3.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 330/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/2094,

23. november 2016,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende püügi pikaajaline kava

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1342/2008 (3) kehtestatakse tursavarude pikaajaline kava Kattegatis, Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche'i idaosas, Šotimaast läänes ja Iiri meres ning nende varude püügi pikaajaline kava. Määruse (EÜ) nr 1342/2008 eesmärk on kõnealuste tursavarude säästev kasutamine tasemel, mis taastab ja hoiab tursavarud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(2)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) tehtud teaduslik hindamine määruse (EÜ) nr 1342/2008 tulemuslikkuse kohta on osutanud mitmele probleemile kõnealuse määruse kohaldamisel. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on teinud ettepaneku majandamisstrateegiat uuesti hinnata, eelkõige pärast hinnangu muutumist Põhjamere kalavarude suhtes.

(3)	Alates 1. jaanuarist 2014, mil hakati kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013, (4) on tursa majandamisraamistik põhjalikult muutunud, eelkõige lossimiskohustuse kehtestamise tõttu.

(4)

Praegu valmistatakse ette uusi Atlandi ookeani eri piirkondades mitut liiki hõlmavaid mitmeaastaseid kavu määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Määrus (EÜ) nr 1342/2008 asendatakse iga asjaomase piirkonna puhul hiljem uute mitut liiki hõlmavate mitmeaastaste kavadega. Määrust (EÜ) nr 1342/2008 kohaldatakse seetõttu edaspidi vaid lühikest aega. Sellegipoolest tuleks teha määruses (EÜ) nr 1342/2008 mitu kiireloomulist parandust, et reguleerida ajavahemikku, kuni hakatakse kohaldama uusi mitut liiki hõlmavaid mitmeaastaseid kavasid.

(5)

Määruses (EÜ) nr 1342/2008 sätestatud püügikoormuse reguleerimise kord on andnud selektiivsuse ja muude tursapüügi vältimise meetmete osas tulemusi, kuid on hakanud takistama lossimiskohustuse rakendamist, kuna ei lase püügistruktuuri täiendavalt kohandada piirkonna ja püügivahendite valiku osas. Seetõttu tuleks püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamine lõpetada. Kuna määrus (EÜ) nr 1342/2008 andis püügikoormuse reguleerimise korraga seotud algatuste ja riigisiseste meetmete kaudu (tursapüügi vältimise või tagasiheite vähendamise kavad) tõuke märkimisväärseks paranemiseks selektiivsuse ja tursapüügi vältimise meetmete osas, on väga oluline, et samal ajal, kui lossimiskohustus kehtestatakse kooskõlas määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ajakavaga kogu tursasaagi suhtes, jätkaksid liikmesriigid, kellel on kalapüügi vastu otsene huvi, nende riigisiseste meetmete kohaldamist või arendaksid neid edasi.

(6)

Üleminekuetapis, mil kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 tehakse ettevalmistusi mitut liiki hõlmavate mitmeaastaste kavade koostamiseks piirkondades, mis on praegu hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1342/2008, peaksid majandamismeetmed võtma arvesse sobivaid biomassi miinimum- ja ennetuslikke tasemeid. Kui tursavarud jäävad allapoole biomassi kaitse taset (MSY Btrigger), mis sisaldub määrusega (EL) nr 1380/2013 kooskõlas esitatud teaduslikus nõuandes, tuleks võtta kõik vajalikud meetmed olukorraga tegelemiseks.

(7)	Mõnes määrusega (EÜ) nr 1342/2008 hõlmatud piirkonnas võib kalavarusid ja kalapüüki käsitlev teave olla ebapiisav kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõttega. Sellistel juhtudel tuleks järgida ettevaatusprintsiipi.

(8)

Lisaks püügikoormuse reguleerimise korrale kehtestati määrusega (EÜ) nr 1342/2008 eripüügilubade süsteem, mis on seotud kalapüügilaevade mootorite koguvõimsuse piiramisega asjaomases piirkonnas. Selleks et hoida ära püügitegevuse häireid, millel võib olla negatiivne mõju varude taastumisele, on asjakohane see süsteem säilitada, lõpetades samas täielikult püügikoormuse reguleerimise korra enda kohaldamise.

(9)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (5) tunnistati kehtetuks mitu määruse (EÜ) nr 1342/2008 sätet, mis osutasid selle II ja III lisale. Kuna määruses (EÜ) nr 1342/2008 ei leidu rohkem viiteid kõnealustele lisadele, on need lisad minetanud asjakohasuse ja tuleks välja jätta.

(10)	Määrust (EÜ) nr 1342/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1342/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (*1) artikli 4 lõikes 1 sätestatud mõisteid.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).“"

2)	Artikkel 4 jäetakse välja.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Kava eesmärk

1. Artiklis 1 osutatud kava eesmärk on tagada tursavarude selline kasutamine, mis taastab ja säilitab need varud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

2. Kõik käesoleva määruse alusel võetavad majandamismeetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud nõuetega ning nimetatud määruse põhimõtete ja eesmärkidega.“

4)	Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Biomassi miinimum- ja ennetuslikud tasemed Majandamismeetmete vastuvõtmisel peavad biomassi miinimum- ja ennetuslikud tasemed olema iga tursavaru puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärkidega.“

5)	Artiklid 7 ja 8 jäetakse välja.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lubatud kogupüügi kindlaksmääramine puudulike andmete korral

Kui piisavalt täpsete ja representatiivsete andmete puudumise tõttu ei saa kalapüügivõimalusi kooskõlas artikli 5 lõikega 1 kindlaks määrata, määratakse kalapüügivõimalused kindlaks ettevaatusprintsiibi alusel kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikega 2, võttes arvesse tursavarude ja püügitegevuse arengut ning tagades vähemalt asjaomaste varude samaväärse kaitsetaseme.“

7)	Artikli 9 järele lisatakse uue peatüki pealkiri: „IIa PEATÜKK LIIKMESRIIGI KOHUSTUSED“.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Kalapüügiload ja püügivõimsuse ülemmäärad

1. Iga käesoleva määruse artiklis 1 osutatud geograafilise piirkonna kohta väljastab iga liikmesriik kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (*2) artikliga 7 kalapüügiload oma lipu all sõitvatele laevadele, mis kalastavad asjaomases piirkonnas ja kasutavad ühte järgmist püügivahendit:

põhjatraalid ja noodad (OTB, OTT, PTB, SDN, SSC, SPR) võrgusilma suurusega:

i)	TR1 100 mm või üle selle;

ii)	TR2 70 mm või üle selle, kuid alla 100 mm;

iii)	TR3 16 mm või üle selle, kuid alla 32 mm;

piimtraalid (TBB) võrgusilma suurusega:

i)	BT1 120 mm või üle selle;

ii)	BT2 80 mm või üle selle, kuid alla 120 mm;

c)	nakkevõrgud (GN);

d)	abarad (GT);

e)	õngejadad (LL).

2. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1380/2013 II lisas sätestatud püügivõimsuse ülemmäärade kohaldamist, ei tohi ühegi käesoleva määruse artiklis 1 osutatud geograafilise piirkonna puhul käesoleva artikli lõike 1 kohaselt välja antud kalapüügilubadega laevade kilovattides (kW) väljendatud püügivõimsus kokku ületada 2006. või 2007. aastal ühte lõikes 1 osutatud püügivahendit kasutanud ja asjaomases geograafilises piirkonnas kalastanud laevade maksimaalset püügivõimsust.

3. Iga liikmesriik koostab ja säilitab selliste laevade loetelu, millel on lõikes 1 osutatud kalapüügiluba, ning teeb selle loetelu oma ametlikul veebisaidil komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.

(*2) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).“"

9)	III peatükk jäetakse välja.

10)	Artiklid 30 ja 31 jäetakse välja.

11)	I, II, III ja IV lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 23. november 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

I. KORČOK

(1) ELT C 44, 15.2.2013, lk 125.

