28.1.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 24/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/127,

20. jaanuar 2017,

millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 tuleks kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(4)

Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 olemasoleva teadusliku nõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(5)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus kehtestatakse püügipiirkondade kaupa. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleks käesoleva määrusega hõlmatud piirkonnas lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Alates 1. jaanuarist 2017 kohaldatakse lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt lossimisele ning kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon lossimiskohustuse täieliku rakendamise ettevalmistamiseks vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles on sätestatud tagasiheite erikava, mis on ajutine ega kehti kauem kui kolm aastat.

(6)

Kui liikide suhtes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017 lossimiskohustust, tuleks nende varude püügi võimalustega korvata varem kehtinud tagasiheitevõimalus ning püügivõimaluste aluseks peaksid olema teaduslikud andmed ja nõuanded. Selleks et võtta õiglaselt arvesse kalad, mida sai varem tagasi heita ja mis tuleb alates 1. jaanuarist 2017 lossida, tuleb suurendamist arvutada vastavalt järgmisele metoodikale: uus lossimise arvnäitaja saadakse selliselt, kui Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) kogupüügi arvnäitajast lahutatakse kogused, mida lossimiskohustuse täitmise ajal endiselt tagasi heidetakse; järgmine lubatud kogupüügi arvnäitaja suurendamine peaks olema proportsionaalne uuel meetodil arvutatud lossimise arvnäitaja ja endise ICESi lossimise arvnäitaja vahelise muudatusega.

(7)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 1342/2008 (2) on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/2094, (3) jättes välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatüki. Sellepärast, ja vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2016/2250 (4) kohaldatakse 1. jaanuarist 2017 tursa osas lossimiskohustust ICESi IV alapiirkonnas, ICESi IIIa rajoonis ja ICESi IIa rajooni liidu vetes püütud tursasaagi suhtes, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse artiklitega 1 ja 3 ning lisaga. Seetõttu tuleks tursa püügivõimalused kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 2, võttes arvesse kalakoguseid, mis varem tagasi heideti ja mis nüüd tuleb lossida.

(8)

Teaduslike nõuannete kohaselt on huntahvena (Dicentrarchus labrax) seisund Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–VIIh rajoonid) äärmiselt muret tekitav ja varud vähenevad jätkuvalt. Seepärast tuleks jätkata kaitsemeetmeid huntahvena püügi keelamiseks ICESi VIIa, VIIb, VIIc, VIIg, VIIj ja VIIk rajoonis, välja arvatud vetes, mis asuvad 12 meremiili piires lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Huntahvena kudekogumeid tuleks kaitsta, piirates töönduslikku püüki ka 2017. aastal. Sotsiaalset ja majanduslikku mõju arvestades tuleks lubada piiratud püüki õngekonksude ja -nööridega, kuid kudekogumite kaitseks tuleks ette näha keeluaeg. Lisaks peaksid põhjatraale ja nootasid kasutavad laevad huntahvena juhusliku ja vältimatu kaaspüügi tõttu piirduma kaaspüügi puhul 3 %ga pardal hoitava mereorganismide kogusaagi kaalust, maksimaalselt 400 kilogrammi kuus. Samadel põhjustel tuleks vainakkevõrkude puhul piirduda kaaspüügi puhul 250 kilogrammiga kuus. Harrastuskalastajate püügikogust põhjapoolsete varude osas ja ettevaatusprintsiibi tõttu Biskaia lahe varude osas tuleks piirata päeva piirnormiga.

(9)

Teatavate varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega on seotud säte, mille kohaselt tuleb juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealuste kalavarude kaitsestaatus on halb ning tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust, vaid tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb siiski nende liikide pelaagilise püügiga saadud saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mis tahes erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ette nähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(10)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud eeskirjadega. Seega peaks La Manche'i lääneosa hariliku merikeele varude, Põhjamere atlandi merilesta ja hariliku merikeele varude ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude lubatud kogupüük olema kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu määrustes (EÜ) nr 509/2007, (5) (EÜ) nr 676/2007 (6) ja (EÜ) nr 302/2009 (7). Uusmeremaa merluusi puhul on nõukogu määruses (EÜ) nr 2166/2005 (8) eesmärgiks seatud selle varude biomassi ohutute bioloogiliste piiride taastamine, võttes arvesse teaduslikke andmeid. Kooskõlas teaduslike nõuannetega on kudekarja biomassi eesmärki käsitlevate lõplike andmete puudumise korral ning võttes arvesse muudatusi ohututes bioloogilistes piirides, asjakohane määrata kalavarude lubatud kogupüük kindlaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal, et aidata kaasa määruses (EL) nr 1380/2013 määratletud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele nii, nagu on ette näinud ICES.

(11)	Varem merlangina määratletud IX ja X alapiirkonna ning liidu vete CECAF/Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee piirkonna Euroopa süsika varude puhul on asjakohane eraldada Portugalile lisakalapüügivõimalused, mis ei ületa 98 tonni. Merlangi lubatud kogupüük nendes piirkondades tuleks lõpetada.

(12)

Hiljutise võrdlusaluse kasutamise põhjal andis ICES seoses Šotimaast läände jäävate vete heeringavaruga nõu VIa, VIIb ja VIIc rajooni (Šotimaa lääneranniku veed, Iirimaa lääneosa) kombineeritud heeringavarude kohta. See nõuanne hõlmab kahte eraldiseisvat lubatud kogupüüki (ühelt poolt VIaS, VIIb ja VIIc rajooni ning teiselt poolt Vb, VIb ja VIaN rajooni kohta). ICESi sõnul tuleb välja töötada kõnealuste kalavarude taastamise kava. Kuna teaduslike nõuannete kohaselt ei saa põhjapoolsete varude majandamise kava (9) kombineeritud varude puhul kohaldada, ning pole võimalik kehtestada eraldi püügivõimalusi kõnealusele kahele kalavarule, kehtestati piiratud lubatud kogupüük, et lubada ärilistel alustel teaduslikku proovivõtuprogramm.

(13)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(14)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (10) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(15)

Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(16)	On vaja kehtestada 2017. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9.

(17)	Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada samade bioloogiliste varude puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel. Seega on asjakohane lubada eelkõige piiratud piirkondadevahelist paindlikkust Vb ja VIa kuni IIa ja IV piirkonna kilttursa suhtes.

(18)	Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(19)

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 11. konverentsil, mis toimus 3.–9. novembrini 2014 Quitos, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu alates 8. veebruarist 2015. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(20)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (11) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(21)

ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi ja seotud kaaspüügi reguleerimise erisüsteem. Kuna ICESi teaduslikud nõuanded peaks avaldatama alles 2017. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid nulltasemel kuni nõuannete avaldamiseni.

(22)

Liit on Norra (12) ja Fääri saartega (13) sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ette nähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Kalandussuhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus ja protokollis (14) sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2017. aastaks kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse.

(23)	Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) võttis oma 2016. aastal peetud aastakoosolekul vastu Irmingeri mere kahe meriahvenavaru kaitse meetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(24)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas 2016. aastal peetud aastakoosolekul pikendada Põhja-Atlandi ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ning Põhja-Atlandi ja Lõuna-Atlandi mõõkkala lubatud kogupüügi ja kvootide ning kulduim-tuuni kogupüügi kehtivust. Lisaks kehtestas ICCAT Põhja-Atlandi sinihai ning Ida-Atlandi ja Lääne-Atlandi purikala püügi piirnormid, Vahemere mõõkkala lubatud kogupüügi ning kinnitas juba varem 2016. aastaks kehtestatud hariliku tuuni ja suursilm-tuuni lubatud kogupüügid ja kvoodid. Sinise marliini ja valge odanina osas kinnitas ICCAT juba varem 2017. aastaks kehtestatud lubatud kogupüügid ja kiitis heaks ELi pakutud tagasimaksmiskava Hispaania ülepüügi eest 2014. ja 2015. aastal. Nagu juba hariliku tuuni varude puhul, on asjakohane, et kõikide muude ICCATi kalavarude harrastuspüügi suhtes tuleks kohaldada selle organisatsiooni vastuvõetud püügi piirnorme. Lisaks tuleks selliste liidu kalalaevade suhtes, mille pikkus on vähemalt 20 meetrit ja millega püütakse suursilm-tuuni ICCATi konventsiooni alal, kohaldada ICCATi poolt soovituses 15–01 vastu võetud võimsusepiiranguid. Kõik need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(25)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2016. aastal toimunud 35. aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid aastateks 2016/2017 ja 2017/2018. Sellise kvoodi täituvust 2016. aastal tuleks 2017. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta.

(26)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 2016. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püügi piirnormid. Ühtlasi võttis see komisjon vastu meetme, millega vähendada peibutuspüügivahendite ja piirata varustuslaevade kasutust. Kuna varustuslaevade tegevus ja peibutuspüügivahendite kasutamine on seinnoodalaevade püügikoormuse lahutamatu osa, tuleks seda meedet rakendada liidu õiguses.

(27)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 18.–22. jaanuarini 2017. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni alal ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni. Siiski ei tohiks tšiili stauriidi püüda sihtliigina enne, kui kõnealuse aastakoosoleku tulemusena on kehtestatud lubatud kogupüük.

(28)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) ei suutnud oma 90. aastakoosolekut 2016. aastal lõpule viia ning erakorraline koosolek toimub 7.–10. veebruarini 2017. On asjakohane, et praegused meetmed kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni suhtes jäävad IATTCi konventsiooni piirkonnas ajutiselt kehtima kuni erakorralise koosoleku toimumiseni.

(29)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2016. aastal peetud aastakoosolekul kaitsemeetmena vastu patagoonia kihvkala, süvamere punakrabi, limapeade ja kultkala kahte aastat hõlmava lubatud kogupüügi. Võeti vastu ka atlandi karekala kahte aastat hõlmav lubatud kogupüük rajoonis B1, kuid nimetatud liikide lubatud kogupüük ülejäänud SEAFO konventsiooni alal piirati üheks aastaks. SEAFO poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(30)	Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) kinnitas oma 13. aastakoosolekul olemasolevad kaitse- ja majandamismeetmed. Neid meetmeid tuleks liidu õiguses jätkuvalt rakendada.

(31)	Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2016. aastal peetud 38. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2017. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(32)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis 2016. aastal peetud 40. aastakoosolekul 2017. ja 2018. aastaks vastu GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonna geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri) teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid ja nende püügi koormuse piirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. IL lisas kehtestatud maksimaalsed püügi piirnormid on kindlaks määratud vaid üheks aastaks ja ei ole eeskujuks mis tahes muudele tulevikus võetavatele meetmetele ega mis tahes võimalikule liikmesriikide vahelise eraldamise kavale.

(33)	Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid, nende marginaalset mõju väikeste pelaagiliste liikide varudele, on asjakohane säilitada olemasolevaid püügitavasid ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele.

(34)

Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võetakse asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2016, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata püüda.

(35)

Seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbruses tagab 1920. aasta Pariisi leping kõigile selle lepingu osalistele võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud 25. oktoobri 2016. aasta verbaalnoodis Norrale atlandi arktikakrabi püüki Norra mandrilaval käsitleva Norra õigusakti kohta, mis liidu arvates ei võtta arvesse Pariisi lepingu, eelkõige selle artiklite 2 ja 3 konkreetseid sätteid. Et tagada atlandi arktikakrabi varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas nimetatud lepingu piires selles piirkonnas suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni omava Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega, on asjakohane määrata kindlaks selliste laevade arv, millel on selline püük lubatud. Nimetatud püügivõimaluste jaotus liikmesriikide vahel on piiratud 2017. aastaga. Tuletatakse meelde, et esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lasub lipuliikmesriikidel.

(36)

Vastavalt liidu avaldusele, milles käsitletakse ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, (15) on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(37)

Arvestades, et teatavaid sätteid tuleb kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguslikku ebakindlust ajavahemikul 2017. aasta lõpust kuni 2018. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitleva määruse jõustumiseni, on asjakohane näha ette, et püügi keelamist ja püügiks suletud ajavahemikke käsitlevaid sätteid kohaldatakse jätkuvalt 2018. aasta alguses kuni määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2018. aastaks.

(38)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(39)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused täiendavate merepäevade andmiseks püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning teadusliku vaatlemise tõhustamise eesmärgil, samuti selleks, et kehtestada liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalikud tabelivormid.

(40)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2017, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2017, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(41)	Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täies kooskõlas kohaldatava liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu kalalaevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool liitu.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2017. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2018. aasta püügi piirnormid;

b)	püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2017 kuni 31 jaanuarini 2018, välja arvatud juhul, kui artiklites 25 ja 26 ning IIE lisas on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad;

c)	teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2016 kuni 30. novembrini 2017;

d)	teatavate kalavarude püügi võimalused 2017. ja 2018. aastal IATTCi konventsiooni alal, mis on täpsustatud artiklis 27.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)	liidu kalalaevad;

b)	liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjakohastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a) „kolmanda riigi laev“– kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b) „harrastuspüük“– mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c) „rahvusvahelised veed“– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d) „lubatud kogupüük“ (TAC)–

i)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus;

ii)	igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e) „kvoot“– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f) „analüütiline hindamine“– asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g) „võrgusilma suurus“– kalavõrgu silma suurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 (17);

h) „liidu laevastikuregister“– register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i) „püügipäevik“– määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) „ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“– määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas määratletud geograafilised alad (18);

b) „Skagerrak“– geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c) „Kattegat“– geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d) „ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	53° 30′ N 15° 00′ W

—	53° 30′ N 11° 00′ W

—	51° 30′ N 11° 00′ W

—	51° 30′ N 13° 00′ W

—	51° 00′ N 13° 00′ W

—	51° 00′ N 15° 00′ W

—	53° 30′ N 15° 00′ W;

e) „ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 26“– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	43° 00′ N 8° 00′ W

—	43° 00′ N 10° 00′ W

—	42° 00′ N 10° 00′ W

—	42° 00′ N 8° 00′ W;

f) „ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 27“– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	42° 00′ N 8° 00′ W

—	42° 00′ N 10° 00′ W

—	38° 30′ N 10° 00′ W

—	38° 30′ N 9° 00′ W

—	40° 00′ N 9° 00′ W

—	40° 00′ N 8° 00′ W;

g) „Cádizi laht“– ICESi IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23′48″ W ida poole;

h) „CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (19) II lisas määratletud geograafilised alad;

i) „NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (20) III lisas määratletud geograafilised alad;

j) „SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“– Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (21) määratletud geograafiline ala;

k) „ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“– rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (22) määratletud geograafiline ala;

l) „CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“– määruse (EÜ) nr 601/2004 (23) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

m) „IATTCi (Ameerika – Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“– Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga (24) moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis määratletud geograafiline ala;

n) „IOTCi (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“– India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (25) määratletud geograafiline ala;

o) „SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“– avamerepiirkond 10° põhjalaiusest lõuna pool, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool, SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (26) ning Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

p) „WCPFCi (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“– Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (27) määratletud geograafiline ala;

q) „GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) geograafilised alapiirkonnad“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (28) I lisas määratletud alad;

r) „Beringi mere avameri“– Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

s) „IATTCi ja WCPFCi vaheline kattuv piirkond“– järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

—	150° läänepikkust,

—	130° läänepikkust,

—	4° lõunalaiust,

—	50° lõunalaiust.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1. Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2. Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 (29) ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1. Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)	see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

selle tulemusena:

i)	kasutatakse analüütilise hinnangu olemasolu korral varusid alates 2017. aastast ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel;

ii)	järgitakse juhul, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, varude kasutamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele.

3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2017 järgmise teabe:

a)	vastuvõetud lubatud kogupüügid;

b)	asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)	teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)	selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)	see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8

Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a)	IIA lisa kohaldatakse atlandi merilesta- ja hariliku merikeele varu majandamisel ICESi IV alapiirkonnas.

b)	IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)	IIC lisa kohaldatakse hariliku merikeele varu majandamisel ICESi VIIe rajoonis.

Artikkel 9

Huntahvena püügi meetmed

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda huntahvenat ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIIa ja VIIg rajooni vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Liidu kalalaevadel on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.

