16.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 192/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1157,

11. juuli 2016,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 964/2014 seoses kaasinvesteerimisrahastu ja linnaarendusfondi rahastamisvahendite standardtingimustega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 38 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et hõlbustada riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud ja korraldusasutuse poolt või selle alluvuses juhitavate rahastamisvahendite kasutamist kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 3 punktiga a, kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 964/2014 (2) järgmise kolme rahastamisvahendi standardtingimusi käsitlevad eeskirjad: portfelli riskijagamisskeemi alusel antud laen, piiratud portfelligarantii ja renoveerimislaen.

(2)	Et hõlbustada veelgi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lõppsaajateni jõudmist, on vaja sätestada järgmise kahe rahastamisvahendi standardtingimusi käsitlevad eeskirjad: kaasinvesteerimisrahastu ja linnaarendusfond.

(3)

Kaasinvesteerimisrahastu on asjakohane rahastamisvahend ettevõtluse arendamiseks, eelkõige eri arenguetapis olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul. Kaasinvesteerimisrahastud peaksid arendama kohalikku aktsiaturgu ja meelitama ligi täiendavaid omakapitaliinvesteeringuid VKEdesse erainvestoritega sõlmitavate partnerluste kaudu.

(4)

Linnaarendusfond on asjakohane rahastamisvahend regionaalabi kaardil aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaselt määratletud abistatavates piirkondades asuvate linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Linnaarendusfonde tuleks kasutada, et kaasata erainvestorite investeeringuid linnaarendusprojektide rakendamiseks, ja selle eesmärk on käsitleda turutõrkeid, toetades linnade säästva arengu strateegiaid olukorras, kus rahastamisvahendeid napib või kus investoritel ei ole piisavalt huvi linnaarendusprojekte toetada.

(5)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 964/2014 vastavalt muuta.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 964/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted seoses järgmiste rahastamisvahendite standardtingimustega:

a)	portfelli riskijagamisskeemi alusel antud laen;

b)	piiratud portfelligarantii;

c)	renoveerimislaen;

d)	kaasinvesteerimisrahastu;

e)	linnaarendusfond.“;

2)	artikli 3 pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Toetused standardtingimuste alusel“;

lisatakse artiklid 8a ja 8b:

„Artikkel 8a

Kaasinvesteerimisrahastu

1. Kaasinvesteerimisrahastu on finantsvahendaja hallatav aktsiafond, millest investeeritakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamakseid väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd). Kaasinvesteerimisrahastuga meelitatakse ligi täiendavaid investeeringuid VKEdesse erasektori kaasinvestoritega tehingupõhiselt sõlmitavate partnerluste kaudu.

2. Kaasinvesteerimisrahastu on kooskõlas V lisas sätestatud tingimustega.

Artikkel 8b

Linnaarendusfond

1. Linnaarendusfond on finantsvahendaja asutatud ja hallatav laenufond, millesse tehakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamakseid ning milles finantsvahendaja ja kaasinvestorid osalevad vähemalt 30 % kaasrahastamisega. Linnaarendusfondist rahastatakse ja toetatakse linnaarendusprojektide rakendamist ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 määratletud regionaalabi kaardil osutatud abistatavates piirkondades kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktidega a ja c, samuti kaasatakse erainvestorite investeeringuid.

2. Linnaarendusfond on kooskõlas VI lisas sätestatud tingimustega.“;

4)	lisatakse käesoleva määruse lisas esitatud V ja VI lisa.

Artikkel 2

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2) Komisjoni 11. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 964/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakendussätted seoses rahastamisvahendite standardtingimustega (ELT L 271, 12.9.2014, lk 16).

LISA

„

V LISA

KAASINVESTEERIMISRAHASTU

Kaasinvesteerimisrahastu põhimõtte skeem

Kaasinvesteerimisrahastu tingimused

Rahastamisvahendi struktuur

Kaasinvesteerimisrahastu raames tehakse omakapitaliinvesteeringuid VKEdesse, kasutades selleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamakseid, finantsvahendaja omavahendeid ja erasektori kaasinvestorite vahendeid.

Finantsvahendaja on eraõiguslik juriidiline isik, kes teeb kõik investeeringute ja investeeringutest väljumisega seotud otsused professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega ning heas usus. Finantsvahendaja on korraldusasutusest ja fondifondist majanduslikult ning õiguslikult sõltumatu.

Erasektori kaasinvestorid on eraõiguslikud isikud, mis on finantsvahendajast õiguslikult sõltumatud.

Kaasinvesteerimisrahastu tehakse kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärgid

Vahendi eesmärgid on järgmised:

investeerida VKEdesse ettevõtja loomise, käivitamise ja laienemise etapis või olemasolevate ettevõtjate uute projektide elluviimisse, uutele turgudele sisenemisse või uutesse arengusuundadesse, sõlmides tehingupõhiseid kaasinvesteerimise lepinguid (partnerlusel põhinev lähenemisviis) kaasinvestoritega. Sellised investeeringud tehakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (*) kohaldamisalas;

2)	pakkuda rohkem kapitali VKEde investeeringumahtude suurendamiseks.

Kõnealuste eesmärkide suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamakse kaasinvesteerimisrahastu ei tohi välja tõrjuda muude era- või avaliku sektori investorite pakutavaid rahastamisvõimalusi.

Kaasinvesteerimisrahastust eraldatav summa ja määrad kehtestatakse vastavalt sellele, mida on vaja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohases rahastamisvahendi eelhindamises kindlaks määratud omakapitali puudujäägi kõrvaldamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist pakutakse kaasinvesteerimisrahastule rahalisi vahendeid, et luua VKEdesse tehtavate investeeringute portfell. Kaasinvesteerimisrahastu osaleb koos finantsvahendaja ja kaasinvestoritega tehingupõhiselt.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle kaasinvesteerimisrahastu eest vastutavale finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaksele võib fondifond anda omavahendeid. Kui fondifondi pakutavate ressursside puhul on tegemist riigi vahenditega, kohaldatakse riigiabi eeskirju. Kui fondifondi vahenditega on ühendatud muid riigiabi vahendeid, kohaldatakse ka määruse (EL) nr 651/2014 artiklit 21.

Riigiabi mõju

Kaasinvesteerimisrahastu investeeringut rakendatakse kui riigiabi sisaldavat vahendit. Seda käsitatakse siseturuga kokkusobivana ja selle kohta ei ole vaja teha juhtumipõhist teavitamist, tingimusel et määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 kohased nõuetele vastavuse tingimused on täidetud.

Riigiabi olemasolu tuleb hinnata fondifondi, finantsvahendaja, erainvestorite ja lõppsaajate tasandil.

Eelkõige peab erasektori osaluse määr VKE tasandil juhtumipõhiselt ulatuma vähemalt järgmiste künnisteni:

a)	10 % abikõlblikele ettevõtjatele antud riskifinantseerimisest enne nende esimest kaubanduslikku müüki mis tahes turul;

b)	40 % abikõlblikele ettevõtjatele antud riskifinantseerimisest, kui nad on tegutsenud mis tahes turul vähem kui seitse aastat alates nende esimest kaubanduslikust müügist;

60 % sellistele abikõlblikele ettevõtjatele antud riskifinantseerimisest, kes vajavad algset riskifinantseerimisinvesteeringut, mis uue toote või geograafilise turu jaoks koostatud äriplaani kohaselt moodustab rohkem kui 50 % nende aastasest keskmisest käibest eelneva viie aasta jooksul, või jätkuinvesteeringuteks abikõlblikesse ettevõtjatesse pärast seitsmeaastast ajavahemikku alates esimesest kaubanduslikust müügist.

Erasektori osalusena käsitatakse siin eraõiguslike juriidiliste isikute tehtud investeeringuid.

Kaasinvesteerimisrahastu puhul on abi lubatud lõppsaajate tasandil, kui:

a)	abi erasektori kaasinvestoritele on lubatud;

b)	finantsvahendajat juhitakse äriliste põhimõtete alusel ja selle rahastamispõhimõtted on sõltumatud ja kasumile orienteeritud;

c)	määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 10 sätestatud erasektori osaluse määr on saavutatud.

Kulud, mis on seotud investeerimisprojektide arendamisega, hoolsuskohustuse auditi ja lõppsaajate abistamisega, kaetakse kaasinvesteerimisrahastut haldava finantsvahendaja halduskuludest ja -tasudest.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatavate tegevuste suhtes kohaldatakse üldisi riigiabi eeskirju.

Investeerimispoliitika

a) Väljamaksmine korraldusasutuselt või fondifondist kaasinvesteerimisrahastule

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi ning finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjaomane korraldusasutus või fondifond osamakse programmist üle kaasinvesteerimisrahastusse. Ülekantud summa peab katma investeeringute ning halduskulude ja -tasudega seotud vajadused. Ülekanne tehakse osade kaupa.

Eesmärgiks seatud investeeringumaht kinnitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohases eelhindamises.

Kaasinvesteerimisrahastu investeerimispoliitika hõlmab selget väljumisstrateegiat. Nimetatud strateegiat kirjeldatakse rahastamislepingus.

b) Väljamaksmine kaasinvesteerimisrahastust abikõlblikele VKEdele

Kaasinvesteerimisrahastu kaasinvesteerib koos finantsvahendaja ja muude erainvestoritega eelnevalt kindlaks määratud ajavahemiku vältel.

Valitud finantsvahendaja kaasab juhtumipõhiselt finantsvahendajalt või sellega seotud ettevõtjalt lisarahastamist vähemalt 1 % ulatuses, et tagada huvide tasakaal, samuti lisarahastamist kaasinvestoritelt, st erainvestoritelt.

Investeerimisotsused peavad olema kasumile orienteeritud. Et käsitada investeeringut kasumile orienteerituna, peab see vastama järgmistele tingimustele:

finantsvahendaja on asutatud kohaldatava õiguse kohaselt ning nähakse ette hoolsuskohustuse menetlus, et tagada äriliselt usaldusväärne investeerimispoliitika, sealhulgas riskide asjakohane hajutamine, eesmärgiga saavutada investeerimisportfelli majanduslik elujõulisus ning tõhusus portfelli suuruse ja territoriaalse hõlmavuse seisukohast;

ii)	investeeringud abikõlblikesse VKEdesse põhinevad elujõulisel äriplaanil, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta ning milles on eelnevalt kindlaks tehtud investeeringu elujõulisus;

iii)	iga investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.

Finantsvahendaja peab rakendama järjekindlat investeerimispoliitikat, mis vastab kohaldatavatele majandusharu standarditele ning on kooskõlas korraldusasutuse finantshuvide ja poliitikaeesmärkidega.

c) Väljamaksmine kaasinvestoritelt abikõlblikele VKEdele

Finantsvahendaja peab tegema kindlaks lõppsaajatesse potentsiaalselt tehtavad kaasinvesteeringud ning võimalikud kaasinvestorid ning neid jälgima ja hindama. Finantsvahendaja peab tegema hoolsuskohustuse auditi juhtumipõhiselt. Hoolsuskohustuse auditis hinnatakse selliseid põhitegureid nagu äriplaan, investeeringu elujõulisus ja väljumisstrateegia. Äriplaan sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta.

Abikõlblike VKEde erasektori osaluse määr peab vastama määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 21 sätestatud miinimumkünnisele.

Finantsvahendaja ja kaasinvestorite vahelises kaasinvesteerimise lepingus määratakse kindlaks lõppsaajatesse tehtavate investeeringute tingimused ja leping peab vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 821/2014 (**) artikli 1 lõikele 3, kui kõnealust artiklit kohaldatakse.

Fondi osamakse rahastamisvahendile: summa ja määr (toote üksikasjad)

Kaasinvesteerimisrahastu pakub kapitali noteerimata VKEdele, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)	VKEd ei ole tegutsenud ühelgi turul;

b)	VKEd on tegutsenud mis tahes turul vähem kui seitse aastat alates nende esimest kaubanduslikust müügist;

c)	VKEd vajavad algset riskifinantseerimisinvesteeringut, mis uue toote või geograafilise turu jaoks koostatud äriplaani kohaselt moodustab rohkem kui 50 % nende aastasest keskmisest käibest eelneva viie aasta jooksul;

d)	VKEd vajavad jätkuinvesteeringuid abikõlblikesse ettevõtmistesse, sealhulgas pärast seitsmeaastast ajavahemikku alates esimesest kaubanduslikust müügist.

Kaasinvesteeringu summa ja määr määratakse kindlaks, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid:

a)	kaasinvesteerimisrahastu suurus ja suunitlus;

b)	kaasinvestorite osalemine;

c)	kaasinvesteerimisrahastu eeldatav stimuleeriv mõju; määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 10 sätestatud künniste raamesse jäämine.

Investeeringutest saadud summasid, mis tagastatakse kaasinvesteerimisrahastusse rahastamislepingus sätestatud investeerimisaja jooksul, tuleb kasutada uuesti määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 44 ja 45 kohaselt.

Erainvestoritele makstav soodustasu, mille eesmärk on üksnes asümmeetriline kasumi jagamine, tuleb kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõike 13 punktiga b.

Programmist rahastamisvahendile eraldatav osamakse (tegevus)

Kaasinvesteerimisrahastust rahastatavate alustehingute portfell peab sisaldama lõppsaajate kasuks tehtud investeeringuid.

Portfelli lisamist käsitlevad kriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusaktidele, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmile, riiklikele rahastamiskõlblikkuseeskirjadele ning koos finantsvahendajaga. Finantsvahendajal peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos.

Kaasinvesteeringud tehakse lõppsaajatesse nõutud ajavahemikuks enne väljumist investeerimispoliitika kohaselt.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud komisjoni määruse (EL) nr 480/2014 (***) artiklis 6.

Kaasinvesteerimisrahastu likvideerimisel peab finantsvahendaja tegema kaasinvesteerimisrahastu vastu esitatud nõuetega seotud ohu põhjaliku analüüsi ja tagama, et tinghoiukontodel hoitakse piisavaid summasid selliste nõuete rahuldamiseks.

Kestus

Kaasinvesteerimisrahastu kavandatud kestus on kümme aastat, mida võib korraldusasutuse nõusolekul pikendada.

Rahastamisvahendi investeerimisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakseid kasutataks investeeringuteks, mis makstakse välja lõppsaajatele hiljemalt 31. detsembril 2023.

Pärast 31. detsembrit 2020 tehtud investeeringute puhul hinnatakse nende vastavust riigiabi eeskirjadele, mis jõustuvad pärast kõnealust kuupäeva.

Investeerimine ja riskijagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

—	delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklites 12 ja 13 sätestatud tulemustasud;

—	finantsvahendaja tasu, mis vastab turul kehtivatele tasustamistingimustele võrreldavas olukorras, sealhulgas võimalik teenitud intress;

—	erasektori kaasinvestorite kaasrahastamine, mis vastab määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõike 10 kohasele miinimumkünnisele;

—	finantsvahendaja omavahenditest kaasrahastamine juhtumipõhiselt vähemalt 1 % ulatuses samadel tingimustel nagu kaasinvesteerimisrahastu puhul; finantsvahendaja täiendava kaasinvesteerimise suhtes kohaldatakse samu tingimusi nagu kaasinvesteerimisrahastu suhtes;

—

muude kaasinvestorite kaasrahastamine, mida tehakse samadel tingimustel kui kaasinvesteerimisrahastu puhul, välja arvatud juhul, kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 2 punktis c eelhindamise põhjal leitakse, et avaliku või erasektori vahel tuleb kehtestada asümmeetriline kasumi jagamine; sellised toimingud tehakse kooskõlas määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõike 13 punktiga b;

—

finantsvahendaja ei või osaleda sama tüüpi lõppkasutajatele suunatud uue investeerimisettevõtja raames toimuvates investeerimistoimingutes, enne kui 75 % kaasinvesteerimisrahastu kohustustest on investeeritud ja ülejäänud 25 % investeerimine on ette nähtud või kui kaasinvesteerimisrahastu investeerimisperiood on lõppenud, kui see kuupäev on varasem.

Finantsvahendaja, kaasinvestorite ja investeerimisobjektide vahelise huvide konflikti vältimiseks ette nähtud menetlused tuleb sätestada enne, kui valitud finantsvahendaja investeerib lõppsaajasse.

Abikõlblikud finantsvahendajad ja kaasinvestorid

Valitud finantsvahendaja (kaasinvesteerimisrahastu fondivalitseja) peab olema liikmesriikides rahvusvahelisel, riiklikul või piirkondlikul tasandil asutatud eraõiguslik isik. Sellisel isikul on seaduslik õigus pakkuda omakapitali liikmesriikides asutatud ettevõtetele, nagu finantseerimisasutused või mis tahes muu asutus, millel on õigus pakkuda rahastamisvahendeid.

Eraõiguslikke isikuid käsitatakse eraõiguslike juriidiliste isikutena, keda omavad oma vastutusel ja omavahenditest investeerivad era- või avaliku sektori investorid.

Korraldusasutus ja fondifond peavad finantsvahendajate valimisel järgima liidu õigusakte. Finantsvahendajate valimine peab olema avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Finantsvahendajate valimisel tuleb kehtestada asjakohased riskijagamise kokkulepped soodustasu puhul ja määrata kindlaks võimalik teenitud intress.

Finantsvahendaja peab oma valikuga seoses täpsustama kaasinvestorite hindamise kriteeriumid. Need peavad olema potentsiaalsetele kaasinvestoritele mõistetavad ja kättesaadavad. Finantsvahendaja peab järgima mittediskrimineerivat lähenemisviisi kaasinvestorite leidmiseks ja nendega koos investeerimiseks. Kaasinvestorite hindamist võidakse kontrollida tagantjärgi. Finantsvahendajaid juhitakse äriliste põhimõtete alusel. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 15 sätestatud tingimused on täidetud.

Kaasinvesteerimisrahastu püüab kaasata parimaid tavasid rakendavaid kaasinvestoreid. Kaasinvestorid peavad olema omavahendeid investeerivad pikaajalised erainvestorid, sealhulgas riskikapitalifondid, äriinglid, varakad eraisikud, perekonnapangad või äriühingud, kellel on tõendatud oskusteave ja toimevõime.

Kaasinvestoritena käsitatakse mis tahes investoreid, kes finantsvahendaja mõistliku prognoosi kohaselt on investorid, kes tegutsevad turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohastes tingimustes, olenemata nende õiguslikust laadist ja omandivormist.

Kaasinvestorid ja finantsvahendaja on investeeringu lõppsaajatest sõltumatud, välja arvatud sellistesse lõppsaajatesse tehtavate jätkuinvesteeringute puhul, mis on juba osa kaasinvesteerimisrahastust.

Lõppsaajate abikõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema abikõlblikud liidu ja siseriikliku õiguse, asjaomase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi, rahastamislepingu ning määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 5 osutatud tingimuse kohaselt. Investeeringu allkirjastamise kuupäeval peavad lõppsaajad täitma järgmisi rahastamiskõlblikkuskriteeriume:

a)	nad on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) (sealhulgas üksikettevõtjad / füüsilisest isikust ettevõtjad), nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (****);

b)	nad ei kuulu määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud erandite kohaldamisalasse;

c)	nad ei tegutse ühes ega mitmes piirangutega sektoris (*****);

d)	nad ei ole määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 kohane raskustes olev äriühing;

e)	neil ei tohi olla finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantseerimisasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid;

f)	nad on asutatud ja tegutsevad asjaomases Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis;

g)	riigiabiga seotud kaalutlustel ei tehta investeeringut börsil noteeritud äriühingutesse (VKEsid, mis on noteeritud alternatiivsel kauplemisplatvormil, ei käsitata käesoleva vahendi kohaldamisel noteeritud ettevõtjatena);

h)	nad ei saa investeeringut asenduskapitalina (sealhulgas juhtkonnapoolne väljaost või sisseost);

i)	nad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (******) artiklites 10 ja 11 sätestatule, kui nad on kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevad VKEd.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Kaasinvesteerimisrahastu summad ja määrad ühtlustatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 2 osutatud eelhindamise tulemustega ning on kooskõlas määrusega (EL) nr 651/2014.

Finantsvahendaja investeerib VKEdesse omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena, mida rahastatakse ühiselt programmi avaliku sektori osalusest, finantsvahendaja oma osamaksetest ja kaasinvestorite osamaksetest (erasektori osamakse võidakse lisada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastamiseks programmi erasektori osamaksena) finantsvahendaja ja kaasinvestorite vahelise kaasinvesteerimise lepingu raames. Sellise kaasinvesteerimisrahastuga aidatakse kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi eesmärgi saavutamisele.

Avaliku ja erasektori vahendeid ühendav koguinvesteering (st üks või enam investeerimistsüklit, sealhulgas jätkuinvesteering) ei või ületada 15 000 000 eurot abikõlbliku lõppsaaja kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 651/2014 artikli 21 lõikes 9. Lubatud koguinvesteeringut abikõlbliku lõppsaaja kohta kontrollitakse, kaasates muude riskifinantseerimismeetmete raames tehtud riskifinantseerimisinvesteeringud.

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendaja esitab korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Liikmesriigid peavad täitma ka määruse (EL) nr 651/2014 kohaseid aruandluse ja läbipaistvusega seotud kohustusi.

Näitajad peavad olema vastavuses rahastamisvahendit rahastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjaomase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise käigus täpsustatud oodatavate tulemustega. Neid mõõdetakse ja neist antakse kaasinvesteerimisrahastu puhul aru vähemalt kord kvartalis ning need peavad olema vastavuses vähemalt määruse (EL) nr 1303/2013 nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele kuuluvad muude näitajate hulka:

a)	VKEdesse investeeritud summa (jaotatuna);

b)	rahastatavate VKEde arv;

c)	rahastatavate investeeringute väärtus;

d)	investeeringust tulenev tulu või kulu (kui see on asjakohane);

e)	toetust saavate VKEde töötajate arv „investeerimishetkel“ ja töötajate arv „väljumishetkel“.

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Programmi avaliku sektori osalusest rahastamisvahendis tulenev rahaline toetus tuleb üle anda lõppsaajatele. Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.

