
Häälis-tihnikulind |
||||||||||||||||||||
Cotingidae |
|
|
|
Kotingalased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cephalopterus ornatus (III Colombia) |
Sirmilind (liigist Cephalopterus ornatus) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cephalopterus penduliger (III Colombia) |
Sirmilind (liigist Cephalopterus penduliger) |
||||||||||||||||||||
|
Cotinga maculata (I) |
|
|
Kotinga (liigist Cotinga maculata) |
||||||||||||||||||||
|
|
Rupicola spp. (II) |
|
Kaljukukesed |
||||||||||||||||||||
|
Xipholena atropurpurea (I) |
|
|
Kotingalane (liigist Xipholena atropurpurea) |
||||||||||||||||||||
Emberizidae |
|
|
|
Tsiitsitajalased |
||||||||||||||||||||
|
|
Gubernatrix cristata (II) |
|
Tsiitsitajalane (liigist Gubernatrix cristata) |
||||||||||||||||||||
|
|
Paroaria capitata (II) |
|
Tsiitsitajalane (liigist Paroaria capitata) |
||||||||||||||||||||
|
|
Paroaria coronata (II) |
|
Tsiitsitajalane (liigist Paroaria coronata) |
||||||||||||||||||||
|
|
Tangara fastuosa (II) |
|
Tangara (liigist Tangara fastuosa) |
||||||||||||||||||||
Estrildidae |
|
|
|
Amadiinlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Amandava formosa (II) |
|
Viher-amadiin |
||||||||||||||||||||
|
|
Lonchura fuscata |
|
Timori riisiamadiin |
||||||||||||||||||||
|
|
Lonchura oryzivora (II) |
|
Riisiamadiin |
||||||||||||||||||||
|
|
Poephila cincta cincta (II) |
|
Mustkurk-amadiin |
||||||||||||||||||||
Fringillidae |
|
|
|
Vintlased |
||||||||||||||||||||
|
Carduelis cucullata (I) |
|
|
Punasiisike |
||||||||||||||||||||
|
|
Carduelis yarrellii (II) |
|
Kuldpõsk-siisike |
||||||||||||||||||||
Hirundinidae |
|
|
|
Pääsulased |
||||||||||||||||||||
|
Pseudochelidon sirintarae (I) |
|
|
Aasia jõgipääsuke |
||||||||||||||||||||
Icteridae |
|
|
|
Turpiallased |
||||||||||||||||||||
|
Xanthopsar flavus (I) |
|
|
Turpial (liigist Xanthopsar flavus) |
||||||||||||||||||||
Meliphagidae |
|
|
|
Meelindlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Lichenostomus melanops cassidix (II) |
|
Meelind (alamliigist Lichenostomus melanops cassidix) |
||||||||||||||||||||
Muscicapidae |
|
|
|
Kärbsenäplased, põõsaslindlased, rägalindlased, vilbaslased |
||||||||||||||||||||
|
Acrocephalus rodericanus (III Mauritius) |
|
|
Maskareeni roolind |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyornis ruckii (II) |
|
Kärbsenäplane (liigist Cyornis ruckii) |
||||||||||||||||||||
|
Dasyornis broadbenti litoralis (tõenäoliselt välja surnud) (I) |
|
|
Suur-rägalind (alamliigist Dasyornis broadbenti litoralis) |
||||||||||||||||||||
|
Dasyornis longirostris (I) |
|
|
Lääne-rägalind |
||||||||||||||||||||
|
|
Garrulax canorus (II) |
|
Vilbaslane (liigist Garrulax canorus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Garrulax taewanus (II) |
|
Vilbaslane (liigist Garrulax taewanus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Leiothrix argentauris (II) |
|
Vilbaslane (liigist Leiothrix argentauris) |
||||||||||||||||||||
|
|
Leiothrix lutea (II) |
|
Vilbaslane (liigist Leiothrix lutea) |
||||||||||||||||||||
|
|
Liocichla omeiensis (II) |
|
Vilbaslane (liigist Liocichla omeiensis) |
||||||||||||||||||||
|
Picathartes gymnocephalus (I) |
|
|
Kiilas-kaljukark |
||||||||||||||||||||
|
Picathartes oreas (I) |
|
|
Mets-kaljukark |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Terpsiphone bourbonnensis (III Mauritius) |
Paradiisinäpp (liigist Terpsiphone bourbonnensis) |
||||||||||||||||||||
Paradisaeidae |
|
|
|
Paradiisilindlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Paradisaeidae spp. (II) |
|
Paradiisilindlased |
||||||||||||||||||||
Pittidae |
|
|
|
Pitalased |
||||||||||||||||||||
|
|
Pitta guajana (II) |
|
Vöötpita |
||||||||||||||||||||
|
Pitta gurneyi (I) |
|
|
Safranpita |
||||||||||||||||||||
|
Pitta kochi (I) |
|
|
Tammepita |
||||||||||||||||||||
|
|
Pitta nympha (II) |
|
Võlupita |
||||||||||||||||||||
Pycnonotidae |
|
|
|
Bülbüllased |
||||||||||||||||||||
|
|
Pycnonotus zeylanicus (II) |
|
Suurbülbül |
||||||||||||||||||||
Sturnidae |
|
|
|
Kuldnoklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Gracula religiosa (II) |
|
Suurmaina |
||||||||||||||||||||
|
Leucopsar rothschildi (I) |
|
|
Valge-kuldnokk |
||||||||||||||||||||
Zosteropidae |
|
|
|
Prilliklased |
||||||||||||||||||||
|
Zosterops albogularis (I) |
|
|
Prillik (liigist Zosterops albogularis) |
||||||||||||||||||||
PELECANIFORMES |
|
|
|
PELIKANILISED |
||||||||||||||||||||
Fregatidae |
|
|
|
Fregattlindlased |
||||||||||||||||||||
|
Fregata andrewsi (I) |
|
|
Jõulusaare fregattlind |
||||||||||||||||||||
Pelecanidae |
|
|
|
Pelikanlased |
||||||||||||||||||||
|
Pelecanus crispus (I) |
|
|
Käharpelikan |
||||||||||||||||||||
Sulidae |
|
|
|
Suulalased |
||||||||||||||||||||
|
Papasula abbotti (I) |
|
|
Metssuula |
||||||||||||||||||||
PICIFORMES |
|
|
|
RÄHNILISED |
||||||||||||||||||||
Capitonidae |
|
|
|
Habelindlased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Semnornis ramphastinus (III Colombia) |
Viker-lõhisnokk |
||||||||||||||||||||
Picidae |
|
|
|
Rähnlased |
||||||||||||||||||||
|
Dryocopus javensis richardsi (I) |
|
|
Valgekõht-musträhn (alamliigist Dryocopus javensis richardsi) |
||||||||||||||||||||
Ramphastidae |
|
|
|
Tuukanlased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Baillonius bailloni (III Argentina) |
Safrantuukan |
||||||||||||||||||||
|
|
Pteroglossus aracari (II) |
|
Mustkael-arassari |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Pteroglossus castanotis (III Argentina) |
Jõgiarassari |
||||||||||||||||||||
|
|
Pteroglossus viridis (II) |
|
Guajaana arassari |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Ramphastos dicolorus (III Argentina) |
Brasiilia tuukan |
||||||||||||||||||||
|
|
Ramphastos sulfuratus (II) |
|
Vääveltuukan |
||||||||||||||||||||
|
|
Ramphastos toco (II) |
|
Tokotuukan |
||||||||||||||||||||
|
|
Ramphastos tucanus (II) |
|
Manistuukan |
||||||||||||||||||||
|
|
Ramphastos vitellinus (II) |
|
Mustnokk-tuukan |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Selenidera maculirostris (III Argentina) |
Vöötnokk-tuukan |
||||||||||||||||||||
PODICIPEDIFORMES |
|
|
|
PÜTILISED |
||||||||||||||||||||
Podicipedidae |
|
|
|
Pütlased |
||||||||||||||||||||
|
Podilymbus gigas (I) |
|
|
Atitlani pütt |
||||||||||||||||||||
PROCELLARIIFORMES |
|
|
|
TORMILINNULISED |
||||||||||||||||||||
Diomedeidae |
|
|
|
Albatroslased |
||||||||||||||||||||
|
Phoebastria albatrus (I) |
|
|
Kuldpea-albatross |
||||||||||||||||||||
PSITTACIFORMES |
|
|
|
PAPAGOILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
PSITTACIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja välja arvatud Agapornis roseicollis, Melopsittacus undulatus, Nymphicus hollandicus ja Psittacula krameri, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades) |
|
Papagoilised |
||||||||||||||||||||
Cacatuidae |
|
|
|
Kakaduulased |
||||||||||||||||||||
|
Cacatua goffiniana (I) |
|
|
Tanimbari kakaduu |
||||||||||||||||||||
|
Cacatua haematuropygia (I) |
|
|
Filipiini kakaduu |
||||||||||||||||||||
|
Cacatua moluccensis (I) |
|
|
Serami kakaduu |
||||||||||||||||||||
|
Cacatua sulphurea (I) |
|
|
Väävelkakaduu |
||||||||||||||||||||
|
Probosciger aterrimus (I) |
|
|
Ronkkakaduu |
||||||||||||||||||||
Loriidae |
|
|
|
Nestepapagoilased |
||||||||||||||||||||
|
Eos histrio (I) |
|
|
Arlekiin-nestepapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Vini spp. (I/II) (Vini ultramarina on loetletud I liites, teised liigid II liites) |
|
|
Nestepapagoid (liigid Vini spp.) |
||||||||||||||||||||
Psittacidae |
|
|
|
Papagoilased |
||||||||||||||||||||
|
Amazona arausiaca (I) |
|
|
Sinipea-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona auropalliata (I) |
|
|
Kuldkukal-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona barbadensis (I) |
|
|
Kaktuse-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona brasiliensis (I) |
|
|
Rand-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona finschi (I) |
|
|
Mehhiko amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona guildingii (I) |
|
|
Kuning-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona imperialis (I) |
|
|
Keiser-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona leucocephala (I) |
|
|
Kuuba amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona oratrix (I) |
|
|
Kuldpea-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona pretrei (I) |
|
|
Punatiib-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona rhodocorytha (I) |
|
|
Vikerpea-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona tucumana (I) |
|
|
Lepa-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona versicolor (I) |
|
|
Saint lucia amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona vinacea (I) |
|
|
Purpur-amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona viridigenalis (I) |
|
|
Tamaulipase amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Amazona vittata (I) |
|
|
Puertoriiko amatsoonpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Anodorhynchus spp. (I) |
|
|
Siniaarad |
||||||||||||||||||||
|
Ara ambiguus (I) |
|
|
Suur-soldataara |
||||||||||||||||||||
|
Ara glaucogularis (I) |
|
|
Boliivia ararauna |
||||||||||||||||||||
|
Ara macao (I) |
|
|
Puna-aara |
||||||||||||||||||||
|
Ara militaris (I) |
|
|
Soldataara |
||||||||||||||||||||
|
Ara rubrogenys (I) |
|
|
Mägiaara |
||||||||||||||||||||
|
Cyanopsitta spixii (I) |
|
|
Safiiraara |
||||||||||||||||||||
|
Cyanoramphus cookii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Cyanoramphus forbesi (I) |
|
|
Väike-maooripapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Cyanoramphus novaezelandiae (I) |
|
|
Suur-maooripapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Cyanoramphus saisseti (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Cyclopsitta diophthalma coxeni (I) |
|
|
Tulipõsk-viigipapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Eunymphicus cornutus (I) |
|
|
Tuttpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Guarouba guarouba (I) |
|
|
Kuldaratinga |
||||||||||||||||||||
|
Neophema chrysogaster (I) |
|
|
Tasmaania rohupapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Ognorhynchus icterotis (I) |
|
|
Vahapalmi-papagoi |
||||||||||||||||||||
|
Pezoporus occidentalis (tõenäoliselt välja surnud) (I) |
|
|
Ööpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Pezoporus wallicus (I) |
|
|
Maapapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Pionopsitta pileata (I) |
|
|
Punalaup-selvapapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Primolius couloni (I) |
|
|
Smaragd-aara |
||||||||||||||||||||
|
Primolius maracana (I) |
|
|
Roheaara |
||||||||||||||||||||
|
Psephotus chrysopterygius (I) |
|
|
Põhja-paradiisipapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Psephotus dissimilis (I) |
|
|
Mustpea-paradiisipapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Psephotus pulcherrimus (tõenäoliselt välja surnud) (I) |
|
|
Hund-paradiisipapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Psittacula echo (I) |
|
|
Mauritiuse kaeluspapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Psittacus erithacus (I) |
|
|
African grey parrot |
||||||||||||||||||||
|
Pyrrhura cruentata (I) |
|
|
Sinipugu-võrkpapagoi |
||||||||||||||||||||
|
Rhynchopsitta spp. (I) |
|
|
Männipapagoid |
||||||||||||||||||||
|
Strigops habroptilus (I) |
|
|
Kakkpapagoi |
||||||||||||||||||||
RHEIFORMES |
|
|
|
NANDULISED |
||||||||||||||||||||
Rheidae |
|
|
|
Nandulased |
||||||||||||||||||||
|
Pterocnemia pennata (I) (välja arvatud Pterocnemia pennata pennata, mis on loetletud B lisas) |
|
|
Väikenandu |
||||||||||||||||||||
|
|
Pterocnemia pennata pennata (II) |
|
Patagoonia väikenandu |
||||||||||||||||||||
|
|
Rhea americana (II) |
|
Nandu |
||||||||||||||||||||
SPHENISCIFORMES |
|
|
|
PINGVIINILISED |
||||||||||||||||||||
Spheniscidae |
|
|
|
Pingviinlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Spheniscus demersus (II) |
|
Aafrika pingviin |
||||||||||||||||||||
|
Spheniscus humboldti (I) |
|
|
Guaanopingviin |
||||||||||||||||||||
STRIGIFORMES |
|
|
|
KAKULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
STRIGIFORMES spp. (II)(välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Sceloglaux albifacies) |
|
Kakulised |
||||||||||||||||||||
Strigidae |
|
|
|
Kaklased |
||||||||||||||||||||
|
Aegolius funereus (II) |
|
|
Karvasjalg-kakk |
||||||||||||||||||||
|
Asio flammeus (II) |
|
|
Sooräts |
||||||||||||||||||||
|
Asio otus (II) |
|
|
Kõrvukräts |
||||||||||||||||||||
|
Athene noctua (II) |
|
|
Kivikakk |
||||||||||||||||||||
|
Bubo bubo (II) (välja arvatud Bubo bubo bengalensis, mis on loetletud B lisas) |
|
|
Kassikakk |
||||||||||||||||||||
|
Glaucidium passerinum (II) |
|
|
Värbkakk |
||||||||||||||||||||
|
Heteroglaux blewitti (I) |
|
|
Mets-kivikakk |
||||||||||||||||||||
|
Mimizuku gurneyi (I) |
|
|
Hiidpäll |
||||||||||||||||||||
|
Ninox natalis (I) |
|
|
Jõulusaare haugaskakk |
||||||||||||||||||||
|
Nyctea scandiaca (II) |
|
|
Lõuna-haugaskakk (alamliigist Ninox novaeseelandiae undulata) |
||||||||||||||||||||
|
Otus ireneae (II) |
|
|
Lumekakk |
||||||||||||||||||||
|
Otus scops (II) |
|
|
Sokoke päll |
||||||||||||||||||||
|
Strix aluco (II) |
|
|
Salupäll |
||||||||||||||||||||
|
Strix nebulosa (II) |
|
|
Kodukakk |
||||||||||||||||||||
|
Strix uralensis (II) (välja arvatud Strix uralensis davidii, mis on loetletud B lisas) |
|
|
Habekakk |
||||||||||||||||||||
|
Surnia ulula (II) |
|
|
Händkakk |
||||||||||||||||||||
Tytonidae |
|
|
|
Loorkaklased |
||||||||||||||||||||
|
Tyto alba (II) |
|
|
Loorkakk |
||||||||||||||||||||
|
Tyto soumagnei (I) |
|
|
Puna-loorkakk |
||||||||||||||||||||
STRUTHIONIFORMES |
|
|
|
JAANALINNULISED |
||||||||||||||||||||
Struthionidae |
|
|
|
Jaanalindlased |
||||||||||||||||||||
|
Struthio camelus (I) (üksnes Alžeeria, Burkina Faso, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Tšaadi, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeri, Nigeeria, Senegali ja Sudaani populatsioonid; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) |
|
|
Jaanalind |
||||||||||||||||||||
TINAMIFORMES |
|
|
|
TINAMULISED |
||||||||||||||||||||
Tinamidae |
|
|
|
Tinamulased |
||||||||||||||||||||
|
Tinamus solitarius (I) |
|
|
Eraktinamu |
||||||||||||||||||||
TROGONIFORMES |
|
|
|
JÄRANOKALISED |
||||||||||||||||||||
Trogonidae |
|
|
|
Järanoklased |
||||||||||||||||||||
|
Pharomachrus mocinno (I) |
|
|
Ketsal |
||||||||||||||||||||
REPTILIA |
|
|
|
ROOMAJAD |
||||||||||||||||||||
CROCODYLIA |
|
|
|
ALLIGAATORLASED |
||||||||||||||||||||
|
|
CROCODYLIA spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Alligaatorlased |
||||||||||||||||||||
Alligatoridae |
|
|
|
Alligaatorlased |
||||||||||||||||||||
|
Alligator sinensis (I) |
|
|
Hiina alligaator |
||||||||||||||||||||
|
Caiman crocodilus apaporiensis (I) |
|
|
Krokodillkaiman (alamliigist Caiman crocodilus apaporiensis) |
||||||||||||||||||||
|
Caiman latirostris (I) (välja arvatud Argentina populatsioon, mis on loetletud B lisas) |
|
|
Laikoon-kaiman |
||||||||||||||||||||
|
Melanosuchus niger (I) (välja arvatud Brasiilia populatsioon, mis on loetletud B lisas ning välja arvatud Ecuadori populatsioon, mis on loetletud B lisas ja mille suhtes kehtib iga-aastane ekspordi nullkvoot, kuni CITESi sekretariaat ning IUCN/SSC krokodillispetsialistide rühm kiidab heaks ekspordi aastakvoodid) |
|
|
Tõmmukaiman |
||||||||||||||||||||
Crocodylidae |
|
|
|
Krokodilllased |
||||||||||||||||||||
|
Crocodylus acutus (I) (välja arvatud Colombia Córdoba departemangu Cispata lahe, Tinajonesi, La Balsa ja ümbritsevate alade mangroovide integreeritud halduspiirkonna populatsioonid ning Kuuba populatsioonid, mis on loetletud B lisas) |
|
|
Teravkoon-krokodill |
||||||||||||||||||||
|
Crocodylus cataphractus (I) |
|
|
Rüükrokodill |
||||||||||||||||||||
|
Crocodylus intermedius (I) |
|
|
Orinoko krokodill |
||||||||||||||||||||
|
Crocodylus mindorensis (I) |
|
|
Uusginea krokodill |
||||||||||||||||||||
|
Crocodylus moreletii (I) (välja arvatud Belize populatsioon, mis on loetletud B lisas, nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubeldakse eelkõige ärilistel eesmärkidel ning Mehhiko populatsioon, mis on loetletud B lisas) |
|
|
Keskameerika krokodill |
||||||||||||||||||||
|
Crocodylus niloticus (I) (välja arvatud Botswana, Egiptuse [nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel], Etioopia, Keenia, Madagaskari, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Lõuna-Aafrika, Uganda, Tansaania Ühendvabariigi (ekspordi aastakvoot lisaks farmides elavatele isenditele kuni 1 600 looduslikku isendit, sh jahitrofeed), Sambia ja Zimbabwe populatsioonid, mis on loetletud B lisas) |
|
|
Niiluse krokodill |
||||||||||||||||||||
|
Crocodylus palustris (I) |
|
|
Sookrokodill |
||||||||||||||||||||
|
Loxodonta africana (I) (välja arvatud Austraalia, Indoneesia, Malaisia ja Paapua Uus-Guinea populatsioonid, mis on loetletud B lisas) Malaisia populatsioon: looduslik püük on piiratud Sarawaki osariigiga ning nullkvoot Malaisia muude osariikide (Sabah ja Malaisia poolsaar) looduslike isendite suhtes, ilma nullkvoodi muutusteta, v.a CITESi konventsiooniosaliste heakskiidu korral) |
|
|
Harikrokodill |
||||||||||||||||||||
|
Crocodylus rhombifer (I) |
|
|
Kuuba krokodill |
||||||||||||||||||||
|
Crocodylus siamensis (I) |
|
|
Siiami krokodill |
||||||||||||||||||||
|
Osteolaemus tetraspis (I) |
|
|
Tömpkoon-krokodill |
||||||||||||||||||||
|
Tomistoma schlegelii (I) |
|
|
Gaavialkrokodill |
||||||||||||||||||||
Gavialidae |
|
|
|
Gaaviallased |
||||||||||||||||||||
|
Gavialis gangeticus (I) |
|
|
Gangese gaavial |
||||||||||||||||||||
RHYNCHOCEPHALIA |
|
|
|
KÄRSSPEALISED |
||||||||||||||||||||
Sphenodontidae |
|
|
|
Tuataaralased |
||||||||||||||||||||
|
Sphenodon spp. (I) |
|
|
Tuataarad (liigid Sphenodon spp.) |
||||||||||||||||||||
SAURIA |
|
|
|
SISALIKULISED |
||||||||||||||||||||
Agamidae |
|
|
|
Agaamlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Saara spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Uromastyx spp. (II) |
|
Agaamlased (liigid Uromastyx spp.) |
||||||||||||||||||||
Anguidae |
|
|
|
Vaskuslased |
||||||||||||||||||||
|
|
Abronia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud isendid. Nullkvoot on kehtestatud Abronia aurita, A. gaiophantasma, A. montecristoi, A. salvadorensis ja A. vasconcelosii) looduslike isendite suhtes |
|
Arbrooniad |
||||||||||||||||||||
|
Abronia anzuetoi (I) |
|
|
Anzuetoi abroonia |
||||||||||||||||||||
|
Abronia campbelli (I) |
|
|
Campbelli abroonia |
||||||||||||||||||||
|
Abronia fimbriata (I) |
|
|
Harjasabroonia |
||||||||||||||||||||
|
Abronia frosti (I) |
|
|
Frosti abroonia |
||||||||||||||||||||
|
Abronia meledona (I) |
|
|
Miramundo abroonia |
||||||||||||||||||||
Chamaeleonidae |
|
|
|
Kameeleonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Archaius spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Bradypodion spp. (II) |
|
Kääbuskameeleonid (liigid Bradypodion spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Brookesia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Kääbuskameeleonid (liigid Brookesia spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Brookesia perarmata (I) |
|
|
Pantser-kääbuskaameleon |
||||||||||||||||||||
|
|
Calumma spp. (II) |
|
Kameeleonid (liigid Camulla spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Chamaeleo spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Kameeleonid (liigid Chamaeleo spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Chamaeleo chamaeleon (II) |
|
|
Harilik kameeleon |
||||||||||||||||||||
|
|
Furcifer spp. (II) |
|
Kameeleonid (liigid Furcifer spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Kinyongia spp. (II) |
|
Kääbuskameeleonid (liigid Kinyongia spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Nadzikambia spp. (II) |
|
Kääbuskameeleonid (liigid Nadzikambia spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Palleon spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Rhampholeon spp. (II) |
|
Töbikameeleonid |
||||||||||||||||||||
|
|
Rieppeleon spp. (II) |
|
Nöbikameeleonid |
||||||||||||||||||||
|
|
Trioceros spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
Cordylidae |
|
|
|
Vöösabalased |
||||||||||||||||||||
|
|
Cordylus spp. (II) |
|
Vöösabad (liigid Cordylus spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Hemicordylus spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Karusaurus spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Namazonurus spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Ninurta spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Ouroborus spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Pseudocordylus spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Smaug spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
Gekkonidae |
|
|
|
Gekolased |
||||||||||||||||||||
|
Cnemaspis psychedelica (I) |
|
|
Vikergeko |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Dactylocnemis spp. (III Uus-Meremaa) |
Küünisgekod |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Hoplodactylus spp. (III Uus-Meremaa) |
Konksvarvasgekod |
||||||||||||||||||||
|
Lygodactylus williamsi (I) |
|
|
Geko (liigist Lygodactylus williamsi) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Mokopirirakau spp. (III Uus-Meremaa) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
Nactus serpensinsula (II) |
|
Serpenti geko |
||||||||||||||||||||
|
|
Naultinus spp. (II) |
|
Uus-meremaa puugekod |
||||||||||||||||||||
|
|
Paroedura masobe (II) |
|
Masobe maageko |
||||||||||||||||||||
|
|
Phelsuma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Päevagekod |
||||||||||||||||||||
|
Phelsuma guentheri (II) |
|
|
Roundi geko |
||||||||||||||||||||
|
|
Rhoptropella spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Toropuku spp. (III Uus-Meremaa) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Tukutuku spp. (III Uus-Meremaa) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
Uroplatus spp. (II) |
|
Lamesabagekod |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Woodworthia spp. (III Uus-Meremaa) |
|
||||||||||||||||||||
Helodermatidae |
|
|
|
Mürkvaraanlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Heloderma spp. (II) (välja arvatud lisas A loetletud liigid) |
|
Mürkvaraanid |
||||||||||||||||||||
|
Heloderma horridum charlesbogerti (I) |
|
|
Mürkvaraan (alamliigist Heloderma horridum charlesbogerti) |
||||||||||||||||||||
Iguanidae |
|
|
|
Iguaanlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Amblyrhynchus cristatus (II) |
|
Meriiguaan |
||||||||||||||||||||
|
Brachylophus spp. (I) |
|
|
Idaleeguanid |
||||||||||||||||||||
|
|
Conolophus spp. (II) |
|
Maaiguaanid |
||||||||||||||||||||
|
|
Ctenosaura bakeri (II) |
|
Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura bakeri) |
||||||||||||||||||||
|
|
Ctenosaura melanosterna (II) |
|
Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura melanosterna) |
||||||||||||||||||||
|
|
Ctenosaura oedirhina (II) |
|
Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura oedirhina) |
||||||||||||||||||||
|
|
Ctenosaura palearis (II) |
|
Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura palearis) |
||||||||||||||||||||
|
Cyclura spp. (I) |
|
|
Männassabaleeguanid |
||||||||||||||||||||
|
|
Iguana spp. (II) |
|
Iguaanid (liigid Iguana spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Phrynosoma blainvillii (II) |
|
Iguaan (liigist Phrynosoma blainvillii) |
||||||||||||||||||||
|
|
Phrynosoma cerroense (II) |
|
Iguaan (liigist Phrynosoma cerroense) |
||||||||||||||||||||
|
|
Phrynosoma coronatum (II) |
|
Kroon-kärniguaan |
||||||||||||||||||||
|
|
Phrynosoma wigginsi (II) |
|
Iguaan (liigist Phrynosoma wigginsi) |
||||||||||||||||||||
|
Sauromalus varius (I) |
|
|
Kirju tšakvalla |
||||||||||||||||||||
Lacertidae |
|
|
|
Sisaliklased |
||||||||||||||||||||
|
Gallotia simonyi (I) |
|
|
Kanaari hiidsisalik |
||||||||||||||||||||
|
Podarcis lilfordi (II) |
|
|
Mallorka müürisisalik |
||||||||||||||||||||
|
Podarcis pityusensis (II) |
|
|
Pituuseni müürisisalik |
||||||||||||||||||||
Lanthanotidae |
|
|
|
Kurtvaraanlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Lanthanotidae spp. (II) (Looduslike isenditega ärilistel eesmärkidel kauplemise suhtes on kehtestatud ekspordi nullkvoot) |
|
|
||||||||||||||||||||
Scincidae |
|
|
|
Skinklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Corucia zebrata (II) |
|
Haardsabaskink |
||||||||||||||||||||
Teiidae |
|
|
|
Teiulased |
||||||||||||||||||||
|
|
Crocodilurus amazonicus (II) |
|
Draakonsisalik |
||||||||||||||||||||
|
|
Dracaena spp. (II) |
|
Kaimanteiud |
||||||||||||||||||||
|
|
Salvator spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Tupinambis spp.(II) |
|
Teegud |
||||||||||||||||||||
Varanidae |
|
|
|
Varaanlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Varanus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Varaanid |
||||||||||||||||||||
|
Varanus bengalensis (I) |
|
|
Bengaali varaan |
||||||||||||||||||||
|
Varanus flavescens (I) |
|
|
Kuldvaraan |
||||||||||||||||||||
|
Varanus griseus (I) |
|
|
Kõrbevaraan |
||||||||||||||||||||
|
Varanus komodoensis (I) |
|
|
Komodo varaan |
||||||||||||||||||||
|
Varanus nebulosus (I) |
|
|
Varaan (liigist Varanus nebulosus) |
||||||||||||||||||||
|
Varanus olivaceus (II) |
|
|
Rohevaraan |
||||||||||||||||||||
Xenosauridae |
|
|
|
Ribiliklased |
||||||||||||||||||||
|
Shinisaurus crocodilurus (I) |
|
|
Hiinaribilik |
||||||||||||||||||||
SERPENTES |
|
|
|
MAOLISED |
||||||||||||||||||||
Boidae |
|
|
|
Boalased |
||||||||||||||||||||
|
|
Boidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Boalased |
||||||||||||||||||||
|
Acrantophis spp. (I) |
|
|
Lühisababoad |
||||||||||||||||||||
|
Boa constrictor occidentalis (I) |
|
|
Kuningboa |
||||||||||||||||||||
|
Epicrates inornatus (I) |
|
|
Puerto Rico silehuulboa |
||||||||||||||||||||
|
Epicrates monensis (I) |
|
|
Silehuulboa (liigist Epicrates monensis) |
||||||||||||||||||||
|
Epicrates subflavus (I) |
|
|
Jamaica silehuulboa |
||||||||||||||||||||
|
Eryx jaculus (II) |
|
|
Lääne-liivaboa |
||||||||||||||||||||
|
Sanzinia madagascariensis (I) |
|
|
Madagaskari puuboa |
||||||||||||||||||||
Bolyeriidae |
|
|
|
Bolierialased |
||||||||||||||||||||
|
|
Bolyeriidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Bolierialased |
||||||||||||||||||||
|
Bolyeria multocarinata (I) |
|
|
Roundi bolieria |
||||||||||||||||||||
|
Casarea dussumieri (I) |
|
|
Mauriitsiuse bolieria |
||||||||||||||||||||
Colubridae |
|
|
|
Nastiklased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Atretium schistosum (III India) |
Oliivjas kiilselgmadu |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cerberus rynchops (III India) |
Koerpeamadu |
||||||||||||||||||||
|
|
Clelia clelia (II) |
|
Mussurana |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyclagras gigas (II) |
|
Hiidnastik |
||||||||||||||||||||
|
|
Elachistodon westermanni (II) |
|
India munamadu |
||||||||||||||||||||
|
|
Ptyas mucosus (II) |
|
Suursilmmadu e daaman |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Xenochrophis piscator (III India) |
Aasia vesimadu |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Xenochrophis schnurrenbergeri (III India) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Xenochrophis tytleri (III India) |
|
||||||||||||||||||||
Elapidae |
|
|
|
Mürknastiklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Hoplocephalus bungaroides (II) |
|
Laipea-madu |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Micrurus diastema (III Honduras) |
Korallmadu |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Micrurus nigrocinctus (III Honduras) |
Keskameerika korallmadu |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Micrurus ruatanus (III Honduras) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
Naja atra (II) |
|
Kobra (liigist Naja atra) |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja kaouthia (II) |
|
Kobra (liigist Naja kaouthia) |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja mandalayensis (II) |
|
Kobra (liigist Naja mandalayensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja naja (II) |
|
India kobra |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja oxiana (II) |
|
Keskaasia kobra |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja philippinensis (II) |
|
Kobra (liigist Naja philippinensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja sagittifera (II) |
|
Kobra (liigist Naja sagittifera) |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja samarensis (II) |
|
Kobra (liigist Naja samarensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja siamensis (II) |
|
Kobra (liigist Naja siamensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja sputatrix (II) |
|
Kobra (liigist Naja sputatrix) |
||||||||||||||||||||
|
|
Naja sumatrana (II) |
|
Kobra (liigist Naja sumatrana) |
||||||||||||||||||||
|
|
Ophiophagus hannah (II) |
|
Kuningkobra |
||||||||||||||||||||
Loxocemidae |
|
|
|
Kaksvärvmaolased |
||||||||||||||||||||
|
|
Loxocemidae spp. (II) |
|
Kaksvärvmaod |
||||||||||||||||||||
Pythonidae |
|
|
|
Püütonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Pythonidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid) |
|
Püütonlased |
||||||||||||||||||||
|
Python molurus molurus (I) |
|
|
India tiigerpüüton |
||||||||||||||||||||
Tropidophiidae |
|
|
|
Mullaboalased |
||||||||||||||||||||
|
|
Tropidophiidae spp. (II) |
|
Mullaboalased |
||||||||||||||||||||
Viperidae |
|
|
|
Rästiklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Atheris desaixi (II) |
|
Desaixi puurästik |
||||||||||||||||||||
|
|
Bitis worthingtoni (II) |
|
Worthingtoni aafrikarästik |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Crotalus durissus (III Honduras) |
Kaskavela e õud-lõgismadu |
||||||||||||||||||||
|
|
Crotalus durissus unicolor |
|
Aruba lõgismadu |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Daboia russelii (III India) |
Ahelrästik e daboia |
||||||||||||||||||||
|
|
Trimeresurus mangshanensis (II) |
|
Mangshani madu |
||||||||||||||||||||
|
Vipera latifii |
|
|
Latifi rästik |
||||||||||||||||||||
|
Vipera ursinii (I) (üksnes Euroopa populatsioon, välja arvatud endise NSVLi koosseisu kuulunud alade populatsioon; neid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) |
|
|
Stepirästik |
||||||||||||||||||||
|
|
Vipera wagneri (II) |
|
Wagneri rästik |
||||||||||||||||||||
TESTUDINES |
|
|
|
KILPKONNALISED |
||||||||||||||||||||
Carettochelyidae |
|
|
|
Kaksküüniskilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Carettochelys insculpta (II) |
|
Kaksküüniskilpkonn (liigist Carettochelys insculpta) |
||||||||||||||||||||
Chelidae |
|
|
|
Madukaellased |
||||||||||||||||||||
|
|
Chelodina mccordi (II) (loodusest püütud isendite suhtes on kehtestatud ekspordi nullkvoot) |
|
Madukaelkilpkonn (liigist Chelodina mccordi) |
||||||||||||||||||||
|
Pseudemydura umbrina (I) |
|
|
Lääneaustraalia sookilpkonn |
||||||||||||||||||||
Cheloniidae |
|
|
|
Merikilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
Cheloniidae spp. (I) |
|
|
Merikilpkonlased |
||||||||||||||||||||
Chelydridae |
|
|
|
Kaimankilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Chelydra serpentina (III Ameerika Ühendriigid) |
Kaimankilpkonn (liigist Chelydra serpentina) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Macrochelys temminckii (III Ameerika Ühendriigid) |
Kaimankilpkonn (liigist Macrochelys temminckii) |
||||||||||||||||||||
Dermatemydidae |
|
|
|
Tabaskokilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Dermatemys mawii (II) |
|
Tabaskokilpkonn (liigist Dermatemys mawii) |
||||||||||||||||||||
Dermochelyidae |
|
|
|
Nahkkilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
Dermochelys coriacea (I) |
|
|
Nahkkilpkonn (liigist Dermochelys coriacea) |
||||||||||||||||||||
Emydidae |
|
|
|
Lamepeakilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Chrysemys picta (Ainult elusisendid) |
|
Ehiskilpkobnn |
||||||||||||||||||||
|
|
Clemmys guttata (II) |
|
Täpiline kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Emydoidea blandingii (II) |
|
Lamepeakilpkonn (liigist Emydoidea blandingii) |
||||||||||||||||||||
|
|
Glyptemys insculpta (II) |
|
Metsa-veekilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Glyptemys muhlenbergii (I) |
|
|
Mühlenbergi veekilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Graptemys spp. (III Ameerika Ühendriigid) |
Lamepeakilpkonlased (liigid Graptemys spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Malaclemys terrapin (II) |
|
Lamepeakilpkonn (liigist Malaclemys terrapin) |
||||||||||||||||||||
|
|
Terrapene spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud isendid) |
|
Karpkilpkonnad |
||||||||||||||||||||
|
Terrapene coahuila (I) |
|
|
Vee-karpkilpkonn |
||||||||||||||||||||
Geoemydidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Batagur affinis (I) |
|
|
Kilpkonn (liigist Batagur affinis) |
||||||||||||||||||||
|
Batagur baska (I) |
|
|
Punakõrv-kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Batagur borneoensis (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Batagur dhongoka (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Batagur kachuga (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Batagur trivittata (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Cuora spp. (II) (Cuora aurocapitata, C. flavomarginata, C. galbinifrons, C. mccordi, C. mouhotii, C. pani, C. trifasciata, C. yunnanensis ja C. zhoui puhul on kehtestatud iga-aastane ekspordi nullkvoot selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel) |
|
Liigendkilpkonnad |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyclemys spp. (II) |
|
Kilpkonnad (liigid Cyclemys spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Geoclemys hamiltonii (I) |
|
|
Mustkilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Geoemyda japonica (II) |
|
Ryukyu mägi-maakilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Geoemyda spengleri (II) |
|
Mägi-maakilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Hardella thurjii (II) |
|
Kilpkonn (liigist Hardella thurjii) |
||||||||||||||||||||
|
|
Heosemys annandalii (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel) |
|
Templikilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Heosemys depressa (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel) |
|
Kilpkonn (liigist Heosemys depressa) |
||||||||||||||||||||
|
|
Heosemys grandis (II) |
|
Kilpkonn (liigist Heosemys grandis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Heosemys spinosa (II) |
|
Kilpkonn (liigist Heosemys spinosa) |
||||||||||||||||||||
|
|
Leucocephalon yuwonoi (II) |
|
Kilpkonn (liigist Leucocephalon yuwonoi) |
||||||||||||||||||||
|
|
Malayemys macrocephala (II) |
|
Malaikilpkonn (liigist Malayemys macrocephala) |
||||||||||||||||||||
|
|
Malayemys subtrijuga (II) |
|
Malaikilpkonn (liigist Malayemys subtrijuga) |
||||||||||||||||||||
|
|
Mauremys annamensis (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel) |
|
Kilpkonn (liigist Annamemys annamensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Mauremys iversoni (III Hiina) |
