12.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/1

(1)

13. veebruaril 2016 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate (3) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 4. jaanuaril 2016 Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitajate toodang moodustab üle 25 % rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude kogutoodangust ELis. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele, samuti muudele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles osalema.

(4)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(5)

Algatamisteates andis komisjon huvitatud isikutele teada, et ta on valinud Jaapani, Venemaa, Lõuna-Korea ja USA võimalikuks kolmandaks turumajanduslikuks riigiks (edaspidi „võrdlusriik“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses. Komisjon võttis ühendust nende riikide tootjate ning samuti Kanada, India, Mehhiko ja Venezuela tootjatega ning kutsus neid uurimises osalema.

(6)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(7)

Algatamisteates märkis komisjon, et on asjaomase toote tootmisest lähtudes moodustanud liidu tootjate esialgse valimi. Esialgne valim koosnes neljast liidu tootjast. Nende toodang moodustas 51 % liidu tootmisharu kogutoodangust. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi, kuid ühtki märkust ei laekunud.

(8)

Uurimine näitas, et suurima valimisse kaasatud äriühingu majanduslik olukord ja struktuur võib olla liidu tööstusharu seisukohast ebatüüpiline. Kõnealusel ettevõttel on teistsugune ärimudel, sest see sõltub nafta- ja gaasisektorist rohkem kui 60 % ulatuses oma läbimüügist ning toodab muudest ettevõtetest palju enam eritellimuse alusel valmistatud ja kõrgekvaliteedilisi tooteid. Lisaks sellele, nagu on selgitatud põhjendustes 107 ja 108, on ettevõtte kasumlikkus vaatlusaluse perioodi vältel pidevalt langenud, mis on veel üks oluline erinevus võrreldes liidu muude tootjatega. Seega uurib komisjon edasi, kas kõnealune äriühing on liidu tootmisharu olukorda silmas pidades tüüpiline. Vajaduse korral kaalub komisjon edasisi meetmeid, sealhulgas asjaomaste äriühingute kaalumist.

(9)

Esialgses etapis on komisjon otsustanud kõnealuse äriühingu valimisse jätta, kuid seda küsimust kaalutakse edaspidi huvitatud isikutelt saadud märkusi silmas pidades.

(10)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(11)

Viis sõltumatut importijat esitasid nõutud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valis komisjon valimisse kolm suurimat importijat liitu suunatud impordi mahu alusel. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Märkusi ei esitatud.

(12)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Hiina Rahvavabariigi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud andmed. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(13)

Nõutud teabe esitasid 12 asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides neli suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingut, mida oli kasutatava aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Huvitatud isikutelt ei laekunud sellega seoses ühtegi märkust.

(14)

Kuus Hiina Rahvavabariigi eksportivat tootjat teatasid, et nad soovivad taotleda individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel. Kolm nendest tootjatest kuuluvad valimisse ja seega kontrollitakse neid individuaalselt. Ülejäänud kolme taotluse läbivaatamine oleks uurimise esialgses etapis olnud põhjendamatult koormav uurimise lühikeste tähtaegade, piiratud ressursside ja komisjoni talituste töökoormuse tõttu. Komisjon teeb otsuse individuaalse kontrollimise taotluste rahuldamise kohta pärast uurimise esialgse etapi lõppu.

(15)

Seoses alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b saatis komisjon turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile Hiina Rahvavabariigi koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes olid valimisse valitud, teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele. Ükski eksportiv tootja ei esitanud ametlikult turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi.

(16)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele valimitesse kaasatud äriühingutele algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Vastused küsimustikule saadi neljalt valimisse kaasatud koostööd teinud Hiina Rahvavabariigi eksportivalt tootjalt (eksportivate tootjate rühmalt), neljalt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt ja kolmelt sõltumatult importijalt. Ükski kasutaja ei andnud endast teada.

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(18)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(19)

Asjaomane toode on teatavad Hiina Rahvavabariigist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torud, mis on praegu hõlmatud CN-koodidega 7304 19 90, ex 7304 29 90, 7304 39 98 ja 7304 59 99 (edaspidi „asjaomane toode“).

(20)

Asjaomast toodet kasutatakse paljudes valdkondades, näiteks gaasi- ja naftatööstuses, elektrijaamades ning ehitusvaldkonnas.

(21)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(22)

Seega otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(23)

Toote määratlusega seotud väited ei esitatud.

(24)

Kuna eksportivatele tootjatele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal (edaspidi „võrdlusriik“).

(25)

Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et on valinud sobivaks võrdlusriigiks Jaapani, Venemaa, Lõuna-Korea ja USA, ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Ühtegi märkust ei esitatud.

(26)

Komisjon taotles teabe esitamist samasuguse toote 13 tootjalt Kanadast, Indiast, Jaapanist, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Mehhikost, USAst ja Venezuelast. Koostööd tegi vaid üks Mehhikos asuv äriühing. Kõnealune äriühing vastas võrdlusriigi küsimustikule ja nõustus vastuste kontrollimisega kohapeal.

(27)

Mehhiko siseturul on piisav konkurents ja selle suurust, mis ulatub 20 000 tonnini aastas, peetakse sobivaks. Enamiku kõigist riikidest pärinevate õmblusteta torude ja torutoodete impordi suhtes kohaldatakse 5 % tollimaksu. Koostööd tegeva äriühingu turuosa siseturul on enam kui 60 %. Sellegipoolest on ka imporditavatel toodetel märkimisväärne turuosa – need moodustavad rohkem kui 22 % Mehhiko siseturul müüdavatest toodetest, millest nähtub, et kõnealusel turul toimib konkurents.

(28)

Selles etapis jõudis komisjon järeldusele, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on Mehhiko sobiv võrdlusriik.

(29)

Võrdlusriigis koostööd tegevalt tootjalt saadud teavet kasutati alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtuse määramiseks nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(30)

Kõigepealt uuris komisjon, kas võrdlusriigis koostööd tegeva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline, kui sõltumatutele klientidele ettenähtud samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % iga valimisse kaasatud asjaomase riigi eksportiva tootja asjaomase toote eksportmüügist liitu. Sellest lähtuvalt oli koostööd tegev tootja samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(31)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need võrdlusriigi siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida asjaomase riigi tootjad müüsid ekspordiks liitu ja mille omamaine müük oli tüüpiline.

(32)

Järgmisena uuris komisjon, kas koostööd tegeva tootja omamaine müük võrdlusriigis oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Sellel alusel tegi komisjon kindlaks, et teatavate tooteliikide omamaine müük võrdlusriigis moodustas vähem kui 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust, ega olnud seega tüüpiline.

(33)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil võrdlusriigi siseturul kasumlikult sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(34)

Omamaise müügi analüüs näitas, et kogu omamaine müük oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seega arvutati normaalväärtus kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(35)

Kuna tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote teatavate liikide müüki võrdlusriigis ei toimunud või see oli ebapiisav, arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(36)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud võrdlusriigi siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida võrdlusriigi siseturul üldse ei müüdud, kasutati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud kõikide tehingute kaalutud keskmisi müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(37)

Märkimisväärse hulga tooteliikide puhul, mida eksporditi asjaomasest riigist liitu, ei olnud võimalik leida vastavat võrdlusriigis toodetavat tooteliiki. Seega tuli ühildumatute tooteliikide normaalväärtus arvutada vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3 võrdlusriigi tootja tootmiskulude alusel, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mõistlik summa. Seega arvutati normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6, lisades vastava tooteliigi keskmistele tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmise (4) (1–10 %) ning kaalutud keskmise kasumi (4) (9–19 %), mida võrdlusriigi tootja teenis tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaiselt müügilt uurimisperioodil.