2. Keelatud on liidu kalalaevade teostatav ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik huntahvena püük järgmistes piirkondades ning seal püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida:

a)	ICESi IVb, IVc, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoon;

b)	veed, mis asuvad 12 meremiili ulatuses lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi VIIa ja VIIg rajoonis.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse esimeses lõigus osutatud piirkondades huntahvena suhtes järgmisi meetmeid:

põhjatraale ja -nootasid (30) kasutav liidu kalalaev võib hoida pardal vältimatu kaaspüügina püütud huntahvena saaki, mis ei ületa 3 % päeva jooksul pardal hoitava mereorganismide kogusaagi kaalust. Selle erandi alusel liidu kalalaeva pardal hoitava huntahvena saak ei tohi ületada 400 kilogrammi kuus;

õngekonkse ja -nööre (31) kasutavad liidu kalalaevad võivad püüda huntahvenat 2017. aasta jaanuaris ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2017 ning kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida, kui püütud kogus ei ületa kümmet tonni aastas laeva kohta.

c)	vainakkevõrke (32) kasutavad liidu kalalaevad võivad hoida pardal vältimatu kaaspüügina püütud huntahvena saaki, mis ei ületa 250 kilogrammi kuus;

Eespool nimetatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud huntahvena püük: punktis b õngekonksude ja -nööridega ning punktis c vainakkevõrkudega.

3. Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele. Liikmesriigid teatavad komisjonile püütud huntahvena saagi püügivahendi liigi kaupa hiljemalt 20 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

4. 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2017 on ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–h rajoonis huntahvena harrastuspüügi puhul, sealhulgas kaldalt püügi puhul, lubatud üksnes püüa-ja-vabasta kalastamisviis. Sel ajal on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.

5. Harrastuspüügi, sealhulgas kaldalt püügi puhul tohib üks kalamees jätta endale kuni ühe huntahvena päevas järgmistel ajavahemikel ja järgmistes piirkondades:

a)	alates 1. juulist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–h rajoon;

b)	alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 ICESi VIIj ja VIIk rajoon.

6. 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 ICESi VIIIa ja VIIIb rajoonis tohib harrastuspüügi puhul üks kalamees jätta endale kuni viis kala päevas.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste omavahel vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)	määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g)	käesoleva määruse artikli 15 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist.

2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3. Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 11

Püügikeeluaeg

1. Porcupine'i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2017 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine'i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	52° 27′ N	12° 19′ W
2	52° 40′ N	12° 30′ W
3	52° 47′ N	12° 39,600′ W
4	52° 47′ N	12° 56′ W
5	52° 13,5′ N	13° 53,830′ W
6	51° 22′ N	14° 24′ W
7	51° 22′ N	14° 03′ W
8	52° 10′ N	13° 25′ W
9	52° 32′ N	13° 07,500′ W
10	52° 43′ N	12° 55′ W
11	52° 43′ N	12° 43′ W
12	52° 38,800′ N	12° 37′ W
13	52° 27′ N	12° 23′ W
14	52° 27′ N	12° 19′ W

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine'i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2. ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 millimeetrit, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2017.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmanda riigi selliste laevade suhtes, millel on lubatud tobiate püük ja seotud kaaspüüki ICESi IV alapiirkonna liidu vetes.

Artikkel 12

Keelud

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

b)	mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõigis vetes;

c)	hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

d)	portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

e)	hiidhai (Cetorhinus maximus) kõigis vetes;

f)	šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

g)	luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

h)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

i)	suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

j)	ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

k)	õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

l)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

m)	Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõigis vetes;

n)	hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes;

järgmised merisarvikute liigid kõigis vetes:

i)	vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)	guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)	astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)	silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)	väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)	Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)	sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)	atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

järgmised saagraide (Pristidae) liigid kõigis vetes:

i)	salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);

ii)	väike saagrai (Pristis clavata);

iii)	väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)	harilik saagrai (Pristis pristis);

v)	roheline saagrai (Pristis zijsron);

q)	ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

r)	norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

s)	musterrai (Raja undulata) ICESi VI ja X alapiirkonna liidu vetes;

t)	valgerai (Rostroraja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

u)	logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

v)	harilik ogahai (Squalus acanthias) liidu vetes, välja arvatud kaaspüügivältimisprogrammi puhul, nagu on ette nähtud IA lisas;

w)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II PEATÜKK

Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 14

Kalapüügiload

1. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

III PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 15

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1. Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

5. Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2018, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.

1. jagu

ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 16

Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1. Selliste liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2. Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3. Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4. Selliste kalalaevade arvu ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

7. ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade suurimat arvu piiratakse IV lisa punkti 7 kohaselt.

Artikkel 17

Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.

Artikkel 18

Haid

1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3. Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimuva püügi korral.

4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5. Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. jagu

CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 19

Keelud ja püügipiirangud

1. V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2. Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas esitatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 20

Uurimuslik kalapüük

1. Liikmesriigid võivad 2017. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2017.

2. FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 meetrisest sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 21

Tavalise hiilgevähi püük 2017./2018. aasta püügihooajal

1. CCAMLRi konventsiooni alal 2017./2018. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab hiljemalt 1. maiks 2017 komisjoni oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2017.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3. CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4. Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)	täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)	põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5. Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

3. jagu

IOTCi pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 22

IOTCi pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1. IOTCi pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 1.

2. IOTCi pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 2.

3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4. Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on asjaomased laevad IOTCi laevaregistris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni registris. Üle ei tohi kanda selliste laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5. Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 23

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1. Seinnoodalaev ei tohi korraga kasutada rohkem kui 425 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

2. Liidu varustuslaevade arv ei tohi ületada poolt liidu seinnoodalaevade arvust. Käesoleva lõigu kohaldamisel määratakse liidu varustuslaevade ja liidu seinnoodalaevade arv kindlaks IOTCi aktiivsete laevade nimekirja alusel.

Artikkel 24

Haid

1. Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3. Lõikes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 25

Pelaagiline kalapüük

1. Üksnes liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IJ lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.

3. IJ lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta, et edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 26

Põhjalähedane kalapüük

1. Liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või põhjalähedase püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja koormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2. Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

5. jagu

IATTCi konventsiooni ala

Artikkel 27

Seinnoodapüük

1. Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoodalaevadega keelatud järgmiselt:

29. juulist kuni 28. septembrini 2017 või 18. novembrist 2017 kuni 18. jaanuarini 2018 järgmiste piiridega määratud alal:

—	Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—	150° läänepikkust,

—	40° lõunalaiust,

—	40° lõunalaiust,

29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2017 järgmiste piiridega määratud alal:

—	96° läänepikkust,

—	110° läänepikkust,

—	4° lõunalaiust,

—	3° lõunalaiust.

2. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2017. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3. IATTCi konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4. Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu, või

b)	kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 28

Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1. IATTCi konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3. Laeva käitajad peavad:

a)	registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)	edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks.

Artikkel 29

Merisarviklaste püügi keeld

IATTCi konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda (sugukonna Mobulidae, sh perekondade Manta ja Mobula) merisarviklasi ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui liidu kalalaevad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad võimaluse korral elusana ja vigastamata vette tagasi laskma.

6. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 30

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

—	tont-musthai (Apristurus manis),

—	sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

—	lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

—	suur tumehai (Etmopterus princeps),

—	ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

—	railased (Rajidae),

—	harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

—	Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,

—	harilik ogahai (Squalus acanthias).

7. jagu

WCPFCi konventsiooni ala

Artikkel 31

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFCi konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2. Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFCi konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3. Liikmesriigid tagavad, et 2017. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

4. Liikmesriigid tagavad, et 2017. aastal ei ole suursilm-tuuni (Thunnus obesus) kaaspüük seinnoodalaevadega üle 2 857 tonni.

Artikkel 32

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1. WCPFCi konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutuspüügivahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2017 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2017 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFCi konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel

a)	ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)	ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2. Kõik lõike 1 kohases WCPFCi konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3. Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu, või

c)	kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 33

Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFCi konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 34

Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1. WCPFCi konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, ladustada ja lossida järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

a)	siid-hallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)	pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 35

IATTCi ja WCPFCi vaheline kattuv piirkond

1. Laevad, mis on kantud üksnes WCPFCi registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTCi ja WCPFCi vahelises kattuvas piirkonnas.

2. Laevad, mis on kantud nii WCPFCi kui ka IATTCi registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTCi registrisse, peavad järgima artikli 27 lõike 1 punktis a, sama artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklis 28 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTCi ja WCPFCi vahelises kattuvas piirkonnas.

8. jagu

GFCMi lepinguga hõlmatud piirkond

Artikkel 36

Väikeste pelaagiliste liikide varud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

1. Liidu kalalaevadega geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 püütud väikeste pelaagiliste liikide kogus ei ületa 2014. aasta kogust vastavalt käesoleva määruse IL lisale ja selle kohta esitatakse aruanne määruse (EL) nr 1343/2011 artikli 24 kohaselt.

2. Geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 pelaagilisi liike püüdvate liidu kalalaevade püügipäevade arv ei ületa 180 päeva aastas. Nimetatud 180 püügipäeva jooksul võib maksimaalselt 144 päeval püüda (sihtliigina) sardiini ja maksimaalselt 144 päeval anšoovist.

9. jagu

Beringi meri

Artikkel 37

Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 38

Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 39

Kalapüügiload

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükis sätestatud tingimusi. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud VIII lisas.

Artikkel 40

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 39 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 41

Keelud

1. Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

järgmised saagraide liigid liidu vetes:

i)	salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);

ii)	väike saagrai (Pristis clavata);

iii)	väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)	harilik saagrai (Pristis pristis);

v)	roheline saagrai (Pristis zijsron);

c)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

d)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

e)	õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

f)	ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

g)	šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

h)	harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

i)	Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) liidu vetes;

j)	hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes;

järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:

i)	vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)	guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)	astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)	silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)	väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)	Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)	sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)	atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

l)	ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

m)	norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

n)	musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ning valgerai (Rostroraja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

o)	logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

p)	harilik ogahai (Squalus acanthias) liidu vetes;

q)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 43

Üleminekusäte

Artiklit 9, artikli 11 lõiget 2 ning artikleid 12, 18, 19, 24, 28, 29, 30, 34, 37 ja 41 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2018. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2018. aastaks.

Artikkel 44

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2017.

Artiklitega 19, 20 ja 21 ning IE ja V lisaga ettenähtut teatavate kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

L. GRECH

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2094, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava (ELT L 330, 3.12.2016, lk 1).

(4) Komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2250, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul Põhjameres ja ICESi IIa rajooni liidu vetes (ELT L 340, 15.12.2016, lk 2).

(5) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

(6) Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

(7) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(8) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(9) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

(10) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(11) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(12) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(13) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(14) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(15) ELT L 6, 10.1.2012, lk 8.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(21) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(22) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(23) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(24) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(25) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(26) Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(27) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(29) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(30) Igat liiki põhjatraalid, sh ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad, sh OTB, OTT, PTB, TBB, SSC, SDN, SPR, SV, SB, SX, TBN, TBS ja TB.

(31) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük, sealhulgas LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS.

(32) Kõik vainakkevõrgud ja mõrrad, sealhulgas GTR, GNS, FYK, FPN ja FIX.

LISADE NIMEKIRI

I LISA:	Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa
IA LISA:	Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed
IB LISA:	Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII ja XIV alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed
IC LISA:	Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala
ID LISA:	ICCATi konventsiooni ala
IE LISA:	Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala
IF LISA:	Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala
IG LISA:	Siniuim-tuun – levikualad
IH LISA:	WCPFCi konventsiooni ala
IJ LISA:	SPRFMO konventsiooni ala
IK LISA:	IOTCi pädevusalasse kuuluv ala
IL LISA:	GFCMi lepinguga hõlmatud piirkond
IIA LISA:	Kalalaevade püügikoormus ICESi IV alapiirkonnas
IIB LISA:	Kalalaevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes
IIC LISA:	Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche'i lääneosas ICESi VIIe rajoonis
IID LISA:	Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas
III LISA:	Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu kalalaevade püügilubade suurim arv
IV LISA:	ICCATi konventsiooni ala
V LISA:	CCAMLRi konventsiooni ala
VI LISA:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala
VII LISA:	WCPFC konventsiooni ala
VIII LISA:	Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG, IH, IJ, IK ja IL lisa tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 (1) sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsete nimetustega on esitatud liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Täht-sünkrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon spp.	GER	Süvamere punakrabi
Chaenocephalus aceratus	SSI	Krokodilljääkala
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Channichthys rhinoceratus	LIC	Kerguéleni jääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabi
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaadhai
Deania calcea	DCA	Luits-nokkhai
Dicentrarchus labrax	BSS	Huntahven
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)	RJB	Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkala
Dissostichus spp.	TOT	Kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Gobionotothen gibberifrons	NOG	Roheline rüntnototeenia
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Oranž karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Istiophorus albicans	SAI	Purikala
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Manta birostris	RMB	Hiid-sarvikrai
Martialia hyadesi	SQS	Kalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Notothenia rossii	NOR	Marmornototeenia
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Prionace glauca	BSH	Sinihai
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Pseudochaenichthys georgianus	SGI	Tume ebajääkala
Pseudopentaceros spp.	EDW	Kultkala
Rostroraja alba	RJA	Valgerai
Raja brachyura	RJH	Valgetäpp-rai
Raja circularis	RJI	Ümar helerai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja fullonica	RJF	Šagräänrai
Dipturus nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Peentäpp-rai
Raja montagui	RJM	Täpiline rai
Raja undulata	RJU	Musterrai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Sardina pilchardus	PIL	Sardiin
Scomber scombrus	MAC	Harilik makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus albacares	YFT	Kulduim-tuun
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus murphyi	CJM	Tšiili stauriid
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Tavanimetus	Kolmetäheline kood	Teaduslik nimetus
Anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Antarktika kihvkala	TOA	Dissostichus mawsoni
Arktikakrabi	PCR	Chionoecetes spp.
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Euroopa merluus	HKE	Merluccius merluccius
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Harilik hiidlest	HAL	Hippoglossus hippoglossus
Harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Harilik makrell	MAC	Scomber scombrus
Harilik merikeel	SOL	Solea solea
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Harilik soomuslest	DAB	Limanda limanda
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari
Heeringas	HER	Clupea harengus
Hiid-sarvikrai	RMB	Manta birostris
Hirvkalalased	BOR	Caproidae
Huntahven	BSS	Dicentrarchus labrax
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Kalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Kerguéleni jääkala	LIC	Channichthys rhinoceratus
Kihvkalad	TOT	Dissostichus spp.
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Krabid	PAI	Paralomis spp.
Krokodilljääkala	SSI	Chaenocephalus aceratus
Kulduim-tuun	YFT	Thunnus albacares
Kultkala	EDW	Pseudopentaceros spp.
Kägurai	RJN	Leucoraja naevus
Lest	FLE	Platichthys flesus
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Limapead	ALF	Beryx spp.
Luits-nokkhai	DCA	Deania calcea
Lühiuimkalmaar	SQI	Illex illecebrosus
Marmornototeenia	NOR	Notothenia rossii
Megrimid	LEZ	Lepidorhombus spp.
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Merikeeled	SOO	Solea spp.
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Meriluts	USK	Brosme brosme
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Musterrai	RJU	Raja undulata
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Norra rai	JAD	Dipturus nidarosiensis
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Ogarai	RJC	Raja clavata
Oranž karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Peentäpp-rai	RJE	Raja microocellata
Pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Purikala	SAI	Istiophorus albicans
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Railised	SRX	Rajiformes
Roheline rüntnototeenia	NOG	Gobionotothen gibberifrons
Ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea
Sardiin	PIL	Sardina pilchardus
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid	RJB	Dipturus batis (Dipturus cf. flossada and Dipturus cf. intermedia)
Sinihai	BSH	Prionace glauca
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia
Siniuim-tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Stauriidid	JAX	Trachurus spp.
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Süvamere punakrabi	GER	Chaceon spp.
Šagräänrai	RJF	Raja fullonica
Šokolaadhai	SCK	Dalatias licha
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Tobiad	SAN	Ammodytes spp.
Tšiili stauriid	CJM	Trachurus murphyi
Tume ebajääkala	SGI	Pseudochaenichthys georgianus
Tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Tursk	COD	Gadus morhua
Täht-sünkrai	RJR	Amblyraja radiata
Täpiline rai	RJM	Raja montagui
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Rostroraja alba
Valgetäpp-rai	RJH	Raja brachyura
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt
Ümar helerai	RJI	Raja circularis

