15.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 190/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1149,

15. aprill 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori riiklike toetusprogrammide osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 555/2008

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 53,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 63 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 tunnistati kehtetuks ja asendati määrus (EÜ) nr 1234/2007 (3). Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos on esitatud eeskirjad veinisektori toetusprogrammide kohta ning antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada veinisektori toetusprogrammide sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb teatavad eeskirjad osutatud õigusaktidega vastu võtta. Kõnealuste aktidega tuleks asendada komisjoni määruse (EÜ) nr 555/2008 (4) vastavad rakenduseeskirjad.

(2)

Lisaks määruse (EÜ) nr 555/2008 asjaomaste sätete kohandamisele vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaole on käesoleva määruse eesmärk lihtsustada ja muuta selgemaks määruse (EÜ) nr 555/2008 teatavad sätted, et vähendada veamäära ja kohandada sätteid vastavalt teostatavate menetluste ja tegevuste tegelikkusele. Samal ajal on käesoleva määruse eesmärk vähendada ettevõtjate ja riiklike asutuste halduskoormust võimalikult suures ulatuses.

(3)

Määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotises on sätestatud kontrollisüsteeme ja karistusi käsitlevad eeskirjad ning antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestada eeskirjad eraldatud toetuse täielikult või osaliselt tagasivõtmiseks või eraldatud toetuse osaliselt või täielikult maksmata jätmiseks, kui toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele või abi või toetuse andmise tingimustega seotud kulukohustustele või muudele kohustustele. Selleks et täpsustada, milline makse tuleb teha heakskiidetud tegevuse osalise rakendamise puhul, on vaja kehtestada käesoleva määrusega erieeskirjad.

(4)

Õiguskindluse huvides tuleks määratleda teatavad käesolevas määruses ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1150 (5) kasutatavad mõisted. Eelkõige on vaja kindlaks teha, kes on iga üksiku meetme puhul rahastamiskõlblik. Koostoime tekitamiseks võivad tootjate liidud, mis ei ole ametlikult kinnitatud, olla toetusesaajatena rahastamiskõlblikud isegi juhul, kui nad on üksnes ajutiselt vastavuses kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega.

(5)	Tagamaks, et toetusmeetmeid rakendataks tõhusalt ja tulemuslikult, tuleks määrata kindlaks iga meetme rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning prioriteetsuskriteeriumid, mille alusel eelistada selliseid toetusesaajaid või tegevusi, mille eesmärk on saavutada iga meetme peamisi eesmärke.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45 on sätestatud edendamiseks antav toetus. Õiguskindluse huvides tuleks kindlaks määrata teavitus- ja müügiedendustegevus ning vastavad rahastamiskõlblikud meetmed. Igal juhul ei tohiks need olla vastuolus liikmesriikide tervishoiuasutuste seisukohtadega ja peaksid olema kooskõlas selle kolmanda riigi õigusaktidega, kus neid rakendatakse.

(7)

Selleks et teavitus- ja müügiedendustegevus oleks võimalikult tõhus, peaksid meetmed olema kättesaadavad ettevõtjatele ja nende liitudele mis tahes ettevõtlusvormi puhul. Asjaomase liikmesriigi toetusesaajad ei tohiks olla üksnes avalik-õiguslikud asutused. Euroopa Liidu individuaalsete kaubamärkide edendamise vältimiseks ei peaks liikmesriikide üksikud ettevõtjad teavitusmeetmete jaoks toetust saama.

(8)

Selleks et võimalikult suur arv ettevõtjaid toetust saaks ning et teavitus- ja müügiedendustegevus oleks võimalikult mitmekesine, peaks ühele toetusesaajale ühes ja samas kolmandas riigis või kolmanda riigi turul antav toetus piirduma kuni kolmeaastase ajavahemikuga. Kui teavitustegevuse koondumise ja turuletuleku tõttu tekib ilmne vajadus osutatud ajavahemikku pikendada, tuleks lubada liikmesriikidel pikendada kogu kõnealust ajavahemikku kuni kahe aasta võrra.

(9)	Et liikmesriikides teavituseks antava toetuse koostoime oleks võimalikult tõhus, tuleks eelistada tegevusi, mis hõlmavad mitut liikmesriiki või piirkonda või mitut kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist.

(10)

Kui rääkida müügiedendusest kolmandates riikides, tuleks eelistada uusi müügiedendustegevusi, millega toetada ettevõtjaid, kes ei ole kava raames varem toetust saanud või kes soovivad avada kolmandates riikides uusi turge. Selleks et toetada pääsemist selliste kolmandate riikide turgudele, kuhu liidu veine ei impordita veel ühiselt, peaks liikmesriikidel olema lubatud eelistada kolmandate riikide kiiresti arenevatele turgudele suunatud ettevõtjaid.

(11)

Vaja oleks täpselt esitada kulud, mida ei saa viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise toetuste puhul lugeda rahastamiskõlblikeks (sealhulgas väljajuurimise kulud ning saamata jäänud tulu hüvitamise kulud taimetervise põhjustel toimuvaks ümberistutamiseks antava toetuse raames), sest nende eesmärk on üksnes toetada sellise taasistutamisega kaasnevaid kulusid, mis toimub teatavatel tingimustel pärast kohustuslike fütosanitaarmeetmete võtmist.

(12)

Toorelt koristamise toetuse puhul peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada piiranguid seoses sortide, konkreetsete keskkonna- ja fütosanitaarohtude ning meetodiga, mida tuleb kõnealuse meetme puhul kasutada, nii et kõnealuse meetme rakendamist saaks kohandada vastavalt konkreetsetele vajadustele, mis tulenevad liikmesriikide turuolukorrast ja viinamarjaistanduste tingimustest, võttes samal ajal arvesse toorelt koristamise eri meetodeid. Meetme nõuetekohaseks toimimiseks tuleks teatavad tingimused siiski kindlaks määrata. Selleks et meetmest ei saaks toodete jaoks nende turulelaskmist asendav püsiv varuvariant, tuleks kehtestada eraldatava toetuse maksimaalne kestusaeg.

(13)

Vaja oleks kehtestada ühisfondidest antava toetuse eeskirjad. Eeskirjade eesmärk peaks olema ennetada kuritarvitamisi ning neis tuleks sätestada ajalised ja rahalised piirangud. Selleks et innustada toetusmeetme kasutamist, tuleks ette näha, et kõikides liikmesriikides oleks toetuse andmise tase samaväärne.

(14)

Kehtestada tuleks saagikindlustuse toetuse teatavad tingimused. Eelkõige tuleks teha erand eeskirjast, mille kohaselt tuleb maksed teha täies ulatuses toetusesaajatele, ning lubada teatavatel tingimustel, et liigse halduskoormuse vältimiseks makstakse toetus vahendajatele, tingimusel et see ei moonuta konkurentsi kindlustusturul.

