(1)

21. novembril 2011 avaldas ajaleht Le Soir mitu artiklit, mille kohaselt Vallooni piirkond (3) oli maksnud alates 2003. aastast finantstoetust terasetööstuskontsernile Duferco (edaspidi „Duferco“ või „Duferco kontsern“), ilma sellest komisjonile teatamata. Belgia päevalehe andmetel on Vallooni piirkond asutanud 2003. aasta märtsis uue valdusettevõtja Foreign Strategic Investment Holding (edaspidi „FSIH“), mis oli Vallooni valdus- ja finantsvaldusettevõtja (Société Wallonne de Gestion et de Participations, edaspidi „SOGEPA“) tütarettevõtja, et selle kaudu investeerida Duferco kontserni ettevõtetesse, mille asukoht oli väljaspool Belgiat ja Euroopa Liitu.

(2)

Pärast osutatud teabe saamist palus komisjon oma 29. novembri 2011. aasta kirjaga Belgial esitada lisateavet finantstoetuse kohta, mida Vallooni piirkond oli maksnud Duferco kontsernile aastatel 2003–2011.

(3)

14. detsembri 2011. aasta kirjaga palus Belgia vastamiseks lisaaega, vastav luba anti 16. detsembril 2011. Belgia vastas komisjoni teabenõudele 4. jaanuaril 2012. 29. juuni 2012. aasta kirjaga nõudis komisjon lisateavet. Belgia palus vastamiseks lisaaega, vastav luba anti 18. juulil 2012. Belgia esitas vastuse 28. septembril 2012.

(4)

Komisjoni ruumides toimus 6. mail 2013 koosolek, millel osalesid ühelt poolt komisjoni esindajad ja teiselt poolt Belgia ametiasutuste, SOGEPA ja FSIHi esindajad.

(5)

Belgia esitas komisjonile täiendavat teavet 4. ja 10. juunil 2013 ning 15. ja 30. juulil 2013.

(6)

Komisjoni ruumides toimus 30. septembril 2013 uus koosolek, millel osalesid komisjoni ning SOGEPA ja FSIHi esindajad.

(7)

16. oktoobri 2013. aasta kirjaga teavitas komisjon Belgiat oma otsusest algatada seoses kõnealuste meetmetega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus (edaspidi „ametlik uurimismenetlus“).

(8)

Komisjoni otsus menetluse algatamiseks („algatamisotsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (4). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada kõnealuste meetmete kohta oma märkused.

(9)

Komisjon sai Belgialt märkused 11. detsembril 2013; eelnevalt oli Belgia palunud märkuste esitamiseks lisaaega. 23. ja 24. juunil 2014 sai komisjon märkused ka huvitatud isikutelt, kes olid samuti eelnevalt palunud märkuste esitamiseks lisaaega. Komisjon edastas need märkused Belgiale 3. ja 18. juulil 2014, andes võimaluse märkusi kommenteerida, ning sai Belgia kommentaarid 1. ja 18. augusti 2014. aasta kirjaga.

(10)

28. jaanuari 2015. aasta kirjaga palus komisjon Belgial esitada lisateavet. Belgia palus vastamiseks lisaaega, vastav luba anti 25. veebruaril 2015. Belgia edastas oma vastuse komisjonile 8. aprillil 2015.

(11)

18. mai 2015. aasta kirjaga palus komisjon Belgial esitada lisateavet. Belgia vastas 2. juunil 2015.

(12)

Viimane lisateabe edastamise nõue saadeti Belgiale 15. septembril 2015. Belgia palus vastamiseks ühe kuu pikkust lisaaega, vastav luba anti 28. septembril 2015. Belgia edastas oma vastuse komisjonile 23. oktoobri 2015. aasta kirjaga.

(13)

Duferco kontsern tegeleb terase tootmise ja müügiga. Kontsern tegutseb ligikaudu viiekümnes riigis üle kogu maailma. Euroopas on kontserni tegevus koondunud Belgiasse (2009. aastal ligikaudu 3 000 töötajat ja kümmekond tehast Vallooni piirkonnas) ja Itaaliasse (2009. aastal ligikaudu 1 300 töötajat). Kontsern tegutseb samuti Šveitsis, Luksemburgis, Prantsusmaal ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis.

(14)

Duferco alustas tegevust Belgias 1997. aastal, võttes Vallooni piirkonna toetusel (osalemine omakapitalis 8,75 miljoni euro ulatuses ja 13,75 miljoni euro suurune laen) üle suurtes majandusraskustes olevad Clabecqi metallurgiatehased (5). 1999. aastal ostis Duferco Hoogovensi kontsernilt Gustave Boëli tehased La Louvière'is, mis toimus samuti Vallooni piirkonna toetusel (12,5 miljoni euro suuruse võla konverteerimine 25 % suuruseks omakapitaliks ja 25,3 miljoni euro suurune laen) (6). 2002. aastal omandas Duferco koos kontserniga Usinor Charleroi kuumtöötlemisettevõtte, mille nimeks sai Carsid; ka see omandamine toimus Vallooni piirkonna toetusel (SOGEPA osalus Carsidi kapitalis ulatus 20 miljoni euroni, osalust vähendati 9 miljoni euroni pärast komisjoni otsuse nr 2496/96/ESTÜ artikli 6 lõike 5 kohase menetluse (7) algatamise otsust) (8). See menetlus lõppes 15. oktoobril 2003 (9) komisjoni negatiivse otsusega, põhjusel, et uude äriühingusse investeerimist ei saa käsitada pari passu investeeringuna, kui täiendavad riskid võtab kanda vaid riiklik aktsionär ning eraaktsionär üksnes annab uuele ettevõtjale üle juba olemasoleva tegevuse või projekti.

(15)

Selle omandamiste laine järel oli Duferco kontsernil Belgias kolm peamist tütarettevõtjat: Duferco Clabecq, Duferco La Louvière („DLL“) ja Carsid.

(16)

2006. aastal sõlmis Duferco strateegilised partnerlussuhted Novolipetski terasekontserniga Venemaal (edaspidi „NLMK“). Nende partnerlussuhete eesmärk oli kasutada ära NLMK tegevust terasetootmistsükli alguses (toorainega varustamine ja poolfabrikaattoodete valmistamine). Kõnealuste partnerlussuhete raames kuulus kontsernile 50 % suurune osalus Duferco kontserni Luksemburgis registreeritud valdusettevõtjas Steel Invest and Finance (edaspidi „SIF“). SIFile kuuluvad mitmed Duferco kontserni varad, sealhulgas Duferco Clabecq, DLL ja Carsid. 2006. aasta lõpus ühendati ettevõtjaga ka Ameerika tütarettevõtja Duferco Farrell Corporation. 18. detsembril 2006 kinnitati Duferco ja NLMK vaheline leping. NLMK omandas 50 % suuruse osaluse SIFis ja sellega seondus vähemalt ühe SIFi aktsia tingimusteta väljaostu kohustus.

(17)

2011. aasta suvel Duferco ja NLMK partnerlus lõppes. SIF aktsiad jagunesid kahe ettevõtja vahel. Duferco võttis üle DLL „pikkade toodete“ haru, teatava mitmekesistamisega seotud tegevuse ja Carsidi varad. Kõik Belgias asuvad varad võttis üle 2011. aastal asutatud ja Luksemburgis registreeritud uus tütarettevõtja Duferco Long Products (edaspidi „DLP“).

(18)

2012. aastal suleti Carsid lõplikult. 2013. aastal otsustas Duferco lõpetada „pikkade toodete“ tootmisega seotud tegevuse La Louvière'i tehases.

(19)

Duferco kontserni konsolideerimine toimus emaettevõtja Duferco Participations Holding (edaspidi „DPH“) kaudu. Aastatel 2003–2010 muutus DPH omavahendite suurus, nimelt 2003. aasta […] (*1) miljonilt eurolt […] miljoni euroni.

(20)

DPH esialgne asukoht oli […], hiljem viidi ettevõte üle […]. DPH omanikud on järgmised kaks ettevõtjat: […].

(21)

Aastatel 2003–2011 on FSIH teinud Duferco tütarettevõtjate kasuks investeeringuid kuuel korral kogusummas 517 miljonit eurot.

(22)

SOGEPA on riiklikul kapitalil põhinev aktsiaselts, mille omanik on 100 % ulatuses Vallooni piirkond. Äriühing vastutab otsuste täideviimise eest, mis Vallooni piirkonna valitsus on vastu võtnud äriühingute tegevusse sekkumise ja sekkumiste haldamise valdkonnas. Lisaks sellele on äriühingu näol tegemist Vallooni piirkonna poliitika ellurakendamise eelistatud vahendiga terasetootmise sektoris. SOGEPA loodi Vallooni terasetööstusettevõtte (Société Wallonne pour la Sidérurgie, SWS) ja Vallooni piirkonna äriühingute aktsiaosaluste haldusühingu (Société pour la gestion de participations de la région wallonne dans des sociétés commerciales, SOWAGEP) ühinemise tulemusel 1999. aastal.

(23)

SOGEPA veebisaidi andmetel täidab ettevõtja Vallooni piirkonna valitsuse ülesandel tehtavate sekkumiste puhul kaht liiki eriülesandeid: i) Vallooni piirkonna valitsuse otsuste eelnõude analüüsimine ja eelhinnangu andmine; ii) Vallooni piirkonna valitsuse tehtud otsuste elluviimine ja täitmise järelevalve. Vallooni piirkonna valitsuse tehtud otsuste ellurakendamisel on SOGEPA talituste ülesanne pidada läbirääkimisi seoses aktsionäride lepingute ja/või laenulepingutega ja valmistada need lepingud ette, pidades silmas valitsuse sekkumisotsustes sätestatud võimalikke tingimusi.

(24)

Sekkumiste järelevalve hõlmab põhimõtteliselt SOGEPA ja tema koostööpartnerite osalemist sekkumistega seotud ettevõtete haldusnõukogudes, seejuures mõnikord aktiivse liikmena, mõnikord vaatlejana. Samuti hõlmab see tegevus osalemist aktsionäride üldkoosolekutel ja üldisemas plaanis korrapärast järelevalvet Vallooni piirkonna huvide kaitsmise üle.

(25)

Vallooni piirkonna valitsus nimetab ametisse SOGEPA haldusnõukogu liikmed. Haldusnõukogusse on delegeeritud ka kaks valitsuse volinikku.

(26)

27. märtsil 2003 asutas SOGEPA 180 miljoni euro suuruse kapitaliga ettevõtja FSIH. Asutamisdokumendi kohaselt on FSIHi tegevuse eesmärk „teha mis tahes kujul investeeringuid välisriikide terasetootmise sektoriga seotud ettevõtetesse ja/või sõlmida nendega igat liiki finantstehinguid“. Selleks võib FSIH „toetada igasugust koostööd kõnealuste ettevõtjate ja Vallooni piirkonna ettevõtjate vahel“.

(27)

FSIHi haldusnõukogu liikmed nimetab ametisse aktsionäride üldkoosolek, seega SOGEPA. Aktsionäride üldkoosolek toimus 27. märtsil 2003, vahetult pärast FSIHi asutamist ja sellel tulemusena nimetati ametisse haldusnõukogu liikmed ja esimees. Ametisse nimetatud esimees oli ühtlasi ka SOGEPA haldusnõukogu esimees. Selline ametikohtade ühitamine kestis kuni 31. märtsini 2013.

(28)

Duferco US Investment Corp (edaspidi „Duferco US“) on valdusettevõtja, kes omab 100 % ulatuses ühtainust ettevõtjat Duferco Farrell Corp (edaspidi „Farrell“). Enne vaadeldava meetme võtmist kuulus ettevõtja Duferco US 99,8 % ulatuses kontsernile Duferco läbi kontserni tööstusliku haru ühe tütarettevõtja Duferco Industrial Investment (edaspidi „DII“).

(29)

Farrell on terasetootmisettevõtja, mis asub Pennsylvanias (Ameerika Ühendriigid). Ettevõtja toodab külm- ja kuumvaltsterast.

(30)

9. aprillil 2003 omandas FSIH 97,22 miljoni USA dollari eest (90 miljonit eurot) Duferco US pooled aktsiad miinus üks aktsia. DII omandusse jäid ülejäänud pooled aktsiad miinus üks aktsia. Kaks ülejäänud aktsiat paigutati „eriotstarbelisse finantsvahendisse“ (ad hoc-finantsvahendisse), mille abil neid hoiti sekvestri all FSIH ja DII vaheliste partnerlussuhete kestel. Samal kuupäeval omandas FSIH 5 miljoni euro eest ostuoptsiooni, mis võimaldas tal omandada nimetatud finantsvahendi kaks aktsiat ja saavutada seeläbi kontroll Duferco US üle; sellest optsioonist tulenevat õigust ei realiseeritud kunagi.

(31)

Enne kui SOGEPA omandas 2003. aastal FSIHi vahendusel pooled Duferco US aktsiad miinus üks aktsia, laskis ta hinnata Farrelli väärtust. Suurbritannia konsultatsioonifirma Hatch Beddowsi hinnangul oli Farrelli keskmine väärtus konservatiivse hinnangu kohaselt 330 miljonit USA dollarit. Ühtlasi viis World Steel Dynamics läbi täiendava uuringu, mille kohaselt hinnati Farrelli väärtuse suuruseks 410 miljonit USA dollarit. Kõnealuse kahe analüüsi võrdlemisel oli Farrelli keskmine väärtus 375 miljonit USA dollarit. 2003. aasta aprillis kehtinud ühe kuu USA dollari ja euro keskmise vahetuskursi järgi oli kõnealune väärtus ligikaudu 345,5 miljonit eurot.

(32)

2005. aastal sai FSIH 30. septembril 2004 lõppenud majandusaasta eest dividende 2,5 miljoni USA dollari ulatuses. Belgia täpsustas esitatud märkustes, et dividendid maksti välja 23. juunil 2005. USA dollari ja euro 2005. aasta keskmise vahetuskursi järgi oli dividendide summa ligikaudu 2,01 miljonit eurot.

(33)

Nagu paljude töötleva tööstuse ettevõtjate puhul, võib ka Farrelli majandustulemusi otseselt mõjutada sisendtoodete (slääbide) ostuhind. 15. septembril 2005 sõlmis Farrell oma majandustulemuste kõikuvuse vähendamiseks Dufercoga slääbide tarnelepingu. Lepingus on sätestatud, et Duferco peab Farrellile tarnima slääbe lepingus kokkulepitud hinnaga, nii et Farrelli kasumimarginaal jääb kindlaksmääratud vahemiku ([…]) piiresse.

(34)

1. jaanuaril 2006 sõlmiti leping Duferco kontserni ja […] kontserni vahel. Selle lepingu kohaselt tarnis […] Dufercole slääbe hinnaga, mis i) hõlmas Farrelli lõpptoodangu müügihinda, ii) miinus Farrelli töötlemiskulud, iii) pluss kasumimarginaal. Leping võimaldas Duferco kontsernil katta riski, mis kandus talle Farrellilt üle seoses 15. septembri 2005. aasta lepingu sõlmimisega.

(35)

2006. aastal otsustas FSIH vaadata üle Duferco USis võetud osaluse asjakohasuse. 14. juunil 2006 leppisid DII ja FSIH kokku selles, et DII saab 95 miljoni euro eest kõikide FSIHi omanduses olevate aktsiate ostuoptsiooni. Kõnealune optsioon tundub olevat antud ilma täiendava tasuta.

(36)

Kõnealust ostuoptsiooni arvestati ka Duferco ja NLMK vahelise strateegilise partnerluse läbirääkimiste kontekstis. Kõne alla võeti küsimus Duferco US hõlmamisest SIFi mõjualasse.

(37)

12. detsembril 2006, pärast kõnealuse ostuoptsiooni realiseerimist Duferco kontserni kuuluva ettevõtja […] poolt, kes oli kõikide käesoleva menetlusega seotud õiguste ja kohustuste osas DII õigusjärglane, vabastas FSIH ettevõtjas Duferco US kõigist kohustustest. Selle tulemusena muutus Duferco kontsern 12. detsembril 2006 125,85 miljoni USA dollari (95 miljoni euro) suuruse summa eest Duferco US ainuomanikuks. 18. detsembril 2006 loovutati 50 % SIF aktsiatest NLMK-le.

(38)

9. aprillil 2003 omandas FSIH [ettevõtjalt, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd], kelle asukoht sel ajal oli […] ja on praegu […], ligikaudu 25 % DPH aktsiatest ning ühe eelisaktsia (preferred share), mis andis eelisõiguse dividendide saamiseks. Eelnevalt oli FSIH palunud konsultatsioonifirmal Ernst & Young hinnata DPH väärtust. Selle hinnangu kohaselt jäi 25 % DPH aktsiate väärtus vahemikku […]–[…] miljonit USA dollarit, keskmiselt […] miljonit USA dollarit. FSIHi ja [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPH-d] vahelise tehingu lõplik väärtus oli 86,42 miljonit USA dollarit ehk ligikaudu 80 miljonit eurot vastavalt 2003. aasta aprillis kehtinud USA dollari ja euro vahelisele kuu keskmisele vahetuskursile.

(39)

Pooled leppisid kokku selles, et seoses eelisaktsia loovutamisega on FSIHil eelisõigus saada DPH dividende järgmises ulatuses: i) 2 miljoni euro ulatuses 2003. ja 2004. majandusaasta eest; ii) 4 miljoni euro ulatuses kõikide järgmiste majandusaastate eest kuni 2012. aastani.

(40)

2005. aasta jaanuaris sai FSIH seega dividende 4 miljoni euro ulatuses 2003. ja 2004. majandusaasta eest. Tundub, et 2005. aasta eest dividende ei makstud. FSIH müüs oma osaluse enne 2006. majandusaasta lõppemist.

(41)

2006. aastal soovis FSIH DPHst loobuda. Loobumist kavandades palus FSIH konsultatsioonifirmal Ernst & Young uuesti hinnata 25 % suuruse osaluse väärtust DPHs. Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes (edaspidi „Ernst & Young aruanne 2006“) hinnati 25 % suuruse osaluse väärtuseks […]–[…] miljonit USA dollarit ehk […]–[…] miljonit eurot vastavalt 2006. aasta USA dollari ja euro vahelisele keskmisele vahetuskursile.

(42)

Pooled ei nõustunud Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes toodud väärtusega. 14. juunil 2006 müüs FSIH oma osaluse […] miljoni USA dollari ehk […] miljoni euro eest [ettevõtjale, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd].

(43)

Lisaks mustmetallurgiale tegeles Duferco Belgias ka mitmekesistamisega seotud tegevusega, mis koondati 2006. aasta septembris SIFiga seotud uude tütarettevõtjasse Carsid Développement. 2006. aasta detsembris, mõni päev enne seda, kui NLMK omandas osalise kontrolli SIFi üle, otsustati Carsid Développement viia välja Venemaa ettevõttega sõlmitud partnerlussuhete mõjualast.

(44)

Duferco ja FSIH otsustasid ühiselt võtta üle Carsid Développement vara ja seda arendada. 29. novembril 2006 asutati selle vara hoidmiseks uus ettevõtja, […]. Ettevõtja asutamise ajal oli tema aktsionär […], ettevõtja aktsiakapital oli […] miljonit eurot (mis oli küll märgitud, kuid sisse maksmata, välja arvatud üks aktsia, nimiväärtusega üks euro). Kuid juba 7. detsembril 2006 toimunud esimesel koosolekul nõustus […] haldusnõukogu olemasoleva ainuaktsia üleandmisega ettevõtjalt […] FSIHile. Seejärel nõustus haldusnõukogu sellega, et Duferco kontserni tütarettevõtja Duferco Développement märgiks ühe üheeurose nimiväärtusega aktsia. Haldusnõukogu otsustas samuti muuta ettevõtja ärinime nimeks Duferco Salvage Investments Holding (edaspidi „DSIH“). 7. detsembril oli FSIHil ja Dufercol seega uus ühine tütarettevõtja DSIH, kes sai vastu võtta Carsid Développement aktsiad.

(45)

11. ja 14. detsembril 2006 suurendasid nii FSIH kui ka Duferco DSIH aktsiakapitali rahaliste sissemaksetega [65–72] miljoni euro võrra, mis vastas 50 % suurusele osalusele. Neid vahendeid kasutati kõikide Carsid Développement aktsiate ostmiseks, mis toimus 14. detsembril 2006 […] miljoni euro suuruse summa eest. Carsid Développement nimetati ümber Duferco Diversification'iks.

(46)

Duferco Diversificationile kuulusid seejärel 100 % ulatuses järgmise kolme ettevõtja aktsiaid: Duferco Environnement, Duferco Immobilière ja Marcinelle Energie. Duferco Environnement tegevus hõlmab eeskätt Duferco Environmentile kuuluvate […] asuvate maa-alade heakorrastamise projekti (nn […] projekt). Duferco Immobilière on teatud hulga varasemalt Carsidile kuulunud kinnisvarade omanik. Marcinelle Energie tegevus 2006. aastal on suunatud kombineeritud tsükliga gaasiturbiin-elektrijaama (gaasi- ja auruturbiiniga elektrijaama) ehitusele Charlerois.

Joonis nr 1

3. meetmega hõlmatud ettevõtjad

50 %

50 %

Duferco Immobilière

Marcinelle Energie

Duferco Environnement

Duferco Diversification

FSIH

Duferco Développement

DSIH

(47)

2008. aastal müüdi Marcinelle projekt [30–37] miljoni euro eest 80 % ulatuses Itaalia elektritootjale ENEL.

(48)

26. märtsil 2010 märkis Duferco Développement ühe täiendava ettevõtja DSIH aktsia, mis tagas talle 67 001 aktsiaga (FSIHi 67 000 aktsia vastu) DSIHi kontrollimist võimaldava enamusosaluse.

(49)

2011. aasta juunis, pärast Duferco ja NLMK vahelise partnerluslepingu lõppemist, otsustasid Duferco ja FSIH koondada kõik nende Vallooni piirkonnas asuvad terasetootmise ja mitmekesistamisega seotud varad uude tütarettevõtjasse DLP. SIFist eraldatud terasetootmisega seotud varad anti üle ettevõtjale DLP tütarettevõtja kaudu, mille nimeks sai Duferco La Louvière Produits Longs (edaspidi „DLLPL“, vt meede 6). Mitmekesistamisega seotud tegevus hõlmati samuti pärast mitmeid 2011. aasta suvel toimunud tehinguid DLPsse;

(50)

2009. aastal andis FSIH kuueks aastaks kokku 100 miljoni euro suuruse laenu ettevõtjale […], kes juhtis Duferco kontserni. Laenu andmise ajal oli kõnealuse ettevõtja registreeritud asukoht […]. Praegu on kõnealuse ühingu nimetus […] ja tegemist on […] õiguse alusel asutatud äriühinguga.

(51)

4. septembril 2009. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt andis FSIH esmalt [30–40] miljoni euro suuruse laenu. Laenuintress määrati kindlaks määraga 12 kuu Euribor (1,302 %) pluss 75 baaspunkti, seega kokkuleppe sõlmimise ajal 2,052 %. Belgia 4. juunil 2013 edastatud teabe kohaselt ulatus tegelikult makstav intress 2,04 %ni. Laenu põhiosa tuli tagastada lepingu lõppemise kuupäevaks, 31. detsembriks 2015 või varem, juhul kui kontroll SIFis läheb üle kellelegi teisele. Laenuintressid kapitaliseeriti igal aastal ja maksti välja kindlaksmääratud tähtaegadel järelejäävalt summalt alates kuuendast aastast või varem, juhul kui kontroll SIFis läheb üle kellelegi teisele.

(52)

Laenulepingu artiklis 1.1 sätestatud SIFi kapitali üleminekuga seotud tagasimaksmisklauslite eesmärk oli võtta arvesse Duferco ja NLMK vahel 1. veebruaril 2008 sõlmitud SIFi hõlmavas kokkuleppes vastastikuseid ostuoptsioone sätestavaid klausleid. 2008. aasta kokkuleppes nähti ette, et sellist optsiooni võib […] miljoni USA dollari suuruse summa eest rakendada mis tahes ajal alates 2010. aasta detsembrist. FSIHi ja [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] vahel sõlmitud laenulepingu artikli 6.1 kohaselt oli laenaja kohustatud kontrolli üleminekul SIFis kasutama selle lepingu alusel saadud summasid eelistatavalt FSIHilt saadud laenu tagasimaksmiseks.

(53)

Laenuga olid seotud kaht liiki tagatised:

(54)

2009. aasta detsembris lisati 4. septembri 2009. aasta laenulepingule lisaleping. FSIH andis [ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] uue laenu, mille suurus oli [60–70] miljonit eurot. Laenuintress määrati samuti kindlaks määraga 12 kuu Euribor (1,302 %) pluss 75 baaspunkti, seega kokkuleppe sõlmimise ajal 2,052 %. Belgia 4. juunil 2013 edastatud teabe kohaselt oli tegelikult makstav intress alates laenumakse tegemisest 1,99 %. Laenu tagasimaksmise jaoks (nii põhiosa kui intress) kohaldati samu tingimusi kui 4. septembri laenukokkuleppe puhul. Tagatisena seati pant […] täiendavatele DPH aktsiatele.

(55)

Duferco 2009. aasta majandusaruande kohaselt oli kahe laenu tagatiste koguväärtus ligikaudu […] miljonit USA dollarit. Belgia väitel vastas tagatise väärtus kõnealusele summale, kui lähtuda üksnes varade netoväärtusest laenu andmise hetke seisuga.

(56)

Laen maksti tagasi ennetähtaegselt 2011. aasta juulis, seoses SIFi täieliku ülevõtmisega NLMK poolt.

(57)

Samal ajajärgul andis FSIH 29. septembril ja 22. detsembril 2009 sõlmitud kokkulepete alusel SIFile 75 miljoni euro suuruse laenu. See laen maksti välja kahes osas, 20 miljonit eurot 2009. aasta septembris ja 55 miljonit eurot 2009. aasta detsembris. Laenuintress määrati kindlaks määraga 12 kuu Euribor (1,302 %) pluss 75 baaspunkti, seega kokkuleppe sõlmimise ajal 2,052 %. Belgia 4. juunil 2013 edastatud teabe kohaselt oli tegelikult makstav intress alates laenusumma mõlema osa väljamaksmisest 1,99 %.

(58)

Laenu põhiosa kuulus tagastamisele […]. Laenuintress oli […]. Lisaks sellele oli laenukokkuleppe artiklis 5 sätestatud, et […].

(59)

Võttes arvesse terasetootmise sektori rasket olukorda maailmas ning SIFi kontrolli üleminekut, leppisid pooled 29. juunil 2011 kokku, et SIF peab laenu ennetähtaegselt tagastama kolme maksena, mis jaotati aastatele 2011, 2012 ja 2013. 30. juunil 2011 maksis SIF tagasi osa laenu põhiosast summas [15–25] miljonit eurot ning selleks ajaks kogunenud intressid suuruses [1–2] eurot. 30. septembril 2013 sõlmitud viimase lisalepinguga nähti ette laenu ülejäänud põhiosa tagasimaksmine summas [55–65] miljonit eurot koos intressidega [1–2] miljonit eurot. Vastuses menetluse algatamise otsusele teatas Belgia komisjonile, et SIFi võlgnevus FSIHi ees on täies ulatuses tagasi makstud.