(1) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

Liik:	tobiad Ammodytes spp.		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (SAN/04-N.)
Taani		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	Tobiad ja seotud kaaspüük Ammodytes spp.		Püügipiirkond:	IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (1)
Taani		0 (2)
Ühendkuningriik		0 (2)
Saksamaa		0 (2)
Rootsi		0 (2)
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.)
Saksamaa		24
Prantsusmaa		8
Madalmaad		19
Ühendkuningriik		39
Liit		90
Lubatud kogupüük (TAC)		90		Ennetuslik TAC

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	III ja IV püügipiirkonna liidu veed (ARU/34-C)
Taani		911
Saksamaa		9
Prantsusmaa		7
Iirimaa		7
Madalmaad		43
Rootsi		35
Ühendkuningriik		16
Liit		1 028
Lubatud kogupüük (TAC)		1 028		Ennetuslik TAC

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/567.)
Saksamaa		296
Prantsusmaa		6
Iirimaa		274
Madalmaad		3 091
Ühendkuningriik		217
Liit		3 884
Lubatud kogupüük (TAC)		3 884		Ennetuslik TAC

Liik:	meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	I, II ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI)
Saksamaa		6 (3)
Prantsusmaa		6 (3)
Ühendkuningriik		6 (3)
Muud		3 (3)
Liit		21 (3)
Lubatud kogupüük (TAC)		21		Ennetuslik TAC

Liik:	meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (USK/3A/BCD)
Taani		15
Rootsi		7
Saksamaa		7
Liit		29
Lubatud kogupüük (TAC)		29		Ennetuslik TAC

Liik:	meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna liidu veed (USK/04-C.)
Taani		64
Saksamaa		19
Prantsusmaa		44
Rootsi		6
Ühendkuningriik		96
Muud		6 (4)
Liit		235
Lubatud kogupüük (TAC)		235		Ennetuslik TAC

Liik:	meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.)
Saksamaa		13
Hispaania		46
Prantsusmaa		548
Iirimaa		53
Ühendkuningriik		264
Muud		13 (5)
Liit		937
Norra		2 923 (6) (7) (8) (9)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 860		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N.)
Belgia		0
Taani		165
Saksamaa		1
Prantsusmaa		0
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		4
Liit		170
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	hirvkalalased Caproidae		Püügipiirkond:	VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BOR/678-)
Taani		6 696
Iirimaa		18 858
Ühendkuningriik		1 734
Liit		27 288
Lubatud kogupüük (TAC)		27 288		Ennetuslik TAC

Liik:	heeringas (10) Clupea harengus		Püügipiirkond:	IIIa (HER/03A.)
Taani		21 131 (11)
Saksamaa		338 (11)
Rootsi		22 104 (11)
Liit		43 573 (11)
Norra		6 767
Fääri saared		400 (12)
Lubatud kogupüük (TAC)		50 740		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	heeringas (13) Clupea harengus		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N (HER/4AB.)
Taani		82 745
Saksamaa		51 032
Prantsusmaa		23 561
Madalmaad		60 285
Rootsi		4 897
Ühendkuningriik		66 268
Liit		288 788
Fääri saared		200
Norra		139 666 (14)
Lubatud kogupüük (TAC)		481 608		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	heeringas (16) Clupea harengus		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HER/04-N.)
Rootsi		1 151 (16)
Liit		1 151
Lubatud kogupüük (TAC)		481 608		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	heeringas (17) Clupea harengus		Püügipiirkond:	IIIa (HER/03A-BC)
Taani		5 692
Saksamaa		51
Rootsi		916
Liit		6 659
Lubatud kogupüük (TAC)		6 659		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	heeringas (18) Clupea harengus		Püügipiirkond:	IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed (HER/2A47DX)
Belgia		56
Taani		10 891
Saksamaa		56
Prantsusmaa		56
Madalmaad		56
Rootsi		53
Ühendkuningriik		207
Liit		11 375
Lubatud kogupüük (TAC)		11 375		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	heeringas (19) Clupea harengus		Püügipiirkond:	IVc ja VIId (20) (HER/4CXB7D)
Belgia		9 308 (21)
Taani		1 201 (21)
Saksamaa		741 (21)
Prantsusmaa		13 136 (21)
Madalmaad		23 463 (21)
Ühendkuningriik		5 105 (21)
Liit		52 954
Lubatud kogupüük (TAC)		481 608		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (22) (HER/5B6ANB)
Saksamaa		466 (23)
Prantsusmaa		88 (23)
Iirimaa		630 (23)
Madalmaad		466 (23)
Ühendkuningriik		2 520 (23)
Liit		4 170 (23)
Lubatud kogupüük (TAC)		4 170		Analüütiline TAC

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIaS (24), VIIb, VIIc (HER/6AS7BC)
Iirimaa		1 482
Madalmaad		148
Liit		1 630
Lubatud kogupüük (TAC)		1 630		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VI Clyde (25) (HER/06ACL.)
Ühendkuningriik		Kehtestatakse hiljem
Liit		Kehtestatakse hiljem (26)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (26)		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIa (27) (HER/07A/MM)
Iirimaa		1 074
Ühendkuningriik		3 053
Liit		4 127
Lubatud kogupüük (TAC)		4 127		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIe ja VIIf (HER/7EF.)
Prantsusmaa		465
Ühendkuningriik		465
Liit		930
Lubatud kogupüük (TAC)		930		Ennetuslik TAC

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	VIIg (28), VIIh (28), VIIj (28) ja VIIk (28) (HER/7G-K.)
Saksamaa		161
Prantsusmaa		893
Iirimaa		12 502
Madalmaad		893
Ühendkuningriik		18
Liit		14 467
Lubatud kogupüük (TAC)		14 467		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	anšoovis Engraulis encrasicolus		Püügipiirkond:	VIII (ANE/08.)
Hispaania		29 700
Prantsusmaa		3 300
Liit		33 000
Lubatud kogupüük (TAC)		33 000		Analüütiline TAC

Liik:	anšoovis Engraulis encrasicolus		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411)
Hispaania		5 978
Portugal		6 522
Liit		12 500
Lubatud kogupüük (TAC)		12 500		Ennetuslik TAC

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Skagerrak (COD/03AN.)
Belgia		14
Taani		4 596
Saksamaa		115
Madalmaad		29
Rootsi		804
Liit		5 558
Lubatud kogupüük (TAC)		5 744		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Kattegat (COD/03AS.)
Taani		324 (29)
Saksamaa		7 (29)
Rootsi		194 (29)
Liit		525 (29)
Lubatud kogupüük (TAC)		525 (29)		Ennetuslik TAC

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/2A3AX4)
Belgia		1 159
Taani		6 659
Saksamaa		4 222
Prantsusmaa		1 432
Madalmaad		3 762
Rootsi		44
Ühendkuningriik		15 275
Liit		32 553
Norra		6 667 (30)
Lubatud kogupüük (TAC)		39 220		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (COD/04-N.)
Rootsi		382 (31)
Liit		382
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIb püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W ning XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (COD/5W6-14)
Belgia		0
Saksamaa		1
Prantsusmaa		12
Iirimaa		16
Ühendkuningriik		45
Liit		74
Lubatud kogupüük (TAC)		74		Ennetuslik TAC

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIa püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W (COD/5BE6A)
Belgia		0
Saksamaa		0
Prantsusmaa		0
Iirimaa		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (32)		Analüütiline TAC

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIIa (COD/07A.)
Belgia		2 (33)
Prantsusmaa		5 (33)
Iirimaa		97 (33)
Madalmaad		0 (33)
Ühendkuningriik		42 (33)
Liit		146 (33)
Lubatud kogupüük (TAC)		146 (33)		Analüütiline TAC

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed (COD/7XAD34)
Belgia		109
Prantsusmaa		1 789
Iirimaa		739
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		193
Liit		2 830
Lubatud kogupüük (TAC)		2 830		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	VIId (COD/07D.)
Belgia		88
Prantsusmaa		1 730
Madalmaad		51
Ühendkuningriik		190
Liit		2 059
Lubatud kogupüük (TAC)		2 059		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (LEZ/2AC4-C)
Belgia		8
Taani		7
Saksamaa		7
Prantsusmaa		43
Madalmaad		34
Ühendkuningriik		2 540
Liit		2 639
Lubatud kogupüük (TAC)		2 639		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; VI püügipiirkond; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/56–14)
Hispaania		646
Prantsusmaa		2 518
Iirimaa		736
Ühendkuningriik		1 782
Liit		5 682
Lubatud kogupüük (TAC)		5 682		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VII (LEZ/07.)
Belgia		370 (34)
Hispaania		4 107 (35)
Prantsusmaa		4 985 (35)
Iirimaa		2 266 (34)
Ühendkuningriik		1 963 (34)
Liit		13 691
Lubatud kogupüük (TAC)		13 691		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (LEZ/8ABDE.)
Hispaania		748
Prantsusmaa		604
Liit		1 352
Lubatud kogupüük (TAC)		1 352		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	megrimid Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (LEZ/8C3411)
Hispaania		1 070
Prantsusmaa		53
Portugal		36
Liit		1 159
Lubatud kogupüük (TAC)		1 159		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	harilik soomuslest ja lest Limanda limanda ja Platichthys flesus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (D/F/2AC4-C)
Belgia		503
Taani		1 888
Saksamaa		2 832
Prantsusmaa		196
Madalmaad		11 421
Rootsi		6
Ühendkuningriik		1 588
Liit		18 434
Lubatud kogupüük (TAC)		18 434		Ennetuslik TAC

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (ANF/2AC4-C)
Belgia		478 (36)
Taani		1 054 (36)
Saksamaa		515 (36)
Prantsusmaa		98 (36)
Madalmaad		361 (36)
Rootsi		12 (36)
Ühendkuningriik		11 003 (36)
Liit		13 521 (36)
Lubatud kogupüük (TAC)		13 521		Ennetuslik TAC

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.)
Belgia		45
Taani		1 152
Saksamaa		18
Madalmaad		16
Ühendkuningriik		269
Liit		1 500
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/56–14)
Belgia		275
Saksamaa		314
Hispaania		294
Prantsusmaa		3 383
Iirimaa		765
Madalmaad		265
Ühendkuningriik		2 354
Liit		7 650
Lubatud kogupüük (TAC)		7 650		Ennetuslik TAC

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VII (ANF/07.)
Belgia		3 097 (37)
Saksamaa		345 (37)
Hispaania		1 231 (37)
Prantsusmaa		19 875 (37)
Iirimaa		2 540 (37)
Madalmaad		401 (37)
Ühendkuningriik		6 027 (37)
Liit		33 516 (37)
Lubatud kogupüük (TAC)		33 516 (37)		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (ANF/8ABDE.)
Hispaania		1 368
Prantsusmaa		7 612
Liit		8 980
Lubatud kogupüük (TAC)		8 980		Ennetuslik TAC

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANF/8C3411)
Hispaania		3 296
Prantsusmaa		3
Portugal		656
Liit		3 955
Lubatud kogupüük (TAC)		3 955		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed (HAD/3A/BCD)
Belgia		10
Taani		1 667
Saksamaa		106
Madalmaad		2
Rootsi		197
Liit		1 982
Lubatud kogupüük (TAC)		2 069		Analüütiline TAC

Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

196

Taani

1 348

Saksamaa

858

Prantsusmaa

1 495

Madalmaad

147

Rootsi

136

Ühendkuningriik

22 225

Liit

26 405

Norra

7 238

Lubatud kogupüük (TAC)

33 643

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IV püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)
Liit	19 641

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HAD/04-N.)
Rootsi		707 (38)
Liit		707
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/6B1214)
Belgia		10
Saksamaa		36
Prantsusmaa		494
Iirimaa		411
Ühendkuningriik		3 739
Liit		4 690
Lubatud kogupüük (TAC)		4 690		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.)
Belgia		4 (39)
Saksamaa		5 (39)
Prantsusmaa		204 (39)
Iirimaa		605
Ühendkuningriik		2 879 (39)
Liit		3 697 (39)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 697 (39)		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HAD/7X7A34)
Belgia		86
Prantsusmaa		5 168
Iirimaa		1 722
Ühendkuningriik		775
Liit		7 751
Lubatud kogupüük (TAC)		7 751		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	VIIa (HAD/07A.)
Belgia		33
Prantsusmaa		150
Iirimaa		898
Ühendkuningriik		993
Liit		2 074
Lubatud kogupüük (TAC)		2 074		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	IIIa (WHG/03A.)
Taani		929
Madalmaad		3
Rootsi		99
Liit		1 031
Lubatud kogupüük (TAC)		1 050		Ennetuslik TAC

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed (WHG/2AC4.)
Belgia		315
Taani		1 361
Saksamaa		354
Prantsusmaa		2 045
Madalmaad		787
Rootsi		3
Ühendkuningriik		9 838
Liit		14 703
Norra		1 300 (40)
Lubatud kogupüük (TAC)		16 003		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/56–14)
Saksamaa		1 (41)
Prantsusmaa		26 (41)
Iirimaa		64 (41)
Ühendkuningriik		122 (41)
Liit		213 (41)
Lubatud kogupüük (TAC)		213 (41)		Analüütiline TAC

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VIIa (WHG/07A.)
Belgia		0
Prantsusmaa		3
Iirimaa		46
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		31
Liit		80
Lubatud kogupüük (TAC)		80		Ennetuslik TAC

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk (WHG/7X7A-C)
Belgia		268
Prantsusmaa		16 501
Iirimaa		7 646
Madalmaad		134
Ühendkuningriik		2 951
Liit		27 500
Lubatud kogupüük (TAC)		27 500		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	VIII (WHG/08.)
Hispaania		1 016
Prantsusmaa		1 524
Liit		2 540
Lubatud kogupüük (TAC)		2 540		Ennetuslik TAC

Liik:	merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (W/P/04-N.)
Rootsi		190 (42)
Liit		190
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (HKE/3A/BCD)
Taani		3 107 (43)
Rootsi		264 (43)
Liit		3 371
Lubatud kogupüük (TAC)		3 371 (44)		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (HKE/2AC4-C)
Belgia		56 (45)
Taani		2 271 (45)
Saksamaa		261 (45)
Prantsusmaa		503 (45)
Madalmaad		130 (45)
Ühendkuningriik		707 (45)
Liit		3 928 (45)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 928 (46)		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/571214)
Belgia		622 (47)
Hispaania		19 944
Prantsusmaa		30 800 (47)
Iirimaa		3 732
Madalmaad		401 (47)
Ühendkuningriik		12 159 (47)
Liit		67 658
Lubatud kogupüük (TAC)		67 658 (48)		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/8ABDE.)
Belgia		20 (49)
Hispaania		13 787
Prantsusmaa		30 961
Madalmaad		40 (49)
Liit		44 808
Lubatud kogupüük (TAC)		44 808 (50)		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HKE/8C3411)
Hispaania		6 732
Prantsusmaa		646
Portugal		3 142
Liit		10 520
Lubatud kogupüük (TAC)		10 520		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	II ja IV püügipiirkonna Norra veed (WHB/24-N.)
Taani		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)
Taani		58 818 (51)
Saksamaa		22 869 (51)
Hispaania		49 865 (51) (52)
Prantsusmaa		40 933 (51)
Iirimaa		45 547 (51)
Madalmaad		71 721 (51)
Portugal		4 632 (51) (52)
Rootsi		14 550 (51)
Ühendkuningriik		76 319 (51)
Liit		385 254 (51) (53)
Norra		110 000
Fääri saared		9 000
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHB/8C3411)
Hispaania		41 375
Portugal		10 344
Liit		51 719 (54)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30′ N ja VII püügipiirkond lääne pool 12°W (WHB/24A567)
Norra		220 494 (55) (56)
Fääri saared		21 500 (57) (58)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	väikesuulest ja pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (L/W/2AC4-C)
Belgia		346
Taani		953
Saksamaa		122
Prantsusmaa		261
Madalmaad		794
Rootsi		11
Ühendkuningriik		3 904
Liit		6 391
Lubatud kogupüük (TAC)		6 391		Ennetuslik TAC

