6.8.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 213/1

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/1342,

24. juuni 2016,

Euroopa Liidu ja Tuvalu vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 509/2014 (1) kanti viide Tuvalule nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) I lisast II lisasse.

(2)	Kõnealusele viitele Tuvalule on lisatud joonealune märkus, milles märgitakse, et vabastust viisanõudest kohaldatakse Euroopa Liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast.

(3)	Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa pidada Tuvaluga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Tuvalu vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edasipidi „leping“) sõlmimise üle.

(4)	Läbirääkimisi lepingu üle alustati 19. novembril 2014 ja need viidi edukalt lõpule lepingu parafeerimisega 8. oktoobril 2015.

(5)	Leping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita. Lepingut tuleks kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamisekuupäevale järgnevast päevast kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(6)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (3); seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (4); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Tuvalu vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Liidu nimel kiidetakse heaks käesolevale otsusele lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast (5) kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 509/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 149, 20.5.2014, lk 67).

(2)  Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(3)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

---

6.8.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 213/3

---

Euroopa Liidu ja Tuvalu vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“ või „EL“, ja

TUVALU,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste sõbralike suhete edendamist ja soovides hõlbustada oma kodanike reisimist, tagades neile viisavaba riiki sisenemise ja lühiajalise riigis viibimise õiguse,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 509/2014 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (1), millega kantakse muu hulgas 19 kolmandat riiki, sealhulgas Tuvalu, nende kolmandate riikide nimekirja, kelle kodanikud on lühiajalisel viibimisel liikmesriikides viisanõudest vabastatud,

PIDADES SILMAS määruse (EL) nr 509/2014 artiklit 1, milles sätestatakse, et kõnealuse 19 riigi suhtes kohaldatakse viisanõudest vabastamist alates liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast,

SOOVIDES kindlustada võrdse kohtlemise kõigile ELi kodanikele,

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei hõlma isikuid, kes soovivad lühiajalise viibimise jooksul teha tasustatavat tööd, ning seetõttu kohaldatakse kõnealuste isikute suhtes ka edaspidi asjakohaseid liidu õigusnorme ja liikmesriikide õigusakte ning asjakohaseid Tuvalu õigusakte, mis käsitlevad viisanõude kehtestamist või viisanõudest vabastamist ja tööturule juurdepääsu,

VÕTTES ARVESSE protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis'd käsitlevat protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule, ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepinguga nähakse liidu ja Tuvalu kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liikmesriik“– liidu liikmesriik, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa;

b)   „liidu kodanik“– punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;

c)   „Tuvalu kodanik“– isik, kellel on Tuvalu kodakondsus;

d)   „Schengeni ala“– sisepiirideta ala, mis hõlmab selliste punktis a määratletud liikmesriikide territooriumi, kes kohaldavad täielikult Schengeni acquis'd.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.   Liidu kodanikud, kellel on liikmesriigi väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt Tuvalu territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemikul.

Tuvalu kodanikud, kellel on Tuvalu väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt liikmesriikide territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 2 kindlaks määratud ajavahemikul.

2.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldada nende isikute suhtes, kes reisivad tasustatava töö tegemise eesmärgil.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib iga liikmesriik vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) artikli 4 lõikele 3 kehtestada Tuvalu kodanike suhtes viisanõude või nad viisanõudest vabastada.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib Tuvalu iga liikmesriigi kodanike suhtes kehtestada viisanõude või viisanõudest loobuda kooskõlas siseriikliku õigusega.

3.   Käesoleva lepinguga ette nähtud viisanõudest loobumise kohaldamine ei piira lepinguosaliste selliste õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad riiki sisenemise ja seal lühiajalise viibimise tingimusi. Liikmesriikidel ja Tuvalul on õigus keelata isikutel nende territooriumile siseneda ja seal lühiajaliselt viibida, kui üks või mitu kõnealust tingimust on täitmata.

4.   Viisanõudest loobumist kohaldatakse sõltumata sellest, missuguse transpordivahendiga reisijad lepinguosaliste piiri ületavad.

5.   Käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste suhtes kohaldatakse liidu õigust ning liikmesriikide ja Tuvalu siseriiklikku õigust.

Artikkel 4

Viibimise kestus

1.   Liidu kodanikud võivad viibida Tuvalu territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

2.   Tuvalu kodanikud võivad viibida Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku arvutamisel ei võeta arvesse viibimist sellises liikmesriigis, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd.

Tuvalu kodanikud võivad viibida kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul iga sellise liikmesriigi territooriumil, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd; sellisel juhul ei võeta viibimise kestuse arvutamisel arvesse Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil viibimise kestust.

3.   Käesoleva lepinguga ei piirata Tuvalu ja liikmesriikide võimalust lubada kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega viibida oma territooriumil kauem kui 90 päeva.