(60)

2011. aasta suvel tegi FSIH kokku 100 miljoni euro suuruse rahasüsti DLPsse, Luksemburgi õiguse alusel asutatud investeerimisvahendisse, millesse suunati FSIHi ja Duferco Belgias tehtud samaaegsed investeeringud. See investeering tehti kahes jaos.

(61)

Esmalt andis FSIH 29. juunil 2011 DLP-le 30 miljoni euro suuruse konverteeritava laenu, mille intress oli 12 kuu Euribor pluss 200 baaspunkti (seega 2,137 + 2 % = 4,137 %). See laen anti kümneks aastaks. Laenulepinguga ei kaasnenud mingit tagatist, kuna poolte eesmärk oli konverteerida kõnealune laen ettevõtja kapitaliks. Laenu konverteerimine kapitaliks toimus 23. septembril 2011.

(62)

7. juulil 2011 suurendas Duferco oma tütarettevõtja DII kaudu DLP kapitali 101 miljoni euro võrra, mis moodustas 50,26 % DLP kapitalist.

(63)

14. juulil 2011 andis FSIH DLPle kapitali suurendamise teel 70 miljonit eurot.

(64)

Investeeringu järel ulatus FSIHi osalus DLP kapitalis 49,74 %ni.

(65)

201 miljoni euro suurune kapitali sissemakse (FSIHi 100 miljoni euro suurune kapitalisüst ja Duferco 101 miljoni euro suurune kapitalisüst) märgiti järgmise eesmärgiga:

(66)

2012. aasta detsembris otsustati uuesti eraldada Duferco Valloonias asuvad terasetootmisega seotud ja mitteseotud tegevused. Terasetootmisega seotud tegevused jäid Duferco Belgiumile, samas kui mitmekesistamisega seotud tegevused koondati uude DLP tütarettevõtjasse: Duferco Wallonie. Nende ümberkorralduste tulemusel kujunes kontserni struktuur järgmiseks:

Joonis nr 2

6. meetmega hõlmatud ettevõtjad

[…]

(67)

Komisjon meenutab, et tema väljendatud kahtlused ei hõlma tingimusi, mille alusel FSIH omandas osaluse Duferco USis. Seevastu väljendas komisjon kahtlusi, kas tingimused, mille alusel FSIH lubas lõpetada oma osaluse Duferco US-is, on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõttega. Oma kahtluste põhjendamiseks tõi komisjon välja mitu asjaolu.

(68)

Esiteks, 2006. aasta müügihind eurodes oli võrdne 2003. aasta omandamishinnaga, mis annab alust eeldada tagasihoidlikku tootlust osaluse omamise kestel. Komisjon väljendas selle suhtes üllatust, võttes arvesse Duferco US esitatud positiivseid majandustulemusi aastatel 2003–2006 ning sellest tulenevat ettevõtja omakapitali suurenemist vaadeldaval perioodil. Seejuures ei nõustu komisjon Belgia seisukohaga, mille kohaselt osaluse tootlust tuleks hinnata Ameerika Ühendriikide dollarites (Duferco US käibevaluuta) ja mitte eurodes (FSIHi käibevaluuta).

(69)

Komisjon väljendas samuti hämmeldust selle üle, et enne optsiooni täitmishinna kindlaksmääramist ei tehtud eelnevat väärtuse hindamist.

(70)

Komisjon tõstatas ka küsimuse FSIHi investeeringust väljumise ajenditest, eeskätt FSIHi veendumusest konjunktuuri muutumise kohta järgnevatel aastatel. Sellega seoses väljendas komisjon kahtlust, et erainvestor oleks nõustunud nii pika tähtajaga optsioonidega (peaaegu 10 aastat), kui ta samas oleks eeldanud saavutada konjunktuuri tulemusel kiiret investeeringu tagasiteenimist. Komisjon märkis samuti, et 2005. ja 2006. aastal vastavalt Dufercoga ja ettevõtjaga […] sõlmitud lepingud vähendasid Duferco US sõltuvust turu kõikumistest ja suurendasid seetõttu ettevõtja atraktiivsust.

(71)

Lõpuks väljendas komisjon hämmeldust selle üle, et ostuoptsiooni pakuti tasuta, samas kui sellel oli Duferco kontserni jaoks teatav majanduslik väärtus ning seda oleks võinud realiseerida enda jaoks kõige soodsamal moel.

(72)

Komisjon väljendas kahtlusi, kas tingimused, mille alusel FSIH lõpetas oma osaluse DPHs, on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega.

(73)

Lisaks sellele, et komisjon väljendas kahtlusi Ameerika Ühendriikide dollari kasutamise kohta DPHsse tehtud investeeringu tasuvuse hindamisel, kahtles komisjon eeskätt ka üleandmishinna kindlaksmääramise meetodite põhjendatuses. Eeskätt üllatas komisjoni erinevus poolte vahel kokkulepitud hinna ja Ernst & Youngi 2006. aastal tehtud sõltumatu hinnangu vahel.

(74)

Eelneva uurimise käigus selgitas Belgia seda erinevust viie erineva väärtuskärpe arvessevõtmisega. Komisjon ei nõustunud väitega, et need kärped oleksid tegelikult toimunud [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] ja FSIH vahel peetud läbirääkimiste käigus ning lisaks sellele vormilisele asjaolule kahtles komisjon ka nende väärtuskärbete majanduslikus põhjendatuses.

(75)

Lõpuks tõstatas komisjon küsimuse FSIHi investeeringust väljumise ajendite kohta.

(76)

Kokkuvõttes väljendas komisjon seisukohta, et FSIH ei toiminud erainvestorina, vaid püüdis üksnes tagasi saada oma algset 80 miljoni euro suurust panust, millele lisandus vaid 4 miljoni suurune dividend 2005. aasta eest, kuid ka seda ei olnud talle veel välja makstud.

(77)

Komisjon väljendas kahtlusi, kas tingimused, mille alusel FSIH investeeris äriühingusse DSIH, on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega.

(78)

Vastuseks Belgia kinnitusele tehingu pari passu (samaväärse) iseloomu kohta märkis komisjon, et investeeringu tegemise hetkel oli DSIH juba Duferco kontrollialas ning et kõnealusesse uude tütarettevõtjasse suunatud varad kuulusid juba samuti Dufercole (50 % ulatuses SIF kaudu). Sellistel asjaoludel kandis uusi riske ainult uus (avalik-õiguslik) aktsionär ning tehingut ei ole võimalik käsitleda pari passu tehinguna.

(79)

Duferco Diversification ja tema tütarettevõtjate väärtuse kindlaksmääramine:

(80)

Lõpuks tõstatas komisjon küsimuse selle kohta, millised olid FSIHi jaoks 2011. aastal Duferco Diversification DLPle edasimüügi tagajärjed, võttes arvesse asjaolu, et FSIHi osalus DLPs oli ainult 49,7 %, samas kui FSIHile kuulusid DSIHi kõik aktsiad miinus üks aktsia.

(81)

Komisjon väljendas kahtlusi Belgia väidete suhtes, mille kohaselt kahe laenuga seotud intressimäär ei hõlmanud riigiabi, kuna see intressimäär oli oluliselt suurem pankade poolt [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] ja SIFi kontserni suhtes kohaldatud intressimääradest, mis olid vastavalt 1,31 % ja 1,92 %.

(82)

[Ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] antud laenu kohta Belgia sel ajajärgul esitatud teave ei võimaldanud tuvastada samadel tingimustel antud erasektorist pärit laene.

(83)

SIFile antud laenu puhul väljendas komisjon kahtlusi, kas ettevõtjale oli võimalik anda reitingut AAA ning väljendas hämmingut selle üle, et kõnealuse laenu puhul ei kohaldatud tagatist.

(84)

Seetõttu ei pidanud komisjon võimalikuks välistada lõplikult võimalust, et [ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] ja SIFile antud laenud sisaldavad riigiabi tunnuseid.

(85)

Komisjon väljendas kahtlust selle üle, kas DLP kapitali suurendamine 100 miljoni euro võrra on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega.

(86)

Komisjon märkis, et investeeringut ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada pari passu tehinguna, sest Duferco tegi selle äriühingusse, mille osanik oli juba kontsern ise. Nende tingimuste puhul ei kandnud avalik-õiguslik aktsionär ja eraaktsionär samaväärseid riske ning erainvestorit ei saanud käsitada kõnealuse investeeringu suhtes sõltumatuna.

(87)

DLPle omandamiseks määratud aktsiate puhul väljendas komisjon eeskätt kahtlust seoses ettevõtjate DLLPL ja Duferco Trebos väärtuse ning ettevõtja Duferco La Louvière Sales ostetud aktsiate väärtuse kindlaksmääramise meetodiga.

(88)

Komisjon märkis, et vaadeldavate meetmete suhtes ei olnud võimalik kohaldada mitte ühtegi raamdokumenti või komisjoni suuniseid riigiabi siseturuga kokkusobivuse kriteeriumide kohta. Käsitledes konkreetselt regionaalse abi andmise võimalust, sätestasid asjaomased õigussätted, et terasetootmise sektoris antavat selletaolist abi ei saa käsitleda siseturuga kokkusobivana.

(89)

Turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõtte kohta märgib Belgia, et võttes arvesse Duferco US aktsiate müügi konkreetset tausta, ei ole võimalik väita, et kõnealune tehing ei toimunud turuhinnaga.

(90)

Belgia märgib esiteks, et Ameerika Ühendriikides registreeritud Duferco US käibevaluuta on rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 21.9 kohaselt Ameerika Ühendriikide dollar. Seetõttu leiab Belgia, et FSIHi investeeringut ja selle tootluse arvestust tuleb analüüsida Ameerika Ühendriikide dollarites ja mitte konverteerimisjärgselt eurodes. Belgia lisab, et FSIHi võetud riskid hõlmasid võimalust, et ta on kaitseta valuutakursi muutumisest tingitud riskide vastu, kuivõrd sellise riski katmist oli väga keeruline saavutada, võttes arvesse tehingu laadi ja eeskätt ebakindlust investeeringu tegemise kuupäeva suhtes. Belgia väidab seega, et arvestades summasid Ameerika Ühendriikide dollarites, oli investeeringu tootlus 6,81 % aastas.

(91)

Ühtlasi ei nõustu Belgia sellega, et Duferco US väärtuse kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse ettevõtja omakapitali väärtust. Belgia väidab esiteks, et kuigi omakapitali suurenemine mõjutab ettevõtte bilansilist väärtust, ei too see tingimata kaasa ettevõtja turuväärtuse suurenemist. Teiseks rõhutab Belgia ettevõtja kasumi suurt volatiilsust komisjoni vaadeldaval ajajärgul. Sellega seoses vaidleb Belgia vastu komisjoni väitele, mille kohaselt ajavahemik 2003–2006 oli Duferco US ja Farrell jaoks „kokkuvõttes kasumlik periood“.

(92)

Belgia väidab, et omakapitalil põhineva väärtuse hinnangu asemel tuleks kasutada väärtuse hindamise meetodit, mis põhineb EBITDA (intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum) kordajal. Tuginedes S&P Capital IQlt saadud sõltumatutele andmetele, ei nõustu Belgia komisjoni kasutatud kordajaga. Belgia väidab, et Duferco USiga samaväärsete ettevõtjate keskmine kordaja (vahemikus […]–[…]) on väiksem kui komisjoni kasutatud kordaja ([…]). Sellest tuleneb, et 49,9 % Duferco US aktsiate väärtus on väiksem. Belgia väitel oleks poolte kokkulepitud üleandmishind ([…] miljonit USA dollarit) märkimisväärselt kõrgem loovutatud osaluse väärtusest ([…] miljonit USA dollarit kasutatud kordaja […] puhul ja […] miljonit USA dollarit kasutatud kordaja […] puhul).

(93)

Täpsustades väärtuse kindlaksmääramise toiminguid, toob Belgia välja ettevõtjatega Farrell, Duferco ja […] 2005. aasta septembris ja 2006. aasta jaanuaris sõlmitud varustuslepingute mõju. Belgia märgib, et kõnealustest lepingutest tulenev Farrelli EBITDA stabiliseerumine tõi kaasa investeeringu riski/tootluse suhte vähenemise, mis põhjendab asjaolu, et FSIHi osaluse ettevõttes Duferco US üleandmishind jääb vahemikku […] miljonit USA dollarit kuni […] miljonit USA dollarit. Belgia rõhutab, et lõplikult kokkulepitud hind ([…] miljonit USA dollarit) on toodud väärtuse hinnangutest märkimisväärselt kõrgem.

(94)

FSIHi investeeringust väljumise kohta toob Belgia välja mitu põhjendust: i) slääbide tarnimise lepingu sõlmimine ettevõtjaga […], mis võimaldas küll stabiliseerida ettevõtja majandustulemused, kuid võis siiski piirata Duferco US võimalikku kasumit; ii) käimasolevad läbirääkimised 50 % SIFi osaluse loovutamiseks ettevõtjale NLMK, millega nähti ette ettevõtja Duferco US kaasamist Venemaa ettevõttega sõlmitud partnerlussuhetesse; iii) FSIHi prognoos terasetootmise konjunktuuri võimaliku muutumise kohta tulevikus; iv) oluliste likviidsete vahendite olemasolu Duferco kontsernis, mis tekitas võimaluse, et FSIH loovutab oma osaluse äriühingus Duferco US.

(95)

Ostuoptsiooni hinna ja võimaliku realiseerimise tähtaja kohta väidab Belgia, et ostuoptsiooni hind sisaldub kokkulepitud ostuhinnas ning et ligi kümne aasta pikkune realiseerimistähtaeg oli põhjendatud ebakindlusega, mis oli seotud Duferco ja NLMK vahel kavandatud tehingu toimumise kuupäevaga.

(96)

Vastuseks komisjoni esimesele kahtlusele rõhutab Belgia vajadust hinnata DPHsse tehtud investeeringut USA dollarites ja mitte eurodes, kuivõrd USA dollar oli DPH käibevaluuta. USA dollari kasutamine baasvaluutana võimaldab määrata DPH osaluse keskmiseks aastatootluseks 8,81 %.

(97)

Seoses komisjoni muude kahtlustega põhjendab Belgia erinevust müügihinna ja Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes toodud vahemiku vahel viie väärtuskärpe arvessevõtmisega.

(98)

DPH on kahe suure allüksuse emaettevõtja: üksus Trading (müügitegevus) ja üksus Industry (tootmine). 29. septembril 2003, st paar kuud pärast seda kui FSIH omandas osaluse DPHs, müüs DPH 50 % oma osalusest allüksuse Trading (Duferco International Trading Holding – […]) ettevõtjale […]. Kõnealune müük põhines allüksuse Trading bilansilisel väärtusel, kuivõrd müügihinna arvutamisel lähtuti Duferco International Trading Holding omakapitali poolest väärtusest, mis oli 40,83 miljonit USA dollarit ehk 36,01 miljonit eurot 2003. aasta USA dollari ja euro keskmise vahetuskursi alusel.

(99)

Belgia väitel on tegemist turuhinnaga. Seega tuli seda hinda võtta arvesse, kui kogu kontserni väärtust tervikuna ligikaudu kolm aastat hiljem hinnati. Belgia väitel oleks Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes tulnud arvesse võtta allüksuse Trading bilansilist väärtust ja mitte kohaldada kogu kontserni puhul oma hindamismeetodit, niinimetatud hinna/kasumi (price/earnings) suhtel põhinevat meetodit, nagu seda aruandes tehti. Seevastu ei esita Belgia vastuväiteid selle kohta, et allüksuse Industry hinnangu puhul kasutatakse hinna/kasumi suhtel põhinevat meetodit.

(100)

Allüksuse Trading väärtuse hindamisega bilansilise väärtuse alusel kaasneb väärtuse vähenemine 20–31 miljoni USA dollari võrra võrreldes Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes toodud hinnanguga.

(101)

Belgia rõhutab lõpuks, et isegi kui soovitakse kasutada hinna/kasumi suhtel põhinevat meetodit kogu kontserni puhul, ei peegeldaks Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes toodud suhtarv DPH riskiprofiili. Sellise meetodi kasutamine ei kaota ära vajadust hinnata Tradingi haru ja Industry haru eraldi, seejuures tuleks mõlema puhul kohaldada erinevat suhtarvu. Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes tehtud viga seisneb selles, et kogu kontserni jaoks (sealhulgas ka Tradingi haru jaoks) kasutati sama suhtarvu, mis oli tuletatud samalaadsete ettevõtjate põhjal, kes tegutsesid üksnes tööstusliku tootmise valdkonnas. Belgia väitel on aga müügitegevuse valdkond seotud suuremate riskidega kui tootmine. Seetõttu tuleks sellelaadse tegevuse suhtes kohaldada väiksemat hinna/kasumi suhtarvu, mis peegeldab investorite väiksemat riskivalmidust seoses kõnealuse profiiliga (Belgia esitas selle väite kinnituseks S&P Capital IQ andmeid). Seetõttu on Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes DPH väärtust üle hinnatud.

(102)

Belgia on seisukohal, et periood, mille Ernst & Young valis kasumi ja hinna/kasumi hindamiseks, mida kohaldati Duferco US väärtuse hindamiseks, ei peegelda asjakohaselt terasetootmise sektori tsüklilist iseloomu. Kõnealune periood hõlmab vaid nelja aastat 2003–2006, millest tegelikult kolm aastat (2004, 2005 ja 2006) kuuluvad soodsate aastate hulka ja vaid üks (2003) on ebasoodus aasta. Pooled oleksid analüüsi tegemisel lisanud valitud aastate hulka ka aastad 2001 ja 2002 ning oleksid saanud iga aasta kohta Ernst & Youngi toodud väärtustest erinevad kaalutud väärtused.

(103)

Poolte kasutatud väärtused ja kaalutud väärtused andsid DPH väärtuseks […] miljonit USA dollarit (erinevalt Ernst & Youngi võrdlusalusena toodud […] miljoni USA dollari suurusest väärtusest). Selline oluline väärtuse erinevus, millele tuleb täiendavalt lisada muude väärtuste vähendamiste ja kohandamiste mõju, annab tunnistust sellest, et Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes ülehinnatakse DPH väärtust.

(104)

Belgia väitel tuleks kohaldada väärtuskärbet, mis kajastab FSIHile kuuluvate DPH osade mittelikviidsust. Äriühingu aktsiate likviidsuse hindamisel võetakse üldjuhul arvesse järgmisi asjaolusid:

(105)

Eeltoodud tegureid silmas pidades ning võttes arvesse „huvi puudumist kõnealuse teisi osalisi hõlmava osaluse vastu“, oleks pooled pidanud otsustama kohaldada mittelikviidsusest tulenevat väärtuse vähenemist 40 % ulatuses ja mitte 30 % ulatuses, nagu seda soovitab Ernst & Young.

(106)

Belgia leiab, et tal ei ole vajadust esitada täiendavaid põhjendusi muude väärtuskärbete kohta, sest toodud kärped kuuluvad tavapäraselt kohaldatavate vahemike piiresse ning 40 % väärtuskärbe tuleneb poolte vahel toimunud läbirääkimistest.

(107)

Läbirääkimiste tulemusena omandas FSIH õiguse saada jooksvate rahandusaastate 2005–2012 eest eelisdividende summas 4 miljonit eurot aastas. 2006. aastal tehtud väärtuse hinnangus võttis Ernst & Young seda õigust arvesse, leides, et FSIH võis eeldada 4 miljoni USA dollari suuruse summa (11) saamist aastas seitsme aasta jooksul kuni 2012. aastani (kokku diskonteeritud summas 26,3 miljonit USA dollarit).

(108)

Ernst & Young ei lisanud kõnealust diskonteeritud summat sellisel kujul oma hinnangule. Konsultatsioonifirma kohaldas hinnangu suhtes 6,2 % suurust väärtuskärbet, leides, et kõnealuse eelisdividendi maksmata jätmisega seotud risk on võrreldav BBB reitinguga võlakirjaga seotud kohustuste täitmata jätmise riskiga. Seega lisati Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes 22,2 miljonit USA dollarit DPH 25 % osade väärtusele.

(109)

Belgia väitel leidsid pooled sel ajajärgul, et 6,2 % suurune väärtuskärbe ei ole piisav selleks, et kajastada eelisdividendi maksmatajätmisega seotud riski.

(110)

Selle põhjenduseks toob Belgia kaks peamist argumenti. Esimene neist on seotud DPH majandustulemuste volatiilsusega: ebapiisava kasumi või rahavoo puudujäägi korral oleks DPH pidanud loobuma dividendi maksmisest. Belgia rõhutab sellega seoses, et eelisdividendi maksmine sõltus äriühingu otsusest. Teine argument on seotud Duferco kontserni ülesehitusega: kuna dividende maksev ettevõtja oli valdusettevõtja (DPH), moodustus tema kasum vaid tema tütarettevõtjate kasumite konsolideerimise teel. Kuid erinevatel põhjustel (sealhulgas maksundusalased eeskirjad, finantskohustused, lepingulised kohustused) ei olnud kasumi liikumine tütarettevõtjalt valdusettevõtjale alati lihtne või isegi võimalik.

(111)

Neid asjaolusid silmas pidades võis DPH eelisdividendi väljamaksmise kohta tulevikus tekkida reaalne ebakindlus. Belgia väitel oleks sellega seoses kohaldatav väärtuskärbe pidanud kindlasti olema suurem kui BBB reitinguga võlakirjade tulevase tootlusega seotud tavapärane kärbe. Pooled leppisid kokku 14 % suuruses väärtuskärpes, mis vastab täiendavale kärpele 4 miljoni USA dollari ulatuses võrreldes Ernst & Youngi aruandes tooduga.

(112)

Väärtuskärpe nr 5 näol on tegelikult tegemist otsusega mitte kohaldada Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes soovitatud väärtuse suurendamist. Kõnealuses aruandes märgib konsultatsioonifirma, et FSIHil on aktsionäride kokkuleppe kohaselt eriõigused, mis võimaldavad ettevõtjal mõjutada teatavaid kontserni strateegilisi otsuseid. Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes väidetakse, et väärtusele tuleb lisada ettevõtja kontrolli ülekurss, mille suurus jääb 0 % ja 10 % vahele osaluse väärtusest.

(113)

Belgia väitel otsustasid pooled mitte kohaldada sellist kontrolli ülekurssi, sest asjaomastel eriõigustel ei olnud kolmandale isikule või [ettevõtjale, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] tegelikkuses mingit turuväärtust. Belgia väitel võis [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] juhul, kui osad võõrandatakse kolmandast isikust aktsionärile, vaidlustada DPH aktsionäride kokkuleppes sisalduvate õiguste võõrandamise. Seetõttu ei oleks [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] pidanud maksma teatud summat täieliku kontrolli omandamiseks.

(114)

Belgia märgib, et pooled leppisid kokku aktsionäride kokkuleppe kohaste FSIHi osadega seotud eriõiguste tühistamises juhul, kui üks pooltest loovutab oma osaluse kolmandale isikule. Kuigi on ilmne, et aktsionäride kokkuleppes sätestatud eriõigused andsid FSIHile ettevõtja üle kontrolli või vähemalt mõjutasid DPH juhtimist ning sellest tulenevalt omasid vastuvaidlematult teatavat väärtust hetkel, millal FSIH omandas osaluse DPH-s, ei saa jätta märkimata, et FSIH ei saanud oma kõnealuseid õigusi vabalt kolmandale isikule edasi anda. Sellest lähtuvalt ei ole kõnealustel õigustel mingit turuväärtust.

(115)

Belgia toob välja veel kaks asjaolu, mille alusel küll ei kohaldatud väärtuskärbet, kuid millele Belgia soovib juhtida tähelepanu, et komisjon oleks kursis läbirääkimiste käigus kajastatud asjaoludega, mille tulemusena määrati kindlaks lõplik hind.

(116)

Esimene neist taustaandmetega seotud asjaoludest puudutab DPH ja Farrelli vahel 2005. aastal sõlmitud lepingut, mille kohaselt kanti teatud kasum üle Farrellile. Kõnealuse lepingu alusel kohaldati Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes 5,5 miljoni USA dollari suurust väärtuskärbet igal vaadeldaval aastal teatatud kasumi kohta (reported earning). Pooled ei suurendanud kõnealust väärtuskärpe summat.

(117)

Teine taustaandmetega seotud asjaolu puudutab ettevõtjaga […] sõlmitud tarnelepingut. Selles lepingus nähti ette märkimisväärse koguse poolfabrikaattoodete (slääbid) ostmine tootmishinnale vastava hinnaga. Sõltuvalt terase maailmaturu hindadest võis kõnealune leping DPH jaoks olla seotud nii kahjumiriskiga kui ka kasumivõimalusega. Lepingus nähti ette kohustused kapitali suurendamiseks ning olulise suurusega trahvid lepingust taganemise puhul, seega oli selle näol tegemist DPH jaoks võimaliku kulu ohuga. Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes ei väljendatud seda ohtu arvuliselt ning andmete kohaselt, mis Belgia komisjonile esitas, ei teinud seda ka pooled.

(118)

Lõpuks meenutab Belgia FSIHi investeeringust väljumise ajendeid: sektori tsüklilisus, uute erainvestorite liitumine Duferco kontserniga ([…] ja NLMK) ja nende mõju, likviidsete vahendite olemasolu Duferco kontsernis. Sellega seoses märgib Belgia, et koos NLMKga asutatud ühisettevõtja näitab Duferco kavatsust väljuda järk-järgult tööstusliku terasetootmise sektorist ja pöörduda uute tegevusalade, nagu maastikukorraldus ja energeetiliste projektide teostamine, poole. Selle kava järgimiseks kavatses FSIH väidetavalt taanduda DPHst ja investeerida uutesse kontserni riskide hajutamisega seotud projektidesse (vt meede 3).

(119)

Belgia põhjendab […] euro suurust hinda mitme samaaegse asjaoluga.

(120)

Carsid Development, uue nimega Duferco Diversification, võttis üle [30–37] miljoni euro ulatuses võlanõudeid kontserni kuuluva teise ettevõtja (Duferco La Louvière Sales) vastu.

(121)

Alates 2002. aasta […] oli Duferco kontsern seotud suure territooriumi heakorrastusprojektiga. Kuigi territooriumi omanik oli Duferco Développement, tegeles kõnealuse projekti arendusega Carsid Développement (uue nimega Duferco Diversification).

(122)

Belgia täpsustab, et 5. detsembril 2006, päeval, mil FSIH tegi otsuse kiita heaks osaluse omandamine DSIHi kapitalis, oli juba kokku lepitud, et Duferco Développement, kellel puudusid igasugused inimressursid, pöördub Duferco Diversification poole […] territooriumi ettevalmistamise ja heakorrastamisega seotud tööde teostamiseks. Duferco Diversification tasustamise kohta kõnealuse projekti raames tehtavate tööde eest oli kokku lepitud, et Duferco Diversification saab poole Duferco Développementile kuuluva maa müügihinna alusel saadavast tulust, teine pool jääb Duferco Développementile.

