ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 259
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. aastakäik
27. september 2016

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2016/1718, 20. september 2016, millega muudetakse seoses raskeveokite heitega määruse (EL) nr 582/2011 sätteid mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) abil katsetamise kohta ja varu-saastekontrolliseadmete vastupidavuse katsetamise menetlust ( 1 )

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2016/1719, 26. september 2016, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri ( 1 )

42

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1720, 26. september 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

69

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1721, 26. september 2016, millega lubatakse kasutada Toyota tõhusaid valgusdiood-välisvalgusteid sõidukivälise laadimiseta hübriidelektrisõidukites kui uudset tehnilist lahendust sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 ( 1 )

71

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 28. juuni 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/1047 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) parandus ( ELT L 170, 29.6.2016 )

79

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

27.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1718,

20. september 2016,

millega muudetakse seoses raskeveokite heitega määruse (EL) nr 582/2011 sätteid mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) abil katsetamise kohta ja varu-saastekontrolliseadmete vastupidavuse katsetamise menetlust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ, (1) ning eriti selle artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõiget 4 ja artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsed on üks tüübikinnitusmenetluse nurgakividest, mis võimaldab kontrollida saastekontrollisüsteemide toimivust sõidukite kasuliku tööea vältel. Vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 582/2011 (2) tehakse katsed mobiilsete heitemõõtmissüsteemide (PEMS) abil, mis võimaldavad hinnata heidet tavakasutuse korral. PEMSi kasutatakse ka tsüklivälise heite kontrollimiseks tüübikinnituskatsete käigus.

(2)

Määruses (EL) nr 582/2011 on sätestatud, et kõiki muid kasutuses oleva sõiduki tsükli mittetöötavat osa käsitlevaid täiendavaid nõudeid kohaldatakse pärast nimetatud määruses sätestatud katsemenetluse hindamist.

(3)

Seetõttu on komisjon teinud katsemenetluse kohta põhjaliku analüüsi. Analüüsist on selgunud rida puudusi, mis kahjustavad Euroopa tüübikinnitusõiguse tõhusust ja mis on vaja kõrvaldada, et tagada keskkonnakaitse nõuetekohane tase.

(4)

Praegu ei hinnata tüübikinnituse tõendamiskatse ega kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli katse raames sõidukite heidet soojenemise ajal. Selle teadmislünga täitmiseks ja uue külmkäivitusega katsemenetluse ettevalmistamiseks tuleks alustada seiret, mille käigus kogutaks andmeid tüübikinnituskatsete ja kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli katsete kohta.

(5)

Vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 582/2011 antakse varu-saastekontrolliseadmetele Euro VI heitenõuete kohane tüübikinnitus alles siis, kui selles määruses on kehtestatud vastupidavuskatsete erinõuded.

(6)

Seega on vaja kehtestada menetlus, mis võimaldab nõuetekohaselt hinnata liidu turule sisenevate kõnealuste varuosade vastupidavust ning tagada nende vastavus keskkonnanõuetele, mis oleksid kooskõlas originaalosadena toodetud sarnaste süsteemide suhtes kehivate keskkonnanõuetega.

(7)

Katsemenetlus, mis põhineb varu-saastekontrolliseadmete kiirendatud vanandamisel soojusliku ja määrdeainete tarbimise mõju kaudu, on kooskõlas eesmärgiga käsitleda täpsel ja objektiivsel viisil varu-saastekontrolliseadmete vastupidavust ega ole tööstusharule ülemäära koormav.

(8)

Määruses (EL) nr 582/2011 on sätestatud nõuded meetmete kohta, mida sõiduki tootja peab võtma saastekontrollisüsteemide omavolilise muutmise vältimiseks. Need nõuded peaksid tulemuslikult tegelema kõige sagedasemate omavolilise muutmise võimalustega, olemata seejuures tööstusharule ülemäära koormavad.

(9)

Määruses (EL) nr 582/2011 leiduvaid viiteid rahvusvahelistele standarditele tuleks ajakohastada.

(10)

Selleks et anda sõidukitootjatele piisavalt aega oma toodete muutmiseks vastavalt uuele võimsusläve nõudele, peaks see nõue hakkama kehtima uute tüüpide suhtes 1. septembril 2018 ja kõigi uute sõidukite suhtes 1. septembril 2019.

(11)

On asjakohane, et uusi kasutusel olevate sõidukite katsetamise nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt nende mootorite ja sõidukite suhtes, mis ei ole nende nõuete kohaselt tüübikinnitust saanud. Seega kohaldatakse II lisas esitatud uusi sätteid üksnes vastavuskatsetel kasutusel olevate uut tüüpi mootorite ja sõidukitega, mis on saanud tüübikinnituse määruse (EL) nr 582/2011 muudetud versiooni kohaselt.

(12)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 582/2011 vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 582/2011 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 14 lõige 3 jäetakse välja;

2)

artikli 15 lõige 5 jäetakse välja;

3)

lisatakse artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Üleminekusätted teatavate tüübikinnituste ja vastavussertifikaatide kohta

1.   Alates 1. septembrist 2018 keelduvad riiklikud ametiasutused heitenõuetega seotud põhjustel EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõiduki- või mootoritüüpidele, mida on katsetatud menetluste abil, mis ei vasta II lisa 1. liite punktidele 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.2.2.2.2, 4.3.1.2, 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2.

2.   Alates 1. septembrist 2019 loevad riiklikud ametiasutused II lisa 1. liite punktide 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.2.2.2.2, 4.3.1.2, 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2 nõuetele mittevastavatele uutele sõidukitele väljastatud vastavustunnistused kehtetuks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ning keelavad heitenõuetega seotud põhjustel selliste sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise.

Alates 1. septembrist 2019 keelavad riiklikud ametiasutused II lisa 1. liite punktidele 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.3.1.2 ja 4.3.1.2.1 mittevastavate uute mootorite, välja arvatud kasutusel olevate sõidukite varumootorid, müügi ja kasutamise.“

4)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

5)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

6)

VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale;

7)

XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale;

8)

XIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale;

9)

XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Välja arvatud punkti 8 alapunkt c, mis kehtib kõigi sõidukite suhtes alates käesoleva määruse jõustumisest, kehtib II lisa uute sõidukitüüpide suhtes alates 1. jaanuarist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 20. september 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1).

I LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt 1.1.2 asendatakse järgmisega:

„1.1.2.

 Kui tootja lubab kasutada mootoritüüpkonda müügil olevate kütustega, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ (*1) ning pliivaba bensiini puhul standardile EN 228:2012 CEN ja diislikütuse puhul standardile EN 590:2013 CEN, näiteks kütusega B100 (EN 14214), peab tootja lisaks punktis 1.1.1 esitatud nõuetele täitma järgmised nõuded:

a)

deklareerima kütused, millega mootoritüüpkond suudab töötada, teabedokumendi punktis 3.2.2.2.1 vastavalt 4. liite 1. osa sätetele, osutades kas ametlikule standardile või tootemargispetsiifilise müügil oleva kütuse tehnilisele kirjeldusele, mis ei vasta ühelegi ametlikule standardile, nagu punktis 1.1.2 nimetatud standardid. Tootja deklareerib ühtlasi, et deklareeritud kütuse kasutamine ei mõjuta pardadiagnostikasüsteemi funktsioone;

b)

tõendama, et algmootor vastab käesoleva määruse III lisa ja VI lisa 1. liite nõuetele deklareeritud kütuste kohta; tüübikinnitusasutus võib nõuda, et tõendamisnõudeid laiendataks VII ja X lisas sätestatud nõuetele;

c)

kohustub täitma II lisas osutatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse nõudeid deklareeritud kütuste, sealhulgas deklareeritud kütuste ning direktiiviga 98/70/EÜ ja asjaomaste CEN-standarditega hõlmatud müügil olevate kütuste segude puhul.

Tootja taotlusel kohaldatakse selle punkti nõudeid sõjalise otstarbega kütuste suhtes.

Kui esimese lõigu punkti a kohaldamisel tehakse heitekatseid, et tõendada vastavust käesoleva määruse nõuetele, lisatakse katsearuandele katsekütuse analüüsi aruanne, mis sisaldab vähemalt kütuse tootja ametlikus tehnilises kirjelduses esitatud näitajaid.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).“ "

2)

Punkt 1.1.5 asendatakse järgmisega:

„1.1.5.

 Maagaasil/biometaanil töötava mootori puhul määratakse iga saasteaine mõõdetud heitetaseme suhe r kindlaks järgmiselt:

Formula

või

Formula

ning

Formula
“.

3)

Punkt 3.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.

 Kui mootor on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna või sõiduk on saanud tüübikinnituse seoses heitega ning juurdepääsuga sõiduki remondi- ja hooldusteabele, kantakse mootorile järgmised andmed:

a)

mootori tootja kaubamärk või kaubanimi;

b)

mootori tootja koostatud kaubanduslik kirjeldus.“

4)

Lisatakse järgmised punktid 3.2.1.1 kuni 3.2.1.6:

„3.2.1.1.

 maagaasil/biometaanil töötava mootori puhul üks järgmistest märgistest, mis peab asuma EÜ tüübikinnitusnumbri järel:

a)

H, kui mootor on saanud tüübikinnituse H-rühma gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

b)

L, kui mootor on saanud tüübikinnituse L-rühma gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

c)

HL, kui mootor on saanud tüübikinnituse nii H- kui ka L-rühma gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

d)

Ht, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H-rühma gaaside segu kasutamiseks ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H-rühma gaaside segu kasutamiseks;

e)

Lt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega L-rühma gaaside segu kasutamiseks ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega L-rühma gaaside segu kasutamiseks;

f)

HLt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H- või L-rühma gaaside segu suhtes ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H- või L-rühma gaaside segu kasutamiseks;

g)

CNGfr kõigil muudel juhtudel, kui mootor töötab surumaagaasiga/biometaaniga ning on kavandatud töötamiseks ühe konkreetse koostisega gaaskütusega;

h)

LNGfr, kui mootor töötab veeldatud maagaasiga ning on kavandatud töötamiseks ühe konkreetse koostisega gaaskütusega;

i)

LPGfr, kui mootor töötab veeldatud naftagaasiga ning on kavandatud töötamiseks ühe konkreetse koostisega gaaskütusega;

j)

LNG20, kui mootor on saanud tüübikinnituse ja kalibreeritud konkreetse veeldatud maagaasi koostise jaoks, mille λ-nihketegur ei erine IX lisas sätestatud kütuse G20 λ-nihketegurist rohkem kui 3 % ning mille etaanisisaldus ei ole suurem kui 1,5 %;

k)

LNG, kui mootor on saanud tüübikinnituse mis tahes muu veeldatud maagaasi kasutamiseks ja on vastavalt kalibreeritud;

3.2.1.2.

 segakütuselise mootori tüübikinnitusmärgil on riigi eraldusnumbri järel tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis näitab, millisele segakütuselise mootori tüübile ja milliste gaaskütuserühmade suhtes on tüübikinnitus antud. Tähtnumbriline kombinatsioon koosneb kahest tähemärgist, millega tähistatakse vastavalt artiklis 2 määratletule segakütuselise mootori tüüp, ning sellele järgneb/järgnevad punktis 3.2.1.1 täpsustatud täht/tähed, mis vastab/vastavad maagaasi/biometaani koostisele, mida mootor kasutab. Kaks tähemärki, millega tähistatakse artiklis 2 määratletud segakütuseliste mootorite tüübid, on järgmised:

a)

1A segakütuselise mootori tüübi 1A puhul;

b)

1B segakütuselise mootori tüübi 1B puhul;

c)

2A segakütuselise mootori tüübi 2A puhul;

d)

2B segakütuselise mootori tüübi 2B puhul;

e)

3B segakütuselise mootori tüübi 3B puhul;

3.2.1.3.

 diislikütusel töötavate diiselmootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud täht „D“;

3.2.1.4.

 etanoolil (ED95) töötavate diiselmootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud tähed „ED“;

3.2.1.5.

 etanoolil (E85) töötavate ottomootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud tähis „E85“;

3.2.1.6.

 bensiinil töötavate ottomootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud täht „P“.“

5)

Punkti 4.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 süsteemi nõuetele vastavusega seoses, et tagada NOx kontrollimeetmete nõuetekohane toimimine, vastab paigaldamine UNECE eeskirja nr 49 11. lisa 4. liite kohaselt selle eeskirja 1. liite 1. osas osutatud tootja paigaldusnõuetele.“

6)

4. liites asendatakse üheksas, kümnes ja üheteistkümnes lõik järgmistega:

„EÜ tüübikinnituse taotlemise korral mootorile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule täidetakse üldandmed ning 1. ja 3. osa.

EÜ tüübikinnituse taotlemise korral tüübikinnituse saanud mootoriga sõidukile seoses heitega ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga täidetakse üldandmed ja 2. osa.

EÜ tüübikinnituse taotlemise korral sõidukile seoses heitega ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga täidetakse üldandmed ning 1., 2. ja 3. osa.“

7)

9. liide asendatakse järgmisega:

„9. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem

Artikli 6 lõike 1, artikli 8 lõike 1 ja artikli 10 lõike 1 kohaselt antava EÜ tüübikinnitusnumbri 3. osa sisaldab EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldatava rakendusakti või viimase muutmisakti numbrit. Sellele numbrile järgneb tähemärk, mis tähistab pardadiagnostika- ja SCR-süsteemi nõudeid järgmiselt:

Tabel 1

Tähemärk

NOx piirnorm (1)

Tahkete osakeste piirnorm (2)

CO piirnorm (6)

IUPR (13)

Reaktiivi kvaliteet

Parda-diagnostika täiendavad seireseadmed (12)

Nõuded võimsusläve kohta (14)

Rakendamise kuupäev: uued tüübid

Rakendamise kuupäev: kõik mootorsõidukid

Registreerimise lõppkuupäev

A (9)  (10)

B (10)

Rida „Üleminekuperiood“ tabelites 1 ja 2

Talitluse seire (3)

Ei kohaldata

Ülemineku-periood (7)

Ülemineku-periood (4)

Ei kohaldata

20 %

31.12.2012

31.12.2013

31.8.2015 (9)

30.12.2016 (10)

B (11)

Rida „Üleminekuperiood“ tabelites 1 ja 2

Ei kohaldata

Rida „Üleminekuperiood“ tabelis 2

Ei kohaldata

Ülemineku-periood (4)

Ei kohaldata

20 %

1.9.2014

1.9.2015

30.12.2016

C

Rida „Üldnõuded“ tabelites 1 ja 2

Rida „Üldnõuded“ tabelis 1

Rida „Üldnõuded“ tabelis 2

Üldnõuded (8)

Üldnõuded (5)

Jah

20 %

31.12.2015

31.12.2016

31.12.2018

D

Rida „Üldnõuded“ tabelites 1 ja 2

Rida „Üldnõuded“ tabelis 1

Rida „Üldnõuded“ tabelis 2

Üldnõuded (8)

Üldnõuded (5)

Jah

10 %

1.9.2018

1.9.2019

 

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).“ “

(1)  NOx piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 1 diiselmootorite ja segakütuseliste mootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul ning vastavalt X lisa tabelile 2 ottomootorite ja vastavate sõidukite puhul.

(2)  Tahkete osakeste piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 1 diiselmootorite ja segakütuseliste mootorite ja vastavate sõidukite puhul.

(3)  X lisa punktis 2.1.1 sätestatud „talitluse seire“ nõuded.

(4)  XIII lisa punktis 7.1 reaktiivi kvaliteedi suhtes sätestatud „üleminekuperioodi“ nõuded.

(5)  XIII lisa punktis 7.1.1 reaktiivi kvaliteedi suhtes sätestatud „üldnõuded“.

(6)  X lisa tabelis 2 sätestatud CO piirnormi seire nõuded ottomootoritele.

(7)  X lisa 6. jaos sätestatud IUPRi „üleminekuperioodi“ nõuded.

(8)  X lisa 6. jaos sätestatud IUPRi üldnõuded.

(9)  Ottomootoritele ja nendega varustatud sõidukitele.

(10)  Diiselmootoritele ja segakütuselistele mootoritele ning nendega varustatud sõidukitele.

(11)  Üksnes ottomootoritele ja nendega varustatud sõidukitele.

(12)  Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 49 9A lisa punktis 2.3.1.2 sätestatud täiendavaid sätteid seirenõuete kohta.

(13)  IUPRi tehniline kirjeldus on esitatud X lisas. Ottomootorite ja nendega varustatud sõidukite puhul IUPRi ei rakendata.

(14)  Kasutusel olevate sõidukite vastavuse nõue vastavalt II lisa 1. liitele.“

II LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.

 Kasutusel olevate sõidukite või mootoritüüpkonna mootorite vastavust tõendatakse sõidukite katsetamisega maanteel, kasutades harilikku sõiduviisi harilikes tingimustes ja hariliku koormusega. Kasutusel oleva sõiduki vastavuskontrolli katse peab olema tüüpiline sõidukitele, mida kasutatakse nende reaalsetel sõidumarsruutidel nende hariliku koormuse ja hariliku elukutselise sõidukijuhiga. Kui sõidukit ei juhi konkreetse sõiduki tavaline elukutseline juht, siis peab alternatiivne juht olema kvalifitseeritud ja koolitatud juhtima katsealuse kategooria sõidukeid.“

2)

Punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.3.

 Tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et väljavalitud sõiduk, sõiduviisid ja -tingimused on mootoritüüpkonnale tüüpilised. Punktis 4.5 sätestatud nõudeid kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas sõiduviisid on kasutusel olevate sõidukite/mootorite vastavuse katsetamiseks vastuvõetavad.“

3)

Punkt 4.1 asendatakse järgmisega:

„4.1.   Sõiduki koormus

Harilik koormus on koormus, mis jääb vahemikku 10–100 % maksimaalsest koormusest.

Maksimaalne koormus tähendab erinevust sõiduki suurima tehniliselt lubatud täismassi ja direktiivi 2007/46/EÜ I lisas sätestatud sõidukorras sõiduki massi vahel.

Kasutusel olevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavuse katsetamiseks võib koormust imiteerida ning kasutada tehiskoormust.

Tüübikinnitusasutused võivad nõuda sõiduki katsetamist mis tahes koormusega vahemikus 10–100 % sõiduki maksimaalsest koormusest. Juhul kui kasutuseks vajamineva PEMSi varustuse mass on suurem kui 10 % sõiduki maksimaalsest koormusest, võib seda massi lugeda minimaalseks koormuseks.

N3-kategooria sõidukeid katsetatakse vajaduse korral koos poolhaagisega.“

4)

Punktid 4.4.1–4.5.5 asendatakse järgmistega:

4.4.1.   Katses kasutatav määrdeõli peab olema müügil olev õli ning vastama mootori tootja tehnilisele kirjeldusele.

Võetakse õliproovid.

4.4.2.   Kütus

Katsekütuseks on direktiivi 98/70/EÜ ja asjakohaste CEN-standardite reguleerimisalas olev müügil olev kütus või käesoleva määruse IX lisas sätestatud etalonkütus. Võetakse kütuseproovid.

Tootja võib nõuda, et gaasimootori kütuselt proove ei võeta.

4.4.2.1.   Kui tootja on kooskõlas käesoleva määruse I lisa 1. jaoga deklareerinud, et kütus vastab käesoleva määruse nõuetele müügil olevate kütuste kohta, mis on deklareeritud teabedokumendi punktis 3.2.2.2.1, nagu on sätestatud käesoleva määruse I lisa 4. liites, siis tehakse iga deklareeritud ja müügil oleva kütusega vähemalt üks katse.

4.4.3.   Heitgaaside järeltöötlussüsteemide puhul, mis kasutavad heite vähendamiseks reaktiivi, peab reaktiiv olema müügil olev reaktiiv ning vastama mootori tootja tehnilisele kirjeldusele. Reaktiivist võetakse proov. Reaktiiv ei tohi olla külmunud.

4.5.   Teekonnale esitatavad nõuded

Töölõigud tuleb esitada protsendimäärana teekonna kogupikkusest.

Teekond peab sisaldama linnasõitu, millele järgneb sõit asulavälisel teel ja kiirteel vastavalt punktides 4.5.1–4.5.4 sätestatud töölõikudele. Kui praktilistel põhjustel on põhjendatud teistsugune katsejärjestus ja kui on olemas kooskõlastus tüübikinnitusasutusega, võib kasutada teistsugust järjekorda, kuid katse peab alati algama linnasõiduga.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „umbes“ sihtväärtust ± 5 %.

Linna, asulavälise tee ja kiirtee lõigud on võimalik kindlaks määrata kahel viisil:

—

geograafiliste koordinaatidega (kaardi abil) või

—

esmakiirenduse meetodil.

Kui teekonna koosseis määratakse kindlaks geograafiliste koordinaatide põhjal, ei tohiks sõiduk ületada kumulatiivse ajavahemiku jooksul, mis on pikem kui 5 % teekonna iga lõigu kogukestusest, järgmist kiirust:

—

linnasõidul 50 km/h

—

asulavälisel teel sõitmisel 75 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul 90 km/h)

Kui teekonna koosseis määratakse kindlaks esmakiirenduse meetodil, siis määrab esmakordne kiirendus üle 55 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 70 km/h) asulavälise teelõigu alguse ning esmakordne kiirendus üle 75 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 90 km/h) kiirteelõigu alguse.

Linnas, asulavälisel teel ja kiirteel liikumise eristamise kriteeriumides lepitakse tüübikinnitusasutusega kokku enne katse algust.

Keskmine kiirus linnasõidul on 15–30 km/h.

Keskmine kiirus asulavälisel teel sõitmisel on 45–70 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul 60–90 km/h).

Keskmine kiirus kiirteel sõitmisel on üle 70 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 90 km/h).

4.5.1.   M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 34 % ulatuses linnas, 33 % ulatuses asulavälisel teel ja 33 % ulatuses kiirteel sõitmisest.

4.5.2.   N2-, M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 45 % ulatuses linnas, 25 % ulatuses asulavälisel teel ja 30 % ulatuses kiirteel sõitmisest. UNECE eeskirja nr 107 kohaselt määratletud I, II või A-klassi M2- ja M3-kategooria sõidukeid katsetatakse umbes 70 % ulatuses linnas ja 30 % ulatuses asulavälisel teel.

4.5.3.   N3-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 20 % ulatuses linnas, 25 % ulatuses maal ja 55 % ulatuses kiirteel sõitmisest.

4.5.4.   Teekonna koosseisu hindamisel arvutatakse töölõigu kestus alates hetkest, mil jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esmakordselt tasemele 343 K (70 °C) või kui jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi vältel vahemikus ± 2 K, sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne, kuid hiljemalt 15 minutit pärast mootori käivitamist. Punkti 4.5 kohaselt peab jahutusvedeliku temperatuurini 343 K (70 °C) jõudmise ajavahemik langema kokku linnasõidu tingimustega.

Heitekontrollisüsteemide kunstlik soojendamine enne katset on keelatud.

4.5.5.   Teekonna hindamiseks võib lisasuunisena kasutada iseloomuliku teekonna väärtuste järgmist jaotumist WHDC andmebaasis:

a)

kiirendamine: 26,9 % ajast;

b)

aeglustamine: 22,6 % ajast;

c)

püsikiiruse hoidmine: 38,1 % ajast;

d)

peatumine (sõiduki kiirus = 0): 12,4 % ajast.“

5)

Punkt 4.6.5 asendatakse järgmisega:

„4.6.5.

 Katse kestus on piisavalt pikk, et teha 4- kuni 7-kordne WHTC-katsetsükli jooksul tehtav töö või produtseerida 4- kuni 7-kordne CO2 võrdlusmass kg / tsükli kohta kõnealusest sõidutsüklist.“

6)

Punkt 4.6.10 asendatakse järgmisega:

„4.6.10.

 Kui heitgaasi järeltöötlussüsteemis toimub teekonna jooksul mittepideva regenereerimise protsess või kui katse ajal leiab aset pardadiagnostika A- või B-klassi rike, võib tootja nõuda teekonna tühistamist.“

7)

Punkt 5.1.2.2 asendatakse järgmisega:

„5.1.2.2.

 ECU pöördemomendi signaali nõuetele vastavus loetakse piisavaks, kui arvutatud pöördemoment täiskoormusel jääb I lisa punktis 5.2.5 sätestatud lubatud hälbe piiresse.“

8)

1. liidet muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse meetodit, millega määrata heitgaasid sõiduki välimõõtmiste alusel mobiilsete heitemõõtmissüsteemide (PEMS) abil. Heide, mida mõõdetakse mootori väljalasketorust, sisaldab järgmisi komponente: süsinikmonooksiid, süsivesinikud ja lämmastikoksiidid kokku diiselmootori puhul ning süsinikmonooksiid, metaanist erinevad süsivesinikud, metaan ja lämmastikoksiidid ottomootori puhul. Lisaks mõõdetakse punktis 4 ja 5 kirjeldatud arvutuste tegemiseks süsinikdioksiidi kogust.

Maagaasil töötavate mootorite puhul võib tootja, tehnilise teenistuse või tüübikinnitusasutuse valikul mõõta metaani ja metaanist erinevate süsivesinike heitkoguse asemel üksnes süsivesinike heite üldkoguse. Sellisel juhul on süsivesinike heite üldkoguse piirnorm samasugune, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas metaani heite jaoks. Vastavustegurite arvutamisel punktide 4.2.3 ja 4.3.2 kohaselt on kohaldatav piirnorm üksnes metaani heite piirnorm.

Muul kui maagaasil töötavate gaasimootorite puhul võib tootja, tehnilise teenistuse või tüübikinnitusasutuse valikul metaanist erinevate süsivesinike heitkoguse asemel mõõta süsivesinike heite üldkoguse. Sellisel juhul on süsivesinike heite üldkoguse piirnorm samasugune, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas metaanist erinevate süsivesinike heite jaoks. Vastavustegurite arvutamisel punktide 4.2.3 ja 4.3.2 kohaselt on kohaldatav piirnorm metaanist erinevate süsivesinike heite piirnorm.“

b)

Punktis 2.2 asendatakse lause „Mõõdetakse ja registreeritakse tabelis 1 esitatud parameetreid.“ järgmisega:

„Tabelis 1 esitatud näitajaid mõõdetakse ja registreeritakse ühtlasel sagedusel vähemalt 1,0 Hz. Tootja säilitab algsed töötlemata andmed ja teeb need tüübikinnitusasutusele ja komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.“

c)

Lisatakse punkt 2.2.1:

„2.2.1.   Andmeesitusvorm

Heiteväärtused ja muud asjakohased näitajad esitatakse ja neid vahetatakse csv-vormingus andmefailis. Näitajate väärtused eraldatakse komaga, ASCII-kood #h2C. Numbriliste väärtuste kümnendkoha eraldaja on punkt, ASCII-kood #h2E. Rida lõpetatakse reavahetusega, ASCII-kood #h0D. Tuhandike eraldajaid ei kasutata.“

d)

Punktid 2.6.1 ja 2.6.2 asendatakse järgmiselt:

„2.6.1.    Katse algus

Heiteproovide võtmine, heitgaasi näitajate mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peab algama enne mootori käivitamist. Jahutusvedeliku temperatuur ei tohi katse alguses olla kõrgem kui 303 K (30 °C). Kui keskkonnatemperatuur on katse alguses kõrgem kui 303 K (30 °C), ei tohi jahutusvedeliku temperatuur ületada keskkonnatemperatuuri enam kui 2 °C võrra. Andmeid hakatakse hindama, kui jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esmakordselt tasemele 343 K (70 °C) või kui jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi jooksul vahemikus ± 2 K, sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne, kuid hiljemalt 15 minutit pärast mootori käivitamist.

