23.8.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 228/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1400,

10. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse elemente, mida ettevõtte reorganiseerimise kava peab vähemalt hõlmama, ja ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamise aruannete miinimumsisu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 52 lõike 12 punkte a ja b

ning arvestades järgmist:

(1)

Ülimalt vajalik on kehtestada üksikasjalikud reeglid elementidele, mida ettevõtte reorganiseerimise kava selle heakskiitmiseks vähemalt hõlmama peaks, ja direktiivi 2014/59/EL kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja ettevõtjate reorganiseerimise korral koostatavate aruannete miinimumsisule.

(2)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 kohased suunised ja teatised, mille komisjon on vastu võtnud seoses vastavuse hindamisega raskustes olevate finantssektori äriühingute ümberkorraldamist käsitleva liidu riigiabi raamistikule, võivad olla ettevõtte reorganiseerimise kava väljatöötamisel väga kasulikud isegi sel juhul, kui riigiabi pole saadud, kuna neil on sama eesmärk nagu ettevõtte reorganiseerimise kaval – taastada krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate pikaajaline jätkusuutlikkus.

(3)

Ettevõtte reorganiseerimise kavades peaks olema võimalik kasutada finantsseisundi taastamise kava ja kriisilahenduse kava andmeid sel määral, mil nimetatud andmed on jätkuvalt asjakohased krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise jätkusuutlikkuse taastamiseks ja võttes arvesse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamist.

(4)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ja tema tegevusalade restruktureerimisel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamise järgselt tuleks tegeleda tema maksejõuetuse põhjustega. Reorganiseerimise strateegia lähtepunktiks peaksid seega olema tegurid, mis tingisid krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise. Samuti võidakse nimetatud strateegia juures arvesse võtta kriisiennetus- ja kriisiohjemeetmeid, mille on võtnud ja rakendanud vastavalt pädev asutus või kriisilahendusasutus. Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja raskuste põhjust ja ulatust võib näitlikustada, esitades teabe asjakohaste õigus- ja usaldatavusnõuete täitmise kohta enne kriisilahendust.

(5)

Ehkki krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja maksejõuetus võis tuleneda teatud konkreetsetest põhjustest, on võimalik, et nimetatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja tegevuses oli muid vajakajäämisi, mis otseselt maksejõuetust ei tinginud, aga võisid õõnestada tema pikaajalist jätkusuutlikkust. Ümberkorraldamine peaks mis tahes vajakajäämised kõrvaldama. Eduka reorganiseerimise strateegia lähtepunktiks peaks olema täielik analüüs, mis käsitleb nii reorganiseeritavat krediidiasutust või investeerimisühingut või ettevõtjat ning tema tugevaid ja nõrku külgi, kui ka asjakohaseid turgusid, kus kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja tegutseb, ning neile turgudele omaseid riske ja võimalusi. Et kriisilahendusasutus ja pädev asutus loeksid ettevõtte reorganiseerimise kava usutavaks, peaks see mõistlikele eeldustele toetudes taastama krediidiasutuse või investeerimisühingu pikaajalise elujõulisuse.

(6)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastamine kriisilahenduse järgselt tähendab, et hiljemalt reorganiseerimisperioodi lõpuks on krediidiasutus, investeerimisühing või ettevõtja võimeline läbi viima sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise, täidab tulevikku suunatult kõiki asjakohased usaldatavus- ja muud regulatiivsed nõudeid ja omab elujõulist ärimudelit, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik.

(7)

Kriisilahendusasutusele ja pädevale asutusele tuleks anda piisavalt üksikasjalik teave ettevõtte reorganiseerimise kava hindamiseks ja selle rakendamise jälgimiseks. Niisuguse teabe esitamise nõude juures tuleks arvesse võtta selle asjakohasust krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja organisatsioonilise struktuuri ja reorganiseerimise seisukohast ning selle usaldusväärsust, eriti süsteemse kriisi korral.

(8)

Kõikumised on majandustsükli lahutamatu osa. Kõigi äriplaanide korral tuleks seega analüüsida alternatiivseid stsenaariume, muutes peamisi aluseks võetavaid eeldusi kohasel viisil. Ehkki pikaajaline elujõulisus tuleks taastada mis tahes stsenaariumi korral, tähendaks täismahus alternatiivsete reorganiseerimise strateegiate väljatöötamine krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja jaoks ebaproportsionaalselt suuri kulusid, samas kui alternatiivsete stsenaariumide realiseerumise võimalus peaks olema väiksem kui põhistsenaariumi oma.

(9)	Ettevõtte reorganiseerimise kava peaks võimaldama kriisilahendusasutusel ja pädeval asutusel hinnata selle mõju kriisilahenduse eesmärkide saavutamisele, ennekõike aga tagada kriitiliste funktsioonide järjepidevuse ja vältida tuntavat ebasoodsat mõju finantssüsteemile.

(10)

Ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamise kontrollimise sagedus ja üksikasjad peaksid võimaldama mis tahes kõrvalekaldumiste või muude raskuste võimalikult varast tuvastamist. Kvartaliaruanded andmete ja tulemuste kohta on finantssektori tavapärane metoodika ja võimaldavad selliseid operatiivseid tähelepanekuid teha. Samuti peaks ettevõtte reorganiseerimise kava võimaldama sellesse algselt sisse kirjutatud vahe-eesmärke või meetmeid kohandada, kui asjaolud seda õigustavad.

(11)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile.

(12)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult (2),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „reorganiseerimisperiood“– mõistliku kestusega periood kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisest hetkeni, mil eeldatakse, et kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja on taastanud oma pikaajalise elujõulisuse, ja mille kestel rakendatakse ettevõtte reorganiseerimise kavas sisalduvaid meetmeid;

2) „põhistsenaarium“– äristsenaarium, mida krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja juhtorgan või seda juhtima määratud isik või isikud peavad krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastamise protsessi kõige tõenäolisemaks tulemuseks.

Artikkel 2

Strateegia ja meetmed

1. Ettevõtte reorganiseerimise kava sisaldab kõiki järgnevaid osi:

üldine ja finantsspetsiifiline ülevaade teguritest, mis aitasid kaasa krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja raskustesse sattumisele, sealhulgas asjakohased tulemusnäitajad, mis krediidilahendusele eelnenud perioodil halvenesid, ja nende halvenemise põhjus;

b)	lühikirjeldus kriisiennetus- ja kriisiohjemeetmetest, kui pädev asutus, kriisilahendusasutus või krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja enne ettevõtte reorganiseerimise kava esitamist on neid meetmeid rakendanud;

kirjeldus ettevõtte reorganiseerimise strateegia ning meetmete kohta, mida kavatsetakse võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastamiseks reorganiseerimisperioodi jooksul, sealhulgas kirjeldus kõigi järgmiste punktide kohta:

i)	reorganiseeritav ärimudel;

ii)	ettevõtte reorganiseerimise strateegia rakendamise meetmed konsolideerimisgrupi, ettevõtja ja äriliini tasemel;

iii)	reorganiseerimisperioodi eesmärgiks seatud kestus ja olulised vahe-eesmärgid;

iv)	suhtlus kriisilahendusasutuse ja pädeva asutusega;

v)	strateegia seoses asjakohaste väliste sidusrühmade, näiteks ametiühingute või tööorganisatsioonide kaasamisega;

vi)	ettevõtte reorganiseerimismeetmete sise- ja väliskommunikatsiooni strateegia.

2. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja osad tuleb likvideerida või müüa, tuleb käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud reorganiseerimise strateegias kindlaks määrata kõik järgnev:

a)	asjaomane ettevõtja või äriliin ja likvideerimise või müügi meetod, sealhulgas seejuures aluseks võetavad eeldused ja igasugune võimalik prognoositav kahju;

b)	eeldatav ajakava;

c)	igasugune rahastus või teenused, mida allesjäänud krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja andis või osutas või mida talle anti või osutati.

3. Mis tahes ettevõtte reorganiseerimise kavas planeeritav tulu varade, ettevõtjate või äriliinide võõrandamisest tuleb välja arvestada mõistlikult ja selle aluseks tuleb võtta usaldusväärne võrdlusalus või hinnang, näiteks eksperthinnang, vastav turu sondeerimine või sarnaste äriliinide või ettevõtjate väärtus. Arvutuste juures tuleb arvesse võtta kahju realiseerimise tõenäosust.

4. Krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja osade kohta, mida ei likvideerita ega müüda, on ettevõtte reorganiseerimise kavas ära näidatud viis, kuidas kõrvaldada mis tahes vajakajäämised nende tegevuses või tulemustes, mis võivad mõjutada nende pikaajalist elujõulisust, isegi kui nimetatud vajakajäämised ei ole otseselt seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja maksejõuetusega.

5. Ettevõtte reorganiseerimise kavas esitatud meetmete puhul võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja tugevaid ja nõrku külgi ning selle reorganiseeritud ärimudelit lähtuvalt majanduslikust ja turukeskkonnast, milles see tegutseb.

6. Reorganiseerimise strateegia võib hõlmata meetmeid, mis on eelnevalt finantsseisundi taastamise kavas või kriisilahenduse kavas ära toodud, kui kriisilahenduse kava on krediidiasutusele või investeerimisühingule või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale kättesaadav ja kui sellised meetmed kriisilahenduse järgselt jätkuvalt kehtivad. See võimalus ei kohusta pädevat asutust mingil viisil jagama kriisilahenduse kava juhtorgani või direktiivi 2014/59/EL artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isiku või isikutega.

Artikkel 3

Majandustulemused – Regulatiivsed nõuded

1. Ettevõtte reorganiseerimise kava hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja prognoositavaid majandustulemusi reorganiseerimise perioodil ja näitab ära, kuidas taastatakse pikaajaline elujõulisus. Eelkõige sätestatakse selles:

a)	reorganiseerimise kulud ja selle mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kasumiaruandele ja bilansile;

b)	kirjeldus rahastamise nõuete kohta reorganiseerimisperioodil ja võimalikud rahastamise allikad;

c)	mil viisil krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja suudab tegutseda, kattes kõik oma kulud, sealhulgas amortisatsiooni- ja finantskulud, ja teenida reorganisatsiooniperioodi lõpuks vastuvõetavat finantstulu;

d)	kriisilahendusjärgne bilanss, mis kajastab uut võla- ja kapitalistruktuuri, ja vara allahindamine, mis põhineb direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 1 kohaselt läbi viidud hindamisel või nimetatud määruse artikli 36 lõikes 10 osutatud lõplikul järelhindamisel;

e)	prognoos peamiste finantsnäitajate kohta konsolideerimisgrupi, ettevõtja ja äriliini tasemel, eelkõige seoses likviidsuse, laenunäitajate, rahastamisprofiili, kasumlikkuse ja tõhususega.

2. Ettevõtte reorganiseerimise kava sätestab meetmed, mille krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja võtab tagamaks, et ta suudab nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt reorganiseerimisperioodi lõpuks täita tulevikku suunatult kõik kohaldatavad usaldatavus- ja muud regulatiivsed nõuded, sealhulgas omavahendite ja kõlblike kohustuste suhtes kohaldatavad miinimumnõuded direktiivi 2014/59/EL artikli 45 tähenduses.

Artikkel 4

Elujõulisuse hindamine

1. Ettevõtte reorganiseerimise kava sisaldab piisavalt teavet, et kriisilahendusasutusel ja pädeval asutusel oleks võimalik hinnata kavandatavate meetmete teostatavust. Ettevõtte reorganiseerimise kavas esitatakse vähemalt järgnev:

a)	oletused põhistsenaariumi raames eeldatavate makromajanduslike ja turuarengute kohta ja nende võrdlus sektori asjakohaste näitajatega;

alternatiivsete reorganiseerimise strateegiate või meetmete kogumite lühitutvustus ja põhjendus selle kohta, miks krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastamiseks valiti ettevõtte reorganiseerimise kavas sisalduvad meetmed, pidades seejuures kinni kriisilahenduse eesmärkidest ja põhimõtetest.

2. Ettevõtte reorganiseerimise kava peab sisaldama vajalikku teavet, mis võimaldab kriisilahendusasutusel või pädeval asutusel läbi viia üksikasjaliku analüüsi ettevõtte reorganiseerimise mõju kohta krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kriitilistele funktsioonidele ja üldisele finantsstabiilsusele.

3. Ettevõtte reorganiseerimise kava peab sisaldama analüüsi põhieelduste alternatiivse kogumi kohta, mille juures on käsitletud optimistlikke ja pessimistlikke stsenaariumeid. Pikaajalise elujõulisuse taastamine peab olema võimalik kõikide stsenaariumide kohaselt, kuigi nende kestus, meetmed ja majandustulemused võivad erineda.

4. Seoses lõikes 3 osutatud optimistlike ja pessimistlike stsenaariumitega peab ettevõtte reorganiseerimise kava sisaldama kokkuvõtet põhiteabe kohta, mida iga stsenaariumi väljatöötamisel kasutati, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja tulemusi iga stsenaariumi raames. Nimetatud kokkuvõte hõlmab eelkõige järgmist:

a)	stsenaariumide aluseks olevad eeldused, näiteks peamised makromajanduslikud muutujad;

b)	kasumiaruande ja bilansi prognoos;

c)	peamised finantsnäitajad konsolideerimisgrupi, ettevõtja ja äriliini tasemel.

Artikkel 5

Rakendamine ja kohandamine

1. Ettevõtte reorganiseerimise kava hõlmab konkreetseid ja asjakohaseid rakendamise vahe-eesmärke ja tulemusnäitajaid vähemalt kvartalipõhiselt. Nimetatud vahe-eesmärke ja tulemusnäitajaid võib kohandada vastavalt lõikes 2 sätestatud korrale.