(15)

Kehtestada tuleks rahastamiskõlblikud meetmed ja rahastamiskõlblikud kulud investeeringute ning innovatsiooni toetamiseks. Eelkõige on asjakohane lubada innovatsioonitegevuses osaleda teadus- ja arenduskeskustel ning pidada esmatähtsaks selliseid tegevusi, milles teadus- ja arenduskeskused osalevad. Peale selle tuleks lubada tootmisharudevahelistel organisatsioonidel innovatsioonitegevuse raames ühiselt toetust saada. Lisaks on veinisektoriga seotud investeeringute ja innovatsiooni puhul oluline selguse huvides täpsustada, et tavalisi asendusinvesteeringuid ei saa rahastamiskõlblikena käsitada, samuti nagu on oluline kindlaks teha, kas meetme eesmärk, milleks on muu hulgas turu nõuetele kohandumise tõhustamine ja konkurentsivõime suurendamine, kuulub sellise toetuse alla.

(16)

Määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklites 21 ja 22 ning artikli 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeskirjad hõlmavad veinisektori kõrvalsaaduste kõrvaldamist. Kui kõrvaldamine toimub kõrvalsaaduste destilleerimise teel, võib sertifitseeritud destilleerija saada toetust vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 52. Et vältida konkurentsi moonutamist, on sellega seoses asjakohane esitada selgemalt mõiste „tooralkohol“ ning jätta välja võimalus kasuta toiduaine- ja joogitööstusele toodetud alkoholi.

(17)

Sätestada tuleks eeskirjad kõigi asjakohaste meetmete kohta, millega tagada, et toetusprogrammidesse oleks lisatud selge piiritlemise kriteeriumid, millega välditakse võimalust, et turu ühise korralduse raames rahastatavaid meetmeid või tegevusi rahastatakse ka muudest fondidest. Nende eeskirjade alusel peaks liikmesriikidele olema lubatud kehtestada toetusprogrammi tasandil mis tahes piirid, mida liikmesriigid peavad kõige asjakohasemaks, tingimusel et eelnevalt on selgelt kindlaks määratud, millisest fondist iga asjaomast meedet või konkreetse ettevõtja rakendatavat tegevust rahastatakse.

(18)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos sätestatud piirangute raames ja kõnealuste piirangute alusel vastuvõetud sätete kohaselt peaks viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja toorelt koristamise toetuse puhul olema liikmesriikidel laialdased volitused otsuste tegemisel toetuse üksikasjaliku reguleerimisala ja taseme kohta, sealhulgas eelkõige seoses kulude hüvitamise lihtsustatud meetoditega, mitterahaliste sissemaksete ja toetuse ülemmääradega. Kõnealuses küsimuses tuleks sätestada ühtsed eeskirjad.

(19)	Müügiedendus- ja innovatsioontoetuse puhul on asjakohane sätestada eeskirjad rahastamiskõlblikkuse ning personali- ja halduskulude arvutamise kohta, samuti on vaja tagada, et neid eeskirju kohaldataks ühetaoliselt kogu ELis.

(20)

Selleks et võtta arvesse kõiki rahastamiskõlbliku tegevuse rakendamisel kantud kulusid, mille toetusesaaja on lõplikult tasunud, ning kooskõlas teiste liidu fondide puhul kohaldatavate toetuste andmise eeskirjaga, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (6) artikli 69 lõike 3 punktis c, peaks käibemaks, mis ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav, olema toetuse saamiseks rahastamiskõlblik, kui on täidetud teatavad tingimused. Need tingimused tuleks kindlaks määrata.

(21)	Selleks et toetusprogrammideks eraldatud vahendid saaks ära kasutatud, on asjakohane ette näha ettemaksed. Eelkõige on vaja sätestada, millistel juhtudel võib ettemakseid teha ning seada ettemaksete tegemise tingimuseks tagatise esitamise.

(22)	Vaja oleks täpsustada, et toetust ei tohiks maksta tootjatele, kellel on ebaseaduslikud istandused või alade puhul, kuhu on viinapuud istutatud ilma loata.

(23)	Selleks et kaitsta liidu finantshuve, tuleks täpsustada, et toetusesaajale võib toetust maksta (välja arvatud ettemaksed, mille tingimuseks on tagatise esitamine) ainult pärast kõigi nõuetekohaste lõplike kontrollide järeldust.

(24)

Teatavatel tingimustel peaks olema lubatud muuta toetusesaaja poolt toetuse saamiseks esitatud tegevusi, mille pädev asutus on heaks kiitnud. Liikmesriigi poolt ette nähtud väiksemate muudatuste puhul tuleks olla igakülgselt paindlik. Igal juhul peaksid heakskiidetud tegevusega hõlmatud meetmete vahel tehtavad finantsülekanded olema teatavates piirides lubatud ilma pädeva asutuse eelneva heakskiiduta.

(25)

Üldreegliks peaks olema toetuse maksmine pärast heakskiidetud tegevuste täielikku rakendamist. Ümberkorraldamise ja toorelt korjamise puhul tuleks teha siiski üldreeglist erand, kuna tegemist on pindalapõhiste meetmetega. Kõnealuste meetmete puhul tuleks kehtestada eeskirjad makstava summa arvutamise kohta või sellise juba makstud summa arvutamise kohta, mis tuleb rakendamata osalt tagasi nõuda.

(26)	Ümberkorraldamise ja toorelt korjamise puhul tuleks selgitada, millistel juhtudel peab pindala mõõtmine olema erinõuetega vastavuses. Muudel juhtudel peaksid liikmesriigid olema kohustatud kehtestama asjakohased kontrollimeetodid, et määrata kindlaks tegevuse rakendamise tegelik ulatus.

(27)	Tootjate õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks kehtestada sätted vääramatu jõu ja muude erakorraliste juhtude lahendamiseks.

(28)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks välja jätta määruse (EÜ) nr 555/2008 sätteid, mis asendatakse käesoleva määrusega ja rakendusmäärusega (EL) 2016/1150. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 555/2008 vastavalt muuta.

(29)	Vaja oleks ette näha sujuv üleminek määruse (EÜ) nr 555/2008 asjaomastelt eeskirjadelt käesoleva määrusega ja rakendusmäärusega (EL) 2016/1150 kehtestatud uutele eeskirjadele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala ja kasutatavad mõisted

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega täiendatakse määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jagu veinisektori toetusprogrammide osas.

2. Käesoleva määruse sätted ei mõjuta:

a)	selliste liikmesriikidevahelisi suhteid reguleerivate erisätete kohaldamist, mis hõlmavad pettusevastast võitlust veinisektoris, kui kõnealused sätted hõlbustavad käesoleva määruse kohaldamist,

eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad:

i)	kriminaalasju või liikmesriikide vastastikust abi kriminaalasjades,

ii)	haldusõigusrikkumiste menetlemist.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tegevus“ meedet või meetmerühma, mis kuulub taotleja esitatud projekti või lepingusse, mis on asjaomase toetusprogrammi raames liikmesriikide ametiasutuste poolt välja valitud ja vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 43 osutatud meetmete alla kuuluvale mis tahes tegevusele.

Artikkel 2

Vastutus kulude eest

Liikmesriigid vastutavad kõigi kulude eest, mis on kantud nende toetusprogrammi raames, või kõigi muudatuste eest osutatud programmis, mis on tehtud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artiklitega 1 ja 2, juhul kui neid ei kohaldata kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 41 lõikega 4 või 5.

