2.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 327/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/2102,

26. oktoober 2016,

mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Digiühiskonna suunas liikudes on kasutajate käsutuses üha uued teabele ja teenustele juurdepääsemise viisid. Teabelevitajad ja teenuseosutajad, nagu avaliku sektori asutused, sõltuvad üha enam internetist, et seal mitmesugust inimestele olulist teavet toota, koguda ja levitada ning hulka erinevaid inimestele esmatähtsaid teenuseid välja töötada, koondada ja osutada.

(2)

Käesoleva direktiivi kontekstis tuleks „juurdepääsetavuse“ all mõista põhimõtteid, mida tuleb järgida, ja tehnilisi võtteid, mida tuleb kasutada veebisaitide ja mobiilirakenduste disainimisel, arendamisel, haldamisel ja ajakohastamisel, et teha nende sisu kasutajatele, eelkõige puudega inimestele juurdepääsetavamaks.

(3)

Digiteenuste ja -toodete juurdepääsetavamaks tegemise kiiresti kasvav turg hõlmab paljusid majandustegevuses osalejaid, sh veebisaitide või mobiilirakenduste arendajaid, veebisaitide või mobiilirakenduste loomiseks, haldamiseks ja testimiseks kasutatavate tarkvaravahendite arendajaid, kasutajaagentide, nagu veebisirvijate ja seotud tugitehnoloogia väljatöötajaid, koolitajaid ja sertifitseerimisteenuste pakkujaid.

(4)

Nagu on rõhutatud komisjoni 19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava“, peaks avaliku sektori asutustel olema oma osa võrgupõhise sisu turgude edendamisel. Valitsused saavad stimuleerida sisuturge, tehes avaliku sektori teabe kättesaadavaks arusaadavatel, tõhusatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See on innovaatiliste internetipõhiste teenuste võimaliku kasvu oluline allikas.

(5)

Mitmed liikmesriigid on võtnud meetmeid, lähtudes rahvusvaheliselt kasutatavatest juurdepääsetavate veebisaitide disainimise suunistest, ent sellised meetmed kajastavad sageli nimetatud suuniste eri versioone või eri vastavustasemeid, või on viinud veebisaitide juurdepääsetavusega seoses liikmesriigi tasandil sisse tehnilisi erinevusi.

(6)

Juurdepääsetavate veebisaitide, mobiilirakenduste ning seotud tarkvara ja tehnoloogia pakkujate hulgas on suur hulk väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Nimetatud pakkujad, eelkõige VKEd ei söanda tegeleda ettevõtlusega väljaspool oma riigi turgu. Kuna juurdepääsetavust käsitlevad nõuded ja normid on liikmesriikides erinevad, pärsivad pakkujate konkurentsivõimet ja majanduskasvu lisakulud, mida neil tuleks kanda piiriüleste, veebi juurdepääsetavust parandavate toodete ja teenuste väljatöötamisel ja turustamisel.

(7)

Piiratud konkurentsi tõttu peavad veebisaitide, mobiilirakenduste ning seotud toodete ja teenuste ostjad maksma teenuste eest kõrget hinda või sõltuma ainult ühest pakkujast. Pakkujad eelistavad sageli eri ettevõttepõhiseid standardeid, mis piirab hiljem kasutajaagentide koostalitlusvõimet ja asukohast sõltumatut liiduülest juurdepääsu veebisaitide ja mobiilirakenduste sisule. Liikmesriikide õigusnormide killustatus vähendab kasu, mida võiks saada kodu- ja välismaiste kolleegidega ühiskondlikele ja tehnoloogilistele arengutele reageerimise vallas kogemusi vahetades.

(8)	Ühtlustatud raamistikus oleks veebisaitide ja mobiilirakenduste disainijatel ja arendajatel vähem tõkkeid siseturul tegutsemiseks, samas kui valitsussektori ning teiste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud toodete ja teenuste hankijate kulud peaksid vähenema.

(9)

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et avaliku sektori asutuste veebisaidid ja mobiilirakendused tehakse ühistest juurdepääsetavusnõuetest lähtuvalt juurdepääsetavamaks. Siseturu killustatuse kaotamiseks on vaja ühtlustada riigisisesed meetmed liidu tasandil, lähtudes kokku lepitud avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste suhtes kohaldatavatest juurdepääsetavusnõuetest. See vähendaks arendajate ebakindlust ja soodustaks koostalitlusvõimet. Tehnoloogianeutraalsete juurdepääsetavusnõuete kasutamine ei pidurda innovatsiooni, vaid võib seda isegi soodustada.

(10)

Riigisiseste meetmete ühtlustamine peaks samuti võimaldama liidu avaliku sektori asutustel ja ettevõtjatel saada majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, kui interneti- või mobiiliteenuste osutamist laiendatakse selliselt, et hõlmatud on suurem hulk kodanikke ja kliente. See peaks suurendama veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust parandavate toodete ja teenuste siseturu potentsiaali. Sellest tulenev turu kasv peaks võimaldama ettevõtjatel panustada liidu majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Siseturu tugevdamine peaks muutma liitu investeerimise atraktiivsemaks. Avaliku sektori asutused saaksid kasu veebi juurdepääsetavust parandavate toodete ja teenuste odavamast pakkumisest.

(11)

Kodanikud saaksid veebisaitide ja mobiilirakenduste kaudu avaliku sektori teenustele ulatuslikuma juurdepääsu ning nad saaksid kasutada teenuseid ja teavet, mis muudab lihtsamaks nende igapäevaelu ning võimaldab kasutada kõikjal liidus oma õigusi, eelkõige õigust vabalt liikuda ja elada liidu territooriumil ning asutamisvabadust ja vabadust osutada teenuseid.

(12)

Enamik liikmesriike on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 13. detsembril 2006. aastal vastuvõetud puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO konventsioon“) ratifitseerimisega ja liit selle sõlmimisega võtnud endale kohustuse võtta asjakohased meetmed puudega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu võimaldamiseks muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, välja töötada ja kehtestada üldsusele avatud hoonetele ja rajatistele ning üldsusele pakutavatele teenustele juurdepääsu miinimumnõuded ja juhendid ning kontrollida nende täitmist ning samuti edendada puudega inimeste juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, kaasa arvatud internetile, ning hoiduda mis tahes tegevusest või praktikast, mis ei ole kooskõlas selle konventsiooniga, ning tagada, et riigiasutused ja institutsioonid tegutseksid vastavalt sellele. ÜRO konventsioonis nähakse samuti ette, et tooteid, keskkondi, programme ja teenuseid tuleks disainida sellisel viisil, et kõik inimesed saaksid suurimal võimalikul määral neid kasutada, ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Selline nn universaaldisain ei tohiks välistada abiseadmeid kindlatele puudega inimeste rühmadele, kui see on vajalik. ÜRO konventsiooni kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline puue, mis võib koostoimel eri takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

(13)

Komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatis „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ lähtub ÜRO konventsioonist ning selle eesmärk on kaotada tõkked, mis takistavad puudega inimeste osalemist ühiskonnas teistega võrdsetel alustel. Selles on ette nähtud meetmed mitmes prioriteetses tegevusvaldkonnas, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide juurdepääsetavuse valdkonnas, ning selle eesmärk on tagada puudega inimestele juurdepääs toodetele ja teenustele, sealhulgas avalikele teenustele, ning abivahenditele.

(14)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1303/2013 (3) ning (EL) nr 1304/2013 (4) sisaldavad juurdepääsetavuse, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) juurdepääsetavuse sätteid. Nendes ei käsitleta aga veebisaitide ega mobiilirakenduste juurdepääsetavuse üksikasju.

(15)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (5) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020“ toetatakse juurdepääsetavuse probleeme käsitlevaid teadusuuringuid ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmist.

(16)

Oma 15. detsembri 2010. aasta teatises „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015: IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks“ kutsus komisjon üles võtma meetmeid kaasavate ja juurdepääsetavate e-valitsuse teenuste väljatöötamiseks. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on vähendada erinevusi IKT kasutamises ning edendada IKT kasutamist, et ületada tõrjutuse probleem, tagades seega, et kõik kasutajad saavad pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Oma 19. aprilli 2016. aasta teatises „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020: valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ kordab komisjon kaasatuse ja juurdepääsetavuse olulisust.

(17)	Euroopa digitaalses tegevuskavas teatas komisjon, et 2015. aastaks peaks olema tagatud täielik avaliku sektori veebisaitide juurdepääsetavus, kajastades seeläbi 11. juunil 2006 Riias vastu võetud ministrite deklaratsiooni.

(18)

Euroopa digitaalses tegevuskavas rõhutas komisjon vajadust kooskõlastatud meetmete järele, et kindlustada puudega inimestele täielik juurdepääs uuele elektroonilisele sisule, eesmärgiga parandada eurooplaste elukvaliteeti, näiteks lihtsama juurdepääsu kaudu avalikele teenustele ja kultuurilisele sisule. Samuti toetas komisjon puudega inimeste digitaalset juurdepääsu käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi koostamisele kaasaaitamist.

(19)	Veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu hõlmab tekstilist ja mittetekstilist teavet, allalaaditavaid dokumente ja vorme ning kahesuunalist suhtlust, nt elektrooniliste vormide töötlemist ning autentimist, identimist ja maksete sooritamist.

(20)

Käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid ei tuleks kohaldada sisule, mis on kättesaadav üksnes mobiilseadmetes, ega mobiilseadmete kasutajaagentide suhtes, mis on arendatud kinniste kasutajarühmade jaoks või spetsiaalselt, konkreetsetes keskkondades kasutamiseks ning mis ei ole suuremale osale inimestest kättesaadavad ja mida suurem osa inimestest ei kasuta.

(21)

Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (6) ja eelkõige selle artikli 42 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (7) ja eelkõige selle artikli 60 kohaldamist, mis näevad ette, et kõigi selliste riigihangete puhul, mille eseme kavandatud kasutajateks on füüsilised isikud, olenemata sellest, kas kasutajaks on üldsus või avaliku sektori hankija töötajad, peab kõnealune tehniline kirjeldus olema koostatud nii, et selles võetakse arvesse puudega inimeste või kõigi kasutajate juurdepääsu nõuet, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(22)

Kuna napib automatiseeritud ja kergesti rakendatavaid vahendeid teatavat tüüpi avaldatud sisu juurdepääsetavaks tegemiseks ning selleks, et direktiiv oleks kohaldatav üksnes selliste veebisaitide ja mobiilirakenduste sisule, mida avaliku sektori asutused saavad tegelikult mõjutada, nähakse käesolevas direktiivis ette, et teatavat liiki veebisaitide või mobiilirakenduste sisu jäetakse juurdepääsetavusnõuete kohaldamisalast ajutiselt või alaliselt välja. Sellised väljajätmised tuleks käesoleva direktiivi läbivaatamise kontekstis edaspidise tehnoloogilise arengu valguses üle vaadata.

(23)

Puudega inimeste ja eakate õigus osaleda liidu sotsiaal- ja kultuurielus ja olla sellesse kaasatud on lahutamatult seotud juurdepääsetavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega. Seda õigust saab ehk paremini edasi arendada liidu valdkondlike õigusaktide või muu hulgas eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele kohalduvate, juurdepääsetavusele keskenduvate õigusaktide kontekstis, et tagada õiglase konkurentsi tingimused, ilma et see piiraks audiovisuaalmeedia teenuste rolli avalike huvide teenimisel. Seega ei tohiks käesolevat direktiivi kohaldada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide veebisaitidele ja mobiilirakendustele.

(24)	Ühegi käesoleva direktiivi sätte eesmärk ei ole piirata sõnavabadust ning massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, mis on liidus ja liikmesriikides tagatud, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 11 alusel.

(25)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse võivad jääda mõned valitsusvälised organisatsioonid, mis on mittetulunduslikel eesmärkidel loodud vabatahtlikud autonoomsed asutused ning mis osutavad teenuseid, mis ei ole üldsusele esmatähtsad, nt teenused, mida ei osutata otseselt riigi, piirkondlike või kohalike omavalitsuste antud volituste alusel, või eelkõige teenuseid, mis ei ole suunatud konkreetselt puudega inimeste vajaduste rahuldamisele. Selleks, et vältida sellistele valitsusvälistele organisatsioonidele ebaproportsionaalse koormuse panemist, ei peaks käesolevat direktiivi neile kohaldama.

(26)	Kontoritarkvara failiformaatide all tuleks mõista dokumendiformaate, mis on mõeldud peamiselt väljaspool veebi kasutamiseks ning on veebilehtedele lisatud, sh Adobe'i pdf-failid, Microsoft Office'i dokumendid või nende (avatud lähtekoodiga) vasted.

(27)

Ajas muutuvat meediumit, mida esitatakse reaalajas ja mida hoitakse internetis või mis avaldatakse pärast reaalajas edastamist uuesti, tuleks käsitada eelsalvestatud ajas muutuva meediumina põhjendamatu viivituseta alates selle algse esitamise või uuesti avaldamise kuupäevast, ületamata aega, mis on tingimata vajalik ajas muutuva meediumi juurdepääsetavaks tegemiseks, käsitledes eelisjärjekorras esmatähtsat teavet, mis on seotud rahvatervise, üldsuse heaolu ja turvalisusega. Nimetatud vajalik ajavahemik ei tohiks põhimõtteliselt ületada 14 päeva. Põhjendatud juhtudel, näiteks kui asjakohaseid teenuseid on võimatu õigel ajal hankida, võib seda ajavahemikku erandkorras pikendada sisu juurdepääsetavaks tegemiseks vajaliku lühima ajani.

(28)

Kuigi käesoleva direktiiviga motiveeritakse avaliku sektori asutusi muutma kogu sisu juurdepääsetavaks, ei ole see mõeldud piirama avaliku sektori asutuste veebisaitidel või mobiilirakendustes avaldatavat sisu üksnes juurdepääsetava sisuga. Kui lisatakse sisu, mis ei ole juurdepääsetav, peaksid avaliku sektori asutused lisama, niivõrd kui mõistlikkuse piires võimalik, oma veebisaitidele või mobiilirakendustesse juurdepääsetavaid alternatiive.

(29)

Navigeerimiseks (mitte ala geograafiliseks kirjeldamiseks) mõeldud kaartide puhul võib olla vaja juurdepääsetavat teavet, mis aitaks nt teenuste osutamise koha üles leida neil inimestel, kes ei saa visuaalset teavet või keerukaid navigatsioonifunktsioone hästi kasutada. Seetõttu tuleks pakkuda juurdepääsetav alternatiiv, mis on enamiku kasutajate jaoks lihtsas ja loetavas vormis avaliku sektori asutuse kohta tihtipeale juba olemas, nt postiaadress, läheduses asuvad ühistranspordipeatused või kohtade või piirkondade nimed.

(30)

Põimitud sisu (embedded content), nt video või pilt peaks olema käesoleva direktiiviga reguleeritud. Mõnikord luuakse aga veebisaite ja mobiilirakendusi, millele hiljem lisandub täiendav sisu, nt e-posti programm, blogi, artikkel, millele kasutajad saavad kommentaare lisada, rakendused, mis toetavad kasutajate panustatavat sisu. Samuti võib näiteks tuua veebilehe, nagu portaal või uudisteportaal, mis koosneb erinevatelt panustajatelt saadud sisust, või veebisaidid, mis aja jooksul lisavad automaatselt sisu muudest allikatest, nt dünaamiliselt lisatavad reklaamid. Selline kolmandate isikute lisatav sisu, mida avaliku sektori asutus ei rahasta ega arenda ja mida ta ei saa mõjutada, tuleks jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Sellist sisu ei tohiks põhimõtteliselt kasutada, kui see takistab või vähendab sellistel veebisaitidel või mobiilirakendustes pakutava avaliku teenuse funktsionaalsust. Kui avaliku sektori asutuse veebisaitide või mobiilirakenduste sisu eesmärk on konsulteerimine või foorumiarutelu korraldamine, ei saa seda sisu käsitada kolmanda isiku lisatava sisuna ning see peab seega olema juurdepääsetav, välja arvatud kasutajate lisatav sisu, mida avaliku sektori asutus ei saa mõjutada.

(31)	Mõningaid veebisaitidele ja mobiilirakendustele kohaldatavaid juurdepääsetavusnõudeid tuleb siiski järgida kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonide metaandmete puhul.

(32)

Käesolev direktiiv ei peaks sätestama liikmesriikidele nõuet teha juurdepääsetavaks arhiveeritud veebisaitide või mobiilirakenduste sisu, kui seda enam ei ajakohastata ega muudeta ning kui see ei ole haldusmenetluste jaoks vajalik. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei tuleks veebisaidi või mobiilirakenduse üksnes tehnilist haldamist käsitada ajakohastamise või muutmisena.

(33)	Koolide, lasteaedade ja sõimede esmatähtsad internetipõhised haldusfunktsioonid tuleks teha juurdepääsetavateks. Kui nimetatud esmatähtis sisu on juurdepääsetaval kujul esitatud teise veebisaidi kaudu, ei tuleks seda sisu kõnealuse asutuse veebisaidil uuesti juurdepääsetavaks teha.

(34)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada käesolevat direktiivi ka teist tüüpi veebisaitidele ja mobiilirakendustele, eelkõige käesoleva direktiiviga reguleerimata intraneti ja ekstraneti veebisaitidele ja mobiilirakendustele, mis on loodud piiratud arvu inimeste tarvis ning mida kasutab piiratud arv inimesi seoses töö või õppimisega, ja liikmesriikidel peaks olema võimalik kooskõlas liidu õigusega säilitada või kasutusele võtta meetmeid, mis lähevad kaugemale veebisaitidele ja mobiilirakendustele juurdepääsetavuse miinimumnõuetest. Liikmesriike tuleks samuti motiveerida laiendama käesoleva direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks eraõiguslikke isikuid, kelle hooned ja rajatised on üldsusele avatud või kes osutavad üldsusele teenuseid, sealhulgas tervise, lastehoiu, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning samuti transpordisektoris ja elektrienergia, gaasi, soojusenergia, vee, elektroonilise side ja postiteenuste osas, pöörates erilist tähelepanu direktiivi 2014/25/EL artiklites 8–13 osutatud teenustele.

(35)	Kuigi käesolevat direktiivi ei kohaldata liidu institutsioonide veebisaitidele ja mobiilirakendustele, soovitatakse neil institutsioonidel käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid järgida.

(36)

Käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuded on kavandatud tehnoloogianeutraalsetena. Nendes kirjeldatakse, mida tuleb saavutada selleks, et kasutaja saaks veebisaiti, mobiilirakendust ja seotud sisu tajuda, kasutada, tõlgendada ja mõista. Nendes ei täpsustata, milline tehnoloogia tuleks konkreetse veebisaidi, internetiteabe või mobiilirakenduse jaoks valida. Seega ei takista need innovatsiooni.

(37)

Juurdepääsetavuse neli põhimõtet on järgmised: tajutavus – teavet ja kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda; talitlusvõime – kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kasutatavad; mõistetavus – teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema mõistetavad; ja töökindlus – sisu peab olema piisavalt töökindel selleks, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada väga erinevad kasutajaagendid, sh tugitehnoloogiad. Nende juurdepääsetavust käsitlevate põhimõtete alusel töötatakse välja testitavad edukriteeriumid, nagu Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 „Euroopas IKT-toodete ja -teenuste riigihangetele kohaldatavad juurdepääsetavusnõuded“ (2015-04) („Euroopa standard EN 301 549 (2015-04)“) aluseks olevad edukriteeriumid, lähtudes harmoneeritud standarditest ja ühtsest meetodikast, et testida veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu vastavust nimetatud põhimõtetele. Kõnealune Euroopa standard võeti vastu komisjoni poolt Euroopa standardiorganisatsioonile antud volituse M/376 alusel. Kuni harmoneeritud standardite või nende osade viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tuleks nimetatud põhimõtete rakendamise miinimumvahenditena käsitada Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) asjakohaseid klausleid.