Kilpkonn (liigist Mauremys iversoni) |
||||||||||||||||||||
|
|
Mauremys japonica (II) |
|
Kilpkonn (liigist Mauremys japonica) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Mauremys megalocephala (III Hiina) |
Jämepea-hiinakilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Mauremys mutica (II) |
|
Kilpkonn (liigist Mauremys mutica) |
||||||||||||||||||||
|
|
Mauremys nigricans (II) |
|
Kilpkonn (liigist Mauremys nigricans) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Mauremys pritchardi (III Hiina |
Kilpkonn (liigist Mauremys pritchardi) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Mauremys reevesii (III Hiina) |
Kolmkiil-hiinakilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Mauremys sinensis (III Hiina) |
Kilpkonn (liigist Mauremys sinensis) |
||||||||||||||||||||
|
Melanochelys tricarinata (I) |
|
|
Kilpkonn (liigist Melanochelys tricarinata) |
||||||||||||||||||||
|
|
Melanochelys trijuga (II) |
|
Kolmkiil-kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Morenia ocellata (I) |
|
|
Birma sookilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Morenia petersi (II) |
|
Kilpkonn (liigist Morenia petersi) |
||||||||||||||||||||
|
|
Notochelys platynota (II) |
|
Kilpkonn (liigist Notochelys platynota) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Ocadia glyphistoma (III Hiina) |
Kilpkonn (liigist Ocadia glyphistoma) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Ocadia philippeni (III Hiina) |
Kilpkonn (liigist Ocadia philippeni) |
||||||||||||||||||||
|
|
Orlitia borneensis (II) (iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel) |
|
Kilpkonn (liigist Orlitia borneensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Pangshura spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Katuskilpkonnad |
||||||||||||||||||||
|
Pangshura tecta (I) |
|
|
India katuskilpkonnad |
||||||||||||||||||||
|
|
Sacalia bealei (II) |
|
Kilpkonn (liigist Sacalia bealei) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Sacalia pseudocellata (III Hiina) |
Kilpkonn (liigist Sacalia pseudocellata) |
||||||||||||||||||||
|
|
Sacalia quadriocellata (II) |
|
Kilpkonn (liigist Sacalia quadriocellata) |
||||||||||||||||||||
|
|
Siebenrockiella crassicollis (II) |
|
Kilpkonn (liigist Siebenrockiella crassicollis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Siebenrockiella leytensis (II) |
|
Kilpkonn (liigist Siebenrockiella leytensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Vijayachelys silvatica (II) |
|
Kilpkonn (liigist Vijayachelys silvatica) |
||||||||||||||||||||
Platysternidae |
|
|
|
Hiidpeakilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
Platysternidae spp. (I) |
|
|
Hiidpeakilpkonlased |
||||||||||||||||||||
Podocnemididae |
|
|
|
Afroameerika plaatkilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Erymnochelys madagascariensis (II) |
|
Madagaskari plaatkilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Peltocephalus dumerilianus (II) |
|
Suurpea-plaatkilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Podocnemis spp. (II) |
|
Plaatkilpkonnad |
||||||||||||||||||||
Testudinidae |
|
|
|
Kumerkilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Testudinidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid; Geochelone sulcata puhul on kehtestatud iga-aastane ekspordi nullkvoot selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse eelkõige ärilistel eesmärkidel) |
|
Kumerkilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
Astrochelys radiata (I) |
|
|
Kiirik-kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Astrochelys yniphora (I) |
|
|
Malagassi kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Chelonoidis niger (I) |
|
|
Elevant-kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Geochelone platynota (I) |
|
|
Birma tähtkilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Gopherus flavomarginatus (I) |
|
|
Kaevurkilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Malacochersus tornieri (II) |
|
|
Lõhekilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Psammobates geometricus (I) |
|
|
Geomeetriline kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Pyxis arachnoides (I) |
|
|
Ämblik-kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Pyxis planicauda (I) |
|
|
Madagaskari kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Testudo graeca (II) |
|
|
Vahemere kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Testudo hermanni (II) |
|
|
Lõunaeuroopa kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Testudo kleinmanni (I) |
|
|
Egiptuse kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Testudo marginata (II) |
|
|
Laiserv-kilpkonn |
||||||||||||||||||||
Trionychidae |
|
|
|
Kolmküüniskilpkonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Amyda cartilaginea (II) |
|
Kolmküüniskilpkonlane (liigist Amyda cartilaginea) |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Apalone ferox (III Ameerika Ühendriigid) |
Äge kolmküüniskilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Apalone mutica (III Ameerika Ühendriigid) |
Sile kolmküüniskilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Apalone spinifera (III Ameerika Ühendriigid) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid) |
Ogaline kolmküüniskilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Apalone spinifera atra (I) |
|
|
Must pehmekilp-kilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Chitra spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Pehmekilpkonnad (liigid Chitra spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Chitra chitra (I) |
|
|
Pehmekilpkonn (liigist Chitra chitra) |
||||||||||||||||||||
|
Chitra vandijki (I) |
|
|
Pehmekilpkonn (liigist Chitra vandijki) |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyclanorbis elegans (II) |
|
Nuubia triipnudikilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyclanorbis senegalensis (II) |
|
Senegali triipnudikilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Cycloderma aubryi (II) |
|
Aubry täppnudikilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Cycloderma frenatum (II) |
|
Zambezi täppnudikilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Dogania subplana (II) |
|
Pehmekilpkonlane (liigist Dogania subplana) |
||||||||||||||||||||
|
|
Lissemys ceylonensis (II) |
|
Klappnudikilpkonn (liigist Lissemys ceylonensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Lissemys punctata (II) |
|
Klappnudikilpkonn (liigist Lissemys punctata) |
||||||||||||||||||||
|
|
Lissemys scutata (II) |
|
Birma kalppnudikilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Nilssonia formosa (II) |
|
Pehmekilpkonlane (liigist Nilssonia formosa) |
||||||||||||||||||||
|
Nilssonia gangetica (I) |
|
|
Gangese kolmküüniskilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
Nilssonia hurum (I) |
|
|
Silmlaik-kolmküüniskilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Nilssonia leithii (II) |
|
Pehmekilpkonlane (liigist Nilssonia leithii) |
||||||||||||||||||||
|
Nilssonia nigricans (I) |
|
|
Tume kolmküüniskilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Palea steindachneri (II) |
|
Pehmekilpkonlane (liigist Palea steindachneri) |
||||||||||||||||||||
|
|
Pelochelys spp. (II) |
|
Hiidpehmekilpkonnad (liigid Pelochelys spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Pelodiscus axenaria (II) |
|
Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus axenaria) |
||||||||||||||||||||
|
|
Pelodiscus maackii (II) |
|
Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus maackii) |
||||||||||||||||||||
|
|
Pelodiscus parviformis (II) |
|
Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus parviformis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Rafetus euphraticus (II) |
|
Eufrati kolmküüniskilpkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Rafetus swinhoei (II) |
|
Kolmküüniskilpkonlane (liigist Rafetus swinhoei) |
||||||||||||||||||||
|
|
Trionyx triunguis (II) |
|
Aafrika kolmküüniskilpkonn |
||||||||||||||||||||
AMPHIBIA |
|
|
|
KAHEPAIKSED |
||||||||||||||||||||
ANURA |
|
|
|
PÄRISKONNALISED |
||||||||||||||||||||
Aromobatidae |
|
|
|
Cryptic forest frogs |
||||||||||||||||||||
|
|
Allobates femoralis (II) |
|
Päriskonnaline (liigist Allobates femoralis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Allobates hodli (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Allobates myersi (II) |
|
Päriskonnaline (liigist Allobates myersi) |
||||||||||||||||||||
|
|
Allobates zaparo (II) |
|
Päriskonnaline (liigist Allobates zaparo) |
||||||||||||||||||||
|
|
Anomaloglossus rufulus (II) |
|
Chimanta poison frog |
||||||||||||||||||||
Bufonidae |
|
|
|
Kärnkonlased |
||||||||||||||||||||
|
Altiphrynoides spp. (I) |
|
|
Kärnkonlased (liigid Altiphrynoides spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Amietophrynus channingi (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Amietophrynus superciliaris (I) |
|
|
Kulmukas kärnkonn |
||||||||||||||||||||
|
Atelopus zeteki (I) |
|
|
Kirju kirevkonn |
||||||||||||||||||||
|
Incilius periglenes (I) |
|
|
Kuldkärnkonn |
||||||||||||||||||||
|
Nectophrynoides spp. (I) |
|
|
Nurgakärnkonnad |
||||||||||||||||||||
|
Nimbaphrynoides spp. (I) |
|
|
Kärnkonlased (liigid Nimbaphrynoides spp.) |
||||||||||||||||||||
Calyptocephalellidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Calyptocephalella gayi (III Tšiili) |
Gei kiiverkilpkonn |
||||||||||||||||||||
Conrauidae |
|
|
|
Frogs |
||||||||||||||||||||
|
|
Conraua goliath |
|
Koljatkonn |
||||||||||||||||||||
Dendrobatidae |
|
|
|
Puukonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Adelphobates spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Ameerega spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Andinobates spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Dendrobates spp. (II) |
|
Puukonlased (liigid Dendrobates spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Epipedobates spp. (II) |
|
Puukonlased (liigid Epipedobates spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Excidobates spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Hyloxalus azureiventris (II) |
|
Kiirik-puukonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Minyobates spp. (II) |
|
Puukonlased (liigid Minyobates spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Oophaga spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Phyllobates spp. (II) |
|
Puukonlased (liigid Phyllobates spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Ranitomeya spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
Conraua goliath |
|
|
|
Frogs |
||||||||||||||||||||
|
|
Euphlyctis hexadactylus (II) |
|
Kuusvarvaskonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Hoplobatrachus tigerinus (II) |
|
Tiigerkonn |
||||||||||||||||||||
Hylidae |
|
|
|
Lehekonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Agalychnis spp. (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
Mantellidae |
|
|
|
Mantellad |
||||||||||||||||||||
|
|
Mantella spp. (II) |
|
Mantellad |
||||||||||||||||||||
Microhylidae |
|
|
|
Pisikerakonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Dyscophus antongilii (II) |
|
Tomatikonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Dyscophus guineti (II) |
|
Ida tomatkonnad |
||||||||||||||||||||
|
|
Dyscophus insularis (II) |
|
Lääne tomatkonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Scaphiophryne boribory (II) |
|
Boribory kõdukonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Scaphiophryne gottlebei (II) |
|
Pisikerakonlane (liigist Scaphiophryne gottlebei) |
||||||||||||||||||||
|
|
Scaphiophryne marmorata (II) |
|
Marmor-kõdukonn |
||||||||||||||||||||
|
|
Scaphiophryne spinosa (II) |
|
Ogaline kõdukonn |
||||||||||||||||||||
Myobatrachidae |
|
|
|
Haudekonlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Rheobatrachus spp. (II) (välja arvatud Rheobatrachus silus ja Rheobatrachus vitellinus) |
|
Haudekonnad (liigid Rheobatrachus spp.) |
||||||||||||||||||||
Telmatobiidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Telmatobius culeus (I) |
|
|
Titikaka veekonn |
||||||||||||||||||||
CAUDATA |
|
|
|
SABAKONNALISED |
||||||||||||||||||||
Ambystomatidae |
|
|
|
Tömpsuulased |
||||||||||||||||||||
|
|
Ambystoma dumerilii (II) |
|
Patzcuaro tömpsuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Ambystoma mexicanum (II) |
|
Mehhiko tömpsuu |
||||||||||||||||||||
Cryptobranchidae |
|
|
|
Hiidsalamanderlased |
||||||||||||||||||||
|
Andrias spp. (I) |
|
|
Hiidsalamandrid |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cryptobranchus alleganiensis (III Ameerika Ühendriigid) |
Salamander (liigist Cryptobranchus alleganiensis) |
||||||||||||||||||||
Hynobiidae |
|
|
|
Igiliklased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Hynobius amjiensis (III Hiina) |
|
||||||||||||||||||||
Salamandridae |
|
|
|
Salamanderlased |
||||||||||||||||||||
|
Neurergus kaiseri (I) |
|
|
Salamander (liigist Neurergus kaiseri) |
||||||||||||||||||||
|
|
Paramesotriton hongkongensis (II) |
|
Hongkongi tüügasvesilik |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Salamandra algira (III Alžeeria) |
Aafrika tähniksalamander |
||||||||||||||||||||
ELASMOBRANCHII |
|
|
|
VARILÕPUSELISED |
||||||||||||||||||||
CARCHARHINIFORMES |
|
|
|
HALLHAILISED |
||||||||||||||||||||
Carcharhinidae |
|
|
|
Hallhailased |
||||||||||||||||||||
|
|
Carcharhinus falciformis (II) (see täiendus jõustub 4. oktoobril 2017) |
|
Siid-hallhai |
||||||||||||||||||||
|
|
Carcharhinus longimanus (II) |
|
Pruunjas hallhai |
||||||||||||||||||||
Sphyrnidae |
|
|
|
Vasarhailased |
||||||||||||||||||||
|
|
Sphyrna lewini (II) |
|
Indopatsi vasarhai |
||||||||||||||||||||
|
|
Sphyrna mokarran (II) |
|
Vasarhai (liigist Sphyrna mokarran) |
||||||||||||||||||||
|
|
Sphyrna zygaena (II) |
|
Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena) |
||||||||||||||||||||
LAMNIFORMES |
|
|
|
HEERINGHAILISED |
||||||||||||||||||||
Alopiidae |
|
|
|
Thresher sharks |
||||||||||||||||||||
|
|
Alopias spp. (II) (see täiendus jõustub 4. oktoobril 2017) |
|
Thresher sharks |
||||||||||||||||||||
Cetorhinidae |
|
|
|
Hiidhailased |
||||||||||||||||||||
|
|
Cetorhinus maximus (II) |
|
Hiidhai |
||||||||||||||||||||
Lamnidae |
|
|
|
Heeringhailased |
||||||||||||||||||||
|
|
Carcharodon carcharias (II) |
|
Mõrtsukhai |
||||||||||||||||||||
|
|
Lamna nasus (II) |
|
Harilik heeringahai |
||||||||||||||||||||
MYLIOBATIFORMES |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Myliobatidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Manta spp. (II) |
|
Manta rays |
||||||||||||||||||||
|
|
Mobula spp. (II) (see täiendus jõustub 4. aprillil 2017) |
|
Merisarvik |
||||||||||||||||||||
Potamotrygonidae |
|
|
|
Jõerailased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Paratrygon aiereba (III Colombia) |
Ketasrai |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Potamotrygon spp. (III Brasiilia) (Brasiilia populatsioon) |
Jõerai |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Potamotrygon constellata (III Colombia) |
Ogaline jõerai |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Potamotrygon magdalenae (III Colombia) |
Magdalena jõerai |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Potamotrygon motoro (III Colombia) |
Paabusilm-jõerai |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Potamotrygon orbignyi (III Colombia) |
Sile jõerai |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Potamotrygon schroederi (III Colombia) |
Rosett-jõerai |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Potamotrygon scobina (III Colombia) |
Raspel-jõerai |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Potamotrygon yepezi (III Colombia) |
Maracaibo jõerai |
||||||||||||||||||||
ORECTOLOBIFORMES |
|
|
|
HABEHAILISED |
||||||||||||||||||||
Rhincodontidae |
|
|
|
Vaalhailased |
||||||||||||||||||||
|
|
Rhincodon typus (II) |
|
Vaalhai |
||||||||||||||||||||
PRISTIFORMES |
|
|
|
SAAGRAILISED |
||||||||||||||||||||
Pristidae |
|
|
|
Saagrailased |
||||||||||||||||||||
|
Pristidae spp. (I) |
|
|
Saagrailased |
||||||||||||||||||||
ACTINOPTERI |
|
|
|
KIIRUIMSED |
||||||||||||||||||||
ACIPENSERIFORMES |
|
|
|
TUURALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
ACIPENSERIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Tuuralised |
||||||||||||||||||||
Acipenseridae |
|
|
|
Tuurlased |
||||||||||||||||||||
|
Acipenser brevirostrum (I) |
|
|
Tömpkoon-tuur |
||||||||||||||||||||
|
Acipenser sturio (I) |
|
|
Atlandi tuur |
||||||||||||||||||||
ANGUILLIFORMES |
|
|
|
ANGERJALISED |
||||||||||||||||||||
Anguillidae |
|
|
|
Angerlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Anguilla anguilla (II) |
|
Euroopa angerjas |
||||||||||||||||||||
CYPRINIFORMES |
|
|
|
KARPKALALISED |
||||||||||||||||||||
Catostomidae |
|
|
|
Imikarplased |
||||||||||||||||||||
|
Chasmistes cujus (I) |
|
|
Nevada kasmiid |
||||||||||||||||||||
Cyprinidae |
|
|
|
Karpkalalased |
||||||||||||||||||||
|
|
Caecobarbus geertsii (II) |
|
Aafrika pimepardkala |
||||||||||||||||||||
|
Probarbus jullieni (I) |
|
|
Kaguaasia probarbus |
||||||||||||||||||||
OSTEOGLOSSIFORMES |
|
|
|
LUUKEELELISED |
||||||||||||||||||||
Arapaimidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Arapaima gigas (II) |
|
Arapaima e pirakuru (liigist Arapaima gigas) |
||||||||||||||||||||
Osteoglossidae |
|
|
|
Luukeellased |
||||||||||||||||||||
|
Scleropages formosus (I (6)) |
|
|
Kilpsoomuskala (liigist Scleropages formosus) |
||||||||||||||||||||
|
(liigist Scleropages formosus) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
PERCIFORMES |
|
|
|
AHVENALISED |
||||||||||||||||||||
Labridae |
|
|
|
Huulkalalased |
||||||||||||||||||||
|
|
Cheilinus undulatus (II) |
|
Muhk-hiidhuulkala |
||||||||||||||||||||
Pomacanthidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Holacanthus clarionensis (II) |
|
Clarióni meriinglike |
||||||||||||||||||||
Sciaenidae |
|
|
|
Kotkaskalalased |
||||||||||||||||||||
|
Totoaba macdonaldi (I) |
|
|
Macdonaldi varjukala |
||||||||||||||||||||
SILURIFORMES |
|
|
|
SÄGALISED |
||||||||||||||||||||
Pangasiidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Pangasianodon gigas (I) |
|
|
Hiidšilbell e suur hõbesäga |
||||||||||||||||||||
Loricariidae |
|
|
|
Rüüsägalased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Hypancistrus zebra (III Brasiilia) |
Sebra-kirevsäga |
||||||||||||||||||||
SYNGNATHIFORMES |
|
|
|
MERINÕELALISED |
||||||||||||||||||||
Syngnathidae |
|
|
|
Merinõellased |
||||||||||||||||||||
|
|
Hippocampus spp. (II) |
|
Merihobukesed |
||||||||||||||||||||
DIPNEUSTI |
|
|
|
SAGARUIMSED |
||||||||||||||||||||
CERATODONTIFORMES |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Ceratodontidae |
|
|
|
Sarvhammaslased |
||||||||||||||||||||
|
|
Neoceratodus forsteri (II) |
|
Uussarvhammas e austraalia kopskala |
||||||||||||||||||||
COELACANTHI |
|
|
|
Coelacanths |
||||||||||||||||||||
COELACANTHIFORMES |
|
|
|
ÕÕNESOGALISED |
||||||||||||||||||||
Latimeriidae |
|
|
|
Latimeerlased |
||||||||||||||||||||
|
Latimeria spp. (I) |
|
|
Latimeeriad |
||||||||||||||||||||
ECHINODERMATA (MERITÄHED, MADUTÄHED, MERISIILIKUD JA MERIPURAD) |
||||||||||||||||||||||||
HOLOTHUROIDEA |
|
|
|
MERIPURAD |
||||||||||||||||||||
ASPIDOCHIROTIDA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Stichopodidae |
|
|
|
Trepanglased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Isostichopus fuscus (III Ecuador) |
Meripura (liigist Isostichopus fuscus) |
||||||||||||||||||||
ARTHROPODA (LÜLIJALGSED) |
||||||||||||||||||||||||
ARACHNIDA |
|
|
|
ÄMBLIKULAADSED |
||||||||||||||||||||
ARANEAE |
|
|
|
ÄMBLIKULISED |
||||||||||||||||||||
Theraphosidae |
|
|
|
Linnutapiklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Aphonopelma albiceps (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Aphonopelma pallidum (II) |
|
Linnutapik (liigist Aphonopelma pallidum) |
||||||||||||||||||||
|
|
Brachypelma spp. (II) |
|
Linnutapik (liigid Brachypelma spp.) |
||||||||||||||||||||
SCORPIONES |
|
|
|
SKORPIONILISED |
||||||||||||||||||||
Scorpionidae |
|
|
|
Skorpionlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Pandinus dictator (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Pandinus gambiensis (II) |
|
Skorpion (liigist Pandinus gambiensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Pandinus imperator (II) |
|
Skorpion (liigist Pandinus imperator) |
||||||||||||||||||||
|
|
Pandinus roeseli (II) |
|
|
||||||||||||||||||||
INSECTA |
|
|
|
PUTUKAD |
||||||||||||||||||||
COLEOPTERA |
|
|
|
MARDIKALISED |
||||||||||||||||||||
Lucanidae |
|
|
|
Põderpõrniklased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Colophon spp. (III Lõuna-Aafrika) |
Põderpõrniklane (liigid Colophon spp.) |
||||||||||||||||||||
Lamnidae |
|
|
|
Põrniklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Dynastes satanas (II) |
|
Sarvikpõrnikas (liigist Dynastes satanas) |
||||||||||||||||||||
LEPIDOPTERA |
|
|
|
Liblikalised |
||||||||||||||||||||
Nymphalidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Agrias amydon boliviensis (III Boliivia) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Morpho godartii lachaumei (III Boliivia) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Prepona praeneste buckleyana (III Boliivia) |
|
||||||||||||||||||||
Papilionidae |
|
|
|
Ratsulibliklased |
||||||||||||||||||||
|
|
Atrophaneura jophon (II) |
|
Pääsusaba (liigist Atrophaneura jophon) |
||||||||||||||||||||
|
|
Atrophaneura palu |
|
Pääsusaba (liigist Atrophaneura palu |
||||||||||||||||||||
|
|
Atrophaneura pandiyana (II) |
|
Pääsusaba (liigist Atrophaneura pandiyana) |
||||||||||||||||||||
|
|
Bhutanitis spp. (II) |
|
Pääsusabad (liigid Bhutanitis spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Graphium sandawanum |
|
Pääsusaba (liigist Graphium stresemanni) |
||||||||||||||||||||
|
|
Graphium stresemanni |
|
Pääsusaba (liigist Graphium stresemanni) |
||||||||||||||||||||
|
|
Ornithoptera spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) |
|
Ornitopterid e linnutiivad |
||||||||||||||||||||
|
Ornithoptera alexandrae (I) |
|
|
Aleksandra-ornitopter |
||||||||||||||||||||
|
|
Papilio benguetanus |
|
|
||||||||||||||||||||
|
Papilio chikae (I) |
|
|
Luzoni pääsusaba |
||||||||||||||||||||
|
|
Papilio esperanza |
|
|
||||||||||||||||||||
|
Papilio homerus (I) |
|
|
Homeruse pääsusaba |
||||||||||||||||||||
|
Papilio hospiton (II) |
|
|
Korsika pääsusaba |
||||||||||||||||||||
|
|
Papilio morondavana |
|
Madagaskari pääsusaba |
||||||||||||||||||||
|
|
Papilio neumoegeni |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Parides ascanius |
|
Pääsusaba (liigist Parides ascanius) |
||||||||||||||||||||
|
|
Parides hahneli |
|
Hahneli pääsusaba |
||||||||||||||||||||
|
Parnassius apollo (II) |
|
|
Punalaik apollo |
||||||||||||||||||||
|
|
Teinopalpus spp. (II) |
|
Pääsusabad (liigid Teinopalpus spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Trogonoptera spp. (II) |
|
Ornitopterid e linnutiivad (liigid Trogonoptera spp.) |
||||||||||||||||||||
|
|
Troides spp. (II) |
|
Ornitopterid e linnutiivad (liigid Troides spp.) |
||||||||||||||||||||
ANNELIDA (RÕNGUSSID JA KAANID) |
||||||||||||||||||||||||
HIRUDINOIDEA |
|
|
|
KAANID |
||||||||||||||||||||
ARHYNCHOBDELLIDA |
|
|
|
LÕUGKAANILISED |
||||||||||||||||||||
Hirudinidae |
|
|
|
Päriskaanlased |
||||||||||||||||||||
|
|
Hirudo medicinalis (II) |
|
Apteegikaan |
||||||||||||||||||||
|
|
Hirudo verbana (II) |
|
Kaan (liigist Hirudo verbana) |
||||||||||||||||||||
MOLLUSCA (MOLLUSKID) |
||||||||||||||||||||||||
BIVALVIA |
|
|
|
KARBID |
||||||||||||||||||||
MYTILOIDA |
|
|
|
RANNAKARBILISED |
||||||||||||||||||||
Mytilidae |
|
|
|
Rannakarplased |
||||||||||||||||||||
|
|
Lithophaga lithophaga (II) |
|
Harilik dattelkarp |
||||||||||||||||||||
UNIONOIDA |
|
|
|
JÕEKARBILISED |
||||||||||||||||||||
Unionidae |
|
|
|
Jõekarplased |
||||||||||||||||||||
|
Conradilla caelata (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Conradilla caelata) |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyprogenia aberti (II) |
|
Jõekarplane (liigist Cyprogenia aberti) |
||||||||||||||||||||
|
Dromus dromas (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Dromus dromas) |
||||||||||||||||||||
|
Epioblasma curtisii (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Epioblasma curtisii) |
||||||||||||||||||||
|
Epioblasma florentina (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Epioblasma florentina) |
||||||||||||||||||||
|
Epioblasma sampsonii (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Epioblasma sampsonii) |
||||||||||||||||||||
|
Epioblasma sulcata perobliqua (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Epioblasma sulcata perobliqua) |
||||||||||||||||||||
|
Epioblasma torulosa gubernaculum (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa gubernaculum) |
||||||||||||||||||||
|
|
Epioblasma torulosa rangiana (II) |
|
Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa rangiana) |
||||||||||||||||||||
|
Epioblasma torulosa torulosa (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa torulosa) |
||||||||||||||||||||
|
Epioblasma turgidula (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Epioblasma turgidula) |
||||||||||||||||||||
|
Epioblasma walkeri (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Epioblasma walkeri) |
||||||||||||||||||||
|
Fusconaia cuneolus (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Fusconaia cuneolus) |
||||||||||||||||||||
|
Fusconaia edgariana (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Fusconaia edgariana) |
||||||||||||||||||||
|
Lampsilis higginsii (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Lampsilis higginsii) |
||||||||||||||||||||
|
Lampsilis orbiculata orbiculata (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Lampsilis orbiculata orbiculata) |
||||||||||||||||||||
|
Lampsilis satur (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Lampsilis satur) |
||||||||||||||||||||
|
Lampsilis virescens (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Lampsilis virescens) |
||||||||||||||||||||
|
Plethobasus cicatricosus (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Plethobasus cicatricosus) |
||||||||||||||||||||
|
Plethobasus cooperianus (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Plethobasus cooperianus) |
||||||||||||||||||||
|
|
Pleurobema clava (II) |
|
Jõekarplane (liigist Pleurobema clava) |
||||||||||||||||||||
|
Pleurobema plenum (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Pleurobema plenum) |
||||||||||||||||||||
|
Potamilus capax (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Potamilus capax) |
||||||||||||||||||||
|
Quadrula intermedia (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Quadrula intermedia) |
||||||||||||||||||||
|
Quadrula sparsa (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Quadrula sparsa) |
||||||||||||||||||||
|
Toxolasma cylindrella (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Toxolasma cylindrellus) |
||||||||||||||||||||
|
Unio nickliniana (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Unio nickliniana) |
||||||||||||||||||||
|
Unio tampicoensis tecomatensis (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Unio tampicoensis tecomatensis) |
||||||||||||||||||||
|
Villosa trabalis (I) |
|
|
Jõekarplane (liigist Villosa trabalis) |
||||||||||||||||||||
VENEROIDA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Tridacnidae |
|
|
|
Rõõneskarbilised |
||||||||||||||||||||
|
|
Tridacnidae spp. (II) |
|
Rõõneskarbilised |
||||||||||||||||||||
CEPHALOPODA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
NAUTILIDA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Nautilidae |
|
|
|
Nautilus |
||||||||||||||||||||
|
|
Nautilidae spp. (II) |
|
Nautilus |
||||||||||||||||||||
GASTROPODA |
|
|
|
KÕHTJALGSED e TEOD |
||||||||||||||||||||
MESOGASTROPODA |
|
|
|
KAMMLÕPUSELISED |
||||||||||||||||||||
Strombidae |
|
|
|
Tiibkodalased |
||||||||||||||||||||
|
|
Strombus gigas (II) |
|
Suur tiibkodalane |
||||||||||||||||||||
STYLOMMATOPHORA |
|
|
|
TIPPSILMALISED |
||||||||||||||||||||
Achatinellidae |
|
|
|
Teod sugukonnast Achatinellidae |
||||||||||||||||||||
|
Achatinella spp. (I) |
|
|
Teod (liigid Achatinella spp.) |
||||||||||||||||||||
Camaenidae |
|
|
|
Teod sugukonnast Camaenidae |
||||||||||||||||||||
|
|
Papustyla pulcherrima (II) |
|
Teod (liigist Papustyla pulcherrima) |
||||||||||||||||||||
Cepolidae |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Polymita spp. (I) |
|
|
Cuban landsnailsmanis |
||||||||||||||||||||
CNIDARIA (AINUÕÕSSED) |
||||||||||||||||||||||||
ANTHOZOA |
|
|
|
ÕISLOOMAD e KORALLID |
||||||||||||||||||||
ANTIPATHARIA |
|
|
|
SARVKORALLILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
ANTIPATHARIA spp. (II) |
|
Sarvkorallilised |
||||||||||||||||||||
GORGONACEAE |
|
|
|
KORKKORALLILISED |
||||||||||||||||||||
Coralliidae |
|
|
|
Vääriskorallased |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Corallium elatius (III Hiina) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Corallium japonicum (III Hiina) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Corallium konjoi (III Hiina) |
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Corallium secundum (III Hiina) |
|
||||||||||||||||||||
HELIOPORACEA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Helioporidae |
|
|
|
Blue coral |
||||||||||||||||||||
|
|
Helioporidae spp.(II) (üksnes liik Heliopora coerulea (7)) |
|
Lubikorall |
||||||||||||||||||||
SCLERACTINIA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
SCLERACTINIA spp. (II) (7) |
|
Korallid (liigid Scleractinia spp.) |
||||||||||||||||||||
STOLONIFERA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Tubiporidae |
|
|
|
Orelkoralllased |
||||||||||||||||||||
|
|
Tubiporidae spp. (II) (7) |
|
Orelkoralllased |
||||||||||||||||||||
HYDROZOA |
|
|
|
HÜDRALOOMAD |
||||||||||||||||||||
MILLEPORINA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Milleporidae |
|
|
|
Tuhaturblased |
||||||||||||||||||||
|
|
Milleporidae spp. (II) (7) |
|
Tuhaturblased |
||||||||||||||||||||
STYLASTERINA |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
Stylasteridae |
|
|
|
Lace corals |
||||||||||||||||||||
|
|
Stylasteridae spp. (II) (7) |
|
Lace corals |
||||||||||||||||||||
FLORA |
||||||||||||||||||||||||
AGAVACEAE |
|
|
|
Agaavilised |
||||||||||||||||||||
|
Agave parviflora (I) |
|
|
Vöötagaav |
||||||||||||||||||||
|
|
Agave victoriae-reginae (II) #4 |
|
Viktooria agaav |
||||||||||||||||||||
|
|
Nolina interrata (II) |
|
Kalifornia noliina |
||||||||||||||||||||
|
|
Yucca queretaroensis (II) |
|
Tääkliilia (liigist Yucca queretaroensis) |
||||||||||||||||||||
AMARYLLIDACEAE |
|
|
|
Amarüllilised |
||||||||||||||||||||
|
|
Galanthus spp. (II) #4 |
|
Lumikellukesed |
||||||||||||||||||||
|
|
Sternbergia spp. (II) #4 |
|
Sternbergiad |
||||||||||||||||||||
ANACARDIACEAE |
|
|
|
ANAKARDILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Operculicarya decaryi (II) |
|
Jässikpuu (liigist Operculicarya decaryi) |
||||||||||||||||||||
|
|
Operculicarya hyphaenoides (II) |
|
Väikeselehine jässikpuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Operculicarya pachypus (II) |
|
Tüse jässikpuu |
||||||||||||||||||||
APOCYNACEAE |
|
|
|
KOERAKOOLULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Hoodia spp. (II) #9 |
|
Hoodiad |
||||||||||||||||||||
|
|
Pachypodium spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4 |
|
Paksjalad |
||||||||||||||||||||
|
Pachypodium ambongense (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Pachypodium baronii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Pachypodium decaryi (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Rauvolfia serpentina (II) #2 |
|
Madurauvolfia |
||||||||||||||||||||
ARALIACEAE |
|
|
|
ARAALIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Panax ginseng (II) (üksnes Venemaa Föderatsiooni populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #3 |
|
Harilik ženženn |
||||||||||||||||||||
|
|
Panax quinquefolius (II) #3 |
|
Ameerika ženženn |
||||||||||||||||||||
ARAUCARIACEAE |
|
|
|
ARAUKAARIALISED |
||||||||||||||||||||
|
Araucaria araucana (I) |
|
|
Tšiili araukaaria |
||||||||||||||||||||
ASPARAGACEAE |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Beaucarnea spp. (II) |
|
Bokarna |
||||||||||||||||||||
BERBERIDACEAE |
|
|
|
KUKERPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Podophyllum hexandrum (II) #2 |
|
Himaalaja jalgleht |
||||||||||||||||||||
BROMELIACEAE |
|
|
|
BROMEELIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Tillandsia harrisii (II) #4 |
|
Harrise tillandsia |
||||||||||||||||||||
|
|
Tillandsia kammii (II) #4 |
|
Tillandsia (liigist Tillandsia kammii) |
||||||||||||||||||||
|
|
Tillandsia xerographica (II) (8) #4 |
|
Tillandsia (liigist Tillandsia mauryana) |
||||||||||||||||||||
CACTACEAE |
|
|
|
KAKTUSELISED |
||||||||||||||||||||
|
|
CACTACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pereskia spp., Pereskiopsis spp. ja Quiabentia spp (9). #4 |
|
Kaktuselised |
||||||||||||||||||||
|
Ariocarpus spp. (I) |
|
|
Agaavkaktused |
||||||||||||||||||||
|
Astrophytum asterias (I) |
|
|
Pisi-tähtkaktus |
||||||||||||||||||||
|
Aztekium ritteri (I) |
|
|
Ritteri asteekkaktus |
||||||||||||||||||||
|
Coryphantha werdermannii (I) |
|
|
Werdermanni nisakaktus |
||||||||||||||||||||
|
Discocactus spp. (I) |
|
|
Lehtkaktused |
||||||||||||||||||||
|
Echinocereus ferreirianus ssp. lindsayi (I) |
|
|
Kalifornia kiiskkaktus |
||||||||||||||||||||
|
Echinocereus schmollii (I) |
|
|
Schmolli kiiskkaktus |
||||||||||||||||||||
|
Escobaria minima (I) |
|
|
Väike eskobaaria |
||||||||||||||||||||
|
Escobaria sneedii (I) |
|
|
Sneedi eksobaaria |
||||||||||||||||||||
|
Mammillaria pectinifera (I) (k.a ssp. solisioides) |
|
|
Kamm-näsakaktus |
||||||||||||||||||||
|
Melocactus conoideus (I) |
|
|
Melonkaktus (liigist Melocactus conoideus) |
||||||||||||||||||||
|
Melocactus deinacanthus (I) |
|
|
Melonkaktus (liigist Melocactus deinacanthus) |
||||||||||||||||||||
|
Melocactus glaucescens (I) |
|
|
Melonkaktus (liigist Melocactus glaucescens) |
||||||||||||||||||||
|
Melocactus paucispinus (I) |
|
|
Melonkaktus (liigist Melocactus paucispinus) |
||||||||||||||||||||
|
Obregonia denegrii (I) |
|
|
Obregoonia |
||||||||||||||||||||
|
Pachycereus militaris (I) |
|
|
Sõjakas postkaktus |
||||||||||||||||||||
|
Pediocactus bradyi (I) |
|
|
Brady tasandikukaktus |
||||||||||||||||||||
|
Pediocactus knowltonii (I) |
|
|
Nublu-tasandikukaktus |
||||||||||||||||||||
|
Pediocactus paradinei (I) |
|
|
Arisoona tasandikukaktus |
||||||||||||||||||||
|
Pediocactus peeblesianus (I) |
|
|
Peeblesi tasandikukaktus |
||||||||||||||||||||
|
Pediocactus sileri (I) |
|
|
Sileri tasandikukaktus |
||||||||||||||||||||
|
Pelecyphora spp. (I) |
|
|
Kirveskaktused |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus blainei (I) |
|
|
Blaine's fishhook cactus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus brevihamatus ssp. tobuschii (I) |
|
|
Lühike tigekaktus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus brevispinus (I) |
|
|
Pariette cactus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus cloverae (I) |