2.6.2.    Katse käik

Heiteproovide võtmine, heitgaasi näitajate mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peab jätkuma kasutusel oleva mootori kogu tavapärase töötamisaja jooksul. Mootorit võib seisata ja taaskäivitada, kuid heiteproovide võtmine peab toimuma kogu katse jooksul.

PEMSi gaasianalüsaatorite regulaarseid nullitriivi kontrolle võib teha iga kahe tunni järel ning tulemusi võib kasutada nullitriivi korrigeerimiseks. Kontrollimise ajal registreeritud andmed märgistatakse vastavalt ja neid ei kasutata heitkoguste arvutamiseks.

Kui GPS-signaal katkeb, võib GPS-andmed arvutada elektroonilisel juhtseadisel põhineva sõidukiiruse ja kaardi põhjal, kuid mitte kauemaks kui 60 sekundiks järjest. Kui GPS-signaali kumulatiivne kadu kestab kauem kui 3 % teekonna kestusest, siis tuleks teekond tühistada.“

e)

Punkt 3.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.1.    Analüsaatorid ja EFMi andmed

Andmete ühtsust (EFMi mõõdetud heitgaasi massivool ja gaasi kontsentratsioonid) kontrollitakse elektroonilise juhtseadisega mõõdetud kütusevoolu ja UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.4.1.7 osutatud valemi alusel arvutatud kütusevoolu korrelatsiooni abil. Kütusevoolu mõõdetud ja arvutatud väärtuste kohta tuleb teha lineaarne regressioonanalüüs. Vähimruutude meetodil parima lähendi leidmiseks kasutatakse järgmist valemit:

y = mx + b

kus:

—

y

–

on arvutuslik kütusevool (g/s)

—

m

–

on regressioonisirge tõus

—

x

–

on mõõdetud kütusevool (g/s)

—

b

–

on regressioonisirge vabaliige

Tõus (m) ja determinatsioonikordaja (r2) arvutatakse iga regressioonisirge jaoks eraldi. Kõnealust analüüsi soovitatakse teha vahemikus 15 % maksimaalsest väärtusest kuni maksimaalse väärtuseni sagedusel, mis on 1 Hz või sellest suurem. Et katset saaks pidada kehtivaks, tuleb hinnata järgmist kahte kriteeriumi.

Tabel 2

Lubatud hälbed

Regressioonisirge tõus, m

0,9–1,1 – soovituslik

Determinatsioonikordaja r2

min 0,90 – kohustuslik“.

f)

Punkt 4.1 asendatakse järgmisega:

„4.1.   Keskmistamisakna põhimõte

Heide tuleb integreerida liikuva keskmistamise meetodiga CO2 võrdlusmassi või võrdlustöö alusel. Arvutuste põhimõte on järgmine. Heite massi ei arvutata kogu andmehulga kohta, vaid kogu andmehulga alamhulkade kohta; alamhulkade pikkus määratakse vastavalt mootori CO2 massile või labori baassiirdetsükli jooksul mõõdetud tööle. Liikuva keskmise arvutused tehakse aja juurdekasvuga, mis võrdub andmete diskreetsussammuga. Neid heiteandmete keskmistamiseks kasutatavaid alamhulki nimetatakse järgmistes punktides keskmistamisakendeks.

Kehtetuks tunnistatud andmeid ei tohi töö või CO2 massi ja keskmistamisakna heitkoguste arvutamisel arvesse võtta.

Järgmised andmed loetakse kehtetuteks andmeteks:

a)

seadmete nullitriivi kontroll;

b)

andmed, mis ei vasta II lisa punktides 4.2 ja 4.3 sätestatud tingimustele.

Heite mass (mg/aken) määratakse kindlaks UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.4.2.3 kirjeldatud korras.

Joonis 1

Sõiduki kiiruse sõltuvus ajast ja sõiduki keskmistatud heite (alates esimesest keskmistamisaknast) sõltuvus ajast

Image 1

Esimese akna heitkogused

Keskmistatud akna heitkogused

Aeg

Esimese akna kestus

Sõiduki kiirus

“.

g)

Punkt 4.2.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.2.   Kehtivate akende valimine

4.2.2.1.   Enne artiklis 17a nimetatud kuupäevi kohaldatakse punkte 4.2.2.1.1–4.2.2.1.4.

4.2.2.1.1.   Kehtivad aknad on sellised aknad, mille keskmine võimsus on suurem kui võimsuslävi, milleks on 20 % maksimaalsest mootori võimsusest. Kehtivate akende osakaal peab olema 50 % või rohkem.

4.2.2.1.2.   Kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %, siis korratakse andmete hindamist madalamaid võimsuslävesid kasutades. Võimsusläve vähendatakse 1 protsendi kaupa, kuni kehtivate akende osakaal on 50 % või rohkem.

4.2.2.1.3.   Madalam lävi ei tohi olla väiksem kui 15 %.

4.2.2.1.4.   Katse on kehtetu, kui kehtivate akende osakaal on 15 % võimsusläve juures väiksem kui 50 protsenti.

4.2.2.2.   Alates artiklis 17a nimetatud kuupäevadest kohaldatakse punkte 4.2.2.2.1 ja 4.2.2.2.2.

4.2.2.2.1.   Kehtivad aknad on sellised aknad, mille keskmine võimsus on suurem kui võimsuslävi, milleks on 10 % maksimaalsest mootori võimsusest.

4.2.2.2.2.   Katse tühistatakse, kui kehtivate akende osakaal on alla 50 % või kui üksnes linnasõidul ei ole pärast 90- protsentiili nõude rakendamist enam ühtki kehtivat akent.“

h)

Punkt 4.3.1 asendatakse järgmisega:

„4.3.1.    Kehtivate akende valimine

4.3.1.1.   Enne artiklis 17a nimetatud kuupäevi kohaldatakse punkte 4.3.1.1.1–4.3.1.1.4.

4.3.1.1.1.   Kehtivad aknad on sellised aknad, mille kestus ei ületa maksimaalset kestust, mis arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

—

D max on maksimaalne akna kestus (s);

—

P max on maksimaalne mootori võimsus (kW).

4.3.1.1.2.   Kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %, siis korratakse andmete hindamist pikemaid akna kestuseid kasutades. Selleks vähendatakse punktis 4.3.1 esitatud valemis väärtust 0,2 sammhaaval 0,01 võrra, kuni kehtivate akende osakaal on 50 % või üle selle.

4.3.1.1.3.   Mingil juhul ei või kõnealuses valemis väärtust vähendada alla 0,15.

4.3.1.1.4.   Katse loetakse kehtetuks, kui kehtivate akende osakaal on alla 50 % akna maksimaalse kestuse korral, arvutatuna vastavalt punktidele 4.3.1.1, 4.3.1.1.2 ja 4.3.1.1.3.

4.3.1.2.   Alates artiklis 17a nimetatud kuupäevadest kohaldatakse punkte 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2.

4.3.1.2.1.   Kehtivad aknad on sellised aknad, mille kestus ei ületa maksimaalset kestust, mis arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

—

D max on maksimaalne akna kestus (s);

—

P max on maksimaalne mootori võimsus (kW).

4.3.1.2.2.   Katse on kehtetu, kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %.“

9)

2. liites asendatakse punkt 3.1 järgmisega:

„3.1.   Heitgaasivoolumõõturi (EFM) ühendamine summutitoruga

Heitgaasivoolumõõturi paigaldamine ei tohi suurendada vasturõhku üle mootori valmistaja soovitatud väärtuse ega pikendada summutitoru rohkem kui 2 m võrra. Heitgaasivoolumõõturi paigaldamisel peab nagu teistegi PEMS seadmete komponentide puhul järgima kohalikke maanteeohutuse eeskirju ja kindlustusnõudeid.“

III LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 VI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.   DOKUMENDID

UNECE eeskirja nr 49 10. lisa punktist 11 tuleb aru saada järgmiselt.

 

Tüübikinnitusasutus nõuab tootjalt dokumentide paketi esitamist. Selles peaksid olema kirjeldatud mootorisüsteemi kõik konstruktsioonielemendid, heitekontrollistrateegia ja vahendid, mille abil kontrollitakse väljundina saadavaid muutujaid kas otsese või kaudse kontrolli teel.

 

See teave peab hõlmama heitekontrollistrateegia täielikku kirjeldust. Lisaks sisaldub selles teave kõikide heitekontrolli abi- ja põhistrateegiate töö kohta, sealhulgas selliste näitajate kirjeldus, mida mis tahes heitekontrolli abistrateegia muudab, ja heitekontrolli abistrateegia töö piirtingimused ning viited sellele, millised heitekontrolli abi- ja põhistrateegiad on käesolevas lisas sätestatud katsemenetluste tingimustes tõenäoliselt aktiivsed.

 

Nimetatud dokumentide pakett esitatakse vastavalt käesoleva määruse I lisa 8. jaole.“

2)

1. liidet muudetakse järgmiselt.

a)

Lisatakse järgmine punkt 2.3:

„2.3.

 Tootjad peavad tagama, et sõidukite PEMS-katse saab teha sõltumatu isik üldkasutatavatel teedel: selleks peavad nad tegema kättesaadavaks sobivad adapterid väljalasketorudele, võimaldama juurdepääsu ECU signaalidele ja sõlmima vajalikud halduskokkulepped. Tootja võib nõuda mõistlikku tasu vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 7 lõike 1 sätetele.“

b)

Punkt 3.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.   Sõiduki koormus

PEMSi tõendamiskatse huvides võib koormust imiteerida ning kasutada tehiskoormust.

Sõiduki koormus peab olema 50–60 % sõiduki maksimaalsest koormusest. Kehtivad II lisas sätestatud täiendavad nõuded.“

IV LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 XI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt 4.3.2.4 asendatakse järgmisega:

„4.3.2.4.   Heitenäitajate püsivus

Punkti 4.3.2.2 kohaselt katsetatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, millesse on inkorporeeritud varu-saastekontrolliseade, tehakse 3. liites esitatud püsivuskatsed.“

2)

Lisatakse punkt 4.3.5:

„4.3.5.    Kütused

I lisa punktis 1.1.2 kirjeldatud juhul tehakse käesoleva lisa punktides 4.3.1–4.3.2.7 sätestatud katsemenetlus originaalmootorisüsteemi tootja deklareeritud kütustega. Kuid kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib 3. liites esitatud ja punktis 4.3.2.4 osutatud püsivuskatse teha üksnes kütusega, mis on vanandamise seisukohast halvim võimalik valik.“

3)

Lisatakse järgmised punktid 4.6 kuni 4.6.5:

„4.6.   Nõuded vastavuse kohta NOx kontrollimeetmetele (kehtivad üksnes varu-saastekontrolliseadmetele, mis paigaldatakse sõidukitele, mis on varustatud otse heitgaasis NOx kontsentratsiooni mõõtvate anduritega)

4.6.1.   Vastavust NOx kontrollimeetmetele tuleb tõendada üksnes siis, kui originaal-saastekontrolliseadet on jälgitud originaalkonfiguratsioonis.

4.6.2.   Selleks et tõendada varu-saastekontrolliseadme vastavust NOx kontrollimeetmetele, kasutatakse käesoleva määruse XIII lisas kirjeldatud menetlusi varu-saastekontrolliseadmete jaoks, mis on ette nähtud paigaldamiseks mootoritele või sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.

4.6.3.   UNECE eeskirjas nr 49 esitatud sätted teiste seadmestike kohta peale saastekontrolliseadmete ei ole rakendatavad.

4.6.4.   Varu-saastekontrolliseadme tootja võib kasutada sama ettevalmistus- ja katsemenetlust, mida kasutati algse tüübikinnituse puhul. Sellisel juhul esitab sõiduki mootorile algse tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus soovi korral I lisa 4. liites näidatud teabedokumendi, milles on esitatud eelkonditsioneerimistsüklite arv ja tüüp ning katsetsükli tüüp, mida originaalseadmete tootja kasutas saastekontrolliseadme NOx kontrollimeetmete kontrollimisel, järgides seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.6.5.   Punkt 4.5.5 kehtib NOx kontrollimeetmete suhtes, mida jälgitakse pardadiagnostika abil.“

4)

3. liide asendatakse järgmisega:

„3. liide

Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate püsivuse hindamise kord

1.   Käesolevas liites esitatakse XI lisa punktis 4.3.2.4 osutatud püsivuskatse, et hinnata varu-saastekontrolliseadme heitenäitajaid.

2.   PÜSIVUSKATSE KIRJELDUS

2.1.   Püsivuskatse koosneb andmekogumisfaasist ja kasutusaja kumuleerimise katseplaanist.

2.2.   Andmekogumisfaas

2.2.1.   Valitud mootor, mis on varustatud tervikliku heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis sisaldab varu-saastekontrolliseadet, jahutatakse keskkonnatemperatuurini ja tehakse üks WHTC külmkäivitusega katsetsükkel vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktidele 7.6.1 ja 7.6.2.

2.2.2.   Vahetult pärast WHTC külmkäivitusega katsetsüklit tehakse mootoriga üheksa järjestikust WHTC kuumkäivitusega katsetsüklit vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.4.

2.2.3.   Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 esitatud katsetsüklid tehakse vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 7.6.5 esitatud juhistele.

2.2.4.   Vajalikud andmed võib koguda ka sõitmisel täiskoormusega sõidukiga, mis on varustatud valitud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis sisaldab varu-saastekontrolliseadet. Katset võib teha maanteel vastavalt teekonnale esitatavatele nõuetele käesoleva määruse II lisa punktides 4.5–4.5.5 ja koos sõiduandmete täieliku registreerimisega või sobival veojõustendil. Maanteekatse korral läbitakse sõidukiga esmalt külm katsetsükkel vastavalt käesoleva lisa 5. liitele; sellele järgneb üheksa kuuma katsetsüklit, mis on külma katsetsükliga identsed, nii et mootori tehtav töö on sama, mis punktides 2.2.1 ja 2.2.2 kirjeldatud juhul. Veojõustendi korral kohandatakse 5. liite katsetsükli simuleeritud teekallet nii, et see vastab mootori poolt WHTC tsükli vältel tehtavale tööle.

2.2.5.   Tüübikinnitusasutus keeldub punkti 2.2.4 kohaselt saadud temperatuuriandmetest, kui ta leiab, et need andmed ei ole realistlikud, ning nõuab korduskatse või punktide 2.2.1–2.2.3 kohase katse tegemist.

2.2.6.   Temperatuure varu-saastekontrolliseadmes registreeritakse kogu katsetsükli vältel ja kõrgeima temperatuuriga kohas.

2.2.7.   Juhul kui kõrgeima temperatuuriga koht aja jooksul varieerub või kui seda on raske kindlaks määrata, tuleks sobivates kohtades registreerida eri alustemperatuurid.

2.2.8.   Tootja valib temperatuurimõõtmiste arvu ja asukohad kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja parima inseneritava kohaselt.

2.2.9.   Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib kasutada üheainsa katalüsaatori alustemperatuuri või katalüsaatori sisendtemperatuuri, kui mitme alustemperatuuri mõõtmine osutub võimatuks või liiga keeruliseks.

Joonis 1

Näide temperatuuriandurite asukohast harilikul järeltöötlusseadmel

Image 2

Sisselaskeava radiaallõige

Sisselaskeava

Joonis 2

Näide diislikütuse tahkete osakeste suletud filtri temperatuuriandurite asukohast

Image 3

Väljalaskeava

Väljalaskeava radiaallõige

Sisselaskeava

2.2.10.   Temperatuuri mõõdetakse ja registreeritakse katsetsükli vältel sagedusega vähemalt kord sekundis (1 Hz).

2.2.11.   Mõõdetud temperatuurid esitatakse tulpdiagrammina, nii et temperatuuritulpade suurus on kuni 10 °C. Punktis 2.2.7 märgitud juhtumil esitatakse tulpdiagrammis iga sekundi kõrgeim temperatuur. Tulpdiagrammi iga vahemik kujutab teatavasse tulpa langevate mõõdetud temperatuuride kumuleeritud sagedust sekundites.

2.2.12.   Igale temperatuuritulbale vastav aeg tundides tuleb määrata kindlaks ja seejärel ekstrapoleerida varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastavalt tabelis 1 esitatud väärtustele. Ekstrapoleerimine peab põhinema eeldusel, et üks WHTC tsükkel vastab läbisõidule 20 km.

Tabel 1

Varu-saastekontrolliseadme kasulik tööiga sõidukikategooriate, WHTC ekvivalentkatsetsüklite ja töötundide kaupa

Sõidukikategooria

Läbisõit (km)

WHTC katsetsüklite ekvivalentarv

Tundide ekvivalentarv

M1-, N1- ja N2-kategooria sõidukitele paigaldatud mootorisüsteemid

114 286

5 714

2 857

Mootorisüsteemid, mis on paigaldatud N2- ja N3-kategooria sõidukitele registrimassiga kuni 16 tonni ning M3-kategooria I, II, A ja B klassi sõidukitele registrimassiga üle 7,5 tonni

214 286

10 714

5 357

Mootorisüsteemid, mis on paigaldatud N3-kategooria sõidukitele registrimassiga üle 16 tonni ning M3-kategooria III ja B klassi sõidukitele registrimassiga üle 7,5 tonni

500 000

25 000

12 500

2.2.13.   Andmeid on lubatud koguda eri seadmetelt üheaegselt.

2.2.14.   Aktiivse regenereerimise ajal töötavate süsteemide korral registreeritakse punktides 2.2.1 ja 2.2.2 sätestatud katsetsükli ajal toimuvate regenereerimiste arv, kestus ja temperatuurid. Kui aktiivseid regenereerimisi ei ole toimunud, pikendatakse punktis 2.2.2 sätestatud kuumkäivitusega katsetsüklit nii, et see hõlmaks vähemalt kaht aktiivset regenereerimist.

2.2.15.   Andmekogumise ajal tarbitud määrdeaine kogus (g/h) registreeritakse sobival meetodil, näiteks 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetluse abil. Selleks peab mootor töötama 24 tunni vältel, sooritades järjestikuseid WHTC katsetsükleid. Juhul kui õlitarbimist ei ole võimalik täpselt mõõta, võib tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kasutada järgmisi võimalusi määrdeaine tarbimise kindlaksmääramiseks:

a)

vaikeväärtus 30 g/h;

b)

tootja nõutud väärtus, mis põhineb usaldusväärsetel andmetel ja teabel ning milles on tüübikinnitusasutusega kokku lepitud.

2.3.   Vanandamise ekvivalentaja arvutamine vastavalt võrdlustemperatuurile

2.3.1.   Punktide 2.2–2.2.15 kohaselt registreeritud temperatuure piiratakse võrdlustemperatuurini Tr , mida nõuab tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ning mis asub andmekogumisfaasi jooksul kogutud temperatuuride vahemikus.

2.3.2.   Punktis 2.2.13 nimetatud juhul võib Tr väärtus igal individuaalsel seadmel varieeruda.

2.3.3.   Võrdlustemperatuurile vastav vanandamise ekvivalentaeg arvutatakse iga punktis 2.2.11 osutatud tulba kohta järgmise valemi põhjal.

Valem 1:

Formula

kus:

R = varu-saastekontrolliseadme termoreaktiivsus.

Tuleb kasutada järgmisi väärtusi:

—

diislikütuse oksüdatsioonikatalüsaator (DOC): 18 050

—

diislikütuse katalüüsitud tahkete osakeste suletud filter: 18 050

—

valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) või ammoniaagi oksüdatsioon (AMOX) raudtseoliidiga (Fe-Z): 5 175

—

valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vasktseoliidiga (Cu-Z): 11 550

—

valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vanaadiumiga (V): 5 175

—

LNT (lahja NOx püüdur): 18 050

Tr = võrdlustemperatuur (K).

Formula
= temperatuuritulba i keskpunkti temperatuur (K), milles varu-saastekontrolliseadet andmekogumisfaasi ajal hoitakse ja mis registreeritakse temperatuuride tulpdiagrammis.

Formula
= temperatuurile
Formula
vastav aeg (tundides), laiendatuna kogu kasulikule tööeale: nt kui tulpdiagrammil on kujutatud 5 tundi ja kasulik tööiga vastavalt tabelile 1 on 4 000 tundi, tuleks kõik tulpdiagrammi ajamärked korrutada väärtusega
Formula
.

Formula
= vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuri
Formula
juures ajaga
Formula
.

i = tulba number, kus 1 tähistab madalaima temperatuuriga tulpa ja n kõrgeima temperatuuriga tulpa.

2.3.4.   Kogu vanandamise ekvivalentaeg arvutatakse järgmise valemi põhjal.

Valem 2:

Formula

kus:

AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri

Formula
juures ajaga
Formula
iga i tulba kohta diagrammis.

Formula
= vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuri
Formula
juures ajaga
Formula
.

i = tulba number, kus 1 tähistab madalaima temperatuuriga tulpa ja n kõrgeima temperatuuriga tulpa.

n = temperatuuritulpade koguarv.

2.3.5.   Punktis 2.2.13 osutatud juhul arvutatakse AT iga seadme kohta eraldi.

2.4.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaan

2.4.1.   Üldnõuded

2.4.1.1.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaan võimaldab varu-saastekontrolliseadme vanandamist kiirendada, kasutades andmekogumisfaasis punkti 2.2 kohaselt kogutud teavet.

2.4.1.2.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb termilise kumuleerimise katseplaanist ja määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist vastavalt punktile 2.4.4.6. Tootja võib kokkuleppel tüübikinnitusasutusega loobuda määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist, kui varu-saastekontrolliseadmed on paigaldatud järeltöötlusfiltri (nt diislikütuse tahkete osakeste suletud filtri) järele. Nii termilise kumuleerimise katseplaan kui ka määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan koosnevad vastavalt termiliste ja määrdeainetarbimise katsetsüklite jadast.

2.4.1.3.   Juhul kui varu-saastekontrolliseadmed töötavad aktiivse regenereerimise ajal, täiendatakse termilist katset aktiivse regenereerimise režiimiga.

2.4.1.4.   Kui kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb nii termilise kumuleerimise kui ka määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist, tehakse vastavad katsetsüklid vaheldumisi, nii et igale kohustuslikule termilisele katsetsüklile järgneb määrdeainetarbimise katsetsükkel.

2.4.1.5.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaani või korraldada üheaegselt eri seadmetel. Sel juhul määratakse kõigile seadmetele üks kasutusaja kumuleerimise katseplaan.

2.4.2.   Termilise kumuleerimise katseplaan

2.4.2.1.   Termilise kumuleerimise katseplaan simuleerib termilise vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadme toimimisele kuni selle tööea lõpuni.

2.4.2.2.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama vähemalt kolme järjestikuse termilise katsetsükli vältel, nagu on sätestatud 4. liites.

2.4.2.3.   Temperatuure registreeritakse vähemalt kahe termilise katsetsükli vältel. Esimest ehk soojendustsüklit ei võeta temperatuuriandmete kogumisel arvesse.

2.4.2.4.   Temperatuurid registreeritakse sobivates kohtades, mis on valitud vastavalt punktidele 2.2.6–2.2.9, ning sagedusega vähemalt üks kord sekundis (1 Hz).

2.4.2.5.   Tegelik vanandamisaeg, mis vastab punktis 2.4.2.3 osutatud termilistele katsetsüklitele, arvutatakse järgmiste valemite põhjal.

Valem 3:

Formula

Valem 4:

Formula

kus:

Formula
= tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Ti teises tulbas i.

Ti = temperatuur (K), mis on mõõdetud teises tulbas i igas termilises katsetsüklis.

R = varu-saastekontrolliseadme termoreaktiivsus. Tootja lepib tüübikinnitusasutusega kokku, millist R väärtust kasutada. Alternatiivina võib kasutada ka järgmisi vaikeväärtusi:

—

diislikütuse oksüdatsioonikatalüsaator (DOC): 18 050

—

diislikütuse katalüseeritud tahkete osakeste suletud filter: 18 050

—

valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) või ammoniaagi oksüdatsioon (AMOX) raudtseoliidiga (Fe-Z): 5 175

—

valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vasktseoliidiga (Cu-Z): 11 550

—

valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vanaadiumiga (V): 5 175

—

LNT (lahja NOx püüdur): 18 050

Tr = võrdlustemperatuur (K), sama väärtusega nagu valemis 1.

AE = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega termilise katsetsükli kestuse vältel.

AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri

Formula
juures ajaga
Formula
iga i tulba kohta diagrammis.

i = temperatuuri mõõtmise järjekorranumber.

p = temperatuuri mõõtmiste koguarv.

nc = termilise katsetsükli number, arvestades temperatuuri registreerimiseks vastavalt punktile 2.4.2.3 korraldatud katsetsükleid.

C = temperatuuri registreerimiseks korraldatud termiliste katsetsüklite koguarv.

2.4.2.6.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite koguarv määratakse kindlaks järgmise valemiga:

Valem 5:

NTS = AT/AE

kus:

NTS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite koguarv

AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri

Formula
juures ajaga
Formula
iga i tulba kohta diagrammis.

AE = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega termilise katsetsükli kestuse vältel.

2.4.2.7.   Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud vähendada, tõstes temperatuure, mille juures iga seadet vanandamistsükli igal režiimil kasutatakse, ühe või mitme alljärgneva meetodi abil:

a)

väljalasketoru isoleerimine;

b)

varu-saastekontrolliseadme liigutamine väljalaskekollektorile lähemale;

c)

heitgaasi temperatuuri kunstlik tõstmine;

d)

mootori seadete optimeerimine, muutmata seejuures märkimisväärselt mootori heidet.