(38)

Kui käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid ei kohaldata, kohaldatakse sellegipoolest vastavalt nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ, (8) ÜRO konventsioonile ja muudele asjakohastele õigusaktidele „mõistlike abinõude“ nõuet ning need tuleks vajaduse korral tarvitusele võtta, eelkõige töökohtadel ja haridusasutustes.

(39)

Avaliku sektori asutused peaksid kohaldama käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid nii, et need nõuded ei tekitaks neile ebaproportsionaalset koormust. See tähendab, et põhjendatud juhtudel võib avaliku sektori asutusel olla mõistlikkuse piires võimatu konkreetset sisu täielikult juurdepääsetavaks teha. Ent asjaomane asutus peaks kõnealuse sisu tegema siiski nii juurdepääsetavaks kui võimalik ning tegema ülejäänud sisu täielikult juurdepääsetavaks. Ebaproportsionaalsest koormusest tulenevad juurdepääsetavusnõuete järgimise erandid ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik, et seda koormust vähendada konkreetse sisu puhul konkreetsel juhul. Meetmed, millega kaasneb ebaproportsionaalne koormus, on meetmed, mis paneksid asutusele ülemäärase korraldusliku või rahalise koormuse või seaksid ohtu asutuse suutlikkuse oma ülesandeid täita või oma ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks vajalikku või sellega seotud teavet avaldada, võttes arvesse tõenäolist kasu või kahju, mis see kodanikele, eelkõige puudega inimestele võib kaasa tuua. Selle hindamisel, millises ulatuses ei ole nõudeid seetõttu võimalik täita, et nendega kaasneks ebaproportsionaalne koormus, tuleks arvesse võtta üksnes õigustatud põhjuseid. Õigustatud põhjuseks ei tohiks olla see, et juurdepääsetavust ei peeta prioriteediks, et puudub aeg või puuduvad teadmised. Samuti ei tohiks olla õigustatud põhjuseid selleks, et mitte hankida või arendada tarkvarasüsteeme veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu haldamiseks juurdepääsetaval viisil, kuna nõuetele vastavuse tagamiseks on olemas piisavad ja soovituslikud tehnilised võtted, mis tagavad, et need süsteemid vastavad käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele.

(40)

Juurdepääsetavusega seotud koostalitlusvõime peaks viima maksimumini sisu ühilduvuse praeguste ja tulevaste kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega. Täpsemalt tuleks kasutajaagentidele koos veebisaitide ja mobiilirakenduste sisuga ühtses sisemises kodeeringus edastada nii loomulik keel, struktuurid, relatsioonid ja jadad kui ka kasutajaliidesesse põimitud mis tahes komponentide andmed. Koostalitlusvõimest saavad seega kasu kasutajad, kellel on võimalik kasutada oma kasutajaagente kõikjal juurdepääsuks veebisaitidele ja mobiilirakendustele – nad võivad samuti saada kasu suuremast valikust ja madalamatest hindadest kõikjal liidus. Koostalitlusvõimest saaksid samuti kasu veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud toodete ja teenuste pakkujad ja ostjad.

(41)

Käesolevas direktiivis sätestatakse avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse nõuded. Selleks, et hõlbustada asjaomaste veebisaitide ja mobiilirakenduste vastavust nimetatud nõuetele, on neid nõudeid käsitlevate üksikasjalike spetsifikatsioonide kindlaksmääramiseks vaja sätestada vastavuse eeldus asjaomaste veebisaitide ja mobiilirakenduste puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on koostatud ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (9). Kõnealuse määruse kohaselt peaks liikmesriikidel ja Euroopa Parlamendil olema võimalik esitada harmoneeritud standardite suhtes vastuväiteid, kui nad leiavad, et harmoneeritud standard ei vasta täielikult käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

(42)

Euroopa standardiorganisatsioonid on vastu võtnud Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04), milles on kindlaks määratud IKT-toodete ja -teenuste, sealhulgas veebisisu funktsionaalsed juurdepääsetavuse nõuded, mida saab kasutada riigihangete puhul või muude poliitikate või õigusaktide alusena. Käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavuse eeldus peaks lähtuma Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) klauslitest 9, 10 ja 11. Eelkõige peaksid käesoleva direktiivi alusel vastu võetud tehnilised kirjeldused mobiilirakenduste puhul detailsemalt kajastama Euroopa standardit EN 301 549 V1.1.2 (2015-04).

(43)	Lisaks peaksid käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetega seoses välja töötatavad tehnilised kirjeldused ja standardid võtma arvesse mobiilseadmete nii kontseptuaalset kui ka tehnilist eripära.

(44)	Avaliku sektori asutused peaksid tegema avalduse, et nende veebisaidid ja mobiilirakendused vastavad käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. Kõnealune juurdepääsetavuse avaldus peaks asjakohasel juhul sisaldama teavet pakutavate juurdepääsetavate alternatiivide kohta.

(45)

Mobiilirakendusi saab hankida erinevatest allikatest, sealhulgas erakätes mobiilirakenduste poodidest. Avaliku sektori asutuste selliste mobiilirakenduste puhul, mis on alla laaditud kolmandalt isikult pärit allikast, tuleks nende mobiilirakenduste juurdepääsetavust käsitlev teave esitada koos mobiilirakenduse kirjeldusega, mis esitatakse kasutajale enne rakenduse allalaadimist. See ei nõua peamistelt platvormipakkujatelt oma rakenduste levitamise mehhanismide muutmist, selle asemel nõutakse avaliku sektori asutuselt juurdepääsetavuse avalduse esitamist, kasutades selleks olemasolevaid või tulevasi tehnoloogiaid.

(46)

Tuleks luua tagasisidemehhanism, mis võimaldab igaühel teatada asjaomasele avaliku sektori asutusele veebisaidi või mobiilirakenduse mittevastavusest käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele ja taotleda väljajäetud teavet. Selline teabenõue võib puudutada sisu, mis on käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud või mis on käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuete kohaldamisalast muul viisil välja jäetud, näiteks kontoritarkvara failid, eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid või arhiveeritud veebisaitide sisu. Kasutades nõuete järgimise tagamise menetlusega seotud tagasisidemehhanismi, peaks avaliku sektori asutuste veebisaitide või mobiilirakenduste kasutajatel olema võimalik taotleda avaliku sektori asutustelt nõutavat teavet, sh teenuseid ja dokumente. Avaliku sektori asutus peaks õigustatud ja mõistliku taotluse alusel esitama teabe sobival ja asjakohasel viisil mõistliku aja jooksul.

(47)

Liikmesriikidel tuleks võtta vajalikke meetmeid, et suurendada veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud teadlikkust ning edendada selle valdkonna koolitusprogramme, mis on suunatud asjaomastele sidusrühmadele ja eelkõige veebisaitide või mobiilirakenduste juurdepääsetavuse eest vastutavatele töötajatele. Juurdepääsetavusega seotud koolituse ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate sisu ettevalmistamisel tuleks asjaomaste sidusrühmadega konsulteerida või need partnerid sellesse protsessi kaasata.

(48)

Oluline on see, et liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga edendaksid selliste loomevahendite kasutamist, mis võimaldavad käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõudeid paremini rakendada. Edendamine võiks toimuda passiivselt, näiteks avaldades ühilduvate loomevahendite loetelu ilma nende vahendite kasutamist nõudmata, või aktiivselt, näiteks nõudes ühilduvate loomevahendite kasutamist või nende arendamise rahastamist.

(49)

Käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamiseks ning eelkõige juurdepääsetavusnõuetele vastavust käsitlevate õigusnormide rakendamiseks on väga oluline, et komisjon ja liikmesriigid konsulteeriksid regulaarselt asjaomaste sidusrühmadega. Asjaomased sidusrühmad käesoleva direktiivi tähenduses peaksid muu hulgas hõlmama ka organisatsioone, kes esindavad puudega inimeste ja eakate huve, sotsiaalpartnereid, veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud tarkvara loomisesse kaasatud sektorit ning kodanikuühiskonda.

(50)

Käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavust tuleks korrapäraselt jälgida. Ühtlustatud järelevalvemetoodika peaks hõlmama kõigis liikmesriikides ühtsetel alustel läbi viidavat juurdepääsetavusnõuetele vastavuse, representatiivse valimi ja järelevalve korrapärasuse kontrolli. Liikmesriigid peavad korrapäraselt aru andma järelevalve tulemuste ja vähemalt ühe korra käesoleva direktiivi kohaldamisel võetud meetmete loetelu kohta.

(51)

Komisjoni poolt väljatöötatav järelevalvemetoodika peaks olema läbipaistev, ülekantav, võrreldav ja reprodutseeritav. Järelevalvemetoodika reprodutseeritavus tuleks viia maksimumini, võttes arvesse tõsiasja, et inimtegur, nt kasutajatepoolne testimine, võib seda reprodutseeritavust mõjutada. Liikmesriikide andmete võrreldavuse parandamiseks peaks väljatöötatav järelevalvemetoodika kirjeldama, mil viisil tuleb või võib eri testide tulemused esitada. Selleks, et mitte võtta ära ressursse selliste ülesannete täitmiselt, mida on vaja sisu juurdepääsetavamaks muutmiseks, peaks järelevalvemetoodikat olema lihtne kasutada.

(52)

Selleks, et mitte takistada innovatsiooni veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse mõõtmise viiside vallas, ning tingimusel, et see ei takista andmete võrreldavust kogu liidus, peaksid liikmesriigid saama komisjoni kehtestatava järelevalvemetoodika alusel kasutada kõrgetasemelisemat järelevalvetehnoloogiat.

(53)

Selleks, et vältida süstemaatilist kohtumenetluse kasutamist, tuleks ette näha õigus piisavale ja tõhusale menetlusele, mis tagab käesoleva direktiivi järgimise. See ei mõjuta harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Nimetatud menetluse all tuleks mõista õigust esitada kaebusi olemasolevatele riigiasutustele, kes on pädevad neid kaebusi lahendama.

(54)

Selleks, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavuse eelduse nõuetekohane rakendamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et ajakohastada Euroopa standardit EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) puudutavaid viiteid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(55)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi asjaomaste sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Selleks, et kehtestada juurdepääsetavusnõuetega seotud tehnilised kirjeldused, metoodika, mida liikmesriigid peaksid kasutama asjaomaste veebisaitide ja mobiilirakenduste nendele nõuetele vastavuse jälgimisel, ning kord, mille alusel liikmesriigid järelevalve tulemustest komisjonile aru annavad, tuleks kasutada kontrollimenetlust. Selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse juurdepääsetavuse avalduse näidis, mis ei mõjuta käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste iseloomu ega ulatust, tuleks kasutada nõuandemenetlust. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(56)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – luua avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud teenuste ühtlustatud turg – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see nõuab paljude erinevate, liikmesriikide õigussüsteemides kehtivate normide ühtlustamist, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada siseturu toimimise parandamiseks liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis on seotud avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusnõuetega, võimaldades teha need veebisaidid ja mobiilirakendused seeläbi kasutajate, eelkõige puudega inimeste jaoks juurdepääsetavamaks.

2. Käesolevas direktiivis sätestatakse normid, millega liikmesriikidelt nõutakse selle tagamist, et avaliku sektori asutuste veebisaidid (sõltumata juurdepääsuks kasutatavast seadmest) ja mobiilirakendused vastavad artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmistele veebisaitidele ja mobiilirakendustele:

a)	avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide või nende filiaalide ja avalik-õiguslikku ringhäälinguteenust osutavate muude asutuste või nende filiaalide veebisaidid ja mobiilirakendused;

b)	valitsusväliste organisatsioonide veebisaidid ja mobiilirakendused, mis ei paku avalikkusele esmatähtsaid teenuseid või teenuseid, mis ei ole suunatud konkreetselt puudega inimeste vajaduste rahuldamisele või mis ei ole nende jaoks mõeldud.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata veebisaitide ja mobiilirakenduste järgnevale sisule:

a)	kontoritarkvara failiformaadid, mis on avaldatud enne 23. septembrit 2018, välja arvatud juhul, kui selline sisu on vajalik asjaomase avaliku sektori asutuse täidetavate ülesannetega seotud pooleliolevate haldustoimingute jaoks;

b)	eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid, mis on avaldatud enne 23. septembrit 2020;

c)	reaalajas esitatavad ajas muutuvad meediumid;

d)	internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, tingimusel et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave juurdepääsetaval digitaalsel kujul;

e)	kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda avaliku sektori asutus ja mida selline asutus ei saa mõjutada;

kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, mida ei ole võimalik täielikult juurdepääsetavaks teha, kuna

i)	juurdepääsetavusnõuded ei ühildu kas eseme säilitamisega või reprodutseerimise autentsusega (nt kontrast), või

ii)	puuduvad sellised automatiseeritud ja kulutõhusad lahendused, mis võimaldaksid kergesti kätte saada käsikirjade või muude kultuuripärandi kogudes olevate esemete teksti ja muuta see juurdepääsetavusnõuetega ühilduvaks sisuks;

g)	ekstranettide ja intranettide sisu, mis kujutab endast ainult kinnisele isikute ringile ja mitte üldsusele kui sellisele kättesaadavaid veebisaite ning mis on avaldatud enne 23. septembrit 2019, kuni selliseid veebisaite muudetakse oluliselt;

h)	selliste veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu, mida võib käsitada arhiivina, st need veebisaidid sisaldavad ainult sisu, mida ei ole vaja pooleliolevate haldustoimingute jaoks ja mida ei ajakohastata ega muudeta pärast 23. septembrit 2019.

5. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta koolide, lasteaedade ja sõimede veebisaidid ja mobiilirakendused, välja arvatud esmatähtsate internetipõhiste haldusfunktsioonidega seotud sisu.

Artikkel 2

Minimaalne ühtlustamine

Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusaktidega säilitada või kasutusele võtta meetmeid, mis lähevad kaugemale käesoleva direktiiviga veebisaitidele ja mobiilirakendustele kehtestatud juurdepääsetavuse miinimumnõuetest.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „avaliku sektori asutus“– riigi-, piirkondlik või kohalik asutus, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4 määratletud avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused, kui need ühendused on asutatud konkreetse eesmärgiga täita üldist huvi pakkuvaid vajadusi, mis ei ole tööstuslikku või kaubanduslikku laadi;

2) „mobiilirakendus“– rakendustarkvara, mis on avaliku sektori asutuste poolt või nimel disainitud ja arendatud kasutamiseks mobiilseadmetes, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid. See ei hõlma tarkvara, mis kontrollib kõnealuseid seadmeid (mobiilseadme operatsioonisüsteem) või riistvara;

3) „standard“– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud standard;

4) „Euroopa standard“– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis b määratletud Euroopa standard;

5) „harmoneeritud standard“– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;

6) „ajas muutuv meedium“– järgmist tüüpi meedium: ainult audio, ainult video, audio-video, audio ja/või video, mis sisaldab interaktsiooni;

7) „kultuuripärandi kogudes olevad esemed“– era- või riigi omandis olevad esemed, mis pakuvad ajaloolist, kunstilist, arheoloogilist, esteetilist, teaduslikku või tehnilist huvi ning mis moodustavad osa kollektsioonidest, mida säilitavad sellised kultuuriasutused nagu raamatukogud, arhiivid ja muuseumid;

8) „mõõtmisandmed“– selliste järelevalvetoimingute kvantifitseeritud tulemused, mida tehakse selleks, et kontrollida avaliku sektori asutuste veebisaitide ja nende mobiilirakenduste vastavust artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. Need hõlmavad nii kvantitatiivset teavet kontrollitud veebisaitide ja mobiilirakenduste valimi kohta (veebisaitide ja rakenduste arv potentsiaalselt koos nende külastajate või kasutajate arvuga jne) kui ka kvantitatiivset teavet juurdepääsetavuse taseme kohta.

Artikkel 4

Veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse nõuded

Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused võtavad vajalikud meetmed, et teha oma veebisaidid ja mobiilirakendused juurdepääsetavamaks, muutes need tajutavaks, talitlusvõimeliseks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Artikkel 5

Ebaproportsionaalne koormus

1. Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused kohaldavad artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõudeid sellisel määral, et kõnealuste nõuete kohaldamine ei tekita avaliku sektori asutustele ebaproportsionaalset koormust.

2. Selleks, et hinnata, mil määral tekitab artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuete järgimine ebaproportsionaalset koormust, tagavad liikmesriigid, et asjaomased avaliku sektori asutused võtavad arvesse konkreetseid asjaolusid, mis hõlmavad järgmist:

a)	avaliku sektori asutuse suurus, ressursid ja tüüp ning

b)	avaliku sektori asutuse hinnangulised kulud ja tulud võrrelduna eeldatava kasuga puudega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamise sagedust ja kestust.

3. Ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõiget 1, annab avaliku sektori asutus esialgse hinnangu selle kohta, mil määral tekitab artiklis 4 osutatud juurdepääsetavusnõuete täitmine ebaproportsionaalset koormust.

4. Kui avaliku sektori asutus on konkreetse veebisaidi või mobiilirakenduse puhul kasutanud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandit pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise läbiviimist, selgitab ta artiklis 7 osutatud juurdepääsetavuse avalduses, milliseid juurdepääsetavusnõuete osi ei olnud võimalik järgida, ja pakub võimaluse korral juurdepääsetavaid alternatiive.

Artikkel 6

Juurdepääsetavusnõuetele vastavuse eeldus

1. Eeldatakse, et veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu, mis vastab sellistele harmoneeritud standarditele või nende osadele, millele osutavad viited on komisjon kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 Euroopa Liidu Teatajas avaldanud, on vastavuses artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetega, mis on reguleeritud kõnealuste standardite või nende osadega.

2. Kui viiteid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud harmoneeritud standarditele ei ole avaldatud, siis eeldatakse, et tehnilistele kirjeldustele või nende osadele vastav mobiilirakenduste sisu on vastavuses artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetega, mis on reguleeritud kõnealuste tehniliste kirjelduste või nende osadega.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tehnilised kirjeldused. Need tehnilised kirjeldused vastavad artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele ja nendega tagatakse juurdepääsetavuse tase, mis on vähemalt võrdne Euroopa standardiga EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) tagatud tasemega.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud harmoneeritud standarditele osutavaid viiteid ei ole avaldatud, siis võetakse esimene selline rakendusakt vastu hiljemalt 23. detsembriks 2018.

3. Kui viiteid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud harmoneeritud standarditele ei ole avaldatud, siis eeldatakse, et Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) asjakohastele nõuetele või nende osadele vastav veebisaidi sisu on vastavuses artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetega, mis on reguleeritud asjaomaste nõuete või nende osadega.

Kui viiteid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud harmoneeritud standarditele ei ole avaldatud ja kui puuduvad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised kirjeldused, siis eeldatakse, et Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) asjakohastele nõuetele või nende osadele vastav mobiilirakenduse sisu on vastavuses artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetega, mis on reguleeritud asjaomaste nõuete või nende osadega.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõiget 3, ajakohastades viite Euroopa standardile EN 301 549 V1.1.2 (2015-04), et viidata selle standardi uuemale versioonile või seda asendavale Euroopa standardile, kui see versioon või standard vastab artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele ja sellega tagatakse juurdepääsetavuse tase, mis on vähemalt võrdne Euroopa standardiga EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) tagatud tasemega.