(38)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid tooteid liitu otse sõltumatutele klientidele või asjaomases riigis asuvate nendega seotud eksportivate äriühingute kaudu. Eksportivate tootjatega seotud liidus asuvate importijate kaudu eksporti ei toimunud.

(39)

Kuna eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihinnaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(40)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(41)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(42)

Kohandusi tehti seoses erinevustega transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes (vahemikus 2–12 %), laenukuludes (0,01–0,3 %), komisjonitasudes (0,1–2 %) ja pangatasudes (0,02–0,3 %), kui ilmnes, et need mõjutavad hindade võrreldavust.

(43)

Hiina rakendab käibemaksu tagastamist ekspordi puhul üksnes osaliselt ning sellel juhul 8 % käibemaksu ei tagastata. Et tagada normaalväärtuse väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, kohandati normaalväärtust ülespoole käibemaksu selle osa võrra, mida suure läbimõõduga õmblusteta torude ekspordile kehtestatud käibemaksust Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud (5).

(44)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon võrdlusriigi samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust (vt põhjendused 29–37 eespool) asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(45)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide põhjal, võtmata arvesse nende eksportivate tootjate marginaale, kelle dumpingumarginaal oli null või väheoluline, ning marginaale, mis kehtestati alusmääruse artiklis 18 osutatud tingimustel.

(46)

Kõigi muude asjaomase riigi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht protsendina asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(47)

Koostöö tase on käesoleval juhul suur, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas ligikaudu 85 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaali tasemel.

(48)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(49)

Uurimisperioodil valmistasid liidus samasugust toodet seitse liidu tootjat. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu“.

(50)

Selleks et kindlaks määrata liidu kogutoodang uurimisperioodil, kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, näiteks kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate antud vastuseid küsimustikule.

(51)

Selle alusel hinnati liidu kogutoodangu mahuks uurimisperioodil ligikaudu 227 000 tonni. See arv hõlmab kõigi liidu tootjate toodangut, st nii valimisse kuuluvate tootjate toodangut, kui ka valimisse välja jäänud tootjate hinnangulist toodangut.

(52)

Nagu on märgitud põhjenduses 7, kaasati valimisse neli liidu tootjat, kes esindasid 51 % samasuguse toote arvestuslikust kogutoodangust liidus.

(53)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu tootmisharu liidu turul realiseeritud kogumüügimahu ja koguimpordi alusel. Liidu tarbimine vähenes aastatel 2012–2014 ning kasvas mõnevõrra 2015. aastal. Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil kokku 10 %.

(54)

Tehti kindlaks, et Hiina Rahvavabariigist liitu suunatud import arenes mahu ja turuosa mõttes järgmiselt:

(55)

Pärast impordimahu vähenemist 2013. aastal suurenes toodete import Hiinast järsult 2014. aastal ja püsis 2015. aastal stabiilsena. Kokkuvõttes suurenes impordimaht vaatlusalusel perioodil 9 %, st uurimisperioodi jooksul 39 000 tonnilt 42 500 tonnile, olukorras, kus liidu tarbimine vähenes. Hiina impordi turuosa suurenes, kasvades vaatlusalusel perioodil 22,2 %-lt 26,8 %-le.

(56)

Allolevas tabelis on esitatud Hiinast pärit impordi keskmine hind.

(57)

Keskmised impordihinnad määrati kindlaks Eurostati impordistatistika põhjal. Hiinast pärit imporditavate toodete keskmine hind jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks. Impordihinnad olid 2014. aastal pisut kõrgemad kui varasematel aastatel, kuid 2015. aastal langesid hinnad tagasi esialgsele tasemele.

(58)

Siiski sõltub imporditavate toodete keskmine hind tootevalikust, eelkõige teraseklassist, mis ei kajastu kaubandusstatistikas. Kui kõikide Hiina eksportivate tootjate keskmine eksportmüügihind uurimisperioodil oli 910 eurot tonni kohta, siis valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate keskmine eksportmüügihind oli 1 102 eurot tonni kohta ning varieerus vahemikus 946 – 1 444 eurot tonni kohta.

(59)

Nagu on märgitud põhjenduses 79, jäi Hiinast imporditud toodete hinnatase kogu perioodi vältel oluliselt alla liidu tootmisharu müügihindadele.

(60)

Selleks et kindlaks teha, kas ja mil määral esines uurimisperioodil impordi madalama hinnaga müüki, võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutelt klientidelt küsitud ja pärast teenuse tegeliku osutamise kulude (43,4 eurot tonnilt), komisjonitasude (51 eurot tonnilt), edasilükatud hinnaalanduste (132,2 eurot tonnilt) ja krediidikulude (3,28 eurot tonnilt) mahaarvamist tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul tooteliikide kaupa vastavate kaalutud keskmiste dumpinguhindadega tooteliikide kaupa, millega valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate imporditud toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel pärast impordijärgsete kulude ja käitlemiskulude lisamist (1,82 % CIF-väärtusest).

(61)

Selleks et võrdlus oleks õiglane ja põhineks kaubandustasandil Hiinast pärit impordiga, võeti arvesse üksnes liidus toimunud müüki kauplejatele ja turustajatele. Analüüsist jäeti välja otsemüük lõppkasutajale, sest see hõlmab reeglina täiendavaid kohandamisnõuded, millega kaasneb kõrgem hind võrreldes müügiga kauplejatele ja turustajatele, mille puhul lähtutakse standardnõuetest. Seega oli liidu tootmisharu keskmine müügihind, millel põhinesid hindade allalöömise võrdlused, 1 359 eurot tonni kohta (uurimisperioodil), samas kui kõigi müügitehingute arvestamise korral oli keskmine müügihind 1 584 eurot tonni kohta.

(62)

Võrdluse tulemus – väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil – näitas, et hindade allalöömise marginaalid varieerusid vahemikus 15,1–30,2 %.

(63)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas liidu tootmisharule avalduva Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandusnäitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(64)

Nagu on märgitud põhjenduses 7, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(65)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslike näitajatena kasutati toodangut, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendamist, müügimahtu, turuosa ja kasvu, tööhõivet, tootlikkust, tegeliku dumpingumarginaali suurust ja varasemast dumpingust taastumist. Samuti analüüsiti mikromajanduslike näitajatena valimisse kaasatud liidu tootjate keskmisi ühikuhindu, ühikukulu, kasumlikkust, rahavoogu, investeeringuid, investeeringutasuvust ja kapitali kaasamise võimet, aktsiaid ja tööjõukulusid.

(66)

Makromajanduslike näitajate ja eelkõige valimist välja jäänud liidu tootjaid käsitlevate andmete kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate vastuseid küsimustikule. Kaebuse esitajate esitatud statistilisi andmeid kontrolliti kaebuse esitajate valdustes.

(67)

Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastustes sisalduva kontrollitud teabe põhjal.

(68)

Liidu tootmise, tootmisvõimsuse ja selle võimsuse rakendamise suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Uurimise käigus selgus, et teatavaid asjaomase toote tootmiseks kasutatavaid tootmisliine kasutatakse ka muude toodete, nimelt väiksema läbimõõduga torude tootmiseks. Seepärast on tabelis esitatud nii tootmismaht koos muude toodetega kui ka asjaomase toote tootmismaht.

