11.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 274/4

KOKKULEPE,

milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ÜRO ühtlustatud tehniliste eeskirjade kehtestamist ning nende ÜRO eeskirjade alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi (1)

3. versioon

KOKKULEPPEOSALISED,

OLLES OTSUSTANUD muuta 20. märtsil 1958. aastal Genfis sõlmitud ja 16. oktoobril 1995. aastal muudetud kokkulepet mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise kohta;

SOOVIDES vähendada rahvusvahelises kaubanduses tehnilisi tõkkeid ning näha selleks ette ÜRO ühtlustatud tehnilised eeskirjad, mille järgimisest piisab selleks, et teatavaid ratassõidukeid, nende seadmeid ja osi võiks neis riikides või piirkondades kasutada;

TUNNUSTADES seda, kui oluline on ratassõiduki ning sellele paigaldatavate ja/või sellel kasutatavate seadmete ja osade ohutus, keskkonnakaitse, energiatõhusus ja varguskindlus selliste eeskirjade väljatöötamisel, mis oleksid tehniliselt ja majanduslikult teostatavad ning kooskõlas tehnika arenguga;

SOOVIDES neid ÜRO eeskirju võimaluse korral oma riikides või piirkondades kohaldada;

SOOVIDES hõlbustada nende sõidukite, seadmete ja osade aktsepteerimist oma riigis juhul, kui need on teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutustelt nende ÜRO eeskirjade alusel tüübikinnituse saanud;

SOOVIDES kokkuleppe raames luua rahvusvahelise terviksõidukite tüübikinnitussüsteemi (IWVTA), et suurendada kokkuleppele lisatud individuaalsete ÜRO eeskirjade eeliseid ning luua sel viisil võimalusi hõlbustada nende rakendamist osalisriikide poolt ja terviksõiduki tüübikinnituse vastastikuse tunnustamise laiemat kasutuselevõttu, ning

SOOVIDES kokkuleppe toimimise ja usaldusväärsuse parandamise teel suurendada kokkuleppeosaliste hulka ja tagada seega kokkuleppe püsimine keskse rahvusvahelise raamistikuna tehniliste eeskirjade ühtlustamiseks autotööstuses,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Kokkuleppeosalised kehtestavad kooskõlas käesoleva kokkuleppe lisas sätestatud kodukorraga kõikidest kokkuleppeosalistest moodustatud halduskomitee raames ja järgmiste artiklite ja lõigete põhjal ÜRO eeskirjad ratassõidukite ning neile paigaldatavate ja/või neil kasutatavate seadmete ja osade kohta. Tüübikinnituse andmise ja tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimused on mõeldud nende kokkuleppeosaliste jaoks, kes on otsustanud kohaldada eeskirju tüübikinnitussüsteemi kaudu.

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid.

Mõiste „ratassõiduk, selle seadmed ja osad“ hõlmab kõiki ratassõidukeid, nende seadmeid ja osi, mis on tähtsad sõiduki ohutuse, keskkonnakaitse, energiatõhususe ja varguskindluse seisukohast.

Mõiste „tüübikinnitus vastavalt ÜRO eeskirjale“ osutab haldusmenetlusele, mille kohaselt teatavad ühe kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutused pärast vajalike kontrollide tegemist, et sõiduk, selle seadmed või osad vastavad asjaomase ÜRO eeskirja nõuetele. Seejärel kinnitab tootja, et iga turule viidud sõiduk, selle seadmed või osad on toodetud tüübikinnituse saanud tootega identselt.

Mõiste „terviksõiduki tüübikinnitus“ osutab sellele, et asjaomase ÜRO eeskirja alusel antud tüübikinnitused ratassõidukile ning selle seadmetele ja osadele on koondatud terviksõiduki tüübikinnitusse vastavalt IWVTA haldussüsteemi sätetele.

Mõiste „ÜRO eeskirja versioon“ osutab sellele, et ÜRO eeskirja võib selle vastuvõtmise ja jõustumise järel muuta käesolevas kokkuleppes, eriti selle artiklis 12 kirjeldatud korra kohaselt. Muutmata ÜRO eeskirja ning ÜRO eeskirja, millesse on integreeritud üks või mitu hilisemat muudatust, peetakse ühe ja sama ÜRO eeskirja eri versioonideks.

Mõiste „ÜRO eeskirja kohaldamine“ osutab sellele, et teatav ÜRO eeskiri hakkab teatava kokkuleppeosalise suhtes kehtima. Seejuures on kokkuleppeosalistel võimalus säilitada oma riiklikud või piirkondlikud õigusaktid. Soovi korral võivad nad asendada oma riiklikud või piirkondlikud õigusaktid kohaldatavate ÜRO eeskirjade nõuetega, kuid kokkulepe ei kohusta neid selleks. Alternatiivina oma riikliku või piirkondliku õigusakti asjaomasele osale peavad kokkuleppeosalised siiski aktsepteerima ÜRO tüübikinnitused, mis on antud nende riigis või piirkonnas kohaldatava ÜRO eeskirja uusima versiooni alusel. ÜRO eeskirja kohaldavate kokkuleppeosaliste õigusi ja kohustusi on kirjeldatud mitmes käesoleva kokkuleppe artiklis.

ÜRO eeskirjade kohaldamiseks on võimalik kasutada muid tüübikinnitusele alternatiivseid haldusmenetlusi. Ainus üldtuntud alternatiivne menetlus, mida teatavates Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikides kohaldatakse, on enesesertifitseerimine, millega tootja esitab kinnituse, ilma et eelnevalt oleks tehtud halduskontrolle, selle kohta, et iga turule viidud toode vastab asjaomase ÜRO eeskirja tingimustele; pädevad haldusasutused võivad turul pisteliselt kontrollida, kas tootjate endi sertifitseeritud tooted vastavad asjaomase ÜRO eeskirja tingimustele.

2. Halduskomitee koosneb vastavalt lisas sätestatud kodukorrale kõikidest kokkuleppeosalistest.

Kui ÜRO eeskiri on lisas sätestatud korra alusel kehtestatud, edastab halduskomitee selle ÜRO peasekretärile (edaspidi „peasekretär“). Peasekretär teatab asjaomasest ÜRO eeskirjast seejärel võimalikult kiiresti kokkuleppeosalistele.

ÜRO eeskiri loetakse vastuvõetuks juhul, kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui peasekretär on kokkuleppeosalistele sellest teatanud, ei ole rohkem kui viiendik kokkuleppeosalistest teatanud peasekretärile ÜRO eeskirjaga mittenõustumisest.

ÜRO eeskiri hõlmab järgmist:

a)	ratassõidukeid, nende seadmeid ja osi;

b)	tehnonõudeid, mis on võimaluse korral orienteeritud toimivusele, mitte ehituslikele piirangutele ning milles võetakse vastavalt vajadusele objektiivselt arvesse olemasolevat tehnikat, kulusid ja kasu ja mis võivad sisaldada alternatiive;

c)	katsemeetodeid, millega tõestatakse, et toodete omadused vastavad nõuetele;

d)	tüübikinnituse andmise ja tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, mis hõlmavad haldussätteid, tüübikinnitustähis ja toodangu vastavuse tagamise tingimusi;

e)	kuupäeva või kuupäevi, mil ÜRO eeskiri jõustub, sealhulgas kuupäeva, millest alates seda kohaldavad kokkuleppeosalised võivad väljastada selle ÜRO eeskirja alusel tüübikinnitusi, ja kuupäeva, millest alates nad on kohustatud tüübikinnitusi aktsepteerima (kui see on erinev);

f)	tootja esitatavat teabedokumenti.

Kui tüübikinnituse saamiseks esitatud ratassõidukitüübi, selle seadmete või osadega on vaja teha katsed, võib ÜRO eeskiri vajaduse korral sisaldada viiteid tüübikinnitusasutuste poolt tunnustatud laboratooriumidele.

Lisaks eespool nimetatud ÜRO eeskirjadele on käesolevas kokkuleppes sätestatud terviksõiduki tüübikinnituse süsteemi loomiseks vajaliku ÜRO eeskirja kehtestamine. Selles ÜRO eeskirjas määratakse kindlaks rakendusala, haldusmenetlused ja tehnonõuded, mille rangusastmed võivad nimetatud ÜRO eeskirja ühe versiooni piires erineda.

Olenemata artiklite 1 ja 12 muudest sätetest kohustub ÜRO IWVTA eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline aktsepteerima üksnes neid tüübikinnitusi, mis on antud nimetatud ÜRO eeskirja uusima versiooni kõrgeima rangusastme kohaselt.

Käesolev kokkulepe sisaldab ka haldus- ja menetlussätete liiteid, mis kehtivad kõikide käesolevale kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjade suhtes ja kõikide vähemalt üht ÜRO eeskirja kohaldavate kokkuleppeosaliste suhtes.

3. Kui ÜRO eeskiri on vastu võetud, teatab peasekretär sellest võimalikult peatselt kõikidele kokkuleppeosalistele, nimetades kokkuleppeosalised, kes on esitanud vastuväiteid või teatanud, et nõustuvad, kuid ei kavatse kohaldada ÜRO eeskirja alates selle jõustumise kuupäevast, ja kelle puhul ÜRO eeskiri ei jõustu.

4. Vastuvõetud ÜRO eeskiri jõustub eeskirjas täpsustatud kuupäeva(de)l kõikide nende kokkuleppeosaliste suhtes, kes ei ole teatanud oma mittenõustumisest ega kavatsusest eeskirja alates nimetatud kuupäevast mitte kohaldada, ning see liidetakse käesolevale kokkuleppele.

5. Iga uus kokkuleppeosaline võib ühinemiskirja hoiule andes teatada, et ei kavatse kohaldada teatavaid käesolevale kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirju või ühtki nendest. Kui sel ajal on käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetlus mõne ÜRO eeskirja eelnõu või vastuvõetud ÜRO eeskirja suhtes pooleli, edastab peasekretär sellise ÜRO eeskirja eelnõu või vastuvõetud ÜRO eeskirja uuele kokkuleppeosalisele ning see jõustub uue kokkuleppeosalise jaoks ÜRO eeskirjana, välja arvatud juhul, kui nimetatud kokkuleppeosaline teatab oma mittenõustumisest vastuvõetud ÜRO eeskirjaga kuue kuu jooksul pärast ühinemiskirja hoiuleandmist. Peasekretär teatab kõikidele kokkuleppeosalistele sellise jõustumise kuupäevast. Peasekretär edastab neile ühtlasi kõik teatavate ÜRO eeskirjade kohaldamata jätmist käsitlevad avaldused, mida kokkuleppeosalistel on vastavalt käesoleva lõike tingimustele võimalik teha.

6. Kõik teatavat ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad igal ajal teatada peasekretärile üheaastase etteteatamisajaga oma kavatsusest vastava ÜRO eeskirja kohaldamine lõpetada. Peasekretär edastab selle teate teistele kokkuleppeosalistele.

Tüübikinnitused, mille see kokkuleppeosaline on enne seda vastava ÜRO eeskirja alusel andnud, jäävad kehtima, kui neid ei tunnistata kehtetuks artikli 4 sätete kohaselt.

Kui kokkuleppeosaline katkestab tüübikinnituste väljastamise ÜRO eeskirja alusel, kohustub ta:

a)	tagama nõuetekohase järelevalve nende toodete tootmise nõuetele vastavuse üle, millele ta on varem tüübikinnituse andnud;

b)	võtma artiklis 4 sätestatud vajalikud meetmed, kui kokkuleppeosaline, kes ÜRO eeskirja jätkuvalt kohaldab, teatab toodete mittevastavusest;

c)	jätkuvalt teatama teistele kokkuleppeosalistele tüübikinnituste kehtetuks tunnistamisest, nagu on sätestatud artiklis 5;

d)	laiendama jätkuvalt kehtivaid tüübikinnitusi.

7. Iga kokkuleppeosaline, kes ÜRO eeskirja ei kohalda, võib igal ajal teatada peasekretärile sellest, et ta kavatseb edaspidi seda kohaldama hakata, ning ÜRO eeskiri jõustub selle kokkuleppeosalise suhtes kuuekümnendal päeval pärast sellist teatamist. Peasekretär teatab kõikidele kokkuleppeosalistele vastavalt käesoleva lõike tingimustele ÜRO eeskirja jõustumisest uue kokkuleppeosalise suhtes.

8. Kokkuleppeosalisi, kelle suhtes ÜRO eeskiri kehtib, nimetatakse edaspidi „ÜRO eeskirja kohaldavateks kokkuleppeosalisteks“.

Artikkel 2

1. Iga kokkuleppeosaline, kes kohaldab ÜRO eeskirju peamiselt tüübikinnitussüsteemi kaudu, annab ÜRO eeskirjas kirjeldatud tüübikinnituse ja tüübikinnitusmärgid ÜRO eeskirjaga hõlmatud ratassõidukitele, nende seadmetele ja osadele tingimusel, et tal on selleks vajalik tehniline pädevus ja et ta on rahul korraga, millega tagatakse toote vastavus tüübikinnituse saanud tüübile. Iga tüübikinnitusi andev kokkuleppeosaline võtab käesolevale kokkuleppele lisatud liites 1 sätestatud vajalikud meetmed kontrollimaks, et on kehtestatud piisavad menetlused, millega tagatakse, et ratassõidukit, selle seadmeid ja osi toodetakse vastavalt tüübikinnituse saanud tüübile.

2. Iga ÜRO eeskirja alusel tüübikinnitusi väljastav kokkuleppeosaline määrab ÜRO eeskirja jaoks tüübikinnitusasutuse. Tüübikinnitusasutus vastutab kõigi tüübikinnitusega seotud aspektide eest vastavalt kõnealusele ÜRO eeskirjale. Kõnealune tüübikinnitusasutus võib määrata tehnilised teenistused, kelle ülesanne on tüübikinnitusasutuse nimel katsete ja inspekteerimiste tegemine, mida on vaja käesoleva artikli lõikes 1 nõutud kontrollideks. Kokkuleppeosalised tagavad, et tehnilisi teenistusi hinnatakse, määratakse ja neist teatatakse kooskõlas käesolevale kokkuleppele lisatud liites 2 sätestatud nõuetega.

3. Ratassõiduki, selle seadmete ja osade tüüpide tüübikinnitused, tüübikinnitusmärgid ja tähised määratakse kindlaks ÜRO eeskirjas ning antakse kooskõlas käesolevale kokkuleppele lisatud liidetes 3–5 sätestatud korra kohaselt.

4. Iga ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline jätab ÜRO eeskirjaga hõlmatud tüübikinnituse või tüübikinnitustähise andmata, kui eespool nimetatud tingimused on täitmata.

Artikkel 3

1. Ratassõidukid, nende seadmed ja osad, mille kohta kokkuleppeosaline on väljastanud tüübikinnituse käesoleva kokkuleppe artikli 2 kohaselt, loetakse kõikide nimetatud ÜRO eeskirja kohaldatavate kokkuleppeosaliste asjaomaste siseriiklike õigusaktidega vastavuses olevaks.

2. Kokkuleppeosalised, kes kohaldavad ÜRO eeskirju, aktsepteerivad vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja artiklite 1, 8 ja 12 sätete ning muude kõnealustes ÜRO eeskirjades sisalduvate erisätete kohaselt enda turule laskmise eesmärgil nende ÜRO eeskirjade alusel antud tüübikinnitusi, nõudmata seoses nende tüübikinnitustega täiendavat katsetamist, dokumente, sertifitseerimist ega märgistust.