VI LISA

LINNAARENDUSFOND

Linnaarendusfondi põhimõtte skemaatiline esitus

Linnaarendusfondi tingimused

Rahastamisvahendi struktuur

Linnaarendusfond on finantsvahendaja asutatud ja hallatav laenufond, millesse tehakse osamakseid programmist, finantsvahendajalt ja kaasinvestoritelt, et rahastada linnaarenguprojektidele antavaid uusi laene.

Linnaarendusfond tehakse kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruses (EL) nr 1303/2013 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärgid on:

1)	ühendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi, finantsvahendaja ja kaasinvestorite pakutavad vahendid, et toetada linnaarenguprojekte;

hõlbustada selliste linnaarenguprojektide puhul, mis asuvad ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 heaks kiidetud regionaalabi kaardil aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaselt määratletud abistatavates piirkondades, soodustingimustel rahastamise saamist. Sellised investeeringud tehakse määruse (EL) nr 651/2014 kohaldamisalas;

Kõnealuste eesmärkide suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi.

Linnaarendusfond on osa linnade säästva arengu strateegiat käsitlevas terviklikus lähenemisviisis kavandatud sekkumiste rakendamisest.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist finantsvahendajale tehtud osamakse ei tohi tõrjuda välja muude era- või avaliku sektori investorite pakutavat rahastamist.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist antakse rahalisi vahendeid finantsvahendajale, et see võiks luua linnaarenguprojektidele antavate laenude portfelli. Programm osaleb ka portfellis sisalduvate linnaarendusfondist antavate laenudega seotud kahjude ja tagastamata summade katmises ning tuludes ja sissenõudmistes laenupõhiselt.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi kaasrahastamist pakub üks järgmistest: korraldusasutuse programmist tehtav osamakse, finantsvahendaja osamakse ja kaasinvestorite osamaksed fondi tehtavate kaasinvesteeringute, linnaarenguprojektideks antavate laenude kaudu tehtavate kaasinvesteeringute ning muude kaasinvestorite tehtavate kaasinvesteeringute tasandil.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaksele võib fondifond anda oma vahendeid, mis liidetakse finantsvahendaja rahaliste vahenditega. Fondifond võtab sel juhul osa riskijagamisest eri osamaksete vahel laenuportfellis. Kui fondifondi vahendid on riigi vahendid või kui fondifondi vahenditega on ühendatud muid riigi vahendeid, tuleb kohaldada määruse (EL) nr 651/2014 artiklit 16.

Linnaarenguprojekt

Linnaarenguprojekt on osa linnade säästva arengu strateegiat käsitlevas terviklikus strateegias kavandatud meetmete rakendamisest ja sellega aidatakse saavutada nimetatud strateegias määratletud eesmärke.

Lisaks peavad kõik linnaarenguprojektid vastama järgmistele parameetritele.

Rahastamise jätkusuutlikkus.

—	Linnaarenguprojektid peavad põhinema ärimudelil, milles hinnatakse rahavoogusid ja mille sihtrühma moodustavad erainvestorid.

—

Linnaarenguprojektid tuleb üles ehitada nii, et need toodavad tulu või vähendavad kulusid piisaval määral, et maksta tagasi linnaarendusfondilt saadud laen. Lisaks tuleb need üles ehitada nii, et igasugune riigiabi oleks kehtestatud projekti elluviimiseks vajalikule miinimumsummale, et mitte moonutada konkurentsi. Projektide sisemine tulumäär peab olema selline, et see ei meelitaks ligi üksnes ärilistel kaalutlustel põhinevat rahastamist.

Strateegiline kooskõlastamine.

—	Linnaarenguprojektid on osa linnade säästva arengu strateegiat käsitlevast terviklikust strateegiast ja nende abil peab olema võimalik meelitada ligi lisarahastust muudelt avaliku või erasektori investoritelt.

—	Linnaarenguprojektid peavad vastama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmis kavandatud eesmärkidele ja meetmetele ning aitama kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjaomaste tulemusnäitajate saavutamisele.

—	Linnaarenguprojektid tuleb ellu viia asjaomases piirkonnas/õigusruumis ning need peavad aitama kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmis sätestatud eesmärkide (sealhulgas kvantitatiivsete tulemite) saavutamisele.

Linnaarendusfondist võidakse toetada järgmisi investeerimisprioriteete:

—	investeeringud vähem CO2-heidet tekitavatesse strateegiatesse linnapiirkondades;

—	investeeringud katastroofidele vastupanuvõime tagamiseks;

—	investeeringud kliimamuutustega kohanemiseks;

—	investeeringud linnakeskkonna parandamiseks, sealhulgas mahajäetud tööstusobjektide taaselustamiseks ja õhusaaste vähendamiseks;

—	investeeringud säästvasse linnalisse liikumiskeskkonda;

—	investeeringud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtete loomise toetamiseks;

—	investeeringud riiklike tööturuasutuste taristusse;

—

investeeringud tervishoiu- ja sotsiaalsektorisse, sealhulgas taristusse, teadus- ja arendustegevusse või innovatiivsetesse teenustesse, mis aitavad kaasa kohalikule arengule ning institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ja tervishoiu põhivormidele üleminekule, samuti soodustavad need tervishoiu- ja sotsiaalteenustele juurdepääsu;

—	investeeringud mahajäänud linna- ja maakogukondade füüsilise ja majandusliku taaselustamise toetamisse;

—	investeeringud kultuuripärandi säilitamisse, kaitsmisse, edendamisse ja arendamisse;

—	investeeringud kõrgharidusse, sealhulgas koostöös ettevõtjatega;

—	investeeringud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisse.

Riigiabi mõju

Investeeringut käsitatakse siseturuga kokkusobivana ja selle kohta ei ole vaja teha juhtumipõhist teavitamist, tingimusel et see vastab määruse (EL) nr 651/2014 artiklile 16.

Riigiabi olemasolu tuleb hinnata fondifondi, finantsvahendaja, erainvestorite ja lõppsaajate tasandil. Sellega seoses peavad finantsvahendaja ja fondifond vastama järgmistele tingimustele:

finantsvahendaja ja fondifondi halduskulud ja teenustasud vastavad turul kehtivatele tasustamistingimustele võrreldavas olukorras, näiteks siis, kui fondifond on valitud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursi kaudu või kui tasu on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13 ning riik ei anna mingeid muid soodustusi. Kui fondifond ainult kannab finantsvahendajale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamakse üle ning täidab avalikes huvides olevaid ülesandeid, tal ei ole meetme rakendamise ajal äritegevust ja ta ei tee omavahenditega kaasinvesteeringuid – mistõttu ei loeta teda abi saajaks –, piisab sellest, kui fondifondi ei tasustata üle;

b)	erasektori osamakse igasse linnaarenguprojekti on vähemalt 30 % linnaarenguprojektile antavast kogurahastamisest vastavalt määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõikele 6;

c)	linnaarendusfondi juhitakse äriliste põhimõtete alusel ja selle rahastamispõhimõtted on kasumile orienteeritud.

Erasektori osalusena käsitatakse siin eraõiguslike juriidiliste isikute tehtud investeeringuid.

Kulud, mis on seotud linnaarenguprojektide hoolsuskohustusega, kaetakse linnaarendusfondi haldava finantsvahendaja halduskuludest ja -tasudest.

Soodustasu (riskijagamise korra asümmeetrilised tingimused) fondifondi, finantsvahendaja osaluse ja kaasinvestorite osaluse puhul fonditasandil ning projektitasandil laenude kujul kehtestatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 lõikega 1 ning määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõike 8 punktidega b ja c, nagu on täpsustatud hinnakujunduspõhimõtetes.

Asümmeetrilisi tingimusi ei ole võimalik kohaldada muude kaasinvestorite suhtes projektitasandil, kuna nende osamakseid ei investeerita laenudesse ega linnaarendusfondist väljapoole.

Laenuandmispõhimõtted

a) Väljamaksmine korraldusasutuselt või fondifondist finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi ning finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjaomane korraldusasutus või fondifond avaliku sektori osamakse programmist üle finantsvahendajale, kes paigutab sellised toetused sihtotstarbelisse linnaarendusfondi. Ülekanne tehakse osamaksetena ja pidades kinni määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 41 sätestatud ülemmääradest.

Sihtlaenumaht ja intressimääravahemik kinnitatakse eelhindamises kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ja seda võetakse arvesse rahastamisvahendi laadi kindlaks määramiseks (uuendatav või mitteuuendatav instrument).

b) Laenuportfelli loomine

Finantsvahendajal tuleb lisaks oma praegusele laenutegevusele luua eelnevalt kindlaks määratud piiratud ajavahemiku jooksul linnaarenguprojektide rahastamiskõlblike laenude portfell, mida osaliselt rahastatakse programmi raames väljamakstud vahenditest rahastamislepingus kokkulepitud riskijagamismäära ulatuses.

Finantsvahendaja peab rakendama järjekindlat laenuandmispoliitikat, mis põhineb kokkulepitud investeerimisstrateegial, võimaldab usaldusväärset krediidiportfelli valitsemist ning mis vastab kohaldatavatele majandusharu standarditele, olles samas kooskõlas korraldusasutuse finantshuvide ja poliitikaeesmärkidega. Investeerimisstrateegia tuleb määratleda linnade säästva arengu strateegiat käsitleva tervikliku strateegia raames sihtotstarbelise tegevuse, geograafiliste piirkondade ja rahastamiskõlblike kulude tasandil.

Finantsvahendaja korraldab lõppsaajatele antavate laenude identifitseerimise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ning asjaomases rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

Kui kaasinvestorid annavad laene otse linnaarenguprojektidesse, tuleks finantsvahendaja ja kaasinvestorite vahel allkirjastada kaasinvesteerimisleping. Nimetatud lepingus määratakse kindlaks lõppsaajatesse tehtavate investeeringute tingimused ja leping peab vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 821/2014 (*******) artikli 1 lõikele 3, kui kõnealust artiklit kohaldatakse. Sellises kaasinvesteerimislepingus tuleb täpsustada võimalik riskijagamise kord.

c) Rahastamisvahendile tagasi makstud rahaliste vahendite uuesti kasutamine

Rahastamisvahendile tagasi makstud vahendeid kasutatakse uuesti samas rahastamisvahendis (ringrahastamine samas rahastamisvahendis) või neid kasutatakse pärast korraldusasutusele või fondifondi tagasi maksmist vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitele 44 ja 45.

See määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 44 ja 45 osutatud ringrahastamise meetod lisatakse rahastamislepingusse.

Ringrahastamise korral samas rahastamisvahendis tehakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvad ja finantsvahendaja poolt investeeringuteks ettenähtud aja jooksul tagastatud ja/või lõppsaajatele antud laenudest tagasi nõutud summad põhimõtteliselt kättesaadavaks uue kasutuse jaoks samas rahastamisvahendis.

Kui korraldusasutusele või fondifondile tehakse tagasimakseid otse, siis peavad need toimuma korrapäraselt, võttes arvesse i) põhiosa tagasimakseid, ii) laenude kõiki tagasinõutud summasid ja kahjude mahaarvamisi ning iii) kõiki intressimakseid. Nimetatud ressursse tuleb kasutada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 44 ja 45.

d) Kahjude sissenõudmine

Finantsvahendaja võtab kooskõlas oma sisesuuniste ja -menetlustega iga linnaarendusfondist rahastatud tagasimaksmata laenu suhtes sissenõudmiseks ettenähtud meetmed.

Summad, mille finantsvahendaja on tagasi saanud (tagasi saadud netosumma ja sundtäitmiskulud, kui on), jagatakse finantsvahendaja ja korraldusasutuse või fondifondi vahel.

e) Intress ja muud tulud

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusest rahastamisvahendile tekkivat intressi ja muid tulusid kasutatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 43.

Hinnakujunduspõhimõtted

Hinnakujunduse kohta ettepanekut tehes vähendab finantsvahendaja iga portfellis oleva laenu tagatisnõuet ja üldist intressimäära nii, et nendes võetakse arvesse programmi avaliku sektori osamaksest eraldatud summat ja riskijagamise korda.

Hinnakujunduspõhimõtted sisaldavad vähemalt järgmist.

1)	Intressimäär finantsvahendaja osaluse pealt määratakse turupõhiselt (s.o vastavalt finantsvahendaja oma põhimõtetele).

Üldist intressimäära, mida arvestatakse rahastamiskõlblikele linnaarenguprojektidele antavatelt portfelli lisatud laenudelt, tuleb vähendada proportsionaalselt programmi avaliku sektori osalusest eraldatud summaga. Selles vähendamises võetakse arvesse teenustasusid, mida korraldusasutus võib võtta programmi osaluse pealt, ja riskijagamise korda.

3)	Hinnakujunduspõhimõtted on rahastamiskõlblikkusperioodil muutumatud.

Programmi osamakse rahastamisvahendile: summa ja määr (toote üksikasjad)

Tegelik riskijagamismäär, programmi avaliku sektori toetus, soodustasu ja laenude intressimäär põhinevad eelhindamise järeldustel ning peavad tagama, et lõppsaajate kasu vastab määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõike 8 punktile b.

Linnaarendusfondi sihtportfelli suurus kehtestatakse rahastamisvahendi toetamise põhjendamiseks tehtava eelhindamise raames kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ja selle juures võetakse vajaduse korral arvesse vahendi ringrahastamise meetodit.

Eelhindamise käigus tuvastatud puudujäägi kõrvaldamiseks tuleb määrata kindlaks linnaarendusfondi eraldis ja riskijagamise määr ning järgida käesolevas lisas sätestatud tingimusi.

Finantsvahendajaga kokkulepitud minimaalne kaasrahastamismäär määratakse kindlaks iga portfelli lisatud rahastamiskõlbliku laenu puhul ja see vastab rahastamiskõlbliku laenu põhisumma maksimumosale, mida programmist rahastatakse. Finantsvahendajaga kokkulepitud riskijagamismääraga määratakse muude kokkulepete puudumisel kindlaks kahjumi osa, mis jagatakse finantsvahendaja, kaasinvestorite (fondi- ja projektitasandil) ning programmi osaluse vahel.

Linnaarendusfondi pakutavat rahastamist käsitlevad tingimused tuleb kindlaks määrata enne igasse linnaarenguprojekti investeerimist projekti jaoks koostatud ja finantsvahendaja kontrollitud finantsprognoosi alusel.

Programmist rahastamisvahendile eraldatav osamakse (tegevus)

Linnaarendusfondist rahastatavate alustehingute portfell peab sisaldama linnaarenguprojektideks antavaid laene.

Portfelli lisamist käsitlevad kriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusaktidele, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmile, riiklikele rahastamiskõlblikkuseeskirjadele, investeerimisstrateegiale (osa linnade säästva arengu strateegiat käsitlevast terviklikust lähenemisviisist) ning koos finantsvahendajaga. Finantsvahendajal peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos.

Finantsvahendaja peab eelhindamises kinnitatud investeerimisstrateegia põhjal määrama kindlaks linnaarenguprojektidest koosneva portfelli, sellesse investeerima ja seda jätkusuutlikult haldama. Finantsvahendaja haldab sellistest linnaarenguprojektidest koosnevat portfelli, mis on osa linnade säästva arengu strateegiat käsitlevas terviklikus lähenemisviisis kavandatud sekkumiste rakendamisest.

Finantsvahendaja määrab iga linnaarenguprojekti kohta kindlaks vähemalt järgmise:

a)	projekti üldkirjeldus ja ajakava, sealhulgas kaasrahastavate partnerite ja aktsionäride kirjeldus ning projekti detailne rahastamiskava;

b)	põhjendus, miks projekt programmist toetuse saamiseks valiti, sealhulgas projekti elujõulisuse esialgne hindamine ja täiendav vajadus linnaarendusfondist tehtava investeeringu järele;

c)	riskide kindlaksmääramine;

d)	asjaomases programmis kirjeldatud projekti eesmärkidele vastavus. See tähendab, et valitud linnaarenguprojektidega tuleb aidata kaasa programmi asjaomastes prioriteetsetes suundades sätestatud eesmärkide, sealhulgas kvantitatiivsete tulemite saavutamisele.

Portfelli rakendades peab finantsvahendaja eelkõige tegema järgmist:

a)	tegema kindlaks asjaomase programmi suhtes kohaldatavate nõuete ja kriteeriumide kohased elujõulised linnaarenguprojektid, investeerima nendesse ning juhtima kõnealuste investeeringutega seotud läbirääkimisi ja nende struktuuri kavandamist;

b)	hindama nii investeeringut kui ka investeerimisstrateegia nõuetele vastavust. Elujõulisuse testist peab nähtuma, et projekti ei viidaks ellu ilma linnaarendusfondist tehtava investeeringuta;

c)	esitama linnaarenguprojektide kohta aruande vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 46;

d)	tagama, et vähemalt 30 % linnaarenguprojektile antavast kogurahastamisest tuleneb erasektorist ja et erasektori vahendeid kasutatakse võimalikult palju.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Kaetav kahju hõlmab maksmisele kuuluvaid ja tasumata põhisummasid ning standardintressi (kuid ei hõlma viiviseid ning kõiki muid kulusid ja kulutusi).

Kestus

Rahastamisvahendi laenuandmisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakset kasutatakse laenude jaoks, mis makstakse lõppsaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2023.

Pärast 31. detsembrit 2020 tehtavate investeeringute puhul tuleb kontrollida nende vastavust riigiabi eeskirjadele, mis jõustuvad pärast nimetatud kuupäeva.

Laenuandmine ja riskijagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse, kaasinvestorite ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega.

—	Delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklites 12 ja 13 sätestatud tulemustasud.

—	Finantsvahendaja tasu, mis vastab turul kehtivatele tasustamistingimustele võrreldavas olukorras.

—

Finantsvahendaja katab vähemalt 30 % kogu rahastamiskohustusest, mille alusel linnaarenguprojektidele laenu antakse. Kõnealusest igale projektile eraldatavast linnaarendusfondi kogu rahastamiskohustuse 30 % osast vähemalt 1 % tuleneb finantsvahendaja omavahenditest ning selle suhtes kohaldatakse samu tingimusi kui programmi osamakse puhul. Ülejäänud vähemalt 29 % annavad finantsvahendaja, kaasinvestorid fonditasandil või kaasinvestorid projektitasandil antud laenudest.

—	Erasektori kaasrahastamise kogusumma peab olema vähemalt 30 % linnaarenguprojektile antavast kogurahastamisest.

—

Kaasinvestorite kaasrahastamist võib käsitada kas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riikliku kaasrahastamisena, kui see ei tulene lõppsaajate omavahenditest (kui kõnealune kaasrahastamine investeeritakse seejärel projekti rahastamiskõlblikesse kuludesse), või programmi avaliku sektori täiendusena.

—

Risk jagatakse finantsvahendaja ja kaasinvestorite vahel (fonditasandil või linnaarenguprojekti tasandil) proportsionaalselt, nagu ka programmi osamaksete puhul, välja arvatud juhul, kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 2 punktis c osutatud eelhindamisest nähtub, et on vaja soodustasu, mida rakendatakse avaliku ja erasektori kaasinvestorite vahelise asümmeetrilise riskijagamisena. Selline kord peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõike 8 punktidega b ja c ning sisalduma osaliste vahelises kaasinvesteerimislepingus. Sellist korda ei kohaldata 1 % osamakse suhtes, mille finantsvahendaja investeeris huvide kooskõlastamiseks omavahenditest, nagu eespool osutatud.

Abikõlblikud finantsvahendajad

Valitud finantsvahendaja on liikmesriigis asutatud avalik-õiguslik või eraõiguslik isik ning tal on seaduslik õigus pakkuda laenu linnaarenguprojektidele, mis asuvad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Abikõlblik finantsvahendaja peab ühtlasi olema võimeline näitama, et suudab hallata linnaarendusfondi ja jälgida linnaarenguprojektide portfelli. See hõlmab delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 7 nõutud elemente. Abikõlblik finantsvahendaja peab olema võimeline näitama, et tal on asjaomasel sihtturul asjakohane kogemus selliste samaväärsete või sarnaste projektide või finantsvahendite juhtimisel, millest on investeeritud linnaarendusfondi raames kavandatud projektidega sarnastesse projektidesse. See hõlmab ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise kogemust.

Finantsvahendaja tegevust reguleerib asjaomane riiklik finantsteenuseid reguleeriv organ ja finantsvahendaja peab järgima professionaalse fondivalitsemise head tava.

Finantsvahendajat juhitakse äriliste põhimõtete alusel. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõikes 9 sätestatud tingimused on täidetud.

Eraõiguslikke isikuid käsitatakse eraõiguslike juriidiliste isikutena, keda omavad oma vastutusel ja omavahenditest investeerivad era- või avaliku sektori investorid.

Linnaarendusfondi õiguslik struktuur peab võimaldama lisarahastust, et suurendada muude investorite osamakseid programmi kohastesse linnaarenguprojektidesse.

Korraldusasutus ja fondifond peavad finantsvahendajate valimisel järgima liidu õigusakte. Finantsvahendajate valimine peab olema avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Finantsvahendajate valimisel tuleb püüda kehtestada asjakohane riskijagamise kord soodustasu puhul.

Finantsvahendaja valimise protsessis tuleb hinnata linnaarendusfondi investeerimisstrateegiat, otsustamisprotsessi ja üldist juhtimisstrateegiat, juhtimissuutlikkust ning finantsvahendaja enda osalust linnaarendusfondi rahastamises omavahenditest. Üks finantsvahendaja valimise protsessis kohaldatavaid sobivuskriteeriume on tema suutlikkus kavandada ja töötada välja rahastatavatest linnaarendusprojektidest koosnev portfell, võttes arvesse valikuprotsessis osaleva finantsvahendaja pakutavaid kõige konkurentsivõimelisemaid hinnakujunduspõhimõtteid.

Finantsvahendaja peab vastutama linnaarenguprojektide kindlaksmääramise ja hindamise eest. Valituks osutunud finantsvahendaja peab haldama linnaarenguprojektide registrit.

Linnaarenguprojektide register peab sisaldama projekte, mida finantsvahendaja on kohustunud asjaomasel ajahetkel kättesaadava teabe alusel rahastama.

