20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/1

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Olio di Calabria“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Olio di Calabria“ registreerida,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/3

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 617/2003 (2) (mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 675/2013) (3) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Pomodoro di Pachino“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/4

(1)

31. märtsil 2016 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Valgevene Vabariigist (edaspidi „Valgevene“ või „asjaomane riik“) pärit betooni sarrusvarraste impordiga liitu. Asjakohane algatamisteade (edaspidi „algatamiseteade“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 15. veebruaril 2016 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 44 % liidu teatavate betooni sarrusvarraste kogutoodangust. Ükski teine tootja ei avaldanud vastuseisu ega olnud neutraalsel seisukohal.

(3)

Seega olid uurimise algatamise ajal täidetud alusmääruse (4) artikli 5 lõikes 4 ette nähtud asjakohased lävendid. Kui uurimine on alustatud, on oluline, et kaebuse tingimused kehtiksid kogu uurimise vältel. Euroopa Kohus on kinnitanud seda olukorras, kus äriühing on oma toetuse kaebusele tagasi võtnud; (5) analoogia põhjal kehtib sama arutluskäik ka olukorras, kui tootevalik muutub.

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid endast teada andma, et uurimises osaleda. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, ainsale teadaolevale Valgevene eksportivale tootjale ja Valgevene Vabariigi ametiasutustele, samuti teadaolevatele importijatele ja kasutajatele ning kutsus neid osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

(6)

Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et kavatseb kolmanda turumajandusliku riigina alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Lõuna-Aafrika Vabariiki või Ameerika Ühendriike (edaspidi „võrdlusriik“). Huvitatud isikutel oli võimalik esitada märkusi ning nõuda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)

Algatamisteates teatas komisjon, et võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(8)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta oli moodustanud esialgse valimi liidu tootjatest, võttes aluseks uurimisaluse toote tootmis- ja müügimahu ning geograafilise asukoha. Valimisse kuulus viis liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 22,4 % liidu asjaomase toote kogutoodangust ja 24,4 % liidu asjaomase toote kogumüügist. Äriühingud asuvad Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Poolas ja Hispaanias, geograafiliselt laialdaselt. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Seepärast järeldati, et valim on liidu tootmisharu puhul tüüpiline.

(9)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul, kui on, moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(10)

Nõutud teabe esitasid ja valimisse nõustusid kuuluma kuus sõltumatut importijat. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valis komisjon liitu suunatud impordi mahu alusel valimisse kolm suurimat sõltumatut importijat. Kolme valimisse kaasatud äriühingu sõltumatu import moodustas 80 % Valgevenest pärit vaatlusaluse toote impordist. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(11)

Komisjon saatis küsimustiku viiele valimisse kaasatud liidu tootjale, koostööd teinud eksportivale tootjale asjaomases riigis, ühele tootjale Ameerika Ühendriikides, mis oli valitud võrdlusriigiks (nagu on selgitatud põhjenduses 32), kolmele valimisse kaasatud importijale, kaheksale kasutajale, kes olid teada uurimise algatamise hetkel, ja veel ühele kasutajale, kes andis endast teada menetluse hilisemas etapis.

(12)

Vastused küsimustikule saadi viielt valimisse kaasatud liidu tootjalt, koostööd teinud eksportivalt tootjalt asjaomasest riigist, ühelt tootjalt Ameerika Ühendriikidest (võrdlusriigist) ja kahelt sõltumatult importijalt.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(14)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(15)

Asjaomane toode on teatavad Valgevenest pärit betooni sarrusvardad, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, k.a valtsimisjärgselt väänatud, kuid edasi töötlemata, ning neil on süvendeid, nukke, sooni või muid valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioone, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7214 10 00, ex 7214 20 00, ex 7214 30 00, ex 7214 91 10, ex 7214 91 90, ex 7214 99 10, ex 7214 99 71, ex 7214 99 79 ja ex 7214 99 95 alla (edaspidi „asjaomane toode“) Kõrge väsimustugevusega rauast või terasest betooni sarrusvardad jäävad asjaomase toote määratlusest välja.

(16)

Uurimine näitas, et asjaomasel tootel ning tootel, mis on valmistatud ja mida müüakse USA turul, ning samuti liidu tootmisharu valmistatud tootel, mida müüakse liidu turul, on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja kasutusotstarbed. Seepärast käsitletakse neid ajutiselt samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Valgevene eksportiv tootja viitas väidatavale vastuolule, mis esines toote määratlemisel kaebuses ja algatamisteates (kaebuses oli osutatud kahele, algatamisteates üheksale CN-koodile). Seetõttu ei olnud kaebuses esitatud kahju hinnangus väidetavalt viidatud samale määratlusele kui hiljem algatatud menetluses. Edasi väitis kõnealune tootja, et äriühing eksportis üksnes kahe kaebuses nimetatud CN-koodi alla kuuluvaid tooteid.

(18)

On tõsi, et kaebuses oli toote kirjeldamisel nimetatud kahte CN-koodi, samal ajal kui algatamisteates oli neid koode loetletud üheksa. Komisjon märgib, et algatamisteates nimetatud CN-koodid esitati üksnes teavitamise eesmärgil, nagu oli ka selgelt öeldud. Veel märgib komisjon, et uurimise algatamisel lähtuti kaebuses esitatud asjaomase toote kirjeldusest, mis tegelikult hõlmab üheksat CN-koodi, olenemata nende numbrist, ning seepärast ei ole täiendavatel CN-koodidel mingit mõju kaebuse esitaja toodud tõenditele. Seepärast lükati väide toote kirjelduses esinenud väidetava vastuolu kohta tagasi.

(19)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt ei peeta Valgevenet turumajanduslikuks riigiks. Seepärast määrati Valgevenest pärit, liitu suunatud ekspordi puhul normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis asuva tootja käest saadud teabe põhjal.

(20)

Uurimisperioodil oli Valgevenest pärit impordi kogumaht ligikaudu 488 000 tonni ja turuosa ligikaudu 5 %. Peamised importivad liikmesriigid olid Saksamaa, Leedu, Poola ja Madalmaad. Ainus teadaolev Valgevenes asuv tootja tegi uurimise raames koostööd ja vastas küsimustikule. Kõnealune tootja müüs asjaomast toodet liitu kas otse või liidus ja Ameerika Ühendriikides asuvate seotud müüjate kaudu.

(21)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajanduslik riik (edaspidi „võrdlusriik“).

(22)

Nagu on märgitud põhjenduses 6, oli komisjon teavitanud algatamisotsuses huvitatud isikuid sellest, et kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramisel kolmanda turumajandusliku riigina Lõuna-Aafrika Vabariiki või USA.

(23)

Märkused kavandatud võrdlusriikide kohta saadi ainsalt koostööd teinud Valgevene eksportivalt tootjalt. Kõnealune tootja väitis, et võrdlusriigina ei olnud sobiv valik ei Lõuna-Aafrika Vabariik ega USA, sest muude põhjuste hulgas oli tootmisvõimsus, tegelik toodang ja tootmisprotsess Lõuna-Aafrika Vabariigis ja USAs võrreldes Valgevenega erinev. Lisaks väitis kõnealune isik, et Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide omamaised tootjad, keda kaebuste esitajad olid nimetanud, olid otseselt seotud liidu tootjatega. Seepärast võib olla küsitav neis riikides sellistelt tootjatelt kogutud andmete objektiivsus. Kõnealune isik leidis, et võrdlusriigina oleks kõige sobivam valik Venemaa, sest Venemaa terassarruste tootjate arengutase sarnaneb Valgevene tootjate omaga kõige enam, tootmisprotsess põhineb samuti metallijäätmetel ning toodetavate terassarruste kvaliteet ja tehniline kirjeldus on sarnane. Komisjon märkis, et kõnealune isik ei esitanud tõendeid selle kohta, et Lõuna-Aafrika Vabariigi või Ameerika Ühendriikide tootjad ei kasuta asjaomase toote valmistamiseks metallijäätmeid või et nende kulustruktuuris ei moodusta 60–70 % tootmiskuludest tooraine. Komisjon uuris Lõuna-Aafrika ja USA (samuti ka Brasiilia) sobivust võrdlusriigina. Selle analüüsi üksikasjad on esitatud põhjendustes 28–34.

(24)

Kolmanda turumajandusliku riigi valimisel võttis komisjon ühendust kõikide teadaolevate tootjatega mitte üksnes Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Ameerika Ühendriikides, vaid ka Türgis, Ukrainas, Vene Föderatsioonis, Bosnia ja Hertsegoviinas, Mehhikos, Koreas, Dominikaani Vabariigis, Norras ja Šveitsis. Komisjon palus teavet nimetatud riikide siseturu kohta ning asjaomaste toodete liigi, tootmisvõimsuse, toodangu ja omamaise müügi mahu kohta, samuti et kõnealused riigid kirjeldaksid tootmisprotsessi, kasutatud tooraine liiki, tooraine-, energia- ja tööjõukulude osakaalu asjaomase toote tootmise kogukuludes ning lõpetuseks valmidust teha uurimise raames koostööd.

(25)

Peale selle võeti ühendust nimetatud kolmandate riikide ametiasutustega.

(26)

Venemaa ametiasutused teavitasid komisjoni, et ükski teadaolev Venemaa tootja või tootjate ühendus ei olnud näidanud üles huvi käesoleva uurimise vastu. Venemaa tootjate koostöö puudumise tõttu ei saanud seega Venemaad võrdlusriigiks võtta.

(27)

Esialgsele järelepärimisele vastasid vaid kolm tootjat, kes asusid Brasiilias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Ameerika Ühendriikides. Lõuna-Aafrika Vabariigi ja USA tootjad olid seotud mõne kaebuse esitajaga. Brasiilia tootja oli osa kontsernist, millel olid tootmisrajatised eri riikides, sealhulgas USAs, Mehhikos ja Dominikaani Vabariigis. See tootja ei olnud kaebuse esitajatega seotud.

(28)

Kõnealust kolme vastust uuriti kaebuse ja saadud märkuste valguses. Leiti, et sisetarbimine on Lõuna-Aafrika Vabariigis võrdlemisi väike, üksnes umbes 435 000 tonni; Lõuna-Aafrika Vabariigi tootja tootmisvõimsus moodustab ligikaudu 10 % Valgevene tootja tootmisvõimusest ning tema peamine tooraine on rauamaak, samas kui Valgevene tootja kasutab vanametalli. Seepärast otsustas komisjon Lõuna-Aafrika Vabariigi kui võimaliku võrdlusriigi kõrvale jätta.

(29)

Brasiilias on sisetarbimise maht ligikaudu 3,5 miljonit tonni ja import (millest umbes 95 % on pärit Türgist), mille suhtes kohaldatakse 12 % väärtuselist tollimaksu, moodustab Brasiilia tarbimisest ligikaudu 5,5 %. Koostööd teha soovinud tootja toomisprotsess põhines metallijäätmetel ja toormalmil, kuna aga Valgevene eksportiv tootja kasutab peamiselt metallijäätmeid, ning tema tootmismaht moodustab Valgevene tootja tootmismahust ligikaudu 50 %.