(123)

Belgia nõustub sellega, et seoses kinnisvaraprojekti keerukuse ja suurte eesmärkidega kestis Duferco Diversificationi ja Duferco Développement vahelise ametliku lepingu sõlmimine kaua. Teatud asjaolud tuli veel täiendavalt kindlaks määrata, lähtuvalt 18. jaanuari 2007. aasta ministri käskkirjaga loodud uurimisnõukogu otsustest, seega kuu aega pärast seda, kui FSIH omandas osaluse DSIHs.

(124)

Duferco Diversification tasustamine projekti […] raames vormistati ametlikult maa omaniku Duferco Dévéloppement ja Duferco Diversification vahel 4. veebruaril 2009 sõlmitud kokkuleppega. Belgia teatab, et vastavalt algusest peale kokkulepitud tingimustele nähti 2009. aastal sõlmitud kokkuleppes ette, et heakorrastatud territooriumi müügist saadav tulu jagatakse võrdselt Duferco Développementi ja Duferco Diversificationi vahel. Seega on kõnealuse 2009. aasta kokkuleppe näol tegemist Duferco Développementi ja Carsid Développementi vahel juba 2006. aasta sõlmitud lepingu ametliku vormistamisega. Seetõttu on kõnealuse projekti arvessevõtmine Carsid Développement väärtuse määramise ajal täiel määral õigustatud, kuna FSIH investeeris DSIHsse.

(125)

Lisaks sellele rõhutas Belgia asjaolu, et alates 2006. aastast on FSIHi investeering põhinenud kõnealuse projekti väärtuse hindamisel. Belgia leiab, et projektist […] saadava eeldatava tulu kohta 2006. aastal tehtud konservatiivne prognoos ulatus […] miljoni euroni.

(126)

See summa vastas […] territooriumi heakorrastamise hinnangulise maksumuse (2006. aastal esitatud eksperdiaruande kohaselt […] miljonit eurot) ja Duferco Développementi omanduses oleva territooriumi maksumuse (mille hinnanguline väärtus Belgia väitel oli […] miljonit eurot – kõnealust väärtust kinnitas 2010. aasta jaanuaris ekspertiisiettevõtja GALTIER) vahele.

(127)

Belgia leiab seega, et FSIHi tegevust võib pidada konservatiivseks ja ettevaatlikuks seoses tema nõudmisega, et poolte kindlaksmääratud kasumi suurus on […] miljonit eurot, mis asjaomaste kokkulepete kohaselt kuulus jaotamisele võrdselt Duferco Développementi ja Duferco Diversificationi vahel (DSIHi puhul arvestatav summa oli seega […] miljonit eurot).

(128)

Pärast Duferco sisemisi ümberkorraldusi anti projekt […] 19. detsembril 2012 […] miljoni euro eest üle Duferco Walloniele. Kõnealune summa vastas projekti eeldatavale kapitalikasumile, mille suurust hinnati uuesti 2012. aastal uute teostatud ekspertiiside alusel.

(129)

Belgia ei ole esitanud muid andmeid projekti […] elluviimise või sellest loobumise kohta või projekti edukuse või läbikukkumise kohta.

(130)

Ettevõtja Duferco La Louvière teatud kinnisvarad anti üle Duferco Diversificationi tütarettevõtjale Duferco Immobilière. Nende väärtust hindas konsultatsioonifirma, kelle hinnangul jäi see vahemikku [14–21] kuni [15–22] miljonit eurot.

(131)

Duferco Diversificationi tütarettevõtja Marcinelle Energie tegevus hõlmas 2006. aastal projekti, mille kohaselt ehitati Charleroisse kombineeritud tsükliga gaasiturbiin-elektrijaam. FSIH tugines konsultatsioonifirma Bain (edaspidi „Bain“) 2006. aasta juulis tehtud ekspertiisile kõnealuse projekti väärtuse hindamiseks.

(132)

Baini hinnangul võis projekti koguväärtus ulatuda hinnanguliselt […] miljoni euroni: i) otseselt elektrijaama […] miljoni euro suurune nüüdispuhasväärtus ja ii) […] miljoni euro suurune summa juhul, kui projektile eraldatakse 100 % ulatuses süsinikdioksiidi saastekvoote.

(133)

Baini koostatud väärtuse vahehinnang põhines järgmisel: i) […] miljoni euro suurune nüüdispuhasväärtus (eeldusel, et Duferco ei ühine elektritootjaga) ja ii) süsiniku saastekvootide eraldamine vaid 50 % ulatuses, väärtuses […] miljonit eurot. Süsiniku saastekvootide väärtust hiljem vähendati, võttes arvesse kvootide vahetushinna languse ohtu. FSIHi lõplikult heakskiidetud süsinikdioksiidi saastekvootide väärtus oli väidetavalt […] miljonit eurot.

(134)

Selle ekspertiisi alusel võis FSIH õiguspäraselt eeldada, et kombineeritud tsükliga elektrijaama ehitusse investeerimine võib anda […] miljoni euro suuruse nüüdispuhasväärtuse ([…] miljonit eurot). Baini aruandest võis samas välja lugeda, et ühinemine kogenud elektritootjaga võimaldaks saadavat väärtust suurendada, mis suurendaks projekti netopuhasväärtust […] miljoni euroni.

(135)

Belgia väitel oli Marcinelle Energie projekti üldine mediaanväärtus Baini läbiviidud ekspertiisi alusel tehtud ettevaatliku prognoosi kohaselt […] miljonit eurot.

(136)

Seda väärtuse hinnangut silmas pidades alustas FSIH läbirääkimisi Marcinelle Energie projekti väärtuse üle, tuginedes ettevalmistavatele kõnelustele, mida Duferco kontsern oli pidanud energiasektori erinevate ettevõtjatega partnerlussuhete rajamiseks. Kirjavahetusest, mida peeti energiasektori suuremate ettevõtjatega, sealhulgas ettevõtjatega EDF, ELECTRABEL, SPE, NUON ja ENEL, ilmneb, et Marcinelle Energie projekt pakkus suurt huvi ja andis alust eeldada suuri võimalusi.

(137)

Samas, kuivõrd ettevalmistavate kõneluste käigus nimetati 80 % Marcinelle Energie osade väärtusena üksnes ligikaudu […] miljoni euro suurust summat, tegi FSIH nende mitteametlike kõneluste käigus käsitletud summasid silmas pidades ettepaneku Baini antud hinnangu kohaselt vähendada projekti mediaanväärtust […] miljoni euro võrra, mille ta ka saavutas.

(138)

Kokkuvõttes jäi 80 % projekti väärtuseks […] miljonit eurot. Projekti ülejäänud 20 % osas leppisid FSIH ja Duferco kokku, et selle väärtuseks loetakse 20 % Baini ekspertiisi alusel määratud mediaanväärtusest, seega […] miljonit eurot (20 % […] miljoni euro suurusest summast). Seega jäi Marcinelle Energie projekti koguväärtuseks […] miljonit eurot.

(139)

Seega väidab Belgia, et kui FSIH otsustas 2006. aasta detsembris omandada osaluse ettevõtja DSIH kapitalis koos ettevõtjaga Duferco Développement, toimusid Marcelle Energie elektrijaama väärtuse üle läbirääkimised, mis viisid selleni, et pooled leppisid kokku projekti märkimisväärselt madalamas väärtuses kui […] miljonit eurot, mis tulenes Baini aruandest: lepinguosalised leppisid lõplikult kokku summas […] miljonit eurot. Sel viisil saavutas FSIH, et rakendati äärmiselt ettevaatlikku arvutusmeetodit.

(140)

Eelnevast tuleneb, et lõppkokkuvõttes kohaldasid pooled ettevaatlikku väärtushinnangut, mis tugines oluliselt väiksemal tootlusel kui see, mida projekti raames oleks võinud saavutada. Seetõttu oleks äärmiselt ekslik heita FSIHile ette, nagu oleks ettevõtja investeerinud „summa, mis vastas projekti eeldatavale tasuvusele“ (komisjoni menetluse algatamise otsuse punkt 161).

(141)

Belgia nõustub samas sellega, et Baini aruande kohaselt tingis süsiniku saastekvootide väärtuse arvessevõtmine vajaduse elektrijaam kiiresti tööle rakendada, igal juhul 2009. aasta jooksul. Projekti realiseerimisega hilinemise korral kaoks ära võimalus saada kasu olemasolevate süsinikdioksiidi saastekvootide omandamisest.

(142)

Kaks aastat pärast kõnealuseid läbirääkimisi, 2008. aasta juunis õnnestus Duferco Diversificationil müüa 80 % Marcinelle Energie projektist hinnaga [30–37] miljonit eurot Itaalia elektritootjale ENEL. Selle müügiga kaasnes müügioptsioon, mille kohaselt Duferco Diversification võis müüa ülejäänud osad ([…]) ettevõtjale ENEL aasta pärast elektrijaama käikuandmist, hinnaga […] miljonit eurot, millele lisandub võimalike kahjude hüvitamine, mis tulenevad tootmisomahinnaga müügi lepingust (off-take right).

(143)

Elektritootmise turu konjunktuur muutus järsku alates 2010. aastast ning kombineeritud tsükliga gaasiturbiin-elektrijaamade tootlus langes järsult. Samas ei takistanud see elektrijaama käikuandmist 31. märtsil 2012.

(144)

Sellega seoses kasutas Duferco Diversification (uue nimega Duferco Belgium) 2013. aasta alguses oma väljumisõigust […] miljoni euro eest, millele lisandus […] miljoni suurune hüvitis kahjude eest, mis tulenesid tootmisomahinnaga loovutamise eest, […] miljonit eurot allahindlusena gaasi hinnast ja […] miljonit eurot seoses „ümberhindamiste ja erinevate intressidega“ (ilma täiendavate täpsustusteta).

(145)

Kokkuvõttes loovutati Marcinelle Energie projekt kokku [70–78] miljoni euro eest. Samas, nagu Belgia täpsustab, tuleb sellest summast maha arvata investeeringud ([…] miljonit eurot) ja ajavahemikul 2006–2013 saadud kahjum (ligikaudu […] miljonit eurot): seega on diskonteerimata puhasväärtus [40–46] miljonit eurot.

(146)

Need tulemused on 2006. aastal tehtud prognoosidega võrreldes madalamad. Belgia põhjendab seda olulise pöördega gaasiturul alates 2010. aastast ning märgib, et ka ENELi kontsern on kõnealuses projektis saanud kahjumit.

(147)

Eespool toodud nelja teguri alusel leppisid FSIH ja Duferco kontsern 2006. aastal kokku, et Duferco Diversification väärtus jääb vahemikku […]–[…] miljonit eurot. Lõplikuks väärtuseks jäi […] miljonit eurot, millest poole panustas FSIH.

(148)

Belgia väidab, et seda DSIHsse tehtud investeeringut tuleb käsitada Duferco Développementi investeeringuga samaväärse investeeringuna. FSIH ja Duferco Développement panustasid sama summa, neil on samalaadsed huvid ja nad võtavad samu riske. Belgia märgib sellega seoses, et DSIH ei kuulunud enne FSIHi tehtud investeeringut Duferco kontserni, kuna äriühingu asutas 29. novembril 2006 kolmas isik (nimetuse „[…]“ all), enne kui ettevõtja loovutati 2006. aasta detsembris ettevõtjatele FSIH ja Duferco Développement eriotstarbelise rahastamisvahendina nende ühise investeeringu jaoks. Neil erinevatel põhjustel tuleks FSIHi sekkumist käsitada vastavana turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele.

(149)

Tuleb meenutada, et 8. juulil 2011 müüs DSIH oma osaluse sama summa, st […] miljoni euro eest ettevõtjale DLP. Seejuures ei maksnud DLP seda summat välja, vaid Duferco Diversification kandis oma bilanssi […] miljoni euro suuruse võlanõude.

(150)

Laenude puhul, mis anti [ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni], ei ole Belgia väitel tegemist abiga. Belgia meenutab, et [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] erinevatele tütarettevõtjatele antud pangalaenude keskmine muutuva määraga intress 2009. aastal oli [1,1–1,55] %, seega madalam kui vaadeldavate laenude oma.

(151)

Belgia väidab, et selline võrdlus on kehtiv, sest selle intressi arvutamiseks arvessevõetud laenud on võrreldavad FSIHi antud laenuga. See seisukoht erineb komisjoni omast, kelle arvates kõnealused laenud ei ole võrdleva analüüsi tegemiseks kohased.

(152)

Belgia väitel komisjon eksib, võttes arvesse selliseid kriteeriume, nagu laenu tagastamise tähtaeg, laenusumma või laenu laad, et otsustada, kas erasektorist pärit laenud on võrreldavad FSIHi laenudega. Selline lähenemine on nende väitel vastuolus komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (edaspidi „2008. aasta viitemäärade teatis“), (12) milles on selgesõnaliselt sätestatud, et „marginaal on laenu tähtajast suuresti sõltumatu“.

(153)

Belgia väitel tõendab ühelt poolt laenu tähtaja, summa ja laadi ning teiselt poolt marginaali vahelise seose puudumist Dufercole kommertspankade antud laenude analüüs. Finantsasutuste antud laenude intressimäär kõigub suuremate laenude puhul [0,9–1,35] % ja [1,7–2,2] % vahel, mis on tihtipeale madalam määr kui väikeste summadega laenude puhul (kuni [2,25–2,75] % […] miljoni euro suuruse laenu puhul või isegi [2,3–2,75] % […] miljoni euro suuruse laenu puhul). Käibekapitali (working capital) laenude intressimäärad kõiguvad [0,75–1,15] % ja [2,75–3,25] % vahel, samas kui investeerimiskuludeks võetud laenude intressimäärad (Capex) kõiguvad [1,5–2] % ja [2,75–3,25] % vahel.

(154)

Belgia väitel ei ole selleks, et välistada abi olemasolu riikliku laenu andmisel, mingit vajadust tõendada, et erapank on andnud kõikides punktides samaväärse laenu. Kohaldatavad Euroopa Liidu eeskirjad ega kohtupraktika ei nõua, et abi olemasolu välistamiseks peaksid riiklikud laenud olema samalaadsed erasektori antavate laenudega laenutähtaegade, laenusumma või laenu laadi osas.

(155)

[Ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] reitingu kohta väidab Belgia, lähtudes finantsasutuste Dufercole võimaldatud laenude intressimäärast, et ettevõtjat võiks pidada AAA reitinguga ettevõtjaks. Belgia tugineb seejuures intressimäärale, mida 2008. aasta viitemäärade teatis seostab kõrge tagatise tasemega ja A kuni AAA reitinguga ettevõtjatega 2009. aastal. Vastav intressimäär oli 2009. aasta septembris 2,37 % ja 2009. aasta detsembris 2,05 %.

(156)

Belgia väidab lõpuks, et FSIHi laenuga seotud tagatised olid 2008. aasta viitemäärade teatise alusel äärmiselt kõrged. DPH väga tugevast finantsseisundist tuleneb, et 15 % tema aktsiatele seatud pant on väga tugev tagatis. Lisaks sellele muudab […] miljoni euro suuruse võlanõude peaaegu täielik kindlus, mis väljendub laenu eelisjärjekorras tagasimaksmises ettevõtja SIF kontrolli üleminekul, kõnealuse tagatise väga tugevaks.

(157)

SIFi kontsernile antud laenude puhul nähtub võrdlusest, et kõnealuste laenude puhul on komisjoni esitatud kriteeriumide (laenutähtaeg, laenusumma ja laenude laad) ja nende laenude intressimäära vahel üksnes väga piiratud seos.

(158)

Võrdlusest ilmneb samuti, et FSIHi laenutasu on lähedane mitmesugustele tasudele laenude eest, mille erasektori finantsettevõtjad andsid ettevõtjale SIF. Intressimäär 1,99 % on vaid veidi kõrgem SIFi kontsernile antud laenude keskmisest intressimäärast, mille suurus on [1,65–2,15] %.

(159)

Kui võtta arvesse ainult SIFi sõlmitud pikaajalisi laenulepinguid, on toodud vahemik veelgi väiksem osutatud [1,65–2,15] % suurusest keskmisest intressimäärast, jäädes vahemikku [1–1,5] % kuni [1,65–2,15] %.

(160)

Kuna SIFile antud laenul puudub tagatis, tuleb Belgia väitel selle intressimäära vahemikule lisada täiendavalt [20–60] baaspunkti. See tuleneb 2008. aasta viitemäärade teatise kohaselt reitingukategooriast „kõrge“, millele SIF võib väidetavalt vastata. Sellise suurendamise tulemusena oleks intressimäärade vahemik [1,5–2] % kuni […] %, millele vastab ka FSIHi antud laen.

(161)

Riikliku reitingu puudumisel põhjendab Belgia SIFi reitingut tasemel „kõrge“ sellega, et erasektori finantsettevõtjate kohaldatavad intressimäärad vastavad intressimääradele, mis 2008. aasta viitemäärade teatise alusel on sätestatud tugeva finantsseisundiga (reiting AAA kuni A) ettevõtjate jaoks või on nendest intressimääradest madalamad.

(162)

Belgia väitel oli FSIHi investeering DLPsse tehtud pari passu põhimõttel DII investeeringuga, kuna i) eraõigusliku partneri ja avalik-õigusliku partneri investeeritud summad olid tegelikult võrdsed, ii) DLP ei kuulunud enne investeeringut Duferco kontserni, vaid asutati nimelt kui finantsmehhanism FSIHi ja DII vastavate investeeringute vastuvõtmiseks ja iii) investeeringute eesmärk ei olnud osta tagasi aktsiaid, mis kuulusid juba Duferco kontsernile, vaid neid, mis kuulusid SIFile.

(163)

Belgia märgib, et asjaolu, et FSIHi investeering tehti esialgu konverteeritava laenuna (mis seejärel ka kiiresti konverteeriti), ei oma olulist tähendust. Samaaegselt konverteeritava laenu andmisega sõlmisid FSIH ja DII aktsionäride kokkuleppe, mille kohaselt nad kohustusid tegema DLPsse kapitalisüsti vastavalt 70 miljoni euro ja 101 miljoni euro ulatuses. 30 miljoni euro suurust laenu tuleks seega käsitada FSIHi ja DII vahelise pari passu otsuse alusel osana 201 miljoni euro suurusest kapitalisüstist.

(164)

DLLPLi aktsiate ostuga seoses tuleb komisjonile meenutada, et Vallooni piirkond oli SOGEPA vahendusel DLL aktsionär alates 1999. aastast ning tal oli seetõttu põhjalik ülevaade ettevõtja tegevusest ja finantsseisundist. See selgitab asjaolu, et DLP investeeringu tegemise raames DLLPLsse ei pidanud pooled vajalikuks koostada nõuetekohases vormis äriplaani. FSIH tundis põhjalikult ettevõtjat, kelle aktsiaid ta omandas. Belgia väitel võis FSIH investeeringu tegemise ajal usaldada kõnealuse äriplaani ettevaatlikku iseloomu, kuna tehtud prognoosid olid ranges kooskõlas juba kättesaadavate tegelike arvandmetega. Sama kehtib ka ettevõtja Duferco Trebos kohta.

(165)

Duferco La Louvière Sales materjalide ostu kohta väidab Belgia, et kuigi vastab tõele, et FSIHi ja DII investeeringud DLPsse võimaldasid kõnealusel ettevõtjal osta suured tootekogused väärtuses [50–70] miljonit eurot (ostuleping sõlmiti 30. juunil 2011), tuleb märkida, et kõnealuste toodete müüjat ei saa kuidagi käsitada „Duferco kontserni teise ettevõtjana“. Duferco La Louvière Sales oli sel ajajärgul ja on siiani SIFi kontrollitav ettevõtja. Läbirääkimiste tulemusena loeti materjalide väärtus väidetavalt võrdseks nende bilansilise väärtusega, kuigi nende tegelik väärtus oli märksa kõrgem.

(166)

Seoses [30–40] miljoni euro suuruse investeeringuga äriühingusse DLLPL valmistati väidetavalt ette erinevad äriplaanid erinevate investeerimisprojektide või -stsenaariumide jaoks. Kokkuvõttes valisid pooled väidetavalt [30–40] miljoni euro suuruse investeeringu ettevõtjaesse DLLPL, mille uueks nimeks sai Duferco Belgium. See investeering oli eeldatavalt seotud vaid ühe äriplaaniga, mille Belgia esitas komisjonile. Ülejäänud äriplaanid, millele Belgia osutab, muutusid väidetavalt mittevajalikeks, kuivõrd nendes osutatud stsenaariume või projekte pooled ei toetanud.

(167)

Esmalt tuleb täpsustada, et Duferco kontserni kuuluv valdusettevõtja […] on ettevõtja […] ning DPH endiste emaettevõtjate […] ja […] õigusjärglane.

(168)

Ettevõtja […] rõhutab kõigepealt, et ta nõustub täielikult Belgia esitatud märkustega.

(169)

Seejärel toob […] välja põhjused, mis tingisid FSIHi investeeringu äriühingusse Duferco US. Farrell omakapitalis osalemine oli seotud FSIHi sooviga omada kontrolli majandusüksuse üle ning tagada, et Duferco ei jätaks kontrolli Belgias asuva majandusüksuse üle Ameerika ettevõtjale. Vallooni piirkond soovis vältida olukorda, kus Duferco kontsernis tekkinud võimalikke vastandlikke huve kasutataks ära tema kahjuks. Lisaks sellele oli FSIHi poolt äriühingusse Farrell tehtava investeeringu eesmärk soodustada Belgias ja Ameerikas asuvate tootmisüksuste lähendamist, optimeerida teabevahetust ja tekitada kõnealuste üksuste vahel sünergiat.

(170)

[…] peab oluliseks rõhutada asjaolu, et FSIHi investeeringust väljumise initsiatiiv tuli Dufercolt. 2006. aasta veebruaris sõlmis Duferco NLMKga ühiste kavatsuste protokolli, mille kohaselt ta kavatses ettevõtjale loovutada 50 % suuruse osaluse SIFs. Selle tehingu üks eeltingimus oli, et SIFile peavad kuuluma kõik Duferco US aktsiad, mis eeldas FSIHi omanduses olevate aktsiate väljaostmist. NLMK nõudmistele vastamiseks esitas Duferco FSIHile ettepaneku ostuoptsiooni kohta, ning arvesse võttes kõnealuse tehinguga seotud ebakindlust, säilitati sellega samas vajalik paindlikkus. Seejuures oli Duferco tagasiostupakkumine 2006. aasta lõpuks prognoositavat terasetootmise tsükli lõppu silmas pidades huvipakkuv, sest see vähendas investeeringu atraktiivsust.

(171)

[…] kinnitab Belgia märkusi, mille kohaselt võimalike omandajate eelneva pakkumise väljakuulutamine ei olnud võõrandamise objekti silmas pidades asjakohane: tegemist oli vähemusosaluse müügiga eraõiguslikus äriühingus, mis oli suunatud mitteintegreeritud tootmisele. Kuigi olukord ei nõudnud eelneva pakkumise väljakuulutamist, on […] siiski seisukohal, et loovutamine toimus turuhinnaga.

(172)

[…] meenutab, et Duferco US käibevaluuta oli Ameerika Ühendriikide dollar. Seetõttu ei saa pidada asjakohaseks, välja arvatud ainult FSIHi siseste vajaduste tõttu, et omandamise eest oleks makstud eurodes.

(173)

Selleks, et viia lõpuni Vallooni piirkonna tehtud väärtuse hindamine, volitas ettevõtja […] KPMGd hindama õiglasel väärtusel põhineva meetodi abil FSIHi 49,9 % suurust osalust Duferco USis ostuoptsiooni väljastamise kuupäeva, 14. juuni 2006. aasta seisuga.

(174)

KPMG leidis, et FSIHi osalust Duferco USis tuleks hinnata osalusena, mis ei taga kontrolli ettevõtja üle ja mis ei ole läbirääkimiste objekt, kohaldades kontrolli ülekurssi ja võttes arvesse asjaolu, et aktsionäride 9. aprilli 2003. aasta kokkuleppe alusel omistati FSIHile oluline mõju ettevõtja Duferco US üle, mis on suurem kui vähemusaktsionäri avaldatav mõju.

(175)

KPMG märgib, et tööstuslikud tsüklid terasetootmise sektoris kestavad tavaliselt 3–7 aastat. KPMG märgib, et kuigi terasetööstus oli 2006. aastal edukas, näitasid teatud parameetrid selgelt kodumaise autotööstusega seotud olulisi riskimomente ning võimalikku turukorrektsiooni mitteeluruumide ehituse valdkonnas.

(176)

KMPG arvestas tööstusliku tsükli pikkuseks üldjuhul kolm ja viis aastat ning kohaldades võrreldavate ettevõtjate EBITDA kordajal põhinevat väärtushinnangu meetodit, hindas ta Duferco ISs oleva 49,9 % suuruse osaluse õiglaseks väärtuseks 14. juuni 2006. aasta seisuga […] miljonit USA dollarit

(177)

[…] esitab seejärel oma seisukoha arutelu kohta, kas omakapitali väärtust tuleks Duferco US väärtuse hindamisel arvesse võtta või mitte. Ettevõtja kinnitab, et omakapitalil põhinev väärtuse hindamine, nagu seda kavandas komisjon menetluse algatamise otsuses, ei ole kõige asjakohasem. Ettevõtja märgib samas, et isegi kui väärtuse hindamisel peetaks vajalikuks võtta arvesse omakapitali, tuleks ikkagi järeldada, et tehing tehti turuhinnaga. Selle tõendamiseks juhib ta komisjoni tähelepanu tehingule, mida ta peab võrreldavaks: 50 % suuruse osaluse SIFs loovutamine ettevõtjale NLMK (millega kaasnes vähemalt ühe SIFi aktsia tingimusteta ostuoptsioon). 2006. aastal kokkulepitud tehingu hind vastab ettevõtja omakapitali kordajale, mis on peaaegu samaväärne FSIHi poolt Duferco USis loovutatud osaluse omakapitali kordajaga (mõlemal juhul on kordaja ligikaudu 2). Kuivõrd mitte miski ei näidanud, et SIFi hõlmav tehing ei toimunud turutingimustel, tõendab see võrdlus väidetavalt, et omakapitali arvessevõtmine peaks viima järeldusele, et tehing toimus turuhinnaga.

(178)

Ostuoptsiooni kehtivusaja kohta väidab […], et selle puhul tuleb arvesse võtta samaaegseid läbirääkimisi, mis käsitlesid Duferco poolset 50 % suuruse osaluse tingimuslikku loovutamist SIFis ettevõtjale NLMK. NLMK kohus oli koostada aktsiate loovutamiskokkuleppe ja aktsionäride kokkuleppe esimene projekt kümne päeva jooksul pärast kavatsuste protokolli allakirjutamist. Kavatsuste protokolli viimane kehtivuskuupäev oli 1. oktoober 2006. Duferco kavatsus oli kasutada või mitte kasutada ostuoptsiooni järgnevate nädalate või kuude jooksul pärast seda, kui FSIH selle optsiooni andis. Seega ei olnud tegelikku põhjust, miks pooled otsustasid, et optsiooni kehtivusaeg kestab kuni 31. detsembrini 2015.

