26.8.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 231/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1422,

24. august 2016,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 992/95 seoses liidu tariifikvootidega teatavatele Norrast pärit põllumajandus- ja kalandustoodetele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. aprilli 1995. aasta määrust (EÜ) nr 992/95, millega avatakse teatavate Norrast pärit põllumajandus- ja kalandustoodete ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis otsusega (EL) 2016/837 (2) loa kirjutada Euroopa Liidu nimel alla Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelist EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitlevale lepingule, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist Norra finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitlevale lepingule, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokollile ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokollile ning neid ajutiselt kohaldada.

(2)

Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli (edaspidi „lisaprotokoll“) tekstis, mis on lisatud otsusele (EL) 2016/837, on sätestatud 30. aprillil 2014 aegunud seitsme tollimaksuvaba tariifikvoodi uuendamine ning kolm uut tollimaksuvaba tariifikvooti teatavate Norrast pärit kalade ja kalatoodete vabasse ringlusse lubamiseks Euroopa Liidus.

(3)

Vastavalt lisaprotokollile tuleb selliseid tariifikvootide mahte, mis hõlmavad ajavahemikku 1. maist 2014 kuni kuupäevani, mil jõustub lisaprotokolli ajutine kohaldamine, jaotada võrdeliselt ja need teha kättesaadavaks ajavahemikuks alates lisaprotokolli ajutisest kohaldamisest kuni 30. aprillini 2021.

(4)	Lisaprotokollis sätestatud tariifikvootide rakendamiseks on vaja muuta määrust (EÜ) nr 992/95.

(5)	Tariifikvoote tuleks kohaldada alates lisaprotokolli ajutise kohaldamise jõustumisest kuni 30. aprillini 2021. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada alates otsuse (EL) 2016/837 artikli 3 kohasest lisaprotokolli ajutise kohaldamise kuupäevast.

(6)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 (3) tunnistati kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (4) ning lõpetati kalatoodete võrdlushindade süsteem. Seetõttu on vaja välja jätta määruse (EÜ) nr 992/95 artikli 1 lõikes 2 sätestatud võrdlushindade järgimise kohustus.

(7)

ELi-Norra ühiskomitee 8. veebruari 2016. aasta otsusega nr 1/2016 (5) muudeti Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 3 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta. Seepärast on vaja sätestada, et kohaldataks muudetud protokolli nr 3.

(8)	Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1920/2004 (6) lisale kohaldati aastatel 2005–2009 tariifikvoote järjekorranumbritega 09.0760, 09.0763 ja 09.0778. Seepärast on vaja välja jätta määruse (EÜ) nr 992/95 artikkel 2a, milles on neile tariifikvootidele osutatud.

(9)	Tariifikvootide haldamise eeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447, (7) millega asendati komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93 (8) alates 1. maist 2016. Määruse (EÜ) nr 992/95 artiklit 3 tuleks muuta, et võtta arvesse uusi eeskirju.

(10)	Määruse (EÜ) nr 992/95 lisa tuleks muuta, et võtta arvesse muudatusi kombineeritud nomenklatuuri koodides („CN-koodid“), mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87, (9) ning TARICi alamrubriikides. Selguse huvides on asjakohane määruse (EÜ) nr 992/95 lisa täielikult asendada.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 992/95 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 jäetakse välja,

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 3 (milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid), mida on muudetud ELi-Norra ühiskomitee otsusega nr 1/2016 (*1).

(*1) ELi ja Norra ühiskomitee 8. veebruari 2016. aasta otsus nr 1/2016, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 3 mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta (ELT L 72, 17.3.2016, lk 63).“ "

2)	Artikkel 2a jäetakse välja.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Käesolevas määruses sätestatud tariifikvoote hallatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (*2) artiklitele 49–54.

(*2) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“ "

4)	Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. august 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 101, 4.5.1995, lk 1.

(2) Nõukogu 21. aprilli 2016. aasta otsus (EL) 2016/837 Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelist EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist Norra finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 141, 28.5.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(4) Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

(5) ELT L 72, 17.3.2016, lk 63.

(6) Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 992/95, millega avatakse teatavate Norrast pärit põllumajandus- ja kalandustoodete ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 331, 5.11.2004, lk 1).

(7) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(8) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(9) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

LISA

„LISA

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide „ex“, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega.