(69)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidus asjaomase toote tootmine. Tootmismaht vähenes kiiremini kui kahanesid liidu tarbimisnäitajad.

(70)

Kuna nii samasuguse toote kui ka väiksema läbimõõduga õmblusteta torude tootmiseks saab kasutada samu masinaid, arvutati välja igat liiki õmblusteta torude tootmisvõimsus ja selle rakendamine. Ei ole masinaid, millega saaks toota üksnes enam kui 406,4 mm läbimõõduga õmblusteta torusid ning millest lähtudes saaks välja arvutada üksnes samasuguse toote tootmisvõimsuse ja selle rakendamise. Igal juhul tuleb märkida, et kõikide toodete tootmismahu vähenemine tähendab ka asjaomase toote tootmismahu vähenemist. Tootmisvõimsus jäi vaatlusaluse perioodi vältel samaks, sest tootmisvõimsust ei suurendatud ega vähendatud. Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes kooskõlas liidu tootjate müügimahu vähenemisega.

(71)

Liidu tootjate müügimaht hõlmas vähesel määral müüki seotud ettevõtjatele. Selline müük moodustas 3 % liidu tarbimisest. Müügimahu, turuosa ja kasvu hindamisel vaadeldi seega eraldi seotud ettevõtjatele müüki ja vabaturgu (müük sõltumatutele klientidele).

(72)

Müügimahtu, turuosa ja kasvu käsitlevad suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(73)

Väheneva liidu tarbimise kontekstis kahanes müügimaht aastatel 2012–2014 ja kasvas veidi 2015. aastal. Üldiselt vähenes müügimaht liidus vaatlusalusel perioodil 24 %. Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa 75 %-lt 64 %-le.

(74)

Müük seotud ettevõtjatele vähenes enam kui poole võrra 11 000 tonnilt vähem kui 5 000 tonnini. Seotud ettevõtjatele suunatud müügi üldine osakaal oli väike – uurimisperioodil moodustas see 3 % liidu tarbimisest. Seotud ettevõtjatele suunatud müük toimus kauplemistegevuse raames. Seejärel müüdi tooted edasi ja seotud ettevõtjad ei kasutanud neid tootmisharusiseselt.

(75)

Tööhõive vähenes 3 256 töötajalt 2012. aastal 2 824 töötajale uurimisperioodil (2015). Tööhõive määr liidu tootmisharus arvutati, arvestades otseselt asjaomase toote tootmisega seotud töötajate arvu, kui see oli kättesaadav, või jaotades tootjate kõigi töökohtade arvu proportsionaalselt asjaomase toote toodangu osakaalule. Tootlikkus, mõõdetuna toodangu tonnides töötaja kohta aastas, suurenes esmalt 2013. aastal, kui liidu toodang kasvas, kuid vähenes seejärel siis kooskõlas liidu toodangu kahanemisega. Toodangu kahanemise tõttu vähendati liidu tootmisharus vahetuste arvu töötaja kohta, mis tähendab, et töötajate arvu vähenemine ei olnud sama järsk kui liidu toodangu langus.

(76)

Valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaal on märkimisväärne (vt põhjendus 48). Võttes arvesse eespool käsitletud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule pidada tühiseks.

(77)

Uurimine ei näidanud, et dumpingut oleks varem toimunud.

(78)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate liidu sõltumatutele klientidele suunatud keskmine müügihind langes 2012. aastast kuni uurimisperioodini 14 %.

(79)

Samal perioodil kasvasid liidu tootmisharu kulud 8 %. See tulenes peamiselt üldkulude suurenemisest ühe tonni toote kohta. Müügimaht vähenes ja seega tuli üldkulud katta väiksema läbimüügi arvelt, mistõttu suurenes keskmine üldkulu toote tonni kohta. Selle tulemusena muutus tootmisharu alates 2013. aastast kahjumlikuks.

(80)

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja nende tootjate kapitali kaasamise võime arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(81)

Kasumlikkust arvestati liidu klientidele suunatud samasuguse toote müügi maksueelse puhaskasumina, väljendatuna protsendina selle müügi käibest.

(82)

Valimisse kaasatud liidu tootjate tegevus oli kasumlik 2012. aastal (5,7 %), kuid muutus alates 2013. aastast kahjumlikuks.

(83)

Rahavoog, mis näitab tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise finantseerida, püsis vaatlusalusel perioodil positiivne, kuid kahanes võrreldes varasemaga oluliselt.

(84)

Kasumlikkuse ja rahavoo suundumused vaatlusalusel perioodil piirasid valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkust investeerida oma tegevusse ja mõjusid kahjulikult nende arengule. Tootmisharu laadist tingitult kasutatakse aga investeeringuid mitmesuguse suurusega õmblusteta torude tootmiseks, sealhulgas uurimise vaatlusalast välja jäävate toodete valmistamiseks. Seepärast ei olnud konkreetselt uuritava toote puhul võimalik otseselt kindlaks teha investeeringuid ja investeeringutasuvust. Selle asemel eeldati, et tootmisharu koguinvesteeringutest on asjaomasele tootele eraldatud osa, mis on kooskõlas selle osakaaluga kogukäibest.

(85)

Eespool öeldut silmas pidades võib järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemused olid uurimisperioodil jätkuvalt negatiivsed.

(86)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varude tase kasvas vaatlusalusel perioodil 65 %. Samas põhineb tootmine tavaliselt tellimustel ning seega oli varude maht üldiselt väike, moodustades uurimisperioodil 3 % toodangust.

(87)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud suurenesid veidi 2013. aastal ühes toodangu kasvuga ning vähenesid seejärel 2014. ja 2015. aastal toodangu kahanemise tulemusena, jõudes perioodi lõpuks 2012. aastaga võrreldes 8 % madalama tasemeni. Liidu tootjad kohandasid vahetuste arvu vastavalt nõudlusele.

(88)

Nagu eespool näidatud, vähenes vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu toodang ja seega ka tööhõive. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa on vähenenud, samal ajal kui Hiina importi on müüdud liidu tootmisharu hindadest madalamate hindadega ning seeläbi on tekitatud surve hindade langetamiseks. Selle tulemusena on müügihinnad alanenud. Kõige olulisem on asjaolu, et tootmisharu on muutunud kahjumlikuks: vaatlusalusel perioodil kasumlikkus vähenes ja jõudis uurimisperioodiks halvimasse seisu, kus kahjum oli 18,3 %.

(89)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(90)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import Hiinast on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(91)

Uurimine näitas, et Hiinast pärit impordi maht suurenes samal ajal, kui liidu tarbimine vähenes. Nagu on selgitatud põhjendustes 54 ja 72, suurenes import Hiinast 39 195 tonnilt 2012. aastal 42 539 tonnini uurimisperioodil. Liidu tööstusharu müügimaht vähenes 132 241 tonnilt 2012. aastal 100 975 tonnini uurimisperioodil.

(92)

Seoses vaatlusalusel perioodil liidu turul valitsenud hinnasurvega leiti, et Hiinast pärit impordi keskmine hind oli pidevalt madalam liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast. Liidu tootmisharu hindadest madalama hinnaga müümise tulemusena suurenes Hiinast pärit impordi turuosa 22,2 %-lt 26,8 %-le, samal ajal kui liidu tootmisharu turuosa vähenes.