Artikkel 5

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Prantsuse Vabariigi puhul ainult Prantsuse Vabariigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi puhul ainult Madalmaade Kuningriigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

Artikkel 6

Lepingu haldamise ühiskomitee

1.   Lepinguosalised moodustavad ekspertide ühiskomitee (edaspidi „komitee“), mis koosneb liidu esindajatest ja Tuvalu esindajatest. Liitu esindab Euroopa Komisjon.

2.   Komitee ülesanded on muu hulgas järgmised:

a)	teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b)	esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c)	lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidlusi.

3.   Komitee tuleb vajaduse korral kokku ühe lepinguosalise taotlusel.

4.   Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 7

Seos käesoleva lepingu ning liikmesriikide ja Tuvalu vaheliste olemasolevate kahepoolsete viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute vahel

Käesolev leping on ülimuslik liikmesriikide ja Tuvalu vahel sõlmitud selliste kahepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesoleva lepingu kohaldamisalasse jäävaid küsimusi.

Artikkel 8

Lõppsätted

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele ning leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise teate saamise kuupäeva, millega lepinguosalised teineteisele teatavad, et kõnealused menetlused on lõpule viidud.

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast.

2.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse lõike 5 kohaselt.

3.   Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

4.   Lepinguosalised võivad lepingu täitmise täielikult või osaliselt peatada eelkõige avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise kaitse huvides, samuti ebaseadusliku sisserände tõttu või juhul, kui üks lepinguosaline kehtestab uuesti viisanõude. Lepingu täitmise peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt kaks kuud enne selle kavandatud jõustumist. Käesoleva lepingu täitmise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu täitmise peatamise põhjused on kõrvaldatud, ja lõpetab lepingu täitmise peatamise.

5.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90. päeval pärast teatamise kuupäeva.

6.   Tuvalu võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi liikmesriikide suhtes korraga.

7.   Liit võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi oma liikmesriikide nimel.

Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

---

(1)  ELT L 149, 20.5.2014, lk 67.

(2)  Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

---

---

---

---

---

6.8.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 213/10

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1343,

5. august 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

6.8.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 213/12

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1344,

4. august 2016,

millega antakse luba orgaanilise räni (monometüülsilaantriool) turule laskmiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 4975 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	27. märtsil 2013 esitas äriühing LLR-G5 Ltd Iirimaa pädevale asutusele taotluse lasta orgaaniline räni (monometüülsilaantriool) turule toidu uuendkoostisosana määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punkti c tähenduses.

(2)	Iirimaa pädev toidu hindamisasutus esitas 17. aprillil 2013 esmase hindamisaruande. Kõnealuses aruandes jõudis asutus järeldusele, et on vaja täiendavat hindamist vastavalt uuendtoidu määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikele 3.

(3)	Euroopa Komisjon edastas esmase hindamisaruande teistele liikmesriikidele 26. aprillil 2013.

(4)	10. oktoobril 2013 küsis komisjon Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) arvamust ja palus toiduohutusametil määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt täiendavalt hinnata orgaanilist räni (monometüülsilaantriool) toidu uuendkoostisosana.

(5)

Toiduohutusamet järeldas oma 9. märtsi 2016. aasta arvamuses, mis käsitles orgaanilise räni (monometüülsilaantriool, MMST) ohutust toidu uuendkoostisosana, mida kasutatakse toidulisandites räniallikana, ja sellest allikast pärit ortoränihappe biosaadavust (2), et orgaaniline räni (monometüülsilaantriool) on kavandatud kasutustingimustel ohutu.

(6)	Kõnealuses arvamuses on esitatud piisavalt põhjendusi, et orgaaniline räni (monometüülsilaantriool) toidu uuendkoostisosana vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

(7)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (3) on sätestatud nõuded, mis kehtivad toidulisandite kohta. Orgaanilise räni (monometüülsilaantriool) kasutamist tuleks lubada, ilma et see piiraks kõnealuste õigusaktide nõuete kohaldamist.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Orgaanilise räni (monometüülsilaantriool), nagu see on määratletud käesoleva otsuse lisas, võib lasta liidu turule toidu uuendkoostisosana, mida kasutatakse toidulisandites, mis on ette nähtud täiskasvanutele tootja soovituste kohaselt suurimas annuses 10,40 mg päevas, ilma et see piiraks direktiivi 2002/46/EÜ erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Käesoleva otsusega lubatud orgaanilise räni (monomentüülsilaantriool) nimetus seda sisaldavate toiduainete märgistusel on „orgaaniline räni (monomentüülsilaantriool)“.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule LLR-G5 Ltd., Golden Mile Industrial Park, Breaffy Road, Castlebar, Co. Mayo, F23 VX58, Iirimaa.

---

(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2)  EFSA Journal 2016;14(4):4436.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

---

---

6.8.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 213/15

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1345,

4. august 2016,

mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) sõrmejäljekirjete andmete kvaliteedi miinimumstandardeid

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 4988 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (1), eriti selle artikli 22 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsust 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (2), eriti selle artikli 22 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS II“) hakkas tööle 9. aprillil 2013, kui hakati kohaldama määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK.

