12.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 275/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1799,

7. oktoober 2016,

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid krediidiriski puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 1 ja artikli 136 lõike 3 kohase sidumise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta, (1) eriti selle artikli 136 lõike 1 kolmandat lõiku ja artikli 136 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna nendes käsitletakse krediidiriski hinnangute (v.a väärtpaberistamise positsioonidega seotud hinnangud) sidumist krediidikvaliteedi astmetega. Selleks et tagada ühtsus nende sätete vahel, mis peaksid jõustuma ühel ajal, ning muuta isikute jaoks, kelle suhtes on nendega kehtestatud kohustusi, lihtsamaks tervikliku ülevaate saamine ja kompaktne juurdepääs, on soovitatav koondada kõik krediidiriski hinnangute (v.a väärtpaberistamise positsioonidega seotud hinnangud) sidumist krediidikvaliteedi astmetega käsitlevad määrusega (EL) nr 575/2013 nõutud regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(2)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõikes 1 on ette nähtud, et kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul tuleb täpsustada, millisele sama määruse 2. jao kohasele krediidikvaliteedi astmele krediidikvaliteeti hindava asutuse antud asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab („krediidikvaliteedi astmetega sidumine“). Krediidikvaliteeti hindav asutus on reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (2) kohaselt või krediidireitinguid andev keskpank, mis ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse.

(3)

Segadust võivad tekitada teatavad määruses (EÜ) nr 1060/2009 ja määruses (EL) nr 575/2013 kasutatud samalaadsed terminid ja mõisted. Inglise keeles osutab määruses (EL) nr 575/2013 credit assessment nii krediidikvaliteeti hindavate asutuste määratud reitingukategooriate tähistele kui ka konkreetsele varale reitingu andmise tegevusele. Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktides h ja a tehakse neil selgelt vahet, kasutades vastavalt „reitingukategooriat“ ja tegevuse tulemuseks olevat „krediidireitingut“. Kuna nimetatud konkreetsetele mõistetele osutades on vaja neid eristada ja arvestades mõlema määruse vastastikkust täiendavust, tuleks segaduse vältimiseks lähtuda määruses (EÜ) nr 1060/2009 kasutatud täpsemast terminoloogiast.

(4)

Kuna määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 4 lõike 1 kohaselt lubatakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel üksnes juhul, kui need on andnud liidus asutatud ja kõnealuse määruse kohaselt registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuurid, peaks krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidikvaliteedi hinnangute sidumine krediidikvaliteedi astmetega hõlmama kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti a kohasele „krediidireitingu“ määratlusele vastavaid krediidikvaliteedi hinnanguid. Kuna määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 kohaselt nõutakse krediidikvaliteedi hinnangute sidumist krediidikvaliteedi astmetega kõikide krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul, ning kuna selliste asutuste määratlus hõlmab kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punkti 98 kohaselt ka krediidireitinguid andvaid keskpanku, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaldamisalasse, peaks krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingukategooriate puhul krediidikvaliteedi hinnangute vastavus krediidikvaliteedi astmetele hõlmama ka kõnealuseid krediidireitinguid. Määrus (EL) nr 575/2013 takistab standardmeetodi raames teatavate varaklasside (nt omakapital) puhul krediidireitingute kasutamist. Seega tuleks krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete sidumisel hõlmata fikseeritud tulumääraga ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hindamisel ainult sellised ettevõtjad, kes sõltuvad üksnes alusvara krediidikvaliteedist.

(5)

Krediidikvaliteedi astmetega sidumise eesmärk on määrata krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingukategooriatele asjakohased määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riskikaalud. Seega peaks olema iga reitingukategooria puhul võimalik lisaks riski suhtelistele erinevustele kindlaks teha ka riskide absoluuttasemed, tagades standardmeetodi raames sobivad kapitalitasemed.

(6)

Kuna eri krediidikvaliteeti hindavates asutustes kasutatakse erinevaid meetodeid, on krediidikvaliteedi astmetega sidumise metoodika objektiivsus ja kooskõla otsustava tähtsusega, et tagada asutustele võrdsed tingimused ning krediidikvaliteeti hindavate asutuste õiglane kohtlemine. Sel põhjusel on kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tegurite kasutamise eeskirjade väljatöötamisel ning nende võrdlemisel võrdlusalusega vaja lähtuda eelmisest õigusraamistikust, nimelt krediidikvaliteeti hindavate asutuste tunnustamise 30. novembril 2010. aastal ajakohastatud suuniste („Revised Guidelines on the recognition of External Credit Assessment Institutions“) 3. osast, et nii tagada sujuv üleminek käesolevas määruses sätestatud krediidikvaliteedi astmetega sidumisele. See tagaks ka kooskõla selle valdkonna rahvusvaheliste standarditega, mida omakorda kajastatakse 2006. aasta juunis avaldatud dokumendi „Basel II: International Convergence of Capital Measurement and Capital Standards: A Revised Framework – Comprehensive Version“ (kapitali mõõtmise ja kapitalinõuete rahvusvahelise lähendamise läbivaadatud raamistik) 2. lisas.

(7)

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste kasutatavad makseviivituse määratlused võivad erineda neist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 178, nagu on kajastatud määruses (EÜ) nr 1060/2009 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/2 (3). Sellegipoolest tuleks välisreitingu saanud riskipositsioonide puhul nõutava kapitali üldtaseme muutmata jätmise tagamiseks käesoleva määruse kohaldamisel makseviivituse määratlemiseks kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 2 punktis c osutatud võrdlusaluse kalibreerimiseks kasutatud liiki makseviivituse juhte.

(8)

Krediidikvaliteedi astmetega sidumise all peetakse silmas krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingukategooriate vastavust usaldatavusjärelevalve jaoks määratletud regulatiivsele skaalale. Seega tuleks seda kontseptsiooni selgelt eristada kontseptsioonist, mille kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 21 lõike 4b kohaselt kohustatud aruannet esitama, et investorid saaksid hõlpsalt võrrelda kõiki reitingu saanud üksuse kohta olemasolevaid krediidireitinguid. Samuti ei osuta käesoleva määruse kohaldamisel „krediidikvaliteedi astmetega sidumine“ muudes raamistikes, nt eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus, välja töötatud krediidikvaliteedi astmetega sidumisele, kuna need võivad põhineda teistsugusel metoodikal ja teistsugustel määratlustel.

(9)

Iga asjakohase reitingukategooriate rühma („reitinguskaala“) jaoks tuleks krediidikvaliteedi astmed siduda eraldi. Kui krediidikvaliteeti hindava asutuse reitinguskaala on kõigi riskipositsiooni klasside puhul ühesugune, ei tohiks erineda ka krediidikvaliteedi astmete vastavus, et tagada riskikaalude eristamine määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riskipositsiooni klasside lõikes. Kui krediidikvaliteeti hindaval asutusel on mitu reitinguskaalat, siis tuleks krediidikvaliteedi astmete sidumisel arvestada seda, kuidas krediidikvaliteeti hindav asutus on need omavahel suhestanud.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktis x osutatud mittetellitud reitingud tuleks krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi astmetega sidumisse kaasata, tingimusel et neid reitinguid saab määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 4 lõike 1 kohaselt kasutada regulatiivsetel eesmärkidel ning Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) on kinnitanud, et nende kvaliteet ei erine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 138 kohaselt kõnealuse krediidikvaliteeti hindava asutuse tellitud krediidireitingutest.

(11)

Krediidikvaliteedi astmetega sidumiseks tuleks kasutada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid tegureid, kusjuures kvalitatiivseid tegureid arvestatakse teises etapis ja olenevalt vajadusest ning eelkõige siis, kui kvantitatiivsetest teguritest ei piisa. Seetõttu peaks kvalitatiivsed tegurid olema abiks kvantitatiivsetel teguritel põhinenud esialgse vastavuse läbivaatamisel, parandamisel ja täiendamisel, juhul kui selline läbivaatamine on õigustatud ja vajalik. Sellist kaheastmelist lähenemisviisi on vaja, et aidata kaasa krediidikvaliteedi astmetega sidumise objektiivsusele ja tagada, et krediidikvaliteedi astmetega sidumine tõepoolest näitab krediidikvaliteeti hindavate asutuste reitingukategooriate vastavust usaldatavusjärelevalve jaoks kindlaks määratud regulatiivsele skaalale.

(12)

Usaldatavuse ja turu huvisid tasakaalustades tuleb vältida selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste põhjendamatut materiaalset kahjustamist, kelle esitatav kvantitatiivne teave on piiratud, kuna nad sisenesid turule teistest hiljem. Seetõttu tuleks krediidikvaliteedi astmetega sidumisel leevendada kvantitatiivsete tegurite olulisust. Krediidikvaliteedi astmetele vastavust tuleks ajakohastada, kui see osutub pärast käesoleva määruse jõustumist kogutud kvantitatiivse teabe kajastamiseks vajalikuks.

(13)

Sama reitingukategooriaga kirjetega seotud makseviivituse määra tuleks käsitleda kõige tüüpilisema kvantitatiivse tegurina ning see tuleks arvutada sellistele kirjetele vastavate makseviivituse andmete alusel. Kui selliste kirjete kohta ei ole piisavalt makseviivituse andmeid, tuleks sellegipoolest arvutada hinnanguline makseviivituse määr, lähtudes asjaomase krediidikvaliteeti hindava asutuse arvamusest ja makseviivituse tõenditest, mis seonduvad kirjetega, millele on määratud krediidikvaliteedi astmetega sidumist läbiv reitingukategooria.

(14)

Selleks, et tagada võrreldavus kõikide krediidikvaliteeti hindavate asutuste lõikes, peaks makseviivituse arvutamine vastama teatavatele nõuetele. Näiteks tuleks seda mõõta kolmeaastase ajavahemiku jooksul, et oleks võimalik täheldada märkimisväärset hulka makseviivitusi ajal, kui risk on väga väike, ja selles tuleks arvestada väljavõtmistega, et vältida riskide alahindamist. Lisaks ei peaks see sisaldama ei avaliku sektori reitinguid ega emissioonide reitinguid, kuna esimesel juhul esineb makseviivitusi harva, ja teisel juhul selleks, et vältida makseviivituse määrade kallutamist selliste emitentide kasuks, kes on palju emiteerinud.

(15)

Makseviivituse määrad tuleks võimalusel iga reitingukategooria all arvutada nii pika vaatlusaja kui ka lühikese vaatlusaja arvestuses. Neist esimene peaks olema krediidikvaliteedi astmetega sidumise alus ning teine peaks andma varakult märku reitingukategooria riskitaseme võimalikust tõusust või langusest. Kui saadaval ei ole piisaval arvul krediidireitinguid, siis tuleks arvutada üksnes pikaajaline makseviivituse määr, sest lühiajalise makseviivituse määra arvutamisel oleks ebakindlus liiga suur. Sellisel juhul peaksid reitingukategooria riskitaseme võimalikust tõusust märku andma kvalitatiivsed tegurid.

(16)

Krediidikvaliteedi astmetega sidumisel on olulisel kohal, kuidas krediidikvaliteeti hindav asutus on määratlenud sama reitingukategooriaga kirjetega seonduvat makseviivitust. Makseviivituse rangema määratluse tulemusel võivad makseviivituse määrad kujuneda kõrgemaks kui teiste vähem rangete makseviivituse määrade definitsioonide puhul. Seega tuleks krediidikvaliteedi astmetega sidumise täpsuse tagamiseks hinnata, milline on makseviivituse määratluse mõju makseviivituse määra arvutamisel.

(17)

Kui makseviivituse andmeid on vähe, tuleks arvestada reitingukategooria puhul vaadeldud ajavahemikku, et tagada krediidikvaliteedi astmetega sidumisel kooskõla kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste lõikes. Seega võivad lühikese ajavahemiku valimisel osad kirjed kvalifitseeruda konkreetse riskitaseme alla. Siiski võib samu kirjeid iseloomustada märkimisväärselt erinev riskitase siis, kui seda hinnatakse makseviivituse määra arvutamiseks valitud kolmeaastase ajavahemiku jooksul. See tegur tuleks kindlaks teha ja seda tuleks krediidikvaliteedi astmetega sidumisel asjakohaselt arvesse võtta.

(18)

Reitingukategooria tähendus ja selle suhteline koht reitinguskaalal peaks olema abiks eriti siis, kui kvantitatiivsed tegurid ei ole kättesaadavad, kuid teada on lähedase reitingukategooria krediidikvaliteedi astmetega sidumise tulemused. Sel eesmärgil tuleks krediidikvaliteedi astmeid iseloomustada selliste näitajatega nagu emitendi finantskohustuste täitmise suutlikkus, tema tundlikkus majandusolukorra suhtes või makseviivituse ohu lähedus.

(19)

Samuti tuleks arvesse võtta reitingukategooriaga kirjete üldriski tegureid. Reitingukategooriaga kirjete suurust ja tegevuse mitmekesistamise määra tuleks käsitada aluseks oleva riskiprofiili asjakohaste näitajatena. Samuti peaks olema võimalik arvestada kvalitatiivsete teguritena muid sama reitingukategooriaga kirjetele määratud krediidivõimelisuse näitajaid, et anda lisateavet asjaomase reitingukategooria makseviivitusega seotud käitumise kohta. Erinevate krediidivõimelisuse näitajate asjakohasust, objektiivsust ja usaldusväärsust tuleks enne seda, kui neid kasutatakse krediidikvaliteedi astmetega sidumiseks, hoolikalt analüüsida.

(20)

Pidades silmas rahvusvaheliste standarditega kooskõla tagamist, tuleks krediidikvaliteedi astmetega sidumise otstarbel kasutada 2006. aasta juunis avaldatud dokumendis „Basel II: International Convergence of Capital Measurement and Capital Standards: A Revised Framework – Comprehensive Version“ (kapitali mõõtmise ja kapitalinõuete rahvusvahelise lähendamise läbivaadatud raamistik) esitatud pika- ja lühiajaliste makseviivituse määrade võrdlusaluseid. Siiski tuleks sätestada üksikasjalikumad eeskirjad, millega võtta arvesse seda, kui palju erinevaid krediidikvaliteeti hindavaid asutusi praegu ELi turul tegutseb, ja seda, et nende makseviivituse määrad võivad praeguse võrdlusaluse aluseks olnud rahvusvaheliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste mustritest oluliselt kõrvale kalduda. Täpsemalt tuleks pikaajalises võrdlusaluses määratleda vahemik, mille kaudu arvestada sellega, et iga krediidikvaliteedi astmega võivad kokku sobida erinevad väärtused.

