26.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

(1)

Määruses (EL) 2015/757 on sätestatud liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatelt, seal viibivatelt või sealt väljuvatelt laevadelt pärit süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguste ja muu asjakohase teabe täpse seire, aruandluse ja kontrolli eeskirjad eesmärgiga edendada meretranspordist pärit CO2 heitkoguste kulutõhusat vähendamist.

(2)

Määruse (EL) 2015/757 I lisas on sätestatud CO2 heitkoguste seire meetodid kütusekulu põhjal. Määruse (EL) 2015/757 II lisas on kehtestatud eeskirjad muu asjakohase teabe kogumiseks.

(3)

Määruse (EL) 2015/757 I lisa A osas on sätestatud, et CO2 heitkoguste arvutamiseks tuleks omavahel korrutada heitekoefitsiendid ja kütusekulu, mis on kindlaks määratud kõnealuse lisa B osas esitatud seiremeetoditega A (kütusemahuti saatelehed ja kütusepaakide regulaarne inventuur), B (punkri kütusepaagi seire pardal) ja C (asjaomaste põlemisprotsesside voolumõõturid). IMO resolutsioonis (2) uute laevade energiatõhususe indeksi arvutamise meetodit käsitlevate suuniste kohta on sätestatud heitekoefitsientide vaikeväärtused laeva pardal kasutatavate standardkütuste jaoks. Neid vaikeväärtusi saab kasutada laevanduse tekitatud CO2 heitkoguste arvutamiseks. Kõnealuste vaikeväärtuste kohaldamine laevadel CO2 heitkoguste seireks ja aruandluseks kooskõlas määruse (EL) 2015/757 I lisaga tagab lihtsa regulatiivse lähenemisviisi ja ühtlustatud rakendamise.

(4)

Seiremeetodite A, B ja C puhul teisendatakse pardale võetud (punkerdamine) või paakidesse jäänud kütuse koguse määramisel mahuühikud massiühikuteks, kasutades tegeliku tiheduse väärtusi. I lisa B osa punkti 2 viienda lõigu alapunkti c kohaselt võib seiremeetodit B kohaldav ettevõtja võimaluse korral kasutada kütuse tegeliku tiheduse kindlaksmääramiseks akrediteeritud kütusekatselaboris läbiviidud katseanalüüsi käigus mõõdetud tihedust. Selle võimaluse laiendamine seiremeetodeid A ja C kasutavatele ettevõtjatele tagaks kolme kõnealuse seiremeetodi ühtlustatud rakendamise kooskõlas ISO standardiga 3675:1998 (3). Samuti kajastaks see täielikult tööstusharu tavasid ja suurendaks kolme asjaomase meetodi abil mõõdetud kütusekulu võrreldavust.

(5)

Mõiste „kaist kaini“ kasutuselevõtt muudaks reiside täpse algus- ja lõpp-punkti käsitlemise selgemaks ja ühtlasemaks. Sellega täpsustataks näitajaid, mida kasutatakse merel veedetud aega ja läbitud vahemaad käsitlevate andmete kogumiseks vastavalt määruse (EL) 2015/757 II lisa A osa punkti 1 alapunktidele a ja b, ning kajastataks tööstusharu tavasid.

(6)

Laeva energiatõhususe näitaja (EEOI) vabatahtlikku kasutamist käsitlevate IMO suuniste (4) ja CEN standardiga EN 16258 (2012) (5) on veeremilaevade puhul ette nähtud võimalus koguda ja esitada lasti andmeid lasti tegeliku kaalu põhjal. Selle täiendava näitaja lisamine määruse (EL) 2015/757 II lisa A osa punkti 1 alapunktis e nimetatutele kajastaks paremini tööstusharu tavasid ja teeks seega andmete kogumise lihtsamaks.

(7)

Kooskõlas komisjoni tavapraktikaga konsulteerida delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise etapis ekspertidega, loodi Euroopa säästva laevanduse foorumi (ESSF) raames laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi järelevalve töörühm, kuhu kuuluvad eksperdid liikmesriikidest, tööstusharust ja kodanikuühiskonnast. Kõnealune töörühm tegi kindlaks mitu rahvusvahelist ja Euroopa standardit, rahvusvahelist eeskirja ning teaduse ja tehnika arengusuunda ning soovitas neid käesolevas määruses arvesse võtta. Töörühma soovituste projekt nendes küsimustes kiideti heaks ESSFi täiskogu istungil 28. juunil 2016.

(8)

Seetõttu tuleks määruse (EL) 2015/757 I ja II lisa vastavalt muuta,

26.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/5

(1)

Määruse (EL) 2015/757 artikli 15 lõikega 5 ja artikli 16 lõikega 3 on vastavalt ette nähtud, et komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kontrollitoimingute [Termin on muutunud. Uus termin „tõendamistoimingud“] ja tõendajate akrediteerimise meetoditega seotud eeskirjade sätestamiseks. Kuna see tegevus ja sellised meetmed on omavahel sisuliselt seotud, kasutatakse käesolevas määruses mõlemat õiguslikku alust.

(2)

Määruse (EL) 2015/757 artikli 15 lõike 5 rakendamiseks on vaja üldist eeskirjade raamistikku, mis tagab, et seirekavade hindamine ja kõnealuse määruse kohaselt esitatud heitearuannete kontrollimine [Termin on muutunud. Uus termin „tõendamine“] toimub kooskõlastatud viisil ja neid ülesandeid täidavad tõendajad, kellel on tehniline pädevus neile usaldatud ülesannete sõltumatuks ja erapooletuks täitmiseks.

(3)

Määruse (EL) 2015/757 artikli 16 lõike 3 rakendamise puhul on vaja tagada koostoime Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (2) kehtestatud tervikliku akrediteerimist käsitleva raamistiku ning meretranspordi sektorist pärineva CO2-heitega seotud tõendamis- ja akrediteerimistoimingute eriomaduste vahel. Määruse (EL) 2015/757 artikli 16 lõike 2 kohaselt kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 sätteid tõendajate akrediteerimise selliste aspektide suhtes, mida ei ole käsitletud määruses (EL) 2015/757.

(4)

Esitatud andmete kindluse ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad tõendamist teostama sõltumatud ja pädevad tõendajad. Tõendamis- ja akrediteerimissüsteem peaks vältima muude liidu õigusaktide kohaselt loodud menetluste ja organisatsioonide tarbetut dubleerimist, sest see suurendaks liikmesriikide või ettevõtjate halduskoormust. Seepärast on asjakohane ära kasutada parimaid tavasid, mis tulenevad harmoneeritud standardite kohaldamisest, mille on vastu võtnud Euroopa Standardikomitee komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (3) kohaselt antud volituse alusel (sellised standardid on näiteks harmoneeritud standard, millega kehtestatakse kasvuhoonegaaside valideerimis- ja tõendamisasutustele nõuded, millest tuleb lähtuda akrediteerimisel või muud liiki tunnustamisel ning harmoneeritud standard, milles käsitletakse üldnõudeid vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele, millele osutavad viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas) ning dokumendist EA-6/03 ja muudest tehnilistest dokumentidest, mille on välja töötanud Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon.

(5)

Seirekavade hindamist, heitearuannete tõendamist ja nõuetele vastavuse tunnistuste väljastamist käsitlevate ühtlustatud eeskirjadega tuleks selgelt kindlaks määrata tõendajate ülesanded ja tegevus.

(6)

Seirekava hindamisel peaksid tõendajad teostama mitmeid toiminguid, et kontrollida asjaomase ettevõtja poolt laeva seire- ja aruandluskorra kohaste esitatud teabe terviklikkust, asjakohasust ja nõuetele vastavust, et oleks võimalik otsustada, kas kava on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

(7)

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2016/1927 (4) võivad ettevõtjad laeva seirekavas osutada teabele laeva kehtivate menetluste ja kontrollide kohta, mis on hõlmatud harmoneeritud kvaliteedi-, keskkonna- ja energiakasutuse juhtimise standarditega (nt EN ISO 9001:2015, EN ISO 14001:2015, EN ISO 50001:2011), laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga (ISM-koodeks) (5) või laevade energiatõhususe juhtimiskavaga (SEEMP) (6). Sujuva lähenemisviisi tagamiseks peaks tõendajatel olema võimalik võtta sellist teavet arvesse sel määral, mil need on seotud andmete seire ja esitamisega vastavalt määrusele (EL) 2015/757 ja käesolevale määrusele.

(8)

Dokumentide esitamine ning ettevõtjate ja tõendajate vaheline asjaomase teabe vahetamine on hädavajalik tõendamisprotsessi kõigi aspektide puhul, eelkõige seirekava hindamisel, riskianalüüsi koostamisel ja heitearuande tõendamisel. On vaja kehtestada ühtlustatud nõuded, mis reguleerivad tõendajale enne tõendamistoimingute algust ja muudel ajahetkedel tõendamise käigus kättesaadavaks tehtava teabe ja dokumentide esitamist.

(9)

Tõendaja peaks heitearuande tõendamisel rakendama riskipõhist lähenemisviisi vastavalt määruse (EL) 2015/757 artikli 15 lõigetele 1, 2 ja 3. Tõendamise olulise osana analüüsitakse seda, kui tõenäoline on, et esitatud andmetes esineb olulist väärkajastamist, ning määratakse seeläbi kindlaks, kuidas tõendaja peaks oma toiminguid korraldama.

(10)

Kõik heitearuannete tõendamise protsessi osad, sealhulgas tegevuskoha külastused, on tihedalt seotud väärkajastamise riski analüüsimise tulemustega. Selleks et täita piisava kindluse saavutamiseks vajalikke nõudeid, peaks tõendajal olema kohustus kohandada ühte või mitut tõendamistoimingut, võttes arvesse tõendamise käigus tehtud järeldusi või omandatud teavet.

(11)

Seireandmete järjepidevuse ja ajas võrreldavuse tagamiseks kooskõlas määruse (EL) 2015/757 artikli 4 lõikega 3, peaks tõendaja laeva heitearuande hindamisel lähtuma rahuldavaks tunnistatud seirekavast. Tõendaja peaks hindama, kas kava ja asjaomaseid menetlusi on õigesti rakendatud. Ta teavitab ettevõtjat kindlakstehtud väärkajastamistest või mittevastavustest. Tõendaja teatab olulisi vigu tekitavatest parandamata väärkajastamistest või mittevastavustest tõendamisaruandes, väites, et heitearuanne ei vasta määrusele (EL) 2015/757 ja käesolevale määrusele.

(12)

Kõik heitearuande tõendamise käigus tehtavad toimingud on omavahel seotud ja nende tulemusena peaks valmima tõendamisaruanne, mis sisaldab otsust tõendamise tulemuse kohta. Kindlustase peaks olema seotud tõendamistoimingute põhjalikkuse ja üksikasjalikkusega ning tõendamisotsuse sõnastusega. Tõendamistoiminguid ja tõendamisaruandeid käsitlevad ühtlustatud nõuded tagaks, et kõik tõendajad tegutsevad samadest standarditest lähtudes.

(13)

Tõendamistoimingute, sealhulgas seirekavade hindamise ja heitearuannete tõendamise eest peaksid vastutama pädevad tõendajad ja personal. Selleks et tagada, et tõendamisega seotud töötajad on pädevad täitma neile usaldatud ülesandeid, peaksid tõendajad kehtestama sisekorra ja seda pidevalt täiustama. Tõendaja pädevuse kindlaksmääramise kriteeriumid peaksid olema kõigis liikmesriikides samad ning need peaksid olema kontrollitavad, objektiivsed ja läbipaistvad.

(14)

Tõendamistoimingute kvaliteedi parandamiseks tuleks kehtestada ühtlustatud eeskirjad, mille alusel otsustatakse, kas tõendaja on pädev, sõltumatu ja erapooletu ning seega kvalifitseeritud vajalikke toiminguid tegema.

(15)

On vaja kehtestada juriidiliste isikute akrediteerimise eeskirjade üldine raamistik, et tagada tõendajate tehnilise pädevuse piisavus neile usaldatud ülesannete täitmiseks sõltumatult, erapooletult ning kooskõlas nõuete ja põhimõtetega, mis on sätestatud määruses (EL) 2015/757, määruses (EÜ) nr 765/2008 ja käesolevas määruses.

(16)

Määruse (EL) 2015/757 artikli 16 lõike 2 kohaselt kohaldatakse riikide akrediteerimisasutuste puhul rakendatavate üldpõhimõtete ja -nõuete suhtes määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 4–12.

