ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 11 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. Aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
|
||
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
14.1.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 11/1 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/37,
28. oktoober 2016,
ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artikli 153 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1 ning artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
24. aprillil 2009 volitas nõukogu komisjoni alustama Kanadaga läbirääkimisi laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu üle. |
(2) |
Läbirääkimised on lõpule viidud ja ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelisele laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingule (CETA) („leping“) tuleks liidu nimel alla kirjutada, tingimusel et viiakse lõpule menetlused, mis on vajalikud selle sõlmimiseks hilisemal kuupäeval. |
(3) |
Kooskõlas lepingu artikli 30.6 lõikega 1 ei tohiks lepinguga anda õigusi ega panna kohustusi, millele saab otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga antakse luba kirjutada liidu nimel alla ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelisele laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingule (CETA), eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.
Lepingu tekst koos ühise tõlgendava vahendi ning seotud avaldustega on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 28. oktoober 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
M. LAJČÁK
14.1.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 11/3 |
Tõlgendav ühisdokument Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) kohta
1. Preambul
a) |
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada esitavad laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingule (CETA) allakirjutamise ajal järgmise tõlgendava ühisdokumendi. |
b) |
CETA sümboliseerib Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühist pühendumust vabale ja õiglasele kaubandusele aktiivses ja tulevikku vaatavas ühiskonnas. See on kaasaegne ja uuendusmeelne kaubandusleping, mis aitab ergutada kaubandus- ja majandustegevust, samal ajal edendades ja kaitstes meie ühiseid väärtusi ning seisukohti valitsuse rolli kohta ühiskonnas. |
c) |
CETA loob eurooplastele ja kanadalastele uusi võimalusi kaubanduseks ja investeeringuteks, see kajastab ELi ja Kanada suhete tugevust ja sügavust ja samuti meie kõrgelt hinnatud põhiväärtusi. Eriti soovime märkida järgmist:
|
d) |
Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel ning Kanadal on seetõttu jätkuvalt võimalik saavutada õiguspäraseid avalikku huvi pakkuvaid poliitikaeesmärke, mida seavad nende demokraatlikud institutsioonid, näiteks sellistes valdkondades nagu rahvatervis, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus, keskkonnakaitse, avalik kord, privaatsus ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse. Peale selle ei vähenda CETA meie standardeid ja õigusnorme, mis on seotud toiduohutuse, tooteohutuse, tarbijakaitse, tervise, keskkonna või töötajate kaitsega. Imporditud kaubad, teenuseosutajad ja investorid peavad jätkuvalt vastama siseriiklikele nõuetele, muu hulgas õigusnormidele. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada kinnitavad taas kord ettevaatusabinõudega seotud lubadusi, mida nad on andnud seoses rahvusvaheliste lepingutega. |
e) |
Käesoleva tõlgendava ühisdokumendiga esitatakse rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 31 tähenduses selge ja üheselt mõistetav seisukoht selle kohta, mida Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid leppisid kokku erinevates CETA sätetes, mille üle on peetud avalikke arutelusid ja millega seoses on avalikkus tõstatanud mureküsimusi, ning esitatakse selle kohta kokku lepitud tõlgendus. Eelkõige käsitletakse selles CETA mõju valitsuste võimele avalikes huvides reguleerida ning samuti investeeringute kaitset ja vaidluste lahendamist, säästvat arengut ning töötaja õigusi ja keskkonnakaitset käsitlevaid sätteid. |
2. Õigus reguleerida
CETA jätab Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ning Kanadale õiguse võtta vastu ja kohaldada oma õigusnorme, mis reguleerivad majandustegevust avalikes huvides, et saavutada õiguspärased avalikku huvi pakkuvad poliitikaeesmärgid, näiteks sellistes valdkondades nagu rahvatervise kaitse ja edendamine, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus, keskkonnakaitse, avalik kord, sotsiaal- ja tarbijakaitse, privaatsus ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse.
3. Regulatiivne koostöö
CETA annab Kanadale ning Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele platvormi, et soodustada nende reguleerivate asutuste vahelist koostööd, eesmärgiga saavutada kvaliteetsem reguleerimine ja haldusressursside tõhusam kasutamine. See koostöö on vabatahtlik: reguleerivad asutused võivad vabatahtlikkuse alusel koostööd teha või koostöö tulemusi rakendada, kuid neil ei ole selleks kohustus.
4. Avalikud teenused
a) |
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada kinnitavad ja tunnistavad, et valitsustel on kõigil tasanditel õigus pakkuda teenuseid, mida nad käsitavad avalike teenustena, ja toetada nende pakkumist, muu hulgas sellistes valdkondades nagu rahvatervis ja haridus, sotsiaalteenused ja -majutus ning vee kogumine, puhastamine ja jaotamine. |
b) |
CETA ei takista valitsustel määratleda ja reguleerida nende teenuste avalikes huvides pakkumist. CETA ei nõua valitsustelt ühegi teenuse erastamist ega takista valitsustel laiendada üldsusele pakutavate teenuste valikut. |
c) |
CETA ei takista valitsustel pakkuda avalikke teenuseid, mida varem pakkusid eraettevõtjatest teenuseosutajad, ega võtta tagasi riigi kontrolli alla teenuseid, mida valitsused olid otsustanud erastada. CETA ei tähenda, et avaliku teenuse osutamise eraettevõtjast teenuseosutajatele lepingu alusel ülesandeks tegemine teeb selle teenuse pöördumatult ärisektori osaks. |
5. Sotsiaalkindlustus või kindlustus
Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid võivad reguleerida avalike teenuste osutamist, näiteks sotsiaalkindlustuse ja kindlustuse pakkumist avalikes huvides. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada kinnitavad, et kohustuslikud sotsiaalkindlustus- ja kindlustusskeemid jäetakse lepingust välja artikli 13.2 lõike 5 alusel või vabastatakse lepingu liberaliseerimiskohustustest Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Kanada poolt sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kohta tehtud reservatsioonide alusel.
6. Investeeringute kaitse
a) |
CETA sisaldab kaasaegseid investeeringuid käsitlevaid norme, mis jätavad valitsustele õiguse avalikes huvides reguleerida, muu hulgas olukorras, kus vastavad õigusnormid mõjutavad välisinvesteeringuid, tagades samas investeeringute kõrgetasemelise kaitse ja nähes ette õiglase ja läbipaistva vaidluste lahendamise viisi. CETA tulemusena ei anta välisinvestoritele soodsamaid tingimusi kui omamaistele investoritele. CETA ei anna eelist kokkuleppega loodava investeerimiskohtu süsteemi kasutamisele. Investorid võivad selle süsteemi kasutamise asemel pöörduda riikide kohtutesse. |
b) |
CETAs on selgelt öeldud, et valitsused võivad muuta oma õigusakte, olenemata sellest, kas see võib negatiivselt mõjutada investeeringut või investori kasumiootusi. Peale selle on CETAs selgelt öeldud, et investorile tasumisele kuuluva kompensatsiooni määrab objektiivsel viisil kindlaks kohus ja see ei ole suurem kui investori kantud kahju. |
c) |
CETA sisaldab selgelt määratletud investeeringute kaitse standardeid, muu hulgas sätteid õiglase ja võrdse kohtlemise ning sundvõõrandamise kohta, ja annab vaidlusi lahendavatele kohtutele selged suunised selle kohta, kuidas neid standardeid tuleks kohaldada. |
d) |
CETA nõuab ettevõtjalt reaalset majanduslikku sidet Kanada või Euroopa Liidu majandusega, et ettevõtjal oleks õigus kõnealusele lepingule tugineda, ning ei võimalda Kanadas või Euroopa Liidus teise riigi investorite registreeritud varifirmadel esitada nõudeid Kanada või Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vastu. Euroopa Liit ja Kanada on võtnud kohustuse vaadata õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse sisu regulaarselt läbi, et tagada, et see kajastab nende kavatsusi (sealhulgas käesolevas deklaratsioonis kirjeldatud kavatsusi) ja et seda ei tõlgendataks ulatuslikumalt, kui nad kavandasid. |
e) |
Selleks et tagada, et kohus austab kõigil juhtudel poolte lepingus sätestatud kavatsust, sisaldab CETA sätteid, mis võimaldavad pooltel esitada siduvaid tõlgendavaid märkuseid. Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on võtnud endale kohustuse neid sätteid kasutada, eesmärgiga vältida CETA igasugust väärtõlgendamist kohtute poolt ja tehtud vigu parandada. |
f) |
CETAs järgitakse traditsioonilistest investeeringutega seotud vaidluste lahendamise viisidest oluliselt erinevat lähenemisviisi ning sellega kehtestatakse sõltumatud, erapooletud ja alalised investeerimiskohtud, mis lähtuvad Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Kanada riiklike kohtusüsteemide põhimõtetest, samuti selliste rahvusvaheliste kohtute põhimõtetest nagu Rahvusvaheline Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus. Seega on nende kohtute liikmed isikud, kellel on sellised kutseoskused, mis on asjaomastes riikides nõutavad kohtunikuametisse määramisel, ning Euroopa Liit ja Kanada määravad nad ametisse kindlaksmääratud ametiajaks. Juhtumeid menetlevad kolm juhuslikkuse alusel valitud liiget. Nendele isikutele on kehtestatud ranged eetikanõuded, et tagada nende sõltumatus ja erapooletus ning huvide konflikti, kallutatuse või kallutatuse mulje puudumine. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada on leppinud kokku alustada viivitamata edasist tööd käitumisjuhendiga kohtute liikmete erapooletuse täiendavaks tagamiseks, nende töö tasustamise meetodi ja ulatusega ning nende valimise menetlusega. Ühiselt on seatud eesmärgiks viia see töö lõpule enne CETA jõustumist. |
g) |
CETA on esimene leping, mis sisaldab apellatsioonimehhanismi, mis võimaldab parandada vigu ja tagada esimese astme kohtu otsuste järjepidevuse. |
h) |
Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse jälgida kõigi nende investeerimisnormide toimimist, käsitleda õigeaegselt kõiki esile kerkida võivaid puudusi ning uurida võimalusi, kuidas pidevalt parandada nende toimimist. |
i) |
Seetõttu kujutab CETA endast olulist ja radikaalset muutust investeerimisnormide ja vaidluste lahendamise vallas. Sellega luuakse alus mitmepoolseks tegevuseks, et arendada see uus lähenemisviis investeeringutega seotud vaidluste lahendamise suhtes edasi mitmepoolseks investeerimisküsimuste kohtuks. EL ja Kanada teevad kiiresti tööd mitmepoolse investeerimiskohtu loomise suunas. See tuleks luua, kui on olemas minimaalne kriitiline hulk osalejaid, ja see peaks koheselt asendama sellised kahepoolsed süsteemid nagu CETAs sätestatud süsteem ning see peaks olema täielikult ühinemiseks avatud igale riigile, kes järgib kõnealuse kohtu aluspõhimõtteid. |
7. Kaubandus ja säästev areng
a) |
CETA kinnitab veel kord Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide pikaajalist pühendumist säästvale arengule ning leping on koostatud viisil, mis aitab kaasa kaubanduse panustamisele sellesse eesmärki. |
b) |
Seetõttu sisaldab CETA ulatuslikke ja siduvaid kohustusi töötajate õiguste ja keskkonna kaitsmiseks. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada peavad ülimalt oluliseks tagada, et CETA saavutab nimetatud valdkondades reaalseid tulemusi, suurendades sellega nii palju kui võimalik töötajatele ja keskkonnale lepingust tulenevat kasu. |
8. Töökaitse
a) |
CETA seab Kanadale ning Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele kohustuse oma õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid täiustada, eesmärgiga tagada kõrgetasemeline töökaitse. CETA näeb ette, et nad ei saa muuta oma tööalaseid õigusakte leebemaks, et edendada kaubandust või meelitada ligi investeeringuid ning selle kohustuse mis tahes rikkumise korral saavad valitsused need rikkumised heastada sõltumata sellest, kas need mõjutavad negatiivselt investeeringut või investori kasumiootusi. CETA ei mõjuta töötajate õigusi pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ning viia läbi kollektiivseid aktsioone. |
b) |
CETA seab Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ning Kanadale kohustuse ratifitseerida ja tõhusalt rakendada peamisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone. Kanada on ratifitseerinud seitse peamist konventsiooni ja on algatanud menetluse viimase konventsiooni ratifitseerimiseks (organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon, 1949 (nr 98)). |
c) |
CETA loob samuti raamistiku Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide koostööks vastastikust huvi pakkuvates kaubandusega seotud tööalastes küsimustes, sealhulgas ILO osaluse ja pideva dialoogi kaudu kodanikuühiskonna organisatsioonidega tagamaks seda, et CETA soodustab kaubandust viisil, mis tooks kasu töötajatele ja millega toetatakse töökaitsemeetmeid. |
9. Keskkonnakaitse
a) |
CETA seab Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ning Kanadale kohustuse tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja seda edendada, samuti püüda jätkata vastavate õigusnormide ja tegevuspõhimõtete ning viimaste aluseks oleva kaitsetaseme parandamist. |
b) |
CETA tunnistab selgesõnaliselt Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide õigust kehtestada oma keskkonnaalased prioriteedid, kehtestada oma keskkonnakaitse tase ning võtta vastu või muuta vastavalt oma asjaomaseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid viisil, milles võetakse arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas selliseid kohustusi, mis on nähtud ette mitmepoolsete keskkonnalepingutega. Samal ajal on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada CETAs kokku leppinud, et keskkonnakaitse taset ei langetata selleks, et edendada kaubandust või meelitada ligi investeeringuid ning selle kohustuse mis tahes rikkumise korral saavad valitsused need rikkumised heastada sõltumata sellest, kas need mõjutavad negatiivselt investeeringut või investori kasumiootusi. |
c) |
CETA sisaldab metsade, kalanduse ja vesiviljeluse säästva majandamisega seotud kohustusi. Samuti sisaldab see kohustusi teha koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusega seotud keskkonnaküsimustes nagu kliimamuutused, kus Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada jagavad tähtsat vastutust Pariisi kokkuleppe rakendamise eest. |
10. Läbivaatamine ja konsulteerimine sidusrühmadega
a) |
Kaubanduse ja säästva arengu, kaubanduse ja töökaitse ning kaubanduse ja keskkonnakaitsega seotud kohustuste suhtes kohaldatakse sihipäraseid ja siduvaid hindamis- ja läbivaatamismehhanisme. Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid pühenduvad täielikult nimetatud mehhanismide tõhusale kasutamisele kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Lisaks on neil kohustus alustada nimetatud sätete varajast läbivaatamist, sealhulgas selleks, et CETA kaubanduse ja töökaitse ning kaubanduse ja keskkonnakaitsega seotud sätteid tõhusalt jõustada. |
b) |
Sidusrühmadel, sealhulgas tööandjatel, ametiühingutel, töö- ja äriorganisatsioonidel ning keskkonnarühmitustel on CETA tõhusa rakendamise toetamisel keskne roll. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada on kohustatud CETA rakendamise hindamiseks sidusrühmadelt korrapäraselt nõu küsima. Nad toetavad sidusrühmade aktiivset osalemist, sealhulgas CETA kodanikuühiskonna foorumi loomise kaudu. |
11. Vesi
CETA ei kohusta Kanadat ega Euroopa Liitu ja selle liikmesriike lubama vee kaubanduslikku kasutamist, kui nad seda ei soovi. CETAga jääb neile täielikult alles õigus ise otsustada, kuidas veeallikaid kasutada ja kaitsta. Lisaks ei takista CETA tühistamast otsuseid, millega antakse luba vett kaubanduslikult kasutada.
12. Riigihanked
CETA säilitab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Kanada hankijate õiguse kasutada kooskõlas oma siseriikliku õigusega riigihangetes keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja tööga seotud kriteeriume, näiteks kohustust järgida kollektiivlepinguid ning neid sõlmida. Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid saavad nimetatud kriteeriume oma riigihangetes kasutada viisil, mis ei ole diskrimineeriv ega tekita tarbetuid tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele. Sama praktikat saavad nad jätkata ka CETA raames.
13. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasu
CETA toob ka kasu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), kelle püsivaks väljakutseks on püüda täita klientide nõudeid kulude osas. CETA käsitleb seda küsimust, lubades eksportida tollimaksuvabalt praktiliselt kõiki tööstuskaupu; vähendades menetlemise aega piiril ja muutes kaupade liikumise odavamaks, kiiremaks, prognoositavamaks ja tõhusamaks; vähendades regulatiivseid takistusi, eelkõige nähes ette võimaluse lasta oma tooteid testida ja sertifitseerida Kanada standardite järgi ELis ja vastupidi; hõlbustades teenuseosutajate liikumist, näiteks lepinguliste teenuseosutajate, sõltumatute spetsialistide ja lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute puhul, nii et VKEde jaoks on lihtsam klientidega kohtuda ja pakkuda müügijärgset teenindust; ja oluliselt laiendades juurdepääsu riigihankevõimalustele VKEde jaoks riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Väikepõllumajandustootjad saavad samuti kasu hõlpsamast juurdepääsust turgudele ja paremad müügivõimalused, sealhulgas erilise kvaliteediga toodete puhul.
14. Kanada põlisrahvaste eelisõigused
Kanada lisas CETAsse erandid, et tagada endale võimalus võtta meetmeid põlisrahvaste õiguste ja eelisõiguste kaitsmiseks. Kanada on võtnud endale kohustuse suhelda aktiivselt põliskogukonna partneritega tagamaks, et käimasoleva CETA rakendamise jooksul oleksid nende huvid jätkuvalt kajastatud.
Vastavustabel – CETA tekstis osutatud tõlgendav ühisdokument
Käesoleva tabeli eesmärk on aidata tõlgendada CETA teksti, seostades selles vahendis esitatud poolte kavatsuse CETA asjakohaste sätetega. Allpool esitatud viidete loetelu peaks olema võimalikult täielik, kuid see ei ole ammendav.
Tõlgendava ühisdokumendi põhjendus |
Viide CETA tekstile |
||
|
|
||
Punkti 1 alapunktid c ja d |
CETA preambul, artikkel 5.4, artikkel 6.1.5, artikkel 21.2.1, artikkel 21.2.2, artikkel 22.1, artikkel 23.3, artikkel 23.4, artikkel 24.3, artikkel 24.4, artikkel 24.5 ja artikkel 28.3 |
||
|
CETA preambul, artikkel 5.4, artikkel 6.1.5, artikkel 8.9, lisa 8A, artikkel 21.2.1, artikkel 21.2.2, artikkel 22.1, artikkel 23.3, artikkel 23.4, artikkel 24.3, artikkel 24.4, artikkel 24.5 ja artikkel 28.3 |
||
|
Artikkel 21.2.6 |
||
|
Artikli 8.2.2 punkt b, artikkel 8.9, artikkel 8.15, artikli 9.2.2 punktid a, b, f ja g, artikkel 9.7, artikkel 13.2.5, artikkel 13.10, artikkel 13.16, artikkel 13.17, artikkel 28.3, lisa I ja II reservatsioonid |
||
|
Artikkel 13.2.5, artikkel 13.10, artikkel 28.3, lisa I ja II reservatsioonid |
||
|
|
||
Punkti 6 alapunkt a |
Preambul, artikli 8.2.2 punkt b, artikkel 8.36, artikkel 8.6, artikkel 8.9, lisa 8A, artikli 8.22.1 punktid f ja g ning artikkel 28.3 |
||
Punkti 6 alapunkt b |
Artikkel 8.9.1, 8.12, lisa 8A ja artikkel 8.39.3 |
||
Punkti 6 alapunkt c |
Artikkel 8.9, artikkel 8.10, artikkel 8.11, artikkel 8.12 ja lisa 8A |
||
Punkti 6 alapunkt d |
Artikkel 8.1 ja artikkel 8.18.3, |
||
Punkti 6 alapunkt e |
Artikkel 8.31.3 |
||
Punkti 6 alapunkt f |
Artikkel 8.27, artikkel 8.28, artikkel 8.30 ja artikkel 8.44 |
||
Punkti 6 alapunkt g |
Artikkel 8.28 |
||
Punkti 6 alapunkt h |
Artikkel 8.31.3 ja 8.44.3 |
||
Punkti 6 alapunkt i |
Artikkel 8.29 |
||
Punkti 7 alapunkt b Kaubandus ja säästev areng |
Artikkel 22.1, peatükid 23 ja 24 |
||
|
|
||
Punkti 8 alapunkt a |
Artikkel 23.2, artikkel 23.3.1, artikkel 23.4.2 ja artikkel 23.4.3 |
||
Punkti 8 alapunkt b |
Artikkel 23.3.4 |
||
Punkti 8 alapunkt c |
Artikkel 23.7 ja artikkel 23.8 |
||
|
|
||
Punkti 9 alapunkt a |
Artikkel 24.3 |
||
Punkti 9 alapunkt b |
Artikkel 24.3 ja artikkel 24.5 |
||
Punkti 9 alapunkt c |
Artikkel 24.10, artikkel 24.11 ja artikkel 24.12 |
||
|
|
||
Punkti 10 alapunkt a |
Artikkel 22.3.3, artikkel 22.4, artikkel 23.8, artikkel 23.9, artikkel 23.10 ja artikkel 23.11 |
||
Punkti 10 alapunkt b |
Artikkel 22.1.3, artikkel 22.4.3, artikkel 22.4.4, artikkel 23.6, artikkel 23.8.4, artikkel 24.13, artikkel 24.14, artikkel 24.15, artikkel 24.16 ja artikkel 24.7 |
||
|
Artikkel 1.9 |
||
|
Artikkel 19.9.6 ja artikkel 19.3.2 |
||
|
Lisa 2-A, peatükk 4, peatükk 6, peatükk 19, peatüki 20 alajaotus C |
||
|
Artikkel 12.2.2 ja asjaomased Kanada reservatsioonid |
14.1.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 11/9 |
Nõukogu istungi protokolli kantavad avaldused
Sisukord
1. |
Nõukogu avaldus artikli 20.12 kohta:„Videokaameraga salvestamine“ (kriminaalvastutus intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral). | 11 |
2. |
Nõukogu avaldus seoses artikli 20.7 ajutise kohaldamisega:„Antav kaitse“ (liikmesriikide pädevused seoses Berni konventsiooniga kaitstud moraalsete õigustega). | 11 |
3. |
Nõukogu avaldus seoses transpordi ja transporditeenuste ajutise kohaldamisega (seoses pädevuste jaotusega). | 11 |
4. |
Nõukogu avaldus seoses 22., 23. ja 24. peatüki ajutise kohaldamisega:„Kaubandus ja säästev areng“, „Kaubandus ja töö“, „Kaubandus ja keskkond“ (seoses pädevuste jaotusega). | 11 |
5. |
Nõukogu avaldus määruse (EL) nr 912/2014 kohaldamise kohta seoses rahalise vastutusega investeeringuvaidluste lahendamisel. | 11 |
6. |
Komisjoni avaldus seoses geograafiliste tähiste kaitsega. | 11 |
7. |
Komisjoni avaldus seoses CETA lepingus sisalduva ettevaatusprintsiibiga. | 12 |
8. |
Komisjon avaldus seoses veega. | 12 |
9. |
Komisjoni avaldus seoses nõukogu poolt lisatud õiguslike aluste sisuga. | 12 |
10. |
Iirimaa avaldus (Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohta). | 13 |
11. |
Ühendkuningriigi avaldus (Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohta). | 13 |
12. |
Ungari avaldus (CETA ajutise kohaldamise kohta). | 13 |
13. |
Portugali avaldus (seoses CETA ajutise kohaldamise ja riigi pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisvabadusega). | 13 |
14. |
Kreeka avaldus (seoses kaitstud päritolunimetuse „Feta“ kaitsmisega CETAs). | 13 |
15. |
Nõukogu avaldus seoses CETA ajutise kohaldamisalaga. | 14 |
16. |
Nõukogu avaldus seoses kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnistamise ajutise kohaldamisega (pädevuste jaotus). | 14 |
17. |
Nõukogu avaldus seoses töötajate kaitse ajutise kohaldamisega (pädevuste jaotus). | 14 |
18. |
Komisjoni avaldus seoses CETA ühiskomitee otsustega. | 15 |
19. |
Nõukogu ja liikmesriikide avaldus seoses CETA ühiskomitee otsustega. | 15 |
20. |
Nõukogu avaldus seoses CETA ajutise kohaldamise lõpetamisega. | 15 |
21. |
Saksamaa ja Austria avaldus seoses CETA ajutise kohaldamise lõpetamisega. | 15 |
22. |
Poola avaldus seoses CETA ajutise kohaldamise lõpetamisega. | 15 |
23. |
Sloveenia avaldus (kahepoolse investeerimiskohtu süsteemi ja mitmete teiste teemade kohta). | 15 |
24. |
Austria avaldus (ühiskomitees liidu nimel vastu võetavate seisukohtade kohta). | 16 |
25. |
Poola avaldus (riigi pädevuse ulatuse ja mitmete teiste teemade kohta). | 16 |
26. |
Komisjoni avaldus põllumajandusloomade kasvu kiirendamiseks kasutatavate hormonaalse toimega ainete keelamise jätkamise kohta (hormoonidega töödeldud veiseliha). | 17 |
27. |
Komisjoni avaldus riigihangete kohta. | 17 |
28. |
Komisjoni avaldus Belgia kohustusliku kindlustuse süsteemi ja Belgia õiguse alusel registreeritud vastastikuste kindlustusseltside kohta. | 17 |
29. |
Komisjoni avaldus avalike teenuste kohta. | 18 |
30. |
Komisjoni avaldus geneetiliselt muundatud tooteid käsitlevate ELi õigusaktide jätkuva kohaldamise kohta toidu, sööda ja maaharimise osas. | 18 |
31. |
Komisjoni avaldus mõiste „oluline äritegevus“ tähenduse kohta lepingu artiklis 8.1 („investeeringu“ määratlused). | 18 |
32. |
Nõukogu ja komisjoni avaldus CETAs käsitletavate põllumajandusküsimuste kohta. | 18 |
33. |
Euroopa Komisjoni avaldus Kanadaga täieliku vastastikuse viisavabaduse saavutamise kohta Rumeenia ja Bulgaaria kodanike suhtes | 19 |
34. |
Bulgaaria avaldus (viisavaba reisimise kohta). | 19 |
35. |
Rumeenia avaldus (viisavaba reisimise kohta). | 19 |
36. |
Komisjoni ja nõukogu avaldus investeeringute kaitse ja investeerimiskohtu kohta. | 20 |
37. |
Belgia Kuningriigi avaldus Belgia ja föderaalüksuste poolt CETA allkirjastamiseks täielike volituste kasutamise tingimuste kohta. | 21 |
38. |
Nõukogu õigustalituse avaldus tõlgendava ühisdokumendi õigusliku laadi kohta. | 22 |
AVALDUSED
Järgmised avaldused moodustavad lahutamatu osa kontekstist, milles nõukogu võtab vastu otsuse CETA liidu nimel allkirjastamise lubamise kohta. Need avaldused kantakse selle nõukogu istungi protokolli.
1. Nõukogu avaldus artikli 20.12 kohta
Nõukogu teatab, et liikmesriikide saavutatud kokkulepe, mis puudutab kriminaalvastutust intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral, ei kujuta endast pretsedenti tulevaste Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheliste lepingute jaoks.
2. Nõukogu avaldus seoses artikli 20.7 ajutise kohaldamisega
Nõukogu teatab, et tema otsus sellises ulatuses, millega nähakse ette artikli 20.7 ajutine kohaldamine ELi poolt, ei piira pädevuste jaotust ELi ja liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see puudutab Berni konventsiooniga kaitstud moraalseid õiguseid.
3. Nõukogu avaldus seoses transpordi ja transporditeenuste ajutise kohaldamisega
Euroopa Liidu Nõukogu teatab, et tema otsus ulatuses, millega nähakse ette ELi ja liikmesriikide vahel jagatud pädevuste kohaldamisalasse kuuluvate transporditeenuste valdkonna sätete ajutine kohaldamine ELi poolt, ei piira pädevuste jaotust ELi ja liikmesriikide vahel selles valdkonnas ning ei takista liikmesriikidel oma pädevuste kasutamist Kanada suhtes nendes küsimustes, mida leping ei hõlma, või muu kolmanda riigi suhtes kõnealusesse kohaldamisalasse kuuluvate transporditeenuste valdkonnas.
4. Nõukogu avaldus seoses 22., 23. ja 24. peatüki ajutise kohaldamisega
Euroopa Liidu Nõukogu teatab, et tema otsus ulatuses, millega nähakse ette ELi ja liikmesriikide vahel jagatud pädevuste kohaldamisalasse kuuluvate 22., 23. ja 24. peatüki sätete ajutine kohaldamine ELi poolt, ei piira pädevuste jaotust ELi ja liikmesriikide vahel selles valdkonnas ning ei takista liikmesriikidel oma pädevuste kasutamist Kanada suhtes nendes küsimustes, mida leping ei hõlma, või muu kolmanda riigi suhtes.
5. Nõukogu avaldus määruse (EL) nr 912/2014 kohaldamise kohta
Nõukogu märgib, et 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 912/2014, millega kehtestatakse rahalise vastutuse kindlaksmääramise raamistik investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel vahekohtutes, mis on loodud rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline on Euroopa Liit, kohaldatakse kõigi ELi ja mis tahes selle liikmesriigi vastu suunatud nõuete ja vaidluste suhtes vastavalt CETA 8. peatüki F jaole (Investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamine).
6. Komisjoni avaldus seoses geograafiliste tähiste kaitsega
1. |
Komisjon hoiab geograafiliste tähiste, sealhulgas kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste üle käimasolevatel ja tulevastel läbirääkimistel tihedat kontakti iga huvitatud liikmesriigiga, kasutades selleks olemasolevaid konsulteerimisstruktuure, ning tervitab ad hoc taotlusi edasiste konsultatsioonide pidamiseks. |
2. |
Komisjon on võtnud kohustuse saavutada kaubanduslepingute üle käimasolevatel ja tulevastel läbirääkimistel liidu registreeritud geograafiliste tähiste parim võimalik kaitse, võttes arvesse iga kaubanduspartneri olukorda ja liikmesriikide huve. |
3. |
Komisjon võtab teadmiseks Kreeka mure seoses tulemustega, mis puudutavad teatavate geograafiliste tähiste kaitset ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) alusel, eelkõige kaitstud päritolunimetuse „Feta“ osas. Komisjon tunnistab, et CETA lepingu artiklis 20.21 sätestatud tingimuste osas saavutatud tulemused, sh seoses päritolunimetusega „Feta“, tagavad kaitse taseme, mis ei loo pretsedenti käimasolevate või tulevaste läbirääkimiste jaoks. |
4. |
Seoses CETA lepinguga kinnitab komisjon oma kavatsust tagada kõnealuses lepingus ette nähtud geograafiliste tähiste kaitse ning muu hulgas selle halduslikke täitemeetmeid käsitlevate sätete range rakendamine, seda ka üksuste puhul, kellel on õigus kasutada artikli 20.21 kohaseid erandeid. |
5. |
Komisjon kohustub täielikult kasutama lepingu artikliga 26.2 loodud CETA geograafiliste tähiste komitee mehhanisme, et tagada Kanada tarbijate nõuetekohane teavitamine CETA artikliga 20.21 hõlmatud toodete kvaliteedist ja omadustest. |
6. |
Komisjon kohustub kasutama hiljemalt viie aasta jooksul CETA lepingus sätestatud asjakohaseid mehhanisme eesmärgiga saavutada lepingu 20-A lisas loetletud kõigi ELi geograafiliste tähiste, sealhulgas „Feta“ jaoks samal tasemel kaitse. |
7. |
Komisjon kohustub täielikult ära kasutama CETA artiklis 26.2 sätestatud mehhanisme geograafiliste tähiste kohta eesmärgiga lisada lepingusse uusi geograafilisi tähiseid ELi liikmesriigi taotluse alusel. |
8. |
Pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrusega (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) pakutavaid võimalusi, toetab komisjon geograafiliste tähiste edendamiseks jätkuvalt liikmesriike ning geograafiliste tähiste toodete tootjaid ja eksportijaid, eriti nende hulgas kõige haavatavamaid. |
7. Komisjoni avaldus seoses CETA lepingus sisalduva ettevaatusprintsiibiga
Komisjon kinnitab, et CETA leping säilitab Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele võimaluse kohaldada oma reguleerimisalase tegevuse aluspõhimõtteid. Euroopa Liidu jaoks hõlmavad kõnealused põhimõtted Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud põhimõtteid ning eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 nimetatud ning artikli 168 lõikes 1, artikli 169 lõigetes 1 ja 2 kajastatud ettevaatusprintsiipi.
Komisjon kinnitab sellest tulenevalt, et mitte ükski CETA lepingu säte ei takista Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibi kohaldamist Euroopa Liidus.
8. Komisjon avaldus seoses veega
Komisjon kinnitab taas, et mitte ükski CETA lepingu säte ei mõjuta ühegi liikmesriigi õigust otsustada autonoomselt, kuidas kasutada ja kaitsta oma veeallikaid. CETA lepingu artiklis 1.9 kinnitatakse taas, et mitte ükski lepingu säte ei kohusta Euroopa Liitu lubama vee kaubanduslikku kasutamist mis tahes otstarbel. CETA lepingut kohaldatakse kõnealuses sektoris üksnes juhul, kui Euroopa Liit või selle liikmesriik otsustab autonoomselt lubada vee kaubanduslikku kasutamist.
Isegi kui Euroopa Liidu liikmesriik otsustab lubada vee kaubanduslikku kasutamist, tagab CETA leping liikmesriigile võimaluse oma vastavat otsust muuta, samuti võimaluse reguleerida vee kaubanduslikku kasutamist avaliku poliitika eesmärgil.
9. Komisjoni avaldus seoses õiguslike aluste sisuga
Komisjon võtab teadmiseks, et nõukogu on ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse kohta esitatud komisjoni ettepaneku materiaalõiguslikuks aluseks lisanud ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 2, artikli 153 lõike 2 ja artikli 192 lõike 1. Komisjon leiab, et see muudatus ei ole põhjendatud, sest kogu teema on täielikult hõlmatud ELTLi artikliga 207.
10. Iirimaa avaldus
Juhul kui lepingu kohaldamise tõttu Euroopa Liidu poolt on vaja võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaseid meetmeid, järgitakse täiel määral Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) sätteid.
11. Ühendkuningriigi avaldus
Ühendkuningriigil on heameel, et kirjutatakse alla ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelisele laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingule.
Ühendkuningriik leiab siiski, et leping sisaldab sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute ajutist kohalolekut ärilisel eesmärgil ja tagasivõtmist, mis on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu III osa V jaotisega. Ühendkuningriik tuletab meelde, et vastavalt aluslepingutele lisatud protokolli nr 21 („Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja rajaneva ala suhtes“) artikli 2 sätetele ei ole Ühendkuningriigile siduv ega tema suhtes kohaldatav ükski liidu poolt kõnealuse jaotise alusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu säte, välja arvatud juhul, kui ta kooskõlas protokolli artikliga 3 teatab oma kavatsusest osaleda kavandatud meetme võtmisel ja kohaldamisel.
Selle tulemusena teatas Ühendkuningriik kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 3 nõukogu eesistujale, et ta kavatseb nõukogu otsustes osaleda niivõrd, kuivõrd otsused käsitlevad füüsiliste isikute ajutist kohalolekut ärilisel eesmärgil.
12. Ungari avaldus ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ajutise kohaldamise kohta
Ungari märgib, et kui peaks osutuma vajalikuks Ungari riigisiseste õigusaktide muutmine, et Euroopa Liit saaks ajutiselt kohaldada ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu neid osasid, mis kuuluvad jagatud pädevusse, tehakse kõnealused muudatused Ungari õiguskorra iseloomu tõttu kooskõlas riigisisese ratifitseerimisprotsessiga, mille Ungari kavatseb algatada niipea kui võimalik.
13. Portugali avaldus
Pidades meeles aluslepingutes määratletud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jagatud pädevuse põhimõtte austamist, ei mõjuta nõukogu otsused (millega antakse luba sõlmida ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vaheline laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping, see allkirjastada ja seda ajutiselt kohaldada) Portugali otsustamisvabadust riigi pädevusse kuuluvates küsimustes. Kooskõlas põhiseaduse põhimõtete ja normidega sõltub Portugali otsus olla kõnealuse lepinguga seotud siseriiklike ratifitseerimismenetluste lõpuleviimisest ning lepingu jõustumisest rahvusvahelises õigussüsteemis.
14. Kreeka avaldus
Kreeka märgib, et ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) üle peetud läbirääkimistel saavutatud tulemused annavad Kreeka juustule „Feta“ millele on kaitstud päritolunimetustega tooteid käsitleva ELi õiguse alusel antud erikaitse, üksnes minimaalse tasemega kaitse ja sellisel kujul ei loo see pretsedenti edaspidi ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavatele kaubanduskokkulepetele.
Kreeka leiab, et kaitstud päritolunimetusele „Feta“ kui ühele peamistest ELi geograafilistest tähistest tuleks anda samaväärse tähtsusega ELi geograafilistele tähistele antava kaitsega samaväärne kaitse. Peale selle leiab Kreeka, et kaitstud päritolunimetuse „Feta“ ja muude geograafiliste tähiste kaitse aitab suurel määral kaasa piirkondliku arengu, majanduskasvu ja tööhõive edendamisele Euroopa Liidus. CETAga saavutatud tulemused kaitstud päritolunimetuse „Feta“ erikaitse suhtes ei võta üldse arvesse eespool nimetatud eesmärke ning seega ei taga selle toote täielikku kaitset Kanada turul.
Seejuures võtab Kreeka täielikult teadmiseks Euroopa Komisjoni kohustuse saavutada: a) eespool kirjeldatud eesmärke piisavalt arvesse võttes ELi registreeritud geograafiliste tähiste, sealhulgas kaitstud päritolunimetuse „Feta“ parim võimalik kaitse tase kolmandate riikidega kaubanduslepingute üle praegu või tulevikus peetavatel läbirääkimistel, ning b) võtta kõik vajalikud meetmed kaitstud päritolunimetuse „Feta“ kaitsmiseks mitte ainult ELis, vaid ka kolmandate riikide turgudel, eelkõige seoses ebaõiglaste tavade kasutamisega, mille tulemusena esitatakse tarbijatele eksitavat teavet.
Sellega seoses tervitab Kreeka Euroopa Komisjoni avaldust, mis puudutab järgmist: 1) komisjoni kohustub säilitama huvitatud liikmesriikidega tihedad kontaktid geograafiliste tähiste üle praegu või tulevikus peetavatel läbirääkimistel; 2) komisjonil on kohustus saavutada käimasolevatel või tulevastel läbirääkimistel geograafiliste tähiste jaoks parim võimalik kaitsetase; 3) komisjon kavatseb koostöös kõigi pädevate Kanada ametiasutustega tagada CETAga kehtestatud kaitse range rakendamise, nimelt nõuetekohaste siseriiklike Kanada halduslike rakendusmehhanismide loomuse, et kohandada Kanada siseturg vastavalt CETA sätetele, ja artikli 20 lõikes 21 sätestatud erandite kasutamise õigust omavate Kanada üksuste registreerimise; 4) komisjon kohustub täielikult kasutama CETA geograafiliste tähiste komitee mehhanisme, et tagada Kanada tarbijate nõuetekohane teavitamine CETA artikli 20 lõikega 21 hõlmatud toodete kvaliteedist ja omadustest; 5) komisjon on kohustatud kasutama viie (5) aasta jooksul alates CETA jõustumisest sobivaid mehhanisme, et saavutada kõigi CETAs hõlmatud ELi geograafiliste tähiste, sealhulgas kaitstud päritolunimetuse „Feta“ samaväärne kaitse; 6) komisjon toetab Kreekat tema jõupingutustes edendada geograafilisi tähiseid, kasutades ära määrusest (EL) nr 1144/2014 tulenevaid võimalusi.
Kreeka kavatseb eespool nimetatud punktide täitmist jälgida ja peab neid osaks CETA heas usus rakendamisest.
Käesoleva avalduse esitamisel võtab Kreeka täielikult arvesse CETA strateegilist poliitilist ja majanduslikku mõõdet.
CETA ajutine kohaldamisala
15. Nõukogu avaldus
Euroopa Liidu Nõukogu kinnitab, et ajutiselt kohaldatakse ainult neid sätteid, mis hõlmavad ELi pädevusse jäävaid küsimusi.
16. Nõukogu avaldus seoses kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnistamise ajutise kohaldamisega
Euroopa Liidu Nõukogu teatab, et tema otsus ulatuses, millega nähakse ette ELi ja liikmesriikide vahel jagatud pädevuste kohaldamisalasse kuuluva kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise sätete ajutine kohaldamine ELi poolt, ei piira pädevuste jaotust ELi ja liikmesriikide vahel selles valdkonnas ning ei takista liikmesriikidel oma pädevuste kasutamist Kanada suhtes nendes küsimustes, mida leping ei hõlma, või muu kolmanda riigi suhtes.
17. Nõukogu avaldus seoses töötajate kaitse ajutise kohaldamisega
Euroopa Liidu Nõukogu teatab, et tema otsus ulatuses, millega nähakse ette ELi ja liikmesriikide vahel jagatud pädevuste kohaldamisalasse kuuluva töötajate kaitse sätete ajutine kohaldamine ELi poolt, ei piira pädevuste jaotust ELi ja liikmesriikide vahel selles valdkonnas ning ei takista liikmesriikidel oma pädevuste kasutamist Kanada suhtes nendes küsimustes, mida leping ei hõlma, või muu kolmanda riigi suhtes.
CETA ühiskomitee otsused
18. Komisjoni avaldus
Võetakse teadmiseks, et lähitulevikus on ebatõenäoline, et CETA ühiskomitee peaks vastu võtma CETA muutmise otsuse või selle siduva tõlgenduse. Seega ei ole komisjonil kavas teha artikli 218 lõike 9 kohast CETA muutmise ega CETA siduva tõlgenduse vastuvõtmise ettepanekut enne Saksamaa põhiseaduskohtus käimasoleva kohtuasja menetluse lõpetamist.
19. Nõukogu ja liikmesriikide avaldus
Nõukogu ja liikmesriigid tuletavad meelde, et kui CETA ühiskomitee võtab vastu otsuse liikmesriikide pädevusse kuuluvas valdkonnas, tuleb liidu ja selle liikmesriikide seisukoht CETA ühiskomitees võtta vastu ühisel kokkuleppel.
CETA ajutise kohaldamise lõpetamine
20. Nõukogu avaldus
Kui CETA ratifitseerimine ebaõnnestub jäädavalt ja lõplikult põhiseadusliku kohtu otsuse tõttu või muude põhiseaduslike menetluste tulemusel ning kui asjaomase riigi valitsus sellest ametlikult teavitab, peab CETA ajutise kohaldamise lõpetama ja see lõpetatakse. Vajalikud toimingud tehakse kooskõlas ELi menetlustega.
21. Saksamaa ja Austria avaldus
Saksamaa ja Austria kinnitavad, et CETA osalistena on neil CETA artikli 30.7 lõike 3 punktist c tulenevad õigused. Vajalikud toimingud tehakse kooskõlas ELi menetlustega.
22. Poola avaldus
Poola kinnitab, et CETA osalisena võib ta kasutada CETA artikli 30.7 lõike 3 punktist c tulenevat õigust. Kõik vajalikud toimingud tehakse kooskõlas ELi menetlustega.
23. Sloveenia avaldus
Sloveenia Vabariik, tuletades meelde investeerimise peatüki äärmiselt tundlikku temaatikat, leiab, et CETA allkirjastamise kokkulepe ei piira Sloveenia Vabariigi seisukohta kahepoolse investeerimiskohtu süsteemi kohta. Võttes arvesse läbirääkimistel väljendatud investeerimiskohtu süsteemi sätteid puudutavaid erinevaid mureküsimusi, ootab Sloveenia Vabariik investeerimiskohtu süsteemi järjepidevat edasiarendamist kooskõlas tõlgendava ühisavaldusega kohta ning Euroopa Liidu õigusega, ning CETA asjaomaste sätete kohandamist, et viia sisse parandused juba enne mitmepoolse investeerimistribunali ja investeerimisega seotud vaidluste lahendamise apellatsioonimehhanismi asutamist.
Lähtudes aluslepingutest tulenevast pädevuse jaotusest Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel ei tohi nõukogu otsus, millega lubatakse ajutiselt kohaldada ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelist lepingut CETAt, mõjutada Sloveenia Vabariigi autonoomiat otsustada, kas olla sellega seotud riiklikusse pädevusse jäävates küsimustes. See tähendab, et kõnealuses lepingus tehtud viiteid siseriiklikele nõuetele ja menetlustele, mis on vajalikud lepingu ajutiseks rakendamiseks, tuleb käsitada Sloveenia Vabariigi kontekstis viidetena ratifitseerimismenetluste lõpetamisele.
Sloveenia Vabariik saab aru, et CETA ei mõjuta Euroopa Liidu ega Kanada õigusakte, mis käsitlevad GMOdele ja uute tõuaretustehnoloogiate teel saadud toodetele loa andmist, nende turule laskmist, kasvatamist ning märgistamist ning eelkõige liikmesriikide võimalust piirata või keelata GMOde kasvatamist nende territooriumil. Lisaks saab Sloveenia Vabariik aru, et mitte ükski CETA lepingu säte ei takista Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibi kohaldamist Euroopa Liidus.
Seoses veega, saab Sloveenia Vabariik aru, et ükski kõnealuse lepingu säte ei loo Euroopa Liidule ega selle liikmesriikidele kohustusi, mis oleksid ELi õigusaktides sätestatutest ulatuslikumad, ega piira ühegi poole õigust võtta vastu või säilitada meetmeid oma veeallikate (kaubanduslikuks, joogiks, segatüüpi või muuks kasutuseks) haldamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, sh ühegi poolte õigust piirata või tühistada olemasolevaid veeõiguse sätteid. Sloveenia Vabariik saab samuti aru, et joogiveega varustamise allikad (sh nii joogiveega varustamiseks kui ka muuks kasutuseks mõeldud veeallikad) ei ole hõlmatud artikli 1.9 lõikega 3.
24. Austria avaldus
Austria Vabariik märgib, et tehakse pingutusi institutsioonidevahelise kokkuleppe nimel, millega oleks tagatud, et ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohased otsused, millega kehtestatakse lepingus sätestatud ühiskomitees liidu nimel võetavad seisukohad, eeldaksid liikmesriikide asjakohast kaasamist läbi Euroopa Liidu Nõukogu. Soovime viidata põhiseaduse artiklile 23e, et tagada Rahvusnõukogu osalus niisuguste otsuste vastuvõtmisel.
25. Poola avaldus
Võttes arvesse aluslepingute kohast pädevuste jaotust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel, tuleb märkida, et nõukogu otsused ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) allkirjastamise, ajutise kohaldamise ja sõlmimise kohta ei mõjuta Poola Vabariigi otsuste tegemise autonoomiat riigi pädevusse kuuluvates küsimustes, ning tema otsus sõlmida leping kooskõlas põhiseaduse sätete ja põhimõtetega sõltub siseriiklike ratifitseerimisprotseduuride lõpuleviimisest.
Leping sisaldab „investeeringu“ laia määratlust. Et vältida küsimusi „investeeringu“ määratluse kokkulepitud sõnastuse suhtes, teatab Poola Vabariik, et nimetatud mõiste puhul hõlmab õiguskaitse tema käsituses vaid „reaalseid“ investeeringuid. CETA lepinguga kaitstud „reaalseks“ investeeringuks peab Poola Vabariik esiteks investeeringut, mis on tehtud pärast ettevõtte asutamise etappi, mida mõistetakse kui etappi, millal investor saab kätte (lõpliku/täitmisele pööratava, st nimetatud otsusega antud õigust realiseerida lubava) haldusotsuse või mõne teise lõpliku/täitmisele pööratava seaduses nõutava loa, juhul kui seaduses nõutakse investeeringu tegemiseks sellise otsuse või loa olemasolu. Teiseks tuleb niisugune otsus või luba investori poolt täita. Kolmandaks tõendab Poola Vabariigi käsituses investeeringu reaalsust see, kui selle rakendamisel toimub tegelik kapitali või teiste vahendite kaasamine.
CETA lepingus nähakse ette investeeringute kohtu süsteemi loomine. Poola Vabariigi eesmärk on kehtestada üksikasjalikud eeskirjad kohtunike valimiseks, nii et kohtu koosseis peegeldaks Euroopa Liidu õigussüsteemide mitmekesisust ja et selles võetaks arvesse ELi liikmesriikide omavahelist geograafilist tasakaalu. Ideaalne lahendus oleks valida üks Poola õigussüsteemi süvitsi tundev kohtunik.
CETA lepingus on pooltele antud õigus oma territooriumil õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks õigusakte kehtestada. Poola Vabariik märgib, et peab õigustatuks eelkõige selliseid õigusakte, mille eesmärk on tagada inimelu ja inimese tervise (siin peetakse muu hulgas silmas tööõiguse eeskirju), eraelu- ja andmekaitse, taimede ja loomade, toiduohutuse ja toidu kvaliteedi, keskkonna ja tarbijate huvide (kaasa arvatud tundlike geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) tõhusa kontrolli ja kasutamise valdkondades) kaitse kõrge tase. GMOde suhtes leiab Poola Vabariik, et CETA ei mõjuta kehtivaid ELi eeskirju ning et sellega on tagatud ELi ja Poola turgude kaitse geneetiliselt muundatud toodete soovimatu sissevoolu eest.
Poola Vabariik on veendunud, et kaubandustõkete ja kauplemiskulude vähendamise kaudu toob CETA suurtele ühiskonnarühmadele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele kasu. CETA peab kinni ELi standarditest ja aitab samal ajal kaasa Poola kodanike elukvaliteedi parandamisele.
26. Komisjoni avaldus põllumajandusloomade kasvu kiirendamiseks kasutatavate hormonaalse toimega ainete keelamise jätkamise kohta (hormoonidega töödeldud veiseliha)
Euroopa Komisjon kinnitab, et lepingu sätted ei mõjuta mingil viisil Euroopa Liidu õigusakte, mis käsitlevad hormoonidega töödeldud veiseliha. Eelkõige ei sisalda CETA mingeid täiendavaid kohustusi Euroopa Liidule seoses hormoonidega töödeldud veiseliha impordiga. Seega võib Euroopa Liit vabalt jätkata põllumajandusloomade kasvu kiirendamiseks kasutatavate hormonaalse toimega ainete keelamist käsitlevate kehtivate õigusnormide (direktiiv 96/22/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2003/74/EÜ) kohaldamist, mis lubab liidul jätkata selliste ainetega töödeldud liha ja sellest saadavate toodete tootmise ja impordi keelamist.
Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et kolmandad riigid, kellel on lubatud eksportida liha Euroopa Liitu ning kes lubavad kasutada kasvu kiirendajaid riigisiseseks kasutamiseks, on kohustatud seadma sisse eraldi tootmissüsteemid, tagamaks, et ELi eksporditavas lihas ei oleks keelatud aineid. Neid süsteeme tuleb kontrollida kooskõlas ELi õigusaktide sätetega (direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes). CETA ei muuda ühtegi neist nõuetest.
Kolmandatest riikidest, sealhulgas Kanadast, pärit liha ja värsket liha võib Euroopa Liitu importida vaid siis, kui need vastavad kõikidele Euroopa Liidu imporditingimustele, mida peab tõestama eksportiva riigi sellise pädeva asutuse antud veterinaarsertifikaadiga, kelle usaldusväärsust tõendada vastavust Euroopa Liidu imporditingimustele on komisjon ametlikult tunnistanud.
27. Komisjoni avaldus riigihangete kohta
Komisjon kinnitab, et lepingu mõlema poole hankeüksused saavad oma hankemenetlustes kohaldada keskkonna, sotsiaalvaldkonna ja tööhõivega seotud kriteeriumeid ja tingimusi. Liikmesriikidel on endiselt võimalik kasutada ELi riigihangete direktiivis (26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL, eelkõige selle artikli 67 lõige 2 ja artikkel 70) ette nähtud võimalust selliseid kriteeriumeid ja tingimusi kohaldada. Peale selle märgivad pooled, et kesktasandist allpool asuvate üksuste, nagu piirkonnad, omavalitsused ja muud kohalikud üksused, puhul kohaldatakse hanget käsitlevat peatükki üksnes kaupade ja teenuste selliste hangete suhtes, mille lepingu väärtus ületab piirmäära 200 000 SDRi (vt lisa 19-2). Selles osas ei lähe CETAst tulenevad Euroopa Liidu kohustused kaugemale Euroopa Liidu poolt WTO ees riigihangete lepinguga (GPA) võetud kohustustest, sest CETAs kaupade ja teenuste hangete suhtes kehtestatud piirmäärad on samad, mis GPAs sätestatud piirmäärad. Peale selle on CETAs kehtestatud piirmäärad kõrgemad kui Euroopa Liidu riigihankeid käsitlevate direktiivide kohaselt kohaldatavad piirmäärad.
28. Komisjoni avaldus Belgia kohustusliku kindlustuse süsteemi ja Belgia õiguse alusel registreeritud vastastikuste kindlustusseltside kohta
Euroopa Komisjon ja Belgia valitsus leiavad, et mitte ükski lepingu säte ei nõua Belgialt kehtiva kohustusliku kindlustuse süsteemi muutmist.
Euroopa Komisjon ja Belgia valitsus kinnitavad, et nad leiavad, et tulenevalt lepingu artikli 13.2 lõikest 5 jäävad meetmed, mis mõjutavad Belgia kohustusliku kindlustuse süsteemist tulenevaid Belgia vastastikuste kindlustusseltside üldhuviteenusena osutatavaid teenuseid, lepingu peatüki 13 (finantsteenused) kohaldamisalast välja. Peale selle leiavad nad, et juhul kui mõned nendest teenustest ei ole liigitatavad finantsteenuste alla, kehtivad nende suhtes ELi reservatsioonid sotsiaalteenuste kohta, mille kohaselt: „EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada mis tahes meetmeid seoses kõigi sotsiaalteenuste osutamisega, mida rahastab avalik sektor või mis saavad mis tahes vormis riigiabi ja mida ei loeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks, ja seoses tegevuse ja teenustega, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või kohustuslikust sotsiaalkindlustussüsteemist.“
Peale selle ei kehtesta leping ELi õigusega või kehtivate Euroopa Liidu ja Belgia rahvusvaheliste kehtivate kohustustega, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenustekaubanduse üldlepinguga võrreldes täiendavaid kohustusi ega nõudeid seoses erasektori tervisekindlustusega.
29. Komisjoni avaldus avalike teenuste kohta
Mitte miski kõnealuses lepingus ei mõjuta Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide võimet määratleda ja osutada avalikke teenuseid, sealhulgas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.
Mitte miski kõnealuses lepingus ei takista ega häiri Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 14 ja 106, Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolliga nr 26 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 36 kooskõlas osutatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste toimimist. Eelkõige ollakse seisukohal, et selles ulatuses, nagu need teenused ei ole valitsuse funktsioonide täitmisel osutatavad teenused, tagavad võetud kohustused (sealhulgas lepingu artiklitest 8.4, 9.6 ja 13.6 tulenevad turule juurdepääsu kohustused) ning ELi ja selle liikmesriikide tehtud reservatsioonid selliste avalike teenuste suhtes nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalteenused, et liikmesriigid võivad jätkata üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumist nii, nagu nad sobivaks peavad, kooskõlas ELi õigusega. Osutatakse sellele, et investeerimiskohtu süsteem ei ole kohaldatav turule juurdepääsu käsitlevate sätete suhtes.
30. Komisjoni avaldus geneetiliselt muundatud tooteid käsitlevate ELi õigusaktide jätkuva kohaldamise kohta toidu, sööda ja maaharimise osas
Komisjon kinnitab, et CETA ei muuda ELi õigusakte selles osas, mis puudutab geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud riskihindamist, nende kasutamiseks loa andmist, nende märgistamist ja jälgitavust, nagu on ette nähtud geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1829/2003 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse GMOde jälgitavust ja märgistamist ning geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Kasvatamiseks ette nähtud geneetiliselt muundatud toodete suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivis 2001/18/EÜ sätestatud lubade andmise menetlust ning liikmesriikidel säilib võimalus piirata või keelata geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) kasvatamist oma territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiivis (EL) 2015/412, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ.
31. Komisjoni avaldus mõiste „oluline äritegevus“ tähenduse kohta lepingu artiklis 8.1
CETAs esitatud mõistet „oluline äritegevus“ (substantial business activities) tuleb mõista samas tähenduses nagu WTO teenustekaubanduse üldlepingu artikli V lõikes 6 ja artikli XXVIII punktis m kasutatud mõistet „oluline äritegevus“ (substantive business operations). EL on ametlikult esitanud WTO-le teatise, (1) milles ta teatab, et tõlgendab seda mõistet samaväärsena mõistega „toimiv ja alaline seos majandusega“, mida on kasutatud asutamisvabaduse piirangute kaotamise üldprogrammis, mille nõukogu võttis vastu 15. jaanuaril 1962 Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 54 alusel (2).
Sellest tulenevalt leiab komisjon, et Kanada äriühing, mis ei kuulu Kanada kodanikele, saaks algatada lepingu 8. peatüki F jao kohase vaidluse üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et tema olulisel äritegevusel Kanadas on toimiv ja alaline seos Kanada majandusega, vastavalt ELi aluslepingute kohasele äriühingu asutamise põhimõttele. See on alus komisjoni hoiakule CETA rakendamisel.
32. Nõukogu ja komisjoni avaldus CETAs käsitletavate põllumajandusküsimuste kohta
Nõukogu ja komisjon tuletavad meelde seda, kui tundlik on põllumajandustoodetega kauplemise küsimus Euroopa Liidu kaubandusläbirääkimistes kolmandate riikidega, eelkõige sellise suure põllumajandustoodete eksportijaga nagu Kanada.
Nõukogu ja komisjon märgivad, et Euroopa Liit on teinud CETAs turulepääsu puudutavaid järeleandmisi selliste tundlike toodete puhul nagu loomaliha ja sealiha, mida tasakaalustavad Kanada järeleandmised, mis rahuldavad Euroopa olulisi ekspordihuve, näiteks juustu, veini ja kangete alkohoolsete jookide, puu- ja köögiviljade, töödeldud toodete ja geograafiliste tähiste osas.
Samal ajal märgivad nõukogu ja komisjon, et Euroopa Liit säilitas CETAs tariifse kohtlemise tasandi, mis on kohaldatav väljaspool mahuliselt piiratud järeleandmisi tundlike toodete puhul. Lisaks säilitab Euroopa Liit oma õiguse kasutada kõiki kaitsemeetmeid, mis on vajalikud, et täielikult kaitsta kõiki tundlikke põllumajandustooteid liidus kooskõlas nende WTO kohustustega. Kaitsemeetmed, mis põhinevad GATTi XIX artiklil ja WTO kaitsemeetmete lepingul, hõlmavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) artiklit 194, millega muu hulgas nõutakse, et komisjon peab tegema otsuse viie tööpäeva jooksul alates liikmesriigilt taotluse saamisest.
Komisjon jälgib tähelepanelikult arenguid tundlike põllumajandustoodete kaubanduses, eelkõige Kanadaga, tehes seda muu hulgas 2. lisas (tariifide kaotamine) ja 2-B lisas (poolte deklaratsioon seoses CETA tariifikvootide haldamisega) ette nähtud menetluste kaudu, ning kasutab vajaduse korral alati täiel määral eespool osutatud vahendeid. Nõukogu jätkab kõnealuse küsimuse jälgimist.
Tasakaalustamatuse korral põllumajandustoote turu mis tahes sektoris kohustub komisjon võtma võimalikult kiiresti ja igal juhul viie tööpäeva jooksul vajalikke meetmeid kehtivate ELi määruste raames, et taastada turu tasakaal.
Komisjon kinnitab, et CETA ei mõjuta liidu õiguse alusel põllumajandustoodetele ette nähtud toetusvahendeid, kooskõlas ELi kohustustega WTOs.
33. Euroopa Komisjoni avaldus Kanadaga täieliku vastastikuse viisavabaduse saavutamise kohta Rumeenia ja Bulgaaria kodanike suhtes
Vastastikune viisanõudest loobumine on üks Euroopa Liidu ühise viisapoliitika põhimõtetest ja eesmärk, mille nimel Euroopa Komisjon oma suhetes kolmandate riikidega aktiivselt tegutseb.
Bulgaaria ja Rumeenia on pidevalt rõhutanud, et nii ELi ja Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepingu puhul kui ka ELi ja Kanada vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks valmistumise puhul on märkimisväärne, et Kanada ja Euroopa Liidu vahel ei kehti vastastikkuse põhimõte.
CETA sõlmimiseni viiva protsessi käigus võtab Euroopa Komisjon kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et Kanada kinnitab Rumeenia ja Bulgaaria kodanikele kehtestatud viisanõude täielikku kaotamist kõiki pooli rahuldava ajakava raames hiljemalt 2017. aasta lõpuks.
34. Bulgaaria avaldus
Bulgaaria rõhutab, kui tähtis on tagada ELi ja Kanada vahel viisavaba reisimine, nii et nende kodanikud saaksid laiaulatuslikust majandus- ja kaubanduslepingust tulenevatest kaubandus- ja majandusvõimalustest võrdväärselt kasu.
Bulgaaria tuletab meelde mõlema osapoole juriidilist kohustust võtta kõik meetmed, et kõik kehtivat passi omavad kodanikud saaksid nii kiiresti kui võimalik nende territooriumide vahel viisavabalt reisida, nagu see on nähtud ette Kanada ning ELi ja selle liikmesriikide vahelise strateegilise partnerluse lepinguga.
Bulgaaria teatab, et laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu jõustumiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimine vastavalt lepingu artikli 30.7 lõikele 2 sõltub täieliku viisavabaduse kehtestamisest kõigile Bulgaaria kodanikele.
35. Rumeenia avaldus
Rumeenia tuletab meelde suurema liikuvuse väärtust, sealhulgas Euroopa Liidu ja Kanada vahelise viisavaba reisimise kaudu kõigi ELi ja Kanada kodanike jaoks, nagu on ette nähtud ELi ja Kanada strateegilise partnerluse lepingus.
Sellega seoses kordame seda, et oluline on täielikult ja kiirelt rakendada Kanadaga saavutatud kokkulepe kaotada 1. detsembril 2017 viisanõue kõikide Rumeenia kodanike suhtes, mis hõlbustab veelgi Euroopa ja Kanada vahelisi olemasolevaid tugevaid kultuuri-, haridus-, pere- ja ärisuhteid. Selle kokkuleppe täielik ja kiire rakendamine hõlbustab veelgi nii CETA kui strateegilise partnerluslepingu riiklikuks ratifitseerimiseks vajalike siseriiklike menetluste sujuvat läbiviimist.
36. Komisjoni ja nõukogu avaldus investeeringute kaitse ja investeerimiskohtu kohta
CETA eesmärk on oluliselt reformida investeeringuvaidluste lahendamist, tuginedes Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Kanada jurisdiktsioonide ühistele põhimõtetele ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Kanada poolt tunnustatud sellistele rahvusvahelistele jurisdiktsioonidele nagu Rahvusvaheline Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus, mis on edasiminek õigusnormide austamise tugevdamisel. Euroopa Komisjon ja nõukogu leiavad, et kõnealune mehhanism, mis vaadatakse läbi käesoleva avalduse tingimuste alusel, kujutab endast üht etappi mitmepoolse investeerimiskohtu loomisel, millel on pikemas perspektiivis pädevus investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamisel.
Kuna need sätted ei kuulu CETA ajutisse kohaldamisalasse, siis kinnitavad Euroopa Komisjon ja nõukogu, et need ei jõustu enne, kui kõik liikmesriigid on CETA ratifitseerinud vastavalt oma põhiseaduslikule protsessile.
Komisjon võtab endale kohustuse jätkata viivitamata vaidluste lahendamise mehhanismi läbivaatamist, jättes liikmesriikidele piisavalt aega, et nad saaksid seda oma ratifitseerimisprotsessis kaaluda vastavalt järgmistele põhimõtetele.
|
Kõik kohtu ja apellatsioonikohtu kohtunikud valitakse välja hoolikalt Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide kontrolli all eesmärgiga tagada sõltumatus ja erapooletus ning kõrgeim pädevus. Eriti Euroopa kohtunike väljavalimisel tuleb tagada, eelkõige pikas perspektiivis, ka Euroopa rikkalike õigustraditsioonide arvessevõtmine. Sellest tulenevalt:
|
|
Kohtunikele maksavad püsivat töötasu Euroopa Liit ja Kanada. Süsteem peaks liikuma kohtunike täistööajaga töötamise suunas. |
|
Kohtute liikmete eetikanõuded, mis on CETAs juba ette nähtud, koostatakse üksikasjalikult, võimalikult kiiresti ja piisavalt aegsasti, et liikmesriigid saaksid neid oma ratifitseerimisprotsessis analüüsida, ning need koondatakse kohustuslikuks ja siduvaks tegevusjuhendiks (mis on samuti juba CETAs ette nähtud). Nimetatud tegevusjuhend peab eelkõige hõlmama järgmist:
|
|
Kõige nõrgemate kasutajate, st VKEde ja üksikisikute juurdepääsu kõnealusele uuele kohtule parandatakse ja hõlbustatakse. Selle saavutamiseks:
|
|
Luuakse CETA artiklis 8.28 ette nähtud apellatsioonimehhanism ja parandatakse seda nii, et sellega saaks täielikult tagada esimese astme kohtus tehtud otsuste järjekindluse ja seega suurendada õiguskindlust. See eeldab eelkõige järgmist:
|
Nõukogu toetab samuti Euroopa Komisjoni soovi töötada selle nimel, et luua mitmepoolne investeerimiskohus, mis asendaks pärast selle loomist CETAga loodud kahepoolse süsteemi kooskõlas CETAs ette nähtud menetlusega.
37. Belgia Kuningriigi avaldus Belgia ja föderaalüksuste poolt CETA allkirjastamiseks täielike volituste kasutamise tingimuste kohta
A. |
Belgia täpsustab, et vastavalt tema konstitutsioonilisele korrale võib CETA ratifitseerimise püsivalt ja lõplikult luhtumine nõukogu 18. oktoobri 2016. aasta avalduse tähenduses tuua kaasa heakskiidumenetluste alustamise nii föderaalparlamendi kui ka kõigi piirkondade ja keelekogukondade parlamentide tasandil. Asjaomased ametivõimud hindavad oma vastutusalas korrapäraselt CETA ajutisest kohaldamisest tulenevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnamõjusid. Juhul kui mõni föderaalüksus teavitab Belgiat oma lõplikust ja püsivast otsusest jätta CETA ratifitseerimata, teavitab Belgia hiljemalt ühe aasta jooksul arvates kõnealuse üksuse poolsest teavitamisest nõukogu sellest, et Belgial ei ole lõplikult ja püsivalt võimalik CETA-t ratifitseerida. Vajalikud toimingud tehakse kooskõlas ELi menetlustega. |
B. |
Belgia on võtnud teadmiseks, et kooskõlas CETA ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsusega ei laiene CETA ajutine kohaldamine mitmetele CETA sätetele, eelkõige investeeringute kaitse ja vaidluste lahendamise valdkonnas. Samuti on Belgia võtnud teadmiseks mõlema poole õiguse lõpetada CETA ajutine kohaldamine kooskõlas lepingu artikliga 30.7. Belgia taotleb Euroopa Kohtult arvamust selle kohta, kas sisekontrollisüsteem on kooskõlas ELi aluslepingutega, eelkõige pidades silmas arvamust A-2/15. Kui nende vastavad parlamendid ei otsusta teisiti, jätavad Vallooni piirkond, prantsuskeelne kogukond, saksakeelne kogukond, Brüsseli prantsuskeelse kogukonna komisjon ja pealinna Brüsseli piirkond CETA ratifitseerimata, tuginedes investorite ja poolte vahel vaidluste lahendamise süsteemile, nagu on ette nähtud CETA 8. peatükis CETA allkirjastamise kuupäeval esineval kujul. Flaami piirkond, flaamikeelne kogukond ja pealinna Brüsseli piirkond tervitavad eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu ühisavaldust investeerimiskohtu süsteemi kohta. |
C. |
Nõukogu ja CETA ühiskomitee otsuseid tegevate liikmesriikide avalduses regulatiivkoostöö kohta liikmesriikide pädevusse kuuluvates küsimustes on kinnitatud, et nimetatud otsused tuleb vastu võtta nõukogu ja liikmesriikide ühisel kokkuleppel. Seoses sellega märgivad föderaalüksuste valitsused, et Belgia põhiseadussüsteemi kohaselt nende ainu- või osalisse pädevusse kuuluvates küsimustes kavatsevad nad seada igasuguse regulatiivkoostöö ettepaneku eeltingimuseks oma parlamendi eelneva nõusoleku ja teatada mis tahes sellest tulenevast regulatiivsest otsusest. |
D. |
Turu tasakaalustamatuse korral jätab kas Belgia riik või föderaalüksus, kelle pädevusse kuulub põllumajandus, omale õiguse kasutada kaitseklauslit, sealhulgas juhul, kui tasakaalustamatus on tehtud kindlaks vaid ühe toote puhul. Konkreetsed künnised määratakse kindlaks CETA allkirjastamisele järgneva 12 kuu jooksul, määrates kindlaks, mida tähendab turu tasakaalustamatus. Belgia kaitseb kõnealuseid künniseid, mis määratakse kindlaks Euroopa otsustusprotsessi kohaselt. Belgia kordab, et CETA ei mõjuta Euroopa Liidu õigusakte, mis käsitlevad GMOdele ja uute tõuaretustehnoloogiate teel saadud toodetele loa andmist, nende turule laskmist, kasvatamist ja märgistamist ning eelkõige liikmesriikide võimalust piirata või keelata GMOde kasvatamist nende territooriumil. Lisaks kordab Belgia, et CETA ei sea ohtu ettevaatuspõhimõtte kohaldamist Euroopa Liidus, nagu see on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingus, eelkõige artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtte kohaldamist, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõiget 1 ja artikli 169 lõikeid 1 ja 2. Kui mõni föderaalüksus esitab taotluse seoses geograafilise tähisega (kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised), kohustub föderaalvalitsus edastama selle viivitamata Euroopa Liidule. |
38. Nõukogu õigustalituse avaldus tõlgendava ühisdokumendi õigusliku laadi kohta
Nõukogu õigustalitus kinnitab, et pooled võtavad, tuginedes rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 31 lõike 2 punktile b, CETA allkirjastamisel vastu tõlgendava ühisdokumendi, mis on osa CETA kontekstist ja mis kujutab endast viitedokumenti, mida kasutatakse, kui CETA tõlgendamisel kerkib üles mis tahes küsimus seoses selle tingimuste tõlgendamisega. Sel eesmärgil on kõnealune dokument õigusliku toimega ja oma olemuselt siduv. Sel eesmärgil on kõnealune dokument õigusliku toimega ja oma olemuselt siduv.
(1) WT/REG39/1, 24. aprill 1998.
14.1.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 11/23 |
LAIAULATUSLIK MAJANDUS- JA KAUBANDUSLEPING (CETA)
ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel
KANADA
ühelt poolt ning
EUROOPA LIIT,
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSMAA VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK
ning
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK
teiselt poolt,
keda edaspidi koos nimetatakse „lepinguosalised“,
kes, otsustades
VEELGI tugevdada oma tihedaid majandussuhteid ning tugineda oma õigustele ja kohustustele, mis tulenevad 15. aprillil 1994. aastal sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamist käsitlevast Marrakechi lepingust ning muudest mitme- ja kahepoolsetest koostöövahenditest,
LUUA kaubandus- ja investeerimistõkete vähendamise või kaotamisega oma kaupadele ja teenustele laiendatud ja turvalise turu,
KEHTESTADA selged, läbipaistvad, prognoositavad ja vastastikku kasulikud eeskirjad, et reguleerida oma kaubandust ja investeeringuid,
NING
KINNITADES VEEL KORD oma kindlat tahet järgida demokraatia põhimõtteid ja põhiõigusi, mis on sätestatud 10. detsembril 1948 Pariisis vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonis, ning jagades arvamust, et massihävitusrelvade levik kujutab endast suurt ohtu rahvusvahelisele julgeolekule,
TUNNISTADES rahvusvahelise julgeoleku, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte tähtsust rahvusvahelise kaubanduse ja majanduskoostöö arendamisel,
TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätetega säilib lepinguosaliste õigus kehtestada oma territooriumil õigusnorme ning lepinguosaliste paindlikkus selliste õiguspäraste poliitikaeesmärkide saavutamisel nagu rahvatervis, ohutus, keskkond, avalik kõlblus ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse,
KINNITADES oma kohustusi 20. oktoobril 2005 Pariisis vastu võetud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse ja kaitse edendamise konventsiooni osalistena ning tunnistades, et riikidel on õigus hoida, arendada ja ellu viia oma kultuuripoliitikat, toetada kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse suurendamiseks oma kultuurimajandust ning säilitada oma kultuuriline identiteet, sealhulgas reguleerivate meetmete ja rahalise abi kasutamise kaudu,
TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätted kaitsevad investeeringuid ja investoreid seoses nende investeeringutega ning on ette nähtud selleks, et elavdada vastastikku kasulikku äritegevust, kahjustamata sealjuures lepinguosaliste õigust kehtestada oma territooriumil avalikkuse huvides õigusnorme,
KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada säästvat arengut ja arendada rahvusvahelist kaubandust viisil, mis aitaks kaasa säästvale arengule majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas,
INNUSTADES oma territooriumil või oma jurisdiktsiooni all tegutsevaid ettevõtjaid kinni pidama ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevatest rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest, sealhulgas OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, ning järgima vastutustundliku ettevõtluse parimaid tavasid,
RAKENDADES käesolevat lepingut viisil, mis on kooskõlas lepinguosaliste töö- ja keskkonnaalaste õigusnormide täitmise tagamisega ning tõstab nende töö- ja keskkonnakaitse taset, ning lähtudes oma töö- ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvahelistest kohustustest,
TUNNISTADES tugevat seost innovatsiooni ja kaubanduse vahel ning innovatsiooni tähtsust tulevase majanduskasvu seisukohast ning kinnitades oma tahet soodustada koostöö laiendamist innovatsiooni valdkonnas, nagu ka sellega seotud teadus- ja arendustegevuse ning teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, ning edendada asjakohaste avaliku ja erasektori üksuste kaasamist,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
ESIMENE PEATÜKK
Üldmõisted ja algsätted
Artikkel 1.1
Üldkohaldatavad mõisted
Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:
„üldkohaldatav haldusotsus“ – haldusotsus või tõlgendus, mida kohaldatakse kõigi üldjuhul selle kohaldamisalasse kuuluvate isikute ja tegelike olukordade suhtes, ning millega luuakse käitumisnorm, kuid mis ei hõlma järgmist:
a) |
haldusmenetluses või kohtulaadse asutuse menetluses tehtud määrus või otsus, mida kohaldatakse teise lepinguosalise konkreetse isiku, kauba või teenuse suhtes konkreetsel juhul, või |
b) |
otsus, mis võetakse vastu seoses konkreetse teo või tavaga; |
„põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajandusleping;
„põllumajandustoode“ – põllumajanduslepingu 1. lisas loetletud toode;
„dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;
„laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu kontaktpunktid“ – artikli 26.5 kohaselt loodud kontaktpunktid („CETA kontaktpunktid“);
„laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee“ – artikli 26.1 kohaselt loodud CETA ühiskomitee („CETA ühiskomitee“);
„ÜRO ühtne tooteklassifikaator“ – ajutine ühtne tooteklassifikaator (CPC), mille on kehtestanud ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991;
„kultuurimajandus“ – isikud, kes on tegevad järgmistes valdkondades:
a) |
raamatute, ajakirjade, perioodikaväljaannete või ajalehtede avaldamine, levitamine või müük trükitud või masinloetaval kujul, välja arvatud juhul, kui mis tahes eespool nimetatud toote trükkimine või ladumine on nende ainus tegevus; |
b) |
filmi- või videosalvestiste tootmine, levitamine, müük või esitamine; |
c) |
muusikaliste heli- või videosalvestiste tootmine, levitamine, müük või esitamine; |
d) |
muusika avaldamine, levitamine või müük trükitud või masinloetaval kujul või |
e) |
raadioside, mille puhul ülekanded on mõeldud otsevastuvõtuks avalikkusele, ja kõik raadio-, televisiooni- ja kaabelringhäälingu ettevõtjad ning kõik satelliitprogrammeerimise ja eetri võrguteenused; |
„tollimaks“ – mis tahes liiki maks või lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või on sellega seotud, sealhulgas lisamaksuna või lisatasuna, mis on kehtestatud impordile või seoses impordiga, kuid ei hõlma järgmist:
a) |
lõiv, mis on samaväärne artikli 2.3 („Võrdne kohtlemine“) kohaselt kehtestatud siseriikliku maksuga; |
b) |
meede, mida rakendatakse kooskõlas GATT 1994 VI või XIX artikli, dumpinguvastase lepingu, üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kaitsemeetmete lepingu või vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 22 kohaselt, või |
c) |
tasu või muu lõiv, mis on kehtestatud kooskõlas GATT 1994 VIII artikliga; |
„tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;
„päevad“ – kalendripäevad, sealhulgas nädalavahetused ja pühad;
„vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe“ – WTO asutamislepingu 2. lisas esitatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe;
„ettevõte“ – kohaldatava õiguse alusel kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud üksus, mis on kas era- või riigi omandis või kontrolli all, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ainuomandis ettevõte, ühisettevõte või muu ühistu;
„olemasolev“ – käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtiv;
„teenustekaubanduse üldleping“ – WTO asutamislepingu 1B lisas esitatud teenustekaubanduse üldleping;
„GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe;
„lepinguosalise kaubad“ – kodumaised tooted, nagu neid käsitatakse 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT 1994), või kaubad, nagu lepinguosalised võivad otsustada, ja mille hulka kuuluvad selle lepinguosalise päritolustaatusega kaubad;
„harmoneeritud süsteem“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, sealhulgas selle tõlgendamise üldeeskirjad, jaotiste, gruppide ja alamrubriikide märkused;
„rubriik“ – neljakohaline arv või neli esimest numbrit arvust, mida kasutatakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris;
„meede“ – lepinguosalise seadus, määrus, eeskiri, menetlus, otsus, haldustegevus, nõue, tava või mis tahes muus vormis meede;
„elanik“ – füüsiline isik, kes on kodanik artikli 1.2 määratluse kohaselt või kes on lepinguosalise alaline elanik;
„pärit“ – toode vastab päritolureegleid ja -menetlusi käsitlevas protokollis sätestatud päritolureeglitele;
„lepinguosalised“ – ühelt poolt Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust tuleneva vastava pädevuse piires („ELi lepinguosaline“) ning teiselt poolt Kanada;
„isik“ – füüsiline isik või ettevõte;
„lepinguosalise isik“ – lepinguosalise elanik või ettevõte;
„tariifne sooduskohtlemine“ – käesoleva lepingu kohase tollimaksumäära kohaldamine päritolustaatusega kauba suhtes kooskõlas tariifide kaotamise tabeliga;
„kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete leping;
„sanitaar- ja fütosanitaarmeede“ – WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu A lisa punktis 1 nimetatud meede;
„subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;
„teenuse osutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust;
„sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;
„riigiettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline;
„alamrubriik“ – kuuekohaline arv või kuus esimest numbrit arvust, mida kasutatakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris;
„tariifne klassifitseerimine“ – kauba või materjali klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi gruppi, rubriiki või alamrubriiki;
„tariifide kaotamise tabel“ – 2-A lisa („Tollitariifide kaotamine“);
„tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud tehniliste kaubandustõkete leping;
„territoorium“ – territoorium, kus kohaldatakse käesolevat lepingut, nagu on sätestatud artiklis 1.3;
„kolmas riik“ – riik või territoorium väljaspool käesoleva lepingu geograafilist kohaldamisala;
„TRIPS leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas esitatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;
„rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon“ – rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon, mis koostati 23. mail 1969 Viinis;
„WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon ning
„WTO asutamisleping“ – Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping (Marrakechi leping), mis sõlmiti 15. aprillil 1994.
Artikkel 1.2
Lepinguosalisega seotud mõisted
Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:
„kodanik“ –
a) |
Kanada puhul füüsiline isik, kes on Kanada õigusaktide kohaselt Kanada kodanik; |
b) |
ELi lepinguosalise puhul füüsiline isik, kes on liikmesriigi kodanik, ning |
„keskvalitsus“ –
a) |
Kanada puhul Kanada valitsus ning |
b) |
ELi lepinguosalise puhul Euroopa Liit või selle liikmesriikide valitsused. |
Artikkel 1.3
Geograafiline kohaldamisala
Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut
a) |
Kanada suhtes:
|
b) |
Euroopa Liidu suhtes territooriumidel, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, ning nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel. Kaupade tariifset sooduskohtlemist käsitlevate sätete suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut ka Euroopa Liidu tolliterritooriumi piirkondades, mida käesoleva punkti esimene lause ei hõlma. |
Artikkel 1.4
Vabakaubanduspiirkonna loomine
Lepinguosalised loovad vabakaubanduspiirkonna kooskõlas GATT 1994 XXIV artikli ja teenustekaubanduse üldlepingu V artikliga.
Artikkel 1.5
Seos WTO asutamislepingu ja muude lepingutega
Lepinguosalised kinnitavad üksteise ees oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust ja muudest lepingutest, mille osalised nad on.
Artikkel 1.6
Viide muudele lepingutele
Kui käesolevas lepingus viidatakse muudele lepingutele või õigusaktidele tervikuna või osaliselt või need on esitatud viitena, hõlmavad need viited järgmist:
a) |
seotud lisad, protokollid, joonealused märkused, tõlgendavad märkused ja selgitavad märkused ning |
b) |
järgnevad lepingud, mille osalised lepinguosalised on, või muudatused, mis on lepinguosalistele siduvad, välja arvatud juhul, kui viide kinnitab kehtivaid õigusi. |
Artikkel 1.7
Viide õigusaktidele
Kui käesolevas lepingus viidatakse õigusaktidele kas üldiselt või viitega konkreetsele põhikirjale, määrusele või direktiivile, osutab viide õigusaktidele koos nende võimalike muudatustega, kui ei ole märgitud teisiti.
Artikkel 1.8
Kohustuste ulatus
1. Lepinguosaline vastutab täiel määral kõigi käesoleva lepingu sätete järgimise eest.
2. Lepinguosaline tagab, et käesoleva lepingu sätete jõustamiseks võetakse kõik vajalikud meetmed, sealhulgas järgides neid kõigil valitsemistasanditel.
Artikkel 1.9
Veega seotud õigused ja kohustused
1. Lepinguosalised tunnistavad, et vesi oma loomulikus olekus, kaasa arvatud järvede, jõgede, veehoidlate, põhjaveekihtide ja vesikondade vesi, ei ole kaup ega toode. Seetõttu kohaldatakse sellise vee suhtes ainult kahekümne teist peatükki („Kaubandus ja säästev areng“) ja kahekümne neljandat peatükki („Kaubandus ja keskkond“).
2. Lepinguosalisel on õigus kaitsta ja säilitada oma looduslikke veevarusid. Käesolevas lepingus ei kohusta miski lepinguosalist lubama vee kaubanduslikku kasutamist mis tahes eesmärgil, sealhulgas veevõtt, vee ammutamine või suunamine mahtlastina ekspordiks.
3. Kui lepinguosaline lubab konkreetset veeallikat kaubanduslikult kasutada, teeb ta seda viisil, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga.
Artikkel 1.10
Isikud, kes täidavad delegeeritud valitsemisfunktsioone
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, tagab lepinguosaline, et isik, kellele lepinguosaline on delegeerinud mis tahes valitsustasandil seadusandlikud, haldus- ja muud valitsemisfunktsioonid, tegutseb nende funktsioonide täitmisel kooskõlas lepinguosalise kohustustega, mis on sätestatud käesolevas lepingus.
TEINE PEATÜKK
Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs
Artikkel 2.1
Eesmärk
Lepinguosalised liberaliseerivad järk-järgult kaubavahetuse kooskõlas käesoleva lepingu sätetega alates käesoleva lepingu jõustumisest algava üleminekuperioodi jooksul.
Artikkel 2.2
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse esimeses peatükis („Üldmõisted ja algussätted“) määratletud lepinguosalise kaupadega kauplemise suhtes, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti.
Artikkel 2.3
Võrdne kohtlemine
1. Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise kooskõlas GATT 1994 III artikliga. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.
2. Lõige 1 tähendab, et Kanada muu kui föderaaltasandi valitsus või Euroopa Liidu liikmesriigi keskvalitsus või kohaliku tasandi valitsus kohtleb kaupu vähemalt sama soodsalt kohtlemist, nagu ta kohtleb vastavalt kas Kanada või liikmesriigi otseselt konkureerivaid või asendatavaid kaupu.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata sellise meetme suhtes, sealhulgas meetme jätkuvus, kiire uuendamine või muutmine, mis on võetud seoses Kanada aktsiisimaksudega absoluutsele alkoholile, nagu loetletud Kanada kontsessioonide loendis (tariifiartikkel nr 2207 10 90, V loend), mis on lisatud 15. aprillil 1994 sõlmitud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe Marrakechi protokollile („Marrakechi protokoll“), mida kasutatakse tootmises 2001. aasta aktsiisiseaduse (Excise Act, 2001, S.C. 2002, c. 22) sätete kohaselt.
Artikkel 2.4
Imporditollimaksude vähendamine ja kaotamine
1. Lepinguosalised vähendavad teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadelt võetavaid tollimakse või kaotavad need vastavalt 2-A lisas esitatud tariifide kaotamise tabelitele. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „pärit“ pärinemist kummagi lepinguosalise territooriumilt päritolureegleid ja -menetlusi käsitleva protokolli kohaselt.
2. Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohaseid järjestikuseid vähendamisi, 2-A lisas märgitud määr.
3. Kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse 2-A lisa tariifide kaotamise tabelis loetletud tariifseid soodustusi, kohaldab lepinguosaline teise lepinguosalise päritolustaatusega kaupade suhtes selle lepinguosalise tariifitabeli kohaselt arvutatud määra ja lepinguosalise kohaldatava enamsoodustusrežiimi määra võrdluses kindlaks määratud väiksemat tollimaksu.
4. Lepinguosalise taotluse korral võivad lepinguosalised konsulteerida, et kaaluda lepinguosalistevahelise impordi suhtes kehtivate tollimaksude kaotamise kiirendamist ja selle ulatuse laiendamist. CETA ühiskomitee otsus kauba tollimaksu kaotamise kiirendamise või tollimaksu kaotamise kohta asendab kõik tollimaksumäärad või astmekategooriad, mis on määratud sellele kaubale 2-A lisa lepinguosaliste tariifitabelite kohaselt, kui lepinguosaline kiidab selle heaks kooskõlas oma kohaldatava õiguslike menetlustega.
Artikkel 2.5
Tollimaksu tagastamise, tollimaksu edasilükkamise ja tollimaksu peatamise programmide piirangud
1. Kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, siis lepinguosaline ei tagasta, lükka edasi ega peata tollimaksu, mis on makstud või kuulub maksmisele tema territooriumile imporditava päritolustaatuseta kauba pealt selgelt väljendatud tingimusel, et seda kaupa või selle identset, samaväärset või sarnast asendajat kasutatakse materjalina sellise muu kauba tootmisel, mis eksporditakse hiljem teise lepinguosalise territooriumile käesoleva lepingu kohase tariifse sooduskohtlemise alusel.
2. Lõiget 1 ei kohaldata lepinguosalise tollimaksu vähendamise, peatamise või tollimaksust vabastamise alalise või ajutise režiimi suhtes, kui vähendamine, peatamine või vabastus ei ole kauba eksportimise sõnaselge tingimus.
3. Lõiget 1 ei kohaldata enne, kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast on möödunud kolm aastat.
Artikkel 2.6
Ekspordi suhtes kohaldatavad tollimaksud, maksud või muud tasud ja lõivud
Lepinguosaline ei või kehtestada ega säilitada mis tahes tollimakse, makse või muid tasusid ja lõive, mis on kehtestatud või seotud kauba eksportimisega teisele lepinguosalisele, või mis tahes selliseid riiklikke makse ja tasusid teisele lepinguosalisele eksporditud kaubale, mis on suuremad kui need, mis oleks kehtestatud nimetatud kaupadele, kui need oleksid ette nähtud riigisiseseks müügiks.
Artikkel 2.7
Praeguse olukorra säilitamine
1. Käesoleva lepingu jõustumise korral ei või lepinguosaline suurendada lepinguosalistelt pärit kauba olemasolevat tollimaksu ega kehtestada uut tollimaksu.
2. Olenemata lõikest 1 võib lepinguosaline:
a) |
muuta väljaspool käesolevat lepingut sellisele kaubale kehtivat tariifi, mille suhtes ei taotleta käesoleva lepingu kohaselt soodustariifi; |
b) |
suurendada tollimaksu pärast ühepoolset vähendamist 2-A lisa tariifitabelis kehtestatud tasemele või |
c) |
säilitada või suurendada tollimaksu, nagu lubatakse käesoleva lepinguga või mis tahes WTO asutamislepingu kohase kokkuleppega. |
3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib ainult Kanada kohaldada eraldi kaitsemeetmeid vastavalt WTO põllumajanduslepingu artiklile 5. Spetsiaalseid kaitsemeetmeid võib kohaldada üksnes seoses kaupadega, mis on klassifitseeritud 2-A lisas esitatud Kanada tariifitabelis. Kõnealuse spetsiaalse kaitsemeetme kasutamine piirdub impordiga, mille suhtes ei kohaldata soodustariifi, ja juhul, kui impordi suhtes on kehtestatud tariifikvoot, impordiga, mis ületab kvoodivälist tariifi.
Artikkel 2.8
Tariifse sooduskohtlemise ajutine peatamine
1. Kooskõlas lõigetega 2–5 võib lepinguosaline käesoleva lepingu kohase tariifse sooduskohtlemise ajutiselt peatada seoses teise lepinguosalise isiku eksporditud või toodetud kaubaga, kui lepinguosaline
a) |
teeb objektiivsel, kaalukal ja kontrollitaval teabel põhineva uurimise tulemusena järelduse, et teise lepinguosalise isik on süstemaatiliselt rikkunud tollialaseid õigusakte, et saada käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist, või |
b) |
teeb järelduse, et teine lepinguosaline keeldub süstemaatiliselt ja põhjendamatult koostööst seoses artikli 6.13 („Koostöö“) lõike 4 kohaste tollialaste õigusaktide rikkumiste uurimisega, ja koostööd taotleval lepinguosalisel on objektiivse, kaaluka ja kontrollitava teabe alusel mõistlik põhjus järeldada, et teise lepinguosalise isik on rikkunud süstemaatiliselt tollialaseid õigusakte, et saada käesoleva lepingu kohast tariifset sooduskohtlemist. |
2. Lepinguosaline, kes teeb lõikes 1 nimetatud järelduse, teeb järgmist:
a) |
teavitama teise lepinguosalise tolliasutust ning esitama teabe ja tõendid, millel järeldus põhineb; |
b) |
osalema konsultatsioonides teise lepinguosalise ametiasutustega eesmärgiga jõuda vastastikku vastuvõetava lahenduseni, mis käsitleb probleeme, mille alusel järeldus on tehtud, ning |
c) |
esitama teise lepinguosalise isikule kirjaliku teatise, mis sisaldab teavet, millel järeldus põhineb. |
3. Kui asutused ei ole jõudnud 30 päeva jooksul vastastikku vastuvõetava lahenduseni, edastab järelduse teinud lepinguosaline küsimuse ühise tollikoostöö komiteele.
4. Kui ühise tollikoostöö komitee ei ole küsimust 60 päeva jooksul lahendanud, võib järelduse teinud lepinguosaline ajutiselt peatada käesoleva lepingu kohase tariifse sooduskohtlemise teise lepinguosalise kõnealuse isiku kõnealuse kauba suhtes. Ajutist peatamist ei rakendata kauba suhtes, mis on päeval, mil ajutine peatamine jõustub, juba lepinguosaliste vahel teel.
5. Lõike 1 kohaselt ajutist peatamist rakendav lepinguosaline teeb seda üksnes perioodil, mis on kooskõlas selle lepinguosalise finantshuvidele avalduva mõjuga, mis tuleneb lõike 1 kohaselt tehtud järelduseni viinud olukorrast, ja maksimaalselt kuni 90 päeva. Kui lepinguosalisel on objektiivse, kaaluka ja kontrollitava teabe alusel mõistlik põhjus arvata, et tingimused, mis põhjustasid esialgse peatamise, ei ole 90päevase perioodi möödumisel muutunud, võib see lepinguosaline uuendada peatamist järgmiseks kuni 90 päeva pikkuseks perioodiks. Algse peatamise ja kõigi uuendatud peatamiste üle peetakse korrapäraseid konsultatsioone ühise tollikoostöö komitees.
Artikkel 2.9
Tasud ja muud lõivud
1. Kooskõlas GATT 1994 VIII artikliga ei või lepinguosaline kehtestada ega säilitada lepinguosalise kaubaga või kauba impordi või ekspordiga seotud tasu või lõivu, mis ei ole vastavuses osutatud teenuste maksumusega või mis kujutab endast kodumaiste kaupade kaudset kaitset või impordi või ekspordi maksustamist fiskaalsel eesmärgil.
2. Suurema kindluse huvides ei takista lõige 1 lepinguosalisel kehtestamast tollimaksu või lõivu, mis on sätestatud artikli 1.1 („Üldkohaldatavad mõisted“) mõiste „tollimaks“ punktides a–c.
Artikkel 2.10
Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad
1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab remont või muutmine toote mis tahes töötlemist, et parandada töödefekte või olulisi kahjustusi, millega kaasneb toodete algse funktsiooni taastamine, või tagada nende vastavus nende kasutamise tehnilistele nõuetele, milleta toodet ei saaks enam tavapärasel viisil kasutada sel eesmärgil, milleks see oli ette nähtud. Toodete remont või muutmine hõlmab restaureerimist ja hooldust, kuid ei hõlma toimingut või protsessi,
a) |
mis hävitab toote põhiomadused või loob uue või kaubanduslikult erineva toote; |
b) |
mis muudab lõpetamata toote valmistooteks või |
c) |
mida kasutatakse toote funktsiooni oluliseks muutmiseks. |
2. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis siseneb uuesti tema territooriumile pärast seda, kui kaup on ajutiselt tema territooriumilt eksporditud teise lepinguosalise territooriumile remondiks või muutmiseks, olenemata sellest, kas sellist remonti või muutmist saaks teha selle lepinguosalise territooriumil, kust kaup remondiks või muutmiseks eksporditi, välja arvatud joonealuses märkuses 1 sätestatud juhtumid (1), (2).
3. Lõiget 2 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel remondiks, kuid mida ei reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse.
4. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis imporditakse ajutiselt teise lepinguosalise territooriumilt remondi või ümbertegemise eesmärgil (3).
Artikkel 2.11
Impordi- ja ekspordipiirangud
1. Välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline kehtestada ega säilitada teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müügile ühtegi keeldu ega piirangut, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikliga. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.
2. Kui lepinguosaline kehtestab või säilitab keelu või piirangu kauba impordile kolmandast riigist või kauba ekspordile kolmandasse riiki, võib see lepinguosaline:
a) |
piirata kõnealuse kolmanda riigi kauba importi teise lepinguosalise territooriumilt või keelata selle või |
b) |
piirata kauba eksporti kõnealuse kolmanda riigi territooriumile teise lepinguosalise territooriumi kaudu või keelata selle. |
3. Kui lepinguosaline kehtestab või säilitab keelu või piirangu kauba impordile kolmandast riigist, alustavad lepinguosalised teise lepinguosalise taotlusel arutelu eesmärgiga vältida põhjendamatut sekkumist või teise lepinguosalise hinnakujunduse, turustamis- või levitamiskorra kahjustamist.
4. Käesolevat artiklit ei kohaldata meetme, sealhulgas selle meetme jätkuvuse, viivitamatu pikendamise või muutmise suhtes seoses järgmisega:
a) |
kõigi puuliikide palkide eksport. Kui lepinguosaline ei nõua enam kolmandasse riiki saadetavatele palkidele ekspordilube, peatab see lepinguosaline lõplikult teisele lepinguosalisele suunatud palkidele ekspordilubade nõudmise; |
b) |
kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist töötlemata kala eksport Newfoundlandi ja Labradori kohaldatavate õigusaktide alusel; |
c) |
Kanada aktsiisimaksud absoluutsele alkoholile, nagu loetletud Marrakechi protokollile lisatud Kanada kontsessioonide loendis (V loend, tariifiartikkel nr 2207 10 90) ning mida kasutatakse tootmises aktsiisiseaduse (Excise Act, 2001, S.C. 2002, c. 22) sätete kohaselt, ning |
d) |
selliste kasutatud sõidukite import Kanadasse, mis ei vasta Kanada ohutus- ja keskkonnanõuetele. |
Artikkel 2.12
Muud kaubavahetusega seotud sätted
Lepinguosaline püüab tagada, et teise lepinguosalise kaupa, mis on imporditud ükskõik millisesse paika importiva lepinguosalise territooriumil ja mida seal seaduslikult müüakse või müügiks pakutakse, võib müüa või müügiks pakkuda ka kogu importiva lepinguosalise territooriumil.
Artikkel 2.13
Kaubavahetuskomitee
1. Artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti a alusel loodud kaubavahetuskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:
a) |
edendada kaubavahetust lepinguosaliste vahel, sealhulgas konsultatsioonide kaudu tollimaksude kaotamise kiirendamiseks käesoleva lepingu alusel ja vajaduse korral muudes küsimustes; |
b) |
soovitada CETA ühiskomiteele käesoleva lepingu mis tahes harmoneeritud süsteemi käsitleva sätte muutmist või täiendamist ning |
c) |
tegeleda kiiresti küsimustega, mis on seotud kaupade liikumisega läbi lepinguosaliste saabumissadamate. |
2. Kaubavahetuskomitee võib esitada CETA ühiskomiteele otsuste eelnõusid, mis käsitlevad kauba tollimaksu kaotamise kiirendamist.
3. Artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti a alusel loodud põllumajanduskomitee ülesanded hõlmavad järgmist:
a) |
tulla kokku 90 päeva jooksul alates lepinguosalise taotlusest; |
b) |
pakkuda lepinguosalistele foorumit käesoleva lepinguga hõlmatud põllumajandustoodetega seotud küsimuste arutamiseks ning |
c) |
pöörduda kaubavahetuskomitee poole kõikide punkti b kohaste lahendamata küsimustega. |
4. Lepinguosalised võtavad teadmiseks koostöö ja teabevahetuse põlumajandusküsimustes iga-aastase Kanada ja Euroopa Liidu põllumajandusdialoogi raames, mis algatati kirjavahetuse teel 14. juulil 2008. Vajaduse korral võib põllumajandusdialoogi kasutada lõike 3 kohaldamisel.
KOLMAS PEATÜKK
Kaubanduse kaitsemeetmed
Artikkel 3.1
Dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid käsitlevad üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.
2. Päritolureegleid ja -menetlusi käsitlevat protokolli dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete suhtes ei kohaldata.
Artikkel 3.2
Läbipaistvus
1. Lepinguosaline kohaldab dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas asjakohaste WTO nõuetega, järgides õiglast ja läbipaistvat menetlust.
2. Lepinguosaline tagab, et kõik lõplike meetmete kohaldamise otsustamisel kaalutavad olulised asjaolud avaldatakse täielikult ja arusaadaval kujul kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist. See ei piira dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12.4 kohaldamist.
3. Igale huvitatud isikule antakse võimalus kaitsta dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise (4) ajal igati oma huve, tingimusel et see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.
Artikkel 3.3
Avaliku huvi arvessevõtmine ja väiksem tollimaks
1. Lepinguosalise ametiasutused analüüsivad lepinguosalise õigusnormide kohaselt esitatud teavet, et teha kindlaks juhud, kus dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestamine ei vasta avalikule huvile.
2. Pärast lõikes 1 nimetatud teabe analüüsimist võivad lepinguosalise ametiasutused kooskõlas asjaomase lepinguosalise õigusnormidega otsustada, kas kehtestatava dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu summa vastab kogu dumpingumarginaalile või subsiidiumi kogusummale või on sellest väiksem.
Artikkel 3.4
Üleilmseid kaitsemeetmeid käsitlevad üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma üleilmsete kaitsemeetmetega seotud õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist ja kaitsemeetmete lepingust.
2. Üleilmsete kaitsemeetmete suhtes ei kohaldata päritolureegleid ja -menetlusi käsitlevat protokolli.
Artikkel 3.5
Läbipaistvus
1. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral esitab lepinguosaline, kes on algatanud kaitsemeetmeid käsitleva uurimise või kes kavatseb võtta ajutisi või lõplikke üleilmseid kaitsemeetmeid, viivitamata:
a) |
kaitsemeemete lepingu artiklis 12.2 osutatud teabe WTO kaitsemeetmete komitee kindlaks määratud vormis; |
b) |
kui see on asjakohane, siis omamaise tootmisharu esitatud kaebuse avaliku versiooni, ning |
c) |
avaliku aruande, kus on esitatud kaitsemeetmeid käsitleva uurimise käigus vaadeldud kõikide asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaoludega seotud leiud ja põhjendatud järeldused. Avalikus aruandes analüüsitakse uurimise kaasa toonud tegureid ja kirjeldatakse üldiste kaitsemeemete kindlaksmääramisel kasutatud meetodit. |
2. Kui teavet esitatakse käesoleva artikli kohaselt, teeb importiv lepinguosaline ettepaneku pidada eksportiva lepinguosalisega esitatud teabe läbivaatamiseks konsultatsioone.
Artikkel 3.6
Lõplike meetmete kehtestamine
1. Lepinguosaline, kes võtab vastu üleilmsed kaitsemeetmed, püüab kehtestada need viisil, mis kahjustab kahepoolset kaubandust kõige vähem.
2. Importiv lepinguosaline teeb ettepaneku pidada eksportiva lepinguosalisega lõikes 1 nimetatud küsimuse läbivaatamiseks konsultatsioone. Importiv lepinguosaline ei võta meetmeid vastu enne, kui päevast, mil tehti ettepanek pidada konsultatsioone, on möödunud 30 päeva.
Artikkel 3.7
Vaidluste lahendamise korra kohaldamise erand
Käesoleva peatüki suhtes ei kohaldata kahekümne üheksandat peatükki („Vaidluste lahendamine“).
NELJAS PEATÜKK
Tehnilised kaubandustõkked
Artikkel 4.1
Kohaldamisala ja mõisted
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahelist kaubavahetust mõjutada võivate tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes.
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata:
a) |
ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusorganid on koostanud valitsusorganite tootmis- või tarbimisnõuete kohta, või |
b) |
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes. |
3. Standardimise ja vastavushindamismenetlustega seotud üldmõisteid kasutatakse üldjuhul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi raames vastu võetud määratluses kindlaks määratud ja rahvusvaheliste standardimisasutuste antud tähenduses, võttes arvesse nende konteksti ning pidades silmas käesoleva peatüki eesmärki, välja arvatud juhul, kui mõiste on määratletud või sellele on antud tähendus käesolevas lepingus, sealhulgas artikli 4.2 kohaselt käesolevasse lepingusse inkorporeeritud tehniliste kaubandustõkete lepingu sätetes.
4. Käesolevas peatükis esitatud viited tehnilistele normidele, standarditele ja vastavushindamismenetlustele sisaldavad neisse tehtud muudatusi ja nende eeskirjadesse või nendega hõlmatud toodete loetellu tehtud täiendusi, välja arvatud ebaolulised muudatused ja täiendused.
5. Artikli 1.8 („Kohustuste ulatus“) lõiget 2 ei kohaldata käesolevasse lepingusse inkorporeeritud tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 3, 4, 7, 8 ja 9 suhtes.
Artikkel 4.2
Tehniliste kaubandustõkete lepingu inkorporeerimine käesolevasse lepingusse
1. Käesolevasse lepingusse inkorporeeritakse ja selle osaks muudetakse järgmised tehniliste kaubandustõkete lepingu sätted:
a) |
artikkel 2 („Tehniliste eeskirjade koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine keskvalitsusorganite poolt“); |
b) |
artikkel 3 („Tehniliste eeskirjade koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine kohalike omavalitsusorganite ja valitsusväliste organite poolt“); |
c) |
artikkel 4 („Standardite koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine“); |
d) |
artikkel 5 („Keskvalitsusorganite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid“); |
e) |
artikkel 6 („Vastavushinnangu tunnustamine keskvalitsusorganite poolt“), piiramata lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad vastavushindamise tulemuste vastastikuse tunnustamise protokollist ning ravimite heade tootmistavadega seotud nõuete järgimise ja täitmise tagamise programmi vastastikuse tunnustamise protokollist; |
f) |
artikkel 7 („Kohalike omavalitsusorganite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid“); |
g) |
artikkel 8 („Valitsusväliste organite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid“); |
h) |
artikkel 9 („Rahvusvahelised ja piirkondlikud süsteemid“); |
i) |
1. lisa („Käesoleva lepingu mõisted ja nende määratlused“) ning |
j) |
3. lisa („Standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistik“). |
2. Käesolevasse lepingusse inkorporeeritud sätetes kasutataval mõistel „liikmed“ on käesolevas lepingus sama tähendus kui tehniliste kaubandustõkete lepingus.
3. Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 3, 4, 7, 8 ja 9 puhul võidakse tugineda käesoleva lepingu kahekümne üheksandale peatükile („Vaidluste lahendamine“) juhul, kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole nende artiklite alusel saavutanud rahuldavaid tulemusi ja et see on märkimisväärselt kahjustanud tema kaubandushuve. Sellised tulemused on samaväärsed tulemustega, mille saavutamist eeldatakse juhul, kui kõnealuse organ oleks lepinguosaline.
Artikkel 4.3
Koostöö
Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd tehniliste normide, standardite, metroloogia, vastavushindamismenetluste, turujärelevalve või -kontrolli ning täitemeetmete valdkonnas, et lihtsustada lepinguosaliste vahelist kaubandust, nagu on sätestatud kahekümne esimeses peatükis („Regulatiivne koostöö“). Selle raames võidakse edendada ja elavdada koostööd lepinguosaliste selliste avaliku või erasektori organisatsioonide vahel, kes vastutavad metroloogia, standardimise, katsetamise, sertifitseerimise ja akrediteerimise, turujärelevalve või -kontrolli ning täitemeetmete eest, ning eelkõige ärgitada lepinguosaliste akrediteerimise ja vastavushindamisega tegelevaid asutusi osalema koostöös, millega edendatakse vastavushindamise tulemuste heakskiitmist.
Artikkel 4.4
Tehnilised normid
1. Lepinguosalised kohustuvad tegema võimalikult suures ulatuses koostööd tagamaks, et nende tehnilised normid oleksid üksteisega kooskõlas. Kui üks lepinguosaline näitab üles huvi sellise tehnilise normi väljatöötamise vastu, mis on oma ulatuse poolest samaväärne või sarnane juba olemas oleva või teise lepinguosalise poolt välja töötatava normiga, esitab kõnealune teine lepinguosaline nimetatud eesmärgi saavutamiseks taotluse korral lepinguosalisele võimaluste piires asjakohase teabe, uuringud ja andmed, millele ta on oma juba vastu võetud või alles välja töötatava tehnilise normi kavandamisel tuginenud. Lepinguosalised tunnistavad, et võib osutuda vajalikuks selgitada konkreetse taotluse ulatust ja selles kokku leppida ning et konfidentsiaalse teabe võib esitamata jätta.
2. Lepinguosaline, kes on kavandanud tehnilise normi, mida ta peab samaväärseks teise lepinguosalise tehnilise normiga, kuna sellel on kokkusobiv eesmärk ja seda kohaldatakse samade toodete suhtes, võib taotleda teiselt lepinguosaliselt selle tehnilise normi samaväärsuse tunnustamist. Lepinguosaline esitab taotluse kirjalikult ja kirjeldab üksikasjalikult põhjusi, miks asjaomast tehnilist normi tuleks pidada samaväärseks, sealhulgas põhjusi, mis on seotud toodetega, mille suhtes normi kohaldatakse. Lepinguosaline, kes ei nõustu tehnilise normi samaväärsusega, esitab teisele lepinguosalisele taotluse korral oma otsuse põhjused.
Artikkel 4.5
Vastavushindamine
Lepinguosalised järgivad vastavushindamise tulemuste vastastikuse tunnustamise protokolli ning ravimite heade tootmistavadega seotud nõuete järgimise ja täitmise tagamise programmi vastastikuse tunnustamise protokolli.
Artikkel 4.6
Läbipaistvus
1. Lepinguosaline tagab, et tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisega seotud läbipaistvuse tagamise menetlused võimaldavad lepinguosalise huvitatud isikutel osaleda asjakohases varajases menetlusetapis, mil on veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse märkusi, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Kui tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamisega seotud konsultatsiooniprotsess on üldsusele avatud, lubab lepinguosaline teise lepinguosalise isikutel osaleda selles vähemalt sama soodsatel tingimustel, mida ta pakub enda isikutele.
2. Lepinguosalised soodustavad tihedamat koostööd oma territooriumil asuvate standardimisasutuste vahel, et hõlbustada muu hulgas teabe vahetamist oma vastava tegevuse kohta, ning vastastikusele huvile ja vastastikkuse põhimõttele tuginevate standardite ühtlustamist asjaomaste standardimisasutuste kokku lepitavas korras.
3. Lepinguosaline püüab jätta teisele lepinguosalisele pärast kavandatud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste edastamist WTO teadete keskregistrile vähemalt 60 päeva kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Kui märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks esitatakse mõistlikult põhjendatud taotlus, suhtub lepinguosaline sellesse vastutulelikult.
4. Kui üks lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt oma kavandatava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse kohta märkusi, vastab ta nendele kirjalikult enne tehnilise normi või vastavushindamismenetluse vastuvõtmist.
5. Lepinguosaline avaldab või teeb muul viisil trükitud kujul või elektrooniliselt avalikkusele kättesaadavaks oma vastused või kokkuvõtte vastustest, mille ta andis olulistele laekunud märkustele, hiljemalt päeval, mil ta avaldab vastu võetud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse.
6. Lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotluse korral teavet vastu võetud või vastu võetava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja põhjenduste kohta.
7. Lepinguosaline suhtub vastutulelikult teise lepinguosalise mõistlikult põhjendatud taotlusse, mille ta on edastanud enne kavandatava tehnilise normi edastamise järgse märkuste esitamise tähtaja lõppu ning milles ta palub jätta tehnilise normi vastuvõtmise ja selle kohaldatavaks muutumise vahele teatav aeg või seda pikendada, välja arvatud juhul, kui see viivitus ei oleks seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks tõhus.
8. Lepinguosaline tagab, et tema vastu võetud tehnilised normid ja vastavushindamismenetlused on ametlikel veebisaitidel avalikkusele kättesaadavad.
9. Kui üks lepinguosaline peab sisenemissadamas kinni teise lepinguosalise territooriumilt imporditud kauba põhjendusega, et kaup ei vasta tehnilisele normile, teatab ta importijale viivitamata kauba kinnipidamise põhjused.
Artikkel 4.7
Peatüki haldamine
1. Lepinguosalised teevad käesolevas peatükis sisalduvates küsimustes koostööd. Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 26.2 lõike 1 punkti a alusel loodud kaubavahetuskomitee:
a) |
haldab käesoleva peatüki rakendamist; |
b) |
tegeleb viivitamata küsimusega, mille lepinguosaline tõstatab standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise või kohaldamise kohta; |
c) |
hõlbustab ühe lepinguosalise taotluse korral arutelusid teise lepinguosalise korraldatava riski- või ohuhindamise teemal; |
d) |
soodustab lepinguosaliste standardimis- ja vastavushindamisasutuste koostööd; |
e) |
vahetab teavet standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste kohta, sealhulgas kolmandate isikute või rahvusvaheliste organite standardite, normide ja menetluste kohta, kui selleks on vastastikune huvi; |
f) |
arvesse võttes arengut WTO tehniliste kaubandustõkete komitees või tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaselt, vaatab käesoleva peatüki läbi ning koostab vajaduse korral CETA ühiskomiteele kaalumiseks soovitused käesoleva peatüki muutmiseks; |
g) |
astub muid samme, mis aitavad lepinguosaliste arvates neil käesolevat peatükki ja tehniliste kaubandustõkete lepingut rakendada ning lepinguosalistevahelist kaubandust lihtsustada, ning |
h) |
annab CETA ühiskomiteele vajaduse korral aru käesoleva peatüki rakendamisest. |
2. Kui lepinguosalised ei suuda mõnda käesoleva peatükiga seotud küsimust kaubavahetuskomitee kaudu lahendada, võib CETA ühiskomitee luua lepinguosalise taotluse korral ajutise tehniliste küsimuste töörühma, et teha kindlaks kaubandust lihtsustavad lahendused. Kui lepinguosaline ei ole nõus teise lepinguosalise taotlusega luua tehniliste küsimuste töörühm, selgitab ta taotluse korral oma otsuse põhjuseid. Tehniliste küsimuste töörühma juhivad lepinguosalised.
3. Kui lepinguosaline on palunud teavet, esitab teine lepinguosaline teabe kooskõlas käesoleva peatüki sätetega mõistliku aja jooksul kas trükitud kujul või elektrooniliselt. Lepinguosaline püüab vastata igale teabenõudele 60 päeva jooksul.
VIIES PEATÜKK
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed
Artikkel 5.1
Mõisted
1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas esitatud mõisted; |
b) |
codex alimentarius'e komisjoni egiidi all vastu võetud mõisted; |
c) |
Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) egiidi all vastu võetud mõisted; |
d) |
rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni egiidi all vastu võetud mõisted; |
e) |
„kaitstav ala“ – Euroopa Liidus paiknev ametlikult määratletud geograafiline piirkond, mis on vaba kindlaksmääratud reguleeritud kahjulikust organismist, hoolimata sellest, et tingimused on tema jaoks soodsad ja et teda leidub muudes Euroopa Liidu osades, ning |
f) |
„lepinguosalise pädev asutus“ –5-A lisas nimetatud asutus. |
2. Lisaks lõikele 1 tuleb arvestada, et kui codex alimentarius'e, OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni egiidi all vastu võetud mõistete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu kohaste mõistete vahel esineb vastuolu, on ülimuslikud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu mõisted.
Artikkel 5.2
Eesmärgid
Käesoleva peatüki eesmärk on:
a) |
kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist, soodustades samal ajal kaubandust; |
b) |
kanda hoolt selle eest, et lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei too kaasa põhjendamatuid kaubandustõkkeid, ning |
c) |
edendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist. |
Artikkel 5.3
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.
Artikkel 5.4
Õigused ja kohustused
Lepinguosalised kinnitavad oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Artikkel 5.5
Piirkondlike tingimustega kohandamine
1. Loomade, loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste kohta kehtib järgmine:
a) |
lepinguosalised tunnistavad piirkondadeks jagamise põhimõtet ja on otsustanud kohaldada seda 5-B lisas loetletud taudide suhtes; |
b) |
kui lepinguosalised määravad kindlaks piirkondlike tingimuste tunnustamise põhimõtted ja suunised, lisavad nad need 5-C lisasse; |
c) |
punkti a kohaldamisel võtab importiv lepinguosaline oma sanitaarmeetmete puhul, mida kohaldatakse eksportiva lepinguosalise suhtes, kelle territooriumi kahjustab 5-B lisas nimetatud taud, aluseks eksportiva lepinguosalise tehtud piirkondadeks jagamise otsuse, tingimusel et importiv lepinguosaline on veendunud, et eksportiva lepinguosalise piirkondadeks jagamise otsus on kooskõlas põhimõtete ja suunistega, mille lepinguosalised on sätestanud 5-C lisas, ning põhineb asjakohastel rahvusvahelistel standarditel, suunistel ja soovitustel. Importiv lepinguosaline võib kohalda mis tahes lisameetmeid, et saavutada oma asjakohane sanitaarkaitse tase; |
d) |
kui lepinguosaline leiab, et tal on seoses mõne 5-B lisas nimetamata taudiga eristaatus, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist. Importiv lepinguosaline võib nõuda elusloomade, loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste importimisel lisatagatisi, mis on kooskõlas importiva lepinguosalise tunnustatud staatusega, sealhulgas 5-E lisas kindlaks määratud eritingimustega, ning |
e) |
lepinguosalised tunnistavad piirkondadesse jaotamise põhimõtet ja lepivad kokku, et teevad selles küsimuses koostööd. |
2. Taimede ja taimsete saaduste kohta kehtib järgmine:
a) |
kui importiv lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima fütosanitaarmeetme, tuleb tal võtta muu hulgas arvesse piirkonna kahjuristaatust, milleks võib olla kahjurivaba piirkond, kahjurivaba tootmiskoht, kahjurivaba tootmisrajatis, vähese kahjurilevikuga ala ja kaitstav ala, mille eksportiv lepinguosaline on kindlaks määranud, ning |
b) |
kui lepinguosalised määravad kindlaks piirkondlike tingimuste tunnustamise põhimõtted ja suunised, lisavad nad need 5-C lisasse. |
Artikkel 5.6
Samaväärsus
1. Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed enda meetmetega samaväärseteks, kui eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmega saavutatakse importiva lepinguosalise asjakohane sanitaar- ja fütosanitaarkaitse tase.
2. 5-D lisas on sätestatud samaväärsuse kindlaksmääramise, tunnustamise ja säilitamise põhimõtted ja suunised.
3. 5-E lisas on kindlaks määratud järgmine:
a) |
piirkond, mille puhul importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme enda meetmega samaväärseks, ning |
b) |
piirkond, mille puhul importiv lepinguosaline tunnistab, et kindlaksmääratud eritingimuste täitmine koos eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega võimaldab saavutada importiva lepinguosalise asjakohase sanitaar- ja fütosanitaarkaitse taseme. |
4. Käesoleva peatüki kohaldamisel kohaldatakse artiklit 1.7 („Viide õigusaktidele“) vastavalt käesolevale artiklile, 5-D lisale ja 5-E lisa üldistele märkustele.
Artikkel 5.7
Kaubandustingimused
1. Importiv lepinguosaline teeb oma üldised impordile kehtestatud sanitaar- ja fütosanitaarnõuded kõikide kaupade puhul kättesaadavaks. Kui lepinguosalised tunnistavad ühiselt mõne kauba esmatähtsaks, kehtestab importiv lepinguosaline selle kauba impordile spetsiaalsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuded, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Kauba esmatähtsuse kindlaksmääramisel teevad lepinguosalised koostööd, et tagada oma olemasolevate ressursside tõhus haldamine. Neid spetsiaalseid impordinõudeid tuleks kohaldada eksportiva lepinguosalise kogu territooriumil.
2. Vastavalt lõikele 1 algatab importiv lepinguosaline põhjendamatu viivituseta vajaliku menetluse, et kehtestada esmatähtsaks tunnistatud kauba jaoks spetsiaalsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuded. Pärast spetsiaalsete impordinõuete kehtestamist võtab importiv lepinguosaline põhjendamatu viivituseta vajalikud meetmed, et võimaldada kaubandust nende impordinõuete alusel.
3. Impordi suhtes spetsiaalsete sanitaar- ja fütosanitaarnõuete kehtestamiseks astub eksportiv lepinguosaline importiva lepinguosalise taotluse korral järgmised sammud:
a) |
esitab kogu importiva lepinguosalise nõutava asjakohase teabe ning |
b) |
tagab importivale lepinguosalisele mõistliku juurdepääsu kontrolliks, katseteks ja audititeks ning muudeks asjakohasteks menetlusteks. |
4. Kui importival lepinguosalisel on nimekiri ettevõtetest või rajatistest, kes on saanud importimiseks loa, kiidab ta eksportiva lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte või rajatise ilma asjaomase ettevõtte või rajatise eelneva kontrollimiseta heaks, kui:
a) |
eksportiv lepinguosaline on taotlenud asjaomasele ettevõttele või rajatisele sellist heakskiitu, esitades asjakohased tagatised, ning |
b) |
5-F lisas sätestatud tingimused on täidetud ja menetlused teostatud. |
5. Lisaks lõikele 4 teeb importiv lepinguosaline loa saanud ettevõtete või rajatiste nimekirjad avalikkusele kättesaadavaks.
6. Lepinguosaline võtab reguleeritud kauba saadetise tavaliselt vastu ilma selle eelneva saadetisepõhise tollivormistuseta, kui lepinguosalised ei ole otsustanud teisiti.
7. Importiv lepinguosaline võib nõuda, et eksportiva lepinguosalise asjakohane pädev astutus tõendaks importivale lepinguosalisele objektiivselt, et impordinõuded võidakse täita või on täidetud.
8. Lepinguosalised peaksid järgima 5-G lisas ette nähtud menetlust impordi suhtes kohaldatavate spetsiaalsete taimetervishoiunõuete kohta.
Artikkel 5.8
Audit ja kontroll
1. Et säilitada kindlustunne käesoleva peatüki rakendamise suhtes, võib lepinguosaline auditeerida ja/või kontrollida tervikuna või osaliselt teise lepinguosalise pädeva asutuse kontrolliprogrammi. Lepinguosaline kannab auditi või kontrolliga seotud kulud ise.
2. Kui lepinguosalised määravad kindlaks auditi või kontrolli tegemise põhimõtted ja suunised, lisatakse need 5-H lisasse. Kui lepinguosaline teostab Auditi või kontrolli, teeb ta seda vastavalt 5-H lisas esitatud põhimõtetele ja suunistele.
Artikkel 5.9
Ekspordi sertifitseerimine
1. Kui elusloomade või loomsete saaduste saadetise importimisel nõutakse ametlikku veterinaarsertifikaati ja kui importiv lepinguosaline on tunnistanud eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme samaväärseks enda meetmega, mida kohaldatakse selliste loomade või loomsete saaduste suhtes, kasutavad lepinguosalised 5-I lisas ette nähtud terviseohutuse kinnituse vormi, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Lepinguosalised võivad kasutada kinnituse vormi ka teiste toodete jaoks, kui nad nii otsustavad.
2. 5-I lisas on sätestatud põhimõtted ja suunised, mis käsitlevad ekspordi sertifitseerimist, sealhulgas elektroonilist sertifitseerimist, sertifikaatide tühistamist või asendamist, keelte kasutamise korda ja kinnituse vormi.
Artikkel 5.10
Impordikontroll ja tasud
1. 5-J lisas on sätestatud impordikontrolli ja tasusid käsitlevad põhimõtted ja suunised, sealhulgas kontrollide sagedus.
2. Kui impordikontrolli käigus ilmneb mittevastavus olulistele impordinõuetele, peavad importiva lepinguosalise võetavad meetmed põhinema kaasneva riski hindamisel ega tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja lepinguosalise asjakohase sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme saavutamiseks.
3. Kui vähegi võimalik, teavitab importiv lepinguosaline nõuetele mittevastava saadetise importijat või tema esindajat mittevastavuse põhjustest ning annab võimaluse tehtud otsus läbi vaadata. Importiv lepinguosaline kaalub läbivaatamist hõlbustava asjakohase teabe esitamist.
4. Lepinguosaline võib võtta piirikontrolli tegemisel tekkivate kulude katmiseks tasu, mis ei tohiks ületada kantud kulusid.
Artikkel 5.11
Teavitamine ja teabevahetus
1. Lepinguosaline teavitab põhjendamatu viivituseta teist lepinguosalist järgmisest:
a) |
olulisest muutusest kahjurite või taudide alases olukorras, näiteks 5-B lisas nimetatud taudi olemasolust ja arengust; |
b) |
5-B lisas nimetamata loomataudiga või uue taudiga seotud epidemioloogilise tähtsusega leidudest ning |
c) |
olulistest toiduohutuse alastest küsimustest, mis on seotud tootega, millega lepinguosalised omavahel kauplevad. |
2. Lepinguosalised püüavad vahetada teavet ka muudes asjakohastes küsimustes, mille hulka kuuluvad järgmised küsimused:
a) |
ühe lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme muutmine; |
b) |
ühe lepinguosalise pädeva asutuse ülesehituse või töökorralduse märkimisväärne muutmine; |
c) |
taotluse korral lepinguosalise ametliku kontrolli tulemused ja aruanne tehtud kontrolli tulemuste kohta; |
d) |
tagasilükatud või nõuetele mittevastava saadetise korral artiklis 5.10 sätestatud impordikontrolli tulemused ning |
e) |
taotluse korral käesoleva peatüki seisukohast asjakohane riskianalüüs või teaduslik arvamus, mille lepinguosaline on koostanud. |
3. Kui lõigetes 1 või 2 nimetatud teave on tehtud kooskõlas asjakohaste eeskirjadega kättesaadavaks selle edastamisega WTO teadete keskregistrile või asjakohasele rahvusvahelisele standardimisasutusele, on selle teabe suhtes kohaldatavad lõigete 1 ja 2 nõuded täidetud, kui ühine korralduskomitee ei otsusta teisiti.
Artikkel 5.12
Tehnilised konsultatsioonid
Kui üks lepinguosaline on tõsiselt mures toiduohutuse, taime- või loomatervise või teise lepinguosalise kavandatud või rakendatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetme pärast, võib ta taotleda teise lepinguosalisega tehniliste konsultatsioonide pidamist. Taotluse saanud lepinguosaline peaks vastama taotlusele põhjendamatu viivituseta. Lepinguosaline püüab esitada teabe, mis on vajalik selleks, et vältida häireid kaubanduses ja vajaduse korral jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni.
Artikkel 5.13
Erakorralised sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed
1. Üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist erakorralisest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmest 24 tunni jooksul pärast oma otsust meedet rakendada. Kui lepinguosaline taotleb erakorralise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme üle tehniliste konsultatsioonide pidamist, peavad need konsultatsioonid toimuma kümne päeva jooksul pärast erakorralisest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmest teatamist. Lepinguosalised võtavad arvesse kogu tehniliste konsultatsioonide käigus saadud teavet.
2. Tehes otsust saadetise kohta, mis on erakorralise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme vastuvõtmise ajal teel ühe lepinguosalise juurest teise juurde, võtab importiv lepinguosaline arvesse eksportiva lepinguosalise õigel ajal esitatud teavet.
Artikkel 5.14
Ühine sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete korralduskomitee
1. Artikli 26.2 lõike 1 punkti d alusel loodud ühisesse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete korralduskomiteesse („ühine korralduskomitee“) kuuluvad lepinguosaliste reguleerimis- ja kaubandusvaldkonna esindajad, kes vastutavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete eest.
2. Ühisel korralduskomiteel on muu hulgas järgmised ülesanded:
a) |
jälgida käesoleva peatüki rakendamist, kaaluda käesoleva peatükiga seotud küsimusi ja vaadata läbi kõik küsimused, mis võivad tekkida selle rakendamisel; |
b) |
anda suuniseid probleemide väljaselgitamiseks, tähtsuse järjekorda seadmiseks, haldamiseks ja lahendamiseks; |
c) |
käsitleda lepinguosaliste taotlusi muuta impordikontrolli; |
d) |
vaadata vähemalt kord aastas läbi käesoleva peatüki lisad, eelkõige võttes arvesse käesoleva lepinguga ette nähtud konsultatsioonide käigus tehtud edusamme. Pärast läbivaatamist võib ühine korralduskomitee otsustada käesoleva peatüki lisasid muuta. Lepinguosalised võivad ühise korralduskomitee otsuse heaks kiita oma vastavate menetluste kohaselt, mis on vajalikud muudatuse jõustumiseks. Otsus jõustub lepinguosaliste poolt kokkulepitud kuupäeval; |
e) |
jälgida punktis d nimetatud otsuse rakendamist ja punktis d nimetatud meetmete võtmist; |
f) |
anda võimalus vahetada korrapäraselt teavet seoses lepinguosaliste õigusraamistikuga, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete puhul aluseks võetud teadusliku ja riskihindamisega, ning |
g) |
koostada dokument, kus on üksikasjalikult kirjeldatud, millises seisus on lepinguosaliste vahelised arutelud, kus käsitletakse konkreetsete sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete samaväärsuse tunnustamiseks tehtavat tööd, ja säilitada seda dokumenti. |
3. Ühine korralduskomitee võib muu hulgas:
a) |
teha kindlaks võimalused kahepoolse kaasatuse suurendamiseks, sealhulgas suhete edendamiseks, mis võib hõlmata ametnike vahetust; |
b) |
arutada kavandatava sanitaar- ja fütosanitaarmeetme muutmist või selle muutmise ettepanekut varajases etapis; |
c) |
aidata lepinguosalistel sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist paremini mõista ning edendada lepinguosalistevahelist koostööd mitmepoolsetel foorumitel, sealhulgas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees ja vajaduse korral rahvusvahelistes standardimisasutustes, arutusel olevates sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, või |
d) |
selgitada varajases etapis välja ja võtta arutusele algatused, mis on seotud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustega ja mille puhul oleks kasu koostööst. |
4. Ühine korralduskomitee võib luua konkreetsete sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste käsitlemiseks töörühmad, kuhu kuuluvad lepinguosaliste eksperdid.
5. Lepinguosaline võib pöörduda mis tahes sanitaar- ja fütosanitaarküsimusega ühise korralduskomitee poole. Ühine korralduskomitee peaks tegelema küsimusega nii kiiresti kui võimalik.
6. Kui ühine korralduskomitee ei ole suuteline küsimust kiiresti lahendama, annab ta lepinguosalise taotluse korral sellest viivitamata teada CETA ühiskomiteele.
7. Ühine korralduskomitee tuleb kokku ja kehtestab oma tööprogrammi hiljemalt 180 päeva ning oma töökorra hiljemalt aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.
8. Pärast oma avakoosolekut tuleb ühine korralduskomitee kokku vastavalt vajadusele, tavaliselt korra aastas. Ühine korralduskomitee võib otsustada pidada oma koosolekuid video- või telekonverentsi vormis ning käsitleda küsimusi ka väljaspool kohtumisi kirja teel.
9. Ühine korralduskomitee annab igal aastal oma tegevusest ja tööprogrammist aru CETA ühiskomiteele.
10. Käesoleva lepingu jõustumisel määrab lepinguosaline kontaktpunkti, et kooskõlastada ühise korralduskomitee tegevuskava ning hõlbustada teabevahetust sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, ning teatab sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele.
KUUES PEATÜKK
Tollimenetluse ja kaubanduse lihtsustamine
Artikkel 6.1
Eesmärgid ja põhimõtted
1. Lepinguosalised tunnistavad tollimenetluse ja kaubanduse lihtsustamise olulisust arenevas üleilmses kaubanduskeskkonnas.
2. Lepinguosalised teevad võimalikult suures ulatuses koostööd ja vahetavad teavet, sealhulgas parimate tavade kohta, et edendada käesoleva lepinguga ette nähtud kaubandust lihtsustavate meetmete kohaldamist ja järgimist.
3. Kaubandust lihtsustavad meetmed ei tohi kahjustada mehhanisme, millega kaitstakse isikut lepinguosalise õigusnormide täitmise tõhusa tagamise ja järgimise kaudu.
4. Impordi-, ekspordi- ja transiidinõuded ning -menetlused ei tohi olla halduslikult koormavamad või kaubandust piiravamad, kui on vajalik õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks.
5. Impordi-, ekspordi- ja transiidinõuete ja -menetluste aluseks on kehtivad rahvusvahelised kaubandus- ja tollimeetmed ning -standardid, välja arvatud juhul, kui need oleksid seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobimatud või ebatõhusad.
Artikkel 6.2
Läbipaistvus
1. Lepinguosaline avaldab või teeb muul viisil, sealhulgas elektrooniliselt, kättesaadavaks oma õigusaktid, eeskirjad, kohtuotsused ja haldusstrateegiad, mis on seotud kaupade impordi või ekspordi suhtes kohaldatavate nõuetega.
2. Lepinguosaline püüab avaldada, sealhulgas internetis, tolliküsimustega seotud kavandatavad õigusnormid ja haldusstrateegiad ning anda huvitatud isikutele võimaluse esitada enne nende vastuvõtmist märkusi.
3. Lepinguosaline määrab või säilitab ühe või mitu kontaktpunkti, kes tegelevad huvitatud isikute tolliteemaliste päringutega, ning avaldab internetis selliste päringute tegemise korda käsitleva teabe.
Artikkel 6.3
Kauba vabastamine
1. Lepinguosaline võtab kauba tõhusaks vabastamiseks vastu või säilitab lihtsustatud tollimenetlused, et lihtsustada liikmesriikide vahelist kaubandust ning vähendada importijate ja eksportijate kulusid.
2. Lepinguosaline tagab, et nende lihtsustatud menetlustega:
a) |
võimaldatakse vabastada kaup ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui on vajalik lepinguosalise õigusaktide järgimise tagamiseks; |
b) |
võimaldatakse vabastada kaup ja võimaluste piires ka kontrollitav või reguleeritud kaup esimeses sihtkohas; |
c) |
püütakse võimaldada vabastada kaup erakorralise kontrollimise vajaduse korral viivitamata; |
d) |
võimaldatakse importijal või tema esindajal eemaldada kaup tollikontrollist enne tollimaksude, maksude ja tasude lõplikku kindlaksmääramist ja tasumist. Lepinguosaline võib enne kauba vabastamist nõuda, et importija esitaks piisava tagatise, mis on garantii või rahalise tagatise kujul või mõnes muus asjakohases vormis, ning |
e) |
nähakse kooskõlas tema õigusaktidega ette lihtsustatud dokumenteerimisnõuded, mida kohaldatakse lepinguosalise kindlaksmääratud väikese väärtusega kauba sisenemisel. |
3. Vajaduse korral võib lepinguosaline nõuda oma lihtsustatud menetluste raames sisenemisjärgse arvepidamise ja kontrollimise käigus põhjalikuma teabe esitamist.
4. Lepinguosaline võimaldab vabastada kauba kiirkorras ning näeb võimaluse ja vajaduse korral ette
a) |
teabe elektroonilise esitamise ja töötlemise enne kauba füüsilist kohalejõudmist, et kaup oleks võimalik saabumisel vabastada, kui ei ole kindlaks tehtud ühtki riski või kui ei tule teha ühtki pistelist kontrolli, ning |
b) |
teatavate kaupade tollivormistuse võimalikult väheste dokumentidega. |
5. Lepinguosaline tagab võimaluste piires, et tema piiri- ning muu impordi- ja ekspordikontrolliga tegelevad asutused ja ametid teevad kaubanduse lihtsustamiseks koostööd ja kooskõlastavad oma tegevust, ühtlustades muu hulgas impordi- ja ekspordiandmete ja -dokumentide kohta kehtivaid nõudeid ning määrates ühekordseks saadetiste dokumentide ja füüsiliseks kontrollimiseks kindla koha.
6. Lepinguosaline tagab võimaluste piires, et tema kauba suhtes kohaldatavad impordi- ja ekspordinõuded on kaubanduse lihtsustamise huvides kooskõlastatud, olenemata sellest, kas neid nõudeid haldab mõni amet või seda teeb kõnealuse ameti nimel tolliasutus.
Artikkel 6.4
Tolliväärtuse määramine
1. Tolliväärtuse määramise lepinguga reguleeritakse lepinguosaliste vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavat tolliväärtuse määramist.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.
Artikkel 6.5
Kaupade klassifitseerimine
Käesoleva lepingu kohases lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon on esitatud lepinguosalise tariifinomenklatuuris kooskõlas harmoneeritud süsteemiga.
Artikkel 6.6
Tasud ja lõivud
Lepinguosaline avaldab või teeb muul viisil, sealhulgas elektrooniliselt, kättesaadavaks teabe oma tolliasutuse kehtestatud tasude ja lõivude kohta. See teave hõlmab kohaldatavate tasude ja lõivude suurust, tasu või lõivu nõudmise konkreetset põhjust, vastutava ametiasutuse nime ning makse tegemise aega ja viisi. Lepinguosaline ei kohalda uusi või muudetud tasusid ja lõive enne, kui ta on selle teabe avaldanud või muul viisil kättesaadavaks teinud.
Artikkel 6.7
Riskijuhtimine
1. Lepinguosaline tugineb oma kauba inspekteerimise, vabastamise ja sisenemisjärgse kontrollimise menetlustes riskihindamise põhimõtetele, mitte ei nõua, et iga pakutava saadetise vastavust impordinõuetele tuleb põhjalikult kontrollida.
2. Lepinguosaline võtab kauba suhtes kohaldatavad impordi-, ekspordi- ja transiidinõuded ja -menetlused vastu, kohaldab neid riskijuhtimise põhimõtete alusel ning keskendub nõuetelevastavuse meetmete võtmisel tehingutele, millele tuleb tähelepanu pöörata.
3. Lõiked 1 ja 2 ei takista lepinguosalist tegemast kvaliteedi- ja vastavuskontrolli, mis võib nõuda ulatuslikumat uurimist.
Artikkel 6.8
Automatiseerimine
1. Lepinguosaline kasutab kaubanduse, sealhulgas lepinguosaliste vahelise kaubanduse lihtsustamiseks kauba vabastamise menetlust kiirendavat infotehnoloogiat.
2. Lepinguosaline:
a) |
püüab teha elektrooniliselt kättesaadavaks kauba importimiseks või eksportimiseks vajalikud tolliblanketid; |
b) |
lubab kooskõlas oma õigusaktidega esitada neid tolliblankette elektroonilisel kujul ning |
c) |
näeb võimaluse korral oma tolliasutuse kaudu ette elektroonilise teabevahetuse oma kaubandusringkonnaga. |
3. Lepinguosaline püüab:
a) |
välja töötada või säilitada omavahel täielikult ühendatud ühtse liidese süsteemid, et hõlbustada tollialaste ja muude õigusaktidega kauba piiriüleseks liikumiseks nõutava teabe ühtset elektroonilist esitamist, ning |
b) |
töötada välja andmeelemendid ja -protsessid kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni andmemudeliga ning sellega seotud Maailma Tolliorganisatsiooni soovituste ja suunistega. |
4. Lepinguosalised püüavad teha koostööd koostalitlevate elektrooniliste süsteemide väljatöötamisel, võttes sealhulgas arvesse Maailma Tolliorganisatsioonis tehtavat tööd, et lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubandust.
Artikkel 6.9
Eelotsused
1. Lepinguosaline väljastab kirjaliku taotluse korral kooskõlas oma õigusaktidega eelotsused tariifse klassifitseerimise kohta.
2. Lepinguosaline avaldab kooskõlas oma konfidentsiaalsusnõuetega näiteks internetis tariifse klassifitseerimise eelotsuseid käsitleva teabe, mis on oluline tariifse klassifitseerimise eeskirjade mõistmiseks ja kohaldamiseks.
3. Kaubanduse lihtsustamiseks käsitlevad lepinguosalised oma kahepoolses dialoogis korrapäraselt muudatusi, mida nad on teinud oma vastavates õigusaktides ja rakendusmeetmetes lõigetes 1 ja 2 nimetatud küsimustega seoses.
Artikkel 6.10
Läbivaatamine ja edasikaebamine
1. Lepinguosaline tagab, et kauba impordi suhtes võetud haldusmeede või tehtud ametlik otsus on võimalik viivitamata läbi vaadata kohtus, vahekohtus või haldusvaidluste komisjonis või haldusmenetluse raames.
2. Sellise haldusmenetluse kohaselt tegutsev kohus või ametnik on kõnealuse otsuse väljastanud ametnikust või asutusest sõltumatu ning tal on pädevus otsus kehtima jätta, otsust muuta või see vastavalt lepinguosalise õigusaktidele tühistada.
3. Enne kui isikul palutakse taotleda õiguskaitset ametlikumal või kohtu tasandil, pakuvad lepinguosalised võimalust edasikaebamiseks või läbivaatamiseks haldustasandil, mis on algse meetme või otsuse eest vastutavast ametnikust või asutusest sõltumatu.
4. Lepinguosaline annab artikli 6.9 kohase eelotsuse saanud isikule sisuliselt samasuguse õiguse tolliasutuse tehtud eelotsuste läbivaatamiseks ja nende edasikaebamiseks, kui nad annavad importijatele oma territooriumil.
Artikkel 6.11
Karistused
Lepinguosaline tagab oma tolliõiguses, et selle õiguse rikkumise eest määratavad karistused on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning nende kohaldamine ei too kaasa põhjendamatuid viivitusi.
Artikkel 6.12
Konfidentsiaalsus
1. Lepinguosaline käsitleb kooskõlas oma õigusaktidega rangelt konfidentsiaalsena kogu käesoleva peatüki alusel saadud teavet, mis on laadilt konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalselt, ning kaitseb seda avalikustamise eest, mis võib kahjustada teabe esitanud isiku konkurentsiseisundit.
2. Kui lõikes 1 nimetatud teabe saanud või hankinud lepinguosaline on kohustatud selle oma õigusaktide alusel avalikustama, teavitab ta sellest asjaomase teabe esitanud lepinguosalist või isikut.
3. Lepinguosaline tagab, et käesoleva peatüki alusel kogutud konfidentsiaalset teavet ei kasutata muul otstarbel kui tolliküsimuste haldamiseks ja selles valdkonnas kehtivate õigusnormide täitmise tagamiseks, välja arvatud kõnealuse konfidentsiaalse teabe esitanud lepinguosalise või isiku loal.
4. Lepinguosaline võib lubada kasutada käesoleva peatüki alusel kogutud teavet haldus- või kohtumenetlustes või kohtulaadsete asutuste menetlustes, mis on algatatud sellepärast, et käesoleva peatükki rakendamisega seotud tollialaseid õigusakte ei ole järgitud. Lepinguosaline teatab teabe esitanud lepinguosalisele või isikule teabe sellisest kasutamisest ette.
Artikkel 6.13
Koostöö
1. Lepinguosalised jätkavad koostööd rahvusvahelistel foorumitel, nagu Maailma Tolliorganisatsioon, et saavutada vastastikku tunnustatud eesmärgid, sealhulgas need, mis on sätestatud Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikus.
2. Lepinguosalised vaatavad korrapäraselt läbi kaubanduse lihtsustamist käsitlevad asjakohased rahvusvahelised algatused, sealhulgas ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni välja töötatud kaubanduse lihtsustamise soovituste kokkuvõtte, et teha kindlaks valdkonnad, kus edasine ühistegevus lihtsustaks lepinguosaliste vahelist kaubandust ja aitaks saavutada ühised mitmepoolsed eesmärgid.
3. Lepinguosalised teevad koostööd kooskõlas 4. detsembril 1997 Ottawas sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise tollikoostöö ja tolliküsimustes vastastikuse abistamise lepinguga („Kanada ja ELi tollikoostööleping“).
4. Lepinguosalised abistavad Kanada ja ELi tollikoostöölepingu kohaselt üksteist tolliküsimustes, sealhulgas küsimustes, mis on seotud lepinguosalise tollialaste õigusaktide arvatava rikkumisega, nagu see on määratletud kõnealuses lepingus, ja käesoleva lepingu rakendamisega.
Artikkel 6.14
Ühine tollikoostöö komitee
1. Ühine tollikoostöö komitee, kellele on antud artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti c kohaselt volitused tegutseda CETA ühiskomitee egiidi all erikomiteena, tagab käesoleva peatüki, päritolureegleid ja -menetlusi käsitleva protokolli, artikli 20.43 („Piiril võetavate meetmete kohaldamisala“) ja artikli 2.8 („Tariifse sooduskohtlemise ajutine peatamine“) nõuetekohase toimimise. Ühine tollikoostöö komitee uurib nende kohaldamisel tekkivaid küsimusi kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.
2. Käesoleva lepinguga hõlmatud küsimuste käsitlemiseks kuuluvad ühisesse tollikoostöö komiteesse tolli-, kaubandus- või muude pädevate asutuste esindajad, nii nagu lepinguosalised seda vajalikuks peavad.
3. Lepinguosaline tagab, et tema ühise tollikoostöö komitee koosolekutel osalevatel esindajatel on koosoleku päevakorrapunktidele vastavad eksperditeadmised. Päritolureeglite ja -menetlustega seotud küsimuste käsitlemiseks võib ühine tollikoostöö komitee kokku tulla erikoosseisus kas päritolureeglitega tegeleva ühise tollikoostöö komiteena või päritolumenetlusega tegeleva ühise tollikoostöö komiteena.
4. Ühine tollikoostöö komitee võib koostada resolutsioone, soovitusi või arvamusi ning esitada CETA ühiskomiteele otsuse eelnõusid, mida ta peab vajalikuks, et saavutada ühised eesmärgid ning käesoleva peatükiga, päritolureegleid ja -menetlusi käsitleva protokolliga, artikliga 20.43 („Piiril võetavate meetmete kohaldamisala“) ja artikliga 2.8 („Tariifse sooduskohtlemise ajutine peatamine“) loodud mehhanismide korralik toimimine.
SEITSMES PEATÜKK
Subsiidiumid
Artikkel 7.1
Subsiidiumi mõiste
1. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab subsiidium kaubavahetusega seotud meedet, mis vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
2. Subsiidium kuulub käesoleva peatüki kohaldamisalasse üksnes juhul, kui see on eripärane subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 tähenduses.
Artikkel 7.2
Läbipaistvus
1. Iga kahe aasta järel teatab üks lepinguosaline teisele lepinguosalisele iga oma territooriumil antud või säilitatud subsiidiumi kohta järgmist:
a) |
subsiidiumi õiguslik alus; |
b) |
subsiidiumi vorm ning |
c) |
subsiidiumi suurus või subsiidiumi jaoks eelarvest eraldatud summa. |
2. Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25 lõike 1 kohaste teadete esitamisega WTOle loetakse lõikes 1 esitatud nõue täidetuks.
3. Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral viivitamata teavet ja vastab küsimustele konkreetsete juhtumite kohta, kus valitsus on andnud toetust, mis on seotud teenustekaubandusega tema territooriumil.
Artikkel 7.3
Subsiidiumide ja valitsuse toetuse teemalised konsultatsioonid muudes valdkondades kui põllumajandus ja kalandus
1. Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise antud subsiidium või konkreetne juhtum, kus valitsus on andnud seoses teenustekaubandusega toetust, kahjustab või võib kahjustada tema huve, võib ta väljendada teisele lepinguosalisele oma muret ja taotleda sel teemal konsultatsioone. Taotlusele vastav lepinguosaline kaalub seda taotlust igakülgselt ja heasoovlikult.
2. Konsultatsioonide käigus võib üks lepinguosaline taotleda lisateavet teise lepinguosalise antud subsiidiumi või konkreetse juhtumi kohta, kus valitsus on andnud seoses teenustekaubandusega toetust, sealhulgas selle poliitikaeesmärgi ja suuruse ning meetmete kohta, mis võeti selleks, et piirata selle võimalikku moonutavat mõju kaubandusele.
3. Konsultatsioonide põhjal püüab taotlusele vastav lepinguosaline kõrvaldada kahjuliku mõju, mida subsiidium või konkreetne juhtum, kus valitsus on andnud seoses teenustekaubandusega toetust, avaldab nõude esitanud lepinguosalise huvidele, või vähendada seda mõju nii palju kui võimalik.
4. Käesolevat artiklit ei kohaldada põllumajandus- ja kalandustoodete suhtes ning see ei piira artiklite 7.4 ja 7.5 kohaldamist.
Artikkel 7.4
Konsultatsioonid põllumajandus- ja kalandustoodetega seotud subsiidiumide üle
1. Lepinguosalistel on ühine eesmärk teha kokkuleppe saavutamiseks koostööd, et:
a) |
edendada WTOs veelgi põllumajandustoodetega kauplemisel kohaldatavaid mitmepoolseid põhimõtteid ja eeskirju ning |
b) |
aidata välja töötada üleilmne mitmepoolne lahendus seoses kalandussubsiidiumidega. |
2. Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise antud subsiidium või valitsuse toetus kahjustab või võib kahjustada tema põllumajandus- või kalandustoodetega seotud huve, võib ta väljendada teisele lepinguosalisele oma muret ja taotleda sel teemal konsultatsioone.
3. Taotlusele vastav lepinguosaline kaalub taotlust igakülgselt ja heasoovlikult ning annab endast parima, et kõrvaldada kahjulik mõju, mida subsiidium või valitsuse toetuse andmine avaldab nõude esitanud lepinguosalise põllumajandus- ja kalandustoodetega seotud huvidele, või vähendada seda mõju nii palju kui võimalik.
Artikkel 7.5
Põllumajandustoodete ekspordisubsiidiumid
1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „ekspordisubsiidium“ – põllumajanduslepingu artikli 1 punktis e määratletud ekspordisubsiidium, ning
b) „tariifi täielik kaotamine“ – tariifikvootide olemasolu korral kas kvoodikohase või kvooti ületava tariifi kaotamine.
2. Lepinguosaline ei kohalda ega jäta kehtima ekspordisubsiidiumi põllumajandustootele, mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise lepinguosalise territooriumile, pärast seda, kui teine lepinguosaline on selle põllumajandustoote suhtes kohaldatava tariifi, sealhulgas oma tariifitabelid, kooskõlas 2-A lisaga („Tollitariifide kaotamine“) kohe või pärast üleminekuperioodi täielikult kaotanud.
Artikkel 7.6
Konfidentsiaalsus
Kui teavet esitatakse käesoleva peatüki alusel, ei ole lepinguosaline kohustatud avaldama konfidentsiaalset teavet.
Artikkel 7.7
Audiovisuaalteenuste ja kultuurimajanduse valdkonna subsiidiumide ja valitsuse toetuse väljajätmine
Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata subsiidiumide või valitsuse toetuse suhtes, mida antakse Euroopa Liidu audiovisuaalteenuste ja Kanada kultuurimajanduse valdkonnas.
Artikkel 7.8
Seos WTO asutamislepinguga
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust ning põllumajanduslepingust.
Artikkel 7.9
Vaidluste lahendamine
Käesoleva peatüki artiklite 7.3 ja 7.4 suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu kohast vaidluste lahendamise korda.
KAHEKSAS PEATÜKK
Investeeringud
Artikkel 8.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
„valitsuse funktsioonide täitmisega seotud tegevus“ – tegevus, mis ei toimu kaubanduslikel alustel ega ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides; |
|
„õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused“ – tegevus, mis on seotud õhusõiduki või õhusõiduki osaga, kui õhusõiduk on liiklusest kõrvaldatud ja need ei hõlma niinimetatud liinihooldust; |
|
„lennujaamateenused“ – lennujaamataristu, sealhulgas terminalide, lennuradade, ruleerimisteede ja perroonide, parkimisrajatiste ning lennujaamasiseste transpordisüsteemide käitamine või haldamine kas tasu eest või lepingu alusel. Suurema kindluse huvides ei sisalda lennujaamateenused lennujaamade või lennujaama maade omandiõigust või nendesse investeerimist ega juhatuse täidetavaid ülesandeid. Lennujaamateenused ei hõlma aeronavigatsiooniteenuseid; |
|
„arestimine“ – vaidluses osaleva poole vara konfiskeerimine otsuse täitmise kindlustamiseks või tagamiseks; |
|
„arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“ – teenuse osutamine selliste arvutisüsteemide abil, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, piletite kättesaadavuse, piletihindade ja hinnareeglite kohta, ja mille kaudu on võimalik teha broneeringuid või väljastada pileteid; |
|
„konfidentsiaalne või kaitstud teave“ –
|
|
„käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringud“ – lepinguosalise puhul investeering, mis
|
|
„vaidluses osalev pool“ – investor, kes algatab menetluse F jao kohaselt, või kostja. F jao kohaldamisel ja piiramata artikli 8.14 sätteid ei hõlma mõiste „investor“ lepinguosalist; |
|
„vaidluses osalevad pooled“ – investor ja kostja; |
|
„ettekirjutus“ – korraldus, millega keelatakse meede või piiratakse seda; |
|
„ettevõte“ – artiklis 1.1 („Üldkohaldatavad mõisted“) määratletud ettevõte ning ettevõtte esindus või filiaal; |
|
„maapealne teenindus“ – teenuse osutamine tasu eest või lepingu alusel järgmistes valdkondades: maapealne juhtimine ja järelevalve, sealhulgas lastimise kontroll, sideteenused; reisijate teenindamine, pagasi-, kauba- ja postikäitlus; kütuse- ja õlikäitlus; liinihooldus, lennutegevus ja meeskonna juhtimine; maapealne transport või toitlustusteenused. Maapealse teeninduse hulka ei kuulu turvateenused või tsentraliseeritud lennujaamataristu käitamine või haldamine, nagu pagasi käitlemise süsteemid, jäätõrjerajatised, kütuse jaotussüsteemid või lennujaamasisesed transpordisüsteemid; |
|
„ICSID“ – Rahvusvaheline Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskus; |
|
„ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad“ – Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse sekretariaadi menetluste haldamise lisavõimalusi reguleerivad eeskirjad; |
|
„ICSIDi konventsioon“ – 18. märtsil 1965 Washingtonis koostatud riikide ja muude riikide kodanike investeeringuvaidluste lahendamise konventsioon; |
|
„intellektuaalomandi õigused“ – autoriõigus ja kaasnevad õigused, kaubamärgiõigused, geograafiliste tähiste õigused, tööstusdisainilahenduste õigused, patendiõigused, mikrolülituste topoloogia õigused, avalikustamata teabe kaitsega seotud õigused ja sordikaitse, ning kui lepinguosalise õiguses nähakse need ette, siis ka kasulike mudelite õigused. CETA ühiskomitee võib oma otsusega lisada sellele määratlusele muud liiki intellektuaalomandi kategooriaid; |
|
„investeering“ – igasugune vara, mida investor omab või kontrollib otse või kaudselt, millel on investeeringu tunnused, teatav kestus ja muud omadused, näiteks kapitali või muude ressursside paigutamise kohustus, tulu- või kasumiootus või riski võtmine. Investeering võib esineda näiteks järgmistes vormides:
|
|
Suurema kindluse huvides ei hõlma rahalised nõuded järgmist:
Investeeritud tulu käsitatakse investeeringuna. Varade investeerimise või reinvesteerimise vormi muutus ei mõjuta nende investeeringuna kvalifitseerimist; |
|
„investor“ – lepinguosaline, lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (välja arvatud filiaal või esindus), kelle eesmärk on teha investeering, kes teeb investeeringu või kes on teinud investeeringu teise lepinguosalise territooriumil; Käesoleva määratluse kohaldamisel on lepinguosalise ettevõte:
|
|
„kohapealne ettevõte“ – juriidiline isik, mis on asutatud või korraldatud kostja õiguse alusel ja mida teise lepinguosalise investor omab või kontrollib kas otse või kaudselt; |
|
„füüsiline isik“ –
Füüsilist isikut, kes on Kanada kodanik ja kellel on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus, peetakse ainult selle lepinguosalise füüsiliseks isikuks, kelle kodakondsus on peamine ja tegelikult kasutatav; Füüsilist isikut, kes on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või on Kanada kodanik ja kes on ka teise lepinguosalise alaline elanik, peetakse vajaduse korral ainult selle lepinguosalise füüsiliseks isikuks, kelle kodakondsus tal on; |
|
„New Yorgi konventsioon“ – 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise ÜRO konventsioon; |
|
„lepinguosaline, kes vaidluses ei osale“ – Kanada, kui kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, või Euroopa Liit, kui kostja on Kanada; |
|
„kostja“ – Kanada, või Euroopa Liidu puhul kas Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Liit artikli 8.21 kohaselt; |
|
„tulu“ – kõik investeeringust või reinvesteeringust saadud summad, sealhulgas kasum, litsentsitasu ja intressid või muud tasud ning loonustasud; |
|
„õhutranspordi teenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalus vabalt müüa ja turustada oma õhutransporditeenuseid, sealhulgas kõik turustamise aspektid, nagu turu-uuringud, reklaam ja turustamine, kuid see ei sisalda õhutransporditeenuste hinnakujundust ega kohaldatavaid tingimusi; |
|
„kolmanda isiku poolne rahastamine“ – mis tahes rahastamine füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes ei ole vaidluses osalev pool, kuid kes sõlmib vaidluses osalev poolega kokkuleppe, et rahastada osaliselt või täielikult menetluse kulud kas annetuse või toetuse vormis või tasu eest, mis sõltub vaidluse tulemusest; |
|
„kohus“ – artikli 8.27 kohaselt loodud kohus; |
|
„UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjad“ – ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vastu võetud vahekohtueeskirjad ning |
|
„UNCITRALi läbipaistvuseeskirjad“ – ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vastu võetud läbipaistvuseeskirjad, mida kohaldatakse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes. |
Artikkel 8.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetme suhtes, mille lepinguosaline on oma territooriumil (5) vastu võtnud seoses järgmisega:
a) |
teise lepinguosalise investor; |
b) |
käesoleva lepinguga hõlmatud investeering ning |
c) |
seoses artikliga 8.5 mis tahes investeering tema territooriumil. |
2. Seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu (6) tegemise või saamisega ei kohaldata B jagu ja C jagu meetme suhtes, mis on seotud järgmisega:
a) |
lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused ja muud teenused, mida osutatakse lennutranspordi vahenditega, (7) välja arvatud:
|
b) |
tegevus, mida tehakse valitsuse funktsioonide täitmisel. |
3. ELi lepinguosalise puhul ei kohaldata B jagu ja C jagu audiovisuaalteenustega seotud meetme suhtes. Kanada puhul ei kohaldata B jagu ja C jagu kultuurimajandusega seotud meetme suhtes.
4. Käesoleva peatüki kohaselt võib investor esitada nõudeid ainult kooskõlas artikliga 8.18 ja kooskõlas menetlustega, mis on sätestatud F jaos. B jaos sätestatud kohustusega seotud nõuded jäetakse C jao kohaldamisalast välja. C jao kohased nõuded seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu tegemise või saamisega jäetakse välja F jao kohaldamisalast. D jagu kohaldatakse ainult käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu suhtes ja investori suhtes seoses tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga.
5. Käesolev peatükk ei mõjuta lepinguosaliste 17. detsembril 2009 Brüsselis ja 18. detsembril 2009 Ottawas sõlmitud Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu kohaseid õigusi ja kohustusi.
Artikkel 8.3
Seos teiste peatükkidega
1. Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise kehtestatud või säilitatavate meetmete suhtes määral, mil meetmeid kohaldatakse kolmeteistkümnenda peatükiga („Finantsteenused“) hõlmatud investorite või nende investeeringute suhtes.
2. Lepinguosalise nõue, et teise lepinguosalise teenuse osutaja peaks tema territooriumil teenuse osutamise tingimusena esitama võlakirja või muud liiki rahalise tagatise, ei muuda iseenesest käesolevat peatükki kohaldatavaks meetmete suhtes, mille lepinguosaline on seoses selle piiriülese teenuse osutamisega kehtestanud või säilitanud. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on seoses antud võlakirja või finantstagatisega vastu võtnud või säilitanud, määral, milles selline võlakiri või finantstagatis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering.
Artikkel 8.4
Turulepääs
1. Seoses teise lepinguosalise investori turulepääsuga ettevõtete asutamise kaudu ei kehtesta lepinguosaline ega säilita kogu oma territooriumi hõlmavat või riikliku, provintsi, territoriaalse, piirkondliku või kohaliku tasandi haldusmeedet,
a) |
millega piiratakse
|
b) |
mis piirab või nõuab teatud liiki juriidilist isikut või ühisettevõtet, mille kaudu ettevõte võib majandustegevusega tegeleda. |
2. Suurema kindluse huvides on lõikega 1 kooskõlas järgmine:
a) |
meede, mis käsitleb tsoneerimis- ja planeerimisnorme, mis mõjutavad maakasutuse arengut, või muu samalaadne meede; |
b) |
meede, mis nõuab taristu omandiõiguse eraldamist selle taristu kaudu pakutavate kaupade või osutatavate teenuste omandiõigusest, et tagada aus konkurents, näiteks energeetika, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkonnas; |
c) |
meede, mis piirab ausa konkurentsi tagamiseks omandiõiguse koondumist; |
d) |
meede, mille eesmärk on tagada loodusvarade ja keskkonna kaitse ja säilitamine, sealhulgas antavate kontsessioonide kättesaadavuse, arvu ja ulatuse piirang ning moratooriumi või keelu kehtestamine; |
e) |
meede, mis piirab tehniliste või füüsiliste piirangute tõttu antud lubade arvu, näiteks telekommunikatsiooni spekter ja sagedused, või |
f) |
meede, millega nõutakse, et teatud protsentuaalsel osal ettevõtte aktsionäridest, omanikest, partneritest või direktoritest oleks teatud kutsealane kvalifikatsioon või nad tegutseksid teatud kutsealal, nagu advokaadid või raamatupidajad. |
Artikkel 8.5
Tulemuslikkusnõuded
1. Lepinguosaline ei kehtesta ega pööra täitmisele järgmisi nõudeid ega pööra täitmisele kohustust või kokkulepet seoses mis tahes selliste investeeringute tegemise, saamise, laiendamise, suunamise ja juhtimisega oma territooriumil, mille eesmärk on:
a) |
eksportida kaupa või teenust teatud tasemel või teatava protsendimäära ulatuses; |
b) |
saavutada omamaise sisu teatud tase või protsendimäär; |
c) |
osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupa või osutatud teenust või anda eelis sellisele kaubale või teenusele või osta kaupa või teenust oma territooriumil asuvatelt füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt; |
d) |
siduda impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga; |
e) |
piirata sellise kauba või teenuse müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi oma ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta tuludega; |
f) |
kanda tehnoloogia, tootmisprotsess või muu omandiõigusega kaitstud teave üle füüsilisele isikule või ettevõttele oma territooriumil või |
g) |
tarnida investeeringu abil toodetud kaupa või osutatud teenust ainult lepinguosalise territooriumilt konkreetsele piirkondlikule või maailmaturule. |
2. Lepinguosaline ei sea seoses mis tahes investeeringute tegemise, saamise, laiendamise, juhtimise, suunamise või toimimisega oma territooriumil eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks ühegi järgmise nõude täitmist:
a) |
saavutada omamaise sisu teatud tase või protsendimäär; |
b) |
osta, kasutada või anda eelis oma territooriumil toodetud kaubale või osta kaupa oma territooriumil asuvalt tootjalt; |
c) |
siduda impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga või |
d) |
piirata sellise kauba või teenuse müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi oma ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta tuludega; |
3. Lõige 2 ei takista lepinguosalisel seoses investeeringuga oma territooriumil seada eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks vastavust nõudele paigutada tootmine oma territooriumile, pakkuda oma territooriumil teenust, koolitada või kasutada töötajaid, ehitada või laiendada teatud rajatisi või viia läbi uurimis- ja arendustegevust.
4. Lõike 1 punkti f ei kohaldata, kui nõude esitab või kohustuse või kokkuleppe pöörab täitmisele kohus, haldusvaidluste komisjon või konkurentsiamet konkurentsiõiguse rikkumise heastamiseks.
5. Järgmisi sätteid ei kohaldata:
a) |
lõike 1 punkte a, b ja c ning lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata kauba või teenuse tingimustele vastavuse nõuete suhtes seoses osalemisega ekspordi edendamises ja välisabi programmides; |
b) |
käesolevat artiklit ei kohaldada lepinguosaliste hangete suhtes, mille eesmärk on osta kaupa või teenust valitsuse funktsioonide täitmiseks, mitte äriotstarbeliseks edasimüügiks või kasutamiseks äriotstarbeliseks müügiks ette nähtud kauba tarnimisel või teenuse osutamisel, olenemata sellest, kas kõnealune hange on „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ artikli 19.2 („Kohaldamisala“) tähenduses. |
6. Suurema kindluse huvides ei kohaldata lõike 2 punkte a ja b importiva lepinguosalise kehtestatud nõuete suhtes, mis on seotud soodustariifidele või sooduskvootidele kvalifitseerumiseks vajaliku kauba sisuga.
7. Käesolev artikkel ei piira lepinguosaliste Maailma Kaubandusorganisatsiooni ees võetud kohustusi.
Artikkel 8.6
Võrdne kohtlemine
1. Lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investorit ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnases olukorras oma investoreid ja nende investeeringuid seoses nende investeeringute tegemise, omandamise, laiendamise, toimimise, juhtimise, hooldamise, kasutamise, nendest kasu saamise ning müügi ja kättesaadavusega oma territooriumil.
2. Lepinguosalise lõike 1 kohaselt võimaldatud kohtlemine tähendab Kanada muu kui föderaaltasandi valitsuse puhul vähemalt sama soodsat kohtlemist nagu kõige soodsam kohtlemine sarnases olukorras, mida see valitsus on võimaldanud Kanada investoritele oma territooriumil ja selliste investorite investeeringutele.
3. Lepinguosalise lõike 1 kohaselt võimaldatud kohtlemine tähendab Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse või piirkondliku valitsuse puhul vähemalt sama soodsat kohtlemist nagu kõige soodsam kohtlemine sarnases olukorras, mida see valitsus või piirkondlik valitsus on võimaldanud ELi investoritele oma territooriumil ja selliste investorite investeeringutele.
Artikkel 8.7
Enamsoodustusrežiim
1. Lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investorit ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnases olukorras kolmanda riigi investoreid ja nende investeeringuid seoses nende investeeringute tegemise, omandamise, laiendamise, toimimise, juhtimise, hooldamise, kasutamise, nendest kasu saamise ning müügi ja kättesaadavusega oma territooriumil.
2. Suurema kindluse huvides tähendab lepinguosalise lõike 1 kohaselt võimaldatud kohtlemine Kanada muu kui föderaaltasandi valitsuse puhul või Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse puhul kohtlemist, mida nimetatud valitsus võimaldab sarnases olukorras investoritele oma territooriumil ja selliste kolmanda riigi investorite investeeringutele.
3. Lõiget 1 ei kohaldata lepinguosalise võimaldatud kohtlemise suhtes, millega nähakse ette, sealhulgas kolmanda riigiga sõlmitud kokkuleppe või lepingu kaudu, millega tunnustatakse katse- ja analüüsiteenuste ja teenuseosutajate akrediteerimist, remondi- ja hooldusteenuste ja teenuseosutajate akrediteerimise tunnustamine ning nende akrediteeritud teenuste tulemuste või nende teenuseosutajate tehtud töö ja töötulemuste tingimustele vastavuse sertifitseerimine.
4. Suurema kindluse huvides ei hõlma lõigetes 1 ja 2 nimetatud „kohtlemine“ investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamise menetlusi, mis on ette nähtud teiste rahvusvaheliste investeerimislepingutega ja teiste kaubanduslepingutega. Teistes rahvusvahelistes investeerimislepingutes ja teistes kaubanduslepingutes sätestatud olulised kohustused ei kujuta endast iseenesest „kohtlemist“ ega saa seega põhjustada käesoleva artikli rikkumist, lepinguosalise nende kohustuste alusel kehtestatud ja säilitatavate meetmete puudumist.
Artikkel 8.8
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Lepinguosaline ei nõua, et selle lepinguosalise ettevõte, mis on samuti käesoleva lepinguga hõlmatud investeering, nimetaks kõrgemasse juhtkonda või juhatusse füüsilised isikud, kellel on teatav kodakondsus.
Artikkel 8.9
Investeeringud ja reguleerivad meetmed
1. Käesoleva peatüki kohaldamiseks kinnitavad lepinguosalised veel kord oma õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme ja tagada nende täitmine, et saavutada sellised õiguspärased poliitikaeesmärgid nagu rahvatervise, ohutuse, keskkonna ja avaliku kõlbluse kaitse, sotsiaal- ja tarbijakaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse.
2. Suurema kindluse huvides ei kujuta pelk asjaolu, et lepinguosaline kehtestab õigusnorme, sealhulgas tehes muudatusi oma õigusaktidesse, viisil, mis mõjub investeeringule kahjulikult või on vastuolus investori ootustega, sealhulgas kasumiootustega, käesoleva jao kohase kohustuse rikkumist.
3. Suurema kindluse huvides ei kujuta lepinguosalise otsus mitte kehtestada, uuendada või säilitada subsiidiumi:
a) |
juhul, kui tal ei ole seadusest või lepingust tulenevat kohustust subsiidiumi kehtestada, uuendada või säilitada, või |
b) |
kooskõlas subsiidiumi kehtestamise, uuendamise või säilitamise suhtes kohaldatavate mis tahes tingimustega käesoleva jao sätete rikkumist. |
4. Suurema kindluse huvides ei tõlgendata ühtki käesoleva jao sätet selliselt, et see takistab lepinguosalisel lõpetada subsiidiumi andmine (9) või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, kui selline meede on vajalik lepinguosalistevahelistest rahvusvahelistest kohustustest kinni pidamiseks või kui sellise korralduse on andnud pädev kohus, haldusvaidluste komisjon või muu pädev asutus, (10) ega tõlgendata ka viisil, mis kohustab lepinguosalist maksma investorile hüvitist.
Artikkel 8.10
Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine
1. Lepinguosaline tagab oma territooriumil teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringutele ja investoritele õiglase ja võrdse kohtlemise ning täieliku kaitse ja turvalisuse kooskõlas lõigetega 2–7.
2. Lepinguosaline rikub lõikes 1 nimetatud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust, kui meede või meetmete sari sisaldab:
a) |
kohtuliku arutamise mittevõimaldamist kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetlustes; |
b) |
nõuetekohase menetluse olulist rikkumist, sealhulgas läbipaistvusnõude oluline rikkumine kohtu- ja haldusmenetlustes; |
c) |
ilmset omavoli; |
d) |
sihipärast diskrimineerimist ilmselgelt õigusvastastel alustel, nagu sugu, rass või usulised veendumused; |
e) |
investorite väärkohtlemist, nagu sundimine, mõjutamine ja ahistamine, või |
f) |
lepinguosaliste kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 vastu võetud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse mis tahes muude aspektide rikkumist. |
3. Lepinguosalised vaatavad õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse sisu korrapäraselt või lepinguosalise taotlusel läbi. Artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti b alusel loodud teenuste ja investeeringute komitee võib välja töötada asjaomased soovitused ja esitada need CETA ühiskomiteele otsuse tegemiseks.
4. Kohaldades eespool nimetatud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust, võib kohus võtta arvesse, kas lepinguosaline esitas eesmärgiga stimuleerida käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut investorile sellise konkreetse kirjelduse, mis tekitas õiguspärase ootuse ja millele investor tugines otsustamisel, kas teha või säilitada käesoleva lepinguga hõlmatud investeering, kuid millest lepinguosaline hiljem kinni ei pidanud.
5. Suurema kindluse huvides tähendab „täielik kaitse ja turvalisus“ lepinguosalise kohustusi seoses investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute füüsilise turvalisusega.
6. Suurema kindluse huvides ei kujuta käesoleva lepingu või eraldi rahvusvahelise lepingu muu sätte rikkumine käesoleva artikli rikkumist.
7. Suurema kindluse huvides ei tähenda iseenesest asjaolu, et meetmega rikutakse siseriiklikku õigust, käesoleva artikli rikkumist. Et kindlaks teha, kas meetmega on rikutud käesolevat artiklit, peab kohus kaaluma, kas lepinguosaline on tegutsenud vastuolus lõikes 1 sätestatud kohustustega.
Artikkel 8.11
Kahjude hüvitamine
Olenemata artikli 8.15 lõike 5 punktist b võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise investoritele, kelle käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringud kannatavad kahju relvakonflikti, rahvarahutuste, erakorralise seisukorra või loodusõnnetuse tõttu tema territooriumil, vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab oma investoritele või kolmanda riigi investoritele, vastavalt sellele, mis on asjaomasele investorile soodsam seoses tagastamise, kahju hüvitamise, kompenseerimise või muu lahendusega.
Artikkel 8.12
Sundvõõrandamine
1. Lepinguosaline ei natsionaliseeri ega sundvõõranda käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid ei otse ega kaudselt meetmete kaudu, millel on samaväärne toime natsionaliseerimise või sundvõõrandamisega („sundvõõrandamine“), välja arvatud:
a) |
avalikes huvides; |
b) |
nõuetekohase menetluse kohaselt; |
c) |
mittediskrimineerival viisil ning |
d) |
makstes kiire, piisava ja tõhusa hüvitise. |
Suurema kindluse huvides tõlgendatakse käesolevat lõiget kooskõlas 8-A lisaga.
2. Lõikes 1 nimetatud hüvitis võrdub sundvõõrandatud investeeringu õiglase turuväärtusega ajal, mis vahetult eelnes sundvõõrandamise või eelseisva sundvõõrandamise teatavaks tegemisele, vastavalt sellele, kumb toimus enne. Õiglase turuväärtuse määramise hindamiskriteeriumid hõlmavad ettevõtte väärtust tegutseva ettevõttena, vara väärtust, sealhulgas materiaalse vara deklareeritud maksuväärtust, ja muid asjakohaseid kriteeriume.
3. Hüvitis sisaldab ka intressi, mida arvutatakse turupõhise intressimäära alusel alates sundvõõrandamise kuupäevast kuni hüvitise maksmise kuupäevani ning selleks, et see oleks investori jaoks kulutasuv, makstakse see ja kantakse üle viivitamata investori osutatud riiki ja selle riigi vääringus, mille elanik investor on, või mis tahes vabalt konventeeritavas valuutas, mille investor on heaks kiitnud.
4. Asjaomasel investoril on õigus nõuda, et lepinguosalise kohus või muu pädev ja sõltumatu asutus vaataks sundvõõrandava lepinguosalise õiguse kohaselt tema nõude viivitamata läbi ja hindaks investeeringut kooskõlas käesoleva artikli põhimõtetega.
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata intellektuaalomandi õigustega seotud sundlitsentside väljaandmise suhtes määral, mil selline väljaandmine on kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga.
6. Suurema kindluse huvides ei kujuta endast sundvõõrandamist intellektuaalomandi õiguste tühistamine, piiramine või loomine ulatuses, milles need meetmed on kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja kahekümnenda peatükiga („Intellektuaalomandi õigused“). Lisaks ei kujuta endast sundvõõrandamist see, kui määratakse kindlaks, et need meetmed ei ole kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja kahekümnenda peatükiga („Intellektuaalomandi õigused“).
Artikkel 8.13
Ülekanded
1. Lepinguosaline lubab teha kõiki käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud ülekandeid piirangute või viivituseta vabalt konverteeritavas valuutas, kohaldades ülekande tegemise kuupäeval turul kehtivat vahetuskurssi. Sellised ülekanded hõlmavad järgmist:
a) |
sissemaksed kapitali, näiteks põhi- ja täiendavad vahendid investeeringu säilitamiseks, arendamiseks või suurendamiseks; |
b) |
kasum, dividendid, intressid, kapitalitulu, litsentsitasud, haldustasud, tehnilise abi ja muud tasud või muud liiki tulud või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringust saadud muud summad; |
c) |
tulud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa müügist või likvideerimisest; |
d) |
investori sõlmitud lepingu või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu alusel tehtud maksed, sealhulgas laenulepingu kohaselt tehtud maksed; |
e) |
artiklite 8.11 ja 8.12 kohaselt tehtud maksed; |
f) |
seoses investeeringuga töötavate välisriigi töötajate töötasu ja muud tasud ning |
g) |
F jao kohase korralduse alusel tehtud kahjumaksed. |
2. Lepinguosaline ei nõua oma investoritelt teise lepinguosalise territooriumil tehtud investeeringutest tulenevate või nendega seotud sissetuleku, tulu, kasumi või muude summade ülekandmist ega karista neid, kui nad seda ei tee.
3. Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata viisil, mis takistab lepinguosalisel kohaldada oma seadusi erapooletul ja mittediskrimineerival viisil, ja mitte viisil, mis oleks ülekannete varjatud piiramine, seoses järgmisega:
a) |
maksejõuetus või pankrot või võlausaldajate õiguste kaitse; |
b) |
väärtpaberite emiteerimine või nendega kauplemine; |
c) |
kriminaalkuriteod või süüteod; |
d) |
finantsaruandlus või arvepidamine, kui on vaja abistada õiguskaitseorganeid või finantsjärelevalveasutusi ning |
e) |
kohtumenetlustes tehtud kohtuotsuste täitmine. |
Artikkel 8.14
Nõudeõiguse üleminek
Kui lepinguosaline või lepinguosalise asutus teeb makse võetud kohustuste, garantii või kindlustuslepingu alusel, mille ta on sõlminud seoses ühe oma investori teise lepinguosalise territooriumil tehtud investeeringuga, tunnistab teine lepinguosaline, et lepinguosalisel või tema asutusel on igas olukorras seoses investeeringuga samad õigused, mis investoril. Neid õigusi võib kasutada lepinguosaline või lepinguosalise asutus või investor, kui lepinguosaline või lepinguosalise asutus annab selleks loa.
Artikkel 8.15
Reservatsioonid ja erandid
1. Artikleid 8.4–8.8 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) |
olemasolev mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab:
|
b) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või |
c) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda meetme, nagu see oli olemas vahetult enne muutmist, vastavust artiklitele 8.4–8.8. |
2. Artikleid 8.4–8.8 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline kehtestab või säilitab seoses sektori, allsektori või tegevusega, nagu on sätestatud tema II lisa loendis.
3. Ilma et see piiraks artikleid 8.10 ja 8.12, ei võta lepinguosaline pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vastu tema II lisa loendiga hõlmatud meedet või meetmeid, mis nõuab kas otse või kaudselt, et teise lepinguosalise investor müüks või võõrandaks muul viisil kodakondsuse tõttu investeeringu, mis oli olemas meetme või meetmete jõustumise ajal.
4. Intellektuaalomandi õigustega seoses võib lepinguosaline teha erandi artikli 8.5 lõike 1 punktist f, artiklitest 8.6 ja 8.7, kui see on lubatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, sealhulgas kõik osutatud lepingu muudatused, mis kehtivad mõlema lepinguosalise suhtes, ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu erandid, mis on vastu võetud WTO asutamislepingu IX artikli kohaselt.
5. Artikleid 8.4, 8.6, 8.7 ja 8.8 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) |
lepinguosalise hanked, mille eesmärk on osta kaupa või teenust valitsuse ülesannete täitmiseks, mitte äriotstarbeliseks edasimüügiks või kasutamiseks äriotstarbeliseks müügiks ette nähtud kauba tarnimisel või teenuse osutamisel, olenemata sellest, kas kõnealune hange on „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ artikli 19.2 („Kohaldamisala“) tähenduses, või |
b) |
subsiidiumid või valitsuse toetus, mis on seotud lepinguosalise pakutavate teenuste kaubandusega. |
Artikkel 8.16
Eeliste keelamine
Lepinguosaline võib keelata teise lepinguosalise investorile, kes on selle lepinguosalise ettevõte, ja selle investori investeeringutele käesoleva peatüki kohased eelised, kui:
a) |
ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi investor ning |
b) |
keelav lepinguosaline võtab vastu kolmanda riigi suhtes meetme või säilitab meedet, mis
|
Artikkel 8.17
Ametlikud nõuded
Olenemata artiklitest 8.6 ja 8.7 võib lepinguosaline nõuda, et teise lepinguosalise investor või tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu objekt annaks asjaomase investeeringu kohta rutiinset teavet üksnes teavitamise või statistilistel eesmärkidel, tingimusel et need nõuded on põhjendatud ega ole ülemäära koormavad. Lepinguosaline kaitseb konfidentsiaalset või kaitstud teavet avalikustamise eest, mis kahjustaks investori või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu konkurentsivõimet. Käesolev lõige ei takista lepinguosalisel hankida või avalikustada teavet teisiti, kohaldades oma õigusnorme õiglaselt ja heas usus.
Artikkel 8.18
Kohaldamisala
1. Ilma et see piiraks lepinguosaliste kahekümne üheksanda peatüki („Vaidluste lahendamine“) kohaseid õigusi ja kohustusi, võib lepinguosalise investor esitada käesoleva jao kohaselt moodustatud kohtule nõude seoses asjaoluga, et teine lepinguosaline on rikkunud kohustust seoses järgmisega:
a) |
C jagu seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu laiendamise, suunamise, juhtimise, hooldamise, säilitamise, sellest kasu saamise ning müügi või võõrandamisega või |
b) |
D jagu, |
kui investor väidab, et on kandnud väidetava rikkumise tagajärjel kahju.
2. Lõike 1 punkti a kohaseid nõudeid seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu laiendamisega võib esitada ainult ulatuses, milles meede on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu olemasoleva äritegevusega ja mille tagajärjel on investor kandnud seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga kahju.
3. Suurema kindluse huvides ei ole investoril õigust esitada nõuet käesoleva jao kohaselt, kui investeering on tehtud valeandmete edastamise, varjamise, korruptsiooni või sellise käitumise kaudu, mis kujutab endast protsessi kuritarvitamist.
4. Lepinguosalise emiteeritud võlakirjade ümberkorraldamisega seotud nõude võib esitada käesoleva jao alusel ainult kooskõlas 8-B lisaga.
5. Käesoleva jao kohaselt moodustatud kohus ei tee otsuseid nõuete kohta, mis ei kuulu käesoleva artikli kohaldamisalasse.
Artikkel 8.19
Konsultatsioonid
1. Vaidlus lahendatakse võimaluse korral vastastikuse kokkuleppe teel. Niisuguse lahenduse võib kokku leppida igal ajal, sealhulgas pärast nõude esitamist artikli 8.23 kohaselt. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole leppinud kokku pikemat ajavahemikku, peetakse konsultatsioone 60 päeva jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest lõike 4 alusel.
2. Kui vaidluses osalevad pooled ei lepi kokku teisiti, on konsultatsioonide toimumise koht
a) |
Ottawa, kui vaidlustatud meetmed on Kanada meetmed; |
b) |
Brüssel, kui vaidlustatud meetmete hulgas on Euroopa Liidu meede, või |
c) |
Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn, kui vaidlustatud meetmed on ainult liikmesriigi meetmed. |
3. Vaidluses osalevad pooled võivad pidada konsultatsioone videokonverentsi vahendusel või vajaduse korral muude vahendite abil, näiteks juhul, kui investor on väike või keskmise suurusega ettevõtja.
4. Investor esitab teisele lepinguosalisele konsultatsioonitaotluse, milles märgitakse:
a) |
investori nimi ja aadress, ja kui selline taotlus esitatakse kohapealse ettevõtte nimel, siis kohapealse ettevõtte nimi, aadress ja registreerimiskoht; |
b) |
kui investoreid on rohkem kui üks, siis iga investori nimi ja aadress, ning kui kohapealseid ettevõtteid on rohkem kui üks, iga kohapealse ettevõtte nimi, aadress ja registreerimiskoht; |
c) |
käesoleva lepingu sätted, mida on väidetavalt rikutud; |
d) |
nõude õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas vaidlusalused meetmed, ning |
e) |
esitatud nõudmised ja väidetava kahju hinnanguline suurus. |
Konsultatsioonide pidamise taotlus sisaldab tõendeid selle kohta, et investor on teise lepinguosalise investor ja ta omab või kontrollib investeeringut, sealhulgas vajaduse korral, et ta omab või kontrollib kohapealset ettevõtet, kelle nimel taotlus esitatakse.
5. Lõikes 4 sätestatud konsultatsioonitaotluse nõuded täidetakse piisava üksikasjalikkusega, et võimaldada kostjal konsultatsioonides tõhusalt osaleda ja oma kaitse ette valmistada.
6. Konsultatsioonitaotlus tuleb esitada järgmise tähtaja jooksul:
a) |
kolm aastat pärast kuupäeva, mil investor või kohapealne ettevõte sai või oleks pidanud saama esimest korda teada väidetavast rikkumisest, ning sai teada, et investor või kohapealne ettevõte on kandnud selle tõttu kahju, või |
b) |
kaks aastat pärast seda, kui investoril või kohapealsel ettevõttel ei ole enam õigust esitada nõuet või hagi lepinguosalise õiguse alusel, või kui selline menetlus on muul viisil lõppenud, ja igal juhul mitte hiljem kui 10 aasta möödumisel kuupäevast, mil investor või kohapealne ettevõte sai või oleks pidanud saama esimest korda teada väidetavast rikkumisest, ning sai teada, et investor on kandnud selle tõttu kahju. |
7. Konsultatsioonitaotlus, mis käsitleb Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi väidetavat rikkumist, saadetakse Euroopa Liidule.
8. Kui investor ei ole esitanud artikli 8.23 kohast nõuet kohtumenetluse algatamiseks 18 kuu jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, loetakse, et investor on võtnud tagasi oma konsultatsioonitaotluse ja teate, milles nõutakse kostja otsust, ning ei esita käesoleva jao alusel nõuet seoses samade meetmetega. Seda ajavahemikku võib vaidluses osalevate poolte kokkuleppel pikendada.
Artikkel 8.20
Lepitus
1. Vaidluses osalevad pooled võivad igal ajal kokku leppida, et kasutavad lepitust.
2. Lepituse kasutamine ei piira kummagi vaidluses osaleva poole õiguslikku seisundit või käesoleva peatüki kohaseid õigusi ning seda reguleerivad vaidluspoolte vahel kokku lepitud eeskirjad, sealhulgas, teenuste ja investeeringute komitee artikli 8.44 lõike 3 punkti c kohaselt vastu võetud lepituseeskirjad, kui need on olemas.
3. Vahendaja määratakse vaidluses osalevate poolte kokkuleppel. Vaidluses osalevad pooled võivad taotleda ka seda, et vahendaja nimetaks ICSIDi peasekretär.
4. Vaidluses osalevad pooled püüavad jõuda vaidluse lahendamiseni 60 päeva jooksul alates vahendaja määramisest.
5. Kui vaidluses osalevad pooled on nõus kasutama lepitust, ei kohaldata artikli 8.19 lõiget 6 ja artikli 8.19 lõiget 8 alates päevast, mil vaidluses osalevad pooled leppisid kokku lepituse kasutamises, kuni päevani, mil vaidluses osalev pool otsustab lepituse lõpetada. Vaidluses osaleva poole otsus vahendamine lõpetada edastatakse kirja teel vahendajale ja teisele vaidluses osalevale poolele.
Artikkel 8.21
Kostja määramine vaidluste korral Euroopa Liidu või selle liikmesriikidega
1. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada 90 päeva jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, kui taotlus puudutab käesoleva lepingu väidetavat rikkumist Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ja investor kavatseb esitada kooskõlas artikliga 8.23 nõude, saadab investor Euroopa Liidule teate, milles taotleb kostja määramist.
2. Lõike 1 kohases teates näidatakse ära meetmed, mille suhtes investor kavatseb nõude esitada.
3. Euroopa Liit teavitab pärast otsuse tegemist investorit, kas kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik.
4. Kui investorit ei ole teavitatud määramisest 50 päeva jooksul alates kõnealuse otsuse taotlust sisaldava teate kättetoimetamist,
a) |
on kostja liikmesriik, kui teates näidatud meetmed on üksnes Euroopa Liidu liikmesriigi meetmed; |
b) |
on kostja Euroopa Liit, kui teates näidatud meetmed sisaldavad Euroopa Liidu meetmeid. |
5. Investor võib esitada artikli 8.23 kohase nõude lõikega 3 tehtud otsuse alusel, ja kui investorile ei ole sellisest otsusest teatatud, lõike 4 kohaldamise alusel.
6. Kui kooskõlas lõikega 3 või 4 on kostja Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, ei või Euroopa Liit ega Euroopa Liidu liikmesriik väita, et nõue on vastuvõetamatu, kohtul puudub pädevus või muul viisil esitada nõude või otsuse suhtes vastuväiteid põhjendusel, et kostja ei olnud kooskõlas artikliga 3 nõuetekohaselt määratud või kindlaks määratud lõike 4 kohaldamise alusel.
7. Kohtu jaoks on kostja määramine kooskõlas lõikega 3 siduv; kui investorile ei ole sellisest otsusest teatatud, siis kohaldatakse lõiget 4.
Artikkel 8.22
Kohtule nõude esitamise menetluslikud ja muud nõuded
1. Investor võib esitada artikli 8.23 kohase nõude ainult siis, kui ta:
a) |
edastab kostjale koos nõude esitamisega oma nõusoleku vaidluse lahendamiseks kohtus kooskõlas käesolevas jaos sätestatud menetlustega; |
b) |
ootab vähemalt 180 päeva pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ja vajaduse korral vähemalt 90 päeva alates kostja määramist sisaldava teate esitamist; |
c) |
on täitnud kostja määramise taotlust sisaldava teatega seotud nõuded; |
d) |
on täitnud konsultatsioonitaotlusega seotud nõuded; |
e) |
ei määra oma nõudes kindlaks meedet, mida ei olnud määratud kindlaks tema konsultatsioonitaotluses; |
f) |
võtab tagasi nõude või loobub hagist, mis on esitatud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel seoses meetmega, mis väidetavalt kujutab endast tema nõudes nimetatud rikkumist, ning |
g) |
loobub oma õigusest esitada nõue või esitada hagi siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel seoses meetmega, mis väidetavalt kujutab endast tema nõudes nimetatud rikkumist. |
2. Kui artikli 8.23 kohane nõue esitatakse kohapealsele ettevõttele tekitatud kahju tõttu või seoses huvidega kohapealses ettevõttes, mida investor omab või kontrollib kas otseselt või kaudselt, kohaldatakse lõike 1 punktide f ja g nõudeid nii investori kui ka kohapealse ettevõte suhtes.
3. Lõike 1 punktide f ja g ning lõike 2 nõudeid ei kohaldata kohapealse ettevõtte suhtes, kui kostja või investori vastuvõttev riik on jätnud investori ilma kohapealse ettevõtte kontrollist või on muul viisil takistanud kohapealsel ettevõttel kõnealuseid nõudeid täita.
4. Kostja taotluse korral loobub kohus pädevusest, kui investor või kohapealne ettevõte ei täida lõigete 1 ja 2 nõudeid.
5. Loobumine kooskõlas lõike 1 punktiga g või lõikega 2, kui see on kohaldatav, kaotab kehtivuse:
a) |
kui kohus lükkab nõude tagasi, kuna lõike 1 või 2 nõuded ei ole täidetud, või muul menetluslikul või pädevusega seotud põhjusel; |
b) |
kui kohus jätab nõude rahuldamata kooskõlas artikliga 8.32 või 8.33 või |
c) |
kui investor võtab oma nõude tagasi kooskõlas artikli 8.23 lõike 2 alusel kohaldatavate eeskirjadega 12 kuu jooksul alates kohtukoosseisu moodustamisest. |
Artikkel 8.23
Nõude esitamine kohtule
1. Kui vaidlust ei ole lahendatud konsultatsioonide teel, võib kooskõlas käesoleva jaoga esitada nõude:
a) |
lepinguosalise investor enda nimel või |
b) |
lepinguosalise investor selle kohapealse ettevõtte nimel, mida ta omab või kontrollib kas otse või kaudselt. |
2. Nõude võib esitada järgmiste eeskirjade kohaselt:
a) |
ICSIDi konventsioon ja vahekohtumenetluse eeskirjad; |
b) |
ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad, kui ei kohaldata punkti a kohaseid menetlustingimusi; |
c) |
UNCITRALi vahekohtueeskirjad või |
d) |
vaidluses osalevate poolte kokkuleppel muud eeskirjad. |
3. Kui investor teeb ettepaneku kasutada lõike 2 punkti d kohaseid eeskirju, vastab kostja investori ettepanekule 20 päeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole eeskirjades 30 päeva jooksul alates ettepaneku saamisest kokku leppinud, võib investor esitada nõude lõike 2 punktis a, b või c sätestatud eeskirjade alusel.
4. Suurema kindluse huvides vastab lõike 1 punkti b kohaselt esitatud nõue ICSIDi konventsiooni artikli 25 lõike 1 tingimustele.
5. Investor võib teha nõude esitamisel ettepaneku, et nõude peaks läbi vaatama üksainus kohtu liige. Kostja kaalub seda taotlust heasoovlikult, eriti siis, kui investor on väike või keskmise suurusega ettevõtja või nõutav hüvitis või kahju on suhteliselt väike.
6. Lõike 2 alusel kohaldatavad eeskirjad on eeskirjad, mis kehtivad päeval, mil nõue või nõuded esitatakse kohtusse kooskõlas käesoleva jaoga, arvestades käesolevas jaos sätestatud konkreetseid eeskirju, mida täiendavad artikli 8.44 lõike 3 punkti b kohaselt vastu võetud eeskirjad.
7. Nõue vaidluse lahendamiseks esitatakse kooskõlas käesoleva jaoga juhul, kui:
a) |
ICSIDi peasekretär on saanud kätte ICSIDi konventsiooni artikli 36 lõike 1 kohase taotluse; |
b) |
ICSIDi sekretariaat on saanud kätte ICSIDi lisavõimaluste eeskirjade C tariifitabel artikli 2 kohase taotluse; |
c) |
kostja on saanud kätte UNCITRALi vahekohtueeskirjade artikli 3 kohase teate või |
d) |
kostja on saanud kätte taotluse või teate menetluse algatamise kohta kooskõlas lõike 2 punkti d alusel kokku lepitud eeskirjadega. |
8. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele investori käesoleva jao kohaste teadete ja muude dokumentide kohaletoimetamise koha. Lepinguosaline tagab, et see teave avalikustatakse.
Artikkel 8.24
Muu rahvusvahelise lepingu kohased menetlused
Kui nõue esitatakse kooskõlas käesoleva jao ja muu rahvusvahelise lepinguga ning:
a) |
kui mitu hüvitist võivad kattuda või |
b) |
teisel rahvusvahelisel nõudel võib olla oluline mõju käesoleva jao kohaselt esitatud nõude lahendusele, |
peatab kohus pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist nii kiiresti kui võimalik oma menetlused või tagab muul viisil, et tema otsuses, korralduses või määruses võetakse arvesse muu rahvusvahelise lepingu alusel algatatud menetlusi.
Artikkel 8.25
Nõusolek vaidluse lahendamiseks kohtus
1. Kostja annab nõusoleku vaidluse lahendamiseks kohtus kooskõlas käesolevas jaos sätestatud menetlustega.
2. Lõike 1 kohane nõusolek ja nõude esitamine kohtule kooskõlas käesoleva jaoga vastab tingimustele, mis on esitatud:
a) |
vaidluses osalevate poolte kirjalikku nõusolekut käsitlevas ICSIDi konventsiooni artiklis 25 ja ICSIDi lisavõimaluste eeskirjade loendi C II peatükis ning |
b) |
New Yorgi konventsiooni II artiklis kirjaliku kokkuleppe kohta. |
Artikkel 8.26
Kolmanda isiku poolne rahastamine
1. Kolmanda isiku poolse rahastamise korral avalikustab vaidluses osalev pool, kelle kulusid rahastatakse, teisele osapoolele ja kohtule kolmandast isikust rahastaja nime ja aadressi.
2. Need andmed tuleb avalikustada nõude esitamise ajal või kui rahastamiskokkulepe sõlmitakse, annetus tehakse või toetus antakse pärast nõude esitamist, siis kohe pärast kokkuleppe sõlmimist, annetuse tegemist või toetuse andmist.
Artikkel 8.27
Kohtu moodustamine
1. Käesoleva jao sätete kohaselt moodustatud kohus teeb otsused artikli 8.23 kohaselt esitatud nõuete kohta.
2. CETA ühiskomitee määrab käesoleva lepingu jõustumisel kohtu viisteist liiget. Viis kohtu liiget on Euroopa Liidu liikmesriikide elanikud, viis Kanada elanikud (11) ja viis kolmandate riikide elanikud.
3. CETA ühiskomitee võib otsustada suurendada või vähendada kohtu liikmete arvu kuni kolm korda. Lisaliikmed määratakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel.
4. Kohtu liikmed omavad kutseoskusi, mida nõutakse nende asjaomastes riikides määramisel kohtunikuametisse, või on tunnustatud pädevusega juristid. Nad on tõestanud oma rahvusvahelise avaliku õiguse alaseid teadmisi. Soovitatavalt on neil teadmised eelkõige rahvusvahelise investeerimisõiguse, rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimis- või rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas.
5. Käesoleva jao kohaselt määratud kohtu liikmete ametiaeg on viis aastat ja seda ametiaega saab pikendada ühe korra. Vahetult pärast käesoleva lepingu jõustumist määratava 15 isiku hulgast loosi teel välja valitava 7 isiku ametiaeg pikeneb siiski kuue aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud asendama kohtu liiget, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. Põhimõtteliselt võib kohtukoosseisus tegutsev kohtu liige jätkata oma ametiaja lõppedes kohtukoosseisus oma ülesannete täitmist seni, kuni on tehtud lõplik otsus.
6. Kohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest kohtu liikmest, kellest üks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, üks Kanada kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik. Kohtukoosseisu eesistuja on kolmanda riigi kodanikust kohtu liige.
7. 90 päeva jooksul pärast nõude esitamist artikli 8.23 kohaselt määrab kohtu eesistuja kohtu liikmed, kes moodustavad rotatsiooni korras juhtumeid menetleva kohtukoosseisu, kandes hoolt selle eest, et kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning andes kohtukoosseisus tegutsemiseks võrdsed võimalused kõikidele kohtu liikmetele.
8. Kohtu eesistuja ja ase-eesistuja vastutavad korralduslike küsimuste eest ning määratakse ametisse kaheks aastaks loosi teel kolmandate riikide kodanikest kohtu liikmete seast. Nad täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks CETA ühiskomitee esimees. Kui eesistuja ei ole kättesaadav, asendab teda ase-eesistuja.
9. Olenemata lõikest 6 võivad vaidluses osalevad pooled kokku leppida, et juhtumit menetleb vaid üks kohtu liige, kes määratakse juhuslikkuse alusel kolmandate riikide elanike seast. Kostja kaalub heasoovlikult hageja taotlust lasta juhtumit menetleda vaid ühel kohtu liikmel, eriti kui hageja on väike või keskmise suurusega ettevõtja või kui nõutav hüvitis või kahjutasu on võrdlemisi väike. Selline taotlus tuleb esitada enne kohtukoosseisu kindlaksmääramist.
10. Kohus võib töötada välja oma töökorra.
11. Kohtu liikmed tagavad, et nad on kättesaadavad ja võimelised täitma käesolevas jaos sätestatud ülesandeid.
12. Et tagada kohtu liikmete kättesaadavus, makstakse neile CETA ühiskomitee kindlaks määratavat igakuist käsiraha.
13. Lõikes 12 nimetatud käsiraha maksavad võrdselt mõlemad lepinguosalised ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline jätab käsiraha maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta selle ise. Kõik sellised lepinguosalise võlgnevused kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga.
14. Välja arvatud juhul kui CETA ühiskomitee teeb lõike 15 kohase otsuse, on nõude menetlemiseks moodustatud kohtukoosseisu liikmete tasud ja kulud, välja arvatud lõikes 12 nimetatud tasud, ICSIDi konventsiooni haldus- ja finantseeskirjade 14. eeskirja punkti 1 kohaselt kindlaks määratud ja nõude esitamise kuupäeval kehtivad tasud ja kulud, mille kohus jagab vaidluses osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 8.39 lõikega 5.
15. CETA ühiskomitee võib oma otsusega muuta käsiraha ning muud tasud ja kulud korrapäraseks palgaks ning määrata kindlaks kohaldatava korra ja tingimused.
16. ICSIDi sekretariaat tegutseb kohtu sekretariaadina ja pakub kohtule asjakohast tuge.
17. Kui CETA ühiskomitee ei ole määranud lõike 2 kohaselt kohtu liikmeid 90 päeva jooksul alates päevast, mil esitati nõue vaidluse lahendamiseks, määrab ICSIDi peasekretär ükskõik kumma vaidluses osaleva poole taotlusel kohtukoosseisu, mis koosneb kolmest kohtu liikmest, välja arvatud juhul, kui vaidluses osalevad pooled on kokku leppinud, et juhtumit menetleb vaid üks kohtu liige. ICSIDi peasekretär teeb kohtu liikmete seast valiku juhuslikkuse alusel. ICSIDi peasekretär ei tohi määrata kohtukoosseisu eesistujaks Kanada või Euroopa Liidu liikmesriigi elanikku, välja arvatud juhul, kui vaidluses osalevad pooled on kokku leppinud teisiti.
Artikkel 8.28
Apellatsioonikohus
1. Käesolevaga moodustatakse apellatsioonikohus, et vaadata läbi käesoleva jao alusel tehtud otsused.
2. Apellatsioonikohus võib kohtu otsuse kehtima jätta või seda muuta või selle tühistada:
a) |
kohaldatava õiguse kohaldamisel või tõlgendamisel esinenud vigade korral; |
b) |
asjaolude, sealhulgas asjakohase siseriikliku õiguse hindamisel esinenud ilmsete vigade korral; |
c) |
ICSIDi konventsiooni artikli 52 lõike 1 punktides a–e sätestatud põhjustel, kui need põhjused ei ole hõlmatud käesoleva sätte punktidega a ja b. |
3. Apellatsioonikohtu liikmed määratakse CETA ühiskomitee otsusega samal ajal lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisega.
4. Apellatsioonikohtu liikmed vastavad artikli 8.27 lõike 4 nõuetele ja järgivad artiklit 8.30.
5. Juhtumi menetlemiseks moodustatud apellatsioonikohtu koosseis koosneb kolmest juhuslikkuse alusel määratud apellatsioonikohtu liikmest.
6. Apellatsioonikohtu menetluste suhtes kohaldatakse artikleid 8.36 ja 8.38.
7. CETA ühiskomitee võtab viivitamata vastu otsuse, milles on kindlaks määratud järgmised apellatsioonikohtu tegevusega seotud halduslikud ja korralduslikud üksikasjad:
a) |
haldustoetus; |
b) |
edasikaebuste esitamise ja menetlemise kord ning kord juhtumi saatmiseks tagasi kohtusse, et tehtud otsust vajaduse korral kohandada; |
c) |
kord apellatsioonikohtus ja juhtumi menetlemiseks moodustatud apellatsioonikohtu koosseisus vabanenud ametikoha täitmiseks; |
d) |
apellatsioonikohtu liikmetele makstav tasu; |
e) |
edasikaebuste kuludega seotud sätted; |
f) |
apellatsioonikohtu liikmete arv ning |
g) |
mis tahes muud üksikasjad, mida CETA ühiskomitee peab vajalikuks apellatsioonikohtu tõhusaks toimimiseks. |
8. Teenuste ja investeeringute komitee kontrollib korrapäraselt apellatsioonikohtu toimimist ning võib esitada CETA ühiskomiteele soovitusi. CETA ühiskomitee võib lõikes 7 nimetatud otsuse vajaduse korral läbi vaadata.
9. Lõikes 7 nimetatud otsuse vastuvõtmisel:
a) |
võib vaidluses osalev pool kaevata käesoleva jao kohaselt tehtud otsuse edasi apellatsioonikohtusse 90 päeva jooksul pärast asjaomase otsuse tegemist; |
b) |
ei tohi vaidluses osalev pool taotleda käesoleva jao kohaselt tehtud otsuse läbivaatamist, tühistamist, muutmist või mis tahes muu sarnase menetluse algatamist; |
c) |
ei käsitata artikli 8.39 kohaselt tehtud otsust lõplikuna ega astuta ühtki sammu otsuse täitmisele pööramiseks enne, kui:
|
d) |
käsitatakse apellatsioonikohtu lõplikku otsust artikli 8.41 kohaldamisel lõpliku otsusena ning |
e) |
ei kohaldata artikli 8.41 lõiget 3. |
Artikkel 8.29
Mitmepoolse investeerimiskohtu moodustamine ja apellatsioonimehhanismi loomine
Lepinguosalised astuvad koos teiste kaubanduspartneritega samme investeeringuvaidluste lahendamise eesmärgil mitmepoolse investeerimiskohtu moodustamiseks ja apellatsioonimehhanismi loomiseks. Sellise mitmepoolse mehhanismi loomisel võtab CETA ühiskomitee vastu otsuse, milles nähakse ette, et käesoleva jao kohased investeeringuvaidlused lahendatakse kooskõlas mitmepoolse mehhanismiga, ja teeb asjakohased üleminekuga seotud korraldused.
Artikkel 8.30
Eetika
1. Kohtu liikmed on sõltumatud. Nad ole seotud ühegi valitsusega (12). Nad ei võta vaidlusega seotud küsimustes vastu juhiseid üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt. Nad ei osale ühegi sellise vaidluse menetlemisel, mille puhul tekib otsene või kaudne huvide konflikt. Nad täidavad Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni suuniseid huvide konfliktide kohta rahvusvahelises vahekohtumenetluses või artikli 8.44 lõike 2 alusel vastu võetud täiendavaid eeskirju. Lisaks hoiduvad nad enda ametisse nimetamise korral tegutsemisest nõustaja, vaidluses osaleva poole määratud eksperdi või tunnistajana mis tahes pooleliolevas või uues käesoleva lepingu või ükskõik millise muu rahvusvahelise lepingu kohases investeeringuvaidluses.
2. Kui vaidluses osalev pool leiab, et kohtukooseisu liikme puhul esineb huvide konflikt, võib ta kutsuda Rahvusvahelise Kohtu presidendi tegema otsust asjaomase kohtukoosseisu liikme ametisse nimetamise vaidlustamise kohta. Vaidlustamisteade esitatakse Rahvusvahelise Kohtu presidendile 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtukoosseis tehti vaidluses osalevale poolele teatavaks, või 15 päeva jooksul alates päevast, mil vaidluses osalev pool sai teada asjaomastest asjaoludest, kui on põhjust arvata, et vaidluses osalev pool ei võinud neist teada kohtukoosseisu moodustamise ajal. Vaidlustamisteates esitatakse vaidlustamise põhjused.
3. Kui asjaomane kohtukoosseisu liige ei ole 15 päeva jooksul alates vaidlustamisteatest otsustanud kohtukoosseisust tagasi astuda, võib Rahvusvahelise Kohtu president teha pärast vaidluses osalevate poolte esildiste kättesaamist ja kohtu liikmele märkuste esitamise võimaluse andmist vaidlustamise kohta otsuse. Rahvusvahelise Kohtu president püüab teha otsuse ning teatada selle vaidluses osalevatele pooltele ja teistele kohtukoosseisu liikmetele 45 päeva jooksul alates vaidlustamisteate saamisest. Kohtu liikme diskvalifitseerimise või tagasiastumise tulemusel vabanenud ametikoht täidetakse viivitamata.
4. Kohtu eesistuja põhjendatud soovitusel või oma ühisel algatusel võivad lepinguosalised kõrvaldada CETA ühiskomitee otsusega kohtust mõne kohtukoosseisu liikme, kui tema käitumine ei ole kooskõlas lõikes 1 sätestatud kohustustega ja ei võimalda lasta tal jätkata kohtukoosseisu liikmena.
Artikkel 8.31
Kohaldatav õigus ja tõlgendamine
1. Käesoleva jao alusel moodustatud kohus kohaldab oma otsuse tegemisel käesolevat lepingut, nagu on tõlgendatud vastavalt rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile ning muudele lepinguosaliste vahel kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse eeskirjadele ja põhimõtetele.