(2) Euroopa Parlamendi 11. juuni 2013. aasta seisukoht (ELT C 65, 19.2.2016, lk 193) ja nõukogu 29. septembri 2016. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi … novembri 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

3.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 330/6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1304/2013 (mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 347, 20. detsember 2013 )

1.	Leheküljel 473 põhjenduses 26

asendatakse

„Ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete kasutamine ning kindlamääraline rahastamine peaks muutma toetusesaajale protsessi lihtsamaks ning vähendama kõigi sotsiaalfondi projektipartnerite halduskoormust.“

järgmisega:

„Ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete kasutamine ning ühtse määra alusel rahastamine peaks muutma toetusesaajale protsessi lihtsamaks ning vähendama kõigi sotsiaalfondi projektipartnerite halduskoormust.“

2.	Leheküljel 475 artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis i

asendatakse

„i)	koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse;“

järgmisega:

„i)

varajase haridussüsteemist lahkumise või õpingute katkestamise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine nii kvaliteetsele haridusele koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskharidusele, sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpiteed reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse;“.

3.	Leheküljel 475 artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii

asendatakse

„iii)

kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu;“

järgmisega:

„iii)

kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õpiteede edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu;“.

4.	Leheküljel 476 artikli 4 pealkirjas

asendatakse

„Järjepidevus ja valdkondlik keskendumine“

järgmisega:

„Kooskõla ja valdkondlik keskendumine“.

5.	Leheküljel 476 artikli 5 lõikes 1

asendatakse

„1. Käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmispetsiifilisi näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ja artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv. Kõik ühised väljund- ja tulemusnäitajad tuleb esitada kõigi investeerimisprioriteetide kohta. Käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajad esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2. Kui see on kohaldatav, esitatakse andmed meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühiste ja programmispetsiifiliste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatud tegevuste laadist johtuvalt otstarbekas, kehtestatakse aastaks 2023 kõnealuste näitajate jaoks kumulatiivsed koguselised sihtväärtused. Väljundnäitajaid väljendatakse absoluutarvudes.

Ühiste ja programmispetsiifiliste tulemusnäitajate puhul, millele on aastaks 2023 kehtestatud kumulatiivne koguseline sihtväärtus, määratakse kindlaks baasväärtused, kasutades värskeimaid kättesaadavaid andmeid või muid asjakohaseid teabeallikaid. Programmispetsiifilisi tulemusnäitajaid ja seonduvaid eesmärke võib väljendada nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi seisukohast.“

järgmisega:

„1. Käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral rakenduskava näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ja artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv. Kõik ühised väljund- ja tulemusnäitajad tuleb esitada kõigi investeerimisprioriteetide kohta. Käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajad esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2. Kui see on kohaldatav, esitatakse andmed meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühiste väljundnäitajate ja rakenduskava väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatud tegevuste laadist johtuvalt otstarbekas, kehtestatakse aastaks 2023 kõnealuste näitajate jaoks kumulatiivsed koguselised sihtväärtused. Väljundnäitajaid väljendatakse absoluutarvudes.

Üldiste ja rakenduskavaga seotud tulemusnäitajate puhul, millele on aastaks 2023 kehtestatud kumulatiivne koguseline sihtväärtus, määratakse kindlaks algtase, kasutades värskeimaid kättesaadavaid andmeid või muid asjakohaseid teabeallikaid. Rakenduskava tulemusnäitajaid ja seotud sihttasemeid võib väljendada nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi seisukohast.“

6.	Leheküljel 476 artikli 5 lõikes 2

asendatakse

„2. Lisaks lõikes 1 sätestatule kasutatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajaid kõigi tegevuste puhul, mida toetatakse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud investeerimisprioriteedist noorte tööhõive algatuse elluviimiseks. Kõik käesoleva määruse II lisas sätestatud näitajad on seotud 2023. aastaks kehtestatud koguselise kumulatiivse sihtnäitajaga ja baastasemega.“

järgmisega:

7.	Leheküljel 476 artikli 5 lõikes 3

asendatakse

„3. Koos rakendamise aastaaruandega esitab iga korraldusasutus elektrooniliselt struktureeritud andmed iga prioriteetse suuna kohta eraldi investeerimisprioriteetide kaupa. Andmed tuleb esitada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktis vi osutatud sekkumiskategooriate kohta ning väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikest 2 on väljund- ja tulemusnäitajate jaoks edastatud andmed seotud osaliselt või täielikult läbi viidud tegevuste näitajate väärtustega.“

järgmisega:

„3. Koos rakendamise aastaaruandega esitab iga korraldusasutus elektrooniliselt struktureeritud andmed iga prioriteetse suuna kohta eraldi investeerimisprioriteetide kaupa. Andmed tuleb esitada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktis vi osutatud sekkumiskategooriate kohta ning väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikest 2 on väljund- ja tulemusnäitajate kohta edastatud andmed seotud osaliselt või täielikult läbi viidud tegevuste näitajate väärtustega.“

8.	Lehekülgedel 478 ja 479 artikli 14 lõikes 1

asendatakse

„1. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 67 osutatud valikutele võib komisjon hüvitada liikmesriikide tasutud kulud, lähtudes komisjoni määratletud ühikukulude astmestikest ja ühekordsetest maksetest. Selliselt arvutatud summasid käsitatakse toetusesaajatele makstava avaliku sektori toetusena ning seda käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel rahastamiskõlbliku kuluna.

Esimese lõigu kohaldamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad hõlmatud tegevuste liike, ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete määratlusi ning nende maksimumsummasid, mida võib kohandada vastavalt kohaldatavatele ühiselt kokkulepitud meetoditele, võttes nõuetekohaselt arvesse eelneval programmiperioodil saadud kogemusi.

Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete alusel on komisjonipoolse hüvitamise tingimused täidetud.

Kui kooskõlas esimese lõiguga kasutatakse rahastamist ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete alusel võib liikmesriik tegevuse toetamiseks kohaldada oma raamatupidamistavasid. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel ei auditeeri auditeeriv asutus ega komisjon selliseid raamatupidamistavasid ega nendele tuginedes saadud summasid.“

järgmisega:

„1. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 67 osutatud valikutele võib komisjon hüvitada liikmesriikide tasutud kulud, lähtudes komisjoni määratletud ühikukulude astmestikest ja kindlasummalistest maksetest. Selliselt arvutatud summasid käsitatakse toetusesaajatele makstava avaliku sektori toetusena ning seda käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel rahastamiskõlbliku kuluna.

Esimese lõigu kohaldamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad hõlmatud tegevuste liike, ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete määratlusi ning nende maksimumsummasid, mida võib kohandada vastavalt kohaldatavatele ühiselt kokkulepitud meetoditele, võttes nõuetekohaselt arvesse eelneval programmiperioodil saadud kogemusi.

Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas komisjonipoolse hüvitamise tingimused ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete tegemiseks on täidetud.

Kui kooskõlas esimese lõiguga kasutatakse rahastamist ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete alusel, võib liikmesriik tegevuse toetamiseks kohaldada oma raamatupidamistavasid. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel ei auditeeri auditeeriv asutus ega komisjon selliseid raamatupidamistavasid ega nendele tuginedes saadud summasid.“

9.	Leheküljel 479 artikli 14 lõikes 2

asendatakse

„2. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5 punkti d kohaselt võib rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest kuni 40 % suuruse kindla määrana kasutada tegevuse ülejäänud rahastamiskõlblike kulude katmiseks, ilma et liikmesriigilt nõutaks kohaldatava määra kindlaksmääramise arvutamist.“

järgmisega:

„2. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5 punkti d kohaselt võib rahastamiskõlblikke otseseid personalikulusid kuni 40 % suuruse ühtse määrana kasutada tegevuse ülejäänud rahastamiskõlblike kulude katmiseks, ilma et liikmesriigilt nõutaks kohaldatava määra kindlaksmääramise arvutamist.“