|
|
New Mexico fishhook cactus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus erectocentrus (I) |
|
|
Punane tigekaktus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus glaucus (I) |
|
|
Colorado hookless cactus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus mariposensis (I) |
|
|
Mariposa tigekaktus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus mesae-verdae (I) |
|
|
Koloraado tigekaktus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus nyensis (I) |
|
|
Nevaada tigekaktus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus papyracanthus (I) |
|
|
Paber-tigekaktus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus pubispinus (I) |
|
|
Konks-tigekaktus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus sileri (I) |
|
|
Siler's fishhook cactus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus wetlandicus (I) |
|
|
Unita Basin hookless cactus |
||||||||||||||||||||
|
Sclerocactus wrightiae (I) |
|
|
Wrighti tigekaktus |
||||||||||||||||||||
|
Strombocactus spp. (I) |
|
|
Värtenkaktused |
||||||||||||||||||||
|
Turbinicarpus spp. (I) |
|
|
Turbinikarpused |
||||||||||||||||||||
|
Uebelmannia spp. (I) |
|
|
Übelmanniad |
||||||||||||||||||||
CARYOCARACEAE |
|
|
|
NAHKHIIREPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Caryocar costaricense (II) #4 |
|
Kostariika nahkhiirepuu |
||||||||||||||||||||
COMPOSITAE (ASTERACEAE) |
|
|
|
KORVÕIELISED |
||||||||||||||||||||
|
Saussurea costus (I) (tuntud ka nimetuste S. lappa, Aucklandia lappa või A. costus all) |
|
|
Lõhna-soojumikas |
||||||||||||||||||||
CUCURBITACEAE |
|
|
|
KÕRVITSALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Zygosicyos pubescens (II) (tuntud ka nimetuse Xerosicyos pubescens all) |
|
Mugulkõrvits (liigist Zygosicyos pubescens) |
||||||||||||||||||||
|
|
Zygosicyos tripartitus (II) |
|
Kolmetine mugulkõrvits |
||||||||||||||||||||
CUPRESSACEAE |
|
|
|
KÜPRESSILISED |
||||||||||||||||||||
|
Fitzroya cupressoides (I) |
|
|
Hiidküpress e patagoonia fitsroia |
||||||||||||||||||||
|
Pilgerodendron uviferum (I) |
|
|
Pilgeripuu |
||||||||||||||||||||
CYATHEACEAE |
|
|
|
TÜVIJALALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyathea spp. (II) #4 |
|
Tüvijalad e tsüaatead |
||||||||||||||||||||
CYCADACEAE |
|
|
|
PALMLEHIKULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
ORCHIDACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4 |
|
Palmlehikulised |
||||||||||||||||||||
|
Cycas beddomei (I) |
|
|
India palmlehik |
||||||||||||||||||||
DICKSONIACEAE |
|
|
|
DIKSOONIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Cibotium barometz (II) #4 |
|
Ute-villjalg |
||||||||||||||||||||
|
|
Dicksonia spp. (II) (üksnes Ameerika populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud. See hõlmab sünonüüme Dicksonia berteriana, D. externa, D. sellowiana ja D. stuebelii) #4 |
|
Diksooniad (liigid Dicksonia spp.) |
||||||||||||||||||||
DIDIEREACEAE |
|
|
|
KRAAKENIPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
DIDIEREACEAE spp. (II) #4 |
|
Kraakenipuulised |
||||||||||||||||||||
DIOSCOREACEAE |
|
|
|
DIOSKOORILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Dioscorea deltoidea (II) #4 |
|
Afgaani dioskoor |
||||||||||||||||||||
DROSERACEAE |
|
|
|
HUULHEINALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Dionaea muscipula (II) #4 |
|
Kärbsepüünis |
||||||||||||||||||||
EBENACEAE |
|
|
|
EEBENIPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Diospyros spp. (II) (üksnes Madagaskari populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #5 |
|
|
||||||||||||||||||||
EUPHORBIACEAE |
|
|
|
PIIMALILLELISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Euphorbia spp. (II) #4 (üksnes sukulendid, välja arvatud:
|
|
Piimalilled (liigid Euphorbia spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia ambovombensis (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia capsaintemariensis (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia cremersii (I) (k.a vorm viridifolia ja teisend rakotozafyi) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia cylindrifolia (I) (k.a alamliik tuberifera) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia decaryi (I) (k.a teisendid ampanihyensis, robinsonii ja sprirosticha) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia francoisii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia handiensis (II) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia lambii (II) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia moratii (I) (k.a teisendid antsingiensis, bemarahensis ja multiflora) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia parvicyathophora (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia quartziticola (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia stygiana (II) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Euphorbia tulearensis (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
FAGACEAE |
|
|
|
PÖÖGILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Quercus mongolica (III Venemaa Föderatsioon) #5 |
Amuuri e mongoolia tamm |
||||||||||||||||||||
FOUQUIERIACEAE |
|
|
|
OKOTILLOLISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Fouquieria columnaris (II) #4 |
|
Sammasokotillo |
||||||||||||||||||||
|
Fouquieria fasciculata (I) |
|
|
Okotillo (liigist Fouquieria fasciculata) |
||||||||||||||||||||
|
Fouquieria purpusii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
GNETACEAE |
|
|
|
VASTAKLEHIKULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Gnetum montanum (III Nepal) #1 |
|
||||||||||||||||||||
JUGLANDACEAE |
|
|
|
PÄHKLIPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Oreomunnea pterocarpa (II) #4 |
|
Kostariika mägipähklipuu |
||||||||||||||||||||
LAURACEAE |
|
|
|
LOORBERIPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Aniba rosaeodora (II) (tuntud ka nimetuse A. duckei all) #12 |
|
Roosilõhnaline aniiba |
||||||||||||||||||||
LEGUMINOSAE (FABACEAE) |
|
|
|
KAUNVILJALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Caesalpinia echinata (II) #10 |
|
Siiltsesalpiinia |
||||||||||||||||||||
|
|
Dalbergia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud iliigid) #15 |
|
Dalbergia |
||||||||||||||||||||
|
Dalbergia nigra (I) |
|
|
Brasiilia dalbergia |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Dipteryx panamensis (III Costa Rica/Nicaragua) |
Õli-tonkapuu e panama tonkapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Guibourtia demeusei (II) #15 |
|
Kongo bubingapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Guibourtia pellegriniana (II) #15 |
|
Bubingapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Guibourtia tessmannii (II) #15 |
|
Bubingapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Pericopsis elata (II) #5 |
|
Kõrge afrormosia |
||||||||||||||||||||
|
|
Platymiscium pleiostachyum (II) #4 |
|
Haruline makakapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Pterocarpus erinaceus (II) |
|
Senegali tiibviljak |
||||||||||||||||||||
|
|
Pterocarpus santalinus (II) #7 |
|
Sandli-tiibviljak |
||||||||||||||||||||
|
|
Senna meridionalis (II) |
|
Senna (liigist Senna meridionalis) |
||||||||||||||||||||
LILIACEAE |
|
|
|
LIILIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Aloe spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Aloe vera, tuntud ka kui Aloe barbadensis, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades) #4 |
|
Aaloed |
||||||||||||||||||||
|
Aloe albida (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe albiflora (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe alfredii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe bakeri (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe bellatula (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe calcairophila (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe compressa (I) (k.a teisendid paucituberculata, rugosquamosa ja schistophila) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe delphinensis (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe descoingsii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe fragilis (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe haworthioides (I) (k.a teisend aurantiaca) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe helenae (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe laeta (I) (k.a teisend maniaensis) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe parallelifolia (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe parvula (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe pillansii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe polyphylla (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe rauhii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe suzannae (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe versicolor (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aloe vossii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
MAGNOLIACEAE |
|
|
|
MAGNOOLIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Magnolia liliifera var. obovata (III Nepal) #1 |
Liiliaõieline magnoolia |
||||||||||||||||||||
MALVACEAE |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Adansonia grandidieri (II) #16 |
|
Sammas-ahvileivapuu |
||||||||||||||||||||
MELIACEAE |
|
|
|
MEELIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cedrela fissilis (III Boliivia, Brasiilia) #5 |
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cedrela lilloi (III Boliivia, Brasiilia) #5 |
|
||||||||||||||||||||
|
|
|
Cedrela odorata (III Boliivia/Brasiilia. Lisaks sellele on oma riigi populatsioonid loetelusse lisanud järgmised riigid: Colombia, Guatemala ja Peruu) #5 |
Lõhnav sedreel |
||||||||||||||||||||
|
|
Swietenia humilis (II) #4 |
|
Honduurase mahagonipuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Swietenia macrophylla (II) (neutroopika populatsioon – hõlmab Kesk- ja Lõuna-Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda) #6 |
|
Suurelehine mahagonipuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Swietenia mahagoni (II) #5 |
|
Päris-mahagonipuu |
||||||||||||||||||||
NEPENTHACEAE |
|
|
|
KANNTAIMELISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Nepenthes spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4 |
|
Kanntaimed (liigid Nepenthes spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Nepenthes khasiana (I) |
|
|
India kanntaim |
||||||||||||||||||||
|
Nepenthes rajah (I) |
|
|
Kuning-kanntaim |
||||||||||||||||||||
OLEACEAE |
|
|
|
ÕLIPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Fraxinus mandshurica (III Venemaa Föderatsioon) #5 |
Mandžuuria saar |
||||||||||||||||||||
ORCHIDACEAE |
|
|
|
KÄPALISED e ORHIDEELISED |
||||||||||||||||||||
|
|
ORCHIDACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) (10) #4 |
|
Käpalised e orhideelised |
||||||||||||||||||||
|
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste A lisas loetletud orhideeliikide, seemikute või koekultuuride suhtes, kui
|
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Aerangis ellisii (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Cephalanthera cucullata (II) |
|
|
Kreeta tolmpea |
||||||||||||||||||||
|
Cypripedium calceolus (II) |
|
|
Kaunis kuldking |
||||||||||||||||||||
|
Dendrobium cruentum (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Goodyera macrophylla (II) |
|
|
Madeira öövilge |
||||||||||||||||||||
|
Laelia jongheana (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Laelia lobata (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
|
Liparis loeselii (II) |
|
|
Soohiilakas |
||||||||||||||||||||
|
Ophrys argolica (II) |
|
|
Kreeka putukõis |
||||||||||||||||||||
|
Ophrys lunulata (II) |
|
|
Kuu-putukõis |
||||||||||||||||||||
|
Orchis scopulorum (II) |
|
|
Madeira käpp |
||||||||||||||||||||
|
Paphiopedilum spp. (I) |
|
|
Veenusekingad |
||||||||||||||||||||
|
Peristeria elata (I) |
|
|
Panama tuvikäpp |
||||||||||||||||||||
|
Phragmipedium spp. (I) |
|
|
Paelkingad |
||||||||||||||||||||
|
Renanthera imschootiana (I) |
|
|
Punane neerukäpp |
||||||||||||||||||||
|
Spiranthes aestivalis (II) |
|
|
Suvi-keerdkäpp |
||||||||||||||||||||
OROBANCHACEAE |
|
|
|
SOOMUKALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Cistanche deserticola (II) #4 |
|
Saksauuli-kõrbesoomukas |
||||||||||||||||||||
PALMAE (ARECACEAE) |
|
|
|
PALMILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Beccariophoenix madagascariensis (II) #4 |
|
Madagaskari mahlapalm |
||||||||||||||||||||
|
|
Dypsis decaryi (II) #4 |
|
Triangle palm |
||||||||||||||||||||
|
Dypsis decipiens (I) |
|
|
Pudel-pisipalm |
||||||||||||||||||||
|
|
Lemurophoenix halleuxii (II) |
|
Leemuripalm |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Lodoicea maldivica (III Seychelles) #13 |
Seišellipalm |
||||||||||||||||||||
|
|
Marojejya darianii (II) |
|
Dariani maropalm |
||||||||||||||||||||
|
|
Ravenea louvelii (II) |
|
Andasibe raveenepalm |
||||||||||||||||||||
|
|
Ravenea rivularis (II) |
|
Oja-raveenepalm |
||||||||||||||||||||
|
|
Satranala decussilvae (II) |
|
Satranaabepalm |
||||||||||||||||||||
|
|
Voanioala gerardii (II) |
|
Voaniolapalm |
||||||||||||||||||||
PAPAVERACEAE |
|
|
|
MAGUNALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Meconopsis regia (III Nepal) #1 |
Kuninglik ebamagun |
||||||||||||||||||||
PASSIFLORACEAE |
|
|
|
KANNATUSLILLELISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Adenia firingalavensis (II) |
|
Adeenia (liigist Adenia firingalavensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Adenia olaboensis (II) |
|
Adeenia (liigist Adenia olaboensis) |
||||||||||||||||||||
|
|
Adenia subsessilifolia (II) |
|
Adeenia (liigist Adenia subsessilifolia) |
||||||||||||||||||||
PEDALIACEAE |
|
|
|
SEESAMILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Uncarina grandidieri (II) |
|
Savanni-hiirelõksupuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Uncarina stellulifera (II) |
|
Hiirelõksupuu (liigist Uncarina stellulifera) |
||||||||||||||||||||
PINACEAE |
|
|
|
MÄNNILISED |
||||||||||||||||||||
|
Abies guatemalensis (I) |
|
|
Guatemala nulg |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Pinus koraiensis (III Venemaa Föderatsioon) #5 |
|
||||||||||||||||||||
PODOCARPACEAE |
|
|
|
KIVIJUGAPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Podocarpus neriifolius (III Nepal) #1 |
Oleandrilehine kivijugapuu |
||||||||||||||||||||
|
Podocarpus parlatorei (I) |
|
|
Parlatore kivijugapuu |
||||||||||||||||||||
PORTULACACEAE |
|
|
|
PORTULAKILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Anacampseros spp. (II) #4 |
|
Armulilled |
||||||||||||||||||||
|
|
Avonia spp. (II) #4 |
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
Lewisia serrata (II) #4 |
|
Saagjas leviisia |
||||||||||||||||||||
PRIMULACEAE |
|
|
|
NURMENUKULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyclamen spp. (II) (12) #4 |
|
Alpikannid |
||||||||||||||||||||
RANUNCULACEAE |
|
|
|
TULIKALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Adonis vernalis (II) #2 |
|
Kevadadoonis |
||||||||||||||||||||
|
|
Hydrastis canadensis (II) #8 |
|
Kanada koldjuur |
||||||||||||||||||||
ROSACEAE |
|
|
|
ROOSÕIELISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Prunus africana (II) #4 |
|
Aafrika ploomipuu |
||||||||||||||||||||
RUBIACEAE |
|
|
|
MADARALISED |
||||||||||||||||||||
|
Balmea stormiae (I) |
|
|
Balmea |
||||||||||||||||||||
SANTALACEAE |
|
|
|
LINALEHIKULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Osyris lanceolata (II) (üksnes Burundi, Etioopia, Keenia, Rwanda, Uganda ja Tansaania Ühendvabariigi populatsioonid; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #2 |
|
Ida-Aafrika sandlipuu |
||||||||||||||||||||
SARRACENIACEAE |
|
|
|
PÜÜNISLEHELISED e SARRATSEENIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Sarracenia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4 |
|
Püünislehed |
||||||||||||||||||||
|
Sarracenia oreophila (I) |
|
|
Mägi-püünisleht |
||||||||||||||||||||
|
Sarracenia rubra ssp. alabamensis (I) |
|
|
Punane püünisleht (alamliigist Sarracenia rubra Alabamensis) |
||||||||||||||||||||
|
Sarracenia rubra ssp. jonesii (I) |
|
|
Punane püünisleht (alamliigist Sarracenia rubra jonesii) |
||||||||||||||||||||
SCROPHULARIACEAE |
|
|
|
MAILASELISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Picrorhiza kurrooa (II) (välja arvatud Picrorhiza scrophulariiflora) #2 |
|
Palaviku-kibejuur |
||||||||||||||||||||
STANGERIACEAE |
|
|
|
STANGEERIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Bowenia spp. (II) #4 |
|
Boveeniad |
||||||||||||||||||||
|
Stangeria eriopus (I) |
|
|
Stangeeria (liik Stangeria eriopus) |
||||||||||||||||||||
TAXACEAE |
|
|
|
JUGAPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Taxus chinensis ja selle liigi taksonid (II) #2 |
|
Hiina jugapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Taxus cuspidata ja selle liigi taksonid (II) (13) #2 |
|
Ida-jugapuu e teravaokkaline jugapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Taxus fuana ja selle liigi taksonid (II) #2 |
|
Tiibeti jugapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Taxus sumatrana ja selle liigi taksonid (II) #2 |
|
Sumatra jugapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Taxus wallichiana (II) #2 |
|
Himaalaja jugapuu |
||||||||||||||||||||
THYMELAEACEAE (AQUILARIACEAE) |
|
|
|
NÄSINIINELISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Aquilaria spp. (II) #14 |
|
Kotkapuud e akvilaariad |
||||||||||||||||||||
|
|
Gonystylus spp. (II) #4 |
|
Raminipuud |
||||||||||||||||||||
|
|
Gyrinops spp. (II) #14 |
|
Näsipuud |
||||||||||||||||||||
TROCHODENDRACEAE (TETRACENTRACEAE) |
|
|
|
RATTAPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
|
Tetracentron sinense (III Nepal) #1 |
|
||||||||||||||||||||
VALERIANACEAE |
|
|
|
PALDERJANILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Nardostachys grandiflora (II) #2 |
|
|
||||||||||||||||||||
VITACEAE |
|
|
|
VIINAPUULISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyphostemma elephantopus (II) |
|
Elevant-jalgvanik |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyphostemma laza (II) |
|
Hõre jalgvanik |
||||||||||||||||||||
|
|
Cyphostemma montagnacii (II) |
|
Mägi-jalgvanik |
||||||||||||||||||||
WELWITSCHIACEAE |
|
|
|
VELVITŠIALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Welwitschia mirabilis (II) #4 |
|
Velvitšia |
||||||||||||||||||||
ZAMIACEAE |
|
|
|
KÄBIKALISED |
||||||||||||||||||||
|
|
ZAMIACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4 |
|
Käbikalised |
||||||||||||||||||||
|
Ceratozamia spp. (I) |
|
|
Sarvkäbikad (liigid Ceratozamia spp.) |
||||||||||||||||||||
|
Encephalartos spp. (I) |
|
|
Rööpkäbikad |
||||||||||||||||||||
|
Microcycas calocoma (I) |
|
|
Saagoladvad |
||||||||||||||||||||
|
Zamia restrepoi (I) |
|
|
|
||||||||||||||||||||
ZINGIBERACEAE |
|
|
|
INGVERILISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Hedychium philippinense (II) #4 |
|
Filipiini hedühhium |
||||||||||||||||||||
|
|
Siphonochilus aethiopicus (II) (Mosambiigi, Lõuna-Aafrika, Svaasimaa ja Zimbabwe populatsioonid) |
|
Natal ginger |
||||||||||||||||||||
ZYGOPHYLLACEAE |
|
|
|
SEIGLEHELISED |
||||||||||||||||||||
|
|
Bulnesia sarmientoi (II) #11 |
|
Argentina pühapuu |
||||||||||||||||||||
|
|
Guaiacum spp. (II) #2 |
|
Guajakipuud |
|
D lisa |
Üldnimetus |
FAUNA |
||
CHORDATA (KEELIKLOOMAD) |
||
MAMMALIA |
|
IMETAJAD |
CARNIVORA |
|
KISKJALISED |
Canidae |
|
Koerlased |
|
Vulpes vulpes griffithi (III India) §1 |
Rebane (alaliigist Vulpes vulpes griffithi) |
|
Vulpes vulpes montana (III India) §1 |
Rebane (alaliigist Vulpes vulpes montana) |
|
Vulpes vulpes pusilla (III India) §1 |
Rebane (alaliigist Vulpes vulpes pusilla) |
Mustelidae |
|
Kärplased |
|
Mustela altaica (III India) §1 |
Solongoi |
|
Mustela erminea ferghanae (III India) §1 |
Fergana kärp |
|
Mustela kathiah (III India) §1 |
Kuldkõht-kärp |
|
Mustela sibirica (III India) §1 |
Kolonokk |
DIPROTODONTIA |
|
|
Macropodidae |
|
Kängurulased |
|
Dendrolagus dorianus |
Doria puukänguru |
|
Dendrolagus goodfellowi |
Puukänguru (liigist Dendrolagus goodfellowi) |
|
Dendrolagus matschiei |
Puukänguru (liigist Dendrolagus matschiei) |
|
Dendrolagus pulcherrimus |
Puukänguru (liigist Dendrolagus pulcherrimus) |
|
Dendrolagus stellarum |
Puukänguru (liigist Dendrolagus stellarum) |
AVES |
|
LINNUD |
ANSERIFORMES |
|
HANELISED |
Anatidae |
|
Partlased |
|
Anas melleri |
Malagassi part |
COLUMBIFORMES |
|
TUVILISED |
Columbidae |
|
Tuvilased |
|
Columba oenops |
Peruu tuvi |
|
Didunculus strigirostris |
Hammastuvi |
|
Ducula pickeringii |
Keisertuvi (liigist Ducula pickeringii) |
|
Gallicolumba crinigera |
Mindanao maatuvi |
|
Ptilinopus marchei |
Tuvi (liigist Ptilinopus marchei) |
|
Turacoena modesta |
Nõgituvi |
GALLIFORMES |
|
KANALISED |
Cracidae |
|
Hokolased |
|
Crax alector |
Hokolane (liigist Crax alector) |
|
Pauxi unicornis |
Hokolane (liigist Pauxi unicornis) |
|
Penelope pileata |
Hokolane (liigist Penelope pileata) |
Megapodiidae |
|
Rihukanalased |
|
Eulipoa wallacei |
Punaselg-rihukana |
Phasianidae |
|
Kanalased |
|
Arborophila gingica |
Kaelus-künkakana |
|
Lophura bulweri |
Valgesaba-faasan |
|
Lophura diardi |
Prelaatfaasan |
|
Lophura inornata |
Sumatra kanafaasan |
|
Syrmaticus reevesii §2 |
Kuningfaasan |
PASSERIFORMES |
|
VÄRVULISED |
Bombycillidae |
|
Siidisabalased |
|
Bombycilla japonica |
Siidisaba (liigist Bombycilla japonica) |
Corvidae |
|
Vareslased |
|
Cyanocorax caeruleus |
Araukaaria-sininäär |
|
Cyanocorax dickeyi |
Hari-sininäär |
Cotingidae |
|
Kotingalased |
|
Procnias nudicollis |
Kotingalane (liigist Procnias nudicollis) |
Emberizidae |
|
Tsiitsitajalased |
|
Dacnis nigripes |
Tangaralane (liigist Dacnis nigripes) |
|
Sporophila falcirostris |
Tsiitsitajalane (liigist Sporophila falcirostris) |
|
Sporophila frontalis |
Tsiitsitajalane (liigist Sporophila frontalis) |
|
Sporophila hypochroma |
Tsiitsitajalane (liigist Sporophila hycochroma) |
|
Sporophila palustris |
Tsiitsitajalane (liigist Sporophila palustris) |
Estrildidae |
|
Amadiinlased |
|
Amandava amandava |
Maasik-amadiin |
|
Cryptospiza reichenovii |
Väike mägiamadiin |
|
Erythrura coloria |
Mindanao roheamadiin |
|
Erythrura viridifacies |
Filipiini roheamadiin |
|
Estrilda quartinia (sageli müüakse ka nime all Estrilda melanotis) |
Koldkõht amadiin |
|
Hypargos niveoguttatus |
Punarind täpikamadiin |
|
Lonchura griseicapilla |
Hallpea-amadiin |
|
Lonchura punctulata |
Võrkamadiin |
|
Lonchura stygia |
Mustamadiin |
Fringillidae |
|
Vintlased |
|
Carduelis ambigua |
Yunnani rohevint |
|
Carduelis atrata |
Mustsiisike |
|
Kozlowia roborowskii |
Kalju-karmiinleevike |
|
Pyrrhula erythaca |
Hiina leevike |
|
Serinus canicollis |
Aed-koldvint |
|
Serinus citrinelloides hypostictus (sageli müüakse ka nime all Serinus citrinelloides) |
Taganjika koldvint |
Icteridae |
|
Turpiallased |
|
Sturnella militaris |
Turpial (liigist Sturnella militaris) |
Muscicapidae |
|
Kärbsenäplased |
|
Cochoa azurea |
Kärbesnäplane (liigist Cochoa azurea) |
|
Cochoa purpurea |
Kärbesnäplane (liigist Cochoa purpurea) |
|
Garrulax formosus |
Kärbesnäplane (liigist Garrulax formosus) |
|
Garrulax galbanus |
Kärbesnäplane (liigist Garrulax galbanus) |
|
Garrulax milnei |
Kärbesnäplane (liigist Garrulax milnei) |
|
Niltava davidi |
Kärbsenäplane (liigist Niltava davidi) |
|
Stachyris whiteheadi |
Kärbsenäplane (liigist Stachyris whitebeadi) |
|
Swynnertonia swynnertoni (viidatud ka nime all Pogonicichla swynnertoni) |
Kärbesnäplane (liigist Swynnertonia swynnertoni) |
|
Turdus dissimilis |
Rästas (liigist Turdus dissimilis) |
Pittidae |
|
Pitalased |
|
Pitta nipalensis |
Sinikukal-pita |
|
Pitta steerii |
Lasuurpita |
Sittidae |
|
Puukoristajalased |
|
Sitta magna |
Suur-puukoristaja |
|
Sitta yunnanensis |
Yunnani puukoristaja |
Sturnidae |
|
Kuldnoklased |
|
Lamprotornis regius |
Paradiisikuldnokk |
|
Mino dumontii |
Maina (liigist Mino dumontii) |
|
Sturnus erythropygius |
Kuldnokk (liigist Sturnus erythropygius) |
REPTILIA |
|
ROOMAJAD |
SAURIA |
|
SISALIKULISED |
Agamidae |
|
Agaamlased |
|
Physignathus cocincinus |
Agaamlane (liigist Physignathus cocincinus) |
Gekkonidae |
|
Gekolased |
|
Rhacodactylus auriculatus |
Kõrvuk-hiidgeko |
|
Rhacodactylus ciliatus |
Võrk-hiidgeko |
|
Rhacodactylus leachianus |
Jämejalg-hiidgeko |
|
Teratoscincus microlepis |
Geko (liigist Teratoscincus microlepis) |
|
Teratoscincus scincus |
Harilik skinkgeko |
Gerrhosauridae |
|
Vöösabalased |
|
Zonosaurus karsteni |
Karsteni hiidrüülik |
|
Zonosaurus quadrilineatus |
Nelitriip-hiidrüülik |
Iguanidae |
|
Iguaanlased |
|
Ctenosaura quinquecarinata |
Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura quinquecarinata) |
Scincidae |
|
Skinklased |
|
Tribolonotus gracilis |
Sale hiidskink |
|
Tribolonotus novaeguineae |
Uusginea kiiverskink |
SERPENTES |
|
MAOLISED |
Colubridae |
|
Nastiklased |
|
Elaphe carinata §1 |
Taivani roninastik |
|
Elaphe radiata §1 |
Särav roninastik |
|
Elaphe taeniura §1 |
Peensaba-roninastik |
|
Enhydris bocourti §1 |
Bocourti enhüdriin |
|
Homalopsis buccata §1 |
Laiksilm-veemadu |
|
Langaha nasuta |
Lehtnina-võramadu |
|
Leioheterodon madagascariensis |
Madagaskari konksninamadu |
|
Ptyas korros §1 |
India suursilmmadu |
|
Rhabdophis subminiatus §1 |
Malaisia kiilselgmadu |
Hydrophiidae |
|
Merimadulased |
|
Lapemis curtus (k.a Lapemis hardwickii) §1 |
Lühike merimadu |
Viperidae |
|
Rästiklased |
|
Calloselasma rhodostoma §1 |
Sile kilplõugmadu |
AMPHIBIA |
|
KAHEPAIKSED |
ANURA |
|
PÄRISKONNALISED |
Conraua goliath |
|
Frogs |
|
Limnonectes macrodon |
Konn (liigist Limnonectes macrodon) |
Härgkonn Hylidae |
|
Lehekonlased |
|
Phyllomedusa sauvagii |
Haardlehekonn (liigist Phyllomedusa sauvagii) |
Leptodactylidae |
|
Vilekärnkonlased |
|
Leptodactylus laticeps |
Vilekärnkonn (liigist Leptodactylus laticeps) |
Ranidae |
|
Konlased |
|
Pelophylax shqiperica |
Konn (liigist Pelophylax shqiperica) |
CAUDATA |
|
SABAKONNALISED |
Hynobiidae |
|
Igiliklased |
|
Ranodon sibiricus |
Džungaari koseigilik |
Ojaliklased |
|
Ojaliklased |
|
Ojalik liigist (Bolitoglossa dofleini) |
Ojalik (liigist Bolitoglossa dofleini) |
Salamandridae |
|
Salamanderlased |
|
Cynops ensicauda |
Salamander (liigist Cynops ensicauda) |
|
Echinotriton andersoni |
Salamander (liigist Echinotriton andersoni) |
|
Laotriton laoensis |
Salamander (liigist Laotriton laoensis) |
|
Liangshantriton taliangensis |
|
|
Paramesotriton spp. (välja arvatud B lisas loetletud liigid) |
Salamandrid (liigid Paramesotriton spp.) |
|
Tylototriton spp. |
Salamander liigist (Salamandra algira) |
ACTINOPTERYGII |
|
KIIRUIMSED |
PERCIFORMES |
|
AHVENALISED |
Apogonidae |
|
Kardinalahvenlased |
|
Pterapogon kauderni |
Kardinalahven (liigist Pterapogon kauderni) |
ARTHROPODA (LÜLIJALGSED) |
||
INSECTA |
|
PUTUKAD |
LEPIDOPTERA |
|
LIBLIKALISED |
Papilionidae |
|
Ratsulibliklased |
|
Baronia brevicornis |
Ratsulibliklane (liigist Baronia brevicornis) |
|
Papilio grosesmithi |
Pääsusaba (liigist Papilio grosesmithi) |
|
Papilio maraho |
Pääsusaba (liigist Papilio maraho) |
MOLLUSCA (MOLLUSKID) |
||
GASTROPODA |
|
KÕHTJALGSED e TEOD |
Haliotidae |
|
|
|
Haliotis midae |
Merikõrv (liigist Haliotis midae) |
FLORA |
||
AGAVACEAE |
|
AGAAVILISED |
|
Calibanus hookeri |
Hookeri mugulagaav |
|
Dasylirion longissimum |
Lintdasüliirion |
ARACEAE |
|
VÕHALISED |
|
Arisaema dracontium |
Draakon-tulivõhk |
|
Arisaema erubescens |
Punakas tulivõhk |
|
Arisaema galeatum |
Kiiver-tulivõhk |
|
Arisaema nepenthoides |
Kõrvukas tulivõhk |
|
Arisaema sikokianum |
Shikoku tulivõhk |
|
Arisaema thunbergii var. urashima |
Thunbergi tulivõhk |
|
Arisaema tortuosum |
Looklev tulivõhk |
|
Biarum davisii ssp. marmarisense |
Kreeka lünkvõhk (alamliigist Biarum davisii marmarisense) |
|
Biarum ditschianum |
Lüükia lünkvõhk |
COMPOSITAE (ASTERACEAE) |
|
KORVÕIELISED |
|
Arnica montana §3 |
Mägiarnika |
|
Othonna cacalioides |
Otonna (liigist Othonna cacalioides) |
|
Othonna clavifolia |
Tõlvlehine otonna |
|
Othonna hallii |
Halli otonna |
|
Othonna herrei |
Herre otonna |
|
Othonna lepidocaulis |
Soomusvarreline otonna |
|
Othonna retrorsa |
Käändotonna |
ERICACEAE |
|
Kanarbikulised |
|
Arctostaphylos uva-ursi §3 |
Harilik leesikas |
GENTIANACEAE |
|
EMAJUURELISED |
|
Gentiana lutea §3 |
Kollane emajuur |
LILIACEAE |
|
LIILIALISED |
|
Trillium pusillum |
Pisi-kolmiklill |
|
Trillium rugelii |
Rugeli kolmiklill |
|
Trillium sessile |
Raotu kolmiklill |
LYCOPODIACEAE |
|
KOLLALISED |
|
Lycopodium clavatum §3 |
Karukold |
MELIACEAE |
|
MEELIALISED |
|
Cedrela montana §4 |
Sedreel (liigist Cedrela montana) |
|
Cedrela oaxacensis §4 |
Sedreel (liigist Cedrela oaxacensis) |
|
Cedrela salvadorensis §4 |
Sedreel (liigist Cedrela salvadorensis) |
|
Cedrela tonduzii §4 |
Sedreel (liigist Cedrela tonduzii) |
MENYANTHACEAE |
|
UBALEHELISED |
|
Menyanthes trifoliata §3 |
Ubaleht |
PARMELIACEAE |
|
LAPIKSAMBLIKULISED |
|
Cetraria islandica §3 |
Islandi käosamblik |
PASSIFLORACEAE |
|
KANNATUSLILLELISED |
|
Adenia glauca |
Sinihall adeenia |
|
Adenia pechuelli |
Pechueli adeenia |
PEDALIACEAE |
|
SEESAMILISED |
|
Harpagophytum spp. §3 |
Saatanaküüned |
PORTULACACEAE |
|
PORTULAKILISED |
|
Ceraria carrissoana |
Kapi tseraaria |
|
Ceraria fruticulosa |
Põõsas-tseraaria |
SELAGINELLACEAE |
|
SELAGINELLILISED |
|
Selaginella lepidophylla |
Jeeriku selaginell e liblikselaginell |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(2) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(3) Käesoleva märke ainus otstarve on lubada rahvusvahelist kauplemist üksnes elusvikunjadelt (Vicugna vicugna) pügatud villa ja sellest saadud toodetega. Villast saadud toodetega võib kaubelda üksnes kooskõlas järgmiste sätetega:
1. |
Kõik vikunjavilla riieteks ja toodeteks töötlevad isikud või üksused peavad taotlema päritoluriigi asjaomastelt aPRIMATES metiasutustelt luba [Päritoluriigid: riigid, kus need loomaliigid esinevad: Argentina, Boliivia, Tšiili, Ecuador ja Peruu] kasutada sõnu „vikunja päritoluriik“, märgist ja logo, mille on vastu võtnud liigi areaaliriigid, kes on alla kirjutanud dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa“ (vikunja kaitse ja majandamise konventsioon). |
2. |
Tähistatud riided ja tooted peavad olema tähistatud või identifitseeritud kooskõlas järgmiste sätetega:
|
3. |
Rahvusvahelisel kauplemisel liigi areaaliriigiks olevates riikides elusvikunjadelt pügatud villast tehtud käsitöötoodetega tuleb kasutada alljärgnevalt täpsustatud sõnu „VICUÑA [PÄRITOLURIIK] – ARTESANÍA“, märgist ja logo: |
4. |
Kui riiete ja toodete tootmiseks kasutatakse eri päritoluriikidest saadud elusvikunjadelt pügatud villa, siis tuleb villa iga päritoluriigi kohta esitada punktides 2.1 ja 2.2 täpsustatud sõnad, märgis ja logo. |
5. |
Kõiki muid isendeid käsitatakse I liitesse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele. |
(4) Kõik liigid esinevad konventsiooni II liites, välja arvatud Balaena mysticetus, Eubalaena spp., Balaenoptera acutorostrata (välja arvatud Lääne-Gröönimaa populatsioon), Balaenoptera bonaerensis, Balaenoptera borealis, Balaenoptera edeni, Balaenoptera musculus, Balaenoptera omurai, Balaenoptera physalus, Megaptera novaeangliae, Orcaella brevirostris, Orcaella heinsohni, Sotalia spp., Sousa spp, Eschrichtius robustus, Lipotes vexillifer, Caperea marginata, Neophocaena asiaeorientalis, Neophocaena phocaenoides, Phocoena sinus, Physeter macrocephalus, Platanista spp, Berardius spp., Hyperoodon spp., mis on loetletud I liites. Gröönimaalaste poolt vastava pädeva asutuse antud litsentsi alusel püütud konventsiooni II liites loetletud liikidest isendeid, sealhulgas ka nende osi ja neist saadut, välja arvatud ärilistel eesmärkidel kasutatavaid lihasaadusi, käsitatakse B lisasse kuuluvana. Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud Musta mere Tursiops truncatus populatsiooni sellistele elusisenditele, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse eelkõige ärilistel eesmärkidel.
(5) Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid (loetletud B lisas):
Lubatud on üksnes: a) jahitrofeedega kauplemine mittekaubanduslikul eesmärgil; b) elusloomadega kauplemine, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, vastavalt resolutsiooni Conf. 11.20 Botswanat ja Zimbabwet käsitlevale osale ja in situ-kaitseprogrammide jaoks Namiibias ja Lõuna-Aafrikas; c) nahkadega kauplemine; d) karvadega kauplemine; e) nahast toodetega kauplemine kaubanduslikel või muudel kui kaubanduslikel eesmärkidel Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika puhul; muudel kui kaubanduslikel eesmärkidel Zimbabwe puhul; f) Namiibia puhul muul kui kaubanduslikel eesmärkidel kauplemine eraldi märgistatud ja sertifitseeritud ekipas'iga, mis on osa valmisehetest, ja Zimbabwe puhul kauplemine elevandiluunikerdistega muudel kui kaubanduslikel eesmärkidel; g) registreeritud töötlemata elevandiluuga kauplemisel (Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe terved kihvad ja tükid) kehtib järgmine: i) üksnes riigist pärit ja valitsusele kuuluvad registreeritud varud (v.a konfiskeeritud elevandiluu ja teadmata päritolu elevandiluu); ii) üksnes kaubanduspartneritele, kellel on sekretariaat koostöös alatise komiteega tunnistanud olevat piisavad riigisisesed õigusaktid ja omamaise kaubanduse järelevalve tagamaks, et imporditud elevandiluud ei reekspordita ja seda hallatakse vastavalt resolutsioonile Conf.10.10 (Rev. CoP12) omamaise tootmise ja kaubanduse kohta; iii) mitte enne, kui sekretariaat on kindlaks teinud perspektiivsed importivad riigid ja valitsusele kuuluvad registreeritud varud; iv) kaubelda võib maksimaalselt 20 000 kg (Botswana), 10 000 kg (Namiibia) ja 30 000 kg (Lõuna-Aafrika) valitsusele kuuluvatest registreeritud varudest pärit töötlemata elevandiluuga vastavalt CoP12 kokkuleppele; v) lisaks CoP12 raames kokku lepitud kogustele võib Botswanast, Namiibiast, Lõuna-Aafrikast ja Zimbabwest pärit enne 31. jaanuari 2007 registreeritud ja sekretariaadi poolt kontrollitud elevandiluud saata ja sellega kaubelda koos punkti g alapunktis iv osutatud elevandiluuga ning see lähetatakse ühe saadetisena sekretariaadi range järelevalve all; vi) kauplemistulu kasutatakse üksnes elevantide kaitseks ning koosluse kaitse- ja arenguprogrammideks, mida teostatakse elevantide levikualal, ning vii) kaubelda võib täiendavate kogustega vastavalt punkti g alapunktile v üksnes pärast seda, kui alaline komitee on kokku leppinud, et eespool osutatud tingimused on täidetud; h) täiendavaid ettepanekuid elevandiluuga kauplemiseks ei tohi lepinguosaliste riikide konverentsile saata, alates CoP14 ja lõpetades üheksa aastat pärast ühe saadetisena teostatud müügitehingut, mis on toimunud kooskõlas punkti g alapunktidega i, ii, iii, vi ja vii. Kõnealuseid täiendavaid ettepanekuid menetletakse vastavalt otsustele 14.77 ja 14.78 (Rev. CoP15). Sekretariaadi ettepanekul võib alaline komitee otsustada kõnealuse kaubanduse osalise või täieliku lõpetamise üle, kui eksportivad või importivad riigid ei täida eespool mainitud tingimusi või kui on tõestatud kaubanduse osutatud kahjustav mõju muule elevandipopulatsioonile. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
(6) Loetelu hõlmab taksonit Scleropages inscriptus.