II PEATÜKK

SÄTTED ERI TOETUSMEETMETE KOHTA

1. JAGU

Edendamine

1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 3

Toetusesaajad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45 osutatud toetuse saajad peavad olema kutseorganisatsioonid, veinitootjate organisatsioonid, veinitootjate organisatsioonide liidud, kahest või rohkemast tootjast koosnevad ajutised või alalised liidud, tootmisharudevahelised organisatsioonid või, kui liikmesriik vastavalt otsustab, avalik-õiguslikud asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (7) artikli 1 lõike 9 tähenduses.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud meetme puhul võivad toetusesaajateks olla eraettevõtjad.

Liikmesriigid ei tohi määrata avalik-õiguslikku asutust ainsaks toetusesaajaks.

Artikkel 4

Toetuse kestus

Ühe toetusesaaja teavitus- ja müügiedendustegevust ei toetata kauem kui kolm aastat ühes liikmesriigis meetme puhul, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis a, ning vastavas kolmandas riigis või kolmanda riigi turul ei toetata seda meetme puhul, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b.

Kui tegevuse tõhusus on põhjendatud, võib tegevusele antavat toetust pikendada maksimaalselt üks kord kuni kahe aasta võrra või maksimaalselt kaks korda kuni üheks aastaks iga pikendamise puhul.

Artikkel 5

Rahastamiskõlblikud kulud ja tagasimaksmise eeskirjad teavitus- ja müügiedendustegevuse puhul

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 45 ja käesoleva määruse artiklitele 6 ja 9 kehtestavad liikmesriigid eeskirjad rahastamiskõlblike meetmete ja vastavate rahastamiskõlblike kulude kohta. Eeskirjad peavad olema koostatud selliselt, et oleks täidetud kavade eesmärgid vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 45.

Kõnealuste eeskirjadega nähakse eelkõige ette toetuse maksmine vastavalt ühikuhindade standardiseeritud astmikule, mis on arvutatud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artikliga 24, või vastavalt tõendavatele dokumentidele, mille peab esitama toetusesaaja.

2. alajagu

Teave liikmesriikides

Artikkel 6

Rahastamiskõlblikud toimingud

1. Tegevused ja nende aluseks olevad meetmed, mille puhul määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud toetust kohaldatakse, peavad sisaldama liikmesriikide tarbijatele mõeldud teavet veini vastutustundliku tarbimise kohta ning teavet alkoholi kuritarvitamisega seonduva riski kohta, samuti liidu kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste süsteemi, millega tuuakse esile toote eriline kvaliteet, maine või muud omadused, mis tulenevad tema geograafilisest piirkonnast või päritolust.

2. Lõikes 1 osutatud teavitustegevused võivad olla nii teabekampaaniad kui ka riikliku või liidu tähtsusega üritustel, messidel ja näitustel osalemine.

3. Esitatud teave peab põhinema veini olulistel omadustel või iseloomulikel tunnustel, see ei tohi põhineda kaubamärkidel ega õhutada veini tarbimist selle erilise päritolu tõttu. Veini päritolu võib siiski olla esitatud tegevusega seotud teabe osana.

4. Kogu teave, mis on seotud veinitarbimise mõjuga tervisele ja käitumisele, peab põhinema üldtunnustatud teaduslikel andmetel ja olema kooskõlas selle liikmesriigi rahvatervise eest vastutavate pädevate asutuste seisukohtadega, kus teavitustegevused toimuvad.

Artikkel 7

Tingimustele vastavuse kriteeriumid

Taotluse läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid järgmistest kriteeriumidest:

a)	tegevused ja nende aluseks olevad meetmed on selgelt määratletud, esitatud on teavitustegevuse kirjeldus ja lisatud hinnangulised kulud;

b)	tagatis, et tegevuse kavandatud kulud ei ületa tavapärast turuhinda;

c)	tagatis, et toetusesaajatel on juurdepääs piisavatele tehnilistele ja rahalistele vahenditele, millega tagada tegevuse tõhus rakendamine;

kavandatud strateegiate ja püstitatud eesmärkide omavaheline kooskõla ning nende tõenäoline mõju ja edu tarbijate teadlikkuse suurendamisele veini vastutustundlikust tarbimisest ning alkoholi kuritarvitamisega seonduvast riskist, samuti liidu kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste süsteemist teavitamisele.

Artikkel 8

Prioriteetsuskriteeriumid

1. Pärast taotluste läbivaatamist peavad liikmesriigid eelistama tegevusi:

a)	milles keskendutakse nii veini vastutustundlikule tarbimisele kui ka liidu kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste süsteemile;

b)	mis hõlmavad mitut liikmesriiki;

c)	mis hõlmavad mitut haldus- või veinipiirkonda;

d)	mis hõlmavad mitut liidu kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada muud prioriteetsuskriteeriumid ja märkida need toetusprogrammis ära. Muud prioriteetsuskriteeriumid peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning nende aluseks peavad olema toetusprogrammi konkreetsed strateegiad ja eesmärgid.

3. alajagu

Edendamine kolmandates riikides

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud tegevused

Tegevused ja nende aluseks olevad meetmed, mille puhul kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud toetust, peavad sisaldama ELi veinide edendamist kolmandate riikide turgudel, tingimusel et:

a)	tooted on ette nähtud otsetarbimiseks; kolmanda riigi sihtturg pakub toodete ekspordiks võimalusi või võimalikud uued müügikohad on seal olemas;

b)	kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul märgitakse asjaomase teavitus- või müügiedendustegevuse raames toote päritolu;

c)	toetatav tegevus on selgelt määratletud, sealhulgas on täpsustatud, milliseid tooteid võetakse arvesse, milline on turundustegevus ja selle hinnanguline maksumus;

d)	teave või reklaamisõnumid põhinevad veini olulistel omadustel ja on kooskõlas nende sihtturuks valitud kolmanda riigi kehtivate õigusaktidega.

Artikkel 10

Tingimustele vastavuse kriteeriumid

Taotluse läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid järgmistest kriteeriumidest:

a)	tegevused ja nende aluseks olevad meetmed on selgelt määratletud, esitatud on müügiedendusmeetme kirjeldus ja lisatud hinnangulised kulud;

b)	tagatis, et tegevuse kavandatud kulud ei ületa tavapärast turuhinda;

c)	tagatis, et toetusesaaja majanduslik suutlikkus on piisav, et tulla toime kolmanda riigiga peetavale kaubavahetusele eriomaste piirangutega, ja tal on piisavad vahendid, et tagada meetme võimalikult tõhus rakendamine;

d)	toetusesaaja on esitanud tõendid selle kohta, et tal on piisaval hulgal kvaliteetseid tooteid, et tagada pärast müügiedendustegevuse lõppu turunõudluse rahuldamine pikema aja jooksul;

e)	kavandatud strateegiate ja püstitatud eesmärkide omavaheline kooskõla ning nende tõenäoline mõju ja edu seoses nõudluse kasvuga asjaomaste toodete järele.