(21)	Reitingukategooriate esialgsel sidumisel krediidikvaliteedi astmega tuleks lähtuda nende pikaajalise makseviivituse määra ja pikaajalise võrdlusaluse võrdlusest ning kvalitatiivsete tegurite antud teabest.

(22)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 1 teise lõigu kohaselt tuleks krediidikvaliteedi astme vastavuse asjakohasust tihti läbi vaadata, sest pikaajaline makseviivituse määr võib muutuda selliseks, mis oleks tüüpiline muu krediidikvaliteedi astme jaoks. Sellel eesmärgil tuleks reitingukategooria piires esinenud hiljutisi lühiajalisi makseviivituse määrasid korrapäraselt kontrollida võrdluses nende asjakohaste võrdlusalustega („seire“ ja „käivitamise“ läved). Kui lühiajalisi võrdlusaluseid ületatakse kahe järjestikuse kaheaastase perioodi jooksul, siis võib see olla hindamisstandardite nõrgenemise märguanne, mis võib viidata sellele, et uus aluseks olev pikaajaline makseviivituse määr on tüüpiline mõne vähem soodsa krediidikvaliteedi astme jaoks. See märguanne oleks asjakohasem siis, kui ületatakse käivitusläve, mitte seireläve. Konkreetselt võiks juba ühe kõrgeimate reitingukategooriatega seonduva kirje makseviivitus käivitada seda kirjet hinnanud konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse suhtes krediidikvaliteedi astmete vastavuse läbivaatamise.

(23)	Krediidikvaliteedi astmete sidumisel uute krediidikvaliteeti hindavate asutuste hõlmamiseks tuleks vajaduse korral esitada läbivaadatud tehniliste standardite eelnõud.

(24)	Kuna igal ajal peab olema tagatud vastavus määrusele (EL) nr 575/2013, on krediidikvaliteedi astmetele vastavuse toimimist vaja pidevalt seirata.

(25)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille EBA, ESMA ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) (edaspidi „Euroopa järelevalveasutused“) ühiselt komisjonile esitasid.

(26)

Komisjon teavitas 29. märtsil 2016 Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed kavatsusest kiita rakenduslike tehniliste standardite eelnõu heaks muudatustega, et tagada usaldatavusjärelevalve tugevuse ja edasise kontsentreerumise ennetamise vajaduse vaheline tasakaal olukorras, kui krediidireitingute turg on kontsentreerunud ja kolm suurt krediidikvaliteeti hindavat asutust valitsevad 90 % turust. Komisjon rõhutas teatises eelkõige, et on vaja vältida kolme aasta möödumisel automaatset konservatiivsemat krediidikvaliteedi astmetega sidumist kõikide krediidikvaliteeti hindavate asutuste suhtes, kes on andnud välja liiga vähe reitinguid ning olenemata nende reitingute kvaliteedist, kuna selline lähenemisviis võib luua turule sisenemist takistava regulatiivse tõkke ja kahjustada väiksemate/uuemate krediidikvaliteeti hindavate asutuste konkurentsivõimet pelgalt seetõttu, et nad ei anna välja nii palju reitinguid kui suured turgu valitsevad ettevõtjad. 12. mail 2016 kinnitas Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee ametlikus arvamuses algset seisukohta ega esitanud uuesti rakenduslikku tehnilist standardit, mis vastaks komisjoni muudatusettepanekutele.

(27)

Selleks, et tagada tasakaal tugeva usaldatavusjärelevalve ja krediidireitingute turul oleva konkurentsi vahel, tuleks muuta rakenduslike tehniliste standardite eelnõus sätteid, mis võivad väikseimaid/uuemaid krediidikvaliteeti hindavaid asutusi turule teistest hiljem sisenemise tõttu põhjendamatult materiaalselt kahjustada, eriti sätteid, milles käsitletakse piiratud andmete korral konservatiivsema kohtlemise kohaldamist, uue krediidikvaliteedi astmetele vastavuse automaatset jõustumist alates 2019. aastast, samuti sätet, milles käsitletakse krediidikvaliteedi astmetele vastavuse läbivaatamist ja 2019. aastast kohaldatavaid asjaomaseid tabeleid.

(28)

EBA, ESMA ja EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke kaasnevaid kulusid ja tulusid ning palunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

KVANTITATIIVSED TEGURID, KVALITATIIVSED TEGURID JA VÕRDLUSALUS

1. PEATÜKK

Kvantitatiivsed tegurid

Artikkel 1

Reitingukategooria krediidikvaliteedi astmetega sidumise kvantitatiivsed tegurid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 2 punktis a osutatud kvantitatiivsed tegurid on sama reitingukategooriaga kirjete lühiajalised ja pikaajalised makseviivituse määrad, nagu on sätestatud artiklites 2–6.

Artikkel 2

Kvantitatiivsete tegurite arvutamiseks kasutatud kirjed

Artiklis 1 osutatud makseviivituse määrade arvutamisel tuginetakse üksnes sellistele kirjetele, millele krediidikvaliteedi astmetega sidumist läbiv krediidikvaliteeti hindav asutus on andnud sama reitingukategooria ja mis vastavad kõikidele järgmistele nõuetele:

a)	need kuuluvad delegeeritud määruse (EL) 2015/2 artikli 3 punktis a osutatud „ettevõtete reitingute“ hulka ja on antud emitendi järgi;

neile on antud üks järgmistest:

i)	tellitud krediidireiting;

ii)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 138 nõuetele vastav mittetellitud krediidireiting.

1. jagu

Reitingukategooria kvantitatiivsete tegurite arvutamine, kui saadaval on piisavalt krediidireitinguid

Artikkel 3

Otsustamine, kas saadaval on piisaval arvul krediidireitinguid

1. Lühiajalise makseviivituse määra arvutamise otstarbel peetakse krediidikvaliteedi astmetega sidumist läbivalt krediidikvaliteeti hindavalt asutuselt sama reitingukategooria saanud kirjete arvu piisavaks, kui kirjed vastavad kõikidele järgmistele nõuetele:

a)	need on reitingukategooria tajutava riskiprofiili suhtes piisavad, arvestades näitajana selliste kirjete arvu, mis kujutavad endast artikli 14 punktis a osutatud reitingukategooria pikaajalise makseviivituse määra võrdlusaluse pöördväärtust;

b)	need on sama reitingukategooriaga kirjete viimaste kogumite jaoks tüüpilised.

2. Pikaajalise makseviivituse määra arvutamise otstarbel peetakse krediidikvaliteedi astmetega sidumist läbivalt krediidikvaliteeti hindavalt asutuselt sama reitingukategooria saanud kirjete arvu piisavaks, kui saadaval on vähemalt 10 viimast lühiajalist makseviivituse määra, millele on osutatud lõikes 1.

Artikkel 4

Reitingukategooria lühiajaliste makseviivituse määrade arvutamine, kui saadaval on piisavalt krediidireitinguid

1. Kui artikli 3 lõike 1 kohaselt on saadaval piisaval arvul krediidireitinguid, siis tuleb artiklis 1 osutatud lühiajalised makseviivituse määrad arvutada lõigetes 2–5 kirjeldatud viisil.

2. Reitingukategooria lühiajalised makseviivituse määrad arvutatakse 3-aastase ajavahemiku kohta suhtarvuna, kus

a)	nimetaja on selliste sama reitingukategooriaga kirjete arv, mis olid olemas juba ajavahemiku alguses;

b)	lugeja on selliste punktis a osutatud kirjete arv, mis on enne ajavahemiku lõppu sattunud makseviivitusse.

3. Kirjeid, mis võeti välja enne ajavahemiku lõppu ja mis ei sattunud makseviivitusse, arvestatakse üksnes lõike 2 punktis a osutatud lühiajaliste makseviivituse määrade nimetajas ja nende kaal on 50 %. Makseviivitusse sattunuks loetakse kõik kirjed, mille kohta on tõendeid, et need olid enne makseviivituse tekkimist tagasi võetud.

4. Kirjed loetakse lõike 2 punktis b täpsustatud lugeja alla kuuluvateks makseviivituses olevateks kirjeteks, kui esines üks järgmist liiki juhtudest:

a)	pankrotiavaldus või pankrotivara haldamine, mille tulemusel tõenäoliselt tekiks tulevikus lepinguliste võlateenindusmaksete vahele jätmine või viivitus;

b)	lepingulise intressi- või põhimakse vahele jätmine või tasumisega viivitamine, v.a juhul, kui makse tehakse lepingus lubatud ajapikenduse jooksul;

c)	probleemne vahetus, kui pakkumisest tuleneb, et investori saadav väärtus on väiksem, kui algsetes väärtpaberites lubatud;

d)	reitingu saanud üksuse suhtes kohaldatakse tema finantsseisundi tõttu märkimisväärset regulatiivset järelevalvet.

5. Lühiajalised makseviivituse määrad arvutatakse sama reitingukategooriaga kirjete kõigi kogumite kohta kaks korda aastas, võttes aluseks iga aasta 1. jaanuari ja 1. juuli.

Artikkel 5

Reitingukategooria pikaajalise makseviivituse määra arvutamine, kui saadaval on piisavalt krediidireitinguid

1. Kui artikli 3 kohaselt on saadaval piisaval arvul krediidireitinguid, siis tuleb artiklis 1 osutatud pikaajalised makseviivituse määrad arvutada kooskõlas lõigetega 2–4.

2. Pikaajaline makseviivituse määr arvutatakse vähemalt viimase 20 artikli 4 lõike 1 kohaselt arvutatud lühiajalise makseviivituse määra kaalutud keskmisena. Kui kättesaadavad lühiajalised makseviivituse määrad hõlmavad pikemat perioodi ja on asjakohased, siis kasutatakse sellise pikema perioodi lühiajalisi makseviivituse määrasid. Kui artikli 4 lõike 1 kohaselt arvutatud lühiajalise makseviivituse määrasid on saadaval alla 20, siis hinnatakse ülejäänud lühiajalisi makseviivituse määrasid 20 lühiajalise makseviivituse määra perspektiivis.

3. Lõikes 2 osutatud kaalutud keskmise saamiseks peavad artikli 4 kohaselt arvutatud lühiajalised makseviivituse määrad sisaldama viimast majanduslanguse perioodi. Sellise majanduslanguse perioodi kestus peab olema üks või mitu poolaastat, kui reitinguga kirjete peamistes geograafilistes võrdluspiirkondades oli SKP kasvumäär negatiivne.

4. Lõikes 2 osutatud kaalutud keskmise saamiseks kohaldatakse järgmist:

a)	artikli 4 lõike 1 kohaselt arvutatud lühiajalised kasvumäärad kaalutakse artikli 4 lõike 2 punktis a täpsustatud kirjete arvu alusel;

b)	hinnangulist lühiajalise makseviivituse määra kaalutakse selliste sama reitingukategooriaga kirjete hinnangulise arvu alusel, mis olid olemas juba ajavahemiku alguses.

Kaaludega tagatakse, et täielikus majandustsüklis on piisavalt esindatud nii majanduslangusaastad kui ka muud aastaid.

2. jagu

Reitingukategooria kvantitatiivsete tegurite arvutamine, kui saadaval ei ole piisavalt krediidireitinguid

Artikkel 6

Kasutatud kirjed ja reitingukategooria pikaajalise makseviivituse määra arvutamine, kui saadaval ei ole piisavalt krediidireitinguid

Kui saadaval ei ole piisaval arvul artiklis 3 osutatud krediidireitinguid, siis tuleb artiklis 1 täpsustatud pikaajalise krediidireitingu määra arvutamisel arvestada, et

a)	see peab põhinema krediidikvaliteeti hindava asutuse hinnangul sama reitingukategooria kõikide kirjetega seotud pikaajalise makseviivituse määra kohta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 2 punkti a kohaselt;

b)	punktis a osutatud hinnangut tuleb täiendada selliste makseviivituses olevate ja makseviivituses mitteolevate kirjete arvuga, millele krediidikvaliteedi astmetega sidumist läbiv krediidikvaliteeti hindav asutus on andnud sama reitingukategooria.

2. PEATÜKK

Kvalitatiivsed tegurid

Artikkel 7

Reitingukategooria krediidikvaliteedi astmetega sidumise kvalitatiivsed tegurid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 2 punktis b osutatud kvalitatiivsed tegurid on järgmised:

a)	krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatav makseviivituse määratlus, nagu osutatud artiklis 8;

b)	reitingukategooria puhul krediidikvaliteeti hindava asutuse arvestatav ajavahemik, nagu osutatud artiklis 9;

c)	reitingukategooria tähendus ja selle suhteline positsioon krediidikvaliteeti hindava asutuse kehtestatud reitinguskaalal, nagu osutatud artiklis 10;

d)	samasse reitingukategooriasse määratud kirjete krediidivõimelisus, nagu osutatud artiklis 11;

e)	krediidikvaliteeti hindava asutuse hinnang sama reitingukategooria kõikide kirjetega seotud pikaajalise makseviivituse määra kohta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 2 punkti a kohaselt, nagu osutatud artiklis 12;

kui olemas, siis krediidikvaliteeti hindava asutuse kehtestatud suhe („sisemine krediidikvaliteedi astmetega sidumine“) krediidikvaliteedi astmetega sidumist läbiva reitingukategooria ja sama krediidikvaliteeti hindava asutuse poolt koostatud muude reitingukategooriate vahel, kui viimati nimetatud kategooriate krediidikvaliteedi astmed on juba käesoleva määruse kohaselt paigas, nagu osutatud artiklis 13;

g)	muu asjakohane teave, millega saab kirjeldada reitingukategooriaga väljendatava riski määra.

Artikkel 8

Krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatav makseviivituse määratlus

Juhtude liike, mida krediidikvaliteeti hindav asutus võtab arvesse selle kindlakstegemisel, kas kirje on makseviivituses, võrreldakse kogu saadaoleva teabe alusel artikli 4 lõikes 4 täpsustatud juhtudega. Kui võrdlus osutab, et krediidikvaliteeti hindav asutus ei ole kõiki sellist liiki makseviivituse juhte arvestanud, kohandatakse sellest lähtudes artiklis 1 osutatud kvantitatiivseid tegureid.

Artikkel 9

Reitingukategooria ajavahemik

Reitingukategooria määramisel krediidikvaliteeti hindava asutuse arvestatav ajavahemik on oluline märk selle kohta, kas selle reitingukategooria riski tase on artikli 4 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul püsiv.