Järjekorranumber	CN-kood	TARICi alamrubriik	Toodete kirjeldus	Kvoodi kehtivusaeg	Kvoodi maht (netokaal tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti)	Kvoodi tollimaksumäär (%)
09.0701	ex 1504 20 10 ex 1504 30 10	90 99	Mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, v.a vaalaõli ja spermatseetõli, pakendites netomassiga üle 1 kg	1.1–31.12	1 000	8,5
09.0702	0303 19 00		Muud külmutatud lõhelased, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.9.2016–30.4.2017	2 000	0
				1.5.2017–30.4.2018	3 000
				1.5.2018–30.4.2019	3 000
				1.5.2019–30.4.2020	3 000
				1.5.2020–30.4.2021	3 000
09.0703	ex 0305 51 90	10 20	Kuivatatud, soolatud, kuid suitsutamata tursk, v.a tursk liigist Gadus macrocephalus	1.4–31.12	13 250	0
09.0703	ex 0305 59 10	90	Kuivatatud, soolatud, kuid suitsutamata polaartursk e saika (Boreogadus saida)	1.4–31.12	13 250	0
09.0710	0303 51 00		Külmutatud heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk (1)	1.9.2016–30.4.2017	26 500	0
				1.5.2017–30.4.2018	39 750
				1.5.2018–30.4.2019	39 750
				1.5.2019–30.4.2020	39 750
				1.5.2020–30.4.2021	39 750
09.0711			Kalatooted ja -konservid	1.1–31.12	400	3
	ex 1604 13 90	91 92 99	Sardinellid ja kilud, v.a sügavkülmutatud, taigna või riivsaiaga paneeritud värsked fileed, eelküpsetatud või eelküpsetamata
	1604 17 00		Angerjad
	1604 19 92		Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)
	ex 1604 19 93	90	Põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens), v.a suitsutatud
	1604 19 94		Merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)
	1604 19 95		Vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) ja euroopa süsikas e pollak (Pollachius pollachius)
	1604 19 97		Muud
	ex 1604 20 90	30 35 50 60 90	Muud kalatooted ja -konservid, v.a heeringas, makrell ning konserveeritud suitsutatud põhjaatlandi süsikas e saida
	ex 1604 20 90	40	Tooted või konservid makrellist (Scomber australasicus)			10
09.0712	0303 54 10		Külmutatud makrell liikidest Scomber scombrus või Scomber japonicus, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.9.2016–30.4.2017	25 000	0
				1.5.2017–30.4.2018	37 500
				1.5.2018–30.4.2019	37 500
				1.5.2019–30.4.2020	37 500
				1.5.2020–30.4.2021	37 500
09.0713			Külmutatud, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk:	1.9.2016–30.4.2017	2 200	0
	0303 55 30		tšiili stauriid (Trachurus murphyi)	1.5.2017–30.4.2018	3 300
	ex 0303 55 90	90	muud perekonda Trachurus spp. kuuluvad kalad, v.a Trachurus trachurus, Trachurus murphyi ja hobumakrell (stauriid) (Caranx trachurus)	1.5.2018–30.4.2019	3 300
	0303 56 00		seersantkala (Rachycentron canadum)	1.5.2019–30.4.2020	3 300
	0303 69 90 0303 89 90		muud kalad	1.5.2020–30.4.2021	3 300
	0303 82 00		railased (Rajidae)
	0303 89 55		kuld-merikoger (Sparus aurata)
09.0714	0304 86 00		Külmutatud filee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii)	1.9.2016–30.4.2017	55 600	0
	ex 0304 99 23	10 20 30	Külmutatud liblikfilee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii) (2)	1.5.2017–30.4.2018	83 400
				1.5.2018–30.4.2019	83 400
				1.5.2019–30.4.2020	83 400
				1.5.2020–30.4.2021	83 400
09.0715	0302 11		Värsked või jahutatud forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.1–31.12	500	0
09.0715	0303 14		Külmutatud forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.1–31.12	500	0
09.0716	0302 13 00 0302 14 00		Värsked või jahutatud idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.1–31.12	6 100	0
09.0717			Külmutatud, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk:	1.1–31.12	580	0
	0303 11 00		nerka (Oncorhynchus nerka)
	0303 12 00		muud idalõhed (gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus)
	ex 0303 13 00	10	atlandi väärislõhe (Salmo salar)
09.0718	0304 41 00 0304 81 00		Idalõhede (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimeni (Hucho hucho) värsked, jahutatud või külmutatud fileed	1.1–31.12	610	0
09.0719	0302 19 00		Muud värsked või jahutatud lõhelased, v.a kalamaks, -mari ja -niisk	1.1–31.12	670	0
09.0719	0303 19 00		Muud külmutatud lõhelased, v.a kalamaks, -mari ja -niisk	1.1–31.12	670	0
09.0720	0302 59 40		Värske või jahutatud merihaug e molva (Molva spp.), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	1.1–31.12	370	0
09.0721			Värske või jahutatud, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk:	1.1–31.12	250	0
	0302 22 00		atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
	0302 23 00		merikeeled (Solea spp.)
	0302 29		kammellased (Lepidorhombus spp.) ja muud lestalised
	0302 45		stauriidid (Trachurus spp.)
	0302 46 00		seersantkala (Rachycentron canadum)
	0302 47 00		mõõkkala (Xiphias gladius)
	0302 54		merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)
	ex 0302 56 00	20	lõunaputassuu (Micromesistius australis)
	0302 59 90		muud kalad sugukondadest Bregmacerotidae, Euclichthyidae, Gadidae, Macrouridae, Melanonidae, Merlucciidae, Moridae ja Muraenolepididae
	0302 82 00		railased (Rajidae)
	0302 83 00		kihvkalad (Dissostichus spp.)
	0302 84		kiviahvenlane (Dicentrarchus spp.)
	0302 85 30		kuld-merikoger (Sparus aurata)
	0302 85 90		muud merikogerlased (Sparidae), v.a liigist Dentex dentex või Pagellus spp.
	0302 89 50		merikuradid e õngitsejad (Lophius spp.)
	0302 89 60		lõunakongrio (Genypterus blacodes)
	0302 89 90		muud kalad
			Külmutatud lestalised, v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk:
	0303 34 00		harilik kammeljas (Psetta maxima)
	0303 39 10		lest (Platichtys flesus)
	0303 39 30		kalad perekonnast Rhombosolea
	0303 39 85		muud lestalised, v.a hiidlest, atlandi merilest, merikeeled, harilik kammeljas, lest, kalad perekonnast Rhombosolea ning liikide Pelotreis flavilatus või Peltorhamphus novaezelandiae kalad
09.0722			Järgmiste kalade külmutatud liha:	1.1–31.12	500	0
	0304 91 00		mõõkkala (Xiphias gladius)
	0304 94 90		vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma), v.a surimi
	ex 0304 95		kalad sugukondadest Bregmacerotidae, Euclichthyidae, Gadidae, Macrouridae, Melanonidae, Merlucciidae, Moridae ja Muraenolepididae, v.a vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma), v.a alamrubriiki 0304 95 10 kuuluv surimi
	ex 0304 99 99	20 25 30 40 50 65 69 70 90	muud kalad, v.a surimi ja mageveekalad ning makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)
09.0723	0302 41 00 0303 51 00		Värske, jahutatud või külmutatud heeringas (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	16.6–14.2	800	0
09.0724	0302 44 00		Värsked või jahutatud makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	16.6–14.2	260	0
09.0725	0303 54 10		Külmutatud makrellid (Scomber scombrus, Scomber japonicus), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	16.6–14.2	30 600	0
09.0726	0302 89 31 0302 89 39 0303 89 31 0303 89 39		Värsked, jahutatud või külmutatud meriahvenad (Sebastes spp.), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	1.1–31.12	130	0
09.0727			Värske või jahutatud ja külmutatud filee:	1.1–31.12	110	0
	0304 31 00 0304 61 00		tilaapiad (Oreochromis spp.)
	0304 32 00 0304 62 00		sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.)
	0304 33 00 0304 63 00		niiluse ahven (Lates niloticus)
	0304 39 00 0304 69 00		karpkalalised (Cyprinus carpio, Carassius carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus), angerjad (Anguilla spp.) ja madupead (Channa spp.)
	0304 42 50 0304 82 50		lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster
	0304 49 10 0304 89 10		muud mageveekalad
09.0728			Värske või jahutatud filee:	1.1–31.12	180	0
	0304 44 30		põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)
	0304 45 00		mõõkkala (Xiphias gladius)
	0304 46 00		kihvkalad (Dissostichus spp.)
	0304 49 50		meriahvenad (Sebastes spp.)
	0304 49 90		muud kalad
09.0729	0304 53 00 0304 59 90		Värske või jahutatud liha kaladest (k.a kalahakkliha), mis kuuluvad sugukondadesse Bregmacerotidae, Euclichthyidae, Gadidae, Macrouridae, Melanonidae, Merlucciidae, Moridae ja Muraenolepididae, ning muudest kui mageveekaladest	1.1–31.12	130	0
09.0729	0304 59 50		Värske või jahutatud liblikfilee heeringast või räimest (3)	1.1–31.12	130	0
09.0730			Külmutatud filee:	1.1–31.12	9 000	0
	0304 71		tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)
	0304 72 00		kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)
	0304 73 00		põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)
	0304 74		merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)
	0304 75 00		vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma)
	0304 79 10		polaartursk e saika (Boreogadus saida)
	0304 79 50		uusmeremaa piitsmerluus (Macruronus novaezelandiae)
	0304 79 90		muud kalad
	0304 83 10		atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
	ex 0304 83 90	10 90	muud lestalised, v.a Limanda aspera, Lepidopsetta bilineata, Pleuronectes quadrituberculatus, Limanda ferruginea, Lepidopsetta polyxystra
	0304 84 00		mõõkkala (Xiphias gladius)
	0304 85 00		kihvkalad (Dissostichus spp.)
	0304 89 21 0304 89 29		meriahvenad (Sebastes spp.)
	0304 89 60		merikuradid e õngitsejad (Lophius spp.)
	ex 0304 89 90	10 30 40 50 60 90	muud kalad, v.a merilatikad (Brama spp.)
09.0731	ex 0305 20 00	11 18 19 21 30 73 75 77 79 99	Kalamaks, -mari ja -niisk, kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutamata	1.1–31.12	1 900	0
09.0732	0305 41 00		Suitsutatud idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), sh filee, v.a söödav rups	1.1–31.12	450	0
09.0733	0305 42 00 0305 43 00 0305 44 0305 49		Muu suitsutatud kala, v.a idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho), sh filee, v.a söödav rups	1.1–31.12	140	0
09.0733	0305 71 10		Suitsutatud haiuimed	1.1–31.12	140	0
09.0734			Soolatud või soolvees kala, kuivatamata ja suitsutamata, v.a söödav rups:	1.1–31.12	250	0
	0305 64 00		tilaapiad (Oreochromis spp.), sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.), karpkalalised (Cyprinus carpio, Carassius carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus), angerjad (Anguilla spp.), niiluse ahven (Lates niloticus) ja madupead (Channa spp.)
	ex 0305 69 80	20 30 40 50 61 64 65 67 90	muud kalad, v.a süvalest (Reinhardtius hippoglossoides) ja vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
	0305 71 90		Suitsutamata haiuimed
09.0735	0305 61 00		Soolatud või soolvees heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), kuivatamata ja suitsutamata, v.a söödav rups	1.1–31.12	1 440	0
09.0736	0306 15 90		Külmutatud (v.a suitsutatud) norra salehomaarid (Nephrops norvegicus)	1.1–31.12	950	0
09.0736	0306 16 99 0306 17 93		Külmutatud (v.a suitsutatud) krevetid sugukonnast Pandalidae	1.1–31.12	950	0
09.0737	ex 0306 26 90	95	Külmutamata, pardal keedetud (v.a suitsutatud) krevetid sugukonnast Pandalidae	1.1–31.12	800	0
09.0737	ex 0306 27 91	91		1.1–31.12	800	0
09.0738	0306 25 90		Külmutamata (v.a suitsutatud) norra salehomaarid (Nephrops norvegicus)	1.1–31.12	900	0
	ex 0306 26 90	12 14 20 92 93 96	Külmutamata (v.a suitsutatud) krevetid sugukonnast Pandalidae, töötlemiseks (4)
	ex 0306 27 91	11 95
09.0739	1604 11 00		Tooted või konservid lõhest, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1–31.12	170	0
09.0740	1604 12 91 1604 12 99		Tooted või konservid heeringast, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1–31.12	3 000	0
09.0741	1604 13 90		Tooted või konservid sardinellidest ja kiludest, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1–31.12	180	0
09.0742	1604 15 11 1604 15 19		Tooted või konservid liikide Scomber scombrus ja Scomber japonicus makrellist, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1–31.12	130	0
09.0743			Tooted või konservid kaladest, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana:	1.1–31.12	5 500	0
	1604 17 00		angerjad
	1604 19 92		tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)
	1604 19 93		põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)
	1604 19 94		merluus (Merluccius spp.) ja ameerikaluts (Urophycis spp.)
	1604 19 95		vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) ja euroopa süsikas e pollak (Pollachius pollachius)
	1604 19 97		muud
	1604 20 90		Tooted või konservid mudest kaladest
09.0744	1604 20 10		Tooted või konservid lõhelihast	1.1–31.12	300	0
09.0745	ex 1605 21 10	20 40 50 91	Tooted või konservid kooritud ja külmutatud garneelidest ja krevettidest	1.1–31.12	8 000	0
	ex 1605 21 90	20 40 57 60 91
	ex 1605 29 00	20 40 45 91
09.0746	ex 1605 21 10	30 96 99	Tooted või konservid garneelidest ja krevettidest, mis ei ole kooritud ega külmutatud	1.1–31.12	1 000	0
	ex 1605 21 90	30 45 49 55 58 62 65 96 99
	ex 1605 29 00	30 50 55 60 96 99
09.0748	1605 10 00		Tooted või konservid krabidest	1.1–31.12	50	0
09.0749	ex 1605 21 10	20 40 50 91	Tooted või konservid kooritud ja külmutatud garneelidest ja krevettidest	1.9.2016–30.4.2017	7 000	0
	ex 1605 21 90	20 40 57 60 91		1.5.2017–30.4.2018	10 500
	ex 1605 29 00	20 40 45 91		1.5.2018–30.4.2019	10 500
				1.5.2019–30.4.2020	10 500
				1.5.2020–30.4.2021	10 500
09.0750	ex 1604 12 91	11 91	Vürtsitatud ja/või äädikas ning soolvees säilitatud heeringas	1.9.2016–30.4.2017	11 400 tonni (vedelikuta netomass)	0
	ex 1604 12 99	11 19		1.5.2017–30.4.2018	17 100 tonni (vedelikuta netomass)
				1.5.2018–30.4.2019	17 100 tonni (vedelikuta netomass)
				1.5.2019–30.4.2020	17 100 tonni (vedelikuta netomass)
				1.5.2020–30.4.2021	17 100 tonni (vedelikuta netomass)
09.0751	ex 0704 10 00	90	Lillkapsas, värske või jahutatud	1.8–31.10	2 000	0
09.0752	0303 51 00		Külmutatud heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a rubriiki 0304 kuuluvad kalafileed ja muu kalaliha ning kalamaks, -mari ja -niisk	1.1–31.12	44 000	0
09.0756	0304 86 00		Külmutatud filee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii)	1.1–31.12	67 000	0
09.0756	ex 0304 99 23	10 20 30	Külmutatud liblikfilee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii)	1.1–31.12	67 000	0
09.0757	0809 21 00 0809 29 00		Värsked kirsid	16.7–31.8	900	0 (5)
09.0759	0809 40 05		Värsked ploomid	1.9–15.10	600	0 (5)
09.0761	0810 10 00		Värsked maasikad	9.6–31.7	900	0
09.0762	0810 10 00		Värsked maasikad	1.8–15.9	900	0
09.0776	1504 20 10		Kalarasvade ja -õlide tahked fraktsioonid (v.a kalamaksaõli)	1.1–31.12	384	0
09.0782	0210		Soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud liha ja söödav rups; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu	1.1–31.12	200	0
09.0783	0705 11 00		Peasalat, värske või jahutatud	1.1–31.12	300	0
09.0784	0705 19 00		Muu salat, värske või jahutatud	1.1–31.12	300	0
09.0786	0602 90 70		Katmikalataimed: juurdunud pistikud ja noored taimed, v.a kaktused	1.1–31.12	544 848 eurot	0
09.0787	1601		Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained	1.1–31.12	300	0
09.0815	0810 20 10		Värsked vaarikad	1.1–31.12	400	0
09.0816	2005 20 20		Õhukesed kartuliviilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks	1.1–31.12	200	0
09.0817	2309 10 13 2309 10 15 2309 10 19 2309 10 33 2309 10 39 2309 10 51 2309 10 53 2309 10 59 2309 10 70 2309 10 90		Jaemüügiks pakendatud kassi- ja koeratoit	1.1–31.12	13 000	0
09.0818	ex 0304 89 49	10 20	Külmutatud filee makrellist	1.9.2016–30.4.2017	11 300	0
	ex 0304 99 99	11	Külmutatud liblikfilee makrellist	1.5.2017–30.4.2018	16 950
				1.5.2018–30.4.2019	16 950
				1.5.2019–30.4.2020	16 950
				1.5.2020–30.4.2021	16 950
09.0819	ex 0304 49 90	10	Värske või jahutatud filee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii)	1.9.2016–30.4.2017	9 000	0
	0304 59 50		Värske või jahutatud liblikfilee heeringast või räimest	1.5.2017–30.4.2018	13 500
				1.5.2018–30.4.2019	13 500
				1.5.2019–30.4.2020	13 500
				1.5.2020–30.4.2021	13 500
09.0820	0305 10 00		Inimtoiduks kõlblik kalajahu ja -graanulid	1.9.2016–30.4.2017	1 000	0
				1.5.2017–30.4.2018	1 500
				1.5.2018–30.4.2019	1 500
				1.5.2019–30.4.2020	1 500
				1.5.2020–30.4.2021	1 500

(1) Kuna enamsoodustusrežiimi tollimaksu ei kohaldata 15. veebruarist 15. juunini, ei anta seda tariifikvooti neile kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusesse lubamiseks kõnealusel ajavahemikul.