Artikkel 7

Lisameetmed

1. Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused teevad üksikasjaliku, ammendava ja selge juurdepääsetavuse avalduse oma veebisaitide ja mobiilirakenduste käesolevale direktiivile vastavuse kohta ja ajakohastavad seda korrapäraselt.

Veebisaitide puhul tehakse juurdepääsetavuse avaldus juurdepääsetavas formaadis, kasutades lõikes 2 osutatud avalduse näidist, ja avaldatakse asjaomasel veebisaidil.

Mobiilirakenduste puhul tehakse juurdepääsetavuse avaldus juurdepääsetavas formaadis, kasutades lõikes 2 osutatud juurdepääsetavuse avalduse näidist, ja avaldatakse mobiilirakenduse välja töötanud avaliku sektori asutuse veebisaidil või koos muu teabega, mis on kättesaadav rakenduse allalaadimisel.

Avaldus sisaldab järgmist:

a)	sisu selliste osade kirjeldus, mis ei ole juurdepääsetavad, ning juurdepääsetavuse puudumise põhjused ja võimaluse korral pakutavad juurdepääsetavad alternatiivid;

tagasisidemehhanismi kirjeldus ja sellele osutav link, mis võimaldab igaühel teatada asjaomasele avaliku sektori asutusele tema veebisaidi või mobiilirakenduse mittevastavusest artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele ja taotleda artikli 1 lõike 4 ja artikli 5 kohaselt välja jäetud teavet, ning

c)	link artiklis 9 sätestatud nõuete järgimise tagamise menetlusele, mida võib kasutada juhul, kui teatele või taotlusele ei saada rahuldavat vastust.

Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused annavad teatele või taotlusele mõistliku aja jooksul piisava vastuse.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse juurdepääsetavuse avalduse näidis. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon võtab esimese rakendusakti vastu hiljemalt 23. detsembriks 2018.

3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et aidata kaasa artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuete rakendamisele teist tüüpi veebisaitidele või mobiilirakendustele, kui on osutatud artikli 1 lõikes 2, ja eelkõige sellistele veebisaitidele või mobiilirakendustele, mis on reguleeritud olemasolevate juurdepääsetavust käsitlevate riigisiseste õigusaktidega.

4. Liikmesriigid edendavad ja hõlbustavad veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud koolitusprogramme, mis on suunatud asjaomastele sidusrühmadele ja avaliku sektori asutuste töötajatele, et luua, hallata ja ajakohastada veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavat sisu.

5. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et suurendada teadlikkust artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetest, kasust, mida veebisaitide ja mobiilirakenduste kasutajad ja omanikud neist nõuetest saavad, ja võimalusest anda käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavuse korral tagasisidet, nagu on sätestatud käesolevas artiklis.

6. Artiklis 8 osutatud järelevalve ja aruandlusega seoses aitab komisjon kaasa liidu tasandil toimuvale liikmesriikide ning liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vahelisele koostööle, et vahetada omavahel parimaid tavasid ja vaadata läbi artikli 8 lõikes 2 osutatud järelevalvemetoodika, jälgida turu ja tehnoloogia arengut ning veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuses tehtavaid edusamme.

Artikkel 8

Järelevalve ja aruandlus

1. Liikmesriigid jälgivad korrapäraselt avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste vastavust artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele, võttes aluseks käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud järelevalvemetoodika.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse järelevalvemetoodika, et jälgida, mil määral veebisaidid ja mobiilirakendused vastavad artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. Metoodika peab olema läbipaistev, ülekantav, võrreldav, reprodutseeritav ja hõlpsalt kasutatav. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab esimese rakendusakti vastu hiljemalt 23. detsembriks 2018.

3. Lõikes 2 osutatud järelevalvemetoodika puhul võib võtta arvesse eksperdianalüüse ja see hõlmab järgmist:

a)	jälgitavate veebisaitide ja mobiilirakenduste järelevalve korrapärasus ja valim;

b)	veebisaidi tasandil veebilehtede valim ja nende lehtede sisu;

c)	mobiilirakenduse tasandil testitav sisu, võttes arvesse rakenduse algse avaldamise hetke ja hilisemate funktsionaalsuse uuendamiste hetki;

selle kirjeldus, kuidas tuleb piisavalt tõendada artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavust või mittevastavust, osutades võimaluse korral otse asjakohastele kirjeldustele harmoneeritud standardis või selle puudumise korral artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilistes kirjeldustes või artikli 6 lõikes 3 osutatud Euroopa standardis;

e)	puudujääkide avastamise korral andmete ja teabe esitamise mehhanism artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavuse kohta formaadis, mida avaliku sektori asutused saavad kasutada puudujääkide kõrvaldamiseks, ning

f)	asjakohane kord, sealhulgas vajaduse korral näited ja suunised automaatsete, käsitsi tehtavate ja kasutatavustestide kohta koos valimi koostamise tingimustega viisil, mis on kooskõlas järelevalve ja aruandluse korrapärasusega.

4. Liikmesriigid annavad hiljemalt 23. detsembriks 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant komisjonile aru järelevalve tulemustest, sealhulgas mõõtmisandmetest. See aruanne koostatakse käesoleva artikli lõikes 6 osutatud aruandluskorra alusel. Aruanne sisaldab ka teavet artiklis 9 sätestatud nõuete järgimise tagamise menetluse kasutamise kohta.

5. Artikli 7 kohaselt võetud meetmetega seoses hõlmab esimene aruanne ka järgmist:

a)	selliste mehhanismide kirjeldus, mille liikmesriigid on loonud asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse osas;

b)	veebisaitide ja mobiilirakendustega seotud juurdepääsetavuspoliitika muudatuste avalikustamise kord;

c)	artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavust käsitlevate õigusnormide rakendamise käigus saadud kogemused ja tehtud järeldused, ning

d)	koolitust ja teadlikkuse suurendamist käsitlevate meetmetega seonduv teave.

Kui esimeses lõigus osutatud osi on oluliselt muudetud, lisavad liikmesriigid oma järgmistesse aruannetesse teabe muudatuste kohta.

6. Kõigi aruannete sisu, mis ei pea sisaldama kontrollitud veebisaitide, mobiilirakenduste või avaliku sektori asutuste loetelu, avaldatakse juurdepääsetavas formaadis. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse komisjonile esitatavaid liikmesriikide aruandeid käsitlev kord. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab esimese rakendusakti vastu hiljemalt 23. detsembriks 2018.

7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 23. septembriks 2018 asutusest, kes täidab järelevalve- ja aruandlusülesandeid.

Artikkel 9

Nõuete järgimise tagamise menetlus

1. Liikmesriigid tagavad, et on olemas piisav ja tõhus nõuete järgimise tagamise menetlus, mis tagab käesoleva direktiivi järgimise artiklites 4 ja 5 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuete osas. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et kehtestatud on nõuete järgimise tagamise menetlus, nagu võimalus pöörduda ombudsmani poole, et tagada artikli 7 lõike 1 punktis b ette nähtud teadete ja taotluste tõhus menetlemine ja vaadata läbi artiklis 5 osutatud hinnang.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 23. septembriks 2018 asutusest, kes vastutab käesoleva direktiivi täitmise tagamise eest.

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. juunist 2017.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 23. septembriks 2018. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametliku avaldamise korral nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

3. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid

a)	avaliku sektori asutuste veebisaitidele, mis ei ole avaldatud enne 23. septembrit 2018, alates 23. septembrist 2019;

b)	avaliku sektori asutuste veebisaitidele, mis ei kuulu punkti a alla, alates 23. septembrist 2020;

c)	avaliku sektori asutuste mobiilirakendustele alates 23. juunist 2021.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi kohaldamise läbi hiljemalt 23. juuniks 2022. Läbivaatamise juures võetakse arvesse liikmesriikide aruandeid artiklis 8 sätestatud järelevalve tulemuste ja artiklis 9 sätestatud nõuete järgimise tagamise menetluse kasutamise kohta. Aruanne hõlmab ka sellise tehnoloogia vallas toimuva arengu jälgimist, mis võib muuta juurdepääsetavuse lihtsamaks teatavat tüüpi, käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud sisu puhul. Läbivaatamise tulemused avalikustatakse juurdepääsetavas formaadis.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. oktoober 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

I. LESAY

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 116.

(2) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuli 2016. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(8) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(10) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

2.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 327/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/2105,

1. detsember 2016,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa kalandus- ja vesiviljelussektoris antavast riigiabist teatamise vormi osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, (1) eriti selle artiklit 33,

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004 (2) on esitatud üksikasjalikud sätted riigiabist teatamise vormi, sisu ja muude üksikasjade kohta. Selles on sätestatud, et täiendav teave, mida on vaja riigiabi meetme hindamisel määruste, suuniste, raamistike ja muude riigiabi suhtes kohaldatavate tekstide kohaselt, esitatakse kõnealuse määruse I lisa III osas esitatud täiendava teabe lehtedel.

(2)	Lisaks on määruses (EÜ) nr 794/2004 sätestatud, et kui asjaomaseid suuniseid või raamistikke muudetakse või need asendatakse, peab komisjon vastavaid vorme ja teabelehti kohandama.

(3)

Pärast seda, kui komisjon võttis vastu kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise suunised, (3) on muutunud eeskirjad, mida komisjon kohaldab, et hinnata riigiabi meetmete kokkusobivust siseturuga. Seega on vaja asendada määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa III osas esitatud täiendava teabe leht kalandus- ja vesiviljelussektoris antavast riigiabist teatamiseks.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 794/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 248, 24.9.2015, lk 9.

(2) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(3) Komisjoni teatis. Kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise suunised (ELT C 217, 2.7.2015, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa III.14 osa asendatakse järgmisega:

„III.14 OSA

KALANDUS- JA VESIVILJELUSSEKTORILE ANTAVA RIIGIABI TÄIENDAVA TEABE LEHT

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise suunistes (1) (edaspidi „suunised“) esitatud abimeetmest teatamiseks.

1. Ühised hindamispõhimõtted

1.1. Kas abimeede vastab järgmistele ühistele hindamispõhimõtetele? Kui jah või kui abimeetmel ei pea olema suuniste punkti 3.6 kohast ergutavat mõju, tehke märge vastavasse kasti:

☐	abimeetmega aidatakse kaasa täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele;

☐	vajadus riigi sekkumiseks: riigiabimeede on suunatud olukorrale, kus abi võib kaasa tuua olulise paranduse, mida turg ise ei saa teha, nt turutõrke parandamine;

☐	abimeetme asjakohasus: abimeede on sobiv poliitiline vahend ühistes huvides oleva eesmärgi saavutamiseks;

☐	ergutav mõju: abi muudab asjaomase ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema lisategevusalaga, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil või muus kohas; või abil ei pea suuniste punkti 52 kohaselt olema ergutavat mõju;

☐	abi proportsionaalsus (piirdumine minimaalselt vajaliku abiga): abi antakse ainult minimaalses vajalikus summas, et soodustada lisainvesteeringut või -tegevust asjaomases valdkonnas;

☐	liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi negatiivne mõju on piisavalt väike selleks, et meetme üldine mõju oleks positiivne;

☐	abi läbipaistvus: liikmesriikidel, komisjonil, ettevõtjatel ja avalikkusel peab olema hea juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele.

1.2. Kas abimeede või sellega seotud mis tahes tingimus (sh selle rahastamise meetod, kui see on meetme lahutamatu osa) toob kaasa liidu õiguse rikkumise?

☐ Jah

☐ Ei

1.3. Kas abi antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse (täpsemalt abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisega seotud jooksvate kuludega), või on abi tingimuseks kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et kui vastus punktides 1.2 ja 1.3 esitatud küsimusele on jaatav, on abi siseturuga kokkusobimatu suuniste punktide 26 ja 27 kohaselt.

1.4. Kas abi antakse ettevõtjale, kellele on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks tulenevalt komisjoni eelnevast otsusest, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks?

Pange tähele, et see ei kehti loodusõnnetuste põhjustatud kahju korvamiseks aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b alusel antava abi puhul.

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, märkige palun asjakohane komisjoni otsus:

2. Kalandus- ja vesiviljelussektoris kehtivad konkreetsed põhimõtted

2.1. Kas abikava puhul on taotlused vastuvõetamatud, kui need on esitanud ettevõtjad, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (2) artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud ajavahemiku jooksul toime pannud ühe või mitu kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 kohast õigusrikkumist või artikli 10 lõike 3 kohase pettuse?

Pange tähele, et see põhimõte ei kehti juhul, kui abi vastab suuniste punktide 4, 5.3 ja 5.4 kohastele konkreetsetele tingimustele.

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, märkige palun asjakohased vastuvõetamatust käsitlevad sätted:

2.2. Kas abikava puhul on taotlused vastuvõetamatud, kui need on esitanud ettevõtjad, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud ajavahemiku jooksul toime pannud ühe või mitu kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 kohast õigusrikkumist või artikli 10 lõike 3 kohase pettuse?

Pange tähele, et see põhimõte ei kehti juhul, kui abi vastab suuniste punktide 4, 5.3 ja 5.4 kohastele konkreetsetele tingimustele.

☐ Jah

☐ Ei

2.3. Kas abimeetmes on selgelt sätestatud, et kõik ettevõtjad peavad järgima ühist kalanduspoliitikat käsitlevaid õigusnorme projekti kogu rakendamisperioodi vältel ja viie aasta jooksul pärast abisaajale lõppmakse tegemist?

☐ Jah

☐ Ei

2.4. Palun kinnitage, et ettevõtja, kes on projekti kogu rakendamisperioodi vältel ja viie aasta jooksul pärast abisaajale lõppmakse tegemist toime pannud ühe või mitu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 1 sätestatud õigusrikkumist, peab abi tagasi maksma.

☐ Jah

☐ Ei

2.5. Palun kinnitage, et abi ei anta tegevusele, mida käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 11 kohaselt rahastamiskõlbmatu toiminguna.

☐ Jah

☐ Ei

2.6. Kui vastus käesoleva täiendava teabe lehe punktides 2.3, 2.4 ja 2.5 esitatud küsimustele on jaatav, märkige palun asjakohaste riigi õigusaktide konkreetsed sätted, milles on esitatud nendes küsimustes osutatud tingimused:

2.7. Kui abimeede on sama laadi kui määruse (EL) nr 508/2014 kohaselt rahastamiskõlblik toiming, siis kas see vastab kõnealuse määruse asjakohastele sama laadi toimingut käsitlevatele sätetele, eelkõige riigiabi osakaalu käsitlevatele sätetele?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on eitav, tõendage palun abi põhjendatust ja hädavajalikkust:

3. Panus ühise eesmärgi saavutamisse

3.1. Kas see abimeede kuulub suuniste punktide 4, 5.1, 5.3 või 5.4 alla ja vastab asjakohases punktis esitatud konkreetsetele tingimustele?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et jaatava vastuse korral leiab komisjon, et abimeede aitab kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, ning eirake punkte 3.2 ja 3.3.

3.2. Palun märkige aluslepingu artikli 107 lõike 3 kohane ühine eesmärk / kohased ühised eesmärgid, mida abimeede aitab saavutada:

3.3. Palun märkige ühise kalanduspoliitika eesmärk/eesmärgid, mida abimeede aitab saavutada, ning tõendage, kuidas abimeede aitab seda eesmärki / neid eesmärke saavutada, kahjustamata seejuures ühise kalanduspoliitika muude eesmärkide saavutamist (3):

4. Riigi sekkumise vajadus

4.1. Kas see abimeede kuulub suuniste punktide 4, 5.1, 5.3 või 5.4 alla ja vastab asjakohases punktis esitatud konkreetsetele tingimustele?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et jaatava vastuse korral leiab komisjon, et on vajadus riigi sekkumiseks, ning eirake punkte 4.2, 4.3 ja 4.4.

4.2. Kirjeldage abimeetmega lahendatavat probleemi ja selgitage, kuidas abi suunatakse olukorrale, kus abi võib kaasa tuua olulise paranduse, mida turg ise ei saa teha:

4.3. Selgitage, kas ja kuidas abimeede aitab turutõrget kõrvaldada ning soodustab turgude tõhusat toimimist ja konkurentsivõime tugevdamist või juhul, kui turul saavutatud tulemused ei ole võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuspoliitika seisukohast rahuldavad, siis kas ja kuidas riigiabi kasutatakse soovitumate, tasakaalustatumate tulemuste saavutamiseks:

4.4. Selgitage, kas ja kuidas abi aitab edendada kalandus- ja vesiviljelussektori ratsionaliseerimist ja tõhustamist ning kas ja kuidas selle eesmärk on sektori olukorda pidevalt parandada, et see toimiks turutegurite alusel:

5. Abi asjakohasus

5.1. Kas see abi kuulub suuniste punktide 4, 5.1, 5.3 või 5.4 alla ja vastab asjakohases punktis esitatud konkreetsetele tingimustele?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et jaatava vastuse korral leiab komisjon, et abimeede on sobiv poliitiline vahend, ning eirake punkte 5.2–5.5.

5.2. Tõendage, miks muud vähem moonutavad poliitikavahendid ei võimalda anda sama positiivset panust ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse ning miks muud poliitikavahendid on kõrvale jäetud:

5.3. Kas teatatud abimeetme kohta on tehtud mõjuhinnang?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, palun esitage kokkuvõte selle peamiste järelduste kohta:

5.4. Palun märkige abi vorm ja selgitage, miks sellise abi vormiga moonutatakse konkurentsi ja kaubandust tõenäoliselt kõige vähem:

5.5. Kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu (nt otsetoetused, vabastus maksudest, sotsiaalkindlustusmaksetest või muudest kohustuslikest tasudest või nende vähendamine), tõendage, miks on vähem asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võlal või omakapitaliinstrumentidel (nt väikese intressiga laenud või intressisoodustused, riigi tagatised või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel):

6. Ergutav mõju

6.1. Kas abi on oma laadilt selline tasandustoetus nagu punktide 4, 5.3 või 5.4 alla kuuluv abi ja vastab asjakohases punktis esitatud konkreetsetele tingimustele või kuulub abi suuniste punkti 5.6 alla ja vastab kõnealuses punktis esitatud tingimustele?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et jaatava vastuse korral ei pea abimeetmel olema ergutavat mõju, ning eirake punkte 6.2–6.6.

6.2. Tõendage, kuidas abi muudab ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema lisategevusalaga, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil:

6.3. Kas abiga subsideeritakse sellise tegevuse kulusid, mida abisaaja oleks teinud niisamagi, või hüvitatakse sellega majandustegevuse tavalist äririski?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et jaatava vastuse korral ei ole abil ergutavat mõju (suuniste punkt 49).

6.4. Kas abi antakse seoses tegevusega, mida abisaaja on alustatud juba enne seda, kui ta esitas abitaotluse riiklikule ametiasutusele?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et kui vastus on jaatav, ei ole abil suuniste punkti 51 kohaselt ergutavat mõju.

6.5. Kas abi on tegevusabi (4) või abi kohustuslike standardite täitmise hõlbustamiseks?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et kui vastus on jaatav, on selline abi suuniste punkti 50 kohaselt põhimõtteliselt siseturuga kokkusobimatu, välja arvatud juhul, kui liidu õigusaktides või kõnealustes suunistes on sõnaselgelt ette nähtud erandid, või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Kui vastus on jaatav, märkiga palun sätted, millega on selline abi sõnaselgelt lubatud, või esitage sellise abi üksikasjalik põhjendus:

6.6. Kui abi on maksusoodustuse vormis, siis kas meetmega kehtestatakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega, ilma et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada?