Artikkel 4

1. Kui ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline leiab, et teatavad ratassõidukid, nende seadmed või osad, mis kannavad mõne kokkuleppeosalise poolt selle ÜRO eeskirja alusel väljastatud tüübikinnitustähist, ei vasta tüübikinnituse saanud tüüpidele või kõnealuse ÜRO eeskirja nõuetele, teatab ta sellest tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutusele.

Tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline võtab vajalikud meetmed kõnealuse mittevastavuse kõrvaldamiseks.

2. Kui mittevastavus tuleneb ÜRO eeskirjas sätestatud ja artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud tehnonõuete eiramisest, teatab tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline olukorrast viivitamata kõikidele teistele kokkuleppeosalistele ja annab neile regulaarselt teavet võetavate meetmete kohta, mis võivad vajaduse korral hõlmata tüübikinnituse kehtetuks tunnistamist.

Võttes arvesse võimalikku mõju sõiduki ohutusele, keskkonnakaitsele, energiatõhususele ja varguskindlusele, võivad kokkuleppeosalised keelata selliste ratassõidukite, nende seadmete või osade müügi ja kasutamise oma territooriumil, kuni mittevastavus on kõrvaldatud. Sellisel juhul teatavad kokkuleppeosalised võetud meetmetest halduskomitee sekretariaadile. Vaidluste lahendamiseks kokkuleppeosaliste vahel rakendatakse artikli 10 lõikes 4 sätestatud korda.

3. Olenemata käesoleva artikli lõike 1 sätetest, tunnistab tüübikinnituse andnud kokkuleppeosaline tüübikinnituse ajutiselt või alaliselt kehtetuks, kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud mittevastavat toodet ei ole viidud vastavusse kolme kuu jooksul. Erandjuhul võib seda perioodi pikendada kuni kolme kuu võrra, välja arvatud juhul, kui üks või mitu asjaomast ÜRO eeskirja kohaldavat kokkuleppeosalist esitavad vastuväite. Perioodi pikendamise korral teatab tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline esimese kolmekuulise perioodi jooksul kõikidele asjaomast ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele kavatsusest pikendada perioodi, mille jooksul mittevastavus tuleb kõrvaldada, ja esitab pikendamise kohta põhjenduse.

4. Kui mittevastavus on tingitud haldussätete, tüübikinnitustähise, toodangu vastavuse tagamise tingimuste või ÜRO eeskirjas sätestatud teabedokumendiga seotud nõuete eiramisest, nagu osutatud artikli 1 lõike 2 punktides d ja f, tunnistab tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline tüübikinnituse ajutiselt või alaliselt kehtetuks, kui mittevastavust ei ole kõrvaldatud kuue kuu jooksul.

5. Käesoleva artikli lõikeid 1–4 kohaldatakse ka olukorras, kus tüübikinnituse väljastamise eest vastutav kokkuleppeosaline ise leiab, et teatavad tüübikinnitustähist kandvad ratassõidukid, nende seadmed või osad ei ole vastavuses tüübikinnituse saanud tüüpidega või ÜRO eeskirja nõuetega.

Artikkel 5

1. ÜRO eeskirju kohaldavate kokkuleppeosaliste tüübikinnitusasutused saadavad teiste kokkuleppeosaliste tüübikinnitusasutustele taotluse korral loetelu nendest ratassõidukitest, seadmetest või osadest, millele nad on keeldunud tüübikinnituse andmisest või mille tüübikinnituse nad on kehtetuks tunnistanud.

2. Lisaks sellele saadavad nad teise ÜRO eeskirja kohaldava kokkuleppeosalise taotluse korral kooskõlas käesolevale kokkuleppele lisatud liite 5 sätetega kõnealusele kokkuleppeosalisele viivitamata koopiad kogu asjakohasest teabest, mille alusel on tehtud otsus ratassõidukile, selle seadmetele või osadele asjaomase ÜRO eeskirja alusel tüübikinnitus anda, andmisest keelduda või kehtetuks tunnistada.

3. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga vastavalt käesolevale kokkuleppele lisatud liitele 5.

Artikkel 6

1. Käesoleva kokkuleppe osalisteks võivad saada Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid, komisjoni põhikirja punkti 8 alusel komisjoni nõuandja rolli kinnitatud riigid ning Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide loodud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellele nende liikmesriigid on käesoleva kokkuleppega reguleeritud valdkondades andnud pädevust, sealhulgas pädevuse teha liikmesriike siduvaid otsuseid.

Selleks et määrata kindlaks artikli 1 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud häälte arv, on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel sama arv hääli nagu nende liikmesriikidel.

2. Käesoleva kokkuleppe osalisteks võivad saada sellised ÜRO liikmesriigid, kes võivad vastavalt komisjoni põhikirja punktile 11 osaleda teatavates Euroopa Majanduskomisjoni tegevustes, ja selliste riikide poolt loodud piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellele nende liikmesriigid on käesoleva kokkuleppega reguleeritud valdkondades andnud pädevust, sealhulgas pädevuse teha liikmesriike siduvaid otsuseid.

Selleks et määrata kindlaks artikli 1 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud häälte arv, on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel sama arv hääli nagu nende liikmesriikidel.

3. Selliste uute kokkuleppeosaliste ühinemine käesoleva kokkuleppega, kes ei ole 1958. aasta kokkuleppe osalised, jõustub siis, kui pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist antakse peasekretärile hoiule ühinemiskiri.

Artikkel 7

1. Käesolev kokkulepe loetakse jõustunuks üheksandal kuul pärast kuupäeva, mil peasekretär edastas selle kõikidele 1958. aasta kokkuleppe osalistele.

2. Käesolevat kokkulepet ei loeta jõustunuks, kui mõni 1958. aasta kokkuleppe osaline on esitanud vastuväite kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, mil peasekretär edastas kokkuleppe.

3. Käesoleva kokkuleppega ühinevate uute kokkuleppeosaliste puhul jõustub käesolev kokkulepe kuuekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 8

1. Iga kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest peasekretärile.

2. Denonsseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel kuupäevast, mil peasekretär sellekohase teate kätte saab.

3. Kokkuleppeosalise antud tüübikinnitused jäävad kehtima kaheteistkümne kuu jooksul pärast denonsseerimise jõustumist artikli 8 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 9

1. Iga käesoleva kokkuleppe artikli 6 kohaselt määratletud kokkuleppeosaline võib ühinemise ajal või pärast seda teatada peasekretärile adresseeritud teatega, et käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Kokkulepet kohaldatakse asjaomases teates nimetatud territooriumi või territooriumide suhtes alates kuuekümnendast päevast pärast seda, kui peasekretär on teate kätte saanud.

2. Iga käesoleva kokkuleppe artikli 6 kohaselt määratletud kokkuleppeosaline, kes on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teatanud, et kohaldab käesolevat kokkulepet kõigi territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, võib kooskõlas artikli 8 sätetega denonsseerida kokkuleppe selle territooriumi puhul eraldi.

Artikkel 10

1. Kõik käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama kokkuleppeosalise vahel lahendatakse võimaluse korral nendevaheliste läbirääkimiste teel.

2. Vaidlused, mida ei lahendata läbirääkimiste teel, esitatakse vahekohtule, kui üks vaidlusosaline seda taotleb, ning suunatakse ühele või mitmele vaidlusosaliste vastastikusel kokkuleppel valitud vahekohtunikule. Kui kolme kuu jooksul alates vahekohtumenetluse algatamise taotluse esitamisest ei ole vaidlusosalised jõudnud kokkuleppele vahekohtuniku või vahekohtunike valimises, võivad nad taotleda peasekretärilt ühe vahekohtuniku määramist, kellele vaidlus otsuse tegemiseks suunatakse.

3. Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 määratud vahekohtuniku või vahekohtunike tehtud otsus on vaidluses osalevate kokkuleppeosaliste jaoks siduv.

4. Iga vaidlus kahe või enama kokkuleppeosalise vahel käesolevale kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjade tõlgendamise või kohaldamise üle lahendatakse läbirääkimiste teel käesolevale kokkuleppele lisatud liites 6 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 11

1. Iga kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppega ühinemisel teatada, et ei loe ennast kokkuleppe artikli 10 lõigetega 1–3 seotuks. Teistele kokkuleppeosalistele ei ole artikli 10 lõiked 1–3 sellise reservatsiooni esitanud kokkuleppeosalise suhtes siduvad.

2. Iga käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni teinud kokkuleppeosaline võib reservatsioonist loobuda, teatades sellest peasekretärile.

3. Käesoleva kokkuleppe ning selle lisa, liidete ja lisatud ÜRO eeskirjade puhul ei ole muud reservatsioonid lubatud. Kuid iga kokkuleppeosaline võib vastavalt artikli 1 lõike 5 tingimustele teatada, et ei kavatse teatavaid ÜRO eeskirju kohaldada või et ta ei kavatse kohaldada ühtegi neist.

Artikkel 12

Käesolevale kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirju võib muuta vastavalt järgmisele korrale.

ÜRO eeskirjade muudatused kehtestab artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud halduskomitee lisas sätestatud korras.

Pärast kehtestamist edastab halduskomitee ÜRO eeskirja muudatuse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile. Esimesel võimalusel pärast seda teatab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär nimetatud muudatusest ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele ja peasekretärile.

ÜRO eeskirja muudatus loetakse vastuvõetuks juhul, kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär on teate kokkuleppeosalisitele edastanud, ei ole üle ühe viiendiku ÜRO eeskirja kohaldavatest kokkuleppeosalistest teatanud peasekretärile muudatusega mittenõustumisest. Kui ÜRO eeskirja muudatus vastu võetakse, kuulutab peasekretär selle esimesel võimalusel vastuvõetuks ja ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele siduvaks.

ÜRO eeskirja muudatused võivad hõlmata üleminekusätteid, mis käsitlevad muudetud ÜRO eeskirja jõustumist, kuupäeva, milleks kokkuleppeosalised on kohustatud aktsepteerima ÜRO eeskirja eelneva versiooni alusel antud tüübikinnitusi, ja kuupäeva, millest alates kokkuleppeosalised ei ole kohustatud aktsepteerima muudetud ÜRO eeskirja eelneva versiooni alusel väljastatud tüübikinnitusi.

Olenemata sellest, kas ÜRO eeskirjade mis tahes versiooni üleminekusätetes võis olla sätestatud teisiti, võivad ÜRO eeskirju kohaldavad käesoleva kokkuleppe osalised artikli 2 sätetest kinni pidades siiski väljastada tüübikinnitusi ÜRO eeskirjade varasemate versioonide alusel. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, ei ole ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud aktsepteerima nende varasemate versioonide alusel väljastatud tüübikinnitusi.

Kõik ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised, välja arvatud need, kes on teatanud peasekretärile oma kavatsusest lõpetada ÜRO eeskirja kohaldamine, on kohustatud aktsepteerima ÜRO eeskirja uusima versiooni alusel antud tüübikinnitusi. Kokkuleppeosaline, kes on teatanud peasekretärile oma kavatsusest lõpetada ÜRO eeskirja kohaldamine, on kohustatud artikli 1 lõikes 6 osutatud üheaastase tähtaja vältel aktsepteerima tüübikinnitusi, mis on antud ÜRO eeskirja versiooni või versioonide alusel, mis kehtivad asjaomase kokkuleppeosalise suhtes ajal, mil teade edastatakse peasekretärile.

ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline võib ÜRO eeskirja alusel väljastada tüübikinnituserandi uuel tehnoloogial põhinevale ratassõiduki, selle seadme või osa üksiktüübile, kui see uus tehnoloogia ei sisaldu ÜRO eeskirjas ega vasta selle ÜRO eeskirja ühele või mitmele nõudele. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva kokkuleppe liites 7 sätestatud korda.

Kui käesoleva kokkuleppega peaks alates ÜRO eeskirja muudatusest ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile teatamisest kuni muudatuse jõustumiseni ühinema uus kokkuleppeosaline, jõustub asjaomane ÜRO eeskiri ka selle kokkuleppeosalise suhtes, välja arvatud juhul, kui ta on kuue kuu jooksul alates peasekretärilt ühinemisteate saamise kuupäevast teatanud peasekretärile muudatusega mittenõustumisest.

Artikkel 13

Kokkuleppe ja selle lisa teksti võib muuta vastavalt järgmisele korrale.

Iga kokkuleppeosaline võib teha käesoleva kokkuleppe ja selle lisa muutmiseks ühe või mitu ettepanekut. Kokkuleppe ja selle lisa muudatusettepanekute tekst edastatakse peasekretärile, kes edastab selle kõikidele kokkuleppeosalistele ning teatab sellest kõikidele teistele artikli 1 lõikes 6 osutatud riikidele.

2.	Kõik muudatusettepanekud, mis on vastavalt käeoleva artikli lõikele 1 edastatud, loetakse vastuvõetuks juhul, kui ükski kokkuleppeosaline ei esita vastuväiteid üheksa kuu jooksul pärast kuupäeva, millal peasekretär on muudatusettepaneku edastanud.

Peasekretär teatab võimalikult kiiresti kõikidele kokkuleppeosalistele sellest, kas kavandatava muudatuse kohta on esitatud vastuväiteid. Kui muudatusettepaneku kohta on esitatud vastuväide, ei loeta muudatust vastuvõetuks ja sellel ei ole mingit mõju. Kui selliseid vastuväiteid ei ole esitatud, jõustub muudatus kõikide kokkuleppeosaliste puhul kolm kuud pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud üheksakuulise tähtaja möödumist.

Artikkel 13a

1. Käesolevale kokkuleppele lisatud haldus- ja menetlussätete liiteid võib muuta vastavalt järgmisele korrale.

1.1.	Haldus- ja menetlussätete liidete muudatused kinnitab artikli 1 lõikes 1 osutatud halduskomitee vastavalt käesoleva kokkuleppe lisa artiklis 7 esitatud korrale.

1.2.	Halduskomitee edastab haldus- ja menetlussätete liidete muudatuse peasekretärile. Peasekretär teatab asjaomasest muudatusest seejärel esimesel võimalusel üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

2. Haldus- ja menetlussätete liidete muudatus loetakse vastuvõetuks, kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui peasekretär on kokkuleppeosalistele sellest teatanud, ei ole ükski üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline teatanud peasekretärile muudatusega mittenõustumisest.

3. Peasekretär teatab esimesel võimalusel kõikidele üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele sellest, kas kavandatava muudatuse kohta on esitatud vastuväiteid. Kui muudatusettepaneku kohta on esitatud vastuväide, ei loeta muudatust vastuvõetuks ja sellel ei ole mingeid tagajärgi. Kui selliseid vastuväiteid ei ole esitatud, jõustub muudatus kõikide üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavate kokkuleppeosaliste suhtes kolme kuu möödumisel pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kuuekuulise tähtaja möödumisest.

4. Uut liidet loetakse haldus- ja menetlussätete liidete muudatuseks ja kehtestatakse seega käesolevas artiklis sätestatud korras.

Artikkel 14

1. Kooskõlas käesoleva artikli sätetega teatab peasekretär kokkuleppeosalistele alljärgnevast:

a)	ühinemine vastavalt artiklile 6;

b)	käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 7;

c)	denonseerimised vastavalt artiklile 8;

d)	saadud teated vastavalt artiklile 9;

e)	saadud avaldused ja teated vastavalt artikli 11 lõigetele 1 ja 2;

f)	iga uue ÜRO eeskirja jõustumine ja kehtiva ÜRO eeskirja muudatus vastavalt artikli 1 lõigetele 2, 3, 5 ja 7 ning artikli 12 lõikele 2;

g)	kokkuleppe, selle lisa või haldus- ja menetlussätete liidete muudatuse jõustumine vastavalt artikli 13 lõikele 3 või artikli 13a lõikele 3;

h)	ÜRO eeskirjade kohaldamise lõpetamine kokkuleppeosaliste poolt vastavalt artikli 1 lõikele 6.

2. Kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega ning sellele lisatud haldus- ja menetlussätete liidetega teatab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär:

a)	peasekretärile ja kokkuleppeosalistele ÜRO eeskirja muudatuse kehtestamisest vastavalt artikli 12 lõikele 2;

b)	kokkuleppeosalistele halduskomitee otsusest tüübikinnituserandi taotluse kohta ja seejärel erandi vastuvõtmisest vastavalt liite 7 punktile 5.

Artikkel 15

1. Kui eespool nimetatud sätete jõustumise kuupäeval on pooleli kokkuleppe eelmise versiooni artikli 1 lõigetes 3 ja 4 kavandatud menetlus uue ÜRO eeskirja vastuvõtmiseks, jõustub see uus ÜRO eeskiri nimetatud artikli lõike 4 sätete alusel.

2. Kui eespool nimetatud sätete jõustumise kuupäeval on pooleli kokkuleppe eelmise versiooni artikli 12 lõikes 1 kavandatud menetlus ÜRO eeskirja muudatuse vastuvõtmiseks, jõustub see muudatus nimetatud artikli sätete alusel.

3. Kõikide kokkuleppeosaliste nõustumise korral võib kokkuleppe eelmise versiooni tingimuste alusel vastu võetud ÜRO eeskirja käsitleda eespool nimetatud sätete tingimuste alusel vastuvõetud ÜRO eeskirjana.

Artikkel 16

Käesolev kokkulepe on sõlmitud Genfis ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja vene keeles kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

(1) Kokkuleppe endised pealkirjad:

20. märtsil 1958. aastal Genfis sõlmitud kokkulepe mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise kohta (algversioon);

5. oktoobril 1995. aastal Genfis sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (2. versioon).

LIIDE

Halduskomitee koosseis ja kodukord

Artikkel 1

Halduskomitee liikmeteks on kõik muudetud kokkuleppe osalised.

Artikkel 2

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 3

Komitee valib iga aasta esimesel istungil esimehe ja aseesimehe.

Artikkel 4

ÜRO peasekretär kutsub komitee Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all kokku alati, kui on vaja kehtestada uus ÜRO eeskiri, ÜRO eeskirja muudatus, uue tehnoloogia kasutamiseks ette nähtud tüübikinnituserandi menetlusele (vt liide 7) vastav teade või haldus- ja menetlussätete liidete muudatus.

Artikkel 5

Kavandatavad uued ÜRO eeskirjad pannakse hääletusele. Igal kokkuleppeosalisel riigil on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks on vaja vähemalt pooltest kokkuleppeosalistest koosnevat kvoorumit. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel kui kokkuleppeosalistel on kvoorumi kindlakstegemiseks sama palju hääli, kui nende liikmesriikidel. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled. Uued ÜRO eeskirjade eelnõud kehtestatakse kohalolijate ja hääletajate neljaviiendikulise häälteenamusega.

Artikkel 6

ÜRO eeskirjade muudatusettepanekud pannakse hääletusele. Igal ÜRO eeskirja kohaldaval kokkuleppeosalisel riigil on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi moodustavad vähemalt pooled nendest kokkuleppeosalistest, kes ÜRO eeskirja kohaldavad. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel kui kokkuleppeosalistel on kvoorumi kindlakstegemisel sama palju hääli, kui nende liikmesriikidel. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada nende liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled, kes ÜRO eeskirja kohaldavad. ÜRO eeskirjade muudatusettepanekud kehtestatakse kohalolijate ja hääletajate neljaviiendikulise häälteenamusega.

Artikkel 7

Käesolevale kokkuleppele lisatud haldus- ja menetlussätete liidete muudatusettepanekud pannakse hääletusele. Igal üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldaval kokkuleppeosalisel on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks on vaja kvoorumit, mis koosneb vähemalt pooltest nendest kokkuleppeosalistest, kes üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavad. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel kui kokkuleppeosalistel on kvoorumi kindlakstegemisel sama palju hääli, kui nende liikmesriikidel. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada nende liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled, kes üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavad. Haldus- ja menetlussätete liidete muudatusettepanekud kehtestatakse hääletavate kohalolijate poolt ühehäälselt.

Artikkel 8

Kokkuleppeosalise taotlus uue tehnoloogiaga seotud tüübikinnituserandi tegemise lubamiseks pannakse hääletusele. Igal ÜRO eeskirja kohaldaval kokkuleppeosalisel on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi moodustavad vähemalt pooled nendest kokkuleppeosalistest, kes ÜRO eeskirja kohaldavad. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel kui kokkuleppeosalistel on kvoorumi kindlakstegemisel sama palju hääli, kui nende liikmesriikidel. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada nende liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled, kes ÜRO eeskirja kohaldavad. Asjaomasele kokkuleppeosalisele antav tüübikinnituserandi tegemise luba kehtestatakse kohalolijate ja hääletajate nelja viiendikulise häälteenamusega.

Haldus- ja menetlussätete liited

Järgmised haldus- ja menetlussätete liited on lisatud 1958. aasta kokkuleppele (1) ja nendes täpsustatakse haldus- ja menetlussätteid, mis kehtivad kõigi 1958. aasta kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjade suhtes.

Liide 1

Toodangu vastavuse kontrollimise kord

Liide 2

Tehniliste teenistuste hindamine, määramine ja neist teatamine

Liide 3

ÜRO tüübikinnituste kord

Liide 4

ÜRO tüübikinnituste numeratsioon

Liide 5

Tüübikinnitusdokumentide edastamine

Liide 6

ÜRO eeskirjade kohaldamisega seotud tõlgenduslike küsimuste lahendamise ja nende ÜRO eeskirjade alusel tüübikinnituste andmise kord

Liide 7

Uut tehnoloogiat käsitlevate tüübikinnituserandite väljastamise kord

Liide 8

Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded

Liide 1

Toodangu vastavuse kontrollimise kord

Eesmärgid

Toodangu vastavuse kontrollimise korra eesmärk on tagada, et iga toodetud ratassõiduk, seade või osa vastab tüübikinnituse saanud tüübile.

Korra lahutamatuks osaks on kvaliteedijuhtimissüsteemide hindamine, mida allpool nimetatakse alghindamiseks, ning tüübikinnitusobjekti kontroll ja toodangu kontroll, mida nimetatakse toodangu vastavuse tagamise meetmeteks.

1. Alghindamine

1.1. Enne ÜRO tüübikinnituse andmist peab kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus kontrollima, et on olemas vajalikud meetmed ja kord, et kontrollida toodetavate ratassõidukite, seadmete ja osade vastavust tüübikinnituse saanud tüübile.

1.2. Hindamisjuhised sisalduvad rahvusvahelises standardis ISO 19011:2002 – „Kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimise juhised“.

1.3. Punkti 1.1 nõuete täitmise kiidab heaks ÜRO tüübikinnitust andev asutus.

ÜRO tüübikinnitust andev asutus kiidab heaks alghindamise ja toodangu vastavuse tagamise meetmed vastavalt punktile 2, rakendades vajaduse korral ühte punktides 1.3.1–1.3.3 kirjeldatud meedet või nimetatud meetmete kombinatsiooni vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt.

1.3.1. Tegeliku alghindamise ja/või toodangu vastavuse tagamise korra kontrollimise teeb ÜRO tüübikinnitust väljastav asutus või tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud tehniline teenistus.

1.3.1.1. Alghindamise ulatuse määramisel võib tüübikinnitusasutus kasutada järgmist kättesaadavat teavet:

a)	punktis 1.3.3 kirjeldatud tootja sertifitseerimine, mida kõnealuse punkti alusel ei tunnustata ega peeta vastuvõetavaks;

b)	seadmete või osade ÜRO tüübikinnituse korral sõiduki tootja(te) poolt seadmete või osade tootja ruumides tehtud kvaliteedisüsteemi hindamised ühe või mitme tööstusharu eeskirjade kohaselt vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 9001:2008.

1.3.2. Alghindamise võib läbi viia ja/või toote vastavuse tagamise korda kontrollida ka mõne teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud tehniline teenistus, tingimusel et see tüübikinnitusasutus kohaldab vähemalt samu ÜRO eeskirju, millel ÜRO tüübikinnitus põhineb.

1.3.2.1. Sellisel juhul koostab teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus vastavusavalduse, kus piiritletakse hinnangus hõlmatud valdkonnad ja tootmisüksused, mis on seotud tüübikinnitusel oleva(te) too(de)tega ja mis omavad tähtsust seoses ÜRO eeskirjadega, mille alusel nendele toodetele tüübikinnitus antakse.

1.3.2.2. Saades ÜRO tüübikinnitust andva kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutuselt vastavusavalduse taotluse, saadab teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus viivitamata vastavusavalduse või teatab, et tal ei ole võimalik niisugust avaldust väljastada.

1.3.2.3. Vastavusavaldus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	kontsern või ettevõte (nt autotehas XYZ);

b)	organisatsioon (nt piirkondlik üksus);

c)	tehased/tootmisüksused (nt 1. mootoritehas (riigis A) – 2. sõidukitehas (riigis B));

d)	sõidukite/komponentide valik (nt kõik M1-kategooria mudelid);

e)	hinnatavad valdkonnad (nt mootori kooste, kere stantsimine ja kooste, sõiduki kooste);

f)	kontrollitud dokumendid (nt ettevõtte ja tehaste kvaliteedikäsiraamat ja kvaliteedi tagamise kord);

g)	hindamise kuupäev (nt audit tehtud alates pp/kk/aaaa kuni pp/kk/aaaa);

h)	kavandatud kontrollkäik (nt kk/aaaa).

1.3.3. Tüübikinnitusasutus võib samuti heaks kiita tootja sertifitseerimise ühtlustatud standardi ISO 9001:2008 kohaselt, mille rakendusala hõlmab tüübikinnitust saavaid tooteid, või samaväärse akrediteerimisstandardi kohaselt, mis vastab punktis 1.1 esitatud alghindamisnõuetele. Tootja peab esitama sertifitseerimise kohta täpsed andmed ja teatama tüübikinnitusasutusele kõigist sertifitseerimise kehtivuse või rakendusalaga seotud muudatustest.

1.4. Rahvusvahelise sõidukite tüübikinnitussüsteemi seisukohast ei ole tarvis sõiduki seadmetele ja osadele ÜRO tüübikinnituse andmiseks tehtud alghindamisi korrata, kuid neid tuleb täiendada hindamisega, mis hõlmab eelnevatest hindamistest välja jäänud valdkondi, eriti seoses terviksõiduki koostega.

2. Toodangu vastavuse tagamise meetmed

2.1. Iga sõiduk, seade või osa, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt 1958. aasta kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjale, peab olema toodetud selliselt, et see vastab tüübikinnituse saanud tüübile, täites selleks käesoleva liite ja nimetatud ÜRO eeskirja tingimusi.

2.2. Selle kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus, kes annab vastavalt 1958. aasta kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjale tüübikinnituse, peab kontrollima, kas selleks, et teha kindlaksmääratud ajavahemike järel neid katseid või nendega seotud kontrolle, mis on vajalikud selleks, et kontrollida jätkuvat vastavust tüübikinnituse saanud tüübile, ja vajaduse korral eelkõige nimetatud ÜRO eeskirjas sätestatud katseid, on olemas nõuetekohased meetmed ning dokumenteeritud kontrollikavad, mille suhtes iga tüübikinnituse puhul tootjaga kokku lepitakse.

2.3. ÜRO tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

2.3.1.

tagama, et on olemas tõhusad menetlused, millega kontrollitakse toodete (ratassõiduki, seadmete või osade) vastavust tüübikinnituse saanud tüübile, ja et neid menetlusi rakendatakse;

2.3.2.

omama juurdepääsu katseseadmetele või muudele asjakohastele seadmetele, mis on vajalikud selleks, et kontrollida vastavust igale tüübikinnituse saanud tüübile;

2.3.3.

tagama katse- ja kontrollitulemuste registreerimise ja lisatud dokumentide kättesaadavuse tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. See tähtaeg ei tohi ületada kümmet aastat;

2.3.4.

analüüsima iga liiki katsete või kontrollide tulemusi, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende stabiilsus, võttes arvesse tööstustoodangu korral lubatud kõikumisi;

2.3.5.

tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse vähemalt käesolevas liites ettenähtud kontrollid ning kohaldatavates ÜRO eeskirjades ettenähtud katsed;

2.3.6.

tagama, et kui kõnealust liiki katse käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele.

3. Jätkuva vastavustõendamise meetmed

3.1. ÜRO tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid vastavuse kontrollimise meetodeid.

3.1.1. Tavalised meetmed hõlmavad käesoleva liite punktides 1 ja 2 (alghindamine ja toodangu vastavuse tagamise meetmed) sätestatud korra jätkuva tulemuslikkuse kontrollimist.

3.1.1.1. Tehniliste teenistuste (kvalifitseeritud või tunnustatud vastavalt punkti 1.3.3 nõuetele) tehtud järelevalvetoimingud loetakse alghindamise käigus kehtestatud menetluste osas punkti 3.1.1 nõuetele vastavaks.

3.1.1.2. Niisuguste tüübikinnitusasutuse tehtavate kontrollide (välja arvatud punktis 3.1.1.1 osutatud kontrollid) tavapärane sagedus peab võimaldama tagada, et käesoleva liite punktide 1 ja 2 kohaselt tehtavad kontrollid vaadatakse läbi ajavahemike tagant, mille aluseks on rahvusvahelisele standardile ISO 31000:2009 – „Riskijuhtimine – Põhimõtted ja juhised“ vastav riskihindamise metoodika, ning igal juhul vähemalt iga kolme aasta tagant. Nimetatud metoodikas tuleks eelkõige arvesse võtta kokkuleppeosaliste täheldatud mittevastavusi 1958. aasta kokkuleppe artikli 4 kohaselt.

3.2. Igal läbivaatusel tuleb kontrollijale kättesaadavaks teha katsete ja kontrollide protokollid ja tootmisaruanded; eelkõige punkti 2.2 kohaselt dokumenteeritud katsete ja kontrollide protokollid.

3.3. Kontrollija võib valida pisteliselt näidiseid katsetamiseks tootja laboratooriumis või tehnilise teenistuse üksustes. Sellisel juhul tehakse ainult füüsilised katsed. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrolli tulemusi.

3.4. Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 3.2 kohaselt tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija välja näidised, mis saadetakse tehnilisele teenistusele füüsiliste katsete tegemiseks.

3.5. Kui sellise inspekteerimise või seireandmete läbivaatamise ajal saadakse ebarahuldavaid tulemusi, peab tüübikinnitusasutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks tehakse kõik vajalik.

Liide 2

1. osa

Tehniliste teenistuste hindamine, määramine ja neist teatamine

1. Tehniliste teenistuste määramine

1.1. Kui tüübikinnitusasutus määrab tehnilise teenistuse, nõustub viimane järgima käesoleva liite sätteid.

1.2. Tehnilised teenistused teevad ise või lasevad enda juhendamisel teha ÜRO eeskirjades nimetatud tüübikinnituseks nõutavaid katseid või inspekteerimisi, kui ei ole lubatud kasutada alternatiivseid menetlusi. Tehnilised teenistused ei tohi teha katseid või inspekteerimisi, mille tegemiseks neid ei ole nõuetekohaselt määratud.

