1.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 268/10

TÕLGE

Tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise

PROTOKOLL

KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED,

VÕTTES ARVESSE, ET 21. mail 2003 võttis viiekümne kuues maailma terviseassamblee konsensusega vastu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni, mis jõustus 27. veebruaril 2005,

TÕDEDES, ET Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (WHO) üks kõige kiiremini ratifitseeritud lepinguid ja peamine vahend Maailma Terviseorganisatsiooni eesmärkide saavutamiseks,

MEENUTADES Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) põhikirja preambulit, milles on sätestatud, et inimese üks põhiõigustest on omada võimalikult head terviseseisundit, sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest,

OLLES KA OTSUSTANUD pidada esmatähtsaks oma õigust kaitsta rahva tervist,

TUNDES SUURT MURET selle üle, et ebaseaduslik kauplemine tubakatoodetega aitab kaasa tubakaepideemia levikule; see on ülemaailmne probleem, millel on rasked tagajärjed rahva tervisele, ning nõuab tõhusat, asjakohast ja ulatuslikku reageerimist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil,

TÕDEDES VEEL, ET ebaseaduslik kauplemine tubakatoodetega õõnestab hinna- ja maksumeetmeid, mis peaksid kaasa aitama tubaka tarbimise leviku vähendamisele, suurendades seeläbi tubakatoodete kättesaadavust ja taskukohasust,

OLLES TÕSISELT MURES kahjustava toime pärast, mis ebaseaduslikult kaubeldavate tubakatoodete parema kättesaadavuse ja taskukohasuse tõttu avaldub rahva tervisele ja heaolule, eeskätt noortele, vaestele jt haavatavatele rühmadele,

OLLES TÕSISELT MURES tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise ebaproportsionaalse majandusliku ja sotsiaalse mõju pärast arenguriikidele ning üleminekuriikidele,

OLLES TEADLIK vajadusest arendada välja teaduslik, tehniline ja institutsiooniline suutlikkus, et kavandada ja rakendada sobilikke riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi meetmeid tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse kõikide vormide kõrvaldamiseks,

TUNNISTADES, ET protokolliosaliste võimekuse suurendamiseks (eeskätt arenguriikides ja üleminekuriikides) tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise kõikide vormide kõrvaldamisel on väga tähtis võimaldada neile ligipääs vahenditele ja asjakohasele tehnoloogiale,

TUNNISTADES KA seda, et kuigi vabatsoonid luuakse seadusliku kaubanduse hõlbustamiseks, on neid kasutatud selleks, et tubakatoodetega ebaseaduslik kauplemine hõlpsamalt üleilmseks muuta, seda nii seoses salakauba ebaseadusliku transiidi kui ka ebaseaduslike tubakatoodete tootmisega,

TÕDEDES SAMUTI, ET ebaseaduslik kauplemine tubakatoodetega õõnestab protokolliosaliste majandust ning avaldab kahjulikku mõju nende stabiilsusele ja turvalisusele,

OLLES TEADLIK sellest, et ebaseaduslik kauplemine tubakatoodetega annab rahalist tulu, mida kasutatakse piiriülese kuritegevuse rahastamiseks ja mis segab seega valitsuse eesmärkide täitmist,

TÕDEDES, ET ebaseaduslik kauplemine tubakatoodetega nõrgendab tervishoiueesmärke, avaldab lisasurvet tervishoiusüsteemidele ja tähendab protokolliosaliste majandusele saamata jäänud tulusid,

PIDADES SILMAS Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 5 lõiget 3, kus konventsiooniosalised nõustuvad oma rahvatervise poliitika kehtestamisel ja rakendamisel tubaka tarbimise vähendamisega seoses kaitsma oma poliitikat tubakatööstuse ärihuvide ja teiste seaduspäraste huvide eest kooskõlas riigi õigusega,

RÕHUTADES vajadust olla valvel tubakatööstuse pingutuste suhtes õõnestada või kahjustada tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise strateegiaid ning vajadust olla informeeritud tubakatööstuse tegevusest, millel on kahjulik mõju tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise strateegiatele,

PIDADES SILMAS Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 6 lõiget 2, millega julgustatakse konventsiooniosalisi vajaduse korral keelama või piirama maksu- ja tollimaksuvabade tubakatoodete müüki ja/või importi riigipiiri ületavatele reisijatele,

LISAKS TÕDEDES, ET rahvusvaheliselt transiidina veetavate või ümberlaaditavate tubakatoodete ja tubaka puhul leitakse sageli võimalus ebaseaduslikuks kauplemiseks,

VÕTTES ARVESSE, ET tõhusad meetmed tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise ennetamisel ja selle vastu võitlemisel eeldavad terviklikku rahvusvahelist lähenemisviisi ja tihedat koostööd kõikides ebaseadusliku kaubanduse aspektides, hõlmates vajaduse korral ebaseaduslikku kauplemist tubaka, tubakatoodete ja tootmisseadmetega,

MEENUTADES JA RÕHUTADES teiste selliste asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepete tähtsust, nagu rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon, ning nende konventsioonide osaliste kohustust kohaldada vajaduse korral kõnealuste konventsioonide asjakohaseid sätteid tubaka, tubakatoodete ja tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise suhtes; julgustades neid protokolliosalisi, kes pole veel kõnealuste kokkulepete osalised, kaaluma nendega ühinemist,

TUNNISTADES vajadust kujundada välja tõhustatud koostöö Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni sekretariaadi ning ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo, Maailma Tolliorganisatsiooni ja vajaduse korral teiste asutuste vahel,

MEENUTADES Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artiklit 15, milles konventsiooniosalised tunnistavad muu hulgas, et tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse kõikide vormide, sealhulgas salakaubanduse ja keelatud tootmise kõrvaldamine on oluline tubaka tarbimise leviku vähendamiseks,

VÕTTES ARVESSE, ET käesoleva protokolliga ei üritata lahendada intellektuaalomandi õigustega seotud küsimusi, ning

OLLES VEENDUNUD, ET Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni täiendamine põhjaliku protokolliga on jõuline ja tõhus vahend tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise ja selle raskete tagajärgedega võitlemiseks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I OSA

SISSEJUHATUS

Artikkel 1

Mõisted

1. „Vahendamine“ – lepinguid, ostu või müüki käsitlevatel läbirääkimistel teiste isikute esindajana osalemine, saades selle eest honorari või vahendustasu.

2. „Sigaret“ – sigaretipaberisse pakendatud peeneks lõigatud tubaka rull, mis on ette nähtud suitsetamiseks. Siia ei kuulu piirkonnaspetsiifilised tooted, nagu bidi, ang hoon vm tooted, mida saab keerata paberisse või lehtedesse. Artiklis 8 tähendab „sigaret“ ka peeneks hakitud ise kokkurullitavat tubakat sigareti valmistamiseks.

3. „Konfiskeerimine“ – vara alaline äravõtmine kohtu või muu pädeva asutuse otsuse alusel.

4. „Kontrollialune saadetis“ – meetod, mis võimaldab suunata ebaseaduslikud või kahtlased saadetised ühe või enama riigi territooriumilt välja, selle territooriumi kaudu või selle territooriumile asjaomase riigi pädevate asutuste teadmisel ja järelevalve all, eesmärgiga uurida süütegu ja tuvastada süüteo toimepanekuga seotud isikud.

5. „Vabatsoon“ – protokolliosalise territooriumi osa, kuhu toodud kaupu käsitatakse impordimaksude ja -tasude seisukohalt üldiselt nii, nagu asuks see tsoon väljaspool tolliterritooriumi.

6. „Ebaseaduslik kauplemine“ – seadusega keelatud tegevus, mis on seotud tootmise, veo, vastuvõtmise, omandamise, jaotuse, müügi või ostuga, samuti tegevus, millega soodustatakse ebaseaduslikku kauplemist.

7. „Litsents“ – luba, mille pädev asutus on väljastanud pärast seda, kui talle on esitatud nõutav avaldus või muud dokumendid.

a) „Tootmisseadmed“– seadmestik, mis on kavandatud või kohandatud vaid tubakatoodete tootmiseks ja moodustab tootmisprotsessi lahutamatu osa (1).

b) „Seadme osa“– tubakatoodete tootmisseadmetega seoses mis tahes eristatav osa, mis on eriomane tubakatoodete tootmiseks kasutatavatele seadmetele.

9. „Protokolliosaline“ – käesoleva protokolli osaline, v.a juhul, kui kontekstist tuleneb teisiti.

10. „Isikuandmed“ – kõik andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

11. „Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon“ – suveräänsetest riikidest koosnev organisatsioon, kellele tema liikmesriigid on andnud pädevuse mitmes valdkonnas ning volituse teha nendes valdkondades liikmesriikidele siduvaid otsuseid (2).

12. „Tarneahel“ – hõlmab tubakatoodete ja tootmisseadmete tootmist, importi või eksporti ning seda võib protokolliosalise vastava otsuse alusel vajaduse korral laiendada ühele või enamale järgmistest toimingutest:

a)	tubakatoodete jaemüük;

b)	tubakatoodete kasvatamine (v.a juhul, kui seda teevad traditsioonilised väikekasvatajad ja -põllumajandustootjad);

c)	tubakatoodete või tootmisseadmete transport kaubanduslikes kogustes;

d)	tubaka ja tubakatoodete ning tootmisseadmete hulgimüük, vahendamine, ladustamine või turustamine.

13. „Tubakatooted“ – täielikult või osaliselt lehttubakast kui toormaterjalist valmistatud tooted, mis on ette nähtud suitsetamiseks, imemiseks, närimiseks või nuusktubakana kasutamiseks.

14. „Jälgimine ja päritolu kindlakstegemine“ – tarneahelas kaubaartiklite teekonna või liikumise süsteemne järelevalve ja uuesti fikseerimine, mida teostavad pädevad asutused või nende nimel tegutsevad isikud, nagu on üldjoontes kirjeldatud artiklis 8.

Artikkel 2

Protokolli ning teiste lepingute ja õigusaktide vaheline seos

1. Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni sätteid, mis kehtivad selle protokollide suhtes.

2. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artiklis 2 nimetatud lepingutüüpidega ühinenud protokolliosalised teatavad raamkonventsiooni sekretariaadi kaudu vastavatest lepingutest protokolliosaliste koosolekule.

3. Käesoleva protokolli sätted ei mõjuta ühegi protokolliosalise õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõnest muust selle protokolliosalise jaoks kehtivast rahvusvahelisest konventsioonist, lepingust või rahvusvahelisest kokkuleppest, mida see osaline peab tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise kõrvaldamise saavutamise seisukohast mõjusamaks.

4. Käesoleva protokolli sätted ei mõjuta protokolliosaliste muid rahvusvahelisest õigusest (sh rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist) tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 3

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on kõrvaldada kõik tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse vormid kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 15 tingimustega.

II OSA

ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 4

Üldised kohustused

1. Lisaks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 5 sätetele teevad protokolliosalised järgmist:

võtavad tõhusad meetmed, mille eesmärk on käesoleva protokolliga hõlmatud kauba tarneahela kontrollimine ja reguleerimine, ning rakendavad neid selleks, et ennetada, ära hoida, avastada ja uurida ebaseaduslikku kauplemist kõnealuse kaubaga ning esitada vastavad süüdistused; protokolliosalised teevad seejuures üksteisega koostööd;

võtavad kooskõlas oma siseriikliku õigusega kõik vajalikud meetmed, et suurendada selliste riigi pädevate ametiasutuste ja teenistuste tõhusust, kes vastutavad käesoleva protokolliga hõlmatud kauba ebaseadusliku kaubanduse kõikide vormide kõrvaldamisega seotud ennetamis-, ärahoidmis-, avastamis- ja uurimistoimingute ning süüdistuste esitamise eest (sh toll ja politsei);

võtavad tõhusad meetmed, millega lihtsustatakse või võimaldatakse tehnilist ja rahalist abi, suutlikkuse suurendamist ja rahvusvahelist koostööd eesmärgiga saavutada käesoleva protokolli eesmärgid, tagada käesoleva protokolli alusel vahetatava teabe kättesaadavus pädevatele asutustele ja kindlustada turvaline teabevahetus nende asutustega;

d)	teevad üksteisega tihedat koostööd vastavalt oma riigi asjakohastele õigus- ja haldussüsteemidele eesmärgiga suurendada õiguskaitse tõhusust ebaseadusliku tegevusega (sh käesoleva protokolli artikli 14 kohaselt kindlaks määratud kuritegudega) võitlemiseks;

e)	teevad vajaduse korral koostööd ning suhtlevad asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonidega käesoleva protokolliga hõlmatud teabe turvalise vahetamise (3) raames, et tagada käesoleva protokolli tõhus rakendamine;

f)	teevad oma käsutuses olevate vahendite ja ressursside piires koostööd, et kaasata rahalisi vahendeid käesoleva protokolli tõhusaks rakendamiseks kahe- ja mitmepoolsete rahastamismehhanismide kaudu.

2. Täites oma protokollist tulenevaid kohustusi, tagavad protokolliosalised suurima võimaliku läbipaistvuse kõikides suhetes, mis võivad neil tubakatööstusega olla.

Artikkel 5

Isikuandmete kaitse

Protokolliosalised kaitsevad käesolevat protokolli rakendades kõikide isikute isikuandmeid – olenemata nende kodakondsusest või elukohast – kooskõlas siseriikliku õigusega, pidades silmas rahvusvahelisi isikuandmete kaitset käsitlevaid standardeid.

III OSA

TARNEAHELA KONTROLLIMINE

Artikkel 6

Litsentside väljastamise või samaväärne heakskiidu- või kontrollisüsteem

1. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni eesmärkide saavutamiseks ning ebaseadusliku tubakatoodete ja tootmisseadmetega kauplemise kõrvaldamiseks lubavad protokolliosalised mis tahes füüsilistel ja juriidilistel isikutel teostada mis tahes järgmisi toiminguid üksnes pädeva asutuse väljastatud litsentsi või samaväärse heakskiidu (edaspidi „litsents“) alusel või rakendatava kontrollisüsteemi kohaselt kooskõlas siseriikliku õigusega:

a)	tubakatoodete ja tootmisseadmete tootmine ning

b)	tubakatoodete ja tootmisseadmete import või eksport.

2. Protokolliosalised kohustuvad tagama asjakohases ulatuses ja juhul, kui tegevus pole keelatud siseriikliku õigusega, järgmiste toimingutega tegelevate füüsiliste või juriidiliste isikute litsentsimise:

a)	tubakatoodete jaemüük;

b)	tubaka kasvatamine (v.a juhul, kui seda teevad traditsioonilised väikekasvatajad ja -põllumajandustootjad);

c)	tubakatoodete või tootmisseadmete transport kaubanduslikes kogustes;

d)	tubaka ja tubakatoodete ning tootmisseadmete hulgimüük, vahendamine, ladustamine või turustamine.

3. Tõhusa litsentsimissüsteemi tagamiseks teevad protokolliosalised järgmist:

a)	moodustavad või määravad pädeva(d) asutuse(d), kes vastutab (vastutavad) lõikes 1 nimetatud toimingute teostamiseks vajalike litsentside väljastamise, uuendamise, peatamise ja/või tühistamise eest käesoleva protokolli sätete kohaselt ja kooskõlas oma siseriikliku õigusega;

nõuavad, et igas litsentsitaotluses oleks esitatud taotleja kohta kogu nõutav teave, mis peaks vajaduse korral hõlmama järgmist:

i)	füüsilisest isikust taotleja puhul tema identimisandmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi, kaubanduslik nimetus, ettevõtte registreerimisnumber (olemasolu korral), kehtivad maksukohustuslasena registreerimise numbrid (olemasolu korral) ja kogu muu identimist võimaldav teave;

ii)

juriidilise isiku puhul selle identimisandmed, sealhulgas täielik juriidiline nimi, ametlik nimetus, kaubanduslik nimetus, ettevõtte registreerimisnumber, asutamiskuupäev ja -koht, peakorteri asukoht ja peamine tegevuskoht, kehtivad maksukohustuslasena registreerimise numbrid, põhikirja või võrdväärsete dokumentide koopiad, ettevõtte tütarettevõtjad, direktorite ja kõikide ametlike esindajate nimed, sealhulgas kogu muu identimist võimaldav teave;

iii)	tootmisüksus(t)e täpne asukoht, laohoone asukoht ja taotleja juhitava ettevõtte tootmisvõimsus;

iv)	taotlusega hõlmatud tubakatoodete ja tootmisseadmete üksikasjad, nagu toote kirjeldus, nimetus, registreeritud kaubamärk (olemasolu korral), tootedisain, tootemark, mudel või liik ja tootmisseadmete seerianumber;

v)	selle koha kirjeldus, kuhu tootmisseadmed paigaldatakse ja kus neid kasutatakse;

vi)	dokumendid või tõend karistusregistrist;

vii)	täielik teave nende pangakontode kohta, mida kavatsetakse kasutada asjaomasteks tehinguteks, ja muud asjakohased makseandmed;

viii)

tubakatoodete kavandatud kasutuse ja müügituru kirjeldus, pöörates eritähelepanu selle tagamisele, et tubakatoote tootmise või tarnimise ulatus vastaks mõistlikult eeldatavale nõudlusele;

c)	jälgivad ja koguvad vajaduse korral litsentsitasusid, mida on võimalik sisse nõuda, ning kaaluvad nende kasutamist litsentsimissüsteemi tõhusaks haldamiseks ja jõustamiseks või rahvatervise või muu seotud tegevuse heaks kooskõlas siseriikliku õigusega;

d)	võtavad asjakohased meetmed, et ennetada, avastada ja uurida ebaseaduslikke või petturlikke tavasid litsentsimissüsteemi toimimisel;

e)	rakendavad vajaduse korral selliseid meetmeid nagu litsentside korrapärane läbivaatamine, uuendamine, kontrollimine või audit;

f)	kehtestavad vajaduse korral litsentside kehtivusaja piirangu ja nõuavad seejärel uue taotluse esitamist või taotluse andmete ajakohastamist;

g)	kohustavad kõiki litsentsi omavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid teatama pädevale asutusele ette kõikidest oma ettevõtte asukoha muutustest või litsentsiga hõlmatud tegevusega seotud teabe olulistest muudatustest;

h)	kohustavad kõiki litsentsi omavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid teatama asjakohasele pädevale asutusele kõikidest tootmisseadmete soetamistest ja võõrandamistest;

i)	tagavad, et kõik vastavad tootmisseadmed või seadme osad hävitatakse pädeva asutuse järelevalve all.

4. Protokolliosalised tagavad, et ühtki litsentsi ei omistata ega/või anta üle ilma litsentsitaotlejalt lõikes 3 viidatud asjakohast teavet saamata ja pädeva asutuse eelneva heakskiiduta.

5. Viis aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist tagab protokolliosaliste koosolek oma järgmisena toimuval istungil, et korraldatakse tõenditel põhinev uuring selgitamaks välja, kas esineb tubakatoodete tootmisele olemuslikke ja kindlakstehtavaid põhisisendeid, mille suhtes saab rakendada tõhusat kontrollimehhanismi. Nimetatud uuringu põhjal kaalub protokolliosaliste koosolek asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 7

Hoolsusmeetmed

1. Protokolliosalised nõuavad kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni eesmärkidega, et kõik tubaka, tubakatoodete ja tootmisseadmete tarneahelasse kaasatud füüsilised ja juriidilised isikud teeksid järgmist:

a)	rakendaksid enne ärisuhete loomist ja ärisuhete kestel hoolsusmeetmeid;

b)	jälgiksid oma klientide müügitegevust tagamaks, et kogused vastavad kõnealuste toodete nõudlusele kavandatud müügiturul ja et neid kasutatakse kavandatud eesmärgil;

c)	edastavad pädevale asutusele kõik tõendid selle kohta, et klient on seotud tegevusega, mis on vastuolus tema protokollist tulenevate kohustustega.

2. Lõike 1 kohased hoolsusmeetmed hõlmavad kooskõlas siseriikliku õiguse ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni eesmärkidega vajaduse korral muu hulgas nõudeid kliendi isiku kindlakstegemiseks, näiteks sellise teabe saamist ja ajakohastamist, mis on seotud järgmisega:

a)	teave selle kohta, et füüsilisel või juriidilisel isikul on artikli 6 kohane litsents;

b)	füüsilisest isikust kliendi puhul tema identimisandmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi, kaubanduslik nimetus, ettevõtte registreerimisnumber (olemasolu korral), kehtivad maksukohustuslasena registreerimise numbrid (olemasolu korral) ja tõend tema isikut tõendava dokumendi nõuetekohasuse kohta;

juriidilise isiku puhul selle identimisandmed, sealhulgas täisnimi, kaubanduslik nimetus, ettevõtte registreerimisnumber, asutamiskuupäev ja -koht, peakorteri asukoht ja peamine tegevuskoht, kehtivad maksukohustuslasena registreerimise numbrid, põhikirja või võrdväärsete dokumentide koopiad, ettevõtte tütarettevõtjad, direktorite ja kõikide ametlike esindajate nimed, sealhulgas esindajate nimed ja tõend nende isikut tõendavate dokumentide nõuetekohasuse kohta;

d)	tubaka, tubakatoodete ja tootmisseadmete kavandatud kasutuse ja müügituru kirjeldus;

e)	selle koha kirjeldus, kuhu tootmisseadmed paigaldatakse ja kus neid kasutatakse.

3. Lõike 1 kohased hoolsusnõuded võivad hõlmata nõudeid kliendi isiku kindlakstegemiseks, näiteks sellise teabe saamist ja ajakohastamist, mis on seotud järgmisega:

a)	dokumendid või tõend karistusregistrist;

b)	teave selliste pangakontode kohta, mida kavatsetakse kasutada asjaomasteks tehinguteks.

4. Protokolliosalised võtavad lõike 1 punktis c edastatud teabe alusel kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus käesolevast protokollist tulenevatele kohustustele; see võib muu hulgas tähendada, et protokolliosalise jurisdiktsioonis omistatakse kliendile siseriiklikus õiguses esitatud määratluse kohaselt blokeeritud kliendi staatus.

Artikkel 8

Jälgimine ja päritolu kindlakstegemine

1. Eesmärgiga veelgi enam kaitsta tarneahelat ja aidata kaasa tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise uurimisele, nõustuvad protokolliosalised kehtestama viie aasta jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist jälgimis- ja päritolu kindlakstegemise süsteemi, mille moodustavad riiklikud ja/või piirkondlikud jälgimise ja päritolu kindlakstegemise süsteemid ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni sekretariaadi juures asuv ja kõikide protokolliosaliste jaoks juurdepääsetav ülemaailmne teabevahetuskeskus, mis võimaldab protokolliosalistel teha päringuid ja saada asjakohast teavet.

2. Protokolliosalised kehtestavad kooskõlas käesoleva artikliga jälgimis- ja päritolu kindlakstegemise süsteemi, mida protokolliosalised rakendavad kõikide nende territooriumil toodetud või sinna imporditud tubakatoodete suhtes, võttes arvesse oma riigile või piirkonnale eriomaseid vajadusi ja nende käsutuses olevat parimat tava.

3. Tõhusa jälgimise ja päritolu kindlakstegemise võimaldamiseks nõuab iga protokolliosaline, et sigarettide puhul viie aasta jooksul ja muude tubakatoodete puhul kümne aasta jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist vastava protokolliosalise suhtes kinnitatakse tarbija- ja välispakenditele ainulaadsed ja turvalised identifitseerimismärgid, mida ei ole võimalik eemaldada (edaspidi „ainulaadsed identifitseerimismärgid“), näiteks koodid või templid, või et need moodustavad osa tarbija- ja välispakenditest.

4.1.

Lõike 3 kohaldamiseks nõuavad protokolliosalised jälgimis- ja päritolu kindlakstegemise süsteemi osana, et kas otse või lingi kaudu oleks kättesaadav järgmine teave, mis aitab protokolliosalistel teha kindlaks tubakatoodete päritolu ja vajaduse korral ebaseaduslikku kaubandusse sattumise etapp ning jälgida ja kontrollida tubakatoodete liikumist ning nende õiguslikku seisundit:

a)	tootmiskuupäev ja -koht;

b)	tootmisasutus;

c)	toote tootmiseks kasutatud masin;

d)	tootmisvahetus või tootmise aeg;

e)	esimese sellise kliendi nimi, arveandmed, tellimusnumber ja maksmisandmed, kes ei ole tootjaga seotud;

f)	jaemüügi jaoks ette nähtud turg;

g)	toote kirjeldus;

h)	ladustamine ja vedu;

i)	iga teadaoleva järgneva ostja identimisandmed;

j)	kavandatav veoteekond, veokuupäev, veo sihtkoht, väljumiskoht ja vastuvõtja.

4.2.	Punktides a, b, g ja vajaduse korral punktis f viidatud teave on ainulaadsete identifitseerimismärkide osa.

4.3.	Kui punktis f viidatud teave ei ole märgistamise ajal kättesaadav, nõuavad protokolliosalised sellise teabe lisamist kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 15 lõike 2 punktiga a.

5. Protokolliosalised nõuavad käesolevas artiklis kindlaks määratud tähtaegade jooksul, et kõik tootjad registreeriksid lõikes 4 sätestatud teabe tootmise või esimese kaubasaadetise saatmise ajal või et see registreeritaks nende territooriumile importimise ajal.

6. Protokolliosalised tagavad, et lõike 5 kohaselt registreeritud teave on neile kättesaadav lõigetes 3 ja 4 nõutud ainulaadsete identifitseerimismärkidega ühenduses oleva lingi kaudu.

7. Protokolliosalised tagavad, et lõike 5 kohaselt registreeritud teave ning sellist teavet lõike 6 kohaselt kättesaadavaks tegevad ainulaadsed identifitseerimismärgid on protokolliosalise ja selle pädevate asutuste kehtestatud või heaks kiidetud vormingus.

8. Protokolliosalised tagavad, et lõike 5 kohaselt registreeritud teave on kooskõlas lõikega 9 taotluse korral juurdepääsetav ülemaailmsele teabevahetuskeskusele selle riikliku ja/või piirkondliku keskusega toimiva standardse elektroonilise turvaliidese kaudu. Ülemaailmne teabevahetuskeskus koostab loetelu protokolliosaliste pädevatest asutustest ja teeb selle kättesaadavaks kõikidele protokolliosalistele.

9. Protokolliosalised või pädevad asutused:

a)	saavad õigeaegselt juurdepääsu lõikes 4 kirjeldatud teabele, esitades päringu ülemaailmsele teabevahetuskeskusele,

b)	taotlevad sellist teavet üksnes siis, kui see on vajalik tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise avastamiseks või uurimiseks,

c)	ei varja teavet põhjendamatult,

d)	vastavad teabetaotlustele seoses lõikega 4 kooskõlas oma siseriikliku õigusega ning

e)	kaitsevad vahetatavat teavet ja käsitavad seda konfidentsiaalsena, nagu see on vastastikku kokku lepitud.

10. Protokolliosalised nõuavad kehtiva jälgimis- ja päritolu kindlakstegemise süsteemi edasiarendamist ning selle ulatuse laiendamist kuni selle hetkeni, mil tootmis- või impordikohas või tolliformaalsuste täitmise või aktsiisi tasumise kontrollimise punktis on tasutud kõik tollimaksud ja asjakohased maksud ning vajaduse korral täidetud muud kohustused.

11. Nagu vastastikku kokku lepitud, teevad protokolliosalised üksteisega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd jälgimis- ja päritolu kindlakstegemise süsteemiga seotud parimate tavade vahetamisel ja arendamisel, sealhulgas järgmistes valdkondades:

a)	täiustatud jälgimis- ja päritolu kindlakstegemise tehnoloogia, sealhulgas teadmiste, oskuste, suutlikkuse ja eksperditeadmiste arendamise, ülekande ja omandamise lihtsustamine;

b)	toetuse võimaldamine koolitus- ja suutlikkuse suurendamise programmide tarbeks protokolliosalistele, kes seda taotlevad;

c)	tubakatoodete tarbijapakendite ja välispakendite märgistamise ning skannimise tehnoloogia edasiarendamine, et teha kättesaadavaks lõikes 4 loetletud teave.

12. Protokolliosalisele pandud kohustusi ei täida tubakatööstus või neid ei delegeerita tubakatööstusele.

13. Protokolliosalised tagavad, et nende pädevatel asutustel, kes on kaasatud jälgimis- ja päritolu kindlakstegemise süsteemi, piirduksid sidemed tubakatööstusega ja tubakatööstuse huve esindavate isikutega üksnes käesoleva artikli rakendamise seisukohast rangelt vajalikuga.

14. Protokolliosalised võivad nõuda tubakatööstuselt oma käesolevast artiklist tulenevate kohustustega seotud mis tahes kulude tasumist.

Artikkel 9

Registrite pidamine

1. Protokolliosalised nõuavad vajaduse korral, et kõik tubaka, tubakatoodete ja tootmisseadmete tarneahelasse kaasatud füüsilised ja juriidilised isikud peaksid kõikide asjakohaste tehingute kohta terviklikke ja täpseid registreid. Nimetatud registrite abil peab olema võimalik arvestust pidada kõikide nende tubakatoodete tootmises kasutatud materjalide üle.

2. Protokolliosalised nõuavad vajaduse korral kooskõlas artikliga 6 litsentsitud isikutelt, et nad esitaksid taotluse alusel pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)	üldine teave turumahtude, suundumuste ja prognooside kohta jm asjakohane teave ning

b)	litsentsi valdaja omanduses, vastutaval hoiul või kontrolli all olevate tubakatoodete ja tootmisseadmete kogused, mida hoitakse laos, maksu- ja tolliladudes transiidiprotseduuri, ümberlaadimiskorra või tollimaksu peatamise korra alusel taotluse esitamise kuupäeva seisuga.

3. Seoses tubakatoodete ja tootmisseadmetega, mida müüakse või toodetakse protokolliosalise territooriumil ekspordiks või mis liiguvad protokolliosalise territooriumil transiidiprotseduuri või ümberlaadimiskorra alusel, kusjuures nende suhtes on tollimaks peatatud, nõuavad protokolliosalised vajaduse korral, et artikli 6 kohaselt litsentsitud isikud esitaksid ajal, kui nimetatud tooted ja seadmed viiakse välja lähteriigi pädevate asutuste kontrolli alt, taotluse korral asjaomastele asutustele järgmise teabe (elektrooniliselt, kui on olemas vastav taristu):

a)	kauba saatmise kuupäev toodete viimasest tegeliku kontrollimise kohast;

b)	saadetud toodete üksikasjad (sh tootemark, kogus, ladu);

c)	kavandatav veoteekond ja sihtkoht;

d)	selle (nende) füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) andmed, kellele tooted saadetakse;

e)	transpordivahend, sealhulgas vedaja andmed;

f)	saadetise eeldatav kavandatud sihtkohta saabumise kuupäev;

g)	jaemüügi jaoks ette nähtud turg või eeldatav kasutus.

4. Võimaluse korral nõuavad protokolliosalised, et jaemüüjad ja tubakakasvatajad (v.a traditsioonilised väikekasvatajad, kelle tegevus ei ole äriline) peaksid kooskõlas siseriikliku õigusega terviklikku ja täpset registrit kõikidest asjakohastest tehingutest, milles nad osalevad.

5. Lõike 1 rakendamisel võtavad protokolliosalised tõhusad seadusandlikud, rakendus-, haldus- või muud meetmed eesmärgiga nõuda, et kõik registrid:

a)	hõlmaksid vähemalt nelja-aastast perioodi,

b)	tehtaks kättesaadavaks pädevatele asutustele,

c)	peetaks pädevate asutuste nõutavas vormingus.

6. Protokolliosalised kehtestavad vajaduse korral ja siseriikliku õiguse kohaselt süsteemi, mille raames jagataks kõikides vastavalt käesolevale artiklile peetavates registrites sisalduvaid üksikasju teiste protokolliosalistega.