(17)

Kooskõlas komisjoni tavaga konsulteerida delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel ekspertidega asutati Euroopa säästva laevanduse foorumi (ESSF) raames laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi tõendamise ja akrediteerimise töörühm, kuhu kuuluvad eksperdid liikmesriikidest, tööstussektorist ja muudest asjaomastest organisatsioonidest, sealhulgas kodanikeühendustest. Töörühm soovitas määrusega hõlmata mitmeid elemente. ESSFi täiskogu kiitis kõnealuseid aspekte käsitlevate soovituste projekti heaks 28. juunil 2016,

a)

seirekava hindamise puhul olukord, kus kava ei vasta määruse (EL) 2015/757 artiklites 6 ja 7 sätestatud nõuetele ning rakendusmäärusele (EL) 2016/1927;

b)

heitearuande tõendamise puhul olukord, kus CO2-heite andmed ja muu asjakohane teave ei ole esitatud kooskõlas seiremetoodikaga, mida on kirjeldatud seirekavas, mille on rahuldavaks tunnistanud akrediteeritud tõendaja;

c)

akrediteerimise puhul tõendaja igasugune tegu või tegevusetus, mis on vastuolus määruse (EL) 2015/757 ja käesoleva määruse kohaste nõuetega;

a)

laeva sisseseadet käsitlevad asjakohased dokumendid või sisseseade kirjeldus, sealhulgas heiteallikate sertifikaadid, kasutatud kulumõõtureid (kui see on asjakohane), menetlusi ja protsesse käsitlev teave või vooskeemid, mis on koostatud ja mida säilitatakse väljaspool kava, kui see on asjakohane, ning millele viidatakse kavas;

b)

kui seire- ja aruandlussüsteemi muudetakse määruse (EL) 2015/757 artikli 7 lõike 2 punktides c ja d sätestatud viisil, siis esitatakse asjakohased ajakohastatud või uued dokumendid, mis võimaldavad hinnata muudetud kava.

a)

hindab, kas ettevõtja kasutas asjakohast seirekava vormi ja kas teave on esitatud kõikide kohustuslike elementide kohta, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2016/1927 I lisas;

b)

kontrollib, kas seirekavas esitatud teabega kirjeldatakse täpselt ja täielikult heiteallikaid ja laeva paigaldatud mõõteseadmeid ning süsteeme ja menetlusi, mida rakendatakse asjaomase teabe seire ja esitamise eesmärgil vastavalt määrusele (EL) 2015/757;

c)

teeb kindlaks, kas on ette nähtud piisav järelevalve juhuks, kui laevaga seoses soovitakse kasutada määruse (EL) 2015/757 artikli 9 lõike 2 kohast erandit, mille alusel on ettevõtja vabastatud kohustusest koguda kütusekulu ja CO2-heitega seotud teavet laeva iga reisi kohta;

d)

vajaduse korral hindab, kas teave, mille ettevõtja on esitanud laeva olemasolevate juhtimissüsteemide osana rakendatud või asjaomase harmoneeritud kvaliteedi-, keskkonna- või juhtimisstandardiga hõlmatud elementide, menetluste või kontrollide kohta, on asjakohane CO2-heite ja muu asjaomase teabe seireks ja tulemuste esitamiseks vastavalt määrusele (EL) 2015/757 ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2016/1928 (7).

a)

tõendajal on piisavad teadmised laeva seire- ja aruandlussüsteemi kohta, sealhulgas nende olemasolu ning ettevõtja poolse rakendamise ja tõhusa käitamise kohta;

b)

laeva seire- ja aruandlussüsteemi laad ja keerulisuse tase on selline, et tegevuskohta ei ole vaja külastada;

c)

tõendaja saab kaugjuurdepääsu kaudu omandada kogu vajaliku teabe ja seda hinnata.

a)

on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757;

b)

sisaldab mittevastavusi, mistõttu see ei ole kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

a)

asjaomase laevaga aruandeperioodi jooksul tehtud reiside loetelu kooskõlas määruse (EL) 2015/757 artikliga 10;

b)

eelmise aasta heitearuande koopia, kui see on asjakohane ja kui tõendaja ei tõendanud kõnealust aruannet;

c)

rakendatud seirekava või -kavade koopia, sealhulgas tõendid järelduste kohta, mille on teinud akrediteeritud tõendaja, kui see on asjakohane.

a)

laeva ametliku logiraamatu ja naftaraamatu (kui seda peetakse eraldi) koopia;

b)

punkerdusdokumentide koopiad;

c)

aruandeperioodil laeva reiside käigus veetud reisijate arvu ja lasti kogust, läbitud vahemaad ja merel viibitud aega käsitlevat teavet sisaldavate dokumentide koopiad.

a)

ülevaade IT-keskkonnast, mis näitab asjaomase laeva andmevoogu;

b)

tõendid mõõtmisseadmete/kulumõõturite hoolduse ja täpsuse/mõõtemääramatuse kohta (nt kalibreerimistunnistused);

c)

kulumõõturitest saadud kütusekulu andmete väljavõte;

d)

kütusepaagi näitusid tõendavate dokumentide koopiad;

e)

heitkoguste otsese mõõtmise süsteemide tegevusandmete väljavõte;

f)

heitearuande tõendamise puhul muu asjakohane teave.

a)

omariskid;

b)

ohjeriskid;

c)

avastamisriskid.

a)

tõendamisprogramm, milles kirjeldatakse tõendamistoimingute laadi ja ulatust ning nende toimingute teostamise aega ja viisi;

b)

andmevõtukava, milles määratakse kindlaks andmevõtu ulatus ja meetodid seoses selliste andmepunktidega, mis on CO2-heidet, kütusekulu ja muud heitearuande asjakohast teavet käsitlevate koondandmete aluseks.

a)

asjaomase personali küsitlemine;

b)

dokumentide kontroll;

c)

vaatlemine ja üldmenetlused.

a)

seirekavas kirjeldatud heiteallikaid käsitleva teabe täielikkus;

b)

andmete täielikkus, sh neid reise käsitlevate andmete täielikkus, mille kohta on teatatud, et need kuuluvad määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse;

c)

esitatud koondandmete ning asjakohastest dokumentidest või algallikast pärinevate andmete vaheline kooskõla;

d)

kogukütusekulu ning ostetud või muul moel laevale hangitud kütust käsitlevate andmete vaheline kooskõla, kui see on asjakohane;

e)

andmete usaldusväärsus ja täpsus.

a)

tõendajal on piisavad teadmised laeva seire- ja aruandlussüsteemi kohta, sealhulgas nende olemasolu ning ettevõtja poolse rakendamise ja tõhusa käitamise kohta;

b)

laeva seire- ja aruandlussüsteemi laad ja keerulisuse tase on selline, et tegevuskohta ei ole vaja külastada;

c)

tõendaja saab kaugjuurdepääsu kaudu omandada kogu vajaliku teabe, sealhulgas teabe seirekavas kirjeldatud metoodika nõuetekohase rakendamise ja heitearuandes esitatud andmete tõendamise kohta ning tal on võimalik seda kaugjuurdepääsu abil hinnata.

a)

kinnitab, et kõik tõendamistoimingud on tehtud;

b)

teostab koondandmete analüüsi lõplikud menetlused, et tagada oluliste väärkajastamiste puudumine;

c)

kontrollib, kas aruandes esitatud teave vastab määruse (EL) 2015/757 nõuetele;

d)

koostab enne aruande esitamist tõendamise sisedokumendid ja aruande projekti ning esitab need sõltumatule ülevaatajale vastavalt artiklile 21;

e)

volitab isiku kinnitama aruande lähtuvalt sõltumatu ülevaataja tehtud järeldustest ja tõendamise sisedokumentides esitatud tõenditest, ning teavitab sellest ettevõtjat;

f)

teavitab komisjoni ja laeva lipuriiki sellest, kas nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamise tingimused on täidetud.

a)

ettevõtja nimi ja laeva identifitseerimisandmed;

b)

jaotis, milles täpsustatakse, et tegemist on tõendamisaruandega;

c)

tõendaja identifitseerimisandmed;

d)

viide tõendatavale heitearuandele ja aruandeperioodile;

e)

viide ühele või mitmele seirekavale, mis on tunnistatud rahuldavaks;

f)

viide kasutatava(te)le tõendamisstandardi(te)le;

g)

tõendaja menetluste kokkuvõte, sealhulgas teave tegevuskoha külastuste või nendest loobumise põhjuste kohta;

h)

kokkuvõte seirekava olulistest muudatustest ja aruandeperioodi tegevusandmetest, kui see on asjakohane;

i)

tõendamisotsus;

j)

parandamata väärkajastamiste ja mittevastavuste kirjeldus, sealhulgas nende laad ja ulatus, olenemata sellest, kas väärkajastamistel ja mittevastavustel on oluline mõju, ning heitearuande osa(d), millega need väärkajastamised ja mittevastavused on seotud;

k)

vajaduse korral soovitused paranduste tegemiseks;

l)

tõendamisaruande kuupäev ja volitatud isiku allkiri, mis on antud tõendaja nimel.

a)

üldised pädevuskriteeriumid kõigile artikli 23 lõike 3 kohaselt tõendamistoiminguid teostavatele töötajatele;

b)

konkreetsed pädevuskriteeriumid tõendamistoiminguid teostava tõendaja iga tegevusala jaoks, eelkõige laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi audiitori, sõltumatu ülevaataja ja tehnilise eksperdi pädevuskriteeriumid kooskõlas artiklitega 24, 25 ja 26;

c)

meetod, millega tagatakse kõigi tõendamistoiminguid teostavate töötajate jätkuv pädevus ja töötulemuste korrapärane hindamine;

d)

protsess, millega tagatakse tõendamistoiminguid teostavate töötajate pidev koolitamine.

a)

teadmised määruse (EL) 2015/757, käesoleva määruse, rakendusmääruse (EL) 2016/1927, rakendusmääruse (EL) 2016/1928 ning komisjoni kehtestatud asjakohaste suuniste kohta;

b)

teadmised ja kogemused andmete ja teabe auditeerimise valdkonnas, sealhulgas seoses järgmisega:

a)

analüüsima esitatud teavet ja tegema kindlaks, kas see on täielik ja terviklik;

b)

vaidlustama puuduvat või vastuolulist teavet;

c)

kontrollima andmekogumise käiku, et hinnata, kas tõendamise sisedokumendid sisaldavad piisavalt teavet sisemise ülevaatuse käigus läbivaadatud järelduste kavandi toetamiseks.

a)

ettevõtjaga teabevahetuse kord ja põhimõtted;

b)

piisavad korraldused saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks;

c)

ettevõtjate apellatsioonide käsitlemise kord;

d)

ettevõtjate kaebuste käsitlemise kord (sh näidisajakava);

e)

läbivaadatud tõendamisaruande esitamise kord, mida kasutatakse juhul, kui tõendamisaruandes või heitearuandes avastatakse viga pärast seda kui tõendaja on tõendamisaruande ettevõtjale esitanud.

a)

teostatud tõendamistoimingute tulemused;

b)

tõendamiskava ja riskianalüüs;

c)

piisav teave seirekava hindamise ja tõendamisaruande projekti toetamiseks, sealhulgas väärkajastamiste olulisuse kohta tehtud otsuseid käsitlevad põhjendused.

a)

konsulteerimisteenuseid seoses seirekavas kirjeldatud seire- ja aruandlusprotsessi osa väljatöötamisega, sealhulgas seiremetoodika arendamise, heitearuande koostamise ja seirekava koostamisega;

b)

tehnilist abi heite või muu määruse (EL) 2015/757 kohaselt asjakohase teabe seire- ja aruandlussüsteemi väljatöötamiseks või haldamiseks.

a)

on pädevad hindama seirekavasid ja tõendama heitearuandeid kooskõlas käesoleva määrusega;

b)

tegelikult hindavad seirekavasid ja tõendavad heitearuandeid kooskõlas käesoleva määrusega;

c)

vastavad tõendajate suhtes kohaldatavatele artiklites 22–30 osutatud nõuetele, sealhulgas erapooletuse ja sõltumatusega seotud nõuetele.