(2) Kuna enamsoodustusrežiimi tollimaksu ei kohaldata CN-koodi 0304 99 23 alla kuuluvate kaupade suhtes 15. veebruarist 15. juunini, ei anta seda tariifikvooti neile kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusesse lubamiseks kõnealusel ajavahemikul.

(3) Kuna enamsoodustusrežiimi tollimaksu ei kohaldata CN-koodi 0304 59 50 alla kuuluvate kaupade suhtes 15. veebruarist 15. juunini, ei anta seda tariifikvooti neile kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusesse lubamiseks kõnealusel ajavahemikul.

(4) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjakohastes Euroopa Liidu sätetes (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1)) artikkel 254).

(5) Kohaldatakse täiendavat eritollimaksu.“

26.8.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 231/25

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1424,

25. august 2016,

millega pikendatakse toimeaine metüültifensulfurooni heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Toimeaine metüültifensulfurooni heakskiit, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas, aegub 30. juunil 2017.

(2)	Taotlus pikendada metüültifensulfurooni kuulumist nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse esitati vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1141/2010 (4) artiklile 4 kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul.

(3)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt määruse (EL) nr 1141/2010 artiklile 9. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(4)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamisaruande ning esitas selle 17. juulil 2014 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(5)	Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamisaruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas saadud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(6)

15. juulil 2015 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (5) selle kohta, kas võib eeldada, et metüültifensulfuroon vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas esialgse läbivaatamisaruande metüültifensulfurooni kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 8. märtsil 2016.

(7)	Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme iseloomuliku kasutusega seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seega loetakse need heakskiitmise kriteeriumid täidetuks.

(8)	Seetõttu on asjakohane pikendada metüültifensulfurooni heakskiitu.

(9)

Metüültifensulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamise riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutustel, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutustele, mida metüültifensulfurooni sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane herbitsiidina kasutamise piirang kaotada.

(10)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõike 1 kohaselt ja koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(11)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõike 3 kohaselt ja koostoimes artikli 13 lõikega 4 tuleks rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(12)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/549 (6) pikendati metüültifensulfurooni heakskiidu kehtivusaja lõppkuupäeva 30. juunini 2017, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Võttes arvesse, et heakskiidu pikendamise otsus võeti vastu siiski enne heakskiidu kehtivusaja pikendatud lõppkuupäeva, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. novembrist 2016.

(13)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamine

I lisas kirjeldatud toimeaine metüültifensulfurooni heakskiitu pikendatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muudatused

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. august 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4) Komisjoni 7. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1141/2010, millega sätestatakse menetlus teise toimeainete rühma nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kuulumise pikendamiseks ja kehtestatakse kõnealuste ainete loetelu (ELT L 322, 8.12.2010, lk 10).

(5) EFSA Journal 2015; 13(7): 4201. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.

(6) Komisjoni 8. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/549, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete bentasooni, butüültsühalofopi, dikvaadi, famoksadooni, flumioksasiini, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), metalaksüül-M'i, pikolinafeeni, prosulfurooni, pümetrosiini, tiabendasooli ja metüültifensulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 95, 9.4.2016, lk 4).

I LISA

Üldnimetus, identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Metüültifensulfuroon

CASi nr: 79277-27-3

CIPACi nr: 452

Metüül-3-(4-metoksü-6-metüül-1,3,5-triasiin-2-üülkarbamüülsulfamüül)tiofeen-2-karboksülaat

≥ 960 g/kg

1. november 2016

31. oktoober 2031

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse metüültifensulfurooni kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

—	põhjavee kaitsele;

—	muude kui sihtrühma kuuluvate taimede ja veeorganismide kaitsele.

Vajaduse korral peavad kasutustingimused hõlmama riski vähendamise meetmeid ning kohustust jälgida põhjavett seal, kus see on asjakohane.

Taotleja peab esitama komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile kinnitava teabe seoses järgmisega:

1)	metaboliitide IN-A4098 ja selle derivaadi N-B5528, IN-A5546 ja IN-W8268 põhjustatud genotoksilisuse puudumine;

2)	toimemehhanismi andmed, et välistada endokriinne toime rinnanäärme kasvajate korral;

3)	metüültifensulfurooni ja metaboliidi IN-D8858 kaudu veeorganismidele avalduv risk ning metaboliitide IN-JZ789 ja 2-happe-3-triureedi kaudu mullaorganismidele avalduv risk;

4)	metaboliitide IN-A4098, IN-L9223 ja IN-JZ789 olulisus, kui metüültifensulfuroon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (2) alusel klassifitseeritud 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks ning esineb risk, et need metaboliidid saastavad põhjavett.

Taotleja edastab punktis 1 nõutud teabe 31. märtsiks 2017, punktides 2 ja 3 nõutud teabe 30. juuniks 2017 ja punktis 4 nõutud teabe kuue kuu jooksul pärast seda, kui metüültifensulfurooni käsitlevast klassifitseerimisotsusest on teatatud.

(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimise andmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008 mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt.

1)	A osast jäetakse välja kanne 26 metüültifensulfurooni kohta;

B osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Üldnimetus, identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (*1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

„104

Metüültifensulfuroon

CASi nr: 79277-27-3

CIPACi nr: 452

Metüül-3-(4-metoksü-6-metüül-1,3,5-triasiin-2-üülkarbamüülsulfamüül)tiofeen-2-karboksülaat

≥ 960 g/kg

1. november 2016

31. oktoober 2031

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	põhjavee kaitsele;

—	muude kui sihtrühma kuuluvate taimede ja veeorganismide kaitsele.

Kasutustingimused peavad hõlmama riskide vähendamise meetmeid ning kohustust jälgida põhjavett seal, kus see on asjakohane.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile kinnitava teabe seoses järgmisega:

1)	metaboliitide IN-A4098 metaboliidi ja selle derivaadi IN-B5528, IN-A5546 ja IN-W8268 põhjustatud genotoksilisuse puudumine;

2)	toimemehhanismi andmed, et välistada endokriinne toime rinnanäärme kasvajate korral;

3)	metüültifensulfurooni ja metaboliidi IN-D8858 kaudu veeorganismidele avalduv risk ning metaboliitide IN-JZ789 ja 2-happe-3-triureedi kaudu mullaorganismidele avalduv risk;

4)	metaboliitide IN-A4098, IN-L9223 ja IN-JZ789 olulisus, kui metüültifensulfuroon on määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel klassifitseeritud 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks ning esineb risk, et need metaboliidid saastavad põhjavett.

(*1) Täiendavad toimeaine identifitseerimise andmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

26.8.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 231/41

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 34: ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses tuleohutusega [2016/1428]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

03-seeria muudatuste 1. täiendus – jõustumiskuupäev: 8. oktoober 2016

SISUKORD

EESKIRI

Kohaldamisala

Tüübikinnituse taotlemine

Tüübikinnitus

I osa. Tüübikinnituse andmine sõidukitele seoses kütusepaakidega

Mõisted

Vedelkütusepaakidele esitatavad nõuded

Vedelkütusepaakide katsetamine

II-1 osa. Tüübikinnituse andmine sõidukile seoses tuleohutusega kokkupõrke korral

II-2 osa. Tüübikinnituse andmine sõidukile seoses tuleohutusega tagant otsasõidu korral

Mõisted

Vedelkütusepaakide paigaldamise nõuded

Sõiduki katsetamine

III osa. Tüübikinnituse andmine vedelkütusepaakidele kui eraldi seadmestikele

10.

Mõisted

11.

Vedelkütusepaakidele esitatavad nõuded

IV osa. Tüübikinnituse andmine sõidukile seoses tüübikinnituse saanud kütusepaagi paigaldamisega

12.

Mõisted

13.

Vedelkütusepaakide paigaldamise nõuded

14.

Sõiduki või kütusepaagi tüübi muutmine

15.

Toodangu nõuetele vastavus

16.

Karistus toodangu nõuetele mittevastavuse korral

17.

Üleminekusätted

18.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressidAmetiasutused

LISAD

1. lisa.

1. liide.

Teatis, milles käsitletakse sõidukitüübi tüübikinnituse andmist, laiendamist, andmata jätmist, tühistamist või tootmise lõpetamist seoses vedelkütusepaagiga ning tuleohutusega laup- ja külgkokkupõrke ja tagant otsasõidu korral ning seoses vedelkütusepaagi tüübiga eeskirja nr 34 kohaselt

2. liide.

Teatis, milles käsitletakse kütusepaagi tüübikinnituse andmist, laiendamist, andmata jätmist, tühistamist või tootmise lõpetamist eeskirjale nr 34 kohaselt

2. lisa.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa.

Laupkokkupõrke katse vastu takistust

4. lisa.

Tagant otsasõidu katse

5. lisa.

Plastist valmistatud kütusepaakide katsetamine

1. liide.

Tulepüsivuskatse

2. liide.

Tulekindlate telliste mõõtmed ja tehnilised andmed

1. KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse järgmistel juhtudel.

1.1.	I osa. Tüübikinnituse andmine M-, N- ja O-kategooria (1) sõidukitele seoses vedelkütusepaagi või -paakidega.

1.2.

II-1 osa. Tootja taotlusel tüübikinnituse andmine käesoleva eeskirja I või IV osa alusel tüübikinnituse saanud ja vedelkütusepaagi või -paakidega varustatud M-, N- ja O-kategooria sõidukitele seoses tuleohutusega laup- ja/või külgkokkupõrke korral ning tüübikinnituse andmine käesoleva eeskirja I või IV osa alusel tüübikinnituse saanud ja vedelkütusepaagi või -paakidega varustatud M1- ja N1-kategooria sõidukitele lubatud kogumassiga üle 2,8 tonni ja M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukitele seoses tuleohutusega tagant otsasõidu korral.

II-2 osa. Tüübikinnituse andmine käesoleva eeskirja I või IV osa alusel tüübikinnituse saanud ja vedelkütusepaagi või -paakidega varustatud M1- ja N1-kategooria sõidukitele lubatud kogumassiga kuni 2,8 tonni seoses tuleohutusega tagant otsasõidu korral.

1.3.	III osa. Tüübikinnituse andmine vedelkütusepaakidele kui eraldi seadmestikele.

1.4.	IV osa. Tüübikinnituse andmine sõidukitele seoses tüübikinnituse saanud vedelkütusepaakide paigaldamisega.

2. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

2.1. Taotlus tüübikinnituse saamiseks vastavalt käesoleva eeskirja I ja/või II osale.

2.1.1. Käesoleva eeskirja I või II osale vastava sõiduki tüübikinnituse taotluse peab esitama tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

2.1.2. Koos taotlusega tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:

2.1.2.1.

sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus lähtuvalt punktides 4.2 ja/või 7.2 nimetatud andmetest. Märkida tuleb mootori- ja sõidukitüübi kindlaksmääramist võimaldavad numbrid ja/või tähised;

2.1.2.2.

kütusepaagi ehituse joonis(ed), millest nähtub ka kütusepaagi materjal;

2.1.2.3.

kogu kütusesüsteemi kirjeldav joonis, millel on näha selle iga osa asukoht sõidukil, ning

2.1.2.4.

käesoleva eeskirja II osa kohase taotluse puhul elektripaigaldist kirjeldav skeem, millel on näha selle asukoht ning sõidukile kinnitamise viis.