7. Protokolliosalised kohustavad tegema koostööd üksteisega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega täiustatud registripidamise süsteemide järkjärgulise jagamise ja arendamise alal.

Artikkel 10

Turva- ja ennetusmeetmed

1. Protokolliosalised nõuavad vajaduse korral ning kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni eesmärkidega, et kõik artiklis 6 viidatud füüsilised ja juriidilised isikud võtaksid vajalikud meetmed tubakatoodete ebaseaduslikku kaubandusse sattumise ennetamiseks, tehes muu hulgas järgmist:

edastades pädevatele asutustele andmed järgmise kohta:

i)	piiriülesed rahaülekanded summades, mis on sätestatud siseriiklikus õiguses, või piiriülesed mitterahalised maksed;

ii)	kõik „kahtlased tehingud“;

b)	tarnides tubakatooteid või tootmisseadmeid üksnes kogustes, mis vastavad selliste toodete nõudlusele kavandatud jaemüügiturul või nende kasutusele.

2. Protokolliosalised nõuavad vajaduse korral ning kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni eesmärkidega, et artiklis 6 viidatud füüsiliste või juriidiliste isikute teostatud tehingute eest oleksid lubatud üksnes maksed, mis on tehtud arvel viidatud vääringus ja summas ning mis laekuvad ainult seaduslike maksekanalite kaudu selle territooriumi finantsasutustelt, kus asub kavandatud turg, mitte mõne muu alternatiivse rahaülekandesüsteemi kaudu.

3. Protokolliosaline võib nõuda, et artiklis 6 viidatud füüsiliste või juriidiliste isikute maksed tubakatoodete tootmiseks kasutatud materjalide eest oleksid tema jurisdiktsioonis tehtud üksnes arvel viidatud vääringus ja summas ning laekuksid ainult seaduslike maksekanalite kaudu selle territooriumi finantsasutustelt, kus asub kavandatud turg, mitte mõne muu alternatiivse rahaülekandesüsteemi kaudu.

4. Protokolliosalised tagavad, et käesoleva artikli nõuete mis tahes rikkumise korral kohaldatakse asjakohaseid kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetlusi ning tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, sealhulgas vajaduse korral litsentsi peatamist või tühistamist.

Artikkel 11

Müük interneti, telekommunikatsioonikanalite või mis tahes muu areneva tehnoloogia vahendusel

1. Protokolliosalised nõuavad, et kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes on kaasatud tubakatoodetega seotud tehingutesse interneti, telekommunikatsioonikanalite või mis tahes muude arenevate tehnoloogiapõhiste müügiviiside vahendusel, täidaksid kõik käesoleva protokolliga hõlmatud asjakohased kohustused.

2. Protokolliosalised kaaluvad interneti, telekommunikatsioonikanalite või mis tahes muude arenevate tehnoloogiapõhiste müügiviiside vahendusel toimuva tubakatoodete jaemüügi keelustamist.

Artikkel 12

Vabatsoonid ja rahvusvaheline transiit

1. Protokolliosalised rakendavad kolme aasta jooksul pärast seda, kui käesolev protokoll on konkreetse osalise suhtes jõustunud, tõhusaid kontrolle tubaka ja tubakatoodete tootmise ning nendega seotud tehingute üle vabatsoonides, kasutades kõiki käesolevas protokollis sätestatud asjakohaseid meetmeid.

2. Lisaks keelatakse vabatsoonist väljaviimise ajal tubakatoodete hoidmine ühes ja samas konteineris või mis tahes muus veoüksuses koos muude toodetega.

3. Protokolliosalised võtavad kooskõlas siseriikliku õigusega vastu kontrolli- ja järelevalvemeetmed tubakatoodete ja toomisseadmete rahvusvahelise transiidi või ümberlaadimise suhtes oma territooriumil ning rakendavad neid meetmeid, järgides käesoleva protokolli sätteid, eesmärgiga ennetada ebaseaduslikku kauplemist kõnealuste toodetega.

Artikkel 13

Tollimaksuvaba müük

1. Protokolliosalised rakendavad tõhusaid meetmeid eesmärgiga tagada tollimaksuvaba müügi vastavus käesoleva protokolli sätetele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artiklit 6.

2. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist tagab protokolliosaliste koosolek oma järgmisena toimuval istungil, et korraldatakse tõenditel põhinev uuring selgitamaks välja, kui suures ulatuses on tubakatoodetega ebaseaduslik kauplemine seotud nende toodete tollimaksuvaba müügiga. Nimetatud uuringu põhjal kaalub protokolliosaliste koosolek asjakohaseid lisameetmeid.

IV OSA

SÜÜTEOD

Artikkel 14

Õigusvastane tegevus, sealhulgas kuriteod

1. Protokolliosalised võtavad siseriikliku õiguse peamiste põhimõtete alusel vastu seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud selleks, et kehtestada siseriikliku õiguse kohaselt õigusvastasena järgmine tegevus:

a)	tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete tootmine, hulgimüük, vahendamine, müümine, transportimine, turustamine, ladustamine, kohaletoimetamine, importimine või eksportimine vastuolus käesoleva protokolli sätetega;

tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete tootmine, hulgimüük, vahendamine, müümine, transportimine, turustamine, ladustamine, kohaletoimetamine, importimine või eksportimine ilma kohaldatavat tollimaksu, maksusid ja muid lõive tasumata või ilma kohaldatava maksumärgita, ainulaadse identifitseerimismärgita või muu nõutava märgistuse või märgiseta;

ii)	igasugune muu tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete salakaubavedu või salakaubaveo katse, mis ei ole hõlmatud punkti b alapunktiga i;

i)	igasugune muu tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete ebaseaduslik tootmine või tubaka pakendamine pakki, millel maksumärk, ainulaadne identifitseerimismärk või muu nõutav märgistus või märgis on võltsitud;

ii)	ebaseaduslikult toodetud tubaka, ebaseaduslike tubakatoodete või võltsitud maksumärgi ja/või muu vajaliku märgistuse või märgiseta toodete või ebaseaduslike tootmisseadmete hulgimüük, vahendamine, müümine, transportimine, turustamine, ladustamine, kohaletoimetamine, importimine või eksportimine;

d)	tubakatoodete segamine tarneahelas muude toodetega, et tubakatooteid peita või varjata;

e)	tubakatoodete segamine muude toodetega vastuolus käesoleva protokolli artikli 12 lõikega 2;

f)	interneti, telekommunikatsioonikanalite või mis tahes muude arenevate tehnoloogiapõhiste müügiviiside kasutamine tubakatoodete müümiseks vastuolus käesoleva protokolliga;

g)	kooskõlas artikliga 6 litsentsi omava isiku poolt tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete omandamine selliselt isikult, kellel peaks olema litsents artikli 6 kohaselt, kuid kellel seda ei ole;

h)	riigi- või volitatud ametniku takistamine selliste tööülesannete täitmisel, mis on seotud tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise ennetamise, tuvastamise, tõkestamise, uurimise või kõrvaldamisega;

sellise tunnistuse andmine, mis on väär, eksitav või puudulik, või kui ei esitata nõutavat teavet riigi- või volitatud ametnikule, kes täidab tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise ennetamise, tõkestamise, tuvastamise, uurimise või kõrvaldamisega seotud töökohustusi, ning kui see ei ole vastuolus õigusega mitte anda ütlusi iseenda vastu;

ii)

tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete kirjelduse, koguse või väärtuse või muu protokollis täpsustatud teabe väär deklareerimine ametlikul vormil selleks, et:

a)	hoiduda kohaldatava tollimaksu, maksude ja muude lõivude tasumisest või

b)	piirata kontrollimeetmeid, mis on ette nähtud tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise ennetamiseks, tõkestamiseks, tuvastamiseks, uurimiseks või kõrvaldamiseks,

iii)	ei ole loodud käesoleva protokolliga hõlmatud registreid ega neid hallatud või hallatakse võltsitud registreid ning

j)	lõike 2 kohaselt kuriteona sätestatud õigusvastasest tegevusest saadud tulu rahapesu.

2. Protokolliosalised määravad siseriikliku õiguse peamiste põhimõtete kohaselt kindlaks, millist lõikes 1 sätestatud õigusvastast või muud tegevust, mis on seotud tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemisega ja on vastuolus käesoleva protokolli sätetega, käsitletakse kuriteona, ning võtab vastu seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud kindlaksmääratu jõustamiseks.

3. Protokolliosalised teavitavad protokolli sekretariaati sellest, milline lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusvastane tegevus on kindlaks määratud kuriteona kooskõlas lõikega 2, ning edastavad sekretariaadile lõike 2 jõustamise aluseks olevate õigusaktide koopiad või kirjeldused ja nende edasised muudatused.

4. Selleks et tõhustada rahvusvahelist koostööd tubaka, tubakatoodete või tootmisvahenditega seotud kuritegude vastu võitlemisel, julgustatakse protokolliosalisi läbi vaatama oma siseriiklik õigus seoses rahapesu, vastastikuse õigusabi ja väljaandmisega, võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone, mille osalised nad on, tagamaks, et nad jõustavad tõhusalt käesoleva protokolli sätteid.

Artikkel 15

Juriidiliste isikute vastutus

1. Protokolliosalised võtavad kooskõlas siseriiklike õiguspõhimõtetega meetmed, mis võivad olla vajalikud juriidiliste isikute vastutuse kindlaksmääramiseks õigusvastase tegevuse, sealhulgas käesoleva protokolli artikli 14 kohaselt kindlaks määratud kuritegude sooritamise korral.

2. Vastavalt protokolliosaliste õiguspõhimõtetele võib juriidiliste isikute vastutus olla kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutus.

3. Selline vastutus ei piira nende füüsiliste isikute vastutust, kes on seotud siseriiklikes õigusnormides ning käesoleva protokolli artiklis 14 sätestatud õigusvastase tegevuse või toime pandud kuriteoga.

Artikkel 16

Süüdistuse esitamine ja sanktsioonid

1. Protokolliosalised võtavad kooskõlas siseriikliku õigusega vajalikud meetmed, et tagada füüsiliste ja juriidiliste isikute karistamine õigusvastase tegevuse, sealhulgas artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuritegevuse eest tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaal- või muude karistustega, sealhulgas rahaliste karistustega.

2. Protokolliosalised püüavad tagada, et õigusvastase tegevuse, sealhulgas artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuritegude menetlemist käsitleva siseriikliku õiguse kohast kaalutlusõigust rakendatakse nii, et õigusvastase tegevusega – sealhulgas kuritegudega – seotud õiguskaitsemeetmed oleksid võimalikult tõhusad ning nende puhul oleks arvesse võetud vajadust hoida ära õigusvastast tegevust, sealhulgas kuritegusid.

3. Käesoleva protokolli sätted ei mõjuta põhimõtet, et õigusvastase tegevuse, sealhulgas kooskõlas käesoleva protokolliga kindlaksmääratud kuritegude ja kohaldatava õiguskaitse või selliste muude õiguspõhimõtete kirjelduse pädevus, millega kontrollitakse tegevuse õiguspärasust, vastab protokolliosalise siseriiklikule õigusele ning õigusvastase tegevuse, sealhulgas kuritegude menetlemine ja nende eest karistamine toimub siseriikliku õiguse alusel.

Artikkel 17

Toodete arestimise korral makstav tasu

Protokolliosalised peaksid kooskõlas siseriikliku õigusega kaaluma võimalust võtta seadusandlikke ja muid meetmeid, mis võivad olla vajalikud selleks, et anda pädevatele asutustele volitused koguda arestitud tubaka, tubakatoodete ja/või tootmisseadmete tootjalt, valmistajalt, levitajalt, importijalt või eksportijalt summa, mis on proportsionaalne saamata jäänud maksude või tollimaksuga.

Artikkel 18

Kõrvaldamine või hävitamine

Konfiskeeritud tubakas, tubakatooted ja tootmisseadmed hävitatakse võimalikult keskkonnasäästlikke meetodeid kasutades või kõrvaldatakse vastavalt siseriiklikule õigusele.

Artikkel 19

Uurimise erimeetodid

1. Kui siseriikliku õigussüsteemi peamised põhimõtted seda võimaldavad, võtavad protokolliosalised võimaluste piires ja vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustele vajalikud meetmed, mis võimaldavad kontrollialuste saadetiste asjakohast kasutamist, ning kui seda peetakse asjakohaseks, muude selliste uurimise erimeetodite, näiteks elektroonilise seire ja seire muude vormide kasutamist ning pädevate asutuste varjatud operatsioonide korraldamist oma riigi territooriumil, et võidelda tõhusalt tubaka, tubakatoodete ja tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise vastu.

2. Artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuritegude uurimiseks õhutatakse protokolliosalisi vajaduse korral sõlmima asjakohaseid kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid lõikes 1 osutatud meetodite kasutamiseks rahvusvahelise koostöö tasandil.

3. Lõikes 2 sätestatud lepingu või kokkuleppe puudumisel tehakse otsused kasutada uurimise erimeetodeid rahvusvahelisel tasandil igal üksikjuhul eraldi ning vajaduse korral võidakse arvesse võtta asjaomaste protokolliosaliste jurisdiktsiooni kohaldamisega seotud rahastamiskorda ja tavasid.

4. Protokolliosalised tunnustavad rahvusvahelise koostöö tähtsust ja vajadust kõnealuses valdkonnas ning teevad üksteise ning rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd, et arendada välja suutlikkus käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks.

V OSA

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 20

Üldine teabevahetus

1. Protokolliosalised edastavad käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni aruandlusvahendi osana asjakohase teabe vastavalt siseriiklikule õigusele ning vajaduse korral muu hulgas järgmistes küsimustes:

a)	kokkuvõtvalt tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete arestimise üksikasjad, arestimise kogus, väärtus, toodete kirjeldused, tootmiskuupäevad ja -kohad ning maksud, millest kõrvale hoiduti;

b)	import, eksport, transiit, müük, millelt on tollimaksu tasutud, ja tollimaksuvaba müük ning tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete kogus või väärtus;

c)	tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise suundumused, kasutatud varjamise ning töömeetodid ja

d)	muu asjakohane teave vastavalt protokolliosaliste vahel kokkulepitule.

2. Protokolliosalised teevad koostööd üksteise ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, et suurendada protokolliosaliste suutlikkust koguda teavet ning seda vahetada.

3. Protokolliosalised peavad kõnealust teavet konfidentsiaalseks ning seda võivad kasutada üksnes protokolliosalised, välja arvatud juhul, kui teabe edastanud protokolliosaline on kindlaks määranud teisiti.

Artikkel 21

Teabevahetuse jõustamine

1. Protokolliosalised edastavad vastavalt siseriiklikule õigusele või kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele vajaduse korral omal algatusel või teise protokolliosalise nõudel, kui see esitab nõuetekohase põhjenduse, et selline teave on vajalik tubaka, tubakatoodete või toomisseadmete ebaseadusliku kauplemise tuvastamiseks või uurimiseks, järgmise teabe:

a)	asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute litsentsimise dokumendid;

b)	teave tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemisega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute tuvastamise, seire ja vastutusele võtmise kohta;

c)	dokumendid uurimiste ja menetlemiste kohta;

d)	dokumendid tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete impordi- või ekspordimaksu tasumise või tollimaksuvaba müügi kohta ja

tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmete arestimise üksikasjad (sealhulgas vajaduse korral juhtumi viiteandmed, kogus, arestitud toodete või seadmete väärtus, toodete kirjeldused, seotud üksused, tootmiskuupäev ja -koht) ning töömeetodid (sealhulgas veovahendid, varjamine, marsruut ja tuvastamine).

2. Protokolliosalistelt käesoleva artikli alusel saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks. Protokolliosalised võivad täpsustada, et teavet ei tohi edastada ilma teavet andnud protokolliosalise nõusolekuta.

Artikkel 22

Teabevahetus: teabe konfidentsiaalsus ja kaitse

1. Protokolliosalised määravad riiklikud pädevad asutused, kellele edastatakse artiklites 20, 21 ja 24 osutatud teave, ning teavitab teisi protokolliosalisi sellest konventsiooni sekretariaadi kaudu.

2. Käesoleva protokolli kohase teabevahetuse suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsust ja privaatsust käsitlevaid siseriiklikke õigusakte. Protokolliosalised kaitsevad edastatud konfidentsiaalset teavet vastastikuse kokkuleppe alusel.

Artikkel 23

Abistamine ja koostöö: koolitus, tehniline abi ning teaduse-, tehnika- ja tehnoloogiaalane koostöö

1. Protokolliosalised teevad käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks koostööd üksteisega ja/või pädevate rahvusvaheliste ning piirkondlike organisatsioonidega, pakkudes vastastikuse kokkuleppe alusel koolitust, tehnilist abi ning tehes teaduse-, tehnika- ja tehnoloogiaalast koostööd. Abi võib hõlmata eksperditeadmiste või asjakohase tehnoloogia edasiandmist teabekogumise, õiguskaitse, toodete jälgimise ja päritolu kindlakstegemise, teabehalduse, isikuandmete kaitse, keelustamise, elektroonilise jälgimise, kohtuekspertiisi, vastastikuse õigusabi ja väljaandmise valdkonnas.

2. Protokolliosalised võivad vajaduse korral sõlmida kahepoolseid, mitmepoolseid või muid lepinguid või kokkuleppeid, et edendada koolitust, tehnilist abi ning teaduse-, tehnika- ja tehnoloogiaalast koostööd, võttes arvesse arenguriikidest ja üleminekuriikidest protokolliosaliste vajadusi.

3. Protokolliosalised teevad vajaduse korral koostööd, et arendada ja uurida võimalusi arestitud tubaka ja tubakatoodete täpse geograafilise päritolu kindlaksmääramiseks.

Artikkel 24

Abi ja koostöö: süütegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine

1. Protokolliosalised võtavad kooskõlas siseriikliku õigusega kõik vajalikud meetmed, et tugevdada koostööd mitmepoolsete, piirkondlike või kahepoolsete kokkulepete kaudu tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise ennetamiseks, tuvastamiseks, uurimiseks, ning sellega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu süüdistuse esitamiseks ning nende karistamiseks.

2. Protokolliosalised tagavad, et haldus-, reguleerivad, õiguskaitse- ja muud asutused, kes võitlevad tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise vastu (sealhulgas õigusasutused, kui seda võimaldab siseriiklik õigus), teevad koostööd ning vahetavad asjakohast teavet riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil selliste tingimuste piires, mis on ette nähtud siseriikliku õigusega.

Artikkel 25

Suveräänsuse kaitse

1. Protokolliosalised täidavad käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi kooskõlas riikide suveräänse võrdsuse ja territoriaalse terviklikkuse ning teiste riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõttega.

2. Käesoleva protokolliga ei anta protokolliosalisele õigust kohaldada teise riigi territooriumil oma jurisdiktsiooni ega täita ülesandeid, mida vastavalt teise riigi siseriiklikule õigusele võivad täita üksnes selle riigi ametiasutused.

Artikkel 26

Jurisdiktsioon

1. Protokolliosalised võtavad vajalikud meetmed, et kohaldada artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuritegude suhtes oma jurisdiktsiooni, kui:

a)	kuritegu on toime pandud selle protokolliosalise territooriumil või

b)	kuritegu on toime pandud selle protokolliosalise lipu all sõitva laeva pardal või lennukil, mis kuriteo toimepanemise ajal oli registreeritud vastavalt selle protokolliosalise õigusaktidele.

2. Protokolliosaline võib kooskõlas artikliga 25 kohaldada oma jurisdiktsiooni sellise kuriteo suhtes, kui:

a)	kuritegu on toime pandud selle protokolliosalise vastu;

b)	kuriteo on toime pannud selle protokolliosalisest riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle peamine elukoht on selle riigi territooriumil, või

c)	kuritegu on sellena kindlaks määratud artikli 14 alusel ning toime pandud väljaspool kõnealuse protokolliosalise territooriumi, et toime panna kuritegu, mis on kindlaks määratud kuriteona artikli 14 alusel selle riigi territooriumi piires.

3. Protokolliosalised võtavad kooskõlas artikliga 30 vajalikud meetmed oma jurisdiktsiooni kohaldamiseks vastavalt artiklile 14 kindlaksmääratud kuritegude suhtes juhul, kui väidetav õigusrikkuja viibib oma koduriigi territooriumil ning see riik ei anna seda isikut välja üksnes põhjendusel, et ta on selle riigi kodanik.

4. Protokolliosalised võivad võtta ka meetmeid, mis võivad olla vajalikud nende jurisdiktsiooni kohaldamiseks artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuritegude suhtes, juhul kui väidetav õigusrikkuja viibib oma koduriigi territooriumil ning see riik ei anna teda välja.

5. Kui protokolliosalist, kes kasutab oma pädevust lõigete 1 ja 2 kohaselt, on teavitatud sellest, et teine protokolliosaline või teised protokolliosalised on algatanud sama teguviisi suhtes uurimise, selle eest süüdistuse esitamise või kohtumenetluse, või ta on sellest teisiti teada saanud, siis nende protokolliosaliste riikide pädevad asutused konsulteerivad oma tegevuse kooskõlastamiseks vajaduse korral üksteisega.

6. Ilma et see piiraks üldise rahvusvahelise õiguse norme, ei välistata käesoleva protokolliga sellise kriminaaljurisdiktsiooni kohaldamist, mille protokolliosaline on sätestanud vastavalt oma siseriiklikule õigusele.

Artikkel 27

Õiguskaitsealane koostöö

1. Protokolliosalised võtavad kooskõlas oma siseriiklike õigus- ja haldussüsteemidega tõhusad meetmed, et:

a)	täiustada pädevate asutuste, ametite või teenistuste vahelisi teabekanaleid või et need vajaduse korral luua artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuritegude kõiki asjaolusid käsitleva teabe turvalise ja kiire vahetuse lihtsustamiseks;

b)	tagada pädevate asutuste, ametite, tolli, politsei ja teiste õiguskaitseasutuste tõhus koostöö;

teha koostööd teiste protokolliosalistega artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuritegudega seotud konkreetseid juhtumeid käsitlevates järelepärimistes seoses alljärgnevate andmetega:

i)	nende isikute andmed, asukoht ja tegevus, keda kahtlustatakse sellistes kuritegudes osalemises, või muude asjaomaste isikute asukohad;

ii)	sellistest kuritegudest saadud kriminaaltulu või vara liikumine ja

iii)	sellise vara, varustuse või muude kuriteovahendite liikumine, mida nendeks kuritegudeks on kasutatud või mida kavatsetakse kasutada;

d)	vajaduse korral esitada vastav saadetis või aine analüüside tegemiseks või uurimiseks;

e)	tõhustada oma pädevate asutuste, ametite ja talituste vahelist koostööd ning edendada töötajate ja teiste ekspertide vahetust ning määrata sealhulgas kontaktametnikud, kui asjaomaste protokolliosaliste kahepoolsete lepingute või kokkulepetega ei ole ette nähtud teisiti;

vahetada teiste protokolliosalistega asjakohast teavet selliseid kuritegusid toime panevate füüsiliste ja juriidiliste isikute kasutatud erivahendite ja meetodite, sealhulgas vajaduse korral marsruutide ja veovahendite kohta ning nende tegevuse varjamiseks kasutatavate valede isikuandmete või võltsitud või muude valedokumentide kasutamise või muude vahendite kohta, ning

g)	vahetada asjakohast teavet ja kooskõlastada haldus- ja muid meetmeid, mis on võetud artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuritegude varajaseks tuvastamiseks.

2. Protokolli jõustamiseks kaaluvad protokolliosalised õiguskaitseasutustevaheliseks otseseks koostööks võimalust sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid või juhul, kui kokkulepped on juba sõlmitud, siis neid vastavalt täiendada. Kui asjaomased protokolliosalised ei ole lepinguid või kokkuleppeid sõlminud, võivad protokolliosalised teha seoses käesolevas protokollis käsitletud kuritegudega vastastikust õiguskaitsealast koostööd käesoleva protokolli alusel. Vajaduse korral kasutavad protokolliosalised õiguskaitseasutustevahelise koostöö edendamiseks lepinguid ja kokkuleppeid, sealhulgas rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega sõlmitud kokkuleppeid.

3. Protokolliosalised püüavad oma võimaluste piires teha koostööd, et reageerida tubakatoodete rahvusvahelisele ebaseaduslikule kauplemisele, mis toimub ajakohaseid tehnikavahendeid kasutades.

Artikkel 28

Vastastikune haldusabi

Protokolliosalised edastavad kooskõlas vastavate siseriiklike õigus- ja haldussüsteemidega üksteisele teise protokolliosalise nõudel või omal algatusel teabe, et tagada tollialaste ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine tubaka, tubakatoodete või tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise ennetamiseks, tuvastamiseks, uurimiseks, menetlemiseks ning selle vastu võitlemiseks. Protokolliosalised peavad kõnealust teavet konfidentsiaalseks ning see on ette nähtud piiratud kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui teabe edastanud protokolliosaline on kindlaks määranud teisiti. Selline teave võib sisaldada järgmist:

a)	uued tollimaksud ja muud jõutamismeetodid, mis on osutunud tõhusaks;

b)	tubaka, tubakatoodete ja tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise uued suundumused, vahendid ja meetodid;

c)	kaubad, mis on teadaolevalt tubaka, tubakatoodete ja tootmisseadmetega ebaseadusliku kauplemise objektiks, samuti andmed nende kaupadega seotud kirjelduse, pakendamise, veo, ladustamise ja kasutatud meetodite kohta;

d)	füüsilised ja juriidilised isikud, kes on teadaolevalt toime pannud artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuriteo või on olnud selles kaasosaline, ning

e)	muud andmed, mis võivad olla kindlaksmääratud ametitele abiks riskihindamises kontrolli ja õiguskaitse eesmärkidel.

Artikkel 29

Vastastikune õigusabi

1. Protokolliosalised annavad üksteisele võimalikult ulatuslikku vastastikust õigusabi käesoleva protokolli artikli 14 alusel kindlaksmääratud kuritegude uurimisel, kurjategijate vastu süüdistuste esitamisel ja kohtumenetluste raames.

2. Kui juriidilist isikut võib õigusabi taotluse esitanud riigis pidada kooskõlas käesoleva protokolli artikliga 15 vastutavaks kuriteos osalemise eest, antakse võimalikult suures ulatuses vastastikust õigusabi seoses uurimise, kurjategijale süüdistuse esitamise ja kohtumenetlusega taotluse saanud riigi asjakohaste õigusaktide, lepingute ja kokkulepete alusel.

3. Käesoleva artikli kohaselt antavat vastastikust õigusabi võidakse taotleda selleks, et:

a)	koguda tõendeid või isikuid üle kuulata;

b)	toimetada kätte kohtudokumente;

c)	korraldada läbiotsimine, vara arestimine ja külmutamine;

d)	uurida esemeid ja sündmuskohti;

e)	anda teavet ning esitada asitõendeid ja eksperdihinnanguid;

f)	anda asjakohaste dokumentide ja kirjete, sealhulgas valitsus-, panga-, finants-, ettevõtete ning äridokumentide originaale või nende tõestatud koopiaid;

g)	tuvastada kriminaaltulu, vara, kuriteovahendid või muud esemed või määrata kindlaks nende asukoht tõendite kogumise eesmärgil;

h)	hõlbustada isiku vabatahtlikku kohtusse ilmumist taotluse esitanud riigis ning

i)	osutada muud abi, mis ei ole vastuolus taotluse saanud riigi siseriikliku õigusega.

4. Käesoleva artikliga ei mõjutata kohustusi, mis tulenevad teistest kahe- või mitmepoolsetest lepingutest, millega täielikult või osaliselt reguleeritakse või hakatakse reguleerima vastastikust õigusabi.

5. Käesoleva artikli alusel esitatud taotluste suhtes kohaldatakse lõikeid 6–24 vastastikuse põhimõtte alusel, kui kõnealused protokolliosalised ei ole seotud vastastikuse õigusabi lepingu või valitsustevahelise kokkuleppega. Kui protokolliosalised on seotud sellise lepingu või valitsustevahelise kokkuleppega, siis kohaldatakse kõnealuse lepingu või valitsustevahelise kokkuleppe vastavaid sätteid, välja arvatud juhul, kui protokolliosalised lepivad kokku, et nad kohaldavad käesoleva artikli lõikeid 6–24. Protokolliosalisi julgustatakse tungivalt kohaldama neid lõikeid, kui need soodustavad koostööd.

6. Protokolliosalised määravad keskasutuse, kellel on vastutus ja volitused võtta vastu vastastikuse õigusabi taotlusi ning menetleda neid või edastada need vastavatele pädevatele asutustele menetlemiseks. Kui protokolliosalisel on konkreetne piirkond või territoorium, millel on eraldiseisev vastastikuse õigusabi süsteem, võib protokolliosaline määrata eraldiseisva keskasutuse, kes täidab selle piirkonna või territooriumi puhul sama ülesannet. Keskasutus tagab saadud taotluste kiire ja nõuetekohase menetlemise või edastamise. Kui keskasutus edastab taotluse pädevale asutusele menetlemiseks, õhutab keskasutus pädevat asutust taotlust kiiresti ja nõuetekohaselt menetlema. Protokolliosalised teavitavad konventsiooni sekretariaadi juhatajat käesoleva protokolliga ühinemisel, selle vastuvõtmisel, heakskiitmisel, ametlikul kinnitamisel või ratifitseerimisel sellel eesmärgil määratud keskasutusest. Vastastikuse õigusabi taotluste ja nendega seotud teadete edastamine toimub protokolliosaliste määratud keskasutuste kaudu. See nõue ei piira protokolliosalise õigust nõuda, et taotlus või teade saadetakse talle diplomaatiliste kanalite kaudu ning erakorralisel juhul asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, kui see on võimalik ja kui protokolliosalised sellega nõustuvad.

7. Taotlused esitatakse taotluse saanud protokolliosalisele vastuvõetavas keeles ning järgides nõudeid, mis võimaldavad kõnealusel protokolliosalisel kindlaks teha dokumendi ehtsuse, kas kirjalikult või võimaluse korral sellisel viisil, mis võimaldab jätta kirjaliku tõendi. Protokolliosalisele vastuvõetavast keelest või keeltest teavitatakse konventsiooni sekretariaadi juhatajat käesoleva protokolliga ühinemise, selle vastuvõtmise, heakskiitmise, ametliku kinnitamise või ratifitseerimise ajal. Kui protokolliosalised on sellega nõus, võib erakorralistel asjaoludel esitada suulise taotluse, mis tuleb aga kohe kirjalikult kinnitada.

8. Vastastikuse õigusabi taotluses esitatakse järgmised andmed:

a)	taotluse esitanud asutuse andmed;

b)	taotlusega seotud uurimise, süüdistuse esitamise ning kohtumenetluse sisu ja laad ning sellise asutuse nimetus ja ülesanded, kelle pädevuses on uurimine, süüdistuse esitamine või kohtumenetlus;

c)	asjakohaste asjaolude lühikokkuvõte, välja arvatud kohtudokumentide kättetoimetamiseks esitatud taotluse puhul;

d)	taotletava abi kirjeldus ja konkreetse menetluse üksikasjad, mille järgimist soovib taotluse esitanud protokolliosaline;

e)	võimaluse korral asjaomaste isikute andmed, asukoht ja kodakondsus;

f)	tõendite, teabe või meetmete rakendamise eesmärk ning

g)	kuritegusid ja nende eest karistamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide sätted.

9. Taotluse saanud protokolliosaline võib nõuda lisateavet, kui ta peab seda vajalikuks taotluse menetlemiseks vastavalt oma siseriiklikule õigusele või kui teave lihtsustab taotluse menetlemist.

10. Taotluse saanud protokolliosaline menetleb taotlust kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja ulatuses, mis ei ole vastuolus tema siseriikliku õigusega, ning võimaluse korral kooskõlas taotluses täpsustatud menetlustega.

