(1)

18. veebruaril 2016 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatava Korea Vabariigist (edaspidi „vaatlusalune riik“) pärit kerge termopaberi impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (3) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 4. jaanuaril 2016. aastal Euroopa termopaberi assotsiatsioon (ETPA) (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatava kerge termopaberi kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest vahetult teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Korea ametiasutustele ning teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele, kutsudes neid uurimises osalema.

(4)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik“) enda ärakuulamist.

(5)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimus kaks ärakuulamist, mida taotles Hansoli kontsern, kuhu kaks koostööd tegevat seotud eksportivat tootjat kuuluvad. Esimesel ärakuulamisel 2016. aasta märtsis taotleti mitme seotud töötleja vabastamist küsimustikule vastamisest. Pärast ärakuulamist ja kontrollkäiku ühe seotud töötleja juurde, et leida kinnitust vabastuse taotluse aluseks olevatele argumentidele, leidis komisjon, et üks seotud töötlejatest peab küsimustiku täitma, ning andis kolmele ülejäänud seotud töötlejale vabastuse. Pärast teist ärakuulamist 2016. aasta septembris esitasid kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat, mitu sõltumatut importijat ja kasutajat ning Korea valitsuse esindajad mitu väidet seoses asjaomase toote määratlusega, kaebusega, kahjuga, põhjusliku seosega ja liidu huviga.

(6)

Komisjon andis algatamisteates ka teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(7)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi suurima tüüpilise müügimahu alusel, võttes seejuures arvesse geograafilist jaotust. Sellesse valimisse kuulus kolm liidu tootjat kahest eri liikmesriigist. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langeb 75–95 % (4) müügist nende äriühingute sõltumatutele klientidele liidus, kes andsid endast märku representatiivsuse hindamisel, ja hinnangulisest kogumüügist sõltumatutele klientidele liidus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ükski isik ei esitanud esialgse valimi kohta märkusi, seega esialgne valim kinnitati. Valim on liidu tootmisharu jaoks esinduslik.

(8)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(9)

Nõutud teabe esitas üks sõltumatu impordiga tegelev töötleja, kes nõustus ka kuuluma valimisse. Vastuseid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha. Märkusi ei esitatud.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kahele seotud eksportivale tootjale, kes olid Hansol Paper Co. Ltd (edaspidi „Hansol Paper“) ja Hansol Artone Paper Co. Ltd (edaspidi „Artone“), mis kuuluvad mõlemad Hansoli kontserni, ning nende seotud kauplejale Hansol Europe B.V. (edaspidi „Hansol Europe“) ja seotud töötlejale Schades Ltd (edaspidi „Schades“). Küsimustikud saadeti ka kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale ning ligikaudu 50 isikule (26 kasutajat, 21 vahendajat, kaks liitu ja üks sõltumatu importija), kes väljendasid huvi uurimise vastu.

(11)

Küsimustiku vastused saadi kahelt eksportivalt tootjalt ning nende seotud kauplejalt ja töötlejalt, kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, üheksalt sõltumatult töötlejalt, kahelt eri tasandil kauplejalt, ühelt impordiga tegelevalt sõltumatult töötlejalt ja ühelt liidult. Peale selle vastas üksteist isikut vabas vormis esildistega.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ning liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(13)

Arvestades mõningaid andmeid esitanud isikute piiratud arvu, on mõned näitajad allpool esitatud vahemikena.

(14)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(15)

Vaatlusalune toode on kerge termopaber (LWTP) kaaluga 65 g/m2 või vähem; 20 cm laiustes või laiemates rullides, rulli kaaluga (koos paberiga) 50 kg või rohkem ja rulli läbimõõduga (koos paberiga) 40 cm või rohkem („suured rullid“); aluskihiga ühel või mõlemal pool või ilma aluskihita; kaetud ühelt või mõlemalt poolt soojustundliku ainega (segu värvist ja ilmutist, mis reageerib soojusele ning moodustab kujutise); ning kattekihiga või ilma ja mis on pärit Korea Vabariigist ning kuulub praegu CN-koodide ex 4809 90 00, ex 4811 90 00, ex 4816 90 00 ja ex 4823 90 85 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(16)

Kerget termopaberit võib toota mitut liiki ilmutuslahustega: bisfenool A ja bisfenool S-iga (need on fenooli sisaldavad ilmutuslahused) või ilmutuslahustega, mis ei sisalda bisfenooli (fenoolivaba kerge termopaber). See uurimine käsitleb mõlemat liiki kerget termopaberit.

(17)

Kerget termopaberit kasutatakse müügikohtade rakendustes, näiteks jaekaubanduses väljastatavate kviitungite jaoks.

(18)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(19)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(20)

Koostööd tegev eksportiv tootja taotles fenoolivaba kerge termopaberi väljajätmist toote määratlusest põhjendusel, et fenoolivaba kerget termopaberit ei toodeta Korea Vabariigis ega ekspordita sealt ning see erineb fenooli sisaldavast kergest termopaberist oma keemilise koostise, tarbijapoolse suhtumise, tootmisprotsesside, lõppkasutuse ja turuhinna poolest. Sama isik taotles ka alla 44 g/m2 kaaluva kerge termopaberi väljajätmist.

(21)

Seoses sellega näitas uurimine, et on olemas mitut liiki kerget termopaberit – sealhulgas fenooli sisaldav või fenoolivaba kerge termopaber ning alla 44 g/m2 kaaluv kerge termopaber – ning need kõik moodustavad ühe ja sama toote, sest neil kõigil on sarnased põhiomadused, sarnane tootmisprotsess, identsed lõppkasutajad ning need on kasutajate ja tarbijate seisukohast omavahel asendatavad. Uurimine näitas tõepoolest, et kõik tooteliigid koosnevad soojustundliku kihiga kaetud aluspaberist ja kõik tooted saadakse iseenesest sarnaste tootmisprotsesside tulemusena. Peale selle on kõikidel kerge termopaberi liikidel sarnased omadused ja neid kasutatakse termoprinteriga printimiseks. Seega on neil kõigil kasutaja ja tarbija seisukohast sarnased lõpptulemused.

(22)

Tuleks märkida ka seda, et alla 44 g/m2 kaaluva kerge termopaberi väljajätmise taotlust ei põhjendatud ühegi tõendiga.

(23)

Ehkki eksportiv tootja väitis, et tarbijad võivad fenooli sisaldavasse ja fenoolivabasse kergesse termopaberisse erinevalt suhtuda, ei esitatud selle väite põhjendamiseks ühtegi olulist tõendit ning uurimine kinnitas, et enamik tarbijaid ei ole teadlik kerge termopaberi täpsest koostisest ega tee seega fenooli sisaldaval ja fenoolivabal kergel termopaberil vahet. Peale selle ei erine märkimisväärselt ka fenooli sisaldava ja fenoolivaba kerge termopaberi turuhind. Seega tehakse esialgu järeldus, et kõik kerge termopaberi liigid konkureerivad omavahel, ehkki neil on mõningad hinnaerinevused. Tooteliikide vahelist hinnakonkurentsi käsitletakse täpsemalt punktis 5.2.4.

(24)

Eeltoodud põhjustel ei saa alla 44 g/m2 kaaluvat kerget termopaberit ja fenoolivaba kerget termopaberit sarnase toote määratluse alt selles etapis välja jätta. Seega lükati mõlemad väited esialgu tagasi.

(25)

Hansoli kontsern müüs uurimisperioodil 15–25 % kogu asjaomase toote müügimahust liidus kas otse sõltumatutele isikutele või kaudselt edasimüügiks seotud isikute kaudu; enamiku liidus toimuvast müügist (vahemikus 75 % kuni 85 %) moodustas müük seotud isikutele ja kaup oli ette nähtud väikestesse rullidesse ümbertöötamiseks. Vahemikke on kasutatud konfidentsiaalsuse huvides. Dumpinguhinnaga müügi esindava arvutuse tegemiseks on selles arvutuses arvesse võetud mõlemat müügikanalit ja arvestatud asjakohast kaalu.

(26)

Kõigepealt uuris komisjon, kas koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturu sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Sellest lähtuvalt oli eksportivate tootjate samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(27)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või väga sarnased liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(28)

Järgmisena uuris komisjon, kas eksportivate tootjate omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et kolme toodet müüdi mahus, mis oli alla 5 % liitu suunatud ekspordimüügi kogumahust. Neid tooteliike käsitleti siseturul müüdavate tooteliikidega võrreldavatena, mille puhul ainsad erinevused olid paberi kaal ning ühel juhul kasutatava fenooli liik. Nende tooteliikide puhul arvutati normaalväärtus.

(29)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult siseturu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(30)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui

(31)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(32)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(33)

Omamaise müügi analüüs näitas, et osa omamaist müüki oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seega arvutati normaalväärtus kogu uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(34)

Nende tooteliikide korral, mille puhul samasugust toodet ei müüdud siseturul üldse või piisavas tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt.

(35)

Normaalväärtus arvutati, liites koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:

(36)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud kõikide tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(37)

Nagu on selgitatud põhjenduses 25, koosnes Hansoli kontserni müük liidus uurimisperioodil suurte rullide müügist sõltumatutele isikutele ning suurte rullide müügist seotud isikutele edasimüügiks, ent suurem osa müügist liitu oli asjaomase toote müük seotud äriühingutele, et töötada toode ümber väikesteks rullideks, mis seejärel müüdi edasi sõltumatutele klientidele.

(38)

Mis puudutab vaatlusaluse toote müüki otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihinnaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(39)

Mis puudutab vaatlusaluse toote müüki liitu importijana/kauplejana ja/või töötlejana tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega imporditud või imporditud ja töödeldud toode esimest korda liidu sõltumatutele tarbijatele edasi müüdi. Seotud isiku müügihinda sõltumatutele klientidele alandati tehasehinnani, arvates vajaduse korral maha seotud isiku müügi-, üld- ja halduskulud, mõistliku kasumi ning muud lisatasud. Kui müüdi väikest rulli, siis arvati lisaks maha deklareeritud ja kontrollitud töötlemiskulud.

(40)

Kooskõlas liidu kohtupraktikaga ei kasutanud komisjon kasumimarginaalina seotud äriühingute kasumimarginaale, sest neid peetakse ebausaldusväärseks. Üks sõltumatu importija tegi koostööd, aga tema kasumlikkus oli konfidentsiaalne ja seda ei saanud avalikustada. Seetõttu ja muu teabe puudumisel kasutati samalaadses tootmisharus toodetud teist paberitoodet (kaetud kvaliteetpaber) käsitlevas varasemas menetluses kasutatud mõistlikku kasumimarginaali (5). Kuna mõlemad tooted ja tootmisharud on väga sarnased (mõlemad on kapitalimahukad tootmisharud ning peale selle toodavad mõned kerge termopaberi tootjad ka kaetud kvaliteetpaberit), siis leiti, et see mõistliku kasumimarginaali kindlaksmääramise meetod on põhjendatud. Muu kättesaadava teabe puudumisel on kasutatav kasumimarginaal 4,5 %.

(41)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(42)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(43)

Kuna väikeste rullide tootmiseks ja müügiks kasutatavate suurte rullide päritolu ei olnud jälgitav, on seotud isikutele töötlemiseks müüdud suurte rullide ekspordihinda võrreldud koondtasandil kehtestatud normaalväärtusega, st tuginedes nii Hansol Paperi kui ka Artone puhul iga tooteliigi korral keskmisele müügihinnale siseturul ja tootmiskulule.

(44)

Suurte rullide sõltumatutele isikutele otsemüügi ja seotud isikute kaudu suurte rullide müügi ekspordihindade dumpingumarginaal kehtestati, võrreldes Hansol Paperi ekspordihinda tooteliigi kohta Hansol Paperi normaalväärtusega tooteliigi kohta ning Artone ekspordihinda tooteliigi kohta Artone normaalväärtusega tooteliigi kohta.

(45)

Sel viisil arvutatud dumpingumarginaal on 10–15 % suurte rullide müügi puhul, mis seejärel töötatakse ümber väikesteks rullideks, et müüa neid sõltumatutele isikutele, ning 0,5–5 % suurte rullide müügi puhul sõltumatutele isikutele ja seotud isikutele.

(46)

Nagu on selgitatud põhjenduses 25, moodustas 15–25 % Hansoli kontserni ekspordist liitu suurte rullide (otsene või kaudne) müük uurimisperioodil, samal ajal kui ülejäänud müügi moodustas seotud isikutele suurte rullide müük, mis töötati ümber ja müüdi edasi väikeste rullidena. Eespool nimetatud dumpingumarginaale on vastavalt kaalutud. Seda tehti, kasutades sõltumatutele isikutele otseseks või kaudseks müügiks ette nähtud suurte rullide osakaalu (st 15–25 %) suurte rullide kohta arvutatud dumpingumarginaali (0,5–5 %) puhul ning seotud isikutele väikesteks rullideks ümbertöötamiseks ja seejärel väikeste rullide sõltumatutele isikutele edasimüügiks ette nähtud suurte rullide osakaalu (st 75–85 %) väikesteks rullideks töödeldud suurte rullide kohta arvutatud dumpingumarginaali (10–15 %) puhul.

(47)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(48)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(49)

Kõikide teiste Korea Vabariigi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi kogus suhtarvuna vaatlusalusest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(50)

Käesoleval juhul on koostöö määr suur: koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas kogu liitu suunatud ekspordi uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali koostööd tegeva äriühingu marginaali tasemel.

(51)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet viis tootjat. Nemad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(52)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 372 645 tonni. Komisjon tegi näitaja kindlaks kaebuse esitaja esitatud küsimustiku vastuse põhjal, mida ristkontrolliti valimisse kaasatud liidu tootjate eraldi küsimustike vastuste põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 7, valiti valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 75–95 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(53)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu poolt sõltumatutele klientidele toimunud müügi põhjal liidus (allikas: kaebuse esitaja esitatud küsimustiku vastus ja valimisse kaasatud liidu tootjate eraldi küsimustike kontrollitud vastused), kaebuse esitaja hinnangute põhjal kerge termopaberi impordi kohta Ameerika Ühendriikides ja Hiina Rahvavabariigist ning eksportiva tootja müügi põhjal liidus (allikas: dumpingut käsitlev küsimustik).

(54)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(55)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 15 %, eelkõige ajavahemikul 2012–2013 ja seejärel ajavahemikul 2014–2015.

(56)

Komisjon määras impordimahu kindlaks eksportiva tootja esitatud küsimustiku vastuse põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks liidu tarbimise alusel (vt põhjendus 53).

(57)

Vaatlusaluse riigi import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(58)

2015. aastal oli import Korea Vabariigist 22,8 korda suurem kui 2012. aastal. Tema turuosa suurenes 0,7 %-lt 2012. aastal 13,6 %-ni uurimisperioodil.

(59)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks eksportiva tootja esitatud küsimustiku vastuse põhjal.

(60)

Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/tonn)

(61)

Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind vähenes kokkuvõttes 15 %. Märgitakse, et 2012. aasta hind põhineb väga madalal imporditasemel. Turuosa suurenemine ja hinnalangus langevad ajaliselt selgelt kokku.

(62)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(63)

Kooskõlas põhjenduses 25 selgitatud meetodiga võttis komisjon arvesse asjaomase toote müüki otse sõltumatutele isikutele ja müüki seotud isikutele liidus eesmärgiga toode väikesteks rullideks ümber töötada.

(64)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa, tehes vajaduse korral nõuetekohased korrektsioonid. Alla- ja mahahindlused arvati maha. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas asjaomasest riigist pärit impordi 8,1 %-list kaalutud keskmist hinna allalöömise marginaali liidu turul. Ligikaudu 84 % impordimahu puhul leiti, et see on hindu allalööv.

(65)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis kujundasid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda.