a)

artikli 27 lõikes 1 osutatud menetlused ja protsessid ning artikli 27 lõikes 3 osutatud kvaliteedijuhtimissüsteem;

b)

artikli 22 lõike 2 punktides a ja b osutatud pädevuskriteeriumid, kõnealuses artiklis osutatud jätkuva pädevuse protsessi tulemused ning muud asjakohased dokumendid kõigi tõendamistoimingutesse kaasatud töötajate pädevuse kohta, millele on osutatud artiklites 24 ja 25;

c)

artikli 30 lõikes 6 osutatud jätkuva erapooletuse ja sõltumatuse tagamise protsess;

d)

seirekavade hindamises ja heitearuannete tõendamises osalevad tehnilised eksperdid ja peamised töötajad;

e)

nõuetekohase tõendamise tagamise menetlused ja protsessid, sealhulgas need, mis käsitlevad artiklis 28 osutatud tõendamise sisedokumente;

f)

artiklis 29 osutatud asjakohased andmed;

g)

muud riigi akrediteerimisasutuse hinnangul asjakohased aspektid.

a)

vaatab läbi kõik asjakohased dokumendid ja andmed, mille taotleja on esitanud kooskõlas artikliga 35;

b)

külastab tegevuskohta, et vaadata läbi esinduslik valim tõendamise sisedokumentidest ja hinnata taotleja kvaliteedijuhtimise süsteemi ning tõendamistoimingutega seotud artiklis 27 osutatud menetluste või protsesside rakendamist;

c)

kontrollib seirekavade hindamisel ja heitearuannete tõendamisel osalevate taotleja töötajate esindusliku hulga töötulemusi ja pädevust, tagamaks, et töötajad tegutsevad kooskõlas käesoleva määrusega.

a)

artikli 36 lõike 1 punktis b osutatud tegevuskoha külastus;

b)

esindusliku hulga tõendaja personali töötulemuste ja pädevuse kontrollimine kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga c.

a)

tõendaja ei vasta artikli 22 kohastele pädevusnõuetele, artikli 27 kohastele tõendamistoimingute menetlusi käsitlevatele nõuetele, artikli 28 kohastele tõendamise sisedokumente käsitlevatele nõuetele või artikli 30 kohastele erapooletust ja sõltumatust käsitlevatele nõuetele;

b)

tõendaja on rikkunud muid riikliku akrediteerimisasutuse kehtestatud konkreetseid tingimusi.

a)

tõendajal ei ole õnnestunud likvideerida akrediteerimistunnistuse peatamise otsuse põhjusi;

b)

tõendaja tippjuhtkonna liige on pettuses süüdi mõistetud;

c)

tõendaja on esitanud sihilikult vale teavet.

a)

teadmised määruse (EL) 2015/757, käesoleva määruse ja muude asjakohaste õigusaktide kohta, millele on osutatud artikli 24 lõike 2 punktis a;

b)

teadmised eri liiki laevade omadusi ning CO2-heidet, kütusekulu ja muud asjakohast teavet käsitleva määruse (EL) 2015/757 kohase seire ja aruandluse kohta.

a)

täitma artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi nõuded;

b)

omama artikli 24 lõike 2 punkti b kohaseid andmete ja teabe auditeerimise teadmisi, mis on saadud koolitusel või isiku kaudu, kel on teadmised ja kogemus selliste andmete ja teabe auditeerimise alal.

a)

kõigi riiklikult akrediteerimisasutuselt akrediteeringu saanud tõendajate nimed, akrediteeringu numbrid ja aadressid;

b)

liikmesriigid, kus tõendaja tõendamistoiminguid teostab (kui see on asjakohane);

c)

akrediteeringu andmise kuupäev ja selle kehtivuse lõppkuupäev;

d)

teave tõendaja suhtes võetud haldusmeetmete kohta.

26.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/25

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (2) artikli 169 lõike 3 kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringud, mis on seotud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõikes 1 kohaste Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rahastatud meetmetega, üle kanda järgmisse eelarveaastasse. Ülekandmine peab jääma 2 % piiresse esialgsetest assigneeringutest ning ei tohi ületada summat, mille võrra eelmisel eelarveaastal otsetoetusi kohandati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (3) artiklile 8. Seega võidakse teha täiendav makse lõplikele toetusesaajatele, kelle suhtes kohandamist kohaldati.

(2)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohaselt ja erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõikest 3 peavad liikmesriigid maksma tagasi määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõikes 3 osutatud assigneeringud, mis kanti üle lõplikele toetusesaajatele, kelle suhtes kohaldati kohandamise määra eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kanti. Nimetatud tagasimakset lõplikele toetusesaajatele kohaldatakse üksnes nendes liikmesriikides, kus eelmisel eelarveaastal kohaldati finantsdistsipliini (4).

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikele 7 tuleb ülekantavate summade kindlaksmääramisel arvesse võtta kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud põllumajandussektori kriisireservi summasid, mida ei ole eelarveaasta lõpuks kriisimeetmete jaoks kättesaadavaks tehtud.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1146 (5) artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse finantsdistsipliini 2015. kalendriaasta otsetoetuste suhtes, et luua kriisireserv suurusega 441,6 miljonit eurot. 2016. eelarveaastal ei ole seda kriisireservi kasutatud.

(5)

Liikmesriikide kuludeklaratsioonidest, mis on esitatud 16. oktoobrist 2015 kuni 15. oktoobrini 2016 kestnud ajavahemiku kohta, selgub, et tegelikult kohaldasid liikmesriigid 2016. eelarveaastal finantsdistsipliini vähendamist 435 miljoni euro ulatuses.

(6)

Seega saab pärast seda, kui komisjon on vastu võtnud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 viienda lõigu kohase otsuse, kanda 2017. eelarveaastasse üle kasutamata assigneeringuid, mis vastavad 2016. eelarveaastal kohaldatud finantsdistsipliini summale suuruses 435 miljonit eurot ja mis ei ületa 2 % esialgsetest assigneeringutest.

(7)

Selleks et kõnealuste assigneeringute tagasimaksmine lõplikele toetusesaajatele oleks proportsionaalne finantsdistsipliini kohandamise summaga, on asjakohane, et komisjon määrab kindlaks summad, mida liikmesriigid saavad tagasimakseteks kasutada.

(8)

Et liikmesriigid ei peaks tagasimaksmisel tegema täiendavat makset, tuleb käesolevat määrust kohaldada alates 1. detsembrist 2016. Järelikult on käesoleva määrusega kindlaks määratud summad lõplikud ning neid kohaldatakse ilma, et see piiraks vähenduste kohaldamist määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 alusel, mis tahes muude korrektsioonide suhtes, mida võetakse arvesse igakuist makset käsitlevas otsuses liikmesriikide makseasutuste poolt kantud kulude hüvitamiseks 2016. aasta oktoobri eest kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikega 3, ning kõnealuse määruse artikli 18 lõike 4 kohaste mahaarvamiste või lisamaksete või mis tahes otsuste suhtes, mis tehakse raamatupidamise aruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse käigus.

(9)

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringuid kanda üle üksnes järgmisse eelarveaastasse. Seepärast on asjakohane, et komisjon määrab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohase tagasimaksmise puhul liikmesriikide kulude toetuskõlblikkuse kuupäevad, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklis 39 määratletud põllumajanduslikku eelarveaastat.

(10)

Kuna andmete avaldamisest assigneeringute kasutamise kohta ajavahemikul 16. oktoobrist 2015 kuni 15. oktoobrini 2016 EAGFi 2016. aasta eelarve selles osas, mida täidetakse koostöös liikmesriikidega, jääb väga vähe aega kuupäevani, millal käesolevat määrust tuleks kohaldama hakata, s.o 1. detsembrini 2016, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

26.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/29

(1)

Määruse (EÜ) nr 470/2009 artiklis 17 on nõutud, et liidus loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides või toiduloomade veterinaarravimites kasutamiseks ette nähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid („jääkide piirnormid“) tuleb kehtestada määrusega.

(2)

Komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (2) lisa tabelis 1 on esitatud farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi.

(3)

Aluseline alumiiniumsalitsülaat on praegu selles tabelis esitatud lubatud ainena paikseks kasutamiseks kõikide toiduloomaliikide puhul, välja arvatud veised, kitsed, hobuslased, küülikud ja kalad. Aluseline alumiiniumsalitsülaat on ka lubatud aine veise-, kitse-, hobuse- ja küülikuliikide puhul vastavalt kõnealuse aine suhtes kehtestatud esialgsele ravimijääkide piirnormile, mis kaotab kehtivuse 31. detsembril 2016. aastal.

(4)

Euroopa Ravimiametile („ravimiamet“) on esitatud taotlus muuta olemasolevat kannet aluselise alumiiniumsalitsülaadi kohta, et kaotada jääkide piirnormi esialgne staatus veise-, kitse-, hobuse- ja küülikuliikide puhul.

(5)

Veterinaarravimikomitee arvamuse alusel soovitas ravimiamet kaotada aluselise alumiiniumsalitsülaadi jääkide piirnormi esialgse staatuse veise-, kitse-, hobuse- ja küülikuliikide puhul.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 37/2010 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

26.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/32

(1)

Määruse (EL) 2016/72 IIB lisa I tabelis on esitatud maksimaalne päevade arv, mille jooksul liidu laevad, mille kogupikkus on vähemalt 10 meetrit ning mille pardal on traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid võrgusilma suurusega vähemalt 32 mm, nakkevõrgud võrgusilma suurusega vähemalt 60 mm ja põhjaõngejadad, või mis kasutavad eespool nimetatud püügivahendeid, võivad viibida ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes, 1. veebruarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2016/72 IIB lisa punktile 8.5 võib komisjon ajavahemikus 1. veebruarist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016 toimunud püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ja vastavalt määruse (EL) 2016/72 IIB lisa punktis 8.5 esitatud tingimustele eraldada täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada viibida asjaomases piirkonnas laeval, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahend.

(3)

27. mail 2016 esitas Hispaania määruse (EL) 2016/72 IIB lisa punkti 8.4 kohaselt taotluse täiendavate merepäevade saamiseks püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ja lisas täiendava teabe. 6. juunil 2016 kinnitas Hispaania, et 14 laeva on lõpetanud püügitegevuse ajavahemikus 1. veebruarist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016.

(4)

Võttes arvesse komisjonile esitatud andmeid ja määruse (EL) 2016/72 IIB lisa punktis 8.2 esitatud arvutusmeetodit, tuleks Hispaaniale eraldada üheksa täiendavat merepäeva kõnealuse lisa punktis 1 osutatud laevade jaoks ajavahemikuks 1. veebruarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

26.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/34

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

26.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/36

(1)

Liidu tegevuse eesmärk meretranspordisektoris peaks olema suurendada meresõiduohutust ja kaitsta merekeskkonda.

(2)

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee (MEPC) 69. istungjärgul lepiti kokku kütusekulu käsitleva kohustusliku andmekogumissüsteemi kehtestamises ja selleks vajalikes rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni („MARPOLi konventsioon“) VI lisa 4. peatüki muudatustes. Kõnealused muudatused on kavas vastu võtta MEPC 70. istungjärgul 2016. aasta oktoobris.

(3)

IMO meresõiduohutuse komitee (MSC) 95. ja 96. istungjärgul kiideti heaks merel inimelude ohutust käsitleva rahvusvahelise konventsiooni („SOLASi konventsioon“) reegli II-1, reeglite III/1.4, III/30 ja III/37, reeglite II-2/1 ja II-2/10 ning reegli II-1/3–12, meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni ja koodeksi („STCW konventsioon ja koodeks“), rahvusvahelise tuleohutussüsteemide koodeksi ja 2011. aasta laiendatud kontrolli programmi koodeksi muudatused. Kõnealused muudatused on kavas vastu võtta MSC 97. istungjärgul 2016. aasta novembris.

(4)

MARPOLi konventsiooni VI lisa 4. peatüki muudatustega nähakse ette kohustuslik üleilmne andmekogumissüsteem andmete jaoks, mida teatavad laevad peavad koguma ja esitama igal aastal, esitatud andmete kontrollimenetlused, vastavuskinnituste kehtestamine, laeva omandiõiguse üleandmisega seotud olukorrad, andmete esitamine IMO-le, andmete anonüümimine ja kättesaadavus ning MARPOLi konventsiooni VI lisaga mitteühinenud riikide lipu all sõitvate laevade vastavuse kinnitamise menetlused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/757 (1) on sätestatud ELis kehtiv laevanduse CO2 heitkoguste ja energiatõhususe seire, aruandluse ja kontrolli kord. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi üle 5 000 tonnise kogumahutavusega laevade suhtes, mis saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse, viibivad seal või lahkuvad sealt alates 1. jaanuarist 2018, sõltumata sellest, kus need laevad on registreeritud.