11. Taotluse esitanud protokolliosaline ei edasta ega kasuta ilma taotluse saanud protokolliosalise eelneva nõusolekuta teavet ega tõendeid, mille taotluse saanud protokolliosaline on esitanud muu kui taotluses märgitud juhtumi uurimiseks, selle eest süüdistuse esitamiseks või kohtumenetluseks. Käesoleva lõikega ei piirata taotluse esitanud protokolliosalisel avalikustada oma menetluses teave ja tõendid, mis kinnitavad süüdistatava isiku süütust. Sel juhul teavitab taotluse esitanud protokolliosaline enne teabe avalikustamist taotluse saanud protokolliosalist ning konsulteerib temaga, kui seda nõutakse. Kui erandjuhtudel ei ole etteteatamine võimalik, teavitab taotluse esitanud protokolliosaline taotluse saanud protokolliosalist avalikustamisest viivitamata.

12. Taotluse esitanud protokolliosaline võib nõuda, et taotluse saanud protokolliosaline hoiab taotluse asjaolud ja sisu konfidentsiaalsena, välja arvatud sellises ulatuses, mis on vajalik taotluse menetlemiseks. Kui taotluse saanud protokolliosalisel ei ole võimalik konfidentsiaalsuse nõuet täita, teavitab ta sellest viivitamata taotluse esitanud protokolliosalist.

13. Kui isik viibib ühe protokolliosalise territooriumil ning teise protokolliosalise kohus peab teda üle kuulama tunnistajana või eksperdina, võib esimene protokolliosaline võimaluse korral ning kooskõlas siseriikliku õiguse aluspõhimõtetega võimaldada korraldada ülekuulamise teise protokolliosalise taotlusel videokonverentsina, kui kõnealusel isikul ei ole võimalik või soovitatav ilmuda isiklikult taotluse esitanud protokolliosalise territooriumile. Protokolliosalised võivad kokku leppida, et ülekuulamise korraldab taotluse esitanud protokolliosalise kohus taotluse saanud protokolliosalise kohtu esindajate juuresolekul.

14. Vastastikusest õigusabist võib keelduda, kui:

a)	taotlus ei ole esitatud vastavalt käesolevale artiklile;

b)	taotluse saanud protokolliosaline on seisukohal, et taotluse menetlemine kahjustab tõenäoliselt tema suveräänsust, julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve;

c)	taotluse saanud protokolliosalise ametiasutustel on siseriikliku õiguse kohaselt keelatud võtta nõutud meetmeid samasuguse kuriteo suhtes, kui see oleks kuulunud uurimisele, süüdistuse esitamisele või kohtumenetlusele tema enda jurisdiktsiooni alusel;

taotlus hõlmab kuritegu, mille puhul on maksimaalne karistus taotluse saanud protokolliosalise riigis alla kahe aasta vangistuse või muude vabadusekaotuse vormide või kui taotluse saanud protokolliosalise hinnangu kohaselt paneks abi osutamine tema ressurssidele kuriteo raskusastmega võrreldes ebaproportsionaalse koorma või

e)	taotluse rahuldamine oleks vastuolus taotluse saanud protokolliosalise õigussüsteemiga, millega reguleeritakse vastastikuse õigusabi andmist.

15. Vastastikuse õigusabi andmisest keeldumist tuleb alati põhjendada.

16. Protokolliosaline ei või keelduda käesoleva artikli kohasest vastastikuse õigusabi andmisest, põhjendades seda üksnes pangasaladuse hoidmisega.

17. Protokolliosaline ei või tagasi lükata vastastikuse õigusabi taotlust, põhjendades seda üksnes sellega, et kuritegu on seotud ka maksuküsimustega.

18. Protokolliosaline võib keelduda käesoleva artikli kohasest vastastikuse õigusabi andmisest, põhjendades seda topeltkaristatavuse puudumisega. Vajaduse korral võib taotluse saanud protokolliosaline abi siiski anda enda määratud ulatuses, olenemata sellest, kas tegu on taotluse saanud protokolliosalise siseriiklikus õiguses määratletud kuriteoga või mitte.

19. Taotluse saanud protokolliosaline rahuldab vastastikuse õigusabi taotluse võimalikult kiiresti ning püüab järgida taotluse esitanud protokolliosalise antud tähtaegu, mida on põhjendatud soovitatavalt juba taotluses. Taotluse saanud protokolliosaline vastab taotluse esitanud protokolliosalise mõistlikele päringutele seoses taotluse menetlemise arenguga. Taotluse esitanud protokolliosaline teavitab taotluse saanud protokolliosalist viivitamata sellest, kui abi enam ei vajata.

20. Taotluse saanud protokolliosaline võib vastastikuse õigusabi osutamise edasi lükata, kui abi osutamine takistab käimasolevat uurimist, süüdistuse esitamist või kohtumenetlust.

21. Enne kui taotluse saanud protokolliosaline lükkab taotluse lõike 14 alusel tagasi või lükkab taotluse menetlemise lõike 20 alusel edasi, konsulteerib ta taotluse esitanud protokolliosalisega, et teha kindlaks, kas ta võib abi anda sellistel tingimustel, mida ta vajalikuks peab. Kui taotluse esitanud protokolliosaline nõustub abiga sellistel tingimustel, siis taotluse saanud protokolliosaline järgib neid tingimusi.

22. Taotluse menetlemise tavapärased kulud kannab taotluse saanud protokolliosaline, kui asjaomased protokolliosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Kui taotluse menetlemisega kaasnevad kohe või edaspidi olulised või erakorralised kulud, konsulteerivad protokolliosalised üksteisega, et määrata kindlaks, millistel tingimustel taotlust menetletakse ja kuidas kantakse kulud.

23. Taotluse saamise korral taotluse saanud protokolliosaline:

a)	annab taotluse esitanud protokolliosalisele koopiad tema valduses olevatest valitsus- ja muudest dokumentidest ning teabest, mis siseriikliku õiguse kohaselt on üldsusele kättesaadavad, ning

b)	võib oma äranägemise järgi anda taotluse esitanud protokolliosalisele tervikuna, osaliselt või asjakohastel tingimustel koopiad tema valduses olevatest valitsus- ja muudest dokumentidest ning teabest, mis siseriikliku õiguse kohaselt ei ole üldsusele kättesaadavad.

24. Vajaduse korral kaaluvad protokolliosalised võimalust sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, mis võimaldavad praktiliselt ellu viia ja tõhustada käesoleva artikli sätteid.

Artikkel 30

Väljaandmine

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 14 alusel kindaksmääratud kuritegude suhtes, kui:

a)	isik, kelle väljaandmist nõutakse, asub taotluse saanud protokolliosalise territooriumil;

b)	kui väljaandmise taotluse aluseks olev kuritegu on karistatav nii taotluse esitanud protokolliosalise kui ka taotluse saanud protokolliosalise siseriikliku õiguse kohaselt ning

kuritegu on karistatav maksimaalselt nelja-aastase vangistuse või muude vabaduskaotuse vormidega või rangema karistusega või selliste lühemate perioodidega, mille asjakohased protokolliosalised on kokku leppinud vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele või muudele rahvusvahelistele lepingutele.

2. Kuritegu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit, loetakse protokolliosaliste vahelistes olemasolevates väljaandmislepingutes kuriteoks, mille puhul kohaldatakse väljaandmist. Protokolliosalised kohustuvad määratlema selle kuriteo igas väljaandmislepingus kuriteona, mille puhul kohaldatakse väljaandmist.

3. Kui protokolliosaline, kes seab väljaandmise tingimuseks lepingu olemasolu, saab väljaandmise taotluse teiselt protokolliosaliselt, kellega tal ei ole väljaandmislepingut sõlmitud, võib ta käsitada väljaandmise õigusliku alusena käesolevat protokolli nende kuritegude puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit.

4. Protokolliosalised, kes ei sea väljaandmise tingimuseks omavahelise lepingu olemasolu, tunnistavad kuritegusid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit, kuritegudena, mille puhul kohaldatakse väljaandmist.

5. Väljaandmise puhul kohaldatakse taotluse saanud protokolliosalise siseriiklikku õigust või kohaldatavaid väljaandmislepinguid, milles on muu hulgas sätestatud väljaandmist eeldav karistuse alammäär ning alus, mis võimaldab taotluse saanud protokolliosalisel väljaandmisest keelduda.

6. Protokolliosalised püüavad siseriikliku õiguse kohaselt kiirendada väljaandmismenetlust ja lihtsustada sellega seotud tõenditele esitatavaid nõudeid niisuguste kuritegude puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit.

7. Kui protokolliosaline ei anna tema territooriumil viibivat kahtlustatavat õiguserikkujat seoses kuriteoga, mille suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit, välja üksnes põhjusel, et see isik on tema kodanik, annab ta asja väljaandmist taotleva protokolliosalise soovil viivitamata lahendada oma pädevatele asutustele, kes tegelevad süüdistuse esitamisega. Pädevad asutused teevad otsuse ja korraldavad menetluse samal viisil kui juhul, mil vastavalt protokolliosalise siseriiklikule õigusele oleks tegemist muu sarnase kuriteoga. Asjaomased protokolliosalised teevad üksteisega koostööd, eelkõige menetlust ja tõendeid käsitlevates küsimustes, et tagada menetlemise tõhusus.

8. Kui protokolliosalise siseriikliku õiguse kohaselt on võimalik tema kodanik välja anda või muul viisil üle anda üksnes tingimusel, et isik tuuakse kõnealusesse riiki tagasi väljaandmis- või üleandmistaotluse aluseks olnud kohtumenetluses mõistetud karistust kandma, ning kui see protokolliosaline ja isiku väljaandmist taotlenud protokolliosaline nõustuvad selle võimalusega ja muude tingimustega, mida nad asjakohaseks peavad, käsitletakse tingimuslikku välja- või üleandmist piisavana, et täita lõikes 7 ette nähtud kohustust.

9. Kui väljaandmisest, mida kohtuotsuse täitmiseks taotletakse, keeldutakse põhjusel, et isik, kelle väljaandmist taotletakse, on taotluse saanud protokolliosalise riigi kodanik, siis kaalub taotluse saanud protokolliosaline, juhul kui siseriiklik õigus seda võimaldab, kui see on kooskõlas muude sellise õiguse nõuetega ning kui taotluse saanud protokolliosaline seda taotleb, taotluse esitanud lepinguosalise siseriikliku õiguse kohaselt kehtestatud kohtuotsuse või selle kandmata jäänud osa täideviimist.

10. Isikule, kelle kohtumenetlus on seotud kuritegudega, mille suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit, tagatakse menetluse igas etapis õiglane kohtlemine, sealhulgas selle protokolliosalise siseriiklikus õiguses sätestatud õigused ja tagatised, mille territooriumil isik viibib.

11. Käesoleva protokolli sätteid ei tõlgendata sellisena, et nende alusel võib väljaandmist nõuda, kui taotluse saanud protokolliosalisel on alust arvata, et taotlus on esitatud isikule süüdistuse esitamiseks või isiku karistamiseks tema soo, rassi, religiooni, kodakondsuse, etnilise päritolu või poliitiliste veendumuste alusel või kui nõude täitmine kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eespool toodud põhjusel.

12. Protokolliosalised ei või väljaandmistaotlust tagasi lükata üksnes sel põhjendusel, et kuritegu on seotud ka maksuküsimustega.

13. Enne väljaandmisest keeldumist konsulteerib taotluse saanud protokolliosaline vajaduse korral taotluse esitanud protokolliosalisega, et anda talle võimalus avaldada oma arvamust ning esitada oma väidetega seonduv teave.

14. Protokolliosalised sõlmivad väljaandmiseks või selle tõhustamiseks kahe- ja mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid. Kui protokolliosalised on seotud olemasoleva lepingu või valitsustevahelise kokkuleppega, siis kohaldatakse kõnealuse lepingu või valitsustevahelise kokkuleppe vastavaid sätteid, välja arvatud juhul, kui protokolliosalised lepivad kokku, et nad kohaldavad käesoleva artikli lõikeid 1–13.

Artikkel 31

Väljaandmise tagamise meetmed

1. Taotluse saanud protokolliosaline võib kooskõlas siseriikliku õiguse ja väljaandmislepingutega võtta isiku, kelle väljaandmist taotletakse ning kes viibib tema territooriumil, vahi alla või võtta muid asjakohaseid meetmeid, et tagada tema kohalolek väljaandmismenetluse ajal, kui ta on veendunud, et asjaolud seda nõuavad ja on kiireloomulised ning kui taotluse esitanud protokolliosaline seda nõuab.

2. Lõike 1 kohaselt võetud meetmetest teavitatakse taotluse esitanud protokolliosalist kooskõlas siseriikliku õigusega, nõuetekohaselt ja viivitamata.

3. Isikul, kelle suhtes võetakse lõike 1 kohaseid meetmeid, on õigus:

a)	suhelda viivitamata selle riigi lähima asjakohase esindajaga, mille kodakondsus tal on või kui see isik on kodakondsuseta isik, siis selle riigi esindajaga, mille territooriumil on ta peamine elukoht, ning

b)	selle riigi esindaja külastusele.

VI OSA

ARUANDLUS

Artikkel 32

Aruandlus ja teabevahetus

1. Protokolliosalised esitavad protokolliosaliste koosolekule konventsiooni sekretariaadi kaudu perioodilisi aruandeid käesoleva protokolli rakendamise kohta.

2. Aruannete vormi ja sisu määrab kindlaks protokolliosaliste koosolek. Kõnealused aruanded on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni aruandlusvahendi osa.

3. Lõikes 1 osutatud perioodiliste aruannete sisu kindlaksmääramisel võetakse muu hulgas arvesse järgmist:

a)	teave käesoleva protokolli rakendamiseks võetud õigus-, täite-, haldus- ja muude meetmete kohta;

b)	vajaduse korral teave käesoleva protokolli rakendamisel ette tulnud piirangute ja tõkete ning nende ületamiseks võetud meetmete kohta;

c)	vajaduse korral teave finants- ja tehnilise abi kohta, mida on osutatud, saadud või taotletud tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise kõrvaldamisega seotud tegevuseks, ning

d)	artiklis 20 täpsustatud teave.

Juhtudel, mil asjakohast teavet juba kogutakse protokolliosaliste konverentsi aruandlussüsteemi osana, ei nõua protokolliosaliste koosolek andmete topelt edastamist.

4. Protokolliosaliste koosolek kaalub vastavalt artiklitele 33 ja 36 arenguriikidest ja üleminekuriikidest protokolliosaliste abistamise korda, kui need taotlevad seda käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmiseks.

5. Asjakohastele artiklitele vastava teabevahetuse suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsust ja privaatsust käsitlevat siseriiklikku õigust. Protokolliosalised kaitsevad vastastikuse kokkuleppe alusel konfidentsiaalset teavet, mida on edastatud või vahetatud.

VII OSA

INSTITUTSIOONILINE KORD JA FINANTSRESSURSID

Artikkel 33

Protokolliosaliste koosolek

1. Käesolevaga asutatakse protokolliosaliste koosolek. Konventsiooni sekretariaat kutsub protokolliosaliste koosoleku esimese istungi kokku vahetult enne või vahetult pärast protokolliosaliste konverentsi järgmist korralist istungjärku, mis toimub pärast protokolli jõustumist.

2. Seejärel kutsub konventsiooni sekretariaat protokolliosaliste koosoleku korrapärase istungi kokku vahetult enne või vahetult pärast protokolliosaliste konverentsi korralist istungit.

3. Protokolliosaliste koosoleku erakorralised istungid toimuvad ajal, mil protokolliosaliste koosolek seda vajalikuks peab või mis tahes protokolliosalise kirjalikul nõudel, kui seda taotlust toetab vähemalt kolmandik osalistest kuue kuu jooksul alates päevast, mil sekretariaat edastab taotluse osalistele.

4. Protokolliosaliste koosoleku suhtes kehtivad mutatis mutandis tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni konverentsi osaliste kodukord ja finantseeskirjad, kui protokolliosalised ei otsusta teisiti.

5. Protokolliosaliste koosolek teostab korrapärast järelevalvet protokolli rakendamise üle ning langetab protokolli tõhusa rakendamise edendamiseks vajalikke otsuseid.

6. Protokolliosaliste koosolek otsustab selliste vabatahtlikult kindlaksmääratavate maksete suurusjärgu ja mehhanismi, mida protokolliosalised teevad protokolli elluviimiseks, ning määrab kindlaks muud vajalikud ressursid protokolli rakendamiseks.

7. Protokolliosaliste koosolek võtab igal korrapärasel istungil konsensuse alusel vastu eelarve ja töökava finantsperioodiks, mis kestab kuni järgmise korralise istungini, ning see eelarve ja töökava ei ole seotud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni eelarve ja töökavaga.

Artikkel 34

Sekretariaat

1. Käesoleva protokolli sekretariaadiks on konventsiooni sekretariaat.

2. Konventsiooni sekretariaadi ülesanded käesoleva protokolli sekretariaadina on järgmised:

a)	korraldada protokolliosaliste koosoleku, allorganite ning protokolliosaliste koosoleku loodud töörühmade ja muude organite istungeid ning osutada neile vajalikke teenuseid;

b)	võtta vajaduse korral vastu, analüüsida, edastada ning anda asjaomastele protokolliosalistele ning protokolliosaliste koosolekule tagasisidet aruannete kohta, mis on saadud vastavalt käesolevale protokollile, ning lihtsustada teabevahetust protokolliosaliste vahel;

pakkuda protokolliosalistele, eriti arengu- ning üleminekuriikidest protokolliosalistele nende taotluse korral tuge vastavalt käesoleva protokolli sätetele taotletud teabe kogumisel, edastamisel ja vahetamisel ning abi kättesaadavate ressursside leidmiseks, et lihtsustada käesolevast protokollist tulenevate kohustuste rakendamist;

d)	koostada protokolliosaliste koosoleku juhendamisel ja sellele esitamiseks aruandeid käesoleva protokolliga seotud tegevuse kohta;

e)	tagada protokolliosaliste koosoleku juhendamisel vajalik koostöö pädevate rahvusvaheliste ja piirkondlike valitsustevaheliste organisatsioonide ja muude asutustega;

f)	sõlmida protokolliosaliste koosoleku juhendamisel haldus- ja lepingulisi kokkuleppeid, mis on vajalikud ülesannete tõhusaks täitmiseks protokolli sekretariaadina;

võtta vastu ja vaadata üle selliste valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide avaldusi, kes soovivad end registreerida protokolliosaliste koosoleku vaatlejatena, tagades samal ajal, et nad ei ole seotud tubakatööstusega, ning esitada ülevaadatud avaldused protokolliosaliste koosolekule seisukoha võtmiseks, ning

h)	täita sekretariaadi muid ülesandeid, mis on protokollis täpsustatud, ja ülesandeid, mille protokolliosaliste koosolek talle määrab.

Artikkel 35

Protokolliosaliste koosoleku ja valitsustevaheliste organisatsioonide suhted

Käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks vajaliku tehnilise ja rahanduskoostöö pakkumiseks võib protokolliosaliste koosolek nõuda pädevate rahvusvaheliste ja piirkondlike valitsustevaheliste organisatsioonide, sealhulgas finantseerimis- ja arendusasutuste koostööd.

Artikkel 36

Rahalised vahendid

1. Protokolliosalised tunnistavad rahaliste vahendite tähtsust käesoleva protokolli eesmärkide saavutamisel ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 26 tähtsust konventsiooni eesmärkide saavutamisel.

2. Protokolliosalised toetavad rahaliselt käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks kavandatud siseriiklikke meetmeid kooskõlas riiklike kavade, prioriteetide ja programmidega.

3. Protokolliosalised edendavad vajaduse korral kahepoolseid, piirkondlikke, kohalikke ja muid mitmepoolseid kanaleid, et aidata rahaliste vahendite abil suurendada arenguriikidest ja üleminekuriikidest protokolliosaliste suutlikkust suurendamist täita käesoleva protokolli eesmärke.

4. Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, julgustatakse protokolliosalisi kooskõlas siseriikliku õiguse ja poliitikaga ning kui see on asjakohane, kasutama tubaka, tubakatoodete ja tootmisseadmetega ebaseaduslikust kauplemisest saadud konfiskeeritud kriminaaltulu käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks.

5. Asjakohastes piirkondlikes ja rahvusvahelistes valitsustevahelistes organisatsioonides ning finantseerimis- ja arendusasutustes esindatud protokolliosalised julgustavad neid asutusi ja organisatsioone toetama rahaliselt arenguriikidest ja üleminekuriikidest protokolliosalisi, et aidata neil täita käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi, ilma et see piiraks neis organisatsioonides osalemise õigust.

6. Protokolliosalised lepivad kokku, et:

protokolliosaliste abistamiseks käesolevast protokollist tulenevate kohustuste täitmisel tuleks kõik asjakohased võimalikud ja olemasolevad ressursid, mis on kättesaadavad käesoleva protokolli eesmärkidega seotud meetmeteks, ühendada, ja kasutada neid kõigi protokolliosaliste, eelkõige arenguriikidest ja üleminekuriikidest protokolliosaliste toetamiseks;

b)	konventsiooni sekretariaat teavitab arenguriikidest ja üleminekuriikidest protokolliosalisi, kui need seda taotlevad, kättesaadavatest rahastamisallikatest, et lihtsustada neil käesolevast protokollist tulenevate kohustuste täitmist.

7. Protokolliosalised võivad kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 5 lõikega 3 tubakatööstuselt nõuda protokolliosalise kohustusega seotud kulude kandmist, et saavutada käesoleva protokolli eesmärgid.

8. Protokolliosalised püüavad kooskõlas oma siseriikliku õigusega saavutada protokolli rakendamise isefinantseerimine, sealhulgas kehtestades tubakatoodetele makse ja muid tasusid.

VIII OSA

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 37

Vaidluste lahendamine

Käesoleva protokolli tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused protokolliosaliste vahel lahendatakse vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artiklile 27.

IX OSA

PROTOKOLLI TÄIENDAMINE

Artikkel 38

Protokolli muudatusettepanekud

1. Protokolliosalised võivad esitada käesoleva protokolli muudatusettepanekuid.

2. Protokolliosaliste koosolek arutab käesoleva protokolli muudatusettepanekuid ja võtab need vastu. Konventsiooni sekretariaat edastab käesoleva protokolli muudatusettepanekute teksti protokolliosalistele vähemalt kuus kuud enne istungit, kus ettepanek kavatsetakse vastu võtta. Konventsiooni sekretariaat edastab muudatusettepanekud ka käesolevale protokollile allakirjutanutele ning hoiulevõtjale tema teavitamiseks.

3. Protokolliosalised teevad kõik endast sõltuva, et jõuda käesoleva protokolli kõigi muudatusettepanekute suhtes kokkuleppele konsensuse alusel. Kui kõik jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendatud ja kokkuleppele ei ole jõutud, võetakse muudatusettepanek vastu istungil kohalolevate ja hääletavate protokolliosaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega. Mõiste „kohalolevad ja hääletavad protokolliosalised“ tähendab käesolevas artiklis protokolliosalisi, kes on kohal ning hääletavad poolt või vastu. Konventsiooni sekretariaat edastab vastuvõetud muudatusettepanekud hoiulevõtjale, kes edastab need kõikidele protokolliosalistele vastuvõtmiseks.

4. Muudatusettepaneku heakskiitmiskiri antakse hoiule protokolli hoiulevõtjale. Vastavalt lõikele 3 vastu võetud muudatus jõustub selle vastu võtnud protokolliosaliste jaoks üheksakümnendal päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud heakskiitmiskirja vähemalt kahelt kolmandikult protokolliosalistest.

5. Muudatus jõustub teiste protokolliosaliste jaoks üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, mil need protokolliosalised annavad kõnealuse muudatusettepaneku heakskiitmiskirja hoiulevõtjale hoiule.

Artikkel 39

Käesoleva protokolli lisade vastuvõtmine ja nende muutmine

1. Protokolliosalised võivad teha ettepanekuid käesoleva protokolli lisade vastuvõtmiseks või nende muutmiseks.

2. Lisades võib esitada üksnes nimekirju ja vormide näidiseid ning muid selgitavaid menetlus-, teadus-, tehnika- või haldusteabega seotud materjale.

3. Käesoleva protokolli lisad ja nende muudatusettepanekud tehakse, võetakse vastu ja need jõustuvad kooskõlas artiklis 38 sätestatud menetlusega.

X OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 40

Reservatsioonid

Käesoleva protokolli suhtes ei tohi teha reservatsioone.

Artikkel 41

Protokollist taganemine

1. Igal ajal pärast kahe aasta möödumist käesoleva protokolli jõustumisest protokolliosalise suhtes, võib see protokolliosaline protokollist taganeda, esitades hoiulevõtjale selle kohta kirjaliku teate.

2. Taganemine jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil hoiulevõtja on taganemisteate kätte saanud, või taganemisteates märgitud hilisemal kuupäeval.

3. Kui protokolliosaline taganeb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist, tähendab see, et ta on taganenud ka käesolevast protokollist alates tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist taganemise kuupäevast.

Artikkel 42

Hääleõigus

1. Käesoleva protokolli igal osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid kasutavad nende pädevusse kuuluvates küsimustes oma hääleõigust, kusjuures häälte arv võrdub nende liikmesriikide arvuga, kes on käesoleva protokolli osalised. Organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui hääleõigust kasutab tema liikmesriik, ja kasutab hääleõigust, kui liikmesriik oma hääleõigust ei kasuta.

Artikkel 43

Allakirjutamine

Protokoll on allakirjutamiseks avatud kõigile Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni osalistele 10.–11. jaanuarini 2013 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peakorteris Genfis ning seejärel kuni 9. jaanuarini 2014 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis.

Artikkel 44

Protokolli ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine, ametlik kinnitamine või sellega ühinemine

1. Riigid peavad käesoleva protokolli ratifitseerima, vastu võtma, heaks kiitma või sellega ühinema ning piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid, kes on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni osalised, peavad protokolli ametlikult kinnitama või sellega ühinema. Protokoll on avatud ühinemiseks alates sellele päevale järgnevast kuupäevast, mil see suletakse allakirjutamiseks. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-, ametliku kinnitamise või ühinemiskiri antakse hoiule protokolli hoiulevõtjale.

2. Protokolliosaliseks saav piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kelle ükski liikmesriik ei ole protokolliosaline, täidab protokollis ette nähtud kohustusi. Kui protokolliosalised on organisatsioon ja selle liikmesriik või liikmesriigid, otsustavad organisatsioon ja selle liikmesriigid, kuidas jaotada vastutust protokolliga ette nähtud kohustuste täitmisel. Sellistel juhtudel ei ole organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust kasutada protokollis sätestatud õigusi samaaegselt.

3. Piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid teevad oma ametlikus kinnitamise või ühinemiskirjas teatavaks, milline on nende pädevus käesoleva protokolliga reguleeritud valdkondades. Need organisatsioonid teatavad oma pädevuse olulisest muutumisest ka hoiulevõtjale, kes teavitab sellest protokolliosalisi.

Artikkel 45

Jõustumine

1. Käesolev protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui hoiuleandjale antakse hoiule neljakümnes ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, ametliku kinnitamise või ühinemiskiri.

2. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni osalise jaoks, kes ratifitseerib, võtab vastu, kiidab heaks või kinnitab ametlikult käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast lõikes 1 sätestatud jõustamiseks vajalike tingimuste täitmist, jõustub käesolev protokoll üheksakümnendal päeval pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-, ühinemis- või ametliku kinnitamise kirja hoiuleandmise kuupäeva.

3. Käesoleva artikli kohaselt ei käsitata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiule antud kirja organisatsiooni liikmesriikide hoiule antud kirjade lisana.

Artikkel 46

Hoiulevõtja

Käesoleva protokolli hoiulevõtja on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 47

Autentsed tekstid

Käesoleva protokolli originaal, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

(1) Protokolliosalised võivad sellega seoses lisada vajaduse korral viite Maailma Tolliorganisatsiooni kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile.

(2) Kui on asjakohane, viidatakse riigile kui piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonile.

(3) Turvaline teabevahetus kahe protokolliosalise vahel on kaitstud pealtkuulamise ja rikkumise (võltsimise) eest. Teisisõnu ei tohi kolmandatel isikutel olla võimalik lugeda või muuta kahe protokolliosalise vahel vahetatavat teavet.

1.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 268/40

Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu

MUUTMISPROTOKOLL

EUROOPA LIIT

ANDORRA VÜRSTIRIIK, edaspidi „Andorra“,

edaspidi „lepinguosaline“ või mõlemad koos „lepinguosalised“,

eesmärgiga rakendada lepinguosalise koostöö suhtes OECD väljatöötatud finantskontosid käsitlevat automaatse teabevahetuse standardit (edaspidi „ülemaailmne standard“),

ARVESTADES, et lepinguosalistel on pikaajaline ja lähedane suhe seoses vastastikuse abiga maksustamise valdkonnas, eelkõige selliste meetmete kohaldamisel, mis on samaväärsed meetmetega, mis on kehtestatud nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta, (1) ja soov parandada rahvusvahelist maksukuulekust seda suhet veelgi tugevdades,

ARVESTADES, et lepinguosalised soovivad sõlmida lepingu rahvusvahelise maksukuulekuse parandamiseks vastastikuse automaatse teabevahetuse abil, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsus- ja muid kaitsenõudeid, sealhulgas vahetatava teabe kasutamist piiravaid sätteid,

ARVESTADES, et Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu (2) (edaspidi „leping“) artikkel 12, milles on enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga praegu sätestatud teabevahetus taotluse alusel ainult maksupettusena kvalifitseeruva ja sarnase tegevuse kohta, tuleks viia kooskõlla OECD standardiga maksudealase läbipaistvuse ja maksudealase teabe vahetamise alal,

ARVESTADES, et lepinguosalised peavad kohaldama oma isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusnorme ja tavasid vahetatud isikuandmete töötlemise suhtes vastavalt lepingule, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga, ning teatama teineteisele viivitamata kõnealuste õigusnormide ja tavadega seotud mistahes sisulistest muudatustest,

ARVESTADES, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 95/46/EÜ lähtuvas komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta otsuses 2010/625/EL (isikuandmete piisava kaitse kohta Andorras (3)) on sätestatud, et Andorras on kõigi kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate toimingute puhul tagatud Euroopa Liidust saadavate isikuandmete kaitse piisav tase,

ARVESTADES, et liikmesriikidel ja Andorral on käesoleva muutmisprotokolli jõustumise ajaks olemas i) asjakohased kaitsemeetmed tagamaks, et teave, mis on saadud vastavalt lepingule, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga, jääb konfidentsiaalseks ning seda kasutatavad üksnes selleks volitatud asjaomased isikud või asutused ainult maksude kindlaksmääramise, kogumise ja sissenõudmise, maksuotsuste täitmise ja nendega seotud menetluste algatamise või maksudega seotud kaebuste lahendamise ning nende ülesannetega seotud järelevalve eesmärgil, samuti muudel lubatud eesmärkidel, ning ii) taristu tõhusaks andmete vahetamiseks (sealhulgas menetlused, millega tagatakse õigeaegne, täpne, turvaline ja konfidentsiaalne teabevahetus, tõhusad ja usaldusväärsed teatised ning suutlikkus kiiresti lahendada andmevahetusega või teabevahetuse taotlusega seotud küsimusi ja probleeme ning hallata lepingu artikli 4 sätteid, nagu seda artiklit on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga),

ARVESTADES, et aruandekohustuslikud finantsasutused ning teavet saatvad ja teavet saavad pädevad asutused kui vastutavad töötlejad ei peaks säilitama käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingu kohaselt töödeldavaid andmeid kauem, kui on vaja selle eesmärkide saavutamiseks. Võttes arvesse liikmesriikide ja Andorra õigusaktide erinevust, tuleks maksimaalne säilitamisperiood kehtestada vastavalt iga lepinguosalise vastutava töötleja riiklikes maksualastes õigusaktides sätestatud aegumistähtaegadele,

ARVESTADES, et käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepinguga hõlmatud aruandekohustuslike finantsasutuste ja avaldatavate kontode kategooriad on loodud eesmärgiga piirata maksumaksjate võimalusi vältida neid puudutavate andmete edastamist selliselt, et nad paigutavad oma vara ümber sellistesse finantsasutustesse või investeerivad sellistesse finantstoodetesse, mis ei kuulu käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingu reguleerimisalasse. Sellest hoolimata tuleks reguleerimisalast välja jätta teatavad finantsasutused ja kontod, mille ärakasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks on vähe tõenäoline. Künnised tuleks üldiselt välja jätta, kuna nendest on võimalik kontode eri finantsasutustesse jaotamise abil hõlpsasti kõrvale hoida. Finantsteave, mille kohta tuleb aruanne esitada ja mida tuleb vahetada, peaks lisaks kogu asjakohasele tulule (intressid, dividendid ja muu sarnane tulu) hõlmama ka kontojääke ja finantsvarade müügist saadavat tulu, et vältida olukordi, kus maksumaksja püüab peita kapitali, mis on iseenesest tulu, või vara, millelt maksude maksmisest on kõrvale hoidutud. Seetõttu on käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingu alusel toimuv andmete töötlemine vajalik ja proportsionaalne selleks, et võimaldada liikmesriikide ja Andorra maksuhalduritel õigesti ja kahtluseta kindlaks teha asjaomased maksumaksjad, hallata ja jõustada oma maksualaseid õigusakte piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidumise tõenäosust ja vältida tarbetuid edasisi uurimisi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelist nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitlevat lepingut (edaspidi „leping“) muudetakse järgmiselt.

