(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 965/2010 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „vaatlusalune riik“) pärit naatriumglükonaadi impordi suhtes, mille tolliliidu ja -statistika number (CUS) on 0023277-9 ja mille CASi (Chemical Abstracts Service) registrinumber on 527–07-1 ning mida praegu deklareeritakse CN-koodiga ex 2918 16 00 (TARICi kood 2918160010) (edaspidi „naatriumglükonaat“).

(2)

Esialgsed meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli 53,2 %, välja arvatud Shandong Kaison Biochemical Co., Ltd (5,6 %) ja Qingdao Kehai Biochemistry Co., Ltd (27,1 %) suhtes.

(3)

Pärast teate avaldamist kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon 1. juulil 2015. aastal taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (4) artikli 11 lõikele 2.

(4)

Taotluse esitasid kaks liidu tootjat – Jungbunzlauer SA ja Roquette Italia S.p.A. (edaspidi „taotluse esitajad“).

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

27. oktoobril 2015. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina RVst pärit naatriumglükonaadi impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (5) (edaspidi „algatamisteade“).

(7)

Algatamisteates märkis komisjon, et kavatseb kasutada kolmanda turumajandusliku riigina (edaspidi „võrdlusturg“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA“), nagu esialgses uurimises. Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi selle valiku asjakohasuse kohta. Ükski isik märkusi ei esitanud.

(8)

Komisjon kogus teavet naatriumglükonaadi tootjate kohta teistes võimalikes võrdlusriikides ja võttis ühendust Kanada, India, Jaapani, Pakistani, Serbia, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Šveitsi ja USAga, kutsudes kõiki nende riikide teadaolevaid naatriumglükonaadi tootjaid üles esitama vajalikku teavet. Üks Kanada äriühing vastas ja teatas, et ei ole naatriumglükonaadi tootja, vaid sellega kaupleja. Vaid üks Ameerika Ühendriikide tootja vastas küsimustikule ja nõustus kontrollkäiguga.

(9)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, kutsudes neid uurimises osalema.

(10)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus. Samuti anti huvitatud isikutele võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(11)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(12)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(13)

Vaid üks asjaomase riigi eksportiv tootja esitas nõutud teabe ja nõustus kuuluma valimisse. Seetõttu ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon neljal teadaoleval sõltumatul importijal esitada algatamisteates nimetatud teave.

(15)

Nõutud teabe esitasid kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Arvestades importijate vähest arvu, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(16)

Komisjon saatis küsimustikud kahele liidu tootjale, kahele sõltumatule importijale, kaheksale teadaolevale kasutajale, kümnele hulgimüüjale, Hiina eksportivale tootjale, kes andis endast teada valimi koostamise ajal, ja ühele USA tootjale, keda käsitati võrdlusturuna.

(17)

Küsimustikule esitasid vastuse kaks liidu tootjat, kaks sõltumatut importijat, üks kasutaja, viis hulgimüüjat, Hiina eksportiv tootja ja võrdlusturul olev tootja.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(19)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(20)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit kuiv naatriumglükonaat, mille CUSi (Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu) number on 0023277-9 ja mille CASi (Chemical Abstracts Service) registrinumber on 527-07-1 ning mida praegu deklareeritakse CN-koodi ex 2918 16 00 (TARICi kood 2918160010) all (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „naatriumglükonaat“).

(21)

Kuiva naatriumglükonaati kasutatakse peamiselt ehituses tardumise aeglusti ja betooni plastifikaatorina ning teistes tööstusharudes metallpindade töötlemiseks (rooste, oksiidi ja rasva eemaldamiseks) ning pudelite ja tootmisseadmete puhastamiseks. Toodet võib kasutada ka toiduaine- ja ravimitööstuses.

(22)

Vaatlusalune toode hõlmab mitut tooteliiki, mis on küsimustikus määratletud toote kontrollnumbritega. Iga kontrollnumber kajastab esialgses uurimises kindlaks tehtud puhtusastet, osakeste suurust ja pakendit.

(23)

Uurimine on näidanud, et kuival naatriumglükonaadil, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus, kuival naatriumglükonaadil, mida toodetakse ja müüakse võrdlusriigiks valitud USA (valimist on selgitatud põhjendustes 60–62) siseturul, kuival naatriumglükonaadil, mida toodetakse ja müüakse Hiina siseturul, ning kuival naatriumglükonaadil, mida toodetakse Hiinas ja müüakse liidus, on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning otstarve.

(24)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(25)

Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks dumpingu tõenäoline jätkumine või kordumine.

(26)

Nagu eespool põhjenduses 13 märgitud, tegi käesolevas uurimises koostööd vaid üks Hiina eksportiv tootja. Selle äriühingu arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kogu naatriumglükonaadi eksport Hiina RVst liitu. Seepärast leidis komisjon, et tal on piisavalt teavet, et hinnata ekspordihinda ja dumpingumarginaali läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (punkt 3.2).

(27)

Selle eksportiva tootja arvele langes siiski vaid 2–7 % naatriumglükonaadi kogutootmisvõimsusest ja 5–10 % naatriumglükonaadi kogutoodangust Hiina RVs. Peale selle moodustas selle tootja eksport kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal vaid 23–28 % koguekspordist Hiina RVst kolmandatesse riikidesse (konfidentsiaalsuse huvides ei ole võimalik avaldada ainsa koostööd teinud Hiina eksportiva tootja täpset osakaalu Hiina kogutootmisvõimsuses, kogutoodangus ja koguekspordis). Seepärast ja kuna ükski muu naatriumglükonaadi tootja Hiina RVst koostööd ei teinud, leidis komisjon, et tal ei ole piisavalt teavet dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimiseks, ja vastavalt alusmääruse artiklile 18 kasutati kättesaadavaid andmeid, et hinnata impordi arengut meetmete kehtetuks tunnistamise korral (punkt 3.3).

(28)

Hiina ametivõime teavitati nõuetekohaselt, et Hiina eksportivate tootjate vähese koostöö tõttu võib komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18. Selle kohta märkusi ei esitatud.

(29)

Punktis 3.3 esitatud järeldused on seega tehtud kättesaadavate andmete põhjal. Selleks kasutati koostööd teinud eksportiva tootja esitatud teavet, aegumise läbivaatamise taotlust, taotluse esitajate avaldust, Eurostati statistikat, liikmesriikide poolt alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmeid (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) ja internetis avalikult kättesaadavat teavet (6). Mis puutub Hiina ekspordistatistika andmebaasi, siis hõlmas naatriumglükonaadi puhul kasutatud koodisüsteem muid tooteid, mis ei ole käimasoleva uurimise objektid, ning seetõttu ei olnud andmebaasist võimalik kindaks teha eraldi naatriumglükonaadi mahtu. Seetõttu ei olnud seda teabeallikat võimalik kasutada.

(30)

Esialgse uurimise raames võimaldati käimasolevas uurimises ainsale koostööd tegevale Hiina eksportivale tootjale (Shandong Kaison Biochemicals või SKB) turumajanduslik kohtlemine. Seepärast lähtuti selle eksportiva tootja puhul normaalväärtuse määramisel tema enda tootmis- ja müügiandmetest.

(31)

Kõigepealt uuris komisjon, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Seega oli koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht siseturul tüüpiline.

(32)

Seejärel tegi komisjon kindlaks omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega.

(33)

Järgmisena uuris komisjon, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi (nagu on osutatud põhjenduses 22) puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu suunatud eksportmüügi kogumahust. Komisjon tegi kindlaks, et ühel tooteliigil puudus omamaine müük pakendi erinevuse tõttu, kuid teiste tooteliikide omamaine müük oli tüüpiline.

(34)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele klientidele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(35)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(36)

Sel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(37)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(38)

Omamaise müügi analüüs näitas, et 18–23 % kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(39)

Selle ühe tooteliigi jaoks, mille omamaist müüki tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(40)

Normaalväärtus arvutati, liites koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil:

(41)

Ainus koostööd teinud eksportiv tootja eksportis liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega kujunes ekspordihinnaks liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8.

(42)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(43)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandamisel arvestati transpordi- (riigisisesed veod ja mereveod), kindlustus-, pakendamis- ja krediidikulusid, tagastamatut käibemaksu ning asjaomases riigis tekkinud käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid.

(44)

Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(45)

Selle põhjal oli tuvastatud kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2,6 %. Selle dumpingumarginaali taset tuleb vaadelda koostoimes asjaoluga, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil osales ekspordis Hiina RVst liidu turule vaid see ainus Hiina eksportiv tootja, kellele oli esialgse uurimise raames võimaldatud turumajanduslik kohtlemine, nagu on selgitatud põhjendustes 26 ja 30.

(46)

Lisaks dumpingu avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi elemente: Hiina RV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, nõudluse areng Hiina RVs, eksport Hiina RVst muudesse kolmandatesse riikidesse, dumpingumarginaal ekspordil Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse ning liidu turu atraktiivsus.

(47)

Nagu märgitud põhjendustes 27–29, tegi koostööd vaid üks Hiina eksportiv tootja. Seepärast põhinesid alljärgnevates punktides esitatud järeldused kättesaadavatel andmetel kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Sellega seoses kasutas komisjon, nagu selgitatud põhjenduses 29, koostööd teinud eksportiva tootja esitatud teavet, aegumise läbivaatamise taotlust, taotluse esitajate avaldust, Eurostati statistikat, liikmesriikide poolt alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmeid (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) ja internetis avalikult kättesaadavat teavet.

(48)

Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise vaatlusalusel perioodil kasvas impordimaht 77 %, mis absoluutarvudes vastab 1 774 tonni suurusele kasvule (2 291 tonnilt 2005. aastal 4 095 tonnini esialgse uurimise uurimisperioodi jooksul). Vastav Hiina turuosa kasvas 12,8 %-lt 24,9 % tasemeni algse uurimise perioodi lõpuks enne meetmete kehtestamist.