Liik:	sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-)
Saksamaa		116
Eesti		18
Hispaania		365
Prantsusmaa		8 323
Iirimaa		32
Leedu		7
Poola		4
Ühendkuningriik		2 117
Muud		32 (59)
Liit		11 014
Norra		150 (60)
Fääri saared		150 (61)
Lubatud kogupüük (TAC)		11 314		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BLI/12INT-)
Eesti		1 (62)
Hispaania		341 (62)
Prantsusmaa		8 (62)
Leedu		3 (62)
Ühendkuningriik		3 (62)
Muud		1 (62)
Liit		357 (62)
Lubatud kogupüük (TAC)		357 (62)		Ennetuslik TAC

Liik:	sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/24-)
Taani		4
Saksamaa		4
Iirimaa		4
Prantsusmaa		23
Ühendkuningriik		14
Muud		4 (63)
Liit		53
Lubatud kogupüük (TAC)		53		Ennetuslik TAC

Liik:	sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/03-)
Taani		3
Saksamaa		2
Rootsi		3
Liit		8
Lubatud kogupüük (TAC)		8		Ennetuslik TAC

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.)
Taani		8
Saksamaa		8
Prantsusmaa		8
Ühendkuningriik		8
Muud		4 (64)
Liit		36
Lubatud kogupüük (TAC)		36		Ennetuslik TAC

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna liidu veed (LIN/3A/BCD)
Belgia		6 (65)
Taani		50
Saksamaa		6 (65)
Rootsi		19
Ühendkuningriik		6 (65)
Liit		87
Lubatud kogupüük (TAC)		87		Ennetuslik TAC

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna liidu veed (LIN/04-C.)
Belgia		22
Taani		350
Saksamaa		216
Prantsusmaa		195
Madalmaad		7
Rootsi		15
Ühendkuningriik		2 689
Liit		3 494
Lubatud kogupüük (TAC)		3 494		Ennetuslik TAC

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/05EI.)
Belgia		9
Taani		6
Saksamaa		6
Prantsusmaa		6
Ühendkuningriik		6
Liit		33
Lubatud kogupüük (TAC)		33		Ennetuslik TAC

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/6X14.)
Belgia		51
Taani		9
Saksamaa		187
Hispaania		3 774
Prantsusmaa		4 024
Iirimaa		1 008
Portugal		9
Ühendkuningriik		4 634
Liit		13 696
Norra		6 500 (66) (67) (68)
Fääri saared		200 (69) (70)
Lubatud kogupüük (TAC)		20 396		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.)
Belgia		9
Taani		1 187
Saksamaa		33
Prantsusmaa		13
Madalmaad		2
Ühendkuningriik		106
Liit		1 350
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (NEP/3A/BCD)
Taani		9 345
Saksamaa		27
Rootsi		3 343
Liit		12 715
Lubatud kogupüük (TAC)		12 715		Analüütiline TAC

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (NEP/2AC4-C)
Belgia		1 048
Taani		1 048
Saksamaa		15
Prantsusmaa		31
Madalmaad		539
Ühendkuningriik		17 353
Liit		20 034
Lubatud kogupüük (TAC)		20 034		Analüütiline TAC

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.)
Taani		947
Saksamaa		0
Ühendkuningriik		53
Liit		1 000
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.)
Hispaania		33
Prantsusmaa		133
Iirimaa		222
Ühendkuningriik		16 019
Liit		16 407
Lubatud kogupüük (TAC)		16 407		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

VII

(NEP/07.)

Hispaania

1 521

Prantsusmaa

6 166

Iirimaa

9 352

Ühendkuningriik

8 317

Liit

25 356

Lubatud kogupüük (TAC)

25 356

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16):
Hispaania	935
Prantsusmaa	586
Iirimaa	1 124
Ühendkuningriik	455
Liit	3 100

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (NEP/8ABDE.)
Hispaania		250
Prantsusmaa		3 910
Liit		4 160
Lubatud kogupüük (TAC)		4 160		Analüütiline TAC

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	VIIIc (NEP/08C.)
Hispaania		0
Prantsusmaa		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		0		Ennetuslik TAC

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (NEP/9/3411)
Hispaania		84 (71)
Portugal		252 (71)
Liit		336 (71)
Lubatud kogupüük (TAC)		336		Ennetuslik TAC

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	IIIa (PRA/03A.)
Taani		2 429
Rootsi		1 309
Liit		3 738
Lubatud kogupüük (TAC)		7 000		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (PRA/2AC4-C)
Taani		1 818
Madalmaad		17
Rootsi		73
Ühendkuningriik		538
Liit		2 446
Lubatud kogupüük (TAC)		2 446		Ennetuslik TAC

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (PRA/04-N.)
Taani		205
Rootsi		123 (72)
Liit		328
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	viburhännakud Penaeus spp.		Püügipiirkond:	Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.)
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem (73)
Liit		Kehtestatakse hiljem (73) (74)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (73) (74)		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	Skagerrak (PLE/03AN.)
Belgia		106
Taani		13 733
Saksamaa		70
Madalmaad		2 641
Rootsi		736
Liit		17 286
Lubatud kogupüük (TAC)		17 639		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	Kattegat (PLE/03AS.)
Taani		2 086
Saksamaa		23
Rootsi		234
Liit		2 343
Lubatud kogupüük (TAC)		2 343		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

7 435

Taani

24 164

Saksamaa

6 970

Prantsusmaa

1 394

Madalmaad

46 471

Ühendkuningriik

34 388

Liit

120 822

Norra

9 094

Lubatud kogupüük (TAC)

129 917

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IV püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)
Liit	49 578

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/56–14)
Prantsusmaa		9
Iirimaa		261
Ühendkuningriik		388
Liit		658
Lubatud kogupüük (TAC)		658		Ennetuslik TAC

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIa (PLE/07A.)
Belgia		28
Prantsusmaa		12
Iirimaa		768
Madalmaad		9
Ühendkuningriik		281
Liit		1 098
Lubatud kogupüük (TAC)		1 098		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIb ja VIIc (PLE/7BC.)
Prantsusmaa		11
Iirimaa		63
Liit		74
Lubatud kogupüük (TAC)		74		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIId ja VIIe (PLE/7DE.)
Belgia		1 640
Prantsusmaa		5 467
Ühendkuningriik		2 915
Liit		10 022
Lubatud kogupüük (TAC)		10 022		Analüütiline TAC

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg (PLE/7FG.)
Belgia		55
Prantsusmaa		99
Iirimaa		199
Ühendkuningriik		52
Liit		405
Lubatud kogupüük (TAC)		405		Ennetuslik TAC

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIIh, VIIj ja VIIk (PLE/7HJK.)
Belgia		8
Prantsusmaa		16
Iirimaa		56
Madalmaad		32
Ühendkuningriik		16
Liit		128
Lubatud kogupüük (TAC)		128		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (PLE/8/3411)
Hispaania		66
Prantsusmaa		263
Portugal		66
Liit		395
Lubatud kogupüük (TAC)		395		Ennetuslik TAC

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/56–14)
Hispaania		6
Prantsusmaa		190
Iirimaa		56
Ühendkuningriik		145
Liit		397
Lubatud kogupüük (TAC)		397		Ennetuslik TAC

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VII (POL/07.)
Belgia		378 (75)
Hispaania		23 (75)
Prantsusmaa		8 700 (75)
Iirimaa		927 (75)
Ühendkuningriik		2 118 (75)
Liit		12 146 (75)
Lubatud kogupüük (TAC)		12 146		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (POL/8ABDE.)
Hispaania		252
Prantsusmaa		1 230
Liit		1 482
Lubatud kogupüük (TAC)		1 482		Ennetuslik TAC

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	VIIIc (POL/08C.)
Hispaania		208
Prantsusmaa		23
Liit		231
Lubatud kogupüük (TAC)		231		Ennetuslik TAC

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POL/9/3411)
Hispaania		273 (76)
Portugal		9 (76) (77)
Liit		282 (76)
Lubatud kogupüük (TAC)		282 (77)		Ennetuslik TAC

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed (POK/2A3A4.)
Belgia		35
Taani		4 137
Saksamaa		10 447
Prantsusmaa		24 587
Madalmaad		104
Rootsi		568
Ühendkuningriik		8 010
Liit		47 888
Norra		52 399 (78)
Lubatud kogupüük (TAC)		100 287		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (POK/56–14)
Saksamaa		527
Prantsusmaa		5 230
Iirimaa		427
Ühendkuningriik		3 300
Liit		9 484
Norra		510 (79)
Lubatud kogupüük (TAC)		9 994		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (POK/04-N.)
Rootsi		880 (80)
Liit		880
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POK/7/3411)
Belgia		6
Prantsusmaa		1 245
Iirimaa		1 491
Ühendkuningriik		434
Liit		3 176
Lubatud kogupüük (TAC)		3 176		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	harilik kammeljas ja sile kammeljas Psetta maxima ja Scophthalmus rhombus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (T/B/2AC4-C)
Belgia		362
Taani		773
Saksamaa		197
Prantsusmaa		93
Madalmaad		2 745
Rootsi		5
Ühendkuningriik		762
Liit		4 937
Lubatud kogupüük (TAC)		4 937		Ennetuslik TAC

Liik:	railised Rajiformes		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SRX/2AC4-C)
Belgia		232 (81) (82) (83)
Taani		9 (81) (82) (83)
Saksamaa		11 (81) (82) (83)
Prantsusmaa		36 (81) (82) (83)
Madalmaad		198 (81) (82) (83)
Ühendkuningriik		892 (81) (82) (83)
Liit		1 378 (81) (83)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 378 (83)		Ennetuslik TAC

Liik:	railised Rajiformes		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkonna liidu veed (SRX/03A-C.)
Taani		37 (84)
Rootsi		10 (84)
Liit		47 (84)
Lubatud kogupüük (TAC)		47		Ennetuslik TAC

Liik:	railised Rajiformes		Püügipiirkond:	VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed (SRX/67AKXD)
Belgia		762 (85) (86) (87) (88)
Eesti		4 (85) (86) (87) (88)
Prantsusmaa		3 417 (85) (86) (87) (88)
Saksamaa		10 (85) (86) (87) (88)
Iirimaa		1 101 (85) (86) (87) (88)
Leedu		18 (85) (86) (87) (88)
Madalmaad		3 (85) (86) (87) (88)
Portugal		19 (85) (86) (87) (88)
Hispaania		920 (85) (86) (87) (88)
Ühendkuningriik		2 180 (85) (86) (87) (88)
Liit		8 434 (85) (86) (87) (88)
Lubatud kogupüük (TAC)		8 434 (87) (88)		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	railised Rajiformes		Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed (SRX/07D.)
Belgia		96 (89) (90) (91)
Prantsusmaa		802 (89) (90) (91)
Madalmaad		5 (89) (90) (91)
Ühendkuningriik		160 (89) (90) (91)
Liit		1 063 (89) (90) (91)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 063 (91)		Ennetuslik TAC

Liik:	railised Rajiformes		Püügipiirkond:	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed (SRX/89-C.)
Belgia		8 (92) (93)
Prantsusmaa		1 427 (92) (93)
Portugal		1 156 (92) (93)
Hispaania		1 163 (92) (93)
Ühendkuningriik		8 (92) (93)
Liit		3 762 (92) (93)
Lubatud kogupüük (TAC)		3 762 (93)		Ennetuslik TAC

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed; Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46)
Taani		16
Saksamaa		28
Eesti		16
Hispaania		16
Prantsusmaa		259
Iirimaa		16
Leedu		16
Poola		16
Ühendkuningriik		1 017
Liit		1 400
Norra		1 100 (94)
Lubatud kogupüük (TAC)		2 500		Analüütiline TAC

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus		Püügipiirkond:	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed (MAC/2A34.)
Belgia		639 (95) (96)
Taani		22 031 (95) (96)
Saksamaa		666 (95) (96)
Prantsusmaa		2 013 (95) (96)
Madalmaad		2 026 (95) (96)
Rootsi		6 034 (95) (96) (97)
Ühendkuningriik		1 877 (95) (96)
Liit		35 286 (95) (96) (97)
Norra		211 560 (98)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 020 996		Analüütiline TAC

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus		Püügipiirkond:	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-)
Saksamaa		25 928
Hispaania		28
Eesti		216
Prantsusmaa		17 287
Iirimaa		86 426
Läti		159
Leedu		159
Madalmaad		37 811
Poola		1 826
Ühendkuningriik		237 677
Liit		407 517
Norra		18 261 (99) (100)
Fääri saared		38 576 (101)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 020 996		Analüütiline TAC

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus		Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (MAC/8C3411)
Hispaania		38 432 (102)
Prantsusmaa		255 (102)
Portugal		7 944 (102)
Liit		46 631
Lubatud kogupüük (TAC)		1 020 996		Analüütiline TAC

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus		Püügipiirkond:	IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A4A-N)
Taani		16 004
Liit		16 004
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (SOL/3A/BCD)
Taani		463
Saksamaa		27 (103)
Madalmaad		44 (103)
Rootsi		17
Liit		551
Lubatud kogupüük (TAC)		551		Analüütiline TAC

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SOL/24-C.)
Belgia		1 343
Taani		614
Saksamaa		1 074
Prantsusmaa		269
Madalmaad		12 122
Ühendkuningriik		691
Liit		16 113
Norra		10 (104)
Lubatud kogupüük (TAC)		16 123		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/56–14)
Iirimaa		46
Ühendkuningriik		11
Liit		57
Lubatud kogupüük (TAC)		57		Ennetuslik TAC

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIa (SOL/07A.)
Belgia		10 (105)
Prantsusmaa		0 (105)
Iirimaa		17 (105)
Madalmaad		3 (105)
Ühendkuningriik		10 (105)
Liit		40 (105)
Lubatud kogupüük (TAC)		40 (105) (106)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIb ja VIIc (SOL/7BC.)
Prantsusmaa		6
Iirimaa		36
Liit		42
Lubatud kogupüük (TAC)		42		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIId (SOL/07D.)
Belgia		733
Prantsusmaa		1 467
Ühendkuningriik		524
Liit		2 724
Lubatud kogupüük (TAC)		2 724		Analüütiline TAC

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIe (SOL/07E.)
Belgia		42
Prantsusmaa		443
Ühendkuningriik		693
Liit		1 178
Lubatud kogupüük (TAC)		1 178		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg (SOL/7FG.)
Belgia		528
Prantsusmaa		53
Iirimaa		26
Ühendkuningriik		238
Liit		845
Lubatud kogupüük (TAC)		845		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIh, VIIj ja VIIk (SOL/7HJK.)
Belgia		32
Prantsusmaa		64
Iirimaa		171
Madalmaad		51
Ühendkuningriik		64
Liit		382
Lubatud kogupüük (TAC)		382		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	VIIIa ja VIIIb (SOL/8AB.)
Belgia		42
Hispaania		8
Prantsusmaa		3 135
Madalmaad		235
Liit		3 420
Lubatud kogupüük (TAC)		3 420		Analüütiline TAC

Liik:	merikeeled Solea spp.		Püügipiirkond:	VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (SOO/8CDE34)
Hispaania		403
Portugal		669
Liit		1 072
Lubatud kogupüük (TAC)		1 072		Ennetuslik TAC

Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	IIIa (SPR/03A.)
Taani		22 300 (107)
Saksamaa		47 (107)
Rootsi		8 437 (107)
Liit		30 784
Lubatud kogupüük (TAC)		33 280		Ennetuslik TAC

Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SPR/2AC4-C)
Belgia		376 (108)
Taani		29 755 (108)
Saksamaa		376 (108)
Prantsusmaa		376 (108)
Madalmaad		376 (108)
Rootsi		1 330 (108) (109)
Ühendkuningriik		1 241 (108)
Liit		33 830
Norra		0
Fääri saared		0 (110)
Lubatud kogupüük (TAC)		33 830		Analüütiline TAC

Liik:	kilu Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	VIId ja VIIe (SPR/7DE.)
Belgia		21
Taani		1 339
Saksamaa		21
Prantsusmaa		288
Madalmaad		288
Ühendkuningriik		2 163
Liit		4 120
Lubatud kogupüük (TAC)		4 120		Ennetuslik TAC

Liik:	harilik ogahai Squalus acanthias		Püügipiirkond:	I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (DGS/15X14)
Belgia		20 (111)
Saksamaa		4 (111)
Hispaania		10 (111)
Prantsusmaa		83 (111)
Iirimaa		53 (111)
Madalmaad		0 (111)
Portugal		0 (111)
Ühendkuningriik		100 (111)
Liit		270 (111)
Lubatud kogupüük (TAC)		270 (111)		Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.		Püügipiirkond:	IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed (JAX/4BC7D)
Belgia		16 (112)
Taani		6 973 (112)
Saksamaa		616 (112) (113)
Hispaania		129 (112)
Prantsusmaa		578 (112) (113)
Iirimaa		438 (112)
Madalmaad		4 198 (112) (113)
Portugal		15 (112)
Rootsi		75 (112)
Ühendkuningriik		1 659 (112) (113)
Liit		14 697
Norra		3 550 (114)
Lubatud kogupüük (TAC)		18 247		Ennetuslik TAC

Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.		Püügipiirkond:	IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14)
Taani		8 140 (115) (117)
Saksamaa		6 351 (115) (116) (117)
Hispaania		8 663 (117) (119)
Prantsusmaa		3 269 (115) (116) (117) (119)
Iirimaa		21 153 (115) (117)
Madalmaad		25 484 (115) (116) (117)
Portugal		834 (117) (119)
Rootsi		675 (115) (117)
Ühendkuningriik		7 660 (115) (116) (117)
Liit		82 229
Fääri saared		1 600 (118)
Lubatud kogupüük (TAC)		83 829		Analüütiline TAC

Liik:	stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	VIIIc (JAX/08C.)
Hispaania		11 890 (120)
Prantsusmaa		206
Portugal		1 175 (120)
Liit		13 271
Lubatud kogupüük (TAC)		13 271		Analüütiline TAC

Liik:	stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	IX (JAX/09.)
Hispaania		18 977 (121)
Portugal		54 372 (121)
Liit		73 349
Lubatud kogupüük (TAC)		73 349		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Liik:	stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	X; CECAFi liidu veed (122) (JAX/X34PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem
Liit		Kehtestatakse hiljem (123)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (123)		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.