(66)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid küsimustiku vastuses esitatud andmete ja seejärel kaebuse esitaja tehtud esildiste alusel. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(67)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus ning varasemast dumpingust taastumine.

(68)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(69)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(70)

Uuritava toote tootmine on kõrgete püsikuludega ettevõtmine. Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 1 %. Väiksemat tootmistaset täheldati 2013. ja 2014. aastal, mil ühel valimisse kuuluval liidu tootjal olid teatavad raskused.

(71)

Kogu tootmisvõimsus oli suhteliselt stabiilne. 2012. aastal oli näitaja ebatavaliselt madal ja kajastab asjaolu, et üks liidu tootja peatas ajutiselt selle toote tootmise erandlike asjaolude tõttu. See tootja tegutses 2013. aastal tavapäraselt. Märgitakse ka, et teine, väikseim liidu tootja on vaatlusalusel perioodil tegelenud kõnealuse toote tootmise järkjärgulise lõpetamisega.

(72)

Tootmisvõimsuse rakendamise määra üldine langus on seotud tootmismahu vähenemisega. Nagu on selgitatud allpool põhjenduses 125, ei tähenda tabelis 4 esitatud tootmisvõimsuse rakendamise määr seda, et tööstusharu ei suuda enam toota.

(73)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(74)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 1 %.

(75)

Liidu tootmisharu turuosa kahanes vaatlusalusel perioodil 96,9 %-lt 85,1 %-le, sest see ei suutnud saada kasu tarbimise kasvust. Et säilitada oma müügitase ja hoida ära turuosa veelgi suurem kahanemine, oli liidu tootmisharu sunnitud vaatlusaluse impordi avaldatava pideva hinnasurve tõttu müügihindu alandama.

(76)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 15 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht jäi liidu turul muutumatuks. Liidu tootmisharu kaotas seega turuosa, erinevalt vaatlusalusest riigist pärit impordist, mille turuosa vaatlusalusel perioodil suurenes, kattes peaaegu kogu tarbimise kasvu.

(77)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(78)

Liidu tootmisharu tööhõive tase ei muutunud märkimisväärselt vaatlusalusel perioodil. Tööhõive tase muutub väga sarnaselt tootmismahuga. Liidu tootmisharul õnnestus kasumlikkuse vähenemisest hoolimata töökohti säilitada.

(79)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, ei muutunud palju. Tootmisprotsessi juba optimeeriti märkimisväärses ulatuses.

(80)

Dumpingumarginaal oli miinimumtasemest märkimisväärselt suurem. Tegelike kõrgete dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse vaatlusalusest riigist pärit impordi mahu kasvu ja hindade kahanemist.

(81)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puudusid andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(82)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihind liidus

(83)

Müügihinnad on vaatlusalusel perioodil keskmiselt langenud (– 11 %), erinevalt nendega seotud kulust (+ 3 %). Uurimisperioodi müügihinnad olid keskmiselt madalamad kui ühiku tootmiskulu.

(84)

Turuosa kahanemise pidurdamiseks läksid liidu tootjad hindade langussuundumusega kaasa ja langetasid märkimisväärselt oma müügihinda. Tootmiskulu suurenemist võib osaliselt selgitada asjaoluga, et kerge termopaberi tootmine on kõrgete püsikuludega ettevõtmine, mis on tootmismahu langusega korrelatsioonis (– 3 % valimisse kaasatud liidu tootjate seas). Liidu tootjad osaliselt korvasid tooraine kulude tõusu, mis tulenes USA dollari ja euro ebasoodsast vahetuskursist (paberimassiga kaubeldakse USA dollarites), hoides muid kulusid ja ratsionaliseerimist kindlalt kontrolli all.

(85)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 8

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(86)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine palk töötaja kohta kokku 4 %. See on kooskõlas üldise inflatsioonist tingitud hinnatõusuga liidus.

(87)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 9

Varud

(88)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 7 %. Üldiselt toodetakse samasugust toodet kasutajate kindlate tellimuste alusel. Laovarusid ei loeta seda laadi tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks, sest üldiselt vastavad need tootmisele ega ole suuremad kui kuu tootmismaht. Lõppvarud protsendina toodangust näitavad samalaadset protsenti vaatlusaluse perioodi alguses ja lõpus.

(89)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(90)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(91)

Kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil 2012. aasta kasumiolukorralt uurimisperioodil kahjumini (– 0,5 %). Ehkki see suundumus on osaliselt seotud mõne liidu tootja puhul esineva ratsionaliseerimisega, ei ole märkimisväärne hinna- ja mahusurve liidu tootmisharule ajavahemikus 2013–2015 lasknud liidu tootmisharul Euroopa majanduse tarbimise kasvust osa saada.

(92)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog järgis järsult langevat suundumust, mille peamine põhjus oli kasumlikkuse vähenemine.

(93)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See alanes (– 72 %) kooskõlas kasumlikkusega. Kui ühe liidu tootja üks kindel investeering tõhususe suurendamiseks ajavahemikul 2014–2015 välja arvata, oli valimisse kaasatud tootjate investeeringute tase selline, mis on täielikult vajalik tegevuse jätkamiseks.

(94)

Nagu võib näha investeeringute madalast tasemest seda laadi tootmisharu puhul, mõjutas kahanev kasumlikkus kapitali kaasamise võimet.

(95)

Vaatlusaluse perioodi jooksul on liidu tootmisharu kahju oluline ja ilmne, arvestades hinnaga seotud kahjunäitajaid, nagu müügihinna langus (– 11 %), vähenev kasumlikkus (+ 13 %-lt – 0,5 %-ni), rahavoog ja netovarade tootlus. Müügihindade langusest tingituna ei suudetud konkreetsete meetmetega tõhususe suurendamiseks ja kulude rangeks jälgimiseks ära hoida seda, et liidu tootjatel tekkis uuritava tootega seoses kahjum. Lisaks ei suutnud liidu tootmisharu ka mahuga seotud kahjunäitajaid arvestades saada osa liidu tarbimise kasvust. Liidu tootjate turuosa vähenes tõepoolest vaatlusalusel perioodil 12 protsendipunkti võrra.

(96)

Tingituna seda laadi tootmisharu eriomadustest (kapitalimahukas ja põhimõtteliselt lakkamatult töötav) olid mahuga seotud näitajad, nagu tootmis- või müügimaht, absoluutarvestuses suhteliselt stabiilse suundumusega. Samas tuleb seda vaadelda kasvava nõudluse kontekstis, seega suhtelises arvestuses olukord halvenes.

(97)

Hoolimata sellest, et liidu tootmisharu võttis vaatlusalusel perioodil oma üldise tulemuslikkuse parandamiseks konkreetseid meetmeid (näiteks eesmärgiga siseprotsesse veelgi optimeerida), halvenes selle olukord oluliselt eelkõige seoses kasumlikkuse ja turuosa kahanemisega. Kapitali hankimise raskuste tõttu jäävad teatavad investeeringud ootele.

(98)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(99)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 6 uuris komisjon, kas vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon kandis hoolt selle eest, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on järgmised: muu import, fenoolivaba kerge termopaberi hindade mõjud, dumpinguvastased tollimaksud Ameerika Ühendriikides, liidu tootjate eksporditulemused, nendevaheline kasvav konkurents, mitmesugused kuludega seotud küsimused, üleilmne internet ja kasvav digitaliseerumine (st rohkem paberivabasid makseid), suurte jaekettide hinnasurve ja ratsionaliseerimine liidu tootmisharus.

(100)

Eksportivate tootjate müügihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil keskmiselt 15 % võrra. Asjaomaste riikide tootjad alandasid vaatlusalusel perioodil pidevalt ühiku dumpingutasemel olevat müügihinda, mis võimaldas neil oluliselt suurendada oma turuosa ajavahemikus 2012. aastast (0,7 %) uurimisperioodini (13,6 %).

(101)

Korea Vabariigist pärit impordi järjepidev kasv pärast eksportiva tootja tootmisvõimsuse suurenemist allalöödud hindadega avaldas selgelt negatiivset mõju liidu tootmisharu tulemustele. Dumpinguhindadega import sundis liidu tootmisharu oma müügihindu liidus langetama, et pidurdada turuosa kaotust; see tekitas uurimisperioodil kahjumeid. Peale selle püsis liidu tootmisharu müügimaht stabiilne, seega ei saanud ta kasu liidu tarbimise kasvust ja tema turuosa vähenes ligikaudu 12 %.

(102)

Võttes arvesse selgelt tõendatud ajalist kokkulangevust ühelt poolt pidevalt suureneva mahu ja alanevate hindadega dumpinguhinnaga impordi – mille puhul leiti, et need kärbivad ka liidu hindasid – ning teiselt poolt liidu tootmisharu kahaneva müügimahu, turuosa kaotuse ja hinnalanguse ning sellest tingitud kahjumlikkuse vahel valimisse kaasatud tootjate seas, võib järeldada, et liidu tootmisharu kahjustas just dumpinguhinnaga import.

(103)

Impordimahud muudest kolmandatest riikidest muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest

(104)

Vaatlusalusest riigist pärit import moodustab peaaegu kogu impordi liitu. Muu import (Ameerika Ühendriikidest ja Hiina Rahvavabariigist) vähenes vaatlusalusel perioodil 37 %. Sellise impordi turuosa oli uurimisperioodil 1,3 %, seega allpool miinimumtaset ning tõenäoliselt ei põhjustanud kahju liidu tootjatele ega kõrvaldanud põhjuslikku seost.

(105)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht (mitteseotud müük) muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordisuutlikkus

(106)

Sõltumatutele klientidele eksporditud kauba maht vähenes vaatlusalusel perioodil 27 %. Hinnad langesid vaatlusalusel perioodil (– 2 %), ent vähem kui hind liidu turul (– 11 %). Arvestades asjaolu, et kasumlikkus eksporditurgudel, mis küll vähenes, oli parem kui liidus, kasutasid liidu tootjad teatavaid ekspordivõimalusi, et maksimeerida tootmisvõimsuse rakendamist ja vähendada püsikulusid.

(107)

Eeltoodu põhjal on ebatõenäoline, et liidu tootmisharu eksporditulemused on tekitanud liidu tootjatele kahju ja kõrvaldavad põhjusliku seose.

(108)

Eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu kannatas kahju, sest üks valimisse kaasatud tootja ei suutnud müüa pehmet termopaberit Ameerika Ühendriikides tingituna selle toote kõrgetest dumpinguvastastest tollimaksudest.

(109)

Need asjaolud avaldasid ühele liidu tootjale teatavat mõju seoses tootmismahuga (vt eespool põhjendust 70). Samas ei avaldaks need asjaolud mingit mõju enamikule selle liidu tootjaga seotud andmetele, näiteks müügi kasumlikkus liidus ja rahavoog.

(110)

Igal juhul on liidu tootmisharu kui terviku puhul mõju piiratud. Põhjused on mitmesugused. Esiteks on küsimus seotud üksnes ühega liidu tootjatest – tuleks märkida, et teised kaks valimisse kaasatud tootjat, kelle suhtes meetmed ei kehti, suurendasid oma müüki Ameerika Ühendriikides. Teiseks suutis kõnealune tootja kahju osaliselt korvata, suurendades eksporti teistele turgudele. Peale selle tõstsid Ameerika Ühendriigid kõnealuseid dumpinguvastaseid tollimakse 2015. aasta veebruaris. Kogumõju uurimisperioodil on seepärast peaaegu olematu.

(111)

Eeltoodu põhjal ei käsitata Ameerika Ühendriikide dumpinguvastaste tollimaksude mõju liidu kogu tootmisharu jaoks nii märkimisväärsena, et kõrvaldada põhjuslik seos.

(112)

Eksportiv tootja väitis, et liidu hinnalangust ei põhjustanud Korea import, vaid pigem fenoolivaba kerge termopaberi, s.o liidu tootmisharu toodetava ja müüdava ning mitte Korea Vabariigist eksporditava toote hinna langus. See väide põhineb mõnede eksportiva tootjaga (ostud kahelt liidu tootjalt) seotud äriühingute ostuhinnal.

(113)

Seoses sellega tuleks kõigepealt märkida, et nagu eespool selgitatud (vt põhjendus 20 ja järgmised põhjendused), on fenoolivaba kerge termopaber asendatav fenooli sisaldava kerge termopaberiga ning konkureerib sellega, seega võivad selle hinda mõjutada ka Korea import ja koguturg, kus fenooli sisaldav kerge termopaber on valdav (84 % liidu tarbimisest). Pealegi näitasid liidu tootmisharu andmed, et vaatlusalusel perioodil vähenes fenoolivaba kerge termopaberi ühiku müügihind vähem kui fenooli sisaldava kerge termopaberi ühiku müügihind. Seega on hinnalangus veelgi olulisem, kui jätta välja liidu tootmisharu fenoolivaba kerge termopaberi müügi mõju. Peale selle leiti, et sarnaste tooteliikide võrdluse põhjal arvutatud hinnaalandus, st jättes välja fenoolivabad liigid, mida ei imporditud, on märkimisväärne.

(114)

Mõne isiku arvates kannatasid liidu tootjad nende seas esineva kasvava konkurentsi (tootmisvõimsuse rakendamiseks), suurte kulude (tingituna üleilmsest toorainehindade tõusust seoses USA dollari ja euro vahetuskursiga ning suurenevatest tööjõu- ja energiakuludest), üleilmse interneti ja kasvava digitaliseerimise (st rohkem paberivabasid makseid) ning suurte jaekettide (nagu tanklad ja supermarketid) hinnasurve tõttu. Samas ei leitud, et ükski nendest teguritest oleks kõrvaldanud põhjusliku seose olulise kahju ja Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(115)

Puuduvad tõendid ühegi konkurentsivastase tava kohta. Ükski esitatud asjaolu ei näidanud, et liidu tootjate vahel esinev konkurents (tootmisvõimsuse rakendamiseks) on ebaaus.

(116)

Mis puutub suurte kulude väitesse, siis märgitakse, et liidu tootjad hoidsid vaatlusalusel perioodil kulusid hoolikalt kontrolli all ja need suurenesid vähe (+ 3 %). Selline kasv hõlmab paberimassi hindade (mis moodustavad ligikaudu kolmandiku kerge termopaberi kogukuludest), energiakulude ja tööjõukulude muutuseid, millest viimasena nimetatut analüüsitakse üksikasjalikumalt põhjendustes 85–86.

(117)

Uurimisel ei leidnud kinnitust, et üleilmne internet ja suurenev digitaliseerumine (st rohkem paberivabasid makseid) võiksid liidu tootmisharule kahju tekitada. Vastupidi, leiti, et kerge termopaberi tarbimine liidus kasvab stabiilselt.

(118)

Seoses väitega, et ilmneb teatav hinnasurve suurtelt jaekettidelt (nagu tanklad ja supermarketid), ei esitanud huvitatud isikud ühtegi olulist tõendit ning uurimisel ei saadud seda kinnitada.

(119)

Lisaks märgitakse, et uurimise kohaselt korraldasid mõned liidu tootjad hiljuti restruktureerimise ja reorganiseerimise eesmärgiga oma konkurentsivõimet suurendada. Mõni neist protsessidest on veel pooleli ning mõnda ettenähtud konkreetset meedet, näiteks kindlaid investeeringuid, takistas dumpinguhinnaga impordi mõju nende tootjate kasumlikkusele, kahjustades seega nende kapitali kaasamise võimet. Seega ei leitud, et see tegur kõrvaldaks põhjusliku seose olulise kahju ja Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(120)

Eespool esitatu põhjal on komisjon teinud käesolevas etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus oli vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhindadega import ning et teised individuaalselt või kollektiivselt arvesse võetud tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost.