Investoritena käsitatakse mis tahes investoreid, kes finantsvahendaja mõistliku prognoosi kohaselt on investorid, kes tegutsevad turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohastes tingimustes, olenemata nende õiguslikust laadist ja omandivormist.

Lõppsaajate abikõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema abikõlblikud liidu ja siseriikliku õiguse, asjaomase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi, rahastamislepingu ning määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 16 osutatud tingimuse kohaselt. Laenu allkirjastamise kuupäeval peavad lõppsaajad olema täitnud järgmised rahastamiskõlblikkuskriteeriumid:

a)	lõppsaajad on linnaarenduse valdkonna osalised, st ettevõtjad, kelle õiguslik seisund võimaldab võtta laene ja viia ellu linnaarenguprojekte ning kelle omandistruktuur võib varieeruda ja põhineda näiteks erasektori ja avaliku sektori kapitalil;

b)	lõppsaajad on piirkondlike ja kohalike ametiasutuste aktiivsed koostööpartnerid, kes soodustavad linnaarengut, investeerides linnaarenguprojekti. Lõppsaajatel peab olema asjakohane õigustatud huvi varasse, millesse investeeritakse;

c)	lõppsaajad ei kuulu määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud erandite kohaldamisalasse;

d)	lõppsaajad ei tegutse ühes ega mitmes piirangutega sektoris (********);

e)	lõppsaajad ei ole määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 kohane raskustes olev äriühing;

f)	lõppsaajatel ei tohi olla finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantseerimisasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid;

g)	lõppsaajad investeerivad linnaarenguprojektidesse, mida rakendatakse ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 määratletud regionaalabi kaardil osutatud abistatavates piirkondades aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaldamisel.

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning tegevus, mille tarbeks laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Linnaarendusfond annab lõppsaajatele laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mida kaasrahastatakse programmist. Linnaarendusfondi summad ja määrad ühtlustatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 2 osutatud eelhindamise tulemustega ning on kooskõlas määrusega (EL) nr 651/2014.

Laene kasutatakse üksnes järgmistel lubatud eesmärkidel:

a)	investeerimine materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse;

b)	käibekapitali soetamine seoses arendus- või laiendustegevusega, mis on punktis a osutatud tegevustega seonduv kõrvaltegevus (mille kõrvalist laadi tõendab muu hulgas linnaarenguprojekti äriplaan ja rahaliste vahendite summa).

Portfelli lisatud linnarendusfondi laenud peavad alati vastama järgmistele rahastamiskõlblikkuskriteeriumidele:

c)	laenud peavad olema uued, mitte antud olemasolevate laenude refinantseerimiseks ega lõpuleviidud projektide rahastamiseks;

d)	linnaarendusfondist linnaarenguprojekti tehtava investeeringu kogusumma ei tohi ületada 20 000 000 eurot, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 651/2014 artikli 16 lõikes 3;

e)	laenudest rahastatakse üht või mitut lubatud eesmärki eurodes ja/või asjaomase õigusruumi riiklikus vääringus ning vajaduse korral mis tahes muus vääringus;

f)	laene ei anta vahefinantseerimislaenude, allutatud laenude või kvaasiomakapitali vormis;

g)	laene ei anta vaba tagasimaksega krediidiliinide vormis;

h)	laenudele koostatakse tagasimaksegraafik, milles nähakse ette regulaarsed tagasimaksed ja/või üks lõppmakse;

i)	laenudest ei rahastata üksnes finantstegevust ja sellest ei rahastata tarbimislaenude pakkumist;

j)	tähtaeg: laenude miinimumtähtaeg on 12 kuud (koos asjakohase tähtajapikendusega, kui see on olemas) ja maksimumtähtaeg on kuni 360 kuud.

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendaja esitab korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Liikmesriigid peavad täitma ka määruse (EL) nr 651/2014 kohaseid aruandluse ja läbipaistvusega seotud kohustusi.

Näitajad peavad olema vastavuses rahastamisvahendit rahastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjaomase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise käigus täpsustatud oodatavate tulemustega. Neid mõõdetakse ja neist antakse linnaarendusfondi puhul aru vähemalt kord kvartalis ning need peavad olema vastavuses vähemalt määruse (EL) nr 1303/2013 nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele kuuluvad muude näitajate hulka:

a)	rahastatud laenude/projektide arv;

b)	rahastatud laenude summad;

c)	tagastamata laenud (arvud ja summad);

d)	tagastatud vahendid ja tulu.

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Programmi avaliku sektori rahalisest osalusest tulenev rahaline soodustus antakse edasi lõppsaajatele, võttes vajaduse korral arvesse programmist linnaarendusfondi tehtava avaliku sektori osamakse pakutavaid soodsaid rahastamistingimusi.

Finantsvahendaja vähendab üleüldist tegelikku intressimäära ja vajaduse korral kõrvalpoliitikat, mida võetakse lõppsaajatelt iga portfelli kuuluva rahastamiskõlbliku laenu alusel, võttes arvesse programmist linnaarendusfondi tehtava osamakse soodsaid rahastamistingimusi.

Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.

“

(*) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(**) Komisjoni 28. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 821/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga (ELT L 223, 29.7.2014, lk 7).

(***) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).

(****) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

Vähem kui 250 töötajaga ettevõte, mille käive jääb alla 50 miljoni euro või millel on koguvarasid vähem kui 43 miljoni euro väärtuses; ei kuulu ka selliseid nimetatud künniseid ületavasse rühma. Komisjoni soovituses öeldakse, et „ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist“.

(*****) Järgmiste majandussektorite kohta öeldakse kokkuvõtlikult piirangutega sektorid:

a)	ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse koduriigi asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;

b)	tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid: tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;

c)	relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või täiendavad seda;

d)	kasiinod: kasiinoäri ja sarnane ettevõtlus;

IT-sektori piirangud: elektrooniliste andmeprogrammide või -lahendustega seotud teadus- ja arendustegevus või tehnilised rakendused, mille i) eesmärk on: a) punktides a–d osutatud piirangutega sektoritesse kuuluva tegevuse toetamine; b) veebihasartmängud ja -kasiinod; või c) pornograafia, või mille ii) eesmärk on võimaldada ebaseaduslikult a) siseneda elektroonilistesse andmesidevõrkudesse; või b) laadida alla elektroonilisi andmeid;

f)	bioteaduste sektori piirangud: toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel; või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMOd).

(******) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(*******) Komisjoni 28. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 821/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga (ELT L 223, 29.7.2014, lk 7).

(********) Järgmiste majandussektorite kohta öeldakse kokkuvõtlikult piirangutega sektorid:

a)	ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse koduriigi asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;

b)	tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid: tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;

c)	relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või täiendavad seda;

d)	kasiinod: kasiinoäri ja sarnane ettevõtlus;

f)	bioteaduste sektori piirangud: toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel; või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMOd).

16.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 192/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1159,

15. juuli 2016,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited toodetava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)	Pärast dumpinguvastast uurimist alusmääruse artikli 5 alusel kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 435/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadile.

(2)

Pärast seda pikendati kõigepealt meetmeid 2010. aasta juunis veel viieks aastaks (3) ja 2012. aasta mais pärast osalist vahepealset läbivaatamist muudeti ühe Hiina eksportiva tootja tollimaksu taset (4). Selle tulemusena oli Indoneesia suhtes kohaldatava tollimaksu määr vahemikus 0,24–0,27 eurot kilogrammi kohta ja Hiina Rahvavabariigi suhtes kohaldatava tollimaksu määr vahemikus 0,23–0,26 eurot kilogrammi kohta (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(3)

Kehtivaid meetmeid kohaldati kogu naatriumtsüklamaadi impordi suhtes, mis pärines Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast, välja arvatud Hiina eksportivate tootjate Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited toodetud naatriumtsüklamaadi impordi suhtes. Esialgu määrati nendele äriühingutele nullmääraga tollimaks, sest dumpingut ei avastatud (määrus (EÜ) nr 435/2004).

(4)

Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikogu aruandega „Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiseliha ja riisi suhtes“ (edaspidi „WTO apellatsioonikogu aruanne“) (5) ei kontrollitud Hiina eksportivaid tootjaid Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited määrusega (EÜ) nr 435/2004 kehtestatud meetmete järgnevatel läbivaatamistel ning nende suhtes ei kohaldata kehtivaid meetmeid.

(5)	Varasem uurimine, mis piirdus äriühingutega Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, algatati 17. veebruaril 2011. (6) Pärast kaebuse tagasivõtmist algatati komisjoni 5. aprilli 2012. aasta otsusega (7) menetlus meetmeid kehtestamata.

(6)	Teine meetmete aegumise läbivaatamine algatati 2015. aasta juunis (8) alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

1.2. Uurimise algatamine

(7)

12. augustil 2015 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi liitu impordiga, mis piirdus äriühingutega Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, mis on kaks samasse kontserni kuuluvat äriühingut (mõlemale äriühingule viidatakse kui „asjaomane eksportiv tootja“ või „Fang Da“). Algatamisteade (edaspidi „algatamisteade“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (9).

(8)

Komisjon algatas uurimise pärast 30. juunil 2015 Productos Aditivos S.A. (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „liidu tootja“) esitatud kaebust; Productos Aditivos S.A. on ainuke naatriumtsüklamaadi tootja liidus ja toodab 100 % liidu kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mis oli piisav põhjus uurimise algatamiseks.

(9)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Fang Da, et kaebuses esitatud tõendid kahju kohta on puudulikud ja Fang Da vastu ühe uurimise algatamine teise järel on kuritahtlik. Ta märkis ka, et see näitab, et kõnealuse juhtumi algatamine alusmääruse artikli 5 alusel ei ole asjakohane. Lisaks palus ta selgitusi avalikus toimikus esitatud teatavate näitajate suundumuste kohta.

(10)

Nagu juba selgitatud põhjenduses 8, leiab komisjon, et kaebus sisaldas piisavaid tõendeid, õigustamaks uurimise algatamist, ning ainult see ja mitte varasemate uurimiste olemasolu või tulemus on ainus algatamise otsuse kriteerium. Tegelikult on kaebuses nimetatud kahju erianalüüs näidanud, et on piisavalt tõendeid, mis osutavad Fang Da impordi ELi turule märkimisväärsele tungimisele hindadega, mis on olulisel määral alla löödud ja allpool liidu tootmisharu enda hindu. Lisaks ei pea kõik tegurid osutama halvenemisele, et teha kindlaks oluline kahju. Peale selle ei pruugi muude tegurite olemasolu, mis võivad mõjutada liidu tootmisharu olukorda, tingimata tähendada, et dumpinguhinnaga impordi mõju sellele tootmisharule ei ole oluline. Seega on uurimise algatamine seaduslik. Kui vaadata märkuseid avalikus toimikus kolme näitaja võimaliku mittevastavuse kohta, siis selgitavad neid nende arvutustega hõlmatud mahtude suuruste oluline erinevus ja kasutatud konfidentsiaalsete näitajate ümardamise tulemus (üles- või allapoole olenevalt aastast).

(11)	Samuti on juriidiliselt võimalik algatada uurimine alusmääruse artikli 5 alusel, isegi kui see puudutaks üht äriühingut, nagu kinnitab kohtupraktika (10).

1.3. Järgnenud menetlus

(12)	Komisjon ei kehtestanud selle uurimise puhul ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid, et kohandada selle menetluse lõplike järelduste ajakava põhjenduses 6 nimetatud aegumise läbivaatamisega.

1.4. Huvitatud isikud

(13)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Samuti andis komisjon uurimise algatamisest eraldi teada kaebuse esitajale, kahele asjaomasele eksportivale tootjale ja Hiina ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja uurimise algatamisega teadaolevalt seotud vahendajatele ning kutsus neid osalema.

(14)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.5. Võrdlusriigi tootjad

(15)

Komisjon teavitas uurimise algatamisest ka Indoneesia tootjaid ja kutsus neid üles uurimises osalema. Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb kolmanda turumajandusliku riigina algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Indoneesiat (edaspidi „võrdlusriik“). Toimikus ei olnud ühtegi märki, mis osutanuks naatriumtsüklamaadi võimalikule tootmisele teistes kolmandates riikides.

1.6. Väljavõtteline uuring

(16)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha asjaomaste importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(17)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(18)	Nõutud teabe esitasid kolm sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Importijaid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

1.7. Turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid

(19)	Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaldamiseks saatis komisjon turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kahele asjaomasele eksportivale tootjale Hiina Rahvavabariigis.

1.8. Küsimustiku vastused

(20)	Komisjon saatis küsimustikud ainsale liidu tootjale, kahele asjaomasele Hiina eksportivale tootjale ja kolmele sõltumatule importijale.

(21)

Küsimustike vastused saadi ainsalt liidu tootjalt, ühelt kahest asjaomaselt Hiina eksportivalt tootjalt (sealhulgas kahelt temaga seotud ekspordimüügikontorilt Hongkongis) ja kahelt sõltumatult importijalt. Teine asjaomane Hiina eksportiv tootja oli vaatlusaluse toote tootmise ja müügi enne uurimisperioodi lõpetanud ning seega uurimisperioodi küsimustik teda ei puudutanud.

1.9. Kontrollkäigud

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ning liidu huvide seisukohast vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootja

—	Productos Aditivos S.A., Barcelona, Hispaania

Importijad

—	DKSH GmbH, Hamburg, Saksamaa

—	Emilio Peña S.A., Torrente (Valencia), Hispaania

Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad

—	Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, Yang Quan, Hiina Rahvavabariik

Ekspordimüügikontor (seotud Fang Daga) Hongkongis

—	Zhong Hua Fang Da Ltd., Hongkong

1.10. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(23)	Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(24)	Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaat, mida toodavad kaks asjaomast eksportivat tootjat ja mis kuulub praegu CN-koodi ex 2929 90 00 (TARICi kood 2929900010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(25)	Naatriumtsüklamaat on toidu lisaainena tarvitatav tooraine, mida kasutatakse laialdaselt magusainena toiduainetööstuses, samuti väikese kalorisisaldusega ja dieetlauamagusainete tootjate poolt. Väikestes kogustes kasutatakse seda ka ravimitööstuses.

(26)

Naatriumtsüklamaat on keemiliselt puhas aine. Samas, nagu iga puhta keemilise aine puhul, võib see sisaldada väikest osa lisandeid koguses mg/kg toote kohta. Lisandite sisaldus, mis määratakse kindlaks liidu õigusnormidega, määrab naatriumtsüklamaadi kvaliteedi. Naatriumtsüklamaati leidub kahes vormis: hüdraatunud, 15 % niiskusesisaldusega; ja veevaba, kuni 1 % niiskusesisaldusega. Neil naatriumtsüklamaadi kahel vormil on samad põhiomadused ja kasutusotstarbed ning need erinevad üksnes magususastme poolest. Hüdraatunud naatriumtsüklamaat on veesisalduse tõttu vähem magus. Samal põhjusel erinevad hinnad. Veevaba naatriumtsüklamaat on kallim kui hüdraatunud naatriumtsüklamaat. Mõlemat vormi tuleks selles menetluses käsitleda seega ühe tootena.

2.2. Samasugune toode

(27)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugune põhiline kasutusotstarve:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida eksportiv tootja toodab ja müüb Hiina Rahvavabariigi siseturul;

—	toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus.

(28)	Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1. Sissejuhatavad märkused

(29)	Üks asjaomastest eksportivatest tootjatest Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited lõpetas vaatlusaluse toote tootmise 2012. aastal. Seega esitas turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ja küsimustiku vastuse üksnes Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited.

(30)

Komisjoni ametnikud külastasid äriühingut Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited, et kontrollida, kas äriühing on vaatlusaluse toote tootmise ja müügi lõpetanud, ning leidsid, et see on tõepoolest nii. Seepärast põhines dumpingu analüüs äriühingu Fang Da Food Additive (Yang Quan) esitatud andmetel.

(31)	Samas, arvestades kahe äriühingu seost, Fang Da kontserni kuulumist ja sama emaettevõtja omanduses olemist, kehtivad järeldused mõlema äriühingu kohta, mis moodustavad Fang Da kontserni.

3.2. Turumajanduslik kohtlemine

(32)	Komisjon hindas eksportiva tootja turumajandusliku kohtlemise taotlust ja kontrollis tema ruume kohapeal.

(33)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse Hiina Rahvavabariigist pärit toote importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(34)	Uurimise käigus tehti kindlaks, et turumajanduslikku kohtlemist nõudev eksportiv tootja ei suutnud tõendada, et ta vastas kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(35)

Täpsemalt tehti kindlaks, et ei olnud täidetud alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud teine kriteerium, sest raamatupidamistehinguid ei kajastatud tekkepõhiselt. Lisaks ei olnud äriühingu finantsseisund erapooletult esitatud. Komisjon tuvastas ka materiaalse põhivara raamatupidamisliku käsitlusega seotud probleemi. Peale selle tehti kindlaks, et teatavate kulude puhul ei olnud kajastatud eraldisi. Lisaks leiti, et finantsaruannete konsolideerimine ei olnud õigel (emaettevõtja) tasandil.

(36)

Komisjon avaldas turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad järeldused eksportivale tootjale, asjaomase riigi ametiasutustele ja liidu tootmisharule. Huvitatud isikutel oli võimalik esitada järelduste kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(37)

Pärast järelduste avalikustamist esitas asjaomane eksportiv tootja märkused, vaidlustades kõik eeltoodud järeldused. Saadud märkuseid analüüsiti nõuetekohaselt, samas ei olnud need sellised, et muuta komisjoni esialgseid järeldusi, ja eksportivat tootjat teavitati sellest 11. aprillil 2016. Pärast lõplikku järelduste avalikustamist jäi eksportiv tootja oma vastuväidete juurde täiendavaid tõendeid või argumente esitamata.

(38)	Kokkuvõttes ei suutnud asjaomane eksportiv tootja tõendada, et ta täitis kõik alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid, ja seega lükati tema turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi.

3.3. Võrdlusriik

(39)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuli määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis kehtiva hinna alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest kolmandast riigist muudesse riikidesse, sealhulgas liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et juurde arvestada põhjendatud kasumimarginaal.

(40)	Nõutaval määral tehti kindlaks kolmas turumajandusriik, et kehtestada hinnad või arvestuslik väärtus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(41)

Nagu märgitud põhjenduses 15, teatas komisjon algatamisteates huvitatud isikutele, et kavatseb asjaomaseks võrdlusriigiks valida Indoneesia, ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Ühtegi märkust ei esitatud. Komisjon soovis teha koostööd Indoneesia tootjatega. Kolmele teadaolevale Indoneesia eksportivale tootjale saadeti kirjad ja asjaomased küsimustikud.

(42)	Üks Indoneesia eksportiv tootja andis esialgu endast teada, osutades oma soovile koostööd teha. Komisjon lasi sellel äriühingul täita võrdlusriigis naatriumtsüklamaadi tootjate küsimustiku. Vastust ei saadud.

(43)	Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt toodetakse uurimisalust toodet ainult liidus, Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias. Toimikus ei olnud ühtegi märki, mis osutanuks naatriumtsüklamaadi võimalikule tootmisele teistes kolmandates riikides.

3.4. Normaalväärtus

(44)	Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 40–43, ei saadud ühegi võrdlusriigi tootjaga koostööd algatada.

(45)	Seega tuli alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestada normaalväärtus mis tahes muul põhjendatud alusel. Sel eesmärgil pidas komisjon mõistlikuks võtta normaalväärtuse puhul aluseks kontrollitud hind ja liidu tootja kulude andmed.

(46)

Liidu tootmisharu müüs samasugust toodet tüüpilises koguses. Liidu tootmisharu omamaine läbimüük oli siiski kahjumis. Seetõttu põhines normaalväärtus liidu tootmisharu tootmiskuludel, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Müügi-, üld- ja halduskulud määrati kindlaks liidu tootjalt saadud kontrollitud andmete alusel. Lisatud kasumimäär oli sama mis taotletav kasum, mida kasutatakse liidu tootmisharu mittekahjustava hinna arvutamiseks (vt allpool põhjendused 174–177).

3.5. Ekspordihind

(47)

Asjaomase eksportiva tootja kogu eksport liitu toimus tema ekspordiga tegelevate kauplemisettevõtete kaudu Hongkongis ja kogu müük liidus oli suunatud sõltumatutele liidu klientidele. Ekspordihind määrati seetõttu kindlaks hindade alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele asjaomase eksportiva tootja sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9. Hinda kohandati asjakohaselt kõigi importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal, mis määrati kindlaks kahelt sõltumatult importijalt saadud kontrollitud andmete põhjal.

3.6. Võrdlus

(48)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(49)	Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(50)	Transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pangatasusid kohandati asjakohaselt, kui neid kohandusi peeti mõistlikuks, veatuks ning kontrollitud tõenditega põhjendatuks.

3.7. Märkused, mille esitasid huvitatud isikud dumpingu kohta pärast järelduste avalikustamist

(51)

Komisjon teavitas kõiki pooli olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited toodetava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kõigile huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta. Märkusi, mida huvitatud isikud esitasid, kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(52)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Fang Da, et see on diskrimineeriv, kui tema normaalväärtus määratakse kindlaks liidu tootja andmete põhjal, samal ajal kui ühe varasema uurimise puhul muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi kohta oli normaalväärtus põhinenud Indoneesialt kui võrdlusriigilt saadud andmetel (11). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a sätestatakse mõlemad meetodid hierarhiliselt, olenevalt iga uurimise faktilistest asjaoludest. Võrdlusriigi meetod on tõepoolest esimene. Nagu selgitatud põhjendustes 40–43, ei tehtud komisjoni ulatuslikest püüdlustest hoolimata selles uurimises ühegi võrdlusriigi tootjaga koostööd, samal ajal kui varasema uurimise käigus Indoneesias saavutati koostöö. Seega, nagu märgitud põhjenduses 45, pidi normaalväärtus põhinema liidu andmetel kui põhjendatud alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Seega lükati see väide tagasi käesoleva uurimise faktiliste asjaolude põhjal.