10.	Leheküljel 479 artikli 14 lõikes 4

asendatakse

„4. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaldamist, antakse juhul, kui avaliku sektori toetus ei ole suurem kui 50 000 eurot, toetust ja tagasimakstavat toetust ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete alusel vastavalt lõikele 1 või määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67 või kindlamääralise rahastamisena vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67, välja arvatud riigiabikava raames toetust saavate tegevuste puhul. Kindlamääralise rahastamise korral hüvitatakse määra arvutamiseks kasutatud kulukategooriad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti a kohaselt.“

järgmisega:

„4. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaldamist, antakse juhul, kui avaliku sektori toetus ei ole suurem kui 50 000 eurot, toetust ja tagasimakstavat toetust ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete alusel vastavalt lõikele 1 või määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67 või rahastamisena ühtse määra alusel vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67, välja arvatud riigiabikava raames toetust saavate tegevuste puhul. Ühtse määra alusel rahastamise korral hüvitatakse määra arvutamiseks kasutatud kulukategooriad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti a kohaselt.“

11.	Leheküljel 483 I lisa punktis 1

asendatakse

„—	pikaajalised töötud**;

[…]

—	tööturult eemalejäänud isikud, kes ei saa haridust ega koolitust*;

[…]

—	vanemad kui 54-aastased, kes on töötud, sealhulgas pikaajalised töötud või tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi ega osale koolitusel*;“

järgmisega:

„—	pikaajalised töötud*;

[…]

—	tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi*;

[…]

—	vanemad kui 54-aastased, kes on töötud, sealhulgas pikaajalised töötud või tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi*;“.

12.	Leheküljel 484 I lisa punktis 2

asendatakse

„—	selliste projektide arv, mis suurendavad naiste jätkusuutlikku osalust ja edu tööhõives;“

järgmisega:

„—	selliste projektide arv, mis suurendavad naiste jätkusuutlikku osalust tööhõives ja parandavad nende karjäärivõimalusi;“.

13.	Leheküljel 484 I lisa punktis 3

asendatakse

„—	osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist haridust/koolitust saama*;

—	osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist omandama kutsekvalifikatsiooni*;

—	osalejad, kes läksid pärast programmist lahkumist tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist tööd otsima, haridust/koolitust saama, kutsekvalifikatsiooni omandama, läksid tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.“

järgmisega:

„—	osalejad, kes asusid tegevuse lõppemisel õppima*;

—	osalejad, kes omandasid tegevuse tulemusena kvalifikatsiooni*;

—	osalejad, kes tegevuse lõppemisel töötasid, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes asusid tegevuse lõppemisel tööd otsima, õppima, kvalifikatsiooni omandama või tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.“

14.	Leheküljel 484 I lisa punktis 4

asendatakse

„—	osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud*;

—	vanemad kui 54-aastased osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.“

järgmisega:

„—	osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist paranenud*;

—	vanemad kui 54-aastased osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.“

15.	Leheküljel 485 II lisa punkti 1 kolmandas, viiendas, kuuendas, seitsmendas ja kaheksandas taandes

asendatakse

„—	töötud osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on läinud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	pikaajalistest töötutest osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—	pikaajalistest töötutest osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*.“

järgmisega:

„—	töötud osalejad, kes pärast tegevuse lõppemist õpivad, omandavad kvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	pikaajalistest töötutest osalejad, kes saavad pärast tegevuse lõppemist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—	pikaajalistest töötutest osalejad, kes pärast tegevuse lõppemist õpivad, omandavad kvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise**;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes saavad pärast tegevuse lõppemist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes pärast tegevuse lõppemist õpivad, omandavad kvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*.“

3.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 330/11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 347, 20. detsember 2013 )

1.	Leheküljel 261 põhjenduses 16

asendatakse

„(16)

Valdav osa piiriülestele ja riikidevahelistele koostööprogrammidele eraldatavatest ERFi vahenditest tuleks koondada piiratud arvule valdkondlikele eesmärkidele, et suurendada ühtekuuluvuspoliitika mõju kogu liidus. Piirkondadevahelise koostöö programmis valdkondlikele eesmärkidele keskendumine peaks kajastuma iga projekti eesmärgis, mitte valdkondlike eesmärkide arvu piiratuses, et saada ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse suurendamiseks tehtavast piirkondadevahelisest koostööst võimalikult palju kasu, eeskätt majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning asjakohastel juhtudel ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide raames. Teiste piirkondadevahelise koostöö programmide puhul peaks vahendite valdkonnapõhine koondamine tulenema nende eriomasest reguleerimisalast.“

järgmisega:

„(16)

Valdav osa piiriülestele ja riikidevahelistele koostööprogrammidele eraldatavatest ERFi vahenditest tuleks koondada piiratud arvule valdkondlikele eesmärkidele, et suurendada ühtekuuluvuspoliitika mõju kogu liidus. Piirkondadevahelise koostöö programmis valdkondlikele eesmärkidele keskendumine peaks kajastuma iga tegevuseesmärgis, mitte valdkondlike eesmärkide arvu piiratuses, et saada ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse suurendamiseks tehtavast piirkondadevahelisest koostööst võimalikult palju kasu, eeskätt majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning asjakohastel juhtudel ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide raames. Teiste piirkondadevahelise koostöö programmide puhul peaks vahendite valdkondlik keskendumine tulenema nende eriomasest ulatusest.“

2.	Leheküljel 262 põhjenduses 25

asendatakse

„(25)

Rakenduskava nõudeid tuleks kohandada koostöö kontekstiga ning need peaks kajastama programmi rakendustsüklit. Mõistliku juhtimise huvides peaks olema võimalik korraldada iga-aastasi läbivaatamisi kirjalikult.“

järgmisega:

„(25)

3.	Leheküljel 262 põhjenduses 26

asendatakse

„(26)

Vastavalt määrusele (EL) nr 1303/2013 peaks korraldusasutus tagama, et koostööprogrammide hindamine viiakse läbi vastavalt hindamisplaanile ja see hõlmab nii programmide tulemuslikkuse, tõhususe kui ka mõju hindamist. Programmiperioodi jooksul tuleb vähemalt ühel korral hinnata seda, kuidas on antud toetus aidanud saavutada programmi eesmärke. Hinnangutes peaks sisalduma teave kõigi kohandamisettepanekute kohta, mis on tehtud programmiperioodi jooksul.“

järgmisega:

„(26)

Vastavalt määrusele (EL) nr 1303/2013 peaks korraldusasutus tagama, et koostööprogrammide hindamine viiakse läbi vastavalt hindamisplaanile ja see hõlmab nii programmide tulemuslikkuse, tõhususe kui ka mõju hindamist. Programmiperioodi jooksul tuleb vähemalt ühel korral hinnata seda, kuidas on antud toetus aidanud saavutada programmi eesmärke. Hinnang peaks sisaldama teavet kõigi kohandamisettepanekute kohta, mis on tehtud programmiperioodi jooksul.“

4.	Leheküljel 262 põhjenduses 27

asendatakse

„(27)

Käesoleva määruse lisana tuleks kehtestada programmi elluviimisel tehtavate edusammude hindamist hõlbustavad ühised väljundnäitajad, mis peaksid olema kohandatud koostööprogrammi eripäradele. Nimetatud näitajaid tuleks täiendada programmispetsiifiliste tulemusnäitajatega ja vajaduse korral programmispetsiifiliste väljundnäitajatega.“

järgmisega:

„(27)

Käesoleva määruse lisana tuleks kehtestada programmi elluviimisel tehtavate edusammude hindamist hõlbustavad üldised väljundnäitajad, mis peaksid olema kohandatud koostööprogrammi eripäradele. Nimetatud näitajaid tuleks täiendada programmispetsiifiliste tulemusnäitajatega ja vajaduse korral rakenduskavaga seotud väljundnäitajatega.“

5.	Leheküljel 263 põhjenduses 30

asendatakse

„Kuna projektide elluviimises osaleb inimesi sageli rohkem kui ühest liikmesriigist ja kuna paljude projektide personalikulud on märkimisväärsed, tuleks personalikuludele kohaldatavat kindlat määra kohaldada lähtuvalt muude koostööprojektide otsekuludest, vältides nii eraldi arvepidamist projektide haldamise üle.“

järgmisega:

„Kuna tegevuste elluviimises osaleb inimesi sageli rohkem kui ühest liikmesriigist ja kuna paljude tegevuste personalikulud on märkimisväärsed, tuleks personalikuludele kohaldatavat ühtset määra kohaldada koostöötegevuste muude otsekulude alusel, vältides nii eraldi arvepidamist tegevuste haldamise üle.“

6.	Leheküljel 263 põhjenduses 38

asendatakse

„(38)

Alusetult tehtud maksete tagasinõuete esitamiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel toetusesaajatest juhtiva toetusesaaja, korraldusasutuse ja komisjonini. Lisaks tuleks ette näha liikmesriikide vastutus juhuks, kui tagasinõue ei ole võimalik.“

järgmisega:

„(38)

7.	Leheküljel 264 põhjenduses 40

asendatakse

„(40)

Selleks et kehtestada erieeskirjad ühiste väljundnäitajate muutmise ja kulude rahastamiskõlblikkuse kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisas esitatud ühiste väljundnäitajate nimistu muutmise ja koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse erieeskirjade kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

järgmisega:

„(40)

Selleks et kehtestada erieeskirjad üldiste väljundnäitajate muutmise ja kulude rahastamiskõlblikkuse kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisas esitatud üldiste väljundnäitajate nimistu muutmise ja koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse erieeskirjade kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

8.	Leheküljel 265 artikli 3 lõikes 3

asendatakse

„3. Riikidevahelise koostöö jaoks võtab komisjon rakendusaktina vastu otsuse toetust saavate riigiüleste alade nimekirja kohta, mis on esitatud koostööprogrammide kaupa ning kuhu kuuluvad ka NUTS 2 piirkonnad, samas tagatakse varasemate programmide alusel sellise koostöö järjepidevus suurematel sidusatel aladel, võttes asjakohasel juhul arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.“

järgmisega:

„3. Riikidevahelise koostöö jaoks võtab komisjon rakendusaktina vastu otsuse toetust saavate riigiüleste alade nimekirja kohta, mis on esitatud koostööprogrammide kaupa ning kuhu kuuluvad ka NUTS 2 piirkonnad, samas tagades varasemate programmide alusel sellise koostöö järjepidevus suurematel sidusatel aladel, võttes asjakohasel juhul arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.“

9.	Leheküljel 266 artikli 3 lõikes 5

asendatakse

„5. Piirkondadevahelise koostöö puhul peab ERFi antav toetus hõlmama kogu liidu territooriumi.

Ilma et see piiraks artikli 20 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad piirkondadevahelise koostöö programmid hõlmata käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b osutatud territooriume või kolmandaid riike täielikult või osaliselt.“

järgmisega:

„5. Piirkondadevahelise koostöö puhul hõlmab ERFi antav toetus kogu liidu territooriumi.

10.	Leheküljel 266 artikli 4 lõikes 2

asendatakse

„2. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga hõlmatud programmide raames eraldatakse äärepoolseimatele piirkondadele vähemalt 150 % programmiperioodil 2007–2013 koostööprogrammideks ERFist antud toetusest. Lisaks eraldatakse piirkondadevaheliseks koostööks ettenähtud eraldisest äärepoolseimate piirkondade koostööks 50 000 000 eurot. Vahendite valdkonnapõhise suunamise korral kohaldatakse kõnealusele lisaeraldisele artikli 6 lõiget 1.“

järgmisega:

„2. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga hõlmatud programmide raames eraldatakse äärepoolseimatele piirkondadele vähemalt 150 % programmiperioodil 2007–2013 koostööprogrammideks ERFist antud toetusest. Lisaks eraldatakse piirkondadevaheliseks koostööks ettenähtud eraldisest äärepoolseimate piirkondade koostööks 50 000 000 eurot. Kõnealusele lisaeraldisele kohaldatakse valdkondlikku keskendumist puudutava artikli 6 lõiget 1.“

11.	Leheküljel 268 artikli 8 teise lõike punkti b alapunktis i

asendatakse

„i)	investeerimisprioriteedid ja vastavad konkreetsed eesmärgid;“

järgmisega:

„i)	investeerimisprioriteedid ja vastavad alaeesmärgid;“.

12.	Leheküljel 268 artikli 8 teise lõike punkti b alapunktis iii

asendatakse

„iii)

iga investeerimisprioriteedi raames toetatavate meetmete liigikirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus alapunktis i osutatud erieesmärkide saavutamisse, sealhulgas projektide valimise peamised põhimõtted ning vajaduse korral peamiste sihtrühmade, konkreetsete sihtterritooriumide ja toetusesaajate liikide määratlus, rahastamisvahendite kavandatud kasutus ja suurprojektid;“

järgmisega:

„iii)

iga investeerimisprioriteedi raames toetatavate meetmete liigikirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus alapunktis i osutatud erieesmärkide saavutamisse, sealhulgas tegevuste valimise peamised põhimõtted ning vajaduse korral peamiste sihtrühmade, konkreetsete sihtterritooriumide ja toetusesaajate liikide määratlus, rahastamisvahendite ja suurprojektide kavandatud kasutus;“.

13.	Leheküljel 268 artikli 8 teise lõike punkti b alapunktis iv

asendatakse

„iv)	iga investeerimisprioriteedi kohta artikli 16 kohased ühised ja programmispetsiifilised väljundnäitajad, sealhulgas kvantifitseeritud sihttasemed, mis eeldatavalt aitavad kaasa tulemust saavutamisele;“

järgmisega:

„iv)	iga investeerimisprioriteedi kohta artikli 16 kohased üldised ja programmiga seotud väljundnäitajad, sealhulgas kvantifitseeritud sihttasemed, mis eeldatavalt aitavad kaasa tulemust saavutamisele;“.

14.	Leheküljel 269 artikli 8 teise lõike punkti b alapunktis vii

asendatakse

„vii)

sekkumiste liigid, mis põhinevad komisjoni poolt vastu võetud nomenklatuuril, ning kavandatud vahendite suunav jaotus;“

järgmisega:

„vii)

sekkumiskategooriad, mis põhinevad komisjoni poolt vastu võetud nomenklatuuril, ning kavandatud vahendite suunav jaotus;“.

15.	Leheküljel 269 artikli 8 teise lõike punkti c alapunktis i

asendatakse

„i)	erieesmärgid;“

järgmisega:

„i)	alaeesmärgid;“.

16.	Leheküljel 269 artikli 8 teise lõike punkti c alapunktis ii

asendatakse

„ii)	iga erieesmärgi puhul eeldatavad tulemused ning juhul, kui meetme sisu seda õigustab, vastavad tulemusnäitajad koos artikli 16 kohaste alg- ja sihttasemega;“

järgmisega:

„ii)	iga alaeesmärgi puhul eeldatavad tulemused ning juhul, kui meetme sisu seda õigustab, vastavad tulemusnäitajad koos artikli 16 kohaste alg- ja sihttasemega;“.

17.	Leheküljel 269 artikli 8 teise lõike punkti c alapunktis iii

asendatakse

„iii)

toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus alapunktis i osutatud erieesmärkide saavutamisse;“

järgmisega:

„iii)

toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus alapunktis i osutatud alaeesmärkide saavutamisse;“.