1.	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vaheline finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmav rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise leping“

Artiklid 1 kuni 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Mõisted

1. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Euroopa Liit“– liit, nagu see on asutatud Euroopa Liidu lepinguga, hõlmates territooriume, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut kõnealuses aluslepingus sätestatud tingimustel;

b) „liikmesriik“– Euroopa Liidu liikmesriik;

c) „Andorra“– Andorra Vürstiriik;

d) „Andorra pädevad asutused“ ja „liikmesriikide pädevad asutused“– asutused, mis on loetletud III lisa punktis a ja punktides b kuni ac. III lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa. III lisas esitatud pädevate asutuste loetelu võib kõnealuse lisa punktis a osutatud asutuse osas muuta Andorra ning punktides b kuni ac osutatud asutuste osas Euroopa Liit, lihtsalt teavitades sellest teist lepinguosalist;

e) „liikmesriigi finantsasutus“– i) finantsasutus, mis on liikmesriigi resident, välja arvatud selle finantsasutuse väljaspool kõnealust liikmesriiki asuv filiaal, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole liikmesriigi resident, filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses liikmesriigis;

f) „Andorra finantsasutus“– i) finantsasutus, mis on Andorra resident, välja arvatud selle finantsasutuse väljaspool Andorrat asuv filiaal, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole Andorra resident, filiaal, kui see filiaal asub Andorras;

g) „aruandekohustuslik finantsasutus“– vastavalt kontekstile mis tahes liikmesriigi või Andorra finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus;

h) „avaldatav konto“– sõltuvalt kontekstist liikmesriigi avaldatav konto või Andorra avaldatav konto, kui see on sellisena kindlaks määratud vastavalt I ja II lisas kirjeldatud hoolsusmeetmetele, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis või Andorras;

i) „liikmesriigi avaldatav konto“– Andorra aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale liikmesriigi isikule, või ühe või mitme avaldatavast liikmesriigi isikust kontrolliva isikuga passiivsele finantssektorivälisele ettevõttele;

j) „Andorra avaldatav konto“– liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale Andorra isikule, või ühe või mitme avaldatavast Andorra isikust kontrolliva isikuga passiivsele finantssektorivälisele ettevõttele;

k) „liikmesriigi isik“– füüsiline või juriidiline isik, kelle Andorra aruandekohustuslik finantsasutus on I ja II lisas sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt määratlenud kui liikmesriigi residendi või sellise surnu pärandvara, kes oli liikmesriigi resident;

l) „Andorra isik“– füüsiline või juriidiline isik, kelle liikmesriigi aruandekohustuslik finantsasutus on I ja II lisas sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt määratlenud kui Andorra residendi, või sellise surnu pärandvara, kes oli Andorra resident.

2. Mõisteid, mida ei ole käesolevas lepingus määratletud, kasutatakse tähenduses, mis neil on i) liikmesriikide puhul vastavalt nõukogu direktiivile 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) (4) või, kui see on asjakohane, vastavalt lepingut kohaldava asjaomase liikmesriigi õigusaktidele, ning ii) Andorra puhul vastavalt tema õigusaktidele, kui see on kooskõlas I ja II lisas esitatud tähendusega.

Kui kontekst ei nõua teisiti või liikmesriigi pädev asutus ja Andorra pädev asutus ei ole kokku leppinud ühises tähenduses, mis on sätestatud artiklis 7 (nagu on lubatud riigi õigusaktidega), on mõistetel, mida ei ole määratletud käesolevas lepingus või I ja II lisas, tähendus, mis tal on lepingut rakendava asjaomase jurisdiktsiooni õigusaktides, i) liikmesriikide puhul vastavalt nõukogu direktiivile 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) või, kui see on asjakohane, vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele, ning ii) Andorra puhul vastavalt tema õigusaktidele; tähendus asjaomase jurisdiktsiooni (liikmesriigi või Andorra) kohaldatavas maksuõiguses on ülimuslik selle tähenduse suhtes, mis tuleneb selle jurisdiktsiooni muudest õigusaktidest.

Artikkel 2

Automaatne teabevahetus seoses avaldatavate kontodega

1. Käesoleva artikli kohaselt ja kooskõlas I ja II lisas sätestatud kohaldatavate aruandluseeskirjade ja hoolsusmeetmetega, mis on käesoleva lepingu lahutamatu osa, vahetab Andorra pädev asutus igal aastal kõikide liikmesriikide pädevate asutustega ja kõikide liikmesriikide pädevad asutused vahetavad igal aastal Andorra pädeva asutusega automaatselt teavet, mis on saadud vastavalt lõikes 2 täpsustatud eeskirjadele.

2. Teave, mida liikmesriik annab iga Andorra avaldatava konto kohta ning Andorra annab iga liikmesriigi avaldatava konto kohta, on järgmine:

iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast I ja II lisas sisalduvate hoolsusmeetmete kohaldamist kindlaks, et tal on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number ja sünnikoht ja -aeg;

b)	kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

c)	aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga;

hoidmiskonto puhul:

i)	intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muu tulu brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja

ii)

finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;

f)	hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma ja

lõike 2 alapunktis e või f kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

Artikkel 3

Automaatse teabevahetuse aeg ja viis

1. Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil võib avaldatava kontoga seotud väljamaksete summa ja liigi määrata kindlaks kooskõlas teavet edastava jurisdiktsiooni (liikmesriik või Andorra) maksualaste õigusaktidega.

2. Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil tuleb edastatava teabe puhul ära näidata vääring, milles iga asjaomane summa on nomineeritud.

3. Piiramata artikli 2 lõike 2 kohaldamist tuleb teavet vahetada alates 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumise aastast ja kõigil järgnevatel aastatel ning teavet vahetatakse üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mida nimetatud teave käsitleb.

4. Pädevad asutused vahetavad automaatselt artiklis 2 kirjeldatud teavet ühtse aruandlusstandardi skeemi kohaselt, kasutades XML-vormingut.

5. Pädevad asutused lepivad kokku ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 4

Koostöö nõuete järgimise ja täitmise tagamise valdkonnas

Liikmesriigi pädev asutus teatab Andorra pädevale asutusele ja Andorra pädev asutus teatab liikmesriigi pädevale asutusele, kui teavet esitaval pädeval asutusel on põhjust uskuda, et vea tõttu on toimunud ebaõige või mittetäielik artikli 2 kohase teabe esitamine või aruandekohustuslik finantsasutus ei täida I ja II lisas sätestatud aruandlusnõudeid ja hoolsusmeetmeid nõuetekohaselt. Teabe saanud pädev asutus võtab kõik oma siseriikliku õiguse kohased meetmed, et parandada teatises kirjeldatud vead või mittevastavused.

Artikkel 5

Teabevahetus taotluse alusel

1. Olenemata artikli 2 sätetest ja mis tahes muust lepingust, millega nähakse ette taotluse alusel teabevahetus Andorra ja mis tahes liikmesriigi vahel, vahetavad Andorra pädev astutus ja liikmesriigi pädev asutus taotluse alusel teavet, mis on eeldatavasti oluline käesoleva lepingu rakendamiseks või Andorra ja liikmesriikide või nende poliitiliste allüksuste või kohaliku omavalistuse asutuste kehtestatud maksusid käsitlevate õigusaktide haldamiseks ja jõustamiseks, niivõrd kui selliste õigusaktide kohane maksustamine ei ole vastuolus kohaldatava topeltmaksustamise vältimise lepinguga, mis on sõlmitud Andorra ja asjaomase liikmesriigi vahel.

2. Mingil juhul ei tohi käesoleva artikli lõiget 1 ja artiklit 6 tõlgendada nii, nagu kehtestaksid need Andorrale või liikmesriigile kohustuse:

a)	võtta haldusmeetmeid, mis kalduvad kõrvale vastavalt kõnealuse liikmesriigi või Andorra õigusaktidest ja haldustavadest;

b)	esitada teavet, mida ei ole võimalik vastavalt liikmesriigis või Andorras saada seaduse alusel või tavapärase halduse käigus;

c)	esitada teavet, mis avalikustaks kaubandus-, äri-, tööstus- või kutsesaladuse või turustusprotsessi, või teavet, mille edastamine oleks vastuolus avaliku korraga (ordre public).

3. Kui teavet taotleb liikmesriik või Andorra, toimides vastavalt käesolevale artiklile teavet taotleva jurisdiktsioonina, siis Andorra või liikmesriik, kes toimivad teavet esitava jurisdiktsioonina, kasutavad oma teabekogumismeetmeid taotletud teabe esitamiseks, seda isegi juhul, kui taotluse saanud jurisdiktsioon ei vaja ise sellist teavet maksustamise eesmärgil. Eelmises lauses sätestatud kohustuse suhtes kohaldatakse lõike 2 piiranguid, kuid mingil juhul ei tohi kõnealuseid piiranguid tõlgendada nii, et see võimaldab taotluse saanud jurisdiktsioonil keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et neil puudub kõnealuses küsimuses riiklik huvi.

4. Lõiget 2 ei tõlgendata mingil juhul nii, et Andorral või liikmesriigil oleks õigus keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses, või põhjusel, et see on seotud juriidilise või füüsilise isiku omandihuvidega.

5. Pädevad asutused lepivad kokku kasutatavad tüüpvormid, samuti ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 6

Andmete kaitse ja konfidentsiaalsus

1. Teavet, mis on käesoleva lepingu kohaselt ühelt jurisdiktsioonilt (liikmesriik või Andorra) saadud, käsitatakse konfidentsiaalsena ja seda kaitstakse samal viisil nagu asjaomase jurisdiktsiooni õigusaktide alusel saadud teavet, sel määral, kui see on vajalik isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavatele riigi õigusaktidele, ja vastavalt kaitseklauslitele, mille võib kindlaks määrata teavet esitav jurisdiktsioon oma riigi õigusaktide kohaselt.

2. Käesoleva lepingu kohaselt töödeldud teavet ei säilitata kauem, kui on vaja käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks, ning seda säilitatakse igal juhul kooskõlas iga vastutava töötleja riiklikest õigusnormidest tulenevate aegumistähtaegadega.

3. Nimetatud teavet tohib avaldada üksnes sellistele isikutele või asutustele (sealhulgas kohtud ja haldus- või järelevalveorganid), kes on asjaomases jurisdiktsioonis (liikmesriik või Andorra) seotud maksude kindlaksmääramise, kogumise ja sissenõudmise, maksuotsuste täitmise ja nendega seotud menetluste algatamise või maksudega seotud kaebuste lahendamise või nende üle järelevalve teostamisega. Ainult eespool nimetatud isikud või asutused võivad seda teavet kasutada ning seda üksnes eesmärkidel, mis on välja toodud eelmises lauses. Olenemata lõike 1 muudest sätetest võivad nad andmeid avalikustada selliste maksudega seotud avalikel kohtumenetlustel või kohtuotsustes.

4. Olenemata eelmiste lõigete sätetest, võib teabe saanud jurisdiktsioon (liikmesriik või Andorra) kasutada saadud teavet muudel eesmärkidel, kui sellist teavet võib kasutada muudel eesmärkidel teabe esitanud jurisdiktsiooni (vastavalt Andorra või liikmesriik) õigusaktide alusel ning selle jurisdiktsiooni pädev asutus sellist kasutust lubab. Ühe jurisdiktsiooni (liikmesriik või Andorra) poolt teisele jurisdiktsioonile (vastavalt Andorra või liikmesriik) esitatud teavet võib edastada kolmandale jurisdiktsioonile (teine liikmesriik), kui on eelnevalt saadud luba esimesena nimetatud jurisdiktsiooni pädevalt asutuselt, kust teave pärineb.

Teavet, mis on esitatud ühelt liikmesriigilt teisele liikmesriigile vastavalt esimeses liikmesriigis kohaldatavatele õigusaktidele, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta), võib Andorrale edastada, kui eelnevalt on saadud luba selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kust teave pärineb.

5. Iga liikmesriigi või Andorra pädev asutus teatab teisele pädevale asutusele, st vastavalt Andorra või asjakohase liikmesriigi asutusele, viivitamata konfidentsiaalsusnõuete rikkumisest, kaitseklauslite mittetoimimisest ning sanktsioonidest ja parandusmeetmetest, mis nende tulemusel kehtestati.

Artikkel 7

Konsultatsioonid ja lepingu kehtivuse peatamine

1. Kui käesoleva lepingu rakendamise või tõlgendamisega seoses tekivad raskused, võib Andorra või liikmesriigi pädev asutus taotleda konsultatsioone Andorra pädeva asutuse ja ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutuse vahel, et töötada välja asjakohased meetmed tagamaks, et käesolevat lepingut täidetakse. Pädevad asutused teavitavad viivitamata Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi konsultatsioonide tulemustest. Euroopa Komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes pädeva asutuse taotlusel.

2. Kui konsultatsioon puudutab olulist käesoleva lepingu sätete mittejärgimist ja kui lõikes 1 kirjeldatud menetlus ei anna sobivat lahendit, võib liikmesriigi või Andorra pädev asutus peatada käesoleva lepingu raames teabe vahetamise vastavalt Andorra või konkreetse liikmesriigiga, teatades sellest kirjalikult teisele asjaomasele pädevale asutusele. Selline peatamine jõustub kohe. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab oluline mittejärgimine järgmist (kuid ei piirdu sellega): käesoleva lepingu konfidentsiaalsus- ja andmekaitsesätteid ei järgita, liikmesriigi või Andorra pädev asutus ei anna käesoleva lepinguga ettenähtud õigeaegset ja piisavat teavet või ettevõtete või kontode staatus määratakse vastavalt kindlaks mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena viisil, mis kahjustab käesoleva lepingu eesmärki.

Artikkel 8

Muudatused

1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega iga kord, kui OECD tasandil on vastu võetud oluline muudatus ülemaailmse standardi mis tahes elemendis, või kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks, et parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisukohast ning hinnata ja kajastada muid rahvusvahelisi arenguid. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast ükskõik kumma lepinguosalise taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

2. Sellise kontakti alusel võivad lepinguosalised omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut on vaja muuta.

3. Seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud konsultatsioonidega teavitab iga lepinguosaline teist lepinguosalist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka iga asjaomast lepingut ühe lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel.

4. Pärast konsultatsioone võib käesolevat lepingut muuta muutmisprotokolliga või uue lepinguga lepinguosaliste vahel.

Artikkel 9

Lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult. Kõnealune lõpetamine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele lõpetamisteate päevast. Lepingu lõpetamise korral jääb käesoleva lepingu alusel saadud teave konfidentsiaalseks ning selle suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 6 sätteid.

Artikkel 10

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende liikmesriikide territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Andorra territooriumi suhtes.“

Lisad asendatakse järgmisega:

„

I LISA

FINANTSKONTOSID KÄSITLEVA TEABE ARUANDLUSE JA HOOLSUSMEETMETE ÜHINE STANDARD („ÜHINE ARUANDLUSSTANDARD“)

I JAGU

ÜLDISED ARUANDLUSEGA SEOTUD NÕUDED

Võttes arvesse punkte C–E peab iga aruandekohustuslik finantsasutus edastama oma jurisdiktsiooni (liikmesriik või Andorra) pädevale asutusele järgmise teabe sellises aruandekohustuslikus finantsasutuses peetava iga avaldatava konto kohta:

Iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, residentsusjurisdiktsioon (liikmesriik või Andorra), maksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning iga ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast V, VI ja VII jaole vastavate hoolsusmeetmete võtmist kindlaks, et tal on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, residentsusjurisdiktsioon(id) (liikmesriik, Andorra või muu(d) residentsusjurisdiktsioon(id)) ja maksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, jurisdiktsioon (liikmesriik või Andorra), maksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid), sünnikoht ja -aeg;

2.	kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

3.	aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

hoidmiskonto puhul:

a)	intresside brutosumma, dividendide brutosumma ning kontol olevate varadega seotud muu tulu brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja

6.	hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma ja

punkti A alapunktis 5 või 6 nimetamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

B.	Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on noteeritud.

Olenemata punkti A alapunktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto, maksukohustuslasena registreerimise numbri(te) või sünniaja teatamist, kui aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist numbrit (numbreid) või sünniaega ning riigi õigusaktide või (vajaduse korral) Euroopa Liidu õigusnormidega ei nõuta aruandekohustuslikult finantsasutuselt teisiti nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat, kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod.

D.	Olenemata punkti A alapunktist 1 ei pea maksukohustuslasena registreerimise numbrit teatama, kui asjaomane liikmesriik, Andorra või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole maksukohustuslasena registreerimise numbrit väljastanud.

Olenemata punkti A alapunktist 1 ei nõuta sünnikoha teatamist, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on siseriiklike õigusaktide kohaselt kohustus see teada saada ja teatada ning see on kättesaadav aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavate elektroonilist otsingut võimaldavate andmete kaudu.

II JAGU

ÜLDISED HOOLSUSNÕUDED

Kontot käsitletakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos esitatud hoolsusmeetmete kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb avaldatava kontoga seotud teavet esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda aastat, mille kohta teave esitatakse.

B.	Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimase päeva seisuga.

C.	Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase päeva seisuga, määratakse asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb kõnealuse kalendriaastaga või kõnealuse kalendriaasta jooksul.

Iga liikmesriik või Andorra võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada teenusepakkujaid sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele riigi õigusaktidega pandud aruandluskohustuse ja hoolsusmeetmete võtmise kohustuse täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt aruandekohustuslikud finantsasutused.

Iga liikmesriik või Andorra võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid madalama väärtusega kontodele. Kui liikmesriik või Andorra lubab uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmete kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima.

III JAGU

FÜÜSILISE ISIKU OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. rahalise väärtusega kindlustusleping või annuiteedileping, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega selle kohta aru andma, kui seadus tõhusalt takistab aruandekohustuslikul finantsasutusel selliste lepingute müümist avaldatava jurisdiktsiooni residentidele.

Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Elukoha aadress. Kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinev kehtiv elukoha aadress, võib aruandekohustuslik finantsasutus käsitleda kõnealust füüsilisest isikust konto omanikku selle aadressijärgse liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni maksuresidendina, et teha kindlaks, kas selline füüsilisest isikust konto omanik on avaldatav isik.

Elektrooniline andmete otsing. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa tugineda punkti B alapunktis 1 sätestatud füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinevale kasutusel olevale elukoha aadressile, peab aruandekohustuslik finantsasutus otsima tema poolt säilitatavatest ja elektroonilist otsingut võimaldavatest andmetest järgmisi tunnuseid ja kohaldama punkti B alapunkte 3–6:

a)	konto omaniku kindlakstegemine avaldatava jurisdiktsiooni residendina;

b)	kasutusel olev posti- või elukoha aadress avaldatavas jurisdiktsioonis (sh postkontori postkast);

c)	üks või mitu telefoninumbrit avaldatavas jurisdiktsioonis ja mitte ühtegi telefoninumbrit vastavalt Andorras või aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis;

d)	kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite kandmiseks avaldatavas jurisdiktsioonis peetavale kontole;

e)	kehtiv esindus- või allkirjaõigus, mis on antud isikule, kellel on aruandekohustuslikus jurisdiktsioonis aadress või

f)	posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress avaldatavas jurisdiktsioonis, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole konto omaniku kohta muud aadressi.

3.	Kui elektroonilise otsingu tulemusel ei avastata ühtegi punkti B alapunktis 2 loetletud tunnust, ei ole edasised toimingud nõutavad kuni asjaolude sellise muutumiseni, mille tulemusena seostub kontoga üks või mitu tunnust, või muutub konto kõrge väärtusega kontoks.

Kui elektroonilise otsingu tulemusel avastatakse mõni punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad selliselt, et kontoga seostub üks või mitu tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku iga selle avaldatava liikmesriigi maksuresidendina, millele viitab mõni kindlakstehtud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

Kui elektroonilise otsingu abil avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus asjaoludele kõige paremini vastaval viisil kas tegema punkti C alapunktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingu või püüdma saada konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks sellise konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui paberkandjal olevate andmete otsinguga ei tehta kindlaks mõnda tunnust ja katse saada kinnitus või dokumentaalseid tõendeid ei anna tulemusi, peab aruandekohustuslik finantsasutus näitama seda kontot vastavalt kontekstile oma liikmesriigi või Andorra pädevale asutusele dokumenteerimata kontona.

Olenemata punkti B alapunkti 2 kohase tunnuse leidmisest ei pea aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku avaldatava jurisdiktsiooni residendina, kui:

teave konto omaniku kohta sisaldab kehtivat posti- või elukoha aadressi avaldatavas jurisdiktsioonis, üht või mitut telefoninumbrit avaldatavas jurisdiktsioonis (ja vastavalt kontekstile mitte ühtegi telefoninumbrit Andorra või aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis) või kehtivat korraldust (hoiusekontodest erinevate finantskontode suhtes) rahaliste vahendite kandmiseks avaldatavas jurisdiktsioonis peetavale kontole, ning aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i)	konto omaniku kinnitus residentsusjurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon) kohta, mis ei hõlma kõnealust avaldavat jurisdiktsiooni, ja

ii)	dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik;

teave konto omaniku kohta hõlmab kehtivat esindus- või allkirjaõigust, mis on antud isikule, kellel on avaldavas jurisdiktsioonis aadress, ja aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i)	konto omaniku kinnitus residentsusjurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon) kohta, mis ei hõlma kõnealust avaldavat jurisdiktsiooni, või

ii)	dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi täiustatud läbivaatamise menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes.

1.	Elektrooniline andmete otsing. Kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus läbi vaatama aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavad elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnuseid.

Paberkandjal olevate andmete otsing. Kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav andmebaas sisaldab kogu punkti C alapunktis 3 kirjeldatud teabe välju ning sellesse salvestatakse kogu asjakohane teave, siis ei ole edasine paberkandjal olevate andmete otsing nõutav. Kui elektroonilised andmebaasid ei sisalda kogu nimetatud teavet, siis kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnuste leidmiseks läbi vaatama ka kliendi põhitoimiku ning juhul kui allnimetatud dokumente põhitoimikus ei ole, siis ka aruandekohustusliku finantsasutuse poolt viimase viie aasta jooksul hangitud järgmised kontoga seostatavad dokumendid:

a)	viimased konto kohta kogutud dokumentaalsed tõendid;

b)	viimane leping või muud dokumendid konto avamise kohta;

c)	viimased dokumendid, mille aruandekohustuslik finantsasutus on hankinud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaselt või muude eesmärkide täitmiseks;

d)	kõik kehtivad volitus- või allkirjaõigust käsitlevad vormikohased dokumendid ja

e)	kõik kehtivad korraldused (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite ülekandmiseks.

Erandjuhud, kus andmebaasid sisaldavad piisavalt teavet. Aruandekohustuslik finantsasutus ei ole kohustatud tegema punkti C alapunktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingut, kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav teave sisaldab järgmist:

a)	konto omaniku residentsus;

b)	konto omaniku elukoha ja postiaadress, mis on aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

c)	olemasolu korral konto omaniku telefoninumber (telefoninumbrid), mis on aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

d)	muude finantskontode kui hoiusekontode puhul teave selle kohta, kas on olemas kehtiv korraldus kontol olevate vahendite ülekandmiseks teisele kontole (sealhulgas aruandekohustusliku finantsasutuse teises filiaalis või muus finantsasutuses olevale kontole);

e)	teave konto omaniku kehtiva vahendusaadressi või posti kinnipidamise korralduse kohta ja

f)	teave selle kohta, kas konto suhtes kehtib esindus- või allkirjaõigus.

Päring kliendihaldurile, et teha kindlaks tema valduses olev kontoga seotud teave Lisaks punkti C alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud elektroonilisele ja paberkandjal olevate andmete otsingu tulemusele peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama avaldatavate kontodena kliendihaldurile määratud kõrge väärtusega kontosid (sealhulgas finantskontosid, mis on selle kõrge väärtusega kontoga liidetud), kui kliendihaldur teab, et konto omanik on avaldatav isik.

Tunnuste leidmise mõju:

kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus ei leita ühtegi punkti B alapunktis 2 loetletud tunnust ja kontot ei käsitata punkti C alapunkti 4 kohaselt kui avaldatava isiku kontot, siis edasised toimingud ei ole vajalikud seni, kuni kontoga seotud asjaoludes toimub muutus, mille tulemusena seostatakse konto ühe või mitme tunnusega;

kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse mõni punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad hiljem selliselt, et kontoga seostub üks või mitu tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot iga selle liikmesriigi avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes;

kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega konto täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muud punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus püüdma saada sellelt konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa sellist kinnitust või dokumentaalseid tõendeid, peab ta näitama seda kontot vastavalt kontekstile oma liikmesriigi või Andorra pädevale asutusele esitatavas aruandes dokumenteerimata kontona.

Kui füüsilise isiku olemasolev konto ei ole 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga kõrge väärtusega konto, kuid saab selleks järgneva kalendriaasta viimaseks päevaks, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus korraldama selle konto suhtes punktis C kirjeldatud täiustatud läbivaatamist selle kalendriaasta jooksul, mis järgneb aastale, mil konto muutub kõrge väärtusega kontoks. Kui nimetatud läbivaatamisel tehakse kindlaks, et konto on avaldatav konto, siis on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud esitama selle kontoga seotud nõutava teabe kohta aruande selle aasta kohta, mil konto tuvastati avaldatava kontona, ning järgnevatel aastatel aastapõhiselt, kuni konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on juba kohaldanud kõrge väärtusega konto suhtes punktis C kirjeldatud täiustatud läbivaatamise menetlust, siis ei ole aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud kohaldama selle kõrge väärtusega konto suhtes järgnevatel aastatel uuesti sellist menetlust (kohaldatakse ainult punkti C alapunktis 4 kirjeldatud kliendihalduri päringut), välja arvatud juhul, kui konto on dokumenteerimata; sellisel juhul peaks aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama seda igal aastal, kuni selline konto ei ole enam dokumenteerimata.

Kui kõrge väärtusega kontoga seotud asjaoludes toimub muudatus, mille tulemusena seostatakse kontoga üks või mitu punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot iga selle avaldatava jurisdiktsioonipuhul avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks nimetatud punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

Aruandekohustuslik finantsasutus kehtestab menetluse tagamaks, et kliendihaldur tuvastab igasuguse muutuse kontoga seotud asjaoludes. Näiteks kui kliendihaldurile teatatakse, et konto omanikul on mõnes avaldatavas jurisdiktsioonis uus postiaadress, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud käsitama uut aadressi asjaolude muutusena ja kui ta valib punkti B alapunkti 6 kohaldamise, on ta kohustatud hankima konto omanikult asjakohased dokumendid.

Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia ühe aasta jooksul pärast 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia kahe aasta jooksul pärast 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli.

E.	Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud kui avaldatav konto, tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel seni, kui konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

IV JAGU

FÜÜSILISE ISIKU UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto avamisel saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d), ning veenduma sellise kinnituse põhjendatuses selle teabe põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus on seoses konto avamisega saanud, sealhulgas dokumentide põhjal, mis on kogutud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaselt.

Kui kinnitusest selgub, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni maksuresident, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning kinnitus peab sisaldama ka konto omaniku maksukohustuslasena registreerimise numbrit sellises avaldavas jurisdiktsioonis (vastavalt I jao punktile D) ja sünniaega.

Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal on alust teada, et esialgne kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei tohi aruandekohustuslik finantsasutus tugineda algsele kinnitusele ning peab saama kehtiva kinnituse, mis kinnitab konto omaniku maksuresidentsus(ed).

V JAGU

ETTEVÕTTE OLEMASOLEVA KONTOGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta teisiti kõigi ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi selliste kontode selgelt eristatava grupi suhtes, siis ettevõtte olemasolevaid kontosid, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate kontodena seni, kui konto kogujääk või -väärtus ei ületa järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga seda summat.

Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületavad 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata punktis D ette nähtud menetlust järgides.

Ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. Punktis B kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode puhul käsitatakse avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu avaldatavast isikust ettevõtet või passiivset finantssektorivälist ettevõtet ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. Punktis B kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset finantssektorivälist ettevõtet ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

Tegema kindlaks, kas ettevõte on avaldatav isik:

vaatama üle regulatiivsetel või kliendihalduse eesmärkidel kogutud teabe (sealhulgas rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaselt kogutud teabe), et teha kindlaks, kas teabest nähtub, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident. Selles tähenduses hõlmab teave, mis viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, asutamis- või moodustamiskohta või aadressi avaldavas jurisdiktsioonis;

kui teave viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta hangib konto omanikult kinnituse või teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

Tegema kindlaks, kas ettevõte on passiivne finantssektoriväline ettevõte ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) olemasoleva konto puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima punkti D alapunkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem:

tegema kindlaks, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte. Selleks et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte, peab aruandekohustuslik finantsasutus saama konto omanikult kinnituse tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne finantssektoriväline ettevõte või VIII jao punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus;

b)	tegema kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaselt;

tegema kindlaks, kas passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha kindlaks, kas passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda:

rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaselt kogutavale ja säilitatavale teabele juhul, kui ettevõtte olemasoleva konto omanikuks on üks või mitu finantssektorivälist ettevõtet ja konto kogujääk või -väärtus ei ületa iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või

ii)	konto omaniku või sellis(t)e jurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, Andorra või mu jurisdiktsioon) kontrolliva isiku kinnitusele, kus kontrolliv isik on maksuresident.

Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja lisatoimingute tähtaeg

Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületavad 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, tuleb läbi vaadata kahe aasta jooksul alates käesoleva muutmisprotokolli jõustumise kuupäevast.

Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, kuid mis ületavad selle summa järgneva aasta 31. detsembril, peavad olema läbi vaadatud selle kalendriaasta jooksul, mis järgneb aastale, mil konto kogujääk või -väärtus ületab selle summa.

Kui ettevõtte olemasoleva kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal tekib alus arvata, et kontoga seostatav konto omaniku kinnitus või muu dokument ei ole õige või usaldusväärne, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus konto staatuse punktis D sätestatud menetluse kohaselt uuesti kindlaks määrama.