2.1.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

2.1.3.1.

sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule, või sõiduki osad, mida tehniline teenistus peab tüübikinnituskatsete korraldamiseks vajalikuks;

2.1.3.2.

kui sõidukile on paigaldatud plastist kütusepaak: veel seitse kütusepaaki koos lisaseadmetega;

2.1.3.3.

kui sõidukile on paigaldatud mõnest muust materjalist valmistatud kütusepaak: veel kaks kütusepaaki koos lisaseadmetega.

2.2. Taotlus tüübikinnituse saamiseks vastavalt käesoleva eeskirja III osale

2.2.1. Käesoleva eeskirja III osale vastava vedelkütusepaagi tüübikinnituse taotluse peab esitama kütusepaagi tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

2.2.2. Sellele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja esitatakse järgmised andmed:

2.2.2.1.

kütusepaagi tüübi üksikasjalik kirjeldus lähtuvalt punktis 10.2 nimetatud andmetest; tuleb täpsustada, kas taotlus on esitatud kütusepaagi tüübi kohta koos lisaseadmetega või ilma ja kas kütusepaak on ette nähtud universaalseks kasutamiseks või teatavale sõidukile. Kui tüübikinnitust taotletakse lisaseadmeteta kütusepaagile, tuleb selgelt ära märkida, milliseid lisaseadmeid tuleb katses kasutada;

2.2.2.2.

kütusepaagi ehituse joonis(ed), millest nähtub ka kütusepaagi materjal, ning teatavale sõidukile ette nähtud kütusepaagi korral katses kasutatavate sõidukiosade omadused.

2.2.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse:

2.2.3.1.

plastist valmistatud kütusepaagi korral: seitse kütusepaaki koos lisaseadmetega; kui tüübikinnitust taotletakse lisaseadmeteta kütusepaagile: tavaliselt sõidukile paigaldatava kütusepaagi tüübi lisaseadmete seitse komplekti;

2.2.3.2.

muust materjalist valmistatud kütusepaagi korral: kaks kütusepaaki koos lisaseadmetega; kui tüübikinnitust taotletakse lisaseadmeteta kütusepaagile: tavaliselt sõidukile paigaldatava kütusepaagi tüübi lisaseadmete kaks komplekti;

2.2.3.3.

teatavale sõidukile ette nähtud plastist kütusepaagi korral: 5. lisa punktis 5.3.2 osutatud sõidukiosad.

2.3. Taotlus tüübikinnituse saamiseks vastavalt käesoleva eeskirja IV osale

2.3.1. Käesoleva eeskirja IV osale vastava sõiduki tüübikinnituse taotluse peab esitama sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

2.3.2. Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:

2.3.2.1.

sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus lähtuvalt punktis 12.2 nimetatud andmetest. Märkida tuleb mootori- ja sõidukitüübi kindlaksmääramist võimaldavad numbrid ja/või tähised;

2.3.2.2.

kogu kütusesüsteemi kirjeldav joonis, millel on näha selle iga osa asukoht sõidukil;

2.3.2.3.

nimekiri kõikidest vedelkütusepaagi tüüpidest, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja III lisa kohaselt ja on ette nähtud sõidukitüübile paigaldamiseks.

2.3.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse:

2.3.3.1.

kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduk;

2.3.3.2.

vajaduse korral kaks täiendavat kütusepaaki koos lisaseadmetega iga ilma lisaseadmeteta kinnitatava kütusepaagi tüübi kohta.

3. TÜÜBIKINNITUS

3.1. Tüübikinnituse andmine vastavalt käesoleva eeskirja I ja/või II osale.

3.1.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab I ja/või II osas sätestatud nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

3.1.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber, mille kaks esimest numbrit näitavad tüübikinnituse andmise kuupäevaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud muudatuste seeriat. Kokkuleppeosaline võib aga sama tüübikinnitusnumbri anda punktide 4.2 ja/või 7.2 kohaselt ka teistele sõidukitüüpidele, kui tüübid on ühe ja sama põhimudeli variandid ning eeldusel, et iga tüüpi on eraldi katsetatud ning leitud, et need vastavad käesoleva eeskirja tingimustele.

3.1.3. Teatis sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisa 1. liites esitatud näidisele ning joonistele, millel on kujutatud punktides 2.1.2.2, 2.1.2.3 ja 2.1.2.4 nimetatud andmed (mille on esitanud tüübikinnituse taotleja) ja mille suurim formaat on A 4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna sellises formaadis ning asjakohases mõõtkavas.

3.1.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest:

3.1.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

3.1.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb „RI“, kui sõiduk on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja I osa kohaselt, või „RII-1“, kui sõiduk on saanud tüübikinnituse eeskirja I või IV osa ja II-1 osa kohaselt, või „RII-2“, kui sõiduk on saanud tüübikinnituse eeskirja I või IV osa ja II-2 osa kohaselt, sidekriips ja punktis 3.1.4.1 ettenähtud ringjoonest paremale jääv tüübikinnitusnumber.

3.1.5. Kui sõiduk vastab tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, siis vastavalt vähemalt ühele muule nimetatud kokkuleppele lisatud eeskirjale ei pea vastavalt käesolevale eeskirjale tüübikinnituse andnud riigis punktis 3.1.4.1 ette nähtud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 3.1.4.1 kirjeldatud sümbolist paremale üksteise alla tulpa lisanumbrid, tüübikinnituse numbrid ning kõigi nende eeskirjade numbrid ja sümbolid, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud.

3.1.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

3.1.7. Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

3.1.8. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

3.2. Tüübikinnituse andmine vastavalt käesoleva eeskirja III osale

3.2.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud kütusepaak vastab punkti III osa nõuetele, antakse sellele kütusepaagi tüübile tüübikinnitus.

3.2.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber, mille kaks esimest numbrit näitavad tüübikinnituse andmise kuupäevaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud muudatuste seeriat.

3.2.3. Teatis kütusepaagi tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisa 2. liites esitatud näidisele ning joonistele, millel on kujutatud punktides 2.2.2.1 ja 2.2.2.2 nimetatud andmed (mille on esitanud tüübikinnituse taotleja) ja mille suurim formaat on A4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna sellises formaadis ning asjakohases mõõtkavas.

3.2.4. Igale kütusepaagile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud kütusepaagi tüübile, tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

3.2.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

3.2.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb „RIII“; täht „U“, kui kütusepaak on saanud tüübikinnituse universaalseks kasutamiseks, ja täht „S“, kui kütusepaak on saanud tüübikinnituse teataval sõidukil kasutamiseks; märge „+A“, kui kütusepaak on saanud tüübikinnituse koos lisaseadmetega, ja märge „#A“, kui kütusepaak on saanud tüübikinnituse ilma lisaseadmeteta; sidekriips ja punktis 3.2.4.1 ettenähtud ringjoonest paremale jääv tüübikinnitusnumber.

3.2.5. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu, kui kütusepaak on sõidukile paigaldatud.

3.2.6. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

3.3. Tüübikinnituse andmine vastavalt käesoleva eeskirja IV osale

3.3.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab IV osas sätestatud nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

3.3.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber, mille kaks esimest numbrit näitavad tüübikinnituse andmise kuupäevaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud muudatuste seeriat. Kokkuleppeosaline võib aga sama tüübikinnitusnumbri anda punktide 12.2 kohaselt ka teistele sõidukitüüpidele, kui tüübid on ühe ja sama põhimudeli variandid ning eeldusel, et iga tüüpi on eraldi katsetatud ning leitud, et need vastavad käesoleva eeskirja tingimustele.

3.3.3. Teatis sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisa 1. liites esitatud näidisele ning joonistele, millel on kujutatud punktides 2.3.2.1, 2.3.2.2 ja 2.3.2.3 nimetatud andmed (mille on esitanud tüübikinnituse taotleja) ja mille suurim formaat on A4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna sellises formaadis ning asjakohases mõõtkavas.

3.3.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest:

3.3.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

3.3.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb „RIV“, sidekriips ja punktis 3.3.4.1. ettenähtud ringjoonest paremale jääv tüübikinnitusnumber.

3.3.5. Kui sõiduk vastab tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, siis vastavalt vähemalt ühele muule nimetatud kokkuleppele lisatud eeskirjale ei pea vastavalt käesolevale eeskirjale tüübikinnituse andnud riigis punktis 3.3.4.1 ette nähtud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 3.3.4.1 sätestatud sümbolist paremale üksteise alla tulpa lisanumbrid, tüübikinnituse numbrid ning kõigi nende eeskirjade numbrid ja sümbolid, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud.

3.3.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

3.3.7. Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

3.3.8. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

I OSA. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE SÕIDUKITELE SEOSES KÜTUSEPAAKIDEGA

4. MÕISTED

Selles eeskirja osas kasutatakse järgmisi mõisteid.

4.1. „Sõiduki tüübikinnitus“– sõidukitüübi tüübikinnitus seoses vedelkütusepaakidega.

4.2. „Sõidukitüüp“– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

4.2.1.

tootja tüübimärgistus;

4.2.2.

M1-kategooria (4) sõidukite puhul kütusepaagi või -paakide asukoht sõidukis niivõrd, kuivõrd see takistab punkti 5.10 nõuete täitmist.

4.3. „Sõitjateruum“– sõitjatele ette nähtud ruum, mida piiravad katus, põrand, külgseinad, uksed, välisaknaklaasid, esivahesein ning tagavaheseina või tagaistme seljatoe tasapind.

4.4. „Kütusepaak“– peamiselt sõiduki liikuma panemiseks kasutatava ja punktis 4.6 määratletud vedelkütuse hoidmiseks ettenähtud kütusepaak/kütusepaagid ilma lisaseadmeteta (täitetoru, kui tegemist on eraldi osaga, täiteava, kork, mõõtur, ühendused mootoriga või siseülerõhu kompenseerimisseadmed jne).

4.5. „Kütusepaagi maht“– kütusepaagi maht, mille on kindlaks määranud tootja. ning

4.6. „Vedelkütus“– kütus, mis on tavalise temperatuuri ja rõhu juures vedel.

5. VEDELKÜTUSEPAAKIDELE ESITATAVAD NÕUDED

5.1. Paagid peavad olema korrosioonikindlad.

5.2. Kui kütusepaagid on varustatud kõigi tavaliselt nende külge kinnitatavate lisaseadmetega, peavad need edukalt läbima punkti 6.1 kohaselt tehtud lekkekatsed, mille puhul suhteline siserõhk võrdub kahekordse tööülerõhuga, kuid mingil juhul ei ole ülerõhk väiksem kui 30 kPa (0,3 baari).