Artikkel 10

Reitingukategooria tähendus ja suhteline positsioon

1. Krediidikvaliteeti hindava asutuse kehtestatud reitingukategooria tähenduse puhul lähtutakse finantskohustuste täitmise suutlikkuse karakteristikutest, mida kajastavad sellise reitingukategooria saanud kirjed, ning konkreetsemalt sellest, kui tundlik see on majanduskeskkonna suhtes, ja makseviivituse ohu lähedusest.

2. Reitingukategooria tähendust võrreldakse iga krediidikvaliteedi astme puhul kehtestatud kategooriaga, nagu sätestatud artiklis 15.

3. Reitingukategooria tähendust arvestatakse koosmõjus selle suhtelise positsiooniga krediidikvaliteeti hindava asutuse kehtestatud skaalal.

Artikkel 11

Sama reitingukategooriaga kirjete krediidivõimelisus

1. Samasse reitingukategooriasse määratud kirjete krediidivõimelisuse kindlaksmääramisel arvestatakse vähemalt nende suurust ning nende äritegevuse valdkondliku ja geograafilise mitmekesistamise määra.

2. Võib kasutada erinevaid sama reitingukategooriaga kirjete krediidivõimelisuse näitajaid, niivõrd kui see on asjakohane, et täiendada artiklis 1 osutatud kvantitatiivsete tegurite antud teavet, kui need on krediidikvaliteedi astmetega sidumisel usaldusväärsed ja asjakohased.

Artikkel 12

Krediidikvaliteeti hindava asutuse esitatud hinnang kõigi sama reitingukategooriaga kirjetega seotud pikaajalise makseviivituse määra kohta

Krediidikvaliteeti hindava asutuse esitatud hinnangut kõigi sama reitingukategooriaga kirjetega seotud pikaajalise makseviivituse määra kohta tuleb krediidikvaliteedi astmetega sidumisel arvesse võtta, eeldusel et see on nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 13

Krediidikvaliteeti hindava asutuse kehtestatud reitingukategooria sisemine krediidikvaliteedi astmetega sidumine

Sama krediidikvaliteeti hindava asutuse muude reitingukategooriate vastavat krediidikvaliteedi astet kasutatakse juhul, kui sellise kategooria jaoks on tehtud artikli 7 punkti f kohane sisemine krediidikvaliteedi astmetega sidumine, asjakohase näitajana selle kohta, milline on krediidikvaliteedi astmetega sidumist läbiva reitingukategooria riskitase.

3. PEATÜKK

Võrdlusalus ja seonduvad viited

Artikkel 14

Võrdlusalus

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 2 punktis c osutatud võrdlusaluse puhul tuleb eristada järgmist:

a)	pikaajalise makseviivituse määra võrdlusalus iga krediidikvaliteedi astme kohta, nagu näidatud I lisa tabelis 1;

b)	lühiajalise makseviivituse määra võrdlusalus iga krediidikvaliteedi astme kohta, nagu näidatud I lisa tabelis 2.

Artikkel 15

Reitingukategooria tähendus iga krediidikvaliteedi astme puhul

Igale krediidikvaliteedi astmele vastav reitingukategooria tähendus on sätestatud II lisas.

II JAOTIS

VASTAVUSTABELID

Artikkel 16

Vastavustabelid

Iga krediidikvaliteeti hindava asutuse reitingukategooriate vastavus määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatud krediidikvaliteedi astmele on esitatud III lisas.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

(3) Komisjoni 30. septembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1060/2009 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad reitinguagentuuride poolt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks tehtava teabe esitusviisi (ELT L 2, 6.1.2015, lk 24).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

I LISA

Artikli 14 kohaldamisel kasutatavad võrdlusalused

Tabel 1

Pikaajaline võrdlusalus

(3-aastane ajavahemik)

Krediidikvaliteedi aste	Pikaajaline võrdlusalus
Krediidikvaliteedi aste	Keskmine väärtus	Alampiir	Ülempiir
1	0,10 %	0,00 %	0,16 %
2	0,25 %	0,17 %	0,54 %
3	1,00 %	0,55 %	2,39 %
4	7,50 %	2,40 %	10,99 %
5	20,00 %	11,00 %	26,49 %
6	34,00 %	26,50 %	100,00 %

Tabel 2

Lühiajaline võrdlusalus

(3-aastane ajavahemik)

Krediidikvaliteedi aste	Lühiajaline võrdlusalus
Krediidikvaliteedi aste	Seirelävi	Käivituslävi
1	0,80 %	1,20 %
2	1,00 %	1,30 %
3	2,40 %	3,00 %
4	11,00 %	12,40 %
5	28,60 %	35,00 %
6	Ei kohaldata	Ei kohaldata

II LISA

Artikli 15 kohaldamisel reitingukategooria tähendus igas krediidikvaliteedi astmes

Krediidikvaliteedi aste	Reitingukategooria tähendus
1	Reitingu saanud üksuse võime finantskohustusi täita on ülimalt/väga hea ning tema krediidirisk on minimaalne/väga väike.
2	Reitingu saanud üksuse võime finantskohustusi täita on hea ning tema krediidirisk on väike, kuid ta on veidi vastuvõtlikum olude ja majandustingimuste muutumise kahjulikele mõjudele kui krediidikvaliteedi 1. astme reitingu saanud üksused.
3	Reitingu saanud üksuse võime finantskohustusi täita on piisav ning tema krediidirisk on keskmine. Sellegipoolest võivad ebasoodsad majandustingimused või olude muutused tõenäolisemalt vähendada reitingu saanud üksuse finantskohustuste täitmise võimet.
4	Reitingu saanud üksusel on võime finantskohustusi täita, kuid tema krediidirisk on märkimisväärne. Tal tuleb puutuda kokku pideva suure ebakindluse ja ebasoodsate äri-, finants- või majandustingimustega, mille tagajärjel ei pruugi ta olla võimeline finantskohustusi täitma.
5	Reitingu saanud üksusel on võime finantskohustusi täita, kuid tema krediidirisk on suur. Tõenäoliselt kahjustavad reitingu saanud üksuse finantskohustuste täitmise võimet või -valmidust ebasoodsad äri-, finants- või majandustingimused.
6	Reitingu saanud üksus on praegu haavatav või väga haavatav ja tema krediidirisk on väga suur, nt on makseviivituses või selle lähedal. Ta sõltub finantskohustuste täitmisel soodsatest äri-, finants- või majandustingimustest.

III LISA

Artikli 16 kohaldamisel kasutatavad vastavustabelid

Krediidikvaliteedi aste	1	2	3	4	5	6
AM Best Europe-Rating Services Ltd.
Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala	aaa, aa+, aa, aa-	a+, a, a-	bbb+, bbb, bbb-	bb+, bb, bb-	b+, b, b-	ccc+, ccc, ccc-, cc, c, rs
Pikaajaliste võlakohustuste reitingute skaala	aaa, aa+, aa, aa-	a+, a, a-	bbb+, bbb, bbb-	bb+, bb, bb-	b+, b, b-	ccc+, ccc, ccc-, cc, c, d
Finantstugevuse reitingute skaala	A++, A+	A, A-	B++, B+	B, B-	C++, C+	C, C-, D, E, F, S
Lühiajaliste reitingute skaala	AMB-1+	AMB-1-	AMB-2, AMB-3	AMB- 4
ARC Ratings S.A.
Keskmise kestusega ja pikaajaliste emitentide reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Keskmise kestusega ja pikaajaliste emissioonide reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaliste emitentide reitinguskaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Lühiajaliste emissioonide reitinguskaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
ASSEKURATA Assekuranz Rating-Agentur GmbH
Pikaajalise krediidi reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC/C, D
Lühiajaline äriühingu reitinguskaala	A++	A		B, C, D
Axesor SA
Üleilmne reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D, E
BCRA – Credit Rating Agency AD
Panga pikaajaliste reitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	C, D
Kindlustuse pikaajaliste reitingute skaala	iAAA, iAA	iA	iBBB	iBB	iB	iC, iD
Äriühingu pikaajaliste reitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Omavalitsuse pikaajaliste reitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Emissiooni pikaajaliste reitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Panga lühiajaliste reitingute skaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Äriühingu lühiajaliste reitingute skaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Omavalitsuse lühiajaliste reitingute skaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Emissiooni lühiajaline reitinguskaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Banque de France
Üleilmne pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala	3++	3+, 3	4+	4, 5+	5, 6	7, 8, 9, P
Capital Intelligence Ltd
Rahvusvahelise pikaajalise emitendi reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	C, RS, SD, D
Rahvusvahelise pikaajalise emissiooni reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Rahvusvahelise lühiajalise emitendi reitinguskaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Rahvusvahelise lühiajalise emissiooni reitinguskaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Cerved Rating Agency S.p.A.
Äriühingu pikaajaline reitinguskaala	A1.1, A1.2, A1.3	A2.1, A2.2, A3.1	B1.1, B1.2	B2.1, B2.2	C1.1	C1.2, C2.1
Creditreform Ratings AG
Pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	C, D
CRIF S.p.A.
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, D1, D2
Dagong Europe Credit Rating
Pikaajalise krediidi reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajalise krediidi reitinguskaala	A-1		A-2, A-3	B, C, D
DBRS Ratings Limited
Pikaajaliste kohustuste reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Kommertsväärtpaberite ja lühiajaliste võlakohustuste reitinguskaala	R-1 H, R-1 M	R-1 L	R-2, R-3	R-4, R-5, D
Nõuete maksevõime reitinguskaala	IC-1	IC-2	IC-3	IC-4	IC-5	D
European Rating Agency, a.s.
Pikaajaline reitinguskaala		AAA, AA, A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaline reitinguskaala		S1	S2	S3, S4, NS
EuroRating Sp. z o.o.
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Euler Hermes Rating GmbH
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, SD, D
FERI EuroRating Services AG
FERI EuroRatingu reitinguskaala	AAA, AA	A		BBB, BB	B	CCC, CC, D
Fitch Ratings
Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, RD, D
Äriühingu finantskohustused – pikaajaliste reitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C
Pikaajalise rahvusvahelise kindlustaja finantstugevuse reitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C
Lühiajaline reitinguskaala	F1+	F1	F2, F3	B, C, RD, D
Lühiajalise kindlustaja finantstugevuse reitingute skaala	F1+	F1	F2, F3	B, C
GBB-Rating Gesellschaft für Bonitätsbeurteilung GmbH
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA		A, BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
ICAP Group S.A
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala		AA, A	BB, B	C, D	E, F	G, H
Japan Credit Rating Agency Ltd
Pikaajalise emitendi reitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, LD, D
Pikaajalise emissiooni reitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajalise emitendi reitingute skaala	J-1+	J-1	J-2	J-3, NJ, LD, D
Lühiajalise emissiooni krediidireitingute skaala	J-1+	J-1	J-2	J-3, NJ, D
Kroll Bond Rating Agency
Pikaajalise krediidi reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajalise krediidi reitinguskaala	K1+	K1	K2, K3	B, C, D
Moody's Investors Service
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	Aaa, Aa	A	Baa	Ba	B	Caa, Ca, C
Võlakirjafondi reitinguskaala	Aaa-bf, Aa-bf	A-bf	Baa-bf	Ba-bf	B-bf	Caa-bf, Ca-bf, C-bf
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala	P-1	P-2	P-3	NP
Standard & Poor's Ratings Services
Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, R, SD/D
Pikaajalise emissiooni krediidireitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Kindlustaja finantstugevuse reitingute skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, SD/D, R
Fondi krediidikvaliteedi reitingute skaala	AAAf, AAf	Af	BBBf	BBf	Bf	CCCf
Keskmise suurusega ettevõtete prognoosi reitingute skaala		MM1	MM2	MM3, MM4	MM5, MM6	MM7, MM8, MMD
Lühiajalise emitendi krediidireitingute skaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, R, SD/D
Lühiajalise emissiooni krediidireitingute skaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Scope Ratings AG
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC,C, D
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala	S-1+	S-1	S-2	S-3, S-4
Spread Research
Rahvusvaheline pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
The Economist Intelligence Unit Ltd
Riigireitingu vahemike skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D

12.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 275/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1800,

11. oktoober 2016,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute jaotamisega objektiivsetele krediidikvaliteedi astmetele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), (1) eriti selle artikli 109a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 111 lõike 1 punktiga n peab solventsuskapitalinõude arvutamisel krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute jaotamine objektiivsetele krediidikvaliteedi astmetele („jaotamine“) olema kooskõlas krediidikvaliteeti hindavate asutuste väliste krediidikvaliteedi hinnangute kasutamisega krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste kapitalinõuete arvutamisel, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (2).

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1799 (3) kehtestatakse krediidikvaliteedi hinnangute ja astmete sidumise metoodika krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud väliste krediidikvaliteedi hinnangute kasutamiseks, eelkõige eeskirjad selle kohta, kuidas asjakohased krediidikvaliteedi hinnangud seostada määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kuue krediidikvaliteedi astmega.

(3)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (4) artiklis 3 on solventsuskapitalinõude arvutamiseks ette nähtud, et erinevalt määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kuuest krediidikvaliteedi astmest, mida kasutatakse krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste krediidikvaliteedi hinnangute ja astmete sidumise metoodikas, sisaldab jaotussüsteem seitset krediidikvaliteedi astet.

(4)

Selleks et saavutada direktiivi 2009/138/EÜ artikli 111 lõike 1 punktis n nõutud kooskõla, põhineb jaotus krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste krediidikvaliteedi hinnangute ja astmete sidumise metoodikal ning seda võib vajaduse korral muuta, et arvestada solventsuskapitalinõude arvutamiseks asjakohases krediidikvaliteedi süsteemis sätestatud lisaastet.

(5)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tegureid arvestades jaotuskord. Usaldatavuse ja turu huvisid tasakaalustades tuleb vältida selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste põhjendamatut materiaalset kahjustamist, kelle esitatav kvantitatiivne teave on piiratud, kuna nad sisenesid turule teistest hiljem. Seetõttu tuleks krediidikvaliteedi astmetega sidumisel piiratud kvantitatiivse teabe korral leevendada kvantitatiivsete tegurite olulisust. Krediidikvaliteedi astmetele vastavust tuleks ajakohastada, kui see osutub pärast käesoleva määruse jõustumist kogutud kvantitatiivse teabe kajastamiseks vajalikuks.