(179)

KPMG hindas Dufercole antud ostuoptsiooni õiglast väärtust 2006. aasta juunis. KPMG nõustub Duferco seisukohaga, mille kohaselt tuleb võtta arvesse optsiooni realiseerimise tähtaega (expected term, ehk neli kuud), tuues põhjenduseks, et optsioon ei olnud loovutatav ega edasiantav, mis vähendas märkimisväärselt selle väärtust. KPMG hinnangul oli ostuoptsiooni õiglane väärtus […] miljonit USA dollarit.

(180)

Lepingu kehtivusaega arvestades oli õiglane väärtus […] miljonit USA dollarit. Sellise summa puhul, millele lisandub FSIHi osaluse Duferco USis õiglane väärtus, oleks loovutatud vara väärtus […] miljonit USA dollarit, mis on märkimisväärselt madalam hinnast, mille maksis [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni].

(181)

[…] väitel oli investeeringul, mille FSIH tegi DPHsse, kaks eesmärki: esiteks osalus ettevõtja kapitalis, esindus haldusnõukogus, juurdepääs teabele ja strateegilistele dokumentidele ning teiseks huvipakkuv ja turvaline (eelisdividendid) finantstootlus.

(182)

FSIHi loobumine DPHsse tehtud investeeringust oli peamiselt tingitud soovist loovutada Belgias asuvad tootmisüksused NLMKle. Duferco kaotas strateegilise partneri positsiooni Vallooni piirkonnas ning Duferco allüksuse Trading otsused ei saanud enam otseselt mõjutada Clabecqi ja La Louvière'i tootmisüksusi.

(183)

[…] kinnitab, et DPH on ettevõtja, kelle käibevaluuta on Ameerika Ühendriikide dollar ning seega tuleb kõikide selle ettevõtja kasuks tehtud investeeringute tootlust hinnata Ameerika Ühendriikide dollarites. FSIH poolt DPHsse tehtud investeeringu tootlus oli 8,81 % aastas.

(184)

[…] tegi KPMGle ülesandeks analüüsida Ernst & Youngi poolt 2006. aastal koostatud hinnangut. Seoses hindamismeetoditega märgib KPMG, et Ernst & Young ei täpsusta, millise väärtuse hindamisega on tegemist (turuväärtus, investeerimisväärtus või õiglane väärtus). Põhiosas kasutas Ernst & Young võrreldavate ettevõtjate turul põhinevat lähenemisviisi. KPMG ei pea võrreldavate ettevõtjate meetodit eelistatavaks võrreldavate tehingute meetodi ees. KPMG ei pea õigeks tuginemist netovara väärtusele, kuna selle meetodi puhul ei võeta arvesse tulevast kasumit ega tegevusriske.

(185)

KPMG leiab, et võttes arvesse tema tehtud terasetööstuse tsüklilisuse analüüsi, tuleb DPH hindamisel puhul lähtuda nelja ja kuue aasta pikkustest perioodidest, mis on iga aasta puhul võrdse kaaluga. KPMG nõustub poolte tehtud analüüsiga, mille alusel väideti, et DPH väärtuse hindamisel oleks tulnud arvesse võtta aastaid 2001 ja 2002, kuna see peegeldab täpsemalt terasetööstuse tsüklilisust ning leiab, et iga aasta puhul tuleks kohaldada sama kaalutegurit.

(186)

KPMG nõustub Ernst & Youngi poolt DPH väärtuse kindlaksmääramisel tehtud paranduste asjakohasuse ja ulatusega mittekorduvate sündmuste puhul. KPMG tegi ka kohandusi 2001. ja 2002. aasta andmetesse, mida Ernst & Young ei olnud arvesse võtnud.

(187)

KPMG vaatles Ernst & Youngi koostatud võrreldavate ettevõtjate loendit. KMPG ei olnud suuteline leidma Ernst & Youngi kasutatud andmebaasist (Bloomberg) teatud Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes toodud kordajaid. Lisaks sellele peab KPMG asjakohaseks mitte hõlmata teatud ettevõtjaid Ernst & Youngi koostatud võrreldavate ettevõtjate loendisse. KPMG koostas omapoolse võrreldavate ettevõtjate loendi, millest tuleneb, et hinna/kasumi suhtarvude mediaanväärtused ajavahemikul 2003–2006 on väiksemad Ernst & Youngi esitatud väärtustest.

(188)

KPMG ei olnud suuteline vaatlema piisaval arvul börsil noteeritud ja üksnes terasetootmise valdkonnas müügitegevusega seotud ettevõtjaid. Eraldi väärtushinnangu tegemine allüksuse Trading kohta ei ole võimalik. Samas kinnitab KPMG, et kohaseks oleks tulnud pidada eraldi väärtushinnangute koostamist müügitegevuse ja tootmise kohta. Müügitegevust iseloomustab kõrgem riskitase ja majandustulemuste suurem kõikuvus, seetõttu võib müügitegevus pakkuda investorile suuremat tootlust, mis omakorda vähendab tegevusele antud väärtushinnangut. Seetõttu on kohane määrata müügitegevuse jaoks väiksem kordaja. […] leiab, et asjakohane on viidata 2003. aasta septembris toimunud 50 % loovutamisele ettevõtja […] aktsiakapitalis, mille hind oli lähedane omakapitali väärtusele.

(189)

Bilansiväliste tegurite kohta märgib KPNG, et ettevõtja omakapitali summat tuleb kohandada, et võtta arvesse bilansiväliseid passivaelemente, kui tegemist ei ole korduvate teguritega. Erinevalt Ernst & Youngi seisukohast leiab KPMG, et sõltumata väärtuse hindamiseks kasutatud meetodist tuleb ainult need summad arvata maha ettevõtja omakapitali väärtuse hinnangust.

(190)

Kahe bilansivälise teguri puhul peab KPMG kohaseks pöörduda tagasi Ernst & Youngi kasutatud kohandatud summa juurde. Tegemist on „Prantsusmaa ja Belgia antud tagatistega“, mille väärtust Ernst & Young hindas 2006. aastal võrdseks […] miljoni USA dollariga, samas kui KPMG väitel on nende väärtus […] miljonit USA dollarit. Nende tagatiste suurust kohandati vastavalt nendega seotud riskide tasemele. Selle tulemusena on kogusumma väärtus […] miljonit USA dollarit, võrreldes Ernst & Youngi toodud […] miljoni dollariga.

(191)

KPMG kinnitab Ernst & Youngi kohaldatud mittelikviidsusega seotud väärtuskärpe (30 %) asjakohasust ja ulatust. Samuti oleks olnud asjakohane kohaldada võrreldavate tehingute põhise väärtushinnangu puhul 12 % suurust allahindlust.

(192)

KPMG leiab, et võrreldavatest ettevõtjatest lähtuval hindamisel tuleb pidada asjakohaseks 5 % suuruse kontrolli ülekursi kohaldamist, kuna sellise meetodi abil saadud väärtushinnang vastab vähemusosalusele, samas kui FSIHi osalus võimaldas märkimisväärselt mõjutada DPH tegevust. KPMG on seisukohal, et võrreldavate tehingute alusel hindamise korral tuleks kohaldada 20 % väärtuskärbet, kuna sellise meetodi abil saadud väärtushinnang vastab ettevõtjat kontrollida võimaldavale osalusele.

(193)

KPMG märgib seoses eelisaktsia tootlusega, et Ernst & Young eksis eelisdividendide väärtuse määramisel aastatel 2006–2012, võttes arvutuse aluseks 4 miljoni USD suurused iga-aastased dividendid, samas kui dividendide tegelik väärtus oli 4 miljonit eurot. KPMG leiab samuti, et Ernst & Youngi kohaldatud allahindlus (6,2 %) seoses dividendide mittemaksmise ohuga jääb kindlaksmääratud lubatavasse vahemikku 1,8–16,4 %. Ka poolte kohaldatavat allahindamist 14 % tuleb pidada lubatavaks, sest see jääb kõnealuse vahemiku piiresse.

(194)

Nende kohandamiste tulemusena jääb osaluse väärtus DPHs vahemikku […] miljonit USA dollarit kuni […] miljonit USA dollarit, mediaanväärtus on […] miljonit USA dollarit, mis on kooskõlas 2006. aasta juunis kohaldatud üleandmishinnaga […] miljonit USA dollarit. […] teeb selle põhjal järelduse, et seega ei saa mingil juhul olla tegemist [ettevõtjale, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] antava riigiabiga.

(195)

DSIH nõustub Belgia esitatud väidetega ja leiab, et FSIHi investeering oli pari passu tehing. DSIH kinnitab, et tehingu tingimused olid Duferco Développement ja FSIHi jaoks samalaadsed. Mõlemad aktsionärid nõustusid DSIHsse investeerides koos võtma uue riski, et viia ellu Duferco Diversification mitmekesistamisprojektid. Mõlemad aktsionärid saavad proportsionaalselt nende osalusele kapitalis võimalikke dividende ja nende ühiste tütarettevõtjate arendatud projektide finantstulemeid. DSIHi väitel oli Duferco Développement eraõiguslikul sekkumisel tegelik majanduslik tähtsus ning investeeringu summa oli sama suur kui FSIHil.

(196)

DSIH kinnitab, et ta ei kuulunud enne samaaegselt tehtud investeeringuid ettevõtjale Duferco Développement. DSIH on ettevõtja, mille asutas kolmas isik veidi aega enne kõnealuseid investeeringuid (29. novembril 2006), mille omandasid seejärel kaks partnerit, et teha oma investeeringud. DSIH väidab samuti, et DSIHi ostetud projektid ei kuulunud enne FSIHi investeeringu tegemist Duferco kontsernile, kuigi kavandamisjärgul tegeles nendega SIF.

(197)

DSIH täpsustab seoses projektiga […], et Vallooni piirkond oli SOGEPA vahendusel põhjalikult tuttav […] olukorraga, kuivõrd ta oli koos Duferco kontserniga sekkunud pankrotistunud […] ülevõtmiseks. Seega oli Vallooni piirkond ettevõtja […] aktsionär ja tal oli mitu esindajat kõnealuse äriühingu haldusnõukogus. Vallooni piirkond oli samuti algusest peale hõlmatud projekti […] ning tal oli juurdepääs kogu teabele, mis oli kõnealuse projekti käivitamisega seotud; see teave oli täpselt sama, mis oli kättesaadav ka erainvestoritele.

(198)

DSIH tugineb projekti tagantjärele tehtud hinnangule, mis näitas esialgselt tehtud hinnangu paikapidavust ja lubas eeldada rohkem kui huvipakkuvat tootlust.

(199)

Marcinelle projekti kohta väidab DSIH, et oodatust madalam tootlus ei olnud seotud partnerite tehtud liiga suurte investeeringutega, vaid poolte tahtest sõltumatute asjaoludega. Esiteks teatas komisjon 2008. aasta jaanuaris ettepanekust lõpetada süsiniku saastekvootide tasuta eraldamine, mis mõjutas olulisel määral projekti väärtuse hinnangut enne ENELiga peetud läbirääkimiste lõppu. Teiseks toimus elektrienergia turul 2010. aastal täielik ja mitteprognoositav pööre, mille tulemusena langesid elektrienergia, gaasi ja süsinikdioksiidi hinnad.

(200)

Duferco Diversificationil õnnestus sellest kriisist väljuda, müües vahetult enne kriisi algust äriühingu Marcinelle Energie. Ta loovutas mõistliku hinnaga 80 % osalusest äriühingus Marcinelle Energie ja suutis kindlustada ülejäänud […] ENELiga kokkulepitud müügioptsiooni abil.

(201)

[…] märgib, et turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumi kohaldamisel tuleb vaadelda erinevaid asjaolusid, eeskätt kohaldatavat intressimäära ja laenule antavaid tagatisi.

(202)

Tagatistega seoses meenutab […], et Duferco finantsseisund oli väga hea, nagu seda tõendavad Duferco kontsernile finantsasutuste pakutud laenutingimused, mille puhul intressimäärad on võrreldavad komisjoni viitemäärade teatises toodud reitinguga AAA ettevõtjatele pakutavate intressimääradega. Lisaks sellele on [ettevõtjal, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] kohustus kasutada FSIHilt saadud laenu ennetähtaegseks tagasimaksmiseks vahendeid, mis tulenevad DII osaluse SIFis müügist ettevõtjale NLMK. Tulevaste, kuid peaaegu kindlate nõuete olemasolu […] miljoni USA dollari ulatuses NLMK vastu kujutab endast likviidset ja hõlpsalt realiseeritavat tagatist. Selline laen on käsitatav tulevaste nõuete ettemaksuna. FSIHi kasuks seati väga hea finantsseisundiga ettevõtja (kahjum puudus kuni 2009. aastani) DPH aktsiatele ka 15 % suurune pant, mille väärtus oli ligikaudu […] miljonit USA dollarit. Ja lõpuks tagas tuginemine 12 kuu Euriborile stabiilse intressimäära 12 kuu jooksul, mis võis olla huvipakkuv eeskätt kriisiperioodidel ja intressimäärade langusperioodil. Nende tagatistega seotud risk oli FSIHi jaoks seega minimaalne.

(203)

Erapankade Duferco kontserni suhtes kohaldatud intressimäärad kõiguvad [0,65–1,15] % ja [2,75–3,25] % vahel, intressimäära keskmine väärtus on [1,1–1,55] %, mis on täiel määral kooskõlas FSIHi intressimääraga. […] leiab, et võrdlusest ei tuleks välja jätta laenusid, millel ei ole täpselt sama tähtaeg, laenusumma või laad või mille baasintress on erinev. Arvesse tuleks võtta üksnes antavat tagatist ja kohaldatavat intressimäära.

(204)

Belgia esitatud laenusummad on üldiselt väiksemad kui FSIHi esitatud summad, sest Belgia esitas ainult eurodes antud laenud, mis moodustavad üksnes väikese osa kogusummast. […] tõi välja mitut valuutat hõlmavad laenud, millega seotud summad on märksa suuremad. Toodud andmetest ilmneb, et Dufercol oli juurdepääs väga suuri summasid hõlmavatele krediidiliinidele ning et teatud laenude puhul oli tegemist pikaajaliste laenudega (tähtajaga kümme aastat). Kõnealuste laenude intressimäär kõikus [0,5–1] % ja 2,2–2,65] % vahel, intressimäärade kaalutud keskmine oli [1,6–2,05] %.

(205)

[…] järeldab, et võttes arvesse FSIHi pakutavaid tugevaid tagatisi, on kohaldatavad intressimäärad täielikus vastavuses kapitaliturgudel pakutavate intressimääradega.

(206)

DLP väitel leppisid pooled algusest peale kokku, et 30 miljoni euro suurune laen konverteeritakse lühikese tähtajaga, konverteerimine toimus 2011. aasta septembris. FSIHi esialgne kavatsus oli investeerida kapitali 100 miljoni euro ulatuses. DLP on seisukohal, et konverteeritavat laenu tuleb analüüsida koos kapitalisüstiga ja käsitada kapitalisüstina ka laenu.

(207)

DLP kinnitab, et DII ja FSIHi sekkumised toimusid samaaegselt, DII osales DLP kapitali suurendamises 7. juulil 2011, see tähendab mõned päevad pärast FSIHi kapitalisüsti ning pärast konverteeritava laenu saamist. DLP kinnitab samuti, et tehingute tingimused olid samaväärsed ning et mõlemad partnerid investeerisid peaaegu sama suure summa. Seega on tegemist samadel tingimustel tehtud investeeringutega, sest FSIH ja DII kannavad samu riske ning jagavad võrdsetel alustel tütarettevõtja dividende ja väärtuse suurenemist.

(208)

DLP kinnitab, et ettevõtja ei kuulunud FSIHi investeeringu tegemise ajal Duferco kontserni, vaid tegemist oli uue asutatud ettevõtjaga, mis loodi selleks, et võtta vastu kahe partneri samaaegseid investeeringuid. Asjaolu, et kõnealuseid investeeringuid kasutati osaliselt SIF varade ostmiseks, ei saa pidada oluliseks, sest üleandmishind põhines ekspertide arvamusel. Seetõttu leiab DLP, et FSIHi tehtud investeeringut võib käsitada pari passu tehinguna DII investeeringuga.

(209)

DLP meenutab samuti, et SOGEPA oli DLL aktsionär alates 1999. aastast ning tal oli põhjalik ülevaade ettevõtja pikkade toodete turustusahelaga seotud tegevusest ja finantsseisundist. SOGEPA vahendusel olid Vallooni piirkonnal põhjalikud teadmised turutingimuste, tootmisüksuste ja nende keskkonna kohta. DLL märgib samuti, et mõlema ettevõtja, Duferco Trebos ja DLLPL jaoks oli olemas vaid üks äriplaan. FSIH oli seega väidetavalt suuteline tegema oma otsuse täiesti teadlikult ning talle kättesaadava teabe tase oli selline, nagu seda oleks nõudnud samas olukorras olev erainvestor.

(210)

DLP väitel ilmneb majandustulemustest, et kolm kuud hiljem oli EBITDA vastavuses äriplaanis kuue kuu jaoks prognoositud EBITDAga. Investeeringu tegemise hetkel võis FSIH olla seega kindel, et äriplaan on koostatud ettevaatlikku lähenemist silmas pidades.

(211)

Komisjon täpsustab, et SIFi märkused hõlmavad üksnes seda meedet, millest kasusaaja ettevõtja on, see tähendab meedet 5.

(212)

SIF leiab, et laenu andmise ajal oli tema finantsseisund hea ning laenulepingu sõlmimise ajal olid antud tagatised täiesti piisavad kogu FSIHi laenu täies ulatuses tagasimaksmiseks. Lisaks sellele, võttes arvesse SIFi investeerimis- ja arenduspoliitikat, ei tekitanud laenutehingu tootlus SIFi väitel FSIHi jaoks mingeid kahtlusi. SIFi äriplaan Belgia tootmisüksuste jaoks hõlmas eeskätt aastatel 2007–2010 suuri investeerimisprojekte, mis pakkusid kontsernile Belgias suuri arenguperspektiive.

(213)

Lisaks sellele leiab SIF, et tema kuulumist terasetootmise sektori kahe suure ettevõtja hulka võeti arvesse FSIHi laenutehinguga seotud riskianalüüsi tegemisel. NLMK andis FSIHile tagatise juhuks, kui kontroll ettevõtja üle muutub. Andes SIFile 75 miljoni euro suuruse laenu intressimääraga 2,05 % (marginaal 75 baaspunkti), samas kui Belgia Riigipanga (Banque nationale de Belgique) intressimäär uute laenude jaoks oli 1,63 %, ei võtnud FSIH eraettevõtjaga võrreldes ülemäärast riski.

(214)

SIF meenutab, et turutingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumi kohaldamine ei nõua mitte mingil määral võrdlemist laenudega, mis on kõikides punktides samased FSIHi antud laenuga. SIF märgib samuti, et komisjon täpsustab, et arvesse tuleb võtta asjaomase ettevõtja liiki, tehingu laadi ja hõlmatud turge. Seda täpsustust arvestades tuleb FSIHi antud laenuga võrdlemisel arvesse võtta kaht SIFi tütarettevõtjale Duferco Clabecq antud erasektorist pärit laenu. Nende laenude analüüsist ilmneb, et FSIHi laenu andmise ajajärgul oli SIF võimeline saama laene erasektori finantsasutustelt ning et FSIHi antud laenu tingimused ei olnud põhimõtteliselt erinevad kapitaliturgudel pakutavast. Kõnealuse kahe krediidiasutuse antud laenu puhul kohaldatud intressimäärad olid [1–1,5] % (Sumitomo laen) ja [1,2–1,7] % (Rabobanki laen), olles seega madalamad FSIHi antud laenu intressimäärast (2,05 %). Sellest ilmneb, et FSIHi laenuga seotud subjektiivne risk peegeldub kohaldatud intressimääras, mis oli 12 kuu Euribor, mis suurendab laenu turvalisust laenaja jaoks, kuivõrd sellega tagatakse stabiilne intressimäär 12 kuu jooksul.

(215)

Lisaks sellele väidab SIF, et tagatise puudumist ei saa mingil juhul käsitada eelisena. Põhjus, miks mingit tagatist ei nõutud, seisneb selles, et ettevõtja hea finantsseisund ning kuulumine NLMK, Duferco ja […] kontsernidesse andis FSIHile kindlustunde SIFi suutlikkuse kohta laen tagasi maksta.

(216)

SIF märgib samuti, et 75 punkti suurune marginaal vastas panganduses sel ajajärgul tavapäraseks peetavale tasemele. Sumitomo laenu põhjal on näha, et tavalise laenutagatise puhul oli marginaal [10–50] punkti, mis on madalam kui marginaal, mis on toodud 2008. aasta viitemäärade teatises hea reitingu (100 punkti) või isegi kõrge reitingu (75 punkti) puhul. Ka seoses Rabobanki laenuga oli marginaal tavalise suurusega tagatise puhul [45–85] punkti. Sellest võib järeldada, et kui eeldada, et SIFi reiting oli hea, oli 75 punkti suurune marginaal (alla 100 punkti) kümne aasta pikkuse tähtajaga laenu puhul kooskõlas pangandustavadega, mis sel ajajärgul hõlmasid marginaalide märkimisväärset vähendamist.

(217)

SIF järeldab sellest, et laen, mille FSIH talle andis vastab turutingimustele ning ei anna ettevõtjale mingit eelist.

(218)

SIF täpsustab samas, et kui laenu peaks käsitatama abina, võib selline abi olla siseturuga kooskõlas vastavalt komisjoni teatisele, mis hõlmab ühenduse riigiabi meetmete ajutist raamistikku praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (edaspidi „2009. aasta teatis“) (13). Selleks et hinnata alandatud intressimäärade kokkusobivust riigiabi eeskirjadega, on 2009. aasta teatises sätestatud spetsiaalne vähendatud intressimäär kriisiperioodi jaoks. SIF märgib, et kõik 2009. aasta teatises sätestatud tingimused on täidetud: leping sõlmiti 29. septembril 2009 ja SIF ei olnud majandusraskustes 1. juuli 2008. aasta seisuga. Seega, kui laenu peaks käsitatama abina, tuleks FSIHi SIFile antud laenu kokkusobivust hinnata lähtuvalt vähendatud intressimäärast.

(219)

Belgia ei esitanud ettevõtja […] märkuste kohta eraldi kommentaare. Tema kommentaarid kinnitavad väidet, et tehtud otsused tulenevad turutingimustele vastavast tööstusvaldkonna loogikast.

(220)

Belgia ei esitanud SIFi märkuste kohta eraldi kommentaare. Belgia väidab, et ta on komisjoni käsutuses juhul, kui SIFile antud laenu peaks käsitatama riigiabina, et kontrollida kõnealuste meetmete kokkusobivust siseturuga.

(221)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Selle sättega määratakse kindlaks tingimused, millest lähtuvalt võib liikmesriigi võetud meedet käsitada riigiabina.

(222)

Esiteks peavad kõnealused meetmed pärinema riigilt selles tähenduses, et need hõlmavad riigi ressursside kasutamist ja on seostatavad riigiga. Teiseks peab komisjon kontrollima, kas riigi ressursside abil antakse meetmest kasu saajale eelis. Kolmandaks peavad meetmed olema valikulised (näiteks olema suunatud teatud ettevõtjale, majandussektorile või geograafilisele piirkonnale), erinevalt üldise ulatusega meetmetest. Neljandaks peavad meetmed olema suutelised kahjustama konkurentsi ja mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(223)

Komisjon uurib esmalt kuue vaadeldava meetme vastavust riikliku päritolu, valikulisuse ning konkurentsi ja ühendusesisese konkurentsi kahjustamise kriteeriumidele. Seejärel vaatleb ta kõigi kuue meetme puhul vastavust majanduseelise andmise kriteeriumile.

(224)

Komisjon märgib, et Belgia ei ole vaidlustanud rahastamise riiklikku päritolu ning meetmete valikulisust ja nende mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Seetõttu piirdub komisjon nende kriteeriumide puhul menetluse algatamise otsuses tehtud analüüsi kinnitamisega. Belgia on vaidlustanud üksnes majanduseelise andmisega seotud tingimuse.

(225)

Komisjon meenutab, et „selleks et soodustusi saaks käsitleda riigiabina EÜ artikli 87 lõike 1 mõttes, peavad need esiteks olema otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest […] ja teiseks peavad need olema riigile omistatavad […]“ (14).

(226)

Vaadeldavate meetmetega seotud ettevõtja on finantsvaldusettevõtja FSIH. FSIHi tegevusvaldkond hõlmab osaluse omandamist terasetootmisega tegelevates ettevõtetes välisriikides ning tegemist on 100 % ulatuses SOGEPA tütarettevõtjaga, mille omanik omakorda on 100 % ulatuses Vallooni piirkond. FSIHi vahendid ja juhtimine on seega Vallooni piirkonna kontrolli all ning tegemist on riigi ressurssidega.

(227)

SOGEPA ja FSIHi kirjeldusest ilmneb, et riiklikel ametiasutustel on SOGEPA ja FSIHi sekkumistes otsustav roll. SOGEPA tegutseb vastavalt Vallooni piirkonna valitsuse otsustele. SOGEPA põhikirja artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et „äriühingu eesmärk on täita kõik ülesanded, mille annab Vallooni piirkonna valitsus, […]. Selle käigus tagatakse muu hulgas Vallooni piirkonna valitsuse otsuste, mis käsitlevad äriühingute tegevusse sekkumist, täideviimine ning Vallooni piirkonna valitsuse või Sogepa enda aktsiaosaluse, kohustuste, ettemaksete või huvide haldamine äriühingutes“. Terasetootmise valdkonnas lähevad kõik SOGEPA otsused kaugemale tavapärasest portfellihaldusest ja nende puhul on nõutav Vallooni piirkonna majandus- ja eelarveministri nõusolek. 21. novembril 2011 ajalehes Le Soir ilmunud artiklid annavad ülevaate Vallooni piirkonna sel ajajärgul ametis olnud majanduse valdkonna ministrite reageerimisest. On ilmne, et need isikud on vastutavad Vallooni piirkonna valitsuse ees seoses FSIHi sekkumistega.

(228)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et vaadeldavad meetmed vastavad riikliku päritolu kriteeriumile ning on omistatavad Vallooni piirkonnale.

(229)

Vaadeldavad meetmed hõlmavad üksnes Duferco kontserni kuuluvaid ettevõtjaid ja tütarettevõtjaid. Seega on tegemist valikuliste meetmetega.