Liik:	stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed (124) (JAX/341PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem
Liit		Kehtestatakse hiljem (125)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (125)		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.

Liik:	stauriidid Trachurus spp.		Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed (126) (JAX/341SPN)
Hispaania		Kehtestatakse hiljem
Liit		Kehtestatakse hiljem (127)
Lubatud kogupüük (TAC)		Kehtestatakse hiljem (127)		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.

Liik:	norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii		Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (NOP/2A3A4.)
Taani		141 819 (128)
Saksamaa		27 (128) (129)
Madalmaad		104 (128) (129)
Liit		141 950 (128) (130)
Norra		25 000 (131)
Fääri saared		9 300 (132)
Lubatud kogupüük (TAC)		238 981		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (NOP/04-N.)
Taani		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.)
Rootsi		800 (133) (134)
Liit		800
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

Liik:	muud liigid		Püügipiirkond:	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu veed (OTH/5B67-C)
Liit		Ei kohaldata
Norra		250 (135)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

Liik:	muud liigid		Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.)
Belgia		52
Taani		4 750
Saksamaa		535
Prantsusmaa		220
Madalmaad		380
Rootsi		Ei kohaldata (136)
Ühendkuningriik		3 563
Liit		9 500 (137)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

Liik:	muud liigid		Püügipiirkond:	IIa, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonna liidu veed (OTH/2A46AN)
Liit		Ei kohaldata
Norra		5 250 (138) (139)
Fääri saared		150 (140)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC

(1) Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula juures.

(2) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4). Kui liikmesriik kasutab seda sätet nimetatud püügi kaaspüügi liikide suhtes, ei tohi see liikmesriik kasutada liikidevahelise paindlikkuse sätteid selle liigi kaaspüügi suhtes.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkondades:

Püügipiirkond

tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed

(SAN/234_1)

(SAN/234_2)

(SAN/234_3)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7)

Taani

Ühendkuningriik

Saksamaa

Rootsi

Liit

Kokku

(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(5) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(6) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).

(7) Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-): 3 000

(8) Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks Vb, VI ja VII püügipiirkonnas:

Molva (LIN/*5B67-)	6 500
Meriluts (USK/*5B67-)	2 923

(9) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000

(10) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(11) Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).

(12) Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).

(13) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(14) Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi IVa ja IVb püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud.

50 000

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) (15)
Liit	50 000

(15) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(16) Tursa, kilttursa, pollaki ning merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(17) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

(18) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

(19) Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(20) Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(21) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).

(22) Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde'i piirkond.

(23) Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuuemeremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

(24) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07°00′ W.

(25) Clyde'i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

—	Mull of Kintyre (55°17,9′N, 05°47,8′W);

—	punkt konkreetses asukohas (55°04′N, 05°23′W) ja

—	Corsewall Point (55°00,5′N, 05°09,4′W).D265

(26) Kinnitatakse samal tasemel, mis Ühendkuningriigi kvoot.

(27) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52°30′ N,

—	lõunas laiuskraad 52°00′ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(28) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52°30′ N,

—	lõunas laiuskraad 52°00′ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(29) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(30) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)
Liit	28 293

(31) Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(32) Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(33) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(34) 5 % sellest kvoodist võib kasutada VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeelte sihtpüügil.

(35) 5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

(36) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: VI püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56–14).

(37) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(38) Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(39) sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda IX piirkonnas. IIa püügipiirkonna liidu veed (HAD/*2AC4.)

(40) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)
Liit	9 961

(41) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(42) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(43) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(44) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 119 765

(45) IIIa rajoonis võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).

(46) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 119 765

(47) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(48) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 119 765

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	80
Hispaania	3 218
Prantsusmaa	3 218
Iirimaa	402
Madalmaad	40
Ühendkuningriik	1 810
Liit	8 767

(49) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(50) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 119 765

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed (HKE/*57–14)
Belgia	4
Hispaania	3 994
Prantsusmaa	7 188
Madalmaad	12
Liit	11 198

(51) Eritingimus: liidu kasutatava 21 500 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 9,2 %

(52) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(53) Eritingimus: ELi kvootidest võib I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning VIIIc, IX ja X püügipiirkonnas, ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas järgmise koguse: 220 494

(54) Eritingimus: ELi kvootidest võib I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning VIIIc, IX ja X püügipiirkonnas, ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas järgmise koguse: 220 494

(55) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormist maha.

(56) Eritingimus: IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): 55 124

Kõnealune püügi piirnorm IVa püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist: 25 %

(57) Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormidest maha.

(58) Eritingimus: võidakse püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): 5 375

(59) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(60) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (NLI/*24X7C).

(61) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda VIa püügipiirkonna ELi vetes põhja pool 56°30′ N ja VIb püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(62) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(63) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(64) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(65) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna liidu vetes.

(66) Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.): 3 000

(67) Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised:

Molva (LIN/*5B67-)	6 500
Meriluts (USK/*5B67-)	2 923

(68) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000

(69) Kaasa arvatud meriluts. Püütakse VIb ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N (LIN/*6BAN.).

(70) Eritingimus: selle alusel on lubatud VIa ja VIb püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VIa ja VIb püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 75

(71) Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi IXa rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

(72) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(73) Viburhännakute Farfantepenaeus subtilis ja Farfantepenaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(74) Kinnitatakse samal tasemel, mis Prantsusmaa kvoot.

(75) Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).

(76) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).

(77) Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni.

(78) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(79) Võib püüda põhja pool 56°30′ N (POK/*5614N).

(80) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(81) Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist IV püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(82) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille üldpikkus on üle 15 meetri. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(83) Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul IIa püügipiirkonna liidu vetes ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(84) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(85) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(86) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(87) Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:

Liik:	peentäpp-rai Raja microocellata		Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu veed (RJE/7FG)
Belgia		14
Eesti		0
Prantsusmaa		63
Saksamaa		0
Iirimaa		20
Leedu		0
Madalmaad		0
Portugal		0
Hispaania		17
Ühendkuningriik		40
Liit		154
Lubatud kogupüük (TAC)		154		Ennetuslik TAC
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(88) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIIe püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/67AKXD). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.

Liik:	musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	VIIe püügipiirkonna liidu veed (RJU/67AKXD)
Belgia		15
Eesti		0
Prantsusmaa		65
Saksamaa		0
Iirimaa		21
Leedu		0
Madalmaad		0
Portugal		0
Hispaania		18
Ühendkuningriik		42
Liit		161
Lubatud kogupüük (TAC)		161		Ennetuslik TAC
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(89) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(90) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(91) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.

Liik:	musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed (RJU/07D.)
Belgia		2
Prantsusmaa		14
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		3
Liit		19
Lubatud kogupüük (TAC)		19		Ennetuslik TAC
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(92) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(93) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIII ja IX alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Eelmised sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.

Liik:	musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	VIII püügipiirkonna liidu veed (RJU/8-C.)
Belgia		0
Prantsusmaa		12
Portugal		9
Hispaania		9
Ühendkuningriik		0
Liit		30
Lubatud kogupüük (TAC)		30		Ennetuslik TAC

Liik:	musterrai Raja undulata		Püügipiirkond:	IX püügipiirkonna liidu veed (RJU/9-C.)
Belgia		0
Prantsusmaa		18
Portugal		15
Hispaania		15
Ühendkuningriik		0
Liit		48
Lubatud kogupüük (TAC)		48		Ennetuslik TAC

(94) Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna liidu vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).

(95) Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)	Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)
Belgia	86	88
Taani	2 968	3 037
Saksamaa	90	92
Prantsusmaa	271	278
Madalmaad	273	279
Rootsi	813	832
Ühendkuningriik	253	259
Liit	4 754	4 865

(96) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).

(97) Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse IIa ja IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*04N-). 328

Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.

(98) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: 61 341

Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.): 3 000

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:

	IIIa	IIIa ja IVbc	IVb	IVc	VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2017 ja 1. september – 31. detsember 2017
	(MAC/*03A.)	(MAC/*3A4BC)	(MAC/*04B.)	(MAC/*04C.)	(MAC/*2A6.)
Taani	0	4 130	0	0	13 219
Prantsusmaa	0	490	0	0	0
Madalmaad	0	490	0	0	0
Rootsi	0	0	390	10	3 424
Ühendkuningriik	0	490	0	0	0
Norra	3 000	0	0	0	0

(99) Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30′ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(100) Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30′ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630): 42 312

(101) See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes VIa (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka IIa ja IVa (põhja pool 59°) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2017 ja 1. september – 31. detsember 2017 (MAC/*4A-EN)	IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*2AN-)	Fääri saarte veed (MAC/*FRO2)
Saksamaa	15 648	2 108	2 157
Prantsusmaa	10 433	1 404	1 438
Iirimaa	52 161	7 028	7 192
Madalmaad	22 820	3 073	3 146
Ühendkuningriik	143 448	19 331	19 778
Liit	244 510	32 944	33 711

(102) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIb (MAC/*08B.)
Hispaania	3 227
Prantsusmaa	21
Portugal	667

(103) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 liidu vetes.

(104) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).

(105) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(106) Lisaks sellele TACile võivad liikmesriigid, kellel on kvoot hariliku merikeele püüdmiseks VIIa püügipiirkonnas, ühisel kokkuleppel otsustada eraldada kokku 7 tonni ühele või mitmele laevale, kes tegelevad STECFi poolt hinnatud teadusliku kalapüügiga, et parandada teaduslikku teavet selle kalavaru kohta (SOL/*07A.). Asjaomased liikmesriigid peavad enne lossimise lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d).

(107) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Kui liikmesriik kasutab seda sätet nimetatud püügi kaaspüügi liikide suhtes, ei tohi see liikmesriik kasutada liikidevahelise paindlikkuse sätteid selle liigi kaaspüügi suhtes.

(108) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Kui liikmesriik kasutab seda sätet nimetatud püügi kaaspüügi liikide suhtes, ei tohi see liikmesriik kasutada liikidevahelise paindlikkuse sätteid selle liigi kaaspüügi suhtes.

(109) Kaasa arvatud tobiad.

(110) Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.

(111) Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta, nagu on nõutud käesoleva määruse artiklites 12 ja 41. Erandina käesoleva määruse artiklist 12 võib STECFi poolt positiivselt hinnatud kaaspüügivältimisprogrammis osalev laev lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Kaaspüügivältimiseprogrammis osalevad liikmesriigid tagavad, et selle erandi alusel lossitud hariliku ogahai üldkogused ei ületa eespool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peavad nad komisjonile edastama osalevate laevade nimekirja. Liikmesriigid vahetavad teavet kaaspüügi vältimise piirkondade kohta.

(112) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Kui liikmesriik kasutab seda sätet nimetatud püügi kaaspüügi liikide suhtes, ei tohi see liikmesriik kasutada liikidevahelise paindlikkuse sätteid selle liigi kaaspüügi suhtes.

(113) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(114) Võib püüda IVa püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte VIId püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).

(115) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2017 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(116) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).

(117) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Kui liikmesriik kasutab seda sätet nimetatud püügi kaaspüügi liikide suhtes, ei tohi see liikmesriik kasutada liikidevahelise paindlikkuse sätteid selle liigi kaaspüügi suhtes.

(118) Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56°30′ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkond.

(119) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C2). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).

(120) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX püügipiirkonnas (JAX/*09).

(121) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C).

(122) Assoori saarte ümbruse veed.

(123) Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.

(124) Madeira ümbruse veed.

(125) Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.

(126) Kanaari saarte ümbruse veed.

(127) Kinnitatakse samal tasemel, mis Hispaania kvoot.

(128) Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib kilttursa ja merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kui liikmesriik kasutab seda sätet nimetatud püügi kaaspüügi liikide suhtes, ei tohi see liikmesriik kasutada liikidevahelise paindlikkuse sätteid selle liigi kaaspüügi suhtes.

(129) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.

(130) Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2016 kuni 31. oktoobrini 2017.

(131) Kasutatakse sortimisvõret.

(132) Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha.

(133) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(134) Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid: 0

(135) Püütakse ainult õngejadaga.

(136) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.

(137) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(138) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(139) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(140) Püütakse IV ja VIa (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkonnas (OTH/*46AN).

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESI I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna liidu, Fääri, Norra ja rahvusvahelised veed (HER/1/2-)
Belgia		15 (1)
Taani		14 409 (1)
Saksamaa		2 524 (1)
Hispaania		48 (1)
Prantsusmaa		622 (1)
Iirimaa		3 731 (1)
Madalmaad		5 157 (1)
Poola		729 (1)
Portugal		48 (1)
Soome		223 (1)
Rootsi		5 340 (1)
Ühendkuningriik		9 213 (1)
Liit		42 059 (1)
Fääri saared		6 000 (2) (3)
Norra		37 854 (2) (4)
Lubatud kogupüük (TAC)		646 075		Analüütiline TAC

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.)
Saksamaa		2 779
Kreeka		344
Hispaania		3 100
Iirimaa		344
Prantsusmaa		2 551
Portugal		3 100
Ühendkuningriik		10 784
Liit		23 002
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N1GL14)
Saksamaa		1 800 (5)
Ühendkuningriik		400 (5)
Liit		2 200 (5)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	I ja IIb (COD/1/2B.)
Saksamaa		6 554 (8)
Hispaania		13 152 (8)
Prantsusmaa		3 100 (8)
Poola		2 716 (8)
Portugal		2 638 (8)
Ühendkuningriik		4 374 (8)
Muud liikmesriigid		491 (6) (8)
Liit		33 025 (7)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (C/H/05B-F.)
Saksamaa		19
Prantsusmaa		114
Ühendkuningriik		817
Liit		950
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GRV/514GRN)

Liit

10 (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GRV/N1GRN.)

Liit

10 (11)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

Iib

(CAP/02B.)

Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Analüütiline TAC

Liik:	moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)
Taani		0
Saksamaa		0
Rootsi		0
Ühendkuningriik		0
Kõik liikmesriigid		0 (13)
Liit		0 (14)
Norra		0 (14)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.)
Saksamaa		257
Prantsusmaa		154
Ühendkuningriik		789
Liit		1 200
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF)
Taani		1 100
Saksamaa		75
Prantsusmaa		120
Madalmaad		105
Ühendkuningriik		1 100
Liit		2 500 (15)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	harilik molva ja sinine molva Molva molva ja Molva dypterygia		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (B/L/05B-F.)
Saksamaa		586
Prantsusmaa		1 300
Ühendkuningriik		114
Liit		2 000 (16)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN)
Taani		575
Prantsusmaa		575
Liit		1 150
Norra		1 750
Fääri saared		1 250
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PRA/N1GRN.)
Taani		1 300
Prantsusmaa		1 300
Liit		2 600
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.)
Saksamaa		2 040
Prantsusmaa		328
Ühendkuningriik		182
Liit		2 550
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Analüütiline TAC

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.)
Belgia		56
Saksamaa		347
Prantsusmaa		1 691
Madalmaad		56
Ühendkuningriik		650
Liit		2 800
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.)
Saksamaa		25 (17)
Ühendkuningriik		25 (17)
Liit		50 (17)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Liit

900 (18)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GHL/N1GRN.)
Saksamaa		1 925 (19)
Liit		1 925 (19)
Norra		575 (19)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/514GRN)
Saksamaa		4 289
Ühendkuningriik		226
Liit		4 515 (20)
Norra		575
Fääri saared		110
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad (madalvee pelaagilised) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214S)
Eesti		0
Saksamaa		0
Hispaania		0
Prantsusmaa		0
Iirimaa		0
Läti		0
Madalmaad		0
Poola		0
Portugal		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
Lubatud kogupüük (TAC)		0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad (süvamere pelaagilised) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214D)
Eesti		35 (21) (22)
Saksamaa		707 (21) (22)
Hispaania		124 (21) (22)
Prantsusmaa		66 (21) (22)
Iirimaa		0 (21) (22)
Läti		13 (21) (22)
Madalmaad		0 (21) (22)
Poola		64 (21) (22)
Portugal		148 (21) (22)
Ühendkuningriik		2 (21) (22)
Liit		1 159 (21) (22)
Lubatud kogupüük (TAC)		7 500 (21) (22)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (RED/1N2AB.)
Saksamaa		766
Hispaania		95
Prantsusmaa		84
Portugal		405
Ühendkuningriik		150
Liit		1 500
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Liit

Kehtestatakse hiljem (23) (24)

Lubatud kogupüük (TAC)

8 000 (25)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14P)
Saksamaa		962 (26) (27) (28)
Prantsusmaa		5 (26) (27) (28)
Ühendkuningriik		7 (26) (27) (28)
Liit		974 (26) (27) (28)
Norra		740 (26) (27)
Fääri saared		50 (26) (27) (29)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad (põhjalähedased) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14D)
Saksamaa		1 581 (30)
Prantsusmaa		8 (30)
Ühendkuningriik		11 (30)
Liit		1 600 (30)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.)
Belgia		3
Saksamaa		368
Prantsusmaa		25
Ühendkuningriik		4
Liit		400
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	muud liigid		Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.)
Saksamaa		117 (31)
Prantsusmaa		47 (31)
Ühendkuningriik		186 (31)
Liit		350 (31)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	muud liigid (32)		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.)
Saksamaa		322
Prantsusmaa		289
Ühendkuningriik		189
Liit		800
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	lestalised		Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (FLX/05B-F.)
Saksamaa		18
Prantsusmaa		14
Ühendkuningriik		68
Liit		100
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

kaaspüük (33)

Püügipiirkond:

Gröönimaa veed

(B-C/GRL)

Liit

900

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(2) Võib kalastada liidu vetes põhja pool 62° N.

(3) Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormidest maha.

(4) Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)
	37 854
	II, Vb põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)
Belgia	2
Taani	2 055
Saksamaa	360
Hispaania	7
Prantsusmaa	89
Iirimaa	532
Madalmaad	736
Poola	104
Portugal	7
Soome	32
Rootsi	762
Ühendkuningriik	1 314

(5) Sellele kvoodile kehtivad järgmised tingimused, v.a kaaspüügile:

1.	Püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2017.

ELi laevad võivad valida kalapüügi ühes või mõlemas alljärgnevas püügipiirkonnas:

Aruandluskood	Geograafilised piirid
COD/GRL1	Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub NAFO alapiirkonnas 1F lääne pool 44°00′W ja lõuna pool 56o 00′ N, NAFO alapiirkonna 1 osa, mis asub lõuna pool paralleelist 60°45′ põhjalaiust (Cape Desolation), ning Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICESi XIVb rajoonis 1F ida pool 44°00′W ja lõuna pool 62o 30′ N.
COD/GRL2	Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICES XIVb rajoonis põhja pool 62°30′N.

(6) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(7) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Svalbardi ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(8) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

(9) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(10) Kokku eraldatakse Norrale allpool esitatud kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G): Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(11) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(12) Kokku eraldatakse Norrale allpool esitatud kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G): Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(13) Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti.

(14) Kalastamisperiood 20. juunist kuni järgmise aasta 30. aprillini.

(15) Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki.

(16) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F): 0

(17) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(18) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(19) Tohib püüda lõuna pool 68°N.

(20) Püütakse korraga kuni kuue laevaga.

(21) Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	64°45′N	28°30′W
2	62°50′N	25°45′W
3	61°55′N	26°45′W
4	61°00′N	26°30′W
5	59°00′N	30°00′W
6	59°00′N	34°00′W
7	61°30′N	34°00′W
8	62°50′N	36°00′W
9	64°45′N	28°30′W

(22) Tohib püüda ainult 10. maist1. juulini 2017.

(23) Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2017. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate sihtpüügi.

(24) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

(25) Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke.

(26) Võib püüda ainult 10. maist 1. juulini.

(27) Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	64°45′N	28°30′W
2	62°50′N	25°45′W
3	61°55′N	26°45′W
4	61°00′N	26°30′W
5	59°00′N	30°00′W
6	59°00′N	34°00′W
7	61°30′N	34°00′W
8	62°50′N	36°00′W
9	64°45′N	28°30′W

(28) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(29) Võib püüda ainult V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).

(30) Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	59°15′N	54°26′W
2	59°15′N	44°00′W
3	59°30′N	42°45′W
4	60°00′N	42°00′W
5	62°00′N	40°30′W
6	62°00′N	40°00′W
7	62°40′N	40°15′W
8	63°09′N	39°40′W
9	63°30′N	37°15′W
10	64°20′N	35°00′W
11	65°15′N	32°30′W
12	65°15′N	29°50′W

(31) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(32) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

(33) Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ja pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Liit

0 (1)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Liit

0 (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 3M (COD/N3M.)
Eesti		155
Saksamaa		649
Läti		155
Leedu		155
Poola		529
Hispaania		1 993
Prantsusmaa		278
Portugal		2 733
Ühendkuningriik		1 298
Liit		7 945
Lubatud kogupüük (TAC)		13 931		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3L

(WIT/N3L.)

Liit

0 (3)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	pikklest Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (WIT/N3NO.)
Eesti		98
Läti		98
Leedu		98
Liit		295
Lubatud kogupüük (TAC)		2 225		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Liit

0 (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Liit

0 (5)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	lühiuimkalmaar Illex illecebrosus		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.)
Eesti		128 (6)
Läti		128 (6)
Leedu		128 (6)
Poola		227 (6)
Liit		Ei kohaldata (6) (7)
Lubatud kogupüük (TAC)		34 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Liit

0 (8)

Lubatud kogupüük (TAC)

17 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Liit

0 (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (10) (11) (PRA/N3LNO.)
Eesti		0 (12)
Läti		0 (12)
Leedu		0 (12)
Poola		0 (12)
Hispaania		0 (12)
Portugal		0 (12)
Liit		0 (12)
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (12)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3M (13)

(PRA/*N3M.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (14)

Analüütiline TAC

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO)
Eesti		297
Saksamaa		303
Läti		42
Leedu		21
Hispaania		4 067
Portugal		1 700
Liit		6 430
Lubatud kogupüük (TAC)		10 966		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	railased Rajidae		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (SKA/N3LNO.)
Eesti		283
Leedu		62
Hispaania		3 403
Portugal		660
Liit		4 408
Lubatud kogupüük (TAC)		7 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3LN (RED/N3LN.)
Eesti		702
Saksamaa		483
Läti		702
Leedu		702
Liit		2 589
Lubatud kogupüük (TAC)		14 200		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3M (RED/N3M.)
Eesti		1 571 (15)
Saksamaa		513 (15)
Läti		1 571 (15)
Leedu		1 571 (15)
Hispaania		233 (15)
Portugal		2 354 (15)
Liit		7 813 (15)
Lubatud kogupüük (TAC)		7 000 (15)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3O (RED/N3O.)
Hispaania		1 771
Portugal		5 229
Liit		7 000
Lubatud kogupüük (TAC)		20 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K (RED/N1F3K.)
Läti		0 (16)
Leedu		0 (16)
Liit		0 (16)
Lubatud kogupüük (TAC)		0 (16)		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	valge ameerikaluts Urophycis tenuis		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (HKW/N3NO.)
Hispaania		255
Portugal		333
Liit		588 (17)
Lubatud kogupüük (TAC)		1 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(2) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(3) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(4) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(5) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(6) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2017.

(7) Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Allpool kindlaks määratud kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola: 29 467

(8) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui NAFO poolt lepinguosalistele ettenähtud, ilma varu osa kindlaks määramata ruske soomuslesta kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnormid: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(9) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(10) Välja arvatud järgmiste koordinaatidega piiratud ala:

Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
1	47o 20′ 0	46o 40′ 0
2	47o 20′ 0	46o 30′ 0
3	46o 00′ 0	46o 30′ 0
4	46o 00′ 0	46o 40′ 0

(11) Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas:

Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
1	46o 00′ 0	47o 49′ 0
2	46o 25′ 0	47o 27′ 0
3	46°42′0	47o 25′ 0
4	46o 48′ 0	47o 25′ 50
5	47o 16′ 50	47o 43′ 50

(12) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(13) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
1	47o 20′ 0	46o 40′ 0
2	47o 20′ 0	46o 30′ 0
3	46o 00′ 0	46o 30′ 0
4	46o 00′ 0	46o 40′ 0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist31. detsembrini 2017 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
1	47o 55′ 0	45o 00′ 0
2	47o 30′ 0	44o 15′ 0
3	46o 55′ 0	44o 15′ 0
4	46o 35′ 0	44o 30′ 0
5	46o 35′ 0	45o 40′ 0
6	47o 30′ 0	45o 40′ 0
7	47o 55′ 0	45o 00′ 0

(14) Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik	Laevade suurim arv	Püügipäevade suurim arv
Taani	0	0
Eesti	0	0
Hispaania	0	0
Läti	0	0
Leedu	0	0
Poola	0	0
Portugal	0	0

(15) Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2017 püüda rohkem kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga: 3 500

(16) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(17) Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:

Hispaania	509
Portugal	667
Liit	1 176

ID LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA

ICCATi raames vastu võetud hariliku tuuni, Põhja-Atlandi ja Lõuna-Atlandi mõõkkala, Põhja-Atlandi ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni, suursilm-tuuni, sinise marliini ja valge odanina lubatud kogupüügid eraldatakse ICCATi lepinguosalistele riikidele, koostööd tegevatele mitteliikmesriikidele, organisatsioonidele või kalapüügiettevõtjatele (konventsiooniosalised) ning nende liidu osa on seega kindlaks määratud.

ICCATi raames vastu võetud Vahemere mõõkkala, kulduim-tuuni ja sinihai lubatud kogupüüke ei eraldata ICCATi konventsiooniosalistele ning nende liidu osa ei ole seega kindlaks määratud.

Liik:	harilik tuun Thunnus thynnus		Püügipiirkond:	Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri (BFT/AE45WM)
Küpros		117,66 (4)
Kreeka		218,7
Hispaania		4 243,57 (2) (4)
Prantsusmaa		4 187,30 (2) (3) (4)
Horvaatia		661,82 (6)
Itaalia		3 304,82 (4) (5)
Malta		271,14 (4)
Portugal		399,03
Muud liikmesriigid		47,32 (1)
Liit		13 451,36 (2) (3) (4) (5)
Lubatud kogupüük (TAC)		22 705		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N)
Hispaania		6 384,14 (8)
Portugal		1 170,83 (8)
Muud liikmesriigid		130,74 (7) (8)
Liit		7 685,70
Lubatud kogupüük (TAC)		13 700		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/AS05N)
Hispaania		4 715,27 (9)
Portugal		508,90 (9)
Liit		5 224,17
Lubatud kogupüük (TAC)		15 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (ALB/AN05N)
Iirimaa		2 514,31
Hispaania		14 981,13
Prantsusmaa		6 771,01
Ühendkuningriik		258,87
Portugal		2 413,80
Liit		26 939,13 (10)
Lubatud kogupüük (TAC)		28 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	lõunapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5o põhjalaiust (ALB/AS05N)
Hispaania		905,86
Prantsusmaa		297,70
Portugal		633,94
Liit		1 837,50
Lubatud kogupüük (TAC)		24 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (BET/ATLANT)
Hispaania		11 299,61
Prantsusmaa		4 799,58
Portugal		4 289,86
Liit		20 389,05
Lubatud kogupüük (TAC)		65 000		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	sinine marliin Makaira nigricans		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (BUM/ATLANT)
Hispaania		0
Prantsusmaa		377,.43
Portugal		52,32
Liit		429,75
Lubatud kogupüük (TAC)		1 985		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	valge odanina Tetrapturus albidus		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (WHM/ATLANT)
Hispaania		2,45
Portugal		21,45
Liit		23,9
Lubatud kogupüük (TAC)		355		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

kulduim-tuun

Thunnus albacares

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(YFT/ATLANT)

Lubatud kogupüük (TAC)

110 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

purikala

Isthiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, ida pool 45o läänepikkust

(SAIL/AE45 W)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 271

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

purikala

Isthiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lääne pool 45o läänepikkust

(SAIL/AW45 W)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 030

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

sinihai

Prionace glauca

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(BSH/AN05N)

Lubatud kogupüük (TAC)

39 102 (11)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Vahemeri

(SWO/M)

Lubatud kogupüük (TAC)

10 500

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	642,92
Prantsusmaa	298,67
Liit	941,59

(3) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm) püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa	100
Liit	100

(4) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	84,87
Prantsusmaa	83,74
Itaalia	66,09
Küpros	5,42
Malta	7,98
Liit	247,1

(5) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia	66,10
Liit	66,10

(6) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel:

Horvaatia	595,63
Liit	595,63

(7) Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(8) Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).

(9) Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).

(10) Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007[1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253

[1]	Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(11) Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes ELi tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus.

IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2016 kuni 30. novembrini 2017, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Liik:

haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 074

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

561

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

krokodilljääkala

Chaenocephalus aceratus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SSI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 200 (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

kerguéleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(LIC/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 663 (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 750 (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Majandamispiirkond A: 48° W kuni 43°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483A)	0
Majandamispiirkond B: 43°30′ W kuni 40° W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483B)	825
Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483C)	1 925

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N.)

Lubatud kogupüük (TAC)

47 (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

3 405 (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Antarktika kihvkala

Dissostichus mawsoni

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOA/F484S.)

Lubatud kogupüük (TAC)

38 (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

(HKE/48)

(KRI/F48.)

Lubatud kogupüük (TAC)

5 610 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 48.1 (KRI/*F481.):	155 000
Rajoon 48.2 (KRI/*F482.):	279 000
Rajoon 48.3 (KRI/*F483.):	279 000
Rajoon 48.4 (KRI/*F484.):	93 000

Liik:

tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.1 Antarktika

(KRI/F5841.)

Lubatud kogupüük (TAC)

440 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115o idapikkust (KRI/*F-41 W)	277 000
Rajoon 58.4.1 ida pool 115o idalaiust (KRI/*F-41E)	163 000

Liik:

tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.2 Antarktika

(KRI/F5842.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 645 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.2 lääne pool 55o idapikkust (KRI/*F-42 W)	260 000
Rajoon 58.4.2 ida pool 55o idalaiust (KRI/*F-42E)	192 000

Liik:

roheline rüntnototeenia

Gobionotothen gibberifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOG/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 470 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOS/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

300 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

80 (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Lõuna-atlandi pikksaba ja kare pikksaba

Macrourus holotrachys ja Macrourus carinatus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR1/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

360 (11)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

Tüse pikksaba ja antarktika pikksaba

Macrourus caml ja Macrourus whitsoni

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR2/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

409 (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SRX/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

138 (13)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(GRV/F484.)