(121)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Teiste tuvastatud tegurite kohta, näiteks liidu tootjate eksportmüügi tulemused, dumpinguvastased tollimaksud Ameerika Ühendriikides, suuremad kulud ja mitmed ratsionaliseerimisprotsessid, ei leitud esialgu, et need kõrvaldaksid põhjusliku seose isegi nende kogumõju arvestades.

(122)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi, sealhulgas liidu tootmisharu, eri tasandil kauplejate ja kasutajate erinevaid huve.

(123)

Liidu tootmisharu koosneb viiest tootjast, mis asuvad kolmes liikmesriigis (Saksamaa, Hispaania ja Soome). Ükski neist ei olnud uurimise algatamise vastu.

(124)

Kõik liidu tootjad osalesid aktiivselt uurimisel ning väitsid, et meetmete rakendamine võiks kaitsta tööhõivet, edendada suuremaid investeeringuid ja panna pöörduma kasumlikkuse vähenemise suundumuse, mida on täheldatud sestsaadik, kui Korea eksportija sisenes ELi turule.

(125)

Liidu tootmisharu on varem juba oluliselt ümber korraldatud ning tootmisharu pöörab jätkuvalt tähelepanu oma tootmisprotsessi tõhustamisele. Eespool tabelis 4 esitatud tootmismahu näitajate võrdlus koos põhjendustes 53–55 kirjeldatud liidu tarbimisega näitab, et vastupidi ühe isiku väitele suudab liidu tootmisharu liidus nõudlust rahuldada. Eespool tabelis 4 esitatud tootmisvõimsuse rakendamise kõrge määr ei tähenda, et liidu tootmisharu ei suuda rohkem toota. Ühest küljest on liidu tootjatel mitmeotstarbelised seadmed, millel on nii-öelda muutuv tootmisvõimsus, nimelt tootmisvõimsus, mis võimaldab hakata tootma teistsugust toodet. Teisest küljest võiks väiksem liidu tootja, kes on tegelenud kõnealuse toote tootmise järkjärgulise lõpetamisega, selle otsuse osas ümber mõelda, kui valitseb aus konkurents.

(126)

Eeldatakse, et meetmete kehtestamine taastab võrdsed tingimused ja õiglase hinnataseme liidu turul ning parandab liidu tootmisharu kasumlikkust tasemeteni, mida käsitletakse selles kapitalimahukas tootmisharus tavapärasena. Kui tollimaksud ei kehtiks, peaks mõni liidu tootja oma kerge termopaberiga seotud tegevust vähendama või isegi selle lõpetama ja töökohad kaotama. See võib tuua kaasa väiksema konkurentsi turul ja jätta mitmele kasutajale veelgi piiratumad tarneallikad.

(127)

Kui meetmeid ei võeta, halveneks liidu tootmisharu olukord väga tõenäoliselt veelgi. Tõenäoliselt vähenevad kasum ja turuosa veelgi, sest ei ole põhjust kinnitada, et hinnalangus lõpeb meetmeid võtmata.

(128)

Komisjon tegi seetõttu käesolevas etapis järelduse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(129)

Komisjoni talitused saatsid küsimustikud 50 huvitatud isikule. Samas ei vastanud küsimustikule kõik isikud: 25 töötlejat, eri tasandil kauplejat ja üks liit (Euroopa paberitööstuse konföderatsioon (CEPI)) tegid esildisi, ent tegelikult vastas küsimustikule üksnes 14 isikut. Need vastused ei olnud samas alati ammendavad, mõni neist oli lihtsalt väide, mida kontrollitavate tõenditega ei kinnitatud.

(130)

Küsimustikule vastanud töötlejatest kolm kinnitas, et nad on meetmete poolt, peamiselt põhjendusel, et meetmed taastaksid ausad konkurentsitingimused ELi turul. Kerge termopaberi ostumahu järgi on neil töötlejatel suurem kaal kui töötlejatel, kes arvamust ei avaldanud või kes olid meetmete vastu. Ka CEPI oli meetmete poolt ning väitis, et Korea dumpinguhinnaga import avaldaks üldistele varustavatele tootmisharudele, mitteseotud töötlejatele ja lõpptarbijatele negatiivset mõju.

(131)

Meetmete kehtestamise vastased isikud kardavad paberi puudujääki ja hinnatõusu, alternatiivsete tarneallikate puudumist, liidu tootjate konkurentsivastaseid tavasid ning lõppkokkuvõttes mõne töötleva tegevusala ja/või töötlejate tegevuse lõpetamist. Samas näitas uurimine, et Euroopa Liidus on mitu kättesaadavat tarneallikat, puuduvad märgid liidu tootjate konkurentsivastaste tavade kohta ning meetmete kehtestamine ei tooks kaasa märkimisväärset hinnatõusu, pidades silmas ka dumpingumarginaali taset.

(132)

Peale selle väitsid nii eksportiv tootja kui ka Korea Vabariigi valitsus, et liidu huvide analüüsimisel tuleks arvesse võtta liidus ajavahemikul 2013–2016 Hansoli kontserni tehtud investeeringuid ja seotud töötlejate juures olevaid töökohti. Samas ei esitanud nad mingeid kerge termopaberi tootmisele omaseid tõendeid.

(133)

Kuna meede üksnes taastaks ausa konkurentsi liidu turul, leitakse lisaks, et dumpinguvastased meetmed tähendavad seda, et asjaomast toodet imporditakse liitu mittekahjustavate hindadega. See peaks sõltumatutele töötlejatele kasuks tulema.

(134)

Komisjon tegi seetõttu käesolevas etapis järelduse, et dumpinguvastaste tollimaksude mõju meetmete vastu olevatele isikutele ei kaaluks üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule. Seoses põhjendamata seisukohti avaldanud isikutega ei leidnud uurimisel kinnitust, et meetmete kehtestamine avaldaks neile olulist või üldse mingit mõju.

(135)

Eespool esitatud põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi selleks, et Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes meetmete kehtestamine oleks liidu huvide vastu.

(136)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(137)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju.

(138)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(139)

Kaebuse esitaja taotles kaebuses, et komisjon kasutaks mõistliku mittekahjustava kasumimarginaalina määra ligikaudu 10 % käibest. Uurimine näitas, et liidu tootmisharu tegelik kasumlikkus enne seda, kui Korea impordi kiire kasv olulist mõju avaldas, oli 2012. aastal 13 % ja 2013. aastal 11,5 %. Nendel põhjustel leiab komisjon seega, et kõige viimasel tüüpilisel aastal ehk 2013. aastal tootmisharu saavutatud kasumimarginaal on asjakohane alus sihtkasumi määramiseks.

(140)

Sellistel lähtealustel arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, lisades eespool nimetatud 11,5 %-lise kasumimarginaali valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulule uurimisperioodil.

(141)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegeva tootja kaalutud keskmist impordihinda asjaomases riigis, mis on kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, sarnase toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mida valimisse kaasatud liidu tootjad liidu turul uurimisperioodil müüsid. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Kahjumarginaal kehtestati esialgu tasemel 35,8 %.

(142)

Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 esitatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam, see tähendab dumpingumarginaali tasemel.

(143)

Eespool öeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(144)

Nagu on selgitatud ka põhjenduses 50, on käesoleval juhul koostöö määr suur: koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas kogu liitu suunatud ekspordi uurimisperioodil. Seepärast põhineb dumpinguvastane jääktollimaks koostööd tegeva äriühingu tasemel.

(145)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (6). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimemuutus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimemuutuse kohta.

(146)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(147)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(148)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

(1)

16. septembril 2013 registreeritud elektroonilise teatega (SANI nr 8899), mida parandati 25. septembri 2013. aasta teatisega, teavitasid Ungari ametiasutused 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste (2) lõike 65 kohaselt oma kavatsusest anda regionaalabi ulatuslikule investeerimisprojektile, mille viib Győris ellu AUDI HUNGARIA MOTOR Ltd (edaspidi „AHM“).

(2)

9. juuli 2014. aasta kirjas teavitas komisjon Ungarit oma otsusest algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) AHMi elluviidavale investeerimisprojektile antava regionaalabi kohta, et viia läbi süvahindamine, võttes aluseks komisjoni teatise ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise kriteeriumide kohta (3) (edaspidi „süvahindamise teatis“).

(3)

Ungari esitas süvahindamise jaoks märkused ja vajaliku teabe 9. oktoobri 2014. aasta kirjas (2014/101245).

(4)

Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati 21. novembril 2014Euroopa Liidu Teatajas (4). Huvitatud isikutel paluti esitada oma märkused.

(5)

Komisjon palus 25. novembri 2014. aasta kirjaga (2014/119782), 28. juuli 2015. aasta kirjaga (2015/074087) ja 24. augusti 2015. aasta kirjaga (2015/083208) lisateavet, mille Ungari edastas 13. veebruari 2015. aasta kirjaga (2015/014716), 30. septembri 2015. aasta kirjaga (2015/096577) ja 9. oktoobri 2015. aasta kirjaga (2015/100135).

(6)

Komisjon ei saanud märkusi üheltki huvitatud isikult.

(7)

Ungari ametiasutused kavatsevad edendada regionaalarengut, andes AHMile regionaalabi otsetoetust ja ettevõtte tulumaksu soodustust investeeringute jaoks AHMi tegevuskohas Győris, mis asub piirkonnas nimega Lääne-Dunántúl (Nyugat-Dunántúl). Lääne-Dunántúl on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel regionaalabikõlblik piirkond, kus suurettevõtjatele antava regionaalabi standardne ülemmäär on Ungari 2007.–2013. aasta regionaalabi kaardi kohaselt 30 % brutotoetusekvivalendist (5).

(8)

Abisaaja on ettevõtjale Audi Hungaria Services Zrt täielikult kuuluv tütarettevõtja AHM. Audi Hungaria Services Zrt. on AUDI AG tütarettevõtja, AUDI AG ise on Volkswageni grupi (edaspidi „VW grupp“) liige. VW Grupi peakontor asub Saksamaal Wolfsburgis ja selle äritegevus on jagatud kaheks: autotööstuse üksus ja finantsteenuste üksus. Autotööstuse üksus hõlmab kaht ettevõtlusvaldkonda: sõiduautod ning tarbesõidukid ja energeetika.

(9)

VW Grupi autotööstuse üksusesse kuulub kaksteist kaubamärki: Volkswagen, AUDI, ŠKODA, SEAT, Bentley, Porsche, Bugatti, Lamborghini, Ducati, Volkswagen Commercial vehicles, Scania ja MAN. Igal kaubamärgil on oma olemus ja nad kõik tegutsevad turul iseseisvate üksustena. Volkswageni grupp toodab sõidukeid alates väikeautodest kuni luksusautode ja tarbesõidukiteni.

(10)

2014. aastal käitas Volkswageni grupp maailmas kokku 118 tehast (6) ja klientideni jõudis 10,1 miljonit autot, mis moodustab 12 % kogu maailma sõiduautode turust. Grupi müügitulu oli 202 miljardit eurot ja töötajaid oli kokku 592 586 (7).

(11)

2014. aastal oli AUDI AG palgal 79 483 töötajat, kogu maailmas jõudis klientideni 1,7 miljonit uut sõidukit ja müügitulu oli 53 miljardit eurot.

(12)

2014. aastal tootis AHM 135 232 autot, töötajaid oli 11 274 ja müügitulu oli 7,2 miljardit eurot.

(13)

AHM toodab Győris mootoreid ja mootoriosi. Lisaks pani AHM sõidukeid kokku platvormipõhiselt enne teatatud investeerimisprojekti elluviimist 2014. aasta lõpus.

(14)

Investeerimisprojektil oli kolm eesmärki: suurem paindlikkus ja mitmekesisus koostetootmises, suurem kokkupandud autode maht ning autotootmisprotsessi suurem vertikaalne integreerimine.

(15)

Esimene eesmärk oli suurendada koostetootmise paindlikkust, asendades varasema platvormipõhise tehnoloogia nn moodulipõhise tootmisprotsessi (Modularer Querbaukasten, edaspidi „MQB“) tehnoloogiaga. Kui Győris kasutatud platvormipõhine tehnoloogia võimaldas autode kokkupanekuks kasutada ainult sama platvormi (peamiselt sama või sarnase pikkusega platvorm, mis kuulus sageli ainult ühte segmenti), siis hiljuti paigaldatud MQB tehnoloogia võimaldab ühel ja samal tootmisliinil kokku panna eri pikkusega ja eri segmentidesse (käesoleval juhul A- ja B-segment ning teoreetiliselt ka A0-segment, […]) (*1) kuuluvaid autosid. Uus tehnoloogia paigaldati uude tehasesse, vana platvormipõhine tootmistegevus aga lõpetati täielikult 2014. aastaks ning vana tootmisliin lammutati ja eemaldati. Nüüd põhineb kogu autotootmine Győris MQB tehnoloogial. MQB tehnoloogia põhineb modulaarsuse põhimõttel (eri turusegmentidesse kuuluvate eri mudelite osade standardimine), mis võimaldab kulusid väga palju kokku hoida. Standardimisnõude ning endise ja uue tootmiskoha füüsilise vahemaa (ligikaudu 1,5 km) tõttu ei olnud vana tootmisliini võimalik integreerida uude tootmisprotsessi. Uues tehases saab toota mitut Audi sõiduauto mudelit: minevikus juba Győris kokkupandud mudelite uued põlvkonnad (Audi TT Coupé, TT Roadster ja A3 Cabriolet) ning A3 mudeli perekonna täiesti uus liige, millel on nelja uksega kere (A3 Sedan). Järgmiste mudelite disainis ja tehnilises konstruktsioonis tehti palju muudatusi. Kuid et kvaliteedi, põlvkonnaüleste kõrgete disainistandardite, tehnilise arenduse ning peamiste geomeetriliste mõõtmete ja varustuse säilitamise poolest oldi järjepidevad, jäi POLKi (8) klassifikatsioon samaks. Audi TT Coupé ja TT Roadster kuuluvad jätkuvalt B-segmenti, A3 Cabriolet kuulub A-segmenti ja ka uus A3 Sedan lisatakse A-segmenti.

(16)

Projekti teine eesmärk oli suurendada Győri koostetootmise üldist tehnilist võimsust [60 000 – 110 000] sõiduautolt aastas [130 000 – 180 000] sõiduautole aastas. Eeldatavasti kasutatakse selleks A-segmenti kuuluvate autode tootmise uuest võimsusest keskmiselt […] % ja B-segmenti kuuluvate autode tootmiseks keskmiselt […] %. Tänu suuremale võimsusele saab kokku panna nii lisatoodet (A3) kui ka suuremat arvu ajakohastatud mudeleid.

(17)

Projekti kolmas eesmärk oli Győris toimuva koostetootmise vertikaalse integratsiooni süvendamine. Endine koostetootmine on muudetud täielikult integreeritud sõiduautode tootmise tehaseks: uude koostetehasesse investeerimisega kaasneb keretsehhi, värvimistsehhi ja stantsimistsehhi ehitamine, mida kasutatakse peamiselt eespool nimetatud mudelite tootmiseks. Ainult väike osa (kuni […] %) uue keretsehhi ja värvimistsehhi toodangust tarnitakse alusraamidena teistesse EMPst väljaspool asuvatesse VW grupi autotootmistehastesse. Uues stantsimistsehhis toodetavatest kereosadest ligikaudu […] % kasutatakse autode tootmiseks Győris. Ülejäänud Győris toodetud kereosadest […] % tarnitakse VW grupi teistesse tootmiskohtadesse. Alguses kavandati, et neid kereosi kasutatakse POLKi A-segmenti kuuluvate sõidukite tootmiseks. Ent pärast menetluse algatamise otsust teatas Ungari komisjonile, et nõudluses toimunud muudatuste tõttu võiks stantsimistsehhi toodangust […] % kasutada VW grupi teistes tootmiskohtades segmentide A0 kuni C autode tootmiseks.