(230)

Duferco kontsern tegutseb terasetootmise turul. FSIHi sekkumised võimaldasid ettevõtjal säilitada tugevama konkurentsivõime kui see, mis tal oleks olnud, kui neid sekkumisi ei oleks olnud. Tuleb arvestada, et Euroopa Liidus on mitmeid teisi terasetootmise turul aktiivselt tegutsevaid ettevõtjaid ning mitme liikmesriigi vaheline kaubandus hõlmab terasetööstuse tooted. Konkurentsile avatud turul FSIHi sekkumistega antud eelis on mõjutanud kaubavahetust. Tuleb märkida, et „kui riigi poolt antud finantsabi tugevdab ühe ettevõtja positsiooni ühendusesiseses kaubavahetuses võrreldes konkureerivate ettevõtjatega, tuleb viimaseid lugeda abi poolt mõjutatuks“ (15).

(231)

Sellest tulenevalt võisid Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt (16) kõnealused meetmed kahjustada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(232)

Majanduslikud ja finantstehingud, mida teeb avaliku sektori asutus tavalistes turutingimustes, ei anna teisele osapoolele eelist ning seetõttu ei kujuta endast abi (17). Teisisõnu tuleb hinnata, kas tavapärastes turutingimustes tegutsev erainvestor oleks samalaadsetes tingimustes teinud samasuguse investeeringu. Kui mitte, on abisaajaks olnud ettevõtja saanud majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavalistes turutingimustes ja mis asetab ta võrreldes konkurentidega soodsamasse olukorda (18).

(233)

Komisjon vaatleb järjest kuue Duferco kontserni suhtes võetud meetme vastavust sellele kriteeriumile.

(234)

Komisjon leiab, et kuigi FSIHi osalusest loobumise põhjuste analüüs ei võimalda näidata, et investeering ei olnud mõistlik, annab see siiski olulist teavet vaadeldava meetme kohta.

(235)

Belgia toob FSIHi investeeringust väljumise kohta Duferco USis järgmised põhjendused: i) FSIHi prognoos terasetootmise konjunktuuri võimaliku muutumise kohta tulevikus; ii) slääbide tarnimise lepingu sõlmimine ettevõtjaga […], mis võimaldas küll stabiliseerida ettevõtja majandustulemused, kuid võis siiski piirata Duferco US võimalikku kasumit; iii) oluliste likviidsete vahendite olemasolu Duferco kontsernis, mis tekitas võimaluse, et FSIH loovutab oma osaluse Duferco USis; iv) käimasolevad läbirääkimised 50 % SIFi osaluse loovutamiseks ettevõtjale NLMK, millega nähti ette Duferco US kaasamist kõnealuse ettevõtjaga sõlmitud partnerlussuhete raamesse.

(236)

Esimese põhjenduse kohta märgib komisjon, et 8. aprillil 2015 antud vastuses omistab Belgia sellele vähe tähtsust. Komisjon oli palunud Belgial esitada kõik enne meetme võtmist tehtud uuringud, mis käsitlevad terasetootmise turu arenguperspektiive järgmise viie aasta jooksul. Belgia esitas ajakirjast The National Economic Review pärineva ülevaate Ameerika majanduse olukorrast 2006. aasta esimese kahe neljakuulise perioodi jooksul ja 10. aprillil 2006 Crédit suisse koostatud uuringu terasetootmise sektori kohta. Kaks esimest uuringut on üldised ülevaated Ameerika majanduskasvu kohta kahe esimese neljakuulise perioodi kestel ning nendes tuuakse välja SKP kasvu aeglustumine eluasemesektori nõrgenemise tõttu ning selles ei nähta ette kiire taastumise võimalust. Teine uuring, mis käsitleb otseselt terasetootmise turgu, on kõnealuse turu arengu suhtes Ameerika Ühendriikides ettevaatlik.

(237)

Pärast nende uuringute lugemist märgib komisjon, et on arusaadav, miks omistas Belgia teraseturu suundumustele FSIHi investeeringust väljumise põhjenduste seas väikese tähtsuse. FSIHi investeeringust väljumise ajajärgu majandusperspektiivid tunduvad olevat ebapiisavad selleks, et käsitada kõnealust investeeringust väljumist ettevõtja ees seisva tegeliku võimalusena.

(238)

Teise põhjusega seoses märgib komisjon, et tarnelepingute sõlmimine viis Farrelli majandustulemuste märgatavale paranemisele alates 2006. majandusaastast. Netomüügi maht suurenes peaaegu kaks korda; tegevustulem paranes […] miljoni USA dollari suurusest kahjumist […] miljoni USA dollari suuruse kasumini; netotulem paranes […] miljoni USA dollari suurusest kahjumist […] miljoni USA dollari suuruse kasumini. Kuna 2006. majandusaasta lõppes 30. septembril, ei saanud majandustulemuste paranemine olla FSIHi jaoks 2006. aasta juunis teadmata.

(239)

Kuivõrd FSIHi näol ei ole tegemist riskifondiga, ei ole komisjon veendunud, et kasumi suurenemine ja stabiliseerumine sobival ja prognoositaval tasemel oleks asjakohane ajend investeeringust väljumiseks.

(240)

Komisjonile ei ole esitatud põhjendust kolmanda põhjuse kohta, kuid ta leiab, et seda tuleb vaadelda seoses FSIHi investeeringust väljumise tegeliku põhjusega: Duferco ja NLMK lähenemine.

(241)

Investeeringust väljumise initsiatiiv tuli tegelikult Dufercolt. […] märkis komisjonile esitatud märkustes, (19) et FSIHi loobumine osalusest Duferco USis oli NLMK puhul vältimatu tingimus osaluse omandamiseks SIFi kapitalis.

„NLMK esitas kogu tehingu toimumise eeltingimuseks, et SIF peab kontrollima kõiki Duferco US aktsiaid, mis eeldas FSIHi omanduses olevate aktsiate väljaostmist“.

Eelnevat silmas pidades oli FSIH oma osakute Dufercole loovutamise üle peetavatel läbirääkimistel kahtlemata jõupositsioonil. Seda arvestades näitab asjaolu, et ta ei püüdnud saavutada enamat kui esialgse 95 miljoni euro suuruse investeeringu tagasisaamine, et FSIH ei käitunud mõistliku investorina.

(242)

Sellise kaalutluse kohta väitis Belgia esitatud märkustes, et FSIHi investeeringut tuleks analüüsida Duferco US käibevaluutas (dollarites) ja mitte FSIHi omas (euro). Dollarites arvestatuna annaks FSIHi saadud müügihind ([…] miljonit USA dollarit) talle vastuvõetava tootluse 6,81 % aastas. Komisjon ei jaga seda seisukohta kahel põhjusel. Esiteks leiab ta, et FSIHi, eurovääringus fondi halduri jaoks on ainuke tähendust omav valuuta euro. Teise ja olulisema asjaoluna leiab komisjon, et see arutelu ei mõjuta mingil määral ainukest olulist küsimust, milleks on vajadus välja selgitada, kas kõnealune […] miljoni USA dollari (või vastavalt […] euro) suurune hind vastab turuhinnale, mida oleks pakutud erainvestorile, kes tegutseb samalaadsetes tingimustes. Selle tausta selgitamise järel soovib komisjon endiselt kõnealusele küsimusele vastata.

(243)

Komisjon märgib esmalt, et alustades läbirääkimisi oma osaluse loovutamiseks Duferco USis, ei kuulutanud FSIH välja avatud, läbipaistvat ja tingimusteta pakkumismenetlust, tuues põhjenduseks, et „keeruline oleks olnud ette kujutada pöördumist kolmandast isikust ostja poole, et loovutada vähemusosalust (noteerimata) eraõiguslikus äriühingus“ (20). FSIHi osaluse loovutamise põhjuste uurimine näitab selgelt selle väite paikapidamatust: FSIH ei üritanud luua Duferco puhul konkurentsitingimusi, et tulla vastu ettevõtjale, kellel oli tungiv vajadus omandada FSIHi aktsiaid sõlmimaks leping NLMKga.

(244)

Samas ei nõua komisjon alati pakkumismenetluse korraldamist, (21) otsustamaks et müügihind vastab turuhinnale. Pigem soovitab ta sellistel juhtudel pöörduda sõltumatute ekspertide poole, et anda hinnang turuhinna kohta.

(245)

Kuid FSIH ei kasutanud mingit sedalaadi ekspertiisi. Belgia märgib sellega seoses, et väärtuse hindamise aruanne oli niisama ebavajalik kui pakkumismenetluse korraldamine „võttes arvesse, et FSIH osales aktiivselt ja tegusalt Farrelli tegevuses alates osaluse omandamisest ettevõtja kapitalis 2003. aastal, ning tema põhjalikke teadmisi terasetootmise sektori valdkonnast“ (22).

(246)

Komisjon märgib seega, et kaht turuhinna kindlaksmääramiseks tavaliselt kasutatavat meetodit, st hankemenetluse korraldamist või sõltumatu ekspertiisi korraldamist, Vallooni piirkond antud juhul ei kasutanud.

(247)

Kui liikmesriik väidab, et teatud majandustehing rahuldab turutingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumi, peab ta esitama andmed, millest ilmneb, et otsus kõnealuse tehingu tegemiseks sel ajajärgul põhines majanduslikul hinnangul, mis on võrreldav selliste hinnangutega, mida samalaadsetes tingimustes oleks teinud arukalt tegutsev eraettevõtja, selleks et otsustada sellest tehingust tuleneva majanduseelise üle.

(248)

Selle kohta on sätestatud EDFi kohtuotsuses (23):

(249)

Samas märgib komisjon, et Belgia ja […] esitatud väärtuse hindamise meetodid hõlmavad vaadeldava meetme rakendamisele järgnevaid uuringuid. Need uuringud on tehtud vaid vastusena komisjoni menetluse algatamise otsuses esitatud kahtlustele, seega oluliselt hiljem, kui kõnealused asjaolud aset leidsid.

(250)

Sellega seoses toob komisjon […] esitatud märkuste puhul (24) välja, et kui kõnealune ettevõtja palus KPMG-l tagantjärele hinnata Duferco US väärtust, pidi KPMG loobuma tulupõhisest lähenemisviisist, kuna selle ajajärgu kohta puudus igasugune Duferco US koostatud äriplaan.

(251)

Komisjon palus kolm korda esitada kõik varasemad dokumendid, millest tuleks ilmsiks enne FSIHi otsust tehtud ettevalmistustööd (25). Belgia vastas, et alates 2003. aastast, kui FSIH võttis osaluse Duferco US kapitalis, kuulus kolm FSIHi esindajat Duferco US ja Farrell haldusnõukogudesse ning need esindajad osalesid kõnealuste äriühingute juhtimises. Duferco US aktsionäride vahel vahetati mitmeid aruandeid (26). Belgia esitas nende aruannete kohta kaks näidet, mis olid koostatud 2004. aasta augustis ja 2005. aasta märtsis. Need aruanded on paarileheküljelised kokkuvõtted FSIHi esindajate külastustest ettevõttesse Farrell. Komisjon leiab, et need aruanded ei võimalda mitte mingil määral hinnata FSIHi osalemist äriühingus Duferco US. Belgia väidab, et terasetootmise sektori eksperdid olid suutelised ise hindama ettevõtja olukorda (27). Komisjon märgib samas, et Belgia ei ole esitanud ühtegi märkust, kirja või muud dokumenti, mis annaks tunnistust teabevahetusest terasetootmise sektori spetsialistide ja Duferco kontserni vahel, mis oleks võimaldanud määrata kindlaks FSIHi osaluse hinda äriühingus Duferco US.

(252)

Lähtudes neist asjaoludest, FSIHi investeeringust väljumise põhjendustest ning EDFi otsusest tulenevast kohtupraktikast, leiab komisjon, et FSIH ei ole toiminud oma osaluse loovutamisel Duferco USle turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestorina.

(253)

Komisjon on näidanud, et kuivõrd FSIH ei toiminud erainvestorina, andis ta äriühingule DII majanduseelise, mida kõnealune ettevõtja ei oleks tavapärastes turutingimustes saanud.

(254)

Kuna Belgia ei tõendanud, et tegelikult makstud müügihinna aluseks oleks olnud Duferco US eelnevalt tehtud hinnang, tegi komisjon omapoolse hinnangu Duferco US 49,99 % suuruse osa (FSIHi osaluse suurus) väärtuse kohta.

(255)

Komisjon ei nõustu täielikult loobuma menetluse algatamise otsuses kasutatud omakapitali hindamisel põhinevast meetodist. Kuid selleks, et võtta arvesse Belgia märkusi, milles toodi välja selle meetodiga seotud sisemised piirangud, kasutab komisjon seda meetodit üksnes tulemuste kontrollimiseks.

Tabel nr 1

Duferco US omakapital ja puhastulem (tuhandetes USA dollarites)

Tabel nr 2

Farrelli omakapital ja puhastulem (tuhandetes USA dollarites)

(256)

Toodud andmetest ilmneb otseselt, et omakapitali väärtusel põhinev hindamismeetod annab vaieldamatult 2006. aasta kohta kõrgema väärtuse kui 2003. aasta kohta.

(257)

Komisjon hindas FSIHi osaluse väärtust äriühingus Duferco US siiski Belgia soovitatud meetodi kohaselt; see meetod põhines EBITDA kordajatel. Selle meetodi kohaldamiseks tuleb hinnata i) EBITDA väärtust 2006. aastal (loovutamise aasta) ja ii) kohaldatavat kordajat, mis lähtub võrreldavatest ettevõtjatest.

(258)

Belgia soovitas võtta EBITDA väärtuseks 2006. aastal väärtuse, mis jääb vahemikku 25–42 miljonit eurot. Duferco US konsolideeritud raamatupidamisarvestuse põhjal 30. septembri 2006. aasta seisuga (28) oli EBITDA tegelik väärtus 52,25 miljonit USA dollarit (tegevustulem 45,97 + väärtuse vähenemine ja kulum 6,28). Põhiosas pidi selline hea tulemus olema teada juba 14. juunil 2006, sest majandusaasta lõppemiseni jäi vaid kaks ja pool kuud. Komisjon leiab seega, et Belgia pakutud väärtusvahemik on põhjendamatult madal. Komisjon märgib samuti, et KPMG tagantjärele tehtud uuringus tuuakse 2006. aasta „prognoositava“ EBITDA väärtuseks 42 miljonit USA dollarit. Nende erinevate andmete kõrvutamisel otsustas komisjon, et EBITDA realistlikuks väärtuseks 2006. aasta jooksul võib lugeda 47,12 miljonit USA dollarit (29).

(259)

Komisjoni hinnangut toetavad järgmised asjaolud. 12. juunil 2006 koostatud märkuses (30) 14. juunil toimunud haldusnõukogu istungi jaoks prognoosis FSIH 2006. ja järgnevate aastate jaoks stabiilset tulemit suuruses „20–25 miljonit USA dollarit“. Sellest asjaolust nähtub esmalt, et FSIHil oli teatav ettekujutus ettevõtja finantsseisundist. Kuid see annab samuti hea ettekujutuse EBITDA väärtusest, mida oli võimalik eelnevalt prognoosida. KPMG 2014. aastal tehtud raamatupidamislik ja rahanduslik rekonstruktsioon näitas, et 20,3 miljoni euro suurune puhastulem vastab EDBITDA väärtusele 42,3 miljonit eurot. Võttes aluseks sellise EBITDA väärtuse ja puhastulemi suhtarvu 2,09 ning kohaldades seda prognoositavale 22,5 miljoni euro suurusele puhastulemile (FSIHi haldusnõukogule esitatud vahemiku aritmeetilisele keskmisele), on EBITDA prognoositav väärtus 2006. aastal 47 miljonit eurot – see summa on väga lähedane komisjoni eelmises põhjenduses esitatud hinnangulisele summale 47,12 miljonit eurot.

(260)

Kohaldatava kordajana kasutab komisjon kordajat, mis tuleneb Hatch Beddowsi kasutatud meetodi kohaldamisel saadud kordajast Duferco US väärtuse hindamisel 2003. aastal, st kordaja […]. See uuring on ainuke osaluse loovutamisele eelnev kättesaadav uuring.

(261)

Selle põhjal on FSIHi osaluse väärtus äriühingus Duferco […] miljonit USA dollarit (31). Abi suurus vastab erinevusele selle hinnangu ja 2006. aastal kokkulepitud üleandmishinna […] miljonit USA dollarit vahel ehk moodustab 15,24 miljonit eurot.

(262)

Kõnealusele summale tuleb lisada ostuoptsiooni väärtus, st […] miljonit eurot KPMG hinnangu kohaselt. DII saadud abi kogusumma on seega 15,34 miljonit USA dollarit ehk põhimõtteliselt 11,58 miljonit eurot (32).

(263)

Komisjon märgib, et sel viisil saadud abisumma kinnitab, et FSIHi osaluse müügihind äriühingus Duferco ei vasta hinnale, mida tavapärastes turutingimustes tegutsev erainvestor oleks võinud eeldada.

(264)

Oma märkustes esitab Belgia FSIHi investeeringust väljumise kohta järgmised põhjendused: sektori tsüklilisus, uute erainvestorite liitumine Duferco kontserniga ([…] ja NLMK) ja nende mõju, likviidsete vahendite olemasolu Duferco kontsernis.

(265)

Kuigi viimane asjaolu ei tekita kahtlusi, vaidlustab komisjon seevastu selle, et kaks esimest tegurit oleksid avaldanud otsustavat mõju. Kumbagi neist kahest asjaolust ei ole nimetatud FSIHi 14. juuni 2006. aasta haldusnõukogule esitatud protokollis, (33) mis käsitleb DPH osade loovutamist. Seevastu ilmneb protokollist teine ja olulisem põhjendus: kiireloomuline vajadus FSIHi osaluse järele.

„2005. aasta lõpus oli ettevõtjal F.S.I.H. oluline sularahavajadus kiireloomuliste projektide rahastamiseks.

Samal ajal tekkis Duferco kontsernil võimalus müüa oma Venemaal asuv tootmisüksus.

F.S.I.H. kasutas seda võimalust, tehes [ettevõtjale, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] ettepaneku osta temalt ära tema osalus äriühingus D.P.H“.

(266)

Tuleb meenutada, et FSIHil oli asutamisest saadik võimalik kasutada SOGEPAlt saadud 180 miljoni euro suurust summat. 2005. aasta lõpuks oli see summa peaaegu täielikult aktsiatesse paigutatud: 95 miljonit eurot oli investeeritud Duferco USisse ja 80 miljonit eurot DPHsse. FSIH soovis 2006. aastal toetada teisi projekte, mida Vallooni piirkonna ametiasutused lugesid kahtlemata prioriteetsemateks. Nende projektide hulka kuulus Carsidi kõrgahju ja koksitehase ümberehitus, mis oli „Charleroi piirkonna terasetööstuse tuleviku jaoks strateegiline projekt ja kuulus kindlalt SOGEPA tegevuseesmärkide hulka“ (34).

(267)

Neist põhjendustest lähtuvalt tundub, et põhjused, mille tõttu FSIH otsustas loobuda oma osalusest DPHs, olid peamiselt poliitilised ja sotsiaalsed: FSIH pidi leidma finantsvahendid selleks, et jätkata terasetootmise toetamist Vallooni piirkonnas. Sel viisil toimides ei olnud FSIHi eesmärk suurendada oma osaluse väärtust võimaliku maksimumini. Vastupidi, Vallooni piirkond seadis end DPHst väljumiseks Dufercoga peetud läbirääkimistel nõrgemasse positsiooni.

(268)

Eelnevat arvestades olid [ettevõtjal, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] kõik võimalused agressiivse ostupakkumise tegemiseks. Nagu ilmneb FSIHI haldusnõukogu 14. juuni 2006. aasta protokollist, (35) tellis just siis FSIH sõltumatu uuringu, et hinnata [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] pakkumist.

„Selleks et hinnata pakutud tehinguhinda, tellib FSIH konsultatsioonifirmalt Ernst & Young hinnangu kontserni väärtuse kohta“.

(269)

Kui avalik-õiguslik üksus müüb teatava vara eraisikule, peab ta kindlaks määrama, kas üleandmishind vastab turuhinnale selles mõttes, et see hind vastab hinnale, mille ostja oleks võinud saada turutingimuste korral. Selleks peab avalik-õiguslik üksus kas korraldama avatud, läbipaistva ja tingimusteta pakkumismenetluse või vastasel juhul tellima sõltumatu ekspertiisi.

(270)

Komisjon ei vaidlusta asjaolu, et FSIH toimis erainvestorina ajal, millal ta tellis konsultatsioonifirmalt Ernst & Young sõltumatu uuringu. Kuid komisjon märgib, et vaatamata esitatud teabenõuetele (36) ei esitanud Belgia talle tõendeid, millest nähtuks, et kõnealuse uuringu tulemusi oleks tegelikult võetud arvesse poolte vahel toimunud läbirääkimiste käigus. Pigem tundub, et FSIH, kellel oli kiireloomuline vajadus oma osaluse loovutamiseks, jättis [ettevõtjale, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] võimaluse pakkuda talle sobiv hind, millega nõustuti, ilma et hilisema ekspertiisi tulemusi oleks olnud võimalik läbirääkimiste käigus kasutada. Seetõttu leiab komisjon, et Ernst & Youngi 2006. aasta aruannet ei kasutatud turumajanduse tingimustes tegutsevale erainvestorile omasel moel ning selle abil püüti anda tegelikult juba sõlmitud kokkuleppele turutingimustel toimunud tehingu tunnused.

(271)

Eelneva põhjal võib väita, et Belgia pikalt selgitatud väärtuskärpeid kui selliseid läbirääkimiste käigus [ettevõtjaga, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] ei arutatud või vähemalt ei arutatud piisaval määral. Need tunduvad pigem tagantjärele vormistamisena ning põhjendustena, mida FSIH kasutas osaliselt sisemistel vajadustel, et õigustada [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] pakutud hinna asjakohasust.

(272)

Komisjon märgib täiendavalt, et ükskõik kui vaieldavad ka on Belgia väidete põhjal Ernst & Youngi 2006. aasta aruandes toodud tulemused, ei pidanud Vallooni piirkond vajalikuks tellida teist võrdlusekspertiisi, nagu ta oli teinud 2003. aastal äriühingus Duferco US osaluse omandamisel. Seejuures oleks FSIHi ja [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] vaheliste läbirääkimiste käigus väidetavalt toimunud arutelu seoses väärtuskärbet tinginud teguritega, mis Belgia väitel oli väga tehnilist laadi ja äärmiselt oluline, nõudnud igal juhul kontrollekspertiisi korraldamist.

(273)

Vaadeldud põhjustel ei pea komisjon vajalikuks kommenteerida väärtuskärpeid ükshaaval, kuna FSIHi käitumist ei saa neist sõltumatult pidada turutingimustes tegutseva erainvestori omaks. Kokkuvõttes leiab komisjon, et müües oma osaluse […] miljoni USA dollari eest, andis FSIH [ettevõtjale, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] majanduseelise, mida kõnealune ettevõtja ei oleks tavapärastel turutingimustel saanud.

(274)

Kuna ainuke sõltumatu ekspertiis kõnealusest ajajärgust annab turuhinna väärtuseks […]–[…] miljonit USA dollarit, on käesoleva meetmega seotud [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPHd] saadud abi võrdne osutatud vahemiku madalama väärtuse ja tegeliku tehinguhinna vahega, moodustades seega 25,58 miljonit USA dollarit (ehk 20,36 miljonit eurot) (37).

(275)

Tehingut peetakse vastavaks turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele, kui on võimalik tõendada, et kõnealuse tehingu näol oli tegemist pari passu tehinguga avalik-õigusliku investori ja erainvestori vahel.

(276)

Belgia väidab, et FSIHi investeering äriühingusse DSIH oli pari passu tehing ettevõtjaga Duferco Développement, võttes arvesse, et i) FSIH ja Duferco Développement kandsid samu riske (DSIH ei kuulunud enne samaaegset osaluste omandamist ei Duferco kontserni ega FSIHi), ii) eraldatud summad olid samaväärsed ja iii) sekkumised toimusid samaaegselt.

(277)

[…] nõustub Belgia esitatud väidetega.

(278)

Komisjon ei vaidlusta asjaolu, et tehingud toimusid samaaegselt. Seevastu ei nõustu komisjon Belgia kahe esimese väitega ning on seetõttu seisukohal, et FSIHi osalemist omakapitalis ei saa käsitada pari passu tehinguna Duferco Développement tehinguga.

(279)

Kuigi DSIH asutati ametlikult väljaspool Duferco kontserni, märgib komisjon, et Duferco kasutas DSIHi üksnes vahendina, et asutada koos FSIHiga uus ettevõtja, Carsid Développement, kelle kogu kapital kuulus SIFi vahendusel talle. Meenutame, et Duferco oli SIFi ainuaktsionär kuni 18. detsembrini 2012, kui NLMK ostis 50 % kõnealusest Luksemburgi valdusettevõtjast.

(280)

Seega maksis Duferco […] miljonit eurot Carsid Développement omandamiseks DSIHi vahendusel ja sai […] miljonit eurot Carsid Développementi müügist oma tütarettevõtja SIF vahendusel. Selline tehing, mis sisuliselt on lihtsalt tütarettevõtjate üleandmine, oli Duferco kontserni jaoks kasumlik, kuna see hõlmas FSIHi jaoks vara vähenemist […] miljoni euro ulatuses.

(281)

Komisjon järeldab, et võrdse osaluse omandamise tulemusena maksis FSIH […] miljonit eurot rahas Duferco kontserni tütarettevõtjale, samas kui viimane sai netosummas […] miljonit eurot, võtmata uusi riske. Sellistel tingimustel ei ole võimalik väita, et kõnealuse investeeringu näol oli tegemist pari passu tehinguga.

(282)

Komisjon toob lisaks sellele, et tegemist ei olnud pari passu tehinguga, välja ka põhjendused, mis võimaldavad üheselt väita, et tehing ei vastanud turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele. Need põhjendused on seotud ka viisiga, kuidas FSIH hindas osaluse omandamist äriühingus DSIH ja mis on seotud eeskätt i) teabega Carsid Développement varade ja kohustuste kohta ja ii) projekti […] väärtuse hindamisega.

(283)

Carsid Développement tekkis 2006. aastal tema emaettevõtja Carsidi osalise jagunemise käigus, kes andis uuele asutatud ettevõtjale üle teatud koguse mitterahalisi varasid. Selle üleandmise kohta andis KPMG hinnangu 14. novembril 2006 (38). KPMG aruandes (edaspidi „KPMG 2006. aasta aruanne“) osutatakse varade üleandmisele väärtuses […] miljonit eurot, mis hõlmavad enam kui 99 % ulatuses äritegevusega seotud võlanõudeid Duferco La Louvière Sales vastu ja sama suurt ([…] miljonit eurot) passiva summat, mis hõlmab keskkonnariskidega seotud reservi, mille eesmärk on katta Carsidi kulud territooriumi heakorrastamiseks, millega ei ole veel alustatud.