(53)

Peale selle kinnitas Fang Da, et liidu tootja andmetel põhinev normaalväärtus tõi kaasa kõrgema dumpingumarginaali (88,7 %), samal ajal kui Indoneesial kui ühel varasemate uurimiste (12) võrdlusriigil põhinev normaalväärtus tõi kaasa madalama dumpingumarginaali (st 14,2 % võrreldes 88,7 %ga Fang Da jaoks). Väidetavalt ei olnud normaalväärtuse kindlaksmääramine käesoleva juhtumi puhul mõistlik, sest ekspordihinnad ei olnud kummalgi juhul märkimisväärselt erinevad.

(54)

Esiteks ei esitanud Fang Da oma väite põhjendamiseks ekspordihinna võrdlust. Igal juhul tuginesid kaks juhtumit erinevatele uurimisperioodidele, mis muudab ekspordihindade võrdluse eksitavaks. Teiseks, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 52, määrati mitte ühegi võrdlusriigiga toimuva koostöö puudumisel normaalväärtus kindlaks muul põhjendatud alusel ja eelkõige liidu tootjalt saadud andmete põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Käesoleva uurimise faktiliste asjaolude põhjal lükati see väide tagasi.

(55)

Peale selle väitis asjaomane eksportiv tootja, et on diskrimineeriv tugineda tollimaksu (1,17 eurot kg kohta) määramisel kahjumarginaalile, samal ajal kui ülejäänud Hiina impordi (13) tollimaks (0,23–0,26 eurot kg kohta) põhineb dumpingumarginaalil. Ta kinnitas veel kord, et sellist tollimaksude erinevust ei saa toetada märkimisväärne keskmiste impordihindade erinevus ja et sellega tunnustati muude Hiina eksportivate tootjate koostöö mittetegemist teistes sama toodet puudutavates menetlustes.

(56)

Esiteks tuletas ta meelde, et see, kas tollimaks põhineb dumpingu- või kahjumarginaalil, määratakse kindlaks kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga alusmääruse artikli 9 lõike 4 alusel (vt allpool põhjendus 182). Seega ei sõltu see normaalväärtuse kindlaksmääramise meetodist. Teiseks on juba selgitatud põhjendustes 52 ja 54, et võrdlusriigi kasutamine ühe uurimise ning liidu andmete kasutamine teise uurimise käigus ei tähenda diskrimineerivat kohtlemist. Kolmandaks tuleneb asjaomase eksportiva tootja ja teiste koostööd mittetegevate Hiina eksportivate tootjate tollimaksude erinevus eraldi menetlustest, mis on seotud erinevate perioodidega kooskõlas alusmääruse tingimustega. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(57)	Ülaltoodu põhjal ei muutnud ükski lõplikule avalikustamisele järgnenud märkustest dumpingu kohta tehtud järeldusi.

3.8. Dumpingumarginaal

(58)	Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon kaalutud keskmist ekspordihinda tooteliigi kohta keskmise normaalväärtusega tooteliigi kohta.

(59)

Sellest lähtuvalt on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmine.

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited ja Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited	88,7 %

4. KAHJU

4.1. Sissejuhatav märkus

(60)	Kuna liidu tootmisharusse kuulub ainult üks tootja ning see menetlus puudutab üksnes üht Hiina eksportivate tootjate kontserni, tuli kahjunäitajad ja impordiandmed indekseerida, et tagada tundliku äriteabe konfidentsiaalsus.

4.2. Euroopa Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(61)	Samasugust toodet tootis liidus uurimisperioodil üksnes üks tootja, kes moodustab seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

4.3. Liidu tarbimine

(62)

Naatriumtsüklamaati toodetakse üksnes liidus, Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias. Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu müügimahu põhjal liidu turul, millele lisati Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi maht. Kuna neist kahest riigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kehtisid vaatlusalusel perioodil meetmed, kasutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 6 (14) kogutud statistikat (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) neist kahest riigist vaatlusalusel perioodil pärit impordi mahu ja keskmiste hindade kindlaksmääramiseks, sest see sisaldas piisavalt üksikasjalikku teavet kümnekohaliste TARICi koodide ning TARICi lisakoodide tasandil.

(63)

Pärast järelduste avalikustamist esitas asjaomane eksportiv tootja uued Hiina ekspordiandmed, mis viitavad muude Hiina importijate kui Fang Da impordimahtudele vaatlusalusel perioodil, mis olid suuremad kui artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmed. Samas ei avaldanud eksportiv tootja nende uute andmete täpset allikat ega avaldanud lisaks erinevate näitajate esitamisele põhjendust, et mitte arvestada käesolevas uurimises kasutatud andmeid tegeliku impordi kohta artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis. Seepärast ei muutnud komisjon käesolevas uurimises kasutatud andmete allikat.

(64)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Liidu kogutarbimine	100	103	93	97	101
Allikas: liidu tootmisharu andmed, artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(65)	Naatriumtsüklamaadi tarbimine liidus vähenes esialgu 7 % aastatel 2011–2013 ja suurenes järgneval perioodil. Uurimisperioodil oli tarbimine enam-vähem samal tasemel nagu 2011. aastal.

4.4. Import äriühingult Fang Da

(66)

Selleks et tagada andmete järjepidevus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, kasutas komisjon sama teabeallikat nagu eespool – artikli 14 lõike 6 kohast andmebaasi, et kehtestada Fang Da impordi maht ja hinnasuundumused. Neid andmeid võrreldi näitajatega, mille Fang Da esitas oma küsimustiku vastuses, ja leiti, et need olid omavahel kooskõlas.

4.4.1. Maht ja turuosa

(67)

Fang Da liitu suunatud import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordimaht ja turuosa

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Impordimaht	100	84	111	156	161
Turuosa	100	82	119	161	160
Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(68)	Dumpinguhinnaga import äriühingult Fang Da suurenes vaatlusalusel perioodil 61 %. Esiteks vähenes see 16 % aastatel 2011–2012, ent seejärel see peaaegu kahekordistus alates 2012. aastast kuni uurimisperioodini. Turuosad muutusid sarnaselt ja kogukasv oli suur ehk 60 %.

(69)	2014. aastal ja uurimisperioodil sai äriühingust Fang Da suurim tarnija liidu turul, kui tema turuosa oli veidi suurem kui muu import kokku ning palju suurem kui liidu tootmisharu turuosa.

(70)

Pärast järelduste avalikustamist väitis asjaomane eksportiv tootja, et uute Hiina ekspordiandmete põhjal tasakaalustas tema enda liitu suunatud ekspordi kasvu teiste Hiina eksportijate müügimahu langus, mis on vastuolus artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetel põhineva uurimise tulemustega. Nagu arutatud eespool põhjenduses 63, ei tõendanud asjaomane eksportiv tootja, et uued andmed, mille ta oli esitanud muude Hiina eksportivate tootjate kui Fang Da kohta, olid usaldusväärsemad kui käesoleva uurimise käigus kasutatavad andmed, seega lükati need väited tagasi.

4.4.2. Fang Da impordi hinnad ja hindade allalöömine

(71)

Fang Da liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/kg)

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Fang Da	100	110	105	96	99
Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(72)

Äriühingult Fang Da pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 1 %. Samas see kõigepealt tõusis 10 % aastatel 2011–2012, seejärel langes 14 indeksipunkti võrra aastatel 2012–2014 ja lõpuks tõusis 3 indeksipunkti võrra ajavahemikul alates 2014. aastast kuni uurimisperioodini.

(73)	2011. ja 2012. aastal olid Fang Da impordihinnad keskmiselt kõrgemad kui muud impordihinnad (mis olid kindlaks määratud sama teabeallika põhjal ning hõlmasid dumpinguvastaseid tollimakse), aga ühtlustusid nendega 2013. aastal ning jäid neist hindadest madalamaks 2014. aastal ja uurimisperioodil.

(74)

Komisjon tegi kindlaks hinna allalöömise uurimisperioodil FDYQ andmete ja liidu tootja andmete alusel, võrreldes:

—	liidu tootja kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks, mida kohandati tehasehindade tasemele; ning

—	vastavaid imporditud tooteliigi kaalutud keskmisi hindu, millega FDYQ toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ja mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel (kulud, kindlustus, vedu) liidu piiril, tehes asjakohased kohandused tollimaksude ning impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks.

(75)	Hindu võrreldi tooteliikide kaupa, tehes vajaduse korral nõuetekohased korrektsioonid. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootja käibest uurimisperioodil. Selle kohaselt oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal 19,1 %.

4.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1. Üldised märkused

(76)

Naatriumtsüklamaadi tootmisel on kaks peamist tootmisetappi. Esimese etapi jooksul, mis nõuab reaktorite kasutamist, muudetakse toorained (ebapuhtaks) toornaatriumtsüklamaadiks. Teises tootmisetapis tuleb toornaatriumtsüklamaati puhastada, enne kui seda saab kasutada, pidades silmas asjaomaseid regulatiivseid eeskirju toiduaine-, joogi- või ravimitööstuses.

(77)

Tingituna tehnilisest vahejuhtumist, mis toimus 2011. aasta juulis (plahvatus tehases), ei saanud liidu tootmisharu teostada esimest tootmisetappi – reaktsiooniprotsessi – alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini ning pidi ajutiselt tuginema imporditud naatriumtsüklamaadile, mida ta täiendavalt puhastas, et suuta säilitada oma äritegevus.

(78)

Kuna liidu tootjal ei olnud muud valikut kui tugineda ajutiselt impordile ning võttes arvesse impordi piiratud kestust ja mahtu vaatlusalusel perioodil, ei muuda see vahejuhtum ega selle tagajärjed ülaltoodud järeldusi liidu tootmisharu määratlemise kohta kehtetuks. Samas avaldas see olulist mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale aastatel 2011–2012, eriti vaatlusaluse perioodi alguses seoses tootmisvõimsuse, tootmis- ja müügimahuga, aga ka kasumlikkuse näitajatega. Peale selle avaldas see teatavat mõju impordi arengule, kuigi selle mõju oli väike. Neid elemente võetakse arvesse, analüüsides kahjunäitajate arengut.

(79)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati seoses sellega ning alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis kujundasid liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil. Kahju kindlaksmääramiseks hindas komisjon majandusnäitajaid alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu moodustava ainsa liidu tootjaga seotud andmete alusel.

(80)

Liidu ainsa tootja majandusnäitajad, mida komisjon hindas, on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, tööjõukulud, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, keskmised ühikuhinnad, ühiku tootmiskulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ning kapitali kaasamise võime.

4.5.2. Kahjunäitajad

4.5.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(81)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Tootmismaht	100	104	189	159	157
Tootmisvõimsus	100	114	171	171	171
Tootmisvõimsuse rakendamine	100	91	110	93	92
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(82)	Kokkuvõttes suurenes tootmine vaatlusalusel perioodil 57 %. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 77 ja allpool põhjenduses 83, oli liidu tootmisharu tootmismaht samas aastatel 2011–2012 ebatavaliselt väike. 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel kahanes tootmise tase järsult ehk 32 indeksipunkti.

(83)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil samuti märkimisväärselt (71 %), ent seda suundumust selgitab taas tavatult madal tase 2011. ja 2012. aastal, mis tulenes tehnilisest vahejuhtumist tootmisrajatistes. Tootmisvõimsus arvutati nende kuude põhjal, mille jooksul liidu tootmisharu suutis toota enda naatriumtsüklamaati, seega üksnes seitse kuud 2011. aastal, kaheksa kuud 2012. aastal ja 12 kuud järgmistel ajavahemikel. Alates 2013. aastast jäi tootmisvõimsuse tase kuni uurimisperioodini stabiilseks.

(84)	Tootmisvõimsuse rakendusaste alanes 8 % alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini, ent langes järsult alates 2013. aastast koos tootmismahu kahanemisega.

4.5.2.2. Müügimaht ja turuosa

(85)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Müügimaht	100	69	146	108	104
Turuosa	100	67	157	111	104
Allikas: liidu tootmisharu andmed ja artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(86)	Müügimaht liidu turul ja vastav turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil sarnaselt. Need suurenesid kokku 4 %.

(87)

Kuna mõlemad näitajad kajastavad üksnes liidu tootmisharu enda toodetud naatriumtsüklamaadi müügimahtu, olid 2011. ja 2012. aasta näitajad eespool põhjendustes 77 ja 83 märgitud põhjustel tavatult madalad. Alates 2013. aastast, mil liidu enda naatriumtsüklamaadi tootmine oli juba püsivalt taastatud, kahanes liidu tootmisharu müügimaht 42 indeksipunkti võrra tellimuste vähenemise tõttu.

(88)	Turuosa kahanes samuti märkimisväärselt alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini. See on kontrastiks muutustele nii liidu tarbimises, mis suurenes 8 indeksipunkti võrra, kui ka Fang Da impordis, mis suurenes samuti veelgi ja mille turuosa kasvas nende kolme aasta jooksul.

4.5.2.3. Kasv

(89)

Liidu tootmisharu olukord paranes aastatel 2011–2013, kui liidul oli võimalik suurendada oma tootmismahtu, tootmisvõimsust, müügimahtu ja turuosa. Selle kasvu põhjustas kaks tegurit: (i) dumpinguvastaste tollimaksude suurenemine teatavate Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul, arvestades, et tollimaksud kahekordistati 2012. aasta mais, ning (ii) asjaolu, et liidu tootmisharu oli taas ise valmis tootma naatriumtsüklamaati 2013. aastal 12 kuu jooksul võrreldes üksnes 7 kuuga 2011. aastal ja 8 kuuga 2012. aastal.

(90)

Kui 2011. aasta juulis ei oleks plahvatust toimunud, oleksid tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendamise, müügimahu ja turuosade näitajad olnud 2011. ja 2012. aastal palju suuremad, sest liidu tootmisharu oleks saanud varustada oma kliente enda naatriumtsüklamaadiga imporditud toote asemel, mida ta täiendavalt töötles (puhastas) ajavahemikul 2011. aasta augustist 2012. aasta maini. Selle tulemusena oleks tootmismahu, müügimahu ja turuosade kasv olnud aastatel 2011–2013 palju väiksem, samal ajal kui tootmisvõimsus oleks kogu vaatlusalusel perioodil püsinud isegi 2013. aasta tasemel. Alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini muutusid kõik ülalnimetatud mahuga seotud suundumused, välja arvatud tootmisvõimsus, täielikult vastupidiseks. Tegelikult sisenes liidu tootmisharu majanduslanguse faasi vaatamata sellele, et liidu tarbimine suurenes alates 2013. aastast. Samal ajal jäi liidu tootmisharu kasumlikkus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kindlalt negatiivseks, mis pärssis tootmisharu kasvuväljavaateid.

4.5.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(91)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Töötajate arv	100	100	105	105	105
Tootlikkus	100	104	180	151	150
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(92)

Hoolimata suutmatusest toota alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini naatriumtsüklamaati ise, otsustas liidu tootmisharu säilitada sel ajavahemikul tööhõive muutumatuna, sest igasugust vähendamist peeti liiga kulukaks ja tarbetuks. Ehkki 2012. aastal koondati üks töötaja, ei muutunud tööhõive tase aastatel 2011–2012, sest liidu tootmisharu palkas samal aastal uue töötaja. Töötajate arvu suurendati veidi 2013. aastal ja seejärel jäi see kuni uurimisperioodini stabiilseks.

(93)

Tehases toimunud plahvatus avaldas liidu tootmisharu tootlikkusele samasugust mõju nagu muudele ülalnimetatud majandusnäitajatele. Nii nagu tootmismaht, oli ka tootlikkus 2011. ja 2012. aastal erakordselt väike ning seejärel suurenes järsult 2013. aastal ligikaudu 80 indeksipunkti võrra. Seejärel vähenes see tellimuste vähenemise tõttu 2014. aastal 30 indeksipunkti võrra ja jäi sellele tasemele kuni uurimisperioodini.

4.5.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(94)	Dumpingumarginaal oli miinimumtasemest märkimisväärselt suurem. Tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades Fang Da impordi mahtu ja hindu.

(95)

Dumpinguvastased meetmed on kehtinud muude Hiina ja Indoneesia eksportivate tootjate impordi suhtes alates 2004. aastast. Seoses sellega tuleb märkida, et selle dumpinguvastase tollimaksu tase, mis kehtestati esialgses uurimises kahe muu Hiina eksportiva tootja suhtes kui Fang Da, osutus ebapiisavaks, et toimida dumpingu vastu, mis tekitas kahju liidu tootmisharule. Selle tulemusena rohkem kui kahekordistati nende Hiina eksportivate tootjate dumpinguvastast tollimaksu 2012. aasta mais, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 2. Seda analüüsi arvestades on selge, et dumping jätkub.

4.5.2.6. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(96)

Ainsa liidu tootja keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihind liidus

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind	100	105	103	107	106
Keskmine ühiku tootmiskulu	100	107	97	95	96
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(97)	Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind tõusis vaatlusalusel perioodil 6 %. Esiteks tõusis see aastatel 2011–2012 viie indeksipunkti võrra ja jäi seejärel uurimisperioodini stabiilseks.

(98)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku tootmiskulu tõusis aastatel 2011–2012 seitsme indeksipunkti võrra ja langes seejärel 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga kümne indeksipunkti võrra. Alates 2013. aastast jäi see kuni uurimisperioodini stabiilseks. Need muutused tulenesid peamiselt tooraine kulude kõikumisest.

(99)

Seoses ülaltooduga tuleks märkida, et liidu tootmisharu ei suutnud täpselt eraldada puhastamiskulusid kõigist tootmiskuludest. Selle tulemusena kajastavad 2011. ja 2012. aasta indeksid vastupidi 2013. ja 2014. aasta ning uurimisperioodi indeksitele ka liidu tootmisharu imporditud naatriumtsüklamaadi puhastamiskulusid.

(100)

Ülaltoodut arvestades tuleks 2011.–2012. aasta ja järgnevate perioodide suundumusi tõlgendada ettevaatusega, sest nende arengut on mõjutanud asjaolu, ehkki vaid vähesel määral, et 2011.–2012. aasta indeksid põhinesid erinevatel andmekogumitel.

(101)

Igal juhul oli keskmine ühiku müügihind kogu vaatlusalusel perioodil alati allpool liidu tootmisharu keskmisi ühiku tootmiskulusid, mis on esitatud ülaltoodud tabelis.

4.5.2.7. Tööjõukulud

(102)

Ainsa liidu tootja keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta	100	127	115	102	95
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(103)

Kogu vaatlusperioodil vähenesid keskmised tööjõukulud 5 %. Samas suurenesid kulud 2012. aastal kõigepealt 27 % – eelkõige töölt vabastatud töötajale makstud hüvitiste tõttu – ja seejärel kahanesid need püsivalt kuni uurimisperioodini, mil need langesid 5 % allapoole oma 2011. aasta taset.

4.5.2.8. Laovaru

(104)

Liidu ainsa tootja laovaru kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovaru

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Lõppvarud	100	258	339	406	708
Lõppvarud protsendina toodangust	100	249	179	255	451
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(105)

Vaatlusalusel perioodil kõikusid protsendina toodangust kajastatavad lõppvarud märkimisväärselt. Need suurenesid esialgu ajavahemikul 2011–2012, seejärel vähenesid järgmisel aastal ja lõpuks kasvasid märkimisväärselt kuni uurimisperioodini. Vaatlusalusel perioodil kasvasid need kokkuvõttes 351 indeksipunkti võrra. See suurenemine on osaliselt tingitud liidu tootja suutmatusest müüa oma tooteid põhjusel, et esineb konkurents madala hinnaga impordiga, aga see tuleneb ka tavatult väikestest laovarudest 2011. aastal pärast eespool põhjenduses 77 selgitatud tehnilist vahejuhtumit.

4.5.2.9. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(106)

Liidu ainsa tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Kasumlikkus	– 100	– 111	– 82	– 61	– 69
Rahavoog	100	– 500	– 1 107	– 559	– 766
Investeeringud	100	203	15	0	0
Investeeringutasuvus	– 100	– 42	– 104	– 79	– 77
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(107)

Selleks et määrata kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud naatriumtsüklamaadi eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Nagu märgitud eespool põhjenduses 99, tuleks 2011.–2012. aasta kasumi/kahjumi taseme kindlaksmääramiseks kasutatav tootmiskulu teha kindlaks kogunäitajana, mis hõlmaks ka imporditud naatriumtsüklamaadiga seotud kulusid. Selle alusel näitas kasumlikkuse näitajate analüüs, et liidu tootmisharus esinesid kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärsed kahjumid. Eriti suured olid need aastatel 2011–2012, ent alates 2013. aastast olukord paranes.

(108)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus, mis tehti kindlaks seoses naatriumtsüklamaadi kogumüügimahuga, (15) muutus võrreldes 2011. aasta positiivse näitajaga ajavahemikul 2012. aastast kuni uurimisperioodini tugevalt negatiivseks.

(109)

Ainsad märkimisväärsed investeeringud tehti aastatel 2011–2013 ja need on seotud üksnes 2011. aasta plahvatusest mõjutatud tootmisvahendite asendamisega. Need investeeringud olid kindlustuslepinguga täielikult kaetud.

(110)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina põhivara arvestuslikust netoväärtusest. See oli kogu vaatlusalusel perioodil olulisel määral negatiivne.

(111)

Arvestades liidu tootmisharu kantud kahjumite taset, mõjutas see märkimisväärselt tema kapitali kogumise võimet.

4.5.3. Järeldus kahju kohta

(112)

Isegi kui mõned liidu tootmisharu olukorda kajastavad majandusnäitajad, nagu tootmismaht, tootmisvõimsus, müügimaht, turuosa ja tootlikkus, paranesid ajavahemikul alates 2011–2012 kuni 2013, mõjutasid neid suundumusi vaid osaliselt tegelikud turu muutused, mis tulenesid suuremate dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest teatavate Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate suhtes 2012. aasta mais.

(113)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 89, võib tegelikult seda arengut selgitada olulisel määral ka: (i) 2011. aasta juulis tehases toimunud plahvatus, ii) asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud selle plahvatuse tõttu alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini naatriumtsüklamaati ise toota, ning (iii) tootmisharu naasmine täielikule 12kuulisele tootmisprotsessile 2013. aastal pärast hävinud tootmisliinide asendamist. Ilmselgelt oleks nende näitajate suurenemine 2013. aastaks olnud märkimisväärselt väiksem, kui plahvatust ei oleks toimunud.