2. Ettevõtte reorganiseerimise kava näeb juhtorgani või direktiivi 2014/59/EL artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isiku või isikute jaoks ette võimaluse reorganiseerimise strateegiat või üksikuid meetmeid kohandada, kui nende rakendamine ei aita enam kaasa eesmärgile taastada pikaajaline elujõulisus kavandatud ajakava raames. Nimetatud kohandamisest teavitatakse kriisilahendusasutust ja pädevat asutust artiklis 6 osutatud ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamise vahearuandes. Vajaduse korral olukorra kiireloomulisusest tulenevalt võidakse kohandamisest teavitada ka erakorraliste aruannete kaudu.

3. Juhtorgan või direktiivi 2014/59/EL artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isik või isikud ei tee muudatusi ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamises enne, kui kohandamisele on saadud heakskiit vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 52 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud korrale.

Artikkel 6

Vahearuanne

1. Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 52 lõikele 10 pädevale asutusele esitatav vahearuanne peab sisaldama ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamise edenemise ülevaadet ja hindamist ning hõlmama vähemalt järgmisi punkte:

a)	saavutatud vahe-eesmärgid, elluviidud meetmed ning võrdlus nende tegeliku mõju ja nende ettevõtte reorganiseerimise kavas kavandatud mõju vahel;

b)	krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja tulemused ja nende võrdlus ettevõtte reorganiseerimise kavas esitatud prognooside ja varasemate vahearuannete andmetega;

c)	põhjused, miks mis tahes vahe-eesmärke või tulemusnäitajaid ei ole saavutatud, ja ettepanekud viivituste või puudujääkide kõrvaldamiseks;

d)	mis tahes muud ettevõtte reorganiseerimise kava elluviimisel tekkinud tõrked, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastamist;

e)	järgmised meetmed ja vahe-eesmärgid ning hinnang sellele, kui tõenäoline on nende realiseerimine;

f)	kaasajastatud majandustulemuste prognoosid;

g)	kui see on vajalik ja põhjendatud, ettepanekud üksikute meetmete, vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate kohandamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 2.

2. Kriisilahendusasutus võib mis tahes hetkel nõuda, et juhtorgan või direktiivi 2014/59/EL artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isik või isikud esitaksid andmed ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamise kohta.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

23.8.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 228/7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1401,

23. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise meetodite ja põhimõtete jaoks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2014/59/EL antakse kriisilahendusasutustele õigus kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustusi alla hinnata ja konverteerida.

(2)

Teatavate krediidiasutuste kohustuste struktuuris võivad moodustada olulise osa tuletisinstrumendilepingud. Selliste lepingute väärtuse hindamine on aga keerukas, sest lepingute väärtus on seotud nende alusvaraks olevate finantsinstrumentide, varade või üksuste väärtusega, mis on ajas muutuv ning fikseerub üksnes lõpptähtajal või lepingu tasaarvestusel.

(3)	Varasem kogemus näitab, et tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise keerukus ühe vastaspoole maksejõuetuse korral võib muuta hindamise aeganõudvaks, tuua kaasa väga suured kulud ja kutsuda esile kohtuvaidlusi.

(4)

Peale selle näitab kogemus, et tuletisinstrumendilepingud võivad sisaldada erinevaid metoodikaid, kuidas määratakse kindlaks tasaarvestusel vastaspoolte vahel maksmisele kuuluv summa, kusjuures mõni nendest metoodikatest jätab kas tasaarvestussumma või tasaarvestuskuupäeva või need mõlemad täielikult selle vastaspoole määrata, kes kohustusi täidab.

(5)

Seetõttu peaksid kriisilahendusasutused moraaliriski vältimiseks ja kriisilahendusmeetmete tõhususe tagamiseks võtma vastu ja rakendama asjakohased metoodikad tuletisinstrumendilepingutest tulenevate kohustuste hindamiseks kriisilahendusprotsessi kiirusega sobiva aja jooksul ning objektiivse ja võimaluse korral hõlpsalt kättesaadava teabe põhjal. Hindamismetoodikas on oluline sätestada menetlused, kuidas kriisilahendusasutus tasaarvestusotsustest teatab ning kuidas saadakse tasaarvestatud lepingute vastaspooltelt asendustehingute andmeid.

(6)

Tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tuletisinstrumendilepingute puhul kehtib lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ühtne tasaarvestussumma. Direktiivi 2014/59/EL artiklis 49 on sätestatud, et selliste lepingute väärtus määratakse kindlaks netoväärtusena kokkuleppe tingimuste alusel. Kriisilahendusasutus või sõltumatu hindaja peab seega järgima tasaarvestuskokkuleppes määratletud tasaarvestatavate tehingute kogumeid, saamata valida teatavaid lepinguid ja välistada teisi.

(7)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 49 kohaselt määrab tuletisinstrumendilepingute väärtuse kriisilahendusasutus või sõltumatu hindaja osana sama direktiivi artikli 36 kohasest väärtuse hindamisest. Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse hindamise menetluse eesmärk peaks olema määrata kiiresti esialgne väärtus kohustuste teisendamise otstarbel; samal ajal peaks hindamismenetlus olema piisavalt paindlik, et kriisilahendusasutus saaks nõudesummasid hiljem korrigeerida.

(8)

Seda, kas rakendada tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes kohustuste teisendamise vahendit või välistada need kohustuste teisendamise vahendi rakendusalast vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõikele 3, tuleks hinnata sama direktiivi artikli 36 kohase hindamise raames enne tasaarvestusotsuse tegemist.

(9)

Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaksmääramine peaks võimaldama kriisilahendusasutustel hinnata enne tasaarvestusotsuse tegemist, millises ulatuses võiks pärast tasaarvestust rakendada nende kohustuste suhtes kohustuste teisendamise vahendit ning kui suur võiks olla tasaarvestusest tulenev väärtuse vähenemine.

(10)

Tuletisinstrumendilepingute tasaarvestusel võivad tekkida lisakahjud, mis jätkuvuseelduslikus väärtuses ei kajastu ning mis võivad tuleneda näiteks vastaspoole tegelikest asenduskuludest, mis suurendavad kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt maksmisele kuuluvaid tasaarvestuskulusid, või kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kuludest seoses uute tehingute tegemisega positsioonide suhtes, mis on tasaarvestuse tulemusena tururiskile avatud. Kui tuletisinstrumendilepingute tasaarvestuse tõttu kantud kulud või eeldatavalt kantavad kulud on suuremad kui see osa asjaomastest kohustustest, mille suhtes saaks reaalselt rakendada kohustuste teisendamise vahendit, võib lisakahjum suurendada kohustuste teisendamise koormust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu muude võlausaldajate jaoks. Sellisel juhul kannaksid kohustused, mis ei tulene tuletisinstrumendilepingutest, kohustuste teisendamisel suuremat kahju kui ilma tuletisinstrumendilepingute tasaarvestuse ja nende suhtes kohustuste teisendamise vahendi rakendamiseta, mistõttu kriisilahendusasutus võib kaaluda tuletisinstrumendilepingute välistamist kohustuste teisendamise vahendi rakendusalast vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 3 punktile d ja sama direktiivi artikli 44 lõike 11 kohaselt vastu võetud komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2016/860 (2). Kohustuste teisendamise õiguse kasutamisel selliste kohustuste suhtes tuleks kohaldada direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõikes 2 sätestatud erandeid ja sama direktiivi artikli 44 lõikes 3 sätestatud valikulisi erandeid, mida on täpsustatud delegeeritud määruses (EL) 2016/860.

(11)	Kuna on vajalik direktiivi 2014/59/EL artikli 49 lõigete 3 ja 4 järjekindel tõlgendamine, tuleb sätestada metoodikad ja põhimõtted, mille kohaselt sõltumatud hindajad ja kriisilahendusasutused tuletisinstrumentide väärtust hindavad.

(12)

Tasaarvestatud kohustuste väärtuse hindamine tegelikul või oletataval asenduskulul põhineva metoodikaga annaks valitseva turutavaga sarnase tulemuse ning oleks kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 74 kohaste väärtuse hindamise põhimõtetega, mille eesmärk on kindlaks teha, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus (põhimõte, et ühegi võlausaldaja olukord ei tohi olla halvem kui tavalises maksejõuetusmenetluses).

(13)

Kriisilahendusasutus peaks väärtuse hindamise metoodikat rakendades saama toetuda eri andmeallikatele, sealhulgas kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu, vastaspoolte ja kolmandate isikute allikatele. Siiski on asjakohane kehtestada põhimõtted selle kohta, millist liiki andmeid tuleb väärtuse hindamisel arvesse võtta, et väärtuse kindlaksmääramine oleks objektiivne.

(14)

Kriisilahendusasutuste poolt tasaarvestatud tuletisinstrumendilepingute vastaspooled võivad otsustada sõlmida ühe või mitu asendustehingut, et tasaarvestusel oma riskipositsioon asendada. Selliseid asendustehinguid tuleks hindamisel käsitleda eelistatud andmeallikana, kui need on sõlmitud majanduslikult mõistlikel tingimustel tasaarvestuskuupäeval või nii ruttu pärast seda, kui on mõistlikult teostatav. Seetõttu peaksid kriisilahendusasutused tasaarvestusotsusest teatades andma vastaspooltele võimaluse esitada majanduslikult mõistlike asendustehingute kohta tõendeid tähtaja jooksul, mis on kooskõlas väärtuse hindamise eeldatava ajahetkega. Kui vastaspooled on tähtajaks sellised tõendid esitanud, peab hindaja määrama tasaarvestussumma kõnealuste asendustehingute hinna põhjal. Kui vastaspooled ei ole majanduslikult mõistlike asendustehingute kohta tähtajaks tõendeid esitanud, peavad kriisilahendusasutused saama väärtust hinnata turul kättesaadava teabe põhjal nagu ostu- ja müügihinna keskmine hind ja ostu-müügikursi vahed, et hinnata oletatavaid asenduskulusid, st kahjumit või kulusid, mis oleksid tekkinud seoses riskimaandustehingu või seonduva positsiooni taastamisega netoriskipositsiooni alusel.

(15)

Tuletisinstrumenditooted ja -turud on väga heterogeensed ning ei ole võimalik kindlaks teha ühte turutava asendustehingute tegemiseks. Mõiste „majanduslikult mõistlikud asendustehingud“ tuleb seetõttu määratleda laialt, et hindaja saaks väärtuse kindlaks määrata igas turukontekstis. Selle mõiste all tuleks seega mõista asendustehingut, mis on tehtud netoriskipositsiooni alusel, üldise turutavaga kooskõlas olevatel tingimustel ja mõistliku jõupingutusega majanduslikult soodsaima tulemuse saavutamiseks. Hindaja võiks muude asjaolude kõrval arvesse võtta, kui mitme diileri poole vastaspool pöördus, mitu hinnapakkumist sai ja kas väljavalitud hinnapakkumine oli parim. Samuti peaks kriisilahendusasutus saama tasaarvestusteates märkida, milliseid kriteeriume ta hindamisel kasutab.

(16)

Viimastel aastatel vastu võetud liidu õigusaktidega on püütud kooskõlas rahvusvaheliste standarditega suurendada läbipaistvust ja riskide maandamist tuletisinstrumendilepingute turul, nähes ette standardsete börsiväliste tuletisinstrumentide kohustusliku kliirimise kesksete vastaspooltega, kesksete vastaspooltega kliiritud tuletisinstrumentide ja paljude eri liiki börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse hindamise ja võimendustagatise kasutamise nõuded ning kõiki börsiväliseid tuletisinstrumente hõlmava kohustusliku aruandluse kauplemisteabehoidlatele.

(17)

Kui keskse vastaspoole kliiriva liikme suhtes on algatatud kriisilahendusmenetlus ning kriisilahendusasutus on tasaarvestanud enne kohustuste teisendamist tuletisinstrumendilepinguid, on kõnealune kliiriv liige keskse vastaspoole suhtes konkreetse(te) tasaarvestatavate tehingute kogumi(te) seisukohalt kohustusi mittetäitev kliiriv liige. Sisemenetlused ja -mehhanismid, mida keskne vastaspool rakendab kliiriva liikme poolse kohustuste mittetäitmise korral (edaspidi „keskse vastaspoole rikkumismenetlus“) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (3) nõuetele, on usaldusväärne alus kogu tasaarvestatavate tehingute kogumi ulatuses tasaarvestusel tekkivate tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaksmääramiseks, seda ka kriisilahendusmenetluses toimuva kohustuste teisendamise olukorras.

(18)

Keskse vastaspoole rikkumismenetlus võib kesta mitu päeva või kauemgi pärast selle käivitanud sündmust. Kui oodata kriisi lahendamise olukorras tuletisinstrumentide väärtuse kindlaksmääramiseks väga pikka aega rikkumismenetluse lõppu, võib see kahjustada kriisi lahendamise ajakava ja eesmärke ning põhjustada finantsturgudel tarbetu häire. Seetõttu on vajalik, et kriisilahendusasutus lepiks keskse vastaspoolega ja keskse vastaspoole pädeva asutusega kokku tähtaja, milleks ennetähtaegse lõpetamise summa tuleb kindlaks määrata, võttes arvesse nii keskse vastaspoole kui ka kriisilahendusasutuse piiranguid.

(19)

Kui keskne vastaspool on ennetähtaegse lõpetamise summa kooskõlas oma rikkumismenetlusega kokkulepitud tähtajaks kindlaks määranud, peab hindaja selle kinnitama. Kui keskne vastaspool ei määra ennetähtaegse lõpetamise summat kokkulepitud tähtajaks kindlaks või kui ta ei rakenda keskse vastaspoole rikkumismenetlust, peaks kriisilahendusasutus saama määrata ennetähtaegse lõpetamise summa kindlaks omaenda hinnangute põhjal. Samuti peaks kriisilahendusasutus saama määrata summa omaenda hinnangute põhjal kindlaks esialgselt, kui see on kriisilahendusprotsessi kiireloomulisuse tõttu põhjendatud ning tingimusel, et ta ajakohastab oma hinnangut, kui keskse vastaspoole rikkumismenetlus tähtaja saabudes lõpule jõuab. Kriisilahendusasutus peaks saama keskse vastaspoole poolt pärast tähtaja möödumist esitatud teavet arvesse võtta lõplikus järelhindamises, kui see on sel ajal kättesaadav, ja igal juhul direktiivi 2014/59/EL artikli 74 kohase kohtlemise erinevuse hindamise ajal. Käesolev määrus ei tohiks piirata rikkumismenetlusi, mida kesksed vastaspooled korraldavad vastavalt määrusele (EL) nr 648/2012.