(93)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenevast mahust tingitud hinnasurve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu oma kulusid katta. Liidu tootmisharu muutus 2013. aastal kahjumlikuks.

(94)

Komisjon märkis, et Hiina impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju arengud ei olnud ajavahemikul 2012–2015 aasta-aastalt täielikus korrelatsioonis. Siiski suurenes 2014. aastal oluliselt Hiina turuosa ning samal ajal oli kahjunäitajatel selgelt negatiivne suundumus, mis kestis ka 2015. aastal. 2014. aastast ei suutnud EL toime tulla nõrkuse märkidega, mis ilmnesid juba 2013. aastal.

(95)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tehti esialgne järeldus, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kasv hinnataseme juures, mis oli liidu tootmisharu hindadest pidevalt madalam, põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(96)

Vaatlusaluse perioodi vältel vähenes kolmandatesse riikidesse nii seotud kui ka sõltumatutele ettevõtjatele suunatud eksport. Kuna samal ajavahemikul vähenes müük liidus sama kiiresti, jäi ekspordi osakaal endiselt suureks, moodustades 2012. aastal 59 % kogu müügimahust ning vähenedes uurimisperioodil 56 %ni müügimahust. Osa ekspordimüügist toimus ekspordiriikides asuvate seotud ettevõtjate vahendusel. Seejärel müüdi tooted edasi ja seotud ettevõtjad ei kasutanud neid tootmisharusiseselt edasises tootmises.

(97)

Ekspordi suur osakaal näitab, et liidu tootmisharu on konkurentsivõimeline ja suudab müüa oma tooteid muudel turgudel.

(98)

Ekspordimüügi vähenemine on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Liidu tootmisharu väitel (6) on ekspordi kahanemine toimunud paralleelselt üldise langusega maailmaturul. Komisjon kutsub huvitatud isikuid üles esitama täiendavat teavet, et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu tegevuse tulemuslikkus on kooskõlas maailmaturu tingimustega või maailmaturu näitajatest halvem. Igal juhul järeldab komisjon esialgses etapis, et ekspordi areng ei põhjenda Hiina turuosa järsku suurenemist alates 2014. aastast ja sellest tulenevat kahju. Seega ei kõrvaldanud ekspordi müügimahu vähenemine põhjuslikku seost Hiina impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(99)

Nagu on selgitatud põhjendustes 72–74, oli seotud osalistele liidus uurimisperioodil müüdud toodete maht 4 971 tonni, mis moodustas 2 % müügi kogumahust ja 5 % müügimahust liidu turul. Seotud osalistele suunatud müük toimus kauplemistegevuse raames. Seejärel müüdi tooted edasi ja seotud ettevõtjad ei kasutanud neid tootmisharusiseselt edasises tootmises.

(100)

Väikese müügimahu tõttu ei peeta seotud osalistele suunatud müüki kahju tekke võimalikuks põhjuseks.

(101)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga import moodustas uurimisperioodil 74 % kogu impordist liidu turule. Oli ka muid impordiallikaid, sealhulgas Jaapan, mida põhjusliku seose kontekstis uuriti.

(102)

Muudest riikidest kui Hiinast pärinev import suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 5 313 tonnilt 15 024 tonnini. Muude riikide impordi turuosa kasvas 3,0 %-lt 9,5 %ni. Kõnealuste imporditud toodete keskmine hind oli märkimisväärselt kõrgem kui Hiinast imporditavate toodete hinnad ning kõrgem kui liidu tootmisharu liidus müüdud toodete hinnad.

(103)

Jaapan oli Hiina järel suurim impordiallikas. Jaapanist imporditud toodete turuosa oli 1,3–5,2 % liidu tarbimisest. Uurimisperioodil moodustasid Jaapanist imporditud tooted 3,6 % liidu tarbimisest. Jaapani eksportivate tootjate keskmine müügihind oli kõrgem Hiina eksportivate tootjate müügihindadest.

(104)

Muudest riikidest pärineva impordi maht oli veel väiksem kui Jaapani impordimaht ning osakaalult järgmiste riikide (USA, Korea ja Venemaa) impordimaht moodustas riigiti 1–2 % liidu tarbimisest. Nendest riikidest pärit impordi mahud ei olnud seega piisavad, et põhjustada kahju liidu tootmisharule.

(105)

Eespool öeldust järeldatakse, et nimetatud impordi mõju ei põhjustanud Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelise põhjusliku seose katkemist.

(106)

Naftahindade langusega on kaasnenud nafta- ja gaasisektorisse investeerimise vähenemine. See on negatiivselt mõjutanud nõudlust liidu tootmisharu müüdavate suure läbimõõduga torude järele, mida kasutatakse puuraugu mantlitena ja puurimisega seoses. Seega on kriis suurendanud liidu tootmisharu kantud kahju. Samas ei saa kriisiga seletada Hiina turuosa järsku suurenemist alates 2014. aastast ja sellest tulenevat kahju. Seega ei kõrvaldanud nafta- ja gaasisektori kriis põhjuslikku seost Hiina impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(107)

Komisjon leidis, et ühe valimisse kaasatud liidu tootja kulud olid märksa suuremad kui ülejäänud kolmel valimisse kaasatud liidu tootjal. Selle tootja tootevalik on laiem ja hõlmab toote- ja kliendikategooriaid, millega muud liidu tootjad seotud ei ole. Kõnealuse tootja kasumlikkus on järjepidevalt vähenenud, seda isegi olukorras, kus Hiinast pärineva impordi maht on kahanenud või muutumatuks jäänud.

(108)

Selle olukorra põhjuseid ei ole veel täielikult kindlaks tehtud.

(109)

Komisjon uurib seda küsimust edasi tegurina, mis võib lükata ümber põhjusliku seose. Seda silmas pidades tuleb märkida, et sellel tootjal kui suurimal valimisse kaasatud äriühingul on tugev mõju kahju kajastatavale suurusele.

(110)

Kui täiendav analüüs näitab, et i) äriühingule Vallourec Deutschland GmbH tekitatud kahju ei ole põhjuslikus seoses dumpinguhinnaga impordiga ja sellel on muud põhjused ning ii) kui äriühingu Vallourec Deutschland GmbH väljajätmisel kahju analüüsist ei ole võimalik tõendada, et kahju tekitamine on tuvastatud, siis võib komisjon kaaluda ka selle asjaolu mõju põhjuslikule seosele ka kogu liidu tootmisharu olukorra puhul.

(111)

Komisjon kutsub huvitatud isikuid avaldama arvamust kõnealuse küsimuse kohta.

(112)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Hiinast pärinevate toodete dumpinguhinnaga impordi maht (39 195 tonnilt 2012. aastal 42 539 tonnini 2015. aastal) ja turuosa (22,2 %-lt 2012. aastal 26,8 %ni 2015. aastal). Lisaks oli kõnealuse impordi hind madalam kui hind, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul. Võrreldavatel tooteliikidel põhineva analüüsi alusel müüdi uurimisperioodil imporditud tooteid 15,1–30,2 % madalamate hindadega.

(113)

Selline Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemisega. Liidu tootmisharu ei olnud võimeline suurendama oma müügimahtu ja hindu ning sellest tulenevalt muutusid sellised finantsnäitajad nagu kasumlikkus negatiivseks.

(114)

Selliste muude teadaolevate tegurite nagu seotud osalistele suunatud müügi, muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi ja tarbimise vähenemise uurimine, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, näitas, et need tegurid ei kõrvalda põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Komisjon uurib siiski edasi põhjuseid, millest tulenes liidu tootmisharu kasumlikkuse märkimisväärne vähenemine.