(18)

Investeerimisprojektiga seotud töö algas 2011. aasta veebruaris ja viidi lõpule 31. detsembril 2014.

(19)

Käesoleval juhul hõlmavad rahastamiskõlblikud kulud investeeringuid hoonetesse, masinatesse ja seadmetesse, kuid mitte immateriaalsesse varasse. Kasutatud varasid ei hõlmata.

(20)

Investeerimisprojekti rahastamiskõlblike investeerimiskulude nominaalsumma on kokku 342 936 miljonit Ungari forintit (1 144 miljonit eurot) (9); nüüdisväärtus (10) on 355 550 miljonit Ungari forintit (1 186 miljonit eurot). Tabelis I on esitatud rahastamiskõlblike kogukulude jaotus.

I tabel

Rahastamiskõlblike investeerimiskulude nominaalsumma (miljonites Ungari forintites)

(21)

Ungari ametiasutused kinnitavad, et abisaaja annab riigiabi mittesisaldava omapanuse, mis ületab 25 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(22)

Alljärgnevalt nimetatud riiklikul õiguslikul alusel antakse

(23)

AHM taotles otsetoetust 5. märtsil 2010, st enne investeerimisprojektiga seotud töö alustamist. 26. märtsil 2010 kinnitasid Ungari ametiasutused, et investeerimisprojekti taotlus on põhimõtteliselt abikõlblik. 8. septembril 2010 esitasid Ungari ametiasutused investeerimisprojekti otsetoetusega seotud abipakkumise (välja arvatud stantsimistsehh), mille AHM võttis vastu 1. oktoobril 2010. Stantsimistsehhi puudutava otsetoetuse pakkumine tehti 27. aprillil 2011 ja võeti vastu 4. mail 2011.

(24)

29. oktoobril 2010 (ja stantsimistsehhiga seoses 27. jaanuaril 2011) ehk enne investeeringuga seotud tööde algust taotles abisaaja tulumaksu soodustust (milleks on olemas komisjoni heakskiidust sõltuv seadusjärgne õigus).

(25)

Komisjoni heakskiidust sõltuv abi määrati 6. juulil 2011 (ja stantsimistsehhiga seoses 28. septembril 2011) allkirjastatud toetuslepinguga.

(26)

Ungari kavatseb anda abi summas 39 952 miljonit Ungari forintit (133,3 miljonit eurot) (nüüdisväärtus). Kuna projekti ettenähtud rahastamiskõlblike kogukulutuste nüüdisväärtus on 355 550 miljonit Ungari forintit (1 186 miljonit eurot), moodustab abi ettenähtud osakaal 11,24 % brutotoetusekvivalendist.

(27)

Ungari ametiasutused kinnitavad, et projektile antavat abi ei kumuleerita toetustega, mida saadakse muudest kohalikest, piirkondlikest, riiklikest ja ELi allikatest samade rahastamiskõlblike kulude katmiseks. Heakskiidetud abi maksimumsumma nüüdisväärtust ega heakskiidetud abi osakaalu ei ületata, kui rahastamiskõlblikud summad peaksid hinnangulisest summast erinema.

(28)

AHM on saanud investeeringuteks ettenähtud abi varasema investeerimistegevuse jaoks Győris, mis algas enne 2003. aastat ja 2006. aastal.

(29)

Teatatud abi antakse tingimusel, et abisaaja jätkab abi saavas piirkonnas investeerimist vähemalt viie aasta jooksul pärast abiandmise lõppu.

(30)

Ungari ametiasutused on komisjonile lubanud, et

(31)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste kohased siseturuga kokkusobivuse üldtingimused on täidetud ning et teatatud abisumma ja abi osakaal ei ületa lubatud ülemmäärasid. Esialgse kontrolli käigus ei olnud komisjonil siiski võimalik kinnitada abi kokkusobivust siseturuga vastavalt 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktile 68.

(32)

2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 kohaselt peab komisjon algatama ametliku uurimismenetluse ja üksikasjalikult kontrollima, kas abi kujutab endast investeerimisstiimulit, kas abi on asjakohane ning milline positiivne ja negatiivne mõju sellel on, kui abisaaja turuosa moodustab toote- ja geograafilisel turul enne või pärast investeeringu tegemist üle 25 % (kontrollimine vastavalt punkti 68 alapunktile a) või kui investeeringuga saavutatud tootmisvõimsus on üle 5 % turu suurusest, mis on absoluutväärtuse või suhteliste näitajate alusel languses (kontrollimine vastavalt punkti 68 alapunktile b).

(33)

Komisjonil ei olnud võimalik esialgse kontrolli käigus välistada, et nõrgalt arenenud turul tehtud investeeringu tõttu ei ületata asjaomastel turgudel turuosa ja võimsuse kasvu künnist.

(34)

Konkreetsemalt oli komisjonil kahtlusi Ungari ettepaneku suhtes määratleda asjaomane tooteturg POLKi klassifikatsiooni A0-, A- ja B-segmentide kombinatsioonina ning ta jättis asjaomase tooteturu täpse määratlemise lahtiseks ja kaalus kõiki tõenäolisi turumääratluse alternatiive, sealhulgas eelkõige väikseimat liigitust, mille kohta on andmed olemas (14). Et AHM toodab nii A- ja B-segmendi (ja teoreetiliselt ka A0-segmendi) sõidukeid kui ka nende kereosi, leidis komisjon, et neid üksikuid segmente kui ka kombineeritud segmente tuleks kõnealusel juhul käsitleda tõenäoliste asjaomaste tooteturgudena.

(35)

Seoses sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite võimaliku alljaotusega oli komisjon arvamusel, et neid ei käsitleta eraldi.

(36)

Ka asjaomase geograafilise turu määratluse kohta ei saanud komisjon lõplikku otsust langetada. Komisjonil ei olnud võimalik kindlaks teha, kas asjaomane geograafiline turg on Euroopa Majanduspiirkond (EMP) või, nagu soovitas Ungari, vähemalt kogu Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Hiina turg koos.

(37)

2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alapunkti a alusel tehtud analüüs näitas, et A-ja B-segment moodustavad eraldi ja koos EMPs üle 25 % suuruse turuosa kõigil asjakohastel aastatel ning segmendid A0 kuni B koos alates 2011. aastast.

(38)

Punkti 68 alapunkti b alusel tehtud analüüsi põhjal leidis komisjon, et asjaomased tooteturud EMPs on nõrgalt arenenud. Komisjonil tuli seetõttu kontrollida, kas projektiga saavutatud tootmisvõimsus ületab 5 % asjaomaste turgude suurusest.

(39)

Komisjon oli seisukohal, et punkti 68 alapunktile b vastava kontrollimise jaoks on asjakohane kogutootmisvõimsuse suurendamise lähenemisviis. Netotootmisvõimsuse suurendamise lähenemisviis (st praeguse võimsuse lahutamine kavandatud koguvõimsusest) ei laseks komisjonil hinnata riigiabi mõju languses olevatele ja struktuurse ülevõimsusega turgudele, juhtudel, kui toetatav investeering ei suurenda võimsust enam kui 5 % võrra turu suurusest. Punkti 68 alapunktile b vastav kontrollimine ongi aga kehtestatud just sellel eesmärgil, et tuvastada need olukorrad, kui turg on languses ja toetatava investeeringu suurusel on konkurentidele suur mõju.

(40)

Punkti 68 alapunkti b alusel tehtud investeerimisprojekti (välja arvatud stantsimistsehh) analüüs näitas, et 5 % künnis ületataks ainult siis, kui kogutootmisvõimsust kasutataks B-segmendi autode tootmiseks. Ungari esitatud hinnanguliste tootmisnäitajate põhjal on väga ebatõenäoline, et 5 % künnis ületatakse üheski tõenäolistes autoturu segmendis.

(41)

Stantsimistsehhi kereosade tootmisel saavutatud võimsuse kohta näitas punkti 68 alapunktile b vastav analüüs, et 5 % künnise ületamine on võimalik ainult siis, kui B-segmendi autode tootmise osakaalu Győris suurendataks märkimisväärselt. Seetõttu jättis komisjon lahtiseks küsimuse, kas stantsimistsehhi võimsus ületab 5 % turu suurusest, mõõdetuna enne investeeringut vaatlusaluse toote nähtavat tarbimist käsitlevate andmete alusel.

(42)

Kuna komisjonil ei olnud võimalik selgelt kindlaks teha, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktides a ja b kehtestatud künniseid ei ületata, otsustati algatada ametlik uurimismenetlus. Sealjuures juhtis komisjon tähelepanu eelkõige sellele, et kui tal ei ole pärast ametliku uurimise algatamist esitatavate märkuste alusel võimalik kahtlusteta kindlaks teha, kas näidatud künniseid ületatakse, tehakse süvahindamise teatise alusel investeerimisprojekti süvahindamine. Komisjon palus Ungaril ja kõikidel huvitatud isikutel esitada oma märkused.

(43)

Huvitatud isikud märkusi ei esitanud.

(44)

Ungari jääb oma seisukoha juurde, et tooteturg tuleks määratleda kui segmentide A0 kuni B kombinatsioon (POLKi klassifikatsioon).

(45)

Ungari ametiasutused on jätkuvalt seisukohal, et iga üksiku asjakohase sõiduautosegmendi äärealadel leidub nõudluse poolel toodete omavahelist asendatavust, nagu komisjon on tunnistanud oma varasemates otsustes (15). Et A-segmendis on nõudluse poolel olemas A0- ja B-segmendi asendusahela võimalus, peavad Ungari ametiasutused mõjutatud segmente kombineeritud segmentide rühmaks.

(46)

Lisaks väidavad nad, et MQB tehnoloogia kasutuselevõtmise eesmärk ongi pakkumise poole paindlikkuse suurendamine, mis võimaldab abisaajal toota A0-, A- ja B-segmendi sõiduautosid samal MQB tootmisliinil ning nihutada tootmist ühelt turult teisele; abi mõju on tunda kõigil neil turgudel.

(47)

Ungari on jätkuvalt arvamusel, et autotööstuse asjaomane geograafiline turg on ülemaailmne turg ja kordab teatamise etapis esitatud väiteid.

(48)

Seetõttu on Ungari seisukohal, et asjaomane geograafiline turg on laiem kui EMP ja hõlmab vähemalt kogu Euroopat, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Hiinat.

(49)

Lisaks rõhutab Ungari, et Győr on kogu maailmas AUDI TT Coupé, AUDI TT Roadsteri ja AUDI A3 Cabriolet' ainus tootmiskoht ning seega rahuldab ülemaailmset nõudlust. Ka Győrist pärit A3 Sedani toodangut turustatakse maailmas (välja arvatud ainult Hiina turule mõeldud toodang, mida valmistatakse Hiinas, Foshanis).

(50)

Ungari ametiasutused on jätkuvalt arvamusel, et punkti 68 alapunktile b vastavas kontrollimises tuleks kasutada netotootmisvõimsuse suurendamise lähenemisviisi. Investeerimisprojekti üks eesmärke on Győris olemasoleva tehase laiendamine. Tootmisprotsessi vertikaalne integratsioon viitab sellele, et varasem võimsus ([60 000 – 110 000] A- ja B-segmendi sõidukit aastas) saavutatakse nüüd uue koostetehase ja uute tootmisrajatistega.

(51)

Ungari väidab, et hoolimata sellest, kas i) sõiduk on kokku pandud ainult kindlas tehases või valmistatud vertikaalselt integreeritud tootmisprotsessis või kas ii) uue põlvkonna mudelitel võivad olla erinevad funktsioonid, kuulub lõpptoode ikkagi samasse segmenti. Seega saavutatakse võimsus [60 000 – 110 000] sõidukit aastas, mis toodeti (pandi kokku) enne investeerimisprojekti, samuti hiljem investeerimisprojekti tulemusena. Olemasolevale võimsusele lisandub täiendav tootmisvõimsus [60 000 – 80 000] sõidukit.

(52)

Seega suureneks netovõimsus kuni [60 000 – 80 000] sõiduki võrra aastas samas segmendirühmas (A kuni B) nagu enne. See netovõimsuse suurenemine ei ületa 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktis b sätestatud 5 % künnist.

(53)

Ungari ametiasutused leidsid, et stantsimistsehhi toodangu […] % osakaal, mida kasutatakse VW grupi teistes tootmiskohtades valmistatud B-segmendi sõidukites, ei suurenda B-segmendi autode üldtoodangut VW grupis, sest väljastpoolt ettevõtet ostetud kereosad vaid asendatakse isetoodetutega. Ungari sõnul põhjustaks komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses kasutatud arvutusmeetod lihtsalt VW grupis saavutatud tootmisvõimsuse topeltarvestamist. Pealegi, nagu on mainitud käesoleva otsuse põhjenduses 17, kasutataks neid kereosi abisaaja plaanide muutumise tõttu segmentidesse A0 kuni C kuuluvate autode tootmiseks.

(54)

Ungari ametiasutused on seisukohal, et eespool esitatud argumentide põhjal, milles käsitletakse asjaomase tooteturu ja geograafilise turu õiget määratlust ning netovõimsuse suurendamise lähenemisviisi kohaldamist, ei ole 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 68 sätestatud künnised ületatud ning abi võib heaks kiita ilma selle süvahindamiseta.

(55)

Sellest hoolimata esitas Ungari süvahindamise läbiviimiseks vajaliku teabe.

(56)

Ungari leiab, et investeering toetab Győri ja Lääne-Dunántúli regionaalarengut, ning põhjendab seda alljärgneval viisil.

(57)

Ungari ametiasutused selgitasid, et Lääne-Dunántúli piirkonna arengu edendamiseks oli enne abi andmise otsuse tegemist kaalutud muid poliitikameetmeid, näiteks avaliku taristu edasiarendamist või haridussüsteemi parandamist. Eelnevatel aastatel oli aga juba võetud järgmised üldised poliitikameetmed:

(58)

Hoolimata eespool nimetatud arengust on piirkond võrreldes teatavate naaberpiirkondadega (Burgenland ja Bratislava) ning Euroopa Liidu keskmiste näitajatega teatavates valdkondades (SKP elaniku kohta, tööhõive, taristu ja haridus) endiselt vähem arenenud.

(59)

Järeldati, et piirkonna arengu kavandamiseks ja edendamiseks on riigiabi andmine sellele ulatuslikule investeerimisprojektile tõhusam vahend. Lisaks märgivad Ungari ametiasutused, et isegi kui abi saab käsitleda valikulise meetmena, anti seda abikavade alusel, mida võivad rahastada kõik teised investorid Ungaris, kui nad täidavad õigusaktides ettenähtud erikriteeriumid.

(60)

Ungari edastas tõendid selle kohta, et abi kuulub süvahindamise teatise teise stsenaariumi alla, sest selle mõju ergutab abisaajat tegema kogu investeeringu Győri tehasesse, selle asemel, et jagada see [EMPs abi mittesaavas piirkonnas asuva koha nr 1] ja [EMPs abi saavas piirkonnas asuva koha nr 2 vahel, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabikõlblik]. Eelkõige esitas Ungari ettevõtte asjakohased, autentsed ja ajakohased dokumendid, milles selgitatakse mitmeetapilist otsustusprotsessi seoses investeeringu asukohaga ning esitatakse vastupidise stsenaariumi finantsandmed. Mõlemaid on kirjeldatud allpool.

(61)

VW grupis valmistatakse investeerimisotsused ette mitmeetapilise otsustusprotsessi käigus, kus otsustajad analüüsivad eri asukohti konkureeriva võrdlemise protsessis. Peamised etapid on järgmised: 1) müügi pikaajaline planeerimine ja planeerimisvoorud; 2) tootearendus, tooteotsus ja asukoha eelvalimine; ning 3) investeerimine ja asukohaotsus.