Sõidukite plastist kütusepaagid vastavad sellele nõudele, kui need on edukalt läbinud 5. lisa punktis 2 kirjeldatud katse.

5.3. Igasugune ülerõhk ja mis tahes rõhk, mis ületab töörõhku, tuleb asjakohaste seadmetega (õhuavad, kaitseklapid jne) automaatselt kompenseerida.

5.4. Õhuavad peavad olema konstrueeritud nii, et välistada tuleohtu. Eelkõige ei tohi kütus, mis võib kütusepaagi (kütusepaakide) täitmise ajal välja voolata, sattuda heitgaasisüsteemi. See peab olema juhitud maapinda.

5.5. Kütusepaak (kütusepaagid) ei tohi asuda sõitjateruumis ega sellega lahutamatult seotud ruumis ega moodustada selle pinda (põrand, sein, vahesein).

5.6. Sõitjateruumi eraldamiseks kütusepaagist (kütusepaakidest) tuleb paigaldada vahesein. Vaheseinas võib olla avasid (nt juhtmete tarvis), kui nende paigutus on selline, et kütus ei saa tavalistes kasutamistingimustes voolata vabalt kütusepaagist (kütusepaakidest) sõitjateruumi või ruumi, mis on sellega lahutamatult seotud.

5.7. Iga kütusepaak peab olema kindlalt kinnitatud ja asuma nii, et normaalsetes kasutamistingimustes oleks tagatud mis tahes lekkiva kütuse voolamine kütusepaagist või selle lisaseadmetest maapinnale ja mitte sõitjateruumi.

5.8. Kütusepaagi täiteava ei tohi asuda sõitjate-, pagasi- ega mootoriruumis.

5.9. Sõiduki töötamisel ettenähtud tingimustes ei tohi kütus lekkida läbi kütusepaagi korgi ega läbi ülerõhu kompenseerimise seadmete. Sõiduki ümbermineku korral on lubatud kütuse tilkumine kuni 30 grammi minutis; selle nõude täitmist kontrollitakse punktis 6.2 ettenähtud katse käigus.

5.9.1. Kütusepaagi täiteava kork peab olema kinnitatud täitetoru külge.

5.9.1.1. Punkti 5.9.1 nõuded loetakse täidetuks, kui on võetud meetmed, et vältida täiteava korgi puudumisel ülemääraste kütuseaurude eraldumist ning kütuse väljavoolamist.

Selleks võib kasutada ühte järgmistest võimalustest:

5.9.1.1.1.

automaatselt avanevat ja sulguvat kütusetäiteava korki, mis ei ole eemaldatav;

5.9.1.1.2.

ehitust, mis ei lase kütusel täiteava korgi puudumise korral välja voolata ja kütuseaurudel eralduda;

5.9.1.1.3.

mõnd muud samasuguse mõjuga meedet. Näiteks täiteava korgi sidumist või kinnitamist ketiga või muul viisil, või sõiduki süütevõtme kasutamist täiteava lukustamiseks. Sellisel juhul peab võtit saama täiteava korgist välja tõmmata ainult juhul, kui täiteava on lukustatud. Seotud või ketiga kinnitatud täiteava korgi kasutamine on piisav meede vaid M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul.

5.9.2. Korgi ja täitetoru vahel asuv tihend peab jääma kindlalt paigale. Suletud asendis peab kork asetuma kindlalt tihendi ja täitetoru vastu.

5.10. Kütusepaagid tuleb paigaldada nii, et need oleksid sõiduki esi- või tagaosa tabava löögi tagajärgede eest kaitstud; paakide lähedal ei või olla väljaulatuvaid osi, teravaid servi jne.

5.11. Kütusepaak ja selle osad konstrueeritakse ja paigaldatakse sõidukile nii, et välditakse staatilisest elektrist tingitud süttimisohtu.

Vajaduse korral nähakse ette meetmed elektrilaengu kõrvalejuhtimiseks. Elektrilaengu kõrvalejuhtimise süsteem ei ole aga nõutav kütusepaakide puhul, mis on ette nähtud kütusele leekpunktiga vähemalt 55 °C, vastavalt 1. lisa 2. liites esitatud teatise vormi punktile 5.1. Leekpunkt määratakse standardi ISO 2719:2002 kohaselt.

Tootja peab tehnilisele teenistusele tõestama, et on võetud meetmed nende nõuete täitmiseks.

5.12. Kütusepaak (kütusepaagid) peab (peavad) olema valmistatud tulekindlast metallist. See võib (need võivad) olla valmistatud ka plastist eeldusel, et 5. lisas sätestatud nõuded on täidetud.

6. VEDELKÜTUSEPAAKIDE KATSETAMINE

6.1. Hüdrauliline survekatse

Paagi siserõhu hüdraulilise katse puhul kasutatakse isoleeritud kütusepaaki koos kõigi lisaseadmetega. Kütusepaak peab olema täielikult täidetud süttimatu vedelikuga (nt vesi). Pärast kõigi välisühenduste katkestamist tuleb läbi toruühenduse, mille kaudu kütus mootorisse jõuab, tõsta rõhku järk-järgult suhtelise siserõhuni, mis võrdub kahekordse töörõhuga, kuid ülerõhk ei ole mingil juhul väiksem kui 30 kPa (0,3 baari), ning hoida seda ühe minuti jooksul. Selle aja jooksul ei tohi kütusepaagi kest praguneda ega hakata lekkima; ent need võivad pöördumatult deformeeruda.

6.2. Ümberminekukatse

6.2.1. Kütusepaak koos kõigi lisaseadmetega asetatakse katseseadmele samamoodi, kui see paigaldataks sõidukile, mille jaoks see on ette nähtud; sama kehtib ka siseülerõhu kompenseerimisseadmete kohta.

6.2.2. Katseseade pöörleb ümber telje, mis on paralleelne sõiduki pikiteljega.

6.2.3. Katsetamiseks kasutatakse kütusepaaki, mis on kord 90 % ja kord 30 % ulatuses täidetud mittesüttiva vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus sarnaneb tavaliselt kasutatavale kütusele (võib kasutada vett).

6.2.4. Kütusepaak pööratakse paigaldamisasendis 90° paremale. Sellesse asendisse peab kütusepaak jääma vähemalt viieks minutiks. Seejärel pööratakse kütusepaaki samas suunas veel 90°. Paak on selles täielikult ümberpööratud asendis veel vähemalt viis minutit. Paak pööratakse tagasi tavaasendisse. Katsevedelik, mis ei ole õhutussüsteemist kütusepaaki tagasi voolanud, kuivatatakse ära ja vajaduse korral asendatakse. Kütusepaaki pööratakse 90° vastassuunas ning jäetakse sellesse asendisse vähemalt viieks minutiks.

Seejärel pööratakse kütusepaaki samas suunas veel 90° ning hoitakse selles täielikult ümberpööratud asendis veel vähemalt viis minutit. Seejärel pööratakse kütusepaak tagasi tavaasendisse.

Iga 90° pööramisliigutus peab toimuma 1–3 minuti jooksul.

II-1 OSA. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE SÕIDUKILE SEOSES TULEOHUTUSEGA KOKKUPÕRKE KORRAL

7. MÕISTED

Selles eeskirja osas kasutatakse järgmisi mõisteid.

7.1.	„Sõiduki tüübikinnitus“ – sõiduki tüübikinnitus seoses tuleohutusega.

7.2.

„Sõidukitüüp“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

7.2.1.

paagi (paakide) ehitus, kuju, mõõtmed ja materjalid (metall/plast);

7.2.2.

M1-kategooria (5) sõidukite puhul kütusepaagi või -paakide asukoht sõidukis niivõrd, kuivõrd see takistab punkti 5.10 nõuete täitmist;

7.2.3.

kogu kütusesüsteemi (pumbad, filtrid jne) omadused ja paiknemine ning

7.2.4.

elektripaigaldise omadused ja paiknemine niivõrd, kuivõrd see mõjutab käesolevas eeskirjas ettenähtud kokkupõrkekatse tulemusi.

7.3.	„Püsttasapind“ – sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga risti asetsev vertikaalne tasapind.

7.4.	„Tühimass“ töökorras sõiduki mass ilma juhi, sõitjate ja koormata, kusjuures kütusepaak on täidetud kütusega, sõiduk on varustatud jahutusvedeliku ja määrdeainetega ning tööriistakomplekti ja varurattaga (kui need kuuluvad sõiduki tootja poolt kindlaks määratud tavapärasesse varustusse).

8. VEDELKÜTUSEPAAKIDE PAIGALDAMISE NÕUDED

8.1. Kütusetoitesüsteem

8.1.1. Sõidukitele antakse tüübikinnitus käesoleva eeskirja I või IV osa kohaselt.

8.1.2. Kütusetoitesüsteemi osi peavad maapinnal leiduvate võimalike takistustega kokkupuutumise eest kaitsma raami või kere osad. Seda ei nõuta, kui sõiduki all paiknevad osad asuvad maapinnast kõrgemal kui nende ees asuvad raami või kere osad.

8.1.3. Torud ja kõik teised kütusetoitesüsteemi osad peavad paiknema sõidukil kohtades, kus nad on kõige enam kaitstud. Sõiduki keeramine ja kallutamine ning selle struktuuri või ajami vibratsioon ei tohi tekitada kütusetoitesüsteemi osade hõõrdumist, avaldada neile survet ega põhjustada muud ebatavalist pinget.

8.1.4. Elastsete ja painduvate torude ühendused kütusetoitesüsteemi jäikade osadega peavad olema kavandatud ja valmistatud nii, et need sõiduki eri kasutustingimustes sõiduki keeramisele, kallutamisele või sõiduki kere või ajami vibratsioonile vaatamata lekkima ei hakkaks.

8.1.5. Kui täiteava asub sõiduki küljel, ei tohi täiteava kork suletud asendis eenduda sellega külgnevast kere pinnast.

8.2. Elektripaigaldis

8.2.1. Kõik elektrijuhtmed, mis ei asu õõnsates osades, peavad olema kinnitatud sõiduki kerele, seintele või vaheseintele, mille lähedalt need jooksevad. Kohad, kus need läbivad seinu või vaheseinu, peavad olema piisavalt kaitstud, et vältida isolatsiooni vigastamist.

8.2.2. Elektripaigaldis peab olema kavandatud, valmistatud ja paigaldatud nii, et selle osad oleksid piisavalt korrosiooni eest kaitstud.

9. SÕIDUKI KATSETAMINE

Käesoleva eeskirja 3. lisa kohaselt tehtud laupkokkupõrkekatse käigus takistuse vastu, 01-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 95 4. lisa kohaselt tehtud külgkokkupõrkekatses ning selle 4. lisa kohaselt tehtud tagant otsasõidu katse käigus

9.1. tohib kokkupõrke tagajärjel lekkida kütusetoitesüsteemist vaid veidi kütust;

9.2. ei tohi kokkupõrkest põhjustatud kütusetoitesüsteemi pideva lekkimise korral kütust välja voolata enam kui 30 grammi minutis; kui kütusetoitesüsteemist väljavoolav vedelik seguneb teiste süsteemide vedelikega ning kui eri vedelikke ei saa kergesti eristada ja tuvastada, hinnatakse pideva lekke suurust kõigi kogutud vedelike põhjal;

9.3. ei tohi kütus süttida.