Pange tähele, et seda nõuet ei kohaldata maksumeetme kava järglaskavade puhul, kui meede oli juba eelmiste maksusoodustuskavadega kaetud.

☐ Jah

☐ Ei

7. Abi proportsionaalsus

7.1. Kas abi on oma laadilt selline tasandustoetus nagu punktide 4, 5.3 või 5.4 alla kuuluv abi ja kas see vastab asjakohases punktis esitatud konkreetsetele tingimustele või kas abi kuulub suuniste punkti 5.6 alla ja vastab kõnealuses punktis esitatud tingimustele?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et jaatava vastuse korral on abi proportsionaalne, ning eirake punkte 7.2–7.4.

7.2. Tõendage, kas ja kuidas abi summa vastab toetatavas piirkonnas investeeringu rakendamise täiendavatele netokuludele võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta:

7.3. Kui abimeede on sama laadi kui toiming, mis on rahastamiskõlblik määruse (EL) nr 508/2014 alusel, siis kas abisumma ületab riigiabi suhtes kohaldatavat abi ülemmäära, mis on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 95 ja I lisas?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, tõendage palun abi põhjendatust ja hädavajalikkust:

7.4. Kas abi antakse samaaegselt mitme abikava alusel või koos sihtotstarbelise üksikabiga?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, siis kas tegevusele eraldatud riigiabi kogusumma ületab suunistes osutatud abi ülemmäärasid?

☐ Jah

☐ Ei

8. Mõju konkurentsile ja kaubandusele

8.1. Kas abi kuulub suuniste punktide 4, 5.1, 5.3 või 5.4 alla ja vastab asjakohases punktis esitatud konkreetsetele tingimustele?

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et jaatava vastuse korral leiab komisjon, et ebasoodne mõju konkurentsile ja kaubandusele on minimaalne, ning eirake punkte 8.2 ja 8.3.

8.2. Palun tõendage, kuidas abimeetme negatiivne mõju liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele on minimaalne ning kuidas positiivne mõju ühise eesmärgi saavutamisele kaalub selle üles. Abikava puhul võtke palun arvesse pigem moonutuste kumulatiivset kui individuaalset mõju ning asjakohaste projektide suurust, individuaalseid ja kumulatiivseid abisummasid, eeldatavaid abisaajaid ning sihtvaldkonna eripära. Üksikabi puhul käsitlege palun negatiivset mõju seoses turult väljumise takistamise ja märkimisväärse turujõuga ning esitage tõendid, mis võimaldavad kindlaks teha asjaomase tooteturu, geograafilise turu ning asjaomased konkurendid, kliendid ja tarbijad:

8.3. Kas teatatud abimeetme kohta on tehtud mõjuhinnang?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, palun esitage kokkuvõte selle peamiste järelduste kohta:

9. Läbipaistvus

9.1. Kas liikmesriik avaldab vähemalt järgmise teabe ülevaatlikul riigiabi veebisaidil riiklikul või piirkondlikul tasandil?

a)	abikava täielik tekst ja selle rakendussätted või üksikabi juriidiline alus või link sellele;

b)	abi andev (andvad) ametiasutus(ed);

individuaalsete abisaajate nimed, igale abisaajale antava abi liik ja summa, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja), piirkond, kus abisaaja asub (NUTS II tasandil), ja põhiline majandussektor, milles ettevõtja tegutseb (NACE rühma tasandil). (Nimetatud nõudest võib loobuda sellise üksikabi andmisel, mis ei ületa 30 000 eurot. Maksusoodustusena antava abi korral võib teabe esitada järgmistes vahemikes (miljonites eurodes): 0,03–0,5; üle 0,5 – 1; alla 1 – 2; üle 2.)

☐ Jah

☐ Ei

9.2. Palun kinnitage, et:

a)	selline teave avaldatakse pärast seda, kui on tehtud otsus abi andmise kohta;

b)	teavet säilitatakse vähemalt kümme aastat;

c)	teave on üldsusele piiranguteta kättesaadav (5).

☐ Jah

☐ Ei

Pange tähele, et liikmesriikidelt ei nõuta eespool toodud teabe avaldamist enne 1. juulit 2017 (6).

10. Abi liigid

10.1. Palun valige suuniste see punkt, mille all abi tuleks hinnata, ja esitage üksikasjalik teave käesoleva täiendava teabe lehe punktides 11–18 valitud variandi kohta:

☐	suuniste punkt 4.1: abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks

☐	suuniste punkt 5.1: abi grupierandi määrusega hõlmatud meetmeliikide jaoks

☐	suuniste punkt 5.2: teatavate horisontaalsuuniste kohaldamisalasse kuuluv abi

☐	suuniste punkt 5.3: abi ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks

☐	suuniste punkt 5.4: abi vesiviljeluse loomataudide ennetamise, kontrolli ja tõrje kulude katmiseks

☐	suuniste punkt 5.5: maksulaadsetest lõivudest rahastatav abi

☐	suuniste punkt 5.6: tegevusabi äärepoolseimates piirkondades

☐	suuniste punkt 5.7: muudeks meetmeteks antav abi

11. Abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks

See punkt tuleb täita juhul, kui teatatakse abimeetmest, mis on kavandatud loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks suuniste punkti 4.1 kohaselt.

11.1. Kas see abimeede on ex ante abikava raamistik maavärina, laviini, maalihke, üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske või looduslikult alguse saanud metsapõlengu tekitatud kahju hüvitamiseks?

☐ Jah

☐ Ei

(Kui vastus on jaatav, eirake punkte 11.3., 11.4, 11.5, 11.7 ja 11.8.)

11.2. Mis liiki loodusõnnetus või erakorraline sündmus põhjustas (või ex ante abikava raamistiku korral võiks põhjustada) hüvitamisele kuuluvad kahjud?

11.3. Millal leidis aset punktis 11.1 osutatud sündmus?

11.4. Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg:

11.5. Kas liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et sündmusel on loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse tunnused?

☐ Jah

☐ Ei

11.6. Kas abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale?

☐ Jah

☐ Ei

11.7. Tõendage, et loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse ja ettevõtjale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos:

11.8. Esitage võimalikult täpne hinnang ettevõtjale põhjustatud kahjude kohta:

11.9. Täpsustage, millist liiki kahju hüvitatakse (nt materiaalne kahju varadele, saamata jäänud tulu):

11.10. Kas rahastamiskõlblikud on üksnes loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse otsesel tagajärjel tekkinud kahju kulud?

☐ Jah

☐ Ei

11.11. Kas kahju tekitatud kulusid hindab ametiasutus, abi andva ametiasutuse tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, palun täpsustage, milline asutus hindab kulusid:

11.12. Kirjeldage kahju arvutamist:

11.13. Kui tegemist on materiaalse kahjuga varadele, siis kas sellise materiaalse kahju arvutamisel võetakse aluseks kahjustatud vara taastamise kulu või majanduslik väärtus enne loodusõnnetust või erakorralist sündmust?

☐ Jah

☐ Ei

11.14. Kui tegemist on materiaalse kahjuga varadele, siis kas see ületab kahjustatud vara taastamise kulu või loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse põhjustatud õiglase turuväärtuse vähenemist?

☐ Jah

☐ Ei

11.15. Kas saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse:

a)	loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse esinemise aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud kalandus- või vesiviljelustoodangu hulga ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis järgmisest:

loodusõnnetusele või erakorralisele sündmusele eelneval kolmel aastal toodetud kalandus- või vesiviljelustoodangu keskmise aastakoguse või loodusõnnetusele või erakorralisele sündmusele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise (mille arvutamisel on kõrvale jäetud kõige suurem ja kõige väiksem näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutis?

☐ Jah

☐ Ei

11.16. Kas kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?

☐ Jah

☐ Ei

11.17. Kas abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

☐ Jah

☐ Ei

11.18. Ex ante abikava raamistike puhul kinnitage palun, et liikmesriik täidab suuniste punkti 130 kohast aruandluskohustust.

☐ Jah

☐ Ei

11.19. Esitage mis tahes muu teave, mis on käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamiseks asjakohane:

12. Abi grupierandi määrusega hõlmatud meetmeliikide jaoks

See punkt tuleb täita juhul, kui teatatakse abimeetmest, mis on sama laadi kui suuniste punkti 19 alapunktis a osutatud ühe grupierandi määruse kohaselt siseturuga kokkusobivaks peetava abi liik, nagu on sätestatud suuniste punktis 5.1. Kui abimeede on saama laadi kui komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 (7) artiklis 44 osutatud loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, täitke palun punkt 11.

12.1. Kas abi on sama laadi kui suuniste punkti 19 alapunktis a osutatud ühe grupierandi määruse kohaselt siseturuga kokkusobivaks peetav abi?

☐ Jah

☐ Ei

Märkige palun kohaldatav määrus ja kõnealuse määruse asjakohased artiklid:

12.2. Kas abi vastab kohaldatava määruse asjakohastes artiklites esitatud kriteeriumidele?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on eitav, tõendage palun abi põhjendatust ja hädavajalikkust:

12.3. Esitage mis tahes muu teave, mis on käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamiseks asjakohane:

13. Teatavate horisontaalsuuniste kohaldamisalasse kuuluv abi

See punkt tuleb täita juhul, kui teatatakse abimeetmest, mis kuulub teatavate horisontaalsuuniste või muude komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud suuniste punktis 5.2.

13.1. Kas abi kuulub teatavate horisontaalsuuniste või muude komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktide kohaldamisalasse (8)?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, märkige palun asjakohased horisontaalsuunised või muud õigusaktid ja nende aktide asjakohased sätted ning tõendage, et abi vastab kõigile nende aktide asjakohastes sätetes esitatud kriteeriumidele:

13.2. Esitage mis tahes muu teave, mis on käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamiseks asjakohane:

14. Abi ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks

See punkt tuleb täita juhul, kui teatatakse abimeetmest, mis on kavandatud ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks, nagu on sätestatud suuniste punktis 5.3. Kui abimeede on saama laadi kui määruse (EL) nr 1388/2014 artiklis 20 osutatud ühisfondidele ebasoodsate ilmastikutingimuste jaoks antav abi, täitke palun punkt 12.

14.1. Kas see abimeede on ex ante abikava raamistik ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks?

☐ Jah

☐ Ei

(Kui vastus on jaatav, eirake punkte 14.3–14.6 ja 14.9.)

14.2. Mis laadi ebasoodsad ilmastikutingimused põhjustasid (või ex ante abikava raamistiku korral võiksid põhjustada) hüvitamisele kuuluvad kahjud?

14.3. Millal leidis aset punktis 14.1 osutatud sündmus?

14.4. Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg:

14.5. Kas ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju ületab 30 % keskmisest aastakäibest, arvutatuna eelneva kolme kalendriaasta põhjal või ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise põhjal (arvutamisel on kõrvale jäetud kõige suurem ja kõige väiksem näitaja)?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, esitage üksikasjalik teave, mis näitab, et punkti 14.5 tingimus on täidetud:

14.6. Tõendage, et ebasoodsate ilmastikutingimuste ja ettevõtja kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos:

14.7. Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 35 lõikes 1 osutatud ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korral põhjendage, miks liikmesriik kavatseb anda abi, selle asemel et maksta rahalist hüvitist ebasoodsate ilmastikutingimustega seotud ühisfondidest vastavalt kõnealuse määruse artiklile 35:

14.8. Kas abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale?

☐ Jah

☐ Ei

17.9. Palun esitage võimalikult täpne hinnang võimalike abisaajate kantud kahjude kohta:

14.10. Täpsustage, millist liiki kahju hüvitatakse (nt materiaalne kahju varadele, saamata jäänud tulu):

14.11. Kas rahastamiskõlblikud on üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste otsesel tagajärjel tekkinud kahju kulud?

☐ Jah

☐ Ei

14.12. Kas kahju tekitatud kulusid hindab ametiasutus, abi andva ametiasutuse tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, palun täpsustage, milline asutus kulusid hindab:

14.13. Palun kirjeldage kahju arvutamist:

14.14. Kui tegemist on materiaalse kahjuga varadele, siis kas sellise kahju arvutamisel võetakse aluseks kahjustatud vara taastamise kulu või majanduslik väärtus enne ebasoodsaid ilmastikutingimusi?

☐ Jah

☐ Ei

14.15. Kui tegemist on materiaalse kahjuga varadele, siis kas see ületab kahjustatud vara taastamise kulu või ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud õiglase turuväärtuse vähenemist?

☐ Jah

☐ Ei

14.16. Kas materiaalse kahju korral ületab tootmise vähenemisest tingitud kahju 30 % keskmisest käibest, arvutatuna eelneva kolme kalendriaasta põhjal või ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise põhjal (arvutamisel on kõrvale jäetud kõige suurem ja kõige väiksem näitaja)?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, esitage üksikasjalik teave, mis näitab, et punkti 14.15 tingimus on täidetud:

14.17. Kas saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse:

a)	ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud kalandus- või vesiviljelustoodangu hulga ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis järgmisest:

ebasoodsatele ilmastikutingimustele eelneval kolmel aastal toodetud kalandus- või vesiviljelustoodangu keskmise aastakoguse või ebasoodsatele ilmastikutingimustele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise (mille arvutamisel on kõrvale jäetud kõige suurem ja kõige väiksem näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutis?

☐ Jah

☐ Ei

14.18. Kas kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?

☐ Jah

☐ Ei

14.19. Kas abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

☐ Jah

☐ Ei

14.20. Ex ante abikava raamistike puhul kinnitage palun, et liikmesriik täidab suuniste punkti 130 kohast aruandluskohustust.

☐ Jah

☐ Ei

14.21. Esitage mis tahes muu teave, mis on käesoleva punkti alusel asjaomase meetme hindamiseks asjakohane:

15. Abi vesiviljeluse loomataudide ennetamise, kontrolli ja tõrje kulude katmiseks

See punkt tuleb täita juhul, kui teatatakse abimeetmest, mis on kavandatud vesiviljeluse loomataudide ennetamise, kontrolli ja tõrje kulude katmiseks, nagu on sätestatud suuniste punktis 5.4. Kui abimeede on saama laadi kui määruse (EL) nr 1388/2014 artiklis 39 osutatud loomatervishoiuks ja loomade heaoluks antav abi, täitke palun punkt 12.

15.1. Kas see abimeede on ex ante abikava raamistik vesiviljeluse loomataudide ennetamise, kontrolli ja tõrje kulude katmiseks?

☐ Jah

☐ Ei

(Kui vastus on jaatav, eirake punkte 15.5, 15.6 ja 15.9.)

15.2. Märkige palun, seoses milliste taudidega, mis on kantud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni loomataudide loetellu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 (9) II lisasse või nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ (10) IV lisa II osasse, abi antakse:

Pange tähele, et seoses Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni loomataudide loetellu kantud taudi(de)ga kohaldatakse loetelu seda versiooni, mis kehtib abimeetmest teatamise ajal. Kui üksikabi puhul on abi juba antud või makstud, kohaldatakse loetelu seda versiooni, mis avaldati abi andmise või maksmise ajal, ning abikava puhul kohaldatakse loetelu versiooni, mis avaldati kava alustamise ajal.

15.3. Kas abi antakse liidu, riigi või piirkonna tasandi loomahaiguse leviku ennetamise, kontrolli või tõrjumise programmi osana?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, märkige palun asjakohane programm ja konkreetsed sätted:

15.4. Kas abi antakse pädeva ametisutuse kehtestatud erakorraliste meetmete osana?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, märkige palun asjakohane meede ja konkreetsed sätted:

15.5. Millal tekkisid vesiviljeluse loomataudide ennetamise, kontrolli ja tõrjega seotud kulud?

15.6. Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg:

15.7. Kas abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale?

☐ Jah

☐ Ei

15.8. Kinnitage, et abi ei tohi anda, kui leitakse, et abisaaja tekitas taudi tahtlikult või hooletuse tõttu.

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, märkige palun sätted, milles on sätestatud punkti 15.8 kohane tingimus:

15.9. Palun esitage võimalikult täpne hinnang võimalike abisaajate kantud kahjude kohta:

15.10. Märkige palun, millised järgmistest kuludest on rahastamiskõlblikud. Kulud, mis on seotud järgmisega:

☐ a)	tervisekontrollid, analüüsid, testid ja muud kontrollimeetmed;

☐ b)	vaktsiini, ravimite, loomade raviks vajalike ainete ostmine, säilitamine, kasutamine või jaotamine;

☐ c)	loomade hukkamine, tapmine ja hävitamine;

☐ d)	loomsete saaduste ning loomadega seotud toodete hävitamine;

☐ e)	majapidamise ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine;

☐ f)	kahju seoses loomade tapmise, hukkamise või hävitamisega ning loomsete saaduste ja loomadega seotud toodete hävitamisega turuväärtuse piires, mis oleks saadud juhul, kui taud ei oleks neid tabanud;

☐ g)	saamata jäänud tulu seoses varude taastamise raskustega;

☐ h)	muud vesiviljeluse loomataudide tõttu kantud kulud.

Punkti h puhul märkige kulud ja põhjendage, miks sellised kulud peaksid rahastamiskõlblikud olema.

Pange tähele, et suuniste punkti 110 alapunkti h kohaselt on muud kui punktides a–g osutatud kulud rahastamiskõlblikud üksnes erakorralistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

15.11. Kas abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

☐ Jah

☐ Ei

15.12. Ex ante abikava raamistike puhul kinnitage palun, et liikmesriik täidab suuniste punkti 130 kohast aruandluskohustust.

☐ Jah

☐ Ei

15.13. Esitage mis tahes muu teave, mis on käesoleva punkti alusel asjaomase meetme hindamiseks asjakohane:

16. Maksulaadsetest lõivudest rahastatav abi

See punkt tuleb täita juhul, kui teatatakse abimeetmest, mida rahastatakse sõltumata kalandus- ja vesiviljelustoodete päritolust neile määratud erimaksudest, eelkõige maksutaolistest lõivudest, suuniste punkti 5.5 kohaselt.

16.1. Kas abikava rahastatakse sõltumata kalandus- ja vesiviljelustoodete päritolust neile määratud erimaksudest, eelkõige maksutaolistest lõivudest?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, esitage palun abikava rahastamise üksikasjad:

16.2. Kas abist saavad kasu nii kodumaised kui ka imporditud tooted?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, näidake, kuidas kavast saavad kasu nii kodumaised kui ka imporditud tooted:

16.3. Palun näidake, kuidas kasutatakse maksulaadsetest lõivudest saadud vahendeid:

16.4. Esitage mis tahes muu teave, mis on käesoleva punkti alusel asjaomase meetme hindamiseks asjakohane:

17. Tegevusabi äärepoolseimates piirkondades

See punkt tuleb täita juhul, kui teatatakse abimeetmest, mille raames antakse tegevusabi äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks, nagu on sätestatud suuniste punktis 5.6.

17.1. Kas abi on tegevusabi äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, kirjeldage antava tegevusabi laadi ja märkige sihtpiirkond/sihtpiirkonnad:

17.2. Palun märkige piirkonna/piirkondade erilised piirangud, mida abiga soovitakse leevendada, ning kirjeldage, kuidas abiga kavatsetakse seda eesmärki saavutada.

Pange tähele, et suuniste punkti 113 alusel võib arvesse võtta üksnes piiranguid, mis tulenevad eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast.

