(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on tagasiheite järkjärguline kaotamine kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)

Kõnealuse määruse artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktidega kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjakohaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Belgial, Taanil, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel, Rootsil ja Ühendkuningriigil on otsene huvi kalavarude majandamiseks Põhjamerel. Pärast Põhjamere nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitasid kõnealused liikmesriigid 3. juunil 2016 komisjonile ühise soovituse, milles käsitletakse uut tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul Põhjameres. Teadusliku panuse andsid asjaomased teadusasutused ning selle on läbi vaadanud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). 14. juulil toimus asjaomaste meetmete arutamiseks ekspertide töörühma koosolek, kus osalesid 28 liikmesriigi esindajad ja komisjon ning vaatlejana Euroopa Parlament.

(4)

Ühisesse soovitusse lisatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 3.

(5)

Kõnealuse määruse kohaldamisel hõlmab Põhjameri ICESi IIIa ja IV püügipiirkondi. Kuna teatavaid kavandatava tagasiheitekavaga seotud põhjalähedasi kalavarusid leidub ka ICESi IIa rajooni liidu vetes, soovitavad liikmesriigid hõlmata tagasiheitekavaga ka kõnealuse rajooni.

(6)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile c kohaldatakse Põhjamerel lossimiskohustust hiljemalt alates 1. jaanuarist 2016 seoses järgmisega:

Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 5 määrati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2440 (3) kindlaks liigid, mida tuleb lossida alates 1. jaanuarist 2016. Need liigid on põhjaatlandi süsikas, kilttursk, norra salehomaar, harilik merikeel, atlandi merilest, euroopa merluus ja harilik süvameregarneel. Delegeeritud määruses (EL) 2015/2440 on sätestatud ka kohustus lossida hariliku süvameregarneeli kaaspüüki. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada sätted delegeeritud määruse (EL) 2015/2440 kohaselt lossitavate liikide kohta ning selles tuleks sätestada täiendavad liigid ja püügitegevus, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust 2017. ja 2018. aastal.

(7)

Asjaomaste liikmesriikide sõnul takistavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1342/2008 (4) III peatükis sätestatud püügikoormuse eeskirjad lossimiskohustuse rakendamist tursa puhul, kuna kõnealuses peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise kord vähendaks pärast lossimiskohustuse kehtestamist paindlikkust, mida on vaja püügitegevuse kohandamiseks, näiteks seoses püügipiirkonna ja püügivahendite valikuga. Kaasseadusandjad vaatavad määrust (EÜ) nr 1342/2008 praegu läbi. Selleks, et vältida tursa puhul püügikoormuse reguleerimise korra ja lossimiskohustuse samaaegset kohaldamist, tuleks tursapüügi suhtes kohaldada lossimiskohustust vaid siis, kui püügikoormuse reguleerimise kord ei ole enam kohaldatav.

(8)

Delegeeritud määrusega (EL) 2015/2440 kehtestati erand kohustusest lossida selliste liikide kogusaak, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõendatud, edaspidi „kõrgel ellujäämismääral põhinev erand“, mida kohaldatakse ICESi IIIa rajoonis püütud norra salehomaari suhtes tingimusel, et püügil kasutatakse lõkspüüniseid või teatavaid põhjatraale. Kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt pidid liikmesriigid, kellel on Põhjamerel otsene majandamishuvi, esitama komisjonile täiendava teadusliku teabe, mis toetaks konkreetsete põhjatraalide suhtes erandi kehtestamist. See teave esitati ja STECF jõudis järeldusele, et teave on piisav. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada uude tagasiheitekavasse.

(9)

Ühine soovitus sisaldab kõrgel ellujäämismääral põhinevat erandit norra salehomaari püügi puhul ICESi IV alapiirkonnas teatavate püügivahenditega tingimusel, et kasutatakse sortimisrestiga sortimisseadet.

(10)

Ühine soovitus sisaldab kõrgel ellujäämismääral põhinevat erandit hariliku merikeele püügi puhul ICESi IV alapiirkonnas teatavate püügivahenditega ja teatavatel tingimustel, mis soodustavad hariliku merikeele ellujäämist.

(11)

Ühises soovituses esitatud ja STECFi läbi vaadatud teaduslike tõendite alusel ja võttes arvesse kasutavate püügivahendite, -meetodite ja ökosüsteemi omadusi, tuleks kõnealused erandid lisada käesolevasse, 2017. aastat käsitlevasse määrusesse. Liikmesriigid peaksid esitama lisaandmeid, et võimaldada STECFil täiendavalt hinnata asjaomaste traalidega ICESi IV alapiirkonnas püütud norra salehomaari ja hariliku merikeele ellujäämise määrasid ning võimaldada komisjonil asjakohane erand läbi vaadata.

(12)

Delegeeritud määrusega (EL) 2015/2440 kehtestati vähese tähtsusega erand seoses järgmisega:

Ühise soovituse kohaselt tuleks nende erandite kohaldamist jätkata. Seepärast tuleks need lisada uude tagasiheitekavasse.

(13)

Ühine soovitus sisaldab vähese tähtsusega erandit hariliku merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul teatavate põhjatraalidega ICESi IIIa rajoonis, vähese tähtsusega erandit merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul mõrdadega ICESi IIIa rajoonis ja 2018. aastaks vähese tähtsusega erandit merlangi püügi puhul põhjatraalidega ICESi IVc rajoonis.

(14)

Tuginedes liikmesriikide esitatud veenvatele tõenditele seoses eranditega, mille STECF on läbi vaadanud ja teinud järelduse, et need erandid sisaldasid põhjendatud argumente selle kohta, et selektiivsust on keeruline täiendavalt suurendada ja/või soovimatu püügi käitlemise kulud on ebaproportsionaalselt suured, on komisjoni arvates asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand kooskõlas ühises soovituses kavandatud protsendimääraga, järgides määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktis c sätestatud piiranguid.

(15)

Määruse (EÜ) nr 850/98 artikliga 18a antakse komisjonile õigus kehtestada tagasiheitekavade vastuvõtmiseks ja lossimiskohustusega hõlmatud liikidele kalavarude kaitseks alammõõdud, et tagada mereorganismide noorisendite kaitse. Kalavarude kaitseks kehtestatav alammõõt võib vajaduse korral erineda määruse (EÜ) nr 850/98 XII lisas kehtestatud mõõtudest. Norra salehomaari püügil ICESi IIIa rajoonis on asjakohane säilitada delegeeritud määruses (EL) 2015/2440 kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud, st kogupikkus 105 mm ja seljakilbi pikkus 32 mm. Vastavalt ühisele soovitusele tuleks lisada saba pikkuse miinimummõõt 59 mm, mis STECFi hinnangu kohaselt vastab kogupikkuse ja seljakilbi pikkuse kehtivatele mõõtudele.

(16)

Tagasiheitekavad võivad sisaldada ka tehnilisi meetmeid lossimiskohustusega hõlmatud püügi või liikide jaoks. Püügivahendite selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu püügi vähendamiseks Skagerrakis on asjakohane säilitada mitmed tehnilised meetmed, milles EL ja Norra leppisid kokku 2011 (5). ja 2012 (6). aastal.

(17)

Nõuetekohase kontrolli tagamiseks tuleks sätestada konkreetsed nõuded käesoleva määrusega hõlmatud laevade nimekirjade koostamiseks.

(18)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2018, et järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud ajaraamistikku,

a)

hariliku merikeele puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis, ICESi IV alapiirkonnas ja ICESi IIa rajooni liidu vetes abaraid ja nakkevõrkusid (GN, GNS, GND, GNC, GTN, GTR, GEN, GNF) kasutavate laevadega;

b)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele puhul 2017. aastal kuni 7 % ja 2018. aastal kuni 6 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas piimtraale (TBB) (võrgusilma suurus 80–119 mm ning suurendatud võrgusilmad piimtraali pikendusel) kasutavate laevadega;

c)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema norra salehomaari puhul kuni 6 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas ja ICESi IIa rajooni liidu vetes põhjatraale (OTB, TBN, OTT, TB) (võrgusilma suurus 80–99 mm) kasutavate laevadega;

d)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele ja kilttursa kombineeritud püügi puhul 2017. aastal kuni 2 % norra salehomaari, hariliku merikeele, kilttursa ja hariliku süvameregarneeli aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis norra salehomaari püügipiirkonnas sortimisvõrega (võresammuga kuni 35 mm) varustatud põhjatraale (OTB, TBN) (võrgusilma suurus 70 mm või rohkem) kasutavate laevadega;

e)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul 2018. aastal kuni 4 % norra salehomaari, hariliku merikeele, kilttursa, merlangi ja hariliku süvameregarneeli aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis norra salehomaari püügipiirkonnas sortimisvõrega (võresammuga kuni 35 mm) varustatud põhjatraale (OTB, TBN) (võrgusilma suurus 70 mm või rohkem) kasutavate laevadega;

f)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul kuni 1 % norra salehomaari, hariliku merikeele, kilttursa, merlangi ja hariliku süvameregarneeli aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis hariliku süvameregarneeli püügipiirkonnas sortimisvõrega (võresammuga kuni 19 mm) varustatud põhjatraale (OTB) (võrgusilma suurus 35 mm või rohkem) kasutavate laevadega;

g)

hariliku merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul kuni 0,5 % norra salehomaari, hariliku merikeele ja kilttursa, merlangi ja hariliku süvameregarneeli aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis hariliku süvameregarneeli püügipiirkonnas mõrdadega (FPO);

h)

merlangi püügi puhul 2018. aastal kuni 7 % norra salehomaari, kilttursa, merikeele, hariliku süvameregarneeli, merlangi, atlandi merilesta, põhjaatlandi süsika ja tursa aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IVc rajoonis hariliku merikeele, merlangi ja püügi piirnormideta liikide segapüügil laevadega, mis kasutavad põhjatraale (OTB, OTT) võrgusilma suurusega 70–99 mm.

a)

kogupikkus 105 mm;

b)

saba pikkus 59 mm;

c)

seljakilbi pikkus 32 mm.

(1)

Vastaspooltel on kohustus kaitsta ennast tuletislepingute vastaspoolte krediidiriski eest, võttes tagatist juhul, kui kõnealused tuletislepinguid ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. Käesolevas määruses sätestatakse standardid tagatise õigeaegse, täpse ja asjakohaselt eraldatud vahetamise kohta. Kõnealuseid standardeid tuleks kohaldada kohustuslikus korras tagatise suhtes, mida vastaspooled peavad käesoleva määruse kohaselt võtma või andma. Vastaspooltel, kes lepivad kokku tagatise võtmises või andmises viisil, mis läheb kaugemale käesoleva määruse nõuetest, peaks olema õigus valida, kas vahetada või mitte sellist tagatist vastavalt käesolevatele standarditele.