(6)

Jaotuskorda kohaldatakse selliste krediidikvaliteedi hinnangute suhtes, mille andnud krediidikvaliteeti hindav asutus on reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (5) kohaselt, või krediidireitinguid andvad keskpangad, mis ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse, samuti kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009 krediidikvaliteeti hindava asutuse kinnitatud krediidikvaliteedi hinnangute suhtes.

(7)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa järelevalveasutused (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

(8)

Komisjon teavitas 29. märtsil 2016 Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed kavatsusest kiita rakenduslike tehniliste standardite eelnõu heaks muudatustega, et tagada usaldatavusjärelevalve tugevuse ja edasise kontsentreerumise ennetamise vajaduse vaheline tasakaal olukorras, kui krediidireitingute turg on kontsentreerunud ja kolm suurt krediidikvaliteeti hindavat asutust valitsevad 90 % turust. Komisjon rõhutas teatises eelkõige, et on vaja vältida kolme aasta möödumisel automaatset konservatiivsemat krediidikvaliteedi astmetega sidumist kõikide krediidikvaliteeti hindavate asutuste suhtes, kes on andnud välja liiga vähe reitinguid, ning olenemata nende reitingute kvaliteedist, kuna selline lähenemisviis võib luua turule sisenemist takistava regulatiivse tõkke ja kahjustada väiksemate/uuemate krediidikvaliteeti hindavate asutuste konkurentsivõimet pelgalt seetõttu, et nad ei anna välja nii palju reitinguid kui suured turgu valitsevad ettevõtjad. 12. mail 2016 kinnitas Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee ametlikus arvamuses algset seisukohta ega esitanud uuesti rakenduslikku tehnilist standardit, mis vastaks komisjoni muudatusettepanekutele.

(9)

Selleks, et tagada tasakaal tugeva usaldatavusjärelevalve ja krediidireitingute turul oleva konkurentsi vahel, tuleks muuta rakenduslike tehniliste standardite eelnõus sätteid, mis võivad väiksemaid/uuemaid krediidikvaliteeti hindavaid asutusi turule teistest hiljem sisenemise tõttu põhjendamatult materiaalselt kahjustada, eriti sätteid, milles käsitletakse piiratud andmete korral konservatiivsema kohtlemise kohaldamist, uue krediidikvaliteedi astmetele vastavuse automaatset jõustumist alates 2019. aastast, samuti sätet, milles käsitletakse krediidikvaliteedi astmetele vastavuse läbivaatamist ja 2019. aastast kohaldatavaid asjaomaseid tabeleid.

(10)

Euroopa järelevalveasutused on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke kaasnevaid kulusid ja tulusid ning palunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (7) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu arvamust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (8) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangute jaotamine objektiivsetele krediidikvaliteedi astmetele on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. oktoober 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3) Komisjoni 7. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1799, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid krediidiriski puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 1 ja artikli 136 lõike 3 kohase sidumise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3).

(4) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

LISA

Krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangute jaotamine objektiivsetele krediidikvaliteedi astmetele

Krediidikvaliteedi aste	0	1	2	3	4	5	6
AM Best Europe-Rating Services Ltd.
Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala	aaa	aa+, aa, aa-	a+, a, a-	bbb+, bbb, bbb-	bb+, bb, bb-	b+, b, b-	ccc+, ccc, ccc-, cc, c, rs
Pikaajaliste võlakohustuste reitingute skaala	aaa	aa+, aa, aa-	a+, a, a-	bbb+, bbb, bbb-	bb+, bb, bb-	b+, b, b-	ccc+, ccc, ccc-, cc, c, d
Finantstugevuse reitingute skaala		A++, A+	A, A-	B++, B+	B, B-	C++, C+	C, C-, D, E, F, S
Lühiajaliste reitingute skaala		AMB-1+	AMB-1-	AMB-2, AMB-3	AMB- 4
ARC Ratings S.A.
Keskmise kestusega ja pikaajaliste emitentide reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Keskmise kestusega ja pikaajaliste emissioonide reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaliste emitentide reitinguskaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Lühiajaliste emissioonide reitinguskaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
ASSEKURATA Assekuranz Rating-Agentur GmbH
Pikaajalise krediidi reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC/C, D
Lühiajaline äriühingu reitinguskaala		A++	A		B, C, D
Axesor SA
Üleilmne reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D, E
BCRA – Credit Rating Agency AD
Panga pikaajaliste reitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	C, D
Kindlustuse pikaajaliste reitingute skaala	iAAA	iAA	iA	iBBB	iBB	iB	iC, iD
Äriühingu pikaajaliste reitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Omavalitsuse pikaajaliste reitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Emissiooni pikaajaliste reitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Panga lühiajaliste reitingute skaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Äriühingu lühiajaliste reitingute skaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Omavalitsuse lühiajaliste reitingute skaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Emissiooni lühiajaline reitinguskaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Banque de France
Üleilmne pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala		3++	3+, 3	4+	4, 5+	5, 6	7, 8, 9, P
Capital Intelligence
Rahvusvahelise pikaajalise emitendi reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	C, RS, SD, D
Rahvusvahelise pikaajalise emissiooni reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Rahvusvahelise lühiajalise emitendi reitinguskaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Rahvusvahelise lühiajalise emissiooni reitinguskaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Cerved Rating Agency S.p.A.
Äriühingu pikaajaline reitinguskaala	A1.1	A1.2, A1.3	A2.1, A2.2, A3.1	B1.1, B1.2	B2.1, B2.2	C1.1	C1.2, C2.1
Creditreform Ratings AG
Pikaajaline reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	C, D
CRIF S.p.A.
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, D1, D2
Dagong Europe Credit Rating
Pikaajalise krediidi reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajalise krediidi reitinguskaala		A-1		A-2, A-3	B, C, D
DBRS Ratings Limited
Pikaajaliste kohustuste reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Kommertsväärtpaberite ja lühiajaliste võlakohustuste reitinguskaala		R-1 H, R-1 M	R-1 L	R-2, R-3	R-4, R-5, D
Nõuete maksevõime reitinguskaala		IC-1	IC-2	IC-3	IC-4	IC-5	D
European Rating Agency
Pikaajaline reitinguskaala			AAA, AA, A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaline reitinguskaala			S1	S2	S3, S4, NS
EuroRating Sp. z o.o.
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Euler Hermes Rating
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, SD, D
FERI EuroRating Services AG
FERI EuroRatingu reitinguskaala	AAA	AA	A		BBB, BB	B	CCC, CC, D
Fitch France S.A.S., Fitch Deutschland GmbH, Fitch Italia S.p.A., Fitch Polska S.A., Fitch Ratings España S.A.U., Fitch Ratings Limited UK, Fitch Ratings CIS Limited
Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, RD, D
Äriühingu finantskohustused – pikaajaliste reitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C
Pikaajalise rahvusvahelise kindlustaja finantstugevuse reitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C
Lühiajaline reitinguskaala		F1+	F1	F2, F3	B, C, RD, D
Lühiajalise kindlustaja finantstugevuse reitingute skaala		F1+	F1	F2, F3	B, C
GBB-Rating Gesellschaft für Bonitätsbeurteilung GmbH
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA	AA		A, BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
ICAP Group S.A
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala			AA, A	BB, B	C, D	E, F	G, H
Japan Credit Rating Agency Ltd
Pikaajalise emitendi reitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, LD, D
Pikaajalise emissiooni reitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajalise emitendi reitingute skaala		J-1+	J-1	J-2	J-3, NJ, LD, D
Lühiajalise emissiooni krediidireitingute skaala		J-1+	J-1	J-2	J-3, NJ, D
Kroll Bond Rating Agency
Pikaajalise krediidi reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajalise krediidi reitinguskaala		K1+	K1	K2, K3	B, C, D
Moody's Investors Service Cyprus Ltd, Moody's France S.A.S., Moody's Deutschland GmbH, Moody's Italia S.r.l., Moody's Investors Service España S.A., Moody's Investors Service Ltd
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	Aaa	Aa	A	Baa	Ba	B	Caa, Ca, C
Võlakirjafondi reitinguskaala	Aaa-bf	Aa-bf	A-bf	Baa-bf	Ba-bf	B-bf	Caa-bf, Ca-bf, C-bf
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala		P-1	P-2	P-3	NP
Standard & Poor's Credit Market Services France S.A.S., Standard & Poor's Credit Market Services Italy S.r.l., Standard & Poor's Credit Market Services Europe Limited
Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, R, SD/D
Pikaajalise emissiooni krediidireitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Kindlustaja finantstugevuse reitingute skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, SD/D, R
Fondi krediidikvaliteedi reitingute skaala	AAAf	AAf	Af	BBBf	BBf	Bf	CCCf
Keskmise suurusega ettevõtete prognoosi reitingute skaala			MM1	MM2	MM3, MM4	MM5, MM6	MM7, MM8, MMD
Lühiajalise emitendi krediidireitingute skaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, R, SD/D
Lühiajalise emissiooni krediidireitingute skaala		A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Scope Rating
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC,C, D
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala		S-1+	S-1	S-2	S-3, S-4
Spread Research
Rahvusvaheline pikaajaline reitinguskaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
The Economist Intelligence Unit Ltd
Riigireitingu vahemike skaala	AAA	AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D

12.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 275/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1801,

11. oktoober 2016,

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid väärtpaberistamise puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohase sidumise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 270 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 270 on nõutud, et kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul määrataks kindlaks, millisele kõnealuse määruse 5. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi astmele krediidikvaliteeti hindava asutuse antud asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab (krediidikvaliteedi hinnangute sidumine krediidikvaliteedi astmetega). Krediidikvaliteeti hindav asutus on reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1060/2009, (2) või krediidireitinguid andev keskpank, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse.

(2)

Teatavad määruses (EÜ) nr 1060/2009 ja määruses (EL) nr 575/2013 kasutatud sarnased terminid ja mõisted võivad tekitada segadust. Inglise keeles osutab määruses (EL) nr 575/2013 credit assessment nii krediidikvaliteeti hindavate asutuste määratud reitingukategooriate tähistele kui ka konkreetsele varale reitingu andmise tegevusele. Määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktides h ja a tehakse neil selgelt vahet, kasutades vastavalt „reitingukategooriat“ ja tegevuse tulemuseks olevat „krediidireitingut“. Selleks et vältida segadust, kuid võtta arvesse nende kahe määruse seotust ja vajadust osutada neile mõistetele eraldi, tuleks kõnealuseid termineid käesolevas määruses kasutada määruse (EÜ) nr 1060/2009 tähenduses.

(3)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 267 on lubatud kasutada krediidireitinguid väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu määramiseks ainult juhul, kui selle krediidireitingu on andnud või heaks kiitnud krediidikvaliteeti hindav asutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009. Peale selle sõltub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 268 punkti b kohaselt krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidireitingu kasutamine sellest, kas krediidikvaliteeti hindav asutus on avaldanud korra, metoodika, eeldused ja hinnangute aluseks olevad põhielemendid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009. Lisaks on määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 10 lõikega 3 ette nähtud, et struktureeritud finantsinstrumentidele määratavad reitingukategooriad on selgelt eristatud teiste varade puhul kasutatavatest reitingukategooriatest. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidihinnangute vastavus määruse (EL) nr 575/2013 5. peatüki kohastele krediidikvaliteedi astmetele üksnes nende väärtpaberistamise positsioonide reitingukategooriate puhul, mis vastavad kõigile kõnealustele tingimustele.

(4)

Väärtpaberistamise positsioonidele krediidireitingute määramisel tuleks arvesse võtta selliseid kvantitatiivseid tegureid nagu makseviivituse ja kahjumäär ning krediidireitingute varasem täpsus, samuti selliseid kvalitatiivseid tegureid nagu tehingute liik, reitingute määramise metoodika ja reitingukategooriate tähendus. Märkida tuleks aga, et väärtpaberistamise positsioonide krediidireitinguid määratakse väga erinevatele tehingutele, mis andsid finantskriisi aastatel 2007–2009 väga ebaühtlaseid tulemusi. Peale selle on nii krediidikvaliteeti hindavate asutuste metoodika kui ka väärtpaberistamist käsitlev liidu õigusraamistik kriisi tõttu muutunud. Väärtpaberistamise õigusraamistikku arutatakse ka rahvusvahelisel tasandil . Et võtta arvesse õigusraamistiku selliseid muutusi ja väärtpaberistamise positsioonide krediidireitingute erinevat täpsust ning et vältida väärtpaberistamise turu häirimist, on vaja pöörata suuremat tähelepanu olemasoleva kvantitatiivse teabe analüüsi kvalitatiivsele küljele.

(5)

Et tagada krediidikvaliteedi hinnangute objektiivne ja järjepidev määramine krediidikvaliteedi astmetele ja tagada turu jaoks sujuv üleminek, on vaja kvalitatiivse analüüsi käigus tugineda krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete vastavusele, mis avaldati 2006. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ (3) artikli 97 alusel. Selline sidumine, mis puudutas krediidikvaliteeti hindavaid asutusi, kes andsid sel ajal reitinguid väärtpaberistamise positsioonidele, ei põhinenud üksnes kvantitatiivsel meetodil, vaid ka varasematel tõenditel finantskriisieelsete krediidireitingute täpsuse kohta. Selline krediidikvaliteedi hinnangute vastavus krediidikvaliteedi astmetele töötati välja, et tagada üldine objektiivsus ja ühtsus riski suhteliste astmete vahel; neid kajastavad eri reitinguastmed, mida kasutasid sel ajal väärtpaberistamisturul tegutsenud krediidikvaliteeti hindavad asutused krediidireitingute määramiseks.

(6)

Uued krediidikvaliteeti hindavad asutused, kes sisenesid väärtpaberistamisturule pärast 2006. aastat, mil direktiivi 2006/48/EÜ artikli 97 alusel töötati välja krediidikvaliteedi hinnangute vastavus krediidikvaliteedi astmetele, ei ole määranud nii palju reitinguid, et nende varasemat täpsust saaks hinnata statistiliselt usaldusväärselt. Ammu asutatud krediidikvaliteeti hindavatele asutustele kehtivat krediidikvaliteedi hinnangute vastavust krediidikvaliteedi astmetele tuleb siiski hakata kohaldama ka uute asutuste suhtes, et valitseks õige tasakaal kõigile krediidikvaliteeti hindavatele asutustele kehtiva krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete vastavuse usaldusväärse raamistiku loomise ja märkimisväärselt ebasoodsa konkurentsiolukorra tekitamise vältimise vahel.