(49)

Ainsa koostööd tegeva Hiina eksportija tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimisest kolm korda suurem. Tema tootmisvõimsuse rakendusaste jäi vahemikku 75–80 %. Järelikult on juba ainuüksi selle äriühingu vaba tootmisvõimsus üle poole liidu tarbimisest.

(50)

Taotluses esitatud teabe põhjal, mida võrreldi põhjenduses 29 mainitud avalikult kättesaadava teabega, valmistab Hiinas naatriumglükonaati 40 tootjat, kelle tootmise koguvõimsus 2014. aastal jäi vahemikku 1 000 000 kuni 1 200 000 tonni, mis tähendab ligikaudu 50 % kasvu 2010. aastaga võrreldes. 2014. aastal kasutasid Hiina tootjad ära vaid ligikaudu poole oma võimsusest, tootes ainult umbes 550 000 tonni.

(51)

Vastavalt aegumise läbivaatamise taotlusele oli Hiina siseturu nõudlus 2014. aastal hinnanguliselt vahemikus 400 000 kuni 500 000 tonni, mis jätab umbes 600 000 kuni 700 000 tonni suuruse võimsuse ekspordile kättesaadavaks. Tarbimine liidus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikus 16 000 kuni 22 000 tonni, mis tähendab, et vaba tootmisvõimsus Hiina RVs on umbes 30 korda suurem kui naatriumglükonaadi tarbimine liidus.

(52)

Naatriumglükonaadi nõudlus Hiina RVs sõltub suuresti ehitustööstusest. Ehitustööstuses kasutatakse seda naatriumglükonaadist toodetud betoonilisandites. Ei ole välistatud, et naatriumglükonaadi tarbimine Hiina siseturul võib Hiina RV ehitustööstuse kasvuperspektiivi arvestades suureneda. Vaba tootmisvõimsus Hiina RVs ületab siiski märkimisväärselt liidu tarbimist ja seega on isegi Hiina RV sisetarbimise kasvuperspektiivi arvestades tõenäoline, et vaba tootmisvõimsus jääb ikka märkimisväärseks ja sellel on suur ekspordipotentsiaal liidu turu suhtes.

(53)

Põhjenduses 29 kirjeldatud põhjustel ei olnud võimalik kasutada Hiina andmebaasi, et analüüsida naatriumglükonaadi eksporti Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse.

(54)

Taotluses esitatud teabe põhjal, mida võrreldi põhjenduses 29 mainitud avalikult kättesaadava teabega, tehti kindlaks, et Hiina ekspordimaht muudesse kolmandatesse riikidesse suurenes aastatel 2012–2014 kokkuvõttes umbes 45 %, jõudes aastal 2014 ligikaudu 116 000 tonnini.

(55)

Muude kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina ekspordi keskmiste hindade kohta ei olnud avalikult kättesaadavat teavet. Ainsa koostööd tegeva Hiina tootja kolmandate riikide suhtes kehtivad hinnad näitasid aastatel 2012–2014 kahanevat tendentsi alates 600–660 eurolt tonni kohta 2012. aastal kuni 500–550 euroni tonni kohta 2014. aastal. 2014. aastaga võrreldes kasvasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina ainsa koostööd tegeva tootja ekspordihinnad, ületades veidi 600 eurot tonni kohta. Need hinnad olid kooskõlas taotluse esitajate esitatud muude kolmandate riikide suhtes kehtivate Hiina ekspordihindadega, välja arvatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mil taotlejate esitatud andmete kohaselt jätkus kolmandate riikide suhtes kehtivate Hiina ekspordihindade vähenemine tasemeni 539–583 eurot tonni kohta.

(56)

Põhjenduses 27 selgitatud põhjustel kasutati alusmääruse artikli 18 kohaselt kasutada olevaid fakte, et analüüsida dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete aeguda laskmise korral.

(57)

Kuna avalikku teavet Hiina ekspordihindade kohta muude kolmandate riikide turgudel kasutada ei olnud, andsid taotluse esitajad teavet, mis näitas, et kõigi teiste Hiina eksportivate tootjate keskmised hinnad muudes kolmandates riikides olid kooskõlas ainsa koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja keskmise ekspordihinnaga kolmandates riikides, nagu on kirjeldatud põhjenduses 55.

(58)

Selleks, et hinnata Hiina eksportivate tootjate dumpingutegevust muude kolmandate riikide suhtes, tegi komisjon kaks dumpingumarginaali arvutust, millest ühes kasutati taotluse esitajate teavet Hiina eksportivate tootjate muude kolmandate riikide suhtes kehtiva keskmise ekspordihinna kohta ja teises muude Hiina eksportivate tootjate ekspordi võrdlusalusena SKB (ainus koostööd tegev Hiina eksportiv tootja) poolt dumpinguvastase küsimustiku vastuses esitatud üksikasjalikke eksporditehinguid tema viiel suurimal eksporditurul.

(59)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et esialgse uurimise ajal oli koostööd tegev eksportiv tootja ainus äriühing, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist. Järelikult tuleks Hiina teiste eksportivate tootjate puhul arvutada normaalväärtused vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a, see tähendab kolmandas turumajanduslikus riigis (edaspidi „võrdlusriik“) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks oli vaja valida võrdlusriik.

(60)

Nagu on märgitud põhjenduses 8, tegi uurimise käigus koostööd vaid üks USA tootja, kes vastas kõigile küsimustiku küsimustele ja nõustus kontrollkäiguga.

(61)

Komisjon leidis, et USA vastas sobiva võrdlusriigi tingimustele, kuna turul müüdavad kogused on piisavalt suured ning turul valitseb tihe konkurents, kus osaleb nii omamaine toodang kui ka import teistest riikidest, st Hiina RVst, Itaaliast ja Prantsusmaalt. Lisaks ei kohalda USA vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastast tollimaksu.

(62)

Sellest lähtuvalt jõuti järeldusele, et USA on vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a sobiv võrdlusriik ning võrdlusriigi ainsalt koostööd tegevalt tootjalt saadud teavet kasutati normaalväärtuse määramiseks nende eksportivate tootjate puhul, kellele esialgse uurimise ajal turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud.

(63)

Põhjenduses 58 osutatud esimese dumpinguarvutuse puhul võrdles komisjon alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt tehasehindade tasemel võrdlusriigi ainsa koostööd tegeva tootja kaalutud keskmist normaalväärtust Hiina eksportivate tootjate keskmise ekspordihinnaga, mille teatasid taotluse esitajad. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandamisel arvestati koostööd tegeva Hiina RV eksportiva tootja poolt küsimustikule antud vastuste põhjal saadud hinnangulisi transpordi-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamiskulusid ning tagastamatut käibemaksu.

(64)

Sellest tulenevalt leiti, et Hiina ekspordil muudesse kolmandatesse riikidesse esines dumping rohkem kui 70 % tasemel.

(65)

Teises põhjenduses 58 osutatud dumpinguarvutuses, mis põhjenduses 57 nimetatud põhjustel kasutab teiste Hiina eksportivate tootjate ekspordi võrdlusalusena SKB poolt dumpinguvastase küsimustiku vastuses esitatud üksikasjalikke eksporditehinguid tema viiel suurimal eksporditurul, saadi normaalväärtus põhjendustes 59–63 selgitatud viisil.

(66)

Ekspordihinnaks kujunes viide suuremasse kolmandasse riiki ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8.

(67)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt tehasehindade tasemel samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga viie suurima muu kolmanda riigi puhul. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(68)

Kohandamisel arvestati transpordi- (riigisisesed veod ja mereveod), kindlustus-, pakendamis- ja krediidikulusid, tagastamatut käibemaksu ning asjaomases riigis tekkinud käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid.

(69)

Sellest tulenevalt leiti, et Hiina ekspordil muudesse kolmandatesse riikidesse esines dumping ligikaudu 50 % tasemel.

(70)

Täielikkuse ja võrdlusmomendi tagamiseks arvutati lisaks SKB andmeid kasutades tema enese dumpingumarginaal ekspordi puhul muude kolmandate riikide turgudele. Sel viisil arvutatud dumpingumarginaal ulatus ligikaudu 8,3 %-ni.

(71)

Põhjendustes 64 ja 69 ning põhjendustes 45 ja 70 esitatud dumpingumarginaalide erinevus on seletatav asjaoluga, et esimeste aluseks on normaalväärtuste andmed võrdlusturult, mida on selgitatud põhjenduses 59, kuid viimase, ainsa koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja kohta arvutatud marginaali aluseks on tema enda toote ja müügiandmete põhjal määratud normaalväärtus, sest ettevõttele võimaldati esialgse uurimise ajal turumajanduslik kohtlemine, nagu on selgitatud põhjendustes 30–40. Lisaks on ainsa koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta arvutatud dumpingumarginaal (põhjendus 45) seotud ekspordiga liidu turule, kus valitsesid kõrgemad hinnad, kuid kõik teised arvutatud dumpingumarginaalid on seotud ekspordiga muude kolmandate riikide turgudele.

(72)

Dumpinguhindadega müük Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse viitab selgelt Hiina eksportivate tootjate tõenäolisele hinnadünaamikale liidus meetmete aeguda laskmise korral.

(73)

Selleks et hinnata liidu turu atraktiivsust ja Hiina RV ekspordi liidu turule suundumise tõenäosust meetmete aeguda laskmise korral, analüüsiti Hiina eksporti muude kolmandate riikide turgudele nii mahtude kui ka hindade suhtes, samuti võrreldi Hiina siseturu hindu liidu turu keskmiste hindadega.

(74)

Hiina ekspordimaht muudesse kolmandatesse riikidesse suurenes aastatel 2012–2014 kokkuvõttes ligikaudu 45 %, jõudes aastaks 2014 ligikaudu 116 000 tonnini.