(7) Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:
|
fossiilid; |
|
korall-liiv, st selline materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest, mida ei ole võimalik perekonna tasandil kindlaks määrata ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid; |
|
korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm, ja mida ei ole võimalik perekonna tasandil kindlaks määrata. |
(8) Lähtekoodiga A isenditega kauplemine on lubatud üksnes juhul, kui kaubeldavatel isenditel on katafüllid.
(9) Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste hübriidide ja/või kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes:
|
Hatiora x graeseri |
|
Schlumbergera x buckleyi |
|
Schlumbergera russelliana x Schlumbergera truncata |
|
Schlumbergera orssichiana x Schlumbergera truncata |
|
Schlumbergera opuntioides x Schlumbergera truncata |
|
Schlumbergera truncata (kultivarid) |
|
Cactaceae spp. värvimutandid, mis on poogitud järgmistele pookealustele: Harrisia„Jusbertii“, Hylocereus trigonus või Hylocereus undatus |
|
Opuntia microdasys (kultivarid) |
(10) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata perekondade Cymbidium, Dendrobium, Phalaenopsis ja Vanda kunstlikult paljundatud hübriide suhtes, kui taimed on kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud ja neil ei ilmne loodusest kogutud isendite tunnuseid, nagu kogumisest tulenevad mehhaanilised vigastused või tugev kuivamine, ühe taksoni ja saadetise piires ebaregulaarne suurus ja kuju, lehtedele kinnitunud vetikad, samblikud vmt, või putukate või muude kahjurite tekitatud kahjustused; ja
a) |
mitteõitsvate taimedega kaubeldakse üksikute, vähemalt 20 sama hübriidi taime sisaldavate pakenditega (nt pappkarbid, kastid või puitpakendid); iga pakendi taimed on ühesuguse suurusega ja samaväärses tervislikus seisundis; saadetistega on kaasas dokumendid, nt arve, kuhu on selgesti märgitud iga hübriidi taimede arv; või |
b) |
õitsvate taimedega, st vähemalt üks täiesti avatud õis taime kohta, kauplemisel ei ole isendite arv saadetises määratletud, aga taimed peavad olema kaubanduslikuks jaemüügiks nõuetekohaselt töödeldud, nt varustatud trükitud märgisega ja pakitud trükitud pakendisse, millel on esitatud hübriidi nimi ja lõpptöötlemise maa. Andmed peavad olema hästi nähtavad ja kergesti kontrollitavad. Taimedega, mille suhtes erandit selgelt ei kohaldata, peavad kaasas olema asjakohased CITESi dokumendid. |
(11) Komisjoni 4. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1).
(12) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata Cyclamen persicum'i kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes. Erandit ei kohaldata siiski kõnealuste liikide puhkestaadiumis mugulate suhtes.
(13) Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu Taxus cuspidata kunstlikult paljundatud hübriidid ja kultivarid, elustaimed, pottides või väikestes konteinerites. Igale saadetisele on lisatud etikett või muu dokument taksoni või taksonite nimetuse ja tekstiga „kunstlikult paljundatud“.
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/99 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/161,
31. jaanuar 2017,
millega parandatakse määruse (EL) nr 139/2014 (millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008) prantsuskeelset versiooni
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8a lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 (2) (millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused) prantsuskeelses versioonis on ilmnenud vigu. Seepärast on vaja teha parandusi asjaomase määruse II ja IV lisa prantsuskeelses versioonis. Muude keelte versioonides ei ole vaja parandusi teha. |
(2) |
Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 139/2014 vastavalt parandada. |
(3) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
(Parandused puudutavad ainult prantsuskeelset versiooni).
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. jaanuar 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(2) Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1).
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/101 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/162,
31. jaanuar 2017,
millega vähendatakse teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/2226, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2, 3 ja 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Püügikvoodid 2015. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:
|
(2) |
Püügikvoodid 2016. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, peab komisjon tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest. |
(4) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2226 (9) on vähendatud teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra. |
(5) |
Teatavate liikmesriikide puhul ei olnud rakendusmäärusega (EL) 2016/2226 siiski võimalik ülepüütud kalavarude kvootidest mahaarvamisi teha, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei olnud 2016. aastal vastavaid kvoote. |
(6) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 tuleks siis, kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole vastavat kvooti, teha mahaarvamised muude kalavarude kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07 (10) tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha kvootidest, mis on eraldatud asjaomaste kalavarude püügiks samale laevastikule, kes püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud, ning võtta arvesse vajadust vältida tagasiheidet mitme liigiga püügipiirkonnas. |
(7) |
Teatavatel juhtudel võimaldas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (11) artikli 16 lõike 8 kohane püügivõimaluste vahetamine osalist mahaarvamist samadest kalavarudest rakendusmääruse (EL) 2016/2226 raames. Ülejäänud osa tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 maha arvata muude varude kvootidest. |
(8) |
Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud selle üle, et teha kavandatud mahaarvamised kvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks. |
(9) |
2015. aastal ületas Hispaania talle eraldatud railaste püügikvooti ICESi VIII ja IX alapiirkonna liidu vetes (SRX/89-C). Oma 30. septembri 2016. aasta kirjas taotles Hispaania mahaarvamise jaotamist kahele aastale. Esitatud teavet silmas pidades ja arvestades seda, et kvootide märkimisväärne vähendamine tooks kaasa asjaomaste liikide liigse tagasiheite vastavalt teatise 2012/C 72/07 punkti 3 alapunktile b, võib kõnealuse taotlusega nõus olla. |
(10) |
Seoses ICESi IIa ja IIIa rajoonist ning ICESi IV alarajoonist koosneva geograafilise piirkonna tobiaga on Taani puhul vaja teha mahaarvamised, kuna ta ületas 2015. aastal tobia lubatud kogupüüki määruse (EL) 2015/104 IID lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkonna 1 liidu vetes. 2016. aastal on neis vetes lubatud tobiat püüda minimaalselt, et jälgida tobiaslaste arvukust. Kõnealuste mahaarvamiste juures on siiski võimatu säilitada seiresüsteemi, (12) mida on tobiapüügi reguleerimiseks soovitanud kasutada Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Seetõttu tuleks mahaarvamised, mida tehakse seoses Taani poolt kõnealuses piirkonnas 2015. aastal ületatud kvootidega, teha tobiavarude majandamise piirkonnas 3. |
(11) |
Lisaks näivad teatavad rakendusmäärusega (EL) 2016/2226 nõutud vähendamised olevat siiski suuremad kui 2016. aastal saadaolev kohandatud kvoot ning järelikult ei ole võimalik kõnealusest kvoodist kogu ettenähtud kogust maha arvata. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07 tuleks ülejäänud kogused maha arvata järgmistel aastatel saadaolevast kohandatud kvootidest, kuni kogu ülepüütud kogus on tasa tehtud. |
(12) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/2226 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse I lisas osutatud, määrustega (EL) nr 1367/2014, (EL) 2015/2072, (EL) 2016/72 ja (EL) 2016/73 aastaks 2016 kehtestatud püügikvoote vähendatakse, kohaldades mahaarvamisi muude kalavarude kvootidest vastavalt kõnealusele lisale.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) 2016/2226 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. jaanuar 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) Nõukogu 10. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1221/2014, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2015. aastaks ning muudetakse määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/2013 (ELT L 330, 15.11.2014, lk 16).
(3) Nõukogu 15. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1367/2014, millega kehtestatakse liidu kalalaevadele 2015. ja 2016. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 366, 20.12.2014, lk 1).
(4) Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/104, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).
(5) Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/106, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2015. aastaks (ELT L 19, 24.1.2015, lk 8).
(6) Nõukogu 17. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2072, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2016. aastaks ning muudetakse määrust (EL) nr 1221/2014 ja määrust (EL) 2015/104 (ELT L 302, 19.11.2015, lk 1).
(7) Nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2016, lk 1).
(8) Nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/73, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2016. aastaks (ELT L 16, 23.1.2016, lk 1).
(9) Komisjoni 9. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2226, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra (ELT L 336, 10.12.2016, lk 28).
(10) Komisjoni teatis „Suunised kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt“ (2012/C 72/07) (ELT C 72, 10.3.2012, lk 27).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(12) http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Expert%20Group%20Report/acom/2016/HAWG/13%20HAWG%20Report%202016%20-%20Sec%2011%20Sandeel%20in%20Division%203.a%20and%20Subarea%204.pdf
I LISA
Mahaarvamised muude kalavarude kvootidest
Liikmesriik |
Liigi kood |
Piirkonna kood |
Liigi nimi |
Piirkonna nimetus |
Lubatud lossitavad kogused 2015. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1) |
Kogupüük 2015. aastal (kogus kilogrammides) |
Kvoodi kasutamine (%) |
Lubatud lossitavate kogustega seotud ülepüük (kogus kilogrammides) |
Korrutustegur (2) |
Eelmiste aastate eest tegemata jäänud mahaarvamised (5) (kogus kilogrammides) |
2016. aastal kohaldatavad mahaarvamised (kogus kilogrammides) |
Mahaarvamised, mida on 2016. aastal juba sama varu suhtes kohaldatud (kogus kilogrammides) (6) |
Ülejäänud kogus, mis arvatakse maha muude kalavarude kvoodist (kogus kilogrammides) |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(6) |
(7) |
(8) |
(9) |
(10) |
(11) |
(12) |
(13) |
(14) |
(15) |
|
||||||||||||||
DK |
DGS |
03A-C |
Harilik ogahai |
IIIa püügipiirkonna liidu veed |
0 |
3 840 |
Ei kohaldata. |
3 840 |
1,00 |
/ |
/ |
3 840 |
0 |
3 840 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
DK |
NEP |
3A/BCD |
Norra salehomaar |
IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
3 840 |
|
||||||||||||||
DK |
DGS |
2AC4-C |
Harilik ogahai |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
0 |
1 540 |
Ei kohaldata. |
1 540 |
1,00 |
/ |
/ |
1 540 |
0 |
1 540 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
DK |
NEP |
2AC4-C |
Norra salehomaar |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
1 540 |
|
||||||||||||||
DK |
NOP |
04-N |
Norra tursik |
IV püügipiirkonna Norra veed |
0 |
28 270 |
Ei kohaldata. |
28 270 |
1,00 |
/ |
/ |
28 270 |
0 |
28 270 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
DK |
NOP |
2A3A4 |
Norra tursik |
IIIa; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
28 270 |
|
||||||||||||||
ES |
BUM |
ATLANT |
Sinine marliin |
Atlandi ookean |
20 360 |
134 082 |
658,56 |
113 722 |
2,0 |
A |
172 878 |
514 044 |
0 |
514 044 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
ES |
SWO |
AN05N |
Mõõkkala |
Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
514 044 |
|
||||||||||||||
ES |
GHL |
1N2AB |
Süvalest |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
0 |
24 239 |
Ei kohaldata. |
24 239 |
1,00 |
A |
/ |
36 359 |
0 |
36 359 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
ES |
POK |
1N2AB |
Põhjaatlandi süsikas |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
36 359 |
|
||||||||||||||
FR |
GHL |
1N2AB |
Süvalest |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
2 000 |
7 957 |
397,85 |
5 957 |
1,00 |
/ |
/ |
5 957 |
0 |
5 957 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
FR |
OTH |
1N2AB |
Muud liigid |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
5 957 |
|
||||||||||||||
NL |
ANE |
08. |
Euroopa anšoovis |
VIII püügipiirkond |
0 |
12 493 |
Ei kohaldata. |
12 493 |
1,00 |
/ |
/ |
12 493 |
0 |
12 493 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
NL |
WHB |
1X14 |
Põhjaputassuu |
I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
12 493 |
|
||||||||||||||
NL |
HKE |
3A/BCD |
Euroopa merluus |
IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed |
0 |
1 575 |
Ei kohaldata. |
1 575 |
1,00 |
A + C (7) |
/ |
2 363 |
0 |
2 363 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
NL |
HKE |
2AC4-C |
Euroopa merluus |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
2 363 |
|
||||||||||||||
NL |
WHG |
56–14 |
Merlang |
VI; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
0 |
11 475 |
Ei kohaldata. |
11 475 |
1,00 |
/ |
/ |
11 475 |
0 |
11 475 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
NL |
HKE |
8ABDE |
Euroopa merluus |
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
11 475 |
|
||||||||||||||
PT |
GHL |
1N2AB |
Süvalest |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
0 |
6 098 |
Ei kohaldata. |
6 098 |
1,00 |
/ |
/ |
6 098 |
0 |
6 098 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
PT |
RED |
1N2AB |
Meriahvenad |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
6 098 |
|
||||||||||||||
PT |
POK |
1N2AB |
Põhjaatlandi süsikas |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
9 700 |
9 690 |
99,90 |
–10 |
/ |
/ |
145 616 |
145 606 |
53 |
145 553 |
Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist. |
||||||||||||||
PT |
RED |
1N2AB |
Meriahvenad |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
/ |
145 553 |
(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast seda, kui on arvesse võetud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist ning nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2, määruse (EL) nr 1221/2014 artikli 5a ja määruse (EL) 2015/104 artikli 18a kohast kvootide ülekandmist 2014. aastast 2015. aastasse või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist ja mahaarvamist.
(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Vähendamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.
(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.
(4) Täht „A“ osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2013, 2014 ja 2015 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C“ osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes on mitmeaastase kava kohaldamise tõttu kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.
(5) Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2404 (ELT L 333, 19.12.2015, lk 73) muudetud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1801 (ELT L 263, 8.10.2015, lk 19) kohaselt ettenähtud mahaarvamised, mida ei saanud 2015. aastal arvesse võtta, sest kvoote ei olnud piisavalt või need puudusid üldse.
(6) Kogused, mille võib sama varu kvoodist maha arvata tänu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohasele püügivõimaluste vahetamisele.
(7) Täiendavaid korrutustegureid ei kumuleerita ja neid kasutatakse ainult üks kord.
II LISA
Rakendusmääruse (EL) 2016/2226 lisa asendatakse järgmisega:
„LISA
Mahaarvamised ülepüütud kalavarude kvootidest
Liikmesriik |
Liigi kood |
Piirkonna kood |
Liigi nimi |
Piirkonna nimetus |
Esialgne kvoot 2015. aastal (kogus kilogrammides) |
Lubatud lossitavad kogused 2015. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1) |
Kogupüük 2015. aastal (kogus kilogrammides) |
Kvoodi kasutamise ja lubatud lossitava koguse suhe (%) |
Lubatud lossitava kogusega seotud ülepüük (kogus kilogrammides) |
Korrutustegur (2) |
Eelmiste aastate eest tegemata jäänud mahaarvamised (5) (kogus kilogrammides) |
2016. aastal kohaldatavad vähendamised (kogus kilogrammides) (6) |
2016. aastal juba kohaldatud vähendamised (kogus kilogrammides) (7) |
Vähendamine 2017. ja järgneva(te)l aasta(te)l (kogus kilogrammides) |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(6) |
(7) |
(8) |
(9) |
(10) |
(11) |
(12) |
(13) |
(14) |
(15) |
(16) |
BE |
SOL |
24-C |
Harilik merikeel |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
991 000 |
929 510 |
939 590 |
101,08 |
10 080 |
/ |
/ |
/ |
10 080 |
10 080 |
/ |
BE |
SRX |
07D |
Railased |
VIId püügipiirkonna liidu veed |
72 000 |
70 511 |
69 495 |
98,56 |
– 1 016 |
/ |
/ |
1 097 |
81 |
81 |
/ |
BE |
SRX |
2AC4-C |
Railased |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
211 000 |
245 500 |
256 147 |
104,34 |
10 647 |
/ |
/ |
/ |
10 647 |
10 647 |
/ |
BE |
SRX |
67AKXD |
Railased |
VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed |
725 000 |
915 262 |
918 243 |
100,33 |
2 981 |
/ |
/ |
/ |
2 981 |
2 981 |
/ |
DE |
T/B |
2AC4-C |
Harilik kammeljas/sile kammeljas |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
186 000 |
349 000 |
350 186 |
100,34 |
1 186 |
/ |
/ |
/ |
1 186 (12) |
1 186 |
/ |
DK |
COD |
03AN |
Tursk |
Skagerraki veed |
3 336 000 |
3 223 407 |
3 349 360 |
103,91 |
125 923 |
/ |
(C) (8) |
/ |
125 923 |
125 923 |
/ |
DK |
DGS |
03A-C |
Harilik ogahai |
IIIa püügipiirkonna liidu veed |
0 |
0 |
3 840 |
Ei kohaldata. |
3 840 |
1,00 |
/ |
/ |
3 840 |
3 840 |
/ |
DK |
DGS |
2AC4-C |
Harilik ogahai |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
0 |
0 |
1 540 |
Ei kohaldata. |
1 540 |
1,00 |
/ |
/ |
1 540 |
1 540 |
/ |
DK |
HER |
03A-BC |
Heeringas |
IIIa |
5 692 000 |
5 770 000 |
6 056 070 |
104,96 |
286 070 |
/ |
/ |
/ |
286 070 |
286 070 |
/ |
DK |
NOP |
04-N |
Norra tursik |
IV püügipiirkonna Norra veed |
0 |
0 |
28 270 |
Ei kohaldata. |
28 270 |
1,00 |
/ |
/ |
28 270 |
28 270 |
/ |
DK |
SAN |
234_1 |
Tobiad |
Tobiavarude majandamise piirkonna 1 liidu veed |
125 459 000 |
115 924 000 |
130 977 950 |
112,99 |
15 053 950 |
1,2 |
/ |
/ |
18 064 740 |
18 064 740 (14) |
/ |
DK |
SAN |
234_6 |
Tobiad |
Tobiavarude majandamise piirkonna 6 liidu veed |
206 000 |
219 000 |
228 860 |
104,50 |
9 860 |
/ |
/ |
/ |
9 860 |
9 860 |
/ |
ES |
ALF |
3X14 |
Limapead |
III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
67 000 |
80 045 |
62 544 |
78,13 |
– 9 496 (9) |
/ |
/ |
16 159 |
6 663 |
5 846 |
817 |
ES |
ANE |
08. |
Euroopa anšoovis |
VIII |
22 500 000 |
22 923 784 |
24 068 471 |
104,99 |
1 144 687 |
/ |
/ |
/ |
1 144 687 |
1 144 687 |
/ |
ES |
BSF |
8910- |
Süsisaba |
VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
12 000 |
30 050 |
110 |
0,37 |
– 26 936 (10) |
/ |
/ |
29 639 |
2 703 |
0 |
2 703 |
ES |
BUM |
ATLANT |
Sinine marliin |
Atlandi ookean |
10 360 |
20 360 |
134 082 |
658,56 |
113 722 |
2,0 |
A |
172 878 |
514 044 |
514 044 |
/ |
ES |
COD |
1/2B |
Tursk |
I ja IIb püügipiirkond |
13 283 000 |
12 182 091 |
12 391 441 |
101,72 |
209 350 |
/ |
/ |
/ |
209 350 |
209 350 |
/ |
ES |
GHL |
1N2AB |
Süvalest |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
/ |
0 |
24 239 |
Ei kohaldata. |
24 239 |
1,00 |
A |
/ |
36 359 |
36 359 |
/ |
ES |
RED |
N3LN |
Meriahvenad |
NAFO 3LN |
/ |
171 440 |
173 836 |
101,40 |
2 396 |
/ |
/ |
/ |
2 396 |
2 396 |
/ |
ES |
SOL |
8AB |
Harilik merikeel |
VIIIa ja VIIIb püügipiirkond |
9 000 |
6 968 |
7 397 |
106,13 |
(429) (11) |
/ |
2 759 |
2 759 |
2 759 |
/ |
|
ES |
SRX |
67AKXD |
Railased |
VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed |
43 800 |
412 000 |
445 713 |
108,18 |
33 713 |
/ |
/ |
/ |
33 713 |
33 713 |
/ |
ES |
SRX |
89-C |
Railased |
VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed |
1 057 000 |
650 485 |
771 246 |
118,56 |
120 761 |
1,2 |
/ |
118 622 |
263 535 |
131 768 (15) |
131 767 (15) |
ES |
USK |
567EI |
Meriluts |
V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
46 000 |
135 008 |
62 646 |
46,40 |
– 72 362 |
/ |
/ |
58 762 |
0 |
/ |
/ |
ES |
WHM |
ATLANT |
Valge odanina |
Atlandi ookean |
24 310 |
24 310 |
68 613 |
282,24 |
44 303 |
1,00 |
A |
72 539 |
138 994 |
0 |
138 994 |
FR |
GHL |
1N2AB |
Süvalest |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
/ |
2 000 |
7 957 |
397,85 |
5 957 |
1,00 |
/ |
/ |
5 957 |
5 957 |
/ |
FR |
HAD |
7X7A34 |
Kilttursk |
VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed |
5 561 000 |
5 760 984 |
5 775 607 |
100,25 |
14 623 |
/ |
/ |
/ |
14 623 |
14 623 |
/ |
FR |
PLE |
7HJK |
Atlandi merilest |
VIIh, VIIj ja VIIk |
17 000 |
57 007 |
59 833 |
104,95 |
2 826 |
/ |
/ |
/ |
2 826 |
2 826 |
/ |
FR |
SRX |
07D |
Railased |
VIId püügipiirkonna liidu veed |
602 000 |
591 586 |
689 868 |
116,61 |
98 282 |
1,00 |
/ |
/ |
98 282 |
98 282 |
/ |
FR |
SRX |
89-C |
Railased |
VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed |
1 298 000 |
1 507 000 |
1 578 469 |
104,74 |
71 469 |
/ |
/ |
/ |
71 469 |
71 469 |
/ |
IE |
COD |
07A. |
Tursk |
VIIa |
120 000 |
134 776 |
138 122 |
102,48 |
3 346 |
/ |
/ |
/ |
3 346 |
3 346 |
/ |
IE |
SRX |
67AKXD |
Railased |
VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed |
1 048 000 |
946 554 |
1 044 694 |
110,37 |
98 140 |
1,00 |
/ |
/ |
98 140 |
98 140 |
/ |
NL |
ANE |
08. |
Euroopa anšoovis |
VIII |
/ |
0 |
12 493 |
Ei kohaldata. |
12 493 |
1,00 |
/ |
/ |
12 493 |
12 493 |
/ |
NL |
COD |
2A3AX4 |
Tursk |
IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat |
2 800 000 |
1 340 520 |
1 348 815 |
100,62 |
8 295 |
/ |
(C) (8) |
/ |
8 295 |
8 295 |
/ |
NL |
HER |
*25B-F |
Heeringas |
II, Vb põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) |
1 104 000 |
1 841 160 |
2 230 998 |
121,17 |
389 838 |
1,4 |
/ |
/ |
545 773 |
522 222 |
23 551 |
NL |
HKE |
3A/BCD |
Euroopa merluus |
IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed |
/ |
0 |
1 575 |
Ei kohaldata. |
1 575 |
1,00 |
A + C (13) |
/ |
2 363 |
2 363 |
/ |
NL |
MAC |
*3A4BC |
Harilik makrell |
IIIa ja IVbc |
490 000 |
1 084 500 |
1 090 087 |
100,52 |
5 587 |
/ |
/ |
/ |
5 587 |
5 587 |
/ |
NL |
POK |
2A34 |
Põhjaatlandi süsikas |
IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed |
68 000 |
56 600 |
63 411 |
112,03 |
6 811 |
1,00 |
/ |
/ |
6 811 |
5 754 |
1 057 |
NL |
SRX |
2AC4-C |
Railased |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
180 000 |
245 300 |
252 765 |
103,04 |
7 465 |
/ |
/ |
/ |
7 465 |
7 465 |
/ |
NL |
T/B |
2AC4-C |
Harilik kammeljas ja sile kammeljas |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed |
2 579 000 |
2 783 000 |
2 793 239 |
100,37 |
10 239 |
/ |
/ |
/ |
10 239 |
10 239 |
/ |
NL |
WHB |
1X14 |
Põhjaputassuu |
I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
36 711 000 |
55 297 456 |
55 584 332 |
100,52 |
286 876 |
/ |
/ |
/ |
286 876 |
286 876 |
/ |
NL |
WHG |
2AC4 |
Merlang |
IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed |
699 000 |
527 900 |
547 717 |
103,75 |
19 817 |
/ |
/ |
/ |
19 817 |
19 817 |
/ |
NL |
WHG |
56–14 |
Merlang |
VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
/ |
0 |
11 475 |
Ei kohaldata. |
11 475 |
1,00 |
/ |
/ |
11 475 |
11 475 |
/ |
PT |
GHL |
1N2AB |
Süvalest |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
/ |
0 |
6 098 |
Ei kohaldata. |
6 098 |
1,00 |
/ |
/ |
6 098 |
6 098 |
/ |
PT |
POK |
1N2AB |
Põhjaatlandi süsikas |
I ja II püügipiirkonna Norra veed |
/ |
9 700 |
9 690 |
99,90 |
– 10 |
/ |
/ |
145 616 |
145 606 |
53 |
145 553 |
UK |
COD |
2A3AX4 |
Tursk |
IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat |
11 369 000 |
14 828 600 |
14 846 189 |
100,12 |
17 589 |
/ |
(C) (8) |
/ |
17 589 |
17 589 |
/ |
UK |
HER |
4AB |
Heeringas |
IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N |
62 292 000 |
66 892 860 |
68 024 970 |
101,69 |
1 132 100 |
/ |
/ |
/ |
1 132 110 |
1 132 110 |
/ |
UK |
MAC |
2CX14 |
Harilik makrell |
VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
245 363 000 |
237 093 794 |
242 496 391 |
102,28 |
5 402 597 |
/ |
(A) (8) |
/ |
5 402 597 |
5 402 597 |
/ |
UK |
MAC |
*3A4BC |
Harilik makrell |
IIIa ja IVbc püügipiirkond |
490 000 |
620 500 |
626 677 |
101,00 |
6 177 |
/ |
/ |
/ |
6 177 |
6 177 |
/ |
UK |
SAN |
234_1 |
Tobiad |
Tobiavarude majandamise piirkonna 1 liidu veed |
2 742 000 |
1 219 400 |
2 000 034 |
164,02 |
780 634 |
2,00 |
/ |
/ |
1 561 268 |
95 100 |
1 466 168 |
(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast seda, kui on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist ning nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2, nõukogu määruse (EL) nr 1221/2014 (ELT L 330, 15.11.2014, lk 16) artikli 5a ja nõukogu määruse (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1) artikli 18a kohast kvootide ülekandmist 2014. aastast 2015. aastasse või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist ja mahaarvamist.
(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Vähendamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.
(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.
(4) Täht „A“ osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2013, 2014 ja 2015 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C“ osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes on mitmeaastase kava kohaldamise tõttu kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.
(5) Määrusega (EL) 2015/2404 muudetud määruse (EL) 2015/1801 kohaselt ettenähtud mahaarvamised, mida ei saanud 2015. aastal arvesse võtta, sest kvoote ei olnud piisavalt või need puudusid üldse.
(6) 2016. aastal tehtavad mahaarvamised, mis on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2226 (ELT L 336, 10.12.2016, lk 38).
(7) 2016. aastal tehtavad mahaarvamised, mida saab rakendusmääruse (EL) 2016/2226 jõustumise kuupäeval kasutada olevat kvooti arvestades tegelikult kohaldada.
(8) Täiendavat korrutustegurit ei kohaldata, kuna ülepüük ei ületa 10 % lubatud lossitavatest kogustest.
(9) Ülejäänud kasutamata kogus pärast 8 005 kilogrammi ülekandmist 2015. aastast 2016. aastasse vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2016/1142 (ELT L 189, 14.7.2016, lk 9).
(10) Ülejäänud kasutamata kogus pärast 3 004 kilogrammi ülekandmist 2015. aastast 2016. aastasse vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2016/1142.
(11) Koguseid alla ühe tonni arvesse ei võeta.
(12) Saksamaa taotlusel lubas komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikele 3 lisakoguste lossimist kuni 10 % ulatuses hariliku kammelja/sileda kammelja kvoodist.
(13) Täiendavaid korrutustegureid ei kumuleerita ja neid kasutatakse ainult üks kord.
(14) Arvatakse maha SAN/234_3 kvoodist (tobiavarude majandamise piirkond 3).
(15) Hispaania taotluse põhjal jaotatakse 2016. aastal mahaarvatav kogus 263 535 kilogrammi võrdselt kahe aasta peale (2016 ja 2017).“
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/113 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/163,
31. jaanuar 2017,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. jaanuar 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
IL |
299,8 |
MA |
135,7 |
|
SN |
268,2 |
|
TR |
158,2 |
|
ZZ |
215,5 |
|
0707 00 05 |
MA |
79,2 |
TR |
195,6 |
|
ZZ |
137,4 |
|
0709 91 00 |
EG |
79,4 |
ZZ |
79,4 |
|
0709 93 10 |
MA |
273,9 |
TR |
295,3 |
|
ZZ |
284,6 |
|
0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28 |
EG |
47,2 |
MA |
48,5 |
|
TN |
51,7 |
|
TR |
71,6 |
|
ZZ |
54,8 |
|
0805 21 10 , 0805 21 90 , 0805 29 00 |
EG |
91,2 |
IL |
140,1 |
|
JM |
106,9 |
|
MA |
88,4 |
|
TR |
83,1 |
|
ZZ |
101,9 |
|
0805 22 00 |
IL |
139,7 |
MA |
83,2 |
|
ZZ |
111,5 |
|
0805 50 10 |
EG |
85,5 |
TR |
70,9 |
|
ZZ |
78,2 |
|
0808 10 80 |
US |
205,0 |
ZZ |
205,0 |
|
0808 30 90 |
CL |
81,7 |
CN |
81,5 |
|
TR |
154,0 |
|
ZA |
100,3 |
|
ZZ |
104,4 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.
DIREKTIIVID
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/115 |
KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2017/164,
31. jaanuar 2017,
millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide neljas loetelu ja muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (edaspidi „direktiiv 98/24/EÜ“), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 98/24/EÜ kohaselt peab komisjon tegema ettepaneku, et liidu tasandil kehtestataks liidu eesmärgid töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta, et kaitsta töötajaid ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest ohtlike kemikaalidega. |
(2) |
Direktiivi 98/24/EÜ artikli 3 lõikes 2 on komisjonile antud õigus kehtestada või vaadata läbi töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikke piirnorme (võttes arvesse kasutada olevaid mõõtmismeetodeid) sellises korras, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (2) artiklis 17. |
(3) |
Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „SCOEL“), mis loodi komisjoni otsuse 2014/113/EL (3) alusel. |
(4) |
Direktiivi 98/24/EÜ kohaselt mõistetakse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormina kindlaksmääratud vaatlusperioodi jooksul töötaja hingamispiirkonna õhus keemilise mõjuri kontsentratsiooni aja-kaalu keskmist piirnormi (kui ei ole teisiti määratud). |
(5) |
Töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid on tervisekaitsel põhinevad piirväärtused, mis SCOEL on tuletanud uusimate kättesaadavate teaduslike andmete põhjal ja mis komisjon võtab vastu mõõtmismeetodite kättesaadavust arvesse võttes. Nende piirnormidega määratakse kokkupuute tase, millest allpool ei tohiks ükski keemiline mõjur üldjuhul pärast lühiajalist või igapäevast kokkupuutumist tööea jooksul kahjulikke tagajärgi põhjustada. Need piirnormid kujutavad endast liidu eesmärke ja on kehtestatud selleks, et aidata tööandjal riske kindlaks määrata ja hinnata ning kooskõlas direktiiviga 98/24/EÜ ennetus- ja kaitsemeetmeid rakendada. |
(6) |
Vastavalt SCOELi soovitustele on need piirnormid kehtestatud kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi suhtes arvestatud ajaga kaalutud keskmisena (pikaajalise kokkupuute piirväärtused) ja teatavate keemiliste ainete puhul lühemate perioodide suhtes, üldjuhul viieteist minuti pikkuse vaatlusperioodi ajaga kaalutud keskmisena (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et võtta arvesse tagajärgi, mis tulenevad lühiajalisest kokkupuutest. |
(7) |
Kõikide keemiliste mõjurite kohta, mille suhtes on liidu tasandil kehtestatud kõnealused piirnormid, peavad liikmesriigid kehtestama siseriiklikud töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid. Seda tehes on nad kohustatud arvesse võtma liidu piirnorme ja määrama vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele nende alusel siseriiklikud piirnormid. |
(8) |
Töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid on oluline osa üldisest korrast, mida rakendatakse töötajate kaitsel terviseriskide eest, mis tulenevad kokkupuutest ohtlike kemikaalidega. |
(9) |
Vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artiklile 3 on SCOEL hinnanud seost kõnealuse direktiivi lisa 31 kandes loetletud keemilise mõjuri tervisemõjude ja töökeskkonna kokkupuute taseme vahel ning soovitanud kehtestada kõigi nende keemiliste mõjurite jaoks soovituslikud piirnormid, mis kujutavad endast kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi jooksul sissehingamise teel toimuval kokkupuutel ajaga kaalutud keskmist. Seepärast on asjakohane kehtestada ohtlike ainetega pikaajalise kokkupuute piirnormid kõikide kõnealuse direktiivi lisas loetletud mõjurite kohta. |
(10) |
Mõne sellise keemiliste mõjuri jaoks on SCOEL soovitanud kehtestada ka asjakohased piirnormid lühemate kokkupuuteperioodide korral ja/või esitada märkused, milles käsitletakse kokkupuudet nahaga. |
(11) |
Neli nendest keemilistest mõjuritest – lämmastikmonooksiid, kaltsiumdihüdroksiid, liitiumhüdriid ja äädikhape – on praegu loetletud komisjoni direktiivi 91/322/EMÜ (4) lisas. |
(12) |
Üks neist keemilistest mõjuritest – 1,4-diklorobenseen – on loetletud komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (5) lisas. |
(13) |
Veel üks – bisfenool A – on praegu loetletud komisjoni direktiivi 2009/161/EL (6) lisas. |
(14) |
SCOEL on soovitanud kehtestada nende mõjurite puhul uued töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid. Seepärast on asjakohane lisada nende kuue keemilise mõjuri läbivaadatud piirnormid käesoleva direktiivi lisasse ja jätta neid keemilisi mõjureid käsitlevad kanded direktiivide 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL lisadest välja. |
(15) |
Käesoleva direktiivi lisas loetletud 31 keemilisest mõjurist ühe – akrüülhappe – puhul on SCOEL soovitanud kehtestada lühiajalise kokkupuute piirnorm ühe minuti jooksul toimuva kokkupuute korral. Seepärast on asjakohane kehtestada vastav ohtliku ainega lühiajalise kokkupuute piirnorm käesoleva direktiivi lisas loetletud kõnealuse mõjuri puhul. |
(16) |
Teatavate ainete puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada ka ohtu, et aine võib tungida läbi naha. Käesoleva direktiivi lisasse kantud 31 keemilise mõjuri hulgas on SCOEL tuvastanud naha kaudu imendumise olulise võimaluse järgmiste ainete puhul: glütserooltrinitraat, süsiniktetrakloriid, vesiniktsüaniid, metüleenkloriid, nitroetaan, 1,4-diklorobenseen, metüülformiaat, tetrakloroetüleen, naatriumtsüaniid ja kaaliumtsüaniid. Seepärast on asjakohane esitada käesoleva direktiivi lisas märkused, milles nende keemiliste mõjurite puhul märgitakse lisaks töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikele piirnormidele seda, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. |
(17) |
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee, (7) kellega konsulteeriti vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artikli 3 lõikele 2, tunnistas, et lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi puhul kavandatud töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormidega seoses olid tehnilise teostatavuse osas kahtlused allmaakaevandamise ja läbindamissektori puhul ning seoses süsinikmonooksiidi piirnormidega allmaakaevandamise puhul. Nõuandekomitee oli teadlik, et praegu on väga raske leida selliseid mõõtmismeetodeid, mida saaks kasutada lämmastikdioksiidi puhul kavandatud piirnormidele vastavuse tõendamiseks maa-alustes kaevandustes ja läbindamissektoris. Seetõttu on asjakohane lubada liikmesriikidel kasutada üleminekuperioodi käesoleva direktiivi lisas lämmastikmonooksiidi, lämmastikdioksiidi ja süsinikmonooksiidi puhul sätestatud piirnormide rakendamisel maa-alustes kaevandustes ning läbindamissektoris, ning teha komisjonile ülesandeks enne üleminekuperioodi lõppu eelnimetatud piirnormide küsimus üle vaadata. Üleminekuperioodi jooksul võivad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada praegu kehtivaid piirnorme selle asemel, et kohaldada neid, mis on sätestatud käesoleva direktiivi lisas. |
(18) |
Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (8) on liikmesriigid võtnud kohustuse lisada põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. |
(19) |
Käesoleva direktiivi puhul leiab komisjon, et selliste dokumentide edastamine käesoleva direktiivi ja siseriiklike meetmete vastavustabelina on õigustatud, kuna mõnede mõjurite kohta on siseriiklikud töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid siseriiklikus õiguses juba olemas, ning võttes arvesse, et riikliku tasandi õiguslikud vahendid töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide kehtestamiseks on väga erinevad ja tehnilised. |
(20) |
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee esitas oma arvamused 27. novembril 2014 ja 21. mail 2015. |
(21) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17 kohaselt asutatud tehnilise arengu komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesolevaga kehtestatakse lisas loetletud keemiliste mõjurite suhtes neljas liidu loetelu töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta.
Artikkel 2
Liikmesriigid kehtestavad lisas loetletud keemiliste mõjurite suhtes liidu piirnorme arvesse võttes riigisisesed töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid.