Tehniliste teenistuste töö tulemuslikkus ning nende tehtud katsete ja inspekteerimiste kvaliteet peab võimaldama tagada, et tooteid, millele ÜRO tüübikinnitust taotletakse, on nõuetekohaselt kontrollitud nende vastavuse suhtes selliste kohaldatavate ÜRO eeskirjade nõuetele, mille kontrollimiseks tehnilised teenistused on määratud.

1.3. Oma pädevusvaldkonnast sõltuvalt määratakse tehnilised teenistused ühte või mitmesse järgnevast neljast tegevuskategooriast:

a)	A-kategooria: tehnilised teenistused, kes teevad ÜRO eeskirjades osutatud katseid oma tegevusüksustes;

b)	B-kategooria: tehnilised teenistused, kes juhendavad ÜRO eeskirjades osutatud katseid, mida tehakse tootja või kolmanda isiku tegevusüksustes;

c)	C-kategooria: tehnilised teenistused, kes korrapäraselt hindavad ja jälgivad tootjapoolset toodangu vastavuse kontrollimise korda;

d)	D-kategooria: tehnilised teenistused, kes juhendavad või teevad katseid või inspekteerimisi toodangu vastavuse järelevalve raames.

1.4. Tehnilistel teenistustel peavad olema asjakohased oskused, tehnilised eriteadmised ja tõendatud kogemused konkreetsetes valdkondades, mis on hõlmatud ÜRO eeskirjadega, mille kontrollimiseks nad on määratud.

Lisaks peavad tehnilised teenistused järgima käesoleva liite 2. osas loetletud standardeid, mis on asjakohased nende tegevuskategooriate seisukohast, mille jaoks nad on määratud, ehkki neil ei pea tingimata olema vastavat heakskiitu või akrediteeringut.

Tehnilised teenistused tagavad, et nad on vabad igasugusest huvitatud isikute juhtimisest ja mõjust, mis võiks kahjustada nende erapooletust ning katsete ja inspekteerimiste kvaliteeti.

Tehnilistel teenistustel peab olema juurdepääs katseüksustele ja mõõtmisseadmetele, mis on vajalikud sellistes ÜRO eeskirjades osutatud katsete või inspekteerimiste järelevalveks või tegemiseks, mille jaoks tehnilised teenistused on määratud.

1.5. Tüübikinnitusasutus võib tegutseda tehnilise teenistusena ühe või mitme punktis 1.3 osutatud tegevuse puhul. Kui tehnilise teenistusena tegutsev tüübikinnitusasutus on määratud kokkuleppeosalise siseriikliku õiguse alusel ja on tema poolt rahastatud, kuuluvad täitmisele käesoleva liite sätted või käesoleva liite punktide 1, 2 ja 3.4 sätetega samaväärsed normid. Sama kehtib tehniliste teenistuste suhtes, kes on määratud kokkuleppeosalise siseriikliku õiguse alusel ning sõltuvad selle kokkuleppeosalise valitsuse finants- ja haldusjuhtimisest. Samaväärsed normid peavad tagama samasuguse tulemuslikkuse ja sõltumatuse taseme.

1.6. Olenemata punktist 3.3 võib tootja või tema nimel tegutsev esindaja saada määratud tehniliseks teenistuseks A-kategooria tegevuste puhul, kuid üksnes nende ÜRO eeskirjade puhul, milles selline määramine on sätestatud. Sel juhul, olenemata punktist 1.4, peab selline tehniline teenistus olema akrediteeritud käesoleva liite 2. osa punktis 1 osutatud standardite alusel.

1.7. Punktides 1.5 ja 1.6 osutatud üksused järgivad punkti 1 sätteid.

2. Tehniliste teenistuste oskuste hindamine

2.1. Punktis 1 osutatud oskusi tõendatakse pädeva asutuse koostatud hindamisaruandes (2). See võib sisaldada akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistust.

2.2. Punktis 2.1 osutatud hindamine tehakse vastavalt käesoleva liite 3. osa sätetele.

Hindamisaruanne vaadatakse läbi maksimaalselt kolme aasta möödudes.

2.3. Hindamisaruanne edastatakse UNECE sekretariaadile ja vastava taotluse korral kokkuleppeosalistele.

2.4. Tehnilise teenistusena tegutsev tüübikinnitusasutus tõendab oma vastavust dokumentide abil.

Selle hulka kuulub hindamine, mille teevad hinnatava tegevusega mitteseotud audiitorid. Nimetatud audiitorid võivad pärineda samast organisatsioonist, kui nad on sõltumatud hindamistööd tegevatest töötajatest.

2.5. Tehniliseks teenistuseks määratud tootja või tema nimel tegutsev esindaja järgib punkti 2 asjakohaseid sätteid.

3. Teatamise kord

3.1. Kokkuleppeosalised teatavad UNECE sekretariaadile iga määratud tehnilise teenistuse nime, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, ja tegevuste kategooria. Samuti teatavad nad UNECE sekretariaadile võimalikest hilisematest muudatustest neis andmetes.

Teates peab olema nimetatud, milliste ÜRO eeskirjade jaoks tehnilised teenistused on määratud.

3.2. Tehniline teenistus võib punktis 1 kirjeldatud tegevusi ÜRO tüübikinnituse eesmärgil teha ainult siis, kui UNECE sekretariaadile on sellest teatatud.

3.3. Sama tehnilise teenistuse võivad määrata ja sellest teatada mitu kokkuleppeosalist, olenemata teenistuse tegevuste kategooriast.

3.4. UNECE sekretariaat avaldab tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste nimekirja ja kontaktandmed oma veebisaidil.

2. osa

Standardid, mida peavad järgima käesoleva liite 1. osa punktides 1–3.4 osutatud tehnilised teenistused

1. ÜRO tüübikinnituskatsete toimingud, mida tuleb teha kooskõlas ÜRO eeskirjadega

1.1. A-kategooria (oma üksustes tehtavad katsed)

ISO/IEC 17025:2005 katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuete kohta.

A-kategooriaga seotud tegevuseks määratud tehniline teenistus võib teha ÜRO eeskirjade kohaseid katseid, mille tegemiseks ta on määratud, või juhendada nende tegemist tootja või tema esindaja üksustes.

1.2. B-kategooria (tootja või tema esindaja üksustes tehtavate katsete juhendamine)

ISO/IEC 17020:2012 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.

Enne katse tegemist või juhendamist tootja või tema esindaja üksustes kontrollib tehniline teenistus, kas katseüksused ja mõõtmisseadmed vastavad punktis 1.1 osutatud asjakohastele nõuetele.

2. Toodangu vastavusega seotud tegevus

2.1. C-kategooria (tootja kvaliteedijuhtimissüsteemi alghindamise ja järelevalveauditite tegemise kord)

ISO/IEC 17021:2011 nõuete kohta juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist teostavatele asutustele.

2.2. D-kategooria (tootenäidiste inspekteerimine või katsetamine või selle juhendamine)

ISO/IEC 17020:2012 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.

3. osa

Tehniliste teenistuste hindamise kord

1. Eesmärk

1.1. Liite 2 selles osas kehtestatakse tingimused, mille kohaselt peab käesoleva liite 1. osa punktis 2 osutatud pädev asutus tehnilisi teenistusi hindama.

1.2. Neid tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis kõigi tehniliste teenistuste suhtes sõltumata nende õiguslikust seisundist (sõltumatu organisatsioon, tootja või tüübikinnitusasutus, mis tegutseb tehnilise teenistusena).

2. Hindamise põhimõtted

Hindamisel järgitakse mitut põhimõtet:

a)	sõltumatus, mis on järelduste erapooletuse ja objektiivsuse alus;

b)	tõenditel põhinev lähenemine, mis tagab usaldusväärsed ja reprodutseeritavad järeldused.

Audiitorid peavad üles näitama usaldust ja ausust ning täitma konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustust. Nad peavad oma avastustest ja järeldustest tõeselt ja täpselt aru andma.

3. Audiitori oskused

3.1. Hindamisi võivad teha ainult selleks vajalike tehniliste ja haldusalaste teadmistega audiitorid.

3.2. Audiitorid peavad olema saanud hindamisalast erikoolitust. Lisaks peavad nad omama tehnilisi eriteadmisi tehnilise teenistuse tegevusalal.

3.3. Ilma et see piiraks punktide 3.1. ja 3.2. sätete kohaldamist, peavad käesoleva liite 1. osa punktis 2.5 osutatud hindamise tegema audiitorid, kes ei ole seotud tegevustega, mida hinnatakse.

4. Määramise taotlemine

4.1. Taotlust esitava tehnilise teenistuse nõuetekohaselt volitatud esindaja peab esitama pädevale asutusele ametliku taotluse. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	tehnilise teenistuse üldised andmed, sealhulgas andmed juriidilise isiku kohta, nimi, aadress, õiguslik seisund ning inim- ja tehnilised ressursid;

b)	katsetamisega tegeleva personali ja juhtkonna üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas CVd, haridus ja kutseoskused;

c)	lisaks eespool toodule peavad virtuaalseid katsemeetodeid kasutavad tehnilised teenistused tõendama oma suutlikkust töötada arvutipõhises keskkonnas;

d)	üldine teave tehnilise teenistuse kohta, näiteks selle tegevus, kuulumine suuremasse kontserni ning kõigi nende tegevusüksuste aadressid, mida määramine hõlmab;

e)	kinnitus selle kohta, et tehniline teenistus nõustub täitma kõiki määramisega seotud nõudeid ning vastavalt vajadusele muid asjaomastes ÜRO eeskirjades sätestatud kohustusi;

f)	selliste vastavushindamisteenuste kirjeldus, mida tehniline teenistus kohustub osutama kohaldatavate ÜRO eeskirjade raames, ning ÜRO eeskirjade loetelu, mille puhul tehniline teenistus taotleb määramist, sealhulgas vajaduse korral suutlikkuse piirid;

g)	koopia tehnilise teenistuse kvaliteedikäsiraamatust või sellega samaväärsetest tööeeskirjadest.

4.2. Pädev astutus kontrollib, kas tehnilise teenistuse esitatud teave on piisav.

4.3. Tehniline teenistus teatab pädevale asutusele kõikidest muudatustest punkti 4.1 kohaselt esitatavas teabes.

5. Ressursside ülevaatus

Pädev asutus peab omaenda poliitikast, pädevusest ning sobivate audiitorite ja ekspertide kättesaadavusest lähtudes üle vaatama, kas ta on suuteline tehnilist teenistust hindama.

6. Hindamise alltöövõtt

6.1. Pädev asutus võib hindamise teatavate osade tegemiseks sõlmida alltöövõtulepingu teise tehnilisi teenistusi määrava asutusega või taotleda abi tehnilistelt ekspertidelt, keda vahendavad teised pädevad asutused. Taotluse esitanud tehniline teenistus peab alltöövõtjad ja eksperdid heaks kiitma.

6.2. Pädev asutus peab tehnilisele teenistusele lõpliku üldhinnangu andmisel arvesse võtma asjakohaseid akrediteerimistunnistusi.

7. Hindamise ettevalmistamine

7.1. Pädev asutus peab ametlikult määrama hindamismeeskonna. Pädev asutus peab tagama, et iga ülesannet täidavad selleks sobivad eksperdid. Eelkõige peab kogu meeskond omama

a)	asjakohaseid teadmisi konkreetsel pädevusalal, mille puhul määramist taotletakse, ning

b)	piisavalt teadmisi, et usaldusväärselt hinnata oma määratud pädevusalas tegutseva tehnilise teenistuse pädevust.

7.2. Pädev asutus peab hindamismeeskonnale antava ülesande selgelt määratlema. Hindamismeeskonna ülesanne on läbi vaadata taotluse esitanud tehniliselt teenistuselt saadud dokumendid ning teha kohapealne hindamine.

7.3. Pädev asutus peab koos tehnilise teenistuse ning määratud hindamismeeskonnaga kokku leppima hindamise kuupäeva ja ajakava. Pädeva asutuse ülesanne on aga tagada, et see kuupäev oleks kooskõlas järelevalve ja ümberhindamise kavaga.

7.4. Pädev asutus peab tagama, et hindamismeeskonnale antakse asjakohased kriteeriume käsitlevad dokumendid, varasemad hindamisaruanded ning tehnilise teenistuse sellekohased dokumendid ja aruanded.

8. Kohapealne hindamine

Hindamismeeskond peab tehnilise teenistuse hindamise läbi viima tehnilise teenistuse ühe või enama põhitegevuse toimumise kohas ning asjakohasel juhul tunnistajana hindama teisi tehnilise teenistuse tegevusüksusi.

9. Hindamistulemuste analüüs ja hindamisaruanne

9.1. Hindamismeeskond peab analüüsima kogu asjakohast teavet ning asjakohaseid tõendeid, mis on saadud dokumentide ja aruannete läbivaatamise ning kohapealse hindamise käigus. See analüüs peab olema piisav, et võimaldada meeskonnal kindlaks määrata tehnilise teenistuse pädevus ja selle vastavus määramise nõuetele.

9.2. Pädeva asutuse aruandluse kord peab tagama järgmiste nõuete täitmise.

9.2.1. Enne tegevuskohast lahkumist korraldatakse hindamismeeskonna ja tehnilise teenistuse ühine koosolek. Sellel koosolekul peab hindamismeeskond esitama analüüsist lähtuvate hindamistulemuste kirjaliku ja/või suulise aruande. Tehnilisele teenistusele antakse võimalus küsida küsimusi järelduste kohta, sealhulgas mittevastavuste (kui neid on) ning nende aluste kohta.

9.2.2. Tehnilisele teenistusele tuleb viivitamata esitada hindamise lõpptulemust käsitlev kirjalik aruanne. See hindamisaruanne peab sisaldama pädevust ja vastavust käsitlevaid märkusi ning loetlema mittevastavused, mis tuleb kõigi määramisega seotud tingimuste täitmiseks likvideerida.

9.2.3. Tehnilist teenistust tuleb kutsuda üles hindamisaruandele vastama ning kirjeldama konkreetseid meetmeid, mida on kõnealuste mittevastavuste likvideerimiseks võetud või määratud aja jooksul kavas võtta.

9.3. Pädev asutus tagab, et tehnilise teenistuse vastused oleksid piisavad ja võimaldaksid mittevastavused edukalt kõrvaldada. Kui tehnilise teenistuse vastuseid ei peeta piisavaks, tuleb nõuda täiendavat teavet. Lisaks võib nõuda tõendeid võetud meetmete tõhusa rakendamise kohta või teha järelhindamise, et kontrollida parandusmeetmete tõhusat rakendamist.

9.4. Hindamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;

b)	kohapealse hindamise kuupäev(ad);

c)	hindamisega seotud audiitori(te) ja/või ekspertide nimed;

d)	kõigi hinnatud tegevusüksuste kordumatu identifitseerimistunnus;

e)	ettepanek hinnatud määramise pädevusala kohta;

f)	avaldus selle kohta, kas tehnilise teenistuse poolt kasutusele võetud sisemine töökorraldus ja menetlused on piisavad, et kinnitada tema pädevust, mis määratakse kindlaks selle kaudu, kas tehniline teenistus täidab määramise tingimusi;

g)	teave kõigi mittevastavuste kõrvaldamise kohta;

h)	soovitus selle kohta, kas taotleja tuleks määrata või kinnitada tehniliseks teenistuseks, ning positiivse vastuse korral talle määratud pädevusala.

10. Määramine / määramise kinnitamine

10.1. Tüübikinnitusasutus peab aruande/aruannete ja muu asjaomase teabe alusel ilma liigse viivituseta otsustama, kas määrata tehniline teenistus, kinnitada selle määramine või määramist laiendada.