(75)

Mis puutub siseturu hindadesse, siis, nagu selgitatud eespool põhjendustes 27–29, kasutati mis tahes muu teabe puudumisel võrdlusalusena ainsa koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja hindu siseturul. Võrdlus näitab, et keskmised hinnad liidu turul olid 2014. aastal Hiina RV siseturu keskmistest hindadest 43–55 % kõrgemad ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 27–35 % Hiina RV siseturu keskmistest hindadest kõrgemad.

(76)

Taotluse esitajate andmete põhjal leiti, et Hiina ekspordihinnad muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel on kooskõlas ainsa koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja ekspordihindadega muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel, nagu on selgitatud põhjenduses 55. Leiti, et 2014. aastal olid keskmised hinna liidu turul keskmiselt 25–45 % kõrgemad kui Hiina ekspordihinnad muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul 20–40 % kõrgemad kui Hiina ekspordihinnad muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Ainsa koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja hinnatase muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hindadest 20–30 % madalam.

(77)

See märkimisväärselt kõrgem hinnatase teeb liidu turu dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiina eksportijate jaoks atraktiivseks.

(78)

Hiina eksportivate tootjate huvi liidu turule eksportimise vastu kinnitab ka SKB pidev kohalolu liidu turul. Hoolimata kehtivatest meetmetest suurenes kõnealuse äriühingu ekspordimaht liitu esialgse uurimisperioodi ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel peaaegu kaks korda ning turuosa ligikaudu 50 %.

(79)

Arvestades Hiina RV märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, mida võib kasutada liitu dumpinguhinnaga eksportimiseks, ning liidu turu atraktiivsust ja Hiina tootjate hinnadünaamikat muude kolmandate riikide turgudel, valitseb komisjoni arvates suur tõenäosus, et dumpinguvastaste meetmete tühistamine toob kaasa naatriumglükonaadi dumpinguhinnaga impordi mahu märkimisväärse suurenemise Hiina RVst liitu.

(80)

Koostööd teinud liidu tootjate Jungbunzlauer SA ja Roquette Italia S.p.A. arvele langeb 100 % liidu toodangust.

(81)

Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(82)

Kuna liidu tootmisharu moodustavad ainult kaks tootjat, siis tuli kõik tundlike äriühinguspetsiifiliste andmetega seotud arvandmed konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

(83)

Liidu tarbimise kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks liidu tootmisharu liidu turul realiseeritud müügi kogumahu, mis saadi pärast kahe liidu tootja poolt küsimustikule antud vastuste kontrollimist, Eurostati andmed impordi kogumahu kohta ning koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja kontrollitud andmed.

(84)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(85)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt, kokkuvõttes suurenes tarbimine 22 %.

(86)

Impordimahu kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks Eurostati andmed ning koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja poolt küsimustikule antud kontrollitud vastused, kusjuures selle tootja arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul 100 % Hiinast saabuvast koguimpordist.

(87)

Import vaatlusalusest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(88)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiinast pärit impordi maht kokkuvõttes 9 %. Kõigepealt kasvas see aastatel 2012–2014 22 % ja vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul 13 %. Kuna import Hiinast järgis liidu tarbimise kasvu siiski ainult osaliselt, järgis Hiina turuosa muutus teistsugust suundumust. See püsis 2012. ja 2013. aastal stabiilsena, kasvas veidi (st 3 %) 2014. aastal ja vähenes alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 14 %. Kokkuvõttes vähenes Hiina turuosa vaatlusalusel perioodil 11 %. Nagu märgitud põhjenduses 78, õnnestus ainsal koostööd tegeval Hiina eksportival tootjal esialgse uurimise perioodiga võrreldes dumpinguhindade juures liitu suunatud ekspordi maht kahekordistada ja oma turuosa 50 % suurendada.

(89)

Komisjon määras Hiinast pärit impordi hinnasuundumuse kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(90)

Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/tonn)

(91)

Keskmised impordihinnad vähenesid kokkuvõttes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 2 %. 2012. ja 2013. aastal vähenesid impordihinnad 11 %, püsisid 2014. aastal samal tasemel ja kasvasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul 9 %.

(92)

Et teha kindlaks hinna allalöömine koostööd tegeva eksportiva tootja poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(93)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootmisharu kaalutud keskmisest hinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. See näitas, et koostööd tegev eksportiv tootja ei löönud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul hindu alla, seda isegi juhul, kui dumpinguvastaseid tollimakse arvesse ei võetud. Kuigi koostööd tegev eksportiv tootja kattis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 100 % Hiinast pärit impordist, oli tema osa Hiina tootmise koguvõimsusest siiski vaid 2–7 %.

(94)

Liitu suunatud import muudest kolmandatest riikidest kui vaatlusalune riik muutus järgmiselt.

Tabel 4

Muude kolmandate riikide turuosa

(95)

Kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa moodustas vaatlusalusel perioodil kõige rohkem 2 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla 1 %.

(96)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid. Komisjon võttis nende näitajate hindamisel aluseks liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(97)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(98)

Tootmismaht vähenes aastatel 2012–2013 10 %, seejärel kasvas pisut ajavahemikus 2014. aastast kuni läbivaatusega seotud uurimisperioodini. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 6 %. Tootmise vähenemine on selgitatav ekspordimahu 30–40 % vähenemisega vaatlusalusel perioodil, mida ainult osaliselt kompenseeris tabelis 6 kajastatav omamaise müügi kasv.

(99)

Tootmisvõimsus püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul muutumatuna.

(100)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(101)

Liidu tootmisharu suutis järgida liidu tarbimise kasvu, suurendades pidevalt oma müügimahtu, vaatlusaluse perioodi jooksul kokku 23 %.

(102)

Kuna müügimaht järgis pea täpselt liidu tarbimises täheldatud suundumust, püsis liidu tootmisharu turuosa aastatel 2012–2014 muutumatuna ja kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid veidi (1 %).

(103)

Tootmisharusisene kasutamine oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul praktiliselt muutumatu, nagu näidatud alljärgnevas tabelis, ega mõjutanud toodangu ja tootmisvõimsuse rakendusastme suhtes täheldatud suundumust.

Tabel 7

Tootmisharusisene kasutamine

(104)

Liidu tootmisharu omamaise müügi maht järgis pea täpselt sisetarbimise muutusi ja kasvas vaatlusalusel perioodil 23 %. Selle tulemusena hoidis liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi jooksul oma turuosa püsival tasemel.

(105)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(106)

Töötajate arv liidu tootmisharus jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul peaaegu muutumatuks. Tootmise languse ja tööhõive stabiilsuse tulemusena langes vaatlusalusel perioodil tootlikkus.

(107)

Uurimine näitas, et automatiseerituse kõrge taseme tõttu ei ole liidu tootmisharus võimalik töötajate arvu tootmise langusega proportsionaalselt vähendada.

(108)

Uurimise käigus tehti kindlaks (põhjendus 45), et naatriumglükonaadi import Hiina RVst liidu turule toimus jätkuvalt dumpinguhinnaga.

(109)

Liidu tootmisharu sai kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kasu ja hakkas varasemast dumpingust taastuma. Müügimaht kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 23 % ja turuosa 1 %. Varasemast dumpingust taastumist ei saa siiski pidada kindlaks, arvestades eriti põhjenduses 123 kirjeldatud kasumlikkust, mis jäi aastatel 2012 ja 2013 negatiivseks ning muutus positiivseks alles läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul.

(110)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihind liidus ja ühiku tootmiskulu

(111)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind langes vaatlusaluse perioodi jooksul 5 %. Aastatel 2012–2014 langesid hinnad pidevalt ja kasvasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul vaid vähesel määral.

(112)

Liidu tootmisharu tootmiskulud muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 10

Ühiku tootmiskulu

(113)

Ühiku tootmiskulu vähenes vaatlusalusel perioodil 20 %. Osaliselt oli see tingitud tooraine hinna langusest, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 114, ja osaliselt kulude kokkuhoiust, mille tulemusena vähenesid mitmed tootmise kogukulude komponendid; eriti ulatuslikult vähenesid vaatlusalusel perioodil hoolduskulud.

(114)

Olenevalt oma tootmisprotsessi integreerituse tasemest kasutasid liidu tootjad peamise toorainena kas maisi või maisitärklise baasil valmistatud glükoosisiirupit. Kuna need toorained moodustavad tootmiskulude olulise komponendi, moodustas nende hinna langus 25–35 % tootmiskulude langusest vaatlusaluse perioodi jooksul. Seega võib maisi hinna või maisitärklise baasil valmistatud glükoosisiirupi hinna igasugune tõus liidu tootmisharu tootmiskulude vähenemisest tingitud paranenud olukorra kohe tagasi pöörata.

(115)

Tootmiskulude vähenemine alandas vaatlusalusel perioodil ühiku keskmist müügihinda vaid veidi (5 %), sest liidu tootmisharu oli ikka veel taastumas varasematel perioodidel dumpingu tõttu kantud kahjudest.

(116)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(117)

Keskmine tööjõukulu kasvas vaatlusalusel perioodil 7 % võrra. Igal juhul ei saa tööjõukulu pidada liidu tootmisharu majandusliku olukorra analüüsimisel oluliseks näitajaks, sest see moodustab tootmiskuludest vaid väikese osa.

(118)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Laovarud

(119)

Laovarud vähenesid vaatlusalusel perioodil 54 %.

(120)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leiti laovarud olevat normaalsel tasemel.

(121)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(122)

Komisjon määras liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest.

(123)

Vaatlusaluse perioodi esimese kahe aasta jooksul oli liidu tootmisharu kahjumis ja 2014. aastal vaevu nullkasumini jõudmas. Alles läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul saavutas kasumlikkus lõpuks esialgses uurimises kasutatud sihtkasumi lähedase taseme, jäädes sellele siiski alla. Tuleb rõhutada, et kõnealune viimatine paranemine tulenes tootmiskulude vähenemisest, mida omakorda põhjustasid maisi hinna ja maisitärklise baasil valmistatud glükoosisiirupi hinna soodsad muutused, nagu on selgitatud põhjenduses 114. Olenevalt kliimatingimustest ja saagist kõiguvad nende toorainete hinnad olulisel määral, mistõttu igasugune toorainete hinna tõus võib hiljuti saavutatud kasumlikkuse kohe tagasi pöörata.