(2)

Vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 nõudeid, peaksid selliste finantssektoriväliste vastaspooltega sõlmitavate börsiväliste tuletislepingute riskijuhtimismenetluste kehtestamisel, kes jäävad allapoole kõnealuse määruse artiklis 10 osutatud kliirimiskünnist, võtma arvesse selliste üksuste erinevaid riskiprofiile. Seepärast on asjakohane lubada vastaspooltel kindlaks määrata, kas vastaspoole krediidiriski, mis tuleneb sellistest finantssektorivälistest vastaspooltest, kes jäävad allapoole kõnealust kliirimiskünnist, on vaja maandada tagatise vahetamise kaudu. Kuna võib eeldada, et kolmandas riigis asutatud finantssektorivälistel vastaspooltel, kes jääksid allapoole kliirimiskünnist, kui nad oleksid asutatud liidus, on samad riskiprofiilid nagu liidus asutatud finantssektorivälistel vastaspooltel, kes jäävad allapoole kliirimiskünnist, tuleks õigusliku arbitraaži vältimiseks kohaldada mõlemat liiki üksuste suhtes sama lähenemisviisi.

(3)

Mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute vastaspooli tuleb kaitsta teise vastaspoole võimaliku makseviivituse riski eest. Seepärast tuleb kasutada kahte liiki tagatisi, et nõuetekohaselt juhtida riske, millele kõnealused vastaspooled on avatud. Üks neist on variatsioonitagatis, mis kaitseb vastaspooli nende börsiväliste tuletislepingute praeguse turuväärtusega seotud riskide eest. Teine on alustamise tagatis, mis kaitseb vastaspooli võimaliku kahju eest, mis võib tuleneda tuletisinstrumentide positsiooni turuväärtuse muutusest ajavahemikul variatsioonitagatise viimasest vahetamisest enne vastaspoole makseviivitust kuni hetkeni, mil börsivälised tuletislepingud asendatakse või vastav risk maandatakse.

(4)

Kuna kesksetel vastaspooltel võib olla liidu õiguse kohane krediidiasutuse tegevusluba, tuleb makseviivituse haldamise protsessi ajal kesksete vastaspoolte sõlmitavad mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud käesoleva määruse nõuete kohaldamisest kõrvale jätta, sest selliste lepingute suhtes juba kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 (2) sätteid ja käesoleva määruse sätteid seetõttu nende suhtes ei kohaldata.

(5)

Mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul, mis hõlmavad riskipreemia eelnevat maksmist lepingu toimimise tagamiseks, ei ole riskipreemiat saaval vastaspoolel (optsiooni müüja) praegust või võimalikku tulevast vastaspoolega seotud riski. Seega on selliste lepingute turuhinnas hinnatud väärtus juba kaetud kõnealuse riskipreemia maksmisega. Kui tasaarvestatavate tehingute kogum hõlmab selliseid optsioonipositsioone, peaks optsiooni müüja saama otsustada mitte võtta alustamise tagatist või variatsioonitagatist sellist liiki börsiväliste tuletislepingute puhul seni, kuni ta ei ole avatud mis tahes krediidiriskile. Riskipreemiat maksev vastaspool (optsiooni ostja) peaks seevastu võtma nii alustamise tagatist kui ka variatsioonitagatist.

(6)

Kuigi vastaspoolte vahel sõlmitavates kahepoolsetes lepingutes ette nähtud vaidluste lahendamise menetlused on kasulikud vaidluste kestuse ja sageduse vähendamise seisukohast, peaksid vastaspooled tagatise summa üle peetavate vaidluste korral nõudma esimesena sisse vähemalt summa, mida ei vaidlustata. See maandab vaidlustatud tehingutest tulenevat riski ja tagab seega, et mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud tagatakse vastavalt käesolevale määrusele võimalikult suurel määral.

(7)

Selleks et tagada võrdsed tingimused eri jurisdiktsioonides juhul, kui liidus asutatud vastaspool sõlmib mittekeskselt kliiritava börsivälise tuletislepingu kolmandas riigis asutatud vastaspoolega, tuleks alustamise tagatis ja variatsioonitagatis vahetada mõlemas suunas. Liidus asutatud vastaspoolte suhtes, kes teevad tehinguid kolmandas riigis asutatud vastaspooltega, tuleks jätkuvalt kohaldada kohustust hinnata kahepoolsete lepingute täitmisele pööratavust ja eraldamislepingute tulemuslikkust.

(8)

Vastaspooltel tuleks lubada kohaldada tagatise vahetamisel minimaalset ülekandesummat, et vähendada operatsioonilist koormust seoses väikeste summade vahetamisega riskipositsioonide väikese muutuse korral. Samas tuleks tagada, et sellist minimaalset ülekandesummat kasutatakse operatsioonilise vahendina ja mitte vastaspoolte vahelise tagamata krediidiliinina. Seepärast tuleks kindlaks määrata minimaalse ülekandesumma maksimaalne tase.

(9)

Mõnel juhul võib operatsioonilistel põhjustel olla asjakohasem kehtestada alustamise tagatise ja variatsioonitagatise puhul eraldi minimaalsed ülekandesummad. Sellisel juhul peaks vastaspooltel olema võimalik kokku leppida eraldi tagatise ja variatsioonitagatise minimaalsed ülekandesummad. Eraldi minimaalsete ülekandesummade summa ei tohiks siiski ületada minimaalse ülekandesumma maksimaalset taset. Praktilistel põhjustel peaks olema võimalik määrata minimaalne ülekandesumma kindlaks valuutas, milles tagatist tavaliselt vahetatakse ja mis ei pruugi olla euro.

(10)

Mõne kolmanda riigi jurisdiktsioonis ette nähtud kohaldamisala võib erineda määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisalast seoses nõuetega, mida kohaldatakse mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute puhul võetava tagatise suhtes. Kui käesoleva määrusega nähtaks ette, et piiriüleste tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul tagatise arvutamine hõlmaks üksnes mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid, mida reguleeritakse määrusega (EL) nr 648/2012, peaksid eri jurisdiktsioonides asuvad vastaspooled nõutavaid arvutusi tegema kaks korda, et võtta arvesse toodete erinevaid määratlusi või ulatust vastavate võimendustagatise nõuete puhul. See võib tagatiste arvutamist moonutada. Lisaks võib see suurendada vaidluste riski. Piiriülestes tasaarvestatavate tehingute kogumites laiema tootevaliku lubamine, mis hõlmaks kõiki börsiväliseid tuletislepinguid, mille puhul on ühes või teises jurisdiktsioonis ette nähtud tagatise vahetamine, soodustaks sujuvamat tagatise võtmise protsessi. Selline lähenemisviis on kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 kohase süsteemse riski vähendamise eesmärgiga, kuna võimendustagatise nõudeid kohaldatakse laiema tootevaliku suhtes.

(11)

Vastaspooled võivad otsustada võtta tagatist rahas ning sel juhul ei tuleks tagatise suhtes kohaldada mis tahes väärtuskärbet, tingimusel et tagatise valuuta vastab lepingu valuutale. Kui aga alustamise tagatis võetakse rahas valuutas, mis erineb lepingu valuutast, võib valuutade mittevastavusega kaasneda valuutarisk. Seepärast tuleks rahas muus valuutas võetud alustamise tagatise suhtes kohaldada valuutade mittevastavusega seotud väärtuskärbet. Kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikuga ei ole vaja teha väärtuskärbet rahas võetud variatsioonitagatise puhul, isegi kui makse on tehtud muus valuutas kui lepingu valuuta.

(12)

Alustamise tagatise nõude taseme kehtestamisel käsitlesid Baseli pangajärelevalve komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon selgesõnaliselt kahte aspekti, nagu on kajastatud ka nende 2015. aasta märtsi raamistikus mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide tagatisnõuete kohta („Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistik“). Esimene aspekt käsitleb alustamise tagatise nõude täitmiseks kasutatavate kõrge krediidikvaliteediga ja likviidsete varade kättesaadavust. Teine aspekt on proportsionaalsuse põhimõte, kuna väiksemaid finantssektori ja finantssektoriväliseid vastaspooli võivad alustamise tagatise nõuded mõjutada ebaproportsionaalselt. Võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks käesoleva määrusega kehtestada künnis, mis on täpselt sama kui Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikus ja millest allpool ei ole kaks vastaspoolt kohustatud alustamise tagatist vahetama. See peaks vähendama märkimisväärselt väiksemate osaliste kulusid ja operatsioonilist koormust ning lahendama mure kõrge krediidikvaliteediga ja likviidsete varade kättesaadavuse pärast, kahjustamata määruse (EL) nr 648/2012 üldiseid eesmärke.

(13)

Kuigi künnised tuleks alati arvutada grupi tasandil, tuleks investeerimisfonde käsitleda erijuhtumina, sest neid võib valitseda üksainus investeerimisjuht ja neid võib kajastada ühe grupina. Kui fondid on eraldi olevad varakogumid ja kui neid ei taga, garanteeri või toeta muul viisil muud investeerimisfondid või nende valitseja ise, on nad riskide seisukohast ülejäänud grupi suhtes suhteliselt kaugel. Seepärast tuleks selliseid investeerimisfonde käsitleda kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikuga künniste arvutamisel eraldiseisvate üksustena.

(14)

Alustamise tagatise osas on käesoleva määruse nõuetel tõenäoliselt märkimisväärne mõju turu likviidsusele, sest tagatiseks antud varasid ei saa mittekeskselt kliiritavate börsivälise tuletislepingu kehtivuse ajal realiseerida või muul viisil uuesti kasutada. Sellised nõuded kujutavad endast olulist muutust turutavas ja nendega kaasnevad teatavad operatsioonilised ja praktilised raskused, millega tuleb uute nõuete jõustumisel toime tulla. Võttes arvesse, et variatsioonitagatis juba hõlmab tegelikke kõikumisi mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute väärtuses kuni makseviivituse hetkeni, peetakse proportsionaalseks kohaldada alustamise tagatise nõuete suhtes künnist, milleks on kehtivate lepingute tinglik brutoväärtus 8 miljardit eurot. Kõnealust künnist kohaldatakse grupi tasandil või juhul, kui vastaspool ei kuulu gruppi, ühe üksuse tasandil. Kehtivate lepingute summeeritud tinglikku brutoväärtust tuleks kasutada asjakohase võrdlusalusena, pidades silmas, et see on asjakohane näitaja mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute portfelli suuruse ja keerukuse mõõtmiseks. See on ka võrdlusalus, mida on lihtne jälgida ja esitada. Kõnealused künnised on ka kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikuga mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute jaoks ja järelikult ka rahvusvaheliste standarditega.

(15)

Lepingutest tulenevaid või sellistele vastaspooltele tekkivaid riskipositsioone, kes on tagatistest püsivalt või ajutiselt vabastatud või osaliselt vabastatud, tuleks summeeritud tingliku brutoväärtuse arvutamisel samuti arvesse võtta. See tuleneb asjaolust, et vastaspoole portfelli suuruse ja keerukuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõiki lepinguid. Seepärast on vastaspoole portfelli suuruse, ulatuse ja keerukuse kindlaksmääramisel olulised ka mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletislepingud, mis võidakse käesoleva määruse nõuetest vabastada, ning seetõttu tuleks ka neid künniste arvutamisel arvesse võtta.

(16)

On asjakohane sätestada eriline riskijuhtimismenetlus teatava riskiprofiiliga teatavat liiki mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute jaoks. Kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikuga tuleks eelkõige variatsioonitagatise vahetamist ilma alustamise tagatiseta käsitada füüsiliselt arveldatavate välisvaluutalepingute puhul tagatise asjakohase vahetamisena. Kuna erinevate valuutade intressimäära vahetustehingud võib jagada järjestikusteks välisvaluutaforvarditeks, peaks alustamise tagatis katma ainult intressimäära.