Artikkel 3
Kui artikli 6 lõike 2 punktist a ei tulene teisiti, jäetakse direktiivi 91/322/EMÜ lisast alates 21. augustist 2018 välja viited äädikhappe, kaltsiumdihüdroksiidi, liitiumhüdriidi ja lämmastikmonooksiidi kohta.
Artikkel 4
Direktiivi 2000/39/EÜ lisast jäetakse alates 21. augustist 2018 välja viide 1,4-diklorobenseeni kohta.
Artikkel 5
Direktiivi 2009/161/EL lisast jäetakse alates 21. augustist 2018 välja viide bisfenool A kohta.
Artikkel 6
1. Maa-aluse kaevandamise ja läbindamissektori puhul võivad liikmesriigid kasutada üleminekuperioodi, mis lõpeb lämmastikmonooksiidi, lämmastikdioksiidi ja süsinikmonooksiidi piirnormide puhul hiljemalt 21. augustil 2023.
2. Lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi kestel võivad liikmesriigid selle asemel, et kohaldada lisas kehtestatud piirnorme, jätkuvalt kohaldada järgmisi piirnorme:
a) |
lämmastikmonooksiid: direktiivi 91/322/EMÜ lisa kohaselt kehtestatud piirmäärad; |
b) |
lämmastikdioksiid ja süsinikmonooksiid: 1. veebruaril 2017 kehtivad siseriiklikud piirnormid. |
Artikkel 7
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. augustil 2018.
Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile ja lisavad selle juurde selgitava dokumendina vastavustabeli, milles näidatakse kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelist seost.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
Artikkel 8
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 9
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 31. jaanuar 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.
(2) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).
(3) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).
(4) Komisjoni 29. mai 1991. aasta direktiiv 91/322/EMÜ, millega kehtestatakse soovituslike piirnormide loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl (EÜT L 177, 5.7.1991, lk 22).
(5) Komisjoni 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 142, 16.6.2000, lk 47).
(6) Komisjoni 17. detsembri 2009. aasta direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 338, 19.12.2009, lk 87).
(7) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus 2003/C 218/01, millega luuakse nõuandekomitee tööohutuse ja töötervishoiu kohta (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).
(8) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
LISA
EÜ nr (1) |
CASi nr (2) |
KEEMILISE MÕJURI NIMETUS |
PIIRNORMID |
Märkus (3) |
|||
8 tundi (4) |
Lühiajaline (5) |
||||||
mg/m3 (6) |
ppm (7) |
mg/m3 (6) |
ppm (7) |
||||
— |
— |
Mangaan ja mangaani anorgaanilised ühendid (mangaanina) |
0,2 (8) 0,05 (9) |
— |
— |
— |
— |
200-240-8 |
55-63-0 |
Glütserooltrinitraat |
0,095 |
0,01 |
0,19 |
0,02 |
Imendub naha kaudu |
200-262-8 |
56-23-5 |
Süsiniktetrakloriid; tetraklorometaan |
6,4 |
1 |
32 |
5 |
Imendub naha kaudu |
200-521-5 |
61-82-5 |
Amitrool |
0,2 |
— |
— |
— |
— |
200-580-7 |
64-19-7 |
Äädikhape |
25 |
10 |
50 |
20 |
— |
200-821-6 |
74-90-8 |
Vesiniktsüaniid (tsüaniidina) |
1 |
0,9 |
5 |
4,5 |
Imendub naha kaudu |
200-838-9 |
75-09-2 |
Metüleenkloriid; diklorometaan |
353 |
100 |
706 |
200 |
Imendub naha kaudu |
200-864-0 |
75-35-4 |
Vinülideenkloriid; 1,1-dikloroetüleen |
8 |
2 |
20 |
5 |
— |
201-083-8 |
78-10-4 |
Tetraetüülortosilikaat |
44 |
5 |
— |
— |
— |
201-177-9 |
79-10-7 |
Akrüülhape; prop-2-eenhape |
29 |
10 |
59 (10) |
20 (10) |
— |
201-188-9 |
79-24-3 |
Nitroetaan |
62 |
20 |
312 |
100 |
Imendub naha kaudu |
201-245-8 |
80-05-7 |
Bisfenool A; 4,4′-isopropülideendifenool |
2 (8) |
— |
— |
— |
— |
202-981-2 |
101-84-8 |
Difenüüleeter |
7 |
1 |
14 |
2 |
— |
203-234-3 |
104-76-7 |
2-etüülheksaan-1-ool |
5,4 |
1 |
— |
— |
— |
203-400-5 |
106-46-7 |
1,4-diklorobenseen; p-diklorobenseen |
12 |
2 |
60 |
10 |
Imendub naha kaudu |
203-453-4 |
107-02-8 |
Akroleiin; akrüülaldehüüd; prop-2-enaal |
0,05 |
0,02 |
0,12 |
0,05 |
— |
203-481-7 |
107-31-3 |
Metüülformiaat |
125 |
50 |
250 |
100 |
Imendub naha kaudu |
203-788-6 |
110-65-6 |
But-2-üün-1,4-diool |
0,5 |
— |
— |
— |
— |
204-825-9 |
127-18-4 |
Tetrakloroetüleen |
138 |
20 |
275 |
40 |
Imendub naha kaudu |
205-500-4 |
141-78-6 |
Etüülatsetaat |
734 |
200 |
1 468 |
400 |
— |
205-599-4 |
143-33-9 |
Naatriumtsüaniid (tsüaniidina) |
1 |
— |
5 |
— |
Imendub naha kaudu |
205-792-3 |
151-50-8 |
Kaaliumtsüaniid (tsüaniidina) |
1 |
— |
5 |
— |
Imendub naha kaudu |
207-069-8 |
431-03-8 |
Diatsetüül; butaandioon |
0,07 |
0,02 |
0,36 |
0,1 |
— |
211-128-3 |
630-08-0 |
Süsinikmonooksiid |
23 |
20 |
117 |
100 |
— |
215-137-3 |
1305-62-0 |
Kaltsiumdihüdroksiid |
1 (9) |
— |
4 (9) |
— |
— |
215-138-9 |
1305-78-8 |
Kaltsiumoksiid |
1 (9) |
— |
4 (9) |
— |
— |
231-195-2 |
7446-09-5 |
Vääveldioksiid |
1,3 |
0,5 |
2,7 |
1 |
— |
231-484-3 |
7580-67-8 |
Liitiumhüdriid |
— |
— |
0,02 (8) |
— |
— |
233-271-0 |
10102-43-9 |
Lämmastikmonooksiid |
2,5 |
2 |
— |
— |
— |
233-272-6 |
10102-44-0 |
Lämmastikdioksiid |
0,96 |
0,5 |
1,91 |
1 |
— |
262-967-7 |
61788-32-7 |
Hüdrogeenitud terfenüül |
19 |
2 |
48 |
5 |
— |
EÜ nr: Euroopa Ühenduse (EÜ) number (Euroopa Liidus kasutatav aine numbriline tunnus).
CASi nr: Chemical Abstracts Service'i registrinumber.
(3) Ohtlike ainete soovitusliku piirnormi juures olev märkus „Imendub naha kaudu“ osutab sellele, et aine võib olulisel määral imenduda ka naha kaudu.
(4) Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnisel vaatlusperioodil ajaga kaalutud keskmisena.
(5) Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis põhineb 15minutilisel vaatlusperioodil, kui pole näidatud teisiti.
mg/m3 : milligrammi ühes kuupmeetris õhus. Gaasi või auruna esinevate kemikaalide piirnormid on esitatud temperatuuri 20 °C ja rõhu 101,3 kPa juures.
ppm: mahumiljondikku õhus (ml/m3).
(8) Inhaleeritav (sissehingatav osakeste) fraktsioon.
(9) Respireeritav (ripsepiteeliga katmata hingamisteedeni jõudvate sissehingatud osakeste) fraktsioon.
(10) Lühiajalise kokkupuute piirnorm ühe minuti pikkuse vaatlusperioodi korral.
OTSUSED
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/121 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/165,
27. jaanuar 2017,
millega nimetatakse ametisse üks Prantsuse Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige ja 12 asendusliiget
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,
võttes arvesse Prantsusmaa valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. |
(2) |
Seoses Laurent BEAUVAIS' ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht. |
(3) |
Seoses Josette BOREL-LINCERTINI, Nathalie COLIN-OESTERLE, Marie-Marguerite DUFAY, Daniel DUGLERY, Nicolas FLORIANI, Karine GLOANEC-MAURINI, Hervé HOCQUARDI, Jean-Louis JOSEPHI, Daniel PERCHERONI, Christophe ROSSIGNOLI ja Michel VAUZELLE'I ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud 11 asendusliikme kohta. |
(4) |
Seoses volituste lõppemisega, mille põhjal Guillaume CROS (Conseiller régional de Midi-Pyrénées) asendusliikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 ametisse järgmised isikud:
a) |
liikmena:
|
b) |
asendusliikmetena:
|
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 27. jaanuar 2017
Nõukogu nimel
eesistuja
E. SCICLUNA
(1) Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).
(2) Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).
(3) Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/123 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/166,
27. november 2015,
riigiabi SA. 38831 (2014/C) (ex 2014/N) kohta, mida Portugal kavatseb anda ettevõtjale Volkswagen Autoeuropa, Lda
(teatavaks tehtud numbri C(2015) 8232 all)
(Ainult portugalikeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama sätte/sätete kohaselt märkusi (1)
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
Elektroonilises teatises, mis registreeriti 30. juunil 2014, teatas Portugal regionaalsest investeerimisabist, mida ta andis komisjoni heakskiidu alusel 30. aprillil 2014 ettevõtjale Volkswagen Autoeuropa, Lda (edaspidi „Autoeuropa“). |
(2) |
Komisjon teatas 2. oktoobril 2014. aasta kirjaga Portugalile oma otsusest algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus. |
(3) |
Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. |
(4) |
Portugal esitas menetluse algatamise otsuse märkused 15. detsembril 2014 (2014/127950); täiendav teave esitati 27. veebruari 2015. aasta (2015/019588), 12. juuni 2015. aasta (2015/056315) ja 27. juuli 2015. aasta (2015/073908) kirjaga. Komisjoni talitluste, Portugali ametiasutuste ja toetusesaaja vaheline koosolek peeti Autoeuropa ruumides 19. mail 2015. aastal. |
(5) |
Komisjon ei saanud märkusi üheltki huvitatud isikult. |
2. MEETME/ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS
2.1. ABIMEETME EESMÄRK
(6) |
Portugal andis investeerimisabi Autoeuropa olemasolevale ettevõttele, mis asub Palmelas Peninsula de Setubali piirkonnas. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel on tegemist regionaalabikõlbliku piirkonnaga ning Portugali regionaalabi kaardi kohaselt, mis kehtib 2007. aastast kuni 2014. aasta juunini, (3) on regionaalabi tavapärane ülemmäär suurettevõtetele 15 %. Investeerimisabi andmisega kavatseb Portugal kõnealust piirkonda arendada. |
2.2. ABI SAANUD ETTEVÕTJA
(7) |
Abi saanud ettevõtja on Autoeuropa, mis on Volkswageni kontserni (edaspidi „VW kontsern“) 100 % osalusega tütarettevõtja. VW kontserni on kirjeldatud paljudes riigiabi valdkonna otsustes, viimati komisjoni 9. juuli 2014. aasta otsuses algatada ametlik uurimine seoses ettevõtjale AUDI HUNGARIA MOTOR Ltd (4). antud regionaalabiga, millele komisjon viitab VW kontserni juhtumi täpsemaks kirjeldamiseks. |
(8) |
Autoeuropa on tegutsenud aktiivselt Setubali piirkonnas alates 1991. aasta juunist ning on tootnud VW kaubamärgi nime all palju sõiduautomudeleid. Autoeuropa on suurettevõte. VW kontserni ega ettevõtet Autoeuropa ei saa lugeda raskustes olevaks äriühinguks, nagu see on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ette nähtud riigiabi käsitlevates liidu suunistes, (5) mis kehtisid teatamise hetkel. |
2.3. INVESTEERIMISPROJEKT
(9) |
Investeerimisprojekti raames võetakse kasutusele uus tootmistehnoloogia „Modularer Querbaukasten“ (edaspidi „MQB“), mis asendab traditsioonilise platvormipõhise tootmisprotsessi. Uus tootmistehnoloogia võimaldab suuremat paindlikkust ja sünergiat sõiduautomudelite tootmisel. Komisjon viitab oma 13. juuli 2011. aasta otsusele algatada ametlik uurimine seoses ettevõtjale Volkswagen Sachsen antava regionaalabiga (6) tehnoloogia põhjalikumaks kirjelduseks. |
(10) |
Palmelasse suunatud investeering võimaldab Autoeuropal toota sõiduautosid, mis kuuluvad sõiduautoturu kolme eri segmenti (määratletud POLK-i liigituse alusel) (7), nimelt A0-segmenti, A-segmenti ja B-segmenti. Praegu kavatseb VW kontsern toota uuel tootmisliinil A0-segmenti kuuluvaid linnamaastureid ja […] (*1)-segmenti kuuluvaid veel mittetäielikult määratletud sõiduautosid, mis on Autoeuropa traditsioonilise platvormipõhise […]-segmendi mudeli järglased. VW kontsern ei välistanud võimalust, et alustab B-segmenti kuuluvate sõiduautode tootmist viie aasta jooksul pärast investeerimistegevuse lõpetamist. Investeeringust tulenev üldine tootmisvõimsus ulatub [140 000–160 000] autoni aastas. Praeguste plaanide kohaselt on [80 000–100 000] nendest A0-linnamaasturid ja [50 000–60 000] nendest on ette nähtud […]-segmendi mudelile. |
(11) |
Investeerimine algas 26. juunil 2014. aastal ja planeeritakse valdavalt lõpetada detsembriks 2018. Täistootmist kavatsetakse alustada 2018. aasta lõpust. |
2.4. INVESTEERIMISPROJEKTIGA SEOTUD KULUD
(12) |
Portugali ja VW kontserni vahel sõlmitud investeerimis- ja abilepingu ning Portugali 28. juuli 2014. aasta esildise kohaselt hõlmab investeering 672,9 miljoni euro suurusi abikõlblikke kulusid seadmete ja taristu (ehitus)tööde jaoks. Kulud kantakse 2014. ja 2019. aasta vahel. Umbes veerand kuludest on ette nähtud valmistajaseadmete jaoks. Valmistajaseadmed on Autoeuropa finantseeritav põhivara, mida ei kasutata Autoeuropa Palmela tehases, kuid mida Autoeuropa annab oma tarnijatele, et need saaksid oma tehastes VW kontsernile osi ja komponente toota. Kuigi see vara moodustab tarnijate tootmiskapitali lahutamatu osa, loetakse seda VW kontserni varaks. |
(13) |
Kulud viitavad üksnes uuele ainelisele varale. Allolevas investeerimislepingust pärinevas tabelis on planeeritavad abikõlblikud kulud jaotatud tüübi ja aasta järgi. Tabel 1 Abikõlblike kulude jaotus miljonites eurodes – investeerimisleping
|
(14) |
See investeerimislepingu teabel põhinev kulude jaotus erineb teatisele lisatud lisateabelehel olevast kulude jaotusest. Lisalehel olevas selgituses teatavad Portugali ametiasutused, et VW kontsern on vähendanud investeerimislepingus määratud investeerimiskulude kogusummat 672,95 miljonist eurost 623,85 miljoni euroni. Lisateabelehel olev jaotus on kirjas allolevas tabelis. Tabel 2 Abikõlblike kulude jaotus miljonites eurodes – lisateabeleht
|
2.5. ÕIGUSLIK ALUS
(15) |
Abi andmise riiklik õiguslik alus on 17. augusti dekreet-seadus nr 287/2007, mida on muudetud 20. märtsi dekreet-seadusega nr 65/2009, mis kiidab heaks äriinvesteeringute ergutuste riikliku raamistiku, ja 15. novembri määrus nr 1464/2007, mida on muudetud 25. oktoobri määrusega nr 1103/2010, mille alusel koostatakse ja mis reguleerib abikava „Sistema de Incentivos a Inovação“. |
(16) |
Portugal andis komisjoni heakskiidu alusel abi abikava „Sistema de Incentivos a Inovação“ rakendamise raames. Abikava oli komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (8) (edaspidi „GBER 2008“) kohaldamisel grupierandi alla kuuluv. Grupierand kehtis abitaotlustele, mille abikünnis jäi määruse artiklis 6 sätestatud künnisest allapoole. |
2.6. ABIMEEDE
(17) |
Abi anti komisjoni heakskiidu alusel 30. aprillil 2014. aastal sõlmitud abi- ja investeerimislepingu järgselt. Investeerimisega seotud tegevus algas 26. juunil 2014. aastal pärast lepingu allkirjastamist. |
(18) |
Abi antakse osaliselt tagasimakstava toetusena. Investeerimislepingu järgi tuleb 672,95 miljoni suurusest investeerimiskulude (sealhulgas valmistajaseadmete kulud) toetusest tagasi maksta 52,49 miljonit eurot (nimiväärtusega), mis teisendatakse osaliselt kapitalitoetuseks, kui Autoeuropa täidab teatud lepingulisi täitmise parameetreid. Teatises märgitakse, et VW kontserni viimase kulude planeerimise kohaselt on oodatavad investeeringukulud (623,9 miljonit) algselt planeeritust pisut väiksemad. Väiksemat summat arvesse võttes on teatatud abisumma ja teatatud abi osatähtsus 2014. aasta hindades vastavalt 36,15 miljonit eurot ja 6,03 %. Portugal tagab, et teatatud abisummat ja teatatud abi osatähtsust ei ületata, kui realiseeritud abikõlblikud kulud erinevad planeeritud abikõlblikele kuludest, mis on arvesse võetud teatises ja maksimaalse abisumma arvutamisel. |
(19) |
Portugal kinnitab, et riigiabi mittesisaldava omapanuse, mis on vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest, kannab Autoeuropa/Volkswagen oma vahenditest. |
(20) |
Autoeuropa/Volkswagen on kohustatud jätkama investeerimist vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist. |
2.7. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED
(21) |
Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas meede on kooskõlas 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistega (9) abikõlblike kulude, maksimaalse abisumma ja abi osakaalu kohta, ning seega ka selles, kas meede on siseturuga kokkusobiv. |
(22) |
Komisjon märkis, et teatatud abikõlblikud kulud sisaldasid kulusid valmistajaseadmete kohta, mille abikõlblikkuse suhtes väljendas komisjon kahtlust. Seetõttu ei saanud kinnitada, et teatatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse seoses teatatud investeerimiskulude kogusummaga, ei ületa maksimaalset abisummat, mida saab lubada. |
(23) |
Komisjon märkis ka, et Autoeuropa sai investeerimisabi teisest investeerimisprojektist, mis viidi ellu samas kohas. Teise investeerimisprojektiga seotud tööd algasid vähem kui kolm aastat enne praeguse investeerimisprojekti tööde algust. Investeerimisprojekti eesmärgiks oli uuendada ja optimeerida tootmisprotsesse. Sellest lähtuvalt investeeriti kolme tegevusvaldkonda: i) infotehnoloogia valdkond – programmide ja uusimate tehnoloogiliste süsteemide rakendamine, ii) mootorsõidukite seest ja väljast värvimise valdkond – värvi pealekandmise automatiseerimine ja iii) stantside valdkond – stantsitavate osade vormide paigaldamine. Menetluse algatamise otsuse tegemise ajal ei selgitanud Portugal, mis ulatuses need täiustused vajalikud on ja kas need on vajalikud ka siis, kui platvormipõhine tootmine lõpetatakse ja asendatakse MOB-tootmistehnoloogiaga. |
(24) |
Portugali esitatud teabe põhjal ei olnud komisjonil võimalik anda lõplikku hinnangut selle kohta, kas kaks investeerimisprojekti moodustavad ühtse investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses. Komisjon otsustas ametliku menetluse käigus leida vastuse küsimusele, kas need kaks projekti on majanduslikult jagamatud 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste joonealuse märkuse 55 (10) tähenduses. |
(25) |
2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 kohaselt peab komisjon algatama ametliku uurimismenetluse ja uurima üksikasjalikult ergutavat mõju, proportsionaalsust ning abi positiivset ja negatiivset mõju, kui toetusesaaja turuosa asjaomasel toote- ja geograafilisel turul ületab enne või pärast investeeringut 25 % (edaspidi ka „punkti 68 alapunkti a kontroll“) või kui investeeringuga saavutatud tootmisvõimsus on üle 5 % turu suurusest, mis on absoluutväärtuse või suhteliste näitajate alusel languses (edaspidi ka „punkti 68 alapunkti b kontroll“). Kui süvahindamine on vajalik, toimub see komisjoni teatise alusel, mis puudutab ulatuslike investeerimisprojektide regionaalabi süvahindamise kriteeriume (11) (IDAC). |
(26) |
Komisjon jättis menetlemise algatamise otsuses asjaomase tooteturu täpse määratlemise lahtiseks ning võttis turu määratlemisel aluseks kõiki tõenäolisi alternatiive, sealhulgas ka kõige kitsamat segmenti, mille kohta on andmed saadaval (12). Kuna Autoeuropa hakkab tootma POLK-i kohaselt A0- ja […]-segmenti kuuluvaid autosid ning võib toota ka POLK-i alusel B-segmenti kuuluvaid autosid, siis leidis komisjon, et need üksikud segmendid ja Global Insighti järgi (13) ka linnamaasturite B-segment ning POLK-i alusel kombineeritud segment (A0 kuni B) on selle juhtumi puhul asjaomased tõenõolised turud. |
(27) |
2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 70 on sätestatud, et suuniste punktis 68 sätestatud kontrollide tegemisel tuleb turud üldjuhul määratleda EMP tasandil. Käesoleva juhtumi hindamise eesmärgil leiab komisjon, et asjaomane geograafiline turg hõlmab asjaomaste toodete puhul vähemalt EMP-d. Portugali ametiasutused ja Autoeuropa nõustusid, et komisjon rakendab seda geograafilise turu määratlust selle teatise eesmärgil. |
(28) |
Uurimiseelse menetluse käigus leiti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alapunkti a alusel tehtud analüüsi tulemusel, et kohaldatava turuosa 25 % piirmäära ületati EMP-s individuaalsete A- ja B-segmentide ning kombineeritud A0-, A- ja B-segmentide puhul (POLK-i järgi) kõigis asjaomastel aastatel. |
(29) |
Kuna punkti 68 alapunkti a kontrolli tulemused juba näitasid, et vajalik on abi süvahindamine, siis leidis komisjon, et punkti 68 alapunkti b kontrolli ei ole vaja teha. |
3. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED
(30) |
Huvitatud kolmandatelt isikutelt ei saanud komisjon ühtegi märkust. |
4. PORTUGALI KOMMENTAARID
4.1. VALMISTAJASEADMED
(31) |
Portugal loeb valmistajaseadmetesse investeeritava summa 136,3 miljonit eurot abikõlblikuks, kuna seadmed on teatatud projekti osa, kuuluvad Autoeuropa põhivara hulka, asuvad tarnija tehases abistatavas piirkonnas Portugalis ning tegevus jätkub vähemalt viis aastat pärast projekti lõpetamist. Portugali ametiasutused viitavad otsuse K(2002)1803 Ford España SA põhjendustele 36 ja 37, (14) milles komisjon märkis, et valmistajaseadmete kulud võib lugeda regionaalabi puhul abikõlblikuks, kui need kantakse abistatavates piirkondades. |
(32) |
Enne investeerimislepingu sõlmimist 2014. aasta aprillis koostasid VW kontsern ja Autoeuropa valmistajaseadmeid puudutava investeerimiskava, milles võeti arvesse neid kõlblikkuse kriteeriume ja tagati, et 136,3 miljoni eurone summa hõlmab ainult valmistajaseadmete kulusid, mis vastavad ülalolevatele tingimustele. Portugali ametiasutused seadsid eelnimetatud tingimuste järgimiseks sisse kontrollimehhanismi. |
4.2. ÜHTNE INVESTEERIMISPROJEKT
(33) |
Portugal sõlmis 8. oktoobril 2013 investeerimislepingu Autoeuropaga seoses kolme eri projektiga, millest igaüks esindab algset investeeringut, mis on suunatud olemasoleva tegevuse laiendamisele. Portugal on seisukohal, et need projektid ei moodusta teatatud investeerimisprojektiga ühtset projekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses. |
4.2.1. ALGNE INVESTEERIMINE SISE- JA VÄLISVÄRVIMISROBOTITESSE (VÄRVIMISTÖÖKODA)
(34) |
Esimene projekt on seotud robotite kasutuselevõtuga sise- ja välisvärvimise automatiseerimisel, mis parandab kvaliteeti (välimuse homogeensus, värvikihi paksuse vähendamine, ülepihustamise vähendamine, siseala mustuse vähendamine) ja suurendab tootlikkust. Peale selle paraneb ka ergonoomika, töötajad on paremini kaitstud ning materjali ja värvi kulub vähem. Vastavad abikõlblikud kulud ulatuvad 20 miljoni euroni (15) ja abisumma oli 2,89 miljonit eurot toetuse brutotoetusekvivalendina (GGE). |
(35) |
Portugali ametiasutused rõhutavad, et see investeering ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga. Teatatud investeerimisprojekti eesmärk on kogu tootmisprotsessi põhjalik muutmine, milleks rakendatakse MQB-tootmistehnoloogiat. Kui projekt tervikuna nõuab olulisi investeeringuid eelkõige monteerimisrajatistesse, siis MQB-tehnoloogia rakendamisel on vaja ainult väikseid investeeringuid olemasolevasse värvimistsehhi. |
(36) |
Olemasolev värvimistsehh töötas tõhusalt enne MQB-investeeringut ja ilma selleta. Uued MQB-monteerimisrajatised on funktsionaalsed ilma värvimistsehhi investeeringuteta. See tähendab, et MQB-tootmine oleks võimalik ja funktsionaalne ilma eelneva investeeringuta värvimistsehhi robotitesse. Kuigi mõlemad rajatised on autotootmisprotsessi integraalne osa, ei ole need seotud investeeringutega majanduslikult jagamatul viisil. |
(37) |
Asjaomased investeerimisotsused on tehtud sõltumatult (värvimistsehhi moderniseerimine: august 2011; MQB-investeering: mai 2014). |
4.2.2. ALGNE INVESTEERIMINE STANTSIDESSE (SEADMETSEHH)
(38) |
Teine projekt puudutas Autoeuropa seadmetsehhi, kus toodetakse autokere metallosade vorme ja stantsimisseadmeid. Tsehh on spetsialiseerunud mootoriruumi ja poritiibade seadmete tootmisele. Seadmetsehh tarnib oma tooteid VW kontserni tehastele üle maailma – ei piirduta ainult Autoeuropa varustamisega. Kuigi tehas on Autoeuropa osa, tegutseb see siiski autonoomselt ja sõltumatult tehase põhitegevusest, milleks on sõidukite tootmine. |
(39) |
Algse investeerimise eesmärk tootmistehasesse oli olemasoleva tegevuse laiendamine. Et tootmiskvaliteeti ülitõhusate tehnoloogiliste täiustustega parandada, siis omandas Autoeuropa uusi stantsimisseadmeid, et valmistada kvaliteetsemaid seadmeid ja suurendada seadmetsehhi tootmismahtu. Abikõlblik investeering oli 12,7 miljonit eurot (diskonteeritud väärtusega 12,66 miljonit) ja abisumma oli 1,84 miljonit eurot brutotoetusekvivalendina. |
(40) |
Arvestades, et seadmetetsehh tegutseb MQB-autotootmisprotsessist sõltumatult, asub samas tööstuspiirkonnas, kuid mitte autotootmistehasega samal maa-alal, ja investeeringuid puudutavad otsused on tehtud üksteisest sõltumatult (seadmetsehhi moderniseerimiseks 2011. aastal ja MQB-investeeringuks 2014. aasta mais), on Portugali ametiasutused seisukohal, et investeering seadmetsehhi ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga. |
4.2.3. ALGNE INVESTEERING INFOTEHNOLOOGIA (IT) VALDKONDA
(41) |
Kolmas projekt puudutas investeeringuid IT-riistvarasse, mis suurendas koos uute tarkvararakendustega IT-turvet ja tootmise stabiilsust autotootmises. Autotootmine oleneb suurel määral tõrkevabadest ja töökindlatest IT-süsteemidest, sest iga auto (mootori tüüp käigukast, värv jne) konfiguratsiooni andmed suunatakse tootmisprotsessi kontserni andmevõrgu kaudu. Abikõlblik investeering oli 5,5 miljonit eurot (diskonteeritud väärtusega 5,5 miljonit) ja abisumma oli 0,79 miljonit eurot brutotoetusekvivalendina. |
(42) |
Portugali ametiasutused leiavad, et see 2011. aasta IT-investeering ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga. Uus tootmistehnoloogia MQB on võimalik ja funktsionaalne ilma eelneva investeeringuta IT-turbesse, arvestades, et kõik seadmed, mis toetavad ja juhivad MQB-tootmist, töötaksid samal viisil ilma selle eelneva investeeringuta. IT-investeering toimis tõhusalt enne MQB-investeeringut ja ilma selleta. |
(43) |
Investeerimisotsused 2011. aasta IT-investeeringu ja 2014. aasta MQB-investeeringu kohta tehti üksteisest sõltumatult. |
4.3. ABIMEETME SÜVAHINDAMINE
(44) |
Portugal esitas süvahindamiseks vajaliku teabe. |
4.3.1. ABI POSITIIVSED MÕJUD
(45) |
Portugali eesmärk on kõnealust piirkonda arendada. Investeeringu abil soovitakse luua 500 uut otsest töökohta ja tagada pikemas perspektiivis 3 339 töökoha säilimine. |
(46) |
Teatatud projekti toel tõstetakse oluliselt toetusesaaja töötajate kvalifikatsioonitaset ja suurendatakse nende vilumust. Ühtlasi suurendatakse nende tööalast konkurentsivõimet VW kontserni ja Portugali piires ja väljaspool ning suureneb ka piirkondlik oskustebaas. Selleks kavandatakse spetsiifiline koolitustegevus. Sellel kutseõppel on positiivne mõju oskusteabe edastamisele Setubal Peninsula piirkonnas. |
(47) |
Investeerimisprojekt loob Autoeuropa tarnijatele rohkem ärivõimalusi. Autotööstusuuringute keskuse Center of Automotive Research kohaselt ulatub nende töökohtade koguarv, mis loodi autotööstuses ühe töökoha loomise tulemusena, 2,5 uue töökohani tarnijate ettevõtetes ja 2,2 uue töökohani teistes ettevõtetes, mis loodi tänu tarnija töötajate kulutustele Portugalis. Seetõttu loodab Portugal, et investeerimise tulemusena luuakse lisaks 500 uuele otsesele töökohale 2 350 kaudset töökohta. |
(48) |
Portugali ametiasutused rõhutavad ka investeerimisprojekti positiivse piirkondliku mõju kvalitatiivseid aspekte. Investeerimisprojekt aitab kaasa Setubal Peninsula piirkonna arendamisele, sest see meelitab piirkonda tööstustarnijate investeeringuid, hõlmab tehnosiiret (teadmiste levik) ning loob aluse samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate klastrite tekkimisele. See võimaldab üksikutel tsehhidel rohkem spetsialiseeruda ja kogu tegevus muutub tõhusamaks. |
(49) |
Toetusesaaja kutsuti osalema koos juhtivate ülikoolidega mitmesugustes projektides, et tootmistehnilisi protsesse arendada ja ergonoomikaga seotud aspekte käsitleda. |
4.3.2. ABI ASJAKOHASUS
(50) |
Portugal märgib, et komisjon nõustus juba Porsche Leipzigi otsuse (16) puhul, et riigiabi on sobiv vahend edendada nende piirkondade regionaalset arengut, mis on teiste piirkondade keskmise olukorraga võrreldes ebasoodsas olukorras. Sama argumentatsioon kehtib ka Peninsula de Setubali piirkonda suunatud teatatud investeerimisabi kohta. |
(51) |
Peninsula de Setubali piirkond on osa Lisboa e Vale do Tejo piirkonnast, mis hõlmab Lisboni ala ja on Portugali piirkonna kõige arenenum piirkond. Kui Peninsula de Setubali üksinda vaadelda, võib selle siiski eraldi piirkonnaks klassifitseerida, kuna sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli seal 2006.–2010. aastal (sellel perioodil määratleti riiklikud regionaalabi kaardid 2014.–2020. aasta kohta) 45 % kuni 47 % ELi keskmisest. |
(52) |
Kui võrrelda Portugali keskmisega, siis Peninsula de Setubali sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli umbes 75 % kolme viimase aasta puhul. Tabel 3 Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta (17) võrreldes Portugali keskmisega (EUR)
|
(53) |
Seetõttu leiab Portugal, et teatatud abi on kohane vahend Peninsula de Setubali regionaalse arengu soodustamiseks. |
4.3.3. ERGUTAV MÕJU / VASTUPIDINE STSENAARIUM
(54) |
Portugal edastas tõendid selle kohta, et abi kuulub süvahindamise teatise teise stsenaariumi alla, sest selle mõju ergutab toetusesaajat tegema investeeringu Setubali tehasesse [asukoha nr 1] tehase asemel (EMP-s mitteabistatav piirkond), kuhu investeering oleks abi puudumisel suunatud. Portugal esitab andmed mitmeetapilise otsustamisprotsessi ja vastupidise stsenaariumi finantside kohta. Nende kirjeldused on allpool. |
VW kontserni otsustamisprotsess
(55) |
VW kontsernis võetakse investeerimisotsused vastu mitmeetapilise otsustusprotsessi käigus, kus otsustajad analüüsivad eri asukohti konkureeriva võrdlemise protsessis. Peamised etapid on järgmised: 1) müügi pikaajaline planeerimine ja planeerimisvoorud; 2) tootearendus, tooteotsus ja asukoha eelvalimine ning 3) investeerimis- ja asukohaotsus. |
(56) |
Sellist üldist protsessi järgiti teatatud investeeringuprojekti otsustes. Kuna need aga puudutasid Volkswageni kaubamärgi investeerimisprojekti, võtsid asjaomased otsused otse vastu Volkswageni kaubamärgi asutused ning kontserni tasandil täiendavaid otsuseid ei tehtud, sest kontserni asutuste koosseis on suuresti sama mis Volkswageni kaubamärgil. |
(57) |
VW kontsernis võetakse uusi tooteid kavva nn toote loomise protsessiga, mis hõlmab nii tootearendust kui ka tootmise alustamist. Toote loomise protsess koosneb neljast peamisest etapist, mida on kirjeldatud allpool esitatud diagrammil: […]
|
1) Müügi pikaajaline planeerimine ja planeerimisvoor 61
(58) |
Lähtepunkt on müügi pikaajalise planeerimise etapp, mille käigus analüüsitakse turu arengu ja võimaliku nõudluse prognoose ning turuhinna kõikumisi. Müügi pikaajalise planeerimise käigus kavandatakse tootearendus […] aastaks ette ja selgitatakse välja, milline lisatootmisvõimsus on vaja saavutada või millised olemasoleva võimsuse kohandused on vajalikud. Müügi pikaajalist planeerimist peegeldavad tegelikud planeerimisvoorud, mille viib läbi grupi nõukogu ja mis sisaldavad kavandatud investeeringute finantsraamistikku. Müügi pikaajalise planeerimise etapi käigus tehakse ettepanek lasta välja uus toode/uued tooted, kuid see ei puuduta veel tootearendust, investeeringu- ega asukohaotsust. |
(59) |
Teatatud projektiga seotud planeerimisvoorus 61 aastal 20xx seati eesmärgiks [140 000–160 000] üksust aastas. See on reaalne müügipotentsiaal uute toodete jaoks, mis kuuluvad segmentidesse A0 (maastikuautod) ja […] ([…]) Tootmise planeerimine näitas vajadust luua vastav tootmisvõimsus. Samal ajal peavad A0-segmendi maastikuautode ja […] kombinatsiooni mahud vastama MQB-strateegia raamistiku tingimustele. |
(60) |
Selle etapi tulemus oli Volkswageni kaubamärgi MQB-investeerimispakett, mis oli suunatud tootmismahule [140 000–160 000] A0-segmendi maastikuautot ja […] aastas. Kavandatud tootmise alguskuupäev oli A0-segmendi maastikuautode osas 2016. aasta august ja […] puhul 2017. aasta november. |
2) Tootearendus, tooteotsus ja asukoha eelvalimine
(61) |
Selle etapi ajal tegid mitu VW kontserni ja asjaomaste tootmiskohtade keskosakonda koostööd, et valmistada ette nii tooteotsus kui ka tootmiskoha eelvalimine. Järelevalveosakonnal on selles etapis keskne ja ühendav roll. |
(62) |
Selle teise etapi esimene samm on tootearenduse protsess, mis algab abisaaja sise-eeskirjade kohaselt vähemalt […] enne ettenähtud tootmiskuupäeva algust. Teatatud projekti puhul algab tootmine 2012. aasta augustis (esimene tootmise alustamine […]). |
(63) |
Tooteotsuse – st otsus toota müügi pikaajalisel planeerimisel väljapakutud toodet – eeldus on see, et tootearenduses saavutatakse eelmääratletud teostatavuse eesmärk. Uue toote müügist saadavat prognoositud tulu võrreldakse vajalike tootmiskuludega (sealhulgas investeerimiskuludega). Oodatava tootmiskulu kindlaksmääramiseks tuleb planeerimise eeldusena määrata hüpoteetiliselt esiteks teatav asukoht (asukoha eeldus). Asukoha eeldust kasutatakse selleks, et teha kindlaks projekti esimene kulustruktuur ja raamistik. Sellega ei määratleta eelnevalt kindlat tootmiskohta, vaid seda kasutatakse prognoositavate tootmiskulude hindamise alusena. |
(64) |
Kui on tegemist praeguse toodangu järeltulijaga, siis toote praegune tootmiskoht valitakse tavaliselt tootmisasukohaks; täiesti uue toote puhul (ilma eelkäijata) põhineb tootmisasukoht tulemuslikkuse näitajatel. See tähendab, et parimate tulemuslikkuse andmetega asukoht on esimene valik. Praktikas võetakse kasutusele ka täiendavaid kriteeriume, nagu vajalik võimsus või sobivad struktuurid. |
(65) |
Teatatud projekti puhul ei arvestata täiesti uude objekti investeerimist, sest […] hinna turusegmenti kuuluva [140 000–160 000] auto investeerimispakett on liiga väike, et täiesti uude objekti investeerimine oleks tasuv. Kui asukohahinnang ei puuduta täiesti uude objekti investeerimist, kasutatakse kahe sobiva asukohtade määramise põhikriteeriumina seda, kas olemasoleva tehase võimsust saab suurendada ja kas selle koha olemasolevad rajatised ühilduvad kavandatava projektiga, näiteks kas praeguse värvimistsehhi mõõtmed sobivad ka uue kavandatava investeeringu puhul jne. |
(66) |
Nende kriteeriumide rakendamisel määratakse neli võimalikku asukohta ([asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], Setubal, [asukoht 2 väljaspool EMP-d] ja [asukoht 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas]), mille kohta esitas Portugal 2012. aasta juulis ettevõtteteavet tootmiskulude võrdlevate arvutustena auto kohta. Need arvutused tegi Volkswageni kaubamärgi järelevalveosakond ([kontserni järelevalveosakond]). Arvutused hõlmasid planeeritavaid müügimahtusid linnamaasturite A0-segmendis ja […]-segmendis ning lisaks ka planeeritavaid müügimahtusid [eelmääratletud mudeli] osas, mille tootmine oli erandlikult eelmääratletud [asukohta 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas]. Maastikuautode A0-segmendi, […]-segmendi ja [eelmääratletud mudeli] planeeritud tootmismahtude määramiseks neljale asukohale kaaluti kolme eri alternatiivi ning iga alternatiivi puhul tegi [kontserni järelevalveosakond] tootmis- ja investeerimiskulude eelarvutused. |
(67) |
Planeerimisprotsessi hilisemas etapis välistati võimalike asukohtadena [asukoht 2 väljaspool EMP-d] ja [asukoht 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], sest neid iseloomustavad vastavalt kõrged logistika- ja personalikulud. Seega varasemate otsuste tõttu paigutada [eelmääratletud mudeli] tootmine [asukohta 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja [asukohta 2 väljaspool EMP-d] ning toota […] ja […] [asukohas 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ei olnud 2014. aastal (kui [kontserni järelevalveosakond] tegi täiendavad võrdlevad arvutused) [asukohas 2 väljaspool EMP-d] ega [asukohas 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] mingit vaba tootmisvõimsust jäänud. Seetõttu hinnati kombineeritud linnamaasturite A0-segmendi ja […]-segmendi mahtusid ainult Setubali ja [asukoha 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] puhul. |
(68) |
Sellest tulenevalt tegi [kontserni järelevalveosakond] tooteotsuse seoses Setubali kui asukoha eeldusega. Portugal esitas tõendi, et 10. märtsil 2014. aastal võttis Volkswageni kaubamärgi tootekomitee (Volkswagen Ausschuss Produkte, VAP) vastu tooteotsuse ja kinnitas Setubali kui asukoha eelduse. Portugali esitatud tõend näitab, et juba selles etapis arvestati võimaliku riigiabi summaga kuni 36 miljoni eurot. |
3) Investeerimis- ja asukohaotsus
(69) |
Pärast tooteotsuse vastuvõtmist on järgmine samm projektile sobivaima asukoha valik. Järelevalveosakond alustab tavaliselt kõigist Volkswageni tootmiskohtadest ja ahendab seda loendit nende asukohtadeni, mis näivad investeerimiseks sobivad olevat. Toote loomise protsessi tulemusena määratletakse otsusedokumendis investeeringu- ja tootmisstsenaariumid kõigi reaalsete kohtade jaoks ning antakse nendest ülevaade. Spetsiifilise asukoha- ja investeerimissoovituse põhjal peab Volkswageni kaubamärgi investeerimiskomitee (Volkswagen Ausschuss Investitionen, VAI) otsustama, kas projekt viiakse ellu või mitte. |
(70) |
Nagu juba eespool nimetatud, ahendati selles etapis realistlike kohtade loendit [asukohani 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja Setubalini. Nende kahe koha puhul määrati spetsiifilised asukoha tootmiskulud ja võrreldi neid. Need asukohapõhised kulud koosnevad võrdlusperioodil vajalikest investeerimiskuludest ja prognoositavatest tootmiskuludest. Portugal esitas ettevõtte autentsed ja ajakohased dokumendid, mille koostasid [kontserni järelevalveosakond] ja […] (kontserni riigiabi üksus) kuupäevaga 9. mai 2014 võrdlusolukorra analüüsi tõendina [asukoha 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja Setubali kui potentsiaalsete asukohtade kohta. Portugal selgitas, et kui [asukoha 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] tehases on paremad tõhususväärtused, siis Setubali tehasel on suurem võimalus regionaalsest investeerimisabist kasu saada. Selle võrdlusolukorra analüüsi põhjal (18) esitas [kontserni järelevalveosakond] otsuse soovituse, kus soovitas Volkswageni investeerimiskomiteele investeerimisasukohaks Setubali. |
(71) |
Setubali investeerimisasukohana kinnitavad investeerimis- ja asukohaotsused võttis Volkswageni investeerimiskomitee vastu 28. mail 2014 ja 26. juunil 2014 (19). Portugal esitas protokolli koopia vastavatest koosolekutest, kus need otsused vastu võeti. Arvestades võrdlevaid arvutusi ja regionaalset abi nimiväärtusega 37,96 miljonit eurot (diskonteeritud väärtusega 33,4 miljonit), (20) kiidetakse mõlema otsusega heaks MQB-investeerimisprojekt investeerimismahuga 624 miljonit eurot. Esimese otsusega nõustuti, et esimene eelarveline osamakse suunatakse tehase ruumide puhastamiseks esimeste investeeringute jaoks ja teise otsusega määrati suur osa investeeringutest lähtuvatele kulutustele. |
4.3.4. ABI PROPORTSIONAALSUS
(72) |
Portugal märgib, et ergutavat mõju näitavaid arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamise alusena. |
(73) |
Portugali lõplikust ergutavat mõju näitavast arvutusest ilmnes, et Setubali rahalised puhaskulud võrreldes [asukohaga 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] on 48 miljonit eurot. Isegi abi korral on Setubalis toimuv tegevus 14,6 miljonit eurot (diskonteeritud väärtus) kallim kui [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] (lahutades rahalisest halvemusest abi, mis võeti arvesse võrdlusolukorra analüüsis; s.o 48 miljonit eurot – 33,4 miljonit eurot). |
(74) |
Portugal väidab seetõttu, et ülekompenseerimist ei toimu, kuna abi ei leevenda täielikult Setubali tehase asukohaga seotud halvemust. Abi on seega proportsionaalne. |
(75) |
Portugal juhib tähelepanu asjaolule, et Volkswageni investeerimiskomitee ei võta kõnealuse asukohta käsitleva otsuse puhul arvesse mitte üksnes rahalisi, vaid ka kvalitatiivseid kriteeriume, nagu sotsiaalse vastutuse põhjuseid või võimalust vältida tootmise üleviimist teistesse kohtadesse suurte tootmismahtude korral. |
4.3.5. ABI NEGATIIVNE MÕJU KONKURENTSILE JA KAUBANDUSELE
(76) |
Portugal rõhutab, et regionaalabi eesmärk on eranditult Setubali tehase asukohast tingitud halvemuse leevendamine. Kuna abi on proportsionaalne ega mõjuta konkurentsi, sest igal juhul viidaks investeerimisprojekt ellu ning selle toel avalduks mõju konkurentsile ja kaubandusele. Investeerimisprojekt ei oleks saanud asuda teises abistatavas piirkonnas kõrgema või sama abi ülemääraga, kuna täiesti uus investeering ei oleks olnud tasuv ja ainus tõenäoline alternatiiv on mitteabistatav piirkond. Seetõttu ei avalda abi ühtekuuluvust kahjustavat mõju, mis oleks vastuolus regionaalabi tegeliku eesmärgiga. |
5. ABI HINDAMINE
5.1. ABI OLEMASOLU
(77) |
Finantsabi annavad tagasimakstava toetusena Portugali ametiasutused ning seda finantseeritakse riigi üldisest eelarvest. Toetust annab seega liikmesriik riiklikest vahenditest ELTLi artikli 107 lõike 1 alusel. |
(78) |
Kuna abi tõi kasu ainult ühele ettevõtjale, nimelt Autoeuropale, on tegemist valikulise meetmega. |
(79) |
Rahalist toetust anti/antakse investeeringu jaoks autotööstuses, kus liikmesriikide vahel toimub tihe kaubavahetus ja mis osaliselt asendab teistest liikmesriikidest pärit vahetoodete tarnet. Järelikult kahjustab meede liikmesriikide vahelist kaubandust. |
(80) |
Autoeuropa ja selle toodangu toetamine tähendab, et moonutatakse konkurentsi või tekib konkurentsi moonutamise oht. |
(81) |
Sellest tulenevalt leiab komisjon, et teatatud meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
5.2. ABIMEETME SEADUSLIKKUS
(82) |
Portugali ametiasutused andsid abi komisjoni heakskiidu alusel ja teavitasid abimeetmest enne selle rakendamist ning täitsid sellega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaseid kohustusi, sest 2008. aasta üldise grupierandi määruse kohaselt tuleb teatud summat ületavast abist teavitada. Investeerimisprojektiga seotud abi on eraldi teatamisele kuuluv abi 2007.–2013. aasta regionaalarengu suuniste punkti 68 ja GBER 2008 kohaselt, sest planeeritud abisumma 36,15 miljonit eurot nüüdisväärtuses ületab eraldi teatamise künnise 11,25 miljonit eurot, mida kohaldatakse kõnealuses piirkonnas 2007. aasta juunist kuni 2014. aastani kehtiva regionaalabikaardi alusel. |
5.3. ABI HINDAMISE ÕIGUSLIK ALUS
(83) |
Abi eesmärk on regionaalse arengu toetamine. Et abi- ja investeerimisleping allkirjastati 2014. aasta aprillis ainult komisjoni heakskiidul, siis on komisjon seisukohal, et abi anti enne 2014. aasta juulit ja seega tuleb seda 2014.–2020. aasta regionaalabi suuniste punkti 188 kohaselt hinnata 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste ja eelkõige nende punkti 68 sätete alusel, milles käsitletakse investeerimiseks ette nähtud regionaalset investeerimisabi ulatuslikele investeerimisprojektidele. |
5.4. KOKKUSOBIVUSE HINDAMISE STRUKTUUR
(84) |
Komisjon peab hinnangu tegema kolmes etapis:
|
5.5. MEETME KOKKUSOBIVUS REGIONAALABI SUUNISTE ÜLDISTE KOKKUSOBIVUSE KRITEERIUMIDEGA
(85) |
Komisjon märkis juba menetluse algatamise otsuses, et kõnealuse abi puhul on täidetud 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste üldkriteeriumid siseturuga kokkusobivuse kohta. Ametliku uurimise käigus ei leitud midagi, mis seaks selle hinnangu küsimuse alla. Komisjon märgib eelkõige järgmist.