(62)

Seda üldist protsessi järgiti teavitatud investeeringu otsustusprotsessis. Et see puudutab õiguslikult sõltumatu AUDI kaubamärgi investeeringut, tuli asjakohased otsused vastu võtta kaubamärgi tasandil ja kinnitada grupi tasandil.

(63)

VW grupis võetakse uusi tooteid kavva nn toote loomise protsessiga, mis hõlmab nii tootearendust kui ka tootmise alustamist. Toote loomise protsess koosneb neljast peamisest etapist, mida on kirjeldatud allpool esitatud diagrammil:

Müügi pikaajaline planeerimine Planeerimisvoorud

Projekti elluviimise investeering

Investeeringu ja tootmiskoha otsus

Tooteotsus / Koha eelvalimine

[…]

Toot

(64)

Lähtepunkt on müügi pikaajalise planeerimise etapp, mille käigus analüüsitakse turu arengu ja võimaliku nõudluse prognoose ning turuhinna kõikumisi. Müügi pikaajalise planeerimise käigus kavandatakse tootearendus […] aastaks ette ja selgitatakse välja, milline lisatootmisvõimsus on vaja saavutada või millised olemasoleva võimsuse kohandused on vajalikud. Müügi pikaajalist planeerimist peegeldavad tegelikud planeerimisvoorud, mille viib läbi grupi nõukogu ja mis sisaldavad kavandatud investeeringute finantsraamistikku.

(65)

Ettevõttes AUDI AG põhineb planeerimine VW grupi konsolideeritud müügi pikaajalisel planeerimisel. Juba [20xx]. aasta planeerimisvoorus tuvastas grupp vajaduse A0- ja A-segmendi sõidukite tootmisvõimsuse suurendamise järele. Sellel ajal ei omistatud seda lisavõimsust ühelegi kindlale kohale.

(66)

Arvestades olemasolevate sõidukitootmistehaste tootmisvõimsuse juba niigi kõrgeid rakendusmäärasid, ilmnes müügi pikaajalisest planeerimisest, et pikas perspektiivis ei piisaks olemasolevast võimsusest prognoositud müügimahu kasvust tulenevate vajaduste katmiseks.

(67)

Selles etapis teevad mitu AUDI, VW grupi ja asjaomase tootmiskoha osakonda koostööd, et valmistada ette nii tooteotsus kui ka tootmiskoha eelvalimine. Grupi järelevalveosakonnal […] on selles etapis keskne ja ühendav roll.

(68)

Selle teise etapi esimene samm on tootearenduse protsess, mis algab abisaaja sise-eeskirjade kohaselt vähemalt […] enne ettenähtud tootmiskuupäeva algust. Et teatatud projekt sisaldab nelja mudelit, tehti projekti teostatavuse otsus eri aegadel ja mudelite kavandatud tootmise alguskuupäevad olid erinevad (20).

(69)

Tooteotsuse – st otsus toota müügi pikaajalisel planeerimisel väljapakutud toodet – eeldus on see, et tootearenduses saavutatakse eelmääratletud teostatavuse eesmärk. Uue toote müügist saadavat prognoositud tulu võrreldakse vajalike tootmiskuludega (sealhulgas investeerimiskuludega). Oodatava tootmiskulu kindlaksmääramiseks tuleb planeerimise eeldusena määrata hüpoteetiliselt esiteks teatav asukoht (asukoha eeldus). Asukoha eeldust kasutatakse selleks, et teha kindlaks projekti esimene kulustruktuur ja raamistik. Sellega ei määratleta eelnevalt kindlat tootmiskohta, vaid seda kasutatakse prognoositavate tootmiskulude hindamise alusena.

(70)

[…]; täiesti uue toote korral […] põhineb asukoha eeldus tavaliselt tulemusnäitajatel, st et esimeseks hüpoteetiliseks asukohaks valitakse parimate tulemusnäitajatega koht. Praktikas võetakse samuti arvesse lisakriteeriume, nagu rakendamata võimsus või sobivad struktuurid. Kuigi tooteotsusega seotud arvutuste jaoks on toote kasumlikkus kõige tähtsam, valitakse välja ja analüüsitakse ka võimalikke alternatiivseid asukohti.

(71)

Kaubamärgi tasandil võtsid AUDI AG tootekomisjon ja tootestrateegia komisjon vastu otsused, millega kinnitati projekti teostatavus kõigi nelja mudeli korral. Otsustes määratleti esialgseteks asukohtadeks A3 Cabriolet' ja A3 Sedani kereosade tootmiseks [asukoht nr 3 abi mittesaavas piirkonnas EMPs] ning A3 Sedani, TT Coupé ja TT Roadsteri tootmiseks Győr. Seejärel kinnitas otsused grupi tasandil VW grupi tootekomisjon / tootestrateegia komisjon.

(72)

Pärast tooteotsuse tegemist on järgmine samm valida projektile kõige sobivam asukoht (s.o asukohaotsus). [Grupi järelevalveosakond] alustab tavaliselt kõigist Volkswageni tootmiskohtadest ja jätab kaalumiseks alles ainult need asukohad, mis näivad investeeringu jaoks sobivad (21). Selle protsessi tulemusena määratletakse iga reaalse koha investeerimis- ja tootmisstsenaariumid ning tehakse nendest kokkuvõte otsuse soovituses.

(73)

Ungari selgitas, et kuna lisakulusid (näiteks uue tehase ühendamisel avaliku taristuga, uue tootmiskoha integreerimisel grupi logistikavõrku jms) välditakse, siis põhimõtteliselt eelistatakse sobivate asukohtade kindlakstegemisel täiesti uude objekti investeerimise asemel lisavõimsuse integreerimist ainult osaliselt kasutatavates rajatistes või olemasolevate tootmiskohtade laiendamist. Käesoleval juhul kaaluti otsustusprotsessi varajases etapis Ida-Euroopas täiesti uude objekti investeerimise võimalust, kuid sellele plaanile ei antud konkreetset kuju ja see hüljati AUDI kaubamärgi tasandil toimuva tooteotsuse protsessi käigus (22). Seepärast keskendus [grupi järelevalveosakond] sobivate asukohtade otsimisel grupi olemasolevatele tootmiskohtadele.

(74)

Kui asukoha hindamine ei puuduta täiesti uude objekti investeerimist, on kaks peamist kriteeriumit sobivate asukohtade kindlakstegemiseks see, kas olemasolevas tehases on võimalik saavutada lisavõimsus (st on laiendamis- või kohandamisruumi), ja see, kas selles tootmiskohas olemasolevad rajatised on kavandatud projektiga kokkusobivad (kokkusobiv struktuur).

(75)

Nende kriteeriumide kohaldamisel tegi [grupi järelevalveosakond] kindlaks neli võimalikku asukohta. Ungari esitatud ettevõtte dokumentide põhjal arutasid AUDI ja grupp […] 2009. aastal [grupi järelevalveosakonna] läbiviidud nelja investeerimisstsenaariumi hindamise esialgset staatust (23).

II tabel

Investeerimise valikuvõimalused

(76)

Ettevõtte dokumentides on nende valikuvõimaluste kohta esitatud asukohapõhised tootmiskulud, mis hõlmavad võrdlusperioodi jooksul tekkivaid investeerimiskulusid ja tootmiskulusid, ning neid võrreldud.

(77)

Arvestades neid tootmiskulusid ja võttes arvesse, et [asukohas nr 3 abi mittesaavas piirkonnas EMPs] oli saavutatud maksimaalne tootmisvõimsus ning et lisatootmise jaoks oleks olnud vaja suuri struktuurilisi kulutusi, siis – nagu on dokumenteeritud esitatud koosoleku protokollis – otsustas grupi juhatus […] 2010. aastal jätta valikuvõimalused A ja B edasisest kavandamisest välja ning tegi AUDI-le ülesandeks i) jätkata Győris sõidukite tootmise edasist kavandamist; ii) koostada otsuse soovitused VW ja AUDI nõukogule ning komisjonile K-VAI (25) iii) ning võtta vajalikud meetmed riigiabi saamiseks.

(78)

[Grupi järelevalveosakonna] soovituse alusel, milles võrreldakse valikuvõimaluste C ja D ajakohastatud arvutusi, ning võttes arvesse võimalust, et Ungari riigilt saadakse regionaalabi, otsustas komisjon K-VAI 14. detsembril 2010, et investeeringu asukohaks saab Győr (st valikuvõimalus D). Ungari esitas tõendid kaalutud vastupidise stsenaariumi analüüsi kohta, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse 1. lisas, kuid ei ole avaldatud ärisaladusega seotud põhjustel, ja esitas koosoleku protokolli koopia.

(79)

Abi proportsionaalsuse tõestamisel võttis Ungari aluseks ergutava mõju analüüsimiseks kasutatavad arvutused.

(80)

Ungari kasutatud lõpparvutus vastupidise stsenaariumi selgitamiseks ja ergutava mõju tõestamiseks näitab, et võrreldes valikuvõimalusega C on valikuvõimalusel D 143,3 miljoni euro suurune kuluhalvemus (nüüdisväärtus abisaaja investeerimis- ja asukohaotsuse tegemise ajal ehk 2010. aastal).

(81)

Abi arvutamisel ja seega ka proportsionaalsuse hindamisel kehtivates 2013. aasta hindades on see kuluhalvemus 153,8 miljonit eurot (26).

(82)

Ka suurimat lubatavat 133,3 miljoni euro suurust abisummat (2013. aasta nüüdisväärtus) (27) arvesse võttes on valikuvõimaluse D kuluhalvemus ikkagi 20,5 miljonit eurot.

(83)

Ungari on seisukohal, et abi on proportsionaalne, sest see ei kompenseeri täielikult asukoha kuluhalvemust.

(84)

Ungari rõhutab, et regionaalabi kompenseerib ainult valikuvõimaluse D (Győri tootmiskoha laiendamine) lisakulud võrreldes valikuvõimalusega C (tootmine olemasolevates tehastes [asukohas nr 2 abi saavas piirkonnas EMPs, mis on regionaalabikõlblik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c] ja [asukohas nr 1 abi mittesaavas piirkonnas EMPs]). Abi on proportsionaalne ega mõjuta konkurentsi, sest investeerimisprojekt oleks igal juhul ellu viidud ning avaldanud mõju konkurentsile ja kaubandusele.

(85)

Ungari ametiasutused jäävad oma arvamuse juurde, et abi ei saa liigitada ebaseaduslikuks abiks nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (28) (edaspidi „menetlusmäärus“)artikli 1 punkti f tähenduses. Sellega seoses selgitavad Ungari ametiasutused järgmist.

(86)

ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 kohustatakse liikmesriike teavitama komisjoni kavandatud abimeetmetest. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi grupierandi määruse (edaspidi „regionaalabi grupierandi määrus“) (29) vastuvõtmisega oli komisjon kehtestanud selle kohustuse ainult teavitamiskünnist ületavate meetmete korral. Ungari ametiasutused on tõlgendanud seda sätet nii, et teavitamiskünnisest allpool ja olemasoleva kava raames võib abimeetmeid igal juhul anda ja jõustada liikmesriikide pädevuses.

(87)

Lisaks väidab Ungari, et see tõlgendus on samuti kooskõlas süvahindamise teatise sätetega, mis tema arvamusel kinnitavad, et liikmesriigid jätavad endale võimaluse anda abi kuni tasemeni, mis vastab maksimaalselt lubatavale summale, mida 100 miljoni euro suuruste abikõlblike kuludega investeering võib kohaldatavate eeskirjade alusel saada, isegi kui komisjon võtab vastu negatiivse otsuse (30).

(88)

Pealegi ei ole komisjon kunagi seda lähenemisviisi ega tõlgendust kahtluse alla seadnud ei praeguses teavitamismenetluses ega ka eelmistes Ungari ametiasutuste poolsetes teavitustes (31) ja lisaks näib Ungarile, et komisjon tõlgendas liikmesriikide teavitamiskohustust sarnasel viisil nagu on teinud varem Ungari ametiasutused (32).

(89)

Lisaks toonitavad Ungari ametiasutused, et Euroopa kohtute väljakujunenud kohtupraktika (33) kohaselt ei saa liikmesriigid, kes täidavad ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust, olla kahjulikumas positsioonis võrreldes nendega, kes rikuvad teavitamiskohustust, sest see kahjustaks ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 põhieesmärki. Seega tõlgendus, mis ei võimalda liikmesriikidel anda abi kuni individuaalse teavitamise künniseni, oleks samuti vastuolus kohtupraktikaga ja sellel oleksid kaugeleulatuvad negatiivsed tagajärjed nii liikmesriikidele kui ka abisaajatele.

(90)

Kookõlas eespool nimetatud sätetega otsustasid Ungari ametiasutused anda teavitamiskohustusest vabastatud abi AHM-ile olemasoleva abikava alusel (XR 47/2011). Antud summa aga ei ületanud kohaldatavat teavitamiskünnist, samas kui seda osa abist, mis künnise ületas, anti sõltuvalt komisjoni lõplikust otsusest. Ungari ametiasutused kinnitavad, et teavitamiskünnise ületanud abi ei makstud välja ega maksta välja ilma komisjoni heakskiiduta.

(91)

Seetõttu leiavad Ungari ametiasutused, et nad on täiel määral järginud oma kohustust teatada komisjonile teavitamiskünnise ületanud abisumma. Seega ei ole AHM-ile antud abi ebaseaduslik.

(92)

Otsetoetuse ja ettevõtte tulumaksu soodustuse vormis finantsabi andsid/annavad Ungari ametiasutused ja seda rahastatakse riigi üldeelarvest. Järelikult on tegemist liikmesriigi poolt ja riigi vahenditest antava toetusega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(93)

Kuna abi antakse ainult ühele ettevõtjale, nimelt AHM-ile, on tegemist valikulise meetmega.

(94)

Ettevõtte tulumaksu soodustuse vormis antav rahaline toetus vabastab ettevõtja kuludest, mida tavaliselt oleks tulnud maksta tal endal. Otsetoetuse vormis antav rahaline toetus annab ettevõtjale eelise, mida tal tavapärastes turutingimustes ei oleks. Järelikult tekib ettevõtjal konkurentidega võrreldes majanduslik eelis.

(95)

Rahalist toetust anti/antakse investeeringu jaoks autotööstuses, kus liikmesriikide vahel toimub tihe kaubavahetus ja mis osaliselt asendab teistest liikmesriikidest pärit vahetoodete tarnet. Järelikult kahjustab meede liikmesriikide vahelist kaubandust.

(96)

AHMi ja selle toodangu toetamine tähendab, et moonutatakse konkurentsi või tekib konkurentsi moonutamise oht.

(97)

Seetõttu käsitleb komisjon meedet riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(98)

Komisjon märgib, et Ungari ametiasutused teatasid tervest AHMi-le antava abi paketist, kuid ainult teavitamiskünnist ületav summa anti komisjoni heakskiidust sõltuvalt ja teavitamiskünnisest allapoole jääv summa oli välja makstud grupierandi teavitamiskohustusest vabastatud abikava alusel. Komisjon on seisukohal, et see lähenemisviis on vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3 ja seetõttu on abi ebaseaduslik menetlusmääruse artikli 1 punkti f määratluse kohaselt.

(99)

Komisjon ei nõustu Ungari ametiasutuste esitatud argumentidega regionaalabi grupierandi määruse tõlgenduse kohta. Regionaalabi grupierandi määruse artikli 7 punkti e kohaselt kehtib regionaalabi suhtes jätkuvalt teavitamiskohustus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 alusel, kui kõikidest allikatest saadav abi ületab 75 % abi piirmäärast, mida investeering, mille abikõlblikud kulud on 100 miljonit eurot, võib saada vastavalt standardsele abi piirmäärale, mis kehtib abi andmise ajal heakskiidetud regionaalabi kavas ette nähtud suurte ettevõtete suhtes. See säte, mis vastab 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktile 64, võeti üle komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (34) artikli 6 lõikes 2.