Artikkel 11

Prioriteetsuskriteeriumid

1. Pärast taotluste läbivaatamist peavad liikmesriigid eelistama:

a)	uusi toetusesaajaid, kes ei ole saanud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud toetust;

b)	toetusesaajaid, kelle tegevus on suunatud uude kolmandasse riiki või uue kolmanda riigi turule, mille jaoks nad varem ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud toetust saanud.

2. JAGU

Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 12

Toetusesaajad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 46 osutatud toetuse saajateks peavad olema viinamarjakasvatajad, kes vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 436/2009 (8) artikli 2 punktis a esitatud määratlusele.

Artikkel 13

Tingimustele vastavuse kriteeriumid

Taotluse läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid järgmistest kriteeriumidest:

a)	kavandatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus ja nende rakendamise tähtajad;

b)	meetmed, mida rakendatakse iga majandusaasta iga asjaomase piirkonna puhul.

Artikkel 14

Rahastamiskõlbmatud kulud

Järgmiste meetmetega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud:

a)	viinamarjaistanduse igapäevane harimine;

b)	kaitse ulukite, lindude või rahe põhjustatud kahju eest;

c)	tuulekaitseribade ja -müüride ehitamine;

d)	juurdepääsuteed ja tõsteseadmed;

e)	põllumajanduslike sõidukite ost.

Artikkel 15

Taasistutamine viinapuude tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 esimese lõigu punkti c kohane viinamarjaistanduste taasistutamine pärast tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel kohustuslikku väljajuurimist liikmesriigi pädeva asutuse korraldusel on rahastamiskõlblik, kui liikmesriik:

a)	teatab komisjonile riikliku toetusprogrammi esitamise või riikliku toetusprogrammi mis tahes muutmise raames kõnealuse tegevusega hõlmatud kahjulike organismide loetelu ja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud sellise strateegilise kava kokkuvõtte, mis on seotud kõnealuse loeteluga;

b)	järgib nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (9).

2. Eelarveaasta jooksul ei tohi tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel toimuva taasistutamise kulud ületada 15 % viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise aastasest kogukulust asjaomases liikmesriigis samal eelarveaastal.

3. Nakatunud viinamarjaistanduste väljajuurimise kulusid ja saamata jäänud tulu ei loeta rahastamiskõlblikeks kuludeks.

Artikkel 16

Prioriteetsuskriteeriumid

Liikmesriigid võivad kehtestada prioriteetsuskriteeriumid ja märkida need toetusprogrammis ära. Sellised prioriteetsuskriteeriumid peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning nende aluseks peavad olema toetusprogrammi konkreetsed strateegiad ja eesmärgid.

3. JAGU

Toorelt korjamine

Artikkel 17

Toetusesaajad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 47 osutatud toetuse saajateks peavad olema viinamarjakasvatajad, kes vastavad määruse (EÜ) nr 436/2009 artikli 2 punktis a esitatud määratlusele.

Artikkel 18

Nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud tingimused

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 rakendamiseks peavad liikmesriigid võtma vastu eeskirjad, millega tagada, et asjaomastel aladel säilitatakse head kasvutingimused ja et meetme kohaldamine ei mõjuta kahjulikult keskkonda ning sellel ei ole kahjulikke fütosanitaarseid tagajärgi, ning kindlustada, et meetme nõuetekohast rakendamist saab kontrollida.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võivad liikmesriigid kohaldada meetme suhtes piiranguid, mis põhinevad objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, sealhulgas eri sortide ajastus, keskkonna- ja fütosanitaarohud või meetme rakendamise meetod.

Liikmesriigid võivad kehtestada ka muud tingimused määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 47 osutatud meetme nõuetekohaseks toimimiseks.

Artikkel 19

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Taotluse läbivaatamisel võtab liikmesriik aluseks andmed, mis on esitatud asjaomase kasvuala, keskmise saagi, kasutatava meetodi ja viinamarjasordi ning sellest toodetava veini tüübi kohta.

Artikkel 20

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Rohelise korje toetust ei maksta, kui saak hävib enne rohelise korje alguskuupäeva täielikult või osaliselt eeskätt loodusõnnetuse tagajärjel komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 (10) artikli 2 lõike 9 tähenduses või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel kõnealuse määruse artikli 2 lõike 16 tähenduses.

2. Kui saak hävib täielikult või osaliselt rohelise korje toetuse maksmise ja saagikoristusperioodi vahelisel ajal, ei kuulu juba toetust saanud alalt saamata jäänud tulu hüvitamisele saagikindlustuse vahenditest.

Artikkel 21

Toorelt koristamine geograafilise tähisega veinide tootmiseks mõeldud maatükkidel

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide tehnilises kirjelduses sätestatud saagi piirmäärade arvutamisel ei võeta arvesse toorelt koristamise toetust saanud maatüki pindala.

Artikkel 22

Toetuse kestus

Et olla toetuse saamiseks rahastamiskõlblik, ei tohi toorelt koristamist samal maatükil kahel järjestikusel aastal teha.

Artikkel 23

Prioriteetsuskriteeriumid

4. JAGU

Ühisfondid

Artikkel 24

Toetusesaajad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 48 osutatud toetuse saajateks on viinamarjakasvatajad, kes vastavad määruse (EÜ) nr 436/2009 artikli 2 punktis a esitatud määratlusele, või määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud toodete tootjad.

Artikkel 25

Toetuse saamise tingimused

1. Kui määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 48 osutatud toetust kasutatakse ühisfondide loomise halduskulude katmiseks, peab tootja poolt ühisfondi tehtud sissemakseks antud toetus piirduma esimesel, teisel ja kolmandal tegevusaastal vastavalt järgmiste määradega: 10 %, 8 % ja 4 %.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada ühisfondide loomise halduskulude katmiseks kasutatava toetuse ülemmäärad.

Artikkel 26

Toetuse kestus

Toetuse maksmise aeg ei ole pikem kui kolm aastat.

5. JAGU

Saagikindlustus

Artikkel 27

Toetusesaajad

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 49 osutatud toetuse saajateks on viinamarjakasvatajad, kes vastavad määruse (EÜ) nr 436/2009 artikli 2 punktis a esitatud määratlusele.

2. Toetust taotlevad viinamarjakasvatajad esitavad liikmesriigi asjaomasele ametiasutusele oma kindlustuslepingu, et liikmesriigil oleks võimalik täita määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 49 lõikes 2 osutatud tingimust.

Artikkel 28

Maksed toetusesaajatele

1. Liikmesriigid võivad maksta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 49 lõikes 1 osutatud toetust kindlustusandjate kaudu tingimusel, et:

a)	järgitakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 49 lõikes 4 sätestatud tingimusi;

b)	kogu toetuse summa edastatakse tootjale;

c)	kindlustusandja maksab toetuse tootjale ettemaksena, kindlustusmakse vähendamise kaudu või posti- või pangaülekande teel viieteistkümne päeva jooksul pärast liikmesriigilt makse saamist.

2. Vahendajate kasutamine maksete edastamiseks ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsitingimusi.

Artikkel 29

Nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud tingimused

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 49 kohaldamiseks võtavad liikmesriigid vastu kõnealuses artiklis osutatud meetme nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud tingimused, sealhulgas need, millega tagada, et toetus ei moonuta konkurentsi kindlustusturul.