9.4. Punktis 9 kirjeldatud kokkupõrkekatsete käigus ja pärast neid peab aku jääma kinnitusseadisega kinnitatuks.

9.5. Tootja nõudmisel võib käesoleva eeskirja 3. lisas ettenähtud laupkokkupõrkekatse asendada 01-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 94 3. lisas kirjeldatud katsega.

II-2 OSA. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE SÕIDUKILE SEOSES TULEOHUTUSEGA TAGANT OTSASÕIDU KORRAL

9.6. Mõisted ja katsenõuded

9.6.1. Kohaldatakse II-1 osa punkte 7–8.2.2.

9.6.2. Sõiduki katse tehakse vastavalt käesoleva eeskirja 4. lisas kirjeldatud menetlustele.

9.6.3. Pärast kokkupõrkekatset peavad olema täidetud II-1 osa punktide 9.1–9.4 tehnilised nõuded.

III OSA. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE VEDELKÜTUSEPAAKIDELE KUI ERALDI SEADMESTIKELE

10. MÕISTED

Selles eeskirja osas kasutatakse järgmisi mõisteid.

10.1. „Kütusepaak“– kütusepaak (paagid), mis on ette nähtud punktis 10.3 määratletud vedelkütuse jaoks, mida kasutatakse eelkõige sõiduki liikuma panemiseks; kütusepaagile võib tüübikinnituse anda koos selle lisaseadmetega või ilma (täitetoru (kui tegemist on eraldi osaga), täiteava, kork, mõõtur, ühendused mootoriga või sisemise ülerõhu kompenseerimiseks jne).

10.2. „Kütusepaagi maht“– kütusepaagi maht, mille on kindlaks määranud kütusepaagi tootja.

10.3. „Vedelkütus“– kütus, mis on tavalise temperatuuri ja rõhu juures vedel.

10.4. „Kütusepaagi tüübikinnitus“– kütusepaagi tüübile antud tüübikinnitus.

10.5. „Kütusepaagi tüüp“– kütusepaagid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste näitajate poolest nagu:

10.5.1.

kütusepaagi (paakide) ehitus, kuju, mõõtmed ja materjal (metall/plast);

10.5.2.

kütusepaagi ettenähtud kasutusviis: universaalne või sõidukispetsiifiline;

10.5.3.

lisaseadmete olemasolu või puudumine.

11. VEDELKÜTUSEPAAKIDELE ESITATAVAD NÕUDED

11.1. Punktides 5.1., 5.2, 5.3, 5.9, 5.12, 6.1 ja 6.2 esitatud nõuded peavad olema täidetud, kui kütusepaagid varustatakse nende külge tavaliselt kinnitatavate lisaseadmetega.

11.2. Kui tüübikinnitust taotletakse lisaseadmeteta kütusepaakidele, peab tootja esitatud andmetest selgelt nähtuma, milliseid lisaseadmeid katses kasutatakse.

IV OSA. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE SÕIDUKILE SEOSES TÜÜBIKINNITUSE SAANUD KÜTUSEPAAGI VÕI -PAAKIDE PAIGALDAMISEGA

12. MÕISTED

Selles eeskirja osas kasutatakse järgmisi mõisteid.

12.1. „Sõiduki tüübikinnitus“– sõiduki tüübikinnitus seoses sõidukile käesoleva eeskirja III osa kohaselt tüübikinnituse saanud vedelkütusepaagi(paakide) paigaldamisega.

12.2. „Sõidukitüüp“– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

12.2.1.

tootja tüübimärgistus;

12.2.2.

M1-kategooria (6) sõidukite puhul kütusepaagi või -paakide asukoht sõidukis niivõrd, kuivõrd see takistab punkti 5.10 nõuete täitmist.

13. VEDELKÜTUSEPAAKIDE PAIGALDAMISE NÕUDED

13.1. Punktides 5.4, 5.5, 5.6, 5.7, 5.8, 5.10 ja 5.11 esitatud nõuded peavad olema täidetud.

13.2. Kui kütusepaagid saavad tüübikinnituse ilma lisaseadmeteta, kaasatakse kütusepaakide katsetamisel kasutatud ning tootja dokumentides vastavalt punktile 11.2 nimetatud lisaseadmed tootja taotlusel käesoleva eeskirja IV osa kohasesse tüübikinnitusse. Tüübikinnitusega hõlmatakse täiendavad lisaseadmed, kui tehniline teenistus kinnitab, et sõiduk vastab käesoleva eeskirja III ja IV osa nõuetele.

14. SÕIDUKI VÕI KÜTUSEPAAGI TÜÜBI MUUTMINE

14.1. Igast sõiduki või kütusepaagi tüübis tehtavast muudatusest tuleb teatada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellisel juhul võib asutus:

14.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele või

14.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

14.2. Ilma et see piiraks punkti 14.1 sätete kohaldamist, ei loeta käesoleva eeskirja II osa kohaselt katsetatud sõidukitüübi muudatuseks sõidukivarianti, mille tühimass ei erine tüübikinnituse saanud sõiduki omast enam kui ± 20 %.

14.3. Teatis muudatusi käsitleva tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktides 3.1.3, 3.2.3 või 3.3.3 ettenähtud korras.

15. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Toodangu vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liitega ja see peab vastama järgmistele nõuetele:

15.1.

Kõik käesoleva eeskirja kohase tüübikinnitusmärgiga sõidukid või kütusepaagid peavad vastama tüübikinnituse saanud sõidukitüübile ja vastavate osade nõuetele.

15.2.

Punktis 15.1 ettenähtud tüübikinnituse nõuetele vastavuse kontrollimiseks katsetatakse pisteliselt küllaldasel arvul käesoleva eeskirjaga nõutava tüübikinnitusmärgiga seeriatootmises toodetud sõidukeid või kütusepaake.

15.3.

Tavaliselt kontrollitakse sõiduki või kütusepaagi vastavust tüübikinnituse saanud tüübile tüübikinnitusvormi ja selle lisades esitatud kirjelduste põhjal. Vajaduse korral võib sõidukit või kütusepaaki siiski kontrollida ka punktis 6 esitatud katsete teel.

16. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

16.1. Sõiduki või kütusepaagi tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 15.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui sõiduk ei ole edukalt läbinud punktis 9 ettenähtud katseid.

16.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteatise koopia, mis vastab käesoleva eeskirja 1. või 2. lisas esitatud näidisele.

17. ÜLEMINEKUSÄTTED

17.1. Alates 02-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda UNECE tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

17.2. 12 kuud pärast 02-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised UNECE tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

17.3. 12 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste jõustumist ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda riikliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mis vastab varasema seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

17.4. 24 kuud pärast käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste jõustumist võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele mittevastava sõiduki esmasest registreerimisest (esmakordsest kasutuselevõtust).

17.5. 02-seeria muudatuste 3. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast alates ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda UNECE tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud 02-seeria muudatuste 3. täiendusega.

17.6. Ka pärast käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste 3. täienduse jõustumist jäävad sõidukitele 02-seeria muudatuste varasemate täienduste alusel antud tüübikinnitused kehtivaks ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkavad selliste tüübikinnituste laiendamist ja nende aktsepteerimist.

17.7. Alates 03-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast ega aktsepteerimast tüübikinnitusi käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

17.8. Alates 1. septembrist 2018 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi ainult siis, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

17.9. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda laienduste andmisest olemasolevatele tüübikinnitustele, mis on välja antud käesoleva eeskirja varasema seeria muudatuste kohaselt.

17.10. Ka pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised eeskirja varasema muudatusteseeria kohaselt antud tüübikinnituste aktsepteerimist, võtmata arvesse 03-seeria täienduse sätteid.

17.11. Olenemata eespool esitatud üleminekusätetest, ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad kohaldama käesolevat eeskirja pärast viimase seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, kohustatud aktsepteerima käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

18. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse ja kellele tuleb saata vormikohased teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, tüübikinnituste andmata jätmise või tüübikinnituste tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 3; www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(3) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 3; www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(4) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(5) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2 –www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(6) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2 – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

1. LISA

1. liide

Tekst pildi

Tekst pildi

2. liide

Tekst pildi

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkt 3.1.4)

Sõidukile kinnitatud ülalkujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüübikinnitus on antud Madalmaades (E4) eeskirja nr 34 I osa kohaselt ning kannab tüübikinnitusnumbrit 031234. Selle kaks esimest numbrit (03) näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirjale nr 34, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkt 3.1.5)

Sõidukile kinnitatud ülalkujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüübikinnitus on antud Madalmaades (E4) eeskirja nr 34 I või IV osa ja II-1 osa ning eeskirja nr 33 kohaselt (*1). Need tüübikinnitusnumbrid näitavad vastavalt, et nende andmise ajal hõlmas eeskiri nr 34 03-seeria muudatusi ning eeskiri nr 33 oli veel oma algsel kujul.

Sõidukile kinnitatud ülalkujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüübikinnitus on antud Madalmaades (E4) eeskirja nr 34 I või IV osa ja II-2 osa ning eeskirja nr 33 kohaselt (*1). Need tüübikinnitusnumbrid näitavad vastavalt, et nende andmise ajal hõlmas eeskiri nr 34 03-seeria muudatusi ning eeskiri nr 33 oli veel oma algsel kujul.

NÄIDIS C

(vt käesoleva eeskirja punkt 3.2.4)

Kütusepaagile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüüp on saanud Madalmaades (E4) vastavalt eeskirja nr 34 III osale tüübikinnituse universaalse kasutamise kohta koos lisaseadmetega ja kannab tüübikinnitusnumbrit 031234. Selle kaks esimest numbrit (03) näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirjale nr 34, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

NÄIDIS D

(vt käesoleva eeskirja punkt 3.3.4)

Sõidukile kinnitatud ülalkujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) eeskirja nr 34 IV osa kohaselt ning kannab tüübikinnitusnumbrit 031234. Selle kaks esimest numbrit (03) näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirjale nr 34, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

NÄIDIS E

(vt käesoleva eeskirja punkt 3.3.5)

Sõidukile kinnitatud ülalkujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüübikinnitus on antud Madalmaades (E4) eeskirja nr 34 IV osa ja eeskirja nr 33 kohaselt (*2). Need tüübikinnitusnumbrid näitavad vastavalt, et nende andmise ajal hõlmas eeskiri nr 34 03-seeria muudatusi ning eeskiri nr 33 oli veel oma algsel kujul.

(*1) Teine number on esitatud vaid näitena.

(*2) Teine number on esitatud vaid näitena.

3. LISA

LAUPKOKKUPÕRKE KATSE VASTU TAKISTUST

1. EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

Selle katse eesmärk on simuleerida sõiduki laupkokkupõrget fikseeritud takistuse või vastassuunast tuleva teise sõidukiga.