2.4.2.8.   Punktides 2.4.4.6 ja 2.4.4.7 osutatud meetmete võtmisel ei tohi NTS põhjal arvutatud kogu vanandamisaeg olla lühem kui 10 % tabelis 1 nimetatud kasulikust tööeast, nt N1-kategooria sõiduki NTS ei tohi olla väiksem kui 286 termilist katsetsüklit, eeldusel, et iga katsetsükkel kestab ühe tunni.

2.4.2.9.   Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud pikendada, vähendades temperatuure, mille juures iga seadet vanandamistsükli igal režiimil kasutatakse, ühe või mitme alljärgneva meetodi abil:

a)

varu-saastekontrolliseadme liigutamine väljalaskekollektorist kaugemale;

b)

heitgaasi temperatuuri kunstlik langetamine;

c)

mootori seadete optimeerimine.

2.4.2.10.   Punktis 2.4.1.5 osutatud juhul kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.

2.4.2.10.1.

NTS on iga seadme puhul ühesugune, mis võimaldab koostada ühtse kasutusaja kumuleerimise katseplaani.

2.4.2.10.2.

Selleks et NTS oleks iga seadme puhul ühesugune, arvutatakse igale seadmele esmane NTS väärtus koos vastavate AT ja AE väärtustega.

2.4.2.10.3.

Kui arvutatud NTS väärtused on erinevad, võib seadmete puhul, mille NTS vajab muutmist, rakendada punktis 2.4.2.3 osutatud termiliste katsetsüklite vältel üht või mitut punktides 2.4.2.7–2.4.2.10 sätestatud meedet, et mõjutada mõõdetud temperatuuri Ti ning kiirendada või aeglustada sel viisil nõutud seadmete kunstlikku vanandamist.

2.4.2.10.4.

Arvutatakse uued NTS väärtused, mis vastavad punkti 2.4.2.10.3 kohaselt saadud uutele temperatuuridele Ti .

2.4.2.10.5.

Punktides 2.4.2.10.3 ja 2.4.2.10.4 sätestatud toiminguid korratakse, kuni süsteemi iga seadme kohta arvutatud NTS väärtused on samad.

2.4.2.10.6.

Punktide 2.4.2.10.4 ja 2.4.2.10.5 kohaselt erinevate koguarvude NTS saamiseks kasutatud Tr väärtused peavad olema samad, mis punktides 2.3.2 ja 2.3.5 iga seadme AT arvutamiseks kasutatud väärtused.

2.4.2.11.   Juhul kui varu-saastekontrolliseadmete koost moodustab süsteemi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõike 25 tähenduses, võib seadmete termilisel vanandamisel valida järgmise kahe variandi vahel.

2.4.2.11.1.

Koostu seadmeid võib vanandada eraldi või ühiselt vastavalt punktile 2.4.2.10.

2.4.2.11.2.

Juhul kui koost on ehitatud nii, et selle seadmeid ei ole võimalik lahti ühendada (nt DOC + SCR ühes korpuses), peab koostu termiline vanandamine toimuma suurima NTS koguarvuga.

2.4.3.   Modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaan aktiivse regenereerimise ajal töötavatele seadmetele

2.4.3.1.   Modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaan aktiivse regenereerimise ajal töötavatele seadmetele simuleerib nii termilisest koormusest kui ka aktiivsest regenereerimisest tingitud vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadmele selle tööea lõpul.

2.4.3.2.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatud mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama vähemalt kolme modifitseeritud termilise katsetsükli vältel, millest igaüks koosneb 4. liites sätestatud termilisest katsetsüklist, millele järgneb terviklik aktiivne regenereerimine, mille jooksul järeltöötlussüsteemis saavutatav maksimumtemperatuur ei tohi olla madalam andmekogumisfaasis registreeritud maksimumtemperatuurist.

2.4.3.3.   Temperatuure registreeritakse vähemalt kahe modifitseeritud termilise katsetsükli vältel. Esimest ehk soojendustsüklit ei võeta temperatuuriandmete kogumisel arvesse.

2.4.3.4.   Selleks et viia 4. liites sätestatud termilise katsetsükli ja sellele järgneva aktiivse regenereerimise vaheline aeg miinimumi, võib tootja kunstlikult käivitada aktiivse regenereerimise, käitades mootorit pärast iga 4. liite kohast termilist katsetsüklit stabiilsel režiimil, mis põhjustab mootoris suure tahmakoguse tekke. Sel juhul loetakse ka stabiilne režiim punkti 2.4.3.2 kohaselt osaks modifitseeritud termilisest katsetsüklist.

2.4.3.5.   Igale modifitseeritud termilisele katsetsüklile vastav tegelik vanandamisaeg arvutatakse valemite 3 ja 4 põhjal.

2.4.3.6.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaani ajal tehtavate modifitseeritud termiliste katsetsüklite koguarv arvutatakse valemi 5 põhjal:

2.4.3.7.   Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud vähendada, tõstes temperatuure modifitseeritud termilise katsetsükli igas režiimis ühe või mitme punktis 2.4.2.7 sätestatud meetodi abil.

2.4.3.8.   Lisaks punktis 2.4.3.7 osutatud meetmetele võib koguarvu NTS vähendada ka modifitseeritud termilise katsetsükli jooksul toimuva aktiivse regenereerimise maksimumtemperatuuri tõstmisega, ületamata seejuures mingil juhul alustemperatuuri 800 °C.

2.4.3.9.    NTS ei tohi kunagi olla väiksem kui 50 % aktiivsete regenereerimiste arvust, mis tehakse varu-saastekontrolliseadmele selle kasuliku tööea vältel ja mis arvutatakse järgmise valemi põhjal.

Valem 5:

Formula

kus:

NAR = aktiivse regenereerimise tsüklite arv varu-saastekontrolliseadme kasuliku tööea vältel.

tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1.

tAR = aktiivse regenereerimise kestus tundides.

tBAR = kahe järjestikuse aktiivse regenereerimise vaheline aeg tundides.

2.4.3.10.   Kui minimaalse arvu modifitseeritud termiliste katsetsüklite rakendamise tulemusel vastavalt punktile 2.4.3.9 ületab valemi 4 põhjal arvutatud AE × NTS väärtus valemi 2 põhjal arvutatud AT väärtuse, siis võib aega, mis kulub igale 4. liites sätestatud ning punkti 2.4.3.2 kohaselt modifitseeritud termilisse katsetsüklisse kuuluvale termilise katsetsükli režiimile, samavõrra lühendada, nii et AE × NTS = AT.

2.4.3.11.    NTS koguväärtust ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud pikendada, vähendades temperatuure termoaktiivse regenereerimise katsetsükli igas režiimis ühe või mitme punktis 2.4.2.9 sätestatud meetodi abil.

2.4.3.12.   Punktis 2.4.1.5 osutatud juhul kohaldatakse punkte 2.4.2.10 ja 2.4.2.11.

2.4.4.   Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan

2.4.4.1.   Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan simuleerib määrdeainetarbimisega seotud keemilistest kahjustustest või sette moodustumisest tingitud vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadme toimimisele selle tööea lõpul.

2.4.4.2.   Määrdeainetarbimine (g/h) määratakse kindlaks vähemalt 24 termilise katsetsükli või vastava arvu modifitseeritud termiliste katsetsüklite vältel ja sobiva meetodi abil, nagu 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetlus. Kasutatav määrdeaine peab olema värske.

2.4.4.3.   Mootor peab olema varustatud ühtlase mahuga õlivanniga, et vältida liiga sagedase täitmise vajadust, kuna õlitase mõjutab õli tarbimismäära. Kasutada võib mis tahes sobivat meetodit, näiteks ASTM standardis D7156-09 kirjeldatud meetodit.

2.4.4.4.   Teoreetiline aeg tundides, mille vältel termilise kumuleerimise katseplaani või sellele vastavat modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaani läbi viia, et saavutada sama määrdeainetarbimine, mis varu-saastekontrolliseadme kasuliku tööea puhul, arvutatakse järgmise valemi põhjal.

Valem 6:

Formula

kus:

tTAS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani teoreetiline kestus tundides, mis võimaldab saavutada sama määrdeainetarbimise kui varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastav tarbimine, tingimusel et kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb ainult järjestikustest termilistest katsetsüklitest või järjestikustest modifitseeritud termilistest katsetsüklitest.

LCRWHTC = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.2.15.

tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1.

LCRTAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.2.

2.4.4.5.   Kestusele tTAS vastav termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite arv arvutatakse järgmise suhte kaudu.

Valem 7:

Formula

kus:

N = termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite arv, mis vastab kestusele tTAS.

tTAS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani teoreetiline kestus tundides, mis võimaldab saavutada sama määrdeainetarbimise kui varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastav tarbimine, tingimusel, et kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb ainult järjestikustest termilistest katsetsüklitest või järjestikustest modifitseeritud termilistest katsetsüklitest.

tTS = ühe termilise katsetsükli või modifitseeritud termilise katsetsükli kestus tundides.

2.4.4.6.   Väärtust N võrreldakse väärtusega NTS , mis on arvutatud punkti 2.4.2.6 kohaselt või aktiivse regenereerimise ajal töötavate seadmete puhul punkti 2.4.3.5 kohaselt. Kui N ≤ NTS , ei ole tarvis termilise kumuleerimise katseplaanile lisada määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani. Kui N > NTS , lisatakse termilise kumuleerimise katseplaanile määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani.

2.4.4.7.   Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani ei ole tarvis lisada, kui punkti 2.4.4.8.4 kohaselt määrdeainetarbimist suurendades on vajalik määrdeainetarbimine juba saavutatud vastava termilise kumuleerimise katseplaani abil, mis koosneb koguarvule NTS vastavatest termilistest katsetsüklitest või modifitseeritud termilistest katsetsüklitest.

2.4.4.8.   Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani kulg

2.4.4.8.1.   Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan koosneb mitmest määrdeainetarbimise katsetsüklist, millest igaüks vaheldub termilise katsetsükliga või modifitseeritud termilise katsetsükliga.

2.4.4.8.2.   Iga määrdeainetarbimise katsetsükkel koosneb ühtlase koormuse ja kiirusega stabiilsest režiimist, kusjuures koormus ja kiirus on valitud nii, et määrdeainetarbimine oleks maksimaalne ja tegelik termiline vananemine minimaalne. Tootja määrab režiimi kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja parima inseneritava kohaselt.

2.4.4.8.3.   Iga määrdeainetarbimise katsetsükli kestus määratakse järgmiselt.

2.4.4.8.3.1.

Mootorit käitatakse nõuetekohase ajavahemiku vältel ning tootja poolt punkti 2.4.4.8.2 kohaselt määratud koormusel ja pöörlemiskiirusel; määrdeainetarbimine (g/h) määratakse kindlaks sobival meetodil, näiteks 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetluse abil. Määrdeainet tuleb vahetada soovitatud ajavahemike tagant.

2.4.4.8.3.2.

Iga määrdeainetarbimise katsetsükli kestus arvutatakse järgmise valemi põhjal.

Valem 8:

Formula

kus:

tLS = ühe määrdeainetarbimise katsetsükli kestus tundides

LCRWHTC = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.2.15.

tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1.

LCRTAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.2.

LCRLAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.8.3.1.

tTS = ühe termilise katsetsükli (vastavalt 4. liitele) või modifitseeritud termilise katsetsükli (vastavalt punktile 2.4.3.2) kestus tundides.

NTS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite koguarv.

2.4.4.8.4.   Määrdeainetarve peab alati olema alla 0,5 % mootori kütusetarbimise kiirusest, et vältida tahma liigset kogunemist varu-saastekontrolliseadme esiküljele.

2.4.4.8.5.   Lubatud on liita määrdeainetarbimise katsetsüklist tingitud termiline vananemine valemi 4 põhjal arvutatud vanandamisajale AE.

2.4.5.   Tervikliku kasutusaja kumuleerimise katseplaani kulg

2.4.5.1.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite vaheldumisest määrdeainetarbimise katsetsüklitega. Nimetatud järjestust korratakse NTS korda, võttes NTS väärtuseks punkti 2.4.2 või punkti 2.4.3 kohaselt arvutatud väärtuse. Näide terviklikust kasutusaja kumuleerimise katseplaanist on esitatud 7. liites. Tervikliku kasutusaja kumuleerimise katseplaani kulgu kirjeldav vooskeem on esitatud 8. liites.

2.4.6.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaani toimimine

2.4.6.1.   Mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama punktis 2.4.5.1 sätestatud kasutusaja kumuleerimise katseplaani kohaselt.

2.4.6.2.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor võib erineda andmekogumisfaasis kasutatud mootorist, mis on alati mootor, mille jaoks tüübikinnituse saamiseks esitatud varu-saastekontrolliseade on ette nähtud ja mille heidet punkti 2.4.3.2 kohaselt kontrollitakse.

2.4.6.3.   Kui kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutataval mootoril on vähemalt 20 % võrra suurem silindrimaht kui andmekogumisfaasis kasutatud mootoril, tuleks esimese väljalaskesüsteem varustada möödaviiguga, et võimalikult täpselt jäljendada teise mootori heitgaaside voolukiirust valitud vanandamistingimustel.

2.4.6.4.   Punktis 2.4.6.2 osutatud juhul peab kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor olema saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 595/2009 kohaselt. Kui katsetatav seade või katsetatavad seadmed on ette nähtud paigaldamiseks heitgaasitagastusega mootorisüsteemile, peab ka kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootorisüsteem olema varustatud heitgaasitagastusega. Kui katsetatav seade või katsetatavad seadmed ei ole ette nähtud paigaldamiseks heitgaasitagastusega mootorisüsteemile, puudub ka kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutataval mootorisüsteemil heitgaasitagastus.

2.4.6.5.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav määrdeaine ja kütus peavad olema võimalikult sarnased punktis 2.2 sätestatud andmekogumisfaasis kasutatutele. Määrdeaine peab vastama selle mootori tootja soovitustele, mille jaoks saastekontrolliseade on ette nähtud. Kasutatud kütused peavad olema müügil olevad kütused, mis vastavad direktiivi 98/70/EÜ asjakohastele nõuetele. Tootja taotlusel võib kasutada ka etalonkütuseid vastavalt käesolevale määrusele.

2.4.6.6.   Määrdeainet vahetatakse hoolduseks andmekogumisfaasis kasutatud mootori tootja määratud ajavahemike tagant.

2.4.6.7.   Valikulise katalüütilise redutseerimise korral tehakse karbamiidi sissepritse vastavalt varu-saastekontrolliseadme tootja poolt ettenähtud kavale.“

5)

Lisatakse 4. ja 8. liide järgmises sõnastuses:

„4. liide

Termilise vanandamise katsetsükkel

Režiim

Pöörlemiskiirus (% kiirendatud tühikäigust)

Koormus (% teatavast pöörlemiskiirusest)

Aeg (s)

1

2,92

0,58

626

2

45,72

1,58

418

3

38,87

3,37

300

4

20,23

11,36

102

5

11,37

14,90

62

6

32,78

18,52

370

7

53,12

20,19

410

8

59,53

34,73

780

9

78,24

54,38

132

10

39,07

62,85

212

11

47,82

62,94

188

Regenereerimisrežiim (kui on kohaldatav)

Määrata (vt punkt 2.4.3.4)

Määrata (vt punkt 2.4.3.4)

Määrata (vt punkt 2.4.3.4)

Määrdeaine tarbimisrežiim (kui on kohaldatav)

Määrata vastavalt punktile 2.4.4.8.2.

Määrata vastavalt punktile 2.4.4.8.2.

Määrata vastavalt punktile 2.4.4.8.3.

Märkus.

Katsetsükli režiimid 1–11 on järjestatud kasvava koormuse järgi, et suure koormusega režiimidel oleks heitgaasi temperatuur maksimaalne. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib seda järjekorda muuta, et heitgaasi temperatuuri optimaalseks muuta, kui see aitab tegelikku vanandamisaega lühendada.