Lubatud kogupüük (TAC)

13,6 (14)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

marmornototeenia

Notothenia rossii

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOR/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

300 (15)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

krabid

Paralomis spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(PAI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

tume ebajääkala

Pseudochaenichthys georgianus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SGI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

300 (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SRX/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

138 (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(SRX/F484.)

Lubatud kogupüük (TAC)

4,3 (18)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

120 (19)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

50 (20)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

—	joon algab punktis, kus idapikkus 72°15′ lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53°25′,

—	seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°,

—	seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52°40′ ja idapikkusega 76°,

—	seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°,

—	seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74°30′ ning

—	seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

(2) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(4) Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügi suhtes 16. aprillist kuni 14. septembrini 2017 ning mõrrapüügi suhtes 1. detsembrist 2016 kuni 30. novembrini 2017.

(5) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust.

(6) Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79°20′ idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.

(7) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.

(8) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(9) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(10) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(11) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(12) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(13) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(14) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(15) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(16) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(17) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(18) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(19) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(20) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA

SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik:

limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

200 (1)

Ennetuslik TAC

Liik:

süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (2)

(GER/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

180 (2)

Ennetuslik TAC

Liik:

süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

Ennetuslik TAC

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

Lubatud kogupüük (TAC)

266

Ennetuslik TAC

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ennetuslik TAC

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (3)

(ORY/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (4)

Ennetuslik TAC

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ennetuslik TAC

Liik:

kultkala

Pseudopentaceros spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

135

Ennetuslik TAC

(1) Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).

(2) Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

selle läänepiir on 0° idapikkust,

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(3) Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

selle läänepiir on 0° idapikkust,

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(4) Välja arvatud kaaspüügikvoot 4 tonni (ORY/*F47NA).

IG LISA

SINIUIM-TUUN – LEVIKUALAD

Liik:

siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond:

kõik levikualad

(SBF/F41-81)

Liit

10 (1)

Lubatud kogupüük (TAC)

14 467

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20o lõunalaiust

(SWO/F7120S)

Liit

3 170,36

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik:	tšiili stauriid Trachurus murphyi		Püügipiirkond:	SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO)
Saksamaa		Kehtestatakse hiljem (1)
Madalmaad		Kehtestatakse hiljem (1)
Leedu		Kehtestatakse hiljem (1)
Poola		Kehtestatakse hiljem (1)
Liit		Kehtestatakse hiljem (1)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Muudetakse pärast SPRFMO komisjoni aastakoosolekut 25.–29. jaanuarini 2017.

IK LISA

IOTCi PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Liik:	kulduim-tuun Thunnus albacares		Püügipiirkond:	IOTCi pädevusalasse kuuluv ala (YFT/IOTC)
Prantsusmaa		29 501
Itaalia		2 515
Hispaania		45 682
Liit		77 698
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

IL LISA

GFCMi LEPINGUGA HÕLMATUD PIIRKOND

Liik:

väikesed pelaagilised liigid (anšoovis ja sardiin)

Engraulis encrasicolus ja Sardina pilchardus

Püügipiirkond:

GFCM-GSA piirkondade 17 ja 18 liidu ja rahvusvahelised veed

(SP1/GF1718)

Liit

112 700 (1) (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Maksimaalne püügimaht

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sloveenia osas põhinevad kogused 2014. aasta saakide tasemele; kuni koguseni, mis ei ole üle 300 tonni.

(2) Piiratud Horvaatia, Itaalia ja Sloveeniaga.

IIA LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS ICESi IV ALAPIIRKONNAS

1. Kohaldamisala

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 10 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahendeist ning mis viibib ükskõik millises nimetatud määruses määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust, kasutades asjakohaseid proovivõtumeetodeid.

2. Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

3. Maksimaalne lubatud püügikoormus

Määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud püügiperioodiks on järgmine.

Kindlaksmääratud püügivahend BT1+BT2: piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades ICESi IV alapiirkonnas:

Kindlaksmääratud püügivahend	BE	DK	DE	NL	UK
BT1+BT2	5 474 635	1 377 012	1 896 306	37 956 887	10 161 710

4. Haldamine

4.1.

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

4.2.

Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

4.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 4.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

5. Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse ICESi IV alapiirkonda.

6. Andmete esitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34.

IIB LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICESi VIIIc JA IXa RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I PEATÜKK

Üldsätted

1. Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „püügivahendite rühm“– rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)	traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja

ii)	nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

b) „kindlaksmääratud püügivahend“– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c) „piirkond“– ICESi VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d) „käesolev püügiperiood“– artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud periood;

e) „eritingimused“– punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3. Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on täpsustatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4. Püügiloaga laevad

4.1.

Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid sellise püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2015 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.

Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele määratav piirkonnas viibimise päevade arv

5. Päevade maksimaalne arv

5.1.

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.

Kui laev suudab tõendada, et tema euroopa merluusi saak on alla 8 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6. Päevade eraldamisega seotud eritingimused

6.1.

Selleks et määrata kindlaks nende päevade maksimaalne arv, mille jooksul võib liidu kalalaev oma lipuliikmesriigi loal piirkonnas viibida, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a)	laeva poolt kummalgi kahel kalendriaastal 2013 ja 2014 lossitud euroopa merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni (eluskaal), ning

b)	laeva poolt punktis a osutatud aastatel lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni (eluskaal).

6.2.

Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist käesoleval püügiperioodil lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.

Kui laev ei täida ühte nendest eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse kõnealusel eritingimusel eraldatavate päevade saamiseks.

6.4.

Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari punktis 6.1 sätestatud kogusest rohkem.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa aasta kohta

Eritingimus	Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
	Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	ES	126
		FR	109
		PT	113
Punkti 6.1 alapunktid a ja b	Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	Piiramatu

7. Kilovatt-päevade süsteem

7.1.

Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Selle süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

7.2.

Selline kilovatt-päevade üldarv on kõikide selliste üksikute püügikoormuste summa, mis on eraldatud selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügiloaga laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade punkti 6.1 alapunktis a täpsustatud aastate püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mille iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.

Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8. Lisapäevade eraldamine püügitegevuse alalise lõpetamise eest

8.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (1) artikli 23 kohaselt või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.

Püügitegevuse lõpetanud, kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.

Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajaduse korral eritingimuste kohta.

8.5.

Liikmesriigi sellise taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile eraldatud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.6.

Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud lisapäevi on keelatud anda püügitegevust jätkavatele laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.

Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9. Lisapäevade eraldamine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

9.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 199/2008 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.

Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.

Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.5.

Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

10. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11. Püügiperioodid

11.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul võib laev püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

12. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.1.

Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevade registris.

12.2.

Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt püügipäevikule punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastatel samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.

Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.

Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.

Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis osutatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

13. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

14. Püügikoormuse aruanne

15. Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

16. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu käesolevat ja eelnevat püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Püügiperiood	Püügikoormuse koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (4)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid ≥ 32 mm

GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL = põhjaõngejadad

(3)	Püügiperiood

Üks püügiperiood alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)	Püügikoormuse koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	Teatatud püügivahend				Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus				Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)				Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)	(8)	(8)	(8)	(9)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (5)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)	Pardatähis

Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (6)

(4)	Püügiperioodi pikkus

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid ≥ 32 mm

GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL = põhjaõngejadad

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

(7)	Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(8)	Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(9)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“.

(1) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6) Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE'I LÄÄNEOSAS ICESi VIIe RAJOONIS

I PEATÜKK

Üldsätted

1. Kohaldamisala

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrke, abaraid ja takervõrke, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)	sellised laevad püüdsid 2015. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)	sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c)	iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2017 ja 31 jaanuariks 2018 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2017. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „püügivahendite rühm“– rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)	piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja

ii)	passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm;

b) „kindlaksmääratud püügivahend“– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c) „piirkond“– ICESi VIIe rajoon;

d) „käesolev püügiperiood“– ajavahemik 1. veebruarist 2017 kuni 31. jaanuarini 2018.

3. Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4. Püügiloaga laevad

4.1.

4.2.

Siiski võib laev, mis on kalastanud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele määratav piirkonnas viibimise päevade arv

5. Päevade maksimaalne arv

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm	BE	176
	FR	188
	UK	222
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm	BE	176
	FR	191
	UK	176

6. Kilovatt-päevade süsteem

6.1.

Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis määratletud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

6.2.

Selline kilovatt-päevade üldarv on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügiloaga laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mille iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.

Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7. Lisapäevade eraldamine püügitegevuse alalise lõpetamise eest

7.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.

Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.

Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.6.

7.7.

8. Lisapäevade eraldamine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

8.1.

Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2017 kuni 31. jaanuarini 2018 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.

Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.

Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.5.

IV PEATÜKK

Haldamine

9. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10. Püügiperioodid

10.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul võib laev püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

11.1.

11.2.

Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

12. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

13. Püügikoormuse aruanne

14. Andmete kogumine

15. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2014. ja 2015. aasta püügiperioode või osa nendest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Püügiperiood	Püügikoormuse koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3)	Püügiperiood

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)	Püügikoormuse koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	Teatatud püügivahend				Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)				Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (2)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)	Pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87

(4)	Püügiperioodi pikkus

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)	Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(8)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“.

(1) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(2) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

IID LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi IIa JA IIIa RAJOONIS NING ICESi IV ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja ICESi IV alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamise piirkond	ICESi statistilised ruudud
1	31–34 E9-F2; 35 E9- F3; 36 E9-F4; 37 E9-F5; 38–40 F0-F5; 41 F5-F6
2	31–34 F3-F4; 35 F4-F6; 36 F5-F8; 37–40 F6-F8; 41 F7-F8
3	41 F1-F4; 42–43 F1-F9; 44 F1-G0; 45–46 F1-G1; 47 G0
4	38–40 E7-E9; 41–46 E6-F0
5	47–51 E6 + F0-F5; 52 E6-F5
6	41–43 G0-G3; 44 G1
7	47–51 E7-E9

IID lisa 1. liide

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD

III LISA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel		Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond	Heeringas, põhja pool 62°00′ N	77	DK	25	57
			DE	5
			FR	1
			IE	8
			NL	9
			PL	1
			SV	10
			UK	18
	Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00′ N	80	DE	16	50
			IE	1
			ES	20
			FR	18
			PT	9
			UK	14
			Jaotamata	2
	Harilik makrell (1)	Ei kohaldata	Ei kohaldata		70
	Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N	480	DK	450	150
	Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N	480	UK	30	150
Fääri saarte veed	Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel	26	BE	0	13
			DE	4
			FR	4
			UK	18
	Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim võrgusilma suurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W	8 (2)	Ei kohaldata		4
	Traalpüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61°20′ N ja 62°00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.	70	BE	0	26
			DE	10
			FR	40
			UK	20
	Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim võrgusilma suurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30′ N ja lääne pool 9°00′ W ning piirkonnas 7°00′ W ja 9°00′ W vahel, lõuna pool 60°30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30′ N, 7°00′ W ning 60°00′ N, 6°00′ W vahel kulgevat joont.	70	DE (3)	8	20 (4)
		70	FR (3)	12	20 (4)
	Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim võrgusilma suurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid	70	Ei kohaldata		22 (4)
	Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond“.	34	DE	2	20
			DK	5
			FR	4
			NL	6
			UK	7
			SE	1
			ES	4
			IE	4
			PT	1
	Õngepüük	10	UK	10	6
	Harilik makrell	12	DK	1	12
			BE	0
			DE	1
			FR	1
			IE	2
			NL	1
			SE	1
			UK	5
	Heeringas, põhja pool 62°00′ N	20	DK	5	20
			DE	2
			IE	2
			FR	1
			NL	2
			PL	1
			SE	3
			UK	4
I, IIb (5)	Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega	15	ES	1	Ei kohaldata
			LV	11
			LT	4
			PL	3

(1) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

(2) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel.

(3) Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

(4) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest“.

(5) Teravmägede piirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

1. Liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm

Hispaania	60
Prantsusmaa	37
Liit	97

2. Liidu rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm

Hispaania	119
Prantsusmaa	107
Itaalia	30
Küpros	13 (2)
Malta	44 (2)
Liit	313

3. Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm

Horvaatia	15
Itaalia	12
Liit	27

4. Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

Kalalaevade arv (3)
	Küpros (4)	Kreeka (5)	Horvaatia	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta (6)
Seinnoodalaevad	1	1	15	12	17	6	1
Õngejadalaevad	13 (7)	0	0	30	8	31	44
Söödaga õngelaevad	0	0	0	0	37	60	0
Käsiõngelaevad	0	0	12	0	29 (8)	2	0
Traalerid	0	0	0	0	57	0	0
Muud rannalähedase püügi laevad (9)	0	34	0	0	107	32	0

Tabel B

Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus
	Küpros	Horvaatia	Kreeka	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta
Seinnoodalaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Õngejadalaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Söödaga õngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Käsiõngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Traalerid	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Muud rannalähedase püügi laevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem

5. Maksimaalne püüniste arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

	Püüniste arv (10)
Hispaania	5
Itaalia	6
Portugal	3

6. Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus
	Kalakasvanduste arv	Tootmisvõimsus (tonnides)
Hispaania	14	11 852
Itaalia	15	13 000
Kreeka	2	2 100
Küpros	3	3 000
Horvaatia	4	7 880
Malta	8	12 300

Tabel B (11)

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)
Hispaania	5 855
Itaalia	3 764
Kreeka	785
Küpros	2 195
Horvaatia	2 947
Malta	8 768
Portugal	500

7. Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv
Iirimaa	50
Hispaania	730
Prantsusmaa	151
Ühendkuningriik	12
Portugal	310

8. Liidu vähemalt 20 meetri pikkuste kalalaevade maksimaalne arv, mis püüavad suursilm-tuuni ICCATi konventsiooni alas, on järgmine:

Liikmesriik	Seinnoodalaevade maksimaalne arv	Õngejadalaevade maksimaalne arv
Hispaania	23	190
Prantsusmaa	11	—
Portugal	—	79
Liit	34	269

(1) Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2) See number võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabeli A joonealusele märkusele 4 või joonealusele märkusele 6.

(3) Tabeli A punkti 4 arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(4) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

(6) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(7) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(8) Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad

(9) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõng).

(10) Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(11) Portugali kasvatamisvõimsusest kaetakse 500 tonni tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.