(100)

Ungari ametiasutuste poolt AHM-ile antava abipaketi puhul kasutatud abikavades viidatakse regionaalabi grupierandi määruse artikli 7 punktile e ja 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktile 64.

(101)

Investeeringu abikõlblikud kulud ületavad 100 miljonit eurot ning kombineeritud abisumma (toetus ja maksusoodustus) ületab teavitamiskünnise. Teavitamiskünnise arvutamiseks tuleb arvesse võtta kõikidest allikatest saadavat abi. Seda seisukohta on komisjon kinnitanud varasema juhtumi korral (SA.32036 – Mondi Swiecie juhtum) (35). Kui künnis ületatakse, langeb terve abipakett (36) välja regionaalabi grupierandi määruse reguleerimisalast ja abipaketist tuleb teatada komisjonile, kes hindab selle kokkusobivust kohaldatavate suuniste alusel. Selles kontekstis hindas komisjon Ungari ametiasutuste teatatud abipaketti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste üldiste kokkusobivuse kriteeriumide alusel ja järeldas oma menetluse algatamise otsuses, et kuigi neid kriteeriume on järgitud, on komisjonil kahtlusi seoses sellega, kas on järgitud 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 68 ette nähtud turul kehtestatud künniseid. Seega oleks kehtivate eeskirjadega vastuolus kohaldada 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste kokkusobivuse tingimusi teatatud abipaketile, kuid leida, et alla teavitamiskünnist jääva summa võib abisaajale seaduslikult anda olemasolevate abikavade ja regionaalabi grupierandi määruse alusel enne, kui komisjon on teinud teatatud abimeetme kohta otsuse.

(102)

Seoses süvahindamise teatise punkti 56 joonealuse märkusega on komisjon varem ümber lükanud väite, et tema volitus uurida süvahindamise teatise alusel abimeetme kokkusobivust piirneb palutud abi selle osaga, mis ületab teavitamiskünnise (37). Komisjon peab meelde tuletama oma kohustust kontrollida üksikasjalikuma hindamise alusel selliste abimeetmete ergutavat mõju ja proportsionaalsust, mille suhtes võib kohaldada seda süvahindamist, st teavitamiskohustusega regionaalabi, mida on antud ulatuslike investeerimisprojektide jaoks, mis vastavad regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 sätestatud asjakohastele tingimustele.

(103)

Mis puudutab üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 sätestatud võimalust anda teavitamiskünnisest allpool olevat abi, tuleb märkida, et süvahindamise teatise punkti 56 joonealuses märkuses kõigest märgitakse, et liikmesriikidel on võimalus anda teavitamiskünnisest allpool olevat abi. Kohaldatavate eeskirjade (regionaalabi grupierandi määrus, regionaalabi suunised aastateks 2007–2013, süvahindamise teatis) ülesehituse loogika on selles, et kui kõigist allikatest saadud abi summa ei ületa teavitamiskünnist, ei pea liikmesriik esitama projekti komisjonipoolseks üksikasjalikuks hindamiseks ning võib rakendada abimeedet grupierandi määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Ent niipea kui liikmesriik otsustab anda teavitamiskünnist ületava abipaketi, kehtib teavitamiskohustus kogusummale ja selle kokkusobivust siseturuga hinnatakse kohaldatavate eeskirjade alusel. Täpselt seda on väljendatud ka üldise grupierandi määruse põhjenduses 7, kus sedastatakse, et „[a]sutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud riigiabi suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, tuleks jätkata asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust teatada abist, mille eesmärgid on kooskõlas käesolevas määruses käsitletud eesmärkidega. Komisjon hindab kõnealust abi eelkõige käesolevas määruses sätestatud tingimuste alusel ja kooskõlas kriteeriumitega, mis on sätestatud komisjoni vastuvõetud spetsiifiliste suuniste või raamistikega, kui kõnealused spetsiifilised dokumendid on asjaomase abimeetme suhtes kohaldatavad.“

(104)

Enne kui komisjon teeb teatatud abi kohta otsuse, võib liikmesriik teavituse tühistada ja anda abi kohaldatava grupierandi määruse alusel, kui abisummat vähendatakse teavitamiskünniseni või sellest allapoole ning järgitakse kõiki kohaldatud grupierandi sätteid.

(105)

Ungari ametiasutused viitavad komisjoni varasemale otsustuspraktikale (38). Komisjon on seisukohal, et tsiteeritud IBIDENi juhtumi asjaolud ei ole käesoleva juhtumiga võrreldavad, sest esimene tehti erineval õiguslikul alusel (regionaalabi suunised aastateks 2000–2006 ja 2002. aasta mitut valdkonda hõlmav raamprogramm) (39) ja mitte kohaldades regionaalabi grupierandi määrust ega regionaalabi suuniseid aastateks 2007–2013. Igal juhul on komisjon viimastel aastatel välja töötanud teistsuguse otsustuspraktika (näiteks eespool mainitud Mondi ja BMW otsused).

(106)

Eespool esitatud järeldust ei muuda ka väide, et praktikas on välja kujunenud, et liikmesriike, kes järgivad ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust, ei saa panna kahjulikumasse olukorda, kui need, kes on rikkunud teavitamiskohustust. Komisjon märgib, et tsiteeritud otsuses (40) puudutas see väide abimeetme siseturuga kokkusobivuse hindamist, kus abimeetme rakendamisega rikuti ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikest 3 tulenevaid kohustusi. Kohus järeldas, et lisanõue võtta arvesse juba antud abi tõelist mõju ergutaks liikmesriike teavitama investeerimisprojektidest komisjonile alles siis, kui need on lõpule viidud ning see kaotaks ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohase keelu tõhususe. Seetõttu on komisjon seisukohal, et Ungari ametiasutuste viidatud kohtupraktika ei ole ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohase teavitamiskohustuse puhul asjakohane.

(107)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldab komisjon, et AHM-ile antud abi on ebaseaduslik. See järeldus aga ei mõjuta selle siseturuga kokkusobivuse hindamist.

(108)

Abi eesmärk on regionaalarengu toetamine. Et komisjoni heakskiidust sõltuv investeerimisleping, mis ei hõlmanud stantsimistsehhi, allkirjastati 6. juulil 2011 (stantsimistsehhi kohta 26. septembril 2011), on komisjon seisukohal, et abi anti enne 2014. aasta juulit ja seega tuleb seda 2014.–2020. aasta regionaalabi suuniste lõike 188 kohaselt hinnata 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste ja eelkõige nende punkti 68 sätete alusel, milles käsitletakse investeerimiseks ette nähtud regionaalabi ulatuslikele investeerimisprojektidele. Kui ametliku uurimise alustamise kohta ettenähtud perioodi jooksul vastuseks saadud märkused ei võimalda komisjonil ametliku uurimise käigus ilma igasuguse kahtluseta järeldada, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktides a ja b sätestatud künniseid ei ole ületatud, on nõutav alustada süvahindamise teatises sätestatud kriteeriumide alusel süvahindamisega.

(109)

Komisjon peab hinnangu tegema kolmes etapis:

(110)

Komisjon märkis juba menetluse algatamise otsuse põhjenduses 54, et kõnealuse abi puhul on täidetud 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste üldkriteeriumid siseturuga kokkusobivuse kohta. Ametliku uurimise käigus ei leitud midagi, mis seaks selle hinnangu küsimuse alla. Komisjon märgib eelkõige järgmist.

(111)

Komisjon teeb nende kaalutluste põhjal järelduse, et regionaalabi suunistes ette nähtud üldkriteeriumid siseturuga kokkusobivuse kohta on täidetud.

(112)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuse põhjenduses 105, et kui komisjonil ei ole ametliku uurimismenetluse algatamise kohta esitatud märkuste alusel võimalik kahtlusteta kindlaks teha, et punkti 68 alapunktides a ja b nimetatud künniseid ei ületata, teeb ta süvahindamise teatise alusel investeerimisprojekti süvahindamise. Komisjon peab kontrollima, kas esitatud märkused toetavad seda järeldust.

(113)

Menetluse algatamise otsuse punktis 65 märkis komisjon, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 eesmärkidel on investeerimisprojekti asjaomased tooted POLKi liigituse kohaselt turusegmentidesse A0, A ja B kuuluvad sõiduautod.

(114)

Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 80 jättis komisjon asjaomase tooteturu täpse määratlemise lahtiseks ja kaalus kõiki tõenäolisi turu määratluse alternatiive, sealhulgas eelkõige väikseimat liigitust, mille kohta on andmed olemas. Et AHM toodab nii A- ja B-segmendi (ja teoreetiliselt ka A0-segmendi) autosid kui ka nende kereosi, leidis komisjon, et nii neid üksikuid segmente kui ka kombineeritud segmente A0 kuni B ja A kuni B tuleks kõnealusel juhul käsitleda tõenäoliste asjaomaste tooteturgudena.

(115)

Menetluse algatamise otsuse kohta tehtud märkustes (nagu on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes 44–46) jäi Ungari oma seisukoha juurde, mis esitati juba menetluse algatamise otsuses, ning ei täiendanud eelkontrolli etapil esitatud märkusi ega teavet. Eelkõige jäi Ungari oma arvamuse juurde, et asjaomane tooteturg tuleks määratleda A0-, A- ja B-segmenti kuuluvate sõidukite kombineeritud segmentide rühmana ning et geograafilise turu määratlus peaks hõlmama vähemalt kogu Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Hiina kombineeritud turgu (ja mitte ainult EMP turgu).

(116)

Tooteturu kohta märgib komisjon, et otsus viia ellu põhjalik uurimine ei määra ette ära sellest tuleneva siseturuga kokkusobivuse süvahindamise tulemust. Kuid enne kui komisjon abi heaks kiidab, peab ta olema kindel, et abi positiivne mõju tasakaalustab igal juhul kogu negatiivse mõju kaubandusele ja konkurentsile. Otsuse tegemisel selle kohta, kas abimeetme siseturuga kokkusobivuse süvahindamine on vajalik, tuleb seetõttu määratleda asjaomane tooteturg kavandatud sõidukimudeli eripära arvesse võttes nii kitsalt kui võimalik.

(117)

Tava kasutada autotööstuse üksikute segmentide põhjal kitsaimat turumääratlust on hästi väljakujunenud sarnastes otsustes, sealhulgas lõplikes otsustes (43).

(118)

See praktika põhineb konkurentsiga seotud majanduslikel kaalutlustel, sest selle aluseks on arvamus, et kõigi, isegi väikseimate turusegmentide konkurente tuleb kaitsta turgu valitsevate osalejate eest.

(119)

Konkreetsemalt põhineb see lähenemisviis teoorial, et kaks toodet on nõudluse poolel omavahel asendatavad, kui tarbijad peavad neid asendustoodeteks tulenevalt nende omadustest, hinnast ja sihtotstarbest. Tava kaudu uurida turuosa ka kõige väiksemates võimalikes autoturu segmentides, mille kohta on teave olemas, järgib komisjon täpselt seda loogikat: komisjon on seisukohal, et hinnast, omadustest ja sihtotstarbest tulenev asendatavus on suurim samasse segmenti kuuluvate toodete vahel. Selles mõttes kajastab kõige väikseima võimaliku turusegmendi kasutamine ühe tõenäolise turuna horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste (44) punkti 28, milles on märgitud, et „[t]ooteid võib asjaomasel turul diferentseerida nii, et teatavad tooted asendavad üksteist paremini kui teised. Mida suurem on ühinevate äriühingute toodete asendatavus, seda tõenäolisem on, et ühinevad äriühingud märkimisväärselt hindu tõstavad. […] On tõenäolisem, et ühinevate äriühingute hinna tõstmise ajend kahaneb juhul, kui konkurendid valmistavad tooteid, mis sobivad hästi ühinevate äriühingute toodete asendamiseks, mitte olukorras, kus nad pakuvad vähemsobivaid asendajaid. […]“

(120)

Seepärast jaotataksegi tavalised autod traditsiooniliselt segmentidesse ja autotööstus määrab mudelid erinevatesse hästituntud segmentidesse. See kaalutlus on ajendanud komisjoni määratlema autotööstust käsitlevates juhtumites asjaomast turgu ka üksikute segmentide alusel ja sellel põhjusel on Ungari nii selle juhtumi kui ka teiste puhul esitanud asjaomase turuga seotud argumente segmentide alusel.

(121)

Ungari ei ole uusi vastuväiteid esitanud. Lisaks ei saanud komisjon ametliku uurimise käigus kolmandatelt isikutelt teavet, mis võimaldaks sellist turu segmentideks jagamist paremini mõista. Seetõttu jätab komisjon asjaomase turu täpse määratluse endiselt lahtiseks ja kohaldab üksikuid sõidukisegmente (sealhulgas väikseim liigitus, mille kohta on andmed olemas) hõlmavate tõenäoliste alternatiivsete turumääratluste lähenemisviisi. Seega on komisjon jätkuvalt seisukohal, et üksikuid segmente A0, A ja B kui ka kombineeritud segmente A0 kuni B ja A kuni B tuleks kõnealusel juhul käsitleda tõenäoliste asjaomaste tooteturgudena (45).

(122)

Seoses geograafilise turuga jääb komisjon menetluse algatamise otsuse esialgse hindamise juurde (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 87), et asjaomane turg on EMP või suurem turg. Komisjon ei saa välistada, et geograafiline turg piirneb EMP turuga.

(123)

Komisjon märgib, et Ungari jääb juba eelkontrolli ajal esitatud argumentidele kindlaks, kuid ei esitanud ametliku uurimise käigus lisaandmeid ega -teavet (vt käesoleva otsuse põhjendus 47). Komisjon leiab, et need argumendid on ebapiisavad, et vähendada muret, et geograafiline turg võib piirneda EMP turuga. Komisjon märgib eelkõige järgmist.

(124)

Asjaolu, et suured autotootjad tegutsevad rahvusvaheliselt ja osalevad üleilmses konkurentsis, ei tõenda veel, et üksikturud on lõimunud ja moodustavad ühtse maailmaturu (või kogu Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Hiina ühendatud turu). See kehtib ka väite kohta, et kümme suurimat algseadmete valmistajat on kogu maailmas tootmisüksuste ja turustussüsteemidega esindatud. Komisjon näeb vahetuskursi ebastabiilsuses üht tegurit, mis on ajendanud algseadmete valmistajaid ehitama tootmistehaseid piirkondlikule nõudlusele lähemale; sama võib kehtida tõhusate kaitsemeetmete kohta (kõrged imporditollid lõpptootjatele ja madalad vahetoodete tollid, et luua stiimul kohalikuks tootmiseks / lõplikuks kokkupanekuks). Kolmas argument globaliseerunud tootmisstruktuuride olemasolu kohta ilma lõimumata turgudeta on asjaolu, et mõned riigid lubavad importida ainult juhul, kui sellega paralleelselt asutatakse ühisettevõtted kohalikuks tootmiseks. Suurte turuosaliste ja tootjate üleilmne kohalolek iseenesest ei ole seega tõend globaalse (või EMP piire ületava) turu olemasolu kohta. Sama vähe tõendab üleilmsete turustussüsteemide olemasolu, et turg on konkurentsiolukorda silmas pidades globaalne (või ületab EMP piire). Asjaolu, et AUDI AG/VW grupp soovib hakata maailmaturgu varustama neljast automudelist kolmega ja hakata maailmaturgu, välja arvatud Hiinat, varustama ainult ühest asukohast pärit A3 Sedani mudelitega, ei ole samuti piisav toetamaks järeldust, et geograafiline turg ületab EMP turu piire.