„5. liide

Veojõustendil või maanteesõidul andmete kogumise katsetsükkel

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

Aeg

Kiirus

s

km/h

s

km/h

s

km/h

s

km/h

s

km/h

s

km/h

s

km/h

1

0

261

22,38

521

35,46

781

18,33

1 041

39,88

1 301

66,39

1 561

86,88

2

0

262

24,75

522

36,81

782

18,31

1 042

41,25

1 302

66,74

1 562

86,7

3

0

263

25,55

523

37,98

783

18,05

1 043

42,07

1 303

67,43

1 563

86,81

4

0

264

25,18

524

38,84

784

17,39

1 044

43,03

1 304

68,44

1 564

86,81

5

0

265

23,94

525

39,43

785

16,35

1 045

44,4

1 305

69,52

1 565

86,81

6

0

266

22,35

526

39,73

786

14,71

1 046

45,14

1 306

70,53

1 566

86,81

7

2,35

267

21,28

527

39,8

787

11,71

1 047

45,44

1 307

71,47

1 567

86,99

8

5,57

268

20,86

528

39,69

788

7,81

1 048

46,13

1 308

72,32

1 568

87,03

9

8,18

269

20,65

529

39,29

789

5,25

1 049

46,79

1 309

72,89

1 569

86,92

10

9,37

270

20,18

530

38,59

790

4,62

1 050

47,45

1 310

73,07

1 570

87,1

11

9,86

271

19,33

531

37,63

791

5,62

1 051

48,68

1 311

73,03

1 571

86,85

12

10,18

272

18,23

532

36,22

792

8,24

1 052

50,13

1 312

72,94

1 572

87,14

13

10,38

273

16,99

533

34,11

793

10,98

1 053

51,16

1 313

73,01

1 573

86,96

14

10,57

274

15,56

534

31,16

794

13,15

1 054

51,37

1 314

73,44

1 574

86,85

15

10,95

275

13,76

535

27,49

795

15,47

1 055

51,3

1 315

74,19

1 575

86,77

16

11,56

276

11,5

536

23,63

796

18,19

1 056

51,15

1 316

74,81

1 576

86,81

17

12,22

277

8,68

537

20,16

797

20,79

1 057

50,88

1 317

75,01

1 577

86,85

18

12,97

278

5,2

538

17,27

798

22,5

1 058

50,63

1 318

74,99

1 578

86,74

19

14,33

279

1,99

539

14,81

799

23,19

1 059

50,2

1 319

74,79

1 579

86,81

20

16,38

280

0

540

12,59

800

23,54

1 060

49,12

1 320

74,41

1 580

86,7

21

18,4

281

0

541

10,47

801

24,2

1 061

48,02

1 321

74,07

1 581

86,52

22

19,86

282

0

542

8,85

802

25,17

1 062

47,7

1 322

73,77

1 582

86,7

23

20,85

283

0,5

543

8,16

803

26,28

1 063

47,93

1 323

73,38

1 583

86,74

24

21,52

284

0,57

544

8,95

804

27,69

1 064

48,57

1 324

72,79

1 584

86,81

25

21,89

285

0,6

545

11,3

805

29,72

1 065

48,88

1 325

71,95

1 585

86,85

26

21,98

286

0,58

546

14,11

806

32,17

1 066

49,03

1 326

71,06

1 586

86,92

27

21,91

287

0

547

15,91

807

34,22

1 067

48,94

1 327

70,45

1 587

86,88

28

21,68

288

0

548

16,57

808

35,31

1 068

48,32

1 328

70,23

1 588

86,85

29

21,21

289

0

549

16,73

809

35,74

1 069

47,97

1 329

70,24

1 589

87,1

30

20,44

290

0

550

17,24

810

36,23

1 070

47,92

1 330

70,32

1 590

86,81

31

19,24

291

0

551

18,45

811

37,34

1 071

47,54

1 331

70,3

1 591

86,99

32

17,57

292

0

552

20,09

812

39,05

1 072

46,79

1 332

70,05

1 592

86,81

33

15,53

293

0

553

21,63

813

40,76

1 073

46,13

1 333

69,66

1 593

87,14

34

13,77

294

0

554

22,78

814

41,82

1 074

45,73

1 334

69,26

1 594

86,81

35

12,95

295

0

555

23,59

815

42,12

1 075

45,17

1 335

68,73

1 595

86,85

36

12,95

296

0

556

24,23

816

42,08

1 076

44,43

1 336

67,88

1 596

87,03

37

13,35

297

0

557

24,9

817

42,27

1 077

43,59

1 337

66,68

1 597

86,92

38

13,75

298

0

558

25,72

818

43,03

1 078

42,68

1 338

65,29

1 598

87,14

39

13,82

299

0

559

26,77

819

44,14

1 079

41,89

1 339

63,95

1 599

86,92

40

13,41

300

0

560

28,01

820

45,13

1 080

41,09

1 340

62,84

1 600

87,03

41

12,26

301

0

561

29,23

821

45,84

1 081

40,38

1 341

62,21

1 601

86,99

42

9,82

302

0

562

30,06

822

46,4

1 082

39,99

1 342

62,04

1 602

86,96

43

5,96

303

0

563

30,31

823

46,89

1 083

39,84

1 343

62,26

1 603

87,03

44

2,2

304

0

564

30,29

824

47,34

1 084

39,46

1 344

62,87

1 604

86,85

45

0

305

0

565

30,05

825

47,66

1 085

39,15

1 345

63,55

1 605

87,1

46

0

306

0

566

29,44

826

47,77

1 086

38,9

1 346

64,12

1 606

86,81

47

0

307

0

567

28,6

827

47,78

1 087

38,67

1 347

64,73

1 607

87,03

48

0

308

0

568

27,63

828

47,64

1 088

39,03

1 348

65,45

1 608

86,77

49

0

309

0

569

26,66

829

47,23

1 089

40,37

1 349

66,18

1 609

86,99

50

1,87

310

0

570

26,03

830

46,66

1 090

41,03

1 350

66,97

1 610

86,96

51

4,97

311

0

571

25,85

831

46,08

1 091

40,76

1 351

67,85

1 611

86,96

52

8,4

312

0

572

26,14

832

45,45

1 092

40,02

1 352

68,74

1 612

87,07

53

9,9

313

0

573

27,08

833

44,69

1 093

39,6

1 353

69,45

1 613

86,96

54

11,42

314

0

574

28,42

834

43,73

1 094

39,37

1 354

69,92

1 614

86,92

55

15,11

315

0

575

29,61

835

42,55

1 095

38,84

1 355

70,24

1 615

87,07

56

18,46

316

0

576

30,46

836

41,14

1 096

37,93

1 356

70,49

1 616

86,92

57

20,21

317

0

577

30,99

837

39,56

1 097

37,19

1 357

70,63

1 617

87,14

58

22,13

318

0

578

31,33

838

37,93

1 098

36,21

1 358

70,68

1 618

86,96

59

24,17

319

0

579

31,65

839

36,69

1 099

35,32

1 359

70,65

1 619

87,03

60

25,56

320

0

580

32,02

840

36,27

1 100

35,56

1 360

70,49

1 620

86,85

61

26,97

321

0

581

32,39

841

36,42

1 101

36,96

1 361

70,09

1 621

86,77

62

28,83

322

0

582

32,68

842

37,14

1 102

38,12

1 362

69,35

1 622

87,1

63

31,05

323

0

583

32,84

843

38,13

1 103

38,71

1 363

68,27

1 623

86,92

64

33,72

324

3,01

584

32,93

844

38,55

1 104

39,26

1 364

67,09

1 624

87,07

65

36

325

8,14

585

33,22

845

38,42

1 105

40,64

1 365

65,96

1 625

86,85

66

37,91

326

13,88

586

33,89

846

37,89

1 106

43,09

1 366

64,87

1 626

86,81

67

39,65

327

18,08

587

34,96

847

36,89

1 107

44,83

1 367

63,79

1 627

87,14

68

41,23

328

20,01

588

36,28

848

35,53

1 108

45,33

1 368

62,82

1 628

86,77

69

42,85

329

20,3

589

37,58

849

34,01

1 109

45,24

1 369

63,03

1 629

87,03

70

44,1

330

19,53

590

38,58

850

32,88

1 110

45,14

1 370

63,62

1 630

86,96

71

44,37

331

17,92

591

39,1

851

32,52

1 111

45,06

1 371

64,8

1 631

87,1

72

44,3

332

16,17

592

39,22

852

32,7

1 112

44,82

1 372

65,5

1 632

86,99

73

44,17

333

14,55

593

39,11

853

33,48

1 113

44,53

1 373

65,33

1 633

86,92

74

44,13

334

12,92

594

38,8

854

34,97

1 114

44,77

1 374

63,83

1 634

87,1

75

44,17

335

11,07

595

38,31

855

36,78

1 115

45,6

1 375

62,44

1 635

86,85

76

44,51

336

8,54

596

37,73

856

38,64

1 116

46,28

1 376

61,2

1 636

86,92

77

45,16

337

5,15

597

37,24

857

40,48

1 117

47,18

1 377

59,58

1 637

86,77

78

45,64

338

1,96

598

37,06

858

42,34

1 118

48,49

1 378

57,68

1 638

86,88

79

46,16

339

0

599

37,1

859

44,16

1 119

49,42

1 379

56,4

1 639

86,63

80

46,99

340

0

600

37,42

860

45,9

1 120

49,56

1 380

54,82

1 640

86,85

81

48,19

341

0

601

38,17

861

47,55

1 121

49,47

1 381

52,77

1 641

86,63

82

49,32

342

0

602

39,19

862

49,09

1 122

49,28

1 382

52,22

1 642

86,77

83

49,7

343

0

603

40,31

863

50,42

1 123

48,58

1 383

52,48

1 643

86,77

84

49,5

344

0

604

41,46

864

51,49

1 124

48,03

1 384

52,74

1 644

86,55

85

48,98

345

0

605

42,44

865

52,23

1 125

48,2

1 385

53,14

1 645

86,59

86

48,65

346

0

606

42,95

866

52,58

1 126

48,72

1 386

53,03

1 646

86,55

87

48,65

347

0

607

42,9

867

52,63

1 127

48,91

1 387

52,55

1 647

86,7

88

48,87

348

0

608

42,43

868

52,49

1 128

48,93

1 388

52,19

1 648

86,44

89

48,97

349

0

609

41,74

869

52,19

1 129

49,05

1 389

51,09

1 649

86,7

90

48,96

350

0

610

41,04

870

51,82

1 130

49,23

1 390

49,88

1 650

86,55

91

49,15

351

0

611

40,49

871

51,43

1 131

49,28

1 391

49,37

1 651

86,33

92

49,51

352

0

612

40,8

872

51,02

1 132

48,84

1 392

49,26

1 652

86,48

93

49,74

353

0

613

41,66

873

50,61

1 133

48,12

1 393

49,37

1 653

86,19

94

50,31

354

0,9

614

42,48

874

50,26

1 134

47,8

1 394

49,88

1 654

86,37

95

50,78

355

2

615

42,78

875

50,06

1 135

47,42

1 395

50,25

1 655

86,59

96

50,75

356

4,08

616

42,39

876

49,97

1 136

45,98

1 396

50,17

1 656

86,55

97

50,78

357

7,07

617

40,78

877

49,67

1 137

42,96

1 397

50,5

1 657

86,7

98

51,21

358

10,25

618

37,72

878

48,86

1 138

39,38

1 398

50,83

1 658

86,63

99

51,6

359

12,77

619

33,29

879

47,53

1 139

35,82

1 399

51,23

1 659

86,55

100

51,89

360

14,44

620

27,66

880

45,82

1 140

31,85

1 400

51,67

1 660

86,59

101

52,04

361

15,73

621

21,43

881

43,66

1 141

26,87

1 401

51,53

1 661

86,55

102

51,99

362

17,23

622

15,62

882

40,91

1 142

21,41

1 402

50,17

1 662

86,7

103

51,99

363

19,04

623

11,51

883

37,78

1 143

16,41

1 403

49,99

1 663

86,55

104

52,36

364

20,96

624

9,69

884

34,89

1 144

12,56

1 404

50,32

1 664

86,7

105

52,58

365

22,94

625

9,46

885

32,69

1 145

10,41

1 405

51,05

1 665

86,52

106

52,47

366

25,05

626

10,21

886

30,99

1 146

9,07

1 406

51,45

1 666

86,85

107

52,03

367

27,31

627

11,78

887

29,31

1 147

7,69

1 407

52

1 667

86,55

108

51,46

368

29,54

628

13,6

888

27,29

1 148

6,28

1 408

52,3

1 668

86,81

109

51,31

369

31,52

629

15,33

889

24,79

1 149

5,08

1 409

52,22

1 669

86,74

110

51,45

370

33,19

630

17,12

890

21,78

1 150

4,32

1 410

52,66

1 670

86,63

111

51,48

371

34,67

631

18,98

891

18,51

1 151

3,32

1 411

53,18

1 671

86,77

112

51,29

372

36,13

632

20,73

892

15,1

1 152

1,92

1 412

53,8

1 672

87,03

113

51,12

373

37,63

633

22,17

893

11,06

1 153

1,07

1 413

54,53

1 673

87,07

114

50,96

374

39,07

634

23,29

894

6,28

1 154

0,66

1 414

55,37

1 674

86,92

115

50,81

375

40,08

635

24,19

895

2,24

1 155

0

1 415

56,29

1 675

87,07

116

50,86

376

40,44

636

24,97

896

0

1 156

0

1 416

57,31

1 676

87,18

117

51,34

377

40,26

637

25,6

897

0

1 157

0

1 417

57,94

1 677

87,32

118

51,68

378

39,29

638

25,96

898

0

1 158

0

1 418

57,86

1 678

87,36

119

51,58

379

37,23

639

25,86

899

0

1 159

0

1 419

57,75

1 679

87,29

120

51,36

380

34,14

640

24,69

900

0

1 160

0

1 420

58,67

1 680

87,58

121

51,39

381

30,18

641

21,85

901

0

1 161

0

1 421

59,4

1 681

87,61

122

50,98

382

25,71

642

17,45

902

2,56

1 162

0

1 422

59,69

1 682

87,76

123

48,63

383

21,58

643

12,34

903

4,81

1 163

0

1 423

60,02

1 683

87,65

124

44,83

384

18,5

644

7,59

904

6,38

1 164

0

1 424

60,21

1 684

87,61

125

40,3

385

16,56

645

4

905

8,62

1 165

0

1 425

60,83

1 685

87,65

126

35,65

386

15,39

646

1,76

906

10,37

1 166

0

1 426

61,16

1 686

87,65

127

30,23

387

14,77

647

0

907

11,17

1 167

0

1 427

61,6

1 687

87,76

128

24,08

388

14,58

648

0

908

13,32

1 168

0

1 428

62,15

1 688

87,76

129

18,96

389

14,72

649

0

909

15,94

1 169

0

1 429

62,7

1 689

87,8

130

14,19

390

15,44

650

0

910

16,89

1 170

0

1 430

63,65

1 690

87,72

131

8,72

391

16,92

651

0

911

17,13

1 171

0

1 431

64,27

1 691

87,69

132

3,41

392

18,69

652

0

912

18,04

1 172

0

1 432

64,31

1 692

87,54

133

0,64

393

20,26

653

0

913

19,96

1 173

0

1 433

64,13

1 693

87,76

134

0

394

21,63

654

0

914

22,05

1 174

0

1 434

64,27

1 694

87,5

135

0

395

22,91

655

0

915

23,65

1 175

0

1 435

65,22

1 695

87,43

136

0

396

24,13

656

0

916

25,72

1 176

0

1 436

66,25

1 696

87,47

137

0

397

25,18

657

0

917

28,62

1 177

0

1 437

67,09

1 697

87,5

138

0

398

26,16

658

2,96

918

31,99

1 178

0

1 438

68,37

1 698

87,5

139

0

399

27,41

659

7,9

919

35,07

1 179

0

1 439

69,36

1 699

87,18

140

0

400

29,18

660

13,49

920

37,42

1 180

0

1 440

70,57

1 700

87,36

141

0

401

31,36

661

18,36

921

39,65

1 181

0

1 441

71,89

1 701

87,29

142

0,63

402

33,51

662

22,59

922

41,78

1 182

0

1 442

73,35

1 702

87,18

143

1,56

403

35,33

663

26,26

923

43,04

1 183

0

1 443

74,64

1 703

86,92

144

2,99

404

36,94

664

29,4

924

43,55

1 184

0

1 444

75,81

1 704

87,36

145

4,5

405

38,6

665

32,23

925

42,97

1 185

0

1 445

77,24

1 705

87,03

146

5,39

406

40,44

666

34,91

926

41,08

1 186

0

1 446

78,63

1 706

87,07

147

5,59

407

42,29

667

37,39

927

40,38

1 187

0

1 447

79,32

1 707

87,29

148

5,45

408

43,73

668

39,61

928

40,43

1 188

0

1 448

80,2

1 708

86,99

149

5,2

409

44,47

669

41,61

929

40,4

1 189

0

1 449

81,67

1 709

87,25

150

4,98

410

44,62

670

43,51

930

40,25

1 190

0

1 450

82,11

1 710

87,14

151

4,61

411

44,41

671

45,36

931

40,32

1 191

0

1 451

82,91

1 711

86,96

152

3,89

412

43,96

672

47,17

932

40,8

1 192

0

1 452

83,43

1 712

87,14

153

3,21

413

43,41

673

48,95

933

41,71

1 193

0

1 453

83,79

1 713

87,07

154

2,98

414

42,83

674

50,73

934

43,16

1 194

0

1 454

83,5

1 714

86,92

155

3,31

415

42,15

675

52,36

935

44,84

1 195

0

1 455

84,01

1 715

86,88

156

4,18

416

41,28

676

53,74

936

46,42

1 196

1,54

1 456

83,43

1 716

86,85

157

5,07

417

40,17

677

55,02

937

47,91

1 197

4,85

1 457

82,99

1 717

86,92

158

5,52

418

38,9

678

56,24

938

49,08

1 198

9,06

1 458

82,77

1 718

86,81

159

5,73

419

37,59

679

57,29

939

49,66

1 199

11,8

1 459

82,33

1 719

86,88

160

6,06

420

36,39

680

58,18

940

50,15

1 200

12,42

1 460

81,78

1 720

86,66

161

6,76

421

35,33

681

58,95

941

50,94

1 201

12,07

1 461

81,81

1 721

86,92

162

7,7

422

34,3

682

59,49

942

51,69

1 202

11,64

1 462

81,05

1 722

86,48

163

8,34

423

33,07

683

59,86

943

53,5

1 203

11,69

1 463

80,72

1 723

86,66

164

8,51

424

31,41

684

60,3

944

55,9

1 204

12,91

1 464

80,61

1 724

86,74

165

8,22

425

29,18

685

61,01

945

57,11

1 205

15,58

1 465

80,46

1 725

86,37

166

7,22

426

26,41

686

61,96

946

57,88

1 206

18,69

1 466

80,42

1 726

86,48

167

5,82

427

23,4

687

63,05

947

58,63

1 207

21,04

1 467

80,42

1 727

86,33

168

4,75

428

20,9

688

64,16

948

58,75

1 208

22,62

1 468

80,24

1 728

86,3

169

4,24

429

19,59

689

65,14

949

58,26

1 209

24,34

1 469

80,13

1 729

86,44

170

4,05

430

19,36

690

65,85

950

58,03

1 210

26,74

1 470

80,39

1 730

86,33

171

3,98

431

19,79

691

66,22

951

58,28

1 211

29,62

1 471

80,72

1 731

86

172

3,91

432

20,43

692

66,12

952

58,67

1 212

32,65

1 472

81,01

1 732

86,33

173

3,86

433

20,71

693

65,01

953

58,76

1 213

35,57

1 473

81,52

1 733

86,22

174

4,17

434

20,56

694

62,22

954

58,82

1 214

38,07

1 474

82,4

1 734

86,08

175

5,32

435

19,96

695

57,44

955

59,09

1 215

39,71

1 475

83,21

1 735

86,22

176

7,53

436

20,22

696

51,47

956

59,38

1 216

40,36

1 476

84,05

1 736

86,33

177

10,89

437

21,48

697

45,98

957

59,72

1 217

40,6

1 477

84,85

1 737

86,33

178

14,81

438

23,67

698

41,72

958

60,04

1 218

41,15

1 478

85,42

1 738

86,26

179

17,56

439

26,09

699

38,22

959

60,13

1 219

42,23

1 479

86,18

1 739

86,48

180

18,38

440

28,16

700

34,65

960

59,33

1 220

43,61

1 480

86,45

1 740

86,48

181

17,49

441

29,75

701

30,65

961

58,52

1 221

45,08

1 481

86,64

1 741

86,55

182

15,18

442

30,97

702

26,46

962

57,82

1 222

46,58

1 482

86,57

1 742

86,66

183

13,08

443

31,99

703

22,32

963

56,68

1 223

48,13

1 483

86,43

1 743

86,66

184

12,23

444

32,84

704

18,15

964

55,36

1 224

49,7

1 484

86,58

1 744

86,59

185

12,03

445

33,33

705

13,79

965

54,63

1 225

51,27

1 485

86,8

1 745

86,55

186

11,72

446

33,45

706

9,29

966

54,04

1 226

52,8

1 486

86,65

1 746

86,74

187

10,69

447

33,27

707

4,98

967

53,15

1 227

54,3

1 487

86,14

1 747

86,21

188

8,68

448

32,66

708

1,71

968

52,02

1 228

55,8

1 488

86,36

1 748

85,96

189

6,2

449

31,73

709

0

969

51,37

1 229

57,29

1 489

86,32

1 749

85,5

190

4,07

450

30,58

710

0

970

51,41

1 230

58,73

1 490

86,25

1 750

84,77

191

2,65

451

29,2

711

0

971

52,2

1 231

60,12

1 491

85,92

1 751

84,65

192

1,92

452

27,56

712

0

972

53,52

1 232

61,5

1 492

86,14

1 752

84,1

193

1,69

453

25,71

713

0

973

54,34

1 233

62,94

1 493

86,36

1 753

83,46

194

1,68

454

23,76

714

0

974

54,59

1 234

64,39

1 494

86,25

1 754

82,77

195

1,66

455

21,87

715

0

975

54,92

1 235

65,52

1 495

86,5

1 755

81,78

196

1,53

456

20,15

716

0

976

55,69

1 236

66,07

1 496

86,14

1 756

81,16

197

1,3

457

18,38

717

0

977

56,51

1 237

66,19

1 497

86,29

1 757

80,42

198

1

458

15,93

718

0

978

56,73

1 238

66,19

1 498

86,4

1 758

79,21

199

0,77

459

12,33

719

0

979

56,33

1 239

66,43

1 499

86,36

1 759

78,48

200

0,63

460

7,99

720

0

980

55,38

1 240

67,07

1 500

85,63

1 760

77,49

201

0,59

461

4,19

721

0

981

54,99

1 241

68,04

1 501

86,03

1 761

76,69

202

0,59

462

1,77

722

0

982

54,75

1 242

69,12

1 502

85,92

1 762

75,92

203

0,57

463

0,69

723

0

983

54,11

1 243

70,08

1 503

86,14

1 763

75,08

204

0,53

464

1,13

724

0

984

53,32

1 244

70,91

1 504

86,32

1 764

73,87

205

0,5

465

2,2

725

0

985

52,41

1 245

71,73

1 505

85,92

1 765

72,15

206

0

466

3,59

726

0

986

51,45

1 246

72,66

1 506

86,11

1 766

69,69

207

0

467

4,88

727

0

987

50,86

1 247

73,67

1 507

85,91

1 767

67,17

208

0

468

5,85

728

0

988

50,48

1 248

74,55

1 508

85,83

1 768

64,75

209

0

469

6,72

729

0

989

49,6

1 249

75,18

1 509

85,86

1 769

62,55

210

0

470

8,02

730

0

990

48,55

1 250

75,59

1 510

85,5

1 770

60,32

211

0

471

10,02

731

0

991

47,87

1 251

75,82

1 511

84,97

1 771

58,45

212

0

472

12,59

732

0

992

47,42

1 252

75,9

1 512

84,8

1 772

56,43

213

0

473

15,43

733

0

993

46,86

1 253

75,92

1 513

84,2

1 773

54,35

214

0

474

18,32

734

0

994

46,08

1 254

75,87

1 514

83,26

1 774

52,22

215

0

475

21,19

735

0

995

45,07

1 255

75,68

1 515

82,77

1 775

50,25

216

0

476

24

736

0

996

43,58

1 256

75,37

1 516

81,78

1 776

48,23

217

0

477

26,75

737

0

997

41,04

1 257

75,01

1 517

81,16

1 777

46,51

218

0

478

29,53

738

0

998

38,39

1 258

74,55

1 518

80,42

1 778

44,35

219

0

479

32,31

739

0

999

35,69

1 259

73,8

1 519

79,21

1 779

41,97

220

0

480

34,8

740

0

1 000

32,68

1 260

72,71

1 520

78,83

1 780

39,33

221

0

481

36,73

741

0

1 001

29,82

1 261

71,39

1 521

78,52

1 781

36,48

222

0

482

38,08

742

0

1 002

26,97

1 262

70,02

1 522

78,52

1 782

33,8

223

0

483

39,11

743

0

1 003

24,03

1 263

68,71

1 523

78,81

1 783

31,09

224

0

484

40,16

744

0

1 004

21,67

1 264

67,52

1 524

79,26

1 784

28,24

225

0

485

41,18

745

0

1 005

20,34

1 265

66,44

1 525

79,61

1 785

26,81

226

0,73

486

41,75

746

0

1 006

18,9

1 266

65,45

1 526

80,15

1 786

23,33

227

0,73

487

41,87

747

0

1 007

16,21

1 267

64,49

1 527

80,39

1 787

19,01

228

0

488

41,43

748

0

1 008

13,84

1 268

63,54

1 528

80,72

1 788

15,05

229

0

489

39,99

749

0

1 009

12,25

1 269

62,6

1 529

81,01

1 789

12,09

230

0

490

37,71

750

0

1 010

10,4

1 270

61,67

1 530

81,52

1 790

9,49

231

0

491

34,93

751

0

1 011

7,94

1 271

60,69

1 531

82,4

1 791

6,81

232

0

492

31,79

752

0

1 012

6,05

1 272

59,64

1 532

83,21

1 792

4,28

233

0

493

28,65

753

0

1 013

5,67

1 273

58,6

1 533

84,05

1 793

2,09

234

0

494

25,92

754

0

1 014

6,03

1 274

57,64

1 534

85,15

1 794

0,88

235

0

495

23,91

755

0

1 015

7,68

1 275

56,79

1 535

85,92

1 795

0,88

236

0

496

22,81

756

0

1 016

10,97

1 276

55,95

1 536

86,98

1 796

0

237

0

497

22,53

757

0

1 017

14,72

1 277

55,09

1 537

87,45

1 797

0

238

0

498

22,62

758

0

1 018

17,32

1 278

54,2

1 538

87,54

1 798

0

239

0

499

22,95

759

0

1 019

18,59

1 279

53,33

1 539

87,25

1 799

0

240

0

500

23,51

760

0

1 020

19,35

1 280

52,52

1 540

87,04

1 800

0

241

0

501

24,04

761

0

1 021

20,54

1 281

51,75

1 541

86,98

 

 

242

0

502

24,45

762

0

1 022

21,33

1 282

50,92

1 542

87,05

 

 

243

0

503

24,81

763

0

1 023

22,06

1 283

49,9

1 543

87,1

 

 

244

0

504

25,29

764

0

1 024

23,39

1 284

48,68

1 544

87,25

 

 

245

0

505

25,99

765

0

1 025

25,52

1 285

47,41

1 545

87,25

 

 

246

0

506

26,83

766

0

1 026

28,28

1 286

46,5

1 546

87,07

 

 

247

0

507

27,6

767

0

1 027

30,38

1 287

46,22

1 547

87,29

 

 

248

0

508

28,17

768

0

1 028

31,22

1 288

46,44

1 548

87,14

 

 

249

0

509

28,63

769

0

1 029

32,22

1 289

47,35

1 549

87,03

 

 

250

0

510

29,04

770

0

1 030

33,78

1 290

49,01

1 550

87,25

 

 

251

0

511

29,43

771

0

1 031

35,08

1 291

50,93

1 551

87,03

 

 

252

0

512

29,78

772

1,6

1 032

35,91

1 292

52,79

1 552

87,03

 

 

253

1,51

513

30,13

773

5,03

1 033

36,06

1 293

54,66

1 553

87,07

 

 

254

4,12

514

30,57

774

9,49

1 034

35,5

1 294

56,6

1 554

86,81

 

 

255

7,02

515

31,1

775

13

1 035

34,76

1 295

58,55

1 555

86,92

 

 

256

9,45

516

31,65

776

14,65

1 036

34,7

1 296

60,47

1 556

86,66

 

 

257

11,86

517

32,14

777

15,15

1 037

35,41

1 297

62,28

1 557

86,92

 

 

258

14,52

518

32,62

778

15,67

1 038

36,65

1 298

63,9

1 558

86,59

 

 

259

17,01

519

33,25

779

16,76

1 039

37,57

1 299

65,2

1 559

86,92

 

 

260

19,48

520

34,2

780

17,88

1 040

38,51

1 300

66,02

1 560

86,59

 

 

„6. liide

Tühjendamine ja kaalumine

1.

 Mootor täidetakse uue õliga. Kui kasutusel on ühtlase mahuga õlivann (vastavalt ASTMi standardile D7156-09), peab õlipump olema mootori õliga täitmisel sisse lülitatud. Lisatakse piisavalt õli, et see täidaks nii mootori kui ka välise õlivanni.

2.

 Mootor käivitatakse ja sellel lastakse töötada soovitud katsetsükli vältel (vt punktid 2.2.15 ja 2.4.4.8.3.1) vähemalt 1 tund.

3.

 Kui tsükkel on lõppenud, lastakse õlitemperatuuril enne mootori seiskamist stabiliseeruda mootori püsiseisundis.

4.

 Puhas ja tühi õlitühjendusanum kaalutakse.

5.

 Samuti kaalutakse kõik puhtad abivahendid, mida õli väljutamisel kasutatakse (nt riidelapid).

6.

 Õli väljutatakse kümne minuti vältel sisselülitatud välise õlipumbaga (sõltuvalt varustusest) ja seejärel veel kümne minuti vältel väljalülitatud välise õlipumbaga. Kui ühtlase mahuga õlivanni ei kasutata, väljutatakse õli mootorist kokku 20 minuti vältel.

7.

 Väljutatud õli kaalutakse.

8.

 Punkti 7 kohaselt määratud mass lahutatakse punkti 4 kohaselt määratud massist. Vahe vastab mootorist väljutatud ja õlianumasse kogutud õli kogumassile.

9.

 Õli kallatakse ettevaatlikult mootorisse tagasi.

10.

 Tühi õlitühjendusanum kaalutakse.

11.

 Punkti 10 kohaselt määratud mass lahutatakse punkti 4 kohaselt määratud massist. Vahe vastab õlitühjendusanumasse jäänud õlijäägi massile, mida mootorisse ei tagastatud.

12.

 Kõik punkti 5 kohaselt kaalutud määrdunud abivahendid kaalutakse üle.

13.

 Punkti 12 kohaselt määratud mass lahutatakse punkti 5 kohaselt määratud massist. Vahe vastab määrdunud abivahendite külge jäänud õlijäägi massile, mida mootorisse ei tagastatud.

14.

 Punktide 11 ja 13 kohaselt arvutatud õlijääkide massid lahutatakse punkti 8 kohaselt arvutatud väljutatud õli kogumassist. Nende masside erinevus vastab mootorisse tagastatud õli kogumassile.

15.

 Mootoril lastakse töötada soovitud katsetsükli(te) vältel (vt punktid 2.2.15 ja 2.4.4.8.3.1).

16.

 Korratakse punkte 3–8.

17.

 Punkti 16 kohaselt väljutatud õli mass lahutatakse punkti 14 kohaselt saadud massist. Nende masside erinevus vastab tarbitud õli kogumassile.

18.

 Punkti 14 kohaselt arvutatud tarbitud õli kogumass jagatakse punkti 15 kohaselt korraldatud katsetsüklite kestusega tundides. Saadud jagatis on määrdeainetarve.

„7. liide

Näide kasutusaja kumuleerimise katseplaanist koos termilise katsetsükli, määrdeainetarbimise katsetsükli ja regenereerimistsükliga

Image 4

„8. liide

Kasutusaja kumuleerimise katseplaani vooskeem

Image 5

Kasutusaja kumuleerimise katsetsükli ülesehitus NTS termiliste või modifitseeritud termiliste katsetsüklitega + NTS määrdeainetarbimise katsetsüklitega

Kasutusaja kumuleerimise katsetsükli ülesehitus NTS termiliste või modifitseeritud termiliste katsetsüklitega

Iga määrdeainetarbimise katsetsükli kestuse arvutamine

Määrdeainetarbimine ka-suliku tööea vältel saavuta-tud NTS katsetsükliga

Määrdeainetarbimise katsetsükkel on vajalik

Määrdeainetarbimise katsetsüklit ei ole vaja

Ei

Jah

NTS arvutamine

NTS arvutamine

Termiline katsetsükkel (4. liide)

Aktiivse regenereerimise toime

Ei

Jah

Modifitseeritud termiline katsetsükkel (4. liide + aktiivne regenereerimine)

Ühe vanandamistsükli ülesehitus (termiline vanandamine + määrdeainetarbimisega vanandamine)

Lähtepunkt

“.

V LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 XIII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punktid 2.1.2.2.1 ja 2.1.2.2.2 asendatakse järgmistega:

„2.1.2.2.1.

 määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punktide 4.1 ja 4.2 asemel kohaldatakse käesoleva lisa punktides 7–7.1.3 esitatud reaktiivi kvaliteedi jälgimist käsitlevaid sätteid;

2.1.2.2.2.

 määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punktide 5–5.5 asemel kohaldatakse käesoleva lisa punktides 8, 8.1 ja 8.1.1 esitatud reaktiivi kulu jälgimist ja doseerimist käsitlevaid sätteid.“

2)

Punktid 8 ja 8.1 asendatakse järgmistega:

„8.   REAKTIIVI KULU JA DOSEERIMINE

8.1.   Reaktiivi kulu jälgimist ja doseerimist käsitlevad meetmed on sätestatud UNECE eeskirja nr 49 11. lisa punktis 8.“

VI LISA

Määruse (EL) nr 582/2011 XIV lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt 2.2.1 asendatakse järgmisega:

„2.2.1.

 Bensiinil või etanoolil (E85) töötavate ottomootorite puhul loetakse UNECE eeskirja nr 85 punkti 5.2.3.1. järgmiselt:

„Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas nimetatud nõuetekohast etalonkütust.“ “

2)

Punkt 2.2.4 asendatakse järgmisega:

„2.2.4.

 Diiselmootorite puhul loetakse UNECE eeskirja nr 85 punkti 5.2.3.4. järgmiselt:

„Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas nimetatud nõuetekohast etalonkütust.“ “

27.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/42

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1719,

26. september 2016,

millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003, (1) eriti selle artikli 18 lõike 3 punkti b ja lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Täielikult toimiva ja ühendatud energiasiseturu kiire ja lõplik väljakujundamine on väga tähtis energiavarustuskindluse tagamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja kõigile tarbijatele taskukohase hinnaga elektrienergia pakkumiseks. Hästi toimiv elektrienergia siseturg peaks andma tootjatele vajalikud stiimulid uutesse elektritootmisvahenditesse, sh taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise vahenditesse investeerimiseks, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi energiaturu kõige eraldatumatele liikmesriikidele ja piirkondadele. Hästi toimiv turg peaks seoses energiavarustuskindluse tagamisega võimaldama ka tarbijatel võtta asjakohaseid meetmeid energia säästlikumaks kasutamiseks.

(2)

Energiavarustuskindlus on riigi julgeoleku oluline osa ning seega tihedalt seotud elektrienergia siseturu tõhusa toimimisega ja liikmesriikide eraldiseisvate elektriturgude ühendamisega. Elektrienergia võib ELi kodanikeni jõuda üksnes võrgu kaudu. Toimivad elektriturud, eelkõige elektrivõrgud ja muud elektrienergiaga varustamise vahendid, on riigi julgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja ELi kodanike heaolu seisukohast otsustava tähtsusega.

(3)

Määruses (EÜ) nr 714/2009 on sätestatud mittediskrimineerivad eeskirjad piiriüleses elektrikaubanduses kasutatavate võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, eelkõige aga võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise eeskirjad piiriüleseid elektrienergiavooge mõjutavate ülekandevõrkude ja nendevaheliste ühenduste kohta. Et jõuda tõeliselt ühtse elektrituru kujunemiseni, tuleb välja töötada tõhusad riskide maandamise meetmed tootjate, tarbijate ja jaemüüjate jaoks, et leevendada ettetulevaid hinnariske piirkonnas, kus nad tegutsevad, sealhulgas tuleks ühtlustada praegused enampakkumiste eeskirjad võimsuse jaotamise kohta forvardturul.

(4)

Põhivõrguettevõtjad peaksid kooskõlastama pikkade ajavahemike võimsuse arvutusi kuu- ja aastaturu jaoks vähemalt piirkondlikul tasandil, et tagada võimsusarvutuste usaldusväärsus ja optimaalse võimsuse pakkumine turul. Põhivõrguettevõtjad peaks sel eesmärgil koostama ühise võrgumudeli kõigi vajalike andmetega pikkade ajavahemike võimsuse arvutamiseks, võttes arvesse määramatust, mis kaasneb pikemate ajavahemikega. Pikkade ajavahemike jaoks piiriüleste võimsuste arvutamiseks ja jaotamiseks tuleks kasutada koordineeritud netoülekandevõimsusel põhinevat meetodit. Voopõhist meetodit võiks rakendada sel juhul, kui pakkumispiirkonnad on väga suure vastastikuse sõltuvusega ja selline meetod on majandusliku tõhususe seisukohast õigustatud.