(17)

Arvesse tuleks võtta takistusi, millega pandikirjade emitendid või tagatiste kogumid tagatiste andmisel kokku puutuvad. Seepärast ei peaks pandikirjade emitendid või tagatiste kogumid olema teatavatel konkreetsetel tingimustel kohustatud tagatist andma. See peaks võimaldama pandikirjade emitentidele või tagatiste kogumitele mõningast paindlikkust ja tagama samal ajal, et nende vastaspoolte riskid on piiratud. Kuna variatsioonitagatise makset võidakse käsitada võlakirja omaniku nõuete suhtes kõrgema nõudeõiguse järguga nõudena ning see võib kujuneda õiguslikuks takistuseks, võivad pandikirjade emitentidel või tagatiste kogumitel olla õiguslikud takistused mitterahalise alustamise või variatsioonitagatise andmiseks või võtmiseks või rahalise variatsioonitagatise andmiseks. Samamoodi võidakse alustamise tagatise asendamise või tagasivõtmise võimalust käsitada võlakirja omaniku samade piirangutega nõuete suhtes kõrgema nõudeõiguse järguga nõudena. Ei ole aga piiranguid, mis takistaksid pandikirjade emitendil või tagatiste kogumil tagastada variatsioonitagatisena võetud raha. Pandikirjade emitentide või tagatiste kogumite vastaspooled peaksid seetõttu olema kohustatud andma variatsioonitagatise rahas ja neil peaks olema õigus saada see osaliselt või täielikult tagasi, kuid pandikirjade emitendid või tagatiste kogumid peaksid olema kohustatud andma variatsioonitagatise ainult sellise rahasumma jaoks, mille nad varem saanud olid.

(18)

Vastaspooled peaksid alati hindama oma tasaarvestus- ja eraldamislepingute täitmisele pööratavust. Kui kõnealune hinnang osutub kolmanda riigi õigusraamistiku puhul negatiivseks, peaksid vastaspooled toetuma tagatiste vastastikusest andmisest erinevatele korraldustele. Rahvusvaheliste standarditega kooskõla tagamiseks, et vältida seda, et liidu vastaspoolte jaoks muutub kõnealuste jurisdiktsioonide vastaspooltega kauplemine võimatuks, ja tagada liidu vastaspooltele võrdsed tingimused, on asjakohane kehtestada miinimumkünnis, millest allpool saavad vastaspooled kõnealustes jurisdiktsioonides asutatud vastaspooltega kaubelda alustamise või variatsioonitagatist vahetamata. Kui vastaspooltel on võimalus tagatisi võtta ja nad saavad tagada, et võetud tagatise puhul saab erinevalt antud tagatisest käesoleva määruse sätteid järgida, peaksid liidu vastaspooled olema alati kohustatud tagatist võtma. Riskipositsioonid, mis tulenevad selliste kolmandate riikide jurisdiktsioonides asutatud vastaspooltega sõlmitud lepingutest, mis ei ole nende jurisdiktsioonide õiguslike takistuste tõttu kaetud ühegi tagatise vahetamisega, tuleks piirata piirmäära seadmisega, sest kapitali ei käsitata samaväärsena tagatise vahetamisega seoses mittekeskselt kliiritavatest börsivälistest tuletislepingutest tulenevate riskipositsioonidega ning kapitalinõudeid ei kohaldata kõigi selliste vastaspoolte suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaseid võimendustagatise nõudeid. Tuleks kehtestada piirmäär, mida on lihtne arvutada ja kontrollida. Selleks et vältida süsteemse riski tekkimist ja seda, et selline spetsiifiline käsitlus tekitab võimaluse käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidumiseks, tuleks piirmäär kehtestada konservatiivsel tasemel. Kõnealuseid käsitlusi peetaks piisavalt konservatiivseteks, kuna tagatiste kõrval on ka muid riski maandamise tehnikaid.

(19)

Selleks et kaitsta sellise olukorra eest, kus tagatist ei saa kohe pärast vastaspoole makseviivitust realiseerida, on vaja alustamise tagatise arvutamisel arvesse võtta ajavahemikku alates viimasest tagatise üleandmisest sellise tasaarvestatavate tehingute kogumi katteks, kuhu kuuluvad lepingud makseviivituses oleva vastaspoolega, kuni lepingute arveldamiseni ja tekkinud tururiski uuesti maandamiseni. Seda ajavahemikku nimetatakse riski võimendustagatise perioodiks ja see on sama vahend, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 272 punktis 9 seoses krediidiasutuste vastaspoole krediidiriskiga. Kuna kahe määruse eesmärgid on erinevad ja määruses (EL) nr 575/2013 on kehtestatud eeskirjad riski võimendustagatise perioodi arvutamiseks ainult omavahendite nõuete puhul, peaks käesolev määrus sisaldama riski võimendustagatise perioodi käsitlevaid erieeskirju, mida on vaja mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute riskijuhtimismenetluse kontekstis. Riski võimendustagatise perioodi puhul tuleks arvesse võtta käesoleva määruse kohaselt vajalikke tagatiste vahetamise protsesse.

(20)

Nii alustamise kui ka variatsioonitagatist tuleks vahetada üldiselt mitte hiljem kui tehingu tegemise päevale järgneva tööpäeva lõpus. Variatsioonitagatiste vahetamise tähtaja pikendamine on lubatud, kui seda tasakaalustab asjakohane riski võimendustagatise perioodi arvutus. Kui alustamise tagatise nõuet ei kohaldata, tuleks lubada pikendamist juhul, kui võetakse täiendav variatsioonitagatis asjakohases summas.

(21)

Alustamise tagatise mudelite väljatöötamisel ja asjakohase riski võimendustagatise perioodi arvutamisel peaksid vastaspooled võtma arvesse vajadust omada mudeleid, mis hõlmavad turu likviidsust, turuosaliste arvu ja asjaomaste börsiväliste tuletislepingute mahtu. Samal ajal on vaja töötada välja mudel, millest mõlemad pooled aru saavad, mida nad saavad taasluua ja millele nad saavad vaidluste lahendamisel toetuda. Seepärast peaks vastaspooltel olema lubatud mudelit kalibreerida ja riski võimendustagatise perioodi arvutada üksnes turutingimuste põhjal, ilma et nad peaksid oma hinnanguid korrigeerima lähtuvalt konkreetsete vastaspoolte tunnustest. See omakorda tähendab, et vastaspooled võivad otsustada võtta vastastikku antavate alustamise tagatiste arvutamiseks vastu teistsugused mudelid ja et alustamise tagatiste summad ei pruugi olla sümmeetrilised.

(22)

Kuigi esialgset alustamise tagatise mudelit on vaja piisavalt sageli ümber kalibreerida, võib uue kalibratsiooniga kaasneda ootamatu võimendustagatise nõuete tase. Sel põhjusel tuleks kehtestada asjakohane ajavahemik, mil tagatisi võib endiselt varasema kalibratsiooni põhjal vahetada. See peaks andma vastaspooltele piisavalt aega täitmaks lisatagatise nõudeid, mis tulenevad ümberkalibreerimisest.

(23)

Tagatist tuleks käsitada vabalt üleantavana, kui tagatise andja makseviivituse korral puuduvad regulatiivsed või õiguslikud takistused või kolmanda isiku nõuded, sealhulgas kolmandast isikust kontohalduri nõuded. Teatavaid nõudeid (näiteks tagatise üleandmise kulud ja tasud) sellise pandiõiguse kujul, mis kehtestatakse regulaarselt kõigi väärtpaberiülekannete puhul, ei peaks käsitama takistustena, kuna see põhjustaks olukorra, kus takistus tuvastatakse alati.

(24)

Tagatist võtval vastaspoolel peaks olema tegevussuutlikkus tagatise andja makseviivituse korral tagatis realiseerida. Lisaks peaks tagatist võttev vastaspool saama kasutada realiseerimisest saadavat rahalist tulu selleks, et sõlmida samaväärne leping muu vastaspoolega või maandada tulenev risk. Tagatise võtja juurdepääs turule peaks seega olema eeltingimus, et ta saaks tagatise mõistliku aja jooksul kas maha müüa või seda repotehingus kasutada. See võimekus peaks olema tagatise andjast sõltumatu.

(25)

Võetud tagatise likviidsus ja krediidikvaliteet peavad olema piisavalt head, et tagatist võttev vastaspool saaks positsioonid likvideerida muu vastaspoole makseviivituse korral väärtuse märkimisväärsetest muutustest tingitud kahjumit kandmata. Tagatise krediidikvaliteeti tuleks hinnata, tuginedes tunnustatud metoodikale, näiteks krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingutele. Selleks et maandada mehhaaniliselt välisreitingutele tuginemise riski, tuleks siiski kehtestada mitu täiendavat kaitsemeedet. Need peaksid hõlmama võimalust kasutada heaks kiidetud sisereitingute mudelit ja viivitada reitingu alandamise tõttu mitteaktsepteeritavaks muutunud tagatise asendamisega, et tulemuslikult vähendada võimalikku „kaljuefekti“, mis võib tekkida liigse välistele krediidikvaliteedi hinnangutele tuginemise tõttu.

(26)

Kuigi väärtuskärped maandavad riski, et võetud tagatis ei ole piisav tagatisvajaduste katmiseks finantspingete ajal, on mitterahalise tagatise võtmisel vaja ka muid riski maandajaid, et tagada, et seda on võimalik tulemuslikult realiseerida. Eelkõige peaksid vastaspooled tagama, et võetud tagatis on mõistlikult hajutatud üksikute emitentide, emitentide liikide ja varaklasside osas.

(27)

Süsteemselt mitteoluliste vastaspoolte antud tagatise realiseerimise mõju finantsstabiilsusele on piiratud. Alustamise tagatise kontsentratsiooni piirmäärad võivad olla väikeste börsiväliste tuletisinstrumentide portfellidega vastaspoolte jaoks koormavad, kuna neil võib olla võimalik anda ainult piiratud hulgal aktsepteeritavaid tagatisi. Kuigi tagatise hajutamine on aktsepteeritav riski maandaja, ei peaks süsteemselt mitteolulised vastaspooled olema kohustatud tagatist hajutama. Süsteemselt olulised finantsasutused ja muud vastaspooled, millel on suured börsiväliste tuletisinstrumentide portfellid ja mis kauplevad üksteisega, peaksid kohaldama kontsentratsiooni piirmäärasid vähemalt alustamise tagatise, sealhulgas liikmesriikide võlaväärtpabereid hõlmava aktsepteeritava tagatise suhtes. Need vastaspooled on piisavalt arenenud tagatise üleandmiseks või mitmele turule ja emitendile juurdepääsemiseks, et antud tagatist piisavalt hajutada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artiklis 131 on sätestatud süsteemselt oluliste asutuste kindlaksmääramine liidu õiguse alusel. Määruse (EL) nr 648/2012 laia kohaldamisala tõttu tuleks aga kehtestada kvantitatiivne künnis, et kontsentratsiooni piirmäärade nõudeid kohaldataks ka selliste vastaspoolte suhtes, kes ei pruugi olemasolevatesse süsteemselt oluliste asutuste klassidesse kuuluda, kuid kelle suhtes tuleks kontsentratsiooni piirmäärasid siiski nende börsiväliste tuletisinstrumentide portfellide suuruse tõttu kohaldada.