2. Kohtul puudub pädevus otsustada lepinguosalise siseriikliku õiguse alusel käesoleva lepinguga väidetavalt vastuolus oleva meetme seaduslikkuse üle. Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et kohus võib selle kindlaksmääramisel, kas meede on kooskõlas käesoleva lepinguga, vaadelda vajaduse korral lepinguosalise siseriiklikku õigust muude asjaolude hulgas. Seda tehes lähtub kohus sellest, kuidas on siseriiklikku õigust valdavalt tõlgendanud asjaomase lepinguosalise kohtud või ametiasutused, ning kohtu esitatud siseriikliku õiguse tõlgendused ei ole asjaomase lepinguosalise kohtutele ega ametiasutustele siduvad.
3. Kui seoses tõlgendamise küsimustega tekib tõsiseid probleeme, mis võivad mõjutada investeeringut, soovitab teenuste ja investeeringute komitee kooskõlas artikli 8.44 lõike 3 punktiga a CETA ühiskomiteele käesoleva lepingu tõlgenduste vastuvõtmist. CETA ühiskomitee vastu võetud tõlgendus on käesoleva jao alusel moodustatud kohtule siduv. CETA ühiskomitee võib otsustada, et tõlgendusel on siduv mõju alates konkreetsest kuupäevast.
Artikkel 8.32
Ilmselgelt põhjendamatud nõuded
1. Kostja võib hiljemalt 30 päeva pärast kohtukoosseisu moodustamist ja igal juhul enne selle esimest istungit esitada vastuväite, et tegemist on ilmselgelt põhjendamatu nõudega.
2. Vastuväidet ei esitata lõike 1 alusel, kui kostja on esitanud vastuväite kooskõlas artikliga 8.33.
3. Kostja selgitab vastuväite alust võimalikult täpselt.
4. Käesoleva artikli kohase vastuväite saamise korral peatab kohus sisulise menetlemise ja koostab ajakava, et kaaluda seda vastuväidet kooskõlas oma ajakavaga, et arutada kõiki muid eelküsimusi.
5. Kohus, olles andnud vaidluses osalevatele pooltele võimaluse esitada oma märkused, teeb oma esimesel istungil või kohe selle järel otsuse, esitades selle põhjendused. Seda tehes eeldab kohus, et väidetavad faktid on õiged.
6. Käesolev artikkel ei piira kohtu õigust käsitleda eelküsimusena muid vastuväiteid või kostja õigust esitada menetluse käigus vastuväide, et tegemist on põhjendamatu nõudega.
Artikkel 8.33
Õiguslikult põhjendamatud nõuded
1. Ilma et see piiraks kohtu õigust käsitleda eelküsimusena muid vastuväiteid või kostja õigust esitada sobival ajal mis tahes muid vastuväiteid, käsitleb kohus eelküsimusena kõiki kostja vastuväiteid ja võtab nende suhtes vastu otsuse, kas artikli 8.23 kohaselt esitatud nõue või selle osa on õiguslikus mõttes selline nõue, mille kohta ei saaks kooskõlas käesoleva jaoga teha otsust hageja kasuks, isegi kui väidetavad faktid olid oletatavasti õiged.
2. Lõike 1 kohane vastuväide tuleb esitada kohtule hiljemalt päeval, mille kohus on määranud kostjale vastuse andmiseks.
3. Kui vastuväide on esitatud artikli 8.32 kohaselt, võib kohus keelduda käsitlemast lõike 1 alusel esitatud vastuväidet käesolevas artiklis sätestatud menetluse kohaselt, võttes arvesse nimetatud vastuväite asjaolusid.
4. Lõike 1 kohase vastuväite saamise korral ja vajaduse korral pärast otsuse tegemist kooskõlas artikliga 3 peatab kohus sisulise menetlemise ja koostab ajakava, et kaaluda seda vastuväidet kooskõlas oma ajakavaga, et arutada kõiki muid eelküsimusi, ning teeb vastuväite kohta otsuse või kohtuotsuse, esitades selle põhjendused.
Artikkel 8.34
Ajutised kaitsemeetmed
Kohus võib määrata ajutised kaitsemeetmed vaidluses osaleva poole õiguste kaitsmiseks või kohtu pädevuse täielikuks tagamiseks, sealhulgas määrus säilitada vaidluses osaleva poole valduses või kontrolli all olevaid tõendeid või kaitsta kohtu pädevust. Kohus ei määra arestimist ega kohusta kohaldama meedet, mis väidetavalt kujutab endast artiklis 8.23 nimetatud rikkumist. Käesoleva artikli kohaldamisel sisaldab määrus soovitust.
Artikkel 8.35
Loobumine
Kui pärast nõude esitamist kooskõlas käesoleva jaoga ei astu investor menetluse käigus 180 järjestikuse päeva või ajavahemiku jooksul, mille vaidluses osalevad pooled võivad kokku leppida, mingeid samme, loetakse, et investor on oma nõude tagasi võtnud ja menetlusest loobunud. Kohus võtab kostja taotlusel ja pärast vaidluses osalevate poolte teavitamist vastu määruse, millega võetakse loobumine teadmiseks. Pärast määruse vastuvõtmist lõpevad kohtu volitused.
Artikkel 8.36
Menetluse läbipaistvus
1. Selle jao kohase menetluse suhtes kohaldatakse käesoleva peatükiga muudetud UNCITRALi läbipaistvuseeskirju.
2. Konsultatsioonitaotlus, teade, millega taotletakse kostja määramist, teade kostja määramise kohta, kokkulepe kasutada lepitust, teade kavatsuse kohta kohtu liige taandada, otsus kohtu liikme taandamise kohta ja liitmise taotlus lisatakse nende dokumentide nimekirja, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks kooskõlas UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 3 lõikega 1.
3. Asitõendid lisatakse dokumentide nimekirja, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks kooskõlas UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 3 lõikega 2.
4. Olenemata UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artiklist 2 teeb Kanada või Euroopa Liit enne kohtu moodustamist üldsusele õigeaegselt kättesaadavaks lõike 2 kohased asjaomased dokumendid, toimetades nõuetekohaselt konfidentsiaalse või kaitstud teabe. Need dokumendid võib teha üldsusele kättesaadavaks, edastades need andmehoidlasse.
5. Istungid on üldsusele avatud. Kohus määrab vaidluses osalevate pooltega konsulteerides asjakohase logistilise korralduse, et hõlbustada üldsuse juurdepääsu sellistele istungitele. Kui kohus otsustab, et on vajadus kaitsta konfidentsiaalset või kaitstud teavet, teeb ta asjakohased korraldused, et pidada sellist kaitset nõudev istungi osa kinnisena.
6. Käesoleva peatükiga ei nõuta kostjalt, et ta varjaks üldsuse eest teavet, mis tuleb tema õigusnormide kohaselt avalikustada. Kostja peaks kohaldama neid õigusnorme tundlikul viisil, et kaitsta avalikustamise eest teavet, mis on määratud kindlaks kui konfidentsiaalne või kaitstud teave.
Artikkel 8.37
Teabevahetus
1. Seoses menetlusega võib vaidluses osalev pool avaldada teistele isikutele, sealhulgas tunnistajatele ja ekspertidele, selliseid toimetamata dokumente, mida ta peab vajalikuks käesoleva jao kohase menetluse käigus. Vaidluses osalev pool tagab, et need isikud kaitsevad nendes dokumentides sisalduvat konfidentsiaalset või kaitstud teavet.
2. Käesolev leping ei takista kostjal avalikustada vastavalt vajadusele kas Euroopa Liidu, Euroopa Liidu liikmesriikide või piirkondlike omavalitsuste ametnikele selliseid toimetamata dokumente, mida ta peab vajalikuks käesoleva jao kohase menetluse käigus. Kostja tagab, et need ametnikud kaitsevad nendes dokumentides sisalduvat konfidentsiaalset või kaitstud teavet.
Artikkel 8.38
Lepinguosaline, kes vaidluses ei osale
1. Kostja edastab 30 päeva jooksul pärast konfidentsiaalse või kaitstud teabe saamist või kohe pärast sellist teavet käsitleva vaidluse lahendamist lepinguosalisele, kes vaidluses ei osale:
a) |
artikli 8.23 kohaselt esitatud nõude; liitmistaotluse ja muud dokumendid, mis on lisatud sellistele dokumentidele; |
b) |
taotluse korral:
|
c) |
selle lepinguosalise taotlusel ja kulul, kes vaidluses ei osale, kõik kohtule esitatud tõendid või osa tõenditest, välja arvatud juhul, kui nõutud tõendid on tehtud üldsusele kättesaadavaks. |
2. Pärast konsulteerimist vaidluses osalevate pooltega aktsepteerib kohus või võib paluda lepinguosaliselt, kes vaidluses ei osale, suulist või kirjalikku teavet käesoleva lepingu tõlgendamise kohta. Lepinguosaline, kes vaidluses ei osale, võib osaleda käesoleva jao kohaselt toimuval istungil.
3. Kohus ei tee lõike 2 kohase teabe puudumisest mingeid järeldusi.
4. Kohus tagab, et vaidluses osalevatele pooltele antakse mõistlik võimalus oma märkuste esitamiseks sellelt lepinguosaliselt, kes vaidluses ei osale, saadud käesolevat lepingut käsitleva teabe kohta.
Artikkel 8.39
Lõplik otsus
1. Kui kohus teeb kostja vastu lõpliku otsuse, võib kohus määrata kas eraldi või koos üksnes järgmist:
a) |
rahaline kahjutasu ja kõik kohaldatavad intressid; |
b) |
sel juhul sätestatakse määruses, et kostja võib maksta rahalise kahjutasu, mis võrdub sundvõõrandatud investeeringu õiglase turuväärtusega ajal, mis vahetult eelnes sundvõõrandamise või eelseisva sundvõõrandamise teatavakstegemisele, vastavalt sellele, kumb oli varasem, ja mis tahes kohaldatav intress kuni tagastamiseni, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikliga 8.12. |
2. Kooskõlas lõigetega 1 ja 5, kui nõue esitatakse artikli 8.23 lõike 1 punkti b kohaselt,
a) |
sätestatakse rahalise kahjutasu ja kõigi kohaldatavate intresside määramisega, et summa makstakse kohapealsele ettevõttele; |
b) |
sätestatakse vara tagastamise määramisega, et tagastamine tehakse kohapealsele ettevõttele; |
c) |
kulude määramisega investori kasuks sätestatakse, et need makstakse investorile, ning |
d) |
sätestatakse otsusega, et see on tehtud isiku, välja arvatud isiku, kes esitas loobumise avalduse kooskõlas artikliga 8.22, õigusi piiramata; see võib olla rahaline kahjutasu või lepinguosalise õiguse kohaselt antud vara. |
3. Rahalised kahjutasud ei ole suuremad kui investori või, kui see on kohaldatav, kohapealse ettevõtte kantud kahju, millest on maha arvutatud kõik juba määratud varasemad kahjutasud või hüvitised. Rahalise kahjutasu arvutamiseks vähendab kohus ka kahjutasusid, et võtta arvesse vara tagastamist või meetme tühistamist või muutmist.
4. Kohus ei määra karistava iseloomuga kahjutasusid.
5. Kohus annab korralduse, et menetluse kulud kannab vaidluse kaotanud pool. Erandkorras võib kohus jagada kulud vaidluses osalevate poolte vahel, kui ta otsustab, et selline jaotamine on antud nõude asjaolusid arvestades asjakohane. Muud mõistlikud kulud, sealhulgas õigusabi ja esindamisega seotud kulud, kannab vaidluse kaotanud pool, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab, et selline jaotus on nõude asjaolusid arvestades ebamõistlik. Kui ainult osa väiteid on olnud kohtus edukad, kohandatakse kulud proportsionaalselt nõuete edukate osade arvu või ulatusega.
6. CETA ühiskomitee kaalub selliste lisaeeskirjade vastuvõtmist, millega vähendada füüsilisest isikust või väikesest ja keskmise suurusega ettevõtjast hagejate finantskoormust. Sellistes lisaeeskirjades võib eeskätt arvesse võtta selliste hagejate rahalisi vahendeid ja taotletud hüvitise suurust.
7. Kohus ja vaidluses osalevad pooled annavad endast kõik, et tagada vaidluse lahendamise menetluse õigeaegne läbiviimine. Kohus teeb oma lõpliku otsuse 24 kuu jooksul alates nõude esitamisest kooskõlas artikliga 8.23. Kui kohus vajab lõpliku otsuse tegemiseks lisaaega, esitab ta vaidluses osalevatele pooltele viivituse põhjused.
Artikkel 8.40
Kahjutasu või muu hüvitamine
Kostja ei esita ja kohus ei aktsepteeri vastuväidet, vastunõuet, vastuhagi või tasaarvestamise õigust või sarnast väidet, et investor või kohapealne ettevõte on saanud või saab kahjutasu või muud hüvitist kindlustus- või tagatislepingu alusel seoses kogu käesoleva jao kohaselt algatatud vaidluses nõutava hüvitise või osaga sellest hüvitisest.
Artikkel 8.41
Otsuse täitmisele pööramine
1. Kooskõlas käesoleva jaoga tehtud otsus on vaidluses osalevatele pooltele ja seoses asjaomase juhtumiga siduv.
2. Kooskõlas lõikega 3 tunnustab vaidluses osalev pool otsust viivitamata ja täidab seda.
3. Vaidluses osalev pool ei taotle lõpliku otsuse täitmisele pööramist, kuni:
a) |
ICSIDi konventsiooni kohaselt tehtud lõpliku otsuse korral:
|
b) |
ICSIDi lisavõimaluste eeskirjade, UNCITRALi vahekohtueeskirjade või muude artikli 8.23 lõike 2 punkti d alusel kohaldatavate eeskirjade kohase lõpliku otsuse korral:
|
4. Otsuse täitmist reguleeritakse kohtuotsuste täitmist käsitlevate õigusaktidega, mis kehtivad kohas, kus täitmist taotletakse.
5. Käesoleva jao kohane lõplik otsus on vahekohtuotsus, mida peetakse seotuks nõuetega, mis tulenevad ärisuhtest või -tehingust New Yorgi konventsiooni I artikli kohaldamisel.
6. Suurema kindluse huvides liigitub käesoleva jao kohaselt tehtud lõplik otsus ICSIDi konventsiooni IV peatüki 6. jaoga hõlmatud otsuseks, kui nõue on esitatud artikli 8.23 lõike 2 punkti a kohaselt,.
Artikkel 8.42
Lepinguosaliste roll
1. Lepinguosaline ei esita rahvusvahelist nõuet seoses artikli 8.23 kohaselt esitatud nõudega, välja arvatud juhul, kui teine lepinguosaline ei ole selles vaidluses tehtud otsusest kinni pidanud ja seda täitnud.
2. Lõige 1 ei välista kahekümne üheksanda peatüki („Vaidluste lahendamine“) kohase vaidluse lahendamise võimalust seoses üldkohaldatava meetmega isegi siis, kui selle meetmega on väidetavalt rikutud käesolevat lepingut seoses konkreetse investeeringuga, mille suhtes on esitatud nõue kooskõlas artikliga 8.23, ning see ei piira artikli 8.38 kohaldamist.
3. Lõige 1 ei välista mitteametlikku teabevahetust, mille ainus eesmärk on kergendada vaidluse lahendamist.
Artikkel 8.43
Nõuete liitmine
1. Kui kahel või enamal nõudel, mis on esitatud eraldi vastavalt artiklile 8.23, on ühiseid õiguslikke küsimusi või fakte ning need tulenevad samadest sündmustest või asjaoludest, võib vaidluses osalev pool või võivad vaidluses osalevad pooled ühiselt taotleda eraldi kohtukoosseisu moodustamist kooskõlas käesoleva artikliga ja taotleda, et see kohtukoosseis teeks otsuse liitmise kohta („liitmistaotlus“).
2. Liitmist taotlev vaidluses osalev pool edastab kõigepealt teate vaidluses osalevatele pooltele, keda ta soovib kõnealuse otsusega hõlmata.
3. Kui lõike 2 kohaselt teavitatud vaidluses osalevad pooled on jõudnud kokkuleppele liitmisotsuse taotlemises, võivad nad esitada eraldi kohtukoosseisu moodustamise ja liitmiskorralduse ühistaotluse kooskõlas käesoleva artikliga. Kui lõike 2 kohaselt teavitatud vaidluses osalevad pooled ei ole jõudnud kokkuleppele liitmisotsuse taotlemises 30 päeva jooksul alates teatamisest, võib vaidluses osalev pool esitada eraldi kohtukoosseisu moodustamise ja liitmisotsuse taotluse kooskõlas käesoleva artikliga.
4. Taotlus saadetakse kirjalikult kohtu eesistujale ja kõigile vaidluses osalev pooltele, keda soovitakse otsusega hõlmata, ja selles esitatakse:
a) |
nende vaidluses osalevate poolte nimed ja aadressid, keda soovitakse otsusega hõlmata; |
b) |
nõuded või nende osad, mida soovitase otsusega hõlmata, ning |
c) |
taotletava otsuse põhjendused. |
5. Rohkem kui ühte kostjat hõlmava liitmisotsuse jaoks, on vaja kõigi kostjate nõusolekut.
6. Käesoleva artikli kohase menetluse suhtes kohaldatavad eeskirjad määratakse kindlaks järgmiselt:
a) |
kui kõik nõuded, mille kohta liitmiskorraldust taotletakse, on esitatud vaidluse lahendamiseks samade eeskirjade kohaselt kooskõlas artikliga 8.23, kohaldatakse neid eeskirju; |
b) |
kui nõuded, mille kohta liitmiskorraldust taotletakse, ei ole esitatud vaidluse lahendamiseks samade eeskirjade alusel:
|
7. Kohtu eesistuja moodustab pärast liitmistaotluse saamist ja kooskõlas artikli 8.27 lõike 7 nõuetega uue kohtukoosseisu („liidetud kohtukoosseis“), kes on pädev menetlema tervikuna või osaliselt teatud või kõiki ühise liitmistaotlusega hõlmatud nõudeid.
8. Kui liidetud kohtukoosseis on pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist veendunud, et kohtule artikli 8.23 kohaselt esitatud nõude puhul on tegemist ühise õigusliku küsimuse või faktiga, mis tuleneb samadest sündmustest või asjaoludest, ning liitmine teeniks nõuete õiglase ja tõhusa lahendamise huve kõige paremini, sealhulgas otsuste ühtsuse saavutamine, võib liidetud kohtukoosseis saada korraldusega pädevuse kas osade või kõigi nõuete suhtes kas tervikuna või osaliselt.
9. Kui liidetud kohtukoosseis on saanud pädevuse kooskõlas lõikega 8, võib investor, kes esitas nõude artikli 8.23 alusel ja kelle nõuet ei ole liidetud, esitada kohtule kirjaliku taotluse, et see lisataks sellisele korraldusele, tingimusel et taotlus vastab lõikes 4 sätestatud nõuetele. Liidetud kohtukosseis väljastab sellise korralduse, kui ta on veendunud, et lõike 8 tingimused on täidetud ja sellise taotluse esitamine ei koorma liigselt ega kahjusta ebaõiglaselt vaidluses osalevaid pooli ega häiri põhjendamatult menetlust. Enne korralduse väljastamist konsulteerib liidetud kohtukosseis vaidluses osalevate pooltega.
10. Vaidluses osaleva poole taotlusel võib käesoleva artikli kohaselt moodustatud liidetud kohtukosseis kuni oma lõike 8 kohase otsuseni anda korralduse, et artikli 8.27 lõike 7 alusel määratud kohtukoosseisu menetlus peatataks, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud kohus on oma menetluse juba katkestanud.
11. Artikli 8.27 lõike 7 alusel määratud kohtukoosseis loobub pädevusest seoses nõuetega või nende osadega, mille suhtes käesoleva artikli alusel moodustatud liidetud kohtukoosseis on saanud pädevuse.
12. Käesoleva artikli alusel moodustatud liidetud kohtukoosseisu otsus seoses selliste nõuetega või nende osadega, mille suhtes ta on saanud pädevuse, on artikli 8.27 lõike 7 alusel määratud kohtukoosseis jaoks siduv seoses selliste nõuete või nende osadega.
13. Investor võib tagasi võtta käesoleva jao kohase nõude, mille suhtes kohaldatakse liitmist, ja sellist nõuet ei tohi esitada teist korda artikli 8.23 alusel. Kui ta teeb seda hiljemalt 15 päeva jooksul pärast liitmisteate saamist, ei takista tema varem esitatud nõue investori vaidluse lahendamist muude kui käesoleva jao sätete kohaselt.
14. Investori taotlusel võib liidetud kohtukoosseis võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et kaitsta selle investori konfidentsiaalset või kaitstud teavet seoses teiste investoritega. Need meetmed võivad hõlmata konfidentsiaalsetest või kaitstud teavet sisaldavatest dokumentidest toimetatud versioonide esitamist teistele investoritele või kokkuleppeid pidada istungeid osaliselt kinnisena.
Artikkel 8.44
Teenuste ja investeeringute komitee
1. Teenuste ja investeeringute komitee annab lepinguosalistele võimaluse konsultatsioonideks käesoleva peatükiga seotud küsimustes, sealhulgas:
a) |
raskused, mis võivad tekkida käesoleva peatüki rakendamisel; |
b) |
käesoleva peatüki võimalikud parandused, arvestades eelkõige kogemusi ja suundumusi teistes rahvusvahelistes foorumites ning võttes aluseks lepinguosaliste muud lepingud. |
2. Teenuste ja investeeringute komitee võtab lepinguosaliste nõusolekul ja pärast oma vastavate sisenõuete ja -menetluste täitmist vastu kohtu liikmete tegevusjuhendi, mida kohaldatakse käesolevast peatükist tulenevates vaidlustes ja mis võivad asendada kohaldatavaid eeskirju või neid täiendada, ning need võivad käsitleda muu hulgas järgmisi teemasid:
a) |
avalikustamiskohustused; |
b) |
kohtu liikmete sõltumatus ja erapooletus ning |
c) |
konfidentsiaalsus. |
Lepinguosalised teevad kõik endast sõltuva tagamaks, et tegevusjuhend võetakse vastu hiljemalt esimesel päeval pärast käesoleva lepingu ajutise kohaldamise algust või jõustumist, ning igal juhul hiljemalt kaks aastat pärast seda kuupäeva.
3. Teenuste ja investeeringute komitee võib lepinguosaliste nõusolekul ja pärast oma vastavate sisenõuete ja -menetluste täitmist teha järgmist:
a) |
anda laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele soovitus võtta vastu käesoleva lepingu tõlgendused kooskõlas artikli 8.31 lõikega 3; |
b) |
võtta vastu ja muuta eeskirju, millega täiendatakse kohaldatavaid vaidluste lahendamise eeskirju, ja muuta läbipaistvust käsitlevaid kohaldatavaid eeskirju. Need eeskirjad ja muudatused on käesoleva jao alusel moodustatud kohtule siduvad; |
c) |
võtta vastu vahendamise eeskirju, mida saavad kasutada vaidluses osalevad pooled, nagu on osutatud artiklis 8.20; |
d) |
anda CETA ühiskomiteele soovitus võtta vastu artikli 8.10 lõike 3 kohase õiglase ja võrdse kohtlemise täiendavaid elemente ning |
e) |
esitada CETA ühiskomiteele soovitusi apellatsioonikohtu toimimise kohta kooskõlas artikli 8.28 lõikega 8. |
Artikkel 8.45
Väljajätmine
Käesoleva jao ja kahekümne üheksanda peatüki („Vaidluste lahendamine“) vaidluste lahendamise sätteid ei kohaldata 8-C lisas nimetatud küsimuste suhtes.
ÜHEKSAS PEATÜKK
Piiriülene teenustekaubandus
Artikkel 9.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused“ – tegevus, mis on seotud õhusõiduki või õhusõiduki osaga, kui õhusõiduk on liiklusest kõrvaldatud ja need ei hõlma niinimetatud liinihooldust;
„lennujaamateenused“ – lennujaamataristu, sealhulgas terminalide, lennuradade, ruleerimisteede ja perroonide, parkimisrajatiste ning lennujaamasiseste transpordisüsteemide käitamine või haldamine kas tasu eest või lepingu alusel. Suurema kindluse huvides ei sisalda lennujaamateenused lennujaamade või lennujaama maade omandiõigust või nendesse investeerimist ega juhatuse täidetavaid ülesandeid. Lennujaamateenused ei hõlma aeronavigatsiooniteenuseid;
„arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“ – teenuse osutamine selliste arvutisüsteemide abil, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, piletite kättesaadavuse, piletihindade ja hinnareeglite kohta, ja mille kaudu on võimalik teha broneeringuid või väljastada pileteid;
„piiriülene teenustekaubandus“ ehk „teenuste piiriülene osutamine“ – teenuse osutamine:
a) |
lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või |
b) |
lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenuse tarbijale, |
kuid see ei hõlma teenuse osutamist lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise isiku poolt.
„maapealne teenindus“ – teenuse osutamine tasu eest või lepingu alusel järgmistes valdkondades: maapealne juhtimine ja järelevalve, sealhulgas lastimise kontroll ja sideteenused; reisijate teenindamine, pagasi-, kauba- ja postikäitlus; kütuse- ja õlikäitlus; liinihooldus, lennutegevus ja meeskonna juhtimine; maapealne transport või toitlustusteenused. Maapealse teeninduse hulka ei kuulu turvateenused või tsentraliseeritud lennujaamataristu käitamine või haldamine, nagu pagasi käitlemise süsteemid, jäätõrjerajatised, kütuse jaotussüsteemid või lennujaamasisesed transpordisüsteemid;
„õhutranspordi teenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalus vabalt müüa ja turustada oma õhutransporditeenuseid, sealhulgas kõik turustamise aspektid, nagu turu-uuringud, reklaam ja turustamine, kuid see ei sisalda õhutransporditeenuste hinnakujundust ega kohaldatavaid tingimusi, ning
„teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel“ – kõik teenused, mida ei osutata ärilistel alustel ega ühe või mitme teenuseosutajaga konkureerides.
Artikkel 9.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse sellise meetme suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab ja mis mõjutab teise lepinguosalise teenuseosutaja piiriülest teenustekaubandust, sealhulgas meede, mis mõjutab
a) |
teenuse tootmist, jaotamist, turustamist, müüki ja kättetoimetamist; |
b) |
teenuse ostmist, kasutamist või selle eest maksmist ning |
c) |
seoses teenuse osutamisega selliste teenuste kättesaadavust ja kasutamist, mida tuleb pakkuda avalikkusele. |
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetme suhtes, mis mõjutab:
a) |
teenuseid, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel; |
b) |
Euroopa Liidu puhul audiovisuaalseid teenuseid; |
c) |
Kanada puhul kultuurimajandust; |
d) |
artiklis 13.1 („Mõisted“) määratletud finantsteenuseid; |
e) |
lennuteenuseid, lennuteenustega seotud tugiteenuseid ja muid teenuseid, mida osutatakse lennutranspordi vahenditega, (13) välja arvatud:
|
f) |
lepinguosalise hanget, mille eesmärk on osta kaupu või teenuseid valitsuse ülesannete täitmiseks, mitte äriotstarbelise edasimüügi eesmärgil või kasutamiseks äriotstarbeliseks müügiks ette nähtud kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel, olenemata sellest, kas kõnealune hange on „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ artikli 19.2 lõike 2 („Kohaldamisala“) tähenduses, või |
g) |
subsiidiumi või muud valitsuse toetust, mis on seotud lepinguosalise pakutavate teenuste piiriülese kaubandusega. |
3. Käesolev peatükk ei mõjuta lepinguosaliste 17. detsembril 2009 Brüsselis ja 18. detsembril 2009 Ottawas sõlmitud Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu kohaseid õigusi ja kohustusi.
4. Käesoleva peatükiga ei panda lepinguosalisele kohustust seoses teise lepinguosalise elanikuga, kes soovib alalist juurdepääsu tema tööturule või tööhõivele tema territooriumil, ega anta kõnealusele elanikule õigusi seoses juurdepääsu või tööhõivega.
Artikkel 9.3
Võrdne kohtlemine
1. Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise teenuseosutajatele ja teenustele vähemalt sama soodsa kohtlemise, nagu ta tagab sarnases olukorras oma teenuseosutajatele ja teenustele.
2. Suurema kindluse huvides tähendab lepinguosalise võimaldatud lõike 1 kohane kohtlemine Kanada muu kui föderaaltasandi valitsuse puhul või Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse puhul vähemalt sama soodsat kohtlemist nagu kõige soodsam kohtlemine sarnases olukorras, mida see valitsus võimaldab oma teenuseosutajatele ja teenustele.
Artikkel 9.4
Ametlikud nõuded
Artikkel 9.3 ei takista lepinguosalisel vastu võtta või säilitada meedet, mis näeb ette ametlikud nõuded seoses teenuse osutamisega, tingimusel et selliseid nõudeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist. Nimetatud meetmed hõlmavad järgmisi nõudeid:
a) |
saada litsents, registreering, sertifitseerimine või luba, et osutada teenust, või teatud kutseala liikmesuse nõue, näiteks erialaorganisatsiooni liikmeks võtmise taotlemine või osalemine erialaorganisatsioonide liikmete kollektiivses hüvitusfondis; |
b) |
teenuseosutajale kehtestatud nõue omada kohalikku esindajat või kohalikku aadressi; |
c) |
rääkida riigikeet või omada juhiluba või |
d) |
et teenuseosutaja:
|
Artikkel 9.5
Enamsoodustusrežiim
1. Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise teenuseosutajatele ja teenustele vähemalt sama soodsa kohtlemise, nagu on tagatud sarnases olukorras kolmanda riigi teenuseosutajatele ja teenustele.
2. Suurema kindluse huvides tähendab lepinguosalise lõike 1 kohane kohtlemine Kanada muu kui föderaaltasandi valitsuse puhul või Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse puhul kohtlemist, mille nimetatud valitsus tagab sarnases olukorras oma territooriumil kolmanda riigi teenustele või teenuseosutajatele.
3. Lõiget 1 ei kohaldata lepinguosalise olemasolevate või tulevaste selliste meetmete kohase kohtlemise suhtes, millega nähakse ette, sealhulgas kolmanda riigiga sõlmitud kokkuleppe või lepingu kaudu, millega tunnustatakse katse- ja analüüsiteenuste ja teenuseosutajate akrediteerimist, remondi- ja hooldusteenuste ja teenuseosutajate akrediteerimise tunnustamine ning nende akrediteeritud teenuste tulemuste või nende teenuseosutajate tehtud töö ja töötulemuste tingimustele vastavuse sertifitseerimine.
Artikkel 9.6
Turulepääs
Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita kogu oma territooriumi hõlmavat või riikliku, provintsi, territoriaalse, piirkondliku või kohaliku tasandi haldusmeedet, millega piiratakse:
a) |
teenuseosutajate arvu kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või majandusvajaduste testi nõude näol; |
b) |
teenustealaste tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol või |
c) |
teenustealaste tehingute koguarvu või teenuste üldmahtu, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena. |
Artikkel 9.7
Reservatsioonid
1. Artikleid 9.3, 9.5 ja 9.6 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) |
olemasolev mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab:
|
b) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või |
c) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda meetme, nagu see oli olemas vahetult enne muutmist, vastavust artiklitele 9.3, 9.5 ja 9.6. |
2. Artikleid 9.3, 9.5 ja 9.6 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline kehtestab või säilitab seoses sektori, allsektori või tegevusega, nagu on sätestatud tema II lisa loendis.
Artikkel 9.8
Eeliste keelamine
Lepinguosaline võib keelata teise lepinguosalise teenuseosutajale, kes on selle lepinguosalise ettevõte, ja selle teenuseosutaja teenustele käesoleva peatüki kohased eelised, kui:
a) |
ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi teenuseosutaja ning |
b) |
keelav lepinguosaline võtab vastu kolmanda riigi suhtes meetme või säilitab meedet, mis:
|
KÜMNES PEATÜKK
Füüsiliste isikute ajutine sisenemine lepinguosalise territooriumile ja seal viibimine ärilisel eesmärgil
Artikkel 10.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„lepingulised teenuseosutajad“ – füüsilised isikud, kelle on tööle võtnud lepinguosalise ettevõte, kes ei oma tegevuskohta teise lepinguosalise territooriumil ning kes on sõlminud heauskse lepingu (muul viisil kui CPC 872 kohase agentuuri kaudu) teise lepinguosalise tarbijale sellise teenuse osutamiseks, mis eeldab tema töötajate ajutist viibimist viimati nimetatud lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;
„ettevõte“ – artiklis 8.1 („Mõisted“) määratletud ettevõte;
„sõltumatud spetsialistid“ – teenuste osutamisega tegelevad füüsilised isikud, kes on lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei oma tegevuskohta teise lepinguosalise territooriumil ning kes on sõlminud heauskse lepingu (muul viisil kui CPC 872 kohase agentuuri kaudu) teise lepinguosalise tarbijale sellise teenuse osutamiseks, mis eeldab füüsilise isiku ajutist viibimist viimati nimetatud lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;
„võtmeisikud“ – investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, investorid või ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad:
a) „investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud“ – juhi või spetsialisti ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest, kuid ei tee tehinguid otse üldsusega ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast;
b) „investorid“ – füüsilised isikud, kes teevad oma järelevalve- või täidesaatvate volituste piires investeeringu või arendavad või haldavad investeeringut, mille jaoks asjaomased isikud või asjaomased isikud palganud ettevõte on eraldanud märkimisväärse koguse kapitali või on seda tegemas, ning
c) „ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad“ – füüsilised isikud, kes on vähemalt ühe aasta olnud lepinguosalise ettevõtte töötajad või osanikud ning kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse (mis võib olla lepinguosalise ettevõtte tütarettevõte, filiaal või emaettevõte). Kõnealune füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool loetletud kategooriasse:
i) „juhtivtöötajad“ – ettevõttes juhtival kohal töötavad füüsilised isikud, kes:
A) |
peaasjalikult suunavad ettevõtte haldamist või juhivad ettevõtet, selle osakonda või allüksust ning |
B) |
omavad otsuste tegemisel suurt mänguruumi, mis võib hõlmata õigust töötajaid tööle võtta ja neid töölt vabastada või võtta muid personaliga seotud meetmeid (anda ametikõrgendust või lubada töölt lahkuda), ning
|
ii) „spetsialistid“ – ettevõttes töötavad füüsilised isikud, kellel on:
A) |
harukordsed teadmised ettevõtte toodete või teenuste kohta ja nende kasutamise kohta rahvusvahelistel turgudel või |
B) |
kõrgetasemelised oskused või teadmised seoses ettevõtte tööprotsesside ja -korraldusega, nagu tootmine, uurimisseadmed, töövõtted või juhtimine. |
Oskuste või teadmiste hindamisel võtavad lepinguosalised arvesse sellist suutlikkust, mis on ebatavaline ja erineb konkreetses sektoris tavaliselt esinevast suutlikkusest ning mida ei ole lihtne teisele füüsilisele isikule kiiresti üle anda. Selline suutlikkus on omandatud tänu spetsiaalsele akadeemilisele kvalifikatsioonile või ulatuslikele ettevõttes saadud kogemused, või
iii) „kõrgharidusega praktikandid“ – füüsilised isikud:
A) |
kellel on kõrgharidus ning |
B) |
kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse, ning |
„ärilisel eesmärgil riiki sisenevad ja riigis viibivad füüsilised isikud“ – võtmeisikud, lepingulised teenuseosutajad, sõltumatud spetsialistid või lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kes on lepinguosalise kodanikud.
Artikkel 10.2
Eesmärk ja kohaldamisala
1. Käesolev peatükk kajastab lepinguosaliste vahelisi sooduskaubandussuhteid ning ühist eesmärki hõlbustada teenustekaubandust ja investeerimist, lubades füüsilistel isikutel siseneda ärilisel eesmärgil ajutiselt lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida ning tagades protsessi läbipaistvuse.
2. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või kehtima jätnud seoses võtmeisikute, lepinguliste teenuseosutajate, sõltumatute spetsialistide ja lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute oma territooriumile ajutise sisenemise ja seal ajutise viibimisega. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- või töökohaga seotud meetmete suhtes.
3. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute ajutist sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mida on vaja tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida lepinguosaline saab käesoleva peatüki tingimuste kohaselt. Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada käesoleva peatüki kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.
4. Niivõrd, kuivõrd käesoleva peatüki kohaseid kohustusi ei võeta, kohaldatakse endiselt kõiki muid lepinguosaliste õigusaktides kehtestatud riiki sisenemise ja seal viibimisega seotud nõudeid, sealhulgas neid, mis käsitlevad riigis viibimise kestust.
5. Olenemata käesoleva peatüki sätetest kohaldatakse jätkuvalt kõiki lepinguosaliste õigusaktides kehtestatud tööhõive- ja sotsiaalkindlustusmeetmetega seotud nõudeid, sealhulgas miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid õigusnorme.
6. Käesolevat peatükki ei kohaldata juhul, kui ajutise riiki sisenemise ja ajutise riigis viibimise eesmärk või tagajärg on sekkumine tööturu osapoolte vaidlusse või läbirääkimistesse või sellise vaidluse või selliste läbirääkimiste tulemuse mõjutamine muul moel või sekkumine sellises vaidluses või sellistes läbirääkimistes osalevate füüsiliste isikute töölevõtmisse.
Artikkel 10.3
Üldised kohustused
1. Lepinguosaline lubab kooskõlas käesoleva peatükiga ajutiselt siseneda ärilisel eesmärgil oma territooriumile teise lepinguosalise füüsilistel isikutel, kes järgivad lepinguosalise sisserändemeetmeid, mida kohaldatakse ajutise riiki sisenemise suhtes.
2. Lepinguosaline kohaldab oma käesoleva peatüki sätetega seotud meetmeid kooskõlas artikli 10.2 lõikega 1 ning ta kohaldab neid meetmeid eeskätt selleks, et vältida käesoleva lepingu kohase kaupade või teenustega kauplemise või investeerimistegevuse põhjendamatut vähendamist või edasilükkamist.
3. Lepinguosaline tagab, et ajutise riiki sisenemise taotluste menetlemise tasud on mõistlikud ja vastavuses kantud kuludega.
Artikkel 10.4
Teabe esitamine
1. Lisaks kahekümne seitsmendale peatükile („Läbipaistvus“) ja tunnistades, kui oluline on lepinguosaliste jaoks teise lepinguosalise territooriumile ajutist sisenemist käsitleva teabe läbipaistvus, teeb lepinguosaline hiljemalt 180 päeva pärast käesoleva lepingu jõustumist teisele lepinguosalisele kättesaadavaks selgitavad materjalid käesoleva peatüki kohasel teise lepinguosalise territooriumile ajutisel sisenemisel kohaldatavate nõuete kohta, mis võimaldab teise lepinguosalise äritegelastel nende nõuetega tutvuda.
2. Kui lepinguosaline kogub ja säilitab andmeid käesoleva peatüki alusel teise lepinguosalise territooriumile ajutise sisenemise kohta äritegelaste kategooriate kaupa, teeb lepinguosaline selle teabe taotluse korral kättesaadavaks teisele lepinguosalisele kooskõlas eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega.
Artikkel 10.5
Kontaktpunktid
1. Lepinguosalised määravad kindlaks järgmised kontaktpunktid:
a) |
Kanadas: direktor ajutisi elanikke käsitlev poliitika sisserände haru Kanada kodakondsus- ja sisserändeministeerium |
b) |
Euroopa Liidus: peadirektor kaubanduse peadirektoraat Euroopa Komisjon |
c) |
Euroopa Liidu liikmesriikides 10-A lisas loetletud kontaktpunktid või nende vastavad õigusjärglased. |
2. Kanada ja Euroopa Liidu kontaktpunktid ning vajaduse korral Euroopa Liidu liikmesriikide kontaktpunktid vahetavad kooskõlas artikliga 10.4 teavet ning nende esindajad kohtuvad ettenähtud korras, et arutada käesoleva peatükiga seotud küsimusi, nagu:
a) |
käesoleva peatüki rakendamine ja haldamine, sealhulgas lepinguosaliste tavad teise lepinguosalise territooriumile ajutise sisenemise lubamisel; |
b) |
ühiste kriteeriumide väljatöötamine ja vastuvõtmine ning tõlgendused käesoleva peatüki rakendamiseks; |
c) |
meetmete väljatöötamine, et hõlbustada veelgi äritegelaste ajutist sisenemist teise lepinguosalise territooriumile, ning |
d) |
CETA ühiskomitee soovitused käesoleva peatüki kohta. |
Artikkel 10.6
Teistes peatükkides sätestatud kohustused
1. Käesoleva lepinguga ei kehtestata lepinguosalisele mingeid kohustusi seoses lepinguosalise sisserändemeetmetega, välja arvatud juhul, kui see on eraldi sätestatud käesolevas peatükis ja kahekümne seitsmendas peatükis („Läbipaistvus“).
2. Piiramata mis tahes otsust lubada teise lepinguosalise füüsilistel isikutel ajutiselt siseneda teise lepinguosalise territooriumile käesoleva peatüki tingimustel, sealhulgas sellise loa alusel ette nähtud viibimise kestust:
a) |
inkorporeeritakse artikkel 9.3 („Võrdne kohtlemine“) ja artikkel 9.6 („Turulepääs“) kooskõlas artikliga 9.4 („Ametlikud nõuded“) ja artikliga 9.2 („Kohaldamisala“), kuid mitte artikli 9.2 lõike 2 punktiga d, käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse järgmistesse kategooriatesse kuuluvate teise lepinguosalise territooriumil ärilisel eesmärgil viibivate füüsiliste isikute kohtlemisel:
|
b) |
inkorporeeritakse artikkel 9.5 („Enamsoodustusrežiim“) kooskõlas artikliga 9.4 („Ametlikud nõuded“) ja artikliga 9.2 („Kohaldamisala“), kuid mitte artikli 9.2 lõike 2 punktiga d, käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse järgmistesse kategooriatesse kuuluvate teise lepinguosalise territooriumil ärilisel eesmärgil viibivate füüsiliste isikute kohtlemisel:
|
3. Suurema kindluse huvides kohaldatakse lõiget 2 selliste asjakohastesse kategooriatesse kuuluvate teise lepinguosalise territooriumil ärilisel eesmärgil viibivate füüsiliste isikute kohtlemisel, kes osutavad kolmeteistkümnenda peatüki („Finantsteenused“) artiklis 13.1 („Mõisted“) määratletud teenuseid. Lõiget 2 ei kohaldata meetmete suhtes, mis on seotud lepinguosalise või kolmanda riigi füüsilistele isikutele ajutise sisenemise loa andmisega.
4. Kui lepinguosaline on sätestanud I, II või III lisas esitatud kohustuste tariifitabelis reservatsiooni, kohaldatakse asjaomast reservatsiooni ka lõike 2 suhtes niivõrd, kuivõrd reservatsiooniga ette nähtud või lubatud meede mõjutab teise liikmesriigi territooriumil ärilisel eesmärgil viibivate füüsiliste isikute kohtlemist.
Artikkel 10.7
Võtmeisikud
1. Lepinguosaline lubab kooskõlas 10–B lisas loetletud reservatsioonide ja eranditega teise lepinguosalise võtmeisikutel siseneda ajutiselt oma territooriumile ja seal ajutiselt viibida.
2. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita piiranguid oma territooriumile ajutiselt siseneda lubatavate teise lepinguosalise võtmeisikute hulgale ei arvuliselt ega majandusvajaduste testi nõudena.
3. Lepinguosaline lubab investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevatel isikutel ajutiselt siseneda oma territooriumile, nõudmata tööluba või muud sarnase otstarbega eelneva heakskiidu menetlust.
4. Lepinguosaline lubab ajutiselt töötada oma territooriumil teise lepinguosalise ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatel ja investoritel.
5. Võtmeisikute lubatav viibimise kestus on järgmine:
a) |
ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad (spetsialistid ja juhtival kohal töötavad isikud): kolm aastat või lepingu kestus (olenevalt sellest, kumb on lühem), mida võib oma territooriumile ajutist sisenemist ja seal viibimist lubava lepinguosalise äranägemisel pikendada kuni 18 kuud (14); |
b) |
ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad (kõrgharidusega praktikandid): üks aasta või lepingu kestus (olenevalt sellest, kumb on lühem); |
c) |
investorid: üks aasta, mida võib oma territooriumile ajutist sisenemist ja seal viibimist lubava lepinguosalise äranägemisel pikendada; |
d) |
investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud: 90 päeva iga kuuekuulise ajavahemiku jooksul (15). |
Artikkel 10.8
Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid
1. Lepinguosaline lubab kooskõlas 10-E lisaga teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ajutiselt siseneda oma territooriumile ja seal viibida järgmistel tingimustel:
a) |
füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles sellise ettevõtte töötaja, mis on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks. Kui teenuslepingu kestus on üle 12 kuu, kehtivad käesolevas peatükis sätestatud kohustused üksnes lepingu esimese 12 kuu jooksul; |
b) |
teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema pakkunud neid teenuseid asjaomaseid teenuseid pakkuva ettevõtte töötajana vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul ning neil peab olema kõnealuse taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus (16) lepinguga hõlmatud sektoris; |
c) |
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
|
d) |
füüsilised isikud ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab ettevõte lepinguliste teenuseosutajate tööandjana; |
e) |
käesoleva artikliga ette nähtud ajutine sisenemine lepinguosalise territooriumile ja seal viibimine on seotud üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamisega. Artiklis 11.1 („Mõisted“) määratletud asjakohane asutus võib anda ettenähtud korras vastastikuse tunnustamise lepingu kaudu või muul viisil õiguse kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse, ning |
f) |
teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva lepinguosalise õigusnormide ja muude õiguslike nõuetega (18). |
2. Lepinguosaline lubab kooskõlas 10-E lisaga teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel ajutiselt siseneda oma territooriumile ja seal viibida järgmistel tingimustel:
a) |
füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks. Kui teenuslepingu kestus on üle 12 kuu, kehtivad käesolevas peatükis sätestatud kohustused üksnes lepingu esimese 12 kuu jooksul; |
b) |
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris; |
c) |
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
|
d) |
käesoleva artikliga ette nähtud ajutine sisenemine lepinguosalise territooriumile ja seal viibimine on seotud üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamisega. Artiklis 11.1 („Mõisted“) määratletud asjakohane asutus võib anda ettenähtud korras vastastikuse tunnustamise lepingu kaudu või muul viisil õiguse kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse, ning |
e) |
teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva lepinguosalise õigusnormide ja muude õiguslike nõuetega. |
3. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita piiranguid riigi territooriumile ajutiselt siseneda lubatavate teise lepinguosalise lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide hulgale ei arvuliselt ega majandusvajaduste testi nõudena, kui 10-E lisas ei ole sätestatud teisiti.
4. Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid võivad viibida lepinguosalise territooriumil kokku kuni 12 kuud (lepinguosalise äranägemisel võib seda aega pikendada) iga 24kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Artikkel 10.9
Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud
1. Lepinguosaline lubab kooskõlas 10-B lisaga teise lepinguosalise lühiajalisel ärivisiidil olevatel isikutel ajutiselt siseneda oma territooriumile ja seal viibida 10-D lisas loetletud tegevuse sooritamiseks, tingimusel et kõnealused isikud:
a) |
ei müü kaupa või teenust otse üldsusele; |
b) |
ei saa töötasu selle lepinguosalise territooriumil asuvast allikast, kus nad lühiajaliselt ärivisiidil viibivad, ning |
c) |
ei tegele teenuse osutamisega lepingu raames, mille on sõlminud ühelt poolt ettevõte, kes ei ole äriliselt esindatud selle lepinguosalise territooriumil, kus lühiajalisel ärivisiidil olev isik ajutiselt viibib, ja teiselt poolt kõnealusel territooriumil asuv tarbija, välja arvatud 10-D lisas sätestatud juhul. |
2. Lepinguosaline lubab ajutiselt siseneda oma territooriumile lühiajalisel ärivisiidil olevatel isikutel, nõudmata tööluba või muud sarnase otstarbega eelneva heakskiidu menetlust.
3. Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud võivad viibida lepinguosalise territooriumil kuni 90 päeva iga kuuekuulise ajavahemiku jooksul (20).
Artikkel 10.10
Kohustuste läbivaatamine
Lepinguosalised kaaluvad viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist oma artiklites 10.7–10.9 sätestatud kohustuste ajakohastamist.
ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK
Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine
Artikkel 11.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„jurisdiktsioon“ – Kanada ning iga selle provintsi ja territooriumi territoorium või Euroopa Liidu iga liikmesriigi territoorium, kui käesolevat lepingut kohaldatakse nende territooriumide suhtes kooskõlas artikliga 1.3 („Geograafiline kohaldamisala“);
„läbirääkimisi pidav üksus“ – lepinguosalise isik või organ, kellele on antud õigus või volitus pidada kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu üle läbirääkimisi;
„erialane töökogemus“ – ametikohustuste tõhus ja seaduslik täitmine;
„kutsekvalifikatsioon“ – haridust tõendava dokumendiga ja/või erialase töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon;
„asjakohane asutus“ – asutus või organ, mis on õigus- või haldusnormide kohaselt määratud tunnustama kvalifikatsioone ja väljastama lube teatud kutsealal töötamiseks teatud jurisdiktsioonis, ning
„reguleeritud kutseala“ – kutsetegevus, millel tegutsemiseks, sealhulgas kutsenimetuse kasutamiseks, tuleb omada tulenevalt õigus- või haldusnormidest spetsiaalset kutsekvalifikatsiooni.
Artikkel 11.2
Eesmärk ja kohaldamisala
1. Käesolevas peatükis kehtestatakse raamistik, et lihtsustada õiglast, läbipaistvat ja järjekindlat lepinguosaliste kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise korda, ning sätestatakse üldised tingimused läbirääkimiste pidamiseks kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise üle.
2. Käesolevat peatükki kohaldatakse kutsealade suhtes, mis on reguleeritud mõlema lepinguosalise territooriumil, sealhulgas kõikides või teatavates Euroopa Liidu liikmesriikides ning kõikides või teatavates Kanada provintsides ja kõikidel või teatavatel territooriumidel.
3. Lepinguosaline ei tunnusta kutsekvalifikatsiooni viisil, mis mõjuks teenuseosutajale tegevusloa andmise või teenuseosutaja litsentsimise või sertifitseerimise kriteeriumide kohaldamisel diskrimineerivalt või mis kujutaks endast teenustekaubanduse varjatud piiramist.
4. Käesoleva peatüki kohaselt sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingut kohaldatakse kogu Euroopa Liidu ja Kanada territooriumil.
Artikkel 11.3
Läbirääkimised kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu üle
1. Lepinguosaline kutsub oma asjakohaseid asutusi või vajaduse korral oma kutseühinguid üles koostama ja esitama artikli 26.2 lõike 1 punkti b alusel loodud ühisele kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise komiteele („vastastikuse tunnustamise ühiskomitee“) ühised soovitused kavandatavate vastastikuse tunnustamise lepingute kohta.
2. Soovituses tuleks hinnata vastastikuse tunnustamise lepingu võimalikku väärtust, lähtudes sellistest kriteeriumidest nagu turu avatuse olemasolev tase, sektori vajadused ja ärivõimalused, näiteks vastastikuse tunnustamise lepingust tõenäoliselt kasu saavate spetsialistide arv, teiste vastastikuse tunnustamise lepingute olemasolu asjaomases sektoris, ning eeldatavast kasust majanduse ja äritegevuse arengu seisukohast. Lisaks tuleks selles hinnata lepinguosaliste litsentsimis- või kvalifitseerimiskorra kokkusobivust ning lähenemisviisi, mida kavatsetakse rakendada läbirääkimistel vastastikuse tunnustamise lepingu üle.
3. Vastastikuse tunnustamise ühiskomitee vaatab soovituse mõistliku aja jooksul läbi, et tagada selle kooskõla käesoleva peatüki nõuetega. Kui need nõuded on täidetud, määrab vastastikuse tunnustamise ühiskomitee kindlaks läbirääkimiste pidamise korra ja lepinguosalised teavitavad sellest oma asjakohaseid asutusi.
4. Läbirääkimisi pidavad üksused alustavad seejärel läbirääkimisi ja esitavad vastastikuse tunnustamise lepingu eelnõu vastastikuse tunnustamise ühiskomiteele.
5. Seejärel vaatab vastastikuse tunnustamise ühiskomitee kõnealuse lepingu eelnõu läbi, et tagada selle kooskõla käesoleva lepinguga.
6. Kui vastastikuse tunnustamise leping on vastastikuse tunnustamise ühiskomitee meelest käesoleva lepinguga kooskõlas, võtab vastastikuse tunnustamise ühiskomitee kõnealuse lepingu vastu oma otsusega, mille tingimuseks on see, et lepinguosaline teavitab vastastikuse tunnustamise ühiskomiteed seejärel oma vastavate riigisiseste nõuete täitmisest. Otsus muutub lepinguosalistele siduvaks pärast seda, kui lepinguosaline on vastastikuse tunnustamise ühiskomiteele vastava teate edastanud.
Artikkel 11.4
Tunnustamine
1. Vastastikuse tunnustamise lepinguga ette nähtud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine võimaldab teenuseosutajal tegutseda oma kutsealal vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsioonis vastastikuse tunnustamise lepingus sätestatud tingimustel.
2. Kui lepinguosaline tunnustab vastastikuse tunnustamise lepingu alusel teise lepinguosalise teenuseosutaja kutsekvalifikatsiooni, kohtlevad vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni asjakohased asutused asjaomast teenuseosutajat vähemalt sama soodsalt, kui nad kohtleksid sarnases olukorras sarnast teenuseosutajat, kelle kutsekvalifikatsioon on sertifitseeritud või tõendatud lepinguosalise enda jurisdiktsioonis.
3. Vastastikuse tunnustamise lepingu kohase tunnustamise tingimuseks ei saa seada seda, et:
a) |
teenuseosutaja peab vastama teatavale kodakondsus- või mis tahes vormis elukohanõudele või |
b) |
teenuseosutaja peab olema omandanud hariduse või kogemuse või läbinud koolituse lepinguosalise enda jurisdiktsioonis. |
Artikkel 11.5
Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitee
Artikli 11.3 rakendamise eest vastutav kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitee:
a) |
koosneb Kanada ja Euroopa Liidu esindajatest, kes seda ka ühiselt juhivad ning kes ei tohi olla artikli 11.3 lõikes 1 nimetatud asjakohaste asutuste ja kutseühingute liikmed. Kõnealuste esindajate nimekiri kinnitatakse kirjavahetuse teel; |
b) |
tuleb kokku aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel vajaduse korral või siis, kui otsustatakse; |
c) |
määrab kindlaks oma töökorra; |
d) |
hõlbustab teabe vahetamist reguleeritud kutsealade tegevuslubade, litsentsimise või sertifitseerimisega seotud standardeid ja kriteeriume käsitlevate õigusnormide, eeskirjade, tegevuspõhimõtete ja tavade kohta; |
e) |
teeb avalikult kättesaadavaks vastastikuse tunnustamise lepingute alaseid läbirääkimisi ja kõnealuste lepingute rakendamist käsitleva teabe; |
f) |
annab laialulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele aru vastastikuse tunnustamise lepingute teemaliste läbirääkimiste edenemisest ja kõnealuste lepingute rakendamisest ning |
g) |
annab vajaduse korral teavet ja täiendab 11-A lisas sätestatud suuniseid. |
Artikkel 11.6
Vastastikuse tunnustamise lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja kõnealuste lepingute sõlmimise suunised
Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise saavutamise raamistiku osana on lepinguosalised sätestanud 11-A lisas mittesiduvad suunised vastastikuse tunnustamise lepingute üle läbirääkimiste pidamiseks ja kõnealuste lepingute sõlmimiseks.
Artikkel 11.7
Kontaktpunktid
Lepinguosaline määrab käesoleva peatüki haldamiseks ühe või mitu kontaktpunkti.
KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK
Siseriiklikud õigusnormid
Artikkel 12.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„tegevusloa andmine“ – isikule loa andmine teenuse osutamiseks või mis tahes muus majandustegevuses osalemiseks;
„pädev asutus“ – lepinguosalise valitsus- või valitsusväline asutus, kes täidab ülesandeid, mille on talle delegeerinud lepinguosalise mis tahes valitsus, kes annab tegevusloa;
„litsentsimismenetlused“ – haldus- või menetlusnormid, sealhulgas litsentsi muutmiseks või uuendamiseks, mida tuleb järgida, et näidata vastavust litsentsimisnõuetele;
„litsentsimisnõuded“ – olulised nõuded (muud kui kvalifikatsiooninõuded), mida tuleb loa saamiseks, muutmiseks või uuendamiseks järgida;
„kvalifikatsioonimenetlused“ – haldus- või menetlusnormid, mida tuleb kvalifikatsiooninõuetele vastavuse näitamiseks järgida ning
„kvalifikatsiooninõuded“ – pädevusega seotud sisulised nõuded, mida tuleb loa saamiseks, muutmiseks või uuendamiseks järgida.
Artikkel 12.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise vastuvõetud või säilitatava litsentsimisnõudeid, litsentsimismenetlusi, kvalifikatsiooninõudeid või kvalifikatsioonimenetlusi käsitleva meetme suhtes, mis mõjutab järgmist:
a) |
artiklis 9.1 („Mõisted“) määratletud teenuste piiriülene osutamine; |
b) |
teenuse osutamine või muu majandustegevus, mis toimub ärilise esindatuse kaudu teise lepinguosalise territooriumil, sealhulgas niisuguse esindatuse loomine, ning |
c) |
teenuse osutamine teise lepinguosalise füüsilise isiku kaudu lepinguosalise territooriumil kooskõlas artikli 10.6 („Teistes peatükkides sätestatud kohustused“) lõikega 2. |
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata litsentsimisnõuete, litsentsimismenetluste, kvalifikatsiooninõuete või kvalifikatsioonimenetluste suhtes seoses järgmisega:
a) |
olemasolev mittevastav meede, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab, nagu on sätestatud tema I lisa loendis, või |
b) |
seoses ühega järgmistest sektoritest või tegevustest:
|
Artikkel 12.3
Litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ja -menetlused
1. Lepinguosaline tagab, et litsentsimisnõuded, kvalifikatsiooninõuded, litsentsimismenetlused või kvalifikatsioonimenetlused, mille lepinguosaline vastu võtab, põhinevad kriteeriumidel, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse kasutamise meelevaldselt või oma äranägemise järgi.
2. Lõikes 1 osutatud kriteeriumid on:
a) |
selged ja läbipaistvad; |
b) |
objektiivsed ning |
c) |
eelnevalt kindlaks määratud ja avalikustatud. |
3. Lepinguosalised tunnistavad, et ministrile määratud kohustuslik kaalutlusõigus seoses avalikes huvides loa andmise otsustamisega ei ole vastuolus lõike 2 punktiga c, tingimusel et seda õigust kasutatakse kooskõlas kohaldatava põhikirja esemega, mitte meelevaldselt, ja et selle kasutamine ei ole teisiti vastuolus käesoleva lepinguga.
4. Lõiget 3 ei kohaldata erialateenuste litsentsimisnõuete või kvalifikatsiooninõuete suhtes.
5. Lepinguosaline tagab, et luba antakse niipea, kui pädev asutus teeb kindlaks, et loa andmise tingimused on täidetud, ja kui luba on antud, et luba jõustub põhjendamatu viivituseta kooskõlas selles kirjeldatud tingimustega.
6. Lepinguosaline säilitab või asutab kohtud, vahekohtud, haldusvaidluste komisjonid või menetlused, millega nähakse ette kahju kannatanud investori taotluse korral, nagu on määratletud artiklis 8.1 („Mõisted“) või kahju kannatanud teenusepakkuja taotluse korral, nagu on määratletud artiklis 1.1 („Üldkohaldatavad mõisted“), teenuse osutamist või muud majandustegevust mõjutavate haldusotsuste kiire läbivaatamine, ja kui see on põhjendatud, siis asjakohased abinõud. Kui sellised menetlused ei ole sõltumatud ametist, kellele on antud asjaomase haldusotsuse tegemise ülesanne, tagab lepinguosaline, et menetlusi kohaldatakse viisil, mis kindlustab objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.
7. Lepinguosaline tagab, et litsentsimismenetlused või kvalifikatsioonimenetlused, mille lepinguosaline vastu võtab või mida ta säilitab, on võimalikult lihtsad ega muuda teenuse osutamist või muud majandustegevust põhjendamatult keeruliseks.
8. Loatasu, mida taotleja peab võib-olla seoses oma loataotlusega maksma, on mõistlik ja vastab tehtud kulutustele ning see ei piira iseenesest teenuse osutamist või muud majandustegevust.
9. Loatasud ei sisalda oksjonitasusid, ressursimakse, litsentsitasusid, makseid pakkumise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest või kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.
10. Lepinguosaline tagab, et litsentsimismenetlused või kvalifikatsioonimenetlused, mida pädev asutus loa andmise protsessis kasutab, ja pädeva asutuse otsused on erapooletud kõigi taotlejate suhtes. Pädev asutus peaks tegema oma otsused sõltumatult ja eelkõige ei tohiks ta olla aruandekohustuslik ühegi isiku ees, kes osutab niisugust teenust või tegeleb muu sellise majandustegevusega, mille jaoks luba nõutakse.
11. Kui olemas on konkreetsed taotlustele loa andmise ajavahemikud, antakse taotlejale mõistlik aeg taotluse esitamiseks. Pädev asutus alustab taotluse menetlemist põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks taotlusi vastu võtta elektroonilisel kujul sarnastel autentsustingimustel nagu paberkandjal avaldusi.
12. Kui seda peetakse asjakohaseks, tuleks originaaldokumentide asemel vastu võtta kinnitatud koopiaid.
13. Lepinguosaline tagab, et loataotluse menetlemine, sealhulgas lõpliku otsuse vastuvõtmine, toimub pärast täieliku taotluse esitamist mõistliku aja jooksul. Lepinguosaline peaks kehtestama taotluse menetlemise tavapärase tähtaja.
14. Taotleja nõudel annab lepinguosalise pädev asutus põhjendamatu viivituseta teada, millises menetlusjärgus taotlus on.
15. Kui taotlust peetakse mittetäielikuks, teavitab lepinguosalise pädev asutus mõistliku aja jooksul taotlejat, teeb teatavaks, millist lisateavet tuleb esitada, ning annab taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada.
16. Kui lepinguosalise pädev asutus lükkab taotluse tagasi, teavitab ta sellest taotlejat põhjendamatu viivituseta kirjalikult. Taotleja nõudmisel teavitab lepinguosalise pädev asutus taotlejat taotluse tagasilükkamise põhjustest ning määrab tähtaja kaebuse esitamiseks otsuse vastu või otsuse läbivaatamise taotlemiseks. Taotlejal peaks olema lubatud esitada taotlus mõistliku tähtaja jooksul uuesti.
KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK
Finantsteenused
Artikkel 13.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutaja“ – lepinguosalise isik, kes osaleb finantsteenuste osutamises lepinguosalise territooriumil ja kes soovib osutada või osutab finantsteenuseid selle teenuse piiriülese pakkumise kaudu;
„finantsteenuste piiriülene osutamine“ või „finantsteenuste piiriülene kaubandus“ – finantsteenuste osutamine:
a) |
lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või |
b) |
lepinguosalise territooriumil selle lepinguosalise isiku poolt teise lepinguosalise isikule, |
kuid see ei hõlma teenuse osutamist lepinguosalise territooriumil investeeringu kaudu sellel territooriumil;
„finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes tegeleb ühe või mitme tegevusega, mis on määratletud käesolevas artiklis finantsteenustena, kui ettevõtja on reguleeritud või tema üle tehakse järelevalvet seoses nende teenuste osutamisega finantseerimisasutusena selle lepinguosalise õiguse kohaselt, kelle territooriumil on tema asukoht, sealhulgas filiaal selle finantsteenuste osutaja lepinguosalise territooriumil, mille peakontorid asuvad teise lepinguosalise territooriumil;
„teise lepinguosalise finantseerimisasutus“ – lepinguosalise territooriumil asuv finantseerimisasutus, sealhulgas filiaal, mida kontrollib teise lepinguosalise isik;
„finantsteenus“ – rahalise iseloomuga teenus, sealhulgas kindlustus ja kindlustusega seotud teenused, pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) ning rahalise iseloomuga teenusega seotud teenused või abiteenused. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusi:
a) |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
|
b) |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):
|
„finantsteenuste osutaja“ – lepinguosalise isik, kes osaleb finantsteenuse pakkumises selle lepinguosalise territooriumil; see mõiste ei hõlma avaliku sektori asutusi;
„investeering“ – investeering artikli 8.1 („Mõisted“) määratluse kohaselt, välja arvatud käesoleva peatüki kohaldamisel seoses selles artiklis osutatud mõistetega „laenud“ ja „võlainstrumendid“:
a) |
finantseerimisasutusele antud laen või finantseerimisasutuse emiteeritud võlainstrument on selles finantseerimisasutuses investeering ainult siis, kui lepinguosaline, kelle territooriumil on finantseerimisasutuse asukoht, käsitab seda regulatiivse kapitalina, ning |
b) |
finantseerimisasutuse antud laen või finantseerimisasutusele kuuluv võlainstrument, mis ei ole punktis a osutatud finantseerimisasutusele antud laen või finantseerimisasutuse võlainstrument, ei ole investeering; suurema kindluse huvides tuleb märkida, et |
c) |
kaheksandat peatükki „Investeeringud“ kohaldatakse laenu või võlainstrumendi suhtes käesoleva peatükiga hõlmatud ulatuses; ning |
d) |
piiriüleste finantsteenuste osutaja antud laen või talle kuuluv võlainstrument, mis ei ole finantseerimisasutusele antud laen või finantseerimisasutuse võlainstrument, on investeering kaheksanda peatüki („Investeeringud“) tähenduses, kui see laen või võlainstrument vastab artiklis 8.1 („Mõisted“) sätestatud investeeringute kriteeriumidele; |
„investor“ – artiklis 8.1 („Mõisted“) määratletud investor;
„uus finantsteenus“ – finantsteenus, mida ei osutata lepinguosalise territooriumil, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil, ja see hõlmab finantsteenuse osutamise kõiki uusi vorme või sellise finantstoote müüki, mida ei müüda lepinguosalise territooriumil;
„lepinguosalise isik“ – artiklis 1.1 („Üldkohaldatavad mõisted“) määratletud lepinguosalise isik, kusjuures suurema kindluse huvides tuleb öelda, et see ei hõlma kolmanda riigi ettevõtte filiaali;
„avaliku sektori asutus“ –
a) |
lepinguosalise valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses olev või tema kontrollitav üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel tingimustel finantsteenuseid osutav institutsioon, või |
b) |
erasektori üksus, mis täidab funktsioone, mis on tavaliselt keskpangal või rahandusasutusel, ning |
„iseregulatsiooni organ“ – valitsusväline asutus, sealhulgas väärtpaberi- või futuuribörs või -turg, arveldusasutus või muu organisatsioon või ühendus, kes teostab oma või delegeeritud regulatiiv- või järelevalvevolitusi finantsteenuste osutajate või finantseerimisasutuste suhtes.
Artikkel 13.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetme suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses järgmisega:
a) |
teise lepinguosalise finantseerimisasutused; |
b) |
teise lepinguosalise investor, selle investori investeering teise lepinguosalise territooriumil asuvas finantseerimisasutuses ning |
c) |
finantsteenuste piiriülene kaubandus. |
2. Suurema kindluse huvides kohaldatakse kaheksanda peatüki („Investeeringud“) sätteid järgmise suhtes:
a) |
meede, mis on seotud lepinguosalise investoriga, selle investori investeeringuga finantsteenuste osutajasse, mis ei ole finantseerimisasutus, ning |
b) |
muu kui finantsteenuste osutamisega seotud meede, mis on seotud lepinguosalise investoriga või selle investori investeeringuga finantseerimisasutuses. |
3. Artiklid 8.10 („Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“), 8.11 („Kahjude hüvitamine“), 8.12 („Sundvõõrandamine“), 8.13 („Ülekanded“), 8.14 („Nõudeõiguse üleminek“), 8.16 („Eeliste keelamine“) ja 8.17 („Ametlikud nõuded“) inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks.
4. Kaheksanda peatüki F jagu („Investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamine“) inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks üksnes nõuete puhul, milles väidetakse, et lepinguosaline on rikkunud artiklit 13.3 või 13.4 seoses finantseerimisasutuse laiendamise, suunamise, tegevuse, hooldamise, kasutamise, kasusaamise ja müügi või võõrandamisega või investeeringuga finantseerimisasutuses, või artiklit 8.10 („Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“), artiklit 8.11 („Kahjude hüvitamine“), 8.12 („Sundvõõrandamine“), artiklit 8.13 („Ülekanded“) või artiklit 8.16 („Eeliste keelamine“).
5. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses järgmisega:
a) |
tegevus või teenused, mis moodustavad riikliku pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemi osa, või |
b) |
tegevus või teenused lepinguosalise nimel lepinguosalise tagatisega või lepinguosalise rahalisi ressursse kasutades, sealhulgas tema avaliku sektori asutused, |
välja arvatud see, et käesolevat peatükki kohaldatakse ulatuses, milles lepinguosaline lubab oma finantseerimisasutustel punktis a või b osutatud tegevust teostada või teenuseid osutada, konkureerides avaliku sektori asutuse või finantseerimisasutusega.
6. Kaheteistkümnes peatükk („Siseriiklikud õigusnormid“) inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks. Suurema kindluse huvides kohaldatakse artiklit 12.3 („Litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ja -menetlused“) lepinguosalise finantsjärelevalveasutuste kohustusliku kaalutlusõiguse teostamise suhtes.
7. Käesoleva peatüki lõikesse 6 inkorporeeritud kaheteistkümnenda peatüki („Siseriiklikud õigusnormid“) sätteid ei kohaldata litsentsimisnõuete, litsentsimismenetluste, kvalifikatsiooninõuete või kvalifikatsioonimenetluste suhtes:
a) |
mittevastava meetme kohaselt, mille Kanada on vastu võtnud või mida ta säilitab, nagu on sätestatud tema III-A lisa loendis; |
b) |
mittevastava meetme kohaselt, mille Euroopa Liit on vastu võtnud või mida ta säilitab, nagu on sätestatud tema I lisa loendis, ulatuses, milles niisugune meede seostub finantsteenustega, ning |
c) |
nagu on sätestatud artikli 12.2 lõike 2 punktis b („Kohaldamisala“), ulatuses, milles niisugune meede seostub finantsteenustega. |
Artikkel 13.3
Võrdne kohtlemine
1. Artikkel 8.6 („Võrdne kohtlemine“) inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse teise lepinguosalise finantseerimisasutuste ja investorite kohtlemise ning nende investeeringute suhtes finantseerimisasutustes.
2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab oma investoritele ja oma investorite investeeringutele artikli 8.6 („Võrdne kohtlemine“) kohaselt, tähendab kohtlemist, mis on tagatud tema oma finantseerimisasutustele ja tema oma investorite investeeringutele finantseerimisasutustes.
Artikkel 13.4
Enamsoodustusrežiim
1. Artikkel 8.7 („Enamsoodustusrežiim“) inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse teise lepinguosalise finantseerimisasutuste ja investorite kohtlemise ning nende investeeringute suhtes finantseerimisasutustes.
2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab kolmanda riigi investoritele ja kolmanda riigi investorite investeeringutele artikli 8.7 („Enamsoodustusrežiim“) lõigete 1 ja 2 kohaselt, tähendab kohtlemist, mis on tagatud kolmanda riigi finantseerimisasutustele ja kolmanda riigi investorite investeeringutele finantseerimisasutustes.
Artikkel 13.5
Usaldatavusmeetmete tunnustamine
1. Käesoleva peatükiga hõlmatud meetme kohaldamisel võib lepinguosaline tunnustada kolmanda riigi usaldatavusmeedet. Niisugune tunnustamine võib:
a) |
olla antud ühepoolselt; |
b) |
saavutatud ühtlustamise või muude vahendite kaudu või |
c) |
põhineda kolmanda riigiga sõlmitud lepingul või kokkuleppel. |
2. Usaldatavusmeedet tunnustav lepinguosaline annab teisele lepinguosalisele piisava võimaluse tõendada, et esinevad asjaolud, milles on või saab olema samaväärne regulatsioon, järelevalve, regulatsiooni rakendamine, ja näeb vajaduse korral ette lepinguosaliste vahel teabe jagamise menetlused.
3. Kui lepinguosaline tunnustab usaldatavusmeedet lõike 1 punkti c kohaselt ja esinevad lõikes 2 nimetatud asjaolud, annab lepinguosaline teisele lepinguosalisele piisava võimaluse pidada läbirääkimisi lepingu või kokkuleppega ühinemise üle või rääkida läbi võrreldava lepingu või kokkuleppe üle.
Artikkel 13.6
Turulepääs
1. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita seoses teise lepinguosalise finantseerimisasutusega või seoses turulepääsuga teise lepinguosalise investori poolse finantseerimisasutuse asutamise kaudu kogu oma territooriumi hõlmavat või riikliku, provintsi, territoriaalse, piirkondliku või kohaliku tasandi meedet,
a) |
millega piiratakse
|
b) |
mis piirab või nõuab teatud liiki juriidilist isikut või ühisettevõtet, mille kaudu finantseerimisasutus võib majandustegevusega tegeleda. |
2. Artikli 8.4 („Turulepääs“) lõige 2 inkorporeeritakse käesolevasse artiklisse ja muudetakse selle osaks.
3. Suurema õiguskindluse huvides kehtib järgmine:
a) |
lepinguosaline võib kehtestada tähtaegu, tingimusi ja menetlusi lubamaks ärilise kohaloleku loomist ja laiendamist, kui see ei ole vastuolus lepinguosalise lõike 1 kohase kohustusega ja on vastavuses käesolevas peatükis sätestatud ülejäänud kohustustega, ning |
b) |
käesolev artikkel ei takista lepinguosalisel nõudmast, et finantseerimisasutus osutaks teatud finantsteenuseid eraldi juriidilise isiku kaudu, kui lepinguosalise õiguse kohaselt ei tohi finantseerimisasutuse pakutavaid finantsteenuseid osutada ühe ja sama üksuse kaudu. |
Artikkel 13.7
Finantsteenuste piiriülene osutamine
1. Artiklid 9.3 („Võrdne kohtlemine“), 9.4 („Ametlikud nõuded“) ja 9.6 („Turulepääs“) inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse nende piiriüleste finantsteenuste osutajate kohtlemise suhtes, kes osutavad 13-A lisas kirjeldatud finantsteenuseid.
2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab oma teenuseosutajatele ja teenustele artikli 9.3 („Võrdne kohtlemine“) lõike 2 kohaselt, tähendab kohtlemist, mis on tagatud tema oma finantsteenuste osutajatele ja finantsteenustele.
3. Meetmed, mida lepinguosaline ei tohi vastu võtta või säilitada seoses teise lepinguosalise teenuseosutajate ja teenustega artikli 9.6 („Turulepääs“) kohaselt, tähendavad meetmeid seoses teise lepinguosalise finantsteenuseid osutavate piiriüleste finantsteenuste osutajatega.
4. Artikkel 9.5 („Enamsoodustusrežiim“) inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajate kohtlemise suhtes.
5. Kohtlemine, mille lepinguosaline on võimaldanud kolmanda riigi teenuseosutajatele ja teenustele artikli 9.5 („Enamsoodustusrežiim“) kohaselt, tähendab kohtlemist, mida võimaldatakse kolmanda riigi finantsteenuste osutajatele ja kolmanda riigi finantsteenustele.
6. Lepinguosaline lubab oma territooriumil asuval isikul ja elanikul sõltumata asukohast osta finantsteenust teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajalt, kelle asukoht on nimetatud teise lepinguosalise territooriumil. See kohustus ei nõua, et lepinguosaline lubaks niisugustel ettevõtjatel tegeleda oma territooriumil äritegevusega või müügipakkumisi teha. Käesoleva artikli kohaldamisel võib lepinguosaline määratleda mõisted „äritegevusega tegelema“ ja „müügipakkumiste tegemine“ kooskõlas lõikega 1.
7. 13-A lisas nimetatud finantsteenuste puhul lubab lepinguosaline teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajal asjaomase reguleeriva asutuse taotluse või teate korral osutada vajaduse korral finantsteenuseid mis tahes uue tarnevormi kaudu või müüa finantstoodet, mida ei müüda lepinguosalise territooriumil, kui esimene lepinguosaline lubab oma finantsteenuste osutajatel osutada niisugust teenust või müüa niisugust toodet oma õiguse kohaselt sarnases olukorras.
Artikkel 13.8
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Lepinguosaline ei nõua, et teise lepinguosalise finantseerimisasutus nimetaks kõrgemasse juhtkonda või juhatusse füüsilised isikud, kellel on teatav kodakondsus.
Artikkel 13.9
Tulemuslikkusnõuded
1. Lepinguosalised räägivad läbi tulemuslikkusnõuete põhimõtted, nagu need, mis on esitatud artiklis 8.5 („Tulemuslikkusnõuded“) seoses investeeringutega finantseerimisasutustesse.
2. Kui pärast kolme aasta möödumist käesoleva lepingu jõustumisest ei ole lepinguosalised neid põhimõtteid kokku leppinud, inkorporeeritakse artikkel 8.5 („Tulemuslikkusnõuded“) lepinguosalise taotluse korral käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse investeeringutele investeerimisasutustes. Selle kohaldamisel tähendab mõiste „investeering“ artiklis 8.5 („Tulemuslikkusnõuded“) investeeringut finantseerimisasutusse tema territooriumil.
3. 180 päeva jooksul pärast lepinguosaliste edukaid läbirääkimisi tulemuslikkusnõuete põhimõtete üle lõike 1 kohaselt või pärast lepinguosalise taotlust inkorporeerida artikkel 8.5 („Tulemuslikkusnõuded“) käesolevasse peatükki kooskõlas lõikega 2 võib lepinguosaline oma loendit vajaduse korral muuta. Iga muudatus peab piirduma reservatsioonide märkimisega seoses selliste olemasolevate meetmetega, mis ei vasta käesoleva peatüki kohasele tulemuslikkusnõuete kohustusele Kanada puhul tema III lisa A jao loendis ja Euroopa Liidu puhul tema I lisa loendis. Artikli 13.10 lõiget 1 kohaldatakse selliste meetmete suhtes seoses tulemuslikkusnõuete põhimõtetega, mis räägiti läbi lõike 1 või artikli 8.5 („Tulemuslikkusnõuded“) alusel, nagu need on inkorporeeritud käesolevasse peatükki lõike 2 kohaselt.
Artikkel 13.10
Reservatsioonid ja erandid
1. Artikleid 13.3, 13.4, 13.6 ja 13.8 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) |
olemasolev mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab:
|
b) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või |
c) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda meetme, nagu see oli olemas vahetult enne muutmist, vastavust artiklitele 13.3, 13.4, 13.6 või 13.8. |
2. Artiklit 13.7 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) |
olemasolev mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab:
|
b) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või |
c) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda meetme, nagu see oli olemas käesoleva lepingu jõustumise ajal, vastavust artiklile 13.7. |
3. Artikleid 13.3, 13.4, 13.6, 13.7 ja 13.8 ei kohaldata meetme suhtes, mille Kanada võtab vastu või mida ta säilitab seoses oma III lisa loendi B jaos sätestatud finantsteenustega, või meetme suhtes, mille Euroopa Liit võtab vastu või mida ta säilitab seoses oma II lisa loendis sätestatud finantsteenustega.
4. Kui lepinguosaline on sätestanud oma I või II lisa loendis reservatsiooni artiklite 8.4 („Turulepääs“), 8.5 („Tulemuslikkusnõuded“), 8.6 („Võrdne kohtlemine“), 8.7 („Enamsoodustusrežiim“), 8.8 („Kõrgem juhtkond ja juhatus“), 9.3 („Võrdne kohtlemine“), 9.5 („Enamsoodustusrežiim“) või 9.6 („Turulepääs“) suhtes, kujutab reservatsioon ühtlasi reservatsiooni artikli 13.3, 13.4, 13.6, 13.7 või 13.8 suhtes või mis tahes tulemuslikkusnõuete põhimõtete suhtes, mis on läbi räägitud artikli 13.9 lõike 1 alusel või inkorporeeritud käesolevasse peatükki artikli 13.9 lõike 2 kohaselt, ulatuses, milles reservatsioonis sätestatud meede, sektor, allsektor või tegevus on hõlmatud käesoleva peatükiga.
5. Lepinguosaline ei võta pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vastu meedet või meetmeid, mis on hõlmatud Kanada III lisa loendi B jaoga või Euroopa Liidu II lisa loendiga ja millega nõutakse kas otse või kaudselt, et teise lepinguosalise investor müüks või võõrandaks muul viisil kodakondsuse tõttu investeeringu, mis oli olemas meetme või meetmete jõustumise ajal.
6. Seoses intellektuaalomandi õigustega võib lepinguosaline teha erandi artiklitest 13.3 ja 13.4 ja mis tahes tehnoloogiasiiret käsitlevast põhimõttest seoses tulemuslikkusnõuetega, mis on läbi räägitud artikli 13.9 lõike 1 alusel või inkorporeeritud käesolevasse peatükki artikli 13.9 lõike 2 kohaselt, kui erand on intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga lubatud, sealhulgas WTO asutamislepingu artikli IX kohaselt vastu võetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu erandid.
7. Artikleid 13.3, 13.4, 13.6, 13.7, 13.8 ja 13.9 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) |
lepinguosalise hanked, mille eesmärk on osta kaupa või teenust valitsuse ülesannete täitmiseks, mitte äriotstarbeliseks edasimüügiks või kasutamiseks äriotstarbeliseks müügiks ette nähtud kauba tarnimisel või teenuse osutamisel, olenemata sellest, kas kõnealune hange on „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ artikli 19.2 („Kohaldamisala“) tähenduses, või |
b) |
subsiidiumid või valitsuse toetus, mis on seotud lepinguosalise pakutavate teenuste kaubandusega. |
Artikkel 13.11
Tõhus ja läbipaistev õigusnormide kehtestamine ja nende täitmise tagamine
1. Lepinguosaline tagab, et kõiki üldkohaldatavaid meetmeid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki, rakendatakse mõistlikult, objektiivselt ja erapooletult.
2. Lepinguosaline tagab, et tema käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustega seotud õigusnormid, menetlused ja üldkohaldatavad haldusotsused avaldatakse viivitamata või tehakse muul viisil kättesaadavaks, et huvitatud isik ja teine lepinguosaline saaksid nendega tutvuda. Võimaluse korral lepinguosaline:
a) |
avaldab eelnevalt meetmed, mille ta kavatseb vastu võtta; |
b) |
annab huvitatud isikule ja teisele lepinguosalisele piisava võimaluse esitada selliste kavandatavate meetmete kohta märkusi ning |
c) |
jätab mõistliku aja meetmete lõpliku avaldamise ja nende jõustumise kuupäeva vahele. |
Käesoleva peatüki kohaldamisel asendavad need nõuded artiklis 27.1 („Avaldamine“) sätestatud nõuded.
3. Lepinguosaline säilitab või kehtestab asjakohased mehhanismid, et vastata mõistliku aja jooksul huvitatud isiku päringule käesoleva peatükiga hõlmatud üldkohaldatavate meetmete kohta.
4. Reguleeriv asutus teeb haldusotsuse finantseerimisasutuse investori, piiriüleste finantsteenuste osutaja või teise lepinguosalise finantseerimisasutuse täidetud finantsteenuse osutamise taotluse kohta mõistliku aja jooksul, mis on põhjendatav taotluse keerukuse ja taotluse menetlemiseks kehtestatud tavapärase ajaga. Kanada puhul on mõistlik ajavahemik 120 päeva. Reguleeriv asutus teavitab taotlejat viivitamata otsusest. Kui otsust ei ole võimalik teha mõistliku aja jooksul, teavitab reguleeriv asutus sellest viivitamata taotlejat ja püüab võtta otsuse vastu võimalikult kiiresti. Suurema kindluse huvides ei peeta taotlust nõuetekohaselt täidetuks seni, kuni on peetud kõik asjaomased arutelud ja reguleeriv asutus on saanud kogu vajaliku teabe.
Artikkel 13.12
Iseregulatsiooni organid
Kui lepinguosaline nõuab, et teise lepinguosalise finantseerimisasutus või piiriüleste finantsteenuste osutaja peab olema selleks, et osutada selle lepinguosalise territooriumil finantsteenust, iseregulatsiooni organi liige, osalema selles või tal peab olema sellele juurdepääs, või annab privileegi või eelise, kui finantsteenust osutatakse iseregulatsiooni organi kaudu, tagab nõude esitanud lepinguosaline, et iseregulatsiooni organ järgib käesolevas peatükis sätestatud kohustusi.
Artikkel 13.13
Makse- ja arveldussüsteemid
Lepinguosaline annab tingimustel, millega tagatakse võrdne kohtlemine, teise lepinguosalise finantsteenuste osutajale, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu lepinguosalise või lepinguosalise delegeeritud volituste alusel valitsuse funktsioone täitva üksuse makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele Käesoleva artikliga ei anta juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.
Artikkel 13.14
Uued finantsteenused
1. Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantseerimisasutusel osutada kõiki uusi finantsteenuseid, mida esimene lepinguosaline lubaks osutada oma finantsasutustel sarnases olukorras oma õiguse kohaselt asjaomase reguleeriva asutuse taotlusel, või vajaduse korral teavitades asjaomast reguleerivat asutust.
2. Lepinguosaline võib määrata institutsioonilise ja juriidilise vormi, mille kaudu võib osutada uut finantsteenust, ja võib nõuda teenuse osutamiseks luba. Kui luba on vajalik, tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes usaldatavusnõuetega seonduvatel põhjustel.
3. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalise finantseerimisasutusel taotleda, et teine lepinguosaline kaaluks loa andmist sellise finantsteenuse osutamiseks, mida ei osutata kummagi lepinguosalise territooriumil. Niisuguse taotluse suhtes kohaldatakse selle lepinguosalise õigust, kes taotluse saab, ja selle suhtes ei kohaldata käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.
Artikkel 13.15
Teabe edastamine ja töötlemine
1. Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantseerimisasutusel või piiriüleste finantsteenuste osutajal edastada andmetöötluseks oma territooriumile ja sealt välja teavet elektroonilises või muus vormis, kui töötlemine on vajalik finantseerimisasutuse või piiriüleste finantsteenuste osutaja tavapärase äritegevuse käigus.
2. Lepinguosaline säilitab asjakohased eraelu kaitse meetmed, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega. Kui finantsteabe ülekandmine hõlmab isikuandmeid, toimuvad niisugused ülekanded kooskõlas selle lepinguosalise territooriumil isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, kust ülekanne lähtub.
Artikkel 13.16
Usaldatavusnõuetega seotud erand
1. Käesolev leping ei takista lepinguosalisel võtta vastu või säilitada mõistlikke meetmeid usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel, sealhulgas:
a) |
investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantseerimisasutusel, piiriüleste finantsteenuste osutajal või finantsteenuste osutajal on usaldussuhtest tulenev kohustus; |
b) |
finantseerimisasutuse, piiriüleste finantsteenuste osutaja või finantsteenuste osutaja turvalisuse, usaldatavuse, terviklikkuse või rahalise vastutuse säilitamiseks või |
c) |
lepinguosalise rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. |
2. Ilma et see piiraks finantsteenuste piiriülese kaubanduse usaldatavusnõuete kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajate ja finantsinstrumentide registreerimist.
3. Kooskõlas artiklitega 13.3 ja 13.4 võib lepinguosaline keelata usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel teatud finantsteenuse või -tegevuse. Niisugust keeldu ei kohaldata kõigi finantsteenuste suhtes või terve finantsteenuste allsektori, näiteks panganduse suhtes.
Artikkel 13.17
Konkreetsed erandid
1. Käesolevat lepingut ei kohaldata meetmete suhtes, mida avaliku sektori asutus võtab raha- ja vahetuskursipoliitika raames. Käesolev lõige ei mõjuta lepinguosalise artiklites 8.5 („Tulemuslikkusnõuded“), 8.13 („Ülekanded“) või 13.9 sätestatud kohustusi.
2. Käesoleva lepingu alusel ei nõuta lepinguosaliselt üksiktarbijate, piiriüleste finantsteenuste osutajate, finantseerimisasutustega seotud või mis tahes muu sellise konfidentsiaalse teabe andmist või sellisele teabele juurdepääsu võimaldamist, mille avalikustamise korral sekkutaks konkreetsetesse õigus-, järelevalve- või õiguskaitse küsimustesse või mis oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete ettevõtete õigustatud ärihuve.
Artikkel 13.18
Finantsteenuste komitee
1. Artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti f kohaselt loodud finantsteenuste komiteesse kuuluvad finantsteenuste poliitika eest vastutavate asutuste esindajad, kellel on eriteadmised käesoleva peatükiga hõlmatud valdkonnas. Kanada esindaja komitees on Kanada rahandusministeeriumi (Department of Finance Canada) või selle õigusjärglase ametnik.
2. Finantsteenuste komitee võtab otsused vastu vastastikusel kokkuleppel.
3. Finantsteenuste komitee koguneb kord aastas või siis, kui komitee otsustab, ja:
a) |
teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise üle; |
b) |
peab finantsteenuste sektori reguleerimise alast dialoogi eesmärgiga parandada lepinguosaliste reguleerivate raamistike vastastikust tundmist ja teha koostööd rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel, mille näiteks on 13-C lisas olev kokkulepe finantsteenuste sektori reguleerimist käsitleva dialoogi kohta, ning |
c) |
rakendab artiklit 13.21. |
Artikkel 13.19
Konsultatsioonid
1. Lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone teise lepinguosalisega mis tahes käesolevast lepingust tulenevas küsimuses, mis mõjutab finantsteenuseid. Teine lepinguosaline suhtub taotlusesse mõistvalt.
2. Lepinguosaline tagab, et lõike 1 kohaste konsultatsioonide korral kuuluvad tema delegatsiooni käesoleva peatükiga hõlmatud valdkonnas asjakohaste eriteadmistega ametnikud. Kanada puhul tähendab see Kanada rahandusministeeriumi (Department of Finance Canada) või selle õigusjärglase ametnikke.
Artikkel 13.20
Vaidluste lahendamine
1. Käesolevast peatükist tulenevate vaidluste lahendamise suhtes kohaldatakse käesoleva artikliga muudetud kahekümne üheksandat peatükki („Vaidluste lahendamine“).
2. Kui lepinguosalised ei jõua käesolevast peatükist tuleneva vaidluse lahendamiseks moodustatava vahekohtu koosseisus kokkuleppele, kohaldatakse artiklit 29.7 („Vahekohtu koosseis“). Kõiki viiteid artikli 29.8 kohaselt koostatud nimekirjale („Vahekohtunike nimekiri“) käsitatakse viitena käesoleva artikli alusel koostatud vahekohtunike nimekirjale.
3. CETA ühiskomitee võib koostada nimekirja vähemalt 15 isikust, kes on valitud välja nende objektiivsuse, usaldusväärsuse ja otsustusvõime järgi ning kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri koosneb kolmest osanimekirjast: kummagi lepinguosalise osanimekiri ning osanimekiri eesistujakandidaatidest, kes ei ole kummagi lepinguosalise elanikud. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. CETA ühiskomitee võib nimekirja igal ajal läbi vaadata ning tagab, et nimekiri on kooskõlas käesoleva artikliga.
4. Nimekirja kantud vahekohtunikel peavad olema finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide või eeskirjadega või nende toimimisega seotud eriteadmised või kogemus, mis võib hõlmata finantsteenuste osutajaid käsitlevaid eeskirju. Esimehe ülesandeid täitvatel vahekohtunikel peavad olema ka kogemused vaidluste lahendamise menetlustes nõustaja, vaidluskomisjoni liikme või vahekohtunikuna. Vahekohtunikud on sõltumatud, täidavad oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt või valitsuselt. Nad järgivad 29-B lisa („Tegevusjuhend“) tegevusjuhendit.
5. Kui vahekohus leiab, et meede ei ole kooskõlas käesoleva lepinguga ja meede:
a) |
mõjutab finantsteenuste sektorit ja muid sektoreid, võib nõude esitanud lepinguosaline peatada finantsteenuste sektoris eelised, millel on samaväärne mõju lepinguosalise finantsteenuste sektoris võetud meetmega, või |
b) |
kui meede mõjutab ainult muud kui finantsteenuste sektorit, ei peata nõude esitanud lepinguosaline eeliseid finantsteenuste sektoris. |
Artikkel 13.21
Finantsteenustega seotud investeeringuvaidluste lahendamine
1. Käesoleva artikli ja 13-B lisaga muudetud kaheksanda peatüki F jagu („Investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamine“) kohaldatakse järgmise suhtes:
a) |
investeeringuvaidlused, mis puudutavad meetmeid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki ja milles investor väidab, et lepinguosaline on rikkunud artikleid 8.10 („Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“), 8.11 („Kahjude hüvitamine“), 8.12 („Sundvõõrandamine“), 8.13 („Ülekanded“), 8.16 („Eeliste keelamine“), 13.3 või 13.4, või |
b) |
kaheksanda peatüki F jao („Investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamine“) alusel algatatud investeeringuvaidlused, milles tuginetakse artikli 13.16 lõikele 1. |
2. Juhul kui tegemist on lõike 1 punkti a kohase investeeringuvaidlusega või kui kostja tugineb artikli 13.16 lõikele 1, moodustatakse 60 päeva jooksul alates nõude esitamisest vastavalt artiklile 8.23 („Nõude kohtusse esitamise menetluslikud ja muud nõuded“) kooskõlas artikli 8.27 („Kohtu moodustamine“) lõikega 7 kohtukoosseis artikli 13.20 lõike 3 kohaselt koostatud nimekirja alusel. Kui kostja otsustab 60 päeva jooksul alates nõude esitamisest seoses muu kui lõike 1 punkti a kohase investeeringuvaidlusega tugineda artikli 13.16 lõikele 1, algab artikli 8.27 („Kohtu moodustamine“) lõike 7 kohase kohtukoosseisu moodustamise suhtes kohaldatav ajavahemik kuupäeval, mil kostja otsustab tugineda artikli 13.16 lõikele 1. Kui CETA ühiskomitee ei ole kohtu liikmeid artikli 8.27 („Kohtu moodustamine“) lõikes 17 sätestatud aja jooksul artikli 8.27 („Kohtu moodustamine“) lõike 2 kohaselt määranud, võib iga vaidluses osalev pool taotleda, et artikli 13.20 kohaselt koostatud nimekirjast valiks vahekohtu liikmed Rahvusvaheline Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse („ICSID“) peasekretär. Kui nimekirja ei ole nõude artikli 8.23 („Nõude esitamine kohtule“) kohase esitamise kuupäevaks artikli 13.20 alusel koostatud, valib ICSIDi peasekretär vahekohtu liikmed nende isikute hulgast, keda üks või mõlemad lepinguosalised kooskõlas artikliga 13.20 pakuvad.
3. Kostja võib edastada küsimuse kirjalikult finantsteenuste komiteele otsuse saamiseks selle kohta, kas – ja jaatava vastuse puhul, siis millises ulatuses – on artikli 13.16 lõike 1 kohane erand nõude suhtes kehtiv kaitse. Kõnealune esildis tuleb teha hiljemalt päeval, mille kohus on kostjale määranud vastuse andmiseks. Kui kostja edastab küsimuse finantsteenuste komiteele käesoleva lõike alusel, peatatakse kaheksanda peatüki F jaos („Investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamine“) nimetatud ajavahemik või kohtumenetlus.
4. Lõike 3 kohase esildise korral võib CETA ühiskomitee juhul, kui olukord seda nõuab, ühiselt otsustada, kas ja millisel määral on artikli 13.16 lõige 1 nõude suhtes kehtiv kaitse. Finantsteenuste komitee või CETA ühiskomitee edastab ühisotsuse koopia investorile ja kohtule, kui viimane on moodustatud. Kui ühisotsusest järeldub, et artikli 13.16 lõige 1 on kehtiv kaitse kõigile nõude osadele täies ulatuses, peetakse investorit nõudest loobunuks ja kohtumenetlus lõpetatakse kooskõlas artikliga 8.35 („Loobumine“). Kui ühisotsusest järeldub, et artikli 13.16 lõige 1 pakub kehtivat kaitset ainult nõude osadele, on ühisotsus seoses kõnealuste nõude osadega kohtu jaoks siduv. Sel juhul ei kohaldata enam lõikes 3 kirjeldatud perioodide või kohtumenetluse peatamist ja investor võib jätkata nõude ülejäänud osade esitamist.
5. Kui CETA ühiskomitee ei ole teinud ühisotsust kolme kuu jooksul alates ajast, mil finantsteenuste komitee küsimuse edastas, ei kohaldata enam lõikes 3 nimetatud perioodide või kohtumenetluse peatamist ja investor võib oma nõude esitamist jätkata.
6. Kostja taotluse korral otsustab kohus kõigepealt, kas ja millises ulatuses kujutab artikli 13.16 lõige 1 kehtivat kaitset nõude suhtes. Kui kostja seda taotlust ei esita, ei piira see kostja õigust esitada artikli 13.16 lõige 1 kaitsena menetluse hilisemas etapis. Kohus ei arvesta negatiivse asjaoluna tõsiasja, et finantsteenuste komitee või CETA ühiskomitee ei ole kooskõlas 13-B lisaga ühisotsuses kokku leppinud.
NELJATEISTKÜMNES PEATÜKK
Rahvusvahelised mereveoteenused
Artikkel 14.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„tollivormistusteenused“ ehk „tollimaakleri teenused“ – kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamine tasu eest või lepingu alusel, olenemata sellest, kas need teenused on teenuste osutaja põhitegevus või täiendavad seda;
„konteinerjaama- ja depooteenused“ – konteinerite hoiustamine, nende laadimine, tühjaks laadimine, remontimine või saadetise jaoks kättesaadavaks muutmine sadamaaladel või sisemaal;
„uksest ukseni või mitmeliigiline transport“ – veose transport, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimub ühe veodokumendi alusel ning hõlmab rahvusvahelist merevedu;
„fiiderteenused“ – rahvusvahelise veose ette- ja edasivedu meritsi, sealhulgas konteinerlast- ja tükikaubavedu, kuivlast- või vedellastvedu, lepinguosalise territooriumil asuvate sadamate vahel. Suurema kindluse huvides võivad fiiderteenused Kanada puhul hõlmata transporti mere ja sisevete vahel, kui siseveed tähendavad tolliseaduses (Customs Act, R.S.C. 1985, c.1 ((2nd Supp.)) määratletud vesi;
„rahvusvaheline veos“ – veos, mida transporditakse lepinguosalise ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel merelaevadega või ühe Euroopa Liidu liikmesriigi sadama ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi sadama vahel;
„rahvusvahelised mereveoteenused“ – reisijate või lasti transport merelaevadega ühe lepinguosalise sadama ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel või ühe Euroopa Liidu liikmesriigi sadama ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi sadama vahel, samuti ka otselepingud teiste transporditeenuste osutajatega, eesmärgiga tagada uksest ukseni või mitmeliigiline transport, kuid mitte selliste muude transporditeenuste osutamine;
„rahvusvahelise mereveoteenuse osutajad“ –
a) |
lepingosalise artiklis 1.1 („Üldkohaldatavad mõisted“) määratletud ettevõte ning niisuguse üksuse mis tahes filiaal või |
b) |
artiklis 1.1 („Üldkohaldatavad mõisted“) määratletud kolmanda riigi ettevõte, mis kuulub lepinguosalise elanikele või on nende kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud kooskõlas selle lepinguosalise õigusaktidega ja sõidavad selle lepinguosalise lipu all, või |
c) |
kolmanda riigi ettevõtte filiaal, mille oluline äritegevus toimub lepinguosalise territooriumil ja mis tegeleb rahvusvaheliste mereveoteenuste osutamisega. Suurema kindluse huvides ei kohaldata niisuguse filiaali suhtes kaheksandat peatükki („Investeeringud“); |
„laevade agenteerimisteenused“ – ühe või mitme laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamine agendina teatavas geograafilises piirkonnas järgmistel eesmärkidel:
a) |
meretranspordi ja seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, meretranspordi veokirjade väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine ning |
b) |
ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist; |
„meretranspordi abiteenused“ – mereveoste käitlemisteenused, tollivormistusteenused, konteinerjaama- ja depooteenused, laevade agenteerimisteenused, mereveoste ekspedeerimisteenused ning hoiustamis- ja laoteenused;
„mereveoste käitlemisteenused“ – järgmiste toimingute teostamine, korraldamine ja järelevalve:
a) |
laeva lastimine ja lossimine; |
b) |
kauba kinnitamine ja lahtivõtmine ning |
c) |
kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist, |
mida teevad stividorettevõtted või terminali käitavad ettevõtted, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtetest sõltumatult;
„mereveoste ekspedeerimisteenused“ – vedude korraldamine ja järelevalve lastisaatjate nimel selliste teenuste osutamise kaudu nagu transpordi ja sellega seotud teenuste korraldamine, lasti tihendamine ja pakkimine, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;
„hoiustamis- ja laoteenused“ – külmutatud või jahutatud kaupade ladustamine, vedelike või gaaside ladustamine ning muud hoiustamis- ja laoteenused.
Artikkel 14.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetme suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses rahvusvaheliste mereveoteenustega (22). Suurema kindluse huvides kohaldatakse niisuguse meetme suhtes vajaduse korral ka kaheksandat peatükki („Investeeringud“) ja üheksandat peatükki („Piiriülene teenustekaubandus“).
2. Suurema kindluse huvides ei võta lepinguosaline vastu ega säilita lisaks artiklitele 8.6 („Võrdne kohtlemine“), 8.7 („Enamsoodustusrežiim“), 9.3 („Võrdne kohtlemine“) ja 9.5 („Enamsoodustusrežiim“) meedet seoses järgmisega:
a) |
rahvusvahelist mereveoteenust osutav laev, mis sõidab teise lepinguosalise lipu all (23), või |
b) |
teise lepinguosalise rahvusvahelise mereveoteenuse osutaja, |
kes tagab kohtlemise, mis on vähem soodne kui kohtlemine, mille see lepinguosaline tagab sarnases olukorras oma laevadele või rahvusvahelise mereveoteenuse osutajatele või laevadele või kolmanda riigi rahvusvahelise mereveoteenuse osutajatele seoses järgmisega:
a) |
juurdepääs sadamatele; |
b) |
taristu kasutamine ja sadamateenused, nagu pukseerimine ja lootsimine; |
c) |
meretranspordi abiteenuste kasutamine ning kaasnevate tasude ja lõivude kehtestamine; |
d) |
juurdepääs tollirajatistele või |
e) |
kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisrajatiste kasutamine (24). |
Artikkel 14.3
Kohustused
1. Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise rahvusvahelise mereveoteenuse osutajatel ümber paigutada talle kuuluvaid või renditud tühje konteinereid, mida veetakse selle lepinguosalise sadamate vahel muul kui tulu saamise eesmärgil.
2. Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise rahvusvahelise mereveoteenuse osutajatel osutada fiiderteenuseid selle lepinguosalise sadamate vahel.
3. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita kolmanda riigiga lasti jagamise kokkulepet, mis käsitleb mis tahes rahvusvahelisi mereveoteenuseid, sealhulgas kuiv- ja vedellasti ning liinilaevandust.
4. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita meedet, mis nõuab, et kogu rahvusvaheline veos või osa sellest transporditaks ainult lepinguosalise territooriumil registreeritud laevadega või laevadega, mis kuuluvad selle lepinguosalise elanikele või on nende kontrolli all.
5. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita meedet, mis takistab teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuste osutajatel sõlmida otselepinguid teiste transporditeenuse osutajatega uksest ukseni või mitmeliigilise transpordi teostamiseks.
Artikkel 14.4
Reservatsioonid
1. Artiklit 14.3 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) |
olemasolev mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab:
|
b) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või |
c) |
punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda meetme, nagu see oli olemas vahetult enne muutmist, vastavust artiklile 14.3. |
2. Artiklit 14.3 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline kehtestab või säilitab seoses sektori, allsektori või tegevusega, nagu on sätestatud tema II lisa loendis.
VIIETEISTKÜMNES PEATÜKK
Telekommunikatsioon
Artikkel 15.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„toitelink“ – link raadio- või televisiooniringhäälingu signaalide edastamiseks saadete tootmisega tegelevatele keskustele;
„kulupõhine“ – põhineb kuludel ning võib hõlmata eri vahendite või teenuste puhul eri kuluarvestusmeetodeid;
„ettevõte“ – artiklis 8.1 („Mõisted“) määratletud ettevõte;
„olulised vahendid“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste vahendid:
a) |
mida pakub ainult üks või valdavalt üks teenuseosutaja või piiratud arv teenuseosutajaid ning |
b) |
mille asendamine teenuse osutamisel ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav; |
„telekommunikatsioonivõrkude vastastikune sidumine“ – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude pakkujate ja telekommunikatsiooniteenuste osutajate ühendamine, mis võimaldab ühe teenuseosutaja teenuste kasutajatel suhelda teise teenuseosutaja teenuste kasutajatega ning kasutada teise teenuseosutaja teenuseid;
„ettevõttesisene side“ – telekommunikatsioon, mille abil ettevõte suhtleb kas ettevõtte siseselt või oma tütarettevõtete, filiaalide ja lepinguosalise õiguse kohaselt sidusettevõtetega, kuid mis ei hõlma kaubanduslikke või mittekaubanduslikke teenuseid, mida osutatakse ettevõtetele, kes ei ole tütarettevõtted, filiaalid või sidusettevõtted, või mida pakutakse klientidele või võimalikele klientidele. Käesoleva määratluse kohaldamisel tõlgendatakse mõisteid „tütarettevõte“, „filiaal“ ja vajaduse korral „sidusettevõte“ nii, nagu lepinguosalised on need määratlenud;
„püsiliinid“ – telekommunikatsioonivahendid kahe või enama määratud punkti vahel, mis on eraldatud kasutamiseks konkreetsele kliendile või teistele konkreetse kliendi valitud kasutajatele;
„peamine teenuseosutaja“ – teenuseosutaja, kellel on võimalus olulisel määral mõjutada asjaomasel üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste turul osalemise tingimusi (hinda ja pakkumist), kuna ta:
a) |
omab kontrolli oluliste vahendite üle või |
b) |
saab kasutada oma turuseisundit; |
„telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkt“ – füüsiline punkt, kus kasutajatele antakse juurdepääs üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule;
„numbri liikuvus“ – üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste lõppkasutajate võimalus säilitada sarnaste üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajaid vahetades samas asukohas samad telefoninumbrid, ilma et see kahjustaks teenuse kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust;
„üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk“ – avalik telekommunikatsioonitaristu, mis võimaldab edastada signaale võrgu kindlaksmääratud lõpp-punktide vahel;
„üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – telekommunikatsiooniteenus, mille osutamist avalikkusele lepinguosaline selgesõnaliselt või tegelikult nõuab ning mille hulka kuulub tarbijainfo ülekandmine reaalajas kahe või enama punkti vahel tarbijainfo vormi või sisu muutmata. Siia võivad muu hulgas kuuluda telefonsideteenused, pakettkommuteeritud andmesideteenused, ahelkommuteeritud andmesideteenused, teleksiteenused, telegraafiteenused, faksiteenused, eraviisiliselt renditavate liinide teenused ning mobiil- ja personaalsideteenused ja -süsteemid;
„reguleeriv asutus“ – organ, kes vastutab telekommunikatsioonisektori reguleerimise eest;
„telekommunikatsiooniteenused“ – kõik teenused, mis sisaldavad elektromagnetiliste signaalide saatmist ja vastuvõtmist, kuid mis ei hõlma majandustegevust, mis seisneb sisu edastamises telekommunikatsioonivahendite kaudu, ning
„kasutaja“ – ettevõte või füüsiline isik, kes kasutab või soovib kasutada üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust.
Artikkel 15.2
Kohaldamisala
1. Käeolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või kehtima jätnud seoses telekommunikatsioonivõrkude või -teenustega, kooskõlas lepinguosalise õigusega piirata teenuse osutamist vastavalt I või II lisa loendis sätestatud reservatsioonidele.
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise meetme suhtes, mis mõjutab üldsusele mõeldud raadio- või televisioonisaadete edastamist ükskõik millise telekommunikatsioonivahendi, sealhulgas kaabel- või ringhäälingulevi kaudu. Suurema kindluse huvides kohaldatakse käesolevat peatükki toitelingi suhtes.
3. Käesoleva peatüki alusel ei saa:
a) |
nõuda lepinguosaliselt, et ta volitaks teise lepinguosalise teenuseosutajat looma, rajama, soetama, rentima või käitama muid telekommunikatsioonivõrke või pakkuma muid telekommunikatsiooniteenuseid kui need, mis on käesolevas lepingus kindlaks määratud, või |
b) |
nõuda lepinguosaliselt, et ta looks, rajaks, soetaks, rendiks või käitaks telekommunikatsioonivõrke või pakuks telekommunikatsiooniteenuseid, mida avalikkusele üldiselt ei pakuta, ega nõuda lepinguosaliselt, et ta kohustaks teenuseosutajat seda tegema. |
Artikkel 15.3
Juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja –teenustele ning nende kasutamine
1. Lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise ettevõtetele võimaldatakse juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele või -teenustele ning nende kasutamine mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas pidades silmas kvaliteeti ning tehnilisi standardeid ja kirjeldusi (25). Lepinguosalised kohaldavad seda kohustust muu hulgas lõigetes 2–6 sätestatud viisil.
2. Lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise ettevõtetel on juurdepääs igale tema territooriumi piires või piiriüleselt pakutavale üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule ja -teenusele, sealhulgas püsiliinidele, ning võimalus neid võrke ja teenuseid kasutada; seepärast kannab lepinguosaline hoolt selle eest, et kõnealustel ettevõtetel on kooskõlas lõigetega 5 ja 6 lubatud:
a) |
osta või rentida ja liita lõpp- või muid seadmeid, mis ühendatakse üldkasutatavasse telekommunikatsioonivõrku; |
b) |
siduda eraviisiliselt renditud või eraomandis olevad liinid asjaomase lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenustega või teise ettevõtte renditud või omandis olevate liinidega; |
c) |
kasutada enda valikul kasutusprotokolle ning |
d) |
täita lülitus-, signaaliedastus- ja töötlemisfunktsioone. |
3. Lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise ettevõtted võivad kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid tema territooriumil või piiriüleselt teabe edastamiseks, sealhulgas kõnealuste ettevõtete ettevõttesisese side jaoks, ning juurdepääsemiseks mõlema lepinguosalise territooriumil andmebaasides sisalduvale või muul viisil masinloetaval kujul salvestatud teabele.
4. Lisaks artiklile 28.3 („Ülderandid“) ja olenemata lõikest 3 võtab lepinguosaline asjakohaseid meetmeid, et kaitsta:
a) |
üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste turvalisust ja konfidentsiaalsust ning |
b) |
üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste kasutajate eraelu puutumatust, |
tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis mõjuks meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimisena või kujutaks endast kaubanduse varjatud piiramist.
5. Lepinguosaline tagab, et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele või -teenustele ligipääsuks ning nende kasutamiseks ei kehtestata muid tingimusi peale nende, mis on vajalikud selleks, et:
a) |
tagada üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude pakkujate ja telekommunikatsiooniteenuste osutajate avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmine, eriti nende suutlikkus teha oma võrgud ja teenused avalikkusele üldiselt kättesaadavaks; |
b) |
kaitsta üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste tehnilist terviklikkust või |
c) |
tagada, et teise lepinguosalise teenuseosutajad ei osuta teenuseid, mis on piiratud lepinguosalise I või II lisa loendis sätestatud reservatsioonidega. |
6. Tingimusel et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ligipääsu ning nende kasutamise tingimused vastavad lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele, võivad need sisaldada:
a) |
kõnealuste teenuste edasimüügi või jagatud kasutamise piiranguid; |
b) |
nõuet kasutada selleks, et selliste võrkude ja teenustega ühineda, kindlaksmääratud tehnilisi liideseid, sealhulgas liideseprotokolle; |
c) |
vajaduse korral nõudeid kõnealuste teenuste koostalitluseks; |
d) |
lõppseadmete või muude võrguga liidetavate seadmete tüübikinnitust ning tehnilisi nõudeid, mis käsitlevad selliste seadmete ühendamist võrkudega; |
e) |
piiranguid eraviisiliselt renditud või eraomandis olevate liinide ühendamisel kõnealuste võrkude ja teenustega või teise ettevõtte renditud või omandis olevate liinidega ning |
f) |
teatamist, registreerimist ja litsentsimist. |
Artikkel 15.4
Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed
1. Lepinguosaline jätab kehtima asjakohased meetmed, et takistada teenuseosutajaid, kes üksi või üheskoos on peamine teenuseosutaja, alustamast või jätkamast konkurentsivastast tegevust.
2. Lõikes 1 nimetatud konkurentsivastase tegevuse hulka kuulub:
a) |
konkurentsivastane ristsubsideerimine; |
b) |
konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil ning |
c) |
sellise olulisi vahendeid käsitleva tehnilise teabe ja asjakohase kommertsteabe varjamine teiste teenuseosutajate eest, mis on neile teenuste osutamiseks vajalik. |
Artikkel 15.5
Juurdepääs olulistele vahenditele
1. Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja teeb oma olulised vahendid, mille hulka võivad kuuluda võrguelemendid ning kasutuse tugisüsteemid ja -struktuurid, teise lepinguosalise telekommunikatsiooniteenuste osutajatele kättesaadavaks mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning kulupõhiste tasumääradega.
2. Lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusaktidega kindlaks määrata tema territooriumil kättesaadavaks tehtavad olulised vahendid.
Artikkel 15.6
Telekommunikatsioonivõrkude vastastikune sidumine
1. Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja annab võimaluse telekommunikatsioonivõrkude vastastikuseks sidumiseks:
a) |
igas võrgu punktis, kus see on tehniliselt teostatav; |
b) |
mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas kohaldades mittediskrimineerivaid tehnilisi standardeid ja kirjeldusi ning tasumäärasid; |
c) |
kvaliteediga, mis ei ole halvem kui see, mida võimaldatakse omaenda sarnastele teenustele või mitteseotud teenuseosutajate sarnastele teenustele või tütarettevõtjate või muude sidusettevõtjate sarnastele teenustele; |
d) |
õigel ajal, läbipaistvate ja mõistlike tingimuste (sealhulgas tehnilised standardid ja kirjeldused) ning kulupõhiste tasumääradega, pidades silmas majanduslikku tasuvust, ning piisavalt eraldatult, et teenuseosutaja ei peaks maksma võrgu osade või vahendite eest, mida ta ei vaja teenuse osutamiseks, ning |
e) |
taotluse korral lisaks võrgu lõpp-punktidele, mida pakutakse enamikule kasutajatest, ka muudes punktides tasu eest, milles kajastuvad vajalike lisarajatiste ehitamise kulud. |
2. Teenuseosutajal, kellel on volitus pakkuda telekommunikatsiooniteenuseid, on õigus pidada teiste üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude pakkujate ja telekommunikatsiooniteenuste osutajatega läbirääkimisi uue telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise lepingu üle. Lepinguosaline tagab, et peamiselt teenuseosutajalt nõutakse telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise standardpakkumise koostamist või telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise lepingute üle teiste telekommunikatsioonivõrkude pakkujatega ja telekommunikatsiooniteenuste osutajatega läbirääkimiste pidamist.
3. Lepinguosaline tagab, et telekommunikatsiooniteenuste osutajad, kes saavad telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise lepingute üle peetavate läbirääkimiste käigus mõnelt teiselt selliselt teenuseosutajalt teavet, kasutavad seda teavet üksnes sel eesmärgil, mille jaoks see anti, ning peavad alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse tagamise nõudest.
4. Lepinguosaline tagab, et avalikustatakse menetlused, mida kohaldatakse peamise teenuseosutajaga telekommunikatsioonivõrkude vastastikusel sidumisel.
5. Lepinguosaline tagab, et peamine teenuseosutaja avalikustab kas oma telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise lepingud või telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise standardpakkumise, kui see on asjakohane.
Artikkel 15.7
Telekommunikatsiooniteenuste osutamise luba
Lepinguosaline peaks tagama, et telekommunikatsiooniteenuste osutamise loa andmisel järgitakse võimaluse korral lihtsat teatamismenetlust.
Artikkel 15.8
Universaalteenus
1. Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust ta soovib säilitada.
2. Lepinguosaline tagab, et igat universaalteenusega seotud meedet, mille ta vastu võtab või kehtima jätab, hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil. Samuti tagab Lepinguosaline, et ükski universaalteenuse osutamise kohustus, mille ta kehtestab, ei oleks koormavam, kui on vaja lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks.
3. Kõikidel teenuseosutajatel peaks olema võimalus taotleda universaalteenuse pakkumise õigust. Universaalteenuse osutaja määramisel tagab lepinguosaline, et valik tehakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.
Artikkel 15.9
Piiratud ressursid
1. Lepinguosaline haldab oma menetlusi, millega jaotatakse ja kasutatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ja trasside rajamise õigusi, objektiivselt, õigeaegselt, läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt.
2. Olenemata artiklist 8.4 („Turulepääs“) ja artiklist 9.6 („Turulepääs“) võib lepinguosaline võtta vastu või jätta kehtima meetme, millega eraldatakse ja antakse üle spektriosa ja hallatakse sagedusi. Seega jääb kummalegi lepinguosalisele õigus kehtestada ja viia ellu oma spektri ja sageduste haldamise poliitika, millega võidakse piirata üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajate arvu. Samuti jääb kummalegi lepinguosalisele õigus eraldada sagedusalasid, võttes arvesse praeguseid ja tulevasi vajadusi.
3. Lepinguosaline avalikustab teabe eraldatud sagedusalade hetkeseisu kohta, kuid ei ole kohustatud üksikasjalikult kirjeldama valitsuse erikasutuseks eraldatud sagedusi.
Artikkel 15.10
Numbri liikuvus
Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuvad üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad tagavad mõistlikel tingimustel numbri liikuvuse.
Artikkel 15.11
Reguleeriv asutus
1. Lepinguosaline tagab, et tema reguleeriv asutus on telekommunikatsioonivõrkude ja -seadmete pakkujatest või telekommunikatsiooniteenuste osutajatest õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu, sealhulgas juhul, kui lepinguosaline säilitab telekommunikatsioonivõrkude pakkuja või telekommunikatsiooniteenuste osutaja üle omandiõiguse või kontrolli.
2. Lepinguosaline tagab, et tema reguleeriva asutuse otsused ja menetlused on kõikide turuosaliste suhtes erapooletud ning et neid hallatakse läbipaistvalt ja õigeaegselt.
3. Lepinguosaline tagab, et tema reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused, sealhulgas volitus:
a) |
nõuda telekommunikatsioonivõrkude pakkujatelt või telekommunikatsiooniteenuste osutajatelt ükskõik millist teavet, mida reguleeriv asutus peab vajalikuks oma kohustuste haldamiseks, ning |
b) |
pöörata täitmisele oma otsused, mis on seotud artiklites 15.3–15.6 sätestatud kohustustega, rakendades asjakohaseid karistusi, mille hulka võivad kuuluda rahalised karistused, korrigeerivad korraldused ning litsentsi kehtivuse peatamine või litsentsi tühistamine. |
Artikkel 15.12
Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine
1. Lisaks artiklile 27.3 („Haldusmenetlused“) ja artiklile 27.4 („Läbivaatamine ja edasikaebamine“) tagab lepinguosaline, et:
a) |
ettevõtetel on võimalus pöörduda õigeaegselt lepinguosalise reguleeriva asutuse poole, et lahendada artiklitega 15.3–15.6 hõlmatud küsimustes tekkinud vaidlusi üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude pakkujate või telekommunikatsiooniteenuste osutajatega, kes lepinguosalise õigusaktide alusel kuuluvad asjaomase reguleeriva asutuse jurisdiktsiooni. Vajaduse korral teeb reguleeriv asutus vaidluse lahendamiseks mõistliku aja jooksul siduva otsuse, ning |
b) |
teise lepinguosalise telekommunikatsioonivõrkude pakkujatel või telekommunikatsiooniteenuste osutajatel, kes taotlevad lepinguosalise territooriumil juurdepääsu olulistele vahenditele või telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist peamise teenuseosutajaga, on võimalus pöörduda mõistliku ja avalikult kindlaks määratud aja jooksul reguleeriva asutuse poole, et lahendada vaidlusi, mis on tekkinud kõnealuse peamise teenuseosutajaga seoses telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise või juurdepääsu asjakohaste tingimuste ja tasumääradega. |
2. Lepinguosaline tagab, et ettevõte, kelle huve on reguleeriva asutuse otsus kahjustanud, võib pöörduda otsuse läbivaatamiseks erapooletu ja sõltumatu kohtu või kohtulaadsele organi või haldusasutuse poole, nagu on ette nähtud lepinguosalise õigusaktides. Kohus või kohtulaadne organ või haldusasutus esitab ettevõttele oma otsuse kirjaliku põhjenduse. Lepinguosaline tagab, et reguleeriv asutus täidab need otsused, mis on edasi kaevatud või mille puhul on taotletud täiendavat läbivaatamist.
3. Kohtuliku läbivaatamise taotlus ei anna alust reguleeriva asutuse otsus täitmata jätta, välja arvatud juhul, kui asjaomane kohtuasutus peatab kõnealuse otsuse täitmise.
Artikkel 15.13
Läbipaistvus
1. Lisaks artiklile 27.1 („Avaldamine“) ja artiklile 27.2 („Teabe esitamine“) ning teistele käesoleva peatüki sätetele, mis käsitlevad teabe avaldamist, avalikustab lepinguosaline:
a) |
hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul reguleeriva asutuse ülesanded, eriti juhul, kui kõnealused ülesanded on määratud mitmele organile; |
b) |
oma meetmed, mis on seotud üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenustega, sealhulgas:
|
c) |
teabe organite kohta, kes vastutavad standarditega seotud meetmete ettevalmistamise, muutmise ja vastuvõtmise eest. |
Artikkel 15.14
Kohaldamisest hoidumine
Lepinguosalised tunnistavad konkurentsile rajatud turu olulisust õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide saavutamisel telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas. Selleks võib lepinguosaline oma õigusaktides ette nähtud ulatuses keelduda eeskirja kohaldamisest telekommunikatsiooniteenuse suhtes, kui turuanalüüs näitab, et tõhus konkurents on saavutatud.
Artikkel 15.15
Seos teiste peatükkidega
Kui selle peatüki ja mõne muu käesoleva lepingu peatüki vahel esineb vastuolu, on ülimuslik käesolev peatükk.
KUUETEISTKÜMNES PEATÜKK
E-kaubandus
Artikkel 16.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„tarne“ – arvutiprogramm, tekst, video, pilt, helisalvestis või mõni muu digitaalselt kodeeritud tarne ning
„e-kaubandus“ – kaubandus, mis toimub ainuüksi telekommunikatsiooniseadmete kaudu või ühiselt nii telekommunikatsiooniseadmete kui ka muude info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete kaudu.
Artikkel 16.2
Eesmärk ja kohaldamisala
1. Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab majanduskasvu ja kauplemisvõimalusi paljudes sektorites, ning kinnitavad WTO eeskirjade kohaldatavust e-kaubanduse suhtes. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkivates küsimustes.
2. Käesoleva peatükiga ei kehtestata lepinguosalistele kohustust lubada elektrooniliselt edastatud tarnet, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas lepinguosaliste mõne muu käesoleva lepingu sätte kohaste kohustustega.
Artikkel 16.3
Elektrooniliste tarnete suhtes kohaldatavad tollimaksud
1. Lepinguosaline ei kehtesta elektrooniliselt edastatava tarne kohta tollimaksu, tasu või lõivu.
2. Suurema kindluse huvides ei takista lõige 1 lepinguosalist kehtestamast elektrooniliselt edastatavatele tarnetele riiklikku maksu või muud riiklikku lõivu, tingimusel et see maks või lõiv kehtestatakse viisil, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga.
Artikkel 16.4
Usaldus ja kindlustunne e-kaubanduse suhtes
Lepinguosaline peaks vastu võtma või jätma kehtima õigusnormid või haldusmeetmed, et kaitsta e-kaubanduse kasutajate isikuandmeid, ning võtab seda tehes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelisi andmekaitsestandardeid, mille on kehtestanud asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu mõlemad lepinguosalised kuuluvad.
Artikkel 16.5
Üldsätted
Võttes arvesse e-kaubanduse potentsiaali sotsiaalse ja majandusliku arengu soodustamise vahendina, tunnistavad lepinguosalised, kui tähtis on:
a) |
nende riiklike õigusraamistike selgus, läbipaistvus ja prognoositavus e-kaubanduse võimalikult ulatuslikul arendamisel; |
b) |
koostalitlusvõime, uuendusmeelsus ja konkurents e-kaubanduse lihtsustamisel ning |
c) |
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks e-kaubanduse kasutamise lihtsamaks muutmine. |
Artikkel 16.6
E-kaubanduse teemaline dialoog
1. Tunnistades e-kaubanduse üleilmset olemust, lepivad lepinguosalised kokku, et jätkavad e-kaubanduse vallas esile kerkivates küsimustes dialoogi, käsitledes muu hulgas järgmist:
a) |
üldsusele välja antud e-allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste hõlbustamine; |
b) |
lepitusteenuse osutajate vastutus teabe edastamise või salvestamise eest; |
c) |
soovimatute elektrooniliste kommertsteadete käsitlemine ning |
d) |
isikuandmete kaitse ning tarbijate ja ettevõtjate kaitsmine pettusel põhinevate ja eksitavate kaubandustavade eest e-kaubanduse valdkonnas. |
2. Lõikes 1 nimetatud dialoog võib seisneda teabe vahetamises lepinguosaliste kõnealuseid küsimusi käsitlevate õigusnormide ja muude meetmete kohta ning selliste õigusnormide ja muude meetmete rakendamisel saadud kogemuste jagamises.
3. Tunnistades e-kaubanduse üleilmset olemust, kinnitavad lepinguosalised, et e-kaubanduse arengu edendamiseks on tähtis osaleda aktiivselt mitmepoolsetel foorumitel.
Artikkel 16.7
Seos teiste peatükkidega
Kui selle peatüki ja mõne muu käesoleva lepingu peatüki vahel esineb vastuolu, on ülimuslik kõnealune muu peatükk.
SEITSMETEISTKÜMNES PEATÜKK
Konkurentsipoliitika
Artikkel 17.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„konkurentsivastane äritegevus“ – konkurentsivastased lepingud, konkurentide kooskõlastatud tavad või kokkulepped, turgu valitseva ettevõtja konkurentsivastased tavad ja olulise konkurentsivastase mõjuga ühinemised ning
„üldist majandushuvi pakkuv teenus“ – teenus, mida Euroopa Liidus tavapärastes turutingimustes tegutseval ettevõtjal ei ole võimalik pakkuda rahuldavalt ning sellistel tingimustel, nagu hind, objektiivsed kvaliteediomadused, teenuse jätkuvus ja kättesaadavus, mis on kooskõlas avaliku huviga. Riik peab üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise tegema ülesandeks ühele või mitmele ettevõtjale avaliku teenuse osutamise kujul, määrates kindlaks asjaomaste ettevõtjate ja riigi kohustused.
Artikkel 17.2
Konkurentsipoliitika
1. Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust oma kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastane äritegevus võib kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.
2. Lepinguosalised võtavad asjakohaseid meetmeid, et keelustada konkurentsivastane äritegevus, tunnistades, et sellised meetmed aitavad saavutada käesoleva lepingu eesmärke.
3. Lepinguosalised teevad koostööd küsimustes, mis on seotud konkurentsivastase äritegevuse keelustamisega vabakaubanduspiirkonnas, kooskõlas 17. juunil 1999 Bonnis sõlmitud Euroopa Ühenduste ja Kanada valitsuse vahelise lepinguga nende konkurentsiõiguse kohaldamise kohta.
4. Lõikes 2 nimetatud meetmed on kooskõlas läbipaistvuse, diskrimineerimisest hoidumise ja õiglase menetluse põhimõttega. Konkurentsiõiguse kohaldamisest tehtavad erandid on läbipaistvad. Üks lepinguosaline teeb teisele lepinguosalisele kättesaadavaks avaliku teabe selliste oma konkurentsiõiguse alusel ette nähtud erandite kohta.
Artikkel 17.3
Konkurentsipoliitika kohaldamine ettevõtjate suhtes
1. Lepinguosaline tagab, et artikli 17.2 lõikes 2 nimetatud meetmeid kohaldatakse lepinguosaliste suhtes tema õigusnormidega nõutavas ulatuses.
2. Suurema õiguskindluse huvides kehtib järgmine:
a) |
Kanadas on konkurentsiseadus (Competition Act, R.S.C. 1985, c. C-34) siduv ja seda kohaldatakse äriühingute suhtes, kes on Kanada või mõne Kanada provintsi õiguse alusel Tema Majesteedi esindajad, seoses äriühingu äritegevusega tegelikus või võimalikus konkurentsis teiste isikutega, sellises ulatuses, nagu seda kohaldataks juhul, kui äriühing ei oleks Tema Majesteedi esindaja. Selliste esindajate hulka võivad kuuluda riigiettevõtted, monopolid ning eri-, ainu- või eelisõiguse saanud ettevõtted ning |
b) |
Euroopa Liidus kohaldatakse riigiettevõtete, monopolide ning ettevõtete suhtes, kellele on antud eri- või eelisõigused, Euroopa Liidu konkurentsieeskirju. Ettevõtete suhtes, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine või kes on kasumit taotlevad monopolid, kohaldatakse neid eeskirju siiski sel määral, kuivõrd selliste eeskirjade rakendamine ei takista õiguslikult ega tegelikult neile määratud konkreetsete ülesannete täitmist. |
Artikkel 17.4
Vaidluste lahendamine
Käesoleva peatüki sätete suhtes ei kohaldata mitte ühtegi käesoleva lepingu kohast vaidluste lahendamise viisi.
KAHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK
Riigiettevõtted, monopolid ja eri- või eelisõiguse saanud ettevõtted
Artikkel 18.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„hõlmatud üksus“ –
a) |
monopol; |
b) |
asja või teenust pakkuv ettevõtja, kes on üks neist vähestest asju või teenuseid pakkuvatest ettevõtjatest, keda lepinguosaline on vormiliselt või tegelikult volitanud või kelle asutanud ning kelle seas lepinguosaline sisuliselt hoiab oma territooriumil ära konkurentsi; |
c) |
üksus, kellele lepinguosaline on andnud vormiliselt või tegelikult kaupa tarnimise või teenuse pakkumise eri- või eesõiguse, mis mõjutab suurel määral mõne teise ettevõtte suutlikkust tarnida sama kaupa või osutada sama teenust samas geograafilises piirkonnas sisuliselt samaväärsetes tingimustes ning võimaldab üksusel pääseda tervikuna või osaliselt konkurentsisurvest või turupiirangutest (26), või |
d) |
riigiettevõte; |
„määramine“ – monopoli kehtestamine või lubamine või selle laiendamine, et hõlmata veel mõni kaup või teenus;
„ärikaalutlustest lähtuv“ – kooskõlas üldkasutatavate äritavadega, millest asjaomase valdkonna erakapitalil põhinev ettevõte lähtub ning
„mittediskrimineeriv kohtlemine“ – käesolevas lepingus sätestatud võrdne kohtlemine või enamsoodustusrežiim olenevalt sellest, kumma tingimused on paremad.
Artikkel 18.2
Kohaldamisala
1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XVII artikli lõigetest 1–3, 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XVII artikli tõlgendamise lepingust ning teenustekaubanduse üldlepingu VIII artikli lõigetest 1 ja 2, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.
2. Käesolevat peatükki ei kohaldada lepinguosaliste hangete suhtes, mille eesmärk on osta kaupa või teenust valitsuse funktsioonide täitmiseks, mitte äriotstarbeliseks edasimüügiks või kasutamiseks äriotstarbeliseks müügiks ette nähtud kauba tarnimisel või teenuse osutamisel, olenemata sellest, kas kõnealune hange on „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ artikli 19.2 („Kohaldamisala“) tähenduses.
3. Artikleid 18.4 ja 18.5 ei kohaldata artiklis 8.2 („Kohaldamisala“) ja artiklis 9.2 („Kohaldamisala“) nimetatud valdkondade suhtes.
4. Artikleid 18.4 ja 18.5 ei kohaldata hõlmatud üksuse meetme suhtes, mille korral rakendataks asjaomase lepinguosalise I, II või III lisas esitatud loendis sätestatud võrdse kohtlemise või enamsoodustusrežiimi rakendamise kohustuse reservatsiooni, juhul kui see lepinguosaline oleks vastu võtnud või säilitanud sama meetme.
Artikkel 18.3
Riigiettevõtted, monopolid ning eri- või eesõiguse saanud ettevõtted
1. Ilma et see piiraks lepinguosaliste käesoleva lepingu kohaseid õigusi ja kohustusi, ei takista käesolevas peatükis sätestatu kumbagi lepinguosalist asutamast või säilitamast riigiettevõtet või monopoli ega andmast mõnele ettevõttele eri- või eelisõigusi.
2. Lepinguosalised ei nõua hõlmatud üksuselt tegutsemist viisil, mis on vastuolus käesoleva lepinguga, ega soodusta sellist tegutsemist.
Artikkel 18.4
Mittediskrimineeriv kohtlemine
1. Lepinguosaline tagab, et hõlmatud üksus kohtleb tema territooriumil kauba või teenuste ostmisel või müümisel käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, teise lepinguosalise kaupa või teise lepinguosalise teenuseosutajat mittediskrimineerivalt.
2. Kui artikli 18.1 punktides b–d esitatud mõiste „hõlmatud üksus“ määratluses kirjeldatud üksus tegutseb kooskõlas artikli 18.5 lõikega 1, leitakse, et lepinguosaline, kelle territooriumil asjaomane hõlmatud üksus asub, on täitnud kõnealuse üksuse puhul lõikes 1 sätestatud kohustused.
Artikkel 18.5
Ärikaalutlused
1. Lepinguosaline tagab, et hõlmatud üksus lähtub tema territooriumil kaupade ostmisel ja müümisel, sealhulgas hinna, kvaliteedi, kättesaadavuse, turustatavuse, veo ning muude ostu- ja müügitingimuste puhul, nagu ka teenuste ostmisel ja pakkumisel, ärikaalutlustest, ka juhul, kui ta pakub selliseid kaupu või teenuseid teise lepinguosalise investorile või teise lepinguosalise investori investeeringu tulemusel.
2. Tingimusel, et käesoleva lepinguga hõlmatud üksuse tegevus on kooskõlas artikliga 18.4 ja seitsmeteistkümnenda peatükiga („Konkurentsipoliitika“), ei kohaldata lõikes 1 nimetatud kohustusi:
a) |
monopoli puhul selle eesmärgi täitmisel, mille jaoks monopol on loodud või mille jaoks on talle antud eri- või eelisõigused, näiteks avaliku teenuse osutamise kohustus või regionaalareng, või |
b) |
riigiettevõtte puhul tema avalike ülesannete täitmisel. |
ÜHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK
Riigihanked
Artikkel 19.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„kommertskaubad või -teenused“ – kaubad või teenused, mida tavaliselt müüakse või pakutakse müügiks turul valitsusvälistele ostjatele ja mida sellised ostjad ostavad tavaliselt turult valitsemisega mitteseotud eesmärkidel;
„ehitustöö“ – teenus, mille eesmärk on mis tahes vahenditega ehitada hooneid ja tsiviilrajatisi ÜRO ühtse tooteklassifikaatori (CPC) 51. alajao tähenduses;
„elektrooniline oksjon“ – elektrooniliste seadmete abil toimuv järkjärguline protsess, mille käigus ettevõtjad esitavad uue pakkumuse, hankemenetluse hindamiskriteeriumide kohase muu mõõdetava väärtuse või mõlemad, ning mille tulemusel tekib või muutub pakkumuste pingerida;
„kirjalikult“ või „kirjalik“ – sõnade ja numbritega esitatud väljend, mida saab lugeda ja taasesitada ning hiljem edastada. Mõiste võib hõlmata elektrooniliselt edastatavat ja salvestatavat teavet;
„piiratud hankemenetlus“ – hankemenetlus, mille puhul hankija võtab ühendust tema enda väljavalitud ettevõtja või ettevõtjatega;
„meede“ – hankija seadus, eeskiri, kord, haldussuunis, tava või mis tahes meede, mis on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud hankega;
„korduvkasutatav loetelu“ – loetelu, mida hankija kavatseb korduvalt kasutada ja mis sisaldab nende ettevõtjate andmeid, kelle hankija on tunnistanud loetellu kandmise tingimustele vastavaks;
„kavandatud hanke teade“ – hankija avaldatud teade, milles kutsutakse huvitatud ettevõtjaid esitama osalemistaotlust, pakkumust või mõlemat;
„korvamismeetmed“ – tingimused või kohustused, mis edendavad kohalikku arengut või parandavad lepinguosalise maksebilanssi, näiteks kodumaise osaluse, tehnoloogia litsentsimise ning investeerimis-, vastuostu- jms toimingute ja nõuete abil;
„avatud hankemenetlus“ – hankemenetlus, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik huvitatud ettevõtjad;
„isik“ – artiklis 1.1 („Üldkohaldatavad mõisted“) määratletud isik;
„hankija“ – üksus, kelle suhtes käesoleva peatükiga seoses kohaldatakse lepinguosalise turule lubatud kaupade ja teenuste loetelu 19-1, 19-2 või 19-3 lisa;
„kvalifitseeritud ettevõtja“ – ettevõtja, kelle hankija on tunnistanud osalemistingimustele vastavaks;
„valikpakkumismenetlus“ – hankemenetlus, mille puhul hankija kutsub pakkumusi esitama üksnes kvalifitseeritud ettevõtjaid;
„teenused“ – hõlmab ehitustöid, kui ei ole sätestatud teisiti;
„standard“ – dokument, mille on heaks kiitnud tunnustatud asutus ning millega nähakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ette tooteid ja teenuseid ning nendega seotud protsesse ja tootmismeetodeid käsitlevad eeskirjad, suunised või omadused, mille järgimine ei ole kohustuslik. Standard võib sisaldada või käsitleda ka üksnes kauba, teenuse, tootmistehnoloogia või -meetodi terminoloogiat, sümboleid, pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid;
„ettevõtja“ – isik või isikute rühm, kes pakub või saab pakkuda kaupu ja teenuseid, ning
„tehniline kirjeldus“ – hanketingimus, milles on:
a) |
kehtestatud hangitavate asjade või teenuste omadused, sealhulgas kvaliteedi, toime, ohutuse ja mõõtmete nõuded, või kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessid ja viisid, või |
b) |
käsitletakse toote või teenuse suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid, pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid. |
Artikkel 19.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete suhtes, sõltumata sellest, kas see hange korraldatakse tervenisti või osaliselt elektrooniliselt või mitte.
2. Käesolevas peatükis tähendab „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ valitsuse ülesannete täitmiseks teostatavat hanget:
a) |
mille puhul hangitakse kaupu, teenuseid või mõlemat:
|
b) |
mis toimub mis tahes lepingulisel alusel, sealhulgas ostmise, liisimine ja rentimise või üürimise teel koos väljaostuvõimalusega või ilma selleta; |
c) |
mille maksumus, hinnatuna vastavalt lõigetele 6–8, on artikli 19.6 kohase teate avaldamise ajal võrdne käesoleva peatükiga seotud lepinguosalise turule lubatud kaupade ja teenuste loetelu lisades sätestatud piirmääraga või sellest suurem; |
d) |
mille teostab hankija ning |
e) |
mida ei ole lõikes 3 või käesoleva peatükiga seotud lepinguosalise turule lubatud kaupade ja teenuste loetelu lisades sätestatud kohaldamisalast muul moel välja arvatud. |
3. Kui käesoleva peatükiga seotud lepinguosalise turule lubatud kaupade ja teenuste loetelu lisades ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise suhtes:
a) |
maa, olemasolevate hoonete ja muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamine või rentimine; |
b) |
lepinguosalise lepinguvälised kokkulepped või mis tahes vormis antav abi, sealhulgas koostöölepingud, toetused, laenud, paigutused omakapitali, tagatised ja maksusoodustused; |
c) |
fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantseerimisasutuste likvideerimis- ja juhtimisteenuste või riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamisega seotud teenuste hange või soetamine; |
d) |
riiklikud töölepingud; |
e) |
hanked, mis korraldatakse:
|
4. Käesoleva peatüki kohane hange on iga Kanada ja Euroopa Liidu turule lubatud kaupade ja teenuste loeteludega hõlmatud hange, mille puhul lepinguosaliste kohustused on sätestatud järgmiselt:
a) |
19-1 lisa – keskvalitsusasutused, kelle hankeid käesolev peatükk hõlmab; |
b) |
19-2 lisa – piirkondlikud valitsusasutused, kelle hankeid käesolev peatükk hõlmab; |
c) |
19-3 lisa – kõik muud üksused, kelle hankeid käesolev peatükk hõlmab; |
d) |
19-4 lisa – käesoleva peatükiga hõlmatud kaubad; |
e) |
19-5 lisa – käesoleva peatükiga hõlmatud teenused peale ehitustööde; |
f) |
19-6 lisa – käesoleva peatükiga hõlmatud ehitustööd; |
g) |
19-7 lisa – üldised märkused ning |
h) |
19-8 lisa – käesoleva peatüki avaldamise viis. |
5. Kui hankija nõuab käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seoses, et isik, keda ei ole nimetatud käesoleva peatükiga seotud lepinguosalise turule lubatud kaupade ja teenuste loetelu lisades, korraldaks hanke vastavalt konkreetsetele tingimustele, kohaldatakse selliste tingimuste suhtes artiklit 19.4 mutatis mutandis.
6. Kui hankija hindab hanke maksumust eesmärgiga teha kindlaks, kas tegemist on käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, siis ta:
a) |
ei jaga hanget mitmeks hankeks ning ei vali ega kasuta selle maksumuse hindamiseks erilisi hindamismeetodeid selleks, et kõnealune hange või selle osa jääks käesoleva peatüki kohaldamisalast välja, ning |
b) |
arvestab hanke hinnangulise maksimaalse kogumaksumuse hanke kogu kestuse kohta, olenemata sellest, kas leping sõlmitakse ühe või enama ettevõtjaga, võttes arvesse kõiki tasustamise vorme, sealhulgas:
|
7. Kui hanke üksiknõude tulemusena sõlmitakse rohkem kui üks leping või sõlmitakse lepingud eraldi osade suhtes („korduvlepingud“), võetakse hinnangulise maksimaalse kogumaksumuse arvutamisel aluseks järgmine:
a) |
eelneva 12 kuu jooksul või hankija eelneva eelarveaasta jooksul sõlmitud sama tüüpi kauba või teenuse korduvlepingute maksumus, mida on võimaluse korral korrigeeritud, et võtta arvesse prognoositud muutusi järgmise 12 kuu jooksul hangitavate kaupade ja teenuste koguses ja maksumuses, või |
b) |
algse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul või hankija eelarveaasta jooksul hangitava sama tüüpi kauba või teenuse korduvlepingute hinnanguline maksumus. |
8. Kauba või teenuse hanke puhul liisimise, rentimise või üürimise teel või hangete puhul, mille koguhind ei ole kindlaks määratud, on hindamise alus järgmine:
a) |
tähtajalise lepingu puhul:
|
b) |
tähtajatute lepingute puhul hinnanguline kuumakse, mis on korrutatud 48ga, ning |
c) |
kui ei ole kindel, kas leping sõlmitakse tähtajalise lepinguna, kohaldatakse alapunkti b. |
Artikkel 19.3
Julgeoleku- ja ülderandid
1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistab lepinguosalisel võtta meetmeid või jätta avalikustamata teave, kui ta peab seda vajalikuks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve:
a) |
relvade, laskemoona (27) või sõjavarustuse hankimisel; |
b) |
riigi julgeoleku seisukohast hädavajalike hangete puhul või |
c) |
riigikaitse seisukohast. |
2. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis põhjustab samasugustes tingimustes oleva lepinguosalise meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet selliselt, et see takistab lepinguosalist kehtestamast selliseid meetmeid ja tagamast nende täitmist, mis on:
a) |
vajalikud avaliku kõlbluse, korra ja turvalisuse kaitseks; |
b) |
vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks; |
c) |
vajalikud intellektuaalomandi kaitseks või |
d) |
seotud puudega isikutega, heategevusinstitutsioonidega või vangide tööga seotud kaupade ja teenustega. |
Artikkel 19.4
Üldpõhimõtted
1. Lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, kohtleb iga käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetme puhul teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise lepinguosalise ettevõtjaid, kes selliseid kaupu ja teenuseid pakuvad, kohe ja tingimusteta vähemalt sama soodsalt, kui asjaomane lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, kohtleb oma kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid. Suurema kindluse huvides hõlmab selline kohtlemine:
a) |
Kanadas kaupade, teenuste ja ettevõtjate kohtlemist vähemalt sama soodsalt, kui provints või territoorium, sealhulgas selle hankijad, kohtleb provintsis või territooriumil asuvaid kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid, ning |
b) |
Euroopa Liidus kaupade, teenuste ja ettevõtjate kohtlemist vähemalt sama soodsalt, kui liikmesriik või liikmesriigi piirkond, sealhulgas selle hankijad, kohtleb selles liikmesriigis või piirkonnas asuvaid kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid. |
2. Käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega seotud meetme puhul lepinguosalised, sealhulgas tema hankijad:
a) |
ei kohtle mõnda kohapealset ettevõtjat selle välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra põhjal vähem soodsalt kui teisi kohapealseid ettevõtjaid ega |
b) |
diskrimineeri kohapealset ettevõtjat selle alusel, et kaubad või teenused, mida see ettevõtja konkreetse hanke jaoks pakub, pärinevad teiselt lepinguosaliselt. |
3. Kui käesoleva lepinguga hõlmatud hange korraldatakse elektrooniliselt, peab hankija:
a) |
tagama, et hanke korraldamisel kasutatakse muu hulgas autentimiseks ja andmete krüptimiseks üldkättesaadavaid infotehnoloogiasüsteeme ja tarkvara, mis võimaldavad koostalitlust muude üldkättesaadavate infotehnoloogiasüsteemide ja tarkvaraga, ning |
b) |
rakendama mehhanisme, millega tagatakse osalemistaotluste ja pakkumuste terviklus, sealhulgas fikseeritakse nende esitamise aeg, ning välistatakse neile loata juurdepääs. |
4. Hankija korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke läbipaistvalt ja erapooletult ning:
a) |
kasutab kooskõlas käesoleva peatükiga selliseid meetodeid nagu avatud hankemenetlus, valikhankemenetlus ja piiratud hankemenetlus; |
b) |
väldib huvide konflikte ning |
c) |
väldib korruptsiooni. |
5. Käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise territooriumilt imporditavate kaupade ega osutatavate teenuste suhtes muid päritolureegleid kui need, mida lepinguosaline kohaldab samal ajal tavapärase kaubanduse raames sama lepinguosalise territooriumilt samade kaupade impordi või samade teenuste osutamise suhtes.
6. Käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul ei taotle, arvesta, kehtesta ega jõusta lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, korvamismeetmeid.
7. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata tolli- ega muude maksude suhtes, mis on kehtestatud impordile või seoses impordiga, selliste maksude kogumise meetodi suhtes, muude impordieeskirjade ja -formaalsuste suhtes ega muude teenustekaubandust mõjutavate meetmete suhtes kui käesoleva lepinguga hõlmatud hankeid reguleerivad meetmed.
Artikkel 19.5
Teave hankesüsteemi kohta
1. Lepinguosaline:
a) |
avaldab viivitamata õigusnormid, kohtuotsused, üldkohaldatavad haldusotsused, õigusaktidest tulenevad standardsed lepinguklauslid, millele viidatakse hanketeadetes ja -dokumentides, samuti käesoleva lepinguga hõlmatud hanke menetluse, ning kõik tehtavad muudatused laia levikuga ja avalikkusele pidevalt kättesaadavas ametlikult määratud elektroonilises või pabermeedias, ning |
b) |
selgitab neid taotluse korral teisele lepinguosalisele. |
2. Lepinguosaline loetleb oma turule lubatud kaupade ja teenuste loetelu 19-8 lisas:
a) |
elektroonilised ja paberväljaanded, kus ta avaldab lõikes 1 kirjeldatud teabe; |
b) |
elektroonilised ja paberväljaanded, kus ta avaldab käesoleva peatüki artiklis 19.6, artikli 19.8 lõikes 7 ja artikli 19.15 lõikes 2 nõutud teated, ning |
c) |
veebisaidi aadressi (veebisaitide aadressid), kus ta avaldab:
|
3. Lepinguosaline teavitab riigihankekomiteed viivitamata igast muudatustest 19-8 lisas esitatud teda käsitlevas teabes.
Artikkel 19.6
Teated
1. Hankija avaldab iga käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kohta kavandatud hanke teate, välja arvatud artiklis 19.12 kirjeldatud asjaoludel.
Kõik kavandatud hanke teated on lõike 2 kohase ühtse juurdepääsupunkti kaudu elektroonilisel teel otse ja tasuta kättesaadavad. Teated võib avaldada ka ajakohases laia levikuga paberväljaandes ja need jäävad avalikkusele kättesaadavaks vähemalt teates märgitud aja lõpuni.
Lepinguosaline loetleb asjakohased elektroonilised ja paberväljaanded 19-8 lisas.
2. Lepinguosaline võib kohaldada 19-2 ja 19-3 lisas nimetatud üksuste suhtes, kes ei ole valmis osalema lõikes 1 nimetatud ühtse juurdepääsupunkti kasutamises, alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni viieaastast üleminekuperioodi. Kõnealused üksused esitavad sellisel üleminekuperioodil oma kavandatud hanke teated – juhul kui need on elektrooniliselt kättesaadavad – tasuta ligipääsetava internetiportaali linkide kaudu, mis on loetletud 19-8 lisas.
3. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, sisaldab kavandatud hanke teade järgmist:
a) |
hankija nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud temaga kontakteerumiseks ning kõikide vajalike hankedokumentide saamiseks, ning vajaduse korral nende hind ja maksetingimused; |
b) |
hanke kirjeldus, sealhulgas hangitavate kaupade ja teenuste laad ja kogus või kui täpne kogus ei ole teada, siis eeldatav kogus; |
c) |
korduvlepingute puhul võimaluse korral edaspidiste kavandatud hanke teadete avaldamise aeg; |
d) |
mis tahes optsioonide kirjeldus; |
e) |
kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ajakava või lepingu kestus; |
f) |
kasutatav hankemeetod ning teave selle kohta, kas tegemist on läbirääkimistega hanke või elektroonilise oksjoniga; |
g) |
vajaduse korral hankes osalemise taotluste esitamise aadress ja tähtpäev; |
h) |
pakkumuste esitamise aadress ja tähtpäev; |
i) |
keel või keeled, milles võib esitada pakkumuse või osalemistaotluse, juhul kui need võib esitada muus keeles kui hankija lepinguosalise ametlik keel; |
j) |
ettevõtjatele kehtestatud osalemistingimuste loetelu koos lühikirjeldustega, sealhulgas nõuded konkreetsetele dokumentidele ja tõenditele, mida ettevõtjad peavad osalemisega seoses esitama, kui neid nõudeid ei ole esitatud kõikidele huvitatud ettevõtjatele kavandatud hanke teatega samal ajal kättesaadavaks tehtud hankedokumentides; |
k) |
ettevõtjate valiku kriteeriumid ja vajaduse korral hankes osalema lubatavate ettevõtjate arv, kui hankija kavatseb vastavalt artiklile 19.8 kutsuda hankes osalema piiratud arvu kvalifitseeritud ettevõtjaid, ning |
l) |
märge, et hange on hõlmatud käesoleva peatükiga. |
4. Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankija koos kavandatud hanke teatega inglis- või prantsuskeelse vabalt kättesaadava kokkuvõtliku teate. Kokkuvõtlik teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:
a) |
hanke sisu; |
b) |
pakkumuse esitamise lõpptähtpäev või – vajaduse korral – hankes osalemise või korduskasutatavasse loetellu kandmise taotluse esitamise lõpptähtpäev ning |
c) |
aadress, kust saab taotleda hankedokumente. |
5. Hankijatel soovitatakse avaldada igal eelarveaastal 19-8 lisas loetletud elektroonilises ja võimaluse korral paberväljaandes võimalikult varakult teade hankeplaanide kohta („hankeplaani teadaanne“). Hankeplaani teadaanne avaldatakse ka 19-8 lisas loetletud ühtse juurdepääsupunkti veebisaidil kooskõlas lõikega 2. Selline teade peaks sisaldama hanke sisu ja eeldatavat kavandatud hanke teate avaldamise kuupäeva.
6. 19-2 või 19-3 lisaga hõlmatud hankija võib kasutada hankeplaani teadaannet kavandatud hanke teatena, tingimusel et hankeplaani teadaanne sisaldab lõikes 3 osutatud teavet ulatuses, mis on hankijale kättesaadav, ja märget, et huvitatud ettevõtjad peaksid väljendama hankijale oma huvi hanke vastu.
Artikkel 19.7
Osalemistingimused
1. Hankija esitab hankes osalemiseks ainult need tingimused, mis on olulised tagamaks, et ettevõtja vastab õiguslikult ja finantsiliselt hanke nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suutlik asjaomast hankelepingut täitma.
2. Osalemistingimuste kindlaksmääramisel hankija:
a) |
ei esita tingimust, et hankes osalemiseks peab ettevõtja olema eelnevalt sõlminud mõne lepinguosalise hankijaga ühe või mitu lepingut; |
b) |
võib nõuda asjaomast varasemat kogemust, kui see on hanke nõuete seisukohast tähtis, ning |
c) |
ei nõua, et hanke tingimus oleks asjaomane varasem kogemus lepinguosalise territooriumil. |
3. Hinnates, kas ettevõtja vastab osalemistingimustele, hankija:
a) |
hindab ettevõtja finantsilist, ärilist ja tehnilist suutlikkust vastavalt tema äritegevusele hankija lepinguosalise territooriumil ja väljaspool seda ning |
b) |
lähtub hindamisel hankija poolt hanketeates või hankedokumentides eelnevalt sätestatud tingimustest. |
4. Tõendusmaterjali olemasolu korral võib lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja sellistel põhjustel nagu:
a) |
pankrot; |
b) |
valeandmete esitamine; |
c) |
olulised või püsivad puudused ühe või mitme varasema lepingu sisuliste nõuete või kohustuste täitmisel; |
d) |
lõplik süüdimõistmine rasketes kuri- või väärtegudes; |
e) |
eksimine ametialaste käitumisreeglite vastu või tegevus või tegevusetus, mis vähendab ettevõtja ärilist usaldusväärsust, või |
f) |
maksude maksmata jätmine. |
Artikkel 19.8
Ettevõtjate kvalifitseerimine
1. Lepinguosaline, sealhulgas tema hankija, võib kasutada ettevõtjate registreerimise süsteemi, mille kaudu huvitatud ettevõtjad on kohustatud registreeruma ja esitama teatavat teavet.
2. Lepinguosaline tagab, et:
a) |
tema hankijad teevad jõupingutusi kvalifikatsioonimenetluste erinevuste minimeerimiseks ning |
b) |
kui tema hankijad kasutavad registreerimissüsteemi, teevad nad jõupingutusi registreerimissüsteemide erinevuste minimeerimiseks. |
3. Lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, ei võta vastu ega kasuta registreerimissüsteemi või kvalifikatsioonimenetlust, mille eesmärk on tekitada või mille tõttu tekivad teise lepinguosalise ettevõtjatele asjatud takistused hankes osalemiseks.
4. Kui hankija kavatseb kasutada valikhankemenetlust, tuleb tal:
a) |
esitada kavandatud hanke teates vähemalt käesoleva peatüki artikli 19.6 lõike 3 punktides a, b, f, g, j, k ja l nimetatud teave ning kutsuda ettevõtjaid üles esitama osalemistaotlusi ning |
b) |
esitada pakkumuste esitamise tähtaja alguseks kvalifitseeritud ettevõtjatele, keda ta teavitab vastavalt artikli 19.10 lõike 3 punktile b, vähemalt artikli 19.6 lõike 3 punktides c, d, e, h ja i osutatud teave. |
5. Hankija lubab konkreetses hankes osaleda kõigil kvalifitseeritud ettevõtjatel, välja arvatud juhul, kui hankija teatab kavandatud hanke teates, et hankes lubatakse osalema vaid piiratud arv ettevõtjaid, ning esitab ettevõtjate arvu piiramise kriteeriumid.
6. Kui hankedokumente ei tehta alates lõikes 4 osutatud teate avaldamise kuupäevast avalikult kättesaadavaks, tagab hankija, et need tehakse kõikidele lõike 5 kohaselt väljavalitud kvalifitseeritud ettevõtjatele kättesaadavaks ühel ajal.
7. Hankija võib pidada korduskasutatavat ettevõtjate loetelu, tingimusel et teade, millega huvitatud isikuid kutsutakse taotlema enda loetellu kandmist:
a) |
avaldatakse igal aastal ning |
b) |
on selle elektroonilise avaldamise korral pidevalt kättesaadav |
asjakohase meediakanali kaudu, mis on loetletud 19-8 lisas.
8. Lõikega 7 ette nähtud teade hõlmab järgmist:
a) |
nende kaupade ja teenuste või kauba- ja teenusekategooriate kirjeldus, mille puhul loetelu võidakse kasutada; |
b) |
osalemistingimused, millele ettevõtjad peavad loetellu kandmiseks vastama, ning meetodid, mida hankija kasutab ettevõtja tingimustele vastamise kontrollimiseks; |
c) |
hankija nimi ja aadress ning muud andmed, mida on vaja temaga kontakteerumiseks ning kõigi vajalike loeteluga seotud dokumentide saamiseks; |
d) |
loetelu kehtivusaeg ja selle kehtivuse pikendamise või lõpetamise viis või, kui kehtivusaega ei esitata, märge selle kohta, millisel viisil teatatakse loetelu kasutamise lõpetamisest, ning |
e) |
märge, et loetelu võib kasutada käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul. |
9. Kui korduvkasutatav loetelu kehtib kuni kolm aastat, võib hankija lõikest 7 olenemata avaldada lõikes 7 osutatud teate ainult üks kord, nimelt loetelu kehtivusaja algul, tingimusel et:
a) |
teates esitatakse loetelu kehtivusaeg ja teatatakse, et rohkem teateid ei avaldata, ning |
b) |
teade avaldatakse elektrooniliselt ja see on kogu kehtivusaja jooksul pidevalt kättesaadav. |
10. Hankija lubab ettevõtjatel taotleda igal ajal enda kandmist korduskasutatavasse loetellu ja kannab kõik kvalifitseeritud ettevõtjad loetellu mõistlikult lühikese aja jooksul.
11. Kui ettevõtja, kes ei ole kantud korduskasutatavasse loetellu, esitab korduskasutataval loetelul põhineval hankel osalemise taotluse ja kõik nõutud dokumendid artikli 19.10 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, peab hankija seda taotlust kaaluma. Hankija ei jäta ettevõtjat hankemenetlusest kõrvale selle tõttu, et hankijal ei ole piisavalt aega taotlust kaaluda, välja arvatud erijuhul, kui hankija ei suuda hanke keerukuse tõttu lõpetada taotluse kaalumist pakkumuste esitamiseks lubatud ajavahemiku jooksul.
12. 19-2 või 19-3 lisaga hõlmatud hankija võib kasutada teadet, milles ettevõtjaid kutsutakse üles taotlema korduskasutatavasse loetellu kandmist, kavandatud hanke teatena, kui:
a) |
see teade avaldatakse kooskõlas lõikega 7 ja see sisaldab lõikes 8 nõutud teavet ning kogu artikli 19.6 lõikes 3 nõutud teavet, mis on kättesaadav, ning märget, et asjaomane teade kujutab endast kavandatud hanke teadet või et edaspidi saavad korduskasutatava loetelu alla kuuluvate hangete teateid ainult korduskasutatavasse loetellu kuuluvad ettevõtjad, ning |
b) |
hankija esitab ettevõtjatele, kes on talle teatanud oma huvist konkreetse hanke vastu, kiiresti piisavalt teavet, mis võimaldab neil hinnata oma huvi hankes osaleda, sealhulgas kogu ülejäänud teabe, mida nõutakse artikli 19.6 lõikes 3, niivõrd kui see teave on kättesaadav. |
13. 19-2 või 19-3 lisaga hõlmatud hankija võib võimaldada ettevõtjal, kes on vastavalt lõikele 10 taotlenud enda kandmist korduskasutatavasse loetellu, esitada asjaomase hanke raames pakkumuse, kui hankijale jääb piisavalt aega, et kindlaks teha, kas ettevõtja vastab osalemistingimustele.
14. Hankija teatab hankes osalemise taotluse või korduskasutatavasse loetellu kandmise taotluse esitanud ettevõtjale viivitamata oma otsuse tema taotluse kohta.
15. Kui hankija lükkab ettevõtja hankes osalemise või korduskasutatavasse loetellu kandmise taotluse tagasi, ei tunnista teda enam kvalifitseerunuks või kustutab ta korduskasutatavast loetelust, teatab ta sellest ettevõtjale viivitamata ja esitab ettevõtja taotlusel talle viivitamata oma otsuse kirjaliku põhjenduse.
Artikkel 19.9
Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid
1. Hankija ei koosta, ei võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi ega nõua ühegi vastavushindamismenetluse kasutamist, millega luuakse või võidakse luua tarbetuid tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele.
2. Hangitavate kaupade ja teenuste tehnilisi kirjeldusi koostades peab hankija võimaluse korral:
a) |
esitama tehnilises kirjelduses pigem tulemuslikkuse nõuded ja funktsionaalsed nõuded kui disaini või tunnuste kirjelduse ning |
b) |
võtma tehnilise kirjelduse aluseks rahvusvahelised standardid, kui need on olemas, või riiklikud tehnilised normid, tunnustatud riiklikud standardid või ehituseeskirjad. |
3. Kui tehnilistes kirjeldustes kasutatakse disaini või tunnuste kirjelduse näitajaid, peaks hankija lisama võimaluse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“ näitamaks, et ta võtab arvesse samaväärsete kaupade ja teenuste pakkumusi, kui need vastavad selgelt hanke tingimustele.
4. Hankija ei koosta tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad konkreetse kaubamärgi või kaubanime, patendi, autoriõiguse, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või ettevõtjaga seotud nõudeid või viiteid, välja arvatud juhul, kui hankeeset ei ole võimalik muul viisil piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada, ja tingimusel et hankija lisab hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“.
5. Hankija ei või konkurentsi piiraval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada teatava hanke tehnilise kirjelduse koostamisel või vastuvõtmisel, selliselt isikult, kellel võivad olla kõnealuse hankega seotud ärihuvid.
6. Suurema kindluse huvides võib lepinguosaline, sealhulgas tema hankija, koostada, vastu võtta või kohaldada vastavalt käesolevale artiklile tehnilisi kirjeldusi loodusvarade kaitse edendamiseks või keskkonnakaitseks.
7. Hankija esitab ettevõtjatele hankedokumendid, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, et ettevõtjad saaksid koostada ja esitada nõuetele vastava pakkumuse. Kui seda ei ole juba tehtud kavandatud hanke teates, esitatakse kõnealustes dokumentides täielik kirjeldus järgmisest:
a) |
hange, sealhulgas kaupade või teenuste laad ja kogus või kui täpne kogus ei ole teada, siis eeldatav kogus, ning täidetavad nõuded muu hulgas tehnilise kirjelduse, vastavushindamise, plaanide, jooniste ja juhendite kohta; |
b) |
ettevõtjate osalemistingimused, sealhulgas nimekirja teabest ja dokumentidest, mis ettevõtja peab seoses osalemistingimustega esitama; |
c) |
kõik hindamiskriteeriumid, mida hankija kohaldab lepingu sõlmimisel, ning kõnealuste kriteeriumide osakaal, kui hind ei ole ainus kriteerium; |
d) |
kui hankija korraldab hanke elektrooniliselt, siis mis tahes autentimis- ja andmete krüptimise nõuded või muud nõuded seoses teabe elektroonilise esitamisega; |
e) |
kui hankija korraldab elektroonilise oksjoni, siis oksjoni pidamise eeskirjad, sealhulgas teave selle kohta, milliseid pakkumuse koostisosi hinnatakse; |
f) |
kui pakkumused avatakse avalikult, siis nende avamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning vajaduse korral pakkumuste avamisele lubatud isikute nimekiri; |
g) |
muud nõuded, sealhulgas maksetingimused ja pakkumuse esitamise viisile seatud piirangud, näiteks kas pakkumused tuleb esitada elektrooniliselt või paberkandjal, ning |
h) |
kaupade kohaletoimetamise ja teenuse osutamise kuupäevad. |
8. Hangitavate kaupade kohaletoimetamise või teenuste osutamise kuupäeva kehtestamisel võtab hankija arvesse selliseid tegureid nagu hanke keerukus, allhangete eeldatav maht ning realistlik aeg kaupade tootmiseks, laost väljastamiseks ja tarnekohast transportimiseks või teenuste osutamiseks.
9. Kavandatud hanke teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid võivad muu hulgas sisaldada hinda ja muid kulutegureid, kvaliteediandmeid, tehnilist väärtust, keskkonnanäitajaid ja tarnetingimusi.
10. Hankija peab viivitamata:
a) |
tegema hankedokumendid kättesaadavaks, kandmaks hoolt selle eest, et huvitatud ettevõtjatel on piisavalt aega nõuetekohase pakkumuse esitamiseks; |
b) |
esitama hankedokumendid taotluse korral igale huvitatud ettevõtjale ning |
c) |
vastama huvitatud või hankes osaleva ettevõtja esitatud mõistlikele päringutele, tingimusel et küsitud teave ei anna kõnealusele ettevõtjale eelist teiste ettevõtjate ees. |
11. Kui hankija muudab enne lepingu sõlmimist kavandatud hanke teates või osalevatele ettevõtjatele esitatud hankedokumentides sätestatud kriteeriume või nõudeid või kui ta muudab või avaldab uuesti hanketeate või hankedokumendid, edastab ta kirjalikult kõik sellised muudatused või muudetud või uuesti avaldatud teate või hankedokumendid
a) |
kõikidele teabe muutmise või uuesti avaldamise ajal hankes osalevatele ettevõtjatele, kui need ettevõtjad on hankijale teada, kõikidel muudel juhtudel aga samal viisil, kui ta esitas algse teabe, ning |
b) |
piisavalt varakult, et ettevõtjatel oleks aega oma pakkumusi vajaduse korral muuta ja need uuesti esitada. |
Artikkel 19.10
Tähtajad
1. Hankija jätab oma mõistlikest vajadustest lähtudes ettevõtjatele piisavalt aega, et koostada ja esitada osalemistaotlused ja nõuetele vastavad pakkumused, võttes seejuures arvesse selliseid tegureid nagu:
a) |
hanke laad ja keerukus; |
b) |
allhangete eeldatav maht ning |
c) |
juhul kui ei kasutata elektroonilisi vahendeid, siis ka aeg, mis kulub pakkumuse edastamiseks kodu- ja välismaalt. |
Tähtajad ja nende võimalik pikendamine on kõikidele huvitatud või osalevatele ettevõtjatele ühesugused.
2. Valikhankemenetlust kasutav hankija määrab osalemistaotluste esitamise tähtaja, mis üldjuhul ei ole lühem kui 25 päeva alates kavandatud hanke teate avaldamise kuupäevast. Kui hankija poolt nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel ei saa sellist tähtaega kasutada, võib seda lühendada kuni 10 päevani.
3. Välja arvatud lõigetes 4, 5, 7 ja 8 sätestatud juhtudel, kehtestab hankija osalemistaotluste esitamiseks kuni 40 päevase tähtaja alates:
a) |
kavandatud hanke teate avaldamise kuupäevast avatud hanke puhul või |
b) |
päevast, mil hankija teatab ettevõtjatele, et nad kutsutakse esitama pakkumusi, olenemata sellest, kas kasutatakse korduskasutatavat loetelu või mitte, valikhankemenetluse kasutamise korral. |
4. Hankija võib lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt 10 päevani, kui:
a) |
hankija on avaldanud hankeplaani teadaande, mida on kirjeldatud artikli 19.6 lõikes 5, vähemalt 40 päeva ja kuni 12 kuud enne kavandatud hanke teates avaldamist, kusjuures hankeplaani teadaandes on esitatud järgmine teave:
|
b) |
hankija märgib korduvat laadi hangete puhul algses kavandatud hanke teates, et järgmistes teadetes sätestatakse pakkumuste esitamise tähtajad vastavalt käesolevale lõikele, või |
c) |
lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega ei saa hankija poolt nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel kasutada. |
5. Hankija võib lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega viie päeva võrra igal järgmisel põhjusel:
a) |
kavandatud hanke teade avaldatakse elektrooniliselt; |
b) |
kõik hankedokumendid tehakse alates kavandatud hanke teate avaldamise kuupäevast elektrooniliselt kättesaadavaks ning |
c) |
hankija võimaldab teha pakkumusi elektrooniliselt. |
6. Lõikest 5 lähtumise korral ja koostoimes lõikega 4 ei või lõike 3 kohane pakkumuste esitamise tähtaeg olla mingil juhul lühem kui 10 päeva alates kavandatud hanke teate avaldamisest.
7. Hankija võib kommertskaupade või -teenuste või nende mõlema ostmise korral, olenemata muudest käesoleva artikli sätetest, lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt 13 päevani, kui ta avaldab elektrooniliselt ühel ja samal ajal nii kavandatud hanke teate kui ka hankedokumendid. Kui hankija võimaldab lisaks teha kommertskaupade ja -teenuste pakkumusi elektrooniliselt, võib ta lühendada lõike 3 kohast tähtaega kuni 10 päevani.
8. Kui 19-2 või 19-3 lisaga hõlmatud hankija on valinud kõik kvalifitseeritud ettevõtjad või osa neist, võib pakkumuste esitamise tähtaja kehtestada kokkuleppel valitud ettevõtjatega. Sellise kokkuleppe puudumise korral peab tähtaeg olema vähemalt 10 päeva.
Artikkel 19.11
Läbirääkimine
1. Lepinguosaline võib sätestada, et tema hankijad peavad ettevõtjatega läbirääkimisi:
a) |
kui hankija on artikli 19.6 lõike 3 alusel nõutavas kavandatud hanke teates osutanud kavatsusele pidada läbirääkimisi või |
b) |
kui hindamisel ilmneb, et ükski pakkumus ei ole kavandatud hanke teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam. |
2. Hankija:
a) |
tagab, et läbirääkimistel osalevate ettevõtjate kõrvalejätmine toimub kavandatud hanke teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt, ning |
b) |
määrab pärast läbirääkimiste lõppu allesjäänud osalevatele ettevõtjatele ühise tähtpäeva uute või muudetud pakkumuste esitamiseks. |
Artikkel 19.12
Piiratud hankemenetlus
1. Tingimusel, et hankija ei kasuta käesolevat sätet konkurentsi vältimiseks ettevõtjate vahel või viisil, millega diskrimineeritakse teise lepinguosalise ettevõtjaid või kaitstakse omamaiseid ettevõtjaid, võib ta kasutada piiratud hankemenetlust ja otsustada mitte kohaldada artikleid 19.6–19.8, artikli 19.9 lõikeid 7–11 ning artikleid 19.10, 19.11, 19.13 ja 19.14 järgmiste asjaolude korral:
a) |
kui:
ning eeldusel, et hankedokumentides esitatud nõudeid ei ole oluliselt muudetud; |
b) |
kui kaupu või teenuseid saab tarnida üksnes konkreetne ettevõtja ja puuduvad mõistlikud alternatiivsed või asenduskaubad või -teenused ühel järgmistest põhjustest:
|
c) |
kui algne ettevõtja tarnib lisaks selliseid kaupu või teenuseid, mis ei olnud esialgse hanke ese, ning kui sellise ettevõtja vahetamine:
|
d) |
kui see on hädavajalik siis, kui olukorra kiireloomulisuse tõttu, mis on tingitud sündmustest, mida hankija ei võinud ette näha, ei ole avatud hanke või valikhankemenetluse korras olnud võimalik saada kaupu või teenuseid õigeks ajaks; |
e) |
kui kaubad ostetakse kaubabörsilt; |
f) |
kui hankija hangib prototüüpi või esimest toodet või teenust, mis töötatakse välja tema tellimusel teatava teadusuuringu, katsetuse, uurimise või uusarenduse raames ja vastava lepingu alusel. Esimese toote või teenuse uusarendamine võib hõlmata piiratud ulatuses tootmist või teenuse osutamist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja tõestada, et kaup või teenus sobib masstootmiseks või -osutamiseks kooskõlas kvaliteedistandarditega, kuid ei hõlma masstootmist või -osutamist eesmärgiga saavutada kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustööde kulud; |
g) |
kui ostud tehakse üksnes lühikest aega kehtivatel eriti soodsatel tingimustel, mis tulenevad erakorralisest realiseerimisest, näiteks likvideerimisest või pankrotist, mitte aga tavaliste ostude korral tavapärastelt ettevõtjatelt, või |
h) |
kui leping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga, tingimusel et:
|
2. Hankija koostab iga lõike 1 alusel sõlmitud lepingu kohta kirjaliku aruande. Aruanne sisaldab hankija nime, hangitud kaupade või teenuste maksumust ja laadi ning märkust lõikes 1 kirjeldatud asjaolude ja tingimuste kohta, mis õigustavad piiratud hankemenetluse kasutamist.
Artikkel 19.13
Elektroonilised oksjonid
Kui hankija kavatseb käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korraldada elektroonilise oksjonina, esitab ta igale osalejale enne elektroonilise oksjoni algust:
a) |
teabe automaatse hindamismeetodi kohta, mida kasutatakse pakkumuste pingerea koostamiseks ja muutmiseks oksjoni käigus, sealhulgas hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidele vastava matemaatilise valemi; |
b) |
pakkumuse elementide esialgse hindamise tulemused, kui leping kavatsetakse sõlmida kõige soodsama pakkumuse tegijaga, ning |
c) |
muu olulise teabe oksjoni korraldamise kohta. |
Artikkel 19.14
Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine
1. Hankija võtab pakkumused vastu, avab need ja vaatab need läbi menetluste kohaselt, millega tagatakse hankemenetluse õiglus ja erapooletus ning pakkumuste konfidentsiaalsus.
2. Hankija ei karista ühtegi ettevõtjat selle eest, et sai tema pakkumuse kätte pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui hilinemine on tingitud üksnes hankija väärast tegevusest.
3. Kui hankija pakub ühele ettevõtjale võimalust parandada pakkumuste avamise ja lepingu sõlmimise otsustamise vahelisel ajal tahtmatud vormivead, tuleb tal sama võimalust pakkuda kõikidele osalevatele ettevõtjatele.
4. Et pakkumust saaks lepingu sõlmimise üle otsustamisel arvesse võtta, peab see olema tehtud kirjalikult, vastama avamise ajal teadetes ja hankedokumentides sätestatud olulistele nõuetele ja pärinema ettevõtjalt, kes vastab osalemistingimustele.
5. Välja arvatud juhul, kui hankija jõuab järeldusele, et lepingu sõlmimine ei ole avalikes huvides, sõlmib ta lepingu ettevõtjaga, kes on hankija hinnangul suuteline täitma lepingutingimusi ja kes ainuüksi teadetes ja hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt on esitanud:
a) |
soodsaima pakkumuse või |
b) |
juhul, kui hind on ainus kriteerium, siis madalaima hinnaga pakkumuse. |
6. Kui hankijale esitatakse pakkumus, mille hind on teiste pakkumustega võrreldes tavatult madal, võib ta kontrollida, kas ettevõtja vastab osalemistingimustele ja on suuteline lepingutingimusi täitma.
7. Hankija ei tee valikuid, ei tühista hanget ega muuda sõlmitud lepinguid viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevast peatükist tulenevate kohustustega.
Artikkel 19.15
Hanketeabe läbipaistvus
1. Hankija teatab osalevatele ettevõtjatele viivitamata sellest, kelle ta on kuulutanud hanke võitjaks, ja teeb seda ettevõtja taotluse korral kirjalikult. Kooskõlas artikli 19.6 lõigetega 2 ja 3 esitab hankija hanke kaotanud ettevõtjale taotluse korral selgituse selle kohta, miks ei valitud tema pakkumust ja millised olid võitnud pakkumuse eelised.
2. Hankija avaldab hiljemalt 72 päeva pärast iga käesoleva peatükiga hõlmatud lepingu sõlmimist teate 19-8 lisas loetletud asjakohases paber- või elektroonilises väljaandes. Kui teade avaldatakse üksnes elektroonilises väljaandes, peab teave jääma mõistlikuks ajaks vabalt kättesaadavaks. Teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:
a) |
hangitud kaupade või teenuste kirjeldus; |
b) |
hankija nimi ja aadress; |
c) |
eduka ettevõtja nimi ja aadress; |
d) |
eduka pakkumuse maksumus või lepingu sõlmimisel arvesse võetud kõrgeima ja madalaima hinnaga pakkumus; |
e) |
lepingu sõlmimise kuupäev ning |
f) |
kasutatud hankemeetod ja juhul, kui vastavalt artiklile 19.12 kasutati piiratud hankemenetlust, siis selle kasutamist õigustavate asjaolude kirjeldus. |
3. Hankija säilitab vähemalt kolm aastat alates lepingu sõlmimisest:
a) |
dokumendid ja aruanded käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud hankemenetluste ja sõlmitud lepingute kohta, sealhulgas artikli 19.12 alusel nõutavad aruanded, ning |
b) |
andmed, millega tagatakse käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilise korraldamise asjakohane jälgitavus. |
4. Lepinguosaline kogub ja esitab riigihankekomiteele statistilised andmed oma käesoleva peatükiga hõlmatud lepingute kohta. Igas aruandes käsitletakse ühte aastat, aruanne esitatakse kahe aasta jooksul pärast aruandlusperioodi lõppu ja see sisaldab järgmist:
a) |
19-1 lisas nimetatud hankijate kohta:
|
b) |
19-2 ja19-3 lisas nimetatud hankijate puhul kõigi selliste hankijate sõlmitud käesoleva peatükiga hõlmatud lepingute arv ja kogumaksumus, esitatuna lisade kaupa, ning |
c) |
kui andmeid ei ole võimalik esitada, siis hinnangud punktides a ja b nõutud andmete kohta koos selgitusega hinnangute koostamisel kasutatud meetodi kohta. |
5. Kui lepinguosaline avaldab oma statistika ametlikul veebisaidil viisil, mis on kooskõlas lõikega 4, võib ta riigihankekomisjonile andmete edastamise asemel esitada lingi veebisaidile koos juhistega, mida on vaja selliste andmete kättesaamiseks ja kasutamiseks.
6. Kui lepinguosaline nõuab, et lõike 2 kohased sõlmitud lepinguid käsitlevad teated tuleb avaldada elektrooniliselt, ja kui sellised teated on avalikkusele kättesaadavad ühe andmebaasi kaudu vormis, mis võimaldab käesoleva peatükiga hõlmatud lepinguid analüüsida, võib lepinguosaline riigihankekomiteele andmete edastamise asemel esitada lingi veebisaidile koos juhistega, mida on vaja selliste andmete kättesaamiseks ja kasutamiseks.
Artikkel 19.16
Teabe avalikustamine
1. Teise lepinguosalise taotluse korral annab lepinguosaline viivitamata teavet, mis võimaldab kindlaks teha, kas hange korraldati õiglaselt, erapooletult ja käesoleva peatüki kohaselt, sealhulgas teabe võitnud pakkumuse näitajate ja suhteliste eeliste kohta. Kui kõnealuse teabe avalikustamine võib mõjutada tulevasi hankeid, avaldab teabe saanud lepinguosaline selle teistele ettevõtjatele alles pärast nõupidamist teabe esitanud lepinguosalisega ja tema nõusolekul.
2. Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei anna lepinguosaline ega tema hankija konkreetsele ettevõtjale teavet, mis võib kahjustada ettevõtjatevahelist õiglast konkurentsi.
3. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, ametiasutused ja järelevalveasutused, peaks avalikustama konfidentsiaalset teavet, kui avalikustamine võib:
a) |
kahjustada õiguskorda; |
b) |
kahjustada õiglast konkurentsi ettevõtjate vahel; |
c) |
kahjustada konkreetsete isikute õigustatud ärihuve, sealhulgas nende intellektuaalomandi kaitset, või |
d) |
oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega. |
Artikkel 19.17
Siseriiklik läbivaatamise kord
1. Lepinguosaline kehtestab õigeaegse, tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva haldusliku või kohtuliku läbivaatamise korra, mille abil ettevõtja võib vaidlustada:
a) |
käesoleva peatüki sätete rikkumise või |
b) |
juhul kui ettevõtjal ei ole lepinguosalise riiklike õigusaktide alusel õigust käesoleva peatüki sätete rikkumist otseselt vaidlustada, siis nende meetmete eiramise, mille lepinguosaline on võtnud käesoleva peatüki rakendamiseks, |
seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, mille suhtes ettevõtjal on või on olnud huvi. Vaidlustamise kord on kirjalik ja see tehakse üldiselt kättesaadavaks.
2. Kui ettevõtja esitab seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, mille vastu tal on või on olnud huvi, kaebuse lõikes 1 nimetatud rikkumise või eiramise kohta, kutsub hanget korraldava hankija lepinguosaline hankijat ja ettevõtjat üles leidma lahenduse omavaheliste konsultatsioonide teel. Hankija vaatab sellised kaebused läbi erapooletult ja õigel ajal ning nii, et see ei mõjuta ettevõtja osalemist käimasolevates ega tulevastes hangetes ega tema õigust taotleda parandusmeetmete võtmist haldusliku või kohtuliku läbivaatamismenetluse kaudu.
3. Igale ettevõtjale võimaldatakse vaide ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisav aeg kestusega vähemalt kümme päeva alates hetkest, mil ettevõtja sai või oleks pidanud saama teada vaide aluseks olevast asjaolust.
4. Selleks asutab või määrab lepinguosaline vähemalt ühe erapooletu haldus- või kohtuasutuse, mis on tema hankijatest sõltumatu ning mis võtab vastu ja vaatab läbi ettevõtjate vaided seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega.
5. Kui vaide vaatab esimesena läbi muu kui lõikes 4 osutatud asutus, tagab lepinguosaline, et ettevõtjal on võimalik algne otsus edasi kaevata erapooletule haldus- või kohtuasutusele, kes ei sõltu hankijast, kelle hanget ta vaidlustab.
6. Lepinguosaline tagab, et kui läbivaatav organ ei ole kohus, on võimalik tema otsused kohtusse edasi kaevata või et kehtivad menetlused, millega tagatakse, et:
a) |
hankija vastab vaidele kirjalikult ja esitab läbivaatavale organile kõik asjakohased dokumendid; |
b) |
menetlusosalistel on õigus ärakuulamisele, enne kui läbivaatav organ teeb vaidluses otsuse; |
c) |
menetlusosalistel on õigus võtta endale esindaja ja saatja; |
d) |
menetlusosalistel on õigus osaleda kõikides menetlustoimingutes; |
e) |
menetlusosalistel on õigus taotleda avalikku menetlust ja kutsuda tunnistajaid ning |
f) |
läbivaatav organ teeb otsused või esitab soovitused viivitamata ja kirjalikult ning põhjendab iga otsust või soovitust. |
7. Lepinguosaline kehtestab või säilitab menetlused, mille kohaselt:
a) |
võetakse kiiresti ajutisi meetmeid, et ettevõtjal oleks võimalik hankes edasi osaleda. Sellised ajutised meetmed võivad põhjustada hankeprotsessi peatamise. Menetlusega võib ette näha, et selliste meetmete kohaldamise üle otsustamisel võib arvesse võtta meetmete ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikele huvidele. Meetmete võtmata jätmist põhjendatakse kirjalikult ning |
b) |
juhul, kui läbivaatav organ tuvastab lõikes 1 nimetatud rikkumise või eiramise, võetakse parandusmeetmeid või korvatakse tekkinud kahju, mida võib piirata pakkumuse ettevalmistus- või vaidlustamiskuludega või mõlemaga. |
8. Hiljemalt kümme aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist alustavad lepinguosalised läbirääkimisi, et parandada veelgi õiguskaitsevahendite kvaliteeti, sealhulgas kehtestada võimalik kohustus võtta kasutusele või säilitada lepingueelsed õiguskaitsevahendid.
Artikkel 19.18
Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine
1. Lepinguosaline võib muuta või korrigeerida oma käesoleva peatüki lisasid.
2. Kui lepinguosaline muudab käesoleva peatüki lisa, peab ta:
a) |
esitama selle kohta kirjaliku teate teisele lepinguosalisele ning |
b) |
esitama teates ettepaneku teha teise lepinguosalise jaoks sobivad kompenseerivad kohandused, mis võimaldaksid säilitada kohaldamisala tasemel, mis on võrreldav muutmiseelse tasemega. |
3. Olenemata lõike 2 punktist b ei ole lepinguosalisel vaja pakkuda kompenseerivat kohandust, kui:
a) |
muudatuse mõju on väike või |
b) |
muudatus on seotud üksusega, mille üle lepinguosaline on sisuliselt kaotanud kontrolli või mõju. |
4. Kui teine lepinguosaline ei ole nõus, et:
a) |
lõike 2 punkti b alusel pakutav kohandus on piisav, et säilitada kohaldamisala vastastikku kokku lepitud ulatusega võrreldavas ulatuses; |
b) |
muudatuse mõju on väike või |
c) |
muudatus on seotud lõike 3 punkti b kohaselt üksusega, mille üle lepinguosaline on sisuliselt kaotanud kontrolli või mõju, |
peab ta esitama vastuväite 45 päeva jooksul alates lõike 2 punktis a osutatud teate saamisest või vastasel juhul loetakse, et ta on kohanduse või muudatusega nõus, sealhulgas käesoleva lepingu kahekümne üheksanda peatüki („Vaidluste lahendamine“) kohaldamisel.
5. Järgmisi lepinguosalise lisade tehtavaid muudatusi käsitatakse korrigeerimisena, tingimusel et need ei mõjuta käesoleva lepinguga ette nähtud vastastikku kokku lepitud kohaldamisala:
a) |
üksuse nime muutmine; |
b) |
lisas loetletud kahe või enama üksuse ühinemine ning |
c) |
lisas loetletud üksuse jagunemine kaheks või enamaks üksuseks, mis kõik lisatakse samas lisas loetletud üksustele. |
6. Lepinguosaline teavitab pärast käesoleva lepingu jõustumist oma lisade kavandatud korrigeerimise korral teist lepinguosalist iga kahe aasta tagant kooskõlas WTO asutamislepingu 4. lisas sisalduvas riigihangete lepingus sätestatud teavitamistsükliga.
7. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele vastuväite kavandatud korrigeerimise kohta 45 päeva jooksul pärast kõnealust teavitamist. Vastuväite esitamise korral esitab lepinguosaline põhjendused selle kohta, miks kavandatud korrigeerimise puhul ei ole tema arvates tegemist käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud muudatusega, ning kirjeldab kavandatud korrigeerimise mõju käesoleva lepinguga ette nähtud vastastikku kokku lepitud kohaldamisalale. Kui 45 päeva jooksul pärast teavitamist ei ole kirjalikku vastuväidet esitatud, leitakse, et lepinguosaline on kavandatud korrigeerimisega nõus.
Artikkel 19.19
Riigihankekomitee
1. Artikli 26.2 lõike 1 punkti e alusel loodud riigihankekomitee koosneb mõlema lepinguosalise esindajatest ja tuleb vajaduse korral kokku selleks, et anda lepinguosalistele võimalus pidada nõu käesoleva peatüki toimimisega või selle eesmärkide edendamisega seotud küsimuses ja täita muid ülesandeid, mille lepinguosalised võivad komiteele määrata.
2. Riigihankekomitee koguneb lepinguosalise taotluse korral selleks, et:
a) |
käsitleda riigihangetega seotud küsimusi, mille lepinguosaline on komiteele edastanud; |
b) |
vahetada teavet lepinguosaliste riigihankevõimaluste kohta; |
c) |
arutada muid käesoleva peatüki toimimisega seotud küsimusi ning |
d) |
kaaluda koordineeritud tegevuse edendamist, et hõlbustada lepinguosaliste territooriumil ettevõtjate juurdepääsu hankevõimalustele. Selle tegevuse hulka võivad kuuluda teavitamisüritused, mille eesmärk on eelkõige parandada elektroonilist juurdepääsu lepinguosaliste hankekorda käsitlevale avalikkusele kättesaadavale teabele, ning algatused, millega hõlbustada juurdepääsu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. |
3. Lepinguosaline esitab kooskõlas artikliga 19.15 riigihankekomiteele igal aastal käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega seotud statistilised andmed.
KAHEKÜMNES PEATÜKK
Intellektuaalomand
Artikkel 20.1
Eesmärgid
Käesoleva peatüki eesmärk on:
a) |
hõlbustada innovaatiliste ja loominguliste toodete tootmist ja turustamist ning teenuste osutamist lepinguosaliste vahel ning |
b) |
saavutada ja tagada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguskaitse. |
Artikkel 20.2
Kohustuste iseloom ja ulatus
1. Käesoleva peatüki sätted täiendavad lepinguosaliste vahel intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga kokku lepitud õigusi ja kohustusi.
2. Lepinguosaline võib vabalt valida sobivad meetodid käesoleva lepingu sätete rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas.
3. Käesoleva lepinguga ei kehtestata ühtegi kohustust seoses vahendite jaotamisega intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise ja üldise õiguskorra tagamise vahel.
Artikkel 20.3
Rahvatervise aspektid
1. Lepinguosalised tunnistavad 14. novembril 2001 WTO ministrite konverentsil vastu võetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut ja tervisekaitset käsitleva Doha deklaratsiooni („Doha deklaratsioon“) tähtsust. Käesoleva lepingu kohaste õiguste ja kohustuste tõlgendamisel tagavad lepinguosalised kooskõla selle deklaratsiooniga.
2. Lepinguosalised aitavad kaasa Doha deklaratsiooni lõiget 6 käsitleva WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsuse ning 6. detsembril 2005 Genfis vastu võetud protokolli (millega muudetakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut) rakendamisele ja järgivad neid.
Artikkel 20.4
Ammendumine
Käesolev peatükk ei mõjuta lepinguosaliste vabadust otsustada, kas ja millistel tingimustel kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste ammendumist.
Artikkel 20.5
Teabe avalikustamine
Käesoleva peatükiga ei nõuta lepinguosaliselt niisuguse teabe avalikustamist, mis oleks vastuolus tema õigusnormidega või mis ei kuulu tema teabele juurdepääsu ja eraelu puutumatust käsitlevate õigusnormide kohaselt avalikustamisele.
Artikkel 20.6
Mõisted
Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„ravim“ – toode, mis sisaldab keemilist toimeainet, bioloogilist toimeainet, vaktsiini või radiofarmatseutilist preparaati, ja mida toodetakse, müüakse või esitatakse kasutamiseks
a) |
haiguse, häire või haigusliku seisundi või selle sümptomite meditsiiniliseks diagnoosimiseks, ravimiseks või leevendamiseks ja ennetamiseks või |
b) |
füsioloogiliste funktsioonide taastamiseks, korrigeerimiseks või modifitseerimiseks. |
A alajagu
Autoriõigus ja seotud õigused
Artikkel 20.7
Antav kaitse
1. Lepinguosalised täidavad järgmisi rahvusvahelisi lepinguid:
a) |
24. juulil 1971 Pariisis koostatud Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklid 2–20; |
b) |
20. detsembril 1996 Genfis sõlmitud WIPO autoriõiguse lepingu artiklid 1–14; |
c) |
20. detsembril 1996 Genfis sõlmitud WIPO esituste ja fonogrammide lepingu artiklid 1–23 ning |
d) |
26. oktoobril 1961 Roomas koostatud teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni artiklid 1–22. |
2. Lõikes 1 nimetatud lepingutega lubatud ulatuses ei piira käesolev peatükk lepinguosaliste õigust piirata intellektuaalomandi kaitset, mis on seotud selliste esitustega, mida ta käsitab fonogrammina talletatud esitusteks.
Artikkel 20.8
Ringhääling ja edastamine üldsusele
1. Lepinguosaline näeb esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestuse põhjal.
2. Lepinguosaline tagab, et kasutaja tasub ühekordse õiglase tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse ülekandmiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele edastamiseks, ning samuti, et kõnealune tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammi tootjate vahel. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võib lepinguosaline sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.
Artikkel 20.9
Tehniliste meetmete kaitse
1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad tehnilised meetmed mis tahes tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata toiminguid seoses teoste, esituste ja fonogrammidega, mille kasutamiseks ei ole autorid, esitajad või fonogrammitootjad luba andnud, vastavalt lepinguosalise õiguses sätestatule. Ilma et see piiraks lepinguosalise õiguses sätestatud autoriõiguse või kaasnevate õiguste ulatust, peetakse tehnoloogilisi meetmeid tõhusaks, kui autorid, esitajad või fonogrammitootjad kontrollivad kaitstud teoste, esituste või fonogrammide kasutamist asjaomase juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, nagu krüpteerimine või skrambleerimine või kopeerimise kontrollmehhanism, mis täidab kaitse-eesmärki.
2. Lepinguosaline näeb ette küllaldase õiguskaitse ja mõjusad õiguskaitsevahendid sellistest tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, mida autorid, esitajad või fonogrammitootjad kasutavad oma õiguste teostamisega seoses ja mis piiravad nende teoste, esituste või fonogrammidega seotud selliseid toiminguid, mida asjaomased autorid, esitajad või fonogrammitootjad või õigusaktid ei luba.
3. Lõikes 2 nimetatud piisava õiguskaitse ja mõjusate õiguskaitsevahendite tagamiseks pakub lepinguosaline kaitset vähemalt järgmise vastu:
a) |
oma õigusaktides sätestatud ulatuses:
|
b) |
kui toodetud, imporditud või turustatud seade või toode, sh arvutiprogramm, või osutatud teenus:,
|
4. Lõike 3 kohaselt tähendab väljend „õigusaktides sätestatud ulatuses“, et lepinguosaline võib rakendada punkti a alapunkte i ja ii paindlikult.
5. Lõigete 2 ja 3 rakendamisel ei ole lepinguosaline kohustatud nõudma, et tarbijaelektroonika, telekommunikatsiooniseadmete või arvutitoote osade ja komponentide disainilahendus või disainilahendus ja valimine vastaks mis tahes konkreetsele tehnilisele meetmele, kuni toode ei ole muul viisil vastuolus selle lepinguosalise meetmetega nende lõigete rakendamiseks. Selle sätte eesmärk on rõhutada, et käesolev leping ei nõua lepinguosaliselt oma õiguses koostalitlusvõime kohustuslikuks muutmist: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetel ei ole kohustust projekteerida teatud tehnilistele meetmetele vastavaid seadmeid, tooteid, komponente või teenuseid.
6. Lõike 2 kohase küllaldase õiguskaitse ja mõjusate õiguskaitsevahendite tagamise korral võib lepinguosaline vastu võtta ja säilitada lõigete 2 ja 3 sätete rakendusmeetmete asjakohaseid piiranguid või erandeid. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustused ei piira lepinguosalise õiguse kohaseid autoriõiguse või kaasnevate õiguste rikkumisega seotud õigusi, piiranguid, erandeid või ja kaitsemehhanisme.
Artikkel 20.10
Õiguste teostamist käsitleva teabe kaitsmine
1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave“ järgmist:
a) |
teave, mille alusel tehakse kindlaks teos, esitus või fonogramm, teose autor, teose esitaja või fonogrammitootja või teose, esituse või fonogrammiga seotud mis tahes õiguste omaja; |
b) |
teave teose, esituse või fonogrammi kasutamise tingimuste kohta või |
c) |
mis tahes numbrid või koodid, mis esindavad punktides a ja b kirjeldatud teavet, |
kui mis tahes sellest teabest on lisatud teose, esituse või fonogrammi koopiale või ilmneb seoses teose, esituse või fonogrammi üldsusele edastamise või kättesaadavaks tegemisega.
2. Õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe kaitsmiseks näevad lepinguosalised ette piisava õiguskaitse ja tõhusad õiguskaitsevahendid iga isiku vastu, kes teadlikult ja ilma loata paneb toime mis tahes järgmise teo või kelle puhul võib seoses tsiviilõiguslike kaitsevahenditega põhjendatult eeldada, et ta on teadlik, et tegu põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumist:
a) |
õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe kõrvaldamine või muutmine või |
b) |
teoste, esituste või fonogrammide koopiate levitamine, import levitamise eesmärgil, ülekandmine ringhäälingus, edastamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, teades, et õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave on kõrvaldatud või et seda on ilma loata muudetud. |
3. Lõike 2 kohaselt küllaldase õiguskaitse ja mõjusate õiguskaitsevahendite tagamise korral võib lepinguosaline vastu võtta ja säilitada lõike 2 sätete rakendusmeetmete asjakohaseid piiranguid või erandeid. Lõikes 2 sätestatud kohustused ei piira lepinguosalise õiguse kohaseid autoriõiguse või kaasnevate õiguste rikkumisega seotud õigusi, piiranguid, erandeid ja kaitsemehhanisme.
Artikkel 20.11
Vahendusteenuste osutajate vastutus
1. Kooskõlas teiste käesoleva artikli lõigetega kehtestab lepinguosaline oma õigusaktides piirangud või erandid seoses teenuseosutajate vastutusega, kui nad tegutsevad vahendajatena, autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste rikkumiste korral, mis toimuvad sidevõrkudes või nende kaudu, seoses nende teenuste osutamise või kasutamisega.
2. Lõikes 1 nimetatud piirangud või erandid:
a) |
hõlmavad vähemalt järgmisi funktsioone:
|
b) |
võib hõlmata ka muid funktsioone, sealhulgas teabe otsinguvahendi pakkumine, automaatne koopiate tegemine autoriõigustega kaitstud materjalist ning nende edastamine. |
3. Käesolevas artiklis nimetatud piirangute või erandite kõlblikkus ei pruugi olla sõltuvuses teenuseosutaja järelevalvest oma teenuste üle või rikkumisele osutavate faktide tulemuslikust otsimisest.
4. Lepinguosaline võib oma siseriiklikus õiguses ette näha tingimused teenuseosutajatele käesolevas artiklis sätestatud piirangutele või eranditele kvalifitseerumiseks. Ilma et see piiraks eespool sätestatut, võib lepinguosaline kehtestada asjakohased menetlused väidetavast rikkumisest tõhusaks teatamiseks ja tõhusa vastuteate esitamiseks nende jaoks, kelle materjal on vea või valesti tuvastamise tõttu eemaldatud või keelatud.
5. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise õiguses sisalduvate muude kaitsemeetmete, piirangute ja erandite kättesaadavust autoriõiguse või kaasnevate õiguste rikkumise korral. Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda kooskõlas lepinguosalise õigussüsteemiga teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või ennetamist.
Artikkel 20.12
Videokaameraga salvestamine
Lepinguosaline võib ette näha kriminaalmenetlused ja karistused, mida kohaldatakse kooskõlas tema õigusnormidega isiku vastu, kes ilma teatrijuhi või kinematograafiateose autoriõiguse omaja loata teeb koopia sellest teosest või selle osast teose linastusel üldsusele avatud kinofilmide näitamise rajatises.
B alajagu
Kaubamärgid
Artikkel 20.13
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et järgida 27. märtsil 2006 Singapuris sõlmitud kaubamärgiõiguse Singapuri lepingu artikleid 1–22 ja ühineda 27. juunil 1989 Madridis vastu võetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolliga.
Artikkel 20.14
Registreerimismenetlus
Lepinguosaline näeb ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, milles kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjused esitatakse kirjalikult taotlejale, kellel on võimalus keeldumine vaidlustada ja kaevata lõplik keeldumine kohtusse. Lepinguosaline näeb ette võimaluse esitada vastulaused kas kaubamärgi registreerimise taotluste vastu või registreeritud kaubamärkide vastu. Lepinguosaline koostab kaubamärgi registreerimise taotluste ja registreeritud kaubamärkide üldsusele kättesaadava elektroonilise andmebaasi.
Artikkel 20.15
Erandid kaubamärgiga antavatest õigustest
Piiratud erandina kaubamärgiga kaasnevatest õigustest lubab lepinguosaline kirjeldavate terminite, sealhulgas geograafiliste tähiste mõistlikku kasutamist. Mõistliku kasutamise kindlaksmääramisel arvestatakse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve. Lepinguosaline võib ette näha muid piiratud erandeid, tingimusel et selliste erandite korral arvestatakse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.
C alajagu
Geograafilised tähised
Artikkel 20.16
Mõisted
Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
„geograafiline tähis“ – tähis, mis osutab, et põllumajandustoode või toiduaine on pärit lepinguosalise territooriumilt või selle territooriumi teatud piirkonnast või paikkonnast, kui toote konkreetne omadus, maine või mõni muu omadus on olulisel määral seostatav selle geograafilise päritoluga, ning
„tootekategooria“ – 20-C lisas loetletud tootekategooria.
Artikkel 20.17
Kohaldamisala
Käesolevat alajagu kohaldatakse geograafiliste tähiste suhtes, mis näitavad 20-C lisas loetletud tootekategooriatesse kuuluvate toodete päritolu.
Artikkel 20.18
Loetletud geograafilised tähised
Käesoleva alajao kohaldamisel:
a) |
on 20-A lisa A osas loetletud tähiste puhul tegemist geograafiliste tähistega, mis näitavad, et toode on pärit Euroopa Liidu territooriumilt või selle territooriumi piirkonnast või paikkonnast, ning |
b) |
20-A lisa B osas loetletud tähiste puhul on tegemist geograafiliste tähistega, mis näitavad, et toode on pärit Kanada territooriumilt või selle territooriumi piirkonnast või paikkonnast. |
Artikkel 20.19
20-A lisas loetletud geograafiliste tähiste kaitse
1. Pärast tutvumist teise lepinguosalise geograafiliste tähistega kaitseb lepinguosaline neid vastavalt käesolevas alajaos sätestatud kaitsetasemele.
2. Lepinguosaline näeb ette õiguslikud abinõud, mis võimaldavad huvitatud isikutel takistada:
a) |
teise lepinguosalise 20-A lisas loetletud geograafiliste tähiste kasutamist toote puhul, mis kuulub 20-A lisas selle geograafilise tähise jaoks sätestatud tootekategooriasse ja mis:
|
b) |
iga sellise abinõu kasutamist kauba tähistamisel või tutvustamisel, mis näitab või lubab oletada, et kõnealune kaup pärineb muult geograafiliselt alalt kui sealt, kust ta tegelikult pärit on, eksitades üldsust kauba geograafilise päritolu suhtes, ning |
c) |
igasugust muud kasutamist, mis kujutab endast kõlvatut konkurentsi 14. juulil 1967 Stockholmis vastu võetud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967) artikli 10a tähenduses. |
3. Lõike 2 punktis a nimetatud kaitse antakse ka siis, kui on märgitud kauba tegelik geograafiline päritolu või geograafilist tähist kasutatakse tõlkes või nimetusele lisatakse sellised väljendid nagu „liik“, „tüüp“, „stiil“, „imitatsioon“, „meetod“ või muud sarnased väljendid.
4. Lepinguosaline tagab haldusmeetmetega õiguskaitse lepinguosalise õigusnormidega sätestatud ulatuses, et keelata isikul toiduaine tootmine, ettevalmistamine, pakendamine, märgistamine, müük või importimine või reklaamimine viisil, mis on väär, petlik või eksitav või võib luua väära mulje selle päritolu kohta.
5. Kooskõlas lõikega 4 näeb lepinguosaline ette haldusmeetmed seoses toodete märgistamist käsitlevate kaebustega, sealhulgas seoses nende esitamisega viisil, mis on väär, petlik või eksitav või võib luua väära mulje selle päritolu kohta.
6. Niisuguse kaubamärgi registreerimisest, mis sisaldab teise lepinguosalise 20-A lisas loetletud geograafilist tähist või koosneb sellest, keeldutakse või see tunnistatakse ex officio kehtetuks, kui seda lubavad lepinguosalise õigusaktid, või kui seda taotleb huvitatud isik seoses tootega, mis kuulub 20-A lisas selle geograafilise tähise jaoks sätestatud tootekategooriasse ja mis ei pärine 20-A lisas selle geograafilise tähise jaoks sätestatud päritolukohast.
7. Vastavalt käesolevale alajaole ei ole kohustust kaitsta geograafilisi tähiseid, mida ei kaitsta või mille kaitse on lõpetatud nende päritolukohas või mille kasutamisest seal kohas on loobutud. Kui 20-A lisas loetletud geograafilise tähise kaitse on selle päritolukohas lõpetatud või selle kasutamisest on seal loobutud, teavitab vastav lepinguosaline teist lepinguosalist ja taotleb tühistamist.
Artikkel 20.20
Homonüümsed geograafilised tähised
1. Kui lepinguosaliste samasse tootekategooriasse kuuluvate toodete geograafilised tähised on homonüümsed, määratleb lepinguosaline otstarbekohased tingimused, mille alusel homonüümseid nimetusi üksteisest eristatakse, arvestades vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.
2. Kui lepinguosaline teeb kolmanda riigiga peetavate läbirääkimiste kontekstis ettepaneku kaitsta geograafilist tähist, mis märgib toote pärinemist kolmandast riigist, tuleb juhul, kui see tähis on homonüümne teise lepinguosalise 20-A lisas loetletud geograafilise tähisega ja kui toode kuulub teise lepinguosalise homonüümse geograafilise tähise jaoks 20-A lisas sätestatud tootekategooriasse, teist lepinguosalist teavitada ja anda võimalus esitada oma märkused, enne kui geograafiline tähis saab kaitse.
Artikkel 20.21
Erandid
1. Olenemata artikli 20.19 lõikest 2 ja artikli 20.19 lõikest 3 ei pea Kanada ette nägema õiguslikke abinõusid, mis võimaldavad huvitatud isikutel takistada kasutamast termineid, mis on loetletud 20-A lisa A osas ja mis on märgistatud ühe tärniga, (28) kui sellistele terminitele on lisatud sellised väljendid nagu „liik“, „tüüp“, „stiil“, „imitatsioon“ ja muud sarnased väljendid ning need esinevad koos asjaomase toote geograafilise tähise loetava ja nähtava märgistusega.
2. Olenemata artikli 20.19 lõikest 2 ja artikli 20.19 lõikest 3 ei takista 20-A lisa A osas loetletud ja ühe tärniga (29) märgistatud geograafiliste tähiste kaitse ühegi niisuguse tähise kasutamist Kanada territooriumil mis tahes isikute poolt, sealhulgas nende õigusjärglased ja pärijad, kes kasutasid neid tähiseid kaubanduslikul eesmärgil seoses klassi „juust“ toodetega enne 18. oktoobrit 2013.