(5)

Pikkade ajavahemike jaoks piirkonnaülese võimsuse ühtlustatud jaotamiseeskirjade koostamise eelduseks on Euroopa tasandi ühtse jaotamiskeskkonna loomine ja selle toimimine. Kõik põhivõrguettevõtjad peaksid osalema sellise keskse jaotamiskeskkonna väljatöötamises, et hõlbustada pikaajaliste ülekandeõiguste jaotamist turuosalistele ning selline jaotamiskeskkond peaks võimaldama pikaajaliste ülekandeõiguste üleandmist ühelt nõuetekohaselt turuosaliselt teisele.

(6)

Et võimaldada läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt jaotada pikaajalisi ülekandeõigusi, tuleks ühtses jaotamiskeskkonnas avaldada kogu vajalik teave enampakkumise kohta enne selle algust. Registreerimise eeskirjas peaks olema üksikasjalik teave tegelike ülekandeõiguste registreerimise korra kohta, sealhulgas nõuded, ajakava, sulgemisajad ja turuosaliste vaheliste vahetuste nõuetekohasuse tingimused.

(7)

Pikaajaliste ülekandeõiguste omajatel peaks olema õigus oma pikaajalised ülekandeõigused tagasi kanda põhivõrguettevõtjatele võimsuste ümberjaotamiseks. Õiguste omajad võivad saada tasu pikaajaliste ülekandeõiguste tagasikande eest. Lisaks sellele peaksid turuosalised saama üle anda ja osta juba jaotatud pikaajalisi ülekandeõigusi. Turuosalised peaksid teatama põhivõrguettevõtjatele, kui tehakse selliseid üleandmisi või ostusid ning kes on tehingute pooled, sealhulgas nendega seotud turuosalised ja asjaomased põhivõrguettevõtjad.

(8)

On oluline, et ühtses jaotamiskeskkonnas osalemisega seotud halduskoormus ja kulud püsiksid mõistlikes piirides, eelkõige seoses lepingulise raamistiku ühtlustamisega suhetes turuosalistega.

(9)

Praegu on Euroopa Liidus kasutusel mitu jaotamiseeskirja, mis reguleerivad lepingulisi suhteid seoses pikaajaliste ülekandeõigustega. Põhivõrguettevõtjad peaksid töötama välja ühtlustatud jaotamiseeskirja, mida kohaldataks liidu tasandil füüsiliste ülekandeõiguste suhtes, rahaliste ülekandeõiguste suhtes, mis on optsioonide kujul, ning rahaliste ülekandeõiguste suhtes, mis on kohustuste kujul.

(10)

Kõnealuses ühtlustatud jaotamiseeskirjas peaks olema pikaajaliste ülekandeõiguste jaotamise protsessi või menetluse kirjeldus, sealhulgas osalemise vähimnõuded, rahalised küsimused, otsestel enampakkumistel pakutavate toodete liigid, registreerimise eeskiri, piirangute ja hüvitamise eeskirjad, eeskirjad turuosaliste jaoks, kui nad kannavad üle oma pikaajalisi ülekandeõigusi, „kasuta või müü“ põhimõtte kohta, eeskirjad vääramatu jõu ja kohustuste kohta. Kõnealuses ühtlustatud jaotamiseeskirjas tuleks esitada lepingulised kohustused, mida turuosalised peavad täitma.

(11)

Komisjoni määruses (EL) 2015/1222 (2) on sätestatud järgmise päeva püsikindluse kinnitusaeg ning sellega seoses hüvitamiseeskirjad selleks puhuks, kui pikaajalisi ülekandeõigusi pärast seda tähtaega piiratakse. Samuti peaksid põhivõrguettevõtjad hüvitama või tegema tagasimakse pikaajaliste ülekandeõiguste omajatele, kui pikaajalisi ülekandeõigusi piiratakse enne järgmise päeva püsikindluse kinnitusaega.

(12)

Võib kehtestada hüvitise ülempiiri pikaajaliste ülekandeõiguste omajatele, kelle ülekandeõigusi piiratakse enne järgmise päeva püsikindluse kinnitusaega, pidades silmas asjaomaste turgude likviidsust ja turuosaliste võimalust oma olukorda muuta.

(13)

Kui riikide reguleerivad asutused ei suuda kõnealustes reguleerimise küsimustes kokkuleppele jõuda, peab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009 (3) artikliga 8 otsuse ühtsete juurdepääsutingimuste või -meetodite kohta tegema Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet“).

(14)

Käesolev määrus on välja töötatud tihedas koostöös koostööameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja sidusrühmadega, et läbipaistvalt ja kõiki osalisi kaasavalt võtta vastu tõhusad, tasakaalustatud ja proportsionaalsed eeskirjad. Vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõikele 3 peab komisjon enne käesoleva määruse muutmise ettepaneku tegemist konsulteerima koostööameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

(15)

Käesoleva määrusega täiendatakse määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa kooskõlas osutatud määruse artiklis 16 sätestatud põhimõtetega.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 23 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad võimsuse piirkonnaülese jaotamise kohta forvardturul, ühise metoodika kohta, millega määratakse kindlaks pikkade ajavahemike jaoks piirkonnaülesed võimsused, sellise ühtse jaotamiskeskkonna rajamise kohta Euroopa tasandil, kus pakutakse pikaajalisi ülekandeõigusi, ning võimaluste kohta neid tagasi kanda võimsuste jaotamiseks forvardturul või nende üleandmiseks ühelt turuosaliselt teisele.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu siseste elektripõhivõrkude ja nendevaheliste ühenduste suhtes, välja arvatud sellised saarte põhivõrgud, mis ei ole muude põhivõrkudega ühendatud.

3.   Liikmesriikides, kus on rohkem kui üks põhivõrguettevõtja, kohaldatakse käesolevat määrust liikmesriigi kõikide põhivõrguettevõtjate suhtes. Kui mõne põhivõrguettevõtja funktsioon ei ole asjakohane ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud kohustuse seisukohast, võib liikmesriik määrata nende kohustuste täitmise eest vastutavaks teise põhivõrguettevõtja või mitu teist põhivõrguettevõtjat.

4.   ELi ühtne jaotamiskeskkond võidakse avada Šveitsis tegutsevatele turukorraldajatele ja põhivõrguettevõtjatele tingimusel, et selle riigi asjaomaste õigusaktidega rakendatakse ELi elektriturgu reguleerivate õigusaktide peamisi sätteid ning et ELi ja Šveitsi valitsuse vahel on sõlmitud elektroenergeetika alast koostööd reguleeriv leping.

5.   Vastavalt lõike 4 tingimustele otsustab Šveitsi osalemise ühtses jaotamiskeskkonnas komisjon, kes lähtub koostööameti arvamusest. Ühtses jaotamiskeskkonnas osalevate Šveitsi põhivõrguettevõtjate õigused ja kohustused peavad olema kooskõlas ELis tegutsevate põhivõrguettevõtjate õiguste ja kohustustega, et võimaldada ELi tasandil rakendatavate pikaajaliste ülekandeõiguste jaotamise sujuvat toimimist ning tagada kõigile osalistele võrdsed tingimused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõisteid määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 2, määruse (EL) 2015/1222 artikli 2, komisjoni määruse (EL) nr 543/2013 (4) artikli 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (5) artikli 2 tähenduses.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „võimsuse jaotamine forvardturul“– piirkonnaülese võimsuse jaotamine pikkadeks ajavahemikeks enampakkumise teel enne järgmise päeva turu ajavahemikku;

2)   „pikaajaline ülekandeõigus“– forvardturul võimsuse jaotamisel omandatud füüsiline ülekandeõigus, rahaline ülekandeõigus optsiooni kujul või rahaline ülekandeõigus kohustuse kujul;

3)   „jaotamiseeskiri“– eeskiri võimsuse jaotamise kohta forvardturul, mida kohaldatakse ühtses jaotamiskeskkonnas;

4)   „ühtne jaotamiskeskkond“– kõigi põhivõrguettevõtjate loodud Euroopa keskkond võimsuse jaotamiseks forvardturul;

5)   „enampakkumine“– toiming, mille puhul pakutakse ja jaotatakse võimsust piirkonnaüleselt pikaks ajaks turuosalistele, kes esitavad pakkumisi;

6)   „kasuta või müü“– põhimõte, mille kohaselt füüsiliste ülekandeõiguste esemeks oleva ostetud ja registreerimata piirkonnaülese võimsuse ülekande õigus läheb automaatselt järgmise päeva turul jaotamiseks ja mille kohaselt kõnealuste füüsiliste ülekandeõiguste omaja saab selle eest põhivõrguettevõtjalt hüvitust;

7)   „registreerimine“– teatamine, mille teevad füüsiliste ülekandeõiguste omaja ja tema vastaspool või volitatud kolmas osaline vastavatele põhivõrguettevõtjatele piirkonnaülese pikkade ajavahemike võimsuse kasutamise kohta;

8)   „registreerimise eeskiri“– eeskiri, mille kohaselt füüsiliste ülekandeõiguste omaja ja tema vastaspool või volitatud kolmas osaline registreerivad vastavate põhivõrguettevõtjate juures piirkonnaülese pikkade ajavahemike võimsuse kasutamise;

9)   „hinnavahe“– kahe vaadeldava pakkumispiirkonna järgmise päeva turu tunnihinna vahe asjaomases turuajaühikus teataval suunal;

10)   „hüvitamiseeskiri“– eeskiri, mille kohaselt iga põhivõrguettevõtja, kelle vastutusel oleva pakkumispiirkonna piiril on jaotatud ülekandeõigusi, maksab ülekandeõiguste omajatele hüvitist pikaajaliste ülekandeõiguste piiramise eest.

Artikkel 3

Forvardturul võimsuse jaotamise eesmärgid

Käesoleva määruse eesmärgid on järgmised:

a)

edendada tõhusat pikaajalist piiriülest kaubandust koos pikaajaliste piirkonnaüleste riskide maandamise võimalustega turuosaliste jaoks;

b)

optimeerida pikkade ajavahemike jaoks piirkonnaülese võimsuse arvutamist ja jaotamist;

c)

tagada pikkade ajavahemike puhul mittediskrimineeriv juurdepääs piirkonnaülesele võimsusele;

d)

tagada põhivõrguettevõtjate, koostööameti, reguleerivate asutuste ja turuosaliste aus ja mittediskrimineeriv kohtlemine;

e)

järgida õiglase ja korrastatud võimsuse jaotamise põhimõtteid forvardturul ning järgida õiglase ja korrastatud hinnakujunduse põhimõtteid;

f)

tagada ja suurendada teabe läbipaistvust ning usaldusväärsust seoses võimsuse jaotamisega forvardturul;

g)

panustada ELi elektripõhivõrgu ja elektroenergeetikasektori pikaajalisse säästlikku toimimisse ja arengusse.

Artikkel 4

Tingimuste või meetodite kasutuselevõtmine

1.   Põhivõrguettevõtjad töötavad välja käesoleva määrusega nõutud tingimused või meetodid ning esitavad need heakskiitmiseks pädevale reguleerivale asutusele vastavalt käesolevas määruses sätestatud tähtaegadele. Kui käesoleva määruse kohaste tingimuste või meetodite kehtestamise ettepaneku väljatöötamises ja kokkuleppimises peab osalema rohkem kui üks põhivõrguettevõtja, peavad osalevad põhivõrguettevõtjad tegema tihedat koostööd. Põhivõrguettevõtjad peavad koostöös Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga korrapäraselt teavitama pädevaid reguleerivaid asutusi ja koostööametit nimetatud tingimuste või meetodite väljatöötamise edenemisest.

2.   Artikli 4 lõike 6 kohaste tingimuste või meetodite alaste ettepanekute üle otsustavad põhivõrguettevõtjad kvalifitseeritud häälteenamusega, kui ei õnnestu üksmeelt saavutada. Kvalifitseeritud häälteenamus artikli 4 lõike 6 kohaste ettepanekute vastuvõtmiseks peab hõlmama:

a)

põhivõrguettevõtjaid, kes esindavad vähemalt 55 % liikmesriikidest, ning

b)

selliseid põhivõrguettevõtjaid, kes esindavad liikmesriike, mille elanikkond on vähemalt 65 % liidu elanikkonnast.

Blokeeriv vähemus peab artikli 4 lõike 6 kohaste otsuste blokeerimiseks koosnema vähemalt nelja liikmesriiki esindavatest põhivõrguettevõtjatest; kui blokeerivat vähemust ei õnnestu moodustada, loetakse kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks.

Kui põhivõrguettevõtjad teevad otsuseid artikli 4 lõike 6 alusel, on igal liikmesriigil üks hääl. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks põhivõrguettevõtja, jagab liikmesriik hääleõiguse põhivõrguettevõtjate vahel.

3.   Põhivõrguettevõtjad, kes võtavad vastu otsuseid artikli 4 lõike 7 kohaste tingimuste või meetodite kohta, peavad tegema otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, kui nad ei saavuta üksmeelt ja kui vaatlusalused piirkonnad hõlmavad rohkem kui viit liikmesriiki. Kvalifitseeritud häälteenamus artikli 4 lõike 7 kohaste ettepanekute vastuvõtmiseks peab hõlmama:

a)

põhivõrguettevõtjaid, kes esindavad vähemalt 72 % asjaomastest liikmesriikidest, ning

b)

põhivõrguettevõtjaid, kes esindavad liikmesriike, mille elanikkond on vähemalt 65 % vaadeldava piirkonna elanikkonnast.

Blokeeriv vähemus peab artikli 4 lõike 7 kohaste otsuste blokeerimiseks olema vähemalt miinimumarv põhivõrguettevõtjaid, kes esindavad osalevate liikmesriikide elanikest rohkem kui 35 %, lisaks sellele põhivõrguettevõtjad, kes esindavad veel vähemalt ühte asjaomast liikmesriiki; kui blokeerivat vähemust ei õnnestu moodustada, loetakse kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks.

Põhivõrguettevõtjad peavad tegema kuni viit liikmesriiki hõlmavaid piirkondi käsitlevate, artikli 4 lõike 7 kohaste tingimuste või meetodite alaste ettepanekute otsuseid konsensuse alusel.

Kui põhivõrguettevõtja teeb otsuseid artikli 4 lõike 7 alusel, on igal liikmesriigil üks hääl. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks põhivõrguettevõtja, jagab liikmesriik hääleõiguse põhivõrguettevõtjate vahel.

4.   Kui põhivõrguettevõtjad ei esita riiklikule reguleerivale asutusele käesolevas määruses sätestatud tähtajaks tingimuste või meetodite kohta ettepanekut, peavad nad pädevale reguleerivale asutusele ja koostööametile esitama asjaomaste tingimuste või meetodite esialgse versiooni ning selgitama, miks neil ei ole õnnestunud kokkuleppele jõuda. Koostööamet teavitab komisjoni ebaõnnestumisest ning uurib komisjoni nõudel koostöös pädevate reguleerivate asutustega selle põhjusi ja teatab komisjonile. Komisjon võtab tingimuste või meetodite vastuvõtmiseks vajalikud meetmed nelja kuu jooksul pärast koostööametilt teabe saamist.

5.   Iga reguleeriv asutus vastutab lõigetes 6 ja 7 nimetatud tingimuste või meetodite heakskiitmise eest.

6.   Kõigi reguleerivate asutuste heakskiidu peavad saama järgmiste tingimuste või meetodite ettepanekud:

a)

tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika vastavalt artiklile 17;

b)

ühise võrgumudeli metoodika kooskõlas artikliga 18;

c)

nõuded ühtse jaotamiskeskkonna kohta kooskõlas artikliga 49;

d)

ühtlustatud jaotamiseeskiri kooskõlas artikliga 51;

e)

võimsusjaotustulu jaotamise metoodika kooskõlas artikliga 57.

f)

metoodika ühtse jaotamiskeskkonna rajamise, väljaarendamise ja käitamise kulude jagamise kohta artikli 59 kohaselt;

g)

metoodika selliste kulude jagamise kohta, mis tekivad seoses püsikindluse tagamisega ja pikaajaliste ülekandeõiguste eest tasumisega artikli 61 kohaselt.

7.   Kõigi vaatlusaluse piirkonna reguleerivate asutuste heakskiidu peavad saama järgmiste tingimuste või meetodite ettepanekud:

a)

võimsuse arvutamise metoodika kooskõlas artikliga 10;

b)

piirkonnaülese võimsuse jaotamise metoodika kooskõlas artikliga 16;

c)

pikaajaliste ülekandeõiguste piirkondlik kujundamine kooskõlas artikliga 31;

d)

varumeetmete kehtestamine kooskõlas artikliga 42;

e)

piirkondlikud nõuded ühtlustatud jaotamiseeskirjas kooskõlas artikliga 52, sealhulgas piirkondlik hüvitamiseeskiri kooskõlas artikliga 55.

8.   Tingimuste või meetodite ettepanek peab hõlmama nende rakendamise esialgset ajakava ning kirjeldust selle kohta, kuidas need võiksid mõjutada käesoleva määruse eesmärkide saavutamist. Mitme reguleeriva asutuse või kõigi reguleerivate asutuste heakskiitu vajavad tingimuste või meetodite alased ettepanekud tuleb edastada üheaegselt nii koostööametile kui ka reguleerivatele asutustele. Pädevate reguleerivate asutuste taotlusel peab koostööamet kolme kuu jooksul väljastama arvamuse tingimuste või meetodite alaste ettepanekute kohta.

9.   Kui tingimuste või meetodite heakskiitmiseks on vaja rohkem kui ühe reguleeriva asutuse otsust, peavad pädevad reguleerivad asutused kokkuleppele jõudmiseks omavahel konsulteerima, tegema tihedat koostööd ja kooskõlastama oma tegevuse. Vajaduse korral peavad pädevad reguleerivad asutused võtma arvesse koostööameti arvamust. Reguleerivad asutused peavad lõigete 6 ja 7 kohaselt esitatud tingimuste või meetodite kohta tegema otsused kuue kuu jooksul pärast seda, kui reguleeriv asutus või asjakohasel juhul viimane asjaomane reguleeriv asutus on tingimused või meetodid kätte saanud.

10.   Kui reguleerivad asutused ei suuda saavutada kokkulepet lõikes 9 nimetatud aja jooksul või kui nad esitavad sellekohase kollektiivse taotluse, peab koostööamet kuue kuu jooksul võtma vastu otsuse tingimusi või meetodeid käsitlevate ettepanekute kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 8 lõikega 1.

11.   Kui üks või mitu reguleerivat asutust nõuab lõigete 6 ja 7 kohaselt esitatud tingimuste või meetodite muutmist enne nende heakskiitmist, peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad esitama muudetud tingimuste või meetodite ettepaneku heakskiitmiseks kahe kuu jooksul pärast reguleerivate asutuste sellekohast nõuet. Pädevad reguleerivad asutused peavad tegema muudetud tingimuste või meetodite kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast nende esitamist. Kui pädevad reguleerivad asutused ei suuda kahe kuu jooksul kokkuleppele jõuda lõigete 6 ja 7 kohaste tingimuste või meetodite osas või kui nad esitavad kollektiivse taotluse, peab koostööamet kuue kuu jooksul võtma vastu otsuse muudetud tingimuste või meetodite kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 8 lõikega 1. Kui asjaomased põhivõrguettevõtjad ei esita tingimuste või meetodite muutmise ettepanekut, kohaldatakse lõikes 4 kirjeldatud menetlust.

12.   Tingimuste või meetodite ettepaneku väljatöötamise eest vastutavad põhivõrguettevõtjad või lõigete 6 ja 7 kohaselt nende vastuvõtmise eest vastutavad reguleerivad asutused võivad teha ettepaneku muuta neid tingimusi või meetodeid.

Tingimuste või meetodite muutmise ettepanekud tuleb esitada konsulteerimiseks artiklis 6 sätestatud korras ning need tuleb heaks kiita käesolevas artiklis sätestatud korras.

13.   Käesoleva määruse kohaselt tingimuste või meetodite väljatöötamise eest vastutavad põhivõrguettevõtjad peavad need internetis avaldama pärast pädevatelt reguleerivatelt asutustelt saadud heakskiitu või, kui heakskiitu ei ole vaja, siis pärast nende tingimuste või meetodite väljatöötamist, välja arvatud juhul, kui selline teave on artikli 7 kohaselt konfidentsiaalne.

Artikkel 5

Sidusrühmade kaasamine

Koostööamet peab koostöös Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga korraldama sidusrühmade kaasamist seoses võimsuse jaotamisega forvardturul ning muude käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustega. See hõlmab korrapäraseid kohtumisi sidusrühmadega, et selgitada välja probleemid võimsuse jaotamisega forvardturul ja teha nende kohta parandusettepanekuid, sealhulgas seoses võimsuse jaotamise käigu ja arendamisega ning seoses enampakkumise eeskirja ühtlustamisega. See ei asenda sidusrühmadega peetavaid konsultatsioone vastavalt artiklile 6.

Artikkel 6

Konsulteerimine

1.   Kui käesolevas määruses on selgelt sätestatud, peavad käesoleva määruse kohaste tingimusi või meetodeid ning nende muutmist käsitlevate ettepanekute esitamise eest vastutavad põhivõrguettevõtjad kõnealuste kavandatud ettepanekute osas konsulteerima sidusrühmadega, sealhulgas iga liikmesriigi asjaomaste ametiasutustega. Konsulteerimine peab kestma vähemalt üks kuu.

2.   Põhivõrguettevõtjate ettepanekud, mis tingimuste või meetodite kohta esitatakse ELi tasandil, tuleb avaldada ja konsulteerimiseks esitada ELi tasandil. Põhivõrguettevõtjate ettepanekud, mis esitatakse piirkonna tasandil, tuleb avada vähemalt piirkonna tasandi konsultatsioonidele. Kahe- või mitmepoolsel tasandil ettepanekuid esitavad osalised peavad konsulteerima vähemalt asjaomaste liikmesriikidega.

3.   Tingimusi või meetodeid käsitleva ettepaneku eest vastutavad isikud peavad lõike 1 kohaselt korraldatud konsultatsioonide käigus avaldatud sidusrühmade arvamusi nõuetekohaselt arvestama, enne kui ettepanek esitatakse reguleerivale asutusele heakskiitmiseks, kui see on artikli 4 kohaselt nõutav, või kõigil muudel juhtudel enne avaldamist. Igal juhul tuleb esitatud ettepaneku kohta koostada arutelu tulemuste rakendamise või mitterakendamise selge ja arutamiskõlblik põhjendus ning see tuleb avaldada aegsasti kas enne tingimuste või meetodite alase ettepaneku avaldamist või avaldamisega samal ajal.

Artikkel 7

Konfidentsiaalsuskohustused

1.   Käesoleva määruse täitmisel saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtivad lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimused.

2.   Ametisaladuse hoidmise tingimused kehtivad kõigile isikutele, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.

3.   Piiramata siseriiklike õigusaktide, käesoleva määruse muude sätete ja muude asjaomaste ELi õigusaktide kohaldamist, ei tohi lõikes 2 nimetatud isikud töökohustuste täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet avaldada ühelegi teisele isikule ega asutusele.

4.   Reguleerivad asutused, juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes omandavad käesoleva määruse täitmisega seoses konfidentsiaalset teavet, võivad seda kasutada ainult oma käesoleva määrusega sätestatud funktsioonide täitmiseks; see nõue ei mõjuta riiklike ega liidu õigusaktide kohaldatavust.

II JAOTIS

NÕUDED TINGIMUSTE JA MEETODITE KOHTA

1. PEATÜKK

Võimsuse arvutamine forvardturu jaoks

1. jagu

Üldnõuded

Artikkel 8

Võimsusarvutuse alad

Käesoleva määruse kohaldamisel on võimsusarvutuse alad samad, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklile 15.

Artikkel 9

Võimsusarvutuse ajavahemikud

Iga koordineeritud võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad peavad tagama, et piirkonnaülest võimsust arvutataks iga võimsuse jaotamise korral forvardturul ning vähemalt aastate lõikes ja kuude lõikes.

2. jagu

Võimsuse arvutamise metoodika

Artikkel 10

Võimsuse arvutamise metoodika

1.   Hiljemalt kuus kuud pärast ühise kooskõlastatud võimsuse arvutamise metoodika heakskiitmist määruse (EL) 2015/1222 artikli 9 lõike 7 kohaselt peavad iga võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad esitama ühise võimsuse arvutamise metoodika ettepaneku pikkade ajavahemike jaoks asjaomases alas. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 6.

2.   Võimsuse ühise arvutamise meetodina tuleb kasutada kas koordineeritud netoülekandevõimsusel põhinevat meetodit või voopõhist meetodit.

3.   Võimsuse arvutamise meetod peab olema kooskõlas võimsuse arvutamise meetodiga, mis on kehtestatud järgmise päeva turu ja päevasisese turu ajavahemike jaoks määruse (EL) 2015/1222 artikli 21 lõike 1 kohaselt.

4.   Võimsuse arvutamisel pikkade ajavahemike jaoks tuleb arvestada määramatust järgmiselt:

a)

seoses mitme stsenaariumi põhjal tehtava talitluskindluse analüüsiga, milles kasutatakse võimsusarvutuse sisendandmeid, võimsusarvutusmeetodit, millele on osutatud artikli 21 lõike 1 punktis b ning piirkonnaülese võimsuse valideerimismeetodit, millele on osutatud määruse (EL) 2015/1222 artikli 21 lõike 1 punktis c; või

b)

seoses statistilise käsitlusega, mis põhineb varasemal piirkonnaülesel võimsusel järgmise päeva turu või päevasisese turu ajavahemikes, kui on võimalik tõendada, et selle käsitlusega võib:

i)

tõhustada võimsuse arvutamise metoodikat;

ii)

paremini arvesse võtta määramatust piirkonnaülese võimsuse arvutamisel pikkade ajavahemike jaoks kui talitluskindluse analüüsiga vastavalt lõike 4 punktile a;

iii)

suurendada majanduslikku tasuvust, säilitades sama talitluskindluse.