17.3. Palun määrake kindlaks erilistest piirangutest tulenevad lisakulud ja nende arvutamise meetod ning näidake, et abi ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik äärepoolseimate piirkondade eriliste piirangute leevendamiseks:

17.4. Kas liikmesriik võtab ülemäärase hüvitamise vältimiseks arvesse ka muid riikliku sekkumise viise, sealhulgas vajaduse korral kalandus- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamist äärepoolseimates piirkondades vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklitele 70, 71 ja 72 ning kõnealuse määruse artikli 73 kohaste hüvituskavade rakendamiseks antavat abi?

☐ Jah

☐ Ei

Kui vastus on jaatav, täpsustage palun, kuidas ülemäärast hüvitamist välditakse:

17.5. Esitage mis tahes muu teave, mis on käesoleva punkti alusel asjaomase meetme hindamiseks asjakohane:

18. Muudeks meetmeteks antav abi

See punkt tuleb täita juhul, kui teatatakse abist, mis ei vasta mitte ühelegi suuniste punktis 4 või punktides 5.1–5.6 nimetatud abiliigile, kuid mida liikmesriik kavatseb siiski anda või annab, nagu on sätestatud suuniste punktis 5.7.

18.1. Kas liikmesriik kavatseb anda või annab abi, mis ei vasta mitte ühelegi suuniste punktis 4 või punktides 5.1–5.6 nimetatud abiliigile?

☐ Jah

☐ Ei

18.2. Palun kirjeldage abimeedet ja selle eesmärke üksikasjalikult:

18.3. Esitage lisaks punktides 1–9 esitatud teabele mis tahes muu teave, mis tõendab selgelt, et abi vastab suuniste punkti 3 kohastele põhimõtetele:

(1)

(1)*	Komisjoni teatis „Kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise suunised“ (ELT C 217, 2.7.2015, lk 1).

(2)

(2)*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(3)

(3)*

Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22)) artiklis 2.

(4)

(4)*	Tegevusabi on määratletud suuniste punkti 22 alapunktis l.

(5)

(5)*

Kõnealune teave tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast (või maksusoodustuse kujul antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast). Ebaseadusliku abi korral peab liikmesriik avaldama kõnealuse teabe tagantjärele, hiljemalt kuue kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast. Teave peab olema kättesaadav vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus.

(6)

(6)*	Teavet ei pea avaldama abi kohta, mis anti enne 1. juulit 2017, ega maksualase abi kohta, mida taotleti või mis anti enne 1. juulit 2017.

(7)

(7)*

Komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37).

(8)

(8)*

Horisontaalsuunised ja muud õigusaktid hõlmavad muu hulgas järgmist: komisjoni teatis „Koolituseks antava ja eraldi teatamise kohustusega riigiabi ühisturuga kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid“ (ELT C 188, 11.8.2009, lk 1); komisjoni teatis „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 19, 22.1.2014, lk 4); komisjoni teatis „Raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta“ (ELT C 198, 27.6.2014, lk 1); komisjoni teatis „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“ (ELT C 200, 28.6.2014, lk 1); komisjoni teatis „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).

(9)

(9)*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

(10)

(10)*

Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavatel veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14).“

2.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 327/50

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2107,

1. detsember 2016,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisas olevat nimekirja sellise mitteloomse sööda ja toidu osas, mille suhtes nähakse ette kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine impordil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 669/2009 (2) on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse selle määruse I lisas loetletud (edaspidi „nimekiri“) mitteloomse sööda ja toidu impordi kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimise käigus määruse (EÜ) nr 882/2004 I lisas loetletud territooriumidele sisenemise kohtades.

(2)	Määruse (EÜ) nr 669/2009 artikliga 2 on ette nähtud, et seda nimekirja tuleb ajakohastada korrapäraselt ning vähemalt kord poolaastas, võttes arvesse vähemalt kõnealuses artiklis osutatud teabeallikaid.

(3)

Viimasel ajal toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu teatatud ning toiduga seotud juhtumite sagedus ja olulisus, Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraadi poolt kolmandates riikides korraldatud auditite tulemused ning liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 15 kohaselt komisjonile esitatud aruanded mitteloomse sööda ja toidu saadetiste kohta viitavad sellele, et seda nimekirja tuleks muuta.

(4)

Eelkõige osutavad asjakohased teabeallikad, et Boliiviast pärit maapähklite ja neist valmistatud toodete, Ugandast pärit seesamiseemnete ja baklažaanide, Beninist pärit ananasside, Egiptusest pärit lauaviinamarjade ning Türgist pärit granaatõunte saadetiste puhul on tekkinud uued ohud, mistõttu tuleks nende toodete saadetiste suhtes kehtestada kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine. Seega tuleks nimekirja lisada kanded kõnealuste saadetiste kohta.

(5)

Samuti tuleks nimekirja muuta, et suurendada selliste toodete ametlike kontrollide sagedust, mille puhul jäetakse kättesaadava teabe kohaselt sagedamini täitmata asjakohased liidu õigusaktid ning mille tõttu on õigustatud ametlike kontrollide rangusastme kõrgendamine. Seepärast tuleks Türgist pärit sidrunite kohta nimekirja tehtud kannet vastavalt muuta.

(6)

Lisaks tuleks nimekirja muuta, et vähendada ametlike kontrollide sagedust nende toodete puhul, mille vastavus asjaomastele liidu õigusaktidega ette nähtud nõuetele on teabeallikate kohaselt üldiselt paranenud ning mille puhul puudub seega vajadus jätkata praeguse rangusastmega kontrollimist. Seepärast tuleks Ühendriikidest pärit pistaatsiapähklite ja Vietnamist pärit pitaiade (draakoniviljade) kohta nimekirja tehtud kandeid vastavalt muuta.

(7)	Järjepidevuse ja selguse huvides on asjakohane asendada määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 669/2009 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

LISA

„I LISA

Mitteloomne sööt ja toit, mille suhtes nähakse ette kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine määratud sisenemiskohtades

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Identsuse ja füüsilise kontrollimise sagedus (%)

Ananassid

(toit – värske või jahutatud)

0804 30 00

Benin (BJ)

Pestitsiidide jäägid (2) (3)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Boliivia (BO)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(sööt ja toit)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00

Kambodža (KH)

Pestitsiidide jäägid (2) (4)

—	Baklažaanid (Solanum melongena)

—	0709 30 00 ; ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

Lehtseller (Apium graveolens)

(toit – värsked või jahutatud ürdid)

ex 0709 40 00

Kambodža (KH)

Pestitsiidide jäägid (2) (5)

Brassica oleracea

(muu söödav kapsas perekonnast Brassica, Hiina spargelkapsas) (6)

(toit – värske või jahutatud)

ex 0704 90 90

Hiina (CN)

Pestitsiidide jäägid (2)

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

(toit)

0902

Hiina (CN)

Pestitsiidide jäägid (2) (7)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis

—	ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidide jäägid (2) (8)

—	paprika (Capsicum annuum)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51

—	Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

—	ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59

(toit – värske, jahutatud või külmutatud)

Maasikad

(toit – värske või jahutatud)

0810 10 00

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jäägid (2) (9)

—	paprika (Capsicum annuum)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jäägid (2) (10)

—	Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

—	ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59

(toit – värske, jahutatud või külmutatud)

Lauaviinamarjad

(toit – värske või jahutatud)

0806 10 10

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jäägid (2) (3)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Gambia (GM)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(sööt ja toit)

—	Koorimata sarapuupähklid

—	0802 21 00

Gruusia (GE)

Aflatoksiinid

—	Kooritud sarapuupähklid

—	0802 22 00

(toit)

Palmiõli

(toit)

1511 10 90 ;

1511 90 11 ;

(Ghana) GH

Sudaanvärvained (11)

ex 1511 90 19 ;

1511 90 99

Seesamiseemned

(toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

India (IN)

Salmonella (12)

Ensüümid, ensüümivalmistised

(sööt ja toit)

3507

India (IN)

Klooramfenikool

Herned (kaunadega) (poetamata)

(toit – värske või jahutatud)

ex 0708 10 00

Keenia (KE)

Pestitsiidide jäägid (2) (13)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Madagaskar (MG)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(sööt ja toit)

Vaarikad

0811 20 31 ;

Serbia (RS)

Noroviirus

(toit – külmutatud)

ex 0811 20 11 ;

ex 0811 20 19

Arbuusi (Egusi, Citrullus spp.) seemned ja nendest saadud tooted

(toit)

ex 1207 70 00 ;

ex 1106 30 90 ;

ex 2008 99 99

Sierra Leone (SL)

Aflatoksiinid

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Sudaan (SD)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

(sööt ja toit)

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

(toit – värske või jahutatud)

ex 0709 60 99

Tai (TH)

Pestitsiidide jäägid (2) (14)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00

Tai (TH)

Pestitsiidide jäägid (2) (15)

—	Baklažaanid (Solanum melongena)

—	0709 30 00 ; ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	Kuivatatud aprikoosid

—	0813 10 00

Türgi (TR)

Sulfitid (16)

—	Aprikoosid, muul viisil töödeldud või konserveeritud

—	2008 50 61

(toit)

Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

(toit – värske, jahutatud või külmutatud)

0805 50 10

Türgi (TR)

Pestitsiidide jäägid (2)

Paprikad (Capsicum annuum)

(toit – värske, jahutatud või külmutatud)

0709 60 10 ;

0710 80 51

Türgi (TR)

Pestitsiidide jäägid (2) (17)

Viinamarjalehed

(toit)

ex 2008 99 99

11; 19

Türgi (TR)

Pestitsiidide jäägid (2) (18)

Granaatõunad

(toit – värske või jahutatud)

ex 0810 90 75

Türgi (TR)

Pestitsiidide jäägid (2) (19)

—	Baklažaanid (Solanum melongena)

—	0709 30 00 ; ex 0710 80 95

Uganda (UG)

Pestitsiidide jäägid (2)

—	Etioopia baklažaan (Solanum aethiopicum)

—	ex 0709 99 90 ; ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

Seesamiseemned

(toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

Uganda (UG)

Salmonella (12)

—	Koorimata pistaatsiapähklid

—	0802 51 00

Ameerika Ühendriigid (US)

Aflatoksiinid

—	Kooritud pistaatsiapähklid

—	0802 52 00

(toit)

—	Kuivatatud aprikoosid

—	0813 10 00

Usbekistan (UZ)

Sulfitid (16)

—	Aprikoosid, muul viisil töödeldud või konserveeritud

—	2008 50 61

(toit)

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jäägid (2) (20)

—	Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	ex 1211 90 86

—

Münt

—	ex 1211 90 86

—

Petersell

—	ex 0709 99 90

(toit – värsked või jahutatud ürdid)

—	Söödav muskushibisk

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jäägid (2) (20)

—	Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

—	ex 0709 60 99

(toit – värske või jahutatud)

—	Pitaia (draakonivili)

(toit – värske või jahutatud)

—	ex 0810 90 20

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jäägid (2) (20)

(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvatest toodetest on vaja üle vaadata üksnes teatav osa ja kõnealuse koodi all puudub konkreetne alajaotis, lisatakse koodile „ex“.

(2) Vähemalt nende pestitsiidide jäägid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta) (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1) artikli 29 lõike 2 kohaselt vastuvõetud kontrolliprogrammis ja mida saab analüüsida meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil (pestitsiide tuleb kontrollida ainult taimsetes toodetes või nende pinnal).

(3) Etefooni jäägid.

(4) Kloorbufaami jäägid.

(5) Fentoaadi jäägid.

(6) Brassica oleracea L. convar. Botrytis (L.) Alef var. italica Plenck, sort alboglabra. Tuntakse ka nimetuste „Kai Lan“, „Gai Lan“, „Gailan“, „Kailan“, „Chinese Kale“, „Jie Lan“ all.

(7) Trifluraliini jäägid.

(8) Järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, aldikarb (aldikarbi, selle sulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud aldikarbina), amitraas (amitraas, sealhulgas 2,4-dimetüülaniliinijääki sisaldavad metaboliidid, väljendatud amitraasina), diafentiuroon, dikofool (p,p′- ja o,p′-isomeeri summa), ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam) ning metiokarb (metiokarbi ning metiokarbsulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud metiokarbina).

(9) Järgmiste pestitsiidide jäägid: heksaflumuroon, metiokarb (metiokarbi ning metiokarbsulfoksiidi ja -sulfooni summa, väljendatud metiokarbina), fentoaat ja metüültiofanaat.

(10) Järgmiste pestitsiidide jäägid: dikofool (p,p′- ja o,p′-isomeeri summa), dinotefuraan, folpeet, prokloraas (prokloraasi ja selle metaboliitide (mis sisaldavad 2,4,6-triklorofenoolijääki) summa, väljendatud prokloraasina), metüültiofanaat ja triforiin.

(11) Käesolevas lisas märgib „sudaanisisaldus“ järgmiste keemiliste ainete sisaldust: i) sudaan I (CASi number 842-07-9); ii) sudaan II (CASi number 3118-97-6); iii) sudaan III (CASi number 85-86-9); iv) sarlakpunane või sudaan IV (CASi number 85-83-6).

(12) Standardmeetod EN/ISO 6579 (avastamismeetodi viimane ajakohastatud versioon) või meetod, mis on valideeritud nimetatud standardmeetodi alusel EN/ISO 16140 kõige viimase versiooni või muude sarnaste rahvusvaheliselt tunnustatud protokollide kohaselt.

(13) Atsefaadi ja diafentiurooni jäägid.

(14) Järgmiste pestitsiidide jäägid: formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaat-vesinikkloriidina), protiofoss ja triforiin.

(15) Järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, dikrotofoss, protiofoss, kvinalfoss ja triforiin.

(16) Standardmeetodid: EN 1988-1:1998, EN 1988-2:1998 või ISO 5522:1981.

(17) Järgmiste pestitsiidide jäägid: diafentiuroon, formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaat-vesinikkloriidina) ja metüültiofanaat.

(18) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam) ja metrafenoon.

(19) Prokloraasi jäägid.

(20) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam), fentoaat ja kvinalfoss.“

2.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 327/59

KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV (EL) 2016/2109,

1. detsember 2016,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ seoses uute liikide lisamisega ja botaanilise nimega Lolium x boucheanum Kunth

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõike 1 punkti A,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lolium x boucheanum Kunth on loetletud direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A alapunktis a. Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsioon muutis hiljuti botaanilise nime Lolium x boucheanum Kunth nimeks Lolium x hybridum Hausskn. Seepärast on asjakohane direktiivis 66/401/EMÜ selle liigi nime muuta.

(2)

Komisjoni otsuses 2009/109/EÜ (2) on sätestatud ajutise katse korraldamine, et hinnata, kas teatavate liikide seemneid, mis ei kuulu direktiivi 66/401/EMÜ kohaldamisalasse, võib turustada seemnesegudena või seemnesegudes. Kõnealuse ajutise katse käigus saadud kogemustest nähtub, et liikide Biserrula pelecinus, Lathyrus cicera, Medicago doliata, Medicago italica, Medicago littoralis, Medicago murex, Medicago polymorpha, Medicago rugosa, Medicago scutellata, Medicago truncatula, Ornithopus compressus, Ornithopus sativus, Plantago lanceolata, Trifolium fragiferum, Trifolium glanduliferum, Trifolium hirtum, Trifolium isthmocarpum, Trifolium michelianum, Trifolium squarrosum, Trifolium subterraneum, Trifolium vesiculosum ja Vicia benghalensis abil saab koostada uusi söödataimede seemnesegusid, mis võimaldavad suurendada karjamaade ning söödataimede püsivust, tootlikkust ja bioloogilist mitmekesisust. Seepärast tuleks eespool nimetatud liigid kanda direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A alapunktis b sätestatud liikide loetelusse.

(3)

Eespool nimetatud ajutise katse käigus saadud kogemustest lähtuvalt on asjakohane, et iga kõnealuse liigi suhtes sätestatakse teatavad nõuded minimaalse idanevuse, minimaalse analüütilise puhtuse ja muude taimeliikide seemnete maksimumsisalduse kohta ning muude taimeliikide seemnete maksimaalse arvu kohta kindlaksmääratud massiga proovis, samuti märgistuse kohta.

(4)	Seega tuleks direktiivi 66/401/EMÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 66/401/EMÜ muudatused

Direktiivi 66/401/EMÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punkti A muudetakse järgmiselt:

a)	alapunktis a asendatakse sõnad „Lolium x boucheanum Kunth“ sõnadega „Lolium x hybridum Hausskn“;

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Fabaceae (Leguminosae)

liblikõielised

Biserrula pelecinus L.

liik hundihamba perekonnast

Galega orientalis Lam.

ida-kitsehernes

Hedysarum coronarium L.

kroon-magusristik

Lathyrus cicera L.

punane seahernes

Lotus corniculatus L.

harilik nõiahammas

Lupinus albus L.

valge lupiin

Lupinus angustifolius L.

ahtalehine lupiin

Lupinus luteus L.

kollane lupiin

Medicago doliata Carmign.

liik lutserni perekonnast

Medicago italica (Mill.) Fiori

liik lutserni perekonnast

Medicago littoralis Rohde ex Loisel.

liik lutserni perekonnast

Medicago lupulina L.

humallutsern

Medicago murex Willd.

liik lutserni perekonnast

Medicago polymorpha L.

võrkviljaline lutsern

Medicago rugosa Desr.

liik lutserni perekonnast

Medicago sativa L.

harilik lutsern

Medicago scutellata (L.) Mill.

liik lutserni perekonnast

Medicago truncatula Gaertn.

liik lutserni perekonnast

Medicago × varia T. Martyn Sand

hübriidlutsern

Onobrychis viciifolia Scop.

harilik esparsett

Ornithopus compressus L.

liik linnujala perekonnast

Ornithopus sativus Brot.

põld-linnujalg

Pisum sativum L. (partim)

põldhernes

Trifolium alexandrinum L.

aleksandria ristik

Trifolium fragiferum L.

randristik

Trifolium glanduliferum Boiss.

liik ristiku perekonnast

Trifolium hirtum All.

liik ristiku perekonnast

Trifolium hybridum L.

roosa ristik

Trifolium incarnatum L.

kahkjaspunane ristik

Trifolium isthmocarpum Brot.

liik ristiku perekonnast

Trifolium michelianum Savi

liik ristiku perekonnast

Trifolium pratense L.

aasristik

Trifolium repens L.

valge ristik

Trifolium resupinatum L.

pärsia ristik

Trifolium squarrosum L.

liik ristiku perekonnast

Trifolium subterraneum L.

maaristik

Trifolium vesiculosum Savi

liik ristiku perekonnast

Trigonella foenum-graecum L.

põld-lambalääts

Vicia benghalensis L.

liik hiireherne perekonnast

Vicia faba L.

põlduba

Vicia pannonica Crantz

ungari hiirehernes

Vicia sativa L.

suvivikk

Vicia villosa Roth

põld-hiirehernes“;

punktis c lisatakse pärast kannet „Phacelia tanacetifolia Benth. harilik keerispea“ järgmine kanne:

„Plantago lanceolata L.

süstlehine teeleht“.

2)	Artikli 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „Lolium x boucheanum Kunth“ sõnadega „Lolium x hybridum Hausskn“.

3)	II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisas sätestatule.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2017. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2018.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. detsember 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66.

(2) Komisjoni 9. veebruari 2009. aasta otsus 2009/109/EÜ ajutise katse korraldamise kohta, mille raames kehtestatakse teatavad piirangud nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel söödakultuuridena kasutamiseks ettenähtud seemnesegude turustamise suhtes, et teha kindlaks, kas teatavad liigid, mida ei ole loetletud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ või 2002/57/EÜ, vastavad direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A lisamise tingimustele (ELT L 40, 11.2.2009, lk 26).