18.	Leheküljel 271 artikli 8 lõikes 10

asendatakse

„10. Osalevad liikmesriigid ning koostööprogrammis osalemise kutse vastu võtnud kolmandad riigid või territooriumid koostavad koostööprogrammi komisjoni kehtestatud näidise järgi.“

järgmisega:

„10. Osalevad liikmesriigid ning koostööprogrammis osalemise kutse vastu võtnud kolmandad riigid või territooriumid koostavad koostööprogrammi komisjoni kehtestatud vormi järgi.“

19.	Leheküljel 271 artikli 8 lõikes 11

asendatakse

„11. Komisjon kehtestab lõikes 10 osutatud näidise rakendusaktina. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.“

järgmisega:

„11. Komisjon kehtestab lõikes 10 osutatud vormi rakendusaktina. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.“

20.	Leheküljel 271 artikli 8 lõikes 12

asendatakse

„12. Komisjon võtab rakendusaktina vastu otsuse, milles kiidetakse heaks kõik käesoleva artikli kohased elemendid (sealhulgas kõik sellesse tulevikus tehtavad muudatused), välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 punkti b alapunkti vii, lõike 2 punkti c alapunkti v, lõike 2 punkti e, lõike 4 punkti a alapunkti i, lõike 4 punkti c ning lõigete 5 ja 6 kohased elemendid, sest nende osas jääb vastutus osalevatele liikmesriikidele.“

järgmisega:

„12. Komisjon võtab rakendusaktina vastu otsuse, milles kiidetakse heaks kõik käesoleva artikli kohased elemendid (sealhulgas kõik sellesse tulevikus tehtavad muudatused), välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 punkti b alapunkti vii, lõike 2 punkti c alapunkti v, lõike 2 punkti e, lõike 4 punkti a alapunkti i, lõike 4 punkti c ning lõigete 5 ja 7 kohased elemendid, sest nende osas jääb vastutus osalevatele liikmesriikidele.“

21.	Leheküljel 271 artiklis 10

asendatakse

„Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 kohast kogukonna juhitud kohalikku arengut võib piiriülestes koostööprogrammides rakendada juhul, kui kohalikku arengurühma kuuluvad vähemalt kahe riigi esindajad, kusjuures üks neist riikidest peab olema liikmesriik.“

järgmisega:

„Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 kohast kogukonna juhitud kohalikku arengut võib piiriülestes koostööprogrammides rakendada juhul, kui kohalikku tegevusrühma kuuluvad vähemalt kahe riigi esindajad, kusjuures üks neist riikidest peab olema liikmesriik.“

22.	Leheküljel 272 artikli 13 teise lõike punktis c

asendatakse

„c)	tagab, et kõigi toetusesaajate esitatud kulud on tehtud projekti rakendamisel kõigi toetusesaajate vahel, kulutused vastavad toetusesaajate kokkulepitud tegevustele kokkulepitud viisil ja vastavad korraldusasutuse poolt artikli 12 lõike 5 kohaselt esitatud dokumendile;“

järgmisega:

„c)	tagab, et kõigi toetusesaajate esitatud kulud on tekkinud tegevuse rakendamisel, et kulutused vastavad toetusesaajate vahel kokkulepitud toimingutele ja vastavad korraldusasutuse poolt artikli 12 lõike 5 kohaselt esitatud dokumendile;“.

23.	Leheküljel 273 artikli 14 lõikes 5

asendatakse

„5. Rakendamise aasta- ja lõpparuanded koostatakse vastavalt näidistele, mille komisjon võtab vastu rakendusaktidena. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 150 osutatud nõuandemenetlusega.“

järgmisega:

„5. Rakendamise aasta- ja lõpparuanded koostatakse vastavalt vormidel, mille komisjon võtab vastu rakendusaktidena. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 150 osutatud nõuandemenetlusega.“

24.	Leheküljel 273 artiklis 15

asendatakse

„Iga-aastane läbivaatamine

Iga-aastane läbivaatamiskoosolek korraldatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 51.

Kui iga-aastast läbivaatamiskoosolekut määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 45 lõike 3 kohaselt ei korraldata, võib läbivaatamise teha kirjalikus vormis.“

järgmisega:

„Aastakoosolekud

Aastakoosolek korraldatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 51.

Kui aastakoosolekut määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 45 lõike 3 kohaselt ei korraldata, võib läbivaatamise teha kirjalikus vormis.“

25.	Leheküljel 273 artikli 16 esimeses lõikes

asendatakse

„1. Käesoleva määruse lisas sätestatud ühiseid väljundnäitajaid, programmispetsiifilisi tulemusnäitajaid ja vajaduse korral programmispetsiifilisi väljundnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ning käesoleva määruse artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunktidega ii ja iv ning punkti c alapunktidega ii ja iv.“

järgmisega:

„1. Käesoleva määruse lisas sätestatud üldiseid väljundnäitajaid, programmiga seotud tulemusnäitajaid ja vajaduse korral programmiga seotud väljundnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ning käesoleva määruse artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunktidega ii ja iv ning punkti c alapunktidega ii ja iv.“

26.	Leheküljel 273 artikli 16 teises lõikes

asendatakse

„2. Ühiste ja programmispetsiifiliste väljundnäitajate algtase on null. Nende näitajate kumulatiivsed kvantifitseeritud sihttasemed seatakse aastaks 2023.“

järgmisega:

„2. Üldiste ja programmiga seotud väljundnäitajate algtase on null. Nende näitajate kumulatiivsed kvantifitseeritud sihttasemed seatakse aastaks 2023.“

27.	Leheküljel 273 artikli 16 kolmandas lõikes

asendatakse

„3. Investeerimisprioriteetidega seotud programmispetsiifiliste tulemusnäitajate algtaseme seadmisel kasutatakse kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid ja sihttasemed seatakse aastaks 2023. Sihttasemeid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.“

järgmisega:

„3. Investeerimisprioriteetidega seotud programmiga seotud tulemusnäitajate algtaseme seadmisel kasutatakse kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid ja sihttasemed seatakse aastaks 2023. Sihttasemeid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.“

28.	Leheküljel 273 artiklis 19

asendatakse

„Projekti personalikulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % projekti otsekuludest, mis ei sisalda personalikulusid.“

järgmisega:

„Projekti personalikulud võib arvestada ühtse määra alusel, mis võib olla kuni 20 % tegevuse otsekuludest, mis ei sisalda personalikulusid.“