(124)

Rahavoog, mis näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada, oli esimesel kahel aastal negatiivne ja muutus positiivseks alles vaatlusaluse perioodi teisel poolel.

(125)

Rahavoog paranes osaliselt investeeringute arvelt, mis vaatlusalusel perioodil vähenesid 65 % ja olid vaatlusaluse toote valmistamiseks kasutatud põhivara koguväärtusega võrreldes peaaegu olematud. Rahavoog paranes ka kasumlikkuse paranemise tulemusena, mis vastavalt põhjenduses 123 esitatud selgitusele oli suuresti tingitud maisi hinna ja maisitärklise baasil valmistatud glükoosisiirupi hinna soodsatest muutustest. Olenevalt kliimatingimustest ja saagist kõiguvad nende toorainete hinnad olulisel määral, mistõttu igasugune toorainete hinna tõus võib rahavoo paranenud olukorra kohe tagasi pöörata.

(126)

Samuti tuleb märkida, et investeeringute ja hoolduskulude madal tase (vt põhjendus 113) rahavoo ja kasumlikkuse ajutise paranemise juures ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, sest lõpptulemuseks on tootmisrajatiste seisukorra halvenemine. See võib lõppkokkuvõttes mõjutada tootmiskulusid ja tootmisprotsessi tõhusust. Igal juhul on võimalik vajalikke investeeringuid ja hoolduskulusid vaid hilisemasse perioodi edasi lükata, mis lükkab edasi ka negatiivse mõju rahavoole ja kasumlikkusele.

(127)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See oli vaatlusaluse perioodi kahel esimesel aastal negatiivne ja muutus positiivseks alles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuna investeeringutasuvus ja kasumlikkus on tihedas korrelatsioonis olevad kahjunäitajad, oli investeeringutasuvuse paranemine kasumlikkus paranemise otsene tagajärg. Seetõttu oli investeeringutasuvuse paranemine suuresti tingitud maisi hinna ja maisitärklise baasil valmistatud glükoosisiirupi hinna soodsatest muutustest, nagu on kirjeldatud põhjenduses 123. Olenevalt kliimatingimustest ja saagist kõiguvad nende toorainete hinnad olulisel määral, mistõttu igasugune toorainete hinna tõus võib investeeringutasuvuse hiljutise paranemise kohe tagasi pöörata.

(128)

Liidu tootmisharu hoidis naatriumglükonaadi tootmisega seotud uued kapitali sissemaksed rangelt miinimumtasemel, alandades investeeringute taset peaaegu tähtsusetu summani, nagu on selgitatud põhjendustes 125 ja 126. Seetõttu ei saanud kapitali kaasamise võimet analüüsida.

(129)

Müügimaht ja turuosa näitasid vaatlusaluse perioodi jooksul üles positiivset arengut, sest liidu tootmisharu suutis järgida tarbimise kasvu. See ei hoidnud siiski ära tootmise ja tootmisvõimsuse rakendusastme vähenemist vaatlusalusel perioodil.

(130)

Liidu tööstusharu majandustulemustega seotud kahjunäitajad (kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus) olid vaatlusaluse perioodi esimesel kolmel aastal negatiivsed või parimal juhul nullilähedased ning jõudsid positiivsele tasemele alles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, välja arvatud rahavoog, mis muutus positiivseks juba 2014. aastal.

(131)

Kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse positiivset arengut ei saa siiski pidada stabiilseks, sest see toimus üksnes vaatlusaluse perioodi lõpus (rahavoog) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul (kasumlikkus ja investeeringutasuvus). Peale selle oli kõigi kolme näitaja positiivse taseme põhjuseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suuresti peamise tooraine (mais ja maisitärklise baasil valmistatud glükoosisiirup) hinna langus, sest need hinnad kõiguvad, nagu on selgitatud põhjendustes 123, 125 ja 127, ning kapitaliinvesteeringute ja hoolduskulude kokkuhoid, mis ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik (vt põhjendus 126). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul saavutatud kasumlikkus jäi lisaks madalamaks kui esialgses uurimises kindlaks tehtud sihtkasum.

(132)

Eespool toodut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et liidu tööstusharu hakkas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil varasemast dumpingust taastuma ega ole läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kandnud materiaalset kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Uurimine näitas siiski, et liidu tööstusharu majandustulemused ei olnud pikaajalise elujõulisuse tagamiseks piisavad.

(133)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamiseks võeti arvesse mitmeid tegureid, nimelt Hiina RV tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, Hiina eksportivate tootjate muudele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi mahtu, Hiinast muudele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hindu ja hindu Hiina siseturul, liidu turu atraktiivsust ja esialgse uurimise järeldusi.

(134)

Nagu selgub põhjendusest 51, oli Hiina vaba tootmismaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 600 000 – 700 000 tonni, mis on ligikaudu 30 korda suurem liidu tarbimisest, mis jäi 16 000 ja 22 000 tonni vahele. Nagu on osutatud põhjenduses 52, jääks isegi juhul, kui osa sellest vabast tootmisvõimsusest kasutatakse võimaliku suurenenud nõudluse rahuldamiseks Hiina RVs või muudes kolmandates riikides, väga suur osa vabast tootmisvõimsusest kättesaadavaks liitu suunatud ekspordi jaoks.

(135)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 54, suurenes Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi maht. Eksport muudesse kolmandatesse riikidesse suurenes aastatel 2012–2014 45 % ja jõudis 2014. aastal 116 000 tonnini. Ainuüksi see kogus on üle kuue korra suurem liidu tarbimisest sama perioodi jooksul.

(136)

Leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus Hiina eksport muudesse kolmandatesse riikidesse 20–40 % madalama keskmise hinnaga kui liidu tootmisharu keskmine hind, nagu selgub põhjendusest 76. Nagu selgub põhjendustest 64 ja 69, siis sõltuvalt kasutatavast metoodikast ületasid Hiina eksportivate tootjate ekspordil muudesse kolmandatesse riikidesse dumpingumarginaalid 70 % või jäid vähemalt ligikaudu 50 % juurde. Võttes arvesse ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja andmeid, oli dumpingumarginaal vastavalt põhjenduse 70 selgitatule 8,3 %.

(137)

Nagu selgub põhjendustest 75 ja 76, leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli keskmine hind liidu turul 27–35 % kõrgem kui keskmine hind Hiina RV siseturul ning 20–40 % kõrgem kui Hiinast muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi keskmine hind. Ainsa koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja hinnatase muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hindadest 20–30 % madalam.

(138)

Selle põhjal võib järeldada, et hindade poolest on liidu turg nii Hiina siseturu kui ka kolmandate riikide turgudega võrreldes väga atraktiivne. Liidu turu atraktiivsust kinnitab SKB üha suurem kohalolu, kes kahekordistas oma ekspordimahtu ja suurendas oma turuosa 50 %, nagu on märgitud põhjenduses 78.

(139)

Seetõttu on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad hakkavad (uuesti) liitu eksportima märkimisväärseid koguseid dumpinguhindadega, samuti on tõenäoline liidu tootmisharu hindade märkimisväärne allalöömine (20–40 %, võttes aluseks koostööd mitte teinud eksportivate tootjate hinnadünaamika muudes kolmandates riikides). On vägagi tõenäoline, et hinnadünaamika on sama või sarnaneb muudes kolmandates riikides nähtuga, sest see võimaldab Hiina eksportivatel tootjatel saada või võtta tagasi turuosa liidu turul. Naatriumglükonaat on eelkõige tooraine, mille puhul kõige olulisem ja otsustavam tegur on hind.

(140)

Selleks et hinnata Hiinast liidu turule suunatud madala hinnaga suurema impordimahu tõenäolist mõju liidu tootmisharu olukorrale meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsiti ka arenguid esialgse uurimise vaatlusalusel perioodil. Leiti, et esialgse uurimise perioodil lõi Hiina import liidu tootmisharu hinnad alla 13–29 %. Hiinast pärit impordi maht suurenes esialgse uurimise vaatlusalusel perioodil 77 %, mis absoluutarvudes vastab 1 774 tonni suurusele kasvule (2 291 tonnilt 2005. aastal 4 095 tonnini esialgse uurimise uurimisperioodi jooksul). Seda suurenemist peeti märkimisväärseks ja eelkõige vähenes selle tulemusel liidu tootmisharu kasumlikkus (80 %) ja müügimaht (20 %). Selle põhjal järeldati esialgses uurimises, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(141)

Kui meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpinguhinnaga impordi maht Hiinast liidu turule märkimisväärselt suureneb (tõenäoline stsenaarium), on tõenäoline, et liidu reaktsioon sarnaneb esialgses uurimises täheldatule ning seetõttu on Hiinast pärit suurenenud, liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalama hinnaga impordi mahu mõjul samasugused tulemused nagu esialgses uurimises. Arvestades eelkõige selle toote turu väga suurt hinnatundlikkust ja tunduvalt madalamat hinnataset muude kolmandate riikide turgudel, on tõenäoline, et liit on sunnitud oma müügi- ja tootmismahtu vähendama ning hindu alandama, mis mõjutab negatiivselt kasumlikkust. Tegelikult suurendab selle toote hinnatundlikkus igasugust liidu turule avaldatava hinnasurve mõju veelgi. Tagajärjeks on liidu tootmisharu olukorra paranemise (mis realiseerus ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul) pöördumine ning liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemine olulisel määral.