LISA

Direktiivi nr 66/401/EMÜ II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

II lisa muudetakse järgmiselt.

I jao punktis 1 lisatakse liike Pisum sativum ja Vicia faba käsitleva kande järele järgmine lõik:

„—	Trifolium subterraneum'i, Medicago spp., v.a M. lupulina, M. sativa, M. x varia puhul:

—	eliitseeme: 99,5 %;

—	edasiseks paljundamiseks ette nähtud sertifitseeritud seeme: 98 %;

—	sertifitseeritud seeme: 95 %.“

I jao punkti 2 alapunkti A tabel asendatakse järgmisega:

„Liik	Idanevus		Analüütiline puhtus								Muude taimeliikide seemnete maksimaalne arv proovis, mille mass on täpsustatud III lisa 4. veerus (veeru kohta kokku)			Tingimused seoses muu värvusega Lupinus spp. seemnete ja kibeda lupiini seemnete sisaldusega
	Minimaalne idanevus (protsentides (%) puhtast seemnest)	Maksimaalne kõvade seemnete sisaldus (protsentides (%) puhtast seemnest)	Minimaalne analüütiline puhtus (massiprotsentides)	Muude taimeliikide seemnete maksimumsisaldus (massiprotsentides)							Avena fatua, Avena sterilis	Cuscuta spp.	Rumex spp., v.a Rumex acetosella ja Rumex maritimus
	Minimaalne idanevus (protsentides (%) puhtast seemnest)		Minimaalne analüütiline puhtus (massiprotsentides)	Kokku	Üksik liik	Elytrigia repens	Alopecurus myosuroides	Melilotus spp.	Raphanus raphanistrum	Sinapis arvensis	Avena fatua, Avena sterilis	Cuscuta spp.	Rumex spp., v.a Rumex acetosella ja Rumex maritimus
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14	15
Poaceae (Gramineae)
Agrostis canina	75 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Agrostis capillaris	75 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Agrostis gigantea	80 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2(n)
Agrostis stolonifera	75 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Alopecurus pratensis	70 (a)		75	2,5	1,0 (f)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Arrhenatherum elatius	75 (a)		90	3,0	1,0 (f)	0,5	0,3				0 (g)	0 (j) (k)	5 (n)
Bromus catharticus	75 (a)		97	1,5	1,0	0,5	0,3				0 (g)	0 (j) (k)	10 (n)
Bromus sitchensis	75 (a)		97	1,5	1,0	0,5	0,3				0 (g)	0 (j) (k)	10 (n)
Cynodon dactylon	70 (a)		90	2,0	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2
Dactylis glomerata	80 (a)		90	1,5	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca arundinacea	80 (a)		95	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca filiformis	75 (a)		85	2,0	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca ovina	75 (a)		85	2,0	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca pratensis	80 (a)		95	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca rubra	75 (a)		90	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Festuca trachyphylla	75 (a)		85	2,0	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
× Festulolium	75 (a)		96	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Lolium multiflorum	75 (a)		96	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Lolium perenne	80 (a)		96	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Lolium × hybridum	75 (a)		96	1,5	1,0	0,5	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Phalaris aquatica	75 (a)		96	1,5	1,0	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	5
Phleum nodosum	80 (a)		96	1,5	1,0	0,3	0,3				0	0 (k)	5
Phleum pratense	80 (a)		96	1,5	1,0	0,3	0,3				0	0 (k)	5
Poa annua	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	5 (n)
Poa nemoralis	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Poa palustris	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Poa pratensis	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Poa trivialis	75 (a)		85	2,0 (c)	1,0 (c)	0,3	0,3				0	0 (j) (k)	2 (n)
Trisetum flavescens	70 (a)		75	3,0	1,0 (f)	0,3	0,3				0 (h)	0 (j) (k)	2 (n)
Fabaceae (Leguminosae)
Biserrula pelecinus	70		98	0,5							0 (i)	0 (j) (k)	10
Galega orientalis	60 (a) (b)	40	97	2,0	1,5			0,3			0	0 (l) (m)	10 (n)
Hedysarum coronarium	75 (a) (b)	30	95	2,5	1,0			0,3			0	0 (k)	5
Lathyrus cicera	80		95	1	0,5			0,3			0 (i)	0 (j) (k)	20
Lotus corniculatus	75 (a) (b)	40	95	1,8 (d)	1,0 (d)			0,3			0	0 (l) (m)	10
Lupinus albus	80 (a) (b)	20	98	0,5 (e)	0,3 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)	o) (p)
Lupinus angustifolius	75 (a) (b)	20	98	0,5 (e)	0,3 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)	o) (p)
Lupinus luteus	80 (a) (b)	20	98	0,5 (e)	0,3 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)	o) (p)“
Medicago doliata	70		98	2							0 (i)	0 (j) (k)	10
Medicago italica	70 (b)	20	98	2							0 (i)	0 (j) (k)	10
Medicago littoralis	70		98	2							0 (i)	0 (j) (k)	10
Medicago lupulina	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Medicago murex	70 (b)	30	98	2							0 (i)	0 (j) (k)	10
Medicago polymorpha	70 (b)	30	98	2							0 (i)	0 (j) (k)	10
Medicago rugosa	70 (b)	20	98	2							0 (i)	0 (j) (k)	10
Medicago sativa	80 (a) (b)	40	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Medicago scutellata	70		98	2							0 (i)	0 (j)(k)	10
Medicago truncatula	70 (b)	20	98	2							0 (i)	0 (j) (k)	10
Medicago × varia	80 (a) (b)	40	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Onobrychis viciifolia	75 (a) (b)	20	95	2,5	1,0			0,3			0	0 (j)	5
Ornithopus compressus	75		90	1							0 (i)	0 (j) (k)	10
Ornithopus sativus	75		90	1							0 (i)	0 (j) (k)	10
Pisum sativum	80 (a)		98	0,5	0,3			0,3			0	0 (j)	5 (n)
Trifolium alexandrinum	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium fragiferum	70		98	1							0 (i)	0 (j) (k)	10
Trifolium glanduliferum	70 (b)	30	98	1							0 (i)	0 (j) (k)	10
Trifolium hirtum	70		98	1							0 (i)	0 (j) (k)	10
Trifolium hybridum	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium incarnatum	75 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium isthmocarpum	70		98	1							0 (i)	0 (j) (k)	10
Trifolium michelianum	75 (b)	30	98	1							0 (i)	0 (j) (k)	10
Trifolium pratense	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium repens	80 (a) (b)	40	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium resupinatum	80 (a) (b)	20	97	1,5	1,0			0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium squarrosum	75 (b)	20	97	1,5				0,3			0	0 (l) (m)	10
Trifolium subterraneum	80 (b)	40	97	0,5							0 (i)	0 (j) (k)	10
Trifolium vesiculosum	70		98	1							0 (i)	0 (j) (k)	10
Trigonella foenum-graecum	80 (a)		95	1,0	0,5			0,3			0	0 (j)	5
Vicia benghalensis	80 (b)	20	97 (e)	1							0 (i)	0 (j) (k)	10
Vicia faba	80 (a) (b)	5	98	0,5	0,3			0,3			0	0 (j)	5 (n)
Vicia pannonica	85 (a) (b)	20	98	1,0 (e)	0,5 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)
Vicia sativa	85 (a) (b)	20	98	1,0 (e)	0,5 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)
Vicia villosa	85 (a) (b)	20	98	1,0 (e)	0,5 (e)			0,3			0 (i)	0 (j)	5 (n)
Muud liigid
Brassica napus var. napobrassica	80 (a)		98	1,0	0,5				0,3	0,3	0	0 (j) (k)	5
Brassica oleracea convar. acephala (acephala var. medullosa + var. viridis)	75 (a)		98	1,0	0,5				0,3	0,3	0	0 (j) (k)	10
Phacelia tanacetifolia	80 (a)		96	1,0	0,5						0	0 (j) (k)
Plantago lanceolata	75		85	1,5							0 (i)	0 (j) (k)	10
Raphanus sativus var. oleiformis	80 (a)		97	1,0	0,5				0,3	0,3	0	0 (j)	5

I jao punkti 2 alapunkti B jaotis e asendatakse järgmisega:

„e)	liikide Lupinus albus, Lupinus angustifolius, Lupinus luteus, Pisum sativum, Vicia faba ja Vicia spp. seemnete kogusisaldust kuni 0,5 massiprotsenti muu asjaomase liigi seemnete hulgas ei käsitata ebapuhtusena;“.

II jao punkti 2 alapunkti A tabel asendatakse järgmisega:

„Liik	Muude taimeliikide seemnete maksimumsisaldus						Muud standardid või tingimused
	Kokku (massiprotsentides)	Arvuline sisaldus III lisa 4. veerus täpsustatud massiga proovis (veeru kohta kokku)
	Kokku (massiprotsentides)	Üksik liik	Rumex spp., v.a Rumex acetosella ja Rumex maritimus	Elytrigia repens	Alopecurus myosuroides	Melilotus spp.
1	2	3	4	5	6	7	8
Poaceae (Gramineae)
Agrostis canina	0,3	20	1	1	1		(j)
Agrostis capillaris	0,3	20	1	1	1		(j)
Agrostis gigantea	0,3	20	1	1	1		(j)
Agrostis stolonifera	0,3	20	1	1	1		(j)
Alopecurus pratensis	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Arrhenatherum elatius	0,3	20 (a)	2	5	5		(i) (j)
Bromus catharticus	0,4	20	5	5	5		(j)
Bromus sitchensis	0,4	20	5	5	5		(j)
Cynodon dactylon	0,3	20 (a)	1	1	1		(j)
Dactylis glomerata	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca arundinacea	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca filiformis	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca ovina	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca pratensis	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca rubra	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Festuca trachyphylla	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
× Festulolium	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Lolium multiflorum	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Lolium perenne	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Lolium × hybridum	0,3	20 (a)	2	5	5		(j)
Phalaris aquatica	0,3	20	2	5	5		(j)
Phleum nodosum	0,3	20	2	1	1		(j)
Phleum pratense	0,3	20	2	1	1		(j)
Poa annua	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Poa nemoralis	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Poa palustris	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Poa pratensis	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Poa trivialis	0,3	20 (b)	1	1	1		(f) (j)
Trisetum flavescens	0,3	20 (c)	1	1	1		(i) (j)
Fabaceae (Leguminosae)
Biserrula pelecinus	0,3	20	5
Galega orientalis	0,3	20	2			0 (e)	(j)
Hedysarum coronarium	0,3	20	2			0 (e)	(j)
Lathyrus cicera	0,3	20	5	—	—	0 (d)
Lotus corniculatus	0,3	20	3			0 (e)	(g) (j)
Lupinus albus	0,3	20	2			0 (d)	(h) (k)
Lupinus angustifolius	0,3	20	2			0 (d)	(h) (k)
Lupinus luteus	0,3	20	2			0 (d)	(h) (k)
Medicago doliata	0,3	20	5	—	—	0 (e)
Medicago italica	0,3	20	5	—	—	0 (e)
Medicago littoralis	0,3	20	5	—	—	0 (e)
Medicago lupulina	0,3	20	5	—	—	0 (e)	(j)
Medicago murex	0,3	20	5	—	—	0 (e)
Medicago polymorpha	0,3	20	5	—	—	—
Medicago rugosa	0,3	20	5	—	—	—
Medicago sativa	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Medicago scutellata	0,3	20	5
Medicago truncatula	0,3	20	5
Medicago × varia	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Onobrychis viciifolia	0,3	20	2			0 (d)
Ornithopus compressus	0,3	20	5
Ornithopus sativus	0,3	20	5
Pisum sativum	0,3	20	2			0 (d)
Trifolium alexandrinum	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Trifolium fragiferum	0,3	20	5
Trifolium glanduliferum	0,3	20	5
Trifolium hirtum	0,3	20	5
Trifolium hybridum	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Trifolium incarnatum	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Trifolium isthmocarpum	0,3	20	5	—	—	—	(j)
Trifolium michelianum	0,3	20	5	—	—	—	—
Trifolium pratense	0,3	20	5			0 (e)	(j)
Trifolium repens	0,3	20	5			0 (e)	(j)
Trifolium resupinatum	0,3	20	3			0 (e)	(j)
Trifolium squarrosum	0,3	20	5	—	—	—	—
Trifolium subterraneum	0,3	20	5	—	—	—	(j)
Trifolium vesiculosum	0,3	20	5	—	—	—	(j)
Trigonella foenum-graecum	0,3	20	2			0 (d)
Vicia benghalensis	0,3	20	5	—	—	0 (d)	—
Vicia faba	0,3	20	2			0 (d)
Vicia pannonica	0,3	20	2			0 (d)	(h)
Vicia sativa	0,3	20	2			0 (d)	(h)
Vicia villosa	0,3	20	2			0 (d)	(h)
Muud liigid
Brassica napus var. napobrassica	0,3	20	2				(j)
Brassica oleracea convar. acephala (acephala var. medullosa + var. viridis)	0,3	20	3				(j)“
Phacelia tanacetifolia	0,3	20
Plantago lanceolata	0,3	20	3
Raphanus sativus var. oleiformis	0,3	20	2

III jao punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.	Vicia spp. puhul ei käsitata Vicia pannonica, Vicia villosa, Vicia benghalensis'e ja nendega lähedaste viljeldavate liikide seemnete kogusisaldust kuni 6 massiprotsenti muu asjaomase liigi seemnete hulgas ebapuhtusena.“

III jao punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.	Vicia pannonica, Vicia sativa, Vicia villosa ja Vicia benghalensis'e puhul on analüütiline puhtus vähemalt 97 massiprotsenti.“

III jaos lisatakse punkt 9:

„9.	Lathyrus cicera puhul on analüütiline puhtus vähemalt 90 massiprotsenti. Sarnaste viljeldavate liikide seemnete kogusisaldust kuni 5 massiprotsenti ei käsitata ebapuhtusena.“

III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

PARTIIDE JA PROOVIDE MASS

Liik

Partii maksimaalne mass

(tonnides)

Partiist võetava proovi miinimummass

(grammides)

II lisa I jao punkti 2 alapunkti A 12.–14. veeru ning II lisa II jao punkti 2 alapunkti A 3.–7. veeru sätetega seoses seemnete arvu määramiseks võetava proovi mass

(grammides)

Poaceae (Gramineae)

Agrostis canina

Agrostis capillaris

Agrostis gigantea

Agrostis stolonifera

Alopecurus pratensis

100

Arrhenatherum elatius

200

Bromus catharticus

200

Bromus sitchensis

200

Cynodon dactylon

Dactylis glomerata

100

Festuca arundinacea

100

Festuca filiformis

100

Festuca ovina

100

Festuca pratensis

100

Festuca rubra

100

Festuca trachyphylla

100

× Festulolium

200

Lolium multiflorum

200

Lolium perenne

200

Lolium × hybridum

200

Phalaris aquatica

100

Phleum nodosum

Phleum pratense

Poa annua

Poa nemoralis

Poa palustris

Poa pratensis

Poa trivialis

Trisetum flavescens

Fabaceae (Leguminosae)

Biserrula pelecinus

Galega orientalis

250

200

Hedysarum coronarium:

—

vili

1 000

300

—

seeme

400

120

Lathyrus cicera

1 000

140

Lotus corniculatus

200

Lupinus albus

1 000

Lupinus angustifolius

1 000

Lupinus luteus

1 000

Medicago doliata

100

Medicago italica

100

Medicago littoralis

Medicago lupulina

300

Medicago murex

Medicago polymorpha

Medicago rugosa

180

Medicago sativa

300

Medicago scutellata

400

Medicago truncatula

100

Medicago × varia

300

Onobrychis viciifolia:

—

vili

600

—

seeme

400

Ornithopus compressus

120

Ornithopus sativus

Pisum sativum

1 000

Trifolium alexandrinum

400

Trifolium fragiferum

Trifolium glanduliferum

Trifolium hirtum

Trifolium hybridum

200

Trifolium incarnatum

500

Trifolium isthmocarpum

100

Trifolium michelianum

Trifolium pratense

300

Trifolium repens

200

Trifolium resupinatum

200

Trifolium squarrosum

150

Trifolium subterraneum

250

Trifolium vesiculosum

100

Trigonella foenum-graecum

500

450

Vicia benghalensis

1 000

120

Vicia faba

1 000

Vicia pannonica

1 000

Vicia sativa

1 000

Vicia villosa

1 000

Muud liigid

Brassica napus var. napobrassica

200

100

Brassica oleracea convar. acephala

200

100

Phacelia tanacetifolia

300

Plantago lanceolata

Raphanus sativus var. oleiformis

300

Partii maksimaalset massi ei tohi ületada rohkem kui 5 %.“

2.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 327/79

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/2113,

30. november 2016,

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) EAFRD programmitöö perioodi 2007–2013 viimasel rakendusaastal (16. oktoober 2014 – 31. detsember 2015) rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 7690 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 51,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peaks komisjon kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nende kontrollimiseks ja heakskiitmiseks lisatud vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust käsitleva auditiarvamuse põhjal.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 37 lõikega 1 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (2) artikli 41 lõike 4 punktiga c tuleks viimase rakendusaasta raamatupidamise aastaaruanded esitada komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast rahastamiskõlblikkuse lõppkuupäeva ja need peaksid hõlmama makseasutuse kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani, milleks oli 31. detsember 2015.

(3)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 37 lõigetega 1 ja 2 peaks komisjon tegema lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast maaelu arengu programmi rakendamist käsitleva viimase iga-aastase eduaruande kättesaamist, võttes aluseks kehtiva rahastamiskava, asjaomase maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastava kontrollimise ja heakskiitmise otsuse.

(4)	Kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 37 lõikega 1 esitasid liikmesriigid komisjonile täieliku raamatupidamisarvestuse 30. juuniks 2016.

(5)	Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ning edastanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused liikmesriikidele 30. septembriks 2016.

(6)	Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(7)	Teiste makseasutuste esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja seepärast ei saa nende raamatupidamisarvestusi käesoleva rakendusotsusega heaks kiita.

(8)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 3 punktiga b jäeti 2014. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusest välja 9 934 738,68 euro suurune summa. See hõlmas maaelu arengu programmi 2007EE06RPO001 puhul deklareeritud 1 122 778,99 eurost summat, maaelu arengu programmi 2007ES06RPO009 puhul deklareeritud 18 560,56 eurost summat, maaelu arengu programmi 2007FI06RPO001 puhul deklareeritud 5 599 314,30 eurost summat, maaelu arengu programmi 2007LU06RPO001 puhul deklareeritud 169 459,49 eurost summat ja maaelu arengu programmi 2007UK06RPO002 puhul deklareeritud 3 024 625,34 eurost summat. Pärast muudetud rahastamiskavade vastuvõtmist hüvitas komisjon kõnealused summad 2015. aastal ja seepärast on need lisatud käesolevasse raamatupidamisarvestuste kontrollimise ja heakskiitmise otsusesse.

(9)	Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei piira käesolev otsus komisjoni edasiste otsuste tegemist sama määruse artikli 52 alusel, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega.

(10)

Käesoleva otsuse vastuvõtmisel peaks komisjon määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 alusel vähendatud või peatatud summasid arvesse võtma, et vältida mis tahes alusetuid või valel ajal tehtud makseid või selliste summade hüvitamist, mille kohta tuleks hiljem teha finantskorrektsioon. Rakendusotsusega C(2015)6810 vähendas komisjon vahemakseid, mis on seotud Leedu maaelu arengu programmiga programmitöö perioodil 2007–2013. Kuna komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (3) artikliga 34 ette nähtud menetlus on veel käimas, tuleks kõnealune vähendamine säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) EAFRD programmitöö perioodi 2007–2013 viimasel rakendusaastal (16. oktoober 2014 – 31. detsember 2015) rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestused, välja arvatud artiklis 2 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestused.