(284)

FSIH võttis Carsid Développementi (ja seega ka FSIHi) väärtuse hindamisel arvesse […] miljoni euro suurusi äritegevusega seotud võlanõudeid (39). Seevastu, vaatamata komisjoni sellekohasele nõudele, (40) ei esitanud Belgia veenvaid tõendeid selle kohta, et FSIH on DSIH väärtuse hindamisel võtnud arvesse Carsid Développementi passivapoolt. Belgia väidab, et kõnealune passiva ei vasta tegelikkuses mitte ühelegi õiguslikule kohustusele, kuna Vallooni piirkonnas kohaldatavad saastatud pinnasega seotud eeskirjad pärinevad alles 2008. aastast. Territooriumi seisundi tervendamine oleks tulnud ette võtta vaid seoses territooriumi hilisema väärtuse suurendamisega. Sellisel juhul oleks heakorrastamisega seotud kulud täiel määral kaetud heakorrastatud territooriumi hinnaga, mille väärtus oli poolte kokkuleppe kohaselt […] miljonit eurot. Seega ei olnud põhjust omistada väärtust keskkonnareservile, mis oli ometigi raamatupidamisarvestuses olemas. Komisjon märgib, et Belgia ei esitanud komisjonile mingeid tõendusmaterjale nimetatud arutelu kohta ega ka ühtegi ekspertiisi, mis annaks tunnistust heakorrastatud territooriumi väärtusest. Komisjon leiab seetõttu, et FSIH ei võtnud Carsid Développementi väärtuse hindamisel kõnealust passivat nõuetekohaselt arvesse.

(285)

Projekti […] kohta märgib piirkond, et FSIHi analüüs põhines objektiivsetel kuluelementidel, mis on esitatud tööstusalade ja jäätmealade heakorrastamise valdkonnas spetsialiseerunud äriühingult („SPAQuE“) 2006. aastal Duferco tellitud sõltumatus uuringus, ning heakorrastatud territooriumi turuväärtuse hinnangutel.

(286)

Komisjon tunnistab sõltumatu eksperdi sel ajajärgul tehtud hinnangu alusel esitatud kuluandmete asjakohasust. Seevastu märgib komisjon, et heakorrastatud territooriumi turuväärtuse kohta ei tehtud ühtegi eelnevat sõltumatut uuringut. Belgia põhjendab esitatud […] miljoni euro suurust summat 2010. aastal, seega neli aastat pärast vaadeldava meetme võtmist toimunud uuringuga, mille teostas ekspert Galtier.

(287)

Komisjon märgib, et SPAQuE tehtud sõltumatus uuringus anti 2006. aastal hinnang tulude kohta, mida on võimalik saada heakorrastatud territooriumi müügist (41). Mitte ühegi SPAQuE esitatud stsenaariumi kohaselt ei ületanud need tulud […] miljoni euro suurust summat. Nende sellest ajajärgust pärinevate andmete põhjal tundub olevat võimatu põhjendada FSIHi makstud […] miljoni euro suurust summat.

(288)

Lõpuks, isegi kui nõustuda Belgia toodud […] miljoni suuruse prognoosiga, leiab komisjon, et turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori jaoks ei saa pidada tavapäraseks seda, et teatud projekti väärtust hinnatakse kulude diskonteerimata summa ja vähendatud tulude põhjal. Turumajanduse tingimustes tegutsev erainvestor ei määra samalaadselt kindlaks tulusid, mis realiseeruvad alles kauges tulevikus, ja kulusid, mida tuleb kanda lähiajal.

(289)

Komisjon rõhutab, et sellised hindamisvead ei oleks saanud tekkida juhul, kui vaadeldaval ajajärgul oleks tehtud Carsid Développement väärtuse terviklik ja ühtlustatud hindamine. Komisjon leiab seega, et FSIH ei teostanud eelnevat majandusseisundi hinnangut, nagu seda oleks nõudnud turumajanduse tingimustes tegutsev erainvestor.

(290)

Eelnevat silmas pidades ja lähtudes eespool põhjenduses 248 osutatud EDFi otsusest tulenevast kohtupraktikast leiab komisjon, et FSIH ei ole toiminud turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestorina ja on seetõttu andnud DSIHle turutingimustest erinevate tingimuste abil majanduseelise.

(291)

Kuivõrd DSIHi varade loovutamisel anti edasi üksnes sissenõudmata võlanõue, mille omanik on praegu Duferco Wallonie, leiab komisjon, et DSIHile antud abi summa võrdub FSIHi teostatud omakapitali investeerimise kogusummaga, st […] miljoni euroga.

(292)

Komisjon leiab, et selleks, et hinnata, kas teatud laen hõlmab riigiabi, tuleks määrata kindlaks, kas laenu saanud ettevõtja oleks võinud saada kõnealused summad samadel tingimustel ka kapitaliturult (42). Selle kindlaksmääramiseks võib komisjon kasutada võrdlevat meetodit ja hinnata vaadeldavaid laene selliste turutehingute alusel, mida ta peab võrreldavateks. Seda silmas pidades palus komisjon Belgial näidata, kas [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] ja SIF said 2009. aastal samaväärseid laene FSIHist erinevatelt finantsasutustelt, ja jaatava vastuse korral, millised olid nende laenudega seotud tingimused.

(293)

Belgia esitas komisjonile tabelid, milles oli toodud teatud hulk [ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] ja SIFle antud laene.

(294)

Seoses [ettevõtjaga, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] täpsustas Belgia, et mittetegutseva valdusettevõtjana ei ole [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] kunagi laenu vajanud, nii et ei ole võimalik võrrelda kõnealust kaht laenuintressimäära selle konkreetse ettevõtja puhul pankade tegelikult kohaldatud intressimääraga. [Ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] puhul hõlmavad Belgia esitatud võrdluspunktid üksnes ettevõtja tütarettevõtjaid.

(295)

Nii [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] kui ka SIFi puhul on komisjon juba menetluse algatamise otsuses märkinud, (43) et tabelid hõlmasid laene, mis ei ole võrreldavad laenudega, mida antud juhul käsitletakse: erinevad on nende tähtajad (üldiselt lühemad kui kahe vaadeldava laenu puhul), laenusummad (palju väiksemad kui kahe vaadeldava laenu puhul), laad (tabelid hõlmavad näiteks aasta võrra pikendatavaid laene ja arvelduskrediidi võimaldamist) ja pakutavad tagatised (kinnisvara või muu materiaalse vara hüpoteegid).

(296)

Belgia heitis komisjonile ette, et see ei ole piisavalt põhjendanud oma otsust keelduda pidamast toodud laene asjakohasteks võrdlusalusteks. Belgia väitel (44) ei ole komisjoni kasutatud analüüsikriteeriumid vastuvõetavad, kuna laenu intressimäär ei sõltu i) laenu tähtajast, ii) laenu laadist ega iii) laenusummast.

(297)

Vastupidiselt Belgia esitatud väidetele leiab komisjon, et finantsringkondades üldiselt tunnistatakse, et laenusummal on vaieldamatult mõju laenu tagasiteenimise tingimuste kindlaksmääramisele. Näiteks Euroopa Keskpank on esitanud graafiku, (45) mis näitab seost laenu intressi ja laenu tähtaja vahel. Graafikust ilmneb selgelt, et intress suureneb sõltuvalt laenu tähtajast ja seda eeskätt esimese kümne aasta jooksul. Sama seaduspära ilmneb ka Euroopa Liidu Üldkohtu kohtupraktikast. Arbel Fauvet' (46) kohtuasjas nõustus Üldkohus komisjoni analüüsiga, mille kohaselt ei saa laenu tagasimaksmise tingimused olla samaväärsed lühiajalise laenu ja pikaajalise laenu puhul:

„Jooksevkonto arvelduskrediit on erinevalt vaidlusalusest kolme aasta peale antavast laenust tegelikult lühiajaline krediit ning seetõttu analüüsivad ka laenuandjad neid erinevaid krediidivorme riskiastme seisukohast erinevalt. Asjaolu, et äriühingule antakse lühiajalist krediiti, ei võimalda hinnata tema võimalusi saada pikaajalist laenu, mille tagasimaksmine sõltub võlgniku edasikestmise võimest“.

(298)

Komisjon leiab, et laenu laad mõjutab samuti laenu tagasimaksmise tingimusi. Käibekapitali rahastamisega seotud riskiga laenu tagasimaksmise tingimused ei saa olla samasugused kui kapitaliinvesteeringuga seotud laenuprojekti omad. Võttes arvesse asjaolu, et laenuga seotud riskitase on rahastatava projekti laadist sõltuvalt erinev, peavad ka laenu tagasimaksmise tingimused olema sellele vastavad.

(299)

Seetõttu ei pea komisjon Belgia väidet põhjendatuks ja kinnitab, et ta ei ole nõus kohaldama võrdlevat lähenemist Belgia esitatud laenude alusel.

(300)

Pärast komisjoni keeldumist vaadelda Belgia esitatud laene, väljendasid […] ja SIF soovi esitada komisjonile tutvumiseks veel teisi laene.

(301)

[…] esitas tabeli, milles oli toodud 19 mitut valuutat hõlmavat laenu, mille summad olid suuremad kui Belgia esitatud laenude puhul. Kõnealuse 19 laenu kohta märgib komisjon, et vaid üks neist oli antud 2009. aastal. Selle laenu puhul oli tegemist maksevahendiga, mida oli võimalik realiseerida kuu aja pikkuste tähtaegade jooksul (FSIHi laen anti tähtajaga kuus aastat). Enamik ülejäänud laenudest oli antud ajavahemikul 2003–2008, seega enne finantskriisi algust ja need hõlmasid ajavahemikku, mille kestel terasetootmise turul toimus endiselt toodangumahu suurenemine. Võttes arvesse neid määrava tähtsusega erinevusi, leiab komisjon, et […] esitatud 19 laenu ei ole FSIHi laenu jaoks kohane võrdlusalus.

(302)

SIFi puhul leiab komisjon, et kaht komisjonile teatavaks tehtud laenu ei saa pidada asjakohaseks. Tegemist on kahe pikaajalise laenuga. Samas on nende laenude puhul antud olulised tagatised: i) ettevõtjate DPH ja NLMK antud tagatised; ii) Rabobanki laenu puhul: ettevõtja […]; iii) Sumitomo laenu puhul: ettevõtja […] antud tagatis. FSIHi laenu puhul ei antud mingit tagatist. Lisaks sellele olid SIFi esitatud laenud […], samas kui FSIHi antud laen oli […]. Neist andmetest ilmneb, et FSIHi antud laen oli seotud suurema riskiga kui SIFi nimetatud laenud. Seetõttu ei saa neid laenusid võtta arvesse võrdlusalusena.

(303)

Eespool toodu valguses leiab komisjon, et Belgia, […] ja SIFi esitatud näiteid laenude kohta ei saa kasutada võrdlusalusena kahe vaatlusaluse laenu jaoks. Seetõttu ei ole võrdleva meetodi kasutamine antud juhul asjakohane.

(304)

Juhtumite jaoks, mille puhul on keeruline või võimatu leida võrreldavaid turutehinguid, on komisjon töötanud välja parameetrid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas laenud hõlmavad abi andmist. Laenude puhul on meetodit, mis võimaldab laenude puhul arvutada välja turuhinna asemel kasutatava viitemäära, kirjeldatud 2008. aasta viitemäärade teatises. Kõnealune meetod tugineb kahele põhitegurile: intressimarginaal ja tagatiste tase.

(305)

Esmalt kohaldab komisjon seda meetodit laenule, mis anti [ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni].

(306)

Belgia väidab, et [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] võis ajal, millal FSIH laenu andis, vastata põhjendatult AAA reitingule. Tuginedes tabelile, milles on toodud andmed ligikaudu neljakümne Duferco 2009. aastal saadud laenu kohta, (47) väidab Belgia, et 2008. aasta viitemäärade teatise kohaselt vastavad kommertspankade Duferco suhtes kohaldatud marginaalid AAA reitingule koos kõrge tagatise tasemega Kui kõnealune teatis peegeldab õigesti ja õiglaselt turu olukorda, tuleb sellest järeldada, et Duferco võiks saada AAA reitingu.

(307)

Komisjon ei saa selle väitega nõustuda. Belgia esitatud tabelis toodud laenude marginaal jääb üldjuhul vahemikku 70–150 baaspunkti. Suure hulga puhul neist laenudest lepiti kokku marginaalis 100 baaspunkti. Kuivõrd Belgia tundub väitvat, et Duferco sai kõnealused laenud kõrge tagatiste tasemega, tuleneb 2008. aasta viitemäärade teatisest, et 100 baaspunkti suurune marginaal vastab tagatiste sellise taseme korral reitingule BB. Seega tuleks Belgia väidete alusel anda [ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] reiting BB.

(308)

Sellist hinnangut [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] finantsreitingu kohta kinnitab võrdlus peamiste ülemaailmsete terasetootmiskontsernide reitingutega 2009. aastal Esiteks tuleb märkida, et sõltumata reitinguagentuurist ei olnud mitte ühelgi ülemaailmsel terasetootmiskontsernil 2009. aastal reitingut AAA. Seejuures ei vaidlusta Belgia seda väidet. Komisjon märgib, et kümnest peamisest noteeritud ülemaailmsest terasetootmiskontsernist oli 2009. aastal (48) vaid kahel reiting A ja A–, kolmel kontsernil oli reiting BBB ja neljal reiting BB. Komisjon järeldab sellest, et Duferco kontserni puhul on keeruline põhjendada 2009. aastal reitinguga AAA võrreldavat reitingut ning et reiting BB, mis saadakse Belgia pakutud lähenemisviisi kohaldades, tundub paremini vastavat teiste suuremate terasetootmiskontsernide reitingule, tegemist on samas kõige sagedamini esineva reitinguga 2009. aastal.

(309)

Tagatiste väärtuste puhul ei jaga komisjon Belgia seisukohta, mille kohaselt [ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] antud laenu tagatisi tuleb lugeda väga kõrgeteks. Komisjon meenutab, et kõnealused tagatised hõlmasid DPH aktsiatele seatud 15 % suurust panti ja tagatist, mis hõlmas […] miljoni USA dollari suuruse tulevase, kuid peaaegu kindla võlanõude eelisjärjekorras tagasimaksmist.

(310)

DPH aktsiatele seatud 15 % suuruse pandi kohta märgib komisjon, et […] registreeritud ettevõtjana kuulub DPH noteerimata ettevõtjate hulka, kelle aktsiad on põhimõtteliselt vähelikviidsed. Samas hinnatakse tagatise väärtust selle likviidsuse määra põhjal laenusaaja pankrotistumise korral, see tähendab selle põhjal, kui tõenäoline on tagatist lühikese aja jooksul ja kadudeta realiseerida. Lisaks sellele on DPH aktsia väärtus, nagu igasuguse tavaaktsia väärtus, muutuv, mis muudab laenutähtaja lõpul täielikult tagastatava pikaajalise laenu tagamise küsitavaks. Lõpuks väidab Belgia, et komisjon on menetluse algatamise otsuse põhjenduses 148 esile toonud DPH hea finantsseisu (omakapitali ja puhastulemi suurenemine). Komisjon täpsustab, et see väide kehtib ainult ajavahemiku 2003–2006 kohta ja mitte 2009. aasta kohta. Duferco 2009. aasta majandusaruandest ilmneb, vastupidi, müügimahu järsk vähenemine peaaegu poole võrra 2008. aastaga võrreldes ja konsolideeritud kahjum ligikaudu […] miljoni euro ulatuses. Seetõttu leiab komisjon, et kõnealust tagatist ei saa käsitada tavapärasena, vaid seda tuleb pidada madalaks.

(311)

Seoses […] miljoni USA dollari suuruse võlanõudega meenutab komisjon, et laenulepingu artikli 3 kohaselt pidi [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] laenu tagasi maksma 31. detsembriks 2015 või DII ja NLMK vahel 1. septembril 2008 sõlmitud kokkuleppe kohaselt varem, seda SIFi kontrolli ülemineku korral. Viimasel juhul on kokkuleppe artiklis 6.1 sätestatud, et [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] kohustub eraldama eeliskorras, enne kõiki teisi makseid või mis tahes võlgade tagasimaksmist, summad, mis on vajalikud tagasimakseteks kõnealuse laenulepingu alusel. Artiklis 6.2 on samuti sätestatud, et [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] kohustub tagama, et DII lükkab edasi ostuoptsiooni kasutamise kuni 18. detsembrini 2012 ja/või kuni kokkuleppe lisas toodud investeeringute toimumiseni.

(312)

Komisjon täpsustab, et tagatise väärtust hinnatakse lähtuvalt selle tagatise realiseerimise võimalusest. Praegusel juhul ei saa Duferco võlanõuet pidada laenulepingu allakirjutamise hetkel kindlaks, kuna DII kohustus mitte kasutama oma optsiooni enne 18. detsembrit 2012. Kuni selle kuupäevani ei ole tagatisel [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] pankrotistumise korral mingit väärtust. Samas nõustub komisjon sellega, et võttes arvesse tolle ajajärguga seotud tausta, oli Duferco väljumine SIFist äärmiselt tõenäoline. Selle tagatise realiseerimise tõenäosus ja tegelikult ka selle kvaliteet suurenevad aja kestel, eriti seetõttu, et Duferco kohustus kasutama kindlaks muutunud võlanõuet eelisjärjekorras FSIHi antud laenu tasumiseks. Seetõttu nõustub komisjon toetama Belgia seisukohta, mille kohaselt võib tagatise taset hinnata tavaliseks.

(313)

Komisjon väidab [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] kohta, et kõnealuse ettevõtja reitingut tuleb hinnata võrdväärseks reitinguga BB, ning kõnealuste laenude tagatise taseme kohta, et seda võib parimal juhul hinnata tavaliseks. 2008. aasta viitemäärade teatise kohaselt peaks laenu marginaal olema 220 baaspunkti – seega oluliselt kõrgem kui FSIHi väidetud 75 baaspunkti. Seega anti SIFile majanduseelis tingimuste kaudu, mis ei ole turutingimused.

(314)

Teiseks kohaldab komisjon 2008. aasta viitemäärade teatist SIFile antud laenu suhtes.

(315)

Komisjon märgib, et samalaadselt ettevõtjaga Duferco ei olnud ka ühisettevõttel SIF avalikku noteeringut. Reitingu ja teiste reitinguga võrreldavate SIFi finantsseisundit iseloomustavate andmete puudumisel ei ole komisjonil teist võimalust, kui tugineda ettevaatlikku lähenemist kohaldades tema emaettevõtjate finantsreitingule.

(316)

Komisjon märgib seega, et emaettevõtjale NLMK konsultatsioonifirma Standard and Poor omistatud reiting oli BBB, Moody's antud reiting oli Ba1 ja Fitchi reiting BB+ (reitingud on võetud NLMK 2009. aasta majandusaruandest). Need reitingud vastavad 2008. aasta viitemäärade teatise kohaselt reitingukategooriale „rahuldav“ (BB). Teine emaettevõtja, Duferco oleks komisjoni põhjenduses 313 toodud hinnangu alusel võinud samuti saada reitingu BB.

(317)

Komisjoni hinnangu kohaselt kahe BB reitinguga ettevõtja (NLMK ja Duferco) tütarettevõtjana võib ettevõtjat SIF, võttes arvesse terasetootmise sektori eriti keerulist makromajanduslikku tausta 2009. aastal, komisjoni ettevaatliku ja mõistuspärase hinnangu kohaselt käsitada BB reitinguga ettevõtja.

(318)

Komisjon märgib seejärel, et laen anti ilma tagatiseta. SIF väidab, et ta oleks olnud suuteline pakkuma omapoolset tagatist või NLMK või Duferco oma. „Kui FSIH ei nõudnud ettevõtjalt mingit tagatist, siis oli see seotud ettevõtja hea majandusseisundiga kõnealusel ajajärgul, asjaoluga, et ettevõtja kuulus NLMK ja Duferco kontsernidesse, ning asjaoluga, et NLMK andis tagatise kontrolli ülemineku puhuks, mis tekitas ettevõttes FSIH kindlustunde SIFi suutlikkuses laen tagasi maksta“ (49). SIF rõhutab oma head finantsseisundit 2008. aastal. Samas anti FSIHi laen [7–12] aastaks ja see tuli tähtaja lõppedes täies ulatuses tagasi maksta. Neist kahest asjaolust lähtudes leiab komisjon, et eraõiguslik laenuandja oleks nõudnud piisavate ja proportsionaalsete tagatiste olemasolu võetud riskide hüvitamiseks [7–12] aasta jooksul ning ei oleks piirdunud üksnes SIFi majandustulemustega 2008. majandusaastal, loobudes kõikidest tagatistest. Komisjon järeldab selle põhjal, et laenuga seotud tagatiste tase oli madal.

(319)

SIFi reitingule antav hinnang (BB) ja FSIHi laenuga seotud tagatiste (madal) tase viisid komisjoni seisukohale, et 2008. aasta viitemäärade teatise kohaselt oleks olnud nõutav 400 baaspunkti suurune tasu. Selline tasu on märkimisväärselt suurem SIFi ja FSIH vahel kokkulepitud 75 baaspunktist. Kuivõrd SIFile anti majanduseelis tingimuste kaudu, mis ei ole turutingimused, järeldab komisjon, et tegemist oli abiga.

(320)

Eelnevat silmas pidades leiab komisjon, et mitte ükski eraõiguslik laenuandja ei oleks nõustunud andma vastavalt 100 ja 75 miljonit eurot [ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] ja ettevõtjale SIF tingimustel, millega oli nõustunud FSIH. FSIH ei käitunud seega eraõigusliku laenuandja kombel ja andis kahele laenusaajale eelise, asetades need ettevõtjad konkurentidest soodsamasse olukorda.

(321)

Abisumma võrdub erinevusega tegelikult kohaldatud määra (1,99 %) ja määrade vahel, mis tulenevad 2008. aasta viitemäärade teatise kohaldamisest ehk 3,502 % (12 kuu Euribor + 220 baaspunkti) [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] puhul ja 4,302 % (12 kuu Euribor + 400 baaspunkti) SIFi puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates laenude andmisest kuni nende ennetähtaegse tagasimaksmiseni. Laenuleping [ettevõtjaga, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] allkirjastati 4. septembril 2009, laenu summa oli 30 miljonit eurot, laenu põhiosa tagasimaksmise tähtaeg oli kuus aastat ja intressimäär oli väljastamise hetkel 2,04 %, seejärel suurendati laenusummat 70 miljoni euro võrra ja selle intressimäär laenu väljastamise ajal oli 1,99 %. Ennetähtaegne tagasimaksmine toimus 2011. aasta juulis. SIFile antud laenu suurus oli 75 miljonit eurot ja see maksti välja kahes osas, 20 miljonit eurot (2009. aasta septembris) ja 55 miljonit eurot (2009. aasta detsembris), laenuintress oli mõlema osa puhul 1,99 %. Laenu põhiosa ja intressi ennetähtaegne tagasimaksmine toimus kokkuleppeliselt osade kaupa 2011. aasta juunis, seejärel 2012. ja 2013. aastal.

(322)

Näiteks, kasutades lihtsustatud diskonteerimist, moodustab abi summa ligikaudu 2,08 miljonit eurot [ettevõtjale, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] antud laenu puhul ja 10,41 miljonit eurot SIFile antud laenu puhul (50).

(323)

Tehingut peetakse vastavaks turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele, kui on võimalik tõendada, et kõnealuse tehingu näol oli tegemist pari passu tehinguga avalik-õigusliku investori ja erainvestori vahel.

(324)

Belgia väitis, et FSIHi osaluse omandamine oli pari passu tehing DII tehinguga põhjusel, et investeeritud summad olid peaaegu samaväärsed, et DLP ei kuulunud FSIHi investeeringu tegemise ajal Duferco kontserni ning et investeeringu eesmärk oli osta SIFile kuuluvaid varasid ja mitte Duferco kontserni omi.

(325)

[…] kinnitab neid märkusi ja lisab, et DII käsutuses ei olnud ühtegi teist dokumenti peale nende, mille esitas Belgia investeeringu asjakohasuse hindamiseks.

(326)

Komisjon leiab, et samalaadselt DSIHiga (meede 3) on ka DLP asjaomaste ettevõtjate, FSIHi ja DII jaoks üksnes vahend selleks, et anda Dufercole osaliselt juba kuuluvate varade tagasiostmisele Duferco poolt pari passu tehingu tunnused. DLP asutasid 2011. aasta märtsis FSIH ja DII ad hoc-vahendina Duferco Belgias asuvate varade vastuvõtmiseks. Tegemist on eeskätt SIFist eraldatud varadega (mis siis kuulusid 50 % ulatuses Dufercole) ja varadega, mida omati koos FSIHiga DSIHi vahendusel.

(327)

Kuigi varifirma DLP asutati ametlikult väljaspool Duferco kontserni, on komisjon seisukohal, et Duferco eri tütarettevõtjate osaluste loovutamise ajaline kokkulangevus ja järgnevus 2011. aasta juunis ja juulis (51) annab tunnistust DLP sõltuvusest Dufercost asutamisest peale.

(328)

Lisaks sellele ja põhjalikumalt süvenedes märgib komisjon, et vaadeldava meetme tulemusena Duferco varanduslik seis ja sellest tingitud riskid märkimisväärselt ei muutunud. Dufercole kuulus DLP vahendusel i) 50,3 % terasetootmisega seotud varasid, mis varem olid kuulunud talle 50 % ulatuses SIFi kaudu, ja ii) 50,3 % mitmekesistamisega seotud varasid, mis varem olid kuulunud talle 50 % ulatuses DSIHi kaudu. Seevastu FSIHi varanduslik seis muutus vaadeldava meetme tulemusena märkimisväärselt. FSIH omandas 49,7 % ulatuses olulisi terasetootmisega seotud varasid, mis asusid La Louvière'is ja Trebosis, ning mis talle varem ei kuulunud.

(329)

Finantskohustuste seisukohalt on olukord Duferco kontserni jaoks järgmine:

(330)

Kokku moodustab Duferco kontserni rahalise panuse netoväärtus 50,3 % suuruse osaluse omandamiseks DLPs […] miljonit eurot. See summa ei ole võrreldav FSIHi makstud 99,7 miljoni euroga, (52) mille ta maksis DLP aktsionäriks saamise eest 49,7 % ulatuses.

(331)

Sellistel tingimustel ei ole võimalik väita, et kõnealuse investeeringu näol oli tegemist pari passu tehinguga.

(332)

Komisjon toob lisaks sellele, et tegemist ei olnud pari passu tehinguga, järgnevalt välja ka põhjendused, mis võimaldavad väita, et tehing ei vastanud turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele. Need põhjendused on seotud viisiga, kuidas FSIH hindas osaluse omandamist DLPs.

(333)

Enne hinnangu üksikasjade juurde asumist lükkab komisjon ümber […] esitatud väite. […] väitel piisab asjaolust, et FSIHil ei olnud vaadeldaval ajajärgul juurdepääsu muudele dokumentidele kui äriühingul DII (erainvestor) selleks, et tõendada FSIHi investeeringu arukat iseloomu.