(142)

Teine viide Hiina madala hinnaga impordi võimaliku mõju kohta liidu tootmisharule meetmete kehtetuks tunnistamise korral on olukord, millega liidu tootmisharu peab toime tulema muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Nende riikides, kus puuduvad kehtivad dumpinguvastased meetmed ja kus Hiinast pärit impordiga seoses tuvastati dumping, vähenes liidu tootmisharu ekspordimaht 30–40 %.

(143)

Eelöeldu alusel järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju kordumine väga tõenäoline.

(144)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artiklile 21, kas käesoleva aegumise läbivaatamise järelduste põhjal Hiina RVst pärit naatriumglükonaadi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja hulgimüüjate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(145)

Liidu tootmisharu majanduslik olukord paranes tänu dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele 2010. aastal.

(146)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu on siiski ikka veel haavatav, nagu on selgitatud põhjendustes 131 ja 132.

(147)

Tagajärjeks on kahju tõenäoline kordumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral, sest liidu tootmisharu kaotab kliendid ja jääb hinnalanguse surve alla, millest saavad kasu Hiina eksportivad tootjad, kes eeldatavasti suurendavad dumpinguhinnaga impordi mahtu. Sarnast olukorda on täheldatud muudes kolmandates riikides, nagu on kirjeldatud põhjenduses 142.

(148)

Meetmete säilitamine võimaldab liidu tootmisharul jätkata taastumist varasemast dumpingust ja kindlustada oma seisundit.

(149)

Algatamise ajal võeti ühendust nelja teadaoleva sõltumatu importijaga. Kaks vastasid küsimustikule. Nad esindasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 30–50 % Hiina impordist ega toetanud meetmete võtmist.

(150)

Leiti, et naatriumglükonaadi osakaal nende käibest oli alla 5 %. Peale selle olid nad nii üldiselt kui ka naatriumglükonaadiga seotud tegevustes kasumlikud.

(151)

Selle alusel järeldas komisjon, et kui meetmete säilitamisel üldse importijatele mõju on, siis on see mõju piiratud.

(152)

Küsimustikud saadeti kaheksale teadaolevale kasutajale. Vastas ainult üks kasutaja, kes ei toetanud meetmete võtmist.

(153)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ei importinud koostööd teinud kasutaja Hiina RVst ja hankis naatriumglükonaati ainult ühelt liidu tootjalt. Selle kasutaja puhul moodustab naatriumglükonaat alla 5 % naatriumglükonaati sisaldavate valmistoodete tootmiskuludest. Peale selle moodustas naatriumglükonaati hõlmav tegevus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul tema kogukäibest alla 20 %. Samuti leiti, et see kasutaja on kokkuvõttes kasumlik. Selle piiratud mõju alusel, mida naatriumglükonaadi igasugune hinnakõikumine tema tootmiskuludele võib avaldada, eeldatakse, et kui meetmete säilitamisel sellele kasutajale üldse mõju on, siis on see mõju piiratud.

(154)

Arvestades koostööd teinud kasutajaga seotud järeldust ja kasutajate vähest koostöövalmidust, järeldas komisjon, et kui meetmete säilitamisel kasutajatele üldse mõju on, siis on see mõju piiratud.

(155)

Viis hulgimüüjat andsid endast teada ja esitasid küsimustikule vastused. Kolm ei toetanud meetmete võtmist, ülejäänud kaks ei avaldanud seisukohta. Kõik viis hulgimüüjat ostsid naatriumglükonaati liidu tootjalt ega importinud vaatlusalust toodet Hiinast. Naatriumglükonaadiga seotud tegevus moodustas vaatlusalusel perioodil kõigi äriühingute kogukäibest tähtsusetu osa.

(156)

Selle alusel järeldas komisjon, et kui meetmete säilitamisel üldse hulgimüüjatele mõju on, siis on see mõju tähtsusetu.

(157)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit naatriumglükonaadi impordi suhtes meetmete säilitamine liidu huvides.

(158)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Ükski pool ei esitanud märkusi enne avalikustamist.

(159)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiina RVst pärit naatriumglükonaadi impordi suhtes kohaldatavad komisjoni määrusega (EL) nr 377/2010 (7) kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(160)

Et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse käesoleval juhtumil vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine.

(161)

Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tollile kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(162)

Kui nende äriühingute ekspordimaht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul – ja kui tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(163)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

2010. aastal teatas üks kodanik komisjonile, et Madalmaad rakendasid abimeedet Tilburgi professionaalse jalgpalliklubi Willem II suhtes. Nimetatud kaebus registreeriti numbriga SA.31122. Komisjoni sai ka 2010. ja 2011. aastal kaebusi Madalmaade professionaalsete jalgpalliklubide, nimelt Maastrichti MVV, 's-Hertogenboschi FC Den Boschi, Eindhoveni PSV ning Nijmegeni NEC kasuks võetavate toetusmeetmete kohta. Madalmaad andsid 2. septembril 2011. aastal komisjonile lisateavet Willem IIga seonduva meetme kohta.

(2)

Komisjon teatas oma 6. märtsi 2013. aasta kirjas Madalmaadele, et on otsustanud algatada aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse Willem II, NEC, MVV, PSV ja FC Den Boschi kasuks võetud meetmete suhtes.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse meetme kohta märkusi.

(4)

Madalmaad esitasid menetluse raames oma 31. mai 2013. aasta ja 12. novembri 2013. aasta kirjas tähelepanekuid seoses Willem II kasuks võetud meetmega. Madalmaad vastasid ka oma 11. veebruari 2014. aasta kirjas lisateabe nõudele.

(5)

Komisjon sai Tilburgi omavalitsuselt (edaspidi „omavalitsus“) kui huvitatud isikult tähelepanekuid Willem II suhtes võetud meetme kohta. Ta edastas need Madalmaadele, kellele anti võimalus vastata. Madalmaade märkused saadi 12. novembri 2013. aasta kirjaga ja kohtumisel, mis toimus 20. märtsil 2014. aastal.

(6)

Pärast menetluse algatamise otsust ja kokkuleppel Madalmaadega tehti eraldi uurimised eri klubide suhtes. Klubiga Willem II seotud uurimine registreeriti juhtuminumbriga SA.40168.

(7)

Rahvuslik jalgpalliliit Koninklijke Nederlandse Voetbal Bond (edaspidi „KNVB“) on professionaalide ja amatööride jalgpallivõistlusi korraldav katusorganisatsioon. Professionaalne jalgpall on Madalmaades korraldatud kahetasandilises süsteemis. Hooajal 2014/2015 oli sellesse kaasatud 38 klubi, kellest 18 mängisid kõrgliigas (eredivise) ja 20 madalamas liigas (eerste divise).

(8)

Willem II asutati 1898. aastal ja see on olnud professionaalne jalgpalliklubi alates professionaalse jalgpalli kasutuselevõtust Madalmaades 1954. aastal. Willem II mängib kodumänge staadionil Konig Willem II Stadion (edaspidi „staadion“) Tilburgis. Willem II langes hooajal 2010/2011 kõrgliigast madalamasse liigasse. Klubi ülendati taas 2012. aastal ja alandati uuesti 2013. aastal. 2014. aastal ülendati ta taas kõrgliigasse. 2005/2006 oli viimane hooaeg, kus Willem II mängis Euroopa turniiril (UEFA karikavõistlusel).

(9)

Willem II kehtiv seaduslik nimevorm on Willem II Tilburg B.V. Ettevõtja Willem II Tilburg B.V. (edaspidi „Willem II“ on abisaaja. Ta kuulub sihtasutusele Stichting Beheer Betaald Voetbalorganisatie Willem II Tilburg. On olemas eraldi ühendus (Vereniging) Willem II. Willem II on keskmise suurusega ettevõtja, kellel oli 2012. aastal 53 töötajat. Tema käive oli 2008.–2009. eelarveaastal 11,4 miljonit eurot ning 2009.–2010. eelarveaastal 9,9 miljonit eurot.

(10)

2004. aastal sõlmisid omavalitsus ja Willem II lepingu, millega omavalitsusest sai staadioni täievoliline omanik (3) ja Willem II sai staadioni kasutamiseks rendiõiguse. Rendilepingus täpsustati, et omavalitsus rendib Willem II-le staadionit, mille eest Willem II peab maksma iga-aastast renti 1 001 731 eurot, millele lisanduvad käibemaks ja muutuvkulu. Rent põhines investeeringu maksumusel, 30-aastasel amortisatsiooniajal ja 5,5 % intressimääral, mida omavalitsus kasutas lepingu sõlmimise ajal. 30-aastase rendi tingimused olid kujundatud tagamaks staadioni kasutamist, mis oleks omavalitsuse eelarve seisukohalt neutraalne. Komisjon märkis menetluse alustamise otsuse punktis 51, et toona kokku lepitud parameetrid tagasid, et Willem II maksab renti, mis katab kõik kulud, vältides nõnda jalgpalliklubile tegevusabi andmist. Rent oli samas suurusjärgus, mida maksid teised, ent keskmisest suurem. Aastatel 2004–2008 suutis Willem II renti maksta.

(11)

Kogu jalgpallihooajal 2009/2010 seisis Willem II silmitsi finantsraskustega ja 2010. aasta mais kuulutas ta, et on pankroti äärel. Omavalitsus, kes oli eelnevalt 2009. aasta rendimaksed peatanud, otsustas 31. mail 2010. aastal alandada renti ja teisi oodatavaid kulusid tagasiulatava jõuga 2004. aastani. Sellise otsuse tagajärjel vähenes jalgpalliklubi poolt kuueaastase ajavahemiku jooksul makstava iga-aastase summa 0,4 miljoni euro võrra, mille tulemusel tuli Willem II-le maksta kahe osamaksena 2,4 miljonit eurot – summa, millest lahutati 2009. aasta eest makstav rent. Uus rendileping, millega asendati 2004. aasta rendileping, sõlmiti 31. oktoobril 2011. aastal.