(115)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus vaadeldi kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toimet ja eraldati see dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et Hiinast pärit dumpinguhindadega import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(116)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(117)

Liidu tootmisharu koosneb seitsmest teadaolevast tootjast, kelle toodang moodustab liidu samasuguse toote kogutoodangu. Tootjad paiknevad liidu erinevates liikmesriikides ning samasuguse tootega seoses pakkusid nad uurimisperioodil otseselt tööd 2 800 töötajale. Neli liidu tootjad, kelle toodang moodustab 51 % kogutoodangust, andsid endast märku ja tegid uurimise käigus uurijatega koostööd.

(118)

Liidu tootmisharu on Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletame meelde, et vähenesid liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa ning liidu tootmisharu finantsolukord jäi kehvaks.

(119)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kaubandustingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul viia oma samasuguse toote hinnad kooskõlla tootmishindadega.

(120)

Samuti võib eeldada, et meetmete kohaldamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning et see avaldab positiivset mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale.

(121)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu muutuks veelgi kahjumlikumaks.

(122)

Seetõttu tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(123)

Ükski kasutaja ei teatanud soovist uurimise raames koostööd teha. Liidu tootmisharu otsesed kliendid on enamasti kauplejad ja turustajad, mis tähendab, et lõpptarbijal ei ole alati otsest kontakti tootjaga. Selliste suurte ehitusprojektide puhul nagu elektrijaamad võivad lõpptarbijad tootjatega otse ühenduses olla. Siiski tundub, et Hiinast pärinev import ei osale selliste lepingutega seotud konkurentsis, sest Hiinast imporditud tooteid müüakse kauplejate vahendusel.

(124)

Isegi kui Hiina impordi suhtes kohaldatakse kavandatud ajutisi meetmeid, on kasutajatel endiselt juurdepääs mitmele alternatiivsele tarneallikale, kelle hulka kuuluvad nii liidu tootjad kui ka muude eksportivate riikide tootjad. Lisaks puudusid tõendid selle kohta, et kavandatavate ajutiste meetmete mõju kasutajatele oleks väga tugev. Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kavandatud ajutised meetmed ei avalda tõenäoliselt suurt mõju kasutajatele.

(125)

Viis importijat esitas valimi moodustamiseks vajaliku teabe. Moodustati valim, mis koosneb kolmest suurimast importijast, kelle import moodustab 10 % Hiinast pärit koguimpordist.

(126)

Valimisse kaasatud importijad esitasid küsimustikule vastused, kuid kontrollkäike ei ole veel toimunud.

(127)

Kolme valimisse kuuluva importija kontrollimata vastustele tuginedes on nende kasumimarginaal reeglina vahemikus 2–4 %. Kavandatud ajutised meetmed võivad seega põhjustada kahju importijatele, eelkõige juhul, kui nad ei saa hinnatõusu klientidele edasi kanda.

(128)

Siiski leevendavad järgmised tegurid importijatele avalduvat võimalikku negatiivset mõju. Asjaomane toode moodustab väikese osa importijate kogumüügist, mille osakaal jääb kahe importija puhul vahemikku 1–3 % ja ulatub kolmanda importija puhul 17 %ni. Nii liidus kui ka muudes eksportivates riikides on muid tarneallikaid, mis tähendab, et importijad saavad oma tegevust jätkata, hakates kasutama muid tarneallikaid.

(129)

Selle põhjal järeldati esialgu, et kavandatud ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju importijate huvidele.

(130)

Eelnevat silmas pidades ei ole kaalukaid põhjusi jätta kehtestamata kavandatavad ajutised meetmed asjaomase toote impordi suhtes Hiinast.

(131)

Võimalikku negatiivset mõju sõltumatutele kasutajatele leevendab alternatiivsete tarneallikate olemasolu.

(132)

Pealegi, kui arvestada dumpinguvastaste meetmete üldist mõju liidu turule, siis näib positiivne mõju – eelkõige liidu tootmisharule avalduv positiivne mõju – üles kaaluvat võimaliku negatiivse mõju muudele huvirühmadele.

(133)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(134)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantav kahju.

(135)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(136)

Selleks et määrata kindlaks sihtkasum, võttis komisjon arvesse sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumit, mida kasutatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks.

(137)

Taotletavaks kasumimarginaaliks seati esialgu 5,7 %, võttes arvesse 2012. aastal liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumit. Ollakse seisukohal, et 2012. aasta kasumitase kajastab kasumit, mida võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, sest nimetatud ajal oli liidu tööstusharu veel võimeline suhteliselt normaalsetel tingimustel tegutsema ja mõistlikku kasumit teenima. Kõnealune kriteerium on pigem tagasihoidlik, arvestades et madala hinnaga Hiina importtooted olid juba turule jõudnud. Seevastu 2013. aastat ei või pidada sobivaks võrdlusaastaks. Sel aastal vähenesid peaaegu 10 % nii liidu tootmisharu müügimaht kui ka keskmine müügihind, samas kui kulud jäid samaks. Selle tulemusena langes liidu tootmisharu alates 2013. aastast kahjumisse. Olukord halvenes veelgi 2014. ja 2015. aastal. Seega on sihtkasumi võrdlusmäärana kasutatud 2012. aastal teenitud 5,7 % kasumit. Komisjon võib selle küsimuse uuesti läbi vaadata, kui ilmneb, et Vallourec Deutschland GmbH tuleb valimist või kahju analüüsist välja jätta ning kõnealune järeldus ei kehti kolme muu valimisse kuuluva äriühingu puhul.

(138)

Võrdluse õigluse tagamiseks on arvestatud üksnes võrreldava kaubandustasandi müügihindu, nagu on selgitatud põhjenduses 61.

(139)

Selle põhjal arvutas komisjon välja samasuguse toote mittekahjustava hinna liidu tootmisharu jaoks. Selleks lahutati liidu müügihinnast uurimisperioodil saavutatud tegelik kasumimarginaal ning asendati see eespool nimetatud 5,7 % kasumimarginaaliga.

(140)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, lähtudes valimisse kaasatud Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmise impordihinna (mis määrati kindlaks impordi madalama hinnaga pakkumise uurimisel) ning valimisse kaasatud liidu tootjate poolt uurimisperioodil liidu turul müüdud samasuguse toote kahju mittetekitava kaalutud keskmise hinna võrdlusest. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(141)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase on muude koostööd tegevate tootjate ja kõigi muude tootjate puhul kindlaks määratud samal viisil kui nende ettevõtete dumpingumarginaal (vt põhjendused 45–47).

(142)

Tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed seoses teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude impordiga kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(143)

Eespool öeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(144)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtegi individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(145)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (7). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimemuutus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimemuutuse kohta.

(146)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(147)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(148)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

a)

taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

b)

esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi ning

c)

taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

12.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/23

(1)

Komisjon sai 4. septembril 2015 mahepõllunduse tehnoloogia instituudilt (Institut Technique de l'Agriculture Biologique, ITAB) määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohase taotluse algatada päevalilleõli heakskiitmine põhiainena. Taotlusele oli lisatud artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutav teave.

(2)

Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“) teadusabi. Toiduohutusamet esitas komisjonile tehnilise aruande päevalilleõli kohta 11. aprillil 2016 (2). Komisjon esitas läbivaatamisaruande (3) ja käesoleva määruse eelnõu alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 12. juulil 2016 ning vormistas need lõplikult komitee 7. oktoobril 2016 toimunud koosoleku ajaks.