(28)

Pensioniskeemide suhtes kohaldatakse kahepoolseid tagatise nõudeid. Samas on oluline vältida sellistest nõuetest tingitud liigset koormust nende skeemide oodatavatele tulemustele ja seeläbi tulevaste pensionäride pensionihüvitistele. Pensioniskeemide kohustused pensionäride ees on nomineeritud kohalikus valuutas ja nende investeeringud peavad seetõttu olema nomineeritud samas valuutas, et vältida välisvaluuta mittevastavuse kulusid ja riske. Seepärast on asjakohane näha ette, et kontsentratsiooni piirmäärasid ei kohaldata pensioniskeemide suhtes samal viisi kui muude vastaspoolte suhtes. Asjakohase riskijuhtimismenetluse olemasolu on siiski asjakohane, et jälgida ja käsitleda kõnealusest erikorrast tulenevaid võimalikke kontsentratsiooniriske. Nende sätete kohaldamist pensioniskeemide suhtes tuleks turusuundumusi silmas pidades jälgida ja läbi vaadata.

(29)

Rahalise tagatise eraldamise raskusi tuleks arvesse võtta, võimaldades vastaspooltel anda piiratud alustamise tagatis raha kujul ja võimaldades kontohalduritel see rahaline tagatis reinvesteerida. Kontohalduri hoitav raha on aga kontohalduri kohustus tagatise andnud vastaspoole ees, mis põhjustab tagatise andnud vastaspoolele krediidiriski. Seetõttu tuleks süsteemse riski vähendamiseks kohaldada alustamise tagatisena raha kasutamise suhtes hajutamisnõudeid vähemalt süsteemselt oluliste asutuste puhul. Süsteemselt olulised asutused peaksid olema kohustatud kas piirama võetava rahalise alustamise tagatise summat või hajutama riskipositsioone, kasutades rohkem kui üht kontohaldurit.

(30)

Tagatise väärtus ei peaks olema märkimisväärses positiivses korrelatsioonis tagatise andja krediidivõimelisusega või aluseks oleva mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide portfelliga, sest see kahjustaks võetud tagatise pakutava kaitse tulemuslikkust. Seepärast ei tohiks tagatise andja või temaga seotud üksuste emiteeritud väärtpabereid tagatisena aktsepteerida. Vastaspooled peaksid samuti olema kohustatud jälgima, et võetud tagatist ei ohustaks muus vormis korrelatsioonirisk.

(31)

Makseviivituses mitteoleval vastaspoolel peaks olema võimalik alustamise või variatsioonitagatiseks võetud varad realiseerida piisavalt lühikese aja jooksul, et kaitsta end vastaspoole makseviivituse korral mittekeskselt kliiritavatest börsivälistest tuletislepingutest tingitud kahjumi eest. Seepärast peaksid varad olema väga likviidsed ja neid ei tohiks ohustada ülemäärane krediidi-, turu- või valuutarisk. Kui need riskid mõjutavad tagatise väärtust, tuleks kohaldada asjakohaselt riskitundlikke väärtuskärpeid.

(32)

Tagatise õigeaegse üleandmise tagamiseks peaks vastaspooltel olema tulemuslikud operatsioonilised protsessid. See eeldab, et tagatiste kahesuunalise andmise protsessid on piisavalt üksikasjalikud, läbipaistvad ja usaldusväärsed. Kui vastaspooled ei suuda lisatagatise nõude tõhusat arvutamist, sellest teatamist ja selle vormistamist käsitlevas tegevusraamistikus kokku leppida ja seda kehtestada, võib see tekitada vaidlusi ja ebaõnnestunud tagatiste vahetamist, mis võib põhjustada börsiväliste tuletislepingute alusel tagamata riskipositsioone. Seetõttu on oluline, et vastaspooled kehtestaksid tagatiste üleandmist käsitlevad selged sisemised põhimõtted ja nõuded. Kõik asjaomased sisemised sidusrühmad, kes peavad kõrvalekaldumiseks loa andma, peaksid kõrvalekalded kõnealustest põhimõtetest põhjalikult läbi vaatama. Lisaks tuleks kõik tagatiste vahetamise suhtes kohaldatavad tingimused täpselt ja üksikasjalikult usaldusväärsel, kiirel ja süstemaatilisel viisil dokumenteerida.

(33)

Õiguskindluse tagamiseks peaksid mittekeskselt kliiritavaid börsiväliseid tuletislepinguid sõlmivad vastaspooled sõlmima tagatiste vahetamise lepingu. Tagatiste vahetamise leping peaks seetõttu hõlmama vastaspoolte kõiki materiaalseid õigusi ja kohustusi, mida mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatakse.

(34)

Tagatis kaitseb tagatist võtvat vastaspoolt tagatist andva vastaspoole makseviivituse korral. Mõlemad vastaspooled vastutavad aga ka selle tagamise eest, et võetud tagatise hoidmise viis ei suurendaks tagatist võtva vastaspoole makseviivituse korral antud ülemäärase tagatise kaotamise riski tagatist andva vastaspoole jaoks. Seepärast peaks vastaspoolte kahepoolne leping võimaldama mõlemal vastaspoolel õigel ajal tagatisele juurde pääseda, kui neil on selleks õigus, mistõttu ongi selles valdkonnas vaja eraldamise ja lepingu tulemuslikkuse hindamise eeskirju, milles võetakse arvesse iga jurisdiktsiooni õiguslikke piiranguid ja turutavasid.

(35)

Võetud alustamise tagatiste edasitagamine, uuesti tagatiseks andmine või uuesti kasutamine põhjustaks vastaspooltele uusi riske, mis on tingitud kolmandate isikute nõuetest varadele makseviivituse korral. Õiguslikud ja operatsioonilised takistused võivad tagatise tagastamise tagatise algse võtja või kolmanda isiku makseviivituse korral edasi lükata või isegi võimatuks muuta. Selleks et säilitada raamistiku tõhusus ja tagada vastaspoole krediidiriskide asjakohane maandamine, et tohiks võetud alustamise tagatiste edasitagamist, uuesti tagatiseks andmist või uuesti kasutamist niisiis lubada.

(36)

Arvestades raha eraldamise raskusi, praeguseid rahalise tagatise vahetamise tavasid teatavates jurisdiktsioonides ja vajadust tugineda väärtpaberite asemel rahale teatavates olukordades, kus operatsioonilised piirangud võivad väärtpaberite üleandmist takistada, peaks võetud rahalist alustamise tagatist hoidma alati keskpank või kolmandast isikust krediidiasutus, sest see tagab eraldatuse lepingu kahest vastaspoolest. Kõnealuse eraldatuse tagamiseks ei tohiks kolmandast isikust krediidiasutus kuuluda kummagi vastaspoolega samasse gruppi.

(37)

Kui vastaspool teavitab asjaomast pädevat asutust oma kavatsusest kasutada grupisiseste tehingute vabastust, peaks vastaspool selleks, et pädev asutus saaks otsustada, kas vabastuse tingimused on täidetud, esitama kõik dokumendid, sealhulgas kogu asjakohase teabe, mida pädeval asutusel on hindamise lõpetamiseks vaja.

(38)

Grupil on piisavalt usaldusväärne ja tugev riskijuhtimismenetlus, kui täidetud on teatavad tingimused. Grupp peaks tagama grupisiseste riskipositsioonide korrapärase jälgimise ning grupisisestest börsivälistest tuletislepingutest tulenevate kohustuste õigeaegne arveldamine peaks olema tagatud grupi tasandil selliste seire- ja likviidsusvahendite põhjal, mis on kooskõlas grupisiseste tehingute keerukusega.

(39)

Selleks et grupisiseste tehingute vabastus oleks kohaldatav, peab olema kindel, et ükski kohaldatava õiguse seadusandlik, regulatiivne, haldus- või muu kohustuslik säte ei saa grupisisestel vastaspooltel seaduslikult takistada täita oma kohustust kanda üle rahalisi vahendeid või täita kohustust või tasuda väärtpaberite eest grupisiseste tehingute tingimuste alusel. Grupisisestel vastaspooltel või grupil ei tohiks olla ka ühtki operatsioonilist või äritava, mis võib põhjustada selle, et vahendid ei ole maksekohustuste täitmiseks kättesaadavad, kuna nende tähtajad saabuvad päeva kaupa, või et vahendite kiire elektrooniline ülekandmine ei ole võimalik.

(40)

Käesolev määrus sisaldab mitut üksikasjalikku nõuet, mida grupp peab täitma, et saada vabastus tagatise andmisest grupisiseste tehingute puhul. Lisaks nendele nõuetele peab grupp juhul, kui üks kahest gruppi kuuluvast vastaspoolest asub kolmandas riigis, mille kohta ei ole veel määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohast samaväärsuse otsust, vahetama kõigi sellises kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjatega tehtavate grupisiseste tehingute puhul variatsiooni- ja asjakohaselt eraldatud alustamise tagatisi. Selleks et vältida võimendustagatise nõuete ebaproportsionaalset kohaldamist ja võttes arvesse kliirimiskohustuste suhtes kohaldatavaid sarnaseid nõudeid, tuleks käesolevas määruses näha ette kõnealuse konkreetse nõude hilisem rakendamine. See annaks piisavalt aega samaväärsuse hindamise protsessi lõpuleviimiseks ja sellega ei kaasneks vahendite ebatõhus eraldamine gruppidele, mille tütarettevõtjad asuvad kolmandates riikides.

(41)

Proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades peaks väiksemate portfellidega ja seega ka üldiselt väiksemate tehingutega vastaspooltel olema rohkem aega oma sisemiste süsteemide ja protsesside kohandamiseks käesoleva määruse nõuete täitmise eesmärgil. Selleks et saavutada sobiv tasakaal mittekeskselt kliiritavatest börsivälistest tuletisinstrumentidest tulenevate riskide maandamise ja käesoleva määruse proportsionaalse kohaldamise vahel ning saavutada rahvusvaheline kooskõla ja minimeerida õigusliku arbitraaži võimalusi turuhäirete vältimise eesmärgil, on vaja nõuete järk-järgulise kasutuselevõtu perioodi. Käesoleva määrusega kehtestatud nõuete järk-järgulise kasutuselevõtu perioodi puhul võetakse arvesse Baseli pangajärelevalve komitee-IOSCO raamistikus kokku lepitud ajakava, mis kehtestati liidu krediidiasutusi hõlmavast kvantitatiivsest mõju-uuringust lähtuvalt.

(42)

Komisjoni delegeeritud määruses (*1) on selgitatud füüsiliselt arveldatavate välisvaluutaforvardite määratlust liidus. Seda määratlust aga praegu ei kohaldata ja need tooted on liidus erinevalt määratletud. Seepärast on selleks, et vältida liidus ebavõrdsete tingimuste loomist, vaja, et vastavate riski maandamise tehnikate kasutamine oleks kooskõlas asjaomase delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevaga. Riski maandamise tehnikate kasutuselevõtmisel liigsete viivituste ärahoidmiseks on sätestatud ka konkreetne kuupäev, millest alates asjaomaseid nõudeid tuleks igal juhul kohaldada.