(12)

Omavalitsuse 31. mai 2010. aasta otsus põhines tingimusel, et Willem II täidab kohustused, mis sisaldusid restruktureerimiskavas, mille eesmärk oli taastada Willem II pikaajaline elujõulisus. Selle kava tingimused sisaldasid kohustust esitada kord kvartalis finantsaruanne, tasakaalustatud eelarvet järgmiseks jalgpallihooajaks, võimaluse leidmist oma bilansi korrastamiseks, vajadust pidada kinni rahvusliku jalgpalliliidu normidest seoses mängijate palkadega ja uue juhtimis- ja järelevalvestruktuuri kehtestamist. Seejärel tunnistas omavalitsus Willem II poolt nende tingimuste täitmiseks võetud meetmed rahuldavateks ning eraldas tänu sellele teise osa 2,4 miljoni euro suurusest summast.

(13)

Madalmaad ei teavitanud aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjoni oma plaanist anda Willem II-le 2,4 miljonit eurot. Komisjonile ei teatatud ka 2009. aastal võetud otsusest peatada iga-aastase rendi maksmine hooajaks 2009/2010.

(14)

Madalmaad on seadnud kahtluse alla võimaliku abi mõju siseturule seoses klubidega, kes ei mängi jalgpalli Euroopa tasemel. Professionaalseid jalgpalliklubisid peetakse siiski ettevõtjateks ning nende suhtes kohaldatakse riigiabi kontrolli. Jalgpall kujutab endast tasustatavat tööd ning sellega osutatakse töötasu eest teenuseid; see on arendanud välja professionaalsuse kõrge taseme ning tänu sellele suurendanud oma mõju majandusele (4).

(15)

Professionaalsed jalgpalliklubid viivad majandustegevust ellu lisaks osalemisele jalgpallivõistlustel mitmetel muudel turgudel, millel on rahvusvaheline mõõde, näiteks professionaalsete mängijate ülemineku turul, reklaamis, sponsorluses, kauplemises või meediakajastuses. Professionaalsele jalgpalliklubile antav abi tugevdab selle seisundit kõigil neil turgudel, millest enamik hõlmab mitmeid liikmesriike. Seega kui riigi vahendeid kasutatakse valikulise eelise andmiseks professionaalsele jalgpalliklubile olenemata sellest, millises liigas ta mängib, võib selline abi moonutada turgu ja mõjutada kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (5).

(16)

Menetluse algatamise otsuses tuli komisjon esmasele järeldusele, et omavalitsus andis Willem II-le riigi vahendite kasutamisega valikulise eelise ning andnud seega jalgpalliklubile abi. Komisjon asus ka seisukohale, et abimeetmed professionaalsetele jalgpalliklubidele moonutavad tõenäoliselt konkurentsi ja mõjutavad kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(17)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et ajal, mil abi anti, oli Willem II finantsraskustes. Selleks, et hinnata abi kokkusobivust suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (6) (edaspidi „suunised“), nõudis komisjon teavet kõigist suunistes sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta.

(18)

Täpsemalt ei suutnud komisjon kontrollida, kas suuniste punktides 34–37 esitatud tingimused restruktureerimiskava iseloomu ja täitmise kohta olid täidetud. Samuti ei suutnud komisjon kontrollida, kas olid võetud piisavad kompenseerivad meetmed punktide 38–42 tähenduses. Lisaks oli vaja näidata, et abi piirdus vajaliku miinimumiga, et abisaaja ise oli teinud selle ümberkorraldamisse piisava omafinantseeringu ja et on kinni peetud ühekordse abi põhimõttest.

(19)

Madalmaad ei nõustunud sellega, et meede staadioni rendilepingu restruktureerimiseks kujutas endast riigiabi. Madalmaade seisukohast kohaldas omavalitsus kui staadioni omanik turutingimusi ja tegutses kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori ja võlausaldaja põhimõttega, peatades 2009. aastal staadioni peamise kasutaja rendimaksed ning alandades 2010. aastal renti ja leevendades muid lepingutingimusi tagasiulatuvalt. Willem II pankroti korral oleks klubi kaotanud loa mängida professionaalset jalgpalli. Omavalitus oleks olnud kimpus jalgpallistaadioniga, mida oleks saanud teiste tegevuste jaoks kasulikuks muuta vaid olulise investeeringumaksumusega. Madalmaad väitsid, et väiksem rent on kooskõlas rendiga, mida mujal riigis teiste staadionite eest maksavad, ning et summa oli seega kooskõlas turutingimustega.

(20)

Samuti väitsid Madalmaad, et isegi kui meede kujutaks endast abi, oleks see siseturuga kooskõlas. Need väited põhinesid esiteks komisjonilt Madalmaadele 11. juulil 2002. aastal saadetud kirjas spordi infrastruktuuri kohta. Komisjon kirjeldas nimetatud kirjas teatavaid tingimusi, millel ta ei peaks spordi infrastruktuuri rahastamist riigiabiks. Teiseks põhinevad väited suunistel ja aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktil c.

(21)

Seoses Willem II ümberkorraldamisega kirjeldasid Madalmaad klubi finantsolukorda. 2008.–2009. eelarveaastal (7) teenis Willem II 11,4 miljoni euro suuruselt käibelt 3,9 miljonit eurot kahjumit ja tema omakapital [eigen vermogen] vähenes 4,1 miljonilt eurolt 0,2 miljonile eurole. 2009.–2010. eelarveaastal (8) teenis Willem II 9,9 miljoni euro suuruselt käibelt 4,4 miljonit eurot kahjumit. Vaatamata omavalitsuse antud 2,4 miljonile eurole vähenes tema omakapital veelgi: 0,2 miljonilt eurolt miinus 2,1 miljonile eurole.

(22)

Iga Hollandi professionaalne jalgpalliklubi vajab KNVB-lt litsentsi, mille ta saab üksnes juhul, kui ta täidab erinevaid kohustusi. Üks kohustustest selles süsteemis on seotud klubi finantsalase usaldatavusega. Igal hooajal on klubi kohustatud esitama 1. novembriks, 1. märtsiks ja 15. juuniks finantsaruanded, milles kirjeldatakse muu hulgas klubi finantsolukorda ja ka järgmise hooaja eelarvet. Nimetatud aruannete põhjal on klubid liigitatud kolme kategooriasse (1: ebapiisav, 2: piisav, 3: hea). 1. kategooriasse kuuluvad klubid võivad olla kohustatud esitama parenduskava, et jõuda 2. või 3. kategooriasse. Kui klubi kava ei täida, võib KNVB määrata karistusi, sh ametlik hoiatus, võistluste punktide vähendamine ja – maksimaalne karistus – litsentsi äravõtmine. Professionaalne jalgpalliklubi Madalmaades, kes on kuulutatud pankrotisolevaks, jääb oma litsentsist ilma. Kui asutatakse tema õigusjärglasest klubi, ei võeta teda otse professionaalsetesse jalgpalliliigadesse vastu, vaid ta peab alustama tähtsuselt teises amatöörliigas. Willem II riskis oma raskustega ilmajäämisega loast võtta osa professionaalsetest võistlustest. Klubi liigitati 2010. aastal 1. kategooriasse.

(23)

Madalmaad väitsid, et arvestades nimetatud raskusi, sõltus omavalitsuse otsus anda Willem II-le 2,4 miljonit eurot mitmetest Willem II koostatud restruktureerimiskavas sätestatud tingimustest (9). Kava oli välja töötatud selleks, et viia klubi 3 aasta jooksul tugevasse finantsolukorda. Kava eesmärk oli ka täita KNVB nõudeid saada eelarveaasta 2012/2013 lõpuks 2. kategooria seisund (piisav). KNVB andis klubile 2. kategooria seisundi juba 2011. aasta detsembris.

(24)

restruktureerimiskava tõi kaasa uue juhtimise, personali ja mängijaterühma koosseisu vähendamise. Kavaga nähti ette, et vähendatakse lepinguliste mängijate arvu. Mitmed mängijad viiakse üle, olemasolevad lepingud pikendatakse väiksema tasu peale, uued lepingud sõlmitakse kas üleminekumakseteta või mängijaid renditakse teistest klubidest. Kava eesmärk oli vähendada personalikulusid ja kulusid mängijatele 77 %-lt vähem kui 55 %-le.

(25)

Üheksa erasektori ettevõtjat nõustusid 2009. aastal, kui ilmnesid finantsraskused, andma Willem II-le kokku 2,25 miljonit eurot laenu. 2010. aastal suudeti neid veenda laenude tähtaega pikendama, mitte esitada nõudeid enne Willem II piisava likviidsuse taastamist ja nõustuma nende nõuete väiksema intressiga; nendest kuus läksid veel kaugemale ja tühistasid 10 % oma nõuetest. Restruktureerimiskava eesmärk oli võimaldada Willem II-l saavutada kolme aasta jooksul mõõdukas tegevuskasum. Kava osutus realistlikuks. Willem II teenis eelarveaastatel 2010/2011 ja 2011/2012 ligikaudu 0,3 miljonit eurot kasumit ja eelarveaastal 2012/2013 väiksemaid summasid kasumit; ta parandas omakapitali seisundit miinus 1,4 miljonilt eurolt 30. juuni 2012. aasta seisuga miinus 1,3 miljonile eurole 30. juuni 2013. aasta seisuga, ja muutis selle positiivseks eelarveaastaga 2013/2014.

(26)

Omavalitsus esitas menetlusekohaseid tähelepanekuid, mis olid suurelt osalt samasugused nagu Madalmaade esitatud tähelepanekud. Et toetada oma seisukohta, et 2009. ja 2010. aastal otsustatud meetmed olid ratsionaalsed, esitas omavalitsus ka konkreetset teavet Willem II finantsolukorra kohta 2009. aastal ning uuringu, mille viis 2013. aasta novembris läbi Deloitte Financial Advisory Services ning milles käsitletakse omavalitusele 2010. aastal avatud erinevate võimaluste maksumust.