VI JAGU

ETTEVÕTTE UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Läbivaatamismenetlus, et teha kindlaks ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. Ettevõtte uute kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset finantssektorivälist ettevõtet ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

Tegema kindlaks, kas ettevõte on avaldatav isik:

saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d), ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille aruandekohustuslik finantsasutus on saanud seoses konto avamisega, sealhulgas dokumentide põhjal, mis on kogutud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaselt. Kui ettevõtte kinnitab, et ta ei ole maksuresident, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku residentsuse kindlakstegemisel ettevõtte peakontori aadressile;

kui kinnitus viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole sellisele avaldavale jurisdiktsioonile avaldatav isik;

Tegema kindlaks, kas ettevõte on passiivne finantssektoriväline ettevõte ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) uue konto puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima punkti A alapunkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem:

tegema kindlaks, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte. Selleks et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte, peab aruandekohustuslik finantsasutus tuginema konto omaniku kinnitusele tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne finantssektoriväline ettevõte või VIII jao punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus;

b)	tegema kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaselt;

VII JAGU

HOOLSUSMEETMETE ERIEESKIRJAD

Eespool kirjeldatud hoolsusmeetmete võtmisel kohaldatakse järgmisi lisaeeskirju.

Konto omanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine. Aruandekohustuslik finantsasutus ei tohi tugineda konto omaniku kinnitusele ega dokumentaalsele tõendile, kui aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal on alust arvata, et isiku kinnitus või dokumentaalne tõend ei ole õige või usaldusväärne.

Alternatiivsed menetluseeskirjad kontode kohta, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellel on rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedilepingud ning ühised rahalise väärtusega kindlustuslepingud või ühised annuiteedilepingud. Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest isikust soodustatud isik (kes ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist finantskontot käsitada muu kui avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et soodustatud isik on avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu soodustatud isik on avaldatav isik, kui aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud ja soodustatud isikuga seostatud teave sisaldab III jao B jaotises kirjeldatud tunnust. Kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et soodustatud isik on avaldatav isik, peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima III jao B jaotise menetluseeskirju.

Liikmesriik või Andorra võivad lubada aruandekohustuslikul finantsasutusel käsitada finantskontot, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, finantskontona, mis ei ole avaldatav konto, kuni sellise kuupäeva saabumiseni, mil töötajale / tunnistuse omanikule või soodustatud isikule tuleb välja maksta teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele:

a)	ühine rahalise väärtusega kindlustusleping või ühine annuiteedileping on välja antud tööandjale ning hõlmab 25 või enamat töötajat / tunnistuse omanikku;

b)	töötajatel / tunnistuse omanikel on õigus saada oma osalusega seoses lepingulist tulu ning nimetada töötaja surma korral välja makstava summa saajaid; ja

c)	töötajale / tunnistuse omanikule või lepingust kasu saavale isikule makstav kogusumma ei ületa iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

„Ühine rahalise väärtusega kindlustusleping“– rahalise väärtusega kindlustusleping, mis i) katab isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu, ja mille puhul ii) nõutakse rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks sõltumata füüsilise isiku muudest tervisenäitajatest kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus, sugu ja suitsetamisharjumused.

„Ühine annuiteedileping“– annuiteedileping, mille üheks pooleks/kohustatud isikuteks on füüsilised isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu.

Enne 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Andorrale või Andorra Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas lõikes sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib koordineerida teate edastamist liikmesriikidelt Andorrale ja Euroopa Komisjon edastab Andorra teate kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Andorra poolt edastatakse samal viisil.

Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad.

Füüsilise isiku kontode liitmine. Füüsilise isiku kontode koguväärtuse või -jäägi kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kokku kõik aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavad finantskontod, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

Ettevõtte kontode liitmine. Ettevõtte kontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud arvesse võtma kõiki aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavaid finantskontosid, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

Kliendihalduritele kohaldatav liitmise erieeskiri. Isiku finantskontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemisel selleks, et selgitada välja, kas finantskonto on kõrge väärtusega konto, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kõik finantskontod, mille kohta kliendihaldur teab või mille kohta tal on alust arvata, et nende kontode otsene või kaudne omanik, kontrolliv isik või asutaja on üks ja seesama isik, välja arvatud juhul, kui see isik tegutseb teise isiku esindajana.

4.	Summad, mis loetakse hõlmavaks võrdväärseid summasid muudes vääringutes. Kõikide dollarites või iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud summade puhul loetakse, et need hõlmavad samaväärseid summasid muudes vääringutes, nagu on kindlaks määratud riigi õigusaktidega.

VIII JAGU

MÕISTED

Kohaldatakse järgmisi mõisteid.

Aruandekohustuslik finantsasutus

1.	„Aruandekohustuslik finantsasutus“ – vastavalt kontekstile liikmesriigi või Andorra finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus.

„Osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus“ on i) finantsasutus, mis on osaleva jurisdiktsiooni resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust osalevat jurisdiktsiooni asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni resident, filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses osalevas jurisdiktsioonis.

3.	„Finantsasutus“ on hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisettevõte või kindlaksmääratud kindlustusandja.

„Hoidmisasutus“ on ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse märkimisväärse osana siis, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega seotud finantsteenustest, on vähemalt 20 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeperioodi viimasel päeval), või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud.

5.	„Hoiustamisasutus“ on ettevõte, mis võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase äritegevuse raames.

„Investeerimisettevõte“ on ettevõte:

kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:

i)	kauplemine rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; vabalt võõrandatavate väärtpaberitega või kaubafutuuridega;

ii)	individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või

iii)	finantsvarade või raha muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel või

b)	kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvarade investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või punkti A alapunkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte.

Eeldatakse, et ettevõtte äritegevuseks on eelkõige üks või mitu punkti A alapunkti 6 alapunktis a kirjeldatud tegevustest, või ettevõtte brutotulu on eelkõige saadud finantsvaradesse investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest punkti A alapunkti 6 alapunkti b tähenduses, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on vähemalt 50 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud. Mõiste „investeerimisettevõte“ ei hõlma ettevõtet, mis on aktiivne finantssektoriväline ettevõte seetõttu, et ettevõte vastab mõnele punkti D alapunkti 9 alapunktide d–g kriteeriumile.

Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustes finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud samalaadse sõnastusega.

„Finantsvara“ hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või tegeliku tulusaajana laia osanike ringiga või börsil noteeritud täis- või usaldusühingus või fondis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või usaldusühingus, kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut, valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara“ ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras.

8.	„Kindlaksmääratud kindlustusandja“ on ettevõte, mis on kindlustusandja (või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid.

Mittearuandekohustuslik finantsasutus

„Mittearuandekohustuslik finantsasutus“ on finantsasutus, mis on:

a)	valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud osas, mis puudutab makset, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja, hoidmisasutus või hoiustamisasutus;

b)	suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga pensionifond; valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond; või tunnustatud krediitkaartide väljastaja;

muu ettevõte, kelle maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamine on vähetõenäoline, kellel on olulisel määral sarnased omadused punkti B alapunkti 1 alapunktides a ja b kirjeldatud ettevõtetega ning kes on riigi õigusaktide kohaselt määratletud mittearuandekohustuslike finantsasutustena ning kes on liikmesriigis kantud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) artikli 8 lõikes 7a osutatud loetellu ja kellest on teatatud Andorrale või kellest Andorra on teatanud Euroopa Komisjonile, tingimusel, et sellise ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei takista lepingu eesmärkide saavutamist;

d)	välistatud kollektiivne investeerimisüksus või

e)	usaldusfond niivõrd, kui fondi haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus ning esitab aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses usaldusfondi kõikide avaldatavate kontodega.

„Valitsusüksus“ on liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile, Andorrale või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus“). Nimetatud kategooria koosneb liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest, kontrollitavatest ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest.

Liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa“ tähendab isikut, organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud organit, mis on liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni ametiasutus. Ametiasutuse puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida ühegi eraisiku huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides.

Kontrollitav ettevõte tähendab ettevõtet, mis on vormiliselt liikmesriigist, Andorrast või muust jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut, eeldusel et:

i)	ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda ettevõtet kontrollib üks või mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu;

ii)	ettevõtte puhastulu kantakse ettevõtte enda kontole või ühe või mitme valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni ühegi eraisiku huve ja

iii)	ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või mitmesse valitsusüksusesse.

Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud tulusaaja ning programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust käsitatakse tulu eraisiku huve teeniva tuluna, kui see pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank.

„Rahvusvaheline organisatsioon“ on rahvusvaheline organisatsioon või sellele täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab valitsustevahelist organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), i) mis koosneb peamiselt valitsustest; ii) millel on liikmesriigiga, Andorraga või muu jurisdiktsiooniga kehtiv peakorterileping või sisult sarnane leping ja iii) mille tulu ei teeni eraisikute huve.

„Keskpank“ on institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse kinnitatud põhiline asutus, välja arvatud liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni valitsus ise, mis väljastab maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata ametit, mis on liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult või osaliselt liikmesriigile, Andorrale või muule jurisdiktsioonile.

„Suure liikmete arvuga pensionifond“ on fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma või nende kombinatsiooni korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a)	fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui 5 %-le fondi varadest;

b)	fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele ja

fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

i)	fond on üldiselt vabastatud investeerimistulu maksustamisest või sellise tulu maksustamine on lükatud edasi või see maksustatakse vähendatud määraga, kuna fond kujutab endast pensioniplaani;

ii)	vähemalt 50 % oma kõikidest sissemaksetest (mis on muud kui varade ülekanded teistest punkti B alapunktides 5–7 kirjeldatud plaanidest või punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) saab fond rahalise toetusena tööandjatelt;

iii)

fondi raha jaotamine või fondist raha väljavõtmine on lubatud üksnes kokkulepitud juhtudel seoses pensionilejäämise, invaliidistumise või surmaga (välja arvatud raha ülekandmine teistesse punkti B alapunktides 5–7 kirjeldatud fondidesse ja punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodele) või kui raha jaotatakse või võetakse välja enne kokkulepitud juhtumit, siis kohaldatakse trahvi; või

iv)

töötajate sissemaksed (mis on muud kui teatud lubatud täiendavad sissemaksed) fondi on piiratud töötaja teenitud tuluga või need ei tohi aastas ületada iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, kohaldades VII jao C jaotises nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

„Väikese liikmete arvuga pensionifond“ on fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a)	fondil on alla 50 liikme;

b)	fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole investeerimisettevõtted ega passiivsed finantssektorivälised ettevõtted;

c)	töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade ülekanded punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on piiratud vastavalt teenitud tulu ja töötaja hüvitisega;

d)	osalejatel, kes ei ole selle jurisdiktsiooni (liikmesriigi või Andorra) residendid, kus fond on asutatud, ei ole õigust rohkem kui 20 %-le fondi varadest ja

e)	fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele.

„Valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond“ on valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt asutatud fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele või osalejatele, kes on selle praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud) või kes ei ole praegused või endised töötajad, kui sellistele hüvitise saajatele või osalejatele makstav hüvitis on vastutasuks valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga kasuks osutatud isiklike teenuste eest.

„Tunnustatud krediitkaartide väljastaja“ on finantsasutus, mis täidab järgmiseid tingimusi:

a)	see on finantsasutus üksnes seetõttu, et on krediitkaartide väljastaja, mis võtab vastu hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi saldot, ning enammakset ei tagastata kliendile viivitamata ja

finantsasutus kehtestab alates 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisest või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse 50 000 USA dollari või iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud samaväärse summa ulatuses, või tagavad, et seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao punktis C ette nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid kreeditsaldosid.

„Välistatud kollektiivne investeerimisüksus“ on investeerimisettevõte, mida reguleeritakse kui ühiseks investeerimiseks loodud üksust, eeldusel et kõik omandiõigused kollektiivses investeerimisüksuses kuuluvad otse ühele või mitmele isikule või ettevõttele, kes ei ole avaldatavad isikud, või selliste isikute või ettevõtete kaudu, välja arvatud passiivne finantssektoriväline ettevõte, kellel on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud.

Üksnes see, et kollektiivne investeerimisüksus on väljastanud füüsilisel kujul esitajaosakuid, ei takista tema kvalifitseerimist punkti B alapunkti 9 kohaselt välistatud kollektiivseks investeerimisüksuseks, kui:

a)	kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembrit füüsilisel kujul esitajaosakuid;

b)	kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle tagastatavad osakud;

c)	kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaos sätestatud hoolsusmeetmeid ning esitab teabe, mis tuleb selliste osakute kohta teatada, kui need esitatakse lunastamiseks või muu makse saamiseks ja

d)	kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja menetlused, et tagada selliste osakute lunastamine või külmutamine võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe aasta jooksul alates 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisest.

Finantskonto

„Finantskonto“ on finantsasutuse peetav konto, sealhulgas hoiusekonto, hoidmiskonto ja:

investeerimisettevõtte puhul finantsasutuses hoitav osalus või võlanõue. Sõltumata eelnevast ei hõlma mõiste „finantskonto“ osalust või võlanõuet investeerimisettevõtte üksuses ainult sellepärast, et i) kliendile antakse investeerimisalast nõu ja tegutsetakse tema nimel, või ii) valitsetakse kliendi portfelle ja tegutsetakse tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata finantsvarasid, mis on paigutatud kliendi nimel sellisest ettevõttest erinevas finantsasutuses;

b)	punkti C alapunkti 1 alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul osalus või võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete kategooria loodi selleks, et vältida I jao kohast andmete esitamist ja

finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustusleping ja annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole seotud investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud väljamakseid, mis on väljastatud füüsilisele isikule ning mida kasutatakse pensioni või puudetoetuse maksmiseks välistatud kontolt.

Mõiste „finantskonto“ ei hõlma kontot, mis on välistatud konto.

„Hoiusekonto“ hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või kontot, mida kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline instrument, ja mida finantsasutus hooldab tavapärase panganduse või muu sellise tegevuse käigus. Hoiusekonto hõlmab ka summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või muu sellise lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi.

3.	„Hoidmiskonto“ on konto (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping), millel hoitakse teise isiku kasuks üht või mitut finantsvara.

„Osalus“ on finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis või õigus partnerluse kasumile. Finantsasutusest usaldusfondi puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu fondi või selle osa asutaja või soodustatud isikuna, või muule füüsilisele isikule, kellel on fondi üle lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse usaldusfondi soodustatud isikuna, kui sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto omaniku kaudu) fondist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse või kaudselt saada fondist valikuliselt tehtavaid väljamakseid.

5.	„Kindlustusleping“ on leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju.

„Annuiteedileping“ on leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. See mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise jurisdiktsiooni (liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni) õigusnormide või tava kohaselt ning mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema.

7.	„Rahalise väärtusega kindlustusleping“ on kindlustusleping (mis ei ole kahe kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on rahaline väärtus.

„Rahaline väärtus“ on suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus“ kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat:

a)	ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;

b)	tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;

kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest;

d)	kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on kirjeldatud punkti C alapunkti 8 alapunktis b, või

e)	sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist aastamakset.

„Olemasolev konto“ on

a)	finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus hoiab 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga.

liikmesriigil või Andorral on võimalus laiendada „olemasoleva konto“ tähendust ka kontoomaniku finantskontole, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto avati, kui:

i)	konto omanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses või aruandekohustusliku finantsasutusega samas jurisdiktsioonis (liikmesriigis või Andorras) asuvas seotud ettevõttes ka finantskonto, mis on punkti C alapunkti 9 alapunkti a kohaselt olemasolev konto;

ii)

aruandekohustuslik finantsasutus ja vajaduse korral aruandekohustusliku finantsasutusega samas jurisdiktsioonis (liikmesriigis või Andorras) asuv seotud ettevõte käsitab mõlemat eespool nimetatud finantskontot ja muid konto omaniku finantskontosid, mida käsitatakse alapunkti b kohaselt olemasolevate kontodena, ühe finantskontona, et täita VII jao punktis A sätestatud teadmisnõuete standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel kindlaks finantskontode jääk või väärtus;

iii)

sellise finantskonto puhul, mille suhtes rakendatakse rahapesuvastaseid meetmeid ja põhimõtet „tunne oma klienti“, on aruandekohustuslikul finantsasutusel lubatud kohaldada finantskonto suhtes rahapesuvastaseid meetmeid ja põhimõtet „tunne oma klienti“, tuginedes punkti C alapunkti 9 alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes kohaldatud rahapesuvastastele meetmetele ja põhimõttele „tunne oma klienti“ ja

iv)	finantskonto avamine ei nõua konto omaniku poolt uue, täiendava või muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva lepingu eesmärkidel.

Enne 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Andorrale või Andorra Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis ettenähtud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib koordineerida teate edastamist liikmesriikidelt Andorrale ja Euroopa Komisjon edastab Andorra teate kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Andorra poolt edastatakse samal viisil.

10.	„Uus konto“ on aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis avatakse 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumise päeval või hiljem, välja arvatud juhul, kui seda käsitatakse punkti C alapunkti 9 kohaselt olemasoleva kontona.

11.	„Füüsilise isiku olemasolev konto“ on ühe või mitme füüsilise isiku olemasolev konto.

12.	„Füüsilise isiku uus konto“ on ühe või mitme füüsilise isiku uus konto.

13.	„Ettevõtte olemasolev konto“ on ühe või mitme ettevõtte olemasolev konto.

14.	„Madalama väärtusega konto“ on füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga ei ületa 1 000 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud samaväärset summat.

15.

„Kõrge väärtusega konto“ on füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri või iga järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab 1 000 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud samaväärset summat.

16.	„Ettevõtte uus konto“ on ühe või mitme ettevõtte uus konto.

17.

„Välistatud konto“ on milline tahes järgmistest kontodest:

pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	kontot reguleeritakse isikliku pensionikontona või osana registreeritud või reguleeritud pensioniplaanist pensionieas hüvitiste või pensioni maksmiseks (sealhulgas invaliidsus- või surma korral makstav toetus);

ii)	konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutotulust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii)	maksuasutustele tuleb esitada konto kohta teavet;

iv)	kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine, invaliidistumine või surm; kui raha võetakse välja enne neid kindlaksmääratud juhtumeid, määratakse trahv ja

kas i) aasta sissemaksete ülempiir on 50 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud samaväärne summa, või ii) elu jooksul kontole tehtavate sissemaksete ülempiir on 1 000 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud samaväärne summa, kohaldades kõikidel juhtudel VII jao punktis C sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab punkti C alapunkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või mitmelt finantskontolt, mis vastavad punkti C alapunkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või mitmelt pensionifondilt, mis vastavad mõnele punkti B alapunktide 5–7 nõudele;

konto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	kontot reguleeritakse investeerimisvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension, ning sellega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, või reguleeritakse kontot säästuvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension;

ii)	konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutotulust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii)	raha väljavõtmise tingimuseks on seatud vastavus konkreetsetele investeerimis- või säästukonto eesmärgiga (näiteks õppe- või meditsiiniliste toetuste maksmine) seotud kriteeriumitele, või kui raha võetakse välja selliseid kriteeriume täitmata, määratakse trahv ja

iv)	aasta sissemaksete ülempiir on 50 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud samaväärne summa, kohaldades VII jao punktis C sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab punkti C alapunkti 17 alapunkti b alapunkti iv nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või mitmelt finantskontolt, mis vastavad punkti C alapunkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või mitmelt pensionifondilt, mis vastavad mõnele punkti B alapunktide 5–7 nõudele;

elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne kindlustatu 90-aastaseks saamist, eeldusel et leping vastab järgmistele nõuetele:

i)	korrapäraseid kindlustusmakseid, mis aja jooksul ei vähene, tuleb maksta vähemalt kord aastas lepingu kehtivuse jooksul või kuni kindlustatu saab 90-aastaseks, sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem;

ii)	lepingus puudub lepinguline summa, mille isik võiks kätte saada (väljavõtmise või laenu võtmise teel või muul viisil) ilma lepingut lõpetamata;

iii)

lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel makstav summa (välja arvatud hüvitis surma korral) ei tohi ületada kokku lepingu eest makstud kindlustusmakseid, millest arvatakse maha suremus-, haigestumus- ja kuluhüvitised (tegelikult määratud või mitte) lepingu kehtivuse ajavahemiku või ajavahemike eest ning enne lepingu ülesütlemist või lõpetamist makstud summad ja

iv)	tulusaaja ei sõlmi lepingut seoses sellest saadava väärtusega;

d)	konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid hõlmavad lahkunu testamendi või surmatunnistuse ärakirja;

konto, mis avatakse seoses ühega alljärgnevatest:

i)	kohtumäärus või -otsus;

ii)

kinnis- või vallasvara müük, vahetus või üürimine, eeldusel et konto vastab järgmistele nõuetele:

—	kontot finantseeritakse üksnes ettemaksest, käsirahast, deposiidist summas, mis on kohane tehinguga otseselt seotud kohustuse täitmise tagamiseks, või sarnasest maksest, või finantseeritakse kontot finantsvarast, mis deponeeritakse kontole seoses vara müügi, vahetuse või üürimisega;

—	konto avatakse ja seda kasutatakse üksnes selleks, et tagada ostja kohustus tasuda vara ostuhind, müüja kohustus täita tingimuslik kohustus või üürileandja või üürniku kohustus hüvitada kahju seoses üüritud varaga üürilepingu alusel kokkulepitu kohaselt;

—	kontol olev vara, sealhulgas sellelt teenitav tulu, makstakse või jaotatakse muul viisil ostja, müüja, üürileandja või üürniku kasuks (sealhulgas sellise isiku kohustuse täitmiseks), kui vara müüakse, vahetatakse või loovutatakse või kui üürileping lõpeb;

—	konto ei ole finantsvõimenduskonto või sarnane konto, mis on avatud seoses finantsvara müügi või vahetusega ja

—	konto ei ole seotud punkti C alapunkti 17 alapunktis f kirjeldatud kontoga;

iii)	kinnisvaraga tagatud laenu teenindava finantsasutuse kohustus panna osa maksest kõrvale üksnes selleks, et lihtsustada kinnisvaraga seotud maksude või kindlustuse maksmist hiljem;

iv)	finantsasutuse kohustus üksnes lihtsustada maksude maksmist hiljem;

hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	konto on olemas üksnes sellepärast, et klient teeb makse, mis ületab krediitkaardi või muu korduvkasutatava krediidiliiniga seoses tasumata summat ning enammakset ei tagastata kohe kliendile ja

ii)

finantsasutus kehtestab alates 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisest või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse 50 000 USA dollari või iga liikmesriigi või Andorra vääringus noteeritud samaväärse summa ulatuses, või tagavad, et seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao punktis C ette nähtud eeskirju vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid kreeditsaldosid.

muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamine on vähetõenäoline, millel on olulisel määral sarnased omadused punkti C alapunkti 17 alapunktides a–f kirjeldatud kontodega ning mis on riigi õigusaktide kohaselt määratletud välistatud kontona ning mis on liikmesriigis kantud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) artikli 8 lõikes 7a osutatud välistatud kontode loetellu, ja millest on teatatud Andorrale või millest Andorra on teatanud Euroopa Komisjonile, tingimusel et sellise konto staatus välistatud kontona ei takista käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Avaldatav konto

1.	„Avaldatav konto“ on konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale isikule, või ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga passiivsele finantssektorivälisele ettevõttele, kui ta on sellisena kindlaks tehtud vastavalt II–VII jaos kirjeldatud hoolsusmeetmetele.

„Avaldatav isik“ on avaldava jurisdiktsiooni isik, kes ei ole: i) äriühing, mille osakutega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul; ii) äriühing, mis on alapunktis i kirjeldatud äriühinguga seotud ettevõte; iii) valitsusüksus; iv) rahvusvaheline organisatsioon; v) keskpank ega vi) finantsasutus.

„Avaldava jurisdiktsiooni isik“ on avaldava jurisdiktsiooni füüsiline isik või ettevõte, kes on sellise jurisdiktsiooni resident maksualaste õigusaktide kohaselt, või avaldava jurisdiktsiooni residendist surnud isiku pärandvara. Sel eesmärgil käsitatakse ettevõtet, nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

4.	„Avaldav jurisdiktsioon“ on liikmesriigi puhul Andorra ja Andorra puhul liikmesriik seoses kohustusega esitada I jaos kirjeldatud teavet.

„Osalev jurisdiktsioon“ on liikmesriigi või Andorra puhul:

a)	iga liikmesriik seoses aruandlusega Andorrale või

b)	Andorra seoses aruandlusega liikmesriigile või

muu jurisdiktsioon, i) millega vastavalt kontekstile asjaomasel liikmesriigil või Andorral on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik või Andorra ning millest teatatakse vastavalt Andorrale või Euroopa Komisjonile;

d)	seoses liikmesriikidega muu jurisdiktsioon, i) millega Euroopa Liidul on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune muu jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab Euroopa Komisjon.

„Kontrollivad isikud“ on füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli ettevõtte üle. Usaldusfondi puhul tähendab see fondi asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu korral), soodustatud isikut (isikuid) või soodustatud isikute kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist isikut (muid füüsilisi isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll usaldusfondi üle; usaldusfondist erineva õigusliku moodustise puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse staatusega isikuid. Mõistet „kontrollivad isikud“ tuleb tõlgendada kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega.

7.	„Finantssektoriväline ettevõte“ on ettevõte, mis ei ole finantsasutus.

8.	„Passiivne finantssektoriväline ettevõte“ on järgmistest: i) finantssektoriväline ettevõte, mis ei ole aktiivne finantssektoriväline ettevõte; või ii) punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõte, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

„Aktiivne finantssektoriväline ettevõte“ on iga finantssektoriväline ettevõte, mis vastab ühele alljärgnevale kriteeriumile:

alla 50 % finantssektorivälise ettevõtte eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % finantssektorivälise ettevõtte eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks;

b)	finantssektorivälise ettevõtte osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt või finantssektoriväline ettevõte on sellise ettevõttega seotud ettevõte, mille osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

c)	finantssektoriväline ettevõte on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või ettevõte, mis kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest;

sisuliselt kujutab kogu finantssektorivälise ettevõtte tegevus endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; finantssektoriväline ettevõte ei ole aga aktiivne finantssektoriväline ettevõte, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või esitab end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu investeerimisvahendina, mille eesmärk on omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust;

finantssektorivälisel ettevõttel ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; finantssektorivälisele ettevõttele ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud finantssektorivälise ettevõtte asutamisest;

f)	finantssektoriväline ettevõte ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;

finantssektoriväline ettevõte tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte, tingimusel et selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust, või

finantssektoriväline ettevõte vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:

ta on asutatud ja tegutseb oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon) eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil või on asutatud ja tegutseb oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon) ja on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel;

ii)	ta on oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon) tulumaksust vabastatud;

iii)	tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu;

iv)

finantssektorivälise ettevõtte residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon) kohaldatavad õigusaktid või finantssektorivälise ettevõtte asutamisdokumendid ei võimalda tema tulude või varade jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või mitteheategevusliku ettevõtte kasuks, välja arvatud finantssektorivälise ettevõtte heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks finantssektorivälise ettevõtte ostetud vara eest ja

finantssektorivälise ettevõtte residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon) kohaldatavate õigusaktide või finantssektorivälise ettevõtte asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et finantssektorivälise ettevõtte likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad valitsusüksusele või muule mittetulundusühendusele või antakse pärijate puudumisel üle finantssektorivälise ettevõtte residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon) valitsusele või selle poliitilisele allüksusele.

Muu

„Konto omanik“ on isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto omanikuna nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot teise isiku kasuks või nimel kui esindaja, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas lisas konto omanikuks, vaid selle omanikuks loetakse eespool nimetatud teist isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul on konto omanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele või kellel on õigus muuta lepingu alusel soodustatud isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingu alusel soodustatud isikut, siis on konto omanikuks isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja isik, kellel on õigus väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse konto omanikuna iga isikut, kellel on lepingu kohaselt õigus väljamaksele.

2.	„Rahapesuvastased meetmed ja põhimõte „tunne oma klienti““ on aruandekohustusliku finantsasutuse hoolsusmeetmed, mida ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele aruandekohustuslikule finantsasutusele kehtivate rahapesuvastaste või muude sarnaste nõuete alusel.

3.	„Ettevõte“ on juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, usaldusfond või fond.

Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte“, kui üks ettevõtetest kontrollib teist ettevõtet või kui mõlemad ettevõtted alluvad ühisele kontrollile. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 %-le ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes. Liikmesriik või Andorra võib ettevõtte määratleda kui „seotud ettevõtte“, kui a) üks ettevõtetest kontrollib teist ettevõtet; b) mõlemad ettevõtted alluvad ühisele kontrollile või c) mõlemad ettevõtted on punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõtted, neil on ühine juhatus ning selline juhatus täidab selliste investeerimisettevõtete hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 %-le ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes.

Enne 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Andorrale või Andorra Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas lõigus ettenähtud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib koordineerida teate edastamist liikmesriikidelt Andorrale ja Euroopa Komisjon edastab Andorra teate kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Andorra poolt edastatakse samal viisil.

5.	„Maksukohustuslasena registreerimise number“ on osutatud number või selle toimiv ekvivalent, kui maksukohustuslasena registreerimise number puudub.

„Dokumentaalsed tõendid“ on üks järgmistest dokumentidest:

a)	residentsuse tõend, mille on välja andnud väljamakse saaja väidetava residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriigi, Andorra või muu jurisdiktsiooni) pädev ametiasutus (näiteks riiklik ametiasutus või kohalik omavalitsusüksus);

b)	füüsilise isiku puhul kehtiv isikutunnistus, mille on välja andnud pädev ametiasutus (näiteks riiklik ametiasutus või kohalik omavalitsusüksus) ning millele on märgitud isiku nimi ja mida tavaliselt kasutatakse isiku tuvastamiseks;

ettevõtte puhul ametlik dokument, mille on välja andnud pädev ametiasutus (näiteks liikmesriigi või Andorra ametiasutus või selle allasutus või kohalik omavalitsusüksus) ning millel on esitatud ettevõtte nimi ja selle asukoha aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud;

d)	auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, kolmanda isiku krediidiaruanne, pankrotiavaldus või väärtpaberituru järelevalveasutuse aruanne.

Seoses ettevõtte olemasoleva kontoga võivad liikmesriigi või Andorra aruandekohustuslikud finantsasutused lubada kasutada dokumentaalse tõendina konto omaniku kohta aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides olevat liigitust, mis tehti kindlaks majandusharude standarditud kodeerimissüsteemi põhjal, mida kohaldas aruandekohustuslik finantsinstitutsioon kooskõlas oma tavapäraste äritavadega rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti“ rakendamiseks või muudel regulatiivsetel eesmärkidel (v.a maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsinstitutsioon tegi enne kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel et aruandekohustuslik finantsinstitutsioon ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline liigitamine ei ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud kodeerimissüsteem“ on kodeerimissüsteem, mida kasutatakse ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui maksustamise eesmärgil.

Enne 12. veebruar 2016 alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Andorrale või Andorra Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib koordineerida teate edastamist liikmesriikidelt Andorrale ja Euroopa Komisjon edastab Andorra teate kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Andorra poolt edastatakse samal viisil.

IX JAGU

TULEMUSLIK RAKENDAMINE

Igas liikmesriigis ja Andorras peavad kehtima järgmised eeskirjad ja haldusmenetlused, et tagada eespool sätestatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine:

1.	eeskirjad, millega hoitakse ära finantsasutustel, isikutel või vahendajatel sellise tava kasutuselevõtmine, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja hoolsusmeetmetest kõrvalehoidumiseks;

2.	eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad säilitama teabe tehtud toimingute ja kasutatud tõendite kohta aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete täitmisel ning võtma piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks;

3.	haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus kohaldab aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete võtmiseks aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse dokumenteerimata kontodest;

4.	haldusmenetlused, millega tagatakse, et riigi õigusaktide kohaselt mittearuandekohustuslike finantsasutustena määratletud ettevõtete ja väljaarvatud kontodena määratletud kontode kasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks on jätkuvalt vähetõenäoline ja

5.	tõhusad sätted nõuete mittetäitmise käsitlemiseks.