10.2. Tüübikinnitusasutus peab andma tehnilisele teenistusele tunnistuse. Sellel tunnistusel peavad olema järgmised andmed:

a)	tüübikinnitusasutuse nimi ja logo;

b)	määratud tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;

c)	määramise jõustumise kuupäev ja selle lõppemise kuupäev;

d)	määratud pädevusala lühikirjeldus või viide sellele (kohaldatavad ÜRO eeskirjad või nende osad);

e)	vastavusavaldus ja viide käesolevale liitele.

11. Ümberhindamine ja järelevalve

11.1. Ümberhindamine sarnaneb alghindamisega, kuid selle puhul tuleb arvestada eelnevate hindamiste käigus omandatud kogemusi. Järelevalvega seotud kohapealsed hindamised ei ole nii ulatuslikud kui ümberhindamised.

11.2. Pädev asutus peab koostama kava iga määratud tehnilise teenistuse ümberhindamiseks ja järelevalveks nii, et määratud pädevusala representatiivseid valimeid hinnatakse korrapäraselt.

Kohapealsete hindamiste vaheline ajavahemik sõltub nii ümberhindamise kui ka järelevalve puhul sellest, millise tõendatud stabiilsuse tehniline teenistus on saavutanud.

11.3. Kui järelevalve või ümberhindamiste käigus avastatakse mittevastavusi, peab pädev asutus määrama parandusmeetmete rakendamisele ranged tähtajad.

11.4. Kui parandusmeetmeid ei ole kokkulepitud ajaks võetud või kui neid ei loeta piisavaks, peab pädev asutus vastu võtma kohased meetmed, näiteks täiendav hindamine või määramise peatamine/tühistamine ühe või mitme tegevuse puhul, milleks tehniline teenistus on määratud.

11.5. Kui pädev asutus otsustab tehnilise teenistuse määramise peatada või tühistada, peab ta tehnilisele teenistusele sellest tähitud kirjaga teatama ja teatama sellest ka UNECE sekretariaadile. Pädev asutus peab igal juhul võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tehnilise teenistuse poolt juba alustatud tegevuste jätkamine.

12. Andmed määratud tehniliste teenistuste kohta

12.1. Pädev asutus peab säilitama andmed tehniliste teenistuste kohta tõendamaks, et määramise, sealhulgas pädevuse nõuded on täidetud.

12.2. Pädev asutus peab tagama tehnilisi teenistusi käsitlevate andmete turvalisuse, et tagada nende konfidentsiaalsus.

12.3. Tehnilisi teenistusi käsitlevad andmed peavad sisaldama vähemalt järgmist:

a)	asjakohane kirjavahetus,

b)	hindamisega seotud andmed ja aruanded,

c)	määramistunnistuste koopiad.

Liide 3

ÜRO tüübikinnituste kord

1. ÜRO tüübikinnituse taotlemine ja tüübikinnitusega seotud toimingud

1.1. ÜRO tüübikinnituse taotluse esitab kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutusele tootja või tema volitatud esindaja (edaspidi „taotluse esitaja“).

1.2. Ühe sõidukitüübi, seadme või osa kohta võib esitada vaid ühe taotluse ja seda tohib esitada vaid ühes kokkuleppeosalises riigis, mis kohaldab neid ÜRO eeskirju, mille alusel ÜRO tüübikinnitust taotletakse. Iga tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.

1.3. Taotlusega peab kaasnema selles ÜRO eeskirjas sisalduv teave, mille alusel tüübikinnitust taotletakse. See teave peab sisaldama tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas vajaduse korral jooniseid, skeeme ja pilte.

1.4. Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda taotluse esitajal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised tüübikinnituskatsed on nõutavad, või nimetatud katsete tegemise lihtsustamiseks.

1.5. Taotluse esitaja annab tüübikinnitusasutuse käsutusse nii palju ratassõidukeid, seadmeid või osi, kui on vaja nendes ÜRO eeskirjades nõutud katsete tegemiseks, mille alusel tüübikinnitust taotletakse.

1.6. ÜRO eeskirjades sätestatud nõuete järgimist näidatakse sobivate katsetega ratassõidukil, seadmetel ja osadel, mis on tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi puhul representatiivsed.

Tüübikinnitusasutus rakendab halvima võimaliku juhtumi põhimõtet, valides asjaomase tüübi sellise variandi või versiooni, mis esindab tüübikinnituse saamiseks esitatud tüüpi katse seisukohast kõige halvemates tingimustes. Tehtud otsused märgitakse koos põhjendustega tüübikinnitusdokumentidesse.

Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib taotluse esitaja siiski valida sõiduki, seadme või osa, mis ei ole küll tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi suhtes representatiivsed, kuid milles on ühendatud mitmed ÜRO eeskirjades nõutud töötamistaseme seisukohast kõige ebasoodsamad näitajad (halvim võimalik juhtum). Halvima võimaliku juhtumi valimisel võib otsustamise hõlbustamiseks kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.

1.7. Tüübikinnituskatseid teevad või juhendavad tehnilised teenistused. Kohaldatavad katsemenetlused ning kasutatav erivarustus ja tööriistad on sätestatud ÜRO eeskirjades.

1.8. Alternatiivina punktides 1.6 ja 1.7 osutatud katsemenetlustele võib taotluse esitaja palvel kasutada virtuaalset katsetamist, niivõrd kui seda võimaldavad asjaomased ÜRO eeskirjad, ning tingimusel, et 1958. aasta kokkuleppele lisatud liites 8 sätestatud üldtingimused on täidetud.

1.9. Kokkuleppeosalised väljastavad tüübikinnitusi üksnes juhul, kui on tagatud 1958. aasta kokkuleppele lisatud liites 1 esitatud toodangu vastavuse nõuete järgimine.

1.10. Kui tüübikinnituskatsed on näidanud, et tüüp vastab ÜRO eeskirja tehnilistele nõuetele, antakse sellele tüübile vastav tüübikinnitus, määratakse tüübikinnitusnumber vastavalt 1958. aasta kokkuleppele lisatud liitele 4 ning igale tüübile antakse tüübikinnitusmärk kooskõlas asjaomase ÜRO eeskirja konkreetsete sätetega.

1.11. Tüübikinnitusasutus tagab, et tüübikinnitusdokumendid sisaldavad alljärgnevat:

a)	märge halvima võimaliku juhtumi valimise kohta ja valiku põhjendus. See võib sisaldada tootja esitatud teavet;

b)	märked iga olulisema tehnilise tõlgenduse, eri katsemeetodite rakendamise või uue tehnoloogia kasutuselevõtu kohta;

c)	tehnilise teenistuse katsearuanne, mis sisaldab mõõtmistel ja katsetel registreeritud väärtusi vastavalt ÜRO eeskirja nõuetele;

d)	tootja teabedokumendid, kus on nõuetekohaselt kirjas tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi näitajad;

avaldus 1958. aasta kokkuleppele lisatud liites 1 sätestatud toodangu nõuetele vastavuse kohta, kus on kirjeldatud, milliseid 1958. aasta kokkuleppele lisatud liite 1 punktis 1.3 osutatud meetmeid on alghindamisel arvesse võetud ning millised on alghindamise ja võimalike järelevalvetoimingute kuupäevad;

f)	tüübikinnitustunnistus.

2. ÜRO tüübikinnituste muudatused

2.1. Tootja, kes on saanud ÜRO tüübikinnituse oma sõidukile, seadmele või osale, teatab viivitamata ÜRO tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosalisele igast muutusest tüübi üksikasjades, nagu need on kirjas punktis 1.3 osutatud teabes.

2.2. Kokkuleppeosaline otsustab, millist kahest menetlusest ÜRO tüübikinnituse muutmiseks vastavalt punktidele 2.5 ja 2.6 kasutada. Vajaduse korral võib kokkuleppeosaline tootjaga konsulteerides otsustada, et tuleb anda uus ÜRO tüübikinnitus.

2.3. Taotluse ÜRO tüübikinnituse muutmiseks võib esitada ainult algse ÜRO tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosalisele.

2.4. Kui kokkuleppeosaline leiab, et ÜRO tüübikinnituse muutmiseks on vaja teha inspekteerimisi või katseid, teatab ta sellest tootjale.

2.5. Kui teabedokumentides ja katsearuannetes sisalduvad tüübi üksikasjad on muutunud ja kokkuleppeosaline leiab, et neil muutustel ei ole tõenäoliselt kahjulikku mõju keskkonnale ja/või kasutusohutusele ning et kõnealune tüüp vastab igal juhul endiselt asjaomaste ÜRO eeskirjade nõuetele, nimetatakse ÜRO tüübikinnituse muudatust „uuenduseks“.

Sel juhul väljastab kokkuleppeosaline vajaduse korral teabedokumentide ja katsearuannete parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja uuesti väljastamise kuupäeva. Teabedokumentide ja katsearuannete terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.

2.6. ÜRO tüübikinnituse muudatust nimetatakse „laienduseks“, kui lisaks teabedokumentides esitatud andmete muutmisele:

a)	nõutakse täiendavaid inspekteerimisi või katseid või

b)	teatises (v.a selle lisades) sisalduv teave on muutunud või

c)	pärast hilisema seeria muudatuste jõustumist nõutakse sellele vastavat tüübikinnitust, mida saab anda tingimusel, et hilisema seeria muudatustes sisalduvad nõuded on täidetud.

2.7. ÜRO tüübikinnituse muutmise kinnitamisest või kinnitamata jätmisest koos vastavate muudatuste kirjeldusega antakse ÜRO eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele teada teatise vormi abil. Lisaks sellele muudetakse vastavalt teatisele lisatud teabedokumentide ja katsearuannete sisukorda, nii et oleks näha kõige viimase uuenduse või laienduse kuupäev.

2.8. Tüübikinnituse laiendust andev tüübikinnitusasutus ajakohastab tüübikinnitusnumbrit laienduse numbriga, mida suurendatakse vastavalt nende laienduste järjekorranumbritele, mis on antud juba varem kooskõlas 1958. aasta kokkuleppele lisatud liitega 4, ning väljastab uue teatise, mis on varustatud selle laienduse numbriga.

Liide 4

ÜRO tüübikinnituste numeratsioon

1. Alates 1958. aasta kokkuleppe jõustumisest väljastavad kokkuleppeosalised igale uuele tüübikinnitusele ja igale sellise tüübikinnituse laiendusele tüübikinnituse numbri kooskõlas liite 3 punktiga 1.10.

2. Alates 1958. aasta kokkuleppe jõustumisest ja olenemata sellest, et igas ÜRO eeskirjade versioonis sisalduvad sätted tüübikinnitusmärkide kohta võivad sätestada teisiti, paigaldab tootja, kui temalt seda palutakse, kooskõlas asjaomaste ÜRO eeskirjade sätetega siiski tüübikinnitusmärgi, kasutades sellel märgil iga sellise ratassõiduki, seadme või osa puhul, millele on antud uus tüübikinnitus või mille tüübikinnitust on laiendatud, tüübikinnitusnumbrina käesolevas liites nimetatud tüübikinnitusnumbri 2. osa kaht esimest numbrit ja 3. osa numbreid. See säte ei kehti aga juhul, kui ÜRO eeskirjas nõutakse tüübikinnitusnumbri asemel tüübikinnituskoodi või tunnuskoodi kasutamist tüübikinnitusmärgil. 3. osa ees olevad nullid võib ära jätta.

3. Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Tüübikinnitusnumber koosneb neljast osast. Tüübikinnitusnumbri osad eraldatakse üksteisest tärniga „*“.

1. osa

Suur E-täht, mille järel on tüübikinnituse andnud kokkuleppeosalise tunnusnumber.

2. osa

Asjaomase ÜRO eeskirja number, millele järgnevad R-täht ja:

a)	kaks numbrit (asjakohasel juhul koos nullidega), mis tähistavad muudatuste seeriat, mis sisaldab tüübikinnituse suhtes kohaldatava ÜRO eeskirja tehnilisi sätteid (ÜRO eeskirja algversioon on „00“);

b)	kaldkriips ja kaks numbrit (asjakohasel juhul koos nullidega), mis tähistavad tüübikinnituse muudatuste seeria täienduse numbrit (muudatuste seeria algversioon on „00“);

c)	asjakohasel juhul kaldkriips ja üks või kaks tähte rakendamise etapi tähistamiseks.

3. osa

Neljakohaline järjenumber (asjakohasel juhul koos nullidega). Jada algab numbrist 0001.

4. osa

Kahekohaline järjenumber (asjakohasel juhul algab see nulliga), mis tähistab laiendust. Jada algab numbrist 00.

Kõik numbrid on araabia numbrid.

4. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei anna sama numbrit teisele tüübikinnitusele.

Näited.

Näide teisest laiendusest neljandale Madalmaade väljastatud tüübikinnitusele vastavalt ÜRO eeskirja nr 58 algversioonile:

E4*58R00/00*0004*02

Näide esimesest laiendusest Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi väljastatud 2 439. tüübikinnitusele sõidukitüübi kinnitamiseks vastavalt ÜRO eeskirja nr 83 kolmanda seeria muudatustele, M- ja N1-kategooria I klassi sõidukiversioon, seoses mootorist eralduvate saasteainete heitkogustega vastavalt mootorile ette nähtud kütusele:

E11*83R03/00J*2439*01

Liide 5

Tüübikinnitusdokumentide edastamine

1. Kui tüübikinnitusasutuselt nõutakse või taotletakse tüübikinnituse ja selle lisamaterjali koopiate saatmist, edastab tüübikinnitusasutus dokumendid paberil, e-posti teel või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni loodud turvalise veebipõhise andmebaasi abil.

2. Turvalisse veebipõhisesse andmebaasi salvestatud dokumendid peavad koosnema vähemalt igas ÜRO eeskirjas nimetatud dokumentidest. Need hõlmavad dokumente, millega teatatakse kokkuleppeosalistele ÜRO eeskirja alusel tüübikinnituse andmisest, laiendamisest, andmata jätmisest või kehtetuks tunnistamisest või tootmise lõpetamisest seoses ratassõiduki, seadmete või osade tüübiga.

3. Kui ratassõiduki, seadmete või osade tüübikinnitused on salvestatud turvalisse veebipõhisesse andmebaasi, võib ÜRO eeskirjades nõutud tüübikinnitusmärgid asendada kordumatu tunnuskoodiga (UI), millele eelneb sümbol

, välja arvatud juhul, kui ÜRO eeskirjades on sätestatud teisiti. Andmebaas genereerib iga sellise kordumatu tunnuskoodi automaatselt.

4. Kõigil ÜRO eeskirja kohaldavatel kokkuleppeosalistel on juurdepääs andmebaasis seda ÜRO eeskirja käsitlevale teabele kordumatu tunnuskoodi abil ja see annab juurdepääsu teabele konkreetsete tüübikinnituste kohta.

5. 1958. aasta kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjades võidakse nõuda tüübikinnituste edastamist elektrooniliste koopiatena turvalise veebipõhise andmebaasi abil, kui seda on vaja tüübikinnitusprotsessi tõhusaks toimimiseks ning kui kokkuleppeosaliste poolt kindlaksmääratud juurdepääsuõigustest ei tulene teisiti.

Liide 6

ÜRO eeskirjade kohaldamisega seotud tõlgenduslike küsimuste lahendamise ja nende ÜRO eeskirjade alusel tüübikinnituste andmise kord

1. ÜRO tüübikinnituse andmisele eelnevad tõlgenduslikud küsimused

Kui ÜRO tüübikinnituse andmine nõuab tüübikinnitusasutuselt põhjalikku tõlgendamist ÜRO eeskirja kohaldamisel või kui seda nõuab tüübikinnituse taotleja, teatab tüübikinnitusasutus enne otsuse tegemist sellest teistele tüübikinnitusasutustele ja küsib neilt nõu.