3. Olenemata artikli 20.19 lõikest 2 ja artikli 20.19 lõikest 3 ei takista 20-A lisa A osas loetletud ja kahe tärniga märgistatud geograafiliste tähiste kaitse ühegi niisuguse tähise kasutamist mis tahes isikute poolt, sealhulgas nende õigusjärglased ja pärijad, kes kasutasid seda tähist kaubanduslikul eesmärgil seoses klassi „värske, külmutatud ja töödeldud liha“ toodetega vähemalt viis aastat enne 18. oktoobrit 2013. Kõigi teiste isikute, sealhulgas nende õigusjärglaste ja pärijate suhtes, kes kasutasid neid tähiseid kaubanduslikul eesmärgil seoses klassi „värske, külmutatud ja töödeldud liha“ toodetega vähem kui viis aastat enne 18. oktoobrit 2013, kohaldatakse alates käesoleva artikli jõustumisest viie aasta pikkust üleminekuaega, mille jooksul eespool nimetatud tähise kasutamist ei takistata.
4. Olenemata artikli 20.19 lõikest 2 ja artikli 20.19 lõikest 3 ei takista 20-A lisa A osas loetletud ja kolme tärniga märgistatud geograafiliste tähiste kaitse ühegi niisuguse tähise kasutamist mis tahes isikute poolt, sealhulgas nende õigusjärglased ja pärijad, kes kasutasid neid tähiseid kaubanduslikul eesmärgil seoses vastavalt klasside „kuivsoolatud liha“ ja „juustud“ toodetega vähemalt kümme aastat enne 18. oktoobrit 2013. Kõigi teiste isikute, sealhulgas nende õigusjärglaste ja pärijate suhtes, kes kasutasid neid tähiseid kaubanduslikul eesmärgil seoses vastavalt klasside „kuivsoolatud liha“ ja „juustud“ toodetega vähem kui kümme aastat enne 18. oktoobrit 2013, kohaldatakse alates käesoleva artikli jõustumisest viie aasta pikkust üleminekuaega, mille jooksul eespool nimetatud tähise kasutamist ei takistata.
5. Kui kaubamärki taotleti või see registreeriti heauskselt või kui õigused kaubamärgile omandati heauskse kasutamise kaudu lepinguosalise territooriumil enne lõikes 6 sätestatud kohaldatavat kuupäeva, et piira käesoleva alajao rakendamiseks kõnealuse lepinguosalise territooriumil vastu võetud meetmed registreeritud kaubamärgi või kaubamärgi kasutamise õiguse kõlblikkust või kehtivust põhjusel, et kaubamärk on identne või sarnane geograafilise tähisega.
6. Lõike 5 kohaldamisel on kohaldatav kuupäev:
a) |
käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval 20-A lisas loetletud geograafiliste tähistega seoses käesoleva alajao jõustumise kuupäev või |
b) |
pärast käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva 20-A lisasse kantud geograafiliste tähistega seoses artikli 20.22 kohaselt kuupäev, millal geograafiline tähis lisatakse. |
7. Kui geograafilise tähise tõlge on identne tavalises keelepruugis kasutatava terminiga või sisaldab seda, näiteks toote üldnimetus lepinguosalise territooriumil, või kui geograafiline tähis ei ole identne, kuid sisaldab sellist terminit, ei piira käesoleva alajao sätted ühegi isiku õigust kasutada seda terminit seoses kõnealuse tootega selle lepinguosalise territooriumil.
8. Miski ei takista kasutamast lepinguosalise territooriumil seoses mis tahes tootega taimesordi või loomatõu tavapärast nime, mis on olemas selle lepinguosalise territooriumil käesoleva alajao jõustumise kuupäeval.
9. Lepinguosaline võib näha ette, et kõik käesoleva alajao põhjal esitatavad nõuded kaubamärgi kasutamise või registreerimise kohta tuleb esitada kas viie aasta jooksul pärast seda, kui kaitstud tähise kahjustav kasutamine on saanud üldiselt teatavaks selle lepinguosalise territooriumil või pärast kaubamärgi registreerimise kuupäeva selle lepinguosalise territooriumil, kui see kuupäev eelneb kahjustava kasutamise teatavaks saamise kuupäevale selle lepinguosalise territooriumil, ja tingimusel, et kaubamärk on selleks kuupäevaks avaldatud ja geograafilist tähist ei ole kasutatud ega registreeritud petmise eesmärgil.
10. Käesoleva alajao sätted ei piira ühegi isiku õigust kasutada kaubanduses tema enda või tema ärilise eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui niisugust nime kasutatakse viisil, mis eksitab avalikkust.
11. |
|
12. 20-B lisa A osas loetletud terminite Kanadas kasutamise suhtes käesoleva alajao sätteid ei kohaldata.
13. Lõigetes 2–4 nimetatud klassidesse jagamine ei hõlma geograafilise tähise enda kasutamisõiguse üleandmist.
Artikkel 20.22
20-A lisa muudatused
1. Artikli 26.1 („CETA ühiskomitee“) alusel loodud CETA ühiskomitee, kes tegutseb laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu geograafiliste tähiste komitee konsensuse ja soovituse alusel, võib otsustada muuta 20-A lisa geograafiliste tähiste lisamisega või selliste geograafiliste tähiste eemaldamisega, mille kaitse on lõpetatud või mille kasutamisest nende päritolukohas on loobutud.
2. Põhimõtteliselt ei lisata geograafilist tähist 20-A lisa A osasse, kui see on nimi, mis käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval on kantud Euroopa Liidu asjaomasesse registrisse staatusega „registreeritud“ seoses Euroopa Liidu liikmesriigiga.
3. Geograafilist tähist, mis näitab konkreetse lepinguosalise territooriumilt pärineva toote päritolu, ei kanta 20-A lisasse:
a) |
kui see on identne kaubamärgiga, mis on registreeritud teise lepinguosalise territooriumil seoses samade või sarnaste toodetega, või kaubamärgiga, mille õigused on omandatud teise lepinguosalise territooriumil heauskselt ja samade või sarnaste toodete kohta on esitatud taotlus; |
b) |
kui see on identne teise lepinguosalise territooriumil olemasoleva taimesordi või loomatõu tavapärase nimega või |
c) |
kui see on identne tavalises keelepruugis kasutatava terminiga, näiteks sellise toote üldnimetus teise lepinguosalise territooriumil. |
Artikkel 20.23
Muu kaitse
Käesoleva alajao sätted ei piira õigust taotleda geograafilise tähise tunnustamist ja kaitset lepinguosalise asjaomaste õigusnormide kohaselt.
D alajagu
Disainilahendused
Artikkel 20.24
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosaline teeb mõistlikke jõupingutusi, et ühineda 2. juulil 1999 Genfis sõlmitud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga.
Artikkel 20.25
Seos autoriõigusega
Disainilahenduse õiguse sisu võib olla kaitstud autoriõigust käsitlevate õigusaktidega, kui sellise kaitse tingimused on täidetud. Sellise kaitse ulatuse ja andmise tingimused, sealhulgas nõutav algupärasuse tase, määrab asjaomane lepinguosaline.
E alajagu
Patendid
Artikkel 20.26
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosaline teeb mõistlikke jõupingutusi, et järgida 1. juunil 2000 Genfis sõlmitud patendiõiguse lepingu artikleid 1–14 ja artiklit 22.
Artikkel 20.27
Sui generis kaitse ravimitele
1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„aluspatent“ – patent, mis kaitseb toodet, toote valmistusprotsessi või toote kasutamist ja mille sellise patendi omanik, mida võib käsitleda aluspatendina, esitab kui aluspatendi sui generis kaitse andmiseks, ning
„toode“ – ravimi toimeaine või toimeainete kombinatsioon.
2. Lepinguosaline näeb patendiomaniku või tema õigusjärglase taotlusel ette sui generis kaitse perioodi seoses tootega, mis on kaitstud kehtiva aluspatendiga, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:
a) |
on antud luba viia toode kõnealuse lepinguosalise turule ravimina (käesolevas artiklis „müügiluba“); |
b) |
toote suhtes ei ole veel kohaldatud sui generis kaitse perioodi ning |
c) |
punktis a nimetatud müügiluba on esimene luba toote ravimina selle lepinguosalise turule laskmiseks. |
3. Lepinguosaline võib:
a) |
kehtestada sui generis kaitse perioodi ainult siis, kui müügiloa esimene taotlus esitatakse kõnealuse lepinguosalise kehtestatud mõistliku tähtaja jooksul ning |
b) |
määrata vähemalt 60 päeva pikkuse tähtaja alates kuupäevast, mil anti esimene müügiluba sui generis kaitse perioodi taotluse esitamiseks. Kui esimene müügiluba antakse enne patendi andmist, näeb lepinguosaline ette vähemalt 60 päeva pikkuse perioodi alates patendi andmisest, mille jooksul võib esitada käesoleva artikli kohase kaitse perioodi taotluse. |
4. Kui toode on kaitstud ühe aluspatendiga, hakkab sui generis kaitse periood kehtima aluspatendi seaduses ette nähtud tähtaja lõppemisel.
Kui toode on kaitstud rohkem kui ühe patendiga, mis võib olla aluspatent, näeb lepinguosaline ette ainult ühe sui generis kaitse perioodi, mis hakkab kehtima aluspatendi seaduses ette nähtud tähtaja lõppemisel,
a) |
kui kõik patendid, mis võivad olla aluspatendid, kuuluvad ühele ja samale isikule, sui generis kaitse perioodi taotleva isiku valikul, ning |
b) |
kui patendid, mis võivad olla aluspatendid, ei kuulu ühele ja samale isikule, ja kui sellest tulenevad sui generis kaitse perioodi vastukäivad taotlused, patendiomanike kokkuleppel. |
5. Lepinguosaline sätestab, et sui generis kaitse periood võrdub ajavahemikuga, mis lõpeb aluspatendi taotluse esitamise kuupäeva ja esimese müügiloa kuupäeva vahelisel ajal, mida lühendatakse viie aasta võrra.
6. Olenemata lõikest 5 ja piiramata sui generis kaitse perioodi võimalikku pikendamist lepinguosalise poolt stiimuli või soodustusena uuringu tegemiseks teatud rahvastikurühmades, nagu lapsed, ei tohi sui generis kaitse periood olla pikem kui kaks kuni viis aastat, mille määrab lepinguosaline.
7. Lepinguosaline võib sätestada, et sui generis kaitse periood lõpeb siis:
a) |
kui sui generis kaitse saaja loobub sellest või |
b) |
kui ettenähtud haldustasud ei ole makstud. |
Lepinguosaline võib lühendada sui generis kaitse perioodi proportsionaalselt kõigi põhjendamatute viivitustega, mis tulenevad taotleja tegevusetusest pärast müügiloa taotlemist, kui aluspatendi omanik on müügiloa taotleja või sellega seotud üksus.
8. Aluspatendiga antud kaitse piires laiendatakse sui generis kaitset ainult müügiloaga hõlmatud ravimile ja selle toote mis tahes kasutamiseks ravimina, millele on antud luba enne sui generis kaitse lõppemist. Kooskõlas eelmise lausega annab sui generis kaitse samad õigused nagu patent ning sellele kehtivad samad piirangud ja kohustused.
9. Olenemata lõigetest 1–8 võib lepinguosaline piirata ka kaitse ulatust, sätestades erandid toodete valmistamisele, kasutamisele, müügiks pakkumisele, müügile või impordile ekspordi eesmärgil kaitse kehtivusaja jooksul.
10. Lepinguosaline võib tühistada sui generis kaitse aluspatendi kehtetusega seotud põhjustel, sealhulgas siis, kui see patent on kaotanud kehtivuse enne seaduses ette nähtud tähtaja lõppemist või aluspatent tühistatakse või piiratakse seda sel määral, et toode, millele kaitse anti, ei ole enam aluspatendi nõudlusega kaitstud, või müügiloa või vastava turu jaoks antud müügiloa tühistamisega seotud põhjustel või kui kaitse anti vastuolus lõike 2 sätetega.
Artikkel 20.28
Ravimite patendiga sidumise mehhanismid
Kui lepinguosaline tugineb patendiga sidumise mehhanismidele, mille kohaselt müügilubade andmine (või vastavusteated või vms) geneerilistele ravimitele on seotud olemasoleva patendikaitsega, peab ta tagama, et kõigile menetlusosalistele on tagatud samaväärne ja tõhus edasikaebamise õigus.
F alajagu
Andmekaitse
Artikkel 20.29
Ravimitega seotud avalikustamata andmete kaitse
1. Kui lepinguosaline nõuab uusi keemilisi ühendeid (30) sisaldavate ravimite müügiloa (käesolevas artiklis „luba“) andmise tingimusena avalikustamata uuringuandmete või muude selliste andmete esitamist, mis on vajalikud otsustamaks, kas nende toodete kasutamine on ohutu ja tõhus, peab lepinguosaline niisuguseid andmeid avalikustamise eest kaitsma, kui nende andmete koostamine nõuab märkimisväärseid pingutusi, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vajalik üldsuse kaitseks või kui võetakse meetmeid, et tagada andmete kaitse ebaausa kommertskasutuse eest.
2. Lepinguosaline tagab, et lõike 1 kohaste andmete puhul, mis esitatakse lepinguosalisele pärast käesoleva lepingu jõustumist:
a) |
ükski muu isik peale isiku, kes andmed esitas, ei või ilma tema loata kasutada neid andmeid loataotlust toetavate andmetena vähemalt kuueaastase ajavahemiku jooksul alates kuupäevast, mil lepinguosaline andis loa isikule, kes esitas andmed loa saamiseks, ning |
b) |
lepinguosaline ei anna luba ühelegi isikule, kes kasutab niisuguseid andmeid, vähemalt kaheksa aasta pikkuse ajavahemiku jooksul alates kuupäevast, mil lepinguosaline andis loa isikule, kes esitas andmed loa saamiseks, välja arvatud juhul, kui andmed esitanud isik seda lubab. |
Kooskõlas käesoleva lõikega ei ole kummalgi lepinguosalisel piiranguid selliste toodete puhul lühendatud loataotlusmenetluste rakendamiseks bioekvivalentsuse ja biosaadavuse uuringute alusel.
Artikkel 20.30
Taimekaitsevahenditega seotud andmete kaitse
1. Lepinguosaline määrab enne taimekaitsevahendi turule laskmiseks loa admisel (käesolevas artiklis „luba“) kindlaks ohutus- ja tõhususnõuded.
2. Lepinguosaline näeb ette piiratud ajavahemiku jooksul andmekaitse esimest korda loa saamiseks esitatud katse- või uuringuandmetele. Lepinguosaline sätestab, et selle ajavahemiku jooksul ei kasutata katse- või uuringuandmeid ühegi teise sellise isiku kasuks, kelle eesmärk on saada luba, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid esimese loa omaniku selge nõusoleku kohta.
3. Katse- või uuringuaruanne peaks olema vajalik loa saamiseks või loa muutmiseks, et lubada kasutamist mõnel teisel põllukultuuril.
4. Kummagi lepinguosalise andmekaitse periood on vähemalt kümme aastat alates esimese loa väljastamise kuupäevast selle lepinguosalise territooriumil seoses katse- või uuringuaruandega, mis toetab uuele toimeainele loa andmist, ja andmetega, mis toetavad toimeainet sisaldava lõpptoote samaaegset registreerimist. Kaitse kestust võib pikendada eesmärgiga toetada väheohtlikele taimekaitsevahenditele ja vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridele loa andmist.
5. Lepinguosaline võib kehtestada ka loa muutmist või uuendamist toetava katse- või uuringuaruande andmekaitse nõuded või rahalise hüvitamise nõuded.
6. Lepinguosaline kehtestab eeskirjad, et vältida dubleerivaid katseid selgroogsete loomadega. Kõiki taotlejaid, kes kavatsevad teha katseid ja uuringuid selgroogsete loomadega, tuleks julgustada võtma vajalikke meetmeid, et kontrollida, kas selliseid katseid või uuringuid ei ole juba tehtud või alustatud.
7. Lepinguosaline peaks julgustama iga uut taotlejat ja iga uut asjaomaste müügilubade hoidjat tegema kõiki jõupingutusi selgroogsetega seotud katsete ja uuringute jagamise tagamiseks. Katse- ja uuringuaruannete jagamisega seotud kulud tuleb kindlaks määrata õiglasel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Taotleja on kohustatud jagama ainult sellise teabega seotud kulusid, mille ta peab esitama müügiloa saamise nõuetele vastamiseks.
8. Asjaomase loa omajal või omajatel on õigus saada hüvitist kulude õiglase osa eest, mida nad kandsid seoses katse- või uuringuaruandega, mis toetas loa andmist taotlejale, kes tugines sellistele katse- ja uuringuaruannetele, et saada luba uuele taimekaitsevahendile. Lepinguosaline võib suunata asjaomased pooled lahendama probleeme siduva otsuse saamiseks vahekohtus vastavalt oma õigusnormidele.
G alajagu
Taimesordid
Artikkel 20.31
Taimesordid
Lepinguosaline teeb koostööd, et edendada ja tugevdada taimesortide kaitset 2. detsembril 1961 Pariisis vastu võetud rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni 1991. aasta akti alusel.
Artikkel 20.32
Üldised kohustused
1. Lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise menetlused on õiglased ja erapooletud ning need ei ole ülemäära keerukad või kulukad ega sisalda sobimatuid tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi. Menetlusi rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja pakkuda meetmeid nende kaitsemenetluste kuritarvitamise vastu.
2. Käesoleva jao sätete rakendamisel võtab lepinguosaline arvesse rikkumise raskuse, kolmandate isikute huvide ning kohaldatavate meetmete, õiguskaitsevahendite ja karistuste vahelise proportsionaalsuse vajadust.
3. Artiklid 20.33–20.42 on seotud tsiviilõigusliku kaitsega.
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab mõiste „intellektuaalomandi õigused“ artiklite 20.33–20.42 kohaldamisel intellektuaalomandi kõiki kategooriaid, mille suhtes kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu II osa 1.–7. jagu.
Artikkel 20.33
Õigustatud hagejad
Lepinguosaline tunnistab, et artiklites 20.34–20.42 sätestatud meetmete ja õiguskaitsevahendite kohaldamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:
a) |
intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt lepinguosalise õigusaktide sätetele; |
b) |
kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, kui nendel isikutel on kooskõlas lepinguosalise õigusega õigus kasutada õiguskaitsevahendeid; |
c) |
intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad, kui nendel organisatsioonidel on kooskõlas lepinguosalise õigusega õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, ning |
d) |
kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad, kui nendel organisatsioonidel on kooskõlas lepinguosalise õigusega õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. |
Artikkel 20.34
Tõendid
Lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguse väidetava kaubandusliku ulatusega rikkumise korral on õigusasutustel õigus nõuda vajaduse korral ja pärast taotluse saamist, tema õigusega ette nähtud asjaomase teabe esitamist, sealhulgas vastaspoole kontrolli all olevaid panga-, finants- või äridokumente, tingimusel et konfidentsiaalset teavet kaitstakse.
Artikkel 20.35
Tõendite säilitamise meetmed
1. Lepinguosaline tagab, et isegi enne juhtumi sisulise menetluse algust võivad õigusasutused selle üksuse taotluse korral, kes esitab piisavad tõendid oma väidete toetuseks, et tema intellektuaalomandi õigust on rikutud või seda hakatakse rikkuma, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid, et säilitada olulist tõendusmaterjali väidetava rikkumise kohta, tingimusel et konfidentsiaalset teavet kaitstakse.
2. Lepinguosaline võib sätestada, et lõikes 1 nimetatud meetmed hõlmavad üksikasjalikku kirjeldust kas proovide võtmisega või ilma selleta või väidetava rikkumisega seotud kaupade füüsilist arestimist ning asjakohastel juhtudel materjalide ja seadmete, mida kasutati nende kaupade tootmisel või turustamisel, ja nendega seotud dokumentide arestimist. Õigusasutustel on õigus võtta vajaduse korral neid meetmeid, kuulamata ära teist poolt, eriti kui mis tahes viivitus tõenäoliselt tekitaks õiguste omajale korvamatut kahju või kui on ilmne tõendite hävitamise oht.
Artikkel 20.36
Õigus teabele
Ilma et see piiraks privileege, teabeallika konfidentsiaalsuse kaitset või isikuandmete töötlemist käsitlevate õigusnormide kohaldamist, tagab lepinguosaline, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud tsiviilkohtumenetluses on tema õigusasutustel õigus nõuda õiguserikkujalt või oletatavalt õiguserikkujalt, et ta esitaks õiguste omaja põhjendatud taotluse korral õiguste omajale või õigusasutustele vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele vähemalt tõendite kogumise eesmärgil asjakohase teabe, mida õiguserikkuja või eeldatav õiguserikkuja valdab või kontrollib. Kõnealune teave võib hõlmata teavet isikute kohta, kes on seotud rikkumise või oletatava rikkumise mis tahes aspektiga, ning teavet õigust rikkuvate või eeldatavalt rikkuvate kaupade ja teenuste tootmise vahendite või turustuskanalite kohta, sh kolmandate isikute kohta, kes on oletatavasti kaasatud selliste kaupade või teenuste tootmisse ja turustamisse.
Artikkel 20.37
Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud
1. Lepinguosaline tagab, et tema õigusasutustel on õigus määrata kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid ja ettevaatusabinõusid, sealhulgas ajutised ettekirjutused isiku vastu või vajaduse korral kolmanda isiku vastu, kui see kuulub asjaomase õigusasutuse pädevusse, et vältida intellektuaalomandi õiguse rikkumise tekkimist, ja eelkõige selleks, et vältida rikkumisega seotud kaupade sattumist turustuskanalitesse.
2. Lepinguosaline tagab, et tema õigusasutustel on õigus arestida või muul viisil kinni pidada intellektuaalomandi õiguse rikkumises kahtlustatavad kaubad, et takistada nende sisenemist turustuskanalitesse või nende liikumist seal.
3. Lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi väidetava kommertseesmärgil rikkumise korral võivad õigusasutused anda kooskõlas lepinguosalise õigusaktidega korralduse arestida väidetava õiguserikkuja vara, sealhulgas blokeerida tema pangakontod ja muud varad. Selleks võivad õigusasutused nõuda vajaduse korral panga-, finants- ja äridokumente või juurdepääsu asjaomastele andmetele.
Artikkel 20.38
Muud õiguskaitsevahendid
1. Lepinguosaline tagab, et õigusasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, ning mis tahes hüvitist maksmata, anda korralduse turustuskanalitest püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigust rikkuvaks. Lepinguosaline tagab, et õigusasutustel on vajaduse korral õigus anda korraldus hävitada materjalid ja seadmed, mida peamiselt kasutati õigusi rikkuvate kaupade valmistamiseks. Selliste taotluste kaalumisel tuleb silmas pidada rikkumise raskuse ja määratud õigusliku kaitsevahendi proportsionaalsust, samuti kolmandate isikute huve.
2. Lepinguosaline tagab, et õigusasutustel on õigus anda korraldus, et lõikes 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutatakse õiguserikkuja kulul, välja arvatud seda välistavate erandlike asjaolude korral.
Artikkel 20.39
Ettekirjutused
1. Lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud tsiviilkohtumenetlustes on tema õigusasutustel õigus anda lepinguosalisele korraldus rikkumine lõpetada ning muu hulgas nõuda sellelt lepinguosaliselt või vajaduse korral kolmandalt isikult, kui see kuulub asjaomase õigusasutuse jurisdiktsiooni alla, et ta takistaks intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade sissepääsu turustuskanalitesse.
2. Olenemata käesoleva jao muudest sätetest, mis käsitlevad õiguste kasutamist valitsuse või valitsuse volitatud kolmandate isikute poolt ilma õiguste omaja loata, võib lepinguosaline piirata sellise kasutuse vastaseid võimalikke õiguskaitsevahendeid hüvitise maksmisega tingimusel, et lepinguosalised järgivad intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu II osa sätteid, mis sellist kasutamist otseselt käsitlevad. Muudel juhtudel kohaldatakse käesolevas jaos ettenähtud õiguskaitsevahendeid, või kui need kaitsevahendid on vastuolus lepinguosalise õigusega, peab võimaldatama selgitavaid otsuseid ja piisavat hüvitamist.
Artikkel 20.40
Kahju hüvitamine
1. Lepinguosaline tagab, et
a) |
tsiviilkohtumenetlustes on tema õigusasutustel õigus kohustada õiguserikkujat, kes teadis või pidi teadma, et ta osaleb intellektuaalomandi õiguste rikkumises, maksma õiguste omajale:
|
b) |
intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summa kindlaksmääramisel on õigusasutustel lubatud võtta väärtuse hindamisel muu hulgas arvesse iga põhjendatud väidet, millele õiguste omaja tugineb, kaasa arvatud saamata jäänud tulu. |
2. Alternatiivina lõikele 1 võib lepinguosaline ette näha hüvitise maksmise, näiteks litsentsitasu või lõivu, et hüvitada õiguste omajale tema intellektuaalomandi loata kasutamise.
Artikkel 20.41
Kohtukulud
Lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud tsiviilkohtumenetluste puhul on tema õigusasutustel vajaduse korral õigus kohustada kaotajat tasuma kohtuasja võitnud poole kohtukulud ja muud kulud, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õiguse kohaselt.
Artikkel 20.42
Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon
1. Autoriõigust või kaasnevaid õigusi käsitlevates tsiviilkohtumenetlustes käsitatakse kirjandus- või kunstiteose autorina isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumise korral piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus algatada rikkumise suhtes kohtuasi. Vastupidise tõestus võib hõlmata registreerimist.
2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigustega kaasnevate õiguste omajate autoriõigusega kaitstud teoste suhtes.
Artikkel 20.43
Piiril võetavate meetmete kohaldamisala
1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„võltsitud geograafilise tähisega kaubad“ – artikli 20.17 kohased kaubad, mis kuuluvad ühte 20-C lisas loetletud tootekategooriasse, sealhulgas pakend, mis kannab ilma loata geograafilist tähist, mis on identne selliste kaupadega seoses nõuetekohaselt registreeritud või muul viisil kaitstud geograafilise tähisega ja millega rikutakse kõnealuse geograafilise tähise omaniku õigusi vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele, kus piiril võetavate meetmete menetlust kohaldatakse;
„võltsitud kaubamärgiga kaubad“ – kaubad, sealhulgas pakend, mis kannab ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupade suhtes nõuetekohaselt registreeritud kaubamärgiga või mida ei saa oluliste tunnuste poolest sellisest kaubamärgist eristada ja mis rikub kõnealuse kaubamärgi omaniku õigusi vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele, kus piiril võetavate meetmete menetlusi kohaldatakse;
„eksportsaadetised“ – kaubasaadetised, mis tuleb viia lepinguosalise territooriumilt väljapoole seda territooriumi, välja arvatud tollitransiidis ja ümberlaadimisel olevad saadetised;
„importsaadetised“ – kaubasaadetised, mis tuuakse lepinguosalise territooriumile väljastpoolt seda territooriumi asuvast kohast, kuni kaubad jäävad tolli kontrolli alla, sealhulgas kaubad, mis tuuakse territooriumile vabatsooni või tollilattu, välja arvatud tollitransiidis ja ümberlaadimisel olevad saadetised;
„autoriõigusi rikkuvad kaubad“ – kaubad, mis on õiguste omaja või õiguste omaja volitatud isiku nõusolekuta tehtud koopiad tootjariigis ja mis on valmistatud otse või kaudselt tootest, mille puhul selle koopia valmistamine oleks kujutanud autoriõiguse või kaasneva õiguse rikkumist selle lepinguosalise õigusnormide kohaselt, kus piiril võetavate meetmete menetlusi kohaldatakse;
„tollitransiidis olevad saadetised“ – kaubasaadetised, mis sisenevad lepinguosalise territooriumile väljaspool tema territooriumi asuvast kohast ja on saanud tolliasutustelt loa transpordiks pideva tollikontrolli all saabumistolliasutusest väljumistolliasutusse territooriumilt väljumise eesmärgil. Tollitransiidis olevaid saadetisi, mis lubatakse järgnevalt eemaldada tollikontrollist territooriumilt väljumata, käsitatakse importsaadetistena, ning
„ümberlaadimine“ – kaubasaadetised, mis viiakse tollikontrolli all importivast transpordivahendist üle eksportivasse transpordivahendisse ühe tolliasutuse piires, mis on nii imporditolliasutus kui ka eksporditolliasutus.
2. Käesolevas jaos olevaid viiteid intellektuaalomandi õiguste rikkumisele tuleb tõlgendada nii, et need osutavad võltsitud kaubamärgiga kaupadele, autoriõigust rikkuvatele kaupadele või võltsitud geograafilise tähisega kaupadele.
3. Lepinguosalised on seisukohal, et puudub kohustus kohaldada käesolevas jaos esitatud menetlusi kaupade suhtes, ms on lastud teises riigis turule õiguste omaja nõusolekul.
4. Lepinguosaline kehtestab või säilitab import- ja eksportsaadetistega seotud menetlused, mille kohaselt õiguste omaja võib taotleda, et lepinguosalise pädevad asutused peatavad intellektuaalomandi õiguse rikkumises kahtlustatavate kaupade vabastamise või peavad selle kinni.
5. Lepinguosaline kehtestab või säilitab import- ja eksportsaadetistega seotud menetlused, mille kohaselt tema pädevad asutused võivad tegutseda omal algatusel, et peatada ajutiselt intellektuaalomandi õiguse rikkumises kahtlustatavate kaupade vabastamine või pidada need kinni, et anda õiguste omajatele võimalus lõike 4 kohaselt ametlikult abi paluda.
6. Lepinguosaline võib sõlmida kokkuleppe ühe või mitme kolmanda riigiga, et kehtestada ühised julgeolekuga seotud tollivormistusmenetlused. Sellise korra põhiste ühiste tollimenetluste kohaselt vormistatud kaupu peetakse vastavaks lõigetele 4 ja 5 tingimusel, et asjaomasel lepinguosalisel on nende lõigete järgimiseks õigusasutus.
7. Lepinguosaline võib vastu võtta või säilitada lõigetes 4 ja 5 nimetatud menetlused seoses ümberlaadimiste ja tollitransiidis olevate saadetistega.
8. Lepinguosaline võib vabastada käesoleva artikli kohaldamisest reisijate isiklikus pagasis olevad väikesed kaubakogused, mis ei ole kaubanduslikku laadi, või väikesaadetistega saadetavad väikesed kaubakogused, mis ei ole kaubanduslikku laadi.
Artikkel 20.44
Õiguste omaja taotlus
1. Lepinguosaline tagab, et tema pädevad asutused nõuavad õiguste omajalt, kes taotleb artiklis 20.43 kirjeldatud menetlust, piisava tõendusmaterjali esitamist, veenmaks pädevaid asutusi, et lepinguosalise menetlusi sätestavate õigusaktide kohaselt on esmapilgul tegemist intellektuaalomandi õiguste omaja õiguse rikkumisega, ning sellise piisava teabe andmist, mida õiguste omaja mõistliku eelduse kohaselt teab, et teha kahtlusalused kaubad pädevate asutuste jaoks mõistlikult äratuntavaks. Kohustus anda piisavat teavet ei tohi põhjendamatult takistada artiklis 20.43 kirjeldatud menetluse kasutamist.
2. Lepinguosaline näeb ette taotlused artiklis 20.43 loetletud, tema territooriumil tollikontrollis olevate intellektuaalomandi õiguse rikkumises kahtlustatavate kaupade vabastamise peatamiseks või nende kinnipidamiseks. Kohustuse suhtes näha ette sellised taotlused kohaldatakse artikli 20.43 lõikes 4 ja artikli 20.43 lõikes 5 nimetatud menetluste tagamise kohustust. Pädevad asutused võivad ette näha sellised taotlused, mida kohaldatakse mitme saadetise suhtes. Lepinguosaline võib sätestada, et õiguste omaja taotluse korral võidakse tollikontrollis kahtlusaluste kaupade vabastamise peatamise või nende kinnipidamise taotlust kohaldada valitud sisenemis- ja väljumispunktides.
3. Lepinguosaline tagab, et tema pädevad ametiasutused teatavad taotlejale mõistliku aja jooksul, kas nad on taotluse aktsepteerinud. Kui lepinguosalise pädevad ametiasutused on taotluse aktsepteerinud, teatavad nad taotlejale ka taotluse kehtivusaja.
4. Lepinguosaline võib lubada oma pädevatel ametiasutustel juhul, kui taotluse esitaja on kuritarvitanud artiklis 20.43 kirjeldatud menetlust või kui selleks on põhjendatud vajadus, taotluse tagasi lükata, selle peatada või tühistada.
Artikkel 20.45
Teabe saamine õiguste omajalt
Lepinguosaline lubab oma pädevatel ametiasutustel nõuda õiguste omajalt asjakohast teavet, mis aitaks kõnealustel ametiasutustel võtta piiril meetmeid, millele on osutatud käesolevas jaos. Samuti võib lepinguosaline anda õiguste omajale loa esitada sellist teavet lepinguosalise pädevatele ametiasutustele.
Artikkel 20.46
Kautsjon või võrdväärne tagatis
1. Lepinguosaline tagab, et tema pädevatel ametiasutustel on õigus nõuda, et õiguste omaja, kes taotleb artiklis 20.43 kirjeldatud menetlusi, tasuks mõistliku kautsjoni või esitaks võrdväärse tagatise, kaitsmaks kostjat ja pädevaid ametiasutusi ning vältimaks kuritarvitusi. Lepinguosaline tagab, et niisugune kautsjon või võrdväärne tagatis ei takistaks põhjendamatult kõnealuste menetluste kasutamist.
2. Lepinguosaline võib näha ette, et selline tagatis võib olla võlakirja vormis, mille tingimuseks on, et see hoiab kostjat mis tahes kahju eest, mis johtub kaupade vabastamise peatamisest või nende kinnipidamisest juhul, kui pädevad asutused otsustavad, et kaubad ei ole seotud rikkumisega. Lepinguosaline võib ainult erandjuhtudel või kohtumääruse kohaselt lubada kostjal saada oma valdusse kahtlusalused kaubad, andes võlakirja või muu tagatise.
Artikkel 20.47
Rikkumise kindlakstegemine
Lepinguosaline võtab vastu või säilitab menetlused, mille alusel tema pädevad ametiasutused võivad otsustada mõistliku aja jooksul pärast artiklis 20.43 kirjeldatud menetluste algatamist, kas kahtlusaluste kaupade puhul rikutakse intellektuaalomandi õigusi.
Artikkel 20.48
Õiguskaitsevahendid
1. Lepinguosaline tagab, et tema pädevatel ametiasutustel on õigus nõuda kaupade hävitamist pärast artikli 20.47 kohast otsust, et kaupade puhul rikutakse intellektuaalomandi õigusi. Juhul kui selliseid kaupu ei hävitata, tagab lepinguosaline, välja arvatud erandjuhtudel, et sellised kaubad kõrvaldatakse turustuskanalitest viisil, mis välistab igasuguse kahju tekitamise õiguste omajale.
2. Võltsitud kaubamärgiga kaupade puhul on ebaseaduslikult lisatud kaubamärgi kõrvaldamine ainult erandjuhul piisav selleks, et lubada selliseid kaupu turustuskanalitesse.
3. Lepinguosaline võib anda oma pädevatele ametiasutustele õiguse määrata halduskaristus, kui on tehtud artikli 20.47 kohane otsus, et kaupade puhul rikutakse intellektuaalomandi õigusi.
Artikkel 20.49
Erikoostöö piiril võetavate meetmete valdkonnas
1. Lepinguosaline on nõus tegema koostööd teise lepinguosalisega, et lõpetada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega. Sel eesmärgil rajab lepinguosaline kontaktpunktid ja on valmis vahetama teavet õigusi rikkuvate kaupadega kauplemise kohta. Lepinguosaline edendab eelkõige intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega kauplemist käsitlevat teabevahetust ja koostööd oma ja teise lepinguosalise tolliasutuste vahel.
2. Lõikes 1 osutatud koostöö võib sisaldada teabe vahetamist õiguste omajatelt saadava teabe vastuvõtmise mehhanismide, parimate tavade ja kogemuste kohta seoses riskijuhtimisstrateegiatega, samuti teavet, et aidata tuvastada rikkumises kahtlustavate kaupade saadetisi.
3. Käesoleva jao kohast koostööd tehakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega, mis on mõlemale lepinguosalisele siduvad. Artiklis 6.14 („Ühine tollikoostöö komitee“) osutatud ühine tollikoostöö komitee seab prioriteedid ja näeb ette piisavad menetlused käesoleva jao kohase koostöö tegemiseks lepinguosaliste pädevate ametiasutuste vahel.
Artikkel 20.50
Koostöö
1. Lepinguosaline on nõus tegema koostööd teise lepinguosalisega, et toetada käesoleva peatüki kohaselt võetud ülesannete ja kohustuste täitmist. Koostöövaldkondade hulka kuulub teabe või kogemuste vahetamine järgmise kohta:
a) |
intellektuaalomandi, sealhulgas geograafiliste tähiste kaitse ja nende õiguskaitse tagamine, ning |
b) |
vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelise koostöö korra kehtestamine. |
2. Kooskõlas lõikega 1 nõustub lepinguosaline alustama ja pidama tõhusat dialoogi, et arutada käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi kaitse ja selle õiguskaitse tagamisega seotud teemasid ning muid asjakohaseid küsimusi.
KAHEKÜMNE ESIMENE PEATÜKK
Regulatiivne koostöö
Artikkel 21.1
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste reguleerivate asutuste selliste reguleerivate meetmete väljatöötamise, läbivaatamise ja metodoloogiliste aspektide suhtes, mis on hõlmatud muu hulgas tehniliste kaubandustõkete lepingu, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu, GATT 1994, teenustekaubanduse üldlepingu ning käesoleva lepingu neljanda peatüki („Tehnilised kaubandustõkked“), viienda peatüki („Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“), üheksanda peatüki („Piiriülene teenustekaubandus“), kahekümne teise peatüki („Kaubandus ja säästev areng“), kahekümne kolmanda peatüki („Kaubandus ja töö“) ja kahekümne neljanda peatükiga („Kaubandus ja keskkond“).
Artikkel 21.2
Põhimõtted
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi seoses tehniliste kaubandustõkete lepingu, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu, GATT 1994 ja teenustekaubanduse üldlepingu kohaste reguleerivate meetmetega.
2. Lepinguosalised on seadnud sihiks tagada kõrgetasemeline inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu, GATT 1994, teenustekaubanduse üldlepingu ja käesoleva lepinguga.
3. Lepinguosalised tunnistavad oluliste kaubanduspartneritega nii kahepoolselt kui ka mitmepoolselt tehtava regulatiivse koostöö tähtsust. Kui see on võimalik ja vastastikku kasulik, lähenevad lepinguosalised regulatiivsele koostööle alati viisil, mis võimaldab osaleda ka teistel rahvusvahelistel kaubanduspartneritel.
4. Piiramata lepinguosaliste võimalusi tegeleda oma reguleeriva, seadusandliku ja poliitikaalase tegevusega, on lepinguosalised võtnud nõuks arendada regulatiivset koostööd vastastikust huvi silmas pidades veelgi, et:
a) |
hoida ära ja kõrvaldada tarbetud kaubandus- ja investeerimistõkked; |
b) |
parandada konkurentsi- ja innovatsioonikliimat, püüeldes sealhulgas õigusnormide kokkusobivuse, samaväärsuse tunnustamise ja lähendamise poole, ning |
c) |
edendada läbipaistvaid, tõhusaid ja tulemuslikke reguleerimisprotsesse, mis toetavad avaliku poliitika eesmärke ja aitavad reguleerivatel asutustel täita oma ülesandeid, sealhulgas teabevahetuse soodustamise ja parimate tavade tõhusama kasutamise kaudu. |
5. Käesoleva peatükiga asendatakse 21. detsembril 2004 Brüsselis koostatud Kanada valitsuse ja Euroopa Komisjoni vaheline regulatiivse koostöö ja läbipaistvuse raamistik ning reguleeritakse tegevust, mida viidi varem ellu kõnealuses raamistikus.
6. Lepinguosalised teevad regulatiivset koostööd vabatahtlikkuse alusel. Suurema kindluse huvides ei nõuta lepinguosalistelt osalemist konkreetses regulatiivses koostöös ning nad võivad koostööst keelduda või loobuda. Kui üks lepinguosaline keeldub tegemast regulatiivset koostööd või loobub sellest, peaks ta siiski olema valmis oma otsuse põhjuseid teisele lepinguosalisele selgitama.
Artikkel 21.3
Regulatiivse koostöö eesmärgid
Regulatiivse koostöö eesmärk on muu hulgas:
a) |
aidata kaitsta inimeste elu, tervist ja ohutust, loomade või taimede elu ja tervist ning keskkonda:
|
b) |
suurendada usaldust, süvendada regulatiivse juhtimise vastastikust mõistmist ning saada osa üksteise eksperditeadmistega kaasnevatest eelistest ja üksteise väljavaadetest, et:
|
c) |
lihtsustada kahepoolset kaubandust ja investeerimist viisil:
|
d) |
aidata suurendada tööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust viisil, millega:
|
Artikkel 21.4
Regulatiivse koostöö raames toimuv tegevus
Lepinguosalised püüavad täita artiklis 21.3 sätestatud eesmärke, tegeledes regulatiivse koostööga, mille raames võidakse:
a) |
osaleda käimasolevates regulatiivset juhtimist käsitlevates kahepoolsetes aruteludes, et näiteks:
|
b) |
konsulteerida vajaduse korral üksteisega ja vahetada teavet kogu õigusnormide väljatöötamise protsessi vältel. See konsulteerimine ja teabevahetus peaks algama kõnealuses protsessis võimalikult vara; |
c) |
jagada mitteavalikku teavet niivõrd, kuivõrd seda teavet tohib teha teavet esitava lepinguosalise kohaldatavate eeskirjade alusel kättesaadavaks välisriikide valitsustele; |
d) |
jagada teavet kavandatavate tehniliste normide või sanitaar- ja fütosanitaarnõuete kohta, mis võivad mõjutada kaubandust teise lepinguosalisega, võimalikult varajases etapis, et oleks võimalik arvesse võtta märkusi ja muudatusettepanekuid; |
e) |
esitada teise lepinguosalise taotluse korral kavandatud normi või nõude koopia kooskõlas kohaldatavate eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega ning jätta huvitatud isikutele piisavalt aega kirjalike märkuste esitamiseks; |
f) |
vahetada teavet kaalutavate reguleerivate meetmete või muudatuste kohta võimalikult varajases etapis, et:
|
g) |
uurida võimalusi, kuidas vähendada õigusnormide tarbetuid erinevusi nii palju kui võimalik:
|
h) |
teha koostööd küsimustes, mis on seotud rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamise, vastuvõtmise, rakendamise ja ajakohastamisega; |
i) |
uurida, kas on asjakohane ja võimalik koguda samu või sarnaseid andmeid selliste probleemide laadi, ulatuse ja sageduse kohta, mis võivad anda põhjust regulatiivseks tegevuseks, kui see lihtsustab nende probleemide kohta statistiliselt oluliste otsuste tegemist; |
j) |
võrrelda korrapäraselt andmekogumistavasid; |
k) |
uurida, kas on asjakohane ja võimalik kasutada samu või sarnaseid eeldusi ja meetodeid, mida teine lepinguosaline kasutab selleks, et analüüsida andmeid ja hinnata reguleerimise kaudu lahendatavaid probleeme eesmärgiga:
|
l) |
võrrelda korrapäraselt analüütilisi eeldusi ja meetodeid; |
m) |
vahetada teavet õigusnormide haldamise, rakendamise ja täitmise tagamise kohta, samuti vahendite kohta, millega saavutada nende järgimine ja seda mõõta; |
n) |
viia ellu koostööpõhiste teadusuuringute tegevuskavasid, et:
|
o) |
korraldada õigusnormide või strateegiate rakendamisjärgset läbivaatamist; |
p) |
võrrelda kõnealuse rakendamisjärgse läbivaatamise käigus kasutatud meetodeid ja eeldusi; |
q) |
vajaduse korral teha üksteisele kättesaadavaks kõnealuse rakendamisjärgse läbivaatamise tulemuste kokkuvõtted; |
r) |
leida sobiv lahendus, et vähendada õigusnormides esinevate erinevuste kahjulikku mõju kahepoolsele kaubandusele ja investeerimisele lepinguosalise kindlaks määratud sektorites, sealhulgas vajaduse korral suurema lähendamise, vastastikuse tunnustamise, kaubandust ja investeeringuid moonutavate reguleerimisvahendite kasutamise minimeerimise ning rahvusvaheliste nõuete, sealhulgas vastavushindamisnõuete ja -suuniste kasutamise kaudu, või |
s) |
vahetada teavet, eksperditeadmisi ja kogemusi loomade heaolu kohta, et edendada selles valdkonnas lepinguosaliste vahelist koostööd. |
Artikkel 21.5
Reguleerivate meetmete kokkusobivus
Lepinguosaliste reguleerivate meetmete ühtlustamise ja vastavusseviimise hõlbustamiseks võtab lepinguosaline vajaduse korral arvesse teise lepinguosalise sama või sarnase sisuga reguleerivaid meetmeid või algatusi. Lepinguosalisi ei takistata võtmast vastu teistsuguseid reguleerivaid meetmeid või ellu viimast teistsuguseid algatusi põhjustel, mille hulka kuuluvad lepinguosalisele eriomased teistsugused institutsioonilised ja õiguslikud käsitusviisid, asjaolud, väärtused või prioriteedid.
Artikkel 21.6
Regulatiivse koostöö foorum
1. Vastavalt artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punktile h luuakse regulatiivse koostöö foorum („foorum“), et hõlbustada ja edendada lepinguosaliste regulatiivset koostööd kooskõlas käesoleva peatükiga.
2. Foorumil on järgmised ülesanded:
a) |
pakkuda võimalust arutada vastastikust huvi pakkuvaid õiguspoliitika probleeme, mille lepinguosalised on kindlaks teinud muu hulgas kooskõlas artikliga 21.8 peetud konsultatsioonide käigus; |
b) |
aidata konkreetsetel reguleerivatel asutustel selgitada välja võimalikud koostööpartnerid ja anda neile selle jaoks asjakohased vahendid, näiteks konfidentsiaalsuslepingute näidised; |
c) |
vaadata läbi pooleliolevad või kavandatavad õigusloomealased algatused, mis võivad pakkuda lepinguosalise meelest väljavaateid koostööks. Selline läbivaatamine, mida tehakse reguleerivate osakondade ja ametitega konsulteerides, peaks toetama käesoleva peatüki rakendamist, ning |
d) |
soodustada kahepoolsete koostöömeetmete väljatöötamist kooskõlas artikliga 21.4 ning vaadata reguleerivatelt osakondadelt ja ametitelt saadud teabe põhjal läbi konkreetsetes sektorites ellu viidud regulatiivse koostöö algatustega seotud edusammud, saavutused ja parimad tavad. |
3. Foorumit juhivad üheskoos Kanada valitsuse aseminister või temaga samaväärne kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni peadirektor või temaga samaväärne kõrge esindaja ning foorumisse kuuluvad lepinguosaliste asjakohased ametnikud. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel kutsuda foorumi koosolekutele teisi huvitatud isikuid.
4. Foorum:
a) |
määrab oma esimesel käesoleva lepingu jõustumise järgsel kokkusaamisel kindlaks oma pädevuse, menetlused ja töökava; |
b) |
tuleb kokku aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning seejärel vähemalt kord aastas, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, ning |
c) |
annab CETA ühiskomiteele vajaduse korral aru käesoleva peatüki rakendamisest. |
Artikkel 21.7
Lepinguosaliste edasine koostöö
1. Kooskõlas artikli 21.6 lõike 2 punktiga c ning selleks, et oleks võimalik jälgida tulevasi õigusloomealaseid projekte ja selgitada välja regulatiivse koostöö võimalused, vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet oma vastutusalasse kuuluvate pooleliolevate ja kavandatavate õigusloomealaste projektide kohta. Vajaduse korral peaks see teave hõlmama tõenäoliselt kavandatavaid või vastu võetavaid uusi tehnilisi norme ja olemasolevate tehniliste normide muudatusi.
2. Et hõlbustada regulatiivset koostööd, võivad lepinguosalised vahetada kindlaks määratud korras oma ametnikke.
3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd ja jagada vabatahtlikkuse alusel teavet toiduks mittekasutatavate toodete ohutuse valdkonnas. See koostöö või teabevahetus võib olla seotud eeskätt:
a) |
teaduslike, tehniliste ja õiguslike küsimustega, et aidata parandada toiduks mittekasutatavate toodete ohutust; |
b) |
tervise ja ohutuse seisukohast oluliste esilekerkivate probleemidega, mis kuuluvad lepinguosalise pädevusse; |
c) |
standardimistegevusega; |
d) |
turujärelevalve ja täitemeetmetega; |
e) |
riskihindamismeetodite ja toodete katsetamisega ning |
f) |
toote kooskõlastatud tagasinõudmise või muude sarnaste meetmetega. |
4. Lepinguosalised võivad kehtestada vastastikuse teabevahetuse tarbekaupade ohutuse ning võetavate ennetus-, piiramis- ja parandusmeetmete kohta. Eeskätt võib Kanada saada juurdepääsu valitud teabele, mis on pärit Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemist RAPEX või selle õigusjärglasest, tarbekaupade puhul, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta. Euroopa Liit võib saada piiravate meetmete ja toodete tagasinõudmise kohta varajasi hoiatusi Kanada tarbekaupadega seotud juhtumitest teatamise süsteemist, mida nimetatakse RADARiks, või selle õigusjärglasest tarbekaupade puhul, mis on määratletud Kanada tarbekaupade ohutuse seaduses (Canada Consumer Product Safety Act, S.C. 2010, c. 21), ja kosmeetikatoodete puhul, mis on määratletud toidu- ja ravimiseaduses (Food and Drugs Act, R.S.C. 1985, c. F-27). See vastastikune teabevahetus toimub korras, mille raames sätestatakse lõikes 5 nimetatud meetmed.
5. Enne kui lepinguosalised vahetavad esimest korda lõike 4 kohaselt teavet, kannavad nad hoolt selle eest, et kaubavahetuskomitee kiidab heaks selle teabevahetuse jaoks vajalikud meetmed. Lepinguosalised tagavad, et nendes meetmetes määratakse kindlaks vahetatava teabe liik, teabe vahetamise kord ning konfidentsiaalust ja isikuandmete kaitset käsitlevate eeskirjade kohaldamine.
6. Kaubavahetuskomitee kiidab lõike 5 kohased meetmed heaks ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad seda tähtaega pikendada.
7. Lepinguosalised võivad lõikes 5 nimetatud meetmeid muuta. Kaubavahetuskomitee peab kõik meetmete muudatused heaks kiitma.
Artikkel 21.8
Konsultatsioonid erasektori üksustega
Et saada käesoleva peatüki rakendamisega seotud küsimustes valitsusväliseid seisukohti, võib lepinguosaline või võivad lepinguosalised konsulteerida vajaduse korral sidusrühmade ja huvitatud isikutega, sealhulgas akadeemiliste ringkondade, mõttekodade, vabaühenduste, ettevõtjate, tarbijate ja muude organisatsioonide esindajatega. Need konsultatsioonid võib korraldada ükskõik millisel lepinguosalis(t)e meelest sobival viisil.
Artikkel 21.9
Kontaktpunktid
1. Käesoleva peatükiga seotud küsimustes on lepinguosaliste vahelise teabevahetuse kontaktpunktid:
a) |
Kanada puhul välis-, kaubandus- ja arenguministeeriumi tehniliste tõkete ja normide osakond või selle õigusjärglane ning |
b) |
Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi rahvusvaheliste suhete üksus või selle õigusjärglane. |
2. Kontaktpunkti ülesanne on konsulteerida vajaduse korral oma vastavate reguleerivate osakondade ja ametitega ning kooskõlastada nendega käesoleva peatüki alusel esile kerkivaid küsimusi.
KAHEKÜMNE TEINE PEATÜKK
Kaubandus ja säästev areng
Artikkel 22.1
Kontekst ja eesmärgid
1. Lepinguosalised tuletavad meelde 1992. aasta Rio deklaratsiooni keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, 1992. aasta keskkonna- ja arenguprogrammi Agenda 21, 2002. aastal Johannesburgis toimunud säästva arengu teemalisel tippkohtumisel vastu võetud säästvat arengut käsitlevat deklaratsiooni ja selle rakenduskava, ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ministrite 2006. aasta deklaratsiooni, mis käsitleb täieliku ja tootliku tööhõive ning kõigile inimväärse töö tagamist soodustava keskkonna loomist riigi ja rahvusvahelisel tasandil ning selle mõju säästvale arengule, ning ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Lepinguosalised tunnistavad, et majanduslik ja sotsiaalne areng ning keskkonnakaitse on omavahel sõltuvuses olevad ja üksteist tugevdavad säästva arengu osad, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada säästva arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks.
2. Lepinguosalised rõhutavad, et kasulik on käsitada kaubandusega seotud töö- ja keskkonnaküsimusi osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja säästvale arengule. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et käesoleva lepingu raames tuleb arvesse võtta kahekümne kolmanda peatüki („Kaubandus ja töö“) ja kahekümne neljanda peatüki („Kaubandus ja keskkond“) kohaseid õigusi ja kohustusi.
3. Sellega seoses võtavad lepinguosalised kahekümne kolmanda peatüki („Kaubandus ja töö“) ja kahekümne neljanda peatüki („Kaubandus ja keskkond“) rakendamise kaudu eesmärgiks:
a) |
edendada oma töö-, keskkonna- ja kaubanduspoliitika ja -meetmete kooskõlastamise ja lõimimise tõhustamise kaudu säästvat arengut; |
b) |
edendada lepinguosaliste dialoogi ja koostööd, et arendada oma kaubandus- ja majandussuhteid viisil, mis toetab nende töö- ja keskkonnakaitsemeetmeid ja -standardeid, ning kinnitada oma keskkonna- ja töökaitse-eesmärke kaubandussuhete raames, mis on vabad, avatud ja läbipaistvad; |
c) |
tõhustada kummagi lepinguosalise töö- ja keskkonnaalaste õigusnormide täitmise tagamist ning kinnipidamist rahvusvahelistest töö- ja keskkonnaalastest lepingutest; |
d) |
edendada kaubandus-, töö- ja keskkonnaküsimuste reguleerimisel mõjuhindamise, sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide ja muude selliste vahendite igakülgset kasutamist ning ärgitada ettevõtjaid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja kodanikke kujundama välja ja rakendama tavasid, mis aitavad saavutada säästva arengu eesmärke, ning |
e) |
edendada avalikku konsultatsiooni ja üldsuse osalemist käesoleva lepingu alusel esile kerkivate säästva arengu küsimuste arutamises ning asjakohaste õigusaktide ja strateegiate väljatöötamises. |
Artikkel 22.2
Läbipaistvus
Lepinguosalised rõhutavad, et on tähtis tagada läbipaistvus, mis on vajalik üldsuse osalemise edendamiseks, ja avalikustada käesoleva peatüki raames teave kooskõlas käesoleva peatüki ja kahekümnenda seitsmenda peatüki („Läbipaistvus“) sätetega ning artiklitega 23.6 („Avalik teave ja avalikkuse teadlikkus“) ja 24.7 („Avalik teave ja avalikkuse teadlikkus“).
Artikkel 22.3
Koostöö ja säästvat arengut toetava kaubanduse edendamine
1. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise koostöö väärtust säästva arengu eesmärgi saavutamisel ning majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arengu- ja kaitsealgatuste ning -meetmete lõimimisel rahvusvahelisel tasandil. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et peavad dialoogi ja konsulteerivad üksteisega kaubandusega seotud ühist huvi pakkuvates säästva arengu küsimustes.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kaubandus peaks edendama säästvat arengut. Seepärast püüavad lepinguosalised soodustada kaubandust ning majandusvooge ja -tavasid, mis aitavad edendada inimväärset tööd ja keskkonnakaitset, muu hulgas:
a) |
kutsudes üles välja töötama ja kasutama vabatahtlikke kavu, mis on seotud kaupade ja teenuste säästva tootmisega, nagu ökomärgise süsteem ja õiglase kaubanduse kavad; |
b) |
kutsudes ettevõtjaid üles arendama ja rakendama ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud vabatahtlikke parimaid tavasid, näiteks OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele, et suurendada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide sidusust; |
c) |
toetades säästlikkusega seotud kaalutluste lisamist avaliku ja erasektori tarbimisotsustesse ning |
d) |
edendades keskkonnatoimega seotud eesmärkide ja standardite väljatöötamist, kehtestamist, ajakohastamist või täiustamist. |
3. Lepinguosalised tunnistavad vajadust käsitleda konkreetseid säästva arengu küsimusi, hinnates sidusrühmade arvamusi arvestades võimalike meetmete potentsiaalset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Seepärast kohustub lepinguosaline läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu rakendamise mõju säästvale arengule oma territooriumil, et selgitada välja vajadus meetmete järele, mis võib käesoleva lepinguga seoses tekkida. Lepinguosalised võivad korraldada ühiseid hindamisi. Neid hindamisi korraldatakse viisil, mida on kohandatud vastavalt lepinguosaliste tavadele ja tingimustele, lepinguosaliste vastavate osalusprotsesside ja käesoleva lepingu alusel kehtestatud protsesside kaudu.
Artikkel 22.4
Institutsioonilised mehhanismid
1. Artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti g alusel loodud kaubanduse ja säästva arengu komiteesse kuuluvad lepinguosaliste kõrgetasemelised esindajad, kes vastutavad käesoleva peatükiga, kahekümne kolmanda peatükiga („Kaubandus ja töö“) ja kahekümne neljanda peatükiga („Kaubandus ja keskkond“) hõlmatud küsimuste eest. Kaubanduse ja säästva arengu komitee teostab järelevalvet nimetatud peatükkide rakendamise üle, jälgib sealhulgas koostööd ja seda, kuidas vaadatakse läbi käesoleva lepingu mõju säästvale arengule, ning tegeleb terviklikul viisil lepinguosaliste ühistes huvides olevate küsimustega, mis on seotud majandusliku ja sotsiaalse arengu ning keskkonnakaitse vaheliste seostega. Kahekümne kolmanda peatüki („Kaubandus ja töö“) ja kahekümne neljanda peatüki („Kaubandus ja keskkond“) puhul võib kaubanduse ja säästva arengu komitee täita oma ülesandeid ka eriistungite kaudu, kuhu tulevad kokku nimetatud peatükkidega seotud küsimuste eest vastutavad osalejad.
2. Kaubanduse ja säästva arengu komitee tuleb kokku aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel nii sageli, kui lepinguosalised seda vajalikuks peavad. Nende koosolekute või eriistungite kavandamisel ja korraldamisel vastutavad lepinguosaliste vahelise teabevahetuse eest artiklis 23.8 („Institutsioonilised mehhanismid“) ja artiklis 24.13 („Institutsioonilised mehhanismid“) nimetatud kontaktpunktid.
3. Iga kaubanduse ja säästva arengu komitee korralise koosoleku või eriistungi raames toimub kohtumine avalikkusega, kus arutatakse asjaomaste peatükkide rakendamisega seotud küsimusi, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.
4. Kaubanduse ja säästva arengu komitee edendab läbipaistvust ja üldsuse osalemist. Sel eesmärgil:
a) |
avalikustatakse kõik kaubanduse ja säästva arengu komitee otsused ja aruanded, kui komitee ei otsusta teisiti; |
b) |
esitab kaubanduse ja säästva arengu komitee käesoleva peatükiga, sealhulgas selle rakendamisega seotud küsimustes artiklis 22.5 nimetatud kodanikuühiskonna foorumile uuendatud teavet. Iga kodanikuühiskonna foorumi seisukoht ja arvamus esitatakse lepinguosalistele otse või artikli 28.3 („Institutsioonilised mehhanismid“) lõikes 3 ja artiklis 24.13 („Institutsiooniline raamistik“) nimetatud konsultatsioonimehhanismide kaudu. Kaubanduse ja säästva arengu komitee annab kord aastas aru selle teabevahetuse alusel võetud järelmeetmete kohta; |
c) |
annab kaubanduse ja säästva arengu komitee kord aastas aru kõikidest käsitletavatest küsimustest kooskõlas artikli 24.7 („Avalik teave ja avalikkuse teadlikkus“) lõikega 3 või artikli 23.8 („Institutsioonilised mehhanismid“) lõikega 4. |
Artikkel 22.5
Kodanikuühiskonna foorum
1. Lepinguosalised toetavad ühist kodanikuühiskonna foorumit, kuhu kuuluvad lepinguosaliste territooriumil loodud kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, sealhulgas artikli 23.8 („Institutsioonilised mehhanismid“) lõikes 3 ja artiklis 24.13 („Institutsioonilised mehhanismid“) nimetatud konsultatsioonimehhanismides osalejad, et pidada dialoogi käesoleva lepingu säästva arengu alaste tahkude teemal.
2. Kodanikuühiskonna foorum kutsutakse kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised edendavad asjaomaste huvide, sealhulgas sõltumatute esinduslike tööandjate, ametiühingute, töö- ja äriorganisatsioonide, keskkonnarühmituste ning vajaduse korral ka teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud esindatust. Lepinguosalised võivad hõlbustada osalemist ka virtuaalsete vahendite abil.
KAHEKÜMNE KOLMAS PEATÜKK
Kaubandus ja töö
Artikkel 23.1
Kontekst ja eesmärgid
1. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise tööhõive- ja tööküsimuste alase koostöö ning lepingute olulisust, sest need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmastumisest tulenevatele majanduslike, tööhõivealastele ja sotsiaalsetele probleemidele ja võimalustele. Lepinguosalised tunnistavad panust, mida rahvusvaheline kaubandus saaks anda täieliku ja tootliku tööhõive ja kõigile inimväärse töö tagamisse, ning kohustuvad vajaduse korral konsulteerima ja tegema koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusega seotud töö- ja tööhõiveküsimustes.
2. Kinnitades, kui väärtuslik on inimväärse töö tagamisel tööõiguse põhireegleid ja kõrgetasemelist töökaitset ning nende tulemuslikku rakendamist hõlmava poliitika suurem sidusus, tunnistavad lepinguosalised nende valdkondade võimalikku kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, innovatsioonile ja tootlikkusele, sealhulgas eksporditegevusele. Sellega seoses tunnistavad lepinguosalised ka seda, et on tähtis pidada töötajate ja tööandjate ning nende organisatsioonide ja valitsuste vahel tööküsimusi käsitlevat sotsiaaldialoogi, ning kohustuvad sellist dialoogi edendama.
Artikkel 23.2
Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase
Tunnistades lepinguosaliste õigust kehtestada oma tööalased prioriteedid ja töökaitse tase ning võtta vastu või muuta vastavalt oma õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid viisil, mis on kooskõlas lepinguosalise rahvusvaheliste kohustustega töövaldkonnas, sealhulgas käesoleva peatüki kohaste kohustustega, püüavad lepinguosalised kanda hoolt selle eest, et kõnealuste õigusnormide ja tegevuspõhimõtetega tagatakse kõrgetasemeline töökaitse ja edendatakse seda, ning jätkata selliste õigusnormide ja tegevuspõhimõtete täiustamist eesmärgiga seista hea kõrgetasemelise töökaitse eest.
Artikkel 23.3
Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud
1. Lepinguosaline tagab, et tema tööõiguses ja -tavades nähakse ette allpool loetletud tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste kaitse. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust austada, edendada ja rakendada allpool nimetatud põhimõtteid ja õigusi kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmete kohustustega ja kohustustega, mis tulenevad ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ja selle järgimismehhanismist, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 1998. aastal oma 86. istungil:
a) |
ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine; |
b) |
kõigi sunniviisilise töö vormide kaotamine; |
c) |
lapstööjõu kasutamise tegelik kaotamine ning |
d) |
tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kaotamine. |
2. Lepinguosaline tagab, et tema tööõiguses ja -tavades edendatakse ILO inimväärse töö tegevuskavas sisalduvaid allpool nimetatud eesmärke kooskõlas ILO deklaratsiooniga sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 2008. aastal oma 97. istungil, ja kooskõlas teiste rahvusvaheliste kohustustega:
a) |
töötervishoid ja tööohutus, sealhulgas tööõnnetuse või kutsehaiguse ennetamine ja hüvitise maksmine sellise õnnetuse või haiguse korral; |
b) |
vastuvõetavate tööõiguslike miinimumstandardite kehtestamine palgatöötajatele, sealhulgas neile, kes ei ole hõlmatud kollektiivlepinguga, ning |
c) |
diskrimineerimiskeeld seoses töötingimustega, sealhulgas võõrtöötajate puhul. |
3. Lõike 2 punkti a kohaselt tagavad lepinguosalised, et nende tööõiguses ja -tavades nähakse ette töötajate tervise ja ohutusega arvestavate töötingimuste kaitse, sõnastades sealhulgas aluspõhimõtteid edendavad strateegiad, mille eesmärk on ennetada töö tõttu või töö käigus juhtuvaid õnnetusi ja tekkivaid vigastusi ning töötada välja ennetav ohutus- ja tervisekultuur, kus kõige tähtsamal kohal on ennetustegevus. Kavandades ja rakendades meetmeid, mille eesmärk on kaitsta tervist ja tagada ohutus tööl, võtavad lepinguosalised arvesse olemasolevat asjakohast teaduslikku ja tehnilist teavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid või soovitusi, kui need meetmed võivad mõjutada kaubandust või investeeringuid lepinguosaliste vahel. Lepinguosalised tunnistavad, et olemasolevate või võimalike ohtude korral või selliste tingimuste esinemisel, mis põhjustavad mõistlike eelduste kohaselt füüsilisele isikule vigastuse või haiguse, ei tohi lepinguosaline kasutada täieliku teadusliku kindluse puudumist põhjusena, miks lükata kulutõhusate kaitsemeetmete võtmist edasi.
4. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust rakendada kogu oma territooriumil oma õigusaktides ja tavades tõhusalt peamisi ILO konventsioone, mille Kanada ja liikmesriigid on ratifitseeritud. Lepinguosalised jätkavad pidevat pingutamist selle nimel, et ratifitseerida peamised ILO konventsioonid, kui nad ei ole seda veel teinud. Lepinguosalised vahetavad teavet selle kohta, milline on olukord ja areng peamiste ja esmatähtsate ning ka muude selliste ILO konventsioonide ratifitseerimisel, mis on ILO liigituse järgi ajakohased.
Artikkel 23.4
Kaitsetaseme säilitamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et on sobimatu soodustada kaubandust või investeeringuid oma tööõiguse ja -standarditega ettenähtud kaitse taseme alandamise teel.
2. Lepinguosaline ei tohi loobuda oma tööõiguse ja -standardite järgimisest või teha sellest erandeid ega teha ettepanekut loobumiseks või erandite tegemiseks, et soodustada kaubandust või investeeringu paigutamist, omandamist, laiendamist või säilitamist oma territooriumil.
3. Lepinguosaline ei jäta tõhusalt tagamata oma tööõiguse ja -standardite täitmist järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu, et soodustada kaubandust või investeeringuid.
Artikkel 23.5
Õigusnormide täitmise tagamise menetlused, haldusmenetlused ja haldusmeetmete läbivaatamine
1. Artikli 23.4 kohaselt edendab lepinguosaline oma tööõiguse normide järgimist ja tagab tõhusalt nende täitmise, muu hulgas:
a) |
omades kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega tööinspektsiooni, et tagada töötingimuste ja töötajate kaitsega seotud selliste õigusnormide rakendamine, mille täitmise tagavad tööinspektorid, ning |
b) |
tagades haldus- ja kohtumenetluse kättesaadavuse isikutele, kellel on konkreetse küsimusega seoses seaduslik huvi, või, kui isiku väitel on rikutud lepinguosalise õiguses ette nähtud õigust, et võimaldada võtta tööõiguse rikkumise suhtes tõhusaid meetmeid, sealhulgas kohaldada asjakohaseid õiguskaitsevahendeid. |
2. Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma õigusega, et lõike 1 punktis b nimetatud menetlus ei ole põhjendamatult keeruline ega ülemäära kulukas, ei sisalda ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi, pakub vajaduse korral õiguskaitset ning on õiglane ja erapooletu, muu hulgas:
a) |
teatades kostjatele mõistliku aja jooksul menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldades menetluse laadi ja nõude alust; |
b) |
andes menetlusosalistele piisava võimaluse toetada või kaitsta oma seisukohti, sealhulgas esitada enne lõpliku otsuse tegemist teavet või tõendeid; |
c) |
nähes ette, et lõplikud otsused vormistatakse kirjalikult ja et neis esitatavad asjakohased põhjendused põhinevad teabel või tõenditel, mille kohta menetlusosalised said võimaluse avaldada arvamust, ning |
d) |
andes haldusmenetluse osalistele võimaluse paluda õigusaktidega kindlaks määratud kohtunikul lõplik haldusotsus mõistliku aja jooksul läbi vaadata ja kui see on põhjendatud, siis seda parandada, tagades sealjuures kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse. |
Artikkel 23.6
Avalik teave ja avalikkuse teadlikkus
1. Lisaks artikli 27.1 („Avaldamine“) kohastele kohustustele soodustavad lepinguosalised avalikku mõttevahetust valitsusväliste osalejatega ja nende seas selliste tegevuspõhimõtete väljatöötamisel ja kindlaksmääramisel, mille tulemusena võtab kummagi lepinguosalise avaliku sektori asutus vastu tööalase õigusakti või standardi.
2. Lepinguosalised parandavad avalikkuse teadlikkust oma tööõigusest ja -standarditest ning nende täitmise tagamisest ja vastavusmenetlustest, tagades sealhulgas teabe kättesaadavuse ja astudes samme, et parandada töötajate, tööandjate ja nende esindajate teadmisi ja teabest arusaamist.
Artikkel 23.7
Koostöö
1. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et edendada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamist, näiteks:
a) |
vahetades teavet ühist huvi pakkuvate küsimustega seotud parimate tavade ning asjakohaste ürituste, ettevõtmiste ja algatuste kohta; |
b) |
tehes koostööd rahvusvahelistel foorumitel, kus tegeldakse kaubandus- ja töövaldkonnas, sealhulgas eelkõige WTOs ja ILOs, oluliste küsimustega; |
c) |
edendades rahvusvahelisel tasandil ja kohaldades tõhusalt artikli 23.3 lõikes 1 nimetatud tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi ning ILO inimväärse töö tegevuskava; |
d) |
pidades oma vastavate kaubanduslepingute ja nende rakendamise raames dialoogi ja jagades teavet tööalaste õigusnormide kohta; |
e) |
uurides koostöövõimalusi kolmandate isikutega seotud algatuste puhul ning |
f) |
tehes koostööd mõnes muus asjakohaseks peetavas vormis. |
2. Lepinguosalised kaaluvad koostöövaldkondade kindlaksmääramisel ja koostöö tegemisel kõiki töötajate, tööandjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate esitatud arvamusi.
3. Lepinguosalised võivad seada sisse koostöö ILO ja teiste pädevate rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonidega, et kasutada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamiseks nende eksperditeadmisi ja vahendeid.
Artikkel 23.8
Institutsioonilised mehhanismid
1. Lepinguosaline määrab ameti, kes on käesoleva peatüki rakendamisel teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktiks, sealhulgas seoses:
a) |
artikli 23.7 kohaste koostööprogrammide ja -meetmetega; |
b) |
artikli 23.9 kohase esildiste ja teadete vastuvõtmisega ning |
c) |
teisele lepinguosalisele, eksperdikomisjonidele ja avalikkusele esitatava teabega. |
2. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult lõikes 1 nimetatud kontaktpunktist.
3. Oma korraliste koosolekute või käesoleva peatükiga hõlmatud küsimuste eest vastutavate osalejatega eriistungite kaudu artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti g alusel loodud kaubanduse ja säästva arengu komitee:
a) |
teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise üle ja vaatab läbi selle alusel tehtud edusammud, sealhulgas käesoleva peatüki toimimise ja tõhususe, ning |
b) |
arutab kõiki muid käesoleva peatüki kohaldamisalasse jäävaid küsimusi. |
4. Lepinguosaline kutsub kokku uue tööküsimuste või säästva arengu riikliku nõuanderühma või konsulteerib olemasolevate rühmadega, et küsida käesoleva peatükiga seotud küsimustes arvamust või nõu. Sellesse rühma kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning neis on tasakaalustatult esindatud tööandjad, ametiühingud, töö- ja äriorganisatsioonid ning vajaduse korral muud asjakohased sidusrühmad. Töörühm võib esitada omal algatusel arvamusi ja soovitusi kõikide käesoleva peatükiga seotud küsimuste kohta.
5. Lepinguosaline on valmis vastu võtma üldsuse esildisi küsimustes, mis on seotud käesoleva peatükiga, sealhulgas teateid selle rakendamisel esinevate probleemide kohta, ning võtab neid nõuetekohaselt arvesse. Lepinguosaline teavitab nendest esildistest oma riiklikke tööküsimuste või säästva arengu nõuanderühmi.
6. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO tegevust, et edendada lepinguosaliste ja ILO vahelist koostööd ja sidusust.
Artikkel 23.9
Konsultatsioonid
1. Lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone teise lepinguosalisega käesoleva peatüki alusel esile kerkivates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Lepinguosaline kirjeldab oma taotluses selgelt vaidlusalust küsimust, täpsustab selle üksikasjad ja esitab lühikokkuvõtte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud sellekohase taotluse.
2. Konsultatsioonidel esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kooskõlas oma konfidentsiaalseid isikuandmeid ja konfidentsiaalset äriteavet käsitlevate õigusnormidega piisavalt enda valduses olevat teavet, et tõstatatud küsimusi oleks võimalik põhjalikult uurida.
3. Kui see on asjakohane ja mõlemad lepinguosalised on sellega nõus, võivad nad küsida ükskõik milliselt isikult, organisatsioonilt või asutuselt, sealhulgas ILOlt, teavet või arvamust, mis võib aidata esile kerkinud küsimust uurida.
4. Kui üks lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib ta taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja säästva arengu komitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Kaubanduse ja säästva arengu komitee tuleb viivitamata kokku ja püüab küsimuse lahendada. Vajaduse korral küsib komitee artiklis 23.8 nimetatud konsultatsioonimehhanismide kaudu nõu lepinguosaliste riiklikelt tööküsimuste või säästva arengu nõuanderühmadelt.
5. Lepinguosaline teeb avalikkusele kättesaadavaks iga lahenduse või otsuse, milleni käesoleva artikli alusel arutatava küsimuse puhul jõutakse.
Artikkel 23.10
Eksperdikomisjon
1. Iga küsimuse puhul, mida ei ole artikli 23.9 kohaste konsultatsioonide abil rahuldavalt lahendatud, võib lepinguosaline 90 päeva pärast artikli 23.9 lõike 1 kohase konsultatsioonitaotluse vastuvõtmist taotleda asjaomase küsimuse uurimiseks eksperdikomisjoni kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse.
2. Lepinguosalised kohaldavad kooskõlas käesoleva peatüki sätetega 29-A ja 29-B lisas sätestatud töökorda ja tegevusjuhendit, kui nad ei otsusta teisiti.
3. Eksperdikomisjon koosneb kolmest liikmest.
4. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et leppida kokku eksperdikomisjoni koosseis kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui vastutav lepinguosaline sai taotluse moodustada eksperdikomisjon. Nõuetekohast tähelepanu pööratakse selle tagamisele, et komisjoni liikmekandidaadid vastaksid lõikes 7 sätestatud nõuetele ja et neil oleks konkreetses küsimuses asjakohased eksperditeadmised.
5. Kui lepinguosalised ei suuda teha otsust eksperdikomisjoni koosseisu kohta lõikes 4 kindlaks määratud aja jooksul, kohaldatakse lõikes 6 ette nähtud nimekirja suhtes artikli 29.7 („Vahekohtu koosseis“) lõigetega 3–7 ette nähtud valikumenetlust.
6. Kaubanduse ja säästva arengu komitee koostab oma esimesel käesoleva lepingu jõustumise järgsel koosolekul nimekirja vähemalt üheksast isikust, kes on valitud välja nende objektiivsuse, usaldusväärsuse ja otsustusvõime järgi ning kes soovivad ja saavad täita eksperdikomisjoni liikme ülesandeid. Lepinguosaline nimetab eksperdikomisjoni liikmekandidaatide nimekirja jaoks vähemalt kolm isikut. Samuti nimetavad lepinguosalised vähemalt kolm isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes soovivad ja saavad täita eksperdikomisjoni esimehe ülesandeid. Kaubanduse ja säästva arengu komitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
7. Eksperdikomisjoni liikmekandidaatidel peavad olema eriteadmised või kogemused tööõiguse valdkonnas, teistes käesolevas peatükis käsitletud küsimustes või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi seoses vaidlusaluse küsimusega vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt. Nad ei tohi olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ja peavad järgima lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendit.
8. Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, on viie päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni liikmete väljavalimist eksperdikomisjoni pädevuses:
„vaadata kahekümne kolmanda peatüki („Kaubandus ja töö\“) asjakohaseid sätteid arvesse võttes läbi eksperdikomisjoni moodustamise taotluses nimetatud küsimus ja esitada kooskõlas kahekümne kolmanda peatüki artikliga 23.10 („Eksperdikomisjon“) aruanne, milles esitatakse soovitused küsimuse lahendamiseks“.
9. Artiklis 23.3 sätestatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimustes peaks eksperdikomisjon küsima teavet ILOlt, sealhulgas asjakohaseid olemasolevaid tõlgendamist käsitlevaid suuniseid, järeldusi või otsuseid, mille ILO on vastu võtnud (31).
10. Eksperdikomisjon võib nõuda ja vastu võtta kirjalikke esildisi või muud teavet isikutelt, kellel on asjakohast teavet või eriteadmised.
11. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahearuande ja lõpparuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjaomases küsimuses tehtud otsuseid, sealhulgas otsust selle kohta, kas vastutav lepinguosaline on toiminud kooskõlas oma käesolevast peatükist tulenevate kohustustega, ning eksperdikomisjoni järelduste, otsuste ja soovituste põhjendusi. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahearuande 120 päeva jooksul pärast viimase eksperdikomisjoni liikme valimist või siis, kui lepinguosalised on otsustanud. Lepinguosalised võivad esitada eksperdikomisjonile vahearuande kohta märkusi 45 päeva jooksul pärast aruande esitamist. Pärast nende märkuste kaalumist võib eksperdikomisjon oma aruande läbi vaadata või korraldada mis tahes edasise uurimise, mida ta peab asjakohaseks. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele lõpparuande 60 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist. Lepinguosalised teevad lõpparuande avalikkusele kättesaadavaks 30 päeva jooksul pärast selle esitamist.
12. Kui eksperdikomisjoni lõpparuandes on otsustatud, et lepinguosaline ei ole toiminud kooskõlas oma käesolevast peatükist tulenevate kohustustega, alustavad lepinguosalised arutelusid ja püüavad teha kolme kuu jooksul pärast lõpparuande esitamist kindlaks asjakohased meetmed või vajaduse korral leppida kokku vastastikku rahuldavas tegevuskavas. Nende arutelude käigus võtavad lepinguosalised arvesse lõpparuannet. Taotlusele vastav lepinguosaline teavitab aega viitmata oma tööküsimuste või säästva arengu nõuanderühmi ja nõue esitanud lepinguosalist oma otsusest ükskõik millise rakendatava meetme kohta. Nõude esitanud lepinguosaline teavitab aega viitmata oma tööküsimuste või säästva arengu nõuanderühmi ja vastutavat lepinguosalist ükskõik millisest muust meetmest, mille ta võib otsustada lõpparuande järelmeetmena võtta, et soodustada küsimuse lahendamist viisil, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga. Kaubanduse ja säästva arengu komitee kontrollib lõpparuande ja eksperdikomisjoni soovituste järgimist. Lepinguosaliste tööküsimuste või säästva arengu nõuanderühmad ja kodanikuühiskonna foorum võivad esitada kaubanduse ja säästva arengu komiteele selle kohta oma tähelepanekuid.
13. Kui lepinguosalised jõuavad pärast eksperdikomisjoni loomist asjaomases küsimuses mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, teavitavad nad sellest lahendusest kaubanduse ja säästva arengu komiteed ja eksperdikomisjoni. Selle teate saamisel eksperdikomisjoni menetlus lõpetatakse.
Artikkel 23.11
Vaidluste lahendamine
1. Käesoleva peatükiga seotud vaidluste lahendamisel võivad lepinguosalised kasutada üksnes käesolevas peatükis sätestatud eeskirju ja menetlusi.
2. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. Lepinguosalised võivad igal ajal kasutada vaidluse lahendamiseks häid teeneid, vahendust või lepitust.
3. Lepinguosalised mõistavad, et käesoleva peatükiga hõlmatud kohustused on siduvad ja kuuluvad täitmisele artikliga 23.10 ette nähtud vaidluste lahendamise menetluse kaudu. Sellega seoses arutavad lepinguosalised kaubanduse ja säästva arengu komitee koosolekutel käesoleva peatüki rakendamise tõhusust, kummagi lepinguosalise poliitilisi arengusuundi, edusamme rahvusvaheliste lepingute vallas ning sidusrühmade arvamusi, nagu ka artiklis 23.10 sätestatud vaidluste lahendamise menetluse võimalikku läbivaatamist.
4. Lahkarvamuse tekkimisel lõike 3 alusel võib lepinguosaline taotleda artiklis 23.9 sätestatud korras konsultatsioone, et vaadata läbi artikliga 23.10 ette nähtud vaidluste lahendamist käsitlevad sätted eesmärgiga jõuda asjaomases küsimuses mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.
5. Kaubanduse ja säästva arengu komitee võib soovitada CETA ühiskomiteel teha käesoleva peatüki asjakohastesse sätetesse muudatusi kooskõlas artikliga 30.2 („Muudatused“) kehtestatud muutmismenetlusega.
KAHEKÜMNE NELJAS PEATÜKK
Kaubandus ja keskkond
Artikkel 24.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„keskkonnaõigus“ – lepinguosalise õigusnorm, sealhulgas õigus- või haldusnorm, või muu õiguslikult siduv meede, mille eesmärk on kaitsta keskkonda, sealhulgas ennetada inimese elu või tervist ohustavat keskkonnamõju, näiteks sätted, mille eesmärk on:
a) |
ennetada, vähendada või kontrollida keskkonnast tulenevate saasteainete eraldumist, vallandumist või heidet keskkonda; |
b) |
käidelda kemikaale ja jäätmeid või jagada nendega seotud teavet või |
c) |
säilitada elusloodus, sealhulgas ohustatud liigid, nende elupaigad ja kaitsealad, ning neid kaitsta, |
kuid mitte lepinguosalise meede, mis on seotud üksnes töötaja tervise ja ohutusega, mille suhtes kohaldatakse kahekümne kolmandat peatükki („Kaubandus ja töö“), ega lepinguosalise meede, mille eesmärk on hallata loodusvarade säilimist või põlisrahvaste loodusvarade kogumise tavasid.
Artikkel 24.2
Kontekst ja eesmärgid
Lepinguosalised tunnistavad, et keskkond on üks säästva arengu tugisambaid ja et kaubandus võib toetada säästvat arengut. Lepinguosalised rõhutavad, et tõhustatud koostöö keskkonna kaitsmisel ja säilitamisel:
a) |
edendab säästvat arengut; |
b) |
tõhustab lepinguosaliste keskkonnaalast juhtimist; |
c) |
tugineb rahvusvahelistele keskkonnalepingutele, mille osalised nad on, ning |
d) |
täiendab käesoleva lepingu eesmärke. |
Artikkel 24.3
Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase
Lepinguosalised tunnistavad üksteise õigust kehtestada oma keskkonnaalased prioriteedid ja keskkonnakaitse tase ning võtta vastu või muuta vastavalt oma õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid viisil, mis on kooskõlas mitmepoolsete keskkonnalepingutega, mille osalised nad on, ja käesoleva lepinguga. Lepinguosalised püüavad kanda hoolt selle eest, et kõnealuste õigusnormide ja tegevuspõhimõtetega tagatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendatakse seda, ning püüavad jätkata selliste õigusnormide ja tegevuspõhimõtete ning kaitsetaseme parandamist.
Artikkel 24.4
Mitmepoolsed keskkonnalepingud
1. Lepinguosalised tunnistavad mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, sest need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika, -eeskirjade ja -meetmete vastastikust täiendavust.
2. Lepinguosaline kinnitab veel kord oma kohustust rakendada kogu oma territooriumil oma õigusaktides ja tavades tõhusalt mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta on.
3. Lepinguosalised kohustuvad pidama vajaduse korral konsultatsioone ja tegema koostööd mitmepoolsete keskkonnalepingutega seotud vastastikust huvi pakkuvates keskkonnaküsimustes ja eriti kaubandusega seotud küsimustes. See hõlmab kohustust vahetada teavet, mis on seotud:
a) |
selliste mitmepoolsete keskkonnalepingute rakendamisega, mille osaline lepinguosaline on; |
b) |
mitmepoolsete keskkonnalepingute teemaliste käimasolevate läbirääkimistega ning |
c) |
lepinguosalise seisukohaga uute mitmepoolsete keskkonnalepingute osaliseks saamise kohta. |
4. Lepinguosalised tunnistavad oma õigust kohaldada artiklit 28.3 („Ülderandid“) keskkonnameetmete suhtes, sealhulgas nende mitmepoolsete keskkonnalepingute kohaselt võetud meetmete suhtes, mille osalised nad on.
Artikkel 24.5
Kaitsetaseme säilitamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et on sobimatu soodustada kaubandust või investeeringuid oma keskkonnaõiguses ettenähtud kaitse taseme alandamise teel.
2. Lepinguosaline ei tohi loobuda oma keskkonnaalaste õigusnormide järgimisest või teha nendest erandeid ega pakkuda sellist loobumist või erandite tegemist, et soodustada kaubandust või investeeringu paigutamist, omandamist, laiendamist või säilitamist oma territooriumil.
3. Lepinguosaline ei jäta tõhusalt tagamata oma keskkonnaalaste õigusnormide täitmist järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu, et soodustada kaubandust või investeeringuid.
Artikkel 24.6
Juurdepääs õiguskaitsevahenditele ja menetluslikele tagatistele
1. Vastavalt artiklis 24.5 sätestatud kohustustele:
a) |
kannab lepinguosaline kooskõlas oma õigusega hoolt selle eest, et tema ametiasutused, kelle pädevusse kuulub keskkonnaalaste õigusnormide täitmise tagamine, võtavad nõuetekohaselt arvesse väidetavaid keskkonnaõiguse rikkumisi, millele on juhtinud tähelepanu tema territooriumil elav või asutatud huvitatud isik, ning |
b) |
tagab haldus- ja kohtumenetluse kättesaadavuse isikutele, kellel on konkreetse küsimusega seoses seaduslik huvi, või, kui isiku väitel on rikutud lepinguosalise õiguses ette nähtud õigust, et võimaldada võtta keskkonnaõiguse rikkumise suhtes tõhusaid meetmeid, sealhulgas kohaldada asjakohaseid õiguskaitsevahendeid. |
2. Lepinguosaline tagab kooskõlas oma õigusega, et lõike 1 punktis b nimetatud menetlus ei ole põhjendamatult keeruline ega ülemäära kulukas, ei sisalda ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi, pakub vajaduse korral õiguskaitset ning on õiglane, erapooletu ja läbipaistev, muu hulgas:
a) |
teatades kostjatele mõistliku aja jooksul menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldades menetluse laadi ja nõude alust; |
b) |
andes menetlusosalistele piisava võimaluse toetada või kaitsta oma seisukohti, sealhulgas esitada enne lõpliku otsuse tegemist teavet või tõendeid; |
c) |
nähes ette, et lõplikud otsused vormistatakse kirjalikult ja et neis esitatavad asjakohased põhjendused põhinevad teabel või tõenditel, mille kohta menetlusosalised said võimaluse avaldada arvamust, ning |
d) |
andes haldusmenetluse osalistele võimaluse paluda õigusaktidega kindlaks määratud kohtunikul lõplik haldusotsus mõistliku aja jooksul läbi vaadata ja kui see on põhjendatud, siis seda parandada, tagades sealjuures kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse. |
Artikkel 24.7
Avalik teave ja avalikkuse teadlikkus
1. Lisaks artiklile 27.1 („Avaldamine“) soodustavad lepinguosalised avalikkuse laiapõhjalist kaasamist ja nende seas selliste tegevuspõhimõtete väljatöötamisel ja kindlaksmääramisel, mille tulemusena võtab kummagi lepinguosalise avaliku sektori asutus vastu keskkonnaalase õigusakti.
2. Lepinguosalised edendavad avalikkuse teadlikkust oma keskkonnaalastest õigusnormidest ning nende täitmise tagamisest ja vastavusmenetlustest, tagades sealhulgas teabe kättesaadavuse sidusrühmadele.
3. Lepinguosaline on valmis vastu võtma üldsuse esildisi küsimustes, mis on seotud käesoleva peatükiga, sealhulgas teateid selle rakendamisel esinevate probleemide kohta, ning võtab neid nõuetekohaselt arvesse. Lepinguosaline teavitab nendest esildistest artikli 24.13 lõikes 5 nimetatud konsultatsioonimehhanismide kaudu oma vastavaid kodanikuühiskonna organisatsioone.
Artikkel 24.8
Teaduslik ja tehniline teave
1. Kavandades ja rakendades keskkonnakaitsealaseid meetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust või investeeringuid lepinguosaliste vahel, võtab lepinguosaline arvesse asjakohast teaduslikku ja tehnilist teavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi nõudeid, suuniseid või soovitusi.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et tõsiste või pöördumatute kahjustuste ohu korral ei tohiks lepinguosaline kasutada täieliku teadusliku kindluse puudumist põhjusena, miks lükata edasi kulutõhusate keskkonnaseisundi halvenemise vältimise meetmete võtmist.
Artikkel 24.9
Keskkonnakaitset soodustav kaubandus
1. Lepinguosalised on otsustanud teha jõupingutusi, et lihtsustada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade ja teenustega ning nendesse investeerimist, sealhulgas nende kaupade ja teenustega seotud mittetariifsete tõkete vähendamise kaudu.
2. Lepinguosalised pööravad kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega erilist tähelepanu tõkete kaotamise hõlbustamisele kliimamuutuste leevendamise seisukohast oluliste kaupade ja teenustega kauplemisel või neisse investeerimisel ning eeskätt taastuvenergia toodetega ja taastuvenergiaga seotud teenustega kauplemisel või neisse investeerimisel.
Artikkel 24.10
Kauplemine metsasaadustega
1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline metsa kaitsta ja säästvalt majandada, pidades silmas metsa keskkonnafunktsioone ning majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi, mida mets pakub praegustele ja tulevastele inimpõlvedele, ning tagada turulepääs metsasaaduste jaoks, mis on kogutud metsa üles töötava riigi õiguse kohaselt ja säästvalt majandatud metsast.
2. Selleks kohustuvad lepinguosalised viisil, mis on kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega:
a) |
soodustama kauplemist metsasaadustega, mis on pärit säästvalt majandatud metsast ja kogutud kooskõlas metsa üles töötava riigi õigusega; |
b) |
vahetama teavet ja vajaduse korral tegema koostööd metsa säästvat majandamist edendavate algatuste raames, sealhulgas selliste algatuste raames, mis on kavandatud võitluseks ebaseadusliku raie ja sellega seotud kaubandusega; |
c) |
edendama 3. märtsil 1973 Washingtonis allkirjastatud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni tõhusat kohaldamist puuliikide suhtes, mis leitakse olevat ohus, ning |
d) |
tegema vajaduse korral koostööd rahvusvahelistel foorumitel, kus tegeldakse metsa kaitse ja säästva majandamisega. |
3. Lepinguosalised arutavad lõikes 2 nimetatud küsimusi sõltuvalt pädevusvaldkonnast kas kaubanduse ja säästva arengu komitees või kahekümne viiendas peatükis („Kahepoolsed dialoogid ja koostöö“) nimetatud metsasaaduste alase kahepoolse dialoogi raames.
Artikkel 24.11
Kauplemine kalandus- ja vesiviljelustoodetega
1. Lepinguosalised tunnistavad kala- ja vesiviljelusvarude kaitse ning säästva ja vastutustundliku majandamise olulisust ning nende mõju keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete võimaluste pakkumisel praegustele ja tulevastele põlvkondadele.
2. Selleks kohustuvad lepinguosalised viisil, mis on kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega:
a) |
vastu võtma või säilitama tõhusad seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed, näiteks vaatluskavad, laevaseiresüsteemid, ümberlaadimise kontrolli, inspektsioonid merel, sadamariigi kontrolli ja kaasnevad karistused, mille eesmärk on kaitsta kalavarusid ja ära hoida ülepüük; |
b) |
võtma vastu või säilitama meetmed ja tegema koostööd, et võidelda ebaseadusliku, teatamata jäetud või reguleerimata kalapüügiga, sealhulgas vajaduse korral vahetama teavet sellise püügi kohta lepinguosaliste vetes ning selliste strateegiate ja meetmete rakendamise kohta, millega jäetakse sellisel viisil püütud tooted kaubavoogudest ja kalakasvanduste tegevusest kõrvale; |
c) |
tegema koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, kus lepinguosalised on kas liikmed, vaatlejad või koostööd tegevad konventsiooniga ühinemata riigid, ja vajaduse korral nende organisatsioonide sees, et saavutada hea juhtimistava, toetades sealhulgas teaduspõhiseid otsuseid ja nende täitmist kõnealustes organisatsioonides, ning |
d) |
edendama keskkonna suhtes vastutustundliku ja majanduslikult konkurentsivõimelise vesiviljelussektori arengut. |
Artikkel 24.12
Koostöö keskkonnaküsimustes
1. Lepinguosalised tunnistavad tõhustatud koostöö tähtsust käesoleva peatüki eesmärkide saavutamise edendamisel ja kohustuvad tegema koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusega seotud keskkonnaküsimustes, nagu:
a) |
käesoleva lepingu võimalik mõju keskkonnale ja viisid, kuidas sellist mõju suurendada, ennetada või leevendada, võttes arvesse lepinguosaliste koostatud mõjuhinnanguid; |
b) |
tegevus nii kaubandus- kui ka keskkonnapoliitika seisukohast oluliste küsimustega tegelevatel rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas eelkõige WTOs, OECDs ning ÜRO Keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnalepingute raames; |
c) |
ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja aruandekohustuse keskkonnaalane mõõde, sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud suuniste rakendamine ja järelmeetmed; |
d) |
keskkonnaalaste eeskirjade ja standardite mõju kaubandusele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonnaalaste eeskirjade ja strateegiate väljatöötamisele; |
e) |
praeguse ja tulevase rahvusvahelise kliimamuutuste režiimi ning leevendamise ja kohanemisega seotud riiklike kliimastrateegiate ja -programmide kaubandusega seotud aspektid, sealhulgas küsimused, mis on seotud CO2-turgudega, kliimale avalduva kaubanduse kahjuliku mõju vähendamise viisidega ning vahenditega, mille abil suurendada energiatõhusust ning edendada vähese CO2-heitega ja muu keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu; |
f) |
kauplemine keskkonnakaupade ja -teenustega ning neisse investeerimine, sealhulgas keskkonnahoidlik tehnoloogia ja keskkonnahoidlikud tavad, taastuvenergia, energiatõhusus ning vee kasutamine, kaitsmine ja käitlemine; |
g) |
koostöö elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise kaubandusalaste aspektide vallas; |
h) |
kaupade olelusringi haldamise edendamine, sealhulgas CO2-arvestus, kasutuselt kõrvaldatud seadmete käitlemine, laiendatud tootjavastutus, ringlussevõtt ja jäätmete vähendamine ning muud parimad tavad; |
i) |
parem arusaamine majandustegevuse ja turujõudude mõjust keskkonnale ning |
j) |
arvamuste vahetamine mitmepoolsete keskkonnalepingute ja rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade seoste kohta. |
2. Lisaks lõikele 1 võib koostöö toimuda meetmete ja vahendite kaudu, mille hulka võivad kuuluda tehniline koostöö, teabe ja parimate tavade vahetamine, teadusprojektid, uuringud, aruanded, konverentsid ja õpikojad.
3. Lepinguosalised võtavad oma koostöö kindlaksmääramisel ja elluviimisel arvesse avalikkuse ja huvitatud sidusrühmade arvamusi ja tagasisidet ning võivad vajaduse korral kaasata selliseid sidusrühmi oma koostöösse.
Artikkel 24.13
Institutsioonilised mehhanismid
1. Lepinguosaline määrab ameti, kes on käesoleva peatüki rakendamisel teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktiks, sealhulgas seoses:
a) |
artikli 24.12 kohaste koostööprogrammide ja -meetmetega; |
b) |
artikli 24.7 lõike 3 kohaste esildiste ja teadete vastuvõtmisega ning |
c) |
teisele lepinguosalisele, eksperdikomisjonidele ja avalikkusele esitatava teabega. |
2. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult lõikes 1 nimetatud kontaktpunktist.
3. Oma korraliste koosolekute või käesoleva peatükiga hõlmatud küsimuste eest vastutavate osalejatega eriistungite kaudu artikli 26.2 („Erikomiteed“) lõike 1 punkti g alusel loodud kaubanduse ja säästva arengu komitee:
a) |
teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise üle ja vaatab läbi selle alusel tehtud edusammud; |
b) |
arutab ühist huvi pakkuvaid küsimusi ning |
c) |
arutab lepinguosaliste ühise otsuse korral kõiki muid käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi. |
4. Lepinguosalised võtavad arvesse asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide või asutuste vahelist koostööd ja sidusust.
5. Lepinguosaline kasutab olemasolevaid konsultatsioonimehhanisme, nagu siseriiklikud nõuanderühmad, või loob uued, et küsida käesoleva peatükiga seotud küsimustes arvamust või nõu. Sellistesse konsultatsioonimehhanismidesse kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning neis on tasakaalustatult esindatud keskkonnarühmitused, äriorganisatsioonid ja vajaduse korral muud asjakohased sidusrühmad. Selliste konsultatsioonimehhanismide kaudu võivad sidusrühmad esitada omal algatusel arvamusi ja soovitusi kõikide käesoleva peatükiga seotud küsimuste kohta.
Artikkel 24.14
Konsultatsioonid
1. Lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone teise lepinguosalisega käesoleva peatüki alusel esile kerkivates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Lepinguosaline kirjeldab oma taotluses selgelt vaidlusalust küsimust, täpsustab selle üksikasjad ja esitab lühikokkuvõtte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud sellekohase taotluse.
2. Konsultatsioonide käigus esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kooskõlas oma õigusnormidega, mis käsitlevad konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe kaitset, piisavalt enda valduses olevat teavet, et tõstatatud küsimusi oleks võimalik põhjalikult uurida.
3. Kui see on asjakohane ja mõlemad lepinguosalised on sellega nõus, võivad nad küsida ükskõik milliselt isikult, organisatsioonilt või asutuselt, sealhulgas asjakohaselt rahvusvaheliselt organisatsioonilt või asutuselt, teavet või arvamust, mis võib aidata vaidlusalust küsimust uurida.
4. Kui üks lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib ta taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja säästva arengu komitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Kaubanduse ja säästva arengu komitee tuleb viivitamata kokku ja püüab küsimuse lahendada. Vajaduse korral küsib komitee artikli 24.13 lõikes 5 nimetatud konsultatsioonimehhanismi kaudu nõu lepinguosaliste kodanikuühiskonna organisatsioonidelt.
5. Lepinguosaline teeb avalikkusele kättesaadavaks iga lahenduse või otsuse, milleni käesoleva artikli alusel arutatavas küsimuses jõutakse.
Artikkel 24.15
Eksperdikomisjon
1. Iga küsimuse puhul, mida ei ole artikli 24.14 kohaste konsultatsioonide abil rahuldavalt lahendatud, võib lepinguosaline 90 päeva pärast artikli 24.14 lõike 1 kohase konsultatsioonitaotluse vastuvõtmist taotleda asjaomase küsimuse uurimiseks eksperdikomisjoni kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse.
2. Lepinguosalised kohaldavad kooskõlas käesoleva peatüki sätetega 29-A ja 29-B lisas sätestatud töökorda ja tegevusjuhendit, kui nad ei otsusta teisiti.
3. Eksperdikomisjon koosneb kolmest liikmest.
4. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et leppida kokku eksperdikomisjoni koosseis kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui vastutav lepinguosaline sai taotluse moodustada eksperdikomisjon,. Nõuetekohast tähelepanu pööratakse selle tagamisele, et komisjoni liikmekandidaadid vastaksid lõikes 7 sätestatud nõuetele ja et neil oleks konkreetses küsimuses asjakohased eksperditeadmised.
5. Kui lepinguosalised ei suuda teha otsust eksperdikomisjoni koosseisu kohta lõikes 4 kindlaks määratud aja jooksul, kohaldatakse lõikes 6 ette nähtud nimekirja suhtes artikli 29.7 („Vahekohtu koosseis“) lõigetega 3–7 ette nähtud valikumenetlust.
6. Kaubanduse ja säästva arengu komitee koostab oma esimesel käesoleva lepingu jõustumise järgsel koosolekul nimekirja vähemalt üheksast isikust, kes on valitud välja nende objektiivsuse, usaldusväärsuse ja otsustusvõime järgi ning kes soovivad ja saavad täita komisjoni liikme ülesandeid. Lepinguosaline nimetab eksperdikomisjoni liikmekandidaatide nimekirja jaoks vähemalt kolm isikut. Samuti nimetavad lepinguosalised vähemalt kolm isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise elanikud ning kes soovivad ja saavad täita eksperdikomisjoni esimehe ülesandeid. Kaubanduse ja säästva arengu komitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
7. Eksperdikomisjoni liikmekandidaatidel peavad olema eriteadmised või kogemused keskkonnaõiguse valdkonnas, teistes käesolevas peatükis käsitletud küsimustes või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi seoses vaidlusaluse küsimusega vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt. Nad ei tohi olla seotud kummagi lepinguosalise valitsustega ja peavad järgima lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendit.
8. Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, on viie päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni liikmete valimist eksperdikomisjoni pädevuses:
„vaadata kahekümne neljanda peatüki („Kaubandus ja keskkond“) asjakohaseid sätteid arvesse võttes läbi eksperdikomisjoni moodustamise taotluses nimetatud küsimus ja esitada kooskõlas kahekümne neljanda peatüki („Kaubandus ja keskkond“) artikliga 24.15 („Eksperdikomisjon“) aruanne, milles esitatakse soovitused küsimuse lahendamiseks“.
9. Artiklis 24.4 sätestatud mitmepoolsete keskkonnalepingutega seotud küsimustes peaks eksperdikomisjon küsima arvamust ja teavet nende lepingute alusel loodud asjakohastelt asutustelt, sealhulgas asjakohaseid olemasolevaid tõlgendamist käsitlevaid suuniseid, järeldusi või otsuseid, mille need asutused on vastu võtnud (32).
10. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahearuande ja lõpparuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjaomases küsimuses tehtud otsuseid, sealhulgas otsust selle kohta, kas vastutav lepinguosaline on toiminud kooskõlas oma käesoleva peatüki kohaste kohustustega, ning eksperdikomisjoni järelduste, otsuste ja soovituste põhjendusi. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahearuande 120 päeva jooksul pärast viimase eksperdikomisjoni liikme valimist või siis, kui lepinguosalised on otsustanud. Lepinguosalised võivad esitada eksperdikomisjonile vahearuande kohta märkusi 45 päeva jooksul pärast aruande esitamist. Pärast nende märkuste kaalumist võib eksperdikomisjon oma aruande läbi vaadata või korraldada mis tahes edasise uurimise, mida ta peab asjakohaseks. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele lõpparuande 60 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist. Lepinguosalised teevad lõpparuande avalikkusele kättesaadavaks 30 päeva jooksul pärast selle esitamist.
11. Kui eksperdikomisjoni lõpparuandes on otsustatud, et lepinguosaline ei ole toiminud kooskõlas oma käesolevast peatükist tulenevate kohustustega, alustavad lepinguosalised arutelusid ja püüavad teha kolme kuu jooksul pärast lõpparuande esitamist kindlaks asjakohase meetme või vajaduse korral leppida kokku vastastikku rahuldavas tegevuskavas. Nende arutelude käigus võtavad lepinguosalised arvesse lõpparuannet. Taotlusele vastav lepinguosaline teavitab artikli 24.13 lõikes 5 nimetatud konsultatsioonimehhanismide kaudu õigeaegselt oma kodanikuühiskonna organisatsioone ja nõude esitanud lepinguosalist oma otsusest ükskõik millise rakendatava meetme kohta. Kaubanduse ja säästva arengu komitee jälgib lõpparuande ja eksperdikomisjoni soovituste järgimist. Kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad artikli 24.13 lõikes 5 nimetatud konsultatsioonimehhanismide kaudu ja kodanikuühiskonna foorum võib esitada kaubanduse ja säästva arengu komiteele selle kohta oma tähelepanekuid.
12. Kui lepinguosalised jõuavad pärast eksperdikomisjoni loomist asjaomases küsimuses mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, teavitavad nad sellest lahendusest kaubanduse ja säästva arengu komiteed ja eksperdikomisjoni. Selle teate saamisel eksperdikomisjoni menetlus lõpetatakse.
Artikkel 24.16
Vaidluste lahendamine
1. Käesoleva peatükiga seotud vaidluste lahendamisel saavad lepinguosalised kasutada üksnes käesolevas peatükis sätestatud eeskirju ja menetlusi.
2. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. Lepinguosalised võivad igal ajal kasutada vaidluse lahendamiseks häid teeneid, lepitust või vahendust.
KAHEKÜMNE VIIES PEATÜKK
Kahepoolsed dialoogid ja koostöö
Artikkel 25.1
Eesmärgid ja põhimõtted
1. Tuginedes oma väljakujunenud koostööle ja ühistele väärtustele, lepivad lepinguosalised kokku, et hõlbustavad koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas:
a) |
tugevdades biotehnoloogia turulepääsu küsimustes peetava dialoogi kaudu kahepoolset koostööd biotehnoloogia valdkonnas; |
b) |
edendades ja hõlbustades metsasaaduste alase kahepoolse dialoogi kaudu kahepoolset dialoogi ja teabevahetust metsasaadustega kauplemise küsimustes; |
c) |
püüdes seada sisse ja säilitada toorainete alase kahepoolse dialoogi kaudu tõhusa koostöö toorainetega seotud küsimustes ning |
d) |
soodustades tõhustatud koostööd teaduse, tehnoloogia, uurimistegevuse ja innovatsiooniga seotud küsimustes. |
2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, peetakse kahepoolseid dialooge põhjendamatu viivituseta, kui üks lepinguosaline või CETA ühiskomitee seda taotleb. Dialooge juhivad ühiselt Kanada ja Euroopa Liidu esindajad. Kohtumiste ajakava ja päevakorra lepivad kokku dialoogi kaasjuhid.
3. Kahepoolse dialoogi kaasjuhid teavitavad CETA ühiskomiteed kahepoolse dialoogi ajakavast ja päevakorrast piisavalt aegsasti enne kohtumiste algust. Kahepoolse dialoogi kaasjuhid annavad vajaduse korral või CETA ühiskomitee taotlusel kõnealusele ühiskomiteele aru dialoogi tulemustest ja järeldustest. Dialoogi algatamine ega pidamine ei takista kumbagi lepinguosalist pöördumast mis tahes küsimusega otse CETA ühiskomitee poole.
4. CETA ühiskomitee võib otsustada muuta ülesannet, millega dialoogi raames tegeletakse, võtta selle ülesande täitmise enda peale või lõpetada dialoogi pidamise.
5. Lepinguosalised võivad teha CETA ühiskomitee nõusolekul kahepoolset koostööd ka teistes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.
Artikkel 25.2
Dialoog biotehnoloogia turulepääsu teemal
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö ja teabevahetus biotehnoloogiatoodetega seotud küsimustes on vastastikustes huvides. Selline koostöö ja teabevahetus toimuvad vastastikust huvi pakkuvates põllumajandusliku biotehnoloogia turulepääsu küsimustes peetava kahepoolse dialoogi raames, mis algatati mõlemat poolt rahuldava lahendusena, milleni Kanada ja Euroopa Liit jõudsid 15. juulil 2009 pärast WTO vaidlust teemal „Euroopa Ühendused – biotehnoloogiatoodete heakskiitmist ja turustamist mõjutavad meetmed“ (WT/DS292). Kahepoolne dialoog hõlmab kõiki lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuvaid asjakohaseid küsimusi, mille hulka kuuluvad:
a) |
biotehnoloogiatoodete heakskiitmine lepinguosaliste territooriumil ja vajaduse korral tulevased toodete heakskiitmise taotlused, mis on kooskõlas kummagi lepinguosalise kaubandushuvidega; |
b) |
kaubanduslikud ja majanduslikud väljavaated biotehnoloogiatoodete tulevaseks heakskiitmiseks; |
c) |
biotehnoloogiatoodete erineval ajal heakskiitmise või loata toodete juhusliku levitamise mõju kaubandusele ja selle suhtes võetavad asjakohased meetmed; |
d) |
biotehnoloogiaga seotud meetmed, mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikide meetmed; |
e) |
uued õigusaktid biotehnoloogia valdkonnas ning |
f) |
parimad tavad biotehnoloogiaalaste õigusaktide rakendamisel. |
2. Lepinguosalised märgivad, et biotehnoloogia valdkonnas tehtava koostöö puhul on tähtsad ka järgmised ühised eesmärgid:
a) |
vahetada teavet biotehnoloogiatoodetega seotud ühist huvi pakkuvate poliitiliste, õiguslike ja tehniliste küsimuste, eeskätt riskihindamissüsteemide ja -menetluste kohta, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud organismide kasutamise otsuse tegemisel; |
b) |
edendada tõhusaid teaduspõhiseid biotehnoloogiatoodete heakskiitmise menetlusi; |
c) |
teha rahvusvahelisel tasandil koostööd biotehnoloogiaga seotud küsimustes, nagu vähene geneetiliselt muundatud organismide sisaldus, ning |
d) |
osaleda regulatiivses koostöös, et viia miinimumini biotehnoloogiatoodetega seotud reguleerimistavade kahjulik mõju kaubandusele. |
Artikkel 25.3
Kahepoolne dialoog metsasaaduste teemal
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kahepoolne dialoog, koostöö ning teabe ja arvamuste vahetamine asjakohaste õigusnormide ja tegevuspõhimõtete kohta ning metsasaadustega seotud tootmise, nendega kauplemise ja nende tarbimise seisukohast olulistes küsimustes on vastastikustes huvides. Lepinguosalised lepivad kokku, et selline dialoog, koostöö ja teabevahetus toimub metsasaaduste teemal peetava kahepoolse dialoogi raames ning hõlmab järgmist:
a) |
asjakohaste õigusnormide, tegevuspõhimõtete ja standardite ning katsetamis-, sertifitseerimis- ja akrediteerimisnõuete väljatöötamine, vastuvõtmine ja rakendamine ning nende võimalik mõju lepinguosalistevahelisele metsasaadustega kauplemisele; |
b) |
lepinguosaliste algatused, mis on seotud metsa säästva majandamise ja metsahaldusega; |
c) |
mehhanismid, millega tagatakse metsasaaduste seaduslik või säästev päritolu; |
d) |
metsasaaduste pääs lepinguosaliste või muudele turgudele; |
e) |
väljavaated, mis on seotud mitme- ja mõnepoolsete organisatsioonide ja protsessidega, milles lepinguosalised osalevad ja millega püütakse edendada metsa säästvat majandamist või võidelda ebaseadusliku raiega; |
f) |
artiklis 24.10 („Kauplemine metsasaadustega“) nimetatud küsimused ning |
g) |
muud metsasaadustega seotud küsimused, milles lepinguosalised on kokku leppinud. |
2. Metsasaaduste teemal peetava kahepoolse dialoogi raames tullakse kokku aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel kooskõlas artikli 25.1 lõikega 2.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et kaubanduse ja säästva arengu komitee aruteludel võidakse tugineda metsasaaduste teemal peetava kahepoolse dialoogi raames toimuvatele aruteludele.
Artikkel 25.4
Kahepoolne dialoog toorainete teemal
1. Tunnistades eeskirja- ja teaduspõhise avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva kaubanduskeskkonna tähtsust, püüavad lepinguosalised alustada ja teha tõhusat koostööd toorainete valdkonnas. Selle koostöö puhul hõlmavad toorained mineraale, metalle ja tööstuslikult kasutatavaid põllumajandustooteid.
2. Toorainete teemal peetav kahepoolne dialoog hõlmab kõiki vastastikust huvi pakkuvaid asjakohaseid küsimusi, sealhulgas eesmärgiga:
a) |
anda lepinguosalistele võimalus arutada toorainete valdkonnas tehtavat koostööd, edendada toorainete ning toorainetega seotud teenuste ja investeeringute turulepääsu ning vältida toorainekaubanduses mittetariifseid tõkkeid; |
b) |
parandada toorainete valdkonnas vastastikust mõistmist, et vahetada toorainete teemal teavet parimate tavade ja lepinguosaliste reguleerimispõhimõtete kohta; |
c) |
soodustada tegevust, mis toetab ettevõtja sotsiaalset vastutust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetega, nagu OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ning konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised, ning |
d) |
hõlbustada vajaduse korral konsultatsioone, mille raames käsitletakse lepinguosaliste seisukohti mõne- või mitmepoolsetel foorumitel, kus võidakse tõstatada ja arutada toorainetega seotud küsimusi. |
Artikkel 25.5
Tõhustatud koostöö teaduse, tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas
1. Lepinguosalised tunnistavad teaduse, tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni ning rahvusvaheliste kaubandussuhete ja investeeringute vastastikust sõltuvust tööstusliku konkurentsivõime ning sotsiaalse ja majandusliku heaolu edendamisel.
2. Tuginedes sellele ühisele arusaamale, lepivad lepinguosalised kokku, et tugevdavad oma koostööd teaduse, tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.
3. Lepinguosalised püüavad soodustada, arendada ja hõlbustada koostööd vastastikkuse alusel, toetades või täiendades Halifaxis 17. juunil 1995 sõlmitud Euroopa Ühenduste ja Kanada vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut. Lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad koostöö tegemisel aluseks järgmised põhimõtted:
a) |
tegevus on kasulik mõlemale lepinguosalisele; |
b) |
lepinguosalised lepivad kokku tegevuse ulatuses ja parameetrites ning |
c) |
tegevuse puhul tuleks arvesse võtta erasektori ja teadusasutuste tähtsat rolli teaduse, tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel ning nendega seotud kaupade ja teenuste turuleviimisel. |
4. Lepinguosalised tunnistavad ka seda, kui oluline on teaduse, tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tõhustatud koostöö, näiteks meetmed, mille on algatanud, välja töötanud või ellu viinud hulk sidusrühmi, sealhulgas Kanada föderaalvalitsus, Kanada provintsid ja territooriumid ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid.
5. Lepinguosalised kutsuvad kooskõlas oma õigusaktidega erasektorit, teadusasutusi ja kodanikuühiskonda üles osalema oma territooriumil koostööd edendavas tegevuses.
KAHEKÜMNE KUUES PEATÜKK
Haldus- ja institutsioonilised sätted
Artikkel 26.1
CETA ühiskomitee
1. Lepinguosalised moodustavad CETA ühiskomitee, kuhu kuuluvad Euroopa Liidu ja Kanada esindajad. CETA ühiskomitee kaaseesistujad on Kanada rahvusvahelise kaubanduse minister ja kaubanduse eest vastutav Euroopa Komisjoni liige või nende esindajad.
2. CETA ühiskomitee tuleb kokku kord aastas või lepinguosalise taotluse korral. CETA ühiskomitee lepib kokku oma koosolekute ajakava ja päevakorra.
3. CETA ühiskomitee vastutab kõikide küsimuste eest, mis on seotud kaubanduse ja investeeringutega lepinguosaliste vahel ning käesoleva lepingu rakendamise ja kohaldamisega. Lepinguosaline võib pöörduda CETA ühiskomitee poole igas käesoleva lepingu rakendamise ja tõlgendamisega seotud küsimuses või muus lepinguosaliste vahelises kaubandus- ja investeerimisküsimuses.
4. CETA ühiskomitee:
a) |
jälgib ja hõlbustab käesoleva lepingu rakendamist ja kohaldamist ning edendab selle üldiste eesmärkide saavutamist; |
b) |
teostab järelevalvet kõikide erikomiteede ja muude käesoleva lepingu alusel loodud organite tegevuse üle; |
c) |
ilma et see piiraks kaheksanda peatüki („Investeeringud“), kahekümne teise peatüki („Kaubandus ja säästev areng“), kahekümne kolmanda peatüki („Kaubandus ja töö“), kahekümne neljanda peatüki („Kaubandus ja keskkond“) ja kahekümne üheksanda peatüki („Vaidluste lahendamine“) kohaldamist, otsib sobivaid viise ja meetodeid, et ennetada probleeme, mis võivad tekkida käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, ja lahendada vaidlusi, mis võivad tekkida käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel; |
d) |
võtab vastu oma töökorra; |
e) |
teeb artikli 26.3 kohaselt otsuseid ning |
f) |
arutab kõiki muid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondadega seotud huvipakkuvaid küsimusi. |
5. CETA ühiskomitee võib:
a) |
delegeerida ülesandeid artikli 26.2 kohaselt loodud erikomiteedele; |
b) |
vahetada teavet kõikide huvitatud isikutega, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega; |
c) |
kaaluda käesolevas lepingus ette nähtud viisil muudatuste tegemist või nendega nõus olla; |
d) |
uurida lepinguosaliste vahelise kaubanduse arengut ja kaaluda viise, kuidas veelgi edendada nendevahelisi kaubandussuhteid; |
e) |
võtta vastu käesoleva lepingu sätete tõlgendusi, mis on kaheksanda peatüki F jao („Investori ja riigi vaheliste investeeringuvaidluste lahendamine“) ja kahekümne üheksanda peatüki („Vaidluste lahendamine“) alusel moodustatud kohtutele siduvad; |
f) |
esitada soovitusi, et edendada kaubanduse ja investeeringute laiendamist käesolevas lepingus kavandatud viisil; |
g) |
muuta artikli 26.2 kohaselt loodud erikomiteedele määratud ülesandeid, võtta need ülesanded enda kanda või saata ükskõik millise neist erikomiteedest laiali; |
h) |
luua erikomiteesid ja algatada kahepoolseid dialooge, et aidata erikomiteel täita oma ülesandeid, ning |
i) |
võtta oma ülesannete täitmisel muid lepinguosaliste kokku lepitud meetmeid. |
Artikkel 26.2
Erikomiteed
1. Käesolevaga luuakse järgmised erikomiteed või punktis c nimetatud ühise tollikoostöö komiteele antakse volitused tegutseda CETA ühiskomitee egiidi all:
a) |
kaubavahetuskomitee, kes tegeleb kaubavahetust, tariife, tehnilisi kaubandustõkkeid, vastavushindamise tulemuste vastastikuse tunnustamise protokolli ja kaupadega seotud intellektuaalomandiõigusi käsitlevate küsimustega. Lepinguosalise taotluse korral, asjaomase erikomitee palvel või CETA ühiskomitees toimuvat arutelu ette valmistades võib kaubavahetuskomitee käsitleda ka küsimusi, mis kerkivad esile päritolureeglite, päritolumenetluste, tolli, kaubanduse lihtsustamise ja piiril võetavate meetmete, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, riigihangete või regulatiivse koostöö valdkonnas, kui see aitab lahendada küsimust, mida asjakohane erikomitee ei suuda muidu lahendada. Kaubavahetuskomitee juurde luuakse ka põllumajanduskomitee, veinide ja kangete alkohoolsete jookide komitee ning ravimitealane valdkondlik ühiskomitee, kes annavad oma tegevusest aru kaubavahetuskomiteele; |
b) |
teenuste ja investeeringute komitee, kes tegeleb piiriülest teenustekaubandust, investeeringuid, ajutist importi, e-kaubandust ja teenustega seotud intellektuaalomandiõigusi käsitlevate küsimustega. Lepinguosalise taotluse korral, asjaomase erikomitee palvel või CETA ühiskomitees toimuvat arutelu ette valmistades võib teenuste ja investeeringute komitee käsitleda ka küsimusi, mis kerkivad esile finantsteenuste või riigihangete valdkonnas, kui see aitab lahendada küsimust, mida asjakohane erikomitee ei suuda muidu lahendada. Teenuste ja investeeringute komitee juurde luuakse kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitee, kes annab oma tegevusest aru teenuste ja investeeringute komiteele; |
c) |
4. detsembril 1997 Ottawas sõlmitud 1998 aasta Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise tollikoostöö ja tolliküsimustes vastastikuse abistamise lepingu alusel loodud ühine tollikoostöö komitee, kes tegeleb käesoleva lepingu alusel päritolureegleid, päritolumenetlusi, tollimenetluste ja kaubanduse lihtsustamist, piiril võetavaid meetmeid ja tariifse sooduskohtlemise ajutist peatamist käsitlevate küsimustega; |
d) |
ühine sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete korralduskomitee, kes tegeleb sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete küsimustega; |
e) |
riigihankekomitee, kes tegeleb riigihangete küsimustega; |
f) |
finantsteenuste komitee, kes tegeleb finantsteenuste küsimustega; |
g) |
kaubanduse ja säästva arengu komitee, kes tegeleb säästva arengu küsimustega; |
h) |
regulatiivse koostöö foorum, kes tegeleb regulatiivse koostöö küsimustega, ning |
i) |
laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu geograafiliste tähiste komitee, kes tegeleb geograafiliste tähiste küsimustega. |
2. Lõike 1 kohaselt loodud erikomiteed tegutsevad kooskõlas lõigetega 3–5.
3. Lõike 1 kohaselt loodud erikomiteede volitused ja ülesanded on määratud üksikasjalikumalt kindlaks käesoleva lepingu asjakohastes peatükkides ja protokollides.
4. Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti või kui erikomitee kaaseesistujad ei otsusta teisiti, tulevad erikomiteed kokku kord aastas. Lepinguosalise või CETA ühiskomitee taotluse korral võib pidada lisakoosolekuid. Neid juhivad ühiselt Kanada ja Euroopa Liidu esindajad. Erikomiteed lepivad kokku oma koosolekute ajakava ja päevakorra. Nad kehtestavad töökorra ja muudavad seda vajaduse korral. Erikomiteed võivad esitada CETA ühiskomiteele vastuvõtmiseks otsuse eelnõusid või teha otsuseid, kui see on käesoleva lepinguga ette nähtud.
5. Lepinguosaline tagab, et erikomitee koosolekul on iga päevakorras oleva küsimuse arutamisel esindatud kõik pädevad asutused, keda lepinguosaline peab asjakohaseks, ning et iga küsimust arutavad piisaval tasemel eksperdid.
6. Erikomiteed teavitavad CETA ühiskomiteed oma koosolekute ajakavast ja päevakorrast piisavalt varakult enne koosolekute toimumist ning annavad kõnealusele ühiskomiteele teada iga oma koosoleku tulemustest ja järeldustest. Erikomitee loomine ega olemasolu ei takista lepinguosalist pöördumast mis tahes küsimusega otse CETA ühiskomitee poole.
Artikkel 26.3
Otsuste tegemine
1. CETA ühiskomiteel on õigus teha käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks otsuseid kõikides küsimustes, kui see on ette nähtud käesoleva lepinguga.
2. CETA ühiskomitee otsused on lepinguosalistele siduvad, tingimusel et täidetud on kõik vajalikud siseriiklikud nõuded ja menetlused, ning nende rakendamisega tegelevad lepinguosalised. CETA ühiskomitee võib esitada ka asjakohaseid soovitusi.
3. CETA ühiskomitee teeb oma otsuse ja esitab oma soovitused lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul.
Artikkel 26.4
Teabevahetus
Kui üks lepinguosaline esitab CETA ühiskomiteele või mõnele käesoleva lepingu alusel loodud erikomiteele teavet, mida peetakse tema õigusnormide alusel konfidentsiaalseks või avalikustamise eest kaitstud teabeks, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.
Artikkel 26.5
CETA kontaktpunktid
1. Lepinguosaline määrab viivitamata CETA kontaktpunkti ning teavitab sellest teist lepinguosalist 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
2. CETA kontaktpunktid:
a) |
jälgivad kõikide käesoleva lepingu alusel loodud institutsiooniliste organite tegevust, sealhulgas selliste organite õigusjärglastega seotud teabevahetust; |
b) |
kooskõlastavad komitee koosolekute jaoks tehtavaid ettevalmistusi; |
c) |
jälgivad vajaduse korral CETA ühiskomitee tehtud otsuste täitmist; |
d) |
kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis võtavad vastu kõik teated ja kogu teabe, mis esitatakse käesoleva lepingu kohaselt, ning hõlbustavad vajaduse korral lepinguosalistevahelist teabevahetust kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud küsimuses; |
e) |
vastavad kooskõlas artikliga 27.2 („Teabe esitamine“) kõikidele teabenõuetele ning |
f) |
kaaluvad kõiki muid küsimusi, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu toimimist, kui CETA ühiskomitee on volitanud neid seda tegema. |
3. CETA kontaktpunktid vahetavad teavet ettenähtud korras.
Artikkel 26.6
Koosolekud
1. Käesolevas peatükis nimetatud koosolekud peaksid toimuma asjakohaste isikute kohtumise vormis. Lepinguosalised võivad leppida kokku ka kohtumises video- või telekonverentsi vahendusel.
2. Lepinguosalised püüavad kokku saada 30 päeva jooksul pärast seda, kui üks lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt taotluse kohtuda.
KAHEKÜMNE SEITSMES PEATÜKK
Läbipaistvus
Artikkel 27.1
Avaldamine
1. Lepinguosaline tagab, et tema käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud õigusnormid, eeskirjad, menetlused ja üldkohaldatavad haldusotsused avaldatakse viivitamata või tehakse muul viisil kättesaadavaks, et huvitatud isikud ja teine lepinguosaline saaksid nendega tutvuda.
2. Võimaluse korral lepinguosaline:
a) |
avaldab eelnevalt meetmed, mille ta kavatseb vastu võtta, ning |
b) |
annab huvitatud isikutele ja teisele lepinguosalisele piisava võimaluse esitada selliste kavandatavate meetmete kohta märkusi. |
Artikkel 27.2
Teabe esitamine
1. Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral võimaluse piires viivitamata teavet ja vastab küsimustele, mis on seotud ükskõik millise olemasoleva või kavandatava meetmega, mis mõjutab olulisel määral käesoleva lepingu toimimist.
2. Käesoleva artikli kohaselt esitatud teave ei sõltu sellest, kas meede on kooskõlas käesoleva lepinguga.
Artikkel 27.3
Haldusmenetlused
Et tagada käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi mõjutava üldkohaldatava meetme järjepidev, erapooletu ja mõistlik haldamine, kannab lepinguosaline hoolt selle eest, et tema haldusmenetlused, millega kohaldatakse artiklis 27.1 nimetatud meetmeid teise lepinguosalise konkreetse isiku, kauba või teenuse suhtes:
a) |
võimaldavad teatada teise lepinguosalise isikule, keda menetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt siseriiklikule korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldada menetluse laadi, nimetada menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldada üldiselt vaidlusaluseid küsimusi; |
b) |
annavad punktis a nimetatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukoha toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning |
c) |
viiakse läbi kooskõlas lepinguosalise õigusega. |
Artikkel 27.4
Läbivaatamine ja edasikaebamine
1. Lepinguosalised asutavad või säilitavad kohtu- või kohtulaadsed asutused või haldusvaidluste komisjonid või kehtestavad asjakohased menetlused, et käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud lõplikud haldusmeetmed viivitama läbi vaadata ja vajaduse korral neid muuta. Lepinguosaline tagab, et tema kohtud on erapooletud ja sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning et neil ei ole olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.
2. Lepinguosaline tagab, et lõikes 1 nimetatud kohtutes või menetlustes antakse menetlusosalistele õigus saada:
a) |
piisav võimalus toetada või kaitsta oma vastavaid seisukohti ning |
b) |
otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusaktides seda nõutakse, siis haldusasutuse kogutud andmetel. |
3. Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusaktide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.
Artikkel 27.5
Läbipaistvuse suurendamise alane koostöö
Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd kahepoolsetel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel, leidmaks viise, kuidas suurendada rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute läbipaistvust.
KAHEKÜMNE KAHEKSAS PEATÜKK
Erandid
Artikkel 28.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„elukoht“ – maksuresidentsus;
„maksukonventsioon“ – konventsioon topeltmaksustamise vältimiseks või muu rahvusvaheline maksustamisleping või -kokkulepe ning
„maks“ ja „maksumeede“ – aktsiisimaks, kuid see ei hõlma:
a) |
artiklis 1.1 („Üldmõisted“) määratletud tollimaksu ning |
b) |
artiklis 1.1 („Üldmõisted“) esitatud tollimaksu määratluse erandite b või c all loetletud meetmeid. |
Artikkel 28.2
Lepinguosalisega seotud mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„konkurentsiasutus“ –
a) |
Kanada puhul konkurentsivolinik või tema õigusjärglane, kellest on teatatud teisele lepinguosalisele CETA kontaktpunktide kaudu, ning |
b) |
Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjon vastavalt oma Euroopa Liidu konkurentsiõiguse kohastele kohustustele; |
„konkurentsiõigus“ –
a) |
Kanada puhul konkurentsiseadus (Competition Act, R.S.C. 1985, c. C-34) ning |
b) |
Euroopa Liidu puhul 13. detsembri 2007. aasta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101, 102 ja 106 ning nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ning nende rakendusmäärused või muudatused ning |
„konkurentsiõiguse alusel kaitstud teave“ –
a) |
Kanada puhul teave, mis kuulub konkurentsiseaduse (Competition Act, RSC. 1985, c. C-34) 29. jao kohaldamisalasse, ning |
b) |
Euroopa Liidu puhul teave, mis kuulub nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) artikli 28 või nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) artikli 17 kohaldamisalasse. |
Artikkel 28.3
Ülderandid
1. Artikli 30.8 („Muude olemasolevate lepingute lõpetamine, peatamine või inkorporeerimine“) lõike 5, teise peatüki („Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs“), viienda peatüki („Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“), kuuenda peatüki („Tollimenetluste ja kaubanduse lihtsustamine“), päritolureegleid ja päritolumenetlusi käsitleva protokolli ning kaheksanda peatüki („Investeeringud“) B jao („Investeeringute tegemine“) ja C jao („Mittediskrimineeriv kohtlemine“) kohaldamiseks inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks GATT 1994 XX artikkel. Lepinguosalised mõistavad, et GATT 1994 XX artikli punktis b nimetatud meetmed hõlmavad keskkonnameetmeid, mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks. Lepinguosalised mõistavad, et GATT 1994 XX artikli punkti g kohaldatakse meetmete suhtes, mida võetakse taastumatute elus ja eluta loodusvarade kaitseks.
2. Üheksanda peatüki („Piiriülene teenustekaubandus“), kümnenda peatüki („Füüsiliste isikute ajutiselt lepinguosalise territooriumile sisenemine ja seal viibimine ärilisel eesmärgil“), kaheteistkümnenda peatüki („Siseriiklikud õigusnormid“), kolmeteistkümnenda peatüki („Finantsteenused“), neljateistkümnenda peatüki („Rahvusvahelised mereveoteenused“), viieteistkümnenda peatüki („Telekommunikatsioon“), kuueteistkümnenda peatüki („E-kaubandus“) ning kaheksanda peatüki („Investeeringud“) B jao („Investeeringute tegemine“) ja C jao („Mittediskrimineeriv kohtlemine“) kohaldamisel ning tingimusel, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis põhjustab meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samasugustes tingimustes olevate lepinguosaliste vahel või rahvusvahelise teenustekaubanduse varjatut piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva lepingu sätet selliselt, et see takistab lepinguosalisel võtta vastu selliseid meetmeid või tagada selliste meetmete täitmist, mis on vajalikud:
a) |
avaliku julgeoleku või kõlbluse kaitseks või avaliku korra tagamiseks (33); |
b) |
inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks (34) või |
c) |
selleks, et tagada kooskõla käesoleva lepingu sätetega kokkusobivate õigusnormidega, sealhulgas sellistega, mis käsitlevad:
|
Artikkel 28.4
Kapitali liikumise ja maksete ajutised kaitsemeetmed
1. Kui kapitali liikumine ja maksed, sealhulgas ülekanded, erandlikel asjaoludel põhjustavad või ähvardavad põhjustada Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu toimimises tõsiseid raskusi, võib Euroopa Liit kehtestada kuni 180 päevaks selliste raskuste kõrvaldamiseks hädavajalikud kaitsemeetmed.
2. Meetmed, mille Euroopa Liit lõike 1 kohaselt kehtestab, ei tohi põhjustada Kanada või tema investori meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist võrreldes kolmanda riigi või tema investoriga. Euroopa Liit teatab neist meetmetest viivitamata Kanadale ja esitab niipea kui võimalik selliste meetmete kaotamise ajakava.
Artikkel 28.5
Piirangud tõsiste maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste korral
1. Kui Kanadal või Euroopa Liidu liikmesriigil, kes ei ole Euroopa majandus- ja rahaliidu liige, on tõsiseid maksebilansiraskusi või väliseid finantsraskusi või kui sellised raskused teda ohustavad, võib ta võtta või säilitada piiravaid meetmeid kapitali liikumise või maksete, sealhulgas ülekannete suhtes.
2. Lõikes 1 nimetatud meetmed:
a) |
ei võimalda kohelda lepinguosalist vähem soodsalt kui samasuguses olukorras olevat kolmandat riiki; |
b) |
on olema vastavuses 22. juulil 1944. aastal Bretton Woodsis koostatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga, kui see on kohaldatav; |
c) |
ei kahjusta põhjendamatult lepinguosalise kaubanduslikke, majanduslikke ega finantshuvisid; |
d) |
on ajutised, need kaotatakse lõikes 1 kirjeldatud olukorra paranedes järk-järgult ja neid ei kehtestata kauemaks kui 180 päeva. Kui lepinguosaline taotleb äärmiselt erandlike asjaolude ilmnemisel meetmete kehtestamist kauemaks kui 180 päevaks, konsulteerib ta selle kavandatava pikendamise küsimuses eelnevalt teise lepinguosalisega. |
3. Lepinguosaline võib oma maksebilansi või välise finantspositsiooni kaitseks võtta piiravaid meetmeid kaupadega kauplemise suhtes. Sellised meetmed on kooskõlas GATT 1994ga ja 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe maksebilansisätete käsitusleppega, mis sisaldub WTO asutamislepingu 1A lisas.
4. Lepinguosaline võib oma maksebilansi või välise finantspositsiooni kaitseks võtta piiravaid meetmeid teenustekaubanduse suhtes. Sellised meetmed on kooskõlas teenustekaubanduse üldlepinguga.
5. Lepinguosaline, kes kehtestab või säilitab lõikes 1 nimetatud meetme, teatab sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ja esitab niipea kui võimalik selle kaotamise ajakava.
6. Käesoleva artikli kohaste piirangute vastuvõtmise või säilitamise korral peetakse CETA ühiskomitees lepinguosaliste vahel kiiresti konsultatsioone, kui selliseid konsultatsioone ei peeta juba mõnel käesoleva lepingu välisel foorumil. Käesoleva peatüki alusel peetavatel konsultatsioonidel hinnatakse meetmete võtmise põhjustanud maksebilansiraskusi või väliseid finantsraskusi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:
a) |
raskuste laad ja ulatus; |
b) |
majanduslik ja kaubanduslik väliskeskkond või |
c) |
alternatiivsete parandusmeetmete olemasolu. |
7. Lõike 6 kohaste konsultatsioonide käigus uuritakse piiravate meetmete vastavust lõigetele 1–4. Lepinguosalised aktsepteerivad kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud statistilisi ja muid andmeid välisvaluuta, valuutareservide ja maksebilansi kohta ning nad võtavad järelduste tegemisel aluseks kõnealuse fondi hinnangu asjaomase lepinguosalise maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta.
Artikkel 28.6
Riiklik julgeolek
Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see:
a) |
kohustab lepinguosalist esitama teavet või võimaldama juurdepääsu teabele, kui ta leiab, et teabe avalikustamine oleks vastuolus tema oluliste julgeolekuhuvidega, või |
b) |
takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:
|
c) |
takistab lepinguosalisi võtmast mis tahes meedet, et täita rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks oma rahvusvahelisi kohustusi. |
Artikkel 28.7
Maksustamine
1. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast maksumeedet, millega tehakse vahet isikutel, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad on investeerinud oma kapitali.
2. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast maksumeedet, mille eesmärk on takistada maksudest kõrvalehoidmist vastavalt lepinguosaliste maksuõigusele või maksukonventsioonidele.
3. Käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste maksukonventsioonidest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Käesoleva lepingu ja maksukonventsiooni vahelise vastuolu korral on ülimuslik kõnealune konventsioon.
4. Ühtki käesoleva lepingu sätet ega ühtki käesoleva lepingu alusel vastu võetud korra sätet ei kohaldata:
a) |
lepinguosalise maksumeetme suhtes, millega tagatakse äriühingule või äriühingu aktsionärile soodsam maksustamine seetõttu, et äriühing kuulub tervikuna või osaliselt otseselt või kaudselt ühele või mitmele investorile, kes on kõnealuse lepinguosalise elanikud, või on tervikuna või osaliselt otseselt või kaudselt selliste investorite kontrolli all; |
b) |
lepinguosalise maksumeetme suhtes, millega antakse eelis seoses panusega meetmesse, millega nähakse ette maksude edasilükkamine või maksudest erandi tegemine pensioni, pensionile jäämise, säästude, hariduse, tervise, puude või muu sarnase tõttu, või sellisest meetmest saadava tuluga, tingimusel et selline meede jääb asjaomase lepinguosalise pideva kontrolli alla; |
c) |
lepinguosalise maksumeetme suhtes, millega antakse konkreetse teenuse ostmise või tarbimisega seotud eelis, tingimusel et asjaomast teenust osutatakse asjaomase lepinguosalise territooriumil; |
d) |
lepinguosalise maksumeetme suhtes, mille eesmärk on tagada maksude võrdne ja tõhus kehtestamine või kogumine, sealhulgas meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab eesmärgiga tagada kooskõla oma maksusüsteemiga; |
e) |
maksumeetme suhtes, millega antakse eelis valitsusele, osale valitsusest või isikule, kes on otseselt või kaudselt valitsuse omandis, valitsuse kontrolli all või valitsuse asutatud; |
f) |
olemasoleva mittevastava maksumeetme suhtes, mida lõiked 1 ja 2 ning lõike 4 punktid a–e ei hõlma, sellise meetme võtmise jätkamise või meetme viivitamatu uuendamise suhtes või sellise meetme muutmise suhtes, tingimusel et muutmine ei vähenda seda kooskõla käesoleva lepingu sätetega, mis esines meetme puhul vahetult enne selle muutmist. |
5. Suurema kindluse huvides ei tähenda asjaolu, et maksumeede kujutab endast olemasoleva maksumeetme olulist muudatust, jõustub selle väljakuulutamisel, selgitab olemasoleva maksumeetme ettenähtud kohaldamist või avaldab ootamatut mõju investorile või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringule, iseenesest artikli 8.10 („Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“) rikkumist.
6. Artiklit 8.7 („Enamsoodustusrežiim“), artiklit 9.5 („Enamsoodustusrežiim“) ja artiklit 13.4 („Enamsoodustusrežiim“) ei kohaldata eelise suhtes, mille lepinguosaline on andnud vastavalt maksukonventsioonile.
7. |
|
8. Suurema kindluse huvides kehtib järgmine:
a) „lepinguosalise maksumeede“ – ükskõik millisel lepinguosalise valitsustasandil vastu võetud maksumeede ning
b) „lepinguosalise elanik“ – riigi tasandist madalamate valitsustasandite meetmete puhul kas selle valitsustasandi jurisdiktsiooni alla kuuluv elanik või lepinguosalise osaks oleva föderaalüksuse elanik.
Artikkel 28.8
Teabe avalikustamine
1. Käesoleva lepinguga ei nõuta, et lepinguosalised esitaksid teavet või võimaldaksid juurdepääsu teabele, mis takistaks avalikustamise korral õigusnormide täitmise tagamist või mille avalikustamine on lepinguosalise õigusega keelatud või piiratud.
2. Käesoleva lepingu kohase vaidluste lahendamise menetluse raames
a) |
ei pea lepinguosaline esitama teavet ega võimaldama juurdepääsu teabele, mis on tema konkurentsiõiguse normide kohaselt kaitstud, ning |
b) |
kummagi lepinguosalise konkurentsiasutus ei pea esitama teavet ega võimaldama juurdepääsu siseteabele ega muul viisil avalikustamise eest kaitstud teabele. |
Artikkel 28.9
Kultuurivaldkonnas kohaldatavad erandid
Lepinguosalised tuletavad meelde kultuurivaldkonnas kohaldatavaid erandeid, mis on sätestatud seitsmenda peatüki („Subsiidiumid“), kaheksanda peatüki („Investeeringud“), üheksanda peatüki („Piiriülene teenustekaubandus“), kaheteistkümnenda peatüki („Siseriiklikud õigusnormid“) ja üheksateistkümnenda peatüki („Riigihanked“) asjakohastes sätetes.
Artikkel 28.10
WTO peatamisotsused
Lepinguosalised lepivad kokku, et kui käesolevas lepingus sätestatud õigus või kohustus dubleerib WTO asutamislepingu kohast õigust või kohustust, siis käsitatakse meedet, mis on kooskõlas WTO asutamislepingu IX artikli alusel vastu võetud WTO peatamisotsusega, kooskõlas olevana käesoleva lepingu dubleeriva sättega.
KAHEKÜMNE ÜHEKSAS PEATÜKK
Vaidluste lahendamine
Artikkel 29.1
Koostöö
Lepinguosalised püüavad käesoleva lepingu tõlgendamises ja kohaldamises alati kokku leppida ning annavad koostöö ja konsultatsioonide kaudu endast kõik, et jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni ükskõik millises küsimuses, mis võib mõjutada käesoleva lepingu toimimist.
Artikkel 29.2
Kohaldamisala
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki kõikide käesoleva lepingu sätete tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste suhtes.
Artikkel 29.3
Vaidluste lahendamise organi valik
1. Käesoleva peatüki vaidluste lahendamise sätted ei piira muude, näiteks WTO asutamislepingu kohaste, või ükskõik millises teises lepingus, mille osalised lepinguosalised on, sätestatud vaidluste lahendamise menetluse kasutamist.
2. Olenemata lõikest 1, kui kohane kohustus on sisuliselt samaväärne kohustusega, mis tuleneb WTO asutamislepingust või ükskõik millisest teisest lepingust, mille osalised lepinguosalised on, ei või lepinguosaline taotleda seoses sellise kohustuse rikkumisega hüvitist kahes kohtus. Kui vaidluste lahendamise menetlus on ühe lepingu alusel juba algatatud, ei esita lepinguosaline nõuet hüvitise saamiseks teise lepingu sisuliselt samaväärse kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui valitud kohus ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust teha.
3. Lõike 2 kohaldamisel:
a) |
loetakse WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus; |
b) |
loetakse käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada käesoleva lepingu artikli 29.6 kohane vahekohus ning |
c) |
loetakse ükskõik millise teise lepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada kooskõlas kõnealuse lepingu sätetega vaidluste lahendamise vahekohus või kohus. |
4. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast lepingust tulenevate kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. Lepinguosaline ei või tugineda WTO asutamislepingule, et takistada teist lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmine.
Artikkel 29.4
Konsultatsioonid
1. Lepinguosaline võib taotleda kirjalikult konsultatsioone teise lepinguosalisega ükskõik millises artiklis 29.2 nimetatud küsimuses.
2. Nõude esitanud lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele taotluse, märkides nõude esitamise põhjused, vaidlusalustatud meetme ja nõude õigusliku aluse.
3. Kooskõlas lõikega 4 alustavad lepinguosalised konsultatsioone 30 päeva jooksul alates hetkest, kui vastutav lepinguosaline taotluse kätte sai.
4. Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas seoses kergesti riknevate kaupade või hooajakaupade või -teenustega, mis kaotavad kiiresti oma kaubandusliku väärtuse, algavad konsultatsioonid 15 päeva jooksul alates sellest, kui vastutav lepinguosaline sai taotluse kätte.
5. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et jõuda konsultatsioonide teel vastastikku rahuldava lahenduseni. Selleks lepinguosaline:
a) |
esitab piisavalt teavet, et vaidlusalust küsimust oleks võimalik põhjalikult uurida; |
b) |
kaitseb konsultatsioonidel vahetatavat konfidentsiaalset või ärisaladusena käsitatavat teavet, nagu nõuab teavet esitav lepinguosaline, ning |
c) |
teeb kättesaadavaks oma valitsusasutuste või muude reguleerivate asutuste töötajad, kellel on konsultatsioonidel käsitletavas küsimuses eksperditeadmised. |
6. Konsultatsioonid on konfidentsiaalsed ega piira menetlusosaliste käesolevast peatükist tulenevaid õigusi.
7. Konsultatsioonid toimuvad vastutava lepinguosalise territooriumil, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid võivad toimuda asjaomaste isikute kohtumise vormis või muul viisil, milles lepinguosalised on kokku leppinud.
8. Lepinguosalise poolt esitatud meetme ettepanekut võib käsitleda käesoleva artikli kohastel konsultatsioonidel, kuid selle suhtes ei või kohaldada artikli 29.5 kohast lepitust või C jao kohast vaidluste lahendamise menetlust.
Artikkel 29.5
Lepitus
Lepinguosalised võivad kasutada meetme osas lepitust, kui meede kahjustab kaubandust ja investeeringuid lepinguosaliste vahel. Lepitusmenetlus on sätestatud 29-C lisas.
A alajagu
Vaidluste lahendamise menetlus
Artikkel 29.6
Vahekohtu moodustamise taotlus
1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, siis juhul, kui artiklis 29.4 nimetatud küsimus ei ole lahendatud:
a) |
45 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse saamist või |
b) |
25 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse saamist artikli 29.4 lõikes 4 nimetatud küsimuste puhul, |
võib nõude esitanud lepinguosaline edastada asjaomase küsimuse vahekohtule, esitades vastutavale lepinguosalisele kirjaliku taotluse moodustada vahekohus.
2. Nõude esitanud lepinguosaline nimetab oma kirjalikus taotluses vaidlusaluse meetme ja nõude õigusliku aluse ning selgitab, kuidas rikutakse sellise meetmega artiklis 29.2 osutatud sätteid.
Artikkel 29.7
Vahekohtu koosseis
1. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust.
2. Lepinguosalised peavad konsultatsioone, et leppida kokku vahekohtu koosseis kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui vastutav lepinguosaline sai taotluse moodustada vahekohus.
3. Kui lepinguosalised ei suuda leppida kokku vahekohtu koosseisusu lõikes 2 ette nähtud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda CETA ühiskomitee esimehel või tema esindajal valida vahekohtunikud artikli 29.8 alusel koostatud nimekirjast loosi teel. Üks vahekohtunik valitakse nõude esitanud lepinguosalise osanimekirjast, üks vastutava lepinguosalise osanimekirjast ja üks vahekohtu eesistujate osanimekirjast. Kui lepinguosalised on leppinud kokku ühes või enamas vahekohtunikus, valitakse ülejäänud vahekohtunikud kohaldatavast vahekohtunike osanimekirjast sama menetluse alusel. Kui lepinguosaliste kokku lepitud vahekohtunik, kes ei ole eesistuja, ei ole kummagi lepinguosalise elanik, valitakse eesistuja ja teine vahekohtunik eesistujate osanimekirjast.
4. CETA ühiskomitee esimees või tema esindaja valib vahekohtunikud nii ruttu kui võimalik ja tavaliselt viie tööpäeva jooksul pärast ühelt lepinguosaliselt lõikes 3 osutatud taotluse saamist. Esimees või tema esindaja annab mõlema lepinguosalise esindajatele piisava võimaluse viibida loosimise juures. Üks esimeestest võib korraldada loosimise ise, kui teist esimeest teavitati loosimise kuupäevast, kellaajast ja kohast, kuid ta ei väljendanud nõusolekut selles osaleda lõikes 3 nimetatud taotluse saamisele järgneva viie tööpäeva jooksul.
5. Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil valitakse viimane kolmest vahekohtunikust.
6. Kui lõike 3 kohase taotluse esitamise ajaks ei ole artiklis 29.8 sätestatud nimekirja koostatud või kui see ei sisalda piisavalt nimesid, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel vahekohtunike kandidaatide seast, kelle üks või mõlemad lepinguosalised on esitanud kooskõlas artikli 29.8 lõikega 1.
7. Vahekohtunik asendatakse üksnes 29-A lisa punktides 21–25 sätestatud põhjustel ja korras.
Artikkel 29.8
Vahekohtunike nimekiri
1. CETA ühiskomitee koostab oma esimesel käesoleva lepingu jõustumise järgsel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes on valitud nende objektiivsuse, usaldusväärsuse ja otsustusvõime järgi ning kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri koosneb kolmest osanimekirjast: kummagi lepinguosalise osanimekiri ning osanimekiri eesistujakandidaatidest, kes ei ole kummagi lepinguosalise elanikud. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. CETA ühiskomitee võib nimekirja igal ajal läbi vaadata ning tagab, et nimekiri on kooskõlas käesoleva artikliga.
2. Vahekohtunikel peavad olema rahvusvahelise kaubandusõiguse alased eriteadmised. Ka eesistujana tegutseval vahekohtunikul peavad olema kogemused, mis on saadud vahekohtu liikme või nõustajana käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega seotud vaidluste lahendamise menetlustes. Vahekohtunikud on sõltumatud, täidavad oma ülesandeid üksikisikuna, ei võta vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega ole seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning nad järgivad 29-B lisas esitatud tegevusjuhendit.
Artikkel 29.9
Vahekohtu vahearuanne
1. Vahekohus esitab lepinguosalistele vahearuande 150 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Aruanne sisaldab:
a) |
tuvastatud asjaolusid ning |
b) |
otsust selle kohta, kas vastutav lepinguosaline on täitnud oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. |
2. Lepinguosaline võib esitada vahekohtule kirjalikke märkusi vahearuande kohta vahekohtu poolt määratud aja jooksul. Pärast märkuste kaalumist võib vahekohus:
a) |
oma aruande läbi vaadata või |
b) |
korraldada mis tahes lisauurimise, mida ta peab vajalikuks. |
3. Vahekohtu vahearuanne on konfidentsiaalne.
Artikkel 29.10
Vahekohtu lõpparuanne
1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitab vahekohus vastavalt käesolevale peatükile aruande. Vahekohtu lõpparuandes esitatakse tuvastatud asjaolud, teave käesoleva lepingu asjakohaste sätete kohaldatavuse kohta ning vahekohtu tuvastatud asjaolude ja tehtud järelduste põhjendused. Vahekohtu lõpparuandes esitatud otsus on lepinguosalistele siduv.
2. Vahekohus esitab lepinguosalistele ning CETA ühiskomiteele lõpparuande 30 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist.
3. Lepinguosaline teeb vahekohtu lõpparuande avalikkusele kättesaadavaks kooskõlas 29-A lisa punktiga 39.
Artikkel 29.11
Kiireloomulised menetlused
Kiireloomuliste juhtumite korral, sealhulgas seoses kergesti riknevate kaupade või hooajakaupade või -teenustega, mis kaotavad kiiresti oma kaubandusliku väärtuse, teevad vahekohus ja lepinguosalised kõik võimaliku, et menetlust võimalikult palju kiirendada. Vahekohus püüab esitada lepinguosalistele vahearuande 75 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist ja lõpparuande 15 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist. Lepinguosalise taotluse korral teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.
B alajagu
Otsuse täitmine
Artikkel 29.12
Vahekohtu lõpparuandes esitatud otsuse täitmine
Taotlusele vastav lepinguosaline võtab meetmed, mis on vajalikud vahekohtu lõpparuandes esitatud otsuse täitmiseks. Hiljemalt 20 päeva pärast seda, kui lepinguosalised on saanud vahekohtu lõpparuande, teatab vastutav lepinguosaline teisele lepinguosalisele ning CETA ühiskomiteele oma kavatsustest seoses kõnealuse otsuse täitmisega.
Artikkel 29.13
Lõpparuandes esitatud otsuse täitmise mõistlik tähtaeg
1. Kui kõnealust otsust ei ole võimalik kohe täita, teatab vastutav lepinguosaline nõude esitanud lepinguosalisele ning CETA ühiskomiteele hiljemalt 20 päeva pärast seda, kui lepinguosalised on saanud vahekohtu lõpparuande, kui palju aega ta vajab aruandes esitatud otsuse täitmiseks.
2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu lõpparuandes esitatud otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib nõude esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast seda, kui vastutav lepinguosaline on saanud lõikes 1 nimetatud teate, esitada vahekohtule kirjaliku taotluse määrata mõistlik tähtaeg. Sellisest taotlusest tuleb teavitada samal ajal teist lepinguosalist ning CETA ühiskomiteed. Vahekohus esitab oma otsuse lepinguosalistele ning CETA ühiskomiteele 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
3. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.
4. Kui pool mõistlikust tähtajast on möödunud, arutab kohustuv lepinguosaline nõude esitanud lepinguosalise taotlusel vastutav lepinguosaline vahekohtu lõpparuandes sätestatud otsuse täitmise meetmeid.
5. Taotlusele vastav lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele ning CETA ühiskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist meetmetest, mida ta on võtnud vahekohtu lõpparuandes esitatud otsuse täitmiseks.
Artikkel 29.14
Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral
1. Kui:
a) |
vastutav lepinguosaline ei teata kooskõlas artikliga 29.12 oma kavatsusest täita vahekohtu lõpparuandes esitatud otsust või ei nimeta artikli 29.13 lõike 1 alusel aega, mida ta vajab kõnealuse otsuse täitmiseks; |
b) |
vastutav lepinguosaline ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu lõpparuandes esitatud otsuse täitmiseks võetud meetmest või |
c) |
vahekohus, mis on vastavalt lõikele 6 seoses otsuse täitmisega uuesti kokku kutsutud, leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede ei sobi kokku lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad artiklis 29.2 osutatud sätetest, |
on nõude esitanud lepinguosalisel õigus peatada vastastikuste kohustuste täitmine või nõuda kahju hüvitamist. Vastastikuste kohustuste peatamise ja kahju hüvitamise ulatust arvestatakse alates kuupäevast, mil vahekohtu lõpparuanne tehti lepinguosalistele teatavaks.
2. Enne kohustuste täitmise peatamist teavitab nõude esitanud lepinguosaline vastutavat lepinguosalist ning CETA ühiskomiteed oma vastavast kavatsusest, teatades muu hulgas nende kohustuste ulatuse, mille täitmise ta kavatseb peatada.
3. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, võib kohustuste täitmise peatamine olla seotud ükskõik millise artiklis 29.2 nimetatud sättega ning selle ulatus peab olema samaväärne kasu olematuks muutumise ja vähenemisega, mille tõi kaasa rikkumine.
4. Nõude esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise kümme tööpäeva pärast seda, kui vastutav lepinguosaline sai lõikes 2 nimetatud teate, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline on taotlenud lõigete 6 ja 7 alusel vahekohtumenetluse algatamist.
5. Kui lepinguosaliste vahel tekib vaidlus küsimuses, kas artiklis 29.2 nimetatud sätete järgimiseks on võetud mõni meede või kas see meede vastab osutatud sätetele („vastavusega seotud vaidlus“) või kas kohustuste täitmise peatamise ulatus on samaväärne kasu olematuks muutumise ja vähenemisega, mille tõi kaasa rikkumine („samaväärsusega seotud vaidlus“), pöördutakse vahekohtusse.
6. Lepinguosaline võib vahekohtu uuesti kokku kutsuda, esitades vahekohtule, teisele lepinguosalisele ning CETA ühiskomiteele kirjaliku taotluse. Vastavusega seotud vaidluse korral kutsub vahekohtu uuesti kokku nõude esitanud lepinguosaline. Samaväärsusega seotud vaidluse korral kutsub vahekohtu uuesti kokku vastutav lepinguosaline. Kui vaidlus esineb nii vastavuse kui ka nende samaväärsusega seoses, teeb vahekohus enne samaväärsusega seotud vaidluse kohta otsuse tegemist otsuse vastavusega seotud vaidluse kohta.
7. Vahekohus teatab oma otsusest lepinguosalistele ning CETA ühiskomiteele:
a) |
vastavusega seotud vaidluse korral 90 päeva jooksul pärast taotlust vahekohus uuesti kokku kutsuda; |
b) |
samaväärsusega seotud vaidluse korral 30 päeva jooksul pärast taotlust vahekohus uuesti kokku kutsuda; |
c) |
nii vastavuse kui ka samaväärsusega seotud vaidluse korral 120 päeva jooksul pärast taotlust vahekohus uuesti kokku kutsuda. |
8. Nõude esitanud lepinguosaline ei peata kohustuste täitmist enne, kui lõigete 6 ja 7 alusel uuesti kokku kutsutud vahekohus on teinud oma otsuse. Kohustuste täitmise peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.
9. Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ja seda kohaldatakse üksnes seni, kuni meede, mis on leitud olevat kokkusobimatu artiklis 29.2 osutatud sätetega, on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega artikli 29.15 kohaselt kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendanud.
10. Nõude esitanud lepinguosaline võib igal ajal taotleda, et vastutav lepinguosaline pakuks ajutist hüvitist, ja vastutav lepinguosaline peab sellise pakkumise tegema.
Artikkel 29.15
Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist
1. Kui vastutav lepinguosaline võtab meetmeid vahekohtu lõpparuandes esitatud otsuse täitmiseks pärast seda, kui nõude esitanud lepinguosaline on peatanud kohustuste täitmise, teavitab vastutav lepinguosaline sellest teist lepinguosalist ning CETA ühiskomiteed ning taotleb, et taotluse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.
2. Kui lepinguosalised ei jõua 60 päeva jooksul pärast teate saamist kokkuleppele teatatud meetme kooskõlas artiklis 29.2 osutatud sätetega, taotleb nõude esitanud lepinguosaline kirjalikult vahekohtult selles küsimuses otsuse tegemist. Sellisest taotlusest tuleb teavitada samal ajal teist lepinguosalist ning CETA ühiskomiteed. Vahekohtu lõpparuandes esitatud otsusest teatatakse lepinguosalistele ning CETA ühiskomiteele 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas artiklis 29.2 osutatud sätetega, tuleb kohustuste täitmise peatamine lõpetada.
Artikkel 29.16
Töökord
Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse 29-A lisas sätestatud töökorraga, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.
Artikkel 29.17
Üldised tõlgendamiseeskirjad
Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sh rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastu võetud vahekohtute otsustes ja apellatsioonikogu otsustes.
Artikkel 29.18
Vahekohtu otsused
Vahekohtu otsustega ei tohi suurendada ega vähendada käesoleva lepinguga ette nähtud õigusi ja kohustusi.
Artikkel 29.19
Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus
Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Nad teavitavad sellisest lahendusest CETA ühiskomiteed ja vahekohut. Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmisest teavitamisel lõpetab vahekohus oma töö ja menetlus lõpetatakse.
KOLMEKÜMNES PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 30.1
Käesoleva lepingu lahutamatud osad
Käesoleva lepingu protokollid, lisad, deklaratsioonid, ühisdeklaratsioonid, kokkulepped ja joonealused märkused on selle lahutamatud osad.
Artikkel 30.2
Muudatused
1. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu muutmises kirjalikult kokku leppida. Muudatus jõustub pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud kirjalikud teated, mis tõendavad, et nad on täitnud oma vastavad kohaldatavad siseriiklikud nõuded ja viinud lõpule menetlused, mis on vajalikud muudatuse jõustumiseks, või lepinguosaliste poolt kokku lepitud kuupäeval.
2. Olenemata lõikest 1 võib CETA ühiskomitee otsustada muuta käesoleva lepingu protokolle ja lisasid. Lepinguosalised võivad CETA ühiskomitee otsuse heaks kiita oma vastavate siseriiklike nõuete ja menetluste kohaselt, mis on vajalikud muudatuse jõustumiseks. Otsus jõustub lepinguosaliste poolt kokku lepitud kuupäeval. Seda menetlust ei kohaldata I, II ja III lisa muudatuste ning kaheksanda peatüki („Investeeringud“), üheksanda peatüki („Piiriülene teenustekaubandus“), kümnenda peatüki („Füüsiliste isikute ajutiselt lepinguosalise territooriumile sisenemine ja seal viibimine ärilisel eesmärgil“) ja kolmeteistkümnenda peatüki („Finantsteenused“) lisade muudatuste suhtes, välja arvatud 10-A lisa („Euroopa Liidu liikmesriikide kontaktpunktide loetelu“).
Artikkel 30.3
Soodustuste kasutamine
Lepinguosalised vahetavad kümne aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist kvartaliandmeid harmoneeritud süsteemi gruppide 1–97 tariifiridade tasandil selliste kaupade impordi kohta teiselt lepinguosaliselt, mille suhtes kehtivad enamsoodustusrežiimis kohaldatavad tariifimäärad ja käesoleva lepingu kohased soodustariifid. Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, pikendatakse seda ajavahemikku viie aasta võrra ja lepinguosalised võivad seda hiljem veelgi pikendada.
Artikkel 30.4
Jooksevkonto
Lepinguosalised annavad loa teha vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas 22. juulil 1944 Bretton Woodsis koostatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga lepinguosaliste vahel kõiki makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.
Artikkel 30.5
Kapitali liikumine
Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist, jätkates oma poliitika rakendamist seoses kapitali ja finantskontode liberaliseerimisega ning toetades pikaajaliste investeeringute stabiilset ja turvalist raamistikku.
Artikkel 30.6
Eraõigus
1. Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et sellega saaks isikutele anda muid õigusi või määrata muid kohustusi, kui need, mis on lepinguosalistele antud rahvusvahelise õiguse alusel, ega viisil, mis võimaldab käesolevale lepingule tugineda otse lepinguosalise siseriiklikus õigussüsteemis.
2. Lepinguosaline ei näe oma siseriikliku õiguse kohaselt ette nõudeõigust teise lepinguosalise vastu põhjusel, et teise lepinguosalise meede on vastuolus käesoleva lepinguga.
Artikkel 30.7
Jõustumine ja ajutine kohaldamine
1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks kooskõlas oma siseriiklike nõuete ja menetlustega.
2. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on edastanud teineteisele kirjaliku teate, et nad on täitnud asjaomased siseriiklikud nõuded ja viinud lõpule menetlused, või kuupäeval, milles lepinguosalised kokku lepivad.
3. |
|
4. Kanada esitab käesoleva artikli kohased teated Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile või selle õigusjärglasele. Euroopa Liit esitab käesoleva artikli kohased teated Kanada välis-, kaubandus- ja arenguministeeriumile või selle õigusjärglasele.
Artikkel 30.8
Muude olemasolevate lepingute lõpetamine, täitmise peatamine või inkorporeerimine
1. 30-A lisas loetletud lepingud kaotavad kehtivuse ning need asendab ja tühistab käesolev leping. 30-A lisas loetletud lepingute lõpetamine jõustub alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.
2. Olenemata lõikest 1 võib esitada 30-A lisas loetletud lepingu kohase nõude kooskõlas lepingus sätestatud eeskirjade ja menetlustega:
a) |
kui nõudega seotud kohtlemine lepiti kokku siis, kui leping ei olnud lõpetatud, ning |
b) |
lepingu lõpetamise kuupäevast ei ole möödas rohkem kolm aastat. |
3. Muudetud alkohoolsete jookidega kauplemist käsitlev Euroopa Majandusühenduse ja Kanada vaheline leping, mis sõlmiti 28. veebruaril 1989 Brüsselis („Alkohoolsete jookidega kauplemist käsitlev 1989. aasta leping“), ja Euroopa Ühenduse ja Kanada vaheline veini ja piiritusjookidega kauplemist käsitlev kokkulepe, mis sõlmiti 16. septembril 2003 Niagara-on-the-Lake'is („Veine ja piiritusjooke käsitlev 2003. aasta kokkulepe“), inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja saavad selle osaks 30-B lisaga tehtud muudatustega.
4. Alkohoolsete jookidega kauplemist käsitlev 1989. aasta leping või veine ja piiritusjooke käsitlev 2003. aasta kokkulepe, mida on muudetud ja mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse, on ülimuslikud nende lepingute sätete ja mis tahes teiste käesoleva lepingu sätete vaheliste vastuolude ulatuses.
5. Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise vastastikuse tunnustamise leping („vastastikuse tunnustamise leping“), mis sõlmiti 14. mail 1998 Londonis, lõpetatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Neljanda peatüki („Tehnilised kaubandustõkked“) ajutise kohaldamise korral peatatakse kooskõlas artikli 30.7 lõike 3 punktiga a vastastikuse tunnustamise lepingu täitmine ning sellest tulenevad õigused ja kohustused alates ajutise kohaldamise kuupäevast. Kui ajutine kohaldamine lõpetatakse, kaotab vastastikuse tunnustamise lepingu täitmise peatamine kehtivuse.
6. Lepinguosalised tunnustavad saavutusi, milleni on jõutud Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel sõlmitud elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppega, mis sõlmiti 17. detsembril 1998 Ottawas („veterinaarkokkulepe“), ning kinnitavad oma kavatsust seda tööd käesoleva lepingu raames jätkata. Veterinaarkokkulepe lõpetatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Viienda peatüki („Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“) ajutise kohaldamise korral peatatakse kooskõlas artikli 30.7 lõike 3 punktiga a veterinaarkokkuleppe täitmine ning sellest tulenevad õigused ja kohustused alates ajutise kohaldamise kuupäevast. Kui ajutine kohaldamine lõpetatakse, kaotab veterinaarkokkuleppe täitmise peatamine kehtivuse.
7. Artikli 30.7 lõike 3 punktis d esitatud mõiste „käesoleva lepingu jõustumine“ määratlust käesoleva artikli suhtes ei kohaldata.
Artikkel 30.9
Lõpetamine
1. Lepinguosaline võib käesolevast lepingust taganeda, edastades kirjaliku teate lõpetamise kohta Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning Kanada välis-, kaubandus- ja arenguministeeriumile või nende vastavatele õigusjärglastele. Käesolev leping lõpetatakse 180 päeva pärast kõnealuse teate kuupäeva. Lepinguosaline, kes esitab lõpetamisteate, edastab teate koopia ka CETA ühiskomiteele.
2. Olenemata lõikest 1 kehtivad juhul, kui käesolev leping lõpetatakse, kaheksanda peatüki („Investeeringud“) sätted 20 aasta pikkuse perioodi jooksul pärast käesoleva lepingu lõpetamise kuupäeva endiselt enne seda kuupäeva tehtud investeeringute suhtes.
Artikkel 30.10
Euroopa Liidu uute liikmesriikide ühinemine
1. Euroopa Liit teavitab Kanadat igast riigi esitatud taotlusest Euroopa Liiduga ühineda.
2. Läbirääkimiste ajal Euroopa Liidu ja ühineda sooviva riigi vahel teeb Euroopa Liit järgmist:
a) |
esitab Kanada taotluse korral võimalikult suures ulatuses kogu teabe käesoleva lepinguga hõlmatud mis tahes küsimuse kohta ning |
b) |
võtab arvesse kõiki Kanada tõstatatud probleeme. |
3. Euroopa Liit teavitab Kanadat igast Euroopa Liiduga ühinemise jõustumisest.
4. Piisavalt aegsasti enne riigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva uurib CETA ühiskomitee ühinemise mõju käesolevale lepingule ja teeb otsused vajalike muudatuste või üleminekumeetmete kohta.
5. Iga uus Euroopa Liidu liikmesriik ühineb käesoleva lepinguga alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast selleks Euroopa Liiduga ühinemise aktis oleva klausliga. Kui Euroopa Liiduga ühinemise aktis ei ole sätet liikmesriigi automaatse ühinemise kohta käesoleva lepinguga, ühineb asjaomane Euroopa Liidu liikmesriik käesoleva lepinguga nii, et annab ühinemisakti hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ning Kanada välis-, kaubandus-ja arenguministeeriumisse või nende õigusjärglastele.
Artikkel 30.11
Autentsed tekstid
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik versioonid on võrdselt autentsed.
Съставено в Брюксел на тридесети октомври през две хиляди и шестнадесета година.
Hecho en Bruselas, el treinta de octubre de dos mil dieciséis.
V Bruselu dne třicátého října dva tisíce šestnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den tredivte oktober to tusind og seksten.
Geschehen zu Brüssel am dreißigsten Oktober zweitausendsechzehn.
Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta oktoobrikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Οκτωβρίου δύο χιλιάδες δεκαέξι.
Done at Brussels on the thirtieth day of October in the year two thousand and sixteen.
Fait à Bruxelles, le trente octobre deux mille seize.
Sastavljeno u Bruxellesu tridesetog listopada godine dvije tisuće šesnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì trenta ottobre duemilasedici.
Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trīsdesmitajā oktobrī.
Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų spalio trisdešimtą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év október havának harmincadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tletin jum ta’ Ottubru fis-sena elfejn u sittax.
Gedaan te Brussel, dertig oktober tweeduizend zestien.
Sporządzono w Brukseli dnia trzydziestego października roku dwa tysiące szesnastego.
Feito em Bruxelas, em trinta de outubro de dois mil e dezasseis.
Întocmit la Bruxelles la treizeci octombrie două mii șaisprezece.
V Bruseli tridsiateho októbra dvetisícšestnásť.
V Bruslju, dne tridesetega oktobra leta dva tisoč šestnajst.
Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.
Som skedde i Bryssel den trettionde oktober år tjugohundrasexton.
Voor het Koninkrijk België
Pour le Royaume de Belgique
Für das Königreich Belgien
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za Českou republiku
For Kongeriget Danmark
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Za Republiku Hrvatsku
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā –
Lietuvos Respublikos vardu
Pour la Grand-Duché de Luxembourg
Magyarország részéről
Għar-Repubblika ta' Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Pentru România
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
За Европейския съюз
Рог la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
For Canada
Pour le Canada
(1) Harmoneeritud süsteemi grupi 89 järgmiste kaupade suhtes, mis sisenevad uuesti Kanada territooriumile Euroopa Liidu territooriumilt ja registreeritakse Kanada kaubandusseaduse (Canada Shipping Act, 2001) kohaselt, võib Kanada kohaldada sõltumata nende kaupade päritolust selliste kaupade remondi või muutmise väärtusele selliste kaupade tollimaksu määra kooskõlas oma 2-A lisas esitatud tabeliga („Tollitariifide kaotamine“): 8901 10 10, 8901 10 90, 8901 30 00, 8901 90 10, 8901 90 91, 8901 90 99, 8904 00 00, 8905 20 19, 8905 20 20, 8905 90 19, 8905 90 90, 8906 90 19, 8906 90 91, 8906 90 99.
(2) Euroopa Liit rakendab käesolevat lõiget määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud välistöötlemisprotseduuri kaudu viisil, mis on kooskõlas käesoleva lõikega.
(3) Euroopa Liit rakendab käesolevat lõiget määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud välistöötlemisprotseduuri kaudu viisil, mis on kooskõlas käesoleva lõikega.
(4) Käesoleva artikli kohaldamisel on huvitatud isikute mõiste määratletud dumpinguvastase lepingu artiklis 6.11 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 12.9.
(5) Suurema kindluse huvides kohaldatakse käesoleva peatüki kohustusi majandusvööndis ja mandrilaval, nagu on sätestatud 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis:
a) |
Kanada majandusvööndis ja mandrilaval, nagu on sätestatud artikli 1.3 („Geograafiline kohaldamisala“) punktis a, ning |
b) |
mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, nagu on sätestatud artikli 1.3 („Geograafiline kohaldamisala“) punktis b. |
(6) Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib säilitada käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu tegemise või saamise suhtes kohaldatavad meetmed ja jätkata selliste meetmete kohaldamist käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu suhtes pärast selle tegemist või saamist.
(7) Need teenused hõlmavad teenuseid, mille puhul õhusõidukit kasutatakse eritegevuse teostamiseks sektorites, sealhulgas põllumajandus, ehitus, fotograafia, järelevalve, kaardistamine, metsandus, vaatlustegevus ja patrullimine või reklaam, kui eritegevust viib läbi isik, kes vastutab õhusõiduki käitamise eest.
(8) Lõike 1 punkti a alapunktid i, ii ja iii ei hõlma meetmeid, mis on võetud põllumajandustoote tootmise piiramiseks.
(9) Euroopa Liidus hõlmab subsiidium riigiabi, nagu on see on määratletud ELi õiguses.
(10) Euroopa Liidus on pädev asutus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 108 Euroopa Komisjon.
(11) Selle asemel võib kumbki lepinguosaline teha ettepaneku määrata kuni viis mis tahes lepinguosalise elanikust kohtu liiget. Sellisel juhul käsitatakse seesuguseid kohtu liikmeid käesoleva artikli kohaldamisel selle lepinguosalise elanikena, kes tegi nende määramise ettepaneku.
(12) Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et asjaolu, et isik saab valitsuselt tasu, ei muuda asjaomast isikut iseenesest sobimatuks.
(13) Need teenused hõlmavad teenuseid, mille puhul õhusõidukit kasutatakse eritegevuse teostamiseks sektorites, sealhulgas põllumajandus, ehitus, fotograafia, järelevalve, kaardistamine, metsandus, vaatlustegevus ja patrullimine või reklaam, kui eritegevust viib läbi isik, kes vastutab õhusõiduki käitamise eest.
(14) Selle peatüki alusel lubatud viibimise kestust ei võeta arvesse kodakondsuse taotlemisel Euroopa Liidu liikmesriigis.
(15) See ei piira õigusi, mille Euroopa Liidu liikmesriigid on andnud Kanadale kahepoolse viisanõudest loobumise raames.
(16) Erialane töökogemus peab olema omandatud pärast täisealiseks saamist.
(17) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust osutatakse, võib asjaomane lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil nõutava kõrgharidusega samaväärne. Sellise samaväärsuse hindamisel kohaldavad lepinguosalised 10-C lisa kooskõlas 10-E lisa reservatsioonidega.
(18) Suurema kindluse huvides peab ettevõte olema võtnud füüsilise isiku tööle selle teenuslepingu täitmiseks, mille alusel taotletakse luba siseneda ajutiselt lepinguosalise territooriumile.
(19) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust osutatakse, võib asjaomane lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil nõutava kõrgharidusega samaväärne. Sellise samaväärsuse hindamisel kohaldavad lepinguosalised 10-C lisa kooskõlas 10-E lisa reservatsioonidega.
(20) See ei piira õigusi, mille Euroopa Liidu liikmesriigid on andnud Kanadale kahepoolse viisanõudest loobumise raames.
(21) Välja arvatud Malta.
(22) Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise õiguse alusel määratletud kalalaevade suhtes.
(23) Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab lepinguosalise lipu all sõitmine Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitmist.
(24) Käesolevat peatükki ei kohaldata laevade või rahvusvahelise mereveoteenuse osutajate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse 22. novembril 2009 Roomas sõlmitud lepingut, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.
(25) „Mittediskrimineeriv“ tähendab ettevõtte kohtlemist vähemalt sama soodsalt, kui koheldaks ükskõik millist teist sarnases olukorras sarnaseid üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid kasutatavat ettevõtet.
(26) Suurema kindluse huvides ei kujuta napi ressursi jagamiseks objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel üksikutele ettevõtetele litsentsi andmine eriõigust.
(27) Käesolevas artiklis kasutatavat väljendit „laskemoon“ peetakse samaväärseks väljendiga „lahingumoon“.
(28) Suurema kindluse huvides kohaldatakse seda lõiget ka termini „Feta“ suhtes.
(29) Suurema kindluse huvides kohaldatakse seda lõiget ka termini „Feta“ suhtes.
(30) Suurema kindluse huvides hõlmab mõiste „keemiline ühend“ seoses andmekaitsega Kanada puhul radiofarmatseutilist biopreparaati, mida reguleeritakse Kanada toidu- ja ravimieeskirjade kohaselt uue ravimina.
(31) Lepinguosalised kohaldavad seda sätet kooskõlas 29-A lisas sätestatud vahekohtu töökorra eeskirjaga 42.
(32) Lepinguosalised kohaldavad seda sätet kooskõlas 29-A lisas sätestatud vahekohtu töökorra eeskirjaga 43.
(33) Avaliku julgeoleku ja avaliku korra erandeid võib kohaldada üksnes juhul, kui esineb tõeline ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi.
(34) Lepinguosalised mõistavad, et punktis b nimetatud meetmed hõlmavad keskkonnameetmeid, mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks.
(35) Käesolevas artiklis kasutatav väljend „relvade, laskemoona ja sõjavarustusega kauplemine“ on samaväärne väljendiga „relvade, lahingumoona ja sõjatarvikutega kauplemine“.
2-A LISA
TOLLITARIIFIDE KAOTAMINE
1. |
Käesolevas lisas, sealhulgas selles sisalduvas iga lepinguosalise tariifitabelis, tähendab aasta 1 ajavahemikku, mis algab käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval ja lõppeb lepingu jõustumise kalendriaasta 31. detsembril. Aasta 2 algab käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneval 1. jaanuaril, iga järgmine tariifi vähendamine jõustub iga järgmise aasta 1. jaanuaril. |
2. |
Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kaotavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kõik tollimaksud, mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumilt imporditud, harmoneeritud süsteemi 1.–97. peatüki päritolustaatusega kaupadele, mille suhtes kehtib enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär. |
3. |
Tollimaksude kaotamise korral mõlema lepinguosalise poolt vastavalt artiklile 2.4 kohaldatakse käesolevas lisas esitatud iga lepinguosalise tariifitabelis loetletud teise lepinguosalise päritolustaatusega kaupade suhtes järgmisi üleminekukategooriaid:
|
4. |
Baasmäär, mida kasutatakse kaubaartikli vahepealse tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, on 9. juunil 2009 kohaldatud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär. |
5. |
Selleks et kaotada tollimaksud vastavalt artiklile 2.4, ümardatakse vahepealsed tollimaksumäärad allapoole vähemalt lähima kümnendikuni protsendipunktist või juhul, kui tollimaksu väljendatakse rahaühikutes, vähemalt lähima tuhandikuni lepinguosalise ametlikust rahaühikust. |
Tariifkvoodid
6. |
Iga käesoleva lepingu kohaselt määratud tariifikvoodi haldamiseks aastal 1 arvutavad lepinguosalised asjaomase tariifikvoodi mahu selliselt, et lahutavad proportsionaalse kvoodimahu, mis vastab ajavahemikule 1. jaanuari ja käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vahel. Sellisel viisil arvutatud kvoodimaht tehakse kättesaadavaks käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Töödeldud garneelide üleminekukvoot
7. |
|
Külmutatud tursa üleminekukvoot
8. |
|
Madala ja keskmise kvaliteediga pehme nisu üleminekukvoot
9. |
|
Suhkrumaisi tariifikvoot
10. |
|
Piisoni tariifikvoot
11. |
|
Värske või jahutatud veise- ja vasikaliha tariifikvoot
12. |
|
Külmutatud või muu veise- ja vasikaliha tariifikvoot
13. |
|
Kvaliteetse värske, jahutatud või külmutatud veiseliha tariifikvoot
14. |
Selliste päritolustaatusega kaupade puhul, mis eksporditakse Kanadast ja imporditakse Euroopa Liitu Euroopa Liidu kehtiva kvaliteetse värske, jahutatud või külmutatud veiseliha WTO tariifikvoodi raames, mida kohaldatakse kombineeritud nomenklatuuri tariifirubriikide ex 0201 ja ex 0202 ja kombineeritud nomenklatuuri tariifiridade ex 0206 10 95 ja ex 0206 29 91 toodete suhtes ning mis on toote kaalus väljendatuna 11 500 tonni, nagu sätestatud komisjoni 21. juuni 2013. aasta rakendusmääruses (EL) nr 593/2013, kaotatakse tollimaksud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Sealiha tariifikvoot
15. |
|
Juustu tariifikvoot
16. |
|
Tööstusliku juustu tariifikvoot
17. |
|
WTO juustu tariifikvoot
18. |
Kanada eraldab Euroopa Liidule käesoleva lepingu kohaldamise aastast 1 alates 800 tonni Kanada 20 411 866 kilo suurusest WTO juustu tariifkvoodist. |
Alakasutuse meede
19. |
Punktides 12, 13, 15, 16 ja 17 sätestatud tariifikvoodid:
|
Läbivaatamisklausel
20. |
|
Teisendustegurid
21. |
Punktides 11, 12, 13 ja 15 esitatud tariifikvootide suhtes kasutatakse järgmisi teisendustegureid, et teisendada toote kaal rümba massi ekvivalendiks.
|
(1) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.
(2) Netomassina.
(3) Netomassina.
(4) Netomassina.
(5) Netomassina.
(6) Netomassina.
2-A LISA
Kanada tariifitabel
Tariifikood |
Kirjeldus |
Baasmäär |
Ülemineku kategooria |
Märkus |
0105 11 22 |
Broilerid omamaiseks toodanguks: kvoodiväline tariif |
238 %, kuid mitte rohkem kui 30,8 ¢ tükk |
E |
SSG |
0105 94 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
238 %, kuid mitte vähem kui 1,25 $/kg |
E |
SSG |
0105 99 12 |
Kalkunid: kvoodiväline tariif |
154,5 %, kuid mitte vähem kui 1,60 $/kg |
E |
SSG |
0207 11 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
238 %, kuid mitte vähem kui 1,67 $/kg |
E |
SSG |
0207 12 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
238 %, kuid mitte vähem kui 1,67 $/kg |
E |
SSG |
0207 13 92 |
Muud: kvoodiväline tariif, kondiga |
249 %, kuid mitte vähem kui 3,78 $/kg |
E |
SSG |
0207 13 93 |
Muud: kvoodiväline tariif, kondita |
249 %, kuid mitte vähem kui 6,74 $/kg |
E |
SSG |
0207 14 22 |
Maks: kvoodiväline tariif |
238 %, kuid mitte vähem kui 6,45 $/kg |
E |
SSG |
0207 14 92 |
Muud: kvoodiväline tariif, kondiga |
249 %, kuid mitte vähem kui 3,78 $/kg |
E |
SSG |
0207 14 93 |
Muud: kvoodiväline tariif, kondita |
249 %, kuid mitte vähem kui 6,74 $/kg |
E |
SSG |
0207 24 12 |
Pea ja sisikonnata kalkun, edasitöötlemiseks: kvoodiväline tariif |
154,5 %, kuid mitte vähem kui 2,11 $/kg |
E |
SSG |
0207 24 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
154,5 %, kuid mitte vähem kui 1,95 $/kg |
E |
SSG |
0207 25 12 |
Edasitöötlemiseks: kvoodiväline tariif |
154,5 %, kuid mitte vähem kui 2,11 $/kg |
E |
SSG |
0207 25 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
154,5 %, kuid mitte vähem kui 1,95 $/kg |
E |
SSG |
0207 26 20 |
Kvoodiväline tariif, kondiga |
165 %, kuid mitte vähem kui 2,94 $/kg |
E |
SSG |
0207 26 30 |
Kvoodiväline tariif, kondita |
165 %, kuid mitte vähem kui 4,82 $/kg |
E |
SSG |
0207 27 12 |
Maks: kvoodiväline tariif |
154,5 %, kuid mitte vähem kui 4,51 $/kg |
E |
SSG |
0207 27 92 |
Muud: kvoodiväline tariif, kondiga |
165 %, kuid mitte vähem kui 2,94 $/kg |
E |
SSG |
0207 27 93 |
Muud: kvoodiväline tariif, kondita |
165 %, kuid mitte vähem kui 4,82 $/kg |
E |
SSG |
0209 90 20 |
Liigist Gallus domesticus kanade rasv, kvoodiväline tariif |
249 %, kuid mitte vähem kui 6,74 $/kg |
E |
SSG |
0209 90 40 |
Kalkunirasv, kvoodiväline tariif |
165 %, kuid mitte vähem kui 4,82 $/kg |
E |
SSG |
0210 99 12 |
Kodulinnuliha: kanadelt liigist Gallus domesticus, kvoodiväline tariif, kondiga |
249 %, kuid mitte vähem kui 5,81 $/kg |
E |
SSG |
0210 99 13 |
Kodulinnuliha: kanadelt liigist Gallus domesticus, kvoodiväline tariif, kondita |
249 %, kuid mitte vähem kui 10,36 $/kg |
E |
SSG |
0210 99 15 |
Kodulinnuliha: kalkuniliha, kvoodiväline tariif, kondiga |
165 %, kuid mitte vähem kui 3,67 $/kg |
E |
SSG |
0210 99 16 |
Kodulinnuliha: kalkuniliha, kvoodiväline tariif, kondita |
165 %, kuid mitte vähem kui 6,03 $/kg |
E |
SSG |
0401 10 20 |
Kvoodiväline tariif |
241 %, kuid mitte vähem kui 34,50 $/hl |
E |
SSG |
0401 20 20 |
Kvoodiväline tariif |
241 %, kuid mitte vähem kui 34,50 $/hl |
E |
SSG |
0401 40 20 |
Kvoodiväline tariif |
292,5 %, kuid mitte vähem kui 2,48 $/kg |
E |
SSG |
0401 50 20 |
Kvoodiväline tariif |
292,5 %, kuid mitte vähem kui 2,48 $/kg |
E |
SSG |
0402 10 20 |
Kvoodiväline tariif |
201,5 %, kuid mitte vähem kui 2,01 $/kg |
E |
SSG |
0402 21 12 |
Piim: kvoodiväline tariif |
243 %, kuid mitte vähem kui 2,82 $/kg |
E |
SSG |
0402 21 22 |
Rõõsk koor: kvoodiväline tariif |
295,5 %, kuid mitte vähem kui 4,29 $/kg |
E |
SSG |
0402 29 12 |
Piim: kvoodiväline tariif |
243 %, kuid mitte vähem kui 2,82 $/kg |
E |
SSG |
0402 29 22 |
Rõõsk koor: kvoodiväline tariif |
295,5 %, kuid mitte vähem kui 4,29 $/kg |
E |
SSG |
0402 91 20 |
Kvoodiväline tariif |
259 %, kuid mitte vähem kui 78,9 ¢/kg |
E |
SSG |
0402 99 20 |
Kvoodiväline tariif |
255 %, kuid mitte vähem kui 95,1 ¢/kg |
E |
SSG |
0403 10 20 |
Kvoodiväline tariif |
237,5 %, kuid mitte vähem kui 46,6 ¢/kg |
E |
SSG |
0403 90 12 |
Petipiimapulber: kvoodiväline tariif |
208 %, kuid mitte vähem kui 2,07 $/kg |
E |
SSG |
0403 90 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
216,5 %, kuid mitte vähem kui 2,15 $/kg |
E |
SSG |
0404 10 22 |
Vadakupulber: kvoodiväline tariif |
208 %, kuid mitte vähem kui 2,07 $/kg |
E |
SSG |
0404 10 90 |
Muud |
11 % |
C |
|
0404 90 20 |
Kvoodiväline tariif |
270 %, kuid mitte vähem kui 3,15 $/kg |
E |
SSG |
0405 10 20 |
Kvoodiväline tariif |
298,5 %, kuid mitte vähem kui 4,00 $/kg |
E |
SSG |
0405 20 20 |
Kvoodiväline tariif |
274,5 %, kuid mitte vähem kui 2,88 $/kg |
E |
SSG |
0405 90 20 |
Kvoodiväline tariif |
313,5 %, kuid mitte vähem kui 5,12 $/kg |
E |
SSG |
0406 10 10 |
Kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 10 20 |
Kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 4,52 $/kg |
E |
SSG |
0406 20 11 |
Cheddar ja Cheddari tüüpi: kvoodijärgne tariif |
2,84 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 20 12 |
Cheddar ja Cheddari tüüpi: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 3,58 $/kg |
E |
SSG |
0406 20 91 |
Muud: kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 20 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 5,11 $/kg |
E |
SSG |
0406 30 10 |
Kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 30 20 |
Kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 4,34 $/kg |
E |
SSG |
0406 40 10 |
Kvoodijärgne tariif |
3.32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 40 20 |
Kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 5,33 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 11 |
Cheddar ja Cheddari tüüpi: kvoodijärgne tariif |
2.84 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 12 |
Cheddar ja Cheddari tüüpi: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 3,53 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 21 |
Camembert ja Camemberti tüüpi: kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 22 |
Camembert ja Camemberti tüüpi: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 5,78 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 31 |
Brie ja Brie tüüpi: kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 32 |
Brie ja Brie tüüpi: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 5,50 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 41 |
Gouda ja Gouda tüüpi: kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 42 |
Gouda ja Gouda tüüpi: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 4,23 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 51 |
Provolone ja Provolone tüüpi: kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 52 |
Provolone ja Provolone tüüpi: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 5,08 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 61 |
Mozzarella ja Mozzarella tüüpi: kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 62 |
Mozzarella ja Mozzarella tüüpi: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 3,53 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 71 |
Swiss/Emmental ja Swiss/Emmentali tüüpi: kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 72 |
Swiss/Emmental ja Swiss/Emmentali tüüpi: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 4,34 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 81 |
Gruyère ja Gruyère'i tüüpi: kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 82 |
Gruyère ja Gruyère'i tüüpi: kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 5,26 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 91 |
Muud: Havarti ja Havarti tüüpi, kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 92 |
Muud: Havarti ja Havarti tüüpi, kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 4,34 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 93 |
Muud: Parmesan ja Parmesani tüüpi, kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 94 |
Muud: Parmesan ja Parmesani tüüpi, kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 5,08 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 95 |
Muud: Romano ja Romano tüüpi, kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 96 |
Muud: Romano ja Romano tüüpi, kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 5,15 $/kg |
E |
SSG |
0406 90 98 |
Muud: muud, kvoodijärgne tariif |
3,32 ¢/kg |
A |
TRQ Cheese, TRQ Industrial Cheese |
0406 90 99 |
Muud: muud, kvoodiväline tariif |
245,5 %, kuid mitte vähem kui 3,53 $/kg |
E |
SSG |
0407 11 12 |
Inkubeerimiseks, broileritele: kvoodiväline tariif |
238 %, kuid mitte vähem kui 2,91 $/tosin |
E |
SSG |
0407 11 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
163,5 %, kuid mitte vähem kui 79,9 ¢/tosin |
E |
SSG |
0407 21 20 |
Kvoodiväline tariif |
163,5 %, kuid mitte vähem kui 79,9 ¢/tosin |
E |
SSG |
0407 90 12 |
Liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad: kvoodiväline tariif |
163,5 %, kuid mitte vähem kui 79,9 ¢/tosin |
E |
SSG |
0408 11 20 |
Kvoodiväline tariif |
6,12 $/kg |
E |
SSG |
0408 19 20 |
Kvoodiväline tariif |
1,52 $/kg |
E |
SSG |
0408 91 20 |
Kvoodiväline tariif |
6,12 $/kg |
E |
SSG |
0408 99 20 |
Kvoodiväline tariif |
1,52 $/kg |
E |
SSG |
0603 11 00 |
Roosid |
10,5 % |
B |
|
0603 13 10 |
Cymbidium |
16 % |
B |
|
0603 13 90 |
Muud |
12,5 % |
B |
|
0603 14 00 |
Krüsanteemid |
8 % |
B |
|
1003 10 12 |
Linnastamiseks: kvoodiväline tariif |
94,5 % |
C |
|
1003 90 12 |
Linnastamiseks: kvoodiväline tariif |
94,5 % |
C |
|
1107 10 12 |
Terved: kvoodiväline tariif |
157,00 $/tonn |
C |
|
1107 10 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
160,10 $/tonn |
C |
|
1107 20 12 |
Kokku: kvoodiväline tariif |
141,50 $/tonn |
C |
|
1108 13 00 |
Kartulitärklis |
10,5 % |
C |
|
1517 10 20 |
Kvoodiväline tariif |
82,28 ¢/kg |
E |
SSG |
1517 90 22 |
Võiasendajad: kvoodiväline tariif |
218 %, kuid mitte vähem kui 2,47 $/kg |
E |
SSG |
1601 00 22 |
Kanadest liigist Gallus domesticus, muud kui konservikarpides või klaaspurkides: muud kui prakeeritud munakanad, kvoodiväline tariif |
238 % |
E |
SSG |
1601 00 32 |
Kalkunilihast, muud kui konservikarpides või klaaspurkides: kvoodiväline tariif |
154,5 % |
E |
SSG |
1602 20 22 |
Pasteet, kanadest liigist Gallus domesticus, v.a konservikarpides või klaaspurkides: kvoodiväline tariif |
238 % |
E |
SSG |
1602 20 32 |
Pasteet, kalkunitest, v.a konservikarpides või klaaspurkides: kvoodiväline tariif |
154,5 % |
E |
SSG |
1602 31 13 |
Valmiseined: muu, kvoodiväline tariif, kondiga |
169,5 %, kuid mitte vähem kui 3,76 $/kg |
E |
SSG |
1602 31 14 |
Valmiseined: muu, kvoodiväline tariif, kondita |
169,5 %, kuid mitte vähem kui 6,18 $/kg |
E |
SSG |
1602 31 94 |
Muud: muu, kvoodiväline tariif, kondiga |
165 %, kuid mitte vähem kui 3,67 $/kg |
E |
SSG |
1602 31 95 |
Muud: muu, kvoodiväline tariif, kondita |
165 %, kuid mitte vähem kui 6,03 $/kg |
E |
SSG |
1602 32 13 |
Valmiseined: muu, kvoodiväline tariif, kondiga |
253 %, kuid mitte vähem kui 5,91 $/kg |
E |
SSG |
1602 32 14 |
Valmiseined: muu, kvoodiväline tariif, kondita |
253 %, kuid mitte vähem kui 10,54 $/kg |
E |
SSG |
1602 32 94 |
Muud: muu, kvoodiväline tariif, kondiga |
249 %, kuid mitte vähem kui 5,81 $/kg |
E |
SSG |
1602 32 95 |
Muud: muu, kvoodiväline tariif, kondita |
249 %, kuid mitte vähem kui 10,36 $/kg |
E |
SSG |
1701 91 90 |
Muud |
30,86 $/tonn |
S |
|
1701 99 90 |
Muud |
30,86 $/tonn |
S |
|
1806 20 22 |
Šokolaadijäätisesegu või piimajäätisesegu: kvoodiväline tariif |
265 %, kuid mitte vähem kui 1,15 $/kg |
E |
SSG |
1806 90 12 |
Šokolaadijäätisesegu või piimajäätisesegu: kvoodiväline tariif |
265 %, kuid mitte vähem kui 1,15 $/kg |
E |
SSG |
1901 20 12 |
Pakendis kaaluga kuni 11,34 kg: sisaldab piimarasva üle 25 %, jaemüügiks pakendamata, kvoodiväline tariif |
246 %, kuid mitte vähem kui 2,85 $/kg |
E |
SSG |
1901 20 22 |
Lahtiselt või pakendis kaaluga üle 11,34 kg: sisaldab piimarasva üle 25 %, jaemüügiks pakendamata, kvoodiväline tariif |
244 %, kuid mitte vähem kui 2,83 $/kg |
E |
SSG |
1901 90 32 |
Toiduained rubriikidesse 04.01 –04.04 kuuluvatest kaupadest, mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 %, kuid alla 50 % massist: Jäätisesegud või piimajäätisesegud, kvoodiväline tariif |
267,5 %, kuid mitte vähem kui 1,16 $/kg |
E |
SSG |
1901 90 34 |
Toiduained rubriikidesse 04.01 –04.04 kuuluvatest kaupadest, mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 %, kuid alla 50 % massist: Muud, jaemüügiks pakendamata, kvoodiväline tariif |
250,5 %, kuid mitte vähem kui 2,91 $/kg |
E |
SSG |
1901 90 52 |
Toiduained rubriikidesse 04.01 –04.04 kuuluvatest kaupadest, mis sisaldavad piimakuivaineid üle 50 % massist: jäätisesegud või piimajäätisesegud, kvoodiväline tariif |
267,5 %, kuid mitte vähem kui 1,16 $/kg |
E |
SSG |
1901 90 54 |
Toiduained rubriikidesse 04.01 –04.04 kuuluvatest kaupadest, mis sisaldavad piimakuivaineid üle 50 % massist: muud, jaemüügiks pakendamata, kvoodiväline tariif |
250,5 %, kuid mitte vähem kui 2,91 $/kg |
E |
SSG |
2105 00 92 |
Muud: kvoodiväline tariif |
277 %, kuid mitte vähem kui 1,16 $/kg |
E |
SSG |
2106 90 32 |
Piim, koor või võiasendajad ja valmistised, mis sobivad kasutamiseks võiasendajatena: piim, koor või võiasendajad, piimatoote sisaldusega vähemalt 50 % massist, kvoodiväline tariif |
212 %, kuid mitte vähem kui 2,11 $/kg |
E |
SSG |
2106 90 34 |
Piim, koor või võiasendajad ja valmistised, mis sobivad kasutamiseks võiasendajatena: valmistised, mis sisaldavad piimarasva üle 15 % massist, kuid mille piimatoote sisaldus on alla 50 %, sobivad kasutamiseks võiasendajatena, kvoodiväline tariif |
212 %, kuid mitte vähem kui 2,11 $/kg |
E |
SSG |
2106 90 52 |
Munatooted: kvoodiväline tariif |
1,45 $/kg |
E |
SSG |
2106 90 94 |
Muud: piimatoote sisaldusega vähemalt 50 % massist, kvoodiväline tariif |
274,5 %, kuid mitte vähem kui 2,88 $/kg |
E |
SSG |
2202 90 43 |
Piima sisaldavad joogid: muud, piimatoote sisaldusega vähemalt 50 % massist, jaemüügiks pakendamata, kvoodiväline tariif |
256 %, kuid mitte vähem kui 36,67 $/hl |
E |
SSG |
2309 90 32 |
Täissöödad ja söödalisandid, sisaldavad kontsentraate: sisaldavad rasvata piimakuivainet vähemalt 50 % massist, kvoodiväline tariif |
205,5 %, kuid mitte vähem kui 1,64 $/kg |
E |
SSG |
3502 11 20 |
Kvoodiväline tariif |
6,12 $/kg |
E |
SSG |
3502 19 20 |
Kvoodiväline tariif |
1,52 $/kg |
E |
SSG |
8702 10 10 |
Vähemalt 16 inimese veoks, k.a juht |
6,1 % |
C |
|
8702 10 20 |
10–15 inimese veoks, k.a juht |
6,1 % |
C |
|
8702 90 10 |
Rohkem kui16 inimese veoks, k.a juht |
6,1 % |
C |
|
8702 90 20 |
10–15 inimese veoks, k.a juht |
6,1 % |
C |
|
8703 21 90 |
Muud |
6,1 % |
C |
|
8703 22 00 |
Silindrite töömahuga üle 1 000 cm3, kuid mitte üle 1 500 cm3 |
6,1 % |
D |
|
8703 23 00 |
Silindrite töömahuga üle 1 500 cm3, kuid mitte üle 3 000 cm3 |
6,1 % |
D |
|
8703 24 00 |
Silindrite töömahuga üle 3 000 cm3 |
6,1 % |
D |
|
8703 31 00 |
Silindrite töömahuga kuni 1 500 cm3 |
6,1 % |
D |
|
8703 32 00 |
Silindrite töömahuga üle 1 500 cm3, kuid mitte üle 2 500 cm3 |
6,1 % |
D |
|
8703 33 00 |
Silindrite töömahuga üle 2 500 cm3 |
6,1 % |
D |
|
8703 90 00 |
Muud |
6,1 % |
C |
|
8704 21 90 |
Muud |
6,1 % |
B |
|
8704 22 00 |
Täismassiga üle 5 t, kuid mitte üle 20 t |
6,1 % |
B |
|
8704 23 00 |
Täismassiga üle 20 t |
6,1 % |
B |
|
8704 31 00 |
Täismassiga kuni 5 t |
6,1 % |
B |
|
8704 32 00 |
Täismassiga üle 5 t |
6,1 % |
B |
|
8901 10 10 |
Pikkusega üle 294,13 m ja laiusega üle 32,31 m |
25 % |
D |
|
8901 10 90 |
Muud |
25 % |
D |
|
8901 30 00 |
Külmutuslaevad, v.a alamrubriigis 8901 20 nimetatud |
25 % |
B |
|
8901 90 10 |
Lahtised laevad |
15 % |
B |
|
8901 90 91 |
Muud: pikkusega üle 294,13 m ja laiusega üle 32,31 m |
25 % |
B |
|
8901 90 99 |
Muud: muud |
25 % |
B |
|
8904 00 00 |
Vedurpuksiirid ja tõukurpuksiirid |
25 % |
D |
|
8905 20 19 |
Puurplatvormid: muud |
20 % |
B |
|
8905 20 20 |
Tootmisplatvormid |
25 % |
B |
|
8905 90 19 |
Puurimisalused, puurimistankerid ja ujuvad puurimisplatvormid: muud |
20 % |
B |
|
8905 90 90 |
Muud |
25 % |
B |
|
8906 90 19 |
Lahtised laevad: muud |
15 % |
B |
|
8906 90 91 |
Muud: pikkusega üle 294,13 m ja laiusega üle 32,31 m |
25 % |
B |
|
8906 90 99 |
Muud: muud |
25 % |
B |
|
Euroopa Liidu tariifitabel
Tariifikood (CN2015) |
CN2015 kirjeldus (vt märkus 1) |
Baasmäär |
Ülemineku kategooria |
Märkus |
||
0105 11 91 |
|
52 €/1 000 p/st |
E |
|
||
0105 11 99 |
|
52 €/1 000 p/st |
E |
|
||
0105 94 00 |
|
20,9 €/100 kg/net |
E |
|
||
0105 99 30 |
|
23,8 €/100 kg/net |
E |
|
||
0201 10 00 |
|
12,8 + 176,8 €/100 kg/net |
E |
TQB1, TQB3 |
||
0201 20 20 |
|
12,8 + 176,8 €/100 kg/net |
E |
TQB1, TQB3 |
||
0201 20 30 |
|
12,8 + 141,4 €/100 kg/net |
E |
TQB1, TQB3 |
||
0201 20 50 |
|
12,8 + 212,2 €/100 kg/net |
E |
TQB1, TQB3 |
||
0201 20 90 |
|
12,8 + 265,2 €/100 kg/net |
E |
TQB1, TQB3 |
||
0201 30 00 |
|
12,8 + 303,4 €/100 kg/net |
E |
TQB1, TQB3 |
||
0202 10 00 |
|
12,8 + 176,8 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0202 20 10 |
|
12,8 + 176,8 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0202 20 30 |
|
12,8 + 141,4 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0202 20 50 |
|
12,8 + 221,1 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0202 20 90 |
|
12,8 + 265,3 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0202 30 10 |
|
12,8 + 221,1 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0202 30 50 |
|
12,8 + 221,1 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0202 30 90 |
|
12,8 + 304,1 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0203 12 11 |
|
77,8 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 12 19 |
|
60,1 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 19 11 |
|
60,1 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 19 13 |
|
86,9 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 19 15 |
|
46,7 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 19 55 |
|
86,9 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 19 59 |
|
86,9 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 22 11 |
|
77,8 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 22 19 |
|
60,1 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 29 11 |
|
60,1 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 29 13 |
|
86,9 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 29 15 |
|
46,7 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 29 55 |
|
86,9 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0203 29 59 |
|
86,9 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0205 00 80 |
|
5,1 |
B |
|
||
0206 10 95 |
|
12,8 + 303,4 €/100 kg/net |
E |
TQB1, TQB3 |
||
0206 29 91 |
|
12,8 + 304,1 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0206 80 91 |
|
6,4 |
B |
|
||
0206 90 91 |
|
6,4 |
B |
|
||
0207 11 10 |
|
26,2 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 11 30 |
|
29,9 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 11 90 |
|
32,5 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 12 10 |
|
29,9 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 12 90 |
|
32,5 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 13 10 |
|
102,4 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 13 20 |
|
35,8 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 13 30 |
|
26,9 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 13 40 |
|
18,7 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 13 50 |
|
60,2 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 13 60 |
|
46,3 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 13 70 |
|
100,8 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 13 91 |
|
6,4 |
E |
|
||
0207 13 99 |
|
18,7 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 14 10 |
|
102,4 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 14 20 |
|
35,8 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 14 30 |
|
26,9 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 14 40 |
|
18,7 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 14 50 |
|
60,2 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 14 60 |
|
46,3 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 14 70 |
|
100,8 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 14 91 |
|
6,4 |
E |
|
||
0207 14 99 |
|
18,7 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 24 10 |
|
34 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 24 90 |
|
37,3 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 25 10 |
|
34 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 25 90 |
|
37,3 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 26 10 |
|
85,1 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 26 20 |
|
41 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 26 30 |
|
26,9 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 26 40 |
|
18,7 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 26 50 |
|
67,9 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 26 60 |
|
25,5 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 26 70 |
|
46 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 26 80 |
|
83 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 26 91 |
|
6,4 |
E |
|
||
0207 26 99 |
|
18,7 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 27 10 |
|
85,1 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 27 20 |
|
41 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 27 30 |
|
26,9 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 27 40 |
|
18,7 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 27 50 |
|
67,9 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 27 60 |
|
25,5 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 27 70 |
|
46 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 27 80 |
|
83 €/100 kg/net |
E |
|
||
0207 27 91 |
|
6,4 |
E |
|
||
0207 27 99 |
|
18,7 €/100 kg/net |
E |
|
||
0210 11 11 |
|
77,8 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0210 11 19 |
|
60,1 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0210 11 31 |
|
151,2 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0210 11 39 |
|
119 €/100 kg/net |
E |
TQP |
||
0210 20 10 |
|
15,4 + 265,2 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0210 20 90 |
|
15,4 + 303,4 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0210 92 91 |
|
130 €/100 kg/net |
B |
|
||
0210 92 92 |
|
15,4 |
B |
|
||
0210 92 99 |
|
15,4 + 303,4 €/100 kg/net |
D |
|
||
0210 99 10 |
|
6,4 |
B |
|
||
0210 99 21 |
|
222,7 €/100 kg/net |
D |
|
||
0210 99 29 |
|
311,8 €/100 kg/net |
D |
|
||
0210 99 31 |
|
15,4 |
B |
|
||
0210 99 39 |
|
130 €/100 kg/net |
B |
|
||
0210 99 51 |
|
15,4 + 303,4 €/100 kg/net |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0210 99 59 |
|
12,8 |
E |
TQB2, TQB3 |
||
0210 99 79 |
|
6,4 |
B |
|
||
0210 99 85 |
|
15,4 |
B |
|
||
0210 99 90 |
|
15,4 + 303,4 €/100 kg/net |
D |
|
||
0304 71 90 |
|
7,5 |
D |
TQCod |
||
0304 79 10 |
|
7,5 |
D |
TQCod |
||
0305 43 00 |
|
14 |
D |
|
||
ex 0305 72 00 (vt märkus 2) |
|
13 |
D |
|
||
ex 0305 79 00 (vt märkus 2) |
|
13 |
D |
|
||
0306 12 05 |
|
20 |
C |
|
||
0306 12 10 |
|
6 |
B |
|
||
0306 12 90 |
|
16 |
B |
|
||
0306 14 05 |
|
8 |
D |
|
||
0306 14 90 |
|
7,5 |
B |
|
||
ex 0306 16 10 (vt märkus 3) |
|
20 |
D |
TQShrimps |
||
ex 0306 17 10 (vt märkus 3) |
|
20 |
D |
TQShrimps |
||
0306 22 30 |
|
20 |
C |
|
||
0306 24 10 |
|
8 |
D |
|
||
ex 0306 26 10 (vt märkus 3) |
|
20 |
D |
TQShrimps |
||
ex 0306 27 10 (vt märkus 3) |
|
20 |
D |
TQShrimps |
||
0307 19 10 |
|
20 |
C |
|
||
0307 29 05 |
|
20 |
C |
|
||
0307 39 05 |
|
20 |
D |
|
||
0307 49 05 |
|
20 |
C |
|
||
0307 59 05 |
|
20 |
C |
|
||
0307 60 10 |
|
20 |
C |
|
||
0307 79 10 |
|
20 |
C |
|
||
0307 89 10 |
|
20 |
C |
|
||
0307 99 10 |
|
20 |
C |
|
||
0407 11 00 |
|
35 €/1 000 p/st |
E |
|
||
0407 19 19 |
|
35 €/1 000 p/st |
E |
|
||
0407 21 00 |
|
30,4 €/100 kg/net |
E |
|
||
0407 29 10 |
|
30,4 €/100 kg/net |
E |
|
||
0407 90 10 |
|
30,4 €/100 kg/net |
E |
|
||
0408 11 80 |
|
142,3 €/100 kg/net |
E |
|
||
0408 19 81 |
|
62 €/100 kg/net |
E |
|
||
0408 19 89 |
|
66,3 €/100 kg/net |
E |
|
||
0408 91 80 |
|
137,4 €/100 kg/net |
E |
|
||
0408 99 80 |
|
35,3 €/100 kg/net |
E |
|
||
0702 00 00 |
Tomatid, värsked või jahutatud |
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0707 00 05 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0709 91 00 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0709 93 10 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0710 40 00 |
|
5,1 + 9,4 €/100 kg/net |
D |
TQSC |
||
0805 10 20 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0805 20 10 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0805 20 30 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0805 20 50 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0805 20 70 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0805 20 90 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0805 50 10 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0806 10 10 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0808 10 80 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0808 30 90 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0809 10 00 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0809 21 00 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0809 29 00 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0809 30 10 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0809 30 90 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
0809 40 05 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
1001 11 00 |
|
148 €/t |
D |
|
||
1001 19 00 |
|
148 €/t |
D |
|
||
1001 91 90 |
|
95 €/t |
D |
|
||
1001 99 00 |
|
95 €/t |
D |
TQCW |
||
1002 10 00 |
|
93 €/t |
D |
|
||
1002 90 00 |
|
93 €/t |
D |
|
||
1003 90 00 |
|
93 €/t |
D |
|
||
1004 10 00 |
|
89 €/t |
D |
|
||
1004 90 00 |
|
89 €/t |
D |
|
||
1108 11 00 |
|
224 €/t |
D |
|
||
1108 12 00 |
|
166 €/t |
D |
|
||
1108 13 00 |
|
166 €/t |
D |
|
||
1108 14 00 |
|
166 €/t |
D |
|
||
1108 19 10 |
|
216 €/t |
D |
|
||
1108 19 90 |
|
166 €/t |
D |
|
||
1604 14 21 |
|
24 |
D |
|
||
1604 14 26 |
|
24 |
D |
|
||
1604 14 28 |
|
24 |
D |
|
||
1604 14 31 |
|
24 |
D |
|
||
1604 14 36 |
|
24 |
D |
|
||
1604 14 38 |
|
24 |
D |
|
||
1604 14 41 |
|
24 |
D |
|
||
1604 14 46 |
|
24 |
D |
|
||
1604 14 48 |
|
24 |
D |
|
||
1604 14 90 |
|
25 |
D |
|
||
1604 20 70 |
|
24 |
D |
|
||
1605 10 00 |
|
8 |
D |
|
||
1605 21 90 |
|
20 |
D |
TQShrimps |
||
1605 29 00 |
|
20 |
D |
TQShrimps |
||
1605 30 90 |
|
20 |
C |
|
||
1605 51 00 |
|
20 |
C |
|
||
1605 52 00 |
|
20 |
C |
|
||
1605 53 10 |
|
20 |
D |
|
||
1605 53 90 |
|
20 |
D |
|
||
1605 54 00 |
|
20 |
C |
|
||
1605 55 00 |
|
20 |
C |
|
||
1605 56 00 |
|
20 |
C |
|
||
1605 57 00 |
|
20 |
C |
|
||
1605 58 00 |
|
20 |
C |
|
||
1605 59 00 |
|
20 |
C |
|
||
1701 12 10 |
|
33,9 €/100 kg/net |
D |
|
||
1701 12 90 |
|
41,9 €/100 kg/net |
D |
|
||
1701 13 10 |
|
33,9 €/100 kg/net |
D |
|
||
1701 13 90 |
|
41,9 €/100 kg/net |
D |
|
||
1701 14 10 |
|
33,9 €/100 kg/net |
D |
|
||
1701 14 90 |
|
41,9 €/100 kg/net |
D |
|
||
1701 91 00 |
|
41,9 €/100 kg/net |
D |
|
||
1701 99 10 |
|
41,9 €/100 kg/net |
D |
|
||
1701 99 90 |
|
41,9 €/100 kg/net |
D |
|
||
2005 80 00 |
|
5,1 + 9,4 €/100 kg/net |
E |
TQSC |
||
2009 61 10 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
2009 69 19 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
2009 69 51 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
2009 69 59 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
2204 30 92 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
2204 30 94 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
2204 30 96 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
2204 30 98 |
|
Vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 2. lisa (lk 679–718) |
AV0+EP |
|
||
8702 10 11 |
|
16 |
C |
|
||
8702 10 19 |
|
16 |
C |
|
||
8702 10 91 |
|
10 |
C |
|
||
8702 10 99 |
|
10 |
C |
|
||
8702 90 11 |
|
16 |
C |
|
||
8702 90 19 |
|
16 |
C |
|
||
8702 90 31 |
|
10 |
C |
|
||
8702 90 39 |
|
10 |
C |
|
||
8702 90 90 |
|
10 |
C |
|
||
8703 21 10 |
|
10 |
C |
|
||
8703 22 10 |
|
10 |
D |
|
||
8703 22 90 |
|
10 |
D |
|
||
8703 23 11 |
|
10 |
D |
|
||
8703 23 19 |
|
10 |
D |
|
||
8703 23 90 |
|
10 |
D |
|
||
8703 24 10 |
|
10 |
D |
|
||
8703 24 90 |
|
10 |
D |
|
||
8703 31 10 |
|
10 |
D |
|
||
8703 31 90 |
|
10 |
D |
|
||
8703 32 11 |
|
10 |
D |
|
||
8703 32 19 |
|
10 |
D |
|
||
8703 32 90 |
|
10 |
D |
|
||
8703 33 11 |
|
10 |
D |
|
||
8703 33 19 |
|
10 |
D |
|
||
8703 33 90 |
|
10 |
D |
|
||
8703 90 10 |
|
10 |
C |
|
||
8703 90 90 |
|
10 |
C |
|
||
8704 21 10 |
|
3,5 |
B |
|
||
8704 21 31 |
|
22 |
B |
|
||
8704 21 39 |
|
22 |
B |
|
||
8704 21 91 |
|
10 |
B |
|
||
8704 21 99 |
|
10 |
B |
|
||
8704 22 10 |
|
3,5 |
B |
|
||
8704 22 91 |
|
22 |
B |
|
||
8704 22 99 |
|
22 |
B |
|
||
8704 23 10 |
|
3,5 |
B |
|
||
8704 23 91 |
|
22 |
B |
|
||
8704 23 99 |
|
22 |
B |
|
||
8704 31 10 |
|
3,5 |
B |
|
||
8704 31 31 |
|
22 |
B |
|
||
8704 31 39 |
|
22 |
B |
|
||
8704 31 91 |
|
10 |
B |
|
||
8704 31 99 |
|
10 |
B |
|
||
8704 32 10 |
|
3,5 |
B |
|
||
8704 32 91 |
|
22 |
B |
|
||
8704 32 99 |
|
22 |
B |
|
||
Märkus 1: |
käesolevas loetelus nimetatud tootevaliku määrab CN-kood komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1101/2014 |
|||||
Märkus 2: |
ex 0305 72 00 ja ex 0305 79 00 – ainult forellid ja lõhed CN-koodiga 0305 43 00 |
|||||
Märkus 3: |
ex 0306 16 10 , ex 0306 17 10 , ex 0306 26 10 ja ex 0306 27 10 – välja arvatud kontaktpakendis kogumahuga kuni 2 kg |
2-B LISA
LEPINGUOSALISTE DEKLARATSIOON TARIIFIKVOOTIDE HALDAMISE KOHTA
A JAGU
Deklaratsioon, mis käsitleb veise- ja vasikaliha ning sealiha tariifikvootide Euroopa Liidu poolset haldamist käesoleva lepingu alusel
1. |
Üldpõhimõtte kohaselt peaks tariifikvootide haldamine olema kaubanduse jaoks võimalikult soodne. Täpsemalt ei tohiks see vähendada ega muuta olematuks turulepääsu võimaldamise kohustusi, milles lepinguosalised on kokku leppinud, see peab olema läbipaistev ja prognoositav ning sellega tuleks minimeerida kauplejate tehingukulud ja maksimeerida kvootide kasutamise määrad ning püüda ära hoida võimalikku spekuleerimist. |
Impordilitsentside süsteemi ülesehitus
Kvartaalsed alaperioodid ühe perioodi tariifikvootide kasutamata koguste ülekandmisega teise perioodi
2. |
Turustusaasta kõigis neljas kvartalis tehakse litsentsitaotluste jaoks kättesaadavaks 25 % aastase tariifikvoodi kogusest. |
3. |
Kvartali lõpus endiselt saadaolevad kogused kantakse kuni turustusaasta lõpuni automaatselt üle järgmisesse kvartalisse. |
Impordilitsentside taotlemise tähtaeg
4. |
Impordilitsentsi taotluste vastuvõtmine lõpeb 45 kalendripäeva enne iga kvartali algust ja impordilitsents antakse välja hiljemalt 30 kalendripäeva enne asjaomase kvartali algust. |
5. |
Kui nõudlus litsentside järele ületab taotlusperioodil asjaomaseks kvartaliks saadaolevaid koguseid, antakse litsentsid võrdelistel alustel. |
6. |
Kui kvartali puhul saadaolevat kogust ei eraldata taotlusperioodi jooksul täielikult, tehakse ülejäänud kogus kättesaadavaks nõuetele vastavatele taotlejatele, kes saavad taotleda seda ülejäänud kvartali jooksul. Impordilitsentse antakse nõudluse korral välja automaatselt seni, kuni asjaomase ajavahemiku saadaolev kogus on täielikult ära jagatud. |
Litsentside kehtivus
7. |
Impordilitsents kehtib:
|
8. |
Impordilitsentse võib kasutada ükskõik millises Euroopa Liidu tollipunktis ja mitme saadetise jaoks. |
Kõlblikkuskriteeriumid
9. |
Kõlblikkuskriteeriumide kohaldamise ja kvootide eraldamise meetodi rakendamise tulemusel peaksid kvoodid minema isikutele, kes neid kõige tõenäolisemalt kasutavad, ning ei tohi tekkida imporditõkkeid. |
10. |
Taotlusperioodil kuuluvad nõuetele vastavate taotlejate hulka veise- ja vasikalihaimpordi puhul traditsioonilised veise-, piisoni- või vasikaliha importijad ning sealihaimpordi puhul traditsioonilised veise-, piisoni-, vasika- või sealiha importijad. |
11. |
Taotlusperioodile järgnevas kvartalis, mil litsentsid tehakse kättesaadavaks nõudluse korral, laiendatakse taotlejate kõlblikkuskriteeriume, et hõlmata hulgimüüjad ja akrediteeritud lihatöötlejad. |
Tagatised
Impordilitsentsi taotlustega seotud tagatised
12. |
Koos litsentsitaotlusega esitatakse tagatis, mille suurus on kuni 95 eurot veiseliha tonni ja kuni 65 eurot sealiha tonni kohta. |
Litsentsi üleandmine ja vastav tagatis
13. |
Litsentsid ei ole üleantavad. |
Litsentsi tagastamine ja vastav tagatis
14. |
Kasutamata litsentsikogused võib tagastada enne litsentsi aegumist hiljemalt neli kuud enne turustusaasta lõppu. Iga litsentsiomanik võib tagastada kuni 30 % oma individuaalse litsentsiga hõlmatud kogusest. Sellise koguse tagastamise korral vabastatakse 60 % vastavast tagatisest. |
15. |
Kõik tagastatud kogused tehakse viivitama kättesaadavaks teistele kõlblikele taotlejatele, kes saavad taotleda neid ülejäänud kvartali jooksul. Kui taotlusi ei esitata, kantakse asjaomased kogused üle järgmisesse kvartalisse. |
Tagatise vabastamine ning kogu tagatise vabastamine, kui on toimunud 95 % impordist
16. |
Tagatised vabastatakse proportsionaalselt iga kord pärast tegeliku impordi aset leidmist. |
17. |
Kui importija individuaalse litsentsiga hõlmatud kogusest on tegelikult imporditud 95 %, vabastatakse kogu tagatis. |
B JAGU
Deklaratsioon juustu tariifikvootide haldamise kohta Kanada poolt käesoleva lepingu alusel
1. |
Üldpõhimõtte kohaselt peaks tariifikvootide haldamine olema kaubanduse jaoks võimalikult soodne. Täpsemalt ei tohi see vähendada ega muuta olematuks turulepääsu võimaldamise kohustusi, milles lepinguosalised on kokku leppinud; see peab olema läbipaistev ja prognoositav, minimeerima kauplejate tehingukulusid, maksimeerima kvootide kasutamise määrasid ning püüdma ära hoida võimalikku spekuleerimist. |
2. |
Kõlblikkuskriteeriumide kohaldamise ja kvootide eraldamise meetodi rakendamise tulemusel peaksid kvoodid minema isikutele, kes neid kõige tõenäolisemalt kasutavad, ning ei tohi tekitada imporditõkkeid. |
Impordilitsentside süsteemi ülesehitus
3. |
Aastane tariifikvoodi kogus eraldatakse igal aastal kõlblikele taotlejatele. |
4. |
Tariifikvootide eraldamise meetod võimaldab igal aastal liituda uutel osalejatel. Üleminekuperioodil – esimesel kuni viiendal aastal – on igal aastal vähemalt 30 % tariifikvoodist kättesaadav uutele osalejatele. Pärast üleminekuperioodi lõppu – alates kuuendast aastast – on uutele osalejatele igal aastal kättesaadav vähemalt 10 % tariifikvoodi kogusest. |
5. |
Tariifikvoodi kogus eraldatakse kalendriaasta põhiselt. Kõikide huvitatud isikute taotlused võetakse vastu ja vaadatakse läbi kooskõlas põllumajandustoodete tariifikvootide haldamise käsitusleppe sätetega, nagu need on määratletud ministeeriumi 7. detsembri 2013. aasta otsuses WT/MIN(13)/39 põllumajanduskokkuleppe artiklis 2, mille kohaselt taotluste esitamiseks on ette nähtud neli kuni kuus nädalat. Import saab alata aasta esimesel päeval. |
6. |
Kui tariifikvooti ei eraldata lõikes 3 nimetatud taotlusprotsessi käigus ära täielikult, pakutakse saadaolevaid koguseid viivitamata nõuetele vastavatele taotlejatele proportsionaalselt neile eraldatud kogusele või vastavalt nõudlusele, kui kogused on pärast esimest pakkumist endiselt saadaval. |
Kõlblikkuskriteeriumid
7. |
Et vastata nõuetele, peab taotleja olema Kanada elanik ja tegutsema aasta jooksul pidevalt Kanada juustusektoris. |
8. |
Üleminekuperioodil – esimesel kuni viiendal aastal – on uus osaleja nõuetele vastav taotleja, kes ei ole Kanadas WTO raames juustu tariifikvoodi omanik. |
9. |
Pärast üleminekuperioodi lõppu – alates kuuendast aastast – on uus osaleja nõuetele vastav taotleja, kes ei ole Kanadas WTO raames juustu tariifikvoodi omanik või kellele ei ole eraldatud käesoleva lepingu alusel eelneval aastal tariifikvooti. |
10. |
Uut osalejat käsitatakse uue osalejana kolm aastat. |
11. |
Kui taotlejat ei käsitata enam uue osalejana, koheldakse teda samamoodi nagu kõiki teisi taotlejaid. |
12. |
Kanada võib otsustada piirata kvoodieraldiste suurust teatava protsendimääraga, kui see leitakse olevat vajalik, et edendada konkurentsivõimelist, õiglast ja tasakaalustatud impordikeskkonda. |
Eraldatud impordikvootide ja impordilubade kasutamine
13. |
Eraldatud tariifikvoot kehtib ühe kvoodiaasta või – juhul kui kvoot on antud pärast kvoodiaasta algust – ülejäänud kvoodiaasta jooksul. |
14. |
Et tagada impordi kooskõla siseturutingimustega ja viia miinimumini kaubandustõkked, on kvoodiomanikul tavaliselt õigus kasutada talle eraldatud kvooti tariifikvoodiga hõlmatud mis tahes toote importimiseks igal ajal aasta jooksul. |
15. |
Importija esitab talle eraldatud kvoodile tuginedes impordiloa taotluse kõikide tariifikvoodiga hõlmatud toote saadetiste kohta, mida ta kavatseb Kanadasse importida. Impordiload väljastatakse taotluse laekumise korral tavaliselt automaatselt Kanada valitsuse elektroonilise loasüsteemi kaudu. Kehtiva poliitika kohaselt tuleb impordiloa taotlus esitada hiljemalt 30 päeva enne kavandatavat impordikuupäeva ning lubade kehtivusaeg algab viis päeva enne ja lõpeb 25 päeva pärast impordikuupäeva. |
16. |
Load ei ole üleantavad. |
17. |
Impordiluba võidakse muuta või tühistada. |
18. |
Võidakse lubada eraldatud kvoodi üleandmist. |
19. |
Kvoodiomaniku suhtes, kes kasutab aasta jooksul vähem kui 95 % talle eraldatud kvoodist, võidakse kohaldada järgmisel aastal alakasutusest tulenevat trahvi, mis väljendub selles, et asjaomasele isikule eraldatakse kvoot, mis kajastab eelmise eraldise tegelikku kasutamist. Kvoodiomanikku, kelle suhtes kavatsetakse kohaldada alakasutusest tulenevat trahvi, teavitatakse trahvi kohaldamisest enne tariifikvoodi lõplikku eraldamist. |
20. |
Kvoodiomanik võib tagastada talle eraldatud kvoodi kasutamata koguse kindlaksmääratud kuupäevani. Tagastatud kogused loetakse alakasutuse trahvi kohaldamisel kasutatuks. Korduva tagastamise eest võidakse karistada. |
21. |
Tagastatud kogused tehakse pärast tagastamistähtaega tavaliselt kättesaadavaks huvitatud kvoodiomanikele, kes ei ole tagastanud ühtki oma kvoodi kasutamata kogust. Kui koguseid jääb pärast seda üle, võidakse neid pakkuda muudele huvitatud kolmandatele isikutele. |
22. |
Tagastamistähtajaks määratakse kuupäev, mis on piisavalt varajane, et anda tagastatud koguste kasutamiseks küllalt aega, ent samal ajal piisavalt hiline, et võimaldada kvoodiomanikel teha kindlaks oma impordivajadused aasta lõpuni – võimaluse korral jääb kõnealune tähtaeg kvoodiaasta keskpaika. |
4-A LISA
KOOSTÖÖ MOOTORSÕIDUKEID KÄSITLEVATE EESKIRJADE VALDKONNAS
Artikkel 1
Eesmärgid ja otstarve
1. Lepinguosalised kinnitavad Kanada ja Euroopa Ühenduse vahelist koostööd teaduse ja tehnoloogia valdkonnas.
2. Lepinguosalised kinnitavad oma ühiselt võetud kohustust parandada sõidukite ohutust ja keskkonnatoimet ning suurendada ühtlustamisjõupingutusi, mida tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) sõidukieeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi (WP.29) hallatava 1998. aasta üldise kokkuleppe (edaspidi „1998. aasta üldine kokkulepe“) raames.
3. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust suurendada oma jõupingutusi käesoleva peatüki ja kahekümne esimese peatüki („Õigusalane koostöö“) kohase õigusalase koostöö valdkonnas.
4. Lepinguosalised tunnistavad kummagi lepinguosalise õigust määrata kindlaks oma soovitud tervise-, ohutuse ning keskkonna- ja tarbijakaitse tase.
5. Lepinguosalised soovivad edendada koostööd ja suurendada ressursside tõhusat kasutust mootorsõidukite tehniliste eeskirjadega seotud küsimustes viisil, mis ei kahjusta kummagi lepinguosalise suutlikkust täita oma kohustusi.
6. Käesoleva lisa otstarve on tugevdada koostööd ja parandada suhtlust, sealhulgas teabevahetust, uute tehniliste eeskirjade või seonduvate standardite väljatöötamiseks tehtava mootorsõidukite ohutuse ja keskkonnatoime alase teadustegevuse valdkonnas, et edendada üldiste tehniliste eeskirjade kohaldamist ja tunnustamist 1998. aasta üldise kokkuleppe raames ning võimalikku tulevast lepinguosaliste vahelist ühtlustamist seoses täiustamise ja muu arenguga mootorsõidukite tehniliste eeskirjade või nendega seotud standardite valdkonnas.
Artikkel 2
Koostöövaldkonnad
Lepinguosalised püüavad jagada teavet ja teha koostööd seoses tegevusega järgmistes valdkondades:
a) |
tehniliste eeskirjade või seonduvate standardite väljatöötamine ja kehtestamine; |
b) |
tehniliste eeskirjade või seonduvate standardite rakendamisjärgne läbivaatamine; |
c) |
mootorsõidukite tehniliste eeskirjade või seonduvate standardite alase tarbijatele suunatud teabe väljatöötamine ja levitamine; |
d) |
sõidukeid käsitlevate uute ohutuseeskirjade või seonduvate standardite väljatöötamisega ning kõrgetasemelise heite vähendamise ja elektrisõidukite tehnoloogiaga seotud uuringute, teabe ja tulemuste vahetamine ning |
e) |
ohutuse või heitega seotud puudujääkide ja tehniliste eeskirjade eiramise kindlakstegemist käsitleva olemasoleva teabe vahetamine. |
Artikkel 3
Koostöövormid
Lepinguosalised püüavad jätkata mootorsõidukite tehniliste eeskirjade või seonduvate standardite valdkonnas avatud ja pidevat dialoogi. Selleks lepinguosalised:
a) |
kohtuvad vähemalt kord aastas (sh kohtumised, mis toimuvad WP.29 istungite raames) videokonverentsi vahendusel või silmast silma vaheldumisi Kanadas ja Euroopa Liidus; |
b) |
vahetavad teavet riigisiseste ja rahvusvaheliste programmide ja tegevuskavade, sealhulgas uute tehniliste eeskirjade või seonduvate standardite väljatöötamisega seotud teadusprogrammide kavandamise kohta; |
c) |
elavdavad ja edendavad ühiselt tehniliste eeskirjade suuremat rahvusvahelist ühtlustamist mitmepoolsete foorumite kaudu, nagu 1998. aasta üldine kokkulepe, sealhulgas tehes koostööd sellist tegevust toetavate algatuste kavandamisel; |
d) |
jagavad ja arutavad mootorsõidukite ohutuse ja keskkonna alaseid tehnilisi eeskirju või seonduvaid standardeid käsitlevaid teadus- ja arenduskavu; |
e) |
teevad ühisanalüüse, töötavad välja vastastikku kasulikke, praktilisi ja mugavaid metoodikaid ja käsitlusviise, et toetada ja hõlbustada mootorsõidukite tehniliste eeskirjade või seonduvate standardite väljatöötamist, ning |
f) |
töötavad välja koostööd käsitlevad lisasätted. |
Artikkel 4
ÜRO eeskirjade Kanada poolne inkorporeerimine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et Kanada on inkorporeerinud koos vajalikuks peetud kohandustega ÜRO eeskirjades sisalduvad tehnilised eeskirjad oma mootorsõidukite ohutuse eeskirjadesse (C.R.C., c. 1038), nagu need on loetletud 4-A-1 lisas.
2. Kanada säilitab oma õiguse kohandada oma õigusakte, sealhulgas muutes seda, millised ÜRO eeskirjad on inkorporeeritud tema õigusesse, või seda, mil viisil või kui suures ulatuses on kõnealused eeskirjad inkorporeeritud tema õigusesse. Enne selliste muudatuste tegemist teavitab Kanada Euroopa Liitu ja on valmis andma nõudmise korral teavet kõnealuste muudatuste põhjuste kohta. Kanada jätkab asjakohaste ÜRO eeskirjade tunnustamist, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneks madalam ohutuse tase kui kehtestatud muudatustega või kui see kahjustaks Põhja-Ameerika integratsiooni.
3. Lepinguosalised peavad tehnilisi konsultatsioone, et määrata hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kindlaks, kas 4-A-2 lisas loetletud ÜRO eeskirjades sisalduvad tehnilised eeskirjad tuleks samuti inkorporeerida koos mis tahes Kanada poolt vajalikuks peetavate kohandustega Kanada mootorsõidukite ohutuse eeskirjadesse. Kõnealused tehnilised eeskirjad tuleks inkorporeerida, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneks madalam ohutuse tase kui Kanada eeskirjadega või kui see kahjustaks Põhja-Ameerika integratsiooni
4. Samuti peavad lepinguosalised täiendavaid tehnilisi konsultatsioone, et määrata kindlaks, kas 4-A-2 lisasse tuleks lisada muid tehnilisi eeskirju.
5. Kanada koostab ja säilitab loetelu ÜRO eeskirjades sisalduvatest tehnilistest eeskirjadest, mis inkorporeeritakse Kanada mootorsõidukite ohutuse eeskirjadesse. Kanada teeb selle loetelu avalikkusele kättesaadavaks.
6. Püüdes edendada õigusnormide lähendamist, vahetavad lepinguosalised teavet, niivõrd kui see on võimalik, oma mootorsõidukite ohutusega seotud tehniliste eeskirjade kohta.
Artikkel 5
Teise lepinguosalise tehniliste eeskirjade arvessevõtmine
Kui lepinguosaline töötab mootorsõidukite ja nende osade jaoks välja uue tehnilise eeskirja või muudab olemasolevat, võtab ta arvesse teise lepinguosalise tehnilisi eeskirju, sealhulgas neid, mis on kehtestatud UNECE sõidukieeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi (WP.29) raames. Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral selgituse selle kohta, mil määral ta võttis oma uute tehniliste eeskirjade väljatöötamisel arvesse kõnealuse teise lepinguosalise tehnilisi eeskirju.
Artikkel 6
Koostöö Ameerika Ühendriikidega
Lepinguosalised tunnistavad oma ühist huvi teha mootorsõidukeid käsitlevate tehniliste eeskirjade valdkonnas koostööd Ameerika Ühendriikidega. Kui Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid sõlmivad lepingu või kokkuleppe oma vastavate mootorsõidukitega seotud tehniliste eeskirjade ühtlustamise kohta, teevad lepinguosalised koostööd, et määrata kindlaks, kas ka nemad peaksid sõlmima sarnase lepingu või kokkuleppe.
4-A-1 LISA
4-A lisa artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu
ÜRO eeskiri |
ÜRO eeskirja nimetus |
Täielikult või osaliselt ÜRO eeskirja hõlmav Kanada eeskiri |
Täielikult või osaliselt ÜRO eeskirja hõlmava Kanada eeskirja nimetus |
Nr 98 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite gaasilahendusega valgusallikatega varustatud esilaternate tüübikinnitust |
CMVSS 108 (*1) |
Valgustussüsteem ja valgust tagasi peegeldavad seadmed |
Nr 112 |
Ühtsed sätted mootorsõidukite selliste esilaternate tunnustamise kohta, mis kiirgavad asümmeetrilist lähituld või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
CMVSS 108 (*1) |
Valgustussüsteem ja valgust tagasi peegeldavad seadmed |
Nr 113 |
Ühtsed sätted mootorsõidukite selliste esilaternate tunnustamise kohta, mis kiirgavad asümmeetrilist lähituld või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampidega |
CMVSS 108 (*1) |
Valgustussüsteem ja valgust tagasi peegeldavad seadmed |
Nr 51 |
Ühtsed sätted vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite tunnustamise kohta mürataseme alusel |
CMVSS 1106 (*1) |
Müratase |
Nr 41 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorrataste tüübikinnitust seoses müraga |
CMVSS 1106 (*1) |
Müratase |
Nr 11 |
Ühtsed sätted sõidukite tüübikinnituse kohta seoses uksesulgurite ja uksekinnituskomponentidega |
CMVSS 206 (*1) |
Ukselukud ja uksekinnituskomponendid |
Nr 116 (ainult kasutustõkis) |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite kaitset omavolilise kasutamise eest (ainult kasutustõkis) |
CMVSS 114 (*1) |
Kasutustõkis ja veeremistõkis |
Nr 42 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses eesmiste ja tagumiste allasõidutõketega (kaitserauad jms) |
CMVSS 215 (*1) |
Kaitserauad |
Nr 78 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse L1-, L2-, L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega |
CMVSS 122 (*1) |
Mootorratta pidurisüsteemid |
Nr 8 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite asümmeetrilist lähituld, kaugtuld või mõlemat tuld kiirgavate ja halogeenhõõglampidega (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7, H8, H9, HIR1, HIR2 ja/või H11) varustatud esilaternate tüübikinnitust |
CMVSS 108 (*1) |
Valgustussüsteem ja valgust tagasi peegeldavad seadmed |
Nr 20 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite asümmeetrilist lähituld, kaugtuld või mõlemat tuld kiirgavate ja halogeenhõõglampidega (H4 lampidega) varustatud esilaternate tüübikinnitust |
CMVSS 108 (*1) |
Valgustussüsteem ja valgust tagasi peegeldavad seadmed |
Nr 31 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat tuld kiirgavate esitulede lamplaternate tüübikinnitust |
CMVSS 108 (*1) |
Valgustussüsteem ja valgust tagasi peegeldavad seadmed |
Nr 57 |
Mootorrataste ja mootorratastena käsitletavate sõidukite esilaternate tüübikinnituse ühtsed sätted |
CMVSS 108 (*1) |
Valgustussüsteem ja valgust tagasi peegeldavad seadmed |
Nr 72 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorrataste asümmeetrilist lähituld ja kaugtuld kiirgavate ja halogeenlampidega (HS1 lampidega) varustatud esilaternate tüübikinnitust |
CMVSS 108 (*1) |
Valgustussüsteem ja valgust tagasi peegeldavad seadmed |
Nr 13-H (ainult elek-trooniline stabiilsus-kontroll) |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõiduautode tüübikinnitust seoses pidurisüsteemiga (ainult elektrooniline stabiilsuskontroll) |
CMVSS 126 |
Elektroonilised stabiilsuskontrolli-süsteemid |
Nr 60 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse kaherattaliste mootorrataste ja mopeedide tüübikinnitust seoses juhi käitatavate juhtseadistega, kaasa arvatud juhtseadiste, märgulampide ja indikaatorite tähistus |
CMVSS 123 |
Mootorratta juhtseadised ja näidikud |
Nr 81 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad külghaagisega või külghaagiseta kaherattaliste mootorsõidukite tahavaatepeeglite tüübikinnitust seoses nende tahavaatepeeglite paigaldamisega juhtraua külge |
CMVSS 111 |
Peeglid |
(*1) Sõnastus seisuga 13. veebruar 2013.
4-A-2 LISA
4-A lisa artikli 4 lõikes 3 osutatud loetelu
ÜRO eeskiri |
ÜRO eeskirja nimetus |
Nr 12 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
Nr 17 |
Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses istmete, nende kinnituspunktide ja võimalike peatugedega |
Nr 43 |
Ühtsed sätted ohutute klaaspindade ja nende sõidukitele paigaldamise tüübikinnituse kohta |
Nr 48 |
Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega |
Nr 87 |
Mootorsõidukite päevatulelaternate tüübikinnituse ühtsed sätted |
Nr 53 |
Kategooria L3 sõidukite tüübikinnitust käsitlevad ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega |
Nr 116 |
Ühtsed tehnonõuded seoses mootorsõidukite kaitsega omavolilise kasutamise eest |
Nr 123 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukite tüübikinnitust seoses kohanduvate esitulede süsteemiga (AFS) |
5-A LISA
PÄDEVAD ASUTUSED
Euroopa Liidu pädevad asutused
1. |
Kontroll on jagatud liikmesriikide riiklike asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel. Seoses sellega kohaldatakse järgmisi sätteid:
|
Kanada pädevad asutused
2. |
Kui ei ole märgitud teisiti, vastutavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamise eest seoses kodumaiste, eksporditud ja imporditud loomade ja loomsete saaduste ning taimede ja taimsete saadustega ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetele ja -nõuetele vastavust kinnitavate veterinaarsertifikaatide väljastamise eest järgmised asutused:
|
5-B LISA
PIIRKONDLIKUD TINGIMUSED
Haigused, mille puhul võib vastu võtta piirkondadeks jaotamise otsuseid.
Haigused
1. |
Suu- ja sõrataud |
2. |
Vesikulaarne stomatiit |
3. |
Sigade vesikulaarhaigus |
4. |
Veiste katk |
5. |
Väikemäletsejaliste katk |
6. |
Veiste nakkav pleuropneumoonia |
7. |
Nodulaarne dermatiit |
8. |
Rift Valley palavik |
9. |
Lammaste katarraalne palavik |
10. |
Lammaste rõuged ja kitsede rõuged |
11. |
Hobuste Aafrika katk |
12. |
Sigade Aafrika katk |
13. |
Sigade klassikaline katk |
14. |
Teatamiskohustuslik lindude gripp |
15. |
Newcastle'i haigus |
16. |
Hobuste Venezuela entsefalomüeliit |
17. |
Episootiline hemorraagia (EHD) |
Veeloomade haigused
Lepinguosalised võivad arutada veeloomade haiguste loetelu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) veeloomade tervise koodeksi alusel.
5-C LISA
PIIRKONDLIKE TINGIMUSTE TUNNUSTAMISE PROTSESS
Loomahaigused
Lepitakse kokku hilisemas etapis.
Taimekahjurid
Lepitakse kokku hilisemas etapis.
5-D LISA
SAMAVÄÄRSUSE KINDLAKSMÄÄRAMISE, TUNNUSTAMISE JA SÄILITAMISE SUUNISED
Samaväärsuse kindlaksmääramine ja tunnustamine
Lepitakse kokku hilisemas etapis.
Samaväärsuse säilitamine
1. |
Kui lepinguosaline kavatseb võtta vastu või tunnistada kehtetuks sanitaar- ja fütosanitaarmeetme või seda muuta valdkonnas, mille puhul ta on tunnustanud artikli 5.6 lõike 3 punkti a kohaselt samaväärsust või artikli 5.6 lõike 3 punkti b kohaselt võimalust saavutada asjakohane kaitsetase, peaks asjaomane lepinguosaline:
|
2. |
Kui lepinguosaline võtab vastu või tunnistab kehtetuks sanitaar- ja fütosanitaarmeetme või muudab seda valdkonnas, mille puhul ta on tunnustanud samaväärsust või võimalust saavutada asjakohane kaitsetase, peaks importiv lepinguosaline jätkuvalt nõustuma vastavalt vajadusele kas artikli 5.6 lõike 3 punktis a sätestatud samaväärsuse või artikli 5.6 lõike 3 punktis b sätestatud asjakohase kaitsetaseme saavutamise võimaluse tunnustamisega kõnealuses valdkonnas, kuni ta on teatanud eksportivale lepinguosalisele, kas tuleb täita eritingimusi, ja – juhul kui see nii on – on need tingimused eksportivale lepinguosalisele esitanud. Importiv lepinguosaline peaks konsulteerima kõnealuste eritingimuste väljatöötamisel eksportiva lepinguosalisega. |
5-E LISA
SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE TUNNUSTAMINE
Üldmärkused
1. |
Kui lepinguosaline muudab käesolevas lisas loetletud sanitaar- ja fütosanitaarmeedet, kohaldatakse teiselt lepinguosaliselt pärit impordi suhtes muudetud sanitaar- ja fütosanitaarmeedet, võttes arvesse 5-D lisa punkti 2. Muudetud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed leiab kummagi lepinguosalise õigusalastest väljaannetest. |
2. |
Kui importiv lepinguosaline otsustab, et käesolevas lisas nimetatud eritingimus ei ole enam vajalik, teatab ta teisele lepinguosalisele kooskõlas artikliga 26.5, et ta ei kohalda enam kõnealust eritingimust teiselt lepinguosaliselt pärit impordi suhtes. |
3. |
Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et vajaduse korral kohaldatakse teiselt lepinguosaliselt pärit impordi suhtes importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeedet, mida ei ole käesolevas lisas nimetatud, või importiva lepinguosalise meedet, mis ei ole sanitaar- ja fütosanitaarmeede. |
A JAGU
Sanitaarmeetmed
Sanitaar- ja füto-sanitaar-meetme valdkond |
Eksport Euroopa Liidust Kanadasse |
Eksport Kanadast Euroopa Liitu |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Euroopa Liidu sanitaar- ja fütosanitaarmeede (-meetmed) |
Kanada sanitaar- ja fütosanitaarmeede (-meetmed) |
Eritingimus(ed) |
Kanada sanitaar- ja fütosanitaarmeede (-meetmed |
Euroopa Liidu sanitaar- ja fütosanitaarmeede (-meetmed) |
Eritingimus(ed) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sperma |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veised |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
Direktiiv 88/407 |
|
Seemendusjaam peab olema kliiniliselt vaba paratuberkuloosist |
|
Direktiiv 88/407 |
1. Veiste ensootiline leukoos: (seerum) ensüümimmuunsorptsioonanalüüs. Lisaks tuleks pärast tulevase doonorpulli võõrutamist teha tulevase doonorpulli emaloomale võimaluse korral ensüümimmuunsorptsioonanalüüs veiste ensootilise leukoosi suhtes, mis peab andma negatiivse tulemuse. Ensüümimmuunsorptsioonanalüüsi tegemist emalooma puhul nõutakse sperma eksportimisel Euroopa Liidu liikmesriikidesse juhul, kui sperma on kogutud doonorpullilt enne doonorpulli 24 kuu vanuseks saamist, ning kõnealuse analüüsi tulemus peab olema negatiivne. Kõnealust analüüsi ei nõuta, kui tulevane doonorpull on pärit Kanada karjast, mis on akrediteeritud seoses veiste ensootilise leukoosiga. 2. Veiste nakkav rinotrahheiit: (seerum) ensüümimmuunsorptsioonanalüüs. Veiste nakkava rinotrahheiidi suhtes negatiivsetes ettevõtetes, mis on heaks kiidetud seoses ekspordiga Euroopa Liitu, tuleb testida kaks korda aastas kõiki loomi veiste nakkava rinotrahheiidi suhtes. Üksnes veiste nakkava rinotrahheiidi suhtes negatiivsetel ettevõtetel on lubatud eksportida spermat Euroopa Liitu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Embrüod |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
In vivo viljastamise teel saadud veiseembrüod |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
Direktiiv 89/556 |
|
|
|
Direktiiv 89/556 Otsused
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Värske liha |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mäletsejalised, hobused, sead, kodulinnud, tehistingimustes peetavad hirved, küülikud ja silerinnalised linnud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
Määrused
|
|
|
|
Määrused
|
Vt A liide |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lihatooted |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mäletsejalised, hobused, sead, kodulinnud ja tehistingimustes peetavad ulukid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
Määrused
|
|
|
|
Määrused
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hakkliha, lihavalmistised |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mäletsejalised, hobused, sead, kodulinnud ja tehistingimustes peetavad ulukid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
Määrused
|
|
|
|
Määrused
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomne valk |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mäletsejalised, hobused, sead, kodulinnud ja tehistingimustes peetavad ulukid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
Määrused
|
|
|
|
Määrused
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Inimtoiduks ettenähtud sulatatud loomne rasv |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mäletsejalised, hobused, sead, kodulinnud ja tehistingimustes peetavad ulukid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
Määrused
|
|
|
|
Määrused
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Inimtoiduks ettenähtud loomasooled |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veised, lambad, kitsed ja sead |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
Määrused
|
|
Transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat käsitlevate Kanada eeskirjade järgimine |
|
Määrused
|
Transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat käsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade järgimine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kalandustooted ja elusad kahepoolmelised karploomad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Inimtoiduks ettenähtud kala ja kalandustooted |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
Määrused
|
|
Hermeetiliselt suletud mahutitesse pakendatud külmutamata suitsutatud kala soolasisaldus peab olema vähemalt 9 % (veefaasi meetod). Kanada ja Euroopa Liidu süsteemid tagavad mikrobioloogiliste nõuete seisukohast samaväärse kaitse. Mikrobioloogilised kriteeriumid, mida Kanada ja Euroopa Liit kasutavad lõpptoodete jälgimisel, on siiski mõnevõrra erinevad. Eksporditavate toodete puhul on eksportija ülesanne tagada, et tooted vastavad importiva riigi toiduohutuskriteeriumidele. |
|
Määrused
|
Kanada ja Euroopa Liidu süsteemid tagavad mikrobioloogiliste nõuete seisukohast samaväärse kaitse. Mikrobioloogilised kriteeriumid, mida Kanada ja Euroopa Liit kasutavad lõpptoodete jälgimisel, on siiski mõnevõrra erinevad. Eksporditavate toodete puhul on eksportija ülesanne tagada, et tooted vastavad importiva riigi toiduohutuskriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Inimtoiduks ettenähtud siseelunditest puhastatud ja ilma peata kalad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
Direktiiv 2006/88 |
|
|
|
Direktiiv 2006/88 Määrus 1251/2008 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Inimtoiduks ettenähtud elusad kahepoolmelised karploomad, sealhulgas okasnahksed, mantelloomad ja meriteod |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
Määrused
|
|
Kanada ja Euroopa Liidu süsteemid tagavad mikrobioloogiliste nõuete seisukohast samaväärse kaitse. Mikrobioloogilised kriteeriumid, mida Kanada ja Euroopa Liit kasutavad lõpptoodete jälgimisel, on siiski mõnevõrra erinevad. Eksporditavate toodete puhul on eksportija ülesanne tagada, et tooted vastavad importiva riigi toiduohutuskriteeriumidele. |
|
Määrused
|
Elusaid kahepoolmelisi karploomi kontrollitakse riskipõhisel tasandil diarreetilise koorikloomamürgi suhtes. Kanada ja Euroopa Liidu süsteemid tagavad mikrobioloogiliste nõuete seisukohast samaväärse kaitse. Mikrobioloogilised kriteeriumid, mida Kanada ja Euroopa Liit kasutavad lõpptoodete jälgimisel, on siiski mõnevõrra erinevad. Eksporditavate toodete puhul on eksportija ülesanne tagada, et tooted vastavad importiva riigi toiduohutuskriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kanadast harrastuspüügiloa alusel püütud kalad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
|
|
|
|
Määrused
|
Kanadast importija nimega harrastuspüügiloa alusel püütud kalade puhul kehtivad järgmised tingimused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Pastöriseeritud või pastöriseerimata (või madalal kuumusel töödeldud) piimast ja toorpiimast valmistatud juust, mis on küpsenud vähemalt 60 päeva |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahvatervis |
Määrused
|
|
Kanada ja Euroopa Liidu süsteemid tagavad mikrobioloogiliste nõuete seisukohast samaväärse kaitse. Mikrobioloogilised kriteeriumid, mida Kanada ja Euroopa Liit kasutavad lõpptoodete jälgimisel, on siiski mõnevõrra erinevad. Eksporditavate toodete puhul on eksportija ülesanne tagada, et tooted vastavad importiva riigi toiduohutuskriteeriumidele |
|
Otsus 2011/163 määrused
|
Kanada ja Euroopa Liidu süsteemid tagavad mikrobioloogiliste nõuete seisukohast samaväärse kaitse. Mikrobioloogilised kriteeriumid, mida Kanada ja Euroopa Liit kasutavad lõpptoodete jälgimisel, on siiski mõnevõrra erinevad. Eksporditavate toodete puhul on eksportija ülesanne tagada, et tooted vastavad importiva riigi toiduohutuskriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomasooled, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sead |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
Määrus 1069/2009 |
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kondid, sarved ja sõrad (v.a jahu) ning nendest valmistatud tooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
|
|
Määrus 1069/2009 |
Otsuses 97/534 ette nähtud sertifikaat |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veri ja veretooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mäletsejad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
Määrus 1069/2009 |
|
Transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat käsitlevate Kanada eeskirjade järgimine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mesindustooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
Määrus 1069/2009 |
|
Toode on läbinud töötluse, nt külmkuivatamise, kiiritamise või vaakumpakendamise |
|
Määrus 1069/2009 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vill, suled ja loomakarvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vill |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
Määrus 1069/2009 |
|
Päritolusertifikaat |
|
Määrus 1069/2009 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seaharjased |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
Määrus 1069/2009 |
|
Päritolusertifikaat |
|
Määrus 1069/2009 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Inimtoiduks ettenähtud koorega munad ja munatooted |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Loomatervis |
Direktiivid
|
|
|
Munatooted – impordimenetlused, AHPD-DSAE-IE-2001-5-3, 20. detsember 1995 |
Direktiivid
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Valdkonnaülesed küsimused |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ettevõtete loetlemine |
Määrused
|
|
Värske liha ja lihatoodete puhul nõutakse loetelu koostamist |
|
Määrused
|
Ettevõtete loetelu nõudmise korral kehtivad kõikide rahvatervise seisukohast heaks kiidetud loomade ja loomsetest saadustest saadud kaupade suhtes järgmised tingimused:
Euroopa Liit ajakohastab ja avaldab ettevõtete loetelu ilma tarbetu viivituseta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vesi |
Direktiiv 98/83 |
|
|
|
Direktiiv 98/83 |
|
A LIIDE
ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE SEOSES TEATUD EKSPORDIGA KANADAST EUROOPA LIITU
1. Transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat käsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade järgimine.
2. Rümpade puhul ei tohi kasutada katteid.
3. Saastatusest puhastamist käsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade järgimine.
4. Eksportimisel Soome ja Rootsi mikrobioloogilise uurimise eeskirjade järgimine, nagu on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1688/2005.
5. Tapaeelne kontroll
Kohaldatakse tavapärase tapaeelse kontrolli menetlusi, tingimusel et Euroopa Liitu eksportimiseks hukatavate loomade tapaeelse kontrolli tegemisel viibib hoones CFIA veterinaar.
6. Tapajärgne kontroll
a) |
sealiha: vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2015/1375:
|
b) |
üle 6 kuu vanused veised:
|
c) |
koduloomadena peetavad kabjalised: vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2015/1375 kontrollitakse skeletilihast keeritsusside suhtes, kasutades CFIA heaks kiidetud valideeritud tehisseede meetodit, CFIA laboris või CFIA poolt selleks sertifitseeritud laboris; |
d) |
tehistingimustes peetavad ulukid – metssead: vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2015/1375 kontrollitakse skeletilihast keeritsusside suhtes, kasutades CFIA heaks kiidetud valideeritud tehisseede meetodit, CFIA laboris või CFIA poolt selleks sertifitseeritud laboris. |
7. Korrapärane üldise hügieeni kontroll
Tegevuse eel ja ajal kohaldatavate Kanada sanitaarnõuete kõrval kohaldatakse nõudeid, mis käsitlevad toodete kontrollimist E. coli ja salmonella suhtes Ameerika Ühendriikide puhul ja mis on kirjas CFIA lihahügieeni käsitleva menetluskäsiraamatu 11. peatüki USAd käsitleva osa T lisas „Kontrollimine Escherichia coli (E. coli) suhtes tapamajades“ ja U lisas „USA põllumajandusministeeriumi kehtestatud tulemuslikkuse nõuded seoses salmonellaga“.
8. Importiva lepinguosalise mikrobioloogiliste toiduohutuskriteeriumide täitmine.
B JAGU
Fütosanitaarmeetmed
Lepitakse kokku hilisemas etapis.
5-F LISA
ETTEVÕTETE JA RAJATISTE HEAKSKIITMINE
Tingimused ja menetlused artikli 5.7 lõike 4 punkti b kohaldamisel on järgmised:
a) |
importiva lepinguosalise pädev asutus on andnud toote impordiks loa, kui seda nõutakse; |
b) |
eksportiva lepinguosalise pädev asutus on asjaomase ettevõtte või rajatise heaks kiitnud; |
c) |
eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel on volitus ettevõtte või rajatise heakskiit peatada või tühistada ja |
d) |
eksportiv lepinguosaline on esitanud importiva lepinguosalise nõutud teabe. |
5-G LISA
TAIMETERVIST KÄSITLEVATE IMPORDI ERINÕUETEGA SEOTUD MENETLUS
Menetluse põhieesmärk on, et lepinguosaline koostaks ja säilitaks vastavalt oma võimetele reguleeritud kahjurite loetelu kaupade jaoks, mille puhul tuntakse tema territooriumil muret fütosanitaarnõuete täitmise pärast.
1. |
Kui lepinguosalised kinnitavad ühiselt konkreetse kauba esmatähtsust, peaks importiv lepinguosaline koostama lepinguosaliste kindlaksmääratava aja jooksul asjaomase kauba jaoks esialgse kahjurite loetelu, kui ta on saanud eksportivalt lepinguosaliselt teabe:
|
2. |
Importiva lepinguosalise esialgne kahjurite loetelu võib sisaldada kahjureid, mis on tema territooriumil juba reguleeritud. Samuti võib see sisaldada võimalikke karantiinseid taimekahjustajaid, mille puhul importiv lepinguosaline võib nõuda kahjuriohu analüüsi, kui kooskõlas lõikega 3 on kinnitatud kauba esmatähtsust. |
3. |
Kauba puhul,
peaks importiv lepinguosaline astuma sammud, mis on vajalikud reguleeritud kahjurite loetelu koostamiseks ja asjaomase kauba jaoks impordi eritingimuste kehtestamiseks. |
4. |
Kui importiv lepinguosaline kehtestab konkreetse kauba jaoks seoses impordi eritingimuste täitmisega rohkem kui ühe fütosanitaarmeetme, peaks eksportiva lepinguosalise pädev asutus teatama importiva lepinguosalise pädevale asutusele, millist meedet või milliseid meetmeid ta sertifitseerimise alusena kasutab. |
5-H LISA
AUDITI VÕI KONTROLLI PÕHIMÕTTED JA SUUNISED
Lepitakse kokku hilisemas etapis.
5-I LISA
EKSPORDI SERTIFITSEERIMINE
Loomade ja loomsete saaduste veterinaarsertifikaadil esitatava kinnituse näidis
1. |
Ametlikud veterinaarsertifikaadid hõlmavad nende toodete saadetisi, millega lepinguosalised omavahel kauplevad. |
Terviseohutuse kinnitused
2. |
Samaväärsuses on kokku lepitud. Kasutada tuleb terviseohutuse kinnituse näidist (meetmete või sertifitseerimissüsteemide samaväärsus). Vt 5-E lisa. |
„Eespool kirjeldatud [märkida toode] vastavad asjakohas(t)ele [Euroopa Liidu / Kanada] (*1) sanitaar- ja fütosanitaarmeetme(te)le ja -nõudele (-nõuetele), mis on tunnistatud samaväärseks [Kanada / Euroopa Liidu] (*) sanitaar- ja fütosanitaarmeetme(te) ja -nõudega (-nõuetega), nagu on sätestatud Kanada ja Euroopa Liidu laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu 5-E lisas [, ning 5-E lisas sätestatud eritingimus(t)ele] (*).
3. |
Kuni samaväärsusel põhinevate sertifikaatide vastuvõtmiseni kasutatakse olemasolevat sertifitseerimist. |
Sertifitseerimise ametlikud keeled
4. |
|
Sertifitseerimisvahendid
5. |
Sertifikaadi originaalil esitatud teavet võib vahetada paberil või turvalise elektroonilise andmeedastussüsteemi kaudu, mis annab võrdväärsed sertifitseerimistagatised. Eksportiv lepinguosaline võib teostada ametliku sertifitseerimise elektrooniliselt, kui importiv lepinguosaline on teinud kindlaks, et on tagatud samaväärne turvalisus, mis hõlmab digiallkirja ja salgamise vääramise mehhanismi kasutamist. Importiva lepinguosalise nõusoleku kasutada ainult elektroonilist sertifitseerimist võib märkida kirjavahetuse kaudu ühte käesoleva peatüki lisadest või registreerida kirjavahetuse kaudu kooskõlas artikli 5.14 lõikega 8. |
6. |
Euroopa Liit võib esitada oma impordisertifikaadid 5-E lisas nimetatud samaväärsusstaatusega Kanada elusloomade ja loomsete saaduste jaoks kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemis (TRACES). |
5-J LISA
IMPORDIKONTROLLID JA LÕIVUD
A JAGU
Kontrollide sagedus
Lepinguosalised võivad vajaduse korral oma vastutusalasse jäävate kontrollide sagedust, võttes arvesse eksportiva lepinguosalise kohaldatavate ekspordieelsete kontrollide laadi, importiva lepinguosalise varasemaid kogemusi eksportivalt lepinguosaliselt imporditud toodetega, samaväärsuse tunnustamisel tehtud edusamme või muude käesolevas lepingus sätestatud meetmete või konsultatsioonide tulemusel.
Tabel 1.
Elusloomade, loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste saadetiste piirikontrollide sagedus
Piirikontrolli liik |
Artikli 5.10 lõikes 1 nimetatud tavaline sagedus |
||
1. Dokumentide ja identsuskontroll Kumbki lepinguosaline teeb kõikide saadetiste dokumentide ja identsuskontrolli |
|
||
|
|
||
Elusloomad |
100 % |
||
Sperma, embrüod ja munarakud |
10 % |
||
Inimtoiduks ettenähtud loomsed saadused Värske liha, sh rups, ning nõukogu direktiivis 92/5/EMÜ määratletud tooted veise-, lamba-, kitse, sea- ja hobuslaste lihast Terved munad Pekk ja sulatatud rasvad Loomasooled Želatiin Kodulinnuliha ja -tooted Küülikuliha, ulukiliha (looduslikes tingimustes elavatelt / tehistingimustes peetavatelt loomadelt) ja sellest valmistatud tooted Piim ja piimatooted Munatooted Mesi Kondid ja nendest valmistatud tooted Lihavalmistised ja hakkliha Konnakoivad ja teod |
10 % |
||
Loomsed saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks Pekk ja sulatatud rasvad Loomasooled Piim ja piimatooted Želatiin Kondid ja nendest valmistatud tooted Kabiloomade nahad Jahitrofeed Töödeldud lemmikloomatoit Tooraine lemmikloomatoidu tootmiseks Tooraine, veri, verepreparaadid, näärmed ja elundid kasutamiseks farmaatsias või tehnilisel otstarbel Töödeldud loomne valk (pakendatud) Harjased, vill, karvad ja suled Sarved ja kabjad ning nendest valmistatud tooted Mesindustooted Haudemunad Sõnnik Hein ja põhk |
10 % |
||
Töödeldud loomne valk, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks (pakendamata) |
100 % kuue järjestikuse saadetise puhul (nagu on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 1069/2009); kui need järjestikused analüüsid on negatiivsed, vähendatakse samast allikast pärit pakendamata saadetistest võetavate juhuslike proovide sagedust 20 %ni. Kui üks nendest juhuslikest proovidest osutub positiivseks, peab pädev asutus võtma proovi igast samast allikast pärit partiist, kuni kuus järjestikust analüüsi osutuvad taas negatiivseks. |
||
Elusad kahepoolmelised limused |
15 % |
||
Inimtoiduks ettenähtud kala ja kalandustooted Kalatooted hermeetiliselt suletud mahutites, mis on ette nähtud hoidma toodet stabiilsena ümbritseva õhu temperatuuri suhtes, värske ja külmutatud kala, kuivatatud kalandustooted, soolatud kalandustooted või kuivatatud ja soolatud kalandustooted |
15 % |
||
Muud kalandustooted Elusad vähid või värsked roogitud kalad, ilma peata, mida ei ole muul moel käsitsi töödeldud |
2 % |
Käesoleva lisa kohaldamisel on „sdetis“ sama tüüpi toodete kogus, mis on hõlmatud sama veterinaarsertifikaadi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast eksportivast käesoleva lepingu osaliseks olevast riigist või selle osast.
B JAGU
Lõivud
Lepitakse kokku hilisemas etapis.
8-A LISA
SUNDVÕÕRANDAMINE
Lepinguosalised kinnitavad oma ühist arusaama sellest, et
1. |
Sundvõõrandamine võib olla otsene või kaudne:
|
2. |
Et määrata kindlaks, kas lepinguosalise meede või rida meetmeid kujutab endast konkreetses olukorras kaudset sundvõõrandamist, on vaja juhtumi- ja faktipõhist uurimist, mille käigus võetakse muude tegurite hulgas arvesse:
|
3. |
Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et lepinguosalise mittediskrimineerivad meetmed, mis on kavandatud ja mida kohaldatakse selleks, et kaitsta õiguspäraseid üldsuse heaolu eesmärke, nagu tervis, ohutus ja keskkond, ei kujuta endast kaudset sundvõõrandamist, välja arvatud sel harval juhul, mil meetme või meetmete rea mõju on nii ränk, et on meetme või meetmete rea eesmärgi saavutamiseks selgelt ülemäärane. |
8-B LISA
VALITSEMISSEKTORI VÕLG
1. |
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: „kokkulepitud restruktureerimine“ – lepinguosalise võla restruktureerimine või ümberkorraldamine, mis on toimunud:
võlainstrumenti„reguleeriv õigus“ – võlainstrumendi suhtes kohaldatava jurisdiktsiooni õigusaktid. |
2. |
Ei tohi olla esitatud ühtki nõuet seoses asjaoluga, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse C ja D jao kohast kohustust, või kui selline nõue on juba esitatud, ei tohi selle menetlemine F jao alusel kesta, kui restruktureerimine on nõude esitamise ajal kokkulepitud restruktureerimine või muutub kokkulepitud restruktureerimiseks pärast sellise nõude esitamist, välja arvatud nõue seoses asjaoluga, et restruktureerimisega rikutakse artiklit 8.6 või 8.7. |
3. |
Olenemata artikli 8.22 lõike 1 punktist b ja kooskõlas lõikega 2 ei tohi lepinguosalise investor esitada F jao alusel nõuet seoses asjaoluga, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse C ja D jao kohast kohustust (v.a artiklit 8.6 või 8.7), (1) enne kui nõude esitaja artikli 8.19 kohasest kirjaliku konsultatsioonitaotluse esitamisest on möödunud 270 päeva. |
4. |
Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et lepinguosalise võlg tähendab lepinguosalise mis tahes valitsemistasandi võlainstrumenti. |
(1) Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et ainuüksi erinev kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab teatud investoritele või investeeringutele õiguspäraste poliitikaeesmärkide alusel seoses võlakriisi või selle ohuga, sealhulgas erinev kohtlemine, mis tuleneb võla restruktureerimise nõuete täitmisest, ei kujuta endast artikli 8.6 või 8.7 rikkumist.
8-C LISA
VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORRA KEHTIVUSE KITSENDUS
Kanada otsuse suhtes, mis on tehtud pärast Kanada investeerimisseaduse (R.S.C. 1985, c. 28 (1st Supp.)) kohast läbivaatamist selle kohta, kas lubada või mitte lubada läbivaadatud investeeringu tegemist, ei kohaldata F jao sätteid vaidluste lahendamise kohta ega kahekümne üheksandat peatükki („Vaidluste lahendamine“). Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et kõnealune kitsendus ei piira lepinguosalise õigust tugineda kahekümne üheksandale peatükile („Vaidluste lahendamine“) seoses meetme kokkusobivusega lepinguosalise reservatsioonidega, mis on sätestatud I, II või III lisas esitatud lepinguosalise loendis.
8-D LISA
ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 8.12 LÕIKE 6 KOHTA
Võttes arvesse seda, et investori ja riigi vahelisi vaidlusi lahendav kohus on ette nähtud artikli 8.18 lõikes 1 nimetatud kohustuste jõustamiseks ega ole mehhanism riigisiseste kohtute otsuste edasikaebamiseks, tuletavad lepinguosalised meelde, et kummagi lepinguosalise riigisisesed kohtud vastutavad intellektuaalomandiõiguste olemasolu ja kehtivuse kindlaksmääramise eest. Veel tunnistavad lepinguosalised, et kummalgi lepinguosalisel on võimalus määrata kindlaks sobiv meetod käesoleva lepingu intellektuaalomandialaste sätete rakendamiseks oma õigussüsteemis ja oma tavade kohaselt. Lepinguosalised lepivad kokku, et vaatavad intellektuaalomandiõiguste ja investeerimiskorra vahelise seose läbi kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist või lepinguosalise taotluse korral. Lisaks sellele läbivaatamisele võivad lepinguosalised vajalikul määral esitada siduvaid tõlgendusi, et tagada käesoleva lepingu kohase investeeringute kaitse kohaldamisala õige tõlgendamine kooskõlas artikli 8.31 lõikega 3.
8-E LISA
ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLITE 8.16, 9.8 JA 28.6 KOHTA
Seoses artiklitega 8.16, 9.8 („Eeliste keelamine“) ja 28.6 („Riiklik julgeolek“) kinnitavad lepinguosalised oma arusaama, et meetmed, mis on seotud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisega, hõlmavad inimõiguste kaitset.
8-F LISA
KANADA DEKLARATSIOON KANADA INVESTEERIMISSEADUSE KOHTA
Kanada tõstab käesoleva lepingu rakendumisel Kanada investeerimisseaduse (R.S.C. 1985, c. 28 (1st Supp.)) kohase läbivaatamise puhul kohaldatavat künnist 1,5 miljardi Kanada dollarini.
Mis tahes muudatuse tegemisel Kanada investeerimisseadusesse kehtib nõue, et muudatusega ei tohi väheneda Kanada investeerimisseaduse kooskõla käesolevas lepingus sätestatud investeerimiskohustustega.
Nagu on sätestatud Kanada investeerimisseaduse reservatsioonis (I-C-1 lisa), kohaldatakse kõrgemat künnist Kanada ettevõtte omandamisel, kui omandaja on Euroopa Liidu investor, kes ei ole riigiettevõte. Selle kindlaksmääramisel, kas omandaja on Euroopa Liidu investor, lähtutakse sellest, kas seaduslikku omandajat kontrollib Euroopa Liidu kodanik, või enamusosaluse puudumise korral sellest, kas tegelikku omandajat kontrollib Euroopa Liidu kodanik, näiteks hääleõiguse omamise või juhatuse liikmete kodakondsuse kaudu. Lisaks kohaldatakse kõrgemaid künniseid Euroopa Liidu ettevõtete suhtes, mida kontrollivad selliste Kanada olemasolevate vabakaubanduslepingupartnerite kodanikud, kellega koos on Kanada võtnud investeerimiskohustused.
Kanada teeb oma investeerimisseadusesse muudatused, mis on vajalikud eespool nimetatud kõrgema läbivaatamiskünnise kohaldamiseks käesoleva lepingu jõustumisel.
9-A LISA
SEISUKOHT VÕRDSE KOHTLEMISE KOHTA TEENUSTE PIIRIÜLESEL OSUTAMISEL
1. |
Euroopa Liit ja Kanada on järgmisel ühisel seisukohal seoses artikli 9.3 kohaldamisega kohtlemise suhtes, mille tagab provintsi või territooriumi valitsus Kanadas või Euroopa Liidu liikmesriigi valitsus või valitsus Euroopa Liidu liikmesriigis artiklis 9.1 määratletud teenuste piiriülesel osutamisel või juhul, kui lepinguosalise füüsiline isik osutab teenust teise lepinguosalise territooriumil. |
2. |
Vastavalt artiklile 9.3 ei taga lepinguosaline teise lepinguosalise isikule või selle isiku osutatavale teenusele „vähemalt sama soodsa kohtlemise, nagu ta tagab sarnases olukorras oma teenuseosutajatele ja teenustele“, kui:
|
3. |
Euroopa Liidu puhul hõlmab lõige 2 eeskätt kohtlemist, mis on tagatud 13. detsembril 2007 Lissabonis allkirjastatud Euroopa Liidu toimimise lepinguga seoses isikute ja teenuste vaba liikumisega, ning kohtlemist, mis on tagatud kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud mis tahes meetmega. Euroopa Liidu liikmesriigi valitsus või valitsus Euroopa Liidu liikmesriigis võib kohelda Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel soodsamalt füüsilisi isikuid, kes on mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, või ettevõtteid, mis on loodud kooskõlas mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus, ning nende füüsiliste isikute või ettevõtete pakutavaid teenuseid. |
4. |
Kanada puhul hõlmab lõige 2 eelkõige kohtlemist, mis on tagatud 18. juuli 1994. aasta Kanada sisekaubanduslepinguga Kanada valitsuse ning Kanada provintside ja territooriumide vahel, ning kohtlemist, mis on tagatud sisekaubanduslepingu kohaselt vastu võetud mis tahes meetmega ning isikute ja teenuste vaba liikumist käsitlevate piirkondlike lepingute mis tahes meetmega. Kanada provintsi või territooriumi valitsus võib kohelda sisekaubanduslepingu ja kõnealuste piirkondlike lepingute alusel soodsamalt füüsilisi isikuid, kes elavad sisekaubanduslepingu või piirkondliku lepingu osapoole territooriumil, või ettevõtteid, mis on loodud kooskõlas sisekaubanduslepingu või piirkondliku lepingu osapoole õigusega ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub Kanadas, ning nende füüsiliste isikute või ettevõtete pakutavaid teenuseid. |
9-B LISA
SEISUKOHT UUTE TEENUSTE KOHTA, MIDA EI OLE LIIGITATUD ÜRO 1991. AASTA ÜHTSES TOOTEKLASSIFIKAATORIS (CPC)
1. |
Lepinguosalised lepivad kokku, et kaheteistkümnendat peatükki („Riiklikud eeskirjad“) ning artikleid 9.3, 9.5 ja 9.6 ei kohaldata sellise uue teenusega seotud meetme suhtes, mida ei ole võimalik 1991. aasta CPCs liigitada. |
2. |
Kumbki lepinguosaline teavitab võimaluse korral teist lepinguosalist, enne kui ta võtab seoses lõikes 1 nimetatud uue teenusega vastu meetme, mis ei ole kooskõlas kaheteistkümnenda peatükiga („Riiklikud eeskirjad“) ega artiklitega 9.3, 9.5 ja 9.6. |
3. |
Lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised läbirääkimisi, et lisada uus teenus käesoleva lepingu kohaldamisalasse. |
4. |
Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et lõiget 1 ei kohaldata olemasoleva teenuse suhtes, mida on võimalik 1991. aasta CPCs liigitada, kuid mida ei olnud varem võimalik piiriüleselt osutada, kuna see ei olnud tehniliselt teostatav. |
9-C LISA
SEISUKOHT KULLERITEENUSTE KOHTA
1. |
Lepinguosalised on järgmisel ühisel seisukohal seoses artikli 8.2 („Kohaldamisala“) lõike 2 punkti a ja artikli 9.2 („Kohaldamisala“) lõike 2 punkti e kohaldamisega. |
2. |
Lepinguosalised kinnitavad, et kulleriteenused on hõlmatud kaheksanda peatükiga („Investeerimine“) ja üheksanda peatükiga („Piiriülene teenustekaubandus“) kooskõlas kohaldatavate reservatsioonidega, mis on sätestatud I ja II lisas esitatud lepinguosaliste loendites. Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et kulleriteenustele kaheksanda ja üheksanda peatüki alusel tagatud kohtlemine ei hõlma kulleriteenuste osutajatele lennuliikluse õiguste andmist. Nende õiguste suhtes kohaldatakse 17. detsembril 2009 Brüsselis ja 18. detsembril 2009 Ottawas allkirjastatud lennutranspordilepingut Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel. |
10-A LISA
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE KONTAKTPUNKTIDE LOETELU
Käesolevas lisas kasutatud lühendid on lahti seletatud 10-E lisa punktis 8.
AT
Elamislubade ja viisadega seotud küsimustes:
|
Osakond III/4 – elukoha-, perekonnaseisu- ja kodakondsusküsimused |
|
Föderaalne siseministeerium |
Tööturuküsimustes:
|
ELi tööturuseadused ja tööturuseadustega seotud rahvusvahelised suhted |
|
Föderaalne töö-, sotsiaal- ja tarbijakaitseministeerium |
BE
Majanduse peadirektoraat
Kaubanduspoliitika
BG
Rahvusvahelise töörände ja -vahenduse direktor
Tööhõiveamet
CY
Rahvastikuregistri ja rändeosakonna direktor
Siseministeerium
CZ
Tööstus- ja kaubandusministeerium
Ühtse kaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste kaubandusorganisatsioonide osakond
DE
Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu nõustaja
Kanada-Saksamaa tööstus- ja kaubanduskoda
DK
Tööturu- ja värbamisamet
Tööhõiveministeerium
EE
Politsei- ja piirivalveameti direktor
Siseministeerium
EL
Õiguse, siseasjade ja Schengeni küsimuste direktoraat
Välisministeerium
ES
Tööhõive- ja sotsiaalkindlustusministeerium
Majandus- ja konkurentsiministeerium – Kaubanduse ja investeeringute peadirektoraat
FI
Rändeüksus, töötavate isikute osakond
Sisserändeteenistus
FR
Välismaalaste peadirektoraat
Siseministeerium
HR
Kaubanduspoliitika osakonna direktor
Välis- ja Euroopa asjade ministeerium
HU
Kaubanduspoliitika osakond
Välisministeerium ja väliskaubanduse ministeerium
IE
Sisserände- ja kodakondsuspoliitika talitus
Naturalisatsiooni- ja sisserändeteenistus
IT
Kaubanduspoliitika peadirektoraat
Majandusarengu ministeerium
LT
Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide talitus
Välismajandussuhete osakond
Välisministeerium
LU
Passi-, viisa- ja legaliseerimisbüroo
Välisministeerium
LV
Kodakondsus- ja migratsiooniamet
MT
Kodakondsus- ja väljasaatmisküsimuste direktor
Kodakondsus- ja väljasaatmisküsimuste osakond
Siseasjade ja riikliku julgeoleku ministeerium
NL
Rahvusvaheliste majandussuhete peadirektoraat
Välisministeerium
PT
Konsulaarasjade ja Portugali kogukondade peadirektoraat
Välisministeerium
PL
Kaubanduspoliitika osakond
Majandusministeerium
RO
Rändedirektoraat, riigis elavate/viibivate ELi kodanike, EMP riikide kodanike ja kolmandate riikide kodanike üksus
Sisserände peainspektsioon
SE
Kommertskolleegium
Justiitsministeerium, rände- ja varjupaigapoliitika talitus
SI
Rändepoliitika ja rändealaste õigusaktide talitus
Rändeamet
Sisehaldusküsimuste, rände ja naturalisatsiooni direktoraat
Siseministeerium
SK
Välismaalaste politsei osakond
Politseijõudude presiidiumi piiri- ja välismaalaste politsei büroo
Kaubanduspoliitika osakond
Majandusministeerium
UK
Rändepoliitika direktor
Sisserände- ja piiripoliitikadirektoraat
Siseministeerium
10-B LISA
RESERVATSIOONID JA ERANDID, MIDA KOHALDATAKSE TEATAVATES EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDES VÕTMEISIKUTE JA LÜHIAJALISEL ÄRIVISIIDIL OLEVATE ISIKUTE SUHTES
1. Artikleid 10.7 ja 10.9 ei kohaldata mittevastavuse ulatuses käesolevas lisas loetletud mittevastavate meetmete suhtes.
2. Käesolevas lisas nimetatud meetme võib säilitada, selle kohaldamist võib jätkata ning seda võib viivitamata uuendada või muuta, tingimusel et muutmine ei vähenda meetme muutmiseelset vastavust artiklitele 10.7 ja 10.9 (1).
3. Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud
Kõik sektorid |
AT: ärivisiidil oleva isiku tööandja peab olema ettevõte, mis ei ole mittetulundusühendus; muud piirangud puuduvad. CZ: investeerimise eesmärgil ärivisiidil oleva isiku tööandja peab olema ettevõte, mis ei ole mittetulundusühendus; muud piirangud puuduvad. SK: investeerimise eesmärgil ärivisiidil oleva isiku tööandja peab olema ettevõte, mis ei ole mittetulundusühendus; muud piirangud puuduvad. Vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test. UK: lubatav riigis viibimise kestus on 90 päeva 12kuulise ajavahemiku jooksul. Ärivisiidil oleva isiku tööandja peab olema ettevõte, mis ei ole mittetulundusühendus; muud piirangud puuduvad. |
4. Investorid
Kõik sektorid |
AT: majandusvajaduste test. CZ, SK: kui investori tööandja on ettevõte, on vajalik tööluba ja majandusvajaduste test. DK: maksimaalne riigis viibimise aeg on 90 päeva kuuekuulise ajavahemiku jooksul. Kui investor soovib tegeleda Taanis äritegevusega füüsilisest isikust ettevõtjana, on vajalik tööluba. FI: investor peab töötama ettevõttes, mis ei ole mittetulundusühendus, keskastme või tippjuhina. HU: riigis viibimise maksimaalne kestus on 90 päeva, kui investori tööandja Ungaris ei ole ettevõte. Kui investori tööandja Ungaris on ettevõte, on vajalik majandusvajaduste test. IT: kui investori tööandja ei ole ettevõte, on vajalik majandusvajaduste test. LT, NL, PL: investorit esindavate füüsiliste isikutega seoses investorite kategooriat ei tunnistata. LV: investeerimiseelses etapis on riigis viibimise maksimaalne kestus 90 päeva kuuekuulise ajavahemiku jooksul. Investeerimisjärgses etapis võib seda pikendada ühe aastani sõltuvalt riigisisestes õigusaktides kehtestatud kriteeriumidest, nagu valdkond ja tehtud investeeringu suurus. UK: investorite kategooriat ei tunnistata; piiranguteta. |
5. Ettevõtjasiseselt üleviidavad isikud (spetsialistid ja juhtivtöötajad)
Kõik sektorid |
BG: Bulgaaria ettevõttesse tööle võetavate välisriikide füüsiliste isikute osakaal ei tohi ületada 10 % asjaomasesse Bulgaaria ettevõttesse aasta jooksul tööle võetavate Euroopa Liidu kodanike keskmisest arvust. Kui tööle võetakse alla 100 isiku, võib isikute osakaal ületada vastava loa olemasolul 10 %. AT, CZ, SK, UK: ettevõtjasiseselt üleviidava isiku tööandja peab olema ettevõte, mis ei ole mittetulundusühendus; muud piirangud puuduvad. FI: Juhtivtöötaja tööandja peab olema ettevõte, mis ei ole mittetulundusühendus. HU: füüsilisi isikuid, kes on olnud ettevõttes partneriks, ei saa ettevõtjasiseselt üle viia. |
6. Ettevõtjasiseselt üleviidavad isikud (kõrgharidusega praktikandid)
Kõik sektorid |
AT, CZ, FR, DE, ES, HU, SK: kõrgharidusega praktikandile äriühingusisese üleviimise tulemusel antav koolitus peab olemas seotud asjaomase praktikandi omandatud ülikoolikraadiga. BG, HU: majandusvajaduste test. CZ, FI, SK, UK: kõrgharidusega praktikandi tööandja peab olema ettevõte, mis ei ole mittetulundusühendus; muud piirangud puuduvad. |
7. Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud
Kõik 10-D lisas nimetatud tegevusvaldkonnad |
DK, HR: juhul kui lühiajalisel ärivisiidil olev isik osutab vastavalt Taani või Horvaatia territooriumil teenust, on vajalik tööluba ja majandusvajaduste test. LV: lepingulise tegevuse teostamiseks on vajalik tööluba. SK: et osutada Slovakkia territooriumil teenust kauem kui seitse päeva kuus või 30 päeva kalendriaastas, on vajalik tööluba ja majandusvajaduste test. UK: lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute kategooriat ei tunnistata; piiranguteta. |
Uuringud ja projekteerimine |
AT: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test, välja arvatud teadus- ja statistiliste uuringute tegijate uurimistegevuse jaoks. NL: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test. |
Turu-uuringud |
AT: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test. Majandusvajaduse testi nõudest loobutakse uurimis- ja analüüsitegevuse puhul, mis kestab kuni seitse päeva kuus või 30 päeva kalendriaastas. Vajalik on ülikoolikraad. NL: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test. |
Messid ja näitused |
AT: tegevuse puhul, mis kestab kauem kui seitse päeva kuus või 30 päeva kalendriaastas, on vajalik tööluba ja majandusvajaduste test. |
Müügi- või rentimisjärgsed teenused |
AT: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test. Majandusvajaduse testi nõudest loobutakse füüsiliste isikute puhul, kes koolitavad töötajaid seoses teenuste osutamisega ja omavad harukordseid teadmisi. CZ: tegevuse puhul, mis kestab kauem kui seitse päeva kuus või 30 päeva kalendriaastas, on vajalik tööluba. FI: sõltuvalt tegevusest võidakse nõuda elamisluba. SE: vajalik on tööluba, välja arvatud i) isikute puhul, kes osalevad koolitamisel, katsetamisel või tarnete ettevalmistamises või lõpuleviimises või sarnases tegevuses äritehingu raames, ning ii) montööride ja tehniliste instruktorite puhul, kes tegelevad seoses õnnetusega seadmete kiireloomulise paigaldamise või remondiga, mis kestab kuni kaks kuud. Majandusvajaduste testi ei tehta. |
Äritehingud |
AT: tegevuse puhul, mis kestab kauem kui seitse päeva kuus või 30 päeva kalendriaastas, on vajalik tööluba ja majandusvajaduste test. FI: füüsiline isik peab pakkuma teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte töötajana. NL: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test. |
Turismitöötajad |
NL: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test. FI: füüsiline isik peab pakkuma teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte töötajana. PL: piiranguteta. SE: vajalik on tööluba, välja arvatud turismibusside juhtide ja töötajate puhul. Majandusvajaduste testi ei tehta. |
Kirjalik ja suuline tõlge |
AT, NL: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test. PL: piiranguteta. |
(1) Käesolevat lõiget ei kohaldata Ühendkuningriigi reservatsioonide suhtes.
10-C LISA
INSENER-TEHNOLOOGI JA TEADLANE-TEHNOLOOGI KVALIFIKATSIOONI SAMAVÄÄRSUS
Käesoleva lepingu kohaldamisel käsitatakse:
a) |
insener-tehnoloogi (CPC 8672 ja CPC 8673) keskharidusjärgset kraadi, mis on omandatud kolm aastat kestnud õpingute lõpetamisel ametlikult tunnustatud inseneritehnoloogia õppeasutuses, samaväärsena ülikoolikraadiga, ning |
b) |
teadlane-tehnoloogi (CPC 881, CPC 8671, CPC 8674, CPC 8676, CPC 851, CPC 852, CPC 853, CPC 8675 ja CPC 883) keskharidusjärgset kraadi, mis on omandatud kolm aastat kestnud õpingute lõpetamisel ametlikult tunnustatud õppeasutuses põllumajanduse, arhitektuuri, bioloogia, keemia, füüsika, metsamajanduse, geoloogia, geofüüsika, mäetööstuse või energia valdkonnas, samaväärsena ülikoolikraadiga. |
10-D LISA
LÜHIAJALISEL ÄRIVISIIDIL OLEVATE ISIKUTE TEGEVUS
a) kohtumised ja konsultatsioonid : füüsilised isikud osalevad kohtumistel või konverentsidel või konsultatsioonidel äripartneritega;
b) uuringud ja projekteerimine : tehnika-, loodus- ja statistikateadlased teevad sõltumatuid uuringuid või teevad uuringuid teise lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte jaoks;
c) turu-uuringud : turu-uurijad ja -analüütikud teevad uuringuid teise lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte jaoks;
d) koolitusseminarid : lepinguosalise ettevõtte või organisatsiooni töötajad sisenevad teise lepinguosalise territooriumile, et saada töövõtete ja -tavade alast koolitust, mis piirdub üksnes jälgimise, tutvustamise ja auditoorse õppega;
e) messid ja näitused : töötajad osalevad messil, et reklaamida oma ettevõtet või selle tooteid või teenuseid;
f) müük : teenuseosutajat või kauba tarnijat esindavad isikud võtavad vastu tellimusi või peavad läbirääkimisi teenuse või kauba müümise üle või sõlmivad lepinguid, et müüa asjaomase teenuseosutaja või tarnija teenuseid või kaupa, kuid ei paku teenuseid ega tarni kaupa ise. Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud ei müü teenuseid ega kaupu otse üldsusele;
g) ostmine : ostjad ostavad ettevõttele kaupu või teenuseid või ettevõtte juhtiv- ja järelevalvetöötajad osalevad teise lepinguosalise territooriumil sooritatavas äritehingus;
h) müügi- või rentimisjärgsed teenused : paigaldus-, remondi- või hooldusteenust pakkuvad isikud ja järelevalve teostajad, kellel on müüja lepingulise kohustuse seisukohast olulised eriteadmised, osutavad teenuseid või õpetavad töötajaid osutama teenuseid kooskõlas garantii- või muu teenuslepinguga, mis on seotud sellise kaubandusliku või tööstusliku seadme või masina, sealhulgas arvutitarkvara müümise või rentimisega, mis on ostetud või renditud ettevõttelt, mis asub väljaspool selle lepinguosalise territooriumi, kuhu soovitakse ajutiselt siseneda, kogu garantii- või teenuslepingu kestuse ajal;
i) äritehingud : juhtiv- ja järelevalvetöötajad ning finantsteenuseid osutavad töötajad (sh kindlustajad, pankurid ja investeerimismaaklerid) sooritavad äritehinguid teise lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte jaoks;
j) turismitöötajad : reisiagendid, giidid ja reisikorraldajad osalevad kohtumistel või viivad läbi reisi, mis on alanud teise lepinguosalise territooriumil, ning
k) kirjalik ja suuline tõlge : tõlkijad või tõlgid osutavad teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte töötajana.
10-E LISA
LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDEGA SEOTUD VALDKONDLIKUD KOHUSTUSED
1. |
Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel või sõltumatutel spetsialistidel osutada vastavalt artiklile 10.8 käesolevas lisas loetletud sektorites ja kooskõlas asjakohaste piirangutega oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu. |
2. |
Reservatsioonide loend koosneb järgmistest osadest:
|
3. |
Kanada puhul kohaldatakse valdkondlikke kohustusi elukutsete suhtes, mis on loetletud Kanada tegevusalade klassifikatsioonis tasemete „0“ ja „A“ all. |
4. |
Lisaks käesolevas lisas esitatud reservatsioonide loendile võib kumbki lepinguosaline võtta vastu või säilitada meetme, mis on seotud kvalifikatsiooninõuete või -menetluste, tehniliste standardite ning litsentsimisnõuete või -menetlustega, mis ei kujuta endast piirangut artikli 10.8 tähenduses. Neid meetmeid, mis hõlmavad tegevusloa saamise, reguleeritud sektorites kvalifikatsiooni tunnustamise või teatud eksami, näiteks keeleeksami sooritamise nõuet, kohaldatakse lepinguosaliste lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole käesolevas lisas nimetatud. |
5. |
Euroopa Liidu puhul on sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, põhikriteerium vastava turuolukorra, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju hindamine liikmesriigis või piirkonnas, kus teenust osutatakse. |
6. |
Euroopa Liit võtab seoses artikliga 10.8 kohustused, mis on liikmesriigiti erinevad, nagu on sätestatud käesolevas lisas esitatud reservatsioonide loendis. |
7. |
Käesolevast lisast tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning need ei anna füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi. |
8. |
Käesolevas lisas esitatud reservatsioonide loendis kasutatakse järgmisi lühendeid:
CSS: lepingulised teenuseosutajad IP: sõltumatud spetsialistid |
9. |
Artikli 10.8 lõiget 1 kohaldatakse järgmiste sektorite või allsektorite suhtes:
|
10. |
Artikli 10.8 lõiget 2 kohaldatakse järgmiste sektorite või allsektorite suhtes:
|
11. |
Reservatsioonide loend
|
(1) Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse õigusabiteenuseid käsitlevat reservatsiooni, mida liikmesriik on kirjeldanud I või II lisas seoses riigisisese õigusega reservatsioonina, mis hõlmab ELi ja liikmesriigi õigust.
(2) Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse õigusabiteenuseid käsitlevat reservatsiooni, mida liikmesriik on kirjeldanud I või II lisas seoses riigisisese õigusega reservatsioonina, mis hõlmab ELi ja liikmesriigi õigust.
(3) Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud õigusabiteenuste all seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õigusega.
(4) CPC 85201 osa, mis on esitatud meditsiini- ja hambaraviteenuste all.
(5) Kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide puhul, v.a Ühendkuningriik ja Taani, peavad teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping vastama ELi 12. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/71/EÜ kohaselt kehtestatud tingimustele.
(6) Kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide puhul, v.a Ühendkuningriik ja Taani, peavad teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping vastama ELi 12. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/71/EÜ kohaselt kehtestatud tingimustele.
(7) Kontorimasinate ja -seadmete, sh arvutite hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud arvutiteenuste all.
(8) Teenuseosutajad, kelle ülesanne on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma, tegutsemata sealjuures konkreetsetes paikades giidina.
10-F LISA
SEISUKOHT ÄRIÜHINGUSISESELT ÜLEVIIDAVATE ISIKUTE ABIKAASADE KOHTA
1. |
Euroopa Liidu liikmesriikide puhul, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral, annab Euroopa Liit ettevõtjasiseselt Euroopa Liitu üleviidavate Kanada kodanike abikaasadele ajutiselt riiki sisenemise ja ajutiselt riigis viibimise õiguse, mis on samaväärne kõnealuse direktiivi alusel ettevõtjasiseselt üleviidavate isikute abikaasadele antava õigusega. |
2. |
Kanada võimaldab ettevõtjasiseselt Kanadasse üleviidava Euroopa Liidu kodaniku abikaasale kohtlemise, mis on samaväärne asjaomase ettevõtjasiseselt üleviidava Euroopa Liidu kodaniku päritoluriigis ettevõtjasiseselt üleviidava Kanada kodaniku abikaasale võimaldatava kohtlemisega. |
11-A LISA
SUUNISED VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGUTE KOHTA
Sissejuhatus
Käesolev lisa sisaldab suuniseid, milles antakse praktilisi juhtnööre, et hõlbustada vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimist seoses reguleeritud kutsealadega. Käesolevad suunised ei ole siduvad ning ei muuda ega mõjuta lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
„kohanemisaeg“ – aeg, mil tegutsetakse vastuvõtvas jurisdiktsioonis reguleeritud kutsealal kvalifitseeritud isiku järelevalve all ja mille jooksul võib toimuda täienduskoolitus. Seda järelevalve all toimuvat tegevust tuleb hinnata. Üksikasjalikud eeskirjad kohanemisaja, toimunud tegevuse hindamise ja järelevalve all oleva isiku ametiseisundi kohta sätestatakse vastavalt vajadusele vastuvõtva jurisdiktsiooni õiguses;
„sobivustest“ – vastuvõtva jurisdiktsiooni asjakohase asutuse korraldatud test, mille puhul piirdutakse taotlejate kutsealaste teadmistega ja mille eesmärk on hinnata taotlejate suutlikkust tegutseda asjaomases jurisdiktsioonis reguleeritud kutsealal, ning
„tegevuse ulatus“ – reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusvaldkond või tegevusvaldkondade rühm.
Vastastikuse tunnustamise lepingu vorm ja sisu
Käesolevas jaos esitatakse küsimused, mida võib käsitleda läbirääkimiste käigus ja mille võib kokkuleppe korral lisada lõplikusse vastastikuse tunnustamise lepingusse. Selles kirjeldatakse nõudeid, mis võidakse esitada välisriigi spetsialistidele, kes soovivad vastastikuse tunnustamise lepingust kasu saada.
1. Osalejad
Tuleks selgelt nimetada vastastikuse tunnustamise lepingu osapooled.
2. Vastastikuse tunnustamise lepingu eesmärk
Tuleks selgelt nimetada vastastikuse tunnustamise lepingu eesmärk.
3. Vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamisala
Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks selgelt sätestada:
a) |
vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamisala, nimetades konkreetsed kutsenimetused ja tegevusvaldkonnad, mida see hõlmab; |
b) |
kellel on õigus kasutada asjaomaseid kutsenimetusi; |
c) |
kas tunnustamismehhanism põhineb kvalifikatsioonil, päritolukoha jurisdiktsioonis saadud tegevusloal või mõnel muul nõudel ja |
d) |
kas vastastikuse tunnustamise leping võimaldab ajutist või alalist juurdepääsu asjaomasele kutsealale. |
4. Vastastikuse tunnustamise sätted
Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks selgelt kindlaks määrata tingimused, mis tuleb täita kvalifikatsioonide tunnustamiseks kummaski jurisdiktsioonis, ja kokkulepitud samaväärsustase.
Kvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks tuleks kaaluda järgmise nelja etapi läbimist.
Kvalifikatsioonide tunnustamise neli etappi
Esimene etapp: samaväärsuse kontrollimine
Läbirääkimisi pidavad üksused peaksid kontrollima reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevuse ulatuse või kvalifikatsiooni üldist samaväärsust oma vastavates jurisdiktsioonides.
Kvalifikatsioonide kontrollimine peaks hõlmama kogu asjakohase teabe kogumist nende tegutsemisõiguste ulatuse kohta, mis on seotud seadusest tuleneva pädevusega teatud kutsealal tegutseda, või kvalifikatsioonide kohta, mida nõutakse konkreetsel reguleeritud kutsealal vastavates jurisdiktsioonides.
Seetõttu peaksid läbirääkimisi pidavad üksused määrama kindlaks:
a) |
reguleeritud kutsealal tegutsemise õigustega hõlmatud tegevusvaldkonnad või tegevusvaldkondade rühmad ja |
b) |
kummaski jurisdiktsioonis nõutavad kvalifikatsioonid. Selle raames võidakse kindlaks määrata:
|
Reguleeritud kutsealal tegutsemise õiguste ulatus või kvalifikatsioonid on üldjoontes samaväärsed, kui nende puhul ei esine jurisdiktsioonide vahel märkimisväärseid erinevusi.
Teine etapp: märkimisväärsete erinevuste hindamine
Reguleeritud kutsealal tegutsemiseks nõutavate kvalifikatsioonide ulatus erineb märkimisväärselt, juhul kui jurisdiktsioonide vahel esinevad:
a) |
suured erinevused olulistes teadmistes või |
b) |
suured erinevused koolituse kestuses või sisus. |
Tegevuse ulatus erineb märkimisväärselt, juhul kui:
a) |
üks või mitu kutsealaga hõlmatud tegevusvaldkonda ei moodusta päritolujurisdiktsioonis vastava kutseala osa; |
b) |
kõnealuste tegevusvaldkondade puhul nõutakse vastuvõtvas jurisdiktsioonis erikoolitust ja |
c) |
kõnealuste tegevusvaldkondade puhul vastuvõtvas jurisdiktsioonis pakutav koolitus hõlmab märksa teistsuguseid valdkondi kui need, mis on hõlmatud taotleja kvalifikatsiooniga. |
Kolmas etapp: korvamismeetmed
Kui läbirääkimisi pidavad üksused leiavad, et kutsealal tegutsemise õiguste ulatus või kvalifikatsioonid erinevad jurisdiktsioonide vahel märkimisväärselt, võivad nad määrata lõhe vähendamiseks kindlaks korvamismeetmed.
Korvamismeetmed võivad väljenduda muu hulgas kohanemisajas või nõudmise korral sobivustestis.
Korvamismeetmed peaksid olema proportsionaalsed märkimisväärse erinevusega, mida nendega püütakse kaotada. Samuti peaksid läbirääkimisi pidavad üksused enne korvamismeetme kindlaksmääramist hindama päritoluriigis omandatud mis tahes praktilist erialast töökogemust, et näha, kas see on piisav korvamaks täielikult või osaliselt jurisdiktsioonide vahelised märkimisväärsed erinevused tegutsemisõiguste ulatuses või kvalifikatsioonides.
Neljas etapp: tunnustamistingimuste kindlaksmääramine
Kui reguleeritud kutsealal tegutsemise õiguste ulatuse või kvalifikatsioonide üldise samaväärsuse hindamine on lõpule viidud, peaksid läbirääkimisi pidavad üksused määrama vastastikuse tunnustamise lepingus kindlaks:
a) |
reguleeritud kutsealal tegutsemiseks vajaliku seadusest tuleneva pädevuse; |
b) |
reguleeritud kutsealaga hõlmatud kvalifikatsioonid; |
c) |
korvamismeetmete vajalikkuse; |
d) |
mil määral võib erialane töökogemus korvata märkimisväärseid erinevusi; |
e) |
korvamismeetmed, sealhulgas kohanemisaja või sobivustesti kasutamise. |
5. Rakendusmehhanismid
Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks sätestada:
a) |
lepingu sätete jõustamisel ja nende täitmise kontrollimisel järgitavad eeskirjad ja kord; |
b) |
vastastikuse tunnustamise lepingu osapoolte vahelise dialoogi ja halduskoostöö mehhanismid ning |
c) |
vahendid individuaalsetele taotlejatele vastastikuse tunnustamise lepingu tõlgendamisest või rakendamisest tulenevate küsimuste lahendamiseks. |
Individuaalsete taotlejate kohtlemise juhendina peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama üksikasjalikku teavet, mis käsitleb järgmist:
a) |
kontaktpunkt, kust saab teavet kõikides taotlusega seotud küsimustes, nagu asjakohaste asutuste nimi ja aadress, litsentsimisega seotud vorminõuded, vastuvõtvas jurisdiktsioonis täidetavad lisanõuded; |
b) |
vastuvõtva jurisdiktsiooni asjakohases asutuses toimuva taotluste läbivaatamise menetluse kestus; |
c) |
taotlejatelt nõutavad dokumendid ja mis vormis need tuleks esitada; |
d) |
vastuvõtvas jurisdiktsioonis seoses kvalifikatsioonide ja litsentsimisega välja antud dokumentide ja tunnistuste heakskiitmine; |
e) |
asjakohastele asutustele edasikaebamise või asjakohastes asutustes läbivaatamise kord. |
Samuti peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama asjakohaste asutuste võetud kohustust:
a) |
vastata litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõudeid ja -korda käsitlevatele järelepärimistele viivitamata; |
b) |
anda taotlejatele piisavalt aega, et täita nõuded, mis on seotud taotlusprotsessiga või asjakohastele asutustele edasikaebamise või asjakohastes asutustes läbivaatamisega; |
c) |
korraldada eksameid või teste mõistliku sagedusega; |
d) |
nõuda taotlejatelt, kes soovivad kasutada vastastikuse tunnustamise lepingu pakutavaid võimalusi, lõive, mis on vastavuses päritolukoha jurisdiktsioonil tekkivate kuludega ning |
e) |
anda teavet vastuvõtvas jurisdiktsioonis praktilise koolituse eesmärgil pakutavate tugiprogrammide kohta ja kõikide vastuvõtva jurisdiktsiooni sellega seotud kohustuste kohta. |
6. Vastuvõtva jurisdiktsiooni litsentsimis- ja muud sätted
Vajaduse korral tuleks vastastikuse tunnustamise lepingus ette näha ka vahendid, mille abil, ja tingimused, mille alusel saadakse pärast kõlblikkuse kindlakstegemist tegevusluba, ning määrata kindlaks, mida kõnealune tegevusluba hõlmab, täpsustades näiteks tegevusloa sisu, liikmelisuse kutseorganisatsioonis, kutsenimetuse või akadeemiliste tiitlite kasutamise. Kõiki litsentsimisnõudeid peale kvalifikatsioonide tuleks selgitada, sealhulgas neid, mis on seotud:
a) |
ametliku aadressi omamise, tegevuskoha säilitamise või elanikuks olemisega; |
b) |
keeleoskusega; |
c) |
hea maine tõendamisega; |
d) |
kutsekindlustusega; |
e) |
kaubanimede või firmanimede kasutamist käsitlevate vastuvõtva jurisdiktsiooni nõuete täitmisega; |
f) |
vastuvõtva jurisdiktsiooni eetikanormide, näiteks sõltumatuse ja hea käitumise nõuete täitmisega. |
Et tagada läbipaistvus, peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama kummagi jurisdiktsiooni kohta järgmist teavet:
a) |
asjakohased kohaldatavad õigusaktid, mis käsitlevad näiteks distsiplinaarmeetmeid, finantsvastutust või finantskohustusi; |
b) |
kutsestandardite korra ja jõustamise põhimõtted, sealhulgas distsiplinaarpädevus ja mis tahes tagajärjed kutsealasele tegevusele; |
c) |
pädevuse pideva kontrollimise vahendid ning |
d) |
registreeringu tühistamise kriteeriumid ja kord. |
7. Vastastikuse tunnustamise lepingu muutmine
Kui vastastikuse tunnustamise leping sisaldab tingimusi, mille alusel on võimalik vastastikuse tunnustamise leping läbi vaadata või kehtetuks tunnistada, tuleks need sätestada selgelt.
8. Läbipaistvus
Lepinguosalised peaksid:
a) |
tegema sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingute teksti avalikult kättesaadavaks ja |
b) |
teavitama teineteist igast kvalifikatsioonidesse tehtavast muudatusest, mis võib mõjutada vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamist või rakendamist. Võimaluse korral tuleks lepinguosalisele anda võimalus esitada teise lepinguosalise muudatuste kohta märkusi. |
13-A LISA
PIIRIÜLENE FINANTSTEENUSTE KAUBANDUS
Kanada loend
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
1. |
Artikli 13.7 lõiget 1 kohaldatakse artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise või piiriülese finantsteenuste kaubanduse suhtes seoses:
|
Panga- ja muud finantsteenused (v.a kindlustus)
2. |
Artikli 13.7 lõiget 1 kohaldatakse artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise või piiriülese finantsteenuste kaubanduse suhtes seoses:
|
Väärtpaberiportfelli valitsemise teenused
3. |
Artikli 13.7 lõiget 1 kohaldatakse artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise või piiriülese finantsteenuste kaubanduse suhtes seoses järgmiste teenuste osutamisega Kanada territooriumil asuvale ühisinvesteerimisettevõtjale:
|
4. |
Selle kohustuse kohaldamisel tähendab väärtpaberiportfelli haldamine kliendipõhist väärtpaberiportfellide haldamist oma äranägemisel klientide antud volituste alusel, kui tegemist on üht või mitut finantsinstrumenti sisaldavate portfellidega. |
5. |
Ühisinvesteerimisettevõtja tähendab asjakohaste väärtpabereid käsitlevate õigusnormidega reguleeritud või nende alusel registreeritud investeerimisfonde või fondivalitsejaid. Olenemata lõikest 3 võib Kanada nõuda, et Kanadas asuv ühisinvesteerimisettevõtja säilitaks lõpliku vastutuse enda haldamise või enda hallatavate fondide haldamise eest. |
6. |
Lõigete 3–5 suhtes ei kohaldata Kanada reservatsioone, mis on kehtestatud seoses mittevastavate meetmetega III lisas esitatud Kanada loendis. |
Euroopa Liidu loend
(kohaldatav kõikides liikmesriikides, kui ei ole märgitud teisiti)
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
1. |
Välja arvatud CY, EE, LV, LT, MT ja PL (1), kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
2. |
CY suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
3. |
EE suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
4. |
LV ja LT suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
5. |
MT suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
6. |
PL suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
Panga- ja muud finantsteenused (v.a kindlustus ja kindlustusega seotud teenused)
7. |
Välja arvatud BE, CY, EE, LV, LT, MT, SI ja RO, kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
8. |
BE suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
9. |
CY suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
10. |
EE ja LT suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
11. |
LV suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
12. |
MT suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
13. |
RO suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
14. |
SI suhtes kohaldatakse artikli 13.7 lõiget 1 artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses:
|
Väärtpaberiportfelli valitsemise teenused
15. |
Artikli 13.7 lõiget 1 kohaldatakse artiklis 13.1 esitatud finantsteenuste piiriülese osutamise ja piiriülese finantsteenuste kaubanduse määratluse punktis a määratletud finantsteenuste piiriülese osutamise suhtes seoses väärtpaberiportfelli valitsemise teenustega, mida Kanadas tegutsev Kanada finantsasutus osutab Euroopa Liidus asuvale Euroopa Liidu kutselisele kliendile pärast käesoleva lepingu jõustumisel algava nelja-aastase üleminekuperioodi lõppemist. Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et selle kohustuse suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu usaldatavusnõuete täitmise korda, mis hõlmab vastavushindamist (2). |
16. |
Kõnealuse kohustuse kohaldamisel:
|
(1) Käesolevas lisas kasutatud lühendid on määratletud I lisa (reservatsioonid olemasolevatele meetmetele ja liberaliseerimiskohustustele) punktis 8.
(2) See tähendab seda, et kui Euroopa Komisjon on võtnud seoses väärtpaberiportfelli haldamisega vastu samaväärsusotsuse ja Kanada finantsasutus on täitnud muud Euroopa Liidu usaldatavusnõuded, võib asjaomane finantsasutus osutada Euroopa Liidu kutselisele kliendile omal äranägemisel väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, ilma et ta omaks tegevuskohta Euroopa Liidus. Peale selle ei kohaldata kõnealuse kohustuse suhtes enam Euroopa Liidu liikmesriikide meetmeid, millega piiratakse või keelatakse piiriülene väärtpaberiportfelli haldamine, sealhulgas I ja II lisas esitatud loendites kirjeldatud reservatsioone.
13-B LISA
SEISUKOHT ARTIKLI 13.16 LÕIKE 1 JA ARTIKLI 13.21 KOHALDAMISE KOHTA
Lepinguosalised tunnistavad, et usaldatavusmeetmed tugevdavad riiklikke finantssüsteeme, suurendavad asutuste, turgude ja taristu kindlust, tõhusust ja usaldusväärsust ning edendavad rahvusvahelist finantsstabiilsust, hõlbustades teadlikumate laenamis- ja investeerimisotsuste tegemist, parandades turu terviklikkust ning vähendades finantsraskuste tekkimise ja finantskriiside levimise riski.
Seetõttu on lepinguosalised leppinud artikli 13.16 lõikes 1 kokku ettevaatuserandis, mis võimaldab lepinguosalistel võtta vastu või säilitada meetmed ettevaatuse kaalutlusel, ning on andnud artikli 26.2 lõike 1 punkti f kohaselt loodud finantsteenuste komiteele rolli selle kindlaksmääramisel, kas ja – jaatava vastuse puhul – millises ulatuses on artikli 13.21 kohastes finantsteenustega seotud investeeringuvaidlustes kohaldatav ettevaatuserand.
Artikliga 13.21 seotud protsess
1. |
Finantsteenuste komitee otsustab, täites talle artikliga 13.21 investeeringuvaidlustes antud rolli, kas ja – jaatava vastuse puhul – millises ulatuses on ettevaatuserand nõude suhtes kehtiv kaitse. |
2. |
Lepinguosalised kohustuvad tegutsema heas usus. Kumbki lepinguosaline esitab finantsteenuste komiteele oma seisukoha 60 päeva jooksul alates küsimuse suunamisest finantskomiteesse. |
3. |
Kui lepinguosaline, kelle vastu on esitatud nõue, teatab finantsteenuste komiteele lõikes 2 nimetatud 60 päeva jooksul, et ta on algatanud asjaomases küsimuses otsustamismenetluse, peatatakse lõikes 2 nimetatud tähtaja kohaldamine seni, kuni asjaomane lepinguosaline teatab finantsteenuste komiteele oma seisukoha. Peatamist, mis kestab üle kuue kuu, loetakse heas usus tegutsemise kohustuse rikkumiseks. |
4. |
Kui nõudele vastav lepinguosaline ei esita finantsteenuste komiteele oma seisukohta lõikes 2 nimetatud ajavahemiku jooksul, lõpeb artikli 13.21 lõikes 3 nimetatud tähtaja või kohtumenetluse peatamine ja investor võib jätkata oma nõudega. |
5. |
Kui finantsteenuste komitee ei suuda võtta seoses investori ja riigi vahelise vaidlusega ettevaatuserandit käsitlevat ühisotsust vastu 60 päeva jooksul, edastab ta küsimuse laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele (1). Kõnealune 60 päeva algab hetkest, mil finantsteenuste komitee saab kooskõlas lõikega 2 lepinguosaliste seisukohad. |
6. |
Finantsteenuste komitee või laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee ühisotsus on vahekohtu jaoks siduv üksnes asjaomase vaidluse raames. Ühisotsus ei kujuta endast lepinguosaliste jaoks siduvat pretsedenti seoses ettevaatuserandi või teiste käesoleva lepingu tingimuste ulatuse ja kohaldamisega. |
7. |
Kui laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee ei ole jõudnud kokkuleppele kolme kuu jooksul alates ajast, mil finantsteenuste komitee küsimuse lõike 5 kohaselt edastas, edastab kumbki lepinguosaline oma seisukoha asjaomast vaidlust menetlevale vahekohtule, välja arvatud juhul, kui laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee otsustab teisiti. Vahekohus võtab neid seisukohti arvesse otsuse tegemisel. |
Kõrgetasemelised põhimõtted
8. |
Lepinguosalised lepivad kokku, et lepinguosalised ja vahekohtud peaksid juhinduma artikli 13.16 lõike 1 kohaldamisel muu hulgas järgmistest põhimõtetest:
|
Korrapärane läbivaatamine
9. |
Finantsteenuste komitee võib käesolevat seisukohta mõlema lepinguosalise nõusolekul igal ajal muuta. Finantsteenuste komitee peaks vaatama käesoleva seisukoha läbi vähemalt iga kahe aasta tagant. Selle raames võib finantsteenuste komitee välja töötada ühise seisukoha artikli 13.16 lõike 1 kohaldamise kohta, tuginedes komitees seoses konkreetsete vaidlustega toimunud dialoogile ja aruteludele ning võttes arvesse lepinguosaliste ühiseid rahvusvahelisi usaldatavuskohustusi. |
(1) Kumbki lepinguosaline tagab, et tema esindajate seas laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitees oleksid sel otstarbel finantsasutuste esindajad.
13-C LISA
SEISUKOHT FINANTSTEENUSTE SEKTORI REGULEERIMIST KÄSITLEVA DIALOOGI KOHTA
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust tugevdada finantsstabiilsust. Finantsteenuste komitees toimuv dialoog finantsteenuste sektori reguleerimise teemal peab põhinema mitmepoolsel tasandil kokku lepitud põhimõtetel ja usaldatavusnõuetel. Lepinguosalised kohustuvad keskenduma aruteludes küsimustele, millel on piiriülene mõju, nagu piiriülene kauplemine väärtpaberitega (sh võimalus võtta lisakohustusi seoses väärtpaberiportfelli haldamisega) ning asjaomased pandikirjade ja tagatisnõuete raamistikud edasikindlustuse korral, ning arutama küsimusi, mis on seotud filiaalide tegevusega.
KANADA TURULE LUBATUD KAUPADE JA TEENUSTE LOETELU
19-1 LISA
Keskvalitsusasutused
Kui ei ole sätestatud teisiti, hõlmab käesolev peatükk käesolevas lisas loetletud asutuste teostatud hankeid, mille suhtes kohaldatakse järgmisi piirmäärasid.
Piirmäär:
Kaubad |
130 000 SDR |
Teenused |
130 000 SDR |
Ehitustööd |
5 000 000 SDR |
Juhul kui käesolevas lisas loetletud asutused teostavad 19-3. lisa B jaos loetletud tegevuste hankeid, kohaldatakse selles jaos kehtestatud piirmäärasid.
Asutuste loetelu
1. |
Atlantic Canada Opportunities Agency |
2. |
Canada Border Services Agency |
3. |
Canada Emission Reduction Incentives Agency |
4. |
Canada Employment Insurance Commission |
5. |
Canada Industrial Relations Board |
6. |
Canada Revenue Agency |
7. |
Canada School of Public Service |
8. |
Canadian Centre for Occupational Health and Safety |
9. |
Canadian Environmental Assessment Agency |
10. |
Canadian Food Inspection Agency |
11. |
Canadian Forces Grievance Board |
12. |
Canadian Grain Commission |
13. |
Canadian Human Rights Commission |
14. |
Canadian Human Rights Tribunal |
15. |
Canadian Institutes of Health Research |
16. |
Canadian Intergovernmental Conference Secretariat |
17. |
Canadian International Trade Tribunal |
18. |
Canadian Northern Economic Development Agency |
19. |
Canadian Nuclear Safety Commission |
20. |
Canadian Polar Commission |
21. |
Canadian Radio-television and Telecommunications Commission |
22. |
Canadian Space Agency |
23. |
Canadian Transportation Accident Investigation and Safety Board |
24. |
Canadian Transportation Agency |
25. |
Copyright Board |
26. |
Correctional Service of Canada |
27. |
Courts Administration Service |
28. |
Department of Agriculture and Agri-Food |
29. |
Department of Canadian Heritage |
30. |
Department of Citizenship and Immigration |
31. |
Department of Employment and Social Development |
32. |
Department of Finance |
33. |
Department of Fisheries and Oceans |
34. |
Department of Foreign Affairs, Trade and Development |
35. |
Department of Health |
36. |
Department of Indian Affairs and Northern Development |
37. |
Department of Industry |
38. |
Department of Justice |
39. |
Department of National Defence |
40. |
Department of Natural Resources |
41. |
Department of Public Safety and Emergency Preparedness |
42. |
Department of Public Works and Government Services |
43. |
Department of the Environment |
44. |
Department of Transport |
45. |
Department of Veterans Affairs |
46. |
Department of Western Economic Diversification |
47. |
Director of Soldier Settlement |
48. |
Director, The Veterans' Land Act |
49. |
Economic Development Agency of Canada for the Regions of Quebec |
50. |
Federal Economic Development Agency for Southern Ontario |
51. |
Financial Consumer Agency of Canada |
52. |
Immigration and Refugee Board |
53. |
Indian Residential Schools Truth and Reconciliation Commission |
54. |
Library and Archives of Canada |
55. |
Military Police Complaints Commission |
56. |
National Battlefields Commission |
57. |
National Energy Board |
58. |
National Farm Products Council |
59. |
National Film Board |
60. |
Parole Board of Canada |
61. |
National Research Council of Canada |
62. |
Natural Sciences and Engineering Research Council |
63. |
Northern Pipeline Agency |
64. |
Office of Infrastructure of Canada |
65. |
Office of the Auditor General |
66. |
Office of the Chief Electoral Officer |
67. |
Office of the Commissioner for Federal Judicial Affairs |
68. |
Office of the Commissioner of Lobbying |
69. |
Office of the Commissioner of Official Languages |
70. |
Office of the Communications Security Establishment Commissioner |
71. |
Office of the Co-ordinator, Status of Women |
72. |
Office of the Correctional Investigator of Canada |
73. |
Office of the Director of Public Prosecutions |
74. |
Office of the Governor General's Secretary |
75. |
Office of the Public Sector Integrity Commissioner |
76. |
Office of the Superintendent of Financial Institutions |
77. |
Office of the Information Commissioner of Canada |
78. |
Office of the Privacy Commissioner of Canada |
79. |
Parks Canada Agency |
80. |
Patented Medicine Prices Review Board |
81. |
Privy Council Office |
82. |
Public Health Agency of Canada |
83. |
Public Service Commission |
84. |
Public Service Labour Relations and Employment Board |
85. |
Registrar of the Supreme Court of Canada |
86. |
Registry of the Competition Tribunal |
87. |
Registry of the Public Servants Disclosure Protection Tribunal |
88. |
Registry of the Specific Claims Tribunal |
89. |
Royal Canadian Mounted Police |
90. |
Royal Canadian Mounted Police External Review Committee |
91. |
Royal Canadian Mounted Police Public Complaints Commission |
92. |
Security Intelligence Review Committee |
93. |
Shared Services Canada |
94. |
Social Sciences and Humanities Research Council |
95. |
Statistics Canada |
96. |
Transportation Appeal Tribunal of Canada |
97. |
Treasury Board of Canada Secretariat |
98. |
Veterans Review and Appeal Board |
Märkused Kanada 19-1. lisa juurde
1. |
Canadian Space Agency puhul piirduvad hõlmatud kaupade ja teenuste hanked satelliitside, maaseire ja üleilmsete satelliitnavigatsioonisüsteemidega seotud kaupade ja teenustega. See kohustus kehtib viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kõnealune viieaastane periood hõlmab vajaduse korral ajutise kohaldamise perioodi. Kanada võib enne viieaastase perioodi lõppu teavitada Euroopa Liitu ajutise kohustuse kaotamisest. Teavitus jõustub viieaastase perioodi lõpus. Kui Kanada sellist teavitust ei esita, muutub ajutine kohustus alaliseks. |
2. |
Käesoleva peatüki artiklit 19.18 ei kohaldata käesolevas märkuses nimetatud ajutise kohustuse võimaliku kaotamise suhtes. |
19-2. LISA
Piirkondlikud valitsusasutused
Kui ei ole sätestatud teisiti, hõlmab käesolev peatükk käesolevas lisas loetletud asutuste teostatud hankeid, mille suhtes kohaldatakse järgmisi piirmäärasid.
Piirmäär:
Kaubad |
200 000 SDR |
Teenused |
200 000 SDR |
Ehitustööd |
5 000 000 SDR |
Juhul kui käesolevas lisas loetletud asutused teostavad 19-3. lisa B jaos loetletud tegevuste hankeid, kohaldatakse selles jaos kehtestatud piirmäärasid.
Asutuste loetelu:
1. |
ALBERTA
|
2. |
BRITI COLUMBIA
|
3. |
MANITOBA
|
4. |
NEW BRUNSWICK
|
5. |
NEWFOUNDLAND JA LABRADOR
|
6. |
LOODEALAD
|
7. |
NOVA SCOTIA
|
8. |
NUNAVUT
|
9. |
ONTARIO
|
10. |
PRINCE EDWARDI SAAR
|
11. |
QUÉBEC
„Valitsusasutused“– õigusakti Act Respecting Contracting by Public Bodies, C.Q.L.R. c. C-65.1, 4. jao esimese lõike lõikudes 2–4 nimetatud asutused (sealhulgas Agence du revenu du Québec), ning nimetatud jao teises lõigus nimetatud isikud, välja arvatud sama õigusakti 5. jaos nimetatud asutused ja isikud. „Poolriiklikud ametiasutused“– õigusakti Act Respecting Contracting by Public Bodies 4. jao esimese lõike lõikudes 5 ja 6 nimetatud omavalitsusüksused, munitsipaalorganisatsioonid ja asutused, sealhulgas juriidilised isikud või muud asutused, mis kuuluvad ühele või enamale poolriiklikule ametiasutusele või kuuluvad nende kontrolli alla. |
12. |
SASKATCHEWAN
|
13. |
YUKON
|
19-3. LISA
Muud üksused
A jagu
Kui ei ole sätestatud teisiti, hõlmab käesolev peatükk käesoleva lisa A jaos loetletud asutuste teostatud hankeid, mille suhtes kohaldatakse järgmisi piirmäärasid.
Piirmäär:
Kaubad |
355 000 SDR |
Teenused |
355 000 SDR |
Ehitustööd |
5 000 000 SDR |
Juhul kui teostatakse B jaos loetletud tegevuste hankeid, kohaldatakse selles jaos kehtestatud piirmäärasid.
Asutuste loetelu
1. |
FÖDERAALASUTUSED
|
2. |
ALBERTA
|
3. |
BRITI COLUMBIA
|
4. |
MANITOBA
|
5. |
NEW BRUNSWICK
|
6. |
NEWFOUNDLAND JA LABRADOR
|
7. |
LOODEALAD
|
8. |
NOVA SCOTIA
|
9. |
NUNAVUT
|
10. |
ONTARIO
|
11. |
PRINCE EDWARDI SAAR
|
12. |
QUÉBEC
|
13. |
SASKATCHEWAN
|
14. |
YUKON Käesolev lisa hõlmab kõiki valitsuse korporatsioone õigusakti Corporate Governance Act, R.S.Y. 2002, c. 45 tähenduses, välja arvatud:
|
Märkused Kanada 19-3. lisa A jao juurde
1. |
Käesolev lisa ei hõlma Canada Deposit Insurance Corporationi või selle tütarettevõtjate sekkumistoimingute jaoks teostatud hankeid, või selliste sekkumistoimingute jaoks loodud tütarettevõtjate hankeid. |
2. |
Käesolev lisa ei hõlma Canada Lands Company Limitedi või selle tütarettevõtjate hankeid, mille eesmärk on äriotstarbelise müügi või edasimüügi tarbeks kinnisvara arendamine. |
3. |
Ontario Power Generation jätab endale õiguse eelistada pakkumusi, millega kaasneb provintsi jaoks kohaliku alltöövõtu eelistamine hangetes, mis on seotud tuumarajatiste ehitamise või hooldamise või seotud teenuste osutamisega. Provintsile kaasneva kasu valikukriteeriumid pakkumuste hindamisel ei ületa 20 % punktide kogusummast. |
4. |
Käesolev peatükk ei hõlma hankeid, mis on seotud taastuvenergia (v.a. hüdroelektrienergia) tootmise, ülekandmise ja jaotamisega Ontario provintsis vastavalt õigusaktile Green Energy Act, S.O. 2009, c. 12, Sch. A. |
B jagu
Järgmisi piirmäärasid kohaldatakse hangete suhtes, mille korraldajaks on 19-1. ja 19-2. lisas ja 19-3. lisa A jaos nimetatud hankeüksused, kelle üheks põhitegevuseks on mõni allpool osutatud tegevus või nende kombinatsioon:
1. |
lennujaama- või muude terminaliteenuste osutamine lennuettevõtjatele; |
2. |
võrgustike käitamine või avalikkusele transporditeenuse pakkumine rongi, automaatsüsteemide, trammi, trollibussi, bussi või köisraudteega; |
3. |
mere- või siseveesadama teenuste või muude terminaliteenuste osutamine mere- või siseveetranspordi ettevõtjatele; |
4. |
joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega ning reovee puhastamisega seotud avalike teenuste osutamiseks vajalike püsivõrkude pakkumine või käitamine või joogivee tarnimine selliste võrkude jaoks; |
5. |
elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud avalike teenuste osutamiseks vajalike püsivõrkude pakkumine või käitamine või elektrienergia tarnimine selliste võrkude jaoks, või |
6. |
gaasi või soojusenergia tootmise, transpordi või jaotamisega seotud avalike teenuste osutamiseks vajalike püsivõrkude pakkumine või käitamine või gaasi või soojusenergia tarnimine selliste võrkude jaoks. |
Piirmäär:
Kaubad |
400 000 SDR |
Teenused |
400 000 SDR |
Ehitustööd |
5 000 000 SDR |
Märkused Kanada 19-3. lisa B jao juurde
1. |
Käesolev peatükk ei hõlma hankeüksuste hankeid seoses eespool B jaos loetletud tegevustega, kui neid mõjutavad asjaomase turu konkurentsitingimused. |
2. |
Käesolev peatükk ei hõlma eespool B jaos loetletud tegevustega seotud hankeid, mille hankeüksused korraldavad:
|
3. |
Käesolev peatükk ei hõlma hankeid, mille hankeüksused korraldavad geograafilise piirkonna kasutamiseks, et teha uuringuid nafta, gaasi, söe või muude tahkekütuste leidmiseks või neid kaevandada. |
19-4. LISA
Kaubad
1. |
Käesolev peatükk hõlmab kõiki kaupu, kui ei ole teisiti märgitud. |
2. |
Tulenevalt artikli 19.3 lõike 1 kohaldamisest hõlmab käesolev peatükk asutuste Department of National Defence, Royal Canadian Mounted Police, Department of Fisheries and Oceans for the Canadian Coast Guard, Canadian Air Transport Security Authority ning provintsi ja munitsipaalpolitseiüksuste hangete puhul ainult järgmistes riiklikes klassifikaatorites (Federal Supply Classifications (edaspidi „FSC“)) kirjeldatud kaupu: |
FSC |
22. |
Raudteeseadmed |
FSC |
23. |
Mootorsõidukid, treilerid ja mootorrattad (välja arvatud bussid punktis 2310, sõjaväeveokid ja treilerid punktis 2320 ja 2330 ning jälgitavad lahingu-, ründe- ja taktikalised soomukid punktis 2350, ning ratastel lahingu-, ründe- ja taktikalised soomukid punktis 2355, varasemalt klassifitseeritud punkti 2320 all) |
FSC |
24. |
Traktorid |
FSC |
25. |
Sõidukite varuosad |
FSC |
26. |
Rehvid ja sisekummid |
FSC |
29. |
Mootori abiseadmed |
FSC |
30. |
Mehhaanilised jõuülekandeseadmed |
FSC |
32. |
Puutöömasinad ja -seadmed |
FSC |
34. |
Metallitöömasinad |
FSC |
35. |
Teenindus- ja kaubandusseadmed |
FSC |
36. |
Eritööstusmasinad |
FSC |
37. |
Põllumajandusmasinad ja -seadmed |
FSC |
38. |
Ehitus-, kaevandus-, kaeve- ja teehooldusseadmed |
FSC |
39. |
Materjalide käsitsemise seadmed |
FSC |
40. |
Köied, kaablid, ketid ja tarvikud |
FSC |
41. |
Külmutus- ja kliimaseadmed |
FSC |
42. |
Tuletõrje-, pääste- ja ohutusvahendid (välja arvatud 4220: merepääste- ja sukeldumisseadmed; ning 4230: keskkonnaohutuks muutmise ja immutamisseadmed) |
FSC |
43. |
Pumbad ja kompressorid |
FSC |
44. |
Ahjud, aurumasinad ja kuivatusseadmed ning tuumareaktorid |
FSC |
45. |
Torutööde, kütte- ja kanalisatsiooniseadmed |
FSC |
46. |
Veepuhastus- ja reoveekäitlusseadmed |
FSC |
47. |
Torud, voolikud ja liitmikud |
FSC |
48. |
Klapid ja ventiilid |
FSC |
49. |
Hooldus- ja remondiseadmed |
FSC |
52. |
Mõõteriistad |
FSC |
53. |
Rauakaubad ja abrasiivid |
FSC |
54. |
Kokkupandavad konstruktsioonid ja tellingud |
FSC |
55. |
Puit, puitdetailid, vineer ja spoon |
FSC |
56. |
Ehitusmaterjalid |
FSC |
61. |
Elektritraat, toite- ja jaotusseadmed |
FSC |
62. |
Valgustid ja lambid |
FSC |
63. |
Häire- ja signalisatsioonisüsteemid (välja arvatud 6350: julgeolekukontrolliga seotud turvasüsteemid) |
FSC |
65. |
Meditsiini-, hambaravi- ja veterinaarseadmed ning varustus |
FSC |
66. |
Instrumendid ja laboriseadmed (välja arvatud 6615: automaatsed pilootmehhanismid ja õhus kasutatavad gürokomponendid; 6635: julgeolekukontrolli füüsikaliste omadustega seotud katsetamine ja kontrollimine; ning 6665: Ohte tuvastavad vahendid ja seadmed) |
FSC |
67. |
Fotograafiaseadmed |
FSC |
68. |
Kemikaalid ja keemiatooted |
FSC |
69. |
Koolitusvahendid ja -seadmed |
FSC |
70. |
Üldotstarbelised automaatsed andmetöötlusseadmed, tarkvara, tarvikud ja tugiseadmed (välja arvatud 7010: automaatsed andmetöötlusseadmete (ADPE) konfiguratsioonid) |
FSC |
71. |
Mööbel |
FSC |
72. |
Kodumajapidamistes ja ettevõtetes kasutatav sisustus ja seadmed |
FSC |
73. |
Toidu valmistamise ja serveerimise vahendid |
FSC |
74. |
Büroomasinad, tekstitöötlussüsteemid ja visuaalse salvestamise seadmed |
FSC |
75. |
Bürootarbed ja -seadmed |
FSC |
76. |
Raamatud, kaardid ja muud väljaanded (välja arvatud 7650: joonised ja kirjeldused) |
FSC |
77. |
Muusikariistad, fonograafid ja raadiod |
FSC |
78. |
Vabaaja- ja spordivarustus |
FSC |
79. |
Puhastusseadmed ja -vahendid |
FSC |
80. |
Pintslid, värvid, tihendid ja kinnitid |
FSC |
81. |
Konteinerid, pakendid ja pakketarvikud |
FSC |
85. |
Tualett-tarbed |
FSC |
87. |
Põllumajanduslikud varud |
FSC |
88. |
Elusloomad |
FSC |
91. |
Kütus, määrded, õlid ja vahad |
FSC |
93. |
Mittemetallilised tehismaterjalid |
FSC |
94. |
Mittemetalliline tooraine |
FSC |
96. |
Maagid, mineraalid ja nende esmatooted |
FSC |
99. |
Muud |
Märkused Kanada 19-4. lisa juurde
1. |
Ontario ja Québeci provintsi puhul käsitleb käesolev märkus ühistranspordi sõidukite hankeid. Ühistranspordi sõidukite hulka kuuluvad trammid, bussid, trollid, metroorongid, reisirongid või metroovedurid või ühiskondlikuks transpordiks kasutatavad raudteesüsteemid.
|
2. |
Prince Edwardi saare provintsi puhul ei hõlma käesolev lisa teede ehituseks ja hoolduseks kasutatavate ehitusmaterjalide hankeid. |
3. |
Québeci provintsi puhul ei hõlma käesolev lisa asutuse Hydro-Québec poolt järgmiste kaupade hankeid (kindlaks määratud vastavalt HS'ile): HS 7308.20; HS 8406; HS 8410; HS 8426; HS 8504; HS 8535; HS 8536; HS 8537; HS 8544; HS 8705.10; HS 8705.20; HS 8705.90; HS 8707; HS 8708; HS 8716.39; või HS 8716.40. |
4. |
Manitoba provintsi puhul ei hõlma käesolev lisa asutuse Manitoba Hydro Electric Board poolt järgmiste kaupade hankeid:
|
19-5. LISA
Teenused
1. |
Käesolev peatükk hõlmab punktides 2 ja 3 nimetatud teenuseid, kui ei ole teisiti märgitud. Ehitusteenuste sisu käsitletakse 19-6. lisas. Käesolevas lisas ja 19-6. lisas loetletud teenused on kindlaks määratud vastavalt ÜRO ühtsele tooteklassifikaatorile (edaspidi „CPC“). |
2. |
Käesolev lisa hõlmab 19-1. lisas ja 19-3. lisa A jaos loetletud keskasutuste hankeid seoses järgmiste teenustega:
|
3. |
Käesolev lisa hõlmab 19-1. ja 19-2. lisas ning 19-3. lisa A jaos loetletud asutuste hankeid seoses järgmiste teenustega:
|
Märkused Kanada 19-5. lisa juurde:
1. |
Käesolev peatükk ei hõlma järgmisi hankeid:
|
2. |
Käesolevat peatükki ei kohaldata rahapoliitika instrumentide, vahetuskursside, valitsemissektori võla, reservi haldamise või muude väärtpaberitehinguid või muid finantsinstrumente hõlmava poliitika, eelkõige hankijate raha või kapitali kogumisele suunatud tehingute suhtes. Sellest tulenevalt ei kohaldata käesolevat peatükki lepingute suhtes, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või üleandmisega. Samuti jäetakse reguleerimisalast välja keskpankade osutatavad teenused. |
3. |
19-2. lisas nimetatud hankeüksuste puhul on piirmääraks 355 000 SDRi juhul, kui üksus hangib konsulteerimisteenuseid seoses konfidentsiaalsete küsimustega, mille puhul oleks mõistlik arvata, et nende avalikuks saamine seaks ohtu usalduse valitsuse suhtes, põhjustaks probleeme majanduses või oleks muul sarnasel moel vastuolus üldsuse huvidega. |
4. |
Québeci provintsi puhul ei hõlma käesolev lisa hankeid mittetulundusühendustelt, kui tegemist on linnaplaneerimisega ning sellest tulenevate kavade ja tingimuste ettevalmistamise ja tööde juhtimisega, tingimusel et mittetulundusühendus täidab hankega seoses hankeüksusele käesoleva peatükiga pandud kohustusi. |
5. |
Québeci provintsi puhul ei hõlma käesolev lisa asutuse Hydro-Québec poolt järgmiste teenuste hankeid (kindlaks määratud vastavalt CPC'le):
|
6. |
Manitoba provintsi puhul ei hõlma käesolev lisa asutuse Manitoba Hydro Electric Board teenuste hankeid. |
19-6. LISA
Ehitusteenused
1. |
Käesolev peatükk hõlmab kõiki CPC jaotises 51 nimetatud ehitusteenuseid, kui ei ole teisiti märgitud. |
2. |
19-1. ja 19-2. lisas ning 19-3. lisa A jaos loetletud asutuste sõlmitud ehitusteenuste lepingute suhtes, mille kohaselt antakse ehitusteenuse osutajale kas osaliselt või täielikult tasuks ajutine omandiõigus või õigus kontrollida ja käitada sellisest lepingust tulenevaid paigaldus- või ehitustöid kindlaksmääratud ajavahemikul ning sellise töö kasutamise eest lepingu kehtivuse ajal tasu nõuda, kohaldatakse ainult järgmisi sätteid: Artiklid 19.1, 19.2, 19.4, 19.5, 19.6 (välja arvatud lõike 3 punkt e ja lõige 1), artikkel 19.15 (välja arvatud lõiked 3 ja 4) ja artikkel 19.17. |
3. |
Käesolev peatükk ei hõlma lõikes 2 kirjeldatud ehitusteenuste lepinguid, mille sõlmivad hankeüksused 19-3. lisa B jaos loetletud tegevusi teostades. |
Märkused Kanada 19-6. lisa juurde
1. |
19-1. lisas loetletud keskvalitsusasutuste puhul hõlmab käesolev lisa süvendusteenuseid, ning süvendusteenuseid, mis on seotud ehitusteenuste lepingutega, juhul kui on täidetud järgmised nõuded:
|
2. |
Québeci provints jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega soositakse Hydro-Québeci poolt sõlmitud ehitusteenuste lepingute puhul kohalikku alltöövõttu. Suurema kindluse tagamiseks ei ole selline meede mingil juhul tarnijate osalemise või kvalifitseerimise tingimuseks. |
3. |
Manitoba provintsi puhul ei hõlma käesolev lisa asutuse Manitoba Hydro Electric Board korraldatavaid ehitusteenuste hankeid. |
(1) Suurema kindluse tagamiseks ei kehtestata õigusaktiga Coasting Trade Act meeskonnaliikmetele kodakondsusnõudeid.
19-7. LISA
Üldmärkused
1. |
Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmiste hangete suhtes:
|
2. |
Käesolevat peatükki ei kohaldata:
|
3. |
Suurema kindluse tagamiseks tõlgendatakse käesolevat peatükki kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
|
4. |
Piirkondliku majanduse arendamine
|
19-8. LISA
Avaldamiskanalid
A jagu:
Tulenevalt artiklist 19.5 käesoleva peatükiga hõlmatud riigihankeid käsitlevate õigusaktide, määruste, kohtuotsuste, üldkohaldatavate haldusmääruste, standardsete lepinguklauslite ja menetluste avaldamiseks kasutatav elektrooniline või trükimeedia.
1. KANADA
1.1 Valitsusasutused ja riiklikud korporatsioonid:
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2. PROVINTSID JA TERRITOORIUMID
2.1 Alberta
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused:
|
2.2 Briti Columbia
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2.3 Manitoba
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
4. |
Omavalitsusüksused, munitsipaalorganisatsioonid:
|
5. |
Riiklikult rahastatud akadeemilised, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste asutused:
|
6. |
Koolinõukogud:
|
7. |
Riiklikud korporatsioonid:
|
2.4 New Brunswick
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2.5 Newfoundland ja Labrador
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2.6 Loodealad
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2.7 Nova Scotia
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2.8 Nunavut
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2.9 Ontario
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
4. |
Koolinõukogud ja riiklikult rahastatud akadeemilised, tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused; omavalitsusüksused; ning kõik provintsi- ja kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluvad kaubandus- ja tööstusküsimustega tegelevad üksused:
|
5. |
Hydro One: http://www.hydroone.com/DoingBusiness/Pages/default.aspx |
6. |
Ontario Power Generation: http://www.opg.com/working-with-opg/suppliers/supply-chain/Pages/Become%20a%20Supplier.aspx |
2.10 Prints Edwardi saar
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2.11 Québec
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2.12 Saskatchewan
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
2.13 Yukon
1. |
Õigusaktid:
|
2. |
Kohtuotsused:
|
3. |
Haldusotsused ja menetlused:
|
B jagu:
Tulenevalt artiklist 19.5 artiklitega 19.6, 19.8.7 ja 19.15.2 ette nähtud märkuste avaldamiseks kasutatav elektrooniline või trükimeedia.
1. KANADA
1.1 Valitsusasutused ja riiklikud korporatsioonid:
1. |
Government Electronic Tendering System (GETS): https://buyandsell.gc.ca/procurement-data/tenders |
2. |
MERX, Cebra Inc.: http://www.merx.ca |
2. PROVINTSID JA TERRITOORIUMID
2.1 Alberta
1. |
Alberta Purchasing Connection: http://www.purchasingconnection.ca |
2.2 Briti Columbia
1. |
BC Bid: http://www.bcbid.gov.bc.ca |
2.3 Manitoba
1. |
Provints:
|
2. |
Omavalitsusüksused, munitsipaalorganisatsioonid:
|
3. |
Riiklikult rahastatud akadeemilised, tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused:
|
4. |
Koolinõukogud:
|
5. |
Riiklikud korporatsioonid:
|
2.4 New Brunswick
1. |
New Brunswick Opportunities Network: https://nbon-rpanb.gnb.ca/welcome?language=En |
2. |
Réseau de possibilités d'affaires du Nouveau-Brunswick: http://www.gnb.ca/soumissions |
2.5 Newfoundland ja Labrador
1. |
Government Purchasing Agency veebisaidil kättesaadav teave: http://www.gpa.gov.nl.ca/index.html |
2.6 Loodealad
1. |
Contract Registry: http://www.contractregistry.nt.ca/Public/PublicHome.asp |
2.7 Nova Scotia
1. |
Avalike hangete teenistus: http://www.novascotia.ca/tenders/ |
2.8 Nunavut
1. |
http://www.nunavuttenders.ca/ |
2.9 Ontario
1. |
https://ontariotenders.bravosolution.com/esop/nac-host/public/web/login.html |
2. |
Koolinõukogud ja riiklikult rahastatud akadeemilised, tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused; omavalitsusüksused; ning kõik provintsi- ja kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluvad kaubandus- ja tööstusküsimustega tegelevad üksused:
|
3. |
Hydro One: http://www.hydroone.com/DoingBusiness/Pages/default.aspx |
4. |
Ontario Power Generation: http://www.opg.com/working-with-opg/suppliers/supply-chain/Pages/Become%20a%20Supplier.aspx |
2.10 Prints Edwardi saar
1. |
http://www.gov.pe.ca/finance/index.php3?number=1041973 |
2.11 Québec
1. |
Hanketeadaanded (artikkel 19.6), kvalifitseerimise taotlused, tarne- või korralduslepingute kontekstis valitud tarnijate nimed ning lepingute sõlmimisega seotud teave (artikkel 19.15.2) avaldatakse Québeci valitsuse poolt heaks kiidetud elektroonilises pakkumissüsteemis SEAO (http://www.seao.ca). |
2. |
Määruste kohaselt võib Québecis kasutada mitmeotstarbelist loetelu ainult tarnija kindlaksmääramise menetluse kontekstis (artikkel 19.8.7). |
2.12 Saskatchewan
1. |
SaskTenders: www.sasktenders.ca |
2.13 Yukon
1. |
http://www.gov.yk.ca/tenders/tms.html |
2. |
http://www.hpw.gov.yk.ca/tenders/index.html |
C jagu:
Veebisaidid või aadressid, kus lepinguosalised avaldavad hangete statistikat vastavalt artiklile 19.15.5 ja teateid sõlmitud lepingute kohta vastavalt artiklile 19.15.6.
1. KANADA
1.1 Valitsusasutused ja riiklikud korporatsioonid:
1. |
Purchasing Activity Report: http://www.tbs-sct.gc.ca/pubs_pol/dcgpubs/con_data/siglist-eng.asp |
2. |
Government Electronic Tendering System (GETS): https://buyandsell.gc.ca/ |
2. PROVINTSID JA TERRITOORIUMID
2.1 Alberta
1. |
http://www.purchasingconnection.ca |
2.2 Briti Columbia
1. |
http://www.bcbid.gov.bc.ca |
2.3 Manitoba
1. |
http://www.gov.mb.ca/tenders |
2. |
http://www.merx.com |
2.4 New Brunswick
1. |
http://www.gnb.ca/tenders |
2. |
http://www.gnb.ca/soumissions |
2.5 Newfoundland ja Labrador
1. |
http://www.gpa.gov.nl.ca |
2.6 Loodealad
1. |
http://www.contractregistry.nt.ca/Public/PublicHome.asp |
2.7 Nova Scotia
1. |
http://www.novascotia.ca/tenders/ |
2.8 Nunavut
1. |
http://www.nunavuttenders.ca/ |
2. |
http://www.gov.nu.ca/eia/programs-services/information-businesses |
2.9 Ontario
1. |
http://www.doingbusiness.mgs.gov.on.ca/ |
2.10 Prints Edwardi saar
1. |
http://www.gov.pe.ca/finance/index.php3?number=1041973 |
2.11 Québec
1. |
Statistiques sur les acquisitions gouvernementales: http://www.tresor.gouv.qc.ca/faire-affaire-avec-letat/publications/statistiques-sur-les-acquisitions-gouvernementales/ |
2. |
Avis concernant les marchés adjugés Système électronique d'appel d'offres approuvé par le gouvernement du Québec SEAO (http://www.seao.ca) |
2.12 Saskatchewan
1. |
www.sasktenders.ca |
2.13 Yukon
1. |
http://www.gov.yk.ca/tenders/tms.html |
2. |
http://www.hpw.gov.yk.ca/registry/ |
EUROOPA LIIDU TURULE LUBATUD KAUPADE JA TEENUSTE LOETELU
19-1. LISA
Keskvalitsusasutused, kes korraldavad hankeid käesoleva peatüki sätete kohaselt
Kaubad Täpsustatud 19-4. lisas Piirmäärad |
130 000 SDR |
Teenused Täpsustatud 19-5. lisas Piirmäärad |
130 000 SDR |
Ehitusteenused ja ehitustööde kontsessioonid Täpsustatud 19-6. lisas Piirmäärad |
5 000 000 SDR |
A jagu: Euroopa Liidu asutused:
1. |
Euroopa Liidu Nõukogu |
2. |
Euroopa Komisjon |
3. |
Euroopa välisteenistus |
B jagu: Euroopa Liidu liikmesriikide keskvalitsuste tasandi hankijad
(Märkus: käesolev loetelu on ammendav)
BELGIA
|
|
||||
SPF Chancellerie du Premier Ministre |
FOD Kanselarij van de Eerste Minister |
||||
SPF Personnel et Organisation |
FOD Kanselarij Personeel en Organisatie |
||||
SPF Budget et Contrôle de la Gestion |
FOD Budget en Beheerscontrole |
||||
SPF Technologie de l'Information et de la Communication (Fedict) |
FOD Informatie- en Communicatietechnologie (Fedict) |
||||
SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement |
FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking |
||||
SPF Intérieur |
FOD Binnenlandse Zaken |
||||
SPF Finances |
FOD Financiën |
||||
SPF Mobilité et Transports |
FOD Mobiliteit en Vervoer |
||||
SPF Emploi, Travail et Concertation sociale |
FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal overleg |
||||
SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale |
FOD Sociale Zekerheid en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid |
||||
SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement |
FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu |
||||
SPF Justice |
FOD Justitie |
||||
SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie |
FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie |
||||
Ministère de la Défense |
Ministerie van Landsverdediging |
||||
Service public de programmation Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté Et Economie sociale |
Programmatorische Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie, Armoedsbestrijding en sociale Economie |
||||
Service public fédéral de Programmation Développement durable |
Programmatorische federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling |
||||
Service public fédéral de Programmation Politique scientifique |
Programmatorische federale Overheidsdienst Wetenschapsbeleid |
||||
|
|
||||
Office national de Sécurité sociale |
Rijksdienst voor sociale Zekerheid |
||||
Institut national d'Assurance sociales Pour travailleurs indépendants |
Rijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfstandigen |
||||
Institut national d'Assurance Maladie-Invalidité; Office national des Pensions |
Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering; Rijksdienst voor Pensioenen |
||||
Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-Invalidité |
Hulpkas voor Ziekte-en Invaliditeitsverzekering |
||||
Fond des Maladies professionnelles |
Fonds voor Beroepsziekten |
||||
Office national de l'Emploi |
Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening |
||||
La Poste (1) |
De Post (1) |
BULGAARIA
1. |
Администрация на Народното събрание (rahvusassamblee kantselei) |
2. |
Администрация на Президента (presidendi kantselei) |
3. |
Администрация на Министерския съвет (ministrite nõukogu kantselei) |
4. |
Конституционен съд (konstitutsioonikohus) |
5. |
Българска народна банка (Bulgaaria keskpank) |
6. |
Министерство на външните работи (välisministeerium) |
7. |
Министерство на вътрешните работи (siseministeerium) |
8. |
Министерство на държавната политика при бедствия и аварии (katastroofide ja õnnetusjuhtumite riikliku poliitika ministeerium) |
9. |
Министерство на държавната администрация и административната реформа (riigihalduse ja haldusreformi ministeerium) |
10. |
Министерство на земеделието и горите (põllu- ja metsamajandusministeerium) |
11. |
Министерство на здравеопазването (tervishoiuministeerium) |
12. |
Министерство на икономиката и енергетиката (majandus- ja energeetikaministeerium) |
13. |
Министерство на културата (kultuuriministeerium) |
14. |
Министерство на образованието и науката (haridus- ja teadusministeerium) |
15. |
Министерство на околната среда и водите (keskkonna- ja veemajandusministeerium) |
16. |
Министерство на отбраната (kaitseministeerium) |
17. |
Министерство на правосъдието (justiitsministeerium) |
18. |
Министерство на регионалното развитие и благоустройството (regionaalarengu ja riiklike ehitustööde ministeerium) |
19. |
Министерство на транспорта (transpordiministeerium) |
20. |
Министърът на труда и социалната политика (töö- ja sotsiaalpoliitikaministeerium). |
21. |
Министерство на финансите (rahandusministeerium) |
22. |
държавни агенции, държавни комисии, изпълнителни агенции и други държавни институции, създадени със закон или с постановление на Министерския съвет, които имат функции във връзка с осъществяването на изпълнителната власт (seaduse või ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, riiklikud komisjonid, täitevasutused ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega): |
23. |
Агенция за ядрено регулиране (tuumavaldkonda reguleeriv amet) |
24. |
Държавна комисия за енергийно и водно регулиране (riiklik energeetikat ja veemajandust reguleeriv komisjon) |
25. |
Държавна комисия по сигурността на информацията (riiklik infoturbe komisjon) |
26. |
Комисия за защита на конкуренцията (konkurentsikaitse komisjon) |
27. |
Комисия за защита на личните данни (isikuandmetekaitse komisjon) |
28. |
Комисия за защита от дискриминация (diskrimineerimisvastane komisjon) |
29. |
Комисия за регулиране на съобщенията (teabeedastuse reguleerimise komisjon) |
30. |
Комисия за финансов надзор (finantsjärelevalvekomisjon) |
31. |
Патентно ведомство на Република България (Bulgaaria Vabariigi patendiamet) |
32. |
Сметна палата на Република България (Bulgaaria Vabariigi riigikontroll) |
33. |
Агенция за приватизация (erastamisamet) |
34. |
Агенция за следприватизационен контрол (posti erastamise kontrolliamet) |
35. |
Български институт по метрология (Bulgaaria metroloogiainstituut) |
36. |
Държавна агенция „Архиви“ (riiklik arhiiviamet) |
37. |
Държавна агенция „Държавен резерв и военновременни запаси“ (riiklik riigireservi ja sõjaaja varude amet) |
38. |
Държавна агенция за бежанците (riiklik põgenike büroo) |
39. |
Държавна агенция за българите в чужбина (riiklik välismaal elavate bulgaarlaste amet) |
40. |
Държавна агенция за закрила на детето (riiklik lastekaitseamet) |
41. |
Държавна агенция за информационни технологии и съобщения (riiklik infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniamet) |
42. |
Държавна агенция за метрологичен и технически надзор (riiklik metroloogia ja tehnilise järelevalve amet) |
43. |
Държавна агенция за младежта и спорта (riiklik noorte- ja spordiamet) |
44. |
Държавна агенция по туризма (riiklik turismiamet) |
45. |
Държавна комисия по стоковите борси и тържища (riiklik kaubabörsi ja tooraineteturu komisjon) |
46. |
Институт по публична администрация и европейска интеграция (avaliku halduse ja Euroopaga lõimumise instituut) |
47. |
Национален статистически институт (riiklik statistikainstituut) |
48. |
Агенция „Митници“ (tolliamet) |
49. |
Агенция за държавна и финансова инспекция (finantsinspektsiooni amet) |
50. |
Агенция за държавни вземания (riiginõuete kogumise amet) |
51. |
Агенция за социално подпомагане (sotsiaalabiamet) |
52. |
Държавна агенция „Национална сигурност“ (riiklik julgeolekuamet) |
53. |
Агенция за хората с увреждания (puuetega inimeste amet) |
54. |
Агенция по вписванията (registriamet) |
55. |
Агенция по енергийна ефективност (energiatõhususe amet) |
56. |
Агенция по заетостта (tööhõiveamet) |
57. |
Агенция по геодезия, картография и кадастър (geodeesia, kartograafia ja katastriamet) |
58. |
Агенция по обществени поръчки (riigihangete amet) |
59. |
Българска агенция за инвестиции (Bulgaaria investeerimisamet) |
60. |
Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация“ (lennuameti peadirektoraat) |
61. |
Дирекция за национален строителен контрол (riikliku ehitusjärelevalve direktoraat) |
62. |
Държавна комисия по хазарта (riiklik hasartmängukomisjon) |
63. |
Изпълнителна агенция „Автомобилна администрация“ (autoregistrikeskus) |
64. |
Изпълнителна агенция „Борба с градушките“ (rahevastase võitluse amet) |
65. |
Изпълнителна агенция „Българска служба за акредитация“ (Bulgaaria akrediteerimistalitus) |
66. |
Изпълнителна агенция „Главна инспекция по труда“ (tööinspektsioon) |
67. |
Изпълнителна агенция „Железопътна администрация“ (raudteeamet ) |
68. |
Изпълнителна агенция „Морска администрация“ (veeteede amet) |
69. |
Изпълнителна агенция „Национален филмов център“ (riiklik filmikeskus) |
70. |
Изпълнителна агенция „Пристанищна администрация“ (sadamate haldamise amet) |
71. |
Изпълнителна агенция „Проучване и поддържане на река Дунав“ (Doonau jõe uurimise ja hooldamise amet) |
72. |
Фонд „Републиканска пътна инфраструктура“ (riiklik taristufond) |
73. |
Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози (majandusanalüüsi ja -prognooside amet) |
74. |
Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия (väikese ja keskmise suurusega ettevõtete edendamise amet) |
75. |
Изпълнителна агенция по лекарствата (ravimiamet) |
76. |
Изпълнителна агенция по лозата и виното (viinapuude- ja veiniamet) |
77. |
Изпълнителна агенция по околна среда (keskkonnaamet) |
78. |
Изпълнителна агенция по почвените ресурси (maavarade amet) |
79. |
Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури (kalandus- ja akvakultuuriamet) |
80. |
Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството (loomakasvatuses valiku ja paljundamise amet) |
81. |
Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол (taimede sordikatsete, põldtunnustamise ja seemnekontrolli amet) |
82. |
Изпълнителна агенция по трансплантация (siirdamisamet) |
83. |
Изпълнителна агенция по хидромелиорации (niisutusamet) |
84. |
Комисията за защита на потребителите (tarbijakaitseamet) |
85. |
Контролно-техническата инспекция (tehnilise kontrolli inspektsioon) |
86. |
Национална агенция за приходите (riiklik maksuamet) |
87. |
Национална ветеринарномедицинска служба (riiklik veterinaarteenistus) |
88. |
Национална служба за растителна защита (riiklik taimekaitseteenistus) |
89. |
Национална служба по зърното и фуражите (riiklik teravilja- ja söödateenistus) |
90. |
Държавна агенция по горите (riiklik metsaamet) |
91. |
Висшата атестационна комисия (kõrgem atesteerimiskomisjon) |
92. |
Национална агенция за оценяване и акредитация (riiklik hindamis- ja atesteerimisamet) |
93. |
Националната агенция за професионално образование и обучение (riiklik kutsehariduse ja -koolituse amet) |
94. |
Национална комисия за борба с трафика на хора (Bulgaaria riiklik inimkaubandusvastane komisjon ) |
95. |
Дирекция „Материално-техническо осигуряване и социално обслужване“ на Министерство на вътрешните работи (siseministeeriumi materjaaltehnilise tagamise ja sotsiaalteenuste direktoraat) |
96. |
Дирекция „Оперативно издирване“ на Министерство на вътрешните работи (siseministeeriumi operatiivjuurdluse direktoraat) |
97. |
Дирекция „Оперативно издирване“ на Министерство на вътрешните работи (siseministeeriumi rahaliste vahendite ja ressursside tagamise direktoraat) |
98. |
Изпълнителна агенция „Военни клубове и информация“ (militaarklubide ja teabe amet) |
99. |
Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната“ (kaitseministeeriumi riigivaraamet) |
100. |
Изпълнителна агенция „Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и имущества“(relvade, varustuse ja vara testimise ja kontrollmõõtmiste amet) |
101. |
Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната“ (kaitseministeeriumi sotsiaalse tegevuse amet) |
102. |
Национален център за информация и документация (teabe ja dokumentatsiooni riiklik keskus) |
103. |
Национален център по радиобиология и радиационна защита (radiobioloogia ja kiirguskaitse riiklik keskus) |
104. |
Национална служба „Полиция“ (riiklik politseiamet) |
105. |
Национална служба „Пожарна безопасност и защита на населението“ (riiklik tuleohutuse ja rahvastikukaitse amet) |
106. |
Национална служба за съвети в земеделието (riiklik põllumajanduslike nõuandeteenuste talitus) |
107. |
Служба „Военна информация“ (sõjalise teabe talitus) |
108. |
Служба „Военна полиция“ (sõjaväepolitsei) |
109. |
Авиоотряд 28 (lennusalk 28) |
TŠEHHI VABARIIK
1. |
Ministerstvo dopravy (transpordiministeerium) |
2. |
Ministerstvo financí (rahandusministeerium) |
3. |
Ministerstvo kultury (kultuuriministeerium) |
4. |
Ministerstvo obrany (kaitseministeerium) |
5. |
Ministerstvo pro místní rozvoj (regionaalarenguministeerium) |
6. |
Ministerstvo práce a sociálních věcí (töö- ja sotsiaalministeerium) |
7. |
Ministerstvo průmyslu a obchodu (tööstus- ja kaubandusministeerium) |
8. |
Ministerstvo spravedlnosti (justiitsministeerium) |
9. |
Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy (haridus-, noorsoo- ja spordiministeerium) |
10. |
Ministerstvo vnitra (siseministeerium) |
11. |
Ministerstvo zahraničních věcí (välisministeerium) |
12. |
Ministerstvo zdravotnictví (tervishoiuministeerium) |
13. |
Ministerstvo zemědělství (põllumajandusministeerium) |
14. |
Ministerstvo životního prostředí (keskkonnaministeerium) |
15. |
Poslanecká sněmovna PČR (Tšehhi Vabariigi parlamendi esindajate koda) |
16. |
Senát PČR (Tšehhi Vabariigi senat) |
17. |
Kancelář prezidenta (presidendikantselei) |
18. |
Český statistický úřad (Tšehhi statistikaamet) |
19. |
Český úřad zeměměřičský a katastrální (Tšehhi maamõõtmis- ja katastriamet) |
20. |
Úřad průmyslového vlastnictví (tööstusomandiamet) |
21. |
Úřad pro ochranu osobních údajů (isikuandmete kaitse amet) |
22. |
Bezpečnostní informační služba (julgeolekuteabe teenistus) |
23. |
Národní bezpečnostní úřad (riiklik julgeolekutalitus) |
24. |
Česká akademie věd (Tšehhi Vabariigi teaduste akadeemia) |
25. |
Vězeňská služba (vanglateenistus) |
26. |
Český báňský úřad (Tšehhi kaevandusamet) |
27. |
Úřad pro ochranu hospodářské soutěže (konkurentsikaitse amet) |
28. |
Správa státních hmotných rezerv (riiklike materiaalsete varude valitsus) |
29. |
Státní úřad pro jadernou bezpečnost (riiklik tuumaohutusamet) |
30. |
Energetický regulační úřad (energiainspektsioon) |
31. |
Úřad vlády České republiky (Tšehhi Vabariigi valitsuse kantselei) |
32. |
Ústavní soud (konstitutsioonikohus) |
33. |
Nejvyšší soud (riigikohus) |
34. |
Nejvyšší správní soud (kõrgeim halduskohus) |
35. |
Nejvyšší státní zastupitelství (peaprokuratuur) |
36. |
Nejvyšší kontrolní úřad (riigikontroll) |
37. |
Kancelář Veřejného ochránce práv (ombudsman) |
38. |
Grantová agentura České republiky (Tšehhi Vabariigi reitinguagentuur) |
39. |
Státní úřad inspekce práce (riiklik töökaitseinspektsioon) |
40. |
Český telekomunikační úřad (Tšehhi telekommunikatsiooniamet) |
41. |
Ředitelství silnic a dálnic ČR (ŘSD) (Tšehhi Vabariigi maanteede ja kiirteede direktoraat) |
TAANI
1. |
Folketinget — Taani Parlament Rigsrevisionen — riigikontroll |
2. |
Statsministeriet — peaministri kantselei |
3. |
Udenrigsministeriet — välisministeerium |
4. |
Beskæftigelsesministeriet — tööhõiveministeerium 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni) |
5. |
Domstolsstyrelsen — kohtuadministratsioon |
6. |
Finansministeriet — rahandusministeerium 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni) |
7. |
Forsvarsministeriet — kaitseministeerium 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni) |
8. |
Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse — sise- ja tervishoiuministeerium Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut (mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas Statens Serum Institut) |
9. |
Justitsministeriet — justiitsministeerium Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal styrelser (politseiülem, 1 direktoraat ja mitu ametit) |
10. |
Kirkeministeriet — usuasjade ministeerium 10 stiftsøvrigheder (10 piiskopkondlikku asutust) |
11. |
Kulturministeriet — kultuuriministeerium 4 styrelser samt et antal statsinstitutioner (4 osakonda ja mitu institutsiooni) |
12. |
Miljøministeriet — keskkonnaministeerium 5 styrelser (5 ametit) |
13. |
Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration — pagulasasjade, sisserände ja integratsiooniministeerium 1 styrelser (1 amet) |
14. |
Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri — toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusministeerium 4 styrelser og institutioner (4 ametit ja institutsiooni) |
15. |
Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling — teaduse-, tehnoloogia- ja innovatsiooniministeerium Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas riiklik Risoe laboratoorium ja Taani riiklik teadus- ja hariduskeskus) |
16. |
Skatteministeriet — maksuministeerium 1 styrelser og institutioner (1 amet ja mitu institutsiooni) |
17. |
Velfærdsministeriet — sotsiaalhoolekandeministeerium 3 styrelser og institutioner (3 ametit ja mitu institutsiooni) |
18. |
Transportministeriet — transpordiministeerium 7 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet (7 ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet) |
19. |
Undervisningsministeriet — haridusministeerium 3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner (3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni) |
20. |
Økonomi- og Erhvervsministeriet — majandus- ja ettevõtlusministeerium Adskillige styrelser og institutioner (mitu ametit ja institutsiooni) |
21. |
Klima- og Energiministeriet — kliima- ja energiaministeerium 3 styrelser og institutioner (3 ametit ja institutsiooni) |
SAKSAMAA
1. |
Välisministeerium |
Auswärtiges Amt |
2. |
Liidukantselei |
Bundeskanzleramt |
3. |
Töö- ja sotsiaalküsimuste ministeerium |
Bundesministerium für Arbeit und Soziales |
4. |
Haridus- ja teadusministeerium |
Bundesministerium für Bildung und Forschung |
5. |
Toiduainete-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministeerium |
Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz |
6. |
Rahandusministeerium |
Bundesministerium der Finanzen |
7. |
Siseministeerium (ainult tsiviilkaubad) |
Bundesministerium des Innern |
8. |
Tervishoiuministeerium |
Bundesministerium für Gesundheit |
9. |
Perekonna-, vanurite-, naiste- ja noorsooministeerium |
Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend |
10. |
Justiitsministeerium |
Bundesministerium der Justiz |
11. |
Transpordi, ehituse ja elamumajanduse ministeerium |
Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung |
12. |
Majandus- ja tehnoloogiaministeerium |
Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie |
13. |
Majanduskoostöö ja arengu ministeerium |
Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung |
14. |
Kaitseministeerium |
Bundesministerium der Verteidigung |
15. |
Keskkonna, looduskaitse ja tuumaohutuse ministeerium |
Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit |
EESTI
1. |
Vabariigi Presidendi Kantselei |
2. |
Eesti Vabariigi Riigikogu |
3. |
Eesti Vabariigi Riigikohus |
4. |
Riigikontroll |
5. |
Õiguskantsler |
6. |
Riigikantselei |
7. |
Rahvusarhiiv |
8. |
Haridus- ja Teadusministeerium |
9. |
Justiitsministeerium |
10. |
Kaitseministeerium |
11. |
Keskkonnaministeerium |
12. |
Kultuuriministeerium |
13. |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
14. |
Põllumajandusministeerium |
15. |
Rahandusministeerium |
16. |
Siseministeerium |
17. |
Sotsiaalministeerium |
18. |
Välisministeerium |
19. |
Keeleinspektsioon |
20. |
Riigiprokuratuur |
21. |
Teabeamet |
22. |
Maa-amet |
23. |
Keskkonnainspektsioon |
24. |
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus |
25. |
Muinsuskaitseamet |
26. |
Patendiamet |
27. |
Tehnilise Järelevalve Amet |
28. |
Tarbijakaitseamet |
29. |
Riigihangete Amet |
30. |
Taimetoodangu Inspektsioon |
31. |
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet |
32. |
Veterinaar- ja Toiduamet |
33. |
Konkurentsiamet |
34. |
Maksu- ja Tolliamet |
35. |
Statistikaamet |
36. |
Kaitsepolitseiamet |
37. |
Kodakondsus- ja Migratsiooniamet |
38. |
Piirivalveamet |
39. |
Politseiamet |
40. |
Kohtuekspertiisi Instituut |
41. |
Keskkriminaalpolitsei |
42. |
Päästeamet |
43. |
Andmekaitse Inspektsioon |
44. |
Ravimiamet |
45. |
Sotsiaalkindlustusamet |
46. |
Tööturuamet |
47. |
Tervishoiuamet |
48. |
Tervisekaitseinspektsioon |
49. |
Tööinspektsioon |
50. |
Lennuamet |
51. |
Maanteeamet |
52. |
Veeteede Amet |
53. |
Julgestuspolitsei |
54. |
Kaitseressursside Amet |
55. |
Kaitseväe Logistikakeskus |
KREEKA
1. |
Υπουργείο Εσωτερικών (siseministeerium) |
2. |
Υπουργείο Εξωτερικών (välisministeerium) |
3. |
Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών (majandus- ja rahandusministeerium) |
4. |
Υπουργείο Εσωτερικών (arenguministeerium) |
5. |
Υπουργείο Εσωτερικών (justiitsministeerium) |
6. |
Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων (haridus- ja usuasjadeministeerium) |
7. |
Υπουργείο Εσωτερικών (kultuuriministeerium) |
8. |
Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης (tervishoiu- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium) |
9. |
Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων (keskkonna-, füüsilise planeerimise ja riiklike ehitustööde ministeerium) |
10. |
Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας (tööhõive- ja sotsiaalkaitse ministeerium) |
11. |
Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών (transpordi- ja kommunikatsioonide ministeerium) |
12. |
Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων (maaelu arengu ja toiduministeerium) |
13. |
Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής (merekaubanduse, Egeuse mere asjade ja saartega seotud poliitika ministeerium) |
14. |
Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης (Makedoonia ja Traakia asjade ministeerium) |
15. |
Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (kommunikatsiooni peasekretariaat) |
16. |
Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (teabe peasekretariaat) |
17. |
Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς (noorsoo peasekretariaat) |
18. |
Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (võrdõiguslikkuse peasekretariaat) |
19. |
Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων (sotsiaalkindlustuse peasekretariaat) |
20. |
Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού (välismaal elavate kreeklaste peasekretariaat) |
21. |
Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (tööstuse peasekretariaat) |
22. |
Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας (teaduse ja tehnoloogia peasekretariaat) |
23. |
Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (spordi peasekretariaat) |
24. |
Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων (riiklike ehitustööde peasekretariaat) |
25. |
Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος (riiklik statistikaamet) |
26. |
Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας (riiklik sotsiaalhoolekandenõukogu) |
27. |
Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας (töötajate majutusorganisatsioon) |
28. |
Κυβερνητικό Τυπογραφείο (riiklik trükikoda) |
29. |
Γενικό Χημείο του Κράτους (riiklik pealaboratoorium) |
30. |
Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας (Kreeka maanteede fond) |
31. |
Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών (Ateena Ülikool) |
32. |
Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης (Thessaloniki Ülikool) |
33. |
Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης (Traakia Ülikool) |
34. |
Πανεπιστήμιο Αιγαίου (Egeuse Ülikool) |
35. |
Πανεπιστήμιο Αιγαίου (Ioannina Ülikool) |
36. |
Πανεπιστήμιο Αιγαίου (Patrase Ülikool) |
37. |
Πανεπιστήμιο Αιγαίου (Makedoonia Ülikool) |
38. |
Πολυτεχνείο Κρήτης (Kreeta Polütehnikum) |
39. |
Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων (Sivitanidiose Tehnikakool) |
40. |
Αιγινήτειο Νοσοκομείο (Eginitio haigla) |
41. |
Αρεταίειο Νοσοκομείο (Areteio haigla) |
42. |
Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης (avaliku halduse riiklik keskus) |
43. |
Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού (Α.Ε. avaliku materjali haldamise talitus) |
44. |
Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων (talupidajate kindlustusorganisatsioon) |
45. |
Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων (koolide ehitamise organisatsioon) |
46. |
Γενικό Επιτελείο Στρατού (maaväe peastaap) |
47. |
Γενικό Επιτελείο Στρατού (mereväe peastaap) |
48. |
Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας (lennuväe peastaap) |
49. |
Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενεργείας (Kreeka aatomienergia komisjon) |
50. |
Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων (täiendushariduse peasekretariaat) |
51. |
Υπουργείο Άμυνας (riigikaitseministeerium) |
52. |
Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (kaubanduse peasekretariaat) |
53. |
Ελληνικά Ταχυδρομεία Kreeka Post (EL. TA) |
HISPAANIA
|
Presidencia de Gobierno |
|
Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación |
|
Ministerio de Justicia |
|
Ministerio de Defensa |
|
Ministerio de Economía y Hacienda |
|
Ministerio del Interior |
|
Ministerio de Fomento |
|
Ministerio de Educación y Ciencia |
|
Ministerio de Industria, Turismo y Comercio |
|
Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales |
|
Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación |
|
Ministerio de la Presidencia |
|
Ministerio de Administraciones Públicas |
|
Ministerio de Cultura |
|
Ministerio de Sanidad y Consumo |
|
Ministerio de Medio Ambiente |
|
Ministerio de Vivienda |
PRANTSUSMAA
1. Ministeeriumid
|
Services du Premier ministre |
|
Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports |
|
Ministère chargé de l'intérieur, de l'outre-mer et des collectivités territoriales |
|
Ministère chargé de la justice |
|
Ministère chargé de la défense |
|
Ministère chargé des affaires étrangères et européennes |
|
Ministère chargé de l'éducation nationale |
|
Ministère chargé de l'économie, des finances et de l'emploi |
|
Secrétariat d'Etat aux transports |
|
Secrétariat d'Etat aux entreprises et au commerce extérieur |
|
Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité |
|
Ministère chargé de la culture et de la communication |
|
Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique |
|
Ministère chargé de l'agriculture et de la pêche |
|
Ministère chargé de l'enseignement supérieur et de la recherche |
|
Ministère chargé de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables |
|
Secrétariat d'Etat à la fonction publique |
|
Ministère chargé du logement et de la ville |
|
Secrétariat d'Etat à la coopération et à la francophonie |
|
Secrétariat d'Etat à l'outre-mer |
|
Secrétariat d'Etat à la jeunesse et aux sports et de la vie associative |
|
Secrétariat d'Etat aux anciens combattants |
|
Ministère chargé de l'immigration, de l'intégration, de l'identité nationale et du co-développement |
|
Secrétariat d'Etat en charge de la prospective et de l'évaluation des politiques publiques |
|
Secrétariat d'Etat aux affaires européennes |
|
Secrétariat d'Etat aux affaires étrangères et aux droits de l'homme |
|
Secrétariat d'Etat à la consommation et au tourisme |
|
Secrétariat d'Etat à la politique de la ville |
|
Secrétariat d'Etat à la solidarité |
|
Secrétariat d'Etat en charge de l'emploi |
|
Secrétariat d'Etat en charge du commerce, de l'artisanat, des PME, du tourisme et des services |
|
Secrétariat d'Etat en charge du développement de la région-capitale |
|
Secrétariat d'Etat en charge de l'aménagement du territoire |
2. Riigiasutused
|
Académie de France à Rome |
|
Académie de marine |
|
Académie des sciences d'outre-mer |
|
Académie des technologies |
|
Agence Centrale des Organismes de Sécurité Sociale (A.C.O.S.S.) |
|
Agences de l'eau |
|
Agence de biomédecine |
|
Agence pour l'enseignement du français à l'étranger |
|
Agence française de sécurité sanitaire des aliments |
|
Agence française de sécurité sanitaire de l'environnement et du travail |
|
Agence Nationale de l'Accueil des Etrangers et des migrations |
|
Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT) |
|
Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH) |
|
Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l'Egalité des Chances |
|
Agence pour la garantie du droit des mineurs |
|
Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM) |
|
Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA) |
|
Bibliothèque nationale de France |
|
Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg |
|
Caisse des Dépôts et Consignations |
|
Caisse nationale des autoroutes (CNA) |
|
Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS) |
|
Caisse de garantie du logement locatif social |
|
Casa de Velasquez |
|
Centre d'enseignement zootechnique |
|
Centre d'études de l'emploi |
|
Centre hospitalier national des Quinze-Vingts |
|
Centre international d'études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro) |
|
Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale |
|
Centre des Monuments Nationaux |
|
Centre national d'art et de culture Georges Pompidou |
|
Centre national des arts plastiques |
|
Centre national de la cinématographie |
|
Institut national supérieur de formation et de recherche pour l'éducation des jeunes handicapés et les enseignements adaptés |
|
Centre National d'Etudes et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF) |
|
Ecole nationale supérieure de Sécurité Sociale |
|
Centre national du livre |
|
Centre national de documentation pédagogique |
|
Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS) |
|
Centre national professionnel de la propriété forestière |
|
Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S) |
|
Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS) |
|
Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS) |
|
Collège de France |
|
Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres |
|
Conservatoire National des Arts et Métiers |
|
Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris |
|
Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon |
|
Conservatoire national supérieur d'art dramatique |
|
Ecole centrale de Lille |
|
Ecole centrale de Lyon |
|
École centrale des arts et manufactures |
|
École française d'archéologie d'Athènes |
|
École française d'Extrême-Orient |
|
École française de Rome |
|
École des hautes études en sciences sociales |
|
Ecole du Louvre |
|
École nationale d'administration |
|
École nationale de l'aviation civile (ENAC) |
|
École nationale des Chartes |
|
École nationale d'équitation |
|
Ecole Nationale du Génie de l'Eau et de l'environnement de Strasbourg |
|
Écoles nationales d'ingénieurs |
|
Ecole nationale d'ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes |
|
Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles |
|
École nationale de la magistrature |
|
Écoles nationales de la marine marchande |
|
École nationale de la santé publique (ENSP) |
|
École nationale de ski et d'alpinisme |
|
École nationale supérieure des arts décoratifs |
|
École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix |
|
Ecole nationale supérieure des arts et techniques du théâtre |
|
Écoles nationales supérieures d'arts et métiers |
|
École nationale supérieure des beaux-arts |
|
École nationale supérieure de céramique industrielle |
|
École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA) |
|
Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l'information et des bibliothécaires |
|
Écoles nationales vétérinaires |
|
École nationale de voile |
|
Écoles normales supérieures |
|
École polytechnique |
|
École de viticulture — Avize (Marne) |
|
Etablissement national d'enseignement agronomique de Dijon |
|
Établissement national des invalides de la marine (ENIM) |
|
Établissement national de bienfaisance Koenigswarter |
|
Fondation Carnegie |
|
Fondation Singer-Polignac |
|
Haras nationaux |
|
Hôpital national de Saint-Maurice |
|
Institut français d'archéologie orientale du Caire |
|
Institut géographique national |
|
Institut National des Appellations d'origine |
|
Institut national des hautes études de sécurité |
|
Institut de veille sanitaire |
|
Institut National d'enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de Rennes |
|
Institut National d'Etudes Démographiques (I.N.E.D) |
|
Institut National d'Horticulture |
|
Institut National de la jeunesse et de l'éducation populaire |
|
Institut national des jeunes aveugles — Paris |
|
Institut national des jeunes sourds — Bordeaux |
|
Institut national des jeunes sourds — Chambéry |
|
Institut national des jeunes sourds — Metz |
|
Institut national des jeunes sourds — Paris |
|
Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P) |
|
Institut national de la propriété industrielle |
|
Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A) |
|
Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P) |
|
Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M) |
|
Institut national d'histoire de l'art (I.N.H.A.) |
|
Institut National des Sciences de l'Univers |
|
Institut National des Sports et de l'Education Physique |
|
Instituts nationaux polytechniques |
|
Instituts nationaux des sciences appliquées |
|
Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA) |
|
Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS) |
|
Institut de Recherche pour le Développement |
|
Instituts régionaux d'administration |
|
Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l'environnement (Agro Paris Tech) |
|
Institut supérieur de mécanique de Paris |
|
Institut Universitaires de Formation des Maîtres |
|
Musée de l'armée |
|
Musée Gustave-Moreau |
|
Musée du Louvre |
|
Musée du Quai Branly |
|
Musée national de la marine |
|
Musée national J.-J.-Henner |
|
Musée national de la Légion d'honneur |
|
Musée de la Poste |
|
Muséum National d'Histoire Naturelle |
|
Musée Auguste-Rodin |
|
Observatoire de Paris |
|
Office français de protection des réfugiés et apatrides |
|
Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC) |
|
Office national de la chasse et de la faune sauvage |
|
Office National de l'eau et des milieux aquatiques |
|
Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP) |
|
Office universitaire et culturel français pour l'Algérie |
|
Palais de la découverte |
|
Parcs nationaux |
|
Universités |
3. Sõltumatud institutsioonid, asutused ja kohtud
|
Présidence de la République |
|
Assemblée Nationale |
|
Sénat |
|
Conseil constitutionnel |
|
Conseil économique et social |
|
Conseil supérieur de la magistrature |
|
Agence française contre le dopage |
|
Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles |
|
Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires |
|
Autorité de régulation des communications électroniques et des postes |
|
Autorité de sûreté nucléaire |
|
Comité national d'évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et professionnel |
|
Commission d'accès aux documents administratifs |
|
Commission consultative du secret de la défense nationale |
|
Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques |
|
Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité |
|
Commission nationale de déontologie de la sécurité |
|
Commission nationale du débat public |
|
Commission nationale de l'informatique et des libertés |
|
Commission des participations et des transferts |
|
Commission de régulation de l'énergie |
|
Commission de la sécurité des consommateurs |
|
Commission des sondages |
|
Commission de la transparence financière de la vie politique |
|
Conseil de la concurrence |
|
Conseil supérieur de l'audiovisuel |
|
Défenseur des enfants |
|
Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l'égalité |
|
Haute autorité de santé |
|
Médiateur de la République |
|
Cour de justice de la République |
|
Tribunal des Conflits |
|
Conseil d'Etat |
|
Cours administratives d'appel |
|
Tribunaux administratifs |
|
Cour des Comptes |
|
Chambres régionales des Comptes |
|
Cours et tribunaux de l'ordre judiciaire (Cour de Cassation, Cours d'Appel, Tribunaux d'instance et Tribunaux de grande instance) |
4. Muud avalik-õiguslikud asutused
|
Union des groupements d'achats publics (UGAP) |
|
Agence Nationale pour l'emploi (A.N.P.E) |
|
Autorité indépendante des marchés financiers |
|
Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF) |
|
Caisse Nationale d'Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS) |
|
Caisse Nationale d'Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS) |
HORVAATIA
|
Hrvatski sabor (Horvaatia parlament) |
|
Predsjednik Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi president) |
|
Ured predsjednika Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi presidendi kantselei) |
|
Ured predsjednika Republike Hrvatske po prestanku obnašanja dužnosti (Horvaatia Vabariigi presidendi kantselei pärast ametiaja lõppemist) |
|
Predsjednik Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi valitsus) |
|
Ured predsjednika Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi valitsuse bürood) |
|
Ministarstvo gospodarstva (majandusministeerium) |
|
Ministarstvo regionalnoga razvoja i fondova Europske unije (regionaalarengu ja ELi vahendite ministeerium) |
|
Ministarstvo financija (rahandusministeerium) |
|
Ministarstvo obrane (kaitseministeerium) |
|
Ministarstvo vanjskih i europskih poslova (välis- ja Euroopa asjade ministeerium) |
|
Ministarstvo unutarnjih poslova (siseministeerium) |
|
Ministarstvo pravosuđa (justiitsministeerium) |
|
Ministarstvo uprave (avaliku halduse ministeerium) |
|
Ministarstvo poduzetništva i obrta (ettevõtlus- ja käsitööndusministeerium) |
|
Ministarstvo rada i mirovinskog sustava (töö- ja pensionisüsteemi ministeerium) |
|
Ministarstvo pomorstva, prometa i infrastrukture (mere-, transpordi- ja taristuministeerium) |
|
Ministarstvo poljoprivrede (põllumajandusministeerium) |
|
Ministarstvo turizma (turismiministeerium) |
|
Ministarstvo zaštite okoliša i prirode (keskkonna- ja looduskaitseministeerium) |
|
Ministarstvo graditeljstva i prostornoga uređenja (ehitus- ja füüsilise planeerimise ministeerium) |
|
Ministarstvo branitelja (veteraniministeerium) |
|
Ministarstvo socijalne politike i mladih (sotsiaalpoliitika ja noorsooküsimuste ministeerium) |
|
Ministarstvo zdravlja (tervishoiuministeerium) |
|
Ministarstvo znanosti, obrazovanja i sporta (teadus-, haridus- ja spordiministeerium) |
|
Ministarstvo kulture (kultuuriministeerium) |
|
državne upravne organizacije (riigi haldusorganisatsioonid) |
|
uredi državne uprave u županijama (riigi haldusasutused maakondades) |
|
Ustavni sud Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus) |
|
Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi riigikohus) |
|
sudovi (kohtud) |
|
Državno sudbeno vijeće (Riiklik kohtunike nõukogu) |
|
državna odvjetništva (prokuratuurid) |
|
Državnoodvjetničko vijeće (riiklik prokuröride nõukogu) |
|
pravobraniteljstva (ombudsman) |
|
Državna komisija za kontrolu postupaka javne nabave (riigihangete riiklik järelevalvekomisjon) |
|
Hrvatska narodna banka (Horvaatia Pank) |
|
državne agencije i uredi (riigiametid ja -bürood) |
|
Državni ured za reviziju (riigikontroll) |
IIRIMAA
1. |
President's Establishment |
2. |
Houses of the Oireachtas — [Parliament] |
3. |
Department of the Taoiseach — [Prime Minister] |
4. |
Central Statistics Office |
5. |
Department of Finance |
6. |
Office of the Comptroller and Auditor General |
7. |
Office of the Revenue Commissioners |
8. |
Office of Public Works |
9. |
State Laboratory |
10. |
Office of the Attorney General |
11. |
Office of the Director of Public Prosecutions |
12. |
Valuation Office |
13. |
Commission for Public Service Appointments |
14. |
Office of the Ombudsman |
15. |
Chief State Solicitor's Office |
16. |
Department of Justice, Equality and Law Reform |
17. |
Courts Service |
18. |
Prisons Service |
19. |
Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests |
20. |
Department of the Environment, Heritage and Local Government |
21. |
Department of Education and Science |
22. |
Department of Communications, Energy and Natural Resources |
23. |
Department of Agriculture, Fisheries and Food |
24. |
Department of Transport |
25. |
Department of Health and Children |
26. |
Department of Enterprise, Trade and Employment |
27. |
Department of Arts, Sports and Tourism |
28. |
Department of Defence |
29. |
Department of Foreign Affairs |
30. |
Department of Social and Family Affairs |
31. |
Department of Community, Rural and Gaeltacht — [Gaelic speaking regions] Affairs |
32. |
Arts Council |
33. |
National Gallery |
ITAALIA
I. Hankijad:
1. |
Presidenza del Consiglio dei Ministri (riigikantselei) |
2. |
Ministero degli Affari Esteri (välisministeerium) |
3. |
Ministero dell'Interno (siseministeerium) |
4. |
Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari (esclusi i giudici di pace) (justiits- ja muude kohtuasutuste ministeerium (välja arvatud giudici di pace) |
5. |
Ministero della Difesa (kaitseministeerium) |
6. |
Ministero dell'Economia e delle Finanze (majandus- ja rahandusministeerium) |
7. |
Ministero dello Sviluppo Economico (majandusarengu ministeerium) |
8. |
Ministero del Commercio internazionale (rahvusvahelise kaubanduse ministeerium) |
9. |
Ministero delle Comunicazioni (kommunikatsiooniministeerium) |
10. |
Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (põllumajandus- ja metsandusministeerium) |
11. |
Ministero dell'Ambiente e Tutela del Territorio e del Mare (mere-, maa- ja keskkonnaministeerium) |
12. |
Ministero delle Comunicazioni (taristuministeerium) |
13. |
Ministero dei Trasporti (transpordiministeerium) |
14. |
Ministero del Lavoro e delle politiche sociali e della Previdenza sociale (töö-, sotsiaalpoliitika ja sotsiaalkindlustusministeerium) |
15. |
Ministero della Solidarietà sociale (sotsiaalse solidaarsuse ministeerium) |
16. |
Ministero della Salute (tervishoiuministeerium) |
17. |
Ministero dell' Istruzione dell' università e della ricerca (haridus-, kõrgharidus- ja teadusministeerium ) |
18. |
Ministero per i Beni e le Attività culturali comprensivo delle sue articolazioni periferiche (pärandi- ja kultuuriministeerium, kaasa arvatud selle allasutused) |
II. Muud riigiasutused:
CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici) (2)
KÜPROS
1. |
|
2. |
Υπουργικό Συμβούλιο (ministrite nõukogu) |
3. |
Βουλή των Αντιπροσώπων (esindajate koda) |
4. |
Δικαστική Υπηρεσία (kohtute amet) |
5. |
Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (õigusamet) |
6. |
Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (riigikontroll) |
7. |
Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας (avaliku teenistuse komisjon) |
8. |
Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας (haridusteenistuse komisjon) |
9. |
Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως (ombudsman) |
10. |
Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού (konkurentsikaitse komisjon) |
11. |
Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου (siseauditi talitus) |
12. |
Γραφείο Προγραμματισμού (planeerimisbüroo) |
13. |
Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας (riigikasssa) |
14. |
Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα (isikuandmete kaitse voliniku büroo) |
15. |
Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων (riigiabivoliniku büroo) |
16. |
Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών (pakkumuste hindamise amet) |
17. |
Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών (ühistute järelevalve ja arengu amet) |
18. |
Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών (pagulaste hindamise amet) |
19. |
Υπουργείο Άμυνας (kaitseministeerium) |
20. |
|
21. |
|
22. |
|
23. |
|
24. |
|
25. |
Υπουργείο Εξωτερικών (välisministeerium) |
26. |
|
27. |
Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού (haridus- ja kultuuriministeerium) |
28. |
|
29. |
|
LÄTI
A) Ministrijas, īpašu uzdevumu ministru sekretariāti un to padotībā esošās iestādes (ministeeriumid, eriülesannetega ministrite kabinetid ja nende allasutused):
1. |
Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (kaitseministeerium ja selle allasutused) |
2. |
Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes (välisministeerium ja selle allasutused) |
3. |
Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes (majandusministeerium ja selle allasutused) |
4. |
Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (rahandusministeerium ja selle allasutused) |
5. |
Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (siseministeerium ja selle allasutused) |
6. |
Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (haridus- ja teadusministeerium ja selle allasutused) |
7. |
Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes (kultuuriministeerium ja selle allasutused) |
8. |
Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (sotsiaalhoolekandeministeerium ja selle allasutused) |
9. |
Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (transpordiministeerium ja selle allasutused) |
10. |
Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (justiitsministeerium ja selle allasutused) |
11. |
Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (tervishoiuministeerium ja selle allasutused) |
12. |
Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (keskkonnakaitse- ja piirkondliku arengu ministeerium ja selle allasutused) |
13. |
Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (põllumajandusministeerium ja selle allasutused) |
14. |
Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes (eriülesannetega ministeeriumid ja nende allasutused) |
B) Citas valsts iestādes (muud riigiasutused):
1. |
Augstākā tiesa (riigikohus) |
2. |
Centrālā vēlēšanu komisija (keskvalimiskomisjon) |
3. |
Finanšu un kapitāla tirgus komisija (finants- ja kapitaliturgude komisjon) |
4. |
Latvijas Banka (Läti Pank) |
5. |
Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes (prokuratuur ja selle järelevalve alla kuuluvad asutused) |
6. |
Saeima un tās padotībā esošās iestādes (parlament ja selle allasutused) |
7. |
Satversmes tiesa (konstitutsioonikohus) |
8. |
Valsts kanceleja un tās pārraudzībā esošās iestādes (riigikantselei ja selle järelevalve alla kuuluvad asutused) |
9. |
Valsts kontrole (riigikontroll) |
10. |
Valsts prezidenta kanceleja (presidendikantselei) |
11. |
Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (ministeeriumide alluvusse mittekuuluvad muud riigiasutused)
|
Muud riigiasutused
LEEDU
|
Kancelář prezidenta (presidendikantselei) |
|
Seimo kanceliarija (seimi kantselei) |
|
Seimui atskaitingos institucijos: (seimile alluvad asutused) |
|
Lietuvos mokslo taryba (teaduste nõukogu) |
|
Seimo kontrolierių įstaiga (seimi ombudsmani kantselei) |
|
Valstybės kontrolė (riigikontroll) |
|
Specialiųjų tyrimų tarnyba (eriuurimisteenistus) |
|
Valstybės saugumo departamentas (riiklik julgeolekuamet) |
|
Konkurencijos taryba (konkurentsiamet) |
|
Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras (Leedu genotsiidi ja vastupanuliikumise uurimiskeskus) |
|
Vertybinių popierių komisija (Leedu väärtpaberikomisjon) |
|
Ryšių reguliavimo tarnyba (sideamet) |
|
Nacionalinė sveikatos taryba (riiklik terviseamet) |
|
Etninės kultūros globos taryba (etnilise kultuuri kaitse nõukogu) |
|
Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba (võrdsete võimaluste ombudsmani büroo) |
|
Valstybinė kultūros paveldo komisija (riiklik kultuuripärandi komisjon) |
|
Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga (laste õiguste ombudsman) |
|
Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija (riigi energiaressursside hinnaregulatsiooni komisjon) |
|
Valstybinė lietuvių kalbos komisija (Leedu keele riiklik komisjon) |
|
Vyriausioji rinkimų komisija (keskvalimiskomisjon) |
|
Vyriausioji tarnybinės etikos komisija (riiklik eetikakomisjon) |
|
Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba (ajakirjanduseetika inspektori kantselei) |
|
Seimo kanceliarija (valitsuse kantselei) |
|
Vyriausybei atskaitingos institucijos (valitsusele alluvad asutused) |
|
Ginklų fondas (relvafond) |
|
Informacinės visuomenės plėtros komitetas (infoühiskonna arengu komitee) |
|
Kūno kultūros ir sporto departamentas (kehakultuuri ja spordi amet) |
|
Lietuvos archyvų departamentas (Leedu arhiiviamet) |
|
Mokestinių ginčų komisija (maksuvaidluste komisjon) |
|
Statistikos departamentas (statistikaamet) |
|
Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas (vähemusrahvuste ja välisleedulaste amet) |
|
Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba (riiklik tubaka- ja alkoholikontrollitalitus) |
|
Viešųjų pirkimų tarnyba (riigihangete amet) |
|
Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija (riiklik tuumaenergia ohutuse inspektsioon) |
|
Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija (riiklik andmekaitse inspektsioon) |
|
Valstybinė lošimų priežiūros komisija (riiklik hasartmängu kontrolli amet) |
|
Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba (riiklik toidu- ja veterinaaramet) |
|
Vyriausioji administracinių ginčų komisija (haldusvaidluste ülemkomisjon) |
|
Draudimo priežiūros komisija (kindlustusjärelevalve komisjon) |
|
Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas (Leedu riiklik teaduse ja uuringute sihtasutus) |
|
Konstitucinis Teismas (konstitutsioonikohus) |
|
Lietuvos bankas (Leedu Pank) |
|
Aplinkos ministerija (keskkonnaministeerium) |
|
Įstaigos prie Aplinkos ministerijos (keskkonnaministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Generalinė miškų urėdija (riigimetsade peadirektoraat) |
|
Lietuvos geologijos tarnyba (Leedu geoloogiaamet) |
|
Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba (Leedu hüdrometeoroloogiateenistus) |
|
Lietuvos standartizacijos departamentas (Leedu standardiamet) |
|
Nacionalinis akreditacijos biuras (Leedu riiklik akrediteerimisamet) |
|
Valstybinė metrologijos tarnyba (riiklik metroloogiateenistus) |
|
Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba (riiklik kaitsealade teenistus) |
|
Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija (riiklik territoriaalse planeerimise ja ehitusinspektsioon) |
|
Finansų ministerija (rahandusministeerium) |
|
Įstaigos prie Finansų ministerijos (rahandusministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Muitinės departamentas (Leedu toll) |
|
Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba (riiklike dokumentide tehnoloogilise julgeoleku teenistus) |
|
Valstybinė mokesčių inspekcija (riiklik maksuamet) |
|
Finansų ministerijos mokymo centras (rahandusministeeriumi koolituskeskus) |
|
Krašto apsaugos ministerija (riigikaitseministeerium) |
|
Įstaigos prie Krašto apsaugos ministerijos (riigikaitseministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas (teine juurdlusbüroo) |
|
Centralizuota finansų ir turto tarnyba (tsentraliseeritud finantseerimis- ja omanditeenistus) |
|
Karo prievolės administravimo tarnyba (sõjaväeteenistusse värbamise teenistus) |
|
Krašto apsaugos archyvas (riiklik kaitsearhiivide teenistus) |
|
Krizių valdymo centras (kriisiohjekeskus) |
|
Mobilizacijos departamentas (mobiliseerimise teenistus) |
|
Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba (kommunikatsiooni- ja infosüsteemide teenistus) |
|
Infrastruktūros plėtro s departamentas (taristu arendamise teenistus) |
|
Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras (tsiviilvastupanu keskus) |
|
Lietuvos kariuomenė (Leedu relvajõud) |
|
Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos (sõjaväeüksused ja riikliku kaitsesüsteemi talitused) |
|
Kultūros ministerija (kultuuriministeerium) |
|
Įstaigos prie Kultūros ministerijos (kultuuriministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Kultūros paveldo departamentas (Leedu kultuuripärandi amet) |
|
Valstybinė kalbos inspekcija (riiklik keeleinspektsioon) |
|
Socialinės apsaugos ir darbo ministerija (sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium) |
|
Įstaigos prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos (sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Garantinio fondo administracija (tagatisfondi haldusasutus) |
|
Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba (riiklik lapse õiguste kaitse ja adopteerimisteenistus) |
|
Lietuvos darbo birža (Leedu tööbörs) |
|
Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba (Leedu tööturu koolitusamet) |
|
Trišalės tarybos sekretoriatas (kolmepoolse nõukogu sekretariaat) |
|
Socialinių paslaugų priežiūros departamentas (sotsiaalteenuste järelevalveamet) |
|
Darbo inspekcija (tööinspektsioon) |
|
Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riiklik sotsiaalkindlustusfondi nõukogu) |
|
Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba (puude ja töövõimetuse määramise teenistus) |
|
Ginčų komisija (vaidluste komisjon) |
|
Techninės pagalbos neįgaliesiems centras (puuetega inimestele kompensatsiooni määramise riiklik keskus) |
|
Neįgaliųjų reikalų departamentas (puuetega inimeste probleemidega tegelev asutus) |
|
Susisiekimo ministerija (transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium) |
|
Įstaigos prie Susisiekimo ministerijos (transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Lietuvos automobilių kelių direkcija (Leedu maanteeamet) |
|
Valstybinė geležinkelio inspekcija (riiklik raudteeinspektsioon) |
|
Valstybinė kelių transporto inspekcija (riiklik maanteetranspordi inspektsioon) |
|
Pasienio kontrolės punktų direkcija (piirikontrollipunktide direktoraat) |
|
Sveikatos apsaugos ministerija (tervishoiuministeerium) |
|
Įstaigos prie Sveikatos apsaugos ministerijos (tervishoiuministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba (riiklik tervishoiu akrediteerimise amet) |
|
Valstybinė ligonių kasa (riiklik patsientide fond) |
|
Valstybinė medicininio audito inspekcija (riiklik meditsiinilise auditi inspektsioon) |
|
Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba (riiklik ravimikontrolli amet) |
|
Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba (Leedu kohtupsühhiaatria ja narkoloogia teenistus) |
|
Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba (riiklik tervishoiuteenistus) |
|
Farmacijos departamentas (apteekide osakond) |
|
Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras (tervishoiuministeeriumi erakorralise ravi keskus) |
|
Lietuvos bioetikos komitetas (Leedu bioeetika komitee) |
|
Radiacin ės saugos centras (kiirguskaitse keskus) |
|
Švietimo ir mokslo ministerija (haridus- ja teadusministeerium) |
|
Įstaigos prie Švietimo ir mokslo ministerijos (haridus- ja teadusministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Nacionalinis egzaminų centras (riiklik eksamikeskus) |
|
Studijų kokybės vertinimo centras (kõrghariduses kvaliteedi hindamise keskus) |
|
Teisingumo ministerija (justiitsministeerium) |
|
Įstaigos prie Teisingumo ministerijos (justiitsministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Kalėjimų departamentas (vanglaamet) |
|
Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba (riiklik tarbijakaitseamet) |
|
Europos teisės departamentas (Euroopa õiguse osakond) |
|
Ūkio ministerija (majandusministeerium) |
|
Įstaigos prie Ūkio ministerijos (majandusministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Įmonių bankroto valdymo departamentas (ettevõtjate pankrottide haldamise osakond) |
|
Valstybinė energetikos inspekcija (riiklik energiainspektsioon) |
|
Valstybinė ne maisto produktų inspekcija (riiklik toiduks mittekasutatavate toodete inspektsioon) |
|
Valstybinis turizmo departamentas (riiklik turismiamet) |
|
Užsienio reikalų ministerija (välisministeerium) |
|
Diplomatinės atstovybės ir konsulinės įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų (rahvusvaheliste organisatsioonide juurde lähetatud diplomaatilised missioonid, konsulaadid ning esindused) |
|
Vidaus reikalų ministerija (siseministeerium) |
|
Įstaigos prie Vidaus reikalų ministerijos (siseministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Asmens dokumentų išrašymo centras (isikut tõendavate dokumentide personaliseerimise keskus) |
|
Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba (finantskuritegude uurimise teenistus) |
|
Gyventojų registro tarnyba (elanikeregister) |
|
Policijos departamentas (politsei) |
|
Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas (tuleõnnetuste ennetamise ja päästeosakond) |
|
Turto valdymo ir ūkio departamentas (varade haldamise ja majandusosakond) |
|
Vadovybės apsaugos departamentas (VIP kaitse osakond) |
|
Valstybės sienos apsaugos tarnyba (piirivalveosakond) |
|
Valstybės tarnybos departamentas (avaliku teenistuse osakond) |
|
Informatikos ir ryšių departamentas (IT- ja kommunikatsioonide osakond) |
|
Migracijos departamentas (rändeosakond) |
|
Sveikatos priežiūros tarnyba (tervishoiuosakond) |
|
Bendrasis pagalbos centras (hädaabikeskus) |
|
Žemės ūkio ministerija (põllumajandusministeerium) |
|
Įstaigos prie Žemės ūkio ministerijos (põllumajandusministeeriumi alluvuses olevad asutused) |
|
Nacionalinė mokėjimo agentūra (riiklik makseasutus) |
|
Nacionalinė žemės tarnyba (riiklik maa-amet) |
|
Valstybinė augalų apsaugos tarnyba (riiklik taimekaitse teenistus) |
|
Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba (riiklik tõuaretuse järelevalveteenistus) |
|
Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba (riiklik seemne- ja teraviljateenistus) |
|
Žuvininkystės departamentas (kalandusosakond) |
|
Teismai (kohtud) |
|
Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu riigikohus) |
|
Lietuvos apeliacinis teismas (Leedu apellatsioonikohus) |
|
Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) |
|
Apygardų teismai (maakohtud) |
|
Apygardų administraciniai teismai (maakondlikud halduskohtud) |
|
Apylinkių teismai (ringkonnakohtud) |
|
Nacionalinė teismų administracija (riiklik kohtute amet) |
|
Generalinė prokuratūra (prokuratuur) |
|
Kiti centriniai valstybinio administravimo subjektai (institucijos, įstaigos, tarnybos) (muud tsentraalsed avaliku halduse asutused (asutused, üksused, ametid)
|
LUKSEMBURG
1. |
Ministère d'Etat |
2. |
Ministère des Affaires Etrangères et de l'Immigration Ministère des Affaires Etrangères et de l'Immigration: Direction de la Défense (Armée) |
3. |
Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural: Administration des Services Techniques de l'Agriculture |
4. |
Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement |
5. |
Ministère de la Culture, de l'Enseignement Supérieur et de la Recherche |
6. |
Ministère de l'Economie et du Commerce extérieur |
7. |
Ministère de l'Education nationale et de la Formation professionnelle Ministère de l'Education nationale et de la Formation professionnelle: Lycée d'Enseignement Secondaire et d'Enseignement Secondaire Technique |
8. |
Ministère de l'Egalité des chances |
9. |
Ministère de l'Environnement Ministère de l'Environnement: Administration de l'Environnement |
10. |
Ministère de la Famille et de l'Intégration Ministère de la Famille et de l'Intégration: Maisons de retraite |
11. |
Ministère des Finances |
12. |
Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative: Service Central des Imprimés et des Fournitures de l'Etat – Centre des Technologies de l'informatique de l'Etat |
13. |
Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire: Police Grand-Ducale Luxembourg – Inspection générale de Police |
14. |
Ministère de la Justice Ministère de la Justice: Etablissements Pénitentiaires |
15. |
Ministère de la Santé Ministère de la Santé: Centre hospitalier neuropsychiatrique |
16. |
Ministère de la Sécurité sociale |
17. |
Ministère des Transports |
18. |
Ministère du Travail et de l'Emploi |
19. |
Ministère des Travaux publics Ministère des Travaux publics: Bâtiments Publics – Ponts et Chaussées |
UNGARI
|
Nemzeti Erőforrás Minisztérium (riiklike ressursside ministeerium) |
|
Minisztérium (maaelu arengu ministeerium) |
|
Nemzeti Erőforrás Minisztérium (riikliku arengu ministeerium) |
|
Honvédelmi Minisztérium (kaitseministeerium) |
|
Közigazgatási és Igazságügyi Minisztérium (avaliku halduse ja justiitsministeerium) |
|
Nemzetgazdasági Minisztérium (riigimajanduse ministeerium) |
|
Külügyminisztérium (välisministeerium) |
|
Miniszterelnöki Hivatal (peaministri büroo) |
|
Belügyminisztérium (siseministeerium) |
|
Központi Szolgáltatási Főigazgatóság (kesksete talituste direktoraat) |
MALTA
1. |
Uffiċċju tal-Prim Ministru (peaministri büroo) |
2. |
Ministeru għall-Familja u Solidarjeta' Soċjali (perekonna ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium) |
3. |
Ministeru ta' l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (haridus-, noorte- ja tööhõiveministeerium) |
4. |
Ministeru tal-Finanzi (rahandusministeerium) |
5. |
Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (ressursside ja infrastruktuuride ministeerium) |
6. |
Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (turismi- ja kultuuriministeerium) |
7. |
Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (justiits- ja siseministeerium) |
8. |
Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (maaelu- ja keskkonnaministeerium) |
9. |
Ministeru għal Għawdex (Gozo ministeerium) |
10. |
Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita' (tervishoiu-, eakate- ja hooldusraviministeerium) |
11. |
Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin (välisministeerium) |
12. |
Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (investeeringute-, tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium) |
13. |
Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (konkurentsi- ja kommunikatsiooniministeerium) |
14. |
Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (linnaarendus- ja teedeministeerium) |
15. |
Uffiċċju tal-President (presidendi kantselei) |
16. |
Uffiċċju ta' l-Iskrivan tal-Kamra tad-Deputati (esindajatekoja sekretäri kantselei) |
MADALMAAD
MINISTERIE VAN ALGEMENE ZAKEN — (ÜLDASJADE MINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid (valitsuse poliitika nõuandekogu) |
— |
Rijksvoorlichtingsdienst: (Madalmaade valitsuse teabeteenistus) |
MINISTERIE VAN BINNENLANDSE ZAKEN EN KONINKRIJKSRELATIES — (SISEMINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Centrale Archiefselectiedienst (CAS) (arhiveerimiskeskus) |
— |
Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD) (luure- ja julgeolekuteenistus) |
— |
Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR) (personaliarvestuse ja reisidokumentide agentuur) |
— |
Agentschap Korps Landelijke Politiediensten (riiklik politseiteenistuse agentuur) |
MINISTERIE VAN BUITENLANDSE ZAKEN — (VÄLISMINISTEERIUM)
— |
Directoraat Generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC) (regionaalpoliitika ja konsulaarasjade peadirektoraat) |
— |
Directoraat Generaal Politieke Zaken (DGPZ) (poliitika peadirektoraat) |
— |
Directoraat Generaal Internationale Samenwerking (DGIS) (rahvusvahelise koostöö peadirektoraat) |
— |
Directoraat Generaal Europese Samenwerking (DGES) (Euroopa-sisese koostöö peadirektoraat) |
— |
Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI) (arengumaadest impordi edendamise keskus) |
— |
Centrale diensten ressorterend onder S/PlvS (kantslerile ja asekantslerile alluvad tugitalitused) |
— |
Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk) (erinevad välismissioonid) |
MINISTERIE VAN DEFENSIE — (KAITSEMINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Commando Diensten Centra (CDC) (tugikomando) |
— |
Defensie Telematica Organisatie (DTO) (kaitseinformaatikakeskus) |
— |
Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst (kaitsealased kinnisvarateenused, keskdirektoraat) |
— |
De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst (kaitsealased kinnisvarateenused, piirkondlikud direktoraadid) |
— |
Defensie Materieel Organisatie (DMO) (kaitsematerjalide organisatsioon) |
— |
Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide organisatsiooni riiklik tarneagentuur) |
— |
Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide organisatsiooni logistikakeskus) |
— |
Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide organisatsiooni hooldusettevõte) |
— |
Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO) (kaitse organiseerimise amet) |
MINISTERIE VAN ECONOMISCHE ZAKEN — (MAJANDUSMINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Centraal Planbureau (CPB) (Madalmaade majanduspoliitilise analüüsi büroo) |
— |
Bureau voor de Industriële Eigendom (BIE) (tööstusomandibüroo) |
— |
SenterNovem (SenterNovem – jätkusuutliku innovatsiooni agentuur) |
— |
Staatstoezicht op de Mijnen (SodM) (riiklik kaevanduste inspektsioon) |
— |
Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa) (Madalmaade konkurentsiamet) |
— |
Economische Voorlichtingsdienst (EVD) (Madalmaade väliskaubandusagentuur) |
— |
Agentschap Telecom (raadiokommunikatsiooni agentuur) |
— |
Kenniscentrum Professioneel & Inno vatief Aanbesteden, Netwerk voor Overheidsopdrachtgevers (PIANOo) (professionaalsed ja innovaatilised hanked, hankijate võrgustik) |
— |
Regiebureau Inkoop Rijksoverheid (keskvalitsuse ostutehingute koordineerimine) |
— |
Octrooicentrum Nederland (Madalmaade patendiamet) |
— |
Consumentenautoriteit (tarbijakaitseamet) |
MINISTERIE VAN FINANCIËN — (RAHANDUSMINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Belastingdienst Automatiseringscentrum (maksu- ja tolliameti arvuti- ja tarkvarakeskus) |
— |
Belastingdienst (maksu- ja tolliamet) |
— |
De afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (maksu- ja tolliameti erinevad osakonnad kogu Madalmaades) |
— |
Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst (incl. Economische Controle dienst (ECD) (rahandusteabe ja uurimisteenistus (kaasa arvatud majanduse uurimisteenistus)) |
— |
Belastingdienst Opleidingen (maksu- ja tolliameti koolituskeskus) |
— |
Dienst der Domeinen (riigivaraamet) |
MINISTERIE VAN JUSTITIE — (JUSTIITSMINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Dienst Justitiële Inrichtingen (parandusasutuste amet) |
— |
Raad voor de Kinderbescherming (laste kaitse- ja hooldusamet) |
— |
Centraal Justitie Incasso Bureau (trahvide kogumise keskus) |
— |
Openbaar Ministerie (riigiprokuratuur) |
— |
Immigratie en Naturalisatiedienst (sisserände- ja naturalisatsiooniamet) |
— |
Nederlands Forensisch Instituut (Madalmaade kohtumeditsiini instituut) |
— |
Dienst Terugkeer & Vertrek (repatrieerimise ja lahkumise agentuur) |
MINISTERIE VAN LANDBOUW, NATUUR EN VOEDSELKWALITEIT — (PÕLLUMAJANDUSE, LOODUSE JA TOIDUKVALITEEDI MINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Dienst Regelingen (DR) (õigusaktide rakendamise riiklik teenistus (agentuur)) |
— |
Agentschap Plantenziektekundige Dienst (PD) (taimekaitseamet) |
— |
Algemene Inspectiedienst (AID) (üldinspektsioon) |
— |
Dienst Landelijk Gebied (DLG) (valitsuse maaelu jätkusuutliku arendamise teenistus) |
— |
Voedsel en Waren Autoriteit (VWA) (toidu ja tarbekaupade ohutuse amet) |
MINISTERIE VAN ONDERWIJS, CULTUUR EN WETENSCHAPPEN — (HARIDUS-, KULTUURI- JA TEADUSMINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Inspectie van het Onderwijs (haridusinspektsioon) |
— |
Erfgoedinspectie (pärandiinspektsioon) |
— |
Centrale Financiën Instellingen (institutsioonide rahastamise keskus) |
— |
Nationaal Archief (riigiarhiiv) |
— |
Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid (teadus- ja tehnoloogiapoliitika nõuandekogu) |
— |
Onderwijsraad (haridusnõukogu) |
— |
Raad voor Cultuur (kultuurinõukogu) |
MINISTERIE VAN SOCIALE ZAKEN EN WERKGELEGENHEID — (TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE MINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Inspectie Werk en Inkomen (töö ja sissetulekute inspektsioon) |
— |
Agentschap SZW (SZW agentuur) |
MINISTERIE VAN VERKEER EN WATERSTAAT — (TRANSPORDI-, TARISTU- JA VEEMAJANDUSMINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart (transpordi ja tsiviillennunduse peadirektoraat) |
— |
Directoraat-generaal Personenvervoer (reisijateveo peadirektoraat) |
— |
Directoraat-generaal Water (veeressursside peadirektoraat) |
— |
Centrale diensten (kesktalitused) |
— |
Shared services Organisatie Verkeer en Watersaat (transpordi ja veemajanduse jagatud teenuste organisatsioon) (uus asutus) |
— |
Koninklijk Nederlands Meteorologisch Instituut KNMI (Madalmaade kuninglik meteoroloogiainstituut) |
— |
Rijkswaterstaat, Bestuur (riiklikud ehitustööd ja veemajandus, nõukogu) |
— |
De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat (riiklike ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraadi kõik piirkondlikud talitused) |
— |
De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (riiklike ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraadi kõik spetsialiseerunud talitused) |
— |
Adviesdienst Geo-Informatie en ICT (geoinfo ja IKT nõuandekomisjon) |
— |
Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV) (liikluse ja transpordi nõuandekomisjon) |
— |
Bouwdienst (ehitusteenistus) |
— |
Centrale diensten (korporatiivteenistus) |
— |
Data ICT Dienst (andme- ja IT-teenistus) |
— |
Dienst Verkeer en Scheepvaart (liiklus- ja meretransporditeenistus) |
— |
Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW) (tee- ja vesiehitusteenistus) |
— |
Rijksinstituut voor Kust en Zee (RIKZ) (riiklik ranniku- ja merealade majandamise instituut) |
— |
Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA) (riiklik mageveemajanduse ja vee käitlemise instituut) |
— |
Waterdienst (veeteenistus) |
— |
Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie (transpordi ja veemajanduse inspektsioon, peadirektoraat) |
— |
sadamariigi kontroll |
— |
Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO) (kommunikatsiooni ja teadusuuringute järelevalve arendamise direktoraat) |
— |
Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht (majandamisüksus „Õhk“) |
— |
Toezichthouder Beheer Eenheid Water (majandamisüksus „Vesi“) |
— |
Toezichthouder Beheer Eenheid Land (majandamisüksus „Maa“) |
MINISTERIE VAN VOLKSHUISVESTING, RUIMTELIJKE ORDENING EN MILIEUBEHEER — (ELAMUEHITUS-, RUUMIPLANEERIMIS- JA KESKKONNAMINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie (elamumajanduse, kogukondade ja integratsiooni peadirektoraat) |
— |
Directoraat-generaal Ruimte (ruumiplaneerimise peadirektoraat) |
— |
Directoraat-general Milieubeheer (keskkonnakaitse peadirektoraat) |
— |
Rijksgebouwendienst (valitsuse kinnisvarakeskus) |
— |
VROM Inspectie (VROM inspektsioon) |
MINISTERIE VAN VOLKSGEZONDHEID, WELZIJN EN SPORT — (TERVISHOIU-, HEAOLU- JA SPORDIMINISTEERIUM)
— |
Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) |
— |
Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken (tervisekaitse- ja loomatervise inspektsioon) |
— |
Inspectie Gezondheidszorg (tervishoiuinspektsioon) |
— |
Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming (noorsooteenistuste ja noorte kaitse inspektsioon) |
— |
Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM) (riiklik keskkonna- ja rahvatervise instituut) |
— |
Sociaal en Cultureel Planbureau (sotsiaalse ja kultuurilise planeerimise amet) |
— |
Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen — (meditsiini kvaliteedi nõukogu) |
TWEEDE KAMER DER STATEN-GENERAAL — (PARLAMENDI ALAMKODA)
EERSTE KAMER DER STATEN-GENERAAL — (PARLAMENDI ÜLEMKODA)
RAAD VAN STATE — (RIIGINÕUKOGU)
ALGEMENE REKENKAMER — (MADALMAADE AUDIITORKODA)
NATIONALE OMBUDSMAN — (RIIKLIK OMBUDSMAN)
KANSELARIJ DER NEDERLANDSE ORDEN — (MADALMAADE ORDU KANTSELEI)
KABINET DER KONINGIN — (KUNINGANNA KABINET)
RAAD VOOR DE RECHTSPRAAK EN DE RECHTBANKEN — (KOHTUTE JUHTIMISE JA NÕUANDE KOGU NING KOHTUD)
AUSTRIA
A/ Kehtiva lepinguga hõlmatud üksused
1. |
Bundeskanzleramt (liidukantselei) |
2. |
Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten (Euroopa ja rahvusvaheliste asjade ministeerium) |
3. |
Bundesministerium der Finanzen (rahandusministeerium) |
4. |
Bundesministerium der Finanzen (tervishoiuministeerium) |
5. |
Bundesministerium der Finanzen (siseministeerium) |
6. |
Bundesministerium der Finanzen (justiitsministeerium) |
7. |
Bundesministerium für Landesverteidigung und Sport (kaitse- ja spordiministeerium) |
8. |
Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft (põllumajandus- ja metsandus-, keskkonna- ja veemajandusministeerium) |
9. |
Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz (tööhõive-, sotsiaal- ja tarbijakaitseministeerium) |
10. |
Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur (haridus-, kunsti- ja kultuuriministeerium) |
11. |
Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie (transpordi-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaministeerium) |
12. |
Bundesministerium für Wirtschaft, Familie und Jugend (majandus-, perekonna- ja noorsooküsimusteministeerium) |
13. |
Bundesministerium für Landesverteidigung und Sport (teadus- ja uurimistegevuse ministeerium) |
14. |
Bundesamt für Eich- und Vermessungswesen (föderaalne kalibreerimise ja mõõtmise büroo) |
15. |
Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H (Austria uuringute ja testikeskus AS Arsenal) |
16. |
Bundesanstalt für Verkehr (föderaalne liiklusinstituut) |
17. |
Bundesbeschaffung G.m.b.H (Föderaalhangete AS) |
18. |
Bundesrechenzentrum G.m.b.H (Föderaalne Andmetöötluskeskus AS) |
B/ Kõik muud keskvalitsusasutused, sealhulgas nende piirkondlikud ja kohalikud allüksused, tingimusel et nad on mittetööstusliku ja mittetulundusliku iseloomuga.