II LISA

TÄIENDAVAD ARUANDLUSEESKIRJAD JA HOOLSUSMEETMED FINANTSKONTODE TEABE KOHTA

1. Asjaolude muutumine

Asjaolude muutumine hõlmab muutusi, mille tulemusel lisatakse isiku staatusega seotud teave või teave, mis on selle isiku staatusega vastuolus. Lisaks hõlmab asjaolude muutumine konto omaniku kontoga seotud teabe muutumist või lisandumist (sh konto omaniku lisandumine, asendumine või muu muutumine) või sellise kontoga seotud teabe muutumist või lisandumist (kohaldades I lisa VII jao punkti C alapunktides 1–3 kirjeldatud kontode liitmise eeskirju), kui selline teabe muutumine või lisandumine mõjutab konto omaniku staatust.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on kasutanud I lisa III jao punkti B alapunktis 1 kirjeldatud elukoha aadressi tingimust ja muutuvad asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik finantsasutus saab teada või saab aluse teada, et algsed dokumentaalsed tõendid (või muud samaväärsed dokumendid) ei ole õiged või usaldusväärsed, siis peab aruandekohustuslik finantsinstitutsioon hiljemalt asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimasel päeval või 90 kalendripäeva jooksul pärast sellise asjaolude muutumise märkamist või avastamist saama konto omaniku kinnituse ja uued dokumentaalsed tõendid, et määrata kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa konto omaniku kinnitust ja uusi dokumentaalseid tõendeid selleks kuupäevaks, peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama I lisa III jao punkti B alapunktides 2–6 kirjeldatud elektroonilise andmete otsingu menetlust.

2. Isiku kinnitus seoses ettevõtte uute kontodega

Ettevõtte uute kontode osas võib aruandekohustuslik finantsasutus selleks, et teha kindlaks, kas passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineda ainult kas konto omaniku või kontrolliva isiku kinnitusele.

3. Finantsasutuse residentsus

Finantsasutus on liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni resident, kui ta allub selle liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsioonile (st osalev jurisdiktsioon saab kohaldada meetmeid finantsasutuse aruandluskohustuse täitmise tagamiseks). Üldiselt, kui finantsasutus on liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni maksuresident, kuulub ta selle liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni alla ja on seega liikmesriigi finantsasutus, Andorra finantsasutus või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus. Finantsasutusest usaldusfondi puhul (sõltumata sellest, kas ta on liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni maksuresident või mitte) loetakse, et usaldusfond kuulub liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni alla, kui üks või mitu selle haldajatest on selle liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni residendid, välja arvatud juhul, kui usaldusfond edastab kogu teabe usaldusfondi peetavate avaldatavate selliste kontode kohta, mille puhul tuleb käesoleva lepingu või mõne muu ülemaailmset standardit kohaldava lepingu kohaselt esitada aruanne teisele osalevale jurisdiktsioonile (liikmesriik, Andorra või muu osalev jurisdiktsioon), kuna ta on selle teise osaleva jurisdiktsiooni maksuresident. Kui finantsasutusel (välja arvatud usaldusfond) ei ole maksuresidentsust (näiteks sellepärast, et teda loetakse maksustamise seisukohast läbipaistvaks või ta asub jurisdiktsioonis, kus puudub tulumaks), siis loetakse teda liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni õiguskorra alla kuuluvaks ja ta on seega kõnealuse liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus, kui:

a)	ta on asutatud liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt;

b)	tema juhtkonna asukoht (sh juhtkonna tegelik asukoht) on kõnealuses liikmesriigis, Andorra või muus osalevas jurisdiktsioonis või

c)	ta allub liikmesriigi, Andorra või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsjärelevalvele.

Kui finantsasutus (välja arvatud usaldusfond) on kahe või enama osaleva jurisdiktsiooni (liikmesriik, Andorra või muu osalev jurisdiktsioon) resident, kohaldatakse sellise finantsasutuse suhtes selle osaleva jurisdiktsiooni aruandluskohustust ja hoolsusmeetmete võtmise kohustust, kus ta hoiab oma finantskontot (finantskontosid).

4. Konto pidamine

Üldiselt loetakse, et kontot pidavad finantsasutused on järgmised:

a)	hoidmiskonto puhul finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh finantsasutus, kes hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava konto omaniku vara);

b)	hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seotud makseid (välja arvatud finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on finantsasutus);

c)	osaluse või võlanõude (mis kujutab endast finantskontot) hoidmise puhul finantsasutuses asjaomane finantsasutus;

d)	rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul finantsasutus, kellel on kohustus teha lepinguga seotud makseid.

5. Passiivsetest finantssektorivälistest ettevõtetest usaldusühingud

Ettevõtet, nagu täis- või osaühingut, piiratud vastutusega ühingut või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, loetakse I lisa VIII punkti D alapunkti 3 kohaselt selle jurisdiktsiooni residendiks, kus asub ettevõtte juhtkonna tegelik asukoht. Seetõttu loetakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist sarnaseks täis- või usaldusühingu või piiratud vastutusega ühinguga, kui seda ei loeta avaldatavas jurisdiktsioonis selle jurisdiktsiooni maksualaste õigusaktide kohaselt maksustatavaks ettevõtteks. Topeltaruandluse vältimiseks (arvestades mõiste „kontrollivad isikud“ laia ulatust usaldusfondide puhul) ei või passiivsest finantssektorivälisest ettevõttest usaldusühingut lugeda sarnaseks õiguslikuks moodustiseks.

6. Ettevõtte asukoha aadress

Üks I lisa VIII jao punkti E alapunkti 6 alapunktis c kirjeldatud nõuetest on see, et ettevõtte puhul on ametlikul dokumendil esitatud kas ettevõtte asukoha aadress liikmesriigis, Andorras või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik, Andorra või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud. Ettevõtte asukoha aadress on üldjuhul koht, kus asub selle juhtkonna tegelik asukoht. Selle finantsasutuse aadress, kus ettevõttel on konto, postkontori postkast, või aadress, mida kasutatakse üksnes posti saatmise eesmärgil, ei ole ettevõtte juhtkonna asukoha aadress, kui see aadress ei ole ainus ettevõtte kasutatav aadress ja on ettevõtte asutamisdokumentides ettevõtte registreeritud aadress. Lisaks ei ole ettevõtte juhtkonna asukoha aadressiks aadress, mis on esitatud postisaadetiste kinnipidamise korralduse puhul.

III LISA

LEPINGUOSALISTE PÄDEVATE ASUTUSTE LOETELU

Käesoleva lepingu tähenduses on pädevad asutused:

a)	Andorra Vürstiriigis: el Ministre encarregat de les Finances või volitatud esindaja,

b)	Belgia Kuningriigis: de Minister van Financiën/Le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

c)	Bulgaaria Vabariigis: изпълнителният директор на Националната агенция за приходите või volitatud esindaja,

d)	Tšehhi Vabariigis: ministr financí või volitatud esindaja,

e)	Taani Kuningriigis: skatteministeren või volitatud esindaja,

f)	Saksamaa Liitvabariigis: der Bundesminister der Finanzen või volitatud esindaja,

g)	Eesti Vabariigis: rahandusminister või volitatud esindaja,

h)	Kreeka Vabariigis: o Υπουργός Οικονομίας και Οικονομικών või volitatud esindaja,

i)	Hispaania Kuningriigis: el Ministro de Economía y Hacienda või volitatud esindaja,

j)	Prantsuse Vabariigis: le Ministre chargé du budget või volitatud esindaja,

k)	Horvaatia Vabariigis: ministar financija või volitatud esindaja,

l)	Iirimaal: the Revenue Commissioners või nende volitatud esindaja,

m)	Itaalia Vabariigis: il Direttore Generale delle Finanze või volitatud esindaja,

n)	Küprose Vabariigis: Υπουργός Οικονομικών või volitatud esindaja,

o)	Läti Vabariigis: inanšu ministrs või volitatud esindaja,

p)	Leedu Vabariigis: finansų ministras või volitatud esindaja,

q)	Luksemburgi Suurhertsogiriigis: le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

r)	Ungaris: a pénzügyminiszter või volitatud esindaja,

s)	Malta Vabariigis: il-Ministru responsabbli għall-Finanzi või volitatud esindaja,

t)	Madalmaade Kuningriigis: de Minister van Financiën või volitatud esindaja,

u)	Austria Vabariigis: der Bundesminister für Finanzen või volitatud esindaja,

v)	Poola Vabariigis: minister Finansów või volitatud esindaja,

w)	Portugali Vabariigis: o Ministro das Finanças või volitatud esindaja,

x)	Rumeenias: președintele Agenției Naționale de Administrare fiscală või volitatud esindaja,

y)	Sloveenia Vabariigis: minister za finance või volitatud esindaja,

z)	Slovaki Vabariigis: minister financií või volitatud esindaja,

aa)	Soome Vabariigis: valtiovarainministeriö/finansministeriet või volitatud esindaja,

ab)	Rootsi Kuningriigis: chefen för Finansdepartementet või volitatud esindaja,

ac)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Euroopa territooriumidel, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik: the Commissioners of Inland Revenue või volitatud esindajad ja Gibraltari pädev asutus, kelle Ühendkuningriik määrab vastavalt kokkulepetele, milles käsitletakse Gibraltari asutusi seoses Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse dokumentide ja nendega seotud lepingutega, millest liikmesriike ja Euroopa Liidu institutsioone teavitati 19. aprillil 2000, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär edastab Andorrale vastava dokumendi koopia ning seda kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes.

“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

1. Lepinguosalistel tuleb käesolev muutmisprotokoll ratifitseerida või heaks kiita nende riigi õigusaktidega ette nähtud menetluse kohaselt. Lepinguosalised teavitavad üskteist nende menetluste lõpuleviimisest. Muutmisprotokoll jõustub jaanuarikuu esimesel päeval pärast viimase teatise saamist.

2. Käesoleva muutmisprotokolliga ette nähtud teabevahetust kohaldatakse muutmisprotokolli jõustumise kuupäeval või pärast seda esitatud nende taotluste suhtes, mis puudutavad teavet, mis on seotud eelarveaastatega, mis algasid muutmisprotokolli jõustumise aasta 1. jaanuaril või pärast seda. Käesoleva muutmisprotokolliga muutmisele eelnenud versioonis lepingu artikkel 12 on jätkuvalt kohaldatav, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingu artiklit 5.

3. Käesoleva muutmisprotokolli jõustumine ei mõjuta füüsiliste isikute nõudeid vastavalt lepingu artiklile 10 enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga.

4. Andorra Vürstiriik koostab käesoleva lepingu (enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga) kohaldamise perioodi lõpuks lõpliku aruande ja teeb liikmesriikidele lõppmakse ning annab aru teabe kohta, mille ta sai Andorra Vürstiriigis asutatud intressi maksjatelt lepingu artikli 9 (enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga) kohaselt seoses lepingu viimase kohaldamisaastaga (enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga) või vajaduse korral, eelneva aastaga.

Artikkel 3

Lepingule on lisatud protokoll, mille sisu on järgmine:

„Protokoll Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahelise finantskontosid käsitleva automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise lepingu juurde.

Seoses käesoleva muutmisprotokolli allakirjutamisega Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahel on täievolilised esindajad kokku leppinud järgmistes sätetes, mis moodustavad lepingu, nagu seda on muudetud käesoleva protokolliga, lahutamatu osa:

1.	Ollakse arusaamisel, et teabevahetust käesoleva lepingu artikli 5 kohaselt saab taotlust esitav riik (liikmesriik või Andorra) taotleda üksnes juhul, kui ta on kasutanud juba kõiki oma sisese maksumenetluse kättesaadavaid teabeallikaid.

Ollakse arusaamisel, et taotluse esitanud riigi (liikmesriik või Andorra) pädev ametiasutus esitab käesoleva lepingu artikli 5 kohast teabetaotlust tehes taotluse saanud riigi (vastavalt Andorra või liikmesriik) pädevale asutusele järgmise teabe:

i)	kontrollitava või uurimisaluse isiku andmed;

ii)	ajavahemik, mille kohta andmeid taotletakse;

iii)	selgitus soovitava teabe kohta, sealhulgas selle kohta, mis laadi teavet ja millisel kujul taotluse esitanud riik taotluse saanud riigilt soovib;

iv)	maksueesmärk, mille kohta teavet otsitakse;

v)	kui see on teada, siis isiku nimi ja aadress, kelle valduses arvatakse olevat nõutav teave.

Ollakse arusaamisel, et „eeldatava asjakohasuse“ standardi eesmärk on sätestada teabe vahetamine käesoleva lepingu artikli 5 alusel nii ulatuslikult kui võimalik ning samas selgitada, et liikmesriikidel ja Andorral ei ole vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole seotud konkreetse maksumaksja maksuasjadega. Kui lõige 2 sisaldab olulisi menetlusnõudeid, mille eesmärk on tagada, et ei teostata sihipäratuid päringuid, siis lõike 2 punkte i–v ei saa siiski tõlgendada nii, et see takistaks tõhusat teabevahetust. „Eeldatava asjakohasuse“ standardit on võimalik täita nii ühe maksumaksja (kas nimeliselt või muul viisil identifitseeritud) kui ka mitme maksumaksja (kas nimeliselt või muul viisil identifitseeritud) puhul.

4.	Ollakse arusaamisel, et leping ei hõlma teabevahetust omal algatusel.

Ollakse arusaamisel, et käesoleva lepingu artikli 5 kohase teabevahetuse korral kohaldatakse jätkuvalt menetluseeskirju seoses maksumaksjate õigustega, mis on sätestatud taotluse saanud riigis (liikmesriik või Andorra). Lisaks ollakse seisukohal, et nende sätete eesmärk on tagada maksumaksjale õiglane menetlus ning mitte takistada ega põhjendamatult edasi lükata teabe vahetamise protsessi.“

Artikkel 4

Keeled

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja katalaani keeles kusjuures kõik keeleversioonid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale aktile alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на дванадесети февруари през две хиляди и шестнадесета година.

Hecho en Bruselas, el doce de febrero de dos mil dieciséis.

V Bruselu dne dvanáctého února dva tisíce šestnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tolvte februar to tusind og seksten.

Geschehen zu Brüssel am zwölften Februar zweitausendsechzehn.

Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta veebruarikuu kaheteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δώδεκα Φεβρουαρίου δύο χιλιάδες δεκαέξι.

Done at Brussels on the twelfth day of February in the year two thousand and sixteen.

Fait à Bruxelles, le douze février deux mille seize.

Sastavljeno u Bruxellesu dvanaestog veljače godine dvije tisuće šesnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì dodici febbraio duemilasedici.

Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada divpadsmitajā februārī.

Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų vasario dvyliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év február havának tizenkettedik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tnax-il jum ta’ Frar fis-sena elfejn u sittax.

Gedaan te Brussel, twaalf februari tweeduizend zestien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwunastego lutego roku dwa tysiące szesnastego.

Feito em Bruxelas, em doze de fevereiro de dois mil e dezasseis.

Întocmit la Bruxelles la doisprezece februarie două mii șaisprezece.

V Bruseli dvanásteho februára dvetisícšestnásť.

V Bruslju, dne dvanajstega februarja leta dva tisoč šestnajst.

Tehty Brysselissä kahdentenatoista päivänä helmikuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.

Som skedde i Bryssel den tolfte februari år tjugohundrasexton.

Fet a Brussel·les el dia dotze de febrer de l'any dos mil setze.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Evropsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Per la Unió Europea

За Княжество Андора

Por el Principado de Andorra

Za Andorrské knížectví

For Fyrstendømmet Andorra

Für das Fürstentum Andorra

Andorra Vürstiriigi nimel

Για το Πριγκιπάτο της Ανδόρας

For the Principality of Andorra

Pour la Principauté d'Andorre

Za Kneževinu Andoru

Per il Principato di Andorra

Andoras Firstistes vārdā –

Andoros Kunigaikštystės vardu

Az Andorrai Hercegség részéről

Għall-Prinċipat ta' Andorra

Voor het Vorstendom Andorra

W imieniu Księstwa Andory

Pelo Principado de Andorra

Pentru Principatul Andorra

Za Andorské kniežatstvo

Za Kneževino Andoro

Andorran ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Andorra

Pel Principat d'Andorra

(1) ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.

(2) ELT L 359, 4.12.2004, lk 33.

(3) ELT L 277, 21.10.2010, lk 27.

(4) ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.

LEPINGUOSALISTE DEKLARATSIOONID

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON MUUTMISPROTOKOLLI JÕUSTUMISE KOHTA

Lepinguosalised eeldavad, et Andorra põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse nõuded rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks täidetakse õigeaegselt, et muutmisprotokoll saaks jõustuda 2017. aasta jaanuari esimesel päeval. Nad võtavad kõik meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU JA SELLE LISADE KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et seoses lepingu ja lisade rakendamisega tuleks kasutada OECD poolt välja töötatud pädeva asutuse näidislepingu ja ühise aruandlusstandardi kommentaare näidete või tõlgenduste allikana, et tagada ühetaoline kohaldamine.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON MUUTMISPROTOKOLLI ARTIKLI 5 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 5 (teabevahetus taotluse alusel) rakendamisel tuleks tõlgenduse allikana kasutada OECD tulu ja kapitali maksustamise näidislepingu artikli 26 kommentaare.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU I LISA III JAO PUNKTI A KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad analüüsivad lepingu I lisa III jao punkti A praktilist tähtsust, milles on sätestatud, et rahalise väärtusega kindlustuslepingut või annuiteedilepingut ei pea läbi vaatama, tuvastama ega selle kohta aru andma, kui seadus tõhusalt takistab aruandekohustuslikul finantsasutusel selliste lepingute müümist avaldatava jurisdiktsiooni residentidele.

Lepinguosalised on ühisel arusaamal, et I lisa III jao punkti A kohaselt on aruandekohustuslikul finantsasutusel seadusega tõhusalt takistatud rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümine avaldatava jurisdiktsiooni residentidele üksnes juhul, kui osaleva jurisdiktsiooni (liikmesriik või Andorra) residendist aruandekohustuslike finantsasutuse suhtes kohaldatava Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigusaktidega või Andorra õigusaktidega mitte ainult ei takistata seadusega aruandekohustuslikul finantsasutusel rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümist avaldatavas jurisdiktsioonis (vastavalt liikmesriik või Andorra), vaid nende seadustega takistatakse tõhusalt aruandekohustuslikul finantsasutusel rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümist kõnealuse avaldatava jurisdiktsiooni residentidele mis tahes muus olukorras.

Sellega seoses peab iga liikmesriik teatama Euroopa Komisjonile, kes omakorda teavitab Andorrat, kui kohaldatavate Euroopa Liidu ja asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt takistatakse seadusega Andorra aruandekohustuslikel finantsasutustel kõnealuse liikmesriigi residentidele selliste lepingute müümist, sõltumata nende sõlmimise kohast. Samamoodi teatab Andorra Euroopa Komisjonile, kes omakorda teavitab liikmesriike, kui Andorra õiguse kohaselt takistatakse seadusega ühe või mitme liikmesriigi aruandekohustuslikel finantsasutustel Andorra residentidele selliste lepingute müümist, sõltumata nende sõlmimise kohast. Kõnealused teated tehakse enne muutmisprotokolli jõustumist jõustumisest alates kehtiva eeldatava õigusliku olukorra kohta. Sellise teate puudumise korral loetakse, et aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole seadusega tõhusalt takistatud rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümine kõnealuse avaldatava jurisdiktsiooni residentidele.

Lisaks peab iga liikmesriik teatama Euroopa Komisjonile, kes omakorda teavitab Andorrat, kui kohaldatavate Euroopa Liidu ja asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt takistatakse seadusega selle liikmesriigi aruandekohustuslikel finantsasutustel Andorra residentidele selliste lepingute müümist, olenemata sellest, kus lepingud on sõlmitud. Samamoodi teatab Andorra Euroopa Komisjonile, kes omakorda teavitab liikmesriike, kui Andorra õiguse kohaselt takistatakse seadusega Andorra aruandekohustuslikel finantsasutustel ühe või mitme liikmesriigi residentidele selliste lepingute müümist, olenemata sellest, kus lepingud on sõlmitud. Kõnealused teated tehakse enne muutmisprotokolli jõustumist jõustumisest alates kehtiva eeldatava õigusliku olukorra kohta. Sellise teate puudumise korral loetakse, et aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole tema jurisdiktsiooni õigusaktidega tõhusalt takistatud rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümine kõnealuse avaldatava jurisdiktsiooni residentidele.

Kui aruandekohustusliku finantsasutuse jurisdiktsioon ja avaldatav jurisdiktsioon ei ole esitanud asjakohase aruandekohustusliku finantsasutuse ja lepingu kohta vastavat teadet, ei kohaldata osutatud aruandekohustusliku finantsasutuse ja lepingu suhtes I lisa III jaotise punkti A.

ANDORRA DEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 5 KOHTA

Andorra delegatsioon teatas Euroopa Komisjonile, et Andorra ei vaheta teavet sellise taotluse alusel, mis on koostatud ebaseaduslikult saadud andmete alusel. Euroopa Komisjon võttis Andorra seisukoha teadmiseks.

1.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 268/90

KOMISJONI OTSUS (EL) 2016/1756,

28. september 2016,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisas esitatud kuvarispetsifikaadi muutmist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2012. aasta otsust 2013/107/EL Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta, (1) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu kohaselt võib Euroopa Komisjon koostöös Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseametiga välja töötada ühised kontoriseadmete spetsifikaadid ja neid korrapäraselt läbi vaadata ning seega muuta lepingu C lisa.

(2)	Komisjon määrab kindlaks Euroopa Liidu võetava seisukoha spetsifikaatide muutmise kohta.

(3)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmete puhul on võetud arvesse Euroopa Liidu Energy Star'i komisjoni arvamust, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 106/2008 (2) artiklis 8.

(4)	C lisa I osas esitatud kuvarispetsifikaat tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada käesolevale otsusele lisatud spetsifikaadiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu kohaselt võtavad juhtorganid vastu otsuse kõnealuse lepingu C lisas esitatud spetsifikaatide muutmise kohta. Euroopa Liidu võetav seisukoht seoses nimetatud otsusega, mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisas esitatud kuvarispetsifikaati, põhineb lisatud otsuse eelnõul.

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. september 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 63, 6.3.2013, lk 5.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 106/2008 liidu kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta (ELT L 39, 13.2.2008, lk 1).

I LISA

OTSUSE EELNÕU,

kuupäev,

mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisas esitatud kuvarispetsifikaadi muutmist

JUHTORGANID,

võttes arvesse Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelist kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingut, eriti selle XII artiklit,

ning arvestades, et kuvarispetsifikaati tuleks muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamist käsitleva lepingu C lisa praegune I osa „Kuvarid“ asendatakse allpool esitatud I osaga „Kuvarid“.

Otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist. Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla kaaseesistujad.

Alla kirjutatud Washington DC-s, [kuupäev],

Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuuri nimel

Alla kirjutatud Brüsselis, [kuupäev],

Euroopa Liidu nimel

II LISA

C LISA

LEPINGU II OSA

I. KUVARISPETSIFIKAAT (versioon 7.0)

1. Mõisted

Tooteliigid

1) Kuvar: toode, mille ekraan ja sellega seotud elektroonikaseadised on sageli paigutatud ühte korpusesse ning mille peamine funktsioon on esitada visuaalset teavet 1) arvutist, tööjaamast või serverist ühe või mitme sisendi (nagu VGA, DVI, HDMI, DisplayPort, IEEE 1394, USB) kaudu, 2) välisest salvestusseadmest (nt USB-mälupulgalt, mälukaardilt) või 3) võrguühendusest.

a) Monitor: kuvar, mis on ette nähtud laual kasutamiseks ühele inimesele.

b) Infoekraan: kuvar, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool kontorikeskkonda kohtades, kus seda peaks nägema palju inimesi, nt jaekauplustes ja kaubanduskeskustes, restoranides, muuseumides, hotellides, vabaõhukohtades, lennujaamades ning konverentsi- ja klassiruumides. Käesoleva spetsifikaadi tähenduses liigitatakse kuvar infoekraaniks siis, kui see vastab kahele või enamale järgmisele kriteeriumile:

1)	ekraani diagonaal on suurem kui 30 tolli;

2)	suurim dokumenteeritud heledus on suurem kui 400 kandelat ruutmeetri kohta;

3)	pikslitihedus on kuni 5 000 pikslit ruuttolli kohta; või

4)	seadet tarnitakse ilma tugijalata.

Tööolekud

1) Sisselülitatud olek: olek, mille korral kuvar on aktiveeritud ja täidab peamist funktsiooni.

2) Puhkeolek: vähese võimsustarbe olek, mille korral kuvar täidab üht või mitut teisest kaitsefunktsiooni või pidevaid funktsioone.

Märkus: puhkeolekus seade võib täita järgmisi funktsioone: hõlbustab sisselülitatud oleku aktiveerimist kauglüliti, puutetehnoloogia, sisemise anduri või taimeriga; kuvab teavet või olekut, sh kella; toetab anduripõhiseid funktsioone või säilitab võrguühenduse.

3) Väljalülitatud olek: olek, mille korral kuvar on ühendatud toiteallikaga, kuid ei esita visuaalset teavet ning seda ei ole võimalik lülitada ühtegi muude olekusse kaugjuhtimisseadme ega sisemise või välise signaaliga.

Märkus: kuvar saab sellest olekust välja lülituda ainult juhul, kui kasutaja kasutab reaalselt sisseehitatud toitelülitit või -regulaatorit. Mõnel tootel võib väljalülitatud olek puududa.

Nähtavad tunnused

1) Ümbrusvalgustus: kuvari kasutuskoha ümbruse (nt elutoa või kabineti) valgusallikate loodav summaarne valgustatus.

2) Heleduse automaatne reguleerimine (Automatic Brightness Control, ABC): isetoimiv mehhanism, mis reguleerib kuvari heledust, lähtudes ümbrusvalgustusest.

Märkus: kuvari heleduse reguleerimiseks peab heleduse automaatse reguleerimise funktsioon olema aktiveeritud.

3) Värvihaare: värvihaare esitatakse protsendimäärana CIE 1976. aasta L′ u′ v′ värviruumist (CIELUV) ja arvutatakse vastavalt dokumendile „Information Display Measurements Standard Version 1.03 Section 5.18 Gamut Area“.

Märkus: värvihaarde võimaldamist nähtamatutes värvialades ei võeta arvesse. värvihaaret tuleb väljendada üksnes protsendimäärana nähtavast CIELUV värviruumist.

4) Heledus: etteantud suunas kiirguva valguse tugevuse fotomeetriline väärtus pindalaühiku kohta, väljendatuna kandelates ruutmeetri kohta (cd/m2).

a) Suurim dokumenteeritud heledus: suurim heledus, mille kuvar võib saavutada sisselülitatud olekus algseadistuses ja mille valmistaja on määratlenud näiteks kasutusjuhendis.

b) Suurim mõõdetud heledus: suurim heledus, mille kuvar võib saavutada näiteks heleduse ja kontrasti käsitsi reguleerimise korral.

c) Tarnimisel seadistatud heledus: kuvari heledus tehases algseadistatud vaikeseadetega, mille valmistaja on valinud tavapärase kodukasutuse või asjakohase kommertskasutuse jaoks.

5) Loomulik vertikaalne eraldusvõime: kuvari nähtaval alal olevate kuvari vertikaaltelje suunaliste füüsiliste joonte arv.

Märkus: eraldusvõimega 1 920 × 1 080 (horisontaalne × vertikaalne) kuvari loomulik vertikaalne eraldusvõime on 1 080.

6) Ekraani pindala: kuvari nähtav ala, mis tekitab kujutisi.

Märkus: ekraani pindala arvutamiseks korrutatakse nähtava kujutise laius nähtava kujutise kõrgusega. Kumerekraani puhul mõõdetakse laius ja kõrgus mööda kuvari kumerat pinda.

Lisafunktsioonid ja -omadused

1) Sildühendus: füüsiline ühendus kahe jaoturikontrolleri vahel (st USB, FireWire).

Märkus: sildühendus võimaldab laiendada portide kasutust tavaliselt selleks, et muuta portide asukoht kasutajale mugavamaks või lisada kasutada olevate portide arvu.

2) Täielik võrguühendus: kuvari suutlikkus säilitada võrguühendus puhkeolekus. Kuvari, selle võrguteenuste ja rakenduste võrguühendus säilib ka siis, kui mõne kuvari komponendi toide on välja lülitatud. Kuvar võib võrku ühendatud kaugseadmetest saadud võrguandmete põhjal võimsustarbe olekut muuta, kuid peaks muidu jääma puhkeolekusse, kuni eemalasuvast võrguseadmest ei saabu nõuet teenuste saamiseks.

Märkus: täielik võrguühendus ei piirdu konkreetsete protokollidega. Seda nimetatakse ka võrguproksi funktsiooniks ja seda on kirjeldatud standardis Ecma-393.

3) Kasutaja kohaloleku andur: seade, mis võimaldab kindlaks teha, kas ekraani ees või vahetus ümbruses on inimesi.

Märkus: kasutaja kohaloleku andurit kasutatakse üldjuhul selleks, et kuvar lülituks vastavalt vajadusele sisse, puhkeolekusse või välja.

4) Puutetehnoloogia: võimaldab kasutajal ekraani eri alade puudutamise teel tootega suhelda.

5) Lisandmoodul: lisandmoodulseade, mis täidab üht või mitut järgmist funktsiooni ja mille konkreetne eesmärk ei ole täita üldisi arvutifunktsioone:

a)	kuvab kujutisi, peegeldab sellesse voogesitatud kaugsisu või kuvab ekraanil kohalikest või eemalasuvatest allikatest pärit sisu või

b)	töötleb puutesignaale.

Märkus: käesoleva spetsifikaadi tähenduses ei käsitata lisandmoodulitena muid sisendeid andvaid mooduleid.

Tootepere: tootemudelite kogum, mille 1) on valmistanud sama tootja, 2) millel on ühesugune ekraani pindala, eraldusvõime ja suurim dokumenteeritud heledus ning 3) millel on ühesugune ekraani põhikonstruktsioon. Ühe pere tootemudelid võivad erineda üksteisest ühe või mitme omaduse või funktsiooni poolest. Kuvarite puhul on tootepere sees vastuvõetavad järgmised erinevused:

korpus;

2)	liideste arv ja liigid;

3)	andme-, võrgu- ja välisportide arv ja liigid ning

4)	töötlemisvõimalused ja mälumaht.

F)	Tüüpiline mudel: toote selline konfiguratsioon, mille vastavust ENERGY STARi nõuetele on katsetatud ning mida kavatsetakse turustada ENERGY STARi märgisega.

Toiteallikas:

1) Väline toiteallikas (External Power Supply, EPS): välise toiteallika seade, mille abil muundatakse kodumajapidamise elektrivool alalisvooluks või madalama pingega vahelduvvooluks, et panna tööle tarbijale mõeldud toode.

2) Standardne alalisvool: alalisvool, mida edastatakse hästituntud tehnikastandardis määratletud meetodil ja mis võimaldab isehäälestuvat koostalitlust.

Märkus: tüüpilised näited on USB ja toide Etherneti kaudu. Tavaliselt liigub standardse alalisvoolu puhul nii vool kui ka andmeside sama kaabli kaudu, kuid näiteks 380 V alalisvoolu standardi puhul see nõutud ei ole.