(30)

USA sisetarbimise maht oli ligikaudu 7,7 miljonit tonni ja seal oli vähemalt kaheksa omamaist tootjat. Kehtisid impordipiirangud, (6) kuid import, peamiselt Türgist ja Jaapanist, moodustas sellegipoolest ligikaudu 23 % kogutarbimisest. USA tootja kasutas sarnast tootmisprotsessi kui Valgevene tootja. Tema tootmismaht moodustas Valgevene tootja tootmismahust ligikaudu 52 %.

(31)

Kõnealuse analüüsi põhjal leidis komisjon, et Brasiilias ja USAs valitsev turuolukord on piisavalt konkurentsivõimeline. Seepärast otsustas komisjon valida Brasiilia ja USA võimalikeks võrdlusriikideks.

(32)

Võrdlusriigi küsimustik saadeti kahele eespool nimetatud koostööd teinud tootjale. Paraku teavitas Brasiilia tootja pärast kõnealuse küsimustiku saamist komisjoni oma otsusest taanduda uurimise raames koostöö tegemisest. USA tootjalt sai komisjon asjakohase vastuse.

(33)

Komisjon pani tähele, et USA koostööd teinud tootja oli seotud ühe kaebuse esitajaga, nagu väitis Valgevene eksportiv tootja. Isegi kui võrdlusriigi tootja on seotud mõne liidu tootjaga, ei muuda selline seos normaalväärtuse kindlaksmääramist kehtetuks ega mõjuta seda (7).

(34)

Selles menetluse etapis jõudis komisjon järeldusele, et Ameerika Ühendriigid on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(35)

Võrdlusriigi koostööd teinud tootjalt saadud teave võeti aluseks normaalväärtuse kindlaksmääramisel vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

(36)

Esiteks uuris komisjon, kas liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote kogumaht on alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Selleks võrreldi müügi kogumahtu Valgevene eksportiva tootja poolt liitu eksporditava asjaomase toote kogumahuga. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi USA turul tüüpilises koguses.

(37)

Teiseks tegi komisjon kindlaks võrdlusriigi tootja poolt siseturul müüdavate toodete liigid, mis on samasugused või otseselt võrreldavad toodetega, mida Valgevene eksportiv tootja müüb liitu eksportimiseks. Komisjon võrdles tooteliikide kaupa müügimahtu USAs Valgevene eksportiva tootja ekspordiga liitu. See võrdlus näitas, et kõiki tooteliike müüdi USAs tüüpilises koguses.

(38)

Seejärel uuris komisjon võrdlusriigi tootja puhul seda, kas samasuguse toote iga liigi omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul. Müügitehinguid käsitati kasumlikena, kui ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või sellest suurem. Seega määrati kindlaks USA tootja iga tooteliigi tootmiskulud uurimisperioodi jooksul.

(39)

Kui arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil. Kõigi võrdlusriigi tootja müüdud tooteliikide puhul moodustas kasumlik müügimaht 80 % või enam selle tooteliigi müügi kogumahust.

(40)

Lõpetuseks müüdi kõiki Valgevenest liitu eksporditud tooteliike ka USAs. Seepärast puudus vajadus arvutada ükskõik millise eksporditud tooteliigi normaalväärtus.

(41)

Koostööd teinud Valgevene eksportiv tootja eksportis liitu kas Austrias, Leedus, Poolas, Saksamaal ja USAs asuvate seotud müüjate kaudu või müüs otse esimestele sõltumatutele klientidele. Nagu on viidatud eespool põhjenduses 13, kontrolliti kolme peamist seotud kauplejat kohapeal.

(42)

Kui eksportiv tootja müüs otse esimestele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 asjaomase toote eest liitu eksportimiseks tegelikult makstud või makstav hind.

(43)

Müügi puhul, mis toimus importijana tegutsevate seotud müüjate kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude (vahemikus 1–2,5 %) ning müügis osalenud müüjate mõistliku kasumimarginaali (alla 1 %) põhjal.

(44)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportiva tootja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(45)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(46)

Eksportiva tootja ekspordihindu kohandati seoses transpordi, kindlustus- ja käitlemiskulude (vahemikus 4–7,5 % sõltuvalt seotud asjaomasest kauplejast või eksportivast tootjast) ning krediidi- ja pangakuludega (vahemikus 0–1,5 % sõltuvalt asjaomasest kauplejast või eksportivast tootjast), mis moodustasid kokku umbes 8 % müügiväärtusest. Analoogriigi omamaiseid hindu kohandati seoses omamaise transpordi kulude ja käitlemisega (keskmiselt 5,3 % müügiväärtusest) ning ka seoses krediidikuludega (aastane määr 1,15 %).

(47)

Võrdlus tehti kõikide tooteliikide puhul, mida Valgevene eksportiv tootja liitu eksportis ja tema seotud müüjad liidus müüsid.

(48)

14. oktoobril 2016 toimunud ärakuulamisel väitsid Valgevene eksportiva tootja esindajad, et normaalväärtust tuleks kohandada, et see kajastaks metallijäätmete ostu keskmiste hindade ja selle kasutamise suhet asjaomase toote tootmisel Valgevenes.

(49)

Komisjon rõhutab esiteks, et normaalväärtust ei konstrueeritud, vaid see põhines üksnes müügil, seega ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel sellist kohandust teha.

(50)

Teiseks mõistab komisjon, et kõnealune äriühing võis soovida tõstatada õiglase võrdlemise küsimuse, ja seega analüüsis komisjon seda väidet artikli 2 lõike 10 punktis k. Uurimine näitas, et Valgevene eksportiv tootja ostis metallijäätmeid kohalikelt tarnijatelt või Venemaa tarnijatelt.

(51)

Komisjon märgib, et mitte-turumajandusliku riigina loetakse Valgevene hinnad ja kulud moonutatuks. Seega, tehes kohandusi Valgevene hindade ja kulude alusel ning neist tuleneva tarbimissuhte alusel, tähendaks Valgevene moonutatud hindade kasutamist. Seetõttu lükkas komisjon selle väite selles osas tagasi. Isegi, kui komisjon peaks tõestama Valgevene hindade moonutatust, märgib komisjon, et kaebus toetub esmapilgul usutavatele tõenditele selle kohta, et selline moonutus on olemas, ning Valgevene eksportija ei ole esitanud piisavaid tõendeid selle väite ümberlükkamiseks.

(52)

Venemaalt imporditud metallijäätmete puhul pani komisjon uurimise ajal tähele, et tooraine hinnad on USAs ja Venemaa Föderatsioonis sarnased (8). Lisaks näitas uurimine, et metallijäätmete kasutamise suhe on USAs sarnane Valgevene eksportiva tootja poolt teatatuga, st 60–70 %. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et metallijäätmete ostuhind USAs ei mõjuta hindade võrreldavust. Seega lükatakse see väide esialgu tagasi.

(53)

Koostööd teinud eksportiva tootja puhul võrdles komisjon võrdlusriigi samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust (vt põhjendus 47) asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12. Selle põhjal on esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, 58,4 %.

(54)

Koostöö tase on kõrge, sest koostööd teinud eksportiva tootja import moodustas uurimisperioodil 100 % liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali kindlaks koostööd teinud suurima dumpingumarginaaliga eksportiva tootja marginaali alusel.

(55)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(56)

Samasuguseid tooteid valmistas 31 liidu tootjat. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu“.

(57)

Et kindlaks määrata liidu kogutoodang uurimisperioodil, kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, näiteks kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt ja nende ühenduselt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate antud vastuseid küsimustikule.

(58)

Selle põhjal hinnati liidu kogutoodanguks uurimisperioodil ligikaudu 12,7 miljonit tonni. See näitaja hõlmab kõikide, nii valimisse kaasatud kui ka valimisse kaasamata liidu tootjate toodangut, mis on arvutatud kaebuse esitaja esitatud kontrollitud andmete põhjal.

(59)

Nagu on märgitud põhjenduses 8, kaasati valimisse viis eespool nimetatud liidu tootjat, kes esindasid 22,4 % samalaadse toote arvestuslikust kogutoodangust liidus. Sellega seoses tuleks arvesse võtta, et asjaomase toote tootmine liidus on väga killustatud, mida iseloomustab põhjenduses 56 nimetatud liidu tootjate suur arv, ja seepärast on viiest tootjast moodustatud valim liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(60)

Valgevene eksportiv tootja väitis, et kaebus ei sisaldanud piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid kahju esinemise kohta, mistõttu seda kaebust ei oleks tulnud vastu võtta. Selles väites viidatakse eelkõige asjaolule, et kaebuses oli esitatud vääralt väidetavad kunstlikult madalad jäätmete hankimise kulud, millest kõnealune eksportiv tootja kasu saab. Valgevene tootja väitis, et selline väärarusaam muutis kaebuse tervikuna kehtetuks.

(61)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, on Valgevene mitteturumajanduslik riik ja seepärast määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi meetodil. Seepärast ei olnud vaja kindlaks teha seda, kas Valgevene tootja hankis metallijäätmeid kunstlikult madala hinnaga. Komisjon ei mõista selle väite sisu ega asjakohasust ELi tootmisharule tekitatud kahju kindlaksmääramisel.

(62)

Liidu tarbimine tehti kindlaks liidu turul toimunud liidu tootmisharu müügi kogumahu ja koguimpordi alusel. 2012. ja 2013. aasta vahel liidu tarbimine vähenes, kuid 2014. aastal naasis see oma 2012. aasta tasemele ja suurenes uurimisperioodil mõõdukalt veelgi. Liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil kokku 3 %.

(63)

Valgevenest liitu suunatud impordi maht ja turuosa muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(64)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Valgevenest pärit impordi maht peaaegu kolm korda. Samuti suurenes samal ajal Valgevenest pärit impordi turuosa, kasvades 2012. aasta 1,8 %-lt uurimisperioodil 5 %-le.

(65)

Alljärgnevas tabelis on esitatud Valgevenest pärit impordi keskmine hind.

(66)

Valgevenest pärit impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil vähenes, pärast seda, kui langes nii Valgevenes kui ka liidus toorainena kasutatavate metallijäätmete hind. Valgevenest pärit liitu suunatud ekspordi hinna 25 % langus oli suurem kui valimisse kaasatud liidu tootjate hindade ja muude asjaomast toodet liitu eksportivate peamiste eksportijate keskmiste hindade langus samal perioodil. Selle tulemusel oli Valgevenest pärit impordi hind uurimisperioodil madalam kui liidu tootjate hinnad ja mis tahes teisest turul esindatud peamisest kolmandast riigist pärit impordi keskmised hinnad.

(67)

Et kindlaks teha, kas ja mil määral esines uurimisperioodil hinna allalöömist, võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul sõltumatutelt klientidelt küsitud ja pärast tegelike teenuse osutamise kulude (0,5 – 5 %), komisjonitasude (0 – 1,5 %), allahindluste (0,9 – 2,3 %) ja krediidikulude (0,2 – 0,5 %) mahaarvamist tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliikide kaupa vastavate kaalutud keskmiste dumpinguhindadega tooteliikide kaupa, millega Valgevene tootja imporditud toodet müüdi liidu turul esimesele sõltumatule kliendile ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel.