(5)

Määruse (EL) 2015/757 artikkel 22 sisaldab läbivaatamisklauslit juhuks, kui selles valdkonnas saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe. MARPOLi konventsiooni VI lisa 4. peatüki muudatuste vastuvõtmisega algab nimetatud läbivaatamine, mille tulemusel võidakse teha ettepanek muuta määrust (EL) 2015/757, et tagada asjakohases ulatuses vastavus IMOs kokku lepitud üleilmse andmekogumissüsteemiga.

(6)

SOLASi konventsiooni reeglite II-1/1, II-1/2, II-1/3, II-1/4, II-1/5, II-1/6, II-1/7, II-1/8–1, II-1/9, II-1/10, II-1/12, II-1/13, II-1/15–17, II-1/19, II-1/21–22 ja II-1/35 muudatustega tehakse keeletoimetuslikud ja sellest tulenevad muudatused, samuti muudatused seoses vaheruumideks jaotumise ja vigastatud laeva püstuvusnõuetega, et parandada reisilaeva meresõidukindlust vigastuse korral. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (2) kohaldatakse kohalikke rannasõite tegevatele reisilaevadele ja kiirreisilaevadele. Kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti a alapunktis i on sätestatud, et uued A-klassi reisilaevad peavad täielikult vastama 1974. aasta SOLASi konventsiooni (muudetud kujul) nõuetele.

(7)

SOLASi konventsiooni reegli II-1/1.2 muudatused, SOLASi konventsiooni uus reegel II-1/19–1 ning SOLASi konventsiooni reeglite III/1.4, III/30 ja III/37 muudatused seoses laevavigastuste kontrolli õppustega on osa terviklikust lähenemisviisist, millega suurendatakse laevade meresõidukindlust vee sissevoolu korral ning millega soovitakse parandada uute ja olemasolevate reisilaevade ohutust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ, (3) täpsemalt selle I lisa V peatüki reeglis V/2 on sätestatud reisilaevade kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded. STCW konventsioonis, mis on inkorporeeritud liidu õigusesse direktiiviga 2008/106/EÜ, on STCW koodeksi asjakohastes pädevust käsitlevates tabelites esitatud laeva püstuvusega seotud väljaõppenõuded.

(8)

SOLASi konventsiooni reeglite II-2/1 ja II-2/10 muudatustega ei nõuta enam vähemalt 135 liitrise mahuga vahtkustuti-tüüpi tulekustuteid katlaruumides, kui katla võimsus on väiksem kui 175 kW või kui katel on kaitstud paiksete veepõhiste kohtkasutatavate tuletõrjesüsteemidega. Direktiivi 2009/45/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alapunktis i on sätestatud, et uued A-klassi reisilaevad peavad täielikult vastama 1974. aasta SOLASi konventsiooni (muudetud kujul) nõuetele. Lisaks kohaldatakse SOLASi konventsiooni reegleid II-2/1 ja II-2/10 uute B-, C- ja D- ning olemasolevate B-klassi reisilaevade suhtes vastavalt direktiivi 2009/45/EÜ I lisa II-2 peatüki A osa punktile 6.7 („Tulekustutussüsteemid masinaruumides“), milles on sätestatud, et masina- ja katlaruumid peaksid olema varustatud kaasaskantavate süsteemidega.

(9)

SOLASi konventsiooni reegli II-1/3–12 muudatustega kõrvaldatakse praegu kehtivas reeglis olev lünk seoses laeva müratasemete koodeksi kohaldamisega laevade suhtes, mille ehitusleping on sõlmitud enne 1. juulit 2014 ja mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2015 või pärast seda ning mida ei anta üle enne 1. juulit 2018. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/10/EÜ (4) artiklis 3 on sätestatud töötajate kaitse miinimumnõuded ning kehtestatud müraga kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused. Peale selle on teises õigusakti, direktiivi 2009/45/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alapunktis i sätestatud, et 1974. aasta SOLASi konventsiooni (muudetud kujul) kohaldatakse uute A-klassi laevade suhtes ning kõnealuse direktiivi I lisa C osas on seoses reegliga 15 sätestatud meetmed müra vähendamiseks masinaruumides uute B-, C- ja D-klassi laevade puhul.

(10)

STCW konventsiooni ja koodeksi muudatused seoses reisilaevade meeskonna eriväljaõppe ning STCW koodeksi A ja B osaga on suunatud järjest suuremate moodsate ristluslaevade ja reisijate suure arvuga kaasnevate uute keerukate ülesannete lahendamisele ning hõlmavad väljaõppe ja harjutuste nelja erinevat taset: harjutused reisilaeva hädaolukorras tegutsemiseks, väljaõpe reisilaevade reisijatega tegelevale personalile, reisilaevade kriisijuhtimine ja inimkäitumisalane väljaõpe ning veeremireisilaevade meeskonna väljaõpe. Direktiiv 2008/106/EÜ, täpsemalt selle I lisa V peatüki reeglis V/2 on sätestatud reisilaevade kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded.

(11)

Tuleohutussüsteemide koodeksi 13. peatüki muudatustega selgitatakse, et evakuatsiooniteede mõõtmete arvutused, mis tehakse treppide, ukseavade, koridoride ja trepimademete kaudu evakueeruvate isikute hinnangulise koguarvu alusel, esitatakse konkreetsete kohtade kahe erineva täituvusastme kohta. Direktiivi 2009/45/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti a alapunktis i on sätestatud, et uued A-klassi reisilaevad peavad täielikult vastama 1974. aasta SOLASi konventsiooni (muudetud kujul) nõuetele. Lisaks kohaldatakse direktiivi 2009/45/EÜ I lisa II-2 peatüki A osa kohaselt 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud B-, C- ja D-klassi laevade suhtes resolutsiooniga MSC.98(73) vastu võetud tuleohutussüsteemide koodeksit.

(12)

SOLASi konventsiooni reeglite II-1/1, II-1/2, II-1/3, II-1/4, II-1/5, II-1/6, II-1/7, II-1/8–1, II-1/9, II-1/10, II-1/12, II-1/13, II-1/15–17, II-1/19, II-1/21–22 ja II-1/35, SOLASi konventsiooni reeglite II-2/1 ja II-2/10 ning tuleohutussüsteemide koodeksi 13. peatüki muudatused, niivõrd kui need võivad mõjutada direktiivi 2009/45/EÜ kohalikke rannasõite tegevaid reisilaevu ja kiirreisilaevu reguleerivaid sätteid, kuuluvad liidu ainupädevusse.

(13)

2011. aasta laiendatud kontrolli programmi koodeksi muudatustega viiakse koodeks vastavusse Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni (IACS) ajakohastatud ühtsete Z10 seeria nõuetega, mis puudutavad jälgimise ja sertifitseerimise nõudeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 530/2012 (5) artiklitega 5 ja 6 muudetakse kohustuslikuks IMO kehtestatud seisukorra hindamise kava kohaldamine üle 15 aasta vanuste ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite suhtes. Puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide tõhustatud programmis ehk laiendatud kontrolli programmis sätestatakse sellise üksikasjalikuma kontrollimise viis. Kuna seisukorra hindamise kava eesmärgi saavutamiseks kasutatakse laiendatud kontrolli programmi, on kõik laiendatud kontrolli programmi kohaste kontrollide muudatused määruse (EL) nr 530/2012 kaudu automaatselt kohaldatavad.

(14)

Liit ei ole IMO liige ega asjaomaste konventsioonide ja koodeksite osaline. Seepärast on vaja, et nõukogu volitaks liikmesriike väljendama liidu seisukohta ja kinnitama oma nõusolekut, et kõnealused muudatused on nende suhtes siduvad, sel määral, mil need kuuluvad liidu ainupädevusse,

a)

SOLASi konventsiooni reeglite II-1/1, II-1/2, II-1/3, II-1/4, II-1/5, II-1/6, II-1/7, II-1/8–1, II-1/9, II-1/10, II-1/12, II-1/13, II-1/15–17, II-1/19, II-1/21–22 ja II-1/35 muudatused, mis on sätestatud IMO 20. mai 2016. aasta ringkirja nr 3644 1. lisas;

b)

SOLASi konventsiooni reegli II-1/1.2 muudatused, uus reegel II-1/19–1 ning SOLASi konventsiooni reeglite III/1.4, III/30 ja III/37 muudatused, mis on sätestatud IMO 20. mai 2016. aasta ringkirja nr 3644 1. lisas;

c)

SOLASi konventsiooni reeglite II-2/1 ja II-2/10 muudatused, mis on sätestatud IMO 20. mai 2016. aasta ringkirja nr 3644 1. lisas;

d)

SOLASi konventsiooni reegli II-1/3–12 muudatused, mis on sätestatud IMO 20. mai 2016. aasta ringkirja nr 3644 1. lisas;

e)

STCW konventsiooni ja koodeksi muudatused seoses reisilaevade meeskonna eriväljaõppe ning STCW koodeksi A ja B osaga, mis on sätestatud IMO dokumendi MSC 96/25/Add.1 8., 9. ja 10. lisas;

f)

tuleohutussüsteemide koodeksi 13. peatüki muudatused, mis on sätestatud IMO 20. mai 2016. aasta ringkirja nr 3644 2. lisas;

g)

2011. aasta laiendatud kontrolli programmi koodeksi muudatused, mis on sätestatud IMO 20. mai 2016. aasta ringkirja nr 3644 4. lisas.

26.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/40

(1)

2010. aastal teatasid kodanikud komisjonile, et Madalmaad rakendasid abimeedet Nijmegeni professionaalse jalgpalliklubi NEC suhtes. Kaebused registreeriti numbritega SA.31616 ja SA.31767. Komisjon sai ka 2010. ja 2011. aastal kaebusi Madalmaade professionaalsete jalgpalliklubide, nimelt Maastrichti MVV, Tilburgi Willem II ja 's-Hertogenboschi FC Den Boschi ning Eindhoveni PSV kasuks võetavate toetusmeetmete kohta. Madalmaad andsid 2. septembri 2011. aasta kirjas komisjonile lisateavet NECga seonduva meetme kohta.

(2)

Komisjon teatas 6. märtsi 2013. aasta kirjas Madalmaadele, et on otsustanud algatada aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse klubide Willem II, NEC, MVV, PSV ja FC Den Bosch kasuks võetud meetmete suhtes.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse meetme kohta märkusi.

(4)

Madalmaad esitasid menetluse raames 6. juuni 2013. aasta kirjas NEC kasuks võetud meetmeid käsitlevaid tähelepanekuid, mis sisaldasid Njimgeni omavalitsuse (edaspidi „omavalitsus“) kui huvitatud isiku märkusi. 27. veebruaril 2015. aastal toimus kohtumine Madalmaadega, millest võttis osa ka omavalitsus. Lisateavet Madalmaadelt saadi 10. aprillil 2015, 11. mail 2015, 13. mail 2015 ja 16. juulil 2015. Komisjon ei saanud teistelt huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(5)

Pärast menetluse algatamise otsust ja kokkuleppel Madalmaadega viidi eraldi läbi uurimised eri klubide suhtes. NECga seotud uurimine registreeriti juhtuminumbriga SA.41617.

(6)

Rahvuslik jalgpalliliit Koninklijke Nederlandse Voetbal Bond (edaspidi „KNVB“) on professionaalide ja amatööride jalgpallivõistlusi korraldav katusorganisatsioon. Professionaalne jalgpall on Madalmaades korraldatud kahetasandilises süsteemis. Hooajal 2014/2015 kuulus sellesse 38 klubi, kellest 18 mängisid kõrgliigas (eredivise) ja 20 madalamas liigas (eerste divise).

(7)

Nijmegen Eendracht Combinatie (edaspidi „NEC“) asutati 1900. aastal ja oma kodumänge mängib klubi Nijmegenis. NEC juriidiline struktuur on järgmine: äriühingud Nijmegen Eendracht Combinatie B.V, Exploitatie-Maatschappij De Goffert B.V. ja N.E.C. horeca B.V. kuuluvad sihtasutusele Stichting Administratiekantoor N.E.C. Abisaaja on äriühing Exploitatie-Maatschappij De Goffert B.V. Madalmaade esitatud teabe kohaselt on NEC keskmise suurusega ettevõtja, kellel oli 2015. aastal 62,3 täistööajale taandatud töötajat (2010. aastal 69,5 täistööajale taandatud töötajat). Kõnealuse uurimisega seonduval ajavahemikul mängis NEC kõrgliigas. Viimati mängis ta Euroopa tasandi turniiril (UEFA karikavõistlused) hooajal 2008/2009.