2. Kohaldamisala

2.1. Hõlmatud tooted

2.1.1. ENERGY STARi vääriliseks võivad kvalifitseeruda käesoleva dokumendi kohasele kuvari määratlusele vastavad tooted, mis saavad toite otse üldotstarbelisest vahelduvvooluvõrgust, välisest toiteallikast või standardse alalisvoolu allikast, välja arvatud jaotises 2.2 loetletud tooted. Käesoleva spetsifikaadi kohaselt kvalifitseeruvad märgise saamiseks järgmist tüüpi tooted:

i)	monitorid;

ii)	klaviatuuri, videofunktsiooni ja hiire lülitiga (KVM lülitiga) monitorid;

iii)	infoekraanid ning

iv)	lisandmoodulitega infoekraanid ja monitorid.

2.2. Hõlmamata tooted

2.2.1. Käesoleva spetsifikaadi kohaselt ei kvalifitseeru märgise saamiseks muude ENERGY STARi tootespetsifikaatidega hõlmatud tooted, sh televiisorid ja arvutid (kõhnklientarvutid, klaviatuurita ja muud tahvelarvutid, kaasaskantavad kõik ühes arvutid, integreeritud lauaarvutid). Praegu kehtivate spetsifikaatide nimekiri on aadressil http://www.eu-energystar.org/specifications.htm.

2.2.2. Käesoleva spetsifikaadi alusel ei saa märgise saamiseks kvalifitseeruda järgmised tooted:

i)	sisseehitatud TV-tuuneriga tooted;

ii)	sisseehitatud või vahetatava akuga kuvarid, mis teostavad põhitalitlust ilma toiteta üldotstarbelisest vahelduvvooluvõrgust või välisest alalisvooluallikast, või võimaldavad seadme liikuvust (nt elektroonilised lugerid, aku- või patareitoitega digitaalsed pildiraamid), ning

iii)	tooted, mis peavad vastama meditsiiniseadmeid käsitlevatele ELi eeskirjadele, millega on keelatud toitehaldusfunktsioon, ja/või millel puudub puhkeoleku määratlusele vastav võimsustarbe olek.

3. Kvalifikatsioonikriteeriumid

3.1. Tüvenumbrid ja ümardamine

3.1.1. Kõigis arvutustehetes kasutatakse vahetult mõõdetud (ümardamata) väärtusi.

3.1.2. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse vastavust spetsifikaadi nõuetele selliste vahetult mõõdetud või arvutatud väärtuste põhjal, mida ei ole ümardatud.

3.1.3. Euroopa Komisjonile aruandluse eesmärgil esitatud vahetult mõõdetud või arvutatud väärtused ümardatakse vastavate spetsifikaadi nõuete kohaselt lähima tüvenumbrini.

3.2. Monitoride ja infoekraanide üldnõuded

3.2.1. Välised toiteallikad (EPSid): ühe ja mitme pingega välised toiteallikad peavad vastama energiatõhususmärgistust käsitleva rahvusvahelise protokolli (International Efficiency Marking Protocol) toimivusnõuete VI või kõrgemale tasemele, kui neid toiteallikaid katsetatakse vastavalt dokumendile „Appendix Z to 10 CFR Part 430 – Uniform Test Method for Measuring the Energy Consumption of External Power Supplies“.

i)	Ühe ja mitme pingega välised toiteallikad peavad vastama vähemalt VI taseme toimivusnõuetele.

ii)	Lisateave märgistust käsitleva protokolli kohta on aadressil http://www.regulations.gov/#!documentDetail;D=EERE-2008-BT-STD-0005-0218.

3.2.2. Toitehaldus

Toodetel peab olema vähemalt üks toitehaldusfunktsioon, mis on vaikimisi aktiveeritud ja mida saab kasutada automaatseks üleminekuks puhkeolekust sisselülitatud olekusse kas ühendatud hostseadme kaudu või seadmesiseselt (nt vaikimisi kasutatav VESA kuvari toitehalduse juhtimise süsteem (Display Power Management Signalling, DPMS)).

ii)	Toodetel, mis tekitavad kuvatavat sisu ühest või mitmest sisemisest allikast, peab olema vaikimisi aktiveeritud andur või taimer, mis viiks seadme automaatselt väljalülitatud või puhkeolekusse.

iii)	Kui tootel on seadistatud sisemine vaikimisi viivitus, mille möödumisel lülitub toode sisselülitatud olekust väljalülitatud või puhkeolekusse, tuleb viivitusaeg dokumenteerida.

iv)	Monitorid lülituvad väljalülitatud või puhkeolekusse automaatselt viie minuti jooksul pärast ühenduse katkestamist hostarvutiga.

3.2.3. Vastavalt ENERGY STARi katsemeetodi jaotise 5.2 punktile F peab infoekraanide tegelik võimsustegur sisselülitatud olekus olema vähemalt 0,7.

3.3. Arvutimonitoride energiatarbe nõuded

3.3.1. Koguenergiatarve (Total Energy Consumption, TEC) kilovatt-tundides arvutatakse valemiga 1, kasutades mõõdetud väärtusi.

Valem 1

Koguenergiatarbe arvutamine

ETEC = 8,76 × (0,35 × PON + 0,65 × PSLEEP )

Kus:

—	ETEC on arvutatud koguenergiatarve kilovatt-tundides;

—	PON on sisselülitatud olekus mõõdetud võimsus vattides;

—	PSLEEP on puhkeolekus mõõdetud võimsus vattides ning

—	tulemus on aruandluses ümardatud kilovatt-tunni kümnendikeni.

3.3.2. Monitoride suurim koguenergiatarve (ETEC_MAX) kilovatt-tundides arvutatakse vastavalt tabelile 1.

Tabel 1

Monitoride suurima koguenergiatarbe (ETEC_MAX, kWh) arvutamine

Pindala (ruuttollides)	ETEC Max (kWh) Kus: Aekraani nähtava osa pindala ruuttollides,rekraani eraldusvõime megapikslites. Tulemus ümardatakse aruandluses kilovatt-tunni kümnendikeni.
A < 130	(6,13 × r) + (0,06 × A) + 9
130 ≥ A < 150	(6,13 × r) + (0,69 × A) – 72,38
150 ≤ A < 180	(6,13 × r) + (0,21 × A) – 0,50
180 ≤ A < 200	(6,13 × r) + (0,05 × A) + 28
200 ≤ A < 230	(6,13 × r) + (0,03 × A) + 31,33
230 ≤ A < 280	(6,13 × r) + (0,2 × A) – 7
280 ≤ A < 300	(6,13 × r) + 49
300 ≤ A < 500	(6,13 × r) + (0,2 × A) – 11
A ≥ 500	(6,13 × r) + 89

3.3.3. Vastavalt valemile 2 ei tohi monitoride arvutatud koguenergiatarve (ETEC) kilovatt-tundides ületada suurima koguenergiatarbe arvutust (ETEC_MAX), milles on (mitte rohkem kui ühe korra) võetud arvesse kohaldatavaid lubatud hälbeid ja parandeid.

Valem 2

Monitoride koguenergiatarbe nõue

ETEC ≤ (ETEC_MAX + EEP + EABC + EN + EOS + ET ) × effAC_DC

Kus:

—	ETEC on valemiga 1 arvutatud koguenergiatarve kilovatt-tundides;

—	ETEC_MAX on tabeli 1 kohaselt arvutatud suurim koguenergiatarve kilovatt-tundides;

—	EEP on jaotise 3.3.4 kohane kõrgendatud pildikvaliteediga kuvari energiatarbe lubatud hälve kilovatt-tundides;

—	EABC on valemi 4 kohane heleduse automaatse reguleerimise energiatarbe lubatud hälve kilovatt-tundides;

—	EN on tabeli 3 kohane täieliku võrguühenduse energiatarbe lubatud hälve kilovatt-tundides;

—	EOS on tabeli 4 kohane kasutaja kohaloleku anduri energiatarbe lubatud hälve kilovatt-tundides;

—	ET on valemi 5 kohane puutefunktsiooni energiatarbe lubatud hälve kilovatt-tundides, ning

—	effAC_DC on kuvarit toitvas seadmes esineva vahelduvvoolu-alalisvoolu muundumiskao standardparand, mille suurus on vahelduvvoolutoitega kuvarite puhul 1,0 ja alalisvoolutoitega kuvarite puhul 0,85.

3.3.4. Selliste monitoride puhul, mis vastavad allpool esitatud nõuetele kõrgendatud pildikvaliteediga kuvari (enhanced performance display, EPD) kohta, kasutatakse valemis 2 vaid ühte järgmistest tabeli 2 kohastest lubatud hälvetest:

i)	kontrastsus vähemalt 60:1 mõõdetuna vähemalt 85kraadise horisontaalse vaatenurga all lameekraani risttasandi suhtes ja vähemalt 83kraadise horisontaalse vaatenurga all kumereekraani risttasandi suhtes kas katteklaasiga või ilma selleta;

ii)	loomulik eraldusvõime vähemalt 2,3 megapikslit (MP) ning

iii)	värvihaare vähemalt 32,9 % CIELUV värviruumist.

Tabel 2

Kõrgendatud pildikvaliteediga kuvarite energiatarbe lubatud hälbe arvutamine

Värvihaarde kriteeriumid

EEP (kWh)

Kus:

ETEC_MAX on suurim koguenergiatarve kilovatt-tundides ning

r on ekraani eraldusvõime megapikslites.

Värvihaare on vähemalt 32,9 % CIELUV värviruumist.

Formula

Värvihaare on vähemalt 38,4 % CIELUV värviruumist.

0,65 × (ETEC_MAX – 6,13 × r)

Märkus: kui mudeli värvihaare on suurem kui 99 % sRGB värviruumist, vastab sellele 32,9 % CIELUV värviruumist, ja kui mudeli värvihaare on suurem kui 99 % Adobe RGB värviruumist, vastab sellele 38,4 % CIELUV värviruumist.

3.3.5. Vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimisega (ABC) monitoride puhul liidetakse valemiga 4 arvutatud energiatarbe lubatud hälve (EABC) valemi 2 kohaselt arvutatud ETEC_MAX-i väärtusele, kui valemiga 3 arvutatud sisselülitatud oleku võimsuse vähenemine (RABC) on vähemalt 20 %.

Valem 3

Sisselülitatud oleku võimsuse vähenemise arvutamine vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimisega toodete puhul

Formula

Kus:

—	RABC on heleduse automaatsest reguleerimisest tulenev võimsuse vähenemine sisselülitatud olekus (protsentides);

—	P300 on sisselülitatud oleku võimsus vattides, kui ümbrusvalgustus on 300 luksi, mõõdetuna vastavalt katsemeetodi jaotisele 6.4, ning

—	P12 on sisselülitatud oleku võimsus vattides, kui ümbrusvalgustus on 12 luksi, mõõdetuna vastavalt katsemeetodi jaotisele 6.4.

Valem 4

Monitoride heleduse automaatse reguleerimise energiatarbe lubatud hälve (EABC)

EABC = 0,05 × ETEC_MAX

Kus:

—	EABC on heleduse automaatse reguleerimise energiatarbe lubatud hälve kilovatt-tundides ning

—	ETEC_MAX on tabeli 1 kohaselt arvutatud suurim koguenergiatarve kilovatt-tundides.

3.3.6. ENERGY STARi katsemeetodi jaotise 6.7 kohaselt kindlaks tehtult täieliku võrguühendusega toodete puhul kohaldatakse tabelis 3 esitatud lubatud hälvet.

Tabel 3

Monitoride täieliku võrguühenduse energiatarbe lubatud hälve (EN)

EN (kWh)

2,9

3.3.7. Selliste toodete puhul, mille katsetamise ajal on kasutaja kohaloleku andur aktiveeritud, kohaldatakse tabelis 4 esitatud lubatud hälvet.

Tabel 4

Monitoride lisafunktsioonide energiatarbe lubatud hälve (EOS)

Liik

Varu (kWh)

Kasutaja kohaloleku andur

EOS

1,7

3.3.8. Selliste toodete puhul, mille katsetamise ajal on puutefunktsioon sisselülitatud olekus aktiveeritud, kohaldatakse tabelis 5 esitatud lubatud hälvet.

Valem 5

Monitoride puutefunktsiooni energiatarbe lubatud hälve (ET)

ET = 0,15 × ETEC_MAX

Kus:

—	ET on puutefunktsiooni energiatarbe lubatud hälve kilovatt-tundides ning

—	ETEC_MAX on tabeli 1 kohaselt arvutatud suurim koguenergiatarve kilovatt-tundides.

3.4. Infoekraanide sisselülitatud oleku nõuded

3.4.1. Sisselülitatud oleku suurim võimsus (PON_MAX) vattides arvutatakse valemiga 6.

Valem 6

Infoekraanide sisselülitatud oleku suurima võimsuse (PON_MAX, W) arvutamine

PON MAX = (4,0 × 10– 5 ×  × A) + 119 × tanh(0,0008 × (A – 200,0) + 0,11) + 6

Kus:

—	PON_MAX on sisselülitatud oleku suurim võimsus vattides;

—	A on ekraani pindala ruuttollides;

—	 on kuvari suurim mõõdetud heledus kandelates ruutmeetri kohta, mõõdetuna vastavalt katsemeetodi jaotisele 6.2;

—	tanh on hüperboolne tangens ning

—	tulemus on aruandluses ümardatud vati kümnendikeni.

Valem 7

Infoekraanide sisselülitatud oleku võimsustarve

PON ≤ PON_MAX + PABC

Kus:

—	PON on sisselülitatud oleku võimsus vattides, mõõdetuna vastavalt katsemeetodi jaotisele 6.3 või 6.4;

—	PON_MAX on valemi 6 kohane sisselülitatud oleku suurim võimsus vattides ning

—	PABC on heleduse automaatse reguleerimisega toodete sisselülitatud oleku võimsuse lubatud hälve vattides vastavalt valemile 8.

3.4.2. Vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimisega infoekraanide puhul liidetakse valemiga 8 arvutatud võimsuse lubatud hälve (PABC) valemiga 6 arvutatud PON_MAX-i väärtusele, kui valemiga 3 arvutatud sisselülitatud oleku võimsuse vähenemine (RABC) on vähemalt 20 %.

Valem 8

Sisselülitatud oleku võimsuse lubatud hälbe arvutamine vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimisega infoekraanide puhul

PABC = 0,05 × PON_MAX

Kus:

—	PABC on heleduse automaatse reguleerimisega toodete sisselülitatud olekus mõõdetud võimsuse lubatud hälve vattides ning

—	PON_MAX on sisselülitatud oleku suurim võimsustarve vattides.

3.5. Infoekraanide puhkeoleku nõuded

3.5.1. Vastavalt valemile 9 ei tohi puhkeolekus mõõdetud võimsus (PSLEEP) vattides ületada puhkeoleku suurima võimsustarbe (PSLEEP_MAX) ja mis tahes lubatud hälbe (lubatud on lisada vaid üks hälve) summat.

Valem 9

Infoekraanide puhkeoleku võimsustarve

Formula

Kus:

—	PSLEEP on puhkeolekus mõõdetud võimsus vattides;

—	PSLEEP_MAX on tabeli 5 kohane puhkeoleku suurim võimsustarve vattides;

—	PN on tabeli 6 kohane täieliku võrguühenduse võimsuse lubatud hälve vattides;

—	POS on tabeli 7 kohane kasutaja kohaloleku anduri võimsuse lubatud hälve vattides ning

—	PT on tabeli 7 kohane puutefunktsiooni võimsuse lubatud hälve vattides.

Tabel 5

Infoekraanide puhkeoleku suurim võimsustarve (PSLEEP_MAX)

PSLEEP_MAX

(vattides)

0,5

3.5.2. ENERGY STARi katsemeetodi jaotise 6.7 kohaselt kinnitatud täieliku võrguühendusega toodete puhul kohaldatakse tabelis 6 esitatud lubatud hälvet.

Tabel 6

Infoekraanide täieliku võrguühenduse lubatud hälve

(vattides)

3,0

3.5.3. Selliste toodete puhul, mille katsetamise ajal on kasutaja kohaloleku andur või puutefunktsioon puhkeolekus aktiveeritud, kohaldatakse tabelis 7 esitatud lubatud hälbeid.

Tabel 7

Infoekraanide puhkeoleku võimsuse lubatud hälve lisafunktsioonide korral

Liik	Ekraanisuurus (tollides)	Lubatud hälve (vattides)
Kasutaja kohaloleku andur POS	Kõik	0,3
Puutefunktsioon PT (kohaldatakse üksnes suurema kui 30tollise ekraaniga infoekraanide suhtes)	≤ 30	0,0
	> 30	1,5

3.6. Kõigi kuvarite väljalülitatud oleku nõuded

3.6.1. Tootel ei pea märgise saamiseks kvalifitseerumiseks olema väljalülitatud olekut. Kui tootel on väljalülitatud olek, ei tohi selle väljalülitatud olekus mõõdetud võimsus (POFF) ületada tabeli 8 kohast väljalülitatud oleku suurimat võimsustarvet (POFF_MAX).

Tabel 8

Väljalülitatud oleku suurim võimsustarve (POFF_MAX)

POFF_MAX

(vattides)

0,5

3.7. Nõutavad heledusandmed

3.7.1. Kõigi toodete puhul tuleb esitada suurim dokumenteeritud ja suurim mõõdetud heledus; tarnimisel seadistatud heledus tuleb esitada kõigi toodete puhul peale toodete, millel on vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatne reguleerimine.

4. Katsenõuded

4.1. Katsemeetodid

4.1.1. Tabelis 9 on esitatud katsemeetodid, mille abil tehakse kindlaks toote vastavus ENERGY STARi nõuetele.

Tabel 9

Katsemeetodid, mille abil teha kindlaks toote vastavus ENERGY STARi nõuetele

Tooteliik	Katsemeetod
Kõik tooteliigid ja ekraanisuurused	ENERGY STAR Test Method for Determining Display Energy
Kõrgendatud pildikvaliteediga kuvarid	International Committee for Display Metrology (ICDM) Information Display Measurements Standard – Version 1.03
Kuvarid, mis on andmete kohaselt täieliku võrguühendusega	CEA-2037-A, Determination of Television Set Power Consumption

4.2. Katseteks vajalik seadmete arv

4.2.1. Katsetamiseks tuleb valida jaotises 1 määratletud tüüpilise mudeli üks eksemplar.

4.2.2. Kui kontrollitakse tootepere vastavust nõuetele, loetakse tüüpiliseks mudeliks tootepere iga tootekategooria sellise konfiguratsiooniga toode, millel on kõige suurem võimsustarve.

5. Kasutajaliides

5.1. Tootjatel soovitatakse kavandada tooteid vastavalt kasutajaliidese standardile IEEE P1621: Standard for User Interface Elements in Power Control of Electronic Devices Employed in Office/Consumer Environments. Üksikasjalik teave on aadressil http://energy.lbl.gov/controls/.

6. Jõustumiskuupäev

6.1. Jõustumiskuupäev: ENERGY STARi kuvarispetsifikatsiooni versioon 7.0 jõustub lepingu jõustumise kuupäeval. Selleks et tootemudel kvalifitseeruks ENERGY STARi vääriliseks, peab ta vastama toote valmistamise ajal kehtinud ENERGY STARi spetsifikaadile. Igal seadmel on oma valmistamiskuupäev, milleks on kuupäev, mil seade loeti lõplikult kokkupanduks.

6.2. Spetsifikaadi edasine läbivaatamine: Euroopa Komisjon jätab endale õiguse käesolevat spetsifikaati muuta, kui tehnoloogilised ja/või turumuudatused mõjutavad selle kasulikkust tarbijate, tööstussektori või keskkonna jaoks. Kooskõlas praeguse tavaga toimub spetsifikaadi muutmine sidusrühmadega peetud arutelude tulemusena. Tuleb silmas pidada, et spetsifikaadi muutmise korral ei kvalifitseeru tootemudel automaatselt ENERGY STARi vääriliseks kogu oma olelusringi jooksul.

7. Edasise läbivaatamise kavandamine

7.1. Sisselülitatud oleku vahelduvvooluvõimsuse piirang: USA Keskkonnakaitseameti ja Euroopa Komisjoni arvates väärib kaalumist standardse alalisvoolu toitega toodete sisselülitatud oleku suurima võimsuse nõue, mille puhul ei ole vaja teha vahelduvvoolu-alalisvoolu teisendusega seotud arvutust. USA Keskkonnakaitseamet ja Euroopa Komisjon eeldavad, et seoses uusima USB standardiga suureneb turul nõudlus selliste toodete järele, ning võtavad meelsasti vastu nende toodete kohta alalisvooluga tehtud katsetest saadud täiendavaid andmeid.

LÕPLIK KATSEMEETOD KUVARITE JAOKS

Läbi vaadatud septembris 2015

1. Ülevaade

Järgmise katsemeetodiga tehakse kindlaks toote vastavus ENERGY STARi kuvarispetsifikaadi nõuetele.

2. Kasutamine

Järgmist katsemeetodit kasutatakse kõigi toodete puhul, mida on võimalik kvalifitseerida ENERGY STARi tootespetsifikaadile vastava kuvarina.

3. Mõisted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, on kõik käesolevas dokumendis kasutatud terminid kooskõlas ENERGY STARi kuvarispetsifikaadis kasutatud mõistetega.

A) Hostmasin: kuvarite katsetamisel video- või audiosignaali allikana kasutatav masin või seade. See võib olla arvuti või mõni muu seade, millega saab tekitada videosignaali.

4. Katsetingimused

Katsetingimused ja -seadmed: kui käesoleva dokumendiga ei ole ette nähtud teisiti, vastavad kõigis kõnealuse meetodi etappides kasutatavad katsetingimused ja -seadmed Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) standardi 62301:2011 (Household electrical appliances – Measurement of standby power) jaotises 4 (General Conditions for Measurements) esitatud nõuetele. Nõuete vastuolu korral järgitakse ENERGY STARi katsemeetodit.

Vahelduvvoolusisend: tooted, mis saavad toidet üldotstarbelisest vahelduvvooluvõrgust, ühendatakse kavandatud turu jaoks sobiva pingeallikaga vastavalt tabelile 10. Kui toode tarnitakse välise toiteallikaga, ühendatakse selle abil toode kindlaksmääratud pingeallikaga.

Tabel 10

Toodete sisendvõimsuse nõuded

Turg	Pinge	Pinge lubatud hälbed	Harmooniliste komponentide suurim summaarne moonutustegur	Sagedus	Sageduse lubatud hälbed
Põhja-Ameerika, Taiwan	Vahelduvpinge 115 V	+/– 1,0 %	5,0 %	60 Hz	+/– 1,0 %
Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa	Vahelduvpinge 230 V	+/– 1,0 %	5,0 %	50 Hz	+/– 1,0 %
Jaapan	Vahelduvpinge 100 V	+/– 1,0 %	5,0 %	50 Hz või 60 Hz	+/– 1,0 %

Alalisvoolusisend

1)	Tooted võivad saada katsetamisel toite alalisvoolutoiteallikast (nt võrgu- või andmeühenduse kaudu) vaid juhul, kui alalisvooluallikas on toote ainus võimalik toiteallikas (st toode tarnitakse ilma vahelduvvoolupistiku või välise toiteallikata (EPS)).

2)	Alalisvoolutoitega tooted paigaldatakse ja varustatakse toitega tootja juhiste kohaselt sellise pordi kaudu, mis vastab täielikult kuvari jaoks soovitatud spetsifikatsioonidele (nt vajaduse korral USB 3.1, seda ka USB 2.0-ga tagasiühilduvuse korral).

Võimsust mõõdetakse alalisvoolutoiteallika (nt hostmasina) ja tootega tarnitava kaabli vahel, võttes arvesse ka tarnitud kaabli tõttu tekkivat kadu. Kui toode tarnitakse ilma kaablita, võib kasutada mõnd muud 2–6 jala pikkust kaablit. Kuvari mõõtmiskohaga ühendamiseks kasutatud kaabli takistus mõõdetakse ja esitatakse.

Märkus: alalisvoolutoitekaablite mõõdetud takistus hõlmab alalisvoolujuhtme ja piksekaitsejuhtme takistuste summat.

Võimsusmõõturi ühendamiseks võib tarnitud kaabli ja alalisvoolutoiteallika vahel kasutada pikenduskaablit. Selle meetodi kasutamise korral tuleb täita järgmised nõuded:

a)	pikenduskaablit kasutatakse lisaks jaotise 4 punkti c alapunktis 3 kirjeldatud tarnitud kaablile;

b)	pikenduskaabel ühendatakse alalisvoolutoiteallika ja tarnitud kaabli vahele;

c)	pikenduskaabel võib olla kuni ühe jala pikkune;

pinge mõõtmisel peab pingemõõtmiskoha ja tarnitud kaabli vahelise kogujuhtmestiku takistus olema alla 50 millioomi. See kehtib vaid selliste juhtmete kohta, milles kulgeb koormusvool;

Märkus: pinget ja voolu ei tule mõõta ühes ja samas kohas, tingimusel et pinget mõõdetakse tarnitud kaablist sellisel kaugusel, kus takistus on kuni 50 millioomi;

e)	voolu võib mõõta piksekaitsejuhtmes või alalisvoolujuhtmes;

joonisel 1 on näide katsest, mille korral on USB 2.0-st toidet saav kuvar ühendatud hostmasinaga pikenduskaablit kasutades.

Joonis 1

Näide katsest USB 2.0 pikenduskaabliga

Tekst pildi

D)	Ümbritseva õhu temperatuur: ümbritseva õhu temperatuur peab olema 23 °C ± 5 °C.

E)	Suhteline niiskus: suhteline niiskus peab olema 10–80 %.

Katsetatava seadme asetus

1)	Kõik katsetatava seadme esikülje neli nurka peavad olema vertikaalsest baastasandist (nt seinast) võrdsel kaugusel.

2)	Katsetatava seadme esikülje kaks alumist nurka peavad olema horisontaalsest baastasandist (nt põrandast) võrdsel kaugusel.

Sisselülitatud oleku katsetamisel kasutatav valgusallikas

Lambi tüüp:

a)	standardse spektriga peegeldav halogeentulvaprožektor. Lamp ei tohi vastata dokumendi „10 CFR 430.2 – Definitions“ (1) kohasele muudetud spektri määratlusele;

b)	nimiheledus: 980 ± 5 % luumenit.

Valgusallika asetus vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimisega toodete katsetamisel:

a)	lambi ja katsetatava seadme heleduse automaatse reguleerimise (ABC) anduri vahel ei tohi olla takistusi (nt hajutusvahendid, matistatud lambikatted jne);

b)	lambi kese peab olema heleduse automaatse reguleerimise anduri keskmest viie jala kaugusel;

c)	lambi kese peab olema 0-kraadise horisontaalse nurga all katsetatava seadme heleduse automaatse reguleerimise anduri keskme suhtes;

d)	lambi kese peab olema kõrgusel, mis on võrdne katsetatava seadme heleduse automaatse reguleerimise anduri keskme kõrgusega põrandast (st valgusallikas peab olema 0-kraadise vertikaalnurga all katsetatava seadme ABC anduri keskme suhtes);

e)	ükski katseruumi pind (st põrand, lagi ega sein) ei tohi jääda katsetatava seadme heleduse automaatse reguleerimise anduri keskmest kahe jala piiresse;

f)	valgustatuse väärtused saadakse lambi sisendpinge muutmise teel;

joonistel 2 ja 3 on rohkem teavet katsetatava seadme ja valgusallika asetuse kohta.

Joonis 2

Katsetingimused – pealtvaade

Tekst pildi

Märkused:

—	D1 = D2 vertikaalse baastasandi suhtes;

—	D1 ja D2 näitavad, et katsetatava seadme esikülje nurgad peavad olema vertikaalsest baastasandist vähemalt kahe jala kaugusel;

—	D3 ja D4 näitavad, et valgusanduri kese peab olema ruumi seintest vähemalt kahe jala kaugusel.

Joonis 3

Katsetingimused – külgvaade

Tekst pildi

Märkused:

—	D1 = D2 vertikaalse baastasandi suhtes;

—	D1 ja D2 näitavad, et katsetatava seadme esikülje nurgad peavad olema vertikaalsest baastasandist vähemalt kahe jala kaugusel;

—	võimsuse mõõtmise ajaks tuleb luksmeeter pärast vajaliku valgustustiheduse saavutamist eemaldada;

—	H1 = H2 horisontaalse baastasandi (nt põranda) suhtes;

—	H3 ja H4 näitavad, et valgusanduri kese peab olema põrandast ja laest vähemalt kahe jala kaugusel;

—	võimsuse mõõtmise ajaks tuleb luksmeeter pärast vajaliku valgustustiheduse saavutamist eemaldada.

Võimsusmõõtur: võimsusmõõturitel on järgmised tunnused.

Amplituuditegur:

a)	kättesaadav voolu amplituuditegur on 3 või enam nimivooluvahemiku väärtusel ning

b)	vooluvahemiku alampiir on 10 mA või vähem.

2)	Väikseim sageduskaja: 3,0 kHz.

Väikseim mõõtetäpsus:

a)	0,01 W, kui mõõteväärtused on kuni 10 W;

b)	0,1 W, kui mõõteväärtused on 10–100 W, ning

c)	1,0 W, kui mõõteväärtused on üle 100 W.

Heledusmõõturid ja luksmeetrid

Heledust mõõdetakse kas

a)	kontaktmõõturi või

b)	mittekontaktse mõõturiga.

2)	Kõigi heledusmõõturite ja luksmeetrite mõõtetäpsus peab olema ± 2 % digitaalselt kuvatud väärtusest (± 2 korda väikseim tüvenumber).

Mittekontaktsete heledusmõõturite vastuvõtunurk peab olema kolm kraadi või väiksem.

Mõõturi üldtäpsuse kindlakstegemiseks leitakse mõõtmistulemusest 2 % ja kuvatud väärtuse väikseima tüveväärtuse kahekohalise tolerantsipiiri (±) absoluutne summa. Näiteks kui luksmeetril on 200-nitiseks ekraani heleduseks kuvatud „200.0“, on 2 % 200st nitist 4,0 nitti. Väikseim tüvenumber on 0,1 nitti. „Kaks korda väikseim tüvenumber“ tähendab 0,2 nitti. Seega on kuvatud väärtus 200 ± 4,2 nitti (4 nitti + 0,2 nitti). Asjaomane täpsus on seotud luksmeetriga ja seda ei tohi lugeda lubatud hälbeks tegelikul valguse mõõtmisel.

Mõõtetäpsus

1)	0,5 W ja suurema võimsuse mõõtmisel on määramatus 95-protsendilisel usaldusnivool kuni 2 %.

2)	Väiksema kui 0,5 W võimsuse mõõtmisel on määramatus 95-protsendilisel usaldusnivool kuni 0,01 W.

Kõik ümbrusvalgustuse väärtused (luksides) mõõdetakse katsetataval seadmel heleduse automaatse reguleerimise anduri asukohas nii, et valgus suundub otse andurisse ja tootel on kuvatud katsesignaali peamenüü vastavalt standardile IEC 62087:2011 (Methods of measurement for the power consumption of audio, video and related equipment). Kui toode ei sobi kokku IEC katsesignaali vorminguga, kuvatakse sellel ümbrusvalgustuse väärtuste mõõtmise ajal katsesignaal vastavalt Video- ja Elektroonikastandardite Assotsiatsiooni (Video Electronics Standard Association, VESA) standardile „Flat Panel Display Measurements Standard version 2.0 (FPDM2) FK“.

Ümbrusvalgustuse väärtused mõõdetakse järgmiste lubatud hälvetega:

a)	12 luksi puhul peab ümbrusvalgustus olema ± 1,0 luksi piires ning

b)	300 luksi puhul peab ümbrusvalgustus olema ± 9,0 luksi piires.