29.	Leheküljel 277 lisas

asendatakse

„EUROOPA TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ EESMÄRGI ÜHISED VÄLJUNDNÄITAJAD

	ÜHIK	NIMETUS
Tootlikud investeeringud
	ettevõtja	Toetust saanud ettevõtjate arv
	ettevõtja	Toetust (grant) saanud ettevõtjate arv
	ettevõtja	Muud rahalist toetust saanud ettevõtjate arv
	ettevõtja	Mitterahalist toetust saanud ettevõtjate arv
	ettevõtja	Toetust saanud uute ettevõtjate arv
	ettevõtja	Piiriülestes, riikidevahelistes või piirkondadevahelistes teadusprojektides osalenud ettevõtjate arv
	organisatsioon	Piiriülestes, riikidevahelistes või piirkondadevahelistes teadusprojektides osalenud teadusasutuste arv
	euro	Ettevõtjatele antavale avaliku sektori toetusele vastavad erainvesteeringud (grant)
	euro	Ettevõtjatele antavale avaliku sektori toetusele vastavad erainvesteeringud (muu abi)
	täistööajale taandatud töökoht	Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes
Säästev turism	külastusi aasta kohta	Külastuste eeldatav kasv toetust saanud kultuuri- ja looduspärandi hulka kuuluvates paikades ja vaatamisväärsustes
IKT infrastruktuur	kodumajapidamine	Lisandunud kodumajapidamiste arv, kus on võimalik kasutada internetiühendust, mille kiirus on vähemalt 30 Mb/s
Transport
Raudtee	kilomeetrid	Uute raudteelõikude pikkus
		sealhulgas TEN-T
	kilomeetrid	Rekonstrueeritud või uuendatud raudteelõikude pikkus
		sealhulgas TEN-T
Maantee	kilomeetrid	Uute maanteelõikude pikkus
		sealhulgas TEN-T
	kilomeetrid	Rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõikude pikkus
		sealhulgas TEN-T
Linnatransport	kilomeetrid	Uute või täiustatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus
Siseveeteed	kilomeetrid	Uute või täiustatud siseveeteede pikkus
Keskkond
Tahked jäätmed	tonn/aasta	Jäätmete ringlussevõtu lisavõimsus
Veevarustus	inimene	Inimeste arv, kes on saanud endale parema veevarustuse
Reoveepuhastus	elanikkonna ekvivalent	Inimeste arv, kes on saanud endale parema reoveepuhastuse
Riskide vältimine ja riskijuhtimine	inimene	Inimeste arv, kes saavad kasu üleujutuse eest kaitsmise meetmetest
	inimene	Inimeste arv, kes saavad kasu metsatulekahjude eest kaitsmise meetmetest
Maastiku taastamine	hektarid	Taastatud maastiku kogupindala
Looduskaitse ja bioloogiline mitmekesisus	hektarid	Parema kaitsestaatuse saamiseks toetust saanud elupaikade pindala
Uurimis- ja uuendustegevus
	täistööajale taandatud töökohad	Uute teadustöötajate arv toetust saanud üksustes
	täistööajale taandatud töökohad	Täiustatud infrastruktuuri asutustes töötavate teadlaste arv
	ettevõtja	Teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtjate arv
	euro	Uuendus- või teadus- ja arendusprojektidele antavale avaliku sektori toetusele vastavad erainvesteeringud
	ettevõtja	Selliste ettevõtjate arv, kes saavad toetust turu jaoks uute toodete kasutuselevõtuks
	ettevõtja	Selliste ettevõtjate arv, kes saavad toetust ettevõtte jaoks uute toodete kasutuselevõtuks
Energeetika ja kliimamuutus
Taastuvenergia	MW	Taastuvenergia lisatootmisvõimsus
Energiatõhusus	majapidamine	Parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv
	kWh/aasta	Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine
	kasutaja	Arukate võrkudega ühendatud täiendavate energiatarbijate arv
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine	ekvivalendi tonne	Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine aastas
Sotsiaalne infrastruktuur
Lastehoolekanne ja haridus	inimene	Toetust saanud lastehoolekande või hariduse infrastruktuuri võimekus
Tervishoid	inimene	Inimeste arv, kellel on juurdepääs parematele tervishoiuteenustele
Linnade arengu konkreetsed näitajad
	inimene	Inimeste arv, kes elavad aladel, kus on järgitud lõimitud linnaarenduse strateegiat
	m2	Linnapiirkondades loodud või taastatud avatud ruum
	m2	Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud üldkasutatavad või ärihooned
	eluasemeühik	Saneeritud eluasemed linnades
Tööturg ja koolitus (1)
	inimene	Piiriülese liikuvuse algatustes osalenud isikute arv
	inimene	Ühistes kohaliku tööhõive algatustes ja ühiskoolitustel osalenud isikute arv
	inimene	Soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse kaasatuse piiriülese edendamise projektides osalenud isikute arv
	inimene	Noorte tööhõive, haridusvõimaluste ning kõrg- ja kutsehariduse piiriülese toetamise ühistes haridus- ja koolituskavades osalenud isikute arv“

järgmisega:

„EUROOPA TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ EESMÄRGI ÜHISED VÄLJUNDNÄITAJAD

	ÜHIK	NIMETUS
Tootlikud investeeringud
	ettevõtja	Toetust saanud ettevõtjate arv
	ettevõtja	Tagastamatut või tagastatavat toetust (grant) saanud ettevõtjate arv
	ettevõtja	Muud rahalist toetust kui tagastamatut ja tagastatavat toetust saanud ettevõtjate arv
	ettevõtja	Mitterahalist toetust saanud ettevõtjate arv
	ettevõtja	Toetust (kõik liigid) saanud uute ettevõtjate arv
	ettevõtja	Piiriülestes, riikidevahelistes või piirkondadevahelistes teadustegevustes osalenud ettevõtjate arv
	organisatsioon	Piiriülestes, riikidevahelistes või piirkondadevahelistes teadustegevustes osalenud teadusasutuste arv
	euro	Ettevõtjatele antavale avaliku sektori toetusele vastavad erainvesteeringud (tagastamatu ja tagastatav toetus — grant)
	euro	Ettevõtjatele antavale avaliku sektori toetusele vastavad erainvesteeringud (rahastamisvahendid ja auhinnad)
	täistööajale taandatud töökoht	Tööhõive kasv toetust (kõik liigid) saanud ettevõtetes
Säästev turism	külastusi aasta kohta	Külastuste eeldatav kasv toetust (kõik liigid) saanud kultuuri- ja looduspärandi hulka kuuluvates paikades ja vaatamisväärsustes
IKT infrastruktuur	kodumajapidamine	Lisandunud kodumajapidamiste arv, kus on võimalik kasutada internetiühendust, mille kiirus on vähemalt 30 Mb/s
Transport
Raudtee	kilomeetrid	Uute raudteelõikude pikkus
		sealhulgas TEN-T
	kilomeetrid	Rekonstrueeritud või uuendatud raudteelõikude pikkus
		sealhulgas TEN-T
Maantee	kilomeetrid	Uute maanteelõikude pikkus
		sealhulgas TEN-T
	kilomeetrid	Rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõikude pikkus
		sealhulgas TEN-T
Linnatransport	kilomeetrid	Uute või täiustatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus
Siseveeteed	kilomeetrid	Uute või täiustatud siseveeteede pikkus
Keskkond
Tahked jäätmed	tonn/aasta	Jäätmete ringlussevõtu lisavõimsus
Veevarustus	inimene	Inimeste arv, kes on saanud endale parema veevarustuse
Reoveepuhastus	elanikkonna ekvivalent	Inimeste arv, kes on saanud endale parema reoveepuhastuse
Riskide vältimine ja riskijuhtimine	inimene	Inimeste arv, kes saavad kasu üleujutuse eest kaitsmise meetmetest
	inimene	Inimeste arv, kes saavad kasu metsatulekahjude eest kaitsmise meetmetest
Maastiku taastamine	hektarid	Taastatud maastiku kogupindala
Looduskaitse ja bioloogiline mitmekesisus	hektarid	Parema kaitsestaatuse saamiseks toetust saanud elupaikade pindala
Uurimis- ja uuendustegevus
	täistööajale taandatud töökohad	Uute teadustöötajate arv toetust (kõik liigid) saanud üksustes
	täistööajale taandatud töökohad	Täiustatud infrastruktuuri asutustes töötavate teadlaste arv
	ettevõtja	Teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtjate arv
	euro	Uuendus- või teadus- ja arendustegevustele antavale avaliku sektori toetusele (kõik liigid) vastavad erainvesteeringud
	ettevõtja	Selliste ettevõtjate arv, kes saavad toetust turu jaoks uute toodete kasutuselevõtuks
	ettevõtja	Selliste ettevõtjate arv, kes saavad toetust ettevõtte jaoks uute toodete kasutuselevõtuks
Energeetika ja kliimamuutus
Taastuvenergia	MW	Taastuvenergia lisatootmisvõimsus
Energiatõhusus	majapidamine	Parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv
	kWh/aasta	Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine
	kasutaja	Arukate võrkudega ühendatud täiendavate energiatarbijate arv
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine	ekvivalendi tonne	Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine aastas
Sotsiaalne infrastruktuur
Lastehoolekanne ja haridus	inimene	Toetust saanud lastehoolekande või hariduse infrastruktuuri mahutavus
Tervishoid	inimene	Inimeste arv, kellel on juurdepääs parematele tervishoiuteenustele
Linnade arengu konkreetsed näitajad
	inimene	Inimeste arv, kes elavad aladel, kus on järgitud lõimitud linnaarenduse strateegiat
	m2	Linnapiirkondades loodud või taastatud avatud ruum
	m2	Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud üldkasutatavad või ärihooned
	eluasemeühik	Saneeritud eluasemed linnades
Tööturg ja koolitus (1)
	inimene	Piiriülese liikuvuse algatustes osalenud isikute arv
	inimene	Ühistes kohaliku tööhõive algatustes ja ühiskoolitustel osalenud isikute arv
	inimene	Soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse kaasatuse piiriülese edendamise tegevustes osalenud isikute arv
	inimene	Noorte tööhõive, haridusvõimaluste ning kõrg- ja kutsehariduse piiriülese toetamise ühistes haridus- ja koolituskavades osalenud isikute arv“

30.	Läbivalt terves määruses

asendatakse

„projekt“ kõigis võimalikes grammatilistes vormides, sh liitsõnades

järgmisega:

„tegevus“, tehes vajalikud grammatilised kohandused.