(68)

Võrdluse tulemus – väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil – näitas, et hinna allalöömise marginaal oli 4,5 %. Dumpinguhinnaga impordi madalam hind võrreldes liidu hindadega selgitab Valgevene impordimahu ja Valgevene impordi turuosa märkimisväärset kasvu alates 2014. aastast.

(69)

Valgevene eksportiv tootja esitasid teatavad dokumendid Poola ja Valgevene müügihindade võrdlemiseks, eesmärgiga väita, et Valgevene hinnad olid uurimisperioodil tegelikult kõrgemad kui liidu tootjate omad. Selles suhtes tuletatakse meelde, et hindade allalöömise arvutused ja hinnataseme mikromajanduslikud näitajad põhinevad valimisse kaasatud liidu tootjatelt kogutud andmetel, kuid Valgevene äriühingu esitatud andmetes viidatakse valimisse mitte kaastaud Poola tootjatele. Seega ei mõjuta esitatud andmed komisjoni järeldusi hindade allalöömise ja mikromajanduslike näitajate suundumuste kohta vaatlusalusel perioodil, nagu on kirjeldatud põhjenduses 83. Pealegi võetakse hinna allalöömise ja mikromajanduslike näitajate suundumuste kindlakstegemiseks arvesse kõigi valimisse kaasatud äriühingute ja kõigi nende sõltumatutele klientidele suunatud müügi koondandmed. Komisjon kinnitab, et uurimisperioodil lõid Valgevene hinnad alla iga valimisse kaasatud liidu tootja hinnad.

(70)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring, mis käsitles liidu tootmisharule avalduvat Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandusnäitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(71)

Nagu on märgitud põhjenduses 59, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(72)

Komisjon vaatles kahju analüüsimiseks makromajanduslikke ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid eraldi. Sellega seoses võeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel aluseks a) makromajanduslikud näitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine (selleks koguti andmeid kogu liidu tootmisharu tasandil), ning b) mikromajanduslikud näitajad, nagu keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, aktsiad ja tööjõukulud (selleks koguti andmeid valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil).

(73)

Makromajanduslike näitajate ja eelkõige valimist väljajäänud liidu tootjaid käsitlevate andmete kindlakstegemiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastuseid.

(74)

Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks teabe põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad oma küsimustikule antud vastustes.

(75)

Liidu tootmise, tootmisvõimsuse ja selle võimsuse rakendamise suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(76)

Liidu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 5 %. Kuna tootmisvõimsus püsis kõnealusel perioodil muutumatuna, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine toodangu kahanemise tõttu 4 % võrra – 71 %-lt 2012. aastal 67 %-le uurimisperioodil.

(77)

Liidu tootjate müük hõlmas müüki seotud äriühingutele. Kõnealune müük moodustas vaatlusalusel perioodil umbes 10 % liidu tarbimisest. Seepärast hinnati müügimahtu, turuosa ja kasvu seotud klientidele suunatud müügi ja vabaturu puhul (sõltumatutele klientidele suunatud müük) eraldi. Seotud klientidele suunatud müügi puhul kinnitatakse, et see oli suunatud seotud kasutajatele, mitte seotud kaubandusettevõtetele, seega ei loeta neid liidu kogutarbimise arvutustes kahekordselt.

(78)

Müügimahu, turuosa ja kasvu suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(79)

Liidu tootmisharu sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht vähenes asjaomasel perioodil 6 %, mis kajastub ka turuosa 7 % vähenemises 2012. aasta ja uurimisperioodi vahel. See leidis aset hoolimata sellest, et tarbimine liidu turul samal perioodil suurenes. Müügimaht vähenes kiiresti aastatel 2012 ja 2013, mil müügimahu suundumus järgis täpselt tarbimissuundumust ja liidu tootmisharu suutis säilitada sama turuosa. Ajavahemikus 2013. aastast kuni uurimisperioodini muutus aga olukord täielikult. Liidu turg kasvas sel ajavahemikul 10 %, ent liidu tootmisharu kaotas oma turuosast 7 %. Samal ajal suurenes kiiresti Valgevene impordi maht ja turuosa. See tõendab, et liidu tootmisharu ei saanud dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemise tõttu kasu liidu tarbimise kasvust.

(80)

Täheldati, et kooskõlas tootmise ja müügi vähenemisega langes 2012. aasta ja uurimisperioodi vahel 2 % ka liidu tootmisharu tööhõive tase. Paraku ei suurenenud selle languse tulemusel tootlikkus mõõdetuna toodanguna töötaja kohta aastas, sest tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui tööhõive.

(81)

Valgevene eksportiva tootja dumpingumarginaal on märkimisväärne (vt põhjendus 55). Võttes arvesse Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, mida on käsitletud eespool, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju pidada liidu tootmisharule tühiseks.

(82)

Kuna asjaomase toote dumpinguhinnaga importi ei ole varem täheldatud, ei ole liidu tootmisharu taastumas asjaomase toote varasemast dumpingust..

(83)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele olid vaatlusaluse perioodi esimeses osas (2012–2013) allasurutud, kuna neid mõjutas käibemaksupettuse skeemi (vt põhjendused 106–111). Vaatlusaluse perioodi teises osas (2014 – uurimisperioodi lõpuni) olid hinnad allasurutud Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu. Vaatlusalusel perioodil langesid liidu tootjate hinnad 2012. aastast kuni uurimisperioodini 22 %. Hinnalangus peegeldab ülemaailmset peamise tooraine hinna üldise langemise suundumust. Kuna Valgevenest pärit dumpinguhinnaga import lõi hinnad veelgi rohkem alla, sest hinnalangus oli Valgevenes suurem kui üksnes tooraine kulusid kajastav langus, ei saanud liidu tootjad tõsta käibemaksupettuse skeemi tõttu allalöödud hindu tagasi normaalsele ja moonutamata tasemele, kuigi nad said kasu peamise tooraine vähenenud kuludest, vaid pidid hoidma oma hinnad madalamal kui tavapärase konkurentsi tingimustes.

(84)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid liidu tootmisharu kulud 20 %, mis on vähem kui hindade langus. See on selgitatav suuremate energia- ja tööjõukuludega. Selle tulemusel vähenes vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu kasumlikkus.

(85)

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(86)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus on väljendatud samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Valimisse kaasatud liidu tootjad olid 2012. aastal kasumlikud, kuid langesid alates 2013. aastast kahjumisse. Mis veelgi olulisem, nende kasumlikkus oli kõige väiksem uurimisperioodil, mil Valgevenest pärit impordi maht oli kõige suurem ja selle hind kogu vaatlusaluse perioodi madalaim.

(87)

Rahavoog ehk tootmisharu võime oma majandustegevust ise rahastada jäi küll positiivseks, kuid vähenes kogu vaatlusalusel perioodil.

(88)

Liidu tootjad suutsid siiski kogu vaatlusalusel perioodil investeerida, ent kasumlikkuse ja rahavoo muutumine kahjustas ka investeeringuid, mis vähenesid sel perioodil 29 %. Lisaks oli investeeringutasuvus alates 2013. aastast pidevalt negatiivne, järgides kasumlikkuse suundumust.

(89)

Eespool öeldut silmas pidades võib järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemused olid uurimisperioodil negatiivsed.

(90)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varude tase langes vaatlusalusel perioodil 25 %. Varude ja tootmismahu suhe püsis vaatlusalusel perioodil siiski stabiilsena (1–1,5 %) – varude tase oli kooskõlas tootmismahu vähenemise suundumusega.

(91)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil tagasihoidlikult. Tööjõukulud moodustasid alla 10 % tootmise kogukuludest. Seetõttu ei ole tööjõukulud tootmiskulude kujunemisel määrav tegur.

(92)

Uurimise tulemusel selgus, et liidu tootmisharu ei saanud vaatlusalusel perioodil kasu tarbimise kasvust. Vastupidi, nii liidu tootmisharu müügimaht kui ka turuosa vähenesid vaatlusalusel perioodil 6 % (samal ajal kui kogutarbimine suurenes 3 %). Need suundumused on selgemini nähtavad, kui võtta vaatluse alla ajavahemik 2013. aastast kuni uurimisperioodini, mil Valgevenest pärit import kasvas kiiresti ja suurenes selle turuosa. Samal perioodil – ajal, mil tarbimine kasvas 10 % – kahanes liidu tootmisharu turuosa 7 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes 5 % ka liidu tootmisharu toodang, tuues kaasa tootmisvõimsuse rakendamise vähenemise 71 %-lt 67 %-le.

(93)

Dumpinguhinnaga impordi tekitatud suurema ebaausa konkurentsi tõttu pidi liidu tootmisharu lisaks langetama vaatlusalusel perioodil keskmiselt 22 % võrra oma hindu, mille tulemusel asendus 2012. aasta 1,3 % kasum uurimisperioodil 2,1 % kahjumiga, hoolimata kulude ja tööhõive vähenemisest.

(94)

Lõpetuseks said vaatlusalusel perioodil kahjustada ka muud finantsnäitajad, nagu varade tootlus, rahavoog ja investeeringud.

(95)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(96)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import Valgevenest on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(97)

Uurimine näitas, et liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 3 % ja samal ajal kasvas märkimisväärselt Valgevenest pärit impordi maht. Vaatlusaluse perioodi kahel viimasel aastal suurenes Valgevene impordi maht ja selle turuosa liidu turul 175 %. Dumpinguhinnaga impordi kasv langes kokku liidu tootmisharu turuosa vähenemisega.

(98)

Seoses vaatlusalusel perioodil liidu turul valitsenud hinnasurvega leiti, et Valgevenest pärit impordi keskmine hind langes kiiresti, eriti vaatlusaluse perioodi kahel viimasel aastal. Uurimisperioodil oli Valgevenest pärit impordi hind juba madalam kui liidu tootmisharu keskmine müügihind ja liidu turul esindatud kolmandatest riikidest pärit impordi müügihinnad.

(99)

Valgevenest pärit impordi suurenevast mahust tingitud hinnasurve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu katta oma kulusid.

(100)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldati, et Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi kiire kasv hinnataseme juures, millega löödi alla liidu tootmisharu hindu, põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(101)

Valimisse kaasatud liidu tootjate andmeil suurenes kolmandate riikide sõltumatutele klientidele suunatud ekspordi maht vaatlusalusel perioodil 5 %. Seega võib teha järelduse, et see liidu tootmisharu müügitegevuse osa ei saanud olla tuvastatud olulise kahju põhjuseks.

(102)

Liidu tootmisharu müük seotud isikutele suurenes vaatlusalusel perioodil 14 %, kusjuures hinnatase oli pidevalt kõrgem tasemest, mida kohaldati müümisel sõltumatutele isikutele. Ehkki need hinnad olid siirdehinnad, võib teha järelduse, et see liidu tootmisharu müügitegevuse osa ei saanud olla tuvastatud olulise kahju põhjuseks. Vastupidi, kõnealuse müügi suurenemine ja asjaolu, et kõnealused hinnad olid kõrgemad kui sõltumatutele klientidele kehtestatud hinnad, viitab sellele, et liidu tootmisharu kantud kahju oleks võinud olla ilma kõnealuse müügita veelgi suurem.