POOLA
1. |
Kancelaria Prezydenta RP (presidendi kantselei) |
2. |
Kancelaria Sejmu RP (seimi kantselei) |
3. |
Kancelaria Senatu RP (senati kantselei) |
4. |
Kancelaria Prezesa Rady Ministrów (peaministri kantselei) |
5. |
Sąd Najwyższy (riigikohus) |
6. |
Naczelny Sąd Administracyjny (kõrgem halduskohus) |
7. |
Sądy powszechne – rejonowe, okręgowe i apelacyjne (tavakohtud – ringkonnakohus, maakohus, apellatsioonikohus) |
8. |
Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) |
9. |
Najwyższa Izba Kontroli (kõrgeim kontrolliasutus) |
10. |
Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich (inimõiguste kaitsja büroo) |
11. |
Biuro Rzecznika Praw Dziecka (laste õiguste kaitsja ombudsmani büroo) |
12. |
Biuro Ochrony Rządu (valitsuse kaitsebüroo) |
13. |
Biuro Bezpieczeństwa Narodowego (riiklik julgeolekuamet) |
14. |
Centralne Biuro Antykorupcyjne (korruptsioonivastase võitluse keskbüroo) |
15. |
Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej (tööhõive- ja sotsiaalministeerium) |
16. |
Ministerstwo Finansów (rahandusministeerium) |
17. |
Ministerstwo Gospodarki (majandusministeerium) |
18. |
Ministerstwo Rozwoju Regionalnego (regionaalarenguministeerium) |
19. |
Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego (kultuuri- ja rahvusliku pärandi ministeerium) |
20. |
Ministerstwo Obrony Narodowej (riiklik haridusministeerium) |
21. |
Ministerstwo Obrony Narodowej (riigikaitseministeerium) |
22. |
Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi (põllumajandus- ja maaelu arendamise ministeerium) |
23. |
Ministerstwo Skarbu Państwa (riigivaraministeerium) |
24. |
Ministerstwo Sprawiedliwości (justiitsministeerium) |
25. |
Ministerstwo Transportu, Budownictwa i Gospodarki Morskiej (transpordi-, ehitus- ja meremajandusministeerium) |
26. |
Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego (teadus- ja kõrgharidusministeerium) |
27. |
Ministerstwo Środowiska (keskkonnaministeerium) |
28. |
Ministerstwo Spraw Zagranicznych (siseministeerium) |
29. |
Ministrestwo Administracji i Cyfryzacji (haldus- ja digitaliseerimisministeerium) |
30. |
Ministerstwo Spraw Zagranicznych (välisministeerium) |
31. |
Ministerstwo Zdrowia (tervishoiuministeerium) |
32. |
Ministerstwo Sportu i Turystyki (spordi- ja turismiministeerium) |
33. |
Urząd Patentowy Rzeczpospolitej Polskiej (Poola Vabariigi patendiamet) |
34. |
Urząd Regulacji Energetyki (Poola energiasektorit reguleeriv asutus) |
35. |
Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych (sõjaveteranide ja repressiooniohvrite amet) |
36. |
Urząd Transportu Kolejowego (raudteetranspordiamet) |
37. |
Urząd Dozoru Technicznego (tehnilise inspektsiooni amet) |
38. |
Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych (ravimite, meditsiiniseadmete ja biotsiidide registreerimise amet) |
39. |
Urząd do Spraw Cudzoziemców (välismaalaste amet) |
40. |
Urząd Zamówień Publicznych (riigihangete amet) |
41. |
Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów (konkurentsi- ja tarbijakaitseamet) |
42. |
Urząd Lotnictwa Cywilnego (tsiviillennundusamet) |
43. |
Urząd Komunikacji Elektronicznej (elektroonilise side amet) |
44. |
Wyższy Urząd Górniczy (riiklik kaevandusamet) |
45. |
Główny Urząd Miar (mõõtude keskamet) |
46. |
Główny Urząd Geodezji i Kartografii (geodeesia ja kartograafia keskamet) |
47. |
Główny Urząd Nadzoru Budowlanego (ehitusinspektsiooni keskamet) |
48. |
Główny Urząd Statystyczny (statistikaamet) |
49. |
Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji (riiklik ringhäälingunõukogu) |
50. |
Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych (isikuandmete kaitse peainspektor) |
51. |
Państwowa Komisja Wyborcza (riiklik valimiskomisjon) |
52. |
Państwowa Inspekcja Pracy (riiklik tööinspektsioon) |
53. |
Rządowe Centrum Legislacji (valitsuse õiguskeskus) |
54. |
Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik tervisefond) |
55. |
Polska Akademia Nauk (Poola teaduste akadeemia) |
56. |
Polskie Centrum Akredytacji (Poola akrediteerimiskeskus) |
57. |
Polskie Centrum Badań i Certyfikacji (Poola kontrolli ja sertifitseerimise keskus) |
58. |
Polska Organizacja Turystyczna (Poola riiklik turismiamet) |
59. |
Polski Komitet Normalizacyjny (Poola standardiamet) |
60. |
Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet) |
61. |
Komisja Nadzoru Finansowego (Poola finantsjärelevalveamet) |
62. |
Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych (riigiarhiivi keskamet) |
63. |
Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustusfond) |
64. |
Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad (riiklik kiir- ja maanteede peadirektoraat) |
65. |
Główny Inspektorat Inspekcji Ochrony Roślin i Nasiennictwa (taime- ja seemnekaitse inspektsiooni peainspektsioon) |
66. |
Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej (riikliku tuletõrjeteenistuse peakomando) |
67. |
Komenda Główna Policji (Poola politsei) |
68. |
Komenda Główna Straży Granicznej (piirivalve peakomando) |
69. |
Główny Inspektorat Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych (põllumajanduslike toiduainete kaubandusliku kvaliteedi peainspektsioon) |
70. |
Główny Inspektorat Ochrony Środowiska (keskkonnakaitse peainspektsioon) |
71. |
Główny Inspektorat Transportu Drogowego (maanteetranspordi peainspektsioon) |
72. |
Główny Inspektorat Farmaceutyczny (ravimiinspektsioon) |
73. |
Główny Inspektorat Sanitarny (sanitaarinspektsioon) |
74. |
Główny Inspektorat Weterynarii (veterinaarinspektsioon) |
75. |
Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego (sisejulgeolekuagentuur) |
76. |
Agencja Wywiadu (välisluureagentuur) |
77. |
Agencja Mienia Wojskowego (militaaromandiagentuur) |
78. |
Wojskowa Agencja Mieszkaniowa (militaarkinnisvaraagnetuur) |
79. |
Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (põllumajanduse restruktureerimise ja moderniseerimise agentuur) |
80. |
Agencja Rynku Rolnego (põllumajandusturu agentuur) |
81. |
Agencja Nieruchomości Rolnych (põllumajandusliku omandi agentuur) |
82. |
Państwowa Agencja Atomistyki (riiklik aatomienergiaagentuur) |
83. |
Polska Agencja Żeglugi Powietrznej (Poola aeronavigatsiooniteenuste amet) |
84. |
Polska Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych (alkoholiga seotud probleemide ennetamise riiklik agentuur) |
85. |
Agencja Rezerw Materiałowych (materiaalsete varude amet) |
86. |
Narodowy Bank Polski (Poola riigipank) |
87. |
Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej (keskkonnakaitse ja veemajanduse riiklik fond) |
88. |
Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych (puuetega inimeste rehabiliteerimise riiklik fond) |
89. |
Instytut Pamięci Narodowej – Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu (riiklik mäluinstituut – Poola rahva vastu sooritatud kuritegude uurimise komisjon) |
90. |
Rada Ochrony Pamięci Walk i Męczeństwa (võitluse ja märterluse mälestuse kaitse komitee) |
91. |
Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi tolliamet) |
92. |
Państwowe Gospodarstwo Leśne „Lasy Państwowe“ (riiklik metsandusettevõte „Lasy Państwowe“) |
93. |
Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości (Poola ettevõtluse arendamise agentuur) |
94. |
Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda (ministrite, keskvalitsuse või vojevoodkondade loodud riiklikud autonoomsed tervishoiuasutused). |
PORTUGAL
1. |
Presidência do Conselho de Ministros (ministrite nõukogu eesistuja) |
2. |
Ministério das Finanças (rahandusministeerium) |
3. |
Ministério da Defesa Nacional (kaitseministeerium) |
4. |
Ministério dos Negócios Estrangeiros e das Comunidades Portuguesas (Portugali kogukondade ja välisministeerium) |
5. |
Ministério da Administração Interna (siseministeerium) |
6. |
Ministério da Justiça (justiitsministeerium) |
7. |
Ministério da Economia (majandusministeerium) |
8. |
Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas (põllumajanduse, maaelu arengu ja kalanduse ministeerium) |
9. |
Ministério da Educação (haridusministeerium) |
10. |
Ministério da Ciência e do Ensino Superior (teaduse ja kõrghariduse ministeerium) |
11. |
Ministério da Cultura (kultuuriministeerium) |
12. |
Ministério da Saúde (tervishoiuministeerium) |
13. |
Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social (töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium) |
14. |
Ministério das Obras Públicas, Transportes e Habitação (riiklike ehitustööde, transpordi ja elamumajanduse ministeerium) |
15. |
Ministério das Cidades, Ordenamento do Território e Ambiente (linnade, maakorralduse ja keskkonna ministeerium) |
16. |
Ministério para a Qualificação e o Emprego (kutsekvalifikatsiooni ja tööhõive ministeerium) |
17. |
Presidência da Republica (vabariigi president) |
18. |
Tribunal Constitucional (konstitutsioonikohus) |
19. |
Tribunal de Contas (riigikontroll) |
20. |
Provedoria de Justiça (ombudsman) |
RUMEENIA
|
Administrația Prezidențială (presidendi kantselei) |
|
Senatul României (Rumeenia senat) |
|
Camera Deputaților (esindajate koda) |
|
Înalta Curte de Casație și Justiție (riigikohus) |
|
Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) |
|
Consiliul Legislativ (seadusandlik nõukogu) |
|
Curtea de Conturi (riigikontroll) |
|
Consiliul Superior al Magistraturii (kohtunike kõrgem kogu) |
|
Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție (riigikohtuga seotud prokuratuur) |
|
Secretariatul General al Guvernului (valitsuse peasekretariaat) |
|
Cancelaria Primului-Ministru (peaministri kantselei) |
|
Ministerul Afacerilor Externe (välisministeerium) |
|
Ministerul Economiei și Finanțelor (majandus- ja rahandusministeerium) |
|
Ministerul Justiției (justiitsministeerium) |
|
Ministerul Apărării (kaitseministeerium) |
|
Ministerul Internelor și Reformei Administrative (sise- ja haldusreformi ministeerium) |
|
Ministerul Muncii, Familiei și Egalității de Sanse (töö- ja võrdsete võimaluste ministeerium) |
|
Ministerul pentru Intreprinderi Mici și Mijlocii, Comerț, Turism și Profesii Liberale (VKEde, kaubanduse, turismi ja vabade elukutsete ministeerium) |
|
Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale (põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium) |
|
Ministerul Transporturilor (transpordiministeerium) |
|
Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice și Locuinței (arengu, riiklike ehitustööde ja elamumajanduse ministeerium) |
|
Ministerul Educației Cercetării și Tineretului (hariduse, teaduse ja noorsooministeerium) |
|
Ministerul Sănătății Publice (tervishoiuministeerium) |
|
Ministerul Culturii și Cultelor (kultuuri- ja usuasjade ministeerium) |
|
Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informației (kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaministeerium) |
|
Ministerul Mediului și Dezvoltării Durabile (keskkonna ja jätkusuutliku arengu ministeerium) |
|
Serviciul Român de Informații (Rumeenia luureteenistus) |
|
Serviciul Român de Informații Externe (Rumeenia välisluureteenistus) |
|
Serviciul de Protecție și Pază (kaitse- ja valveteenistus) |
|
Serviciul de Telecomunicații Speciale (erisideteenistus) |
|
Consiliul Național al Audiovizualului (riiklik audiovisuaalnõukogu) |
|
Consiliul Concurenței (CC) (konkurentsinõukogu) |
|
Direcția Națională Anticorupție (riiklik korruptsioonivastane talitus) |
|
Inspectoratul General de Poliție (politsei peainspektsioon) |
|
Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice (riigihangete reguleerimise ja järelevalve amet) |
|
Consiliul Național de Soluționare a Contestațiilor (vaidluste lahendamise riiklik nõukogu) |
|
Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilități Publice (ANRSC) (kohalikke kommunaalteenuseid reguleeriv riiklik amet) |
|
Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor (riiklik sanitaar-veterinaar- ja toiduohutusamet) |
|
Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor (riiklik tarbijakaitseamet) |
|
Autoritatea Navală Română (Rumeenia laevandusamet) |
|
Autoritatea Feroviară Română (Rumeenia raudteeamet) |
|
Autoritatea Rutieră Română (Rumeenia maanteeamet) |
|
Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului-și Adopție (lapse õiguste ja adopteerimise riiklik amet) |
|
Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap (riiklik puuetega inimeste amet) |
|
Autoritatea Națională pentru Tineret (riiklik noorsooamet) |
|
Autoritatea Națională pentru Cercetare Stiințifica (riiklik teadusuuringute amet) |
|
Autoritatea Națională pentru Comunicații (riiklik sideamet) |
|
Autoritatea Națională pentru Serviciile Societății Informaționale (riiklik infoühiskonna teenuste amet) |
|
Autoritatea Electorala Permanenta (alaline valimisamet) |
|
Agenția pentru Strategii Guvernamentale (valitsusstrateegia amet) |
|
Agenția Națională a Medicamentului (riiklik ravimiamet) |
|
Agenția Națională pentru Sport (riiklik spordiamet) |
|
Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă (riiklik tööhõiveamet) |
|
Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei (riiklik elektrienergiat reguleeriv amet) |
|
Agenția Română pentru Conservarea Energiei (Rumeenia energia säästmise amet) |
|
Agenția Națională pentru Resurse Minerale (riiklik maavarade amet) |
|
Agenția Română pentru Investiții Străine (Rumeenia välisinvesteeringute amet) |
|
Agenția Națională a Funcționarilor Publici (riiklik avalike teenistujate amet) |
|
Agenția Națională de Administrare Fiscală (riiklik maksude haldamise amet). |
|
Agenția de Compensare pentru Achiziții de Tehnică Specială (eritehnika hangete kompenseerimise agentuur) |
|
Agenția Națională Anti-doping (riiklik antidopingu agentuur) |
|
Agenția Nucleară (aatomiagentuur) |
|
Agenția Națională pentru Protecția Familiei (riiklik perekonna kaitse agentuur) |
|
Agenția Națională pentru Egalitatea de Sanse între Bărbați și Femei (riiklik meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse amet) |
|
Agenția Națională pentru Protecția Mediului (riiklik keskkonnakaitse agentuur) |
|
Agenția Națională Antidrog (riiklik uimastivastase võitluse agentuur) |
SLOVEENIA
1. |
Predsednik Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi president) |
2. |
Državni zbor (rahvusassamblee) |
3. |
Državni svet (rahvusnõukogu) |
4. |
Varuh človekovih pravic (ombudsman) |
5. |
Ustavno sodišče (konstitutsioonikohus) |
6. |
Računsko sodišče (riigikontroll) |
7. |
Državna revizijska komisja (riiklik revisjonikomisjon) |
8. |
Slovenska akademija znanosti in umetnosti (Sloveenia teaduste- ja kunstiakadeemia) |
9. |
Vladne službe (valitsuse talitused) |
10. |
Ministrstvo za finance (rahandusministeerium) |
11. |
Ministrstvo za notranje zadeve (siseministeerium) |
12. |
Ministrstvo za zunanje zadeve (välisministeerium) |
13. |
Ministrstvo za obrambo (kaitseministeerium) |
14. |
Ministrstvo za pravosodje (justiitsministeerium) |
15. |
Ministrstvo za gospodarstvo (majandusministeerium) |
16. |
Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano (põllumajandus-, metsandus- ja toiduainete ministeerium) |
17. |
Ministrstvo za promet (transpordiministeerium) |
18. |
Ministrstvo za okolje, prostor in energio (keskkonna-, ruumiplaneerimise ja energeetikaministeerium) |
19. |
Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium). |
20. |
Ministrstvo za zdravje (tervishoiuministeerium) |
21. |
Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnogijo (kõrghariduse, teaduse ja tehnoloogia ministeerium) |
22. |
Ministrstvo za kulturo (kultuuriministeerium) |
23. |
Ministerstvo za javno upravo (avaliku halduse ministeerium) |
24. |
Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi ülemkohus) |
25. |
Višja sodišča (kõrgema astme kohtud) |
26. |
Okrožna sodišča (ringkonnakohtud) |
27. |
Okrajna sodišča (maakohtud) |
28. |
Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi peaprokurör) |
29. |
Okrožna državna tožilstva (ringkondade riigiprokurörid) |
30. |
Družbeni pravobranilec Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi sotsiaaladvokaat) |
31. |
Državno pravobranilstvo Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi riiklik advokaat) |
32. |
Upravno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi halduskohus) |
33. |
Senat za prekrške Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi väiksemate õigusrikkumiste kohus) |
34. |
Višje delovno in socialno sodišče v Ljubljani (kõrgem töö- ja sotsiaalkohus) |
35. |
Delovna sodišča (töökohtud) |
36. |
Upravne enote (kohalikud haldusüksused) |
SLOVAKKIA
|
Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, mida nimetatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 (seadustekogu), mida on täpsustatud hilisemates määrustes: |
|
Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi majandusministeerium) |
|
Ministerstvo financií Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi rahandusministeerium |
|
Ministerstvo dopravy, výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi transpordi, ehituse ja piirkondliku arengu ministeerium) |
|
Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium) |
|
Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi siseministeerium) |
|
Ministerstvo obrany Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kaitseministeerium) |
|
Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi justiitsministeerium) |
|
Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi välisministeerium) |
|
Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi töö-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium) |
|
Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi keskkonnaministeerium) |
|
Ministerstvo školstva, vedy, výskumu a športu Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi haridus-, teadusuuringute- ja spordiministeerium) |
|
Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kultuuriministeerium) |
|
Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tervishoiuministeerium) |
|
Úrad vlády Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi valitsuse kantselei) |
|
Protimonopolný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi monopolivastane amet) |
|
Štatistický úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi statistikaamet) |
|
Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi maamõõtmise, kartograafia ja katastri amet) |
|
Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tuumavaldkonda reguleeriva asutus) |
|
Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky (Slovaki standardi-, metroloogia- ja katseamet) |
|
Úrad pre verejné obstarávanie (riigihangeteamet) |
|
Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tööstusomandi amet) |
|
Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi materiaalsete varude amet)) |
|
Národný bezpečnostný úrad (riiklik julgeolekuamet) |
|
Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi presidendi kantselei |
|
Národná rada Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi riiginõukogu) |
|
Ústavný súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohus) |
|
Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi riigikohus) |
|
Generálna prokuratúra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi peaprokuratuur) |
|
Najvyšší kontrolný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgem riigikontroll) |
|
Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi telekommunikatsiooni amet) |
|
Poštový úrad (postiamet) |
|
Úrad na ochranu osobných údajov (isikuandmete kaitse amet) |
|
Kancelária verejného ochrancu práv (ombudsmani büroo) |
|
Úrad pre finančný trh (finantsturuamet) |
SOOME
OIKEUSKANSLERINVIRASTO – JUSTITIEKANSLERSÄMBETET (ÕIGUSKANTSLERI BÜROO)
LIIKENNE- JA VIESTINTÄMINISTERIÖ – KOMMUNIKATIONSMINISTERIET (TRANSPORDI- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM)
|
Viestintävirasto – Kommunikationsverket (Soome sideamet) |
|
Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE (Soome autoregistrikeskus) |
|
Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen (Soome tsiviillennundusamet) |
|
Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet (Soome meteoroloogiainstituut) |
|
Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket (Soome veeteede amet) |
|
Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet (Soome mereuuringute instituut) |
|
Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK (raudteeamet) |
|
Rautatievirasto – Järnvägsverket (Soome raudteeagentuur) |
|
Tiehallinto – Vägförvaltningen (maanteeamet) |
MAA- JA METSÄTALOUSMINISTERIÖ – JORD- OCH SKOGSBRUKSMINISTERIET (PÕLLUMAJANDUS- JA METSANDUSMINISTEERIUM)
|
Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket (Soome toiduohutusamet) |
|
Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket (Soome riiklik maamõõtmisamet) |
|
Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket (maapiirkondade amet) |
OIKEUSMINISTERIÖ – JUSTITIEMINISTERIET (JUSTIITSMINISTEERIUM)
|
Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå (andmekaitse ombudsmani büroo) |
|
Tuomioistuimet – domstolar (kohtud) |
|
Korkein oikeus – Högsta domstolen (ülemkohus) |
|
Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen (kõrgem halduskohus) |
|
Hovioikeudet – hovrätter (apellatsioonikohtud) |
|
Käräjäoikeudet – tingsrätter (ringkonnakohtud) |
|
Hallinto-oikeudet – förvaltningsdomstolar (halduskohtud) |
|
Markkinaoikeus – Marknadsdomstolen (turukohus) |
|
Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen (töövaidluskomisjon) |
|
Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen (kindlustuskohus) |
|
Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden (tarbijakakaebuste komisjon) |
|
Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet (vanglateenistus) |
|
HEUNI – Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI – Europeiska institutet för kriminalpolitik, verksamt i anslutning till Förenta Nationerna (ÜRO juures tegutsev Kriminaalpreventsiooni ja Kontrolli Euroopa instituut) |
|
Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå (pankrotiombudsmani büroo) |
|
Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral (justiitshalduse teenistus) |
|
Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral (justiitshalduse IT-keskus) |
|
Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet (justiitspoliitika instituut) |
|
Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen (justiitsregistrite keskus) |
|
Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor (õnnetusjuhtumite uurimise komisjon) |
|
Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket (kriminaalkaristusamet) |
|
Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral (vangla- ja kriminaalhooldusteenistuse koolituskeskus) |
|
Rikoksentorjuntaneuvosto Rådet för brottsförebyggande (kriminaalpreventsiooni riiklik nõukogu) |
|
Saamelaiskäräjät – Sametinget (Saami parlament) |
|
Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet (peaprokuratuur) |
OPETUSMINISTERIÖ – UNDERVISNINGSMINISTERIET (HARIDUSMINISTEERIUM)
|
Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen (riiklik haridusamet) |
|
Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå (Soome filmitsensuuri nõukogu) |
PUOLUSTUSMINISTERIÖ – FÖRSVARSMINISTERIET (KAITSEMINISTEERIUM)
|
Puolustusvoimat – Försvarsmakten (Soome kaitsejõud) |
SISÄASIAINMINISTERIÖ – INRIKESMINISTERIET (SISEMINISTEERIUM)
|
Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen (keskkriminaalpolitsei) |
|
Liikkuva poliisi – Rörliga polisen (riiklik liikluspolitsei) |
|
Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet (piirivalve) |
|
Suojelupoliisi – Skyddspolisen (kaitsepolitsei) |
|
Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan (politseikolledž) |
|
Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral (politsei tehnikakeskus) |
|
Pelastusopisto – Räddningsverket (päästekolledž) |
|
Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket (päästekeskus) |
|
Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket (sisserändeamet) |
|
Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral (sisehaldusteenistus) |
|
Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors (Helsingi politseiprefektuur) |
|
Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset – Statliga förläggningar för asylsökande (varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused) |
SOSIAALI- JA TERVEYSMINISTERIÖ – SOCIAL- OCH HÄLSOVÅRDSMINISTERIET (SOTSIAAL- JA TERVISHOIUMINISTEERIUM)
|
Työttömyysturvalautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden (töötuskindlustuse vaidluskomisjon) |
|
Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för socialtrygghet (apellatsioonikomisjon) |
|
Lääkelaitos – Läkemedelsverket (riiklik ravimiamet) |
|
Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården (riiklik tervishoiu õiguskaitsekeskus) |
|
Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen (Soome kiirguskaitsekeskus) |
|
Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet (riiklik rahvatervise keskus) |
|
Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för läkemedelsbe-handling (farmakoteraapia arenduskeskus ROHTO) |
|
Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens produkttill-synscentral (sotsiaal- ja tervishoiu tootekontrolli keskus SSTV) |
|
Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes (tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teadus- ja arenduskeskus STAKES) |
TYÖ- JA ELINKEINOMINISTERIÖ – ARBETS- OCH NÄRINGSMINISTERIET (TÖÖ- JA MAJANDUSMINISTEERIUM)
|
Kuluttajavirasto – Konsumentverket (Soome tarbijakaitseamet) |
|
Kilpailuvirasto – Konkurrensverket (Soome konkurentsiamet) |
|
Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen (patendi- ja registriamet) |
|
Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå (riikliku lepitaja kantselei) |
|
Työneuvosto – Arbetsrådet (töönõukogu) |
|
Energiamarkkinavirasto – Energimarknadsverket (energiaturu inspektsioon) |
|
Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen (geoloogia uurimiskeskus) |
|
Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen (riiklike tagavarade amet) |
|
Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen (riiklik tarbijauuringute keskus) |
|
Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande (Soome turismiamet) |
|
Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen (mõõtetehnikakeskus) |
|
Tekes – teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus – Tekes – utvecklingscentralen för teknologi och innovationer (Soome tehnoloogia ja innovatsiooni rahastamisagentuur) |
|
Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen (turvatehnikakeskus) |
|
Valtion teknillinen tutkimuskeskus (VTT) – Statens tekniska forskningscentral (Soome tehniline uurimiskeskus VTT) |
|
Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden (diskrimineerimiskomisjon) |
|
Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå (vähemuste ombudsmani büroo) |
ULKOASIAINMINISTERIÖ – UTRIKESMINISTERIET (VÄLISMINISTEERIUM)
VALTIONEUVOSTON KANSLIA – STATSRÅDETS KANSLI (PEAMINISTRI KANTSELEI)
VALTIOVARAINMINISTERIÖ – FINANSMINISTERIET (RAHANDUSMINISTER)
|
Valtiokonttori – Statskontoret (riigikassa) |
|
Verohallinto – Skatteförvaltningen (maksuamet) |
|
Tullilaitos – Tullverket (tolliamet) |
|
Tilastokeskus – Statistikcentralen (Soome statistikaamet) |
|
Valtiontaloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskiningscentral (valitsuse majandusuuringute keskus) |
|
Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen (rahvastikuregistrikeskus) |
YMPÄRISTÖMINISTERIÖ – MILJÖMINISTERIET (KESKKONNAMINISTEERIUM)
|
Suomen ympäristökeskus – Finlands miljöcentral (Soome keskkonnainstituut) |
|
Asumisen rahoitus- ja kehityskeskus – Finansierings- och utvecklingscentralen för boendet (Soome majutuse rahastamis- ja arenduskeskus) |
VALTIONTALOUDEN TARKASTUSVIRASTO – STATENS REVISIONSVERK (RIIGIKONTROLL)
ROOTSI
Kuninglik kaunite kunstide akadeemia |
Akademien för de fria konsterna |
Riiklik tarbijakaitseamet |
Allmänna reklamationsnämnden |
Töökohus |
Arbetsdomstolen |
Rootsi tööhõiveamet |
Arbetsförmedlingen |
Riiklik riigiteenistujate amet |
Arbetsgivarverk, statens |
Riiklik tööelu instituut |
Arbetslivsinstitutet |
Rootsi töökeskkonna amet |
Arbetsmiljöverket |
Rootsi pärandifondi komisjon |
Arvsfondsdelegationen |
Arhitektuurimuuseum |
Arkitekturmuseet |
Riiklik helisalvestiste ja filmiarhiiv |
Ljud och bildarkiv, statens |
Laste ombudsmani büroo |
Barnombudsmannen |
Rootsi tervishoiutehnika hindamise nõukogu |
Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens |
Kuninglik raamatukogu |
Kungliga Biblioteket |
Riiklik filmitsensuuri nõukogu |
Biografbyrå, statens |
Rootsi biograafialeksikon |
Biografiskt lexikon, svenskt |
Rootsi raamatupidamisstandardite nõukogu |
Bokföringsnämnden |
Rootsi äriregister |
Bolagsverket |
Riiklik elamumajanduse krediidi tagamise amet |
Bostadskreditnämnd, statens (BKN) |
Riiklik elamumajanduse amet |
Boverket |
Riiklik kriminaalpreventsiooni nõukogu |
Brottsförebyggande rådet |
Kuriteoohvrite toetamise amet |
Brottsoffermyndigheten |
Riiklik üliõpilaste tugikomitee |
Centrala studiestödsnämnden |
Andmekaitseinspektsioon |
Datainspektionen |
Ministeeriumid (valitsuse struktuuriüksused) |
Departementen |
Riiklik kohtuamet |
Domstolsverket |
Riiklik elektriohutuse amet |
Elsäkerhetsverket |
Rootsi energiaturgude inspektsioon |
Energimarknadsinspektionen |
Ekspordikrediidi tagamise amet |
Exportkreditnämnden |
Rootsi eelarvepoliitika nõukogu |
Finanspolitiska rådet |
Finantsjärelevalve amet |
Finansinspektionen |
Riiklik kalandusamet |
Fiskeriverket |
Riiklik rahvatervise instituut |
Folkhälsoinstitut, statens |
Rootsi keskkonnauuringute nõukogu |
Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas |
Riiklik kaitserajatiste valitsus |
Fortifikationsverket |
Riikliku lepitaja büroo |
Medlingsinstitutet |
Sõjaväe varustuse valitsus |
Försvarets materielverk |
Riiklik raadiokaitse instituut |
Försvarets radioanstalt |
Rootsi sõjaajaloo muuseum |
Försvarshistoriska museer, statens |
Riiklik kaitsekolledž |
Försvarshögskolan |
Rootsi kaitsejõud |
Försvarsmakten |
Sotsiaalkindlustusamet |
Försäkringskassan |
Rootsi Geoloogiakeskus |
Geologiska undersökning, Sveriges |
Geotehnika instituut |
Geotekniska institut, statens |
Riiklik maaelu arengu agentuur |
Glesbygdsverket |
Graafikainstituut ja meediakõrgkool |
Grafiska institutet och institutet för högre kommunikations- och reklamutbildning |
Rootsi ringhäälingu nõukogu |
Granskningsnämnden för Radio och TV |
Rootsi kaubalaevastiku kultuuri- ja vaba aja teenistus |
Handelsflottans kultur- och fritidsråd |
Puuetega inimeste ombudsman |
Handikappombudsmannen |
Õnnetuste uurimise komisjon |
Haverikommission, statens |
Apellatsioonikohtud (6) |
Hovrätterna (6) |
Piirkondlikud rendi- ja üürivaidluskomisjonid (12) |
Hyres- och arendenämnder (12) |
Tervishoiutöötajate vastutuse nõukogu |
Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd |
Riiklik kõrgharidusamet |
Högskoleverket |
Riigikohus |
Högsta domstolen |
Riiklik psühhosotsiaalse meditsiini instituut |
Institut för psykosocial miljömedicin, statens |
Riiklik piirkondlike uuringute instituut |
Institut för tillväxtpolitiska studier |
Rootsi kosmosefüüsika instituut |
Institutet för rymdfysik |
Rahvusvaheliste koolitusprogrammide keskus |
Internationella programkontoret för utbildningsområdet |
Rootsi rändeamet |
Migrationsverket |
Rootsi põllumajandusamet |
Jordbruksverk, statens |
Õiguskantsler |
Justitiekanslern |
Võrdsete võimaluste ombudsman |
Jämställdhetsombudsmannen |
Riiklik riigimaa ja vahendite erikohus |
Kammarkollegiet |
Teise astme halduskohtud (4) |
Kammarrätterna (4) |
Riiklik kemikaalide inspektsioon |
Kemikalieinspektionen |
Riiklik kommertskolleegium |
Kommerskollegium |
Rootsi innovatsioonikeskus |
Verket för innovationssystem (VINNOVA) |
Riiklik majandusuuringute instituut |
Konjunkturinstitutet |
Rootsi konkurentsiamet |
Konkurrensverket |
Kunsttööstuskõrgkool |
Konstfack |
Kunstikõrgkool |
Konsthögskolan |
Riiklik kunstimuuseum |
Nationalmuseum |
Kunstistipendiumide komitee |
Konstnärsnämnden |
Riiklik kunstikomisjon |
Konstråd, statens |
Riiklik tarbijakaitseamet |
Konsumentverket |
Riiklik kohtumeditsiini labor |
Kriminaltekniska laboratorium, statens |
Vanglate ja kriminaalhoolduse amet |
Kriminalvården |
Riiklik armuandmiskomisjon |
Kriminalvårdsnämnden |
Rootsi täitevamet |
Kronofogdemyndigheten |
Riiklik kultuurinõukogu |
Kulturråd, statens |
Rootsi rannavalve |
Kustbevakningen |
Riiklik maamõõtmisamet |
Lantmäteriverket |
Kuninglik relvapalat |
Livrustkammaren/Skoklosters slott/ Hallwylska museet |
Riiklik toiduamet |
Livsmedelsverk, statens |
Riiklik hasartmängunõukogu |
Lotteriinspektionen |
Ravimiamet |
Läkemedelsverket |
Maakondlikud halduskohtud (24) |
Länsrätterna (24) |
Maavalitsused (24) |
Länsstyrelserna (24) |
Riigiametnike ja pensionite komisjon |
Pensionsverk, statens |
Kommertskohus |
Marknadsdomstolen |
Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut |
Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges |
Kaasaegse kunsti muuseum |
Moderna museet |
Rootsi riiklik muusikakogu |
Musiksamlingar, statens |
Rootsi puuetega inimesi käsitleva strateegia koordineerimise amet |
Myndigheten för handikappolitisk samordning |
Rootsi kõrghariduse võrgustike ja koostöö amet |
Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning |
Usukogukondadele antava riigitoetuse komisjon |
Nämnden för statligt stöd till trossamfun |
Loodusloomuuseum |
Naturhistoriska riksmuseet |
Rootsi keskkonnakaitse amet |
Naturvårdsverket |
Skandinaavia Aafrika uuringute instituut |
Nordiska Afrikainstitutet |
Põhjala rahvatervise kool |
Nordiska högskolan för folkhälsovetenskap |
Notarite Kogu |
Notarienämnden |
Rootsi riiklik rahvusvaheliste adopteerimistega tegelev komisjon |
Myndigheten för internationella adoptionsfrågor |
Rootsi majanduse ja regionaalarengu amet |
Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) |
Etnilise diskrimineerimise ombudsman |
Ombudsmannen mot etnisk diskriminering |
Teise astme patendikohus |
Patentbesvärsrätten |
Patendi- ja registreerimisamet |
Patent- och registreringsverket |
Rootsi rahvastikuregister |
Personadressregisternämnd statens, SPAR-nämnden |
Rootsi polaaruuringute amet |
Polarforskningssekretariatet |
Pressitoetuste nõukogu |
Presstödsnämnden |
Euroopa Sotsiaalfondi nõukogu Rootsis |
Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige |
Rootsi raadio- ja televisiooniamet |
Radio- och TV-verket |
Valitsus |
Regeringskansliet |
Kõrgem halduskohus |
Regeringsrätten |
Riiklik kultuuripärandi amet |
Riksantikvarieämbetet |
Rahvusarhiiv |
Riksarkivet |
Rootsi Pank |
Riksbanken |
Parlamendi haldusbüroo |
Riksdagsförvaltningen |
Parlamendi ombudsmanid |
Riksdagens ombudsmän, JO |
Parlamendi audiitorid |
Riksdagens revisorer |
Riigivõla amet |
Riksgäldskontoret |
Politseiamet |
Rikspolisstyrelsen |
Riigikontroll |
Riksrevisionen |
Rändnäituste sihtasutus |
Riksutställningar, Stiftelsen |
Riiklik kosmosenõukogu |
Rymdstyrelsen |
Rootsi tööelu ja sotsiaalteaduste nõukogu |
Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap |
Riiklik päästeteenuste nõukogu |
Räddningsverk, statens |
Piirkondlik õigusabi amet |
Rättshjälpsmyndigheten |
Riiklik kohtumeditsiiniamet |
Rättsmedicinalverket |
Saami (Lapi) koolinõukogu |
Sameskolstyrelsen och sameskolor |
Saami (Lapi) koolid |
|
Riiklik veeteedeamet |
Sjöfartsverket |
Riiklikud meremuuseumid |
Maritima museer, statens |
Rootsi julgeoleku ja terviklikkuse kaitse komisjon |
Säkerhets- och intregritetsskyddsnämnden |
Rootsi maksuamet |
Skatteverket |
Riiklik metsandusnõukogu |
Skogsstyrelsen |
Riiklik haridusamet |
Skolverk, statens |
Rootsi nakkushaiguste leviku tõkestamise instituut |
Smittskyddsinstitutet |
Riiklik sotsiaalabiamet |
Socialstyrelsen |
Riiklik lõhkeainete ja kergestisüttivate materjalide inspektsioon |
Sprängämnesinspektionen |
Rootsi statistikaamet |
Statistiska centralbyrån |
Haldusarengu amet |
Statskontoret |
Rootsi kiirguskaitse keskus |
Strålsäkerhetsmyndigheten |
Rootsi rahvusvahelise koostöö arendamise nõukogu |
Styrelsen för internationellt utvecklings- samarbete, SIDA |
Riiklik psühholoogilise kaitse ja vastavushindamise nõukogu |
Styrelsen för psykologiskt försvar |
Rootsi akrediteerimisnõukogu |
Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll |
Rootsi Instituut |
Svenska Institutet, stiftelsen |
Audioraamatute ja Braille publikatsioonide raamatukogu |
Talboks- och punktskriftsbiblioteket |
Maaa- ja linnakohtud (97) |
Tingsrätterna (97) |
Kohtunike nimetamise komitee |
Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet |
Kaitsejõudude värbamisnõukogu |
Totalförsvarets pliktverk |
Rootsi kaitseuuringute keskus |
Totalförsvarets forskningsinstitut |
Rootsi tolliamet |
Tullverket |
Rootsi turismiamet |
Turistdelegationen |
Riiklik noorsooamet |
Ungdomsstyrelsen |
Ülikoolid ja ülikoolide kolledžid |
Universitet och högskolor |
Võõramaalaste apellatsioonikomisjon |
Utlänningsnämnden |
Riiklik seemnekontrolli ja sertifitseerimise instituut |
Utsädeskontroll, statens |
Rootsi riiklik maanteeamet |
Vägverket |
Riiklik veevarustuse ja kanalisatsiooni vahekohus |
Vatten- och avloppsnämnd, statens |
Riiklik kõrgharidusamet |
Verket för högskoleservice (VHS) |
Rootsi majanduse ja regionaalarengu amet |
Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) |
Rootsi teadusnõukogu |
Vetenskapsrådet' |
Riiklik veterinaariainstituut |
Veterinärmedicinska anstalt, statens |
Rootsi riiklik teede ja transpordi teadusinstituut |
Väg- och transportforskningsinstitut, statens |
Riiklik taimesortide nõukogu |
Växtsortnämnd, statens |
Rootsi prokuratuur |
Åklagarmyndigheten |
Rootsi päästeamet |
Krisberedskapsmyndigheten |
Manna missiooni apellatsiooninõukogu |
Överklagandenämnden för nämndemannauppdrag |
ÜHENDKUNINGRIIK
|
Cabinet Office
|
|
Central Office of Information |
|
Charity Commission |
|
Crown Estate Commissioners (Vote Expenditure Only) |
|
Crown Prosecution Service |
|
Department for Business, Enterprise and Regulatory Reform
|
|
Department for Children, Schools and Families |
|
Department of Communities and Local Government
|
|
Department for Culture, Media and Sport
|
|
Department for Environment, Food and Rural Affairs
|
|
Department of Health
|
|
Department for Innovation, Universities and Skills
|
|
Department for International Development |
|
Department of the Procurator General and Treasury Solicitor
|
|
Department for Transport
|
|
Department for Work and Pensions
|
|
Export Credits Guarantee Department |
|
Foreign and Commonwealth Office
|
|
Government Actuary's Department |
|
Government Communications Headquarters |
|
Home Office
|
|
House of Commons |
|
House of Lords |
|
Ministry of Defence
|
|
Ministry of Justice
|
|
The National Archives |
|
National Audit Office |
|
National Savings and Investments |
|
National School of Government |
|
Northern Ireland Assembly Commission |
|
Northern Ireland Court Service
|
|
Northern Ireland, Department for Employment and Learning |
|
Northern Ireland, Department for Regional Development |
|
Northern Ireland, Department for Social Development |
|
Northern Ireland, Department of Agriculture and Rural Development |
|
Northern Ireland, Department of Culture, Arts and Leisure |
|
Northern Ireland, Department of Education |
|
Northern Ireland, Department of Enterprise, Trade and Investment |
|
Northern Ireland, Department of the Environment |
|
Northern Ireland, Department of Finance and Personnel |
|
Northern Ireland, Department of Health, Social Services and Public Safety |
|
Northern Ireland, Office of the First Minister and Deputy First Minister |
|
Northern Ireland Office
|
|
Office of Fair Trading |
|
Office for National Statistics
|
|
Office of the Parliamentary Commissioner for Administration and Health Service Commissioners |
|
Paymaster General's Office |
|
Postal Business of the Post Office |
|
Privy Council Office |
|
Public Record Office |
|
HM Revenue and Customs
|
|
Royal Hospital, Chelsea |
|
Royal Mint |
|
Rural Payments Agency |
|
Scotland, Auditor-General |
|
Scotland, Crown Office and Procurator Fiscal Service |
|
Scotland, General Register Office |
|
Scotland, Queen's and Lord Treasurer's Remembrancer |
|
Scotland, Registers of Scotland |
|
The Scotland Office |
|
The Scottish Ministers
|
|
The Scottish Parliamentary Body Corporate |
|
HM Treasury
|
|
The Wales Office (Office of the Secretary of State for Wales) |
|
The Welsh Ministers
|
Märkused Euroopa Liidu 19-1. lisa juurde
1. |
Hõlmatud hankena ei käsitata hanget, mille raames käesoleva lisaga hõlmatud hankija hangib kaupade ja teenuste komponente, mis ei ole käesoleva peatükiga hõlmatud. |
2. |
„Euroopa Liidu liikmesriigi hankija“ mõiste hõlmab kõiki ELi liikmesriigi hankijate allasutusi, mis ei ole eraldi juriidilised isikud. |
3. |
Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna üksuste hangete puhul on hõlmatud ainult 19-4. lisale lisatud loetelus sisalduvad mittesalajased ja muu kui sõjalise otstarbega materjalid. |
(1) 24. detsembri 1993. aasta seaduse kohased postiteenused.
(2) Tegutseb keskse hankeasutusena kõigi Itaalia riiklike ametiasutuste jaoks.
19-2. LISA
Piirkondlikud valitsusasutused, kes korraldavad hankeid käesoleva peatüki sätete kohaselt
A jagu: kõik piirkondliku või kohaliku tasandi hankijad
1. |
Kõik hankijad, kes kuuluvad määruses (EÜ) nr 1059/2003 (NUTS määrus) määratletud haldusüksustesse. |
2. |
Käesolevas peatükis tähendab „piirkondliku tasandi hankija“ määruses (EÜ) nr 1059/2003 osutatud jaotusse NUTS 1 ja 2 kuuluva haldusüksuse hankijat. |
3. |
Käesolevas peatükis tähendab „kohaliku tasandi hankija“ määruses (EÜ) nr 1059/2003 osutatud jaotusse NUTS 3 ja väiksematesse haldusüksustesse kuuluvaid hankijaid. |
Kaubad Täpsustatud 19-4. lisas Piirmäärad |
200 000 SDR |
Teenused Täpsustatud 19-5. lisas Piirmäärad |
200 000 SDR |
Ehitusteenused ja ehitustööde kontsessioonid Täpsustatud 19-6. lisas Piirmäärad |
5 000 000 SDR |
B jagu: kõik hankijad, kes on Euroopa Liidu riigihangete direktiivide määratluse kohased avalik-õiguslikud asutused
Kaubad Täpsustatud 19-4. lisas Piirmäärad – haiglad, koolid, ülikoolid ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused (majutus, sotsiaalkindlustus, päevakeskused), kes on avalik-õiguslikud asutused: |
200 000 SDR |
Muud üksused: |
355 000 SDR |
Teenused Täpsustatud 19-5. lisas Piirmäärad haiglad, koolid, ülikoolid ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused (majutus, sotsiaalkindlustus, päevakeskused), kes on avalik-õiguslikud asutused: |
200 000 SDR |
Muud üksused: |
SDR: 355 000 |
Ehitusteenused ja ehitustööde kontsessioonid Täpsustatud 19-6. lisas Piirmäärad |
5 000 000 SDR |
„Avalik-õiguslik asutus“ on mis tahes asutus:
a) |
mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega, |
b) |
millel on juriidilise isiku staatus ning |
c) |
mida enamjaolt rahastab riik või piirkondlik või kohalik omavalitsus või muu avalik-õiguslik asutus või mis on nende asutuste järelevalve all või millel on haldus-, juht- või järelevalveorgan, mille enam kui pooled liikmed nimetab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muu avalik-õiguslik asutus. |
Märkused Euroopa Liidu 19-2. lisa juurde
1. |
Hõlmatud hankena ei käsitata hanget, mille raames käesoleva lisaga hõlmatud hankija hangib kaupade ja teenuste komponente, mis ei ole käesoleva peatükiga hõlmatud. |
2. |
Euroopa Liit on valmis kaasama 19-2. lisasse lihtsalt tuvastatavaid avalik-õiguslikke asutusi (mis tegutsevad valdkondades nagu sotsiaalteenused või raamatukogud) madalama piirmäära (200 000 SDR) ulatuses, kui Kanada kinnitab, et Kanadas kohaldatakse sama liiki asutuste suhtes sama piirmäära. |
19-3. LISA
Vastavalt käesolevale peatükile hankeid teostavad üksused
Kaubad Täpsustatud 19-4. lisas Piirmäärad |
400 000 SDR |
Teenused Täpsustatud 19-5. lisas Piirmäärad |
400 000 SDR |
Ehitusteenused ja ehitustööde kontsessioonid Täpsustatud 19-6. lisas Piirmäärad |
5 000 000 SDR |
Kõik hankijad, kelle hankeid hõlmab ELi võrgustiku sektori direktiiv ja mis on klassikalise sektori hankijad (nt 19-1. ja 19-2. lisadega hõlmatud hankijad) või riigi osalusega äriühingud (1) ja mille üheks tegevusalaks on allpool nimetatud tegevus või nende kombinatsioon:
a) |
niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses joogivee tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude (2) joogiveega varustamisega; |
b) |
niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses elektri, gaasi ja soojuse tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude elektri, gaasi või soojusega varustamisega; |
c) |
selliste võrkude pakkumine või käitamine (3), mis pakuvad avalikku teenust linnaraudtee-, automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas (4); |
d) |
selliste võrkude pakkumine või käitamine, mis pakuvad avalikku teenust raudteetranspordi valdkonnas. |
Märkused Euroopa Liidu 19-3. lisa juurde
1. |
Eespool loetletud tegevuste valdkonnas sõlmitud lepingud ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud, kui neid mõjutavad asjaomase turu konkurentsitingimused. |
2. |
Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva lisaga hõlmatud hankijate lepingute suhtes, mis sõlmitakse:
|
3. |
Kui muu hankija kui avaliku sektori hankija varustab avalikku teenust osutavaid võrke joogivee või elektriga, ei loeta seda käesoleva lisa punktidega a ja b hõlmatud tegevuseks, kui:
|
4. |
Kui muu hankija kui avaliku sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke gaasi või soojusenergiaga, ei loeta seda käesoleva lisa punktiga b hõlmatud tegevuseks, kui:
|
5. |
|
6. |
Käesolevat peatükki ei kohaldata lepingute suhtes:
|
7. |
Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva lisaga hõlmatud hankeüksuste teostatud hangete suhtes, mis käsitlevad geograafilise piirkonna kasutamist eesmärgiga teostada nafta, gaasi, söe või muude tahkekütuste leiukohtadega seotud uuringuid või neid kaevandada. |
(1) Euroopa Liidu võrgustiku sektori direktiivi kohaselt on „riigi osalusega äriühing“ ettevõtja, mille üle avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või seda ettevõtjat reguleerivate eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju.
Eeldatakse, et avaliku sektori hankijatel on valitsev mõju, kui need asutused otseselt või kaudselt:
a) |
omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist; |
b) |
kontrollivad enamust äriühingu käibelelastud aktsiatega määratud häältest; või |
c) |
võivad määrata rohkem kui poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorganist. |
(2) Suurema kindluse tagamiseks märgitakse, et juhul kui sellised võrgustikud hõlmavad reovee ärajuhtimist ja töötlemist, peaks ka see tegevus olema hõlmatud.
(3) Veoteenuste puhul loetakse, et võrk on olemas siis, kui teenust osutatakse vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, mis käsitlevad näiteks teenindatavaid liine, pakutavat läbilaskevõimet või teenindussagedust.
(4) Ühistranspordi sõidukite hanke korral tuleb Kanadast pärit pakkujaid kohelda võrdselt Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest pärit pakkujatega. Ühistranspordi sõidukite hulka kuuluvad trammid, bussid, trollid, metroorongid, kergraudteerongid või metroorongivedurid või ühiskondlikuks transpordiks kasutatavad kergraudteerongid.
„sidusettevõtja“ – mis tahes ettevõtja, mille raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud hankija aastaaruandega konsolideeritud aruandeid käsitleva nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ nõuete kohaselt; üksuste puhul, mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi, on sidusettevõtja mis tahes ettevõtja, millele hankijal on otseselt või kaudselt valitsev mõju või millel võib olla valitsev mõju hankija või millele võib koos hankijaga valitsevat mõju avaldada teine ettevõtja tulenevalt omandist, rahalisest osalusest või ettevõtja tegevust reguleerivatest eeskirjadest.
(6) Kui puudub teave viimase kolme aasta käibe kohta, sest sidusettevõte on alles äsja loodud või tegevust alustanud, siis piisab sellest, kui ettevõtja näitab, eelkõige äritegevuse perspektiivhinnangute abil, et käesolevas punktis osutatud käive on usaldusväärne.
19-4. LISA
Kaubad
1. |
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi nende kaupade hangete suhtes, mille hankeid teostavad 19-1. kuni 19-3. lisades loetletud üksused, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. |
2. |
Käesolev peatükk hõlmab vaid allpool esitatud koondnomenklatuuri gruppides kirjeldatud varustust ja seadmeid, mille ostavad Belgia, Bulgaaria Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi kaitseministeeriumid, mis on hõlmatud käesoleva lepinguga:
|
19-5. LISA
Teenused
Dokumendis MTN.GNS/W/120 sisalduvast üldisest teenuste loetelust on hõlmatud järgmised teenused:
Teenused |
CPC viide |
Tarbe- ning majakaupade parandamise teenused |
633 |
Kommertskullerteenused (sealhulgas multimodaalsed teenused) |
7512 |
Elektrooniline andmevahetus Elektronpost Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sealhulgas vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine, koodide ja protokollide teisendamine info- ja andmebaasiotsingud võrgus Kõnepost |
7523 |
Kinnisvarateenused vahendustasu eest või lepingu alusel |
822 |
Arvuti riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused |
841 |
Tarkvara rakendusteenused, sealhulgas süsteemid ja tarkvaranõustamisteenused, süsteemianalüüs, kujundamis-, programmeerimis- ja hooldusteenused |
842 |
Andmetöötlusteenused, sealhulgas töötlemine, tabuleerimine ja seadmete haldamisteenused teabe ja/või andmete töötlemine võrgus (sh tehingute töötlemine) |
843 |
Andmebaasiteenused |
844 |
Kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused |
845 |
Muud arvutiteenused |
849 |
Üldjuhtimise alased konsulteerimisteenused |
86501 |
Turunduse juhtimise alased konsulteerimisteenused |
86503 |
Personalijuhtimisalased konsulteerimisteenused |
86504 |
Tootmisjuhtimise alased konsulteerimisteenused |
86505 |
Juhtimisalase nõustamise teenused (v.a. vahekohtu- ja lepitamisteenused) |
866 |
Arhitektuuriteenused |
8671 |
Inseneriteenused |
8672 |
Integreeritud inseneriteenused (v.a. 86731 Transporditaristu valmisprojektide jaoks mõeldud integreeritud inseneriteenused) |
8673 |
Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused |
8674 |
Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused, sealhulgas kvaliteedikontroll ja läbivaatamine (v.a. viide kategooriale FSC 58 ja transpordiseadmed) |
8676 |
Hoonete puhastusteenused |
874 |
Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi teenused |
8861 kuni 8864 ning 8866 |
Reovee- ja jäätmekäitlus, kanalisatsioon jms teenused |
94 |
Märkused Euroopa Liidu lisa 19-5 juurde
1. |
19-2. lisaga hõlmatud hankeüksuste puhul on piirmääraks 355 000 SDRi juhul, kui üksus hangib konsulteerimisteenuseid seoses konfidentsiaalsete küsimustega, mille puhul oleks mõistlik arvata, et nende avalikuks saamine seaks ohtu usalduse valitsuse vastu, põhjustaks probleeme majanduses või oleks muul sarnasel moel vastuolus üldsuse huvidega. |
2. |
Käesolevat peatükki ei kohaldata teenuste suhtes, mida üksused peavad hankima teiselt üksuselt, kellel on ainuõigus vastavalt avaldatud õigus- või haldusnormidele. |
3. |
Kui Euroopa Liidu riigihankealaste õigusnormide käimasoleva läbivaatamise tulemusena peaks nimetatud õigusnormidega hõlmatud riigihangete ja teenuste kontsessioonide ulatust laiendatama, on Euroopa Liit valmis alustama Kanadaga läbirääkimisi käesolevas peatükis loetletud teenuste ja teenuste kontsessioonide ulatuse vastastikkuseks laiendamiseks. |
19-6. LISA
Ehitusteenused ja ehitustööde kontsessioonid
A jagu: Ehitusteenused
Määratlus:
Ehitustööde leping on leping, mis sõlmitakse eesmärgiga korraldada hoonete ja tsiviilrajatiste ehitamist CPC jaotise 51 tähenduses.
CPC jaotise 51 loetelu:
Kõik jaotises 51 loetletud teenused.
B jagu: Ehitustööde kontsessioonid
19-1. ja 19-2. lisas loetletud üksuste poolt sõlmitud ehitustööde kontsessioonide suhtes kohaldatakse ainult peatüki artikleid 19.1, 19.2, 19.4, 19.5, 19.6 (välja arvatud lõike 3 punktid e ja l), 19.15 (välja arvatud lõiked 3 ja 4) ning 19.17.
19-7. LISA
Üldmärkused
1. |
Käesolevat peatükki ei kohaldata:
|
2. |
Ahvenamaa suhtes kehtivad eritingimused, mis on ette nähtud Soome Euroopa Liiduga ühinemise lepingu Ahvenamaad käsitleva protokolliga nr 2. |
3. |
Euroopa Liit võimaldab Kanada tarnijatele juurdepääsu käesoleva peatüki artikliga 19.17 sätestatud lepingueelsetele õiguskaitsevahenditele esimese kümne aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Seejärel sõltub Kanada tarnijate juurdepääs lepingueelsetele õiguskaitsevahenditele artiklis 19.17.8 sätestatud läbirääkimiste tulemustest. |
19-8. LISA
Avaldamiskanalid
A jagu:
Tulenevalt artiklist 19.5 käesoleva lepinguga hõlmatud riigihankeid käsitlevate õigusaktide, määruste, kohtuotsuste, üldkohaldatavate haldusmääruste, standardsete lepinguklauslite ja menetluste avaldamiseks kasutatav elektrooniline või trükimeedia.
1. BELGIA
1.1 Seadused, kuninglikud määrused, ministrite määrused ja ministrite ringkirjad:
1. |
le Moniteur Belge |
1.2 Kohtulahendid:
1. |
Pasicrisie |
2. BULGAARIA
2.1 Õigusaktid:
1. |
Държавен вестник (Bulgaaria ametlik väljaanne) |
2.2 Kohtuotsused:
1. |
http://www.sac.government.bg |
2.3 Üldkohaldatavad haldusotsused ja mistahes menetlused:
1. |
http://www.aop.bg |
2. |
http://www.cpc.bg. |
3. TŠEHHI VABARIIK
3.1 Õigusaktid:
1. |
Tšehhi Vabariigi seaduste kogu |
3.2 Konkurentsikaitse ameti otsused:
1. |
Konkurentsikaitse ameti otsuste kogu |
4. TAANI
4.1 Õigusaktid:
1. |
Lovtidende |
4.2 Kohtuotsused:
1. |
Ugeskrift for Retsvaesen |
4.3 Haldusotsused ja menetlused:
1. |
Ministerialtidende |
4.4 Taani riigihangete vaidluskomisjoni otsused:
1. |
Kendelser fra Klagenævnet for Udbud |
5. SAKSAMAA
5.1 Õigusaktid:
1. |
Bundesgesetzblatt |
2. |
Bundesanzeiger |
5.2 Kohtuotsused:
1. |
Entscheidungsammlungen des: Bundesverfassungsgerichts; Bundesgerichtshofs; Bundesverwaltungsgerichts Bundesfinanzhofs sowie der Oberlandesgerichte |
6. EESTI
6.1 Seadused, määrused ja üldised haldusotsused:
1. |
Riigi Teataja – http://www.riigiteataja.ee |
6.2 Riigihankeid käsitlevad menetlused:
1. |
https://riigihanked.riik.ee |
7. IIRIMAA
7.1 Õigusaktid:
1. |
Iris Oifigiuil (Iiri valitsuse ametlik väljaanne) |
8. KREEKA
8.1 Epishmh efhmerida eurwpaikwn koinothtwn (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne)
9. HISPAANIA
9.1 Õigusaktid:
1. |
Boletin Oficial del Estado |
9.2 Kohtuotsused:
1. |
Ametlik väljaanne puudub |
10. PRANTSUSMAA
10.1 Õigusaktid:
1. |
Journal Officiel de la République française |
10.2 Kohtulahendid:
1. |
Recueil des arrêts du Conseil d'État |
10.3 Revue des marchés publics
11. HORVAATIA
11.1 Narodne novine – http://www.nn.hr
12. ITAALIA
12.1 Õigusaktid:
1. |
Gazzetta Ufficiale |
12.2 Kohtulahendid:
1. |
Ametlik väljaanne puudub |
13. KÜPROS
13.1 Õigusaktid:
1. |
Επίσημη Εφημερίδα της Δημοκρατίας (Vabariigi ametlik väljaanne) |
13.2 Kohtuotsused:
1. |
Αποφάσεις Ανωτάτου Δικαστηρίου 1999 – Τυπογραφείο της Δημοκρατίας (kõrgema ülemkohtu otsused – riigi trükikoda) |
14. LÄTI
14.1 Õigusaktid:
1. |
Latvijas vēstnesis (ametlik teataja) |
15. LEEDU
15.1 Õigus ja haldusnormid:
1. |
Teisės aktų registras (õigusaktide register) |
15.2 Kohtuotsused, kohtulahendid:
1. |
Leedu ülemkohtu bülletään „Teismų praktika“ |
2. |
Leedu kõrgema halduskohtu bülletään „Administracinių teismų praktika“ |
16. LUKSEMBURG
16.1 Õigusaktid:
1. |
Memorial |
16.2 Kohtulahendid:
1. |
Pasicrisie |
17. UNGARI
17.1 Õigusaktid:
1. |
Magyar Közlöny (Ungari Vabariigi Teataja) |
17.2 Kohtulahendid:
1. |
Közbeszerzési Értesítő – a Közbeszerzések Tanácsa Hivatalos Lapja (riigihangete infoleht – riigihangete nõukogu ametlik väljaanne) |
18. MALTA
18.1 Õigusaktid:
1. |
Government Gazette |
19. MADALMAAD
19.1 Õigusaktid:
1. |
Nederlandse Staatscourant või Staatsblad |
19.2 Kohtulahendid:
1. |
Ametlik väljaanne puudub |
20. AUSTRIA
20.1 Õigusaktid:
1. |
Österreichisches Bundesgesetzblatt |
2. |
Amtsblatt zur Wiener Zeitung |
20.2 Kohtuotsused:
1. |
Entscheidungen des Verfassungsgerichtshofes, Verwaltungsgerichtshofes,Obersten Gerichtshofes, der Oberlandesgerichte, des Bundesverwaltungsgerichtes und der Landesverwaltungsgerichte – http://ris.bka.gv.at/Judikatur/ |
21. POOLA
21.1 Õigusaktid:
1. |
Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi ametlik väljaanne) |
21.2 Kohtuotsused, kohtulahendid:
1. |
„Zamówienia publiczne w orzecznictwie. Wybrane orzeczenia zespołu arbitrów i Sądu Okręgowego w Warszawie“ (Vahekohtute ja Varssavi piirkonnakohtu lahendite kogumik) |
22. PORTUGAL
22.1 Õigusaktid:
1. |
Diário da República Portuguesa 1a Série A e 2a série |
22.2 Kohtuväljaanded:
1. |
Boletim do Ministério da Justiça |
2. |
Colectânea de Acordos do Supremo Tribunal Administrativo |
3. |
Colectânea de Jurisprudencia Das Relações |
23. RUMEENIA
23.1 Õigusaktid:
1. |
Monitorul Oficial al României (Rumeenia ametlik väljaanne) |
23.2 Kohtulahendid, üldkohaldatavad haldusotsused ja menetlused
1. |
http://www.anrmap.ro |
24. SLOVEENIA
24.1 Õigusaktid:
1. |
Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne |
24.2 Kohtuotsused:
1. |
Ametlik väljaanne puudub |
25. SLOVAKKIA
25.1 Õigusaktid:
1. |
Zbierka zákonov (seaduste kogu) |
25.2 Kohtuotsused:
1. |
Ametlik väljaanne puudub |
26. SOOME
26.1 Suomen Säädöskokoelma – Finlands Författningssamling (Soome seadustekogu)
27. ROOTSI
27.1 Svensk Författningssamling (Rootsi seadustekogu)
28. ÜHENDKUNINGRIIK
28.1 Õigusaktid:
1. |
HM Stationery Office |
28.2 Kohtulahendid:
1. |
Law Reports. |
28.3 „Riigiasutused“:
1. |
HM Stationery Office |
B jagu:
Tulenevalt artiklist 19.5 artiklitega 19.6, 19.8.7 ja 19.15.2 ette nähtud märkuste avaldamiseks kasutatav elektrooniline või trükimeedia.
1. BELGIA
1.1 Euroopa Liidu Teataja
1.2 Le Bulletin des Adjudications
1.3 Muud spetsialiseerunud meediaväljaanded
2. BULGAARIA
2.1 Euroopa Liidu Teataja
2.2 Държавен вестник (Bulgaaria ametlik väljaanne) http://dv.parliament.bg
2.3 Riigihangete register (www.aop.bg)
3. TŠEHHI VABARIIK
3.1 Euroopa Liidu Teataja
4. TAANI
4.1 Euroopa Liidu Teataja
5. SAKSAMAA
5.1 Euroopa Liidu Teataja
6. EESTI
6.1 Euroopa Liidu Teataja
7. IIRIMAA
7.1 Euroopa Liidu Teataja
7.2 päevalehed: Irish Independent, Irish Times, Irish Press, Cork Examiner
8. KREEKA
8.1 Euroopa Liidu Teataja
8.2 Avaldamine päevalehtedes, ärilehtedes, piirkondlikes ja spetsialiseerunud meediaväljaannetes
9. HISPAANIA
9.1 Euroopa Liidu Teataja
10. PRANTSUSMAA
10.1 Euroopa Liidu Teataja
10.2 Bulletin officiel des annonces des marchés publics
11. HORVAATIA
11.1 Euroopa Liidu Teataja
11.2 Elektronički oglasnik javne nabave Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi riigihangete elektrooniline register)
12. ITAALIA
12.1 Euroopa Liidu Teataja
13. KÜPROS
13.1 Euroopa Liidu Teataja
13.2 Küprose Vabariigi ametlik väljaanne
13.3 Kohalikud päevalehed
14. LÄTI
14.1 Euroopa Liidu Teataja
14.2 Latvijas vēstnesis (ametlik teataja)
15. LEEDU
15.1 Euroopa Liidu Teataja
15.2 Centrinė viešųjų pirkimų informacinė sistema (riigihangete keskportaal)
15.3 Leedu Vabariigi ametliku väljaande („Valstybės žinios“) infolisa „Informaciniai pranešimai“
16. LUKSEMBURG
16.1 Euroopa Liidu Teataja
16.2 päevalehed
17. UNGARI
17.1 Euroopa Liidu Teataja
17.2 Közbeszerzési Értesítő – a Közbeszerzések Tanácsa Hivatalos Lapja (riigihangete infoleht – riigihangete nõukogu ametlik väljaanne)
18. MALTA
18.1 Euroopa Liidu Teataja
18.2 Government Gazette
19. MADALMAAD
19.1 Euroopa Liidu Teataja
20. AUSTRIA
20.1 Euroopa Liidu Teataja
20.2 Amtsblatt zur Wiener Zeitung
21. POOLA
21.1 Euroopa Liidu Teataja
21.2 Biuletyn Zamówień Publicznych (riigihangete infoleht)
22. PORTUGAL
22.1 Euroopa Liidu Teataja
23. RUMEENIA
23.1 Euroopa Liidu Teataja
23.2 Monitorul Oficial al României (Rumeenia ametlik väljaanne)
23.3 Riigihangete elektrooniline süsteem – http://www.e-licitatie.ro
24. SLOVEENIA
24.1 Euroopa Liidu Teataja
24.2 Portal javnih naročil – http://www.enarocanje.si/?podrocje=portal
25. SLOVAKKIA
25.1 Euroopa Liidu Teataja
25.2 Vestník verejného obstarávania (riigihangete teataja)
26. SOOME
26.1 Euroopa Liidu Teataja
26.2 Julkiset hankinnat Suomessa ja ETA-alueella, Virallisen lehden liite (riigihanked Soomes ja EMPs, Soome ametliku väljaande lisa)
27. ROOTSI
27.1 Euroopa Liidu Teataja
28. ÜHENDKUNINGRIIK
28.1 Euroopa Liidu Teataja
C jagu:
Veebisaidid või aadressid, kus lepinguosalised avaldavad hangete statistikat vastavalt artiklile 19.15.5 ja teateid sõlmitud lepingute kohta vastavalt artiklile 19.15.6.
1. |
Euroopa Liidu turule lubatud kaupade ja teenuste loetelu 19-1. kuni 19-3. lisas loetletud üksuste sõlmitud lepinguid käsitlevad märkused avaldatakse Euroopa Liidu Teataja riigihangete kaasaande veebiversioonis Tenders Electronic Daily – http://ted.europa.eu |
20-A LISA
A OSA
Euroopa Liidust pärinevat toodet identifitseerivad geograafilised tähised
Tähis |
Transliteratsioon (ainult teavitamise eesmärgil) |
Tootekategooria |
Päritolukoht (territoorium, piirkond või paikkond) |
České pivo |
|
õlu |
Tšehhi Vabariik |
Žatecký Chmel |
|
humal |
Tšehhi Vabariik |
Hopfen aus der Hallertau |
|
humal |
Saksamaa |
Nürnberger Bratwürste** |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Saksamaa |
Nürnberger Rostbratwürste |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Saksamaa |
Schwarzwälder Schinken |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Saksamaa |
Aachener Printen |
|
kondiitri- ja pagaritooted |
Saksamaa |
Nürnberger Lebkuchen |
|
kondiitri- ja pagaritooted |
Saksamaa |
Lübecker Marzipan |
|
kondiitri- ja pagaritooted |
Saksamaa |
Bremer Klaben |
|
kondiitri- ja pagaritooted |
Saksamaa |
Hessischer Handkäse |
|
juustud |
Saksamaa |
Hessischer Handkäs |
|
juustud |
Saksamaa |
Tettnanger Hopfen |
|
humal |
Saksamaa |
Spreewälder Gurken |
|
värsked ja töödeldud köögiviljatooted |
Saksamaa |
Danablu |
|
juustud |
Taani |
Ελιά Καλαμάτας |
Elia Kalamatas |
lauaoliivid ja töödeldud oliivid |
Kreeka |
Μαστίχα Χίου |
Masticha Chiou |
looduslikud kummivaigud ja vaigud – närimiskumm |
Kreeka |
Φέτα* |
Feta |
juustud |
Kreeka |
Ελαιόλαδο Καλαμάτας |
Kalamata oliiviõli |
õlid ja loomsed rasvad |
Kreeka |
Ελαιόλαδο Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης |
Kolymvari Chanion Kritis oliiviõli |
õlid ja loomsed rasvad |
Kreeka |
Ελαιόλαδο Σητείας Λασιθίου Κρήτης |
Sitia Lasithiou Kritis oliiviõli |
õlid ja loomsed rasvad |
Kreeka |
Ελαιόλαδο Λακωνία |
Lakonia oliiviõli |
õlid ja loomsed rasvad |
Kreeka |
Κρόκος Κοζάνης |
Krokos Kozanis |
vürtsid |
Kreeka |
Κεφαλογραβιέρα |
Kefalograviera |
juustud |
Kreeka |
Γραβιέρα Κρήτης |
Graviera Kritis |
juustud |
Kreeka |
Γραβιέρα Νάξου |
Graviera Naxou |
juustud |
Kreeka |
Μανούρι |
Manouri |
juustud |
Kreeka |
Κασέρι |
Kasseri |
juustud |
Kreeka |
Φασόλια Γίγαντες Ελέφαντες Καστοριάς |
Fassolia Gigantes Elefantes Kastorias |
värsked ja töödeldud köögiviljatooted |
Kreeka |
Φασόλια Γίγαντες Ελέφαντες Πρεσπών Φλώρινας |
Fassolia Gigantes Elefantes Prespon Florinas |
värsked ja töödeldud köögiviljatooted |
Kreeka |
Κονσερβολιά Αμφίσσης |
Konservolia Amfissis |
lauaoliivid ja töödeldud oliivid |
Kreeka |
Λουκούμι Γεροσκήπου |
Loukoumi Geroskipou |
kondiitri- ja pagaritooted |
Küpros |
Baena |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Sierra Mágina |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Aceite del Baix Ebre-Montsía |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Oli del Baix Ebre-Montsía |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Aceite del Bajo Aragón |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Antequera |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Priego de Córdoba |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Sierra de Cádiz |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Sierra de Segura |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Sierra de Cazorla |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Siurana |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Aceite de Terra Alta |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Oli de Terra Alta |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Les Garrigues |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Estepa |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Hispaania |
Guijuelo |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Hispaania |
Jamón de Huelva |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Hispaania |
Jamón de Teruel |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Hispaania |
Salchichón de Vic |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Hispaania |
Llonganissa de Vic |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Hispaania |
Mahón-Menorca |
|
juustud |
Hispaania |
Queso Manchego |
|
juustud |
Hispaania |
Cítricos Valencianos |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Hispaania |
Cîtrics Valancians |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Hispaania |
Jijona |
|
kondiitri- ja pagaritooted |
Hispaania |
Turrón de Alicante |
|
kondiitri- ja pagaritooted |
Hispaania |
Azafrán de la Mancha |
|
vürtsid |
Hispaania |
Comté |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Reblochon |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Reblochon de Savoie |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Roquefort |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Camembert de Normandie |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Brie de Meaux |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Emmental de Savoie |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Pruneaux d'Agen |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Prantsusmaa |
Pruneaux d'Agen mi-cuits |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Prantsusmaa |
Huîtres de Marennes-Oléron |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud kalatooted |
Prantsusmaa |
Canards à foie gras du Sud-Ouest: Chalosse |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Prantsusmaa |
Canards à foie gras du Sud-Ouest: Gascogne |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Prantsusmaa |
Canards à foie gras du Sud-Ouest: Gers |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Prantsusmaa |
Canards à foie gras du Sud-Ouest: Landes |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Prantsusmaa |
Canards à foie gras du Sud-Ouest: Périgord |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Prantsusmaa |
Canards à foie gras du Sud-Ouest: Quercy |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Prantsusmaa |
Jambon de Bayonne*** |
|
kuivsoolatud lihatooted |
Prantsusmaa |
Huile d'olive de Haute-Provence |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Prantsusmaa |
Huile essentielle de lavande de Haute-Provence |
|
eeterlikud õlid |
Prantsusmaa |
Morbier |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Epoisses |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Beaufort*** |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Maroilles |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Marolles |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Munster * |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Munster Géromé |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Fourme d'Ambert |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Abondance |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Bleu d'Auvergne |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Livarot |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Cantal |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Fourme de Cantal |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Cantalet |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Petit Cantal |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Tomme de Savoie |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Pont – L'Evêque |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Neufchâtel |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Chabichou du Poitou |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Crottin de Chavignol |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Saint-Nectaire |
|
juustud |
Prantsusmaa |
Piment d'Espelette |
|
vürtsid |
Prantsusmaa |
Lentille verte du Puy |
|
värsked ja töödeldud köögiviljatooted |
Prantsusmaa |
Aceto balsamico Tradizionale di Modena |
|
äädikas |
Itaalia |
Aceto balsamico di Modena |
|
äädikas |
Itaalia |
Cotechino Modena |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Zampone Modena |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Bresaola della Valtellina |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Mortadella Bologna |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Prosciutto di Parma |
|
kuivsoolatud lihatooted |
Itaalia |
Prosciutto di S. Daniele |
|
kuivsoolatud lihatooted |
Itaalia |
Prosciutto Toscano |
|
kuivsoolatud lihatooted |
Itaalia |
Prosciutto di Modena |
|
kuivsoolatud lihatooted |
Itaalia |
Provolone Valpadana |
|
juustud |
Itaalia |
Taleggio |
|
juustud |
Itaalia |
Asiago* |
|
juustud |
Itaalia |
Fontina* |
|
juustud |
Itaalia |
Gorgonzola* |
|
juustud |
Itaalia |
Grana Padano |
|
juustud |
Itaalia |
Mozzarella di Bufala Campana |
|
juustud |
Itaalia |
Parmigiano Reggiano |
|
juustud |
Itaalia |
Pecorino Romano |
|
juustud |
Itaalia |
Pecorino Sardo |
|
juustud |
Itaalia |
Pecorino Toscano |
|
juustud |
Itaalia |
Arancia Rossa di Sicilia |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Itaalia |
Cappero di Pantelleria |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Itaalia |
Kiwi Latina |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Itaalia |
Lenticchia di Castelluccio di Norcia |
|
värsked ja töödeldud köögiviljatooted |
Itaalia |
Mela Alto Adige |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Itaalia |
Südtiroler Apfel |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Itaalia |
Pesca e nettarina di Romagna |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Itaalia |
Pomodoro di Pachino |
|
värsked ja töödeldud köögiviljatooted |
Itaalia |
Radicchio Rosso di Treviso |
|
värsked ja töödeldud köögiviljatooted |
Itaalia |
Ricciarelli di Siena |
|
kondiitri- ja pagaritooted |
Itaalia |
Riso Nano Vialone Veronese |
|
teravili |
Itaalia |
Speck Alto Adige |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Südtiroler Markenspeck |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Südtiroler Speck |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Veneto Valpolicella |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Itaalia |
Veneto Euganei e Berici |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Itaalia |
Veneto del Grappa |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Itaalia |
Culatello di Zibello |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Garda |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Lardo di Colonnata |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Itaalia |
Szegedi téliszalámi |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Ungari |
Szegedi szalámi |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Ungari |
Tiroler Speck |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Austria |
Steirischer Kren |
|
värsked ja töödeldud köögiviljatooted |
Austria |
Steirisches Kürbiskernöl |
|
õliseemned |
Austria |
Queijo S. Jorge |
|
juustud |
Portugal |
Azeite de Moura |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Portugal |
Azeites de Trás-os-Montes |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Portugal |
Azeite do Alentejo Interior |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Portugal |
Azeites da Beira Interior |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Portugal |
Azeites do Norte Alentejano |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Portugal |
Azeites do Ribatejo |
|
õlid ja loomsed rasvad |
Portugal |
Pêra Rocha do Oeste |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Portugal |
Ameixa d'Elvas |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Portugal |
Ananás dos Açores / S. Miguel |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Portugal |
Chouriça de carne de Vinhais |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Portugal |
Linguiça de Vinhais |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Portugal |
Chouriço de Portalegre |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Portugal |
Presunto de Barrancos |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Portugal |
Queijo Serra da Estrela |
|
juustud |
Portugal |
Queijos da Beira Baixa |
|
juustud |
Portugal |
Queijo de Castelo Branco |
|
juustud |
Portugal |
Queijo Amarelo da Beira Baixa |
|
juustud |
Portugal |
Queijo Picante da Beira Baixa |
|
juustud |
Portugal |
Salpicão de Vinhais |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted |
Portugal |
Gouda Holland |
|
juustud |
Madalmaad |
Edam Holland |
|
juustud |
Madalmaad |
Kalix Löjrom |
|
värsked, külmutatud ja töödeldud kalatooted |
Rootsi |
Magiun de prune Topoloveni |
|
värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid |
Rumeenia |
B OSA
Kanadast pärinevat toodet identifitseerivad geograafilised tähised
Tähis |
Transliteratsioon (ainult teavitamise eesmärgil) |
Tootekategooria |
Päritolukoht (territoorium, piirkond või paikkond) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20-B LISA
ARTIKLI 20.21 LÕIGETES 11 ja 12 ESINEVAD NIMETUSED
A OSA
|
Valencia Orange |
|
Orange Valencia |
|
Valencia |
|
Black Forest Ham |
|
Jambon Forêt Noire |
|
Tiroler Bacon (1) |
|
Bacon Tiroler (1) |
|
Parmesan |
|
St. George Cheese |
|
Fromage St-George[s] |
B osa
Terminit „comté“ kasutatakse toiduainete puhul krahvkonnale osutamiseks (nt „Comté du Prince-Edouard“; „Prince Edward County“; „Comté de Prescott-Russell“; „Prescott-Russell County“).
Termin „Beaufort“ esineb juustutoodete puhul, mis on toodetud geograafilise asukoha „Beaufort range“ ümbruses Vancouveri saarel Briti Columbias.
(1) Lubatud on erinevate inglis- ja prantsuskeelsete kirjakujude kasutamine, sh „Tyrol“, „Tiroler“, „Tyroler“ ja „Tirolien“.
LISA 2LI0-C LISA
TOOTEKATEGOORIAD
1. värsked, külmutatud ja töödeldud lihatooted – harmoneeritud süsteemi 2. peatükki ja rubriiki 16.01 või 16.02 kuuluvad tooted;
2. kuivsoolatud lihatooted – harmoneeritud süsteemi 2. peatükki ja rubriiki 16.01 või 16.02 kuuluvad kuivsoolatud lihatooted;
3. humal – harmoneeritud süsteemi rubriiki 12.10 kuuluvad tooted;
4. värsked, külmutatud ja töödeldud kalatooted – harmoneeritud süsteemi 3. peatükki ja rubriiki 16.03, 16.04 või 16.05 kuuluvad tooted;
5. või – harmoneeritud süsteemi rubriiki 04.05 kuuluvad tooted;
6. juustud – harmoneeritud süsteemi rubriiki 04.06 kuuluvad tooted;
7. värsked ja töödeldud köögiviljatooted – harmoneeritud süsteemi 7. peatükki kuuluvad tooted ning harmoneeritud süsteemi 20. peatükki kuuluvad köögivilju sisaldavad tooted;
8. värsked ja töödeldud puuviljad ja pähklid – harmoneeritud süsteemi 8. peatükki kuuluvad tooted ning harmoneeritud süsteemi 20. peatükki kuuluvad puuvilju ja pähkleid sisaldavad tooted;
9. vürtsid – harmoneeritud süsteemi 9. peatükki kuuluvad tooted;
10. teravili – harmoneeritud süsteemi 10. peatükki kuuluvad tooted;
11. jahvatustööstuse tooted – harmoneeritud süsteemi 11. peatükki kuuluvad tooted;
12. õliseemned – harmoneeritud süsteemi 12. peatükki kuuluvad tooted;
13. taimeekstraktist valmistatud joogid – harmoneeritud süsteemi rubriiki 13.02 kuuluvad tooted;
14. õlid ja loomsed rasvad – harmoneeritud süsteemi 15. peatükki kuuluvad tooted;
15. kondiitri- ja pagaritooted – harmoneeritud süsteemi rubriiki 17.04, 18.06, 19.04 või 19.05 kuuluvad tooted;
16. pastatooted – harmoneeritud süsteemi rubriiki 19.02 kuuluvad tooted;
17. lauaoliivid ja töödeldud oliivid – harmoneeritud süsteemi rubriiki 20.01 või 20.05 kuuluvad tooted;
18. sinepipasta – harmoneeritud süsteemi alamrubriiki 2103.30 kuuluvad tooted;
19. õlu – harmoneeritud süsteemi rubriiki 22.03 kuuluvad tooted;
20. äädikas – harmoneeritud süsteemi rubriiki 22.09 kuuluvad tooted;
21. eeterlikud õlid – harmoneeritud süsteemi rubriiki 33.01 kuuluvad tooted;
22. looduslikud kummivaigud ja vaigud, närimiskumm – harmoneeritud süsteemi rubriiki 17.04 kuuluvad tooted.
29-A LISA
VAHEKOHTU TÖÖKORD
Mõisted ja üldsätted
1. |
Käesolevas peatükis ja töökorras on kasutatud järgmisi mõisteid: „nõustaja“– füüsiline isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega; „vahekohus“– artikli 29.7 alusel moodustatud kohus; „vahekohtunik“– artikli 29.7 alusel moodustatud vahekohtu liige; „assistent“– füüsiline isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku; „päev“– kalendripäev, kui ei ole ette nähtud teisiti; „puhkepäev“– iga laupäev ja pühapäev ning iga muu päev, mille lepinguosaline on määranud puhkepäevaks käesoleva töökorra kohaldamisel; „lepinguosalise esindaja“– töötaja või füüsiline isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses; „vastust andev lepinguosaline“– lepinguosaline, kes väidetavalt rikub artiklis 29.2 osutatud sätteid ning „taotluse esitanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 29.6 alusel. |
2. |
Vastust andev lepinguosaline vastutab vahekohtumenetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vahekohtumenetluse halduskulud, samuti vahekohtunike ja nende assistentide tasud ning kõik reisi-, majutus- ja üldkulud kannavad lepinguosalised aga võrdselt. |
Teavitamine
3. |
Kui ei ole kokku lepitud teisiti, edastavad lepinguosalised ja vahekohus kõik taotlused, teated, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-posti teel, kusjuures koopia esitatakse samal päeval faksi või tähtsaadetise teel, kulleriga, kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval. |
4. |
Kirjavahetuse korral saadab lepinguosaline kirjavahetuse elektroonilised koopiad teisele lepinguosalisele ja igale vahekohtunikule. |
5. |
Taotluses, teates, kirjalikus esildises või muus vahekohtumenetlusega seotud dokumendis esinevaid kirjavigu võib parandada uue dokumendi esitamisega, tuues muudatused selgelt välja. |
6. |
Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Kanada või Euroopa Liidu ametlikule pühale või puhkepäevale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval. Ühtki dokumenti, teatist ega taotlust ei loeta kättesaaduks ametlikul pühal. |
7. |
Olenevalt vaidlusaluste sätete sisust edastatakse koopia kõikidest laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele esitatud taotlustest ja teatistest ka muudele asjaomastele rahvusvahelistele organitele. |
Vahekohtumenetluse alustamine
8. |
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme tööpäeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine, mis vastab WTO normidele. Iga vahekohtuniku assistendile makstav tasu ei ületa 50 % sellele vahekohtunikule makstavast tasust. Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellel kohtumisel telefonitsi või videokonverentsi kaudu. |
9. |
|
Esmased esildised
10. |
Taotluse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt 10 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Vastust andev lepinguosaline esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 21 päeva pärast esmase esildise esitamise kuupäeva. |
Vahekohtute töö
11. |
Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid. |
12. |
Istungitel on nõutav isiklik kohalolek. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti ja ilma et see piiraks punkti 30 kohaldamist, võib vahekohus kasutada mis tahes vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet. |
13. |
Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla. |
14. |
Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida. |
15. |
Vahekohtu poolt artiklite 29.9 ja 29.10 alusel tehtud järeldused, otsused ja soovitused peaksid olema üksmeelsed, ent kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, tuleks need vastu võtta häälteenamusega. |
16. |
Vahekohtunikud ei tohi esitada eraldi arvamusi küsimustes, milles ei ole ühehäälselt kokku lepitud. |
17. |
Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud 29. peatüki (Vaidluste lahendamine) sätetega, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on nimetatud sätetega kooskõlas ning tagab lepinguosaliste võrdse kohtlemise. |
18. |
Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mis tahes menetluses rakendatavat tähtaega või teha menetluses muid õigluse ja tõhususe tagamiseks vajalikke menetlus- või haldusmuudatusi, teavitab ta lepinguosalisi kirjalikult muudatuste või kohanduste põhjustest, märkides ära vajaliku ajaperioodi või muudatuse. Vahekohus võib sellise muudatuse vastu võtta pärast lepinguosalistega konsulteerimist. |
19. |
Kõiki käesolevas peatükis ja lisas osutatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel. Lepinguosalise taotlusel võib vahekohus muuta menetluse suhtes kehtivat tähtaega. |
20. |
Vahekohus peatab oma töö:
Kui taotlust vahekohtu töö jätkamiseks ei ole peatamistaotluses määratud perioodi lõpuks esitatud, siis menetlus lõpetatakse. Vahekohtu töö lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi muus sama küsimust käsitlevas menetluses 29. peatüki (Vaidluste lahendamine) alusel. |
Asendamine
21. |
Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda menetluses või kui ta taandab end või vahetatakse välja, valitakse talle asendaja kooskõlas artikli 29.7 lõikega 3. |
22. |
Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei täida 29-B lisa („Tegevusjuhend“) tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleb seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest seoses tegevusjuhendi rikkumisega vahekohtuniku poolt. |
23. |
Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik, välja arvatud vahekohtu eesistuja, ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtuniku välja ja leiavad talle asendaja artikli 29.7 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks vahekohtu eesistujale, kes teeb lõpliku otsuse. Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal arvamusele, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valib ta uue vahekohtuniku loosi teel artikli 29.8 lõikes 1 osutatud loetelus olevate nimede seast, mille hulgas oli ka algse vahekohtuniku nimi. Kui algne vahekohtunik valiti lepinguosaliste poolt artikli 29.7 alusel, siis valitakse tema asendaja loosi teel taotluse esitanud lepinguosalise ja vastust andva lepinguosalise pakutud isikute hulgast artikli 29.8 lõike 1 alusel. Uus vahekohtunik valitakse viie tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal vahekohtu eesistujale esitati kõnealune taotlus. |
24. |
Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vabastavad nad vahekohtu eesistuja ametist ja valivad talle asendaja artikli 29.7 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt. Kui lepinguosalised ei jõua eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ülejäänud kahele vahekohtunikule. Vahekohtunike otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik. Kui vahekohtunikud otsustavad, et algne eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valivad nad uue eesistuja loosi teel ülejäänud nimede seast artikli 29.8 lõikes 1 osutatud loetelus. Uus vahekohtu eesistuja valitakse viie tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal esitati käesolevas punktis osutatud taotlus. Kui vahekohtunikud ei suuda otsust teha kümne päeva jooksul alates sellest, kui küsimuse neile edastati, kohaldatakse artiklis 29.7 sätestatud menetlust. |
25. |
Vahekohtumenetlus peatatakse punktides 21–24 sätestatud menetluste läbiviimise ajaks. |
Istungid
26. |
Eesistuja määrab kokkuleppel lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega kindlaks istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta lepinguosalistele kirjaliku kinnituse. Menetluse logistilise korralduse eest vastutav lepinguosaline teeb selle teabe avalikkusele kättesaadavaks, kui punktis 39 ei ole sätestatud teisiti. |
27. |
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui taotluse esitanud lepinguosaline on Kanada, ja Ottawas, kui taotluse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit. |
28. |
Reeglina peaks istungeid olema vaid üks. Vahekohus võib omal algatusel või lepinguosalise taotlusel korraldada ühe täiendava istungi, kui vaidluse all on eriti keerukad küsimused. Täiendavat istungit ei korraldata artiklite 29.14 ja 29.15 alusel algatatud menetluste puhul, välja arvatud vastavuse ja samaväärsusega seotud vaidluse puhul. |
29. |
Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi aja kohal viibima. |
30. |
Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas menetlus on üldsusele avatud või mitte:
Vahekohtu poole võib pöörduda vaid lepinguosalise esindaja või nõustaja. |
31. |
Iga lepinguosaline esitab hiljemalt viis tööpäeva enne istungi kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja füüsiliste isikute kohta, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes osalevad istungil. |
32. |
Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades et taotluse esitanud lepinguosalisele ja vastust andvale lepinguosalisele antakse võrdselt aega. Väited
Vastuväited
|
33. |
Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul. |
34. |
Vahekohus väljastab pärast lepinguosaliste kommentaaride kättesaamist lepinguosalistele iga istungi lõpliku protokolli. |
35. |
Kumbki lepinguosaline võib 10 tööpäeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta vahekohtunikele ja teisele lepinguosalisele täiendavaid kirjalikke esildisi. |
Kirjalikud küsimused
36. |
Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest. |
37. |
Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Kumbki lepinguosaline saab võimaluse esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie tööpäeva jooksul pärast selle kättesaamist. |
Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus
38. |
Kumbki lepinguosaline teeb oma esildised üldsusele kättesaadavaks ja, kui lepinguosalised ei ole otsustanud teisiti, on vahekohtu istungid üldsusele avatud, kui punktis 39 ei ole sätestatud teisiti. |
39. |
Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet. Kui istung toimub kinnise istungina, järgivad lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet. Mõlemad lepinguosalised ja nende nõustajad kohtlevad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosalise esildis vahekohtule sisaldab konfidentsiaalset teavet, peab see lepinguosaline esitama 15 päeva jooksul ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mida saab avalikuks teha. |
Ühepoolsed kontaktid
40. |
Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust ühe lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta. |
41. |
Vahekohtunik ei või arutada menetlusobjekti mis tahes aspekti lepinguosalis(t)ega teiste vahekohtunike juuresolekuta. |
Teavitamine ja tehniline nõustamine
42. |
Vahekohus võib ühe vaidluses osaleva lepinguosalise taotlusel või omal algatusel küsida teavet ja tehnilist abi isikult või organilt, keda ta peab sobivaks, võttes arvesse lepinguosaliste vahel kokku lepitud tingimusi. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada lepinguosalistele, kes võivad esitada märkusi. |
Amicus curiae esildised
43. |
Lepinguosaliste territooriumil asutatud valitsusvälistel isikutel on õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid vastavalt järgmistele punktidele. |
44. |
Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu omal algatusel esitatud kirjalikke avaldusi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et nad ei ole koos lisadega mingil juhul pikemad kui 15 trükilehekülge ja et nad on otseselt asjakohased vahekohtu poolt käsitletava küsimuse arutamisel. |
45. |
Esildis peab sisaldama selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, nimetades muu hulgas selle isiku tegevuse laadi ja rahastamisallikad, ning täpsustama selle isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse vastavalt punktidele 48 ja 49 lepinguosaliste poolt valitud keeltes. |
46. |
Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad käesolevale töökorrale. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Vahekohus esitab kõik saadud esildised lepinguosalistele neilt kommentaaride saamiseks. |
Kiireloomulised juhtumid
47. |
Artiklis 29.11 osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist töökorras nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest. |
Menetluse töökeel ning kirjaliku ja suulise tõlke keel
48. |
Lepinguosalised püüavad vahekohtu menetluse ühises töökeeles kokku leppida artikli 29.7 lõikes 2 osutatud konsultatsioonide käigus ja mitte hiljem kui punktis 8 osutatud kohtumisel. |
49. |
Kui lepinguosalised ei suuda kokku leppida ühises töökeeles, organiseerib kumbki lepinguosaline oma kirjalike avalduste tõlkimise teise lepinguosalise valitud keelde ja kannab sellega seotud kulud. Vastust andev lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke lepinguosaliste valitud keeltesse. |
50. |
Vahekohtu otsused edastatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. |
51. |
Kõik kulud, mis on seotud vahekohtu otsuse tõlkimisega lepinguosaliste poolt valitud keelde või keeltesse, kannavad lepinguosalised võrdselt. |
52. |
Käesoleva töökorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete täpsuse kohta võivad lepinguosalised märkusi esitada. |
Tähtaegade arvutamine
53. |
Kõiki käesolevas peatükis ja lisas sätestatud tähtaegu, kaasa arvatud vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates osutatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui ei ole ette nähtud teisiti. |
54. |
Kui käesoleva töökorra punktis 6 kirjeldatud asjaolude tõttu saab lepinguosaline dokumendi kätte muul kuupäeval kui see kuupäev, mil teine lepinguosaline sama dokumendi kätte saab, arvestatakse sellisest kättesaamisest sõltuvas ajaarvestuses päevi alates sellise dokumendi viimasest kättesaamise kuupäevast. |
Muud menetlused
55. |
Käesolevas töökorras sätestatud tähtaegu kohandatakse vastavalt konkreetsetele tähtaegadele, mis on ette nähtud artiklite 29.14 ja 29.15 kohastes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks. |
56. |
Kui algne vahekohus või mõned selle vahekohtunikest ei saa artiklite 29.14 ja 29.15 kohaselt algatatud menetluseks uuesti kokku tulla, kohaldatakse artiklis 29.7 sätestatud menetlust. Otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 20 päeva võrra. |
29-B LISA
VAHEKOHTUNIKE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND
Mõisted
1. |
Selles peatükis ja tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid: „vahekohtunik“– artikli 29.7 alusel moodustatud vahekohtu liige; „assistent“– füüsiline isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku; „kandidaat“– üksikisik, kelle nimi on artiklis 29.8 osutatud vahekohtunike nimekirjas ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse artikli 29.7 alusel; „vahendaja“– füüsiline isik, kes juhib vahendamismenetlust artikli 29.5 kohaselt; „menetlus“– vahekohtumenetlus, kui ei ole sätestatud teisiti; „töötajad“– vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad füüsilised isikud, välja arvatud assistendid. |
Kandidaatide ja vahekohtunike kohustused
2. |
Iga kandidaat ja vahekohtunik väldib ebasobivat käitumist või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ja järgib kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised vahekohtunikud peavad järgima punktides 16–19 sätestatud kohustusi. |
Avalikustamiskohustus
3. |
Enne käesoleva peatüki alusel vahekohtunikuks valimise kinnitamist avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või mis võivad tõenäoliselt luua menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused. |
4. |
Ilma et see piiraks eelneva üldist kohaldatavust, avalikustavad kandidaadid järgmised huvid, suhted ja küsimused:
|
5. |
Kandidaat või vahekohtunik teavitab laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteed käesoleva tegevusjuhendi tegelikust või võimalikust rikkumisest, et lepinguosalised saaksid seda arutada. |
6. |
Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik lõikes 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis. Vahekohtunik avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teatades neist kirjalikult laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele, et lepinguosalised saaksid neid arutada. |
Vahekohtunike ülesanded
7. |
Valituks osutunud vahekohtunik on kättesaadav, et täita oma ülesandeid ning teeb seda põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul. |
8. |
Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet kellelegi teisele. |
9. |
Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud punktidest 2–6 ja 17–19 ning täidavad neid. |
10. |
Vahekohtunik ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse. |
Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus
11. |
Vahekohtunik väldib erapoolikuse mulje teket ega lase ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikest protestidest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest. |
12. |
Vahekohtunik ei võta ei kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat liikme ülesannete nõuetekohast täitmist. |
13. |
Vahekohtunik ei tohi kasutada oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et teised on eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada. |
14. |
Vahekohtunik ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid. |
15. |
Vahekohtunik peab vältima selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult luua ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. |
Endiste vahekohtunike kohustused
16. |
Kõik endised vahekohtunikud peavad vältima tegevusi, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest. |
Konfidentsiaalsus
17. |
Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet muuks otstarbeks kui menetluse huvides, ning ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks. |
18. |
Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avalikustamist vastavalt käesolevas peatükis ettenähtule. |
19. |
Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi liikme seisukohtade kohta. |
Kulud
20. |
Iga vahekohtunik peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi tööaja ja kulude kohta. |
Vahendajad
21. |
Käesolev tegevusjuhend kehtib juhendajate suhtes mutatis mutandis. |
29-C LISA
VAHENDAMISE KORD
Artikkel 1
Eesmärk
Artikli 29.5 kohaselt on käesoleva lisa eesmärk aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.
A JAGU
Vahendusmenetlus
Artikkel 2
Menetluse algatamine
1. Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised algataksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning
a) |
nimetama ära konkreetse meetme |
b) |
kirjeldama väidetavat kahjulikku mõju, mida meede praegu või tulevikus avaldab taotluse esitanud lepinguosalise arvates lepinguosaliste vahelisele kaubandusele või investeeringutele, ning |
c) |
selgitama, kuidas on taotluse esitanud lepinguosalise arvates kõnealune mõju seotud selle meetmega. |
2. Vahendusmenetlust saab algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul. Kui lepinguosaline taotleb vahendamist lõike 1 kohaselt, kaalub teine lepinguosaline seda taotlust heas usus ning vastab sellele kirjalikult kümne päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist.
Artikkel 3
Vahendaja valimine
1. Vahendusmenetlust alustades lepivad lepinguosalised kokku vahendajas, võimaluse korral mitte hiljem kui 15 päeva pärast vahendustaotlusele vastuse saamist.
2. Vahendaja ei ole kummagi lepinguosalise kodanik, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.
3. Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Lisaks 29-B lisa punktis 21 sätestatule kehtib vahekohtunike ja vahendajate tegevusjuhend vahendajate suhtes. 29-A lisas esitatud vahekohtu töökorra punktid 3–7 ja 48–54 kehtivad samuti mutatis mutandis.
Artikkel 4
Vahendamise kord
1. Pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline kümne päeva jooksul vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ja selle mõju kohta kaubandusele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks.
2. Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste kohtumisi, konsulteerida lepinguosalistega ühiselt või eraldi, kasutada vastava ala ekspertide (1) või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu kasutamist konsulteerib vahendaja lepinguosalistega.
3. Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse ning lepinguosalised võivad väljapakutud lahenduse heaks kiita või tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei tohi aga anda nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega seda kommenteerida.
4. Menetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul mis tahes muus asukohas või muul viisil.
5. Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.
6. Lahendus võidakse vormistada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee otsusena. Mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused tehakse üldsusele teatavaks. Avaldatud versioon ei tohi aga sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.
7. Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande projekti, andes lühiülevaate menetluse raames käsitletavast meetmest, järgitud menetlustest ning kõnealuse menetluse lõpptulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavast lahendusest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.
8. Menetlus lõpetatakse:
a) |
lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud lahenduse vastuvõtmisega, vastuvõtmise päeval; |
b) |
lepinguosalistega eelnevalt konsulteerinud vahendaja kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu; |
c) |
lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist. Sellist avaldust ei tohi teha enne artikli 4 lõikes 5 sätestatud perioodi lõppemist, või |
d) |
menetluse ükskõik millises etapis, lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. |
B JAGU
Rakendamine
Artikkel 5
Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine
1. Kui lepinguosalised on jõudnud lahenduses kokkuleppele, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud ajaraamistikus.
2. Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.
C JAGU
Üldsätted
Artikkel 6
Konfidentsiaalsus ja seos vaidluste lahendamisega
1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks artikli 4.6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused, konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib lepinguosaline teavitada üldsust vahendusmenetluse toimumisest. Konfidentsiaalsuskohustus ei laiene faktiteabele, mis on juba üldkasutatav.
2. Vahendusmenetlus ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest või muudest lepingutest.
3. Konsultatsioonid ei ole enne vahendusmenetluse algatamist nõutavad. Siiski peaks lepinguosaline enne vahendusmenetluse algatamist kasutama käesolevas lepingus ette nähtud asjakohaseid koostöö- või konsulteerimissätteid.
4. Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mis tahes muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse:
a) |
teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti ning artikli 4 lõike 2 alusel kogutud teavet; |
b) |
asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendamisel käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega, ega |
c) |
vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid. |
5. Vahendaja ei saa tegutseda vahekohtu liikmena käesoleva lepingu või WTO lepingu kohases vaidluste lahendamise menetluses, mis on seotud sama meetmega, mille puhul ta on olnud vahendaja.
Artikkel 7
Tähtajad
Kõiki käesolevas lisas osutatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul.
Artikkel 8
Kulud
1. Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud.
2. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu vastab 29-A lisa punktis 8 sätestatud vahekohtu eesistuja tasule.
Artikkel 9
Läbivaatamine
Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva konsulteerivad lepinguosalised omavahel vahendusmehhanismi muutmise vajaduse üle, võttes arvesse saadud kogemusi ja vastava mehhanismi arengut WTOs.
(1) Lepinguosaline ei tohi esitada vastuväiteid eksperdiga konsulteerimise suhtes käesoleva peatüki või WTO lepingu kohases vaidluse lahendamise menetluses üksnes põhjusel, et eksperdiga on käesoleva lõike alusel konsulteeritud.
30-A LISA
KANADA JA EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VAHEL SÕLMITUD KAHEPOOLSETE INVESTEERIMISLEPINGUTE LOETELU
Horvaatia Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Ottawa, 3. veebruar 1997.
Tšehhi Vabariigi ja Kanada vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Praha, 6. mai 2009.
Ungari Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, Ottawa, 3. oktoober 1991.
Läti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Riia, 5. mai 2009.
Nootide vahetuse teel sõlmitud leping Kanada valitsuse ja Malta Vabariigi valitsuse vahel, milles käsitletakse välisinvesteeringute kindlustamist, Valletta, 24. mai 1982.
Poola Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Varssavi, 6. aprill 1990.
Rumeenia valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Bukarest, 8. mai 2009.
Slovaki Vabariigi ja Kanada vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, Bratislava, 20. juuli 2010.
30-B LISA
1989. AASTA ALKOHOOLSETE JOOKIDE KOKKULEPPE JA 2003. AASTA VEINIDE JA PIIRITUSJOOKIDE KOKKULEPPE MUUDATUSED
A JAGU
1989. aasta alkohoolsete jookide kokkuleppe (muudetud 2003. aasta veinide ja piiritusjookide kokkuleppe VIII lisaga) artiklisse 1 lisatakse järgmine mõiste:
„pädev asutus“– lepinguosalise valitsus või komisjon, amet või muu valitsusasutus, mis on seadusega volitatud kontrollima veini ja destilleeritud piiritusjookide müüki.“
B JAGU
1989. aasta alkohoolsete jookide kokkuleppe (muudetud 2003. aasta veinide ja piiritusjookide kokkuleppe VIII lisaga) artikli 2 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) |
nõudes, et väljaspool käitist paiknevad eraõiguslikud veinikauplused Ontarios ja Briti Columbias müüksid ainult Kanada veinitehaste toodetud veine. Nende väljaspool käitist paiknevate eraõiguslike veinikaupluste arv, kellel on luba müüa nimetatud provintsides üksnes Kanada veinitehaste toodetud veine, ei tohi Ontarios olla suurem kui 292 ja Briti Columbias suurem kui 60.“ |
C JAGU
1989. aasta alkohoolsete jookide kokkuleppe (muudetud 2003. aasta veinide ja piiritusjookide kokkuleppe VIII lisaga) artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Kaubanduslik töötlemine
1. Pädevad asutused peavad teise lepinguosalise toodete ostu, turustuse või jaemüügiga seotud kohustusi täites kinni GATTi riiklikke kaubandusettevõtteid käsitlevast XVII artiklist, eelkõige sellest, et teevad kõik otsused üksnes kooskõlas kaubanduslike kaalutlustega, ja tagavad teise lepinguosalise ettevõtetele kooskõlas tavapärase äripraktikaga piisava võimaluse sellistes ostutehingutes osalemiseks.
2. Kumbki lepinguosaline võtab kõik võimalikud meetmed tagamaks, et ettevõtja, kellele on tema territooriumil antud monopol veini ja piiritusjookidega kauplemiseks ja nende müügiks, ei kasuta oma monopoolset seisundit selleks, et tegeleda otseselt või kaudselt emaettevõtja, tütarettevõtjate või muude ühise omandiga ettevõtjate kaudu veini ja piiritusjookide müügiga turul, mis paikneb väljaspool territooriumi, kus ettevõtjal on monopoolne seisund, kuna see avaldab konkurentsivastast mõju ja piirab seeläbi märkimisväärselt konkurentsi sellel turul.“
D JAGU
1989. aasta alkohoolsete jookide kokkuleppe (muudetud 2003. aasta veinide ja piiritusjookide kokkuleppe VIII lisaga) artikkel 4a asendatakse järgmisega:
„4a – Hinnakujundus
1. Lepinguosaliste pädevad asutused tagavad, et mis tahes juurdehindlus, teenuse maksumus või muud hinnakujundusmeetmed ei ole diskrimineerivad, et neid kohaldatakse kogu jaemüügi suhtes ja et need on kooskõlas artikliga 2.
2. Teenuse maksumuse vahet võib kohaldada teise lepinguosalise toodete suhtes üksnes ulatuses, mis ei ole suurem kui tavaliselt teise lepinguosalise toodete turustamisega seotud lisakulutused, võttes arvesse muu hulgas tarnemeetoditest ja -sagedusest tulenevaid lisakulutusi.
3. Kumbki lepinguosaline tagab, et teenuse maksumust ei rakendata teise lepinguosalise tootele toote väärtuse alusel.
4. Teenuse maksumuse vahet põhjendatakse kooskõlas standardsete raamatupidamismenetlustega ja sõltumatute audiitorite poolt teise lepinguosalise taotlusel tehtud auditi alusel, mis on valminud aasta jooksul pärast 2003. aasta veinide ja piiritusjookide kokkuleppe jõustumist ja mida seejärel tehakse nimetatud lepinguosalise taotlusel vähemalt iga nelja aasta järel. Auditid tehakse mõlemale lepinguosalisele kättesaadavaks ühe aasta jooksul pärast taotluse tegemist.
5. Pädevad asutused ajakohastavad teenuse maksumuse vahega seotud kulutusi vastavalt vajadusele, et täita artikli 4a lõikes 2 nimetatud kohustust.
6. Pädevad asutused avalikustavad teenuse maksumuse vahega seotud kulutused üldsusele kättesaadaval viisil, näiteks oma ametlikul veebisaidil.
7. Pädevad asutused loovad kontaktpunkti, mis tegeleb teise lepinguosalise küsimuste ja probleemidega, mis on seotud teenuse maksumuse vahega seotud kulutustega. Lepinguosaline vastab teise lepinguosalise taotlusele kirjalikult 60 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.“
E JAGU
1989. aasta alkohoolsete jookide kokkulepet, mida on muudetud 2003. aasta veinide ja piiritusjookide kokkuleppe VIII lisaga, muudetakse, lisades sellele artikli 4b:
„Artikkel 4b
Segusid käsitlevad nõuded
Kumbki lepinguosaline ei tohi võtta ega säilitada meetmeid, mis nõuavad teise lepinguosalise territooriumilt villimiseks imporditud destilleeritud piiritusjookide segamist importiva lepinguosalise destilleeritud piiritusjookidega.“
F JAGU
2003. aasta veinide ja piiritusjookide kokkulepet muudetakse järgmiselt:
a) |
artikli 27.3 (Ühiskomitee) esimene taane asendatakse sõnadega „käesoleva kokkuleppe lisade muudatuste vastuvõtmine ühiskomitee otsusega.“ |
b) |
VIII jaotis (Vaidluste lahendamine) jäetakse välja; |
c) |
Artikli 8.1 (Vastuväidete esitamise menetlus) kaks viimast lauset asendatakse järgmisega: „Lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone Kanada ja Euroopa Liidu vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu artikli 29.4 (Konsultatsioonid) sätete kohaselt. Kui konsultatsioonide abil ei suudeta küsimust lahendada, siis võib üks lepinguosaline esitada teisele lepinguosalisele kirjaliku teate oma otsuse kohta anda küsimus lahendamiseks vahekohtule laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu artiklite 29 .6–29.10 kohaselt.“ |
d) |
Artikli 9.2 (I lisa muutmine) sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega: „Juhul, kui üks lepinguosaline on algatanud artiklis 8 (Vastuväidete esitamise menetlus) sätestatud vastuväidete esitamise menetluse, tegutsevad lepinguosalised erandina lõikest 1 vastavalt konsultatsioonide tulemustele, välja arvatud siis, kui küsimus antakse laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu artiklite 29.6–29.10 alusel lahendamiseks vahekohtule, millisel juhul:“ |
e) |
Artiklile 9 (I lisa muutmine) lisatakse kolmas lõige: „3. Kui laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu artikleid 29.6–29.10 kohaldatakse lõikes 2 osutatud menetluse käigus, siis kohaldatakse neid mutatis mutandis.“ |
30-C LISA
ÜHISDEKLARATSIOON VEINIDE JA PIIRITUSJOOKIDE KOHTA
Lepinguosalised tunnistavad käesoleva lepingu alaste läbirääkimiste raames veinide ja piiritusjookidega seoses tehtud jõupingutusi ja edusamme. Need jõupingutused on viinud mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahendusteni mitmes väga tähtsas küsimuses.
Lepinguosalised nõustuvad arutama mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmiseks asjakohaste mehhanismide alusel ja ilma viivitusteta muid veinide ja piiritusjookidega seotud küsimusi ja eelkõige Euroopa Liidu soovi vabaneda provintside juurdehindluste erisustest, mida rakendatakse eraõiguslikes veinikauplustes omamaiste veinide ja Kanadas villitud veinide puhul.
Kui käesoleva lepingu jõustumisest on möödunud viis aastat, nõustuvad lepinguosalised vaatama läbi eelmises lõikes osutatud erisuste kõrvaldamiseks tehtud edusammud, analüüsides selleks kõiki vastava sektori suundumusi, kaasa arvatud tagajärgi, mis on tingitud soodsama kohtlemise võimaldamisest kolmandatele riikidele muude Kanada osalusel toimunud kaubandusläbirääkimiste raames.
30-D LISA
LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON EUROOPA LIIDUGA TOLLILIIDU LOONUD RIIKIDE KOHTA
1. |
Euroopa Liit tuletab meelde, et riikidel, kes on loonud Euroopa Liiduga tolliliidu, on kohustus viia oma kaubandusrežiim vastavusse Euroopa Liidu omaga ja teatavatel neist riikidest on kohustus sõlmida sooduslepingud riikidega, kellel on soodusleping Euroopa Liiduga. |
2. |
Seoses sellega püüab Kanada alustada läbirääkimisi riikidega,
eesmärgiga sõlmida ulatuslik kahepoolne kokkulepe, millega luuakse vabakaubanduspiirkond kooskõlas WTO lepingu asjakohaste sätetega kaupade ja teenuste kohta, tingimusel et need riigid on nõus pidama läbirääkimisi laiahaardelise ja ulatusliku lepingu üle, mis oma kohaldamisala ja ulatuse poolest on võrreldav käesoleva lepinguga. Kanada püüab alustada läbirääkimisi niipea kui võimalik, et selline leping saaks jõustuda võimalikult peatselt pärast käesoleva lepingu jõustumist. |
Protokoll päritolureeglite ja päritolumenetluste kohta
A OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„vesiviljelus“– veeorganismide, sealhulgas kalade, molluskite, koorikloomade ja muude veeselgrootute ja veetaimede kasvatamine seemnevarust, nagu munad, maimud, vastsed, sekkudes seejuures tootmise suurendamiseks kasvatusprotsessi korrapärase varude täiendamise, toitmise ja röövloomade eest kaitsmise jms teel;
„klassifitseeritud“– toote või materjali klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi (HS) teatavasse rubriiki või alamrubriiki;
„tolliasutus“ – riigiasutus, kes vastutab lepinguosalise õiguse alusel tollialaste õigusaktide haldamise ja kohaldamise eest, või Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjoni pädevad talitused, kui need on ette nähtud;
„tolliväärtus“– tolliväärtuse määramise lepingu kohaselt määratud väärtus;
„päritolu kindlaksmääramine“– otsus selle kohta, kas toodet saab käesoleva protokolli kohaselt pidada päritolustaatusega tooteks;
„eksportija“ – lepinguosalise territooriumil asuv eksportija;
„identsed päritolustaatusega tooted“– tooted, mis on igas suhtes samasugused, kaasa arvatud füüsilised omadused, kvaliteet ja maine, olenemata väikestest erinevustest välimuses, mis ei ole oluline nende toodete päritolu kindlaksmääramiseks käesoleva protokolli alusel;
„importija“– lepinguosalise territooriumil asuv importija;
„materjal“– koostisosa, komponent, osa või toode, mida kasutatakse teise toote tootmiseks;
„päritolustaatuseta materjalide netokaal“– toote tootmiseks kasutatud materjali kaal ilma pakendita;
„toote netokaal“– toote kaal ilma pakendita. Kui tootmine sisaldab kuumutamist või kuivatamist, võib toote netokaal olla kõikide kõnealuse toote tootmiseks kasutatud materjalide netokaal, välja arvatud rubriiki 22.01 kuuluv vesi, mis on tootele tootmise ajal lisatud;
„tootja“– isik, kes tegeleb mis tahes töö või töötlusega, sealhulgas sellised tegevused nagu kasvatamine, kaevandamine, korjamine/koristamine, küttimine, püünisjaht, kalapüük, tootmine, toote kokkupanek või lahtimonteerimine;
„toode“– tootmise tulemus, isegi kui see on ette nähtud sisendmaterjaliks teise toote tootmisel;
„tootmine“– töö või töötlus, sealhulgas sellised toimingud nagu kasvatamine, kaevandamine, korjamine/koristamine, küttimine, püünisjaht, kalapüük, tootmine, toote kokkupanek või lahtimonteerimine;
„toote tehinguväärtus või tehasehind“– toote tootjale makstud või makstav hind kohas, kus toimus viimane tootmistoiming, ning mis sisaldab kõigi materjalide väärtust. Kui ei ole makstud või makstavat hinda või kui see ei sisalda kõigi materjalide väärtust, siis toote tehinguväärtus või tehasehind:
a) |
peab sisaldama kõigi materjalide väärtust ja toote tootmisega seotud tootmiskulu, mis on arvutatud kooskõlas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, ja |
b) |
võib hõlmata summat tootja üldkulude ja kasumi jaoks, mida saab tootega mõistlikult seostada. |
Maha arvatakse kõik siseriiklikud maksud, mis saadud toote eksportimisel tagasi makstakse või võidakse tagasi maksta. Kui toote tehinguväärtus või tehasehind hõlmab kulusid, mis on tekkinud pärast toote tootmiskohast lahkumist, nagu transport, laadimine, mahalaadimine, käitlemine või kindlustus, tuleb need kulud maha arvata; ja
„päritolustaatuseta materjalide väärtus“– materjalide tolliväärtus nende importimise ajal lepinguosalise territooriumile. Tolliväärtus määratakse kindlaks tolliväärtuse määramise lepingu kohaselt. Päritolustaatuseta materjali väärtus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on seotud materjali transportimisega impordikohta, nagu transport, laadimine, mahalaadimine, käitlemine ja kindlustus. Kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, on päritolustaatuseta materjalide väärtuseks esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse Euroopa Liidus või Kanadas.
B JAGU
PÄRITOLUREEGLID
Artikkel 2
Üldnõuded
1. Käesoleva lepingu kohaldamisel on toode pärit selle lepinguosalise territooriumilt, kus toimus viimane tootmisetapp, kui vastavalt artiklile 3 on toode ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil:
a) |
täielikult saadud artikli 4 tähenduses, |
b) |
valmistatud üksnes päritolustaatusega materjalidest või |
c) |
läbinud piisava tootmise artikli 5 tähenduses. |
2. Välja arvatud artikli 3 lõigetes 8 ja 9 sätestatud juhtudel, peavad käesolevas protokollis sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil pidevalt täidetud.
Artikkel 3
Päritolu kumulatsioon
1. Toodet, mis on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt, peetakse teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaks, kui seda on kasutatud teise lepinguosalise territooriumil toodetud toote tootmises.
2. Eksportija võib toote päritolustaatuse kindlaksmääramisel võtta arvesse päritolustaatuseta materjali tootmistoiminguid, mis on tehtud teise lepinguosalise territooriumil.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui toote tootmistoimingud ei ole artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikumad ja sellise tootmise eesmärk, nagu nähtub kaalukatest tõenditest, on kõrvale hoida lepinguosaliste finants- ja maksualastest õigusaktidest.
4. Kui eksportija on lõikes 2 osutatud toote kohta koostanud päritoludeklaratsiooni, peab toote eksportijal olema toote tootmiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide tarnijalt saadud täidetud ja allkirjastatud tarnija kinnitus.
5. Tarnija kinnitus võib olla 3. lisas esitatud kinnitus või muu samaväärne dokument, mis sisaldab sama teavet ja kirjeldab asjaomaseid päritolustaatuseta materjale piisavalt üksikasjalikult, nii et neid on võimalik identifitseerida.
6. Kui lõikes 4 osutatud tarnija kinnitus on elektroonilises vormis, ei ole seda vaja allkirjastada, kui selle lepinguosalise tolliasutused, kus tarnija kinnitus täideti, on tarnija isiku kindlaks teinud.
7. Tarnija avaldus kehtib ühe või mitme arve kohta sama materjali puhul, mida tarnitakse kuni 12 kuu jooksul alates tarnija kinnituses esitatud kuupäevast.
8. Kui lõikest 9 ei tulene teisiti ja kui see on Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepinguga lubatud, võib eksportija juhul, kui kummalgi lepinguosalisel on sõlmitud vabakaubandusleping sama kolmanda riigiga, võtta sellest kolmandast riigist pärit materjali arvesse käesoleva lepingu kohasel toote päritolustaatuse kindlaksmääramisel.
9. Lepinguosalised kohaldavad lõiget 8 ainult juhul, kui kummagi lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel on jõus samaväärsed sätted ning kui lepinguosalised on kohaldatavates tingimustes kokku leppinud.
10. Olenemata lõikest 9, kui kumbki lepinguosaline on sõlminud vabakaubanduslepingu Ameerika Ühendriikidega ning mõlemad lepinguosalised on kokku leppinud kohaldatavates tingimustes, kohaldavad mõlemad lepinguosalised lõiget 8, kui määravad kindlaks, kas gruppi 2 või 11, rubriikidesse 16.01–16.03, gruppi 19, rubriiki 20.02 või 20.03 või alamrubriiki 3505.10 kuuluv toode on käesoleva lepingu kohaselt päritolustaatusega toode.
Artikkel 4
Täielikult saadud tooted
1. Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult ühe lepinguosalise territooriumil saadud toodetena:
a) |
mineraalsed tooted ja muud eluta loodusvarad, mis on seal kaevandatud või saadud; |
b) |
seal koristatud või korjatud köögiviljad, taimed ja taimsed saadused; |
c) |
seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; |
d) |
seal elusloomadelt saadud tooted; |
e) |
seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted; |
f) |
seal, kuid mitte väljaspool lepinguosalise territoriaalmerd toimunud küttimise, püünisjahi või kalapüügi käigus saadud tooted; |
g) |
seal kasvatatud vesiviljelustooted; |
h) |
kalad, koorikloomad, ja muu mereelustik, mis on püütud laevadega väljaspool territoriaalmere piire; |
i) |
kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted; |
j) |
mineraalid ja muud eluta loodusvarad, mis on saadud või kaevandatud mere- või ookeanipõhjast või maapõuest:
lepinguosalise või lepinguosalise juriidilise isiku poolt, tingimusel et sellel lepinguosalisel või lepinguosalise juriidilisel isikul on õigus kasutada sellist mere- või ookeanipõhja või aluspinnast; |
k) |
seal kogutud kasutatud toodetest saadud tooraine, tingimusel et kõnealused tooted sobivad ainult selliseks taaskasutamiseks; |
l) |
seal kogutud kasutatud toodetest saadud komponendid, tingimusel et kõnealused tooted sobivad ainult selliseks taaskasutamiseks ning juhul kui komponent on
|
m) |
üksnes punktides a–j osutatud toodetest toodetud mis tahes tootmisetapis tooted. |
2. Lõike 1 punktide h ja i kohaldamisel peavad laevad ja kalatöötlemislaevad vastama järgmistele tingimustele:
a) |
laev või kalatöötlemislaev peab:
|
b) |
Euroopa Liidu puhul peab laev või kalatöötlemislaev:
|
c) |
Kanada puhul peab kalade, koorikloomade või muu mereelustiku püüdmine laeval või kalatöötlemislaeval toimuma Kanada kalapüügiloa alusel. Kanada kalapüügiload hõlmavad kutselise kalapüügi lube ja põlisrahvaste organisatsioonidele väljastatavaid põlisrahvaste kalapüügilube. Kanada kalapüügiloa omanik peab olema:
|
Artikkel 5
Piisav tootmine
1. Artikli 2 kohaldamisel käsitatakse tooteid, mis ei ole täielikult ühes riigis või territooriumil saadud, piisava tootmise läbinuna, kui 5. lisas esitatud tingimused on täidetud.
2. Kui päritolustaatusega materjal läbib piisava tootmise, käsitatakse saadud toodet päritolustaatusega tootena ning selles sisalduvat päritolustaatuseta materjali ei võeta arvesse, kui seda toodet kasutatakse pärast teise toote tootmiseks.
Artikkel 6
Lubatud kõrvalekalle
1. Olenemata artikli 5 lõikest 1 ja välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel käsitatakse toodet, mille tootmiseks on kasutatud päritolusaatuseta materjale, mis ei vasta 5. lisa tingimustele, päritolustaatusega tootena, tingimusel et:
a) |
kõnealuste päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 10 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast; |
b) |
käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtki 5. lisas kehtestatud protsendimäära päritolustaatuseta materjalide suurima väärtuse või kaalu kohta ja |
c) |
toode vastab kõigile muudele käesoleva protokolli kohaldatavatele nõuetele. |
2. Lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on artikli 4 tähenduses täielikult ühe lepinguosalise territooriumil saadud. Kui 5. lisas sätestatud päritolureegel nõuab, et toote tootmiseks kasutatud materjalid oleksid täielikult ühes riigis või territooriumil saadud, kohaldatakse punktis 1 ette nähtud lubatud kõrvalekallet nende materjalide summa suhtes.
3. HSi gruppi 50–63 kuuluvate tekstiili- ja rõivatoodete puhul määratakse lubatud kõrvalekalle kindlaks vastavalt 1. lisale.
4. Lõikeid 1–3 kohaldatakse kooskõlas artikli 8 punktiga c.
Artikkel 7
Ebapiisav tootmine
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on järgmised toimingud tootele päritolustaatuse andmiseks ebapiisavad, olenemata sellest, kas artikli 5 või 6 nõuded on täidetud:
a) |
toimingud, mis on eranditult mõeldud toodete hea seisundi säilitamiseks ladustamise ja transportimise ajal (1); |
b) |
pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine; |
c) |
pesemine, puhastamine ning tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kattekihtide eemaldamine tootelt; |
d) |
HSi gruppi 50–63 kuuluvate tekstiilesemete triikimine ja pressimine; |
e) |
lihtsad värvimis- ja poleerimistööd; |
f) |
gruppi 10 kuuluva teravilja või riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine, mille tulemusena toote klassifikatsioon ei muutu; |
g) |
rubriiki 17.01 või 17.02 kuuluva suhkru toonimine ja maitsestamine; rubriiki 17.01 kuuluva suhkru tükkipressimine; rubriiki 17.01 kuuluva kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine; |
h) |
gruppi 7 kuuluvate juur- ja köögiviljade, gruppi 8 kuuluvate puuviljade ja marjade, rubriikidesse 08.01 või 08.02 kuuluvate pähklite või rubriiki 12.02 kuuluvate maapähklite koorimine või kividest puhastamine, kui nende köögiviljade, puuviljade, pähklite ja maapähklite klassifikatsioon ei muutu; |
i) |
teritamine, lihtne lihvimine või lihtne lõikamine; |
j) |
lihtsad toimingud, nagu tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; |
k) |
lihtne pakendamine, nagu klaas- või plastpudelitesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele ja muule sellisele kinnitamine; |
l) |
märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele; |
m) |
rubriiki 17.01 või 17.02 kuuluva suhkru segamine mis tahes muu ainega; |
n) |
ühte või mitut sorti materjalide lihtne segamine; lihtne segamine ei hõlma toimingut, mis põhjustab keemilise reaktsiooni, nagu määratletud gruppide 28 ja 29 märkustes 5. lisas; |
o) |
toote osade lihtne kokkupanemine HSi gruppi 61, 62 või 82–97 kuuluvaks terviktooteks või gruppi 61, 62, või 82–97 kuuluva terviktoote osadeks lahtivõtmine; |
p) |
kaks või mitu punktides a–o loetletud toimingut üheskoos ja |
q) |
loomade tapmine. |
2. Otsustamaks, kas toote tootmistoimingud on olnud ebapiisavad lõike 1 tähenduses, võetakse vastavalt artiklile 3 arvesse kõiki Euroopa Liidus ja Kanadas tootega tehtud tootmistoiminguid.
3. Lõike 1 kohaldamisel loetakse toimingut lihtsaks, kui selle teostamiseks ei ole vaja erioskusi, spetsiaalseid masinaid, seadmeid ega tööriistu, mis on toodetud või paigaldatud spetsiaalselt selle toimingu jaoks, või kui nende oskuste, masinate, seadmete või tööriistadega ei muudeta toote peamisi tunnuseid ega omadusi.
Artikkel 8
Klassifitseerimisüksus
Käesoleva protokolli tähenduses kehtib järgmine:
a) |
konkreetse toote või materjali tariifne klassifitseerimine toimub kooskõlas HSiga; |
b) |
kui toode, mis koosneb teatud toodetest või komponentidest või kokkupandud toodetest või komponentidest, on vastavalt HSile klassifitseeritud ühte rubriiki või alamrubriiki, siis käsitatakse kogu tervikut konkreetse tootena; ja |
c) |
kui saadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse HSi rubriiki või alamrubriiki, käsitatakse iga toodet eraldi. |
Artikkel 9
Pakendid ja pakkematerjal ning transporditaara
1. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt peetakse klassifitseerimisel pakendit toote juurde kuuluvaks, tuleb seda pidada toote juurde kuuluvaks ka siis, kui määratakse kindlaks, kas toote tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalid vastavad 5. lisa nõuetele.
2. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on saatmiseks pakitud, ei võeta toote päritolu määramisel arvesse.
Artikkel 10
Samaväärsete materjalide või toodete arvestuslik eraldamine
1. |
|
2. Materjalivarude haldamise süsteem peab:
a) |
tagama, et kunagi ei saa päritolustaatust rohkem tooteid kui samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted oleks füüsiliselt eraldatud; |
b) |
näitama ära päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide või toodete kogused, sealhulgas kuupäevad, mil kõnealused materjalid või tooted materjalivarude haldamise süsteemi kanti, ning ka kõnealuste materjalide ja toodete väärtuse, kui see on kohaldatava päritolureegli raames nõutav; |
c) |
näitama ära nende toodete koguse, mille tootmisel on kasutatud samaväärseid materjale, või nende samaväärsete toodete koguse, mis on tarnitud lepinguosalise klientidele, kes nõuavad käesoleva lepingu raames sooduskohtlemise saamiseks päritolutõendit, ning samuti klientidele, kes sellist tõendit ei nõua, ja |
d) |
näitama ära, kas päritolustaatusega toodete materjalivaru oli piisav päritoludeklaratsiooni tõendamiseks. |
3. Lepinguosaline võib nõuda, et tema territooriumil asuv eksportija või tootja, kes soovib kasutada matervalivarude haldamise süsteemi käesoleva artikli kohaselt, taotleks temalt eelnevalt luba selle süsteemi kasutamiseks. Lepinguosaline võib materjalivarude haldamise süsteemi kasutamise loa tühistada, kui eksportija või tootja kasutab seda vääriti.
4. Lõike 1 kohaldamisel tähendavad „samaväärsed materjalid“ ja „samaväärsed tooted“ samalaadseid ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjale või tooteid, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ja mida ei saa päritolu kindlaksmääramise seisukohast üksteisest eristada.
Artikkel 11
Tarvikud, varuosad ja tööriistad
Tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis tarnitakse koos tootega ja mis kuuluvad toote standardtarvikute, -varuosade ja -tööriistade hulka ja mille eest ei esitata eraldi arvet ning mille kogused ja väärtus on seotud tootega:
a) |
võetakse asjaomaste päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel arvesse, kui toote suhtes kohaldatav 5. lisa päritolureegel sisaldab protsendimäära päritolustaatuseta materjalide suurima väärtuse kohta, ja |
b) |
ei võeta arvesse, kui määratakse kindlaks, kas muutub kõigi toote tootmiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide tariifne klassifikatsioon või muutuvad muud nende suhtes kohaldatavad 5. lisa nõuded. |
Artikkel 12
Komplektid
1. Välja arvatud 5. lisas osutatud juhul on HSi 3. tõlgendamisreeglis osutatud komplektid päritolustaatusega, kui:
a) |
kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega või |
b) |
komplektis on päritolustaatuseta toode, vähemalt üks komplekti toode või komplekti kogu pakkematerjal ja pakketaara päritolustaatusega, ja
|
2. Komplekti päritolustaatuseta toodete väärtus arvutatakse samamoodi kui päritolustaatuseta materjalide väärtus.
3. Komplekti tehinguväärtus või tehasehind arvutatakse samal viisil kui toote tehinguväärtus või tehasehind.
Artikkel 13
Kõrvalised tegurid
Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata toote valmistamiseks kasutatavate järgmiste toodete päritolu:
a) |
energia ja kütus, |
b) |
sisseseade ja varustus, |
c) |
masinad ja tööriistad, või |
d) |
materjalid, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu. |
Artikkel 14
Transport läbi kolmanda riigi
1. Toode, mis on läbinud tootmise, mis vastab artikli 2 nõuetele, loetakse päritolustaatusega tooteks ainult juhul, kui pärast kõnealust tootmist:
a) |
ei toimu tootega edasist tootmist või mis tahes muud toimingut väljaspool lepinguosaliste territooriumi peale lepinguosalise territooriumile transportimiseks vajaliku mahalaadimise, pealelaadimise või muu toimingu, mis on vajalik toote hea seisundi säilitamiseks; ja |
b) |
jääb toode tollikontrolli alla, kui asub väljaspool lepinguosaliste territooriumi. |
2. Toodete või kaubasaadetiste ladustamine ja osadeks jagamine on lubatud, kui selle eest vastutab eksportija või toodete järgmine valdaja ning tooted jäävad transiidiriigis või -riikides tollikontrolli alla.
Artikkel 15
Tagasitoodud päritolustaatusega tooted
Kui lepinguosalise riigist kolmandasse riiki eksporditud päritolustaatusega toode saadetakse tagasi, käsitatakse seda päritolustaatuseta tootena, kui tolliasutustele ei saa tõendada, et tagastatud toode:
a) |
on täpselt sama toode, kui eksporditud toode ja |
b) |
ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toote hea seisundi säilitamiseks. |
Artikkel 16
Suhkur
1. Kui päritolureeglites on nõutud, et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei tohi ületada kindlaksmääratud piirnormi, vastab toode sellele tingimusele, kui kõigi tootes või tootmises kasutatud materjalides sisalduvate monosahhariidide ja disahhariidide netokaal ei ületa seda piirnormi.
2. Toode vastab lõike 1 tingimusele ka siis, kui piirnormi ei ületa sellise päritolustaatuseta suhkru netokaal, mis kuulub rubriiki 17.01 või alamrubriikidesse 1702.30–1702.60 või 1702.90 ning mis ei ole rubriigi 17.02 selgitavates märkustes kirjeldatud maltodekstriin, keemiliselt puhas maltoos ega toiduvärvina kasutatav karamell, ja mida kasutatakse järgmise tootmisel:
a) |
toode ja |
b) |
alamrubriikidesse 1302.20, 1704.90, 1806.10, 1806.20, 1901.90, 2101.12, 2101.20, 2106.90 ja 3302.10 klassifitseeritud päritolustaatuseta suhkrut sisaldav materjal, mida kasutatakse toote tootmisel. Alternatiivina võib kasutada sellises suhkrut sisaldavas materjalis sisalduvate kõigi mono- ja disahhariidide netokaalu. Kui kõnealustes suhkrut sisaldavates materjalides kasutatud päritolustaatuseta suhkru või mono- ja disahhariidide netokaal ei ole teada, tuleb kasutada kõigi selliste kõnealuste materjalide kogunetokaalu, mida on tootmises kasutatud. |
3. Lõikes 2 osutatud mis tahes päritolustaatuseta suhkru netokaalu võib arvutada sisaldusena kuivaines.
4. Rubriike 17.04 ja 18.06 käsitlevate päritolureeglite puhul osutab päritolustaatuseta suhkru väärtus nende toote tootmises kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtusele, millele on osutatud lõikes 2.
Artikkel 17
Netomaksumus
1. Käesolevas artikli tähenduses kasutatakse lisaks artiklis 1 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:
„mootorsõiduk“ – alamrubriikidesse 8703.21–8703.90 kuuluv toode;
„netokulu“ – kogukulu, millest on maha arvatud müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse kulud, litsentsitasud, saate- ja pakendamiskulud ning kogukuludesse arvatud mittelubatavad intressikulud;
„mittelubatavad intressikulud“ – tootja kantud intressikulud, mis ületavad 700 baaspunkti võrra riigi valitsuse kohaldatavat intressimäära võrreldava laenutähtaja korral;
„litsentsitasu“ – igat liiki maksed, sealhulgas maksed tehnilise abi või samaväärsete lepingute raames, mis on sõlmitud autoriõiguse, kirjandus-, kunsti- või teaduslik töö, patendi, kaubamärgi, disainilahenduse või mudeli, kava, salajase valemi või protsessi kasutamiseks või kasutusõiguse saamiseks, v.a tehnilise abi või sarnaste kokkulepete raames tehtavad maksed, mille saab siduda konkreetse teenusega, näiteks:
a) |
töötajate koolitus, olenemata toimumiskohast, ja |
b) |
inseneriteenused, tööriistade kasutamine, rakiste ja tööpinkide seadistamine, tarkvara projekteerimine ja sarnased arvutiteenused või muud teenused, kui neid osutatakse lepinguosalise või lepinguosaliste territooriumil; |
„müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse kulud“ – müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teenindusega seotud järgmised kulud:
a) |
müügi ja turunduse edendamine; reklaam meedias; reklaamindus ja turu-uuringud; reklaam- ja esitlusmaterjal; eksponaadid; müügikonverentsid, kaubandusmessid ja -näitused; plakatid; reklaamstendid; tasuta näidised; müügi, turunduse ja müügijärgse teeninduse alane kirjandus (tootebrošüürid ja -voldikud, kataloogid, tehniline kirjandus, hinnakirjad ja kasutusjuhendid); logode ja kaubamärkide loomine ja kaitse; sponsorlus; hulgi- ja jaemüügi kaupade tagastuskulud; meelelahutus; |
b) |
müügi- ja turundussoodustused; hinnavähendid tarbijatele, jae- ja hulgimüüjatele; müügiboonused; |
c) |
palgad; vahendustasud; preemiad; hüvitised (näiteks ravikindlustus ja pension); reisi- ja elamiskulud; müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse personali liikmemaksud ja töötasud; |
d) |
müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse personali värbamis- ja koolituskulud ning klienditeenindajate müügijärgse teenindamise koolituskulud, kui need kulud on tootja finantsaruannetes või kuluarvestustes toodete müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse kohta eraldi välja toodud; |
e) |
tootja vastutuskindlustus; |
f) |
kontoritarbed toodete müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse jaoks, kui need kulud on tootja finantsaruannetes või kuluarvestustes müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse kohta eraldi välja toodud; |
g) |
telefoni-, posti- ja muude sidevahendite kulud, kui need kulud on tootja finantsaruannetes või kuluarvestustes toodete müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse kohta eraldi välja toodud; |
h) |
müügi edendamise, turundus- ja müügijärgse teeninduse büroode ja jaotuskeskuste üüri- ja amortisatsioonikulud; |
i) |
müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse büroode ja jaotuskeskuste varakindlustusmaksete ja maksudega seotud kulud ning kommunaal- ning remondi- ja hoolduskulud, kui need kulud on tootja finantsaruannetes või kuluarvestustes toodete müügi edendamise, turunduse ja müügijärgse teeninduse kohta eraldi välja toodud; ja |
j) |
tootja maksed teistele isikutele garantiiremondi eest; |
„saate- ja pakendamiskulud“ – kulud, mis kaasnevad toote saatmiseks pakkimisega ja toote saatmisega lähetuspaigast otse ostjale, välja arvatud toote jaemüügiks ettevalmistamise ja pakendamise kulud; ja
„kogukulu“ – kõik tootmiskulud, perioodikulud ning muud kulud, mis on tekkinud seoses toote tootmisega Kanadas, kui:
a) „tootmiskulud“ – kulud, mis on seotud toote tootmisega ning sisaldavad materjalide väärtust, otseseid tööjõukulusid ja otseseid üldkulusid;
b) „perioodikulud“ – muud kui tootmiskulud, mida kajastatakse kuluna perioodil, mil need tekivad, kaasa arvatud müügi-, üld- ja halduskulud;
c) „muud kulud“ – kõik tootja raamatupidamises kirjendatud kulud, mis ei ole toote tootmis- ega perioodikulud.
2. Toote netokulude arvutamisel vastavalt 5-A lisa tabelile D.1 (Kanadast Euroopa Liitu eksporditavate sõidukite aastakvoot) võib toote tootja teha järgmist:
a) |
arvutada kõigi kõnealuse tootja toodete kogukulu, lahutada sellest müügi edendamise, turunduse, müügijärgse teeninduse kulud, litsentsitasud, saate- ja pakendamiskulud ja kõigi nende toodete kogukulusse arvatud mittelubatavad intressikulud ning saadud netokulu määrata mõistlikult toote kohta; |
b) |
arvutada kõigi kõnealuse tootja toodetud toodete kogukulu, määrata mõistlikult kogukulu toote kohta ja lahutada sellest müügi edendamise, turunduse, müügijärgse teeninduse kulud, litsentsitasud, saate- ja pakendamiskulud ja mittelubatavad intressikulud, mis sisalduvad antud toote kogukulus; või |
c) |
määrata mõistlikult iga kulu kogukulus, mis tootja on seoses tootega kandnud, nii et see ei sisalda müügi edendamise, turunduse, müügijärgse teeninduse kulusid, litsentsitasusid, saate- ja pakendamiskulusid ega mittelubatavaid intressikulusid. |
3. Toote netokulu arvutamisel lõike 1 kohaselt võib tootja arvutada majandusaasta keskmise, kasutades ühte järgmistest kategooriatest, lähtudes kas kõnealuse tootja kõigist toodetud mootorsõidukitest selles kategoorias või üksnes sellistest mootorsõidukitest kategoorias, mis on toodetud ja eksporditud teise lepinguosalise territooriumile:
a) |
sama mudelisarja mootorsõidukid samas sõidukiklassis, mis on toodetud samas ettevõttes ühe lepinguosalise territooriumil; |
b) |
sama mudelisarja mootorsõidukid, mis on toodetud samas ettevõttes ühe lepinguosalise territooriumil; |
c) |
sama mudelisarja mootorsõidukid, mis on toodetud ühe lepinguosalise territooriumil; |
d) |
sama sõidukiklassi mootorsõidukid, mis on toodetud samas ettevõttes ühe lepinguosalise territooriumil, või |
e) |
mis tahes muu kategooria, milles lepinguosalised kokku lepivad. |
C JAGU
PÄRITOLUMENETLUSED
Artikkel 18
Päritolutõend
1. Euroopa Liidust pärinevate toodete importimisel Kanadasse ja Kanadast pärinevate toodete importimisel Euroopa Liitu kohaldatakse käesoleva lepinguga ette nähtud tariifset sooduskohtlemist, kui esitatakse deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon“).
2. Päritoludeklaratsioon esitatakse kaubaarvel või muus äridokumendis, milles päritolustaatusega toodet on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida.
3. Päritoludeklaratsiooni teksti eri keeleversioonid on esitatud 2. lisas.
Artikkel 19
Ekspordiga seotud kohustused
1. Artikli 18 lõikes 1 osutatud päritoludeklaratsioon koostatakse:
a) |
Euroopa Liidus eksportija poolt vastavalt asjaomastele Euroopa Liidu õigusaktidele, ja |
b) |
Kanadas eksportija poolt vastavalt tolliseaduse Customs Act, R.S.C., 1985, c. 1 (2nd Supp.), V osale. |
2. Päritoludeklaratsiooni koostav eksportija peab esitama eksportiva lepinguosalise tolliasutusele viimase nõudel päritoludeklaratsiooni koopia ja kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust, sealhulgas tootjatelt või tarnijatelt saadud tõendavad dokumendid ja kirjalikud kinnitused, ning täitma käesoleva protokolli muid nõudeid.
3. Päritoludeklaratsiooni koostab ja allkirjastab eksportija, kui ei ole teisiti sätestatud.
4. Lepinguosaline võib lubada, et eksportija koostab päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, kui see esitatakse importiva lepinguosalise riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega seotud toodete importimist või pikema aja jooksul, kui nii on ette nähtud importiva lepinguosalise õigusaktidega.
5. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib lubada, et päritoludeklaratsiooni kohaldatakse identse päritolustaatusega toodete mitmetele saadetistele, mis tarnitakse eksportija poolt kõnealuses deklaratsioonis kindlaks määranud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud.
6. Kui päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija saab teada või tal on põhjust uskuda, et päritoludeklaratsioon sisaldab ebaõiget teavet, teatab eksportija importijale viivitamata kirjalikult igast päritolustaatuse muudatusest iga toote puhul, mida päritoludeklaratsioon käsitleb.
7. Lepinguosalised võivad lubada sellise süsteemi loomist, mis võimaldab lepinguosalise territooriumil asuval eksportijal esitada päritoludeklaratsiooni vahetult teise lepinguosalise territooriumil asuvale importijale elektroonilisel teel, sealhulgas asendada päritoludeklaratsioonil eksportija allkirja elektroonilise allkirja või tunnuskoodiga.
Artikkel 20
Päritoludeklaratsiooni kehtivus
1. Päritoludeklaratsioon kehtib 12 kuud alates kuupäevast, mil eksportija selle koostas, või importiva lepinguosalise poolt ette nähtud pikema ajavahemiku jooksul. Tariifset sooduskohtlemist saab päritoludeklaratsiooni kehtivusaja jooksul taotleda importiva lepinguosalise tolliasutuselt.
2. Importiv lepinguosaline võib aktsepteerida päritoludeklaratsiooni, mis esitatakse tema tolliasutustele pärast lõikes 1 osutatud kehtivusaega tariifse sooduskohtlemise saamiseks vastavalt lepinguosalise õigusnormidele.
Artikkel 21
Impordiga seotud kohustused
1. Tariifse sooduskohtlemise taotlemiseks peab importija:
a) |
esitama päritoludeklaratsiooni importiva lepinguosalise tolliasutusele vastavalt importiva lepinguosalise menetlustele; |
b) |
esitama päritoludeklaratsiooni tõlke, kui importiva lepinguosalise tolliasutus seda nõuab, ning |
c) |
esitama koos impordideklaratsiooniga või selle osana kinnituse selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu kohaldamiseks vajalikele tingimustele, kui importiva lepinguosalise tolliasutus sellist kinnitust nõuab. |
2. Importija, kes saab teada või kellel on põhjust uskuda, et sellise toote päritoludeklaratsioon, millele on võimaldatud tariifset sooduskohtlemist, sisaldab ebaõiget teavet, teatab viivitamata kirjalikult importiva lepinguosalise tolliasutusele igast muudatusest asjaomase toote päritolustaatuses ja maksab tasumisele kuuluva tollimaksu.
3. Kui importija esitab taotluse teise lepinguosalise territooriumilt imporditud kauba tariifseks sooduskohtlemiseks, võib importiv lepinguosaline keelduda kaubale tariifse sooduskohtlemise andmisest, kui importija ei täida käesoleva protokolli nõudeid.
4. Lepinguosaline näeb kooskõlas oma õigusaktidega ette, et kui toodet oleks võinud kõnealuse lepinguosalise territooriumile importimisel käsitada päritolustaatusega tootena, kuid importijal ei olnud importimise ajal päritoludeklaratsiooni, võib toote importija vähemalt kolme aasta jooksul pärast importimist taotleda, et talle makstakse tagasi tollimaks, mille ta oli tasunud, kuna toote suhtes ei olnud kohaldatud tariifset sooduskohtlemist.
Artikkel 22
Tõend veo kohta läbi kolmanda riigi
Lepinguosalised võivad oma tolliasutuse kaudu nõuda, et importija tõendaks, et toode, mille jaoks importija tariifset sooduskohtlemist taotleb, on lähetatud kooskõlas artikliga 14, esitades järgmised dokumendid:
a) |
veodokumendid, sealhulgas veokirjad või saatelehed, milles on märgitud transporditeekond ning kõik saatmis- ja ümberlaadimiskohad enne toote importi, ja |
b) |
kui toode tarnitakse alade kaudu, mis jäävad väljapoole lepinguosaliste territooriumi või laaditakse seal ümber, tollikontrolli dokumentide koopia, milles on asjaomasele tolliasutusele näidatud, et toode jäi väljaspool lepinguosaliste territooriumi asudes tollikontrolli alla. |
Artikkel 23
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid HSi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid osasaadetisena, näevad lepinguosalised ette, et tollile esitatakse selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese saadetise importimisel.
Artikkel 24
Päritoludeklaratsioonist vabastamine
1. Lepinguosaline võib kooskõlas oma seadustega loobuda artiklis 21 osutatud päritoludeklaratsiooni esitamise nõudest teise lepinguosalise riigist pärinevate päritolustaatusega toodete väikese väärtusega saadetiste puhul ja päritolustaatusega toodete suhtes, mis kuuluvad lepinguosalise riigist saabuva reisija isiklikku pagasisse.
2. Lepinguosaline võib loobuda lõike 1 sätete kohaldamisest, kui import on osa impordiseeriast, mille puhul on põhjendatult alust arvata, et see toimub või on kavandatud selleks, et vältida käesoleva protokolli päritoludeklaratsiooni nõudeid.
3. Lepinguosalised võivad kehtestada lõikes 1 osutatud toodetele piirväärtuse ja teavitavad üksteist kehtestatud piirväärtustest.
Artikkel 25
Tõendavad dokumendid
Artikli 19 lõikes 2 osutatud dokumendid võivad sisaldada dokumente järgmise kohta:
a) |
päritolustaatusega tootega tehtud tootmisprotsessid või kõnealuse toote tootmises kasutatud materjalid; |
b) |
toote ostmine, kulud ja väärtus ning toote eest tasumine; |
c) |
kõigi toote tootmises kasutatud materjalide, sealhulgas kõrvaliste tegurite päritolu, ostmine, kulud, väärtus ja materjalide eest tasumine, ja |
d) |
toote vedu. |
Artikkel 26
Dokumentide säilitamine
1. Päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab pärast päritoludeklaratsiooni koostamist selle koopiat ja artiklis 25 osutatud tõendavaid dokumente kolm aastat või kauem, kui eksportiv lepinguosaline nii ette näeb.
2. Kui eksportija on päritoludeklaratsiooni aluseks võtnud tootja kirjaliku kinnituse, peab tootja säilitama dokumente kooskõlas lõikega 1.
3. Kui importiva lepinguosalise õigusaktidega on nii ette nähtud, säilitab importija, kellele on antud tariifne sooduskohtlemine, toote impordidokumente, sealhulgas päritoludeklaratsiooni koopiat, kolmaastat alates sooduskohtlemise andmise kuupäevast, või kauem, kui importiv lepinguosaline nii ette näeb.
4. Lepinguosalised lubavad kooskõlas oma õigusaktidega säilitada importijatel, eksportijatel ja tootjatel oma territooriumil dokumente mis tahes andmekandjal, tingimusel et dokumendid on võimalik üles otsida ja välja trükkida.
5. Lepinguosaline võib keelduda tariifse sooduskohtlemise andmisest tootele, mille päritolu kontrollitakse, kui importija, eksportija või tootja, kes on käesoleva artikli kohaselt kohustatud säilitama andmed või dokumendid:
a) |
ei ole säilitanud päritolu kindlaksmääramiseks vajalikke andmeid või dokumente vastavalt käesoleva protokolli nõuetele või |
b) |
keeldub neid dokumente või andmeid esitamast. |
Artikkel 27
Lahknevused ja vormistusvead
1. Kui päritoludeklaratsioonis ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikesi erinevusi, ei muuda see asjaolu päritoludeklaratsiooni iseenesest tühiseks, kui tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2. Päritoludeklaratsiooni ei lükata tagasi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla dokumendis esitatud andmete õigsust.
Artikkel 28
Koostöö
1. Lepinguosalised teevad koostööd käesoleva protokolli ühetaolise haldamise ja tõlgendamise osas ning abistavad tolliasutuste kaudu üksteist toodete päritoludeklaratsiooni aluseks oleva päritolustaatuse kontrollimisel.
2. Selleks et lihtsustada lõikes 1 osutatud kontrollimisi või abistamist, kindlustavad lepinguosaliste tolliasutused Euroopa Komisjoni kaudu üksteist vastutavate tolliasutuste aadressidega.
3. Lepitakse kokku, et lõike 1 kohaldamise kulud kannab eksportiva lepinguosalise tolliasutus.
4. Lepitakse kokku, et lepinguosaliste tolliasutused arutavad kontrollimise protsessi üldist toimimist ja haldamist, sealhulgas prognoosivad töökoormust ja arutavad prioriteete. Kui taotluste arvu kasv on ebatavaliselt suur, konsulteerivad lepinguosaliste tolliasutused üksteisega, et määrata kindlaks prioriteedid ja kaaluda meetmeid töökoormuse haldamiseks, võttes arvesse tegevusnõudeid.
5. Toodete puhul, mida peetakse artikli 3 tähenduses päritolustaatusega toodeteks, võivad lepinguosalised teha koostööd kolmanda riigiga, et töötada välja tollimenetlused, mis põhinevad käesoleva protokolli põhimõtetel.
Artikkel 29
Päritolu kontrollimine
1. Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, aitavad lepinguosalised üksteisel oma tolliasutuste kaudu kontrollida, kas tooted on päritolustaatusega, ning tagada tariifse sooduskohtlemise taotluste õigsuse.
2. Taotlus, mille lepinguosaline esitab selleks, et kontrollida, kas toode on päritolustaatusega või kas kõik muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud:
a) |
põhineb importiva lepinguosalise tolliasutuse riskihindamise meetoditel, mis võivad hõlmata juhuslikku valikut või |
b) |
tehakse siis, kui importival lepinguosalisel on põhjendatud kahtlus selle kohta, kas toode on päritolustaatusega või kas kõik muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud. |
3. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib kontrollida, kas toode on päritolustaatusega, esitades eksportiva lepinguosalise tolliasutusele kirjaliku taotluse, et viimane kontrolliks, kas toode on päritolustaatusega. Kontrollimist taotlev importiva lepinguosalise tolliasutus esitab eksportiva lepinguosalise tolliasutusele järgmised andmed:
a) |
taotluse esitanud tolliasutuse andmed, |
b) |
kontrollitava eksportija või tootja nimi, |
c) |
kontrollimise objekt ja ulatus ning |
d) |
päritoludeklaratsiooni koopia ja vajaduse korral kõik muud asjakohased dokumendid. |
4. Vajaduse korral võib importiva lepinguosalise tolliasutus nõuda eksportiva lepinguosalise tolliasutuselt lõike 3 kohaselt konkreetseid dokumente ja teavet.
5. Importiva lepinguosalise tolliasutuse lõike 3 kohane taotlus edastatakse eksportiva lepinguosalise tolliasutusele tähitud kirja teel või muul viisil, mis annab kinnituse, et tolliasutus on taotluse kätte saanud.
6. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus kontrollib toote päritolustaatust. Selleks võib tolliasutus kooskõlas oma õigusaktidega nõuda dokumente, tõendeid või teha kontrollkäigu eksportija või tootja valdustesse, et kontrollida artiklis 25 osutatud dokumente ja vahendeid, mida kasutatakse toote tootmiseks.
7. Kui eksportija on päritoludeklaratsiooni aluseks võtnud tootja või tarnija kirjaliku kinnituse, võib eksportija korraldada nii, et tootja või tarnija esitavad eksportiva lepinguosalise tolliasutuse nõudmisel dokumendid või teabe otse kõnealusele tolliasutusele.
8. Niipea kui võimalik ja igal juhul 12 kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud taotluse saamist kontrollib eksportiva lepinguosalise tolliasutus, kas toode on päritolustaatusega ja vastab muudele käesoleva protokolli nõuetele ja
a) |
esitab importiva lepinguosalise tolliasutusele tähitud kirja teel või muul viisil, mis annab kinnituse, et tolliasutus on aruande kätte saanud, kirjaliku aruande, et tolliasutus saaks kindlaks määrata, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ning mis sisaldab järgmist:
|
b) |
teavitab vastavalt oma õigusaktidele eksportijat oma otsusest selle kohta, kas toode on päritolustaatusega või mitte. |
9. Lõikes 8 osutatud ajavahemikku võib pikendada asjaomaste tolliasutuste vastastikusel kokkuleppel.
10. Kuni lõike 8 alusel läbi viidud päritolu kontrollimise või lõike 13 kohaste konsultatsioonide tulemuste selgumiseni teeb importiva lepinguosalise tolliasutus tema poolt vajalikuks peetavaid ettevaatusabinõusid arvesse võttes importijale ettepaneku vabastada toode.
11. Kui päritolu kontrollimise tulemust ei ole esitatud vastavalt lõike 8 nõuetele, võib importiva lepinguosalise tolliasutus toote tariifsest sooduskohtlemisest keelduda, kui tal on põhjendatud kahtlus või kui ta ei suuda teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega.
12. Kui päritolu kontrollimist taotlev tolliasutus ja päritolu kontrolliv tolliasutus on toote päritolustaatuse kindlaksmääramisel käesoleva artikli kohaste kontrollimenetluste või päritolureeglite tõlgendamise osas eri seisukohal ning neid eriarvamusi ei õnnestu omavaheliste konsultatsioonide käigus lahendada ning kui importiva lepinguosalise tolliasutus kavatseb teha otsuse päritolu kohta, mis on vastuolus eksportiva lepinguosalise tolliasutuse kirjaliku aruandega, mis esitati lõike 8 punkti a kohaselt, teatab importiv lepinguosaline sellest eksportivale lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast kirjaliku aruande saamist.
13. Kummagi lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised nende eriarvamuste lahendamiseks konsultatsioone ja viivad need lõpule 90 päeva jooksul pärast lõikes 12 osutatud teate kuupäeva. Konsultatsioonide läbiviimise tähtaega võib juhtumipõhiselt lepinguosaliste vastastikusel kirjalikul nõusolekul pikendada. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib päritolustaatuse kindlaksmääramise otsuse teha pärast konsultatsioonide lõpetamist. Samuti võivad pooled lahendada need eriarvamused artiklis 34 osutatud ühises tollikoostöö komitees.
14. Igal juhul lahendatakse eriarvamused importija ja importiva lepinguosalise tolliasutuse vahel importiva lepinguosalise seaduste kohaselt.
15. Käesolev protokoll ei takista lepinguosalise tolliasutusel teha päritolu kindlaksmääramise otsust ega eelotsust küsimustes, mida käsitletakse ühises tollikoostöö komitees või artikli 26.2 (Erikomiteed) punkti a alusel loodud kaubavahetuskomitees, ega võtta muid meetmeid, mida ta peab vajalikuks seni, kuni leitakse lahendus käesoleva lepingu raames.
Artikkel 30
Läbivaatamine ja edasikaebamine
1. Lepinguosalised annavad oma tolliasutuste poolt väljastatud päritolu kindlaksmääramise ja eelotsuste läbivaatamise ja edasikaebamise kohta põhiliselt samad õigused, kui on importijatel oma territooriumil, mis tahes isikule:
a) |
kes on saanud käesoleva protokolli kohaldamise alusel päritolu kindlaksmääramise otsuse, või |
b) |
kes on saanud artikli 33 lõike 1 kohaselt eelotsuse. |
2. Lisaks artiklitele 27.3 (Haldusmenetlused) ja 27.4 (Läbivaatamine ja edasikaebamine) tagavad lepinguosalised, et lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja edasikaebamise õigused sisaldavad juurdepääsu edasikaebamiseks või läbivaatamiseks vähemalt kahel tasandil, sealhulgas vähemalt üks kohtu- või kohtulaadsel tasandil.
Artikkel 31
Karistused
Lepinguosalised säilitavad meetmed, millega kehtestatakse kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused käesolevat protokolli käsitlevate seaduste rikkumiste eest.
Artikkel 32
Konfidentsiaalsus
1. Käesolev protokoll ei kohusta lepinguosalist esitama äriteavet ega teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ega võimaldama juurdepääsu sellisele teabele, kui selle avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks vastuolus selle lepinguosalise seadustega, millega kaitstakse äriteavet ja isikuandmeid ja eraelu puutumatust.
2. Lepinguosalised tagavad vastavalt oma õigusaktidele käesoleva protokolli alusel saadud teabe konfidentsiaalsuse ning kaitsevad seda avalikustamise eest, mis võiks kahjustada teabe esitanud isiku konkurentsipositsiooni. Kui teabe saanud lepinguosaline on vastavalt oma õigusaktidele kohustatud selle teabe avalikustama, teatab ta sellest asjaomasele isikule või lepinguosalisele, kes andmed esitas.
3. Lepinguosalised tagavad, et käesoleva protokolli kohaselt kogutud konfidentsiaalset teavet ei tohi kasutada muul eesmärgil kui päritolu kindlaksmääramise ja tolliküsimuste haldamine ja täitmine, välja arvatud kui konfidentsiaalsed andmed esitanud isik või lepinguosaline seda lubab.
4. Olenemata lõikest 3 võib lepinguosaline lubada käesoleva protokolli alusel saadud teabe kasutamist haldus-, kohtu- või kohtulaadses menetluses, mis algatatakse seoses käesoleva protokolli rakendamisega seotud tollialaste õigusaktide rikkumisega. Lepinguosaline teavitab enne sellist kasutamist sellest isikut või lepinguosalist, kes teabe esitas.
5. Lepinguosalised vahetavad teavet oma vastavate andmekaitseseaduste kohta, et lihtsustada lõike 2 toimimist ja kohaldamist.
Artikkel 33
Eelotsused seoses päritoluga
1. Enne kui toode lepinguosalise territooriumile imporditakse, esitab iga lepinguosaline kooskõlas oma õigusaktidega oma tolliasutuse kaudu kiiresti kirjaliku eelotsuse selle kohta, kas toode kvalifitseerub päritolustaatusega tooteks käesoleva protokolli alusel.
2. Iga lepinguosaline kehtestab või säilitab eelotsuste väljastamise menetlused, sealhulgas üksikasjaliku kirjelduse teabe kohta, mida eelotsuse menetlemiseks põhjendatult nõutakse.
3. Iga lepinguosaline tagab, et tema tolliasutus:
a) |
võib igal ajal eelotsuse taotluse hindamise jooksul nõuda isikult, kes otsust taotleb, täiendavat teavet; |
b) |
teeb otsuse 120 päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta sai eelotsust taotlevalt isikult kogu vajaliku teabe, ja |
c) |
esitab eelotsust taotlevale isikule täieliku selgituse otsuse põhjuste kohta. |
4. Kui eelotsuse taotlus hõlmab küsimust, mis käsitleb:
a) |
päritolu kontrollimist; |
b) |
läbivaatamist tolliasutuse poolt või edasikaebamist tolliasutusele või |
c) |
kohtulikku või kohtulaadset läbivaatamist tolliasutuse territooriumil, |
võib tolliasutus vastavalt oma seadustele keelduda eelotsuse tegemisest või selle tegemise edasi lükata.
5. Kui lõikest 7 ei tulene teisiti, kohaldab kumbki lepinguosaline eelotsust sellise toote tema territooriumile importimise suhtes, millele taotleti eelotsust, otsuse väljaandmise või hilisemal kuupäeval, kui see on otsuses täpsustatud.
6. Iga lepinguosaline kohtleb iga eelotsust taotlevat isikut samamoodi nagu kõiki teisi isikuid, kellele ta on eelotsuse juba väljastanud, kui faktid ja asjaolud on kõigis olulistes aspektides identsed.
7. Eelotsuse esitanud lepinguosaline võib muuta eelotsust või selle tühistada:
a) |
kui otsus põhineb faktiveal; |
b) |
kui on muutunud olulised faktid ja asjaolud, millel otsus põhineb; |
c) |
et viia see kooskõlla teise peatüki (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs) või selle protokolli muudatustega või |
d) |
et viia see kooskõlla kohtuotsuse või seadusemuudatusega. |
8. Iga lepinguosaline tagab, et eelotsuse muutmine või tühistamine jõustub päeval, mil muutmine või tühistamine tehti, või hilisemal kuupäeval, kui see on otsuses täpsustatud, ning seda ei kohaldata toote impordi suhtes, mis on toimunud enne nimetatud kuupäeva, välja arvatud juhul, kui isik, kellele eelotsus väljastati, ei ole tegutsenud kooskõlas selles sätestatud tingimustega.
9. Olenemata lõikest 8 võib eelotsust tegev isik vastavalt oma õigusaktidele lükata eelotsuse muutmise või tühistamise kuupäeva kuni kuus kuud edasi.
10. Kui lõikest 7 ei tulene teisiti, tagab kumbki lepinguosaline, et eelotsus jääb jõusse ning sellest peetakse kinni.
Artikkel 34
Komitee
Ühine tollikoostöö komitee, kellele on vastavalt artikli 26.2 (Erikomiteed) lõikele 1 antud volitused tegutseda laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomitee raames erikomiteena, võib käesoleva protokolli läbi vaadata ja teha laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele soovitusi protokolli sätete muutmiseks. Ühine tollikoostöö komitee püüab teha otsuseid järgmise kohta:
a) |
päritolureeglite ühetaoline haldamine, sealhulgas käesoleva protokolliga seotud tariifse klassifitseerimise ja väärtuse küsimustes; |
b) |
käesoleva protokolliga seotud tehnilised, tõlgendus- ja haldusküsimused, ja |
c) |
päritolu kontrollimisega seotud prioriteedid ja muud päritolu kontrollimisega seotud küsimused. |
(1) Toiminguid, nagu jahutamine, külmutamine ja õhutamine, peetakse punkti a tähenduses ebapiisavaks, samas kui toiminguid, nagu marineerimine, kuivatamine või suitsutamine, mille eesmärk on anda tootele spetsiaalsed või eriomadused, ei peeta ebapiisavaks.
1. LISA
LUBATUD KÕRVALEKALDED TEKSTIILI- JA RÕIVATOODETE PUHUL
1. |
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: „looduslikud kiud“ – muud kui tehis- või sünteeskiud, mida ei ole kedratud. Looduslikud kiud sisaldavad jäätmeid ja, kui ei ole sätestatud teisiti, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid. Looduslikud kiud hõlmavad rubriiki 05.11 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 50.02 ja 50.03 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 51.01–51.05 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 52.01–52.03 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 53.01–53.05 kuuluvaid muid taimseid kiudusid. „tekstiilimass, keemilised materjalid ja paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ – materjalid, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks; ja „keemilised staapelkiud“ – rubriikidesse 55.01–55.07 kuuluvad süntees- või tehisfilamentköisikud, -staapelkiud või nende jäätmed. |
2. |
Suurema kindluse huvides võib gruppidesse 1–49 või 64 –97 kuuluvad materjalid, sealhulgas materjalid, mis sisaldavad tekstiili, jätta arvesse võtmata, kui määratakse kindlaks, kas kõik gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete tootmiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalid vastavad 5. lisas sätestatud päritolureeglile. |
3. |
Kui lõikest 7 ei tulene teisiti, siis on gruppidesse 50–63 kuuluv toode hoolimata sellest, et selle valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalid ei vasta 5. lisa nõuetele, päritolustaatusega toode, tingimusel et:
|
4. |
Kui lõikest 7 ei tulene teisiti, siis on gruppidesse 50–63 kuuluv toode hoolimata sellest, et see on toodetud ühest või enamast tabelis 1 loetletud põhitekstiilmaterjalist ning päritolustaatuseta mähitud või mähkimata lõngast, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist, päritolustaatusega toode, tingimusel et:
|
5. |
Kui lõikest 7 ei tulene teisiti, siis on gruppidesse 50–63 kuuluv toode, mis on toodetud ühest või enamast tabelis 1 loetletud põhitekstiilmaterjalist ning kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiustest päritolustaatuseta ribadest, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust, päritolustaatusega toode, tingimusel et:
|
6. |
Kui lõikest 7 ei tulene teisiti, siis on gruppidesse 61–63 kuuluv toode hoolimata sellest, et selle valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalid ei vasta 5. lisa nõuetele, päritolustaatusega toode, tingimusel et:
See lõige ei kehti päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida kasutatakse gruppidesse 61–63 kuuluva toote voodri või vaheriide tootmiseks. |
7. |
Lõigetes 2 –6 sätestatud lubatud kõrvalekalded ei kehti toote tootmiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide suhtes juhul, kui nende materjalide suhtes kohaldatakse päritolureeglit, mis hõlmab protsendimäära nende suurima väärtuse või kaalu kohta. |
Tabel 1 — põhitekstiilmaterjalid
|
4. LISA
CEUTA JA MELILLA PUHUL KOHALDATAVAD TINGIMUSED
1. |
Käesoleva protokolli kohaldamisel ei hõlma Euroopa Liidu puhul mõiste „lepinguosaline“ Ceutat ega Melillat. |
2. |
Ceutasse või Melillasse imporditavate Kanadast pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tollirežiimi, sealhulgas tariifset sooduskohtlemist, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa Ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Kanada kohaldab Ceutast ja Melillast pärit käesoleva lepinguga hõlmatud toodete impordi suhtes sama tollirežiimi, sealhulgas tariifset sooduskohtlemist, mida kohaldatakse Euroopa Liidust imporditud ja sealt pärinevate toodete suhtes. |
3. |
Kanadast Ceutasse ja Melillasse eksporditavate toodete päritolu kindlaksmääramisel kohaldatakse käesoleva protokolli kohaselt Kanada suhtes kohaldatavaid päritolureegleid. Ceutast ja Melillast Kanadasse eksporditavate toodete päritolu kindlaksmääramisel kohaldatakse käesoleva protokolli kohaselt Euroopa Liidu suhtes kohaldatavaid päritolureegleid. |
4. |
Käesoleva protokolli sätteid, milles käsitletakse päritolustaatuse väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse Kanadast Ceutasse ja Melillasse eksporditud toodete ning Ceutast ja Melillast Kanadasse eksporditud toodete suhtes. |
5. |
Päritolu kumulatsiooni käsitlevaid käesoleva protokolli sätteid kohaldatakse toodete impordi ja ekspordi suhtes Euroopa Liidu, Kanada ning Ceuta ja Melilla vahel. |
6. |
Lõigetes 2, 3, 4 ja 5 osutatud eesmärgil käsitatakse Ceutat ja Melillat ühtse territooriumina. |
7. |
Hispaania toll vastutab käesoleva lisa kohaldamise eest Ceutas ja Melillas. |
5. LISA
TOOTEPÕHISED PÄRITOLUREEGLID
5. lisa sissejuhatavad märkused
1. |
Käesolevas lisas sätestatakse tingimused, millele toode peab vastama, et seda saaks käsitada päritolustaatusega tootena artikli 5 (Piisav tootmine) tähenduses. |
2. |
Kasutatakse järgmisi mõisteid: „grupp“ – harmoneeritud süsteemi grupp; „rubriik“ – harmoneeritud süsteemis kasutatav neljakohaline kood või koodi neli esimest numbrit; „jaotis“ – harmoneeritud süsteemi jaotis; „alamrubriik“ – harmoneeritud süsteemis kasutatav kuuekohaline kood või koodi kuus esimest numbrit; „tariifisäte“ – harmoneeritud süsteemi grupp, rubriik või alamrubriik. |
3. |
Tootepõhised päritolureeglid, mida kohaldatakse teatavasse rubriiki, alamrubriiki või teatavate rubriikide või alamrubriikide rühma klassifitseeritud toote suhtes, on esitatud vahetult konkreetse rubriigi, alamrubriigi või rubriikide ja alamrubriikide rühma juures. |
4. |
Kui ei ole sätestatud teisiti, kehtib tootepõhises päritolureeglis sätestatud tariifse klassifikatsiooni muutumise või mõne muu tingimuse nõue ainult päritolustaatuseta materjalide suhtes. |
5. |
Jaotise, grupi, rubriigi ja alamrubriigi märkused, kus need on kohaldatavad, on esitatud iga uue jaotise, grupi, rubriigi ja alamrubriigi alguses. Neid märkusi tuleb lugeda koos asjakohase jaotise, grupi, rubriigi või alamrubriigi tootepõhiste päritolureeglitega ning need võivad sisaldada lisatingimusi tootepõhistele päritolureeglitele või olla neile alternatiiviks.. |
6. |
Kui ei ole sätestatud teisiti, viitab tootepõhises päritolureeglis osutatud kaal netokaalule, mis tähendab materjali või toote kaalu ilma pakendi kaaluta, nagu selgitatud „päritolustaatuseta materjalide netokaalu“ ja „toote netokaalu“ määratluses käesoleva protokolli artiklis 1 (Mõisted). |
7. |
Tootepõhises päritolureeglis viidatud päritolustaatuseta suhkur tähendab käesoleva protokolli artiklis 16 (Suhkur) osutatud päritolustaatuseta materjali. |
8. |
Kui tootepõhises päritolureeglis on nõutud:
|
9. |
Tootepõhise päritolureegliga määratakse kindlaks päritolustaatuseta materjali minimaalne tootmine, mis on nõutav, et saadav toode oleks päritolustaatusega. Päritolustaatuse annab ka toote tootepõhises päritolureeglis nõutud tootmisest ulatuslikum tootmine. |
10. |
Kui tootepõhises päritolureeglis on öeldud, et teatavat päritolustaatuseta materjali kasutada ei tohi või et teatava päritolustaatuseta materjali väärtus või kaal ei tohi ületada teatavat piirmäära, ei kehti need tingimused selliste päritolustaatuseta materjalide suhtes, mis on klassifitseeritud mujale harmoneeritud süsteemis. |
11. |
Kui materjal saab ühe lepinguosalise territooriumil päritolustaatuse ja seda materjali kasutatakse toote tootmiseks, mille päritolu määratakse kindlaks, siis ei võeta vastavalt artiklile 5 (Piisav tootmine) toote päritolu kindlaksmääramisel arvesse kõnealuse materjali tootmiseks kasutatud päritolustaatuseta materjale. See kehtib olenemata sellest, kas materjal on päritolustaatuse saanud samas tehases või mitte, kus toode on toodetud. |
12. |
Käesolevas lisas sätestatud tootepõhised päritolureeglid kehtivad ka kasutatud toodete suhtes. |
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Tootepõhine reegel piisava tootmise kohta vastavalt artiklile 5 |
||||||||||||||||||
I jaotis |
Elusloomad; loomsed tooted |
||||||||||||||||||
Grupp 1 |
Elusloomad |
||||||||||||||||||
01.01 -01.06 |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud |
||||||||||||||||||
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
||||||||||||||||||
02.01 -02.10 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||||||||||||
Grupp 3 |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud |
||||||||||||||||||
|
Märkus: Grupi 3 vesiviljelustooteid käsitatakse lepinguosalise riigist pärinevana, kui need on kasvatatud selle lepinguosalise territooriumil päritolustaatuseta või päritolustaatusega seemnevarust, nagu munad, maimud ja vastsed. |
||||||||||||||||||
03.01 -03.08 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 3 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
Grupp 4 |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained |
||||||||||||||||||
04.01 |
Muutus mis tahes muust grupist, välja arvatud alamrubriigi 1901.90 piimatooted mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist, tingimusel et kõik kasutatavad grupi 4 materjalid on saadud. |
||||||||||||||||||
0402.10 |
Muutus mis tahes muust muust grupist, välja arvatud alamrubriigi 1901.90 piimatooted, mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
0402.21 -0402.99 |
Muutus mis tahes muust muust grupist, välja arvatud alamrubriigi 1901.90 piimatooted, mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
04.03 -04.06 |
Muutus mis tahes muust muust grupist, välja arvatud alamrubriigi 1901.90 piimatooted, mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
04.07 -04.10 |
Tootmine, mille puhul:
|
||||||||||||||||||
Grupp 5 |
Mujal nimetamata loomsed tooted |
||||||||||||||||||
0501.00 -0511.99 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
II jaotis |
Taimsed tooted |
||||||||||||||||||
|
Märkus: Lepinguosalise territooriumil kasvatatud põllumajandus- ja aiandussaaduseid käsitatakse lepinguosalise territooriumilt pärinevana isegi siis, kui need on kasvatatud kolmandast riigist imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusate taimede osadest. |
||||||||||||||||||
Grupp 6 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal |
||||||||||||||||||
06.01 -06.04 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 6 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
Grupp 7 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
||||||||||||||||||
07.01 -07.09 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 7 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
0710.10 -0710.80 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 7 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
0710.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
07.11 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 7 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
0712.20 -0712.39 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 7 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
0712.90 |
Muutus kuivatatud köögiviljadest kuivatatud köögiviljasegudeks samas alamrubriigis või mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et:
või muude alamrubriigi 0712.90 toodete puhul tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 7 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
07.13 -07.14 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 7 materjalid on saadud. |
||||||||||||||||||
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
||||||||||||||||||
08.01 -08.10 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 8 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
08.11 |
Tootmine, mille puhul:
|
||||||||||||||||||
08.12 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 8 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
0813.10 -0813.40 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 8 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
0813.50 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
08.14 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud grupi 8 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
Grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid |
||||||||||||||||||
0901.11 -0901.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
0902.10 -0910.99 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 10 |
Teravili |
||||||||||||||||||
10.01 -10.08 |
Kõik grupi 10 teraviljad on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
Grupp 11 |
Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen |
||||||||||||||||||
11.01 -11.09 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad rubriigi 07.01 , alamrubriigi 0710.10 , gruppide 10 ja 11, rubriikide 23.02 ja 23.03 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
||||||||||||||||||
12.01 -12.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
12.08 |
Muutus mis tahes muust grupist. |
||||||||||||||||||
12.09 -12.14 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 13 |
Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid |
||||||||||||||||||
1301.20 -1301.90 |
Ümberliigitamine nende alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
1302.11 -1302.39 |
Ümberliigitamine nende alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted |
||||||||||||||||||
1401.10 -1404.90 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
III jaotis |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad |
||||||||||||||||||
Grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad |
||||||||||||||||||
15.01 -15.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
15.05 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
15.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
15.07 -15.08 |
Muutus mis tahes muust grupist. |
||||||||||||||||||
15.09 -15.10 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 15.09 ja 15.10 materjalid on täielikult saadud |
||||||||||||||||||
15.11 -15.15 |
Muutus mis tahes muust grupist. |
||||||||||||||||||
1516.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
1516.20 |
Muutus mis tahes muust grupist. |
||||||||||||||||||
15.17 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidest 15.07 –15.15 , alamrubriigist 1516.20 või rubriigist 15.18 . |
||||||||||||||||||
|
Märkus: Rubriigi 15.18 päritolureegli kohaldamisel, milles viidatakse lahustumatute lisandite sisaldusele, mõõdetakse kõnealust sisaldust American Oil Chemists'Society meetodil Ca 3a–46. |
||||||||||||||||||
15.18 |
Mis tahes muu grupi toodete muutus taimseteks rasvadeks ja -õlideks või nende fraktsioonideks või muutus loomsete või taimsete rasvade või õlide või nende fraktsioonide toidukõlbmatuteks segudeks või valmististeks, mis sisaldavad kuni 0,15 % netokaalust käesolevasse rubriiki või muusse rubriiki kuuluvaid lahustumatuid lisandeid, tingimusel et tootmise käigus vähendatakse lahustumatute lisandite sisaldust, või mis tahes muu rubriigi toote muutus rubriigi 15.18 mis tahes muuks tooteks. |
||||||||||||||||||
15.20 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
15.21 -15.22 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
IV jaotis |
Valmistoidukaubad; joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad |
||||||||||||||||||
Grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
||||||||||||||||||
16.01 -16.02 |
Muutus mis tahes muust grupist, välja arvatud grupist 2. |
||||||||||||||||||
16.03 |
Muutus mis tahes muust grupist, välja arvatud grupist 2 või 3. |
||||||||||||||||||
16.04 -16.05 |
Muutus mis tahes muust grupist, välja arvatud grupist 3. |
||||||||||||||||||
Grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted |
||||||||||||||||||
17.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
17.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriigist 1701.91 või 1701.99 , tingimusel et tootmises kasutatud rubriikide 11.01 –11.08 , alamrubriigi 1701.11 või 1701.12 või rubriigi 17.03 päritolustaatuseta materjali netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
17.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
17.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
Grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted |
||||||||||||||||||
18.01 -18.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
1803.10 -1803.20 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
18.04 -18.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
18.06 |
Ümberliigitamine muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
Grupp 19 |
Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted |
||||||||||||||||||
19.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
1902.11 -1902.19 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
1902.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
1902.30 -1902.40 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
19.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
1904.10 -1904.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
1904.30 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
1904.90 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
19.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
Grupp 20 |
Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest |
||||||||||||||||||
20.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
20.02 -20.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, milles kõik kasutatud grupi 7 materjalid on täielikult saadud. |
||||||||||||||||||
20.04 -20.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
20.06 |
Muutus põldmurakatest, kirssidest, jõhvikatest, murakatest, vaarikatest, toompihlaka marjadest või maasikatest tehtud valmististeks, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 60 % toote netokaalust, või mis tahes muu rubriigi toote muutus rubriigi 20.06 mis tahes muuks tooteks, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2007.10 -2007.91 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2007.99 |
Mis tahes muu rubriigi toote muutus džemmiks, keediseks või puuvilja- või marjavõideks, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 60 % toote netokaalust, või mis tahes muu rubriigi toote muutus alamrubriigi 2007.99 mis tahes muuks tooteks, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
|
Märkus: Rubriigi 20.08 põldmurakatest, kirssidest, jõhvikatest, murakatest, vaarikatest, toompihlaka marjadest või maasikatest tehtud valmistisi käsitlevate päritolureeglite puhul võib toote netokaal olla kõigi toote tootmises kasutatud materjalide netokaal, välja arvatud toote tootmise ajal tootele lisatud rubriiki 22.01 kuuluva vee netokaal. Tootmises kasutatud puuviljade ja marjade netomass võib olla külmutatud või külmutamata, lõigatud või lõikamata, kuid muul viisil töötlemata puuviljade ja marjade netomass. |
||||||||||||||||||
2008.11 -2008.19 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 40 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2008.20 -2008.50 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2008.60 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 60 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2008.70 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2008.80 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 60 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2008.91 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2008.93 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 60 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2008.97 |
Mis tahes muu rubriigi toodete muutus põldmurakaid, kirsse, jõhvikaid, murakaid, vaarikaid, toompihlaka marju või maasikaid sisaldavateks segudeks, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 60 % toote netokaalust, või mis tahes muu rubriigi toote muutus alamrubriigi 2008.97 mis tahes muuks tooteks, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 40 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2008.99 |
Mis tahes muu rubriigi toodete muutus põldmurakatest, kirssidest, jõhvikatest, murakatest, vaarikatest, toompihlaka marjadest või maasikatest tehtud valmististeks, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 60 % toote netokaalust, või mis tahes muu rubriigi toote muutus alamrubriigi 2008.99 mis tahes muuks tooteks, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2009.11 -2009.79 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2009.81 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 40 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2009.89 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2009.90 |
Mis tahes muu alamrubriigi toodete, välja arvatud rubriiki 20.09 kuuluvate päritolustaatuseta mustika-, jõhvika-, leedripuu marjade, muraka- või toompihlaka marjade mahla sisaldavate segude muutus mustika-, jõhvika-, leedripuu marjade, muraka- või toompihlaka marjade mahla sisaldavateks segudeks, tingimusel et:
mis tahes muu rubriigi toote muutus alamrubriigi 2009.90 mis tahes muuks tooteks, tingimusel et tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
Grupp 21 |
Mitmesugused toiduvalmistised |
||||||||||||||||||
2101.11 -2101.30 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
2102.10 -2102.30 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
2103.10 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
2103.20 |
Mis tahes muu alamrubriigi toote muutus ketšupiks või grillkastmeks, tingimusel et:
mis tahes muu rubriigi toote muutus rubriigi 2103.20 mis tahes muuks tooteks, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
2103.30 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
|
Märkus: Alamrubriigi 2103.90 päritolureegli kohaldamisel on kastmelisandite segud ja maitseainesegud toiduained, mida võib toidu tootmisel või valmistamisel lisada toidule enne või pärast serveerimist, et anda sellele lõhn ja maitse või neid omadusi parandada. |
||||||||||||||||||
2103.90 |
Mis tahes muu alamrubriigi toote muutus grillkastmeks, puuviljapõhisteks kastmeteks, kastmelisandite segudeks ja maitseainesegudeks, tingimusel et:
tootmises kasutatud päritolustaatuseta suhkru ja rubriikide 04.07 , 04.08 ja 04.10 päritolustaatuseta materjali netokaal ei ületa 50 % toote netokaalust või mis tahes muu alamrubriigi toote muutus alamrubriigi 2103.90 mis tahes muuks tooteks, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
2104.10 -2105.00 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
21.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
Grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas |
||||||||||||||||||
22.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
2202.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
2202.90 |
Mis tahes muu rubriigi toote, välja arvatud rubriikide 04.01 –04.06 tooted või alamrubriigi 1901.90 piimatooted, mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist, muutus piima sisaldavaks tooteks, tingimusel et:
mis tahes muu rubriigi toote muutus alamrubriigi 2202.90 mis tahes muuks tooteks, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
22.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
22.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriikidest 0806.10 , 2009.61 ja 2009.69 , rubriikidest 22.07 ja 22.08 . |
||||||||||||||||||
22.05 -22.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
22.07 -22.09 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, mis ei kuulu rühma, välja arvatud rubriigist 22.04 . |
||||||||||||||||||
Grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad |
||||||||||||||||||
23.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
23.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud grupi 10 päritolustaatuseta materjali netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2303.10 |
Ümberliigitamine muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud grupi 10 päritolustaatuseta materjali netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
2303.20 -2303.30 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
23.04 -23.08 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
23.09 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud gruppidest 2 ja 3, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
Grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad |
||||||||||||||||||
|
Märkus: Lepinguosalise territooriumil kasvatatud põllumajandus- ja aiandussaaduseid käsitatakse lepinguosalise territooriumilt pärinevana isegi siis, kui need on kasvatatud kolmandast riigist imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusate taimede osadest. |
||||||||||||||||||
24.01 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatud rubriigi 24.01 materjalid on täielikult ühes riigis või territooriumil saadud. |
||||||||||||||||||
2402.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud grupi 24 päritolustaatuseta materjali netokaal ei ületa 30 % kõigi nende grupi 24 toodete netokaalust, mida on toote tootmiseks kasutatud. |
||||||||||||||||||
2402.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriigist 2403.10 , tingimusel et sellise tootmises kasutatud rubriigi 24.01 materjali netokaal, mis on täielikult saadud, moodustab vähemalt 10 % kõigi nende grupi 24 toodete netokaalust, mida on toote tootmiseks kasutatud. |
||||||||||||||||||
2402.90 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud grupi 24 päritolustaatuseta materjali netokaal ei ületa 30 % kõigi nende grupi 24 toodete netokaalust, mida on toote tootmiseks kasutatud. |
||||||||||||||||||
24.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud grupi 24 päritolustaatuseta materjali netokaal ei ületa 30 % kõigi nende grupi 24 toodete netokaalust, mida on toote tootmiseks kasutatud. |
||||||||||||||||||
V jagu |
Mineraalsed tooted |
||||||||||||||||||
Grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid; lubi ja tsement |
||||||||||||||||||
25.01 -25.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
2504.10 -2504.90 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
25.05 -25.14 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
2515.11 -2516.90 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
25.17 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
2518.10 -2520.20 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
25.21 -25.23 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
2524.10 -2525.30 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
25.26 -25.29 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
2530.10 -2530.90 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
||||||||||||||||||
26.01 -26.21 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 27 |
Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad |
||||||||||||||||||
27.01 -27.09 |
Muutus nendemis tahes alamrubriikide sees või muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
27.10 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriigi 3824.90 ja rubriigi 38.26 biodiisel. |
||||||||||||||||||
27.11 -27.16 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
VI jaotis |
Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted |
||||||||||||||||||
Grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid |
||||||||||||||||||
|
Märkus 1: Selle grupi toode on päritolustaatusega toode, kui see on saadud:
|
||||||||||||||||||
|
Märkus 2: Keemiline reaktsioon ja CASi (Chemical Abstract Service) numbri muutus Käesoleva grupi toodet käsitatakse päritolustaatusega tootena, kui see on keemilise reaktsiooni tulemus ning selle keemilise reaktsiooni tulemusena muutub CASi number. Käesoleva grupi tähenduses on „keemiline reaktsioon“ protsess, sealhulgas biokeemiline protsess, mille tulemusel tekib molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul. Toote päritolustaatuse kindlaksmääramisel ei käsitata keemilise reaktsioonina järgmist:
|
||||||||||||||||||
|
Märkus 3: Puhastamine Käesoleva grupi puhastatavat toodet käsitatakse päritolustaatusega tootena, kui puhastamine toimub ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil ja selle käigus kõrvaldatakse vähemalt 80 % lisanditest. |
||||||||||||||||||
|
Märkus 4: Eraldamise keeld Toodet, mille tariifset klassifikatsiooni saab ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil muuta tänu valmistatud segust ühe või mitme materjali eraldamisele, ei käsitata päritolustaatusega tootena, välja arvatud juhul, kui eraldatud materjal läbis keemilise reaktsiooni ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil. |
||||||||||||||||||
2801.10 -2853.00 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist või muutus nende alamrubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid |
||||||||||||||||||
|
Märkus 1: Toode on päritolustaatusega toode, kui see on saadud:
|
||||||||||||||||||
|
Märkus 2: Keemiline reaktsioon ja CASi (Chemical Abstract Service) numbri muutus Käesoleva grupi toodet käsitatakse päritolustaatusega tootena, kui see on keemilise reaktsiooni tulemus ning selle keemilise reaktsiooni tulemusena muutub CASi number. Käesoleva grupi tähenduses on „keemiline reaktsioon“ protsess, sealhulgas biokeemiline protsess, mille tulemusel tekib molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul. Toote päritolustaatuse kindlaksmääramisel ei käsitata keemilise reaktsioonina järgmist:
|
||||||||||||||||||
|
Märkus 3: Puhastamine Käesoleva grupi puhastatavat toodet käsitatakse päritolustaatusega tootena, kui puhastamine toimub ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil ja selle käigus kõrvaldatakse vähemalt 80 % lisanditest. |
||||||||||||||||||
|
Märkus 4: Eraldamise keeld Toodet, mille tariifset klassifikatsiooni saab ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil muuta tänu valmistatud segust ühe või mitme materjali eraldamisele, ei käsitata päritolustaatusega tootena, välja arvatud juhul, kui eraldatud materjaliga tehti keemiline reaktsioon ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil. |
||||||||||||||||||
2901.10 -2942.00 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist või muutus nende alamrubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 30 |
Farmaatsiatooted |
||||||||||||||||||
3001.20 -3005.90 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
3006.10 -3006.60 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
3006.70 -3006.92 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 31 |
Väetised |
||||||||||||||||||
31.01 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
31.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3103.10 -3104.90 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
31.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 32 |
Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint |
||||||||||||||||||
3201.10 -3210.00 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
32.11 -32.12 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3213.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3213.90 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
32.14 -32.15 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid |
||||||||||||||||||
3301.12 -3301.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist või muutus nende alamrubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3302.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et grupi 17.01 või 17.02 päritolustaatuseta materjali netokaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
3302.90 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
33.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
33.04 -33.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 34 |
Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud |
||||||||||||||||||
3401.11 -3401.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3401.30 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriigist 3402.90 , või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriigist 3402.90 , tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3402.11 -3402.19 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist või muutus nende alamrubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3402.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriigist 3402.90 . |
||||||||||||||||||
3402.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist või muutus selle alamrubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et käesoleva alamrubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3403.11 -3405.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
34.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
34.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et:
|
||||||||||||||||||
Grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid |
||||||||||||||||||
35.01 -35.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud gruppidest 2–4, või muutus gruppidest 2–4 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et gruppide 2–4 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
35.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud grupi 2 muu kui seanahk või grupi 3 muu kui kalanahk, või muutus grupist 2, välja arvatud seanahk, või grupist 3, välja arvatud kalanahk, hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, grupi 2 seanahkadest või grupi 3 kalanahkadest, tingimusel et grupi 2, välja arvatud seanahk, või grupi 3, välja arvatud kalanahk, päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
35.04 |
Mis tahes muu rubriigi toote, välja arvatud grupi 4 tooted või alamrubriigi 1901.90 piimatooted, mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist, muutus piimavalkudeks; mis tahes muu rubriigi toote, välja arvatud gruppide 2–4 või rubriigi 11.08 päritolustaatuseta materjalide muutus rubriigi 35.04 mis tahes muuks tooteks, või gruppide 2–4 või rubriigi 11.08 toote muutus rubriigi 35.04 mis tahes muuks tooteks hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et gruppide 2–4 või rubriigi 11.08 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
35.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 11.08 , või muutus rubriigist 11.08 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriigi 11.08 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
35.06 -35.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
||||||||||||||||||
36.01 -36.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad |
||||||||||||||||||
37.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
37.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 37.01 . |
||||||||||||||||||
37.03 -37.06 |
muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3707.10 -3707.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted |
||||||||||||||||||
38.01 -38.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
38.03 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
38.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
3805.10 |
Mis tahes muu alamrubriigi toote või destilleerimise teel puhastatud toorsulfaattärpentini muutus puhastatud sulfaattärpentiniks või mis tahes muu alamrubriigi toote muutus alamrubriigi 3805.10 mis tahes muuks tooteks. |
||||||||||||||||||
3805.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
3806.10 -3806.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
38.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3808.50 -3808.99 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
3809.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidest 10.06 ja 11.01 –11.08 , või muutus rubriikidest 10.06 ja 11.01 –11.08 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et tootmises kasutatud rubriikide 10.06 ja 11.01 –11.08 päritolustaatuseta materjalide kaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
3809.91 -3809.93 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
38.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3811.11 -3811.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
38.12 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
38.13 -38.14 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
3815.11 -3815.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
38.16 -38.19 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
38.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriigist 2905.31 või 2905.49 , või muutus alamrubriikidest 2905.31 või 2905.49 , hoolimata sellest, kas toimub ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et alamrubriikide 2905.31 või 2905.49 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
38.21 -38.22 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3823.11 -3823.70 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
3824.10 -3824.50 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
3824.60 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidest 11.01 –11.08 , 17.01 , 17.02 ja alamrubriigist 2905.44 , või muutus rubriikidest 11.01 –11.08 , 17.01 , 17.02 ja alamrubriigist 2905.44 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et rubriikide 11.01 –11.08 , 17.01 , 17.02 ja alamrubriigi 2905.44 päritolustaatuseta materjali kaal ei ületa 20 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
3824.71 -3824.83 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
3824.90 |
Mis tahes muu rubriigi toote muutus biodiislikütuseks, tingimusel et biodiislikütus on transesterdatud lepinguosalise territooriumil; mis tahes muu rubriigi toote, välja arvatud rubriigi 22.07 või alamrubriigi 2208.90 etanooli muutus etanooli sisaldavateks toodeteks, või mis tahes muu rubriigi toote muutus alamrubriigi 3824.90 mis tahes muuks tooteks. |
||||||||||||||||||
38.25 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
38.26 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et biodiislikütus on transesterdatud lepinguosalise territooriumil. |
||||||||||||||||||
VII jaotis |
Plastid ja plasttooted; kautšuk ja kummitooted |
||||||||||||||||||
Grupp 39 |
Plastid ja plasttooted |
||||||||||||||||||
39.01 -39.15 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast, või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjali netokaal ei ületa 50 % toote netokaalust. |
||||||||||||||||||
39.16 -39.26 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 40 |
Kautšuk ja kummitooted |
||||||||||||||||||
40.01 -40.11 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
4012.11 -4012.19 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
4012.20 -4012.90 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
40.13 -40.16 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
40.17 |
Muutus mis tahes samas rubriigis või muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
VIII jaotis |
Toornahad, nahk, karusnahk ja tooted nendest; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
||||||||||||||||||
Grupp 41 |
Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk |
||||||||||||||||||
41.01 -41.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
4104.11 -4104.19 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
4104.41 -4104.49 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
4105.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
4105.30 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
4106.21 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
4106.22 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
4106.31 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
4106.32 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
4106.40 |
Muutus mis tahes samas alamrubriigis või muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
4106.91 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
4106.92 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
41.07 -41.13 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriikidest 4104.41 , 4104.49 , 4105.30 , 4106.22 , 4106.32 ja 4106.92 , või muutus alamrubriikidest 4104.41 , 4104.49 , 4105.30 , 4106.22 , 4106.32 ja 4106.92 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust mis tahes rubriigist, tingimusel et alamrubriikide 4104.41 , 4104.49 , 4105.30 , 4106.22 , 4106.32 ja 4106.92 materjalid läbivad järelparkimise lepinguosalise territooriumil. |
||||||||||||||||||
41.14 -41.15 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
||||||||||||||||||
42.01 -42.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 43 |
Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted |
||||||||||||||||||
43.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
4302.11 -4302.30 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
43.03 -43.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
IX jaotis |
Puit ja puittooted; puusüsi; kork ja korgist tooted; õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised |
||||||||||||||||||
Grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi |
||||||||||||||||||
44.01 -44.21 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 45 |
Kork ja korgist tooted |
||||||||||||||||||
45.01 -45.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised |
||||||||||||||||||
46.01 -46.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
X jaotis |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid; paber ja papp ning tooted nendest |
||||||||||||||||||
Grupp 47 |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
||||||||||||||||||
47.01 -47.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted |
||||||||||||||||||
48.01 -48.09 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
4810.13 -4811.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
48.12 -48.23 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised |
||||||||||||||||||
49.01 -49.11 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
XI jaotis |
TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED |
||||||||||||||||||
Grupp 50 |
Siid |
||||||||||||||||||
50.01 -50.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
50.03 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
50.04 -50.06 |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine ja korrutamine. |
||||||||||||||||||
50.07 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon või korrutamine, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine; kudumine, millega kaasneb värvimine; lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie |
||||||||||||||||||
51.01 -51.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
51.06 -51.10 |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine. |
||||||||||||||||||
51.11 -51.13 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine; kudumine, millega kaasneb värvimine; lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 52 |
Puuvill |
||||||||||||||||||
52.01 -52.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
52.04 -52.07 |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine. |
||||||||||||||||||
52.08 -52.12 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine; kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine; lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie |
||||||||||||||||||
53.01 -53.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
53.06 -53.08 |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine. |
||||||||||||||||||
53.09 -53.11 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine; kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine; lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 54 |
Keemilised filamentkiud |
||||||||||||||||||
54.01 -54.06 |
Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb vajaduse korral ketramine või looduslike kiudude ketramine. |
||||||||||||||||||
54.07 -54.08 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine; kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine; korrutamine ja tekstureerimine, millega kaasneb kudumine, tingimusel et korrutamata või tekstureerimata päritolustaatuseta lõnga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 55 |
Keemilised staapelkiud |
||||||||||||||||||
55.01 -55.07 |
Keemiliste staapelkiudude ekstrusioon. |
||||||||||||||||||
55.08 -55.11 |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine. |
||||||||||||||||||
55.12 -55.16 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine; kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine; lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest |
||||||||||||||||||
56.01 |
Muutus mis tahes muust grupist. |
||||||||||||||||||
5602.10 |
Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine, kuid rubriiki 54.02 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, rubriiki 55.03 või 55.06 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või rubriiki 55.01 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, tohib kasutada tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast, või looduslikest kiududest vildi puhul ainult kanga moodustumine. |
||||||||||||||||||
5602.21 -5602.90 |
Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine, või looduslikest kiududest muu vildi puhul ainult kanga moodustumine. |
||||||||||||||||||
56.03 |
Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude kasutamine, millega kaasneb lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil. |
||||||||||||||||||
5604.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
5604.90 |
|
||||||||||||||||||
|
Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast. |
||||||||||||||||||
|
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine. |
||||||||||||||||||
56.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidesse 50.04 –50.06 , 51.06 –51.10 , 52.04 –52.07 , 53.06 –53.08 , 54.01 –54.06 ja 55.09 –55.11 kuuluv lõng; keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine. |
||||||||||||||||||
56.06 |
Ümberliigitamine muust rubriigist, välja arvatud rubriikidesse 50.04 –50.06 , 51.06 –51.10 , 52.04 –52.07 , 53.06 –53.08 , 54.01 –54.06 ja 55.09 –55.11 kuuluv lõng; keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine, või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine; ketramine, millega kaasneb flokeerimine, või flokeerimine, millega kaasneb värvimine. |
||||||||||||||||||
56.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidesse 50.04 –50.06 , 51.06 –51.10 , 52.04 –52.07 , 53.06 –53.08 , 54.01 –54.06 ja 55.09 –55.11 kuuluv lõng; keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine, või looduslike kiudude ketramine, või flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine. |
||||||||||||||||||
56.08 |
Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine, või looduslike kiudude ketramine, või flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine. |
||||||||||||||||||
56.09 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidesse 50.04 –50.06 , 51.06 –51.10 , 52.04 –52.07 , 54.01 –54.06 ja 55.09 –55.11 kuuluv lõng; keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine, või looduslike kiudude ketramine, või flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine. |
||||||||||||||||||
Grupp 57 |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted Märkus: Selle grupi toodete aluskihina võib kasutada džuutriiet. |
||||||||||||||||||
57.01 -57.05 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine; valmistamine kookos-, sisal- või džuutlõngast flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine; taftingtöötlus, millega kaasneb värvimine või trükkimine, või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil, kuid rubriiki 54.02 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, rubriiki 55.03 või 55.06 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või rubriiki 55.01 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, tohib kasutada tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid Märkus: Rubriigi 58.11 toodete puhul peavad vati valmistamiseks kasutatavad materjalid olema ekstrudeeritud ühe või mõlema lepinguosalise territooriumil. |
||||||||||||||||||
58.01 -58.04 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine; kudumine, millega kaasneb värvimine, flokeerimine või pealistamine; flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine; lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
58.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
58.06 -58.09 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine või kanga moodustumine; kudumine või kanga moodustumine, millega kaasneb värvimine, flokeerimine või pealistamine; flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine; lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine või lõnga moodustumine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
58.10 |
Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
58.11 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine; kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, millega kaasneb kõigil juhtudel värvimine, flokeerimine või pealistamine; flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine; lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 59 |
Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie; tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks |
||||||||||||||||||
59.01 |
kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, millega kaasneb kõigil juhtudel värvimine, flokeerimine või pealistamine, või flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine. |
||||||||||||||||||
59.02 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine. |
||||||||||||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine. |
||||||||||||||||||
59.03 |
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, millega kaasneb kõigil juhtudel värvimine või pealistamine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
59.04 |
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, millega kaasneb kõigil juhtudel värvimine või pealistamine. |
||||||||||||||||||
59.05 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, millega kaasneb kõigil juhtudel värvimine või pealistamine. |
||||||||||||||||||
|
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine; kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, millega kaasneb kõigil juhtudel värvimine või pealistamine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
59.06 |
|
||||||||||||||||||
|
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel silmuskudumine; silmuskudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine, või looduslikest kiududest lõnga värvimine. |
||||||||||||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, millega kaasneb kõigil juhtudel värvimine või pealistamine, või looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine, silmuskudumine või kanga moodustumine. |
||||||||||||||||||
59.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidesse 50.07 , 51.11 –51.13 , 52.08 –52.12 , 53.10 , 53.11 , 54.07 , 54.08 , 55.12 –55.16 , 56.02 , 56.03 , gruppi 57, rubriikidesse 58.03 , 58.06 , 58.08 ja 60.02 –60.06 kuuluv kangas; kudumine, millega kaasneb värvimine, flokeerimine või pealistamine; flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine, või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel, et trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
59.08 |
|
||||||||||||||||||
|
Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast. |
||||||||||||||||||
|
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
59.09 -59.11 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine. |
||||||||||||||||||
|
Looduslike või keemiliste kiudude ketramine, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine või silmuskudumine, või kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, millega kaasneb kõigil juhtudel värvimine või pealistamine, tingimusel et on kasutatud üksnes ühte või mitut järgmist materjali:
|
||||||||||||||||||
|
Keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon või looduslike või keemiliste kiudude ketramine, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, või kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine, millega kaasneb kõigil juhtudel värvimine või pealistamine. |
||||||||||||||||||
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) |
||||||||||||||||||
60.01 -60.06 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel silmuskudumine; silmuskudumine, millega kaasneb värvimine, flokeerimine või pealistamine; flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine; looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine, või korrutamine ja tekstureerimine, millega kaasneb silmuskudumine, tingimusel et korrutamata või tekstureerimata päritolustaatuseta lõnga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 61 |
Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted) |
||||||||||||||||||
61.01 -61.17 |
|
||||||||||||||||||
|
Silmuskudumine või heegeldamine ja lõpptöötlemine (sealhulgas väljalõikamine). |
||||||||||||||||||
|
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel silmuskudumine või heegeldamine, või looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine või heegeldamine. |
||||||||||||||||||
Grupp 62 |
Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud |
||||||||||||||||||
62.01 |
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.02 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.03 |
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.04 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.05 |
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.06 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.07 -62.08 |
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.09 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.10 |
|
||||||||||||||||||
|
Valmistamine lõngast või valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine või muu kanga valmistamise viis, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või kokkuõmblemine, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.11 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.12 |
Silmuskudumine või kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.13 -62.14 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), valmistamine tikkimata kangast, kui kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast, või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.15 |
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.16 |
|
||||||||||||||||||
|
Valmistamine lõngast või valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõppviimistlus, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
62.17 |
|
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või pealistamine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), tingimusel et kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, välja arvatud toote rubriiki kuuluv materjal, ning mille puhul kõikide kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine). |
||||||||||||||||||
Grupp 63 |
Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud |
||||||||||||||||||
63.01 -63.04 |
|
||||||||||||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude kasutamine, millega igal juhul kaasneb lausriide valmistamine, kaasa arvatud nõeltorkemeetodil, ja lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine). |
||||||||||||||||||
|
Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine), või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine). |
||||||||||||||||||
63.05 |
Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine või silmuskudumine ja lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine), või keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude kasutamine, millega kaasneb kõigil juhtudel lausriide valmistamine, kaasa arvatud nõeltorkemeetodil, ja kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine). |
||||||||||||||||||
63.06 |
|
||||||||||||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude kasutamine, millega kaasneb kõigil juhtudel lausriide valmistamine, kaasa arvatud nõeltorkemeetodil. |
||||||||||||||||||
|
Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), või pealistamine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine), tingimusel et kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
63.07 |
Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
63.08 |
Muutus mis tahes muust grupist, tingimusel et kas kangas või lõng vastab päritolureeglile, mida oleks kohaldatud juhul, kui lõng või kangas oleks klassifitseeritud eraldi. |
||||||||||||||||||
63.09 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
63.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
XII jaotis |
Jalatsid, peakatted, vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; töödeldud suled ja sulgedest tooted; tehislilled; tooted juustest |
||||||||||||||||||
Grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad |
||||||||||||||||||
64.01 -64.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriiki 64.06 kuuluvatest kokkupandud pealsetest. |
||||||||||||||||||
64.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 65 |
Peakatted ja nende osad |
||||||||||||||||||
65.01 -65.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad |
||||||||||||||||||
66.01 -66.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest |
||||||||||||||||||
67.01 |
Muutus mis tahes sulgedest või udusulgedest toodeteks samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist või mis tahes muu rubriigi toote muutus rubriigi 67.01 mis tahes muuks tooteks. |
||||||||||||||||||
67.02 -67.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
XII jaotis |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; keraamikatooted klaas ja klaastooted |
||||||||||||||||||
Grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted |
||||||||||||||||||
68.01 -68.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
68.03 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
68.04 -68.11 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
6812.80 -6812.99 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
68.13 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
6814.10 -6814.90 |
Muutus nende mis tahes alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
68.15 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
||||||||||||||||||
69.01 -69.14 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 70 |
Klaas ja klaastooted |
||||||||||||||||||
70.01 -70.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
70.06 |
Muutus mis tahes samas rubriigis või muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
70.07 -70.08 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7009.10 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
7009.91 -7009.92 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
70.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või rubriigi 70.10 lihvimata klaasnõude muutus lihvitud klaasnõudeks hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et päritolustaatuseta lihvimata klaasnõude väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
70.11 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
70.13 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või rubriigi 70.13 lihvimata klaasnõude muutus lihvitud klaasnõudeks hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et päritolustaatuseta lihvimata klaasnõude väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
70.14 -70.18 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7019.11 -7019.40 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7019.51 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriikidest 7019.52 –7019.59 . |
||||||||||||||||||
7019.52 -7019.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
70.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
XIV jaotis |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid |
||||||||||||||||||
Grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid |
||||||||||||||||||
71.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7102.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7102.21 -7102.39 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, v.a alamrubriigist 7102.10 . |
||||||||||||||||||
7103.10 -7104.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
71.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7106.10 -7106.92 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist või muutus nende mis tahes alamrubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust alamrubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalid on elektrolüütiliselt, termiliselt või keemiliselt eraldatud või legeeritud. |
||||||||||||||||||
71.07 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7108.11 -7108.20 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist või muutus nende mis tahes alamrubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust alamrubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalid on elektrolüütiliselt, termiliselt või keemiliselt eraldatud või legeeritud. |
||||||||||||||||||
71.09 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7110.11 -7110.49 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist või muutus nendemis tahes alamrubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust alamrubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalid on elektrolüütiliselt, termiliselt või keemiliselt eraldatud või legeeritud. |
||||||||||||||||||
71.11 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
71.12 -71.15 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
71.16 -71.17 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
71.18 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
XV jaotis |
Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted |
||||||||||||||||||
Grupp 72 |
Raud ja teras |
||||||||||||||||||
72.01 -72.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
72.08 -72.17 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, mis ei kuulu rühma. |
||||||||||||||||||
72.18 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
72.19 -72.23 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, mis ei kuulu rühma. |
||||||||||||||||||
72.24 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
72.25 -72.29 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, mis ei kuulu rühma. |
||||||||||||||||||
Grupp 73 |
Raud- ja terastooted |
||||||||||||||||||
73.01 -73.03 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7304.11 -7304.39 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7304.41 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
7304.49 -7304.90 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
73.05 -73.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7307.11 -7307.19 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7307.21 -7307.29 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigi 72.07 sepistatud toorikud, või rubriigi 72.07 sepistatud toorikute muutus hoolimata sellest, kas toimub muutus kamis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriigi 72.07 päritolustaatuseta sepistatud toorikute väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
7307.91 -7307.99 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
73.08 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriigist 7301.20 , või muutus alamrubriigist 7301.20 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et alamrubriigi 7301.20 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
73.09 -73.14 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
73.15 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
73.16 -73.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
73.21 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
73.22 -73.23 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
73.24 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
73.25 -73.26 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 74 |
Vask ja vasktooted |
||||||||||||||||||
74.01 -74.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
7403.11 -7403.29 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
74.04 -74.19 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted |
||||||||||||||||||
75.01 -75.08 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted |
||||||||||||||||||
7601.10 -7601.20 |
Muutus nende alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
76.02 -76.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
76.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
76.08 -76.16 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 78 |
Plii ja pliitooted |
||||||||||||||||||
7801.10 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
7801.91 -7801.99 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
78.02 -78.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted |
||||||||||||||||||
79.01 -79.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 80 |
Tina ja tinatooted |
||||||||||||||||||
80.01 -80.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest |
||||||||||||||||||
8101.10 -8113.00 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad |
||||||||||||||||||
|
Märkus: käesoleva grupitoodete päritolustaatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse nende toodete tootmiseks kasutatud mitteväärismetallist noapäid. |
||||||||||||||||||
82.01 -82.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8205.10 -8205.70 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees, välja arvatud alamrubriigist 8205.90 , hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi, välja arvatud alamrubriigi 8205.90 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8205.90 |
Muutus mis tahes muust rubriigist; muutus alasiteks, teisaldatavateks ääsideks, käsiajami või -pedaaliga raamidega lihvketasteks selle rubriigi sees, välja arvatud alamrubriigi 8205.90 komplektidest, hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi, välja arvatud alamrubriigi 8205.90 komplektide päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast, või mis tahes käesoleva rubriigi toote muutus komplektiks hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et komplekti kuuluvate käesoleva rubriigi päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 25 % komplekti tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
82.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidest 82.02 –82.05 , või muutus rubriikidest 82.02 –82.05 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et komplekti kuuluvate rubriikide 82.02 –82.05 päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 25 % komplekti tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8207.13 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 82.09 , või muutus alamrubriigist 8207.19 või rubriigist 82.09 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et alamrubriigi 8207.19 või rubriigi 82.09 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8207.19 -8207.90 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende alamrubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
82.08 -82.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
8211.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus alamrubriikidest 8211.91 –8211.95 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et komplekti kuuluvate alamrubriikide 8211.91 –8211.93 päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 25 % komplekti tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8211.91 -8211.93 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus alamrubriigist 8211.94 või 8211.95 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et alamrubriigi 8211.94 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8211.94 -8211.95 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
82.12 -82.13 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
8214.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
8214.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus käesolevast alamrubriigist rubriigi 8214.20 komplektiks hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et komplekti kuuluvate alamrubriigi 8214.20 päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 25 % komplekti tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8214.90 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
8215.10 -8215.20 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus alamrubriikidest 8215.91 –8215.99 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et komplekti kuuluvate alamrubriikide 8215.91 –8211.99 päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 25 % komplekti tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8215.91 -8215.99 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted |
||||||||||||||||||
8301.10 -8301.50 |
Ümberliigitamine Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus alamrubriigist 8301.60 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et alamrubriigi 8301.60 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8301.60 -8301.70 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
8302.10 -8302.30 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
8302.41 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8302.42 -8302.50 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
8302.60 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub ümberliigitamine ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
83.03 -83.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
83.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus alamrubriigist 8305.90 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et alamrubriigi 8305.90 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
83.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
83.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
83.08 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus alamrubriigist 8308.90 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et alamrubriigi 8308.90 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
83.09 -83.10 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
83.11 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
XVI jaotis |
Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||
Grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad |
||||||||||||||||||
84.01 -84.12 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8413.11 -8413.82 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
8413.91 -8413.92 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
84.14 -84.15 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8416.10 -8417.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
84.18 -84.22 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8423.10 -8426.99 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
84.27 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 84.31 , või muutus rubriigist 84.31 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriigi 84.31 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8428.10 -8430.69 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
84.31 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8432.10 -8442.50 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
84.43 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8444.00 -8449.00 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
84.50 -84.52 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8453.10 -8454.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
84.55 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
84.56 -84.65 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 84.66 , või muutus nende rubriikide sees või rubriigis 84.66 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki või rubriiki 84.66 klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
84.66 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
84.67 -84.68 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8469.00 -8472.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
84.73 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8474.10 -8479.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
84.80 -84.83 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8484.10 -8484.20 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
8484.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et komplekti kuuluvate päritolustaatuseta toodete koguväärtus ei ületa 25 % komplekti tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
84.86 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8487.10 -8487.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||
85.01 -85.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 85.03 , või muutus nende rubriikide sees või rubriigis 85.03 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki või rubriiki 85.03 klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
85.03 -85.16 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8517.11 -8517.62 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
8517.69 -8517.70 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus rubriigis 85.17 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriigi 85.17 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
85.18 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
85.19 -85.21 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 85.22 , või muutus rubriigist 85.22 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriiki 85.22 klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
85.22 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
85.23 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
85.25 |
Muutus samas rubriigis või mis tahes muust rubriigist, tingimusel et kõigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
85.26 -85.28 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 85.29 , või muutus rubriigist 85.29 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriigi 85.29 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
85.29 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus kamis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8530.10 -8530.90 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
85.31 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
8532.10 -8534.00 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
85.35 -85.37 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 85.38 , või muutus rubriigist 85.38 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriiki 85.38 klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
85.38 -85.48 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende mis tahesrubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
XVII jaotis |
Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid |
||||||||||||||||||
Grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; |
||||||||||||||||||
86.01 -86.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 86.07 , või muutus rubriigist 86.07 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriigi 86.07 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
86.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
86.08 -86.09 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||
87.01 |
Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. (2) |
||||||||||||||||||
87.02 |
Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast (3). |
||||||||||||||||||
87.03 |
Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast (4). |
||||||||||||||||||
87.04 |
Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast (5). |
||||||||||||||||||
87.05 |
Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. (6) |
||||||||||||||||||
87.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidest 84.07 , 84.08 ja 87.08 , või muutus samas rubriigis või rubriikidest 84.07 , 84.08 ja 87.08 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi või rubriikide 84.07 , 84.08 ja 87.08 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
87.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 87.08 , või muutus samas rubriigis või rubriigist 87.08 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi või rubriigi 87.08 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
87.08 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
87.09 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
87.10 -87.11 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
87.12 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 87.14 , või muutus rubriigist 87.14 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriigi 87.14 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
87.13 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
87.14 -87.16 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 88 |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad |
||||||||||||||||||
88.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
88.02 -88.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid |
||||||||||||||||||
89.01 -89.06 |
Muutus mis tahes muust grupist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et grupi 89 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
89.07 -89.08 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
XVIII jaotis |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; kellad; muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||
Grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||
90.01 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
90.02 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 90.01 , või muutus samas rubriigis või rubriigist 90.01 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi või rubriigi 90.01 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
90.03 -90.33 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 91 |
Kellad ja nende osad |
||||||||||||||||||
91.01 -91.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidest 91.08 –91.14 , või muutus rubriikidest 91.08 –91.14 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriikide 91.08 –91.14 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
91.08 -91.14 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||
92.01 -92.08 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 92.09 , või muutus rubriigist 92.09 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et rubriigi 92.09 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
92.09 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
XIX jaotis |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||
93.01 -93.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriigist 93.05 , või muutus rubriigist 93.05 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust rubriigist, tingimusel et rubriigi 93.05 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
93.05 -93.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
XX jaotis |
Mitmesugused tööstustooted |
||||||||||||||||||
Grupp 94 |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised |
||||||||||||||||||
94.01 -94.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
Grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||
95.03 -95.05 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
9506.11 -9506.29 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende alamrubriikide sees või muust mis tahes alamrubriigist hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
9506.31 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus alamrubriigist 9506.39 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et alamrubriigi 9506.39 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
9506.32 -9506.99 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende alamrubriikide sees või muust mis tahes alamrubriigist hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust alamrubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse alamrubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
95.07 -95.08 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
Grupp 96 |
Mitmesugused tööstustooted |
||||||||||||||||||
9601.10 -9602.00 |
Muutus mis tahes nende alamrubriikide sees või mis tahes muust alamrubriigist. |
||||||||||||||||||
96.03 -96.04 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
96.05 |
e Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et kõigi komplekti kuuluvate päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 25 % komplekti tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
96.06 -96.07 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus nende rubriikide sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust mis tahes rubriigist, tingimusel et lõpptootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
9608.10 -9608.40 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees, välja arvatud alamrubriigist 9608.50 , hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust mis tahes rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi, välja arvatud alamrubriigi 9608.50 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
9608.50 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus alamrubriikidest 9608.10 –9608.40 või 9608.60 –9608.99 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et komplekti kuuluvate alamrubriikide 9608.10 –9608.40 või 9608.60 –9608.99 päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 25 % komplekti tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
9608.60 -9608.99 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees, välja arvatud alamrubriigist 9608.50 , hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi, välja arvatud alamrubriigi 9608.50 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
96.09 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
96.10 -96.12 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
96.13 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
96.14 |
Muutus mis tahes samas rubriigis või muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
96.15 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
||||||||||||||||||
96.16 -96.18 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
96.19 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
||||||||||||||||||
XXI jaotis |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
||||||||||||||||||
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
||||||||||||||||||
97.01 -97.06 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
(1) Nendes märkustes tähistab toode x või tariifisäte x konkreetset toodet või tariifisätet ning protsent x konkreetset protsendimäära.