(20)

Käesoleva määruse sätted ei tohiks mõjutada määruse (EL) nr 648/2012 artikli 48 lõike 4 kohaselt kehtestatud keskse vastaspoole sisemenetlusi kohustusi mittetäitva kliiriva liikme ja selle klientide varade ja positsioonide ülekandmiseks ning peaksid olema kooskõlas kõikide muude asjakohaste sätete või loa saamise tingimustega, mis võivad mõjutada asjaomaste tuletisinstrumendilepingute tasaarvestust.

(21)

Tuletisinstrumendilepingute väärtuse hindamise ajahetk peaks lähtuma põhimõttest, mille kohaselt hindamisel tuginetakse vastaspoolte kantud tegelikele või oletatavatele asenduskuludele. Et hindamine oleks võimalikult täpne, peaks see toimuma tasaarvestuskuupäeval, või kui see ei oleks majanduslikult mõistlik, siis esimesel kuupäeval ja kellaajal, millal alusvara hind turul teatavaks saab. Kui ennetähtaegse lõpetamise summa määrab kindlaks keskne vastaspool või kui see määratakse kindlaks asendustehingute hinna põhjal, peaks hindamise ajahetk olema keskse vastaspoole hinnangu või asendustehingute ajahetk.

(22)

Kui kriisilahendusasutus otsustab asja kiireloomulisuse tõttu teha direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 9 kohase esialgse hindamise, peaks kriisilahendusasutus või hindaja saama selle esialgse hindamise raames määrata juba enne asjaomast hindamise ajahetke kindlaks tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste esialgse väärtuse, tuginedes hinnangulisele väärtusele ja sel ajal kättesaadavatele andmetele. Kui kriisilahendusasutus võtab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikega 12 esialgse hinnangu põhjal kriisilahenduse meetme, võetakse turul jälgitavaid asjakohaseid muutusi või hindamise ajahetkel tehtud tegelikel asendustehingutel põhinevaid tõendeid arvesse kas järgmisel esialgsel hindamisel või sama direktiivi artikli 36 lõike 10 kohasel lõplikul hindamisel.

(23)	Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(24)

Euroopa Pangandusjärelevalve korraldas käesoleva määruse aluseks oleva tehniliste standardite eelnõu avatud avaliku konsultatsiooni, pidas nõu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, analüüsis võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust (4),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „tasaarvestatavate tehingute kogum“– rühm lepinguid, mille suhtes kehtib direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 98 määratletud tasaarvestuskokkulepe;

2) „hindaja“– sõltumatu ekspert, kes on nimetatud teostama väärtuse hindamist kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1075 (5) neljandas osas sätestatud nõuete ja kriteeriumidega, või kriisilahendusasutus direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõigete 2 ja 9 kohase hindamise ajal;

3) „keskne vastaspool“– määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 1 määratletud keskne vastaspool, kui see on kas

a)	asutatud liidus ja saanud tegevusloa vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 14–21 sätestatud menetlusele

b)	või asutatud kolmandas riigis ja tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25 sätestatud menetlusele;

4) „kliiriv liige“– määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 14 määratletud kliiriv liige;

5) „tasaarvestuskuupäev“– tasaarvestuse kuupäev ja kellaaeg, mis on täpsustatud kriisilahendusasutuse teates tasaarvestusotsuse kohta;

6) „asendustehing“– tuletisinstrumendilepingu tasaarvestuskuupäeval või pärast seda tehtud tehing eesmärgiga taastada netoriskipositsiooni alusel mis tahes lõpetatud riskimaandustehing või seonduv positsioon tasaarvestatud tehinguga samaväärsetel majanduslikel tingimustel;

7) „majanduslikult mõistlik asendustehing“– asendustehing, mis on tehtud netoriskipositsiooni alusel, üldise turutavaga kooskõlas olevatel tingimustel ja mõistliku jõupingutusega majanduslikult soodsaima tulemuse saavutamiseks.

Artikkel 2

Tuletisinstrumendilepingute tasaarvestusest tuleneva väärtuse vähenemise võrdlus summaga, mille ulatuses asjaomaste kohustuste suhtes oleks võimalik rakendada kohustuste teisendamise vahendit

1. Direktiivi 2014/59/EL artikli 49 lõike 4 punkti c järgimiseks võrdleb kriisilahendusasutus järgmisi suurusi:

tuletisinstrumendilepingute kantava kahjumi suurus, kui nende suhtes rakendataks kohustuste teisendamise vahendit; selle saamiseks korrutatakse omavahel järgmised suurused:

osa, mille kõikidest sama järguga kohustustest moodustavad tuletisinstrumendilepingutest tulenevad kohustused, mis on määratud kindlaks direktiivi 2014/59/EL artikli 36 kohase väärtuse hindamise raames ega ole välistatud kohustuste teisendamise vahendi rakendusalast vastavalt sama direktiivi artikli 44 lõikele 2, ja

ii)	kogu kahjum, mille eeldatavalt kannaksid kõik tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega samasse järku kuuluvad kohustused, kaasa arvatud need tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused, mis tekivad seoses tasaarvestusega;

väärtuse vähenemine, lähtudes hinnangust, kui suured kulud või muud väärtuselangused tuletisinstrumendilepingute tasaarvestuse tulemusena eeldatavalt tekiksid; selle saamiseks leitakse järgmiste suuruste summa:

i)	risk vastaspoole tasaarvestusnõude suurenemiseks tulenevalt vastaspoole eeldatavatest kuludest riskide uueks maandamiseks, lähtudes vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b ostu-müügikursi, ostu- ja müügihinna keskmise hinna ja ostukursi või ostu- ja müügihinna keskmise hinna ja müügikursi vahedest;

ii)

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu eeldatav kulu võrreldavate tuletisinstrumenditehingute tegemiseks, mida peetakse vajalikuks avatud positsioonide riski uueks maandamiseks või lubatava riskiprofiili säilitamiseks kooskõlas kriisilahendusstrateegiaga. Võrreldava tuletisinstrumenditehingu kindlaksmääramisel võib lähtuda alustamise tagatise nõuetest ja valitsevatest ostu-müügikursi vahedest;

iii)	tuletisinstrumendilepingute tasaarvestusest tulenev frantsiisiväärtuse vähenemine, sealhulgas tasaarvestatavate tuletisinstrumendilepingutega seotud muude varade või alusvarade väärtuselangus ning mõju rahastamiskuludele või tulutasemetele;

iv)	ennetavad puhvrid selliste tasaarvestuse võimalike kahjulike tagajärgede vastu nagu vead ja vaidlused seoses tehingutega või tagatise vahetamisega.

2. Lõikes 1 ette nähtud võrdlus tuleb teha enne tasaarvestusotsuse vastuvõtmist osana direktiivi 2014/59/EL artikli 36 kohasest väärtuse hindamisest, mille alusel otsustatakse kriisilahendusmeetmete võtmine. Kui jõustub kõnealuse direktiivi artikli 36 lõike 15 kohaselt vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusakt, järgitakse võrdluse tegemisel selles delegeeritud õigusaktis sätestatud nõudeid.

Artikkel 3

Tasaarvestusotsusest teatamine

1. Enne tuletisinstrumendilepingutest tulenevate kohustuste suhtes allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamist teatab kriisilahendusasutus direktiivi 2014/59/EL artikli 63 lõike 1 punkti k kohasest lepingute tasaarvestusotsusest kõnealuste lepingute vastaspooltele.

2. Tasaarvestusotsus jõustub kohe või teates täpsustatud hilisemal tasaarvestuskuupäeval ja -kellaajal.

3. Võttes arvesse artikli 8 lõike 1 punktis c sätestatud nõudeid, määrab kriisilahendusasutus lõikes 1 osutatud otsuses kuupäeva ja kellaaja, milleni vastaspooled võivad esitada kriisilahendusasutusele tõendeid majanduslikult mõistlike asendustehingute kohta, et määrata vastavalt artikli 6 lõikele 1 tasaarvestussumma. Samuti peab vastaspool esitama kriisilahendusasutusele kokkuvõtte kõikidest majanduslikult mõistlikest asendustehingutest.

4. Kriisilahendusasutus võib muuta kuupäeva ja kellaaega, milleni vastaspooled võivad majanduslikult mõistlike asendustehingute kohta tõendeid esitada, kui selline muutmine on kooskõlas artikli 8 lõike 1 punktiga c.

Kõikidest otsustest muuta kuupäeva ja kellaaega, milleks vastaspooled võivad majanduslikult mõistlike asendustehingute kohta tõendeid esitada, tuleb vastaspoolele teatada.

5. Kriisilahendusasutus võib lõikes 1 osutatud otsuses täpsustada, missuguste kriteeriumide alusel ta kavatseb hinnata, kas asendustehingud on majanduslikult mõistlikud.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata selliste keskselt kliiritud tuletisinstrumendilepingute tasaarvestusel ja hindamisel, mis on sõlmitud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kui kliiriva liikme ja keskse vastaspoole vahel.

Artikkel 4

Tasaarvestuskokkuleppe roll

Lepingute puhul, mille suhtes kehtib tasaarvestuskokkulepe, määrab hindaja vastavalt artiklitele 2, 5, 6 ja 7 kindlaks ühtse summa, mis kriisilahendusmenetluses oleval krediidiasutusel või investeerimisühingul on seaduslik õigus saada või seaduslik kohustus maksta pärast kõikide tasaarvestuskokkuleppes määratletud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tuletisinstrumendilepingute tasaarvestusel.

Artikkel 5

Ennetähtaegse lõpetamise summa hindamise põhimõte

1. Hindaja määrab tuletisinstrumendilepingutest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaks ennetähtaegse lõpetamise summana, mis saadakse järgmiste summade liitmisel:

maksmata summad, tagatised ja muud summad, mille kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing peab maksma vastaspoolele, miinus maksmata summad, tagatised ja muud summad, mille vastaspool peab maksma kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasaarvestuskuupäeval;

b)	tasaarvestussumma, mis hõlmab tuletisinstrumendilepingute vastaspoolte kantud kahjumeid või kulusid või nende saadud kasumeid seoses tasaarvestatud lepingute oluliste tingimuste majandusliku ekvivalendi ja nende lepingute kohaste poolte optsiooniõiguste asendamise või saamisega.

2. „Maksmata summad“ tähendab lõike 1 mõistes seoses tasaarvestatud tuletisinstrumendilepingutega järgmiste suuruste summat:

a)	summad, mille maksmise kohustus tekkis tasaarvestuskuupäeval või enne seda ning mis on sellel kuupäeval maksmata;

b)	selle vara õiglase turuväärtusega võrdne summa, mis kuulus ülekandmisele tuletisinstrumendilepingute kõikide kohustuste kohaselt, mis kuulusid ülekandega arveldamisele tasaarvestuskuupäeval või enne seda ja mis ei ole tasaarvestatud kuupäeva seisuga arveldatud;

c)	summad seoses intressi või hüvitisega, mis on kogunenud makse- või ülekandekohustuse tekkimise kuupäeva ja tasaarvestuskuupäeva vahelisel perioodil.

Artikkel 6

Tasaarvestussumma kindlaksmääramine

1. Kui vastaspool on esitanud artikli 3 lõikes 3 sätestatud tähtajaks tõendeid majanduslikult mõistlike asendustehingute kohta, määrab hindaja tasaarvestussumma kõnealuste asendustehingute hindade alusel.

2. Kui vastaspool ei ole artikli 3 lõikes 3 sätestatud tähtajaks asendustehingute kohta tõendeid esitanud, kui hindaja leiab, et esitatud asendustehingud ei olnud sõlmitud majanduslikult mõistlikel tingimustel, või kui kohaldatakse artikli 7 lõiget 7 või artikli 8 lõiget 2, määrab hindaja tasaarvestussumma järgmiste näitajate alusel:

a)	parima ostu- ja müügihinna keskmised päevalõpuhinnad vastavalt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tavapärastele menetlustele artikli 8 kohaselt kindlaks määratud kuupäeval;

b)	ostu- ja müügihinna keskmise hinna ja ostukursi vahe või ostu- ja müügihinna keskmise hinna ja müügikursi vahe, olenevalt netoriskipositsiooni suunast;

c)	vajaduse korral punktides a ja b osutatud hindade ja vahede korrektsioonid, et võtta arvesse alusriskide või -instrumentide turulikviidsust ning riskipositsiooni suurust turusügavuse suhtes, samuti võimalikku mudeliriski.

3. Grupisiseste kohustuste puhul võib hindaja määrata väärtuse lõike 2 punktis a osutatud parima ostu- ja müügihinna keskmiste päevalõpuhindade alusel, võtmata arvesse lõike 2 punkte b ja c, mille puhul kriisilahendusstrateegia eeldaks lõpetatud tehingute riskide uut maandamist teise grupisisese tuletisinstrumenditehinguga või tehingute rühmaga.

4. Tasaarvestussumma väärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt lõikele 2 võtab hindaja arvesse kõiki kättesaadavaid ja usaldusväärseid andmeallikaid ning võib toetuda jälgitavatele turuandmetele või väärtuste hindamiseks ette nähtud hindamismudelite abil genereeritud teoreetilistele hindadele, sealhulgas järgmistele andmeallikatele:

a)	kolmandatelt isikutelt saadud andmed, nagu jälgitavad turuandmed või hindamisnäitajate andmed ja turutegijate noteeringud või keskselt kliiritud lepingute puhul kesksetelt vastaspooltelt saadud väärtused või hinnangud;

b)	standardtoodete puhul hindaja enda süsteemide abil genereeritud hinnangud;

c)	kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu enda andmed, nagu sisemudelid ja -hinnangud, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (6) artikli 105 lõike 8 kohased sõltumatud hinnakontrollid;

d)	muud vastaspooltelt saadud andmed lisaks artikli 3 lõike 3 kohaselt esitatud tõenditele asendustehingute kohta, sealhulgas andmed käimasolevate või varasemate hindamisvaidluste kohta seoses sarnaste või seotud tehingute ja noteeringutega;

e)	kõik muud asjakohased andmed.