(334)

Põhjenduses 329 toodud põhjustel oli vaadeldav tehing Duferco kontserni jaoks täiesti neutraalse iseloomuga. Seetõttu ei olnud kontsern huvitatud üksikasjalike aruannete ja analüüside koostamisest: DLP ostetud varad mõjutasid kontserni varalist seisu üksnes vähesel määral. FSIHi jaoks, kes pidi välja maksma 49,7 % kõnealuste varade kindlaksmääratud hinnast, oli olukord erinev. Seetõttu oli FSIHi ja mitte DLP kohus teha kõik vajalikud pingutused kõnealuste varade väärtuse õiglaseks hindamiseks. Asjaolu, et Duferco käsutuses ei olnud muid dokumente kui Belgia esitatud dokumendid, ei saa mingil juhul tõendada, et FSIH käitus turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestorina.

(335)

Kõnealuste hinnangute asjakohasuse osas meenutab komisjon, et väärtushinnang tuli teha nelja teguri suhtes: i) DLLPL aktsiad, ii) Duferco Trebos aktsiad, iii) äriühingult Duferco La Louvière ostetud varad ja iv) projekt, mis õigustas [30–40] miljoni euro suuruse investeeringu tegemist DLLPLsse.

(336)

Komisjon meenutab, et 2011. aasta mais koostatud Galtier' aruanne ei võimalda DLLPL väärtust rangelt hinnata. Selles aruandes on nimetatud üksnes La Louvière'i tootmisüksuse materiaalsete varade õiglase väärtuse (fair value) hinnangut ja selles ei ole käsitletud ettevõtja kohustusi ega ühtegi äriplaani.

(337)

Ekspert Galtier teatas samas Belgia vahendusel komisjonile, et tema antud hinnang tugineb nõuetekohaselt vormistatud äriplaanile. Kõnealuse äriplaani kokkuvõtlik versioon, mille Belgia esitas, (53) kujutab endast lühikest dokumenti, mis ei hõlma ühtegi kuupäeva ja milles ei ole toodud ühtegi eeldust. Komisjon ei ole saanud selle äriplaani täielikku versiooni, eeldusel, et selline versioon üldse eksisteeris.

(338)

Belgia esitas samasuguse väite Duferco Trebos aktsiate ostuhinna kohta, teatades, et 2011. aasta maist pärinev dokument pealkirjaga „Trebose materiaalsete ja mittemateriaalsete varade kasutusväärtus“ on tegelikult uuringute ja aruannete kogum, mis hõlmab Duferco koostatud kaheleheküljelist esialgset äriplaani (54). Selle dokumendi koostamise kuupäeva ei täpsustatud. 2011. aasta aruande eesmärk oli hinnata vara kasutusväärtust ja määrata kindlaks klientuuri väärtus üldise firmaväärtuse raames. Ühtegi ettevõtja revideerimist ega auditeerimist ei ole tehtud. Esitatud ei ole ühtegi kogu ettevõtjat Duferco Trebos hõlmavat kokkuvõtlikku hindamist.

(339)

Kõnealuse kahe osaluse omandamise puhul nõustub Belgia seejuures sellega, et „pooled ei pidanud vajalikuks koostada nõuetekohases vormis äriplaani. FSIH tundis põhjalikult ettevõtjat, milles ta osaluse omandas“. Komisjon leiab, et ettevõtja tundmine on küll vajalik, kuid samas ebapiisav investori jaoks, kelle investeerimisotsus sõltub tulevasest eeldatavast tootlusest.

(340)

SIFi kontrollitava Duferco La Louvière Sales varade hindamise kohta esitas Belgia dokumendi, mis tema väitel tõendab, et varade turuväärtus oli kõrgem nende bilansilisest väärtusest, mille alusel määrati kindlaks müügihind. Taas märgib komisjon, et selle dokumendi koostamise kuupäeva ei täpsustatud.

(341)

[30–40] miljoni euro suuruse investeeringu kohta DLLPLsse palus komisjon menetluse algatamise otsuses Belgial esitada kõik seda investeeringut hõlmavad uuringud ja äriplaanid. Belgia kinnitas, et kokkuvõttes oli vaid ühes äriplaanis põhjendatud [30–40] miljoni euro suuruse investeeringu tegemist ning ülejäänud äriplaanid olid muutunud kasutuks, sest need hõlmasid teisi projekte, mida ei toetatud. Belgia esitas seega komisjonile ühe üheleheküljelise kava, mis ei kandnud kuupäeva ja hõlmas EBITDA tabelit kuni aastani 2016, kuid ei sisaldanud mingeid selgitusi või eeldusi esitatud arvandmete kohta.

(342)

Komisjoni silmis ei võimaldanud teised Belgia esitatud dokumendid korvata kõnealuse dokumendi puudulikkust. Dokument pealkirjaga „Un projet d'avenir pour la sidérurgie louvièroise“ („La Louvière'i piirkonna terasetootmise tulevik“), mis on koostatud 2011. aasta veebruaris, kirjeldab üksikasjalikult pikkade toodete ja lamedate toodete tootmise jätkusuutlikkuse strateegiat. Dokumendi üks lehekülg on pühendatud DLLPL ajaloolise arengu kirjeldamisele viie viimase aasta jooksul. Dokument pealkirjaga „Plan marketing Produits Long 2011–2013“ piirdub asjaomase sektori ühe uuringuga.

(343)

Eelnevast ilmneb, et FSIHi investeeringut ei saa käsitada vastavana turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele. Komisjon leiab, et DLP võimaldas FSIHil veelkord toetada terasetootmisega seotud tegevust Vallooni piirkonnas, ilma et seda oleks põhjendatud turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele vastava majandusanalüüsi abil.

(344)

Eelnevast ilmneb, et FSIHi investeeringut ei saa käsitada pari passu tehinguna ega vastavana turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele. DLP saadud abi suurus vastab seega kapitalisüsti suurusele, st 100 miljonile eurole.

(345)

Olles analüüsinud iga meedet eraldi, peab komisjon vajalikuks teha üldisema analüüsi FSIHi investeerimisstrateegia kohta alates ettevõtja asutamisest. Komisjon leiab, et kõnealused meetmed on üksteisega lahutamatult seotud ja teenivad üht ja sama eesmärki: toetada Duferco kontserni tegevust Vallooni piirkonnas ja aidata kaasa selle järjepidevusele, tehes kontserni offshore-tütarettevõtjatesse kaudseid investeeringuid, minnes seejuures mööda Euroopa Liidus terasetootmise valdkonnas kehtestatud keeldudest. FSIHi sekkumistest kasusaajateks on olnud Duferco emaettevõtja või kontserni tütarettevõtjad, mis asuvad Ameerika Ühendriikides (meede 1), […] (meede 2), Iirimaal (meede 3), […] (meede 4) ja […] (meetmed 5 ja 6), ja need seisnevad selliste projektide rahastamises, mille ellurakendamine toimus Vallooni piirkonnas, kontserni Vallooni piirkonnas asuvates terasetootmise sektoris tegutsevates kontserni ettevõtjates, seejärel aga ka territooriumi heakorrastamisega seotud projektis, kui kontsern on järk-järgult lõpetanud terasetootmisega seotud tegevuse Vallooni piirkonnas.

(346)

Seda analüüsi kinnitab teatud asjaolude samaaegsus või sarnane rakendamine.

(347)

Duferco alustas tegevust Belgias 1997. aastal, võttes Vallooni piirkonna toetusel ja komisjoni nõusolekul (osaluse omandamine 8,75 miljoni euro ulatuses ja 13,75 miljoni euro suurune laen) üle suurtes majandusraskustes olevad Clabecqi metallurgiatehased (55). Komisjon märgib, et see ülevõtmine tulenes komisjoni negatiivsest otsusest Clabecqi metallurgiatehaste kohta: (56) 1996. aasta detsembris tunnistati Belgia riigi katse päästa kõnealused metallurgiatehased siseturuga kokkusobimatuks. Ettevõtja pankrot kuulutati välja 1997. aasta jaanuaris.

(348)

Sellele järgnes mitme Vallooni piirkonnas asuva terasetootmisüksuse ülevõtmine Duferco kontserni poolt, mis toimus alati Vallooni piirkonna toetusel SOGEPA vahendusel, alates 2003. aastast FSIHi vahendusel. 1999. aastal ostis Duferco äriühingult Hoogovens Gustave Boëli tehased La Louvière'is, ka see toimus Vallooni piirkonna toetusel (12,5 miljoni euro suuruse võlgnevuse konverteerimine 25 % suuruseks kapitaliosaluseks ja 25,3 miljoni euro suurune laen) (57). Seejärel, pärast kontserni Usinor Sacilor peadirektori 2001. aasta veebruaris tehtud ametlikku teadaannet, milles ta teatas oma kavatsusest lõpetada Charlerois äriühingu Cockerill Sambre kuumtöötlusliini tegevus, algasid arutelud ettevõtjate Usinor-Cockerill Sambre, Duferco kontserni ja Sogepa vahel, mille peamine eesmärk oli luua ühine slääbide tootmise ettevõtja, mille tööstuslik aparatuur oleks moodustatud Charlerois asuva äriühingu Cockerill Sambre kaasaegse tehase seadmetest, mis on komplekteeritud äriühingult Duferco Clabecq pärineva varustusega. 2002. aastal omandas Duferco koos kontserniga Usinor Charleroi kuumtöötlusettevõtte, mille nimeks sai Carsid, ka see omandamine toimus Vallooni piirkonna toetusel (SOGEPA osalus Carsidi kapitalis moodustas 20 miljonit eurot, osalust vähendati 9 miljoni euroni pärast komisjoni otsuse nr 2496/96/ESTÜ artikli 6 lõike 5 kohase menetluse algatamise otsust).

(349)

Komisjon märgib, et FSIH asutati 2003. aasta märtsis, seega komisjoni teostatud uurimise ajal, pärast seda, kui komisjon oli 3. aprillil 2002 teinud otsuse algatada ametlik uurimismenetlus seoses Vallooni piirkonna ette võetud osaluse omandamisega äriühingus Carsid. See menetlus lõppes 15. oktoobril 2003 (58) komisjoni negatiivse otsusega, põhjusel, et uude äriühingusse investeerimist ei saanud käsitada pari passu investeeringuna, kui täiendavaid riske kannab vaid riiklik aktsionär ning eraaktsionär üksnes annab uuele ettevõtjale üle juba olemasoleva tegevuse või projekti. Komisjon märgib, et Vallooni piirkonna sekkumine on mitmel korral võimaldanud edasi lükata keerulisi, kuid majanduslikult vajalikke sotsiaalseid ümberkorraldusi Vallooni piirkonna terasetootmissektoris. Sellist käitumist, mis on ajendatud piirkondlikest, sotsiaalsetest ja töökohtade säilitamisega seotud vajadustest ja mitte terasetootmissektori tööstuse ratsionaliseerimise ja kaasajastamise vajadustest, ei saa pidada erainvestori käitumiseks.

(350)

Lisaks sellele märgib komisjon, et FSIHi investeerimiskäitumine ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva aruka investori omale. Antud juhul tuleb FSIHi käitumist võrrelda investeerimisfondi juhi käitumisega. Üldises plaanis ei ole FSIHi investeerimispoliitikat, nagu see ilmneb käesoleva menetluse käigus, võimalik sellisel turutingimustes tegutseval ettevõtjal järgida. Mittespekulatiivse iseloomuga investeerimisfond peab oma tegevuse järjepidevuse tagamiseks hajutama oma investeerimisportfelli riskid. Silmas pidades eeldatavat tootlust ja rentaablustasandit vähendab portfelli kuuluvate varade geograafiline ja sektoripõhine hajutamine nende varade volatiilsust ja seega investeerimisportfelli üldist riskitaset. Selline hajutamine ei pea minema äärmustesse, kuid antud juhul koondas FSIH kõik oma investeeringud ühteainsasse äriühingusse.

(351)

Investeerides ainult Duferco kontserni, oli FSIHi riskitase maksimaalne, kuna FSIHI investeeringu tagasiteenimine sõltus üheainsa ettevõtja edukusest või ebaõnnestumisest. Sellest järeldub, et üldisemas plaanis on FSIHi investeerimiskäitumine veel üks täiendav tõend selle kohta, et FSIHi toimingud ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumile.

(352)

Eelneva põhjal järeldab komisjon, et mitte ükski vaadeldavatest meetmetest ei ole kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega. Sekkumistega seotud tingimused andsid kõikidel juhtudel majanduseelise Duferco kontserni erinevatele asjaomastele üksustele. Seega on nende meetmete näol tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli107 lõike 1 tähenduses.

(353)

Abi kogusumma on põhimõtteliselt seega 211,43 miljonit eurot.

(354)

Riigiabi keeld ei ole ei absoluutne ega mittetingimuslik. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiked 2 ja 3 kujutavad endast õiguslikku alust, mis võimaldab pidada teatavat abi siseturuga kokkusobivaks.

(355)

Menetluse algatamise otsusele antud vastuses ei esitanud Belgia ühtegi põhjendust vaadeldavate meetmete siseturuga kokkusobivuse kohta.

(356)

Komisjon märgib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 sätestatud erandid ei ole ilmselgelt kohaldatavad. Kõnealuse artikli lõikes 3 sätestatud eranditest võib kõne alla tulla üksnes punktide a ja c kohaldamine. Punktis a on sätestatud, et siseturuga võib pidada kokkusobivaks abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus. Punktis c on samal ajal sätestatud, et siseturuga kokkusobivaks võib samuti pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(357)

Vaadeldavate meetmete suhtes ei tundu aga olevat võimalik kohaldada mitte ühtegi raamdokumenti ega komisjoni suuniseid riigiabi siseturuga kokkusobivuse kriteeriumide kohta.

(358)

Pärast ESTÜ lepingu lõppemist 23. juulil 2002 on komisjon võtnud vastu mitmeid suuniseid ja teatisi, millega on säilitatud keeld anda terasetööstuse ettevõtjatele piirkondlikku investeerimisabi, päästeabi ja ümberkorraldusabi.

(359)

Nii on regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013, (59) st ajavahemikuks, mil FSIH andis vaadeldavat abi, punktis 8 sõnaselgelt välistatud suuniste kohaldamisalast terasetootmise sektoris antav piirkondlik abi ning on kinnitatud, et selline abi ei ole siseturuga kooskõlas.

(360)

Niisamuti on teatises terasetööstuses antava abi kohta, (60) mis kehtis kuni 31. detsembrini 2009, sätestatud, et ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorralduseks antav abi terasetootmise sektoris ei ole siseturuga kokkusobiv. Teatavatel tingimustel on lubatud üksnes abi terasetootmisettevõtetest vallandatud või ennetähtaegselt pensionile saadetud töötajatele makstava tasu hüvitamiseks ja abi ettevõtjatele, kes loobuvad lõplikult terasetootmisega seotud tegevusest. FSIHi antud abi eesmärk ei vasta kahele eespool nimetatud abi liigile. Vastupidi, abimeetmeid kasutati investeeringute rahastamiseks.

(361)

SIFile antud abi võimaliku kokkusobivuse kohta 2009. aasta teatise alusel on komisjon seisukohal, et seda teatist ei saa SIFi suhtes kohaldada. 2009. aasta teatise punkt 4.4.2 hõlmab ettevõtjaid, kellel on raskusi rahastamisallikate leidmisega 2008. aasta oktoobris ja 2010. aasta detsembris turul väljakujunenud olukorras. SIFi esitatud märkustest ei ilmne, et ettevõtja oleks olnud sellistes raskustes. Seetõttu leiab komisjon, et SIF ei rahulda 2009. aasta teatises toodud abikõlblikkuse kriteeriume ning et kõnealust abi ei saa käsitada siseturuga kokkusobivana.

(362)

Ja lõpuks on kuni 30. juulini 2014 kehtinud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (61) punktis 18 sätestatud, et suuniseid ei kohaldata terasetootmise valdkonnas.

(363)

Eelnevat silmas pidades leiab komisjon, et vaadeldavat kuut abimeedet ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

(364)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetele ja Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale on komisjon pädev otsustama, et asjaomane riik peab abi andmise lõpetama või seda muutma, kui leitakse, et abi on siseturuga kokkusobimatu (62). Samuti on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et liikmesriigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord (63).

(365)

Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et kõnealune eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega loobunud eelisest, mis tal turul konkurentide ees oli, ja kui on taastatud abi väljamaksmisele eelnenud olukord (64).

(366)

Nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikes 1 (65) on sätestatud: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […]“.

(367)

Seetõttu, võttes arvesse, et kõnealused meetmed võeti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 sätteid rikkudes ning et neid tuleb käsitada ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abina, tuleb selleks, et taastada abi väljamaksmisele eelnenud olukord, kõnealused abisummad sisse nõuda.

(368)

Antud juhul anti abi järgmistele ettevõtjatele: DII (meede 1), [ettevõtja, kes kontrollis sel ajajärgul DPH-d] (meede 2), DSIH (meede 3), [ettevõtja, kes juhtis sel ajajärgul ettevõtjat Duferco] – millest sai hiljem ettevõtja […] – (meede 4), SIF (meede 5) ja DLP (meede 6), mis kõik on Duferco kontserni tütarettevõtjad eri riikides. Need ettevõtjad või nende võimalikud õigusjärglased on kohustatud ebaseaduslikult saadud abisummad tagasi maksma.

(369)

Tagasimaksmine peab seejuures hõlmama perioodi, mille kestel abi saajatele eelis anti, see tähendab alates hetkest, kui abi anti iga abisaaja käsutusse kuni abisumma tegeliku tagasimaksmiseni, võttes arvesse majanduseelise määratlust ja punktides 7.1.4.1–7.1.4.5 toodud arvutuspõhimõtteid. Abi tagasimaksmise menetluse raames Belgiale pandud koostöökohustuse täitmise käigus tuleb [ettevõtjatele, kes juhtis sel ajajärgul Duferco kontserni] – millest sai ettevõtja […] – ja SIFile antud abi suurus täpsemalt määratleda menetluse käigus, mis põhineb Belgia esitatud andmetel ja mille puhul võetakse arvesse, eeskätt laenude kujul antud abi korral, maksete ja tagasimaksete toimumise tegelikke kuupäevi ning kõiki olulisi asjaolusid, mida Belgia peab vajalikuks. Kõikidel juhtudel hõlmavad tagasimakstavad summad intresse kuni abisummade täieliku tagasimaksmiseni.

(370)

Komisjon leiab, et Belgia on võtnud kõnealused abimeetmed ebaseaduslikult, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätteid. Komisjon on seisukohal, et kõikide vaadeldavate meetmete näol on tegemist siseturuga kokkusobimatute meetmetega,

(1)

4. märtsi 2014. aasta kirjaga teatas Saksamaa komisjonile filmide tootmise ja levitamise edendamise abikava muutmisest (filmitööstuse edendamise seadus, edaspidi „FFG“). 17. aprilli ja 16. juuli 2014. aasta kirjadega edastas Saksamaa komisjonile lisateavet.

(2)

17. oktoobri 2014. aasta kirjaga teavitas komisjon Saksamaad oma otsusest algatada seoses meetmega menetlus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikele 2.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta (edaspidi „algatamisotsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(4)

11. detsembri 2014. aasta kirjaga esitas Saksamaa algatamisotsuse kohta oma märkused.

(5)

Lisaks sai komisjon märkusi huvitatud isikutelt. Komisjon edastas need Saksamaale, kes sai võimaluse avaldada arvamust. Saksamaa märkused saabusid 5. märtsi 2015. aasta kirjaga.

(6)

Abikava õiguslik alus on FFG, mida on muudetud seitsmenda muutmise seadusega, millega sätestati audiovisuaalteoste toetamise tingimused Saksa filmitööstuse edendamise asutuse (edaspidi „FFA“) kaudu. Riigiabi SA.36753 kohta tehtud 3. detsembri 2013. aasta otsusega kiitis komisjon abikava heaks kuni 31. detsembrini 2016. Selle abikava teatatud kavandatud muudatus käsitleb rahalist toetust tellitavate videoteenuste osutajatele, kelle asukoht või tegevuskoht ei ole Saksamaal, ja maksu kehtestamist selliste teenuste osutajate suhtes.

(7)

Olemasolevat filmide tootmise, levitamise ja linastamise edendamise riiklikku kava rahastatakse erimaksu kaudu, mida tasuvad kino- ja videotööstuse ning teleringhäälingu ettevõtjad. Maksukohustust kohaldatakse nii kinopidajate kui ka videosalvestiste pakkujate ja tellitavate videoteenuste osutajate suhtes. FFA-le laekuva filmimaksu suurus oleneb filmikasutuse käibenäitajatest. Kinopidajad maksavad maksu, mis põhineb kino kassakäibel. Videosalvestiste pakkujad ja tellitavate videoteenuste osutajad maksavad netoaastakäibel põhinevat maksu, kui see käive ületab 50 000 eurot (3).

(8)

Abikava muutmist põhjendatakse kiire tehnoloogilise arenguga eeskätt filmilevi valdkonnas. Kodutarbijad vaatavad filme üha sagedamini veebi vahendusel. Seetõttu väheneb füüsiliste andmekandjate laenutamise tähtsus. Asjaomase teenuse – milleks siinsel juhul on filmide pakkumine koduseks vaatamiseks – osutaja tegevuskoht muutub ärimudeli edukuse seisukohast vähem oluliseks. Teenuseosutaja saab teenuseid osutada ühes valitud kohas ja teha need kättesaadavaks teises kohas. Nii ei teki veokulusid ega tegeliku asukohaga seotud kulutusi. Et teha tellitavad teenused vastuvõtjaliikmesriigi tarbijatele kättesaadavaks, ei ole vaja asukohta ega tegevuskohta. Meede, mida Saksamaa kavatseb riikliku abikava kohta esitatud muudatusega kehtestada, hõlmab tellitava videoteenuse kaudu filmide levitamise rahalist toetamist. Siiani on rahastamiskõlblikud olnud üksnes need tellitavate videoteenuste osutajad, kelle asukoht või tegevuskoht oli Saksamaa. Edaspidi muutuvad rahastamiskõlblikuks ka need tellitavate videoteenuste osutajad, kellel ei ole Saksamaal asukohta või tegevuskohta, kuid kes pakuvad oma Saksamaal asuvatele klientidele saksa keeles internetipõhiseid teenuseid.

(9)

Samuti kohandatakse abikava rahastamise suhtes FFG artikli 66a lõiget 2, et võtta arvesse muudatusi ja tagada, et tellitavate videoteenuste osutajatele, kelle asukoht või tegevuskoht on väljaspool Saksamaad, kohaldatakse vastutasuks nende rahastamiskõlblikuks tunnustamise eest ka maksukohustust. Maks kehtestatakse käibe alusel asjakohastele rahastamiskõlblike toodetega ettevõtjatele, täpsemalt neile, kes pakuvad Saksamaal asuvatele klientidele saksakeelseid internetipõhiseid teenuseid, juhul kui ettevõtja asukohas ei nõuta kinofilmide edendamise eest võrreldavat käibepõhist maksu.

(10)

Saksamaa põhjendab tellitavate videoteenuste välismaiste osutajate kaasamist esiteks sellega, et filmide levitamisel ja kasutamisel on tellitavate videoteenuste osakaal üha jõulisemalt kasvanud, ja teiseks sellega, et suured rahvusvaheliselt tegutsevad tellitavate videoteenuste osutajad asutavad liidus ainult ühe tegevuskoha, kust nad teenindavad mitut või kõiki liikmesriike. Laiendamise eesmärk on jääda ka edaspidi kindlaks FFG süsteemile ja aluspõhimõttele, et filmide tarbimine Saksamaal – ükskõik millise andmekandja vahendusel – kindlustab sissemaksed riiklikku fondi, millest toetatakse erinevate kultuurieesmärke, sealhulgas filmide tootmist ja levitamist.

(11)

Rahalistest vahenditest, mis laekuvad kodu- ja välismaistelt videoteenuse osutajatelt saadud maksudena, kasutatakse 30 % filmilevi edendamiseks videosalvestiste või tellitavate videoteenuste kaudu; ülejäänud raha läheb koos kinopidajatelt ning teleringhäälinguettevõtjatelt saadud maksudega muudesse filmitootmise ja -levi edendamise vahenditesse. See sihtotstarbeline 30 % suurune osa on videolevi ainus toetusvahend.

(12)

Teatatud meede jõustub, kui komisjon on selle heaks kiitnud, ja kehtib 31. detsembrini 2016. Videosalvestiste pakkumise maksustamine peaks aastas andma umbes 13 miljonit eurot tulu.

(13)

Nagu algatamisotsuses märgitakse, kujutab kirjeldatud meede endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Selle kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või tootmisharusid, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kirjeldatud meede vastab kumulatiivsetele tingimustele, mis peavad olema täidetud, et meedet saaks riigiabiks liigitada. Rahaline toetus filmilevi edendamiseks on rahastatud riigi ressurssidest, see annab ettevõtjale majandusliku eelise, see eelis on valikuline ning kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja kaubandust siseturul.

(14)

FFGga sätestatud riigiabi eraldatakse vahenditest, mida rahastatakse erinevatest FFGga kehtestatud maksulaadsetest lõivudest saadud tulust. Maksudest saadud tulu eraldamist filmitootmise ja -levi toetamiseks haldab FFA, mis on avalik-õiguslik asutus. Seega rahastatakse meedet riigi ressurssidest ja see on riigiga seostatav.

(15)

Kõnealuse abikava alla kuuluvad abisaajad – filmiprodutsendid, stsenaristid, filmilevitajad, kinopidajad – tegelevad majandustegevusega ja järelikult tuleb neid pidada ettevõtjaks. Riigi toetus loob eelise, mida abisaajad ei saaks kasutada tavalistes turutingimustes. Seetõttu on abikava valikuline, sest abi võivad saada ainult ettevõtjad, kes tegutsevad filmide tootmise, levitamise ja linastamise valdkonnas.

(16)

Filmitootmise ja -levitamise turg on rahvusvaheline. Abisaajad konkureerivad rahvusvaheliselt teiste liikmesriikide produtsentide ja levitajatega. Seetõttu kahjustab see filmide tootmist, levitamist ja edendamist toetav meede konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust ning kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(17)

Kavandatud meede – rahaline toetus tellitavate videoteenuste osutajatele, kelle asukoht või tegevuskoht ei ole Saksamaal, ja sellistele teenuseosutajatele maksu kehtestamine – kujutab endast komisjoni poolt kuni 31. detsembrini 2016 heaks kiidetud abikava muutmist. Riigiabi hindamise kriteeriumid ei ole abikava viimase heakskiitmise järel muutunud; kavandatud muudatus hõlmab ainult tellitava videoteenuse kaudu toimuva filmilevi toetamist ja välismaiste teenuseosutajate tasutavat maksu.

(18)

Komisjon on juba tunnistanud tellitavate videoteenuste kaudu filmilevitamiseks antava abi kui sellise kokkusobivaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga d (4). Kõnealuste abisaajate ringi laiendamine asjaomaste ettevõtjatega, kes ei ole asutatud Saksamaal, ei mõjuta negatiivselt nimetatud artikli kohaselt tehtud kokkusobivuse hindamise tulemust.