(2) Lepinguosalised lepivad kokku, et kohaldavad kumulatsiooni Ameerika Ühendriikidega vastavalt järgmistele sätetele:
Kui iga lepinguosalise ja Ameerika Ühendriikide vahel on olemas kehtiv vabakaubandusleping, mis on kooskõlas lepinguosaliste WTO kohustustega ja lepinguosalised on kõikides kohaldatavates tingimustes kokku leppinud, käsitatakse kõiki harmoneeritud süsteemi gruppidesse 84, 85, 87 ja 94 kuuluvaid Ameerika Ühendriikidest pärit materjale, mida on Kanadas või Euroopa Liidus käesoleva toote tootmisel kasutatud, päritolustaatusega toodetena. Ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisi läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle, hõlmavad kohaldavaid tingimusi käsitlevad arutelud konsultatsioone, et tagada vajaduse korral kooskõla Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel kokku lepitud arvutusmeetodi ning käesolevas lepingus kõnealuse toote puhul kasutatava meetodi vahel.
Seetõttu lõppeb eespool nimetatud päritolureegli kehtivus aasta pärast sellise kumulatsiooni kohaldamise jõustumist ning selle asemel hakatakse kasutama järgmist päritolureeglit:
tootmine, mille puhul kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast.
Teade kumulatsiooni ja uue päritolureegli kohaldamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
(3) Vt joonealune märkus 1.
(4) Selle päritolureegli kehtivus lõppeb seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest. Selle asemel kasutatakse järgmist päritolureeglit:
tootmine, mille puhul kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast.
Olenemata eespool öeldust ning sõltuvalt kohaldatavatest tingimustest, milles lepinguosalised on kokku leppinud, kohaldatakse järgmist päritolureeglit siis, kui hakkab kehtima 5-A lisa D jao „Sõidukid“ märkus 1:
tootmine, mille puhul kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast.
(5) Vt joonealune märkus 1.
(6) Vt joonealune märkus 1.
5-A LISA
PÄRITOLUKVOODID JA 5. LISA TOOTEPÕHISTE PÄRITOLUREEGLITE ALTERNATIIVID
Üldsätted
1. |
5-A lisa kohaldatakse toodete suhtes, mis on määratletud järgmistes jagudes:
|
2. |
Igas jaos esitatud tabelis loetletud toodete puhul on päritolureeglid kohaldatava aastakvoodi raames alternatiivid 5. lisas (Tootepõhised päritolureeglid) sätestatud päritolureeglitele. |
3. |
Importiv lepinguosaline haldab päritolukvoote taotluste laekumise järjekorras ning võtab nende päritolukvootide raames imporditud toodete koguse arvutamisel aluseks importiva lepinguosalise impordi. |
4. |
Kogu päritolukvootide raames toimunud ekspordi puhul tuleb viidata 5-A lisale. Ilma sellise viiteta ei arvesta lepinguosalised tooteid aastase päritolukvoodi alla. |
5. |
Kanada teatab Euroopa Liidule, kui on kehtestanud dokumenteerimisnõuded järgmise kohta:
|
6. |
Kui Euroopa Liit saab punkti 5 alapunkti a kohase teatise, võimaldab Euroopa Liit taotleda 5-A lisas esitatud alternatiivse päritolureegli kohast tariifset sooduskohtlemist üksnes nende toodete puhul, millega on kaasas kõnealune dokumentatsioon. |
7. |
Lepinguosalised haldavad päritolukvoote kalendriaasta põhjal ning aastakvoot tehakse teatavaks iga aasta 1. jaanuaril. Nende päritolukvootide haldamiseks aastal 1 arvutavad lepinguosalised nende päritolukvootide mahu selliselt, et lahutavad aastakvoodist kvoodimahu, mis vastab ajavahemikule 1. jaanuari ja käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vahel. |
8. |
Euroopa Liidus haldab käesolevas lisas osutatud koguseid Euroopa Komisjon, kes võtab kõik haldusmeetmed, mida ta peab vajalikuks nende tõhusaks haldamiseks Euroopa Liidus kohaldatavate õigusaktide kohaselt. |
9. |
5-A lisa tõhusaks haldamiseks konsulteerivad lepinguosalised vastavalt vajadusele ning teevad 5-A lisa haldamisel koostööd. Võimalike muudatuste tegemist 5-A lisasse arutavad lepinguosalised koos. |
10. |
Täiendavad sätted päritolukvootide läbivaatamise või suurendamise kohta on esitatud igas jaos eraldi. |
A jagu — Põllumajandus
Tabel A.1
Kanadast Euroopa Liitu eksporditavate suure suhkrusisaldusega (1) toodete (2) aastakvoot
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Piisav tootmine |
Kanadast Euroopa Liitu suunatud ekspordi aastakvoodid (netokaal tonnides) |
ex ex1302.20 |
Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid, millesse on lisatud alamrubriikide 1701.91 –1701.99 suhkrut. |
Muutus samas alamrubriigis või mis tahes muust alamrubriigist, välja arvatud alamrubriikidest1701.91 –1701.99 . |
30 000 |
ex ex1806.10 |
Kakaopulber, millesse on lisatud alamrubriikide1701.91 –1701.99 suhkrut |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist, välja arvatud alamrubriikidest 1701.91 –1701.99 . |
|
ex ex1806.20 |
Valmistised šokolaadijookide valmistamiseks, millesse on lisatud alamrubriikide1701.91 -1701.99 suhkrut |
Muutus samas alamrubriigis või mis tahes muust alamrubriigist, välja arvatud alamrubriikidest1701.91 –1701.99 . |
|
ex ex2101.12 |
Kohvist ning tema ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest valmistatud tooted, millesse on lisatud alamrubriikide1701.91 -1701.99 suhkrut |
Muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriikidest 1701.91 –1701.99 . |
|
ex ex 2101.20 |
Teest või matest ning nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest valmistatud tooted, millesse on lisatud alamrubriikide 1701.91 -1701.99 suhkrut |
Muutus samas alamrubriigis või mis tahes muust alamrubriigist, välja arvatud alamrubriikidest 1701.91 –1701.99 . |
|
ex ex 2106.90 |
Toiduvalmistised, millesse on lisatud alamrubriikide 1701.91 –1701.99 suhkrut |
Muutus samas alamrubriigis või mis tahes muust alamrubriigist, välja arvatud alamrubriikidest 1701.91 –1701.99 . |
Tabel A.1 – kvootide läbivaatamise ja suurendamise tingimused
1. |
Lepinguosalised vaatavad esimese kolme järjestikuse viieaastase ajavahemiku jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist tabeli A.1 päritolukvoodid üle iga viieaastase ajavahemiku lõpus. |
2. |
Esimese kolme järjestikuse viieaastase ajavahemiku jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist suurendatakse tabeli A.1 päritolukvooti iga viieaastase ajavahemiku lõpus 20 % võrra eelmise perioodi mahust, tingimusel et:
|
3. |
Suurendatud päritolukvooti hakatakse rakendama järgmise kalendriaasta esimeses kvartalis. |
4. |
Läbivaatamist teostab põllumajanduskomitee. Läbivaatamise lõpus teatavad lepinguosalised teineteisele kirjalikult päritolukvoodi suurendamisest punkti 2 alusel, ja kuupäeva, mil suurem kvoot punkti 3 kohaselt kehtima hakkab. Lepinguosalised tagavad, et päritolukvoodi suurendamine ning selle kehtima hakkamise kuupäev on üldsusele kättesaadavad. |
Tabel A.2
Kanadast Euroopa Liitu eksporditavate suhkrukondiitritoodete ja šokolaadivalmististe aastakvoodid
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Piisav tootmine |
Kanadast Euroopa Liitu suunatud ekspordi aastakvoot (netokaal tonnides) |
17.04 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
10 000 |
1806,31 |
Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena, täidisega, kaaluga kuni 2 kg |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist, tingimusel et selline muudatus ei tulene vaid pakendist. |
|
1806.32 |
Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena, täidiseta, kaaluga kuni 2 kg |
||
1806.90 |
Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained, välja arvatud alamrubriiki 1806.10–1806.32 kuuluvad tooted |
Tabel A.2 – kvootide läbivaatamise ja suurendamise tingimused
1. |
Lepinguosalised vaatavad esimese kolme järjestikuse viieaastase ajavahemiku jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist tabeli A.2 päritolukvoodid üle iga viieaastase ajavahemiku lõpus, tingimusel et eelneva viieaastase ajavahemiku igal aastal oli päritolukvoodi täituvus vähemalt 60 %. |
2. |
Läbivaatamise eesmärk on suurendada kvoodimahtu, kontrollides kõiki olulisi tegureid, eriti kvoodi täitumise määra, Kanada ekspordi kasvu maailmas, Euroopa Liidu impordi kogumahu suurenemist ning muid olulisi suundumusi nende toodete kaubanduses, mille suhtes päritolukvoot kehtib. |
3. |
Päritolukvoodi suurendamise määr määratakse kindlaks järgnevaks viieks aastaks ning see ei ole suurem kui 10 % eelmise perioodi mahust. |
4. |
Läbivaatamist teostab põllumajanduskomitee. Iga põllumajanduskomitee soovitus päritolukvoodi suurendamiseks esitatakse laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele, kes võtab vastu otsuse vastavalt artikli 30.2. lõikele 2. |
Tabel A.3
Kanadast Euroopa Liitu eksporditava töödeldud toidu aastakvoodid
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Piisav tootmine |
Kanadast Euroopa Liitu suunatud ekspordi aastakvoot (tonnides, netokaal) |
19.01 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 04.01 –04.04 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
35 000 |
ex ex 1902.11 |
Keetmata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, sisaldavad muna ja riisi |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
|
ex ex 1902.19 |
Keetmata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, sisaldavad riisi |
||
ex ex 1902.20 |
Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, sisaldavad riisi |
||
ex ex 1902.30 |
Muud riisi sisaldavad pastatooted |
||
1904.10 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed) |
Muutus mis tahes muust rubriigist või muutus selle rubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi päritolustaatuseta materjalide kaal ei ületa 30 % toote netokaalust või kõigi tootmises kasutatud materjalide kaalust. |
|
1904.20 |
Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad |
||
1904.90 |
Toidukaubad, välja arvatud alamrubriikidesse 1904.10 –1904.30 kuuluvad tooted |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
|
19.05 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
|
2009.81 |
Jõhvikamahl |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
|
ex ex 2009.89 |
Mustikamahl |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
|
2103.90 |
Muud kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
|
ex ex 2106.10 |
Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained, millesse ei ole lisatud alamrubriikidesse 1701.91 –1701.99 kuuluvat suhkrut või mis sisaldavad alamrubriikidesse 1701.91 –1701.99 kuuluvat suhkrut alla 65 % netomassist |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist või muutus selle alamrubriigi sees hoolimata sellest, kas toimub muutus ka muust alamrubriigist, tingimusel et käesoleva alamrubriigi päritolustaatuseta materjalide netokaal ei ületa 30 % toote netokaalust või kõigi tootmises kasutatud materjalide netokaalust. |
|
ex ex 2106.90 |
Muud mujal nimetamata toiduvalmistised, millesse ei ole lisatud alamrubriikidesse 1701.91 –1701.99 kuuluvat suhkrut või mis sisaldavad alamrubriikidesse 1701.91 –1701.99 kuuluvat suhkrut alla 65 % netomassist |
Tabel A.3 – kvootide läbivaatamise ja suurendamise tingimused
1. |
Lepinguosalised vaatavad esimese kolme järjestikuse viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist tabeli A.3 päritolukvoodid üle iga viieaastase ajavahemiku lõpus, tingimusel et eelneva viieaastase ajavahemiku igal aastal oli päritolukvoodi täituvus vähemalt 60 %. |
2. |
Läbivaatamise eesmärk on suurendada kvoodimahtu, kontrollides kõiki olulisi tegureid, eriti kvoodi täitumise määra, Kanada ekspordi kasvu maailmas, Euroopa Liidu impordi kogumahu suurenemist ning muid olulisi suundumusi nende toodete kaubanduses, mille suhtes päritolukvoot kehtib. |
3. |
Päritolukvoodi suurendamise määr määratakse kindlaks järgnevaks viieks aastaks ning see ei ole suurem kui 10 % eelmise perioodi mahust. |
4. |
Läbivaatamist teostab põllumajanduskomitee. Iga põllumajanduskomitee soovitus päritolukvoodi suurendamiseks esitatakse laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele, kes võtab vastu otsuse vastavalt artikli 30.2. lõikele 2. |
Tabel A.4
Kanadast Euroopa Liitu eksporditava kassi- ja koeratoidu aastakvoodid
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Piisav tootmine |
Kanadast Euroopa Liitu suunatud ekspordi aastakvoot (netokaal tonnides) |
2309.10 |
Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud |
Muutus alamrubriigist 2309.90 või mis tahes muust rubriigist, välja arvatud alamrubriigi 2309.90 kassi- ja koeratoit. |
60 000 |
ex ex 2309.90 |
Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendamata |
Muutus selle alamrubriigi sees või mis tahes muust rubriigist, välja arvatud selle alamrubriigi kassi- ja koeratoit. |
Tabel A.4 – kvootide läbivaatamise ja suurendamise tingimused
1. |
Lepinguosalised vaatavad esimese kolme järjestikuse viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist tabeli A.4 päritolukvoodid üle iga viieaastase ajavahemiku lõpus, tingimusel et eelneva viieaastase ajavahemiku igal aastal oli päritolukvoodi täituvus vähemalt 60 %. |
2. |
Läbivaatamise eesmärk on suurendada kvoodimahtu, kontrollides kõiki olulisi tegureid, eriti kvoodi täitumise määra, Kanada ekspordi kasvu maailmas, Euroopa Liidu impordi kogumahu suurenemist ning muid olulisi suundumusi nende toodete kaubanduses, mille suhtes päritolukvoot kehtib. |
3. |
Päritolukvoodi suurendamise määr määratakse kindlaks järgnevaks viieks aastaks ning see ei ole suurem kui 10 % eelmise perioodi mahust. |
4. |
Läbivaatamist teostab põllumajanduskomitee. Iga põllumajanduskomitee soovitus päritolukvoodi suurendamiseks esitatakse laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele, kes võtab vastu otsuse vastavalt artikli 30.2. lõikele 2. |
B jagu — Kala ja mereannid
Tabel B.1
Kanadast Euroopa Liitu eksporditavate kala ja mereandide aastakvoodid
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Kanadast Euroopa Liitu suunatud ekspordi aastakvoot (netokaal tonnides) |
Piisav tootmine |
ex ex 0304.83 |
Külmutatud hariliku hiidlesta, v.a Reinhardtius hippoglossoides filee |
10 |
Muutus mis tahesmuust rubriigist (3). |
ex ex 0306.12 |
Keedetud ja külmutatud homaar |
2 000 |
Muutus mis tahes muust alamrubriigist. |
1604.11 |
Töödeldud või konserveeritud lõhe |
3 000 |
Muutus mis tahes muust grupist. |
1604.12 |
Töödeldud või säilitatud heeringas |
50 |
|
ex ex 1604.13 |
Töödeldud või konserveeritud sardiinid, sardinellid ja kilud, v.a Sardina pilchardus |
200 |
|
ex ex 1605.10 |
Töödeldud või konserveeritud krabid, v.a Cancer pagurus |
44 |
|
1605.21 -1605.29 |
Töödeldud või konserveeritud krevetid ja garneelid |
5 000 |
|
1605.30 |
Töödeldud ja konserveeritud homaar |
240 |
Tabel B.1 – kvootide suurendamise tingimused
1. |
Kui tabelis B.1 loetletud toodetele määratud päritolukvoodist kasutatakse ühe aasta jooksul rohkem kui 80 %, suurendatakse kvooti järgmisel kalendriaastal. Kvooti suurendatakse 10 % võrra selle toote päritolukvoodi mahust eelmisel kalendriaastal. Kvoodi suurendamise sätet kohaldatakse esimest korda, kui käesoleva lepingu jõustumisest on möödunud esimene täielik kalendriaasta ning seda kohaldatakse nelja järjestikuse aasta jooksul. |
2. |
Suurendatud päritolukvooti hakatakse rakendama järgmise kalendriaasta esimeses kvartalis. Importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist kirjalikult, kui on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimus, ning teatab, kui palju päritolukvooti suurendatakse ning kuupäeva, mil suurem kvoot kehtima hakkab. Lepinguosalised tagavad, et suurendatud päritolukvoot ning selle kehtima hakkamise kuupäev on üldsusele kättesaadavad. |
Tabel B.1 – kvootide läbivaatamise tingimus
Kui lepingu jõustumisest on möödunud kolm kalendriaastat, alustavad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotluse korral arutelu käesoleva jao võimaliku läbivaatamise üle.
C jagu — Tekstiilitooted ja rõivad
Tabel C.1
Kanadast Euroopa Liitu eksporditavate tekstiilitoodete aastakvoodid
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Kanadast Euroopa Liitu suunatud ekspordi aastakvoot (netokaal kilogrammides, kui ei ole märgitud teisiti) |
Piisav tootmine |
5107.20 |
Lambavillane kammlõng, jaemüügiks pakendamata, lambavilla sisaldusega vähem kui 85 % massist. |
192 000 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
5205.12 |
Mujal nimetamata puuvillane lõng, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, jaemüügiks pakendamata, kammimata ühekordne lõng, üle 14 nm, kuid mitte üle 43 nm |
1 176 000 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
5208.59 |
Mujal nimetamata puuvillane riie, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, trükitud (v.a labasekoeline), pindtihedusega mitte üle 200 g/m2 |
60 000 m2 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
5209.59 |
Mujal nimetamata puuvillane riie, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, trükitud (v.a labasekoeline), pindtihedusega üle 200 g/m2 |
79 000 m2 |
|
54.02 |
Sünteesfilamentlõng (v.a õmblusniit), k.a sünteesmonofilament, joontihedusega alla 67 detsiteksi, jaemüügiks pakendamata |
4 002 000 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
5404.19 |
Mujal nimetamata sünteesmonofilament, joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ei ületa 1 mm |
21 000 |
|
54.07 |
Riie sünteesfilamentlõngast, k.a riie rubriigi 54.04 materjalidest |
4 838 000 m2 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või trükkimine või värvimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et päritolustaatuseta kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
5505.10 |
Sünteeskiudude jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
1 025 000 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
5513.11 |
Polüesterstaapelkiududest riie, polüesterstaapelkiudude sisaldusega alla 85 % massist, pleegitamata või pleegitatud labasekoeline riie, segus peamiselt või üksnes puuvillaga, mitte üle 170 g/m2 |
6 259 000 m2 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
56.02 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
583 000 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
56.03 |
Lausriie (tekstiilmaterjalist), impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
621 000 |
|
57.03 |
Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, valmistoodetena või mitte |
196 000 m2 |
|
58.06 |
Telgedel kootud paelad, v.a rubriigis 58.07 nimetatud tooted (v.a etiketid, embleemid jms tekstiiltooted, meetrikaubana jne); paelad, mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata |
169 000 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
5811.00 |
Tepitud tekstiiltooted meetrikaubana (vähemalt ühest õmblemisega või muul viisil ühendatud tekstiilmaterjali kihist ja polstrist), v.a rubriigis 58.10 nimetatud tikandid |
12 000 m2 |
Muutus mis tahes muust rubriigist. |
59.03 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 59.02 kuuluv) |
1 754 000 m2 |
Muutus mis tahes muust rubriigist, tingimusel et päritolustaatuseta kanga väärtus ei ületa 60 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
5904.90 |
Põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata (v.a linoleum) |
24 000 m2 |
|
59.06 |
Kummeeritud tekstiilriie, välja arvatud rubriiki 59.02 kuuluv |
450 000 |
|
5907.00 |
Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
2 969 000 m2 |
|
59.11 |
Tehnilise eriotstarbega tekstiilkaubad ja -tooted |
173 000 |
|
60.04 |
Silmkoelised või heegeldatud kangad laiusega üle 30 cm, elastomeerse lõnga või kumminiidi sisaldusega vähemalt 5 % massist, v.a rubriiki 60.01 kuuluvad trikookangad |
25 000 |
Muutus mis tahes muust rubriigist või trükkimine või värvimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et päritolustaatuseta kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
60.05 |
Lõimetrikookangas (sh galoontrikookudumismasinatel valmistatud trikookangas), v.a rubriikidesse 60.01 –60.04 kuuluv trikookangas |
16 000 |
|
60.06 |
Mujal nimetamata silmkoelised või heegeldatud kangad |
24 000 |
|
63.06 |
Tekstiilmaterjalist presentkatted, markiisid ja päikesekatted, telgid, paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed ja matkatarbed |
124 000 |
Muutus mis tahes muust grupist. |
63.07 |
Tekstiilmaterjalist valmistooted, mujal nimetamata |
503 000 |
|
m2 = ruutmeeter |
Tabel C.2
Kanadast Euroopa Liitu eksporditavate rõivaste aastakvoodid
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Kanadast Euroopa Liitu suunatud ekspordi aastakvoot (tooteühikutes, kui ei ole märgitud teisiti) |
Piisav tootmine (4) |
6101.30 |
Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid, suusajakid jms rõivad, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
10 000 |
Muutus mis tahes muust grupist, tingimusel et toode on valmis lõigatud (või lõikekohaselt kootud) ja kokku õmmeldud või muul viisil ühendatud ühe lepinguosalise territooriumil, või mis tahes muu grupi toote muutus lõikekohaselt kootud tooteks, mille puhul kokkuõmblemine või muul viisil ühendamine ei ole vajalik. |
6102.30 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid, suusajakid jms rõivad, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
17 000 |
|
61.04 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid (v.a supelrõivad), silmkoelised või heegeldatud |
535 000 |
|
6106.20 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
44 000 |
|
6108.22 |
Naiste ja tüdrukute püksikud ja aluspüksid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
129 000 |
|
6108.92 |
Naiste ja tüdrukute negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms rõivaesemed, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
39 000 |
|
6109.10 |
T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud |
342 000 |
|
6109.90 |
T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, mujal nimetamata tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud |
181 000 |
|
61.10 |
Kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud |
478 000 |
|
6112.41 |
Naiste ja tüdrukute supelkostüümid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud |
73 000 |
|
61.14 |
Mujal nimetamata rõivad, silmkoelised või heegeldatud |
90 000 kilogrammi |
|
61.15 |
Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukktooted, sh tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) ja kamassid (jalatsipealsed), silmkoelised või heegeldatud |
98 000 kilogrammi |
|
62.01 |
Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad (v.a rubriigis 6203 nimetatud), v.a silmkoelised ja heegeldatud |
96 000 |
|
62.02 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped ja tuulepluusid jms, v.a rubriiki 6204 kuuluvad rõivad, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
99 000 |
|
62.03 |
Meeste ja poiste ülikonnad, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad), v. a silmkoelised ja heegeldatud |
95 000 |
|
62.04 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad), v.a silmkoelised ja heegeldatud |
506 000 |
|
62.05 |
Meeste ja poiste särgid, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
15 000 |
|
62.06 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, v. a silmkoelised ja heegeldatud |
64 000 |
|
6210.40 |
Meeste ja poiste rõivad, mis on valmistatud rubriikide 59.03 , 59.06 ja 59.07 kangast, mujal nimetamata, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
68 000 kilogrammi |
|
6210.50 |
Naiste ja tüdrukute rõivad, mis on valmistatud rubriikide 59.03 , 59.06 ja 59.07 kangast, mujal nimetamata, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
30 000 kilogrammi |
|
62.11 |
Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid, muud mujal nimetata rõivad, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
52 000 kilogrammi |
|
6212.10 |
Rinnahoidjad, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
297 000 |
|
6212.20 |
Sukahoidjad, püks-sukahoidjad, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
32 000 |
|
6212.30 |
Korseletid, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
40 000 |
|
6212.90 |
Traksid, sukapaelad jms rõivaesemed ning nende osad, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
16 000 kilogrammi |
Tabel C.3
Euroopa Liidust Kanadasse eksporditavate tekstiilitoodete aastakvoodid
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Euroopa Liidust Kanadasse suunatud ekspordi aastakvoot (kilogrammides, kui ei ole märgitud teisiti) |
Piisav tootmine |
5007.20 |
Riie, mis sisaldab vähemalt 85 % massist siidi või siidijääke (v.a siidikraasmeid) |
83 000 m2 |
Kudumine. |
5111.30 |
Riie, mis sisaldab enamjaolt, kuid alla 85 % massist lambavilla või muude loomade villa, segus peamiselt või üksnes keemiliste staapelkiududega |
205 000 m2 |
Kudumine. |
51.12 |
Lamba või muude loomade kammvillast riie |
200 000 |
Kudumine. |
5208.39 |
Puuvillane värvitud riie, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega kuni 200 g/m2, v.a kolme- või neljalõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega ja labasekoeline riie |
116 000 m2 |
Kudumine. |
5401.10 |
Õmblusniit sünteesfilamentkiududest, jaemüügiks pakendatud või pakendamata |
18 000 |
Keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või mitte, või ketramine. |
5402.11 |
Sünteesfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, eriti tugev lõng aramiidist |
504 000 |
Keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või mitte, või ketramine. |
54.04 |
Sünteesmonofilament joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi, mille ristlõike läbimõõt ei ületa 1 mm; sünteestekstiilmaterjalidest ribad jms (näiteks tehisõled) laiusega kuni 5 mm |
275 000 |
Keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või mitte, või ketramine. |
54.07 |
Riie sünteesfilamentlõngast, k.a riie rubriigi 54.04 materjalidest |
636 000 |
Kudumine. |
56.03 |
Mujal nimetamata lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
1 629 000 |
Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil |
5607.41 |
Sidumis- või pakkenöör polüetüleenist või polüpropüleenist |
813 000 |
Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil |
5607.49 |
Nöörid, paelad, köied ja trossid polüetüleenist või polüpropüleenist, põimitud või punutud või mitte, ning impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga või mitte (v.a sidumis- või pakkenöör) |
347 000 |
Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil |
5702.42 |
Telgedel kootud karusvaibad jm tekstiilpõrandakatted keemilistest tekstiilmaterjalidest (v.a tafting- ja flokeeritud vaibad), valmistoodetena (v.a „Kelem“, „Schumacks“, „Karamanie“ jms käsitelgedel kootud vaibad) |
187 000 m2 |
Kudumine või igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil |
5703.20 |
Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, nailonist või muust polüamiidkiust, valmistoodetena või mitte |
413 000 m2 |
Kudumine või igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil |
5704.90 |
Vildist vaibad ja muud viltpõrandakatted (v.a tafting- ja flokeetooted), valmistoodetena või mitte (v.a vaibad plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2) |
1 830 000 |
Kudumine või igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil |
59.03 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast) |
209 000 |
Kudumine või pealistamine, lamineerimine või metalliseerimine, millega igal juhul kaasneb vähemalt kaks muud peamist ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine), mis annavad päritolustaatuse, kui sellega antakse tootele vähemalt 52,5 % lisaväärtust võrreldes toote tehinguväärtuse või tehasehinnaga. |
5904.10 |
Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata |
61 000 m2 |
Kudumine või pealistamine, lamineerimine või metalliseerimine, millega igal juhul kaasneb vähemalt kaks muud peamist ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine), mis annavad päritolustaatuse, kui sellega antakse tootele vähemalt 52,5 % lisaväärtust võrreldes toote tehasehinnaga |
5910.00 |
Tekstiilmaterjalist rihmamaterjal ülekanderihmade või konveierilintide jaoks, plastiga immutatud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte, metalli või muu materjaliga tugevdatud või mitte |
298 000 |
Valmistamine lõngast või rubriiki 63.10 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest Kudumine või pealistamine, lamineerimine või metalliseerimine, millega igal juhul kaasneb vähemalt kaks muud peamist ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine), mis annavad päritolustaatuse, kui sellega antakse tootele vähemalt 52,5 % lisaväärtust võrreldes toote tehasehinnaga |
59.11 |
Grupi 59 märkuses 7 määratletud tehnilise otstarbega tekstiiltooted |
160 000 |
Valmistamine lõngast või rubriiki 63.10 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest; kudumine või pealistamine, lamineerimine või metalliseerimine, millega igal juhul kaasneb vähemalt kaks muud peamist ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine), mis annavad päritolustaatuse, kui sellega antakse tootele vähemalt 52,5 % lisaväärtust võrreldes toote tehasehinnaga |
6302.21 |
Puuvillane trükitud voodipesu, v.a silmkoeline või heegeldatud |
176 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus või igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil, millega kaasneb lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine) |
6302.31 |
Puuvillane (v.a trükitud) voodipesu, v.a silmkoeline või heegeldatud |
216 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus; igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil, millega kaasneb lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine), või lõpptöötlus, millele eelneb trükkimine |
6302.91 |
Puuvillased vannilinad, käterätikud ning köögirätikud (v.a froteerätikuriidest või samalaadsest froteeriidest), põrandalapid, poleerimislapid, nõudepesulapid ja tolmulapid |
20 000 |
Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine); kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus või lõpptöötlus, millele eelneb trükkimine |
Tabel C.4
Euroopa Liidust Kanadasse eksporditavate rõivaste aastakvoodid
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Euroopa Liidust Kanadasse suunatud ekspordi aastakvoot (tooteühikutes, kui ei ole märgitud teisiti) |
Piisav tootmine (5) |
6105.10 |
Puuvillased meeste ja poiste päevasärgid, silmkoelised või heegeldatud (v.a öösärgid, T-särgid, särgikud jm alussärgid) |
46 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
61.06 |
Naiste ja tüdrukute pluusid, särgid ja särkpluusid, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid jm alussärgid) |
126 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
61.09 |
T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, silmkoelised või heegeldatud |
722 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
61.10 |
Kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a vateeritud vestid) |
537 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus või lõikekohane kudumine toodete korral, mille puhul kokkuõmblemine või muul viisil ühendamine ei ole vajalik. |
61.14 |
Mujal nimetamata muud rõivad, silmkoelised või heegeldatud |
58 000 kilogrammi |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus või lõikekohane kudumine toodete korral, mille puhul kokkuõmblemine või muul viisil ühendamine ei ole vajalik. |
61.15 |
Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukktooted, sh tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) ja kamassid (jalatsipealsed), silmkoelised või heegeldatud (v.a väikelastele) |
1 691 000 paari |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus või lõikekohane kudumine toodete korral, mille puhul kokkuõmblemine või muul viisil ühendamine ei ole vajalik. |
6202.11 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, lambavillast või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
15 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
6202.93 |
Naiste ja tüdrukute anorakid, tuulejoped ja tuulepluusid jms, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised ja heegeldatud) |
16 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
6203.11 |
Meeste ja poiste ülikonnad, lamba- või muude loomade villast |
39 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
6203.12 -6203.49 |
Meeste ja poiste ülikonnad (v.a lambavillast ja muude loomade villast), komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a silmkoelised või heegeldatud ning supelrõivad) |
281 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
62.04 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a silmkoelised või heegeldatud ning supelrõivad) |
537 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
6205.20 |
Puuvillased meeste ja poiste päevasärgid, v.a silmkoelised või heegeldatud |
182 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
62.10 |
Rubriikide 56.02 , 56.03 , 59.03 , 59.06 ja 59.07 kangast valmistatud rõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ning väikelaste rõivad) |
19 000 |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
62.11 |
Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid ning muud rõivad, mujal nimetamata (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
85 000 kilogrammi |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
62.12 |
Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, mis tahes tekstiilmaterjalist, elastsed või mitte, sh silmkoelised ja heegeldatud (v.a vööd ja korseletid, mis on valmistatud üleni kummist) |
26 000 tosinat |
Kangast väljalõikamine ja lõpptöötlus. |
Tabelid C.1, C.2, C.3 ja C.4 – Kvootide suurendamise tingimused
1. |
Kui tabelites C.1, C.2, C.3 ja C.4 loetletud toodetele määratud päritolukvoodist kasutatakse ühe aasta jooksul rohkem kui 80 %, suurendatakse kvooti järgmisel kalendriaastal. Kvooti suurendatakse 3 % võrra selle toote päritolukvoodi mahust eelmisel kalendriaastal. Kvoodi suurendamise sätet kohaldatakse esimest korda, kui käesoleva lepingu jõustumisest on möödunud esimene täielik kalendriaasta. Aastaseid päritolukvoote võib suurendada kuni kümne aasta jooksul. |
2. |
Suurendatud päritolukvooti hakatakse rakendama järgmise kalendriaasta esimeses kvartalis. Importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist kirjalikult, kui on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimus, ning teatab, kui palju päritolukvooti suurendatakse ning kuupäeva, mil suurem kvoot kehtima hakkab. Lepinguosalised tagavad, et suurendatud päritolukvoot ning selle kehtima hakkamise kuupäev on üldsusele kättesaadavad. |
Tabelid C.1, C.2, C.3 ja C.4 – Kvootide läbivaatamise tingimus
Ühe lepinguosalise taotlusel kohtuvad lepinguosalised, et vaadata läbi kvoodiga hõlmatud toodete loetelu ning kvootide suurus vastavalt arengutele asjaomastel turgudel ja sektorites. Lepinguosalised võivad teha kaubavahetuskomiteele ettepanekuid läbivaatamise kohta.
D jagu — Sõidukid
Tabel D.1
Kanadast Euroopa Liitu eksporditavate sõidukite aastakvoodid
Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon |
Toote kirjeldus |
Piisav tootmine |
Kanadast Euroopa Liitu suunatud ekspordi aastakvoot (tooteühikutes) |
||||
8703.21 |
Muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid: silindrite töömahuga kuni 1 000 cm3 |
Tootmine, mille puhul kõigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa:
|
100 000 |
||||
8703.22 |
Muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid: silindrite töömahuga üle 1 000 cm3, kuid mitte üle 1 500 cm3 |
||||||
8703.23 |
Muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid: silindrite töömahuga üle 1 500 cm3, kuid mitte üle 3 000 cm3 |
||||||
8703.24 |
Muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid: silindrite töömahuga üle 3 000 cm3 |
||||||
8703.31 |
Muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid: silindrite töömahuga kuni 1 500 cm3 |
||||||
8703.32 |
Muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid: silindrite töömahuga üle 1 500 cm3, kuid mitte üle 2 500 cm3 |
||||||
8703.33 |
Muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid: silindrite töömahuga üle 2 500 cm3 |
||||||
8703.90 |
Muud |
Märkus 1
Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kohaldavad kumulatsiooni Ameerika Ühendriikidega vastavalt järgmistele sätetele:
Kui iga lepinguosalise ja Ameerika Ühendriikide vahel on olemas kehtiv vabakaubandusleping, mis on kooskõlas lepinguosaliste WTO kohustustega ja lepinguosalised on kõikides kohaldatavates tingimustes kokku leppinud, käsitatakse kõiki harmoneeritud süsteemi gruppidesse 84, 85, 87 ja 94 kuuluvaid Ameerika Ühendriikidest pärit materjale, mida on Kanadas või Euroopa Liidus alamrubriikide 8703.21 – 8703.90 toodete tootmisel kasutatud, päritolustaatusega toodetena. Ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisi läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle, hõlmavad kohaldavaid tingimusi käsitlevad arutelud konsultatsioone, et tagada vajaduse korral kooskõla Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel kokku lepitud arvutusmeetodi ning käesolevas lepingus grupi 87 toodete puhul kasutatava meetodi vahel.
Vastavalt sellele kaotab tabel D.1 kehtivuse, kui sellise kumulatsiooni jõustumisest on möödunud üks aasta.
Teade kumulatsiooni kohaldamise ja märkuse 1 kustutamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Läbivaatamise tingimused
Kui seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ei ole kumulatsioon Ameerika Ühendriikidega jõustunud, saavad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotlusel kokku, et kõnealused tingimused läbi vaadata.
Alternatiivsed tootepõhised päritolureeglid rubriigi 87.02 toodetele
Kanadast Euroopa Liitu eksporditavate rubriigi 87.02 toodete suhtes kohaldatakse alternatiivina 5. lisas esitatud päritolureeglile järgmist päritolureeglit:
|
muutus mis tahes muust rubriigist, välja arvatud rubriikidest 87.06 – 87.08, või |
|
muutus samas rubriigis või rubriikidest 87.06 – 87.08 hoolimata sellest, kas toimub muutus ka mis tahes muust rubriigist, tingimusel et käesoleva rubriigi või rubriikide 87.06 – 87.08 päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehinguväärtusest või tehasehinnast. |
Seda päritolureeglit kohaldatakse alates 1. augustist 2014, kui läbirääkimised lõpetati, Kanadas asuvatele äriühingutele ning nende õigusjärglastele, kes toodavad Kanadas rubriigi 87.02 tooteid.
Märkus 2
Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kohaldavad kumulatsiooni Ameerika Ühendriikidega vastavalt järgmistele sätetele:
Kui iga lepinguosalise ja Ameerika Ühendriikide vahel on olemas kehtiv vabakaubandusleping, mis on kooskõlas lepinguosaliste WTO kohustustega ja lepinguosalised on kõikides kohaldatavates tingimustes kokku leppinud, käsitatakse kõiki harmoneeritud süsteemi gruppidesse 84, 85, 87 ja 94 kuuluvaid Ameerika Ühendriikidest pärit materjale, mida on Kanadas või Euroopa Liidus rubriigi 87.02 toodete tootmisel kasutatud, päritolustaatusega toodetena.
Vastavalt sellele kaotavad rubriigi 87.02 toodete alternatiivsed tootepõhised päritolureeglid kehtivuse, kui sellise kumulatsiooni jõustumisest on möödunud üks aasta.
Teade kumulatsiooni kohaldamise ja märkuse 2 kustutamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
(1) Tooted, mille suhtes kohaldatakse tabelit A.1, peavad sisaldama vähemalt 65 % netokaalust lisatud roo- või peedisuhkrut, mis kuulub alamrubriikidesse 17.01.91–1701.99. Kogu roo- või peedisuhkur peab olema rafineeritud Kanadas.
(2) Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse tabelit A.1, peetakse käesolevas veerus osutatud piisavaks tootmiseks tootmist, mis on artiklis 7 sätestatud ebapiisavast tootmisest ulatuslikum.
(3) Alamrubriigi 0304.83 toodete päritolureeglis peetakse tootmiseks tootmist, mis on artiklis 7 sätestatud ebapiisavast tootmisest ulatuslikum.
(4) Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse tabelit C.2, peetakse käesolevas veerus osutatud piisavaks tootmiseks tootmist, mis on artiklis 7 sätestatud ebapiisavast tootmisest ulatuslikum.
(5) Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse tabelit C.4, peetakse käesolevas veerus osutatud piisavaks tootmiseks tootmist, mis on artiklis 7 sätestatud ebapiisavast tootmisest ulatuslikum.
6. LISA
ÜHISDEKLARATSIOON TEKSTIILITOODETE JA RÕIVASTE PÄRITOLUREEGLITE KOHTA
1. |
Käesolevas lepingus põhineb tekstiilitoodete ja rõivaste kaubandus lepinguosaliste vahel põhimõttel, et kahekordne töötlemine annab päritolustaatuse, nagu on selgitatud päritolureeglite ja päritolumenetluste protokolli 5. lisas (Tootepõhised päritolureeglid). |
2. |
Sellele vaatamata lepivad lepinguosalised kokku, et mitmetel põhjustel, sealhulgas ELi tootjatele negatiivse kumulatiivse mõju puudumisel, teevad nad erandi lõikest 1 ning annavad tekstiilitoodetele ja rõivastele piiratud vastastikused päritolukvoodid. Need päritolukvoodid on koguselised ning eraldatud tooteliikidele, ning selles peetakse teatavate ja selgelt määratletud tootekategooriate puhul värvimist samaväärseks trükkimisega. |
3. |
Lepinguosalised kinnitavad, et nende erandlike päritolukvootide kohaldamisel järgitakse rangelt protokolli päritolureeglite ja päritolumenetluste kohta. |
7. LISA
ÜHISDEKLARATSIOONID ANDORRA VÜRSTIRIIGI JA SAN MARINO VABARIGI KOHTA
ÜHISDEKLARATSIOON ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA
1. |
Andorra Vürstiriigist pärinevaid tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 käsitab Kanada käesoleva lepingu tähenduses Euroopa Liidust pärinevate toodetena, tingimusel, et nõukogu 26. novembri 1990. aasta otsusega 90/680/EMÜ (kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel) loodud tolliliit on endiselt jõus. |
2. |
Protokolli päritolureeglite ja päritolumenetluste kohta kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva ühisdeklaratsiooni lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks. |
ÜHISDEKLARATSIOON SAN MARINO VABARIIGI KOHTA
1. |
San Mario Vabariigist pärinevaid tooteid käsitab Kanada käesoleva lepingu tähenduses Euroopa Liidust pärinevate toodetena, tingimusel, et need tooted on hõlmatud 16. detsembril 1991 Brüsselis sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise koostöö ja tolliliidu lepinguga ning et viimane on endiselt jõus. |
2. |
Protokolli päritolureeglite ja päritolumenetluste kohta kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva ühisdeklaratsiooni lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks. |
Vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse aktsepteerimise protokoll
Artikkel 1
Mõisted
Kui ei ole sätestatud teisiti, kehtivad käesoleva protokolli suhtes tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas esitatud mõisted. Käesoleva protokolli suhtes ei kehti siiski ISO/IEC juhendi 2 kuuenda väljaande „Standardimine ja sellega seotud tegevus: Üldmõisted ja määratlused“ (1991) mõisted. Lisaks kehtivad järgmised mõisted:
„akrediteerimine“ – kolmanda isiku poolt tehtav vastavushindamisasutuse atesteerimine, mis ametlikult tõendab tema pädevust täita kindlaksmääratud vastavushindamisülesandeid;
„akrediteerimisasutus“ – volitatud asutus, kes tegeleb akrediteerimisega; (1)
„atesteerimine“ – pärast kontrolli tehtud otsuse põhjal kinnituse väljastamine selle kohta, et teatavate tehniliste nõuete täitmine on tõendatud;
„Kanada tehniline norm“ – Kanada või tema ühe või mitme provintsi või territooriumi tehniline norm;
„vastavushindamine“ – protsess, millega määratakse kindlaks, kas tehniliste normide asjakohased nõuded on täidetud. Käesoleva protokolli tähenduses ei hõlma vastavushindamine akrediteerimist;
„vastavushindamisasutus“ – asutus, kes teeb vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;
„otsus nr 768/2008/EÜ“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ;
„Euroopa Liidu tehniline norm“ – Euroopa Liidu tehniline norm või liikmesriigi võetud mis tahes meede, millega kohaldatakse Euroopa Liidu direktiivi;
„ettevõttesisene asutus“ – vastavushindamisasutus, kes teeb vastavushindamistegevusi üksusele, mille osa ta on. Näiteks Euroopa Liidu ja ta liikmesriikide puhul peab akrediteeritud ettevõttesisene asutus vastama otsuse nr 768/2008/EÜ I lisa artikli R21 nõuetele või sellele järgneva õigusakti vastavatele nõuetele;
„õiguspärane eesmärk“ – tähendus on sama, mis tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklis 2.2;
„vastastikuse tunnustamise leping“ – Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise vastastikuse tunnustamise leping, mis sõlmiti Londonis 14. mail 1998;
„sõltumatu vastavushindamine“ – vastavushindamine, mida teeb isik või asutus, kes ei sõltu toodet pakkuvast isikust või organisatsioonist ega selle toote tarbijate huvidest;
„sõltumatu vastavushindamisasutus“ – vastavushindamisasutus, kes teeb sõltumatuid vastavushindamisi.
Artikkel 2
Kohaldamisala ja erandid
1. Käesolevat protokolli kohaldatakse 1. lisas loetletud kaubakategooriate suhtes, mille puhul lepinguosaline tunnustab valitsusväliseid asutusi, kes hindavad kaupade vastavust selle lepinguosalise tehnilistele normidele.
2. Kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised konsultatsioone, et laiendada käesoleva protokolli kohaldamisala 1. lisa muutmise teel ja hõlmata täiendavaid kaubakategooriaid, mille puhul lepinguosaline on tunnustanud valitsusväliseid asutusi, kes hindavad nende kaupade vastavust selle lepinguosalise tehnilistele normidele, vabakaubanduslepingu jõustumise ajal või enne seda. Eelistatud täiendavad kaubakategooriad on esitatud 2. lisas.
3. Lepinguosalised suhtuvad positiivselt käesoleva protokolli kohaldamisse täiendavate kaubakategooriate suhtes, mille suhtes võidakse rakendada sõltumatut vastavushindamist tunnustatud valitsusväliste asutuste poolt vastavalt tehnilistele normidele, mis lepinguosaline on vastu võtnud pärast käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva. Selleks teatab lepinguosaline viivitamata kirjalikult teisele lepinguosalisele igast asjaomasest tehnilisest normist, mis on vastu võetud pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kui teine lepinguosaline väljendab huvi uue kaubakategooria lisamise vastu 1. lisasse, kuid teavitav lepinguosaline sellega ei nõustu, esitab viimane teisele lepinguosalisele vastava taotluse korral põhjendused, mis õigustavad tema keeldumist protokolli kohaldamisala laiendamisest.
4. Kui lepinguosalised otsustavad vastavalt lõigetele 2 või 3 lisada 1. lisasse täiendavaid kaubakategooriaid, taotlevad nad kaubavahetuskomiteelt artikli 18 punkti c kohaselt soovituste tegemist laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele, et muuta 1. lisa.
5. Käesolevat protokolli kohaldamisalasse ei kuulu:
a) |
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisale; |
b) |
ostuspetsifikatsioonid, mille valitsusasutus on koostanud oma tootmis- või tarbimisnõuete kohta; |
c) |
tegevused, mida valitsusväline asutus teeb turujärelevalve- või täitevasutuse nimel, et teostada turustamisjärgset järelevalvet ja õiguskaitset, v.a artiklis 11 sätestatud juhul; |
d) |
olukord, kus lepinguosaline on delegeerinud ühele valitsusvälisele asutusele ainuõiguse hinnata kaupade vastavust selle lepinguosalise tehnilistele normidele; |
e) |
põllumajandustooted; |
f) |
lennuohutuse hindamine, sõltumata sellest, kas see kuulub Prahas 6. mail 2009. aastal Euroopa Ühenduse ja Kanada vahel sõlmitud tsiviillennundusohutuse lepingu kohaldamisalasse, ning |
g) |
laevade, v.a väikelaevade kohustuslik kontroll ja sertifitseerimine. |
6. Käesolevas protokollis ei nõuta, et lepinguosaline tunnustaks või aktsepteeriks asjaolu, et teise lepinguosalise tehnilised normid on tema omadega samaväärsed.
7. Käesolev protokoll ei piira lepinguosalise võimet vastavushindamismenetlusi ette valmistada, vastu võtta, rakendada või muuta kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 5.
8. Käesolev protokoll ei mõjuta ega muuda lepinguosalise territooriumil kehtivaid seadusi ega kohustusi, mis käsitlevad tsiviilvastutust.
Artikkel 3
Vastavushindamisasutuste tunnustamine
1. Kanada tunnustab Euroopa Liidus asuvat vastavushindamisasutust kui asutust, mis on pädev hindama vastavust Kanada spetsiifilistele tehnilistele normidele sama rangetel tingimustel kui Kanadas asuvatele vastavushindamisasutustele kehtivad tingimused ning eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:
a) |
Kanada poolt tunnustatud akrediteerimisasutus on vastavushindamisasutuse akrediteerinud asutusena, kes on pädev hindama vastavust Kanada spetsiifilistele tehnilistele normidele, või |
b) |
|
2. Euroopa Liit tunnustab Kanadas asuvat sõltumatut vastavushindamisasutust asutusena, mis on pädev hindama vastavust Euroopa Liidu spetsiifilistele tehnilistele normidele sama rangetel tingimustel kui Euroopa Liidus asuvatele sõltumatutele vastavushindamisasutustele kehtivad tingimused ning eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:
a) |
|
b) |
|
3. Kumbki lepinguosaline haldab ja avaldab tunnustatud vastavushindamisasutuste loetelu, mis sisaldab iga asutuse tunnustamise ulatust. Euroopa Liit annab igale Kanadas asuvale ja käesoleva protokolli alusel tunnustatud vastavushindamisasutusele tunnusnumbri ning loetleb need vastavushindamisasutused Euroopa Liidu teabesüsteemis NANDO (uue lähenemisviisi alusel teavitatud ja määratud organisatsioonid) või selle järglassüsteemis.
Artikkel 4
Vastavushindamisasutuste akrediteerimine
Lepinguosalised tunnistavad, et vastavushindamisasutus peaks taotlema akrediteerimist akrediteerimisasutuselt, mis asub samal territooriumil, kus vastavushindamisasutus, tingimusel et kõnealune akrediteerimisasutus on artikli 12 või 15 kohaselt tunnustatud kui asutus, mis suudab pakkuda vastavushindamisasutuse taotletavat spetsiifilist akrediteerimist. Kui lepinguosalise territooriumil ei ole ühtki artikli 12 või 15 kohaselt tunnustatud akrediteerimisasutust, mis suudaks pakkuda selle lepinguosalise territooriumil asuva vastavushindamisasutuse taotletavat spetsiifilist akrediteerimist, siis:
a) |
võtab kumbki lepinguosaline tema käsutuses olevad mõistlikud meetmed tagamaks, et tema territooriumil asuvad akrediteerimisasutused akrediteerivad teise lepinguosalise territooriumil asuvaid vastavushindamisasutusi tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui tema territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste suhtes kehtivad tingimused; |
b) |
lepinguosaline ei võta ega jäta kehtima meetmeid, mis piiravad tema territooriumil asuvate akrediteerimisasutuste võimet akrediteerida või heidutavad neid akrediteerimisasutusi akrediteerimast teise lepinguosalise territooriumil asuvaid vastavushindamisasutusi tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui tunnustava lepinguosalise territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste akrediteerimise tingimused; |
c) |
lepinguosaline ei võta ega jäta kehtima meetmeid, mis kohustavad või kutsuvad üles tema territooriumil asuvaid akrediteerimisasutusi kehtestama teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste akrediteerimiseks tingimusi, mis on vähem soodsad kui need, mis kehtivad tema territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste akrediteerimise suhtes. |
Artikkel 5
Vastavushindamisasutuste määramine
1. Lepinguosaline määrab vastavushindamisasutuse, teatades sellest teise lepinguosalise kontaktpunktile ja saates sellele kontaktpunktile 3. lisas esitatud teabe. Euroopa Liit lubab Kanadal kasutada selleks Euroopa Liidu elektroonilist teavitamisvahendit.
2. Kanada määrab üksnes vastavushindamisasutuse, mis vastab järgmistele tingimustele, ja võtab mõistlikud meetmed, et tagada jätkuv vastavus neile tingimustele:
a) |
vastavushindamisasutus vastab otsuse 768/2008/EÜ I lisa artiklis R17 esitatud nõuetele või sellele otsusele järgnevates õigusaktides esitatud vastavatele nõuetele, v.a asjaolu, et asutamist siseriikliku õiguse alusel loetakse käesoleva protokolli tähenduses asutamiseks Kanada õiguse alusel; ning |
b) |
|
3. Lepinguosalised loevad otsuse 768/2008/EÜ I lisa artikli R17 asjakohased nõuded täidetuks, kui vastavushindamisasutus on akrediteeritud ükskõik kumma lõike 2 punktis b kirjeldatud korra kohaselt ning kui akrediteerimisasutus nõuab akrediteerimise tingimusena, et vastavushindamisasutus vastaks otsuse 768/2008/EÜ I lisa artiklis R17 esitatud nõuetega samaväärsetele nõuetele või sellele otsusele järgnevate õigusaktide vastavatele nõuetele.
4. Kui Euroopa Liidul on kavas otsuse 768/2008/EÜ I lisa artiklis R17 sätestatud nõuded läbi vaadata, konsulteerib ta Kanadaga läbivaatamise protsessi varaseimas etapis ja kogu protsessi vältel, et tagada Kanada territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste jätkuv vastavus mis tahes muudetud nõuetele mitte vähem soodsatel tingimustel kui Euroopa Liidu territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste puhul.
5. Euroopa Liidu liikmesriik määrab üksnes vastavushindamisasutuse, mis vastab järgmistele tingimustele, ja võtab mõistlikud meetmed, et tagada jätkuv vastavus neile tingimustele:
a) |
vastavushindamisasutus asub liikmesriigi territooriumil ning |
b) |
|
6. Lepinguosaline võib keelduda tunnustamast vastavushindamisasutust, mis ei vasta lõike 2 või 5 tingimustele.
Artikkel 6
Vastuväited vastavushindamisasutuste määramisele
1. Lepinguosaline võib esitada vastuväiteid vastavushindamisasutuse määramise suhtes 30 päeva jooksul alates teise lepinguosalise artikli 5 lõike 1 kohasest teatamisest, kui:
a) |
vastavushindamisasutuse määranud lepinguosaline ei ole esitanud 3. lisas kirjeldatud teavet või |
b) |
lepinguosalisel on alust uskuda, et määratud vastavushindamisasutus ei vasta artikli 5 lõike 2 või 5 tingimustele. |
2. Kui sellele järgneb teabe edastamine teise lepinguosalise poolt, võib lepinguosaline esitada vastuväiteid 30 päeva jooksul alates selle teabe kättesaamisest, kui teave on endiselt ebapiisav tõendamaks, et vastavushindamisasutus vastab artikli 5 lõike 2 või 5 tingimustele.
Artikkel 7
Vastavushindamisasutuste määramise vaidlustamine
1. Lepinguosaline, kes on vastavushindamisasutust käesoleva protokolli alusel tunnustanud, võib selle vastavushindamisasutuse pädevuse vaidlustada, kui:
a) |
vastavushindamisasutuse määranud lepinguosaline ei ole võtnud artikli 11 lõikes 3 nõutud meetmeid pärast seda, kui teine lepinguosaline on teatanud sellise toote mittevastavusest kohaldatavatele tehnilistele normidele, mille asjaomane vastavushindamisasutus on hinnanud neile tehnilistele normidele vastavaks, või |
b) |
lepinguosalisel on alust uskuda, et asjaomase vastavushindamisasutuse vastavushindamise tulemused ei anna piisavat kindlust, et nimetatud asutuse poolt asjaomastele tehnilistele normidele vastavaks hinnatud tooted on tegelikult nende tehniliste normidega vastavuses. |
2. Lepinguosaline, kes vaidlustab tunnustatud vastavushindamisasutuse pädevuse käesoleva protokolli alusel, teatab sellest viivitamata vaidlusaluse vastavushindamisasutuse määranud lepinguosalisele ja esitab vaidlustamise põhjused.
3. Lepinguosaline,
a) |
kes on vaidlustanud tunnustatud vastavushindamisasutuse pädevuse käesoleva protokolli alusel ning |
b) |
kellel on piisavat alust uskuda, et tooted, mida see vastavushindamisasutus on hinnanud kohaldatavate tehniliste normidega vastavuses olevateks, ei pruugi olla tehniliste normidega vastavuses, |
võib keelduda aktsepteerimast selle vastavushindamisasutuse vastavushindamise tulemusi kuni vaidlus on lahendatud või kuni tunnustav lepinguosaline on lõpetanud vastavushindamisasutuse tunnustamise lõike 5 kohaselt.
4. Lepinguosalised teevad koostööd ja mõistlikke jõupingutusi vaidluse kiireks lahendamiseks.
5. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib tunnustav lepinguosaline lõpetada vaidlustatud pädevusega vastavushindamisasutuse tunnustamise, kui:
a) |
lepinguosalised lahendavad vaidluse järeldusega, et tunnustava lepinguosalise väljendatud mure vastavushindamisasutuse pädevuse üle on põhjendatud; |
b) |
vastavushindamisasutuse määranud lepinguosaline ei suutnud viia lõpule artikli 11 lõikes 3 nõutud meetmeid 60 päeva jooksul pärast teatamist lõike 1 punkti a kohaselt või |
c) |
tunnustav lepinguosaline tõendab objektiivselt teisele lepinguosalisele, et asjaomase vastavushindamisasutuse vastavushindamise tulemused ei anna piisavat kindlust, et selle asutuse poolt asjaomastele tehnilistele normidele vastavaks hinnatud tooted on tegelikult nende tehniliste normidega vastavuses, ning |
d) |
vaidlust ei ole lahendatud 120 päeva jooksul pärast seda, kui vastavushindamisasutuse määranud lepinguosalist on lõike 1 kohaselt vaidlustamisest teavitatud. |
Artikkel 8
Vastavushindamisasutuste määramise tühistamine
1. Lepinguosaline tühistab enda määratud vastavushindamisasutuse määramise või muudab selle ulatust, kui talle saab teatavaks, et:
a) |
vastavushindamisasutuse akrediteerimise ulatust on vähendatud; |
b) |
vastavushindamisasutuse akrediteerimine aegub; |
c) |
vastavushindamisasutus ei vasta enam artikli 5 lõikes 2 või 5 esitatud muudele tingimustele või |
d) |
vastavushindamisasutuse ei soovi enam või ei ole muul viisil pädev või suuteline hindama vastavust enda määramisele vastavas ulatuses. |
2. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult määramise tühistamisest või selle ulatuse muutmisest lõike 1 alusel.
3. Kui lepinguosaline tühistab vastavushindamisasutuse määramise või muudab selle ulatust probleemide tõttu seoses vastavushindamisasutuse pädevusega või artiklis 5 sätestatud nõuete ja kohustuste jätkuva täitmisega, teatab ta oma otsuse põhjustest teisele lepinguosalisele kirjalikult.
4. Teist lepinguosalist teavitades esitab lepinguosaline kuupäeva, mille seisuga võivad tema hinnangul kõnealuse vastavushindamisasutuse suhtes kehtida lõikes 1 või 3 loetletud tingimused või probleemid.
5. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 5 kohaldamist, võib tunnustav lepinguosaline viivitamata lõpetada vastavushindamisasutuse pädevana tunnustamise, kui:
a) |
vastavushindamisasutuse akrediteerimine aegub; |
b) |
vastavushindamisasutus tühistab vabatahtlikult oma tunnustamise; |
c) |
vastavushindamisasutuse määramine tühistatakse käesoleva artikli kohaselt; |
d) |
vastavushindamisasutus ei asu enam teise lepinguosalise territooriumil või |
e) |
tunnustav lepinguosaline lõpetab selle akrediteerimisasutuse tunnustamise, kes akrediteeris vastavushindamisasutuse artikli 13 või 14 kohaselt. |
Artikkel 9
Tunnustatud vastavushindamisasutuste tehtud vastavushindamise tulemuste aktsepteerimine
1. Lepinguosaline aktsepteerib teise lepinguosalise territooriumil asuvate selliste vastavushindamisasutuste tehtud vastavushindamiste tulemusi, keda ta tunnustab artikli 3 kohaselt tingimustel, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mis kehtivad tema enda territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste tehtud vastavushindamiste tulemuste suhtes. Lepinguosaline aktsepteerib neid tulemusi sõltumata tarnija või tootja rahvusest või riikkondsusest ja asukohast või vastavushindamisele kuuluva toote päritoluriigist.
2. Kui lepinguosaline on lõpetanud teise lepinguosalise territooriumil asuva vastavushindamisasutuse tunnustamise, võib ta lõpetada selle vastavushindamisasutuse tehtud vastavushindamiste tulemuste aktsepteerimise alates kuupäevast, mil ta lõpetas selle vastavushindamisasutuse tunnustamise. Välja arvatud juhul, kui lepinguosalisel on alust uskuda, et teise lepinguosalise territooriumil asuv vastavushindamisasutus ei olnud pädev hindama toodete vastavust lepinguosalise tehnilistele normidele enne kuupäeva, mil lepinguosaline lõpetas selle vastavushindamisasutuse tunnustamise, jätkab lepinguosaline selle vastavushindamisasutuse selliste vastavushindamiste tulemuste aktsepteerimist, mis on tehtud enne kuupäeva, mil lepinguosaline lõpetas selle vastavushindamisasutuse tunnustamise, ehkki tooted võivad olla lastud lepinguosalise turule pärast kõnealust kuupäeva.
Artikkel 10
Kanadas asuvate ettevõttesiseste asutuste tehtud vastavushindamise tulemuste aktsepteerimine
1. Euroopa Liit aktsepteerib Kanadas asuva akrediteeritud ettevõttesisese asutuse tehtud vastavushindamise tulemusi tingimustel, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mis kehtivad Euroopa Liidu ühe liikmesriigi territooriumil asuva akrediteeritud ettevõttesisese asutuse tehtud vastavushindamise tulemuste suhtes, tingimusel et:
a) |
Euroopa Liidu ühe liikmesriigi poolt määratud akrediteerimisasutus on Kanadas asuva ettevõttesisese asutuse akrediteerinud kui asutuse, kes on pädev hindama vastavust asjaomastele tehnilistele normidele, või |
b) |
artikli 12 või 15 kohaselt tunnustatud akrediteerimisasutus on Kanadas asuva ettevõttesisese asutuse akrediteerinud kui asutuse, kes on pädev hindama vastavust asjaomastele tehnilistele normidele. |
2. Kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval puudub Kanadal vastavushindamismenetlus, mis reguleeriks ettevõttesiseste asutuste tehtavaid vastavushindamisi, ja kui pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva kavatse Kanada koostada vastavushindamismenetlused, mis reguleeriksid ettevõttesiseste asutuste tehtavaid vastavushindamisi, konsulteerib Kanada Euroopa Liiduga eeskirjade koostamise protsessi varaseimas etapis ja kogu selle protsessi vältel, eesmärgiga tagada, et Euroopa Liidus asuvad ettevõttesisesed asutused suudaksid vastata neis menetlustes sätestatud nõuetele sama soodsatel tingimustel kui Kanadas asuvad ettevõttesisesed asutused.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tulemusi aktsepteeritakse sõltumata selle toote päritoluriigist, millele vastavushindamine tehti.
Artikkel 11
Turujärelevalve, täitmise tagamine ja kaitsemeetmed
1. Kui tegemist ei ole tolliprotseduuridega, tagab lepinguosaline, et turujärelevalve- või täitevasutuste toimingud teise lepinguosalise territooriumil asuva tunnustatud vastavushindamisasutuse või artikli 10 tingimustele vastava ettevõttesisese asutuse hinnatud toodete inspekteerimiseks või asjakohastele tehnilistele normidele vastavuse kontrollimiseks tehakse tingimustel, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mis kehtivad tunnustava lepinguosalise territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste poolt hinnatud toodete suhtes. Lepinguosalised teevad nimetatud toimingutes vastavalt vajadusele koostööd.
2. Kui toote turule laskmine või kasutamine võib seada ohtu õiguspärase eesmärgi saavutamise, võib lepinguosaline võtta või säilitada selle toote suhtes meetmeid, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva lepinguga. Nimetatud meetmed võivad hõlmata toote turult kõrvaldamist, selle turule laskmise või kasutamise keelustamist või selle liikumise piiramist turul. Lepinguosaline, kes võtab või säilitab selliseid meetmeid, teatab sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ning esitab teise lepinguosalise nõudmisel põhjused nende meetmete võtmiseks või säilitamiseks.
3. Kui lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt tõendavate dokumentidega varustatud kirjaliku kaebuse selle kohta, et lepinguosalise määratud vastavushindamisasutuse poolt hinnatud tooted ei vasta asjakohastele tehnilistele normidele, teeb ta järgmist:
a) |
taotleb vajaduse korral viivitamata lisateavet määratud vastavushindamisasutuselt, selle akrediteerimisasutuselt ning asjaomastelt ettevõtjatelt; |
b) |
vaatab kaebuse läbi ning |
c) |
esitab teisele lepinguosalisele kaebuse kohta kirjaliku vastuse. |
4. Lepinguosaline võib võtta lõikes 3 nimetatud meetmeid akrediteerimisasutuse kaudu.
Artikkel 12
Akrediteerimisasutuste tunnustamine
1. Lepinguosaline (edaspidi „tunnustav lepinguosaline“) võib lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud korras tunnustada teise lepinguosalise (edaspidi „määrav lepinguosaline“) territooriumil asuva akrediteerimisasutuse pädevust akrediteerida omakorda vastavushindamisasutusi, mis on pädevad hindama vastavust tunnustava lepinguosalise asjakohastele tehnilistele normidele.
2. Määrav lepinguosaline võib nõuda, et teine lepinguosaline tunnustaks pädevana oma territooriumil asuvat akrediteerimisasutust, esitades tunnustavale lepinguosalisele teatise, mis sisaldab selle akrediteerimisasutuse (edaspidi „määratud akrediteerimisasutus“) kohta järgmist teavet:
a) |
nimi, aadress ja kontaktandmed; |
b) |
tõendid selle kohta, et ta on saanud oma volitused valitsuselt; |
c) |
teave selle kohta, kas ta tegutseb mittetulunduslikult ja mitte konkurentsi tingimustes; |
d) |
tõendid selle kohta, et ta ei sõltu enda hinnatavatest vastavushindamisasutustest ega kaubanduslikust survest, et tagada huvide konflikti puudumine vastavushindamisasutustega; |
e) |
tõendid selle kohta, et ta on üles ehitatud ja tegutseb nii, et kaitsta oma tegevuse objektiivsust ja erapooletust ning saadud teabe konfidentsiaalsust; |
f) |
tõendid selle kohta, et iga otsuse, mis käsitleb vastavushindamisasutuste pädevuse kinnitamist, võtab vastu muu pädev isik kui hindamise sooritaja; |
g) |
taotletava tunnustamise ulatus; |
h) |
tõendid selle kohta, et ta on pädev akrediteerima vastavushindamisasutusi taotletava tunnustamise ulatuses, koos viidetega asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele, samuti asjakohastele Euroopa või Kanada standarditele, tehnilistele normidele ja vastavushindamismenetlustele; |
i) |
tõendid tema sisemenetluste kohta, millega tagatakse tulemuslik haldamine ja asjakohane sisekontroll, kaasa arvatud kehtivad menetlused nende töötajate ülesannete, kohustuste ja volituste dokumenteerimiseks, kes võivad mõjutada hindamise kvaliteeti, ning pädevuskinnitus; |
j) |
tõendid tema käsutuses olevate pädevate töötajate arvu kohta, mis peaks olema piisav tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, ning akrediteerimisprotsessis osalevate töötajate töö ja pädevuse järelevalves kehtivate menetluste kohta; |
k) |
teave selle kohta, kas tema akrediteerimisulatus vastab määrava lepinguosalise territooriumil taotletud tunnustamisele; |
l) |
tõendid selle kohta, kas ta on kirjutanud alla rahvusvahelise laborite akrediteerimise koostööorganisatsiooni (ILAC) või rahvusvahelise akrediteerimisfoorumi (IAF) mitmepoolse tunnustamise lepingutele või muudele sellega seotud piirkondlikele tunnustamislepingutele, ning |
m) |
mis tahes muu teave, mis võib lepinguosaliste otsusel vajalikuks osutuda. |
3. Lepinguosalised tunnistavad, et nende vastavate standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste vahel võib olla erinevusi. Selliste erinevuste olemasolul võib tunnustav lepinguosaline püüda veenduda, et määratud akrediteerimisasutus on pädev akrediteerima vastavushindamisasutuste pädevust hinnata vastavust tunnustava lepinguosalise asjakohastele tehnilistele normidele. Tunnustav lepinguosaline võib seejuures tugineda alljärgnevale:
a) |
Euroopa ja Kanada akrediteerimissüsteemide vaheline koostöökokkulepe või sellise kokkuleppe puudumisel |
b) |
koostöökokkulepe määratud akrediteerimisasutuse ja tunnustava lepinguosalise poolt pädevaks tunnistatud akrediteerimisasutuse vahel. |
4. Lõike 2 alusel esitatud taotluse kohaselt ja kui lõikest 3 ei tulene teisiti, tunnustab lepinguosaline teise lepinguosalise territooriumil asuvat akrediteerimisasutust vähemalt sama soodsatel tingimustel kui need, mille alusel tunnustatakse tema enda territooriumil asuvaid akrediteerimisasutusi.
5. Tunnustav lepinguosaline vastab lõike 2 alusel esitatud taotlusele kirjalikult 60 päeva jooksul, teatades vastuses, et:
a) |
ta tunnustab määrava lepinguosalise akrediteerimisasutust pädevust akrediteerida vastavushindamisasutusi kavandatud ulatuses; |
b) |
ta tunnustab määrava lepinguosalise akrediteerimisasutuse pädevust akrediteerida vastavushindamisasutusi kavandatud ulatuses pärast vajalike õiguslike muudatuste tegemist. Selline vastus peab sisaldama selgitusi vajalike muudatuste kohta ja hinnangut muudatuste jõustumiseks vajaliku ajavahemiku kohta; |
c) |
määrav lepinguosaline ei suutnud esitada lõikes 2 kirjeldatud teavet. Sellises vastuses tuleb täpsustada, milline teave puudub; või |
d) |
ta ei tunnusta määratud akrediteerimisasutuse pädevust akrediteerida vastavushindamisasutusi kavandatud ulatuses. Selline väide peab olema objektiivselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning selles tuleb selgelt kirjeldada, millistel tingimustel tunnustus antaks. |
6. Kumbki lepinguosaline avaldab nende teise lepinguosalise akrediteerimisasutuste nimed, mida ta on tunnustanud, ja tehniliste normide ulatuse, millega seoses ta akrediteerimisasutust tunnustab.
Artikkel 13
Akrediteerimisasutuste tunnustamise lõpetamine
Kui lepinguosalise poolt artikli 12 kohaselt tunnustatud akrediteerimisasutus ei ole enam artikli 12 lõike 2 punktis l osutatud mitmepoolse või piirkondliku tunnustamislepingule või artikli 12 lõikes 3 kirjeldatud tüüpi koostöökokkuleppele allakirjutanu, võib tunnustav lepinguosaline lakata tunnustamast selle akrediteerimisasutuse või mis tahes vastavushindamisasutuse pädevust, keda on tunnustatud üksnes kõnealuse akrediteerimisasutuse poolt akrediteerimise tõttu.
Artikkel 14
Akrediteerimisasutuste tunnustamise vaidlustamine
1. Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, võib tunnustav lepinguosaline vaidlustada selle akrediteerimisasutuse pädevuse, keda ta on tunnustanud artikli 12 lõike 5 punkti a või b alusel, põhjendusega, et asjaomane akrediteerimisasutus ei ole enam pädev akrediteerima vastavushindamisasutuste pädevust hinnata vastavust tunnustava lepinguosalise asjakohastele tehnilistele normidele. Tunnustav lepinguosaline teatab vaidlustamisest viivitamata määravale lepinguosalisele ja esitab oma põhjendused objektiivsel ja ratsionaalsel viisil.
2. Lepinguosalised teevad koostööd ja mõistlikke jõupingutusi vaidluse kiireks lahendamiseks. Artikli 12 lõikes 3 nimetatud koostöökokkuleppe olemasolul tagavad lepinguosalised, et artikli 12 lõikes 3 osutatud Euroopa ja Kanada akrediteerimissüsteemid või -asutused püüavad lepinguosaliste nimel vaidluse lahendada.
3. Tunnustav lepinguosaline võib lakata tunnustamast määratud akrediteerimisasutust või mis tahes vastavushindamisasutust, kelle pädevus on vaidlustatud ja keda on tunnustatud üksnes kõnealuse akrediteerimisasutuse poolt akrediteerimise tõttu, kui:
a) |
lepinguosalised lahendavad vaidluse näiteks Euroopa ja Kanada akrediteerimissüsteemide kaudu järeldusega, et tunnustava lepinguosalise väljendatud mure määratud akrediteerimisasutuse pädevuse üle on põhjendatud; või |
b) |
tunnustav lepinguosaline tõendab teisele lepinguosalisele objektiivsel viisil, et akrediteerimisulatus ei ole enam pädev akrediteerima vastavushindamisasutuste pädevust hinnata vastavust tunnustava lepinguosalise asjakohastele tehnilistele normidele, ning |
c) |
vaidlust ei ole lahendatud 120 päeva jooksul pärast seda, kui määravale lepinguosalisele on vaidlustamisest teatatud. |
Artikkel 15
Akrediteerimisasutuste tunnustamine telekommunikatsiooni ja elektromagnetilise ühilduvuse valdkonnas
Kui tehnilised normid on seotud telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete, infotehnoloogiaseadmete, raadiosides kasutatavate seadmete või elektromagnetilise ühilduvusega, siis alates käesoleva protokolli jõustumisest kuuluvad akrediteerimisasutuste hulka, keda tunnustab:
a) |
Kanada:
|
b) |
Euroopa Liit: Kanada Standardiamet (Standards Council of Canada) või selle õigusjärglane. |
Artikkel 16
Üleminek vastastikuse tunnustamise lepingult
Lepinguosalised nõustuvad, et vastavushindamisasutus, kes oli määratud vastastikuse tunnustamise lepingu alusel, on käesoleva protokolli järgi automaatselt tunnustatud vastavushindamisasutus alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast.
Artikkel 17
Teabevahetus
1. Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks kontaktpunktid, kes vastutavad teabevahetuse eest teise lepinguosalisega kõigis käesoleva protokolliga seotud küsimustes.
2. Kontaktpunktid võivad vahetada teavet e-posti või videokonverentsi vahendusel või muude kokkulepitud vahenditega.
Artikkel 18
Käesoleva protokolli haldamine
Käesoleva protokolli kohaldamisel kuuluvad artikli 26.2 lõike 1 punkti a (Komiteed) alusel loodud kaubavahetuskomitee ülesannete hulka:
a) |
käesoleva protokolli rakendamise haldamine; |
b) |
tegelemine mis tahes küsimustega, mida lepinguosaline võib protokolliga seoses tõstatada; |
c) |
käesoleva protokolli muutmist käsitlevate soovituste väljatöötamine laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele esitamiseks; |
d) |
muude meetmete võtmine, mis lepinguosaliste arvates aitaks neil käesolevat protokolli rakendada ning |
e) |
vajaduse korral aruandlus laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ühiskomiteele käesoleva protokolli rakendamise kohta. |
(1) Enamasti saab akrediteerimisasutus oma volitused valitsuselt.
1. LISA
TOODETE LOETELU
a) |
Elektri- ja elektroonikaseadmed, kaasa arvatud elektripaigaldised ja elektrilised kodumasinad ning nendega seotud komponendid; |
b) |
raadio- ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed; |
c) |
elektromagnetiline ühilduvus; |
d) |
mänguasjad; |
e) |
ehitustooted; |
f) |
masinad, kaasa arvatud osad, komponendid, kaasa arvatud ohutusseadised, vahetatavad seadmed ning masinate koostud; |
g) |
mõõteriistad; |
h) |
kuumaveekatlad, kaasa arvatud nendega seotud seadised; |
i) |
varustus, masinad, seadmed, seadised, juhtseadised, kaitsesüsteemid, ohutusseadised, kontroll- ja reguleerseadised ja nendega seotud mõõteriistad ning ennetus- ja tuvastussüsteemid plahvatusohtlikes keskkondades kasutamiseks; |
j) |
välitingimustes kasutatavad seadmed, mille puhul esineb müraemissioon ning |
k) |
väikelaevad, kaasa arvatud nende komponendid. |
2. LISA
PRIORITEETSED KAUBAKATEGOORIAD 1. LISASSE KAASAMISEKS ARTIKLI 2 LÕIKE 2 KOHASELT
a) |
Meditsiiniseadmed, kaasa arvatud lisaseadmed; |
b) |
surveseadmed, kaasa arvatud anumad, torud, lisaseadmed ja koostud; |
c) |
küttegaasiseadmed, kaasa arvatud abiseadmed; |
d) |
isikukaitsevahendid; |
e) |
raudteesüsteemid, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid ning |
f) |
laeva pardale paigutatavad seadmed. |
3. LISA
MÄÄRAMISEGA KAASNEV TEAVE
Teave, mille lepinguosaline peab vastavushindamisasutuse määramise ajal esitama, on järgmine:
a) |
kõigil juhtudel:
|
b) |
kui Euroopa Liidu liikmesriik määrab sertifitseerimisasutuse, välja arvatud seoses artiklis 15 kirjeldatud tehniliste normidega:
|
c) |
kui Euroopa Liidu liikmesriik määrab vastavushindamisasutuse seoses artiklis 15 kirjeldatud tehniliste normidega:
|
d) |
mis tahes muu teave, milles lepinguosalised ühiselt kokku lepivad. |
(1) Kvalifikatsioonimärge esitatakse harilikult väikese c-tähe kujul, mis asetatakse sertifitseerimisasutuse registreeritud sertifitseerimismärgi kõrvale, et anda teada toote vastavusest Kanadas kehtivatele tehnilistele normidele.
(2) Kordumatu kuuekohaline tunnus, milles on kaks tähte (harilikult ISO 3166 riigikood) ja nende järel neli numbrit.
Ravimite tootmise headele tavadele vastavuse ja nende täitmise tagamise programmivastastikuse tunnustamise protokoll
Artikkel 1
Mõisted
1. Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„headele tootmistavadele vastavuse sertifikaat“ – reguleeriva asutuse välja antud sertifikaat, millega kinnitatakse tootmisasutuse vastavust headele tootmistavadele;
„samaväärne asutus“ – lepinguosalise reguleeriv asutus, mida teine lepinguosaline tunnustab samaväärse asutusena;
„tootmine“ – hõlmab valmistamist, pakendamist, ümberpakendamist, märgistamist, katsetamist ja ladustamist;
„ravim“ – mis tahes toode, mis liigitub ravimiks vastavalt õigusaktile Food and Drugs Act (R.S.C., 1985, ptk F-27) või mis liigitub kohaldatava Euroopa Liidu õigusakti järgi ravimiks olenemata sellest, kas tegemist on valmistoote, vahesaaduse või uuritava tootega või toimeainega;
„kohapealne hindamine“ – ravimi turustamise taotluse kontekstis korraldatav tootepõhine hindamine tootmiskohas, et hinnata ravimi tootmise ruumide vastavust, tootmise protsessi, tingimuste ja kontrollimise vastavust esitatud teabele ning vaadata üle turustamise taotluse hindamisel vastuseta jäänud küsimused; ning
„reguleeriv asutus“ – lepinguosalise üksus, millel on lepinguosalise õiguse kohaselt seaduslik õigus selle lepinguosalise territooriumil ravimite järelevalveks ja kontrolliks.
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, siis ei sisalda protokollis viidatud inspekteerimine kohapealseid hindamisi.
Artikkel 2
Eesmärk
Käesoleva protokolli eesmärk on tugevdada lepinguosaliste asutuste koostööd selle tagamisel, et headele tootmistavadele vastavuse sertifikaatide vastastikuse tunnustamisega oleks tagatud ravimite vastavus asjakohastele kvaliteedistandarditele.
Artikkel 3
Hõlmatud tooted
Käesolevat protokolli kohaldatakse kõikide ravimite suhtes, mille puhul kohaldatakse mõlema lepinguosalise territooriumil hea tootmistava nõudeid, nagu on sätestatud 1. lisas.
Artikkel 4
Reguleerivate asutuste tunnustamine
1. 2. lisas nimetatud uue reguleeriva asutuse samaväärsuse hindamise protseduur tuleb teostada kooskõlas artikliga 12.
2. Iga lepinguosaline tagab, et tema poolt samaväärseks tunnustatud reguleerivate asutuste nimekiri oleks koos kõigi muudatustega avalikkusele kättesaadav.
Artikkel 5
Headele tootmistavadele vastavuse sertifikaatide vastastikune tunnustamine
1. Lepinguosaline aktsepteerib headele tootmistavadele vastavuse sertifikaati, mille teise lepinguosalise samaväärne reguleeriv asutus on välja andnud kooskõlas lõikega 3, kui tõendust, et lepinguosalise territooriumil asuv sertifikaadiga hõlmatud tootmisasutus vastab sertifikaadis kirjeldatud headele tootmistavadele.
2. Lepinguosaline võib aktsepteerida headele tootmistavadele vastavuse sertifikaati, mille teise lepinguosalise samaväärne reguleeriv asutus on andnud välja lepinguosaliste territooriumist väljapoole jääva tootmisasutuse kohta kooskõlas lõikega 3. Lepinguosaline võib määrata tingimused, mille põhjal ta otsustab sertifikaati aktsepteerida.
3. Headele tootmistavadele vastavuse sertifikaadis peab olema kirjas
a) |
tootmisasutuse nimi ja aadress; |
b) |
kuupäev, mil sertifikaadi välja andnud samaväärne reguleeriv asutus viimati tootmisasutust inspekteeris; |
c) |
tootmisprotsess ning vajaduse korral ravimid ja ravimivormid, mille tootmisel asutus headele tootmistavadele vastab; ning |
d) |
headele tootmistavadele vastavuse sertifikaadi kehtivuse aeg. |
4. Kui lepinguosalise importija, eksportija või reguleeriv asutus taotleb headele tootmistavadele vastavuse sertifikaati tootmisasutusele, millele on sertifikaadi välja andnud teise lepinguosalise samaväärne asutus, siis tagab teine lepinguosaline, et samaväärne reguleeriv asutus annab headele tootmistavadele vastavuse sertifikaadi välja
a) |
30 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil sertifitseerimisasutus sai sertifikaadi taotluse, kui uus inspekteerimine ei ole nõutav; ning |
b) |
90 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil sertifitseerimisasutus sai sertifikaadi taotluse, kui uus inspekteerimine on nõutav ja tootmisasutus selle edukalt läbib. |
Artikkel 6
Headele tootmistavadele vastavuse sertifikaatide muu tunnustamine
1. Lepinguosaline võib headele tootmistavadele vastavuse sertifikaati aktsepteerida ka muude kui 1. lisa punktis 2 loetletud ravimite puhul.
2. Lõike 1 kohaselt sertifikaati aktsepteeriv lepinguosaline võib määrata sertifikaadi aktsepteerimise tingimused.
Artikkel 7
Partiisertifikaatide aktsepteerimine
1. Lepinguosaline aktsepteerib tootja välja antud partiisertifikaati ilma seda partiid importimise käigus uuesti kontrollimata, kui
a) |
partiisse kuuluvad tooted toodeti tootmisasutuses, millele samaväärne reguleeriv asutus on välja andnud vastavuse sertifikaadi; |
b) |
partiisertifikaat on kooskõlas Partii sertifitseerimise rahvusvaheliselt ühtlustatud nõuetes ravimite partiisertifikaadile kehtestatud sisunõuetega; ning |
c) |
partiisertifikaadile on alla kirjutanud isik, kes vastutab partii müüki või tarnimiseks lubamise eest. |
2. Lõige 1 ei mõjuta lepinguosalise õigust korraldada partii ametlikku kasutamiseks vabastamist.
3. Partii kasutamiseks vabastamise eest vastutav isik peab
a) |
Euroopa Liidus valmisravimi partii müümise või tootmisasutustele tarnimise puhul olema direktiivi 2001/83/EÜ artikli 48 ja direktiivi 2001/82/EÜ artikli 52 kohane asjatundja; või |
b) |
Kanadas ravimipartii müümise või tootmisasutustele tarnimise puhul olema dokumendi Food and Drugs Regulations (C.R.C., ptk 870, C osa, 2. jagu, jaotis C.02.014) kohane kvaliteedikontrolli osakonna eest vastutav isik. |
Artikkel 8
Kohapealne hindamine
1. Lepinguosalisel on õigus teise lepinguosalise samaväärse reguleeriva asutuse välja antud vastavuse sertifikaadi saanud tootmisasutust ise kohapeal hinnata.
2. Lepinguosaline teavitab enne lõike 1 kohast kohapealset hindamist teist lepinguosalist sellest kirjalikult ja annab teisele lepinguosalisele teada kohapealse hindamise ulatusest. Lepinguosaline annab endast parima, et teatada teisele lepinguosalisele kavandatud kohapealsest hindamisest kirjalikult vähemalt 30 päeva ette, kuid kiireloomulisuse korral võib etteteatamisaeg olla lühem. Teisel lepinguosalisel on õigus lepinguosalise korraldatava kohapealse hindamisega ühineda.
Artikkel 9
Inspekteerimine ja kohapealne hindamine lepinguosalise taotlusel
1. Lepinguosalise taotlusel inspekteerib teine lepinguosaline taotleva lepinguosalise territooriumile imporditava ravimi tootmise protsessis osalevat asutust, et veenduda asutuse vastavuses headele tootmistavadele.
2. Lepinguosalise taotlusel võib teine lepinguosaline korraldada kohapealse hindamise toote kohta esitatud toimiku andmete põhjal. Kohapealse hindamise taotluse korral võivad lepinguosalised vahetada asjakohast tooteteavet, kooskõlas artikliga 14.
Artikkel 10
Kaitsemeetmed
1. Lepinguosalisel on õigus teise lepinguosalise samaväärse reguleeriva asutuse välja antud vastavuse sertifikaadi saanud tootmisasutust ise inspekteerida. Selle õiguse kasutamine ei tohiks olla lepinguosalise tavapraktika, vaid erand.
2. Lepinguosaline teavitab enne lõike 1 kohast inspekteerimist teist lepinguosalist sellest kirjalikult ning teatab teisele lepinguosalisele ka ise inspekteerima asumise põhjused. Lepinguosaline annab endast parima, et teatada teisele lepinguosalisele kavandatud kohapealsest inspekteerimisest kirjalikult vähemalt 30 päeva ette, kuid kiireloomulisuse korral võib etteteatamisaeg olla lühem. Teisel lepinguosalisel on õigus lepinguosalise korraldatava inspekteerimisega ühineda.
Artikkel 11
Kahesuunaline hoiatusteadete programm ja teabe jagamine
1. Lepinguosaline peab heade tootmistavade kohta artikli 15.3 kohaselt sõlmitud halduskokkulepe kohase kahesuunalise hoiatusteadete programmi raames
a) |
tagama, et tema territooriumi asjaomane reguleeriv asutus teatab teise lepinguosalise territooriumil asuvale reguleerivale asutusele rahvatervise kaitset mõjutada võivast tootmisloa piiramisest, peatamisest või tagasivõtmisest; ning |
b) |
kui see on asjakohane, teatama proaktiivselt teisele lepinguosalisele kirjalikult oma territooriumil asuva tootmisasutusega seotud tõsist probleemi käsitlevast kinnitatud aruandest või teise lepinguosalise territooriumil korraldatud kohapealsel hindamisel või inspekteerimisel tuvastatud tõsisest probleemist, sh probleemist, mis on seotud kvaliteedidefektidega, partiide tagasikutsumisega, järeletehtud või võltsitud ravimitega, või võimalikest tõsistest puudujääkidest. |
2. Lepinguosaline peab heade tootmistavade kohta artikli 15.3 kohaselt sõlmitud halduskokkulepe kohase teabejagamisprotsessi komponentide osana
a) |
vastama erakorralisele teabepäringule, sh põhjendatud taotlusele inspekteerimisaruande või kohapealse hindamise aruande saamiseks; ning |
b) |
tagama, et tema territooriumil asuv samaväärne asutus esitab teise lepinguosalise taotluse või teise lepinguosalise samaväärse asutuse taotluse peale asjakohase teabe. |
3. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirja teel kõikide tema territooriumil asuvate samaväärsete asutuste kontaktpunktid.
Artikkel 12
Uute reguleerivate asutuse samaväärsus
1. Lepinguosaline („taotlev lepinguosaline“) võib taotleda hindamist, millega teha kindlaks, kas tema territooriumil asuvat ja seni teise lepinguosalise („hindav lepinguosaline“) reguleerivate asutustega samaväärsena tunnustamata reguleerivat asutust tuleks tunnustada samaväärsena. Pärast taotluse saamist korraldab hindav lepinguosaline hindamise kooskõlas uute reguleerivate asutuste hindamise korraga, mis on ette nähtud heade tootmistavade kohta artikli 15.3 kohaselt sõlmitud halduskokkulepe raames.
2. Hindav lepinguosaline hindab uut reguleerivat asutust, kohaldades selleks artikli 15.3 kohase halduskokkulepe raames sätestatud headele tootmistavadele vastavuse programmi komponente. Headele tootmistavadele vastavuse programmi komponentide hulka peavad kuuluma sellised elemendid nagu õiguslikud ja regulatiivsed nõuded, inspekteerimisstandardid, järelevalvesüsteemid ja kvaliteedijuhtimissüsteem.
3. Kui hindav lepinguosaline leiab pärast hindamise lõpuleviimist, et uus reguleeriv asutus on samaväärne, siis annab ta taotlevale lepinguosalisele kirjalikult teada, et tunnustab uut reguleerivat asutust samaväärsena.
4. Kui hindav lepinguosaline leiab pärast hindamise lõpuleviimist, et uus reguleeriv asutus ei ole samaväärne, siis esitab hindav lepinguosaline taotlevale lepinguosalisele kirjaliku põhjenduse, millest nähtub, et uue regulatiivse asutuse samaväärsena tunnustamata jätmine on põhjendatud. Taotleva lepinguosalise taotlusel kaalub artiklis 15 osutatud ravimite valdkondlik ühiskomitee (edaspidi „valdkondlik ühiskomitee“) hindava lepinguosalise keeldumist uut reguleerivat asutust samaväärsena tunnustada ning võib esitada soovitusi, et aidata mõlemat lepinguosalist lahenduse leidmisel.
5. Kui hindav lepinguosaline leiab pärast hindamise lõpuleviimist, et uus reguleeriv asutus on samaväärne piiratumas ulatuses kui taotleva lepinguosalise poolt kavandatud, siis esitab hindav lepinguosaline taotlevale lepinguosalisele kirjaliku põhjenduse, millest nähtub, et uue reguleeriva asutuse samaväärsus piiratumas ulatuses on põhjendatud. Taotleva lepinguosalise taotlusel kaalub valdkondlik ühiskomitee hindava lepinguosalise keeldumist uut reguleerivat asutust samaväärsena tunnustada ning võib esitada soovitusi, et aidata mõlemat lepinguosalist lahenduse leidmisel.
6. Londonis 14. mail 1998 sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise vastastikuse tunnustamise lepingu kohaselt samaväärsena tunnustatud reguleerivat asutust tunnustatakse käesoleva lepingu kohaselt samaväärsena alates selle jõustumisest.
Artikkel 13
Samaväärsuse säilitamise programm
1. Valdkondlik ühiskomitee töötab heade tootmistavade kohta artikli 15.3 kohaselt sõlmitud halduskokkulepe raames reguleerivate asutuste samaväärsuse säilitamiseks välja samaväärsuse säilitamise programmi. Lepinguosalised peavad reguleeriva asutuse samaväärsuse staatuse muutmise üle otsustamisel lähtuma sellest programmist.
2. Kui reguleeriva asutuse samaväärsuse staatus muutub, võib lepinguosaline seda reguleerivat asutust uuesti hinnata. Uuesti hindamine peab alati toimuma artiklis 12 sätestatud korras. Uuesti hindamise ulatus piirdub üksnes nende elementide hindamisega, mille tõttu samaväärsuse staatus muutus.
3. Lepinguosalised vahetavad kogu vajalikku teavet, et tagada mõlema lepinguosalise jätkuv kindlus selles suhtes, et samaväärsed reguleerivad asutused on tegelikult samaväärsed.
4. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist enne oma tehnilistesse suunistesse või eeskirjadesse heade tootmistavadega seotud muudatuste tegemist.
5. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kõikidest heade tootmistavadega seotud uutest tehnilistest suunistest, inspekteerimismenetlustest ja eeskirjadest.
Artikkel 14
Konfidentsiaalsus
1. Lepinguosaline ei avalikusta teiselt lepinguosaliselt saadud avaldamisele mittekuuluvat ja konfidentsiaalset tehnilist, kaubanduslikku ja teaduslikku teavet, sh ärisaladusi ja ärisaladusena käsitletavat teavet.
2. Lepinguosaline võib avaldada lõikes 1 nimetatud teavet juhul, kui peab sellist avaldamist vajalikuks rahvatervise ja ohutuse kaitsmiseks. Enne avaldamist tuleb teise lepinguosalisega nõu pidada.
Artikkel 15
Protokolli haldamine
1. Artikli 26.2 lõike 1 punkti a alusel asutatav valdkondlik ühiskomitee (ühiskomitee) moodustatakse mõlema lepinguosalise esindajatest.
2. Valdkondlik ühiskomitee määrab oma koosseisu ja töökorra.
3. Valdkondlik ühiskomitee sõlmib käesoleva protokolli rakendamise hõlbustamiseks heade tootmistavade halduskokkulepe. Heade tootmistavade halduskokkulepe peab sisaldama järgmist:
a) |
valdkondliku ühiskomitee pädevus; |
b) |
kahesuunaline hoiatusteadete programm; |
c) |
käesoleva protokolli rakendamisel tekkivate küsimuste eest vastutavate kontaktpunktide nimekiri; |
d) |
teabejagamisprotsessi komponendid; |
e) |
headele tootmistavadele vastavuse programmi komponendid; |
f) |
uute reguleerivate asutuste hindamise kord ning |
g) |
samaväärsuse säilitamise programm. |
4. Kui valdkondlik ühiskomitee seda vajalikuks peab, võib ta heade tootmistavade halduskokkulepet muuta.
5. Lepinguosaliste taotlusel vaatab valdkondlik ühiskomitee käesoleva protokolli lisad uuesti läbi ning töötab välja laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ühiskomiteele esitatavad soovitused nende lisade muutmiseks.
6. Kooskõlas lõikega 5 vaatab valdkondlik ühiskomitee uuesti läbi 1. lisa punkti 2 alla kuuluvate ravimite tegevusliku kohaldamisala, et kaaluda 1. lisa punktis 1 loetletud ravimite lisamist.
7. Lepinguosalised kehtestavad tootmistavade halduskokkuleppe lepingu jõustumisel. Selle halduskokkuleppe suhtes ei kohaldata 29. peatükki („Vaidluste lahendamine“).
Artikkel 16
Tasud
1. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab tasu selliseid kulude tagasisaamise meetmeid nagu kasutustasu, seadusjärgne kulu ja lepingujärgsed summad.
2. Lepinguosalisel on õigus määrata oma territooriumil tegutsevate tootmisasutuste suhtes kohaldatavaid tasusid, sh headele tootmistavadele vastavuse sertifikaatide välja andmisega seotud tasud ja inspekteerimise või kohapealse hindamisega seotud tasud.
3. Tootmisasutuselt lepinguosalise poolt teise lepinguosalise taotlusel tehtava inspekteerimise või kohapealse hindamise eest nõutavad tasud peavad olema kooskõlas lõikega 2.
1. LISA
RAVIMID
Kohaldamisalasse kuuluvad ravimid
1. |
Käesolevat protokolli kohaldatakse lepinguosaliste 3. lisas osutatud õigusaktides määratletud järgmiste ravimite suhtes eeldusel, et mõlema lepinguosalise heade tootmistavade nõuded ja headele tootmistavadele vastavuse programmid on nende ravimite puhul samaväärsed:
|
Tegevuslikku kohaldamisalasse kuuluvad ravimid
2. |
Lõikes 1 sätestatule lisandub, et mõlema lepinguosalise heade tootmistavade nõuded ja headele tootmistavadele vastavuse programmid on samaväärsed järgmiste ravimite puhul:
|
2. LISA
REGULEERIVAD ASUTUSED
Lepinguosalised tunnustavad vastavate samaväärsete reguleerivate asutustena järgmisi üksusi või, kui lepinguosaline on valdkondlikku ühiskomiteed järglasest teavitanud, nende järglasi:
|
Euroopa Liidu puhul:
|
|
Kanada puhul:
|
3. LISA
KOHALDATAVAD ÕIGUSAKTID
Euroopa Liidu puhul:
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta; |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta; |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/20/EÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes; |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ; |
|
komisjoni 8. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/94/EÜ, millega kehtestatakse inimestele mõeldud ravimite ning inimestele mõeldud uuritavate ravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised; |
|
komisjoni 23. juuli 1991. aasta direktiiv 91/412/EMÜ, millega kehtestatakse veterinaarravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised; |
|
komisjoni 28. mai 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1252/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ seoses inimtervishoius kasutatavate ravimite toimeainete head tootmistava käsitlevate põhimõtete ja suunistega; |
|
Euroopa Liidu ravimieeskirjade IV osas esitatud heade tootmistavade juhiste kehtiv versioon ning ühenduse inspekteerimis- ja teabevahetusmenetluste kogumik. |
Kanada puhul:
Food and Drugs Act, R.S.C., 1985, ptk F-27.
I LISA
Märkus
Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid ja liberaliseerimiskohustused
1. |
Käesolevas lisas sisalduvas lepinguosalise loetelus esitatakse artiklites 8.15 ( Reservatsioonid ja erandid), 9.7 (Reservatsioonid), 14.4 (Reservatsioonid) ja Euroopa Liidu puhul artiklis 13.10 (Reservatsioonid ja erandid) kõnealuse osapoole poolt kehtivate meetmete suhtes võetud reservatsioonid, mis ei ole kooskõlas järgmiste artiklitega kehtestatud kohustustega:
ning teatavatel juhtudel esitatakse kohest või tulevast liberaliseerimist käsitlevad kohustused. |
2. |
Lepinguosalise reservatsioonid ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad teenustekaubanduse üldlepingust (GATS). |
3. |
Iga reservatsioon koosneb järgmistest osadest:
|
4. |
Reservatsiooni tõlgendamisel võetakse arvesse reservatsiooni kõiki osi. Reservatsiooni tõlgendatakse nende peatükkides esitatud asjaomaste kohustuste valguses, mille suhtes reservatsioon tehakse. Kui:
|
5. |
Kui lepinguosaline jätab jõusse meetme, mille kohaselt peab teenuseosutaja tema territooriumil teenuse osutamiseks olema füüsiline isik, kodanik, alaline elanik või tema territooriumi elanik, peetakse kõnealuse meetme suhtes tehtud reservatsiooni piiriülese teenustekaubandusega seoses kõnealuse meetme ulatuses investeeringuga seotud reservatsiooniks. |
6. |
Reservatsiooni, mis tehakse seoses artikliga 13.7 (Finantsteenuste piiriülene osutamine) meetme kohta, mille kohaselt peab teenuseosutaja lepinguosalise territooriumil finantsteenuse osutamiseks olema füüsiline isik, kodanik, alaline elanik või tema territooriumi elanik, peetakse reservatsiooniks, mis on tehtud seoses artikliga 13.3 (Võrdne kohtlemine), artikliga 13.4 (Enamsoodustusrežiim), artikliga 13.6 (Turulepääs) ja artikliga 13.8 (Kõrgem juhtkond ja juhatus) kõnealuse meetme ulatuses. |
7. |
Käesolevas lisas, sealhulgas iga lepinguosalise loetelus:
|
8. |
Käesolevas lisas hõlmatud Euroopa Liidu loetelus kasutatakse järgmisi lühendeid:
|
Kanada loetelu – Föderaaltasand
Kanadas kohaldatavad reservatsioonid
(kohaldatakse kõigis provintsides ja kõigil territooriumidel)
Reservatsioon I-C-1
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Tegevusnõuded Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Meetmed: |
Investment Canada Act, R.S.C. 1985, c. 28 (1st Supp.) Investment Canada Regulations, S.O.R./85-611 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-2
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||
Meetmed: |
Vastavalt kirjelduse osas esitatule |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-3
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||
Allsektor: |
|
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||
Meetmed: |
Canada Business Corporations Act, R.S.C. 1985, c. C-44 Canada Business Corporations Regulations, 2001, S.O.R./2001-512 Canada Cooperatives Act, S.C. 1998, c. 1 Canada Cooperatives Regulations, S.O.R./99-256 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-4
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||
Meetmed: |
Canada Business Corporations Act, R.S.C. 1985, c. C-44 Canada Business Corporations Regulations, 2001, S.O.R./2001-512 Canada Cooperatives Act, S.C. 1998, c. 1 Canada Cooperatives Regulations, S.O.R./99-256 Canada Corporations Act, R.S.C. 1970, c. C-32 Konkreetseid äriühinguid hõlmavad parlamendi eriaktid |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-5
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||||||||||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||||||||||||
Meetmed: |
Citizenship Act, R.S.C. 1985, c. C-29 Foreign Ownership of Land Regulations, S.O.R./79-416 |
||||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-6
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||||||||||||||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||||||||||||||||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||||||||||||||||||||||
Meetmed: |
Air Canada Public Participation Act, R.S.C. 1985, c. 35 (4th Supp.) Canadian Arsenals Limited Divestiture Authorization Act, S.C. 1986, c. 20 Eldorado Nuclear Limited Reorganization and Divestiture Act, S.C. 1988, c. 41 Nordion and Theratronics Divestiture Authorization Act, S.C. 1990, c. 4 |
||||||||||||||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-7
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Export and Import Permits Act, R.S.C. 1985, c. E-19 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult füüsiline isik, kelle tavapärane elukoht on Kanadas, äriühing, mille peakorter on Kanadas või välismaine äriühing, mille harukontor on Kanadas, võib taotleda ja talle võidakse anda impordi- või ekspordiluba või transiidiluba sellise kauba või sellega seotud teenuse jaoks, mille suhtes kohaldatakse õigusakti Export and Import Permits Act alusel tehtavaid kontrolle. |
Reservatsioon I-C-8
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tegevusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||
Meetmed: |
|
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-C-9
Sektor: |
Sideteenused |
||||||||||||||||||
Allsektor: |
Telekommunikatsioonivõrgud ja -teenused raadioside |
||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 752 |
||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||||||||||
Meetmed: |
Telecommunications Act, S.C. 1993, c. 38 Canadian Telecommunications Common Carrier Ownership and Control Regulations, S.O.R./94-667 Radiocommunications Act, R.S.C. 1985, c. R-2 Radiocommunication Regulations, S.O.R./96-484 |
||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-10
Sektor: |
Transporditeenused |
||||||
Allsektor: |
Tollimaaklerid Muud transpordi tugi- ja lisateenused |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 749 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||
Meetmed: |
Customs Act, R.S.C. 1985, c. 1 (2nd Supp.) Customs Brokers Licensing Regulations, S.O.R./86-1067 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kanadas litsentseeritud tollimaaklerina tegutsemise nõuded:
|
Reservatsioon I-C-11
Sektor: |
Turustusteenused |
||||||||||||||||
Allsektor: |
Tollimaksuvabad kauplused |
||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 631, 632 (hõlmab ainult tollimaksuvabasid kauplusi) |
||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||||||||
Meetmed: |
Customs Act, R.S.C. 1985, c. 1 (2nd Supp.) Duty Free Shop Regulations, S.O.R./86-1072 |
||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-C-12
Sektor: |
Äriteenused |
||||||||
Allsektor: |
Kultuuriväärtuste ekspordi ja impordiga seotud kontrollteenused Muuseumiteenused, v.a ajaloolise tähtsusega paigad ja hooned (hõlmab ainult kultuuriväärtuste kontrollteenuseid) |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96321, 87909 ((hõlmab ainult kultuuriväärtuste kontrollteenuseid) |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||
Meetmed: |
Cultural Property Export and Import Act, R.S.C. 1985, c. C-51 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-C-13
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Patendivolinikud Õigusnõustamis- ja esindusteenuseid osutavad patendivolinikud |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8921 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Patent Act, R.S.C. 1985, c. P-4 Patent Rules, S.O.R./96-423 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Isiku esindamiseks patenditaotlusega seotud kohtumenetluses või mõnes muus küsimuses patendiametis, peab patendivolinik elama Kanadas ning olema patendiametis registreeritud. |
Reservatsioon I-C-14
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kaubamärgivolinikud Õigusnõustamis- ja esindusteenuseid osutavad kaubamärgivolinikud |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8922 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Trade-marks Act, R.S.C. 1985, c. T-13 Trade-marks Regulations, S.O.R./96-195 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Isiku esindamiseks kaubamärgitaotlusega seotud kohtumenetluses või mõnes muus küsimuses kaubamärgiametis, peab kaubamärgivolinik elama Kanadas ning olema kaubamärgiametis registreeritud. |
Reservatsioon I-C-15
Sektor: |
Energia (nafta ja gaas) |
||||
Allsektor: |
Toornafta- ja maagaasitööstus Kaevandamisega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 120, 883 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||
Meetmed: |
Canada Petroleum Resources Act, R.S.C. 1985, c. 36 (2ndSupp.) Territorial Lands Act, R.S.C. 1985, c. T-7 Federal Real Property and Federal Immovables Act, S.C. 1991, c. 50 Canada-Newfoundland Atlantic Accord Implementation Act, S.C. 1987, c. 3 Canada-Nova Scotia Offshore Petroleum Resources Accord Implementation Act, S.C. 1988, c. 28 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-16
Sektor: |
Energia (nafta ja gaas) |
||||||||||||||||||||||
Allsektor: |
Toornafta- ja maagaasitööstus Kaevandamisega seotud teenused |
||||||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 120, 883 |
||||||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tegevusnõuded |
||||||||||||||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||||||||||||||
Meetmed: |
Canada Oil and Gas Production and Conservation Act, R.S.C. 1985, c. O-7, muudetud õigusaktiga Canada Oil and Gas Operations Act, S.C. 1992, c. 35 Canada – Nova Scotia Offshore Petroleum Resources Accord Implementation Act, S.C. 1988, c. 28 Canada – Newfoundland Atlantic Accord Implementation Act, S.C. 1987, c. 3 Kanada ja Yukoni nafta- ja gaasi kokkuleppe (Canada-Yukon Oil and Gas Accord) rakendusmeetmed, sealhulgas Canada-Yukon Oil and Gas Accord Implementation Act, 1998, c.5, s. 20 ja Oil and Gas Act, RSY 2002, c. 162 Loodealade nafta- ja gaasikokkuleppe (Northwest Territories Oil and Gas Accord) rakendusmeetmed, sealhulgas rakendusmeetmed, mida kohaldatakse endiste Loodealade õigusjärglase Nunavuti suhtes või on tema poolt astu võetud, St. Lawrenci lahe naftavarusid käsitleva Kanada ja Quebeci kokkuleppe (Canada-Quebec Gulf of St. Lawrence Petroleum Resources Accord) rakendusmeetmed |
||||||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-C-17
Sektor: |
Energia (nafta ja gaas) |
||||
Allsektor: |
Toornafta- ja maagaasitööstus Kaevandamisega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 120, 883 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Tegevusnõuded |
||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||
Meetmed: |
Canada-Newfoundland Atlantic Accord Implementation Act, S.C. 1987, c. 3 Hibernia Development Project Act, S.C. 1990, c. 41 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-18
Sektor: |
Äriteenused |
||||||
Allsektor: |
Uraani kaevandamine Kaevandamisega seotud teenused |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 883 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim |
||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||
Meetmed: |
Investment Canada Act, R.S.C. 1985, c. 28 (1st Supp.) Investment Canada Regulations, S.O.R./85-611 Non-Resident Ownership Policy in the Uranium Mining Sector, 1987 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-19
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Auditeerimine |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 862 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||
Meetmed: |
Bank Act, S.C. 1991, c. 46 Insurance Companies Act, S.C. 1991, c. 47 Cooperative Credit Associations Act, S.C. 1991, c. 48 Trust and Loan Companies Act, S.C. 1991, c. 45 |
||||
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-C-20
Sektor: |
Transport |
||||||||||||||||||||||
Allsektor: |
Õhutransporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) „Lennundusalased eriteenused“ (vastavalt kirjelduse osas esitatule) Kullerteenused |
||||||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 73, 7512, „Lennundusalased eriteenused“ (vastavalt kirjelduse osas esitatule) |
||||||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||||||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||||||||||||||
Meetmed: |
Canada Transportation Act, S.C. 1996, c. 10 Aeronautics Act, R.S.C. 1985, c. A-2 Canadian Aviation Regulations, S.O.R./96-433:
|
||||||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-C-21
Sektor: |
Transport |
||||||||
Allsektor: |
Õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused Maapealne teenindus (ainult liinihooldus) vastavalt piiriülest teenustekaubandust ja investeeringuid käsitlevates peatükkides määratletule |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
„Õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused“ ja „maapealne teenindus“ (ainult liinihooldus) vastavalt artiklis 8.1 Määratlused) ja 9.1 (Määratlused) määratletule |
||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
||||||||
Meetmed: |
Aeronautics Act, R.S.C. 1985, c. A-2 Canadian Aviation Regulations, S.O.R./96-433:
|
||||||||
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kanadas registreeritud õhusõidukite ja muude lennundustoodete lennukõlblikkuse säilitamiseks nõutud remondi-, kapitaalremondi- või hooldustöid (kaasa arvatud liinihooldus) peavad teostama isikud, kes vastavad Kanada lennunduseeskirjade nõuetele (st sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid ja lennukihooldusinsenerid). Lube ei anta väljaspool Kanadat asuvatele isikutele, v.a Kanadas asuvate volitatud hooldusorganisatsioonide allasutused. |
Reservatsioon I-C-22
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Regulaarne ja mitteregulaarne reisijate- ja kaubavedu maanteel, sealhulgas kulleriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121, 7122, 7123, 7512 |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Meetmed: |
Motor Vehicle Transport Act, R.S.C. 1985, c. 29 (3rd Supp.), muudetud õigusaktiga S.C. 2001, c. 13. Canada Transportation Act, S.C. 1996, c. 10 Customs Tariff, S.C. 1997, c. 36 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Veo- või bussiteenust kahe Kanadas asuva punkti vahel võivad osutada ainult Kanada isikud, kes kasutavad Kanadas registreeritud veokeid või busse, mis on toodetud Kanadas või mille eest on makstud Kanadas tollimaksu. |
Reservatsioon I-C-23
Sektor: |
Transport |
||||||||||||||||||||
Allsektor: |
Veetransporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) merelaevadel ja teistel laevadel Veetranspordi tugiteenused ja muud teenused Veeteede, sadamate ja tammide ehitamine ning muud vee-ehitustööd Kõik muud ärilised merega seotud tegevused, mis teostatakse laevadel |
||||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 721, 722, 745, 5133, 5223 ja muud ärilised merega seotud tegevused, mis teostatakse laevadel |
||||||||||||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
||||||||||||||||||||
Meetmed: |
Canada Shipping Act, 2001, S.C. 2001, c. 26 |
||||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused
|
Reservatsioon I-C-24
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetransporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) merelaevadel ja muudel laevadel Veetranspordi tugiteenused ja muud teenused Veeteede, sadamate ja tammide ehitamine ning muud vee-ehitustööd Kõik muud ärilised merega seotud tegevused, mis teostatakse laevadel |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 721, 722, 745, 5133, 5223 ja muud ärilised merega seotud tegevused, mis teostatakse laevadel |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Meetmed: |
Canada Shipping Act, 2001, S.C. 2001, c. 26 Marine Personnel Regulations, S.O.R./2007-115 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Kaptenitel, tüürimeestel, mehaanikutel ja teatavatel teistel meremeestel peab Kanadas registreeritud laevadel töötamiseks olema transpordiministeeriumi väljastatud luba. Selliseid lube võib väljastada ainult Kanada kodanikele või alalistele elanikele. |
Reservatsioon I-C-25
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Lootsi- ja sildumisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 74520 |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Meetmed: |
Pilotage Act, R.S.C. 1985, c. P-14 General Pilotage Regulations, S.O.R./2000-132 Atlantic Pilotage Authority Regulations, C.R.C. c. 1264 Laurentian Pilotage Authority Regulations, C.R.C. c. 1268 Great Lakes Pilotage Regulations, C.R.C. c. 1266 Pacific Pilotage Regulations, C.R.C. c. 1270 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Kanada reservatsiooni II-C-15 kohaselt on Kanada territooriumil asuvatel kohustuslikel lootsivetel lootsiteenuste osutamiseks vaja asjaomase piirkondliku lootsiasutuse väljastatud lootsiluba või -litsentsi. Lootsiloa või -litsentsi võib saada ainult Kanada kodanik või alaline elanik, Kanada alaline elanik, kellele on antud lootsiluba või -litsents, peab selle säilitamiseks saama Kanada kodanikuks viie aasta jooksul pärast lootsiloa või-litsentsi saamist. |
Reservatsioon I-C-26
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Transporditeenused merelaevadel ja teistel laevadel |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 721, 722 |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim Kohustused |
Meetmed: |
Coasting Trade Act, S.C. 1992, c. 31 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Õigusakti Coasting Trade Act kohaseid keelde, mis on sätestatud Kanada reservatsioonis II-C-14, ei kohaldata laevade suhtes, mis kuuluvad Ameerika Ühendriikide valitsusele, kui neid kasutatakse ainult selleks, et transportida Ameerika Ühendriikide valitsusele kuuluvaid kaupu Kanada territooriumilt varajase hoiatamise (Distant Early Warning) radarijaamade varustamiseks. |
Reservatsioon I-C-27
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Regulaarne ja mitteregulaarne reisijatevedu maanteel |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121, 7122 |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Meetmed: |
Motor Vehicle Transport Act, R.S.C. 1985, c. 29 (3rd Supp.), muudetud õigusaktiga S.C. 2001, c. 13 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Provintside ametiasutustele on delegeeritud õigus lubada isikutel osutada provintsidest väljapoole suunatud (provintsidevahelist ja piiriülest) bussiteenust oma provintsides ning territooriumidel samadel alustel kui kohaliku bussiteenuse puhul. Enamik provintside ametiasutusi lubab kohaliku bussiteenuse osutamist avaliku huvi ja majandusvajaduse testi alusel. |
Reservatsioon I-C-28
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Kõik transpordi allsektorid |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7 |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Meetmed: |
Canada Transportation Act, S.C. 1996, c. 10 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Õigusaktist Canada Transportation Act tulenevalt peab riiginõukogu (Governor in Council) heaks kiitma iga kavandatava tehingu, mis hõlmab transpordiga seotud kohustusi, mis on ministri arvamuse kohaselt seotud avaliku huviga, kuna tegemist on riikliku transpordiga. |
Reservatsioon I-C-29
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Postiteenused, postivedu igat liiki transpordiga |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71124, 71235, 7321, 7511 |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Meetmed: |
Canada Post Corporation Act, R.S.C. 1985, c. C-10 Letter Definition Regulations, S.O.R./83-481 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus „Kirjade“ kogumise, edastamise ja laialikandmise ainuõigus Kanadas kuulub õigusakti Letter Definition Regulations kohaselt postimonopolile. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et ka ainuõigusega seotud privileege võib piirata, sealhulgas postmarkide väljaandmist ning postkasti või posti kogumise, laialikandmise või ladustamise seadme paigaldamist, püstitamist või asukoha muutmist. |
Kanada loetelu – Provintsi- ja territooriumitasand
Albertas kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-1
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arvepidamine Auditeerimis- ja raamatupidamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 862 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Regulated Accounting Profession Act, R.S.A. 2000, c. R-12 Certified General Accountants Regulation, Alta. Reg. 176/2001 Certified Management Accountants Regulation, Alta. Reg. 177/2001 Chartered Accountants Regulation, Alta. Reg. 178/2001 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Registreeritud liikmena registreerimise taotleja peab esitama tõendi Kanada kodakondsuse või selle kohta, et ta on Kanadasse seaduslikult lubatud ja tal on luba seal töötada. Iga avaliku sektori raamatupidamisega tegeleva registreeritud liikme Albertas asuv büroo on sellise liikme isikliku vastutuse ja juhtimise all, kes on tavaliselt klientidele büroo lahtiolekuaegadel kättesaadav. |
Reservatsioon I-PT-2
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Veterinaariateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Veterinary Profession Act, R.S.A. 2000, c. V-2 General Regulation, Alta. Reg. 44/86 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult Kanada kodanikke või isikuid, kes on Kanadasse seaduslikult lubatud ja kellel on luba seal töötada, võib registreerimiskomitee (Registration Committee) piisavate tõendite esitamisel registreerida. |
Reservatsioon I-PT-3
Sektor: |
Kinnisvara |
Allsektor: |
Oma või renditud varaga kinnisvarateenused, vahendustasu eest või lepingu alusel |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, 822, 81331 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Real Estate Act , R.S.A. 2000, c. R–5 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Teenuseosutajatel on lubatud tegutseda vahendusfirma kaudu, millel peab olema provintsis registreeritud tegevuskoht. Registreeritud tegevuskoht peab olema koht, kus isik äritegevust arendab; see peab olema teenuseosutaja kontrolli all ning selles hoitakse kõnealuses õigusaktis nõutud dokumente. |
Reservatsioon I-PT-4
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektorid: |
Maamõõdistamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8675 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Land Surveyors Act, R.S.A. 2000, c. L-3 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kui teenuseid osutatakse äriühingu kaudu, peab äriühing olema registreeritud maamõõtmisettevõttena (surveyor's corporation). |
Reservatsioon I-PT-5
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu; kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107, 643, 88411 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Gaming and Liquor Act,R.S.A. 2000, c. G-1 Gaming and Liquor Regulation, Alta. Reg. 143/96 Alberta hasartmängude ja alkohoolsete jookide komisjoni poliitika (Alberta Gaming and Liquor Commission Board Policies) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Albertal kontrollida kange alkoholi tootmist, importi, müüki, ostmist, omamist, ladustamist, transporti, kasutamist ja tarbimist, sealhulgas lubade ja litsentside kaudu, mille väljastamine võib olla seotud kodakondsuse, elukoha ja muude mainitud tegevuste alustamist, haldamist ja osutamist käsitlevate piirangutega. |
Reservatsioon I-PT-6
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Maa Põllumajandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8811 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga), 531 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Provincial Parks Act, R.S.A. 2000, c. P-35 Provincial Parks (Dispositions) Regulations, Alta. Reg. 241/77 Provincial Parks (General) Regulation, Alta. Reg. 102/85 Dispositions and Fees Regulation, Alta. Reg. 54/2000 Special Areas Disposition Regulation, Alta. Reg. 137/2001 Declaration Regulation,Alta. Reg. 195/2001 Forest Reserves Regulation, Alta. Reg. 42/2005 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Riigimaa (Crown land) valdamis- ja kasutamisõigust, sealhulgas provintsi parkides, võib loovutada ainult Albertas elavatele Kanada kodanikele või alalistele elanikele õigusakti Immigration and Refugee Protection Act, S.C. 2001, c. 27, tähenduses. |
Reservatsioon I-PT-7
Sektor: |
Jahindus |
Allsektor: |
Jahipidamisega seotud teenused Vabakutselised jahijuhatajad Muud kultuuriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 0297, 8813, 96419, 9633 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Wildlife Act, R.S.A. 2000, c. W-10 Wildlife Regulation, Alta. Reg. 143/97 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kodakondsuse või alalise elukohaga seotud nõudeid võidakse kehtestada metsloomade ja -lindude küttimisega seonduvat juhendamist ja jahiretkede korraldamist käsitlevate ametissenimetamiste, lubade või litsentside saamise tingimuseks. Kodakondsuse või alalise elukoha seotud nõudeid võidakse kehtestada ka loomaaiapidamise, taksidermia, naha parkimise, karusnahaga kauplemise või karusloomapüügiga seotud lubade või litsentside saamise tingimuseks. |
Reservatsioon I-PT-8
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransporditeenused Reisijatevedu |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121, 7122 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Motor Transport Act, R.S.A. 2000, c. M-21 Motor Vehicle Administration Act, R.S.A. 2000, M-23 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Enne linnadevaheliste ja mitteregulaarsete / regulaarsete bussiliiniteenuste osutamiseks loa andmist võidakse kohaldada avaliku huvi ja majandusvajaduste testi, kasutades muu hulgas ühte järgmistest kriteeriumidest või neid kõiki: praeguse teenustaseme piisavus; turutingimused, mis õigustavad teenuse laiendamist; uute turuletulijate mõju avalikule huvile, sealhulgas teenuse jätkuvus ja kvaliteet ning taotleja sobivus, valmisolek ja võimekus osutada korralikku teenust. |
Reservatsioon I-PT-9
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Tööstusliku kasu poliitika |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus Taotlejatele võidakse kehtestada tulemuslikkusnõuded (näiteks kõigepealt kaalutakse Albertast või Kanadast pärit teenuseosutajaid, kui need on hinna ja kvaliteedi poolest konkurentsivõimelised) kõigi selliste suuremahuliste projektide puhul, mis eeldavad tööstuse arendamise, metsa majandamise, õliliivade, elektri- või gaasitehaste ja söetööstuse arendamisega seotud lubasid. |
Reservatsioon I-PT-10
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
||||||||||
Meetmed: |
Business Corporations Act, R.S.A. 2000, c. B-9 Business Corporations Regulation, Alta. Reg. 118/2000 Companies Act, R.S.A. 2000, c. C-21 Cooperatives Act, S.A. 2001, c. C-28.1 Partnership Amendment Act, R.S.A. 2000 (Supp.), c. P-25 Societies Act, R.S.A. 2000, c. S-14 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-11
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||
Allsektor: |
|
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
||||||
Meetmed: |
Land Titles Act, R.S.A. 2000, c. L-4 Agricultural and Recreational Land Ownership Act, R.S.A. 2000, c. A-9 Regulations Respecting the Ownership of Agricultural and Recreational Land in Alberta, Alta. Reg. 160/79 Public Lands Act, R.S.A. 2000, c. P-40 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud Riigimaad ei saa müüa
|
Reservatsioon I-PT-12
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96492 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Gaming and Liquor Act, R.S.A. 2000, c. G-1 Horse Racing Alberta Act, RSA 2000, c. H-11.3 Gaming and Liquor Regulation, Alta. Reg. 143/1996 Alberta hasartmängude ja alkohoolsete jookide komisjoni poliitika (Alberta Gaming and Liquor Commission Board Policies) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmete abil reguleerib ja kiidab Alberta valitsus heaks teenuseid, teenuseosutajaid, tootmist, materjalide tarnijaid, käitamist ja parandamist, mis on seotud loterii, hasartmänguseadmete, õnnemängude, võidusõitude, bingo, kasiinode ja samalaadse tegevusega, sealhulgas lubade ja litsentside kaudu, mille väljastamine võib olla seotud kodakondsuse, elukoha või muude mainitud tegevuste alustamist, haldamist ja nende pakkumist käsitlevate piirangutega. |
Reservatsioon I-PT-13
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Loomakasvatusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8812 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Alberta |
Meetmed: |
Stray Animals Act, R.S.A. 2000, c. S-20 Horse Capture Regulation, Alta. Reg. 59/94 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult Kanada kodanik või alalise elamisloaga seaduslikult Kanadasse lubatud isik võib taotleda ja saada loa või omada luba püüda, meelitada söödaga, ajada taga, jahtida, jälitada hobuseid sellistel Alberta riigimaadel, mis on mõeldud loa alusel toimuvaks hobuste püüdmiseks. |
Briti Columbias kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-14
Sektor: |
Metsandus |
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 03 |
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Forest Act, R.S.B.C. 1996, c. 157 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kogu provintsis ülestöötatud puit tuleb provintsis kas ära kasutada või muuta muuks kaubaks. Provints võib lubada erandit sellest nõudest, kui puitu on rohkem, kui provintsi töötlemisüksused seda vajavad, kui seda ei saa majanduslikult otstarbekalt puidu ülestöötamise ala lähedal töödelda ega transportida majanduslikult otstarbekalt provintsi teise üksusesse, või kui erandi tegemisega välditakse jäätmeteket või parandatakse puidu kasutamist. |
Reservatsioon I-PT-15
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8611 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Evidence Act, R.S.B.C. 1996, c. 124 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus Ainult Kanada kodanikku või alalist isikut saab nimetada kirjalikke ütlusi vastuvõtva ametniku ametisse (commissioner for taking affidavits). |
Reservatsioon I-PT-16
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 862 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Accountants (Certified General) Act, R.S.B.C. 1996. c. 2 Accountants (Chartered) Act, R.S.B.C. 1996, c. 3 Accountants (Management) Act, R.S.B.C. 1996, c. 4 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Raamatupidamisbüroo juht peab olema Briti Columbia elanik. |
Reservatsioon I-PT-17
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
||||
Meetmed: |
Cooperative Association Act, S.B.C. 1999, c. 28 Society Act, R.S.B.C. 1996, c. 433 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-18
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juristid ja notarid |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Notaries Act, R.S.B.C. 1996, c. 334 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Notari (notary public) ametisse saab Briti Columbias nimetada ainult Kanada kodaniku või alalise elaniku. Õigusaktiga Notaries Act on piiratud notarite võimalusi osutada teenuseid notaribüroo vahendusel. Usaldusfondid peavad kuuluma volitatud provintsi- või föderaaltasandi finantsasutuste alla. |
Reservatsioon I-PT-19
Sektor: |
Turism |
Allsektor: |
Jahindusega seotud teenused (jahijuhatajad, jahikorraldajad, kalastusgiidid) Kalandusega seotud teenused Reisibüroo-, reisikorraldaja- ja giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8813, 882, 96419 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Wildlife Act, R.S.B.C. 1996, c. 488 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus Ainult Kanada kodanikud või Kanada alalised elanikud võivad saada jahikorraldaja (guide outfitter) ja kalastusgiidi (angling guide) loa. |
Reservatsioon I-PT-20
Sektor: |
Metsamajandus |
Allsektor: |
Muud kutseteenused Metsandus- ja raietooted Metsanduse ja metsaraiega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC, 03, 8814 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Foresters Act, S.B.C. 2003, c. 19 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus Professionaalse metsnikuna registreerimise eelduseks on vähemalt 24 kuud asjakohast töökogemust Briti Columbias. Mõningatel juhtudel on juba muus Kanada jurisdiktsioonis registreeritud professionaalsed metsnikud sellest nõudest vabastatud. |
Reservatsioon I-PT-21
Sektor: |
Metsamajandus |
||||||||
Allsektor: |
Tootmisega seotud teenused Jõulukuuskede kasvatamise ja raieluba Sanitaarraie luba Väikesemahuline raieluba |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 03, 8814 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
||||||||
Meetmed: |
Forest Act, R.S.B.C. 1996, c. 157 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-22
Sektor: |
Metsandus |
||||||||||||||
Allsektor: |
Metsamajandus ja metsaraie |
||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 03 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
||||||||||||||
Meetmed: |
Forest Act, R.S.B.C. 1996, c. 157 |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-23
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Põllumajandustooted Aiandus ja köögiviljakasvatus Põllumajandusega seotud teenused (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga) Loomakasvatusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 8811 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga), 8812 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Range Act, S.B.C. 2004, c. 71 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Karjatamislubade (grazing licences and permits) andmisel eelistatakse taotlejaid, kes suudavad tõendada viibimist kohapeal. |
Reservatsioon I-PT-24
Sektor: |
Metsamajandus |
Allsektor: |
Metsamajandus ja metsaraie |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 03 |
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Forest Act, R.S.B.C. 1996, c. 157 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Metsamajandamisloa (forest licence) taotlejale võidakse vajalike nõuete täitmiseks kehtestada tootmisüksuse loomise kohustus. |
Reservatsioon I-PT-25
Sektor: |
Metsandus |
Allsektor: |
Metsandus ja metsaraie |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 03 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Forest Act, R.S.B.C. 1996, c. 157 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Raadamisloa (community salvage licence) võivad saada vaid teatavad rühmad, eelkõige ühingud ja kooperatiivühistud eesmärkidel, mis toovad Briti Columbiale sotsiaalset ja majanduslikku kasu, suurendavad valitsemissektori tulusid, pakuvad võimalusi saavutada kogukonnaeluga seotud eesmärke, sealhulgas tööhõive ja muid ühiskonna, keskkonna ja majandusega seotud eeliseid, soodustavad koostööd kogukonnas ja sidusrühmade vahel, annavad võimalusi kasutada kasutamiskõlblikku puitu. Lisaks võidakse eeldada muude aspektide täitmist, mida minister või tema volitatud isik asjakohases teates täpsustab. |
Reservatsioon I-PT-26
Sektor: |
Metsandus |
Allsektor: |
Metsamajandus ja metsaraie |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 03 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Forest Act, R.S.B.C. 1996, c. 157 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Piiratud metsamajandamislubasid (restricted forest licence) antakse piiratud arvul. Selliste lubade saamise tingimuseks võidakse seada tulemuslikkusnõuded, sealhulgas nõue omada või rentida provintsis asuvaid puidutöötlemisüksusi. |
Reservatsioon I-PT-27
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
||||
Meetmed: |
Land Act, R.S.B.C. 1996, c. 245 Metsa- ja karjamaa ministeeriumi poliitika – karjamaade rendipoliitika (Ministry of Forest and Range Policy – Grazing Lease Policy), 15. november 2004 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-28
Sektor: |
Kalandus |
Allsektor: |
Kala ja muud kalandustooted Kalandusega seotud teenused Maa |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 04, 531, 882 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Fisheries Act, R.S.B.C. 1996, c. 149 Land Act, R.S.B.C. 1996, c. 245 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ainult Kanada kodanikule või alalisele elanikule võib müüa riigimaad vesiviljelustoiminguteks, välja arvatud juhul, kui isiku esitatud taotlus riigimaa saamiseks kiideti heaks enne 1. maid 1970. |
Reservatsioon I-PT-29
Sektor: |
Kalandus |
Allsektor: |
Kalandusega seotud teenused Hulgimüügiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 04, 62112, 62224, 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Fisheries Act, R.S.B.C. 1996, c. 149 Töönduslik kalapüük ja marikultuur: poliitika 1980ndateks aastateks (Commercial Fisheries and Mariculture: A Policy for the 1980s) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus Kala ja looduslike austrite püüdmise, meretaimede kogumise või kala töötlemise, ostmise või vahendamise loa saamise tingimuseks võidakse kehtestada elukoha-, kodakondsuse- ja tulemuslikkusnõuded. Kala töötlemist avamerel võivad teha vaid oma saaki töötlevad kalamehed, kui kalaliike ei ole võimalik olemasolevates kaldal asuvates rajatistes majanduslikult otstarbekalt töödelda. |
Reservatsioon I-PT-30
Sektor: |
Transport |
||||||||||
Allsektor: |
Maanteetransporditeenused Reisijatevedu |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121, 7122 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
||||||||||
Meetmed: |
Passenger Transportation Act, S.B.C. 2004, c. 39 Motor Vehicle Act, R.S.B.C. 1996, c. 318 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-31
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Maanteetransporditeenused: ühistransport |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121, 7122 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
||||
Meetmed: |
British Columbia Transit Act, R.S.B.C. 1996, c. 38 South Coast British Columbia Transportation Authority Act, S.B.C. 1998, c. 30 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-32
Sektor: |
Energeetika |
||||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 1 71, 887 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
||||||
Meetmed: |
BC Hydro Public Power Legacy and Heritage Contract Act, S.B.C. 2003. c. 86 Clean Energy Act, S.B.C. 2010, c. 22 Utilities Commission Act, R.S.B.C. 1996, c. 473 Hydro and Power Authority Act, R.S.B.C. 1996, c. 212 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-33
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Autonoomsed kaevurid (free miner) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8675 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Mineral Tenure Act, R.S.B.C. 1996, c. 292 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Autonoomse kaevandamise loa (free miner certificate) võib saada isik, kes elab Kanadas igal kalendriaastal vähemalt 183 päeva või kellel on Kanada tööluba, või Kanada äriühing või kvalifitseeritud üksikisikutest või Kanada äriühingutest koosnev partnerlus. |
Manitobas kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-34
Sektor: |
Kogukonna- ja isikuteenused |
Allsektor: |
Matused Kremeerimis- ja surnutalitamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9703 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Prearranged Funeral Services Act, C.C.S.M. c. F-200 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Tulunduslikul eesmärgil eelnevalt kokkulepitud matuseteenuste pakkumiseks on vaja luba. Sellist luba võib taotleda ainult isik, kes pakub regulaarselt matuseteenuseid ja kellel on Manitobas sellel eesmärgil ettevõte. Eelnevalt kokkulepitud matuseteenuseid saab osutada ainult sellise ettevõtte kaudu, kellel on kõnealune luba. |
Reservatsioon I-PT-35
Sektor: |
Huviorganisatsioonide teenused |
Allsektor: |
Juriidiliste dokumentide koostamine ja nende tõendamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8613, 95910 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Marriage Act, C.C.S.M. c. M-50 Määratud isikute elukoha ja kodakondsuse poliitika (Policy Respecting Residency or Citizenship of Appointees) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Õigusakti The Marriage Act kohaselt võib vastutav minister nimetada isiku provintsi või ministri kindlaks määratud provintsi osa abielude eest vastutavaks ametiisikuks (marriage commissioner), kes võib abielu sõlmimise tseremooniaid korraldada vastavalt saadud volitustele. Minister võib eelistada Kanada kodanikke või Manitoba alalisi elanikke. |
Reservatsioon I-PT-36
Sektor: |
Haridus |
Allsektor: |
Muud haridusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9290 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Manitoba Registered Music Teachers' Association Incorporation Act, R.S.M. 1990, c. 100 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Selleks et saada Manitoba registreeritud muusikaõpetajate ühingu (Manitoba Registered Music Teachers' Association) liikmeks ja kasutada registreeritud muusikaõpetaja (Registered Music Teacher) ametinimetust, peab isik tõendama, et on elanud Manitobas eelnevalt kuus kuud. |
Reservatsioon I-PT-37
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
||||||||||||
Meetmed: |
The Community Development Bonds Act, C.C.S.M. c. C-160 |
||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-38
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Põllumajandusmaa Mets ja muu metsamaa |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 531 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Farm Lands Ownership Act, C.C.S.M. c. F-35 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ainult isikud, kes on õigusakti Immigration and Refugee Protection Act, S.C. 2001, c. 27 tähenduses Kanada kodanikud või Kanada alalised elanikud ehk ettenähtud nõudeid täitvad isikud (eligible individuals), töötavatele või pensionil olevatele põllumajandusettevõtjatele või ettenähtud nõudeid täitvatele üksikisikutele täielikult kuuluvad äriühingud, usaldusfondid, partnerlused või muud äriüksused või nende kombinatsioon, (munitsipaal- või provintsi tasandi) valitsused või valitsusasutused või kvalifitseeritud sisserändajad, kellel on õigus ja kes soovivad kahe aasta jooksul pärast põllumajandusmaa omandamist saada ettenähtud nõudeid täitvateks isikuteks, võivad omada üle 40 aakri Manitoba põllumajandusmaad. |
Reservatsioon I-PT-39
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
||||
Meetmed: |
The Labour-sponsored Venture Capital Corporations Act, C.C.S.M. c. L-12 The Corporations Act, C.C.S.M. c. C-225 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-40
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Cooperatives Act, C.C.S.M. c. C-223 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Enamik ühistu juhtidest peab elama Kanadas. Selleks et ühistu juhtide -koosolek oleks kooskõlas eeskirjadega, peab enamik koosolekul osalevatest juhtidest elama Kanadas. Kanadas elav juhatuse liige, kes koosolekul ei osale, võib koosolekul sõlmitud tehingud heaks kiita, kui tema kohalolek oleks võimaldanud saavutada nõutava häälteenamuse. Ühistu tegevjuht peab elama Kanadas. |
Reservatsioon I-PT-41
Sektor: |
Põllumajandus |
||||
Allsektor: |
Põllumajandusmaa Mets ja muu metsamaa Riigimaa rendilepingud ja load Põllumajandusega seotud teenused Loomakasvatusega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 531, 8811 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga), 8812 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
||||
Meetmed: |
The Crown Lands Act, C.C.S.M. c. C-340 Agricultural Crown Land Leases Regulation, 168/2001 Agricultural Crown Land Grazing and Hay Permits Regulation, 288/88 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-42
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Põllumajandusmaa Mets ja muu metsamaa Puhkealad ja muud avamaastikud |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 531, 533 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Crown Lands Act, C.C.S.M. c. C-340 Suvilakruntide jagamist, müüki ja renti ning provintsi parkides ja muul riigimaal asuvate kaubandusettevõtete arendamist käsitlev poliitika |
Kirjeldus: |
Investeeringud Minister võib -kohelda Manitoba elanikke eelistatult suvilakruntide jagamisel, müümisel ja rentimisel ning provintsi parkides ja muul riigimaal asuvate kaubandusettevõtete arendamisel. |
Reservatsioon I-PT-43
Sektor: |
Kalandus |
||||||||||
Allsektor: |
Kalandusega seotud teenused Hulgimüügiteenused |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 04, 62224, 882 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
||||||||||
Meetmed: |
The Fisheries Act, C.C.S.M. c. F-90 Fishing Licensing Regulation, Man. Reg. 124/97 Töönduslike kalapüügilubade andmist käsitlev poliitika |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja-piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-44
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Maamõõtjad |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8675 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
||||
Meetmed: |
The Land Surveyors Act, C.C.S.M. c. L-60 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-45
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabi- ja esindusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8612 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Legal Profession Act, C.C.S.M. c. L-107 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Eri-jurisdiktsioone hõlmavad õigusbürood saavad pakkuda üldsusele Manitobas Manitoba õigusega seotud õigusabiteenuseid vaid siis, kui õigusbürool on (muu hulgas) kontor Manitobas ja vähemalt veel ühes Kanada või välisriigi jurisdiktsioonis ja kui vähemalt ühel õigusbüroo juristil on õigus Manitobas juristina töötada ja see on ka tema põhitegevus. |
Reservatsioon I-PT-46
Sektor: |
Hulgikaubandus |
Allsektor: |
Farmaatsia- ja meditsiinitooted |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 62251 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Hearing Aid Act, C.C.S.M. c. H-38 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kuuldeaparaatide komisjonil Hearing Aid Board on volitused sertifitseerida kuuldeaparaatide edasimüüjad ja anda Manitobas või Kanadas elavatele sertifitseerimise taotlejatele eelisjuurdepääs ja eelistingimused. |
Reservatsioon I-PT-47
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Reisijatevedu |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71213, 71223 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Highway Traffic Act, C.C.S.M. c. H-60 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Manitoba Transport Board võib piirata nende lubade arvu, mis antakse Manitoba avalikel teedel avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks. Manitoba Transport Board võib piirata uute reisijateveoteenuse osutajate pääsu ühistransporditurule või nõuda veoettevõtjatelt vähem kasumlike marsruutide teenindamist, kui ta leiab, et teenuse kättesaadavus on kodanikele oluline. |
Reservatsioon I-PT-48
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 862 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Chartered Accountants Act; C.C.S.M. c. C-70 The Certified General Accountants Act, C.C.S.M. c. C-46 The Certified Management Accountants Act, C.C.S.M. c. C-46.1 The Corporations Act, C.C.S.M. c. C-225 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kolmes eespool loetletud õigusaktis on sätestatud, et arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenuseid pakkuvale äriühingule ei saa väljastada luba teenuste pakkumiseks Manitobas, kui nad ei ole asutatud õigusakti The Corporations Act alusel. See tähendab, et vähemalt 25 % äriühingu juhtidest peavad olema Kanada elanikud (või vähemalt üks, kui juhte on maksimaalselt kolm). |
Reservatsioon I-PT-49
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8621 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Chartered Accountants Act, C.C.S.M. c. C-70 The Certified General Accountants Act, C.C.S.M. c. C-46 The Certified Management Accountants Act, C.C.S.M. c. C-46.1 The Addictions Foundation Act, C.C.S.M. c. A-60 The Convention Centre Act, S.M. 1988-89 c. 39, muudetud kujul The Crown Corporations Public Review and Accountability Act, C.C.S.M. c. C-336, muudetud kujul The Insurance Act, C.C.S.M. c. 140 The Municipal Act, C.C.S.M. c. M-225 The Northern Affairs Act, C.C.S.M. c. N-100 muudetud kujul The Public Schools Act, C.C.S.M. c. P-250, muudetud kujul The Trustee Act, C.C.S.M. c. T-160, muudetud kujul The City of Winnipeg Charter, S.M. 2002, c. 39, muudetud kujul The Concordia Hospital Incorporation Act, R.S.M. 1990, c. 39 The Hudson Bay Mining Employees' Health Association Incorporation Act, R.S.M. 1990, c. 68 The Investors Syndicate Limited Incorporation Act, R.S.M. 1990, c. 77 The Mount Carmel Clinic Act, R.S.M. 1990, c. 120 L'Œuvre des bourses du Collège de Saint-Boniface Incorporation Act, R.S.M. 1990, c. 132 The Seven Oaks General Hospital Incorporation Act, R.S.M. 1990, c. 180 The United Health Services Corporation Incorporation Act, R.S.M. 1990, c. 201 The Winnipeg Art Gallery Incorporation Act, R.S.M. 1990, c. 216 The Winnipeg Clinic Incorporation Act, R.S.M. 1990, c. 220 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool loetletud õigusaktides on sätestatud, et auditeerimisteenuseid võib pakkuda isik, kellel on luba tegutseda raamatupidajana kas õigusakti The Chartered Accountants Act, The Certified General Accountants Act või The Certified Management Accountants Act alusel. |
Reservatsioon I-PT-50
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Corporations Act, C.C.S.M. c. C-225 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Vähemalt 25 % äriühingu juhtidest peavad olema Kanada elanikud (või vähemalt üks, kui juhte on maksimaalselt kolm). Juhid ei saa juhtide koosolekul sõlmida tehinguid, kui vähemalt 25 % kohalolevatest juhtidest ei ela Kanadas (või kui juhte on maksimaalselt kolm, peab vähemalt üks kohalolevatest juhtidest elama Kanadas). Kui juhid delegeerivad osa oma volitustest tegevjuhile või juhtide komiteele, peab tegevjuht või enamik juhtide komitee liikmetest elama Kanadas. |
Reservatsioon I-PT-51
Sektor: |
Jahipidamine |
Allsektor: |
Jahindusega seotud teenused Jaht, kalapüük ja püünisjaht Giiditeenused Vabakutselised jahijuhatajad |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472, 8813, 96419 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Wildlife Act, C.C.S.M. c. W–130 Allocation of Hunting Licences Regulation, Man. Reg. 77/2006 Captive Wild Animal Regulation, Man. Reg. 23/98 Exotic Wildlife Regulation, Man. Reg. 78/99 General Hunting Regulation, Man. Reg. 351/87 Hunting Dogs Regulation, Man. Reg. 79/95 Hunting Seasons and Bag Limits Regulation, Man. Reg. 165/91 Miscellaneous Licences and Permits Regulation, Man. Reg. 53/2007 Trapping Areas and Zones Regulation, Man. Reg. 149/2001 Hunting Guides Regulation, Man. Reg. 110/93 Manitoba Trapping Guide 2011/2012 The Resource Tourism Operators Act, C.C.S.M. c. R119.5 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud õigusaktide ja määruste kohaselt on ministril ja ministri määratud administraatoril õigus anda välja kõnealustes õigusaktides nõutavaid lubasid või litsentse isikule sellistel tingimustel, mida minister või administraator peab asjakohaseks, ja võtta vastu eespool nimetatud õigusaktidega seotud määruseid. Määrustes võidakse sätestada, et Manitoba või Kanada elanikele väljastatakse lube ja litsentse sooduskohtlemise alusel või soodustingimustel. |
Reservatsioon I-PT-52
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Põllumajandustooted Põllumajandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 8811 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga) |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Wild Rice Act, C.C.S.M. c. W-140 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus Ainult isikutel, kes on elanud Manitobas vähemalt ühe aasta, on õigus taotleda kõnealuse õigusakti alusel litsentsi, luba, veoluba (load slip) või ekspordisertifikaati. |
Reservatsioon I-PT-53
Sektor: |
Metsandus |
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted Tootmisega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 0311, 0312, 8843 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Forest Act, C.C.S.M. c. F-150 Forest Use and Management Regulation, Man. Reg. 227/88R |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud õigusakti ja määruse kohaselt vastutab minister kõigi metsandusega seotud küsimuste reguleerimise eest kooskõlas kõnealuse õigusakti ja määrusega ning tal on õigus anda kõnealuses õigusaktis ette nähtud raieõigusi, lubasid või litsentse isikule sellistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks. Metsaraieõigus tuleb anda viisil, mis ministri arvates tagab Manitoba metsatööstusele maksimaalse kasu. Manitoba elanike või Kanada kodanike suhtes võib kohaldada eeliskohtlemist raieõiguste, lubade ja litsentside andmisel. |
Reservatsioon I-PT-54
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Reisijatevedu maanteel (taksod) |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71221 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
||||
Meetmed: |
The Taxicab Act, C.C.S.M. c. T-10 The Highway Traffic Act, C.C.S.M. c. H-60 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-55
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Põllumajandustooted Elusloomad ja loomsed saadused Liha ja piimatooted Muud mujal klassifitseerimata toiduained Põllumajandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 02, 21, 22, 239, 8811 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga) |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Farm Products Marketing Act, C.C.S.M. c. F-47 Dairy Farmers of Manitoba Marketing Plan Regulation, Man. Reg. 89/2004 Manitoba Egg and Pullet Producers Marketing Plan Regulation, Man. Reg. 70/2005 Manitoba Chicken Broiler Producers Marketing Plan Regulation, Man. Reg. 246/2004 Manitoba Turkey Producers Marketing Plan Regulation, Man. Reg. 38/2004 Manitoba Vegetable Producers Marketing Plan Regulation, Man. Reg. 117/2009 The Milk Prices Review Act, C.C.S.M. c. M-130 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmete kohaselt sisse seatud nõukogud ja komisjonid võivad eelistada Manitoba või Kanada kodanikke. |
Reservatsioon I-PT-56
Sektor: |
Energeetika |
||||||||||
Allsektor: |
Elektrienergia |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 17, 887 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
||||||||||
Meetmed: |
The Manitoba Hydro Act, C.C.S.M. c. H-190 The Public Utilities Board Act, C.C.S.M. c. P-280 The Water Power Act, C.C.S.M. c. W-60 The Environment Act, C.C.S.M. c. E-125 The Crown Corporations Public Review and Accountability Act, C.C.S.M. c. C336 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-57
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu; kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Liquor and Gaming Control Act, C.C.S.M. c. L-160 The Corporations Act, C.C.S.M. c. C-225 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Manitoba alkohoolsete jookide ja hasartmängude kontrolliasutus (Liquor and Gaming Control Authority of Manitoba) otsustab alkohoolsete jookide müügilubade andmise üle. Kui taotleja on üksikisik, võib loa väljastada ainult täiskasvanud füüsilisele isikule, kes on Kanada kodanik või kellel on Kanadas alalise elaniku staatus ja kes elab Kanadas. Kui taotleja on partnerlus, peavad kõik selle liikmed kõnealusele nõudele vastama. Kui taotleja on äriühing, peab see olema asutatud või peab sellel olema luba tegeleda äritegevusega Manitobas Manitoba õiguse alusel. Kui taotleja on asutatud Manitoba õiguse alusel, peavad 25 % äriühingu juhtidest elama Kanadas (või vähemalt üks, kui juhte on maksimaalselt kolm). |
Reservatsioon I-PT-58
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||||||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96492 |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Manitoba |
||||||||||||
Meetmed: |
The Liquor and Gaming Control Act, C.C.S.M. c. G-5 The Manitoba Liquor and Lotteries Corporation Act, C.C.S.M. c. L-210 The Manitoba Horse Racing Commission Act, C.C.S.M. c. H-90 Rules of Thoroughbred Racing and Commission Directives, 2011 Rules of Standardbred Racing and Commission Directives, 2010 Commission Quarterhorse Directives, 2011 Pari-Mutuel Betting Supervision Regulations, SOR 91-365 |
||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Heategevus- ja usuorganisatsioonide, kontsessionääride ning messide, näituste ja meelelahutustegevuse korraldajate õnnemängudega seotud tegevus
Hasartmängudega seotud tegevus – loterii
Hobuste võidusõidud ja kihlveod
|
New Brunswickis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-59
Sektor: |
Metsandus |
Allsektor: |
Põllumajandusmaa, mets ja muu metsamaa Metsandus- ja raietooted |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 03, 531 |
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Crown Lands and Forest Act, S.N.B. 1980, c. C-38,1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kui teatavad erandid välja arvata, antakse iga raieluba riigimaal asuvate puude langetamiseks tingimusel, et kõik selle raames raiutud puud töödeldakse New Brunswickis puiduks, paberimassiks või muudeks puittoodeteks. |
Reservatsioon I-PT-60
Sektor: |
Kaevandamine |
Allsektor: |
Kaevandamine Pealmaakaevandamine ja nafta kaevandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 11, 12, 13, 14, 15, 16 |
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Mining Act, S.N.B. 1985, c. M-14.1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Rentnik töötleb või töötleb täiendavalt provintsis kõik provintsis kaevandmisloa alusel kaevandatud mineraalid, kui minister on seda nõudnud kaevandamisloa väljastamisel või mis tahes ajal pärast seda. |
Reservatsioon I-PT-61
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu; kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – New Brunswick |
||||
Meetmed: |
Liquor Control Act, R.S.N.B. 1973, c. L-10 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Newfoundlandis ja Labradoris kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-62
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Toornafta ja maagaas |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 120, 7112, 71232, 7131, 7422, 8675, 883, 887 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs (ainult CPC 71232 ja 7422) Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Canada-Newfoundland and Labrador Atlantic Accord Implementation Newfoundland and Labrador Act, R.S.N.L. 1990, c. C-2 Canada-Newfoundland Atlantic Accord – February 11, 1985 Energy Corporation Act, S.N.L. 2007, c. E-11.01 Petroleum and Natural Gas Act, RSNL 1990, c. P-10 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Newfoundlandi ja Labradori valitsusel reguleerida süsivesinike uurimist, tootmist, kaevandamist, arendamist ja transporti ja anda asjakohaseid lubasid, ning anda ainuõigusi süsivesinike jaotussüsteemi ja ladustamisrajatiste käitamiseks, sealhulgas torujuhtmed, merealused jaotustorustikud, ümberlaadimisseadmed ja ülekandeteenused. Ilma et see piiraks eelneva üldist kohaldatavust, võivad need meetmed hõlmata oma äranägemisel tehtavaid otsuseid, mis põhinevad eri teguritel, turulepääsu piiranguid, tegevusnõuete kehtestamist või Newfoundlandi ja Labradori elanike või selliste üksuste positiivset diskrimineerimist, mis on asutatud kooskõlas Kanada või selle provintsi või territooriumi õigusega ning mille tegevuskoht on ja mille tegevusest suur osa toimub Newfoundlandis Labradoris. |
Reservatsioon I-PT-63
Sektor: |
Energeetika |
||||||||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 171, 887 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
||||||||||
Meetmed: |
Electric Power Control Act, 1994, S.N.L. 1994, c. E-5.1 Energy Corporation Act, S.N.L. 2007, c. E-11.01 Energy Corporation of Newfoundland and Labrador Water Rights Act, S.N.L. 2008, c. E-11.02 Hydro Corporation Act, 2007, SNL 2007, c. H-17 Lower Churchill Development Act, RSNL 1990, c. L-27 Lands Act, SNL 1991, c. 36 Water Resources Act, SNL 2002, c. W-401 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-64
Sektor: |
Metsandus |
Allsektor: |
Töötlemata puit Puit- ja korktooted, õlgedest ja punumismaterjalidest tooted Metsandus- ja raietooted Paberimass, paber ja pabertooted Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel Õlest ja punumismaterjalist toodete valmistamine vahendustasu eest või lepingute alusel |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 031, 31, 321, 88430 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs (ainult CPC 31) Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Forestry Act, R.S.N.L. 1990, c. F-23 Forest Protection Act, R.S.N.L. 1990, c. F-22 Plant Protection Act, R.S.N.L. 1990, c. P-16 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Newfoundlandi ja Labradori valitsusel reguleerida metsaressursside ja nendega seotud toodete tootmist, kasutamist ja arendamist provintsis ja anda asjakohaseid lubasid. Ilma et see piiraks eelneva üldist kohaldatavust, võivad need meetmed hõlmata oma äranägemisel tehtavaid otsuseid, mis põhinevad eri teguritel, turulepääsu piiranguid, tegevusnõuete kehtestamist või Newfoundlandi ja Labradori elanike või selliste üksuste positiivset diskrimineerimist, mis on asutatud kooskõlas Kanada või selle provintsi või territooriumi õigusega ning mille tegevuskoht on ja mille tegevusest suur osa toimub Newfoundlandis Labradoris. |
Reservatsioon I-PT-65
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Põllumajandustooted Metsandus ja kalandus Põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüügi teenused Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused Kalandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 021, 029, 04, 21, 22, 6221, 62224, 881 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga ja 8814), 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Farm Products Corporation Act, R.S.N.L. 1990, c. F-5 Natural Products Marketing Act, R.S.N.L. 1990, c. N-2 Poultry and Poultry Products Act, R.S.N.L. 1990, c. P-18 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Newfoundlandi ja Labradori valitsusel reguleerida põllumajandussaaduste ja toiduainete tootmist ja turustamist ning kalatoodete ja ulukinahkade turustamist provintsis, sealhulgas piimatoodete, munade ja linnukasvatussaaduste pakkumise juhtimisega seotud meetmed, ja anda asjakohaseid lubasid. Ilma et see piiraks eelneva üldist kohaldatavust, võivad need meetmed hõlmata oma äranägemisel tehtavaid otsuseid, mis põhinevad eri teguritel, turulepääsu piiranguid, tegevusnõuete kehtestamist või Newfoundlandi ja Labradori elanike või selliste üksuste positiivset diskrimineerimist, mis on asutatud kooskõlas Kanada või selle provintsi või territooriumi õigusega ning mille tegevuskoht on ja mille tegevusest suur osa toimub Newfoundlandis Labradoris. |
Reservatsioon I-PT-66
Sektor: |
Kalandus |
Allsektor: |
Kala ja muud kalandustooted Kalatooted ja -konservid Kalandustoodete hulgimüügi teenused Kalandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 04, 212, 62224, 882 |
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Fisheries Act, S.N.L. 1995, c. F-12.1 Aquaculture Act, R.S.N.L. 1990, c. A-13 Fish Inspection Act, R.S.N.L. 1990, c. F-12 Fishing Industry Collective Bargaining Act, R.S.N.L. 1990, c. F-18 Fish Processing Licensing Board Act, S.N.L. 2004, c. F-12.01 Professional Fish Harvesters Act, S.N.L. 1996, c. P-26.1 Lands Act, S.N.L. 1991, c. 36 Water Resources Act, S.N.L. 2002 c. W-4.01 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Newfoundlandi ja Labradori valitsusel reguleerida kala- ja vesiviljelustoodete tootmist, töötlemist ja turustamist, sealhulgas meresaaduste üleandmist, kohaletoimetamist ja transporti kalurite, vesiviljelejate ja ostjate poolt, ja anda asjakohaseid lubasid. Teatavate asjaolude korral on nende meetmetega ette nähtud tulemuslikkusnõuded. |
Reservatsioon I-PT-67
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||
Allsektor: |
|
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
||||||||
Meetmed: |
Corporations Act, R.S.N.L 1990, c. C-36 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-68
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Maamõõduteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86753 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Land Surveyors Act, 1991, S.N.L. 1991, c. C-37 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Alaline elukoht Kanadas on eeltingimus, et ettevõtjale, partnerlusele või juriidilisele isikule saaks väljastada loa tegeleda provintsis maamõõtmisega. |
Reservatsioon I-PT-69
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Eradetektiivi ja turvateenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 873 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
||||
Meetmed: |
Private Investigation and Security Services Act, R.S.N.L. 1990, c. P-24 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-70
Sektor: |
Turism |
||||||
Allsektor: |
Jahindusega seotud teenused, giiditeenused Vabakutselised jahijuhatajad |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472, 8813, 96419 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
||||||
Meetmed: |
Wild Life Act, R.S.N.L. 1990, c. W-8 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-71
Sektor: |
Maa |
Allsektor: |
Puhkealad ja muud avamaastikud |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 5330 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Lands Act, S.N.L. 1991, c. 36 Policy Directive FT. 004 (Amendment 1), 2001 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ainult provintsi alalised elanikud võivad saada loa elumaja (residential cottage licence) ehitamiseks riigimaale. |
Reservatsioon I-PT-72
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Raudteetransporditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 711 |
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Rail Service Act, 2009, S.N.L. 2009, c. R-1.2 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Isik, kes soovib raudteeveoteenuste infrastruktuuri provintsis osta, käitada või luua, peab kõigepealt selleks saama provintsi valitsuse heakskiidu. Heakskiit võidakse anda tingimustel, mida provints peab asjakohasteks. Ilma et see piiraks eelneva üldist kohaldatavust, võib heakskiit hõlmata oma äranägemisel tehtavaid otsuseid, mis põhinevad eri teguritel, sealhulgas tulemuslikkusnõuete kehtestamist. |
Reservatsioon I-PT-73
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Muu maismaatransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Aquaculture Act, R.S.N.L. 1990, c. A-13 Fisheries Act, S.N.L. 1995, c. F-12.1 Fish Inspection Act, R.S.N.L. 1990, c. F-12 Liquor Corporation Act, R.S.N.L. 1990, c. L-19 Liquor Control Act, R.S.N.L. 1990, c. L-18 Motor Carrier Act, R.S.N. 1990, c. M-19 Professional Fish 7s Act, S.N.L. 1996, c. P-26.1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Provintsi reisijateveo ja kaubaveo mõne allsektori puhul kohaldatakse avaliku huvi ja majandusvajaduste testi. Heakskiitmist käsitlevad kriteeriumid hõlmavad järgmist: praeguse teenustaseme piisavus, turutingimused, mis õigustavad teenuse laiendamist, uute turuletulijate mõju avalikule huvile, taotleja sobivus, valmisolek ja võimekus osutada korralikku teenust. Võidakse kehtestada tulemuslikkusnõuded. |
Reservatsioon I-PT-74
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Labour Relations Act, R.S.N.L. 1990, c. L-1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Newfoundlandi ja Labradori riiginõukogul (Lieutenant Governor in Council) anda välja projekte käsitlevaid erikorraldusi (Special Project Orders). Ilma et see piiraks eelneva üldist kohaldatavust, võivad need meetmed hõlmata oma äranägemisel tehtavaid otsuseid, mis põhinevad eri teguritel, turulepääsu piiranguid, tegevusnõuete kehtestamist või Newfoundlandi ja Labradori elanike või selliste üksuste positiivset diskrimineerimist, mis on asutatud kooskõlas Kanada või selle provintsi või territooriumi õigusega ning mille tegevuskoht on ja mille tegevusest suur osa toimub Newfoundlandis ja Labradoris. |
Reservatsioon I-PT-75
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused ja nendega seotud teenused |
||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod Metalltoodete, masinate ja seadmete tootmisega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8844, 885, 96492 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs (ainult CPC 8844 ja 885) Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
||||
Meetmed: |
Lotteries Act, S.N.L. 1991, c. 53 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-76
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu; kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107, 643 ja 88411 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
||||||
Meetmed: |
Liquor Corporation Act, R.S.N.L. 1990, c. L-19 Liquor Control Act, R.S.N.L. 1990, c. L-18 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-77
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabiteenused (notarid) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Notaries Public Act, R.S.N.L. 1990, c. N-5 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ainult provintsis elav Kanada kodanik võib provintsis notarina tegutseda. |
Loodealadel kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-78
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabiteenused (notarid) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Territoorium – Loodealad |
Meetmed: |
Evidence Act, R.S.N.W.T. 1988, c. E-8, s. 79 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Isik, kes taotleb ametissemääramist notarina, peab elama Loodealadel ja olema kas Kanada kodanik või alaline elanik. |
Nova Scotias kohaldatav reservatsioon
Reservatsioon I-PT-79
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arvepidamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 862 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Certified General Accountants Act, S. N.S. 1998, c. 10 Certified Management and Accountants of Nova Scotia Act, S.N.S. 2005, c. 35 Public Accountants Act, R.S.N.S. 1989, c. 369 Chartered Accountants Act, S.N.S. 1994, c. 14 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult Kanada elanikud võivad saada loa tegutseda Nova Scotias audiitorina ja kasutada ametinimetust „Public Accountant“. |
Reservatsioon I-PT-80
Sektor: |
Turism ja puhketeenused |
Allsektor: |
Jahindusega seotud teenus Giiditeenused Vabakutselised jahijuhatajad |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472, 8813, 96419 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Wildlife Act, R.S.N.S. 1989, c. 504 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult Nova Scotia elanikud võivad saada loa karusloomade küttimiseks ja püüdmiseks või põtrade küttimiseks. Mitteresidentidelt võidakse nõuda, et küttimine või kalapüük selleks ette nähtud jõgedes toimuks kvalifitseeritud giidi järelevalve all. |
Reservatsioon I-PT-81
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Kaupade autovedu |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7123 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
The Public Utilities Act, R.S., c. 380, s. 1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Provintsi kaubaveo mõne allsektori puhul kohaldatakse avaliku huvi ja majandusvajaduste testi. Heakskiit hõlmab järgmisi kriteeriume: praeguse teenustaseme piisavus, turutingimused, mis õigustavad teenuste laiendamist, uute turuletulijate mõju avalikule huvile, taotleja sobivus, valmisolek ja võimekus osutada korralikku teenust. Võidakse kehtestada tulemuslikkusnõuded. |
Reservatsioon I-PT-82
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Linnadevaheline bussiliiklus ja regulaarliinid |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Public Utilities Act, R.S.N.S. 1989, c. 380 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Enne uutele teenuseosutajatele loa andmist tuleb teha avaliku huvi ja majandusvajaduste test, mis hõlmab järgmist: praeguse teenustaseme piisavuse analüüs; turutingimused, mis õigustavad teenuse laiendamist; uute turuletulijate mõju avalikule huvile, sealhulgas teenuse jätkuvus ja kvaliteet; taotleja sobivus, valmisolek ja võimekus osutada korralikku teenust. Võidakse kehtestada tulemuslikkusnõuded. |
Reservatsioon I-PT-83
Sektor: |
Maa |
Allsektor: |
Muu maa |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 539 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Land Titles Clarification Act, R.S.N.S. 1989, c. 250 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Isik, kes esitab maa kinnisomandisse kandmise taotluse (land titles clarification area) maa kunagise kasutamise alusel (historical adverse posession), peab olema Nova Scotia elanik. |
Reservatsioon I-PT-84
Sektor: |
Krediidi- ja inkassoteenused |
||||||||
Allsektor: |
Krediidiinfo- ja inkassoteenused Tarbijate kohta krediidiinfot koguvad ja edastavad agentuurid |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87901, 87902, 87909 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||||||
Meetmed: |
Consumer Creditors' Conduct Act, R.S.N.S., c. 91 Consumer Protection Act, R.S.N.S., c. 92 Consumer Reporting Act, R.S.N.S., c. 93 Consumer Services Act, R.S.N.S., c. 94 Direct Sellers Licensing and Regulation Act, R.S.N.S. 1989, c. 129 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-85
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu; kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107, 643, 88411 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||
Meetmed: |
Liquor Control Act, R.S.N.S. 1989, c. 260 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-86
Sektor: |
Kogukonna- ja isikuteenused |
Allsektor: |
Usuorganisatsioonid |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 95910 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Solemnization of Marriage Act, R.S.N.S. 1989, c. 436 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult Nova Scotia elaniku võib registreerida isikuna, kellel on luba abielusid sõlmida. |
Reservatsioon I-PT-87
Sektor: |
Kaevandamine |
||||||
Allsektor: |
Mäetööstus, pealmaakaevandamine ja nafta kaevandamine |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 11, 12, 13, 14, 15, 16, 883 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||||
Meetmed: |
Mineral Resources Act, S.N.S. 1990, c. 18 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-88
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod Tootmisega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8844, 885, 96492 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs (ainult CPC 8844 ja 885) Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||
Meetmed: |
Gaming Control Act, S.N.S. 1994-95, c. 4 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-89
Sektor: |
Kogukonna- ja isikuteenused |
||||
Allsektor: |
Matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9703 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||
Meetmed: |
Embalmers and Funeral Directors Act, R.S.N.S., c. 144 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-90
Sektor: |
Energeetika |
||||
Allsektor: |
Nafta ja maagaas |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 120, 7112, 71232, 7131, 7422, 8675, 883, 887 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs (ainult CPC 71232 ja 7422) Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||
Meetmed: |
Canada-Nova Scotia Offshore Petroleum Resources Accord Implementation (Nova Scotia) Act, S.N.S. 1987, c. 3 Crown Lands Act, R.S.N.S. 1989, c. 114 Gas Distribution Act, S.N.S. 1997, c. 4 Offshore Petroleum Royalty Act, S.N.S. 1987, c. 9 Petroleum Resources Act, R.S.N.S. 1989, c. 342 Petroleum Resources Removal Permit Act, S.N.S. 1999, c. 7 Pipeline Act, R.S.N.S. 1989, c. 345 Public Utilities Act, R.S.N.S. 1989, c. 380 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-91
Sektor: |
Kalandus |
||||
Allsektor: |
Kala ja muud kalandustooted Kalatooted ja -konservid Kalandustoodete hulgimüügi teenused Kalandusega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 04, 212, 62224, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||
Meetmed: |
Fisheries and Coastal Resources Act, R.S.N.S. 1996, c. 25 Fisheries Organizations Support Act, S.N.S., 1995-96, c. 6 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-92
Sektor: |
Metsandus |
||||
Allsektor: |
Puit- ja korktooted, õlgedest ja punumismaterjalidest tooted Metsandus- ja raietooted Paberimass, paber ja paberitooted Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel Õlest ja punumismaterjalist toodete valmistamine vahendustasu eest või lepingute alusel |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 031, 31, 321, 88430 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs (ainult CPC 31) Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||
Meetmed: |
Crown Lands Act, R.S.N.S. 1989, c. 114 Forests Act, R.S.N.S. 1989, c. 179 Primary Forests Products Marketing Act, R.S.N.S. 1989, c. 355 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-93
Sektor: |
Põllumajandus |
||||
Allsektor: |
Põllumajandustooted Metsandus ja kalandus Põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüügi teenused Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused Kalandusega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 021, 029, 04, 21, 22, 6221, 881 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga ja 8814), 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||
Meetmed: |
Natural Products Act, R.S.N.S. 1989, c. 308 Dairy Industry Act, S.N.S. 2000, c. 24 Agriculture and Rural Credit Act, R.S.N.S. 1989, c. 7 Agriculture and Marketing Act, R.S.N.S., c. 6 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-94
Sektor: |
Energeetika |
||||||||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 17, 887 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Nova Scotia |
||||||||||
Meetmed: |
Crown Lands Act, R.S.N.S. 1989, c. 114 Electricity Act, S.N.S. 2004, c. 25 Nova Scotia Power Privatization Act, S.N.S. 1992, c. 8 Nova Scotia Power Reorganization (1998) Act, S.N.S. 1998, c. 19 Public Utilities Act, R.S.N.S. 1989, c. 380 Renewable Electricity Regulations, O.I.C. 2010-381 (October 12, 2010), N.S. Reg. 155/2010 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Nunavutis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-95
Sektor: |
Turism, põllumajandus |
Allsektor: |
Muu – jahindusega seotud teenused Jaht, kalapüük ja püünisjaht Giiditeenused ( metsaturism) Vabakutselised jahijuhatajad Elusloomad Toornahad, nahad ja karusnahad |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 021, 0297, 7472, 8813, 96419 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Territoorium – Nunavut |
Meetmed: |
Wildlife Act, S. Nu. 2003, c. 26, s. 113 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kauplemisloa, giidiloa, karusloomafarmi pidamise loa, ulukifarmi pidamise loa, naha parkimise loa või loomatopiste valmistamise loa andmisel eelistatakse taotlejat, kelle peamine elukoht on enne taotluse esitamist olnud vähemalt 18 järjestikuse kuu jooksul Nunavuti piirkonnas (Nunavut Settlement Area). Samuti eelistatakse taotlusi, millega kaasneb otsene kasu Nunavuti majandusele, eriti kohalike inim- ja majandusressursside kasutamise kaudu. |
Reservatsioon I-PT-96
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabiteenused (notarid) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Territoorium – Nunavut |
Meetmed: |
Evidence Act, R.S.N.W.T. 1988, c. E-8, s. 79 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Isik, kes taotleb ametissemääramist riikliku notarina, peab elama Nunavutis ja olema kas Kanada kodanik või alaline elanik. |
Ontarios kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-97
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
||||
Meetmed: |
Business Corporations Act, R.S.A. 1990, c. B.16, ss. 118(3), 126(2), and 45(1)(b) Konkreetseid äriühinguid hõlmavad seadusandja eriaktid |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-98
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Tootmisega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 884, 885 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Technical Standards and Safety Act, 2000, S.O. 2000, c. 16 Upholstered and Stuffed Articles, O. Reg. 218/01 ss. 8, ja 17 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ei tohi müüa ega müügiks pakkuda selliseid polsterdatud või täistopitud tooteid, mida ei ole valmistanud Ontarios loa saanud tootja või mis ei ole valmistatud osutatud jurisdiktsioonis, välja arvatud kasutatud toode. |
Reservatsioon I-PT-99
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96492 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Gaming Control Act, 1992, S.O. 1992, c. 24 General O. Reg. 78/12 Order in Council 1413/08, ss. 3(b) ja16(i) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ontario reguleerib hasartmängusektori personali ja loteriiga, sealhulgas õnnemängude, kihlvedude, bingo, kasiinode ja reklaammängudega seotud teenuste ja seadmete pakkujaid, ning teeb seda ka provintsi monopolide kaudu. Tulu tuleb kasutada nii, et see tooks Ontario elanikele otsest kasu. |
Reservatsioon I-PT-100
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Inkassospetsialistid |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87902 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
||||
Meetmed: |
Collection and Debt Settlement Services Act, R.S.O. 1990, c. C-14 General, R.R.O. 1990, Reg. 74, ss. 12(2)(a), ja 19.1 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-101
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kinnisvarateenused vahendustasu eest või lepingu alusel Oma või renditud varaga seotud kinnisvarateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, 822 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Real Estate and Business Brokers Act, 2002, S.O. 2002, c. 30, Sched. C General, O. Reg. 567/05 para.2 of ss. 4(1) and ss. 24(1) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kinnisvarateenuste osutamiseks on vajalik kaubanduslik kohalolek Ontarios. |
Reservatsioon I-PT-102
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
Allsektor: |
Veinitooted |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 242 |
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Wine Content and Labelling Act, S.O 2000, c. 26, Sched. P Content of Wine, O. Reg. 659/00 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ontarios asuv veinitootja võib müüa imporditud ja kodumaiste viinamarjatoodete segust valmistatud veini, kui Ontariost pärit viinamarjade osakaal on vähemalt 25 % pudeli kohta. |
Reservatsioon I-PT-103
Sektor: |
Turism |
||||
Allsektor: |
Reisibüroo-, reisikorraldaja- ja giiditeenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7471 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
||||
Meetmed: |
Travel Industry Act, 2002, S.O. 2002, c. 30, Sched. D, s. 4(1) General, O. Reg. 26/05, para.1 of s. 5, and ss. 10(1) |
||||
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-104
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Põllumajandustooted Põllumajandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 8811 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga) |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Wild Rice Harvesting Act, R.S.O., 1990, c. W. 7, ss. 1 and 3(2) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Metsiku riisi koristuseks riigimaal on vaja luba. Loa võivad saada ainult isikud, kes on Ontarios vahetult enne taotluse esitamist elanud 12 järjestikuse kuu jooksul. |
Reservatsioon I-PT-105
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Maamõõdistamine (katastrimõõdistamine) |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86753 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
||||
Meetmed: |
Surveyors Act, R.S.O. 1990, c. S.29, ss. 3(6), 5(1), 12(1), 14(2) and (3) General, O. Reg. 1026, s. 23 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-106
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Jahindusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8813 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Fish and Wildlife Conservation Act, S.O. 1997, c. 41, s. 1(1) Hunting, O.Reg. 665/98, s. 37 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult provintsi elanikule võib väljastada loa püüda härgkonnasid müügiks või vahetustehinguks. Elanik on isik, kes on Ontario alaline elanik või kelle peamine elukoht on Ontarios ja kes on Ontarios eelneva 12 kuu jooksul elanud kuus kuud. |
Reservatsioon I-PT-107
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Jahipidamisega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8813 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Fish and Wildlife Conservation Act, S.O. 1997, c. 41, s. 1(1) Trapping, O. Reg. 667/98, s. 11(1) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult Kanada kodanikule või Ontario elanikule võib väljastada loa karusloomade küttimiseks või püüdmiseks. Ontario elanik on isik, kelle peamine elukoht on Ontarios ja kes on Ontarios elanud loa taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul kuus kuud. |
Reservatsioon I-PT-108
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
Sporditeenused Jahindusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9641, 8813 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Fish and Wildlife Conservation Act, S.O. 1997, c. 41 Hunting, O. Reg. 665/98, s. 12 Ontario jahimeeste koolitusprogrammi standardid, looduslike taime- ja loomaliikide kaitse peatükk, 2014 (Ontario Hunter Education Program Standards, Wildlife Policy Section, 2014) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult Ontario elanikud võivad läbi viia jahikursusi. |
Reservatsioon I-PT-100
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Jahindusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8813 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Fish and Wildlife Conservation Act, S.O. 1997, c. 41, ss. 1(1), and 32 Hunting, O. Reg. 665/98, ss. 94 ja 95 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Selleks et saada luba tegutseda jahijuhatajana territoriaalses ringkonnas Rainy River (Territorial District of Rainy River) ja rändlinnujahil järvel Lake St. Clair, peab taotleja olema Ontario või Kanada elanik. Elanik on isik, kes on Ontarios enne loa taotlemist elanud kuue järjestikuse kuu jooksul. |
Reservatsioon I-PT-110
Sektor: |
Turustusteenused |
Allsektor: |
Kalandustoodete hulgimüügi teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 62224 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Freshwater Fish Marketing Act, R.S.O. 1990, c. F.33 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ainult asjaomase õigusakti kohaselt volitatud isikutel on luba kontrollida kala ostmist või müümist Ontarios. |
Reservatsioon I-PT-111
Sektor: |
Metsandus |
||||||
Allsektor: |
Okaspuupalgid Lehtpuupalgid Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel Õlest ja punumismaterjalist toodete valmistamine vahendustasu eest või lepingute alusel |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 0311, 0312, 8843 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Tulemuslikkusnõuded |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
||||||
Meetmed: |
Crown Forest Sustainability Act, S.O. 1994, c. 25, ss. 30 ja 34 General, O. Reg. 167/95 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-112
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Veterinaariateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Veterinarians Act, R.S.O. 1990, c. V. 3 General, O. Reg. 1093/90 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ainult Kanada kodanik või alaline elanik või isik, kellel on õigusakti Immigration and Refugee Protection Act, S.C. 2001, c. 27, kohane muu staatus, mis vastab taotletavale loakategooriale, võib saada loa Ontarios veterinaarmeditsiini praktiseerimiseks. |
Reservatsioon I-PT-113
Sektor: |
Turustusteenused |
Allsektor: |
Ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Livestock Medicines Act, R.S.O. 1990, c. L.-23 General, O. Reg. 730/90 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ainult isikud, kelle tegevuskoht on Ontarios, võivad saada loa müüa Ontarios põllumajandusloomade veterinaarravimeid. Lubasid võib anda müüjatele, kellel on ajutine tegevuskoht sellistel üritustel nagu võidusõidud ja põllumajandusmessid või -näitused. |
Reservatsioon I-PT-114
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabiteenused (juriidiliste dokumentide koostamine ja nende tõendamine) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86130 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Notaries Act, R.S.O. 1990, c. N.6, s. 2(1) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Isikul, kes ei ole õigusnõustaja ega vandeadvokaat, peab olema Kanada kodakondsus, et teda saaks nimetada Ontarios notari ametisse . |
Reservatsioon I-PT-115
Sektor: |
Maagid ja mineraalid, elekter, gaas ja vesi |
||||||||||
Allsektor: |
Maagaas Elektrienergia |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 120, 17, 334, 713, 887 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
||||||||||
Meetmed: |
Ontario Energy Board Act, S.O. 1998, c. 15, Sched. B Electricity Act, S.O. 1998, c. 15, Sched. A Green Energy Act, S.O. 2009, c. 12, Sched. A Green Energy and Green Economy Act, 2009, S.O. 2009, c. 12 Municipal Franchises Act, R.S.O. 1990, c. M-55 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-116
Sektor: |
Kaevandamine |
Allsektor: |
Metallimaagid, muud mineraalid Metallitootmine vahendustasu eest või lepingute alusel |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 14, 16, 8851 |
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Mining Act, R.S.O. 1990, c. M.14, 1990, s. 91 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kõigilt Ontarios asuvatelt maadelt või kontsessioonide või kaevandamislubade alusel kaevandatud või eemaldatud maagid või mineraalid tuleb Kanadas töödelda ja rafineerida rafineeritud metallideks või muudeks toodeteks, mida saab ilma edasise töötlemiseta kasutada tehnilistes protsessides, välja arvatud juhul, kui riiginõukogu (Lieutenant Governor in Council) vabastab maa, kontsessiooni või kaevandamisloa selle nõude täitmisest. |
Reservatsioon I-PT-117
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Linnadevaheline transport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71213 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Public Vehicles Act, R.S.O 1990, c. P-54 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Enne ühistranspordisõidukitele vajaliku loa väljaandmist teeb Ontario Transport Highway Board avaliku huvi ja majandusvajaduste testi. |
Reservatsioon I-PT-118
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Sõidukijuhtide sertifitseerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9290 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Highway Traffic Act, R.S.O. 1990, c. H.8, s. 32 (5) Juhilubade väljastamine, märkused Drivers' Licences, O. Reg. 340/94 Licences for Driving Instructors and Driving School, O. Reg. 473/07 Sõidukijuhtide sertifitseerimise programmi meetmed (Driver Certification Program Policy) Algajate juhtide koolitusprogramm (Beginner Driver Education Program) Koolibussijuhtide täiendkoolitus (School Bus Driver Improvement Course) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Selleks et saada luba korraldada Ontarios sõidukijuhtide koolitust, sealhulgas viia läbi sõidukijuhtide sertifitseerimise programmi, koolibussijuhtide täiendkoolitust ja algajate juhtide koolitusprogrammi, peavad taotlejal Ontarios olema enda või renditud ruumid, mida kasutatakse autokooli kontori ja õpperuumidena. |
Reservatsioon I-PT-119
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
||||
Meetmed: |
Co-operative Corporations Act, R.S.O. 1990, c. C. 35, ss. 14(1) ja 85 (3) |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-120
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu; kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
||||
Meetmed: |
Liquor Control Act, R.S.O. 1990, c. L. 18 General, O. Reg. 717/90 Alcohol and Gaming Regulation and Public Protection Act, R.S.O. 1996, c. 26, Sched. Assignment of Powers and Duties, O. Reg. 141/01 Ontario alkoholi ja hasartmängude komisjoni registripidaja strateegia ja meetmed (Registrar of the Alcohol and Gaming Commission of Ontario policies and practices) |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-121
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Põllumajandusmaa, mets ja muu metsamaa |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 5310 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Municipal Act, S.O 2001, c. 25, s. 308.1 Assessment Act, R.S.O. 1990, c. A.31, s. 7 General, O. Reg. 282/98 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Sellise põllumajandusmaa ja haritava metsamaa suhtes, mille omanik on Kanada kodanik või alalise elamisloaga seaduslikult Kanadasse lubatud isik või äriühing, kelle hääleõigustest omavad üle 50 % Kanada kodanikud või Kanadasse alalise elamise eesmärgil seaduslikult lubatud isikud, kohaldatakse vähendatud omandimaksu. |
Reservatsioon I-PT-122
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 862 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Credit Unions and Caisses Populaires Act, S.O 1994, c. 11, s. 160 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Krediidiühistu audiitorina võib tegutseda audiitor või audiitorfirma, kui audiitori või audiitorfirma töötaja tavapärane elukoht on Kanadas. |
Reservatsioon I-PT-123
Sektor: |
Liikmesorganisatsioonide teenus |
Allsektor: |
Juriidiliste dokumentide koostamine ja nende tõendamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8613, 95910 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
The Marriage Act, R.S.O 1990, c. M.3, ss. 11 and 20 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ontario jätab endale õiguse piirata nende isikute rühma, kellel on õigus väljastada abiellumislubasid, sealhulgas elukoha alusel, ja nõuda, et nimetatud õigusakti alusel registreeritud isik, kes sõlmib abielu, peab olema Ontario elanik või preestri või pastorina vastutav kogu Ontarios või mõnes selle osas asuva koguduse eest. |
Reservatsioon I-PT-124
Sektor: |
Põllumajandus |
||||||||
Allsektor: |
Põllumajandustooted Metsandus ja kalandus Põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüügi teenused Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused Kalandusega seotud teenused |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 021, 029, 04, 21, 22, 881 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga ja 8814), 882 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
||||||||
Meetmed: |
Farm Products Marketing Act, R.S.O., c. F-9 Milk Act, R.S.O. 1990, c. M. 12 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-125
Sektor: |
Kaubandus |
Allsektor: |
Mootorsõidukite müügi-, hooldus- ja remonditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 611, 612 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Ontario |
Meetmed: |
Motor Vehicle Dealers Act, S.O. 2002, c. 30, Sched. B |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Mootorsõidukimüüja peab olema registreeritud ja tegutsema üksnes kohas, mis on kindlaks määratud tema registreerimisel. Kindlaksmääratud koht peab olema Ontarios. |
Prints Edwardi saarel kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-126
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arhitektiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8671 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Architects Acts, R.S.P.E.I. 1988, c. A-18.1 Prints Edwardi saare arhitektide liidu põhikiri (Architects Association of Prince Edward Island By-laws) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Prints Edwardi saarel arhitektuuri valdkonnas tegevusluba taotleva mujal asutatud ainuomandis ettevõtte puhul omanik, partnerluse ja äriühingu puhul vähemalt kaks kolmandikku partneritest, juhtidest või tegevjuhtidest peavad olema arhitektid ning vähemalt enamik äriühingu iga aktsiaklassi emiteeritud hääleõigusega aktsiatest peab kuuluma arhitektidele ja olema registreeritud nende nimele. |
Reservatsioon I-PT-127
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kindlustus- ja kinnisvaravaldkond |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, 822 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Real Estate Trading Act, R.S.P.E.I. 1988, R -2 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kinnisvara müümiseks peab füüsilisel isikul olema Prints Edwardi saarel kinnisvaramaaklerina tegutsemise luba. Registripidaja ei väljasta kõnealust luba isikule, kes ei ole Kanada kodanik või alaline elanik. |
Reservatsioon I-PT-128
Sektor: |
Turustusteenused |
Allsektor: |
Mootorikütuse jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 613 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Petroleum Products Act, R.S.P.E.I. 1988, P-5.1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Jaemüüjale tankla käitamiseks loa väljastamisel võtab komisjon (Island Regulatory and Appeals Commission) arvesse avalikku huvi ja majanduslikku vajadust, kohaldades kriteeriume, mida ta peab vastavalt asjaoludele asjakohaseks. |
Reservatsioon I-PT-129
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||
Allsektor: |
|
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
||||||
Meetmed: |
Prince Edward Island Lands Protection Act, R.S.P.E.I. 1988, L-5 Teenustasude ja maa identifitseerimise eeskirjad (Fees Regulations and Lands Identification Regulations) |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-130
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Krediidiinfoteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87901 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Consumer Reporting Act, R.S.P.E.I. 1988, C-20 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Iga eespool nimetatud õigusakti alusel registreeritud tarbijate kohta krediiditeavet andev agentuur peab tegutsema Prints Edwardi saarel asuvas püsivas tegevuskohas. |
Reservatsioon I-PT-131
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Legal Profession Act, 1992 c. 39, R.S.P.E.I. 1988, L-6.1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Prints Edwardi saare advokatuuri (Law Society of Prince Edward Island) liikmeks saamiseks ja advokaadina töötamiseks peab isik olema Kanada kodanik või Kanada alaline elanik. |
Reservatsioon I-PT-132
Sektor: |
Põllumajandus |
||||
Allsektor: |
Põllumajandustooted Elusloomad ja loomsed saadused Liha Piimatooted Mujal klassifitseerimata toiduained |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 02, 21, 22, 239, 6221, 62112 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
||||
Meetmed: |
Natural Products Marketing Act, R.S.P.E.I. 1988, N-3 Dairy Industry Act, R.S.P.E.I. 1988, D-1 Agricultural Products Standards Act, R.S.P.E.I. 1988, A-9 Dairy Producers Act, R.S.P.E.I. 1988, D-2 Agricultural Insurance Act, R.S.P.E.I. 1988, A-8.2 Animal Health and Protection Act, R.S.P.E.I., A-11.1 Grain Elevators Corporation Act, R.S.P.E.I. 1993, c. 8 Plant Health Act, R.S.P.E.I. 1990, c. 45 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja -piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-133
Sektor: |
Kalandus ja vesiviljelus |
||||
Allsektor: |
Kalandustoodete hulgikaubandus Kalandusega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 04, 62224, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
||||
Meetmed: |
Fisheries Act, R.S.P.E.I. 1988, F-13.01 Fish Inspection Act, R.S.P.E.I. 1988, F-13 Certified Fisheries Organizations Support Act, R.S.P.E.I. 1988, C-2.1 Natural Products Marketing Act, R.S.P.E.I. 1988, N-3 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-134
Sektor: |
Energeetika |
||||
Allsektor: |
Elekter, nafta ja maagaas Energiajaotusega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 17, 120, 887 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
||||
Meetmed: |
Energy Corporation Act, R.S.P.E.I. 1988, E-7 Renewable Energy Act, R.S.P.E.I. 2004, C-16 Oil and Natural Gas Act, R.S.P.E.I. 1988, O-5 Electric Power Act, R.S.PE.I. 1988, E-4 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-135
Sektor: |
Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted |
||||
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted Metsanduse ja metsaraiega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 03, 8814 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
||||
Meetmed: |
Forest Management Act, R.S.P.E.I. 1988, F-14 Public Forest Council Act, R.S.P.E.I. 2001, C-48 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-136
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu; kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
||||
Meetmed: |
Liquor Control Act, R.S.P.E.I. 1988, L-14 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-137
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96492 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Prints Edwardi saar |
||||
Meetmed: |
Lotteries Commission Act, R.S.P.E.I. 1988, L-17 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Québecis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-138
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||
Allsektor: |
|
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||||
Meetmed: |
An Act respecting the acquisition of farm land by non-residents, C.Q.L.R., c. A-4.1 Regulation respecting the declaration of non-resident status in the application for registration of the acquisition of farm land; C.Q.L.R., c. A-4.1, r. 1 Regulation respecting an application for authorization and the information and documents required for the application, C.Q.L.R., chapter A-4.1, r. 2 Regulation respecting the tariff of duties, fees, costs made under the Act respecting the acquisition of farm land by non-residents, C.Q.L.R., c. A-4.1, r. 3 An Act respecting the preservation of agricultural land and agricultural activities, C.Q.L.R., c. P-41.1, and regulations An Act respecting the lands in the domain of the State, C.Q.L.R., c. T-8.1 Regulation respecting the sale, lease and granting of immovable rights on lands in the domain of the State, C.Q.L.R., c. T-8.1, r. 7 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-139
Sektor: |
Põllumajandus, metsandus ja kalandus |
||||
Allsektor: |
Põllumajandustooted Aiandus ja köögiviljakasvatus Elusloomad ja loomsed saadused Töötlemata puit Kala ja muud kalandustooted Liha, kala, puuviljad, köögiviljad, õlid ja rasvad Piimatooted Jahu ja tangained Tärklis ja tärklisetooted Muud toiduained Põllumajandusega seotud teenused Loomakasvatusega seotud teenused Kalandusega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 02, 031, 04, 21, 22, 23, 8811 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga), 8812, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||
Meetmed: |
Professional Syndicates Act, C.Q.L.R., c. S-40 An Act respecting the marketing of agricultural, food and fish products, C.Q.L.R., c. M-35.1 Règlement des producteurs d'œufs d'incubation sur le contingentement, C.Q.L.R., c. M-35.1, r. 223 Règlement sur les quotas des producteurs d'œufs de consommation du Québec, C.Q.L.R., c. M-35.1, r. 239 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-140
Sektor: |
Põllumajandus, metsandus ja kalandus |
Allsektor: |
Kalatooted Kalandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 04, 882 |
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsemistasand: |
Provints -Québec |
Meetmed: |
Marine Products Processing Act, C.Q.L.R., c. T-11.01 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Minister võib eeskirjaga kehtestada töötlemise miinimumnõuded, mida ettevõtja peab meresaaduse valmistamisel või konserveerimisel järgima. Nõuded võivad sõltuvalt meresaadusest erineda. |
Reservatsioon I-PT-141
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||
Allsektor: |
Kultuuriväärtused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 963 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||
Meetmed: |
Cultural Heritage Act, C.Q.L.R., c. P-9.002 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-142
Sektor: |
Kogukonna-, sotsiaal- ja isikuteenused |
||||
Allsektor: |
Matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9703 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||
Meetmed: |
An Act respecting medical laboratories, organ and tissue conservation and the disposal of human bodies, C.Q.L.R., c. L-0.2 Regulation respecting the application of the Act respecting medical laboratories, organ and tissue conservation and the disposal of human bodies, C.Q.L.R., c. L-0.2, r. 1 An Act respecting prearranged funeral services and sepultures, C.Q.L.R., c. A-23.001 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-143
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Taksoteenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71221 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
||||
Valitsemistasand: |
Provints -Québec |
||||
Meetmed: |
An Act respecting transportation services by taxi, C.Q.L.R., c. S-6.01 Taxi Transportation Regulation, C.Q.L.R., c. S-6.01, r. 3, Highway Safety Code, C.Q.L.R., c. C-24.2 Regulation respecting road vehicle registration, C.Q.L.R., c. C-24.2, r. 29 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-144
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Linnadevaheline tellimusvedu Muude kaupade vedu |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71214, 71239 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
Meetmed: |
Highway Safety Code, C.Q.L.R., c. C-24.2 Regulation respecting road vehicle registration, C.Q.L.R., c. C-24.2, r. 29 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Rahvusvahelise registreerimissüsteemi (International Registration Plan, IRP) kohaselt maksavad vedajad registreerimistasu üks kord ühele jurisdiktsioonile, mis omakorda tagab, et nõuetekohaselt registreeritud sõidukid võivad liikuda teistes jurisdiktsioonides. Selline proportsionaalne registreerimistasude süsteem toimib vastavalt igas jurisdiktsioonis läbitud vahemaale. IRP registreerimistunnistust tunnustatakse Kanada provintsides ja Ameerika Ühendriikide osariikides. Proportsionaalse registreerimise saab üksnes isik, kelle tegevuskoht on Québecis ja kelle sõidukitest vähemalt üks liigub Québecis. |
Reservatsioon I-PT-145
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Bussitransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71211, 71212, 71213, 71214, 71222 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
Meetmed: |
Transport Act, C.Q.L.R., c. T-12 Bus Transportation Regulation, C.Q.L.R., c. T-12, r. 16 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Bussiveoteenuse loa väljastamisel võib Québeci transpordikomisjon (Commission des transports du Québec) kohaldada teenindatava piirkonna suhtes avaliku nõudluse kriteeriumit. Samuti võib komisjon kaaluda, kas taotletava loa väljastamine tooks kaasa mõne teise bussiveoteenuse kadumise või mõjutaks oluliselt selle kvaliteeti. |
Reservatsioon I-PT-146
Sektor: |
Transport |
||||||
Allsektor: |
Maanteetransport |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71231, 71232, 71233, 71234 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Tulemuslikkusnõuded |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||||
Meetmed: |
An Act respecting the Ministère des Transports, C.Q.L.R., c. M-28 Transport Act, C.Q.L.R., c. T-12 Regulation respecting the brokerage of bulk trucking services, C.Q.L.R., c. T-12, r. 4 An Act respecting owners, operators and drivers of heavy vehicles, C.Q.L.R., c. P-30.3 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-147
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Meretransport |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 72211 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||
Meetmed: |
An Act respecting the Société des Traversiers du Québec, C.Q.L.R., c. S-14 Transport Act, C.Q.L.R., c. T-12 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-148
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
Spordi- ja muud puhketeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 964 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
Meetmed: |
An Act respecting safety in sports, C.Q.L.R., c. S-3.1 Regulation respecting combat sports, C.Q.L.R., c. S-3.1, r. 11 Regulation respecting combat sports licensing, C.Q.L.R., c. S-3.1, r. 7 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Isikul, kelle elukoht ei ole Kanadas, ei ole võimalik professionaalse võitlusspordi puhul saada aastast kohtunikuluba, kuid talle võib väljastada loa konkreetseks spordiürituseks. |
Reservatsioon I-PT-149
Sektor: |
Reisibüroo-, reisikorraldaja- ja giiditeenused |
Allsektor: |
Reisibürood Reisikorraldamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7471 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
Meetmed: |
Travel Agents Act, C.Q.L.R., c. A-10 Regulation respecting travel agents, C.Q.L.R., c. A-10, r. 1 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Vabakutselise reisiagendi luba taotlev füüsiline isik peab looma põhitegevuskoha Québecis ja seda seal hoidma. Ühendus, partnerlus või isik, kelle nimel luba taotletakse, peab oma põhitegevuskoha looma Québecis ja seda seal hoidma. Põhitegevuskoht on tegevuskoht, kus toimub loa omaniku peamine tegevus. |
Reservatsioon I-PT-150
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||
Meetmed: |
Cooperatives Act, C.Q.L.R., c. C-67.2 Regulation under the Cooperatives Act, C.Q.L.R., c. C-67.2, r. 1 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-151
Sektor: |
Põllumajandus, metsandus ja kalandus |
||||
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted Puit- ja korktooted, õlgedest ja punumismaterjalidest tooted Paberimass, paber ja paberitooted |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 031, 31, 32 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||
Meetmed: |
An Act respecting the Ministère des Ressources Naturelles et de la Faune, C.Q.L.R., c. M-25.2 Sustainable Forest Development Act, C.Q.L.R., c. A-18.1 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-152
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||
Allsektor: |
Hobuste võidusõidud |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 02113, 96492 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||||
Meetmed: |
An Act respecting racing, C.Q.L.R., c. C-72.1 Rules respecting the breeding of Québec Standardbred race horses, C.Q.L.R., c. C-72.1, r. 6 Rules respecting Certification, C.Q.L.R., c. C-72.1, r. 1 Rules respecting betting houses, CQLR, c. C-72.1, r. 8 Rules respecting Standardbred horse racing, C.Q.L.R., c. C-72.1, r. 3 Regulation respecting betting horses, C.Q.L.R., c. C-72.1, r.7 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-153
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96492 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||||||||
Meetmed: |
An Act respecting the Société des loteries du Québec, C.Q.L.R., c. S-13.1 An Act respecting the Régie des alcools des courses et des jeux, C.Q.L.R. chapter R-6.1 An Act respecting lotteries, publicity contests and amusement machines, C.Q.L.R., c. L-6 Lottery Scheme Rules, C.Q.L.R., c. L-6, r. 12 Rules respecting amusement machines, C.Q.L.R., c. L-6, r. 2 Rules respecting publicity contests, C.Q.L.R., c. L-6, r. 6 Rules respecting video lottery machines, C.Q.L.R., c. L-6, r. 3 Bingo Rules, C.Q.L.R., c. L-6, r. 5 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-154
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused Joogid |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||
Meetmed: |
An Act respecting the Société des alcools du Québec, C.Q.L.R., c. S-13 Regulation respecting cider and other apple-based alcoholic beverages, C.Q.L.R., c. S-13, r. 4 Regulation respecting wine and other alcoholic beverages made or bottled by holders of a wine maker's permit, C.Q.L.R., c. S-13, r. 7 Regulation respecting alcoholic beverages made and bottled by holders of a distiller's permit, C.Q.L.R., c. S-13, r. 3 Regulation respecting the terms of sale of alcoholic beverages by holders of a grocery permit, C.Q.L.R., c. S-13, r. 6 An Act respecting offences relating to alcoholic beverages, C.Q.L.R., c. I-8.1 An Act respecting liquor permits, C.Q.L.R., c. P-9.1 Regulation respecting liquor permits, C.Q.L.R., c. P-9.1, r. 5 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-155
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused Joogid |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||||
Meetmed: |
An Act respecting the Société des alcools du Québec, C.Q.L.R., c. S-13 Regulation respecting the terms of sale of alcoholic beverages by holders of a grocery permit, C.Q.L.R., c. S-13, r. 6 An Act respecting offences relating to alcoholic beverages, C.Q.L.R., c. I-8.1 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-156
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||||||||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused Joogid Hotelli- ja restoraniteenused |
||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107, 641, 642, 643 |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||||||||||
Meetmed: |
An Act respecting liquor permits, C.Q.L.R., c. P-9.1 Regulation respecting liquor permits, C.Q.L.R., c. P-9.1, r. 5 Regulation respecting the terms of sale of alcoholic beverages by holders of a grocery permit, C.Q.L.R., c. S-13, r. 6 |
||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-157
Sektor: |
Energeetika |
||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 171, 887 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||
Meetmed: |
An Act Respecting the Régie de l'énergie, C.Q.L.R., c. R-6.01 Hydro-Québec Act, C.Q.L.R., c. H-5 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-158
Sektor: |
Energeetika |
||||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 171, 887 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
||||||
Meetmed: |
An Act respecting the exportation of electric power, C.Q.L.R., c. E-23 An Act Respecting the Régie de l'énergie, C.Q.L.R, c. R-6.01 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-159
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Oma või renditud varaga seotud kinnisvarateenused Kinnisvarateenused vahendustasu eest või lepingu alusel |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, 822 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Québec |
Meetmed: |
Real Estate Brokerage Act, C.Q.L.R., c. C-73.2 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Õigusaktiga Real Estate Brokerage Act on kehtestatud nõuded kinnisvaramaaklerite ja -agentuuride elu- ja asukohale. Sellest tulenevalt peab kinnisvaramaakleri tegevuskoht olema Québecis. Kui maakler tegutseb agentuuri nimel, on maakleri tegevuskoht agentuuri tegevuskoht. Agentuuri tegevuskoht peab olema Québecis. |
Saskatchewanis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-160
Sektor: |
Mootorsõidukite ja mootorrataste müük, hooldus ja remont |
Allsektor: |
Hulgimüügiteenused Mootorsõidukite jaemüük, sh autod ja muud maanteesõidukid |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 61111, 61112 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Motor Dealers Act, R.S.S. 1978, c. M-22 The Motor Dealers Regulations, R.R.S. c. M-22 Reg. 1 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Mootorsõidukite müügi luba ei väljastata, kui loa taotlejal ei ole provintsis registripidaja jaoks rahuldavat tegevuskohta, kust ta tegeleks kas osaliselt või täielikult müügiga. |
Reservatsioon I-PT-161
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kalandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Fisheries Act (Saskatchewan), 1994, c. F-16.1 The Fisheries Regulations, c. F-16.1 Reg. 1 Töönduslike kalapüügilubade andmise tingimused (Commercial Fishing Licensee Eligibility Requirements), meede number 3420.02 Tööndusliku kalapüügi ühistud (Commercial Fishing Co-operatives), meede number F & W 2003.2 Juhised kalade tööndusliku võrgupüügi lubade andmise tingimuste kohta (Commercial Net Fishing Licence Eligibility Requirements Guidelines) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ainult Saskatchewani elanik võib saada tööndusliku kalapüügi loa. Lubade andmine võib piirduda kohaliku kalapüügiala elanikega. |
Reservatsioon I-PT-162
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Õigusabiteenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
||||
Meetmed: |
The Legal Profession Act, 1990, S.S. 1990-91, c. L-10.1 Rules of the Law Society of Saskatchewan |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-163
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Õigusabiteenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
||||
Meetmed: |
The Notaries Public Act, R.S.S. 1978, c. N-8 The Commissioners for Oaths Act, R.S.S. 1978, c. C-16 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-164
Sektor: |
Turism |
Allsektor: |
Muu – jahindusega seotud teenused Kalandusega seotud teenused Giiditeenused Vabakutselised jahijuhatajad |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472, 8813, 8820, 96419 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Wildlife Act, 1998, S.S. c. W-13.12 The Wildlife Regulations, c. W13.1 Reg. 1 The Outfitter and Guide Regulations, 2004, c. N-3.1 Reg. 3 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Isik, kes soovib omada jahikorraldaja luba (outfitter's licence), peab olema Saskatchewani elanik ja omama peakorterit Saskatchewanis. |
Reservatsioon I-PT-165
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Oma või renditud varaga seotud kinnisvarateenused Kinnisvarateenused vahendustasu eest või lepingu alusel |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8210, 822 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Real Estate Act, S.S. 1995, c. R-1.3 Kinnisvarakomisjoni poliitika ja põhikiri (The Real Estate Commission policies and bylaws) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kinnisvaravahendusfirmal ja isikul, keda on nimetatud kinnisvaravahendusfirma registreerimistõendis, peab olema kontor Saskatchewanis ja Saskatchewanis asuvas finantsasutuses usalduskontod, kuhu hoiustatakse kõik kinnisvaratehingutest saadud summad. |
Reservatsioon I-PT-166
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Jahindusega seotud teenused Giiditeenused Vabakutselised jahijuhatajad |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472, 8813, 96419 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
||||
Meetmed: |
The Wildlife Act, 1998, S.S. c. W-13.12 The Wildlife Regulations, c. W13.1 Reg. 1 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-167
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96492 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Alcohol and Gaming Regulation Act, S.S. 1997, c. A-18.011 Saskatchewan'i alkohoolsete jookide ja hasartmängukomisjoni poliitika (Saskatchewan Liquor and Gaming Authority Policy) The Slot Machine Act, R.S.S. 1978, c. S-50 The Saskatchewan Gaming Corporation Act, S.S. 1994, c. S-18.2 The Interprovincial Lotteries Act, 1984, S.S. 1983-84, c. I-12.01 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Saskatchewanis võib kasutada ainult Saskatchewani valitsuse omandis olevaid või valitsuse renditud mänguautomaate, sealhulgas videoloteriiterminalid ja müntidega mänguautomaadid. |
Reservatsioon I-PT-168
Sektor: |
Transport |
||||||||||||||
Allsektor: |
Reisijatevedu Linnadevaheline regulaarne bussiveoteenus Juhuveobussid, tellimusbussid ja turismibussid |
||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71213, 71222, 71223 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
||||||||||||||
Meetmed: |
The Traffic Safety Act, S.S. 2004, c. T-18.1 The Operating Authority Regulations, 1990, c. M-21.2 Reg. 1 Maanteeohutuse komitee meetmed (Policies of the Highway Safety Board) |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-169
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
||||||||||
Meetmed: |
The Business Corporations Act, R.S.S. 1978, c. B-10 Saskatchewan'i seadusandja eriseadused äriühingute asutamise kohta (Private Acts of the Legislature of Saskatchewan establishing corporate bodies) |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-170
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||
Allsektor: |
|
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
||||||||
Meetmed: |
The Co-operatives Act, 1996, S.S. 1998, c. C-37.3 Saskatchewan'i seadusandja eriseadused äriühingute asutamise kohta (Private Acts of the Legislature of Saskatchewan establishing corporate bodies) Ühistute registripidaja strateegia ja meetmed (Practice and Policy of the Registrar of Co-operatives) |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-171
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||
Allsektor: |
|
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
||||||||
Meetmed: |
The Non-profit Corporations Act, S.S. 1995, c. N-4.2 Saskatchewan'i seadusandja eriseadused äriühingute asutamise kohta (Private Acts of the Legislature of Saskatchewan establishing corporate bodies) |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-172
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
||||
Meetmed: |
The Labour-sponsored Venture Capital Corporations Act, S.S. 1986, c. L-0.2 The Labour-sponsored Venture Capital Corporations Regulations, R.R.S. c. L-0.2 Reg 1 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-173
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Community Bonds Act, S.S. 1990-91, c. C-16.1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kõik kogukonnavõlakirjade ühingu juhid peavad elama Saskatchewanis. |
Reservatsioon I-PT-174
Sektor: |
Põllumajandus |
||||||||||||||
Allsektor: |
Põllumajandusmaa Põllumajandustooted Elusloomad ja loomsed saadused |
||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 02, 531 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||||||||
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
||||||||||||||
Meetmed: |
The Saskatchewan Farm Security Act, S.S. 1988-89, c. S-17.1 Riigimaa rendipoliitika (Crown Land Lease Policy 93-10-01) Kogukonna karjamaade poliitika (Community Pasture Policy 93-12-01) |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-175
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
Põllumajandus, kaevandamine ja tootmine Põllumajandusega seotud teenused Tootmine ja levitamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 0291, 0292, 02122, 22, 8811 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga) |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsemistasand: |
Provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Agri-Food Act, S.S. 2004, c. A-15.21 The Broiler Hatching Egg Marketing Plan Regulations, 1985, c. N-3, Reg. 1 The Commercial Egg Marketing Plan Regulations, 2006, c. A-15.21, Reg. 2 The Milk Marketing Plan Regulations, 2010, c. A-15.21, Reg. 12 The Saskatchewan Chicken Marketing Plan, 1978, S.R. 387/78 The Saskatchewan Turkey Producers' Marketing Plan, 1975, S.R. 275/75 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Tootjatel peab olema luba broileri haudemunade, kanade, müügiks mõeldud munade, piima ja kalkunite tootmiseks või turustamiseks. Ainult selliselt volitatud tootjad võivad omada ja toota iga kvoodiliigi alla kuuluvaid kaupu. Kõnealuse kvoodi alla kuuluvaid tooteid tuleb toota Saskatchewanis. |
Yukonis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon I-PT-176
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded |
||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||
Meetmed: |
Income Tax Act, R.S.Y. 2002, c. 118 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
Reservatsioon I-PT-177
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Õigusabiteenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||
Meetmed: |
Legal Profession Act, R.S.Y. 2002, c. 134 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Järgmised isikud võivad taotleda Yukoni advokatuuri (Law Society of Yukon) liikmesust ja praktiseerida selle liikmena Yukoni territooriumil:
|
Reservatsioon I-PT-178
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Notar |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Notaries Act, R.S.Y. 2002, c. 158 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Isik, kes taotleb notarina registreerimist, peab olema Kanada kodanik või alaline elanik. |
Reservatsioon I-PT-179
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Oma või renditud varaga seotud kinnisvarateenused Kinnisvarateenused vahendustasu eest või lepingu alusel |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, 822 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||
Meetmed: |
Real Estate Agents Act, R.S.Y. 2002, c. 188 Regulation, O.I.C., 1977/158, 1981/14, and 1990/136 |
||||
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kinnisvaramaakleriks taotleja peab
|
Reservatsioon I-PT-180
Sektor: |
Reisibüroo-, reisikorraldaja- ja giiditeenused |
||||||||||
Allsektor: |
Giiditeenused |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||||
Meetmed: |
Wilderness Tourism Licensing Act, R.S.Y. 2002, c. 228 General Regulation, O.I.C. 1999/69 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-181
Sektor: |
Turism |
||||||||||||
Allsektor: |
Jahindusega seotud teenused, püünisjaht, jahikorraldajad ja giidid |
||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8813, 7472, 96419 |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||||||
Meetmed: |
Wildlife Act, R.S.Y. 2002, c. 229 Wildlife Regulations, O.I.C. 2012/84 Trapping Regulation, O.I.C. 1982/283 Parks and Land Certainty Act, R.S.Y. 2002, c. 165 Hershel Island Park Regulation, O.I.C. 1990/038 |
||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-182
Sektor: |
Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused |
||||||||||
Allsektor: |
Toornahad ja karusnahad Loomakasvatusega seotud teenused Jahindusega seotud teenused |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 0297, 8812, 8813 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||||
Meetmed: |
Wildlife Act, R.S.Y. 2002, c. 229 Wildlife Regulations, O.I.C. 2012/84 Trapping Regulations, O.I.C. 1982/283 Game Farm Regulations, O.I.C. 1995/15 Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-183
Sektor: |
Maa |
||||||||||||||||
Allsektor: |
Põllumajandusmaa, mets ja muu metsamaa |
||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 531, 8811 (v.a seadmete rent koos käitajaga), 8812 |
||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||||||||||
Meetmed: |
Lands Titles Act, R.S.Y. 2002, c. 130 Lands Act, R.S.Y. 2002, c. 132 Lands Regulation, O.I.C. 1983/192 Lands Act – Regulation to Amend the Lands Regulation, O.I.C. 2012/159 Yukoni territooriumi põllumajanduspoliitika Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-184
Sektor: |
Maa |
||||||||||||||||||
Allsektor: |
Põllumajandusmaa, mets ja muu metsamaa |
||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8811 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga), 8812, 531 |
||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||||||||||||
Meetmed: |
Land Titles Act, R.S.Y. 2002, c. 130 Lands Act, R.S.Y. 2002, c. 132 Lands Regulation, O.I.C. 1983/192 Lands Act – Regulation to Amend the Lands Regulation, O.I.C. 2012/159 Grazing Regulations, O.I.C. 1988/171 Yukoni territooriumi karjamaapoliitika Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-185
Sektor: |
Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted |
||||||||
Allsektor: |
Põllumajandustoodete tootmine, töötlemine ja transport Toiduained ja meresaadused Kalandusega seotud teenused Põllumajanduse, metsanduse ja jahindusega seotud teenused |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 01, 02, 04, 531, 881 (v.a põllumajandusseadmete rent koos käitajaga ja 8814), 882 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||
Meetmed: |
Agricultural Products Act, R.S.Y. 2002, c. 3 Meat Inspection and Abattoir Regulations, O.I.C. 1988/104 Yukoni põllumajanduspoliitika Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Yukoni valitsusel reguleerida põllumajandusküsimusi, sealhulgas põllumajandustoodete, toiduainete ja meresaaduste tootmine, turustamine, töötlemine ja transport ja kalandusega seotud teenused, ja anda välja asjakohaseid lubasid. See võib hõlmata muu hulgas meetmete võtmist, millega
|
Reservatsioon I-PT-186
Sektor: |
Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted |
||||||||
Allsektor: |
Põllumajandusmaa, mets ja muu metsamaa Metsandus- ja raietooted |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 03, 531 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||
Meetmed: |
Forest Resources Act, S.Y. 2008, c. 15 Forest Resources Regulation, O.I.C. 2010/171 Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Yukoni valitsusel reguleerida metsandusküsimusi, sealhulgas põllumajandusmaa, mets ja muu metsamaa ning metsandus- ja raietooted, ja anda välja asjakohaseid lubasid. See võib hõlmata muu hulgas meetmete võtmist, millega
|
Reservatsioon I-PT-187
Sektor: |
Energeetika |
||||||||||||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 171, 713, 887 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||||||||
Meetmed: |
Waters Act, S.Y. 2003, c. 19 Waters Regulation, O.I.C. 2003/58 Environment Act, R.S.Y. 2002, c. 76 Quartz Mining Act, S.Y. 2003, c. 14 Quartz Mining Land Use Regulation, O.I.C. 2003/64 Security Regulation, O.I.C. 2007/77 Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-188
Sektor: |
Energeetika |
||||||||
Allsektor: |
Elektrienergia tootmine, ülekandmine ja jaotamine Gaas, aur ja kuum vesi Energiajaotusega seotud teenused |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 171, 713, 887 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||
Meetmed: |
Corporate Governance Act, R.S.Y. 2002, c. 45 Public Utilities Act, R.S.Y. 2002, c. 186 Yukon Power Corporation Regulations, O.I.C. 1987/71 Yukon Development Corporation Act, R.S.Y. 2002, c. 236 Energy Conservation Fund, O.I.C. 1997/91 Energy Conservation Fund Use Regulation, O.I.C. 1998/204 Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Yukoni valitsusel reguleerida energiaküsimusi, sealhulgas elektri, gaasi, auru ja sooja vee tootmine, ülekandmine ja jaotamine ning energia jaotamisega seotud teenuseid, ja anda välja asjakohaseid lubasid. See võib hõlmata muu hulgas meetmete võtmist, millega
|
Reservatsioon I-PT-189
Sektor: |
Transport |
||||||||||||
Allsektor: |
Torutransport Kütusetransport Muude kaupade transport Energiajaotusega seotud teenused |
||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 17, 713, 887 |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||||||
Meetmed: |
Public Utilities Act, R.S.Y. 2002, c. 186 Yukon Power Corporation Regulations, O.I.C. 1987/71 Oil and Gas Act, R.S.Y. 2002, c. 162 Oil and Gas Pipeline Regulations Oil and Gas Disposition Regulations, O.I.C. 1999/147 Oil and Gas Licence Administration Regulations, O.I.C. 2004/157 Oil and Gas Drilling and Production Regulations, O.I.C. 2004/158 Oil and Gas Geoscience and Exploration Regulations, O.I.C. 2004/156 Oil and Gas Royalty Regulations, O.I.C. 2008/25 Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
Reservatsioon I-PT-190
Sektor: |
Energeetika |
||||||||
Allsektor: |
Nafta ja gaas Energiajaotusega seotud teenused Toornafta ja maagaas Torutransporditeenused |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 120, 713, 887 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||
Meetmed: |
Canada-Yukon Oil and Gas Accord Oil and Gas Act, R.S.Y. 2002, c. 162 Oil and Gas Pipeline Regulation Oil and Gas Disposition Regulations, O.I.C. 1999/147 Oil and Gas Licence Administration Regulations, O.I.C. 2004/157 Oil and Gas Drilling and Production Regulations, O.I.C. 2004/158 Oil and Gas Geoscience and Exploration Regulations, O.I.C. 2004/156 Oil and Gas Royalty Regulations, O.I.C. 2008/25 Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Yukoni valitsusel reguleerida energiaküsimusi, sealhulgas nafta ja gaas, energia jaotamisega seotud teenused, toornafta ja maagaas, ja torutransporditeenused, ja anda välja asjakohaseid lubasid. See võib hõlmata muu hulgas meetmete võtmist, millega
|
Reservatsioon I-PT-191
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused Hulgimüügiteenused Jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu; kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine ja transport |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107, 7123 (v.a 71231, 71232, 71233, 71234), 8841 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||
Meetmed: |
Liquor Act, R.S.Y. 2002, c. 140 Liquor Regulations, O.I.C. 1977/37 Regulations to Amend the Liquor Regulations, O.I.C. 2010/157, O.I.C. 2012/96 Yukon Act, S.C. 2002, c. 7 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Yukoni valitsusel reguleerida alkohoolsete jookidega seotud küsimusi, sealhulgas hulgimüügiteenused, toiduainete jaemüügiteenused, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused, kange alkohol, vein ja õlu, komisjonäriteenused, alkohoolsete jookide tootmine, valmistamine ja transport ning jaemüügiteenused, ja anda välja asjakohaseid lubasid. See võib hõlmata muu hulgas meetmete võtmist, millega
|
Reservatsioon I-PT-192
Sektor: |
Puhke-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96492 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||
Meetmed: |
Public Lotteries Act, R.S.Y. 2002, c. 179 Lottery Licensing Act, R.S.Y. 2002, c. 143 Lotteries and Games of Chance Regulations and the Diamond Tooth Gerties Regulations, O.I.C. 1987/180 Lottery Licensing Act – Regulation to Amend the Lottery and Games of Chance Regulations, O.I.C. 2012/102 Slot Machine Management Regulations, O.I.C. 2205/32 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Yukoni valitsusel reguleerida hasartmänge ja kihlvedusid, sealhulgas teenuseid, teenuseosutajaid, tootmist, materjalide tarnijaid, käitamist ja parandamist, mis on seotud loteriide, mänguautomaatide, videoloteriiterminalide, õnnemängude, võidusõitude, kihlveokontorite, bingo, kasiinode ja reklaammängudega, ja nende toimingutega tegelemist, sealhulgas ka territoriaalsete monopolide abil, ning anda välja sellekohaseid lubasid. See võib hõlmata muu hulgas meetmete võtmist, millega
|
Reservatsioon I-PT-193
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Lemmikloomade veterinaariateenused Muud veterinaariateenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||
Meetmed: |
Animal Protection Act, R.S.Y. 2002, c. 6 Animal Health Act, R.S.Y. 2002, c. 5 Occupational Training Act, R.S.Y. 2002, c. 160 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Yukoni valitsusel reguleerida lemmikloomadele mõeldud veterinaariateenused ja muid veterinaariateenused ja anda asjakohaseid lubasid. See võib hõlmata muu hulgas meetmete võtmist, millega
|
Reservatsioon I-PT-194
Sektor: |
Teadus- ja arendusteenused |
||||||||
Allsektor: |
Teadus- ja eksperimentaalarendusteenused loodusteaduste ja tehnika vallas Teadus- ja eksperimentaalarendusteenused sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas Interdistsiplinaarsed teadus- ja eksperimentaalarendusteenused |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 851, 852 (vaid keeleteadus ja keeled), 853 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||||
Valitsemistasand: |
Territoorium – Yukon |
||||||||
Meetmed: |
Scientists and Explorers Act, R.S.Y. 2002, c. 200 Historic Resources Act, R.S.Y. 2002, c. 109 Archaeological Sites Regulation, O.I.C. 2003/73 Wildlife Act, R.S.Y. 2002, c. 229 Wildlife Regulations, O.I.C. 2012/84 Languages Act, R.S.Y. 2002, c. 133 Yukon Environmental and Socio-Economic Assessment Act, S.C. 2003, c. 7 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eespool nimetatud meetmed võimaldavad Yukoni valitsusel reguleerida uurimis- ja arendusteenuseid loodusteaduste ja tehnika, sotsiaal- ja humanitaarteaduste, interdistsiplinaarsete teadus- ja eksperimentaalarendusteenuste vallas ja anda asjakohaseid lubasid. See võib hõlmata muu hulgas meetmete võtmist, millega
|
ELi lepinguosalise loend
Euroopa Liidus kohaldatavad reservatsioonid
(kohaldatakse kõikides ELi liikmesriikides, kui ei ole märgitud teisiti)
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
EL – Riiklik |
Meetmed: |
Euroopa Liidu toimimise leping |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kõikidel äriühingutel, mis on asutatud ELi liikmesriigi õiguse kohaselt ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub ELis, sealhulgas äriühingutel, mille on asutanud ELi liikmesriikides Kanada investorid, on õigus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 54 ette nähtud kohtlemisele. Sellist kohtlemist ei võimaldata väljaspool ELi asutatud äriühingute filiaalidele või agentuuridele. Kohtlemine, mis tagatakse äriühingutele, mille on asutanud ELi liikmesriigi õiguse kohaselt Kanada investorid ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub ELis, ei mõjuta ühtegi kaheksanda peatüki („Investeeringud“) kohast tingimust või kohustust, mida võidi kohaldada selliste äriühingute suhtes ajal, mil need ELis asutati, ja mille kohaldamist jätkatakse. |
Sektor: |
Teadus- ja arendusteenused |
Allsektor: |
Teadus- ja tootearendusteenused loodusteaduste ja tehnika vallas, interdistsiplinaarsed teadus- ja tootearendusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 851, CPC 853 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
EL – Riiklik – piirkondlik |
Meetmed: |
Kõik olemasolevad ja tulevased ELi teadusuuringute või innovatsiooni raamprogrammid, sealhulgas kõik seitsmenda raamprogrammi osalemiseeskirjad ning määrused, mis on seotud ühiste tehnoloogiaalgatuste, artikli 185 kohaste otsuste, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT), samuti olemasolevad ja tulevased riiklikud, piirkondlikud või kohalikud teadusprogrammid |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Riigi rahastatavate teadus- ja arendusteenuste puhul, mille jaoks eraldab ELi tasandil rahalisi vahendeid EL, võib ainuõigusi või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ja ELi juriidilistele isikutele, kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub ELis. Riigi rahastatavate teadus- ja arendusteenuste puhul, mille jaoks eraldab rahalisi vahendeid liikmesriik, võib ainuõigusi või lube anda üksnes asjaomase ELi liikmesriigi kodanikele ning asjaomase liikmesriigi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub asjaomases liikmesriigis. Reservatsioon ei mõjuta erandit, mis on kehtestatud lepinguosaliste hangete, subsiidiumide või teenustekaubanduse jaoks antava valitsuse toetuse suhtes vastavalt artikli 8.15 lõike 5 punktides a ja b ning artikli 9.2 lõike 2 punktides f ja g. |
Sektor: |
Tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenused |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 92, CPC 93 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Turulepääs |
||||
Valitsustasand: |
EL – Riiklik – piirkondlik |
||||
Meetmed: |
Vastavalt kirjelduse osale |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud Iga ELi liikmesriik võib oma tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuseid pakkuvasse olemasolevasse riigiettevõttesse või olemasolevasse valitsusasutusse paigutatud omakapitali või sellise ettevõtte või asutuse vara müümisel või võõrandamisel kehtestada Kanada või kolmanda riigi investoritele või seoses nende investeeringutega piirangud sellise omakapitali või vara omamisele ning sellise omakapitali ja vara omanike suutlikkusele kontrollida ükskõik millist selle tulemusel asutatavat ettevõtet või kehtestada Kanada või kolmanda riigi investoritele sellise omakapitali või vara omamise keelu. Seoses sellise müügi või muu võõrandamisega võib iga ELi liikmesriik vastu võtta või säilitada meetmed, mis on seotud kõrgema juhtkonna või juhatuse liikmete kodakondsusega, ning meetmed, millega piiratakse tarnijate arvu. Reservatsiooni kohaldamisel:
|
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Tulemuslikkusnõuded |
Valitsustasand: |
EL |
Meetmed: |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ELi liikmesriikide määratud sekkumisasutused ostavad ELis koristatud teravilja. Kanadast või kolmandast riigist imporditud ja Kanadasse või kolmandasse riiki reeksporditava riisi puhul eksporditoetust ei anta. Hüvitist võivad taotleda üksnes ELi riisitootjad. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arvepidamis- ja auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8621 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
EL – Riiklik – piirkondlik |
Meetmed: |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus ELi liikmesriigi pädevad asutused võivad vastastikkuse põhimõtte alusel tunnustada Kanada või mis tahes kolmanda riigi kodanikust audiitori kvalifikatsiooni samaväärsust, et lubada tal tegutseda ELis vannutatud audiitorina. |
Sektor: |
Sideteenused |
Allsektor: |
Postiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71235 osaliselt, CPC 73210 osaliselt, CPC 751 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
EL – Riiklik – piirkondlik |
Meetmed: |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, mida on muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ ja direktiiviga 2008/06/EÜ |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELis võidakse piirata kooskõlas siseriiklike õigusaktidega postkastide paigutamist avalikult kasutatavatele teedele, postmarkide väljaandmist ja kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatava tähitud posti teenuse osutamist. Nende teenuste jaoks, mille puhul kehtib universaalteenuse osutamise kohustus, võib kehtestada litsentsimissüsteemi. Litsentsid võivad tuua kaasa konkreetse universaalteenuse osutamise kohustused või rahalise panuse kompensatsioonifondi. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Lennutranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
Lennuki rentimine |
Reservatsiooni liik: |
CPC 7461, CPC 7469, CPC 83104 Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
EL – Riiklik – piirkondlik |
Meetmed: |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ, 15. oktoober 1996, juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 80/2009, 14. jaanuar 2009, toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk tuleb registreerida lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud ELi liikmesriigis või, kui tegevusloa väljastanud ELi liikmesriik seda lubab, mujal ELis. Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik oleks kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav ettevõtja. Erandjuhul võib Kanada lennuettevõtja rentida Kanadas registreeritud õhusõiduki teatud tingimustel ELi lennuettevõtjale ELi lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või tegevusraskustega toimetulekuks, mida ei ole võimalik piisavalt saavutada ELis registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada ELi lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud ELi liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit. Maapealse teeninduse puhul võidakse nõuda, et teenuseosutaja tegevuskoht asuks ELi territooriumil. Maapealse teeninduse avatuse tase sõltub lennujaama suurusest. Teenuseosutajate arv lennujaamades võib olla piiratud. Suurtes lennujaamades ei tohi teenuseosutajaid olla alla kahe. Suurema kindluse huvides tuleks märkida, et see ei mõjuta ELi õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lennutranspordilepingust Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel. Lennujaama käitamisel on nõutav, et käitaja tegevuskoht asuks ELis. Avaliku sektori asutused võivad kohaldada lennujaamade käitamise teenuste puhul individuaalseid kontsessioone või tegevuslube. Tegevusloa või kontsessiooni omanik võib vajada oma tegevusloa või kontsessiooni täielikuks või osaliseks üleandmiseks kolmandale isikule pädeva asutuse eraldi heakskiitu. Kui arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad, kes tegutsevad väljaspool ELi, ei võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis tagatud kohtlemisega võrdväärset (mittediskrimineerivat) kohtlemist või kui lennuettevõtjad, kes tegutsevad väljaspool ELi, ei võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis tagatud kohtlemisega võrdväärset kohtlemist, võib võtta meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuste osutajad ELis võimaldavad väljaspool ELi tegutsevatele lennuettevõtjatele või ELi lennuettevõtjad võimaldavad väljaspool ELi tegutsevatele arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuste osutajatele võrdväärset kohtlemist. |
Sektor: |
Transport |
||||||
Allsektor: |
Siseveetransport Siseveetranspordi tugiteenused |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 722, CPC 745 osaliselt |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
||||||
Valitsustasand: |
EL |
||||||
Meetmed: |
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3921/91, 16. detsember 1991, millega nähakse ette tingimused, mille alusel mitteresidendist vedajad võivad vedada liikmesriigi siseveeteedel kaupu või reisijaid Nõukogu määrus (EÜ) nr 1356/96, 8. juuli 1996, liikmesriikidevahelise kaupade ja reisijate siseveetranspordi suhtes kohaldatavate ühiste eeskirjade kohta selliste veoteenuste osutamise vabaduse kehtestamiseks Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2919/85, 17. oktoober 1985, millega nähakse ette tingimused juurdepääsuks Reini laevaliikluse muudetud konventsioonil põhinevale Reini navigatsiooni kuuluvate laevadega seotud korrale |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ja rahvusvahelised meretransporditeenused Siseveeteedel võib kaupu või reisijaid vedada üksnes ettevõtja, kes vastab järgmistele tingimustele:
Lisaks peavad laevad kuuluma füüsilistele isikutele, kelle elukoht on ELi liikmesriigis ja kes on ELi liikmesriigi kodanikud, või juriidilistele isikutele, kes on registreeritud ELi liikmesriigis ja kes kuuluvad suuremas osas ELi liikmesriikide kodanikele. Erandkorras võib teha viimati nimetatud nõudest erandeid. Hispaanias, Rootsis ja Soomes ei tehta mereteedel ja siseveeteedel õiguslikult vahet. Meretransporti käsitlevad eeskirjad on võrdselt kohaldatavad siseveeteede suhtes. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Raudteetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 711 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
EL – Riiklik – piirkondlik |
Meetmed: |
Nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) Nõukogu direktiiv 2006/103/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive transpordipoliitika valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/58/EÜ, 23. oktoober 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta ning direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Raudteetranspordi teenuste osutamiseks on vaja tegevusluba, mille saab anda üksnes ELi liikmesriigis asutatud raudtee-ettevõtjale. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Muud transporditeenused (kombineeritud transporditeenuse osutamine) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 711,CPC 712, CPC 7212, CPC 7222, CPC 741, CPC 742, CPC 743, CPC 744, CPC 745, CPC 748, CPC 749 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
EL – Riiklik – piirkondlik |
Meetmed: |
Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ, 7. detsember 1992, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kui Soome kõrvale jätta, võivad ELi liikmesriikide vaheliste kombineeritud vedude korral teostada veo alg- või lõppetapi maanteevedu – mis moodustab kombineeritud veo lahutamatu osa ja võib, kuid ei pruugi hõlmata piiri ületamist – üksnes ELi liikmesriigis asutatud veoettevõtjad, kes vastavad tegevusalale lubamise ja ELi liikmesriikide vahelise kaupade veo turule pääsemise tingimustele. Kehtivad mis tahes konkreetset transpordiliiki mõjutavad piirangud. Võib võtta vajalikke meetmeid, et tagada maanteesõidukite suhtes kohaldatavate kombineeritud vedudest tulenevate mootorsõidukimaksude vähendamine või hüvitamine. |
Sektor: |
Kõikide transpordiliikide tugiteenused |
Allsektor: |
Tollivormistusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 748 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
EL – Riiklik – piirkondlik |
Meetmed: |
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Tollivormistusteenuseid võivad osutada üksnes ELi elanikud. |
Austrias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine, ostmine, rentimine või kasutusrent |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Piirkondlik (riiklikust tasandist allpool) |
Meetmed: |
Burgenländisches Grundverkehrsgesetz, LGBl. Nr. 25/2007 Kärntner Grundverkehrsgesetz, LGBl. Nr. 9/2004 NÖ – Grundverkehrsgesetz, LGBl. 6800 OÖ – Grundverkehrsgesetz, LGBl. Nr. 88/1994 Salzburger Grundverkehrsgesetz, LGBl. Nr. 9/2002 Steiermärkisches Grundverkehrsgesetz, LGBl. Nr. 134/1993 Tiroler Grundverkehrsgesetz, LGBl. Nr. 61/1996 Voralberger Grundverkehrsgesetz, LGBl. Nr. 42/2004 Wiener Ausländergrundverkehrsgesetz, LGBl. Nr. 11/1998 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Väljastpoolt ELi pärit füüsilised isikud ja ettevõtjad peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks, rentimiseks või kasutusrendiks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder). Luba antakse üksnes juhul, kui kinnisvara omandamine leitakse olevat avalikes huvides (silmas pidades eeskätt majandus-, sotsiaal- ja kultuurihuve). |
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Nr. 98/1965, § 254 (2) GmbH-Gesetz, RGBL. Nr. 58/1906, § 107 (2) Gewerbeordnung, BGBL. Nr. 194/1994, § 39 (2a) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Filiaali käitamiseks peavad väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) pärit äriühingud määrama ennast esindama vähemalt ühe isiku, kes elab Austrias. Austria kaubandus- ja tööstusseadustiku (Gewerbeordnung) järgimise eest vastutavate juhtivtöötajate (tegevdirektorid, füüsilised isikud) elukoht peab olema Austrias. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Rechtsanwaltsordnung (advokatuuriseadus) – RAO, RGBl. Nr 96/1868, artiklid 1 ja 21c |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda, et kaubanduslik kohalolek toimuks ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Vastavalt advokaadiseadusele võivad kaubandusliku kohaloleku kaudu pakkuda õigusteenuseid üksnes EMP või Šveitsi Konföderatsiooni advokaadid. Kanada advokaadid (kes peavad olema saanud Kanadas täieliku erialase väljaõppe) võivad osutada piiriüleselt üksnes rahvusvahelise avaliku õiguse ja Kanada õigusega seotud õigusteenuseid. Et saada advokatuuri liikmeks, mis on vajalik ELi ja ELi liikmesriigi õiguse praktiseerimiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus. Kanada advokaatide (kes peavad olema saanud Kanadas täieliku erialase väljaõppe) osalus mis tahes õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ei tohi ületada 25 %. Ülejäänud osalus peab kuuluma täieõiguslikele EMP või Šveitsi Konföderatsiooni advokaatidele ja vaid nemad võivad avaldada õigusbüroo (mille jaoks võib vastavalt advokaadiseaduse artiklile 1a kasutada Austrias üldjuhul vaid teatud äriühingu vorme) otsustamisprotsessis otsustavat mõju. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused Auditeerimisteenused Maksualase nõustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 862, CPC 863 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset käsitlev seadus, BGBl. I Nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4 Bilanzbuchhaltungsgesetz (BibuG, BGBl. I Nr. 11/2008, § 7, § 11, § 56 ja § 59 (1) 4. |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud välisriigi arvepidajate, raamatupidajate, audiitorite ja maksunõustajate kapitaliosalus ja hääleõigus Austria ettevõttes ei tohi ületada 25 %. Teenuseosutajal peab olema EMPs kontor või töökoht, et osutada raamatupidamisteenuseid ja tegutseda audiitori või maksunõustajana kooskõlas Austria õigusega. Kui välisriigi audiitori tööandja ei ole ELi liikmesriigi kodanik, peab ta olema oma kodumaal asjakohase kutseorganisatsiooni liige, kui selline organisatsioon on olemas. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Tierärztegesetz (veterinaarseadus), BGBl. Nr. 16/, § 3 (3) 1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes EMP riikide kodanikud. EMPsse mittekuuluva riigi kodanike puhul loobutakse kodakondsusnõudest, kui asjaomase EMPsse mittekuuluva riigiga on sõlmitud kokkulepe, millega nähakse veterinaarteenuste valdkonnas ette võrdne kohtlemine investeerimisel ja piiriüleses kaubanduses. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Meditsiiniteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9312 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Meditsiiniseadus, BGBl. I Nr. 169/1998, § 4 (2), § 5 (b), § 8 (5), § 32, § 33 ja § 35 Föderaalakt kõrgete meditsiinilis-tehniliste elukutsete reguleerimise kohta, BGBl. Nr. 460/1992 Föderaalakt kõrgema ja madalama taseme ravimassööri elukutse reguleerimise kohta, BGBl. Nr. 169/2002 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Meditsiiniteenuste osutamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus. Isikud, kes ei ole EMP riigi kodanikud, võivad taotleda seoses meditsiiniteenustega lube järgmise tegevuse jaoks: kraadiõpe, tegutsemine üldarstina või spetsialistina haiglates ja karistusasutustes, tegutsemine üldarstina füüsilisest isikust ettevõtjana ja meditsiinialane haridustegevus. Reservatsiooni ei kohaldata hambaarstiteenuste ega psühholoogide ja psühhoterapeutide osutatavate teenuste suhtes. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Tubaka jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63108 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1996. aasta tubakamonopoli seadus, § 5 ja § 27 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Tubakamüüjana tegutsemise luba saavad taotleda üksnes füüsilised isikud. Eelistatakse EMP riikide kodanikke. |
Sektor: |
Turustamine ja tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük Muud apteekriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Apothekengesetz (apteegiseadus), RGBl. Nr. 5/1907, § 3 Arzneimittelgesetz (ravimiseadus) BGBL. Nr. 185/1983, § 57-63 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib avalikkusele müüa üksnes apteegi kaudu. Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus. Apteegi rentnikel ja apteegi haldamise eest vastutavatel isikutel peab olema EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Kõrgharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 923 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Rakenduskõrgkoolide kursuste seadus, BGBl. I Nr 340/1993, § 2 Ülikoolide akrediteerimise seadus, BGBl. I Nr 168/1999, § 2 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Erasektori rahastatavate kõrgharidusteenuste pakkumiseks rakendusteaduste valdkonnas on vaja pädeva asutuse – rakenduskõrgkoolide nõukogu (Fachhochschulrat) – luba. Investor, kes soovib pakkuda rakendusteaduste alast õppeprogrammi, peab tegelema eeskätt selliste programmide pakkumisega ning peab esitama kavandatud õppeprogrammi heakskiitmiseks vajaduste hinnangu ja turu-uuringu. Pädev ministeerium võib heakskiitmisest keelduda, kui leitakse, et programm ei sobi kokku riigi haridushuvidega. Eraülikooli rajaja vajab pädeva asutuse (Austria akrediteerimisnõukogu) luba. Pädev ministeerium võib heakskiitmisest keelduda, kui akrediteerimisnõukogu otsus ei sobi kokku riigi haridushuvidega. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kindlustusjärelevalve seadus, § 5 (1) 3 (VAG) |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Et saada tegevusluba filiaali avamiseks, peab välisriigi kindlustusandjal olema oma kodumaal õiguslik vorm, mis vastab aktsiaseltsile või vastastikusele kindlustusseltsile või on nendega võrreldav. Filiaali juhatus peab koosnema vähemalt kahest füüsilisest isikust, kelle elukoht on Austrias. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kindlustusjärelevalve seadus (VAG), BGBl. Nr. 569/1978, § 1 (2) |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud ELis, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustuse ja retrotsessiooni puhul), on keelatud. |
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
Suusakooliteenused Mäeinstruktoriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96419 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
Piirkondlik (riiklikust tasandist allpool) |
Meetmed: |
Kärntner Schischulgesetz, LGBl. Nr. 53/97 Kärntner Berg- und Schiführergesetz, LGBl. Nr. 25/98 NÖ- Sportgesetz, LGBL. Nr. 5710 OÖ- Sportgesetz, LGBl. Nr. 93/1997 Salzburger Schischul- und Snowboardschulgesetz, LGBl. Nr. 83/89 Salzburger Bergführergesetz, LGBl. Nr. 76/81 Steiermärkisches Schischulgesetz, LGBl. Nr. 58/97 Steiermärkisches Berg- und Schiführergesetz, LGBl. Nr. 53/76 Tiroler Schischulgesetz. LGBl. Nr. 15/95 Tiroler Bergsportführergesetz, LGBl. Nr. 7/98 Vorarlberger Schischulgesetz, LGBl. Nr. 55/02 § 4 (2)a Vorarlberger Bergführergesetz, LGBl. Nr. 54/02 Viin: Gesetz über die Unterweisung in Wintersportarten, LGBl. Nr. 37/02 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste pakkumine on reguleeritud liidumaade (Bundesländer) seadustega. Kõnealuste teenuste osutamiseks võib olla nõutav EMP riigi kodakondsus. Ettevõtjatelt võidakse nõuda, et nad määraksid EMP riigi kodanikust tegevdirektori. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetransport Veetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7221, CPC 7222, CPC 7223, CPC 7224, CPC 745 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Schifffahrtsgesetz, BGBl. I Nr. 62/1997, § 75f |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Siseveetranspordi valdkonnas nõutakse füüsiliselt isikult laevandusettevõtte asutamiseks EMP riigi kodakondsust. Valdaval osal ettevõtte juhatuse liikmetest peab olema EMP riigi kodakondsus. Nõutav on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias. Enam kui 50 % ettevõtte aktsiatest ja käibekapitalist peab kuuluma EMP riikide kodanikele. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvahelised veoautoveoteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Güterbeförderungsgesetz (kaubaveoseadus), BGBl. Nr. 593/1995, § 5 Gelegenheitsverkehrsgesetz (juhuvedude seadus), BGBl. Nr. 112/1996; § 6 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Reisijate- ja kaubaveo jaoks võib ainuõigusi või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ja ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis. |
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Torutransport |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 713 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Kõrgem juhtkond ja juhatus Turulepääs |
||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||
Meetmed: |
Rohrleitungsgesetz (torutranspordiseadus), BGBl. Nr. 411/1975, § 5 (1) ja (2), § 5 (1) ja (3), § 15 ja § 16 Gaswirtschaftsgesetz (gaasiseadus), BGBl. I Nr. 121/2000, § 14, § 15 ja § 16 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Füüsiliste isikute puhul antakse luba üksnes EMP riikide kodanikele, kelle elukoht on EMPs. Ettevõtjate ja partnerluste tegevuskoht peab olema EMPs. Võrgu käitaja peab määrama tegevdirektori ja võrgu käitamise tehnilise kontrolli eest vastutava tehnikadirektori, kes peavad olema EMP riigi kodanikud. Pädev asutus võib loobuda kodakondsus- ja elukohanõudest, kui võrgu käitamine leitakse olevat avalikes huvides. Muu kauba kui gaas ja vesi transportimisel kohaldatakse järgmist:
|
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 40, CPC 887 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
Piirkondlik |
Meetmed: |
Steiermärkisches Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz (ElWOG), LGBl. Nr. 70/2005; Steiermärkisches Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz (ElWOG), LGBl. Nr. 24/2006 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Füüsiliste isikute puhul antakse luba üksnes EMP riikide kodanikele, kelle elukoht on EMPs. Kui käitaja määrab tegevdirektori või rentniku, loobutakse elukohanõudest. Juriidiliste isikute (ettevõtjate) ja partnerluste tegevuskoht peab olema EMPs. Nad peavad määrama tegevdirektori või rentniku, kes on EMP riigi kodanikud ja kelle elukoht on EMPs. Pädev asutus võib loobuda kodakondsus- ja elukohanõudest, kui võrgu käitamine leitakse olevat avalikes huvides. |
Belgias kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioonide kohaldamisel Belgias hõlmab riiklik valitsemistasand föderaalvalitsust ning piirkondade ja kogukondade valitsusi, sest neil kõigil on võrdsed seadusandlikud volitused.