2. Liikmesriigid kehtestavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 49 lõikes 3 osutatud tingimuste täitmiseks makstavate toetussummade piirmäärad. Liikmesriigid võivad kehtestada piirmäära tüüpkulude ja tüüpilistel eeldustel saamata jäänud tulu alusel. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused arvutused:

a)	sisaldavad ainult kontrollitavaid andmeid;

b)	põhinevad asjakohaste teadmiste ja oskustega määratud arvandmetel;

c)	sisaldavat selget viidet arvandmete allikale;

d)	arvutuste puhul on arvesse võetud asjakohaseid piirkondlikke ja kohalikke tingimusi.

Artikkel 30

Mõisted

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 49 kohaldamisel tähendab „loodusõnnetused“ määruse (EL) nr 702/2014 artikli 2 lõikes 9 määratletud loodusõnnetusi ja „loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused“ kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 16 määratletud loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi.

Artikkel 31

Prioriteetsuskriteeriumid

6. JAGU

Investeeringud

Artikkel 32

Toetusesaajad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 50 osutatud toetuse saajateks on viinamarjakasvatajad, kes toodavad või turustavad kõnealuse määruse VII lisa II osas loetletud tooteid, veinisektori tootjaorganisatsioonid, kahest või rohkemast tootjaorganisatsioonist koosnevad liidud või tootmisharudevahelised organisatsioonid.

Artikkel 33

Rahastamiskõlblikud meetmed ja rahastamiskõlblikud kulud

1. Toetuse saamiseks on rahastamiskõlblikud üksnes järgmiste meetmetega seotud kulud:

a)	kinnisvara ehitamine, soetamine, liisinguga soetamine või parendamine;

b)	uute masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)	punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, näiteks arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud ning teostatavusuuringud;

d)	arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patendiõiguste, litsentside ja autoriõiguste omandamise kulud ning kollektiivkaubamärkide registreerimise kulud.

Esimese lõigu punktis c osutatud teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikeks kuludeks isegi juhul, kui nende tulemuste põhjal ei kanta ühtegi punktide a ja b kohast kulu.

2. Liisingulepinguga seotud kulud, välja arvatud need, millele on osutatud lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b, eelkõige liisinguandja hinnalisand, intresside refinantseerimiskulud, kaudsed kulud ja kindlustusmaksed, ei ole rahastamiskõlblikud kulud.

3. Erandina lõike 1 esimese lõigu punktist b võivad liikmesriigid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (11) tähenduses kehtestada oma toetusprogrammides nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tingimused, mille puhul võib kasutatud seadmete ostmist käsitada rahastamiskõlbliku kuluna.

4. Tavalised asendusinvesteeringud ei ole rahastamiskõlblikud kulud.

Artikkel 34

Kooskõla ja järjepidevus

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 50 kohast toetust ei anta tegevustele, mis on saanud toetust vastavalt kõnealuse määruse artiklile 45.

Artikkel 35

Tingimustele vastavuse kriteeriumid

Taotluse läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid järgmistest kriteeriumidest:

a)	tegevused ja nende aluseks olevad meetmed on selgelt kindlaks määratud, esitatud on investeerimistegevuse kirjeldus ja lisatud hinnangulised kulud;

b)	tagatis, et kavandatud tegevuse kulud ei ületa tavapärast turuhinda;

c)	tagatis, et toetusesaajatel on juurdepääs piisavatele tehnilistele ja rahalistele vahenditele, millega tagada tegevuse tõhus rakendamine; ning et toetust taotlev ettevõtja ei ole raskustes, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 50 lõike 2 kolmandas lõigus;

d)	kavandatud strateegiate ja püstitatud eesmärkide omavaheline kooskõla ning nende tõenäoline mõju ja edu seoses töötlemis- või turustamisrajatiste üldise tõhususe parandamisega ning nende kohandamisega turunõudlusele, samuti seoses nende konkurentsivõime suurendamisega.

Artikkel 36

Prioriteetsuskriteeriumid

1. Pärast taotluste läbivaatamist peavad liikmesriigid eelistama tegevusi, mis tõenäoliselt aitavad suurendada energiasäästu ja ülemaailmset energiatõhusust ning parandada jätkusuutlikke protsesse.

7. JAGU

Innovatsioon veinisektoris

Artikkel 37

Toetusesaajad

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 51 osutatud toetuse saajateks on viinamarjakasvatajad, kes toodavad või turustavad kõnealuse määruse VII lisa II osas loetletud tooteid, veinisektori tootjaorganisatsioonid ja kahest või rohkemast tootjaorganisatsioonist koosnevad ajutised või alalised liidud.

2. Toetusesaajate tegevuses võivad osaleda teadus- ja arendustegevuskeskused. Projekti võib kaasata ka tootmisharudevahelised organisatsioonid.

Artikkel 38

Rahastamiskõlblikud meetmed ja rahastamiskõlblikud kulud

1. Tegevused ja nende aluseks olevad meetmed, mille puhul kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 51 osutatud toetust, peavad sisaldama materiaalseid ja mittemateriaalseid investeeringuid, sealhulgas teadmussiiret järgmiste üksikasjade arendamiseks:

a)	veinisektori või veinitootmise kõrvalsaadustega seotud uued tooted;

b)	viinamarjaveinist toodete väljatöötamiseks vajalikud uued protsessid ja tehnoloogiad;

c)	investeeringute muu lisandväärtus tarneahela kõigil etappidel.

2. Rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad katseprojekte, ettevalmistavaid meetmeid disaini, toote, tootmisprotsessi või tehnoloogia väljatöötamise ja katsetamise vormis ning sellega seotud mis tahes materiaalseid ja/või mittemateriaalseid investeeringuid enne vastselt väljatöötatud toodete, protsesside ja tehnoloogiate kasutamist kaubanduslikel eesmärkidel.

3. Tavalised asendusinvesteeringud ei ole rahastamiskõlblikud kulud.

Artikkel 39

Tingimustele vastavuse kriteeriumid

Taotluse läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid järgmistest kriteeriumidest:

a)	tegevused ja nende aluseks olevad meetmed on selgelt kindlaks määratud, esitatud on investeerimistegevuse kirjeldus ja lisatud hinnangulised kulud;

b)	tagatis, et kavandatud tegevuse kulud ei ületa tavapärast turuhinda;

c)	tagatis, et toetusesaajatel on juurdepääs piisavatele tehnilistele ja rahalistele vahenditele, millega tagada tegevuse tõhus rakendamine;

d)	kavandatud strateegiate ja püstitatud eesmärkide omavaheline kooskõla ning nende tõenäoline mõju ja edu seoses töötlemis- või turustamisrajatiste üldise tõhususe parandamisega ning nende kohandamisega turunõudlusele, samuti seoses nende konkurentsivõime suurendamisega.

Artikkel 40

Prioriteetsuskriteeriumid

1. Pärast taotluste läbivaatamist peavad liikmesriigid eelistama tegevusi, mis:

a)	tõenäoliselt aitavad suurendada energiasäästu ja ülemaailmset energiatõhusust ning parandada jätkusuutlikke protsesse;

b)	hõlmavad teadmussiirde elementi;

c)	tagavad teadus- ja arendustegevuskeskuste osaluse.