(8)

Alates 2003. aastast on NEC peamine – ent mitte ainus – Nijmegenis, suures Gofferti pargis asuva mitmeotstarbelise Gofferti staadioni kasutaja. 2003. aastal ehitas omavalitsus Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toetusega Gofferti pargis asuva staadioni kõrvale mitmeotstarbelise spordikompleksi De Eendracht. Kompleksi De Eendracht antakse NEC-le rendile ning seda kasutavad treeninguteks ka teised.

(9)

NEC ja omavalitsuse suhted seoses De Eendrachtiga on sätestatud kahes 2003. aastal sõlmitud lepingus: kavatsuste kokkulepe arendada omavalitsuse laiema spordipoliitika visiooni kontekstis välja piirkond, kus De Eendracht paikneb, ja De Eendrachti käsitlev rendileping.

(10)

2008. ja 2009. aastal kirjutas NEC omavalitsusasutustele seoses lepingutes sisalduva punktiga, mille kohaselt oli NEC-l õigus De Eendracht omavalitsuselt endale saada. Kirjeldades seda kui „väljaostuvõimalust“, kirjutas NEC, et NEC kavatsus oli saada kompleksile „opstalrecht“  (3) ehk hoonestusõigus. NEC tegi oma esimeses kirjas ettepaneku loobuda väljaostuvõimalusest, saades vastutasuks 2,3 miljoni euro suuruse hüvitise, mille ta arvutas vastavalt välisekspertide arvamusele kompleksi hinnangulise bilansilise väärtuse ja tegeliku väärtuse põhjal. NEC arvates vastab mõlema väärtuse erinevus kasule, mida ta saaks juhul, kui ta kasutaks väljaostuvõimalust. Hetk hiljem teatas NEC omavalitsusele, et ta soovis väljaostuvõimalust kasutada.

(11)

2010. aastal sai omavalitsus kahelt õigusbüroolt õiguslikke arvamusi selle küsimuse kohta: ühe 2010. aasta jaanuaris ja teise 2010. aasta septembris. Esimeses arvamuses märgiti rendilepingus sisalduvat punkti, mille kohaselt hõlmab leping ajavahemikku kuni De Eendrachti soetamiseni rendilevõtja (NEC) poolt, ning märkis, et omavalitsuse ja NEC kavatsus oli selline, et NEC omandab kompleksi siis, kui ERDFilt sellele vastuväiteid ei ole. Ta tuli järeldusele, et NEC-l on kindel (tugev) õigus ostu nõuda. Teist arvamust taotleti kohaliku volikogu nõudmisel seoses NEC nõude väidetava tugevusega. Nimetatud arvamuses järeldati, et ainult omavalitsusel on kohustus NECga läbirääkimisi pidada, arvestades, et kõnealuses punktis ei ole sätestatud hinda ega hinnakujundusmehhanismi.

(12)

Omavalitsus nõustus ostma nõude 2,2 miljoni euro eest 2010. aasta septembris. Madalmaad ei teatanud aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt oma kavatsusest NEC-le väljaostuvõimalusest loobumise eest hüvitist maksta. Just seoses selle tehinguga algatati ametlik uurimismenetlus ning sellisel kujul on see praegu kehtiva otsuse subjekt.

(13)

Komisjon asus menetluse algatamise otsuses seisukohale, et abimeetmed professionaalsetele jalgpalliklubidele moonutavad tõenäoliselt konkurentsi ja mõjutavad kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Lisaks tuli komisjon esmasele järeldusele, et omavalitsus andis NEC-le riigi vahendite kasutamisega valikulise eelise ning andnud seega jalgpalliklubile abi.

(14)

Esiteks, seoses väljaostuvõimaluse olemasoluga järeldas komisjon, et tuginedes üksnes esimesele õiguslikule arvamusele ning jättes kõrvale põhjalikuma teise arvamuse, ei tõendanud Madalmaad, et NEC-l on väljaostuvõimalus hinnaga, mida lepingus ei sätestatud ja mille üle ei oldud ka läbirääkimisi peetud.

(15)

Teiseks, seoses vastutasuks väidetavast väljaostuvõimalusest loobumise eest makstud hinna turutingimustele vastavusega, kordas komisjon, et juhendis, mis esitati komisjoni teatises ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate abi elementide kohta (4) (edaspidi „maa müüki käsitlev teatis“), ja millele olid viidanud Madalmaad, „käsitletakse ainult riigi omandis maa ja hoonete müüki. Selles ei käsitleta maa ja hoonete riigi omandusse soetamist ega ametivõimude korraldatavat maa ja hoonete rendile andmist. Nendes tehingutes võib sisalduda ka riigiabi elemente.“ Lisaks märkis komisjon, et turumajanduse tingimustes tegutsevad ettevõtjad arvestavad väideavalt samuti tõenäosusega, et üürnik kasutab oma väljaostuvõimalust, eeldades, et see võimalus on olemas. Nad tutvuksid muu hulgas tema kasutuses olevate rahaliste vahenditega.

(16)

Kolmandaks märkis komisjon, et ajal, mil abi anti, oli NEC finantsraskustes, mis olid piisavalt tõsised, et ohustada tema kui professionaalse jalgpalliklubi tulevikku. Kontrollides NEC äriplaani hooajaks 2010/2011, palus KNVB 2010. aasta juulis NEC-lt täiendavat välist tagatist 1 967 000 eurole, mille puudumisel ähvardaks NECd litsentsist ilmajäämine. Seda tagatist (mille vastavalt komisjonile kättesaadavale teabele andis erasektori äriühing, kellel seega ei olnud riiklikke vahendeid), oli vaja lisaks käesoleva otsusega hõlmatud 2,2 miljonile eurole. NEC ise osundas 2010. aasta juunis, et tema finantsolukord on negatiivse omakapitali, negatiivse tegevustulemusega hooajal 2009/2010 ja halva likviidsuspositsiooniga murettekitav. NEC oli lakanud renti maksmast 2009. aasta septembris.

(17)

Selleks et hinnata abi kokkusobivust suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (5) (edaspidi „suunised“), nõudis komisjon teavet kõigist suunistes sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta.

(18)

Nimelt ei suutnud komisjon kontrollida, kas suuniste punktides 34–37 esitatud tingimused restruktureerimiskava iseloomu ja täitmise kohta olid täidetud. Samuti ei suutnud komisjon kontrollida, kas olid võetud piisavad kompenseerivad meetmed punktide 38–42 tähenduses. Lisaks oli vaja näidata, et abi piirdus vajaliku miinimumiga, et abisaaja ise oli teinud selle restruktureerimisse piisava omafinantseeringu, et Madalmaad esitavad jälgimisaruanded ja et on kinni peetud ühekordse abi põhimõttest.

(19)

Madalmaad ei ole nõus, et meede kujutab endast riigiabi.

(20)

Seoses sellega rõhutavad Madalmaad tehingu olulisi asjaolusid. Madalmaade sõnul sisaldas menetluse alustamise otsus sellega seoses mõningaid faktivigu. Vastupidiselt sellele, mida märgiti menetluse alustamise otsuses, oli Goefferti staadion mitmeotstarbelist laadi isegi enne 2003. aastat. Omavalitsus peab De Eendrachti (ja Gofferti staadioni) kasutamist spordivälistel eesmärkidel kontekstis oluliseks teguriks.

(21)

Madalmaad rõhutavad eelkõige omavalitsuse huvi arendada tippspordi- ja innovatsiooniparki (edaspidi „TIP“), (6) mis ühendaks olemasoleva Goefferti staadioni ja De Eendrachti. Ettevalmistused TIP arendamiseks olid alanud juba enne seda, kui NEC teatas omavalitsusele, et ta soovib oma ostuoptsiooni teostada. De Eendrachti kompleksil oli oluline roll TIPga seotud plaanides, mida juhtis omavalitsus. Madalmaad rõhutavad, et ettevalmistused TIP arendamiseks kestsid tehingu toimumisest 2010. septembris palju hilisema ajani. Omavalitsus otsustas alles 2012. aasta märtsis TIP ettevalmistused peatada. Madalmaade sõnul peaks komisjon võtma selgesõnaliselt arvesse, kui ülioluline oli sel ajal omavalitsusele säilitada täielik omandiõigus De Eendrachtile (sh nii kompleksialune maa ja sellel asuv hoone), et võimaldada TIP arendamist.

(22)

Seoses sellega viitavad Madalmaad 2009. aasta aprillis ettevõtte European and Regional Affairs Consultants avaldatud aruandele TIP eeldatava majandusliku mõju kohta. Vastavalt nimetatud aruandele eeldati, et TIP-l on omavalitsuse majandusele positiivne mõju, hõlmates tööhõive ja kulutuste suurenemist, aga ka erinevaid kaudseid positiivseid mõjusid teadmiste arendamise, innovatsiooni, hariduse valdkonnas ja tegevuse üldtasemetes. Aruandes „Nijmegeni TIP mõju ja võimalused“, mille koostasid omavalitsus ja ettevõte Buck Consultants, osutatakse eriti TIP arendamise raames De Eendrachti eeskujuandvale funktsioonile.

(23)

Teiseks rõhutavad Madalmaad NEC nõude tugevust. Nad on selgitanud tausta, mis tõi kaasa väljaostuvõimaluse kehtestamise. Omavalitsus on rõhutanud, et see on seotud NEC-poolse loobumisega tol ajal olemas olnud amatöörkompleksi hoonestusõigusest, et võimaldada omavalitsusel asendada nimetatud kompleks uue De Eendrachti kompleksi rajamisega. 2000. aastal oli olemasoleva amatöörkompleksi hoonestusõigus NEC-l, kusjuures omavalitsusele kuulus kompleksialune maa. Kuna kompleks ei vastanud enam KNVB nõuetele, et selles asukohas jalgpalliga seotud tegevusi jätkata, otsustas omavalitsus 2002. aastal, konsulteerides NECga, rajada uue mitmeotstarbelise kompleksi De Eendracht. De Eendracht rajati avaliku sektori rahaga ning seda rahastati osaliselt ERDFi toetusest. Selleks, et oleks võimalik ERDFilt toetust taotleda, pidi kompleksi rajama omavalitsus ning hoonet ei olnud lubatud müüa 5-aastase ajavahemiku jooksul. Seepärast loobus NEC kompleksi hoonestusõigusest, ent sai uue kompleksi De Eendracht väljaostuvõimaluse (hoonestusõiguse). Madalmaade sõnul oli kavatsus selline, et NEC saab De Eendrachti kompleksi üle võtta siis, kui ERDFi nõuded seda enam ei keela, isegi kui soetusmaksumust sel ajal kindlaks ei määrata.

(24)

Seepärast lükkavad Madalmaad ümber väite, et omavalitsus on järginud ainult ühte õiguslikust arvamusest (vt põhjendus 14). Selle asemel rõhutavad Madalmaad, et omavalitsuse ja NEC vahel ei ole kunagi olnud lahkarvamusi nõude pärast, mida mõlemad pooled tugevaks pidasid. Madalmaad viitavad siinkohal Madalmaade tsiviilseadustiku artiklile 6:217, mille kohaselt kokkuleppe saavutamiseks piisab pooltevahelisest lihtsast konsensusest.

(25)

Väljaostuvõimaluse võib omavalitsuse ja äriühingu Exploitatiemaatschappij De Goffert B.V. kavatsuste- ja rendilepingust maha arvata (vt põhjendus 9). Asjaolu, et väljaostuvõimalust käsitlevates sätetes ei sätestata hinda ega hinnakujundusmehhanismi, ei ole Madalmaade arvates oluline. Ostu-müügilepingute kontekstis, mille korral pooled mingit hinda kindlaks ei määranud, sätestatakse Madalmaade tsiviilseadustiku artiklis 7:4, et ostja peab maksma „mõistlikku hinda“.