(27)

Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1 annab riigiabi liikmesriik või seda antakse riigi vahenditest ükskõik missugusel kujul, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, andes teatud ettevõtjatele või teatud kaupade tootmisele majandusliku eelise, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu peavad selleks, et meede oleks kvalifitseeritav riigiabina, olema täidetud kõik need tingimused.

(28)

Komisjon hindab menetluse alustamise otsuse alusel, seoses abi olemasoluga, omavalitsuse 2009. aasta otsust peatada Willem II rendimaksed staadioni kasutamise eest ning 2010. aasta mais omavalitsuse vastu võetud otsust vähendada tagasiulatuva jõuga renti ja muid staadioni kasutusega seotud kulusid. Komisjon märgib, et mõlemad meetmed on omavahel tihedalt seotud seoses nende kronoloogia, eesmärgi ja Willem II olukorraga sel ajal, ning seepärast tuleks neid uurida koos.

(29)

Mõlemate meetmete üle otsustas omavalitus ning neil on tema eelarvele otsesed finantstagajärjed; seega hõlmavad need riigi vahendite kasutamist. Riigi vahendite üleminek võib toimuda mitmes vormis, näiteks otsetoetused, laenud, garantiid, osalus ettevõtjate kapitalis ja mitterahalised hüvitised. Riigile muidu makstavast sissetulekust loobumine on samuti riigi vahendite üleminek.

(30)

Meetmed peavad andma Willem II-le majandusliku eelise, mida tal tavapärastel turutingimustel ei oleks olnud. Madalmaad ja omavalitsus väidavad, et omavalitsus tegutses kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte ja turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja põhimõttega ning ei anna seega Willem II-le mingisugust eelist. Komisjon ei nõustu selle seisukohaga järgmistel põhjustel.

(31)

Kui ettevõtja finantsolukord on paranenud riigi sekkumise tulemusel, võib eeldada, et tegemist on eelisega. Et seda hinnata, tuleks võrrelda ettevõtja finantsolukorda pärast meedet tema finantsolukorraga juhul, kui meedet ei oleks kasutusele võetud. Klubi oleks ilma sekkumiseta jäänud finantsraskustesse, olnuks oht, et ta läheb pankrotti ja alandatakse madalamasse liigasse. On vaieldamatu, et Willem II finantsolukord paranes uuritava meetme abil märkimisväärselt.

(32)

See ei kujutaks endast põhjendamatut eelist, kui omavalitsus suudab näidata, et ta tegutses kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte ja turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja põhimõttega. Komisjon märgib, et 2004. aastal oli omavalitsus saanud staadioni täieliku omandiõiguse. Ta maksis nimetatud soetamise eest staadioni majandusliku väärtuse, mis oli kehtestatud välisekspertiisi põhjal. 2004. aastal sõlmis omavalitus Willem II-ga rendilepingu, olles täielikult teadlik sellest, et staadion ei ole mitmeotstarbeline areen, vaid jalgpallistaadion, mille valdav kasutaja on Willem II ning millel on ainult piiratud võimalused kasutamiseks muuks tegevuseks kui jalgpall. Omavalitsus teadis seega, et staadioni kasutamine sõltub Willem II jätkuvast suutlikkusest maksta renti ja teisi lepingus täpsustatud kulusid. Turumajanduse tingimustes tegutsev investor ei oleks pigem seda riski võtnud või oleks selle võtnud vastutasuks vastava kasumimarginaali kindlustuse eest mis tahes võimaluse eest, et valdav kasutaja muutub maksejõuetuks.

(33)

Kui omavalitsus teatas 2010. aastal kohalikule volikogule, et William II on pankroti äärel, leidis ta samuti, et staadioni kasutamine alates 2004. aastast oli olnud neutraalne vaid tema eelarve seisukohast. Juhuks kui 2004. aasta rent siiski mõistlikku kasumit ei tekita, tehti 2010. aastal renditingimustesse tagasiulatuva jõuga muudatus teades, et see muudab kasutuse alates 2004. aastast kahjutoovaks. See välistab selle, et 2010. aasta otsus renti alandada, olek kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega. Ükski kommertsteenuse osutaja ei nõustuks rendi muutmisega tagasiulatuva jõuga, millel ei ole mingit väljavaadet kindlustada investeeringutulu.

(34)

Madalmaad ja omavalitsus väidavad siiski, et omavalitsuse otsus, millega leevendati klubi võlakoormust, oli kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja põhimõttega. Seda arvesse võttes viitavad nad asjaolule, et mitmed suured võlausaldajad loobusid osaliselt oma nõuetest Willem II-le. Nad viitavad ka sellele osale menetluse algatamise otsusest, milles komisjon järeldas, et Arnheimi omavalitsuse meetmed jalgpalliklubi kasuks ei kujutanud endast riigiabi.

(35)

Sellega seoses märgiks komisjon esiteks, et 2009. aastal vastu võetud otsust rendimaksed peatada ning 2010. aastal vastuvõetud otsust vähendada tagasiulatuva jõuga rendisummat ja muid staadioni kasutamisega seotud kohustusi, ei võetud vastu samaaegselt teiste võlausaldajate võetud vastavate meetmetega. Lisaks andis omavalitsus 2010. aastal Willem II-le 2,4 miljoni euro suuruse summa, mis on enam kui kaks korda suurem kui aastane rendisumma, mida ta Willem II-lt nõuab. Omavalitsus nõudis, et Willem II peaks teiste võlausaldajatega läbirääkimisi, et oma bilanssi korrastada, ent kehtestamata nimetatud läbirääkimiste jaoks tingimusi, mis oleksid kooskõlas tema enda sekkumisega. Väide, et pankrotis professionaalsed jalgpalliklubid jääksid litsentsist ilma ning et omavalitus oleks olnud kimpus jalgpallistaadioniga, mida oleks saanud teiste tegevuste jaoks kasulikuks muuta vaid olulise investeeringumaksumusega, ei ole samuti veenev. Pankroti korral oleks võidud asutada õigusjärglasest klubi kui staadioni kasutaja. Loomulikult ei võetaks teda otse professionaalsetesse jalgpalliliigadesse vastu, aga ta peaks alustama tähtsuselt teises amatöörliigas. Temal oleks aga väljavaade kasutada staadionit ja naasta lähitulevikus profiliigasse, andes nõnda panuse staadioni renditulusse.

(36)

Madalmaad viitasid ka komisjoni 11. juuli 2002. aasta kirjale, milles ta kirjeldas teatavaid tingimusi, millel ta ei peaks spordi taristu rahastamist riigiabiks. Need tingimused sisaldasid areeni mitmeotstarbelist iseloomu, mittediskrimineerivat juurdepääsu areenile ja kasutajatasude asjakohasust.

(37)

Käesoleval juhul ei saa nimetatud tähelepanekutest siiski järeldada, et Willem II ei saanud põhjendamatut eelist. Selgesti võib vaielda, kas 11. juuli 2002. aasta kirjas esitatud väited on ikka veel olulised, arvestades Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt on avaliku sektori investeeringud taristusse, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks, riigiabi (10). Käesoleval juhul on siiski otsustav see, et oavalitsus ja Willem II sõlmisid 2004. aastal lepingu, millega nad leppisid kokku iga-aastases rendisummas 1 001 731 eurot. Kui selle kokku lepitud rendi maksmine peatatakse esmalt kokkuleppel omavalitsusega ja kui rendisummat seejärel tagasiulatavalt vähendatakse, annab omavalitsus Willem II-le rahalise eelise, mida Willem II ei oleks tavaolukorras ei oleks saanud ja mida erasektori ettevõtja tavaolukorras ühelgi juhul ei oleks andnud.

(38)

Seepärast ei ole komisjon veendunud, et omavalitsus tegutses nagu turumajanduslik ettevõtja, olgu siis investorina, võlausaldajana või mõlema rollis. Seepärast järeldab komisjon, et vältimaks Willem II pankrotti, andis omavalitsus rahalist toetust, mida ükski erainvestorist turuosaline ei oleks andnud ning mis seega kujutab endast eelist.

(39)

Madalmaad on seadnud kahtluse alla võimaliku abi mõju siseturule seoses klubidega, kes ei mängi jalgpalli Euroopa tasemel. Seoses sellega, nagu on rõhutatud põhjenduses 14, tuletab komisjon meelde, et professionaalseid jalgpalliklubisid peetakse ettevõtjaiks ja nende suhtes kohaldatakse riigiabi kontrolli. Jalgpall kujutab endast tasustatavat tööd ning sellega osutatakse töötasu eest teenuseid; see on arendanud välja professionaalsuse kõrge taseme ning tänu sellele suurendanud oma mõju majandusele.

(40)

Lisaks on Willem II potentsiaalne Euroopa jalgpalliturniiridel osaleja ning ta on tegelikult varem ühel Euroopa turniiril osalenud. Professionaalse jalgpalliklubina viib ta oma majandustegevust ellu lisaks osalemisele jalgpallivõistlustel mitmetel muudel turgudel, millel on rahvusvaheline mõõde, näiteks professionaalsete mängijate ülemineku turul, reklaamis, sponsorluses, kauplemises või meediakajastuses. Professionaalsele jalgpalliklubile antav abi tugevdab selle seisundit kõigil neil turgudel, millest enamik hõlmab mitmeid liikmesriike. Seega, nagu sätestatud põhjenduses 15, kui riigi vahendeid kasutatakse valikulise eelise andmiseks professionaalsele jalgpalliklubile olenemata sellest, millises liigas ta mängib, võib selline abi moonutada turgu ja mõjutada kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(41)

Komisjon peab hindama, kas abimeedet Willem II kasuks saab pidada siseturuga kokkusobivaks. Ükski aluslepingu artikli 107 lõikes 2 nimetatud erand ei kehti kõnealuse abimeetme suhtes. Komisjon märgib seoses aluslepingu artikli 107 lõikes 3 sätestatud eranditega, et ühegi Hollandi piirkonna suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sisalduvaid erandeid. Kõnealune abimeede ei edenda Euroopa ühishuvides olevat olulist projekti ega kõrvalda tõsist häiret Hollandi majanduses aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses. Ei ole ka võimalik öelda, et abimeede edendab kultuuri või säilitab kultuuripärandit aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti d tähenduses.