(7)

Kuna määruse (EL) nr 575/2013 artikli 251 kohaselt standardmeetodi alusel väärtpaberistamise positsioonilt arvutatud riskiga kaalutud vara ja kõnealuse määruse artiklis 261 osutatud reitingute meetodi alusel arvutatud väärtpaberistamise positsioonide suhtes kohaldatakse erinevaid krediidikvaliteedi astmeid, tuleks standardmeetodi ja reitingute meetodi puhul kehtestada eraldi, millised krediidikvaliteedi hinnangud vastavad millistele krediidikvaliteedi astmetele.

(8)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 251 ja 261 sisaldavad mõlemad viiteid edasiväärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteedi astmetele. Seega hõlmab määruse (EL) nr 575/2013 väärtpaberistamise raamistik ka edasiväärtpaberistamise positsioone. Seepärast peaks krediidikvaliteedi hinnangute sidumine krediidikvaliteedi astmetega hõlmama krediidireitinguid, mis on määratud nii väärtpaberistamise kui ka edasiväärtpaberistamise positsioonidele.

(9)

Pärast väärtpaberistamise positsioonide kapitalinõuete õigusreformi lõpetamist ja et võtta arvesse uusi tõendeid, mis katavad piisavalt pika kriisijärgse perioodi andmeid, tuleks krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete vastavust ajakohastada, kui olemasolevate andmete alusel saaks parandada täielikult ühtset ja objektiivset hinnangute ja astmete sidumise kvantitatiivset metoodikat, lähtudes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 270 punktidest b ja c ning võttes rohkem arvesse kvantitatiivseid tõendeid.

(10)

Pidades silmas väärtpaberistamise positsioonide reitingute täpsuse analüüsi kvalitatiivse külje rõhutamist, on vaja esitatud andmeid korrapäraselt jälgida, et kaaluda kindlaks määratud vastavuse läbivaatamisest saadavat kasu, kui täheldatakse väärtpaberistamise positsioonidega seotud makseviivitust, ja kaaluda vajaduse korral krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete vastavuse muutmist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 270 punktile d.

(11)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitas komisjonile.

(12)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete vastavuse tabel standardmeetodi kasutamise korral

Kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste poolt standardmeetodi alusel arvutatud väärtpaberistamise positsioonidele määratud reitingukategooriate vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 251 tabelis 1 sätestatud standardmeetodi kohastele krediidikvaliteedi astmetele on esitatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete vastavuse tabel reitingute meetodi kasutamise korral

Kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste poolt sisereitingute meetodi alusel arvutatud väärtpaberistamise positsioonidele määratud reitingukategooriate vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 261 lõike 1 tabelis 4 sätestatud krediidikvaliteedi astmetele on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. oktoober 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

I LISA

Vastavustabel standardmeetodi kasutamise korral (artikkel 1)

Krediidikvaliteedi aste	1	2	3	4	Kõik muud
ARC Ratings S.A.
Keskmise kestusega ja pikaajalised emissioonid	AAASF kuni AA-SF	A+SF kuni A-SF	BBB+SF kuni BBB-SF	BB+SF kuni BB-SF	Alla BB-SF
Lühiajalised emissioonid	A-1+SF, A-1SF	A-2SF	A-3SF		Alla A-3SF
Axesor SA
Struktureeritud finantstoodete reitinguskaala	AAA(sf) kuni AA-(sf)	A+(sf) kuni A-(sf)	BBB+(sf) kuni BBB-(sf)	BB+(sf) kuni BB-(sf)	Alla BB-(sf)
Creditreform Ratings AG
Pikaajaline reitinguskaala	AAA sf, AA- sf	A+ sf kuni A- sf	BBB+ sf kuni BBB- sf	BB+ sf kuni BB- sf	Alla BB- sf
DBRS Ratings Limited
Pikaajaliste kohustuste reitinguskaala	AAA (sf) kuni AA (low) (sf)	A (high) (sf) kuni A (low) (sf)	BBB (high) (sf) kuni BBB (low) (sf)	BB (high) (sf) kuni BB (low) (sf)	Alla BB (low) (sf)
Kommertsväärtpaberite ja lühiajaliste võlakohustuste reitinguskaala	R-1 (high) (sf) kuni R-1 (low) (sf)	R-2 (high) (sf) kuni R-2 (low) (sf)	R-3 (sf)		Alla R-3 (sf)
FERI EuroRating Services AG
Reitinguskaala	AAAsf kuni AA-sf	A+sf kuni A-sf	BBB+sf kuni BBB-sf	BB+sf kuni BB-sf	Alla BB-sf
Fitch Ratings
Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala	AAAsf kuni AA-sf	A+sf kuni A-sf	BBB+sf kuni BBB-sf	BB+sf kuni BB-sf	Alla BB-sf
Lühiajaline reitinguskaala	F1+sf, F1sf	F2sf	F3sf		Alla F3sf
Japan Credit Rating Agency Ltd
Pikaajalise emitendi reitingute skaala	AAA kuni AA-	A+ kuni A-	BBB+ kuni BBB-	BB+ kuni BB-	Alla BB-
Lühiajalise emitendi reitingute skaala	J-1+, J-1	J-2	J-3		Alla J-3
Kroll Bond Rating Agency
Pikaajaline krediit	AAA (sf) kuni AA- (sf)	A+ (sf) kuni A- (sf)	BBB+ (sf) kuni BBB- (sf)	BB+ (sf) kuni BB- (sf)	Alla BB- (sf)
Lühiajaline krediit	K1+ (sf), K1 (sf)	K2 (sf)	K3 (sf)		Alla K3 (sf)
Moody's Investors Service
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	Aaa(sf) kuni Aa3(sf)	A1(sf) kuni A3(sf)	Baa1(sf) kuni Baa3(sf)	Ba1(sf) kuni Ba3(sf)	Alla Ba3(sf)
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala	P-1(sf)	P-2(sf)	P-3(sf)		NP(sf)
Standard & Poor's Ratings Services
Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala	AAA (sf) kuni AA- (sf)	A+ (sf) kuni A- (sf)	BBB+ (sf) kuni BBB- (sf)	BB+ (sf) kuni BB- (sf)	Alla BB- (sf)
Lühiajalise emitendi krediidireitingute skaala	A-1+ (sf), A-1 (sf)	A-2 (sf)	A-3 (sf)		Alla A-3 (sf)
Scope Rating AG
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAASF kuni AA-SF	A+SF kuni A-SF	BBB+SF kuni BBB-SF	BB+SF kuni BB-SF	Alla BB-SF
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala	S-1+SF, S-1SF	S-2SF	S-3SF		S-4SF

II LISA

Vastavustabel reitingute meetodi kasutamise korral (artikkel 2)

Krediidikvaliteedi aste

Kõik muud

ARC Ratings S.A.

Keskmise kestusega ja pikaajalised emissioonid

AAASF

AA+SF kuni AA-SF

A+SF

ASF

A-SF

BBB+SF

BBBSF

BBB-SF

BB+SF

BBSF

BB-SF

Alla BB-SF

Lühiajalised emissioonid

A-1+SF, A-1SF

A-2SF

A-3SF

Alla A-3SF

Axesor SA

Struktureeritud finantstoodete reitinguskaala

AAA(sf)

AA+(sf) kuni AA-(sf)

A+(sf)

A(sf)

A-(sf)

BBB+(sf)

BBB(sf)

BBB-(sf)

BB+(sf)

BB(sf)

BB-(sf)

Alla BB-(sf)

Creditreform Ratings AG

Pikaajaline reitinguskaala

AAA sf

AA+ sf kuni AA- sf

A+ sf

A sf

A- sf

BBB+ sf

BBB sf

BBB- sf

BB+ sf

BB sf

BB- sf

Alla BB- sf

DBRS Ratings Limited

Pikaajaliste kohustuste reitinguskaala

AAA (sf)

AA (high) (sf) kuni AA (low) (sf)

A (high) (sf)

A (sf)

A (low) (sf)

BBB (high) (sf)

BBB (sf)

BBB (low) (sf)

BB (high) (sf)

BB (sf)

BB (low) (sf)

Alla BB (low) (sf)

Kommertsväärtpaberite ja lühiajaliste võlakohustuste reitinguskaala

R-1 (high) (sf) kuni R-1 (low) (sf)

R-2 (high) (sf) kuni R-2 (low) (sf)

R-3 (sf)

Alla R-3 (sf)

FERI EuroRating Services AG

Reitinguskaala

AAAsf

AA+sf kuni AA-sf

A+sf

Asf

A-sf

BBB+sf

BBBsf

BBB-sf

BB+sf

BBsf

BB-sf

Alla BB-sf

Fitch Ratings

Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala

AAAsf

AA+sf kuni AA-sf

A+sf

Asf

A-sf

BBB+sf

BBBsf

BBB-sf

BB+sf

BBsf

BB-sf

Alla BB-sf

Lühiajaline reitinguskaala

F1+sf, F1sf

F2sf

F3sf

Alla Bsf

Japan Credit Rating Agency Ltd

Pikaajalise emitendi reitingute skaala

AAA

AA+ kuni AA-

A+

A-

BBB+

BBB

BBB-

BB+

BB-

Alla BB-

Lühiajalise emitendi reitingute skaala

J-1+, J-1

J-2

J-3

Alla J-3

Kroll Bond Rating Agency

Pikaajaline krediit

AAA (sf)

AA+ (sf) kuni AA- (sf)

A+ (sf)

A (sf)

A- (sf)

BBB+ (sf)

BBB (sf)

BBB- (sf)

BB+ (sf)

BB (sf)

BB- (sf)

Alla BB- (sf)

Lühiajaline krediit

K1+ (sf), K1 (sf)

K2 (sf)

K3 (sf)

Alla K3 (sf)

Moody's Investors Service

Üleilmne pikaajaline reitinguskaala

Aaa(sf)

Aa1(sf) kuni Aa3(sf)

A1(sf)

A2(sf)

A3(sf)

Baa1(sf)

Baa2(sf)

Baa3(sf)

Ba1(sf)

Ba2(sf)

Ba3(sf)

Alla Ba3(sf)

Üleilmne lühiajaline reitinguskaala

P-1(sf)

P-2(sf)

P-3(sf)

NP(sf)

Standard & Poor's Ratings Services

Pikaajalise emitendi krediidireitingute skaala

AAA (sf)

AA+ (sf) kuni AA- (sf)

A+ (sf)

A (sf)

A- (sf)

BBB+ (sf)

BBB (sf)

BBB- (sf)

BB+ (sf)

BB (sf)

BB- (sf)

Alla BB- (sf)

Lühiajalise emitendi krediidireitingute skaala

A-1+ (sf), A-1 (sf)

A-2 (sf)

A-3 (sf)

Alla A-3 (sf)

Scope Rating AG

Üleilmne pikaajaline reitinguskaala

AAASF

AA+SF kuni AA-SF

A+SF

ASF

A-SF

BBB+SF

BBBSF

BBB-SF

BB+SF

BBSF

BB-SF

Alla BB-SF

Üleilmne lühiajaline reitinguskaala

S-1+SF, S-1SF

S-2SF

S-3SF

S-4SF

12.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 275/39

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1804,

10. oktoober 2016,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) artiklite 34 ja 35 kohaldamise üksikasjalikke eeskirju

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 6351 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, (1) eriti selle artikli 35 lõiget 6,

olles nõu pidanud riigihangete nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Arvestades direktiivi 2014/25/EL artikli 35 kohaste menetluste läbiviimiseks ette nähtud tähtaegu, on asjakohane sätestada, et artikli 34 kohaldatavuse taotlused peavad sisaldama taotluse hindamiseks vajalikku ja asjakohast teavet. Sel eesmärgil tuleks kehtestada sellistele taotlustele lisatava vajaliku teabe loetelu ning muud taotlustega seotud praktilised menetlused.

(2)

Õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks teated direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavuse taotluste saamise või tagasivõtmise kohta, teated seoses kõnealuste taotlustega komisjonile rakendusaktide vastuvõtmiseks ette nähtud ajavahemiku pikendamise või peatamise kohta, samuti teated artikli 34 kohaldatavuse kohta juhul, kui rakendusakti ei võetud vastu ettenähtud tähtaja jooksul, avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Samuti tuleb kindlaks määrata teave, mida nimetatud teadetes edastatakse.

(3)

Eelkõige seoses taotletava teabe ja teadete sõnastusega tugineb käesolev otsus komisjoni otsuse 2005/15/EÜ (2) (millega sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (3) artiklis 30 sätestatud menetluse üksikasjalikud rakenduseeskirjad) kohaldamisel saadud kogemustele, kuna olulised tingimused tegevuse suhtes erandi kehtestamiseks direktiivi 2004/17/EÜ sätetest on põhimõtteliselt samad nagu direktiivi 2014/25/EL artiklis 34.

(4)	Tuleks meeles pidada, et direktiivi 2014/25/EL kontekstis antav hinnang avatuse kohta otsesele konkurentsile ei piira konkurentsiõiguse täielikku kohaldamist.

(5)	Käesolev otsus peaks asendama otsuse 2005/15/EÜ, mis võeti vastu direktiivi 2004/17/EÜ alusel. Otsus 2005/15/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavuse taotlused, mis on esitatud kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 35 (edaspidi „artikli 34 kohaldatavuse taotlused“), sisaldavad vähemalt käesoleva otsuse I lisas sätestatud teavet. Kõnealused taotlused järgivad käesoleva otsuse I lisa ülesehitust.

2. Kui asjaomases tegevuses pädev sõltumatu siseriiklik ametiasutus on võtnud vastu direktiivi 2014/25/EL artiklis 35 osutatud põhjendatud seisukoha, lisatakse kõnealune seisukoht taotlusele.

3. Välja arvatud konkreetsetel asjaoludel, millele on osutatud direktiivi 2014/25/EL artikli 40 lõike 1 neljandas lõigus ja kui elektrooniliste vahendite üldine kasutamine on edasi lükatud vastavalt nimetatud direktiivi artikli 106 lõikele 2, edastatakse lõikes 1 osutatud taotlused ja lõikes 2 osutatud seisukohad elektrooniliste vahendite abil e-posti aadressile, mis on komisjoni veebisaidil selleks ette nähtud ja liikmesriikidele teatavaks tehtud.

4. Kui lõikes 1 osutatud taotlus või lõikes 2 osutatud seisukoht edastatakse kooskõlas direktiivi 2015/25/EL artikli 40 lõikega 1 või artikli 106 lõikega 2 muude kui elektrooniliste sidevahendite kaudu, saadetakse need komisjonile kolmes eksemplaris posti teel või muu sobiva kanali kaudu komisjoni veebisaidil avaldatud ja liikmesriikidele teatavaks tehtud aadressile.