(103)

Samuti tuleks rõhutada seda, et hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaalide kindlaksmääramisel võrreldi Valgevenest pärit impordi hindu liidu tootmisharu hindadega müümisel sõltumatutele klientidele. Seega ei mõjutanud seotud äriühingutele suunatud müük hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi tuvastamist.

(104)

Vaatlusalusel perioodil suurenes kolmandate riikide turuosa väga vähe, välja arvatud Ukraina puhul, kelle turuosa suurenemine oli suhteliselt suur, kuid absoluutarvudes on ka selle riigi turuosa tühine. Märkida tuleks ka seda, et kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid kogu vaatlusalusel perioodil keskmiselt kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad. Ainus eksportiv riik, mille keskmine hind oli liidu tootmisharu hinnast madalam, oli Valgevene ja seda uurimisperioodil ehk aastal, mil Valgevenest pärit impordi maht suurenes kõige kiiremini. Seepärast järeldatakse, et isegi kui kolmandatest riikidest pärit import võis mõjutada mõnevõrra liidu tootmisharu olukorda, oli peamine kahju põhjustaja selgelt Valgevenest pärit import.

(105)

Peamine kulutegur asjaomase toote tootmisel on raua- ja terasejäätmed. Vaatlusalusel perioodil langes selle tooraine hind üle kogu maailma. Liidu tootjate jaoks kes valmistasid valtstoorikuid metallijäätmetest, oli tooraine hinna langus 23–32 %, ning liidu tootjate jaoks, kes kasutasid valtstoorikuid toorainena, oli tooraine hinna langus ligi 24 % Valimisse kaasatud liidu tootjate andmeil vähenesid asjaomase toote tootmise kogukulud vaatlusalusel perioodil 20 %, kusjuures mõnevõrra tasakaalustasid tooraine hindade langust suuremad tööjõukulud (keskmiselt umbes 10 %). Seega võib teha järelduse, et muutus kuludes ei saanud olla tuvastatud olulise kahju põhjuseks. Teisalt ei saanud hinnalanguse tõttu, mille oli peamiselt põhjustanud Valgevenest pärit dumpinguhinnaga import, liidu tootmisharu kasu kulude vähenemisest ja kulude kokkuhoid ei kajastanud liidu tootmisharu finantsnäitajates.

(106)

Valgevene eksportiv tootja väitis, et üks oluline tegur, mis mõjutas liidu tootmisharu tulemuslikkust vaatlusalusel perioodil, oli käibemaksupettuse skeem. Kõnealune skeem mõjutas peamiselt Poola turgu. 2012. aastal korraldati selles riigis Euroopa meistrivõistlused jalgpallis, millega kaasnes ehitussektori õitseng ja väga suur nõudlus sarrusvarraste järele. Mõni ebaaus müüja väidetavalt kasutas turul tegutsedes seda võimalust ära ja lõi käibemaksu karusellpettuse skeemi. Poolas loodi riiulifirmad, mis ostsid sarrusvardaid teisest liikmesriigist ja müüsid neid Poolas edasi, märkides arvele kohaliku käibemaksu. Samas ei deklareerinud kõnealused riiulifirmad kunagi kogutud käibemaksu. Selliste petistest kaubandusettevõtjate põhjustatud madalate hindade tõttu Poola turul vähenes väidetavalt Poola tootjate turuosa ja nad kandsid rahalist kahju.

(107)

On tõepoolest kinnitust leidnud, et eespool kirjeldatud käibemaksupettusel oli Poola sarrusvarraste turule suur mõju. Turuhäire tõttu langesid paljude tõsiste terasetootjate majandustulemused. Mõni äriühing isegi peatas sellise ebaseadusliku tegevuse tõttu 2013. aasta jaanuari alguses mõneks nädalaks sarrusvarraste tootmise. Samas tuleb märkida, et käibemaksupettuse skeemi ja Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi ajastus ja mõju ei kattu. Pettuseskeemi rakendamine lõppes, kui Poola valitsus hakkas alates 1. oktoobrist 2013 kohaldama käibemaksu puhul pöördmaksustamise mehhanisme. Selle mõju on nähtav liidu tootmisharu müügi ja tootmismahu järsus languses 2013. aastal. 2014. aastal olukord siiski taas normaliseerus, ent vahepeal hakkas dumpinguhinnaga impordi suurenenud voog kahjustama liidu tootmisharu hindade taset, turuosa ja finantstulemusi. Seega mõjutas käibemaksupettus Poola tootjate majanduslikku olukorda vaid aastatel, mil Valgevenest liidu turule suunatud import oli mahult võrdlemisi väike ja võrdlemisi kõrge hinnaga. Samuti ei esinenud siis, kui petised lõpetasid oma tegevuse, ülekanduvat mõju Poola sarrusvarraste turule. Neid järeldusi Poola turu kohta käibemaksupettuse skeemi ajal ja pärast seda kinnitavad ka Belgia eksportiva tootja esitatud täiendavad tõendid. Seepärast on ilmne, et kõnealuse küsimuse saab hoida lahus dumpinguhinnaga impordi mõjust ning see ei katkesta põhjuslikku seost Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(108)

Edasi väitis Valgevene eksportiv tootja, et eespool kirjeldatud käibemaksupettuse skeemi tulemusel läksid teatud Lätis ja Slovakkias asuvad tootmisettevõtted pankrotti. Tootja väidab seepärast, et negatiivsed suundumused liidu tootmisharu tootmises ja müügimahus on põhjustatud teatavate äriühingute turult kadumises ning see ei ole seotud Valgevene eksportiva tootja ekspordiga.

(109)

Selle väitega seoses tuleb rõhutada, et põhjendustes 75–82 esitatud makromajanduslike näitajate hindamisel ei võetud arvesse äriühinguid, mida uurimisperioodil ei olnud olemas. Nende äriühingute puhul, kellele ei saadetud küsimustikke, hinnati makromajanduslikke näitajaid tegeliku toodangumahu alusel uurimisperioodil. Seega ei kajastu kõnealuste äriühingute kadumine turult makromajanduslikes näitajates, mis osutavad liidu tootmisharu tootmise ja müügimahu langusele. Tuleb rõhutada, et kui neid äriühinguid oleks saanud arvesse võtta, oleks kahjuanalüüsi tulemused näidanud veelgi halvemat seisu.

(110)

Lõpuks väitis kõnealune Valgevene eksportiv tootja, et Valgevenest pärit impordi mahud ja hinnad ei ole 2014. aastal ja uurimisperioodil äriühingu tavapärase müügistrateegia suhtes tüüpilised. Äriühingu väitel oli tema suurenenud eksporditegevus liidus põhjustatud noil aastail asjaomase toote nõudluse ja pakkumise vahest Poola ja Balti riikide turgudel, mis oli käibemaksupettuse tekitatud tõrgete tulemus. Äriühing väidab, et komisjon peaks uurima Valgevenest pärit impordi mahtu ja hinnatasemeid ajal, mis järgnes uurimisperioodile. Äriühingu väitel oli komisjon pidanud sellist uurimisperioodi järgsete andmete uurimist põhjendatuks hiljutises menetluses, mis käsitles elektrotehnilise lehtterase importi.

(111)

Ülaltooduga seoses märgitakse kõigepealt, et uurimise tulemused ei kinnita vahe olemasolu asjaomase toote nõudluse ja pakkumise vahel. Käibemaksupettuse skeem tõepoolest kahjustas 2013. aastal Poola tootjate tulemuslikkust, kuid selle mõju oli seotud petistest kaubandusettevõtjate müüdud asjaomase toote madala hinnatasemega, mitte varude nappusega. Pärast 2013. aasta oktoobrit see kahjustav mõju kõrvaldati, nagu on selgitatud põhjenduses 107. Siis said Poolas asuvad liidu tootjad kasutada vabalt oma olemasolevat tootmisvõimsust (enam kui 40 %) et varustada kliente nii Poolas kui ka Balti riikides. Suutmatus suurendada 2014. aastal ja uurimisperioodil oma müüki ja turuosa oli põhjustatud konkurentsist, mida pakkus Valgevenest pärit dumpinguhinnaga import, mis järsult kasvas. Teiseks märgitakse, et taotlus uurida uurimisperioodi järgseid andmeid esitati menetluse käigus väga hilja. Komisjon kogub uurimisperioodi järgseid andmeid ja kaalub seda, kas uurimisperioodi järgse arengu läbivaatamine on käesoleva juhtumi puhul asjakohane, uurimise lõppetapis. Ometi tuleks juba käesolevas etapis märkida, et käesoleva menetluse puhul ei saa asjaolusid pidada sarnasteks nimetatud elektrotehnilise lehtterase importi käsitleva uurimise asjaoludega.

(112)

On näidatud, et Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil olulisel määral. Lisaks leiti, et kõnealune import lõi uurimisperioodil liidu turul alla liidu tootmisharu hindu.

(113)

Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemisega, mis on eriti nähtav alates 2014. aastast. Seega ei olnud liidu tootmisharu vaatamata tarbimise taastumisele võimeline suurendama oma müügimahtu ja tõstma hindu ning sellest tulenevalt jäid sellised finantsnäitajad nagu kasumlikkus negatiivseks.

(114)

Muude selliste teadaolevate tegurite uurimine, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, näitas, et need tegurid ei kõrvalda põhjuslikku seost Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(115)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati kõigi teadaolevate liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et Valgevenest pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(116)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(117)

Liidu tootmisharu koosneb enam kui 65st Euroopa Liidu eri liikmesriikides asuvast tootjast, kellel oli uurimisperioodil samasuguse tootega seoses üle 4 600 töötaja.

(118)

On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu kannatas Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik täiel määral kasu saada kasvavast tarbimisest ja liidu tootmisharu finantsolukord jäi haavatavaks.

(119)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kaubandustingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul viia oma samasuguse toote hinnad kooskõlla tootmiskuludega.

(120)

Samuti võib eeldada, et meetmete kohaldamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning et see avaldab positiivset mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale. Meetmete kohaldamine võimaldaks tootmisharul jätkata ja suurendada oma jõupingutusi kulutasuvuse saavutamiseks.

(121)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, kahaneb turuosa eeldatavasti veelgi ja väheneks liidu tootmisharu kasumlikkus.

(122)

Seetõttu tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Valgevenest pärit impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(123)

Asjaomase toote kasutajate koostöö uurimises oli nõrk. Kaheksast teadaolevast kasutajast, kellega menetluse algatamisel ühendust võeti, oli koostööst huvitatud vaid üks äriühing. Ent isegi see äriühing ei vastanud komisjoni saadetud kasutajaküsimustikule.

(124)

Mis puudutab importijaid, siis algatamisteates esitatud valimi moodustamise küsimustikule vastas kuus äriühingut. Neist äriühinguist kaasati seejärel valimisse kolm, kelle import moodustas vastajate teada antud asjaomase toote impordi mahust 81 %.