(125)

Ka argumendist, et teistele maailma turgudele eksporditakse suur osa kaubandusvoogudest, näiteks üle 13 % EMPs toodetud A-segmendi autodest ja üle 25 % EMPs toodetud B-segmendi autodest, ei piisa üleilmse (või käesoleval juhul EMP piire ületava) turu olemasolu tõendamiseks. Komisjoni hinnangul võivad kaubandusvood olla küll märk erinevate asjaomaste geograafiliste turgude lõimumise ulatuse kohta, kui aluseks võetakse impordi- ja ekspordimaht võrreldes kohaliku tootmise ja tarbimisega. Siiski ei saa kaubandusvoogude olemasolu olla piisav tõend lõimunud geograafilise turu olemasolu kohta. Isegi kui EMP ja teiste piirkondade vahel liiguvad veosed, ei tähenda see veel, et turud on lõimitud selles mõttes, et turutingimused (näiteks hinnad) ühel turul mõjutavad tingimusi teisel turul. See kehtib eriti juhul, kui kindlaks tehtud veosed väljuvad esmajoones tootjate juurest, mitte sõltumatute ekspediitorite ja eksportijate juurest, kes hinnaerinevusi ära kasutavad. Hinnakujundus võib lähtuda täielikult ühest turust (näiteks kõrged hinnad ühel turul, madalad hinnad teisel) ega pruugi olla üldse seatud väidetava lõimitud turu tingimuste järgi. Kaubandusvoogude analüüsist ei saa turu määratlemisel vastust põhimõttelisele küsimusele, kas import või eksport võib takistada hinnatõusu kohalikul turul. Komisjon märgib, et Ungari ei ole esitanud empiirilisi lisaandmeid, et tõendada korrelatsioonis olevate hinnaliikumiste olemasolu või netoimpordi reageerimist suhteliste hindade muutustele.

(126)

Komisjon tunnistab, et kaubandustõkete tähtsus väheneb aja jooksul üha enam. Komisjon on sellele vaatamata veendunud, et turutõkked sihtturgudel on üks olulisematest teguritest, mis mõjutab ülemerepiirkondades tootmise ja ELi autotootjate asukohtade üleviimise otsuseid. Kõrged tollitõkked eelkõige Aasias takistavad endiselt ELi eksportijate juurdepääsu. Muud tõkked, näiteks kulukad ja diskrimineerivad sertifitseerimisnõuded, täiendavad kontrollinõuded, aktsiisid jne mõjutavad suurel määral sõidukite eksporti EList Kagu-Aasiasse, Hiinasse ja Lõuna-Ameerikasse. Komisjon tunnistab, et USA on ELi sõidukite koguekspordi jaoks vaieldamatult kõige olulisem sihtturg. ELi ja USA arusaamad õigusaktidest ja turujärelevalvest lahknevad siiski väga suurel määral. Õigusaktide erinevused on praegugi veel suurim kaubandustõke sõidukite EList USAsse eksportimisel.

(127)

Komisjon on vähenevate veokuludega seotud argumendid teadmiseks võtnud, kuid ei ole nendes siiski täiesti veendunud. Seda, kuidas veokulude vähenemine tulevikus muutub, ei ole võimalik praeguses majandusolukorras, kus kütusekulud kõiguvad, ühetähenduslikult kindlaks teha. Seetõttu ei saa väidetud kulude tulevast langust pidada iseenesestmõistetavaks.

(128)

Ungari ametiasutused on esitanud ka analüüsi USA autohindade ja kümne valitud Euroopa riigi A- ja B-segmendi autode keskmise hinna korrelatsiooni kohta perioodil 2005 I kv – 2010 II kv ning analüüsi kolme Euroopa riigi paari (Saksamaa ja Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, Saksamaa ja Ühendkuningriik) vahelise korrelatsiooni kohta samal perioodil. Analüüsiga kavatseti näidata, et Põhja-Ameerika hindade ja kümne valitud EMP riigi keskmise hinna vaheline korrelatsioon on võrreldav Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi autohindade vahelise korrelatsiooniga. Ungari ametiasutuste sõnul toetab analüüs järeldust, et Põhja-Ameerikat ja EMPd tuleks käsitleda ühtse geograafilise turuna. Arvestades, et viimatinimetatud riikide kuulumist samale geograafilisele turule ei vaidlustata, tähendab see seda enam, et ka Põhja-Ameerika ja EMP peaksid kuuluma samale geograafilisele turule.

(129)

Komisjon märgib, et andmed, mille põhjal Ungari ametiasutused esitatud analüüsi läbi viisid, põhinevad mõlema vaadeldud turusegmendi (A- ja B-segment) ning kõigi kuue eespool nimetatud geograafilise piirkonna, st Põhja-Ameerika, kümne valitud EMP riigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi puhul 22 andmepunktil, mis katavad perioodi 2005 I kv – 2010 II kv. Korrelatsiooni analüüs on läbi viidud indeksi tasandil ja indeksi erinevuste põhjal (46).

(130)

Eespool nimetatud korrelatsiooni analüüsis on kasutatud Fisheri ahelindeksi. Nagu üldiste hinnaindeksitega, hinnatakse ka Fisheri ahelindeksiga teatavate valitud toodete hindade muutumist teatavas piirkonnas teatava aja jooksul. Selleks arvutatakse hindade normaliseeritud kaalutud keskmine. Nii võetakse keskmises hinnas arvesse valikusse kuuluvate kaupade suhtelist tarbimist ja hinnad on järjestatud kahanevalt ühe võrdlusperioodi jooksul (47). Indeksi arvutamiseks on mitu moodust ja majandust käsitlevas kirjanduses on loodud mitu indeksi. Fisheri indeks on tuletatud indeks, sest see on kahe teise indeksi – Paasche ja Laspeyres'i indeksi – (geomeetriline) keskmine. Käesoleval konkreetsel juhul on Ungari ametiasutused esitanud ka variandi Fisheri indeksist, mis on n-ö aheldatud. See tähendab, et hinnamuutus ei ole seotud vahetult eelneva perioodiga, vaid normaliseerimiseks valitud võrdlusperioodiga.

(131)

A-segmendi kohta saadi järgmised tulemused: Põhja-Ameerika hinnaindeksi ja kümne valitud EMP riigi hinnaindeksi korrelatsioon on 0,94. Kõnealuses uuringus leiti, et see sarnaneb Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Ühendkuningriigi hinnaindeksite vahelise korrelatsiooniga, mis jääb vahemikku 0,90–0,95.

(132)

Esiteks ei ole komisjonil vastuväiteid indeksi ja eriti Fisheri ahelindeksi kasutamise kohta, kuid tal on kahtlusi seoses sellise indeksi arvutamiseks kasutatud andmetega. Nimelt ei saa välistada, et õigustamatu korrelatsiooni võivad põhjustada mingid tegurid tarbimismustrite (ühiste) suundumuste tõttu (mis määravad kindlaks indeksi kaalud, näiteks segmendi kallimate mudelite müügi suurenemine), mitte tegelike hindade muutumise tõttu.

(133)

Teiseks märgib komisjon, et analüüs on läbi viidud lihtindeksi tasandil, kuid tavaliselt tuleks korrelatsiooni analüüsis pöörata tähelepanu ühistele hinnasuundumustele (mis on näiteks ajendatud kuludega seotud ühistest suundumustest), et need välistada ja vältida õigustamatut korrelatsiooni. Seda nimetatakse osaliseks korrelatsiooniks. Seda analüüsi ei ole tehtud ja järelikult võivad kõik sellised korrelatsiooni väärtused olla õigustamatud.

(134)

Kolmandaks tasub märkida, et näiliselt suur korrelatsioon (nagu käesoleval juhul) võib olla õigustamatu ka siis, kui aegread on mittestatsionaarsed ehk on olemas ajaline areng. On hästi teada, et kui kaks aegrida ei ole statsionaarsed, on korrelatsiooni tase kunstlikult kõrge. Hea tava kohaselt on korrelatsiooni analüüsil mõtet, kui aegrida on statsionaarne. Seepärast ei tohiks anda tõendi staatust korrelatsiooni väärtustele, mis tulenevad mittestatsionaarsetest aegridadest. Käesoleval juhul on mõlemad indeksiread mittestatsionaarsed ja neil on selge ajaline areng. See seab kahtluse alla korrelatsioonitulemuste õigsuse. Tuleb märkida, et Ungari ametiasutused möönavad seda, ja selgitavad, et seetõttu on parem esiteks muuta aegread statsionaarseks, mõõtes ära erinevused (st eemaldades ajalise arengu) ning arvutades korrelatsiooni muudetud aegridade alusel. Nad jõuavad järeldusele, et korrelatsiooni väärtused on võrreldavad ja seetõttu peaks geograafiline turg hõlmama Põhja-Ameerikat.

(135)

Komisjon ei nõustu selle analüüsiga. Õigupoolest on hindade muudetud aegridade korrelatsioonitulemused (pärast ajalise arengu eemaldamist) Põhja-Ameerika ja kümne valitud EMP riigi, Saksamaa ja Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia ning Saksamaa ja Ühendkuningriigi kohta vastavalt 0,39; 0,60; 0,60 ja 0,55. Seega on Põhja-Ameerika ja kümne valitud EMP riigi vaheline korrelatsioon kokkuvõttes üsna väike (0,39) ning eelkõige märkimisväärselt väiksem kui muudetud Fisheri ahelindeksiga arvutatud korrelatsioon Saksamaa ja Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia ning Saksamaa ja Ühendkuningriigi vahel.

(136)

Need tõendid ei näi toetavat järeldust, et A-segmendi asjaomane geograafiline turg hõlmab ka Põhja-Ameerikat. Lisaks näib, et korrelatsiooni analüüsis tuginetakse teatavatele lihtsustatud oletustele, mida ei ole piisavalt mõistetud või kontrollitud, näiteks ei võeta arvesse ühiseid šokke ja kasutatakse potentsiaalselt erinevat ajalist arengut. Pealegi, kui korrelatsiooni analüüsi tulemused oleksid usaldusväärsed, toetaksid need pigem hüpoteesi, et geograafilise turu ulatus on väiksem.

(137)

Et abisaaja A-segmendi turuosa EMP turul on üle 25 %, on igal juhul ületatud punkti 68 alapunktile a vastava kontrollimise künnis, mille ületamisel on nõutav süvahindamine. Seega ei ole vaja analüüsida B-segmendi tulemusi. A0-segmendi kohta ei esitanud Ungari korrelatsioonitulemusi.

(138)

Kuna komisjon ei ole ametliku uurimise käigus saanud lisatõendeid selle kohta, et asjaomane geograafiline turg on EMPst suurem, jääb ta eespool toodud kaalutluste põhjal oma järelduse juurde, mille kohaselt tuleb asjaomase tooteturu määratlemiseks valitud viisist sõltumata käsitada asjaomase geograafilise turuna EMPd või suuremat turgu. Komisjon osutab veel kord sellele, et on vaja kindlaks teha, kas abimeetme positiivne mõju tasakaalustab igal juhul kogu negatiivse mõju kaubandusele ja konkurentsile. Otsuse tegemisel selle kohta, kas abimeetme siseturuga kokkusobivuse süvahindamine on vajalik, tuleb seetõttu määratleda asjaomane tooteturg kavandatud sõidukimudeli(te) eripära arvesse võttes nii kitsalt kui võimalik.

(139)

Komisjon kontrollis regionaalabi suuniste punkti 68 alapunkti a alusel kõiki tõenäolisi asjaomaseid toote- ja geograafilisi turgusid, et teha kindlaks, kas abisaaja turuosa on enne ja pärast investeeringut üle 25 %.

(140)

Kuna ei olnud võimalik kindlaks teha, kas on olemas ühtne asjaomane toote- ja geograafiline turg, tuli arvesse võtta tulemusi kõikide tõenäoliste turgude puhul. EMPs on VW grupi turuosa nii A- ja B-segmendis eraldi kui ka kombineeritud A- ja B-segmendis üle 25 % kõigil asjakohastel aastatel. Kombineeritud A0-, A- ja B-segmendis ületati EMPs 25 % künnis alates 2011. aastast. Seetõttu järeldab komisjon, et olenemata tooteturu määratlusest on punkti 68 alapunktis a sätestatud künnis igal juhul ületatud ja et seega ei ole vaja tooteturgu täpselt määratleda.

(141)

Et juba punkti 68 alapunktile a vastava kontrollimise tulemus tingib abi süvahindamise, ei ole vaja võtta kindlat seisukohta seoses punkti 68 alapunktile b vastava kontrollimise tulemusega.

(142)

Et punkti 68 alapunktile a vastava kontrollimise asjaomane künnis on ületatud, otsustas komisjon teha pärast ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamist süvahindamise, et teha kindlaks, kas abi on investeerimisprojekti jaoks ergutava mõjuna vajalik ning kas abimeetme eelised tasakaalustavad sellega põhjustatud konkurentsimoonutuse ja mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

(143)

Süvahindamine tehakse süvahindamise teatise alusel.

(144)

Lääne-Dunántúl on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel regionaalabikõlblik piirkond. Komisjon võtab teadmiseks investeeringu positiivse mõju piirkonnale, mida kirjeldas Ungari (vt põhjendus 56), ning on seisukohal, et eelkõige otseste ja kaudsete töökohtade loomise mõju, lisatarnijate ja teenuseosutajate ligimeelitamise potentsiaal, teadmiste toomine piirkonda ning piirkondliku oskustebaasi täiendamine moodustavad märkimisväärse panuse piirkonna arengusse ja ELi ühtekuuluvuseesmärgi saavutamisse.

(145)

Süvahindamise teatise punktides 17 ja 18 rõhutatakse, et investeerimistoetuste kujul võimaldatav riigiabi ei ole ainuke vahend, millega leevendada turuhäireid ja edendada majandusarengut ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Abi on sobiv vahend siis, kui tal on teiste poliitiliste meetmetega võrreldes eeliseid. Süvahindamise teatise punkti 18 kohaselt loetakse asjakohaseks vahendiks ainult „meetmeid, mille puhul liikmesriik on kavandanud teisi poliitikavahendeid ja mille puhul sellise valikvahendi eelised nagu riigiabi konkreetsele ettevõtjale, on tuvastatud“.

(146)

Ungari selgitas, et üldmeetmed majandusarengu toetamiseks riigi ja piirkondade tasandil põhitaristusse ja tootlikesse teguritesse investeerimise kaudu on juba võetud, kuid piirkond kuulub endiselt ebasoodsas olukorras olevate ELi piirkondade hulka. Komisjon on seisukohal, et taristu arendamisest ja teistest üldmeetmetest üksi ei piisa piirkondlike erinevuste vähendamiseks.

(147)

Ungari osutas abimeetme asjakohasuse põhjendamisel Lääne-Dunántúli piirkonna majandusolukorrale ning esitas tõendid selle kohta, et piirkond on naaberpiirkondadega võrreldes ebasoodsas olukorras Austrias (Burgenland) ja Slovakkias (Bratislavský kraj). Samas on Lääne-Dunántúli majandusnäitajad Ungari keskmiste näitajate tasemel. Siiski märgib komisjon, et nagu näitab Lääne-Dunántúli kui ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel 30 % abi osatähtsuse ülemmääraga regionaalabikõlbliku piirkonna staatus, on Lääne-Dunántúli sotsiaalmajanduslik olukord ELi keskmisest kehvem.

(148)

Komisjon järeldab eespool esitatu põhjal, et abimeede on asjakohane vahend regionaalarengu eesmärgi saavutamiseks asjaomases abi saavas piirkonnas.