(114)

Eespool nimetatud suundumuste positiivne areng muutus selgelt alates 2013. aastast, mil liidu tootmisharu tootmismaht, müügimaht, tootlikkus ja turuosa vähenesid märkimisväärselt.

(115)

Peale selle oli kogu vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu finantsolukord püsivalt ebakindel. Eelkõige olid kokkuvõttes väga negatiivsed sellised näitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus.

(116)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(117)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas asjaomane eksportiv tootja põhjenduses 115 tehtud järelduse, et kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus viitasid kahjule, sest need arenesid alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini positiivselt.

(118)

Komisjon märgib, et ehkki kogu vaatlusalusel perioodil kahjumite, negatiivse rahavoo ja investeeringutasuvuse tasemed tõepoolest paranesid veidi, olid need siiski väga negatiivsed nii 2013. ja 2014. aastal kui ka uurimisperioodil. Pealegi ei ole alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt ükski kahjutegur üksi otsustava tähtsusega, vaid neid kõiki analüüsitakse koos. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(119)

Lisaks väitis Fang Da, et vaatlusalune periood ei olnud esinduslik, sest seda mõjutas kaks olulist tegurit; nimelt olid kõik 2011. ja 2012. aasta andmed kallutatud ning ülejäänud periood alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini liiga lühike.

(120)

Seoses esimese teguriga väitis Fang Da, et kõik 2011. ja 2012. aasta andmed on statistiliselt kasutud ning need tuleb mis tahes kahju analüüsis kõrvale jätta järgmistel põhjustel:

(i)	nende kahe aasta jooksul toimus Fang Da naatriumtsüklamaadi impordi suhtes jätkuv uurimine ning sellest piisas, et muuta andmed kallutatuks ja need perioodid ebausaldusväärseks, et kehtestada alusnäitaja, mille alusel analüüsida tulevasi suundumusi;

(ii)	neid kahte aastat mõjutas märkimisväärselt liidu tootja tehases toimunud plahvatus.

(121)

Fang Da ei tõendanud ülaltoodud punkti i) puhul seda, miks või kuidas oli varasem uurimine sel perioodil liidu tootmisharu andmeid kallutanud. Seega ei saanud komisjon seda väidet eespool esitatu hindamisel arvesse võtta.

(122)

Seoses eeltoodud punktiga ii) tegi komisjon selgelt kindlaks, et plahvatus avaldas aastatel 2011–2012 liidu tootmisharu majandusnäitajatele mõju ning, nagu on märgitud eespool põhjenduses 78, võeti neid elemente kahjunäitajate arengu analüüsimisel nõuetekohaselt arvesse. Lisaks tuletas ta meelde, et komisjon tegi eespool põhjenduses 114 järelduse, et liidu tootmisharu olukord halvenes ilmselgelt veelgi alates 2013. aastast, st pärast 2011.–2012. aastat. Järelikult tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(123)

Seoses teise teguriga väitis Fang Da, et vaatlusaluse perioodi ülejäänud osa, 2013.–2014. aasta ja uurimisperiood ei olnud piisavad, et teha kahju kohta sisulisi järeldusi. Asjaomane eksportiv tootja ei põhjendanud oma nõuet. Kahju tuvastatakse uurimisperioodi kohta kahjunäitajate suundumuste analüüsi alusel vaatlusalusel perioodil. Seega tuli ka see väide tagasi lükata.

(124)

Peale ülaltoodu väitis Fang Da seda, et 2013. aastat ei saanud kasutada kahju hindamisel võrdlusaastana, sest 2013. aasta näitajad olid erakordselt kõrged. Selle põhjustasid väidetavasti liidu tootmisharu kliendid, kes ei saanud pärast plahvatust osta naatriumtsüklamaati ja hakkasid tootmise täismahus taastamise järel taas tuginema liidu tootmisharule, et suurendada oma laovarusid.

(125)

Esiteks põhineb see väide lihtsal põhjendamata väitel, sest Fang Da ei esitanud mingeid tõendeid, et plahvatuse tagajärjel kaotas liidu tootmisharu märkimisväärsel arvul oma kliente, kes otsustasid 2013. aastal naasta ja tellimusi suurendada. Teiseks ei toeta olemasolevad tõendid seda väidet. Need näitavad vastupidi, et 2011.–2012. aastal, mil liidu tootmisharu ei tootnud ise naatriumtsüklamaati, säilitas ta oma kliendid ning jätkas nende varustamist imporditud naatriumtsüklamaadiga, mida töödeldi täiendavalt, nagu on märgitud eespool põhjenduses 77. Järelikult tuli kõnealune väide samuti tagasi lükata.

5. PÕHJUSLIK SEOS

(126)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas äriühingult Fang Da pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid peale äriühingult Fang Da tuleva dumpinguhindadega impordi, ei omistataks Fang Da dumpinguhindadega impordile.

5.1. Fang Da dumpinguhinnaga impordi mõju

(127)

Uurimine on näidanud tugevat seost Fang Da impordihindade, tema turuosa ja liidu tootmisharu olukorra vahel. Seda illustreeritakse järgnevas tabelis.

Tabel 11

Impordihinnad ja turuosa

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Fang Da impordihinnad	100	110	105	96	99
Fang Da turuosa	100	82	119	161	160
Liidu tootmisharu turuosa	100	67	157	111	104
Hiina impordihinnad (sealhulgas dumpinguvastased tollimaksud), v.a Fang Da	100	109	112	108	111
Hiina turuosa, v.a Fang Da	100	110	79	73	77
Allikas: liidu tootmisharu andmed, artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(128)

Ajavahemikul 2011–2012 tõusid Fang Da impordihinnad liitu importimisel 10 % ja tema turuosa kahanes 18 %. Järgneval perioodil alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini õnnestus äriühingul Fang Da samas oma turuosa kahekordistada, alandades oma hindu märkimisväärselt.

(129)

Aastatel 2012–2013 alandas Fang Da kõigepealt oma hindu 5 % ja kohandas neid teiste Hiina impordihindadega. Ka neid mõjutas alates 2012. aasta maist ühe suurema Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude oluline tõus, mida kajastab ülaltoodud tabel, kus on esitatud Hiina impordihinnad, sealhulgas dumpinguvastased tollimaksud. Alates 2012. aastast kuni 2013. aastani tõi see hindade korrigeerimine kaasa Fang Da turuosa märkimisväärse suurenemise 37 indeksipunkti võrra, mis toimus peamiselt muu Hiina impordi arvelt, mille turuosa kahanes 31 indeksipunkti võrra.

(130)

Aastatel 2013–2014 alandas Fang Da oma hindu veel 9 indeksipunkti võrra, nii et need langesid madalamale hinnatasemele kui muu Hiina impordi hinnatase, mis tõi kaasa tema turuosa täiendava märkimisväärse kasvu 42 indeksipunkti ulatuses. Seekord toimus see otse liidu tootmisharu arvelt, mille turuosa vähenes samal ajavahemikul 53 indeksipunkti võrra.

(131)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 75, oli Fang Da puhul kindlaks tehtud hindade allalöömise marginaal märkimisväärne. Võttes arvesse Fang Da dumpinguhinnaga impordi jätkuvalt kasvavat mahtu hindadega, mis olid liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt allpool, ei saanud liidu tootmisharu teise Hiina eksportiva tootja suhtes 2012. aastal kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude tõusust kasu ega suutnud oma turuosa taastada.

(132)

Eespool esitatut arvesse võttes on komisjon seisukohal, et Fang Da dumpinguhinnaga import on märkimisväärselt suurendanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

5.2. Muude tegurite mõju

5.2.1. Muude eksportivate tootjate kui Fang Da import

(133)

Muude eksportivate tootjate kui Fang Da impordimaht muutus järgmiselt.

Tabel 12

Impordimahu indeks

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Hiina Rahvavabariik (v.a Fang Da)	100	114	73	71	77
Indoneesia	100	225	31	18	9
Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(134)

Indoneesiast pärit impordi maht oli 2011. ja 2012. aastal väike, 2013. aastal väga väike ning 2014. aastal ja uurimisperioodil ebaoluline. Seega, ehkki see kõikus vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, võib selle mõju liidu tootmisharule pidada aastatel 2011–2012 väga piiratuks ja alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini vähetähtsaks.

(135)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes muudelt Hiina tootjatelt kui äriühingult Fang Da pärit impordi maht 23 %. Esialgu see suurenes 14 % aastatel 2011–2012 ja langes pärast seda märkimisväärselt, kusjuures väga järsk 41 indeksipunktine langus leidis aset ajavahemikul 2012–2013.

(136)

Sellest üldisest langusest hoolimata jäi muu Hiina import märkimisväärsele tasemele, mis oli väga lähedal Fang Da tasemele. Isegi kui nende keskmised hinnad – sealhulgas nende suhtes kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksud – olid keskmiselt veidi kõrgemad kui Fang Da omad, olid need siiski madalal tasemel ja palju madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Seega saab järeldada, et vaatlusalusel perioodil aitas muude Hiina importijate kui Fang Da madala hinnaga import liidu tootmisharule tekitatud kahjule kaasa.

(137)

Nagu selgitatud eespool punktis 5.1, tingis liidu tootmisharu olukorra täiendava halvenemise alates 2013. aastast peamiselt Fang Da dumpingu- ja madala hinnaga impordi kasvav maht. Seega ei ole muude tootjate kui Fang Da impordi mõju, isegi kui see aitas kahjule kaasa, selline, et kaotada põhjuslik seos Fang Da dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kannatatud olulise kahju vahel.

5.2.2. Tehniline vahejuhtum (plahvatus) liidu tootmisharu tehases

(138)

Nagu eespool põhjendustes 77 ja 83 juba selgitatud, toimus liidu tootmisharu tehases 2011. aasta juulis plahvatus, mille tõttu ei suutnud liidu tootmisharu ellu viia reaktsiooniprotsessi ega seega toota ja müüa oma naatriumtsüklamaati alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini.

(139)

Suutmatus toota oma naatriumtsüklamaati avaldas liidu tootmisharu majandusnäitajatele alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini negatiivset mõju. Näiteks tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendamise, müügimahu, turuosade ja tootlikkuse näitajad oleksid tõepoolest olnud sel ajavahemikul paremad, kui õnnetust ei oleks juhtunud, sest liidu tootmisharu oleks saanud varustada oma kliente enda naatriumtsüklamaadiga imporditud toote asemel, mida ta alates 2011. aasta augustist 2012. aasta maini puhastas ja edasi müüs.

(140)

Ehkki ülalnimetatud liidu tootmisharu majandusnäitajaid mõjutas tootmisharu suutmatus toota enda naatriumtsüklamaati alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini, tegi komisjon järelduse, et tehases toimunud plahvatus ei aidanud märkimisväärselt kaasa kahjule, mida liidu tootmisharu kannatas alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini.

(141)

Liidu tootmisharu taastas tõesti täies ulatuses oma suutlikkuse toota enda naatriumtsüklamaati juba 2012. aasta mais ja alates sellest ajast ei mõjutanud plahvatus enam liidu tootmisharu majandustegevust. Tegelikult oli 2013. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal Fang Da dumpinguhinnaga import see, mis hakkas avaldama kahjulikku mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale. Oluline on märkida, et see negatiivne mõju hakkas avalduma mitu kuud pärast seda, kui liidu tootmisharu oli kahjustatud tootmisliinid asendanud ning tema enda naatriumtsüklamaadi tootmine oli täielikult taastatud ja arvutatud 12kuulise tsükli alusel 2013. ja 2014. aastal ning uurimisperioodil.

(142)

Eeltoodut arvesse võttes on komisjon seisukohal, et tehniline vahejuhtum, mis mõjutas liidu tootmisharu äritegevust 2011. aasta augustist 2012. aasta maini, ei kaotanud põhjuslikku seost Fang Da dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel, mille see import 2013. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal põhjustas.

5.2.3. Liidu tootmisharu eksporditegevus

(143)

Liidu tootja ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Liidu tootmisharu eksporditegevus

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Uurimisperiood
Ekspordimaht	100	118	198	212	180
Keskmine hind	100	102	106	106	108
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(144)

Ekspordi müügimaht moodustas märkimisväärse osa liidu tootmisharu kogumüügimahust vaatlusalusel perioodil, jäädes vahemikku ligikaudu 30–50 %. 2011.–2012. aasta väikese müügimahu tõlgendamisel tuleb arvestada asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud toota ega müüa enda naatriumtsüklamaati alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini. Järgneval perioodil, kui taasalustati enda naatriumtsüklamaadi tootmist, suurenes ekspordi müügimaht aastatel 2013–2014 kõigepealt 14 indeksipunkti võrra ja vähenes seejärel uurimisperioodil 32 indeksipunkti võrra.

(145)

Keskmised ekspordi müügihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil ja olid uurimisperioodil võrreldes 2011. aastaga 8 % kõrgemad. Isegi kui need jäid korrapäraselt allapoole liidu tootmisharu keskmisi ühiku tootmiskulusid, olid ekspordihinnad kõrgemad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad liidu turul ning tekitasid seega palju vähem kahju võrreldes müügiga liidu turul.

(146)

Hoolimata asjaolust, et eksportmüük oli mõnevõrra kahjumlik, tegi komisjon sellegipoolest järelduse, et eksporditegevus ei aidanud märkimisväärselt kaasa liidu tootmisharu kantud kahjule. See tuleneb järgmistest põhjustest. Esiteks vähenes ekspordi müügimaht nii absoluut- kui ka suhtelises arvestuses palju vähem kui müük liidu turul alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini. Liidu turul toimuvat müüki mõjutas sellel ajavahemikul eriti tugevalt Fang Da madala ja dumpinguhinnaga impordi suur maht. Teiseks võimaldas eksportmüük tingituna kõrgetest hindadest ja seega madalamatest kahjumarginaalidest liidu tootmisharul vähendada oma kogukahjumit, mis tulenes samasuguse toote müügist.

(147)

Seega on komisjon seisukohal, et liidu tootmisharu eksportmüük ei kaotanud põhjuslikku seost Fang Da dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel, mille see import põhjustas.

5.2.4. Tarbimine

(148)

Kahju ei saa tuleneda tarbimise struktuuri muutusest, sest nõudlus suurenes veidi alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini. Ajavahemikul 2013. aastast kuni uurimisperioodini, mil Fang Da dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju oli eriti nähtav, suurenes tarbimine isegi 8 % – see muutus kinnitab ülaltoodud järeldust.

5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(149)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu kannatas uurimisperioodil selgelt olulist kahju. Liidu tootmisharu on olnud kahjumis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Peale selle on alates 2013. aastast, mil liidu tootmisharu suutis pärast tootmisliine mõjutanud juhtumit saavutada normaalse tootmise, esinenud mahtu mõjutavate selliste kahjunäitajate nagu tootmismaht, müügimaht ja turuosa selged halvenemise märgid.

(150)

See langes kokku Fang Da madala dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemisega, mis suutis esialgu asendada muu Hiina impordi ja seejärel võtta üle liidu tootmisharu turuosa. Seega esineb selge põhjuslik seos liidu tootmisharu kannatatud kahju ja Fang Da dumpinguhinnaga impordi vahel.

(151)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Mõned muud tegurid, nagu liidu tootmisharu eksporditulemused ja tehases toimunud tehniline vahejuhtum, aitasid selle kahju tekkele kaasa. Samas peeti kõiki neid mõjusid koos vähetähtsaks võrreldes dumpinguhinnaga impordi mõjuga. Muude Hiina eksportivate tootjate impordi mahtu ja hinnataset arvestades leiti, et need aitasid sellele kahjule märkimisväärselt kaasa.

(152)

Samas tegi komisjon eeltoodu põhjal järelduse, et oluline kahju liidu tootmisharule tulenes Fang Da dumpinguhinnaga impordist ning muud tegurid ei kaotanud põhjuslikku seost Fang Da dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel. Kahju seisneb peamiselt tootmismahu, müügimahu ja turuosa vähenemises, eriti alates 2013. aastast, samuti finantskahjudes ning kõikide muude finantsnäitajate, nagu rahavoo ja investeeringutasuvuse kehvades tulemustes.

(153)

Äriühingult Fang Da pärast järelduste avalikustamist saadud märkuste järgi oli komisjoni põhjuslikkuse analüüs puudulik ja ebatäielik ning sisaldas vaid oletusi ega tuginenud faktidele. Seda arvestades väitis Fang Da eelkõige, et muude Hiina tootjate kui Fang Da madala hinnaga import ja tehases toimunud plahvatusega iseendale tekitatud kahju olid piisavad, et kaotada seos Fang Da impordi ning liidu tootmisharule selle impordi põhjustatud kahju vahel.

(154)

Samas ei põhjendatud seda väidet ühegi tõendiga, mis oleks näidanud, et komisjon ei selgitanud piisaval määral välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ega eraldanud seda dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Komisjon on tõepoolest nõuetekohaselt analüüsinud muude eksportivate tootjate kui Fang Da impordi mõjusid, nagu on selgitatud punktis 5.2.1. Peale selle on artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmete kasutamist pärast järelduste avalikustamist esitatud uute Hiina ekspordiandmete asemel käsitletud juba põhjendustes 63 ja 70. Artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmed ei toetanud Fang Da väidet, et Fang Da ekspordi kasvu liidus on rohkem kui tasakaalustanud teiste Hiina eksportijate müügimahu langus. Seega tuleb ülalnimetatud väited muude eksportivate tootjate kui Fang Da impordi mõju kohta tagasi lükata.

(155)

Komisjon analüüsis nõuetekohaselt ka liidu tootmisharu tehases toimunud plahvatuse mõjusid eespool esitatud punkti 5.2.2 alusel ning tegi järelduse, et isegi kui see mõjutas liidu tootmisharu aastatel 2011 ja 2012, ei kaotanud see põhjuslikku seost Fang Da dumpinguhinnaga impordi ning liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel. Seega tuleb see väide tagasi lükata.

(156)

Fang Da väitis ka seda, et teiste tugevate magusainete nagu kaaliumatsesulfaami ja aspartaami mõju oli vaid üks tegur, mis tegelikult põhjustas liidu naatriumtsüklamaadi turu negatiivse arengu ning aitas olulisel määral kaasa liidu tootmisharu kannatatud kahjule, ning komisjon oleks pidanud seda tegurit analüüsima. Neid väiteid ei põhjendatud ühegi muu tõendiga kui viidetega komisjoni järeldustele menetluses, mis käsitlesid kaaliumatsesulfaami ja aspartaami importi (16).

(157)

Tuleb meelde tuletada, et liidu ainus naatriumtsüklamaadi tootja ei tooda ei kaaliumatsesulfaami ega aspartaami, seega ei olnud liidu tootja kahe teise magusaine dumpinguvastases menetluses määratletud liidu tootmisharu osa. Seega ei avalda järeldused kaaliumatsesulfaami ja aspartaami dumpinguhinnaga impordi mõju kohta liidu kaaliumatsesulfaami ja aspartaami tootjate olukorrale mingit mõju liidu tootmisharu olukorrale selles menetluses. Igal juhul peaks põhjendamata väide, et kaaliumatsesulfaam on naatriumtsüklamaadi eelistatav konkureeriv toode ja väga suur osaline liidu tootmisharu kannatatud kahjus, väljenduma tavaliselt liidu naatriumtsüklamaadi tarbimise vähenemises. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 64–65, ulatus liidu naatriumtsüklamaadi tarbimine vaatlusalusel perioodil enam-vähem 2011. aasta tasemele, mis ei oleks nii juhul, kui kaaliumatsesulfaam oleks naatriumtsüklamaadi eelistatava konkureeriva tootena asendanud, nagu väideti. Seega tuleb tagasi lükata Fang Da väide, sest puuduvad põhjendatud tõendid, mis lükkaksid ümber põhjenduses 148 esitatud komisjoni järeldused.

6. LIIDU HUVID

(158)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

6.1. Liidu tootmisharu huvid

(159)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, mille põhjustas Fang Da dumpinguhindadega import. Liidu tootmisharu ei saanud tõepoolest täielikku kasu Indoneesia ja muude Hiina eksportijate suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest, sealhulgas dumpinguvastaste tollimaksude tõstmisest 2012. aastal. Fang Da agressiivne hinnakujundus ning sellest tulenev turuosa kasv alates 2013. aastast põhjustas liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa märkimisväärse vähenemise, hoolimata Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete olemasolust.

(160)

Fang Da dumpinguhinnaga impordi vastaste meetmete kehtestamine peaks võimaldama liidu tootmisharul impordiga õiglastel turutingimustel konkureerida. See vabastaks tootmisharu suurest hinnasurvest, mida Fang Da oluline impordimaht praegu liidu turul tekitab. Üksnes sellises olukorras oleks liidu tootmisharu suuteline oma hinda tõstma ning tootmis- ja müügimahtu suurendama.

(161)

Meetmete puudumisel peaks Fang Da suuremahulisest dumpinguhinnaga impordist tingitud hinnasurve põhjustama liidu tootmisharu niigi ebakindla olukorra täiendava halvenemise. See sunniks liidu tootmisharu naatriumtsüklamaadi tootmise üldse lõpetama, mis tekitaks kahju tööhõivele ja alternatiivsetele tarneallikatele liidus.

(162)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et Fang Da impordi suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

6.2. Sõltumatute importijate huvid

(163)

Komisjon sai küsimustiku vastuse kahelt sõltumatult importijalt, kes moodustasid üksnes väikese osa Fang Da koguimpordist uurimisperioodi jooksul. Üks neist importijatest on ka kasutaja, kes kasutab imporditud naatriumtsüklamaadi teatavat kogust, et toota enda magusainete segusid, mida müüakse edasi toiduaine- ja joogitootjatele.