8. JAGU

Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 41

Toetusesaajad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 52 osutatud toetuse saajateks on veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerijad.

Asjaomased liikmesriigid võivad rakendada destilleerijate vabatahtlikku sertifitseerimist liikmesriigi kehtestatud korras.

Artikkel 42

Toetuse eesmärk

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 52 osutatud toetust makstakse destilleerijatele, kes töötlevad destilleerimiseks tarnitud veinivalmistamise kõrvalsaadused vähemalt 92 %-se alkoholisisaldusega toorpiirituseks, mida kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks.

Esimene lõik ei takista töötlemise tulemusel saadud alkoholi edasist töötlemist, mille tulemusel arvutatakse toetussumma vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artiklile 18, täitmaks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 52 lõikes 5 sätestatud nõuet kasutada kõnealust alkoholi üksnes tööstuslikult või energia saamiseks.

2. Toetus on summa, mis on ette nähtud destilleerijalt tootjale tarnitavate toodete kogumise kulude hüvitamiseks, kui viimane kannab kõnealused kulud.

III PEATÜKK

ÜHISED EESKIRJAD

Artikkel 43

Topeltrahastamise keeld

Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikes toetusprogrammides selged kriteeriumid, mille abil tagada, et määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 45, 46, 48, 49, 50 ja 51 alusel ei anta toetust neile tegevustele ja toimingutele, mis juba saavad toetust liidu mõne muu rahastamisvahendi raames.

Artikkel 44

Rahastamiskõlblikud kulud ja tagasimaksmise eeskirjad viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning toorelt korjamise puhul

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning toorelt korjamise alla kuuluvate tegevuste või toimingute kohta ning asjaomaste rahastamiskõlblike kulude kohta. Eeskirjad peavad olema koostatud selliselt, et oleks täidetud meetmete eesmärgid vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõikele 1 ja artikli 47 lõikele 2.

Kõnealuste eeskirjadega nähakse eelkõige ette toetuse maksmine vastavalt ühikuhindade standardiseeritud astmikule, mis on arvutatud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artikliga 24, või tõendavate dokumentide alusel, mille peab esitama toetusesaaja.

Sellisel juhul kehtestavad liikmesriigid toetuse piirmäärad, määrates kindlaks konkreetse parameetri iga tegevuse puhul. Osutatud piirmäärasid kohaldatakse taotluste puhul, et määrata kindlaks maksimaalne rahastamiskõlblik summa iga tegevuse puhul, mis on osa kogutegevusest, millele toetust taotleti. Toetuse andmise aluseks on kahest saadud summast, st maksimaalsest rahastamiskõlblikust summast ja tõendavatest dokumentidest tulenevast summast madalaim.

Toetuse ülemmäär põhineb tavapärasel turuhinnal.

Kulu arvutamine tõendavate dokumentide alusel põhineb selles riigis, kus toetusesaaja on registrisse kantud, kasutatavatel raamatupidamisarvestuse põhimõtetel, korral ja meetoditel.

2. Liikmesriigid kehtestavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 4 punkti a ja artikli 47 lõike 3 kohase sissetuleku kaotamise eest makstava hüvitise taseme vastavalt kõnealuse määruse artikli 46 lõikele 5 ja artikli 47 lõikele 4.

3. Kui ühikuhindade standardiseeritud astmik on määratud kindlaks viinapuude kasvuala põhjal, mõõdetakse pindala ära vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artiklile 44.

Artikkel 45

Mitterahalised sissemaksed viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning toorelt korjamise puhul

1. Mitterahalised sissemaksed pakkumise vormis, mille kohta ei ole sularahamakseid tõendavaid arveid või samaväärse tõendusjõuga dokumente, võivad olla rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 46 ja 47 alusel, kui programmiga on nii ette nähtud.

2. Selleks et arvutada toetuse summa, mis vastab mitterahalisele sissemaksele:

a)	lisatakse kõnealused mitterahalised sissemaksed ühikuhindade standardiseeritud astmikule, mis on arvutatud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artikliga 24, juhul kui liikmesriik otsustab kasutada kulude tagasimakse lihtsustatud võimalust, või

b)	määratakse väärtus kindlaks, võttes arvesse kulutatud aega ja samaväärse töö eest makstava tasu määra, kui liikmesriik otsustab rakendada ümberkorraldus- ja toorelt korjamise toetuse maksmist, võttes aluseks toetusesaaja poolt esitatavad tõendavad dokumendid.

3. Kui mitterahalist sissemakset arvutatakse vastavalt lõike 2 punktile b, peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:

a)	toetused, mida makstakse tegevustele, mis sisaldavad mitterahalisi sissemakseid, ei ületa rahastamiskõlblikke kogukulutusi (v.a mitterahalised sissemaksed) tegevuse lõpus;

b)	mitterahaliste sissemaksete väärtus ei ületa kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid;

c)	mitterahaliste sissemaksete väärtust ja tegelikku tegemist saab sõltumatult hinnata ja kontrollida.

Esimese lõigu punktis a osutatud kriteeriumit ei kohaldata määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 alusel toetatavate tegevuste puhul, mille mitterahalise panusena on arvestatud üksnes tehtud töö kulu.

Artikkel 46

Personalikulude rahastamiskõlblikkus

1. Toetusesaaja kantud personalikulusid määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45 või kõnealuse määruse artiklis 51 osutatud toetuse puhul käsitatakse rahastamiskõlblikena, kui need on kantud seoses selle konkreetse toetust saanud tegevuse ettevalmistamise, rakendamise või järelmeetmega, sealhulgas hindamine.

Sellised personalikulud sisaldavad muu hulgas toetusesaajaga lepingu sõlminud personali töö eest makstavat tasu, eelkõige müügiedenduse või innovatsioonitegevuse eest, ning kulusid, mis vastavad toetusesaaja koosseisuliste töötajate töötundide osale müügiedendus- või innovatsioonitegevuses.

2. Toetusesaaja peab esitama tõendavad dokumendid, milles on esitatud tegelikult tehtud töö üksikasjad iga konkreetse tegevuse puhul või, kui see on asjakohane, siis iga selle aluseks oleva tegevuse puhul.

3. Selleks, et määrata kindlaks toetusesaaja koosseisuliste töötajate poolt ellu viidud tegevusega seotud personalikulud, võib arvutada kohaldatava tunnimäära, jagades tegevuse rakendamisel töötanud konkreetsete töötajate viimase dokumenteeritud aasta tööjõukulude brutosumma 1 720 tunniga.

Artikkel 47

Halduskulude rahastamiskõlblikkus

1. Toetusesaaja kantud halduskulusid toetuse puhul, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45, või toetuse puhul, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 51, käsitatakse rahastamiskõlblikena, kui need on tekkinud seoses selle konkreetse toetust saanud tegevuse ettevalmistamise, rakendamise või järelmeetmega.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 kohaldamisel käsitatakse välisauditite kulusid rahastamiskõlblikena, juhul kui auditeid teostab sõltumatu ja kvalifitseeritud välisasutus.