Sektor: |
Mäetööstus |
Allsektor: |
Muu mäetööstus |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 14 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik (föderaalriik) |
Meetmed: |
Arrêt Royal du 1er septembre 2004 relatif aux conditions, à la délimitation géographique et à la procédure d'octroi des concessions d'exploration et d'exploitation des ressources minérales et autres ressources non vivantes de la mer territoriale et du plateau continental |
Kirjeldus: |
Investeeringud Maavarade ja muude eluta ressursside uurimise suhtes territoriaalvetes ja mandrilaval ning nende kasutamise suhtes kohaldatakse kontsessioone. Kontsessionääri elukoht peab olema Belgias. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik (föderaalriik) |
Meetmed: |
Belgia kohtuseadustik (artiklid 428-508); 24. augusti 1970. aasta kuninglik dekreet |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Belgia õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Välisriigi advokaadisaamiseks advokatuuri täisliikmeks peab advokaat olema elanud Belgias vähemalt kuus (teatud tingimustel kolm) aastat alates registreerimistaotluse esitamisest. Vajalik on Belgia välisministri väljastatud tõend, mille alusel võimaldatakse riigisisese õiguse või rahvusvahelise konventsiooni kohaselt vastastikkust (vastastikkuse tingimus). Kassatsioonikohtus (Cour de Cassation) esindamise suhtes kohaldatakse kvooti. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik (föderaalriik) |
Meetmed: |
22. juuli 1953. aasta seadus, millega luuakse ettevõtete audiitorite instituut ja nähakse ette riiklik järelevalve ettevõtete audiitori kutsealal töötamise üle (seadust on kooskõlastatud 30. aprillil 2007) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Et kvalifitseeruda tegutsema ettevõtte ametliku audiitorina, on nõutav, et audiitorühingul oleks Belgias büroo, kus toimub kutsealane tegevus ning hoitakse dokumente ja nendega seotud kirjavahetust, ning vähemalt üks administraator või juht, kes vastutab Belgias asuva büroo juhtimise eest. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arhitektuuriteenused Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8671, CPC 8674 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik (föderaalriik) |
Meetmed: |
20. veebruari 1939. aasta seadus arhitekti ametinimetuse kaitse kohta 26. juuni 1963. aasta seadus, millega luuakse arhitektide liit Arhitektide liidu nõukogu kehtestatud 16. detsembri 1983. aasta eetikanormid (heaks kiidetud 18. aprilli 1985. aasta kuningliku dekreedi artikliga 1 (Moniteur belge, 8. mai 1985)) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Arhitektiteenuste osutamiseks Belgias on nõutav kontroll tööde teostamise üle. Oma asukohariigis pädevaks tunnistatud välisriikide arhitektid, kes soovivad töötada oma kutsealal ajutiselt Belgias, peavad saama arhitektide liidu nõukogult eelneva loa geograafilises piirkonnas, kus nad kavatsevad tegutseda. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Personali tööhõiveteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87202 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik (piirkonnad) |
Meetmed: |
Flaami piirkond: Besluit van de Vlaamse Regering van 10 december 2010 tot uitvoering van het decreet betreffende de private arbeidsbemiddeling Vallooni piirkond: Décret du 3 avril 2009 relatif à l'enregistrement ou à l'agrément des agences de placement (Decree of 3 April 2009 on registration of placement agencies), art. 7; Arrêté du Gouvernement wallon du 10 décembre 2009 portant exécution du décret du 3 avril 2009 relatif à l'enregistrement ou à l'agrément des agences de placement (Vallooni valitsuse 10. detsembri 2009. aasta otsus, millega rakendatakse 3. aprilli 2009. aasta dekreeti tööhõiveagentuuride registreerimise kohta), art. 4 Saksakeelne kogukond: Dekret über die Zulassung der Leiharbeitsvermittler und die Überwachung der privaten Arbeitsvermittler / Décret du 11 mai 2009 relatif à l'agrément des agences de travail intérimaire et à la surveillance des agences de placement privées, art. 6 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Flaami piirkond: Väljaspool EMPd peakontorit omav äriühing peab tõendama, et ta osutab oma päritoluriigis tööhõiveteenuseid. Vallooni piirkond: Tööhõiveteenuseid peab osutama kindlat liiki juriidiline isik (régulièrement constituée sous la forme d'une personne morale ayant une forme commerciale, soit au sens du droit belge, soit en vertu du droit d'un Etat membre ou régie par celui-ci, quelle que soit sa forme juridique). Väljaspool EMPd peakontorit omav äriühing peab tõendama, et ta täidab dekreedis sätestatud tingimusi (nt juriidilise isiku tüübi kohta) ja osutab oma päritoluriigis tööhõiveteenuseid. Saksakeelne kogukond: Väljaspool EMPd peakontorit omav äriühing peab tõendama, et ta osutab oma päritoluriigis tööhõiveteenuseid, ja peab vastama nimetatud dekreedis kehtestatud vastuvõetavuse kriteeriumidele. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
||||||
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
||||||
Valitsustasand: |
Riiklik (föderaalriik) |
||||||
Meetmed: |
La Loi du 21 décembre 1990 relative à l'enregistrement des navires, telle que modifiée par la loi du 3 mai 1999 L'Arrêté royal du 4 avril 1996 relatif à l'enregistrement des navires et l'entrée en vigueur de la loi du 21 décembre 1990 relative à l'enregistrement des navires, tel que modifié |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Vastavalt laevade registreerimist käsitlevale Belgia seadusele ja dekreedile peab laeva omanik või käitaja olema:
et laeva saaks kanda riiklikkusse registrisse. Laeva kandmiseks riiklikusse laevaregistrisse peab välisinvestorite peamine tegevuskoht olema Belgias. Laeva tuleb käitada Belgiast, st laeva käitaval omanikul või käitajal (kui käitaja ei ole omanik) peab olema Belgia äriregistri number. Välisriigi isikule kuuluva laeva saab registreerida Belgia käitaja taotluse korral omaniku ja Belgia ametiasutuste (Brüsselis asuv meretranspordi peadirektoraat) nõusolekul. Välisriigi isikule kuuluva laeva saab kanda ka laevapereta prahtijate registrisse (teine Belgia register), kui selleks on esimese registri pidajate, omaniku ja asjakohaste Belgia ametiasutuste nõusolek. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Lennutranspordi tugiteenused Lennuki rentimine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 83104 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik (föderaalriik) |
Meetmed: |
Arrêté Royal du 15 mars 1954 réglementant la navigation aérienne |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eralennuki (tsiviilotstarbelise), mis kuulub füüsilistele isikutele, kes ei ole ELi liikmesriigi või EMP riigi kodanikud, võib registreerida üksnes juhul, kui asjaomaste isikute peamine või alaline elukoht on olnud Belgias ilma katkestusteta vähemalt üks aasta. Eralennuki (tsiviilotstarbelise), mis kuulub välisriikide juriidilistele isikutele, kes ei ole asutatud kooskõlas ELi liikmesriigi või EMP riigi õigusega, võib registreerida üksnes juhul, kui asjaomaste juriidiliste isikute tegevuskoht, agentuur või büroo on olnud Belgias ilma katkestusteta vähemalt üks aasta. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Lennutransporditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 73 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik (föderaalriik) |
Meetmed: |
Arrêté ministériel du 3 août 1994 fixant les conditions de délivrance des licences d'exploitation aux transporteurs aériens |
Kirjeldus: |
Investeeringud Lennutransporditeenuste osutamiseks on vaja tegevusluba. Tegevusloa saamiseks peab lennuettevõtja käsutuses olema, lennuettevõtjale kuuluma või lennuettevõtjal olema mis tahes vormis liisitud vähemalt üks lennuk, mis on registreeritud Belgia registris tema nimele. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Lennutranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7461, CPC 7469, CPC 83104 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik (föderaalriik ja piirkonnad) |
Meetmed: |
Arrêté Royal du 6 novembre 2010 réglementant l'accès au marché de l'assistance en escale à l'aéroport de Bruxelles-National (art. 18) Besluit van de Vlaamse Regering betreffende de toegang tot de grondafhandelingsmarkt op de Vlaamse regionale luchthavens (art. 14) Arrêté du Gouvernement wallon réglementant l'accès au marché de l'assistance en escale aux aéroports relevant de la Région wallonne (art.14) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Maapealse teeninduse puhul on nõutav vastastikkuse tingimuse kohaldamine. |
Bulgaarias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Äriseadus, artikkel 17a Investeerimise elavdamise seadus, artikkel 24 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisriikide juriidilised isikud, kes ei ole asutatud ELi liikmesriigi või EMP riigi õigusaktide alusel, võivad tegeleda äritegevusega, kui nad on registreeritud äriühinguna Bulgaaria Vabariigi äriregistris.Filiaalide asutamiseks on nõutav luba. Välisriigi ettevõtete esinduskontorid tuleb registreerida Bulgaaria kaubandus- ja tööstuskojas. Sellised kontorid ei tohi tegeleda majandustegevusega – neil on üksnes õigus reklaamida oma omanikku ja tegutseda esindaja või agendina. |
Sektor: |
Mäetööstus |
Allsektor: |
Kõik sektorid, v.a uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.110, ISIC rev 3.111, ISIC rev 3.112, ISIC rev 3.113, ISIC rev 3.114 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
|
Meetmed: |
Maapõuevarade seadus Kontsessiooniseadus Erastamis- ja erastamisjärgse kontrolli seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Teatava majandustegevuse puhul, mis on seotud riigi või avaliku vara kasutamisega, kohaldatakse kontsessiooniseaduse või muude kontsessioone käsitlevate õigusaktide alusel antud kontsessioone. Maapõuevarade geoloogiliseks luureks või uurimiseks Bulgaaria Vabariigi territooriumil, mandrilaval ja Mustas meres asuvas eksklusiivses majandusvööndis on vaja luba; maapõuevarade kaevandamise ja kasutamise suhtes kohaldatakse maapõuevarade seaduse alusel antud kontsessiooni. Äriühingutel, mis on registreeritud maksusoodustusi pakkuvates jurisdiktsioonides (st offshore-piirkondades) või on selliste äriühingutega otseselt või kaudselt seotud, on keelatud osaleda avalikes menetlustes, mille raames antakse lube või kontsessioone loodusvarade, sh uraani- ja tooriumimaagi geoloogiliseks luureks, uurimiseks või kaevandamiseks, ning tegutseda olemasoleva loa või kontsessiooni alusel, kuivõrd selline tegevus on välistatud, nagu ka võimalus registreerida uurimise tulemusel tehtud geoloogiline või kaubanduslikult kasutatav maardla avastus. Äriühingud, mille kapitalist üle 50 % kuulub liikmesriigile või omavalitsusele, ei saa sooritada ühtki tehingut äriühingu põhivara võõrandamiseks ega sõlmida ühtki lepingut osaluse soetamise, rentimise, ühistegevuse, laenu, nõuete kindlustamise või käskvekslitest tulenevate kohustuste kohta, kui erastamisagentuur või omavalitsuse volikogu (sõltuvalt sellest, kumb on pädev asutus) ei ole andnud selleks luba. Ilma et see piiraks artikli 8.4 lõigete 1 ja 2 kohaldamist, on vastavalt Bulgaaria rahvuskogu 18. jaanuari 2012. aasta otsusele keelatud igasugune hüdrolõhestamise tehnoloogia kasutamine nafta ja gaasi geoloogiliseks luureks, uurimiseks või ammutamiseks. Keelatud on kildagaasi uurimine ja ammutamine. |
Sektor: |
Mäetööstus |
Allsektor: |
Uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.112 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Tuumaenergia ohutu kasutamise seadus; seadus, mis käsitleb majandus- ja finantssuhteid maksusoodustusi pakkuvates jurisdiktsioonides registreeritud äriühingutega, selliste äriühingutega seotud isikutega ja nende tegelike tulusaajatega; maapõuevarade seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Uraanimaagi kaevandamine on ministrite nõukogu 20. augusti 1992. aasta dekreediga nr 163 keelatud. Tooriumimaagi kaevandamisel kohaldatakse üldist kaevandamisega seotud kontsessioonide korda. Et saada kontsessioon tooriumimaagi kaevandamiseks, peab Kanada ettevõtja olema asutatud kooskõlas Bulgaaria äriseadusega ja olema registreeritud Bulgaaria äriregistris. Otsus lubada kaevandada tooriumimaaki tehakse mittediskrimineerivalt iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Maksusoodustusi pakkuvates jurisdiktsioonides (st offshore-piirkondades) registreeritud äriühingutele või selliste äriühingutega otseselt või kaudselt seotud äriühingutele kehtestatud keeld osaleda avalikes menetlustes, mille raames antakse kontsessioone loodusvarade kaevandamiseks, hõlmab uraani- ja tooriumimaaki. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Advokaadiseadus Vahendusseadus Notareid ja notarite tegevust käsitlev seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Kui Kanada ning selle territooriumid ja provintsid lubavad Bulgaaria advokaatidel esindada riigisisese õiguse alusel oma kodanikke, lubab Bulgaaria Kanada advokaatidel esindada samadel tingimustel ja koostöös Bulgaaria advokaatidega riigisisese õiguse alusel Kanada kodanikke. Välisriikide advokaadid tuleb advokaadina tegutsemiseks heaks kiita advokatuuri kõrgeima nõukogu otsusega ja registreerida välisriikide advokaatide ühtses registris. Ettevõtted tuleb registreerida Bulgaarias kas advokaatide partnerlusettevõttena (advokatsko sadrujie) või õigusbüroona (advokatsko drujestvo). Õigusbüroo nimi võib sisaldada üksnes partnerite nimesid, seega ei saa välisriigi büroo kasutada oma nime, välja arvatud juhul, kui selles nimetatud partnerid on registreeritud ka Bulgaarias. Advokatuuri täisliikmeks on lubatud vastu võtta üksnes ELi liikmesriigi kodanik või välisriigi kodanik, kes on kvalifitseeritud advokaat ja on saanud diplomi, mis annab talle pädevuse töötada oma kutsealal ELi liikmesriigis. Kohtumenetlustes esindamisel peab kõrval olema Bulgaaria advokaat. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. |
Sektor: |
Äriteenused |
||||||
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||
Meetmed: |
Sõltumatu finantsauditi seadus |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud Spetsialiseerunud auditeeriv üksus on Bulgaaria äriseaduse või mõne muu ELi liikmesriigi või EMP riigi õigusaktide alusel registreeritud äriühing, mille põhitegevus on ettevõtete finantsaruannete sõltumatu finantsaudit ja mille liikmetest kolmveerand on ELi liikmesriigi hea mainega registreeritud audiitorid, audiitorid või auditeerivad üksused ning mis on:
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Maksualase nõustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 863 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Raamatupidamisseadus Sõltumatu finantsauditi seadus Füüsiliste isikute tulumaksu seadus Äriühingu tulumaksu seadus |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Maksunõustajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arhitektuuriteenused Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused Inseneriteenused Integreeritud inseneriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8671, CPC 8672, CPC 8673, 8674 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ruumilise arengu seadus, artikkel 230 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Riikliku või piirkondliku tähtsusega projektide puhul peavad Kanada investorid tegutsema koostöös kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena. Välisriikide spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas, Bulgaaria spetsialistidelt seda ei nõuta. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse Bulgaaria kodakondsuse nõuet. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8675 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Katastri ja omandiregistri seadus Geodeesia ja kartograafia seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ametialaselt pädev organ on isik (füüsiline või juriidiline), kes võib täita katastrimõõdistamise, geodeesia ja kartograafiaga seotud ülesandeid. Juriidiline isik peab olema asutatud Bulgaarias ning füüsilisel isikul, kes teeb maakoore liikumise uurimisel geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud töid, peab olema Bulgaaria kodakondsus. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kirjaliku ja suulise tõlke teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87905 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Dokumentide koostamist, tõendamist ja tõlkimist käsitlev määrus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Tõlkebüroode ametlike tõlgete jaoks on vaja lepingut välisministeeriumiga. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Tehniline kontroll ja analüüs |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8676 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Toodete tehniliste nõuete seadus Mõõtmisseadus Nõuetelevastavust kontrollivate asutuste riikliku akrediteerimise seadus Puhta välisõhu seadus Veeseadus, määrus N-32 maanteesõidukite tehnoseisundi korrapärase kontrollimise kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kontrolli- ja analüüsiteenuste osutamiseks peab Kanada kodanik olema asutatud kooskõlas Bulgaaria äriseadusega Bulgaarias ja registreeritud äriregistris. Maanteesõidukite tehnoseisundi korrapäraseks kontrollimiseks peab isik olema registreeritud vastavalt Bulgaaria äriseadusele või kasumit mittetaotlevate juriidiliste isikute seadusele või olema registreeritud mõnes teises ELi liikmesriigis või EMP riigis. Õhu ja vee koostise ja puhtuse kontrollimist ja analüüsimist võib teostada üksnes Bulgaaria keskkonna- ja veeministeerium või selle ametid kooskõlas Bulgaaria Teaduste Akadeemiaga. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused Hulgi- ja jaekaubandusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 621 osaliselt,CPC 62228, CPC 62251, CPC 62271, CPC 62272 osaliselt, CPC 62276, CPC 63108, CPC 6329 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Veterinaartegevuse seadus, artiklid 343, 363 ja 373 Seadus, millega keelustatakse keemiarelvad ning kehtestatakse kontroll mürgiste keemiliste ainete ja nende lähteainete üle, artikkel 6 Seadus, mis käsitleb relvade ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia eksporti, artikkel 46 Tubaka- ja tubakatoodete seadus, artiklid 21, 27 ja 30 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Nafta ja naftatoodete, gaasi, väärismetallide, tubaka ja tubakatoodete turustamiseks (jae- ja hulgimüük) on nõutav luba ning registreerimine äriregistris. Loa võib anda üksnes EMP riikide kodanikele või välisriikide kodanikele, kelle alaline elukoht on Bulgaarias. Kaubamajade suhtes võidakse kohaldada majandusvajaduste testi, sõltuvalt kohaliku omavalitsuse eeskirjadest. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Inimmeditsiinis kasutatavate ravimite seadus, artiklid 146, 161, 195, 222 ja 228 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ravimite postimüük on keelatud. Ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib avalikkusele müüa üksnes apteegi kaudu. Apteekide juhatajad peavad olema kvalifitseeritud apteekrid ja võivad töötada juhatajana üksnes selles apteegis, milles nad ise töötavad. Apteekrite puhul kehtib alalise elukoha nõue. Kehtestatud on kvoot, millega reguleeritakse ühele isikule kuuluvate apteekide arvu. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Põhi- ja keskharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Avaliku hariduse seadus, artikkel 12 Kõrgharidusseadus, lisasätete § 4 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Reservatsiooni kohaldatakse erasektori rahastatavate põhi- ja keskharidusteenuste suhtes, mida võivad osutada üksnes vastava loa saanud Bulgaaria ettevõtjad (nõutav on kaubanduslik kohalolek). Välisosalusega Bulgaaria lasteaedu ja koole võib rajada või ümber kujundada Bulgaaria ja välisriikide füüsiliste või juriidiliste isikute Bulgaarias nõuetekohaselt registreeritud ühenduste, korporatsioonide või ettevõtete taotlusel ministrite nõukogu otsusega, mis põhineb haridus-, noorsoo- ja teadusministri ettepanekul. Välisriikide juriidilistele isikutele kuuluvaid lasteaedu ja koole võib rajada või ümber kujundada välisriikide juriidiliste isikute taotlusel kooskõlas rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ning eespool esitatud sätetega. Välisriikide kõrgkoolid ei saa luua Bulgaaria territooriumil oma filiaale. Välisriikide kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös Bulgaaria kõrgkoolidega. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega- seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kindlustusseadustik, artiklid 8, 41 ja 47b |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Enne kindlustust pakkuva filiaali või esinduse asutamist Bulgaarias peab välisriigi kindlustusandjal või edasikindlustusandjal olema luba pakkuda samu kindlustusliike, mida ta soovib pakkuda Bulgaarias, oma päritoluriigis. Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid). (Edasi)kindlustusandja juht- ja järelevalveorgani liikmete ning (edasi)kindlustusandjat juhtima või esindama volitatud isikute suhtes kohaldatakse elukohanõuet. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Krediidiasutuste seadus, artiklid 2 ja 17 Sotsiaalkindlustusseadustik, artikkel 121e Rahaseadus, artikkel 3 |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Pank tuleb asutada aktsiaseltsina. Panka peavad juhtima ja esindama ühiselt kaks isikut, kellest vähemalt üks peab valdama vabalt bulgaaria keelt. Panka juhtivad ja esindavad isikud juhivad panka, viibides isiklikult aadressil, kust panka juhitakse. Avalikuks hoiuste või muude uuendatavate ressursside ligimeelitamiseks, nagu ka muude teenuste osutamiseks peab pank, mille peakontor asub mõnes ELi mittekuuluvas riigis, saama tegevuse alustamiseks Bulgaarias asuvas filiaalis Bulgaaria Riigipangalt tegevusloa. Finantsasutus tuleb asutada aktsiaseltsi, piiratud vastutusega äriühingu või usaldusühinguna, mille aktsiad ja peamine tegevuskoht on Bulgaaria territooriumil. Bulgaaria territooriumil võivad tegutseda üksnes Bulgaarias registreeritud finantsasutused ja välisriikide finantsasutused, mille tegevuskoht on mõnes ELi liikmesriigis. Pensionikindlustuse pakkuja peab olema aktsiaselts (mitte filiaal), kellele on antud sotsiaalkindlustusseadustiku alusel tegevusluba ja kes on registreeritud äriseaduse või mõne teise ELi liikmesriigi õigusaktide alusel. Pensionikindlustusettevõtete arendajad ja aktsionärid võivad olla mitteresidendist füüsilised isikud, kes on registreeritud oma riigi õiguse alusel sotsiaal- või kommertskindlustusandja või muu finantsasutusena, kui nad esitavad Bulgaaria Riigipanga tunnustatud esmaklassilise välispanga soovituse. Mitteresidendist üksikisikud ei saa olla pensionikindlustusettevõtete arendajad ja aktsionärid. Täiendavate vabatahtlike pensionifondide tulu ja sarnane tulu, mis on otseselt seotud vabatahtliku pensionikindlustusega, mida pakuvad isikud, kes on registreeritud mõne teise ELi liikmesriigi õigusaktide alusel ja kes võivad pakkuda kooskõlas asjaomaste õigusaktidega vabatahtlikku pensionikindlustust, ei ole maksustatav äriühingu tulumaksu seaduses kehtestatud korras. Haldusnõukogu esimehe, juhatuse esimehe, tegevdirektori ja juhataja alaline elukoht peab olema Bulgaarias või tal peab olema kehtiv Bulgaaria elamisluba. |
Sektor: |
Turismi- ja reisiteenused |
Allsektor: |
Hotellid, restoranid ja toitlustamine Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused Giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 641, CPC 642, CPC 643, CPC 7471, CPC 7472 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Turismiseadus, artiklid 17 ja 45 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Nõutav on asutamine juriidilise isikuna (mitte filiaalina). Reiskorraldus- või reisibürooteenuseid võib osutada ELi liikmesriigis või EMP riigis asutatud isik, kui kõnealune isik esitab asutamisel Bulgaaria territooriumil koopia dokumendist, mis tõendab tema õigust sellisel kutsealal töötada, ja krediidiasutuse või kindlustusandja väljastatud tõendi või muu dokumendi kindlustuse kohta, mis katab kõnealuse isiku kohustused ametiülesannete süülisest täitmata jätmisest tuleneva võimaliku kahju korral. Välisriigi kodanikest juhatajate arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhatajate arvu, kui Riiklik (riigi või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu omakapitalis ületab 50 %. Giidide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
||||||||
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC5233, CPC 721,CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||
Meetmed: |
Kaubalaevandusseadustik, artiklid 6, 27 ja 28 Bulgaaria Vabariigi merevee, siseveeteede ja sadamate seadus, artiklid 116, 116a, 117 ja 117a 22. jaanuari 2013. aasta määrus nr 17 siseveeteedel toimuva kaubaveo kohta |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Merelaeval on lubatud sõita Bulgaaria lipu all, kui:
Õigus osutada riikliku tähtsusega Bulgaaria sadamates avaliku transpordi tugiteenuseid antakse kontsessioonilepinguga. Piirkondliku tähtsusega sadamates antakse kõnealune õigus sadamaomanikuga sõlmitava lepinguga. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Siseveelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.10502, CPC 5133, CPC5223, CPC 721, CPC 722, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kõrgem juhtkond ja juhatus Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kaubalaevandusseadustik Bulgaaria Vabariigi merevee, siseveeteede ja sadamate seadus Määrus, mis käsitleb tingimusi ja korda Bulgaaria veoettevõtjate väljavalimiseks rahvusvaheliste lepingute kohaseks reisijate- ja kaubaveoks Määrus nr 3 mehitamata laevade teenindamise kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Vedusid ja laevade mis tahes tegevust, mis on seotud vesiehituse ja veealuste tehniliste töödega, maavarade ja muude anorgaaniliste ressursside geoloogilise luure ja kaevandamisega, lootsimisega, punkerdamisega ning jäätmete, vee ja õli segude jms vastuvõtmisega Bulgaaria sisevetes, territoriaalmerel või siseveeteedel, võivad teostada üksnes Bulgaaria või mõne teise ELi liikmesriigi lipu all sõitvad laevad. Mehitamata laevadele tohib Bulgaaria sadamates ja Doonau jõel teenuseid osutada üksnes Bulgaaria ettevõtja kaudu (nõutav on asutamine juriidilise isikuna). Teenuseosutajate arv sadamates võib olla piiratud sõltuvalt sadama objektiivsest läbilaskevõimest, mille määrab kindlaks transpordi-, infotehnoloogia- ja sideministeeriumi moodustatud ekspertide komisjon. Tugiteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet. Laeva kapten ja peamehhaanik peavad olema ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud. Vähemalt 25 % ametikohtadest juhtimis- ja tegevustasandil ning vähemalt 25 % ametikohtadest tellimusi vastuvõtval tasandil peab olema täidetud Bulgaaria kodanikega. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Raudteetransport Raudteetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 711 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Raudteetranspordiseadus, artiklid 37 ja 48 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Raudteetransporditeenuseid ja raudteetranspordi tugiteenuseid võivad Bulgaarias osutada üksnes ELi liikmesriikide kodanikud. Tegevusloa reisijate või kauba vedamiseks raudteel väljastab registreeritud raudtee-ettevõtjatele transpordiminister. |
Horvaatias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Omamist ja muid materiaalseid õigusi käsitlevad õigusaktid (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 91/96, nr 68/98, nr 137/99, nr 22/00, nr 73/00, nr 114/01, nr 79/06, nr 141/06, nr 146/08, nr 38/09 ja nr 153/09) Põllumajandusmaa seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 152/08, nr 25/09, nr 153/09, nr 21/10, nr 31/11 ja nr 63/11), artikkel 2 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisriikide äriühingud tohivad omandada teenuste osutamiseks kinnisvara üksnes juhul, kui nad on asutatud ja registreeritud Horvaatias juriidilise isikuna. Et omandada kinnisvara, mida vajavad teenuste osutamiseks filiaalid, on nõutav justiitsministeeriumi heakskiit. Välismaalased ei saa omandada põllumajandusmaad. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Õiguselukutsete seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 9/94, nr 51/01, nr 117/08, nr 75/09 ja nr 18/11) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri liikmed (odvjetnici). Advokatuuri liikmeks saamisel kehtib kodakondsusnõue. Rahvusvahelisi elemente sisaldavate menetluste puhul võivad pooli esindada vahekohtus – ad hoc kohtus üksnes muude riikide advokatuuridesse kuuluvad advokaadid. Advokatuuri täisliikmeks saamise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste osutamisel, kohaldatakse kodakondsusnõuet (ELi liikmesriigi kodakondsus). |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Majandusarvestus-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 862 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Auditiseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 146/05, nr 139/08 ja nr 144/12), artikkel 3 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Välisriikide audiitorühingud võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on asutanud seal filiaali. Auditeerimisega võivad tegeleda üksnes juriidilised isikud, kes on asutatud Horvaatias, või füüsilised isikud, kelle elukoht on Horvaatias. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arhitekti- ja inseneriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8671, CPC 8672, CPC 8673, CPC 8674 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus arhitekti- ja inseneritegevuse kohta füüsilise planeerimise ja ehituse valdkonnas (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 152/08, nr 49/11 ja nr 25/13) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Välisriigi arhitekti või inseneri loodud disainlahenduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab kinnitama Horvaatias volitatud füüsiline või juriidiline isik. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Veterinaarseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 41/07 ja nr 55/11), artiklid 89 ja 106 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Horvaatias tohivad piiriüleseid veterinaarteenuseid osutada üksnes füüsilised ja juriidilised isikud, kes on asutatud veterinaartegevuseks mõnes ELi liikmesriigis (veterinaarseadus, Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 41/07 ja nr 55/11, artikkel 89). Horvaatias saavad luua veterinaaripraksise üksnes ELi liikmesriikide kodanikud (veterinaarseadus, Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 41/07 ja nr 55/11, artikkel 106). |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Tervishoiuseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 150/08, nr 71/10, nr 139/10, nr 22/11, nr 84/11, nr 12/12, nr 70/12 ja nr 144/12) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastikutihedus ja olemasolevate apteekide paiknemise tihedus. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kinnisvarateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, CPC 822 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kinnisvaramaakleri tegevuse seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 107/07 ja nr 144/12), artikkel 2 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kinnisvarateenuste osutamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8675 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Määrus, mis käsitleb juriidilistele isikutele keskkonnakaitsealaseks kutsetegevuseks heakskiidu andmisel kohaldatavaid nõudeid (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 57/10), artiklid 32-35 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Põhilisi geoloogia-, geodeesia- ja kaevandamisalaseid nõustamisteenuseid ning nendega seonduvaid keskkonnakaitsealaseid nõustamisteenuseid võib Horvaatia territooriumil osutada üksnes koos kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu. |
Sektor: |
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused |
Allsektor: |
Haiglateenused Kiirabiteenused Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9311, CPC 93192, CPC 93193, CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Tervishoiuseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 150/08, nr 71/10, nr 139/10, nr 22/11, nr 84/11, nr 12/12, nr 70/12 ja nr 144/12) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Mõne sotsiaalhoolekandeasutuse loomine võib sõltuda konkreetse geograafilise piirkonna vajadustest tingitud piirangutest. |
Sektor: |
Turismi- ja reisiteenused |
Allsektor: |
Hotellid ja restoranid Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) Giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 641, CPC 642, CPC 643, CPC 7471, CPC 7472 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Majutus- ja toitlustussektori seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 138/06, nr 152/08, nr 43/09, nr 88/10 ja nr 50/12) Turismiteenuste osutamise seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 68/07 ja nr 88/10) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Majapidamistes ja maapiirkondade kodumajapidamistes majutus- ja toitlustusteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Mereseadus (Pomorski zakonik), artikkel 187 |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Merelaev, mis kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle elu- või tegevuskoht asub väljaspool ELi, on võimalik kanda Horvaatia riiklikusse registrisse ja laev võib sõita Horvaatia lipu all, kui vedajal/ettevõtjal, kes soovib laeva registreerida, on Horvaatias kaubanduslik kohalolek. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Meretransporditeenused: puksiirteenused Meretranspordi tugiteenused Kõikide transpordiliikide abiteenused Veoste käitlemise teenused Hoiustamis- ja ladustamisteenused Kaubaveoagentuuri teenused Muud transpordi tugi- ja lisateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7214, CPC 741, CPC 742, 745, CPC 741, CPC 742, CPC 748, CPC 749 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Merealade ja -sadamate seadus (Zakon o pomorskom dobru i morskim lukama) (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 158/03, nr 100/04, nr 141/06 ja nr 38/09) (NN 158/03, 100/04, 141/06 i 38/09) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisriikide juriidilised isikud peavad asutama Horvaatias äriühingu ja saama sadamavaldajalt avaliku pakkumismenetluse tulemusel kontsessiooni. |
Küprosel kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kinnisvara omandamise (välismaalased) seadus (109. peatükk), mida on muudetud 1969. aasta seadusega nr 52, 1972. aasta seadusega nr 55, 1990. aasta seadusega nr 50 ja 2003. aasta seadusega nr 54(I) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Küproslased, Küprose päritolu isikud ja ELi liikmesriikide kodanikud saavad omandada Küprosel mis tahes vara ilma piiranguteta. Ükski välismaalane ei saa omandada (v.a surma tõttu) kinnisvara ilma ministrite nõukogu loata. Kui välismaalase omandatav kinnisvara on suurem kui krunt, mis on vajalik maja ehitamiseks või ametipinna rajamiseks, või ületab muul moel kaht donumit (2 676 m2), kohaldatakse ministrite nõukogu loa väljastamisel tingimusi, piiranguid ja kriteeriume, mis on sätestatud ministrite nõukogu koostatud ja esindajatekoja heakskiidetud määrustes. Välismaalane on iga isik, kes ei ole Küprose Vabariigi kodanik, sh välismaalase kontrollitav äriühing. Mõiste ei hõlma Küprose päritolu välismaalasi ja Küprose Vabariigi kodanike Küprose kodakondsuseta abikaasasid. |
Sektor: |
Mäetööstus |
Allsektor: |
Toornafta ja maagaasi tootmine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 1110 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja kasutamise seadus (nr 4(I)/2007), mida on muudetud 2013. aasta seadusega nr 126(I) ja 2014. aasta seadusega nr 29(I) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ministrite nõukogu võib energiajulgeoleku huvides keelduda võimaldamast juurdepääsu süsivesinike geoloogilisele luurele, uurimisele ja kasutamisele ettevõtjale, kes on Kanada või Kanada kodanike kontrolli all, ning keelata sellisele ettevõtjale kõnealuse tegevuse. Ükski ettevõtja ei tohi pärast süsivesinike geoloogiliseks luureks, uurimiseks ja tootmiseks loa saamist minna ilma ministrite nõukogu eelneva heakskiiduta Kanada või Kanada kodaniku otsese või kaudse kontrolli alla. Ministrite nõukogu võib keelduda andmast süsivesinike geoloogiliseks luureks, uurimiseks ja tootmiseks luba ettevõtjale, kes on Kanada või kolmanda riigi või Kanada või kolmanda riigi kodaniku kontrolli all, kui Kanada või kolmas riik ei taga Küprose Vabariigi või ELi liikmesriikide ettevõtjatele juurdepääsul süsivesinike geoloogilisele luurele, uurimisele ja kasutamisele ning sellise tegevuse teostamisel kohtlemist, mis on võrreldav kohtlemisega, mille tagab Kanada või asjaomase kolmanda riigi ettevõtjatele Küprose Vabariik või ELi liikmesriik. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Advokaadiseadus (2. peatükk), mida on muudetud seadustega nr 42/1961, nr 20/1963, nr 46/1970, nr 40/1975, nr 55/1978, nr 71/1981, nr 92/1983, nr 98/1984, nr 17/1985, nr 52/1985, nr 9/1989, nr 175/1991, nr 212/1991, nr 9(I)/1993, nr 56(I)/1993, nr 83(I)/1994, nr 76(I)/1995, nr 103(I)/1996, nr 79(I)/2000, nr 31(I)/2001, nr 41(I)/2002, nr 180(I)/2002, nr 117(I)/2003, nr 130(I)/2003, nr 199(I)/2004, nr 264(I)/2004, nr 21(I)/2005, nr 65(I)/2005, nr 124(I)/2005, nr 158(I)/2005, nr 175(I)/2006, nr 117(I)/2007, nr 103(I)/2008, nr 109(I)/2008, nr 11(I)/2009, nr 130(I)/2009, nr 4(I)/2010, nr 65(I)/2010, nr 14(I)/2011, nr 144(I)/2011, nr 116(I)/2012 ja nr 18(Ι)/2013 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks on vajalik elukoht ELis (kaubanduslik kohalolek) ja ELi liikmesriigi kodakondsus. Küprosel võivad õigusbüroo partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad advokaadid. ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused Auditeerimise ja maksualase nõustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, CPC 86213, CPC 86219, CPC 86220, CPC 863 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Audiitorite ning raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi seadus (nr 42(I)/2009), mida on muudetud seadusega nr 163(I)/2013 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Kanada audiitorid peavad saama rahandusministrilt spetsiaalse tegevusloa, mille väljastamisel kehtib vastastikkuse tingimus. Loa andmisel kohaldatakse ka majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris. On lubatud füüsiliste isikute moodustatud kutseliidud (partnerlused). Tegutsemine juriidilise isikuna ei ole lubatud. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Tehniline kontroll ja analüüs |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8676 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1988. aasta keemikute registreerimise seadus (nr 157/1988), mida on muudetud seadustega nr 24(I)/1992 ja nr 20(I)/2004 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Keemiku- ja bioloogiteenuste osutamiseks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Sektor: |
Turismi- ja reisiteenused |
Allsektor: |
Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) Giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7471, CPC 7472 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Turismi- ja reisibüroode ning giidide seadus 1995–2004 (nr 41(I)/1995–2004) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Luba turismi- või reisiettevõtte asutamiseks ja käitamiseks antakse ning olemasoleva ettevõtte tegevusloa pikendamist võimaldatakse üksnes ELi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Välisriigi elaniku ettevõte – välja arvatud mõnes teises ELi liikmesriigis asutatud ettevõte – saab osutada organiseeritult või alaliselt eespool nimetatud seaduse artiklis 3 nimetatud teenuseid üksnes juhul, kui ettevõtet esindab Küprose elanikule kuuluv ettevõte. Giiditeenuste osutamiseks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
||||||||||
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||
Meetmed: |
Kaubalaevandusseadused (laevade registreerimine, müük ja hüpoteegi seadmine) 1963–2005 (seadus nr 45/1963), mida on muudetud seadustega nr 138(I)/2003, nr 169(I)/2004 ja nr 108(I)/2005 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Laeva saab kanda Küprose laevaregistrisse üksnes juhul, kui:
|
Tšehhi Vabariigis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 95/1999 Coll. (põllumajandusmaa ja metsade riigi omandist muude üksuste omandisse ülemineku tingimuste kohta) Seadus nr 503/2012 Coll. (riikliku maa-ameti kohta) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada välisriikide füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigis asutatud ettevõtjad. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada üksnes juhul, kui neile juba kuuluv hoone on ehitatud sellisele maale või kui kõnealune maa on hädavajalik neile juba kuuluva hoone kasutamiseks. Riigimetsa saavad omandada üksnes omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 85/1996 Coll. (õiguselukutsete seadus) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õiguselukutsete seaduse jao 5a punkti 1 alusel Tšehhi advokatuuri vastu võetud välisriikide advokaatidel on õigus osutada õigusteenuseid seoses selle riigi õigusega, kus nad said õigusteenuste osutamise õiguse, ja rahvusvahelise õigusega. ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. |
Sektor: |
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused |
Allsektor: |
Äri- ja tootmisteenused Veterinaarteenused Parameedikud Restauraatorid Füsioterapeudid |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93191, CPC 932, CPC 96322 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 166/1999 Coll. (veterinaarseadus), § 58 63 ja § 39 Seadus nr 381/1991 Coll. (Tšehhi Vabariigi veterinaarkirurgide koja kohta), § 4 Seadus nr 20/1987 Coll. (riiklike monumentide hooldamise kohta) Seadus nr 96/2004 Coll. (tervishoiuvaldkonna mittemeditsiinilistel kutsealadel töötamiseks ja tervishoiuteenuste pakkumisega seotud tegevuse nõuetekohaseks teostamiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise ja tunnustamise tingimuste kohta) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Kõrgharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 92390 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 111/1998, Coll. (kõrgharidusseadus), § 39 Seadus nr 561/2004 Coll. (alus-, põhi-, kesk-, kolmanda taseme kutse- ja muu hariduse kohta (haridusseadus)) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Erasektori rahastatava kõrgkoolina tegutsemiseks riigi heakskiidu taotlemisel on nõutav tegevuskoht ELis. Reservatsiooni ei kohaldata tehnilise keskhariduse ja kutsekeskhariduse teenuste osutamisel. |
Sektor: |
Ühiskondlikud, sotsiaal- ja isikuteenused |
Allsektor: |
Keskkonnakaitseteenused Ringlussevõtuteenused Pakendamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 477/2001 Coll. (pakendiseadus), § 16 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Heakskiidetud pakendiettevõtja võib pakkuda üksnes pakendite tagasivõtmise ja taaskasutamisega seotud teenuseid ning peab olema aktsiaseltsina asutatud juriidiline isik. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 61/2000 (merelaevanduse kohta), § 5, § 6 ja § 28 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Tšehhi riigi lipu all võivad laeva käitada üksnes ELi liikmesriikide kodanikud või ELi liikmesriigis või EMP riigis asutatud juriidilised isikud. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Raudteetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 711 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 266/1994 Coll. (raudteetranspordi kohta) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Reisijate- ja kaubaveo- ning puksiirteenuste osutamiseks raudteel on nõutav asutamine juriidilise isikuna (mitte filiaalina). |
Taanis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kinnisvara omandamise seadus Lovbekendtgørelse nr. 566 af 28. august 1986 om erhvervelse af fast ejendom (28. augusti 1985. aasta justiitsministeeriumi määrus nr 566 ), mida on muudetud 21. detsembri 1994. aasta määrusega nr 1102 ja 18. septembri 1995. aasta korraldusega nr 764 Põllumajandusliku kinnisvara seadus (lov om landbrugsejendomme) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Taani määrust kinnisvara omandamise kohta kohaldatakse põllumajandusmaa suhtes, sest mõiste „kinnisvara“ viitab kõikidele kinnisasjadele, hõlmates seega ka põllumajandusmaa ja väljaspool linna paikneva maa. Kinnisvara saavad Taanis osta vaid isikud, kelle alaline elukoht on Taanis või kes on varem elanud alaliselt Taanis vähemalt viis aastat. See nõue kehtib ka ettevõtetele, ühendustele ja muudele organitele, avaliku ja erasektori asutustele, sihtasutustele ja heategevusfondidele, kellel puudub Taanis registrijärgne asukoht, ning välisriikide avaliku sektori asutustele. Muud isikud peavad taotlema justiitsministeeriumilt kinnisvara ostmiseks luba, mis antakse juhul, kui taotlejal on kavas kasutada kinnisvara Taanis viibimise ajal oma peamise elukohana või tegutsemiseks Taanis füüsilisest isikust ettevõtjana. Kinnisvara, mida taotleja kavatseb kasutada lisaeluaseme või suvekoduna, lubatakse osta üksnes juhul, kui asjaomasel isikul on Taaniga eriti lähedased suhted või tihedad sidemed. Kinnisvara ostmine ettevõtetele, ühendustele ja muudele organitele, avaliku ja erasektori asutustele, sihtasutustele ja heategevusfondidele, kellel puudub Taanis registrijärgne asukoht, on lubatud juhul, kui kinnisvara omandamine on ostja äritegevuse eeltingimus. Põllumajandusmaa eraisikute või juriidiliste isikute poolset omandamist reguleerib ka Taani seadus põllumajandusliku kinnisvara kohta (lov om landbrugsejendomme), millega on kehtestatud põllumajandusliku kinnisvara omandamisel piirangud kõikidele isikutele, nii taanlastele kui ka välismaalastele. Iga eraisik või juriidiline isik, kes soovib omandada põllumajanduslikku kinnisvara, peab vastama mõlema õigusakti nõuetele. Isik võib omandada põllumajandusliku majapidamise, kui ta – või mõni teine isik – asub sinna alaliselt elama hiljemalt kuus kuud pärast majapidamise omandamist. Kodakondsuspiirangut ei ole. Kui omandaja ei ole ELi liikmesriigi või EMP riigi kodanik, peab tal olema ka justiitsministeeriumi luba, välja arvatud juhul, kui ta elab Taanis või on elanud seal varem vähemalt viis aastat. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Lovbekendtgørelse nr. 1053 af 29. oktober 2009 (29. oktoobri 2009. aasta määrus nr 1053 õigusemõistmise kohta) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. ELi ja liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. 90 % Taani õigusbüroo aktsiatest peab kuuluma Taani tegevusluba omavatele advokaatidele või Taanis registreeritud õigusbüroodele. Taani õigusbüroo nõukokku või juhatusse võivad kuuluda üksnes Taani tegevusluba omavad advokaadid. Ülejäänud 10 % võib kuuluda teistele õigusbüroode töötajatele, kes võivad samuti kuuluda õigusbüroo nõukokku ja juhatusse. Õigusnõustamisteenuste osutamise õigus on üksnes Taani tegevusluba omavatel advokaatidel. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, CPC 86213, CPC 86219, CPC 86220 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Revisorloven (17. juuni 2008. aasta seadus nr 468 tunnustatud audiitorite ja audiitorühingute kohta) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Auditeerimisteenuste osutamiseks peab olema täidetud elukohanõue. Taani volitatud raamatupidajatega partnerluskokkuleppe sõlmimiseks peavad välisriikide raamatupidajad saama loa Taani kaubandus- ja ettevõtlusametilt. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
9. juuni 2004. aasta seadus nr 433 veterinaarkirurgide kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kinnisvarateenused (tasu eest või lepingu alusel) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 822 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Lov om omsætning af fast ejendom (kinnisvara müügi seadus) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Taani territooriumil viibiv füüsiline isik võib kasutada kinnisvarateenuste osutamisel kinnisvaramaakleri ametinimetust üksnes juhul, kui ta on volitatud kinnisvaramaakler, kes on kantud kinnisvaramaaklerite registrisse kooskõlas kinnisvara müügi seaduse § 25 lõikega 2, kus on sätestatud registrisse kandmiseks täidetavad nõuded. Kõnealuses seaduses on öeldud, et taotluse esitaja peab olema Taani, ELi, EMP või Šveitsi Konföderatsiooni elanik. Taani ettevõtlusamet võib elukohanõudest loobuda. Kinnisvara müügi seadust kohaldatakse üksnes kinnisvarateenuste osutamisel Taani tarbijatele. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kirjaliku ja suulise tõlke teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87905 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Lov om translatører og tolke (25. märtsi 1988. aasta seadus nr 181 tõlkijate ja tõlkide kohta), § 1 ja § 1a |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Taani territooriumil viibival füüsilisel isikul peab olema heakskiidetud kirjaliku ja suulise tõlke teenuste pakkumiseks Taani ettevõtlusameti luba. Loanõudest võidakse teha kõnealuste teenuste ajutisel pakkumisel erand isikutele, kes töötavad Taani riigi volitatud tõlkija ja tõlgi ametikohaga samaväärsel ametikohal mõnes teises ELi liikmesriigis, EMP riigis või Šveitsi Konföderatsioonis. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Lov om vagtvirksomhed LBK nr 227 af 03/03/2010 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Juhatuse liikmete suhtes kohaldatakse elukohanõuet. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Apotekerloven (apteegiseadus) LBK nr. 855, 4. august 2008 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
||||
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.10502, CPC 5133, CPC5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||
Meetmed: |
Lov om Dansk Internationalt Skibsregister (Taani rahvusvahelise laevaregistri seadus), § 1 (2) Søloven (mereseadus), § 1 (2) Lov om Havne (sadamaseadus), § 9 (6–7) ja § 10 (4–5) |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Isikud, kes ei ole ELi elanikud, ei saa omada Taani lipu all sõitvat laeva, välja arvatud:
|
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Veetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 741, CPC 742, CPC 745 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Lov om Dansk Internationalt Skibsregister (Taani rahvusvahelise laevaregistri seadus), § 1 (2) Søloven (mereseadus), § 1 (2) Lov om Havne (sadamaseadus), § 9 (6–7) ja § 10 (4–5) |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Kui välisriigi eraõiguslik sadamaoperaator osutab koostöös Taani munitsipaalsadamaga Taani sadamas laevadele stividoriteenuseid ja muid laevadega seotud teenuseid, on vastavalt sadamaseadusele nõutav transpordiministri luba. Munitsipaalsadamad vajavad transpordiministri luba selleks, et osutada stividoriteenuseid ja muid laevadega seotud teenuseid, nagu lootsiteenused, puksiirteenused jne. Riigisadamatel on keelatud osutada kõnealuseid teenuseid. Sadamaseaduses ei ole kehtestatud piiranguid eraõiguslikele sadamaoperaatoritele, seega ei ole välisriikide eraõiguslikel sadamaoperaatoritel keelatud osutada Taani sadamates stividoriteenuseid ja muid laevadega seotud teenuseid. Välisriikide riigi- ja munitsipaalsadamate operaatorite suhtes kohaldatakse siiski sadamaseaduses sätestatud piiranguid. |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Kütuste torutransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7131 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Bekendtgørelse nr. 724 af 1. juli 2008 om indretning, etablering og drift af olietanke, rørsystemer og pipelines (1. juuli 2008. aasta määrus nr 724 naftamahutite ja torujuhtmestike korralduse, rajamise ja kasutamise kohta) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Omanik või kasutaja, kes kavatseb rajada toornafta või rafineeritud nafta ja naftatoodete ning maagaasi transportimiseks torujuhtme, peab saama enne tööde alustamist kohalikult omavalitsuselt loa. Väljastatavate lubade arv võib olla piiratud. |
Eestis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Äriseadustik, § 631 (2), § 385 (1) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisriigi äriühing peab määrama filiaalile juhataja või juhatajad. Filiaali juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes EMP riigis või Šveitsi Konföderatsioonis. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osa |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Advokatuuriseadus, RT I 2001, 36, 201 Notariaadiseadus, RT I 2000, 104, 684, Kohtutäituri seadus, RT I 2009, 68, 463 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Eesti õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Et pakkuda klientidele seoses nende seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega muid õigusteenuseid kui nõustamisteenused ning anda õigusküsimustes teavet, nõutakse kaubanduslikku kohalolekut vaid ühe osanikuga äriühingutelt või piiratud vastutusega õigusbüroodelt, kes vajavad kõnealuseks tegevuseks advokatuuri luba. |
Sektor: |
Õigusteenused |
Allsektor: |
Patendivolinikud Vandetõlgid |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Patendivoliniku seadus, § 14 (1) Vandetõlgi seadus, § 3 (2) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Patendivolinik peab olema ELi liikmesriigi kodanik ja omama Eestis alalist elukohta. Vandetõlk peab olema ELi liikmesriigi kodanik. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ravimiseadus, RT I 2005, 2, 4; § 25 (3), § 30, § 421 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib avalikkusele müüa üksnes apteegi kaudu. Ravimite postimüük ja internetist tellitud ravimite tarnimine posti teel või kiirkullerteenuse kaudu on keelatud. Asutamisloa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastikutihedus ja apteekide paiknemise tihedus piirkonnas. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
||||
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Lootsi- ja sildumisteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520 CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Turulepääs Kohustused |
||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||
Meetmed: |
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Õigus sõita Eesti lipu all antakse Eesti kodanikele kuuluvatele merelaevadele ja ühisomandis olevatele merelaevadele, kui suurem osa laevast kuulub Eesti kodanikest kaasomanikele. Eesti lipu all sõitva laeva puhul võib enamusosalus kuuluda teiste ELi liikmesriikide füüsilistele ja juriidilistele isikutele, tingimusel et sellisel isikul on:
|
Soomes kohaldatavad reservatsioonid
ELi ja selle liikmesriikide reservatsioonide kohaldamisel tähendab piirkondlik valitsemistasand Soomes Ahvenamaad.
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Laki elinkeinon harjoittamisen oikeudesta (ettevõtlusega tegelemise õiguse seadus) 122/1919, § 1 Osuuskuntalaki (ühistuseadus) 1488/2001 Osakeyhtiölaki (piiratud vastutusega äriühingute seadus) 624/2006, Laki luottolaitostoiminnasta (krediidiasutuste seadus) 121/2007 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Vähemalt üks täis- või usaldusühingu partneritest peab omama elukohta EMPs või – kui partner on juriidiline isik – asuma EMPs (filiaalid ei ole lubatud). Registreerimisasutus võib teha erandeid. Eraettevõtjana tegutsemiseks on nõutav elukoht EMPs. Kui organisatsioon, mis on pärit mõnest EMPsse mittekuuluvast riigist, kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba. Vähemalt üks juhatuse tava- ja asendusliikmetest ning tegevdirektor peavad elama EMPs. Registreerimisasutus võib teha äriühingutele erandeid. |
Sektor: |
Mäetööstus |
Allsektor: |
Mäetööstus Kaevandamisega seotud teenused Inseneritööga seotud teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused Maagi kaevandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 120 , CPC 5115, CPC 883, CPC 8675 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kaivoslaki (kaevandamisseadus) 621/2011 Ydinenergialaki (tuumaenergia seadus) 990/1987 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Maavarade uurimiseks ja kasutamiseks peab olema luba, mille annab tuumamaterjali kaevandamisel valitsus. Valitsuselt tuleb saada kaevandamispiirkonna jaoks väljaostmisluba. Loa võib anda füüsilisele isikule, kelle elukoht on EMPs, või juriidilisele isikule, kes on asutatud EMPs. Võidakse kohaldada majandusvajaduste testi. |
Sektor: |
Loomakasvatus |
Allsektor: |
Põhjapõdrakasvatus |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 014 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Poronhoitolaki (põhjapõtrade kasvatamise seadus) 848/1990, 1. peatükk, § 4 Soome ühinemislepingu protokoll nr 3 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Põhjapõtru võivad omada ja kasvatada üksnes põhjapõtrade karjatamise piirkonnas elavad EMP riikide kodanikud. Võidakse anda ainuõigusi. |
Sektor: |
Õigusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Tavaramerkkilaki (kaubamärgiseadus) 7/1964 Laki patenttiasiamiehistä (patendivolinike seadus) 552/1967 Laki kasvinjalostajanoikeudesta (sordiaretajate seadus) 1279/2009 Mallioikeuslaki (disainilahenduste seadus) 221/1971 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Patendivolinik peab olema EMP riigi elanik; see on eelduseks patendivolinike registrisse kandmiseks, mis on vajalik patendivoliniku kutsealal töötamiseks. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Laki asianajajista (advokaatide seadus) 496/1958, § 1 ja § 3, Oikeudenkäymiskaari (kohtumenetluse seadustik) 4/1734 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Vastuvõtmiseks advokatuuri, mis on vajalik Soome ametinimetuse asianajaja kasutamiseks, on nõutav elukoht EMPs. Õigusteenuseid, sealhulgas seoses siseriikliku õigusega, võivad osutada ka isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Tilintarkastuslaki (auditeerimisseadus) 459/2007 Valdkondlikud õigusaktid, milles nõutakse kohalikul tasandil litsentsitud audiitorite kasutamist |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest ja auditi teostamise kohustusega äriühingute audiitoritest vähemalt üks peab elama EMPs. Audiitor peab olema kohalikul tasandil litsentsitud audiitor või kohalikul tasandil litsentsitud audiitorühing. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Tõlketeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87905 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Laki auktorisoiduista kääntäjistä (volitatud tõlkijate seadus) 1231/2007, § 2 (1) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Volitatud tõlkijatel peab olema elukoht EMPs. |
Sektor: |
Muud teenused |
Allsektor: |
Matuse, kremeerimis- ja surnutalitamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9703 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Hautaustoimilaki (matusebüroode seadus) 457/2003 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kremeerimisteenuseid võivad osutada ja kalmistuid võivad käitada/hallata üksnes riik, omavalitsused, kihelkonnad või mittetulundusühingud. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Merilaki (mereseadus) 674/1994 |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Laeva kandmiseks riiklikusse laevaregistrisse peab välisinvestorite peamine tegevuskoht olema Soomes. Laeva saab pidada Soome laevaks ja laeval on õigus sõita Soome lipu all üksnes juhul, kui enam kui 60 % laevast kuulub Soome kodanikule või äriühingule. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 745 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Merilaki (mereseadus) 674/1994 Laki elinkeinon harjoittamisen oikeudesta (ettevõtlusega tegelemise õiguse seadus) 122/1919, § 4 |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Veetranspordi tugiteenuseid Soome territoriaalvetes ja siseveeteedel võivad pakkuda üksnes Soome, ELi või Norra lipu all sõitvad laevastikud. |
Prantsusmaal kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Põllumajandus ja jahindus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 011 , ISIC rev 3.1 012 , ISIC rev 3.1 013 , ISIC rev 3.1 014 , ISIC rev 3.1 015 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Code rural et de la pêche maritime, art. R331-1 (käitiste kohta) et art. L. 5292 (põllumajandusühistute kohta) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Väljastpoolt ELi pärit investorid vajavad põllumajandusettevõtte või -ühistu loomiseks luba. Eelnev luba on nõutav, et saada põllumajandusühistu liikmeks või tegutseda selle juhatajana. |
Sektor: |
Kalandus |
Allsektor: |
Kalandus ja vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 050 , CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Code rural et de la pêche maritime: art. L921-3 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Prantsusmaa lipu all sõitvale Prantsuse laevale võib väljastada püügiloa või sellisel laeval võidakse lubada püüda kala riiklike kvootide alusel üksnes juhul, kui on olemas tegelik majanduslik seos Prantsusmaa territooriumiga ning kui laeva juhib ja kontrollib ettevõte, mis asub alaliselt Prantsusmaa territooriumil. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Loi du 31 décembre 1971, art. 56 Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales Loi 90-1259 du 31 décembre 1990, art. 7 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Prantsuse õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses Prantsuse õigusega. ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Kassatsioonikohtus (Cour de Cassation) ja riiginõukogus (Conseil d'Etat) esindamise suhtes kohaldatakse kvoote.Prantsusmaa või ELi õigusega seotud teenuseid osutavas õigusbüroos peab vähemalt 75 % partneritest, kellele kuulub 75 % aktsiatest, olema Prantsusmaa advokatuuri täisliikmed. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused Auditeerimisteenused Maksualase nõustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, CPC 86213, CPC 86219, CPC 86220, CPC 863 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ordonnance 45-2138 du 19 septembre 1945, arts. 3, 7, 26,27 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Et välisriigi teenuseosutaja saaks pakkuda majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuseid, on vajalik majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsus, mis on tehtud kokkuleppel välisministriga. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamiseks saab kasutada üksnes selliseid õiguslikke vorme nagu SEL (anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions), AGC (association de gestion et comptabilité) või SCP (société civile professionnelle). Maksualaseid teenuseid saab osutada üksnes õiguslikku vormi SEL (anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions) või SCP (société civile professionnelle) kasutades. Kohustuslike auditite tegemisel võib kasutada mis tahes äriühingu vormi, välja arvatud SNC (société en nom collectif) ja SCS (société en commandite simple). |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arhitektuuriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8671 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales. Décret 95-129 du 2 février 1995 relatif à l'exercice en commun de la profession d'architecte sous forme de société en participation. Décret 92-619 du 6 juillet 1992 relatif à l'exercice en commun de la profession d'architecte sous forme de société d'exercice libéral à responsabilité limitée SELARL, société d'exercice libéral à forme anonyme SELAFA, société d'exercice libéral en commandite par actions SELCA. Loi 77-2 du 3 janvier 1977, arts. 12, 13, 14 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Arhitekt võib osutada Prantsusmaal arhitektiteenuseid, kasutades (mittediskrimineerivatel alustel) üht järgmistest õiguslikest vormidest): SA et SARL (sociétés anonymes, à responsabilité limitée), EURL (entreprise unipersonnelle à responsabilité limitée), SCA (en commandite par actions), SCOP (société coopérative et participative), SELARL (société d'exercice libéral à responsabilité limitée), SELAFA (société d'exercice libéral à forme anonyme), SELAS (société d'exercice libéral par actions simplifiée) või SAS (société par actions simplifiée), või üksikisikuna või arhitektibüroo partnerina. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Code rural et de la pêche maritime, arts. L241-1; L241-2; L241-2-1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Nõutav on ELi liikmesriigi või EMP riigi kodakondsus. Kui Kanada lubab Prantsuse kodanikel osutada veterinaarteenuseid, lubab Prantsusmaa Kanada teenuseosutajatel pakkuda samadel tingimustel veterinaarteenuseid. Veterinaarteenuseid osutavate äriühingute puhul on lubatud kolm õiguslikku vormi (SEP (société en participation), SCP (société civile professionnelle) ja SEL (société d'exercice liberal)). |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8675 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales, modifiée par les lois 2001-1168 du 12 décembre 2001 et 2008-776 du 4 août 2008 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Mõõdistamisele juurdepääsu võimaldavad õiguslikud vormid on üksnes SEL (anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions), SCP (société civile professionnelle), SA ja SARL (sociétés anonymes, à responsabilité limitée). Välisinvestoritel peab olema uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks eriluba. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 631, CPC 632 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Art. L752-1 à L752-6 du code de commerce |
Kirjeldus: |
Investeeringud Suurtele kaubamajadele loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate kaubamajade arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomisele. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Tubaka turustamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 6222 osaliselt, CPC 6310 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Code général des impôts, art. 568 et arts. 276-279 de l'annexe 2 de ce code |
Kirjeldus: |
Investeeringud Tubaka hulgi- ja jaemüük on riigi monopol. Tubakamüüjate (buraliste) suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Code de la santé publique, arts. L4221-1, L4221-13, L5125-10 Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales, modifiée par les lois 2001-1168 du 12 décembre 2001 et 2008-776 du 4 août 2008 (seadus nr 90-1258, mis käsitleb vabakutselisena tegutsemist äriühingu vormis) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus. Välisriikide apteekrite suhtes võidakse kohaldada igal aastal kehtestatavat kvooti. Kaubanduslik kohalolek peab toimuma ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis: anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions (SEL), société en nom collectif (SNC), société de participations financières de profession libérale de pharmaciens d'officine või SARL. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Erasektori rahastatavad põhi-, kesk- ja kõrgharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Code de l'éducation, Arts. L 444-5, L 914-4, L 441-8, L 731-8, L 731-1–8 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Õpetamiseks erasektori rahastatavas haridusasutuses on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus. Kanada kodanikud võivad saada siiski asjakohaselt pädevalt asutuselt loa õpetada põhi-, kesk- ja kõrgastme haridusasutustes. Kanada kodanikud võivad saada asjakohaselt pädevalt asutuselt loa ka põhi-, kesk- või kõrgastme haridusasutuste rajamiseks ja juhtimiseks või haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust. |
Sektor: |
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 931, CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérals, modifiée par les lois 2001-1168 du 12 décembre 2001 et 2008-776 du 4 août 2008 et la loi 66-879 du 29 novembre 1966 (SCP) Code de la santé publique, art. L6122-1, L6122-2 (Ordonnance2010-177 du 23 février 2010) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kui ELi investoritele on kättesaadavad muud õiguslikud vormid, siis välisinvestoritel on juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu „société d'exercice liberal“ ja „société civile professionnelle“. Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuste osutamisel on nõutav Prantsuse kodakondsus. Välismaalaste juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires. Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuseid ning õeteenuseid saab osutada üksnes õiguslikku vormi „anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions“ (SEL) või „Société civile professionnelle“ (SCP) kasutades. Haigla- ja kiirabiteenuste, raviasutuste teenuste (muud kui haiglateenused) ja sotsiaalteenuste puhul on juhtimisülesannete täitmiseks vajalik luba. Loa andmisel võetakse arvesse kohalike juhtide kättesaadavust. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Code des douanes, art. 219 |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Välisinvestorid, kes ei ole ELi liikmesriigi kodanikud või kes ei ole asutatud või kelle peamine tegevuskoht ei ole ELis või EMPs, ei saa omada Prantsuse lipu all sõitvast merelaevast 50 % või rohkem. Reservatsiooni ei kohaldata laevade suhtes, mis vastavad Prantsuse lipu all sõitvate laevade puhul kehtivatele omandinõuetele pärast väljaostuvõimalusega liisimise kasutamist. Samuti ei kohaldata seda laevade suhtes, mis on prahitud ilma laevapereta prahtijale, kes vastab omandinõuetele ja laeva ka tegelikult kasutab. |
Saksamaal kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Tootmine |
Allsektor: |
Ajalehed, ajakirjad ja perioodikaväljaanded, mis ilmuvad vähemalt neli korda nädalas, ning ajalehed, ajakirjad ja perioodikaväljaanded, mis ilmuvad harvemini kui neli korda nädalas |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1223, ISIC rev 3.1 224 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik – piirkondlik (föderaaltasandist madalam tasand) |
Meetmed: |
§ 10 Abs. 1 Nr. 4 Landesmediengesetz (LMG) Rheinland-Pfalz v. 4. Februar 2005, GVBl. S. 23 in der Fassung vom 20. Dezember 2011, GVBl. S. 427 § 9 Abs. 1 Nr. 1 Gesetz über die Presse Baden-Württemberg (LPG BW) v. 14 Jan. 1964, GBl. S.11, geändert durch Gesetz v. 17. Dez. 2009, GBl. S. 809 § 9 Abs. 1 Nr. 1 Pressegesetz für das Land Nordrhein-Westfalen (Landespressegesetz NRW) v. 24. Mai 1966 (GV. NRW. S. 340), zuletzt geändert durch Artikel 7 des Gesetzes vom 18. November 2008 (GV. NRW. S. 706) § 8 Abs. 1 Gesetz über die Presse Schleswig-Holstein (PressG SH) vom 25.1.2012, GVOBL. SH S. 266 § 7 Abs. 2 Landespressegesetz für das Land Mecklenburg-Vorpommern (LPrG M-V) v. 6 Juni 1993, GVOBl. M-V 1993, S. 541 § 8 Abs. 1 Nr. 1 Pressegesetz für das Land Sachsen-Anhalt in der Neufassung vom 2.5.2013 (GVBl. LSA S. 198) § 7 Abs. 2 Berliner Pressegesetz (BlnPrG) v. 15 Juni 1965, GVBl. S. 744 zuletzt geändert durch Gesetz v. 18. Nov. 2009, GVBl. S. 674 § 10 Abs. 1 Nr. 1 Brandenburgisches Landspressegesetz (BbgPG) v. 13. Mai 1993, GVBl. I/93, S. 162, zuletzt geändert durch Gesetz v. 21. Juni 2012, GVBl. I/12, S. 1 § 9 Abs. 1 Nr.1 Gesetz über die Presse Bremen (BrPrG), Brem. GBl. 1965, S. 63; zuletzt geändert durch Nr. 2.1 i.V.m. Anl.1 ÄndBek vom 24.1.2012 (Brem.GBl. S.24) § 7 Abs. 3 Nr. 1 Hessisches Pressegesetz (HPresseG) v. 12. Dezember 2004, GVBl. 2004 I S.2, zuletzt geändert durch Gesetz vom 13. Dezember 2012, GVBl. S. 622 § 7 Abs. 2 i.V.m § 9 Abs.1 Ziffer 1 Thüringer Pressegesetz (TPG) v. 31. Juli 1991, GVBl. 1991 S. 271 in der Fassung v. 16. Juli 2008, GvBl. S. 243 § 9 Abs. 1 Nr. 1 Hamburgisches Pressegesetz v. 29. Januar 1965, HmbGVBl., S. 15, in der Fassung v. 15. Dez. 2009, HmbGVBl. S. 444, 447 § 6 Abs. 2 Sächsisches Gesetz über die Presse (SächsPresseG) v. 3. April 1992, SächsGVBl. S. 125 zuletzt geändert durch Gesetz v. 13. August 2009, SächsGVBl. S. 438 § 8 Abs. 2 Niedersächsisches Pressegesetz v. 22. März 1965, GVbl. S.9 zuletzt geändert durch Artikel 2 des Gesetzes vom 11.10.2010 (Nds. GVBl. S. 480) § 9 Abs. 1 Nr. 1 Saarländisches Mediengesetz (SMG) vom 27. Februar 2002 (Amtsbl. S. 498), zuletzt geändert durch Art. 1 ÄndG vom 22. 4. 2013 (Amtsbl. I S. 111) Art. 5 Abs. 2 Bayerisches Pressegesetz in der Fassung der Bekanntmachung v. 19. April 2000 (GVBl, S. 340), zuletzt geändert durch Gesetz v. 22.12.2009 (GVBl. S. 630) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Igas avalikult levitatavas või trükitavas ajalehes, ajakirjas või perioodikaväljaandes peab olema selgelt nimetatud vastutav toimetaja (asjaomase füüsilise isiku täielik nimi ja aadress). Võidakse nõuda, et vastutav toimetaja oleks Saksamaa, ELi või EMP alaline elanik. Liidumaa siseminister võib lubada teha erandeid. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Bundesrechtsanwaltsordnung (BRAO) (föderaalne advokatuurimäärus), § 59e, § 59f ja § 206 Gesetz über die Tätigkeit europäischer Rechtsanwälte in Deutschland (EuRAG) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Saksa õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP või Šveitsi advokaate, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses Saksa õigusega (EuRAG). Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Vastavalt föderaalsele advokatuurimäärusele (BRAO § 59e ja § 59f) võivad kaubandusliku kohaloleku kaudu pakkuda Anwalts-GmbH või Anwalt-AG vormis õigusteenuseid üksnes Saksa, EMP, ELi või Šveitsi Konföderatsiooni advokaadid. Teiste riikide advokaatide kaubanduslik kohalolek võib toimuda Anwalts-GmbH või Anwalt-AG vormis üksnes vähemusaktsiate omandamise kaudu (BRAO § 206). |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused: patendivolinikud |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Patentanwaltsordnung (PAO) (patendivolinike seadus), § 52e, § 52f, § 154a ja § 154b |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kolmanda riigi (mõne muu riigi kui ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni) patendivolinikel ei ole lubatud tegutseda Saksamaal patendivolinikuna (PAO § 154a). Vastavalt patendivolinike seadusele (PAO § 52e ja § 52f) võivad kaubandusliku kohaloleku kaudu pakkuda Patentanwalts-GmbH või Patentanwalt-AG vormis õigusteenuseid üksnes Saksa, EMP, ELi või Šveitsi Konföderatsiooni patendivolinikud. Teiste riikide patendivolinike kaubanduslik kohalolek võib toimuda Patentanwalts-GmbH või Patentanwalt-AG vormis üksnes vähemusaktsiate omandamise kaudu (PAO § 154a). |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Majandusarvestusteenused Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212 (v.a majandusarvestusteenused), CPC 86213, CPC 86219, CPC 86220 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Handelsgesetzbuch (HGB) (äriseadustik) Wirtschaftsprüferordnung (WPO) (raamatupidajate määrus) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Audiitorühingute (Wirtschaftsprüfungsgesellschaft) puhul võib kasutada üksnes teatavaid Saksa õiguslikke vorme. Audiitorühingutena võib tunnustada juriidilisi isikuid, aktsiatega piiratud ühinguid, piiratud vastutusega äriühinguid, täisühinguid, usaldusühinguid, muid partnerlusi ja Euroopa äriühinguid. Täisühinguid ja usaldusühinguid võib tunnustada audiitorühingutena, kui nad on kantud oma usaldusel põhineva tegevuse alusel äriregistrisse kaubandusliku partnerlusena (WPO § 27). Juriidiline isik GmbH & Co. Kommanditgesellschaft võib pakkuda majandusarvestus- ja auditeerimisteenuseid. Auditeerimisteenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht ELis. WPO § 134 kohaselt registreeritud Kanada audiitor, kelle peakontor asub väljaspool ELi, võib siiski teha raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit või koostada äriühingu konsolideeritud finantsaruandeid, kui tema vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Meditsiini- ja hambaraviteenused Ämmaemandateenused Meditsiiniõdede teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9312, CPC 93191 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riik – piirkond (föderaaltasandist madalam tasand) |
Meetmed: |
Bundesärzteordnung (föderaalne arstiseadus) Gesetz über die Ausübung der Zahnheilkunde Gesetz über die Berufe des Psychologischen Psychotherapeuten und des Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (16. juuli 1998. aasta seadus psühhoteraapiateenuste pakkumise kohta) Gesetz über die berufsmäßige Ausübung der Heilkunde ohne Bestallung Gesetz über den Beruf der Hebamme und des Entbindungspflegers Gesetz über die Berufe in der Krankenpflege § 7 Abs. 3 Musterberufordnung fuer Aerzte (arsti kutse-eetika koodeks) § 95,§ 99 et seq. Sozialgesetzbuch V (SGB V, sotsiaalseadustiku V raamat) (kohustuslik tervisekindlustus) § 1 Absatz 2 and Absatz 5 Hebammengesetz (ämmaemandaseadus), § 291b Sozialgesetzbuch V (SGB V, sotsiaalseadustiku V raamat) (e-tervishoiuteenuste osutajad) Heilberufekammergesetz des Landes Baden-Württemberg in der Fassung vom 16.3.1995 (GBl. BW vom 17.5.1995, S. 314), zuletzt geändert durch Artikel 2 des Gesetzes zur Änderung des Landespflegegesetzes und anderer berufsrechtlicher Vorschriften vom 15.6.2010 (GBl. BW vom 22.6.2010, S. 427 und 431) Gesetz über die Berufsausübung, die Berufsvertretungen und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufe-Kammergesetz – HKaG) in Bayern vom 6.2.2002 (BAY GVBl. 2002, lk 42) Gesetz über die Kammern und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Apotheker, Psychologischen Psychotherapeuten und Kinder- und Jugendpsychotherapeuten (Berliner Kammergesetz) vom 4.9.1978 (Berliner GVBl., S. 1937, rev. S. 1980), zuletzt geändert durch Artikel I Elftes Änderungsgesetz vom 17.3.2010 (Berliner GVBl., lk 135) § 31 Heilberufsgesetz Brandenburg (HeilBerG) vom 28.4.2003, zuletzt geändert durch Artikel 2 des Gesetzes vom 11.6.2008 (GVBl. I, lk 134, 139) Bremisches Gesetz über die Berufsvertretung, die Berufsausübung, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Psychotherapeuten, Tierärzte und Apotheker (Heilberufsgesetz – HeilBerG) vom 12.5.2005, zuletzt geändert durch Artikel 2 Gesetz zur Umsetzung der EU-Dienstleistungsrichtlinie im Land Bremen und Novellierung weiterer Rechtsnormen vom 24.11.2009 (Brem.GBl., lk 535) § 29 Heilberufsgesetz (HeilBG NRW) vom 09.5.2000 in der Fassung vom 17.12.2009 (GV. NRW 2009, lk 865) § 20 Heilberufsgesetz (HeilBG Rheinland-Pfalz) of 07.02.2003 in der Fassung vom 15.09.2011 (GV. R-Pf 2011, lk 425) Gesetz über Berufsausübung, Berufsvertretungen und Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der Kinder und Jugendlichenpsychotherapeuten im Freistaat (Sächsisches Heilberufekammergesetz – SächsHKaG) vom 24.05.1994 (SächsGVBl., S. 935), zuletzt geändert durch Artikel 2 Absatz 5 des Gesetzes vom 19.05.2010 (SächsGVBl., lk 142 ja 143) Gesetz über die öffentliche Berufsvertretung, die Berufspflichten, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte/Ärztinnen, Zahnärzte/Zahnärztinnen, psychologischen Psychotherapeuten/Psychotherapeutinnen und Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten/-psychotherapeutinnen Tierärzte/Tierärztinnen und Apotheker/Apothekerinnen im Saarland (Saarländisches Heilberufekammergesetz – SHKG) vom 19.11.2007, zuletzt geändert durch Gesetz vom 19.11.2008 (ABl., lk 1930) Thüringer Heilberufegesetz vom 29.1.2002 (GVBl. 2002, S. 125), zuletzt geändert durch Artikel 14 des Gesetzes vom 8.7.2009 (GVBl. 2009, lk 592) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Seoses ametisse registreerimisega võidakse kehtestada geograafilised piirangud, mis kehtivad nii kodanikele kui ka mittekodanikele. Arstid (sh psühholoogid, füsioterapeudid ja hambaarstid) peavad regsitreerima end kohustusliku tervisekindlustusega hõlmatud teenuseid pakkuvate arstide või hambaarstide piirkondlikes liitudes (kassenärztliche or zahnärztliche Vereinigungen), kui nad soovivad ravida haigekassa kindlustatud patsiente. Sellel registreerimisel võidakse kohaldada kvantitatiivseid piiranguid, lähtudes arstide piirkondlikust jaotumisest. Hambaarstidele see piirang ei kehti. Registreerimine on vajalik vaid riiklikus tervishoiusüsteemis tegutsevatele arstidele. Kõnealuste teenuste osutamiseks nõutava õigusliku vormi suhtes võidakse kohaldada mittediskrimineerivaid piiranguid (SGB V § 95). Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud. Võidakse kohaldada tegevuskohanõudeid. Telemeditsiiniteenuseid võib osutada üksnes seoses baasraviga, mille raames patsient kohtub eelnevalt arstiga. Info- ja kommunikatsiooniteenuste osutajate arv võib olla piiratud, et tagada koostalitlus, ühilduvus ja vajalikud ohutusstandardid. Piirangu kohaldamisel välditakse diskrimineerimist. |
Sektor: |
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused |
Allsektor: |
Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenused Haiglad Kiirabiteenused Päästeteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 931, CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riik – piirkond (föderaaltasandist madalam tasand) |
Meetmed: |
Bundesärzteordnung (föderaalne arstiseadus) Gesetz über die Ausübung der Zahnheilkunde Gesetz über die Berufe des Psychologischen Psychotherapeuten und des Kinder- und Jugendlichentherapeuten (16. juuli 1998. aasta seadus psühhoteraapiateenuste pakkumise kohta) Gesetz über die berufsmäßige Ausübung der Heilkunde ohne Bestallung Gesetz über den Beruf der Hebamme und des Entbindungspflegers Gesetz über den Beruf der Rettungsassistentin und des Rettungsassistenten Gesetz über die Berufe in der Krankenpflege Gesetz über die Berufe in der Physiotherapie Gesetz über den Beruf des Logopäden Gesetz über den Beruf des Orthoptisten und der Orthoptistin Gesetz über den Beruf der Podologin und des Podologen Gesetz über den Beruf der Diätassitentin und des Diätassistenten Gesetz über den Beruf der Ergotherapeutin und des Ergotherapeuten Bundesapothekerorndung Gesetz über den Beruf des pharmazeutisch-technischen Assistenten Gesetz über technische Assistenten in der Medizin; Personenbeförderungsgesetz (avaliku reisijateveo seadus) Gesetz über den Rettungsdienst (Rettungsdienstgesetz – RDG) in Baden-Württember vom 08.02.2010 (GBl. 2010, lk 285) Bayerisches Rettungsdienstgesetz (BayRDG) vom 22.07.2008 (GVBl 2008, lk 429) Gesetz über den Rettungsdienst für das Land Berlin (Rettungsdienstgesetz) vom 08.07.1993 (GVBl. lk 313) geändert durch Anlage Nr. 33 des 7. Aufhebungsgesetzes vom 04.03.2005 (GVBl. lk 125) Gesetz über den Rettungsdienst im Land Brandenburg (BbgRettG) in der Fassung vom 18.05.2005, Gesetz über den Rettungsdienst im Lande Bremen (BremRettDG) vom 22.09.1992, zuletzt geändert durch das Gesetz vom 26.05.1998 Hamburgisches Rettungsdienstgesetz (HmbRDG) vom 09.06.1992, zuletzt geändert am 27.09.1995 Gesetz zur Neuordnung des Rettungsdienstes in Hessen (HRDG) vom 24.11.1998 Gesetz über den Rettungsdienst für das Land Mecklenburg-Vorpommern (RDGM-V) vom 01.07.1993, geändert durch Erstes Gesetz zur Änderung des RDGM-V vom 29.05.1998, Niedersächsisches Rettungsdienstgesetz (NRettDG) vom 02.10.2007 (GVBl, page 473, zuletzt geändert am 22.02.2012 (GVBl. lk 18) Gesetz über den Rettungsdienst sowie die Notfallrettung und den Krankentransport durch Unternehmer (RettG NRW) vom 09.11.1992, zuletzt geändert am 06.07.2004. Landesgesetz über den Rettungsdienst sowie den Notfall- und Krankentransport (RettDG) vom 22.04.1991. Saarländisches Rettungsdienstgesetz (SRettG) vom 09.02.1994, zuletzt geändert am 27.11.1996. Gesetz zur Neuordnung des Brandschutzes, Rettungsdienstes und Katastrophenschutzes im Freistaat Sachsen vom 24.06.2004. Rettungsdienstgesetz des Landes Sachsen-Anhalt (RettDG LSA) vom 07.11.1993. Gesetz über die Notfallrettung und den Krankentransport im Land Schleswig-Holstein (RDG) vom 29.11.1991 Thüringer Rettungsdienstgesetz (ThüRettG) vom 22.12.1992 § 8 Krankenhausfinanzierungsgesetz (haiglate rahastamise seadus) § 14, § 30 Gewerbeordnung (kaubandus- ja tööstusseadustik) § 108 Sozialgesetzbuch V (sotsiaalseadustiku V raamat), kohustuslik tervisekindlustus § 291b Sozialgesetzbuch V (SGB V, sotsiaalseadustiku V raamat) (e-tervishoiuteenuste osutajad) § 15 Sozialgesetzbuch VI (SGB VI, sotsiaalseadustiku VI raamat) § 34 Sozialgesetzbuch VII (SGB VI, sotsiaalseadustiku VII raamat), Unfallversicherung § 21 Sozialgesetzbuch IX (SGB IX, sotsiaalseadustiku IX raamat) Rehabilitation und Teilhabe behinderter Menschen § 72 Sozialgesetzbuch XI (SGB XI, sotsiaalseadustiku XI raamat), sotsiaalhoolduskindlustus Landespflegegesetze Gesetz zur Umsetzung der Pflegeversicherung in Baden-Württemberg (Landespflegegesetz – LPflG) vom 11. September 1995, zuletzt geändert sowie Abschnitt 7 neu gefasst durch Artikel 1 des Gesetzes vom 15. Juni 2010 (GBl. S. 427) Gesetz zur Ausführung der Sozialgesetze (AGSG) vom 8. Dezember 2006, zuletzt geändert durch § 3 des Gesetzes vom 20. Dezember 2011 (GVBl. S. 689) Gesetz zur Planung und Finanzierung von Pflegeeinrichtungen (Landespflegeeinrichtungsgesetz – LPflegEG) vom 19. Juli 2002, zuletzt geändert durch Gesetz vom 19. Dezember2005 (GVBl. S. 792) Gesetz zur Umsetzung des Elften Buches Sozialgesetzbuch (Landespflegegesetz – LPflegeG) Vom 29. Juni 2004, zuletzt geändert durch Artikel 1 des Gesetzes vom 12. Juli 2011 (GVBl. I S. 15) Gesetz zur Ausführung des Pflege-Versicherungsgesetzes im Lande Bremen und zur Änderung des Bremischen Ausführungsgesetzes zum Bundessozialhilfegesetz (BremAGPflegeVG) vom 26. März 1996, zuletzt geändert durch Gesetz vom 28. Februar 2012 (GBl. S. 149) Hamburgisches Landespflegegesetz (HmbLPG) vom 18. September 2007, zuletzt geändert durch Gesetz vom 22. Juni 2010 (GVBl. S. 440) Hessisches Ausführungsgesetz zum Pflege-Versicherungsgesetz vom 19. Dezember 1994, zuletzt geändert durch Gesetz vom 30. April 1997 (GVBl. I S. 74) Landespflegegesetz (LPflegeG M-V) vom 16. Dezember 2003, zuletzt geändert durch Artikel 3 des Gesetzes vom 29. September 2010 (GVBl. S. 534) Gesetz zur Planung und Förderung von Pflegeeinrichtungen nach dem Elften Buch Sozialgesetzbuch (Niedersächsisches Pflegegesetz – NPflegeG) vom 26. Mai 2004, zuletzt geändert durch Art.1 des Haushaltsbegleitgesetzes vom 17. Dezember 2010 (Nds.GVBl. S.631) Gesetz zur Umsetzung des Pflege-Versicherungsgesetzes (Landespflegegesetz Nordrhein-Westfalen – PfG NW) vom 19. März 1996, zuletzt geändert durch Teil I Artikel 17 des Gesetzes vom 3. Mai 2005 (GVBl. S. 498) Landesgesetz zur Sicherstellung und Weiterentwicklung der pflegerischen Angebotsstruktur (LPflegeASG) vom 25. Juli 2005 (GVBl 2005, S. 299) – (Rheinland-Pfalz) Saarländisches Gesetz Nr. 1355 zur Planung und Förderung von Pflegeeirichtungen vom 21. Juni 1995, zuletzt geändert durch Gesetzes vom 1. Juli 2009 (ABl. S. 1217) Sächsisches Pflegegesetz (SächsPflegeG) vom 25. März 1996 ist zum 31.12.2002 außer Kraft getreten) Ausführungsgesetz zum Pflege-Versicherungsgesetz (PflegeV-AG) vom 7. August 1996, zuletzt geändert durch Art. 1 des Gesetzes vom 10. August 2007 (GVBl. S. 306) Ausführungsgesetz zum Pflege-Versicherungsgesetz (Landespflegegesetz – LPflegeG) vom 10. Februar 1996, zuletzt geändert durch Art. 63 LVO vom 15. September 2010 (GVOBl. S. 575) Thüringer Gesetz zur Ausführung des Pflege-Versicherungsgesetzes (ThürAGPflegeVG) vom 20. Juli 2005, zuletzt geändert durch Gesetz vom 8. Juni 2010 (GVBl. S. 206) Personenbeförderungsgesetz (avaliku reisijateveo seadus) Landeskrankenhausgesetz Baden-Württemberg vom 29.11.2007, geändert durch Universitätsmedizingesetz vom 07.02.2011 Baieri liidumaa haiglate seadus (Bayerisches Krankenhausgesetzes – BayKrG) vom 28.03.2007, geändert durch das Nachtragshaushaltsgesetz 2008 vom 23.04.2008, ss. 2 and 3 §§ 12, 13, 14 Krankenhausentwicklungsgesetz Brandenburg (BbgKHEG) vom 08.07.2009 (GVBl. I/09, lk 310) Berliner Gesetz zur Neuregelung des Krankenhausrechts vom 18.09.2011 (GVBl. lk 483) Bremisches Krankenhausgesetz (BrmKrHG) vom 12.04.2011 (Gesetzblatt Bremen vom 29.04.2011) Hamburgisches Krankenhausgesetz (HmbKHG) vom 17.04.1991 (HmbGVBl. lk 127), geändert durch zweites ÄndG vom 06.10.2006 (HmbGVBl. lk 510) §§ 17-19 Hessisches Krankenhausgesetz 2011 (HKHG 2011) vom 21.12.2010 (GVBl. I 2010, Seite 587) Krankenhausgesetz für das Land Mecklenburg-Vorpommern (LKHG M-V) vom 20.05.2011 (GVOBl. M-V 2011, lk 327) Niedersächsisches Krankenhausgesetz (NKHG) vom 19.01.2012 (Nds. GVBl. Nr. 1 vom 26.01.2012, lk 2) Krankenhausgestaltungsgesetz des Landes Nordrhein-Westfalen (KHGG NRW) vom 11.12.2007 (GV. NRW page 702), geändert am 16.03.2010 (GV. NRW lk 184) § 6 Landeskrankenhausgesetz Rheinland-Pfalz (LKG Rh-Pf) in der Fassung vom 01.12.2010 (GVBl. lk 433) Saarländisches Krankenhausgesetz (SKHG) vom 13.07.2005, zuletzt geändert durch Gesetz vom 18.11.2010 (Saarl. Amtsbl. I lk 1420) Gesetz zur Ausführung des Krankenhausfinanzierungsgesetzes (AG-KHG) in Schleswig-Holstein vom 12.12.1986 (GVOBl. Schl.-H. lk 302), zuletzt geändert am 12.10.2005 § 3 Krankenhausgesetz Sachsen-Anhalt (KHG LSA) vom 14.04.2005 (GVBl. LSA 2005, lk 202) Gesetz zur Neuordnung des Krankenhauswesens (Sächsisches Krankenhausgesetz – SächsKHG) vom 19.08.1993 (Sächs GVBl. lk 675), zuletzt geändert durch Sächsisches Standortegesetz vom 27.01.2012 (SächsGVBl. Seite 130) § 4 Thüringischer Krankenhausgesetz (Thür KHG) in der Fassung der Neubekanntmachung 30.04.2003 (GVBl. lk 262) Gesetz zur Neuordnung des Krankenhauswesens (Sächsisches Krankenhausgesetz – SächsKHG) vom 19. August 1993 (SächsGVBl. lk 675), zuletzt geändert durch Artikel 50 des Gesetzes vom 27. Januar 2012 (SächsGVBl. lk 130, 147) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Pääste- ja kiirabiteenuste osutamist korraldavad ja reguleerivad liidumaad. Enamik liidumaid delegeerib päästeteenuste alase pädevuse omavalitsustele. Omavalitsustel on lubatud eelistada kasumit mittetaotlevaid ettevõtjaid. See kehtib samavõrra nii välismaiste kui ka riigisiseste teenuseosutajate kohta. Kiirabiteenuste osutamiseks on vajalik kavandamine, luba ja akrediteerimine. Telemeditsiiniteenuseid võib osutada üksnes seoses baasraviga, mille raames patsient kohtub eelnevalt arstiga. Info- ja kommunikatsiooniteenuste pakkujate arv võib olla piiratud, et tagada koostalitlus, ühilduvus ja vajalikud ohutusstandardid. Piirangu kohaldamisel välditakse diskrimineerimist. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riik – piirkond (föderaaltasandist madalam tasand) |
Meetmed: |
Föderaalne veterinaararstiseadus (Bundes- Tierärzteordnung in der Fassung der Bekanntmachung vom 20. November 1981 (BGBl. I S. 1193), die zuletzt durch Artikel 22 des Gesetzes vom 06.12.2011 (BGBl. I S. 2515) geändert worden ist, § 4Abs. 2) Kesktasandist madalam tasandil: liidumaade seadused tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajate kodade kohta (Heilberufs- und Kammergesetze der Länder) ning neil põhinevad õigusaktid Baden-Württemberg, Gesetz über das Berufsrecht und die Kammern der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker, Psychologischen Psychotherapeuten sowie der Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufe-Kammergesetz – HBKG) in der Fassung vom 16.03.1995 Bayern, Gesetz über die Berufsausübung, die Berufsvertretungen und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufe-Kammergesetz – HKaG) in der Fassung der Bekanntmachung vom 06.02.2002 Berlin, Gesetz über die Kammern und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker, Psychologischen Psychotherapeuten und Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Berliner Kammergesetz) in der Fassung vom 04.091978 (GVBl. S. 1937), zuletzt geändert durch Gesetz vom 17.03.2010 (GVBl. S. 135) Brandenburg, Heilberufsgesetz (HeilBerG) Vom 28.04.2003 (GVBl.I/03, [Nr. 07], S.126), zuletzt geändert durch Artikel 18 des Gesetzes vom 13.03.2012 (GVBl.I/12, [Nr. 16] Bremen, Gesetz über die Berufsvertretung, die Berufsausübung, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Psychotherapeuten, Tierärzte und Apotheker (Heilberufsgesetz – HeilBerG) vom 12.05.2005, (Brem.GBl. S. 149) Zuletzt geändert durch Nr. 2.1 i.V.m. Anl. 1 ÄndBek vom 24.01.2012 (Brem.GBl. S. 24) Hamburg, Hamburgisches Kammergesetz für die Heilberufe (HmbKGH) Vom 14.12.2005 Zum Ausgangs- oder Titeldokument (HmbGVBl. 2005, S. 495) zuletzt geändert durch Gesetz vom 02.03.2010 (HmbGVBl. S. 247) Hessen, Gesetz über die Berufsvertretungen, die Berufsausübung, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker, Psychologischen Psychotherapeuten und Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufsgesetz) in der Fassung vom 07.02.2003, zuletzt geändert durch Artikel 3 des Gesetzes vom 14.05.2012 (GVBl. S. 126) Mecklenburg-Vorpommern, Heilberufsgesetz (HeilBerG) Vom 22.01.1993 (GVOBl. M-V 1993, S. 62) zuletzt geändert durch Artikel 3 des Gesetz zur Ergänzung und Änderung von Gesundheitsrecht und zur Änderung des Aufgabenzuordnungsgesetzes vom 06.07.2011 Niedersachsen, Kammergesetz für die Heilberufe (HKG) in der Fassung vom 08.12.2000 zuletzt geändert durch Gesetz vom 09.05.2012 (Nds. GVBl. S. 100) Nordrhein-Westfalen, Heilberufsgesetz NRW (HeilBerg) vom 9. Mai 2000 (GV. NRW. 2000 S. 403ff.) zuletzt geändert durch Gesetz vom 17. Dezember 2009 (GV.NRW 2009 S. 865f) Rheinland-Pfalz, Heilberufsgesetz (HeilBG) vom 20.10.1978, zuletzt geändert durch Artikel 4 des Gesetzes vom 27.10.2009 (GVBl. S. 358) Saarland, Gesetz Nr. 1405 über die öffentliche Berufsvertretung, die Berufspflichten, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte/Ärztinnen, Zahnärzte/Zahnärztinnen, Tierärzte/Tierärztinnen und Apotheker/Apothekerinnen im Saarland (Saarländisches Heilberufekammergesetz – SHKG) vom 11.03.1998 in der Fassung der Bekanntmachung vom 19.11.2007 (Amtsbl. S. 2190) geändert durch das Gesetz vom 19.11.2008 (Amtsbl. S. 1930) Sachsen, Gesetz über Berufsausübung, Berufsvertretungen und Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten im Freistaat Sachsen (Sächsisches Heilberufekammergesetz – SächsHKaG) vom 24.05.1994, Rechtsbereinigt mit Stand vom 5. Juni 2010 Sachsen-Anhalt, Gesetz über die Kammern für Heilberufe Sachsen-Anhalt (KGHB-LSA) vom 13.07.1994 (GVBl. LSA 1994, S. 832) zuletzt geändert durch Artikel 4 des Gesetzes vom 02.02.2011 (GVBl. LSA S. 58) Schleswig-Holstein, Gesetz über die Kammern und die Berufsgerichtsbarkeit für die Heilberufe (Heilberufekammergesetz – HBKG) vom 29. Februar 1996, zuletzt geändert durch Gesetz vom 13.07.2011 (GVOBl. S. 221) Thüringen, Thüringer Heilberufegesetz (ThürHeilBG) in der Fassung der Bekanntmachung vom 29.01.2002 (GVBl 2002, S. 125) zuletzt geändert durch Artikel 14 des Gesetzes vom 08.07.2009 (GVBl. S. 592) Veterinaarstide kodade kutse-eetika koodeks (Berufsordnungen der Kammern) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Telemeditsiiniteenuseid võib osutada üksnes seoses baasraviga, mille raames patsient kohtub eelnevalt arstiga. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
§ 1 und § 3 Abs. 5 Arbeitnehmerüberlassungsgesetz (AÜG), § 292 SGB III, § 42 Beschäftigungsverordnung |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Et saada luba tegutsemiseks ajutist tööjõudu rentiva asutusena, on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus või kaubanduslik kohalolek ELis (vastavalt nimetatud õigusakti § 3 lõigetele 2 ja 3) Liidumaa töö- ja sotsiaalminister võib välja anda määruse, mis käsitleb väljastpoolt ELi ja EMPd pärit töötajate töölerakendamist ja värbamist kindlaksmääratud ametitesse. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
§ 2 para 2, § 11a Apothekengesetz (apteegiseadus), §§ 43 para. 1, 73 para. 1 Nr. 1a Arzneimittelgesetz (ravimiseadus) § 11 Abs. 3a Medizinproduktegesetz Verordnung über Vertriebswege für Medizinprodukte |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. Et saada apteekrina tegevusluba või avada ravimite ja teatavate meditsiinikaupade avalikkusele müümiseks apteek, peab olema täidetud elukohanõue. Teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteekrieksamit, võivad saada üksnes loa võtta üle apteek, mis on eelneval kolmel aastal juba tegutsenud. Ühe isiku kohta võib olla üks apteek ja kuni kolm haruapteeki. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
§ 1 und § 2 Flaggenrechtsgesetz vom 8. Februar 1951 (BGBl. I S. 79), das durch Artikel 561 der Verordnung vom 31. August 2015 (BGBl. I S. 1474) geändert worden ist. § 3 Abs. 2 Schiffsregisterordnung in der Fassung der Bekanntmachung vom 26. Mai 1994 (BGBl. I S. 1133), die zuletzt durch Artikel 156 der Verordnung vom 31. August 2015 (BGBl. I S. 1474) geändert worden ist. |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Merelaeva kandmiseks riiklikusse laevaregistrisse peab enamik laeva aktsiatest kuuluma ELi liikmesriikide kodanikele või ELi õiguse kohaselt asutatud äriühingutele, mille peamine tegevuskoht asub mõnes ELi liikmesriigis. Laeva kasutamist peavad juhtima ja kontrollima Saksamaal elavad isikud. |
Sektor: |
Transport |
||||||
Allsektor: |
Veetransport Veetranspordi tugiteenused Laevade rentimine Veesõidukite liisimine või rentimine, ilma meeskonnata |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 72, CPC 745, CPC 83103, CPC 86751, CPC 86754, CPC 8730 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim Kohustused |
||||||
Valitsustasand: |
Riik – piirkond (föderaaltasandist madalam tasand) |
||||||
Meetmed: |
§§ 1, 2 Flaggenrechtsgesetz (lipuõiguse seadus), § 2 Verordnung über die Küstenschifffahrt vom 05.07. 2002 §§ 1, 2 Binnenschifffahrtsaufgabengesetz (BinSchAufgG) Vorschriften aus der (Schifffahrts-) Patentverordnung in der Fassung vom 08.04.2008 § 9 Abs.2 Nr. 1 Seelotsgesetz vom 08.12. 2010 (BGBl. I S. 1864) § 1 Nr. 9, 10, 11 und 13 Seeaufgabengesetz (SeeAufgG) See-Eigensicherungsverordnung vom 19.09.2005 (BGBl. I S. 2787), geändert durch Artikel 516 Verordnung vom 31.10.2006 (BGBl. I S. 2407) |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Laeva, mis ei kuulu ELi liikmesriigi kodanikule, võib kasutada Saksa föderaalvetes üksnes pärast eriloa saamist. Kabotaažvedusid võivad teha ainult Saksa või mõne teise ELi liikmesriigi lipu all sõitvad laevad. Väljastpoolt ELi pärit laevadele võib teha erandeid üksnes juhul, kui ükski ELi laev ei ole kättesaadav või kui ELi laevad on kättesaadavad väga ebasoodsatel tingimustel, või rakendades vastastikkuse põhimõtet. Kanada lipu all sõitvatele laevadele võib teha erandeid vastastikkuse põhimõtte alusel (KüSchVO § 2 lõige 3). Lootsitegevust käsitlevate õigusaktidega hõlmatud tegevus on lubatud ja akrediteerimist võimaldatakse üksnes ELi liikmesriikide, EMP riikide või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele. Käitajaga või ilma käitajata laevade rentimise või kasutusrendi puhul võidakse piirata lepingute sõlmimist välisriigi lipu all sõitvate laevade sooritatavaks kaubaveoks või selliste laevade prahtimist, sõltuvalt Saksa või mõne teise ELi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade kättesaadavusest. Residentide ja mitteresidentide vahelisi lepinguid, mis käsitlevad:
võidakse majanduspiirkonnas piirata. |
Kreekas kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 1892/90 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisriikide füüsilised või juriidilised isikud vajavad kaitseministri kaalutlusõigusel põhinevat luba, et omandada piirialadel kinnisvara kas otse või osaledes Kreeka börsil noteerimata ja asjaomases piirkonnas kinnisvara omava äriühingu aktsiakapitalis või muudatuste kaudu sellise äriühingu aktsionäride seas. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Advokaadiseadustik (seadus nr 3026/1954), mida on muudetud presidendi dekreediga nr 172/1989 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses riigisisese õigusega. ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Presidendi dekreet nr 226/1992 Seadus nr 3693/2008 auditeerimisstandardite kohta (direktiivi 2006/43/EÜ rakendamine) Seadus nr 3386/2005 välisriikide kodanike Kreekasse sisenemise ning Kreekas elamise ja lõimumise kohta Seadus nr 3844/2010 teenuste kohta (direktiivi 2006/123/EÜ rakendamine) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Vannutatud audiitori tegevusloa saamiseks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus. Kreeka õigusakti alusel võib Kreeka järelevalveasutus ELTE (Epitropi Logistikis Typopoiissis Kai Elenchon) väljastada tegevusloa audiitorile, kes on Kanada või mis tahes kolmanda riigi kodanik, kui ta leiab, et seaduse 3693/2008 artiklis 4 ja artiklites 6–11 sätestatud tingimused on täidetud. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Presidendi dekreet nr 38/2010, Ministri otsus nr 165261/IA/2010 (valitsuse ametlik väljaanne 2157/B) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Veterinaarteenuste osutamiseks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Sektor: |
Äriteenused ning tervishoiu- ja sotsiaalteenused |
Allsektor: |
Meditsiiniõdede teenused, füsioteraapiateenused ja parameedikute teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93123 osaliselt, CPC 93191 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 1666/1986 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Hambatehnikutel peab olema Kreeka kodakondsus. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 5607/1932, mida on muudetud seadustega nr 1963/1991 ja nr 3918/2011 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes apteekri tegevusluba omavad füüsilised isikud ja selliste isikute asutatud äriühingud. Apteegi pidamiseks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Põhiharidusteenused Keskharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadused nr 682/1977, nr 284/1968 ja nr 2545/1940 ning presidendi dekreet nr 211/1994, mida on muudetud presidendi dekreediga nr 394/1997 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Erasektori rahastatavate põhi- ja keskkoolide omanikud, enamik juhtkonna liikmetest ja õpetajad peavad olema ELi liikmesriikide kodanikud. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Kõrgharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 923 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kreeka põhiseadus, artikli 16 lõige 5, ja seadus nr 3549/2007 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kõrgharidust võivad pakkuda üksnes täiesti autonoomsed avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Seadusega nr 3696/2008 on ELi elanikel (füüsilistel või juriidilistel isikutel) siiski lubatud rajada eraõiguslikke kõrgkoole, mis annavad välja tunnistusi, mida ei peeta samaväärseks akadeemiliste kraadidega. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadusandlik dekreet nr 400/1970 |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusandja alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena. |
Sektor: |
Turismi- ja reisiteenused |
Allsektor: |
Giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Presidendi dekreet nr 38/2010 Ministri otsus nr 165261/IA/2010 (valitsuse ametlik väljaanne 2157/B) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Giiditeenuste osutamiseks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Avaliku mereõiguse seadustik (dekreet nr 187/1973), mida on muudetud presidendi dekreedi nr 11/2000 artikliga 5 |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Merelaeva kandmiseks Kreeka registrisse peab enam kui 50 % laeva aktsiatest kuuluma ELi liikmesriikide või EMP riikide kodanikele või äriühingutele. Laeva tuleb hallata Kreekast. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 745 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Avaliku mereõiguse seadustik (seadusandlik dekreet nr 187/1973) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Sadamaaladel veoste käitlemise teenuste osutamisel kehtib riigi monopol. |
Sektor: |
Maanteetransport |
Allsektor: |
Autoveoettevõtjad |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7123 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Autoveoettevõtjatele tegevusloa väljastamine: seadus nr 3887/2010 (valitsuse ametlik väljaanne A' 174), mida on muudetud seaduse nr 4038/2012 artikliga 5 (valitsuse ametlik väljaanne A' 14); määrused (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud tegevusluba. Tegevusload antakse mittediskrimineerivatel alustel, kohaldades vastastikkuse tingimust. Kreekas asutatud autoveoettevõtjad võivad kasutada ainult Kreekas registreeritud sõidukeid. |
Ungaris kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Valitsuse dekreet nr 251/2014 (X. 2.)kinnisvara omandamise kohta välismaalaste poolt |
Kirjeldus: |
Investeeringud Mitteresidendid peavad saama kinnisvara omandamiseks loa haldusasutuselt, mis vastutab asjaomase kinnisvara geograafilise asukoha eest. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1998. aasta seadus XI advokaatide kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Ungari õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP riikide kodanikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses siseriikliku õigusega. Kaubanduslik kohalolek peab toimuma partnerlusena Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda). Välisriikide advokaatide õigustegevus on piiratud nende koduriigi ja rahvusvahelise õigusega seotud õigusalase nõustamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel. |
Sektor: |
Õigusteenused |
Allsektor: |
Patendivolinikud |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8613 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1995. aasta seadus XXXII patendivolinike kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Patendivolinikuteenuste osutamiseks on nõutav, et isikute puhul, kes ei ole EMP riigi kodanikud, oleks täidetud elukohanõue. |
Sektor: |
Kutseteenused |
||||||||
Allsektor: |
Maksualase nõustamise teenused Arhitektuuriteenused Inseneriteenused Integreeritud inseneriteenused |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 863, CPC 8671, CPC 8672, CPC 8673 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||
Meetmed: |
1996. aasta seadus LVIII arhitektide ja inseneride kutsekodade kohta 2003. aasta seadus XII maksustamiseeskirjade kohta; rahandusministri dekreet nr 26/2008 maksualase nõustamise teenuste litsentsimise ja registreerimise kohta |
||||||||
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ungari territooriumil viibiva füüsilise isiku puhul peab olema täidetud elukohanõue, et pakkuda järgmisi teenuseid:
|
Sektor: |
Kutseteenused |
Allsektor: |
Maastikuarhitektiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8674 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1996. aasta seadus LVIII arhitektide ja inseneride kutsekodade kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Maastikuarhitektiteenuste osutamiseks on nõutav, et isikute puhul, kes ei ole EMP riigi kodanikud, oleks täidetud elukohanõue. Seepärast saavad maastikuarhitektiteenuseid pakkuda üksnes EMPs asutatud või elavad teenuseosutajad. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2012. aasta seadus CXXVII Ungari veterinaararstide koja ja veterinaarteenuste osutamise kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Veterinaarteenuste osutamiseks peab olema Ungari veterinaararstide koja liige. Veterinaararstide kotta võib vastu võtta üksnes EMP riikide kodanikke. Asutamisloa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: sektoris valitsevad tööturutingimused. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused, vahekohtu- ja lepitusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86602 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2002. aasta seadus LV vahendamise kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Vahendustegevuseks (vahekohtu- ja lepitusteenuste pakkumiseks) on nõutav registrisse vastuvõtmises väljenduv kohtusüsteemi eest vastutava ministri luba, mille võib anda üksnes Ungaris elavatele füüsilistele isikutele või Ungaris asutatud juriidilistele isikutele. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Tõlketeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87905 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ministrite nõukogu dekreet nr 24/1986 ametlike kirjaliku ja suulise tõlke teenuste kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ametlikke tõlkeid, tõlgete ametlikke kinnitusi ja ametlike dokumentide võõrkeelseid kinnitatud koopiaid võib pakkuda üksnes Ungari Tõlke- ja Tõestamisamet (OFFI). |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2006. aasta seadus XCVIII ravimite ja meditsiiniliste abivahendite usaldusväärse ja majanduslikult teostatava tarnimise üldsätete ning ravimite turustamise kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud Apteegi pidamiseks on nõutav EMP kodakondsus. Asutamisloa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastikutihedus ja apteekide paiknemise tihedus piirkonnas. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Pangandus- ja muud finantsteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 811, CPC 813 |
Reservatsiooni liik: |
Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2013. aasta seadus CCXXXVII krediidiasutuste ja finantsettevõtete kohta |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Väljastpoolt EMPd pärit äriühingud võivad pakkuda finantsteenuseid või osaleda finantsteenustega seotud tegevuses üksnes oma Ungari filiaali kaudu. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Pangandus- ja muud Finantsteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 811, CPC 813 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2013. aasta seadus CCXXXVII krediidiasutuste ja finantsettevõtete kohta 2001. aasta seadus CXX kapitalituru kohta |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Krediidiasutuste juhatusse peab kuuluma vähemalt kaks liiget, kes välisvaluutat käsitlevate eeskirjade alusel on tunnistatud residendiks ja kes on elanud Ungaris alaliselt vähemalt ühe aasta. Investeerimisfonde haldavate väljastpoolt EMPd pärit äriühingute filiaalid ei tohi osaleda Euroopa investeerimisfondide haldamises ega pakkuda erapensionifondidele varahaldusteenuseid. |
Sektor: |
Turismi- ja reisiteenused |
Allsektor: |
Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused Giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7471, CPC 7472 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2005. aasta seadus CLXIV kaubanduse kohta Valitsuse dekreet nr 213/1996 (XII.23.) reisikorralduse ja reisibüroode tegevuse kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Reisibüroo ja reisikorraldaja teenuste ning giiditeenuste piiriüleseks pakkumiseks on vaja Ungari kaubanduse litsentsimise ameti väljastatud tegevusluba. Tegevusluba väljastatakse üksnes EMP riikide kodanikele ja juriidilistele isikutele, kelle tegevuskoht on mõnes EMP riigis. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.10502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2000. aasta seadus XLII laevanduse kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Et registreerida laev sõitma Ungaris riigi lipu all, on nõutav EMP enamusosalus laevas. Laeva kaptenil ja esimesel ohvitseril peab olema EMP kodakondsus. |
Iirimaal kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Põllumajandus ja jahindus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 1531 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1933. aasta põllumajandustoodete seadus (teravili) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kanada residentidelt nõutakse jahutootmise alustamiseks luba. |
Sektor: |
Mäetööstus |
Allsektor: |
Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Turba tootmine Metallimaakide kaevandamine Muu mäetööstus Kaevandamisega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISICrev 3.1 10, ISIC rev 3.1 13, ISIC rev 3.1 14, CPC 883 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik ja piirkondlik |
Meetmed: |
1940.–1999. aasta maavarade arendamise seadused, planeerimisseadused ja keskkonnaalased määrused |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Geoloogilise luure luba annab loa omanikule õiguse uurida teatud konkreetseid maavarasid. Riikliku kasutusrendi võimaldamist või kaevandamisloa andmist selliste maavarade arendamiseks rendi- või loapiirkonnas kaalutakse – olenemata sellest, kas tegemist on riigile või eraisikule kuuluvate maavaradega – üksnes isikute puhul, kes omavad kehtivat geoloogilise luure luba. Iirimaal tegutsevate uurimis- ja kaevandamisettevõtete tegevuskoht peab olema Iirimaal. Maavarade uurimisel kehtib nõue, et ettevõtjad (nii Iirimaalt kui ka välisriikidest) kasutaksid tööde tegemisel kas agendi või Iirimaal elava uurimistööde juhataja teenuseid. Kaevandamise kohta kehtib nõue, et isik, kelle suhtes kohaldatakse riiklikku kasutusrenti või kellel on kaevandamisluba, oleks Iirimaal asutatud äriühing, millel on asutamislepingust tulenevad volitused täita erinevaid rendi- ja loatingimusi. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1954.–2011. aasta õigusnõustajate seadused |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Iiri õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Õigusala töötajad on jagatud Iirimaal kahte selgelt eristatavasse kategooriasse: õigusnõunikud (solicitors) ja vandeadvokaadid (barristers). Iirimaa õigusliit (Law Society of Ireland) on kutseühendus, mis reguleerib tulenevalt seadusest Iirimaal õigusnõunike tunnustamist. Ühendus Honorable Society of King's Inns reguleerib vandeadvokaatide tunnustamist. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2005. aasta veterinaarpraksise seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Juurdepääs üksnes partnerettevõtte või füüsiliste isikute kaudu. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1995. aasta kaubalaevastikuseadus, mida on muudetud 1998. aasta kaubalaevandusseadusega (muud sätted) |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Välisinvestorid, kes investeerivad ELi liikmesriigi seaduse alusel asutatud ja tegutsevasse äriühingusse ning kelle peamine tegevuskoht on Iirimaal või mõnes teises ELi liikmesriigis, võivad registreerida laeva Iiri laevaregistris. |
Itaalias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kirjastamine ja trükkimine |
Allsektor: |
ISIC rev 3.1 221 , ISIC rev 3.1 222 |
Tegevusala klassifikatsioon: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 416/1981 (ja selle hilisemad muudatused), artikkel 1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kui Kanada ning selle provintsid ja territooriumid lubavad Itaalia kodanikel ja ettevõtjatel tegeleda nimetatud tegevusega, lubab Itaalia Kanada kodanikel ja ettevõtjatel tegeleda nimetatud tegevusega samadel tingimustel. Kui Kanada ning selle provintsid ja territooriumid lubavad Itaalia investoritel omada Kanada kirjastusettevõttes üle 49 % kapitalist ja hääleõigusest, lubab Itaalia Kanada investoritel omada samadel tingimustel üle 49 % kapitalist ja hääleõigusest Itaalia kirjastusettevõttes. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kuninglik dekreet nr 1578/1933 (seadus õiguselukutsete kohta), artikkel 17 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Itaalia õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). ELi ja Itaalia õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused Auditeerimisteenused Maksualase nõustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212,CPC 86213, CPC 86219, CPC 86220, CPC 863 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Auditeerimine:Seadusandlik dekreet nr 58/1998, artiklid 155, 158 ja 161 Vabariigi Presidendi dekreet nr 99/1998 Seadusandlik dekreet nr 39/2010, artikkel 2 Arvepidamine, raamatupidamine ja maksualane nõustamine: Seadusandlik dekreet nr 139/2005 ja seadus nr 248/2006 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Auditeerimisteenuste ja maksualase nõustamise teenuste osutamiseks peab individuaalsete audiitorite ja maksunõustajate elukoht asuma Itaalias. Kutseregistrisse kandmiseks, mis on vajalik arve- ja raamatupidamisteenuste pakkumiseks, peab olema täidetud elukohanõue või ettevõtte asukohanõue. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arhitektuuriteenused Inseneriteenused Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8671, CPC 8672, CPC 8673, CPC 8674 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kuninglik dekreet nr 2537/1925 arhitekti ja inseneri elukutse reguleerimise kohta Seadus nr 1395/1923 Vabariigi Presidendi dekreet nr 328/2001 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kutseregistrisse kandmiseks, mis on vajalik kutsealal töötamiseks, on nõutav elukoht Itaalias. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadusandlik dekreet nr 233/1946, artiklid 7–9 Vabariigi Presidendi dekreet nr 221/1950, § 7 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kutseregistrisse kandmiseks, mis on vajalik kutsealal töötamiseks, on nõutav elukoht Itaalias. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Teadus- ja tootearendusteenused sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas – psühholoogid |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 852 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 56/1989 psühholoogi elukutse kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kutseregistrisse kandmiseks, mis on vajalik kutsealal töötamiseks, on nõutav elukoht Itaalias. Kutsealal töötamiseks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus; välisriikide psühholoogidel võidakse lubada töötada oma kutsealal vastastikkuse tingimusel. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Inseneritööga seotud teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused Tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused Põllumajandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8675, CPC 8676, CPC 881 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Geoloogid:Seadus nr 112/1963, artiklid 2 ja 5 Seadusandlik dekreet nr 1403/1965, artikkel 1 Bioloogid ja keemiaanalüütikud: seadus nr 396/1967 bioloogi elukutse kohta; kuninglik dekreet nr 842/1928 keemiaanalüütiku elukutse kohta Agronoomid: seadus nr 3/1976 agronoomielukutse ja kutseala periti agrari kohta ning seadus nr 434/1968, mida on muudetud seadusega nr 54/1991 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Geoloogide registrisse kandmiseks, mis on vajalik mõõdistaja või geoloogina kaevanduste uurimise ja käitamisega jms seotud teenuste pakkumiseks, on nõutav elukoht või kutsetegevuse asukoht Itaalias. Kutsealal töötamiseks on vajalik ELi liikmesriigi kodakondsus; välisriikide kodanikke võidakse siiski kanda registrisse vastastikkuse tingimusel. Bioloogide, keemiaanalüütikute, agronoomide ja kutsealal periti agrari töötajate puhul on nõutav elukoht ja kandmine kutseregistrisse. Kolmandate riikide kodanikud kantakse registrisse vastastikkuse tingimusel. |
Sektor: |
Mäetööstus |
Allsektor: |
Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Turba tootmine Toornafta ja maagaasi tootmine Metallimaakide kaevandamine Muu mäetööstus Inseneritööga seotud teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused Kaevandamisega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISICrev 3.1 10, ISICrev 3.1 11, ISICrev 3.1 12, ISICrev 3.1 13, ISICrev 3.1 14, CPC 8675, CPC 883 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik ja piirkondlik (uurimistegevuse puhul) |
Meetmed: |
Uurimisteenused: Kuninglik dekreet nr 1443/1927 Seadusandlik dekreet nr 112/1998, artikkel 34 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Riigile kuuluvates kaevandustes kehtivad uurimise ja kaevandamise erieeskirjad. Enne kaevanduse mis tahes kasutuselevõttu on vaja uurimisluba (permesso di ricerca, kuninglik dekreet nr 1443/1927, artikkel 4). Selles tähtajalises loas määratakse täpselt kindlaks uuritava maa-ala piirid. Sama maa-ala jaoks võib anda uurimisloa mitmele eri isikule või ettevõtjale (tegemist ei ole ilmtingimata ainuloaga). Maavarade kultiveerimiseks ja kasutamiseks on vaja piirkondliku ametiasutuse luba (concessione, artikkel 14). |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 773/1931 avaliku julgeoleku kohta, artiklid 133–141 Kuninglik dekreet 635/1940, artikkel 257 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus ja elukoht ELi liikmesriigis. |
Sektor: |
Turustusteenused |
Allsektor: |
Tubaka turustamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 6222 osaliselt, CPC 6310 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadusandlik dekreet nr 184/2003 Seadus nr 165/1962 Seadus nr 3/2003 Seadus nr 1293/1957 Seadus nr 907/1942 Vabariigi Presidendi dekreet nr 1074/1958 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Tubaka turustamiseks ja müügiks on vaja luba. Luba antakse avaliku menetluse kaudu. Lubade väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastikutihedus ja olemasolevate müügikohtade paiknemise tihedus. Kaupluseomanikel, kes tegutsevad hulgi- ja jaemüüjate vahendajana, peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 362/1991, artiklid 1, 4, 7 ja 9 Seadusandlik dekreet nr 233/1946, artiklid 7–9 Vabariigi Presidendi dekreet nr 221/1950, § 3 ja § 7 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Apteegi avamiseks on vaja luba, mille väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastikutihedus ja olemasolevate apteekide paiknemise tihedus. Uute ja vabade apteekide jaoks antakse luba pärast avalikku konkurssi. Avalikul konkursil saavad osaleda üksnes apteekrite registrisse (albo) kantud ELi liikmesriikide kodanikud. Apteeki saavad pidada registrisse kantud füüsilised isikud ning juriidilised isikud partnerlusettevõttena, mille iga partner on registreeritud apteeker. Apteekrite kutseregistrisse kandmiseks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus või elukoht ELi liikmesriigis ja apteekri kutsealal töötamine Itaalias. Vajaliku kvalifikatsiooniga välisriigi kodaniku võib kanda registrisse juhul, kui asjaomane isik on sellise riigi kodanik, millega Itaalia on sõlminud vastastikkuse tingimusel apteekri kutsealal töötamist lubava erilepingu (seadusandliku dekreedi nr 233/1946 artiklid 7–9 ja Vabariigi Presidendi dekreedi nr 221/1950 § 3 ja § 7). |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Kõrgharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 92 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kuninglik dekreet nr 1592/1933 (keskharidusseadus) Seadus nr 243/1991 (riigi ajutine panus eraülikoolidesse) CNVSU (Comitato nazionale per la valutazione del sistema universitario) resolutsioon nr 20/2003 Vabariigi Presidendi dekreet nr 25/1998 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Selliste erasektori rahastatavate ülikoolide avamisel, millel on luba anda kolmeaastase programmi põhjal välja tunnustatud diplomeid ja kraade, kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastikutihedus ja olemasolevate kõrgkoolide paiknemise tihedus. Riigi tunnustatud diplomite väljaandmise loa saab anda üksnes Itaalia juriidilistele isikutele. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega – seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 194/1942, artikkel 4 Seadus nr 4/1999 registri kohta |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Aktuaaride registrisse kandmiseks, mis on vajalik aktuaari kutsealal töötamiseks, on nõutav elukoht Itaalias. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadusandlik dekreet nr 58/1998, artiklid 1, 19, 28, 30–33, 38, 69 ja 80 Itaalia Panga ja Consobi 22. veebruari 1998. aasta ühismäärus, artiklid 3 ja 41 Itaalia Panga 25. jaanuari 2005. aasta määrus, V osa VII peatüki II jagu Consobi 29. oktoobri 2007. aasta määrus nr 16190, artiklid 17–21, 78–81 ja 91–111 |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Et saada luba väärtpaberiarveldussüsteemi või väärpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna (mitte filiaalina) Itaalias. Kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis ei ole vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ja ELi õigusaktide kohaselt ühtlustatud ettevõtjad (eurofondid), peab usaldusisik või hoiulevõtja olema registreeritud juriidilise isikuna Itaalias või olema registreeritud juriidilise isikuna mõnes teises ELi liikmesriigis ja asutatud filiaali kaudu Itaalias. ELi õigusaktide kohaselt ühtlustamata eurofondide valitsejad peavad samuti olema asutatud juriidilise isikuna (mitte filiaalina) Itaalias. Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusandjad, investeerimisühingud ja ELi õigusaktide kohaselt ühtlustatud eurofondide valitsejad, mille seaduslik peakontor on ELis, ning Itaalias asutatud eurofondid. Rändmüügiteenuse osutamiseks peavad vahendajad kasutama volitatud finantsteenuste osutajaid, kelle elukoht on mõne ELi liikmesriigi territooriumil. Väljastpoolt ELi pärit vahendajate esinduskontorid ei tohi tegeleda tegevusega, mille eesmärk on pakkuda investeerimisteenuseid, sealhulgas kauplemisega enda või klientide nimel, väärpaberite emissiooni tagamise ja väärpaberite paigutamisega (nõutav on filiaal). |
Sektor: |
Turismi- ja reisiteenused |
Allsektor: |
Giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Piirkondlik |
Meetmed: |
Seadus nr 135/2001, artiklid 7.5 ja 6 Seadus nr 40/2007 (seadusandlik dekreet nr 7/2007) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Väljastpoolt ELi pärit giidid peavad saama piirkonnalt professionaalse giidina tegutsemiseks eriloa. ELi liikmesriikide giididelt sellist luba ei nõuta. Luba antakse giididele, kellel on piisav pädevus ja piisavad teadmised. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kuninglik dekreet nr 327/1942 (navigatsiooniseadustik) (mida on muudetud seadusega nr 222/2007), artiklid 143 ja 221 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Välismaalased, kes ei ole ELi residendid, ei saa omada enamusosalust Itaalia lipu all sõitvates laevades ega kontrollivat osalust laevandusettevõttes, mille peakontor on Itaalias. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 745 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Laevandusseadustik Seadus nr 84/1994 Ministri dekreet nr 585/1995 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Mereveoste käitlemise teenuste puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine ja uute töökohtade loomine. |
Lätis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||||
Meetmed: |
Seadus maareformi kohta Läti Vabariigi linnades, § 20 ja § 21 Seadus maa erastamise kohta maapiirkondades, § 28 |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud Kanada või kolmanda riigi kodanikul on lubatud omandada linnamaad Lätis või mõnes teises ELi liikmesriigis registreeritud äriühingu kaudu:
Kui Kanada ning selle provintsid ja territooriumid lubavad Läti kodanikel ja ettevõtjatel osta oma territooriumil asuvates linnades kinnisvara, lubab Läti Kanada kodanikel ja ettevõtjatel osta Läti linnades kinnisvara samadel tingimustel kui Läti kodanikel. |
Sektor: |
Turustamine ja tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük Muud apteekriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ravimiseadus, § 38 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Et alustada iseseisvat tööd apteegis, peab välisriigi apteeker või apteekri assistent, kes on saanud hariduse riigis, mis ei ole ELi liikmesriik või EMP riik, töötama vähemalt aasta apteegis apteekri järelevalve all. |
Sektor: |
Äriteenused |
||||||
Allsektor: |
Õigusteenused |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||
Meetmed: |
Kriminaalmenetluse seadus, § 79 Läti Vabariigi advokatuuriseadus, § 4 |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Advokatuuri täisliikmeks saamiseks, mis on vajalik tegutsemiseks vandeadvokaadina või vandeadvokaadi abina, on nõutav Läti kodakondsus. Vandeadvokaatidel, kes on mõne ELi liikmesriigi kodanikud ja kes on registreeritud Läti vandeadvokaatide nõukogus, on õigus osaleda ja hääletada vandeadvokaatide üldkoosolekul. Riigisiseseid õigusteenuseid (advokaadi- ja esindusteenused kriminaalmenetlustes) võib osutada Lätis kooskõlas riigisisese õigusega üksnes:
ELi liikmesriikide advokaatidele ja välisriikide advokaatidele kehtivad erinõuded. Näiteks on neil lubatud osaleda kriminaalmenetluses üksnes koos Läti vandeadvokaatide kolleegiumi liikmeks oleva advokaadiga. ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Vandeadvokaatide seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Vannutatud audiitorite äriühingu hääleõiguslikest aktsiatest üle 50 % võib kuuluda välisinvestoritele üksnes juhul, kui nad on ELi liikmesriigi või EMP riigi vannutatud audiitorid või vannutatud audiitorite äriühingud või audiitorid või audiitorite äriühingud, kellel on vastavalt ELi liikmesriigi või EMP riigi seadustele õigus tegutseda vannutatud audiitori kutsealal või vannutatud audiitorite äriühinguna, nagu kõnealune kutsealane tegevus on määratletud Läti seadustes. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Trükkimine ja kirjastamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 88442 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ajakirjandus- ja muu meedia seadus, § 8 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Meediaväljaandeid võivad luua ja neid kirjastada Lätis asutatud juriidilised isikud ja Läti füüsilised isikud. Filiaalid ei ole lubatud. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Mereseadustik |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Läti lipu all on lubatud sõita üksnes Läti laevaregistrisse kantud laevadel, mida peab haldama ELis registreeritud üksus. Välisriigi laevaomanikud, kes ei ole asutatud ELis, võivad kanda laeva registrisse, tingimusel et laeva tehnilise haldamise eest vastutab laeva haldamise lepingu alusel Lätis registreeritud juriidiline isik. |
Leedus kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Leedu vabariigi advokatuuriseadus nr IX-2066, 18. märts 2004, viimati muudetud 17. novembri 2011. aasta seadusega nr XI-1688 Leedu Vabariigi seadus nr I-2882 notarielukutse kohta, 15. september 1992, viimati muudetud 19. aprilli 2012. aasta seadusega nr X-1979 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Õigusabiteenuste osutamiseks seoses ELi ja ELi liikmesriigi õigusega võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses siseriikliku õigusega. Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele õigusabilepingutele. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
15. juuni 1999. aasta seadus nr VIII-1227 auditeerimise kohta, muudetud 3. juuli 2008. aasta seadusega nr X-1676 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Vähemalt 75 % aktsiatest peab kuuluma ELi või EMP audiitoritele või audiitorühingutele. Audiitori aruanne peab valmima koostöös audiitoriga, kellel on Leedus tegutsemise luba. Asutamine aktsiaseltsina (AB) ei ole lubatud. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Patendivolinikud |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 879 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
10. oktoobri 2000. aasta seadus nr VIII-1981 kaubamärkide kohta 7. novembri 2002. aasta seadus nr IX-1181 disainilahenduste kohta 18. jaanuari 1994. aasta seadus nr I-372 patentide kohta 16. juuni 1998. aasta seadus pooljuhttoodete topoloogia suhtes kohaldatava õiguskaitse kohta Patendivolinike määrus, mis on heaks kiidetud Leedu Vabariigi valitsuse 20. mai 1992. aasta määrusega nr 362 (viimati muudetud 8. novembri 2004. aasta määrusega nr 1410) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kolmandate riikide (teiste riikide kui ELi liikmesriikide) kodanikke ei ole lubatud registreerida patendivolinikuks. Patendivoliniku teenuseid võivad osutada Leedus üksnes patendivolinikud. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Pürotehnika turustamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
23. märtsi 2004. aasta seadus nr IX-2074 tsiviilotstarbelise pürotehnika ringluse järelevalve kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Pürotehnika turustamiseks on vaja luba. Loa võivad saada üsknes ELis asutatud juriidilised isikud. |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Kütuste torutransport Energiajaotusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 713, CPC 887 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Leedu Vabariigi seadus nr VIII-1973 maagaasi kohta, 10. oktoober 2000 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kohaldatakse asutamisnõuet. Loa kütuste ülekandmiseks ja jaotamiseks võib anda üksnes Leedu juriidilistele isikutele või välisriikide juriidiliste isikute või muude organisatsioonide filiaalidele (tütarettevõtjad), mis on asutatud Leedus. Reservatsiooni ei kohaldata nõustamisteenuste suhtes, mis on seotud kütuste ülekandmise ja jaotamisega tasu eest või lepingu alusel. |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 401 , CPC 887 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Leedu Vabariigi seadus nr VIII-1881 elektrienergia kohta, 20. juuli 2000 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Loa elektrienergia ülekandmiseks, jaotamiseks ja üldsusele tarnimiseks ning elektrikaubanduse korraldamiseks võib anda üksnes Leedu juriidilistele isikutele või välisriikide juriidiliste isikute või muude organisatsioonide filiaalidele, mis on asutatud Leedus. Reservatsiooni ei kohaldata nõustamisteenuste suhtes, mis on seotud elektri ülekandmise ja jaotamisega tasu eest või lepingu alusel. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev. 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Leedu Vabariigi seadus nr I-1513 kaubalaevanduse kohta, 12. september 1996 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Leedu lipu all on lubatud sõita üksnes Leedu merelaevade registrisse kantud laevadel, mis kuuluvad või mida prahib (ilma laevapereta) Leedu kodanik või Leedus asutatud äriühing. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Raudteetranspordi teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 711 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Leedu Vabariigi seadus nr IX-2152 raudteetranspordi kohta, 22. aprill 2004, mida on muudetud 8. juuni 2006. aasta seadusega nr X-653 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Transiiditeenuste osutamise ainuõigus antakse raudtee-ettevõtetele, mis kuuluvad riigile või mille aktsiad kuuluvad 100 % riigile. |
Luksemburgis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Loi du 16 décembre 2011 modifiant la loi du 10 août 1991 sur la profession d'avocat |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Luksemburgi õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Advokatuuri juhatus võib olla vastastikkuse põhimõtte alusel nõus loobuma välisriigi kodaniku puhul kodakondsusnõudest. Õigusteenuste osutamiseks seoses Luksemburgi õigusega võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Loi du 4 juillet 1973 concernant le régime de la pharmacie (annexe a043) Règlement grand-ducal du 27 mai 1997 relatif à l'octroi des concessions de pharmacie (annexe a041) Règlement grand-ducal du 11 février 2002 modifiant le règlement grand-ducal du 27 mai 1997 relatif à l'octroi des concessions de pharmacie (annexe a017) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
9. novembri 1990. aasta seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Välisinvestorid, kes ei ole ELi liikmesriigi kodanikud või kes ei ole asutatud või kelle peamine tegevuskoht ei ole ELis või EMPs, ei saa omada Luksemburgi lipu all sõitvast merelaevast 50 % või rohkem. Reservatsiooni ei kohaldata laeva suhtes, mis on prahitud ilma laevapereta prahtijale, kes vastab eespool nimetatud omandinõuetele ja laeva ka tegelikult kasutab. |
Maltal kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kinnisvaraseadus (omandamine mitteresidentide poolt), 246. peatükk ELi ühinemislepingu protokoll nr 6 lisaeluasemete omandamise kohta Maltal |
Kirjeldus: |
Investeeringud Isikud, kes ole ELi liikmesriigi kodanikud, ei saa omandada kinnisvara kaubanduslikel eesmärkidel. Äriühingud, mille aktsiatest 25 % (või rohkem) kuulub isikutele väljastpoolt ELi, peavad saama kinnisvara ostuks kaubanduslikel või ärilistel eesmärkidel pädevalt asutuselt (rahandusministrilt) loa. Pädev asutus otsustab, kas kavandatav omandamine toob Malta majandusele puhaskasu. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustik, 12. peatükk |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Malta õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Õigusteenuste osutamiseks seoses Malta õigusega võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses Malta õigusega. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Apteegi tegevusluba käsitlevad eeskirjad (LN279/07), mis on välja antud meditsiiniseaduse alusel (458. peatükk) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Apteegile tegevusloa väljastamise suhtes kohaldatakse konkreetseid piiranguid. Ühegi isiku nimel ei tohi olla linnas või külas üle ühe tegevusloa (apteegi tegevusluba käsitlevate eeskirjade (LN 279/07) 5. eeskirja punkt 1), välja arvatud juhul, kui asjaomases linnas või külas ei ole rohkem taotlusi (apteegi tegevusluba käsitlevate eeskirjade (LN 279/07) 5. eeskirja punkt 1). |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Kõrgharidusteenused Täiskasvanuharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 923, CPC 924 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2012. aasta õiguslik teade nr 296 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Teenuseosutajad, kes soovivad osutada erasektori rahastatavaid kõrgharidus- või täiskasvanuharidusteenuseid, peavad saama haridus- ja tööhõiveministeeriumilt loa. Loa andmise otsuse tegemisel võidakse kohaldada kaalutlusõigust. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetransport Veetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 721, CPC 742 osaliselt, CPC 745, CPC 749 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Gozo reisijate- ja kaubaveoteenuseid (tasusid) käsitlevad eeskirjad (SL499.31) Riigihankemenetluste tulemusel antakse lepingute alusel ainuõigused. |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Ainult kohalikes vetes vedusid sooritavate laevade rentimiseks koos meeskonnaga on vaja Malta transpordiameti luba. Üksnes Malta sisevetes toimuva kaubaveo puhul kehtivad avaliku teenindamise kohustused. Seoses Malta ja Gozo vahelise kabotaažipiiranguga antakse ainuõigused valitsuse antud kontsessiooni alusel. See ainuõiguslikkus on seotud üksnes reisijate, sõidukite ja kauba veoga Ċirkewwa sadama ja Marsamxetto sadama (Malta) ning Mġarri sadama (Gozo) vahelisel Malta-Gozo liinil. Selliste teenuste puhul kehtivad tariifid on reguleeritud Gozo reisijate- ja kaubaveoteenuseid (tasusid) käsitlevate eeskirjadega (SL499.31). Tugiteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
Sektor: |
Transporditeenused |
Allsektor: |
Muud transporditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Taksoteenuseid käsitlevad eeskirjad (SL499.59) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Taksod:veolubade arvu suhtes kohaldatakse piiranguid. Karozzini (hobuvankrid): veolubade arvu suhtes kohaldatakse piiranguid. |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Elektrienergia |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Enemalta seadus (272. peatükk) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Enemaltal on elektrienergia tootmise monopol. |
Madalmaades kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõikide transpordiliikide tugiteenused |
Allsektor: |
Tollivormistusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 748 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Algemene Douanewet (üldine tolliseadus) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Vastavalt üldise tolliseaduse artiklitele 1:3 ja 1:9 on inspektoril õigus otsustada, kas lubada füüsilisel või juriidilisel isikul tegutseda tolliesindajana. Tolliesindaja, kelle elu- või tegevuskoht ei ole Madalmaades, peab asuma elama Madalmaadesse või omandama Madalmaades kindla asukoha, enne kui talle antakse luba tegutseda tolliesindajana. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Advocatenwet (advokaadiseadus) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Õigusteenuste osutamiseks seoses ELi ja ELi liikmesriigi õigusega võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Advokaadiseaduse artikli 2c ning artiklite 16b–16d kohaselt võivad ametinimetust advocaat kasutada üksnes kohalikul tasandil litsentsitud juristid. Ametinimetust advocaat võivad kasutada üksnes Madalmaade registrisse kantud advokaadid. Välisriigi (registreerimata) advokaadid peavad ametinimetuse advocaat kasutamise asemel nimetama Madalmaades tegutsemise korral oma koduriigi kutseorganisatsiooni. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Proovimärgisega märgistamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 893 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Waarborgwet 1986 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Proovimärgisega märgistamise teenuste pakkumiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek Madalmaades. Väärismetallesemete proovimärgisega märgistamise ainuõigus on praegu antud Madalmaade kahele avalik-õiguslikule monopolile. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Wet op de uitoefening van de diergeneeskunde 1990 (WUD) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
||||||
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.10502, CPC 5133, CPC5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||
Meetmed: |
Wetboek van Koophandel (kaubandusseadustik), artikli 311 lõike 1 punkt b |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Madalmaades registreeritud merelaev võib kuuluda üksnes:
Omaniku või tema tütarettevõtja peamine tegevuskoht peab olema Madalmaades. Üks või mitu Madalmaades elavat füüsilist isikut peab vastutama laeva, kapteni, meeskonna ja seonduvate küsimuste eest ning omama volitust esindada omanikku ja teha tema nimel otsuseid. Registreerida ei saa merelaeva, mis on juba kantud kas merelaeva või siseveelaevana riiklikkusse registrisse või sarnasesse välisriigi registrisse. Registreerimistaotluse esitamisel peab taotluse esitaja märkima elukoha Madalmaades. |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Elektrijaotus Maagaasi torujuhtmetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISICrev 3.1 040 ,CPC 71310 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Elektriciteitswet 1998 Gaswet |
Kirjeldus: |
Investeeringud Elektrivõrgu ja gaasivõrgu omanikud saavad olla vaid Madalmaade valitsus (ülekandesüsteemid) ja muud avalik-õiguslikud asutused (jaotussüsteemid). |
Sektor: |
Mäetööstus |
Allsektor: |
Toornafta ja maagaasi tootmine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 10, ISIC rev 3.1 11, ISIC rev 3.1 12, ISIC rev 3.1 13, ISIC rev 3.1 14 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Mijnbouwwet (kaevandamisseadus) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Erasektori äriühingud uurivad ja kasutavad Madalmaades süsivesinikke alati koos majandusministri määratud avaliku sektori äriühinguga (aktsiaseltsiga). Kaevandmisseaduse artiklites 81 ja 82 on sätestatud, et kõik määratud äriühingu aktsiad peavad kuuluma otseselt või kaudselt Madalmaadele. |
Poolas kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
24. märtsi 1920. aasta seadus kinnisvara omandamise kohta välismaalaste poolt (2004. aasta Poola ametlik väljaanne nr 167, punkt 1758 koos hilisemate muudatustega) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välismaalased vajavad kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks luba. Luba antakse siseministri haldusotsusega kaitseministri nõusolekul ning põllumajandusliku kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul. |
Sektor: |
Kirjastamine ja trükkimine |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 221 , ISIC rev 3.1 222 |
Reservatsiooni liik: |
Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
26. jaanuari 1984. aasta ajakirjandusseadus (Poola ametlik väljaanne nr 5, punkt 24 koos hilisemate muudatustega) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ajalehtede ja ajakirjade peatoimetaja suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Ettevõtlusvormid |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
2. juuli 2004. aasta seadus majandustegevusvabaduse kohta, artiklid 13.3 ja 95.1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Esinduse majandustegevus võib hõlmata üksnes välisriigi emaettevõtja reklaamimist ja edendamist. Kõikides sektorites, välja arvatud õigusteenused ja tervishoiuasutuste osutatavad teenused, võivad väljastpoolt ELi pärit investorid tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ja kapitaliühingu vormis; kohalikud äriühingud võivad kasutada ka mitteäriliste partnerlusettevõtete vorme (täisühing ja piiramatu vastutusega äriühing). |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
5. juuli 2002. aasta seadus välisriikide advokaatide poolse õigusabi andmise kohta Poola Vabariigis, artikkel 19 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Kui kohalikele äriühingutele on kättesaadav ka kutseühingu ja seltsingu vorm, siis välisriigi advokaadid võivad kuuluda üksnes registreeritud ühingusse, usaldusühingusse või piiratud vastutusega kapitaliühingusse. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
7. mai 2009. aasta seadus vannutatud audiitorite, audiitorühingute ja riigi järelevalve kohta (Poola ametlik väljaanne nr 77, punkt 649 koos hilisemate muudatustega) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Audiitorühingute asutamisel võib kasutada üksnes teatavaid Poola õiguslikke vorme. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
21. detsembri 1990. aasta seadus veterinaarkirurgi elukutse ja veterinaarkirurgide kodade kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud Poola territooriumil viibiv füüsiline isik peab olema veterinaarteenuste pakkumiseks ELi liikmesriigi kodanik. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kirjaliku ja suulise tõlke teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87905 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
25. novembri 2004. aasta seadus vandetõlgi elukutse kohta (Poola ametlik väljaanne nr 273, punkt 2702), artikkel 2.1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Üksnes füüsilised isikud võivad olla vandetõlgid. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega – seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
22. mai 2003. aasta seadus kindlustustegevuse kohta (2003. aasta Poola ametlik väljaanne nr 124, punkt 1151) 22. mai 2003. aasta seadus kindlustusvahenduse kohta (2003. aasta Poola ametlik väljaanne nr 124, punkt 1154), artiklid 16 ja 31 |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid). |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Lennutranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 742 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
3. juuli 2002. aasta Poola lennundusseadus, artiklid 174.2 ja 174.3 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Külmutatud või jahutatud kaupade hoiustamise teenuste ning vedelike või gaaside mahtkaubana hoiustamise teenuste puhul sõltub konkreetsete teenuseliikide osutamise võimalus lennujaama suurusest. Teenuseosutajate arvu lennujaamas võib piirata ruumipuuduse tõttu ning mitte vähem kui kahe teenuseosutajani muudel põhjustel. Lennujaama käitamisega seotud teenuste puhul võib välisosalus olla kuni 49 %. |
Sektor: |
Energeetika |
||||||||
Allsektor: |
Elektrienergia tootmine, ülekandmine ja jaotamine Vedelike või gaaside mahtkaubana hoiustamise teenused Energiajaotusega seotud teenused Elektrienergia hulgi- või jaemüük |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 040 ,CPC 63297, CPC 74220, CPC 887 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||
Meetmed: |
10. aprilli 1997. aasta energiaseadus, artiklid 32 ja 33 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Energiaseaduse kohaselt on vaja luba järgmise tegevuse jaoks:
Pädev asutus võib anda loa üksnes taotlejale, kes on registreerinud oma peamise tegevuskoha või elukoha ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil. |
Portugalis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 15/2005, artiklid 194 ja 203 Advokatuuri põhikiri (Estatuto da Ordem dos Advogados) ja dekreet-seadus nr 229/2004, artiklid 5 ja 7–9 Dekreet-seadus nr 88/2003, artiklid 77 ja 102 Advokaatide kodade põhikiri (Estatuto da Câmara dos Solicitadores), mida on muudetud seadustega nr 49/2004 ja nr 14/2006 ning dekreet-seadusega nr 226/2008 Seadus nr 78/2001, artiklid 31 ja 4 Perelepituse ja tööalase lepituse korraldus (määrus nr 282/2010) Seadus nr 21/2007 vahenduse kohta kriminaalasjades, artikkel 12 Seadus nr 32/2004 pankrotihaldurite kohta (muudetud dekreet-seadusega nr 282/2007 ja seadusega nr 34/2009), muu hulgas artiklid 3 ja 5 Dekreet-seadus nr 54/2004 (regime jurídico das sociedades de administradores de insolvência), artikkel 1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Portugali õiguse praktiseerimiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Portugali õiguse praktiseerimiseks kvalifikatsioonide tunnustamise suhtes kohaldatakse vastastikkuse tingimust. Õigusteenuste osutamisel võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Portugalis võivad tegutseda üksnes õigusbürood, mille kõik aktsiad kuuluvad Portugali advokatuuri liikmetele. Tegutsemiseks advokaadi (solicitador) kutsealal on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Majandusarvestusteenused Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC86211, CPC 86212, CPC 86213, CPC 86219 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Dekreet-seadus nr 452/99 raamatupidajate kogu põhikirja kohta (Estatuto da Ordem dos Técnicos Oficiais de Contas) (muudetud ja uuesti avaldatud dekreet-seadusega nr 310/2009), artiklid 85 ja 87 Dekreet-seadus nr 487/99 vannutatud audiitorite kogu põhikirja kohta (Estatuto da Ordem Revisores Oficiais de Contas) (muudetud ja uuesti avaldatud dekreet-seadusega nr 224/2008), artiklid 95–97 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Majandusarvestusteenused Raamatupidamisettevõtteid võivad omada üksnes kohalikul tasandil litsentsitud raamatupidajad. Arvepidamisteenuseid võib ilma selliste omandipiiranguteta pakkuda siiski ka Portugali äriregistri koodiga juriidiline isik, kui tegelikke majandusarvestusteenuseid osutab kohalikul tasandil litsentsitud raamatupidaja. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Inkassoteenused Krediidiinfoteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87901, CPC 87902 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 49/2004 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamiseks on nõutav ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Tööstusomandi volinik |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Dekreet-seadus nr 15/95 tööstusomandi volinike kohta (muudetud seadusega nr 17/2010), artikkel 2 Portaria 1200/2010, artikkel 5 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Tööstusomandi volinike suhtes kohaldatakse EMP riigi kodakondsuse nõuet. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Dekreet-seadus nr 368/91 (veterinaararstide liidu põhikiri) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Veterinaarteenuste osutamiseks peab olema täidetud elukohanõue. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kinnisvarateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, CPC 822 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Dekreet-seadus nr 211/2004 (muudetud ja uuesti avaldatud dekreet-seadusega nr 69/2011), artiklid 3 ja 25 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Füüsilistel isikutel peab olema elukoht EMP riigis. Juriidilised isikud peavad olema asutatud EMP riigis. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Põllumajandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 88 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Dekreet-seadus nr 119/22 Seadus nr 47/2011 Dekreet-seadus nr 183/98 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Bioloogi, keemiaanalüütiku ja agronoomi kutsealal võivad töötada üksnes füüsilised isikud. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 34/2013 Määrus nr 273/2013 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Välisriigi teenuseosutajal ei ole lubatud osutada piiriüleselt turvateenuseid. Spetsialistide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Jaemüügiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC631, CPC 632, v.a. CPC 6321, CPC 63297 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
19. jaanuari 2009. aasta dekreet-seadus nr 21 16. aprilli 2009. aasta määrused nr 417 ja nr 418 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Teatavate jaemüügiettevõtete rajamisel kehtib spetsiaalne lubade andmise süsteem. See puudutab ettevõtteid, mille müügipind ületab 2 000 m2; ettevõtteid, mis kuuluvad äriühingule või on seotud kontserniga, millel on müügipinda kokku vähemalt 30 000 m2 ja müügikohti, mille kogupõrandapind on vähemalt 8 000 m2. Süsteem ei hõlma mikroettevõtjaid. Põhikriteeriumid: kaubanduslike pakkumiste mitmekesistamine, tarbijale pakutavate teenuste hindamine, tööhõive kvaliteet ja ettevõtja sotsiaalne vastutus, lõimumine linnakeskkonda ning panus ökotõhususse. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 307/2007, artiklid 9, 14 ja 15 Määrus nr 1430/2007 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Asutamisloa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastikutihedus ja apteekide paiknemise tihedus piirkonnas. Äriühingutes, kus kapitali esindavad aktsiad, peavad aktsiad olema nimiväärtusega. Ükski isik ei tohi omada, käitada või hallata otseselt või kaudselt samal ajal rohkem kui nelja apteeki. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega – seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Dekreet-seadus nr 94-B/98, I peatüki VI jao artikli 34 lõiked 6 ja 7 |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Filiaali asutamiseks Portugalis peavad välisriikide kindlustusandjad tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemiskogemus. Otseste filiaalide avamine kindlustusvahenduse eesmärgil ei ole lubatud – kindlustusvahendusega võivad tegeleda üksnes ELi liikmesriigi õiguse kohaselt loodud äriühingud. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Dekreet-seadus 12/2006, mida on muudetud dekreet-seadusega 180/2007 Dekreet-seadus 357-A/2007, Määrus 7/2007-R, mida on muudetud määrusega 2/2008-R Määrus nr 19/2008-R Määrus nr 8/2009 |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis sel otstarbel asutatud spetsialiseerunud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusandjad, kellel on luba tegutseda elukindlustuse valdkonnas, või üksused, kellel on luba hallata pensionifonde teistes ELi liikmesriikides. ELi mittekuuluvate riikide otseste filiaalide avamine ei ole lubatud. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5122, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Dekreet-seadus nr 194/98 Dekreet-seadus nr 197/98 Dekreet-seadus nr 331/99 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Laeva kandmiseks riiklikusse laevaregistrisse peab välisinvestorite peamine tegevuskoht olema Portugalis. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71222 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
21. augusti dekreet-seadus nr 41/80 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Limusiiniteenuste pakkumisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine. |
Rumeenias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 312/2005, mis käsitleb maa omandamist välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute ning välisriikide juriidiliste isikute poolt |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ja juriidilised isikud (väljastpoolt ELi ja EMPd) võivad omandada maa omandiõiguse rahvusvahelistes lepingutes kindlaksmääratud tingimustel vastastikkuse põhimõtte alusel. Välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ja juriidilised isikud ei tohi omandada maa omandiõigust soodsamatel tingimustel kui tingimused, mida kohaldatakse ELi liikmesriikide kodanike ja ELi liikmesriigi õiguse alusel asutatud juriidiliste isikute suhtes. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Advokaadiseadus Vahendusseadus Notareid ja notarite tegevust käsitlev seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Välisriigi advokaat peab valima oma kutsealal töötamiseks ühe riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õigusliku vormi. Neid õiguslikke vorme on kirjeldatud seaduse nr 51/1995 artikli 5 lõikes 1 (individuaalne õigusbüroo, ühinenud õigusbürood, tsiviilõiguslik kutsealane äriühing või piiratud vastutusega tsiviilõiguslik kutsealane äriühing). Välisriigi advokaat ei tohi koostada kohtutele ja muudele õigusasutustele suulisi ega kirjalikke järeldusi, välja arvatud rahvusvahelise vahekohtumenetluse korral. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Valitsuse erakorraline määrus nr 90/2008 koos hilisemate muudatustega, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kohustuslikke auditeid tohivad teha üksnes vannutatud audiitorid või audiitorühingud, kes on heaks kiidetud erakorralises määruses nr 90/2008 sätestatud tingimustel. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 297/2004 kapitaliturgude kohta CNVM (Comisia Nationala a Valorilor Mobiliare) määrus nr 2/2006 reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide kohta |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Turukorraldajad on Rumeenia juriidilised isikud, kes on asutatud piiratud vastutusega äriühinguna kooskõlas äriühinguõigusega. Mitmepoolseid kauplemissüsteeme võib hallata eespool kirjeldatud tingimustel asutatud süsteemi korraldaja või CNVM-lt loa saanud investeerimisühing. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
||||||||
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5122, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
||||||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||||||
Meetmed: |
Valitsuse 28. augusti 1997. aasta määrus nr 42 Ministri korraldus nr 1627/2006 |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Õigus sõita Rumeenia lipu all antakse laevadele, mis kuuluvad:
Rumeenia lipu all sõitmise õigust on keelatud anda laevadele, mille vanus on 20 aastat või rohkem. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Muu regulaarne reisijatevedu Autoveoettevõtjad Muu regulaarne reisijatevedu |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC7121, CPC 7122, CPC 7123 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Valitsuse määrus nr 27/2011 (maanteetranspordi seadus) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Maanteedel kaupa ja reisijaid vedavad ettevõtjad tohivad kasutada ainult Rumeenias registreeritud sõidukeid, mida omatakse ja kasutatakse vastavalt valitsuse määrusele. |
Slovaki Vabariigis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 586/2003 advokatuuri kohta, artiklid 2 ja 12 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusteenuste osutamiseks seoses Slovakkia õigusega, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri täisliikmeks saamiseks peab olema täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Õigusteenuste osutamiseks seoses Slovakkia õigusega võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ettenähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses Slovakkia õigusega. |
Sektor: |
Mäetööstus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 10, ISIC rev 3.1 11, ISIC rev 3.1 12, ISIC rev 3.1 13, ISIC rev 3.1 14, CPC 7131 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 51/1988 kaevandamise kohta, artikkel 4a Seadus nr 313/1999 geoloogilise tegevuse kohta, artikkel 5 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kaevandamiseks, kaevandamisega seotud tegevuseks ja geoloogiliseks tegevuseks on nõutav asutamine juriidilise isikuna (mitte filiaalina) ELi liikmesriigis või EMP riigis. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 540/2007 audiitorite kohta, artiklid 3–5 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Auditite tegemise loa võib anda Slovaki Vabariigis üksnes ettevõttele, kus Slovaki või ELi liikmesriikide kodanike kapitaliosalus või hääleõigus on vähemalt 60 %. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arhitektuuriteenused Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused Inseneriteenused Integreeritud inseneriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8671, CPC 8672, CPC 8673, CPC 8674 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 138/1992 arhitektide ja insenerida kohta, artiklid 3, 15, 15a, 17a ja 18a |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Slovaki Vabariigi territooriumil viibiv füüsiline isik peab olema kõnealuste teenuste pakkumiseks Slovakkia arhitektide koja või Slovakkia inseneride koja liige. Liikmeks saamiseks on nõutav elukoht Slovakkias. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 442/2004 erasektori veterinaararstide kohta, artikkel 2 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kohustuslik on olla Slovakkia veterinaararstide koja liige. Liikmeks saamiseks on nõutav elukoht Slovaki Vabariigis. Juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 140/1998 ravimite ja meditsiiniseadmete kohta, artikkel 35a Seadus nr 578/2004 tervishoiuteenuste pakkujate, meditsiinitöötajate ja kutseorganisatsioonide kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Et saada apteekrina tegevusluba või avada ravimite ja teatavate meditsiinikaupade avalikkusele müümiseks apteek, peab olema täidetud elukohanõue. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Kõrgharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 92 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
21. veebruari 2002. aasta seadus nr 131 kõrghariduse ning teatavate seaduste muudatuste ja täienduste kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud Erasektori rahastatava kõrgkoolina tegutsemiseks riigi heakskiidu taotlemise korral on nõutav tegevuskoht ELi liikmesriigis. Reservatsiooni ei kohaldata tehnilise keskhariduse ja kutsekeskhariduse teenuste osutamise suhtes. |
Sektor: |
Keskkonnateenused |
Allsektor: |
Kasutatud patareide ja akude, vanaõli, vanade autode ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete töötlemine ja ringlussevõtt |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9402 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 223/2001 jäätmete kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kasutatud patareide ja akude, vanaõli, vanade autode ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete töötlemiseks ja ringlussevõtuks on nõutav asutamine juriidilise isikuna ELi liikmesriigis või EMP riigis (elukohanõue). |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Meditsiini- ja hambaraviteenused, ämmaemanda-, meditsiiniõe, füsioteraapia- ja parameditsiini teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9312, CPC 9319 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Riiklik |
Valitsustasand: |
Tervishoiuteenused |
Meetmed: |
Seadus nr 576/2004 ravi kohta Seadus nr 578/2004 tervishoiuteenuste pakkujate, meditsiinitöötajate ja kutseorganisatsioonide kohta |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Teenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus nr 435/2000 merelaevanduse kohta, artikkel 10 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Et kanda laev Slovaki Vabariigis riiklikusse laevaregistrisse, peab juriidiline isik olema asutatud Slovaki Vabariigis ning füüsiline isik olema Slovaki Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on Slovaki Vabariigis. |
Sloveenias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Zakon o odvetništvu (Neuradno prečiščeno besedilo-ZOdv-NPB2 Državnega Zbora RS z dne 21.5.2009) (advokaadiseadus) (Sloveenia parlamendi mitteametlik konsolideeritud tekst, 21. mai 2009) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Sloveenia advokatuuri määratud advokaatide kaubanduslik kohalolek saab toimuda üksnes ühe osanikuga äriühingu, piiratud vastutusega õigusbüroo (partnerluse) või piiramatu vastutusega õigusbüroo (partnerluse) vormis. Õigusbüroo tegevus piirdub õiguse praktiseerimisega. Õigusbüroo partneriteks võivad olla üksnes advokaadid. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, CPC 86213, CPC 86219, CPC 86220 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Zakon o revidiranju (Zrev-2 Uradni list RS,št.65/2008) (auditeerimisseadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 65/2008)) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Nõutav on kaubanduslik kohalolek. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kinnisvarateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, CPC 822 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kinnisvarabüroode seadus |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kui Kanada ning selle provintsid ja territooriumid lubavad Sloveenia kodanikel ja ettevõtjatel pakkuda kinnisvaramaakleri teenuseid, lubab Sloveenia Kanada kodanikel ja ettevõtjatel pakkuda samadel tingimustel kinnisvaramaakleri teenuseid, kui on täidetud järgmised nõuded: isikul on õigus tegutseda kinnisvaramaaklerina päritoluriigis, esitatud on tõend selle kohta, et isik on kriminaalkorras karistamata, ja isik on kantud (Sloveenia) pädevas ministeeriumis kinnisvaramaaklerite registrisse. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Seadus apteekide tegevuse kohta (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 36/2004), artiklid 2, 6–8 ja 13–14 Ravimiseadus (Sloveenia Vabariigi ametlikud väljaanded nr 31/06 ja nr 45/08), artiklid 17, 21, 74, 79 ja 81 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Apteeki võivad pidada füüsilised isikud kontsessiooni alusel, mille annab tervishoiuministri nõusolekul maakonna või omavalitsuse pädev haldusasutus pärast seda, kui apteekrite koda ja Sloveenia tervisekindlustuse instituut on avaldanud oma arvamuse. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Põhiharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Hariduse korraldamise ja rahastamise seadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 12/1996) ja selle muudatused, artikkel 40 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Erasektori rahastatavaid algkoole võivad rajada üksnes Sloveenia füüsilised ja juriidilised isikud. Teenuseosutaja peab registreerima oma tegevuskoha või asutama filiaali. |
Sektor: |
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused |
Allsektor: |
Tervishoiuteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 931 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Tervishoiuteenuste seadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr. 23/2005), artiklid 1, 3, 62-64 Viljatuse ravi ja biomeditsiiniliselt toetatud soojätkamisprotseduuride seadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 70/00) artiklid 15 ja 16 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Järgmiste teenuste kohta kehtib riigi monopol: vere ja verepreparaatide tarnimine; inimelundite eemaldamine ja säilitamine siirdamise eesmärgil; sotsiaalmeditsiini-, hügieeni-, epidemioloogilised ja tervishoiu-/ökoloogilised teenused; patoanatoomilised teenused; biomeditsiiniliselt toetatav soojätkamine. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 109/2006), artikkel 306 |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Pensioniskeemi võib pakkuda usaldusfondi vormis asutatud pensionifond (mis ei ole juriidiline isik ja mida seetõttu haldab kindlustusandja, pank või pensionifonde haldav ettevõte), pensionifonde haldav ettevõte või kindlustusandja. Lisaks võivad pensioniskeemi pakkuda ka ELi liikmesriigis kohaldatavate eeskirjade kohaselt asutatud pensioniskeemi pakkujad. |
Sektor: |
Energiateenused |
Allsektor: |
Kütuste torutransport Torude kaudu transporditavate kütuste hoiustamine ja ladustamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7131, CPC 742 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Energetski zakon (energeetikaseadus; konsolideeritud tekst, 70/80, 22/2010 (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 27/07)) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Vedelkütuste tootmiseks, vedelkütustega kauplemiseks ja vedelkütuste jaotamiseks; naftatoodete töötlemiseks, energia ja kütuste ülekandmiseks ja jaotamiseks võrkude kaudu; gaas-, vedel- ja tahkekütuste hoiustamiseks; elektrienergia, gaasi või soojuse tarnimiseks; elektri- ja maagaasituru korraldamiseks ning esindus- ja vahendustegevuseks elektri- ja maagaasiturul on vaja tegevusluba. Nende tegevuste puhul on nõutav registreerimine, mille tingimuseks on tegevuskoht Sloveenias. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
||||
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
||||
Valitsustasand: |
Riiklik |
||||
Meetmed: |
Mereseadustik, artikkel 210 |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Merelaeva, mis ei ole kaubalaev, võib registreerida sõitma Sloveenia lipu all, kui:
Kui laeva omanik või kaasomanik ei ole Sloveenia kodanik või juriidiline isik, kelle peakontor asub Sloveenias, tuleb enne laeva registreerimist määrata volitatud esindaja tegelema juriidiliste ja haldusdokumentidega. Volitatud esindaja nimi tuleb edastada registri pidamise eest vastutavale pädevale asutusele. Tuumalaevu ei saa registreerida. |
Hispaanias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
23. aprilli 1999. aasta kuninglik dekreet nr 664/1999 välisinvesteeringute kohta |
Kirjeldus: |
Investeeringud Et teha välisinvesteeringuid tegevusse, mis on otseselt seotud ELi mittekuuluvate riikide diplomaatiliste esinduste jaoks tehtavate kinnisvarainvesteeringutega, on vaja Hispaania ministrite nõukogu haldusluba, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud vastastikune liberaliseerimisleping. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Estatuto General de la Abogacía Española, aprobado por Real Decreto 658/2001, art. 13.1a |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses siseriikliku õigusega. Õigusteenuste osutamiseks seoses ELi ja ELi liikmesriigi õigusega võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Real Decreto Legislativo 1/2011 de 1 de julio por el que se aprueba el texto refundido de la Ley de Auditoria de Cuentas, arts. 8.1, 8.2.c, 9.2, 9.3,10.1 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kohustuslike auditite tegemisel kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet. Reservatsiooni ei kohaldata Hispaania reguleeritud turul noteeritud väljastpoolt ELi pärit äriühingute auditeerimisel. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Intellektuaalomandi volinik |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ley 11/1986, de 20 de marzo, de Patentes de Invención y Modelos de utilidad, arts. 155-157 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Tööstusomandi volinike suhtes kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Real Decreto 1840/2000. Estatutos Generales de la Organización Colegial Veterinaria Española (Hispaania veterinaararstide liidu põhikiri), arts. 62, 64 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kohustuslik on olla kutseliidu liige. Liikmeks saamise suhtes kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet, millest võidakse kahepoolse kutsealase kokkuleppe alusel loobuda. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Tubaka jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63108 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ley 13/1998, de 4 de Mayo, de Ordenación del Mercado de Tabacos y Normativa Tributaria, art. 4 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Tubaka jaemüük on riigi monopol. Asutamise suhtes kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet. |
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ley 16/1997, de 25 de abril, de regulación de servicios de las oficinas de farmacia (25. aprilli 1997. aasta seadus nr 16 apteegiteenuste reguleerimise kohta), art. 2, 3.1 Ley 29/2006, de 26 de julio, de garantías y uso racional de los medicamentos y productos sanitarios, art. 2(5) (26. juuli 2006. aasta seadus 29/2006 ravimite ja meditsiinikaupade turvalisuse ja ratsionaalse kasutamise reguleerimise kohta) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud. Iga proviisor võib taotleda vaid ühe litsentsi. Asutamisloa väljastamise suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastikutihedus ja apteekide paiknemise tihedus piirkonnas. Ravimite postimüük on keelatud. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Kõrgharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 923 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ley Orgánica 6/2001, de 21 de Diciembre, de Universidades. (21. detsembri 2001. aasta seadus nr 6 ülikoolide kohta), art. 4 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Et avada erasektori rahastatav ülikool, mis annab tunnustatud diplomeid või kraade, on vaja luba, mille väljastamiseks küsitakse nõu parlamendilt. Kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid on rahvastiku suurus ja olemasolevate ülikoolide paiknemise tihedus. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega – seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Real Decreto Legislativo 6/2004, de 29 de octubre, por el que se aprueba el texto refundido de la Ley de ordenación y supervisión de los seguros privados (seadus erakindlustuse reguleerimise ja järelevalve kohta) |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Et välisriigi kindlustaja saaks asutada Hispaanias filiaali või esinduse teatavat liiki kindluse pakkumiseks, peab tal olema olnud oma päritoluriigis samade kindlustusliikidega tegelemise luba vähemalt viis aastat. |
Sektor: |
Turismi- ja reisiteenused |
Allsektor: |
Giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Piirkondlik (riiklikust tasandist allpool) |
Meetmed: |
Andalucía Decreto 80/2010, de 30 de marzo, de simplificación de trámites administrativos y de modificación de diversos Decretos para su adaptación al Decreto-ley 3/2009, de 22 de diciembre, por el que se modifican diversas Leyes para la transposición en Andalucía de la Directiva relativa a los Servicios en el Mercado Interior, art 3.5 Aragón Decreto 264/2007, de 23 de octubre, del Gobierno de Aragón, por el que se aprueba el Reglamento de Guías de Turismo, art. 13 Cantabria Decreto 51/2001, de 24 de julio, art. 4, por el que se modifica el Decreto 32/1997, de 25 de abril, por el que se aprueba el reglamento para el ejercicio de actividades turístico-informativas privadas Castilla y León Decreto 25/2000, de 10 de febrero, por el que se modifica el Decreto 101/1995, de 25 de mayo, por el que se regula la profesión de guía de turismo de la Comunidad Autónoma de Castilla y León. Castilla la Mancha Decreto 96/2006, de 17 de julio, de Ordenación de las Profesiones Turísticas. Cataluña Decreto Legislativo 3/2010, de 5 de octubre, para la adecuación de normas con rango de ley a la Directiva 2006/123/CE, del Parlamento y del Consejo, de 12 de diciembre de 2006, relativa a los servicios en el mercado interior, art. 88. Comunidad de Madrid Decreto 84/2006, de 26 de octubre del Consejo de Gobierno, por el que se modifica el Decreto 47/1996, de 28 de Marzo. Comunidad Valenciana Decreto 90/2010, de 21 de mayo, del Consell, por el que se modifica el reglamento regulador de la profesión de guía de turismo en el ámbito territorial de la Comunitat Valenciana, aprobado por el Decreto 62/1996, de 25 de marzo, del Consell. Extremadura Decreto 43/2000, de 22 de febrero, por el que se modifica el Decreto 12/1996, de 6 de febrero, por el que se aprueba el reglamento de la actividad profesional de Guía Turístico Galicia Decreto 42/2001, de 1 de febrero, de Refundición en materia de agencias de viajes, guias de turismo y turismo activo. Illes Balears Decreto 136/2000, de 22 de septiembre, por el cual se modifica el Decreto 112/1996, de 21 de junio, por el que se regula la habilitación de guía turístico en las Islas Baleares. Islas Canarias Decreto 13/2010, de 11 de febrero, por el que se regula el acceso y ejercicio de la profesión de guía de turismo en la Comunidad Autónoma de Canarias, art 5 La Rioja Decreto 20/2000, de 28 de abril, de modificación del Decreto 27/1997, de 30 de abril, por el que se aprueba el Reglamento regulador de la profesión de Guías de Turismo. Navarra Decreto 125/95, de 20 de mayo, por el que se regula la profesión de guias de turismo en Navarra. Principado de Asturias Decreto 59/2007, de 24 de mayo, por el que se aprueba el Reglamento regulador de la profesión de Guía de Turismo en el Principado de Asturias. Región de Murcia Decreto n.o 37/2011, de 8 de abril, por el que se modifican diversos decretos en materia de turismo para su adaptación a la ley 11/1997, de 12 de diciembre, de turismo de la Región de Murcia tras su modificación por la ley 12/2009, de 11 de diciembre, por la que se modifican diversas leyes para su adaptación a la directiva 2006/123/CE, del Parlamento Europeo y del Consejo de 12 de diciembre de 2006, relativa a los servicios en el mercado interior (los guías podrían ser extranjeros si tienen homologación de las titulaciones requeridas) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Giiditeenuste pakkumise suhtes kohaldatakse ELi liikmesriigi kodakondsuse nõuet. |
Sektor: |
Kalandus, transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.10502, CPC 5133, CPC5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Kuninglik seadusandlik dekreet nr 2/2011 (sadamate ja merelaevanduse seadus), artiklid 251–253 ja 16. täiendava sätte taane 4a, ning kuningliku dekreedi nr 1516/2007 (avalikes huvides toimuvat kabotaaži ja merelaevandust käsitleva õiguskorra kohta) artikkel 6 |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Et kanda laev Hispaania riiklikusse registrisse ja sõita Hispaania lipu all, peab laeva omanik või isik, kes on laeva ainuvaldaja, olema hispaanlane või asutatud juriidilise isikuna Hispaanias või mõnes teises ELi liikmesriigis. Laeva kandmiseks eriregistrisse peab laeva omav äriühing olema asutatud Kanaari saartel. |
Rootsis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Lag om utländska filialer m.m (välisfiliaalide seadus) (1992:160) Aktiebolagslag (äriühingute seadus) (2005:551) Majandusühistute seadus (1987:667) Euroopa majandushuviühingute seadus (1994:1927) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisriigi äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis juriidilist isikut või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehingud Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine.Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMPs. Väljaspool EMPd elav füüsiline isik, kes teostab Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel teha filiaali- ja elukohanõudest erandeid. Alla aasta kestvate ehitusprojektide puhul, mida teostab väljaspool EMPd asuv äriühing või füüsiline isik, tehakse filiaali asutamise või residendist esindaja määramise nõudest erand. Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMPs elav füüsiline isik, Rootsi juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMP riigi õigusaktide alusel ja mille registrijärgne asukoht, peakontor või peamine tegevuskoht asub EMPs. Asutajaks võib olla partnerlus, ent vaid juhul, kui kõik piiramatu isikliku vastutusega omanikud elavad EMPs. Väljaspool EMPd asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt. Piiratud vastutusega äriühingute ning majandusühistute puhul peab vähemalt 50 % juhatuse liikmetest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor, asetegevdirektor ja vähemalt üks äriühingu nimel allkirjastamise õigust omav isik (kui sellised isikud on olemas) elama EMPs. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid. Kui ükski äriühingu või ühistu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused tegutseda äriühingu või ühistu nimel. Vastavad tingimused kehtivad ka kõigi muud liiki juriidiliste isikute asutamise korral. |
Sektor: |
Loomakasvatus |
Allsektor: |
Põhjapõdrakasvatus |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 014 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Põhjapõdrakasvatuse seadus (1971:437), § 1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid. |
Sektor: |
Kalandus ja vesiviljelus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Mereseadus (1994:1009) Kalandusseadus (1993:787) Kalapüüki, vesiviljelust ja kalatööstust käsitlev määrus (1994:1716) Riikliku kalandusnõukogu püügieeskirjad (2004:25) Määrus laevade turvalisuse kohta (2003:438) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kutseline kalapüük on kalapüük kutselise kalapüügi loaga või kalapüük, mida teostavad välisriigi kalurid, kellel on luba harrastada Rootsi territoriaalvetes või Rootsi majanduspiirkonnas kutselist kalapüüki. Kutselise kalapüügi loa võib anda kaluritele, kelle jaoks kalapüük on oluline elatusallikas ja kui kalapüügil on seos Rootsi kalatööstusega. Seost Rootsi kalatööstusega on võimalik tõendada näiteks juhul, kui kalur lossib pool kalendriaasta saagist (väärtuse poolest) Rootsis, pooled püügireisidest saavad alguse Rootsi sadamatest või pooled laevastiku kaluritest elavad Rootsis. Üle viiemeetriste laevade puhul on vaja koos kutselise kalapüügi loaga laevaluba. Laevaluba antakse, kui laev on muu hulgas kantud riiklikku registrisse, laeval on tegelik majanduslik seos Rootsiga ning loasaaja ja laeva kapten on kutselise kalapüügi luba omavad kalurid. Kui kalalaeva kogumahutavus on üle 20 tonni, peab laeva kapten olema EMP riigi kodanik. Rootsi transpordiamet võib teha erandeid. Laev loetakse Rootsi laevaks ja võib sõita Rootsi lipu all, kui rohkem kui pool laevast kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või kui omanik suudab tõendada, et tema alaline elukoht on Rootsis. Laevad, millest vähemalt 50 % kuulub EMP riikide kodanikele või äriühingutele, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub EMPs ja mille tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti Rootsi registrisse kanda. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Rättegångsbalken (kohtumenetluste seadustik) (1942:740) 29. augustil 2008 vastu võetud Rootsi advokatuuri tegevusjuhend |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Advokatuuri vastuvõtmiseks, mis on vajalik üksnes Rootsi ametinimetuse advokat kasutamiseks, on nõutav ELi, EMP või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus. Rootsi advokatuuri juhatus võib teha erandeid. Rootsi õiguse praktiseerimiseks ei ole vastuvõtmine advokatuuri vajalik. Rootsi advokatuuri liiget tohivad palgata üksnes teised advokatuuri liikmed või advokatuuri liikmete äriasju ajavad äriühingud. Advokatuuri liikme võib siiski palgata ka advokaadiülesandeid täitev välisriigi äriühing, tingimusel et asjaomane äriühing asub ELi liikmesriigis, EMP riigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Äriühingu või partnerluse vormis tegutsevatel advokatuuri liikmetel ei tohi olla muud eesmärki ega äritegevust kui advokaadielukutse praktiseerimine. Koostöö teiste advokaadibüroodega on lubatud, kuid koostööks välisriikide büroodega on vaja advokatuuri juhatuse luba. Vaid advokatuuri liige võib otseselt või kaudselt või äriühingu kaudu töötada advokaadi kutsealal, omada äriühingu aktsiaid või olla partner. Vaid advokatuuri liige võib olla äriühingu või partnerluse juhatuse liige või asendusliige, asetegevdirektor, allkirjaõigusega isik või sekretär. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a majandusarvestusteenused |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Revisorslag (audiitorite seadus) (2001:883) Revisionslag (auditeerimisseadus) (1999:1079) Aktiebolagslag (äriühingute seadus) (2005:551) Lag om ekonomiska föreningar (majandusühistute seadus) (1987:667) Muud õigusaktid, millega reguleeritakse tunnustatud audiitorite kasutamise nõudeid |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Teatud juriidiliste isikute, sealhulgas kõikide osaühingute ja füüsiliste isikute kohustuslikku auditit võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud audiitorid, volitatud audiitorid ja registreeritud audiitorühingud. Vaid Rootsis tunnustatud audiitorid ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsionärid või partnerid äriühingutes, mis praktiseerivad nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Tunnustamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsi Konföderatsioonis. Nimetust „tunnustatud audiitor“ ja „volitatud audiitor“ võivad kasutada ainult Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid. Majandusühistute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või tunnustatud raamatupidajad, peavad elama EMPs, välja arvatud juhul, kui valitsus või valitsuse määratud valitsusasutus otsustab konkreetse juhtumi puhul teisiti. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Ilma juhita sõidukite rentimine või kasutusrent |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 831 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Lag om biluthyrning (autode rentimise ja kasutusrendi seadus) (1998:424) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ilma juhita autode ja teatavate maastikusõidukite (terrängmotorfordon) rendi ja kasutusrendi teenuste osutajad peavad, juhul kui rendi- või liisinguperiood on lühem kui üks aasta, määrama isiku, kes vastutab muu hulgas selle eest, et tegevus toimub kehtivate eeskirjade ja õigusaktide kohaselt ning et järgitakse liiklusohutuse eeskirju. Vastutav isik peab elama Rootsis. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Ilma juhita sõidukite rentimise või kasutusrendi teenused Laevade rentimine ja kasutusrent |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 83103 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Sjölag (mereseadus) (1994:1009), 1. peatüki § 1 |
Kirjeldus: |
Investeeringud Rootsi lipu all sõitmiseks tuleb laeva välisosaluse puhul tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju. Rootsi domineeriv mõju tähendab seda, et proportsionaalselt suur osa laevast kuulub Rootsile ja laeva käitamine toimub Rootsist. Välislaeva puhul võidakse teha sellest eeskirjast erand, kui laeva on võtnud rendile või kasutusrendile Rootsi juriidiline isik laevapereta prahtimise lepingu alusel. Erandi tegemiseks tuleb laevapereta prahtimise leping, milles on sätestatud, et prahtija võtab täieliku vastutuse rendi või kasutusrendi objektiks oleva laeva käitamise ja meeskonna eest, esitada Rootsi veeteede ametile. Lepingu kehtivusaeg peaks olema vähemalt 1–2 aastat. |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Muud äriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87909 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ehitusühistute seadus (1991:614) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ehitusühistu majanduskava peab kinnitama kaks isikut. Need isikud peavad olema saanud EMP ametiasutuste tunnustuse. |
Sektor: |
Muud mujal liigitamata äriteenused |
Allsektor: |
Pandimajad |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87909 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
PANDIMAJADE SEADUS (1995:1000) |
Kirjeldus: |
Investeeringud Pandimajad tuleb rajada piiratud vastutusega äriühingu või filiaalina. |
Sektor: |
Turustusteenused |
Allsektor: |
Jaemüügiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 631 osaliselt, CPC 6322 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Alkoholiseadus (2010:1622) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Alkohoolsete jookide, veini ja õlle (v.a alkoholivaba õlu) jaemüük on Systembolaget AB monopol. Alkohoolsed joogid on joogid, mille alkoholisisaldus on üle 2,25 mahuprotsendi. Õlle puhul on alkoholisisalduse piir 3,5 mahuprotsenti. |
Sektor: |
Trükkimine ja kirjastamine |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 22, CPC 88442 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Ajakirjandusvabaduse seadus (1949:105) Sõnavabaduse põhiseadus (1991:1469) Seadus, mis sisaldab ajakirjandusvabaduse seaduse ja sõnavabaduse põhiseaduse valdkonna eeskirju (1991:1559) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Füüsilised isikud, kes on Rootsis trükitavate ja avaldatavate perioodikaväljaannete omanikud, peavad elama Rootsis või olema EMP riigi kodanikud. Selliste perioodikaväljaannete juriidilistest isikutest omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitavatel ja avaldatavatel perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kelle elukoht on Rootsis. |
Sektor: |
Keskkonnateenused |
Allsektor: |
Välisõhu- ja kliimakaitse |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9404 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Sõidukite seadus (2002:574) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Heitgaaside kontrollimise teenuste pakkumiseks saab akrediteerida üksnes Rootsis asutatud või Rootsis peamist tegevuskohta omava ettevõtja. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega – seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Lag om försäkringsförmedling (kindlustusvahenduse seadus) (2005:405), 3. peatüki § 2 |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Kindlustusvahendusettevõtted, mis ei ole asutatud Rootsis, võib luua üksnes filiaali kaudu. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega – seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Rootsis tegutsevate väliskindlustusandjate seadus (1998:293) |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, tingimusel et välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või et nad on sõlminud omavahel koostöölepingu. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Sparbankslagen (hoiupangaseadus) (1987:619), 2. peatüki § 1 teine lause |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Hoiupanga asutaja peab olema EMP riigis elav füüsiline isik. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt (välja arvatud kalapüük ja vesiviljelus), sealhulgas merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 5133, CPC5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kohustused |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Mereseadus (1994:1009) Määrus laevade ohutuse kohta (1994:1009) Määrus laevade turvalisuse kohta (2003:438) |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Laev loetakse Rootsi laevaks ja võib sõita Rootsi lipu all, kui rohkem kui pool omakapitalist kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või kui omanik suudab tõendada, et tema alaline elukoht on Rootsis. Laevad, millest vähemalt 50 % kuulub EMP riikide kodanikele või äriühingutele, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on EMPs ja mille tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti Rootsi registrisse kanda. Kaubalaeva või traditsioonilise laeva kapten peab olema EMP riigi kodanik. Rootsi transpordiamet võib teha erandeid. Kalapüügiks ja vesiviljeluseks kasutatavate laevade suhtes kohaldatakse Rootsis eraldi reservatsiooni. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Raudteetranspordi teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7111 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Järnvägslagen (raudteeseadus) (2004:519), 5.peatüki § 2c |
Kirjeldus: |
Investeeringud Stockholmi ja Arlanda lennujaama vahelisel liinil (kus Arlanda on reisi algus- või lõpp-punkt) teenindab reisijaid vaid üks käitaja. Liini käitaja võib lubada kasutada liini teistel käitajatel. Reservatsiooni ei kohaldata reisijateveo suhtes Arlanda ja muude sihtkohtade kui Stockholm vahel. |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Kauba- ja reisijate maanteeveoteenuseid pakkuvad ettevõtjad |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Yrkestrafiklag (kaubandusliku liikluse seadus) (2012:210) Lag om vägtrafikregister (maanteeliikluse registri seadus) (2001:558) Yrkestrafikförordning (määrus kaubandusliku liikluse kohta) (2012:237) Taxitrafiklag (taksoliikluseseadus) (2012:211) Taxitrafikförordning (määrus taksoliikluse kohta) (2012:238) |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Maanteeveo-ettevõtja kutsealal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud tegevusluba. Taksoveoloa saamise ühe kriteeriumina peab äriühing olema määranud ametisse füüsilise isiku, kes töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue – vt asutamist käsitlev Rootsi reservatsioon). Muu maanteeveo-ettevõtja tegevusloa saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud ELis, omama üksust Rootsis ja olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes elab ELis. Lube väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, kui jätta kõrvale asjaolu, et kauba ja reisijate maanteeveoteenuseid pakkuvad ettevõtjad võivad üldjuhul kasutada ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Kui sõiduk on registreeritud välismaal, kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle peamine elu- või tegevuskoht on välismaal, ja tuuakse Rootsi ajutiselt, võib seda Rootsis ajutiselt kasutada. Ajutine kasutus tähendab Rootsi transpordiameti määratluse kohaselt tavaliselt kuni üht aastat. Ettevõtjad, kes osutavad kauba ja reisijate piiriülese maanteeveo teenuseid välismaal, vajavad sellise tegevuse jaoks luba selle riigi pädevalt asutuselt, kus nad on asutatud. Maanteevedusid käsitlevates kahepoolsetes lepingutes võidakse kehtestada piiriülese kaubanduse jaoks lisanõuded. Sõidukite puhul, mille suhtes sellist kahepoolset lepingut ei kohaldada, on vaja ka Rootsi transpordiameti tegevusluba. |
Ühendkuningriigis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osaliselt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Piirkondlik |
Meetmed: |
Inglismaal ja Walesis 1974. aasta advokaadiseadus, 1985. aasta õigusemõistmise seadus ja 2007. aasta õigusteenuste seadus Šotimaal 1980. aasta Šoti advokaadiseadus ja 2010. aasta Šoti õigusteenuste seadus Põhja-Iirimaal 1976. aasta korraldus Põhja-Iirimaa advokaatide kohta Lisaks hõlmavad igas jurisdiktsioonis kohaldatavad meetmed mis tahes nõudeid, mille on kehtestanud kutseühendused ja reguleerivad asutused. |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Teatavate Ühendkuningriigi õigusteenuste osutamiseks võib asjakohane kutseühendus või reguleeriv asutus nõuda elukohanõude täitmist (kaubanduslik kohalolek). ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda, et kaubanduslik kohalolek toimuks ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Peale selle võib riigisisene õigus sisaldada mittediskrimineerivaid nõudeid lubatud õiguslike vormide kohta. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
Veterinaarkirurgide seadus (1966) |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Juurdepääs üksnes partnerettevõtte või füüsiliste isikute kaudu. Veterinaarkirurgia jaoks on nõutav füüsiline kohalolek. Veterinaarkirurgide seaduse kohaselt on juhul, kui veterinaarkirurgiaga tegeleb Ühendkuningriigis isik, kes ei ole veterinaarkirurg (ja seega Kuningliku Veterinaarkirurgide Kolleegiumi liige), tegemist kuriteoga. |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Toornafta ja maagaasi tootmine, kaevandamisega seotud teenused, seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 11,CPC 883,CPC 8675 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1988. aasta naftaseadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Uurimis- ja tootmistegevuseks Ühendkuningriigi mandrilaval ning selliste teenuste osutamiseks, milleks on vajalik otsene juurdepääs loodusvaradele või nende kasutamine, on vaja tegevusluba. Reservatsiooni kohaldatakse Ühendkuningriigi mandrilava jaoks välja antavate tootmislubade suhtes. Loa saamiseks peab äriühingu tegevuskoht olema Ühendkuningriigis. See tähendab kas: a) personali kohalolekut Ühendkuningriigis; b) Ühendkuningriigi äriühingu registreerimist ettevõtluskojas (Enterprises House) või c) välisriigi äriühingu Ühendkuningriigis asuva filiaali registreerimist ettevõtluskojas. See nõue kehtib kõikidele äriühingutele, kes taotlevad uut tegevusluba, ja kõikidele äriühingutele, kes soovivad liituda määramise kaudu olemasoleva tegevusloaga. Seda kohaldatakse kõikide tegevuslubade ja ettevõtete suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on käitajaga. Et olla tootmisvaldkonda hõlmava tegevusloa üks omanikke, peab äriühing a) olema registreeritud ettevõtluskojas Ühendkuningriigi äriühinguna või b) tegelema oma äritegevusega Ühendkuningriigis asuva kindla tegevuskoha kaudu (mis tavaliselt eeldab personali kohalolekut), nagu see on määratletud 2003. aasta finantsseaduse 148. jaos. |
Sektor: |
Kalandus Transport |
Allsektor: |
Kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused Merelaevade osutatavad transporditeenused (reisijate- ja kaubavedu) Lootsi- ja sildumisteenused Laevade pääste- ja pinnaletõsteteenused Muud veetranspordi tugiteenused Veeteede, sadamate ja tammide rajamine ning muud vesiehitustööd |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 5133, CPC5223, CPC 721, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Valitsustasand: |
Riiklik |
Meetmed: |
1993. aasta kaubalaevanduse määrused (laevade registreerimine) ja 1995. aasta kaubalaevandusseadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja rahvusvahelised meretransporditeenused Et registreerida laev sõitma Ühendkuningriigi lipu all, peab enamusosalus laevas kuuluma selleks kvalifitseeruvatele isikutele. Selliste isikute hulka võivad kuuluda muu hulgas Briti kodanikud, kes elavad Ühendkuningriigis; Briti kodanikud, kes ei ela Ühendkuningriigis, kuid kes määravad endale Ühendkuningriigis elava esindaja; Ühendkuningriigi ja EMP äriühingud, kellel on Ühendkuningriigis tegevuskoht või kes on nimetanud endale Ühendkuningriigis esindaja. |
II LISA
Märkus
Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid
1. |
Käesolevas lisas sisalduvas lepinguosalise loetelus sätestatakse artiklites 8.15 (Reservatsioonid ja erandid), 9.7 (Reservatsioonid), 14.4 (Reservatsioonid) ja Euroopa Liidu puhul artiklis 13.10 (Reservatsioonid ja erandid) kõnealuse lepinguosalise poolt võetud reservatsioonid teatavates sektorites, allsektorites ja tegevuste puhul, mille suhtes ta võib säilitada kehtivaid või vastu võtta uusi või rangemaid meetmeid, mis ei ole kooskõlas järgmiste artiklitega kehtestatud kohustustega:
|
2. |
Lepinguosalise reservatsioonid ei piira lepinguosaliste teenustekaubanduse üldlepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. |
3. |
Iga reservatsioon hõlmab järgmisi osi:
|
4. |
Reservatsiooni tõlgendamisel võetakse arvesse kõiki reservatsiooni osi. Kirjeldus on teiste osade suhtes ülimuslik. |
5. |
Euroopa Liidu tasandil võetud reservatsioon kehtib Euroopa Liidu liikmesriigi meetme suhtes riiklikul tasandil ja valitsuse meetme suhtes liikmesriigis, v. a juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriik on reservatsiooni kohaldamisalast välja jäetud. Kanada riiklikul tasandil võetud reservatsioon või Euroopa Liidu liikmesriigi võetud reservatsioon kehtib valitsuse meetme suhtes piirkondlikul, provintsi, territooriumi või kohalikul tasandil kõnealuses riigis. |
6. |
Kui lepinguosaline säilitab kehtivana meetme, mille kohaselt peab teenuseosutaja tema territooriumil teenuse osutamiseks olema füüsiline isik, kodanik, alaline elanik või tema territooriumi elanik, peetakse kõnealuse meetme suhtes tehtud reservatsiooni piiriülese teenustekaubandusega seoses kõnealuse meetme ulatuses investeeringuga seotud reservatsiooniks. |
7. |
Meetme suhtes, mille kohaselt peab teenuseosutaja tema territooriumil finantsteenuse osutamiseks olema füüsiline isik, kodanik, alaline elanik või tema territooriumi elanik, artikliga 13.7 (Finantsteenuste piiriülene osutamine) võetud reservatsiooni peetakse reservatsiooniks seoses artikliga 13.3 (Võrdne kohtlemine), artikliga 13.4 (Enamsoodustusrežiim), artikliga 13.6 (Turulepääs) ja artikliga 13.8 (Kõrgem juhtkond ja juhatus) kõnealuse meetme ulatuses. |
8. |
Käesolevas lisas, sealhulgas iga lepinguosalise loendis tähendab
|
9. |
Käesolevas lisas esitatud Euroopa Liidu loendis kasutatakse järgmisi lühendeid:
|
Kanada loend
Kanadas kohaldatavad reservatsioonid
(kohaldatakse kõigis provintsides ja kõigil territooriumidel)
Reservatsioon II-C-1
Sektor: |
Põlisrahvaste küsimused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kanada jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega jäetakse Euroopa Liidu investorid ja nende investeeringud või Euroopa liidu teenuseosutajad ilma põlisrahvastele antud õigustest või soodustustest. |
Kehtivad meetmed: |
Constitution Act, 1982, vastab loendile B õigusaktis Canada Act 1982 (U.K.), 1982, c. 11 |
Reservatsioon II-C-2
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kanada jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, mis on seotud põllumajandustoodete ühisturustamisega korraga, mis hõlmab selliseid tegevusi, nagu tootmine, hinnakujundus, ost, müük või mis tahes muu tegevus toote ettevalmistamiseks või selle kättesaadavaks tegemiseks teatavas kohas või ajahetkel tarbimise või kasutamise eesmärgil ostmiseks. |
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-3
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
||||
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-4
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kanada jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, mis on ookeaniäärse maaomandi puhul seotud elukohanõudega, mis kehtib Euroopa Liidu investorite või nende investeeringute suhtes. |
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-5
Sektor: |
Kalandus |
||||
Allsektor: |
Kalandus ja kalandusega seotud teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 04, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed: |
Fisheries Act, R.S.C. 1985, c. F-14 Coastal Fisheries Protection Act, R.S.C. 1985, c. C-33 Coastal Fisheries Protection Regulations, C.R.C. 1978, c. 413 Commercial Fisheries Licensing Policy Policy on Foreign Investment in the Canadian Fisheries Sector, 1985 Freshwater Fish Marketing Act,R.S.C. 1985, c. F-13 |
Reservatsioon II-C-6
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Väärtpaberiturgudega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8132 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kanada jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, mis on seotud Kanada valitsuse või riigi tasandist madalama valitsustasandi emiteeritud võlakirjade, lühiajaliste riigikassa võlakirjade või muude võlaväärtpaberite omandamise, ostmise või muude tehingutega Euroopa Liidu kodanike poolt. |
Kehtivad meetmed: |
Financial Administration Act, R.S.C. 1985, c. F-11 |
Reservatsioon II-C-7
Sektor: |
Toidu-, joogi- ja ravimitööstus |
Allsektor: |
Kange alkoholi, veini- ja õllekauplused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 241, 242, 243, 62112, 62226, 63107 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Õigusaktiga Importation of Intoxicating Liquors Act antakse iga provintsi valitsusele impordimonopol seoses tema territooriumile toodavate uimastavate jookidega. |
Kehtivad meetmed: |
Importation of Intoxicating Liquors Act, R.S.C. 1985, c. I-3 |
Reservatsioon II-C-8
Sektor: |
Vähemustega seotud küsimused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kanada jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, millega antakse õigusi või soodustusi sotsiaalselt või majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele vähemustele. |
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-9
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kanada jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, mis on seotud riikliku õiguskaitse ja kinnipidamisasutuste teenuste osutamisega ning järgmiste teenuste osutamisega niivõrd, kuivõrd need on avalik-õiguslikel eesmärkidel kehtestatud või rakendatavad sotsiaalteenused: sissetulekute kaitse või kindlustus, sotsiaalkaitse või sotsiaalkindlustus, sotsiaalhoolekanne, avalik-õiguslik haridus ja koolitus, tervishoid ja lastehoid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-10
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
||||
Allsektor: |
|
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-11
Sektor: |
Vee kogumine, puhastamine ja -varustus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kanada jätab endale õiguse võtta või säilitada vee kogumise, puhastamise ja veevarustusega seotud meetmeid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-12
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Torutransporditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 713 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kanada jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, mis on seotud kütuste torutranspordisertifikaatide väljastamisega. |
Kehtivad meetmed: |
National Energy Board Act,R.S.C. 1985, c. N-7 |
Reservatsioon II-C-13
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Artiklites 8.1 (Mõisted) ja 9.1 (Mõisted) määratletud õhutransporditeenuste müük ja turustamine |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
Määratletud artiklites 8.1 (Mõisted) ja 9.1 (Mõisted) |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-14
Sektor: |
Transport |
||||||||||||||||||||||
Allsektor: |
Veeteede, sadamate ja tammide ehitamine ning muud vesiehitustööd Transporditeenused merelaevade ja muude laevadega Veetranspordi tugi- ja muud teenused Mis tahes muu laevaga või laeval toimetatud kaubanduslik merendusalane tegevus, nagu on selgitatud kirjelduse osas allpool. |
||||||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 5133, 5223, 721, 722, 745, mis tahes muu laevaga või laeval toimetatud kaubanduslik merendusalane tegevus |
||||||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus Kohustused |
||||||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused
|
||||||||||||||||||||||
Kehtivad meetmed: |
Coasting Trade Act, S.C. 1992, c. 31 Canada Shipping Act, 2001, S.C. 2001, c. 26 Customs Act, R.S.C. 1985 (2d Supp.), c. 1 Customs and Excise Offshore Application Act, R.S.C. 1985, c. C-53 |
Reservatsioon II-C-15
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Transporditeenused merelaevade ja muude laevadega Veetranspordi tugiteenused Mis tahes muu laeval toimetatud kaubanduslik merendusalane tegevus vastastikust huvi pakkuvates vetes |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 721, 722, 745, mis tahes muu laeval toimetatud kaubanduslik merendusalane tegevus |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim Kohustused |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Kanada jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, mis on seotud lepingute, kokkulepete ja muude riikidega sõlmitud muude ametlike ja mitteametlike kohustustega, mis käsitlevad merendusalast tegevust vastastikust huvi pakkuvates vetes järgmistes valdkondades: saastekontroll (sh naftatankerite topeltpõhja ja -parraste nõuded), ohutu navigeerimine, praamide kontrollinormid, vee kvaliteet, lootsiteenus, päästmine, kontroll narkootikumide kuritarvitamise üle ja meresideteenused. |
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-16
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 07 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kanada jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, mis on seotud Kanada omanduses olevat või tema poolt kontrollitavat transpordiinfrastruktuuri haldavate või opereerivate juriidiliste isikute arvu või tüübiga. |