Artikkel 2

1. Kui komisjon saab taotluse artikli 34 kohaldatavuse kohta ja juurdepääsu turule loetakse kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 esimese lõiguga mittepiiratuks, avaldab komisjon käesoleva otsuse II lisa A osas sätestatud teavet sisaldava teate.

Kui komisjon saab taotluse artikli 34 kohaldatavuse kohta ja direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 esimese lõigu põhjal ei saa eeldada, et juurdepääs antud turule on vaba, avaldab komisjon käesoleva otsuse II lisa B osas sätestatud teavet sisaldava teate.

2. Kui direktiivi 2014/25/EL artiklis 35 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ajavahemikku pikendatakse kooskõlas kõnealuse direktiivi IV lisa 1 lõike neljanda lõiguga, avaldab komisjon käesoleva otsuse III lisa A osas sätestatud teavet sisaldava teate.

3. Kui direktiivi 2014/25/EL artiklis 35 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ajavahemik peatatakse kooskõlas kõnealuse direktiivi IV lisa 2 lõikega, avaldab komisjon käesoleva otsuse III lisa B osas sätestatud teavet sisaldava teate. Kui peatamine lõpeb, avaldab komisjon käesoleva otsuse III lisa C osas sätestatud teavet sisaldava teate.

4. Kui taotleja võtab direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavuse taotluse tagasi, avaldab komisjon käesoleva otsuse III lisa D osas sätestatud teavet sisaldava teate.

5. Kui direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata enam teatava tegevuse võimaldamiseks ette nähtud hankelepingute suhtes ega sellise tegevuse teostamiseks korraldatavate ideekonkursside suhtes, kuna komisjon ei ole rakendusakti kõnealuse direktiivi IV lisas ette nähtud ajavahemiku jooksul vastu võtnud, avaldab komisjon käesoleva otsuse IV lisas sätestatud teavet sisaldava teate.

6. II, III ja IV lisas sätestatud teavet, mis on ette nähtud teadetes esitamiseks, võib vajaduse korral muuta ja lisada, näiteks kui varem esitatud taotlust on kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõikega 4 olulisel määral muudetud.

7. Lõigetes 1–5 sätestatud teated avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Otsus 2005/15/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. oktoober 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(2) Komisjoni 7. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/15/EÜ, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artiklis 30 sätestatud menetluse üksikasjalikke rakenduseeskirju (ELT L 7, 11.1.2005, lk 7).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

I LISA

DIREKTIIVI 2014/25/EL ARTIKLI 34 KOHALDATAVUSE TAOTLUSTES ESITATAV TEAVE

1. 1. jagu – Taotleja andmed ja staatus

Direktiivi 2014/25/EL artiklis 35 on sätestatud, et artikli 34 kohaldatavuse taotlusi võivad esitada liikmesriigid või kui see on asjaomase liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud, siis võrgustiku sektori hankijad. Vastavalt asjaoludele võib mõiste „taotleja“ seega tähendada kas liikmesriiki või võrgustiku sektori hankijaid. Mõistet kasutatakse ainult teksti lihtsustamise huvides.

1.1. Taotleja nimi ja täpne aadress.

Juhul kui käesoleva taotlusega hõlmatud tegevust teostavad taotlejaga seotud ettevõtjad (sidusettevõtjad), (1) katab mõiste „taotleja“ nii punktis 1.1 nimetatud üksust kui ka temaga seotud ettevõtteid. Seega tuleb selliselt määratletud „taotleja“ kohta esitada nõutav teave, eelkõige 5. ja 6. jaos.

1.2. Taotleja staatus: avaliku sektori hankija, (2) avalik-õiguslik äriühing (3) või eraettevõte?

1.3. Avaliku sektori hankija puhul: kas teete taotluse oma liikmesriigi eest ja nimel?

Kui jah, siis esitage teave, mida nõutakse 2.–6. jao punktides. Eelkõige iga 5. ja 6. jao punkti puhul tuleb esitada nõutav teave iga üksuse kohta, kelle tegevus on käesoleva taotlusega hõlmatud. Kui selliseid üksusi on palju, võib nimetatud teabe esitada ainult selliste üksuste kohta, kelle käes on vähemalt 10 % asjaomasest geograafilisest turust (4). Kui teave on mitme üksuse puhul sarnane või sama, võib andmeid vastava täpsustuse olemasolul esitada rühmitatult.

1.4. Võrgustiku sektori hankijate (avaliku sektori hankijad, avalik-õiguslikud äriühingud ja eraettevõtted, kes teostavad mõnd direktiivis 2014/25/EL osutatud tegevust) (5) puhul: Palun nimetage siseriiklik õigusakt, kus on märgitud, et võrgustiku sektori hankija võib esitada artikli 35 kohase taotluse.

2. 2. jagu – käesoleva taotlusega hõlmatud tegevuse kirjeldus

2.1. Kirjeldage tegevust, mille suhtes Teie arvates võiks kohaldada artikli 34 lõike 1 (6) tingimusi. Asjaomane tegevus võib moodustada osa sektorist laiemalt (7) või sellega võidakse tegeleda üksnes asjaomase liikmesriigi teatavates osades.

2.2. Kui see ei lange kokku riigi territooriumiga tervikuna, märkige piirkond, kus käesoleva taotlusega hõlmatud tegevus toimub. Märkige üksnes piirkond, kus Teie arvates artikli 34 lõike 1 tingimused on täidetud.

3. 3. jagu – Asjaomane turg

Asjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid ja/või teenuseid, mis tarbija seisukohast on oma iseloomulike omaduste, hinna ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad (8).

Asjaomase tooteturu kindlaksmääramisel peetakse tavaliselt oluliseks järgmisi tegureid ning neid tuleks kõnealuse analüüsi puhul arvesse võtta (9):

—	asjaomaste toodete ja/või teenuste nõudluse hinna elastsus ja ristelastsus,

—	mis tahes erinevused toodete eesmärgipärasel kasutamisel,

—	erinevused kahe toote hindade vahel,

—	ühe toote teise vastu vahetamise kulud, kui on tegemist kahe potentsiaalselt konkureeriva tootega,

—	ühe tootetüübi või tootekategooria väljakujunenud või kinnistunud eelistamine tarbijate poolt,

—	toodete liigitus (nt kutseorganisatsioonide liigitused jne).

Asjaomane geograafiline turg hõlmab piirkonda, kus asjaomased üksused tegelevad kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudmisega, ja kus konkurentsitingimused on piisavalt ühtlased, ning mida saab naaberaladest eristada eelkõige arvestatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu (10).

Asjaomase geograafilise turu hindamise seisukohast olulised tegurid on järgmised (11):

—	asjaomaste toodete või teenuste olemus ja omadused,

—	turuletuleku tõkete olemasolu,

—	tarbijate eelistused,

—	turuosade arvestatavad erinevused või olulised hinnaerinevused naaberalade vahel,

—	transpordikulud.

3.1. Selgitage eelnevat silmas pidades asjaomase tooteturu (-turgude) määratlust, mida komisjon peaks Teie arvates kasutama oma analüüsi alusena.

Palun põhjendage vastuses oma eeldusi ja järeldusi asjakohaste empiiriliste tõenditega (12) ning selgitage, kuidas on eelnevalt mainitud tegureid arvesse võetud. Eelkõige märkige ära need konkreetsed tooted ja teenused, mida käesolev taotlus otseselt või kaudselt mõjutab, ning nimetage asendatavateks peetavate toodete kategooriad, lähtudes Teie turumääratlusest.

Järgnevates küsimustes tähistab seda määratlust (neid määratlusi) mõiste „asjaomane tooteturg (asjaomased tooteturud)“.

3.2. Selgitage asjaomase geograafilise turu (või turgude) määratlust, mida komisjon peaks Teie arvates kasutama oma analüüsi alusena. Palun põhjendage vastuses oma eeldusi ja järeldusi asjakohaste empiiriliste tõenditega (13) ning selgitage, kuidas on eelnevalt mainitud tegureid arvesse võetud. Eelkõige määrake kindlaks geograafiline piirkond, kus käesoleva taotlusega seotud üksus või üksused asjaomasel kaubaturul tegutseb, ja juhul kui Te leiate, et asjaomane geograafiline turg on laiem kui ühe liikmesriigi territoorium, siis selgitage selle põhjuseid.

Järgnevates küsimustes tähistab seda määratlust (neid määratlusi) mõiste „asjaomane geograafiline turg (asjaomased geograafilised turud)“.

4. 4. jagu – Direktiivi 2014/25/EL III lisas nimetatud õigusaktide kohaldatavus

4.1. Kas käesoleva taotlusega hõlmatud tegevuse suhtes kohaldatakse mõnda direktiivi 2014/25/EL (14) III lisas nimetatud õigusakti? Kui jah, siis palun nimetage siseriiklik õigusakt või -aktid, millega asjaomased liidu õigusaktid on üle võetud.

5. 5. jagu – Teave asjaomase turu ning juurdepääsu kohta sellele turule

Käesolev jaotis tuleb täita olenemata vastusest punktile 4.1.

Teatavad punktid ei pruugi mõne tegevuse või konkreetse taotleja tegeliku olukorra puhul asjakohased olla. Sellisel juhul teatage sellest igas sellises punktis.

Taotleja võib piirduda täpse punkthaaval viite esitamisega direktiivi 2014/25/EL artiklis 35 osutatud põhjendatud seisukoha asjaomas(t)ele osa(de)le, mille on vastu võtnud asjaomase tegevuse valdkonnas pädev sõltumatu riiklik ametiasutus, kus asjaomast punkti analüüsitakse.

5.1. Selgitage palun, mille alusel Te arvate, et juurdepääs asjaomasele turule ei ole piiratud.

5.2. Esitage iga asjaomase turu, iga kolme viimase majandusaasta (15) ja iga järgneva territooriumi kohta järgmine teave:

a)	Euroopa Majanduspiirkonna territoorium,

b)	EL tervikuna,

c)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide territoorium tervikuna,

d)	iga liikmesriik ja iga EFTA riik, kus taotleja tegutseb, ning

e)	asjaomane geograafiline turg, (16) juhul kui taotleja hinnangul on tegemist eri turuga,

esitage punktides 5.2.1 kuni 5.2.9 ette nähtud teave:

5.2.1.

hinnang turu suuruse kohta müügi väärtuse (eurodes) ja mahuna (ühikutes) (17). Esitage arvutuste alusandmed ja nende allikad ning võimaluse korral arvutusi kinnitavad dokumendid;

5.2.2.

müügi väärtus ja maht koos hinnanguga taotleja käes oleva turuosa kohta;

5.2.3.

hinnang kõikide selliste konkurentide (sealhulgas importijate) turuosa väärtuse (ja vajaduse korral mahu) kohta, kelle käes on vähemalt 10 % asjaomasest geograafilisest turust. Võimaluse korral esitage kõnealuste turuosade kohta käivaid arvutusi kinnitavad dokumendid ning lisage konkurentide nimed, aadressid, telefoni- ja faksinumbrid ning kontaktisikute nimed või ametinimetused;

5.2.4.

hinnang väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonna territooriumi pärineva impordi koguväärtuse ja -mahu kohta ning selle päritolu. Täpsustage:

a)	taotlejaga seotud osakaal nimetatud impordist;

b)	Teie hinnang selle kohta, kui suurel määral mõjutavad sellist importi kaubavahetusele rakendatavad kvoodid, tariifid ja mittetariifsed tõkked, ning

c)	hinnang transpordi- ja muude kulude mõju kohta kõnealusele impordile;

5.2.5.

tõkked riikidevahelisele kaubavahetusele Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil, näiteks:

a)	transpordikulud ja muud kulud ning

b)	muud mittetariifsed kaubandustõkked;

5.2.6.

viis, kuidas taotleja tooteid või teenuseid valmistab ja müüb. Täpsustage näiteks, kas tootmine toimub kohapeal või kas müügiga tegelevad kohalikud jaotusvõrgud;

5.2.7.

taotleja ja tema konkurentide hinnatasemete võrdlus igas liikmesriigis ja igas EFTA riigis ning sarnane hinnatasemete võrdlus ELi, EFTA riikide ja muude piirkondade vahel, kus neid tooteid valmistatakse (näiteks Ida-Euroopa, Ameerika Ühendriigid, Jaapan või muu asjaomane piirkond);

5.2.8.

taotleja vertikaalse integratsiooni olemus ja ulatus võrreldes peamiste konkurentidega;

5.2.9.

teave taotleja kulustruktuuri kohta (18). Nimetage ka võimalikud varad või infrastruktuur, mida kasutatakse ühiselt teiste üksustega või enam kui ühe direktiiviga 2014/25/EL hõlmatud tegevuse teostamiseks. Juhul kui selliste varade või infrastruktuuri kasutamine toimub eritingimustel (näiteks universaalteenuse osutamise kohustus või eriõigused), nimetage need.

5.3. Esitage järgmine teave:

5.3.1. Kas viimase viie aasta jooksul on toimunud olulisi sisenemisi asjaomaste toodete geograafilisele turule (geograafilistele turgudele) (19)? Kui jah, siis esitage võimaluse korral vastava ettevõtte nimi, aadress ja telefoni- ja faksinumbrid ning kontaktisiku nimi või ametinimetus, samuti hinnang ettevõtte praeguse turuosa kohta.

5.3.2. Kas taotleja hinnangul on ettevõtteid (sealhulgas need, mis praegu tegutsevad vaid ELi- või EFTA-välistel turgudel), kes võiksid turule tulla? Kui jah, siis põhjendage oma arvamust ning esitage nende ettevõtete nimed, aadressid, telefoni- ja faksinumbrid ning kontaktisiku nimi või ametinimetus, samuti hinnang, millal nimetatud ettevõtted võiksid turule tulla.

5.3.3. Kirjeldage erinevaid tegureid, mis käesoleval juhul mõjutavad asjaomasele turule tulekut nii geograafilisest vaatenurgast kui ka toodete mõttes. Seejuures võtke vajaduse korral arvesse järgmist:

a)	turuletulemise kogukulud (teadus- ja arendustegevus, vajalik jaotusvõrk, müügiedendamine, reklaam, müügijärgne hooldus jne), võttes aluseks olulise ja elujõulise konkurendi kuludega samaväärse taseme ning viidates turuosale, mida selline konkurent haldaks;

b)	õiguslikud ja regulatiivsed turuletuleku tõkked, nagu näiteks valitsuse tegevusluba või mis tahes normide olemasolu;

c)	piirangud kõnealustel turgudel, mis tulenevad patentide, oskusteabe või muude intellektuaalomandiõiguste olemasolust, ning kõikvõimalikud nende õiguste litsentsimisest tulenevad piirangud;

d)	mil määral taotleja on patentide, oskusteabe või muude õiguste litsentsisaaja või litsentsiandja asjaomastel turgudel;

e)	mastaabisäästu olulisus toodete valmistamisel asjaomastele turgudele;

f)	ligipääs tarneallikatele, näiteks tooraine kättesaadavus.