(125)

Komisjoni saadetud küsimustikele vastas kolmest valimisse kaasatud importijast vaid kaks. Üks neist märkis, et ta ei ole mitte lihtsalt asjaomase toote importija, vaid tegelikult selle kasutaja, ja teda tuleks kohelda menetluses kasutajana.

(126)

Importija hakkas hankima asjaomast toodet uurimisperioodil, importides sellest 78 % Valgevenest ja tehes seda väikese kasumimarginaaliga. See näitab, et kõnealune importija arvestas Valgevenest pärit impordi madalate hindadega ja lõi uue kliendibaasi. Seepärast ei saa selle importija tegevust käsitada reageerimisena olemasolevatele kaubandusvoogudele. Seetõttu otsib importija muid kauplemisvõimalusi, kui turuolukord pärast meetmete kehtestamist muutub.

(127)

Kasutaja teenis kahjumit, müües järgmise etapi lõpptooteid, mis sisaldasid sarrusvardaid. Viimati nimetatutest umbes pool oli hangitud liidu tootmisharult, kolmandik Valgevenest ning ülejäänud osa kolmandatest riikidest, nagu Hiina ja Türgi. Seega olid kõnealuse kasutaja allikad hinna, kättesaadavuse ja kvaliteedi poolest asjakohased. Kavandatavad meetmed ning hangitavate sarrusvarraste valiku mõningane piiramine või muutmine võivad mõjutada Valgevenest tehtavate ostude osakaalu, kuid ei tundu mõjutavat kõnealust kasutajat põhjalikult. Kahjumi põhjus tundub olevat struktuurne ja mitte seotud tooraine hankimisega Valgevenest.

(128)

Hoolimata oma ilmselgelt erinevast rollist menetluses juhtisid mõlemad äriühingud meetmete kehtestamise vastu olles tähelepanu samadele asjaoludele: a) liidu tootjate ebapiisav tootmisvõimsus, et rahuldada nõudlus liidu turul, b) liidu tootjate valmistatavate toodete ebapiisav sortiment ja c) raskused tarnija vahetamisel, sest väidetavalt nõuavad eri liikmesriigid asjaomase toote puhul erinevaid homologeerimistõendeid.

(129)

Esimest väidet esialgsed järeldused ei toeta – liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise tase on 67 %, mis tähendab, et kasutamata võimsust on märksa enamaks kui kogu Valgevenest liitu imporditava koguse tootmiseks.

(130)

Teine väide ei olnud põhjendatud. Lisaks on vastustest, mille esitasid küsimustikule valimisse kaasatud liidu tootjad, selgelt näha, et nad toodavad ja müüvad kõiki tootesortimenti kuuluvaid tooteid.

(131)

Mis puutub kolmandasse väitesse, siis tuleb rõhutada, et liidu tootjad juba tarnivad mitmesse liikmesriiki ilma raskusteta.

(132)

Üks teine koostööd tegev, valimisse mittekuuluv importija tõstatas oma eraldi esitatud väites küsimuse väidetava liidu tootjate vahelise kartelli kohta. Paraku ei esitanud äriühing selle väite toetuseks ühtki dokumenti. Seejärel tõstatas Valgevene eksportiv tootja küsimuse väidetava kartellikokkuleppe kohta. Komisjon hindab Valgevene eksportiva tootja esitatud teavet. Ent kuna see küsimus tõstatati menetluse käigus väga hilja, ei ole seda võimalik käesolevas etapis käsitleda ega kokku võtta. Tuleb märkida, et äriühingu esitatud süüdistused võivad olla seotud vaid ühe äriühinguga, kes on liidu tootjate valimisse kaasatud. Itaalia konkurentsiasutuse algatatud tõendamismenetlus ei ole veel lõppenud (9). Komisjon uurib seda väidet üksikasjalikumalt uurimise lõppetapis.

(133)

Viimaks esitas uurimise esialgse etapi lõpus küsimustikule vastused üks teine kasutaja, kes ei olnud menetluse varasemas etapis endast teada andnud. Tema vastused saabusid uurimise esialgses etapis liiga hilja ja seega ei olnud võimalik neid selles etapis analüüsida ja käsitleda. Komisjon uurib ja analüüsib neid vastuseid üksikasjalikumalt uurimise lõppjärgus.

(134)

Kõike eespool öeldut arvesse võttes on komisjon praegu seisukohal, et üldine mõju kasutajatele ja importijatele ning võimalik piirav mõju konkurentsile on väike.

(135)

Eespool öeldut silmas pidades ja tuginedes teabele liidu huvide kohta jõuti esialgsele järeldusele, et üldiselt puuduvad mõjuvad põhjused, mis takistaksid meetmete kehtestamist Valgevenest pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(136)

Mis tahes negatiivset mõju sõltumatutele kasutajatele ja importijatele leevendab alternatiivsete tarneallikate olemasolu.

(137)

Peale selle, kui kaaluda dumpinguvastaste meetmete üldist mõju liidu turule, siis tundub, et positiivne mõju – eelkõige liidu tootmisharule avalduv positiivne mõju – kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele huvirühmadele.

(138)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(139)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(140)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel võeti arvesse, et mis tahes meede peaks võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügi puhul tavapärastes konkurentsitingimustes, see tähendab dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(141)

Et määrata kindlaks sihtkasum, võttis komisjon arvesse sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumit, mida kasutatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks.

(142)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli liidu tootmisharu kasumlik ainult 2012. aastal, kuid tol aastal saavutatud minimaalset kasumit 1,3 % mõjutasid käibemaksupettuse skeemi ja sellele järgnenud hinnalangus, nagu on selgitatud põhjendustes 83 ning 106–111. Seega ei saa 2012. aastal saavutatud kasumit pidada mõistlikuks sihtkasumiks, mis võimaldaks finantsilist taastumist ja innustaks tegema investeeringuid.

(143)

Kaebuse esitaja pakutud sihtkasum oli 9,9 % ja see põhines sihtkasumil, mida kasutati hiljutises dumpinguvastases juhtumis, milles käsitleti lähedalt seotud terastoodet, valtstraati. Komisjon peab asjakohasemaks kasutada sihtkasumit, mis tulenes veel hilisemast juhtumist, milles käsitleb kõrge väsimustugevusega betooni terasest sarrusvardaid, kus sihtkasum oli 4,8 %. Märgitakse, et vastupidiselt kaebuse esitaja pakutud sihtkasumile saavutati kõnealune sihtkasum 2012. aastal, mis on käesolevas juhtumis uurimisperioodi see. Lisaks on need kaks toodet on väga sarnased, neid toodavad samad ettevõtted ja nende tootmiseks kasutatakse samu tootmisliine.

(144)

Sellest tulenevalt arvutati kahju kõrvaldamist võimaldav tase dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmiste hindade – nagu need olid kindlaks tehtud hinna allalöömist käsitlevate arvutuste jaoks põhjenduses 68 – ja liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna võrdlemise teel.

(145)

Seejärel väljendati kõik võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevused protsendimäärana keskmisest impordi CIF-koguhinnast.

(146)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Valgevenest pärit sarrusvarraste impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksemale dumpingu- ja kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(147)

Eespool toodu alusel on kindlaks määratud esialgsed dumpinguvastase tollimaksu määrad, võrreldes kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Sellest tulenevalt on kavandatud dumpinguvastase tollimaksu määrad järgmised.

(148)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (10) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(149)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(150)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(151)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on ajutised ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

a)

taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

b)

esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi ning

c)

taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/27

(1)

Määrusega (EL) nr 549/2013 on kehtestatud Euroopa arvepidamissüsteem 2010 (edaspidi „ESA 2010“), millega luuakse programm, mis näeb ette tähtajad, milleks liikmesriigid peavad edastama komisjonile kõnealuses määruses sätestatud metoodika kohaselt koostatavad kontod ja tabelid.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 549/2013 artiklile 4 kohaldatakse kõnealuse määrusega hõlmatud andmete suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume. Liikmesriigid peavad komisjonile esitama aruande rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise andmete kvaliteedi kohta.

(3)

Komisjoni rakendusotsusega 2014/403/EL (3) tehti liikmesriikidele ajutisi erandeid. Seetõttu tuleks nende kvaliteediaruannete sisu, mida komisjon kohustab liikmesriike esitama, kohandada vastavalt neile eranditele. Kvaliteediaruannete esitamise nõue tuleks kehtestada järk-järgult aastaks 2021, et anda liikmesriikidele aega põhjalike kohanduste tegemiseks, mis on vajalikud ESA 2010 kasutusele võtmiseks riiklikes statistikasüsteemides.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 549/2013 artikli 4 lõikele 3 ja selle määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumide kohaldamiseks, tuleks liikmesriikide esitatavate kvaliteediaruannete üksikasjad, aruannete struktuur, esitamise sagedus ja hindamisnäitajad kindlaks määrata komisjoni rakendusaktidega.

(5)

Kuna rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise kvaliteediaruannetes sisalduv teave peab põhinema komisjoni (Eurostat) avaldatud Euroopa statistikasüsteemi standarditel kvaliteediaruandluse kohta, tuleb käesoleva määruse lisa koostada nimetatud standardeid järgides. Teavet, mille liikmesriigid on juba esitanud ESA 2010 rakendamise kohta, peaks komisjon uuesti kasutama ning seda ei tuleks kvaliteediaruannetes nõuda.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/37

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/39

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 533/2007 (2) on avatud aastased tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(4)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/42

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1385/2007 (2) on avatud aastased tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(4)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/45

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2078 (2) on avatud aastased tariifikvoodid Ukrainast pärit kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2016 esitatud impordiõiguste taotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 ületavad kvootide puhul järjekorranumbriga 09.4273 ette nähtud koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordiõigusi võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatavad jaotuskoefitsiendid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 6 lõikele 3 ja koostoimes kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/48

(1)

Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotises I.1, II lisa jaotises II.1 ning III lisa jaotises III.1 viidatakse rahvusvahelistes lepingutes kehtestatud sätetele, milles käsitletakse kõnealuse direktiivi artiklis 2 määratletud ohtlike kaupade sisevedu maanteel, raudteel ja siseveeteedel.

(2)

Kõnealuste rahvusvaheliste lepingute sätteid ajakohastatakse kord kahe aasta jooksul. Sellest tulenevalt kohaldatakse kõnealuste lepingute viimaseid muudetud versioone alates 1. jaanuarist 2017 ning üleminekuperiood kestab 30. juunini 2017.