(164)

Seoses Fang Da imporditud naatriumtsüklamaadi edasimüügiga tegi komisjon kindlaks, et kahe sõltumatu importija kasumimarginaalid on madalad. Seega eeldatakse, et meetmete kehtestamine muudab selle tegevuse mittekasumlikuks ja importijad tõenäoliselt kas vahetavad tarnijaid või isegi lõpetavad oma seonduva tegevuse. Komisjon leidis ühtlasi seda, et mõlema äriühingu puhul moodustas naatriumtsüklamaat vaid väga väikese osa nende kogukäibest. Meetmete kehtestamise mõju nende äriühingute kogutegevusele ei oleks seega oluline. Ühe koostööd tegeva äriühingu segamistegevusel olid ka väga kõrged kasumimarginaalid, mis leevendaksid dumpinguvastaste tollimaksude mõjusid.

6.3. Kasutajate huvid

(165)

Kui arvata välja ülalnimetatud importija, kes on ka naatriumtsüklamaadi kasutaja, ei saanud komisjon kasutajatelt küsimustikule ühtegi vastust.

(166)

Vaatlusaluse/samasuguse toote peamised lõppkasutajad liidus on toiduaine-, joogi- ja ravimitööstus. Varasematel uurimistel muude tootjate kui Fang Da naatriumtsüklamaadi impordi kohta tehti kindlaks, et naatriumtsüklamaat moodustas väga väikese osa nende tootmiskulust. Seega ei loetud dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise mõju märkimisväärseks. Ei ole märke selle kohta, et oluline osa Fang Da imporditud naatriumtsüklamaadist oleks erineva lõppkasutusega kui teiste eksportivate tootjate imporditud naatriumtsüklamaat. Kuna selles uurimises ei ole esindatud toiduaine-, joogi- ega ravimitööstus, on mõistlik teha järeldus, et neile Fang Da impordi suhtes kehtestatud meetmete avaldatav mõju ei ole märkimisväärne.

(167)

Pidades silmas ülaltoodud tähelepanekut, et meetmete puudumisel võib liidu tootmisharu olla sunnitud naatriumtsüklamaadi tootmise lõpetama, ja võttes arvesse vaid väheste naatriumtsüklamaadi tootjate olemasolu kogu maailmas, on meetmetest tõenäoliselt kasu isegi kasutajatele, kuivõrd need säilitavad naatriumtsüklamaadi tootmise liidus ning võimaluse hankida naatriumtsüklamaati, mille on tootnud naatriumtsüklamaadi eri konkureerivad tootjad.

(168)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Fang Da, et kavandatavate lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asetab liidu ainsa tootja turgu valitsevasse seisundisse, millest ta saaks täielikult kasu lõigata.

(169)

Seda arvestades tuleks rõhutada, et liidu huvide kontrolli raames ei saadud asjaomastelt huvitatud pooltelt alusmääruse artikli 21 alusel konkurentsiküsimustes rohkem märkusi. Liidu kasutajad ei esitanud selle kohta ühtegi märkust.

(170)

Peale selle on muude Hiina eksportivate tootjate kui Fang Da impordi suhtes kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest hoolimata olnud see import jätkuvalt suure mahuga ja nende turuosa on endiselt märkimisväärselt suurem kui liidu tootmisharu turuosa. Seega on ebatõenäoline, et liidu tootmisharu oleks valmis saavutama turgu valitseva seisundi liidus või seda ära kasutama. Seetõttu on Fang Da ülalnimetatud väited tagasi lükatud.

6.4. Järeldus liidu huvide kohta

(171)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks äriühingult Fang Da pärit asjaomase toote impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

7. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

(172)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada lõplikud meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

7.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase (kahjumarginaal)

(173)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju.

(174)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(175)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ei olnud ühtki aastat, mil need tingimused oleksid täidetud. Kuna ligikaudu kümme aastat oli liidu tootmisharu kannatanud kahekohaliste numbritega kahjumeid, kehtib see ka vaatlusalusele perioodile eelnenud perioodi kohta.

(176)

Liidu tootja taotles kasumiks 10 %. Seda näitajat ei saanud taotletava kasumina aktsepteerida tingituna eespool põhjenduses 175 märgitud järeldustest ja seetõttu, et liidu tootja ei suutnud tõestada, et see näitaja oli saavutatav naatriumtsüklamaadi (tooraine, mille turg on välja kujunenud) tavapärastes turu konkurentsitingimustes.

(177)

Seega jäi komisjon taotletavate kasumite juurde, mida kasutati teises uurimises sektori samalaadse tootmisharu puhul. Hiljutises dumpinguvastases uurimises teise magusaine ehk aspartaami kohta tegi komisjon esialgses etapis (17) kindlaks, et taotletav kasum 5–10 % (vahemik on esitatud konfidentsiaalsusega seotud põhjustel) vastab sellele, mida on võimalik saavutada tavapäraste turutingimuste ja liidu tootmisharu tõhusa konkurentsi puhul. Seega leiab komisjon, et seda taotletavat kasumit on mõistlik kasutada ka praeguses uurimises.

(178)

Sellistel lähtealustel arvutas komisjon samasuguse toote hinna, mis ei põhjusta liidu tootmisharule kahju, lisades taotletava kasumimarginaali liidu tootja tootmiskulule uurimisperioodil.

(179)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks ning mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootja müüs samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Seega leiti, et eksportivate tootjate kahjumarginaal oli 61,6 %.

(180)

Pärast järelduste avalikustamist kinnitas asjaomane eksportiv tootja, et kahju kõrvaldamise arvutusel kasutatavat taotletavat kasumit ei avaldatud. Komisjon oli samas oma järelduste avalikustamisel selgelt selgitanud, et põhjenduses 177 kirjeldatud taotletava kasumi võib konfidentsiaalsusega seotud põhjustel esitada üksnes vahemikuna, ja esitas viite õigusaktile, kus seda üksikasjalikumalt kirjeldati. Taotletav kasum avalikustati kui sisuline vahemik, sest täpse taotletava kasumi nimetamine oleks avalikustanud liidu ainsa aspartaamitootja konfidentsiaalsed andmed. Seepärast tuleb Fang Da väide tagasi lükata.

(181)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Fang Da, et kuna liidu tootmisharu kahjum oli ligikaudu kümne aasta jooksul olnud kahekohaline number, võiks liidu tootja taotletava kasumi või maksimaalse kasumi tase olla väidetava dumpinguhinnaga impordi puudumisel eeldatavasti –10 %. Tuleks märkida, et –10 % ei ole kasum, vaid kahjum, seega oleks kahjumi kasutamine taotletava kasumina ebaloogiline ja majandusliku mõtlemisega vastuolus, sest see ei kõrvaldaks ega kaotaks kahju. Asjaolu, et liidu tootmisharu oli pika aja jooksul kannatanud kahjumit ka muude eksportivate tootjate kui Fang Da dumpinguhinnaga impordi tõttu, õigustab selles sektoris kindlaks tehtud hiljutise kasumimarginaali kasutamist, mida on selgitatud põhjenduses 177. Komisjon oli juba selgitanud põhjendustes 174–177 seda, miks ta kasutas selles uurimises taotletavat kasumit, mis oli väiksem kui liidu tootja pakutud taotletav kasum ja ka teiste naatriumtsüklamaati eksportivate tootjate dumpinguvastases menetluses kasutatav taotletav kasum. Eeltoodut silmas pidades tuleb teha järeldus, et puuduvad tõendid, et komisjoni taotletava kasumi valik oli põhjendamatu, seega tuleb Fang Da väide tagasi lükata.

7.2. Lõplikud meetmed

(182)

Fang Da toodetud ja eksporditud naatriumtsüklamaadi impordi suhtes tuleks kehtestada dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõike 4 väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju- ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(183)

Meetmete vormi puhul leiti, et dumpinguvastane tollimaks peaks olema samas vormis nagu komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1160 (18) kehtestatud tollimaksud impordi suhtes, mis pärineb muudelt eksportivatelt tootjatelt Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias. Meetmete tõhususe tagamiseks ja hinnapettuste ärahoidmiseks otsustati, et on asjakohane kehtestada tollimaks teatava suurusega rahasummana kilogrammi kohta.

(184)

Eelneva põhjal peaksid dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, põhinema kahjumarginaalil ja olema järgmised.

Äriühing	Dumpingumarginaal	Kahjumarginaal	Dumpinguvastase tollimaksu lõplik määr	Lõplik dumpinguvastane tollimaks (eurot kilogrammi kohta)
Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited, Gong Le Industrial Estate, Xixian County, Bao An, Shenzhen, 518102, Hiina Rahvavabariik	88,7 %	61,6 %	61,6 %	1,17 eurot
Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, Da Lian Dong Lu, Economic and Technology Zone, Yangquan City, Shanxi 045000, Hiina Rahvavabariik	88,7 %	61,6 %	61,6 %	1,17 eurot

(185)

Käesoleva määrusega äriühingule kehtestatav individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastab see olukorda, mis uurimise käigus selle äriühingu kohta tuvastati. Nimetatud tollimaksumäära kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidiline isik. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu alusmääruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud äriühing, kohaldatakse endiselt tollimaksumäärasid, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2016/1160 artiklis 1.

(186)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited toodetava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes, mis kuulub praegu CN koodi ex 2929 90 00 (TARICi kood 2929900010) alla, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing	Lõplik dumpinguvastane tollimaks (eurot kilogrammi kohta)	TARICi lisakood
Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited, Gong Le Industrial Estate, Xixian County, Bao An, Shenzhen, 518102, Hiina Rahvavabariik	1,17 eurot	A471
Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, Da Lian Dong Lu, Economic and Technology Zone, Yangquan City, Shanxi 045000, Hiina Rahvavabariik	1,17 eurot	A472

3. Juhtudel, mil kaubad on enne vabasse ringlusse laskmist kahjustunud ning tegelikult makstud või makstav hind jagatakse seega tolliväärtuse kindlaksmääramiseks osadeks kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (19) artikliga 131, võib dumpinguvastase tollimaksu summat, mis arvutatakse selle artikli lõike 2 alusel, vähendada protsendi ulatuses, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna osadeks jagamisele.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 435/2004, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 72, 11.3.2004, lk 1).

(4) Nõukogu 7. mai 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 398/2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 492/2010, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes (ELT L 124, 11.5.2012, lk 1).

(5) WT/DS295/AB/R, 29. november 2005, AB-2005-6.

(6) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi importi käsitleva, ainult kahe Hiina eksportiva tootjaga – Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited – piirduva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta ning Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 50, 17.2.2011, lk 9).

(7) Komisjoni 4. aprilli 2012. aasta otsus Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi importi käsitleva, ainult kahe Hiina eksportiva tootjaga – Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited – piirduva dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta (2012/185/EL) (ELT L 99, 5.4.2012, lk 33).

(8) Teade Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 189, 6.6.2015, lk 2).

(9) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi importi käsitleva, ainult kahe eksportiva tootjaga – Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited – piirduva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 264, 12.8.2015, lk 32).

(10) Üldkohtu 18. septembri 2012. aasta kohtuotsus T-156/11, Since Hardware (Guangzhou) Co., Ltd vs. Euroopa Liidu Nõukogu, EU:T:2012:431, punkt 84.

(11) Vt joonealune märkus 4.

(12) Vt joonealune märkus 4.

(13) Vt joonealune märkus 3.

(14) Artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas sisaldab andmeid selliste toodete impordi kohta, mille suhtes kehtivad dumpingu- või subsiidiumivastased meetmed või uurimised ning mis on saadud nii menetlusega seotud riikidelt ja eksportivatelt tootjatelt kui ka muudelt kolmandatelt riikidelt ja muudelt eksportivatelt tootjatelt, kümnekohaliste TARICi koodide ning TARICi lisakoodide tasandil.

(15) Vastupidi tabelis 5 avaldatud müügimahule hõlmab selles põhjenduses osutatud kogumüügimaht liidu tootmisharu enda naatriumtsüklamaadi ning 2011. ja 2012. aastal imporditud materjalil põhineva naatriumtsüklamaadi müüki nii liidus kui ka eksporditurgudel.

(16) Komisjoni 30. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1963, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaaliumatsesulfaami impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 287, 31.10.2015, lk 52), ning komisjoni 25. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/262, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit aspartaami impordi suhtes (ELT L 50, 26.2.2016, lk 4).

(17) Rakendusmäärus (EL) 2016/262.

(18) Komisjoni 15. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1160, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 49).

(19) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

16.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 192/49

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1160,

15. juuli 2016,

millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärineva naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „alusmäärus“) kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist alusmääruse artikli 5 alusel kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 435/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadile. Algsete meetmete suhtes algatati hiljem erinevaid läbivaatamisi (3). Selle tulemusena on eraldi nimetatud Indoneesia tootja puhul tollimaksu määr 0,24 eurot kilogrammi kohta koos jääktollimaksu määraga 0,27 eurot kilogrammi kohta teiste Indoneesia tootjate toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes, samal ajal kui Hiina Rahvavabariigi puhul on tollimaksu määr vahemikus 0–0,23 eurot kilogrammi kohta eraldi nimetatud Hiina tootjate suhtes koos jääktollimaksu määraga 0,26 eurot kilogrammi kohta teiste Hiina tootjate toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(2)

Kehtivaid meetmeid kohaldatakse kogu naatriumtsüklamaadi impordi suhtes, mis pärineb Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast, välja arvatud Hiina eksportivate tootjate Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited toodetava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes. Esialgu määrati nendele ettevõtetele nullmääraga tollimaks, sest dumpingut ei avastatud (4).

(3)

Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikogu aruandega „Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiseliha ja riisi suhtes“ (edaspidi „WTO apellatsioonikogu aruanne“) ei kontrollitud Hiina eksportivaid tootjaid Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited määrusega (EÜ) nr 435/2004 kehtestatud meetmete järgnevatel läbivaatamistel ning nende suhtes ei kohaldata kehtivaid meetmeid.

1.2. Aegumise läbivaatamise algatamine

(4)

Pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete (5) eelseisvat aegumist käsitleva teate avaldamist laekus komisjonile 6. märtsil 2015 taotlus kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel. Taotluse esitas liidu ainus naatriumtsüklamaadi tootja Productos Aditivos S.A., kes toodab 100 % liidu kogutoodangust.

(5)	Taotlus põhines väitel, et lõplike dumpinguvastaste meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise ja kordumise.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 6. juunil 2015Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (6) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(7)

12. augustil 2015 algatas komisjon ka uurimise alusmääruse artikli 5 alusel seoses sama toote impordiga, mida toodavad ja ekspordivad liitu Fang Da Food Additive (Shenzhen) Limited ning Fang Da Food Additive (Yan Quan) Limited (mõlemad äriühingud edaspidi „Fang Da“) (edaspidi „paralleelne artikli 5 kohane uurimine“) (7). Fang Da impordi suhtes ei kohaldata aegumise läbivaatamise uurimist.

1.3. Huvitatud isikud

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid endast teada andma, et uurimises osaleda. Samuti andis komisjon uurimise algatamisest eraldi teada kaebuse esitajale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina Rahvavabariigi ja Indoneesia ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja uurimise algatamisega teadaolevalt seotud vahendajatele ning kutsus neid osalema.

(9)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.3.1. Võrdlusriigi tootjad

(10)	Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele seoses Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga, et kavatseb turumajandusliku riigina alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Indoneesiat (edaspidi „võrdlusriik“).

(11)

Pidades samas silmas kättesaadavaid statistilisi andmeid (vt allpool põhjendus 32), teavitas komisjon ka Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA“) ametiasutusi uurimise algatamisest ning kutsus neid üles esitama USA võimalike naatriumtsüklamaadi tootjate nimed ja andmed. USAs aga ei leidunud ühtegi naatriumtsüklamaadi tootjat. Toimikus ei olnud ühtegi märki, mis osutanuks naatriumtsüklamaadi võimalikule tootmisele teistes kolmandates riikides.

1.3.2. Väljavõtteline uuring

(12)	Komisjon teatas algatamisteates, et võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

— Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(13)	Algatamisteates märkis komisjon, et Productos Aditivos S.A. on ainuke naatriumtsüklamaadi tootja liidus ja tema toodang moodustab seega 100 % liidu kogutoodangust. Seega ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

— Importijate väljavõtteline uuring

(14)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(15)	Kuna üksnes üks sõltumatu importija esitas nõutava teabe, ei olnud vaja sõltumatute importijate väljavõttelist uuringut teha.

— Hiina Rahvavabariigi ja Indoneesia eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(16)	Pidades silmas piiratud arvu teadaolevaid eksportivaid tootjaid asjaomastes riikides, ei olnud eksportivate tootjate väljavõttelist uuringut ette nähtud.

1.3.3. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(17)	Komisjon saatis küsimustikud liidu ainsale tootjale, kõikidele teadaolevatele eksportivatele tootjatele Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias, ühele liidu sõltumatule importijale ning ühele liidu sõltumatule kasutajale, kes näitasid üles huvi uurimise vastu.

(18)	Küsimustiku vastus saadi ainsalt liidu tootjalt ja osaline vastus ühelt liidu kasutajalt. Küsimustike vastuseid ei saadud liidu sõltumatutelt importijatelt ega Hiina Rahvavabariigi ja Indoneesia eksportivatelt tootjatelt.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, sellest tuleneva kahju ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootja

—	Productos Aditivos S.A., Barcelona, Hispaania.

1.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(20)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.5. Järelduste avalikustamine

(21)	Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad lõplikud dumpinguvastased meetmed jõusse. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Ükski pool ei esitanud märkusi enne avalikustamist.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(22)	Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit naatriumtsüklamaat, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2929 90 00 (TARICi kood 2929900010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(23)	Naatriumtsüklamaat on toidu lisaainena tarvitatav tooraine, mida kasutatakse laialdaselt magusainena toiduainetööstuses, samuti väikese kalorisisaldusega ja dieetlauamagusainete tootjate poolt. Väikestes kogustes kasutatakse seda ka ravimitööstuses.

(24)

Naatriumtsüklamaat on keemiliselt puhas aine. Samas, nagu iga puhta keemilise aine puhul, võib see sisaldada väikest osa lisandeid koguses mg/kg toote kohta. Lisandite sisaldus, mis määratakse kindlaks liidu õigusnormidega, määrab naatriumtsüklamaadi kvaliteedi. Naatriumtsüklamaati leidub kahes vormis: hüdraatunud, 15 % niiskusesisaldusega; ja veevaba, kuni 1 % niiskusesisaldusega. Neil naatriumtsüklamaadi kahel vormil on samad põhiomadused ja kasutusotstarbed ning need erinevad üksnes magususastme poolest. Hüdraatunud naatriumtsüklamaat on veesisalduse tõttu vähem magus. Samal põhjusel erinevad ka hinnad. Veevaba naatriumtsüklamaat on kallim kui hüdraatunud naatriumtsüklamaat. Mõlemat vormi tuleks selles menetluses käsitleda seega ühe tootena.

2.2. Samasugune toode

(25)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugune põhiline kasutusotstarve:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida eksportiv tootja toodab ja müüb Hiina Rahvavabariigi ning Indoneesia siseturul;

—	toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus.

(26)	Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

3.1. Hiina Rahvavabariik

3.1.1. Sissejuhatavad märkused

(27)	Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping toimub ja kas kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(28)

Ehkki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines vaatlusaluse toote märkimisväärne import, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja selles uurimises koostööd. Seega põhinesid allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta statistilistel andmetel ja aegumise läbivaatamise taotluses esitatud andmetel.

3.1.2. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumping

3.1.2.1. Võrdlusriik

(29)	Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tehti nõutaval määral kindlaks kolmas turumajandusriik, et kehtestada hinnad või arvestuslik väärtus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(30)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb võrdlusriigiks valida Indoneesia, ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Ühtegi märkust ei esitatud. Komisjon soovis teha koostööd Indoneesia tootjatega. Kõikidele teadaolevatele Indoneesia eksportivatele tootjatele saadeti kirjad ja asjaomased küsimustikud.

(31)

Üks Indoneesia eksportiv tootja andis endast teada ja esitas küsimustikule väga ebatäieliku vastuse. Komisjon ei saanud ühtegi vastust järgnevale kirjale, milles paluti äriühingul oma vastust täiendada. Kõik saadud andmed olid nii ebatäielikud, et neid ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada. Selle tulemusena ei saanud Indoneesia eksportivat tootjat enam koostööd tegevana käsitleda. Seega ei saanud Indoneesiaga koostööd teha.

(32)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt toodetakse vaatlusalust toodet ainult liidus ja kahes asjaomases riigis. Samas viitas Eurostati statistika vaatlusaluse toote ekspordi piiratud kogustele Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) liitu vaatlusalusel perioodil. Kuna naatriumtsüklamaadi kasutamine USAs on keelatud, oli tõenäoliselt tegu vale liigitusega, ent komisjon võttis siiski ühendust USA ametiasutustega, et teha kindlaks võimalikud vaatlusaluse toote tootjad USAs, kui neid on. Selliste tootjate olemasolust seejärel märku ei antud.

(33)	Seega ei toimunud ühegi võimaliku võrdlusriigi tootjaga koostööd.

3.1.2.2. Normaalväärtus

(34)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuli määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis (edaspidi „võrdlusriigis“) kehtiva hinna alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul kolmandast riigist muudesse riikidesse, sealhulgas liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et juurde arvestada põhjendatud kasumimarginaal.

(35)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 30–32, ei saadud ühegi võrdlusriigi tootjaga koostööd algatada. Seega tuli alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestada normaalväärtus mõistlikkuse alusel. Sel eesmärgil pidas komisjon mõistlikuks võtta normaalväärtuse puhul aluseks kontrollitud hind ja liidu tootja kulude andmed.

(36)

Liidu tootmisharu müüs samasugust toodet tüüpilises koguses. Liidu tootmisharu omamaine müük oli siiski kahjumis. Seetõttu saadi normaalväärtus liidu tootmisharu tootmiskulude põhjal, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Müügi-, üld- ja halduskulud põhinesid liidu tootja tegelikel andmetel. Lisatud kasumimäär põhines teise magusaine ehk aspartaami hiljutise dumpinguvastase uurimise hinnangulisel mõistlikul kasumimarginaalil. Selles uurimises tegi komisjon esialgses etapis kindlaks, (8) et kasum 5–10 % (vahemik on esitatud konfidentsiaalsusega seotud põhjustel) vastab mõistlikule kasumile. Seega leiab komisjon, et seda taotletavat kasumit on mõistlik kasutada ka praeguses uurimises normaalväärtuse leidmisel. Kasutati liidu tootja toodetava ja müüdava kahe toote kaalutud keskmise kulu andmeid, sest koostöö puudumise tõttu puudus teave Hiina eksportivate tootjate müüdava toote liikide kohta.