3.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 330/24

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1301/2013 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 347, 20. detsember 2013 )

1.	Leheküljel 290 põhjenduses 7

asendatakse

„(7)

ERFi konkreetsete vajadustega tegelemiseks ja kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga on vaja ette näha määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud iga valdkondliku eesmärgi kohta ERF-ile omased tegevused kui investeerimisprioriteedid. Investeerimisprioriteetides tuleks seada üksteist mittevälistavad üksikasjalikud eesmärgid, mille saavutamist ERF toetab. Nende investeerimisprioriteetide alusel tuleks kindlaks määrata programmide konkreetsed eesmärgid, mis võtavad arvesse programmiala vajadusi ja eripära.“

järgmisega:

„(7)

ERFi konkreetsete vajadustega tegelemiseks ja kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga on vaja ette näha määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud iga valdkondliku eesmärgi kohta ERF-ile omased tegevused kui investeerimisprioriteedid. Investeerimisprioriteetides tuleks seada üksteist mittevälistavad üksikasjalikud eesmärgid, mille saavutamist ERF toetab. Nende investeerimisprioriteetide alusel tuleks kindlaks määrata programmide alaeesmärgid, mis võtavad arvesse programmiala vajadusi ja eripära.“

2.	Leheküljel 291 põhjenduses 18

asendatakse

„(18)

Käesoleva määruse lisas tuleks sätestada ühine väljundnäitajate kogum, millega hinnata liidu tasandil programmide rakendamise summaarseid edusamme. Need näitajad peaksid vastama käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 asjakohaste sätetega kooskõlas toetust saanud investeerimisprioriteedile ja tegevuse liigile. Ühiseid väljundnäitajaid peaksid täiendama programmile eriomased tulemusnäitajad ning asjakohasel juhul programmile eriomased väljundnäitajad.“

järgmisega:

„(18)

Käesoleva määruse lisas tuleks sätestada ühine väljundnäitajate kogum, millega hinnata liidu tasandil programmide rakendamise summaarseid edusamme. Need näitajad peaksid vastama käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 asjakohaste sätetega kooskõlas toetust saanud investeerimisprioriteedile ja tegevuse liigile. Ühiseid väljundnäitajaid peaksid täiendama rakenduskava tulemusnäitajad ning asjakohasel juhul rakenduskava väljundnäitajad.“

3.	Leheküljel 292 I peatükis artikli 3 lõike 1 punktis a

asendatakse

„a)	tootmisesse investeerimine, mis aitab kaasa püsivate töökohtade loomisele ja säilitamisele, eelkõige otsese abi kaudu VKEdesse investeerimiseks;“

järgmisega:

„a)	tootmisesse investeerimine, mis aitab kaasa püsivate töökohtade loomisele ja säilitamisele otsese abi kaudu VKEdesse investeerimiseks;“.

4.	Leheküljel 292 I peatükis artikli 3 lõike 1 punktis d

asendatakse

„d)	investeerimine sotsiaal-, tervishoiu-, teadus- ja uuendustegevuse, ettevõtluse ning haridustaristut;“

järgmisega:

„d)	investeerimine sotsiaal-, tervishoiu-, teadus- ja uuendustegevuse ning ettevõtluse ja haridustaristusse;“.

5.	Leheküljel 293 I peatükis artikli 3 lõike 1 punktis f

asendatakse

„f)

koostöövõrkude loomine, koostöö ja kogemuste vahetus pädevate piirkondlike, kohalike, linna- ja muude riiklike ametiasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 5 lõikes 1 osutatud kodanikuühiskonda esindavate asutuste vahel, õpingud, ettevalmistustööd ja suutlikkuse parandamine.“

järgmisega:

„f)

koostöövõrkude loomine, koostöö ja kogemuste vahetus pädevate piirkondlike, kohalike, linna- ja muude riiklike ametiasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 5 lõikes 1 osutatud kodanikuühiskonda esindavate asutuste vahel, uuringud, ettevalmistustööd ja suutlikkuse parandamine.“

6.	Leheküljel 293 I peatükis artikli 3 lõikes 2

asendatakse

„2. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames võib ERFist toetada ka vahendite ja inimressurssidega ning igat liiki taristu piiriülest jagamist kõikides piirkondades.“

järgmisega:

„2. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames võib ERFist toetada ka vahendite ja inimressursside jagamist ning igat liiki taristut kõikides piirkondades.“

7.	Leheküljel 294 I peatükis artikli 5 esimese lõigu punkti 1 alapunktis a

asendatakse

„a)	teadus- ja uuendustegevuse taristu ja võimekuse täiustamine, et arendada teadus- ja uuendustegevuse alast kõrget kvaliteeti ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd;“

järgmisega:

„a)	teadus- ja uuendustegevuse taristu ja võimekuse täiustamine, et jõuda teadus- ja uuendustegevuses tippsaavutusteni ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd;“.

8.	Leheküljel 294 I peatükis artikli 5 esimese lõigu punkti 1 alapunktis b

asendatakse

„b)

teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, ettevõtete, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vaheliste sidemete ja sünergiate arendamine, eelkõige investeeringute edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse, sotsiaalsesse innovatsiooni, ökoinnovatsiooni, avalike teenuste alaste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi aruka spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas;“

järgmisega:

„b)

teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, ettevõtjate, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vaheliste sidemete ja sünergiate arendamine, eelkõige investeeringute edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse, sotsiaal- ja ökouuendustesse, avalike teenuste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi aruka spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas;“.

9.	Leheküljel 294 I peatükis artikli 5 esimese lõigu punkti 3 alapunktis b

asendatakse

„b)	uute ärimudelite arendamine ja kasutuselevõtmine VKEde jaoks, eelkõige pidades silmas rahvusvahelist tegevust;“

järgmisega:

„b)	uute ärimudelite arendamine ja kasutuselevõtmine VKEde jaoks, eelkõige pidades silmas rahvusvahelistumist;“.

10.	Leheküljel 296 I peatükis artikli 6 lõikes 1

asendatakse

„1. Kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljundnäitajaid, programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja asjakohastel juhtudel programmipõhiseid väljundnäitajaid kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4, artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv ning artikli 96 lõike 2 punkti c alapunktidega ii ja iv.“

järgmisega:

„1. Kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljundnäitajaid, rakenduskava tulemusnäitajaid ja asjakohastel juhtudel rakenduskava väljundnäitajaid kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4, artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv ning artikli 96 lõike 2 punkti c alapunktidega ii ja iv.“

11.	Leheküljel 296 I peatükis artikli 6 lõikes 2

asendatakse

„2. Ühiste ja programmispetsiifiliste väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. Nende näitajate kumulatiivsed kvantitatiivsed sihtväärtused seatakse aastaks 2023.“

järgmisega:

„2. Ühiste väljundnäitajate ja rakenduskava väljundnäitajate algtasemeks võetakse null. Nende näitajate kumulatiivsed kvantitatiivsed sihttasemed seatakse aastaks 2023.“

12.	Leheküljel 296 I peatüki artikli 6 lõikes 3

asendatakse

„3. Investeerimisprioriteetidega seonduvate programmispetsiifiliste tulemusnäitajate baasväärtusteks võetakse viimased olemasolevad andmed ja sihid seatakse aastaks 2023. Sihte võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.“

järgmisega:

„3. Investeerimisprioriteetidega seotud rakenduskava tulemusnäitajate algtasemeks võetakse viimased olemasolevad andmed ja sihid seatakse aastaks 2023. Sihttasemeid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.“

13.	Leheküljel 299 I lisas

asendatakse

„ERFI TOETUSE ÜHISED VÄLJUNDNÄITAJAD MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVESSE INVESTEERIMISE EESMÄRGIL (ARTIKKEL 6)