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-17
Sektor: |
Transport |
||||||||||||||||||||||||||||
Allsektor: |
Kõik transpordi allsektorid, v.a järgmised:
|
||||||||||||||||||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 07, CPC 51, CPC 61, CPC 886 ja mis tahes muu kaubanduslik tegevus, mida toimetatakse laeva, õhusõiduki, mootorsõiduki või raudteetranspordivahendiga või mis on nendega seotud, välja arvatud järgmised:
|
||||||||||||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Kohustused |
||||||||||||||||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ning rahvusvahelised mereveoteenused Kanada jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, mis on seotud transpordisektori monopolide või teenuse ainuosutajate nimetamise, asutamise, laiendamise või tegevusega. |
||||||||||||||||||||||||||||
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-18
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Transpordi abi- ja lisateenused Artiklites 8.1 (Mõisted) ja 9.1 (Mõisted) määratletud maapealne teenindus |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 74, artiklites 8.1 (Mõisted) ja 9.1 (Mõisted) määratletud maapealne teenindus |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
||||
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-19
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8676 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed: |
|
Reservatsioon II-C-20
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud
|
||||||||||
Kehtivad meetmed: |
|
Kanada loetelu
Albertas kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-1
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||||||||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-2
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||||||||||||
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107, 643, 88411 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-3
Sektor: |
Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandustooted |
||||||||||||||
Allsektor: |
Metsavarud ja töötlemine Metsandus- ja raietooted Metsanduse ja metsavarumisega seotud tegevusalad |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 03, 8814 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-4
Sektor: |
Kalandus |
||||||||||||||
Allsektor: |
Kalandus Kalandusega seotud teenused |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 04, 62224, 882 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-5
Sektor: |
Energeetika |
||||||||||||||
Allsektor: |
Energiajaotusega seotud teenused Torutransporditeenused Elektri, gaasi, auru ja sooja vee tootmine, ülekandmine ja jaotamine Toornafta ja maagaas |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 120, 17, 713, 887 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Briti Columbia
Reservatsioon II-PT-6
Sektor: |
Energeetika |
||||||||||||||
Allsektor: |
Elektri, gaasi, auru ja sooja vee tootmine, ülekandmine ja jaotamine Toornafta ja maagaas Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud Torutransporditeenused Energiajaotusega seotud teenused |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 17, 120, 334, 713, 887 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-7
Sektor: |
Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted |
||||||||||||||
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted Metsanduse ja raiega seotud tegevusalad |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 03, 8814 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-8
Sektor: |
Kalandus |
||||||||||||||
Allsektor: |
Kalandus Kalandusega seotud teenused |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 04, 62224, 882 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-9
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||||||||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-10
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||||||||||||
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Manitobas kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-11
Sektor: |
Kalandus |
||||
Allsektor: |
Kala ja muud kalandustooted Kalandustoodete hulgimüügi teenused Kalandusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 04, 62224, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-12
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Torutransporditeenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 713 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-13
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-14
Sektor: |
Energeetika |
||||
Allsektor: |
Toornafta ja maagaas Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 120, 171, 887 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-15
Sektor: |
Metsandus |
||||
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted Metsavarude töötlemine Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused Paberi ja paberitoodete tootmine, tasu eest või lepingu alusel |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 031, 321, 881 (v.a operaatoriga põllumajandusseadmete rent ning 8814) 88430, 88441 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-16
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
New Brunswickis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-17
Sektor: |
Energeetika |
||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 17, 887 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-18
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
Gaming Control Act, S.N.B. 2008, c. G-1.5 |
Reservatsioon II-PT-19
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
New Brunswick Liquor Corporation Act, S.N.B. 1974, c. N-6.1 |
Newfoundlandis ja Labradoris kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-20
Sektor: |
Metsandus |
||||||||
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted Metsavarude töötlemine Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused Paberi ja paberitoodete tootmine, tasu eest või lepingu alusel |
||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 031, 321, 881 (v.a operaatoriga põllumajandusseadmete rent ning 8814), 88430, 88441 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-21
Sektor: |
Kalandus ja jahindus |
||||||||
Allsektor: |
Mujal liigitamata loomsed söödavad tooted Mujal liigitamata muude loomade toornahad (värsked või konserveeritud, töötlemata) Kala ja muud kalapüügisaadused Värske, jahutatud või külmutatud muu liha ja söödav rups (sealhulgas küülikuliha), v.a konnakoivad Loomsed õlid ja rasvad, töötlemata ja töödeldud kujul Pargitud või töödeldud karusnahk Kalatooted ja -konservid Toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük vahendustasu eest või lepingu alusel Kalandustoodete hulgimüügi teenused |
||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 0295, 02974, 04, 21129, 212, 2162, 2831, 62112, 62224, 8813, 882 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-22
Sektor: |
Energeetika |
||||||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 171, 887 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-23
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-24
Sektor: |
Transport |
||||||||
Allsektor: |
Torutransporditeenused |
||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 7131 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-25
Sektor: |
Energeetika |
||||||||
Allsektor: |
Toornafta ja maagaas Energiajaotusega seotud teenused |
||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 120, 887 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||
Kehtivad meetmed |
|
Loodealadel kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-26
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Loomakasvatusega seotud teenused Jahindusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 8812, 8813 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-27
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-28
Sektor: |
Metsandus |
||||
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted Tselluloos ja papp Metsavarude töötlemine Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused Paberi ja paberitoodete tootmine, tasu eest või lepingu alusel |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 03, 321, 881 (v.a operaatoriga põllumajandusseadmete rent ning 8814), 88430, 88441 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-29
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-30
Sektor: |
Energeetika |
||||
Allsektor: |
Elektrienergia Torutransporditeenused Energiajaotusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 171, 713, 887 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-31
Sektor: |
Toornafta ja maagaas |
||||||
Allsektor: |
Toornafta ja maagaas Torutransport Energiajaotusega seotud teenused |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 120 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-32
Sektor: |
Kalandus |
||||
Allsektor: |
Kala ja muud kalandustooted Kalandustoodete hulgimüügi teenused Kalandusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 04, 62224, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-33
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Muud maismaatransporditeenused |
Tööstusharu liigitus: |
CPC 7121, 71222 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Loodealad jätavad endale õiguse kehtestada või säilitada linnasiseste ja linnadevaheliste bussiveoteenuste osutamiseks majandusvajaduste testi nõude. Peamised kriteeriumid hõlmavad praeguse teenustaseme piisavuse läbivaatamist, turutingimusi, mis õigustavad teenuse laiendamist, ning uute turuletulijate mõju avalikule huvile, sealhulgas teenuse jätkuvus ja kvaliteet ning taotleja sobivus, valmisolek ja võimekus osutada korralikku teenust. |
Kehtivad meetmed |
|
Nova Scotias kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-34
Sektor: |
Metsandus |
||||
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted Metsavarude töötlemine Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused Paberi ja paberitoodete tootmine, tasu eest või lepingu alusel |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 031, 321, 881 (v.a operaatoriga põllumajandusseadmete rent ning 8814), 88430, 88441 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-35
Sektor: |
Kalandus ja jahindus |
||||
Allsektor: |
Mujal liigitamata loomsed söödavad tooted Mujal liigitamata muude loomade toornahad (värsked või konserveeritud, töötlemata) Kala ja muud kalandustooted Värske, jahutatud või külmutatud muu liha ja söödav rups (sealhulgas küülikuliha), v.a konnakoivad Loomsed õlid ja rasvad, töötlemata ja töödeldud kujul Pargitud või töödeldud karusnahk Kalatooted ja -konservid Toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük vahendustasu eest või lepingu alusel Kalandustoodete hulgimüügi teenused Külmutatud või jahutatud kaupade vedu |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 0295, 02974, 04, 21129, 212, 2162, 2831, 62112, 62224, 71231 osaliselt, 8813, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-36
Sektor: |
Energeetika |
||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 17, 887 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-37
Sektor: |
Energeetika |
||||
Allsektor: |
Toornafta ja maagaas Energiajaotusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 120, 887 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-38
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-39
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonäriteenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-40
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Torutransporditeenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 713 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Nunavutis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-41
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Loomakasvatusega seotud teenused Jahindusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 8812, 8813 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-42
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||||
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
Liquor Act, R.S.N.W.T. 1988, c. L-9 |
Reservatsioon II-PT-43
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-44
Sektor: |
Kalandus |
||||
Allsektor: |
Kala ja muud kalandustooted Kalandustoodete hulgimüügi teenused Kalandusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 04, 62224, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-45
Sektor: |
Energeetika |
||||||
Allsektor: |
Elektrienergia Elektrijaotusseadmed või juhtaparatuur Energiajaotusega seotud teenused |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 171, 4621, 887 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
Qulliq Energy Corporation Act, R.S.N.W.T. 1988, c. N-2 |
Reservatsioon II-PT-46
Sektor: |
Energeetika |
||||||
Allsektor: |
Toornafta ja maagaas Transport Energiajaotusega seotud teenused |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 120, 713, 887 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-47
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Kaubavedu meritsi |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 7212 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-48
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Muud maismaatransporditeenused |
Tööstusharu liigitus: |
CPC 7121, 71222 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Nunavut jätab endale õiguse kehtestada või säilitada linnasiseste ja linnadevaheliste bussiveoteenuste osutamiseks majandusvajaduste testi nõude. Peamised kriteeriumid hõlmavad praeguse teenustaseme piisavuse läbivaatamist, turutingimusi, mis õigustavad teenuse laiendamist, ning uute turuletulijate mõju avalikule huvile, sealhulgas teenuse jätkuvus ja kvaliteet ning taotleja sobivus, valmisolek ja võimekus osutada korralikku teenust. |
Kehtivad meetmed |
|
Ontarios kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-49
Sektor: |
Energeetika |
||||||
Allsektor: |
Elektri, gaasi, auru ja sooja vee tootmine, ülekandmine ja jaotamine Toornafta ja maagaas Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud Torutransporditeenused Energiajaotusega seotud teenused |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 17, 120, 334, 713, 887 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Prints Edwardi saarel kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-50
Sektor: |
Kalandus ja vesiviljelus |
||||
Allsektor: |
Kala ja muud kalandustooted Kalandustoodete hulgimüügi teenused Kalandusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 04, 62224, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-51
Sektor: |
Energeetika |
||||
Allsektor: |
Taastuvenergiasüsteemid Elektrienergia, nafta ja maagaas Energiajaotusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 120, 17, 887 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-52
Sektor: |
Metsandus |
||||
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted Metsavarude töötlemine Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused Paberi ja paberitoodete tootmine, tasu eest või lepingu alusel |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 03, 321, 881 (v.a operaatoriga põllumajandusseadmete rent ning 8814), 88430, 88441 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-53
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-54
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Québecis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-55
Sektor: |
Põllumajandus, kalandus |
||||||||
Allsektor: |
Põllumajandus-, aiandus- ja köögiviljandustooted Elusloomad ja loomsed saadused Kala ja muud kalandustooted Liha, kala, puuvili, köögivili, õlid ja rasvad Piimatooted Jahu ja tangained, tärklis ja tärklisetooted; muud toiduained Põllumajandusega seotud teenused Loomakasvatusega seotud teenused Kalandusega seotud teenused |
||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 01, 02, 04, 21, 22, 23, 8811 (v.a operaatoriga põllumajandusseadmete rent), 8812, 882 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||
Kehtivad meetmed |
Food Products Act, C.Q.L.R., c. P-29 An Act to regularize and provide for the development of local slaughterhouses, C.Q.L.R., c. R-19.1 An Act respecting the marketing of agricultural, food and fish products, C.Q.L.R. c. M-35.1 An Act respecting the marketing of marine products, C.Q.L.R., c. C-32.1 The Marine Products Processing Act, C.Q.L.R., c. T-11.01 |
Reservatsioon II-PT-56
Sektor: |
Energeetika |
||||||||||
Allsektor: |
Elektrienergia Energiajaotusega seotud teenused |
||||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 171, 887 |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||||
Kehtivad meetmed |
Hydro-Québec Act, C.Q.L.R., c. H-5 An Act respecting the exportation of electric power, C.Q.L.R., c. E-23 An Act respecting the Régie de l'énergie, C.Q.L.R., c. R-6.01 An Act respecting municipal and private electric power systems, C.Q.L.R., c. S-41 Act respecting the Ministère des Ressources naturelles et de la Faune, C.Q.L.R., c. M-25.2 An Act respecting threatened or vulnerable species, C.Q.L.R., c. E-12.01 Loi sur la Coopérative régionale d'électricité de Saint-Jean-Baptiste de Rouville et abrogeant la Loi pour favoriser l'électrification rurale par l'entremise de coopératives d'électricité, L.Q. 1986, c. 21 Watercourses Act, C.Q.L.R., c. R-13 |
Reservatsioon II-PT-57
Sektor: |
Energeetika |
||||||
Allsektor: |
Toornafta ja maagaas Torutransporditeenused Energiajaotusega seotud teenused |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 120, 713, 887 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
An Act respecting the Régie de l'énergie, C.Q.L.R., c. R-6.01 Mining Act, C.Q.L.R., c. M-13.1 |
Reservatsioon II-PT-58
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
An Act respecting the Société des loteries du Québec, C.Q.L.R., c. S-13.1 An Act respecting lotteries, publicity contests and amusement machines, C.Q.L.R., c. L-6 An Act respecting racing, C.Q.L.R., c. C-72.1 |
Reservatsioon II-PT-59
Sektor: |
Metsandus- ja raietooted |
||||||||
Allsektor: |
Toorpuit Puit- ja korktooted, õlgedest ja punumismaterjalidest tooted Paberimass, paber ja paberist tooted Trükised ja seonduvad tooted |
||||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 031, 31, 32 |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||||
Kehtivad meetmed |
An Act respecting the marketing of agricultural, food and fish products, C.Q.L.R., c. M-35.1 Forest Act, C.Q.L.R., c. F-4.1 Sustainable Forest Development Act, C.Q.L.R., c. A-18.1 An Act respecting the Ministère des Ressources naturelles et de la Faune, C.Q.L.R., c. M-25.2 |
Saskatchewanis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-60
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-61
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||||
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107, 643 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-62
Sektor: |
Energeetika |
||||||
Allsektor: |
Elekter, kommunaalgaas, aur ja soe vesi Kivisöegaas, veegaas, generaatorgaas jms gaasid (v.a naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud) Energiajaotusega seotud teenused Elektrienergia Generaatorgaas Torutransporditeenused |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 17, 713, 887 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Yukonis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon II-PT-63
Sektor: |
Alkohoolsed joogid |
||||||
Allsektor: |
Komisjonimüügiagentide teenused, hulgimüügi- ja jaemüügiteenused (kange alkohol, vein ja õlu, kange alkoholi, veini- ja õllekauplused) Alkohoolsete jookide tootmine ja transport |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 24 (v.a 244), 62112, 62226, 63107, 7123 (v.a 71231, 71232, 71233, 71234), 8841 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-64
Sektor: |
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused |
||||||
Allsektor: |
Hasartmängud ja kihlveod |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 96492 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Enamsoodustusrežiim |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-65
Sektor: |
Energeetika |
||||||
Allsektor: |
Toornafta ja maagaas Torutransporditeenused Energiajaotusega seotud teenused |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 120, 713, 887 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-66
Sektor: |
Energeetika |
||||||
Allsektor: |
Elektri, gaasi, auru ja sooja vee tootmine, ülekandmine ja jaotamine Elekter ja seotud teenused |
||||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 17, 887 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-67
Sektor: |
Metsandus |
||||
Allsektor: |
Metsandus- ja raietooted |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 03, 531 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-68
Sektor: |
Metsandus ja põllumajandus |
||||
Allsektor: |
Põllumajandusega seotud teenused Loomakasvatusega seotud teenused Põllumajandusmaa, mets ja muu metsamaa Riigimaa rendilepingud ja load Metsandus- ja raietooted |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 03, 531, 8811 (v.a operaatoriga põllumajandusseadmete rent), 8812 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-69
Sektor: |
Kalandus |
||||
Allsektor: |
Kala ja muud kalandustooted Kalandusega seotud teenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 04, 882 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-70
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Teadus- ja tootearendusteenused loodusteaduste ja tehnika vallas Teadus- ja tootearendusteenused sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas Interdistsiplinaarsed teadus- ja tootearendusteenused |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 851, 852 (ainult keeleteaduslik tegevus ja keeled), 853 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
Reservatsioon II-PT-71
Sektor: |
Äriteenused |
||||
Allsektor: |
Ringlussevõtt vahendustasu või lepingute alusel |
||||
Tööstusharu liigitus: |
CPC 88493 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
|
||||
Kehtivad meetmed |
|
ELi lepinguosalise loend
Euroopa Liidus kohaldatavad reservatsioonid
(kohaldatavad kõikides ELi liikmesriikides, kui ei ole märgitud teisiti)
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kõikides ELi liikmesriikides võib riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenustena käsitatavate teenuste suhtes kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi. Kommunaalteenused esinevad sellistes sektorites nagu seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused, sotsiaal- ja humanitaarteadustega seotud teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, tervishoiuteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikide abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste antud kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teenindamiskohustustest. Kuna kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav sektoripõhine loend otstarbekas. Reservatsioon ei kehti telekommunikatsioonisektori ning arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste suhtes. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse teatud riigile diferentseeritud kohtlemist vastavalt kehtivatele või tulevastele kahe- või mitmepoolsetele lepingutele, millega
Teenuste ja investeeringute siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Asutamisõigus on kohustus kõrvaldada piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste vahel lepingu jõustumise kuupäevaks põhimõtteliselt kõik asutamisõigust piiravad tõkked. Asutamisõigus hõlmab piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalisriikide kodanike õigust asutada ja juhtida ettevõtteid samadel tingimustel kui need, mis on kodanike jaoks sätestatud selle riigi õigusaktides, kus kõnealune ettevõtlus toimub. Õigusaktide ühtlustamine tähendab
Selline ühtlustamine või lisamine peab toimuma ja loetakse toimunuks üksnes hetkel, mil see jõustub piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalise või osaliste riigisiseses õiguses. |
||||||||||
Kehtivad meetmed: |
Euroopa Majanduspiirkond (EMP) Stabiliseerimislepingud ELi ja Šveitsi konföderatsiooni vahelised kahepoolsed lepingud |
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse seoses asutamisõigusega kodanikele või ettevõtetele diferentseeritud kohtlemist vastavalt kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele, mille sõlmijaks on ühelt poolt ELi liikmesriigid Belgia, Saksamaa, Taani, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal ja Ühendkuningriik ning teiselt poolt San Marino, Monaco, Andorra või Vatikani Linnriik. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
||||||
Allsektor: |
|
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1: 0502, CPC 882 |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tulemuslikkusnõuded |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, eelkõige ühise kalanduspoliitika ja kolmanda riigiga sõlmitud kalanduslepingute raames, mis on seotud juurdepääsuga ELi liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete bioloogilistele ressurssidele ja püügipiirkondadele ning nende ressursside ja püügipiirkondade kasutamisega. EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega
Tööndusliku kalapüügi loa, mis annab õiguse püüda kala ELi liikmesriigi territoriaalvetes, võib anda üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele. EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ELi liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva meeskonna liikmete kodakondsusega. Riikide lisareservatsioonid võib leida Belgias, Bulgaarias, Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Leedus, Luksemburgis, Lätis, Maltal, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Rootsis, Sloveenias, Slovakkias ja Ühendkuningriigis kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
||||||
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Vee kogumine, puhastamine ja jaotamine |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 41 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kodumajapidamistele või tööstuslikele, kaubanduslikele või muudele kasutajatele vee kogumise, puhastamise ja jaotamisega, sealhulgas joogiveega varustamise ja veemajandusega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabiteenused Notariteenused Kohtutäituriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osa, CPC 87902 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL, v.a Rootsi, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses õigusalase nõustamise ning volitamise ja tõendamise teenustega, mida osutavad avalikke ülesandeid täitvad õigusspetsialistid, näiteks notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels,ning teenustega, mida osutavad valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Turustamine ja tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kõikides ELi liikmesriikides, v.a Belgias, Bulgaarias, Eestis ja Iirimaal, saab ravimeid ja meditsiinikaupu tellida posti teel üksnes EMP riikidest, seega on ravimite ja meditsiinikaupade jaemüügiks ELis vajalik tegevuskoht ükskõik millises neist riikidest. Bulgaarias, Saksamaal ja Eestis on ravimite postimüük keelatud. Iirimaal on keelatud retseptiravimite postimüük. Riikide lisareservatsioonid võib leida Belgias, Soomes, Rootsis, ja Slovakkias kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Turustamine ja tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud EL, v.a Kreeka, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Madalamaad ja Ühendkuningriik, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega piiratakse mittediskrimineerivalt nende teenuseosutajate arvu, kellel on õigus pakkuda konkreetses piirkonnas konkreetset teenust, et vältida ülepakkumist piiratud nõudlusega piirkondades. Selleks võidakse kohaldada majandusvajaduste testi, mille raames võetakse arvesse selliseid tegureid nagu olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, transporditaristu, rahvastiku tihedus või geograafiline paiknemine. Riikide lisareservatsioonid võib leida Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis, Lätis, Maltal, Portugalis, Rootsis ja Sloveenias kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Muud äriteenused (inkassoteenused, krediidiinfoteenused) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87901, CPC 87902 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus EL, v.a Hispaania ja Rootsi, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses inkasso- ja krediidiinfoteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kontori abipersonali ja muude töötajate vahendamise teenused Koduabiliste, muude kaubandus- või tööstustööliste, põetuspersonali jm töötajate värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87202, CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206, CPC 87209 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL, v.a Belgia, Ungari ja Rootsi, jätab endale õiguse nõuda asutamist ning keelata kontori abipersonali ja muude töötajate vahendamise teenuste piiriülene osutamine. EL, v.a Ungari ja Rootsi, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses koduabiliste, muude kaubandus- või tööstustööliste, põetuspersonali jm töötajate värbamise teenuste pakkumisega. Riikide lisareservatsioonid võib leida Austrias, Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Tšehhis, Saksamaal, Eestis, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Leedus, Lätis, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juurdlusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87301 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL, v.a Austria ja Rootsi, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juurdlusteenuste osutamisega. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. Riikide lisareservatsioonid võib leida Leedus ja Portugalis kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused Mere-, sisevee-, raudtee- ja lennutranspordi abiteenused |
Allsektor: |
Laevade, raudteetranspordivahendite ning lennukite ja nende osade hooldus ja remont |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86764 osa, CPC 86769, CPC 8868 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus EL, v.a Saksamaa, Eesti ja Ungari, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ELi territooriumil asutamise või füüsilise kohaloleku nõudmisega ning keeluga osutada väljastpoolt ELi territooriumi piiriüleselt raudteetranspordivahendite hooldus- ja remonditeenuseid. EL, v.a Tšehhi, Eesti, Ungari, Luksemburg ja Slovakkia, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ELi territooriumil asutamise või füüsilise kohaloleku nõudmisega ning keeluga osutada väljastpoolt ELi territooriumi piiriüleselt siseveelaevade hooldus- ja remonditeenuseid. EL, v.a Eesti, Ungari ja Läti, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ELi territooriumil asutamise või füüsilise kohaloleku nõudmisega ning keeluga osutada väljastpoolt ELi territooriumi piiriüleselt merelaevade hooldus- ja remonditeenuseid. Üksnes ELi volitatud tunnustatud organisatsioonid võivad teostada ELi liikmesriikide nimel laevade kohustuslikke ülevaatusi ja kohustuslikku sertifitseerimist. Võidakse kohaldada asutamisnõuet. EL, v.a Austria, Eesti, Ungari, Läti ja Poola, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ELi territooriumil asutamise või füüsilise kohaloleku nõudmisega ning keeluga osutada väljastpoolt ELi territooriumi piiriüleselt lennukite ja nende osade hooldus- (sh liinihooldus-) ja remonditeenuseid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sideteenused |
Allsektor: |
Telekommunikatsiooniteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ringhäälingu edastamise teenustega. Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatorite ühenduskanaleid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9619, CPC 963, CPC 964, v.a CPC 96492 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL, v.a Austria, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses raamatukogu-, arhiivi-, muuseumi- ja muude kultuuriteenuste osutamisega. Leedu jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega nõutakse teenuseosutajatelt asutamist ja piiratakse kõnealuste teenuste piiriülest osutamist. Austrias ja Leedus võidakse nõuda kõnealuste teenuste osutamiseks luba või kontsessiooni. Küpros, Tšehhi, Soome, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia jätavad endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses meelelahutusteenuste (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenuste) osutamisega. Lisaks jätab EL, v.a Austria ja Rootsi, endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega nõutakse asutamist ning piiratakse meelelahutusteenuste (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenuste) piiriülest osutamist. Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses järgmiste meelelahutusteenuste osutamisega: tsirkuste, lõbustusparkide ja sarnaste meelelahutusasutuste teenused, tantsusaalide, diskoteekide ja tantsuõpetajate teenused ning muud meelelahutusteenused. Eesti jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses muude meelelahutusteenuste osutamisega kui kinode teenused. Leedu ja Läti jätavad endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kõikide meelelahutusteenuste osutamisega, v.a kino käitamise teenus. Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Eesti, Läti, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia jätavad endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses spordi- ja muude vabaajateenuste piiriülese osutamisega. Austria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses mäeinstruktori- või suusakooliteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96492 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL, v.a Malta, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses hasartmänguteenuste pakkumisega, mis hõlmab rahalise panusega õnnemänge, sealhulgas eeskätt loteriid, kraapimisloteriid, kasiinodes pakutavaid hasartmänguteenuseid, mängusaale või litsentsitud ruume, kihlveoteenuseid, bingoteenuseid ning heategevusorganisatsioonide või mittetulundusühingute pakutavaid või neile tulu toovaid hasartmänguteenuseid. Reservatsiooni ei kohaldata osavusmängude suhtes, mänguautomaatide suhtes, mis ei väljasta auhindu või mis väljastavad auhindu üksnes tasuta mängude kujul, ja reklaammängude suhtes, mille ainus eesmärk on elavdada käesoleva erandiga hõlmamata kaupade või teenuste müüki. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 92 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kõikide selliste haridusteenuste osutamisega, mida rahastab avalik sektor või mis saavad mis tahes vormis riigiabi ja mida ei loeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks. EL, v.a Tšehhi, Madalmaad, Rootsi ja Slovakkia, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses muude erasektori rahastatavate haridusteenuste osutamisega kui põhi-, kesk-, kõrg- ja täiskasvanuharidusteenused. Kui välisriigi teenuseosutajal on lubatud pakkuda erasektori rahastatavaid haridusteenuseid, võidakse eraettevõtjatelt nõuda haridussüsteemis osalemiseks mittediskrimineerivatel alustel antud kontsessiooni. Riikide lisareservatsioonid võib leida Austrias, Bulgaarias, Küprosel, Tšehhis, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Maltal, Rumeenias, Rootsis, Sloveenias ja Slovakkias kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused |
Allsektor: |
Tervishoiuteenused Sotsiaalteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC931, v.a CPC 9312, CPC 93191 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus EL, v.a Ungari, jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega nõutakse teenuseosutajatelt ELi territooriumil asutamist või füüsilist kohalolekut ja piiratakse tervishoiuteenuste piiriülest osutamist väljastpoolt ELi territooriumi. EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega nõutakse teenuseosutajatelt ELi territooriumil asutamist või füüsilist kohalolekut ja piiratakse sotsiaalteenuste piiriülest osutamist väljastpoolt ELi territooriumi, samuti meetmed seoses tegevuse või teenustega, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist. Reservatsioon ei kehti tervishoiualaste kutseteenuste osutamise suhtes, sealhulgas teenused, mida pakuvad arstid, hambaarstid, ämmaemandad, meditsiiniõed, füsioterapeudid, parameedikud ja psühholoogid, mis on hõlmatud muude reservatsioonidega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 931, v.a CPC 9312, CPC 93191 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kõikide selliste tervishoiuteenuste osutamisega, mida rahastab avalik sektor või mis saavad mis tahes vormis riigiabi ja mida ei loeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks. EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kõikide erasektori rahastatavate tervishoiuteenustega, v.a erasektori rahastatavad haigla- ja kiirabiteenused ning muud raviasutuste teenused kui haiglateenused. Eraettevõtjatelt võidakse nõuda erasektori rahastatavas tervishoiuvõrgus osalemiseks mittediskrimineerivatel alustel antud kontsessiooni. Võidakse kohaldada majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, transporditaristu, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine ja uute töökohtade loomine. Reservatsiooni ei kohaldata tervishoiualaste kutseteenuste osutamise suhtes, sealhulgas teenused, mida pakuvad arstid, hambaarstid, ämmaemandad, meditsiiniõed, füsioterapeudid, parameedikud ja psühholoogid, mis on hõlmatud muude reservatsioonidega. Riikide lisareservatsioonid võib leida Austrias, Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Tšehhis, Soomes, Prantsusmaal, Maltal, Poolas, Sloveenias, Slovakkias ja Ühendkuningriigis kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Tervishoiualased kutseteenused: meditsiini- ja hambaraviteenused, ämmaemandateenused, meditsiiniõeteenused, füsioteraapia- ja parameditsiini teenused, psühholoogiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9312, CPC 93191 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus ELis, v.a Belgias, Soomes, Madalmaades ja Rootsis, peab kõikide tervishoiualaste kutseteenuste, sealhulgas arsti-, hambaarsti-, ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi-, parameediku- ja psühholoogiteenuste osutamiseks olema täidetud elukohanõue. Neid teenuseid võivad pakkuda üksnes ELi territooriumil füüsiliselt kohal viibivad füüsilised isikud. Riikide lisareservatsioonid võib leida Austrias, Belgias, Bulgaarias, Soomes, Prantsusmaal, Maltal, Slovakkias ja Ühendkuningriigis kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
Puuduvad |
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kõikide selliste sotsiaalteenuste osutamisega, mida rahastab avalik sektor või mis saavad mis tahes vormis riigiabi ja mida ei loeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks, ning seoses tegevuse või teenustega, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist. Eraettevõtjatelt võidakse nõuda erasektori rahastatavas sotsiaalvõrgus osalemiseks mittediskrimineerivatel alustel antud kontsessiooni. Võidakse kohaldada majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, transporditaristu, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine ja uute töökohtade loomine. Riikide lisareservatsioonid võib leida Belgias, Küprosel, Tšehhis, Saksamaal, Taanis, Kreekas, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias, Slovakkias ja Ühendkuningriigis kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Finantsteenused EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega nõutakse mittediskrimineerivatel alustel, et finantsasutuse (v.a filiaali) asutamisel ELi liikmesriigis tuleb kasutada konkreetset õiguslikku vormi. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (v.a kindlustusteenused) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Investeerimisfondide vara tohivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on ELis. Lepinguliste fondide, sealhulgas usaldusfondide ja – kui see on liikmesriigi õiguse alusel lubatud – investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada eraldi fondivalitseja, kelle peakontor ja registrijärgne asukoht on samas ELi liikmesriigis. |
Kehtivad meetmed: |
Nõukogu direktiiv 85/611/EMÜ, 20. detsember 1985, avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta |
Sektor: |
Lennutransport |
||||||
Allsektor: |
Lennutranspordi abiteenused |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse kolmandale riigile diferentseeritud kohtlemine vastavalt kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele, mis on seotud järgmiste lennutranspordi abiteenustega:
Seoses lennukite ja nende osade hoolduse ja remondiga jätab EL endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse kolmandale riigile diferentseeritud kohtlemine vastavalt kehtivatele või tulevastele kaubanduslepingutele teenustekaubanduse üldlepingu artikli V alusel. |
||||||
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Lennutransport |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kõrgem juhtkond ja juhatus Tulemuslikkusnõuded Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, mis on seotud lennuteenuste või lennuteenustega seotud tugiteenuste ja muude lennutranspordivahendiga osutatavate teenustega (v.a artikli 8.2 lõike 2 punkti a alapunktides i–v nimetatud teenused) ning mida rakendatakse seoses lepinguga hõlmatud investeeringu tegemise, saamise või laiendamisega, tingimusel et sellised meetmed ei jää väljapoole kaheksanda peatüki („Investeeringud“) B ja C jao kohaldamisala. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1: 0502, CPC 5133, CPC 5223, CPC 722, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses siseveelaeva registreerimisega sõitmiseks ELi liikmesriigi lipu all ja registreeritud äriühingu asutamisega asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks. Reservatsioon on seotud muu hulgas asjaomases ELi liikmesriigis juriidilise isikuna asutamise või peamise tegevuskoha omamise nõudega ning kapitaliomandi- ja kontrollinõuetega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 5133, CPC 5223, CPC 721, CPC 722, CPC 74520, CPC 74540, CPC 74590 Muu kaubanduslik tegevus, mida harrastatakse laevalt |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kõrgem juhtkond ja juhatus Kohustused |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ja rahvusvahelised mereveoteenused EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses merelaevade ja siseveelaevade meeskonna liikmete kodakondsusega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetransport Veetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 72, CPC 745 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Enamsoodustusrežiim Kohustused |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ja rahvusvahelised mereveoteenused EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses riigisiseste kabotaažiteenuste osutamisega. Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide alusel käsitada kabotaažina, hõlmab riigisisene kabotaaž reisijate või kauba vedu ühest ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, sh asjaomase riigi mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid. Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et reservatsiooni kohaldatakse muu hulgas fiiderteenuste suhtes. Reservatsioon ei kehti Kanada laevandusettevõtjate suhtes, kes paigutavad mittetulunduslikel alustel ümber neile kuuluvaid või renditud konteinereid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetransport:lootsi- ja sildumisteenused, puksiirteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7214, CPC 7224, CPC 7452 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses lootsi- ja sildumisteenuste osutamisega. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et olenemata kriteeriumidest, mida võidakse kohaldada laevade registreerimise suhtes ELi liikmesriigis, jätab EL endale õiguse näha ette, et lootsi- ja sildumisteenuseid võivad pakkuda üksnes ELi liikmesriikide riiklikesse registritesse kantud laevad. ELis, v.a arvatud Leedus ja Lätis, võivad puksiirteenuseid osutada üksnes ELi liikmesriigi lippu kandvad laevad. Leedus võivad lootsi- ja sildumisteenuseid ning puksiirteenuseid pakkuda üksnes Leedu juriidilised isikud või Leedus filiaali omavad ELi liikmesriikide juriidilised isikud, kellel on Leedu meresõiduohutuse ameti välja antud sertifikaat. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Siseveetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 722 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse kolmandale riigile diferentseeritud kohtlemist vastavalt siseveeteedele juurdepääsu käsitlevatele kehtivatele või tulevastele lepingutele (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), millega jäetakse osa liiklusõigusi asjaomaste riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi. See reservatsiooni osa kehtib üksnes järgmiste ELi liikmesriikide suhtes: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse nõuda asutamist ja piirata maanteetransporditeenuste piiriülest osutamist. EL jätab endale õiguse võtta vastu ja säilitada meetmeid, millega piiratakse kabotaažiteenuste pakkumist ELi liikmesriigis mõnes teises ELi liikmesriigis asutatud välisinvestorite poolt. Taksoteenuste suhtes võidakse kohaldada ELis, v.a Belgias, majandusvajaduste testi. Majandusvajaduste testiga (kui seda kohaldatakse) määratakse kindlaks teenuseosutajate arv. Põhikriteerium: kohaldatavates õigusaktides ette nähtud kohalik nõudlus. Reisijate ja kauba maanteeveoga seotud riikide lisareservatsioonid võib leida Austrias, Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Lätis, Maltal, Portugalis, Rumeenias, Rootsis ja Slovakkias kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 |
Sektor: |
Transport |
||||
Allsektor: |
Maantee- ja raudteetransport |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7111, CPC 7112, CPC 7121, CPC 7122, CPC 7123 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse teatud riigile diferentseeritud kohtlemist vastavalt maanteedel toimuvat rahvusvahelist kaubavedu (sh kombineeritud veod maanteel ja raudteel) ja reisijatevedu käsitlevatele kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele, mille on sõlminud EL või ELi liikmesriigid ja kolmas riik. Sellise kohtlemisega võidakse
|
||||
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Kosmosetransport Kosmoselaeva rentimine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 733, CPC 734 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus EL jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kosmosetransporditeenuste ja kosmoselaevade rentimisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Elektrienergia ja gaasi ülekandesüsteemid Nafta ja gaasi torutransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 401, 402, CPC 7131, CPC 887 (v.a nõustamisteenused) |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kui ELi liikmesriik lubab välisosalust gaasi või elektrienergia ülekandesüsteemis või nafta või gaasi torutranspordisüsteemis, jätab EL endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses Kanada ettevõtetega, mida kontrollivad füüsilised isikud või ettevõtjad kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % ELi nafta-, maagaasi- või elektrienergiaimpordist, tagamaks ELi kui terviku või konkreetse ELi liikmesriigi energiavarustuse kindlus. Reservatsiooni ei kohaldata nõustamisteenuste suhtes, mida osutatakse energiajaotusega seotud teenustena. Reservatsiooni ei kohaldata Ungaris ja Leedus (Leedus üksnes CPC 7131 puhul) seoses kütuste torutranspordiga, Lätis seoses energiajaotusega seotud teenustega ja Sloveenias seoses gaasijaotusega seotud teenustega. Riikide lisareservatsioonid võib leida Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Soomes, Prantsusmaal, Ungaris, Leedus, Madalmaades, Portugalis, Sloveenias ja Slovakkias kohaldatavate reservatsioonide loenditest. |
Kehtivad meetmed: |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ |
Austrias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Tuumkütuse tootmine, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
Allsektor: |
Tuumaenergiapõhine elektritootmine, tuumamaterjali ja tuumkütuse töötlemine, tuumamaterjali transport ja käsitsemine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 233, ISIC rev 3.1: 40 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Austria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses tuumamaterjali töötlemise, jaotamise ja transportimisega ning tuumaenergiapõhise elektritootmisega. |
Kehtivad meetmed: |
Bundesverfassungsgesetz für ein atomfreies Österreich (föderaalpõhiseadus tuumavaba Austria kohta), BGBl. I Nr. 149/1999 |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kontori abipersonali ja muude töötajate vahendamise teenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Austria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega ning kontori abipersonali ja muude töötajate vahendamise teenuste osutajate asutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Kõrgharidusteenused Täiskasvanuharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 923, CPC 924 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Austria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate kõrgharidusteenuste osutamisega. Austria jätab endale õiguse keelata erasektori rahastatavate täiskasvanuharidusteenuste piiriülene osutamine raadio- või teleringhäälingu vahendusel. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Kiirabiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93192 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Austria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate kiirabiteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Belgias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, CPC 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Merekalapüügiks on Belgias kohustuslik püügiluba. Püügiluba omava laeva omanik võib olla kas juriidiline või füüsiline isik. Füüsiline isik peab olema püügiloa taotlemisel Belgia elanik. Juriidiline isik peab olema omamaine äriühing, mille juhid tegutsevad kalanduse valdkonnas ja on püügiloa taotlemisel Belgia elanikud. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Välisriigi teenuseosutajal ei ole lubatud osutada piiriüleselt turvateenuseid. Valve- ja turvateenuseid ning turvateenustega seotud nõustamis- ja koolitusteenuseid pakkuvate äriühingute juhatuse liikmetel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus. Valve- ja turvateenustega seotud nõustamisteenuseid pakkuvate äriühingute kõrgema juhtkonna liikmed peavad olema ELi liikmesriigi kodanikust residendid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Postimüük on lubatud üksnes avalikkusele avatud apteekidele, seega on ravimite jaemüügiks nõutav tegevuskoht Belgias. |
Kehtivad meetmed: |
Arrêté royal du 21 janvier 2009 portant instructions pour les pharmaciens Arrêté royal du 10 novembre 1967 relatif à l'exercice des professions des soins de santé |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Kiirabiteenused Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93192, CPC 93193 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Belgia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate kiirabiteenuste ja muude raviasutuste kui haiglate teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Tervishoiualased kutseteenused: meditsiini- ja hambaraviteenused, ämmaemandateenused, meditsiiniõeteenused, füsioteraapia- ja parameditsiini teenused, psühholoogiteenused, veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 85201 osa, CPC 9312, CPC 93191 osa, CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Belgia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuste, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja parameedikuteenuste ning veterinaarteenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Belgia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamisega, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenused. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veoste käitlemise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 741 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Veoste käitlemise teenuseid võivad osutada üksnes kuningliku dekreediga kindlaks määratud akrediteeritud töötajad, kellel on õigus töötada sadamaaladel. |
Kehtivad meetmed: |
Loi du 8 juin 1972 organisant le travail portuaire. Arrêté royal du 12 janvier 1973 instituant une Commission paritaire des ports et fixant sa dénomination et sa compétence Arrêté royal du 4 septembre 1985 portant agrément d'une organisation d'employeur (Anvers) Arrêté royal du 29 janvier 1986 portant agrément d'une organisation d'employeur (Gand) Arrêté royal du 10 juillet 1986 portant agrément d'une organisation d'employeur (Zeebrugge) Arrêté royal du 1er mars 1989 portant agrément d'une organisation d'employeur (Ostende) Arrêté royal du 5 juillet 2004 relatif à la reconnaissance des ouvriers portuaires dans les zones portuaires tombant dans le champ d'application de la loi du 8 juin 1972 organisant le travail portuaire, tel que modifié |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 71221 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Belgia jätab endale õiguse piirata taksoteenuste osutamise lubade kättesaadavust. Brüssel, pealinna piirkond: seaduses on kindlaks määratud taksoveolubade maksimaalne arv. Flaami piirkond: seaduses on kindlaks määratud taksode maksimaalne arv ühe inimese kohta. Seda arvu on võimalik kohandada, mille jaoks tehakse majandusvajaduste test. Põhikriteeriumid: linnastumise määr, olemasolevate taksode keskmine hõivatuse määr. Valloonia piirkond: seaduses on kindlaks määratud taksode maksimaalne arv ühe inimese kohta. Seda arvu on võimalik kohandada, mille jaoks tehakse majandusvajaduste test. Põhikriteerium: olemasolevate taksode keskmine hõivatuse määr. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Elektrienergia tootmine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 4010 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Et saada individuaalne luba elektrienergia tootmiseks võimsusega 25 MW, on vajalik tegevuskoht ELis või mõnes teises riigis, kus kehtib direktiiviga 96/92/EÜ jõustatud korraga sarnane kord ning kus äriühingul on asjaomase riigi majandusega tõhus ja pidev seos. Elektrienergia tootmiseks Belgia avamereterritooriumil on vaja kontsessiooni ja ühisettevõtet ELi liikmesriigi äriühinguga või äriühinguga välisriigist, kus kehtib direktiivis 2003/54/EÜ sätestatud korraga sarnane kord, eriti seoses loa andmise ja valiku tegemise tingimustega. Peale selle peab äriühingu juhatuse asukoht või peakontor olema ELi liikmesriigis või eespool nimetatud kriteeriumidele vastavas riigis, kus äriühingul on asjaomase riigi majandusega tõhus ja pidev seos. Et ehitada elektriliine, mis seovad avameretootmise Elia põhivõrguga, on vaja luba ja äriühing peab vastama eespool kirjeldatud tingimustele (v.a ühisettevõtte tingimus). |
Kehtivad meetmed: |
Arrêté Royal du 11 octobre 2000 fixant les critères et la procédure d'octroi des autorisations individuelles préalables à la construction de lignes directes Arrêté Royal du 20 décembre 2000 relatif aux conditions et à la procédure d'octroi des concessions domaniales pour la construction et l'exploitation d'installations de production d'électricité à partir de l'eau, des courants ou des vents, dans les espaces marins sur lesquels la Belgique peut exercer sa juridiction conformément au droit international de la mer Arrêté Royal du 12 mars 2002 relatif aux modalités de pose de câbles d'énergie électrique qui pénètrent dans la mer territoriale ou dans le territoire national ou qui sont installés ou utilisés dans le cadre de l'exploration du plateau continental, de l'exploitation des ressources minérales et autres ressources non vivantes ou de l'exploitation d'îles artificielles, d'installations ou d'ouvrages relevant de la juridiction belge |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Energia ülekandmise teenused ja gaasi mahtkaubana hoiustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 4010, CPC 71310, CPC 742 osa, CPC 887 (v.a nõustamisteenused) |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Belgia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, mis on seotud juriidiliste isikute liikidega ja Belgialt ainuõigused saanud era- või avalik-õiguslike ettevõtjate kohtlemisega. Energia ülekandmise teenuste ja gaasi mahtkaubana hoiustamise teenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht ELis. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Energiajaotuse teenused ja energiajaotusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 887 (v.a nõustamisteenused) |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Belgia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, mis on seotud energiajaotuse teenuste ja energiajaotusega seotud teenustega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energia |
||||
Allsektor: |
Kütuste torutransport |
||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7131 |
||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
||||
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Maagaasi ja muude kütuste torutranspordi jaoks on vaja luba. Loa võib anda üksnes ELi liikmesriigis asutatud füüsilisele või juriidilisele isikule (vastavalt 14. mai 2002. aasta kuningliku dekreedi artiklile 3). Loa taotlemisel peab
|
||||
Kehtivad meetmed: |
Arrêté Royal du 14 mai 2002 relatif à l'autorisation de transport de produits gazeux et autres par canalisations |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Elektrienergia ja gaasi hulgimüügiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 62271 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Vahendaja, kellel on Belgias kliendid, kes on ühendatud riiklikusse võrku või otseliiniga, mille nimipinge on suurem kui 70 000 volti, vajab elektrienergia tarnimiseks luba. Sellise loa võib anda üksnes EMP füüsilistele või juriidilistele isikutele. Maagaasi tarnimiseks Belgia klientidele (kliendid on nii jaotusettevõtted kui ka tarbijad, kelle üldine gaasitarbimine kõikidest tarneallikatest kokku on vähemalt miljon kuupmeetrit aastas) on üldjuhul vajalik ministri välja antud individuaalne luba, välja arvatud juhul, kui tarnija on jaotusettevõte, kes kasutab oma jaotusvõrku. Sellise loa võib anda üksnes ELi liikmesriigi füüsilistele või juriidilistele isikutele. |
Kehtivad meetmed: |
Arrêté royal du 2 avril 2003 relatif aux autorisations de fourniture d'électricité par des intermédiaires et aux règles de conduite applicables à ceux-ci Arrêté royal du 12 juin 2001 relatif aux conditions générales de fourniture de gaz naturel et aux conditions d'octroi des autorisations de fourniture de gaz naturel |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Tuumaenergia |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 233, ISIC rev 3.1: 40 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Belgia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses tuumamaterjali tootmise, töötlemise ja transportimisega ning tuumaenergiapõhise elektri tootmise ja jaotamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Mäetööstus, tootmine ja energia |
Allsektor: |
Mäetööstus, puhastatud naftatoodete ja tuumkütuse toomine, elektrienergia, gaasi ja kuuma veega varustamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 10, ISIC rev 3.1: 1110, ISIC rev 3.1: 13, ISIC rev 3.1: 14, ISIC rev 3.1: 232, ISIC rev 3.1: 4010 osa, ISIC rev 3.1: 4020 osa, ISIC rev 3.1: 4030 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kui arvata välja metallimaakide kaevandamine ning muu mäetööstus, siis võidakse Kanada ettevõtetel, mida kontrollivad füüsilised isikud või ettevõtjad kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % ELi nafta-, maagaasi- või elektrienergiaimpordist, keelata omandada kontroll kõnealuse tegevuse üle. Nõutav on asutamine juriidilise isikuna (mitte filiaalina). |
Kehtivad meetmed: |
|
Bulgaarias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada Bulgaarias maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja välismaal alalist elukohta omavad välisriigi kodanikud võivad omandada hooneid ja piiratud kinnisvaraõigusi (õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute). Välisriigi kodanikud, kelle alaline elukoht on välismaal, välisriigi juriidilised isikud ning äriühingud, milles välisosalus tagab häälteenamuse otsuste vastuvõtmisel või tagasilükkamisel, võivad saada kinnisvara omandiõiguse ministrite nõukogu määratud konkreetsetes piirkondades vastava loa alusel. |
Kehtivad meetmed: |
Bulgaaria Vabariigi põhiseadus, artikkel 22 Põllumajandusmaa omamise ja kasutamise seadus, artikkel 3 Metsaseadus, artikkel 10 |
Sektor: |
Kõik sektorid, v.a mäetööstus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Meetmed: |
Seadus riigi vara kohta Kontsessiooniseadus Erastamis- ja erastamisjärgse kontrolli seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Teatava riigi või avaliku vara kasutamisega seotud majandustegevuse puhul on nõutav kontsessiooniseaduse alusel antud kontsessiooni olemasolu. Äriühingud, mille kapitalist üle 50 % kuulub riigile või omavalitsusele, ei saa sooritada ühtki tehingut äriühingu põhivara võõrandamiseks ega sõlmida ühtki lepingut osaluse soetamise, rentimise, ühistegevuse, laenu, nõuete kindlustamise või käskvekslitest tulenevate kohustuste kohta, kui erastamisagentuur või omavalitsuse volikogu (sõltuvalt sellest, kumb on pädev asutus) ei ole andnud selleks luba. Reservatsiooni ei kohaldata mäetööstuse suhtes, mille puhul kehtib I lisas sätestatud eraldi reservatsioon. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1: 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Merede ja jõgede elusressursside püüki Bulgaaria sisemerealal, territoriaalmeres ja sisevetes peavad sooritama Bulgaaria lipu all sõitvad laevad. Välisriigi laev ei tohi tegeleda Bulgaaria majandusvööndis tööndusliku kalapüügiga, välja arvatud Bulgaaria ja lipuriigi vahelise lepingu alusel. Bulgaaria majandusvööndi läbimisel ei tohi välisriigi kalalaevad hoida oma püügivahendeid töörežiimil. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 40, CPC 71310, CPC 88 osa |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses elektrienergia ja soojuse tootmisega ning energiajaotusega seotud teenustega, samuti seoses torutranspordiga ning nafta ja maagaasi hoiustamise ja ladustamisega, sealhulgas transiidi ja ülekandega. |
Kehtivad meetmed: |
Energiaseadus |
Sektor: |
Tuumkütuse tootmine, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
Allsektor: |
Tuumaenergiapõhine elektritootmine Tuumamaterjali ja tuumkütuse töötlemine Tuumamaterjali transport ja käsitsemine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 23, ISIC rev 3.1: 40 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalide või nende algmaterjalide töötlemisega, samuti nendega kauplemisega, tuumajaamade seadmete ja süsteemide hooldamise ja remondiga, selliste materjalide ning nende töötlemisel tekkinud prügi ja jäätmete transpordiga, ioniseeriva kiirguse kasutamisega ning kõigi muude teenustega, mis on seotud tuumaenergia kasutamisega rahumeelsetel eesmärkidel (sh inseneri- ja nõustamisteenused, tarkvarateenused jne). |
Kehtivad meetmed: |
Tuumaenergia ohutu kasutamise seadus |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osa |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Bulgaarias võib äriühingute asutamise ja tegevuse puhul ning teenuste osutamisel võimaldada täielikku võrdset kohtlemist üksnes äriühingutele, mis on asutatud riikides, kellega on sõlmitud või sõlmitakse sooduskohtlemist käsitlevad lepingud, ja selliste riikide kodanikele. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
||||||
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a arvepidamisteenused |
||||||
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
||||||
Meetmed: |
Sõltumatu finantsauditi seadus |
||||||
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Sõltumatu finantsauditi peab tegema registreeritud audiitor, kes on vannutatud audiitorite instituudi liige. Kohaldades vastastikkuse põhimõtet, registreerib vannutatud audiitorite instituut Kanada või kolmanda riigi auditeeriva üksuse, kui asjaomane riik esitab tõendid selle kohta, et
|
||||||
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Veterinaarteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Meetmed: |
Veterinaarpraksise seadus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Bulgaarias võib veterinaarmeditsiiniasutuse rajada füüsiline või juriidiline isik. Veterinaarmeditsiini praktiseerimisel kohaldatakse ELi liikmesriigi või EMP riigi kodakondsuse nõuet; välisriikide kodanikelt nõutakse alalist elamisluba (vajalik on füüsiline kohalolek). |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendamise teenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Turustamine |
Allsektor: |
Keemiatoodete turustamine Väärismetallide ja -kivide turustamine Ravimite ning meditsiiniotstarbeliste toodete, esemete ja ainete turustamine Tubaka ja tubakatoodete turustamine Alkohoolsete jookide turustamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 621 osa, CPC 62228, CPC 62251, CPC 62271, CPC 62272 osa, CPC 62276, CPC 63108, CPC 6329 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses keemiatoodete, väärismetallide ja -kivide, ravimite, meditsiiniotstarbeliste ainete, toodete ja esemete, tubaka ja tubakatoodete ning alkohoolsete jookide turustamisega. Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kaubamaaklerite osutatavate teenustega. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus inimmeditsiinis kasutatavate ravimite kohta Veterinaartegevuse seadus Seadus, millega keelustatakse keemiarelvad ning kehtestatakse kontroll mürgiste keemiliste ainete ja nende lähteainete üle Tubaka- ja tubakatoodete seadus |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või kehtestada meetmeid, millega piiratakse erasektori rahastatavate põhi- ja keskharidusteenuste piiriülest osutamist. Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate kõrgharidusteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Avaliku hariduse seadus, artikkel 12 Kõrgharidusseadus, lisasätete § 4 Kutsehariduse ja koolituse seadus, artikkel 22 |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Välisriigi kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustus-, sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaarias asuvate riskidega. |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9311, CPC 93192, CPC 93193 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate haiglateenuste, kiirabiteenuste ja muude raviasutuste kui haiglate teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Tervishoiualased kutseteenused: meditsiini- ja hambaraviteenused, ämmaemandateenused, meditsiiniõeteenused, füsioteraapia- ja parameditsiini teenused, psühholoogiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9312, CPC 9319 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses tervishoiualaste kutseteenuste, sealhulgas meditsiini- ja hambaraviteenuste, ämmaemandateenuste, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja parameedikuteenuste ning psühholoogiteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Meditsiiniasutuste seadus Seadus meditsiiniõdede, ämmaemandate ja nendega seotud meditsiinitöötajate kutseorganisatsiooni kohta |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 744 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Meetmed: |
Maanteetranspordi seadus, artikkel 6 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Kohaldatakse asutamisnõuet. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Veetransport |
Allsektor: |
Veetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 741 osa, CPC 742 osa |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kui Kanada ning selle provintsid ja territooriumid lubavad Bulgaaria teenuseosutajatel pakkuda oma mere- ja jõesadamates veoste käitlemise teenuseid ning hoiustamis- ja laoteenuseid, sealhulgas konteinerite ja konteinerites sisalduva kaubaga seotud teenuseid, lubab Bulgaaria Kanada teenuseosutajatel pakkuda oma mere- ja jõesadamates samadel tingimustel veoste käitlemise teenuseid ning hoiustamis- ja laoteenuseid, sealhulgas konteinerite ja konteinerites sisalduva kaubaga seotud teenuseid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Raudteetransport |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7111, CPC 7112 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reguleeritakse liiklusõigusi ja tegevustingimusi ning transporditeenuste osutamist Bulgaaria, Tšehhi ja Slovakkia territooriumil ning asjaomaste riikide vahel. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Maanteetransport |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7111, CPC 7112 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse asjaomaste transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks teenuste osutamise tingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud, Bulgaaria territooriumil või üle Bulgaaria piiri. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Reisijate- ja kaubaveo jaoks võib ainuõigusi või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ja ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis. Nõutav on asutamine juriidilise isikuna. Füüsilistel isikutel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus. |
Kehtivad meetmed: |
|
Horvaatias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Põllumajandus, jahindus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 011, ISIC rev 3.1: 012, ISIC rev 3.1: 013, ISIC rev 3.1: 014, ISIC rev 3.1: 015, CPC 8811, CPC 8812, CPC 8813, v.a nõustamisteenused |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Horvaatia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses põllumajandus- ja jahindustegevusega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Linnaplaneerimine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 8674 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Horvaatia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses linnaplaneerimisteenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87305 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Horvaatia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvanõustamisteenuste ja valveteenustega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Muud äriteenused |
Allsektor: |
Kirjaliku ja suulise tõlke teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87905 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Horvaatia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ametlike dokumentide kirjaliku ja suulise tõlkimise teenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed |
|
Sektor: |
Transporditeenused |
Allsektor: |
Maanteetransporditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7111 ja CPC 7112 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Rahvusvahelist maanteetransporti käsitlevate kehtivate või tulevaste lepingute alusel kohaldatavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Horvaatiasse, Horvaatias, läbi Horvaatia ja Horvaatiast asjaomaste lepinguosaliste riikidesse. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transporditeenused |
Allsektor: |
Kõikide transpordiliikide abiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 741, CPC 742, CPC 743, CPC 744, CPC 745, CPC 746, CPC 749 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Horvaatia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses muude transpordi abiteenuste osutamisega kui kaubaveoagentuuride teenused ning veodokumentide ettevalmistamise teenuste ja selliste maanteetranspordi tugiteenuste osutamisega, mille jaoks on vaja luba. |
Kehtivad meetmed: |
|
Küprosel kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Küpros jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Küpros jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923, CPC 924 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Küpros jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate põhi-, kesk-, kõrg- ja täiskasvanuharidusteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Haiglateenused Kiirabiteenused Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9311, CPC 93192, CPC 93193 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Küpros jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate haiglateenuste, kiirabiteenuste ja muude raviasutuste kui haiglate teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Küpros jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energia |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 232, ISIC rev 3.1: 4010, ISIC rev 3.1: 4020, CPC 613, CPC 62271, CPC 63297, CPC 7131, CPC 742 ja CPC 887 (v.a nõustamisteenused) |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kõrgem juhtkond ja juhatus Tulemuslikkusnõuded |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Küpros jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega piiratakse toru kaudu transporditavate kütuste hoiu- ja laoteenuste piiriülest osutamist ja nõutakse selliste teenuste osutamiseks asutamist ning piiratakse muud kütteõli ja balloonigaasi jaemüüki kui postimüük. Küpros jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses puhastatud naftatoodete tootmisega, kui investorit kontrollib füüsiline või juriidiline isik kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % ELi nafta- või maagaasiimpordist, samuti seoses gaasi tootmisega, gaaskütuse enda tarbeks jaotamisega magistraalvõrkude kaudu, elektrienergia tootmise, ülekandmise ja jaotamisega, kütuste torutranspordiga, muude elektrienergia ja maagaasi jaotamisega seotud teenustega kui nõustamisteenused, elektrienergia hulgimüügiteenustega ning mootorikütuste, elektrienergia ja muu gaasi kui balloonigaasi jaemüügiteenustega. |
Kehtivad meetmed: |
Elektriturgu käsitlevate 2003.–2008. aasta seaduste reguleerimine, artikli 34 lõige 2 ja artikkel 37 Gaasiturgu käsitlevate 2004.–2007. aasta seaduste reguleerimine Naftaseadus (torujuhtmed), Küprose Vabariigi põhiseadus, 273. peatükk Naftaseadus L.64(I)/1975 Naftat ja kütuse tehnilist kirjeldust käsitlevad 2003.–2009. aasta seadused |
Tšehhis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kinnisvarateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, CPC 822 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Tšehhi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kinnisvarateenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Oksjoniteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 612 osa, CPC 621 osa, CPC 625 osa, CPC 85990 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Oksjoniteenuste osutamiseks Tšehhis on vajalik tegevusluba. Loa saamiseks (vabatahtliku avaliku enampakkumise teenuste osutamiseks) peab äriühing olema asutatud Tšehhis ja füüsilisel isikul peab olema elamisluba, lisaks peab äriühing või füüsiline isik olema registreeritud Tšehhi äriregistris. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 455/1991 Coll., kauplemislubade kohta Seadus nr 26/2000 Coll. avaliku enampakkumise kohta |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a arvepidamisteenused |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Loa teha Tšehhi Vabariigis auditeid võib anda üksnes ettevõttele, kus Tšehhi või ELi liikmesriikide kodanike kapitaliosalus või hääleõigus on vähemalt 60 %. |
Kehtivad meetmed: |
14. aprilli 2009. aasta seadus nr 93/2009 Coll. audiitorite kohta |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Tšehhi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Tšehhi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Tšehhi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923, CPC 924 |
Reservatsiooni liik: |
Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Tšehhi Vabariigis peavad erasektori rahastatavaid haridusteenuseid osutava asutuse juhatuse liikmete enamik olema Tšehhi kodanikud. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Haiglateenused Kiirabiteenused Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9311, CPC 93192, CPC 93193 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Tšehhi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate haiglateenuste, kiirabiteenuste ja muude raviasutuste kui haiglate teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 372/2011 Sb tervishoiuteenuste ja nende osutamise tingimuste kohta |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Tervishoiualased kutseteenused: meditsiini- ja hambaraviteenused, ämmaemandateenused, meditsiiniõe teenused, füsioteraapia- ja parameditsiini teenused, psühholoogiteenused Muud tervishoiuteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9312, CPC 9319 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Tšehhi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kõikide tervishoiualaste kutseteenuste osutamisega, sealhulgas seoses selliste teenustega, mida pakuvad arstid, hambaarstid, ämmaemandad, meditsiiniõed, füsioterapeudid, parameedikud ja psühholoogid, samuti seoses teiste tervishoiuteenustega, mis on seotud inimmeditsiinis kasutatavate inimkudede, -elundite ja -rakkude käsitsemisega. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 296/2008 Coll. inimmeditsiinis kasutatavate inimkudede ja rakkude kvaliteedi ja ohutuse tagamise kohta (inimkudede ja -rakkude seadus) Seadus nr 378/2007 Coll. ravimite ja teatud seonduvate seaduste muutmise kohta (ravimiseadus) Seadus nr 123/2000 Coll. meditsiiniseadmete kohta Seadus nr 285/2002 Coll. kudede ja elundite annetamise, eemaldamise ja siirdamise ning teatud seaduste muutmise kohta (siirdamisseadus) |
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkuse nõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Tšehhi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed |
|
Sektor: |
Raudteetransport |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7111, CPC 7112 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reguleeritakse liiklusõigusi ja tegevustingimusi ning transporditeenuste osutamist Bulgaaria, Tšehhi ja Slovakkia territooriumil ning asjaomaste riikide vahel. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Maanteetransport |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121, CPC 7122, CPC 7123 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Tšehhi Vabariiki, Tšehhi Vabariigis, läbi Tšehhi Vabariigi ja Tšehhi Vabariigist asjaomaste lepinguosaliste riikidesse. |
Kehtivad meetmed: |
|
Taanis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||
Allsektor: |
|
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Taani, Rootsi ja Soome võetavad meetmed, millega püütakse edendada Põhjamaade koostööd, nagu:
Reservatsioon ei mõjuta erandit, mis on kehtestatud lepinguosaliste hangete, subsiidiumide või teenustekaubanduse jaoks antava valitsuse toetuse suhtes vastavalt artikli 8.15 lõike 5 punktidele a ja b ning artikli 9.2 lõike 2 punktidele f ja g. |
||||||
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1: 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Isikud, kes ei ole ELi elanikud, ei saa omada Taanis ühte kolmandikku või suuremat osa tööndusliku kalapüügiga tegelevast ettevõttest. Isikud, kes ei ole ELi elanikud, ei saa omada Taani lipu all sõitvaid laevu, välja arvatud Taanis asutatud äriühingu kaudu. Et äriühing saaks registreerida oma laeva Taani kalalaevana, peab vähemalt kaks kolmandikku äriühingu omanikest olema registreeritud kaluritena, kellel on A-staatusega püügiluba, või vähemalt kaks kolmandikku äriühingu aktsiatest peab kuuluma teisele äriühingule, mis kuulub täielikult kaluritele, kellel on A-staatusega püügiluba. A-staatusega püügiloa saamiseks peab füüsiline isik olema elanud enne taotluse esitamist Taanis vähemalt kaks aastat või omama Taani kodakondsust. Kõnealuseid piiranguid ei kohaldata ELi liikmesriikide või EMP riikide kodanike suhtes. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Taani jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses lennujaama valveteenuste osutamisega. Turvateenuste osutaja Taanis peab olema Taani juriidiline isik. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Taani jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Eestis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, sealhulgas põllumajandus- või metsamaad sisaldava kinnisasja, võib omandada üksnes Eesti kodanikust või EMP riigi kodanikust füüsiline isik või asjakohasesse Eesti registrisse kantud juriidiline isik maavanema loal. Reservatsiooni ei kohaldata põllumajandus- või metsamaa omandamisel käesoleva lepinguga liberaliseeritud teenuse osutamiseks. |
Kehtivad meetmed: |
Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus, 2. ja 3. peatükk |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eesti jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Eesti jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eesti jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (v.a kindlustusteenused) |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Hoiuste vastuvõtmiseks on nõutav finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusele. |
Kehtivad meetmed: |
Krediidiasutuste seadus, § 20 lõige 6 |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Meretransport Maanteetransport Raudteetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 711 osa, CPC 712 osa, CPC 721 osa |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Eesti jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse teatud riigile diferentseeritud kohtlemist vastavalt rahvusvahelist maanteetransporti (sh kombineeritud veod maanteel ja raudteel) käsitlevatele kehtivatele või tulevastele lepingutele, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine Eestisse, Eestis, läbi Eesti või Eestist lepinguosaliste riikidesse kummagi lepingosalise riigis registreeritud sõidukitele või piiratakse seda selliste sõidukitega ning nähakse selliste sõidukite puhul ette maksuvabastus. |
Kehtivad meetmed: |
|
Soomes kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Piirangud, mis keelavad füüsilistel isikutel, kellel ei ole Ahvenamaa piirkondlikku kodakondsust, ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata. Kehtivad piirangud seoses asutamisõigusega ja majandustegevusega tegelemise õigusega füüsilistele isikutele, kellel ei ole Ahvenamaa piirkondlikku kodakondsust, ja ettevõtetele ilma saarestiku pädevate asutuste loata |
Kehtivad meetmed: |
Ahvenanmaan maanhankintalaki (Ahvenamaa maaomandamisseadus) 3/1975, § 2 Ahvenanmaan itsehallintolaki (Ahvenamaa autonoomia seadus) 1144/1991, § 11 |
Sektor: |
Kõik teenused |
Allsektor: |
Elektroonilise identimise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Soome jätab endale õiguse nõuda elektroonilise identimise teenuste osutamiseks asutamist Soomes või mujal EMPs. |
Kehtivad meetmed: |
Laki vahvasta sähköisestä tunnistamisesta ja sähköisistä allekirjoituksista (seadus usaldusväärse elektroonilise identimise ja elektrooniliste allkirjade kohta) 617/2009 |
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||
Allsektor: |
|
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Taani, Rootsi ja Soome võetavad meetmed, millega püütakse edendada Põhjamaade koostööd, nagu:
Reservatsioon ei mõjuta erandit, mis on kehtestatud lepinguosaliste hangete, subsiidiumide või teenustekaubanduse jaoks antava valitsuse toetuse suhtes vastavalt artikli 8.15 lõike 5 punktidele a ja b ning artikli 9.2 lõike 2 punktidele f ja g. |
||||||
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tuumkütuse tootmine, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
Allsektor: |
Tuumaenergiapõhine elektritootmine Tuumamaterjali ja tuumkütuse töötlemine Tuumamaterjali transport ja käsitsemine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 233, ISIC rev 3.1: 40 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses tuumamaterjali töötlemise, jaotamise ja transportimisega ning tuumaenergiapõhise elektritootmisega. |
Kehtivad meetmed: |
Ydinenergialaki (tuumaenergia seadus) 990/1987 |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Kontori abipersonali ja muude töötajate vahendamise teenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ning kontori abipersonali ja muude töötajate värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Laki julkisesta työvoima- ja yrityspalvelusta (seadus avalike tööhõive- ja ettevõtteteenuste kohta) 916/2012 |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Välisriigi teenuseosutajal ei ole lubatud osutada piiriüleselt turvateenuseid. Turvateenuste osutamise loa võib anda üksnes EMPs elavatele füüsilistele või EMPs asutatud juriidilistele isikutele. |
Kehtivad meetmed: |
Laki yksityisistä turvallisuuspalveluista (eraturvateenuste seadus) 282/2002 |
Sektor: |
Turustusteenused |
Allsektor: |
Alkohoolsete jookide turustamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 62112 osa, CPC 62226, CPC 63107, CPC 8929 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses alkohoolsete jookide turustamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Alkoholilaki (alkoholiseadus) 1143/1994 |
Sektor: |
Turustusteenused |
Allsektor: |
Ravimite turustamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 62117, CPC 62251, CPC 63211, CPC 8929 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ravimite turustamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Lääkelaki (ravimiseadus) 395/1987 |
Sektor: |
Energia |
Allsektor: |
Ülekande- ja jaotusvõrgud ja -süsteemid; elektrienergia import ning hulgi- ja jaemüük Gaasi, auru ja kuuma vee tootmine ja jaotamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 401, CPC 7131, CPC 887 (v.a nõustamisteenused) |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Tulemuslikkusnõuded |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses energia ning auru ja kuuma vee ülekandevõrkude ning jaotusvõrkude ja -süsteemidega. Soome jätab endale õiguse hoida energiajulgeoleku huvides ära välisriikide isikute või ettevõtete poolne kontrolli või omandiõiguse omandamine veeldatud maagaasi terminalide üle (sh need terminali osad, mida kasutatakse veeldatud maagaasi hoiustamiseks või taasgaasistamiseks). Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses elektrienergia impordi ning hulgi- ja jaemüügiga. Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada monopolide või ainuõiguste vormis kvantitatiivsed piirangud maagaasi importimisele ning auru ja kuuma vee tootmisele ja jaotamisele. Praegu kehtivad loomulikud monopolid ja ainuõigused. |
Kehtivad meetmed: |
Maakaasumarkkinalaki (maagaasituru seadus) 508/2000 Sähkömarkkinalaki (elektrituru seadus) 386/1995 |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923, CPC 924 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate põhi-, kesk-, kõrg- ja täiskasvanuharidusteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Perusopetuslaki (põhiharidusseadus) 628/1998 Lukiolaki (gümnaasiumiseadus) 629/1998 Laki ammatillisesta koulutuksesta (kutseõppe seadus) 630/1998 Laki ammatillisesta aikuiskoulutuksesta (täiskasvanute kutseõppe seadus) 631/1998 Ammattikorkeakoululaki (kutsekõrgkoolide seadus) 351/2003 Yliopistolaki (ülikooliseadus) 558/2009 |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Haiglateenused Kiirabiteenused Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused Muud tervishoiuteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9311, CPC 93192, CPC 93193, CPC 93199 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate haiglateenuste, kiirabiteenuste, muude raviasutuste kui haiglate teenuste ja muude tervishoiuteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Laki yksityisestä terveydenhuollosta (seadus erasektori osutatavate tervishoiuteenuste kohta) 152/1990 |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Tervishoiualased kutseteenused:meditsiini- ja hambaraviteenused, ämmaemandateenused, füsioteraapia- ja parameditsiini teenused, psühholoogiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9312, CPC 93191 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses tervishoiualaste kutseteenuste, sealhulgas meditsiini- ja hambaraviteenuste, ämmaemanda-, füsioterapeudi- ja parameedikuteenuste ning psühholoogiteenuste osutamisega, olenemata sellest, kas asjaomaseid teenuseid rahastab riik või erasektor. Reservatsiooni ei kohaldata teenuste suhtes, mida osutavad meditsiiniõed. |
Kehtivad meetmed: |
Laki yksityisestä terveydenhuollosta (seadus erasektori osutatavate tervishoiuteenuste kohta) 152/1990 |
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Laki yksityisistä sosiaalipalveluista (seadus erasektori osutatavate sotsiaalteenuste kohta) 922/2011 |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Finantsteenuste piiriülene osutamine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Kindlustusmaakleriteenuste osutamiseks on vajalik alaline tegevuskoht ELis. Otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub ELis või kellel on Soomes filiaal. Vähemalt pooled kohustusliku pensionikindlustuse teenuseid osutava kindlustusandja juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetest ning kõnealuse kindlustusandja tegevdirektor peavad elama EMPs, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused on teinud erandi. Välisriigi kindlustusandjatel ei ole võimalik saada Soomes filiaalina tegevusluba, et osutada kohustusliku pensionikindlustuse teenuseid. Vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema EMPs. Teiste kindlustusandjate puhul peab vähemalt üks juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetest ning tegevdirektor elama EMPs. Vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema EMPs. Kanada kindlustusandja peamaakleri elukoht peab olema Soomes, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja peakontor asub ELis. |
Kehtivad meetmed: |
Laki ulkomaisista vakuutusyhtiöistä (seadus välisriikide kindlustusandjate kohta) 398/1995 Vakuutusyhtiölaki (kindlustusandjate seadus) 521/2008 Laki vakuutusedustuksesta (seadus kindlustusvahenduse kohta) 570/2005 Laki työeläkevakuutusyhtiöistä (seadus kohustusliku pensionikindlustuse teenuseid osutavate kindlustusandjate kohta) 354/1997 |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Pangateenuste osutajate puhul peab vähemalt ühe asutaja, juhatuse liikme, järelevalvenõukogu liikme, tegevdirektori ning krediidiasutuse allkirjaõigusega isiku alaline elukoht olema EMPs. Vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema EMPs. Makseteenuste osutamiseks võidakse nõuda alalist või peamist elukohta Soomes. |
Kehtivad meetmed: |
Laki liikepankeista ja muista osakeyhtiömuotoisista luottolaitoksista (seadus kommertspankade ja muude osaühingu vormi kasutavate krediidiasutuste kohta) 1501/2001 Säästöpankkilaki (hoiupangaseadus) 1502/2001 Laki osuuspankeista ja muista osuuskuntamuotoisista luottolaitoksista (seadus ühistupankade ja muude ühistupanga vormi kasutavate krediidiasutuste kohta) 1504/2001 Laki hypoteekkiyhdistyksistä (seadus hüpoteegiühingute kohta) 936/1978 Maksulaitoslaki (makseasutuste seadus) 297/2010 Laki ulkomaisen maksulaitoksen toiminnasta Suomessa (seadus välisriikide makseasutuste tegevuse kohta Soomes) 298/2010 Laki luottolaitostoiminnasta (krediidiasutuste seadus) 121/2007 |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Reisijate või kauba vedu raudteel |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7111, CPC 7112 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses raudteetransporditeenuste piiriülese osutamisega. Reisijateveoteenuste osutamiseks raudteel kehtivad Helsingi piirkonnas kuni 2017. aastani ja mujal kuni 2019. aastani ainuõigused (mis on antud 100 % riigi omandis olevale ettevõtjale VR-Group Ltd), mida on võimalik uuendada. |
Kehtivad meetmed: |
Rautatielaki (raudteeseadus) 304/2011 |
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1: 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Tööndusliku kalapüügiga võivad tegeleda üksnes Soome lipu all sõitvad laevad. Võidakse kohaldada lisanõudeid, mis puudutavad muu hulgas laeva omandilist kuuluvust ja piisava seose olemasolu Soome kalatööstusega. |
Kehtivad meetmed: |
Merilaki (mereseadus) 674/1994 Kalastuslaki (kalandusseadus) 286/1982 Laki merellä toimivien kalastus- ja vesiviljelyalusten rekisteröinnistä (seadus merel tegutsevate kala- ja vesiviljeluslaevade registreerimise kohta) 690/2010 |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Maanteetransporditeenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud sõidukitele. |
Kehtivad meetmed: |
Laki kaupallisista tavarankuljetuksista tiellä (seadus kaubaveo kohta maanteedel) 693/2006 Ajoneuvolaki (sõidukite seadus) 1090/2002 |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Meretransport Maanteetransport Raudteetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 711 osa, CPC 712 osa, CPC 721 osa |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim Kohustused |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ja rahvusvahelised mereveoteenused Soome jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse teatud riigile diferentseeritud kohtlemist vastavalt kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele, mille alusel ei kohaldata vastastikkuse põhimõtet rakendades konkreetse välisriigi lipu all registreeritud laevade või välisriigis registreeritud laevade suhtes üldist keeldu osutada Soomes kabotaažiteenuseid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Prantsusmaal kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ettevõtlusvormid: finants- ja rahaseadustiku artiklite L151-1 ja R153-1 kohaselt on Prantsusmaal finants- ja rahaseadustiku artiklis R153-2 loetletud sektorites välisinvesteeringu tegemiseks vaja majandusministri eelnevat heakskiitu. |
Kehtivad meetmed: |
Finants- ja rahaseadustik, artiklid L151-1 ja R153-1 |
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Meetmed: |
|
Kirjeldus: |
Investeeringud Ettevõtlusvormid: Prantsusmaa jätab endale õiguse piirata välisosalust hiljuti erastatud äriühingutes avalikkusele pakutavate aktsiate hulgaga, mille Prantsusmaa valitsus määrab kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamiseks eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba. |
Kehtivad meetmed |
|
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1: 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Isikutel, kes ei ole ELi kodanikud, ei saa olla osalust Prantsusmaale kuuluvas merealas kala-/karplooma-/vetikakasvatuse eesmärgil. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Prantsusmaa jätab endale õiguse piirata tööjõu vahendusteenuste osutajate arvu. Kõnealuste teenuste osutamisel kehtib riigi monopol. Prantsusmaa jätab endale õiguse nõuda asutamist ja keelata kontori abipersonali värbamise teenuste piiriülene osutamine. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Välisriigi teenuseosutajal ei ole lubatud osutada piiriüleselt turvateenuseid. Tegevjuhtide ja direktorite suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes ELis asutatud kindlustusandjad. |
Kehtivad meetmed: |
Code des assurances, art L310-10 |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Laborianalüüsid ja -katsed |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9311 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Prantsusmaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate laborianalüüsi- ja katseteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Code de la Santé Publique, artiklid L6213-1 – L6213-6 |
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Prantsusmaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. |
Sektor: |
Turismi- ja reisiteenused |
Allsektor: |
Giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Prantsusmaa jätab endale õiguse nõuda giiditeenuste osutamiseks oma territooriumil ELi liikmesriigi kodakondsust. |
Kehtivad meetmed: |
Puuduvad |
Sektor: |
Uudiste- ja meediaagentuuride teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 962 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigusest. Kanada meediaagentuuride asutamisel kohaldatakse riigisisestes õigusaktides sätestatud tingimusi. Meediaagentuuride asutamisel välisinvestorite poolt kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet. |
Kehtivad meetmed: |
Ordonnance no 45-2646 du 2 novembre 1945 portant règlementation provisoire des agences de presse Loi no 86-897 du 1 août 1986 portant réforme du régime juridique de la presse |
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
Elektrienergia ja gaasi ülekandesüsteemid Nafta ja gaasi torutransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 401, ISIC rev: 3.1 402 , CPC 7131,CPC 887 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Prantsusmaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses elektrienergia ja gaasi ülekandesüsteemidega ning nafta ja gaasi torutranspordiga. Elektrienergia ülekande- või jaotussüsteeme võivad omada ja käitada üksnes äriühingud, mille kapital kuulub 100 % Prantsuse riigile, mõnele teisele avaliku sektori organisatsioonile või ettevõttele Electricité de France (EDF)). Riigi energiajulgeoleku huvides võivad gaasi ülekande- või jaotussüsteeme omada ja käitada üksnes äriühingud, mille kapital kuulub 100 % Prantsuse riigile, mõnele teisele avaliku sektori organisatsioonile või ettevõttele GDF-Suez. |
Kehtivad meetmed: |
Loi No 2004-803 du 9 août 2004 relative au service public de l'électricité et du gaz et aux entreprises électriques et gazières Loi N°2005-781 du 13 juillet 2005 Loi N°2000-108 du 10 février 2000 |
Sektor: |
Elektrienergia tootmine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 4010 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Prantsusmaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses elektrienergia tootmisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tuumamaterjali tootmine, töötlemine, jaotamine või transportimine |
Allsektor: |
Tuumaenergiapõhine elektritootmine Tuumamaterjali ja tuumkütuse töötlemine Tuumamaterjali transport ja käsitsemine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1:12, ISIC rev 3.1: 23, ISIC rev 3.1: 40, ISIC rev 3.1:1200, ISIC rev 3.1: 2330, ISIC rev 3.1: 4010 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Tuumamaterjali tootmisel, töötlemisel, jaotamisel või transportimisel tuleb kinni pidada Euratomi ja Kanada vahelises lepingus sätestatud kohustustest. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Ilma juhita sõidukite rentimise või kasutusrendi teenused |
Allsektor: |
Muud ilma juhita sõidukite rentimise või kasutusrendi teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 832 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Prantsusmaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses muude ilma juhita sõidukite rentimise või kasutusrendi teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisinvestoritel ei ole lubatud osutada linnadevahelise bussiveo teenuseid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Saksamaal kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, CPC 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Enamik aktsiatest peab kuuluma ELI liikmesriikide kodanikele või äriühingutele, mis on asutatud ELi eeskirjade kohaselt ja mille peamine tegevuskoht asub ELi liikmesriigis. Laevade kasutamist peavad juhtima ja kontrollima Saksamaal elavad isikud. Püügiloa saamiseks tuleb kõik kalalaevad registreerida asjaomastes rannikuriikides, kus on laevade kodusadamad. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Keskkonnateenused |
Allsektor: |
Jäätmekäitlus: reovee- ja jäätmekäitlusteenused ning kanalisatsiooniteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9401, CPC 9402, CPC 9403 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega keelatakse teenuste piiriülene osutamine ja nõutakse asutamist seoses muude jäätmekäitlusteenustega seotud teenustega kui nõustamisteenused. Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses jäätmekäitlusteenuseid pakkuvate monopolide või ainuõigusega teenuseosutajate määramise, asutamise, laiendamise või tegevusega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Keskkonnateenused |
Allsektor: |
Mullaharimine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 94060 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega keelatakse teenuste piiriülene osutamine ja nõutakse asutamist seoses mulla kaitse ja saastatud mulla harimisega seotud teenustega, v.a nõustamisteenused. Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses mullaharimis- ja mullakaitseteenuseid pakkuvate monopolide või ainuõigusega teenuseosutajate määramise, asutamise, laiendamise või tegevusega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Kohustusliku lennutranspordikindlustuse lepinguid võib sõlmida ainult ELis asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. |
Kehtivad meetmed: |
§§ 105 ff Versicherungsaufsichtsgesetz (VAG), insbesondere § 105 Abs. 2 VAG: „Versicherungsunternehmen eines Drittstaates, die im Inland das Erst- oder Rückversicherungsgeschäft durch Mittelspersonen betreiben wollen, bedürfen der Erlaubnis“. |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib ta sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordi kindlustuslepinguid ainult Saksamaal asutatud filiaali kaudu. |
Kehtivad meetmed: |
§ 43 Abs. 2 Luftverkehrsgesetz (LuftVG) und § 105 Abs. 1 Luftverkehrszulassungsordnung (LuftVZO) |
Sektor: |
Muud äriteenused |
Allsektor: |
Personali vahendus- ja värbamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203, CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206, CPC 87209 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise teenuste ja värbamisteenuste osutamisega. Saksamaa jätab endale õiguse piirata tööjõu vahendusteenuste osutajate arvu. Loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteerium: tööturu olukord ja areng. Saksamaa jätab endale õiguse kehtestada või säilitada Föderaalse Tööameti (Bundesagentur für Arbeit) monopol. Sotsiaalseadustiku III raamatu (Drittes Buch Sozialgesetzbuch – SGB III) § 292 kohaselt võib föderaalne töö- ja sotsiaalministeerium välja anda määruse, mis käsitleb väljastpoolt ELi ja EMPd pärit töötajate vahendamist ja värbamist kindlaksmääratud ametitesse. |
Kehtivad meetmed: |
Sotsiaalseadustiku III raamat (Drittes Buch Sozialgesetzbuch), § 292 |
Sektor: |
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses sotsiaalkindlustusteenuste osutamisega Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemi raames, kus teenuseid võivad pakkuda eri äriühingud või üksused, millega kaasneb konkurents, ja seega ei ole asjaomaste teenuste puhul tegemist teenustega, mida osutatakse üksnes valitsuse ülesannete täitmisel. Saksamaa jätab endale õiguse võimaldada kahepoolse kaubanduslepingu raames soodsamat kohtlemist seoses tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemiga, kus teenuseid võivad pakkuda eri äriühingud või üksused, millega kaasneb konkurents, ja seega ei pruugi asjaomased teenused olla hõlmatud määratlusega „teenused, mida osutatakse üksnes valitsuse ülesannete täitmisel“. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Haiglateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93110 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Saksamaa jätab endale õiguse jätta erasektori rahastatavad Saksamaa relvajõudude haiglad riigi omandisse. Saksamaa jätab endale õiguse erastada muud peamised erasektori rahastatavad haiglad. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
Meelelahutusteenused, sh teatrite, ansamblite ja tsirkuste teenused Raamatukogud, arhiivid ja muuseumid ning muud kultuuriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 96, v.a CPC 962 ja CPC 964 ning audiovisuaalteenused |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega keelatakse teenuste piiriülene osutamine, olenemata teenuste loomise, levitamise või edastamise viisist, ja nõutakse asutamist seoses meelelahutusteenustega, v.a audiovisuaalteenused, mille suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu alusel liberaliseerimist. Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses raamatukogu-, arhiivi-, muuseumi- ja muude kultuuriteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energia |
Allsektor: |
Tuumaenergiapõhine elektritootmine Tuumamaterjali ja tuumkütuse töötlemine Tuumamaterjali transport ja käsitsemine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 120, ISIC rev 3.1: 40, CPC 887 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses tuumamaterjali töötlemise või transportimisega ning tuumaenergiapõhise elektritootmisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Laevade rentimine või kasutusrent |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7213, CPC 7223, CPC 83103 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Välisriigi laevade prahtimisel Saksamaal elavate tarbijate poolt võidakse kohaldada vastastikkuse tingimust. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Muud mujal nimetamata teenused |
Allsektor: |
Matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9703 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Saksamaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenustega. Kalmistut võib hallata üksnes avalik-õiguslik juriidiline isik. Kalmistute rajamine ja haldamine ning matustega seotud teenused on riiklikud teenused. |
Kehtivad meetmed: |
|
Kreekas kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kreeka jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Ungaris kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses riigile kuuluva vara omandamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Juriidilised isikud |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Meetmed: |
|
Kirjeldus: |
Investeeringud Kaubanduslik kohalolek peaks toimuma piiratud vastutusega äriühingu, kapitaliühingu või esinduse vormis. Esmane sisenemine turule filiaalina ei ole lubatud, välja arvatud finantsteenuste puhul. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Põllumaa omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses põllumajandusmaa omandamisega välisriikide juriidiliste isikute ja mitteresidendist füüsiliste isikute poolt, sealhulgas seoses põllumajandusmaa omandamiseks loa väljastamisega. |
Kehtivad meetmed: |
2013. aasta seadus CXXII põllumajandus- ja metsamaakaubanduse kohta 2013. aasta seadus CCXII põllumajandus- ja metsamaakaubanduse kohta |
Sektor: |
Põllumajandus |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 011, ISIC rev 3.1: 012, ISIC rev 3.1: 013, ISIC rev 3.1: 014, ISIC rev 3.1: 015, v.a nõustamisteenused |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses põllumajandustegevusega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Arvepidamis-, raamatupidamis- ja auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, CPC 86220 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses arvepidamis-, raamatupidamis- ja auditeerimisteenustega seotud piiriülese tegevusega. |
Kehtivad meetmed: |
2000. aasta seadus C, 2007. aasta seadus LXXV |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kinnisvarateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 821, CPC 822 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kinnisvarateenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Tootmisega seotud teenused Energiajaotusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 884 osa, CPC 887, v.a nõustamisteenused |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses energiajaotusega seotud teenustega ja tootmisega seotud teenuste piiriülese osutamisega, v.a kõnealuste sektoritega seotud nõustamisteenused. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87304, CPC 87305 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses soomusautoteenuste ja valveteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Duplikaatide valmistamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87904 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ungari jätab endale õiguse nõuda duplikaatide valmistamise teenuste osutamiseks asutamist. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Kindlustusandjad, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu. |
Kehtivad meetmed: |
2003. aasta seadus LX |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Haigla- ja kiirabiteenused ning raviasutuste teenused, v.a haiglateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9311, CPC 93192, CPC 93193 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega nõutakse kõikide avaliku sektori rahastatavate haigla- ja kiirabiteenuste ning muude raviasutuste kui haiglate teenuste osutajatelt asutamist või füüsilist kohalolekut Ungari territooriumil ja piiratakse kõnealuste teenuste piiriülest osutamist väljastpoolt Ungari territooriumi. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Vabaaja-, kultuuri- ja sporditeenused |
Allsektor: |
Uudiste- ja meediaagentuuride teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 962 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses uudiste- ja meediaagentuuride teenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Puuduvad |
Sektor: |
Elektrienergia tootmine, gaasi- ja veevarustus |
Allsektor: |
Tuumaenergiapõhine elektritootmine Tuumkütuse töötlemine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 2330, ISIC rev 3.1: 4010 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ungari jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses tuumkütuse töötlemise ja tuumaenergiapõhise elektritootmisega. |
Kehtivad meetmed: |
1996. aasta seadus CXVI tuumaenergia kohta, valitsuse dekreet nr 72/2000 tuumaenergia kohta |
Sektor: |
Energiateenused |
Allsektor: |
Kütuste torutransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7131 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Torutransporditeenuste osutamiseks on nõutav asutamine. Teenuseid võib osutada riigi või kohaliku omavalitsusega sõlmitud kontsessioonilepingu alusel. Kõnealuse teenuse osutamine on reguleeritud Ungari kontsessiooniõigusega. |
Kehtivad meetmed: |
1991. aasta seadus XVI kontsessioonide kohta |
Iirimaal kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Iirimaa jätab endale õiguse nõuda asutamist ja keelata juhtide otsimise teenuste piiriülene osutamine. Iirimaa jätab endale õiguse nõuda asutamist ja keelata kontori abipersonali värbamise teenuste piiriülene osutamine. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Iirimaa jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijatevedu |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121, CPC 7122 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Linnadevahelise bussiveo teenuste suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine. |
Kehtivad meetmed: |
2009. aasta seadus ühistranspordi reguleerimise kohta |
Itaalias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||||||||
Allsektor: |
|
||||||||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
||||||||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud Valitsus võib kasutada ettevõtete puhul, kes tegutsevad kaitse ja riikliku julgeoleku valdkonnas, ning teatava energia-, transpordi- ja sidevaldkonna strateegilise tähtsusega tegevuse puhul teatavaid erivolitusi. See puudutab kõiki juriidilisi isikuid, kes täidavad kaitse ja riikliku julgeoleku valdkonnas strateegiliselt tähtsaks peetavaid ülesandeid, mitte üksnes erastatud äriühinguid. Oluliste kaitse ja riikliku julgeoleku huvide tõsise kahjustamise ohu esinemise korral on valitsusel järgmised erivolitused:
Asjaomane äriühing peab teavitama peaministri kabinetti igast otsusest, aktist ja tehingust (üleminek, ühinemine, jagunemine, tegevuse muutmine, tegevuse lõpetamine), mis on seotud energia-, transpordi- ja sidevaldkonna strateegiliste varadega. Eelkõige teatatakse sellest, kui vara omandab väljastpoolt ELi pärit füüsiline või juriidiline isik, kes saab sellega äriühingu üle kontrolli. Peaminister võib kasutada järgmisi erivolitusi:
Kriteeriumid, mille alusel hinnata tegelikku või erakorralist ohtu, ning erivolituste kasutamise tingimused ja kord on sätestatud seaduses. |
||||||||||||
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 56/2012 erivolituste kohta, mida kasutatakse kaitse ja riikliku julgeoleku, energia, transpordi ja side valdkonnas tegutsevate äriühingute puhul Peaministri 30. novembri 2012. aasta dekreet DPCM 253, milles määratakse kindlaks strateegilise tähtsusega tegevus kaitse ja riikliku julgeoleku valdkonnas |
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1: 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kalapüük Itaalia territoriaalvetes on jäetud Itaalia lipu all sõitvatele laevadele. |
Kehtivad meetmed: |
Kuninglik dekreet nr 327/1942 (navigatsiooniseadustik) (mida on muudetud seadusega nr 222/2007), artiklid 143 ja 221 |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Itaalia jätab endale õiguse nõuda asutamist ja keelata kontori abipersonali värbamise teenuste piiriülene osutamine. Itaalia jätab endale õiguse piirata kontori abipersonali vahendus- ja värbamiseteenuste osutajate arvu. |
Kehtivad meetmed: |
Seadusandlik dekreet nr 276/2003, artiklid 4 ja 5 |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Põhiharidusteenused Keskharidusteenused Kõrgharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Itaalia jätab endale õiguse nõuda asutamist ja piirata erasektori rahastatavate põhi- ja keskharidusteenuste piiriülest osutamist. |
Kehtivad meetmed: |
Kuninglik dekreet nr 1592/1933 (keskharidusseadus) Seadus nr 243/1991 (riigi ajutine panus eraülikoolidesse) CNVSU (Comitato nazionale per la valutazione del sistema universitario) resolutsioon nr 20/2003 Vabariigi Presidendi dekreet nr 25/1998 |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (v.a kindlustusteenused) |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Itaalia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses promotori di servizi finanziari tegevusega. |
Kehtivad meetmed: |
CONSOBi 29. oktoobri 2007. aasta määrus nr 16190 vahendajate kohta, artiklid 91–111 |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes ELis asutatud kindlustusandjad, välja arvatud rahvusvahelise transpordi puhul, mis hõlmab importi Itaaliasse. |
Kehtivad meetmed: |
7. septembri 2005. aasta seadusandlik dekreet nr 209 (erakindlustuse seadustik), artikkel 29 |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Itaalia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega nõutakse asutamist ja piiratakse aktuaarteenuste piiriülest osutamist. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 194/1942 aktuaari elukutse kohta |
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Itaalia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 833/1978 riikliku tervishoiusüsteemi loomise kohta Seadusandlik dekreet nr 502/1992 tervishoiuvaldkonna korralduse kohta Seadus nr 328/2000 sotsiaalteenuste reformi kohta |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Limusiiniteenuste suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine. Linnadevahelise bussiveo teenuste suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine. Kaubaveoteenuste suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteerium: kohalik nõudlus. |
Kehtivad meetmed: |
Seadusandlik dekreet nr 285/1992 (maanteeseadustik ja selle hilisemad muudatused), artikkel 85 Seadusandlik dekreet nr 395/2000 (reisijatevedu maanteel), artikkel 8 Seadus nr 21/1992 (raamseadus, mis käsitleb mitteregulaarset avalikku reisijatevedu maanteel) Seadus nr 218/2003 (reisijatevedu koos juhiga renditud bussidega), artikkel 1 Seadus nr 151/1981 (kohaliku ühistranspordi raamseadus) |
Lätis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Maapiirkondades asuva maa omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Läti jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses maapiirkondades asuva maa omandamisega Kanada või kolmandate riikide kodanike poolt, sealhulgas seoses maapiirkondades asuva maa omandamiseks loa väljastamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus maa erastamise kohta maapiirkondades, §-d 28–30 |
Sektor: |
Veterinaarteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 932 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Läti jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses veterinaarteenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Läti jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise teenuste, tööjõu vahendusteenuste ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Läti jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud sõidukitele. Asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid. |
Kehtivad meetmed: |
|
Leedus kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Enamsoodustusrežiim Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Leedu jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses riikliku julgeoleku seisukohast strateegiliselt tähtsate ettevõtetega, mille omandiõigus peab kuuluma riigile (selle kapitali osakaal, mis võib vastavalt riiklikele julgeolekuhuvidele kuuluda Leedu või välisriigi eraisikutele; võimalike Leedu investorite ja võimalike ettevõtjatest osalejate vastavuse kindlaksmääramise kord ja kriteeriumid jne). |
Kehtivad meetmed: |
21. juuli 2009. aasta seadus nr XI-375, mis käsitleb riikliku julgeoleku seisukohast strateegiliselt tähtsaid ettevõtteid ja rajatisi ning muid Leedu Vabariigi julgeoleku tagamiseks olulisi ettevõtteid |
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Maa ost |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Leedu jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, mis on kooskõlas kohustustega, mille EL on võtnud üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes seoses maa omandamisega ja mis on Leedus kohaldatavad. Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseaduse, maaseaduse ja põllumajandusmaa omandamise seadusega. Kohalikel omavalitsustel ning muudel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmete riiklikel üksustel, kes tegelevad Leedus majandustegevusega, mis on kindlaks määratud riigiõiguse kooskõlas Euroopa ja muu integratsiooni kriteeriumidega, mille täitmisega on Leedu algust teinud, on lubatud omandada mittepõllumajanduslikku maad, mis on vajalik nende otseseks tegevuseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning kasutamiseks. |
Kehtivad meetmed: |
Leedu Vabariigi põhiseadus 20. juuni 1996. aasta konstitutsiooniline seadus nr I-1392 Leedu Vabariigi põhiseaduse artikli 47 lõike 3 rakendamise kohta, viimati muudetud 20. märtsi 2003. aasta seadusega nr IX-1381 27. jaanuari 2004. aasta maaseadus nr IX-1983 24. aprilli 2014. aasta seadus nr XII-854 põllumajandusmaa omandamise kohta |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Õigusabiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 861 osa |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele õigusabilepingutele. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Leedu jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise teenuste, tööjõu vahendusteenuste ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Leedu jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juurdlusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87301 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Leedus kehtib juurdlusteenuste puhul riigi monopol. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Turismi- ja reisiteenused |
Allsektor: |
Giiditeenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7472 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kui Kanada ning selle provintsid ja territooriumid lubavad Leedu kodanikel osutada giiditeenused, lubab Leedu Kanada kodanikel osutada giiditeenuseid samadel tingimustel. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Telekommunikatsioon |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Riigiettevõttel Infostruktura on ainuõigus osutada järgmisi teenuseid: andmeedastus turvaliste riiklike ülekandevõrkude kaudu, „gov.lt“ lõpuga internetiaadresside eraldamine, elektrooniliste kassaaparaatide sertifitseerimine. |
Kehtivad meetmed: |
Valitsuse 28. mai 2002. aasta otsus nr 756 ministeeriumide, valitsusasutuste ja maavanemate asutatud ja neile määratud riigiettevõtete ja -asutuste pakutavate monopoolsete kaupade ja teenuste hindade ja tariifide kehtestamise standardmenetluse heakskiitmise kohta |
Sektor: |
Ehitusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 51 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Meetmed: |
19. märtsi 1996. aasta ehitusseadus nr I-1240 |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Õigus koostada eriti tähtsate ehitustööde jaoks projekteerimisdokumendid antakse üksnes Leedus registreeritud projekteerimisettevõttele või välisriigi projekteerimisettevõttele, mille on heaks kiitnud valitsuselt sellise tegevuse tarvis volituse saanud asutus. Õiguse täita ehituse põhivaldkondades tehnilisi ülesandeid võib anda väljastpoolt Leedut pärit isikule, kelle on heaks kiitnud Leedu valitsuse volitatud asutus. |
Kehtivad meetmed: |
19. märtsi 1996. aasta ehitusseadus nr I-1240 |
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Leedu jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kõikide selliste tervishoiuteenuste piiriülese osutamisega, mida rahastab avalik sektor või mis saavad mis tahes vormis riigiabi ja mida ei loeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (v.a kindlustusteenused) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Kõrgem juhtkond ja juhatus Võrdne kohtlemine |
Meetmed: |
30. märtsi 2004. aasta pangaseadus nr IX-2085 4. juuli 2003. aasta seadus nr IX-1709 ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kohta 3. juuni 1999. aasta seadus nr VIII-1212 täiendava vabatahtliku pensionikogumise kohta |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Varahalduse eesmärgil nõutakse eraldi fondivalitseja (mitte filiaali) asutamist. Investeerimisfondide vara tohivad hoiustada üksnes pangad, millel on Leedus registrijärgne asukoht või filiaal. Pensionifondide vara hoiustajaks võivad olla ainult pangad, millel on Leedus registrijärgne asukoht või filiaal ning õigus osutada ELi liikmesriikides või EMP riikides investeerimisteenuseid. Vähemalt üks panga juhtidest peab rääkima leedu keelt ja elama alaliselt Leedus. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energiateenused |
Allsektor: |
Kütuste torutransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7131 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Leedu jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kütuste torutranspordiga. |
Kehtivad meetmed: |
10. oktoobri 2000. aasta seadus nr VIII-1973 maagaasi kohta |
Sektor: |
Energia |
Allsektor: |
Toru kaudu transporditavate kütuste hoiustamise ja ladustamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 402, CPC 742 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Leedu jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada mis tahes meede seoses muu kauba kui kütuse torutranspordi abiteenustega. |
Kehtivad meetmed: |
10. oktoobri 2000. aasta seadus nr VIII-1973 maagaasi kohta, artikkel 10.8 |
Sektor: |
Äriteenused Mere-, sisevee-, raudtee- ja lennutranspordi abiteenused |
Allsektor: |
Laevade, raudteetranspordivahendite ning lennukite ja nende osade hooldus ja remont |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86764, CPC 86769, CPC 8868 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Raudteetranspordivahendite hooldus- ja remonditeenuste puhul kehtib Leedus riigi monopol. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Maanteetransport |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121, CPC 7122, CPC 7123 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kahepoolsete lepingute alusel võetavad meetmed, millega nähakse ette transporditeenuseid käsitlevad sätted ja määratakse kindlaks tegevustingimused, kaasa arvatud kahepoolse transiidi ja muud transpordiload seoses transporditeenustega Leedu territooriumile, Leedu territooriumil, läbi Leedu territooriumi ja Leedu territooriumilt asjaomaste lepinguosaliste territooriumidele, ning teemaksud ja -lõivud. |
Kehtivad meetmed: |
|
Maltal kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Vastavalt kinnisvaraseaduse (mitteresidentide poolne omandamine) tingimustele peab kalalaeva registreerimiseks ja püügiloa saamiseks laeva omanik või kapten elama Maltal. |
Kehtivad meetmed: |
Kalalaevu käsitlevate eeskirjade täiendav õigusakt nr 425.07, artikkel 5 |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Malta jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Malta jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Malta jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923, CPC 924 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Malta jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate põhi-, kesk-, kõrg- ja täiskasvanuharidusteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Haiglateenused Kiirabiteenused Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9311, CPC 93192, CPC 93193 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Malta jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate haiglateenuste, kiirabiteenuste ja muude raviasutuste kui haiglate teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Tervishoiualased kutseteenused: meditsiini- ja hambaraviteenused, ämmaemandateenused, meditsiiniõeteenused, füsioteraapia- ja parameditsiini teenused, psühholoogiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9312, CPC 9319 osa |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Reservatsiooni kohaldatakse kõikide tervishoiualaste kutseteenuste suhtes, sealhulgas teenuste suhtes, mida pakuvad arstid, hambaarstid, ämmaemandad, meditsiiniõed, füsioterapeudid, parameedikud ja psühholoogid. Maltal võivad kõnealuseid teenuseid osutada üksnes ELi liikmesriikide kodanikud, kes on saanud eelnevalt loa, mille väljastamisel võidakse kohaldada majandusvajaduste testi. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Malta jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transporditeenused |
Allsektor: |
Maanteetransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Avalik bussiveoteenus: kogu võrgu suhtes kohaldatakse kontsessiooni, mis hõlmab avaliku teenindamise kohustust kanda hoolt teatud ühiskonnarühmade (nagu õpilased ja eakad) eest. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Veetransport Veetranspordi tugiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7213, CPC 7214, CPC 742 osa, CPC 745, CPC 749 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Kohustused |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ja rahvusvahelised mereveoteenused Itaalia kaudu Mandri-Euroopaga sisse seatud mereühenduse puhul kehtivad ainuõigused. |
Kehtivad meetmed: |
|
Madalmaades kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Madalmaad jätavad endale õiguse nõuda asutamist ja keelata kontori abipersonali värbamise teenuste piiriülene osutamine. |
Kehtivad meetmed: |
|
Poolas kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Asutamist või teenuste piiriülest osutamist käsitlevaid soodustingimusi, mis võivad hõlmata teatavate Poolas kohaldatavate reservatsioonide loendis esitatud piirangute kaotamist või muutmist, võib laiendada kaubandus- ja laevasõidulepingutega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Kalandus Vesiviljelus Kalandusega seotud teenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 0501, ISIC rev 3.1: 0502, CPC 882 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Poola jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega võimaldatakse teatud riigi teenustele ja teenuseosutajatele diferentseeritud kohtlemist vastavalt kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele, mis on seotud kalapüügiga asjaomaste riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates püügipiirkondades, kooskõlas rahvusvaheliste kaitsetavade ja -põhimõtete või kalanduskokkulepetega, eelkõige Läänemere vesikonnas. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Poola jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Poola jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Poola jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Kiirabiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93192 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Poola jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kiirabiteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Poola jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Kõik reisijate- ja kaubaveoteenused, v.a meretransport |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 711 osa, CPC 712 osa, CPC 722 osa |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kui Kanada ning selle provintsid ja territooriumid lubavad Poola reisijate- ja kaubaveoettevõtjatel osutada transporditeenuseid Kanada territooriumile ja läbi Kanada territooriumi, lubab Poola Kanada reisijate- ja kaubaveoettevõtjatel osutada samadel tingimustel transporditeenuseid Poola territooriumile ja läbi Poola territooriumi. |
Kehtivad meetmed: |
|
Portugalis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Portugal jätab endale õiguse loobuda teatud tegevuse või kutsealade puhul kodakondsusnõude kohaldamisest füüsiliste isikute suhtes, kes osutavad teenuseid riikides, mille ametlik keel on portugali keel (Angola, Brasiilia, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik ning São Tomé ja Príncipe). |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a arvepidamisteenused |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Portugal jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses auditeerimisteenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Portugal jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Portugal jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Välisriigi teenuseosutajal ei ole lubatud osutada piiriüleselt turvateenuseid. Spetsialistide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juurdlusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87301 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Portugalis kehtib juurdlusteenuste puhul riigi monopol. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Lennu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis hõlmavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes ELis asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes ELis asutatud isikud või äriühingud. |
Kehtivad meetmed: |
Dekreet-seadus nr 94-B/98, artikkel 7, ja dekreet-seadus nr 144/2006 artikkel 7 |
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Portugal jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energia |
Allsektor: |
Elektrienergia, maagaas, toornafta või naftatooted |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 232, ISIC rev 3.1: 4010, ISIC rev 3.1: 4020, CPC 7131, CPC 7422, CPC 887 (v.a nõustamisteenused) |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Portugal jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses elektrienergia tootmise, ülekandmise ja jaotamise, gaasitootmise, kütuste torutranspordi, elektrienergia hulgimüügi teenuste, elektrienergia ja muu gaasi kui balloonigaasi jaemüügi teenuste ning elektrienergia ja maagaasi jaotusega seotud teenustega. Portugal jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses toru kaudu transporditavate kütuste (maagaasi) hoiustamise ja ladustamise teenuste piiriülese osutamisega. Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine toimub ainuõigusliku avaliku teenindamise kontsessiooni alusel. Kontsessioonid, mis on seotud maagaasi ülekandmise, jaotamise ja maa-aluse hoiustamisega ning veeldatud maagaasi vastuvõtmise, hoiustamise ja taasgaasistamise terminalidega, antakse avalike pakkumismenetluste tulemusel kontsessioonilepingute alusel. Need elektrienergia- ja gaasisektori kontsessioonid antakse ainult teatavatele äriühingutele, mille peakontor asub Portugalis, kust toimub ka äriühingu tegelik juhtimine. |
Kehtivad meetmed: |
26. oktoobri 2012. aasta dekreet-seadused nr 230 ja nr 231 maagaasi kohta 8. oktoobri 2012. aasta dekreet-seadused nr 215-A ja nr 225-B elektrienergia kohta 15. veebruari 2006. aasta dekreet-seadus nr 31 maagaasi ja naftatoodete kohta |
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Reisijateveo valdkonnas kohaldatakse limusiiniteenuste osutamisel majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Muud teenused |
Allsektor: |
Matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 97030 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Portugal jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenustega. Kalmistute eraõiguslik haldamine toimub riikliku kontsessiooni alusel. |
Kehtivad meetmed: |
14. oktoobri 2010. aasta dekreet-seadus nr 109 29. aprilli 2011. aasta seadus nr 13 |
Rumeenias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Teadus- ja arendusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 851, CPC 852, CPC 853 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Rumeenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses teadus- ja arendusteenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Valitsuse määrus nr 6/2011 Haridus- ja teadusministri korraldus nr 3548/2006 Valitsuse otsus nr 134/2011 |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Rumeenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Rumeenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Rumeenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923, CPC 924 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Rumeenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate põhi-, kesk-, kõrg- ja täiskasvanuharidusteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Rumeenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Slovakkias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
Kinnisvara omandamine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud Välisriigi äriühingud ja füüsilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad ja metsamaad väljaspool omavalitsuse hoonestatud ala ning teatud muud maad (nt loodusvarad, järved, jõed, avalikud teed jne). |
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 202/1995 välisvaluuta kohta, artikkel 19 Seadus nr 229/1991 maaga seotud omandisuhete kohandamist käsitlevate seaduste kohta |
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Slovakkia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Slovakkia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Slovakkia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923 (v.a CPC 92310), CPC 924 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kõik erasektori rahastatavate haridusteenuste, v.a keskharidusjärgse tehnika- ja kutsehariduse teenuste osutajad peavad olema EMP elanikud. Võidakse kohaldada majandusvajaduste testi. Kohalikud omavalitsused võivad piirata rajatavate koolide arvu. Slovakkias peab enamik haridusteenuseid osutava asutuse juhatuse liikmetest olema Slovakkia kodanikud. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 245/2008 hariduse kohta Seadus nr 131/2002 ülikoolide kohta, artiklid 2, 47 ja 49a Seadus nr 596/2003 riigi haldustegevuse kohta hariduse valdkonnas, artikkel 16 |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Haiglateenused Kiirabiteenused Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9311, CPC 93192, CPC 93193 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Slovakkia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate haiglateenuste, kiirabiteenuste ja muude raviasutuste kui haiglate teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Slovakkia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Välisriigi kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda Slovakkias kindlustustegevusega filiaali kaudu, mille registrijärgne asukoht on Slovakkias. Mõlemal juhul on loa saamiseks vajalik järelevalveasutuse hinnang. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 8/2008 kindlustuse kohta |
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Panga- ja muud finantsteenused (v.a kindlustusteenused) |
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Meetmed: |
Seadus nr 566/2001 väärtpaberite kohta Seadus nr 483/2001 pankade kohta |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Slovakkias võivad osutada investeerimisteenuseid haldusettevõtted, mis on õigusliku vormi poolest aktsiaseltsid (mitte filiaalid), millel on seadusega ette nähtud omakapital. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Energeetika |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 4010, ISIC rev 3.1: 4020, ISIC rev 3.1: 4030, CPC 7131 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks, gaasi tootmiseks ja gaaskütuste jaotamiseks, auru ja kuuma vee tootmiseks ja jaotamiseks, kütuste torutranspordiks, elektrienergia, auru ja kuuma vee jae- ja hulgimüügiks ning energiajaotusega seotud teenuste osutamiseks on vaja luba. Kohaldatakse majandusvajaduste testi. Taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul, kui turg on küllastunud. Nimetatud tegevuse jaoks võib anda loa üksnes füüsilisele isikule, kelle alaline elukoht on ELi liikmesriigis või EMP riigis, või juriidilisele isikule, kes on asutatud ELis või EMPs. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus nr 51/1988 kaevandamise kohta, artikkel 4a Seadus nr 569/2007 geoloogilise tegevuse kohta, artikkel 5 Seadus nr 251/2012 energia kohta, artiklid 6 ja 7 Seadus nr 657/2004 soojusenergia kohta, artikkel 5 |
Sektor: |
Transport Kalandus Vesiviljelus |
Allsektor: |
Veetransport Kalandusega seotud teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 722 |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Teenuse osutamist võimaldava tegevusloa taotlemiseks Slovakkias peab välisinvestorite peamine tegevuskoht asuma Slovakkias. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Kaubaveo puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteerium: kohalik nõudlus. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Raudteetransport |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7111, CPC 7112 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reguleeritakse liiklusõigusi ja tegevustingimusi ning transporditeenuste osutamist Bulgaaria, Tšehhi ja Slovakkia territooriumil ning asjaomaste riikide vahel. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Maanteetransport |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7121, CPC 7122, CPC 7123 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Slovakkiasse, Slovakkias, läbi Slovakkia või Slovakkiast asjaomaste lepinguosaliste riikidesse. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sloveenias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendamise teenused Kontori abipersonali värbamise teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202, CPC 87203 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Sloveenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamisega. Sloveenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses juhtide otsimise ja kontori abipersonali värbamise teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Sloveenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses turvateenuste osutamisega. Võidakse kohaldada litsentsimis- ja loanõuet. Vajalik on elukoht või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
Põhiharidusteenused Keskharidusteenused Kõrgharidusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 921, CPC 922, CPC 923 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Sloveenia jätab endale õiguse nõuda asutamist ja piirata erasektori rahastatavate põhiharidusteenuste piiriülest osutamist. Enamik erasektori rahastatavaid kesk- või kõrgharidusteenuseid osutava asutuse juhatuse liikmetest peavad olema Sloveenia kodanikud |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Kiirabiteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93192 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Sloveenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate kiirabiteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Sloveenia jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Hispaanias kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Juhtide otsimise teenused Tööjõu vahendusteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87201, CPC 87202 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Hispaania jätab endale õiguse piirata juhtide otsimise teenuste osutajate arvu. Hispaania jätab endale õiguse piirata tööjõu vahendusteenuste osutajate arvu. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Turvateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304, CPC 87305, CPC 87309 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Välisriigi teenuseosutajal ei ole lubatud osutada piiriüleselt turvateenuseid. Juurdepääs üksnes järgmiste õiguslike vormide kaudu: sociedades anonimas, sociedades de responsabilidad limitada, sociedades anonimas laborales ja sociedades cooperativas. Spetsialistide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Finantsteenuste piiriülene osutamine |
Kirjeldus: |
Finantsteenused Töötamiseks aktuaari kutsealal peab olema täidetud elukohanõue või olema kaheaastane töökogemus. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Hispaania jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Transport |
Allsektor: |
Maanteetransport: reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 712 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Reisijateveo puhul kohaldatakse CPC 7122 all osutatavate teenuste suhtes majandusvajaduste testi. Põhikriteerium: kohalik nõudlus. Linnadevahelise bussiveo teenuste suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Maanteetransport (kaubavedu) |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7123 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Hispaanias kaubandusliku kohaloleku vormistamise loa andmisest võib keelduda selliste teenuseosutajate puhul, kelle päritoluriik ei võimalda Hispaania teenuseosutajatele tõhusat turulepääsu. |
Kehtivad meetmed: |
Ley 16/1987, de 30 de julio, de Ordenación de los Transportes Terrestres |
Rootsis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Kõik sektorid |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Rootsi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada asutajate, kõrgema juhtkonna ja juhatuse suhtes kohaldatavad diskrimineerivad nõuded uute õiguslike vormide inkorporeerimisel Rootsi õigusesse. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Kõik sektorid |
||||||
Allsektor: |
|
||||||
Tegevusala klassifikatsioon: |
|
||||||
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim |
||||||
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Taani, Rootsi ja Soome võetavad meetmed, millega püütakse edendada Põhjamaade koostööd, nagu:
Reservatsioon ei mõjuta erandit, mis on kehtestatud lepinguosaliste hangete, subsiidiumide või teenustekaubanduse jaoks antava valitsuse toetuse suhtes vastavalt artikli 8.15 lõike 5 punktidele a ja b ning artikli 9.2 lõike 2 punktidele f ja g. |
||||||
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Mäetööstus, elektrienergia tootmine, gaasi- ja veevarustus |
Allsektor: |
Tuumaenergiapõhine elektritootmine Tuumkütuse töötlemine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 1200, ISIC rev 3.1: 2330, ISIC rev 3.1: 4010 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Rootsi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses tuumkütuse töötlemise ja tuumaenergiapõhise elektritootmisega. |
Kehtivad meetmed: |
Keskkonnaseadustik (1998:808) Seadus tuumatehnoloogiaalase tegevuse kohta (1984:3) |
Sektor: |
Turustusteenused |
Allsektor: |
Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus 1. juulil 2009 loobus Rootsi ravimite jaemüügi suhtes kehtestatud monopolist. Kuna turu avanemine toimus hiljuti ja sellega kaasnesid uued teenuste pakkumise viisid, jätab Rootsi endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ravimite jaemüügiga ja üldsusele pakkumisega. |
Kehtivad meetmed: |
Seadus ravimitega kauplemise kohta (2009:336) Määrus ravimitega kauplemise kohta (2009:659) Rootsi Ravimiamet on vastu võtnud lisaeeskirjad, mille üksikasjad leiab aadressilt (LVFS 2009:9) http://www.lakemedelsverket.se/upload/lvfs/LVFS_2009-9.pdf. |
Sektor: |
Haridusteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 92 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus Rootsi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses ametiasutustelt hariduse andmiseks loa saanud haridusteenuste osutajatega. Reservatsiooni kohaldatakse erasektori rahastatavate haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat toetust, kelle hulka kuuluvad riigi poolt tunnustatud haridusteenuste osutajad, riigi järelevalve all olevad haridusteenuste osutajad ja selliste haridusteenuste osutajad, mis annavad õiguse õppetoetusele. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Ringlussevõtt |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
ISIC rev 3.1: 37 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Rootsi jätab endale õiguse piirata erasektori rahastatavate ringlussevõtuteenuste osutajate arvu kohaliku omavalitsuse tasandil, kehtestades või säilitades monopolid või andes teenuseosutajale või teenuseosutajatele mittediskrimineerivatel alustel kontsessioonid või ainuõigused. Turulepääsu piiramisega kohaldatakse kommunaalettevõtetega seotud ELi reservatsiooni. |
Kehtivad meetmed: |
Keskkonnaseadustik (1998:808) SFS 1994:1205 Förordning (1994:1205) om producentansvar för returpapper SFS 2000:208 Förordning (2000:208) om producentansvar för glödlampor och vissa belysningsarmaturer SFS 2005:209 Förordning (2005:209) om producentansvar för elektriska och elektroniska produkter SFS 1997:185 Förordning (1997:185) om producentansvar för förpackningar SFS 1994:1236 Förordning (1994:1236) om producentansvar för däck SFS 1993:1154 Förordning (1993:1154) om producentansvar för glasförpackningar och förpackningar av wellpapp SFS 2007:185 Förordning (2007:185) om producentansvar för bilar SFS 2007:193 Förordning (2007:193) om producentansvar för vissa radioaktiva produkter och herrelösa strålkällor SFS 2006:1273 Förordning (2006:1273) om producentansvar för förpackningar SFS 2009:1031 Förordning (2009:1031) om producentansvar för läkemedel |
Sektor: |
Jäätmekäitlus |
Allsektor: |
Kodumajapidamisjäätmete ja tootjavastutusega seotud jäätmete käitlemine |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9402 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Rootsi jätab endale õiguse piirata erasektori rahastatavate jäätmekäitlusteenuste osutajate arvu kohaliku omavalitsuse tasandil, kehtestades või säilitades monopolid või andes teenuseosutajale või teenuseosutajatele mittediskrimineerivatel alustel kontsessioonid või ainuõigused. Turulepääsu piiramisega kohaldatakse kommunaalettevõtetega seotud ELi reservatsiooni. |
Kehtivad meetmed: |
Keskkonnaseadustik (1998:808) SFS 1994:1205 Förordning (1994:1205) om producentansvar för returpapper SFS 2000:208 Förordning (2000:208) om producentansvar för glödlampor och vissa belysningsarmaturer SFS 2005:209 Förordning (2005:209) om producentansvar för elektriska och elektroniska produkter SFS 1997:185 Förordning (1997:185) om producentansvar för förpackningar SFS 1994:1236 Förordning (1994:1236) om producentansvar för däck SFS 1993:1154 Förordning (1993:1154) om producentansvar för glasförpackningar och förpackningar av wellpapp SFS 2007:185 Förordning (2007:185) om producentansvar för bilar SFS 2007:193 Förordning (2007:193) om producentansvar för vissa radioaktiva produkter och herrelösa strålkällor SFS 2006:1273 Förordning (2006:1273) om producentansvar för förpackningar SFS 2009:1031 Förordning (2009:1031) om producentansvar för läkemedel |
Sektor: |
Meretransport |
Allsektor: |
Kabotaaž |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 7211, CPC 7212 |
Reservatsiooni liik: |
Enamsoodustusrežiim Kohustused |
Kirjeldus: |
Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus ja rahvusvahelised mereveoteenused Vastastikkuse põhimõtte alusel võib võtta meetmeid, millega lubatakse Kanada lipu all sõitvatel Kanada laevadel teostada Rootsis kabotaaživedu, kui Kanada ning selle provintsid ja territooriumid lubavad Rootsi lipu all registreeritud laevadel teostada kabotaaživedu Kanadas. Selle reservatsiooni konkreetne eesmärk sõltub Kanada ja Rootsi vahel sõlmitava võimaliku tulevase lepingu sisust. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Äriteenused Raudtee- ja maanteetranspordi abiteenused |
Allsektor: |
Raudtee- ja maanteetranspordivahendite ning nende osade hooldus ja remont |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa, CPC 8868 osa |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Rootsis kohaldatakse raudtee- ja maanteetranspordivahendite hooldus- ja remonditeenuste suhtes majandusvajaduste testi, kui investor kavatseb rajada oma terminali taristurajatised. Põhikriteeriumid: ruumi- ja võimsuspiirangud. |
Kehtivad meetmed: |
Planeerimis- ja ehitusseadus (2010:900) |
Sektor: |
Muud mujal nimetamata teenused |
Allsektor: |
Matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 9703 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Rootsi jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenustega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Ühendkuningriigis kohaldatavad reservatsioonid
Sektor: |
Äriteenused |
Allsektor: |
Auditeerimisteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 86211, CPC 86212, v.a arvepidamisteenused |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ühendkuningriik jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses auditeerimisteenuste piiriülese osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
Äriühinguseadus 2006 |
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Meditsiiniteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93121, CPC 93122 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs |
Kirjeldus: |
Investeeringud Arstide registreerimine riiklikus tervishoiuteenistuses kuulub meditsiinilise tööjõu planeerimise alla. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Kiirabiteenused Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 93192, CPC 93193 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ühendkuningriik jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate kiirabiteenuste ja muude raviasutuste kui haiglate teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Tervishoiuteenused |
Allsektor: |
Tervishoiualased kutseteenused, sh meditsiini- ja hambaraviteenused ning psühholoogiteenused ja ämmaemandateenused Meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja parameedikuteenused Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused |
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 63211, CPC 85201 osa, CPC 9312, CPC 93191 osa |
Reservatsiooni liik: |
Võrdne kohtlemine Turulepääs |
Kirjeldus: |
Piiriülene teenustekaubandus Ühendkuningriik jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid, millega nõutakse tervishoiualaste kutseteenuste osutajatelt asutamist ning piiratakse tervishoiualaste kutseteenuste piiriülest osutamist teenuseosutajate poolt, kes ei viibi füüsiliselt Ühendkuningriigi territooriumil, sealhulgas seoses meditsiini- ja hambaraviteenuste ning psühholoogiteenustega, ämmaemandateenustega, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja parameedikuteenustega, ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüügiga ning muude apteekriteenustega. |
Kehtivad meetmed: |
|
Sektor: |
Sotsiaalteenused |
Allsektor: |
|
Tegevusala klassifikatsioon: |
CPC 933 |
Reservatsiooni liik: |
Turulepääs Võrdne kohtlemine Tulemuslikkusnõuded Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Kirjeldus: |
Investeeringud Ühendkuningriik jätab endale õiguse võtta vastu või säilitada meetmeid seoses erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, v.a sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamisega. |
Kehtivad meetmed: |
|
(1) Kanada jätab endale õiguse mitte laiendada neid soodustusi Ameerika Ühendriikide ettevõtetele.
(2) Austrias hõlmab enamsoodustusrežiimi erandi liiklusõigustega seotud osa kõiki riike, kellega on sõlmitud või võidakse tulevikus sõlmida maanteetransporti käsitlevad kahepoolsed lepingud või muud maanteetranspordiga seotud kokkulepped.
(3) Kohaldatakse Ida-Euroopa äriühingute suhtes, kes teevad koostööd ühe või mitme Põhjamaade äriühinguga.
(4) Kohaldatakse Ida-Euroopa äriühingute suhtes, kes teevad koostööd ühe või mitme Põhjamaade äriühinguga.
(5) Kohaldatakse Ida-Euroopa äriühingute suhtes, kes teevad koostööd ühe või mitme Põhjamaade äriühinguga.
III LISA
Kanada loend
Selgitavad märkused
1. |
Käesolevas lisas sisalduvas Kanada loendis sätestatakse:
|
2. |
Iga A jao reservatsioon sisaldab järgmisi osi:
|
3. |
Iga B jao reservatsioon sisaldab järgmisi osi:
|
4. |
A jao reservatsiooni tõlgendamisel võetakse arvesse reservatsiooni kõiki osi. Reservatsiooni tõlgendamisel võetakse arvesse selles peatükis esitatud asjaomaseid sätteid, mille suhtes reservatsioon tehakse. Kui:
|
5. |
B jao reservatsiooni tõlgendamisel võetakse arvesse reservatsiooni kõiki osi. Kirjelduse osa on teiste osade suhtes ülimuslik. |
6. |
Kui Kanada säilitab meetme, mille kohaselt peab teenuse osutaja tema territooriumil teenuse osutamiseks olema kodanik, alaline elanik või tema territooriumi elanik, peetakse selle meetme puhul seoses artikliga 13.3 (Võrdne kohtlemine), artikliga 13.4 (Enamsoodustusrežiim), artikliga 13.6 (Turulepääs), artikliga 13.7 (Finantsteenuste piiriülene osutamine) ja artikliga 13.8 (Kõrgem juhtkond ja juhatus) tehtavat reservatsiooni artikliga 8.4 (Turulepääs), artikliga 8.5 (Tulemuslikkusnõuded), artikliga 8.6 (Võrdne kohtlemine), artikliga 8.7 (Enamsoodustusrežiim) ja artikliga 8.8 (Kõrgem juhtkond ja juhatus) seoses võetud reservatsiooniks kõnealuse meetme ulatuses. |
7. |
Meetme puhul, mille kohaselt peab teenuseosutaja tema territooriumil finantsteenuse osutamiseks olema füüsiline isik, kodanik, alaline elanik või tema territooriumi elanik, seoses artikliga 13.7 (Finantsteenuste piiriülene osutamine) tehtavat reservatsiooni peetakse reservatsiooniks seoses artikliga 13.3 (Võrdne kohtlemine), artikliga 13.4 (Enamsoodustusrežiim), artikliga 13.6 (Turulepääs) ja artikliga 13.8 (Kõrgem juhtkond ja juhatus) kõnealuse meetme ulatuses. |
Märkused
1. |
Käesoleva loendi allsektorites loetletud lepingujärgsed kohustused võetakse sõltuvalt siinsetes märkustes ja alljärgnevas loendis esitatud piirangutest ja tingimustest. |
2. |
Meetme loetlemine reservatsioonina A või B jaos ei tähenda, et seda ei saaks muul viisil põhjendada kui meedet, mis võetakse või mida säilitatakse ettevaatuskaalutlustel artikli 13.16 kohaselt (Ettevaatuskaalutlustel eraldamine). |
3. |
Selgitamaks Kanada kohustust seoses artikliga 13.6 (Turulepääs) kohaldatakse selliste juriidiliste isikute õigusliku vormi suhtes, kes osutavad finantsteenuseid ja on asutatud Kanada õiguse alusel, mittediskrimineerivaid piiranguid (1). |
4. |
Artikli 13.10 (Reservatsioonid ja erandid) lõike 1 punkt c ei kehti lepingu tingimustest lahknevate meetmete suhtes, mis on seotud artikli 13.6 (Turulepääs) lõike 1 punktiga b. |
Kanada loend
A JAGU
Kanadas kohaldatavad reservatsioonid
(kohaldatakse kõigis provintsides ja kõigil territooriumidel)
Reservatsioon IIIA-C-1
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kõik |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
riiklik |
Meetmed: |
Bank Act, S.C. 1991, c.46, ss. 159, 749 Insurance Companies Act, S.C. 1991, c. 47, ss. 167, 796 Trust and Loan Companies Act, S.C. 1991, c. 45, s. 163 Foreign Institutions Subject to the Canadian Residency Requirements Regulations (Insurance Companies), S.O.R./2003-185 Foreign Institutions Subject to the Canadian Residency Requirements Regulations (Trust and Loan Companies), S.O.R./2003-186 Cooperative Credit Associations Act, S.C. 1991, c. 48, s. 169 |
Kirjeldus Vähemalt pooled föderaalseadustega reguleeritava ja välismaise asutuse tütarettevõttena tegutseva finantsasutuse juhatajatest ning enamik muude föderaalseadustega reguleeritavate finantsasutuste juhtidest peavad olema Kanada kodanikud, kelle tavapärane elukoht on Kanadas, või Kanada alalised elanikud, kelle tavapärane elukoht on Kanadas (2). |
Reservatsioon IIIA-C-2
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
riiklik |
Meetmed: |
Bank Act, S.C. 1991, c.46, s. 524 |
Kirjeldus Pangafiliaali asutamiseks peab välismaine pank olema pank selle jurisdiktsiooni kohaselt, mille õiguse alusel ta asutati. |
Reservatsioon IIIA-C-3
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||
Valitsustasand: |
riiklik |
||||||||||
Meetmed: |
Bank Act, S.C. 1991, c.46, s. 540 Sales or Trades (Authorized Foreign Banks) Regulations, S.O.R./2000-52 |
||||||||||
Kirjeldus Laenuandev pangafiliaal võib oma Kanada äritegevusega seoses aktsepteerida hoiust või laenata raha finantsinstrumendi abil või garanteerida väärtpaberit või aktsepteerida isiku väljastatud käskvekslit, mille ostja või millega kaupleja on:
juhul kui finantsinstrumenti, väärtpaberit või käskvekslit ei ole võimalik pärast seda müüa või sellega kaubelda. |
Reservatsioon IIIA-C-4
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kõik |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
riiklik |
Meetmed: |
Trust and Loan Companies Act, S.C. 1991, c.45 Bank Act, S.C. 1991, c.46 Cooperative Credit Associations Act, S.C. 1991, c.48 Insurance Companies Act, S.C. 1991, c. 47 |
Kirjeldus Föderaalseaduste kohaselt ei tohi usaldus- ja laenuettevõtja, krediidiühistu ega vastastikuse abistamise ühing Kanadas olla asutatud välisriigi õiguse alusel loodud äriühingu filiaali kaudu. |
Reservatsioon IIIA-C-5
Sektor: |
finantsteenused |
||||
Allsektor: |
kõik |
||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||
Valitsustasand: |
riiklik |
||||
Meetmed: |
Bank Act, S.C. 1991, c. 45, ss. 510, 522.16, 524 Insurance Companies Act, S.C. 1991, c. 47, ss. 574, 581 |
||||
Kirjeldus
|
Albertas kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-1
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||||
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
||||||||||||||
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.A. 2000, c. I-13 |
||||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võib Albertas osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-2
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.A. 2000, c. I-13 |
Kirjeldus Välismaiste kindlustusandjate tütarettevõtted peavad olema föderaalselt volitatud. |
Reservatsioon IIIA-PT-3
Sektor: |
finantsteenused |
||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus meretranspordi ja kommertslennunduse, kosmoselendude ja -veo (sh satelliitide) ning edasikindlustuse ja retrotsessiooniga seotud kindlustuslepingute vahendamine |
||||
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
||||
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
||||
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.A. 2000, c. I-3 |
||||
Kirjeldus
|
Reservatsioon IIIA-PT-4
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
Meetmed: |
Loan and Trust Corporations Act, R.S.A. 2000, c. L-20 Loan and Trust Corporations Regulation, Alta. Reg. 171/1992 |
Kirjeldus Selleks et tegutseda usaldus- ja laenuettevõtjana Alberta õiguse alusel, peab üksus olema juriidiline isik, kelle suhtes kehtib õigusakt Loan and Trust Corporations Act. |
Reservatsioon IIIA-PT-5
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
Meetmed: |
Loan and Trust Corporations Act, R.S.A. 2000, c. L-20 Loan and Trust Corporations Regulation, Alta. Reg. 171/1992 |
Kirjeldus Vähemalt kolmel neljandikul Albertas asuva usaldus- ja laenuettevõtte juhatajatest peab olema tavapärane elukoht Kanadas. |
Reservatsioon IIIA-PT-6
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
Meetmed: |
Credit Union Act, R.S.A. 2000, c. C-32 Credit Union Regulation, Alta. Reg. 249/1989 |
Kirjeldus Krediidiühistu peab olema asutatud Albertas. |
Reservatsioon IIIA-PT-7
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
Meetmed: |
Credit Union Act, R.S.A. 2000, c. C-32 Credit Union Regulation, Alta. Reg. 249/1989 |
Kirjeldus Alberta krediidiühistute juhatajad peavad olema Kanada kodanikud või alalised elanikud ning kolm neljandikku neist peab omama tavapärast elukohta Albertas. |
Reservatsioon IIIA-PT-8
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) finantsalased nõustamis- ja abiteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.A. 2000, c. S-4 |
Kirjeldus Kui nõustaja osutab Albertas nõustamisteenust, tuleb seda teha kaubandusliku kohaloleku kaudu Albertas. |
Reservatsioon IIIA-PT-9
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.A. 2000, c. S-4, s.75 |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Albertas. |
Reservatsioon IIIA-PT-10
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.A. 2000, c. S-4 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Briti Columbias kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-11
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Financial Institutions Act, R.S.B.C. 1996, c. 141 |
Kirjeldus Provintsi õiguse alusel asutatud usaldusettevõtete, kindlustusettevõtete ja krediidiühistute puhul peab enamik juhatajatest omama tavapärast elukohta Kanadas ning vähemalt üks juhataja omama tavapärast elukohta Briti Columbias. |
Reservatsioon IIIA-PT-12
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||
Valitsustasand: |
provints – Briti Columbia |
||||||||||
Meetmed: |
Financial Institutions Act, R.S.B.C. 1996, c. 141, ss.75-76 |
||||||||||
Kirjeldus Briti Columbias võib kindlustusteenuseid osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-13
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Financial Institutions Act, R.S.B.C. 1996, c. 141, ss. 48–51; usaldus-, kindlustus- ja valdusettevõtted |
Kirjeldus Kui ühe isiku kontrolli all on praegu või edaspidi vähemalt 10 % ettevõtte häältest, peab ettevõtte asutamise, aktsiate omandamise või tegevusloa taotlemise heaks kiitma finantsasutuste komisjon. |
Reservatsioon IIIA-PT-14
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused edasikindlustus ja retrotsessioon |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Financial Services Act, R.S.B.C. 1996, c. 141 |
Kirjeldus Teenuseid tuleb osutada kaubandusliku kohaloleku kaudu Briti Columbias. |
Reservatsioon IIIA-PT-15
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kõik makse- ja arveldusteenused – usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Financial Institutions Act, R.S.B.C. 1996, c. 141, ss. 48–51 |
Kirjeldus Kui ühe isiku kontrolli all on praegu või edaspidi vähemalt 10 % ettevõtte häältest, peab ettevõtte asutamise, aktsiate omandamise või tegevusloa taotlemise heaks kiitma finantsasutuste komisjon. |
Reservatsioon IIIA-PT-16
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.B.C. 1996, c. 418 |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Briti Columbias. |
Reservatsioon IIIA-PT-17
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.B.C. 1996, c. 418 National Instrument 81-102 Investment Funds, B.C. Reg. 20/2000, Part 6 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui alamhalduri omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Manitobas kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-18
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||||
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
||||||||||||||
Meetmed: |
The Insurance Act, C.C.S.M. c. 140 |
||||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Manitobas osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-19
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Corporations Act, C.C.S.M. c. C225 |
Kirjeldus Selleks et tegutseda usaldus- ja laenuettevõtjana Manitoba õiguse alusel, peab üksus olema juriidiline isik, kelle suhtes kehtib õigusakti The Corporations Act XXIV osa. |
Reservatsioon IIIA-PT-20
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Corporations Act, C.C.S.M. c. C225 |
Kirjeldus Kanada kontrolli all olevate äriühingute otsesel või kaudsel omandamisel kehtib mitteresidentide suhtes 10 %-line piirang (individuaalselt) või 25 %-line piirang (kollektiivselt). |
Reservatsioon IIIA-PT-21
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Corporations Act, C.C.S.M. c. C225, s. 346(1) and (2) |
Kirjeldus Mitteresidendist aktsionär ei tohi omada ega anda hääleõigust oma aktsiatele, v.a juhul, kui mitteresident on aktsiate registreeritud omanik. |
Reservatsioon IIIA-PT-22
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Corporations Act, C.C.S.M. c. C225, s. 321(6) |
Kirjeldus Enamik provintsi õiguse alusel asutatud usaldus- ja laenuettevõtte juhatajatest peab elama Kanadas. |
Reservatsioon IIIA-PT-23
Sektor: |
finantsteenused |
||||||
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
||||||
Meetmed: |
The Credit Unions and Caisses Populaires Act, C.C.S.M. c. C301 |
||||||
Kirjeldus
|
Reservatsioon IIIA-PT-24
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Credit Unions and Caisses Populaires Act, C.C.S.M. c. C301 |
Kirjeldus Krediidiühistu või hoiukassa (caisse populaire) juhataja peab elama Kanadas. |
Reservatsioon IIIA-PT-25
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kogukonnavõlakirjade ühingud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Agricultural Societies Act, C.C.S.M. c. A30 |
Kirjeldus Kogukonnavõlakirjade ühingu üks juhataja peab elama Manitobas. |
Reservatsioon IIIA-PT-26
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Securities Act, C.C.S.M. c. S50 |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Manitobas. |
Reservatsioon IIIA-PT-27
Sektor: |
finantsteenused |
||||
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega ning finantsalased nõustamis- ja abiteenused – diilerid, maaklerid, nõustajad |
||||
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
||||
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
||||
Meetmed: |
The Securities Act, C.C.S.M. c. S50 |
||||
Kirjeldus
|
Reservatsioon IIIA-PT-28
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus); tehingud nii enda arvel kui ka klientide nimel: hoidmisteenused; kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud; väärtpaberidiilerid ja -maaklerid; kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega; finantsalased nõustamis- ja abiteenused; diilerid, maaklerid, nõustajad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Securities Act, C.C.S.M. c. S50 |
Kirjeldus Registreerimise individuaalne taotleja peab vähemalt aasta enne taotluse esitamist olema olnud Kanada elanik ning taotluse esitamise kuupäeval olema selle provintsi elanik, kus ta soovib tegutseda. |
Reservatsioon IIIA-PT-29
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Securities Act, C.C.S.M. c. S50 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
New Brunswickis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-30
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||
Valitsustasand: |
provints – New Brunswick |
||||||||||
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.N.B. 1973, c. I-12 |
||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad New Brunswickis osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-31
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Loan and Trust Companies Act, S.N.B. 1987, c. L-11.2 |
Kirjeldus Selleks et tegutseda usaldus- ja laenuettevõtjana New Brunswicki õiguse alusel, peab üksus olema juriidiline isik, kelle suhtes kehtib õigusakt Loan and Trust Corporations Act. |
Reservatsioon IIIA-PT-32
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Loan and Trust Companies Act, S.N.B. 1987, c. L-11.2 |
Kirjeldus Vähemalt kaks usaldus- ja laenuettevõtte juhatajat peavad olema New Brunswicki elanikud. |
Reservatsioon IIIA-PT-33
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Loan and Trust Companies Act, S.N.B. 1987, c. L-11.2 |
Kirjeldus Usaldus- ja laenuettevõtte asutamine või registreerimine New Brunswickis on võimalik ainult juhul, kui ametiasutused on veendunud, et uue äriühingu asutamine annab üldsusele kasu või eeliseid. |
Reservatsioon IIIA-PT-34
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Securities Act, S.N.B. 2004, c. S-5,5 |
Kirjeldus Eraisiku või ettevõtte suhtes kehtib nõue ennast registreerida, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud New Brunswickis. |
Reservatsioon IIIA-PT-35
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Credit Unions Act, S.N.B.1994, c. C-32. |
Kirjeldus Krediidiühistu peab olema asutatud New Brunswickis. |
Reservatsioon IIIA-PT-36
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kogukonnavõlakirjade ühingud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Securities Act, S.N.B. 2004, c. S-5,5 |
Kirjeldus Kogukonnavõlakirjade ühingu üks juhataja peab elama New Brunswickis. |
Reservatsioon IIIA-PT-37
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Securities Act, S.N.B. 2004, c. S-5,5 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Newfoundlandis ja Labradoris kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-38
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||||||||
Valitsustasand: |
provints – Newfoundland ja Labrador |
||||||||||||||||||
Meetmed: |
Insurance Adjusters, Agents and Brokers Act, R.S.N.L. 1990, c. I-9 |
||||||||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Newfoundlandi and Labradori provintsis osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-39
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused edasikindlustus ja retrotsessioon |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Insurance Companies Act, R.S.N.L. 1990, c. I-10 |
Kirjeldus Kindlustusandja, kes ei ole elukindlustusandja ega edasikindlustusandja, võib osta edasikindlustusteenust mitteresidendist edasikindlustusandjalt mitte rohkem kui 25 % ulatuses edasikindlustust ostva kindlustusandja võetavatest riskidest. |
Reservatsioon IIIA-PT-40
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Corporations Act, R.S.N.L. 1990, C-36 Trust and Loan Corporations Act, S.N.L. 2007, c. T-9.1 |
Kirjeldus Selleks et tegutseda usaldus- ja laenuettevõtjana Newfoundlandi and Labradori õiguse alusel, peab üksus olema juriidiline isik, kelle suhtes kehtib õigusakt Trust and Loan Corporations Act. |
Reservatsioon IIIA-PT-41
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Credit Union Act 2009, S.N.L. 2009, c. C-37,2 |
Kirjeldus Krediidiühistu peab olema asutatud Newfoundlandi ja Labradori provintsis. |
Reservatsioon IIIA-PT-42
Sektor: |
finantsteenused |
||||
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberitega |
||||
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
||||
Valitsustasand: |
provints – Newfoundland ja Labrador |
||||
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.L. 1990, c. S-13 |
||||
Kirjeldus Teatavatel piiratud asjaoludel võib väärtpaberite üleminspektor keelduda registreerimast:
kui eraisik või isiku või ettevõtja juhataja või täitevjuht ei ole elanud Kanadas vähemalt ühe aasta vältel vahetult enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva. |
Reservatsioon IIIA-PT-43
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.L. 1990, c. S-13 |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Newfoundlandi ja Labradori provintsis. |
Reservatsioon IIIA-PT-44
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.L. 1990, c. S-13 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Loodealadel kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-45
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||
Valitsustasand: |
territoorium – Loodealad |
||||||||||||
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.N.W.T. 1988, c. I-4 |
||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Loodealadel osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-46
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Loodealad |
Meetmed: |
Business Corporations Act, S.N.W.T. (Nu) 1996, c. 19 |
Kirjeldus Loodealadel on nõutav, et usaldus- ja laenuettevõte oleks asutatud föderaalsel või provintsiaalsel tasandil. |
Reservatsioon IIIA-PT-47
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Loodealad |
Meetmed: |
Credit Union Act, R.S.N.W.T. (Nu) 1988, c. C-23 |
Kirjeldus Krediidiühistu peab olema asutatud Loodealadel. |
Reservatsioon IIIA-PT-48
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
territoorium – Loodealad |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.W.T. (Nu) 1988, c. S-5 |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Loodealadel. |
Reservatsioon IIIA-PT-49
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
territoorium – Loodealad |
Meetmed: |
Securities Act, S.N.W.T. 2008, c. 10 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Nova Scotias kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-50
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||||||||
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
||||||||||||||||||
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.N.S. 1989, c. 231 Licensing of Insurers Regulations, N.S. Reg. 142/90 või selle mis tahes kõrvalmeetmed |
||||||||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Nova Scotias osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-51
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused meretranspordi ja kommertslennunduse, kosmoselendude ja -veo (sh satelliitide) ning edasikindlustuse ja retrotsessiooniga seotud kindlustuslepingute vahendamine |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.N.S. 1989, c. 231 |
Kirjeldus Teenuseid tuleb osutada kaubandusliku kohaloleku kaudu Nova Scotias. |
Reservatsioon IIIA-PT-52
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Trust and Loan Companies Act, S.N.S. 1991, c. 7 ja selle mis tahes kõrvalmeetmed |
Kirjeldus Usaldus- ja laenuettevõtte asutamine või registreerimine Nova Scotias on võimalik ainult juhul, kui ametiasutused on veendunud, et uue äriühingu asutamine annab üldsusele kasu või eeliseid. |
Reservatsioon IIIA-PT-53
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Trust and Loan Companies Act, S.N.S. 1991, c. 7 ja selle mis tahes kõrvalmeetmed |
Kirjeldus Provintsiettevõtte juhatajatest vähemalt kaks peavad omama tavapärast elukohta Nova Scotias ja enamik juhatajatest peab omama tavapärast elukohta Kanadas. |
Reservatsioon IIIA-PT-54
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Trust and Loan Companies Act, S.N.S. 1991, c. 7 |
Kirjeldus Selleks et tegutseda usaldus- ja laenuettevõtjana Nova Scotia õiguse alusel, peab üksus olema juriidiline isik, kelle suhtes kehtib õigusakt Trust and Loan Corporations Act. |
Reservatsioon IIIA-PT-55
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Credit Union Act, R.S.N.S. 1994, c. 4 |
Kirjeldus Nova Scotia krediidiühistu üks juhataja peab olema Kanada kodanik. |
Reservatsioon IIIA-PT-56
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Credit Union Act, R.S.N.S. 1994, c. 4 |
Kirjeldus Krediidiühistu peab olema asutatud Nova Scotias. |
Reservatsioon IIIA-PT-57
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
eluaseme hüpoteeklaenu teenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Mortgage Brokers and Lenders Registration Act, R.S.N.S. 1989, c. 291 ja selle mis tahes kõrvalmeetmed |
Kirjeldus Hüpoteeklaenumaakler peab olema asutatud Kanada või Nova Scotia õiguse alusel. |
Reservatsioon IIIA-PT-58
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
eluaseme hüpoteeklaenu teenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Mortgage Brokers and Lenders Registration Act, R.S.N.S. 1989, c. 291 ja selle mis tahes kõrvalmeetmed |
Kirjeldus Hüpoteeklaenumaakler peab elama Nova Scotias. |
Reservatsioon IIIA-PT-59
Sektor: |
finantsteenused |
||||
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberitega |
||||
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
||||
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
||||
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.S. 1989, c. 418 |
||||
Kirjeldus Teatavatel piiratud asjaoludel võib väärtpaberite üleminspektor keelduda registreerimast Nova Scotias:
kui eraisik või isiku või ettevõtja juhataja või täitevjuht ei ole elanud Kanadas vähemalt ühe aasta vältel vahetult enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva. |
Reservatsioon IIIA-PT-60
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) nõustavad ja abistavad finantsteenused ning varahaldus |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.S. 1989, c. 418 |
Kirjeldus Asutuse juht peab olema Nova Scotia elanik. |
Reservatsioon IIIA-PT-61
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) finantsalased nõustamis- ja abiteenused |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.S. 1989, c. 418 |
Kirjeldus Kui nõustaja osutab Nova Scotias nõustamisteenust, tuleb seda teha kaubandusliku kohaloleku kaudu Nova Scotias. |
Reservatsioon IIIA-PT-62
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.S. 1989, c. 418 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Nunavutis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-63
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||
Valitsustasand: |
territoorium – Nunavut |
||||||||||||
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.A. 2000, c. I-3 |
||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Nunavutis osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-64
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Nunavut |
Meetmed: |
Business Corporations Act, S.N.W.T. 1996, c. 19 |
Kirjeldus Selleks et tegutseda usaldus- ja laenuettevõtjana Nunavuti õiguse alusel, peab üksus olema äriühing, kelle suhtes kehtib õigusaktBusiness Corporations Act. |
Reservatsioon IIIA-PT-65
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Nunavut |
Meetmed: |
Credit Union Act, R.S.N.W.T. (Nu) 1988, c. C-23 |
Kirjeldus Krediidiühistu peab olema asutatud Nunavutis. |
Reservatsioon IIIA-PT-66
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
territoorium – Nunavut |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.W.T. (Nu) 1998, c.10 |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Nunavutis. |
Reservatsioon IIIA-PT-67
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
territoorium – Nunavut |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.W.T. (Nu.) 1988, c. S-5 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Ontarios kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-68
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
||||||||||||
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.O. 1990, c. I.8, s. 42 |
||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Ontarios osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-69
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused – kindlustuse ja pensionikindlustuse abiteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine enamsoodustusrežiim turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.O. 1990, c. I.8, ss. 48 (3), 48 (7), 169(2) |
Kirjeldus Vastastikuse kindlustusandja suhtes kehtivad vähem koormavad kapitalinõuded, kui ta kuulub garantiifondi Fire Mutuals Guarantee Fund. Garantiifondi Fire Mutuals Guarantee Fund liikmeks võivad olla kõik vastastikused kindlustusandjad, kuid liikmelisus sõltub finantsteenuste üleminspektori heakskiidust. |
Reservatsioon IIIA-PT-70
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused edasikindlustus ja retrotsessioon |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.O. 1990, c. I.8, s. 54 |
Kirjeldus Teenuseid tuleb osutada kaubandusliku kohaloleku kaudu Ontarios. |
Reservatsioon IIIA-PT-71
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Loan and Trust Corporations Act, R.S.O. 1990, c. L.25, s. 31 |
Kirjeldus Üksnes föderaalse õigusakti Trust and Loan Companies Act, S.C. 1991, c. 45 alusel asutatud äriühing võib taotleda esmaregistreerimist äritegevuseks laenu- või usaldusühinguna Ontarios. |
Reservatsioon IIIA-PT-72
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Credit Unions and Caisses Populaires Act, 1994, S.O. 1994, c. 11, s. 332 |
Kirjeldus Krediidiühistu peab olema asutatud Ontarios. |
Reservatsioon IIIA-PT-73
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) finantsvahendusteenused, v.a kindlustuse ja pensionifondi teenused krediidiühistud ja hoiukassad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine Kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Credit Unions and Caisses Populaires Act, 1994, S.O. 1994, c. 11, ss. 23, 91, 160, 332 |
Kirjeldus Krediidiühistu juhatajaks võib saada üksnes füüsiline isik, kes on krediidiühistu liige, vähemalt 18 aastat vana ning Kanada kodanik või alalise elamisloaga Kanadasse lubatud isik, kelle tavapärane elukoht on Kanadas. |
Reservatsioon IIIA-PT-74
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) finantsvahenduse abiteenused, v.a kindlustuse ja pensionikindlustuse abiteenused hüpoteeklaenumaaklerid |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Mortgage Brokerages, Lenders and Administrators Act, 2006, S.O. 2006, c. 29 Mortgage Brokers and Agents: Licensing, O. Reg. 409/07 |
Kirjeldus Hüpoteeklaenumaakler või hüpoteeklaenuagent (mõlema puhul on tegemist füüsilise isiku elukutsega) peab elama Kanadas. |
Reservatsioon IIIA-PT-75
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) finantsvahenduse abiteenused, v.a kindlustuse ja pensionikindlustuse abiteenused hüpoteeklaenumaaklerid |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Mortgage Brokerages, Lenders and Administrators Act, 2006, S.O. 2006, c. 29 Mortgage Brokerages: Licensing, O. Reg. 408/07 Mortgage Administrators: Licensing, O. Reg. 411/07 |
Kirjeldus Hüpoteeklaenuvahendaja või hüpoteeklaenuhaldur (äriüksused) peab olema Kanada jurisdiktsiooni all asutatud äriühing, Kanada jurisdiktsiooni seaduste kohaselt asutatud täisühing või Kanadas elav füüsilisest isikust ettevõtja. |
Reservatsioon IIIA-PT-76
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Commodity Futures Act, R.S.O. 1990, c. C.20, ss. 22(1), 65 National Instrument 31-103 Registration, Exemptions and Ongoing Registrant National Instrument 33-109 Registration Requirements and Related Matters |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Ontarios. |
Reservatsioon IIIA-PT-77
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.O. 1990, c. S.5, s. 143 National Instrument 31-103 Registration, Exemptions and Ongoing Registrant National Instrument 81-102 Mutual Funds |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Prints Edwardi saarel kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-78
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||
Valitsustasand: |
provints – Prints Edwardi saar |
||||||||||||
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.P.E.I. 1988, c. I-4, ss. 24, 26(5), 324 |
||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Prints Edwardi saarel osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-79
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.P.E.I. 1988, c. I-4 |
Kirjeldus Välismaiste kindlustusandjate tütarettevõtted Prints Edwardi saarel vajavad föderaalset luba. |
Reservatsioon IIIA-PT-80
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Trust and Fiduciary Companies Act, R.S.P.E.I. 1988, c. T-7.1, ss. 26, 27 Extra-provincial Corporations Registration Act, R.S.P.E.I. 1988, c. E-14, s. 4 |
Kirjeldus Selleks et tegutseda usaldus- ja laenuettevõtjana Prints Edwardi saare õiguse alusel, peab üksus olema juriidiline isik, kelle suhtes kehtib õigusakt Trust and Fiduciary Companies Act. |
Reservatsioon IIIA-PT-81
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Credit Unions Act, R.S.P.E.I. 1988, c. C-29.1, ss. 2, 159 |
Kirjeldus Krediidiühistu peab olema asutatud Prints Edwardi saarel. |
Reservatsioon IIIA-PT-82
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.P.E.I. 1988, c. S-3,1 |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Prints Edwardi saarel. |
Reservatsioon IIIA-PT-83
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.P.E.I. 1988, c. S-3,1 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Québecis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-84
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
An Act to amend the Act respecting „Québec Health Services“„Les Services de Santé du Québec“ and respecting SSQ, Mutuelle de gestion and SSQ, Life Insurance Company Inc., S.Q. 1993, c. 107 |
Kirjeldus Kui põhivara kindlustusettevõtte „SSQ, Société d'assurance vie inc“ või valdusettevõtte „Groupe SSQ inc“ hääleõiguslike aktsiate märkimise või üleandmisega läheb ettevõtte juhtimine üleandmise tulemusena mitteresidentide kätte, võib minister nõuda sellistelt ettevõtetelt tõendust selle kohta, et aktsiaid pakuti esmajärjekorras Québeci elanikele ja seejärel teistele Kanada elanikele, kuid pakkumisi ei tehtud või need ei olnud vastuvõetavad. |
Reservatsioon IIIA-PT-85
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
An Act respecting the Caisse de dépôt et placement du Québec, C.Q.L.R., c. C-2 |
Kirjeldus Vähemalt kolm neljandikku juhatuse liikmetest peavad elama Québecis. |
Reservatsioon IIIA-PT-86
Sektor: |
finantsteenused |
||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
||||||
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs kõrgem juhtkond ja juhatus |
||||||
Valitsustasand: |
provints – Québec |
||||||
Meetmed: |
An Act respecting insurance, C.Q.L.R., c. A-32 An Act respecting trust companies and savings companies, C.Q.L.R., c. S-29.01 |
||||||
Kirjeldus
|
Reservatsioon IIIA-PT-87
Sektor: |
finantsteenused |
||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
||||
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
||||
Valitsustasand: |
provints – Québec |
||||
Meetmed: |
An Act respecting insurance, C.Q.L.R., c. A-32 |
||||
Kirjeldus
|
Reservatsioon IIIA-PT-88
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||
Valitsustasand: |
provints – Québec |
||||||||
Meetmed: |
An Act respecting insurance, C.Q.L.R., c. A-32 |
||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Québecis osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-89
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused meretranspordi ja kommertslennunduse, kosmoselendude ja -veo (sh satelliitide) ning edasikindlustuse ja retrotsessiooniga seotud kindlustuslepingute vahendamine |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
An Act respecting the distribution of financial products and services, C.Q.L.R., c. D-9.2 |
Kirjeldus Teenuseid tuleb osutada kaubandusliku kohaloleku kaudu Québecis. |
Reservatsioon IIIA-PT-90
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
An Act respecting financial services cooperatives, C.Q.L.R., c. C-67.3 |
Kirjeldus Krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid peavad olema asutatud Québecis. |
Reservatsioon IIIA-PT-91
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused meretranspordi ja kommertslennunduse, kosmoselendude ja -veo (sh satelliitide) ning rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga seotud otsekindlustuslepingud |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
An Act respecting Insurance, C.Q.L.R., c. A-32 |
Kirjeldus Teenuseid tuleb osutada kaubandusliku kohaloleku kaudu Québecis. |
Reservatsioon IIIA-PT-92
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused edasikindlustus ja retrotsessioon |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
An Act respecting Insurance, C.Q.L.R., c. A-32 |
Kirjeldus Teenuseid tuleb osutada kaubandusliku kohaloleku kaudu Québecis. |
Reservatsioon IIIA-PT-93
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
Regulation 31-103 respecting Registration Requirements, Exceptions and Ongoing Registrant Obligations, C.Q.L.R., c. V-1.1, r. 10 Securities Act, C.Q.L.R., c. V-1.1 |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Québecis. |
Reservatsioon IIIA-PT-94
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
Securities Act, C.Q.L.R., c. V-1.1 Regulation 31-103 respecting Registration Requirements, Exemptions and Ongoing Registrant Obligations, C.Q.L.R., c. V-1.1, r. 10 Regulation 81-102 respecting Mutual Funds, C.Q.L.R., c. V-1.1, r. 39 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Saskatchewanis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-95
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
||||||||||||
Meetmed: |
The Saskatchewan Insurance Act, R.S.S. 1978, c. S-26 |
||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Saskatchewanis osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-96
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Saskatchewan Insurance Act, R.S.S. 1978, c. S-26 |
Kirjeldus Kui provintsis kindlustab riske litsentseerimata kindlustusettevõte, tuleb provintsile maksta tasu 10 % kindlustusmaksest. |
Reservatsioon IIIA-PT-97
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
Trust and Loan Corporations Act, 1997, S.S. 1997, c. T-22.2 |
Kirjeldus Saskatchewanis on nõutav, et usaldus- ja laenuettevõte oleks asutatud föderaalsel või provintsiaalsel tasandil. |
Reservatsioon IIIA-PT-98
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
Trust and Loan Corporations Act, 1997, S.S. 1997, c. T-22.2 |
Kirjeldus Individuaalne ja kollektiivne finantsosalus Kanada kontrolli all olevates ja provintsi õiguse alusel asutatud ettevõtetes ei tohi olla suurem kui 10 % aktsiatest. |
Reservatsioon IIIA-PT-99
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine kõrgem juhtkond ja juhatus |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Credit Union Act, 1985, S.S. 1984-85-86, c. C-45.1 |
Kirjeldus Saskatchewani krediidiühistu üks juhataja peab olema Kanada kodanik. |
Reservatsioon IIIA-PT-100
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Credit Union Act, 1985, S.S. 1984-85-86, c. C-45.1 |
Kirjeldus Krediidiühistu peab olema asutatud Saskatchewanis. |
Reservatsioon IIIA-PT-101
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kogukonnavõlakirjade ühingud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Community Bonds Act, S.S. 1990-91, c. C-16.1 |
Kirjeldus Kogukonnavõlakirjade ühingu üks juhataja peab elama Saskatchewanis. |
Reservatsioon IIIA-PT-102
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Securities Act, 1988, S.S. 1988-89, c. S-42.2 The Securities Commission (Adoption of National Instruments) Regulations, R.R.S. c. S-42.2 Reg. 3 |
Kirjeldus Eraisiku või ettevõtte suhtes kehtib nõue ennast registreerida, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud provintsis, kus kauplemine toimub. |
Reservatsioon IIIA-PT-103
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) finantsalased nõustamis- ja abiteenused |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Securities Act, 1988, S.S. 1988-89, c. S-42.2 |
Kirjeldus Kui nõustaja osutab Saskatchewanis nõustamisteenust, tuleb seda teha kaubandusliku kohaloleku kaudu ja nõustaja peab olema Saskatchewanis nõustajana registreeritud. |
Reservatsioon IIIA-PT-104
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) väärtpaberidiilerid ja -maaklerid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Securities Act, 1988, S.S. 1988-89, c. S-42.2 |
Kirjeldus Väärtpaberidiilerid ja -maaklerid peavad olema äriregistrisse kantud või jätkama oma tegevust föderaal-, provintsiaal- või territoriaalseaduste alusel. |
Reservatsioon IIIA-PT-105
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Securities Act, 1988, S.S. 1988-89, c. S-42.2 The Securities Commission (Adoption of National Instruments) Regulations, R.R.S. c. S-42.2 Reg. 3 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui alamhalduri omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Yukonis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIA-PT-106
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||||
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused otsekindlustus, edasikindlustus ja retrotsessioon |
||||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||||
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
||||||||||||
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.Y. 2002, c. 119 |
||||||||||||
Kirjeldus Kindlustusteenuseid võivad Yukonis osutada üksnes:
|
Reservatsioon IIIA-PT-107
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused meretranspordi ja kommertslennunduse, kosmoselendude ja -veo (sh satelliitide) ning rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga seotud otsekindlustuslepingud |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.Y. 2002, c. 119 |
Kirjeldus Teenuseid tuleb osutada kaubandusliku kohaloleku kaudu Yukonis. |
Reservatsioon IIIA-PT-108
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused edasikindlustus ja retrotsessioon |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.Y. 2002, c. 119 |
Kirjeldus Teenuseid tuleb osutada kaubandusliku kohaloleku kaudu Yukonis. |
Reservatsioon IIIA-PT-109
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused meretranspordi ja kommertslennunduse, kosmoselendude ja -veo (sh satelliitide) ning edasikindlustuse ja retrotsessiooniga seotud kindlustuslepingute vahendamine |
Reservatsiooni liik: |
finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.Y. 2002, c. 119 |
Kirjeldus Teenuseid tuleb osutada kaubandusliku kohaloleku kaudu Yukonis. |
Reservatsioon IIIA-PT-110
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) usaldus- ja laenuettevõtjad |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Business Corporations Act, R.S.Y. 2002, c. 20 |
Kirjeldus Selleks et tegutseda usaldus- ja laenuettevõtjana Yukoni õiguse alusel, peab üksus olema juriidiline isik, kelle suhtes kehtib õigusakt Business Corporations Act. |
Reservatsioon IIIA-PT-111
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) krediidiühistud, hoiukassad ja nende ühendused või grupid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Business Corporations Act, R.S.Y. 2002, c. 20 |
Kirjeldus krediidiühistu peab olema asutatud Yukonis. |
Reservatsioon IIIA-PT-112
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Business Corporations Act, R.S.Y. 2002, c. 20 |
Kirjeldus Eraisik või ettevõte peab ennast registreerima, et kaubelda diilerite ja maaklerite kaudu, kes ei ela ega ole registreeritud Yukonis. |
Reservatsioon IIIA-PT-113
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) väärtpaberidiilerid ja -maaklerid |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Securities Act, S.Y. 2007, c. 16 Business Corporations Act, R.S.Y. 2002, c. 20 |
Kirjeldus Väärtpaberidiilerid ja -maaklerid Yukonis peavad olema äriregistrisse kantud või jätkama oma tegevust föderaal-, provintsiaal- või territoriaalseaduste alusel. |
Reservatsioon IIIA-PT-114
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) tehingud nii enda arvel kui ka klientide nimel: hoidmisteenused; kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega – isikud; väärtpaberidiilerid ja -maaklerid; kauplemine väärtpaberite või kaubafutuuridega; finantsalased nõustamis- ja abiteenused; diilerid, maaklerid, nõustajad |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Business Corporations Act, R.S.Y. 2002, c. 20 |
Kirjeldus Registreerimise individuaalne taotleja peab vähemalt aasta enne taotluse esitamist olema olnud Kanada elanik ning taotluse esitamise kuupäeval olema selle provintsi elanik, kus ta soovib tegutseda. |
Reservatsioon IIIA-PT-115
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Business Corporations Act, R.S.Y. 2002, c. 20 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
B JAGU
Kanadas kohaldatavad reservatsioonid
(kohaldatakse kõigis provintsides ja territooriumidel)
Reservatsioon IIIB-C-1
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kõik |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
riiklik |
Kirjeldus Kanada jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, mille kohaselt peavad föderaalseadustega reguleeritavad finantsasutused, kellel on omakapitali üle 1 miljardi Kanada dollari, andma 35 % oma hääleõiguslikest aktsiatest laiale osanike ringile ning need noteerima ja Kanada börsil kauplemiseks üles andma kolme aasta jooksul alates selle piirmäära ületamisest. |
Reservatsioon IIIB-C-2
Sektor: |
finantsteenused |
||||||||||
Allsektor: |
kõik |
||||||||||
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
||||||||||
Valitsustasand: |
riiklik |
||||||||||
Kirjeldus
|
Reservatsioon IIIB-C-3
Sektor: |
finantsteenused |
||||
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
||||
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
||||
Valitsustasand: |
riiklik |
||||
Kirjeldus
|
Reservatsioon IIIB-C-4
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
Valitsustasand: |
riiklik |
Kirjeldus Kanada jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, millega keelatakse välismaiste pankade laenuandvatel filiaalidel saada Canadian Payments Associationi liikmeks. |
Albertas kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-1
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Alberta |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.A. 2000, c. S-4 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Briti Columbias kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-2
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.B.C. 1996, c. 418 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui alamhalduri omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Reservatsioon IIIB-PT-3
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Briti Columbia |
Meetmed: |
Insurance Corporation Act, R.S.B.C. 1996, c. 228 Exclusion Regulation, B.C. Reg. 153/73 |
Kirjeldus Liikluskindlustust pakub Briti Columbias riiklik monopol. |
Manitobas kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-4
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused Liikluskindlustus |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
Manitoba Public Insurance Corporation Act, C.C.S.M. c. P215 |
Kirjeldus Liikluskindlustust pakub Manitobas riiklik monopol. |
Reservatsioon IIIB-PT-5
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Manitoba |
Meetmed: |
The Securities Act, C.C.S.M. c. S50 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
New Brunswickis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-6
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – New Brunswick |
Meetmed: |
Securities Act, S.N.B. 2004, c. S-5,5 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Newfoundlandis ja Labradoris kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-7
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Newfoundland ja Labrador |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.L. 1990, c. S-13 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Loodealadel kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-8
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Loodealad |
Meetmed: |
Securities Act, S.N.W.T. 2008, c. 10 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Nova Scotias kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-9
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Nova Scotia |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.S. 1989, c. 418 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Nunavutis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-10
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Nunavut |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.N.W.T. (Nu.) 1988, c. S-5 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Ontarios kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-11
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused – kindlustuse ja pensionikindlustuse abiteenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine enamsoodustusrežiim turulepääs finantsteenuste piiriülene osutamine |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Insurance Act, R.S.O. 1990, c. I.8, ss. 54(1), 386(1), 386(2), 403 Agents, O. Reg. 347/04 |
Kirjeldus Eelisjuurdepääs Ontario kindlustusteenuste turule on mitteresidentidest individuaalsetel kindlustusagentidel Ameerika Ühendriikidest (kõigist Ameerika Ühendriikide osariikidest vastavalt vastastikkuse põhimõttele). |
Reservatsioon IIIB-PT-12
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Ontario |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.O. 1990, c. S.5, s. 143 National Instrument 31-103 Registration, Exemptions and Ongoing Registrant National Instrument 81-102 Mutual Funds |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Prints Edwardi saarel kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-13
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Prints Edwardi saar |
Meetmed: |
Securities Act, R.S.P.E.I. 1988, c. S-3,1 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Québecis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-14
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
An Act respecting the Société de l'assurance automobile du Québec, C.Q.L.R., c. S-11.011 |
Kirjeldus Liikluskindlustust tervisekahjustuste või surma korral pakub Québecis avalik-õiguslik monopol. |
Reservatsioon IIIB-PT-15
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
|
Kirjeldus Hoiuste vastuvõtmist avalik-õiguslikelt või avaliku sektori osalusega asutustelt ning selliste asutuste pensionifondide haldamist pakub Québecis avalik-õiguslik monopol. |
Reservatsioon IIIB-PT-16
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Québec |
Meetmed: |
Securities Act, C.Q.L.R., c. V-1.1 Regulation 81-102 respecting Mutual Funds, C.Q.L.R., c. V-1.1, r. 39 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Saskatchewanis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-17
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Securities Act, 1988, S.S. 1988-89, c. S-42.2 The Securities Commission (Adoption of National Instruments) Regulations, R.R.S. c. S-42.2 Reg. 3 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui alamhalduri omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
Reservatsioon IIIB-PT-18
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
Reservatsiooni liik: |
võrdne kohtlemine turulepääs |
Valitsustasand: |
provints – Saskatchewan |
Meetmed: |
The Traffic Safety Act, S.S. 2004, c. T-18.1 The Automobile Accident Insurance Act, R.S.S. 1978, c. A-35 |
Kirjeldus Liikluskindlustust pakub Saskatchewanis riiklik monopol. |
Yukonis kohaldatavad reservatsioonid
Reservatsioon IIIB-PT-19
Sektor: |
finantsteenused |
Allsektor: |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) hoidmisteenused |
Reservatsiooni liik: |
turulepääs |
Valitsustasand: |
territoorium – Yukon |
Meetmed: |
Business Corporations Act, R.S.Y. 2002, c. 20 |
Kirjeldus Kanadas väärtpabereid pakkuvad usaldusfondid peavad tegutsema residendist halduri kaudu. Mitteresidendist alamhaldurit võib kasutada juhul, kui tema omakapitali suurus on vähemalt 100 miljonit Kanada dollarit. |
(1) Näiteks täisühingud ja piiratud või piiramata vastutusega ainuomandis ettevõtted ei ole Kanadas üldjuhul aktsepteeritavad finantsasutuste vormid. Selle märkuse eesmärk ei ole mõjutada või muul viisil piirata teise poole investori valikuvõimalust filiaali või tütarettevõtte vahel.
(2) Suurema õiguskindluse huvides on föderaalseaduse alusel asutatud valdusettevõtja finantsasutus artikli 13.1 tähenduses.
(3) Finantsasutust loetakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval lõike 2 punkti b tähenduses laia osanike ringiga finantsasutuseks, kui: 1) selle lai osanike ring oli nõutav 17. juulil 2014 või 2) kui pärast 17. juulit 2014, kuid enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva on otsustatud, et finantsasutusel peab olema lai osanike ring, kuid ta ei ole lepingu jõustumise kuupäevaks selle nimel mõistlikke jõupingutusi teinud.
14.1.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 11/1080 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/38,
28. oktoober 2016,
ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artikli 153 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1 ning artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
24. aprillil 2009 volitas nõukogu komisjoni alustama Kanadaga läbirääkimisi laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) üle. |
(2) |
Vastavalt otsusele (EL) 2017/37 (1) allkirjastati 30. oktoobril 2016 laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel (2) („leping“). |
(3) |
Lepingu artikli 30.7 lõikega 3 on ette nähtud võimalus lepingut ajutiselt kohaldada. |
(4) |
Lepingu neid osi, mis kuuluvad liidu pädevusse, tuleks kuni lepingu sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni kohaldada ajutiselt. |
(5) |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 7 võib nõukogu volitada komisjoni kiitma heaks lepingu 20-A lisa muudatusi, mille võtab vastu CETA ühiskomitee, nagu on sätestatud lepingu artiklis 26.1, vastavalt lepingu artikli 20.22 kohase CETA geograafiliste tähiste allkomitee ettepanekule. |
(6) |
Kooskõlas lepingu artikli 30.6 lõikega 1 ei anta lepinguga õigusi ega panda kohustusi, millele saab otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liit kohaldab laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA) ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel („leping“) vastavalt selle artikli 30.7 lõikele 3 ajutiselt kuni lepingu sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni ning eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:
a) |
ainult järgmisi lepingu kaheksanda peatüki (Investeeringud) sätteid kohaldatakse ajutiselt ning ainult selles osas, mis puudutab väismaiseid otseinvesteeringuid:
|
b) |
lepingu kolmeteistkümnenda peatüki (Finantsteenused) sätteid ei kohaldata ajutiselt selles osas, mis puudutab portfelliinvesteeringuid, investeeringute kaitsmist või investorite ja riikide vaheliste investeerimisvaidluste lahendamist:
|
c) |
lepingu järgmisi sätteid ei kohaldata ajutiselt:
|
d) |
lepingu 22., 23., ja 24. peatüki sätete ajutisel kohaldamisel austatakse liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuste jaotust. |
2. Et määrata kindlaks ajutise kohaldamise alguskuupäev, otsustab nõukogu, millisel kuupäeval saadetakse Kanadale lepingu artikli 30.7 lõikes 3 osutatud teade.
3. Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 2
Lepingu artikli 20.22 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks CETA ühiskomitee otsustega lepingu 20-A lisasse tehtavad muudatused.
Juhul kui lepingu artikli 20.19 lõike 1 alusel tehtud analüüsi raames esitatakse vastuväide ja huvitatud isikud ei suuda kokkuleppele jõuda, võtab komisjon vastu sellekohase seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (3) artikli 57 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 28. oktoober 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
M. LAJČÁK
(1) Nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2017/37 ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 23.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).