Asjaomane tüübikinnitusasutus teatab teistele ÜRO eeskirja kohaldavatele tüübikinnitusasutustele tõlgendamisküsimusest ja sellele pakutud lahendusest, lisades tootjalt saadud teabe, mis seda toetab. Üldiselt tuleks seda teha elektrooniliste sidekanalite kaudu. Teistelt tüübikinnitusasutustelt vastuste saamiseks on aega neliteist päeva.

a)	Kui tüübikinnitusasutus on kõik saadud märkused arvesse võtnud, võib ta anda tüübikinnitusi uue tõlgenduse kohaselt.

b)	Kui saadud märkuste alusel ei ole võimalik otsust vastu võtta, otsib tüübikinnitusasutus täiendavaid selgitusi punktis 3 kirjeldatud korra kohaselt.

2. ÜRO tüübikinnituse andmisele järgnevad tõlgenduslikud küsimused

Olukorras, kus kokkuleppeosaliste vahel esineb tõlgenduslikke erinevusi, kuid tüübikinnitus on juba väljastatud, toimitakse järgmise korra kohaselt.

Kõigepealt püüavad asjaomased kokkuleppeosalised lahendada küsimuse vastastikusele kokkuleppele jõudmise teel. See nõuab omavahelist suhtlemist ja seda, et iga kokkuleppeosaline vaataks läbi tõlgendusküsimuse põhjustanud ratassõiduki, seadmete või osade katsetamiseks ja tüübikinnituse andmiseks kasutatud korra. Kohaldatakse järgmist korda.

a)	Kui tüübikinnitusasutus avastab vea, võtab ta meetmed kooskõlas 1958. aasta kokkuleppe ja eriti selle artikli 4 sätetega.

Kui jõutakse kokkuleppele, mis nõuab (ükskõik millise kokkuleppeosalise) olemasoleva tava uut või erinevat tõlgendamist, teatatakse sellest viivitamata teistele ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele. Teistel kokkuleppeosalistel on neliteist päeva aega otsust kommenteerida, mille järel võivad tüübikinnitusasutused, olles saadud märkused arvesse võtnud, väljastada ÜRO tüübikinnitusi uue tõlgenduse kohaselt.

c)	Kui kokkuleppele ei jõuta, otsivad kokkuleppeosalised täiendavat abi vahekohtumenetlusest, mida on kirjeldatud punktis 3.

d)	Igal juhul tõstatatakse küsimus sõidukite eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorumi (WP.29) alla kuuluvas pädevas töörühmas. Vajaduse korral esitab töörühm WP.29-le ettepanekud nõuetekohaste õiguslike muudatuste kohta, mille eesmärk on tõlgendusküsimused lahendada.

3. Vahekohtumenetlus WP.29 ja selle alla kuuluvate töörühmade kaudu

Töörühmade eesistujad teevad kindlaks küsimused, mis tulenevad kokkuleppeosaliste lahknevatest tõlgendustest seoses ÜRO eeskirjade kohaldamisega ja nende alusel ÜRO tüübikinnituste andmisega, eesmärgiga võtta võimalikult kiiresti meetmed tõlgenduslike erinevuste kõrvaldamiseks.

Töörühmade eesistujad töötavad välja sobiva korra selliste tõlgendusküsimustega tegelemiseks ning suudavad WP.29-le näidata, et

a)	asjaomaste kokkuleppeosaliste tüübikinnitusasutuste erinevaid seisukohti, nagu ka muude ÜRO eeskirja kohaldavate kokkuleppeosaliste seisukohti, võetakse igakülgselt arvesse;

b)	otsused põhinevad nõuetekohasel tehnilisel nõustamisel, mis arvestab täielikult asjaomase valdkonnaga;

c)	võimaluse korral jõutakse üksmeelse otsuseni ning

d)	kord on läbipaistev ja auditeeritav.

Kui see on küsimuse lahendamiseks vajalik, võib eesistuja lisada selle küsimuse kohta uue punkti töörühma järgmise istungi päevakorda, taotlemata selleks WP.29 eelnevat heakskiitu. Sellisel juhul teatab eesistuja esimesel võimalusel WP.29-le tehtud edusammudest.

Vahekohtumenetluse lõppedes esitab eesistuja WP.29-le aruande.

3.1. Kui küsimust on võimalik lahendada olemasolevas õigusraamistikus, siis:

kohaldatakse töörühmas kokku lepitud ÜRO eeskirja tõlgendust ja tüübikinnitusasutused väljastavad sellekohased ÜRO tüübikinnitused.

3.2. Kui küsimust ei ole võimalik lahendada olemasolevas õigusraamistikus, siis

WP.29, kellele olukorrast teatatakse, palub asjaomasel töörühmal käsitleda kõnealust küsimust oma järgmisel istungil prioriteetse punktina. Istungi päevakorda muudetakse vastavalt.

Töörühm võtab arvesse kõik tõlgendusküsimusega seotud ettepanekud ning esitab WP.29-le ametlikud ettepanekud asjaomase ÜRO eeskirja muutmiseks tavapärases korras. WP.29 arutab küsimust oma järgmisel istungil prioriteetse punktina.

Liide 7

Uut tehnoloogiat käsitlevate tüübikinnituserandite väljastamise kord

1. ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad tootja taotlusel anda ÜRO eeskirja alusel välja tüübikinnituserandi teatavale sõidukile, seadmele või osale, mis sisaldab tehnoloogiat, mis ei vasta asjaomase ÜRO eeskirja ühele või mitmele nõudele, toimides 1958. aasta kokkuleppe halduskomiteelt käesoleva liite punktides 2–12 kirjeldatud korra kohaselt saadud loa alusel.

2. Kuni otsust, kas luba sellise tüübikinnituserandi väljastamiseks antakse või mitte, pole veel tehtud, võib ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline anda ajutise tüübikinnituse, mis kehtib ainult tema territooriumil. Teised kõnealust ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad otsustada tunnustada seda ajutist tüübikinnitust oma territooriumil.

3. Käesoleva liite punktis 2 osutatud ajutist tüübikinnitust andev kokkuleppeosaline teatab oma otsusest halduskomiteele ja esitab järgmised dokumendid:

a)	põhjused, miks kõnealused tehnoloogiad või põhimõtted muudavad sõiduki, seadme või osa ÜRO eeskirja nõuetele mittevastavaks;

b)	asjaomaste ohutus-, keskkonnakaitse- ja muude kaalutluste kirjeldus ning võetud meetmed;

c)	katsete ja nende tulemuste kirjeldus, mis tõendavad, et võrreldes nõuetega, mille suhtes erandit taotletakse, on tagatud vähemalt samaväärne ohutuse ja keskkonnakaitse tase;

d)	taotlus saada luba ÜRO eeskirja tüübikinnituserandi väljastamiseks asjaomasele sõidukitüübile, seadmele või osale.

4. Halduskomitee arutab käesoleva liite punktis 3 osutatud teatist tervikuna oma järgmisel istungil pärast teatise saamist, tingimusel et teatis on kätte saadud vähemalt kolm kuud enne istungit. Olles teatist arutanud, võib halduskomitee otsustada tüübikinnituserandi andmist lubada või keelata või suunata küsimus edasi pädevale töörühmale.

5. Halduskomitee otsus tehakse lisa artiklis 8 esitatud korra kohaselt.

6. Käesoleva liite punktis 3 nimetatud ÜRO eeskirjale vastava tüübikinnituserandi taotlus loetakse rahuldatuks, kui ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär teatab halduskomitee otsusest luba anda, ei ole rohkem kui viiendik teatise esitamise ajal ÜRO eeskirja kohaldavatest kokkuleppeosalistest teatanud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile oma mittenõustumisest tüübikinnituserandi loa andmisega.

7. Kui tüübikinnituserandi andmise luba antakse, teatab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär sellest esimesel võimalusel asjaomast ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

Alates selle teate kuupäevast võib käesoleva liite punktis 3 osutatud kokkuleppeosaline väljastada ÜRO eeskirja alusel tüübikinnituserandi. ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised on kohustatud tüübikinnituserandit aktsepteerima, välja arvatud juhul, kui nad on teatanud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile oma mittenõustumisest või kavatsusest tüübikinnituserandit mitte otsekohe aktsepteerida. Kokkuleppeosalised, kes on teatanud oma mittenõustumisest või kavatsusest tüübikinnituserandit otsekohe mitte aktsepteerida, võivad tüübikinnituserandit hiljem halduskomitee loal aktsepteerida, teatades oma otsusest ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile.

8. Halduskomitee täpsustab loa andmise otsuses võimalikke piiranguid. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui 36 kuud. ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised on kohustatud tüübikinnituserandit aktsepteerima vähemalt kuni tähtaja lõpuni (kui see määratakse) või – kui asjaomast ÜRO eeskirja muudetakse käesoleva liite punktide 9 ja 10 kohaselt, võtmaks arvesse tüübikinnituserandis hõlmatud tehnoloogiat – kuni kuupäevani, mil kokkuleppeosalised võivad keelduda aktsepteerimast ÜRO eeskirja eelmise versiooni alusel antud tüübikinnitusi, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Kokkuleppeosaline, kellele on antud luba väljastada tüübikinnituserand, tagab, et tootja järgib kõiki tüübikinnitusega seotud piiranguid ning et teatise vormil on sõnaselgelt kirjas, et tüübikinnitus põhineb halduskomitee loaga tehtud erandil.

9. Halduskomitee teatab samal ajal ÜRO eeskirja eest vastutavale töörühmale tüübikinnituserandi väljastamise loast.

Kokkuleppeosaline, kellele on antud luba väljastada tüübikinnituserand, esitab ÜRO eeskirja eest vastutavale töörühmale ettepaneku muuta ÜRO eeskirja, millega seoses tüübikinnituserandit taotleti, eesmärgiga kohandada seda vastavalt tehnoloogia arengule. Selline ettepanek esitatakse hiljemalt töörühma järgmiseks istungiks pärast seda, kui on teatatud halduskomitee loa andmise otsusest kooskõlas käesoleva liite punktiga 6.

10. Niipea, kui on muudetud ÜRO eeskirja, et võtta arvesse tehnoloogiat, mille tõttu tüübikinnituserand väljastati, ning see on jõustunud, on tootjal õigus taotleda tüübikinnitust muudetud ÜRO eeskirja alusel, asendamaks eelnevalt väljastatud tüübikinnituserandit seoses asjaomase ÜRO eeskirjaga. Tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus tunnistab esimesel võimalusel tüübikinnituserandi kehtetuks või teatab tüübikinnituserandi väljastanud tüübikinnitusasutusele, et asjaomane tüübikinnituserand tuleb kehtetuks tunnistada.

11. Kui ÜRO eeskirja muutmise menetlust ei ole enne käesoleva liite punktis 8 osutatud tähtaja lõppemist lõpule viidud, võib tüübikinnituserandi väljastanud kokkuleppeosalise taotluse alusel tüübikinnituserandi kehtivusaega pikendada, võttes arvesse otsust, mis on vastu võetud käesoleva liite punktides 2 ja 3 kirjeldatud korra kohaselt. Kui aga kokkuleppeosaline, kellele on antud luba tüübikinnituserand väljastada, ei ole esitanud ÜRO eeskirja muutmise ettepanekut enne käesoleva liite punktis 9 nimetatud tähtaja lõppemist, tunnistab asjaomane kokkuleppeosaline viivitamata nimetatud tüübikinnituserandi kehtetuks, võttes arvesse käesoleva liite punktis 8 sätestatud tähtaega. Tüübikinnituserandi kehtetuks tunnistanud kokkuleppeosaline teatab sellest halduskomiteele selle järgmisel istungil.

12. Kui halduskomitee otsustab tüübikinnituserandi väljastamise loa andmisest keelduda, võib käesoleva liite punktis 2 osutatud ajutise tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline selle ajutise tüübikinnituse kehtetuks tunnistada. Sellisel juhul teatab asjaomane kokkuleppeosaline viivitamata ajutise tüübikinnituse omanikule, et käesoleva liite punkti 2 alusel väljastatud ajutine tüübikinnitus tunnistatakse kehtetuks kuue kuu möödumisel otsuse kuupäevast, võttes arvesse, et ajutine tüübikinnitus kehtib vähemalt kaksteist kuud alates selle väljastamise kuupäevast.

Liide 8

Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded

1. Virtuaalse katse struktuur

Virtuaalsete katsete kirjeldamisel ja tegemisel tuleb lähtuda järgmisest põhiskeemist:

eesmärk,

b)	struktuurimudel,

c)	piirtingimused,

d)	eeldatav koormus,

e)	arvutamine,

hinnang,

g)	dokumentatsioon.

2. Arvutisimulatsiooni ja arvutuste alused

2.1. Matemaatiline mudel

Matemaatilise mudeli esitab tootja. See kajastab asjaomase ÜRO eeskirja nõuete kohaselt katsetatava ratassõiduki, seadme või osa konstruktsiooni keerukust ja piirtingimusi.

Samu sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui komponente katsetatakse sõidukist eraldi.

2.2. Matemaatilise mudeli valideerimise menetlus

Matemaatiline mudel tuleb valideerida võrreldes tegelike katsetingimustega.

Selleks tuleb teha sobiv füüsiline katse, et võrrelda tulemusi, mis on saadud matemaatilist mudelit kasutades, füüsilise katse tulemustega. Katsetulemuste võrreldavust tuleb tõestada. Tootja või tehniline teenistus koostab valideerimisaruande ja esitab selle tüübikinnitusasutusele.

Kõigist matemaatilises mudelis või tarkvaras tehtud muudatustest, mis võivad valideerimisaruande kehtetuks muuta, tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes võib nõuda uut valideerimist.

2.3. Dokumendid

Tootja peab tegema kättesaadavaks simulatsioonis ja arvutustes kasutatavad andmed ning lisavahendid ja need tehnilise teenistuse jaoks sobival viisil dokumenteerima.

3. Vahendid ja tugi

Tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse taotluse korral esitab tootja vajalikud vahendid, sealhulgas asjakohase tarkvara, või võimaldab neile juurdepääsu.

Lisaks pakub tootja tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele asjakohast tuge.

Tehnilisele teenistusele juurdepääsu ja toe võimaldamine ei vabasta tehnilist teenistust kohustustest, mis on seotud personali oskuste, litsentsitasude maksmise ja konfidentsiaalsusnõude järgimisega.

(1) Kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ÜRO ühtlustatud tehniliste eeskirjade kehtestamist ning nende ÜRO eeskirjade alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi.

(2)

„Pädev asutus“– tüübikinnitusasutus või määratud asutus või nende nimel tegutsev akrediteerimisasutus.

11.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 274/35

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1792,

29. september 2016,

millega asendatakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, (1) eriti selle artiklit 45,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisas loetletakse liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides sätestatud menetlused ja likvideerijad, mille/kelle suhtes kõnealust määrust kohaldatakse. A lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetluste loetelu, B lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetluste loetelu ning C lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis b osutatud likvideerijate loetelu.

(2)

Slovakkia ja Poola teatasid vastavalt 28. oktoobril 2014 ja 4. detsembril 2015 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaldamise eesmärgil komisjonile kõnealuse määruse A, B ja C lisas sätestatud loetelude muudatustest. Kõnealused muudatused vastavad nimetatud määruses sätestatud nõuetele. Kuna kõnealused muudatused on juba jõustunud, peaks käesolev määrus jõustuma nii kiiresti kui võimalik.