2. PAIGALDISED, KATSEKORD JA MÕÕTEVAHENDID

2.1. Katsetusala

Katsetusala peab olema piisavalt suur, et sellele mahuks kiirendusrada, takistus ja katseks vajalikud tehnilised paigaldised. Raja vähemalt viie meetri pikkune osa enne tõket peab olema horisontaalne, tasane ja sile.

2.2. Takistus

Takistuseks on vähemalt 3 m laiune ja vähemalt 1,5 m kõrgune raudbetoonplokk. Takistus peab olema sellise paksusega, et selle mass oleks vähemalt 70 tonni. Esikülg peab olema vertikaalne, kiirendusraja teljega risti ning kaetud heas seisukorras 2 cm paksuste vineertahvlitega. Takistus peab olema kas kinnitatud aluspinna külge või paigutatud aluspinnale, vajaduse korral koos lisakinnitusseadmetega nihke piiramiseks. Kasutada võib ka teistsuguste omadustega takistust, millega saadakse vähemalt samaväärseid tulemusi.

2.3. Sõiduki liikumine

Kokkupõrke ajal ei tohi sõidukit enam mõjutada ükski juhtimis- ega liikumapanev lisaseade. Sõiduk peab jõudma takistuseni kokkupõrkeseinaga risti; sõiduki esiosa vertikaalse keskjoone ja kokkupõrkeseina vertikaalse keskjoone vaheline maksimaalne lubatud põikihälve on 30 cm.

2.4. Sõiduki seisukord

2.4.1. Katsetatav sõiduk peab olema varustatud kõigi tavapäraste osade ja seadmetega, mis moodustavad selle tühimassi, või olema sellises seisukorras, mis rahuldab seda nõuet niivõrd, kuivõrd see on seotud tuleohutust mõjutavate osade ja seadmetega.

2.4.2. Kui sõiduk liigub väliste vahendite abil, peab kütusetoitesüsteem olema vähemalt 90 % ulatuses täidetud kas kütuse või mittesüttiva vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus on ligilähedane tavapärasele kütusele. Kõik muud süsteemid (pidurivedeliku mahutid, radiaator jne) võivad olla tühjad.

2.4.3. Kui sõiduk sõidab oma mootori jõul, peab kütusepaak olema vähemalt 90 % ulatuses täis. Kõik muud vedelikumahutid võivad olla täis.

2.4.4. Tootja taotlusel võib katsete korraldamise eest vastutav tehniline teenistus lubada muude eeskirjadega ette nähtud katseteks (sealhulgas katsed, mis võivad mõjutada sõiduki ehitust) kasutatavat sõidukit kasutada ka käesoleva eeskirjaga ette nähtud katsete tegemiseks.

2.5. Kokkupõrkekiirus

Kokkupõrkekiirus peab jääma vahemikku 48,3–53,1 km/h. Kui katsetamisel oli kokkupõrkekiirus siiski suurem ning sõiduk vastas ettenähtud nõuetele, loetakse katse rahuldavalt sooritatuks.

2.6. Mõõteriistad

Punktis 2.5 kirjeldatud kiiruse mõõtmiseks kasutatav seade peab mõõtma 1 % täpsusega.

3. SAMAVÄÄRSED KATSEMEETODID

3.1. Samaväärsed katsemeetodid on lubatud eeldusel, et käesolevas eeskirjas nimetatud tingimusi järgitakse asenduskatses või asenduskatse tulemustel põhinevate arvutuste tegemisel täielikult.

3.2. Punktis 2 kirjeldatud katsemeetodist erineva meetodi kasutamisel tuleb tõestada selle samaväärsust.

4. LISA

TAGANT OTSASÕIDU KATSE

1. EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1. Selle katse eesmärk on simuleerida tagant otsasõitu teise liikuva sõiduki poolt.

2. PAIGALDISED, KATSEKORD JA MÕÕTEVAHENDID

2.1. Katsetusala

Katsetusala peab olema piisavalt suur, et sinna mahuks löökkeha tõukesüsteem ning jääks ruumi kokku põrganud sõiduki põrkejärgseks nihkeks ja katsevarustuse paigaldamiseks. Rada, kus toimub sõiduki kokkupõrge ja paigastnihkumine, peab olema horisontaalne, tasane ja sile ning olema tüüpiliseks näiteks tavapärasest kuivast siledast teepinnast.

2.2. Löökkeha

2.2.1. Löökkeha on terasest ja jäiga ehitusega.

2.2.2. Põrkepind peab olema tasane, vähemalt 2 500 mm lai ja 800 mm kõrge, ning selle äärte kõverusraadius peab olema 40–50 mm. Põrkepind peab olema kaetud 20 ± 2 mm paksuse heas seisukorras vineerikihiga.

2.2.3. Kokkupõrkehetkel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

2.2.3.1.

põrkepind peab olema vertikaalne ning asetsema kokkupõrkava sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga risti;

2.2.3.2.

löökkeha liikumise suund peab olema täiesti horisontaalne ja kokkupõrkava sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga paralleelne;

2.2.3.3.

maksimaalne lubatud külgsuunas kõrvalekalle löökkeha pinna vertikaalse keskjoone ja kokku põrkava sõiduki pikiteljelise kesktasapinna vahel on 300 mm. Lisaks sellele peab põrkepinna moodustama kokku põrkava sõiduki kogu laius;

2.2.3.4.

põrkepinna alumise ääre kõrgus maapinnast on 175 ± 25 mm.

2.3. Löökkeha liikumine

Löökkeha võib olla kinnitatud vankrile (liikuv takistus) või moodustada osa pendlist.

2.4. Liikuva takistuse kasutamise korral kohaldatavad erisätted

2.4.1. Kui löökkeha on kinnitatud vankrile (liikuv takistus), peab kinnitus olema jäik ja selle deformeerimine kokkupõrkes välistatud; vanker peab kokkupõrke hetkel saama vabalt liikuda ja liikumisseade ei tohi seda enam mõjutada.

2.4.2. Kokkupõrkekiirus peab jääma vahemikku 48–52 km/h.

2.4.3. Vankri ja löökkeha kogukaal (mass) peab olema 1 100 ± 20 kg.

2.5. Pendli kasutamise korral kohaldatavad erisätted

2.5.1. Kaugus löögipinna keskpunktist pendli pöörlemisteljeni peab olema vähemalt 5 m.

2.5.2. Löökkeha ripub vabalt jäikadel varrastel, mille külge ta kindlalt kinnitatud on. Selliselt ehitatud pendel ei tohi kokkupõrke korral oluliselt deformeeruda.

2.5.3. Pendliga ühendatakse seiskamisseadis, et vältida löökkeha teistkordset kokkupõrget katsesõidukiga.

2.5.4. Kokkupõrke hetkel peab pendli löögikeskme kiirus jääma vahemikku 48–52 km/h.

2.5.5. Pendli löögikeskmele taandatud mass mr on kindlaks määratud kui kogumassi m, löögikeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a (1) ning raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse l funktsioon, mis on määratud järgmise valemiga:

mr = m (1/a)

2.5.6. Vähendatud mass „mr “ peab olema 1 100 ± 20 kg.

2.6. Üldsätted löökkeha massi ja kiiruse kohta

Kui katsetamisel oli kokkupõrkekiirus suurem kui punktides 2.4.2 ja 2.5.4 ette nähtud ja/või mass oli suurem kui punktides 2.4.3 ja 2.5.6 ette nähtud ning sõiduk vastas ettenähtud nõuetele, loetakse katse rahuldavalt sooritatuks.

2.7. Katsetatava sõiduki seisukord

2.7.1. Katsetatav sõiduk peab olema varustatud kõigi tavapäraste osade ja seadmetega, mis moodustavad selle tühimassi, või olema sellises seisukorras, mis rahuldab seda nõuet niivõrd, kuivõrd see on seotud tuleohutust mõjutavate osade ja seadmetega.

2.7.2. Kütusepaak peab olema vähemalt 90 % ulatuses täidetud kas kütuse või mittesüttiva vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus on ligilähedane tavapärasele kütusele. Kõik muud süsteemid (pidurivedeliku mahutid, radiaator jne) võivad olla tühjad.

2.7.3. Käik võib olla sees ning kasutada võib pidureid.

2.7.4. Tootja taotlusel võib lubada järgmisi erandeid:

2.7.4.1.

katsete korraldamise eest vastutav tehniline teenistus võib lubada muude eeskirjadega ette nähtud katseteks (sealhulgas katsed, mis võivad mõjutada sõiduki ehitust) kasutatavat sõidukit kasutada ka käesoleva eeskirjaga ette nähtud katsete tegemiseks; ning

2.7.4.2.

sõiduki massile võib lisada kuni 10 % selle tühimassist, kui lisaraskused on jäigalt kinnitatud sõiduki struktuuri külge, nii et see ei mõjuta katse ajal sõitjateruumi ehitust.

2.8. Mõõteriistad

Punktides 2.4.2 ja 2.5.4 kirjeldatud kiiruse mõõtmiseks kasutatav vahend peab mõõtma 1 % täpsusega.

3. SAMAVÄÄRSED KATSEMEETODID

3.1. Samaväärsed katsemeetodid on lubatud eeldusel, et käesolevas eeskirjas nimetatud tingimusi järgitakse asenduskatses või asenduskatse tulemustel põhinevate arvutuste tegemisel täielikult.

3.2. Punktis 2 kirjeldatud katsemeetodist erineva meetodi kasutamisel tuleb tõestada selle samaväärsust.

(1) Siinjuures pööratakse tähelepanu sellele, et kaugus a on võrdne kõnealuse sünkroonpendli pikkusega.

5. LISA

PLASTIST VALMISTATUD KÜTUSEPAAKIDE KATSETAMINE

1. LÖÖGIKINDLUS

1.1.

Kütusepaak täidetakse täies ulatuses vee-glükooliseguga või mõne muu madala külmumistemperatuuriga vedelikuga, mis ei muuda kütusepaagi materjali omadusi, ning peab seejärel läbima perforeerimiskatse.

1.2.

Selle katse ajal peab kütusepaagi temperatuur olema 233 ± 2 K (– 40 ± 2 °C).

1.3.

Katse jaoks kasutatakse pendelkatseseadet. Löökkeha on terasest ning kujutab endast püramiidi, millel on ruudukujuline alus ja võrdsete kolmnurkadega piiratud tahud. Löökkeha tipp ja servad on ümardatud 3 mm raadiusega. Pendli löögikese peab ühtima püramiidi raskuskeskmega; see asub pendli pöörlemisteljest 1 m kaugusel. Pendli kogumass on 15 kg. Löögihetkel ei tohi pendli energia olla väiksem kui 30 Nm ning peab vastama sellele väärtusele võimalikult täpselt.

1.4.

Katsed tehakse kütusepaagi nendes kohtades, mida loetakse laupkokkupõrke või tagant otsasõidu korral kõige ohustatumateks. Ohustatuks loetakse neid kohti, mis on kõige vähem kaitstud või mis on seoses kütusepaagi kuju või sõidukile paigaldamise viisiga kõige nõrgemad. Laborite valitud kohad peavad olema katsearuandes märgitud.

1.5.

Katse ajal hoiavad kütusepaaki kinni löögi vastasküljel või -külgedel olevad kinnitid. Katse tagajärjel ei tohi kütusepaak hakata lekkima.