3.1.2.3. Ekspordihind

(37)

Hiina eksportivate tootjatega koostöö puudumise tõttu põhines ekspordihind alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud statistikal (9) (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) kogu vaatlusaluse toote liitu suunduva Hiina ekspordi puhul (välja arvatud Fang Da) läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Kuna ei avaldatud mingit teavet seoses müüdava vormiga (toote liigiga), kasutati ekspordihinna arvutamiseks tavalist keskmist.

3.1.2.4. Võrdlus

(38)	Komisjon võrdles saadud normaalväärtust ja Hiina eksportijate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(39)	Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(40)

Transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pangatasusid kohandati asjakohaselt, kui neid kohandusi peeti mõistlikuks, veatuks ning kontrollitud tõenditega põhjendatuks. Täpsema teabe puudumisel põhinesid need kohandused tegelikel andmetel, mis olid seotud äriühinguga Fang Da paralleelsel artikli 5 kohasel uurimisel.

3.1.2.5. Dumpingumarginaal

(41)

Dumpingumarginaal arvutati summana, mille võrra keskmine normaalväärtus ületas keskmist ekspordihinda. Sel viisil saadud tulemused viitavad üldisele dumpingumarginaalile, mis on üle 100 %. Kindlakstehtud dumpingumarginaal oli oluliselt suurem kui esialgse uurimisega kindlaks tehtud dumpingumarginaalid.

3.1.3. Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(42)	Komisjon analüüsis, kas dumpingu jätkumine oleks tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Uuriti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina Rahvavabariigis, ekspordihinnad teistesse sihtkohtadesse ning muude kolmandate riikide turgude vastuvõtmissuutlikkus.

(43)	Analüüs põhines eelkõige taotluses esitatud teabel ning teabel, mis oli avalikult kättesaadav ja/või esitati selle uurimise raames. Muid teabeallikaid on samuti kasutatud, näiteks Eurostati impordistatistikat ja asjaomasest riigist pärit ekspordi statistikat.

3.1.3.1. Kasutamata tootmisvõimsus

(44)

Koostöö puudumisel kasutati läbivaatamise taotluses esitatud teavet, artikli 14 lõike 6 kohast andmebaasi ja Hiina ekspordistatistikat. Hiina tootmisvõimsust hinnati konservatiivselt, kasutades avalikult kättesaadavaid tootmisvõimsuse andmeid üksnes ühe Hiina eksportiva tootja kohta (10). Selle tulemusena leiti, et tootmisvõimsus on vähemalt 40 000 tonni, ent toimikus esitatud teabe kohaselt on veel vähemalt kaks Hiina tootjat (v.a Fang Da), ning et see konservatiivne näitaja alahindab Hiina Rahvavabariigi tegelikku tootmisvõimsust.

(45)

Hiina ekspordistatistika järgi ning artikli 14 lõike 6 kohase vaatlusaluse toote liitu importimise (v.a Fang Da) statistika järgi viitab ülaltoodud hinnang ligikaudu 17 000 tonnile vabale tootmisvõimsusele Hiina ja liidu turu jaoks kokku või vabale tootmisvõimsusele, mille maht on suurem kui kolmekordne liidu turu maht.

3.1.3.2. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad

(46)	Hiina ekspordistatistika kohaselt on Hiina keskmised hinnad tema muudel põhiturgudel (nt Lõuna-Aafrika, Brasiilia, Argentina ja Türgi) samal tasemel või veidi madalamal kui müügihinnad liidus.

(47)	See näitab, et vaatlusaluse toote dumping toimub ka kolmandate riikide turgudel ja et liit oleks endiselt atraktiivne turg Hiina eksportivate tootjate jaoks, kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

3.1.3.3. Vastuvõtmine kolmandate riikide turgudel

(48)

Naatriumtsüklamaati on keelatud kasutada toiduainetes, jookides ja farmaatsiatoodetes mitmel suurel kolmanda riigi turul, sealhulgas USAs. Toimikus ei olnud märke, mis osutaksid naatriumtsüklamaadi puhul muu kolmanda riigi turgude eeldatavale kasvule, samuti ei olnud toimikus märke Hiina siseturu suuruse ja selle eeldatava kasvu kohta.

(49)	Seega arvatakse, et muude turgude kui liidu turu vastuvõtmissuutlikkus on suhteliselt väike ja seega oleks liit atraktiivne turg, kui meetmed kehtetuks tunnistataks.

3.1.4. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(50)

Eespool nimetatud tegurite hindamine näitas, et käesoleva uurimisega seotud eksportijad on jätkanud vaatlusaluse toote eksportimist liitu märkimisväärsetes kogustes ja dumpinguhinnaga. Hiina eksport kolmandatesse riikidesse toimub ka dumpinguhindadega. Võttes arvesse Hiina eksportijate suurt vaba tootmisvõimsust, muude suuremate realiseerimisturgude puudumist ja liidu turu atraktiivsust, on Hiina eksportivad tootjad huvitatud vaatlusaluse toote veelgi suuremas mahus toomisest liidu turule dumpinguhinnaga, juhul kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

(51)	Võttes arvesse eespool esitatud andmeid ja teavet, järeldatakse, et Hiina Rahvavabariigist lähtuv dumping meetmete aegumise korral tõenäoliselt jätkuks.

3.2. Indoneesia

3.2.1. Sissejuhatavad märkused

(52)

Pärast algatamist andis üks Indoneesia eksportiv tootja endast teada. Esitati mittetäielik vastus küsimustikule, mille järel komisjon nõudis puuduste kõrvaldamise menetluse osana, et äriühing täidaks küsimustiku. Sellele nõudele vastust ei saadud ja seega ei saa ühtegi teadaolevat Indoneesia eksportivat tootjat käsitleda koostööd tegevana.

(53)

Eespool esitatut arvesse võttes ja kooskõlas alusmääruse artikliga 18 põhineb koostööst hoidunud Indoneesia eksportivate tootjate puhul teave kodumaiste hindade, teistesse riikidesse suunatud ekspordi hindade, tootmise ja toomisvõimsuse kohta Indoneesias kättesaadavatel faktidel, sealhulgas taotlusel ning avalikult kättesaadaval teabel.

3.2.2. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumping

3.2.2.1. Normaalväärtus

(54)

Indoneesiaga koostöö puudumisel kasutati taotluses kajastatud Indoneesia normaalväärtust, sest muud andmed ei olnud toimikus kättesaadavad. Taotluses oli Indoneesia normaalväärtuse saamiseks kasutatud liidu tootja kulude struktuuri ja kohandatud iga kuluelementi Indoneesia tasemetega. Kuluelemendid olid toorained, tööjõud, energia ja vesi, hooldus, kulum ning üldkulud. Taotluses tehtud kohanduste puhul leiti, et need on mõistlikud. Muu kättesaadava teabe puudumisel peeti taotluses sisalduvat teavet seega Indoneesia normaalväärtuse parimaks hinnanguks.

3.2.2.2. Ekspordihind

(55)

Indoneesia eksportivate tootjatega koostöö puudumisel pidi ekspordihindade kehtestamiseks kasutama muud kättesaadavat teavet. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indoneesiast liitu suunduv import peaaegu lõppes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuvastatud import oli vähetähtis (ligikaudu 19 tonni) ja seega ei saanud kasutada artikli 14 lõike 6 kohast liitu importimise statistikat. Selle asemel kasutati Indoneesia ekspordistatistikat ekspordihindade kehtestamiseks. Tehti kindlaks kaksteist ekspordi sihtkohta. Liitu eksportimise hinnana meetmete ärakaotamise korral kasutati võrdlusnäitajana kõikidesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi keskmist hinda.

3.2.2.3. Võrdlus

(56)	Komisjon võrdles saadud normaalväärtust ja Indoneesia eksportijate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(57)	Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(58)

Kohandused tehti selleks, et viia FOB-ekspordihinnad tehasehindade tasemele. Täpsema teabe puudumisel põhinesid need kohandused tegelikel andmetel, mis olid seotud äriühinguga Fang Da paralleelsel artikli 5 kohasel uurimisel ja mida komisjon peab kohanduste arvutamisel asjakohaseks võrdlusnäitajaks. Transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pangatasusid kohandati asjakohaselt, kui neid kohandusi peeti mõistlikuks, veatuks ning kontrollitud tõenditega põhjendatuks.

3.2.2.4. Dumpingumarginaal

(59)

Dumpingumarginaal arvutati summana, mille võrra põhjenduse 54 kohaselt arvutatud normaalväärtus ületas põhjenduses 55 kindlaksmääratud ekspordihinda. Selle tulemusena saadi dumpingumarginaaliks 33,6 %, mis on kõrgem kui esialgsel uurimisel kindlaks tehtud kõrgeim dumpingumarginaal (18,1 %). See näitab, et isegi kui vaatlusaluse toote eksport liitu on peaaegu peatunud, on Indoneesia äriühingute dumping kolmandatesse riikidesse jätkunud tasemel, mis on kõrgem kui esialgsel uurimisel kindlaks tehtud.

3.2.3. Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(60)	Komisjon analüüsis, kas meetmete aegumise korral esineb dumpingu kordumise tõenäosus. Uuriti järgmisi elemente: ekspordihinnad teistesse sihtkohtadesse, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Indoneesias ning muude kolmandate riikide turgude vastuvõtmissuutlikkus.

3.2.3.1. Kasutamata tootmisvõimsus

(61)

Koostöö puudumise tõttu pidi komisjon tuginema läbivaatamise taotluses olevatele andmetele, Eurostati andmebaasile ja Indoneesia ekspordistatistikale. Ühe Indoneesia eksportiva tootja kohta kättesaadavate andmete põhjal on Indoneesia tootmisvõimsus hinnanguliselt vähemalt 10 000 tonni. Indoneesia ekspordistatistikat kasutades sai kindlaks teha, et Indoneesia eksport kolmandatesse riikidesse oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 700 tonni. Selle alusel saab öelda, et Indoneesia vaba tootmisvõimsus koduturu ja liidu turu jaoks on konservatiivse hinnangu järgi 5 300 tonni. Tuleb märkida, et eelmisel aegumise läbivaatamisel (11) oli Indoneesia koguvõimsus 2008. aastal hinnangute järgi 18 000 tonni.

(62)

Kuna kahe Indoneesia tootja omamaise läbimüügi andmed ei ole kättesaadavad, saab vaba (kättesaadavat) tootmisvõimsust, mida saaks suunata liidu turule, hinnata üksnes ligilähedaselt. Samas ulatus eelmise aegumise läbivaatamise andmetele tuginedes kahe Indoneesia äriühingu omamaine läbimüük ligikaudu 2 000 tonnini, mis jätaks praeguse tootmisvõimsuse hinnangu järgi 3 300 tonni vaba tootmisvõimsust liidu turu jaoks. See moodustaks üle 80 % liidu turust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

3.2.3.2. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad

(63)

Kasutades Indoneesia ekspordistatistikat muudesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi kohta, võib täheldada, et kahe peamise ekspordituru ehk Pakistani ja Filipiinide (mis moodustavad üle 50 % Indoneesia eksportmüügist kolmandatesse riikidesse) keskmised müügihinnad on märkimisväärselt madalamad kui keskmine müügihind liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu selgitatud põhjendustes 55–59, saadi dumpingumarginaal 33,6 %, tuginedes Indoneesia ekspordihinna puhul kogu kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi müügihindadele. Seega oleks liit Indoneesia eksportivate tootjate jaoks meetmete aegumisel atraktiivne turg.

3.2.3.3. Vastuvõtmine kolmandate riikide turgudel

(64)

Nagu selgitatud põhjendustes 48 ja 49, peetakse muude turgude kui liidu turu vastuvõtmissuutlikkust väheseks. Koostöö puudumise tõttu ei sisalda toimik andmeid vaatlusaluse toote Indoneesia omamaise tarbimise kohta, aga hinnangulise vaba tootmisvõimsusega 5 300 tonni nii Indoneesia kui ka liidu turu jaoks, arvestades teiste turgude väikest vastuvõtmissuutlikkust, on selge, et Indoneesial oleks väga suur vaba tootmisvõimsus liidu turu katmiseks.

(65)	Seega ei saa eeldada, et Indoneesia ülemäärane tootmisvõimsus suunataks märkimisväärses ulatuses muudele turgudele kui liit.

3.2.4. Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(66)

Eespool osutatud tegurite hindamine näitas, et Indoneesia eksport muudele turgudele kui liidu turg oleks toimunud hindadega, mis on palju madalamad kui keskmine hinnatase liidus. Võttes arvesse Indoneesia eksportijate suurt vaba tootmisvõimsust ja muude suuremate realiseerimisturgude puudumist, on seega tõenäoline, et Indoneesia eksportivad tootjad suunavad suure dumpinguhinnaga koguse liidu turule, juhul kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

(67)	Võttes arvesse eespool esitatud andmeid ja teavet, järeldatakse, et meetmete aegumise korral Indoneesiast lähtuv dumping tõenäoliselt korduks.

4. KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

4.1. Sissejuhatav märkus

(68)	Kuna liidu tootmisharusse kuulub ainult üks tootja ning dumpinguhinnaga import puudutab üksnes piiratud arvul Hiina ja Indoneesia eksportivaid tootjaid, tuli kahjunäitajad ja impordiandmed indekseerida, et tagada tundliku äriteabe konfidentsiaalsus.

4.2. Euroopa Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(69)	Samasugust toodet tootis liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üksnes üks tootja, kes moodustab seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

4.3. Liidu tarbimine

(70)	Naatriumtsüklamaati toodetakse üksnes liidus, Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias. Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu müügimahu põhjal liidu turul, millele lisati Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi maht, nagu on selgitatud põhjenduses 73.

(71)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidu kogutarbimine	100	103	93	97	101
Allikas: liidu tootmisharu andmed, artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(72)	Naatriumtsüklamaadi tarbimine liidus vähenes esialgu 7 % ajavahemikul 2011–2013 ja suurenes järgneval perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tarbimine enam-vähem samal tasemel nagu 2011. aastal.

4.4. Import asjaomastest riikidest

(73)

Selle uurimise puhul on Hiina Rahvavabariigist pärit import Hiina Rahvavabariigi koguimport, v.a Fang Da import, mis ei ole selle uurimise objekt. Fang Da importi võeti arvesse üksnes liidu kogutarbimise arvutamisel. Selles uurimises Hiina ja Indoneesia eksportivate tootjatega koostöö puudumise tõttu kasutas komisjon artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist kättesaadavat statistikat neist kahest riigist vaatlusalusel perioodil pärit impordi mahu ja -hindade kindlaksmääramiseks, sest see sisaldas piisavalt üksikasjalikku teavet kümnekohaliste TARICi koodide ning TARICi lisakoodide tasandil.

(74)	Arvestades, et Indoneesiast pärit impordi maht on alusmääruse artikli 3 lõike 4 tähenduses vähetähtis, hinnati asjaomastest riikidest pärit importi eraldi.

4.4.1. Hiina Rahvavabariik

4.4.1.1. Maht ja turuosa

Tabel 2

Impordi maht ja turuosad

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Impordimaht	100	114	73	71	77
Turuosa	100	110	79	73	77
Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(75)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht 23 %. Esialgu see suurenes ajavahemikul 2011–2012 ja seejärel langes märkimisväärselt, kusjuures väga järsk 41-indeksipunktine langus toimus ajavahemikul 2012–2013. Ajavahemikul 2013–2014 esines veel väike langus, millele järgnes kuue indeksipunkti suurune tõus alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(76)	Vastav turuosa vaatlusalusel perioodil muutus samamoodi ja vähenes kokku 23 %.

4.4.1.2. Impordihinnad

(77)

Hiina impordihinna suundumused on kindlaks tehtud ja neid on eraldi analüüsitud nii koos dumpinguvastaste tollimaksudega kui ka ilma. Seda tehti käesoleval juhul seetõttu, et nende tollimaksude taset muudeti 2012. aastal, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 1, ja hinnasuundumused, mis hõlmasid dumpinguvastaseid tollimakse, võimaldasid nende muudatuste mõju illustreerida.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/kg) Indeks

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
välja arvatud dumpinguvastased tollimaksud	100	105	105	101	104
sealhulgas dumpinguvastased tollimaksud	100	109	112	108	111
Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(78)	Vaatlusalusel perioodil tõusid Hiina Rahvavabariigist muudelt tootjatelt kui Fang Da pärit impordi keskmised CIF-hinnad liidu piiril (hinnad ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta) 4 %.

(79)

Kui dumpinguvastaste tollimaksude mõju arvesse võtta, tõusid impordihinnad vaatlusalusel perioodil 11 %. Tuleb meelde tuletada, et 2012. aasta mais dumpinguvastased tollimaksud rohkem kui kahekordistati kontserni Rainbow Rich kuuluvate Hiina eksportivate tootjate suhtes, mis kajastub keskmiste impordihindade (koos dumpinguvastaste tollimaksudega) tõusus 2011. aastast 2012. aastani.

4.4.1.3. Hinna allalöömine

(80)

Kuna puudus koostöö ühegi selle läbivaatamise objektiks oleva Hiina eksportiva tootjaga, tegi komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinna allalöömise kindlaks, võrreldes liidu tootja kaalutud keskmist müügihinda sõltumatule kliendile liidu turul, korrigeerituna tehasehindade tasemele ja Hiina keskmise impordihinnaga artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Kuna seoses Hiina impordi vormiga (toote liigiga) ei avaldatud mingit teavet, kasutati Hiina keskmise impordihinna arvutamiseks tavalist keskmist.

(81)

Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli keskmine hindade allalöömise marginaal (väljendatud protsendimäärana liidu tootmisharu müügihindadest) 22,8 %, võttes arvesse Hiina impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude mõju. Kui meetmetega hõlmatud Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks maha arvata, oleks hinna allalöömise marginaal 32,3 %.

4.4.2. Indoneesia

4.4.2.1. Maht ja turuosa

Tabel 4

Impordi maht ja turuosad

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Impordimaht	100	225	31	18	9
Turuosa	100	218	34	19	9
Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(82)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid nii Indoneesiast liitu imporditava naatriumtsüklamaadi maht kui ka turuosa 91 %. Tuleks märkida, et Indoneesiast pärit impordi absoluutne maht oli 2011. ja 2012. aastal väike, 2013. aastal väga väike ning 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebaoluline. Seega, ehkki Indoneesia import kõikus vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, võib selle mõju liidu tootmisharule pidada aastatel 2011–2012 väga piiratuks ja alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini isegi vähetähtsaks.

4.4.2.2. Impordihinnad

Tabel 5

Impordihinnad (eurot/kg) Indeks

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Välja arvatud dumpinguvastased tollimaksud	100	104	107	105	106
Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(83)	Indoneesiast tuleneva impordi keskmised CIF-hinnad liidu piiril tõusid vaatlusalusel perioodil 6 %.

4.4.2.3. Hinna allalöömine

(84)

Kuna puudus koostöö ühegi Indoneesia eksportiva tootjaga, tegi komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinna allalöömise kindlaks, võrreldes liidu tootja kaalutud keskmist müügihinda sõltumatule kliendile liidu turul, korrigeerituna tehasehindade tasemele ja Indoneesia keskmise impordihinnaga artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Kuna seoses Indoneesia impordi vormiga (toote liigiga) ei avaldatud mingit teavet, kasutati Indoneesia keskmise impordihinna arvutamiseks tavalist keskmist.

(85)

Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli keskmine hindade allalöömise marginaal (väljendatud protsendimäärana liidu tootmisharu müügihindadest) 24,1 %. Kui meetmetega hõlmatud Indoneesia eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks maha arvata, oleks hinna allalöömise marginaal 33,6 %.

4.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1. Üldised märkused

(86)

(87)

Tingituna tehnilisest vahejuhtumist, mis toimus 2011. aasta juulis (plahvatus tehases), ei saanud liidu tootmisharu teostada esimest tootmisetappi – reaktsiooniprotsesse – alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini ning pidi ajutiselt tuginema imporditud naatriumtsüklamaadile, mida ta täiendavalt puhastas, et suuta säilitada oma äritegevus.

(88)

Kuna liidu tootjal ei olnud muud valikut kui tugineda ajutiselt impordile ning võttes arvesse impordi piiratud kestust ja mahtu vaatlusalusel perioodil, ei muuda see vahejuhtum ega selle tagajärjed ülaltoodud järeldusi liidu tootmisharu määratlemise kohta kehtetuks. Samas avaldas see olulist mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale aastatel 2011–2012, see tähendab vaatlusaluse perioodi alguses, eelkõige seoses tootmisvõimsuse, tootmis- ja müügimahuga, aga ka kasumlikkuse näitajatega. Peale selle avaldas see teatavat mõju impordi arengule, kuigi see mõju oli väike. Neid elemente võetakse arvesse, analüüsides kahjunäitajate arengut.

(89)

(90)

4.5.2. Kahjunäitajad

4.5.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(91)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tootmismaht	100	104	189	159	157
Tootmisvõimsus	100	114	171	171	171
Tootmisvõimsuse rakendamine	100	91	110	93	92
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(92)

Kokkuvõttes suurenes tootmine vaatlusalusel perioodil 57 %. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 87 ja allpool põhjenduses 93, oli liidu tootmisharu tootmismaht samas aastatel 2011–2012 ebatavaliselt väike. 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kahanes tootmise tase järsult 32 indeksipunkti.

(93)

(94)	Tootmisvõimsuse rakendusaste alanes 8 % alates 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, ent langes järsult alates 2013. aastast koos tootmismahu kahanemisega.