(26)

Kokkuvõttes väidab omavalitsus, et otsus mitte järgida teist õiguslikku arvamust põhines kindlatel ja motiveeritud alustel, kuna omavalitsus oli arvamusel, et teises õiguslikus arvamuses edasi antud väited ei ole kindlad. Seda kinnitati, kuna esimese õigusliku arvamuse autor reageeris teisele arvamusele, et oma nõuande juurde jääda. Omavalitsus juhib tähelepanu sellele, et teine arvamus oli selgelt poliitiliselt motiveeritud ning et seda taotlesid kohaliku volikogu opositsioonierakonnad. Asjaolu, et teine arvamus oli põhjalikum (vt põhjendus 14) ei saa tuua kaasa mingeid järeldusi selles sisalduvate väidete kehtivuse kohta.

(27)

Lisaks märgib omavalitsus sellega seoses, et NEC ja omavalitsuse kokkuleppega järgitakse siseriiklikule eraõigusele ja sellisel kujul peab NEC väite kehtivust hindama Hollandi kohtunik.

(28)

Kolmandaks, seoses väljaostuvõimaluse väärtuse kindlaksmääramisega on Madalmaad esitanud ka täiendavaid selgitusi. Madalmaad rõhutavad, et eelise (seega riigiabi) olemasolu ei ole võimalik eeldada lihtsalt seepärast, et hind on kindlaks määratud läbirääkimiste alusel. NEC juhtumil määrati väljaostuvõimaluse hind kindlaks sõltumatu hindamise alusel ning on seega Hollandi ametiasutuste arvamuse kohaselt turuga kooskõlas. Tõepoolest, Madalmaad väidavad, et tehing ei olnud valikuline ja et see ei andnud NEC-le eelist.

(29)

Madalmaad viitavad asjaolule, et meede ei ole valikuline juhul, kui see põhineb üldisel siseriiklikul meetmel. Eelkõige põhineb tehing tsiviilseadustikul, millel on üldine reguleerimisala ning mis on kohaldatav kõigile ettevõtetele. Tehingu väärtuse aluseks võeti tsiviilseadustik, milles sätestatakse „mõistliku hinna“ tasumine. Madalmaade sõnul oli see nii, sest sõltumatu hindamine viidi läbi 2009. aasta aprillis. Nad järeldavad, et tehing ei olnud valikuline.

(30)

Isegi kui tehingut peetaks valikuliseks, ei oleks NEC eelist saanud, kuna omavalitsus tegutses turumajanduse tingimustes tegutseva investorina ning maksis turuhinda. Madalmaad rõhutavad komisjoni otsustamistava kasutada analoogia põhjal maa müüki käsitlevat teatist, kui juhtumid on seotud teiste varade ja omandiõiguste hindamisega. Kuna tehing käesoleval juhtumil põhineb maa müüki käsitlevas teatises sätestatud hindamisele, saab seda pidada turuga kokkusobivaks. Isegi kui maa müüki käsitlev teatis ei oleks kohaldatav, jääks tehing turuga kokkusobivaks, kuna turutingimustes tegutsev erainvestor oleks samuti väljaostuvõimaluse hinna sõltumatu hindamise alusel kindlaks määranud.

(31)

Omavalitsus rõhutas, et tehingu väärtuse ja De Eendrachti kompleksi väärtuse vahel on tihe seos. Sõltumatus hindamisaruandes (kuupäevaga 7. aprill 2009) keskendutakse kahele väärtusele. Teisest küljest määrati selles kindlaks müügihind, mida müüja võib saada kompleksiga seonduva hoonestusõiguse müügist (30 aastaks) vastavalt olemasolevale omavalitsuse ja NEC vahelisele rendilepingule […] (*1). Teisest küljest määrati hindamisaruandes kindlaks müügihind, mida müüja võib saada kompleksiga seonduva hoonestusõiguse müügist vastavalt NEC ja tema allrentnike kehtivatele allrendilepingutele, võttes arvesse rendialast arengut turul. Kompleks oli tõepoolest NEC ja omavalitsuse ning NEC ja kolmandate isikute vahelise üürilepingu subjekt (kusjuures NEC tegutses kompleksi haldajana), vt ka põhjendus 8. Nimetatud teine väärtus määrati […] eurole.

(32)

Nimetatud kaks hindamist põhinevad teisisõnu eeldusel, et kompleks müüakse maha seisundis, kus see on välja renditud. Madalmaad väidavad, et Hollandi õigusaktide kohaselt ei muuda müügitehing rentimise olukorda. Vara uus omanik asendab eelmist omanikku väljarentiva poolena. Seepärast on tavapärane kehtestada renditava vara müügiväärtus renditulu põhjal.

(33)

Sõltumatud hindamised näitavad, et omavalitsus saaks müüa De Eendrachti kompleksi kolmandale isikule seisundis, kus see on välja renditud, kõige rohkem […] euro eest. Madalmaade sõnul võrdub see maksimumhinnaga, mida NEC-lt kompleksi eest oleks võimalik küsida. Kui NEC saaks omandada seoses De Eendrachti kompleksiga hoonestusõiguse, võiks ta müüa selle õiguse kõige rohkem […] euro eest. Madalmaade sõnul tähendab see seda, et NEC jäi ilma potentsiaalsest eelisest maksimumväärtusega […] 2 064 000 eurot. Läbirääkimiste ajal NECga määrati lõplik väljaostuvõimaluse hinnana kindlaks […] 2 223 000 eurot. […]. Komisjon märgib, et hindamisel ei võetud selgesõnaliselt arvesse konkreetset olukorda, st kus NEC soetaks ise kompleksi.

(34)

Madalmaad on andnud täiendavat taustateavet hindamisaruandes kasutatud rendiga seonduvate arvandmete kohta, et selgitada mõlema hindamise olulist erinevust. Eelkõige juhivad Madalmaad tähelepanu sellele, et mitmel teguril oli negatiivne mõju nimetatud rendihinnale sellisel kujul, nagu see oli NEC jaoks kehtestatud.

Sellest tulenevalt on Madalmaad arvamusel, et NEC makstud rendihind, mis moodustab maksustamisel arvestatud esimese väärtuse aluse, on turuga kokkusobiv.

(35)

Lisaks märkisid Madalmaad, et NEC ja omavalitsuse vahelist rendilepingut tuleb pidada tähtajaliseks rendilepinguks, mida ei saa omavalitsus lõpetada enne selle lõppemise kuupäeva, mis langeb kokku hoonestusõiguse NEC-le üleminekuga. See selgitab, miks maksustamisel arvutatakse esimene väärtus muutumatu rendi alusel, kusjuures teise väärtuse korral võetakse arvesse rendi arengut turul.

(36)

Madalmaad rõhutavad, et NEC-le väljaostuvõimaluse eest makstavat 2,2 miljonit eurot ei makstud välja, vaid kasutati pigem osaliselt NEC-le esitatud rahuldamata nõuete katmiseks ja osaliselt rendi ettemaksena (tagatud rent). Samal ajal pikendati rendilepingut kuni 2043. aasta veebruari lõpuni ja renti suurendati […]. Eeldades, et algne rent oli turuga kokkusobiv, väidavad Madalmaad, et nimetatud hinnatõus assetab uue rendihinna turu tasemetest kõrgemale. Uut rendihinda Madalmaade sõnul samuti pidada turuga kokkusobivaks.

(37)

Neljandaks väidavad Madalmaad, et omavalitsus võttis tehingu tegemise ajal arvesse NEC finantsolukorda. Omavalitsus oli tehingu tegemise ajal saanud teavet, mis pani teda eeldama, et – hoolimata tema finantsprobleemidest – on võimalik, et NEC suudab oma väljaostuvõimalust teostada. Eelkõige oli NEC ühes oma kirjadest (vt põhjendus 10), teavitanud omavalitsust selgesõnaliselt ühe kaubandusliku osapoole huvi De Eendrachti omandamisse, võimalik, et NEC kaudu. Seepärast ei takistaks ükski finantsprobleem, millega NEC silmitsi seisis, ilmtingimata tema De Eendrachti ostu. Lisaks teatati 3. septembril 2010. aastal omavalitsusele, et NECd oli rahastanud üks kaubanduslik osapool: äriühing […] oli eelnevalt ostnud osa (hooaja)piletitest hooaegadeks 2011/2012, 2012/2013 ja 2013/2014. See on tehing, millele viitas komisjon menetluse alustamise otsuses, ent – vastupidiselt sellele, mis oli sätestatud menetluse alustamise otsuses –, rahastamine ei võtnud tagatise vormi ja makstud hind oli palju kõrgem kui 1,9 miljonit eurot, mida nimetati menetluse alustamise otsuses (st umbes 4 miljonit eurot) (vt põhjendus 16). Nimetatud kindlus NEC finantsolukorras, millele osutas kaubanduslik investor, oli tol ajal omavalitsuse lisapõhjus nõustuda võimalusega, et NEC teosta oma väljaostuvõimalust De Eendrachti suhtes.

(38)

Kokkuvõttes tegutses Madalmaade sõnul omavalitsus kui turutingimustes tegutseva investorina, võttes arvesse NEC (arvatavat) toonast finantsolukorda.

(39)

Samuti väidavad Madalmaad, et isegi kui meede kujutaks endast abi, oleks see siseturuga kooskõlas. Madalmaade sõnul on juhendi tingimused täidetud ja meedet tuleks sellisel kujul pidada vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c turuga kooskõlas olevaks. Madalmaad esitasid selle toetamiseks faktilist teavet.

(40)

Madalmaad esitasid seoses NEC finantsolukorraga tehingu tegemise ajal täiendavaid tõendeid, mis tõendasid, et NEC on raskustes olev ettevõte. Omavalitsus oli nõudnud klubi finantsseisundit ja tulevikuväljavaateid käsitlevat aruannet, mille esitas raamatupidamisfirma BDO (7) varsti pärast tehingut (29. oktoobril 2010 aastal). Selles viidatakse äriühingu negatiivsetele majandustulemustele […], negatiivsele omakapitalile […] ja käibekapitali negatiivsele arengule […]. Aruanne näitab, et NEC negatiivsed majandustulemused olid negatiivsed ja kahanesid kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Samal ajal, kui NEC sutis oma puhastulu sama ajavahemiku jooksul (tänu mängijate üleviimisõigustest ja mängijate müümisest saadud sissetulekule) positiivse hoida, näitab aruanne kahanevaid sissetulekutasemeid, kusjuures NEC kulumudelid jäid suures osas muutumatuks. Lisaks oli omakapital olnud negatiivne kolm eelnevat aastat ning NEC maksevõime oli samal ajavahemikul vähenenud.

(41)

Seoses restruktureerimiskavaga koostas NEC parendamiskava (Plan van Aanpak), (8) et oma finantsprobleemid lahendada. Kõnealune kava esitati KNVB-le 2010. aasta augustis. See sisaldab finantsolukorra asjaolude, sarnaste jalgpalliklubidega võrdlusaluste võrdluste ja kavandatud meetme – saavutada 2. kategooria seisund – kirjeldust (st näidates, et klubi finantsolukord on „piisav“, vt ka põhjendus 75).

(42)

Madalmaad märgivad seoses kompenseerivate meetmetega, et kui tegemist on abiga, on see suuruselt piiratud ning sellisel kujul on negatiivne mõju konkurentsile suhteliselt väike. Sellest hoolimata lisati KNVB restruktureerimiskavasse mitmed kompenseerivad meetmed.

(43)

Lisaks piirati iga toetust vajaliku miinimumini. Seoses sellega tehti restruktureerimisse põhjendustes 16 ja 37 viidatud meetme kaudu oluline omafinantseering, kusjuures muudatus laenu tagasimaksetingimustes tõi kaasa kindlaksmääratud tagasimaksekulude vähenemise koos 250 000 euro tasumisega aastas.

(44)

Madalmaad on seoses jälgimisega võtnud kohustuse esitada komisjonile nõutud aruanded.

(45)

Viimasena, Madalmaad kinnitavad, et NEC suhtes ei ole kohaldatud ega kohaldata ühtegi teist abimeedet.

(46)

Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1 on riigiabi liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu peavad selleks, et meede oleks kvalifitseeritav riigiabina, olema täidetud kõik need tingimused.

(47)

NEC väidetava õiguse osta De Eendracht 2,2 miljoni euro eest omandamist omavalitsuse poolt rahastati riigi vahenditega, arvestades, et raha kõnealuseks tehinguks annab omavalitsus. Madalmaad seda ei vaidlusta.