|
(86) |
Komisjon väljendas siiski algatavas otsuses kahtlust valmistajaseadmetega seotud kulutuste abikõlblikkuse suhtes. Peale selle ei olnud võimalik kindlalt väita, et samas kohas rakendatud teatatud projekt ja varasem investeerimisprojekt ei moodusta ühtset investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 kohaselt. Nendest asjaoludest tulenevalt ei saanud komisjon kindlaks teha, kas teatatud abi osatähtsus ületas suurima lubatud määra, ning seetõttu tekkis ka kahtlus, et regionaalabi andmisel kehtivat ülemmäära ületati. |
5.5.1. VALMISTAJASEADMETEGA SEOTUD JÄRELDUS
(87) |
Komisjon selgitas kohtuasjas C-34/2001, et valmistajaseadmete kulud saab lugeda abikõlblikeks kuludeks ainult siis, kui need suunatakse kõnealuse liikmesriigi abistatavasse piirkonda (22). Komisjon märkis (vt ülalolevad põhjendused 31 ja 32), et kogu valmistajaseadmetesse suunatud 136,3 miljoni eurone investeering vastab regionaalabi suuniste üldiste kokkusobivuse kriteeriumidele, kui täidetud on järgmised tingimused: seadmed on teatatud projekti osa ja kuuluvad Autoeuropa põhivara hulka, asuvad tarnija tehases abistatavas piirkonnas Portugalis ning tegevus jätkub Portugalis abistatavas piirkonnas vähemalt viis aastat pärast projekti lõpetamist. Peale selle on Portugali abistatavates piirkondades, kus valmistajaseadmeid toodetakse, abi maksimaalne osatähtsus sama suur või suurem kui Palmela piirkonnas. Järelevalvemehhanismide abil tagatakse, et abi ei anta valmistajaseadmete jaoks, mis ei vasta ülalolevatele kriteeriumidele. |
(88) |
Kooskõlas enda varasema praktikaga kohtuasjas C-34/2001 leiab komisjon, et Portugali abistatavates piirkondades kantavad valmistajaseadmete kulud ja 136,3 miljoni euroni ulatuva summa võib lugeda abikõlblikeks kuludeks 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktide 4.1 ja 4.2 kohaselt. |
5.5.2. ÜHTSET INVESTEERIMISPROJEKTI PUUDUTAV JÄRELDUS
(89) |
Komisjon analüüsis võimalust, et kolm varasemat investeerimisprojekti, mida Autoeuropa samas kohas ellu viis, moodustavad ühtse investeerimisprojekti. |
5.5.2.1. Algne investeerimine sise- ja välisvärvimisrobotitesse (värvimistöökoda)
(90) |
Projekti raames hangiti värvimistsehhi jaoks uued robotid, mis aitasid töökvaliteeti parandada. Peale selle paranes ka ergonoomika, töötajad ja keskkond on rohkem kaitstud, materjalikulud on väiksemad ja tootlikkus suurem. Komisjon on seisukohal, et need investeeringud olid sellel ajajärgul vajalikud, et värvimistsehhi töötingimusi parandada. Seetõttu ei rakendatud neid teatatud projekti ettevalmistamiseks. |
(91) |
Komisjon on seisukohal, et värvimistsehhis toimuva sise- ja välisvärvimise automatiseerimisse suunatud investeering ja teatatud investeerimisprojekt on tehniliste ja funktsionaalsete erinevustega ning investeerimisotsused tehti üksteisest sõltumatult. Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et algne investeering värvimistsehhi ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga ning seega ei moodusta need kaks investeeringut ühtset investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses. |
5.5.2.2. Algne investeerimine stantsidesse (seadmetsehh)
(92) |
Autoeuropa seadmetsehhis toodetakse autokere metallosade vorme ja stantsimisseadmeid. Tsehh on spetsialiseerunud mootoriruumi ja poritiibade seadmete tootmisele. Seadmetsehh tarnib oma tooteid VW kontserni tehastele üle maailma, st et ei piirduta ainult Autoeuropa varustamisega. Kuigi tehas on Autoeuropa osa, tegutseb see siiski autonoomselt ja sõltumatult tehase põhitegevusest, milleks on sõidukite tootmine. |
(93) |
Projekti raames hangitakse uued stantside seadmed, et valmistada kvaliteetsemaid seadmeid ja suurendada seadmetsehhi tootmismahtu. Seadmetsehh, mis toodab vorme ja stantsimisseadmeid kogu Volkswageni kontserni jaoks, ei asu samal maa-alal, kuhu teatatud investeering suunatud on, ning tegutseb autotootmistehasest sõltumatult. Seadmetsehhi moderniseerimist ja teatatud projekti puudutavad investeerimisotsused võeti vastu üksteisest sõltumatult. Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et algne investeering seadmetsehhi ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga ning seega ei moodusta need kaks investeerimisprojekti ühtset investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses. |
5.5.2.3. Algne investeering infotehnoloogia (IT) valdkonda
(94) |
Projekti raames hangiti uued IT-seadmed ja uued tarkvararakendused stabiilsema IT-turbe eesmärgil, et autotootmine oleks stabiilsem ja produktiivsem. IT-valdkonda suunatud investeeringutel puuduvad teatatud projektiga strateegilised ja tehnilised seosed, mis moodustaks nendest ühtse majandusliku terviku. IT-projekti ja teatatud projekti puudutavad investeerimisotsused võeti vastu üksteisest sõltumatult. Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et need kaks investeerimisprojekti ei moodusta ühtset investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses. |
5.5.3. ÜLDISTE KOKKUSOBIVUSE KRITEERIUMIDEGA SEOTUD ÜLDINE JÄRELDUS
(95) |
Ülalnimetatust tulenevalt on komisjon seisukohal, et valmistajaseadmete 136,3 miljoni euro suuruseid kulusid võib teatatud projekti raames abikõlblikeks kuludeks lugeda, kui arvesse ei võeta varasemaid investeeringuid. Abikõlblike kulude summa, mida tuleb arvestada suurima lubatud abi ülemmäära arvutamisel, on 623,9 miljonit eurot (diskonteeritud väärtusega 599,6 miljonit eurot), nagu on näidatud selle otsuse tabelis 2. 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 67 sätestatud vähendamismeetodi kohaselt moodustab projektiga seotud abi lubatud ülemmäär 6,13 % brutotoetusekvivalendist. |
(96) |
Kuna kavandatud abi osakaal (36,15 miljonit eurot nüüdisväärtuses, 6,03 % abi ülemmäär) ei ületa abi lubatud ülemmäära ja teatatud abi ei kombineerita muu regionaalabiga, on projekti jaoks ette nähtud abi osakaal 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistega kooskõlas. |
(97) |
Kuna ei esitatud teavet, mis võiks mõjutada komisjoni menetluse algatamise otsuses esitatud järeldusi, mis puudutavad põhjenduses 85 viidatud üldisi kokkusobivuse kriteeriume, teeb komisjon ülalnimetatud kaalutluste põhjal järelduse, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste üldised kokkusobivuse kriteeriumid on täidetud. |
5.6. HINDAMINE 2007.–2013. AASTA REGIONAALABI SUUNISTE PUNKTI 68 SÄTETE KOHASELT
(98) |
Kui komisjonil ei ole ametliku uurimismenetluse algatamise kohta esitatud märkuste alusel võimalik kahtlusteta kindlaks teha, et punkti 68 alapunktides a ja b nimetatud künniseid ei ületata, peab ta ametliku uurimise raames süvahindamise tegema (23). Vastavate kontrollide tegemiseks peab komisjon esmalt koostama asjaomaste toote- ja geograafiliste turgude sobivad määratlused. |
(99) |
Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 45 märkis komisjon, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 eesmärkidel on investeerimisprojekti asjaomased tooted POLK-i liigituse kohaselt turusegmentidesse A0, A ja B kuuluvad sõiduautod. |
(100) |
Komisjon jättis asjaomase tooteturu täpse määratlemise lahtiseks ning võttis turu määratlemisel aluseks kõiki tõenäolisi alternatiive, sealhulgas ka kõige kitsamat segmenti, mille kohta on andmed saadaval. |
(101) |
Tava kasutada autotööstuse üksikute segmentide põhjal kitsaimat turumääratlust on hästi väljakujunenud sarnastes otsustes, sealhulgas lõplikes otsustes (24). |
(102) |
Selle praktika aluseks on arvamus, et kõigi, isegi väikseimate turusegmentide konkurente tuleb kaitsta turgu valitsevate osalejate eest. |
(103) |
Samuti põhineb see praktika konkurentsiga seotud majanduslikel kaalutlustel. Konkreetsemalt põhineb see lähenemisviis teoorial, et kaks toodet on nõudluse poolel omavahel asendatavad, kui tarbijad peavad neid asendustoodeteks tulenevalt nende omadustest, hinnast ja sihtotstarbest. Tava kaudu uurida turuosa ka kõige väiksemates võimalikes autoturu segmentides, mille kohta on teave olemas, järgib komisjon täpselt seda loogikat: komisjon on seisukohal, et hinnast, omadustest ja sihtotstarbest tulenev asendatavus on suurim samasse segmenti kuuluvate toodete vahel. Selles mõttes kajastab kõige väikseima võimaliku turusegmendi kasutamine ühe tõenäolise turuna horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste punkti 28, milles on märgitud, et „tooteid võib asjaomasel turul diferentseerida nii, et teatavad tooted asendavad üksteist paremini kui teised. Mida suurem on ühinevate äriühingute toodete asendatavus, seda tõenäolisem on, et ühinevad äriühingud märkimisväärselt hindu tõstavad. […] On tõenäolisem, et ühinevate äriühingute hinna tõstmise ajend kahaneb juhul, kui konkurendid valmistavad tooteid, mis sobivad hästi ühinevate äriühingute toodete asendamiseks, mitte olukorras, kus nad pakuvad vähemsobivaid asendajaid.“ |
(104) |
Seepärast jaotataksegi tavalised autod traditsiooniliselt segmentidesse ja autotööstus määrab mudelid erinevatesse hästituntud segmentidesse. See kaalutlus on ajendanud komisjoni määratlema autotööstust käsitlevates juhtumites asjaomast turgu ka üksikute segmentide alusel ja sellel põhjusel on liikmesriigid nii selle juhtumi kui ka teiste puhul esitanud asjaomase turuga seotud argumente segmentide alusel. |
(105) |
Kuna Autoeuropa hakkab tootma POLK-i kohaselt A0- ja […]-segmenti kuuluvaid autosid ning võib toota ka POLK-i alusel B-segmenti kuuluvaid autosid, siis leidis komisjon, et need üksikud segmendid ja Global Insighti järgi ka linnamaasturite B-segment ning POLK-i alusel kombineeritud segment (A0 kuni B) on selle juhtumi puhul asjaomased tõenäolised turud. |
(106) |
Komisjon leidis, et asjaomane geograafiline turg hõlmab asjaomaste toodete puhul vähemalt EMP-d. Portugali ametiasutused ja Autoeuropa nõustusid, et komisjon rakendab seda geograafilise turu määratlust selle teatise eesmärgil (25). |
(107) |
Eelnimetatust tulenevalt ja ka seetõttu, et ametliku uurimise käigus ei saanud komisjon lisateavet, mille alusel menetluse algatamise otsuse järeldusi muuta, kinnitab komisjon oma hinnangut seoses toote- ja geograafiliste turgude määratlustega. |
5.6.1. TURUOSA KONTROLLIMISEGA SEOTUD JÄRELDUS (2007.–2013. AASTA REGIONAALABI SUUNISTE PUNKT 68 ALAPUNKT A)
(108) |
Komisjon kontrollis 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alapunkti a alusel kõiki tõenäolisi asjaomaseid toote- ja geograafilisi turgusid, et teha kindlaks, kas toetusesaaja turuosa on enne ja pärast investeeringut üle 25 %. |
(109) |
Kuna ei olnud võimalik kindlaks teha, kas on olemas ühtne asjaomane toote- ja geograafiline turg, tuli arvesse võtta tulemusi kõikide tõenäoliste turgude puhul. EMP-s on Volkswageni kontserni turuosa nii A- ja B-segmendis eraldi kui ka kombineeritud A0-, A- ja B-segmendis (POLK-i kohaselt) aastatel 2013–2019 üle 25 %. Seetõttu järeldab komisjon, et punkti 68 alapunktis a sätestatud künnis on ületatud. |
5.6.2. JÄRELDUS TOOTMISVÕIMSUSE KOHTA NÕRGALT ARENENUD TURUL (2007.–2013. AASTA REGIONAALABI SUUNISTE PUNKTI 68 ALAPUNKT B)
(110) |
Kuna punkti 68 alapunkti a kontrolli tulemused juba näitasid, et vajalik on abi süvahindamine, siis ei ole punkti 68 alapunkti b kontrolli vaja teha. |
5.6.3. KOKKUVÕTE
(111) |
Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et punkti 68 alapunktis a kindlaks määratud künnis on ületatud. Komisjon otsustab seetõttu teha pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamist süvahindamise, et teha kindlaks, kas abi on investeerimisprojekti jaoks ergutava mõjuna vajalik ja kas abimeetme eelised tasakaalustavad sellega põhjustatud konkurentsimoonutuse ja mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. |
5.7. ABIMEETME SÜVAHINDAMINE
(112) |
Süvahindamine tehakse hindamiskriteeriumide alusel. |
5.7.1. ABI POSITIIVSED MÕJUD
5.7.1.1. Abi eesmärk
(113) |
Ulatuslike investeerimisprojektide süvahindamise teatise punkti 12 kohaselt peavad liikmesriigid tõendama, et investeerimisprojekt aitab kaasa asjaomase piirkonna arengule. Komisjon võtab teadmiseks investeeringu positiivse mõju piirkonnale, mida kirjeldas Portugal (vt ülalolevad põhjendused 45 kuni 49), ning on seisukohal, et eelkõige otseste ja kaudsete töökohtade loomise mõju, lisatarnijate toomine piirkonda, teadmiste toomine piirkonda ning piirkondliku oskustebaasi täiendamine moodustavad märkimisväärse panuse piirkonna arengusse ja ELi ühtekuuluvuseesmärgi saavutamisse. |
5.7.1.2. Abimeetme asjakohasus
(114) |
Süvahindamise teatise punktides 17 ja 18 rõhutatakse, et investeerimistoetuste kujul võimaldatav riigiabi ei ole ainuke vahend, millega leevendada turuhäireid ja edendada majandusarengut ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Abi on asjakohane juhul, kui see annab muude poliitiliste meetmetega võrreldes konkreetseid eeliseid. Süvahindamise teatise punkti 18 kohaselt loetakse „asjakohaseks vahendiks meetmeid, mille puhul liikmesriik on kavandanud teisi poliitikavahendeid ja mille puhul sellise valikvahendi eelised nagu riigiabi konkreetsele ettevõtjale on tuvastatud“. |
(115) |
Portugal õigustas (vt ülalolevad põhjendused 51 ja 52) abimeetme asjakohasust Peninsula de Setubali piirkonna majandusliku olukorraga ning esitas tõendid selle kohta, et piirkond on riigi keskmise olukorraga võrreldes ebasoodsas olukorras: 2011.–2013. aastal oli sisemajanduse kogutoodang inimese kohta umbes 75 % Portugali keskmisest. |
(116) |
Võttes arvesse sotsiaal-majanduslikku olukorda Peninsula de Setubali piirkonnas, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblik piirkond, kus abi ülemmäär on 15 %, ja kooskõlas varasemate otsustega (nt Dell Products Polandi abijuhtum (26) ja Porsche abijuhtum) (27), nõustub komisjon, et riigiabi andmine on sobiv vahend asjaomase piirkonna arengueesmärkide saavutamiseks. |
5.7.1.3. Ergutav mõju / vastupidine stsenaarium
(117) |
Süvahindamise teatise punkti 20 kohaselt peavad 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 38 sätestatud ametlikud ergutava mõju tingimused täidetud olema. Komisjon on ülalolevas punktis 5.5 kinnitanud, et teatatud projekti puhul on need tingimused täidetud. Olulise ergutava mõju osas peab komisjon hindamiskriteeriumide alusel süvahindama, kas abi aitab mõjutada toetusesaaja käitumist selles suunas, et ta teeb asjaomases abistatavas piirkonnas (täiendava) investeeringu. Hindamiskriteeriumide punkti 22 kohaselt on ergutavat mõju võimalik tõendada kahe stsenaariumi korral: ilma abita ei tehtaks üldse mingit investeeringut, kuna see ei oleks ettevõtja jaoks üheski asukohas kasumlik (esimene stsenaarium); ilma abita tehtaks investeering teises asukohas (teine stsenaarium). |
(118) |
Hindamiskriteeriumide alusel peab liikmesriik abi ergutava mõju olemasolu tõendama ja esitama selged tõendid selle kohta, et abil on reaalne mõju investeeringu või asukoha valikule. Seega on liikmesriik see, kellel on kohustus ergutavat mõju tõendada. Selle raames peab liikmesriik esitama ka igakülgselt kirjeldatud vastupidise stsenaariumi olukorra kohta, kus toetusesaaja abi ei saa. Komisjon peab nimetatud stsenaariume realistlikeks pidama. |
(119) |
Portugali väitel (vt ülalolev põhjendus 54) kuulub Autoeuropale antav abi teise stsenaariumi alla. Portugal esitas seetõttu vastupidise stsenaariumi teatatud projektiga seotud konkreetse investeeringu ja asukoha planeerimise kohta, kus võeti arvesse tehase alternatiivset asukohta [asukohta 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], […]. |
(120) |
Hindamiskriteeriumide punkti 25 kohaselt „võib liikmesriik tõendada abi stimuleeriva toime olemasolu teise stsenaariumi puhul, esitades ettevõtja dokumente, millest nähtub, et asukoha abistatavas piirkonnas paiknemisel tekkivaid kulusid ja tulusid on võrreldud kulude ja tuludega, mis tekiksid asukoha paiknemisel mõnes teises piirkonnas“. Liikmesriiki kutsutakse üles esitama finantsaruandeid, äriplaane ja muid dokumente mitmesuguste investeerimisstsenaariumide kohta. |
(121) |
Portugal esitas (vt ülalolevad põhjendused 68, 70 ja 71) ajakohased ja autentsed dokumendid, mis kajastavad Volkswageni kontserni ja teatatud projektiga seotud Volkswageni kaubamärgi mitmeetapilist otsustusprotsessi seoses tooteotsuse ning investeerimis- ja asukohaotsusega. |
(122) |
Nendest dokumentidest ilmneb, et pärast seda, kui 2012. aasta planeerimisvoorus 61 määrati müügipotentsiaal uute toodete jaoks, mis kuuluvad segmentidesse A0 (maastikuautod) ja […] ([…]), määras järelevalveosakond [kontserni järelevalveosakond] 2012. aasta juulis algselt neli võimalikku tootmisasukohta: Setubal, [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], [asukoht 2 väljaspool EMP-d] ja [asukoht 3 mitteabistatavas piirkonnas]. Asukohtade valimisel rakendati kaht põhikriteeriumit: kas olemasoleva tehase võimsust saab suurendada ja kas selle koha olemasolevad rajatised ühilduvad kavandatava projektiga. [Kontserni järelevalveosakonna] arvutused hõlmasid ka [eelmääratletud mudeli] müügimahtu, mille tootmist planeeriti alustada samal ajal. Kavandati kolm alternatiivi, mille tootmismahud jaotati nelja koha vahel. Iga alternatiivi puhul arvutati tootmiskulud auto kohta. Nende arvutuste põhjal ilmnes, et parim alternatiiv sellel ajajärgul oleks olnud kombineerida [eelmääratletud mudeli] ja A0-segmendi maastikuauto mahud [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja Setubalis piirduda uute tootmismahtude puhul […]-segmendiga. |
(123) |
Hilisemas planeerimisjärgus otsustas järelevalveosakond [asukoha 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] välistada suurte personalikulude tõttu ja [asukoha 2 väljaspool EMP-d] suurte logistikakulude tõttu. Seetõttu jäigi sõelale ainult [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] kui elujõuline alternatiivne asukoht Setubalile. |
(124) |
Komisjon märgib, et 2014. aasta jaanuaris otsustas Volkswagen alustada [eelmääratletud mudeli] tootmist [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja [asukohas 2 väljaspool EMP-d], kus juba oli selle mudeli eelkäijat toodetud. Portugal esitas tõendid, et isegi pärast [eelmääratletud mudeliga] seotud otsuse vastuvõtmist jäi [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] teatatud investeerimisprojekti puhul realistlikuks stsenaariumiks. Esitatud dokumentide põhjal järeldas komisjon, et kui Volkswageni tootekomitee võttis 2014. aastal vastu tooteotsuse, oli [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] piisavalt võimsust, et vastata teatatud projektiga seotud vajadustele. Seda kinnitab Volkswageni kontserni 2015. aasta otsus toota [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] teist mudelit, mille aastane tootmismaht oli nagu teatatud projektis. |
(125) |
Komisjon tegi ka kindlaks, et vastupidise stsenaariumi puhul võeti arvesse ka asjaomaseid kulusid, mis olid seotud [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] vajalike lisavahetustega, et tulla toime teatatud projektist tulenevate lisamahtudega. Komisjon võtab arvesse ka Portugali väidet, et kui Setubali ei oleks valitud teatatud projekti asukohaks, oleks Autoeuropa pidanud suurema osa tehasest sulgema. Komisjon tegi kindlaks, et vastupidise stsenaariumi puhul võeti arvesse nii Setubali piirkonna töötajate vabastamisest tulenevaid kulusid kui ka punktis 4.2 nimetatud varasemate investeerimisprojektide jaoks antud riigiabi hüvitamise kulusid. |
(126) |
Komisjon jäi rahule ka sellega, et vastupidises stsenaariumis kasutatud kahe asukoha investeerimis- ja tootmiskulude arvutused on täpsed ning põhinevad tehaste esitatud andmetel või realistlikel prognoosidel. |
(127) |
Nagu on kirjeldatud põhjenduses 70 ja selle otsuse I lisas, on tootmiskohas tekkivate tootmiskulude hinnangute põhjal, mis hõlmavad tootmiskulusid ja investeerimiskulusid, Setubalis kuluhalvemus nimiväärtusega 90 miljonit eurot võrreldes [asukohaga 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas]. Setubali kuluhalvemuse tasakaalustamiseks ja pidades silmas Volkswageni investeerimiskomitee eesseisvat ametlikku otsust investeerimisprojekti asukoha kohta, võttis Volkswageni tootekomitee 10. märtsil 2014 vastu tooteotsuse ja Autoeuropa esitas 31. märtsil 2014. aastal abitaotluse. |
(128) |
28. mai 2014. aasta ja 26. juuni 2014. aasta otsusega määras Volkswageni investeerimiskomitee teatatud investeeringuprojekti asukohaks Setubali. Nagu Volkswageni investeerimiskomitee koosoleku protokollist nähtub, tehti see otsus riigiabi saamise tingimusel. Investeerimisprojektiga seotud töid alustati 26. juunil 2014. aastal. |
(129) |
Komisjon märgib eeltoodud selgitustest lähtudes (vt põhjendus 85) kooskõlas hindamiskriteeriumide punktiga 20, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 38 sisalduvad ergutava mõju ametliku hindamise üldkriteeriumid on täidetud. Lisaks esitas Portugal selged tõendid selle kohta, et abil oli asukohaotsuse tegemisel reaalne mõju. Volkswageni kontsern otsus viia teatatud projekti Setubali alles pärast investeerimislepingu (28) sõlmimist, millega kinnitati, et investeerimisprojekti puhul võib arvestada riigiabiga. Komisjon on seisukohal, et Portugali poolt hindamiskriteeriumide punktide 23 ja 25 alusel esitatud vastupidine stsenaarium on realistlik ning autentsete ja ajakohaste dokumentidega tõendatud. Abil on järelikult reaalne (oluline) ergutav mõju: kuluhalvemuse vähendamise kaudu kahe asukoha vahel Setubali kasuks mõjutas see abi abisaava ettevõtja otsust asukoha valimisel. Ilma abita ei oleks investeeringut Setubali tehtud |
5.7.1.4. Abi proportsionaalsus
(130) |
Hindamiskriteeriumide punkti 29 alusel peab abi suurus abi proportsionaalsuse tagamiseks piirduma abisaava piirkonna investeeringuks vajamineva miinimumiga. |
(131) |
Regionaalabi loetakse üldiselt abistatavate piirkondade probleemide ulatusega proportsionaalseks, kui see ei ületa abi andmisel kehtivaid ülemmäärasid, kaasa arvatud ulatuslikele investeerimisprojektidele (mis on kehtival regionaalabi kaardil juba märgitud) antava abi ülemmäärade automaatne järkjärguline vähendamine. Sel juhul ei ole abi osakaal suurem kui regionaalabi ülemmäärad, mida korrigeeritakse vähendamismehhanismiga, millele osutati juba käesoleva otsuse põhjenduses 96. |
(132) |
Lisaks 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistes sätestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttele on süvahindamise teatises ette nähtud süvahindamine. Süvahindamise teatise teise stsenaariumi kohaselt on abi proportsionaalne, kui see võrdub abi saava ettevõtja poolt abistatavas piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude ja mõnes muus piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude vahega. |
(133) |
Portugali esitatud dokumentidest nähtub (vt ülalolevad põhjendused 68, 70 ja 71), et abi oli piiratud vajaliku summaga, sest Setubalis ja […] tehtavate investeeringute kulude vahet ei ületatud. Võrdlusolukorra analüüsi käigus tehtud arvutused (ja investeerimisotsuse põhjal koostatud dokumendid) näitavad, et Setubal läheb isegi abi saamise korral diskonteeritud väärtuses 14,6 miljoni euro võrra kallimaks kui [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas]. Komisjon peab järelejäävat kuluhalvemust vastuvõetavaks teatud kvaliteediaspektide tõttu, nagu sotsiaalse vastutuse põhjused (ilma investeeringuta oleks Autoeuropa pidanud suurema osa Setubali tehasest sulgema) või tõenäosus, et Setubal suudab suurte tootmismahtudega ilma teiste tehaste abita hakkama saada. [Asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] oleks aga pidanud osa tootmist asukohta [asukoht väljaspool EMP-d] viima. Kui arvutamisel võetakse arvesse teatatud diskonteeritud abisummat 36,15 miljonit eurot, (29) on Setubali asukohahalvemus ikka 11,85 miljonit eurot (48 miljonit eurot – 36,15 miljonit eurot). |
(134) |
Kuna abi piirdub summaga, mis on vajalik selleks, et tasakaalustada investeerimisprojekti täiendavad puhaskulud, mis tekivad Setubalis paiknemise korral võrreldes teise asukohaga [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], peab komisjon abi proportsionaalsust tõendatuks. |
5.7.2. ABI NEGATIIVNE MÕJU KONKURENTSILE JA KAUBANDUSELE
(135) |
Hindamiskriteeriumide punktis 40 on öeldud: „Kui võrdlusanalüüs siiski annab alust arvata, et investeering oleks tehtud igal juhul ka ilma abita, kuigi võib-olla teises asukohas (teine stsenaarium), ja kui abi on proportsionaalne, siis oleksid võimalikud konkurentsimoonutuste tunnused, nagu suur turuosa ja tootmisvõimsuse kasv ebatõhusatel turgudel, abist sõltumata põhimõtteliselt samasugused.“ |
(136) |
Ilma teatatud abita oleks investeering suunatud teise asukohta EMP-s ja tulemuseks oleks olnud samasugune konkurentsimoonutus (st teine stsenaarium). Kuna abi piirdub summaga, mis on vajalik lisakulutuste hüvitamiseks, mis tulenevad piirkondlikust mahajäämusest, siis puudub sellel konkurentsile negatiivne mõju, nagu erainvesteeringute väljatõrjumine. |
(137) |
Hindamiskriteeriumide punkti 50 kohaselt on geograafilise eripära tõttu regionaalabi võimalikke negatiivseid asukohaga seotud mõjusid regionaalabi suunistes ja regionaalabi kaartides teataval määral juba arvestatud ja piiratud, määratledes selgelt piirkonnad, kus võib regionaalabi anda, võttes arvesse võrdsete võimaluste ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ning abikõlbliku abi osatähtsuseid. Hindamiskriteeriumide punktis 53 kohaselt ilmneb siiski, et kui ilma abita oleks investeering tehtud vaesemasse piirkonda (mida suurem piirkondlik mahajäämus, seda suurem maksimaalne regionaalabi osatähtsus) või piirkonda, millel arvatakse olevat samasugune mahajäämus kui sihtpiirkonnal (sama suur maksimaalne regionaalabi osatähtsus), loetakse seda negatiivseks mõjuks kaubandusele ja kaalumisel negatiivseks elemendiks, mida positiivsed elemendid tõenäoliselt ei kompenseeri, kuna see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega. |
(138) |
Teatatud projekti puhul ei arvestata täiesti uut investeeringut, sest […] hinna turusegmenti kuuluva [140 000–160 000] auto investeerimispakett on liiga väike, et uus investeering oleks tasuv. Kui kavandatava projekti suhtes rakendada veel kaht kriteeriumit olemasoleva lisavõimsuse ja kokkusobivate rajatiste näol, piirdusid algsed alternatiivsed asukohad ainult [asukohaga 1] [EMP-s] (mitteabistatavas piirkonnas), [asukohaga 2] ([väljaspool EMP-d]) ja [asukohaga 3] ([EMP-s mitteabistatavas piirkonnas); hilisemas etapis välistati [asukoht 2 väljaspool EMP-d] ja [asukoht 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], sest neid iseloomustavad vastavalt kõrged logistika- ja personalikulud. |
(139) |
Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et miski ei viita sellele, et investeering oleks tehtud teises abistatavas piirkonnas, kus abi ülemmäär on suurem või võrreldav. Seetõttu on komisjon seisukohal, et abi ei avalda ühtekuuluvust kahjustavat mõju, mis oleks vastuolus regionaalabi tegeliku eesmärgiga, ning abil puudub põhjendamatu negatiivne mõju kaubandusele. |
5.8. TASAKAALUSTAMINE
(140) |
Olles kindlaks teinud, et abi soodustab investeeringu tegemist asjaomases piirkonnas ja et see on proportsionaalne, tuleb kaaluda abi positiivset ja negatiivset mõju. |
(141) |
Hindamine kinnitas, et abimeede avaldab ergutavat mõju investeeringute ligimeelitamisel, aidates märkimisväärselt kaasa ebasoodsas olukorras oleva piirkonna arengule, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblik, ilma et see kahjustaks sama või kõrgema abi ülemmääraga piirkonda (ei avalda ühtekuuluvust kahjustavat mõju). Komisjoni hinnangul on investeering vaesemasse piirkonda liidu ühtekuuluvuse jaoks tähtsam kui sama investeering soodsamas olukorras olevasse piirkonda. Komisjon lähtub vastavalt hindamiskriteeriumide punktile 53 sellest, et „teisalt ollakse üldiselt seisukohal, et sellise regionaalabi positiivne mõju, millega kompenseeritakse ainult puhaskulude vahe võrreldes arenenuma alternatiivse investeerimise sihtkohaga […], kaalub üles kõik uue investeeringu alternatiivse sihtkohaga seotud negatiivsed mõjud“. |
(142) |
Eeltoodud kaalutluste alusel lähtub komisjon lisaks sellest, et abi puhul, mis võrdub valitud asukohas teostatava investeerimisprojekti puhaskulude ja arenenumas alternatiivses asukohas tekkivate puhaskulude vahega, kaalub positiivne mõju eesmärke ja proportsionaalsust silmas pidades (vt ülal) üles negatiivse mõju kaubandusele alternatiivses asukohas. |
(143) |
Komisjon otsustas 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu põhise süvahindamise põhjal, et abi on investeerimisprojekti jaoks ergutava mõjuna vajalik ja abimeetme eelised tasakaalustavad sellega põhjustatud konkurentsimoonutust ja mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. |
6. KOKKUVÕTE
(144) |
Komisjon järeldab, et kavandatud regionaalne investeerimisabi ettevõtjale Volkswagen Autoeuropa, Lda, mis anti 2014. aasta 30. aprillis ainult komisjoni heakskiidul, vastab kõikidele 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistes ja hindamiskriteeriumides sätestatud tingimustele ning seda võib pidada ühisturuga kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. |
(145) |
Komisjon tuletab meelde, et menetlemise algatamise otsuse põhjenduse 16 kohaselt tagab Portugal, et teatatud abisummat ja teatatud abi osatähtsust ei ületata, kui realiseeritud abikõlblikud kulud erinevad planeeritud abikõlblikest kuludest, mis on arvesse võetud teatises ja maksimaalse abisumma arvutamisel. Portugal on komisjonile ka lubanud, et esitavad alates abi komisjonipoolsest heakskiitmisest iga viie aasta järel vahearuande (andmetega makstud abisummade ja kõikide muude ettevõttes/tehases algatatud investeerimisprojektide kohta) ning kuue kuu jooksul pärast abi viimase osamakse väljamaksmist teatatud maksegraafiku alusel üksikasjaliku lõpparuande, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ettevõtjale Volkswagen Autoeuropa, Lda Portugali poolt kavandatava riigiabi väärtuses kuni 36,15 miljonit eurot nüüdisväärtuses, mille abi ülemmäär on 6,03 % brutotoetusekvivalendist, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobiv.