2. Lõikes 1 osutatud halduskulusid käsitatakse rahastamiskõlblikena, kui need ei ületa 4 % tegevuse rakendamise abikõlblikest kogukuludest.

3. Liikmesriigid võivad otsustada, kas lõikes 1 osutatud halduskulud on rahastamiskõlblikud kindla summa alusel või tegelikke kulusid tõendavate dokumentide alusel, mille toetusesaaja peab esitama. Viimasel juhul arvutatakse kõnealused kulud selles riigis, kus toetusesaaja on registrisse kantud, kasutatavate raamatupidamisarvestuse põhimõtete, korra ja meetodite alusel.

Artikkel 48

Käibemaksu rahastamiskõlblikkus

1. Käibemaks ei ole rahastamiskõlblik, välja arvatud juhul, kui see ei ole kohaldatava riikliku käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav ning kui selle on tegelikult ja lõplikult maksnud toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (12) artikli 13 lõike 1 tähenduses.

2. Selleks et tagastamatu käibemaks oleks rahastamiskõlblik, peab vannutatud raamatupidaja või vannutatud audiitor tõendama, et toetusesaajale makstud summat ei ole tagastatud ning see on kuluna kirjendatud toetusesaaja raamatupidamises.

Artikkel 49

Ettemaksed

Liikmesriigid võivad ette näha, et toetusesaajale makstakse toetust ettemaksena konkreetse tegevuse jaoks või mis tahes üksiku tegevuse jaoks, mis kuulub määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 45, 46, 50, 51 ja 52 ette nähtud toetuse alla, tingimusel et toetusesaaja on esitanud asjakohase tagatise.

Artikkel 50

Välistamine

Toetust ei anta tootjatele, kellel on ebaseaduslikud istandused või alad, millele on viinapuud istutatud ilma loata, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85a ja 85b ning määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 71.

Artikkel 51

Teatamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma toetusprogrammide rakendamisest, antud riigiabist ning toetusesaajatele ettemaksuna antud toetusest vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1150 III peatüki esitatud üksikasjalikele tingimustele.

Kui liikmesriik ei täida käesoleva määruse kohast teatamiskohustust või kui komisjoni valduses olevate objektiivsete faktide põhjal ilmneb, et teave on vale, võib komisjon peatada määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 17 osutatud veinisektoriga seotud igakuised maksed kas osaliselt või täielikult kuni teabe nõuetekohase edastamiseni.

IV PEATÜKK

FINANTSJUHTIMINE

Artikkel 52

Toetusesaajatele tehtavad maksed

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jao kohased maksed tehakse toetusesaajatele tervikuna, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 28 kohaldamist.

2. Olenemata artiklist 49 kohaldatakse lõikes 1 osutatud maksete suhtes eelnevat kontrolli, nagu on ette nähtud artikli 54 lõikega 1.

Artikkel 53

Muudatused toetusesaajate tegevuses

1. Liikmesriigid võivad sätestada eeskirjad, milles käsitletakse muudatusi toetusesaajate sellises tegevuses, mille kohta on toetustaotlus esitatud ning mille pädevad asutused on heaks kiitnud.

Enne lõppmakse taotluse esitamist ning igal juhul enne lõppmaksele eelnevaid kohapealseid kontrolle peaks toetusesaaja saama esitada muudatused oma esialgses heakskiidetud tegevuses, tingimusel et need ei kahjusta kogu tegevuse eesmärke, on nõuetekohaselt põhjendatud, on teatatud riiklike ametiasutuste ettenähtud tähtaja jooksul ja viimaste poolt heaks kiitnud.

2. Liikmesriigid võivad lubada teha ilma eelneva loata väiksemaid muudatusi rahastamiskõlbliku toetuse esialgselt heakskiidetud summa ulatuses, tingimusel et muudatused ei mõjuta tegevuse rahastamiskõlblikkust ega selle üldisi eesmärke.

Eelkõige võivad liikmesriigid lubada teha heakskiidetud tegevusega hõlmatud meetmete vahel finantsülekandeid ulatusega kuni 20 % iga meetme puhul algselt heakskiidetud summast, tingimusel et heakskiidetud toetuse kogusummat ei ületata.

Oma toetusprogrammide raames võivad liikmesriigid ette näha muid väiksemaid muudatusi, mida saab rakendada ilma eelneva heakskiiduta.

Artikkel 54

Üldpõhimõtted

1. Olenemata artiklist 49 makstakse toetus välja pärast seda, kui ollakse veendunud, et kas kogu tegevus või kõik sellesse kuuluvad üksikud osad, mida on toetustaotluses nimetatud (vastavalt liikmesriigi poolt asjaomase toetusmeetme juhtimiseks tehtud valikule) on täielikult ellu viidud ning nende kohta on tehtud halduskontroll ja vajaduse korral kohapealne kontroll vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1150 IV peatüki 1. jaole.

2. Ehkki tavaliselt makstakse toetus välja pärast kogu tegevuse rakendamist, makstakse toetust siiski üksikute rakendatud meetmete puhul ka juhul, kui ülejäänud meetmeid ei saadud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses rakendada.

3. Kui kontroll näitab, et kõik toetustaotluses nimetatud meetmed ei ole täielikult ellu viidud muudel põhjustel, kui vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses, ja kui toetust on makstud toetustaotluses nimetatud kogu tegevuse osaks olevate individuaalsete meetmete alusel, nõuavad liikmesriigid makstud toetuse tagasi.

Juhul kui on tehtud ettemakse, võivad liikmesriigid otsustada kohaldada karistust.

4. Lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata, kui määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 46 ja 47 kohaselt toetatud tegevusi ei rakendata vastavalt kogu pindalal, mille jaoks toetust taotleti.

Sellistel juhtudel peavad liikmesriigid maksma summa, mis vastab tegevuse sellele osale, mis on rakendatud või kui tegemist on ettemaksetega, siis nõuda tagasi summa, mis maksti selle osa eest, mida ei rakendatud.

Toetussumma arvutamisel võetakse aluseks erinevus toetustaotluse halduskontrolli tulemusel heakskiidetud pindala või vastavalt käesoleva määruse artiklile 53 muudetud pindala ning selle pindala vahel, kus tegevus on tegelikult ellu viidud ja mis on kindlaks määratud rakendusjärgse kohapealse kontrolliga.

Kui erinevus ei ületa 20 %, arvutatakse toetus rakendusjärgse kohapealse kontrolli poolt kindlaksmääratud pindala alusel.

Kui erinevus on suurem kui 20 %, kuid mitte rohkem kui 50 %, arvutatakse rakendusjärgse kohapealse kontrolli poolt kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus.

Kui erinevus on suurem kui 50 %, ei anta asjaomase tegevuse jaoks toetust.