(149)

Kuna ettevõtjal on palju veenvaid põhjusi investeerimisprojekti elluviimiseks teatavas piirkonnas, isegi kui riigiabi ei anta, peab komisjon süvahindamise teatise alusel süvahindama, kas abi on investeeringule ergutava mõju avaldamiseks vajalik. Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on kindlaks määrata, kas abi aitab tegelikult kaasa abisaaja käitumise muutumisele nii, et ta teeb kõnealusesse abi saavasse piirkonda (täiendavaid) investeeringuid. Lisaks peab liikmesriik esitama vastupidise stsenaariumi üksikasjaliku kirjelduse, mille kohaselt abisaajale abi ei anta. Komisjon nõuab, et nimetatud stsenaariumid oleksid realistlikud. Olulise ergutava mõju kindlakstegemine on kaugeleulatuvam kui selle kindlakstegemine, kas regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 sätestatud ametlikud nõuded ergutava mõju kohta on täidetud (vt regionaalabi suunised aastateks 2007–2013, punkt 68).

(150)

Süvahindamise teatise punktis 22 on märgitud, et ergutavat mõju on võimalik tõendada kahe erineva stsenaariumi korral: kui abi ei saada, ei tehta üldse investeeringut, sest ilma abita ei ole investeering ettevõtjale kasumlik üheski asukohas (1. stsenaarium); kui abi ei saada, tehakse investeering teise ELis asuvasse kohta (2. stsenaarium).

(151)

Süvahindamise teatise alusel peab liikmesriik abi ergutava mõju olemasolu komisjonile tõendama ja esitama selged tõendid selle kohta, et abil on mõju investeeringu või asukoha valikule. Süvahindamise teatises pannakse seega ergutava mõju tõendamise kohustus liikmesriigile. Süvahindamise teatise punkti 25 kohaselt „võib liikmesriik tõendada abi stimuleeriva toime olemasolu, esitades ettevõtja dokumente, millest nähtub, et asukoha abistatavas piirkonnas paiknemisel tekkivaid kulusid ja tulusid on võrreldud kulude ja tuludega, mis tekiksid asukoha paiknemisel mõnes teises piirkonnas“. Liikmesriiki kutsutakse üles esitama finantsaruandeid, äriplaane ja muid dokumente mitmesuguste investeerimisstsenaariumide kohta.

(152)

Komisjon märgib, et Ungari ametiasutused esitasid nõutud teabe (vt põhjendus 60) terviklike ajakohaste ja autentsete tõenditena, milles on dokumenteeritud VW grupi ja AUDI AG mitmeetapiline otsustusprotsess seoses investeeringu ja asukohaotsusega, märgitud, et AHM-ile antav abi kuulub 2. stsenaariumi alla ning selgitatud vastupidist stsenaariumi, mis hõlmab lisaks Győrile mitut alternatiivset asukohta (asukohtade kombinatsioonid), mis asuvad [EMP riigis nr 1 ja riigis nr 2].

(153)

Need asukohad hõlmavad olemasolevaid asukohti Győris, [EMPs abi saavas piirkonnas asuvat kohta nr 2, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabikõlblik]], [EMPs abi mittesaavas piirkonnas asuvat kohta nr 1] ja [EMPs abi mittesaavas piirkonnas asuvat kohta nr 3]. Kui Győr ja [asukoht nr 2 abi saavas piirkonnas EMPs, mis on regionaalabikõlblik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c] asuvad abi saavates piirkondades (kus abi osatähtsuse ülemmäär on teatamise kuupäeval vastavalt 30 % ja 15 %), siis [asukoht nr 1 abi mittesaavas piirkonnas EMPs] ja [asukoht nr 3 abi mittesaavas piirkonnas EMPs] asuvad abi mittesaavates piirkondades [EMP riigis nr 2].

(154)

Nelja valikuvõimaluse arvutuste tegemisel ja hinnanguliste kulude leidmisel oldi sama täpsed. Asukohti [asukoht nr 3 abi mittesaavas piirkonnas EMPs] hõlmavad valikuvõimalused (valikuvõimalused A ja B) jäeti kõrvale juba […] 2010. aastal, sest tehas [asukohas nr 3 abi mittesaavas piirkonnas EMPs] oli saavutanud maksimaalse tootmisvõimsuse ning investeering oleks eeldanud suuri struktuurilisi kulusid, mis oleksid suurendanud kogukulusid. Seega jäid konkurentsivõimelisteks valikuvõimalusteks ainult valikuvõimalus C (mudelite A3 Sedan ja Audi TT tootmine [asukohas nr 2 abi saavas piirkonnas EMPs, mis on regionaalabikõlblik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c] ning A3 Cabriolet' tootmine [asukohas nr 1 abi mittesaavas piirkonnas EMPs]) ja valikuvõimalus D (kõigi nelja mudeli tootmine Győris).

(155)

Edasises kavandamisprotsessis viidi läbi mitu arvutust ja esitati hinnangulised kulud. Esitatud dokumentidest nähtub, et kõnealused arvutused põhinesid samadel eeldustel ning Ungari selgitas, et kogu otsustusprotsessi käigus olid valikuvõimaluste C ja D hinnangulised kulud sama täpsed. Dokumentides märgitakse ka seda, et arvutused on võrreldavad.

(156)

Komisjon märgib, et AUDI AG uuris riigiabi võimalust juba investeerimise ja asukohaotsuse tegemise varases etapis. Abisaaja 5. märtsil 2010. aastal esitatud abitaotlus, Ungari 26. märtsi 2010. aasta kinnitus, et investeering on põhimõtteliselt abikõlblik ning Ungari esialgne 30. märtsi 2010. aasta abipakkumine tehti enne ühegi valikuvõimaluse elimineerimist. Grupi juhatusele […] 2010. aastal esitatud hinnangulised kulud juba hõlmasid Ungari poolt antavat võimalikku riigiabi. Sellel ajahetkel võeti arvesse ka võimalikku abi [EMP riigilt nr 1], kuid sellest loobuti hiljem, sest abi saamine [EMP riigilt nr 1] ei oleks olnud realistlik (48).

(157)

Nagu on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjenduses 80, on valikuvõimaluse D (Győr) korral asukohaga seotud tootmiskulude kuluhalvemuse suurus lõplike hinnangute põhjal 143,3 miljonit eurot võrreldes valikuvõimalusega C ([asukoht nr 2 abi saavas piirkonnas EMPs, mis on regionaalabikõlblik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c] ja [asukoht nr 1 abi mittesaavas piirkonnas EMPs]) ajal kui kaks investeerimis- ja asukohavalikuvõimalust esitati komisjonile K-VAI, mis pidi tegema lõpliku otsuse 14. detsembril 2010. Komisjoni K-VAI koosoleku protokollis on dokumenteeritud, et vastupidise stsenaariumi analüüsi, teatavate kvaliteedikriteeriumide ja riigiabi kättesaadavuse põhjal otsustas komisjon K-VAI 14. detsembril 2010, et investeerimisprojekti asukohaks saab Győr.

(158)

Komisjon kinnitab uuesti oma arvamust (vt käesoleva otsuse põhjendus 110), mille ta esitas juba menetluse algatamise otsuses, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 38 sätestatud ergutava mõju ametlikud nõuded on täidetud: i) toetus – nagu on selgitatud käesoleva otsuse punktis 23 – abisaaja esitas abitaotluse ja kava haldamise eest vastutav asutus kinnitas seejärel kirjalikult, et üksikasjaliku kontrollimise tulemusel on tuvastatud projekti vastavus abikavaga kehtestatud kõlblikkuse tingimustele enne projekti kallal töö alustamist; ii) maksusoodustus – nagu on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjenduses 24, taotles abisaaja maksusoodustust ammu enne tööde algust ja kuna maksusoodustuse saamiseks on olemas komisjoni heakskiidust sõltuv seadusjärgne õigus, ei pidanud abisaaja ootama Ungari ametiasutustelt abikõlblikkuse eelkinnitust.

(159)

Seoses olulise ergutava mõjuga leiab komisjon, et abil oli tõhus mõju investeerimise asukoha valikule: VW grupp tegi otsuse, et investeerimisprojekti asukohaks saab Győr alles pärast seda, kui kinnitati, et investeerimisprojekt on riigiabi kõlblik, seda toetavad ametiasutused ja komisjon K-VAI (investeeringut ja asukohta käsitleva lõpliku otsuse tegemise eest vastutav organ) kiitis asukoha heaks tingimusel, et sellele antakse riigiabi. Komisjon on seisukohal, et Ungari poolt süvahindamise teatise punktide 23 ja 25 alusel esitatud vastupidine stsenaarium on realistlik ning autentsete ja ajakohaste dokumentidega tõendatud. Abil on järelikult reaalne (oluline) ergutav mõju. Kuluhalvemuse vähendamise kaudu Győri kasuks mõjutas see abi saava ettevõtja otsust asukoha valimisel. Ilma abita ei oleks investeeringut Győris tehtud.

(160)

Selleks et abi oleks proportsionaalne, peab abi suurus ja osakaal piirduma minimaalsega, mis on vajalik selleks, et investeerimisprojekt viidaks ellu abistatavas piirkonnas.

(161)

Regionaalabi loetakse üldiselt abistatavate piirkondade probleemide ulatusega proportsionaalseks, kui see ei ületa abi andmisel kehtivaid ülemmäärasid, kaasa arvatud ulatuslikele investeerimisprojektidele (mis on kehtival regionaalabi kaardil juba märgitud) antava abi ülemmäärade automaatne järkjärguline vähendamine. Sel juhul ei ole abi osakaal suurem kui regionaalabi ülemmäärad, mida korrigeeritakse vähendamismehhanismiga, millele osutati juba käesoleva otsuse põhjenduses 110.

(162)

Lisaks 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistes sätestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttele on süvahindamise teatises ette nähtud süvahindamine. Süvahindamise teatise teise stsenaariumi kohaselt on abi proportsionaalne, kui see võrdub abi saava ettevõtja poolt abistatavas piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude ja mõnes muus piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude vahega.

(163)

Esitatud dokumentide põhjal (vt põhjendus 79–82) on komisjon arvamusel, et abi piirnes vajaliku summaga, sest see ei ületa valikuvõimaluse D (investeeringu asukohaks valitakse Győr) ja valikuvõimaluse C (investeeringu asukohaks valitakse [asukoht nr 2 abi saavas piirkonnas EMPs, mis on regionaalabikõlblik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c] ja [asukoht nr 1 abi mittesaavas piirkonnas EMPs]) kulude vahet. Vastupidise stsenaariumi analüüsi põhjal tehtud arvutused näitavad, et ilma abita oli Győr 144,3 miljoni euro võrra kallim (2010. aasta nüüdisväärtus) kui [asukoha nr 2 abi saavas piirkonnas EMPs, mis on regionaalabikõlblik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c] ja [asukoha nr 1 abi mittesaavas piirkonnas EMPs] kombinatsioon.

(164)

Abi arvutamisel ja seega ka proportsionaalsuse hindamisel kehtivates 2013. aasta hindades on see kuluhalvemus 153,8 miljonit eurot.

(165)

Potentsiaalne riigiabi võib vähendada seda vahet, mis tuleneb suuremast ühekordsest kulutusest. Võttes arvesse 133,3 miljoni euro suurust abi 2013. aasta nüüdisväärtuses, on valikuvõimaluse D kuluhalvemus võrreldes valikuvõimalusega C 20,5 miljonit eurot. Komisjon märgib, et Volkswagen grupp pidas ülejäänud kuluhalvemust vastuvõetavaks Győri teatavate mittekvantitatiivsete eeliste tõttu, näiteks võimalus toota kõiki mudeleid MQB tehnoloogiaga AUDI ühes ja samas tehases, ning leiab, et abi proportsionaalsus on tõendatud.

(166)

Süvahindamise teatise punktis 40 on öeldud: „Kui võrdlusanalüüs siiski annab alust arvata, et investeering oleks tehtud igal juhul ka ilma abita, kuigi võib-olla teises asukohas (teine stsenaarium), ja kui abi on proportsionaalne, siis oleksid võimalikud konkurentsimoonutuste tunnused, nagu suur turuosa ja tootmisvõimsuse kasv ebatõhusatel turgudel, abist sõltumata põhimõtteliselt samasugused“.

(167)

Kuna investeerimisotsus tugineb teisele stsenaariumile ja abi on piiratud miinimumini, ei olnud võimalik tuvastada negatiivset mõju konkurentsile. Investeering oleks tehtud teises kohas ja see oleks igal juhul kaasa toonud konkurentsi samasuguse kahjustamise. Komisjon leiab seetõttu, et abi ei avalda konkurentsile negatiivset mõju.

(168)

Süvahindamise teatise punkti 53 kohaselt „[…] leitakse hindamise tulemusel, et ilma abita oleks investeering tehtud vaesemasse piirkonda (mida suurem piirkondlik mahajäämus, seda suurem maksimaalne regionaalabi osatähtsus) või piirkonda, millel arvatakse olevat samasugune mahajäämus kui sihtpiirkonnal (sama suur maksimaalne regionaalabi osatähtsus), loetakse seda kaalumisel negatiivseks elemendiks, mida positiivsed elemendid tõenäoliselt ei kompenseeri, kuna see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega“.

(169)

Kuna Ungari selgitas, et AUDI loobus otsustusprotsessi varajases etapis teoreetilisest võimalusest rajada Ida-Euroopasse uus tootmistehas ning et ühtki suurema või sama abi osakaaluga olemasolevat asukohta ei kaalutud tõenäolise asukohana (vt joonealune märkus 23), on komisjon seisukohal, et abil ei ole ühtekuuluvust kahjustavat mõju, mis oleks vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega.

(170)

Olles kindlaks teinud, et abi stimuleerib investeeringu tegemist asjaomases piirkonnas ja et see on proportsionaalne, tuleb kaaluda positiivset ja negatiivset mõju.

(171)

Hindamine kinnitas, et abimeede avaldab ergutavat mõju investeeringute ligimeelitamisel, aidates märkimisväärselt kaasa ebasoodsas olukorras oleva piirkonna arengule, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt rahastamiskõlblik, ilma et see kahjustaks sama või kõrgema abi ülemmääraga piirkonda (ei avalda ühtekuuluvust kahjustavat mõju). Komisjoni hinnangul on investeering vaesemasse piirkonda liidu ühtekuuluvuse jaoks tähtsam kui sama investeering soodsamas olukorras olevasse piirkonda. Komisjon lähtub vastavalt süvahindamise teatise punktile 53 sellest, et „teisalt ollakse üldiselt seisukohal, et sellise regionaalabi positiivne mõju, millega kompenseeritakse ainult puhaskulude vahe võrreldes arenenuma alternatiivse investeerimise sihtkohaga […], kaalub üles kõik uue investeeringu alternatiivse sihtkohaga seotud negatiivsed mõjud“.

(172)

Eeltoodud kaalutluste alusel lähtub komisjon lisaks sellest, et abi puhul, mis võrdub valitud asukohas teostatava investeerimisprojekti puhaskulude ja arenenumas alternatiivses asukohas tekkivate puhaskulude vahega, kaalub positiivne mõju eesmärke ja proportsionaalsust silmas pidades (vt ülal) üles negatiivse mõju kaubandusele alternatiivses asukohas.

(173)

2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alusel ja võttes arvesse süvahindamise teatise alusel tehtud süvahindamist, teeb komisjon järelduse, et abi on investeeringute ligimeelitamiseks ergutava mõjuna vajalik ja et abimeetme eelised tasakaalustavad sellest tuleneva konkurentsimoonutuse ja mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

(174)

Komisjon on seisukohal, et Ungari on ebaseaduslikult andnud regionaalabi AHMi investeerimisprojekti jaoks vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3. Komisjon aga järeldab, et regionaalabi ettevõtjale AUDI HUNGARIA MOTOR Ltd, mida anti enne 1. juulit 2014 tingimusel, et komisjon annab selleks loa, on vastavuses kõikide 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste ja süvahindamise teatise tingimustega ning seega võib seda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt käsitleda siseturuga kokkusobivana,