Seetõttu antakse luba rakendada kuni 36,15 miljoni eurone (nüüdisväärtuses) abisumma, mille ülemmäär on 6,03 % brutotoetusekvivalendist.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.
Brüssel, 27. november 2015
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Margrethe VESTAGER
(1) ELT C 460, 19.12.2014, lk 55.
(2) Vt joonealune märkus 1.
(3) Riigiabi N 727/2006 – Portugal – Regionaalabi kaart 2007–2013 (ELT C 68, 24.3.2007, lk 26), pikendatud kuni 2014. aasta juuni lõpuni otsusega SA.37471 (2013/N) – Olemasoleva 2007.–2013. aasta regionaalabikaardi kehtivuse pikendamine 30. juunini 2014 (ELT C 50, 21.2.2014, lk 16).
(4) Juhtum SA.36754 LIP – HU – Abi ettevõtjale AUDI HUNGARIA MOTOR Ltd (ELT C 418, 21.11.2014, lk 25).
(5) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.
(6) Juhtum SA.32169 – Saksamaa – LIP – Abi ettevõtjale Volkswagen Sachsen GmbH (ELT C 361, 10.12.2011, lk 17).
(7) R. L. Polk & Co. (ka „POLK“) on üleilmselt integreeritud organisatsioon ja suurim turuteabe- ja -analüüsipakkuja autotööstuses. 16. juulil 2013. aastal omandas ettevõtte R. L. Polk & Co juhtiv üleilmne kriitilise teabe ja analüüsi allikas IHS Inc.
(*1) Konfidentsiaalne teave.
(8) Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3), pikendatud kuni 30. juunini 2014.
(9) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13). 28. juunil 2013 võttis komisjon vastu regionaalabi suunised aastateks 2014–2020, millega pikendati 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste kehtivust kuni 30. juunini 2014 (punkt 186) (ELT C 209, 23.1.2013, lk 1).
(10) 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste joonealuses märkuses 55 on järgmine säte. „Et hinnata, kas alginvesteering on majanduslikult jagamatu, võtab komisjon arvesse tehnilisi, funktsionaalseid ja strateegilisi seoseid ning geograafilist asukohta (lähedust). Majanduslikku terviklikkust hinnatakse omandilisest kuuluvusest sõltumatult. See tähendab, et otsustades, kas ulatuslik investeerimisprojekt moodustab ühtse investeerimisprojekti, peab hindamine olema ühesugune, sõltumata sellest, kas projekti teostab üks ettevõtja või mitu ettevõtjat, kes jagavad investeerimiskulusid, või mitu ettevõtjat, kes kannavad erinevate investeeringute kulusid sama investeerimisprojekti raames (näiteks ühisettevõtte korral).“
(11) ELT C 223, 16.9.2009, lk 3.
(12) Selline lähenemisviis on kooskõlas komisjoni riigiabi puudutavate otsustega SA. 34118 (Porsche Leipzig), 9. juuli 2014. aasta otsus (C(2014) 4075) juhtumis SA.34118, ei ole veel ELTs avaldatud, saadaval aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=3; SA.30340 (Fiat Powertrain Technologies), 9. veebruari 2011. aasta otsus (K(2011)612): SA.30340 (ELT C 151, 21.5.2011, lk 5); SA. 32169 (Volkswagen Sachsen) 13. juuli 2011. aasta otsus (K(2011) 4935): SA.32169 (ELT C 361, 10.12.2011, lk 17); N 767/07 (Ford Craiova) 30. aprilli 2008. aasta otsus (K(2008) 1613): N 767/2007 (ELT C 238, 17.9.2008, lk 4).; N 635/2008 (Fiat Sicily), 29. aprilli 2009. aasta otsus (K(2009) 3051): N 635/2008 (ELT C 219, 12.9.2009, lk 3); ja N 473/2008 (Ford Espino) 17. juuni 2009. aasta otsus (K(2009) 4530): N 473/2008 (ELT C 19, 26.1.2010, lk 5).
(13) Komisjon arvestas paljudes linnamaastureid puudutavates otsustes, viimati oma lõppotsuses Porschele antava regionaalabi osas (9. juuli 2014. aasta otsus: SA.34118 (2012/C, ex 2011/N), mida Saksamaa kavatseb anda ettevõtjatele Porsche Leipzig GmbH ja Dr. Ing. H.c.F. Porsche Aktiengesellschaft, ei ole veel ELTs avaldatud, saadaval aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=3), et linnamaasturite puhul on Global Insighti liigitus kohasem. POLK-i A0-segmenti kuuluvad linnamaasturid vastavad Global Insighti liigituses B-segmendi linnamaasturitele.
(14) C34/2001, 7. mai 2002. aasta otsus riigiabi kohta, mida Hispaania kavatseb anda ettevõtjale Ford España SA (teatavaks tehtud dokument number K(2002) 1803 all), avaldatud ELTs L 314, 18.11.2002, lk 86.
(15) Investeerimisprojekti algusaastal 2011 oli diskonteeritud väärtus 19,95 miljonit eurot, diskontomäär oli 1,56 %.
(16) SA. 34118, 9. juuli 2014. aasta otsus, ei ole veel ELTs avaldatud, saadaval aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=3, põhjendus 107.
(17) Allikas: INE – Instituto Nacional de Estatística (riiklik ametlik statistikaagentuur).
(18) See võrdlusolukorra analüüs on üksikasjalikult esitatud I lisas, mida ei saa avaldada, sest selle elemendid sisaldavad ärisaladusi.
(19) Vt ka allolev joonealune märkus 20.
(20) See arv põhineb abikõlblike kulutuste eri jaotumisele aastate lõikes võrreldes teatatud lõpliku investeeringukombinatsiooniga.
(21) Autoeuropa esitas abitaotluse 31. märtsil 2014. aastal ja kava haldav asutus kinnitas 4. aprillil 2014 kirjalikult põhjaliku ehtsuse kontrolli tulemusel, et projekt vastab põhimõtteliselt toetuse saamise tingimustele. Investeerimisleping sõlmiti 30. aprillil 2014 ja see sisaldas peatamisklauslit, mille alusel võib Volkswageni kontsern otsustada, kas jätkata projektiga või mitte, kui see otsus võetakse vastu enne 30. juunit 2014.
(22) Vt komisjoni otsus kohtuasjas C-34/2001 seoses ettevõtjaga Ford España (ülalolev joonealune märkus 14), põhjendused 36–37.
(23) Kindlasti peab komisjon igal juhul ja seega olenemata 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 künnistest tasakaalustama abi positiivse ja negatiivse mõju, enne kui ta teeb järelduse selle siseturuga kokkusobivuse kohta. Vt üldkohtu otsus kohtuasjas Smurfit Kappa Group vs. komisjon, T-304/08, EU:T:2012:351, punkt 94.
(24) Vt näiteks komisjoni lõplik otsus Porsche juhtumi kohta, SA. 34118 (vastu võetud 2014. aasta juulis), kus turumääratluse küsimus jäeti lahtiseks ja arvestas traditsioonilise lähenemisviisina kõiki „usaldusväärseid turumääratlusi, mis määratlevad individuaalseid autosegmente (sealhulgas kõige kitsamat segmenti, mille kohta on andmed saadaval)“. Vt selle otsuse põhjendus 86, kus on nimetatud mitu juhtumit, sealhulgas SA.30340 Fiat Powertrain technologies, põhjendus 88 („Kuna projekt ei ületa regionaalabi suuniste punktis 68 alapunktis a esitatud künniseid järgmise etapi toote turu kõige väiksema liigituse puhul, mille kohta on andmed saadaval, siis saab järeldada, et projekt ei ületa regionaalabi suuniste punktis 68 alapunktis a esitatud künniseid kõigi võimalike autosegmentide kombinatsioonide puhul“). Riigiabi otsused SA.30340 Fiat Powertrain Technologies, 9. veebruari 2011. aasta otsus (K(2011) 612) (ELT C 151, 21.5.2011, lk 5); SA. 32169 Volkswagen Sachsen, 13. juuli 2011. aasta otsus (K(2011) 4935) (ELT C 361, 10.12.2011, lk 17).
(25) Vt ka menetluse algatamisotsuse punkt 3.3.2.2.
(26) Komisjoni 23. septembri 2009. aasta otsus 2010/54/EÜ abi kohta, mida Poola kavatseb anda äriühingule Dell Products (Poland) Sp. z o.o. C 46/08 (ex N 775/07) (ELT L 29, 2.2.2010, lk 8), põhjendus 171.
(27) SA. 34118, (2012/C, ex 2011/N), ei ole veel ELTs avaldatud, saadaval aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=3, põhjendus 107.
(28) Investeerimisleping sisaldas peatamisklauslit, mille alusel võib Volkswageni kontsern otsustada, kas jätkata projektiga või mitte, kui see otsus võetakse vastu enne 30. juunit 2014.
(29) Vt abisummade erinevuse selgitus ülalolevas joonealuses märkuses 19.
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/143 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/167,
30. jaanuar 2017,
millega Belgial, Tšehhi Vabariigil, Prantsusmaal ja Hispaanial lubatakse ajutiselt sertifitseerida nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ I lisas osutatud teatavat liiki viljapuude supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on kasvatatud põllul, kus neid ei kaitsta putukate eest
(teatavaks tehtud numbri C(2017) 60 all)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 4, artikli 6 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1 ja artikli 13 lõiget 3,
võttes arvesse komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiivi 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusdirektiivis 2014/98/EL on sätestatud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali tootmist, sertifitseerimist ja turustamist käsitlevad eeskirjad. |
(2) |
Rangete sätetega reguleeritakse supereliitemataimede ja supereliitmaterjali kaitset tootmise ajal taimekahjustajatest põhjustatud igat liiki nakkuste eest, sest supereliitemataimed kujutavad endast paljundusmaterjali ja viljapuude tootmise ja sertifitseerimise lähtekohta. Rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõikega 1 kohustatakse seepärast tarnijaid säilitama supereliitemataimi ja supereliitmaterjali kindlaksmääratud kohtades, mida kaitstakse putukate eest ning kus on välditud nakatumine õhu kaudu levivate siirutajate või mis tahes muude allikatega kokkupuutumise tõttu. Kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 nõutakse, et supereliitemataimi ja supereliitmaterjali peab olema võimalik kogu tootmisprotsessi ajal individuaalselt identifitseerida. Lisaks sellele nähakse kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 3 ette, et iga supereliitemataime ja supereliitmaterjali tuleb kasvatada mullast isoleerituna mullavaba või steriliseeritud kasvusubstraadiga pottides. |
(3) |
Kuna puudub ühtne sertifitseerimiskava, on tarnijatel praegu endiselt lubatud toota supereliitemataimi ja supereliitmaterjali avamaal. Rakendusdirektiivi 2014/98/EL hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2017 ning sellest kuupäevast alates võetakse esimest korda kasutusele nõue, et tarnijad peavad supereliitemataimi ja supereliitmaterjali tootma ruumides, mis on kaitstud putukate eest. Teatavate liikmesriikide tarnijad on juba investeerinud putukate eest kaitstud ruumide ehitamisse enne, kui on jõustunud direktiivi 2008/90/EÜ rakendava eespool nimetatud rakendusdirektiivi eeskirjad, ning seega on nad võimelised täitma rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid alates kõnealuse rakendusdirektiivi rakendamise kuupäevast. Võttes arvesse, et selliste putukate eest kaitstud ruumide ehitamine nõuab suuri investeeringuid inim- ja rahalistesse ressurssidesse, on asjakohane anda teiste liikmesriikide tarnijatele piisavalt aega selleks, et nad saaksid kohandada oma süsteeme teatavate liikide tootmiseks, samal ajal tootmist jätkates. Belgia ja Prantsusmaa tootjad on juba varem alustanud investeerimist ruumidesse, mis on kaitstud putukate eest, samas kui Tšehhi Vabariigi ja Hispaania tootjad vajavad rohkem aega selleks, et täita nõuet toota ruumides, mis on kaitstud putukate eest. |
(4) |
Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Hispaania on seepärast esitanud taotlused saada rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõike 4 kohane ajutine luba sertifitseerida teatavat liiki supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud põllul tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest. Kõnealused load peaksid olema ajaliselt ja konkreetsete liikidega piiratud. |
(5) |
Selleks, et tagada avamaal toodetud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali ning putukate eest kaitstud ruumides toodetud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali ühesugune tervisestaatus, tuleks ette näha asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed on seotud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali identifitseerimise, visuaalse kontrolli, proovivõtmise ja testimise, isoleerimiskauguse, töötlemise ja kasvutingimustega ning sellise mulla proovidega, milles kõnealused supereliitemataimed ja supereliitmaterjal on kasvanud. Lisaks sellele tuleks ette näha meetmed, et vältida masinate, pookimisvahendite ja mis tahes muude allikate tõttu tekkivat ristsaastumist. Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Hispaania on kavandanud vajalikud meetmed nakkusohu vähendamiseks vastavalt kliimatingimustele, supereliitemataimede ja supereliitmaterjali kasvutingimustele ning kaugusele kõigi selliste kultuur- ja looduslike liikide suhtes, mis on asjaomaste taimekahjustajate levimust ja bioloogiat käsitlevate eksperditeadmiste põhjal olulised supereliitemataimede ja supereliitmaterjali jaoks. |
(6) |
Belgia Luxembourgi provintsis ei toimu liikide Malus domestica, Prunus avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica ja Pyrus communis L. paljundusmaterjali, viljapuude ja pookealuste kaubanduslikku tootmist. Selleks et tagada nõuetekohane isoleerimiskaugus iga kasvatatava liigi Malus domestica, Prunus avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica ja Pyrus communis L. suhtes, tuleks kõnealuste liikide supereliitemataimi ja supereliitmaterjali kasvatada üksnes Luxembourgi provintsi põllul. |
(7) |
Prantsusmaal kasutatakse konkreetset menetlust, mille puhul taotletavad supereliitemataimed valitakse põllul muude samasse liiki kuuluvate, aga sertifitseerimiskavaga hõlmamata taimede lähedal. Belgia puukool, mille põllul toodetakse supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, asub Mussy-la-Ville'i küla lähedal. Sel põhjusel ei saa Belgia ega Prantsusmaa isolatsioonikaugust tagada. Selleks et kaitsta valitud taotletavate supereliitemataimede ja asjaomase supereliitmaterjali tervist, kontrollitakse neid taimi korrapäraselt ja analüüsitakse sagedamini. |
(8) |
Supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud põllul, kus neid ei kaitsta putukate eest, tuleks identifitseerida etiketi kaudu, et tagada nende jälgitavus vastavalt rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõikele 4. Kõnealused etiketid peaksid vastama komisjoni rakendusdirektiivi 2014/96/EL (3) artiklis 2 sätestatud nõuetele. Lisaks peaks etikettidel olema esitatud asjakohane teave, mis on vajalik ametliku kontrolli ja materjali kasutaja teadlikkuse suurendamiseks. Selleks tuleks etikettidel esitada konkreetsed tootmistingimused ja kuupäev, milleni asjaomastel liikmesriikidel on lubatud sertifitseerida supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud põllul. Etiketi väikeste mõõtmete tõttu tuleks lubada piirata sellel esitatavat teavet ning esitada luba käsitlev üksikasjalikum teave etiketiga kaasas oleval dokumendil. |
(9) |
Taimetervisega seotud põhjustel on asjakohane kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad tagasiulatuvalt jälgida kogu eliit- ja sertifitseeritud paljundusmaterjali ning kõiki supereliitemataimedest ja supereliitmaterjalist paljundatud viljapuid, mis on toodetud põllul. Järelikult peaks kogu põllul toodetud eliit- ja sertifitseeritud paljundusmaterjali ning kõigi supereliitemataimedest ja supereliitmaterjalist paljundatud viljapuude märgistus sõnaselgelt viitama asjaolule, et supereliitemataimed ja supereliitmaterjal on hõlmatud loaga, mis on antud käesoleva otsusega. |
(10) |
Eespool öeldut silmas pidades ja selleks, et lubada Belgia, Tšehhi Vabariigi, Prantsusmaa ja Hispaania tarnijail viia supereliitemataimede ja supereliitmaterjali põllul tootmine järk-järgult üle ruumidesse, mis on kaitstud putukate eest, tuleks neil liikmesriikidel käesoleva otsuse kohaselt ajutiselt lubada sertifitseerida teatud liiki viljapuude supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud põllul tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest. Seda luba tuleks kohaldada kuni 31. detsembrini 2018 Belgia ja Prantsusmaa puhul ning kuni 31. detsembrini 2022 Tšehhi Vabariigi ja Hispaania puhul. |
(11) |
Käesolevat otsust tuleks kohaldada alates samast kuupäevast kui rakendusdirektiivi 2014/98/EL. |
(12) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Loa andmine
1. Vastavalt rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõikele 4 võivad Tšehhi Vabariik ja Hispaania kuni 31. detsembrini 2022 sertifitseerida lisas loetletud liiki kuuluvaid supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud avamaal tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest, eeldusel et artiklite 2 ja 3 ning artikli 4 lõike 1 tingimused on täidetud.
2. Vastavalt rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõikele 4 võivad Belgia ja Prantsusmaa kuni 31. detsembrini 2018 sertifitseerida lisas loetletud liiki kuuluvaid supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud avamaal tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest, eeldusel et artiklite 2 ja 3 ning artikli 4 lõike 1 tingimused on täidetud.
Artikkel 2
Säilitamist käsitlevad nõuded
1. Põllul toodetud supereliitemataimi ja supereliitmaterjali säilitatakse asjaomase liikmesriigi ja liigi puhul vastavalt lisa A jaos esitatud nõuetele.
2. Pookimis- ja kärpimisvahendeid ning masinaid kontrollitakse, puhastatakse ja desinfitseeritakse enne ja pärast iga kokkupuutumist supereliitemataimede ja supereliitmaterjaliga.
3. Supereliitemataimede ja supereliitmaterjali vahel peab olema nõuetekohane kaugus, et vähendada miinimumini juurte kokkupuutumist asjaomaste supereliitemataimede ja supereliitmaterjali vahel.
Artikkel 3
Visuaalset kontrolli, proovivõttu ja testimist käsitlevad nõuded
Lisaks rakendusdirektiivi 2014/98/EL artiklites 10 ja 11 sätestatud nõuetele peavad Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Hispaania tagama, et täidetakse lisa B jaotises iga asjaomase liikmesriigi ja liigi puhul sätestatud nõuded.
Artikkel 4
Märgistusnõuded
1. Lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 2 lõikega 2 nõutud teabele sisaldab Tšehhi Vabariigis ja Hispaanias sertifitseeritud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali etikett järgmist märget: „Toodetud põllul kooskõlas komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/167; sertifitseerimine lubatud kuni 31. detsembrini 2022.“
Lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 2 lõikega 2 nõutud teabele sisaldab Belgias ja Prantsusmaal sertifitseeritud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali etikett järgmist märget: „Toodetud põllul kooskõlas komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/167; sertifitseerimine lubatud kuni 31. detsembrini 2018.“
2. Kui rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb esitada saatedokument, võib lõikes 1 osutatud ametlikul etiketil esitatud teave piirduda väljendiga „Toodetud põllul“. Sellisel juhul sisaldab asjaomaste supereliitemataimede ja supereliitmaterjali saatedokument lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 3 lõikega 2 nõutud teabele käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud märget.
3. Lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 2 lõikega 2 nõutud teabele sisaldab kogu eliitpaljundusmaterjali ja kõigi viljapuude eliittaimede ning käesoleva otsuse kohaselt sertifitseeritud supereliitemataimedest ja supereliitmaterjalist paljundatud kogu sertifitseeritud paljundusmaterjali ja kõigi sertifitseeritud viljapuutaimede etikett järgmist märget: „Saadud materjalist, mis on toodetud põllul kooskõlas komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/167“.
4. Kui rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb esitada saatedokument, võib lõikes 3 osutatud ametlikul etiketil esitatud teave piirduda väljendiga „Saadud materjalist, mis on toodetud põllul“. Sellisel juhul sisaldab kogu eliitpaljundusmaterjali ja kõigi viljapuude eliittaimede ning käesoleva otsuse kohaselt sertifitseeritud supereliitemataimedest ja supereliitmaterjalist paljundatud kogu sertifitseeritud paljundusmaterjali ja kõigi sertifitseeritud viljapuutaimede saatedokument lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 3 lõikega 2 nõutud teabele käesoleva artikli lõikega 3 ette nähtud märget.
Artikkel 5
Teatamine
Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Hispaania teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast artikli 1 kohasest sertifitseerimisest. Teade sisaldab sertifitseeritud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali kogust ning liike, millesse kõnealused supereliitemataimed ja supereliitmaterjal kuuluvad.
Artikkel 6
Kohaldamise kuupäev
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.
Artikkel 7
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. jaanuar 2017
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) ELT L 267, 8.10.2008, lk 8.
(2) ELT L 298, 16.10.2014, lk 22.
(3) Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/96/EL direktiivi 2008/90/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude märgistamise, pitseerimise ja pakkimise nõuete kohta (ELT L 298, 16.10.2014, lk 12).
LISA
A JAGU
Artiklis 1 osutatud liikide loend ja artiklis 2 osutatud kõnealuste liikide säilitamist käsitlevad nõuded
1. Belgia
1.1. Liikide loend:
Malus domestica Mill., Prunus avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica, Pyrus communis L. ja nende liikide pookealused
1.2. Kõiki eespool loetletud liike käsitlevad nõuded
1.2.1. Meetmed
Kui siirutajaks olevate putukate suhtes visuaalset kontrolli tehes avastatakse, et esineb taimekahjustajaid, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas, tuleb teha insektitsiidiga töötlemine.
1.3. Erinõuded teatavate liikide puhul
1.3.1. Prunus avium, P. cerasus, P. domestica ja P. persica
1.3.1.1. Kasvutingimused
Prunus avium, P. cerasus, P. domestica ja P. persica supereliitemataimede ja supereliitmaterjali õitsemist tuleb takistada.
2. Tšehhi Vabariik
2.1. Liikide loend:
Castanea sativa Mill. and Juglans regia L.
2.2. Eespool loetletud liike käsitlevad nõuded
2.2.1. Meetmed
Kui on kahtlus, et direktiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas loetletud asjaomased taimekahjustajad esinevad supereliitemataimedel ja supereliitmaterjalil, siis tuleb kõnealused supereliitemataimed ja supereliitmaterjal viivitamata kõrvaldada.
2.2.2. Kasvutingimused
Iga vegetatsiooniperioodi alguses tuleb supereliitemataimede õitsemist takistada iga-aastase tagasilõikamisega.
2.3. Erinõuded teatavate liikide puhul
2.3.1. Juglans regia L.
2.3.1.1. Kasvutingimused
Supereliitemataimed tuleb istutada piirkonda, kui visuaalse kontrolliga on kinnitanud kirsipuu lehekeerdumise viiruse siirutajate puudumine.
3. Prantsusmaa
3.1. Liikide loend:
Castanea sativa Mill., Corylus avellana L., Cydonia oblonga Mill., Juglans regia L., Malus domestica Mill., Prunus amygdalus, P. armeniaca, P. avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica, P. salicina ja Pyrus communis L.
3.2. Eespool loetletud liike käsitlevad nõuded
3.2.1. Meetmed
Kui siirutajaks olevate putukate suhtes visuaalset kontrolli tehes avastatakse, et esineb taimekahjustajaid, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas, tuleb teha insektitsiidiga töötlemine.
3.2.2. Kasvutingimused
Supereliitemataimed peavad olema poogitud pookealustele, mis on võimaluse korral toodetud in vitro keskkonnas.
3.3. Erinõuded teatavate liikide puhul
3.3.1. Prunus amygdalus, P. armeniaca, P. avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica ja P. salicina
Prunus amygdalus, P. armeniaca, P. avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica ja P. salicina supereliitemataimede ja supereliitmaterjali õitsemist tuleb takistada.
4. Hispaania
4.1. Liikide loend:
Olea europaea L., Prunus amygdalus x P. persica, P. armeniaca, P. domestica, P. domestica x P. salicina, P. dulcis, P. persica ja Pyrus communis L.
4.2. Eespool loetletud liike käsitlevad nõuded
4.2.1. Meetmed
Kui siirutajaks olevate putukate suhtes visuaalset kontrolli tehes avastatakse, et esineb taimekahjustajaid, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas, tuleb teha insektitsiidiga töötlemine.
4.3. Erinõuded teatavate liikide puhul
4.3.1. Olea europaea L.
4.3.1.1. Isolatsioonikaugus
Iga sellise kultuur- või loodusliku liigi Olea europaea L. puhul, mille suhtes ei kohaldata sertifitseerimiskava, peab isoleerimiskaugus olema vähemalt 100 m.
4.3.2. Prunus amygdalus x P. persica, P. armeniaca, P. domestica, P. domestica x P. salicina, P. dulcis, ja P. persica
4.3.2.1. Isolatsioonikaugus
Iga sellise kultuur- või loodusliku liigi Prunus amygdalus, P. cerasus ja P. prunophora puhul, mille suhtes ei kohaldata sertifitseerimiskava, peab isoleerimiskaugus olema vähemalt 500 m.
4.3.2.2. Kasvutingimused
Prunus amygdalus x P. persica, P. armeniaca, P. domestica, P. domestica x P. salicina, P. dulcis'e ja P. persica supereliitemataimede ja supereliitmaterjali õitsemist tuleb takistada.
4.3.3. Pyrus communis L.
4.3.3.1. Isoleerimiskaugus
Iga sellise kultuur- või loodusliku liigi P. communis L. puhul, mille suhtes ei kohaldata sertifitseerimiskava, peab isoleerimiskaugus olema vähemalt 500 m.
4.3.3.2. Kasvutingimused
Liigi P. communis L. supereliitemataimede ja supereliitmaterjali õitsemist tuleb takistada.
B JAGU
Artiklis 3 osutatud visuaalset kontrolli, proovivõttu ja testimist käsitlevad nõuded
1. Belgia
1.1. Nõuded kõigi A jao punktis 1.1 loetletud liikide puhul
1.1.1. Visuaalne kontroll
Siirutajaks olevate putukate suhtes on vaja teha visuaalset kontrolli vähemalt korra aastas, et avastada rakendusdirektiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas loetletud taimekahjustajate esinemine.
1.2. Erinõuded teatavate liikide puhul
1.2.1. Malus domestica Mill. ja Pyrus communis L.
1.2.1.1. Proovivõtmine ja testimine
Iga supereliitemataime puhul tuleb igal aastal teha proovivõtmine ja testimine selliste putukate ja õietolmuga siirutatavate viiruste suhtes, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas.
1.2.2. Prunus avium, P. cerasus, P. domestica ja P. persica
1.2.2.1. Proovivõtmine ja testimine
Iga supereliitemataime suhtes tuleb teha proovivõtmine ja testimine igal aastal ja igas paljundustsüklis selliste putukate ja õietolmuga siirutatavate viiruste suhtes, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL II lisas.
2. Tšehhi Vabariik
2.1. Erinõuded teatavate liikide puhul
2.1.1. Castanea sativa Mill.
2.1.1.1. Visuaalne kontroll
Visuaalset kontrolli tuleb teha ajavahemikul aprillist maini.
2.1.2. Juglans regia L.
2.1.2.1. Visuaalne kontroll
Visuaalset kontrolli tuleb teha hilissuvel või sügisel.
3. Prantsusmaa
3.1. Nõuded kõigi A jao punktis 3.1 loetletud liikide puhul
3.1.1. Visuaalne kontroll
Visuaalset kontrolli tuleb teha vähemalt üks kord aastas.
3.2. Erinõuded teatavate liikide puhul
3.2.1. Corylus avellana L.
3.2.1.1. Proovivõtmine ja testimine
Iga supereliitemataime puhul tuleb igal aastal teha proovivõtmine ja testimine õunapuu mosaiikviiruse suhtes.
3.2.2. Cydonia oblonga Mill., Malus domestica Mill., ja Pyrus communis L.
3.2.2.1. Proovivõtmine ja testimine
Iga supereliitemataime suhtes tuleb igal aastal teha proovivõtmine ja testimine õunapuu klorootilise rõngaslaiksuse viiruse (ACLSV), apple stem-grooving virus'e (ASGV), apple stem-pitting virus'e (ASPV) ja rubbery wood'i suhtes.
3.2.3. Prunus amygdalus, P. armeniaca, P. avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica, ja P. salicina
3.2.3.1. Proovivõtmine ja testimine
Iga supereliitemataime suhtes tuleb igal aastal ja igas paljundustsüklis teha proovivõtmine ja testimine ploomipuu kääbuskasvulisuse viiruse (PDV) ja ploomipuu kärbusliku rõngaslaiksuse viiruse (PNRSV) suhtes. P. persica puhul tuleb iga supereliitemataime suhtes igal aastal ja igas paljundustsüklis teha proovivõtmine ja testimine peach latent mosaic viroid'i (PLMVd) suhtes.
4. Hispaania
4.1. Erinõuded teatavate liikide puhul
4.1.1. Olea europaea L. ja Pyrus communis L.
4.1.1.1. Proovivõtmine ja testimine
Iga supereliitemataime suhtes tuleb teha proovivõtmine ja testimine igal aastal selliste viiruste ja viirusetaoliste haiguste suhtes, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL II lisas.
4.1.2. Prunus amygdalus x P. persica, P. armeniaca, P. domestica, P. domestica x P. salicina, P. dulcis ja P. persica
4.1.2.1. Proovivõtmine ja testimine
Proovivõtmine ja testimine tuleb teha igal aastal selliste viiruste ja viirusetaoliste haiguste suhtes, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL II lisas.