5. Lõike 2 punkti b järgimiseks võib hindaja anda kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule korralduse teha ajakohastatud sõltumatu hinnakontroll artikli 8 kohaselt kindlaks määratud hindamise ajahetke seisuga, kasutades tasaarvestuskuupäeva päevalõputeavet.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata tasaarvestussumma kindlaksmääramiseks kliiritud tuletisinstrumendilepingute puhul, mis on sõlmitud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja keskse vastaspoole vahel, välja arvatud artikli 7 lõikes 7 sätestatud erandjuhtudel.

Artikkel 7

Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja keskse vastaspoole vahel sõlmitud kliiritud tuletisinstrumendilepingute väärtuse hindamine

1. Selliste kohustuste väärtuse, mis tulenevad tuletisinstrumendilepingutest, mille on sõlminud ühelt poolt kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing kliiriva liikmena ja teiselt poolt keskne vastaspool, määrab hindaja kindlaks artiklis 5 sätestatud hindamispõhimõtete alusel. Ennetähtaegse lõpetamise summa määrab kindlaks keskne vastaspool lõikes 5 sätestatud tähtajaks vastavalt keskse vastaspoole rikkumismenetlusele, arvates enne maha kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu antud tagatise, sealhulgas alustamise tagatise, variatsioonitagatise ja kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksed keskse vastaspoole tagatisfondi.

2. Kriisilahendusasutus teatab kesksele vastaspoolele ja keskse vastaspoole pädevale asutusele oma otsusest tasaarvestada tuletisinstrumendilepingud vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 63 lõike 1 punktile k. Tasaarvestusotsus jõustub kohe või teates täpsustatud kuupäeval ja kellaajal.

3. Kriisilahendusasutus annab kesksele vastaspoolele korralduse esitada hinnang kõikide asjaomasesse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tuletisinstrumendilepingute ennetähtaegse lõpetamise summa kohta, järgides keskse vastaspoole rikkumismenetlust.

4. Keskne vastaspool esitab kriisilahendusasutusele keskse vastaspoole rikkumismenetluse dokumendid ja aruande seoses kohustuste mittetäitmisega võetud meetmete kohta.

5. Kriisilahendusasutus määrab kokkuleppel keskse vastaspoole ja keskse vastaspoole pädeva asutusega tähtaja, milleks keskne vastaspool peab ennetähtaegse lõpetamise summa hinnangu esitama. Selleks võtavad kriisilahendusasutus, keskne vastaspool ja keskse vastaspoole pädev asutus arvesse mõlemat järgmist asjaolu:

a)	rikkumismenetlus, mis on sätestatud keskse vastaspoole juhtimiseeskirjades kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 48;

b)	kriisilahenduse ajakava.

6. Kriisilahendusasutus võib kokkuleppel keskse vastaspoolega ja keskse vastaspoole pädeva asutusega lõike 5 kohaselt määratud tähtaega muuta.

7. Erandina lõikest 1 võib kriisilahendusasutus pärast keskse vastaspoole pädeva asutusega konsulteerimist otsustada rakendada artiklis 6 sätestatud metoodikat ühel järgmisest kahest juhust:

a)	keskne vastaspool ei esita kriisilahendusasutuse poolt lõike 5 kohaselt määratud tähtajaks ennetähtaegse lõpetamise summa hinnangut või

b)	keskse vastaspoole hinnang ennetähtaegse lõpetamise summa kohta ei ole kooskõlas keskse vastaspoole rikkumismenetlusega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 48.

Artikkel 8

Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlakstegemise ajahetk ja varane kindlaksmääramine

1. Hindaja määrab tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaks järgmisel ajahetkel:

a)	asendustehingute sõlmimise kuupäev ja kellaaeg, kui hindaja määrab ennetähtaegse lõpetamise summa asendustehingute hinna alusel, nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 1;

b)	kuupäev ja kellaaeg, millal keskne vastaspool määras kindlaks ennetähtaegse lõpetamise summa, kui hindaja määrab ennetähtaegse lõpetamise summa kindlaks vastavalt keskse vastaspoole rikkumismenetlusele, nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 1;

c)	kõikidel muudel juhtudel tasaarvestuskuupäev või, kui see ei oleks majanduslikult mõistlik, siis päev ja kellaaeg, millal alusvara turuhind teatavaks saab.

2. Hindaja võib direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 9 kohase esialgse hindamise raames määrata tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaks enne lõike 1 kohaselt määratud ajahetke. Selline varane kindlaksmääramine toimub hinnangute alusel, tuginedes artiklis 5 ja artikli 6 lõigetes 2–5 sätestatud põhimõtetele, ning kindlaksmääramise ajal kättesaadavate andmete alusel.

3. Kui hindaja rakendab lõike 2 kohast varast kindlaksmääramist, võib kriisilahendusasutus nõuda hindajalt igal ajal esialgse hinnangu ajakohastamist, et võtta arvesse asjakohaseid jälgitavaid muutusi turul või tõendeid majanduslikult mõistlike asendustehingute kohta, mis on sõlmitud lõike 1 kohaselt määratud ajahetkel. Kui need muutused või tõendid on kättesaadavad artikli 3 lõike 2 kohaselt määratud kuupäevaks ja kellaajaks, võetakse neid arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 10 kohases lõplikus järelhindamises.

4. Kui hindaja rakendab lõike 2 kohast varast kindlaksmääramist selliste tuletisinstrumendilepingute suhtes, mille on sõlminud kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing kliiriva liikmena ja keskne vastaspool, võtab hindaja kohaselt arvesse kõiki keskse vastaspoole esitatud hinnanguid eeldatavate tasaarvestuskulude kohta.

Kui keskne vastaspool esitab ennetähtaegse lõpetamise summa hinnangu kooskõlas keskse vastaspoole rikkumismenetlusega artikli 7 lõigete 5 ja 6 kohaselt määratud tähtajaks, võetakse seda hinnangut arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 10 kohases lõplikus järelhindamises.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2) Komisjoni 4. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/860, milles täpsustatakse täiendavalt asjaolusid, mille korral on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) artikli 44 lõike 3 kohaselt vajalik välistada allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine (ELT L 144, 1.6.2016, lk 11).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(5) Komisjoni 23. märtsi 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1075, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, miinimumkriteeriumid, mille alusel peab pädev asutus finantsseisundi taastamise kavu ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavu hindama, konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused, sõltumatute hindajate suhtes kohaldatavad nõuded, allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingukohane tunnustamine, teavitamisnõuete ja peatamisteate menetlused ja sisu ning kriisilahenduse kolleegiumide tegevus (ELT L 184, 8.7.2016, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

23.8.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 228/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1402,

22. august 2016,

millega tühistatakse kolme eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (2) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 13,

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

A. HINNAKOHUSTUS JA MUUD KEHTIVAD MEETMED

(1)

Määrusega (EL) nr 513/2013 (3) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite (edaspidi „moodulid“) ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) Euroopa Liitu (edaspidi „liit“) suunatud impordi suhtes.

(2)

Eksportivate tootjate rühm volitas Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „CCCME“) pakkuma komisjonile eksportivate tootjate nimel hinnakohustust, mida kaubanduskoda ka tegi. Hinnakohustuse tingimustest selgub, et see seisneb iga eksportiva tootja jaoks eraldi hinnakohustuses, mida koordineerib praktilistel põhjustel CCCME.

(3)

Otsusega 2013/423/EL (4) kiitis komisjon selle hinnakohustuse heaks ajutise dumpinguvastase tollimaksu osas. Määrusega (EL) nr 748/2013 (5) muutis komisjon määrust (EL) nr 513/2013, et teha hinnakohustuse heakskiitmisest tulenevad vajalikud tehnilised muudatused seoses ajutise dumpinguvastase tollimaksuga.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 (6) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud moodulite ja elementide (edaspidi „vaatlusalused tooted“) liitu suunatud impordi suhtes. Rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 (7) kehtestas nõukogu ka lõpliku tasakaalustava tollimaksu vaatlusaluste toodete liitu suunatud impordi suhtes.

(5)

Pärast seda, kui eksportivate tootjate rühm (edaspidi „eksportivad tootjad“) ning CCCME esitasid teatise hinnakohustuse muudetud versiooni kohta, kinnitas komisjon rakendusotsusega 2013/707/EL (8) muudetud hinnakohustuse (edaspidi „hinnakohustus“) heakskiitmise lõplike meetmete kohaldamise ajaks. Kõnealuse otsuse lisas on loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustus vastu võeti, sealhulgas:

a)	Ningbo Osda Solar Co. Ltd (TARICi lisakood B859) (edaspidi „Osda Solar“);

b)	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd ja temaga seotud äriühing liidus (ühine TARICi lisakood B860) (edaspidi „Qixin Solar“) ning

c)	SHANDONG LINUO PHOTOVOLTAIC HI-TECH CO. LTD ja temaga seotud äriühing liidus (ühine TARICi lisakood B869) (edaspidi „Linuo“).

(6)

Rakendusotsusega 2014/657/EL (9) kiitis komisjon heaks eksportivate tootjate ja CCCME ettepaneku selgituste kohta seoses hinnakohustuste rakendamisega HRVst pärit või sealt saadetud vaatlusaluste toodete, nimelt moodulite ja elementide suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex 8541 40 90 alla (TARICi koodid 8541409021, 8541409029, 8541409031 ja 8541409039) ning mille on tootnud eksportivad tootjad (edaspidi „hõlmatud toode“). Põhjenduses 4 osutatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse ning hinnakohustust nimetatakse koos „meetmeteks“.

(7)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/866 (10) tühistas komisjon kolmele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(8)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/1403 (11) tühistas komisjon veel ühele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(9)	Rakendusmäärusega (EL) 2015/2018 (12) tühistas komisjon kahele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(10)	Komisjon algatas vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikele 2 Euroopa Liidu Teatajas (13)5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega aegumise läbivaatamisega seotud uurimise.

(11)	Komisjon algatas vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 18 Euroopa Liidu Teatajas (14)5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega aegumise läbivaatamisega seotud uurimise.

(12)	Samuti algatas komisjon vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikele 3 ja subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 19 Euroopa Liidu Teatajas (15)5. detsembril 2015 avaldatud algatamisteatega osalise vahepealse läbivaatamise.

(13)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/115 (16) tühistas komisjon veel ühele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(14)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/185 (17) laiendas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt lähetatud vaatlusaluste toodete impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast ja Taiwanist lähetatud vaatlusaluste toodete impordi suhtes, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast või Taiwanist pärinevatena või mitte.

(15)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/184 (18) laiendas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt lähetatud vaatlusaluste toodete impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Malaisiast ja Taiwanist lähetatud vaatlusaluste toodete impordi suhtes, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast või Taiwanist pärinevatena või mitte.

(16)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1045 (19) tühistas komisjon veel ühele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

(17)	Rakendusmäärusega (EL) 2016/1382 (20) tühistas komisjon veel viiele eksportivale tootjale antud hinnakohustuse heakskiidu.

B. HINNAKOHUSTUSE TINGIMUSED

(18)

Eksportivad tootjad nõustusid muu hulgas mitte müüma hõlmatud toodet esimesele sõltumatule liidu kliendile hinnakohustuses kehtestatud teatavast minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga, võttes arvesse hinnakohustuses kehtestatud ELi suunduva vastava impordi aastast kogutaset (edaspidi „aastane impordikogus“).

(19)	Eksportivad tootjad nõustusid müüma hõlmatud toodet ainult otsemüügi teel. Hinnakohustuse puhul on otsemüük määratletud müügina kas esimesele sõltumatule kliendile liidus või hinnakohustuses loetletud seotud isikule liidus.

(20)

Hinnakohustuses esitatakse hinnakohustuse rikkumised, kuigi see loetelu ei ole täielik. Loetelu hõlmab eelkõige sellise faktuurarve („kinnitusarve“, nagu see on määratletud põhjenduses 4 osutatud rakendusmäärustes) või edasimüügiarve väljastamist, mille aluseks olev finantstehing (nt ostjalt tegelikult saadud summa pärast vajalikke kreedit-/deebetarvega seotud kohandusi jms) ei vasta faktuurarve nimiväärtusele.

(21)	Hinnakohustuse rikkumiste loetelu hõlmab ka liitu suunatud kaudset müüki muudelt kui hinnakohustuses loetletud äriühingutelt, ning osalemist kaubandussüsteemis, millega kaasneb hinnakohustusest kõrvalehoidmise oht.

(22)

Hinnakohustusega kohustatakse ka eksportivaid tootjaid esitama komisjonile kord kvartalis üksikasjalikku teavet kogu nende liitu suunatud eksportmüügi ja liidus toimuva edasimüügi kohta („kvartaliaruanded“). Sellistes kvartaliaruannetes esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged ning teatatud tehingud peavad täielikult vastama hinnakohustuse tingimustele.

(23)	Eksportiv tootja vastutab hinnakohustuses loetletud või loetlemata seotud isikute mis tahes rikkumiste eest.

C. JÄRELEVALVE EKSPORTIVATE TOOTJATE ÜLE

(24)

Hinnakohustuse täitmise kontrollimisel kontrollis komisjon teavet, mille olid komisjonile esitanud äriühingud Osda Solar, Qixin Solar ja Linuo ning mis on hinnakohustuse täitmise seisukohast asjakohane. Komisjon sai dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõike 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõike 9 alusel tõendeid ka ühe liikmesriigi tolliasutustelt.

(25)	Põhjendustes 26–34 käsitletakse äriühingute Osda Solar, Qixin Solar ja Linuo puhul tuvastatud probleeme, mille tõttu peab komisjon kõnealustele eksportivatele tootjatele antud hinnakohustuse heakskiidu tühistama.