(3)

Direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotist I.1, II lisa jaotist II.1 ja III lisa jaotist III.1 tuleks vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas ohtlike kaupade veo komitee arvamusega,

1)

I lisa jaotis I.1 asendatakse järgmisega:

„I.1.   ADR

Alates 1. jaanuarist 2017 kohaldatakse ADRi A ja B lisa, kusjuures sõna „lepinguosaline“ asendatakse vajaduse korral sõnaga „liikmesriik“.“

2)

II lisa jaotis II.1 asendatakse järgmisega:

„II.1.   RID

Alates 1. jaanuarist 2017 kohaldatakse COTIFi C liites sisalduvat RIDi lisa, kusjuures sõna „RIDi osalisriik“ asendatakse vajaduse korral sõnaga „liikmesriik“.“

3)

III lisa jaotis III.1 asendatakse järgmisega:

„III.1.   ADN

Alates 1. jaanuarist 2017 kohaldatakse ADNile lisatud eeskirju, samuti ADNi artikli 3 punkte f ja h ning artikli 8 lõikeid 1 ja 3, kusjuures sõna „lepinguosaline“ asendatakse vajaduse korral sõnaga „liikmesriik“.“

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/50

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (1) („leping“), kirjutati alla 24. novembril 1997 ja see jõustus 1. mail 2002.

(2)

Kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni 18. novembri 2015. aasta Euroopa naabruspoliitika läbivaatamist käsitleva ühisteatise üle väljendati heameelt nõukogu 14. detsembri 2015. aasta järeldustes, milles nõukogu kinnitas muu hulgas kavatsust alustada partneritega 2016. aastal uut koostööetappi, mille tulemusel võidakse asjakohasel juhul seada uued partnerluse prioriteedid, mis keskenduvad kokkulepitud prioriteetidele ja huvidele.

(3)

Liidu ja Jordaania ühise rahu, heaolu ja stabiilsuse ala kui jagatud eesmärgi saavutamiseks on vaja koostööd, eelkõige ühise vastutuse ja diferentseerimise kaudu, ning Jordaania olulise rolli arvessevõtmist piirkonnas.

(4)

Lahendades kõige kiireloomulisemaid probleeme, jätkavad liit ja Jordaania oma pikaajalise partnerluse põhieesmärkide poole püüdlemist, suurendavad riigi ja piirkonna stabiilsust ja vastupanuvõimet ning edendavad jätkuvat ja teadmistepõhist majanduskasvu ja sotsiaalset arengut kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja demokraatliku valitsemisviisi alusel.

(5)

Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht assotsiatsiooninõukogus põhinema käesolevale otsusele lisatud otsuse eelnõul,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/53

(1)

Euroopa Liit on seadnud üheks eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Selle poliitika oluliseks osaks on meetmed laste kaitsmiseks ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmise vastu.

(2)

Nõukogu on võtnud vastu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (2) („Brüsseli IIa määrus“), mille eesmärk on kaitsta lapsi ebaseaduslikust äraviimisest või kinnipidamisest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada menetlused, millega tagatakse laste kiire tagastamine nende alalisse elukohta, ning tagada suhtlusõiguse ja eestkosteõiguse kaitse.

(3)

Brüsseli IIa määrus täiendab ja tugevdab rahvusvahelist lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni („1980. aasta Haagi konventsioon“), millega kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil osalisriikide ja keskasutuste vaheline kohustuste ja koostöö süsteem eesmärgiga tagastada kiiresti ebaseaduslikult äraviidud või kinnipeetud lapsed.

(4)

Kõik liidu liikmesriigid on 1980. aasta Haagi konventsiooni osalised.

(5)

Liit kutsub kolmandaid riike üles 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinema ning toetab 1980. aasta Haagi konventsiooni korrektset rakendamist, osaledes koos liikmesriikidega muu hulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi poolt regulaarselt korraldatavates erikomisjonides.

(6)

Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kohaldatav ühine õigusraamistik on tõenäoliselt parim lahendus tundlikele rahvusvahelist lapseröövi käsitlevatele juhtumitele.

(7)

1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatakse, et seda kohaldatakse ühineva riigi ja selliste osalisriikide vahel, kes on ühinemisele oma kirjaliku nõusoleku andnud.

(8)

1980. aasta Haagi konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid nagu liit. Seetõttu ei saa liit konventsiooniga ühineda ega ühineva riigi ühinemist käsitlevat kirjalikku nõusolekut hoiule anda.

(9)

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/13 kuuluvad 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks antud kirjalikud nõusolekud liidu ainupädevusse välisasjades.

(10)

Kasahstan andis 1980. aasta Haagi konventsiooni ühinemiskirja hoiule 3. juunil 2013. 1980. aasta Haagi konventsioon jõustus Kasahstani suhtes 1. septembril 2013.

(11)

Kasahstani ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga on seni nõusoleku andnud üksnes Madalmaade Kuningriik. Kasahstanis valitsevat olukorda hinnates on jõutud järeldusele, et liikmesriigid, kes ei ole veel andnud nõusolekut Kasahstani ühinemiseks, võivad anda liidu huvides nõusoleku Kasahstani ühinemiseks vastavalt 1980. aasta Haagi konventsiooni tingimustele.

(12)

Seetõttu tuleks liikmesriikidele, kes ei ole veel andnud nõusolekut Kasahstani ühinemiseks, anda luba sellega liidu huvides nõustuda ja anda hoiule oma kirjalikud nõusolekud Kasahstani ühinemiseks kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. Madalmaade Kuningriik on Kasahstani ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga juba nõusoleku andnud ega peaks seepärast uut kirjalikku nõusolekut hoiule andma, kuna olemasolev kirjalik nõusolek on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kehtiv.

(13)

Brüsseli IIa määrus on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning nad osalevad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(14)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/56

(1)

Euroopa Liit on seadnud üheks eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Selle poliitika oluliseks osaks on meetmed laste kaitsmiseks ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmise eest.

(2)

Nõukogu on võtnud vastu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (2) („Brüsseli IIa määrus“), mille eesmärk on kaitsta lapsi ebaseaduslikust äraviimisest või kinnipidamisest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada menetlused, millega tagatakse laste kiire tagastamine nende alalisse elukohta, ning tagada suhtlusõiguse ja eestkosteõiguse kaitse.

(3)

Brüsseli IIa määrus täiendab ja tugevdab rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni („1980. aasta Haagi konventsioon“), millega kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil osalisriikide ja keskasutuste vaheline kohustuste ja koostöö süsteem eesmärgiga tagastada kiiresti ebaseaduslikult äraviidud või kinnipeetud lapsed.

(4)

Kõik liidu liikmesriigid on 1980. aasta Haagi konventsiooni osalised.

(5)

Liit kutsub kolmandaid riike üles 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinema ning toetab 1980. aasta Haagi konventsiooni korrektset rakendamist, osaledes koos liikmesriikidega muu hulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi poolt regulaarselt korraldatavates erikomisjonides.

(6)

Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kohaldatav ühine õigusraamistik on tõenäoliselt parim lahendus tundlikele rahvusvahelist lapseröövi käsitlevatele juhtumitele.

(7)

1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatakse, et seda kohaldatakse ühineva riigi ja selliste osalisriikide vahel, kes on ühinemisele oma kirjaliku nõusoleku andnud.

(8)

1980. aasta Haagi konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid nagu liit. Seetõttu ei saa liit konventsiooniga ühineda ega ühineva riigi ühinemist käsitlevat kirjalikku nõusolekut hoiule anda.

(9)

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/13 kuuluvad 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks antud kirjalikud nõusolekud liidu ainupädevusse välisasjades.

(10)

Peruu andis 1980. aasta Haagi konventsiooni ühinemiskirja hoiule 28. aprillil 2001. 1980. aasta Haagi konventsioon jõustus Peruu suhtes 1. augustil 2001.

(11)

Kõik liikmesriigid, v.a Austria, Taani Kuningriik ja Rumeenia. Austria Vabariik ja Rumeenia on juba andnud nõusoleku Peruu ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga. Peruus valitsevat olukorda hinnates on jõutud järeldusele, et Austria Vabariik ja Rumeenia võivad anda liidu huvides nõusoleku Peruu ühinemiseks vastavalt 1980. aasta Haagi konventsiooni tingimustele.

(12)

Seetõttu tuleks anda Austria Vabariigile ja Rumeeniale luba anda liidu huvides hoiule oma kirjalikud nõusolekud Peruu ühinemiseks kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. Liidu muud liikmesriigid on Peruu ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga juba nõustoleku andnud ja ei peaks seepärast uut kirjalikku nõusolekut hoiule andma, kuna olemasolev kirjalik nõusolek on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kehtiv.

(13)

Brüsseli IIa määrus on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning nad osalevad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(14)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/59

(1)

Euroopa Liit on seadnud üheks eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Selle poliitika oluliseks osaks on meetmed laste kaitsmiseks ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmise eest.

(2)

Nõukogu on võtnud vastu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (2) („Brüsseli IIa määrus“), mille eesmärk on kaitsta lapsi ebaseaduslikust äraviimisest või kinnipidamisest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada menetlused, millega tagatakse laste kiire tagastamine nende alalisse elukohta, ning tagada suhtlusõiguse ja eestkosteõiguse kaitse.

(3)

Brüsseli IIa määrus täiendab ja tugevdab rahvusvahelist lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni („1980. aasta Haagi konventsioon“), millega kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil osalisriikide ja keskasutuste vaheline kohustuste ja koostöö süsteem eesmärgiga tagastada kiiresti ebaseaduslikult äraviidud või kinnipeetud lapsed.

(4)

Kõik liidu liikmesriigid on 1980. aasta Haagi konventsiooni osalised.

(5)

Liit kutsub kolmandaid riike üles 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinema ning toetab 1980. aasta Haagi konventsiooni korrektset rakendamist, osaledes koos liikmesriikidega muu hulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsil regulaarselt korraldatavates erikomisjonides.

(6)

Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kohaldatav ühine õigusraamistik on tõenäoliselt parim lahendus tundlikele rahvusvahelist lapseröövi käsitlevatele juhtumitele.

(7)

1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatakse, et seda kohaldatakse ühineva riigi ja selliste osalisriikide vahel, kes on ühinemisele oma kirjaliku nõusoleku andnud.

(8)

1980. aasta Haagi konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid nagu liit. Seetõttu ei saa liit konventsiooniga ühineda ega ühineva riigi ühinemist käsitlevat kirjalikku nõusolekut hoiule anda.

(9)

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/13 kuuluvad 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks antud kirjalikud nõusolekud liidu ainupädevusse välisasjades.

(10)

Korea Vabariik andis 1980. aasta Haagi konventsiooni ühinemiskirja hoiule 13. detsembril 2012. 1980. aasta Haagi konventsioon jõustus Korea Vabariigi suhtes 1. märtsil 2013.

(11)

Mitmed liikmesriigid on juba andnud nõusoleku Korea Vabariigi ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga. Korea Vabariigi olukorda hinnates on jõutud järeldusele, et liikmesriigid, kes ei ole veel andnud nõusolekut Korea Vabariigi ühinemiseks, võivad anda liidu huvides nõusoleku Korea Vabariigi ühinemiseks vastavalt 1980. aasta Haagi konventsiooni tingimustele.

(12)

Seetõttu tuleks lubada liikmesriikidel, kes ei ole veel andnud nõusolekut Korea Vabariigi ühinemiseks, anda hoiule oma kirjalikud nõusolekud Korea Vabariigi ühinemiseks, kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. Tšehhi Vabariik, Iirimaa ja Leedu Vabariik, kes on Korea Vabariigi ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga juba nõusoleku andnud, ei peaks uusi kirjalikke nõusolekuid hoiule andma, kuna olemasolevad kirjalikud nõusolekud on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kehtivad.