(3)

Taotleja esitatud dokumentidest ilmneb, et päevalilleõli vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit“ kriteeriumidele. Kõnealust ainet ei kasutata küll valdavalt taimekaitsevahendina, kuid seda on taimekaitses võimalik kasutada nimetatud ainest ja veest koosnevas tootes. Seega tuleb seda käsitada kui põhiainet.

(4)

Uuringutest on ilmnenud, et päevalilleõli võib eeldatavalt üldjoontes vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatusaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seepärast on asjakohane päevalilleõli põhiainena heaks kiita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes kõnealuse määruse artikliga 6 ning arvestades teaduse ja tehnika arengut on siiski vaja lisada teatavad heakskiitmise tingimused, mida on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva määruse I lisas.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (5) lisa vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

12.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/26

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

12.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/28

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Seoses Alessandro PASTACCI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht,

—

Giuseppe RINALDI, Presidente della Provincia di Rieti.

12.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/29

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2015/1203 (4) nimetati 20. juulil 2015 Kenth LÖVGRENI asemel asendusliikmeks Ingeborg WIKSTEN.

(2)

Seoses Ingeborg WIKSTENI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

—

Mohamad HASSAN, Ledamot i kommunfullmäktige, Uppsala kommun.

12.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/30

(1)

Nõukogu otsusega 2007/441/EÜ (2) lubati Itaalial kuni 31. detsembrini 2010 piirata 40 % määraga õigust arvata maha käibemaks selliste mootorsõidukitega seotud kuludelt, mida ei kasutata ainult ettevõtluse eesmärgil. Samuti sätestatakse kõnealuses otsuses, et selliste sõidukite isiklikuks tarbeks kasutamist ei käsitata tasu eest teenuste osutamisena. Lisaks on teatud sõidukid ja kulud nimetatud otsuse kohaldamisalast välja jäetud.

(2)

Otsust 2007/441/EÜ on järgnevalt muudetud nõukogu rakendusotsustega 2010/748/EL (3) ja 2013/679/EL, (4) milles pikendati kõnealuste meetmete („erandit tegevad meetmed“) kehtivust 31. detsembrini 2016.

(3)

Kirjas, mis registreeriti komisjonis 31. märtsil 2016, taotles Itaalia luba pikendada erandit tegevate meetmete kohaldamisaega.

(4)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 22. juuni 2016. aasta kirjaga teisi liikmesriike Itaalia taotlusest. Komisjon teatas 23. juuni 2016. aasta kirjaga Itaaliale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

Kooskõlas otsuse 2007/441/EÜ artikliga 6 esitas Itaalia komisjonile aruande kõnealuse otsuse kohaldamise kohta, mis sisaldas ka kohaldatava käibemaksu mahaarvamise piirangu protsendimäära läbivaatamist. Itaalia esitatud teabe kohaselt kajastab mahaarvamise õigusele seatud 40 % piirang endiselt asjaomaste sõidukite ettevõtluse eesmärgil ja isiklikuks tarbeks kasutamisega seotud olukorra suhet.

(6)

Seepärast tuleks Itaaliale anda luba jätkata erandit tegevate meetmete kohaldamist veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2019.

(7)

Kui Itaalia taotleb kõnealuse tähtaja täiendavat pikendamist pärast 2019. aastat, tuleks komisjonile esitada hiljemalt 1. aprilliks 2019 aruanne koos tähtaja pikendamise taotlusega.

(8)

Erandit tegevate meetmete kohaldamisaja pikendamine ei mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

(9)

Otsust 2007/441/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

12.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/32

(1)

24. mail 2011 sai komisjon kaebuse kolmelt Itaalias tegutsevalt alternatiivse telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt (Wind, Fastweb ja Vodafone). Üksikasjalikus kirjelduses väideti, et Itaalia Trento autonoomse provintsi (edaspidi „provints“) algatatud projekt järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu taristu kasutuselevõtuks kogu provintsi territooriumil kujutas endast tegelikult lairibaühendust käsitlevates suunistes (2) sätestatud konkurentsieeskirjade vastast riigiabi ettevõtjale Telecom Italia. Eelkõige väitsid kaebuse esitajad, et provints ei teavitanud neid asjakohaselt oma plaanidest ja eesmärkidest ega konsulteerinud nendega sel teemal, et abisaaja oli juba eelnevalt kindlaks määratud ja et valitud taristu ei võimaldaks pärast kasutuselevõtmist tegelikku konkurentsi.

(2)

22. juunil 2011 saadetud teabenõudele vastasid Itaalia ametiasutused 20. juulil 2011, väites et nende eesmärk oli järgida turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtet ja nende sekkumine ei kujutanud endast riigiabi andmist ning seega ei olnud lairibaühendust käsitlevate suuniste kokkusobivuse tingimusi vaja täita. Olles eelnevalt eemaldanud konfidentsiaalse teabe, saatis komisjon 4. novembril 2011 Itaalia ametiasutuste vastuse kaebuse esitajatele edasi, kes esitasid lisatähelepanekud ja -dokumendid 29. novembril ning 7. ja 16. detsembril 2011. 2012. aasta jaanuarist maini esitasid Itaalia ametiasutused lisateavet sisaldavaid erinevaid üksikasjalikke dokumente. 2012. aasta veebruarist maini esitasid lisateavet ka kaebuse esitajad. Kogu selle aja jooksul peeti mõlema poole osalusel mitmeid koosolekuid ja telefonikonverentse.

(3)

25. juuli 2012. aasta otsusega (edaspidi „algatamise otsus“) teatas komisjon Itaaliale, et on algatanud projekti kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse. Pärast konfidentsiaalse teabe eemaldamist avaldas komisjon algatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas, (3) kutsudes huvitatud isikuid üles oma märkusi saatma.

(4)

Komisjon sai Itaalialt algatamise otsuse kohta märkused 22. ja 23. novembri 2012. aasta kirjadega. Samuti sai komisjon tähelepanekud järgmistelt huvitatud isikutelt: 3. detsembril 2012 Telecom Italia esindajatelt ning 7. detsembril 2012 Windi, Fastwebi ja Vodafone'i esindajatelt. 29. jaanuari 2013. aasta kirjaga saatis komisjon nimetatud tähelepanekud pärast kogu konfidentsiaalse teabe eemaldamist edasi Itaalia ametiasutustele, kes esitasid 5. märtsil 2013 oma märkused kolmandate isikute tähelepanekute kohta. 2013. aasta märtsist detsembrini toimus kõigi asjaomaste poolte (Itaalia ametiasutused, Telecom Italia, Wind, Fastweb ja Vodafone) osalusel elav arutelu ja suhtlus ning igaühega neist peeti erinevaid koosolekuid ja telefonikonverentse.

(5)

31. jaanuari 2014. aasta kirjaga teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni, et provints kavatseb projektist taganeda. 14. ja 20. märtsil 2014 andsid Itaalia ametiasutused lisainfot provintsi tegeliku taganemise kohta ühisettevõttest Trentino NGN, eelkõige provintsi aktsiate müümise kohta Telecom Italiale 28. veebruaril 2014.