(43)

Vältimaks turu killustumist ja tagamaks liidus asutatud vastaspooltele võrdsed tingimused maailma tasandil ning tunnistades asjaolu, et mõnedes jurisdiktsioonides ei kohaldata aktsiaoptsioonide ja aktsiaindeksioptsioonide puhul variatsiooni- ja alustamise tagatise vahetamise suhtes samaväärseid võimendustagatise nõudeid, tuleks kõnealuseid tooteid käsitlema hakata järk-järgult. Niisugune üleminekuperiood annab aega regulatiivse arengu jälgimiseks muudes jurisdiktsioonides ja selle tagamiseks, et liidus on asjakohased nõuded vastaspoole krediidiriski maandamiseks seoses kõnealuste lepingutega, ning samal ajal õigusliku arbitraaži vältimiseks.

(44)

Õiguskindluse huvides ja finantsturgude võimalike häirete vältimiseks on asjakohane täpsustada olemasolevate lepingute käsitlemist.

(45)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(46)

Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldasid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsisid võimalikke kaasnevaid kulusid ja tulusid ning küsisid arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogult, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (6) artikli 37 kohaselt asutatud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (7) artikli 37 kohaselt asutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(47)

Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 10 lõike 1 viiendas, kuuendas ja seitsmendas lõigus, määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 10 lõike 1 viiendas, kuuendas ja seitsmendas lõigus ning määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 10 lõike 1 viiendas, kuuendas ja seitsmendas lõigus sätestatud korra kohaselt sisaldab käesolev määrus juba regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu muudatusi, mille Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitavad kooskõlas komisjoni muudatusettepanekutega komisjonile eelnõu ametliku arvamuse vormis uuesti,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Oliva di Gaeta“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Oliva di Gaeta“ registreerida,

(1)

Nõukogu andis oma 1. juuni 2016. aasta otsusega (EL) 2016/1623 (2) loa allkirjastada ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepingu riikide vaheline majanduspartnerlusleping (3) (edaspidi „leping“) ning seda ajutiselt kohaldada.

(2)

Lepingus on sätestatud, et SADC majanduspartnerluslepingu riigist pärit kaupade liitu importimisel kohaldatavaid tollimakse tuleb vähendada või need kaotada vastavalt lepingu I lisas sätestatud tollitariifide kaotamise ajakavale. I lisas on sätestatud, et teatavate Lõuna-Aafrikast pärit kaupade tollimakse vähendatakse või need kaotatakse tariifikvootide raames.

(3)

Lepingu I lisa I osa B osas on sätestatud, et liit haldab kõnealuseid tariifikvoote põhimõttel „kes ees, see mees“. Komisjon haldab eespool nimetatud tariifikvoote vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (4) sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjadele.

(4)

Lepingu protokollis nr 4 on sätestatud, et kui EL hakkab kõnealust lepingut ajutiselt kohaldama ja Lõuna-Aafrika kõnealuse lepingu ratifitseerib, peatatakse Lõuna-Aafrika Vabariigiga sõlmitud kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu (5) II (kaubandus) ja III (kaubandusega seotud küsimused) jaotise artiklite ning vastavate lisade ja protokollide (välja arvatud artikkel 31 (meretransport)) kohaldamine. Seepärast tuleks nõukogu määruse (EÜ) nr 2793/1999 (6) kohaldamine alates lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevast peatada.

(5)

Lepingu protokolli nr 3 artiklis 16 on sätestatud, et juurdepääsukontsessioonid põllumajandusturule antakse ainult sellisele lepinguosalisele, kes esitab kõnealuse protokolli artikli 3 lõike 3 kohase teate alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mil teine lepinguosaline selle teate kätte sai. Kuna kõnealune teade saadi kätte 2016. aasta oktoobris, tuleks asjakohased juurdepääsukontsessioonid anda alates 1. novembrist 2016.

Lepingu kohaselt antud tariifikvootide (mida komisjon haldab põhimõttel „kes ees, see mees“) tõhusa kohaldamise ja haldamise tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. novembrist 2016.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

(1)

Vastavalt otsuse (ÜVJP) 2016/610 artikli 8 lõikele 2 volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kolmandate riikide poolt Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidavasse Euroopa Liidu ÜJKP sõjalisse väljaõppemissiooni (EUTM RCA) pakutavate panuste vastuvõtmise kohta.

(2)

Kooskõlas EUTM RCA ELi missiooni ülema soovitusega Serbia Vabariigi pakutava panuse kohta ning Euroopa Liidu sõjalise komitee sellekohase nõuandega tuleks kõnealune panus vastu võtta ja seda tuleks käsitada märkimisväärsena.

(3)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seetõttu ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(1)

Liikmesriigid peatasid rahvusvahelise kaitse taotlejate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (1) (edaspidi „Dublini määrus“) kohase üleandmise Kreekale 2011. aastal pärast kaht Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu otsust, (2) millega tehti kindlaks sellised süsteemsed puudused Kreeka varjupaigasüsteemis, millega kaasnes liikmesriikidest nõukogu määruse (EÜ) nr 343/2003 (3) kohaselt Kreekale üle antavate rahvusvahelise kaitse taotlejate põhiõiguste rikkumine.

(2)

Pärast seda, kui Euroopa Inimõiguste Kohus tegi 2011. aastal otsuse kohtuasjas M.S.S vs. Belgia ja Kreeka, on Euroopa Nõukogu ministrite komitee jälginud olukorda Kreekas, võttes aluseks eduaruanded, mida Kreeka on kohustatud esitama, et tõendada kohtuotsuse täitmist, ning Kreekas tegutsevatelt valitsusvälistelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (nt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt) saadud teabe. 2016. aasta juunis Kreeka esitatud taotluse alusel nõustus ministrite komitee lükkama hindamismenetluse edasi põhjendusel, et Kreeka on praegu suure rändesurve all, et olukord on erandlik, ebastabiilne ning erineb viie aasta tagusest ajast, kui tehti otsus kohtuasjas M.S.S.

(3)

Kohtuasjas M.S.S tehtud otsuse tulemusena kohustus Kreeka reformima oma varjupaigasüsteemi varjupaigapoliitika reformi ja rände haldamist käsitleva riikliku tegevuskava alusel, mis esitati 2010. aasta augustis ja vaadati läbi 2013. aasta jaanuaris (edaspidi „Kreeka tegevuskava“). Selleks esitas Kreeka nõukogule 1. oktoobril 2015 oma ümberpaigutamiskava rakendamise ja esmase vastuvõtu keskuste kohta tegevuskava, milles on esile toodud ka teatavad prioriteetsed meetmed kokkulepitud pooleliolevate meetmete rakendamiseks varjupaiga ja vastuvõtu valdkonnas.

(4)

Samal ajal avaldab praegune pagulas- ja rändekriis Kreeka varjupaiga- ja rändesüsteemidele endiselt survet, sest tegu on esimese riigiga, millesse Vahemere idaosa rändetee kaudu sisenetakse. Ajavahemikus jaanuar kuni 4. detsember 2016 saabus Kreekasse ebaseaduslikult 171 909 rändajat (4). ELi-Türgi avalduse (5) tulemusena on küll iga päev Türgist Kreekasse (6) saabuvate inimeste arv oluliselt vähenenud, kuid avaldusega on pandud Kreeka ametiasutustele ka uusi kohustusi. Kreekasse saabunute keskmine arv päevas on alates 2016. aasta augusti algusest võrreldes ajavahemikuga 1. mai kuni 31. juuli 2016 kasvanud (7). Samuti on olukord Kreekas märkimisväärselt muutunud pärast seda, kui Lääne-Balkani rändetee tegelikult suleti, mistõttu ei saa kolmandate riikide kodanikud enam edasi reisida. Selle tagajärjel on Kreekas praegu üle 62 000 kolmandate riikide kodaniku, kes on saabunud ebaseaduslikult (8). Samal ajal on positiivset suundumust näha hädaolukorras ümberpaigutamise kava raames, mis põhineb kahel nõukogu otsusel (9) (edaspidi „ümberpaigutamisotsused“). See kehtib eelkõige Kreeka kohta, kus ümberpaigutamiste arv on kasvanud ja ulatub praegu umbes 1 000 ringi kuus. Surve leevendamiseks Kreekas aga peavad kõik liikmesriigid rohkem pingutama. Sel eesmärgil kutsub komisjoni kõiki liikmesriike üles esitama igakuiselt ümberpaigutamislubadusi ja neid täitma selliselt, et jõuda 2016. aasta detsembriks vähemalt 2 000 ümberpaigutuseni kuus ning suurendada seda arvu järk-järgult (10).

(5)

Komisjon saatis Kreekale kaks soovitust (vastavalt 10. veebruaril ja 15. juunil 2016), milles käsitletakse kiireloomulisi meetmeid, mida Kreeka peab võtma Dublini määruse kohaste üleandmiste taasalustamiseks (11). Neis soovitustes jõuti järeldusele, et olukord Kreekas peab endiselt oluliselt paranema, enne kui komisjon saab uuesti hinnata, kas on võimalik taasalustada Dublini määruse kohaste üleandmistega Kreekale. 28. septembril 2016 saatis komisjon Kreeka Vabariigile kolmanda soovituse, milles käsitletakse konkreetseid kiireloomulisi meetmeid, mida Kreeka peab võtma üleandmiste taasalustamiseks Dublini määruse kohaselt (12) (edaspidi „kolmas soovitus“). Kolmandas soovituses jõuti järeldusele, et Kreekas on endiselt probleeme suure hulga uute varjupaigataotluste menetlemisel. Probleemid tulenevad eelregistreerimise kasutuselevõtust ja ebaseaduslike rändajate pidevast sissevoolust. Peale selle on veel palju teha, et kõrvaldada Kreeka varjupaigasüsteemis alles jäänud süsteemsed puudused, eriti suutlikkuse suurendamisel. Sõltuvalt sellest, milliseid edusamme tehakse, tuleks Dublini määruse kohaste mis tahes üleandmiste taasalustamisel Kreekasse arvestada kolmanda soovituse kohaselt eespool nimetatud keerulise olukorra mõju varjupaigasüsteemi üldisele toimimisele ja seepärast tuleks üleandmistega alustada tasapisi, üksikjuhtumite kaupa.

(6)

Kreeka saatis 22. novembril 2016 komisjonile kirja, milles andis värskeimat teavet varjupaigataotlejate olukorra kohta Kreekas ja edusammude kohta, mida ta on teinud varjupaigasüsteemi reformimisel. Kreeka väljendas ka muret Dublini määruse kohaste üleandmiste võimaliku taasalustamise pärast, sest rändajate arv Kreekas on äärmiselt suurt, tekitades riigile võrreldes tema suurusega ebaproportsionaalselt suurt koormust, mis on ammendanud riigi varjupaiga- ja vastuvõtuvõimalused. Samuti märkis Kreeka, et Kreekast teistesse liikmesriikidesse ümberpaigutatavate inimeste arv on endiselt ümberpaigutamisotsustes ettenähtust väiksem. Kreeka toonitas siiski, et tema eesmärk ei ole jäädagi Dublini süsteemist kõrvale, ja palus tõelist solidaarsust ja tuge seniks, kuni olukord Kreekas täielikult normaliseerub.