5.   Iga võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad võivad ühiselt kasutada voopõhist meetodit võimsuse arvutamisel pikkade ajavahemike puhul tingimusel, et:

a)

voopõhise meetodiga saavutatakse võimsusarvutuse alas majandusliku tasuvuse suurenemine talitluskindluse taseme säilitamisega;

b)

voopõhise meetodiga saadud tulemuste läbipaistvus ja õigsus on leidnud võimsusarvutuse alas kinnitust ning

c)

põhivõrguettevõtjad annavad turuosalistele aega kuus kuud oma protsesside kohandamiseks.

6.   Kui kasutatakse mitmel stsenaariumil põhinevat talitluskindluse analüüsi võimsuse arvutamise metoodika arendamiseks võimsusarvutuse alas, tuleb kohaldada määruse (EL) 2015/1222 artikli 21 lõikes 1 sätestatud nõudeid võimsusarvutuse sisendandmete, võimsusarvutuse meetodi ja piirkonnaülese võimsuse valideerimise kohta, välja arvatud artikli 21 lõike 1 punkti a alapunkt iv, kus see on asjakohane.

7.   Võimsuse arvutamise metoodika väljatöötamisel tuleb võtta arvesse varumeetmete nõudeid ja määruse (EL) 2015/1222 artikli 21 lõikes 3 sätestatud nõuet.

Artikkel 11

Võrgu talitluskindluse varu määramise metoodika

Ühise võimsusarvutuse metoodika ettepanek peab sisaldama võrgu talitluskindluse varu määramise metoodikat, mis peab vastama määruse (EL) 2015/1222 artiklis 22 sätestatud nõuetele.

Artikkel 12

Võrgu talitluskindluse piirangute ja erandolukordade metoodika

Ühise võimsusarvutuse metoodika ettepanek peab sisaldama võrgu talitluskindluse piirangute ja erandolukordade metoodikat, mis peab vastama määruse (EL) 2015/1222 artikli 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Artikkel 13

Tootmise muutmise võtme metoodika

Ühise võimsusarvutuse metoodika ettepanek peab sisaldama tootmise muutmise võtme kindlaksmääramise metoodikat, mis vastab määruse (EL) 2015/1222 artiklis 24 sätestatud nõuetele.

Artikkel 14

Talitluskindluse tugimeetmete metoodika

Kui võimsuse arvutamisel pikkade ajavahemike korral võetakse arvesse tugimeetmeid, peab iga põhivõrguettevõtja tagama, et kõnealused tugimeetmed oleksid tehniliselt kättesaadavad reaalajalises talitluses ja vastaksid nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2015/1222 artiklis 25.

Artikkel 15

Piirkonnaülese võimsuse valideerimise metoodika

Ühise võimsusarvutuse metoodika ettepanek peab sisaldama piirkonnaülese võimsuse valideerimise metoodikat, mis peab vastama komisjoni määruse (EL) 2015/1222 artiklis 26 sätestatud nõuetele.

Artikkel 16

Metoodika piirkonnaülese võimsuse jagamiseks pikkade ajavahemike korral

1.   Hiljemalt artiklis 10 sätestatud võimsuse arvutamise metoodika esitamise ajaks peavad iga võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad koos välja töötama metoodika ettepaneku piirkonnaülese võimsuse jagamiseks pikkade ajavahemike korral koordineeritud viisil erinevates võimsuse jaotamise ajavahemikes vastavas piirkonnas. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 6.

2.   Piirkonnaülese võimsuse jagamise meetod peab pikkade ajavahemike korral vastama järgmistele tingimustele:

a)

see peab vastama turuosaliste riskimaandamise vajadustele;

b)

see peab olema kooskõlas võimsuse arvutamise metoodikaga;

c)

see ei tohi kaasa tuua konkurentsi piiranguid, eelkõige seoses juurdepääsuga pikaajalistele ülekandeõigustele.

3. jagu

Ühine võrgumudel

Artikkel 17

Tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika

1.   Hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) 2015/1222 artikli 9 lõikes 6 sätestatud järgmise päeva turu ja päevasisese turu ajavahemike jaoks tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika heakskiitmist peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos välja töötama ettepaneku ühtse tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika kohta, mille järgi esitada nõutavad tootmis- ja koormusandmed ühise võrgumudeli koostamiseks pikkade ajavahemike jaoks. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 6. Metoodikas tuleb võtta arvesse ja täiendada tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodikat vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklile 16.

2.   Tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika väljatöötamisel tuleb kohaldada määruse (EL) 2015/1222 artikli 16 nõudeid.

Artikkel 18

Ühise võrgumudeli metoodika

1.   Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast määruse (EL) 2015/1222 artikli 9 lõike 6 kohase ühise võrgumudeli metoodika heakskiitmist järgmise päeva ja päevasisese turu ajavahemike jaoks peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos välja töötama ühise võrgumudeli metoodika ettepaneku pikkade ajavahemike jaoks. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 6.

2.   Ühise võrgumudeli metoodikas tuleb võtta arvesse ja täiendada ühise võrgumudeli metoodikat, mis on välja töötatud vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklile 17. Metoodika peab võimaldama luua ühise võrgumudeli pikaajaliste võimsusarvutuse ajavahemike jaoks võimsusarvutuse alades, mille puhul kohaldatakse mitmel stsenaariumil põhinevat talitluskindluse analüüsi artikli 10 kohaselt.

3.   Ühise võrgumudeli väljatöötamise korral tuleb kohaldada määruse (EL) 2015/1222 artikli 17 nõudeid.

Artikkel 19

Stsenaariumid

1.   Kõik põhivõrguettevõtjad võimsusarvutuse alades, kus kohaldatakse artikli 10 kohast mitmel stsenaariumil põhinevat talitluskindluse analüüsi, peavad koos välja töötama ühise stsenaariumide sarja, mida kasutatakse ühises võrgumudelis võimsuse arvutamiseks iga pikema ajavahemiku korral.

2.   Ühise stsenaariumide sarja väljatöötamise korral tuleb kohaldada määruse (EL) 2015/1222 artikli 18 asjakohaseid nõudeid.

Artikkel 20

Individuaalne võrgumudel

Individuaalse võrgumudeli väljatöötamisel võimsuse arvutamiseks pikkade ajavahemike jaoks võimsusarvutuse alades, kus kohaldatakse mitmel stsenaariumil põhinevat talitluskindluse analüüsi artikli 10 kohaselt, peab iga põhivõrguettevõtja kohaldama määruse (EL) 2015/1222 artiklis 19 sätestatud nõudeid.

4. jagu

Võimsuse arvutamise menetlus

Artikkel 21

Üldsätted

1.   Individuaalsete võrgumudelite ühendamisel ühiseks võrgumudeliks kohaldatakse individuaalsete võrgumudelite ühendamise menetlust vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklile 27 iga pikema ajavahemiku jaoks. Iga võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad peavad hiljemalt kuus kuud pärast artiklis 17 osutatud tootmis- ja koormusandmete esitamise metoodika heakskiitmist pikkade ajavahemike jaoks ning pärast artiklis 18 osutatud ühise võrgumudeli metoodika heakskiitmist pikkade ajavahemike jaoks koos välja töötama võimsusarvutuse rakenduseeskirjad pikkade ajavahemike jaoks, millega täiendatakse vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklile 27 koostatud individuaalsete võrgumudelite ühendamise eeskirja.

2.   Koordineeritud võimsusarvestajad, kes on määratud kindlaks vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklile 27, peavad arvutama piirkonnaüleseid võimsusi pikkade ajavahemike jaoks oma võimsusarvutuse alas. Seetõttu peavad hiljemalt kuus kuud pärast artiklis 10 osutatud võimsuse arvutamise metoodika heakskiitmist pikkade ajavahemike jaoks iga võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad koos töötama võimsuse arvutamise ajavahemike jaoks välja rakenduseeskirjad, millega täiendatakse määruse (EL) 2015/1222 artikli 27 kohaselt koordineeritud võimsusarvestajate kohta kehtestatud tööeeskirju.

3.   Võimsuse arvutamisel pikkade ajavahemike puhul kohaldatakse määruse (EL) 2015/1222 artikli 27 asjakohaseid nõudeid.

Artikkel 22

Ühise võrgumudeli loomine

Määruse (EL) 2015/1222 artiklis 28 ühise võrgumudeli koostamiseks sätestatud menetlust ja nõudeid kohaldatakse ühise võrgumudeli koostamisel võimsuse arvutamisel pikkade ajavahemike jaoks võimsusarvutuse alades, kus kohaldatakse mitmel stsenaariumil põhinevat talitluskindluse analüüsi kooskõlas artikliga 10.

Artikkel 23

Piirkonnaülese võimsuse piirkondlik arvutamine pikkade ajavahemike korral

1.   Kui põhivõrguettevõtjad rakendavad statistilist meetodit vastavalt artiklile 10, peab pikaajalise piirkonnaülese võimsuse arvutamise metoodika hõlmama vähemalt järgmist:

a)

valik järgmise päeva või päevasisese piirkonnaülese võimsuse varasematest andmesarjadest kas ühest ajavahemikust või mitmest ajavahemikust koos nende andmete põhjal koostatud ajalise kõveraga;

b)

võimsuse arvutamine vastavalt valitud andmesarja riskitasemele;

c)

sellise piirkonnaülese võimsuse arvutamine, mida pakutakse forvardturul jaotamiseks marginaaliga, mis kujutab endast piirkonnaülese võimsuse varasemate väärtuste ja prognoositavate pikemate ajavahemike väärtuste vahet;

d)

ühised eeskirjad selle kohta, kuidas võetakse arvesse olemasolevat teavet kavandatud seisakute, uue taristu ning tootmis- ja koormuskavade kohta võimsuse arvutamisel pikkade ajavahemike jaoks.

2.   Kui põhivõrguettevõtjad teevad talitluskindluse analüüsi, mis põhineb mitmel stsenaariumil kooskõlas artikliga 10, tuleb võimsuse arvutamisel pikkade ajavahemike korral kohaldada võimsusarvutuse alades määruse (EL) 2015/1222 artiklis 29 sätestatud nõudeid, välja arvatud artikli 29 lõike 4 nõue, kui see ei ole asjakohane.

3.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab jagama arvutatud piirkonnaülese võimsuse osadeks võimsuse igal jaotamisel forvardturu jaoks, kasutades artiklis 16 sätestatud piirkonnaülese võimsuse jagamise metoodikat.

4.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab esitama pikkade ajavahemike jaoks arvutatud piirkonnaülese võimsuse ja pikkade ajavahemike jaoks jagatud piirkonnaülese võimsuse igale asjaomase koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjale valideerimiseks vastavalt artiklile 24.

Artikkel 24

Piirkonnaülese võimsuse ja jagatud piirkonnaülese võimsuse valideerimine ja tarnimine

1.   Iga põhivõrguettevõtja peab valideerima piirkonnaülese võimsuse arvutustulemused oma pakkumispiirkonna piiri kohta või kriitiliste võrguelementide kohta iga võimsuse arvutamise pikema ajavahemiku jaoks kooskõlas artikliga 15.

2.   Iga põhivõrguettevõtja peab valideerima piirkonnaülese võimsuse jagamise arvutustulemused pikkade ajavahemike jaoks oma pakkumispiirkonna piiri kohta või kriitiliste võrguelementide kohta kooskõlas artikliga 16.

3.   Iga põhivõrguettevõtja peab saatma oma võimsuse valideerimise ja valideeritud jagatud võimsuse iga võimsuse jaotamise jaoks forvardturul asjaomastele koordineeritud võimsusarvestajatele ning teistele asjaomaste võimsusarvutuse alade põhivõrguettevõtjatele.

4.   Iga koordineeritud võimsusarvestaja peab tegema piirkonnaülese võimsuse valideeritud jagamise võimsuse jaotamiseks forvardturul vastavalt artiklile 29.

5.   Põhivõrguettevõtjad peavad taotluse korral esitama oma reguleerivale asutusele aruande selle kohta, kuidas on saadud piirkonnaülese võimsuse väärtus võimsuse arvutamisel teatava pika ajavahemiku jaoks.

Artikkel 25

Piirkonnaülese võimsuse kooskõlastatud piiramine

1.   Põhivõrguettevõtjad peavad kooskõlastama juba jaotatud pikkade ajavahemike piirkonnaülese võimsuse piiramist, kui piirangud haaravad 48 tunnist pikemat ajavahemikku enne tarnimispäeva algust. Kui pikaajaliste ülekandeõiguste piiramine, sealhulgas selliste õigustega seotud registreerimine, toimub ajavahemikus 48 tundi enne tarnepäeva algust, peavad põhivõrguettevõtjad igas võimsusarvutuse alas kohaldama järgmise päeva turu ja päevasisese turu võimsuse arvutusmehhanismi, nagu on osutatud määruse (EL) 2015/1222 artiklis 29.

2.   Kui põhivõrguettevõtjal on vaja piirata juba jaotatud pikkade ajavahemike piiriülest võimsust, tuleb tal saata taotlus vastutavale koordineeritud võimsusarvestajale, et algatada võimsusarvutuse alas pikkade ajavahemike piirkonnaülese võimsuse puhul vajalike piirangute koordineeritud arvutus. Põhivõrguettevõtja esitab oma taotluse toetuseks kogu vajaliku teabe.

3.   Koordineeritud võimsusarvestaja peab esitama ajakohastatud piirkonnaülese võimsuse asjaomastele põhivõrguettevõtjatele valideerimiseks.

4.   Iga põhivõrguettevõtja peab valideerima ajakohastatud piirkonnaülese võimsuse oma pakkumispiirkonna piiril või kriitilistel võrguelementidel kooskõlas artikliga 24.

5.   Koordineeritud võimsusarvestaja peab esitama valideeritud ajakohastatud piirkonnaülese võimsuse asjaomastele põhivõrguettevõtjatele ja ühtsele jaotamiskeskkonnale piirangute tegemiseks kooskõlas artikliga 53.

5. jagu

Võimsusarvutuse kaheaastane aruanne

Artikkel 26

Võimsuse arvutamise ja jaotamise kaheaastane aruanne

1.   Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik võimsuse pikaajalise arvutamise ja jaotamise aruande ning esitab selle koostööametile.

2.   Koostööameti taotluse korral koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik edaspidi iga kahe aasta järel pikkade ajavahemike võimsuse arvutamise ja jaotamise aruande. Vajaduse korral esitatakse see aruanne koos võimsuse arvutamise ja jaotamise kaheaastase aruandega vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklile 31.

3.   Võimsuse arvutamise ja jaotamise aruanne peab iga pakkumispiirkonna, selle piirkonna piiri ja koordineeritud võimsusarvutuse ala kohta sisaldama vähemalt järgmist:

a)

kasutatud võimsusarvutusmeetod;

b)

võrgu talitluskindluse varude statistilised näitajad;

c)

piirkonnaülese võimsuse statistilised näitajad, kui need on võimsusarvutuse ajavahemiku puhul asjakohased;

d)

võimsusarvutustes kasutatava teabe kvaliteedi näitajad;

e)

võimsuse arvutamise täiustamiseks väljapakutud meetmed, kui neid on;

f)

soovitused pikaajalise võimsuse arvutamise täiustamiseks, sealhulgas metoodika, protsesside ja juhtimiskorra täiendavaks ühtlustamiseks.

4.   Pärast koostööametiga konsulteerimist peavad kõik põhivõrguettevõtjad omavahelise kokkuleppega määrama kindlaks statistilised ja kvaliteedinäitajad aruandes esitamiseks. Koostööamet võib nõuda nende näitajate muutmist, enne kui põhivõrguettevõtjad need kokku lepivad või nende rakendamise ajal.

5.   Koostööamet otsustab, kas avaldada kaheaastane aruanne täielikult või osaliselt.

2. PEATÜKK

Pakkumispiirkonnad

Artikkel 27

Üldsätted

1.   Järgmise päeva turu ja päevasisese turu pakkumispiirkondi tuleb kasutada pikaajalise forvardvõimsuse arvutamise ja jaotamise korral.

2.   Kui teatavat pakkumispiirkonna piiri enam ei ole olemas, on sellise pakkumispiirkonna piiril pikaajalist ülekandeõigust omanud isikul õigus saada asjaomastelt põhivõrguettevõtjatelt hüvitist, mis põhineb pikaajalise ülekandeõiguse eest esialgu makstud hinnal.

3. PEATÜKK

Võimsuse jaotamine forvardturul

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 28

Üldised põhimõtted

Võimsuse jaotamine forvardturul peab toimuma järgmiselt:

a)

järgitakse piirkulupõhist hinnakujundust, et saada tulemused iga pakkumispiirkonna piiri, kasutamissuuna ja turuajaühiku kohta;

b)

jaotatakse mitte enamat kui pakutud pikkade ajavahemike piirkonnaülest võimsust kooskõlas artikliga 39;

c)

tagades korratavuse.

Artikkel 29

Sisendandmed ja tulemused

1.   Ühtses jaotamiskeskkonnas tuleb kasutada järgmisi sisendandmeid, et määrata kindlaks võimsuse jaotamine forvardturul vastavalt lõikele 2:

a)

iga koordineeritud võimsusarvestaja esitatud pikkade ajavahemike piirkonnaülese võimsuse valideeritud jagamine ning artikli 43 kohaselt tagasikantud pikaajaliste ülekandeõigustega seotud võimsused;

b)

turuosaliste esitatud pakkumised.

2.   Ühtses jaotamiskeskkonnas tuleb iga pikaajalise võimsuse jaotamise jaoks üheaegselt kindlaks määrata vähemalt järgmised tulemused iga pakkumispiirkonna piiri, kasutamissuuna ja turuajaühiku jaoks:

a)

jaotatud pikaajaliste ülekandeõiguste maht [MW];

b)

pikaajaliste ülekandeõiguste hind kooskõlas artikliga 40;

c)

pakkumiste täitmisolekud.

3.   Ühtne jaotamiskeskkond peab tagama, et enampakkumise tulemused oleksid õiged.

4.   Iga põhivõrguettevõtja peab tagama, et enampakkumise tulemused oleksid kooskõlas ühtsesse jaotamiskeskkonda lõike 1 kohaselt esitatud sisendandmetega.

2. jagu

Riski maandamise võimalused piirkonnaülese ülekande korral

Artikkel 30

Otsus piirkonnaüleste riski maandamise võimaluste kohta

1.   Pakkumispiirkonna piiri põhivõrguettevõtjad peavad välja andma pikaajalisi ülekandeõigusi, välja arvatud juhul, kui pädevad reguleerivad asutused on teinud kooskõlastatud otsused mitte välja anda pikaajalisi ülekandeõigusi teatava pakkumispiirkonna piiri jaoks. Selliste otsuste vastuvõtmisel peavad pakkumispiirkonna piiri pädevad reguleerivad asutused konsulteerima asjaomase võimsusarvutuse ala reguleerivate asutustega ja võtma asjakohaselt arvesse nende seisukohti.

2.   Kui pakkumispiirkonna piiril ei ole olemas pikaajalisi ülekandeõigusi käesoleva määruse jõustumise ajal, peavad kõik pakkumispiirkonna piiri pädevad reguleerivad asutused tegema kooskõlastatult otsused pikaajaliste ülekandeõiguste koostamise kohta hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohased otsused peavad põhinema hindamisel, millega tehakse kindlaks, kas elektri forvardturul on piisavalt riskimaandamise võimalusi asjaomaste pakkumispiirkondade jaoks. Hindamise peavad kooskõlastatult tegema pakkumispiirkonna piiri pädevad reguleerivad asutused ja hindamine peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)

konsulteerimine turuosalistega selle üle, millised on nende riskimaandamise vajadused vaadeldava pakkumispiirkonna piiridel;

b)

hinnang.

4.   Lõike 3 punktis b osutatud hinnangus tuleb uurida elektri hulgimüügiturgude toimimist ja hinnang peab tuginema läbipaistvatele kriteeriumidele, mis sisaldavad vähemalt järgmist:

a)

analüüs selle kohta, kas tooted või toodete kogum, mida pakutakse forvardturul, annab kaitse vaadeldava pakkumispiirkonna järgmise päeva hinna kõikuvuse eest. Sobivaks kaitseks järgmise päeva hinna muutumise riski eest loetakse selliseid tooteid või tootekogumeid, mille puhul vaadeldava pakkumispiirkonna järgmise päeva hind on piisavalt seotud alushinnaga, millega toodete eest arveldatakse;

b)

analüüs selle kohta, kas forvardturgudel pakutavad tooted või tootekogumid on tõhusad. Sel eesmärgil tuleb hinnata vähemalt järgmisi näitajaid:

i)

kauplemishorisont;

ii)

ostu- ja müügihinna vahe;

iii)

kaubeldava mahu ja tegeliku tarbimise vahekord;

iv)

täitmata tehingute ja tegeliku tarbimise vahekord.

5.   Kui lõikes 3 osutatud hindamine näitab, et ühes või mitmes pakkumispiirkonnas ei ole piisavalt riskimaandamisvõimalusi, peavad pädevad reguleerivad asutused nõudma, et asjaomased põhivõrguettevõtjad:

a)

annaksid välja pikaajalisi ülekandeõigusi või

b)

teeksid kindlaks, kas on tehtud kättesaadavaks muid pikaajalisi piirkonnaüleseid riskimaandamistooteid elektri hulgimüügiturgude toimimise toetuseks.

6.   Kui pädev reguleeriv asutus otsustab teha taotluse, nagu on osutatud lõike 5 punktis b, peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad välja töötama vajalikud meetmed ning esitama need pädevale reguleerivale asutusele heakskiitmiseks hiljemalt kuue kuu jooksul alates pädevalt reguleerivalt asutuselt taotluse saamisest. Kõnealused vajalikud meetmed tuleb rakendada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast pädeva reguleeriva asutuse heakskiitu. Pädev reguleeriv asutus võib asjaomaste põhivõrguettevõtjate taotlusel rakendamise aega pikendada kuni kuus kuud.

7.   Kui reguleeriv asutus otsustab, et asjaomased põhivõrguettevõtjad ei tohi välja anda pikaajalisi ülekandeõigusi või et nad peavad tegema kättesaadavaks muid pikaajalisi piirkonnaüleseid riskimaandamistooteid, ei kohaldata artikleid 16, 28, 29, 31–57, 59 ja 61 pakkumispiirkonna piiride põhivõrguettevõtjate suhtes.

8.   Kas pakkumispiirkonna piiri põhivõrguettevõtjate ühisel taotlusel või pädevate reguleerivate asutuste omal algatusel peavad pakkumispiirkonna piiri pädevad reguleerivad asutused vähemalt kord nelja aasta järel tegema lõigete 3–5 kohase hindamise koos koostööametiga.

Artikkel 31

Pikaajaliste ülekandeõiguste piirkondlik kujundamine

1.   Piirkonnaülest võimsust jaotatakse pikkade ajavahemike korral turuosalistele jaotamiskeskkonnas füüsiliste ülekandeõigustena „kasuta või müü“ põhimõttel või optsioonide kujul rahaliste ülekandeõigustena või kohustuste kujul rahaliste ülekandeõigustena.

2.   Kõik põhivõrguettevõtjad, kes annavad välja pikaajalisi ülekandeõigusi, peavad pikkadel ajavahemikel piirkonnaülest võimsust pakkuma turuosalistele ühtses jaotamiskeskkonnas vähemalt aastate ja kuude ajavahemikes. Iga võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad koos võivad pakkuda pikkade ajavahemike piirkonnaülest võimsust ka muudes ajavahemikes.

3.   Iga sellise võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad, kus on olemas pikaajalised ülekandeõigused, peavad hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist tegema koos ettepaneku iga pakkumispiirkonna piiril väljaantavate piirkondlikult kujundatud pikaajaliste ülekandeõiguste kohta võimsusarvutuse alas.

Vaadeldava võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad peavad hiljemalt kuus kuud pärast pakkumispiirkonna piiri reguleerivate asutuste kooskõlastatud otsuseid pikaajaliste ülekandeõiguste koostamise kohta kooskõlas artikli 30 lõikega 2 tegema koos ettepaneku iga pakkumispiirkonna piiril väljaantavate piirkondlikult kujundatud pikaajaliste ülekandeõiguste kohta kõnealuses võimsusarvutuse alas.

Selliste liikmesriikide reguleerivad asutused, kus pikaajaliste ülekandeõiguste kujundamine kuulub põhivõrguettevõtjate piiriülese ümberjaotamise toimingute hulka, et sellega tagada talitluse jäämine talitluskindluse piiresse, võivad otsustada säilitada füüsilised pikaajalised ülekandeõigused oma pakkumispiirkonna piiridel.

4.   Lõikes 3 viidatud ettepanekutes tuleb esitada rakendamise ajakava ja vähemalt kirjeldus järgmiste jaotamiseeskirjas sätestatud näitajate kohta:

a)

pikaajaliste ülekandeõiguste liik;

b)

forvardturul võimsuse jaotamise ajavahemikud;

c)

toote laad (baaskoormus, tippkoormus, koormus väljaspool tippkoormust);

d)

hõlmatud pakkumispiirkonnad.

5.   Ettepanekute üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 6. Iga põhivõrguettevõtja peab võtma asjakohaselt arvesse konsulteerimise tulemusi väljaandmiseks kavandatud pikaajaliste ülekandeõiguste kohta.

6.   Ei ole lubatud rööbiti jaotada ühel ja samal pakkumispiirkonna piiril füüsilisi ülekandeõigusi ja rahalisi ülekandeõigusi optsioonide kujul. Ei ole lubatud rööbiti jaotada ühel ja samal pakkumispiirkonna piiril füüsilisi ülekandeõigusi ja rahalisi ülekandeõigusi kohustuste kujul.

7.   Pakkumispiirkonna piiril pakutavate pikaajaliste ülekandeõiguste läbivaatamise võivad algatada:

a)

kõik pakkumispiirkonna piiri reguleerivad asutused omal algatusel või

b)

kõik pakkumispiirkonna piiri reguleerivad asutused koostööameti soovitusel või kõikide asjaomase pakkumispiirkonna piiri põhivõrguettevõtjate ühise taotluse korral.

8.   Iga võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad vastutavad läbivaatamise eest lõikes 9 sätestatud korras.

9.   Iga pikaajaliste ülekandeõiguste läbivaatamisega tegelev põhivõrguettevõtja peab:

a)

hindama pakutud pikaajalisi ülekandeõigusi, võttes arvesse lõikes 4 sätestatud näitajaid;

b)

kui peetakse vajalikuks, pakkuma välja muid pikaajalisi ülekandeõigusi, võttes arvesse alapunktis a osutatud hindamise tulemusi;

c)

korraldama konsulteerimise kooskõlas artikliga 6:

i)

pakutavate pikaajaliste ülekandeõiguste hindamise tulemuste kohta;

ii)

kui asjakohane, seoses ettepanekuga alternatiivsete pikaajaliste ülekandeõiguste kohta.