D. HINNAKOHUSTUSE HEAKSIIDU TÜHISTAMISE PÕHJUSED

a) Müük: Osda Solar

(26)

Osda Solar oli oma kvartaliaruannetes teatanud hõlmatud toote müügitehingust liidus asuvale väidetavalt sõltumatule importijale ja oli esitanud kinnitusarve. Komisjonile kättesaadava teabe põhjal oli eespool nimetatud tehingusse kaasatud importija seotud äriühinguga Osda Solar. Kuna kõnealune importija ei ole hinnakohustuses loetletud seotud isikuna, rikkus Osda Solar põhjendustes 19 ja 21 kirjeldatud hinnakohustuse tingimusi.

(27)	Lisaks sellele esitas kõnealune seotud importija liidus asuvale lõpptarbijale vähemalt ühe edasimüügiarve, mille puhul ei järgitud minimaalset impordihinda. Seetõttu rikkus Osda Solar põhjendustes 18 ja 23 kirjeldatud hinnakohustuse tingimusi.

b) Müük: Qixin Solar

(28)

Qixin Solar oli oma kvartaliaruannetes teatanud hõlmatud toote müügitehingust liidus asuvale väidetavalt sõltumatule importijale ja oli esitanud kinnitusarve. Komisjonile kättesaadava teabe põhjal oli eespool nimetatud tehingusse kaasatud importija seotud äriühinguga Qixin Solar. Kuna kõnealune importija ei ole hinnakohustuses loetletud seotud isikuna, rikkus äriühing Qixin Solar põhjendustes 19 ja 21 kirjeldatud hinnakohustuse tingimusi.

(29)	Lisaks sellele esitas kõnealune seotud importija liidus asuvale lõpptarbijale vähemalt ühe edasimüügiarve, mille puhul ei järgitud minimaalset impordihinda. Seetõttu rikkus Qixin Solar põhjendustes 18 ja 23 kirjeldatud hinnakohustuse tingimusi.

(30)	Põhjenduses 29 osutatud tehinguga samal kuul müüs Qixin Solar hõlmatud toote samale tarbijale, kasutades seega kaubandussüsteemi, millega kaasneb ristkompenseerimine. Seetõttu rikkus Qixin Solar põhjenduses 21 kirjeldatud hinnakohustuse tingimusi.

c) Müük: Linuo

(31)

Linuo oli oma kvartaliaruannetes teatanud hõlmatud toote müügitehingust liidus asuvale väidetavalt sõltumatule importijale ja oli esitanud kinnitusarve. Komisjonile kättesaadava teabe põhjal oli eespool nimetatud tehingusse kaasatud importija seotud äriühinguga Linuo. Kuna kõnealune importija ei ole hinnakohustuses loetletud seotud isikuna, rikkus Linuo põhjendustes 19 ja 21 kirjeldatud hinnakohustuse tingimusi.

(32)	Lisaks sellele esitas kõnealune seotud importija liidus asuvale lõpptarbijale vähemalt ühe edasimüügiarve, mille puhul ei järgitud minimaalsest impordihinnast. Seetõttu on Linuo rikkunud põhjendustes 18 ja 23 kirjeldatud hinnakohustuse tingimusi.

E. KINNITUSARVETE TÜHISTAMINE

(33)

Kvartaliaruannetes sisalduvast teabest ja saadud tõenditest ilmneb, et põhjendustes 27, 29 ja 32 osutatud edasimüügiarved ja põhjenduses 30 osutatud kinnitusarved on seotud järgmiste tehingutega.

Hinnakohustusega seotud kauba faktuurarve number	Kuupäev	Välja andnud	Välja antud
ODAEU150006	23. detsember 2015	Ningbo Osda Solar Co. Ltd	Triple Shine B.V.
QXC150051	20. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	Energy Plus B.V
QXC150040	2. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	München Solarenergie GmbH
QXC150046	10. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	München Solarenergie GmbH
QXC150049	17. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	München Solarenergie GmbH
QXC150052	23. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	München Solarenergie GmbH
LNPV-058 A-1502-017–1	6. veebruar 2015	SHANDONG LINUO PHOTOVOLTAIC HI-TECH CO. LTD	Lion Sun B.V.

Sellest tulenevalt ja kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 2 punktiga b ning nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 2 punktiga b tunnistatakse kõnealused arved kehtetuks. Kolmele eksportivale tootjale ja nendega seotud liidu äriühingute hinnakohustusele antud heakskiidu tühistamise jõustumisel tuleks riiklikel tolliasutustel nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (21) artikli 105 lõigete 3–6 alusel sisse vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tekkinud tollivõlg. Sellest teavitatakse tollimaksude sissenõudmise eest vastutavaid riiklikke tolliasutusi.

Sellega seoses meenutab komisjon, et vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktile b, mida tõlgendatakse koostoimes selle III lisa punktiga 7, ning vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktile b, mida tõlgendatakse koostoimes II lisa punktiga 7, on import tollimaksuvaba üksnes siis, kui arvele on märgitud hind ja võimalikud mahahindlused. Kui need tingimused ei ole täidetud, kuuluvad tollimaksud maksmisele isegi siis, kui kauba faktuurarve ei ole komisjoni poolt tühistatud.

F. KOGU HINNAKOHUSTUSE TÄIDETAVUSE HINDAMINE

(34)

Hinnakohustuses on sätestatud, et ühe eksportiva tootja toime pandud rikkumine ei tähenda automaatselt kõigi eksportivate tootjate hinnakohustusele antud heakskiidu tühistamist. Sellisel juhul hindab komisjon konkreetse rikkumise mõju hinnakohustuse täidetavusele, võttes arvesse selle mõju kõigile eksportivatele tootjatele ja CCCME-le.

(35)	Komisjon on vastavalt hinnanud äriühingute Osda Solar, Qixin Solar ja Linuo rikkumiste mõju hinnakohustuse täidetavusele, võttes arvesse selle mõju kõigile eksportivatele tootjatele ja CCCME-le.

(36)

Ehkki kolme eksportiva tootja rikkumised on sarnast laadi, leiab komisjon, et kõnealuste rikkumiste eest vastutavad asjaomased eksportivad tootjad; järelevalve ei ole siiani tuvastanud sedalaadi süsteemseid rikkumisi, mis oleks toime pandud suurema hulga eksportivate tootjate või CCCME poolt. Praegu leiab komisjon, et see ei mõjuta hinnakohustuse üldist toimimist ning et ei ole põhjust tühistada kõigi eksportivate tootjate ja CCCME hinnakohustusele antud heakskiitu.

(37)	Küll aga teavitas komisjon 11. juuli 2016. aasta kirjas CCCMEd eespool mainitud kolme eksportiva tootja sarnast laadi rikkumisest ning märkis ka, et kui samalaadsed rikkumised tulevikus jätkuvad, võib komisjon hinnakohustuse üldise täidetavuse ümber hinnata.

G. KIRJALIKUD ESILDISED JA ÄRAKUULAMINE

(38)	Huvitatud isikutele anti võimalus saada ära kuulatud ja esitada oma märkused vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikele 9.

(39)

Pärast järelduste avalikustamist esitasid kaks eksportivat tootjat konfidentsiaalseid märkusi oma müügikanalite või minimaalse impordihinna järgimise kohta. Märkused olid konfidentsiaalset laadi ja hoolimata komisjoni nõudest ei esitatud ühtegi teabe mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 19 lõikele 3 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 29 lõikele 3 võib seega need märkused arvesse võtmata jätta. Igal juhul ei olnud saadud märkused sellised, mis muudaksid komisjoni hinnangut seoses põhjendustes 26–32 osutatud rikkumistega ning põhjenduses 33 osutatud kinnitusarvete tühistamisega.

H. HINNAKOHUSTUSE HEAKSKIIDU TÜHISTAMINE JA LÕPLIKE TOLLIMAKSUDE KEHTESTAMINE

(40)

Seega on komisjon kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikega 9, subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikega 9 ja hinnakohustuse tingimustega jõudnud järeldusele, et äriühingute Osda Solar, Qixin Solar ja Linuo ning nendega seotud liidu äriühingute hinnakohustusele antud heakskiit tuleb tühistada.

(41)

Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 lõikele 9 kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikliga 1 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu automaatselt HRVst pärit või sealt saadetud vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootja on Osda Solar (TARICi lisakood: B859), Qixin Solar (TARICi lisakood: B860) ja Linu (TARICi lisakood: B869) alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

(42)	Teavitamise eesmärgil on käesoleva määruse lisas esitatud tabelis loetletud need eksportivad tootjad, kelle hinnakohustusele komisjoni rakendusotsusega 2013/707/EL antud heakskiit ei muutu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tühistatakse hinnakohustuse heakskiit, mis on antud äriühingule Ningbo Osda Solar Co. Ltd (TARICi lisakood B859), äriühingule Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd ja temaga seotud äriühingule liidus (ühine TARICi lisakood B860) ning äriühingule SHANDONG LINUO PHOTOVOLTAIC HI-TECH CO. LTD ja temaga seotud äriühingule liidus (ühine TARICi lisakood B869).

Artikkel 2

1. Tunnistatakse kehtetuks järgmised kinnitusarved:

Hinnakohustusega seotud kauba faktuurarve number	Kuupäev	Välja andnud	Välja antud
ODAEU150006	23. detsember 2015	Ningbo Osda Solar Co. Ltd	Triple Shine B.V.
QXC150051	20. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	Energy Plus B.V
QXC150040	2. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	München Solarenergie GmbH
QXC150046	10. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	München Solarenergie GmbH
QXC150049	17. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	München Solarenergie GmbH
QXC150052	23. juuni 2015	Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd	München Solarenergie GmbH
LNPV-058 A-1502-017–1	6. veebruar 2015	SHANDONG LINUO PHOTOVOLTAIC HI-TECH CO. LTD	Lion Sun B.V.

2. Käesolevaga antakse riiklikele tolliasutustele korraldus nõuda rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 artikli 3 lõike 2 punkti b ja rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 artikli 2 lõike 2 punkti b alusel sisse vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tekkinud tollivõlg.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. august 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(3) ELT L 152, 5.6.2013, lk 5.

(4) ELT L 209, 3.8.2013, lk 26.

(5) ELT L 209, 3.8.2013, lk 1.

(6) ELT L 325, 5.12.2013, lk 1.

(7) ELT L 325, 5.12.2013, lk 66.

(8) ELT L 325, 5.12.2013, lk 214.

(9) ELT L 270, 11.9.2014, lk 6.

(10) ELT L 139, 5.6.2015, lk 30.

(11) ELT L 218, 19.8.2015, lk 1.

(12) ELT L 295, 12.11.2015, lk 23.

(13) ELT C 405, 5.12.2015, lk 8.

(14) ELT C 405, 5.12.2015, lk 20.

(15) ELT C 405, 5.12.2015, lk 33.

(16) ELT L 23, 29.1.2016, lk 47.

(17) ELT L 37, 12.2.2016, lk 76.

(18) ELT L 37, 12.2.2016, lk 56.

(19) ELT L 170, 29.6.2016, lk 5.

(20) ELT L 222, 17.8.2016, lk 10.