(48)

Seoses võimaliku mõjuga siseturule juhib komisjon tähelepanu sellele, et NEC on osalenud Euroopa jalgpalliturniiridel. Lisaks viivad professionaalsed jalgpalliklubid oma majandustegevust ellu peale osalemise jalgpallivõistlustel mitmetel muudel turgudel, näiteks professionaalsete mängijate ülemineku turul, reklaamis, sponsorluses, kauplemises või meediakajastuses. Professionaalsele jalgpalliklubile antav abi tugevdab selle seisundit kõigil neil rahvusvahelistel turgudel. Seega kui riigi vahendeid kasutatakse valikulise eelise andmiseks professionaalsele jalgpalliklubile olenemata sellest, millises liigas ta mängib, võib selline abi moonutada turgu ja mõjutada kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (9).

(49)

Kahelda ei saa ka kohaliku volikogu poolt konkreetselt heaks kiidetud meetme valikulisuses. Madalmaad on väitnud, et meede põhines üldistel siseriiklikel õigusaktidel (vt põhjendus 29) ega olnud seega valikuline. Komisjon leiab siiski, et isegi kui NEC ja omavalitsuse vahelist kokkulepet võib pidada kokkuleppeks vastavalt Hollandi üldistele õigusaktidele, ei põhine kokkuleppe üksikasjad ainult üldistel põhimõtetel, vaid ka NEC ja omavalitsuse vaheliste lepingu(te) konkreetsetel sätetel. Seega on selge, et meede on mõeldud konkreetsele ettevõttele – NEC-le – ja on seepärast valikuline.

(50)

Madalmaad on arvamusel, et NEC ei saanud eelist ja et tehing toimus hoopis turutingimustel. Nad juhivad täpsemalt tähelepanu sellele, et NEC-l oli De Eendrachti tugev väljaostuvõimalus ja et selle õiguse ostmise hind määrati kindlaks vastavalt sõltumatule hindamisele.

(51)

Seoses nõude tugevusega esitasid Madalmaad lisaselgitusi põhjuste kohta, miks järgiti esimest õiguslikku arvamust, mitte teist. Lisaks rõhutasid Madalmaad, et TIP arendamine ei oleks tõenäoliselt võimalik, kui De Eendracht NEC-le müüdaks. Hüvitada NEC-le väljaostuvõimalusest loobumise eest oli selgelt omavalitsuse huvides.

(52)

Tuleks märkida, et on ebaselge, millist hinda oleks NEC pidanud omavalitsusele maksma juhul, kui ta oleks teostanud oma väljaostuvõimaluse ja soetanud De Eendrachti. Madalmaad on väitnud, et kui hinnas ei ole kokku lepitud, peab Madalmaade tsiviilseadustiku kohaselt ostja maksma mõistlikku hinda. Ulatuses, kus selline mõistlik hind on lähedal De Eendrachtiga seotud hoonestusõiguse turuväärtusele või sellega võrdne, oleks väljaostuvõimalusel üksnes piiratud majanduslik väärtus. Nimetatud olukorras paistab 2,2 miljoni euro suurune hüvitis olevat ebamõistlikult suur ning kujutaks endast eelist NEC-le.

(53)

Hoolimata küsimusest, kas NEC-l oli tegelikult tugev väljaostuvõimalus, ja teistest väidetest seoses Madalmaade tsiviilõiguse tõlgendamisega, on komisjon arvamusel, et põhiküsimus on hinnata, kas tehing toimus turutingimustel ja kas omavalitsus tegutses kui erasektori ettevõtja.

(54)

Seoses sellega on vajalik, et komisjon hindaks, kas erainvestor oleks sooritanud kõnealuse tehingu samadel tingimustel. Lähtutakse eeldusest, et hüpoteetiline erainvestor tegutseb ettevaatliku investeerijana, kes sooviks saada maksimaalset kasumit, võtmata siiski saadava tuluga võrreldes liiga suuri riske. Turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtet ei järgitaks, kui väljaostuvõimaluse hind kehtestataks turuhinnast kõrgemal tasemel. Turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtet ei oleks järgitud juhul, kui väljaostuvõimaluse hind oleks kehtestatud turuhinnast madalamal tasemel.

(55)

Esiteks ei ole selge, miks väljaostuvõimaluse hind võrduks erinevusega ühelt poolt omavalitsuse ja NEC vahelisel rendilepingul põhineva kompleksi müügiväärtuse ja teiselt poolt NEC ja tema allrentnike vahelistel rendilepingutel põhineva müügiväärtuse vahel, võttes arvesse ka rendiga seotud arengut turul. Komisjon märgib, et omavalitsus nõudis kahe nimetatud müügiväärtuse, mitte väljaostuvõimaluse kui sellise sõltumatut hindamist. Seoses sellega, miks nimetatud väärtuste vahe on võrdne väljaostuvõimaluse väärtusega, täiendavaid asjaolusid ega väiteid ei esitata.

(56)

Teiseks, nende kahe väärtuse kasutamine, et määrata kindlaks väljaostuvõimalus, paistab toimivat eeldusel, et müük toimub mis tahes kolmandale isikule nimetatud väärtustest ühe, ent mitte teise eest. Esimene väärtus […] on tõepoolest määratud kindlaks hoonestusõiguse omavalitsusepoolse müügi alusel mis tahes kolmandale isikule seisundis, kus see on välja renditud, st, et NEC rendileping on igale ostjale teada olev „kitsendus“. Seevastu, kuna Madalmaad väidavad, et rendilepingut ei olnud võimalik enne hoonestusõiguse loovutamist NEC-le, oleks üksnes NEC saanud jätkata kompleksi haldamist suhetes kolmandate isikutega. Seepärast sai teist väärtust […] (võimalikud müügiväärtused väljarendituna vastavalt allrendilepingutele) realiseerida üksnes NEC ja mitte ükski kolmas isik. Nimetatud kombineeritud lähenemisviis tugevdab arvamust, et väljaostuvõimaluse hinna kindlaksmääramine nimetatud alusel ei oleks olnud turutingimustes tegutsevale ettevõtjale loogiline.

(57)

Kolmandaks ja sellega seonduvalt, kui võtta lähtepunktiks see, et väljaostuvõimalusest ei pidanud loobuma ükski kolmas isik, vaid NEC, tundub, et selle tulemusena saadud hinna puhul, mida tuleb maksta vastutasuks väljaostuvõimalusest loobumise eest NEC poolt, ei hinnata nõuetekohaselt kasu, millest NEC väljaostuvõimalusest loobumisega ilma jääb. Madalmaade sõnul jäi NEC väljaostuvõimalusest loobumisega ilma võimalikust eelisest väärtusega 2 miljonit eurot (vt põhjendus 33). Komisjon märgib siiski, et võis eeldada, et NEC jääb kompleksi haldajaks isegi pärast väljaostuvõimalusest loobumist. Seepärast sai ta jätkuvalt sama renditulu, mis moodustas aluse teisele väärtusele, mida kasutati tehingu hinna […] kindlaksmääramisel. Komisjon on arvamusel, et tegelik eelis, millest NEC väljaostuõigusest loobumisega ilma jäi, oleks hoopis võrdne rendiga omavalitsusele, mida ta enam maksma ei oleks pidanud juhul, kui ta oleks kompleksi omandanud.

(58)

Igal juhul, neljandaks, omavalitsus maksis rohkem kui summa, mille ta hindamisaruande põhjal kindlaks määras ([…] vt põhjendus 33). Komisjon on arvamusel, et vähemalt mõlema väärtuse vaheline erinevus kujutab endast abi. Hollandi ametiasutuste sõnul pärineb erinevus läbirääkimistest NECga ning igal juhul on hüvitamisel 2,2 miljoni euro suurune täissumma. Tõepoolest, Madalmaad on selgitanud, et rendiperioodi pikendamine ja iga-aastase renditasu suurendamine tagab omavalitsuse jaoks tehingu eelarve seisukohast neutraalse iseloomu (vt põhjendus 36).

(59)

Viiendaks, seoses nimetatud hüvitamisega märgib komisjon, et 2,2 miljoni euro suuruse summa kasutamine NEC poolt, et katta rahuldamata nõudeid ja rendimakseid, mida ta omavalitsusele tasuma pidi, ei saa lugeda tagasimaksmiseks. Seoses iga-aastaselt makstava rendi suurenemisega (vt põhjendus 36), võib seda pidada abi tagasimaksmiseks ainult juhul, kui rendi suurenemine kujutab endast täielikult turuhinnast kõrgemat renti. Madalmaad ei esitanud tõendeid, mis toetaksid väidet, et alates 2011. aasta jaanuarist kehtivat kõrgemat renti võib pidada turu tasemetest kõrgemaks. Komisjon märgib seoses sellega, et rent, mida NEC omavalitsusele kogu kompleksi eest maksab, on väiksem kui rent, mida NEC saab praegu teatavate kompleksi osade allrendile andmise eest, samal ajal, kui hindamisaruandes vihjatakse, et NEC võib tulevikus veelgi suuremat renti saada.

(60)

Lisaks märgib komisjon, et isegi kui esialgne renditase oleks turuga kokkusobiv, võttes arvesse toonaseid asjaolusid (põhjendus 34), paistab, et vähemalt mõned tegurid, millel oli toona kehtestatud rendihinnale negatiivne mõju, ei ole enam uue renditaseme määramise ajal olulised. Eelkõige võib eeldada, et kompleksi haldamisega seotud riskid on muutunud nüüd, kus kompleks töötab edukalt üle viie aasta. Loobumine võimalusest omandada hoonestusõigus ei mänginud samuti enam rolli, kuna kõnealuse tehinguga lahendati tulevikuks omandiõiguse küsimus. Seepärast võis eeldada, et 2011. aasta jaanuaris on turu rendihinnad kõrgemad kui 2003. aastal, kui sõlmiti omavalitsuse ja NEC vaheline rendileping. Sel juhul ei saa tõusnud rendihinda täielikult pidada abi tagastamisele vastavaks.

(61)

Samuti tuleks märkida, et tagasimaksmine toimub 33 aasta jooksul ja et tulevasi maksesummasid ei ole vähendatud.

(62)

Mis veelgi olulisem – Madalmaad ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et omavalitsus viis enne suurema määra kehtestamist läbi turu rendihindade tasemete põhjaliku hindamise ja põhjalikud arvutused. Tehingu eelarve seisukohast neutraalne iseloom oli hoopis lähtepunktiks uute renditasemete arvutamiseks.

(63)

Kuuendaks, kasu, mis omavalitsus sai nimetud tehingu kaudu ning selle 2,2 miljoni euro suurune otsene kulu on ebaselged. Näib, et omavalitsus on maksnud palju rohkem kui see, mille ta kompleksi (väljarenditud seisundis) müügist oleks võitnud, lihtsalt selleks, et kaitsta omandiõigust, mis tal juba oli. Omavalitsus on väitnud, et TIP arendamise majanduslikud huvid olid väga suured, arvestades TIP mõju omavalitsuse majandusele. Kompleksi omanikuks jäämise eeldatava lisandväärtusega võib osaliselt selgitada omavalitsuse valmisolekut maksta kõrgemat hinda. Omavalitsus ei ole siiski viinud läbi tehingu kulude-tulude hindamist, mille puhul võetakse arvesse TIP projekti kõnealust pikaajalist väärtust. Komisjon on arvamusel, et turutingimustes tegutsev ettevõtja oleks viinud läbi põhjalikuma hindamise seoses eeldatava tuluga väljaostuvõimaluse omandamisse tehtud investeeringult.

(64)

Lõpetuseks, komisjon jääb arvamusele, et toona kättesaadava teabe põhjal ei võtnud omavalitsus piisavalt arvesse finantsraskusi, millega NEC tookord silmitsi seisis, ega nende mõju tema võimele osta De Eendrachti hoonestusõigus. Isegi kui kolmandad isikud oleksid ilmutanud huvi partnerluse vastu NECga, ei oleks olnud võimalik eirata üldist finantspilti ning oleks eeldatud, et see mõjutab NEC positsiooni läbirääkimistel omavalitsuse kasuks.

(65)

Kõigil nimetatud põhjustel on komisjon arvamusel, et omavalitsus ei tegutsenud nagu turumajanduslikes tingimustes tegutsev ettevõtja, vaid andis pigem NEC-le abi, makstes NEC-le väljaostuvõimalusest loobumise eest 2,2 miljoni euro suurust hüvitist. Täpset abisummat ei ole võimalik Madalmaade esitatud teabe põhjal kindlaks määrata. Siiski, kuni maksimumsummat 2,2 miljonit eurot saab pidada restruktureerimiskava täitmiseks vajalikuks, on täpne abisumma kokkusobivuse hindamise seisukohast ebaoluline.