(13)

Brüsseli IIa määrus on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning nad osalevad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(14)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/62

(1)

Nõukogu võttis 18. mail 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/778 (1).

(2)

Nõukogu võttis 20. juunil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/993, (2) millega muudeti otsust (ÜVJP) 2015/778, lisades operatsiooni EUNAVFOR MED SOPHIA mandaadile kaks tugiülesannet, nimelt Liibüa rannikuvalve ja mereväe suutlikkuse suurendamine ja koolitamine ning teabe jagamisele ja ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüa ranniku lähedal avamerel kaasa aitamine.

(3)

Liibüa rannikuvalve ja mereväe võimalike praktikantide julgeolekukontrolli tuleks tõhustada teabevahetuse abil, mida peetakse Interpoli, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Ameerika Ühendriikidega ning samuti liikmesriikide, ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL), Euroopa Politseiameti (Europol) ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex).

(4)

ÜRO relvaembargo rakendamise kontekstis toimuvat teabevahetust avamerel Liibüa ranniku lähedal tuleks lubada kuni tasemeni „SECRET EU/UE SECRET“.

(5)

EUNAVFOR MED SOPHIA jaoks tuleks luua võimalus vahetada teavet Interpoliga seoses võitlusega inimkaubanduse vastu või seoses relvaembargoga.

(6)

Lisaks tuleks poliitika- ja julgeolekukomiteele anda volitused lubada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal („kõrge esindaja“) vahetada teavet asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui see on vajalik EUNAVFOR MED SOPHIA operatiivvajaduste täitmiseks.

(7)

Kõrgel esindajal peaks olema lubatud delegeerida volitused avaldada salastatud teavet ja sõlmida sel eesmärgil otsuses (ÜVJP) 2015/778 viidatud kokkuleppeid.

(8)

Rõhutada tuleks vajadust, et EUNAVFOR MED SOPHIA järgib kohaldatavat õigust, kui ta kogub, säilitab ja vahetab isikuandmeid ja tõendeid.

(9)

Otsust (ÜVJP) 2015/778 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kooskõlas kohaldatava õigusega võib EUNAVFOR MED SOPHIA koguda ja säilitada EUNAVFOR MED SOPHIA osalevate laevade pardale võetud isikute kohta isikuandmeid, mis on seotud nende identifitseerimist hõlbustada võivate tunnustega, sealhulgas sõrmejäljed, samuti järgnevalt loetletud andmed, välja arvatud muud isikuandmed: perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed; sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus, sugu, elukoht, elukutse ja asukoht; juhiload, identifitseerimisdokumendid ja passiandmed. Sellised andmed ja selliste isikute poolt kasutatavate laevade ja varustusega seotud andmed võib ta edastada liikmesriikide asjaomastele õiguskaitseasutustele ja/või pädevatele liidu asutustele.“

2)

Artikli 2a lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõikes 1 osutatud tugiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses võib EUNAVFOR MED SOPHIA koguda, säilitada ja vahetada liikmesriikide, pädevate liidu asutuste, UNSMILi, Europoli, Interpoli, Frontexi, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Ameerika Ühendriikidega teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on kogutud võimalike praktikantide osas julgeolekukontrolli läbiviimise eesmärgil, tingimusel et nad on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Lisaks võib EUNAVFOR MED SOPHIA koguda ja säilitada praktikantide kirjalikul nõusolekul neid puudutavaid vajalikke tervise- ja biomeetrilisi andmeid.“

3)

Artikli 2b lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Osana oma tugiülesandest aidata kaasa ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüa ranniku lähedal avamerel kogub EUNAVFOR MED SOPHIA teavet ning vahetab seda asjaomaste partnerite ja asutustega planeerimisdokumentides esitatud mehhanismide kaudu, et aidata kaasa kokkulepitud operatsioonipiirkonnas, nagu see on määratletud asjakohastes planeerimisdokumentides, ulatusliku teadlikkuse saavutamisele olukorrast merel. Kui selline teave on salastatud kuni tasemeni „EU SECRET/UE SECRET“, võidakse seda vahetada asjaomaste partnerite ja asutustega kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL (*1) ning käesoleva otsuse artikli 12 lõike 9 kohaselt operatiivtasandil sõlmitud kokkulepete alusel, austades seejuures täielikult vastastikkuse ja kaasamise põhimõtteid. EUNAVFOR MED SOPHIA käitleb saadud salastatud teavet igasuguse vahetegemiseta oma töötajate vahel ning üksnes tegevusnõuete alusel.

(*1)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).“"

4)

Artikli 2b lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2292 (2016), võib EUNAVFOR MED SOPHIA lõike 2 kohaselt läbiviidava kontrolli käigus koguda ja säilitada tõendeid, mis on otseselt seotud Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargo alusel keelatud esemete veoga. Ta võib edastada sellised tõendid liikmesriikide asjaomastele õiguskaitseasutustele ja/või pädevatele liidu asutustele, toimides kohaldatava õiguse kohaselt.“

5)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Teabe avaldamine

1.   Kõrgele esindajale antakse asjakohasel juhul ja kooskõlas EUNAVFOR MED SOPHIA vajadustega volitused avaldada määratletud kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja asutustele ELi salastamata dokumente, mis on seotud operatsiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes kehtib vastavalt nõukogu kodukorra (*2) artikli 6 lõikele 1 ametisaladuse hoidmise kohustus. Poliitika- ja julgeolekukomitee määrab igal üksikjuhul eraldi asjakohase kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja rahvusvahelise asutuse.

2.   Kõrgele esindajale antakse volitused avaldada määratletud kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja asutustele kooskõlas otsusega 2013/488/EL asjakohastel juhtudel ja vastavalt EUNAVFOR MED SOPHIA vajadustele selle läbiviimisel loodud ELi salastatud teavet järgmiselt, austades seejuures täielikult vastastikkuse ja kaasamise põhimõtteid:

Poliitika- ja julgeolekukomitee määrab igal üksikjuhul eraldi asjakohase kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja rahvusvahelise asutuse.

3.   EUNAVFOR MED SOPHIA käitleb saadud salastatud teavet igasuguse vahetegemiseta oma töötajate vahel ning üksnes tegevusnõuete alusel.

4.   Kõrgel esindajal on samuti volitused avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL ÜRO-le vastavalt EUNAVFOR MED SOPHIA vajadustele selle läbiviimisel loodud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“.

5.   Kõrgel esindajal on volitused avaldada Interpolile asjakohast teavet, sealhulgas isikuandmeid, tehes seda vastavalt EUNAVFOR MED SOPHIA operatiivvajadustele.

6.   Enne liidu ja Interpoli vahelise kokkuleppe sõlmimist võib EUNAVFOR MED SOPHIA vahetada asjaomast teavet liikmesriikide Interpoli siseriiklike keskbüroodega, tehes seda vastavalt korrale, mille sõlmivad omavahel ELi operatsiooni ülem ja asjaomase siseriikliku keskbüroo juht.

7.   Spetsiifilise operatiivse vajaduse korral on kõrgel esindajal volitus avaldada seadusjärgsetele Liibüa ametiasutustele EUNAVFOR MED SOPHIA läbiviimisel loodud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“, tehes seda kooskõlas otsusega 2013/488/EL.

8.   Kõrgel esindajal on volitused sõlmida kokkuleppeid, mis on vajalikud käesoleva otsuse teabevahetusesätete rakendamiseks.

9.   Kõrge esindaja võib delegeerida volitused teabe avaldamiseks ja õiguse sõlmida käesolevas otsuses osutatud kokkuleppeid Euroopa välisteenistuse ametnikele, ELi operatsiooni ülemale või ELi vägede juhatajale, tehes seda kooskõlas otsuse 2013/488/EL VI lisa VII jaoga.

(*2)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).“"

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/65

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse 2014/512/ÜVJP (1).

(2)

Euroopa Ülemkogu leppis 19. märtsil 2015 kokku, et võetakse vajalikud meetmed selleks, et seostada piiravate meetmete kestus selgelt Minski kokkulepete täieliku täitmisega, võttes arvesse, et täielik täitmine pidi toimuma 31. detsembriks 2015.

(3)

Nõukogu pikendas 1. juulil 2016 otsuse 2014/512/ÜVJP kehtivust kuni 31. jaanuarini 2017, et võimaldada nõukogul täiendavalt hinnata Minski kokkulepete täitmist.

(4)

Olles hinnanud Minski kokkulepete täitmist, tuleks otsuse 2014/512/ÜVJP kehtivust pikendada veel kuue kuu võrra, et võimaldada nõukogul täiendavalt hinnata nende täitmist.

(5)

Otsust 2014/512/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/66

(1)

Vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2015/1849 (2) on keelatud tuua liidu territooriumile Ghanast pärit taimi, mis kuuluvad perekonda Capsicum L., Lagenaria Ser., Luffa Mill., Momordica L. või Solanum L., välja arvatud nende taimede seemned ja taimed liigist S. lycopersicum L.

(2)

Kõnealune keeld on tähtajaline. Seda kohaldatakse 2016. aasta lõpuni. Ghanas 2016. aasta septembris läbi viidud auditist ilmneb, et nimetatud kolmandas riigis esinevad endiselt puudujäägid eksportimisel kasutatavas fütosanitaarsertifitseerimise süsteemis. Sellest tulenevalt on asjakohane pikendada kõnealuse keelu kehtivusaega 31. detsembrini 2017.

(3)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2015/1849 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/67

(1)

Komisjoni otsuses 2008/294/EÜ (2) on sätestatud tehnilised tingimused ja kasutusnõuded GSM-, UMTS- ja LTE-side kasutamise (MCA teenuste) lubamiseks õhusõiduki pardal Euroopa Liidus.

(2)

Kehtivate õigusaktide kohaselt peab MCA varustuse osana olema õhusõiduki pardal võrgu juhtplokk, et takistada õhusõiduki pardal olevate mobiilsideterminalide katseid luua ühendust maapealsete mobiilsidevõrkudega.

(3)

Komisjon andis 7. oktoobril 2015 Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaselt ülesande viia läbi tehnilised uuringud seoses vajadusega kasutada MCA teenuste valmidusega õhusõidukite pardal jätkuvalt kohustuslikus korras võrgu juhtplokki.

(4)

Ülesannet täites esitas CEPT 17. novembril 2016 aruande nr 63, milles jõuti järeldusele, et võrgu juhtploki kasutamist on GSM- ja LTE-süsteemide puhul võimalik muuta vabatahtlikuks, sest et ilma võrgu juhtplokita toimiv mobiilside õhusõiduki pardal tagab mõistliku kaitse maapealsete võrkude häiringute eest.

(5)

Kooskõlas CEPTi aruandes esitatud järeldustega ei ole enam vaja võrgu juhtploki abil aktiivselt takistada mobiilsideterminalidel ühenduse loomist maapealsete mobiilsidevõrkudega, mis kasutavad sagedusala 2 570 – 2 690 MHz. Seega on komisjoni rakendusotsuse 2013/654/EL (3) artikkel 2 aegunud ja tuleks välja jätta.