(21) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

LISA

Äriühingute loetelu

Äriühingu nimi	TARICi lisakood
Jiangsu Aide Solar Energy Technology Co. Ltd	B798
Alternative Energy (AE) Solar Co. Ltd	B799
Anhui Chaoqun Power Co. Ltd	B800
Anji DaSol Solar Energy Science & Technology Co. Ltd	B802
Anhui Schutten Solar Energy Co. Ltd Quanjiao Jingkun Trade Co. Ltd	B801
Anhui Titan PV Co. Ltd	B803
Xi'an SunOasis (Prime) Company Limited TBEA SOLAR CO. LTD XINJIANG SANG'O SOLAR EQUIPMENT	B804
Changzhou NESL Solartech Co. Ltd	B806
Changzhou Shangyou Lianyi Electronic Co. Ltd	B807
CHINALAND SOLAR ENERGY CO. LTD	B808
ChangZhou EGing Photovoltaic Technology Co. Ltd	B811
CIXI CITY RIXING ELECTRONICS CO. LTD ANHUI RINENG ZHONGTIAN SEMICONDUCTOR DEVELOPMENT CO. LTD HUOSHAN KEBO ENERGY & TECHNOLOGY CO. LTD	B812
CSG PVtech Co. Ltd	B814
China Sunergy (Nanjing) Co. Ltd CEEG Nanjing Renewable Energy Co. Ltd CEEG (Shanghai) Solar Science Technology Co. Ltd China Sunergy (Yangzhou) Co. Ltd China Sunergy (Shanghai) Co. Ltd	B809
Dongfang Electric (Yixing) MAGI Solar Power Technology Co. Ltd	B816
EOPLLY New Energy Technology Co. Ltd SHANGHAI EBEST SOLAR ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD JIANGSU EOPLLY IMPORT & EXPORT CO. LTD	B817
Era Solar Co. Ltd	B818
GD Solar Co. Ltd	B820
Greenway Solar-Tech (Shanghai) Co. Ltd Greenway Solar-Tech (Huaian) Co. Ltd	B821
Konca Solar Cell Co. Ltd Suzhou GCL Photovoltaic Technology Co. Ltd Jiangsu GCL Silicon Material Technology Development Co. Ltd Jiangsu Zhongneng Polysilicon Technology Development Co. Ltd GCL-Poly (Suzhou) Energy Limited GCL-Poly Solar Power System Integration (Taicang) Co. Ltd GCL SOLAR POWER (SUZHOU) LIMITED	B850
Guodian Jintech Solar Energy Co. Ltd	B822
Hangzhou Bluesun New Material Co. Ltd	B824
Hanwha SolarOne (Qidong) Co. Ltd	B826
Hengdian Group DMEGC Magnetics Co. Ltd	B827
HENGJI PV-TECH ENERGY CO. LTD	B828
Himin Clean Energy Holdings Co. Ltd	B829
Jetion Solar (China) Co. Ltd Junfeng Solar (Jiangsu) Co. Ltd Jetion Solar (Jiangyin) Co. Ltd	B830
Jiangsu Green Power PV Co. Ltd	B831
Jiangsu Hosun Solar Power Co. Ltd	B832
Jiangsu Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd	B833
Jiangsu Runda PV Co. Ltd	B834
Jiangsu Sainty Photovoltaic Systems Co. Ltd Jiangsu Sainty Machinery Imp. And Exp. Corp. Ltd	B835
Jiangsu Seraphim Solar System Co. Ltd	B836
Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Technology Co. Ltd Changzhou Shunfeng Photovoltaic Materials Co. Ltd Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Electronic Power Co. Ltd	B837
Jiangsu Sinski PV Co. Ltd	B838
Jiangsu Sunlink PV Technology Co. Ltd	B839
Jiangsu Zhongchao Solar Technology Co. Ltd	B840
Jiangxi Risun Solar Energy Co. Ltd	B841
Jiangxi LDK Solar Hi-Tech Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Nanchang) Co. Ltd LDK Solar Hi-Tech (Suzhou) Co. Ltd	B793
Jiangyin Hareon Power Co. Ltd Hareon Solar Technology Co. Ltd Taicang Hareon Solar Co. Ltd Hefei Hareon Solar Technology Co. Ltd Jiangyin Xinhui Solar Energy Co. Ltd Altusvia Energy (Taicang) Co. Ltd	B842
Jiangyin Shine Science and Technology Co. Ltd	B843
JingAo Solar Co. Ltd Shanghai JA Solar Technology Co. Ltd JA Solar Technology Yangzhou Co. Ltd Hefei JA Solar Technology Co. Ltd Shanghai JA Solar PV Technology Co. Ltd	B794
Jinko Solar Co. Ltd Jinko Solar Import and Export Co. Ltd ZHEJIANG JINKO SOLAR CO. LTD ZHEJIANG JINKO SOLAR TRADING CO. LTD	B845
Jinzhou Yangguang Energy Co. Ltd Jinzhou Huachang Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Jinmao Photovoltaic Technology Co. Ltd Jinzhou Rixin Silicon Materials Co. Ltd Jinzhou Youhua Silicon Materials Co. Ltd	B795
Juli New Energy Co. Ltd	B846
Jumao Photonic (Xiamen) Co. Ltd	B847
King-PV Technology Co. Ltd	B848
Kinve Solar Power Co. Ltd (Maanshan)	B849
Lightway Green New Energy Co. Ltd Lightway Green New Energy(Zhuozhou) Co. Ltd	B851
Nanjing Daqo New Energy Co. Ltd	B853
NICE SUN PV CO. LTD LEVO SOLAR TECHNOLOGY CO. LTD	B854
Ningbo Huashun Solar Energy Technology Co. Ltd	B856
Ningbo Jinshi Solar Electrical Science & Technology Co. Ltd	B857
Ningbo Komaes Solar Technology Co. Ltd	B858
Ningbo South New Energy Technology Co. Ltd	B861
Ningbo Sunbe Electric Ind Co. Ltd	B862
Ningbo Ulica Solar Science & Technology Co. Ltd	B863
Perfectenergy (Shanghai) Co. Ltd	B864
Perlight Solar Co. Ltd	B865
Phono Solar Technology Co. Ltd Sumec Hardware & Tools Co. Ltd	B866
RISEN ENERGY CO. LTD	B868
SHANGHAI ALEX SOLAR ENERGY SCIENCE & TECHNOLOGY CO. LTD SHANGHAI ALEX NEW ENERGY CO. LTD	B870
Shanghai BYD Co. Ltd BYD(Shangluo)Industrial Co. Ltd	B871
Shanghai Chaori Solar Energy Science & Technology Co. Ltd Shanghai Chaori International Trading Co. Ltd	B872
Propsolar (Zhejiang) New Energy Technology Co. Ltd Shanghai Propsolar New Energy Co. Ltd	B873
SHANGHAI SHANGHONG ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD	B874
SHANGHAI SOLAR ENERGY S&T CO. LTD Shanghai Shenzhou New Energy Development Co. Ltd Lianyungang Shenzhou New Energy Co. Ltd	B875
Shanghai ST Solar Co. Ltd Jiangsu ST Solar Co. Ltd	B876
Shenzhen Sacred Industry Co., Ltd	B878
Shenzhen Topray Solar Co. Ltd Shanxi Topray Solar Co. Ltd Leshan Topray Cell Co. Ltd	B880
Sopray Energy Co. Ltd Shanghai Sopray New Energy Co. Ltd	B881
SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD NINGBO SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD Ningbo Sun Earth Solar Energy Co. Ltd	B882
SUZHOU SHENGLONG PV-TECH CO. LTD	B883
TDG Holding Co. Ltd	B884
Tianwei New Energy Holdings Co. Ltd Tianwei New Energy (Chengdu) PV Module Co. Ltd Tianwei New Energy (Yangzhou) Co. Ltd	B885
Wenzhou Jingri Electrical and Mechanical Co. Ltd	B886
Shanghai Topsolar Green Energy Co. Ltd	B877
Shenzhen Sungold Solar Co. Ltd	B879
Wuhu Zhongfu PV Co. Ltd	B889
Wuxi Saijing Solar Co. Ltd	B890
Wuxi Shangpin Solar Energy Science and Technology Co. Ltd	B891
Wuxi Solar Innova PV Co. Ltd	B892
Wuxi Suntech Power Co. Ltd Suntech Power Co. Ltd Wuxi Sunshine Power Co. Ltd Luoyang Suntech Power Co. Ltd Zhenjiang Rietech New Energy Science Technology Co. Ltd Zhenjiang Ren De New Energy Science Technology Co. Ltd	B796
Wuxi Taichang Electronic Co. Ltd Wuxi Machinery & Equipment Import & Export Co. Ltd Wuxi Taichen Machinery & Equipment Co. Ltd	B893
Xi'an Huanghe Photovoltaic Technology Co. Ltd State-run Huanghe Machine-Building Factory Import and Export Corporation Shanghai Huanghe Fengjia Photovoltaic Technology Co. Ltd	B896
Yingli Energy (China) Co. Ltd Baoding Tianwei Yingli New Energy Resources Co. Ltd Hainan Yingli New Energy Resources Co. Ltd Hengshui Yingli New Energy Resources Co. Ltd Tianjin Yingli New Energy Resources Co. Ltd Lixian Yingli New Energy Resources Co. Ltd Baoding Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd Beijing Tianneng Yingli New Energy Resources Co. Ltd Yingli Energy (Beijing) Co. Ltd	B797
Yuhuan BLD Solar Technology Co. Ltd Zhejiang BLD Solar Technology Co. Ltd	B899
Yuhuan Sinosola Science & Technology Co., Ltd	B900
Zhangjiagang City SEG PV Co. Ltd	B902
Zhejiang Fengsheng Electrical Co. Ltd	B903
Zhejiang Global Photovoltaic Technology Co. Ltd	B904
Zhejiang Heda Solar Technology Co. Ltd	B905
Zhejiang Jiutai New Energy Co. Ltd Zhejiang Topoint Photovoltaic Co. Ltd	B906
Zhejiang Kingdom Solar Energy Technic Co. Ltd	B907
Zhejiang Koly Energy Co. Ltd	B908
Zhejiang Mega Solar Energy Co. Ltd Zhejiang Fortune Photovoltaic Co. Ltd	B910
Zhejiang Shuqimeng Photovoltaic Technology Co. Ltd	B911
Zhejiang Shinew Photoelectronic Technology Co. Ltd	B912
Zhejiang Sunflower Light Energy Science & Technology Limited Liability Company Zhejiang Yauchong Light Energy Science & Technology Co. Ltd	B914
Zhejiang Sunrupu New Energy Co. Ltd	B915
Zhejiang Tianming Solar Technology Co. Ltd	B916
Zhejiang Trunsun Solar Co. Ltd Zhejiang Beyondsun PV Co. Ltd	B917
Zhejiang Wanxiang Solar Co. Ltd WANXIANG IMPORT & EXPORT CO LTD	B918
ZHEJIANG YUANZHONG SOLAR CO. LTD	B920
Zhongli Talesun Solar Co. Ltd	B922

23.8.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 228/33

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1405,

22. august 2016,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 5466 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katku esinemisega teatavates liikmesriikides. Kõnealuse rakendusotsuse lisa I, II, III ja IV osas on piiritletud ja loetletud nende liikmesriikide teatavad alad, mis on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riski taseme järgi. Loetelus on esitatud teatavad Poola piirkonnad.

(2)

Augustis 2016 on esinenud kaks sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Poolas powiat bialski piirkonnas. Kõnealune piirkond on praegu esitatud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Selle puhangu esinemine koos epidemioloogilise olukorra hiljutise muutusega kujutab endast riskitaseme kõrgenemist, mida tuleb arvesse võtta. Seega tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud teatavad Poola piirkonnad praegu esitada kõnealuse lisa III osas.

(3)

Komisjon märgib, et esialgse tõendusmaterjali alusel võivad mitmed uued puhangud kodusigadel olla tekkinud mitte uluksigade tõttu, vaid inimtegevuse tagajärjel, ning on seepärast hõlmatud komisjoni eraldi otsusega. Kui Poolast on saadud kinnitav tõendusmaterjal kõnealuste puhangute kohta, tuleks käesolevas otsuses sätestatud meetmed läbi vaadata, et välistada taudi levimise oht uluksigade seas.

(4)

Sigade Aafrika katkust tabandunud uluksigade populatsioonide praeguse epidemioloogilise olukorra muutust liidus tuleks arvesse võtta kõnealuse haiguse tõttu Poolas tekkinud olukorraga seotud loomatervishoiuriski hindamisel. Selleks et rakendusotsuses 2014/709/EL ettenähtud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid sihipäraselt rakendada ja tõkestada sigade Aafrika katku edasist levikut, samuti selleks, et vältida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning kolmandate riikide kehtestatavaid põhjendamatuid kaubandustõkkeid, tuleks muuta nimetatud rakendusotsuse lisas esitatud liidu loetelu aladest, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ja võtta kõnealuse haigusega seoses arvesse praeguse epidemioloogilise olukorra muutusi Poolas.

(5)	Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. august 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

LISA

„LISA

I OSA

1. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Bauskas novads: Īslīces, Gailīšu, Brunavas ja Ceraukstes pagasts;

—	Dobeles novads: Bikstu, Zebrenes, Annenieku, Naudītes, Penkules, Auru ja Krimūnu, Dobeles, Berzes pagasts, see osa Jaunbērzes pagasts'ist, mis asub lääne pool maanteest nr P98, ja Dobele pilsēta;

—	Jelgavas novads: Glūdas, Svētes, Platones, Vircavas, Jaunsvirlaukas, Zaļenieku, Vilces, Lielplatones, Elejas ja Sesavas pagasts;

—	Kandavas novads: Vānes ja Matkules pagasts;

—	Talsu novads: Lubes, Īves, Valdgales, Ģibuļu, Lībagu, Laidzes, Ārlavas, Abavas pagasts, Sabile, Talsi, Stende ja Valdemārpilsi pilsēta;

—	Brocēnu novads;

—	Dundagas novads;

—	Jaunpils novads;

—	Rojas novads;

—	Rundāles novads;

—	Stopiņu novads;

—	Tērvetes novads;

—	Bauska pilsēta;

—	Jelgava republikas pilsēta;

—	Jūrmala republikas pilsēta.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Jurbarkas rajono savivaldybė: Raudonės, Veliuonos, Seredžiaus ja Juodaičių seniūnija;

—	Pakruojis rajono savivaldybė: Klovainių, Rozalimo ja Pakruojo seniūnija;

—	Panevežys rajono savivaldybė: Nevėžise jõest lääne pool asuv Krekenavos seniūnija osa;

—	Raseiniai rajono savivaldybė: Ariogalos seniūnija, Ariogalos miestas, Betygalos, Pagojukų ja Šiluvos seniūnija;

—	Šakiai rajono savivaldybė: Plokščių, Kriūkų, Lekėčių, Lukšių, Griškabūdžio, Barzdų, Žvirgždaičių, Sintautų, Kudirkos Naumiesčio, Slavikų ja Šakių seniūnija;

—	Pasvalys rajono savivaldybė;

—	Vilkaviškis rajono savivaldybė;

—	Radviliškis rajono savivaldybė;

—	Kalvarija savivaldybė;

—	Kazlų Rūda savivaldybė;

—	Marijampolė savivaldybė.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

województwo podlaskie:

—	powiat augustowski: gminy Augustów (sh Augustówi linn), Nowinka, Płaska, Sztabin ja Bargłów Kościelny;

—

powiat bielski: gminy Brańsk (sh Brański linn), Boćki, Rudka, Wyszki, osa gmina Bielsk Podlaskist, mis asub lääne pool joonest, mis kulgeb piki maanteed nr 19 (Bielsk Podlaski linnast põhja suunas) ning edasi piki Bielsk Podlaski linna idapiiri ja maanteed nr 66 (Bielsk Podlaski linnast lõuna suunas), Bielsk Podlaski linn, gmina Orla osa, mis asub lääne pool maanteest nr 66;

—	powiat białostocki: gminy Choroszcz, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Łapy, Poświętne, Zawady ja Dobrzyniewo Duże;

—	powiat siemiatycki: gminy Drohiczyn, Dziadkowice, Grodzisk, Milejczyce ja Perlejewo;

—	powiat suwalski: gminy Rutka-Tartak, Szypliszki, Suwałki ja Raczki;

—	powiat sokólski: gminy Suchowola ja Korycin;

—	powiat hajnowski: gminy Kleszczele ja Czeremcha osad, mis asuvad lääne pool maanteest nr 66;

—	powiat łomżyński;

—	powiat M. Białystok;

—	powiat M. Łomża;

—	powiat M. Suwałki;

—	powiat moniecki;

—	powiat sejneński;

—	powiat wysokomazowiecki;

—	powiat zambrowski;

województwo mazowieckie:

—	powiat sokołowski: gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Sterdyń ja Repki;

—	powiat siedlecki: gminy Korczew, Przesmyki, Paprotnia; Suchożebry, Mordy, Siedlce ja Zbuczyn;

—	powiat M. Siedlce;

—	powiat ostrołęcki: gminy Rzekuń, Troszyn, Czerwin ja Goworowo;

—	powiat łosicki: gminy Olszanka, Łosice ja Platerów;

—	powiat ostrowski;

województwo lubelskie:

—	powiat włodawski: gmina Hanna;

—	powiat bialski: gminy Miedzyrzec Podlaski (sh Miedzyrzec Podlaski linn), Drelów, Łomazy, Rossosz, Piszczac, Kodeń, Tuczna, Sławatycze, Wisznice ja Sosnówka;

—	powiat radzyński: gmina Kąkolewnica Wschodnia ja Komarówka Podlaska

II OSA

1. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Kallaste linn;

—	Rakvere linn;

—	Tartu linn;

—	Viljandi linn;

—	Harju maakond; (välja arvatud osa Kuusalu vallast, mis asub lõuna pool maanteest 1 (E20), Aegviidu vald ja Anija vald);

—	Ida-Viru maakond;

—	Lääne maakond;

—	Pärnu maakond;

—	Põlva maakond;

—	Rapla maakond;

—	osa Kuusalu vallast, mis asub põhja pool maanteest 1 (E20);

—	osa Pärsti vallast, mis asub lääne pool maanteest 24126;

—	osa Suure-Jaani vallast, mis asub lääne pool maanteest 49;

—	osa Tamsalu vallast, mis asub kirde pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tartu vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

—

osa Viiratsi vallast, mis asub lääne pool joonest, mis kulgeb piki maanteed 92 selle ristumiskohani maanteega 155, seejärel piki maanteed 155 kuni ristumiseni maanteega 24156, seejärel piki maanteed 24156 kuni ristumiseni Verilaske ojaga, seejärel piki Verilaske oja, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

—	Abja vald;

—	Alatskivi vald;

—	Avanduse vald;

—	Haaslava vald;

—	Haljala vald;

—	Halliste vald;

—	Kambja vald;

—	Karksi vald;

—	Koonga vald;

—	Kõpu vald;

—	Laekvere vald;

—	Luunja vald;

—	Mäksa vald;

—	Märjamaa vald;

—	Meeksi vald;

—	Peipsiääre vald;

—	Piirissaare vald;

—	Rägavere vald;

—	Rakvere vald;

—	Saksi vald;

—	Sõmeru vald;

—	Vara vald;

—	Vihula vald;

—	Võnnu vald.

2. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Balvu novads: Vīksnas, Bērzkalnes, Vectilžas, Lazdulejas, Briežuciema, Tilžas, Bērzpils ja Krišjāņu pagasts;

—	Bauskas novads: Mežotnes, Codes, Dāviņu ja Vecsaules pagasts;

—	Dobeles novads: osa Jaunbērzes pagasts'ist, mis asub ida pool maanteest P98;

—	Gulbenes novads: Lejasciema, Lizuma, Rankas, Druvienas, Tirzas ja Līgo pagasts;

—	Jelgavas novads: Kalnciema, Līvbērzes ja Valgundes pagasts;

—	Kandavas novads: Cēres, Kandavas, Zemītes ja Zantes pagasts, Kandava pilsēta;

—	Limbažu novads: Skultes, Vidridžu, Limbažu ja Umurgas pagasts;

—	Rugāju novads: Lazdukalna pagasts;

—	Salacgrīvas novads: Liepupes pagasts;

—	Talsu novads: Ķūļciema, Balgales, Vandzenes, Laucienes, Virbu ja Strazdes pagasts;

—	Ādažu novads;

—	Aizkraukles novads;

—	Aknīstes novads;

—	Alūksnes novads;

—	Amatas novads;

—	Apes novads;

—	Babītes novads;

—	Baldones novads;

—	Baltinavas novads;

—	Carnikavas novads;

—	Cēsu novads;

—	Cesvaines novads;

—	Engures novads;

—	Ērgļu novads;

—	Garkalnes novads;

—	Iecavas novads;

—	Ikšķiles novads;

—	Ilūkstes novads;

—	Inčukalna novads;

—	Jaunjelgavas novads;

—	Jaunpiebalgas novads;

—	Jēkabpils novads;

—	Ķeguma novads;

—	Ķekavas novads;

—	Kocēnu novads;

—	Kokneses novads;

—	Krimuldas novads;

—	Krustpils novads;

—	Lielvārdes novads;

—	Līgatnes novads;

—	Līvānu novads;

—	Lubānas novads;

—	Madonas novads;

—	Mālpils novads;

—	Mārupes novads;

—	Mērsraga novads;

—	Neretas novads;

—	Ogres novads;

—	Olaines novads;

—	Ozolnieki novads;

—	Pārgaujas novads;

—	Pļaviņu novads;

—	Priekuļu novads;

—	Raunas novads;

—	Ropažu novads;

—	Salas novads;

—	Salaspils novads;

—	Saulkrastu novads;

—	Sējas novads;

—	Siguldas novads;

—	Skrīveru novads;

—	Smiltenes novads;

—	Tukuma novads;

—	Varakļānu novads;

—	Vecpiebalgas novads;

—	Vecumnieku novads;

—	Viesītes novads;

—	Viļakas novads;

—	Limbaži pilsēta;

—	Jēkabpils republikas pilsēta;

—	Valmiera republikas pilsēta.

3. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Anykščiai rajono savivaldybė: Kavarskas ja Kurkliai seniūnija ning Anykščiai seniūnija see osa, mis asub edela pool maanteedest nr 121 ja nr 119;

—	Jonava rajono savivaldybė: Šilų ja Bukonių seniūnija ja Žeimių seniūnija: Biliuškiai, Drobiškiai, Normainiai II, Normainėliai, Juškonys, Pauliukai, Mitėniškiai, Zofijauka ja Naujokai küla;

—	Kaunas rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Babtų, Batniavos, Čekiškės, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos, Garliavos apylinkių, Kačerginės, Kulautuvos, Linksmakalnio, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vilkijos, Vilkijos apylinkių ja Zapyškio seniūnija;

—	Kėdainiai rajono savivaldybė: Josvainių, Pernaravos, Krakių, Dotnuvos, Gudžiūnų, Surviliškio, Vilainių, Truskavos ja Šėtos seniūnija ning Kėdainių miesto;

—	Panevėžys rajono savivaldybė: Karsakiškio, Naujamiesčio, Paįstrio, Panevėžio, Ramygalos, Smilgių, Upytės, Vadoklių ja Velžio seniūnija ning Nevėžise jõest ida pool asuv Krekenavos seniūnija osa;

—	Prienai rajono savivaldybė: Veiverių, Šilavoto, Naujosios Ūtos, Balbieriškio, Ašmintos, Išlaužo, Pakuonių seniūnija;

—	Šalčininkai rajono savivaldybė: Jašiūnų, Turgelių, Akmenynės, Šalčininkų, Gerviškių, Butrimonių, Eišiškių, Poškonių ja Dieveniškių seniūnija;

—	Varėna rajono savivaldybė: Kaniavos, Marcinkonių ja Merkinės seniūnija;

—

Vilnius rajono savivaldybė: Sudervė ja Dūkštai seniūnija osad, mis asuvad kirde suunas maanteest nr 171, Maišiagala, Zujūnų, Avižienių, Riešės, Paberžės, Nemenčinės seniūnija, Nemenčinės miesto, Sužionių, Buivydžių, Bezdonių, Lavoriškių, Mickūnų, Šatrininkų, Kalvelių, Nemėžių, Rudaminos, Rūkainių, Medininkų, Marijampolio, Pagirių ja Juodšilių seniūnija;

—	Alytus miesto savivaldybė;

—	Utena rajono savivaldybė: Sudeikių ja Utenos seniūnija, Utenos miesto, Kuktiškių, Daugailių, Tauragnų ja Saldutiškio seniūnija;

—	Alytus miesto savivaldybė: Pivašiūnų, Punios, Daugų, Alovės, Nemunaičio, Raitininkų, Miroslavo, Krokialaukio, Simno ja Alytaus seniūnija;

—	Kaunas miesto savivaldybė;

—	Panevėžys miesto savivaldybė;

—	Prienai miesto savivaldybė;

—	Vilnius miesto savivaldybė;

—	Biržai rajono savivaldybė;

—	Druskininkai savivaldybė;

—	Ignalina rajono savivaldybė;

—	Lazdijai rajono savivaldybė;

—	Molėtai rajono savivaldybė;

—	Rokiškis rajono savivaldybė;

—	Širvintos rajono savivaldybė;

—	Švencionys rajono savivaldybė;

—	Ukmergė rajono savivaldybė;

—	Zarasai rajono savivaldybė;

—	Birštonas savivaldybė;

—	Visaginas savivaldybe.

4. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

województwo podlaskie:

—	powiat białostocki: gminy Czarna Białostocka, Gródek, Supraśl, Wasilków ja Zabłudów;

—	powiat sokólski: gminy Dąbrowa Białostocka, Janów, Krynki, Kuźnica, Nowy Dwór, Sidra, Sokółka ja Szudziałowo;

—	powiat augustowski: gmina Lipsk;

—	powiat hajnowski: gmina Dubicze Cerkiewne, gminy Kleszczele ja Czeremcha osad, mis asuvad ida pool maanteest nr 66;

—	powiat bielski: osa gmina Bielsk Podlaskist, mis asub ida pool joonest, mis kulgeb piki maanteed nr 19 (Bielsk Podlaski linnast põhja suunas) ning edasi piki Bielsk Podlaski linna idapiiri ja maanteed nr 66 (Bielsk Podlaski linnast lõuna suunas), gmina Orla osa, mis asub ida pool maanteest nr 66.

III OSA

1. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Elva linn;

—	Võhma linn;

—	Jõgeva maakond;

—	Järva maakond;

—	Valga maakond;

—	Võru maakond;

—	osa Kuusalu vallast, mis asub lõuna pool maanteest 1 (E20);

—	osa Pärsti vallast, mis asub ida pool maanteest 24126;

—	osa Suure-Jaani vallast, mis asub ida pool maanteest 49;

—	osa Tamsalu vallast, mis asub edela pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tartu vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

—

osa Viiratsi vallast, mis asub ida pool joonest, mis on määratletud maantee 92 läänepoolse osaga kuni lõikumiseni maanteega 155, seejärel maanteega 155 kuni lõikumiseni maanteega 24156, seejärel maanteega 24156 kuni lõikumiseni Verilaske ojaga, seejärel Verilaske ojaga, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

—	Aegviidu vald;

—	Anija vald;

—	Kadrina vald;

—	Kolga-Jaani vald;

—	Konguta vald;

—

Kõo vald;

—	Laeva vald;

—

Nõo vald;

—	Paistu vald;

—	Puhja vald;

—	Rakke vald;

—	Rannu vald;

—	Rõngu vald;

—	Saarepeedi vald;

—	Tapa vald;

—	Tähtvere vald;

—	Tarvastu vald;

—	Ülenurme vald;

—	Väike-Maarja vald.

2. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Balvu novads: Kubuļu ja Balvu pagasts;

—	Gulbenes novads: Beļavas, Galgauskas, Jaungulbenes, Daukstu, Stradu, Litenes ja Stāmerienas pagasts;

—	Limbažu novads: Viļķenes, Pāles ja Katvaru pagasts;

—	Rugāju novads: Rugāju pagasts;

—	Salacgrīvas novads: Ainažu ja Salacgrīvas pagasts;

—	Aglonas novads;

—	Alojas novads;

—	Beverīnas novads;

—	Burtnieku novads;

—	Ciblas novads;

—	Dagdas novads;

—	Daugavpils novads;

—	Kārsavas novads;

—	Krāslavas novads;

—	Ludzas novads;

—	Mazsalacas novads;

—	Naukšēnu novads;

—	Preiļu novads;

—	Rēzeknes novads;

—	Riebiņu novads;

—	Rūjienas novads;

—	Strenču novads;

—	Valkas novads;

—	Vārkavas novads;

—	Viļānu novads;

—	Zilupes novads;

—	Ainaži pilsēta;

—	Salacgrīva pilsēta;

—	Daugavpils republikas pilsēta;

—	Rēzekne republikas pilsēta.

3. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Anykščiai rajono savivaldybė: Debeikių, Skiemonių, Viešintų, Andrioniškio, Svėdasų, Troškūnų, Traupio seniūnija ning Anykščiai seniūnija see osa, mis asub maanteedest nr 121 ja nr 119 kirde pool;

—	Alytus rajono savivaldybė: Butrimonių seniūnija;

—

Jonava rajono savivaldybė: Upninkų, Ruklos, Dumsių, Užusalių ja Kulvos seniūnija ning Žeimiai seniūnija Akliai, Akmeniai, Barsukinė, Blauzdžiai, Gireliai, Jagėlava, Juljanava, Kuigaliai, Liepkalniai, Martyniškiai, Milašiškiai, Mimaliai, Naujasodis, Normainiai I, Paduobiai, Palankesiai, Pamelnytėlė, Pėdžiai, Skrynės, Svalkeniai, Terespolis, Varpėnai küla, Žeimių gst., Žieveliškiai küla ja Žeimių miestelis;

—	Kaišiadorys rajono savivaldybė;

—	Kaunas rajono savivaldybė: Vandžiogalos, Lapių, Karmėlavos ja Neveronių seniūnijos;

—	Kėdainiai rajono savivaldybė: Pelėdnagių seniūnija;

—	Prienai rajono savivaldybė: Jiezno ja Stakliškių seniūnija;

—	Panevėžys rajono savivaldybė: Miežiškių ja Raguvos seniūnija;

—	Šalčininkai rajono savivaldybė: Baltosios Vokės, Pabarės, Dainavos ja Kalesninkų seniūnija;

—	Varėna rajono savivaldybė: Valkininkų, Jakėnų, Matuizų, Varėnos ja Vydenių seniūnija;

—	Vilnius rajono savivaldybė: Sudervė ja Dūkštai seniūnija need osad, mis asuvad edela pool maanteest nr 171;

—	Utena rajono savivaldybė: Užpalių, Vyžuonų ja Leliūnų seniūnija;

—	Elektrėnai savivaldybė;

—	Jonava miesto savivaldybė;

—	Kaišiadorys miesto savivaldybė;

—	Kupiškis rajono savivaldybė;

—	Trakai rajono savivaldybė.

4. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

—	powiat hajnowski: gminy Czyże, Białowieża, Hajnówka (sh Hajnówka linn), Narew ja Narewka;

—	powiat siemiatycki: gminy Mielnik, Nurzec-Stacja, Siemiatycze (sh Siemiatycze linn);

województwo mazowieckie:

—	powiat łosicki: gminy Sarnaki, Stara Kornica ja Huszlew.

województwo lubelskie:

—	powiat bialski: gminy Konstantynów, Janów Podlaski, Leśna Podlaska, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie ja Terespol (sh Terespoli linn);

—	powiat M. Biała Podlaska.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	kõik Sardiinia piirkonnad.“

23.8.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 228/46

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1406,

22. august 2016,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Poolas ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2016/1367

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 5467 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sigade Aafrika katk on kodu- ja uluksigade populatsioone kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seakasvatuse tulusust, tekitades häireid liidusiseses kaubanduses ja kolmandatesse riikidesse eksportimises.

(2)	Sigade Aafrika katku puhkemise korral on oht, et haigusetekitaja võib levida muudesse seakasvatusettevõtetesse ja uluksigadele. Seetõttu võib see elussigadega või sigadest saadud toodetega kauplemisel levida ühest liikmesriigist muudesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

(3)	Nõukogu direktiiviga 2002/60/EÜ (3) on kehtestatud liidus kohaldatavad miinimummeetmed sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artikliga 9 on kõnealuse taudi puhkemise korral ette nähtud kehtestada kaitse- ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse artiklites 10 ja 11 osutatud meetmeid.

(4)	Poola teatas komisjonile, milline on olukord tema territooriumil seoses sigade Aafrika katkuga, ning kehtestas direktiivi 2002/60/EÜ artikli 9 kohaselt kaitse- ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklite 10 ja 11 kohaseid meetmeid.

(5)	Et ära hoida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning ohtu, et kolmandad riigid võivad kehtestada põhjendamatuid kaubandustõkkeid, on vaja määratleda liidu tasandil koostöös Poolaga sigade Aafrika katku kaitse- ja järelevalvetsoonid selles liikmesriigis.

(6)	Seega tuleks käesoleva otsuse lisas esitada Poolas kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide loetelu koos nende kehtivusajaga.

(7)

Augustis 2016 on kodusigadel esinenud kuus puhangut järgmistes piirkondades: wysokomazowiecki, zambrowski, białostocki ja bielski powiat. Arvestades, et Poola esitab esialgsed tõendid, et need puhangud on seotud inimtegevusega, ja et on tõendeid, et sigade Aafrika katk ei ole kõnealustes piirkondades levinud uluksigade hulgas, on vaja võtta spetsiifilised ja proportsionaalsed meetmed, arvestades ka asjaolu, et Poola kohustub kohaldama täiendavaid riiklikke meetmeid seoses loomade liikumise kontrollimise ja turgudega. Sellised meetmed peaksid hõlmama direktiiviga 2002/60/EÜ ettenähtud meetmete kohaldamist, eelkõige kõnealuse direktiivi artiklitega 10 ja 11 ettenähtud rangete piirangute kohaldamist sigade liikumisele ja transpordile piirkondades, mis on rühmitatud kaheks sidusaks tsooniks, nagu on kirjeldatud lisas.

(8)

Selleks et võtta arvesse üldist epidemioloogilist olukorda ning kohaldada asjakohaseid meetmeid, tuleb läbi vaadata ka komisjoni rakendusotsus 2014/709/EL (4). Kui Poolast saadakse eespool kirjeldatud puhangute kohta kinnitavad tõendid, tuleks ka kõnealuse rakendusotsusega ettenähtud meetmed läbi vaadata, et välistada taudi uluksigadele levimise oht.

(9)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1367 (5) on sätestatud teatavad kaitsemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga Poolas. Pärast selle vastuvõtmist on epidemioloogiline olukord seoses selle haigusega muutunud ja meetmeid tuleks kohandada. Selguse huvides tuleks rakendusotsus (EL) 2016/1367 tunnistada kehtetuks ning asendada käesoleva otsusega.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Poola tagab, et vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artiklile 9 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt käesoleva otsuse lisas kaitse- ja järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 15. oktoobrini 2016.

Artikkel 3

Rakendusotsus (EL) 2016/1367 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 22. august 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

(5) Komisjoni 10. augusti 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1367, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Poolas (ELT L 216, 11.8.2016, lk 26).

LISA

Poola

Artiklis 1 osutatud piirkonnad

Kohaldamise lõppkuupäev

Kaitsetsoon

Kõnealuse kaitseala piirid on järgmised:

ida poolt: Sanie Dąbi küla põhjapiirist Sanie Dąbi ja Kołaki Koscielne külade vahelist teed mööda lõuna poole kuni lõikumiseni Dąbi jõega, edasi kagusse piki Dąbi jõge, edasi mööda metsaserva kuni Tybory-Olszewo küla läänepiirini, edasi mööda Tybory-Olszewo ja Tybory-Kamianka külade vahelist teed, siis mööda Tybory-Kamianka küla läänepiiri kuni Tybory-Kamianka ja Jabłonka Kościelna külade vahelise teeni, sealt lõunasse Kamianka tiigi ja Jabłonka jõe vahelise vooluveekoguni, edasi kuni selle suubumiskohani Jabłonka jõkke, edasi mööda sirgjoont lõunasse kuni kohani, kus maantee nr 66 lõikub Jabłonka Kościelna ja Miodusy-Litwa külade vahelise teega;

lõuna poolt: maanteed nr 66 mööda lääne poole kuni maantee lõikumiseni Jabłonka jõega, edasi mööda Faszcze küla lõunapiiri kuni Jabłonka jõeni, seejärel läände piki Jabłonka jõge kuni külade Wdziękoń Pierwszy ja Wdziękoń Drugi piirini, edasi mööda sirgjoont põhja poole kuni maanteeni nr 66, edasi läände mööda maanteed nr 66, kuni see lõikub vooluveekoguga Wdziękoń Pierwszy küla kohal;

c)	lääne poolt: põhja suunas piki vooluveekogu kuni metsaservani, sealt mööda Grabówka kaitseala idapiiri, seejärel mööda metsa idapoolset serva kuni Grabówka ja Wróble-Arciszewo külade vahelise teeni;

d)	põhja poolt: ida poole mööda sirgjoont kuni Dąbi jõeni Czarnowo Dąbi küla juures, edasi mööda sirgjoont ida poole piki Sanie Dąbi küla põhjapiiri, sealt kuni Sanie Dąbi ja Kołaki Kościelne külade vahelise teeni.

Kõnealuse kaitseala piirid on järgmised:

a)	põhja poolt: Konowały külast piki kohaliku omavalitsuse valduses olevat teed kuni selle lõikumiseni Szosa Kruszewska maanteega, seejärel mööda nimetatud teed piki metsa lõunaserva kuni väljasõiduni Kruszewo külast;

b)	lääne poolt: läbi Kruszewo küla piki Narewi jõe oru idakallast Waniewo küla suunas minevat sirgjoont kuni maakonna (powiat wysokomazowiecki) piirini;

c)	lõuna poolt: maakonna (powiat wysokomazowiecki) piirist piki Narewi jõe oru läänekallast;

d)	ida poolt: Narewi jõe oru läänekaldast mööda sirgjoont kuni Topilec-Koloniani ja sealt mööda sirgjoont kuni Konowały külani.

Kõnealuse kaitseala piirid on järgmised:

a)	põhja poolt: maantee nr 63 ja Czerwony Bóri vanglasse viiva tee lõikumise kohast mööda kõverjoont Polki Teklini küla suunas, seejärel selle küla kohalt kuni lõikumiseni Gaći jõega, sealt kuni Poryte Jabłońi küla ümbritsevate kalatiikide idakaldani;

b)	ida poolt: Poryte Jabłońi küla ümbritsevate kalatiikide idakallast mööda tee poole, mis ühendab Poryte Jabłońi küla maanteega nr 66, seejärel piki selle küla läänepiiri maantee nr 63 suunas;

c)	lõuna poolt: maanteest nr 63 Stare Zakrzewo küla kohalt piki teed, mis ühendab seda küla Tabędzi külaga, seejärel piki nimetatud küla lääne- ja põhjapiiri;

d)	lääne poolt: mööda sirgjoont põhja poole kuni Bacze Mokre küla läänepiirini, seejärel nimetatud küla läänepiirist mööda sirgjoont kirde poole kuni Czerwony Bóri vanglasse viiva teeni, seejärel mööda seda teed kuni maanteeni nr 63.

Kõnealuse kaitseala piirid on järgmised:

a)	põhja poolt: powiat wysokomazowiecki piirist piki Brok Mały vooluveekogu kuni Miodusy Litwa külani, seejärel piki selle küla edelapiiri; seejärel powiat zambrowski piirist Krajewo Białe suunas, siis piki selle küla lõunapiiri, seejärel mööda maanteed Stary Skarżyni küla poole;

b)	lääne poolt: mööda Stary Skarżyni küla läänepiiri kuni lõikumiseni Brok Mały vooluveekoguga, sealt kagu suunas Zaręby Krztęki küla juurde kuni powiat zambrowski piirideni;

c)	lõuna poolt: powiat zambrowski piiridest piki vooluveekogu Kaczyn Herbasy küla poole;

d)	ida poolt: Miodusy Litwa külast läbi Święck Nowiny küla kulgevat teed mööda.

Kõnealuse kaitseala piirid on järgmised:

a)	põhja poolt: Kierzki küla lõunapiirist ida poole kuni maanteeni nr 671 Czajki küla põhjapiiri juurde;

b)	ida poolt: maanteelt nr 671 kuni Jabłonowo Kąty külani, seejärel lõuna poole mööda Awissa jõe läänekallast; seejärel Idźki Średnie – Kruszewo Brodowo maanteeni Kruszewo Brodowo küla läänepiiril;

c)	lõuna poolt: maanteelt nr 671 Idźki-Wykno küla suunas piki Sokoły – Jamiołki-Godzieby maanteed;

d)	lääne poolt: Jamiołki-Godzieby külast piki Ślina jõe idakallast kuni Jamiołki Kowale külani, seejärel põhja poole läbi Stypułki borki küla kuni Kierzki-Czajki teeni Kierzki küla idapiiril.

Kõnealuse kaitseala piirid on järgmised:

a)	ida poolt: Bielsk Podlaski linna piirist Adam Mickiewiczi tänav ja piki Bielsk Podlaski linna idapiiri;

b)	lõuna poolt: piki Bielsk Podlaski linna lõunapiiri kuni Piliki külani, see küla kaasa arvatud, ja edasi mööda sirgjoont kuni maanteeni nr 66;

c)	lääne poolt: maanteest nr 66 Augustowo küla läänepiiri suunas, see küla kaasa arvatud, seejärel Augustowo külast mööda sirgjoont kuni raudtee ja kohaliku tee nr 1575B lõikumiskohani;

d)	põhja poolt: raudtee ja kohaliku tee nr 1575B lõikumiskohast piki Bielsk Podlaski linna põhjaserva kuni Bielsk Podlaski linna piirini, Adam Mickiewiczi tänav.

15. oktoober 2016

Järelevalvetsoon

Allpool kirjeldatud alad, välja arvatud eespool kirjeldatud kaitsetsoon:

—	Łomża maakond – Łomża vald;

—	Zambrowski maakond – Zambrówi linn, Zambrówi ja Kołaki Kościelne vald;

—	Wysokomazowiecki maakond – Kulesze Kościelne ja Wysokie Mazowieckie vald ning Wysokie Mazowieckie, Kobylin Borzymy, Sokoły ja Czyżewi linn;

—	Białystoki maakond – Choroszczi, Turośń Kościelna ja Łapy vald;

—	Bielski maakond – Bielsk Podlaski linn, Bielsk Podlaski ja Orla vald.

15. oktoober 2016

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 228

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 23. august 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1400, 10. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse elemente, mida ettevõtte reorganiseerimise kava peab vähemalt hõlmama, ja ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamise aruannete miinimumsisu ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1401, 23. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise meetodite ja põhimõtete jaoks ( 1 )	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1402, 22. august 2016, millega tühistatakse kolme eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit, mis anti vastavalt rakendusotsusele 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1403, 22. august 2016, millega ICESi alarajoonid 27 ja 28.2 jäetakse 2016. aastal välja teatava püügikeeluaja kohaldamisalast	30
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1404, 22. august 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	31
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1405, 22. august 2016, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2016) 5466 all) ( 1 )	33
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1406, 22. august 2016, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Poolas ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2016/1367 (teatavaks tehtud numbri C(2016) 5467 all) ( 1 )	46

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	165,4
0702 00 00	ZZ	165,4
0707 00 05	TR	137,2
0707 00 05	ZZ	137,2
0709 93 10	TR	141,6
0709 93 10	ZZ	141,6
0805 50 10	AR	151,1
	CL	144,0
	MA	95,0
	TR	154,0
	UY	194,6
	ZA	173,8
	ZZ	152,1
0806 10 10	EG	222,7
	TR	135,0
	ZZ	178,9
0808 10 80	AR	110,6
	BR	102,1
	CL	125,0
	CN	160,3
	NZ	137,6
	US	141,5
	ZA	97,0
	ZZ	124,9
0808 30 90	AR	93,2
	CL	123,4
	TR	141,2
	ZA	101,3
	ZZ	114,8
0809 30 10 , 0809 30 90	TR	130,7
0809 30 10 , 0809 30 90	ZZ	130,7