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/151 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/168,
31. jaanuar 2017,
mis käsitleb selliste Interneti Tehnilise Operatiivkogu tehniliste spetsifikatsioonide väljavalimist, millele riigihangetes viidata
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus nr 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 1,
pärast IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormi ja valdkondlike ekspertidega konsulteerimist
ning arvestades järgmist:
(1) |
Standardimisel on oluline koht komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ sätestatud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel (2). Mitmes strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatuses rõhutatakse toote- ja teenusteturgudel toimuva vabatahtliku standardimise olulisust, et tagada toodete ja teenuste vaheline kokkusobivus ja koostalitlusvõime ning edendada tehnika arengut ja toetada innovatsiooni. |
(2) |
Standardite tähtsust rõhutatakse ka komisjoni teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, (3) milles leitakse, et standardid on Euroopa ühtse turu konkurentsivõime, innovatsiooni ja arengu seisukohast ülimalt olulised, sest need parandavad turvalisust, koostalitlusvõimet ja konkurentsi ning aitavad kõrvaldada kaubandustõkkeid. |
(3) |
Nagu rõhutati komisjoni teatises „2015. aasta majanduskasvu analüüs“, on digitaalse ühtse turu väljakujundamine Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete (4). Teatises Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta (5) rõhutas komisjon standardimise ja koostalitlusvõime olulisust pikaajalise kasvupotentsiaaliga Euroopa digitaalse majanduse loomisel. |
(4) |
Standardimisdokumendid muutuvad digitaalühiskonnas seadmete, rakenduste, andmehoidlate, teenuste ja võrkude koostalitlusvõime tagamisel hädavajalikuks. Komisjoni teatises „Euroopa standardeid käsitlev strateegiline visioon: Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu edendamine ja kiirendamine 2020. aastaks“ (6) tunnistatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) valdkonna standardimise eripära: selles valdkonnas tegelevad lahenduste, rakenduste ja teenuste väljatöötamisega sageli üleilmsed IKT foorumid ja konsortsiumid, millest on kujunenud juhtivad IKT standardiorganisatsioonid. |
(5) |
Määruse (EL) nr 1025/2012 eesmärk on moderniseerida ja parandada Euroopa standardimisraamistikku. Määrusega luuakse süsteem, mille kohaselt võib komisjon valida välja kõige sobivamad ja laialdasemalt heakskiidetud IKT tehnilised spetsifikatsioonid, mille on väljastanud organisatsioonid, mis ei kuulu Euroopa, rahvusvaheliste või riiklike standardimisorganisatsioonide hulka. Võimalus kasutada riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia hangetes võimalikult paljusid IKT tehnilisi spetsifikatsioone lubab tagada seadmete, teenuste ja rakenduste koostalitlusvõime, aitab ametiasutustel vältida seotust, mis tekib, kui avaliku sektori hankija ei saa pärast hankelepingu tähtaja lõppemist muuta toote või teenuse pakkujat firmaomaste IKT-lahenduste kasutamise tõttu, ning soodustab konkurentsi koostalitlusvõimeliste IKT-lahenduste pakkumisel. |
(6) |
Selleks et IKT tehnilistele spetsifikatsioonidele saaks riigihangetes viidata, peavad need vastama määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas sätestatud nõuetele. Nende nõuete täitmine on ametiasutuste jaoks tagatiseks, et IKT tehnilised spetsifikatsioonid on kehtestatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt standardimise valdkonnas tunnustatud avatuse, õigluse, objektiivsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetega. |
(7) |
Otsus IKT spetsifikatsioonide väljavalimise kohta võetakse vastu pärast komisjoni otsusega (7) loodud IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormiga konsulteerimist, millele lisaks on peetud täiendavaid konsultatsioone valdkonna ekspertidega. |
(8) |
11. juunil 2015 hindas IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas esitatud nõuete alusel Interneti Tehnilise Operatiivkogu 27 tehnilist spetsifikatsiooni. Platvorm pooldas nende spetsifikatsioonide väljavalimist, et neile riigihangetes viidata. Seejärel esitati IETFi tehniliste spetsifikatsioonide hinnang konsulteerimiseks valdkondlikele ekspertidele, kes kinnitasid pooldavat arvamust väljavalimise kohta. |
(9) |
27 tehnilise spetsifikatsiooni arendaja ning haldaja on Interneti Tehniline Operatiivkogu (IETF) – peamine organ, kes tegeleb internetistandardi uute kvaliteetsete spetsifikatsioonide väljatöötamisega interneti kavandamiseks, kasutamiseks ja haldamiseks. IETF on ülemaailmne organisatsioon, mis tugineb „interneti standardimisprotsessile“, avatud, läbipaistvale ja konsensusel põhinevale protsessile, mida internetikogukond kasutab protokollide ja menetluste standardimisel kõigi maailma kasutajate hüvanguks. |
(10) |
IETFi 27 tehnilist spetsifikatsiooni on internetis laialdaselt kasutusel. Nende hulgas on standardid ja protokollid internetivõrgu loomiseks (edastusohje protokollistik / internetiprotokollistik (TCP/IP), kasutajadatagrammi protokoll (UDP), domeeninimede süsteem (DNS), dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP), lihtne võrguhalduse protokoll (SNMP), internetiprotokolli andmeturve (IPsec) ja võrguaja protokoll (NTP)); standardid ja protokollid turvaliste ühenduste tarbeks (Secure Shell-2 protokoll (SSH-2), transpordikihi turbeprotokoll (TLS) ja Internet X.509 avaliku võtme infrastruktuuri sertifikaat ja sertifikaadi kehtetuks tunnistamise nimekirja (CRL) profiil (PKIX)); standardid ja protokollid veebisaidi loomiseks (hüperteksti edastusprotokoll (HTTP), HTTP/1.1 edastusprotokoll üle transpordikihi turbeprotokolli, ühtsed ressursi-indikaatorid (URI), internetiaadress (URL), ühtne ressursinimi (URN), failiedastusprotokoll (FTP), 8-bitine Unicode teisendusvorming (UTF-8) ja JavaScripti andmevahetusvorming (JSON)); standardid ja protokollid e-posti, kalendri- ja uudisterakendusteks (lihtne meiliedastusprotokoll (SMTP), internetisõnumitele juurdepääsu protokoll (IMAP), postkontoriprotokolli 3. versioon (POP3), universaalsed internetiposti laiendused (MIME), uudiste edastusprotokoll (NNTP), kalendripidamise ja plaanimise tuumobjekti spetsifikatsioon (iCalendar), vCard (VCF) ja komaeraldusega väärtuste (CSV) ühine vorming ja MIME tüüp ning standardid ja protokollid multimeediasisu voogedastuse rakendusteks (reaalaja-transpordiprotokoll (RTP) ja seansialustusprotokoll (SIP)). |
(11) |
Seetõttu tuleks IETFi 27 tehnilist spetsifikatsiooni välja valida kui sellised IKT tehnilised spetsifikatsioonid, millele võib riigihangetes viidata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riigihangetes võib viidata lisas loetletud Interneti Tehnilise Operatiivkogu tehnilistele spetsifikatsioonidele.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 31. jaanuar 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.
(2) KOM(2010) 2020 (lõplik), 3. märts 2010.
(3) COM(2015) 550 (final), 28. oktoober 2015.
(4) COM(2014) 902 (final), 28. november 2014.
(5) COM(2015) 192 (final), 6. mai 2015.
(6) KOM(2011) 311 (lõplik), 1. juuni 2011.
(7) Komisjoni 28. novembri 2011. aasta otsus, millega luuakse IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm (ELT C 349, 30.11.2011, lk 4).
LISA
Loetelu Interneti Tehnilise Operatiivkogu (IETF) tehnilistest spetsifikatsioonidest, millele võib viidata riigihangete läbiviimisel (1)
1. |
Edastusohje protokollistik / internetiprotokollistik (TCP/IP) |
2. |
Kasutajadatagrammi protokoll (UDP) |
3. |
Domeeninimede süsteem (DNS) |
4. |
Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP) |
5. |
Lihtne võrguhalduse protokoll (SNMP) |
6. |
Internetiprotokolli andmeturve (IPsec) |
7. |
Võrguaja protokoll (NTP) |
8. |
Secure Shell-2 protokoll (SSH-2) |
9. |
Transpordikihi turbeprotokoll (TLS) |
10. |
Internet X.509 avaliku võtme infrastruktuuri sertifikaat ja sertifikaadi kehtetuks tunnistamise nimekirja (CRL) profiil (PKIX) |
11. |
Hüperteksti edastusprotokoll (HTTP) |
12. |
HTTP/1.1 edastusprotokoll üle transpordikihi turbeprotokolli (HTTPS) |
13. |
Ühtsed ressursi-indikaatorid (URI) |
14. |
Internetiaadress (URL) |
15. |
Ühtne ressursinimi (URN) |
16. |
Failiedastusprotokoll (FTP |
17. |
8-bitine Unicode teisendusvorming (UTF-8) |
18. |
Lihtne meiliedastusprotokoll (SMTP) |
19. |
Internetisõnumitele juurdepääsu protokoll (IMAP) |
20. |
Postkontoriprotokoll – 3. versioon (POP3) |
21. |
Universaalsed internetiposti laiendused (MIME) |
22. |
Uudiste edastusprotokoll (NNTP) |
23. |
Kalendripidamise ja plaanimise tuumobjekti spetsifikatsioon (iCalendar) |
24. |
Elektrooniliste visiitkaartide failivormingu standard (vCard) |
25. |
Komaeraldusega väärtuste (CSV) ühine vorming ja MIME tüüp |
26. |
Reaalaja-transpordiprotokoll (RTP) |
27. |
Seansialustusprotokoll (SIP) |
(1) IETFi tehnilised spetsifikatsioonid saab tasuta alla laadida veebisaidilt http://www.rfc-editor.org/
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/155 |
ÜHISE PÕLLUMAJANDUSKOMITEE OTSUS nr 1/2015,
19. november 2015,
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 4. lisa 1., 2. ja 4. liite muutmise kohta [2017/169]
ÜHINE PÕLLUMAJANDUSKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet, eriti selle artiklit 11,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe jõustus 1. juunil 2002. |
(2) |
Kokkuleppe 4. lisa eesmärk on lihtsustada kokkuleppeosaliste vahelist taimede, taimsete saaduste ja taimetervisemeetmetega seotud muude toodetega kauplemist. Kooskõlas selle artiklitega 1, 2 ja 4 on kõnealust lisa täiendatud mitme liitega. |
(3) |
4. lisa 1., 2. ja 4. liide on asendatud ühise põllumajanduskomitee otsuse nr 1/2010 kohaselt. |
(4) |
Pärast otsuse nr 1/2010 jõustumist on muudetud kokkuleppeosaliste taimetervist käsitlevaid õigusakte kokkuleppega hõlmatud valdkonnas. |
(5) |
Kokkuleppeosaliste õigusaktides on sätestatud tingimused, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest pärit ja 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete kontrollimisel, mis toimub väljaspool kummagi kokkuleppeosalise territooriumile sisenemise piiripunkte. Tuleks täpsustada sellise kontrollimisega seotud tingimusi, mis hõlmab mõlemat kokkuleppeosalist. |
(6) |
Seepärast tuleks muuta 4. lisa 1., 2. ja 4. liidet, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 4. lisa 1. ja 2. liide asendatakse käesoleva otsuse I lisaga.
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 4. lisa 4. liide asendatakse käesoleva otsuse II lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2016.
Bern, 19. november 2015
Ühise põllumajanduskomitee nimel
Šveitsi delegatsiooni president ja juht
Adrian AEBI
Euroopa Liidu delegatsiooni juht
Lorenzo TERZI
Ühise põllumajanduskomitee sekretär
Thomas MAIER
I LISA
1. LIIDE
TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED
A. Emma-kumma kokkuleppeosalise territooriumilt pärit taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille suhtes kokkuleppeosaliste samalaadsed õigusaktid annavad samaväärse kaitse ning kokkuleppeosalised tunnustavad taimepassi
1. Taimed ja taimsed saadused
1.1. Perekondade Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Prunus L., v.a Prunus laurocerasus L. ja Prunus lusitanica L., Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
1.2. Liikide Beta vulgaris L. ja Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
1.3. Solanum L. võsundeid või mugulaid moodustavate liikide või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimed
1.4. Perekondade/liikide Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide ning Casimiroa La Llave, Clausena Burm. f., Vepris Comm., Zanthoxylum L. ja Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned
1.5. Ilma et see piiraks punkti 1.6 kohaldamist, perekonna Citrus L. ja tema hübriidide taimed, v.a viljad ja seemned
1.6. Perekondade/liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ning nende hübriidide lehtede ja viljavartega viljad
1.7. Liidust pärit koorega või kooreta puit, millel on täielikult või osaliselt säilinud looduslikult kumer pind, või puit laastude, tükikeste, saepuru, puidujääkide või -jäätmetena,
a) |
mis on tervenisti või osaliselt saadud perekonda Platanus L. kuuluvatelt liikidelt, sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda; |
b) |
mis vastab ühele nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:
|
2. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille on tootnud niisugused ettevõtjad, kellel on luba toota müügiks taimekasvatusega ametialaselt tegelevatele isikutele, v.a taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on valmis müügiks lõpptarbijale ning mille puhul liidu liikmesriikide või Šveitsi vastutavad ametiasutused tagavad, et nende toodang on muudest toodetest selgesti eristatud.
2.1. Perekondade/liikide Abies Mill., Apium graveolens L., Argyranthemum spp., Asparagus officinalis L., Aster spp., Brassica spp., Castanea Mill., Cucumis spp., Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja hübriidide, Exacum spp., Fragaria L., Gerbera Cass., Gypsophila L., Impatiens L. Uus-Guinea hübriidide kõikide varieteetide, Lactuca spp., Larix Mill., Leucanthemum L., Lupinus L., Pelargonium l'Hérit. ex Ait., Picea A. Dietr., Pinus L., Platanus L., Populus L., Prunus laurocerasus L., Prunus lusitanica L., Pseudotsuga Carr., Quercus L., Rubus L., Spinacia L., Tanacetum L., Tsuga Carr., Verbena L. ja muude rohttaimede (v.a sugukonna Gramineae) istutamiseks ettenähtud taimed, v.a sibulad, juuremugulad, risoomid, seemned ja mugulad
2.2. Sugukonna Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed (v.a punktis 1.3 osutatud), v.a seemned
2.3. Sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, perekonna Persea spp. ja sugukonna Strelitziaceae taimed, juurdunud või koos kinnitunud või juurdelisatud kasvusubstraadiga
2.4. Sugukonna Palmae istutamiseks ettenähtud taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ning mis kuuluvad järgmistesse perekondadesse või liikidesse: Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth., Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf.
2.5. Taimed, seemned, sibulad
a) |
Liikide Allium ascalonicum L., Allium cepa L. ja Allium schoenoprasum L. mahapanekuks ettenähtud seemned ja sibulad ning liigi Allium porrum L. istutamiseks ettenähtud taimed |
b) |
Liigi Medicago sativa L. seemned |
c) |
Liikide Helianthus annuus L., Solanum lycopersicum L. ja perekonda Phaseolus L. kuuluvate liikide seemned |
3. Mahapanekuks ettenähtud sibulad, mugulsibulad, mugulad ja risoomid, mille on tootnud tootja, kellele tootmiseks ja toodete müümiseks on antud luba kui kutselisele taimekasvatajale, v.a asjaomased taimed, taimetooted ja muud tooted, mis on valmistatud ja valmis müümiseks lõpptarbijale ning mille puhul liidu liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus tagab, et nende tootmine on selgelt eraldatud järgmiste perekondade/liikide muudest toodetest: Camassia Lindl., Chionodoxa Boiss., Crocus flavus Weston „Golden Yellow“, Dahlia spp., Galanthus L., Galtonia candicans (Baker) Decne., perekonna Gladiolus Tourn. ex L. miniatuursed kultivarid ja nende hübriidid, nagu Gladiolus callianthus Marais, Gladiolus colvillei Sweet, Gladiolus nanus hort., Gladiolus ramosus hort. ja Gladiolus tubergenii hort., Hyacinthus L., Iris L., Ismene Herbert, Lilium spp., Muscari Miller, Narcissus L., Ornithogalum L., Puschkinia Adams, Scilla L., Tigridia Juss. ja Tulipa L.
B. Taimed, taimsed saadused ja muud väljastpoolt kokkuleppeosaliste territooriumi pärit tooted, mille puhul annavad kokkuleppeosaliste taimetervist käsitlevad sätted seoses importimisega samaväärse kaitse ja millega on nende vahel võimalik kaubelda taimepassi alusel juhul, kui nad on loetletud käesoleva liite A osas, või vabalt, kui neid ei ole nimetatud liites loetletud
1. Kõik istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned (ilma et see piiraks käesoleva liite C osas loetletud taimi), kuid kaasa arvatud järgmiste taimede seemned: Argentinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguayst pärit Cruciferae, Gramineae ja Trifolium spp.; Afganistanist, Lõuna-Aafrika Vabariigist, USAst, Indiast, Iraanist, Iraagist, Mehhikost, Nepalist ja Pakistanist pärit Triticum, Secale ja X Triticosecale; Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. ning nende hübriidid, Capsicum spp., Helianthus annuus L., Solanum lycopersicum L., Medicago sativa L., Prunus L., Rubus L., Oryza spp., Zea mais L., Allium ascalonicum L., Allium cepa L., Allium porrum L., Allium schoenoprasum L. ja Phaseolus L.
2. Järgmiste taimede osad, v.a viljad ja seemned:
— |
Castanea Mill., Dendranthema (DC) Des Moul., Dianthus L., Gypsophila L., Pelargonium l'Hérit. ex Ait, Phoenix spp., Populus L., Quercus L. ja Solidago L. ning Orchidaceae lõikeõied; |
— |
okaspuud (Coniferales); |
— |
USAst ja Kanadast pärit Acer saccharum Marsh.; |
— |
mujalt kui Euroopa riikidest pärit Prunus L.; |
— |
mujalt kui Euroopa riikidest pärit Aster spp., Eryngium L., Hypericum L., Lisianthus L., Rosa L. ja Trachelium L. lõikeõied; |
— |
perekondade/liikide Apium graveolens L., Ocimum L., Limnophila L. ja Eryngium L. lehtköögiviljad; |
— |
Manihot esculenta Crantz lehed; |
— |
Betula L. lõigatud oksad, lehtedega või ilma; |
— |
puuliikide Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. lõigatud oksad, lehtedega või ilma, mis on pärit Kanadast, Hiinast, USAst, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Venemaalt ja Taiwanilt; |
— |
Amiris P. Browne, Casimiroa La Llave, Citropsis Swingle & Kellerman, Eremocitrus Swingle, Esenbeckia Kunth., Glycosmis Corrêa, Merrillia Swingle, Naringi Adans., Tetradium Lour., Toddalia Juss. ja Zanthoxylum L. |
2.1. Järgmiste taimede osad, v.a viljad, kuid kaasa arvatud seemned: Aegle Corrêa, Aeglopsis Swingle, Afraegle Engl., Atalantia Corrêa, Balsamocitrus Stapf, Burkillanthus Swingle, Calodendrum Thunb., Choisya Kunth, Clausena Burm. f., Limonia L., Microcitrus Swingle, Murraya J. Koenig ex L., Pamburus Swingle, Severinia Ten., Swinglea Merr., Triphasia Lour. ja Vepris Comm.
3. Järgmiste taimede viljad:
— |
Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidid, Momordica L. ja Solanum melongena L.; |
— |
Annona L., Cydonia Mill. Diospyros L., Malus Mill., Mangifera L., Passiflora L., Prunus L., Psidium L., Pyrus L., Ribes L. Syzygium Gaertn. ja Vaccinium L., mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest; |
— |
Capsicum L. |
4. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad
5. Järgmiste taimede eraldatud koor:
— |
okaspuud (Coniferales), mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest; |
— |
Acer saccharum Marsh., Populus L. ja Quercus L. (v.a Quercus suber L.); |
— |
Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. et Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., mis on pärit Kanadast, Hiinast, USAst, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Venemaalt ja Taiwanilt; |
— |
Betula L., mis on pärit Kanadast ja USAst. |
6. Puit nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (2) artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:
a) |
on tervenisti või osaliselt saadud ühest alljärgnevalt nimetatud sugukonnast, perekonnast või liigist, v.a direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktis 2 määratletud puidu pakkematerjal:
|
b) |
vastab ühele määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:
|
7. Muld ja kasvusubstraat:
a) |
muld ja kasvusubstraat, kui see ei koosne tervenisti või osaliselt mullast või tahkest orgaanilisest ainest, näiteks taimejäänustest, turvast või puukoort sisaldavast huumusest, muu kui üksnes turvast sisaldav; |
b) |
taimedele lisatud või neile kinnitunud muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb punktis a täpsustatud ainest või mis osaliselt koosneb mõnest tahkest anorgaanilisest ainest, mis on ette nähtud taimede elujõu säilitamiseks ning mis on pärit:
|
8. Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepalist, Pakistanist, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja USAst pärit perekondade Triticum, Secale ja X Triticosecale terad.
C. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis saabuvad kokkuleppeosaliste territooriumilt ja mille suhtes ei ole kokkuleppeosalised kehtestanud samalaadseid õigusakte ning mille puhul ei tunnustata taimepassi
1. Šveitsist saabuvad taimed ja taimsed saadused, millel peab liidu liikmesriiki importimisel kaasas olema fütosanitaarsertifikaat
1.1. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
puuduvad
1.2. Taimeosad, v.a viljad ja seemned
puuduvad
1.3. Seemned
puuduvad
1.4. Viljad
puuduvad
1.5. Koorega või kooreta puit, millel on täielikult või osaliselt säilinud looduslikult kumerat pinda, või puit laastude, tükikeste, saepuru, puidujääkide või -jäätmetena,
a) |
mis on tervenisti või osaliselt saadud perekonda Platanus L. kuuluvatelt liikidelt, sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda; |
b) |
mis vastab ühele määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:
|
2. Liidu liikmesriigist pärit taimed ja taimsed saadused, millel peab Šveitsi importimisel kaasas olema fütosanitaarsertifikaat
puuduvad
3. Šveitsist pärit taimed ja taimsed saadused, mille importimine liidu liikmesriikidesse on keelatud
Taimed, v.a viljad ja seemned
puuduvad
4. Liidu liikmesriikidest pärit taimed ja taimsed saadused, mille Šveitsi importimine on keelatud
Taimed
|
Cotoneaster Ehrh. |
|
Photinia davidiana (Dcne.) Cardot (3) |
2. LIIDE
ÕIGUSAKTID (4)
Liidu õigusaktid
— |
Nõukogu direktiiv 69/464/EMÜ, 8. detsember 1969, kartulivähi leviku tõkestamise kohta |
— |
Nõukogu direktiiv 74/647/EMÜ, 9. detsember 1974, nelgimähkuri tõrje kohta |
— |
Komisjoni otsus 91/261/EMÜ, 2. mai 1991, millega tunnistatakse Austraalia vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. |
— |
Komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ, 30. juuli 1992, milles sätestatakse ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad |
— |
Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad |
— |
Komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord |
— |
Komisjoni otsus 93/359/EMÜ, 28. mai 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest |
— |
Komisjoni otsus 93/360/EMÜ, 28. mai 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärineva Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest |
— |
Komisjoni otsus 93/365/EMÜ, 2. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuumtöödeldud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuumtöödeldud puidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad |
— |
Komisjoni otsus 93/422/EMÜ, 22. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad |
— |
Komisjoni otsus 93/423/EMÜ, 22. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad |
— |
Komisjoni direktiiv 93/50/EMÜ, 24. juuni 1993, millega määratletakse teatavad direktiivi 77/93/EMÜ V lisa A osas loetlemata taimed, mille tootjad või tootmispiirkondades asuvad laod ja laomajandid peavad olema kantud ametlikku registrisse |
— |
Komisjoni direktiiv 93/51/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta |
— |
Nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ, 4. oktoober 1993, kartuli ringmädaniku kontrolli kohta |
— |
Komisjoni direktiiv 94/3/EÜ, 21. jaanuar 1994, millega sätestatakse menetlus kolmandatest riikidest pärinevate taimetervist otseselt ohustavate saadetiste või kahjulike organismide kinnipidamisest teavitamise kohta |
— |
Komisjoni direktiiv 98/22/EÜ, 15. aprill 1998, milles sätestatakse miinimumnõuded kolmandatest riikidest toodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli tegemiseks ühenduses mujal kui sihtkohas asuvates kontrollpunktides |
— |
Nõukogu direktiiv 98/57/EÜ, 20. juuli 1998, haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta |
— |
Komisjoni otsus 98/109/EÜ, 2. veebruar 1998, millega liikmesriikidel lubatakse ajutiselt võtta erakorralisi meetmeid Tai suhtes seoses Thrips palmi Karny leviku takistamisega |
— |
Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse kandumise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta |
— |
Komisjoni otsus 2002/757/EÜ, 19. september 2002, ajutiste erakorraliste fütosanitaarmeetmete kohta Phytophtora ramorum Werres, De Cock & Man in 't Veld sp nov. ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks; |
— |
Komisjoni otsus 2002/499/EÜ, 26. juuni 2002, millega lubatakse teha erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest liikidesse Chamaecyparis Spach, Juniperus L. ja Pinus L. kuuluvate Korea Vabariigist pärit taimede looduslike või aretatud kääbusvormide puhul |
— |
Komisjoni otsus 2002/887/EÜ, 8. november 2002, millega lubatakse teha erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest liikidesse Chamaecyparis Spach, Juniperus L. ja Pinus L. kuuluvate Jaapanist pärit taimede looduslike või aretatud kääbusvormide puhul |
— |
Komisjoni otsus 2004/200/EÜ, 27. veebruar 2004, melon-maavitsa mosaiikviiruse ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimise kohta |
— |
Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ, 7. oktoober 2004, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi |
— |
Rakendussätted: kui kolmandatest riikidest saabuvate ja 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sissetoomise koht asub ühe kokkuleppeosalise territooriumil, kuid nende sihtkoht asub teise kokkuleppeosalise territooriumil, toimub dokumentide ja päritolu kontrollimine ning taimetervisekontroll sissetoomise kohas, kui sissetoomise ja sihtkoha pädevad asutused ei ole sõlminud vastavat kokkulepet. Vastava kokkuleppe olemasolu korral sissetoomise koha ja sihtkoha pädevate asutuste vahel, peab see olema sõlmitud kirjalikult. |
— |
Komisjoni direktiiv 2004/105/EÜ, 15. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks ametlike fütosanitaarsertifikaatide või reekspordi fütosanitaarsertifikaatide näidised, mis peavad kolmandatest riikidest ja nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ loetletud riikidest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kaasas olema |
— |
Komisjoni otsus 2004/416/EÜ, 29. aprill 2004, ajutiste erakorraliste meetmete kohta teatud Argentiinast või Brasiiliast pärinevate tsitrusviljade suhtes |
— |
Komisjoni otsus 2005/51/EÜ, 21. jaanuar 2005, millega liikmesriikidel lubatakse ajutiselt kehtestada erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest pestitsiidide või püsivate orgaaniliste saasteainetega saastunud pinnase sisseveo suhtes saastest puhastamise eesmärgil |
— |
Komisjoni otsus 2005/359/EÜ, 29. aprill 2005, millega nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest Ameerika Ühendriikidest pärit koorimata tammepalkide (Quercus L.) suhtes; |
— |
Komisjoni otsus 2006/473/EÜ, 5. juuli 2006, millega tunnistatakse teatavad kolmandad riigid ja teatavad kolmandate riikide alad vabaks bakteritest Xanthomonas campestris (kõik tsitruseliste patogeensed tüved), Cercospora angolensis Carv. et Mendes ja Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitruseliste patogeensed tüved) |
— |
Nõukogu direktiiv 2006/91/EMÜ, 7. november 2006, San José kilptäi tõrje kohta |
— |
Komisjoni otsus 2007/365/EÜ, 25. mai 2007, Rhynchophorus ferrugineus'i (Olivier) ühendusse sissetoomise ja seal levimise takistamiseks võetavate erakorraliste meetmete kohta |
— |
Nõukogu direktiiv 2007/33/EÜ, 11. juuni 2007, mis käsitleb kartuli-kiduussi tõrjet ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 69/465/EMÜ |
— |
Komisjoni otsus 2007/433/EÜ, 18. juuni 2007, ajutiste erakorraliste meetmete kohta kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O'Donnell ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimiseks |
— |
Komisjoni direktiiv 2008/61/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks |
— |
Komisjoni otsus 2011/778/EL, 28. november 2011, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel Kanada teatavatest provintsidest pärit seemnekartuli osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ teatavatest sätetest |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2011/787/EL, 29. november 2011, millega lubatakse liikmesriikidel võtta ajutiselt Egiptuse suhtes erakorralisi meetmeid haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. leviku takistamiseks |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2012/138/EL, 1. märts 2012, Anoplophora chinensis'e (Forster) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2012/219/EL, 24. aprill 2012, millega Serbia on tunnistatud vabaks organismist Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckerman ja Kotthoff) Davis et al. |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2012/270/EL, 16. mai 2012, organismide Epitrix cucumeris (Harris), Epitrix similaris (Gentner), Epitrix subcrinita (Lec.) ja Epitrix tuberis (Gentner) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2012/697/EL, 8. november 2012, perekonna Pomacea (Perry) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2012/756/EL, 5. detsember 2012, Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2013/92/EL, 18. veebruar 2013, Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade veol kasutatava puidust pakkematerjali suhtes kohaldatava järelevalve, taimetervise kontrolli ja meetmete kohta |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2013/413/EL, 30. juuli 2013, millega lubatakse liikmesriikidel Liibanoni Akkari ja Bekaa piirkondadest pärit kartulite, välja arvatud seemnekartuliks ettenähtud kartulite puhul kehtestada erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2013/754/EL, 11. detsember 2013, meetmete kohta, millega hoida ära Guignardia citricarpa Kiely (kõik liigi Citrus patogeensed tüved) liitu toomine ja selle levimine liidus seoses Lõuna-Aafrikaga |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2013/780/EL, 18. detsember 2013, millega tehakse erand nõukogu direktiivi 2009/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktist ii seoses Ameerika Ühendriikidest pärit kooreta saematerjaliga liikidelt Quercus L., Platanus L. ja Acer saccharum Marsh. |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2013/782/EL, 18. detsember 2013, millega muudetakse otsust 2002/757/EÜ seoses nõudega esitada kahjulikku organismi Phytophthora ramorum Werres, De Cock & Man in 't Veld sp. nov. käsitlev fütosanitaarsertifikaat Ameerika Ühendriikidest pärit kooreta saematerjali kohta, mis on saadud liikidelt Acer macrophyllum Pursh ja Quercus spp. L. |
— |
Komisjoni soovitus 2014/63/EL, 6. veebruar 2014, Diabrotica virgifera virgifera Le Conte'i tõrje kohta liidu piirkondades, kus selle esinemine on kinnitust leidnud |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2014/422/EL, 2. juuli 2014, millega sätestatakse meetmed seoses teatavate Lõuna-Aafrikast pärit tsitrusviljadega, et hoida ära Phyllosticta citricarpa (McAlpine) Van der Aa liitu sissetoomine ja levimine liidu piires |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2014/917/EL, 15. detsember 2014, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ rakendamiseks seoses kahjulikest organismidest teatamise ja liikmesriikide võetud või kavandatavate meetmetega |
— |
Komisjoni rakendusotsus 2014/924/EL, 16. detsember 2014, millega nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit saare (Fraxinus L.) puidu ja koore suhtes |
— |
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/179, 4. veebruar 2015, millega lubatakse liikmesriikidel teha erand nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ teatavatest sätetest seoses okaspuude (Coniferales) puidust pakkematerjaliga, mis on pärit Ameerika Ühendriikidest ja mida kasutatakse laskemoona kastide valmistamiseks Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi kontrolli all |
— |
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/789, 18. mai 2015, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta |
Šveitsi õigusaktid
— |
27. oktoobri 2010. aasta määrus taimekaitse kohta (RS 916.20) |
— |
Majandusministeeriumi (DFE, Département fédéral de l'économie) 15. aprilli 2002. aasta määrus keelustatud taimede kohta (RS 916.205.1) |
— |
Föderaalse põllumajandusameti (OFAG, Office Fédéral de l'Agriculture) 13. märtsi 2015. aasta määrus ajutiste taimetervisemeetmete kohta (RS 916.202.1) |
— |
Föderaalse põllumajandusameti (OFAG, Office Fédéral de l'Agriculture) 24. märtsi 2015. aasta määrus teatavate Indiast pärit puu- ja köögivilja importimise keelustamise kohta (RS 916.207.142.3) |
— |
Föderaalse keskkonnaameti (OFEV, Office fédéral de l'environnement) 14. detsembri 2012. aasta koondotsus standardi ISPM 15 kohaldamise kohta kaupade importimisel kolmandatest riikidest puidust pakendis (fosc.ch 130 244) |
— |
9. augusti 2013. aasta koondotsus meetmete kohta, et vältida Pomacea (Perry) sissetoomist ja levikut (FF 2013 5917) |
— |
9. augusti 2013. aasta koondotsus meetmete kohta, et vältida Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu ja Goto sissetoomist ja levikut (FF 2013 5911) |
— |
Föderaalse keskkonnaameti (OFEV, Office fédéral de l'environnement) 16. märtsi 2015. aasta koondotsus, millega sätestatakse meetmed seoses teatavate Lõuna-Aafrikast pärit tsitrusviljadega, et vältida Phyllosticta citricarpa (McAlpine) Van der Aa sissetoomist ja levikut (FF 2015 2596) |
— |
Föderaalse keskkonnaameti (OFEV, Office fédéral de l'environnement) 1. jaanuari 2012. aasta direktiiv nr 1, mis on suunatud kartuli-kiduussiga (Globodera rostochiensis ja Globodera pallida) seotud järelevalve ja võitlusega tegelevatele kantonite taimetervise ja kontrolliasutustele |
— |
Föderaalse keskkonnaameti (OFEV, Office fédéral de l'environnement) poolt 30. märtsil 2015 avaldatud juhised seoses männi nematoodiga (Bursaphelenchus xylophilus) |
(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
(2) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).
(3) Erandina punktist 4 on nende taimede Šveitsi territooriumile sisenemine ja nende transport läbi Šveitsi territooriumi lubatud, kuid nende taimede turustamine, tootmine ja kasvatamine on Šveitsis keelatud.
(4) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile hiljemalt 1. juulil 2015 muudetud redaktsioonis, kui ei ole sätestatud teisiti.
II LISA
„4. LIIDE (1)
ARTIKLIS 4 NIMETATUD ALAD JA NENDEGA SEOTUD ERINÕUDED
Artiklis 4 nimetatud alad ja nendega seotud erinõuded, mida peavad järgima mõlemad kokkuleppeosalised, on kindlaks määratud kahe kokkuleppeosalise vastavates õigusnormides, mis on esitatud allpool.
Liidu õigusaktid
— |
Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse kandumise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta |
— |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008, 4. juuli 2008, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad |
Šveitsi õigusaktid
— |
27. oktoobri 2010. aasta määrus taimekaitse kohta, 12. lisa (RS 916.20) |
Parandused
1.2.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 27/169 |
Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/799 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded) parandused
( Euroopa Liidu Teataja L 139, 26. mai 2016 )
1. |
Leheküljel 284 8. liite punkti 2 viidete osas |
asendatakse
„ISO 14230-2 Road Vehicles – Diagnostic Systems – Keyword Protocol 2000 – Part 2: Data Link Layer („Maanteesõidukid. Diagnostikasüsteemid. Võtmesõnaprotokoll 2000. Osa 2: Andmelülikiht“). Esimene väljaanne, 1999.“
järgmisega:
„ISO 14230-2 Road Vehicles – Diagnostic Systems – Keyword Protocol 2000 – Part 2: Data Link Layer („Maanteesõidukid. Diagnostikasüsteemid. Võtmesõnaprotokoll 2000. Osa 2: Andmelülikiht“).
Esimene väljaanne: 1999.
Vehicles – Diagnostic (Sõidukid. Diagnostika).“
2. |
Leheküljel 427 13. liite I lisa tabel „ITSi LIIDESE KAUDU KÄTTESAADAVATE ANDMETE NIMEKIRI“ asendatakse järgmisega: |
„Andmed |
Allikas |
Andmete liigitus (Isikuandmed / Mitte isikuandmed) |
VehicleIdentificationNumber |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
CalibrationDate |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
TachographVehicleSpeed speed instant t |
Sõidukiseade |
Isikuandmed |
Driver1WorkingState Selector driver |
Sõidukiseade |
Isikuandmed |
Driver2WorkingState |
Sõidukiseade |
Isikuandmed |
DriveRecognize Speed Threshold detected |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
Driver1TimeRelatedStates Weekly day time |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2TimeRelatedStates |
Juhikaart |
Isikuandmed |
DriverCardDriver1 |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
DriverCardDriver2 |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
OverSpeed |
Sõidukiseade |
Isikuandmed |
TimeDate |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
HighResolutionTotalVehicleDistance |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
ServiceComponentIdentification |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
ServiceDelayCalendarTimeBased |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
Driver1Identification |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2Identification |
Juhikaart |
Isikuandmed |
NextCalibrationDate |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
Driver1ContinuousDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2ContinuousDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1CumulativeBreakTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2CumulativeBreakTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1CurrentDurationOfSelectedActivity |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2CurrentDurationOfSelectedActivity |
Juhikaart |
Isikuandmed |
SpeedAuthorised |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
TachographCardSlot1 |
Juhikaart |
Mitte isikuandmed |
TachographCardSlot2 |
Juhikaart |
Mitte isikuandmed |
Driver1Name |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2Name |
Juhikaart |
Isikuandmed |
OutOfScopeCondition |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
ModeOfOperation |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
Driver1CumulatedDrivingTimePreviousAndCurrentWeek |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2CumulatedDrivingTimePreviousAndCurrentWeek |
Juhikaart |
Isikuandmed |
EngineSpeed |
Sõidukiseade |
Isikuandmed |
RegisteringMemberState |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
VehicleRegistrationNumber |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
Driver1EndOfLastDailyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2EndOfLastDailyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1EndOfLastWeeklyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2EndOfLastWeeklyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1EndOfSecondLastWeeklyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2EndOfSecondLastWeeklyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1CurrentDailyDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2CurrentDailyDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1CurrentWeeklyDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2CurrentWeeklyDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1TimeLeftUntilNewDailyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2TimeLeftUntilNewDailyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1CardExpiryDate |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2CardExpiryDate |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1CardNextMandatoryDownloadDate |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2CardNextMandatoryDownloadDate |
Juhikaart |
Isikuandmed |
TachographNextMandatoryDownloadDate |
Sõidukiseade |
Mitte isikuandmed |
Driver1TimeLeftUntilNewWeeklyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2TimeLeftUntilNewWeeklyRestPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1NumberOfTimes9hDailyDrivingTimesExceeded |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2NumberOfTimes9hDailyDrivingTimesExceeced |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1CumulativeUninterruptedRestTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2CumulativeUninterruptedRestTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1MinimumDailyRest |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2MinimumDailyRest |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1MinimumWeeklyRest |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2MinimumWeeklyRest |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1MaximumDailyPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2MaximumDailyPeriod |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1MaximumDailyDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2MaximumDailyDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1NumberOfUsedReducedDailyRestPeriods |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2NumberOfUsedReducedDailyRestPeriods |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver1RemainingCurrentDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
Driver2RemainingCurrentDrivingTime |
Juhikaart |
Isikuandmed |
GNSS position |
Sõidukiseade |
Isikuandmed“ |
3. |
Leheküljel 462 14. liite punkti 5.3.2 lõigus DSC_29 |
asendatakse
„DSC_29 |
Lisaks peavad sõidumeerikute kaugseireks kasutatavad seadmed selleks, et tagada ühilduvust muude standardsete 5,8 GHz DSRC-süsteemidega, vastama standardites EN12253 ja EN 13372 esitatud ja allpool täpsustatud parameetritele.“ |
järgmisega:
„DSC_29 |
Lisaks peavad sõidumeerikute kaugseireks kasutatavad seadmed selleks, et tagada ühilduvust muude standardsete 5,8 GHz DSRC-süsteemidega, vastama standardites EN12253 ja EN 13372 esitatud ja allpool täpsustatud parameetritele. |
Täpsemalt:“
4. |
Leheküljel 474 14. liite tabelis 14.3 |
asendatakse rida
„RTM9 hetketegevus |
Sõidukiseade loob andmeelemendi RTM9 kohta kahendväärtuse. Kui sõidukiseadmes salvestatud hetketegevus ei ole „JUHTIMINE“ vastavalt IC lisa määratlusele, määrab sõidukiseade muutuja väärtuseks TRUE. MUUL JUHUL, kui sõidukiseadmes salvestatud hetketegevus on „JUHTIMINE“, määrab sõidukiseade muutuja väärtuseks FALSE. |
|
“ |
järgmisega:
„RTM9 hetketegevus |
Sõidukiseade loob andmeelemendi RTM9 kohta kahendväärtuse. Kui sõidukiseadmes salvestatud hetketegevus ei ole „JUHTIMINE“ vastavalt IC lisa määratlusele, määrab sõidukiseade muutuja väärtuseks TRUE. MUUL JUHUL, kui sõidukiseadmes salvestatud hetketegevus on „JUHTIMINE“, määrab sõidukiseade muutuja väärtuseks FALSE. |
1 (TRUE) = valitud on muu tegevus; 0 (FALSE) = valitud on juhtimine |
“ |
5. |
Leheküljel 501 16. liite punktis 1.1 |
asendatakse
„VU |
sõidukiseade (Vehicle Unit)“ |
järgmisega:
„TBD |
(To Be Defined) täpsustatakse hiljem |
VU |
(Vehicle Unit) sõidukiseade“. |