(2)

SIS II võimaldab pädevatel asutustel, nagu politsei ja piirivalve, sisestada hoiatusteateid teatava kategooria tagaotsitavate või kadunud isikute ja esemete kohta ning hoiatusteadetega tutvuda. Isikute kohta käivate hoiatusteadete minimaalne andmekogum on nimi, sugu, viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati, ja võetavad meetmed. Kui on olemas fotod ja sõrmejäljed, lisatakse ka need andmetele.

(3)	SIS II võimaldab sõrmejälgi säilitada ja töödelda, et kinnitada tähtnumbrilise päringu tulemusel leitud isiku isikusamasus. Lisaks sellele peaks sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi (AFIS) kaasamine SIS II võimaldama isikute tuvastamist nende sõrmejälgede põhjal.

(4)

SIS II täispotentsiaali kasutamiseni jõudmise eelduseks on sõrmejäljekirjete kvaliteet, täpsus ja täielikkus. Kuna SIS II kasutatakse sõrmejäljekirjete sisestamiseks ja töötlemiseks üha enam ning peatselt lisatakse SIS II-le sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem, tuleb kehtestada miinimumstandardid biomeetriliste andmete tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejäljekirjete andmete kvaliteedile.

(5)	Täpsem spetsifikatsioon tuleks välja töötada hilisemas etapis, kui on juba olemas tulevase sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi üksikasjalik tehniline kirjeldus.

(6)	Käesoleva otsuse kohaldamisalasse ei kuulu SIS II süsteemi sõrmejälgede sisendvorming, mis peaks põhinema USA riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi standardil. See tuleks kindlaks määrata liidese juhenddokumendis.

(7)

SIS II isikuandmete kaitset ja andmeturvet reguleerivad sätted on ette nähtud määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK, mida mõlemat kohaldatakse ka sõrmejälgede töötlemise suhtes SIS II raames. Eelkõige peab sõrmejälgede mistahes töötlemine piirduma määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 22 punkti c ja otsuse 2007/533/JSK artikli 22 punkti c alusel lubatud töötlemistoimingutega. Samuti peab sõrmejälgede töötlemine SIS II raames olema kooskõlas kohaldatavate siseriiklike andmekaitsenormidega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3), mis asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (4), ja nõukogu raamotsust 2008/977/JSK (5), mis asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (6).

(8)

Kuna määruse (EÜ) nr 1987/2006 aluseks on Schengeni acquis, teatas Taani Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 5 kohaselt 15. juuni 2007. aasta kirjas kõnealuse acquis' ülevõtmisest oma õigusaktidesse. Taani on otsuse 2007/533/JSK osaline. Seetõttu on ta kohustatud käesolevat otsust rakendama.

(9)

Ühendkuningriik ei osale määruse (EÜ) nr 1987/2006 kohaldamises, mistõttu ta ei saa otsida ega sisestada sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlevaid hoiatusteateid kolmandate riikide kodanike kohta. Ühendkuningriik osaleb käesoleva otsuse rakendamises niivõrd, kuivõrd see ei seondu hoiatusteadetega vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklitele 24 ja 25, Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta) artikli 5 lõikele 1 ja nõukogu otsuse 2000/365/EÜ artikli 8 lõikele 2 (7).

(10)

Iirimaa ei osale määruse (EÜ) nr 1987/2006 kohaldamises, mistõttu ta ei saa otsida ega sisestada sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlevaid hoiatusteateid kolmandate riikide kodanike kohta. Iirimaa osaleb käesoleva otsuse rakendamises niivõrd, kuivõrd see ei seondu hoiatusteadetega vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklitele 24 ja 25, Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta) artikli 5 lõikele 1 ja nõukogu otsuse 2002/192/EÜ artikli 6 lõikele 2 (8).

(11)	Käesolev otsus on akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(12)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (9)) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(13)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (11)) tähenduses, mis kuulub otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (12) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2008/149/JSK (13) artikliga 3.

(14)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (14)) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/349/EL (15) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2011/350/EL (16) artikliga 3.

(15)	Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 27. juunil 2016.

(16)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 51 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 67 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Kõigi SIS II-s kasutatavate sõrmejäljekirjete suhtes kohaldatakse andmete kvaliteedi miinimumstandardeid, mis on esitatud lisas.

2.   Kui sõrmejälgede sisestamiseks SIS II kasutatakse vormingut, mis ei vasta lisas esitatud standarditele, lükkab SIS II keskinfosüsteem (CS-SIS) selle tagasi ning kirjet ei kasutata ega salvestata.

3.   Kui nõuetele vastavas sisendvormingus sõrmejäljed ei rahulda kvaliteedinõudeid, ei integreerita sisendit päringuid võimaldavasse sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi. Sellised failid salvestatakse SIS II-s ja neid võib kasutada ainult isiku isikusamasuse kinnitamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 22 punktile b ja otsuse 2007/533/JSK artikli 22 punktile b.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(2)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

(3)  3Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4)  4Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5)  Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (ELT L 350, 30.12.2008, lk 60).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(7)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(8)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(9)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(10)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(11)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(12)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(13)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008,lk 50).

(14)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(15)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

(16)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

---

---