(42)

Seoses aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduva erandiga niisuguse abi kasuks, mida antakse teatud majandustegevuse soodustamiseks, on niisugune abi kokkusobiv, kui see ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(43)

Abimeetmete hindamiseks vastavalt aluslepingu artikli 107 punkti 3 lõikele c on komisjon andnud välja terve rea määrusi, raamistikke, suuniseid ja teatisi, milles käsitletakse abi vorme ning horisontaalseid või sektoripõhiseid otstarbeid, milleks abi antakse. Arvestades, et Willem II seisis finantsraskustega silmitsi ajal, mil meetmed võeti, ja et abi andis omavalitsus, et neid raskusi leevendada, on asjakohane hinnata, kas suunistes (11) sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(44)

2014. aasta juulis avaldas komisjon uued suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (12). Seda siiski nimetatud teatamata abi suhtes, mida anti 2009. ja 2010. aastal, ei kohaldata. Vastavalt uute suuniste punktile 137 oleks see nii päästmis- või ümberkorraldusabi andmise korral ilma eelneva loata, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt uute suuniste punktile 138 lähtub komisjon ülejäänud juhtudel uurimise teostamisel abi andmise ajal kehtinud suunistest ning seetõttu käesoleval juhul nendest, mis kehtisid enne 2014. aastat.

(45)

Vastavalt suuniste punkti 10 alapunktile a loetakse piiratud vastutusega ettevõtjat raskustes olevaks, kui ta on kaotanud üle poole oma märgitud kapitalist ja rohkem kui veerand sellest kapitalist on kaotatud eelneva 12 kuu jooksul. Eelarveaastal 2008/2009 (13) teenis Willem II 11,4 miljoni euro suuruselt käibelt 3,9 miljonit eurot kahjumit ja tema omakapital [eigen vermogen] vähenes 4,1 miljonilt eurolt 0,2 miljonile eurole. 2009.–2010. eelarveaastal (14) teenis Willem II 9,9 miljoni euro suuruselt käibelt 4,4 miljonit eurot kahjumit. Vaatamata omavalitsuse antud 2,4 miljonile eurole vähenes tema omakapital veelgi: 0,2 miljonilt eurolt miinus 2,1 miljonile eurole. Willem II oli seega selgelt raskustes ettevõtja. Madalmaad seda asjaolu ei vaidlusta. Seepärast hinnatakse Willem II-le antud riigiabi kokkusobivust vastavalt suunistele.

(46)

Suuniste jaotises 3.2 nõutakse, et abi andmine sõltuks restruktureerimiskava elluviimisest (vt suuniste punkte 34–37), mis peab taastama mõistliku aja jooksul ettevõtte elujõulisuse. Komisjon märgib seoses sellega, et omavalitsuse otsus anda Willem II-le 2,4 miljonit olenes mitmetest tingimustest, nagu esitatud põhjenduses 12. Nimetatud tingimustel põhines Willem II koostatud restruktureerimiskava (15).

(47)

Kava eesmärk oli viia klubi kolme aasta jooksul tugevasse finantsolukorda, täites ka KNVB nõudeid jätkata Willem II litsentsimisega osalemiseks professionaalsetel võistlustel ja selleks, et ta saaks eelarveaasta 2012/2013 lõpuks kategooria 2 seisundi.

(48)

restruktureerimiskava tõi kaasa uue juhtimise, personali ja mängijaterühma olulise vähendamise. Mitmed mängijad viidi üle, olemasolevad lepingud pikendati väiksema tasu peale, uued lepingud sõlmiti kas üleminekumakseteta. Sellega vähendati 30 % võrra personalikulusid ja kulusid mängijatele kahe aasta jooksul pärast kava vastuvõtmist. Lisaks omavalitsuselt saadud 2,4 miljonile eurole sai Willem II kindlustada selle, et erasektorilt laekub jätkuvalt 2,25 miljonit eurot.

(49)

Komisjon leiab, et restruktureerimiskava tegeleb Willem II finantsraskuste põhjuste, eriti kuludega mängijatele palga ja üleminekumaksete vormis. Willem II näeb ette säästmist oma põhitegevuselt. Restruktureerimiskava ei põhine välistel teguritel, mida Willem II saab järgida, ent mitte täielikult kontrollida, näiteks uute sponsorite leidmine ja pealtvaatajate arvu suurendamine. Kuigi Willem II finantsolukord ja eriti negatiivne omakapital valmistab endiselt muret, on ette nähtud nii klubi finantsolukorra jätkuv parandamine kui ka tema tegevuse jätkumine professionaalse jalgpalliklubina. Areng näitab, et kava oli tõepoolest realistlik. KNVB andis klubile 2. kategooria seisundi juba 2011. aasta detsembris. Willem II-l õnnestus saavutada eelarveaastal 2010/2011 ja uuesti eelarveaastal 2011/2012 0,3 miljoni euro suurune tegevuskasum, parandades nõnda omakapitali positsiooni miinus 1,4 miljonile eurole 30. juuni 2012. aasta seisuga.

(50)

Suuniste punktides 38–42 nõutakse, et abisaaja võtaks kompenseerivad meetmed, et viia miinimumini abi moonutav mõju ja selle kahjulik mõju kaubandustingimustele. Komisjon märkis seoses sellega menetluse alustamise otsuse punktis professionaalse jalgpalli omapära ning soovitas mitmeid meetmeid, mida oleks võimalik professionaalse jalgpalli puhul tõlgendada kui kompenseerivaid meetmeid suuniste tähenduses, näiteks tema registreeritud mängijate arvu piiramine rahvusliku liidu lubatud piirides, nõustumine palga ülemmääraga, mis jääb alla sektori tavapäraste normide, uute mängijate eest üleminekukulude tasumise keelamine teatavaks ajavahemikuks või ühiskondlikult kasulike tegevuste arvu suurendamine. Nõustudes mängijat arvu või nende palga ülemmääraga, nõustuks klubi ka teiste, niisuguste piiranguteta klubidega võrreldes ebasoodsa konkurentsiolukorraga. Üleminekutasude keelamine piirab uute konkurentsivõimeliste mängijate valikut.

(51)

Komisjon märgib, et Willem II on tõepoolest, vastavalt kavale, töötajate ja mängijate arvu vähendanud. Töötajate arv vähenes 79-lt hooajal 2009/2010 61-le hooajal 2010/2011 ja 53-le hooajal 2011/2012. Registreeritud mängijate arv vähenes 31-lt 27-le. Palgakulu (16) viidi 48 % tasemele käibest, mis on tunduvalt alla UEFA standardi 70 % ainult mängijate puhul. Restruktureerimisaja jooksul ei tehta ühtegi üleminekumakset uute mängijate eest. Nimetatud meetmed nõrgestasid klubi meeskonda ja aitasid seega kaasa Willem II alandamisele teise liigasse hooaja 2010/2011 lõpus ning uuesti hooajal 2012/2013. Komisjon mainib ka klubi suuremaid kulutusi avaliku huvi eesmärgil amatööride treenimisega. Komisjon teeb järelduse, et võeti suunistes nõutavad kompenseerivad meetmed, mis nõrgendasid Willem II konkurentsivõimet professionaalses jalgpallis.

(52)

Komisjon märgib samuti, et restruktureerimiskava rahastavad lisaks ettevõttesisestele säästudele märkimisväärses ulatuses välised eraõiguslikud üksused. Üheksa erasektori ettevõtjat nõustusid 2009. aastal, kui ilmnesid finantsraskused, andma Willem II-le kokku 2,25 miljonit eurot laenu. 2010. aastal veendi neid nimetatud summad jätkuvalt klubile jätma ning nõustuma nõudeid mitte esitama enne, kui Willem II suudab need tagasi maksta. Nad nõustusid ka väiksema, 3 %-lise intressimääraga. Neist kuut veendi 10 protsendist nõuetest üldse loobuma. See vastab suuniste punktis 44 esitatud nõuetele, et sellise keskmise suurusega ettevõtte puhul nagu Willem II tuleks vähemalt 40 % restruktureerimiskuludest katta abisaaja omavahenditega, sealhulgas välise rahastamisega, näidates üles usku abisaaja elujõulisusse.

(53)

Abisumma oli vajalik. Vastavalt restruktureerimiskavale peaks see tooma kaasa mõõduka positiivse tulemuse hooaegadel 2010/2011 ja 2011/2012 ning parandama vähehaaval omakapitali, See ei oleks võimaldanud Wille II-l osta uusi mängijaid või tekitades neis suuremate palkadega huvi.

(54)

Suuniste punktis 49 nõutakse, et liikmesriik annab korrapäraste üksikasjalike aruannete kaudu teavet restruktureerimiskava nõuetekohase rakendamise kohta. Punktis 51 sätestatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks leebemad tingimused, mille kohaselt piisab aasta bilansi- ja kasumiaruannete koopiate edastamisest. Madalmaad on võtnud kohustuse nimetatud aruanded esitada.

(55)

Madalmaad täpsustasid kookõlas suuniste punktidega 72–77, et Willem II ei saanud kümne aasta jooksul enne praeguse abi andmist päästmis- ega restruktureerimisabi. Madalmaad kohustusid ka kümneaastase ajavahemiku jooksul Willem II-le abi mitte andma.

(56)

Komisjon leiab, et Madalmaad on andud Willem II-le kõnealust abi ebaseaduslikult ja seega rikkunud aluslepingu artikli 108 lõiget 3. 2,4 miljoni euroni ulatuv riigiabi, mis anti Willem II-le 2009. ja 2010. aastal, vastab siiski suunistes esitatud restruktureerimistingimustele ning seda võib pidada siseturuga kokkusobivaks kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c,