1.6.

Tootja valikul võib kõik katsed teha ühe ja sama kütusepaagiga või iga katse erineva kütusepaagiga.

2. MEHAANILINE TUGEVUS

Kütusepaaki tuleb lekkimise ja vormi jäikuse suhtes katsetada käesoleva eeskirja punktis 6.1 kirjeldatud tingimustel. Kütusepaak koos kõigi lisaseadmetega tuleb kinnitada katseseadmele samal viisil, nagu see paigaldatakse sõidukile, mille jaoks kütusepaak on ette nähtud, või paigutatakse sõidukile endale või sõidukiosast valmistatud katseseadmele. Tootja taotlusel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib kütusepaaki katsetada ka ilma katseseadet kasutamata. Katsel täidetakse kütusepaak täielikult veega, mille temperatuur on 326K (53 °C). Kütusepaagi suhteline siserõhk peab viie tunni jooksul olema selline, mis temperatuuril 326 ± 2 K (53 ± 2 °C) võrdub kahekordse töörõhuga ja mis mingil juhul ei ole väiksem kui 30 kPa. Katse käigus ei tohi kütusepaak ega selle lisaseadmed praguneda ega hakata lekkima; ent need võivad pöördumatult deformeeruda.

3. KÜTUSE LÄBILASKVUS

3.1.

Kütuse läbilaskvuskatse jaoks kasutatakse kas eeskirja 83 9. lisas kindlaks määratud etalonkütust või kaubanduslikku superkütust. Kui kütusepaak on ette nähtud ainult diiselmootoriga sõidukitele, täidetakse see diislikütusega.

3.2.

Enne katset täidetakse 50 % kütusepaagi mahust katsevedelikuga ja hoitakse kütusepaaki lahtiselt keskkonnatemperatuuril 313 ± 2 K (40 ± 2 °C), kuni kaalukadu ajaühikus muutub konstantseks, kuid mitte kauem kui neli nädalat (ettevalmistav säilitusaeg).

3.3.

Seejärel kütusepaak tühjendatakse ja täidetakse 50 % selle mahust uuesti katsevedelikuga, kütusepaak suletakse õhukindlalt ja hoitakse temperatuuril 313 ± 2 K (40 ± 2 °C). Kui kütusepaagi sisu on saavutanud katsetemperatuuri, reguleeritakse rõhku. Järgneval kaheksa nädala pikkusel katseperioodil määratakse kindlaks difusioonist põhjustatud kaalukadu katseperioodil. Kütuse lubatud maksimaalne keskmine kaalukadu on 20 g 24 katsetunni kohta.

3.4.

Kui difusioonist põhjustatud kadu ületab punktis 3.3 nimetatud väärtuse, tehakse kirjeldatud katse sama kütusepaagiga uuesti ja määratakse kindlaks difusioonist põhjustatud kadu temperatuuril 296 ± 2 K (23 ± 2 °C), kusjuures muud tingimused jäävad samaks. Nendel tingimustel ei või kadu ületada 10 g 24 tunni kohta.

4. KÜTUSEKINDLUS

Pärast punktis 3 nimetatud katset peab kütusepaak endiselt vastama punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

5. TULEPÜSIVUS

Kütusepaak peab läbima järgmised katsed.

5.1.

Kütusepaaki, mis on kinnitatud samamoodi kui sõidukile, hoitakse kokkupuutes leegiga kaks minutit. Kütusepaagist ei tohi lekkida kütust.

5.2.

Eri kütusepaakidega tehakse kolm katset, täites kütusepaagid kütusega järgmiselt:

5.2.1.

kui kütusepaak on ette nähtud ottomootoriga või diiselmootoriga sõidukitele, tehakse kolm katset superbensiiniga täidetud kütusepaakidega;

5.2.2.

kui kütusepaak on ette nähtud ainult diiselmootoriga sõidukitele, tehakse kolm katset diislikütusega täidetud kütusepaakidega;

5.2.3.

iga katse jaoks paigaldatakse kütusepaak ja selle lisaseadmed katseseadmele selle tegelikke paigaldustingimusi võimalikult täpselt simuleerides. Kütusepaagi katseseadmele kinnitamise meetod peab vastama sõidukile paigaldamise meetodile. Teataval sõidukil kasutamiseks ette nähtud kütusepaakide korral tuleb arvesse võtta kütusepaaki ja selle lisaseadmeid leekide eest kaitsvaid või mis tahes viisil tule edasiliikumist mõjutavaid sõiduki osi ning kütusepaagile paigaldatud erikomponente ja kütusepaagi korke. Katse ajal peavad kõik avad olema suletud, kuid õhutussüsteem peab toimima. Vahetult enne katset täidetakse 50 % kütusepaagi mahust kindlaksmääratud kütusega.

5.3.

Kütusepaagini ulatuvad leegid saadakse müügiloleva ottomootori kütuse (edaspidi „kütus“) põletamisega kausis. Kaussi kallatava kütuse kogusest peab piisama, et see leegitseks vabades põlemistingimustes kogu katseaja jooksul.

5.4.

Kausi mõõtmed peavad olema sellised, et leegid ulatuksid kütusepaagi külgedeni. Seepärast peavad kausi mõõtmed ületama kütusepaagi horisontaaltasapinna mõõtmeid vähemalt 20 cm, kuid mitte rohkem kui 50 cm. Kausi küljed ei tohi katse alguses ulatuda kütusetasemest kõrgemale kui 8 cm.

5.5.

Kütusega täidetud kauss asetatakse kütusepaagi alla nii, et kausi kütusetaseme ja kütusepaagi põhja vaheline kaugus vastaks tühimassiga (vt punkt 7.4) sõiduki kütusepaagi ettenähtud kõrgusele tee pinnast. Kaussi või katserakist või mõlemaid peab saama vabalt liigutada.

5.6.

Katse C-etapis kaetakse kauss varjega, mis asetatakse kütusest 3 ± 1 cm kõrgusele.

2. liite nõuete kohaselt peab varje olema tulekindlast materjalist. Telliste vahel ei tohi olla vahesid ning need tuleb asetada kütusekausi kohale nii, et tellistes olevad augud ei oleks tõkestatud. Raami pikkus ja laius peavad olema kausi sisemõõtmetest 2–4 cm väiksemad, nii et raami ja kausi seinte vahele jääks 1–2 cm laiune ventilatsiooniava.

5.7.

Kui katsed tehakse välitingimustes, tuleb kasutada tuulekaitset ning tuule kiirus kütusekausi kõrgusel ei tohi ületada 2,5 km/h. Enne katsetamist tuleb varjet soojendada temperatuurini 308 ± 5 K (35 ± 5 °C). Tagamaks seda, et iga järgmise katse puhul on katsetingimused ühesugused, võib tulekindlaid telliseid niisutada.

5.8.

Katse koosneb neljast etapist (vt 1. liide).

5.8.1.

A-etapp: eelsoojendamine (joonis 1)

Kausis olev kütus süüdatakse vähemalt 3 m kaugusel katsetatavast kütusepaagist. Kauss asetatakse kütusepaagi alla pärast 60-sekundilist eelsoojendamist.

5.8.2.

B-etapp: otsene kokkupuude leegiga (joonis 2)

Kütusepaak peab 60 sekundi jooksul puutuma kokku vabalt põleva kütuse leegiga.

5.8.3.

C-etapp: kaudne kokkupuude leegiga (joonis 3)

Kohe pärast B-etapi lõppu pannakse põleva kausi ja kütusepaagi vahele varje. Kütusepaak puutub summutatud leegiga kokku veel 60 sekundit.

5.8.4.

D-etapp: katse lõpp (joonis 4)

Varjega kaetud põlev kauss viiakse tagasi algasendisse (A-etapp). Kui pärast katse lõppu kütusepaak põleb, tuleb tuli viivitamata kustutada.

5.9.

Katsetulemused loetakse rahuldavaks, kui kütusepaagist ei leki vedelkütust.

6. KÕRGE TEMPERATUURI KINDLUS

6.1.

Katsetel kasutatav seade peab vastama kütusepaagi sõidukile paigaldamise viisile, sealhulgas kütusepaagi õhutussüsteemi töötamise viisile.

6.2.

Paak, mille mahust 50 % on täidetud veega temperatuuril 293 K (20 °C), on tund aega keskkonnatemperatuuril 368 ± 2 K (95 ± 2 °C).

6.3.

Katsetulemused loetakse rahuldavaks, kui pärast katset kütusepaak ei leki ega ole oluliselt deformeerunud.

7. TÄHISED KÜTUSEPAAGIL

Kütusepaagil peab olema kirjas tootja kaubanimi või kaubamärk; see peab olema kustumatu ja pärast kütusepaagi sõidukile paigaldamist selgelt loetav.

1. liide

TULEPÜSIVUSKATSE

Joonis 1

A-etapp: eelsoojendus

Kütusekauss põleva kütusega

Katseseade

Kütusepaak

Varje

3 m

Joonis 2

B-etapp: otsene kokkupuude leegiga

Varje

Lehtmetallist kauss

Joonis 3

C-etapp: kaudne kokkupuude leegiga

Varje

Lehtmetallist kauss

Joonis 4

D-etapp: katse lõpp

Lehtmetallist kauss

Varje

2. liide

TULEKINDLATE TELLISTE MÕÕTMED JA TEHNILISED ANDMED

Tekst pildi

Tulepüsivus (Seger-Kegel)	SK 30
Al2O3 sisaldus	30–33 protsenti
Poorsus (Po)	20–22 mahuprotsenti
Tihedus	1 900–2 000 kg/m3
Kasulik augustatud pind	44,18 protsenti

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 231

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 26. august 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1422, 24. august 2016, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 992/95 seoses liidu tariifikvootidega teatavatele Norrast pärit põllumajandus- ja kalandustoodetele	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1423, 25. august 2016, millega pikendatakse toimeaine pikolinafeeni heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	20
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1424, 25. august 2016, millega pikendatakse toimeaine metüültifensulfurooni heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	25
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1425, 25. august 2016, millega kiidetakse heaks toimeaine isofetamiid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	30
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1426, 25. august 2016, millega pikendatakse toimeaine etofumesaadi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	34
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1427, 25. august 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	39
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 34: ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses tuleohutusega [2016/1428]	41

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AR	186,0
	MA	153,0
	ZZ	169,5
0707 00 05	TR	241,9
0707 00 05	ZZ	241,9
0709 93 10	TR	138,5
0709 93 10	ZZ	138,5
0805 50 10	AR	173,7
	CL	122,5
	MA	95,0
	TR	156,0
	UY	181,2
	ZA	166,6
	ZZ	149,2
0806 10 10	EG	227,1
	TR	133,3
	ZZ	180,2
0808 10 80	AR	147,6
	BR	106,9
	CL	149,1
	CN	160,3
	NZ	150,5
	UY	93,1
	ZA	97,9
	ZZ	129,3
0808 30 90	AR	93,2
	CL	117,6
	TR	147,0
	ZA	110,4
	ZZ	117,1
0809 30 10 , 0809 30 90	TR	131,1
0809 30 10 , 0809 30 90	ZZ	131,1


	(1) EMPs kohaldatav tekst