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS

5.3.4. Hinnake teadus- ja arendustegevuse olulisust asjaomastel turgudel tegutseva ettevõtte jaoks, et olla konkurentsivõimeline pikas perspektiivis. Täpsustage sellise teadus- ja arendustegevuse olemust, mida taotleja on läbi viinud asjaomastel turgudel.

Seejuures võtke vajaduse korral arvesse järgmist:

a)	teadus- ja arendustegevuse arengusuunad ja intensiivsus (20) kõnealustel turgudel ja taotleja puhul;

b)	tehnoloogia areng kõnealustel turgudel sobiva ajavahemiku jooksul (eelkõige toodete ja/või teenuste, tootmisprotsesside, jaotusvõrgu jne areng);

c)	peamised kõnealustel turgudel tehtud uuendused ning ettevõtted, kes need uuendused kasutusele võtsid;

d)	kõnealuste turgude innovatsioonitsükkel ning osapoolte paiknemine selles.

KOOSTÖÖLEPINGUD

5.3.5. Mil määral esineb asjaomastel turgudel koostöölepinguid (horisontaalseid või vertikaalseid)?

5.3.6. Esitage üksikasjad kõige olulisemate koostöölepingute kohta, mis taotleja on asjaomasel turul sõlminud, näiteks lepingud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, litsentsimise, ühistootmise, spetsialiseerumise ja jaotamise lepingud, pikaajalised tarnelepingud ning infovahetuslepingud.

6. 6. jagu – Avatus konkurentsile

Teatavad punktid ei pruugi mõne tegevuse või konkreetse taotleja tegeliku olukorra puhul asjakohased olla. Sellisel juhul teatage sellest igas sellises punktis.

Vastavalt direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikele 2 tuleb tegevuse otsese konkurentsile avatuse kindlakstegemisel lähtuda kriteeriumidest, mis vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu konkurentsalastele sätetele, nagu asjaomaste kaupade või teenuste omadused, alternatiivsete kaupade või teenuste olemasolu, hinnad ja mitme kõnealuseid kaupu või teenuseid pakkuva tarnija tegelik või võimalik kohalolek turul.

6.1. Selgitage põhjuseid, mille alusel Te arvate, et käesoleva taotlusega hõlmatud tegevus on täiel määral avatud otsesele konkurentsile asjaomaste kaubaturgude geograafilistel turgudel. Eelkõige esitage järgnev teave:

ÜLDISED TINGIMUSED ASJAOMASEL TURUL

6.1.1. Nimetage taotleja viis suurimat sõltumatut tarnijat (21) ning neist igaühe osa taotleja hangetes (tooraine või asjaomaste toodete valmistamiseks vajalikud kaubad). Esitage kõnealuste tarnijate nimed, aadressid, telefoni- ja faksinumbrid ning kontaktisikute nimed või ametinimetused.

Samuti nimetage taotleja sidusettevõtted ning neist igaühe osa taotleja hangetes (tooraine või asjaomaste toodete valmistamiseks vajalikud kaubad). Esitage sidusettevõtete nimed, aadressid, telefoni- ja faksinumbrid ning kontaktisikute nimed või ametinimetused.

PAKKUMISE STRUKTUUR ASJAOMASTEL TURGUDEL

6.1.2. Kirjeldage asjaomase turu jaotuskanaleid ja müügijärgse hoolduse võrgustikke. Seejuures võtke vajaduse korral arvesse järgmist:

a)	olemasolevad jaotusvõrgud ja nende tähtsus kõnealustel turgudel. Mil määral osalevad jaotuses kolmandad osapooled või taotleja sidusettevõtted?

b)	olemasolevad müügijärgse hoolduse võrgustikud (näiteks hooldus ja remont) ning nende tähtsus kõnealustel turgudel. Mil määral osutavad neid teenuseid kolmandad osapooled või taotleja sidusettevõtted?

6.1.3. Vajaduse korral esitage ka hinnang kolme viimase aasta koguvõimsusele ELis ja EFTA riikides. Kui suur oli selle perioodi vältel taotleja tootmisvõimsus ning kui suur oli selle rakendamise aste?

6.1.4. Esitage ka muud pakkumisega seotud andmed, mida Te peate asjakohaseks.

NÕUDLUSE STRUKTUUR ASJAOMASTEL TURGUDEL

6.1.5. Nimetage taotleja viis suurimat sõltumatut klienti asjaomasel turul ning neist igaühe osa taotleja asjaomaste toodete kogumüügist. Esitage klientide nimed, aadressid, telefoni- ja faksinumbrid ning kontaktisikute nimed või ametinimetused.

6.1.6. Kirjeldage nõudluse struktuuri, tuues välja:

a)	turgude eri etapid, näiteks: tekkimine, laienemine, küpsus ning kahanemine, samuti nõudluse kasvutempo prognoos;

b)	klientide eelistuste tähtsus kaubamärgiteadlikkuse, toodete eristamise ja täieliku tootevaliku pakkumise seisukohast;

c)	nõudluse kontsentratsiooni või hajutatuse aste;

d)	klientide jaotumine eri rühmadeks, kirjeldades iga rühma „tüüpilist klienti“;

e)	ainuõiguslike jaotuslepingute ja muud liiki pikaajaliste lepingute tähtsus;

f)	kui oluline on avaliku sektori hankijate, riigiettevõtete või muude sarnaste organite osa nõudluses.

6.1.7. Esitage oma hinnang, kui suur osa tarbijatest on viimase viie aasta jooksul vahetanud tarnijat või muutnud lepingut. Nimetage hinnangu andmiseks kasutatud allikad ning esitage võimaluse korral hinnangut kinnitavad dokumendid.

(1) Direktiivi 2014/25/EL artikli 29 lõike 1 kohaselt „tähendab“ sidusettevõtja „mis tahes ettevõtjat, kelle raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud võrgustiku sektori hankija aastaaruannetega vastavalt nõukogu direktiivi 2013/34/EL nõuetele“ (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19)). Direktiivi 2014/25/EL artikli 29 lõikes 2 on lisatud: „direktiiviga 2013/34/EL hõlmamata üksuste puhul tähendab „sidusettevõtja“ mis tahes ettevõtjat, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)	tema üle võib võrgustiku sektori hankijal olla otsene või kaudne valitsev mõju;

b)	tal võib olla valitsev mõju võrgustiku sektori hankija üle või

c)	tema ja võrgustiku sektori hankija üle on teisel ettevõtjal valitsev mõju tulenevalt omandiõigusest või finantsosalusest või teda reguleerivatest eeskirjadest.“

(2) Direktiivi 2014/25/EL artikli 3 tähenduses „on „avaliku sektori hankijad“ riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused“.

Mõiste „avalik-õiguslik isik“ tähendab isikut, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	see on moodustatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes huvides ning sellel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu;

b)	see on juriidiline isik ja

seda rahastavad põhiliselt riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud; või selle juhtimine toimub kõnealuste avalik-õiguslike isikute järelevalve all; või selle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud isikud.“

(3) Direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõikes 2 on sätestatud: „Mõiste „avalik-õiguslik äriühing“ tähendab äriühingut, millele avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või selle reguleerimise eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju.

Eeldatakse, et hankijatel on valitsev mõju ühel järgmisel juhul, kui kõnealused hankijad otseselt või kaudselt:

a)	omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist;

b)	omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle;

c)	võivad nimetada rohkem kui poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.“

(4) Vt 3. jagu.

(5) Asjaomased tegevused või sektorid võib kokku võtta järgmiselt:

elektrienergia (tootmine, edastamine, jaotamine); gaas (tootmine, edastamine, jaotamine); soojusenergia (tootmine, edastamine, jaotamine); süsivesinikud (ammutamine); kivisüsi ja muud tahkekütused (leiukohtade uuringud ja kaevandamine); joogivesi (tootmine, edastamine, jaotamine); linnatransport (buss, metroo jne); raudtee (reisijate- ja kaubavedu; taristu kättesaadavakstegemine ja tegelike transporditeenuste haldamine/käitamine); sadamad (meresadamad või siseveesadamad, kättesaadavaks tehtav taristu ja taristu haldamine/käitamine); lennuväljad (taristu kättesaadavakstegemine ja taristu haldamine/käitamine) ning postiteenused. Hõlmatud tegevuste täpne määratlus on sätestatud direktiivi 2014/25/EL artiklites 7–14.

(6) „Käesolevat direktiivi ei kohaldata artiklites 8–14 osutatud tegevuse võimaldamiseks ette nähtud hankelepingute suhtes, kui artikli 35 kohaselt taotluse esitanud liikmesriigil või võrgustiku sektori hankijal on võimalik näidata, et liikmesriigis, kus seda tegevust teostatakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud; ka ei kohaldata käesolevat direktiivi selliste ideekonkursside suhtes, mida korraldatakse sellise tegevuse teostamiseks kõnealuses geograafilises piirkonnas. …“

(7) Näitena võib tuua elektrienergia tootmise ainult tavapäraste vahenditega, mis on osa elektrienergia sektorist laiemalt.

(8) Vajaduse korral nimetage ka, kui tooted on kergesti asendatavad: parimad asendustooted; vähem sobivad asendustooted või osaliselt asendavad tooted.

Iga asjaomase toote puhul (mõiste „toode“ hõlmab nii tooteid kui teenuseid) on olemas valik asendustooteid. Kõnealune mitmekesine valik hõlmab kõiki asendustooteid, mida asjaomase toote puhul võib ette näha, st tooteid, mis suuremal või vähemal määral rahuldavad tarbijate vajadusi. Asendustoodete skaala ulatub väga lähedastest (või parimatest) asendustoodetest (tooted, mida tarbijad hakkaksid kohe ostma näiteks kõnealuse toote väga mõõduka hinnatõusu puhul) kuni väga kaugete (halvimate) asendustoodeteni (tooted, mida tarbijad ostaksid ainult kõnealuse toote väga suure hinnatõusu korral).

Asjaomast turgu määratledes võtab komisjon arvesse ainult kõnealuseid tooteid kergesti asendavaid tooteid. Kergesti asendavad tooted on need, mida tarbijad asjaomase toote mõõduka, kuid sellegipoolest märgatava hinnatõusu (näiteks 5 %) puhul ostaksid. See võimaldab komisjonil hinnata konkurentsiolukorda asjaomase turu (mis koosneb kõikidest toodetest, mida kõnealuste toodete tarbijad esmajärjekorras ostaksid) kontekstis.

See ei tähenda siiski, et komisjon ei võta arvesse asjaomaste üksuste konkureeriva käitumise piiranguid, mis tulenevad halvimate asendustoodete olemasolust [need, mida tarbija ei eelistaks juhul, kui asjaomase toote hind tõuseks mõõdukalt, kuid sellegipoolest märgatavalt (nt 5 %)]. Sellist mõju võetakse arvesse pärast seda, kui turg on määratletud ning turuosad kvantifitseeritud.

Järelikult on komisjonil tähtis omada teavet nii kõnealuseid tooteid kergesti asendavate toodete kui vähem sobivate asendustoodete kohta. [Nõudluse seisukohast parima asendustoote näide: kivisöe baasil toodetud elektrienergia ja taastuvate energiaallikate baasil toodetud elektrienergia.]

Osaliselt asendatavateks loetakse selliseid tooteid ja teenuseid, mis võivad üksteist asendada ainult mingis konkreetses geograafilises piirkonnas, ainult teatud ajal aastas või ainult mingil kindlal otstarbel. [Näide: reisijateveo puhul oleksid raudtee-, metroo-, trammi- ja bussitransport riiklikul tasandil ainult osaliselt asendatavad, kuna need transpordiliigid eksisteerivad koos ainult ühes kindlas geograafilises piirkonnas. Sellises piirkonnas aga võiks neid lugeda üksteise parimateks asendustoodeteks.]

(9) Loetelu ei ole lõplik ja taotleja võib viidata ka teistele teguritele.

(10) Vaata direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 2 teist lõiku.

(11) Loetelu ei ole lõplik ja taotleja võib viidata ka teistele teguritele.

(12) St asjaolud ja tõendid, mida on võimalik sõltumatult kontrollida. Kõiki sooritatud analüüse peab olema võimalik sõltumatult korrata. Eelkõige empiirilisest analüüsist tulenevate tõendite esitamise korral peab taotleja esitama allikad, toorandmed ja kõik üksikasjad konkreetsete tehniliste meetmete kohta, mida kasutati lõplikule järeldusele jõudmiseks.

(13) St asjaolud ja tõendid, mida on võimalik sõltumatult kontrollida. Kõiki sooritatud analüüse peab olema võimalik sõltumatult korrata. Eelkõige empiirilisest analüüsist tulenevate tõendite esitamise korral peab taotleja esitama allikad, toorandmed ja kõik üksikasjad konkreetsete tehniliste meetmete kohta, mida kasutati lõplikule järeldusele jõudmiseks.

(14) III lisa sõnastus on järgmine:

A.	Gaasi või soojusenergia transport või jaotus Direktiiv 2009/73/EÜ

B.	Elektrienergia tootmine, ülekandmine või jaotamine Direktiiv 2009/72/EÜ

C.	Joogivee tootmine, transport ja jaotamine [kanne puudub]

D.	Raudteeteeninduse valdkonna võrgustiku sektori hankijad Raudtee-kaubavedu Direktiiv 2012/34/EL Rahvusvaheline reisijate raudteevedu Direktiiv 2012/34/EL Riiklik reisijate raudteevedu [kanne puudub]

E.	Linnarongi-, trammi- trollibussi- või bussiteeninduse valdkonna võrgustiku sektori hankijad [kanne puudub]

F.	Postiteeninduse valdkonna võrgustiku sektori hankijad Direktiiv 97/67/EÜ

G.	Nafta või gaasi ammutamine Direktiiv 94/22/EÜ

H.	Kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uuringud ja kaevandamine [kanne puudub]

I.	Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse valdkonna võrgustiku sektori hankijad [kanne puudub]

J.	Lennujaamaseadmete valdkonna võrgustiku sektori hankijad [kanne puudub]

(15) Punktides 5.2.1 ning 5.2.2 nõutud teave tuleb esitada kõigi punktides a, b, c, d ja e nimetatud territooriumide kohta.