(6)

Mis puutub aga UMTS-süsteemidesse, siis jõudis CEPT järeldusele, et võrgu juhtplokk on jätkuvalt vajalik, et takistada ühenduste loomist maapealsete UMTS-võrkude ja õhusõiduki pardal olevate kasutajaseadmete vahel. Uuringutest selgus, et nimetatud ühendused võivad osaliselt ja ajutiselt vähendada maapealsete ühenduvate ja naabertugijaamade läbilaskevõimet. Teine võimalus õhusõiduki salongi sisenevaid ja sealt väljuvaid signaale nõrgendada ning soovimatuid ühendusi ära hoida on piisava varjestuse lisamine õhusõiduki kerele.

(7)

MCA tehnilisi andmeid tuleks jätkuvalt läbi vaadata, et tagada nende alaline vastavus tehnika arengule.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/72

(1)

Äriühing Syngenta Crop Protection AG (edaspidi „taotleja“) esitas Hispaaniale täielikud taotlused toimeainet brodifaakumit sisaldavatele rodentitsiididele (edaspidi „kõnealused tooted“) Iirimaa poolt antud lubade vastastikuseks tunnustamiseks. Iirimaa andis loa kõnealuse toote kasutamiseks rodentitsiidina siseruumides, väljas hoonete ümbruses ja kanalisatsioonis kutseliste kasutajate ja vastava koolitusega kutseliste kasutajate poolt ning samuti siseruumides, väljas hoonete ümbruses üldsuse poolt.

(2)

Hispaania tegi määruse (EL) nr 528/2012 artikli 37 lõike 2 kohaselt taotlejale ettepaneku piirata kõnealusele tootele antava loa tingimusi, mille kohaselt lubataks kõnealust toodet kasutada vaid vastava koolitusega kutselistel kasutajatel ja ainult siseruumides. Sellise piirangu eesmärk on keskkonna kaitse, nagu on osutatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 37 lõike 1 punktis a, et hoida ära muude kui sihtliiki kuuluvate loomade esmase ja teisese mürgituse juhte, mis tulenevad brodifaakumi ohtlikest omadustest – püsiv, bioakumuleeruv ja mürgine või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv.

(3)

Taotleja ei nõustunud pakutud piirangutega ja arvas, et kõnealused meetmed ei ole piisavalt õigustatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 37 lõikes 1 sätestatud põhjustel. Seetõttu teavitas Hispaania 18. aprillil 2016 komisjoni kooskõlas kõnealuse määruse artikli 37 lõike 2 teise lõiguga.

(4)

Komisjoni direktiivis 2010/10/EL (2) brodifaakumi loa suhtes kehtestatud tingimuste kohaselt tuleb brodifaakumit sisaldavate biotsiidide lubamise puhul kohaldada kõiki asjakohaseid ja olemasolevaid riskivähendamismeetmeid, et piirata muude kui sihtliiki kuuluvate loomade esmane ja teisene kokkupuude brodifaakumiga ning samuti kõnealuse aine pikaajalist mõju keskkonnale. Kõnealused meetmed võivad muu hulgas hõlmata kasutusõiguse andmist ainult kutselisele kasutajale või piiranguid seoses kõnealuste toodete kasutuspiirkonnaga.

(5)

Komisjon märgib, et Hispaania ettepanek on osa antikoagulandina toimivate rodentitsiidide suhtes kohaldatavatest riiklikest riskivähendamismeetmetest, mis esitati komisjonile 2012. aastal, kui arutati riskivähendamismeetmeid, mida liikmesriigid kohaldavad antikoagulandina toimivate rodentitsiidide lubamise menetluse käigus.

(6)

Seoses kasutusõiguse andmisega ainult vastava koolitusega kutselistele kasutajatele märgib komisjon, et kõnealusel kasutajate kategoorial on vajalikud teadmised, oskused ja pädevused, mis võimaldab neil kaaluda rodentitsiidide kasutamise riski muudele kui sihtloomadele. Seega peetakse kõnealust kasutajate kategooriat võimeliseks otsustama, milline rodentitsiid on vajalik saastumise tõrjeks, avaldades kõige vähem mõju keskkonnale.

(7)

Seoses ettepanekuga lubada kasutamist ainult siseruumides, hoitakse ära brodifaakumi kokkupuude muude kui sihtloomadega, nagu väikesed hoonete ümber elavad imetajad, ning sellega hoitakse ära esmase mürgituse juhud. Seega võib see piirang aidata vähendada ka teisest mürgitust, mis tuleneb sellest, kui röövloomad söövad mürgiga saastunud loomi.

(8)

Pakutud erand on kooskõlas direktiivis 2010/10/EL sätestatud erisätetega, millega jäetakse liikmesriikidele teatav valikuvabadus kohaldada sobivaid ja kättesaadavaid riskivähendamismeetmeid brodifaakumit sisaldavate toodete lubamise tingimusena. Pakutud erand on õigustatud keskkonna kaitsega seotud põhjustel, eelkõige kuna selle eesmärk on hoida ära või vähendada muude kui sihtliiki kuuluvate loomade esmast ja teisest mürgitust. Seega arvab komisjon, et pakutud erand vastab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 37 lõike 1 punktis a osutatud tingimustele vastastikusest tunnustamisest tehtava erandi kohta.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

a)

BC-KC011180-73;

b)

BC-VM011322-40.

20.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/74

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009 peab komisjon arvutama igal aastal CO2 eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme iga sõiduautode tootja ning iga tootjate heiteühenduse kohta liidus. Kõnealuse arvutuse põhjal teeb komisjon kindlaks, kas tootjad ja heiteühendused on järginud neile kehtestatud eriheite sihttasemeid.

(2)

Eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme arvutamiseks kasutatavad üksikasjalikud andmed põhinevad liikmesriigis eelneva kalendriaasta jooksul registreeritud uute sõiduautode registreerimisandmetel.

(3)

Kõik liikmesriigid on 2015. aasta andmed kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikega 2 komisjonile esitanud. Juhtudel, kus komisjon andmeid kontrollides leidis, et osa andmeid oli puudu või olid andmed ilmselgelt ebatäpsed, võttis komisjon asjaomaste liikmesriikidega ühendust ja kokkuleppel nende liikmesriikidega vastavalt korrigeeris või täiendas andmeid. Kui liikmesriigiga kokkulepet ei saavutatud, siis selle liikmesriigi esialgseid andmeid ei muudetud.

(4)

Komisjon avaldas esialgsed andmed 13. aprillil 2016 ja teatas 97 tootjale esialgsed arvutused nende 2015. aasta CO2 eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme kohta. Tootjatel paluti andmeid kontrollida ja teavitada komisjoni vigadest kolme kuu jooksul alates teate saamisest. Ettenähtud tähtaja jooksul esitasid teated vigade kohta 44 tootjat.

(5)

Ülejäänud 53 tootja kohta, kes ei teavitanud andmetes esinenud vigadest või jätsid vastamata, tuleks esialgsed andmed ja eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused kinnitada. Nelja tootja puhul ei kuulunud ükski esialgsetes andmetes märgitud sõiduk määruse (EÜ) nr 443/2009 kohaldamisalasse.

(6)

Komisjon on kontrollinud tootjate teatatud vigu ja nende parandamise põhjendusi ning andmed on vastavalt kinnitatud või neid on muudetud.

(7)

Kui kannetest olid puudu identifitseerimisparameetrid, nagu tüüp, variant, versiooni kood või tüübikinnituse number, või kui need olid valed, tuleks arvesse võtta seda, et tootjad ei saa selliseid kandeid kontrollida ega parandada. Seepärast on kõnealuste kannete puhul asjakohane kohaldada CO2-heite ja sõiduki massi andmete suhtes veamäära.

(8)

Veamäära arvutamisel tuleb leida erinevus eriheidete sihttasemete vahedes (saadakse keskmise heite sihttaseme lahutamisel eriheite keskmisest väärtusest), kui ühel juhul on arvutamisel kaasa arvatud registreerimised, mida tootja kontrollida ei saa, ning teisel juhul on need arvestamata jäetud. Sõltumata sellest, kas see erinevus on positiivne või negatiivne, peaks veamäär alati parandama tootja positsiooni tema jaoks kehtestatud eriheite sihttaseme suhtes.

(9)

Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 10 lõike 2 kohaselt on tootja täitnud kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud eriheite sihttaseme nõudeid juhul, kui käesolevas otsuses osutatud keskmise heite näitajad on väiksemad eriheite sihttasemest (väljendatakse sihttaseme ja keskmise heite vahena, mis on negatiivne arv). Kui aga keskmine heide on suurem kui eriheite sihttase, siis tuleb kehtestada ülemääraste heitkoguste maks, välja arvatud juhul, kui asjaomase tootja puhul on tehtud kõnealuse sihttaseme osas erand või kui see tootja on heiteühenduse liige ja see heiteühendus täidab talle kehtestatud eriheite sihttaseme nõudeid. Eelneva põhjal leiti, et kaks tootjat on talle 2015. aastaks kehtestatud eriheite sihttaseme ületanud.

(10)

3. novembril 2015 tegi Volkswagen Group avalduse, mille kohaselt on mõne nende sõiduki tüübikinnitusega seotud CO2-heite taseme kindlaksmääramisel tuvastatud eeskirjade rikkumisi. Kuigi küsimust on põhjalikult uuritud, leiab komisjon siiski, et Volkswageni heiteühenduselt on vaja täiendavaid selgitusi; samuti on vaja asjaomase riikliku tüübikinnitusasutuse kinnitust selle kohta, et selliseid eeskirjade rikkumisi ei esine. Sellest tulenevalt ei saa Volkswageni heiteühenduse ja selle liikmetega (Audi AG, Audi Hungaria Motor Kft., Bugatti Automobiles S.A.S., Dr. Ing. h.c. F. Porsche AG, Quattro GmbH, Seat S.A., Skoda Auto A.S., and Volkswagen AG) seotud väärtusi kinnitada ega muuta.

(11)

Komisjon jätab endale õiguse tootjat käsitlevad ning käesoleva otsusega kinnitatud või muudetud andmed läbi vaadata, kui asjaomased riiklikud asutused peaksid kinnitama eeskirjade rikkumisi seoses CO2-heite väärtustega, mida kasutati selleks, et määrata kindlaks, kas kõnealune tootja täidab eriheite sihttaseme nõudeid.

(12)

Aastal 2015 registreeritud uute sõiduautode CO2 eriheite keskmise taseme, eriheite sihttaseme ja nende kahe väärtuse erinevuse esialgsed arvutused tuleks seega kinnitada või neid tuleks vastavalt muuta,

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

AVTOVAZ JSC

Esindaja ELis:

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

BYD AUTO INDUSTRY COMPANY LIMITED

Esindaja ELis:

(13)

(14)

(15)

FCA US LLC

Esindaja ELis:

(16)

(17)

(18)

Daihatsu Motor Co Ltd.

Esindaja ELis:

(19)

(20)

DFSK MOTOR CO. LTD.

Esindaja ELis:

(21)

(22)