(7)

Kreeka 22. novembri 2016. aasta andmete kohaselt on Kreeka varjupaigatalitusele alates 1. jaanuarist 2016 esitatud umbes 39 000 varjupaigataotlust. 30. septembril oli esimeses astmes läbivaatamisel 17 000 juhtumit. Kreeka ametisasutuste hinnangul esitatakse 2016. aasta lõpuks kokku 50 000 varjupaigataotlust (13). Olukord Kreekas on paranenud ja seda ka juurdepääsu osas varjupaigamenetlusele. Selle tulemusena on varjupaigataotluste arv, mis Kreeka varjupaigatalitusel tuleb menetleda, võrreldes varasemate aastatega oluliselt kasvanud.

(8)

Varasemates soovitustes on komisjon võtnud teadmiseks muudatused, mis Kreeka on viinud sisse oma õigusraamistikku tagamaks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL (14) (uuesti sõnastatud varjupaigamenetluste direktiiv) ja osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL (15) (uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiiv) uutest sätetest saaksid täies ulatuses Kreeka õigusesse üle võetud. 3. aprillil 2016 võttis Kreeka parlament vastu uue seaduse (seadus nr 4375/2016) (16). 22. juunil 2016 kiitis parlament heaks seaduse nr 4375/2016 muudatusettepaneku, millega muudeti muu hulgas ka apellatsioonikomisjoni koosseisu ja varjupaigataotlejate õigust ärakuulamisele selle ees (17). 31. augustil 2016 võttis Kreeka parlament vastu seaduse ka Kreekas elavate kooliealiste pagulaslaste kohta (18).

(9)

Viimasel aastal on Kreeka nii ebaseaduslike rändajate kui ka rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtmise suutlikkust märgatavalt suurendanud. 6. detsembril 2016 avaldasid Kreeka ametiasutused igapäevased andmed, mille kohaselt on nii Kreekas viibivatele ebaseaduslikele rändajatele kui ka rahvusvahelist kaitset taotlejatele ajutistes ja alalistes vastuvõtukohtades ette nähtud 71 539 kohta, sh ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti pakutav majutus (vt põhjendus 11) (19). Samal ajal on kohtadega suuri probleeme Egeuse mere saarte keskustes, mis on ülerahvastatud: maksimaalne vastuvõtusuutlikkus on jäänud umbes 8 200 tasemele, samas kui saartel oli 5. detsembri 2016. aasta seisuga registreeritud kokku 16 295 rändajat (20).

(10)

Kreeka on suurendanud ka haavatavate taotlejate, eelkõige saatjata alaealiste jaoks mõeldud majutuskohtade arvu. 17. novembril 2016 oli saatjata alaealiste varjupaikades kasutada 1 191 kohta sõltumata sellest, kas taotleti varjupaika või mitte. 2016. aasta lõpuks on kavas luua veel 130 kohta, mis on sobilikud saatjata alaealiste jaoks. Haavatavate taotlejate jaoks ettenähtud kohti aga ei ole kaugeltki piisavalt, sest olemasolevad kohad on praegu kõik täidetud ja ootejärjekorras on 1 199 saatjata alaealist, kes vajavad majutamist sobivatesse kohtadesse (21). Seega on edasiminek selles valdkonnas liiga aeglane ning on selge, et Kreeka peab rohkem pingutama, et tagada saatjata alaealistele piisavalt vastuvõtukohti, et tulla toime nõudlusega sellise majutuse järele.

(11)

2016. aasta jaanuaris allkirjastasid komisjon ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet delegeerimislepingu maksumusega 80 miljonit eurot, et luua peamiselt ümberpaigutamistingimustele vastavatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele 20 000 avatud majutuse kohta (üürikorterikavad, hotellivautšerid ja peremajutusprogrammid). Delegeerimislepingut muudeti 2016. aasta juulis, et lisada majutuskavasse võimalus luua kohti ka ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hallatavates ümberpaigutuskohtades ning sõnastada selgemalt, et majutuskava sihtrühmaks ei ole mitte ainult ümberpaigutamist taotlevad isikud, vaid ka varjupaigataotlejad, eelkõige Dublini määruse raames perekonna taasühinemist taotlevad isikud ja haavatavate isikute kategooriad, sh saatjata alaealised ja perekonnast eraldatud lapsed, puudega isikud, eakad, üksikvanemad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed, rasedad. Septembrist alates on majutuskohtade arv märgatavalt suurenenud (umbes 8 100 võrra). ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üüriprogrammi kohaselt ümberpaigutamistingimustele vastavate taotlejate jaoks 2015. aasta detsembris lubatud 20 000 kohast oli 6. detsembril olemas 20 145 kohta, sh 6 344 kohta hotellides/tervikhoonetes, 11 711 korterites, 484 vastuvõtuperedes ja 960 ümberpaigutamiskohtades ja 646 saatjata alaealiste jaoks ettenähtud kohtades (22). Praegune delegeerimisleping lõpeb 31. detsembril 2016. Seepärast alustas komisjon ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga kõnelusi programmi pikendamiseks 2017. aastal, võttes aluseks Kreeka vastuvõtuvajaduste ajakohastatud hinnangu.

(12)

Kvaliteedi poolest ei vasta Kreeka mitmed vastuvõtukohad, eelkõige saartel ja mõned mandril asuvad ajutised vastuvõtukohad, endiselt rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimuste direktiivis 2013/33/EL sätestatud nõuetele. Saartel asuvad esmase vastuvõtu keskused ei ole üksnes ülerahvastatud, vaid ei vasta ka nõuetele, mis on kehtestatud materiaalsetele tingimustele sanitaar- ja hügieenitingimuste osas, ega põhiteenustele, nt tervishoiuteenustele juurdepääsu osas, eelkõige seoses haavatavate rühmadega. Turvalisus ei ole piisav ja eri rahvuste vahel valitsevad pinged. Mandril ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti majutuskava raames pakutavad tingimused vastavad nõuetele, kuid suurem osa ülejäänud vastuvõtukohtadest koosneb laagritest (praegu kasutusel 53 kohta) ja erakorralistest vastuvõtukohtadest, mille tingimused erinevad üksteisest oluliselt ja ei vasta sageli vajalikele nõuetele ei materiaalsete tingimuste ega turvalisuse poolest. Mõnda kohta on hakatud talveks kasutamiskõlblikuks muutma, kuid see edeneb aeglaselt. Mõnda laagrit on keeruline selliselt ümber ehitada, et seda saaks kasutada alalise vastuvõtukohana, ja need tuleb võib olla hoopis kinni panna ning tugevdada samal ajal teisi.

(13)

Lisaks näib, et selge õigusraamistiku ja järelevalvesüsteemi puudumise tõttu esineb Kreekas vastuvõtu korralduse üldises koordineerimises puudusi: teatavaid laagreid juhib ajutiselt rändeministeerium ning teisi vastuvõtu- ja isikutuvastamistalitus. Otsust selle kohta, millised kohad tuleks muuta alaliseks, ei ole tehtud. Vastuvõtutalituses tegeletakse endiselt suutlikkuse parandamisega.

(14)

Eeltoodust nähtub, et Kreekal on veel palju teha, enne kui ta suudab pakkuda varjupaigataotlejatele piisavat ja sobival tasemel alalist otstarbekohast avatud majutust, mis kõik vastaks kooskõlas ELi acquis'ga asjakohastele nõuetele. See peaks hõlmama kõigi vastuvõtukohtade tsentraliseeritud juhtimist ja süsteemi, mille abil pidevalt jälgida nende kohtade materiaalseid tingimusi ja seal pakutavaid teenuseid. Mõni ajutine koht tuleks muuta alaliseks, kuid reservi tuleks jätta ka piisavalt ajutisi kohti, kuhu majutada ootamatult suurt arvu saabunuid. Peale selle on äärmiselt oluline, et Kreeka ametiasutused annaksid vastuvõtusuutlikkuse kohta täpsemaid andmeid ning põhjalikke ja pidevalt ajakohastatavaid vajaduste hinnanguid (vastuvõtmissuutlikkus kokku ja selle olemus), nagu nõutud kolmandas soovituses.

(15)

Olulisi edusamme on täheldatud piirkondlike varjupaigaametite loomisel varasemate soovituste kohaselt. Kreeka õigusega on ette nähtud piirkondlike varjupaigabüroode loomine Atika, Thessaloniki, Traakia, Ípeirose, Tessaalia, Lääne-Kreeka, Kreeta, Lesbose, Chiose, Samose, Lerose ja Rhodose piirkonnas (23). Varjupaigatalituse direktori otsusega on võimalik luua ka autonoomseid varjupaigaüksuseid, millega katta varjupaigatalituse lisavajadused. Kreeka 22. novembri 2016. aasta kirjas esitatud teabe kohaselt toimivad praeguse seisuga seitse piirkondlikku bürood: Atika, Traakia, Thessaloniki, Lesbose, Samose, Rhodose ja Patrase piirkonnas. Lisaks sellele on toimivad autonoomsed varjupaigaüksused Pireuses, Xanthis, Lerosel, Kosil, Kórinthoses ja ümberpaigutamisüksus Alimoses. Seaduses sätestatu kohaselt hakkavad tööle veel kolm piirkondlikku varjupaigaüksust: Kosil, Ípeiroses (Ioannina linnas), Kreetal (Irákleio linnas) ja Tessaalias (Volose linnas).

(16)

Kreeka varjupaigatalitus tegeleb jätkuvalt oma töötajaskonna suurendamisega. Praegu töötab varjupaigatalituses 478 inimest (24). See näitaja hõlmab töökohti nii kesktalituses kui ka loodud piirkondlikes büroodes ja varjupaigaüksustes. 250 ametikohta rahastatakse riigieelarvest, ülejäänuid eri ELi ja EMP vahenditest. Aasta lõpuks peaks töötajate arv plaanitu järgi kasvama 659 inimeseni. See on lisaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti palgatud tähtajalise lepinguga töötajatele, EASO töötajatele ja liikmesriikide ekspertidele, kelle on Kreeka varjupaigatalitusse määratud ajavahemikuks lähetanud EASO. Kreeka ametiasutused plaanivad asendada 2017. aasta lõpuks kõik lepingulised töötajad alaliste töötajatega ja töötajaskonda mitte enam suurendada. Kreeka ametiasutused on teatanud komisjoni talitustele, et töötajaskonna kiirem kasvatamine ei ole mõeldav, sest napib kogenuid töötajaid, kes uusi värvatuid koolitaks, juhendaks ja nende üle järelevalvet teostaks. Varjupaigatalituse töötajate arv on 2016. aastal kolmekordistunud ja on märgitud, et talitust tuleb kiiresti tugevdada, eelkõige keskastme juhtide ja töötajate teadmiste osas.