(3)	Määrus (EÜ) nr 1346/2000 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduv ning seetõttu osalevad nad kõnealuse määruse artikli 45 kohaselt käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(4)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)	Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 29. september 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

P. ŽIGA

(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.

LISA

„A LISA

Artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetlused

BELGIQUE/BELGIË

—	Het faillissement/La faillite

—	De gerechtelijke reorganisatie door een collectief akkoord/La réorganisation judiciaire par accord collectif

—	De gerechtelijke reorganisatie door overdracht onder gerechtelijk gezag/La réorganisation judiciaire par transfert sous autorité de justice

—	De collectieve schuldenregeling/Le règlement collectif de dettes

—	De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire

—	De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire

—	De voorlopige ontneming van beheer, bepaald in artikel 8 van de faillissementswet/Le dessaisissement provisoire, visé à l'article 8 de la loi sur les faillites

БЪЛГАРИЯ

—	Производство по несъстоятелност

ČESKÁ REPUBLIKA

—

Konkurs

—	Reorganizace

—

Oddlužení

DEUTSCHLAND

—	Das Konkursverfahren

—	Das gerichtliche Vergleichsverfahren

—	Das Gesamtvollstreckungsverfahren

—	Das Insolvenzverfahren

EESTI

—	Pankrotimenetlus

ÉIRE/IRELAND

—	Compulsory winding-up by the court

—	Bankruptcy

—	The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent

—	Winding-up in bankruptcy of partnerships

—	Creditors' voluntary winding-up (with confirmation of a court)

—	Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution

—	Company examinership

—	Debt Relief Notice

—	Debt Settlement Arrangement

—	Personal Insolvency Arrangement

ΕΛΛΑΔΑ

—	Η πτώχευση

—	Η ειδική εκκαθάριση εν λειτουργία

—	Σχέδιο αναδιοργάνωσης

—	Απλοποιημένη διαδικασία επί πτωχεύσεων μικρού αντικειμένου

ESPAÑA

—

Concurso

FRANCE

—	Sauvegarde

—	Redressement judiciaire

—	Liquidation judiciaire

HRVATSKA

—	Stečajni postupak

ITALIA

—	Fallimento

—	Concordato preventivo

—	Liquidazione coatta amministrativa

—	Amministrazione straordinaria

ΚΥΠΡΟΣ

—	Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο

—	Εκούσια εκκαθάριση από μέλη

—	Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές

—	Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου

—	Διάταγμα Παραλαβής και πτώχευσης κατόπιν Δικαστικού Διατάγματος

—	Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα

LATVIJA

—	Tiesiskās aizsardzības process

—	Juridiskās personas maksātnespējas process

—	Fiziskās personas maksātnespējas process

LIETUVA

—	Įmonės restruktūrizavimo byla

—	Įmonės bankroto byla

—	Įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka

—	Fizinio asmens bankroto byla

LUXEMBOURG

—

Faillite

—	Gestion contrôlée

—	Concordat préventif de faillite (par abandon d'actif)

—	Régime spécial de liquidation du notariat

—	Procédure de règlement collectif des dettes dans le cadre du surendettement

MAGYARORSZÁG

—	Csődeljárás

—	Felszámolási eljárás

MALTA

—

Xoljiment

—	Amministrazzjoni

—	Stralċ volontarju mill-membri jew mill-kredituri

—	Stralċ mill-Qorti

—	Falliment f'każ ta' negozjant

NEDERLAND

—	Het faillissement

—	De surséance van betaling

—	De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

—	Das Konkursverfahren (Insolvenzverfahren)

—	Das Sanierungsverfahren ohne Eigenverwaltung (Insolvenzverfahren)

—	Das Sanierungsverfahren mit Eigenverwaltung (Insolvenzverfahren)

—	Das Schuldenregulierungsverfahren

—	Das Abschöpfungsverfahren

—	Das Ausgleichsverfahren

POLSKA

—	Postępowanie naprawcze

—	Upadłość obejmująca likwidację

—	Upadłość z możliwością zawarcia układu

—

Upadłość

—	Przyspieszone postępowanie układowe

—	Postępowanie układowe

—	Postępowanie sanacyjne

PORTUGAL

—	Processo de insolvência

—	Processo especial de revitalização

ROMÂNIA

—	Procedura insolvenței

—	Reorganizarea judiciară

—	Procedura falimentului

SLOVENIJA

—	Stečajni postopek

—	Skrajšani stečajni postopek

—	Postopek prisilne poravnave

—	Prisilna poravnava v stečaju

SLOVENSKO

—	Konkurzné konanie

—	Reštrukturalizačné konanie

—

Oddlženie

SUOMI/FINLAND

—	Konkurssi/konkurs

—	Yrityssaneeraus/företagssanering

SVERIGE

—

Konkurs

—	Företagsrekonstruktion

UNITED KINGDOM

—	Winding-up by or subject to the supervision of the court

—	Creditors' voluntary winding-up (with confirmation by the court)

—	Administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court

—	Voluntary arrangements under insolvency legislation

—	Bankruptcy or sequestration

„B LISA

Artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetlused

BELGIQUE/BELGIË

—	Het faillissement/La faillite

—	De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire

—	De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire

—	De gerechtelijke reorganisatie door overdracht onder gerechtelijk gezag/La réorganisation judiciaire par transfert sous autorité de justice

БЪЛГАРИЯ

—	Производство по несъстоятелност

ČESKÁ REPUBLIKA

—

Konkurs

DEUTSCHLAND

—	Das Konkursverfahren

—	Das Gesamtvollstreckungsverfahren

—	Das Insolvenzverfahren

EESTI

—	Pankrotimenetlus

ÉIRE/IRELAND

—	Compulsory winding-up

—	Bankruptcy

—	The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent

—	Winding-up in bankruptcy of partnerships

—	Creditors' voluntary winding-up (with confirmation of a court)

—	Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution

ΕΛΛΑΔΑ

—	Η πτώχευση

—	Η ειδική εκκαθάριση

—	Απλοποιημένη διαδικασία επί πτωχεύσεων μικρού αντικειμένου

ESPAÑA

—

Concurso

FRANCE

—	Liquidation judiciaire

HRVATSKA

—	Stečajni postupak

ITALIA

—	Fallimento

—	Concordato preventivo

—	Liquidazione coatta amministrativa

—	Amministrazione straordinaria

ΚΥΠΡΟΣ

—	Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο

—	Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου

—	Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές, με επιβεβαίωση του Δικαστηρίου

—

Πτώχευση

—	Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα

LATVIJA

—	Juridiskās personas maksātnespējas process

—	Fiziskās personas maksātnespējas process

LIETUVA

—	Įmonės bankroto byla

—	Įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka

LUXEMBOURG

—

Faillite

—	Régime spécial de liquidation du notariat

—	Liquidation judiciaire dans le cadre du surendettement

MAGYARORSZÁG

—	Felszámolási eljárás

MALTA

—	Stralċ volontarju

—	Stralċ mill-Qorti

—	Falliment inkluż il-ħruġ ta' mandat ta' qbid mill-Kuratur f'każ ta' negozjant fallut

NEDERLAND

—	Het faillissement

—	De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

—	Das Konkursverfahren (Insolvenzverfahren)

POLSKA

—	Upadłość obejmująca likwidację

—

Upadłość

PORTUGAL

—	Processo de insolvência

ROMÂNIA

—	Procedura falimentului

SLOVENIJA

—	Stečajni postopek

—	Skrajšani stečajni postopek

SLOVENSKO

—	Konkurzné konanie

SUOMI/FINLAND

—	Konkurssi/konkurs

SVERIGE

—

Konkurs

UNITED KINGDOM

—	Winding-up by or subject to the supervision of the court

—	Winding-up through administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court

—	Creditors' voluntary winding-up (with confirmation by the court)

—	Bankruptcy or sequestration

„C LISA

Artikli 2 punktis b osutatud likvideerijad

BELGIQUE/BELGIË

—	De curator/Le curateur

—	De gedelegeerd rechter/Le juge-délégué

—	De gerechtsmandataris/Le mandataire de justice

—	De schuldbemiddelaar/Le médiateur de dettes

—	De vereffenaar/Le liquidateur

—	De voorlopige bewindvoerder/L'administrateur provisoire

БЪЛГАРИЯ

—	Назначен предварително временен синдик

—	Временен синдик

—	(Постоянен) синдик

—	Служебен синдик

ČESKÁ REPUBLIKA

—	Insolvenční správce

—	Předběžný insolvenční správce

—	Oddělený insolvenční správce

—	Zvláštní insolvenční správce

—	Zástupce insolvenčního správce

DEUTSCHLAND

—	Konkursverwalter

—	Vergleichsverwalter

—	Sachwalter (nach der Vergleichsordnung)

—

Verwalter

—	Insolvenzverwalter

—	Sachwalter (nach der Insolvenzordnung)

—	Treuhänder

—	Vorläufiger Insolvenzverwalter

EESTI

—	Pankrotihaldur

—	Ajutine pankrotihaldur

—	Usaldusisik

ÉIRE/IRELAND

—	Liquidator

—	Official Assignee

—	Trustee in bankruptcy

—	Provisional Liquidator

—

Examiner

—	Personal Insolvency Practitioner

—	Insolvency Service

ΕΛΛΑΔΑ

—	Ο σύνδικος

—	Ο εισηγητής

—	Η επιτροπή των πιστωτών

—	Ο ειδικός εκκαθαριστής

ESPAÑA

—	Administradores concursales

FRANCE

—	Mandataire judiciaire

—	Liquidateur

—	Administrateur judiciaire

—	Commissaire à l'exécution du plan

HRVATSKA

—	Stečajni upravitelj

—	Privremeni stečajni upravitelj

—	Stečajni povjerenik

—	Povjerenik

ITALIA

—

Curatore

—	Commissario giudiziale

—	Commissario straordinario

—	Commissario liquidatore

—	Liquidatore giudiziale

ΚΥΠΡΟΣ

—	Εκκαθαριστής και Προσωρινός Εκκαθαριστής

—	Επίσημος Παραλήπτης

—	Διαχειριστής της Πτώχευσης

LATVIJA

—	Maksātnespējas procesa administrators

LIETUVA

—	Bankroto administratorius

—	Restruktūrizavimo administratorius

LUXEMBOURG

—	Le curateur

—	Le commissaire

—	Le liquidateur

—	Le conseil de gérance de la section d'assainissement du notariat

—	Le liquidateur dans le cadre du surendettement

MAGYARORSZÁG

—	Vagyonfelügyelő

—	Felszámoló

MALTA

—	Amministratur Proviżorju

—	Riċevitur Uffiċjali

—	Stralċjarju

—	Manager Speċjali

—	Kuraturi f'każ ta' proċeduri ta' falliment

NEDERLAND

—	De curator in het faillissement

—	De bewindvoerder in de surséance van betaling

—	De bewindvoerder in de schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

—	Masseverwalter

—	Sanierungsverwalter

—	Ausgleichsverwalter

—	Besonderer Verwalter

—	Einstweiliger Verwalter

—	Sachwalter

—	Treuhänder

—	Insolvenzgericht

—	Konkursgericht

POLSKA

—

Syndyk

—	Nadzorca sądowy

—

Zarządca

—	Nadzorca układu

—	Tymczasowy nadzorca sądowy

—	Tymczasowy zarządca

—	Zarządca przymusowy

PORTUGAL

—	Administrador de insolvência

—	Administrador judicial provisório

ROMÂNIA

—	Practician în insolvență

—	Administrator judiciar

—	Lichidator

SLOVENIJA

—	Upravitelj prisilne poravnave

—	Stečajni upravitelj

—	Sodišče, pristojno za postopek prisilne poravnave

—	Sodišče, pristojno za stečajni postopek

SLOVENSKO

—	Predbežný správca

—

Správca

SUOMI/FINLAND

—	Pesänhoitaja/boförvaltare

—	Selvittäjä/utredare

SVERIGE

—	Förvaltare

—	Rekonstruktör

UNITED KINGDOM

—	Liquidator

—	Supervisor of a voluntary arrangement

—	Administrator

—	Official Receiver

—

Trustee

—	Provisional Liquidator

—	Judicial factor

“

11.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 274/55

KOMISJONI OTSUS (EL) 2016/1796,

7. juuli 2016,

millega muudetakse otsuseid 2011/263/EL, 2011/264/EL, 2012/720/EL ja 2012/721/EL, et võtta arvesse muudatusi ainete klassifitseerimisel

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 4131 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 6 kohaselt ei või ELi ökomärgist anda kaupadele, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (2) tähenduses mürgiseks, keskkonnale ohtlikuks, kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid, valmistisi või segusid, ega kaupadele, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) artiklis 57 osutatud aineid.

(2)

Määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 7 kohaselt võib komisjon kõnealuseid aineid sisaldavate konkreetsete tootekategooriate puhul juhul, kui nende ainete asendamine või alternatiivse materjali või alternatiivse disaini kasutamine ei ole tehniliselt teostatav, või toodete puhul, mille üldine keskkonnatoime on muude sama kategooria toodetega võrreldes märgatavalt suurem, võtta meetmeid kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 6 sätestatud põhimõttest erandite tegemiseks.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisale kuulub subtilisiin ohtlike ainete ühtlustatud klassifikatsiooni. See hõlmab järgmisi ohuklasse: hingamisteede sensibiliseerimine, 1. kategooria; raske silmakahjustus, 1. kategooria; nahaärritus, 2. kategooria ja mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude (hingamisteede puhul), 3. kategooria.

(4)

Komisjoni otsused 2011/263/EL (4) ja 2011/264/EL, (5) mida on muudetud komisjoni otsusega 2012/49/EL, (6) juba sisaldavad ensüümi subtilisiin (klassifitseeritud ohulausega H400: Väga mürgine veeorganismidele) suhtes seoses nõudepesumasinates ja pesupesemiseks kasutatavatele detergentidele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumidega, kuna subtilisiin tunnistati selliste detergentide oluliseks koostisosaks ja sellele on varem tehtud erand. Et võimaldada subtilisiini kasutamist ELi ökomärgisega toodetes, on lisaks sellele komisjoni otsustega 2012/720/EL (7) ja 2012/721/EL (8) lubatud ohulausega H400 (Väga mürgine veeorganismidele) klassifitseeritud ensüümid tööstuslike ja asutustes kasutatavate automaatsete nõudepesumasinate detergentides ning tööstuslikes ja asutustes kasutatavates pesupesemisvahendites. Need erandid tehti arvestades subtilisiini olulist funktsiooni eespool nimetatud detergentide rühmas ja selle lagunemist/inaktiveerimist reoveepuhastites ning detergentide kasutamise ajal ja kanalisatsioonisüsteemi juhtimisel. Erandid olid vajalikud, sest subtilisiin klassifitseeriti määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohasel registreerimisel veekeskkonnale ohtliku 1. kategooria akuutse toksilisusega (korrutustegur 1) aineks (ohulause H400), mis oleks takistanud selle lisamist ELi ökomärgisega toodetesse.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1272/2008 muudeti komisjoni määrusega (EL) nr 286/2011 (9). Määruse (EÜ) nr 1272/2008 muudatusi hakati ainete suhtes kohaldama alates 1. detsembrist 2012 ja segude suhtes alates 1. juunist 2015. Määrusega (EL) nr 286/2011 lisati uued veekeskkonnale pikaajaliste ohtude klassifitseerimise kriteeriumid veekeskkonda ohustava kroonilise mürgisuse ning biolagunevuse andmete põhjal. Uute kriteeriumide põhjal REACH aineteabe vahetuse foorumi (REACH SIEF) poolt hiljuti korraldatud uuring näitas, et subtilisiin tuleb klassifitseerida ka veekeskkonnale ohtlike ainete 2. kategooriasse (krooniline toksilisus). Aine on kergesti biolagundatav ja ei tohiks põhjustada ohtu keskkonnale, sest see inaktiveeritakse reoveepuhastites peaaegu täielikult. Sellise klassifitseerimise tulemusena keelataks subtilisiini kasutamine ELi ökomärgisega toodetes. Seetõttu oleks keeruline saavutada olukord, kus nõudepesumasinate ja pesupesemise detergentidele ning tööstuslike ja asutustes kasutatavate automaatsete nõudepesumasinate detergentidele kehtestatud ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid vastaksid näiteks keskkonnatoime poolest 10–20 % parimatele liidu turul olevatele detergentidele ja puhastusvahenditele kogu nende olelusringi vältel.