V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

A OSA

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS

Sihtliigid	Piirkond	Keeluaeg
Haid (kõik liigid)	Konventsiooni ala	1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017
Notothenia rossii	FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus	1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017
Merikogerlased	FAO 48.1. Antarktika (1) FAO 48.2. Antarktika (1)	1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017
Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi (1)	FAO 48.3.	1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017
Dissostichus spp.	FAO 48.5. Antarktika	1. detsembrist 2016 kuni 30. novembrini 2017
Dissostichus spp.	FAO 88.3. Antarktika (1) FAO 58.5.1. Antarktika (1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79° 20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79° 20′ E (1) FAO 58.4.4. Antarktika (1) (2) FAO 58.6. Antarktika (1) (2) FAO 58.7. Antarktika (1)	1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017
Lepidonotothen squamifrons	FAO 58.4.4. (1) (2)	1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017
Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides	FAO 58.5.2. Antarktika	1. detsembrist 2016 kuni 30. novembrini 2017
Dissostichus mawsoni	FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille piirid on 55° 30′ lõunalaiust ja 57° 20′ lõunalaiust ning 25° 30′ läänepikkust ja 29° 30′ läänepikkust	1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017

B OSA

LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2016–2017

Alapiirkond/rajoon	Piirkond	Hooaeg	Väikesed uurimisüksused (SSRUd)		Dissostichus mawsoni püügi piirnorm (tonnides)		Kaaspüügi piirnorm (tonnides)
			Väike uurimisüksus (SSRU)	Piirnorm			Railised	Macrourus spp.	Muud liigid
58.4.1.	Kogu rajoon	1. detsember 2016 – 30. november 2017	A, B, D, F, H	0	532	5841-1	4	13	13
			C (kaasa arvatud 58.4.1_1, 58.4. 1_2)	161		5841-2	4	13	13
						5841-3	12	37	37
			E (58.4.1_3, 58.4.1_4)	246		5841-4	1	2	2
						5841-5	2	6	6
			G (kaasa arvatud 58.4.1_5, 58.4.1_6)	125		5841-6	5	14	14

58.4.2.	Kogu rajoon	1. detsember 2016 – 30. november 2017	A, B, C, D	0	35		2	6	6
			E (kaasa arvatud 58.4.2_1)	35
58.4.3a.	Kogu rajoon 58.4.3a._1	1. detsember 2016 – 30. november 2017			32		2	5	5
			Ei kohaldata

88.1.	Kogu alapiir-kond	1. detsember 2016 – 31. august 2017	A, D, E, F, M	0	2 870 (3)
			B, C, G	378		A, D, E, F, M	0	A, D, E, F, M	0	A, D, E, F, M	0
			H, I, K	2 118		B, C, G	50	B, C, G	40	B, C, G	60
			J, L	334		H, I, K	105	H, I, K	320	H, I, K	60
						J, L	50	J, L	70	J, L	40
88.2.		1. detsember 2016 – 31. august 2017	A, B, I	0	619
			C, D, E, F, G (88.2_1 kuni 88.2_4)	419 (4)		A, B	50	A, B	32	A, B	20
			H	200		C, D, E, F, G, H, I	10	C, D, E, F, G, H, I	32	C, D, E, F, G, H, I	32

V lisa B osa liide

VÄIKESTE UURIMISÜKSUSTE (SSRU) LOETELU

Piirkond	Väike uurimisüksus (SSRU)	Piirjoon
48.6	A	Punktist 50o S 20o W otse itta kuni 1°30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60o S, sealt otse läände kuni 20o W, sealt otse põhja kuni 50o S.
	B	Punktist 60o S 20o W otse itta kuni 10o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20o W, sealt otse põhja kuni 60o S.
	C	Punktist 60o S 10o W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10o W, sealt otse põhja kuni 60o S.
	D	Punktist 60o S nullmeridiaanil otse itta kuni 10o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60o S.
	E	Punktist 60o S 10o E otse itta kuni 20o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	F	Punktist 60o S 20o E otse itta kuni 30o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	G	Punktist 50o S 1o 30′ E otse itta kuni 30o E, sealt otse lõunasse kuni 60o S, sealt otse läände kuni 1o 30′ E, sealt otse põhja kuni 50o S.
58.4.1	A	Punktist 55o S 86o E otse itta kuni 150o E, sealt otse lõunasse kuni 60o S, sealt otse läände kuni 86o E, sealt otse põhja kuni 55o S.
	B	Punktist 60o S 86o E otse itta kuni 90o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80o E, sealt otse põhja kuni 64o S, sealt otse itta kuni 86o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	C	Punktist 60o S 90o E otse itta kuni 100o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	D	Punktist 60o S 100o E otse itta kuni 110o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	E	Punktist 60o S 110o E otse itta kuni 120o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	F	Punktist 60o S 120o E otse itta kuni 130o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	G	Punktist 60o S 130o E otse itta kuni 140o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	H	Punktist 60o S 140o E otse itta kuni 150o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
58.4.2	A	Punktist 62o S 30o E otse itta kuni 40o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30o E, sealt otse põhja kuni 62o S.
	B	Punktist 62o S 40o E otse itta kuni 50o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40o E, sealt otse põhja kuni 62o S.
	C	Punktist 62o S 50o E otse itta kuni 60o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50o E, sealt otse põhja kuni 62o S.
	D	Punktist 62o S 60o E otse itta kuni 70o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60o E, sealt otse põhja kuni 62o S.
	E	Punktist 62o S 70o E otse itta kuni 73o 10′ E, sealt otse lõunasse 64o S, sealt otse itta 80o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70o E, sealt otse põhja kuni 62o S.
58.4.3a	A	Kogu rajoon, punktist 56o S 60o E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62o S, sealt otse läände kuni 60o E, sealt otse põhja kuni 56o S.
58.4.3b	A	Punktist 56o S 73o 10′ E otse itta kuni 79o E, sealt lõunasse kuni 59o S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 56o S.
	B	Punktist 60o S 73o 10′ E otse itta kuni 86o E, sealt lõunasse kuni 64o S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	C	Punktist 59o S 73o 10′ E otse itta kuni 79o E, sealt lõunasse kuni 60o S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 59o S.
	D	Punktist 59o S 79o E otse itta kuni 86o E, sealt otse lõunasse kuni 60o S, sealt otse läände kuni 79o E, sealt otse põhja kuni 59o S.
	E	Punktist 56o S 79o E otse itta kuni 80o E, sealt otse põhja kuni 55o S, sealt otse itta kuni 86o E, sealt otse lõunasse kuni 59o S, sealt otse läände kuni 79o E, sealt otse põhja kuni 56o S.
58.4.4	A	Punktist 51o S 40o E otse itta kuni 42o E, sealt otse lõunasse kuni 54o S, sealt otse läände kuni 40o E, sealt otse põhja kuni 51o S.
	B	Punktist 51o S 42o E otse itta kuni 46o E, sealt otse lõunasse kuni 54o S, sealt otse läände kuni 42o E, sealt otse põhja kuni 51o S.
	C	Punktist 51o S 46o E otse itta kuni 50o E, sealt otse lõunasse kuni 54o S, sealt otse läände kuni 46o E, sealt otse põhja kuni 51o S.
	D	Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50o S 30o E, sealt otse itta kuni 60o E, sealt otse lõunasse kuni 62o S, sealt otse läände kuni 30o E, sealt otse põhja kuni 50o S.
58.6	A	Punktist 45o S 40o E otse itta kuni 44o E, sealt otse lõunasse kuni 48o S, sealt otse läände kuni 40o E, sealt otse põhja kuni 45o S.
	B	Punktist 45o S 44o E otse itta kuni 48o E, sealt otse lõunasse kuni 48o S, sealt otse läände kuni 44o E, sealt otse põhja kuni 45o S.
	C	Punktist 45o S 48o E otse itta kuni 51o E, sealt otse lõunasse kuni 48o S, sealt otse läände kuni 48o E, sealt otse põhja kuni 45o S.
	D	Punktist 45o S 51o E otse itta kuni 54o E, sealt otse lõunasse kuni 48o S, sealt otse läände kuni 51o E, sealt otse põhja kuni 45o S.
58.7	A	Punktist 45o S 37o E otse itta kuni 40o E, sealt otse lõunasse kuni 48o S, sealt otse läände kuni 37o E, sealt otse põhja kuni 45o S.
88.1	A	Punktist 60o S 150o E otse itta kuni 170o E, sealt otse lõunasse kuni 65o S, sealt otse läände kuni 150o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	B	Punktist 60o S 170o E otse itta kuni 179o E, sealt otse lõunasse kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 170o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	C	Punktist 60o S 179o E otse itta kuni 170o W, sealt otse lõunasse kuni 70o S, sealt otse läände kuni 178o W, sealt otse põhja kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 179o E, sealt otse põhja kuni 60o S.
	D	Punktist 65o S 150o E otse itta kuni 160o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150o E, sealt otse põhja kuni 65o S.
	E	Punktist 65o S 160o E otse itta kuni 170o E, sealt otse lõunasse kuni 68°30′ S, sealt otse läände kuni 160o E, sealt otse põhja kuni 65o S.
	F	Punktist 68o 30′ S 160o E otse itta kuni 170o E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160o E, sealt otse põhja kuni 68°30′ S.
	G	Punktist 66°40′ S 170o E otse itta kuni 178o W, sealt otse lõunasse kuni 70o S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 170o E, sealt otse põhja kuni 66°40′ S.
	H	Punktist 70°50′ S 170o E otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73o S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170o E, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	I	Punktist 70o S 178°50′ E otse itta kuni 170o W, sealt otse lõunasse kuni 73o S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 70o S.
	J	Punktist 73o S rannikul 170o E lähedal otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80o S, sealt otse läände kuni 170o E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73o S.
	K	Punktist 73 o S 178°50′ E otse itta kuni 170o W, sealt otse lõunasse kuni 76o S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 73o S.
	L	Punktist 76 o S 178°50′ E otse itta kuni 170o W, sealt otse lõunasse kuni 80o S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 76o S.
	M	Punktist 73o S rannikul 169°30′ E lähedal otse itta kuni 170o E, sealt otse lõunasse kuni 80o S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73o S.
88.2	A	Punktist 60o S 170o W otse itta kuni 160o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170o W, sealt otse põhja kuni 60o S.
	B	Punktist 60o S 160o W otse itta kuni 150o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160o W, sealt otse põhja kuni 60o S.
	C	Punktist 70°50′ S 150o W otse itta kuni 140o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150o W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	D	Punktist 70°50′ S 140o W otse itta kuni 130o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140o W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	E	Punktist 70°50′ S 130o W otse itta kuni 120o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130o W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	F	Punktist 70°50′ S 120o W otse itta kuni 110o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120o W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	G	Punktist 70°50′ S 110o W otse itta kuni 105o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110o W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.
	H	Punktist 65o S 150o W otse itta kuni 105o W, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 150o W, sealt otse põhja kuni 65o S.
	I	Punktist 60o S 150o W otse itta kuni 105o W, sealt otse lõunasse kuni 65o S, sealt otse läände kuni 150o W, sealt otse põhja kuni 60o S.
88.3	A	Punktist 60o S 105o W otse itta kuni 95o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105o W, sealt otse põhja kuni 60o S.
	B	Punktist 60o S 95o W otse itta kuni 85o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95o W, sealt otse põhja kuni 60o S.
	C	Punktist 60o S 85o W otse itta kuni 75o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85o W, sealt otse põhja kuni 60o S.
	D	Punktist 60o S 75o W otse itta kuni 70o W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75o W, sealt otse põhja kuni 60o S.

C OSA

21–03/A LISA

TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Üldine teave

Osaleja: …

Püügihooaeg: …

Laeva nimi: …

Eeldatav püügimaht (tonnides): …

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides):

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21–02 kohaselt.

Alapiirkond/rajoon	Tähistada sobiv kastike
48.1	☐
48.2	☐
48.3	☐
48.4	☐
58.4.1	☐
58.4.2	☐

Püügitehnika:

Tähistada sobiv kastike

☐	Tavaline traalpüük

☐	Pidevpüügisüsteem

☐	Noodapärasse pumpamine

☐	Muu meetod: Palun täpsustada

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Tooteliik	Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa) (5)
Tervelt külmutatud
Keedetud
Jahvatatud
Õli
Muu toode, palun täpsustada

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud	Võrk (6)		Võrk (7)		Muu võrk/muud võrgud
Võrgu ava (suue)
Maksimaalne vertikaalne ava (m)
Maksimaalne horisontaalne ava (m)
Võrgu suudme ümbermõõt (6) (m)
Suudme pindala (m2)
Paneeli keskmine võrgusilma suurus (8) (mm)	Väline (7)	Sisemine (7)	Väline (7)	Sisemine (7)	Väline (7)	Sisemine (7)
1. paneel
2. paneel
3. paneel
…
Viimane paneel (noodapära)

Võrgu joonis(ed):

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid:

1.	Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.	Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22–01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.	Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.	Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrku sattumist välistav seade

Seadme joonis(ed): …

Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)
Tootja
Mudel
Muunduri sagedused (kHz)

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus): …

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

21–03/B LISA

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod	Valem (kg)	Parameeter
Meetod	Valem (kg)	Kirjeldus	Tüüp	Hindamismeetod	Ühik
Kogumismahuti maht	WLHρ1 000	W = mahuti laius	Püsiv	Mõõta püügi alustamisel	m
		L = mahuti pikkus	Püsiv	Mõõta püügi alustamisel	m
		ρ = mahu massiks teisendamise tegur	Muutuv	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
		H = hiilgevähkide sügavus mahutis	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	m
Voomõõtur (9)	VFkrillρ	V = hiilgevähkide maht koos veega	Loomusest (9) sõltuv	Otsene vaatlus	liiter
		Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis	Loomusest (9) sõltuv	Voomõõturi mahu parandustegur	-
		ρ = mahu massiks teisendamise tegur	Muutuv	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
Voomõõtur (10)	(V*ρ)–M	V = hiilgevähkide pasta maht	Loomusest (9) sõltuv	Otsene vaatlus	liiter
		M = protsessis lisatud vee kogus, mass	Loomusest (9) sõltuv	Otsene vaatlus	kg
		ρ = hiilgevähkide pasta tihedus	Muutuv	Otsene vaatlus	kg/liiter
Vookaal	M*(1–F)	M = hiilgevähkide mass koos veega	Loomusest (10) sõltuv	Otsene vaatlus	kg
Vookaal	M*(1–F)	F = vee osakaal proovis	Muutuv	Vookaalu massi parandustegur	-
Kogur	(M–Mtray)*N	Mtray = tühja koguri mass	Püsiv	Otsene vaatlus enne püüki	kg
		M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega	Muutuv	Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult	kg
		N = kogurite arv	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	-
Jahu teisendamine	Mmeal*MCF	Mmeal = toodetud jahu mass	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	kg
Jahu teisendamine	Mmeal*MCF	MCF = jahu teisendamise tegur	Muutuv	Jahu teisendamine hiilgevähkideks	-
Noodapära maht	WHLρπ/4*1 000	W = noodapära laius	Püsiv	Mõõta püügi alustamisel	m
		H = noodapära kõrgus	Püsiv	Mõõta püügi alustamisel	m
		ρ = mahu massiks teisendamise tegur	Muutuv	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
		L = noodapära pikkus	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	m
Muud	Palun täpsustada

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht
Püügi alustamisel	Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)
Iga kuu (11)	Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist
Iga loomus	Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)
Iga loomus	hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Voomõõtur (11)
Enne püüki	Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)
Rohkem kui üks kord kuus (11)	Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist
Iga loomus (12)	Võtta voomõõturist proov ning:
	mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega
	hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust
	hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Voomõõtur (12)
Enne püüki	Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu).
Iga nädal (11)	Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist.
Iga loomus (12)	Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud, lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter.
Iga loomus (12)	hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Vookaal
Enne püüki	Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)
Iga loomus (12)	Võtta vookaalust proov ning:
	mõõta hiilgevähkide massi koos veega
	hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist
	hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Kogur
Enne püüki	Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)
Iga loomus	Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)
	Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)
	hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Jahu teisendamine
Iga kuu (11)	Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke
Iga loomus	Mõõta toodetud jahu mass
Iga loomus	hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)
Noodapära maht
Püügi alustamisel	Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)
Iga kuu (11)	Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist
Iga loomus	Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)
Iga loomus	hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

(1) Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2) Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

(3) Sealhulgas 40 tonni Rossi mere uuringuks.

(4) Üldine piirnorm kuni 200 tonni igas uurimisüksuses.

(5) Kui meetodit ei ole 21–03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult

(6) Eeldatud töötingimustes.

(7) Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(8) Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22–01 meetodi alusel.

(9) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(10) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

(11) Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(12) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

VI LISA

IOTCi KONVENTSIOONI ALA

1. Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTCi konventsiooni alal püüda troopikatuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	22	61 364
Prantsusmaa	27	45 383
Portugal	5	1 627
Itaalia	1	2 137
Liit	55	110 511

2. Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTCi konventsiooni alal püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	27	11 590
Prantsusmaa	41 (1)	7 882
Portugal	15	6 925
Ühendkuningriik	4	1 400
Liit	87	27 797

3. Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTCi konventsiooni alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4. Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTCi konventsiooni alal ka troopikatuuni.

(1) See number ei sisalda Mayotte'is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte'i laevastiku arendamise kavale.

VII LISA

WCPFCi KONVENTSIOONI ALA

Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania	14
Liit	14

VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra	Heeringas, põhja pool 62°00′ N	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Fääri saared	Harilik makrell, VIa (põhja pool 56°30′ N), IIa, IVa (põhja pool 59° N) püügipiirkond Stauriid, IV, VIa (põhja pool 56°30′ N), VIIe, VIIf, VIIh püügipiirkond	14	14
	Heeringas, põhja pool 62°00′ N	20	Kehtestatakse hiljem
	Heeringas, IIIa püügipiirkond	4	4
	Tursiku töönduspüük, IV ja VIa (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkond (sh põhjaputassuu vältimatu kaaspüük)	14	14
	Harilik molva ja meriluts	20	10
	Põhjaputassuu, II, IVa, V, VIa (põhja pool 56°30′ N), VIb, VII (lääne pool 12°00′ W) püügipiirkond	20	20
	Sinine molva	16	16
Venezuela (1)	Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)	45	45

(1) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 24

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 28. jaanuar 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2017/127, 20. jaanuar 2017, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu	1