10.   Pärast lõike 9 punktis c osutatud konsulteerimist peavad asjaomase võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad kolme kuu jooksul pärast läbivaatamise otsuse tegemist koos esitama pädevale reguleerivale asutusele ettepaneku kas pikaajaliste ülekandeõiguste liigi säilitamise või muutmise kohta.

Artikkel 32

Füüsilised ülekandeõigused

1.   Igal füüsilise ülekandeõiguse omajal on õigus registreerida kas kõik või osa oma füüsilistest ülekandeõigustest vastavalt artiklile 36.

2.   Kui füüsiliste ülekandeõiguste omaja ei registreerinud tähtajaks, mis on kirjas registreerimise eeskirjas, on tal õigus saada hüvitist kooskõlas artikliga 35.

Artikkel 33

Rahalised ülekandeõigused optsioonide kujul

1.   Rahaliste ülekandeõiguste optsioonide omajatel on õigus hüvitist saada kooskõlas artikliga 35.

2.   Optsioonide kujul rahaliste ülekandeõiguste rakendamise korral kohaldatakse järgmise päeva hindade ühendamist kooskõlas määruse (EL) 2015/1222 artiklitega 38–50.

Artikkel 34

Rahalised ülekandeõigused kohustuste kujul

1.   Kohustuste kujul rahaliste ülekandeõiguste omajatel on õigus saada või kohustus maksta rahalist hüvitist kooskõlas artikliga 35.

2.   Kohustuste kujul rahaliste ülekandeõiguste rakendamise korral kohaldatakse järgmise päeva hindade ühendamist kooskõlas määruse (EL) 2015/1222 artiklitega 38–50.

Artikkel 35

Pikaajaliste ülekandeõiguste hüvitamise põhimõtted

1.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad, kes jaotavad ülekandeõigusi pakkumispiirkonna piiril ühtse jaotamiskeskkonna kaudu, peavad pikaajaliste ülekandeõiguste omajatele maksma hüvitist, kui pikaajaliste ülekandeõiguste suunas on hinnavahe positiivne.

2.   Kohustuste kujul rahaliste ülekandeõiguste omajad peavad maksma hüvitist asjaomastele põhivõrguettevõtjatele ühtse jaotamiskeskkonna kaudu, mille kaudu jaotatakse ülekandeõigusi pakkumispiirkonna piiril, kui kohustuste kujul rahaliste ülekandeõiguste suunas on hinnavahe negatiivne.

3.   Pikaajaliste ülekandeõiguste eest lõigete 1 ja 2 kohaselt hüvitiste maksmisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

a)

kui piirkonnaülest võimsust jaotatakse kaudse jaotamise teel või muul viisil varumeetmete kasutamise tõttu järgmise päeva ajavahemikes, peab pikaajaliste ülekandeõiguste hüvitis võrduma hinnavahega;

b)

kui piirkonnaülest võimsust jaotatakse otsese enampakkumise kaudu järgmise päeva ajavahemikes, peab pikaajaliste ülekandeõiguste hüvitis võrduma päevasisese enampakkumise kliiringhinnaga.

4.   Kui pakkumispiirkondade vaheliste ühenduste jaotamispiirangud on lisatud järgmise päeva võimsuse jaotamise protsessi määruse (EL) 2015/1222 artikli 23 lõike 3 kohaselt, võib neid arvesse võtta pikaajaliste ülekandeõiguste hüvitise arvutamisel kooskõlas lõikega 3.

3. jagu

Füüsiliste ülekandeõiguste registreerimise menetlus

Artikkel 36

Üldsätted füüsiliste ülekandeõiguste registreerimise kohta

1.   Kui põhivõrguettevõtjad annavad välja ja kohaldavad ülekandeõigusi pakkumispiirkonna piiridel, peavad nad võimaldama füüsiliste ülekandeõiguste omajatel ja/või nende vastaspooltel registreerida oma elektrikaubanduse kava. Füüsiliste ülekandeõiguste omajad võivad volitada nõuetele vastavaid kolmandaid isikuid enda nimel registreerima oma elektrikaubanduse kavasid registreerimiseeskirja kohaselt kooskõlas lõikega 3.

2.   Hiljemalt kaksteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad, kes annavad välja füüsilisi ülekandeõigusi pakkumispiirkonna piiril, esitama asjaomasele reguleerivale asutusele heakskiitmiseks ettepaneku pakkumispiirkondade vahelise elektrikaubanduse kavade registreerimise eeskirja kohta. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 6. Registreerimiseeskiri peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

füüsiliste ülekandeõiguste omaja õigused registreerida elektrikaubanduse kavasid;

b)

registreerimiseks vajalikud minimaalsed tehnilised nõuded;

c)

registreerimisprotsessi kirjeldus;

d)

registreerimise ajakava;

e)

registreerimise ja teatamise viis.

3.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad järk-järgult ühtlustama registreerimiseeskirju kõikidel sellistel pakkumispiirkonna piiridel, kus rakendatakse ülekandeõigusi.

4.   Füüsiliste ülekandeõiguste omajad ja nende vastaspooled, kui see on asjakohane, või volitatud kolmas isik, kes nende nimel tegutseb, peavad kooskõlas registreerimiseeskirjaga registreerima kas kõik oma füüsilised ülekandeõigused pakkumispiirkondade vahel või osa neist.

5.   Kui pakkumispiirkondade vaheliste ühenduste jaotamispiirangud on lisatud järgmise päeva võimsuse jaotamise protsessi määruse (EL) 2015/1222 artikli 23 lõike 3 kohaselt, tuleb neid arvestada lõikes 2 osutatud registreerimiseeskirja ettepanekus.

4. jagu

Protsessid ja toimingud

Artikkel 37

Pikaajalises võimsuse jaotamises osalemise tingimused

1.   Turuosalised peavad olema registreeritud ühtses jaotamiskeskkonnas ja vastama kõikidele ühtlustatud jaotamiseeskirja kõlblikkusnõuetele, enne kui nad saavad õiguse enampakkumisel osaleda või õiguse üle kanda oma pikaajalisi ülekandeõigusi. Kõlblikkusnõuetes tuleb järgida mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet.

2.   Kui turuosaliselt saadakse registreerimise taotlus, peab ühtne jaotamiskeskkond teatama, kas turuosaline vastab kõikidele kõlblikkusnõuetele ja kas tal on õigus enampakkumisel osaleda või üle kanda oma pikaajalisi ülekandeõigusi teatavast kuupäevast alates.

3.   Turuosalised peavad täielikult järgima ühtlustatud jaotamiseeskirja. Turuosalised peavad alal hoidma ja ajakohastama kogu teavet oma osalemise kohta ning teatama viivitamatult ühtsele jaotamiskeskkonnale, kui teabes on muudatusi.

4.   Ühtsel jaotamiskeskkonnal peab olema õigus peatada turuosalise õigus enampakkumistes osaleda või üle kanda oma pikaajalisi ülekandeõigusi või sellised õigused ära võtta, kui turuosaline on rikkunud lepingulisi kohustusi, mis tal on seoses ühtlustatud jaotamiseeskirjaga.

5.   Kui turuosalisel peatatakse õigus osaleda enampakkumisel või õigus üle anda pikaajalist ülekandeõigust vastavalt ühtlustatud jaotamiseeskirjale või võetakse turuosalisel sellised õigused ära, ei vabasta see turuosalist ega ühtset jaotamiskeskkonda kohustustest, mis tulenevad pikaajalistest ülekandeõigustest, mis on jaotatud ja välja makstud enne õiguste peatamist või äravõtmist.

Artikkel 38

Sisendandmete esitamine ühtsesse jaotamiskeskkonda

Iga põhivõrguettevõtja peab tagama, et piirkonnaülese pikaajalise võimsuse valideeritud jagamine sisestatakse ühtsesse jaotamiskeskkonda enne enampakkumise andmete avaldamist vastavalt artiklile 39.

Artikkel 39

Võimsuse jaotamise käik forvardturul

1.   Hiljemalt ajaks, mis on ühtlustatud jaotamiseeskirjas sätestatud iga võimsuse jaotamise jaoks forvardturul, tuleb kindlaks määrata ja ühtses jaotamiskeskkonnas avaldada enampakkumise kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

enampakkumise tehingute avamise ja sulgemise kuupäev ja kellaaeg;

b)

piirkonnaülese võimsuse valideeritud jagamine pikkade ajavahemike jaoks ning enampakkumisele pandud pikaajaliste ülekandeõiguste liik;

c)

pakkumise vorm;

d)

enampakkumise tulemuste avaldamise kuupäev ja kellaaeg;

e)

enampakkumise tulemuste vaidlustamise tähtaeg.

2.   Avaldatud pikaajalist piirkonnaülest võimsust ei tohi muuta enne enampakkumise sulgemisaega. See aeg tuleb täpsustada ühtlustatud jaotamiseeskirjas.

3.   Iga turuosaline peab esitama oma pakkumise ühtsesse jaotamiskeskkonda enne enampakkumise sulgemisaega ja vastavalt enampakkumise kirjelduses sätestatud tingimustele.

4.   Ühtne jaotamiskeskkond peab tagama pakkumiste konfidentsiaalsuse.

Artikkel 40

Pikaajaliste ülekandeõiguste hinnad

Pikaajaliste ülekandeõiguste hind iga pakkumispiirkonna piiri, kasutamissuuna ja turuajaühiku kohta tuleb määrata piirkulu põhimõttel ning väljendada eurodes megavati kohta. Juhul kui nõudlus pikkade ajavahemike korral piirkonnaülese võimsuse järele teatud pakkumispiirkonna piiri, kasutamissuuna ja turuajaühiku kohta on pakutud piirkonnaülese võimsuse hinnaga võrdne või on sellest väiksem, on hind null.

Artikkel 41

Rahalised nõuded ja arveldamine

1.   Ühtses jaotamiskeskkonnas peab olema tagatud arvete esitamine ja endale arvete koostamine pikaajaliste ülekandeõiguste jaotamise, tagasikandmise ja nende eest hüvitise maksmisega seotud deebeti või kreeditiga arveldamiseks. Selliste menetluste käik tuleb täpsustada ühtlustatud jaotamiseeskirjas.

2.   Enampakkumisel osalemiseks peab turuosalisel olema pakkumiste ja pikaajaliste jaotatud ülekandeõiguste jaoks piisav tagatis vastavalt tingimustele, mis on sätestatud ühtlustatud jaotamiseeskirjas.

Artikkel 42

Varumeetmete väljatöötamine

1.   Kui pikaajaline võimsuse jaotamine ei anna tulemusi, on varumeetmeks edasi lükata võimsuse jaotamine forvardturul.

2.   Kõigil iga võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjatel peab olema õigus võtta muid kooskõlastatud varumeetmeid. Sellisel juhul peavad kõik põhivõrguettevõtjad igas võimsusarvutuse alas töötama välja kooskõlastatud ettepaneku usaldusväärsete varumeetmete kohta.

Artikkel 43

Pikaajaliste ülekandeõiguste tagasikandmine

1.   Pikaajaliste ülekandeõiguste omajad võivad ühtse jaotamiskeskkonna kaudu oma pikaajalised ülekandeõigused tagasi kanda asjaomastele põhivõrguettevõtjatele võimsuse uueks jaotamiseks forvardturul.

2.   Pikaajaliste ülekandeõiguste omajad, kes tahavad oma pikaajalisi ülekandeõigusi uuesti jaotamiseks tagasi kanda, peavad seda teatama ühtsele jaotamiskeskkonnale kas otse või kolmanda isiku kaudu, nagu on sätestatud ühtlustatud jaotamiseeskirjas.

3.   Pikaajaliste ülekandeõiguste omajad, kes kannavad oma pikaajalised ülekandeõigused tagasi, peavad selle eest saama asjaomastelt põhivõrguettevõtjatelt ühtse jaotamiskeskkonna kaudu hüvitist kas otse või kaudselt kolmanda isiku kaudu. See tasu võrdub enampakkumisel pikaajaliste ülekandeõiguste uuesti jaotamisel saadud hinnaga.

Artikkel 44

Pikaajaliste ülekandeõiguste üleandmine

1.   Pikaajaliste ülekandeõiguste omanikel on õigus anda üle kõik või osa oma pikaajalistest ülekandeõigustest teistele turuosalistele kooskõlas ühtlustatud jaotamiseeskirjaga.

2.   Vastuvõetavuse eeskirjad ja loetelu ühtses jaotamiskeskkonnas registreeritud turuosalistest, kes vastavad kõlblikkusnõuetele seoses pikaajaliste ülekandeõiguste üleandmisega, tuleb avaldada ühtses jaotamiskeskkonnas.

3.   Pikaajaliste ülekandeõiguste omajad peavad pikaajaliste ülekandeõiguste üleandmisest teatama kas otse või kaudselt kolmanda isiku kaudu ühtsele jaotamiskeskkonnale, nagu on ühtlustatud jaotamiseeskirjaga ette nähtud.

4.   Kõnealused pikaajalised ülekandeõigused omandanud turuosalised peavad kinnitama kooskõlas ühtlustatud jaotamiseeskirjaga, kas otse või kolmanda isiku kaudu, ühtsele jaotamiskeskkonnale teadet, mille tegi eelmine pikaajaliste ülekandeõiguste omaja.

Artikkel 45

Tulemuste esitamine

1.   Ühtne jaotamiskeskkond peab teatama põhivõrguettevõtjatele, kes vastutavad selle pakkumispiirkonna piiri eest, millega on seotud pikaajalised ülekandeõigused, turuosalistele ja pikaajaliste ülekandeõiguste omajatele, milline on võimsuse jaotamise tulemus forvardturul, enampakkumise kirjelduses teatatud aja kestel.

2.   Ühtne jaotamiskeskkond peab teatama turuosalistele, milline on nende pakkumiste täitmise seis ja kliiringhinnad.

Artikkel 46

Varumeetmete käivitamine

1.   Kui ühtne jaotamiskeskkond ei suuda esitada enampakkumise kirjeldust artikli 39 kohaselt ega osa või mitte mingeid pikaajalise võimsuse jaotamise tulemusi ühtlustatud jaotamiseeskirjas sätestatud aja jooksul, peavad pakkumispiirkonna piiri eest vastutavad põhivõrguettevõtjad võtma varumeetmeid, nagu on sätestatud artiklis 42.

2.   Kui ilmneb, et lõikes 1 osutatud toiminguid ei suudeta teha, tuleb ühtsel jaotamiskeskkonnal seda teatada pakkumispiirkonna piiri eest vastutavatele põhivõrguettevõtjatele. Ühtne jaotamiskeskkond peab teatama turuosalistele, et võidakse võtta varumeetmeid.

Artikkel 47

Turuteabe avaldamine

1.   Ühtses jaotamiskeskkonnas tuleb avaldada iga pakkumispiirkonna piiri ja kasutamissuuna kohta vähemalt järgmine teave:

a)

artikli 39 kohane enampakkumise kirjeldus;

b)

soovituslik enampakkumiskalender, milles on esitatud pakkumisele tulevate pikaajaliste ülekandeõiguste liik ja kuupäev, millal neid pikaajalisi ülekandeõigusi turuosalistele pakutakse;

c)

võimsuse jaotamise tulemused forvardturul kooskõlas artikliga 29;

d)

turuosaliste arv igal enampakkumisel;

e)

loetelu nõuetekohastest turuosalistest pikaajaliste ülekandeõiguste ülekandmiseks;

f)

ühtse jaotamiskeskkonna kontaktandmed.

2.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad peavad avaldama ühtse jaotamiskeskkonna kaudu lõikes 1 osutatud nõutava teabe vastavalt enampakkumise kirjelduses määruse (EL) nr 543/2013 kohaselt esitatud ajakavale.

3.   Ühtne jaotamiskeskkond peab tagama, et üldsusele oleksid kättesaadavad varasemad andmed vähemalt viieaastase ajavahemiku kohta.

4. PEATÜKK

Ühtne jaotamiskeskkond

Artikkel 48

Rajamine

1.   Kõik põhivõrguettevõtjad peavad tagama, et ühtne jaotamiskeskkond oleks toimiv ja kooskõlas artiklis 49 sätestatud funktsionaalsete nõuetega hiljemalt kaksteist kuud pärast ühiste nõuete ettepaneku ja ühtse jaotamiskeskkonna asutamise ettepaneku heakskiitmist. Pädevad reguleerivad asutused võivad seda aega kuni kuue kuu võrra pikendada asjaomaste põhivõrguettevõtjate taotlusel riigihanke menetlusest tingitud viivituste korral.

2.   Võrkudevaheliste alalisvooluühenduste võimsuse jaotamine forvardturul peab kulgema ühtses jaotamiskeskkonnas hiljemalt kakskümmend neli kuud pärast lõikes 1 osutatud heakskiitmist.

Artikkel 49

Funktsionaalsed nõuded

1.   Kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad esitama kõigile reguleerivatele asutustele ettepaneku ühiste nõuetega ja ühtse jaotamiskeskkonna asutamise kohta. Ettepanekus tuleb määrata kindlaks eri võimalused ühtse jaotamiskeskkonna asutamiseks ja juhtimiseks, sealhulgas see, kuidas põhivõrguettevõtjad või kolmandad isikud nende nimel seda edasi arendavad. Põhivõrguettevõtjate ettepanekus tuleb sõnastada ühtse jaotamiskeskkonna üldised ülesanded vastavalt artiklile 50 ja kulu hüvitamise nõuded vastavalt artiklile 59.

2.   Ühtse jaotamiskeskkonna funktsionaalsed nõuded peavad sisaldama vähemalt järgmist:

a)

pakkumispiirkonnad, mida jaotamiskeskkond peaks hõlmama;

b)

pakutavate teenuste tehniline kättesaadavus ja töökindlus;

c)

tööprotsessid;

d)

pakutavad tooted;

e)

forvardturul võimsuse jaotamise ajakava;

f)

jaotamise meetodid ja -viisid;

g)

rahalise arveldamise põhimõtted ja jaotatud toodete riskihaldus;

h)

ühtlustatud lepinguline raamistik suhetes turuosalistega;

i)

andmeliidesed.

Artikkel 50

Üldised ülesanded

Asjaomased põhivõrguettevõtjad peavad kasutama ühtset jaotamiskeskkonda vähemalt järgmistel eesmärkidel:

a)

turuosaliste registreerimine;

b)

turuosalistele ühtse kontaktpunkti võimaldamine;

c)

enampakkumiste korraldamine;

d)

arveldamine turuosalistega forvardturul jaotatud võimsuste eest, sealhulgas tagatiste haldamine;

e)

koostöö arvelduskojaga, kui see on vajalik üldiste eeskirjade järgi kohustuste kujul rahaliste ülekandeõiguste rakendamiseks vastavalt artiklile 34;

f)

varumeetmete võtmine vastavalt artiklitele 42 ja 46;

g)

pikaajaliste ülekandeõiguste tagasikandmise võimaldamine vastavalt artiklile 43;

h)

pikaajaliste ülekandeõiguste üleandmise hõlbustamine vastavalt artiklile 44;

i)

turuteabe avaldamine vastavalt artiklile 47;

j)

andmesideseadmete pakkumine ja käitamine andmevahetuseks turuosalistega.

5. PEATÜKK

Ühtlustatud jaotamiseeskiri

Artikkel 51

Ühtlustatud jaotamiseeskirja kasutuselevõtmine

1.   Kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos välja töötama ühtlustatud eeskirja pikaajaliste ülekandeõiguste kohta vastavalt artikli 52 lõikele 2. Ettepaneku üle tuleb pidada konsultatsioone kooskõlas artikliga 6. Kõnealuses ettepanekus tuleb esitada piirkondlikud ja pakkumispiirkonna piiriga seotud nõuded, kui iga võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjad on need välja töötanud vastavalt artikli 52 lõikele 3.

2.   Pärast seda, kui piirkondlikud nõuded on jõustunud, on need ülimuslikud ühtlustatud jaotamiseeskirja üldiste nõuete suhtes. Juhul, kui ühtlustatud jaotamiseeskirja nõudeid muudetakse ja need esitatakse reguleerivale asutusele heakskiitmiseks, tuleb ka kohalikud nõuded esitada asjaomase võimsusarvutuse ala reguleerivale asutusele heakskiitmiseks.

Artikkel 52

Nõuded ühtlustatud jaotamiseeskirja kohta

1.   Pikaajaliste ülekandeõiguste suhtes kohaldatavat ühtlustatud jaotamiseeskirja käsitlevad nõuded peavad hõlmama füüsilisi ülekandeõigusi, rahalisi ülekandeõigusi optsioonide kujul ning rahalisi ülekandeõigusi kohustuste kujul. Põhivõrguettevõtjad peavad käsitlema ja nõuetekohaselt arvesse võtma eri liiki toodete eripära.

2.   Pikaajaliste ülekandeõiguste suhtes kohaldatav ühtlustatud jaotamiseeskiri peab olema kooskõlas mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõttega ning selles peab käsitlema vähemalt järgmist:

a)

ühtlustatud mõisted ja kohaldamisala;

b)

lepinguline raamistik, milles käsitletakse ühtset jaotamiskeskkonda ja turuosalisi, sealhulgas kohaldatav õigus, kasutatav keel, konfidentsiaalsus, vaidluste lahendamine, kohustused ja vääramatu jõud;

c)

„kasuta või müü“ põhimõtte rakendamine füüsiliste ülekandeõiguste korral vastavalt artiklile 32;

d)

pakutavate pikaajaliste ülekandeõiguste liikide kirjeldus, sealhulgas hüvitamise põhimõtted artikli 35 kohaselt;

e)

kohaldatava registreerimiseeskirja põhimõtteline kirjeldus vastavalt artiklile 36;

f)

ühtlustatud sätted nõuetekohasuse, õiguste, peatamise, uuendamise ja osalemiskulude kohta vastavalt artiklile 37;

g)

pikaajalise jaotamise protsessi kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist: enampakkumise kirjeldus, pakkumiste esitamine, enampakkumise tulemuste avaldamine, vaidlustamise tähtaeg ja varumeetmed kooskõlas artiklitega 37, 38, 39, 42, 43 ja 44;

h)

ühtlustatud sätted rahaliste nõuete ja arveldamise kohta artikli 41 kohaselt;

i)

ühtlustatud sätted pikaajaliste ülekandeõiguste tagasikandmise kohta vastavalt artiklile 43;

j)

ühtlustatud sätted pikaajaliste ülekandeõiguste üleandmisest teatamise kohta vastavalt artiklile 44;

k)

sätted püsikindluse ja hüvitamiseeskirjade kohta vastavalt artiklitele 53 ja 55;

l)

ühtsed sätted tasaarvestuse viiside ja kohustuste kujul rahaliste ülekandeõiguste rahaliste tagatiste kohta, kui see on asjakohane.

3.   Ühtlustatud jaotuseeskiri võib sisaldada ka piirkondikke või pakkumispiirkonna piirile omaseid nõudeid ning eelkõige:

a)

võimsusarvutuse ala iga pakkumispiirkonna piiril pakutavate pikaajaliste ülekandeõiguste liikide kirjeldus artikli 31 kohaselt;

b)

pikaajaliste ülekandeõiguste hüvitamiskord, mida kohaldatakse iga pakkumispiirkonna piiril võimsusarvutuse alas jaotamisel järgmise päeva ajavahemikes vastavalt artiklile 35;

c)

alternatiivsete kooskõlastatud piirkondlike varumeetmete rakendamine vastavalt artiklile 42;

d)

kohalik hüvitamiseeskiri, millega määratakse kindlaks piirkondlik püsikindluse režiim vastavalt artiklile 55.

6. PEATÜKK

Forvardturul jaotatud piirkonnaülese võimsuse püsikindlus

Artikkel 53

Püsikindluse üldsätted

1.   Kõikidel põhivõrguettevõtjatel on õigus talitluskindluse piiridesse jäämise tagamiseks piirata pikaajalisi ülekandeõigusi enne järgmise päeva püsikindluse kinnitamisaega. Kui põhivõrguettevõtjad piiravad pikaajalisi ülekandeõigusi, peavad nad sellest teatama asjaomasele reguleerivale asutusele ning ühtlasi teatama põhjuse, miks tuleb teha piiranguid.

2.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad peavad selle pakkumispiirkonna piiril, kus on pikaajalisi ülekandeõigusi piiratud, maksma piiratud ülekandeõiguste omajatele hinnavahe võrra hüvitist.

Artikkel 54

Ülempiiride seadmine

1.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad võivad seada pakkumispiirkonna piiril kõikidele pikaajaliste ülekandeõiguste omajatele nende õiguste piiramise korral asjaomasel kalendriaastal või võrkudevaheliste alalisvooluühenduste puhul asjaomasel kalendrikuul makstava koguhüvitise ülempiiri.

2.   Ülempiir ei tohi olla väiksem kui võimsusjaotustulu, mille asjaomased põhivõrguettevõtjad saavad pakkumispiirkonna piiril asjaomasel kalendriaastal. Võrkudevaheliste alalisvooluühenduste korral võivad põhivõrguettevõtjad pakkuda välja ülempiiri, mis ei ole väiksem kui võimsusjaotustulu, mille asjaomased põhivõrguettevõtjad saavad pakkumispiirkonna piiril asjaomasel kalendrikuul.

3.   Kui ühel pakkumispiirkonna piiril on mitu võrkudevahelist ühendust, mida käitavad erinevad põhivõrguettevõtjad ning mis talitlevad erineva reguleerimiskorra järgi reguleerivate asutuste järelevalve all, võib hüvitise ülempiiri arvutamiseks lõike 2 kohaselt kasutatavast võimsusjaotustulust eraldada iga võrkudevahelise ühenduse osa. Sellise jagamise ettepaneku peavad tegema asjaomased põhivõrguettevõtjad ja selle peavad kinnitama asjaomased pädevad asutused.

Artikkel 55

Hüvitamiseeskiri

Kui põhivõrguettevõtjad teevad ettepaneku kohaldada artiklis 54 osutatud ülempiiri, peavad nad koos koostama ülempiiri kasutamisega seotud hüvitamiseeskirja.

Artikkel 56

Püsikindlus vääramatu jõu olukorras

1.   Vääramatu jõu korral võivad põhivõrguettevõtjad piirata pikaajalisi ülekandeõigusi. Selliseid piiramisi tuleb teha kooskõlastatult pärast kontakteerumist kõigi põhivõrguettevõtjatega, keda see olukord otseselt mõjutab.

2.   Põhivõrguettevõtja, kes on vääramatu jõu olukorras, peab avaldama teate ning kirjeldama vääramatu jõu iseloomu ja teatama selle oletatava kestuse.