(17)

Arvestades, kui kiiresti on kasvanud Kreekas esitatud varjupaigataotluste arv, ei ole veel selge, kas varjupaigatalituse praegune ja kavandatud töötajate arv on piisav, et saada hakkama praeguseks esitatud ja tõenäoliste tulevikus esitatavate taotluste tähtaegse ja nõuetekohase menetlemisega. Varjupaigatalituse üheks peamiseks prioriteediks on vähendada varjupaigataotluse esitamiseks soovi avaldamise ja taotluse esitamise vahele jäävat aega, mis on praegu sageli liiga pikk, mõjutades asjaomastele isikutele laienevaid õiguseid ja tekitades selles olukorras olevates inimestes meelehärmi. Seda aega tuleks vähendada kooskõlas varjupaigamenetluste direktiivi artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt peab olema isikul, kes on avaldanud soovi taotluse esitamiseks, võimalik see esitada „võimalikult kiiresti“. Äärmiselt oluline on ka, et pärast taotluse esitamist menetletakse see direktiivis sätestatud tähtaegadest kinni pidades ja üldjuhul kuue kuu jooksul. Praegu kulub esitatud varjupaigataotluse menetlemiseks parimal juhul mitu kuud, välja arvatud ümberpaigutamisjuhtumid, mida menetletakse kiiremini, ning valitseb suur ebakindlus selle suhtes, kui kiiresti suudetakse likvideerida mahajäämus praeguseks kuhjunud varjupaigataotluste menetlemisel. Komisjon võtab siiski teadmiseks Kreeka 22. novembri 2016. aasta kirjas väljendatud mure, et varjupaigatalituse töötajaskonna veelgi kiirem kasv võib hakata mõjutama otsuste järjepidevust ja kvaliteeti.

(18)

Kiiresti on vaja hinnata, kas varjupaigatalituse praeguseks saavutatud töötajate arvu kasv on piisav, ja ka seda, kuidas komisjon, asjaomased ELi ametid ja ka liikmesriigid saaksid kõige paremini aidata Kreekal neid taotlusi kiiremini menetleda. Teha tuleb põhjalik vajaduste hindamine, mida pidevalt ajakohastatakse ja milles võetakse arvesse menetluses olevate varjupaigataotluste arvu ja nende varjupaigataotluste arvu, mida Kreeka varjupaigatalitusel tuleb tõenäoliselt edaspidi menetleda, ning olemasolevate töötajate arvu, mida läheb või tõenäoliselt läheb vaja nende taotluste menetlemiseks. Täiendava töötajaskonna saaks komplekteerida Kreeka enda töötajatest ja EASO tugirühmade raames saadetud liikmesriikide ekspertidest. Uurida tuleks võimalusi, kuidas ühtlustada töömeetodeid ja neid tõhustada, et kiirendada vestlusi ja menetlusi, kahjustamata seejuures kvaliteeti. Vajaduse korral tuleks selleks kasutada EASO tuge.

(19)

Kui taotluse suhtes tehakse tagasilükkav otsus, peab varjupaigataotlejatel olema võimalus kasutada õiguskaitsevahendit. Selles küsimuses on olukord oluliselt paranenud. 2016. aasta aprillis vastu võetud seadusega nr 4375/2016 loodi apellatsiooniamet ja -komisjonid. 2016. aasta juunis vastu võetud seadusega nr 4399/2016 loodi uued apellatsioonikomisjonid. Nende ülesanne on vaadata läbi kõik kaebused, mis on Kreeka varjupaigatalituse otsuste vastu esitatud alates 20. juulist 2016. Prioriteedina keskenduvad apellatsioonikomisjonid Kreeka saartel esitatud kaebustele, et aidata kaasa ELi-Türgi avalduse rakendamisele. Praegu on neid komisjone kuus. Pärast 21. juulit on loodud ka üks apellatsioonikomisjon (25) asendusena alatistele komisjonidele. Selleks et tulla toime järjest kasvava kaebuste arvuga ja kuhjunud kaebuste menetlemisega, kavatseb Kreeka luua veel seitse komisjoni, kes peaksid kavakohaselt hakkama tööle 2016. aasta detsembri lõpuks, kasvatades komisjonide koguarvu 2017. aasta veebruari lõpuks 20-le.

(20)

Seadusega nr 4399/2016 muudeti ka komisjonide koosseisu – nüüd koosnevad need kolmest liikmest: kahest halduskohtu kohtunikust ning ühest asjakohase tausta ja kogemustega Kreeka kodanikust, kelle esitab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet või riiklik inimõiguste edendamise komisjon.

(21)

Kreeka ametiasutuste 22. novembri 2016. aasta kirjas esitatud teabe põhjal on alates 21. juulist 2016 apellatsioonikomisjonile esitatud 2 347 kaebust, aga tehtud on ainult 573 otsust.

(22)

Vanadele Kreeka kuhjunud kaebustega tegelevatele apellatsioonikomisjonidele oli algusest peale antud lisamandaat menetleda lisaks esimese astme otsuste sisuliste edasikaebuste kõrval ka kaebusi otsuste peale, mis puudutavad vastuvõetavust ELi-Türgi avalduse raames. Kreeka ametiasutuste 22. novembril edastatud teabe kohaselt esitati ajavahemikus aprill kuni 20. juuli 2016 kuhjunud kaebustega tegelevatele komisjonidele üle 2 000 kaebuse. 24. juunil 2016 (26) loodud uued apellatsioonikomisjonid peaksid leevendama 20 kuhjunud kaebustega tegeleva apellatsioonikomisjoni koormust, andes neile võimaluse kiirendada kuhjunud kaebuste menetlemist.

(23)

Rohkem on edasi liigutud pikaajaliselt kuhjunud kaebustega, mille suhtes kohaldatakse „vana menetlust“, mis on reguleeritud presidendi dekreediga nr 114/2010. 22. novembri 2016. aasta seisuga on kuhjunud juhtumeid 6 589 (arv on langenud kokku 51 000 juhtumilt, mis olid kuhjunud 2013. aasta alguseks, ja umbes 8 075 kaebuselt, mis olid kuhjunud 2016. aasta septembriks). Kreeka ametiasutused on andnud humanitaareesmärgil load isikutele, kelle varjupaigataotluse menetlemine on kaua viibinud ja kellel on õigus saada elamisluba humaansetel või muudel erandlikel põhjustel vastavalt Kreeka seadusele nr 4375/2016. Elamisluba antakse kaheks aastaks ja seda saab pikendada (27). Elamisloa saanutel on samad õigused ja hüved kui täiendava kaitse seisundi saanutel Kreekas (28) ning neid ei käsitata enam varjupaigataotlejatena. Mõni kuhjunud kaebus vaadatakse aga läbi sisuliselt. Hoolimata edusammudest, mis on tehtud varasemate soovituste järel, peaks Kreeka jätkama jõupingutusi vanade kaebuste menetlemise lõpuleviimisel, tagades, et taotlejad, kes on esitanud kaebuse, saaksid kasutada oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

(24)

Arvestades Kreekas ELi-Türgi avalduse rakendamisest alates esitatud taotluste arvu kasvu, on äärmiselt oluline, et apellatsiooniametis oleksid täidetud kõik ametikohad, et amet suudaks toime tulla kaebuste arvu eeldatava olulise kasvuga. Komisjonide tõhusust tuleks parandada, kahjustamata seejuures kvaliteeti ja piiramata komisjoni liikmete sõltumatust. Apellatsioonikomisjonid võiksid eelkõige tulla sagedamini kokku, otsuste koostamisel võiks kasutada õigusabi ja komisjonid võiksid spetsialiseeruda ning liikmed võiksid töötada täistööajaga. Kaasata tuleks ka rohkem tugipersonali (29). Samuti tuleb pidevalt hinnata vajadusi, võttes arvesse eri edasikaebamisorganites menetluses olevate edasikaebuste arvu ja nende kaebuste arvu, mis neile tõenäoliselt menetlemisse tulevad, hinnates, kas komisjonide arv on piisav ja töömeetodid kohased.

(25)

Uue seadusega nr 4375/2016 nähakse ette, et taotlejad peavad edasikaebamisetapis saama tasuta õigusabi. Kõiki meetmeid seaduse tegelikuks rakendamiseks ei ole siiski veel võetud. Ministri otsus, millega rakendatakse seaduse nr 4375/2016 kohane õigusabi säte, võeti vastu 9. septembril 2016. Tasuta õigusabi andmise rahastamine on tagatud riikliku programmi kaudu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist. Lisaks on sõlmitud Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondist ette nähtud hädaabi rahastamise raames ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga toetusleping kogusummas 30 miljonit eurot (30). ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet kasutab neid rahalisi vahendeid muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotlejatele edasikaebamisetapis tasuta õigusabi andmiseks kuni 2017. aasta alguseni; selleks ajaks rakendavad Kreeka ametiasutused eeldatavasti oma tasuta õigusabi kava. Koostöös valitsusväliste organisatsioonidega (Metaction ja Kreeka Pagulaste Nõukogu) rakendatakse kahte projekti: esimene hõlmab kõiki saartel esitatud kaebusi, teine osa mandril esitatud kaebustest (ainult Ateenas ja Thessalonikis esitatud kaebusi, kuid mitte kinnipeetavatelt varjupaigataotlejatelt). Kreeka andis 19. septembril komisjonile teada, et varjupaigatalituse hallatav advokaatide nimekiri koostatakse 2017. aasta alguseks. Kreeka peaks võtma vajalikke meetmeid, et tagada viivitamata kõikidele varjupaigataotlejatele, kes esitavad edasikaebuse, õigus tasuta õigusabile.

(26)

Haavatavate varjupaigataotlejate, sealhulgas saatjata alaealiste kaitse tekitab endiselt suurt muret eelkõige seetõttu, et puudub nõuetekohaselt toimiv eestkostesüsteem, ei jätku sobivaid majutuskohti ja haavatavate varjupaigataotlejate turvalisus tekitab üldiselt probleeme. Uues seaduses nr 4375/2016 on sätestatud, et haldusreformi- ja siseministeeriumi luuakse uus vastuvõtu direktoraat ja sotsiaalse integratsiooni direktoraat, millel mõlemal on eriosakonnad saatjata alaealiste vastuvõtmiseks ja integreerimiseks (sh seadusliku esindaja pakkumine). Hoolimata sellest peavad Kreeka ametiasutused ikka veel võtma meetmeid, et tagada saatjata alaealistele ka tegelikkuses asjakohased menetluslikud tagatised ja vastuvõtutingimused. Täiendavat õigusraamistikku, mis hõlmaks sätteid tõhusa eestkostesüsteemi kohta, ei ole seni vastu võetud. Kreeka ametiasutused on kinnitanud, et töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium, kelle vastutusalasse kuuluvad saatjata alaealised, valmistab ette uut eestkosteseadust, mis peaks valmima enne 2016. aasta lõppu. Kõnealuse seaduse alusel luuakse eraldi talitus või osakond, mis tegeleb eestkostesüsteemiga. Kuigi Kreeka valitsus on juba vastu võtnud ministri otsuse varjupaika taotlevate saatjata alaealiste vanuse hindamise kohta, (31) tuntakse jätkuvalt muret selle pärast, kuidas hindamist tegelikkuses teostatakse, sest isiku tuvastamine on puudulik ja politseis toimuva vanuse hindamise korral ei ole ette nähtud õiguskaitsevahendeid.