Nimekiri liikmesriikide makseasutustest, kelle EAFRD programmitöö perioodi 2007–2013 viimase rakendusaasta raamatupidamisarvestust kontrollitakse ja heaks kiidetakse, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

II lisas osutatud liikmesriikide makseasutuste raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad artiklis 1 osutatud EAFRD programmitöö perioodi 2007–2013 viimasel rakendusaastal EAFRD poolt seoses iga vastava maaelu arengu programmiga rahastatud kulusid, jäetakse käesolevast otsusest välja ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse hiljem.

Artikkel 3

Nende 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmide lõppmaksed, mille kohta kõik vastavate makseasutuste asjakohased raamatupidamise aastaaruanded on kontrollitud ja heaks kiidetud, on esitatud III lisas.

Artikkel 4

Need maaelu arengu programmid, mille vastavate makseasutuste asjakohaseid raamatupidamise aastaaruandeid ei ole ühe või mitme eelarveaasta puhul kontrollitud ja heaks kiidetud, on esitatud IV lisas.

Artikkel 5

Käesolev otsus ei piira selliste vastavuskontrolli käsitlevate otsuste tegemist tulevikus, mida komisjon võib teha vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(3) Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

I LISA

Nimekiri liikmesriikide makseasutustest, kelle EAFRD programmitöö perioodi 2007–2013 viimase rakendusaasta (16. oktoober 2014 – 31. detsember 2015) raamatupidamisarvestust kontrollitakse ja heaks kiidetakse

Kinnitatud programmid, mille kulud on EAFRD-le deklareeritud

(eurodes)
Liikmesriik	CCI nr	2007.–2013. aasta maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta kulud	Korrektsioonid	Kokku	Ühekordselt kasutatavad summad (*1)	2007.–2013. aasta maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta kulud	Liikmesriigile tehtud vahemaksed, sh 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta eelmaksete tasaarvestamine	Viimase rakendusaasta erinevus (*2)
		i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
AT	2007AT06RPO001	180 414 767,03	0,00	180 414 767,03	5 022 381,85	175 392 385,18	0,00	175 392 385,18
BE	2007BE06RPO001	8 140 257,07	0,00	8 140 257,07	0,00	8 140 257,07	0,00	8 140 257,07
CY	2007CY06RPO001	38 140 069,90	0,00	38 140 069,90	13 390,11	38 126 679,79	29 657 079,24	8 469 600,55
CZ	2007CZ06RPO001	292 718 350,03	0,00	292 718 350,03	35 461,62	292 682 888,41	154 265 497,75	138 417 390,66
DE	2007DE06RAT001	351 752,56	0,00	351 752,56	0,00	351 752,56	344 787,29	6 965,27
DE	2007DE06RPO003	36 256 830,11	0,00	36 256 830,11	540 187,61	35 716 642,50	3 080 151,79	32 636 490,71
DE	2007DE06RPO004	53 962 511,16	0,00	53 962 511,16	2 618,70	53 959 892,46	0,00	53 959 892,46
DE	2007DE06RPO007	146 014 201,06	0,00	146 014 201,06	5 200,60	146 009 000,46	97 972 211,99	48 036 788,47
DE	2007DE06RPO010	11 444 115,23	0,00	11 444 115,23	279 017,62	11 165 097,61	0,00	11 165 097,61
DE	2007DE06RPO011	190 954 194,64	0,00	190 954 194,64	0,00	190 954 194,64	159 624 523,46	31 329 671,18
DE	2007DE06RPO012	103 450 659,94	0,00	103 450 659,94	0,00	103 450 659,94	67 725 526,51	35 725 133,43
DE	2007DE06RPO015	41 184 956,92	0,00	41 184 956,92	0,00	41 184 956,92	23 950 996,56	17 233 960,36
DE	2007DE06RPO017	51 607 606,40	0,00	51 607 606,40	158 733,56	51 448 872,84	38 721 362,68	12 727 510,16
DE	2007DE06RPO018	3 819 565,33	0,00	3 819 565,33	22 759,59	3 796 805,74	2 719 891,12	1 076 914,62
DE	2007DE06RPO019	149 119 636,31	0,00	149 119 636,31	42 685 587,47	106 434 048,84	56 992 558,25	49 441 490,59
DE	2007DE06RPO020	196 010 469,43	0,00	196 010 469,43	0,00	196 010 469,43	165 016 404,40	30 994 065,03
DE	2007DE06RPO021	40 029 762,54	0,00	40 029 762,54	0,00	40 029 762,54	26 675 650,42	13 354 112,12
DE	2007DE06RPO023	102 771 123,22	0,00	102 771 123,22	0,00	102 771 123,22	69 757 904,44	33 013 218,78
DK	2007DK06RPO001	120 409 422,17	0,00	120 409 422,17	0,00	120 409 422,17	99 405 869,99	21 003 552,18
EE	2007EE06RPO001	40 202 306,30	1 122 778,99	41 325 085,29	0,00	41 325 085,29	5 843 533,28	35 481 552,01
ES	2007ES06RAT001	3 070 358,98	0,00	3 070 358,98	0,00	3 070 358,98	685 438,83	2 384 920,15
ES	2007ES06RPO001	604 799 852,21	0,00	604 799 852,21	Ei kohaldata	604 799 852,21	635 451 116,97	– 30 651 264,76
ES	2007ES06RPO002	86 189 041,88	0,00	86 189 041,88	0,00	86 189 041,88	67 083 574,51	19 105 467,37
ES	2007ES06RPO004	10 819 548,97	0,00	10 819 548,97	0,00	10 819 548,97	10 819 546,34	2,63
ES	2007ES06RPO005	39 127 499,30	0,00	39 127 499,30	0,45	39 127 498,85	37 752 050,93	1 375 447,92
ES	2007ES06RPO006	9 283 884,42	0,00	9 283 884,42	0,00	9 283 884,42	5 302 016,45	3 981 867,97
ES	2007ES06RPO007	282 215 353,74	0,00	282 215 353,74	0,00	282 215 353,74	272 487 142,31	9 728 211,43
ES	2007ES06RPO008	173 940 717,32	0,00	173 940 717,32	17 641,40	173 923 075,92	131 759 986,54	42 163 089,38
ES	2007ES06RPO009	56 121 244,85	18 560,56	56 139 805,41	18 765,23	56 121 040,18	40 471 926,89	15 649 113,29
ES	2007ES06RPO010	233 713 300,99	0,00	233 713 300,99	5 364 682,52	228 348 618,47	201 182 038,91	27 166 579,56
ES	2007ES06RPO011	215 435 433,06	0,00	215 435 433,06	0,00	215 435 433,06	215 493 246,25	– 57 813,19
ES	2007ES06RPO012	15 716 123,24	0,00	15 716 123,24	737 535,58	14 978 587,66	14 978 587,05	0,61
ES	2007ES06RPO013	57 532 665,17	0,00	57 532 665,17	4 127,40	57 528 537,77	51 816 039,06	5 712 498,71
ES	2007ES06RPO014	12 538 312,15	0,00	12 538 312,15	0,00	12 538 312,15	7 639 461,50	4 898 850,65
ES	2007ES06RPO015	16 674 763,93	0,00	16 674 763,93	0,00	16 674 763,93	12 971 705,42	3 703 058,51
ES	2007ES06RPO016	7 352 887,18	0,00	7 352 887,18	0,00	7 352 887,18	4 464 520,56	2 888 366,62
ES	2007ES06RPO017	26 800 845,33	0,00	26 800 845,33	0,00	26 800 845,33	26 916 117,17	– 115 271,84
FI	2007FI06RPO001	91 530 348,92	5 599 314,30	97 129 663,22	0,00	97 129 663,22	24 423 059,42	72 706 603,80
FI	2007FI06RPO002	527 945,41	0,00	527 945,41	0,00	527 945,41	40 268,10	487 677,31
GR	2007GR06RPO001	888 314 517,06	0,00	888 314 517,06	Ei kohaldata	888 314 517,06	922 581 212,89	– 34 266 695,83
HU	2007HU06RPO001	748 754 592,05	0,00	748 754 592,05	149 117,72	748 605 474,33	648 459 437,19	100 146 037,14
IE	2007IE06RPO001	44 978 622,14	0,00	44 978 622,14	1 900 408,70	43 078 213,44	0,00	43 078 213,44
IT	2007IT06RPO002	8 149 462,51	0,00	8 149 462,51	0,00	8 149 462,51	1 747 073,50	6 402 389,01
IT	2007IT06RPO003	127 616 735,00	0,00	127 616 735,00	62 261,60	127 554 473,40	101 200 113,66	26 354 359,74
IT	2007IT06RPO007	59 805 780,74	0,00	59 805 780,74	1 329 918,62	58 475 862,12	35 949 179,67	22 526 682,45
IT	2007IT06RPO009	95 037 114,69	0,00	95 037 114,69	0,00	95 037 114,69	80 989 496,92	14 047 617,77
IT	2007IT06RPO010	99 037 273,94	0,00	99 037 273,94	14,42	99 037 259,52	79 600 169,71	19 437 089,81
IT	2007IT06RPO011	14 862 287,40	0,00	14 862 287,40	0,00	14 862 287,40	10 068 172,35	4 794 115,05
IT	2007IT06RPO014	82 990 789,77	0,00	82 990 789,77	275,94	82 990 513,83	59 135 824,91	23 854 688,92
LT	2007LT06RPO001	244 973 915,09	0,00	244 973 915,09	0,00	244 973 915,09	158 247 238,33	86 726 676,76
LU	2007LU06RPO001	4 936 636,74	169 459,49	5 106 096,23	0,00	5 106 096,23	945 791,68	4 160 304,55
LV	2007LV06RPO001	56 888 733,59	0,00	56 888 733,59	0,00	56 888 733,59	4 375 802,65	52 512 930,94
MT	2007MT06RPO001	18 525 508,20	0,00	18 525 508,20	43 435,58	18 482 072,62	15 825 626,82	2 656 445,80
NL	2007NL06RPO001	73 109 827,75	0,00	73 109 827,75	450 010,86	72 659 816,89	44 639 544,30	28 020 272,59
PL	2007PL06RPO001	2 751 343 627,94	0,00	2 751 343 627,94	0,00	2 751 343 627,94	2 096 701 691,24	654 641 936,70
PT	2007PT06RAT001	866 848,88	0,00	866 848,88	92 093,13	774 755,75	307 978,67	466 777,08
PT	2007PT06RPO001	33 268 022,24	0,00	33 268 022,24	181 340,87	33 086 681,37	26 663 056,94	6 423 624,43
PT	2007PT06RPO002	404 097 172,73	0,00	404 097 172,73	2 652 078,48	401 445 094,25	241 466 481,61	159 978 612,64
PT	2007PT06RPO003	39 566 393,71	0,00	39 566 393,71	0,00	39 566 393,71	39 580 602,94	– 14 209,23
SE	2007SE06RPO001	123 975 874,31	0,00	123 975 874,31	0,00	123 975 874,31	81 220 293,81	42 755 580,50
SI	2007SI06RPO001	94 548 141,11	0,00	94 548 141,11	0,31	94 548 140,80	51 850 486,84	42 697 653,96
SK	2007SK06RPO001	254 161 344,40	0,00	254 161 344,40	322,61	254 161 021,79	167 819 763,78	86 341 258,01
UK	2007UK06RPO001	144 515 333,22	0,00	144 515 333,22	1 487 992,45	143 027 340,77	50 672 584,29	92 354 756,48
UK	2007UK06RPO002	18 203 293,99	3 024 625,34	21 227 919,33	1 731 156,70	19 496 762,63	3 507 181,78	15 989 580,85
UK	2007UK06RPO0013	– 987 841,37	0,00	– 987 841,37	455 326,60	– 1 443 167,97	0,00	– 1 443 167,97
UK	2007UK06RPO004	59 384 266,74	0,00	59 384 266,74	315 791,70	59 068 475,04	59 319 912,22	– 251 437,18

(*1) Piirmäär ja mahaarvamised vastavalt nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1) artikli 69 lõikele 5b. Kõnealused summad on ette nähtud ainult III lisas loetletud programmide jaoks. IV lisas loetletud programmide puhul teatatakse summa siis, kui EAFRD raamatupidamise aastaaruanded kõigi asjakohaste eelarveaastate kohta on kontrollitud ja heaks kiidetud.

(*2) See ei ole väljamakstav summa. Tehtavate lõppmaksete puhul on viidatud III lisale.

II LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2007.–2013. AASTA MAAELU ARENGU PROGRAMMI VIIMANE RAKENDUSAASTA

Nende makseasutuste ja programmide loetelu, mille viimase rakendusaasta (16. oktoober 2014 – 31. detsember 2015) raamatupidamisarvestus on otsusest välja jäetud ning mille kontrollimise ja heakskiitmise kohta tehakse otsus hiljem

Liikmesriik	Makseasutus	Programm
Belgia	Région Wallonne	2007BE06RPO002
Bulgaaria	State Fund Agriculture	2007BG06RPO001
Saksamaa	EU-Zahlstelle der Freien und Hansestadt Hamburg	2007DE06RPO009
Hispaania	Organismo Pagador de la Comunidad Autónoma del Principado de Asturias	2007ES06RPO003
Prantsusmaa	Office du Développement Agricole et Rural de Corse	2007FR06RPO002
	Agence de services et de paiement	2007FR06RPO001
		2007FR06RPO003
		2007FR06RPO004
		2007FR06RPO005
		2007FR06RPO006
Itaalia	Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura	2007IT06RAT001
		2007IT06RPO001
		2007IT06RPO004
		2007IT06RPO005
		2007IT06RPO006
		2007IT06RPO008
		2007IT06RPO012
		2007IT06RPO013
		2007IT06RPO015
		2007IT06RPO016
		2007IT06RPO017
		2007IT06RPO019
		2007IT06RPO020
		2007IT06RPO021
	Agenzia della regione Calabria per le Erogazioni in Agricoltura	2007IT06RPO018
Rumeenia	Paying Agency for Rural Development and Fishery (PARDF)	2007RO06RPO001

III LISA

Nende 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmide lõppmaksed, mille kohta kõik asjakohased raamatupidamise aastaaruanded on kontrollitud ja heaks kiidetud

Liikmesriik	Makseasutus	Programm	Lõppmakse eurodes
AT	AT01	2007AT06RPO001	201 048 842,91
BE	BE02	2007BE06RPO001	11 915 307,11
CY	CY01	2007CY06RPO001	8 138 264,88
CZ	CZ01	2007CZ06RPO001	138 417 269,54
DE	DE01	2007DE06RAT001	6 965,28
	DE03	2007DE06RPO003	33 079 775,42
	DE04	2007DE06RPO004	70 357 109,98
	DE07	2007DE06RPO007	48 036 735,72
	DE11	2007DE06RPO011	31 329 671,19
	DE12	2007DE06RPO012	35 725 132,72
	DE15	2007DE06RPO015	17 233 960,44
	DE17	2007DE06RPO017	12 727 510,16
	DE18	2007DE06RPO018	1 076 914,65
	DE19	2007DE06RPO019	49 441 490,19
	DE20	2007DE06RPO020	30 994 065,04
	DE21	2007DE06RPO021	13 350 534,31
	DE23	2007DE06RPO023	33 053 719,77
	DE26	2007DE06RPO010	12 195 402,12
DK	DK02	2007DK06RPO001	20 963 291,37
EE	EE01	2007EE06RPO001	35 481 509,90
ES	ES02	2007ES06RPO002	19 105 467,57
	ES04	2007ES06RPO004	– 1 570 468,31
	ES05	2007ES06RPO005	1 375 447,92
	ES06	2007ES06RPO006	3 982 139,88
	ES07	2007ES06RPO007	9 728 211,49
	ES08	2007ES06RPO008	42 163 089,49
	ES09	2007ES06RPO009	15 649 113,35
	ES10	2007ES06RPO010	27 166 579,64
	ES11	2007ES06RPO011	– 6 930 052,58
	ES12	2007ES06RPO012	– 2 529 813,38
	ES13	2007ES06RPO013	5 712 498,75
	ES14	2007ES06RPO014	4 898 850,90
	ES15	2007ES06RPO015	3 703 058,56
	ES16	2007ES06RPO016	2 888 363,59
	ES17	2007ES06RPO017	– 3 251 561,99
	ES18	2007ES06RAT001	2 384 920,15
FI	FI01	2007FI06RPO001	72 701 842,49
FI	FI01	2007FI06RPO002	487 677,39
HU	HU01	2007HU06RPO001	100 146 037,10
IE	IE01	2007IE06RPO001	123 238 683,26
IT	IT05	2007IT06RPO014	23 854 688,90
	IT07	2007IT06RPO010	19 437 089,80
	IT08	2007IT06RPO003	26 354 359,60
	IT10	2007IT06RPO009	14 047 617,83
	IT23	2007IT06RPO007	22 526 681,19
	IT24	2007IT06RPO002	6 402 389,09
	IT25	2007IT06RPO011	4 794 115,04
LT	LT01 (*1)	2007LT06RPO001	86 077 486,54
LU	LU01	2007LU06RPO001	4 310 827,77
LV	LV01	2007LV06RPO001	52 512 930,94
MT	MT01	2007MT06RPO001	2 656 238,28
NL	NL04	2007NL06RPO001	27 849 916,20
PL	PL01	2007PL06RPO001	654 646 405,33
PT	PT03	2007PT06RAT001	466 777,31
		2007PT06RPO001	6 423 624,50
		2007PT06RPO002	159 994 438,45
		2007PT06RPO003	– 194 494,42
SE	SE01	2007SE06RPO001	39 280 927,30
SI	SI01	2007SI06RPO001	42 697 633,16
SK	SK01	2007SK06RPO001	86 339 545,97
UK	GB05	2007UK06RPO002	15 989 736,99
	GB06	2007UK06RPO003	33 256 485,91
	GB07	2007UK06RPO004	– 7 316 081,21
	GB09	2007UK06RPO001	92 304 669,80

(*1) Maaelu arengu programmi LT01 lõppmakset vähendatakse 708 136,83 euro võrra ja selle suhtes viiakse läbi määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 kohane vastavusuurimine.

IV LISA

Need maaelu arengu programmid, mille raamatupidamise aastaaruandeid ei ole ühe või mitme eelarveaasta puhul kontrollitud ja heaks kiidetud

Liikmesriik	Makseasutus	Programm (*1)
Belgia	Région Wallonne	2007BE06RPO002
Bulgaaria	State Fund Agriculture	2007BG06RPO001
Saksamaa	EU-Zahlstelle der Freien und Hansestadt Hamburg	2007DE06RPO009
Hispaania	Dirección General de Fondos Agrarios de la Consejería de Agricultura, Pesca y Medio Ambiente de la Junta de Andalucía	2007ES06RPO001
Hispaania	Organismo Pagador de la Comunidad Autónoma del Principado de Asturias	2007ES06RPO003
Prantsusmaa	Office du Développement Agricole et Rural de Corse	2007FR06RPO002
	Agence de services et de paiement	2007FR06RPO001
		2007FR06RPO003
		2007FR06RPO004
		2007FR06RPO005
		2007FR06RPO006
Kreeka	Payment and Control Agency for Guidance and Guarantee Community Aids (O.P.E.K.E.P.E)	2007GR06RPO001
Itaalia	Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura	2007IT06RAT001
		2007IT06RPO001
		2007IT06RPO004
		2007IT06RPO005
		2007IT06RPO006
		2007IT06RPO008
		2007IT06RPO012
		2007IT06RPO013
		2007IT06RPO015
		2007IT06RPO016
		2007IT06RPO017
		2007IT06RPO019
		2007IT06RPO020
		2007IT06RPO021
	Agenzia della regione Calabria per le Erogazioni in Agricoltura	2007IT06RPO018
Rumeenia	Paying Agency for Rural Development and Fishery (PARDF)	2007RO06RPO001

(*1) Lõppmakse arvutatakse siis, kui EAFRD raamatupidamise aastaaruanded kõigi asjakohaste eelarveaastate kohta on kontrollitud ja heaks kiidetud.