(6)

Subtilisiin parandab detergentidega saavutatavaid puhastustulemusi lõhustades valguplekkide koostisosi. Ensüüm on ette nähtud annuses eriti tõhus isegi madalal temperatuuril, mis võimaldab täita ELi ökomärgise kriteeriume seoses madala temperatuuri, tihendamise ja pesemisvõimega. Hetkel puudub alternatiivne koostisosa või tehnoloogia. Muude erineva katalüütilise aktiivsusega ensüümidega, nt α-amülaas, lipaas ja pektaatlüaas, on võimalik eemaldada muud liiki mustust ja plekke (nt tärklise-, rasva- ja pektiiniplekid), kuid need ei eemalda valguplekke.

(7)

Otsuste 2011/263/EL ja 2011/264/EL kohaste nõudepesumasinates ja pesumasinates kasutatavatele detergentidele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide läbivaatamisel ning tööstuslike ja asutustes kasutatavate automaatsete nõudepesumasinate detergentidele ning tööstuslike ja asutuste kasutatavate pesumasinate detergentidele ELi ökomärgise andmise kriteeriumide väljatöötamisel ja asjaomastes muudatustes ei võetud arvesse uusi keskkonnaalaseid kriteeriume, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 286/2011.

(8)

Käesolevat muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2012, et tagada ELi ökomärgise kriteeriumide kehtivuse järjepidevus nõudepesumasinas kasutatavate detergentide, pesumasinas kasutatavate detergentide, tööstuslike ja asutustes kasutatavate automaatsete nõudepesumasinate detergentide ning tööstuslike ja asutustes kasutatavate pesumasinate detergentide suhtes.

(9)	Komisjoni otsuseid 2011/263/EL, 2011/264/EL, 2012/720/EL ja 2012/721/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni otsuse 2011/263/EL lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 2

Komisjoni otsuse 2011/264/EL lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Komisjoni otsuse 2012/720/EL lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse III lisale.

Artikkel 4

Komisjoni otsuse 2012/721/EL lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse IV lisale.

Artikkel 5

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2012.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. juuli 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(4) Komisjoni 28. aprilli 2011. aasta otsus 2011/263/EL, millega kehtestatakse nõudepesumasinas kasutatavatele detergentidele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 111, 30.4.2011, lk 22).

(5) Komisjoni 28. aprilli 2011. aasta otsus 2011/264/EL, millega kehtestatakse pesumasinas kasutatavatele detergentidele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 111, 30.4.2011, lk 34).

(6) Komisjoni 26. jaanuari 2012. aasta otsus 2012/49/EL, millega muudetakse otsuseid 2011/263/EL ja 2011/264/EL selleks, et võtta arvesse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa kohaseid muudatusi ensüümide klassifitseerimisel (ELT L 26, 28.1.2012, lk 36).

(7) Komisjoni 14. novembri 2012. aasta otsus 2012/720/EL, millega kehtestatakse tööstuslike ja asutustes kasutatavate automaatsete nõudepesumasinate pesuvahenditele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 326, 24.11.2012, lk 25).

(8) Komisjoni 14. novembri 2012. aasta otsus 2012/721/EL, millega kehtestatakse tööstuslikele ja asutustes kasutatavatele pesupesemisvahenditele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 326, 24.11.2012, lk 38).

(9) Komisjoni 10. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 286/2011, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 83, 30.3.2011, lk 1).

I LISA

Otsuse 2011/263/EL lisa muudetakse järgmiselt.

Selguse ja õiguskindluse huvides on asjakohane asendada kogu erandite tabel 2. kriteeriumi punkti b viiendas lõigus järgmise tabeliga, milles võetakse arvesse komisjoni otsusega 2014/313/EL (1) tehtud muudatusi:

„Subtilisiin	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
„Subtilisiin	H411: Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R50-53
Pindaktiivsed ained kogusisaldusega < 25 % lõpptootes	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
Pindaktiivsed ained kogusisaldusega < 25 % lõpptootes (*1)	H412: Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52-53
Üksnes säilivuse tagamiseks kasutatavad biotsiidid (*2)	H410: Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R50-53
	H411: Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R51-53
	H412: Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52-53
Lõhnaained	H412: Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52-53
Ensüümid (*3)	H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi	R42
Ensüümid (*3)	H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni	R43
NTA (trinaatriumnitrilotriatsetaat) lisandina MGDAs (metüülglütsiindiatsetaat) ja GLDAs (dikarboksümetüülglutamiinhape) (*4)	H351: Arvatavasti põhjustab vähktõbe	R40

(1) Komisjoni 28. mai 2014. aasta otsus 2014/313/EL, millega muudetakse otsuseid 2011/263/EL, 2011/264/EL, 2011/382/EL, 2011/383/EL, 2012/720/EL ja 2012/721/EL, et võtta arvesse muudatusi ainete klassifitseerimisel (ELT L 164, 3.6.2014, lk 74).

(*1) Seda erandit kohaldatakse tingimusel, et aine on kiiresti lagunev ja lagunev anaeroobsetes tingimustes.

(*2) Nimetatud 2. kriteeriumi punktis e. Seda erandit kasutatakse siis, kui biotsiidide võimaliku bioakumulatsiooni iseloomustav log Pow (oktanooli-vee jaotusteguri) väärtus on < 3,0 või kui tema katseliselt määratud bioakumulatsiooni tegur on ≤ 100.

(*3) Sealhulgas valmististes sisalduvad stabilisaatorid ja muud lisaained.

(*4) Sisaldus toormaterjalis alla 1,0 % juhul, kui kogusisaldus lõpptootes on alla 0,10 %.“

II LISA

Otsuse 2011/264/EL lisa muudetakse järgmiselt.

Selguse ja õiguskindluse huvides on asjakohane asendada kogu erandite tabel 4. kriteeriumi punkti b viiendas lõigus järgmise tabeliga, milles võetakse arvesse otsusega 2014/313/EL tehtud muudatusi:

„Subtilisiin	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
„Subtilisiin	H411: Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R50-53
Pindaktiivsed ained kogusisaldusega < 25 % lõpptootes	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
Pindaktiivsed ained kogusisaldusega < 25 % lõpptootes (*1)	H412: Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52-53
Üksnes säilivuse tagamiseks kasutatavad biotsiidid (*2)	H410: Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R50-53
	H411: Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R51-53
	H412: Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52-53
Lõhnaained	H412: Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52-53
Ensüümid (*3)	H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi	R42
Ensüümid (*3)	H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni	R43
Pleegitamisel kasutatavad katalüsaatorid (*3)	H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi	R42
Pleegitamisel kasutatavad katalüsaatorid (*3)	H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni	R43
NTA (trinaatriumnitrilotriatsetaat) lisandina MGDAs (metüülglütsiindiatsetaat) ja GLDAs (dikarboksümetüülglutamiinhape) (*4)	H351: Arvatavasti põhjustab vähktõbe	R40
Optilised valgendid (üksnes tugevatoimelised detergendid)	H413: Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet	R53

(*1) Seda erandit kohaldatakse tingimusel, et aine on kiiresti lagunev ja lagunev anaeroobsetes tingimustes.

(*2) Nimetatud 4. kriteeriumi punktis e. Seda erandit kasutatakse siis, kui biotsiidide võimaliku bioakumulatsiooni iseloomustav log Pow (oktanooli-vee jaotusteguri) väärtus on < 3,0 või kui tema katseliselt määratud bioakumulatsiooni tegur on ≤ 100.

(*3) Sealhulgas valmististes sisalduvad stabilisaatorid ja muud lisaained.

(*4) Sisaldus toormaterjalis alla 1,0 % juhul, kui kogusisaldus lõpptootes on alla 0,10 %.“

III LISA

Otsuse 2012/720/EL lisa muudetakse järgmiselt.

Selguse ja õiguskindluse huvides on asjakohane asendada kogu erandite tabel 3. kriteeriumi punkti b kuuendas lõigus järgmise tabeliga, milles võetakse arvesse otsusega 2014/313/EL tehtud muudatusi:

„Subtilisiin	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
„Subtilisiin	H411: Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R50-53
Pindaktiivsed ained kogusisaldusega < 15 % lõpptootes	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
Pindaktiivsed ained kogusisaldusega < 25 % lõpptootes	H412: Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52-53
Üksnes säilivuse tagamiseks kasutatavad biotsiidid (*1) (ainult vedelikud, mille pH on 2–12 ja toimeaine massiprotsent kuni 0,10)	H331: Sissehingamisel mürgine	R23
	H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi	R42
	H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni	R43
	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
Ensüümid (*2)	H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi	R42
	H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni	R43
	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
NTA (trinaatriumnitrilotriatsetaat) lisandina MGDAs (metüülglütsiindiatsetaat) ja GLDAs (dikarboksümetüülglutamiinhape) (*3)	H351: Arvatavasti põhjustab vähktõbe	R40

(*1) Erand kehtib ainult 3. kriteeriumi punkti b puhul. Biotsiidid peavad vastama 3. kriteeriumipunktis d esitatud nõuetele.

(*2) Sealhulgas valmististes sisalduvad stabilisaatorid ja muud lisaained.

(*3) Sisaldus toormaterjalis alla 1,0 % juhul, kui kogusisaldus lõpptootes on alla 0,10 %.“

IV LISA

Otsuse 2012/721/EL lisa muudetakse järgmiselt.

Selguse ja õiguskindluse huvides on asjakohane asendada kogu erandite tabel 4. kriteeriumi punkti b kuuendas lõigus järgmise tabeliga:

„Subtilisiin	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
„Subtilisiin	H411: Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R50-53
Pindaktiivsed ained kogusisaldusega < 20 % lõpptootes	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
Pindaktiivsed ained kogusisaldusega < 25 % lõpptootes (*1)	H412: Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52-53
Üksnes säilivuse tagamiseks kasutatavad biotsiidid (*2) (ainult vedelikud, mille pH on 2–12 ja toimeaine massiprotsent kuni 0,10)	H331: Sissehingamisel mürgine	R23
	H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi	R42
	H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni	R43
	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
Ensüümid (*3)	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
	H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi	R42
	H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni	R43
Pleegitamisel kasutatavad katalüsaatorid (*3)	H400: Väga mürgine veeorganismidele	R50
NTA (trinaatriumnitrilotriatsetaat) lisandina MGDAs (metüülglütsiindiatsetaat) ja GLDAs (dikarboksümetüülglutamiinhape) (*4)	H351: Arvatavasti põhjustab vähktõbe	R40

(*1) Seda erandit kohaldatakse tingimusel, et pindaktiivne aine vastab 3. kriteeriumi punkti a nõuetele ja on lagunev anaeroobsetes tingimustes.

(*2) Erand kehtib ainult 4. kriteeriumi punkti b puhul. Biotsiidide puhul tuleb järgida 4. kriteeriumi punkti e.

(*3) Sealhulgas valmististes sisalduvad stabilisaatorid ja muud lisaained.

(*4) Sisaldus toormaterjalis alla 1,0 % juhul, kui kogusisaldus lõpptootes on alla 0,10 %.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 274

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 11. oktoober 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teatis ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu ajutise kohaldamise kohta	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/1790, 12. veebruar 2016, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppe (milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (muudetud 1958. aasta kokkulepe)) 3. versiooni sõlmimise kohta	2
		Kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ÜRO ühtlustatud tehniliste eeskirjade kehtestamist ning nende ÜRO eeskirjade alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi	4
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/1791, 12. juuli 2016, Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni (EUTM RCA) staatust) liidu nimel allkirjastamise ja sõlmimise kohta	31
		Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vaheline kirjavahetuse vormis leping, mis käsitleb Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni (EUTM RCA) staatust	33
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2016/1792, 29. september 2016, millega asendatakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisa	35
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1793, 10. oktoober 2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/759 seoses Taiwanist pärit želatiini ja kollageeni ning kõnealuste toodete tootmiseks töödeldud toorainete liitu toomisega ( 1 )	48
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1794, 10. oktoober 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	50
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/1795, 29. september 2016, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) lisades ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppele (ADN) lisatud eeskirjades tehtavate muudatustega	52
	*	Komisjoni otsus (EL) 2016/1796, 7. juuli 2016, millega muudetakse otsuseid 2011/263/EL, 2011/264/EL, 2012/720/EL ja 2012/721/EL, et võtta arvesse muudatusi ainete klassifitseerimisel (teatavaks tehtud numbri C(2016) 4131 all) ( 1 )	55
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepinguga loodud rakendamise ühiskomitee otsus nr 1/2016, 15. september 2016, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava kohase litsentsimissüsteemi alguskuupäeva [2016/1797]	62

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	184,0
0702 00 00	ZZ	184,0
0707 00 05	TR	128,9
0707 00 05	ZZ	128,9
0709 93 10	TR	136,2
0709 93 10	ZZ	136,2
0805 50 10	AR	75,0
	CL	97,4
	TR	86,7
	UY	50,0
	ZA	109,2
	ZZ	83,7
0806 10 10	BR	285,5
	EG	206,9
	TR	136,5
	US	210,1
	ZZ	209,8
0808 10 80	AR	100,0
	BR	100,2
	CL	139,7
	NZ	142,7
	US	141,5
	ZA	118,5
	ZZ	123,8
0808 30 90	CN	74,4
	TR	133,6
	ZZ	104,0

Ettepanek	Viitedokument	Teavitamine	Teema	Märkused	ELi seisukoht
1	ECE/TRANS/WP.15/231	C.N.443.2016.TREATIES-XI.B.14	ADRi A ja B lisa muudatusettepaneku projektid	Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühmas saavutatud tehniline konsensus.	Nõustuda muudatusettepanekutega.
2	ECE/TRANS/WP.15/231/Corr.1	C.N.443.2016.TREATIES-XI.B.14	ADRi A ja B lisa muudatusettepaneku projektid	Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühmas saavutatud tehniline konsensus.	Nõustuda muudatusettepanekutega.
3	ECE/TRANS/WP.15/231/Add.1	C.N.443.2016.TREATIES-XI.B.14	ADRi A ja B lisa muudatusettepaneku projektid	Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühmas saavutatud tehniline konsensus.	Nõustuda muudatusettepanekutega.
4	ECE/ADN/36	C.N.444.2016.TREATIES-XI.D.6	ADNile lisatud eeskirjade muudatusettepaneku projektid	Halduskomitees saavutatud tehniline konsensus.	Nõustuda muudatusettepanekutega.
5	ECE/ADN/36/Add.1	C.N.607.2016.TREATIES-XI.D.6	ADNile lisatud eeskirjade muudatusettepaneku projektid	Halduskomitees saavutatud tehniline konsensus.	Nõustuda muudatusettepanekutega.