(6)

2010. aasta septembris koostas provints strateegia, mille kohaselt saavutataks 2018. aastaks provintsi territooriumi 100 % kaetus ultralairibaühendust võimaldava kiudoptilise võrguga. Strateegia hõlmas kaht tüüpi meetmeid provintsi keskmise tasuvusega piirkondades (4) ja vähese tasuvusega piirkondades; suure tasuvusega piirkonnad jäeti välja. Keskmise tasuvusega piirkondade jaoks kavatses provints asutada uue ettevõtte nimega Trentino NGN ja avada see erasektori partneritele. Vähese tasuvusega piirkondades plaanis provints võtta ajutise riigiabi meetme, mis kavatseti välja töötada ja millest pidi teavitatama hilisemas etapis, ilmselt provintsi riigiosalusega äriühingu Trentino Networki järelevalve all, mis on Trentino NGNist eraldiseisev ettevõte, kes vastutab provintsi muude üldise lairibastrateegia alla kuuluvate algatuste eest.

(7)

Järgnenud kuudel võttis provints eraldi ühendust mitme eraoperaatoriga ja 8. veebruaril 2011 allkirjastas ta Telecom Italiaga vastastikuse mõistmise memorandumi, et asutada ühisettevõte Trentino NGN keskmise tasuvusega piirkondades lõppkasutajani ulatuva valguskaabelühenduse taristu loomiseks. Selle esialgse lepingu kohaselt kohustus provints tegema Trentino NGNi kapitali kuni 60 miljoni euro suuruse rahalise sissemakse, samas kui Telecom Italia pidi tegema ainult mitterahalisi sissemakseid, sh 1) kohe üle andma olemasoleva passiivse taristu (kaablikanalisatsioon ja mastid) ning 2) lülitama pärast lõppkasutajani ulatuva valguskaabelühenduse kasutuselevõtmist välja olemasoleva vaskkaablivõrgu. 2011. aasta lõpupoole allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi veel kaks väiksemat eraaktsionäri: finantseerimisasutus Finanziaria Trentina ja väiksem internetiteenuse pakkuja MC-link, kes mõlemad pidid äriühingusse tegema väiksema rahalise sissemakse.

(8)

2011. aasta detsembriks oli äriplaan lõpetatud ja Analysys Mason oli provintsi taotlusel koostanud hoolsuskohustuse täitmise aruande. Samal ajal määrati lõpuks kindlaks aktsionäride vastastikused õigused ja kohustused ning Telecom Italia mitterahalisi sissemakseid Trentino NGNi täpsustati veelgi. Pärast arutelu komisjoniga ja Analysys Masoni koostatud eksperdiarvamuse valmimist projekti kohta tehti aktsionäride lepingutesse edasisi muudatusi. 2012. aasta märtsiks koostas Reconta Ernst & Young nõutud eksperdiarvamuse Telecom Italia algse mitterahalise sissemakse kohta, mille tulemusena tehti veel kohandusi.

(9)

Kõigepealt asutas provints omal jõul Trentino NGNi minimaalse kapitali sissemaksega, mis oli alla 100 000 euro. Äriühingu lõplik kapitalistruktuur pidi välja kujunema omakapitali suurendamise kaudu pärast seda, kui eraaktsionäridega on lepingud lõplikult allkirjastatud. Trentino NGNi omakapitali kavatseti suurendada järgmiselt: provints teeb 50 miljoni euro suuruse sissemakse (mis vastab 52,2 % osalusele), Finanziaria Trentina teeb 5 miljoni euro suuruse sissemakse (5,2 % osalus), MC-link 1,5 miljoni euro suuruse sissemakse (1,56 % osalus) (5) ning Telecom Italia rendib tühistamatu kasutusõiguse andmise kaudu välja oma passiivse taristu (kaablikanalisatsioonid ja mastid) kogu provintsis, et kasutada seda uue kiudoptilise võrgu väljaehitamisel (edaspidi „algne sissemakse“). Telecom Italia algse sissemakse väärtuseks hinnati kõigepealt 39,8 miljonit eurot, kuid Ernst & Young nimetas seda sissemakset käsitlevas aruandes veidi väiksema summa, 39,3 miljonit eurot, mille tulemusena uuendati lepingut (lõplik hinnang oli 39,448 miljonit eurot).

(10)

18. mail 2012 asutati ühisettevõte Trentino NGN ja kõik osalejad tegid algse sissemakse. Provints maksis ainult osa kavandatud rahalisest sissemaksest, s.o 14,845 miljonit eurot 50 miljoni euro asemel. Samamoodi tegi Finanziaria Trentino 5 miljoni euro asemel ainult 1,25 miljoni euro suuruse sissemakse ja MC-link 1,5 miljoni euro asemel ainult 0,375 miljoni euro suuruse sissemakse. Telecom Italia andis sissemaksuna üle oma passiivse taristu tühistamatu kasutusõiguse, mille väärtuseks hinnati lõpuks 39,448 miljonit eurot. Selle tulemusena jagunes aktsiakapital järgmiselt: provints 52,16 %, Telecom Italia 41,07 %, MC-link 1,56 %, Finanziaria Trentino 5,21 %. Trentino NGNi aktsionäride ja nendele kuuluva aktsiaomandi lõppseis oli järgmine (18. maist 2012 kuni 28. veebruarini 2014).

(11)

Aktsionäride lepingus oli kirjas, et kui lõpule jõuab kolmas aasta pärast algse sissemakse tegemist või uutest kiudoptilistest ühendusliinidest on aktiveeritud vähemalt 16 %, võivad Telecom Italia ja provints teha otsuse algatada Telecom Italia teise sissemakse tegemine, st Trentino NGNile antakse üle 1) Trentino NGNi määratud keskmise tasuvusega piirkondades oleva passiivse taristu omandiõigus (juba antud tühistamatu kasutusõiguse asemel) ja 2) vaskkaablivõrgu omandiõigus eesmärgiga lülitada see välja ja viia kõik kasutajad üle uude kiudoptilisse võrku. Esialgse hinnangu kohaselt oli selle sissemakse väärtus 520 eurot iga töötava vaskkaabliliini kohta, sh nii Telecom Italia jaeturu liinidele kui ka kliendiliinile juurdepääsu eraldanud operaatorite nimel käitatavate liinide puhul. See väärtus pidi hinnanguliselt suurenema 2 miljoni euro võrra, mis vastas kaablikanalisatsiooni mahu tühistamatu kasutusõiguse (algne sissemakse) omandiõiguseks muutmise väärtusele. Teises etapis ja tänu teisele sissemaksele oleks Telecom Italia saanud Trentino NGNis enamusosaluse ja kontrolli selle ettevõtte üle, vajaduse korral Telecom Italia uue kapitalisüsti kaudu.

(12)

Viimaks määrati aktsionäride lepingus kindlaks ka see, et kui on möödunud veel kolm aastat või kui on saavutatud eesmärk aktiveerida ja ühendada 43 % liinidest, on Telecom Italial õigus kasutada provintsi ja MC-linki suhtes väljaostuõigust, et omandada nende aktsiad Trentino NGNis. Vastutasuks selle õiguse Telecom Italiale andmise eest ja juhul, kui seda lõpuks kasutatakse, maksaks Telecom Italia provintsile 6,5 miljonit eurot, sellest poole ühe aasta jooksul ja teise poole kahe aasta jooksul. Aktsiate ostuhind oleks võrdne sissemakse väärtusega, millele lisandub igal aastal 7,75 % ulatuses väljamakstavaid dividende netosummas (6). Teisele kahele aktsionärile, MC-linkile ja Finanziaria Trentinale, anti müügiõigus, millega nad võisid otsustada müüa oma osaluse Trentino NGNis Telecom Italiale väärtusega, mis vastab nende sissemaksetele, millele lisandub vastavalt 5,5 % ja 7 % aastas.