3.   Kui piiramine on tingitud vääramatust jõust, peavad asjaomased pikaajaliste ülekandeõiguste omajad saama hüvitist sellelt põhivõrguettevõtjalt, kes on vääramatu jõu olukorras, selle aja eest, mil kestab vääramatu jõu olukord. Hüvitis peab võrduma selle summaga, mis maksti kõnealuste pikaajaliste ülekandeõiguste eest pikaajalise võimsuse jaotamise käigus.

4.   Põhivõrguettevõtja, kes on vääramatu jõu olukorras, peab tegema kõik endast oleneva, et piirata vääramatu jõu tagajärgi ja kestust.

5.   Kui liikmesriik on nii sätestanud, peab asjaomase põhivõrguettevõtja taotlusel riigi reguleeriv asutus hindama, kas sündmust saab käsitada vääramatu jõuna.

7. PEATÜKK

Võimsusjaotustulu jagamine

Artikkel 57

Võimsusjaotustulu jagamise metoodika

1.   Kuue kuu jooksul pärast määruse (EL) 2015/1222 artikli 9 lõikes 6 osutatud võimsusjaotustulu jagamise metoodika heakskiitmist peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos välja töötama võimsuse jaotamisel forvardturul saadava võimsusjaotustulu jagamise metoodika ettepaneku.

2.   Lõikes 1 osutatud metoodika väljatöötamisel peavad põhivõrguettevõtjad võtma arvesse määruse (EL) 2015/1222 artikli 73 kohaselt väljatöötatud võimsusjaotustulu jagamise metoodikat.

3.   Pikaajalise võimsuse jaotamisest saadava võimsusjaotustulu jagamise metoodika väljatöötamisel tuleb kohaldada määruse (EL) 2015/1222 artiklit 73.

8. PEATÜKK

Kulude katmine

Artikkel 58

Kulude katmise üldsätted

1.   Põhivõrguettevõtjate kulusid, mis tulenevad käesolevas määruses sätestatud kohustustest, peavad hindama kõik reguleerivad asutused.

2.   Mõistlikuks, tõhusaks ja proportsionaalseks hinnatud kulud tuleb katta õigeaegselt võrgu kasutustasude või muude selleks sobivate mehhanismide kaudu, mille määravad pädevad reguleerivad asutused.

3.   Kui reguleerivad asutused seda nõuavad, peavad asjaomased põhivõrguettevõtjad kolme kuu jooksul pärast nõude saamist esitama kantud kulude hindamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 59

Ühtse jaotamiskeskkonna rajamise, väljaarendamise ja käitamise kulud

Kõik põhivõrguettevõtjad, kes annavad välja pikaajalisi ülekandeõigusi ühtses jaotamiskeskkonnas, peavad koos kandma kulusid, mis on tingitud ühtse jaotamiskeskkonna rajamisest ja käitamisest. Kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist peavad kõik põhivõrguettevõtjad tegema ettepaneku metoodika kohta, mille järgi jagada neid kulusid mõistlikult, tõhusalt ja proportsionaalselt, nt sellise põhimõtte järgi, nagu on kirjeldatud määruse (EL) 2015/1222 artiklis 80.

Artikkel 60

Koordineeritud võimsusarvutusprotsessi väljatöötamise ja toimimise kulud

1.   Iga põhivõrguettevõtja peab võimsusarvutusprotsessi sisendandmete esitamise kulud ise kandma.

2.   Kõik põhivõrguettevõtjad koos peavad kandma individuaalsete võrgumudelite koostamise ja ühendamise kulud.

3.   Iga võimsusarvutuse ala kõik põhivõrguettevõtjad peavad kandma koordineeritud võimsusarvestajate asutamise ja toimimise kulud ühiselt.

Artikkel 61

Püsikindluse tagamise kulud ning hüvitised pikaajaliste ülekandeõiguste eest

1.   Püsikindluse tagamise kulu hõlmab kulusid, mis on seotud hüvitusmehhanismidega piirkonnaülese võimsuse püsikindluse tagamiseks, aga ka ümberjaotamise, vahetuskauba tegemise ja tasakaalustamise kulusid seoses turuosaliste hüvitustega, ning neid kulusid peavad kandma asjaomased põhivõrguettevõtjad, niivõrd kui see on võimalik vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 16 lõike 6 punktile a.

2.   Kui määratakse kindlaks või kiidetakse heaks ülekandetariife või muid asjakohaseid mehhanisme vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 37 lõike 1 punktile a, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 14 lõiget 1, peavad reguleerivad asutused käsitlema hüvitisi nõuetekohastena, kui need on mõistlikud, tõhusad ja proportsionaalsed.

3.   Kuue kuu jooksul pärast artiklis 57 osutatud võimsusjaotustulu jagamise metoodika heakskiitmist peavad kõik põhivõrguettevõtjad koos välja töötama kulude jagamise metoodika, mille kohaselt hüvitatakse püsikindluse tagamise kulud ja kulud seoses pikaajaliste ülekandeõiguste eest tasumisega. Selline metoodika peab olema kooskõlas võimsuse jaotamisest forvardturul saadava võimsusjaotustulu jagamise metoodikaga, millele on osutatud artiklis 57.

III JAOTIS

ÜLESANNETE DELEGEERIMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 62

Ülesannete delegeerimine

1.   Põhivõrguettevõtja võib käesoleva määrusega talle määratud funktsioone osaliselt või täielikult delegeerida ühele või mitmele kolmandale osalisele tingimusel, et sellised kolmandad osalised suudavad kõnealust funktsiooni täita vähemalt sama tõhusalt nagu delegeeriv põhivõrguettevõtja. Delegeeriv põhivõrguettevõtja jääb ikkagi vastutavaks käesoleva määrusega talle määratud kohustuste täitmise eest, muu hulgas selle eest, et reguleerival asutusel oleks juurdepääs järelevalve tegemiseks vajalikule teabele.

2.   Enne delegeerimist peab kolmas osaline kindlalt tõendama delegeerivale põhivõrguettevõtjale, et ta on võimeline täielikult täitma kõiki käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

3.   Kui mõni käesolevas määruses sätestatud ülesanne delegeeritakse kolmandale osalisele osaliselt või täielikult, peab delegeeriv põhivõrguettevõtja enne delegeerimist sõlmima asjaomase kolmanda osalisega konfidentsiaalsuslepingu, mis on kooskõlas delegeeriva põhivõrguettevõtja konfidentsiaalsuskohustustega.

Artikkel 63

Järelevalve

1.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peab jälgima, kuidas toimub võimsuse jaotamine forvardturul, kuidas rajatakse ühtne jaotamiskeskkond vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõikele 8. Järelevalvega tuleb hõlmata eelkõige järgmised küsimused:

a)

võimsuse jaotamise kulg forvardturul ja probleemid sellega seoses, sealhulgas turuosaliste õiglane ja läbipaistev juurdepääs võimsuse jaotamisele forvardturul;

b)

artikli 16 kohase piirkonnaülese võimsuse jagamise metoodika tulemuslikkus forvardturul;

c)

artikli 26 kohane võimsuse arvutamise ja jaotamise alane aruanne;

d)

võimsuse jaotamise tulemuslikkus forvardturul ja ühtse jaotamiskeskkonna toimimise tulemuslikkus.

2.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist esitama koostööametile arvamuse kujundamiseks järelevalvekava, mis hõlmab koostatavaid aruandeid ja võimalikku ajakohastamist kooskõlas lõikega 1.

3.   Koostööamet peab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist koos Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga koostama sellise olulise teabe loendi, mille Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik edastab koostööametile kooskõlas määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõikega 9 ja artikli 9 lõikega 1. Olulise teabe loendit võib hiljem ajakohastada. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peab säilitama koostööameti nõutavat teavet põhjalikus standardvormingus digitaalses andmearhiivis. Kõik põhivõrguettevõtjad peavad Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule esitama teavet, mida võrgustik vajab lõigetes 1 ja 3 nimetatud ülesannete täitmiseks.

4.   Turuosalised ning muud forvardturul võimsuse jaotamise mehhanismiga seotud organisatsioonid peavad koostööameti ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ühisel nõudmisel esitama Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule lõigete 1 ja 3 kohase järelevalve tegemiseks vajaliku teabe, välja arvatud teave, mille reguleerivad asutused, koostööamet ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik on saanud oma käsutusse seoses järelevalveülesannete täitmisega.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 64

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. september 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(2)  Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

(4)  Komisjoni 14. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 543/2013, mis käsitleb elektriturgudel andmete esitamist ja avaldamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa (ELT L 163, 15.6.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

27.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/69

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1720,

26. september 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. september 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)   ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

180,4

ZZ

180,4

0707 00 05

TR

118,8

ZZ

118,8

0709 93 10

AR

162,6

TR

141,7

ZZ

152,2

0805 50 10

AR

108,6

CL

123,7

TR

109,1

UY

92,6

ZA

138,6

ZZ

114,5

0806 10 10

TR

129,9

ZA

80,3

ZZ

105,1

0808 10 80

AR

148,2

BR

97,9

CL

138,1

NZ

122,5

US

144,0

ZA

113,6

ZZ

127,4

0808 30 90

CL

126,9

CN

92,9

TR

132,1

ZA

155,4

ZZ

126,8

0809 30 10 , 0809 30 90

TR

128,6

ZZ

128,6

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.

OTSUSED

27.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/71

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1721,

26. september 2016,

millega lubatakse kasutada Toyota tõhusaid valgusdiood-välisvalgusteid sõidukivälise laadimiseta hübriidelektrisõidukites kui uudset tehnilist lahendust sõiduautode süsinikdioksiidiheite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tootja Toyota Motor Europe NV/SA (edaspidi „taotleja“) esitas 9. detsembril 2015 taotluse sõidukivälise laadimiseta M1-kategooria hübriidelektrisõidukites kasutatavate Toyota valgusdioodide (LEDid) kui uudse tehnilise lahenduse heakskiitmiseks. Taotluse täielikkust hinnati kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 (2) artikliga 4. Leiti, et taotlus on täielik, ning ajavahemik taotluse hindamiseks komisjonis algas täieliku teabe ametliku kättesaamise kuupäevale järgneval päeval ehk 10. detsembril 2015.

(2)

Taotlust hinnati kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 12, rakendusmäärusega (EL) nr 725/2011 ja tehniliste suunistega, mille järgi koostatakse taotlused uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009 (edaspidi „tehnilised suunised“, 2013. aasta veebruari versioon) (3).

(3)

Taotluses käsitletakse Toyota tõhusaid valgusdioode, mis on ette nähtud sõidukivälise laadimiseta M1-kategooria hübriidelektrisõidukite lähitulelaternates, kaugtulelaternates, eesmistes ääretulelaternates, eesmistes udutulelaternates, tagumistes udutulelaternates, eesmistes suunatulelaternates, tagumistes suunatulelaternates, numbritulelaternates ja tagurdustulelaternates kasutamiseks.

(4)

Komisjoni arvates selgub taotluses esitatud teabest, et määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 ja rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklites 2 ja 4 osutatud tingimused ja kriteeriumid on täidetud.

(5)

Taotleja on tõendanud, et selliste võrdlusaastal 2009 registreeritud uute sõiduautode osakaal, millel Toyota LEDe eespool nimetatud laternates kasutati, ei ületanud 3 %. Selle toetuseks on taotleja osutanud tehnilistele suunistele, milles on esitatud Euroopa autoosade tarnijate assotsiatsiooni CLEPA algatuse Light Sight Safety kokkuvõte.

(6)

Toyota LEDide CO2-heite vähendamise võime tõendamiseks on taotleja kasutanud kooskõlas tehnilistes suunistes kirjeldatud lihtsustatud lähenemisviisiga võrdlusaluse tehnilise lahendusena halogeenvalgusteid.

(7)

Selleks et võtta arvesse kahe jõuallika (st sisepõlemismootor ja elektriline jõuseade) olemasolu sõidukivälise laadimiseta M1-kategooria hübriidelektrisõidukites, on energiasäästu ümberarvestamisel süsinikdioksiidiheite vähenemiseks vaja komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/587 (4) sätestatud meetodist erinevat lähenemisviisi.

(8)

Taotleja on esitanud erimeetodi tänu sellistele sõidukitele paigaldatud LEDidele toimunud süsinikdioksiidiheite vähenemise mõõtmiseks. Komisjon on seisukohal, et katsemeetod on probleemi lahendamiseks sobiv ning annab kontrollitavaid, korratavaid ja võrreldavaid tulemusi ning võimaldab suure statistilise olulisusega realistlikult tõendada süsinikdioksiidiheite vähendamist uudse tehnilise lahenduse kasutamisega vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklile 6.

(9)

Seda arvesse võttes leiab komisjon, et taotleja on piisavalt tõendanud, et sõidukivälise laadimiseta M1-kategooria hübriidelektrisõidukites kasutatava Toyota LED-valgustuse abil, kus on asjakohaselt kombineeritud lähitulelaternad, kaugtulelaternad, eesmised ääretulelaternad, eesmised udutulelaternad, tagumised udutulelaternad ja numbritulelaternad, vähendatakse heidet vähemalt 1 g CO2/km.

(10)

Kuna taotluses loetletud laternate LED-valgustuse sisselülitumist ei nõuta süsinikdioksiidiheitega seotud tüübikinnituskatsetel, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2007 (5) ja komisjoni määruses (EÜ) nr 692/2008, (6) on komisjon nõus, et kõnealuste LED-valgustuse funktsioonide suhtes ei kohaldata standardset katsetsüklit.

(11)

Asjaomaste valgusfunktsioonide sisselülitumine on kohustuslik selleks, et tagada sõiduki ohutu kasutamine juhi valikutest sõltumata. Seetõttu leiab komisjon, et uudse tehnilise lahenduse kasutamisega saadav süsinikdioksiidiheite vähenemine on tootja saavutus.

(12)

Komisjon leiab, et kontrolliaruande on koostanud sõltumatu ja sertifitseeritud asutus nimega Vehicles Certification Agency ning aruanne toetab taotluses esitatud järeldusi.

(13)

Seda arvesse võttes leiab komisjon, et kõnealuse uudse tehnilise lahenduse heakskiitmisele ei tohiks olla vastuväiteid.

(14)

Selleks et määrata kindlaks ökoinnovatsiooni üldkood, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (7) I, VIII ja IX lisale vastavates asjakohastes tüübikinnitusdokumentides, tuleks kindlaks määrata individuaalne kood, mida kasutatakse käesoleva rakendusotsusega heakskiidetud uudse tehnilise lahenduse tähistamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Sõidukivälise laadimiseta M1-kategooria hübriidelektrisõidukite lähitulelaternates, kaugtulelaternates, eesmistes ääretulelaternates, eesmistes udutulelaternates, eesmistes suunatulelaternates, tagumistes suunatulelaternates, tagumistes udutulelaternates, numbritulelaternates ja tagurdustulelaternates kasutatavad Toyota valgusdioodid (LEDid) kiidetakse heaks uudse tehnilise lahendusena määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 tähenduses.

2.   Sõidukivälise laadimiseta M1-kategooria hübriidelektrisõidukites kasutatavate, kõiki lõikes 1 osutatud valgustusfunktsioone või nende asjakohast kombinatsiooni sisaldavate Toyota LEDide kasutamisega vähendatav süsinikdioksiidiheite kogus tehakse kindlaks lisas sätestatud meetodi abil.

3.   Tüübikinnitusdokumentidesse kantav individuaalne ökoinnovatsiooni kood, mida kasutatakse käesoleva otsusega heaks kiidetud uudse tehnilise lahenduse tähistamiseks, on „20“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. september 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 25. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 725/2011, millega kehtestatakse sõiduautode vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009t (ELT L 194, 26.7.2011, lk 19).

(3)  https://circabc.europa.eu/w/browse/42c4a33e-6fd7-44aa-adac-f28620bd436f

(4)  Komisjoni 14. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/587, millega kiidetakse heaks sõidukite tõhusate valgusdiood-välisvalgustite kasutamine uuendusliku tehnoloogiana sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 101, 16.4.2016, lk 17).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

(6)  Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

LISA

Sõidukivälise laadimiseta M1-kategooria hübriidelektrisõidukites kasutatavate valgusdioodidega (LEDid) välisvalgustite mõjul CO2-heite vähenemise määra kindlakstegemise meetod

1.   SISSEJUHATUS

Selleks et teha kindlaks, kui palju väheneb CO2-heide tänu LEDidega varustatud tõhusale välisvalgustite paketile, mis hõlmab artiklis 1 osutatud sõidukivalgustite asjakohast kombinatsiooni sõidukivälise laadimiseta M1-kategooria hübriidelektrisõidukites, tuleb kindlaks määrata järgmine:

1)

katsetingimused;

2)

katseseadmed;

3)

energiasäästu kindlakstegemine;

4)

süsinikdioksiidiheite vähenemise määra arvutamine;

5)

statistilise vea arvutamine.

2.   SÜMBOLID, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

Ladina sümbolid

c

–

kõrgepingeaku nimipinge parandustegur

Formula

–

süsinikdioksiidiheite vähenemise määr [g CO2/km]

CO2

–

süsinikdioksiid

Formula

–

CO2 parandustegur [gCO2/km · Ah] UN/ECE eeskirja nr 101 8. lisa määratluse kohaselt

m

–

paketti kuuluvate tõhusate valgusdiood-välisvalgustite arv

n

–

mõõtmiste arv valimi kohta

P

–

sõidukivalgusti energiatarve [W]

Formula

–

valgusdioodvalgusti energiatarbe standardhälve [W]

Formula

–

valgusdioodvalgusti keskmise energiatarbe standardhälve [W]

Formula

–

CO2-heite vähenemise koondtulemuse standardhälve [g CO2/km]

t

–

Euroopa uue sõidutsükli (NEDC) [s] sõiduaeg, milleks on 1 180 s

UF

–

sõidukivalgusti kasutuskoefitsient [–] tabelist 2

Formula

–

kõrgepingeaku (veojõuaku) nimipinge [V]

Formula

–

kõrgepingeaku (veojõuaku) tööpinge [V]

Image 6

–

mõju, mida avaldab süsinikdioksiidiheite arvutatud vähenemisele valgusdioodvalgusti energiatarve

Image 7

–

mõju, mida avaldab CO2-heite arvutatud vähenemisele CO2 parandustegur

Kreeka sümbolid

ηDCDC

–

alalisvoolu-alalisvoolu muunduri võimsus

Allindeksid

Indeks (i) osutab sõidukivalgustitele

Indeks (j) osutab valimi mõõtmisele

B

–

baassagedusala

EI

–

ökoinnovatsiooni kriteeriumitele vastav

3.   KATSETINGIMUSED

Katsetingimused vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja nr 112 (1) „Ühtsed sätted mootorsõidukite selliste esilaternate tunnustamise kohta, mis kiirgavad asümmeetrilist lähituld või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega“ nõuetele. Energiatarve tehakse kindlaks vastavalt UNECE eeskirja nr 112 punktile 6.1.4 ning sama eeskirja 10. lisa punktidele 3.2.1 ja 3.2.2.

4.   KATSESEADMED

Kasutatakse järgmisi seadmeid, mis on esitatud joonisel:

—

toiteplokk (vahelduvpinge allikas);

—

kaks digitaalset multimeetrit, üks alalisvoolu ja teine alalispinge mõõtmiseks. Joonisel on kujutatud ühte võimalust, kuidas ühendada toiteplokiga alalispinge voltmeeter.

Katse ettevalmistamine

Image 8

Voolu-indikaator

Vahelduvpinge allikas

Valgus-diood-lamp

5.   MÕÕTMISED JA ENERGIASÄÄSTU KINDLAKSTEGEMINE

Iga paketti kuuluva tõhusa valgusdiood-välisvalgusti puhul tehakse mõõtmine joonisel näidatud viisil 13,2-voldise pinge juures. Elektroonilise valgusallika juhtimisseadmestikuga juhitavate LED-moodulite korral tehakse mõõtmine taotleja osutatud viisil.

Tootja võib taotleda muude voolumõõtmiste tegemist muude täiendavate pingete juures. Sellisel juhul peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele dokumendid, mis tõendavad vajadust muude mõõtmiste järele. Voolu tuleb iga kõnealuse täiendava pinge juures mõõta järjest vähemalt viis (5) korda. Täpne kasutatud pinge ja mõõdetud vool tuleb esitada nelja kümnendkoha täpsusega.

Energiatarbe kindlakstegemiseks korrutatakse kasutatud pinge mõõdetud vooluga. Arvutada tuleb iga tõhusa valgusdiood-välisvalgusti keskmine energiatarve (

Formula
). Iga väärtus esitatakse nelja kümnendkoha täpsusega. Kui valgusdioodlampide elektriga varustamiseks kasutatakse samm-mootorit või elektroonilist regulaatorit, siis ei võeta mõõtmisel arvesse kõnealuse komponendi koormust.

Iga tõhusa valgusdiood-välisvalgusti kasutamisest tulenev energiasääst (ΔPi) arvutatakse järgmise valemi abil.

Valem 1

Formula

mille puhul vastava võrdlusalusena kasutatava sõidukivalgusti energiatarve on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Võrdlusalusena kasutatavate eri liiki sõidukivalgustite tarbitav võimsus

Sõidukivalgusti

Tarbitav koguvõimsus (PB)

[W]

Lähitulelatern

137

Kaugtulelatern

150

Eesmine ääretulelatern

12

Numbritulelatern

12

Eesmine udutulelatern

124

Tagumine udutulelatern

26

Eesmine suunatulelatern

13

Tagumine suunatulelatern

13

Tagurdustulelatern

52

6.   SÜSINIKDIOKSIIDIHEITE VÄHENEMISE MÄÄRA ARVUTAMINE

Valgustipaketi kasutamisest tulenev CO2-heite vähenemise kogumäär arvutatakse valemi 2 abil.

Valem 2

Formula

kus

UF

:

sõidukivalgusti kasutustegur [–] tabelist 2

t

:

Euroopa uue sõidutsükli (NEDC) [s] sõiduaeg, milleks on 1 180 s

Formula

:

CO2 parandustegur [gCO2/km · Ah] UN/ECE eeskirja nr 101 8. lisa määratluse kohaselt

ηDCDC

:

alalisvoolu-alalisvoolu muunduri võimsus [–]

Formula

:

kõrgepingeaku (veojõuaku) tööpinge [V] vastavalt valemile 3

Valem 3

Formula

kus

Formula

:

kõrgepingeaku (veojõuaku) nimipinge [V]

c

:

kõrgepingeaku nimipinge parandustegur, milleks nikkelmetallhüdriid-kõrgepingeakudel on 0,90 [–]

Alalisvoolu-alalisvoolu muunduri võimsuseks (ηDCDC) on rakendusvooluvahemikus tehtud kasuteguri katsetuste käigus saadud suurim väärtus. Mõõtmisvahemik on kuni 10 % rakendusvooluvahemikust.

Tabel 2

Eri liiki sõidukivalgustite kasutuskoefitsient

Sõidukivalgusti

Kasutustegur (UF)

[–]

Lähitulelatern

0,33

Kaugtulelatern

0,03

Eesmine ääretulelatern

0,36

Numbritulelatern

0,36

Eesmine udutulelatern

0,01

Tagumine udutulelatern

0,01

Eesmine suunatulelatern

0,15

Tagumine suunatulelatern

0,15

Tagurdustulelatern

0,01

7.   STATISTILISE VEA ARVUTAMINE

Tuleb leida mõõtmisest tingitud statistilised vead katsetulemustes. Iga paketti kuuluva tõhusa valgusdiood-välisvalgusti puhul arvutatakse standardhälve vastavalt valemile 4.

Valem 4

Formula

kus:

n

:

mõõtmiste arv valimi kohta, st vähemalt 5.

CO2-heite paranduskoefitsient

Formula
määratakse kindlaks tootja teostatud T mõõtmiste kogumi alusel, nagu on määratletud UN/ECE eeskirja nr 101 8. lisas. Iga mõõtmise korral registreeritakse elektrienergia bilanss katse ajal ja mõõdetud CO2-heide.

Formula
statistilise vea hindamiseks tuleb
Formula
T eri väärtuse ekstrapoleerimiseks kasutada kõiki T kombinatsioone ilma T – 1 mõõtmiste kordamiseta (st
Formula
). Ekstrapoleerimine toimub vastavalt UN/ECE eeskirja nr 101 8. lisas määratletud meetodile.

Formula
standardhälve arvutatakse seega valemi 5 kohaselt.

Valem 5

Formula

kus:

T

:

tootja poolt UN/ECE eeskirja nr 101 8. lisa kohaseks

Formula
ekstrapoleerimiseks teostatud mõõtmiste arv

Formula

:

Formula
T väärtuste keskmine

Iga tõhusa valgusdiood-välisvalgusti energiatarbe standardhälve (

Formula
) ja
Formula
standardhälve põhjustab vea CO2-heite vähenemises (
Formula
). Kõnealune viga arvutatakse valemi 6 abil.

Valem 6

Image 9

Statistiline olulisus

Tõhusate valgusdiood-välisvalgustite paketiga varustatud igat tüüpi, varianti ja versiooni sõiduki puhul tuleb tõendada, et valemi 6 kohaselt arvutatud CO2-heite vähenemise viga ei ole suurem kui CO2-heite koguvähenemise ja rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõikes 1 määratletud vähenemise miinimummäära vahe (vt valem 7).

Valem 7

Formula

kus:

MT

:

miinimummäär [g CO2/km], milleks on 1 g CO2/km

Kui valemi 2 kohaselt arvutatud tõhusate valgusdiood-välisvalgustite paketi abil saavutatav CO2-heite vähenemine kokku ja valemi 6 kohaselt arvutatud CO2-heite vähenemise viga on väiksemad rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõikes 1 esitatud läviväärtusest, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2 teist lõiku.

(1)  E/ECE/324/Rev.2/Add.111/Rev.3 — E/ECE/TRANS/505/Rev.2/Add.111/Rev.3, 9. jaanuar 2013.

Parandused

27.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/79

Komisjoni 28. juuni 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/1047 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 170, 29. juuni 2016 )

Leheküljel 39 lisa punkti b alapunkti 1 (millega muudetakse määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teises osas esitatud CN-koode 3215 – 3215 90 00 käsitlevaid ridu) joonealuses märkuses 5

asendatakse

„Alamrubriikide 8443 31, 8443 32 või 8443 39 seadmetesse paigaldatav erikujuline tahke tint: tollimaksuvaba “

järgmisega:

„Alamrubriikide 8443 31, 8443 32 või 8443 39 seadmetesse paigaldatavad tindikassetid (integreeritud trükipeata) koos mehaaniliste või elektriliste komponentidega; alamrubriikide 8443 31, 8443 32 või 8443 39 seadmetesse paigaldatav erikujuline tahke tint: tollimaksuvaba “.