2.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 327/92

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/2114,

30. november 2016,

millega määratakse kindlaks koguselised piirangud ja eraldatakse kvoodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) alusel kontrollitavatele ainetele ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 7715 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, horvaadi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, saksa- ja tšehhikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2 ja artikli 16 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Imporditud kontrollitavate ainete liidus vabasse ringlusse lubamisel kehtivad koguselised piirangud.

(2)	Komisjonil tuleb need piirangud kindlaks määrata ja ettevõtjatele kvoodid eraldada.

(3)	Lisaks peab komisjon kindlaks määrama muude kontrollitavate ainete kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud kogused oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks ning äriühingud, kellel on õigus neid kasutada.

(4)

Eraldatud kvootide määramisega oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks tuleb tagada, et järgitakse koguselisi piiranguid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1005/2009 artikli 10 lõikes 6, kohaldades komisjoni määrust (EL) nr 537/2011 (2). Kuna koguselised piirangud hõlmavad osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike koguseid, mille laboratoorseks või analüütiliseks kasutuseks antakse luba, peaks kvootide eraldamine hõlmama ka osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootmist ja importimist osutatud kasutuseks.

(5)

Komisjon on avaldanud teate ettevõtjatele, kes 2017. aastal kavatsevad Euroopa Liitu importida või sealt eksportida osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, ning ettevõtjatele, kes kavatsevad taotleda kõnealuste ainete laboris ja analüüside tegemisel kasutamiseks 2017. aastal kvoote, (3) ning on saanud vastuseks deklaratsioonid kavandatava impordi kohta 2017. aastal.

(6)	Koguselised piirangud ja kvoodid tuleks kindlaks määrata ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 kooskõlas osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva Montreali protokolli kohase iga-aastase aruandlustsükliga.

(7)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2009 artikli 25 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vabasse ringlusse lubamise koguselised piirangud

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate kontrollitavate ainete kogused, mida on lubatud liiduvälistest allikatest lasta ELis vabasse ringlusse 2017. aastal, on järgmised:

Kontrollitavad ained	Kogus ODP-kilogrammides (ODP – ozone depleting potential, osoonikahandamisvõime)
I rühm (täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud 11, 12, 113, 114 ja 115) ning II rühm (muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud)	3 396 350,00
III rühm (haloonid)	22 854 750,00
IV rühm (tetraklorometaan)	22 330 561,00
V rühm (1,1,1-trikloroetaan)	1 700 000,00
VI rühm (metüülbromiid)	780 720,00
VII rühm (osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikud)	3 650,48
VIII rühm (osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud)	5 947 011,50
IX rühm (bromoklorometaan)	324 012,00

Artikkel 2

Kvootide eraldamine vabasse ringlusse lubamiseks

1. Täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 eraldatakse I lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

2. Haloonide impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 eraldatakse II lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

3. Tetraklorometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 eraldatakse III lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

4. 1,1,1-trikloroetaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 eraldatakse IV lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

5. Metüülbromiidi impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 eraldatakse V lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

6. Osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 eraldatakse VI lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

7. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 eraldatakse VII lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

8. Bromoklorometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 eraldatakse VIII lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

9. Ettevõtjate individuaalsed kvoodid sätestatakse IX lisas.

Artikkel 3

Laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks eraldatavad kvoodid

Aastal 2017 laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks lubatud kontrollitavate ainete impordi- või tootmiskvoodid eraldatakse ettevõtjatele, kes on loetletud X lisas.

Kõnealustele ettevõtjatele ettenähtud maksimumkogused, mida 2017. aastal võib laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks toota või importida, on esitatud XI lisas.

Artikkel 4

Kehtivusaeg

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017 ja selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2017.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtjatele.

Abcr GmbH

Im Schlehert 10

76187 Karlsruhe

Saksamaa

AGC Chemicals Europe, Ltd.

York House, Hillhouse International

FY5 4QD Thornton Cleveleys

Ühendkuningriik

Airbus Operations SAS

Route de bayonne 316

31300 Toulouse

Prantsusmaa

Albemarle Europe SPRL

Parc Scientifique Einstein, Rue du Bosquet 9

B-1348 Louvain-la-Neuve

Belgia

ARKEMA FRANCE

Rue Estienne-d'Orves 420

92705 COLOMBES Cedex

Prantsusmaa

ATELIERS BIGATA

Rue Jean-Baptiste Perrin 10

33320 Eysines

Prantsusmaa

BASF Agri-Production S.A.S.

Rue de Verdun 32

76410 Saint-Aubin Les Elbeuf

Prantsusmaa

Bayer CropScience AG

Alfred-Nobel-Str. 50

40789 Monheim

Saksamaa

Biovit d.o.o.

Matka Laginje 13

HR-42000 Varazdin

Horvaatia

Blue Cube Germany Assets GmbH & Co. KG

Buetzflether Sand 2

21683 Stade

Saksamaa

Ceram Optec SIA

Skanstes street 7 K-1

LV-1013 Riia

Läti

Chemours Netherlands B.V.

Baanhoekweg 22

3313LA Dordrecht

Madalmaad

Daikin Refrigerants Europe GmbH

Industriepark Höchst

65926 Frankfurt am Main

Saksamaa

DIVERCHIM SA

RUE DU NOYER, ZAC du Moulin 6

95700 Roissy-en-France

Prantsusmaa

Dyneon GmbH

Industrieparkstr. 1

84508 Burgkirchen

Saksamaa

EAF protect s.r.o.

Karlovarská 131/50

35002 Cheb 2

Tšehhi Vabariik

F-Select GmbH

Grosshesseloherstr. 18

81479 München

Saksamaa

Fenix Fluor Limited

Rocksavage Site

WA7 JE Runcorn, Cheshire

Ühendkuningriik

Fire Fighting Enterprises Ltd

Hunting Gate 9

SG4 0TJ Hitchin

Ühendkuningriik

GHC Gerling, Holz & Co. Handels GmbH

Ruhrstr. 113

22761 Hamburg

Saksamaa

GIELLE DI LUIGI GALANTUCCI

VIA FERRI ROCCO 32

70022 ALTAMURA

Itaalia

GlaxoSmithKline

Cobden Street

DD10 8EA Montrose

Ühendkuningriik

Halon & Refrigerant Services Ltd

J Reid Trading Estate, Factory Road

CH5 2QJ Sandycroft

Ühendkuningriik

Honeywell Fluorine Products Europe BV

Laarderhoogtweg 18

1101 EA Amsterdam

Madalmaad

Honeywell Speciality Chemicals Seelze GmbH

Wunstorfer Str. 40

30926 Seelze

Saksamaa

Hovione FarmaCiencia SA

Quinta de S. Pedro – Sete Casas

2674-506 Loures

Portugal

Hudson Technologies Europe S.r.l.

Via degli Olmetti 5

00060 Formello

Itaalia

ICL-IP Europe B.V.

Fosfaatweg 48

1013 BM Amsterdam

Madalmaad

INTERGEO LTD

INDUSTRIAL PARK OF THERMI

57001 THESSALONIKI

Kreeka

Labmix24 GmbH

Jonas-Elkan-Weg 4

46499 Hamminkeln

Saksamaa

LABORATORIOS MIRET S.A.

Geminis 4

08228 Terrassa

Hispaania

LGC Standards GmbH

Mercatorstr. 51

46485 Wesel

Saksamaa

Ludwig-Maximilians-University

Butenadtstr. 5–13 (HAUS D)

81377 München

Saksamaa

Mebrom NV

Antwerpsesteenweg 45

2830 Willebroek

Belgia

Merck KGaA

Frankfurter Strasse 250

64293 Darmstadt

Saksamaa

Meridian Technical Services Limited

Hailey Road 14

DA18 4AP Erith

Ühendkuningriik

Mexichem UK Limited

The Heath Business and Technical Park

WA7 4QX Runcorn, Cheshire

Ühendkuningriik

P.U. POZ-PLISZKA Sp. z o.o.

Szczecinska 45

80–392 Gdansk

Poola

PANREAC QUIMICA S.L.U.

C/Garraf 2

E08210 Barcelona

Hispaania

Quality Control North West

Poplar Grove

SK2 7JE Stockport

Ühendkuningriik

R.P. CHEM s.r.l.

Via San Michele 47

31032 Casale sul Sile (TV)

Itaalia

Safety Hi-Tech srl

Via di Porta Pinciana 6

00187 Rooma

Itaalia

Savi Technologie sp. z o.o.

Psary Wolnosci 20

51–180 Wroclaw

Poola

SIGMA ALDRICH CHIMIE sarl

Rue de Luzais 80

38070 Saint-Quentin-Fallavier

Prantsusmaa

Sigma-Aldrich Chemie GmbH

Riedstraße 2

89555 Steinheim

Saksamaa

SIGMA-ALDRICH COMPANY LTD

The Old Brickyard, New Road

SP8 4XT Gillingham, DORSET

Ühendkuningriik

Solvay Fluor GmbH

Hans-Boeckler-Allee 20

30173 Hannover

Saksamaa

Solvay Specialty Polymers France SAS

Avenue de la Republique

39501 Tavaux Cedex

Prantsusmaa

Solvay Specialty Polymers Italy SpA

Viale Lombardia 20

20021 Bollate

Itaalia

SPEX CertiPrep LTD

Dalston Gardens 2

HA7 1BQ Stanmore

Ühendkuningriik

Sterling Chemical Malta Limited

V. Dimech Street 4

1504 FLORIANA

Malta

Sterling SpA

Via della Carboneria 30

06073 Solomeo – Corciano (PG)

Itaalia

Syngenta Limited

Priestley Road Surrey Research Park 30

GU2 7YH Guildford

Ühendkuningriik

Tazzetti SAU

Calle Roma 2

28813 Torres de la Alameda

Hispaania

Tazzetti SpA

Corso Europa 600/A

10088 Volpiano

Itaalia

TEGA – Technische Gase und Gasetechnik GmbH

Werner-von-Siemens-Str. 18

D-97076 Würzburg

Saksamaa

Thomas Swan & Co. Ltd.

Rotary Way

DH8 7ND Consett County Durham

Ühendkuningriik

VALLISCOR EUROPA LIMITED

3rd Floor Kilmore House Park Lane Spencer Dock

D01 YE64 Dublin 1

Iirimaa

VALVITALIA SPA – EUSEBI DIVISION

PIAZZA SIGMUND FREUD 1

20154 MILANO

Itaalia

Brüssel, 30. november 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Miguel ARIAS CAÑETE

(1) ELT L 286, 31.10.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 1. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 537/2011, meetodi kohta, mille alusel määratakse laboratoorseks või analüütiliseks kasutuseks importida või toota lubatud kontrollitavate ainete kogused ELis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 147, 2.6.2011, lk 4).

(3) ELT C 40, 3.2.2016, lk 8.

I LISA

I ja II rühm

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike lähteainena ja töötlemise abiainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017.

Äriühing

Abcr GmbH (DE)

Honeywell Fluorine Products Europe BV (NL)

Solvay Specialty Polymers Italy SpA (IT)

Syngenta Limited (UK)

Tazzetti SAU (ES)

Tazzetti SpA (IT)

TEGA – Technische Gase und Gasetechnik GmbH (DE)

II LISA

III rühm

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid haloonide lähteainena kasutamiseks ja kriitiliseks kasutuseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017.

Äriühing

Abcr GmbH (DE)

ARKEMA FRANCE (FR)

ATELIERS BIGATA (FR)

BASF Agri-Production S.A.S. (FR)

EAF protect s.r.o. (CZ)

Fire Fighting Enterprises Ltd (UK)

GIELLE DI LUIGI GALANTUCCI (IT)

Halon & Refrigerant Services Ltd (UK)

INTERGEO LTD (EL)

Meridian Technical Services Limited (UK)

P.U. POZ-PLISZKA Sp. z o.o. (PL)

Safety Hi-Tech srl (IT)

Savi Technologie sp. z o.o. (PL)

VALVITALIA SPA – EUSEBI DIVISION (IT)

III LISA

IV rühm

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid tetraklorometaani kasutamiseks lähteainena ja töötlemise abiainena ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017.

Äriühing

Abcr GmbH (DE)

ARKEMA FRANCE (FR)

Blue Cube Germany Assets GmbH & Co. KG (DE)

Ceram Optec SIA (LV)

IV LISA

V rühm

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid 1,1,1-trikloroetaani lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017.

Äriühing

ARKEMA FRANCE (FR)

V LISA

VI rühm

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid metüülbromiidi kasutamiseks lähteainena ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017.

Äriühing

Albemarle Europe SPRL (BE)

GHC Gerling, Holz & Co. Handels GmbH (DE)

ICL-IP Europe B.V. (NL)

Mebrom NV (BE)

Sigma-Aldrich Chemie GmbH (DE)

VI LISA

VII rühm

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike kasutamiseks lähteainena ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017.

Äriühing

Abcr GmbH (DE)

GlaxoSmithKline (UK)

Hovione FarmaCiencia SA (PT)

R.P. CHEM s.r.l. (IT)

Sterling Chemical Malta Limited (MT)

Sterling SpA (IT)

VALLISCOR EUROPA LIMITED (IE)

VII LISA

VIII rühm

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamiseks lähteainena ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017.

Äriühing

Abcr GmbH (DE)

AGC Chemicals Europe, Ltd. (UK)

ARKEMA FRANCE (FR)

Bayer CropScience AG (DE)

Chemours Netherlands B.V. (NL)

Dyneon GmbH (DE)

Fenix Fluor Limited (UK)

Honeywell Fluorine Products Europe BV (NL)

Solvay Fluor GmbH (DE)

Solvay Specialty Polymers France SAS (FR)

Solvay Specialty Polymers Italy SpA (IT)

Tazzetti SAU (ES)

Tazzetti SpA (IT)

VIII LISA

IX rühm

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid bromoklorometaani lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017.

Äriühing

Albemarle Europe SPRL (BE)

ICL-IP Europe B.V. (NL)

LABORATORIOS MIRET S.A. (ES)

Sigma-Aldrich Chemie GmbH (DE)

Thomas Swan & Co. Ltd. (UK)

IX LISA

(Tundlik ja konfidentsiaalne äriteave – ei avaldata)

X LISA

Ettevõtjad, kel on õigus 2017. aastal toota või importida kontrollitavaid aineid laboratoorseks või analüütiliseks kasutuseks

Laboratoorsel või analüütilisel otstarbel kasutatavate kontrollitavate ainete kvoodid määratakse järgmistele äriühingutele.

Äriühing

Abcr GmbH (DE)

Airbus Operations SAS (FR)

ARKEMA FRANCE (FR)

Biovit d.o.o. (HR)

Daikin Refrigerants Europe GmbH (DE)

DIVERCHIM SA (FR)

F-Select GmbH (DE)

Honeywell Fluorine Products Europe BV (NL)

Honeywell Speciality Chemicals Seelze GmbH (DE)

Hudson Technologies Europe S.r.l. (IT)

Labmix24 GmbH (DE)

LGC Standards GmbH (DE)

Ludwig-Maximilians-University (DE)

Merck KGaA (DE)

Mexichem UK Limited (UK)

PANREAC QUIMICA S.L.U. (ES)

Quality Control North West (UK)

Safety Hi-Tech srl (IT)

SIGMA ALDRICH CHIMIE sarl (FR)

Sigma-Aldrich Chemie GmbH (DE)

SIGMA-ALDRICH COMPANY LTD (UK)

Solvay Fluor GmbH (DE)

Solvay Specialty Polymers France SAS (FR)

SPEX CertiPrep LTD (UK)

Sterling Chemical Malta Limited (MT)

Sterling SpA (IT)

VALLISCOR EUROPA LIMITED (IE)

XI LISA

(Tundlik ja konfidentsiaalne äriteave – ei avaldata)

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 327

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 2. detsember 2016

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2102, 26. oktoober 2016, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust ( 1 )	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2103, 21. november 2016, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Burrata di Andria (KGT)]	16
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2104, 21. november 2016, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Vale of Evesham Asparagus (KGT)]	18
*	Komisjoni määrus (EL) 2016/2105, 1. detsember 2016, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa kalandus- ja vesiviljelussektoris antavast riigiabist teatamise vormi osas	19
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2106, 1. detsember 2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 884/2014, millega kehtestatakse Etioopiast pärit vürtside, Argentinast pärit maapähklite ja Aserbaidžaanist pärit sarapuupähklite impordi eritingimused ning muudetakse Türgist pärit kuivatatud viigimarjade ja sarapuupähklite ja Indiast pärit maapähklite impordi eritingimusi ( 1 )	44
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2107, 1. detsember 2016, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisas olevat nimekirja sellise mitteloomse sööda ja toidu osas, mille suhtes nähakse ette kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine impordil ( 1 )	50
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2108, 1. detsember 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	57
	DIREKTIIVID
*	Komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2016/2109, 1. detsember 2016, millega muudetakse nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ seoses uute liikide lisamisega ja botaanilise nimega Lolium x boucheanum Kunth ( 1 )	59
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2016/2110, 28. november 2016, millega nimetatakse ametisse Kreeka Vabariigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige	76
*	Nõukogu otsus (EL) 2016/2111, 28. november 2016, millega nimetatakse ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee Belgia liige	77
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/2112, 1. detsember 2016, millega muudetakse otsust 2014/401/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu Satelliidikeskust	78
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/2113, 30. november 2016, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) EAFRD programmitöö perioodi 2007–2013 viimasel rakendusaastal (16. oktoober 2014 – 31. detsember 2015) rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2016) 7690 all)	79
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/2114, 30. november 2016, millega määratakse kindlaks koguselised piirangud ja eraldatakse kvoodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) alusel kontrollitavatele ainetele ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 (teatavaks tehtud numbri C(2016) 7715 all)	92
	SOOVITUSED
*	Komisjoni soovitus (EL) 2016/2115, 1. detsember 2016, delta-9-tetrahüdrokannabinooli, selle eellasainete ja muude kannabinoidide toidus esinemise seire kohta ( 1 )	103

Riik	Liikmed	Asendusliikmed
Belgia	Joeri HENS

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	CL	115,2
	MA	90,5
	TR	95,4
	ZZ	100,4
0707 00 05	MA	68,5
	TR	144,7
	ZZ	106,6
0709 93 10	MA	95,3
	TR	147,3
	ZZ	121,3
0805 20 10	MA	70,1
	TR	71,7
	ZA	138,5
	ZZ	93,4
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	JM	114,6
	MA	63,3
	PE	95,4
	TR	79,2
	ZZ	88,1
0805 50 10	CL	90,0
	TR	90,5
	ZZ	90,3
0808 10 80	US	100,7
	ZA	155,4
	ZZ	128,1
0808 30 90	CN	87,5
	TR	126,8
	ZZ	107,2