5. Katse käik

5.1. Juhised võimsuse mõõtmiseks

Katsetamine tehase vaikeseadete korral: võimsuse mõõtmiseks on toode tarnimisel seadistatud kujul kogu puhkeolekus ja sisselülitatud olekus katsetamise ajal; kõik kasutaja poolt konfigureeritavad valikud on tehase vaikeseadetega, kui käesoleva katsemeetodiga ei ole teisti ette nähtud.

1)	Pilti reguleeritakse käesoleva katsemeetodi juhiste järgi.

Tooteid, millel on sundmenüü, millest tuleb esimesel käivitamisel valida pildiseaded, katsetatakse pildi seadega „Standard“ või „Home“. Standardseade või sellega võrdväärse seade puudumise korral kasutatakse katsetamisel tootja soovitatud vaikeseadet ja tulemus esitatakse katsearuandes. Sundmenüüta tooteid katsetatakse pildi vaikeseadega.

B)	Kasutuspunkti (Point of Deployment, POD) moodulid: paigaldada ei tohi valikulisi POD mooduleid.

C)	Lisandmoodulid: kuvarilt eemaldatakse valikulised lisandmoodulid, kui kuvarit on võimalik ilma mooduli paigaldamiseta katsemeetodi kohaselt katsetada.

D)	Mitme funktsiooniga puhkeolek: kui seadmel on puhkeolekus mitu funktsiooni (nt kiirkäivitus) või sel on võimalik puhkeolekusse lülituda mitut moodi, tuleb mõõta ja esitada kõigi puhkeolekute võimsus. Kõik puhkeoleku katsed tehakse jaotise 6.5 kohaselt.

5.2. Võimsuse mõõtmise tingimused

Võimsuse mõõtmine

Võimsust mõõdetakse toiteallika ja katsetatava seadme vahelises punktis. Võimsusmõõturi ja katsetatava seadme vahele ei tohi olla ühendatud ühtegi puhvertoiteallika (Uninterruptible Power Supply, UPS) seadet. Võimsusmõõtur peab jääma paigale kõigi sisselülitatud, puhke- ja väljalülitatud oleku võimsusandmete täieliku fikseerimiseni.

2)	Võimsust mõõdetakse vähemalt üks kord sekundis ja tulemused dokumenteeritakse vahetult mõõdetud (ümardamata) väärtustena vattides.

3)	Võimsusmõõtmistulemused dokumenteeritakse pärast seda, kui pingemõõtmistulemused on 1 % piires stabiilsed.

Pimikutingimused

1)	Kui ei ole ette nähtud teisiti, on katsetatava seadme ekraanil väljalülitatud olekus mõõdetud valgustustihedus kuni 1,0 luksi. Kui katsetataval seadmel väljalülitatud olek puudub, mõõdetakse valgustustihedust seadme ekraanil nii, et seadme toitekaabel on ühendamata.

Katsetatava seadme konfigureerimine ja reguleerimine

Välisseadmed ja võrguühendused

a)	Katsetatava seadme USB portide ega muude andmeportidega ei tohi olla ühendatud välisseadmeid (nt hiir, klaviatuur, kõvaketas (HDD) vms).

Sildühendus: kui katsetatav seade võimaldab sildühendust vastavalt ENERGY STARi kuvarispetsifikaadi versiooni 7.0 jaotises 1 esitatud määratlusele, luuakse katsetatava seadme ja hostmasina vahele sildühendus. Ühendus luuakse alltoodud eelisjärjekorras. Luuakse vaid üks ühendus, mis peab säilima kogu katse ajal.

i)	Thunderbolt,

ii)

USB,

iii)	FireWire (IEEE 1394),

iv)

muu.

Märkus: kuvarite puhul võib sildühendust kasutada näiteks järgmistel juhtudel.

1)	Kui kuvar teisendab andmeid kaht liiki portide vahel (nt Thunderbolt ja Ethernet). Nii saab seade kasutada Thunderbolti Etherneti-ühendusena ja vastupidi.

2)	USB klaviatuuri/hiire ühendamiseks mõne muu süsteemiga (nt hostmasinaga) kuvari kaudu USB jaoturi kontrolleri abil.

Võrgufunktsioon: kui katsetataval seadmel on võrgufunktsioon (st suutlikkus saada pärast konfigureerimist ja võrku ühendamist IP-aadress), tuleb see funktsioon aktiveerida ja seade ühendada töötava füüsilise võrguga (nt WiFi, Ethernet vms). Füüsiline võrk peab toetama katsetatava seadme võrgufunktsiooni suurimat ja väikseimat andmekiirust. Aktiivne ühendus on määratletud kui võrguprotokolli füüsilise kihi kaudu toimuv füüsiline aktiivne ühendus. Etherneti puhul peab seade olema ühendatud Etherneti kommutaatori või ruuteriga Cat 5 või sellest kõrgema kategooria kaabli kaudu. WiFi puhul tuleb seade ühendada ja seda katsetada traadita pääsupunkti (access point, AP) lähedal. Katsetaja konfigureerib protokolli aadressikihi, arvestades järgmist:

i)	internetiprotokollidel IPv4 ja IPv6 on naabrite avastamise funktsioon (Neighbour Discovery Protocol) ning nad konfigureerivad üldjuhul automaatselt piiratud mittemarsruuditava ühenduse;

ii)	kui katsetatav seade ei käitu autoIP kasutamise korral tavapäraselt, on IP võimalik konfigureerida käsitsi või protokolliga Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP), kasutades aadressi NATi aadressiruumist 192.168.1.x. Võrk konfigureeritakse nii, et see toetaks NATi aadressiruumi ja/või autoIP-d;

iii)

kui käesoleva katsemeetodiga ei ole ette nähtud teisiti, peab katsetatava seadme töötav ühendus võrguga püsima kogu katse ajal, välja arvatud lühikesed pausid (nt ühenduskiiruste vahetamise korral). Mitme võrgufunktsiooniga seadmel luuakse vaid üks ühendus järgmises eelisjärjekorras:

a)	WiFi (Institution of Electrical and Electronics Engineers – IEEE 802.11- 2007) (2),

b)	Ethernet (IEEE 802.3). Kui katsetatav seade võimaldab kasutada energiatõhusat Ethernetti (IEEE 802.3az-2010) (3), ühendatakse see seadmega, mis võimaldab samuti kasutada IEEE 802.3az-i,

c)	Thunderbolt,

USB,

e)	FireWire (IEEE 1394),

muu.

d)	Puuteekraani funktsioon: kui katsetataval seadmel on puuteekraan, mis nõuab eraldi andmeühendust, tuleb see, sh ühendused hostmasinaga ja tarkvaradraiverite paigaldamine, ette valmistada tootja juhendite kohaselt.

Kui katsetataval seadmel suudab üksainus ühendus täita mitut funktsiooni (nt sildühendust, võrgufunktsiooni ja/või puuteekraani funktsiooni), võib nende funktsioonide täitmiseks kasutada ühtainust pistikut, tingimusel et tegemist on kiireima soovitatud ühendusega, mida katsetatav seade iga funktsiooni puhul toetab.

f)	Kui katsetataval seadmel puudub andmeside-/võrgufunktsioon, katsetatakse seadet tarnitud kujul.

g)	Sisseehitatud kõlarid ning muud tooteomadused ja -funktsioonid, mida ENERGY STARi spetsifikaadis ega katsemeetodis konkreetselt ei käsitleta, peavad olema sama võimsuskonfiguratsiooniga, mis tarnimise ajal.

h)	Muude funktsioonide (nt kasutaja kohaloleku andur, välkmälukaardi-/kiipkaardilugejad, kaameraliidesed, PictBridge) olemasolu dokumenteeritakse.

Signaaliliides:

Kui katsetataval seadmel on mitu signaaliliidest, katsetatakse seadet esimese kättesaadava järgmiselt loetletud liidesega:

i)	Thunderbolt,

ii)	DisplayPort,

iii)

HDMI,

iv)

DVI,

VGA,

vi)	muu digitaalliides,

vii)	muu analoogliides.

Kasutaja kohaloleku andur: kui katsetataval seadmel on kasutaja kohaloleku andur, katsetatakse seda sellise seadistusega, millega seade tarniti. Kui katsetatava seadme kasutaja kohaloleku andur on tarnimisel aktiveeritud, peavad olema täidetud järgmised tingimused.

Kogu soojenemis- ja stabiliseerumisaja ning heleduse katsetamise ja sisselülitatud oleku jooksul peab keegi viibima kasutaja kohaloleku anduri lähedal, et katsetatav seade ei lülituks väiksema võimsustarbega olekusse (nt puhke- või väljalülitatud olek). Katsetatav seade peab kogu soojenemis- ja stabiliseerumisaja ning heleduse ja sisselülitatud oleku katsetamise jooksul olema sisselülitatud olekus.

Puhke- ja väljalülitatud oleku katsetamise ajal ei tohi keegi viibida kasutaja kohaloleku anduri lähedal, et katsetatav seade ei lülituks suurema võimsustarbega olekusse (nt sisselülitatud olek). Katsetatav seade peab kogu puhkeoleku katsetamise vältel olema puhkeolekus ja väljalülitatud oleku katsetamise jooksul olema väljalülitatud olekus.

4)	Asend: kui katsetatava seadme saab pöörata nii vertikaal- kui ka horisontaalasendisse, katsetatakse seda horisontaalasendis nii, et seadme pikim külg on lauapinnaga paralleelne.

Eraldusvõime ja värskendussagedus

Püsipikselkuvarid

a)	Pikslivorming tuleb seada loomulikule tasemele vastavalt toote kasutusjuhendile.

b)	Muude kui elektronkiiretoruga (CRT) kuvarite värskendussageduseks tuleb seada 60 Hz, kui toote kasutusjuhendis ei ole ette nähtud teistsugust vaikimisi värskendussagedust, mida tuleb sel juhul kasutada.

c)	CRT-kuvarite pikslivorming tuleb vastavalt toote kasutusjuhendile seada kõrgeima eraldusvõimega, mis on ette nähtud kasutamiseks 75 Hz värskendussagedusel. Katsetamisel kasutatakse tavapärasele tööstusharu standardile vastavat pikslivormingu ajastust. Värskendussageduseks seatakse 75 Hz.

Sisendsignaali tasemete täpsus: analoogliideste kasutamise korral peavad videosisendid olema ± 2 % piires valge ja musta võrdlustasemetest. Digitaalliideste kasutamise korral ei tohi allika videosignaal olla värvide osas kohandatud ega katsetaja poolt muuks otstarbeks muudetud kui edastamise eesmärgil vastavalt vajadusele kas tihendatud/hõrendatud või kodeeritud/dekodeeritud.

Tegelik võimsustegur: programmis osalejad esitavad katsetatava seadme sisselülitatud olekus mõõdetud tegeliku võimsusteguri (power factor, PF). Tegeliku võimsusteguri väärtused dokumenteeritakse sama sammuga kui võimsuse väärtus (PON). Esitatakse sisselülitatud olekus tehtud katsete kogukestuse keskmine võimsustegur.

Katsematerjal

1)	Kooskõlas standardi IEC 62087:2011 jaotisega 11.6 (On (average) mode testing using dynamic broadcast-content video signal) kasutatakse katsetamisel muutuva ringhäälingusisuga signaali (Dynamic Broadcast-Content Signal) vastavalt standardile IEC 62087:2011.

2)	Üksnes selliste toodete puhul, mis ei suuda kuvada muutuva ringhäälingusisuga signaali vastavalt standardile IEC 62087:2011, kasutatakse VESA standardit FPDM2.

Video sisendsignaal

1)	Hostmasin peab väljastama video sisendsignaali kuvari loomuliku eraldusvõimega, nii et video aktiivpiirkond täidab kogu ekraani. See võib tähendada, et taasesitustarkvara peab video proportsioone kohandama.

2)	Video sisendsignaali kaadrisagedus peaks vastama tootemüügipiirkonnas kõige enam kasutatavale kaadrisagedusele (nt USAs ja Jaapanis kasutatav kaadrisagedus on 60 Hz, Euroopas ja Austraalias 50 Hz).

3)	Hostmasina heliseaded peavad olema desaktiveeritud, et video sisendsignaalile lisaks ei tekitataks ühtki muud heli.

6. Katsemenetlused kõigi toodete jaoks

6.1. Katsetatava seadme katse-eelne lähtestamine

Enne katsetamist lähtestatakse katsetatav seade järgmiselt.

1)	Valmistage katsetatav seade ette vastavalt toote kasutusjuhendis esitatud juhtnööridele.

2)	Ühendage nõuetele vastav vattmeeter toiteallikaga ja katsetatav seade vattmeetri mõõtekontakti.

3)	Seadke väljalülitatud katsetataval seadmel ümbrusvalgustus sellisele tasemele, et ekraanil mõõdetud valgustustihedus on alla 1,0 luksi (vt jaotise 5.2 punkt B).

4)	Lülitage katsetatav seade sisse ja viige vastavalt vajadusele läbi süsteemi algne konfigureerimine.

5)	Kui katsemeetodiga ei ole ette nähtud teisiti, tagage, et katsetataval seadmel on tarnimisel konfigureeritud seaded.

Laske katsetataval seadmel soojeneda 20 minutit või nii kaua, kuni seade on lähtestatud ja kasutusvalmis, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Kogu soojenemisaja vältel kuvatakse standardile IEC 62087:2011 vastavas vormingus katsesignaali, millele on osutatud jaotise 5.2 punkti G alapunktis 1. Kui kuvar ei suuda kuvada standardile IEC 62087:2011 vastavas vormingus katsesignaali, peab selle ekraanil olema kuvatud VESA standardi FPDM2 L80 katsesignaal vastavalt jaotise 5.2 punkti G alapunktile 2.

7)	Esitage vahelduvvoolu sisendpinge ja -sagedus või alalisvoolu sisendpinge.

8)	Esitage katseruumi ümbritseva õhu temperatuur ja suhteline niiskus.

6.2. Heleduse katsetamine

A)	Heledust katsetatakse vahetult pärast soojenemisaega pimikutingimustes. Toote ekraani valgustustihedus, mille mõõtmise ajal on katsetatav seade väljalülitatud olekus, peab olema kuni 1,0 luksi.

B)	Heledust mõõdetakse toote ekraani keskosa risttasandi suhtes heledusmõõturiga vastavalt mõõturi kasutusjuhendile.

C)	Heledusmõõturi asend toote ekraani suhtes peab kogu katse vältel jääma samaks.

Heleduse automaatse reguleerimisega toodete heleduse mõõtmise ajal peab heleduse automaatne reguleerimine olema desaktiveeritud. Kui heleduse automaatset reguleerimist desaktiveerida ei ole võimalik, mõõdetakse heledust toote ekraani keskosa risttasandi suhtes nii, et valgus suundub otse seadme ümbrusvalgustusandurisse valgustustihedusega vähemalt 300 luksi.

Heledust mõõdetakse järgmiselt.

1)	Tehke kindlaks, et katsetataval seadmel on valitud tarnimisel seadistatud heledus või pildi seade „Home“.

Kuvage konkreetse tooteklassi video-katsesignaal järgmiselt:

a)	kõik tooted peale punktis b osutatud toodete: kolme tulbaga videosignaal vastavalt standardi IEC 62087:2011 jaotisele 11.5.5 (kolm valget tulpa (100 %) mustal (0 %) taustal);

b)	tooted, mis ei suuda kuvada standardile IEC 62087:2011 vastavaid signaale: VESA standardi FPDM2 L80 katsesignaal suurima eraldusvõime juures, mida toode toetab.

3)	Kuvage video-katsesignaali vähemalt kümme minutit, et katsetatava seadme heledus saaks stabiliseeruda. Seda kümne minuti pikkust stabiliseerumisaega võib lühendada, kui valgusmõõtmistulemused on 2 % piires stabiilsed vähemalt 60 sekundi jooksul.

4)	Mõõtke ja dokumenteerige tarnimisel vaikimisi seadistatud heledus LAs-shipped.

5)	Seadke katsetatava seadme heledus ja kontrast kõrgeimale võimalikule tasemele.

6)	Mõõtke ja dokumenteerige heledus LMax_Measured.

7)	Dokumenteerige tootja esitatud suurim heledus LMax_Reported.

F)	Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb kontrasti seade jätta järgnevate sisselülitatud oleku katsete ajaks kõrgeimale võimalikule tasemele.

6.3. Sisselülitatud oleku katsetamine vaikimisi aktiveerimata heleduse automaatse reguleerimisega toodete puhul

Pärast heleduse katsetamist ja enne sisselülitatud oleku võimsuse mõõtmist seatakse katsetatava seadme heledus järgmiselt.

1)	Infoekraanid: katsetamise ajal peab toote heleduse väärtus olema tasemel, mis on vähemalt 65 % tootja esitatud suurimast heledusest (LMax_Reported). Heleduse väärtusi mõõdetakse vastavalt jaotisele 6.2. See heleduse väärtus LOn dokumenteeritakse.

Kõik muud tooted: asjakohaseid heleduse juhtelemente tuleb reguleerida seni, kuni ekraani heledus on 200 kandelat ruutmeetri kohta (cd/m2). Kui katsetatav seade seda heledust saavutada ei suuda, tuleb valida sellele kõige lähem heleduse väärtus, mida toode saavutada suudab. Heleduse väärtusi mõõdetakse vastavalt jaotisele 6.2. See heleduse väärtus LOn esitatakse. Asjakohased heleduse juhtelemendid on mis tahes juhtelemendid, millega saab kuvari heledust häälestada, kuid ei hõlma kontrasti seadeid.

IEC standardile vastavaid signaale kuvada suutva katsetatava seadme sisselülitatud oleku võimsust (PON) mõõdetakse vastavalt standardi IEC 62087:2011 jaotisele 11.6.1 (Measurements using dynamic broadcast-content video signal). Kui katsetatav seade IEC standardile vastavaid signaale kuvada ei suuda, mõõdetakse sisselülitatud oleku võimsust (PON) järgmiselt.

1)	Tagage, et katsetatav seade on lähtestatud vastavalt jaotisele 6.1.

2)	Kuvage häälestustabel (VESA standard FPDM2, A112-2F, SET01K), millel on kaheksa halli tooni varjundit alates täiesti mustast (0 volti) kuni täiesti valgeni (0,7 volti).

3)	Kontrollige, et sisendsignaali tasemed vastavad VESA videosignaalistandardile (VSIS) (versioon 1.0, revideeritud väljaanne 2.0, detsember 2002).

4)	Kui heleduse ja kontrasti juhtelemendid on kõrgeimal tasemel, kontrollige, et valge ja peaaegu valge halli tasemed on eristatavad. Vajaduse korral häälestage juhtelemente, kuni valge ja peaaegu valge halli tasemed muutuvad eristatavaks.

5)	Kuvage häälestustabel (VESA standard FPDM2, A112-2H, L80), millel on täiesti valge (0,7 volti) ala, mis võtab enda alla 80 % kujutisest.

6)	Tagage, et heleduse mõõtmise ala oleks täielikult häälestustabeli valges osas.

7)	Häälestage asjakohaseid heleduse juhtelemente, kuni ekraani valge ala heledus on seadistatud vastavalt jaotise 6.3 punktile A.

8)	Dokumenteerige ekraani heledus (LOn).

9)	Dokumenteerige sisselülitatud oleku võimsus (PON) ja kogupikslivorming (horisontaalne × vertikaalne). Sisselülitatud oleku võimsust mõõdetakse kümme minutit sarnaselt standardi IEC 62087:2011 (muutuv ringhäälingusisu) kohase katsega.

6.4. Sisselülitatud oleku katsetamine vaikimisi aktiveeritud heleduse automaatse reguleerimisega toodete puhul

Toote keskmine sisselülitatud oleku võimsustarve määratakse kindlaks standardi IEC 62087:2011 kohase muutuva ringhäälingusisuga. Kui toode ei suuda kuvada IEC standardile vastavat signaali, kasutatakse kõigis alljärgnevates etappides VESA standardi FPDM2 L80 häälestustabelit vastavalt jaotise 6.3 punkti B alapunktile 5.

A)	Laske katsetataval seadmel 30 minutit stabiliseeruda. Selleks korrake kolm korda kümneminutilist IEC standardi kohast muutuva ringhäälingusisuga videosignaali.

B)	Seadke katsetamisel kasutatava lambi valgustus 12 luksile mõõdetuna ümbrusvalgustusanduri ees.

C)	Kuvage kümneminutiline muutuva ringhäälingusisuga videosignaal. Mõõtke ja dokumenteerige võimsustarve P12 kümneminutilise muutuva ringhäälingusisuga videosignaali ajal.

D)	Korrake jaotise 6.4 punktidega B ja C ette nähtud etappe 300 luksise ümbrusvalgustuse juures, et mõõta P300.

Desaktiveerige heleduse automaatne reguleerimine ja mõõtke sisselülitatud oleku võimsus (PON) vastavalt jaotisele 6.3. Kui heleduse automaatset reguleerimist desaktiveerida ei ole võimalik, mõõdetakse võimsust järgmiselt.

1)	Kui heleduse väärtuse on võimalik seada kindlale tasemele vastavalt jaotisele 6.3, mõõdetakse toodete sisselülitatud oleku võimsust vastavalt jaotisele 6.3 nii, et valgus suundub otse katsetatava seadme ümbrusvalgustusandurisse valgustustihedusega vähemalt 300 luksi.

2)	Kui heleduse väärtust ei ole võimalik seada kindlale tasemele, mõõdetakse toodete sisselülitatud oleku võimsust vastavalt jaotisele 6.3 nii, et valgus suundub otse katsetatava seadme ümbrusvalgustusandurisse valgustustihedusega vähemalt 300 luksi ja ekraani heledus on muutmata.

6.5. Puhkeoleku katsetamine

A)	Puhkeoleku võimsust (PSLEEP) mõõdetakse vastavalt standardile IEC 62301:2011, järgides ka jaotises 5 esitatud juhiseid.

B)	Puhkeoleku katsetamise ajal on katsetatav seade ühendatud hostmasinaga samamoodi nagu sisselülitatud oleku katsetamise ajal. Võimaluse korral aktiveeritakse puhkeolek hostmasina puhkeolekusse lülitamise teel. Hostarvuti puhkeolek on määratletud ENERGY STARi arvutispetsifikatsiooni versioonis 6.1.

Kui tootel on mitu käsitsi valitavat puhkeolekut või kui toode võib lülituda puhkeolekusse eri meetoditel (nt kaugjuhtimispuldi abil või hostmasina lülitamisel puhkeolekusse), mõõdetakse ja dokumenteeritakse kõigi puhkeolekute võimsus.

Kui toode lülitub automaatselt ühest puhkeolekust teise, peab mõõtmisaeg olema piisavalt pikk kõigi puhkeolekute keskmise väärtuse mõõtmiseks. Mõõtmisel tuleb täita standardi IEC 62301:2011 jaotise 5.3 nõuded (nt stabiilsus, mõõtmisperiood jne).

6.6. Väljalülitatud oleku katsetamine

A)	Väljalülitatud olekuga toodete puhul tuleb pärast puhkeoleku katse lõpetamist käivitada väljalülitatud olek, kasutades kõige hõlpsamini kättesaadavat toitelülitit.

B)	Mõõtke väljalülitatud oleku võimsus (POFF) vastavalt standardi IEC 62301:2011 jaotisele 5.3.1. Dokumenteerige reguleerimismeetod ja väljalülitatud oleku saavutamiseks vajalike sündmuste järjestus.

C)	Väljalülitatud oleku võimsuse mõõtmisel võib jätta arvesse võtmata sisendi sünkroniseerimissignaali kontrolltsüklit.

6.7. Lisakatsed

Kui tootel on andmeside-/võrgufunktsioon või sildühendus, tehakse jaotise 5.2 punkti C alapunkti 1 alapunktide b ja c kohaselt lisaks katsetele, mille käigus on andmeside-/võrgufunktsioon aktiveeritud ja sildühendus loodud (vt jaotise 5.2 punkti C alapunkt 1), ka puhkeoleku katsed, mille käigus on andmeside-/võrgufunktsioon desaktiveeritud ja sildühendus puudub.

Täieliku võrguühenduse olemasolu kindlakstegemiseks katsetatakse kuvari võrgutegevust puhkeolekus vastavalt standardi CEA-2037-AD jaotisele 6.7.5.2 (Determination of Television Set Power Consumption), pidades silmas järgmist.

1)	Kuvar peab enne katse algust olema ühendatud võrku vastavalt jaotise 5.2 punkti C alapunkti 1 alapunkt c.

2)	Kuvar peab olema puhkeolekus, mitte aktiivses ooteolekus (standby-active, low).

(1) http://www.gpo.gov/fdsys/pkg/CFR-2011-title10-vol3/pdf/CFR-2011-title10-vol3-sec430-2.pdf

(2) IEEE 802 – Telecommunications and information exchange between systems — Local and metropolitan area networks – Part 11:, Wireless LAN Medium Access Control (MAC) and Physical Layer (PHY) Specifications.

(3) Part 3: Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection (CSMA/CD) Access Method and Physical Layer Specifications – Amendment 5: Media Access Control Parameters, Physical Layers, and Management Parameters for Energy-Efficient Ethernet.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 268

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 1. oktoober 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/1749, 17. juuni 2016, Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni juurde kuuluva tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, välja arvatud protokolli nende sätete osas, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/1750, 17. juuni 2016, Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni juurde kuuluva tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses protokolli nende sätetega, mis käsitlevad kohustusi seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja kuritegude määratlemisega	6
		Tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokoll	10
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/1751, 20. september 2016, Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta	38
		Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokoll	40
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2016/1752, 30. september 2016, millega rakendatakse määruse (EL) 2016/44 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas) artikli 21 lõiget 2	77
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1753, 30. september 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	80
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/1754, 29. september 2016, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1601, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks	82
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/1755, 30. september 2016, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas	85
	*	Komisjoni otsus (EL) 2016/1756, 28. september 2016, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisas esitatud kuvarispetsifikaadi muutmist ( 1 )	90
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1757, 29. september 2016, millega asutatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina Euroopa multidistsiplinaarne merepõhja ja veesamba vaatlusjaam (EMSO ERIC) (teatavaks tehtud numbri C(2016) 5542 all) ( 1 )	113

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
21.	SALEH ISSA GWAIDER, Agila	Sünniaeg: 1. juuni 1942 Sünnikoht: Elgubba, Liibüa Passi number: D001001 (Liibüa), välja antud 22. jaanuaril 2015	Agila Saleh on alates 5. augustist 2014 olnud Liibüa esindajatekoja president. Saleh väljendas 17. detsembril 2015 oma vastuseisu samal päeval allkirjastatud Liibüa poliitilisele kokkuleppele. Saadikutenõukogu presidendina on Saleh takistanud ja kahjustanud Liibüa poliitilise ülemineku protsessi, sealhulgas keeldus ta mitmel korral korraldamast hääletust rahvusliku kokkuleppe valitsuse moodustamiseks. 23. augustil 2016 saatis Saleh kirja ÜRO peasekretärile, milles ta kritiseeris ÜRO toetust rahvusliku kokkuleppe valitsusele, kirjeldades seda kui „ühe rühma isikute pealesurumist Liibüa rahvale […], millega rikutakse põhiseadust ja ÜRO põhikirja“. Ta kritiseeris ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2259 (2015) vastuvõtmist, millega jõustati Skhirati kokkulepe, ning ähvardas anda ÜRO, keda ta peab vastutavaks „tingimusteta ja põhjendamatu“ toetuse andmise eest ebatäielikule presidendi nõukogule, ning ÜRO peasekretäri Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse ÜRO põhikirja, Liibüa põhiseaduse ja Liibüa suveräänsuse rikkumise eest. Need avaldused kahjustavad ÜRO ja ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) toetust vahendustegevusele, mida väljendatakse kõigis asjakohastes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides, eelkõige resolutsioonis 2259 (2015). 6. septembril 2016 tegi Saleh ametliku visiidi Nigerisse koos Ţubruqi tunnustamata valitsuse nn peaministri Abdullah al-Thaniga, kuigi resolutsioonis 2259 (2015) kutsutakse üles lõpetama selliste paralleelsete institutsioonide, kes väidavad end olevat seadusliku võimu kandjad, kuid ei ole kokkuleppe osalised, toetamine ja ametlikud kontaktid nende institutsioonidega.	1.4.2016
22.	GHWELL, Khalifa teise nimega AL GHWEIL, Khalifa AL-GHAWAIL, Khalifa	Sünniaeg: 1. jaanuar 1956 Sünnikoht: Misurata, Liibüa Rahvus: liibüalane Passi number: A005465 (Liibüa), välja antud 12. aprillil 2015, kaotab kehtivuse 11. aprillil 2017	Khalifa Ghwell oli rahvusvaheliselt tunnustamata rahvuskongressi (tuntud ka kui „rahvusliku päästmise valitsus“) nn peaminister ja kaitseminister ning oli seega vastutav selle tegevuse eest. Khalifa Ghwell näitas 7. juulil 2015 oma toetust seitsmest brigaadist koosnevale uuele sõjalisele rühmitusele Steadfastness Front (Alsomood), mis moodustati, et takistada rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamist Tripolis; Khalifa Ghwell osales koos rahvuskongressi nn presidendi Nuri Abu Sahmainiga rühmituse moodustamise allkirjatseremoonial. Rahvuskongressi nn peaministrina on Ghwell etendanud keskset rolli, et takistada Liibüa poliitilise kokkuleppe alusel loodud rahvusliku kokkuleppe valitsuse moodustamist. Tripoli rahvuskongressi nn peaministri ja kaitseministrina andis Ghwell 15. jaanuaril 2016 käsu vahistada kõik rahvusliku kokkuleppe valitsuse peaministrikandidaadi poolt ametisse nimetatud uue julgeolekurühma liikmed, kes peaksid Tripolisse sisenema. Ta andis 31. augustil 2016 käsu, et nn rahvusliku päästmise valitsuse nn peaminister ja kaitseminister pöörduksid tagasi tööle, pärast seda kui esindajatekoda oli rahvusliku kokkuleppe valitsuse tagasi lükanud.	1.4.2016
23.	ABU SAHMAIN, Nuri teise nimega BOSAMIN, Nori BO SAMIN, Nuri	Sünniaeg ja -koht: 16. mai 1956, Zouara/Zuwara, Liibüa	Nuri Abu Sahmain oli rahvusvaheliselt tunnustamata rahvuskongressi (tuntud ka kui „rahvusliku päästmise valitsus“) nn president ning on seega vastutav selle tegevuse eest. Rahvuskongressi nn presidendina on Nuri Abu Sahmain etendanud keskset rolli, et takistada ja kahjustada Liibüa poliitilise kokkuleppe elluviimist ning rahvusliku kokkuleppe valitsuse moodustamist. Sahmain esitas 15. detsembril 2015 üleskutse lükata edasi Liibüa poliitilise kokkuleppe sõlmimine, mis pidi kavandatu kohaselt heaks kiidetama 17. detsembril toimuval kohtumisel. Sahmain tegi 16. detsembril 2015 avalduse, mille kohaselt rahvuskongress ei lubanud ühelgi oma liikmel kohtumisel osaleda ega Liibüa poliitilist kokkulepet allkirjastada. Sahmain lükkas Liibüa poliitilise kokkuleppe tagasi 1. jaanuaril 2016 toimunud kohtumisel ÜRO eriesindajaga.	1.4.2016“

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	173,3
0702 00 00	ZZ	173,3
0707 00 05	TR	128,9
0707 00 05	ZZ	128,9
0709 93 10	TR	135,5
0709 93 10	ZZ	135,5
0805 50 10	AR	94,1
	CL	118,2
	TR	85,3
	UY	93,3
	ZA	103,0
	ZZ	98,8
0806 10 10	EG	264,7
	TR	124,2
	US	194,0
	ZZ	194,3
0808 10 80	AR	110,6
	BR	97,9
	CL	122,7
	NZ	133,6
	ZA	115,9
	ZZ	116,1
0808 30 90	CL	126,9
	TR	132,1
	ZA	155,4
	ZZ	138,1