(27)

Juurdepääs haridusele on märkimisväärselt paranenud. 2016. aasta augustis võeti vastu seadus nr 4415/2016, mille eesmärk on muu hulgas tagada varjupaigataotlejate lastele psühholoogiline tugi ja haridus ning Kreekasse jääjatele pärast ettevalmistavat üleminekuperioodi ka sujuv integreerumine Kreeka haridussüsteemi. Kreeka ametiasutused võtavad olulisi meetmeid selle õigusakti täielikuks ja tulemuslikuks rakendamiseks, kuigi kohalikul tasandil on tekkinud sellele vastasseis.

(28)

Eri sidusrühmade sõnul on saatjata alaealiste olukord üldiselt ikka veel ebakindel, kusjuures paljud sidusrühmad tunnevad muret nende turvalisuse pärast nii mandril kui ka saartel asuvates vastuvõtukohtades ning mõni sidusrühm väidab, et lapsi hoitakse sobiva majutuskoha leidmiseni endiselt kaua kinnipidamisasutuses või eraldatud alaga avatud vastuvõtukohtades, mis on ülerahvastatud ja ebatervislikud ning kus neil puudub esindaja ja juurdepääs õigusabile (32). Nagu kirjas põhjenduses 10, on alaealistele sobiva majutuse puudumine oluline probleem, mis tuleb kiiresti lahendada.

(29)

Euroopa Komisjon on andnud Kreekale hulgaliselt rahalisi vahendeid, et toetada riigi jõupingutusi viia oma varjupaigasüsteem kooskõlla ELi nõuetega. Alates 2015. aasta algusest on siseküsimuste fondide (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi) kaudu antud Kreekale üle 352 miljoni euro erakorralist abi. Abi on antud kas otse Kreeka ametiasutustele või liidu asutuste ja Kreekas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Sellest umbes 90 miljonit eurot anti 2016. aasta juulis otse Kreeka ametiasutustele, et suurendada nende suutlikkust parandada elamistingimusi ja osutada esmaseid tervishoiuteenuseid pagulaste majutuskeskustes ning samuti osutada vastuvõtu- ja tervishoiuteenuseid rändajatele. Hiljuti loodud erakorralise abi rahastamisvahendi kaudu pakutakse humanitaarabi partnerorganisatsioonidele olulist toetust (umbes 198 miljonit eurot) rändajate ja pagulaste elementaarsete humanitaarvajaduste katmiseks. See abi aitab kaasa hädaolukorra lahendamise kava elluviimisele, mille komisjon, Kreeka ametiasutused ja/või asjaomased sidusrühmad töötasid välja kohapealse humanitaarolukorraga tegelemiseks ja/või ELi-Türgi avalduse rakendamise toetamiseks.

(30)

See erakorraline abi lisandub 509 miljonile eurole, mis on eraldatud ajavahemikuks 2014–2020 Kreeka riiklikele programmidele, mida rakendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi raames. See teeb Kreekast ELi liikmesriikide seas siseküsimuste valdkonna fondide suurima kasutaja.

(31)

Kreeka peaks tagama, et selliseid rahastamisallikaid kasutatakse täiel määral kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil ning ilma edasise viivituseta. Selleks vaadatakse praegu läbi siseküsimuste valdkonna fondide (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ja Sisejulgeolekufond) raames rakendatavaid Kreeka riiklikke programme, et kohandada need uute prioriteetidega. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kasutamise riikliku programmi läbivaatamine on lõpule viidud. Sisejulgeolekufondi kasutamise riikliku programmi läbivaatamine on samuti lõppetapis ja peaks varsti lõpule viidama. Lisaks on õiguslikus aluses sätestatud nõuete kohaselt viidud ametlikult lõpule uue vastutava ametiasutuse määramine, kuid menetlusi ja operatiivmeetmeid tuleb veel ühtlustada, et Kreeka ametiasutused hakkaksid täielikult kasutama riiklike programmide raames ette nähtud rahalisi vahendeid, mida on eelkõige vaja riigis viibivate rändajate vastuvõtu ja neile osutatavate muude teenustega seotud kiireloomuliste vajaduste täitmiseks.

(32)

Nagu nenditakse komisjoni 4. märtsi 2016. aasta teatises „Tagasi Schengeni juurde“, (33) on täielikult toimiva Dublini süsteemi tagamine lahutamatu osa suurematest jõupingutustest, mida on vaja varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika stabiliseerimiseks. Dublini süsteemi toimimise normaliseerimiseks tehtavad jõupingutused peaksid omakorda taastama Schengeni ala normaalse toimimise. Dublini määruse kohane varjupaigataotlejate üleandmine Kreekale on alates 2011. aastast peatatud, mis on ajendanud ebaseaduslikult Kreekasse saabuvaid rändajaid liikuma edasi teistesse liikmesriikidesse ning see on üks teisese rände põhjustest, mis on takistanud Schengeni süsteemi nõuetekohast toimimist. Sellepärast peab Kreeka kiiremas korras rakendama käesolevas soovituses nimetatud veel võtmata meetmed. Samal ajal peaks olema esmatähtis Dublini süsteemi reformimine, lähtudes solidaarsuse eesmärgist ja õiglasest koormuse jagamisest liikmesriikide vahel, nagu komisjon on välja pakkunud (34). Läbirääkimised ettepaneku üle veel käivad.

(33)

Komisjon tunnustab olulisi edusamme, mida Kreeka on pärast 2011. aastal tehtud otsust kohtuasjas M.S.S teinud varjupaigasüsteemi toimimise parandamisel komisjoni, EASO, liikmesriikide ning rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide abiga. Sellegipoolest on Kreeka olukord endiselt raske uute varjupaigataotluste arvukuse tõttu, mis on eelkõige tingitud eelregistreerimise kasutuselevõtust ja ebaseaduslike rändajate pidevast sissevoolust (kuigi see on 2016. aasta märtsile eelneva ajaga võrreldes vähenenud), kuid samuti ELi-Türgi avalduse rakendamisest tulenevatest ülesannetest. Lisaks tuleb võtta olulisi täiendavaid meetmeid järelejäänud puuduste kõrvaldamiseks Kreeka varjupaigasüsteemis, mis on eelkõige seotud vastuvõtukohtade kvaliteedi, haavatavate varjupaigataotlejate kohtlemise ja ajaga, mis kulub varjupaigataotluste registreerimiseks, esitamiseks ja läbivaatamiseks mõlemas astmes. Kuigi lõppeesmärk on täielikult taastata Dublini määruse kohane varjupaigataotlejate üleandmine Kreekale, ei ole seda veel võimalik soovitada, sest tuleb võtta arvesse eespool kirjeldatud raske olukorra mõju kogu varjupaigasüsteemi toimimisele ja vältida Kreeka ülemäärast koormamist.

(34)

Kreeka on siiski teinud nõuetekohaselt toimiva varjupaigasüsteemi jaoks hädavajaliku institutsioonilise ja õigusliku struktuuri loomisel märkimisväärseid edusamme ning tõenäoliselt hakkab varjupaigasüsteem lähiajal täielikult toimima, kui on kõrvaldatud kõik järelejäänud puudused, mis on eelkõige seotud vastuvõtutingimustega ja haavatavate varjupaigataotlejate, sealhulgas saatjata alaealiste kohtlemisega. Seepärast on kohane soovitada, et individuaalsete kinnituste alusel alustataks järk-järgult taas varjupaigataotlejate üleandmist, võttes arvesse riigi suutlikkust asjaomaste ELi õigusaktide kohaselt varjupaigataotlejaid vastu võtta ja varjupaigataotlusi menetleda ning asjaolu, et teatavaid varjupaigataotlejate rühmi, eelkõige haavatavaid isikuid, kelle hulka kuuluvad saatjata alaealised, ei kohelda praegu nõuetekohaselt. Samuti ei tohiks üleandmist taasalustada tagasiulatuvalt, vaid see peaks hõlmama ainult varjupaigataotlejaid, kelle taotluse läbivaatamise eest Kreeka vastutab alates teatavast kuupäevast, et vältida riigi ülemäärast koormamist. Selleks kuupäevaks tuleks soovituses kehtestada 15. märts 2017.

(35)

Eespool nimetatud kaalutlustel esitatakse käesolevas soovituses meetmed, mida Kreeka ametiasutused peavad võtma või jätkama selleks, et taasalustada Dublini määruse kohast üleandmist varjupaigataotlejate puhul, kes sisenevad alates 15. märtsist 2017 välispiiri kaudu ebaseaduslikult Kreekasse või kelle varjupaigataotluse läbivaatamise eest Kreeka vastutab alates sellest kuupäevast määruse (EL) nr 604/2013 kriteeriumide, v.a selle III peatüki artikli 13 alusel. Seda eesmärki silmas pidades peaks Kreeka võtma kiiresti kõik käesolevas soovituses nimetatud meetmed. Solidaarsuse ja õiglase koormuse jagamise põhimõtte kohaselt peaksid ka teised liikmesriigid aitama kaasa nimetatud eesmärgi saavutamisele, eelkõige lähetama EASO üleskutsel Kreeka ametiasutuste abistamiseks eksperte ja täielikult täitma kohustusi, mis on neile pandud varjupaigataotlejate ümberpaigutamisotsustega.

(36)

Käesolevas soovituses sätestatakse ühtlasi üleandmise taasalustamise kord, mis peaks iga varjupaigataotleja üleandmise korral hõlmama Kreeka ametiasutuste ja varjupaigataotlejat üle andva liikmesriigi ametiasutuste tihedat koostööd vastavalt liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõttele, et muu hulgas tagada varjupaigataotlejale direktiivi 2013/33/EL nõuetele vastav sobiv majutus ja tema varjupaigataotluse menetlemine kooskõlas direktiiviga 2013/32/EL. Selleks peab Kreeka esitama konkreetse kinnituse selle kohta, kuidas ta kohtleb igat üleantavat varjupaigataotlejat. Lisaks tuleks kehtestada tugi- ja aruandlusmehhanism, mida liikmesriikide ekspertidest koosnev EASO tugirühm rakendab selle tagamiseks, et üleantud varjupaigataotlejaid koheldakse ka tegelikkuses kõnealuste nõuete kohaselt.

(37)

Käesoleva soovituse täieliku rakendamise tagamiseks on väga oluline, et Kreeka annaks regulaarselt aru oma edusammudest nende meetmete rakendamisel. Käesoleva soovituse kohaselt peaks Kreeka esitama 15. veebruariks 2017 esimese aruande, milles tuleks eelkõige kirjeldada seda, mil viisil Kreeka ametiasutused kehtestavad menetluse, mis peaks andma kinnituse, et igal üleandmise üksikjuhul järgitakse asjaomaseid ELi õigusakte. Pärast seda peaks Kreeka andma käesoleva soovituse rakendamisest aru iga kahe kuu järel.

(38)

Kõnealuste aruannete ja muu asjaomase teabe põhjal, mis on tema käsutuses, ning võttes arvesse muid suundumusi, annab komisjon regulaarselt aru käesoleva soovituse rakendamisest ja ajakohastab vajaduse korral selles soovitatud meetmeid.

(39)

Vastutus otsuste tegemise eest üksikjuhtudel üleandmise taasalustamise kohta jääb täielikult liikmesriikide ametiasutustele ja kohtutele, kes võivad esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlusi Dublini määruse tõlgendamise kohta,