	ÜHIK	NIMETUS
Tulusad investeeringud
	ettevõtted	Abi saavate ettevõtete arv
	ettevõtted	Toetusi saavate ettevõtete arv
	ettevõtted	Muud rahalist abi kui toetusi saavate ettevõtete arv
	ettevõtted	Mitterahalist abi saavate ettevõtete arv
	ettevõtted	Toetust saavate uute ettevõtete arv
	EUR	Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele
	EUR	Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele (mitterahalised toetused)
	täistööaja ekvivalendid	Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes
Jätkusuutlik turism	külastusi/aastas	Toetust saanud turismiatraktsioonide ja kultuuri- ja rahvapärandisse kuuluvate paikade külastamise kordade arvu oodatav kasv
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu	leibkonnad	Lisandunud leibkondade arv, kellel on võimalik kasutada lairibaühendust, mille kiirus on vähemalt 30 Mb/s
Transport
Raudteetransport	kilomeetrid	Uute raudteeliinide kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk
Raudteetransport	kilomeetrid	Rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteeliinide kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk
Teed	kilomeetrid	Uute teede kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk
Teed	kilomeetrid	Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk
Linnatransport	kilomeetrid	Uute või parandatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus
Siseveeteed	kilomeetrid	Uute või parandatud siseveeteede pikkus
Keskkond
Tahked jäätmed	tonni/aastas	Täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus
Veevarustus	füüsilised isikud	Täiendav elanikkond, keda teenindatakse tõhusama veevarustuse abil
Reovee puhastamine	inimekvivalent	Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus
Riskiennetus ja -juhtimine	füüsilised isikud	Üleujutuse kaitse meetmetest kasu saav elanikkond
Riskiennetus ja -juhtimine	füüsilised isikud	Elanikkond, kellel on kasu metsatulekahjude eest kaitsmiseks võetavatest meetmetest
Maa taastamine	hektarid	Taastatud maa kogupindala
Loodus ja bioloogiline mitmekesisus	hektarid	Parema kaitsestaatuse saamiseks toetust saavate elupaikade pindala
Teadusuuringud ja innovatsioon
	täistööaja ekvivalendid	Uute teadurite arv toetust saanud üksustes
	täistööaja ekvivalendid	Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv
	ettevõtted	Toetust saavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv
	EUR	Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele
	ettevõtted	Nende ettevõtete arv, keda toetatakse uudsete toodete turule toomisel
	ettevõtted	Nende ettevõtete arv, keda toetatakse ettevõttesse uudsete toodete toomisel
Energeetika ja kliimamuutused
Taastuvad energiaallikad	MW	Taastuva energia tootmise täiendav võimsus
Energiatõhusus	leibkonnad	Tõhustatud energiatarbimise klassifikatsiooniga leibkondade arv
	kWh/aastas	Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine
	kasutajad	Arukatesse energiavõrkudesse ühendatud täiendavate energiatarbijate arv
Kasvuhoonegaaside vähendamine	CO2 ekvivalenttonnides	Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine aastas
Sotsiaalne taristu
Lastehoid ja haridus	füüsilised isikud	Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu võimekus
Tervishoid	füüsilised isikud	Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud
Linnaarenduse erinäitajad
	füüsilised isikud	Linnade integreeritud arengustrateegiatega aladel elavad inimesed
	ruutmeetrid	Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades
	ruutmeetrid	Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned
	elamud	Renoveeritud elamud linnapiirkondades“

järgmisega:

„ERFi TOETUSE ÜHISED VÄLJUNDNÄITAJAD MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVESSE INVESTEERIMISE EESMÄRGIL (ARTIKKEL 6)

	ÜHIK	NIMETUS
Tulusad investeeringud
	ettevõtted	Toetust saanud ettevõtete arv
	ettevõtted	Tagastamatut või tagastatavat toetust saavate ettevõtete arv
	ettevõtted	Muud rahalist toetust kui tagastamatut või tagastatavat toetust saavate ettevõtete arv
	ettevõtted	Mitterahalist toetust saavate ettevõtete arv
	ettevõtted	Toetust (kõik liigid) saanud uute ettevõtete arv
	EUR	Erainvesteeringud, mis täiendavad riigi toetust ettevõtetele (tagastamatu ja tagastatav toetus – grant)
	EUR	Erainvesteeringud, mis täiendavad riigi toetust ettevõtetele (rahastamisvahendid ja auhinnad)
	täistööaja ekvivalendid	Tööhõive kasv toetust (kõik liigid) saanud ettevõtetes
Jätkusuutlik turism	külastusi/aastas	Toetust (kõik liigid) saanud turismiatraktsioonide ja kultuuri- ja rahvapärandisse kuuluvate paikade külastamise kordade arvu oodatav kasv
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu	leibkonnad	Lisandunud leibkondade arv, kellel on võimalik kasutada lairibaühendust, mille kiirus on vähemalt 30 Mb/s
Transport
Raudteetransport	kilomeetrid	Uute raudteeliinide kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk
Raudteetransport	kilomeetrid	Rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteeliinide kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk
Teed	kilomeetrid	Uute teede kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk
Teed	kilomeetrid	Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede kogupikkus, millest üleeuroopaline transpordivõrk
Linnatransport	kilomeetrid	Uute või parandatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus
Siseveeteed	kilomeetrid	Uute või parandatud siseveeteede pikkus
Keskkond
Tahked jäätmed	tonni/aastas	Täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus
Veevarustus	füüsilised isikud	Täiendav elanikkond, keda teenindatakse tõhusama veevarustuse abil
Reovee puhastamine	inimekvivalent	Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus
Riskiennetus ja -juhtimine	füüsilised isikud	Üleujutuse kaitse meetmetest kasu saav elanikkond
Riskiennetus ja -juhtimine	füüsilised isikud	Elanikkond, kellel on kasu metsatulekahjude eest kaitsmiseks võetavatest meetmetest
Maa taastamine	hektarid	Taastatud maa kogupindala
Loodus ja bioloogiline mitmekesisus	hektarid	Parema kaitsestaatuse saamiseks toetust saavate elupaikade pindala
Teadusuuringud ja innovatsioon
	täistööaja ekvivalendid	Uute teadurite arv toetust (kõik liigid) saanud üksustes
	täistööaja ekvivalendid	Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv
	ettevõtted	Toetust (kõik liigid) saavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv
	EUR	Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega (kõik liigid) innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele
	ettevõtted	Nende ettevõtete arv, keda toetatakse turu jaoks uute toodete kasutuselevõtuks
	ettevõtted	Nende ettevõtete arv, keda toetatakse ettevõtte jaoks uudsete toodete kasutuselevõtuks
Energeetika ja kliimamuutused
Taastuvad energiaallikad	MW	Taastuva energia tootmise täiendav võimsus
Energiatõhusus	leibkonnad	Tõhustatud energiatarbimise klassifikatsiooniga leibkondade arv
	kWh/aastas	Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine
	kasutajad	Arukatesse energiavõrkudesse ühendatud täiendavate energiatarbijate arv
Kasvuhoonegaaside vähendamine	CO2 ekvivalenttonnides	Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine aastas
Sotsiaalne taristu
Lastehoid ja haridus	füüsilised isikud	Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu mahutavus
Tervishoid	füüsilised isikud	Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud
Linnaarenduse erinäitajad
	füüsilised isikud	Linnade integreeritud arengustrateegiatega hõlmatud aladel elavad inimesed
	ruutmeetrid	Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades
	ruutmeetrid	Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned
	elamud	Renoveeritud elamud linnapiirkondades“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 330

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. Aastakäik 3. detsember 2016

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2094, 23. november 2016, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende püügi pikaajaline kava	1

	Parandused
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1302/2013 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist) parandus ( ELT L 347, 20.12.2013 )	5
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1304/2013 (mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006) parandus ( ELT L 347, 20.12.2013 )	6
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) parandus ( ELT L 347, 20.12.2013 )	11
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1300/2013 (mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006) parandus ( ELT L 347, 20.12.2013 )	22
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1301/2013 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006) parandus ( ELT L 347, 20.12.2013 )	24