(19)

Komisjon kontrollis riigiabi hindamise käigus ka abimeetme rahastamise kokkusobivust nii muude liidu õigusnormidega kui ka konkurentsieeskirjadega, sest rahastamine on abimeetme lahutamatu osa. See on nii juhul, kui maksu ja abi vahel on püsiv seos, mille puhul maksutulu on tingimata ette nähtud abi rahastamiseks ja maksu suurus avaldab abi suurusele otseselt mõju (5). Kui maks on vastuolus aluslepingu muude sätetega, ei saa komisjon abikava, millega on ka see maks seotud, siseturuga kokkusobivaks tunnistada (6).

(20)

Teatatud abikava kohaselt tuleb 30 % videoteenuse osutajate suhtes kohaldatava maksu tuludest eraldada videofilmilevi rahastamisele. Üldiselt ei ole sedalaadi abi rahastamiseks muid vahendeid ette nähtud. Seetõttu tekib seos videolevi rahalise toetamise ja selle tegevusala kohta kehtestatud maksust saadud tulu vahel, sest see maksutulu kujutab endast videolevi toetamise ainsat rahastamisallikat ja mõjutab otseselt kättesaadavate toetusvahendite suurust. Niisiis on maksu ja toetuse vahel püsiv seos. Kontrollida tuleb, kas meede on kooskõlas nii liidu muude õigusnormidega kui ka konkurentsieeskirjadega.

(21)

Selleks on vaja uurida, kas maksukohustuse laiendamine väljaspool Saksamaad asuvatele tellitavate videoteenuste osutajatele on kokkusobiv ELi toimimise lepingu artikliga 110, mille kohaselt ei tohi ükski liikmesriik kehtestada teiste liikmesriikide toodetele mingeid makse, kui nad ei tee seda samalaadsete kodumaiste toodete puhul. Seejärel tuleb kontrollida, kas see maks on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (7) jurisdiktsiooni käsitlevate sätetega tellitavate videoteenuste osutajate kohta, kes on asutatud teistes liikmesriikides.

(22)

Maks oleks artikliga 110 kokkusobimatu ja seega keelatud, kui see oleks diskrimineeriv imporditud toodete kahjuks, samuti juhul, kui see korvaks osaliselt asjakohastele kodumaistele toodetele langeva koormuse (8).

(23)

Seetõttu võivad maksutaolised lõivud – nagu kirjeldatud abikavaga kehtestatav maks – olla ELi toimimise lepingu artikliga 110 kokkusobimatud, kui abikava alusel toetatakse üksnes kodumaiseid teenuseosutajaid või juhul, kui kodumaiseid teenuseosutajaid toetatakse jõulisemalt kui teistes liikmesriikides asuvaid konkurente. Sellisel juhul ei tohi imporditud teenuseid maksuga koormata, sest muidu rikutakse ELi toimimise lepingut. Kui muudes liikmesriikides asuvate teenuseosutajate imporditud teenuseid, mille suhtes kehtib maksukohustus, toetatakse abikavaga samal viisil kui kodumaiste teenuseosutajate teenuseid, ei rikuta ELi toimimise lepingu artiklit 110.

(24)

Isegi kui abikavaga nähakse ette – nagu käesoleval juhul –, et välismaist teenuseosutajat võib toetada samamoodi mittediskrimineerival viisil, ei tarvitse sellest üksi veel piisata. Kodumaiste ettevõtjate asetamine abi saamise tingimuste kaudu struktuurselt soodsamasse olukorda tuleb ka tegelikkuses välistada.

(25)

Komisjon kutsus Saksamaad ja kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja edastama asjakohast teavet abikava kokkusobivuse kohta ELi toimimise lepingu artikliga 110.

(26)

Teatatud meetmega kohaldatakse teistes liikmesriikides asutatud, tellitavate videoteenuste osutajate suhtes maksu, mille suurus oleneb nende asjaomaste teenuste käibest Saksa turul. Sellega kerkib üles küsimus, kas direktiivi 2010/13/EL saab selle maksu suhtes kohaldada.

(27)

Direktiivi 2010/13/EL artikli 13 kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate pakutavad tellitavad audiovisuaalmeedia teenused edendavad asjakohaste meetmetega Euroopa päritolu teoste tootmist ja kättesaadavust, kui see on teostatav. Sellise toetuse näidetena on artiklis 13 nimetatud rahalist toetust Euroopa päritolu teoste tootmiseks ja neid teoseid käsitlevate õiguste omandamiseks, samuti Euroopa päritolu teoste osakaalu kindlaksmääramist ja nende teoste esiletoomist tellitava teenuse osutaja kataloogides. Direktiiv 2010/13/EL ei mõjuta põhjenduse 19 kohaselt liikmesriikide ja nende ametiasutuste „vastutust programmide korralduse – sealhulgas tegevusload, haldusalased load ja maksustamine – rahastamise ja sisu eest“.

(28)

Tuleb märkida, et direktiivi 2010/13/EL jõustumise ajal olid tellitavad teenused, mille osutaja ei olnud vastuvõtjaliikmesriigis asutatud, veel väikese tähtsusega. Praeguseks on nende turuosa aga silmatorkavalt kasvanud. Tellitavate videoteenuste turu väärtus oli ELis 2014. aastal 2,501 miljardit eurot, mis tähendab 272 % suurust kasvu võrreldes 2010. aastaga. Saksamaal oli selle turu väärtus 2014. aastal 315,2 miljonit eurot, nii et kasv oli võrreldes 2010. aastaga 172 % (9).

(29)

Kui pidada FFGd direktiivi 2010/13/EL artikli 13 rakendamise meetmeks, tuleks tunnistada ka Saksamaa jurisdiktsiooni kohaldamist muudes liikmesriikides asutatud tellitavate videoteenuste osutajate üle, arvestades direktiivi sätteid jurisdiktsiooni kohta. Direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõike 1, lõike 2 punkti a ja lõike 3 kohaselt kuuluvad liikmesriikide jurisdiktsiooni alla – kooskõlas direktiivi erisätetega – audiovisuaalmeedia teenused, mida edastavad nende territooriumil asutatud teenuseosutajad. Direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõike 1 kohaselt „tagavad [liikmesriigid] teistest liikmesriikidest pärinevate audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmisvabaduse ega piira nende taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis kuuluvad käesoleva direktiiviga koordineeritavatesse valdkondadesse“.

(30)

Kui direktiiv 2010/13/EL on kohaldatav, peaks liikmesriik, kus meediateenuse osutaja asub, tagama tema jurisdiktsiooni all olevate audiovisuaalmeedia teenuste kohta kehtivate eeskirjade täitmise. Direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõike 4 punktis a loetletakse ammendavalt võimalikud põhjused, millal teha sellest põhimõttest erand tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul.

(31)

Sellele tuginedes on komisjon väljendanud algatamisotsuses kahtlust, kas olemasoleva riigiabimeetme kohta teatatud FFG muudatus on siseturuga kokkusobiv. See kahtlus on seotud eeskätt sellega, kas filmilevi toetamine, mida rahastatakse fondi kaudu, mille vahendid pärinevad muu hulgas väljaspool Saksamaad asutatud tellitavate videoteenuste osutajate tasutavatest maksudest, on kokkusobiv direktiiviga 2010/13/EL.

(32)

Komisjon sai märkused kümnelt huvitatud isikult. Arvamust avaldasid Saksa avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ARD ja ZDF, Saksa eraringhäälingu liit ja Telemedien e.V. (edaspidi „VPRT“), Euroopa digimeedia ühendus (edaspidi „EDiMA“), Verband Deutscher Kabelnetzbetreiber e.V. (edaspidi „ANGA“), avalik filmifond Mitteldeutsche Medienförderung GmbH (edaspidi „MDM“), Saksa filmitööstuse katusorganisatsioon Spitzenorganisation der Deutschen Filmwirtschaft e.V. (edaspidi „SPIO“), kes esindas oma liikmeid filmitootmise, filmitehnika ja filmilevi valdkonnas, kinopidajad (AG Kino ja HDF Kino) ja Saksa produtsentide liit (edaspidi „produtsentide liit“). Üks huvitatud isik ei soovinud oma andmeid avaldada.

(33)

Esmalt tunneb tundmatuks jääda sooviv huvitatud isik (edaspidi „ettevõtja X“) muret ELi toimimise lepingu artikli 110 rikkumise pärast. Ehkki abikava näeb ette ka välismaiste teenuseosutajate toetamise mittediskrimineerival viisil, asetavad abi saamise tingimused kodumaised ettevõtjad tegelikkuses struktuurselt soodsamasse olukorda.

(34)

Diskrimineerimine on võimalik, sest abi eraldamise otsuseid tegeva komisjoni liikmed on vähemalt praegu eranditult sakslased. Toetusvahendeid võidakse määrata valikuliselt, nii et raha saavad kõige tõenäolisemalt Saksa ettevõtjad. Edasi väidab ettevõtja X, et välismaised teenuseosutajad pakuvad suurema välismaise osakaaluga sisu, isegi kui see on mõeldud Saksa publikule. Kuna Saksa filme on nende pakutavas valikus vähe, tuleks kõne alla üksnes tühine hulk filme, mis saaksid levitamiseks abi. Peale selle tuleb välismaistel tellitavate videoteenuste osutajatel ületada keelebarjäär, sest asjakohased õigusnormid on kättesaadavad ainult saksa keeles ja ka taotlused esitatakse saksa keeles.

(35)

Ettevõtja X kritiseerib ühe filmi kohta antava levitamisabi madalat taset, samuti sedalaadi abi üldiselt väikest osa tellitud videoteenuste levitamises võrreldes DVDl või Blu-Ray kettal olevate videote müügiga. Edasi märgitakse, et maksu kohaldatakse kõikide filmide käibe põhjal, ükskõik kas neid võetakse levitamisabi saamisel arvesse Saksa või Euroopa filmidena või mitte. Lisaks mõjutab maks kodumaiseid tellitavate videoteenuste osutajaid vähem, sest mõni neist tegutseb vertikaalselt integreeritud tellitavate videoteenuste osutajana ja tele- või kaabelleviettevõtjana, kes võib taotleda tootmisabi, mis eraldatakse vahenditest, mida tellitavate videoteenuste osutajad maksavad Saksa filmitööstuse edendamise fondi.

(36)

ANGA, kes esindab ka Saksamaa tellitavate videoteenuste osutajaid, näeb seevastu kodumaiste teenuseosutajate diskrimineerimist, sest nemad peavad tasuma kohustuslikku maksu enda kodumaise teenuse pealt, samal ajal kui välismaised konkurendid, kes konkureerivad nendega sama turu jaoks kohandatud teenusega, ei pea enda asjakohaselt käibelt mingit maksu tasuma pelgalt seepärast, et nad on asutatud välismaal. SPIO, VPRT, produtsentide liit ja MDM lähtuvad jällegi sellest, et maks teeb lõpu kodumaiste teenuseosutajate diskrimineerimisele. SPIO andmetel teenivad suurima osa tellitavate videoteenuste käibest Saksamaa 13 ettevõtjat, kellest kuus asub välismaal. Nende arvude juures on jäetud arvesse võtmata ühe USAst pärit ja Madalmaadel asutatud juhtiva teenuseosutaja hiljutine tulek tellitavate videoteenuste turule. SPIO arvates ei tohiks maksu kehtestamisel otsustavaks teguriks olla teenuseosutaja enam-vähem juhuslik asukoht. Digiajastul ei vaja teenuseosutaja rohkemat kui tegevuskohta siseturul. Maksu kehtestamisel peaks asjakohasem olema küsimus, kas teenuseosutaja omandab Saksa turul tegutsemiseks filmilitsentsi, mis võimaldab tal seal lõpptarbijatega äri ajada. SPIO viitab siinkohal ka enda kogutud andmetele, millest järeldub, et tellitavate videoteenuste välismaised osutajad pööravad oma pakkumistes Saksa toodangule sama palju tähelepanu kui kodumaised teenuseosutajad.

(37)

Ettevõtja X ja EDiMA on seisukohal, et teatatud abikava kujutab endast Euroopa päritolu teoste kättesaadavuse edendamise meedet direktiivi 2010/13/EL artikli 13 lõike 1 kohaselt ja on vastuolus päritoluriigi põhimõttega.

(38)

Ülejäänud huvitatud isikud toetasid Saksamaa ettepanekut ja olid arvamusel, et maks ei ole vastuolus artikli 13 lõikega 1 koostoimes direktiivi 2010/13/EL artiklitega 2 ja 3.

(39)

Saksamaa väidab, et üldiselt on kõikide liikmesriikide huvides takistada ettevõtjate lähtumist oma ettevõtte asukoha valimisel esmajoones maksustamise või maksuõigusega seotud põhjustest, sest see moonutab filmivaldkonnas konkurentsi. Kui jätta kõrvale väljaspool Saksamaad asutatud tellitavate videoteenuste osutajad, kelle sihtrühm on Saksa kliendid, avaldab see ebasoodsat mõju Euroopa päritolu teoste edendamisele.

(40)

Saksamaa kordab oma seisukohta, et tellitavate videoteenuste välismaiste osutajate suhtes kavandatud maks ei anna ka tegelikkuses kodumaistele ettevõtjatele eeliseid välismaiste ettevõtjate ees. Tema sõnul ei ole põhjendatud ettevõtja X väide, et toetusvahenditest saavad kasu Saksa ettevõtjad, sest lepinguid sõlmiv organ koosneb sakslastest. Toetuse andmise kriteerium ei ole taotluse esitaja asukoht, vaid audiovisuaalteoste kultuuriline ja loominguline kvaliteet, millest levitamistoetuse andmisel lähtutakse. Saksamaa tunnistab sõnaselgelt, et välismaised tellitavate videoteenuste osutajad pakuvad suurt arvu rahastamiskõlblikke Saksa filme, ja väljendab selle üle heameelt.

(41)

Paika ei pea ka väide, et välismaised ettevõtjad pakuvad suurema osakaaluga välismaist sisu ja seetõttu vähem filme, mis oleksid levitamistoetuse saamiseks rahastamiskõlblikud, ehkki maksu kohaldatakse kõikide filmide kogukäibe alusel. Esiteks ei eristata kodu- ja välismaiseid teenuseosutajaid. Kodumaised teenuseosutajad, kelle rahastamiskõlbmatute filmide osa on suurem, leiavad ennast samast olukorrast. Teiseks ei ole see kaudne diskrimineerimine, sest välismaised ettevõtjad ei paku tegelikult mitte vähem rahastamiskõlblikke filme kui nende kodumaised konkurendid, vaid hoopis rohkem, nagu on kinnitanud komisjon oma teatises Euroopa filminduse kohta digitaalajastul (10) Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse andmete põhjal.

(42)

Veel lükkab Saksamaa tagasi väite, et välismaised tellitavate videoteenuste osutajad peavad ületama keelebarjääri. Maksukohustus kehtestatakse eranditult teenuseosutajatele, kes turustavad oma pakkumisi aktiivselt saksa keeles Saksa turul, ja nemad peavad niikuinii asjakohaseid õigusnorme tundma. Üldiselt annavad fondid teenuseosutajatele vajaduse korral teavet ka inglise keeles.

(43)

Mis puudutab ühe filmi kohta antavat väidetavalt väikest levitamisabi, samuti sedalaadi abi üldiselt väikest osakaalu teoste levitamisel tellitava videoteenuse kaudu, siis leiab Saksamaa, et levitamisabi andmise tingimused ei erine mitmesuguses vormis tehnilise abina antavast riigiabist. Mingil juhul ei ole rahastamiskõlblikud näiteks üldise tehnotaristu loomiseks tehtud kulutused, et pakkuda filme erinevatel andmekandjatel. Abi antakse konkreetsete rahastamiskõlblike teoste puhul.

(44)

Viimaks – seoses väitega, et kodumaiseid tellitavate videoteenuste osutajaid mõjutab maks vähem, sest teatavatel juhtudel on tegemist vertikaalselt integreeritud tellitavate videoteenuste osutajatega ja tele- või kaabelleviettevõtjatega, selgitab Saksamaa, et esiteks on see nii ainult mõne teenuseosutaja puhul ja et teiseks jäeti selle argumentatsiooni puhul tähele panemata see, et ringhäälingu valdkonnas peavad ettevõtjad samuti filmifondidesse panustama.

(45)

Saksamaa leiab, et kavandatud maks ei kuulu direktiivi 2010/13/EL kohaldamisalasse. Seetõttu ei ole see vastuolus selle direktiivi artikli 13 lõikega 1 koostoimes artiklitega 2 ja 3. Maksu ei saa vaadelda kui regulatiivmeedet, mis avaldab mõju meediateenusele, programmidele ja nende levitamisele. Filminduse edendamine ei ole liidu tasandil ühtlustatud. Maksu kehtestamine meediateenuse tarbimise või kasutamise kohas järgib ka loogikat, millel põhineb alates 1. jaanuarist 2015 teenuste käibemaksustamine liidus.

(46)

Tellitavate videoteenuste välismaiste osutajate turuosa kiire kasv võib kahjustada Saksa teenuseosutajate konkurentsi, kui nad peavad tasuma lisaks veel maksu, mida nende välismaistele konkurentidele riiklikul turul ei kohaldata. Nii näiteks on väljaspool Saksamaad asutatud iTunes Saksa filmide vallas juba praegu juhtiv tellitavate videoteenuste osutaja.

(47)

Vastavalt käesoleva otsuse põhjendustes 13–16 esitatud selgitustele kujutab kirjeldatud meede endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Rahaline toetus filmilevi edendamiseks on rahastatud riigi ressurssidest, see annab ettevõtjale majandusliku eelise, see eelis on valikuline ning kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja kaubandust siseturul.

(48)

Kavandatud meede – rahaline toetus tellitavate videoteenuste osutajatele, kelle asukoht või tegevuskoht ei ole Saksamaal, ja sellistele teenuseosutajatele maksu kehtestamine – kujutab endast komisjoni poolt kuni 31. detsembrini 2016 heaks kiidetud abikava muutmist. Riigiabi hindamise kriteeriumid ei ole pärast abikava viimast heakskiitmist muutunud.

(49)

Komisjon on juba tunnistanud tellitavate videoteenuste kaudu toimuva filmilevi toetamise kui sellise kokkusobivaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga d (11). Seetõttu on juba algatamisotsuses kindlaks tehtud, et kõnealuste abisaajate ringi laiendamine ettevõtjatega, kes ei ole asutatud Saksamaal, ei mõjuta iseenesest negatiivselt nimetatud artikli kohaselt tehtud kokkusobivuse hindamise tulemust.

(50)

Uus maks ei ole vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 110. Tellitavate videoteenuste välismaised osutajad võivad tegelikult samal viisil toetust kasutada. Nagu Saksamaa selgitab, nähakse abikavaga ette tõhusad meetmed, mis võimaldavad välismaistel tellitavate videoteenuste osutajatel taotleda levitamistoetust samamoodi nagu nende Saksa konkurendid.

(51)

Välismaised ettevõtjad võivad täpselt samuti nagu Saksamaal asutatud ettevõtjad toetusvõimaluse kohta teavet saada. Igal juhul antakse neile individuaalset teavet, kui nad peavad tegema makseid fondi, mille kaudu filmilevi toetamise vahendid kättesaadavaks tehakse. Riigiabi antakse ainult taotluse alusel ja välismaiste ettevõtjate taotlusi menetletakse täpselt samamoodi nagu Saksa ettevõtjate taotlusi. Valikuorgan on kohustatud hindama taotlusi üksnes nende filmide kultuurilise kvaliteedi põhjal, millele toetust taotletakse. Seetõttu ei kuulu levitaja tegevuskoht nende kriteeriumide hulka, mida valikuorgan tohib oma otsuste langetamisel kasutada.

(52)

Lisaks saavad välismaised saksakeelseid filme pakkuvad teenuseosutajad filmitootmise edendamisest Saksamaal ka kaudselt kasu – täpselt nagu nende Saksa konkurendidki. Selle toetuse kaudu kindlustatakse Saksamaa toetatavate filmide püsiv pakkumine, mida saavad teha ka välismaised teenuseosutajad. Seda kinnitab veel tõsiasi, et välismaiste teenuseosutajate kataloogides on Saksa filmide osakaal võrreldav kodumaiste teenuseosutajate kataloogides oleva osakaaluga.

(53)

Ettevõtja X esitas väite, et maks mõjutab kodumaiseid tellitavate videoteenuste osutajaid vähem, sest nende puhul on tegemist vertikaalselt integreeritud tellitavate videoteenuste osutajate ja tele- või kaabelleviettevõtjatega, kes võivad kasutada tootmisabi. Selle väite juures jäetakse arvesse võtmata asjaolu, et integreeritud ja integreerimata ettevõtjate eristamine ei ole seotud tegevuskohaga. Mõju Saksa teleteenuste ja tellitavate videoteenuste osutajatele on samuti erinev. Lisaks jäetakse kahe silma vahele asjaolu, et ka tellitavate videoteenuste osutajad produtseerivad rahastamiskõlblikke filme.

(54)

Küsimus on selles, kas asjaomane maks, mida selle olemuse tõttu kohaldatakse Saksa publikule mõeldud teenuste suhtes, jääb direktiivi 2010/13/EL kohaldamisalasse. See maks läheb avalikesse fondidesse (FFA), mida kasutatakse audiovisuaalsektoris erinevate kultuurieesmärkide toetamiseks. 30 % maksutulust kasutatakse videosalvestistel või tellitavatel videoteenustel põhineva filmilevi edendamiseks. Ülejäänud vahendid kuluvad koos kino- ja ringhäälinguettevõtjatelt saadud maksudega filmitootmise või -levi üldiseks edendamiseks teiste kanalite kaudu.

(55)

Direktiivi 2010/13/EL artikli 13 lõikes 1 on ette nähtud meetmed Euroopa päritolu teoste edendamiseks tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kaudu: liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni alla selliste teenuste pakkujad kuuluvad, tagab kõnealuse edendustegevuse. See võib toimuda näiteks niisuguste teenuste rahalise toetamise kaudu, mida kasutatakse Euroopa teoste tootmiseks.

(56)

Asjaolu, et kõnealusest maksust rahastatakse avalikku asutust, mille ülesanne on muu hulgas Euroopa päritolu teoste tootmise ja levitamise edendamine, tekitab kahtluse, kas see tegevus kuulub direktiivi 2010/13/EL artikli 13 lõike 1 alla. Direktiivi 2010/13/EL artikli 13 lõikes 1 ei ole sätestatud, kas Euroopa päritolu teoste edendamine peaks toimuma ilma muude poolte osaluseta kui tellitavate teenuste osutajad ise.

(57)

Kui pealegi kehtestada teenuse suhtes kõnealune maks liikmesriigile, kelle sihtrühm on teise liikmesriigi turg, võib see tõstatada küsimuse, kas selle maksuga ei seata kahtluse alla direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud põhimõtet, et liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad, kes on asutatud kõnealuses liikmesriigis.

(58)

Direktiivi 2010/13/EL kohta on tehtud muudatusettepanek, et tagada audiovisuaalmeedia teenustega seotud lineaarsete ja mittelineaarsete turumuutuste käsitlemine direktiivis asjakohasel viisil. Komisjon võttis selle muudatusettepaneku vastu 25. mail 2016 (12). Selles selgitatakse, et liikmesriikidel on õigus kohustada nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajaid panustama rahaliselt Euroopa päritoluga teoste tootmisesse. Artikli 13 muudatusettepanekuga täpsustatakse esmajoones seda, et liikmesriikidel on õigus nõuda, et selliseid rahalisi osamakseid teeksid nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale suunatud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kes on asutatud teistes liikmesriikides. Sellisel juhul nähakse muudatusettepanekuga ette, et need rahalised osamaksed põhinevad ainult nendes liikmesriikides teenitud tuludel, kuhu teenuseid suunatakse. Liikmesriik, kus teenuseosutaja on asutatud, võtab rahalist osamakset kehtestades arvesse mis tahes rahalisi osamakseid, mille on kehtestanud liikmesriigid, kuhu teenuseosutaja oma teenuseid suunab.

(59)

Komisjon leiab, et direktiivi 2010/13/EL artikli 13 sõnastusettepanekuga selgitatakse võimalusi, mis olid juba sel ajal kehtinud direktiivis olemas. Seda artiklit ei tule ka käesoleva otsuse kohaldamisel mõista nii, et liikmesriigile, kus teenuseosutaja on asutatud, on antud ainupädevus kohaldada tellitavate meediateenuste osutaja suhtes maksu, et anda toetust Euroopa päritolu teoste tootmiseks, neid teoseid käsitlevate õiguste omandamiseks või Euroopa päritolu teoste osakaalu kindlaksmääramiseks ja/või nende esiletoomiseks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kohta pakutavates programmikataloogides. Artikli sõnastus ei ole kategooriline ega piiratud. Lisaks on tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele maksu kehtestamine ainult üks näide võimalikest meetmetest, mida võib kohaldada asjaomase jurisdiktsiooniga liikmesriik.

(60)

Tõlgendus, mille järgi direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõike 1 kohast päritoluriigi põhimõtet rakendatakse maksu kohaldamisega, nagu käesoleval juhul, tekitab olukorra, kus samal turul tegutsevate teenuseosutajate kohta kehtivad erinevad kohustused. Tõlgendus, mille alusel liikmesriik peaks tellitavate videoteenuste osutajad, kelle sihtrühm on tema elanikkond, aga kes on asutatud teises liikmesriigis, vabastama Euroopa päritolu teoste edendamisse panustamisest, põhjustaks tegelikkuses nende teenuseosutajate diskrimineerimise, kes on asutatud esimesena nimetatud liikmesriigis ja kes peavad maksu maksma, samal ajal kui mõlemad teenuseosutajad konkureerivad samal turul.

(61)

Peale selle, nagu selgitatakse põhjenduses 28, ei olnud piiriülese tellitavate videoteenuste pakkumise turuosa kasvu ulatus ja seega ka filmifondidesse tehtava panuse tähtsus direktiivi 2010/13/EL jõustumise ajal veel teada. Eelkõige märgib komisjon, et Saksamaa teatatud meede piirdub maksukohustuslike tulude puhul üksnes vastuvõtjaliikmesriigis saadud tuluga, millele ei ole tegevuskohaks olevas liikmesriigis veel maksu kehtestatud.

(62)

Järelikult ei seata kahtluse alla maksu kehtestamise lubatavust teatavatele tellitavate videoteenuste osutajatele, kes osutavad teenuseid väljaspool Saksamaad asuvatest asukohtadest, eriti direktiivi 2010/13/EL alusel.

(63)

Komisjon jõuab seetõttu järeldusele, et FFG kohaselt muudetud abikava, mida Saksamaa kavatseb rakendada tellitavate videoteenuste levitamise edendamiseks, on kokkusobiv ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga d ja artikliga 110 ega lähe vastuollu ka direktiiviga 2010/13/EL,