(16) Vt 3. jagu.

(17) Turu väärtus ja maht peaksid kajastama asjaomaste geograafiliste piirkondade toodangut (pluss import, miinus eksport).

(18) Vajaduse korral võetakse sealjuures arvesse tekkida võivat sünergiat (nt erinevate toodete ühise tootmise või kõrvalsaaduste korduskasutamise puhul), mis määrab nende ulatuse. Lisaks peab teave võimaluse korral sisaldama hinnangut taotleja turupositsiooni kohta kulutõhususe seisukohast (nt võrreldes taotleja kulustruktuuri lähemate konkurentide ja/või selliste ettevõtjate kulustruktuuriga, kes tegutsevad taotlejaga samas tööstusharus või sektoris).

(19) Vt 3. jagu.

(20) Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus määratakse kindlaks teadus- ja arendustegevuse kulude suhte põhjal käibesse.

(21) Sõltumatud tarnijad on tarnijad, kes ei ole taotleja sidusettevõtted. Sidusettevõtete määratlust vt punkt 1.1, joonealune märkus 1.

II LISA

DIREKTIIVI 2014/25/EL ARTIKLI 34 KOHALDATAVUSE TAOTLUSTES ESITATAV TEAVE

A. Juurdepääsu turule loetakse kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 esimese lõiguga mittepiiratuks

Taotlus [liikmesriigilt/koostanud võrgustiku sektori hankija (1)]

[…] sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (2) artikli 35 kohase taotluse. Esimene taotluse kättesaamisele järgnev tööpäev on […].

Taotlus, mis pärineb [asjaomane liikmesriik / asjaomase võrgustiku sektori hankija nimi], (3) käsitleb [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] [kõnealuses riigis/nimetage asjaomane liikmesriik]. Direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 on sätestatud, et „Käesolevat direktiivi ei kohaldata artiklites 8–14 osutatud tegevuse võimaldamiseks ette nähtud hankelepingute suhtes, kui artikli 35 kohaselt taotluse esitanud liikmesriigil või võrgustiku sektori hankijal on võimalik näidata, et liikmesriigis, kus seda tegevust teostatakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud; ka ei kohaldata käesolevat direktiivi selliste ideekonkursside suhtes, mida korraldatakse sellise tegevuse teostamiseks kõnealuses geograafilises piirkonnas.“ Direktiivi 2014/25/EL kontekstis antav hinnang otsese avatuse kohta konkurentsile ei piira konkurentsiõiguse täielikku kohaldamist.

Komisjonil on käesoleva taotluse kohta käiva otsuse vastuvõtmiseks aega [90 (4) / 105 (5)] (6) tööpäeva alates ülalnimetatud tööpäevast. Tähtpäev on seega […].

Vastavalt direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõikele 5 ei käsitleta enne käesoleva taotlusega alanud ajavahemiku lõppu esitatud edasisi taotlusi [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] suhtes [viide asjaomasele liikmesriigile] uute menetlustena ja neid käsitletakse esimese taotluse kontekstis.

B. Direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 esimese lõigu põhjal ei saa eeldada, et juurdepääs turule on vaba

Taotlus [liikmesriigilt/koostanud võrgustiku sektori hankija (7)]

[…] sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (8) artikli 35 kohase taotluse. Esimene taotluse kättesaamisele järgnev tööpäev on […].

Taotlus, mis pärineb [asjaomane liikmesriik / asjaomase võrgustiku sektori hankija nimi], (9) käsitleb [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] [kõnealuses riigis/nimetage asjaomane liikmesriik]. Direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 on sätestatud, et „Käesolevat direktiivi ei kohaldata artiklites 8–14 osutatud tegevuse võimaldamiseks ette nähtud hankelepingute suhtes, kui artikli 35 kohaselt taotluse esitanud liikmesriigil või võrgustiku sektori hankijal on võimalik näidata, et liikmesriigis, kus seda tegevust teostatakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud; ka ei kohaldata käesolevat direktiivi selliste ideekonkursside suhtes, mida korraldatakse sellise tegevuse teostamiseks kõnealuses geograafilises piirkonnas.“ Direktiivi 2014/25/EL kontekstis antav hinnang otsese avatuse kohta konkurentsile ei piira konkurentsiõiguse täielikku kohaldamist.

Komisjonil on käesoleva taotluse kohta käiva otsuse vastuvõtmiseks aega [130 (10) / 145 (11)] (12) tööpäeva alates ülalnimetatud tööpäevast. Tähtpäev on seega […].

(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(3) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(4) Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa lõikele 1 a.

(5) Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa lõikele 1 a kombineerituna nimetatud lõike teise lõiguga.

(6) Mittevajalik läbi kriipsutada: 105 tööpäeva kohaldatakse, kui taotlusele ei ole lisatud põhjendatud seisukohta, mille on vastu võtnud asjaomase tegevuse valdkonnas pädev sõltumatu riiklik ametiasutus, ja milles on põhjalikult analüüsitud tingimusi artikli 34 lõike 1 võimalikuks kohaldamiseks asjaomase tegevuse suhtes.

(7) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(9) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(10) Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa lõikele 1 b.

(11) Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa lõikele 1 b kombineerituna nimetatud lõike teise lõiguga.

(12) Mittevajalik läbi kriipsutada: 145 tööpäeva kohaldatakse, kui taotlusele ei ole lisatud põhjendatud seisukohta, mille on vastu võtnud asjaomase tegevuse valdkonnas pädev sõltumatu riiklik ametiasutus, ja milles on põhjalikult analüüsitud tingimusi artikli 34 lõike 1 võimalikuks kohaldamiseks asjaomase tegevuse suhtes.

III LISA

DIREKTIIVI 2014/25/EL ARTIKLI 34 KOHALDATAVUSE TAOTLUSTES ESITATAV TEAVE – RAKENDUSAKTIDE VASTUVÕTMISEKS ETTE NÄHTUD AJAVAHEMIKU PIKENDAMINE VÕI PEATAMINE VÕI TAOTLUSE TAGASIVÕTMINE

A. Rakendusaktide vastuvõtmiseks ette nähtud ajavahemiku pikendamine

Taotlus [liikmesriigilt / koostanud võrgustiku sektori hankija (1)] – tähtaja pikendamine

[…] sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (2) artikli 35 kohase taotluse.

Taotlus, mis pärineb [asjaomane liikmesriik / asjaomase võrgustiku sektori hankija nimi], (3) käsitleb [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] [kõnealuses riigis / nimetage asjaomane liikmesriik]. Asjaomane teatis avaldati [kuupäev] ELT C […] leheküljel […]. [Esialgne/pikendatud] (4) tähtaeg oli […].

Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa lõike 1 neljandale lõigule võib komisjon tähtaega asjaomast erandit käsitleva taotluse esitaja nõusolekul pikendada. Võttes arvesse [lühike pikendamise põhjuste selgitus] ning [asjaomane liikmesriik / asjaomase võrgustiku sektori hankija nimi] (5) nõusolekul pikendatakse tähtaega, mille jooksul komisjon peab tegema käesoleva taotluse kohta otsuse, […] tööpäeva võrra.

Seega saab lõplik tähtaeg läbi […].

B. Rakendusaktide vastuvõtmiseks ette nähtud ajavahemiku peatamine

[…] sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (6) artikli 35 kohase taotluse. Esimene taotluse kättesaamisele järgnev tööpäev oli […] ja esialgne ajavahemik, mille jooksul komisjon peab tegema käesoleva taotluse kohta otsuse, oli [90/105/130/145] (7) tööpäeva.

Taotlus, mis pärineb [asjaomane liikmesriik / asjaomase võrgustiku sektori hankija nimi], (8) käsitleb [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] [kõnealuses riigis / nimetage asjaomane liikmesriik]. Asjaomane teatis avaldati [kuupäev] ELT C […] leheküljel […]. [Esialgne/pikendatud] (9) tähtaeg oli […].

Direktiivi 2014/25/EL IV lisa lõike 2 kohaselt võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil või võrgustiku sektori hankijal või pädeval sõltumatul riiklikul ametiasutusel või muul pädeval riiklikul ametiasutusel esitada kogu vajalik teave või täiendada või selgitada teavet asjakohase ajavahemiku jooksul. [Kuupäev] palus komisjon […] esitada lisateavet hiljemalt […].

Kui vastused saadakse hiljem või need ei ole täielikud, (10) peatatakse esialgne tähtaeg ajavahemikuks, mis jääb teabetaotlusega ette nähtud ajavahemiku lõpu ning täieliku ja korrektse teabe saamise vahele.

Seega saab lõplik tähtaeg läbi [… (11)] tööpäeva pärast täieliku ja korrektse teabe saamist.

C. Rakendusaktide vastuvõtmiseks ette nähtud ajavahemiku peatamise lõpetamine

[…] sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (12) artikli 35 kohase taotluse.

Taotlus, mis pärineb [asjaomane liikmesriik / asjaomase võrgustiku sektori hankija nimi], (13) käsitleb [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] [kõnealuses riigis / nimetage asjaomane liikmesriik]. Asjaomane teatis avaldati [kuupäev] ELT C […] leheküljel […].

[Kuupäev] palus komisjon […] esitada lisateavet hiljemalt […]. Nagu […] ELT C number […] leheküljel […] avaldatud teates kajastatud, pikendati lõplikku tähtaega […] tööpäeva pärast täieliku ja korrektse teabe saamist. Täielik ja korrektne teave saadi kätte […].

Seega saab lõplik tähtaeg läbi […].

D. Direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavuse taotluse tagasivõtmine

[…] sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (14) artikli 35 kohase taotluse.

Taotlus, mis pärineb [asjaomane liikmesriik / asjaomase võrgustiku sektori hankija nimi], (15) käsitleb [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] [kõnealuses riigis / nimetage asjaomane liikmesriik]. Asjaomane teatis avaldati [kuupäev] ELT C number […] leheküljel […]. [Esialgne/pikendatud] (16) tähtaeg oli […].

[…] võttis taotleja kõnealuse taotluse tagasi ja seda tuleks käsitada kehtetuna. Seetõttu ei ole põhjust langetada otsust, kas direktiivi 2014/25/EL artiklit 34 tuleb kohaldada [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] [kõnealuses riigis / viide asjaomasele liikmesriigile]. Sellest tulenevalt kohaldatakse direktiivi 2014/25/EL jätkuvalt vastavalt sama direktiivi sätetele võrgustiku sektori hankijate sõlmitud hankelepingute suhtes [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] teostamiseks [nimetage asjaomane liikmesriik] ja selliste ideekonkursside korraldamise suhtes, mille eesmärk on teostada nimetatud tegevust kõnealuses geograafilises piirkonnas.

(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(3) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(4) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(5) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(7) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(8) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(9) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(10) Vt kõnealuse IV lisa lõike 2 teine lause.

(11) Esialgselt kasutada olevate tööpäevade arv miinus tööpäevade arv, mis jääb erandit käsitleva taotluse kättesaamisele järgneva esimese tööpäeva ja lisateabe esitamisele kehtestatud tähtaja lõppemise vahele.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(13) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(15) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(16) Mittevajalik läbi kriipsutada.

IV LISA

DIREKTIIVI 2014/25/EL ARTIKLI 34 KOHALDATAVUSE TAOTLUSTES ESITATAV TEAVE – DIREKTIIVI ARTIKLI 34 LÕIKE 1 KOHALDAMINE JUHUL, KUI RAKENDUSAKTI EI VÕETUD VASTU ETTENÄHTUD TÄHTAJA JOOKSUL

Taotlus [liikmesriigilt/koostanud võrgustiku sektori hankija (1)]

[…] sai komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (2) artikli 35 kohase taotluse.

Taotlus, mis pärineb [asjaomane liikmesriik / asjaomase võrgustiku sektori hankija nimi], (3) käsitleb [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] [kõnealuses riigis / nimetage asjaomane liikmesriik]. Asjaomane teatis avaldati [kuupäev] ELT C number […] leheküljel […]. [Esialgne/pikendatud] (4) tähtaeg oli […].

Kuna otsuse vastuvõtmiseks määratud ajavahemik lõppes […], ilma et otsust oleks vastu võetud, kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 34 lõike 1 sätteid. Sellest tulenevalt ei kohaldata direktiivi 2014/25/EL hankelepingute sõlmimise suhtes [lühike viide asjaomasele sektorile või tegevusele] teostamiseks [nimetage asjaomane liikmesriik] ega selliste ideekonkursside suhtes, mis on korraldatud eesmärgiga teostada nimetatud tegevust kõnealuses geograafilises piirkonnas.

(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(3) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(4) Mittevajalik läbi kriipsutada.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 275

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 12. oktoober 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1798, 30. september 2016, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [ข้าวสังข์หยดเมืองพัทลุง (Khao Sangyod Muang Phatthalung) (KGT)]	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1799, 7. oktoober 2016, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid krediidiriski puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 1 ja artikli 136 lõike 3 kohase sidumise kohta ( 1 )	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1800, 11. oktoober 2016, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute jaotamisega objektiivsetele krediidikvaliteedi astmetele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ ( 1 )	19
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1801, 11. oktoober 2016, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid väärtpaberistamise puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohase sidumise kohta ( 1 )	27
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1802, 11. oktoober 2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 414/2013, millega määratakse kindlaks samade omadustega biotsiididele loa andmise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 ( 1 )	34
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1803, 11. oktoober 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	37
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1804, 10. oktoober 2016, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) artiklite 34 ja 35 kohaldamise üksikasjalikke eeskirju (teatavaks tehtud numbri C(2016) 6351 all) ( 1 )	39

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	173,9
0702 00 00	ZZ	173,9
0707 00 05	TR	132,0
0707 00 05	ZZ	132,0
0709 93 10	TR	131,1
0709 93 10	ZZ	131,1
0805 50 10	AR	92,8
	CL	103,2
	TR	104,3
	UY	51,2
	ZA	104,2
	ZZ	91,1
0806 10 10	BR	285,5
	EG	206,9
	TR	146,1
	US	210,1
	ZZ	212,2
0808 10 80	AR	100,0
	BR	100,2
	CL	154,6
	NZ	142,5
	US	141,5
	ZA	112,9
	ZZ	125,3
0808 30 90	CN	101,3
	TR	134,9
	ZZ	118,1


	(1) EMPs kohaldatav tekst