4.5.2.2. Müügimaht ja turuosa

(95)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügimaht	100	69	146	108	104
Turuosa	100	67	157	111	104
Allikas: liidu tootmisharu andmed ja artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(96)	Müügimaht liidu turul ja vastav turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil sarnaselt. Need suurenesid kokku 4 %.

(97)

Kuna mõlemad näitajad kajastavad üksnes liidu tootmisharu enda toodetud naatriumtsüklamaadi müügimahtu, olid 2011. ja 2012. aasta näitajad eespool põhjendustes 87 ja 93 märgitud põhjustel tavatult madalad. Alates 2013. aastast, mil enda naatriumtsüklamaadi tootmine oli juba püsivalt taastatud, kahanes liidu tootmisharu müügimaht 42 indeksipunkti võrra tellimuste vähenemise tõttu.

(98)	Turuosa kahanes samuti märkimisväärselt alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. See on kontrastiks muutustele liidu tarbimises, mis suurenes 8 indeksipunkti võrra.

4.5.2.3. Kasv

(99)

Liidu tootmisharu olukord paranes aastatel 2011–2013, kui liidul oli võimalik suurendada oma tootmismahtu, tootmisvõimsust, müügimahtu ja turuosa. Selle kasvu põhjustas kaks tegurit: i) dumpinguvastaste tollimaksude suurenemine teatavate Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul, arvestades, et tollimaksud kahekordistati 2012. aasta mais, ning ii) asjaolu, et liidu tootmisharu oli taas ise valmis tootma naatriumtsüklamaati 2013. aastal 12 kuu jooksul võrreldes üksnes 7 kuuga 2011. aastal ja 8 kuuga 2012. aastal.

(100)

Kui 2011. aasta juulis ei oleks plahvatust toimunud, oleksid tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendamise, müügimahu ja turuosade näitajad olnud 2011. ja 2012. aastal palju suuremad, sest liidu tootmisharu oleks saanud varustada oma kliente enda naatriumtsüklamaadiga imporditud toote asemel, mida ta täiendavalt töötles (puhastas) ajavahemikul 2011. aasta augustist 2012. aasta maini. Selle tulemusena oleks tootmismahu, müügimahu ja turuosade kasv olnud aastatel 2011–2013 palju väiksem, samal ajal kui tootmisvõimsus oleks kogu vaatlusalusel perioodil püsinud isegi 2013. aasta tasemel. Alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini muutusid kõik ülalnimetatud mahuga seotud suundumused, välja arvatud tootmisvõimsus, täielikult vastupidiseks. Tegelikult sisenes liidu tootmisharu hoolimata asjaolust, et liidu tarbimine suurenes alates 2013. aastast, majanduslanguse faasi. Samal ajal jäi liidu tootmisharu kasumlikkus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kindlalt negatiivseks, mis pärssis tootmisharu kasvuväljavaateid.

4.5.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(101)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajate arv	100	100	105	105	105
Tootlikkus (tootmismaht töötajate arvu suhtes)	100	104	180	151	150
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(102)

(103)

Tehases toimunud plahvatuse tõttu avaldus liidu tootmisharu tootlikkusele samasugune mõju nagu muudele ülalnimetatud majandusnäitajatele. Nii nagu tootmismaht, oli ka tootlikkus 2011. ja 2012. aastal erakordselt väike ning seejärel see suurenes järsult 2013. aastal ligikaudu 80 indeksipunkti võrra. Samas kahanes see sellest ajast saadik tellimuste vähenemise tõttu 2014. aastal 30 indeksipunkti võrra ja jäi sellele tasemele kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

4.5.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(104)

Dumpinguvastased meetmed on kehtinud Indoneesia eksportivate tootjate ja kõikide Hiina eksportivate tootjate (välja arvatud Fang Da) impordi suhtes alates 2004. aastast.

(105)

Nagu eespool märgitud, olid Indoneesia ja Hiina tootjate (välja arvatud Fang Da) dumpingumarginaalid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt üle miinimumtaseme. Mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale on suur, arvestades märkimisväärses koguses ja dumpinguhinnaga naatriumtsüklamaadi jätkuvat importi Hiina tootjate poolt.

4.5.2.6. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(106)

Ainsa liidu tootja keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihind liidus

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind	100	105	103	107	106
Keskmine ühiku tootmiskulu	100	107	97	95	96
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(107)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind tõusis vaatlusalusel perioodil 6 %. Esmalt tõusis see aastatel 2011–2012 viie indeksipunkti võrra ja jäi seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodini stabiilseks.

(108)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku tootmiskulu tõusis aastatel 2011–2012 seitsme indeksipunkti võrra ja langes seejärel 2013. aastal võrreldes 2011. aastaga kümne indeksipunkti võrra. Alates 2013. aastast jäi see kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini stabiilseks. Need muutused tulenesid peamiselt tooraine kulude kõikumisest.

(109)

Seoses ülaltooduga tuleks märkida, et liidu tootmisharu ei suutnud täpselt eraldada puhastamiskulusid kõigist tootmiskuludest. Selle tulemusena kajastavad 2011. ja 2012. aasta indeksid vastupidi 2013., 2014. aasta ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodi indeksitele ka liidu tootmisharu imporditud naatriumtsüklamaadi puhastamiskulusid.

(110)

(111)

Igal juhul oli keskmine ühiku müügihind kogu vaatlusalusel perioodil alati allpool liidu tootmisharu keskmisi ühiku tootmiskulusid, mis on esitatud ülaltoodud tabelis.

4.5.2.7. Tööjõukulud

(112)

Ainsa liidu tootja keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta	100	127	115	102	95
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(113)

Kogu vaatlusperioodil vähenesid keskmised tööjõukulud 5 %. Samas suurenesid vastavad kulud 2012. aastal kõigepealt 27 % – eelkõige töölt vabastatud töötajale makstud hüvitiste tõttu – ja seejärel kahanesid need püsivalt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, mil need langesid 5 % allapoole oma 2011. aasta taset.

4.5.2.8. Laovaru

(114)

Liidu ainsa tootja laovaru kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovaru

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Lõppvarud	100	258	339	406	708
Lõppvarud protsendina toodangust	100	249	179	255	451
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(115)

Vaatlusperioodil kõikusid protsendina toodangust kajastatavad lõppvarud märkimisväärselt. Need suurenesid esialgu ajavahemikul 2011–2012, seejärel vähenesid järgmisel aastal ja lõpuks kasvasid märkimisväärselt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Vaatlusalusel perioodil kasvasid need kokkuvõttes 351 indeksipunkti võrra. See tõus on osaliselt tingitud liidu tootja suutmatusest müüa oma tooteid põhjusel, et esineb konkurents madala hinnaga impordiga, aga see tuleneb ka tavatult väikestest laovarudest 2011. aastal pärast eespool põhjenduses 87 selgitatud tehnilist vahejuhtumit.

4.5.2.9. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(116)

Liidu ainsa tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

Indeks (2011 = 100)	2011	2012	2013	2014	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Kasumlikkus	– 100	– 111	– 82	– 61	– 69
Rahavoog	100	– 500	– 1 107	– 559	– 766
Investeeringud	100	203	15	0	0
Investeeringutasuvus	– 100	– 42	– 104	– 79	– 77
Allikas: liidu tootmisharu andmed.

(117)

Selleks et määrata kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud naatriumtsüklamaadi eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Nagu märgitud eespool põhjenduses 109, tuleks 2011.–2012. aasta kasumi/kahjumi taseme kindlaksmääramiseks kasutatav tootmiskulu teha kindlaks kogunäitajana, mis hõlmaks ka imporditud naatriumtsüklamaadiga seotud kulusid. Selle alusel näitas kasumlikkuse näitajate analüüs, et liidu tootmisharus esinesid kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärsed kahjumid. Eriti suured olid need aastatel 2011–2012, ent alates 2013. aastast olukord paranes.

(118)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus, mis tehti kindlaks seoses naatriumtsüklamaadi kogumüügimahuga (12), muutus võrreldes 2011. aasta positiivse näitajaga ajavahemikul 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini tugevalt negatiivseks.

(119)

(120)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina põhivara arvestuslikust netoväärtusest. See oli kogu vaatlusalusel perioodil olulisel määral negatiivne.

(121)

Arvestades liidu tootmisharu kantud kahjumite taset, mõjutas see märkimisväärselt tema kapitali kogumise võimet.

4.5.3. Järeldus kahju kohta

(122)

(123)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 99, võib tegelikult seda arengut selgitada olulisel määral ka: i) 2011. aasta juulis tehases toimunud plahvatus, ii) asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud selle plahvatuse tõttu alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini naatriumtsüklamaati ise toota, ning iii) tootmisharu naasmine täielikule 12kuulisele tootmisprotsessile 2013. aastal pärast hävinud tootmisliinide asendamist. Ilmselgelt oleks nende näitajate tõus 2013. aastaks olnud märkimisväärselt väiksem, kui plahvatust ei oleks toimunud.

(124)

Eespool nimetatud suundumuste positiivne areng muutus selgelt alates 2013. aastast, mil liidu tootmisharu tootmismaht, müügimaht, tootlikkus ja turuosa vähenesid märkimisväärselt.

(125)

(126)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

4.6. Kahju jätkumise tõenäosus

4.6.1. Sissejuhatav märkus

(127)

Nagu eespool põhjendustes 122–126 esitatud järelduses märgitud, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Ehkki Hiina impordi tase püsis märkimisväärne, oli Indoneesiast pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu olematu.

(128)

Et hinnata kahju jätkumise tõenäosust, kui meetmetel lastaks aeguda, analüüsiti alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel ühelt poolt Hiina ja teiselt poolt Indoneesia impordi tegelikku ning potentsiaalset mõju liidu tootmisharule. Liidu tootmisharu olukorrale impordi poolt avaldatava potentsiaalse mõju kindlakstegemisel tugineti i) eksportijate vaba tootmisvõimsuse olemasolule; ii) dumpinguhinnaga impordi mahu tõenäolisele arengule ning iii) Hiina ja Indoneesia impordi hindade tasemele.

4.6.2. Hiina Rahvavabariik

(129)

Isegi kui Hiina Rahvavabariigist pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil (vt eespool tabel 2), oli see siiski märkimisväärsel tasemel ja selle turuosa oli vahemikus 40–60 %. Nagu märgitud eespool põhjenduses 81, lõid vastavad hinnad liidu hinnad märkimisväärselt alla, st 23 %, võttes arvesse praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete mõju. Pole kahtlust, et sellise impordimahuga selle hinnataseme juures avaldab Hiina dumpinguhinnaga import liidu turul kahjulikku mõju, suurendades seega ka liidu tootmisharu kantavat kahju.

(130)

Kui vaadelda Hiina impordi potentsiaalset mõju juhul, kui meetmed tunnistataks kehtetuks, tuleks kõigepealt meenutada, et Hiina Rahvavabariigis olemasoleva tootmisvõimsuse ülaltoodud analüüs (vt eespool põhjendus 45) on näidanud, et läbivaatamise objektiks olevate Hiina Rahvavabariigi äriühingute vabalt kasutatav tootmisvõimsus on vähemalt kolm korda nii suur kui liidu turu maht. Lisaks tehti järeldus, et liit on Hiina eksportijatele endiselt atraktiivne turg – seda kinnitab ka praegune impordi tase – ja et vähemalt osa täiendavast ülemäärasest tootmisvõimsusest eksporditaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu.

(131)

Arvestades dumpingu ja hindade allalöömise märkimisväärset taset – eelkõige kui diskonteerida kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude mõju –, toimuks eespool märgitud täiendav eksport liitu dumpinguhindadega ning oluliselt madalamate hindade ja kuludega kui liidu tootja hinnad ja kulud.

(132)

Selliste mahtude ja hindade ühine mõju tekitaks endiselt ning isegi suurendaks kahju liidu tootmisharule, mis on niigi ebakindlas seisus.

4.6.3. Indoneesia

(133)

Indoneesia import oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul peaaegu olematu ja seega keskendub alltoodud analüüs impordi tõenäolisele arengule juhul, kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

(134)

Eespool esitatud analüüs on näidanud, et Indoneesial oleks vaba tootmisvõimsus, mis vastab ligikaudu tervele liidu naatriumtsüklamaadi turule. Tuginedes Indoneesia ekspordihindadele kolmandate riikide turgudel ning arvestades asjaolu, et naatriumtsüklamaati on keelatud kasutada toiduainetes, jookides ja farmaatsiatoodetes mitmel suurel kolmanda riigi turul, on suur tõenäosus, et kui meetmed tunnistataks kehtetuks, taastaks Indoneesia oma ekspordi liidu turule.

(135)

Seoses hindadega on uurimine näidanud, et Indoneesia ekspordihinnad teistesse kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul olid dumpinguhinnad; need hinnad olid üldjoontes madalad ning palju madalamad kui liidu tootja hinnad ja kulud.

(136)

Eeltoodu põhjal võib teha järelduse, et kui meetmed tunnistataks kehtetuks, siis on väga tõenäoline, et Indoneesia taastaks märkimisväärses koguses naatriumtsüklamaadi ekspordi liitu dumpingu- ja madalate hindadega, mis lööks liidu tootmisharu hinna alla. Suure tõenäosusega tekitaks see endiselt suure kahju liidu tootmisharule ja isegi halvendaks selle olukorda.

4.7. Kokkuvõte

(137)

Ülaltoodu põhjal tehakse järeldus, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, esineb kahju jätkumise tõenäosus.

5. LIIDU HUVID

(138)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate/kauplejate ja kasutajate huvide hindamisest.

(139)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(140)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas ülaltoodud järeldustest hoolimata leidub kaalukaid põhjuseid, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

5.1. Liidu tootmisharu huvid

(141)

Uurimine näitas, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli Indoneesia ja Hiina Rahvavabariigi (välja arvatud Fang Da) suhtes kehtivatest meetmetest hoolimata liidu tootmisharu kahjumis ning selle tootmismaht, müügimaht ja turuosa liidu turul vähenesid. Samal ajavahemikul püsis Hiina Rahvavabariigist pärit import ulatuslik ja lõi liidu tootmisharu hinnad alla. Nagu eespool selgitatud, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral suur tõenäosus, et mujalt Hiinast kui äriühingult Fang Da pärit import suureneb veelgi ning Indoneesia import jätkub dumpingu- ja madalate hindadega. Eespool tehti kindlaks, et kehtivate meetmete aegumine toob tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharu juba niigi ebakindla olukorra täiendava halvenemise ning võib lõppkokkuvõttes sundida liidu tootmisharu naatriumtsüklamaadi tootmise üldse lõpetama, mis tekitaks kahju tööhõivele ja alternatiivsetele tarneallikatele liidus.

(142)

Kui meetmed jäävad jõusse, siis eeldatakse, et liidu tootmisharu on suuteline oma hinda tõstma ning tootmis- ja müügimahtu suurendama ning muutuks järk-järgult taas kasumlikuks.

(143)

Seega jõudis komisjon järeldusele, et Hiina Rahvavabariigi ja Indoneesia suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

5.2. Importijate/kauplejate huvid

(144)

Importijate/kauplejatega koostööd ei toimunud. Koostöö puudumist arvestades on mõistlik eeldada, et vaatlusalune toode ei moodusta importijate/kauplejate käibest olulist osa ja et puuduvad tegurid, mis viitaksid sellele, et importijatele/kauplejatele avalduks ebaproportsionaalne mõju, kui meetmed jääksid kehtima.

5.3. Kasutajate huvid

(145)

Selles uurimises tegi üksnes üks kasutaja osalist koostööd.

(146)

Vaatlusaluse toote peamised lõppkasutajad liidus on toiduaine-, joogi- ja ravimitööstus. Naatriumtsüklamaadi importi käsitlevate varasemate uurimiste käigus tehti kindlaks, et naatriumtsüklamaat moodustas nii väikese osa tootmiskulust, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise mõju ei olnud märkimisväärne. Seda kinnitas eespool nimetatud kasutajalt saadud osaline vastus komisjoni küsimustikule. Kuna selles uurimises ei ole ühelgi muul viisil esindatud toiduaine-, joogi- ega ravimitööstus, on mõistlik eeldada, et meetmete pikendamise korral ei oleks kasutajatele avalduv mõju märkimisväärne.

(147)

Pidades silmas ülaltoodud tähelepanekut, et meetmete puudumisel võib liidu tootmisharu olla sunnitud naatriumtsüklamaadi tootmise lõpetama, ja pidades silmas vaid väheste naatriumtsüklamaadi tootjate olemasolu kogu maailmas, on meetmetest tõenäoliselt kasu isegi kasutajatele, kuivõrd need säilitavad naatriumtsüklamaadi tootmise liidus ning kasutajate võimaluse hankida eri konkureerivate tootjate toodetud naatriumtsüklamaati.

5.4. Järeldus liidu huvide kohta

(148)

Eelöeldu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise vastu.

6. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(149)

Eeltoodust tuleneb, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel tuleks Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes määrusega (EL) nr 492/2010 (muudetud määrusega (EL) nr 398/2012) kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada. Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited tuleks nende meetmete kohaldamisalast välja jätta, sest esialgses uurimises nende eksportijate puhul dumpingut kindlaks ei tehtud.

(150)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit ning praegu CN-koodi ex 2929 90 00 (TARICi kood 2929900010) alla klassifitseeritava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimakse tasumata, on järgmine.

Riik	Äriühing	Dumpinguvastase tollimaksu määr (eurot kilogrammi kohta)	TARICi lisakood
Hiina Rahvavabariik	Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd, Shanglilang, Cha Shan Industrial Area, Buji Town, Shenzhen City, Guangdong Province, Hiina Rahvavabariik Golden Time Chemical (Jiangsu) Co., Ltd, No 90-168, Fangshui Road, Chemical Industry Zone, Nanjing, Jiangsu Province, Hiina Rahvavabariik	0,23	A473
Hiina Rahvavabariik	Kõik teised äriühingud (välja arvatud Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited – TARICi lisakood A471 ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited – TARICi lisakood A472 )	0,26	A999
Indoneesia	PT. Golden Sari (Chemical Industry), Mitra Bahari Blok D1- D2, Jalan Pakin No 1, Sunda Kelapa, Jakarta 14440, Indoneesia	0,24	A502
Indoneesia	Kõik muud äriühingud	0,27	A999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriigi tolliasutusele esitatakse kehtiv faktuurarve, millele peab olema lisatud kuupäeva ja faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjaga (märgitud peab olema töötaja nimi ja amet) deklaratsioon järgmise tekstiga: „Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud Euroopa Liitu eksporditava naatriumtsüklamaadi (koguse) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4. Juhtudel, mil kaubad on enne vabasse ringlusse laskmist kahjustunud ning tegelikult makstud või makstav hind jagatakse seega tolliväärtuse kindlaksmääramiseks osadeks kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (13) artikliga 131, võib dumpinguvastase tollimaksu summat, mis arvutatakse selle artikli lõike 2 alusel, vähendada protsendi ulatuses, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna osadeks jagamisele.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(3) Nõukogu 3. juuni 2010. aasta rakendusmäärus (EL) nr 492/2010, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 140, 8.6.2010, lk 2); nõukogu 7. mai 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 398/2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 492/2010, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes (ELT L 124, 11.5.2012, lk 1).

(4) Vt joonealune märkus 2.

(5) ELT C 374, 22.10.2014, lk 4.

(6) Teade Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 189, 6.6.2015, lk 2).

(7) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi importi käsitleva, ainult kahe eksportiva tootjaga – Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited – piirduva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 264, 12.8.2015, lk 32).

(8) Komisjoni 25. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/262, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit aspartaami impordi suhtes (ELT L 50, 26.2.2016, lk 4).

(9) Artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas sisaldab andmeid selliste toodete impordi kohta, mille suhtes kehtivad dumpingu- või subsiidiumivastased meetmed või uurimised ning mis on saadud nii menetlusega seotud riikidelt ja eksportivatelt tootjatelt kui ka muudelt kolmandatelt riikidelt ja muudelt eksportivatelt tootjatelt, kümnekohaliste TARICi koodide ning TARICi lisakoodide tasandil.

(10) http://www.rainbowrich.com/factory/index.html

(11) Vt joonealune märkus 3.

(12) Vastupidi tabelis 7 avaldatud müügimahule hõlmab selles põhjenduses osutatud kogumüügimaht liidu tootmisharu enda naatriumtsüklamaadi ning 2011. ja 2012. aastal imporditud materjalil põhineva naatriumtsüklamaadi müüki nii liidus kui ka eksporditurgudel.

(13) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 192

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 16. juuli 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1157, 11. juuli 2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 964/2014 seoses kaasinvesteerimisrahastu ja linnaarendusfondi rahastamisvahendite standardtingimustega	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/1158, 15. juuli 2016, millega muudetakse määrust (EL) nr 452/2014 seoses kolmandate riikide käitajatele antavate lubade vormide ja nendega seotud käitamistingimuste väljajätmisega ( 1 )	21
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1159, 15. juuli 2016, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited toodetava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	23
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1160, 15. juuli 2016, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärineva naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	49
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1161, 15. juuli 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	71
		OTSUSED
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/1162, 30. juuni 2016, konfidentsiaalse teabe avaldamise kohta kriminaaluurimise käigus (EKP/2016/19)	73
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	AKV-ELi suursaadikute komitee otsus nr 3/2016, 12. juuli 2016, AKV-ELi partnerluslepingu III lisa läbivaatamise kohta [2016/1163]	77

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	166,2
0702 00 00	ZZ	166,2
0709 93 10	TR	136,9
0709 93 10	ZZ	136,9
0805 50 10	AR	144,6
	BO	217,8
	CL	120,9
	UY	200,2
	ZA	176,3
	ZZ	172,0
0808 10 80	AR	193,6
	BR	92,6
	CL	130,5
	CN	102,6
	NZ	147,2
	US	117,0
	ZA	111,6
	ZZ	127,9
0808 30 90	AR	182,6
	CL	112,1
	NZ	156,3
	ZA	137,7
	ZZ	147,2
0809 10 00	TR	191,2
0809 10 00	ZZ	191,2
0809 29 00	TR	281,0
0809 29 00	ZZ	281,0


	(1) EMPs kohaldatav tekst