(66)

Komisjon peab hindama, kas abimeedet NEC kasuks saab pidada siseturuga kokkusobivaks. Komisjon märgib seoses aluslepingu artikli 107 lõikes 3 sätestatud eranditega, et ühegi Hollandi piirkonna suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erandeid. Kõnealune abimeede ei edenda Euroopa ühishuvides olevat olulist projekti ega kõrvalda tõsist häiret Hollandi majanduses artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses. Ei ole ka võimalik öelda, et abimeede edendab kultuuri või säilitab kultuuripärandit aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti d tähenduses.

(67)

Seoses erandiga aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c, st abi kasuks teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, on Madalmaad väitnud, et nimetatud erandit võiks kohaldada, kui komisjon, vastupidiselt Madalmaade arvamusele, leiaks, et kõnealune meede kujutab endast riigiabi.

(68)

Hinnates mõistet „majandustegevuse arendamine“ spordivaldkonnas, võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse artikli 165 lõiget 1 ja artikli 165 lõike 2 viimast taanet, milles sätestatakse, et liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni.

(69)

Abimeetmete hindamiseks vastavalt aluslepingu artikli 107 punkti 3 lõikele c on komisjon andnud välja terve rea määrusi, raamistikke, suuniseid ja teatisi, milles käsitletakse abi vorme ning horisontaalseid või sektoripõhiseid otstarbeid, milleks abi antakse.

(70)

Komisjon usub, et on asjakohane hinnata, kas juhendis (10) sätestatud kriteeriumeid võib kohaldada. Komisjon märgib seoses sellega, et suunised ei välista professionaalset jalgpalli. Suunised hõlmavad seega nimetatud majandustegevust.

(71)

2014. aasta juulis avaldas komisjon uued suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (11). Seda ei kohaldata siiski nimetatud teatamata abi suhtes, mida anti 2010. aastal. Vastavalt uute suuniste punktile 137 oleks see nii päästmis- või restruktureerimisabi andmise korral ilma eelneva loata, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt 2014. aasta suuniste punktile 138 lähtub komisjon ülejäänud juhtudel uurimise teostamisel abi andmise ajal kehtinud suunistest ning seetõttu käesoleval juhul nendest, mis kehtisid enne 2014. aastat.

(72)

Vastavalt juhendi punkti 10 alapunktile c peetakse äriühingut raskustes olevaks, kui asjaomane äriühing liigist olenemata vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele Juhendi punktis 11 osutatakse, et kui ei esine nimetatud tingimusi, võib äriühingu siiski lugeda raskustes olevaks, kui eksisteerivad tavapärased tunnused, näiteks suurenev kahjum, kasvav võlg, kahanev rahakäive jne. Raskustes olev äriühing on abikõlblik ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et teda ei saa saneerida oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või turuallikatest saadavate vahenditega.

(73)

Madalmaad väitsid esialgu, et NEC ei olnud hooajal 2008/2009 raskustes olev äriühing. Ent põhjenduses 16 rõhutatud asjaolud näitavad pigem, et NEC seisis silmitsi finantsraskustega, mis olid piisavalt tõsised, et ohustada tema kui professionaalse jalgpalliklubi tulevikku. NEC oli seega komisjoni arvamuse kohaselt selgelt raskustes olev äriühing. Madalmaad tunnistasid oma vastuses menetluse alustamise otsusele, et NEC oli raskustes olev äriühing ja oli seda tehingu tegemise ajal. Nad esitasid sellega seoses täiendavaid tõendeid (vt põhjendus 40), mis näitasid nimelt, et NEC majandustulemused olid negatiivsed ja kahanesid aja jooksul. Seepärast tuleb hinnata NEC-le antud riigiabi kokkusobivust vastavalt suunistele.

(74)

Suuniste jaotises 3.2 nõutakse, et abi andmine sõltuks restruktureerimiskava elluviimisest (vt suuniste punkte 34–37), mis peab taastama mõistliku aja jooksul ettevõtte elujõulisuse. Komisjon märgib, et sellised tingimused kehtestati NEC poolt 2010. aasta augustis KNVB-le koostatud kava kontekstis.

(75)

Seoses sellega tuletab komisjon meelde, et iga Hollandi professionaalne jalgpalliklubi saab KNVB-lt litsentsi, mille alusel peab ta täitma erinevaid kohustusi. Üks kohustustest praegu kohaldatavas süsteemis on seotud klubi finantsolukorraga. Kolm korda hooaja jooksul hinnatakse klubi finantsreitingut finantsaruannete põhjal, milles kirjeldatakse muu hulgas klubi finantsolukorda ja ka järgmise hooaja eelarvet. Nimetatud aruannete põhjal on klubid liigitatud kolme kategooriasse (1: ebapiisav, 2: piisav, 3. hea). 1. kategooriasse kuuluvad klubid võivad olla kohustatud esitama parenduskava, et jõuda kolme aasta jooksul 2. või 3. kategooriasse. Kui klubi kava ei täida, võib KNVB määrata karistusi, sh ametlik hoiatus, võistluste punktide vähendamine ja – maksimaalne karistus – litsentsi äravõtmine. Kõnealuses kontekstis tuleks samuti märkida, et professionaalne jalgpalliklubi Madalmaades, kes on kuulutatud pankrotisolevaks, jääb oma litsentsist ilma. Kui asutatakse tema õigusjärglasest klubi, ei võeta teda otse professionaalsetesse jalgpalliliigadesse vastu, vaid ta peab alustama tähtsuselt teises amatöörliigas.

(76)

NEC liigitati hooaja 2009/2010 finantsandmete põhjal 1. kategooriasse. Tema restruktureerimiskavas sätestati meetmed 2. kategooria seisundi saavutamiseks pärast kolme hooaega (hooajaks 2012/2013).

(77)

Restruktureerimiskavas määratleti NEC finantsprobleemide peamise põhjusena problemaatiline suhe käibe ja kulude vahel. Eelkõige olid süüdi suured personalikulud, kusjuures negatiivsetele tulemustele aitas kaasa ka meediatulu vähenemine. Restruktureerimiskavas keskendutakse peamiselt kulude vähendamisele ja säästa püüti peamiselt mängijatekulude valdkonnas. Meetmed sisaldasid personali vähendamist (sh registreeritud mängijate arvu vähendamine), palkade külmutamist ning uute mängijate palkade vähendamist ja ka preemiate vähendamist. Kolme aasta jooksul tuli personalikulude suhe võrreldes käibega viia alla […] % (võrreldes […] % 2010. aasta märtsis). Nähti ette mitmete teiste kulutuste – nagu kulutused noorte treenimisele (jalgpalliakadeemia) – vähendamist. Kõik investeeringud immateriaalsesse või materiaalsesse põhivarasse suurusega rohkem kui […] eurot tuli kooskõlastada KNVB litsentsikomisjoniga, mis tegelikult tähendas, et NEC ei saanud ühtegi ülekannet teha.

(78)

Komisjon leiab, et restruktureerimiskava tegeleb NEC finantsraskuste põhjuste, eriti kuludega personalile ja mängijatele palga ja üleminekumaksete vormis. Ei saa eeldada, et professionaalne jalgpalliklubi tegutseb ka teistel eri turgudel suuniste tähenduses; siiski võib eeldada, et ta säästab oma põhitegevuselt, ja seda on NEC teinud. Restruktureerimiskava ei põhine välistel teguritel, mida NEC saab järgida, ent mitte täielikult kontrollida, näiteks lisasponsorite leidmine või pealtvaatajate arvu suurendamine.

(79)

Hooaja 2010/2011 eelarves nägi NEC ette parandada ettevõtte majandustulemusi […], vähendades kulusid […]. Ja lõpptulemused olid isegi paremad kui prognoositud tulemused, kusjuures sissetulek kahanes (väiksem sissetulek mängudelt halva karikahooaja tõttu; väiksem meediatulu; bartertehingute tulu ümberjaotamine), ka kulud vähenesid […] (personalikulude vähenemine, säästud jalgpalliakadeemialt, kaubanduslike kulude vähendamine). KNVB andis 2011. aasta detsembris NEC-le 2. kategooria seisundi.

(80)

Komisjon järeldab, et 2010. aasta augusti restruktureerimiskavas tegeldi piisavalt NEC finantsraskuste põhjustega, et klubi pikas perspektiivis taas elujõuliseks muuta.

(81)

Suuniste punktides 38–42 nõutakse, et abisaaja võtaks kompenseerivad meetmed, et viia miinimumini abi moonutav mõju ja selle kahjulik mõju kaubandustingimustele. Komisjon märkis menetluse alustamise otsuses professionaalse jalgpalli omapära ning soovitas mitmeid meetmeid, mida oleks võimalik professionaalse jalgpalli puhul tõlgendada kui kompenseerivaid meetmeid suuniste tähenduses, näiteks tema registreeritud mängijate arvu piiramine rahvusliku liidu lubatud piirides, nõustumine palga ülemmääraga, mis jääb alla sektori tavapäraste normide, uute mängijate eest üleminekukulu tasumise keelamine teatavaks ajavahemikuks või ühiskondlikult kasulike tegevuste arvu suurendamine.

(82)

Nagu selgitatud põhjenduses 77, on NEC tõepoolest vähendanud töötajate ja registreeritud mängijate arvu ning alandanud ka neile makstavaid palkasid. Palgakulu tuli viia alla 60 % käibest. Restruktureerimisaja jooksul ei olnud võimalik uute mängijate eest teha mingeid üleminekumakseid. Komisjon teeb järelduse, et võeti suunistes nõutavad kompenseerivad meetmed, mis nõrgendasid NEC konkurentsivõimet professionaalses jalgpallis.

(83)

Juhendi punktides 43–45 sätestatakse, et toetuse suurus ja intensiivsus peavad rangelt piirduma miinimumiga. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava heaks.

(84)

Komisjon märgib, et lisaks ettevõttesisestele säästudele põhineb restruktureerimiskava märkimisväärses ulatuses väliste eraõiguslike üksuste rahastamisel. […] tehing (põhjendus 37) andis NEC-le välisvahendite näol umbes 4 miljonit eurot. Lisaks muudeti 2010. aastal ühe laenu tagasimaksetingimusi tähtajaga […]. Iga-aastase tagasimaksekohustuse […] asemel põhinesid tagasimaksed sellest ajast peale üleminekutest saadaval tulul, millel oli NEC likviidsusele positiivne mõju (vt põhjendus 43). Välis-ja omafinantseeringud võrduvad teisisõnu enam kui 4,25 miljoni euroga ning seega abisumma, mis ulatub kõige rohkem 2,2 miljoni euroni, ei moodusta ühelgi juhul rohkem kui umbes 35 % restruktureerimiseks tehtavatest jõupingutustest. See vastab suuniste punktis 44 esitatud nõuetele, et sellise keskmise suurusega äriühingu puhul nagu NEC tuleks vähemalt 40 % restruktureerimiskuludest katta abisaaja omavahenditega, sealhulgas välise rahastamisega, näidates üles usku abisaaja elujõulisusse.

(85)

Suuniste punktis 49 nõutakse, et liikmesriik annab korrapäraste üksikasjalike aruannete kaudu teavet restruktureerimiskava nõuetekohase rakendamise kohta. Punktis 51 sätestatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks leebemad tingimused, mille kohaselt piisab aasta bilansi- ja kasumiaruande koopia edastamisest. Madalmaad on võtnud kohustuse esitada nimetatud aruanded.

(86)

Suuniste punktides 72–77 viidatakse ühekordse abi põhimõttele, mille kohaselt tuleks restruktureerimisabi anda vaid üks kord kümne aasta jooksul.

(87)

Madalmaad kohustusid järgima juhendis sisalduvat „ühekordse abi“ nõuet. Nad on kinnitanud, et ei andnud NEC-le tehingueelse kümneaastase ajavahemiku jooksul päästmis- ega restruktureerimisabi. Turuga kokkusobivus on samuti aluseks praegustele või tulevastele läbirääkimistele NECga.

(88)

Komisjon leiab, et Madalmaad on rakendanud NEC suhtes kõnealust abimeedet ebaseaduslikult ja seega rikkunud aluslepingu artikli 108 lõiget 3. Abi võib siiski pidada siseturuga kokkusobivaks kui restruktureerimisabi suuniste tähenduses, kuna kõik suunistes sätestatud tingimused sellise abi saamiseks on täidetud,

26.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/52