(13)

Lisaks määrati Telecom Italia aktsionäride erilepingutega veel Trentino NGNi tarnijaks võrgu ehitamisel, haldamisel ja käitamisel. Kasutusele võetava võrgu puhul kasutatakse mitmikühenduse mudelit. Eraldamise või juurdepääsuga seonduvaid kohustusi ei olnud ette nähtud. Valitud arhitektuur võimaldas luua ainult kolm paralleelset GPON-tüüpi võrku, (7) millest kahte oleks võimalik pakkuda kontsessiooniks muudele operaatoritele.

(14)

Komisjon algatas ametliku uurimise, sest tal oli tõsiseid kahtlusi, kas meede on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega, ning et teha kindlaks, kas meedet võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui leiab tõestust, et see sisaldab riigiabi elemente.

(15)

Algatamise otsuses väljendas komisjon muret selle üle, et provintsi osalemisel Trentino NGNis oli mitu aspekti, mis tekitavad kahtlust, kas see vastab turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele ja kas provintsi osalemine on tõesti võrdväärne erasektori partnerite omaga. Komisjonil oli kahtlusi eelkõige järgmise suhtes.

(16)

31. jaanuaril 2014 teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et provints on otsustanud Trentino NGNi projektist taganeda ning kokkuleppel kõigi teiste pooltega (Telecom Italia, MC-link ja Finanziaria Trentina) seda mitte jätkata.

(17)

14. märtsil 2014 teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et provints müüs oma osaluse Trentino NGNis Telecom Italiale 15 852 435 euro suuruse makse eest, mis vastab provintsi osalisele rahalisele sissemaksele Trentino NGNi suuruses 14,845 miljonit eurot pluss liitintress 3,75 %. Itaalia ametiasutuste teatel juhtis Trentino NGNi nüüd Telecom Italia, samal ajal kui Finanziaria Trentina ja MC-link jäid vähemusaktsionärideks.

(18)

Itaalia ametiasutused selgitasid, et kuigi Trentino NGN oli asutatud ja 18. mail 2012 tehti osalised sissemaksed selle kapitali, muutsid provints ja teised Trentino NGNis osalevad pooled 20. augustil 2012 (pärast algatamise otsust) aktsionäride lepingut ja kogu Trentino NGNiga seotud tegevus peatati kuni komisjonis kestnud ametliku uurimise järelduse tegemiseni. Seega peatati kõigi asjaomaste poolte sissemaksete tegemine (tehti ainult osalisi makseid). Samuti peatati kõik teised aktsionäride lepingus nõutud järgmised sammud. Trentino NGN ei võtnud kavandatavat lõppkasutajani ulatuvat valguskaabelühenduse võrku (ega ühtegi muud võrku) kasutusele.

(19)

Trentino NGNi tegevust piirati, nii et tagatud oli ainult kolmandate isikute juurdepääs taristu tühistamatule kasutusõigusele, et täita õiguslikke kohustusi. Viimatinimetatud aspekti puhul selgitasid Itaalia ametiasutused, et kuna Telecom Italiale kohaldatakse õiguslikku kohustust võimaldada juurdepääsu muudele litsentsitud operaatoritele pärast seda, kui Telecom Italia andis mais 2012 Trentino NGNile passiivse taristu kasutusõiguse, on mõned operaatorid taotlenud juurdepääsu sellele passiivsele taristule, mis ka anti. Seepärast tegi Telecom Italia Trentino NGNile mitu makset tasuna passiivsele taristule juurdepääsu ostmise eest Trentino NGNilt selleks, et täita muude litsentsitud operaatorite juurdepääsutaotlusi. Maksete summa oli alla 15 000 euro ja see moodustas kogu tulu, mida Trentino NGN selle moodustamisest alates oli saanud.

(20)

Itaalia ametivõimud märkisid ka, et provints ei ole maksnud ega pea maksma trahvi Trentino NGNist taganemise eest. Aktsionäride 16. detsembri 2011. aasta leping ja järgnevad muudatused sisaldasid lõpetamise kohta tingimusi, mille kohaselt võib provints Trentino NGNist taganeda ilma trahvi maksmata ka siis, kui projekti ei ole isegi osaliselt ellu viidud.

(21)

Ehkki Itaalia tegi mõne ettevalmistava sammu Trentino NGNi projekti elluviimiseks, eeskätt erinevate lepingute ja dokumentide näol, mis viisid ühisettevõtte asutamiseni ja provintsi eespool nimetatud osalise rahalise sissemakse tegemiseni (koos teiste poolte osaliste rahaliste sissemaksete ja Telecom Italia mitterahalise sissemakse tegemisega), ei edenenud projekt sellest etapist edasi.

(22)

Seoses provintsi osalise maksega Trentino NGNi kapitali selgitasid Itaalia ametiasutused, et Trentino NGN deponeeris kõik rahalise sissemaksena aktsionäridelt saadud summad (s.o provintsilt, MC-linkilt ja Finanziaria Trentinalt saadud rahalised sissemaksed miinus kulud ja maksud) pangakontole, millelt ta sai 2012. aastal intressi määraga 2,71 %, 2013. aasta 1. veebruarini 1,509 % ja pärast 2013. aasta 1. veebruari 1,524 %. Osalised maksed (sh provintsi osaline makse) on jäänud puutumatult Trentino NGNi pangakontole. Itaalia ametiasutuste väite kohaselt sai provints 28. veebruaril 2014 oma osalise rahalise sissemakse tagasi, lisaks 3,57 % liitintressi. Itaalia ametiasutused selgitasid, et 3,75 % suurune liitintress oli pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepe, mis kujutab endast kahe- kuni kolmeaastaste Itaalia võlakirjade umbes kahekordset intressimäära ja sarnaneb kümneaastaste võlakirjade intressimääraga.

(23)

Provintsi rahalise sissemakse osaline tasumine Trentino NGNile hõlmas riigi varade ülekandmist. Ehkki Trentino NGNi projekti alustamine peatati 20. augustil 2012 ning provints taganes edukalt projektist ja sai oma esialgse sissemakse täies ulatuses tagasi koos mõistliku intressiga, oli komisjon 28. veebruaril 2014 nõus olemasoleva teabe põhjal siiski möönma, et see osaline sissemakse ei andnud Trentino NGNile või selle aktsionäridele majanduslikku eelist.

(24)

Mis puudutab Trentino NGNi minimaalset tegevust, s.o kasutusõiguse müügiga seonduvaid tehinguid (vt põhjendus 19), siis tehti need selleks, et täita Telecom Italia ülesandeks jäänud õiguslikke kohustusi, ning ei ole selgunud, et need oleksid andnud Trentino NGNile või selle aktsionäridele, sh Telecom Italiale, majandusliku eelise. Nendel asjaoludel ei sea need tehingud eespool antud hinnangut kahtluse alla.

(25)

Seega tunnistab komisjon, et Trentino NGNi projekti ei ole ellu viidud ja seega ei ole käesoleval uurimisel pärast provintsi projektist taganemist enam otstarvet.

(26)

Eespool nimetatu valguses on komisjon otsustanud lõpetada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse, sest pärast Itaalia ametiasutuste (provintsi) taganemist Trentino NGNi projektist ei ole menetlusel enam otstarvet,