Artikkel 55

Ühikuhindade standardiseeritud astmik ja kontrollimeetodid

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 46 ja 47 puhul kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	kui toetuse summa arvutatakse vastavalt ühikuhindade standardiseeritud astmikul põhinevale maapinna mõõtühikule, peab tegelik summa vastama rakendusmääruse (EL) 2016/1150 artikli 44 kohaselt mõõdetud tegelikule pindalale;

kui liikmesriik otsustab arvutada toetuse summa, vastavalt ühikuhindade standardiseeritud astmikul põhinevale maapinna mõõtühikule või tegelike kulude alusel, mis tulenevad täiendavatest dokumentidest, mille toetusesaajad on esitanud vastavalt käesoleva määruse artikli 44 lõikele 1, sätestavad nad asjakohaste kontrollimeetodite eeskirjad, millega kehtestada tegevuse tegeliku rakendamise ulatus.

Artikkel 56

Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud

Kui määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jao või käesoleva määruse kohaselt tuleb määrata karistus, ei tehta seda vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude puhul määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõike 2 tähenduses.

V PEATÜKK

HINDAMINE NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 57

Määruse (EÜ) nr 555/2008 muudatused

Määrust (EÜ) nr 555/2008 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimese lõigu punktid a, d ja f jäetakse välja;

b)	lõige 3 jäetakse välja.

2)	Artiklid 2–20c jäetakse välja.

3)	Artikli 23 lõige 3 jäetakse välja.

4)	Artiklid 24–37b jäetakse välja.

5)	Artikkel 60 jäetakse välja.

6)	Artiklid 62, 63 ja 64 jäetakse välja.

7)	Artikli 65 lõiked 1–4 jäetakse välja.

8)	Artikkel 66 jäetakse välja.

9)	Artiklid 75–82 jäetakse välja.

10)	Artiklid 96 ja 97 jäetakse välja.

11)	I–VIIIc lisa jäetakse välja.

Artikkel 58

Üleminekusätted

1. Määruse (EÜ) nr 555/2008 sätteid, mis jäetakse välja vastavalt käesoleva määruse artiklile 57, kohaldatakse jätkuvalt nende tegevuste suhtes, mis on esitatud pädevatele asutustele enne käesoleva määruse jõustumist.

2. Liikmesriigid tagavad, et tegevused, mille puhul määruse (EÜ) nr 555/2008 asjakohaseid sätteid lõike 1 kohaselt jätkuvalt kohaldatakse, on oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu selgelt määratletud.

Artikkel 59

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4) Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega (ELT L 170, 30.6.2008, lk 1).

(5) Komisjoni 15. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1150, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori riiklike toetusprogrammide osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 23).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

(8) Komisjoni 26. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 436/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega (ELT L 128, 27.5.2009, lk 15).

(9) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(10) Komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1).

(11) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(12) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

15.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 190/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1150,

15. aprill 2016,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori riiklike toetusprogrammide osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 tunnistati kehtetuks ja asendati määrus (EÜ) nr 1234/2007 (3). Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos on esitatud eeskirjad veinisektori toetusprogrammide kohta ning antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada veinisektori toetusprogrammide sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb osutatud õigusaktidega võtta vastu teatavad eeskirjad. Kõnealuste aktidega tuleks asendada komisjoni määruse (EÜ) nr 555/2008 (4) vastavad rakenduseeskirjad, mis on tühistatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1149 (5).

(2)

Vaja oleks ette näha riiklike toetusprogrammide esitamise kord. Samuti tuleks kehtestada toetusprogrammide muutmise kord ja komisjoni teavitamine ajakohastatud programmidest, milles on arvesse võetud uusi tingimusi, mida ei saanud varem ette näha. Kõigi selliste muudatuste suhtes tuleks kohaldada teatavaid piiranguid ja tingimusi, millega tagada, et toetusprogrammide üldeesmärgid jäävad samaks ja on vastavuses liidu õigusaktidega.

(3)

Eri toetusmeetmete järjepidevuse ja tõrgeteta haldamise huvides tuleks näha ette eeskirjad toetusprogrammide miinimumsisu ja vormingu kohta. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 41 lõikele 2 võivad liikmesriigid valida oma toetusprogrammi väljatöötamiseks kõige sobivama geograafilise tasandi. Kuna liikmesriigid vastutavad programmi esitamise ja selles tehtavate muudatuste eest, peaksid nad tagama, et riiklikud programmid on miinimumsisu osas nõuetega vastavuses ja et programmid esitatakse ettenähtud tähtaja jooksul.

(4)	Selleks et tagada meetmete ühetaoline rakendamine ning iga toetusetaotluse kohaldamise kontrollimine iga programmi puhul ja üle kogu liidu, tuleks kehtestada taotluse menetlemise kriteeriumid liikmesriikides.

(5)	Koostoime saavutamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud töötada välja ühiseid müügiedendus- ja teavituskampaaniaid.

(6)

Liikmesriigid peavad vastu võtma eeskirjad toorelt koristamise (rohelise korje) meetme rakendamise kohta ja toetusesaajatele makstava hüvitise arvutamise kohta viisil, millega oleks tagatud, et toetusest ei saaks püsiv alternatiivne väljund toodete turuleviimise asemel. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema vabadus määrata kindlaks kuupäev, millal tootjad peavad olema oma tegevused lõpetanud; kehtestatava nõude puhul peaks ajalisi piiranguid ja korjeperioodi lähedust silmas pidades arvestama, et jääks piisavalt aega, et teha vajalikud kontrollid enne maksete tegemist ja tagada viinamarjakobarate täielik hävitamine või eemaldamine siis, kui need on veel täielikult toored, kõrvaldades seega asjaomase ala saagi täielikult.

(7)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jao rakendamise kontrollimiseks tuleb teha igal aastal komisjonile kättesaadavaks asjakohased andmed toetusprogrammide prognoositava ja tegeliku rakendamise kohta. Selleks et hinnata toetusprogrammide tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks osutatud kontekstis sätestada üksikasjalikult teave, mis tuleb esitada toetusprogrammide aruannetes ja nende hindamisel.

(8)

Selleks et komisjon saaks kontrollida võimalikku riigiabi ja ettemakseid, mis anti toetusesaajatele toetusprogrammide teatavate meetmete raames rakendatavateks tegevusteks, on vaja määrata kindlaks sellise teabe üksikasjad, mida liikmesriigid peavad komisjonile kõnealuses küsimuses edastama. Kulutõhususe huvides on siiski asjakohane kehtestada piirmäär, millest lähtuvalt võivad liikmesriigid vabastada toetusesaajaid kohustusest edastada igal aastal andmeid saadud ettemaksete kasutamise ja nende jäägi kohta.

(9)

Toetusmeetmete nõuetekohaseks toimimiseks on asjakohane ette näha, et liikmesriigid peavad teavitama komisjoni vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (6). Selleks et liidu eelarvet kasutataks õigesti ja et seda saaks kontrollida, peaks teatamiskohustuse täitmata jätmine tooma kaasa finantstagajärjed. Lisaks käesoleva määrusega kehtestatud erieeskirjadele tuleks kohaldada eelarvedistsipliini käsitlevaid üldeeskirju ning eelkõige neid, milles käsitletakse liikmesriikide mittetäielikke või nõuetele mittevastavaid deklaratsioone.

(10)

Selleks et tagada ühtsed tingimused meetmete rakendamiseks kõikides liikmesriikides, tuleks ette näha sätted, milles käsitletakse valikumenetlust, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse ja prioriteetsuskriteeriume ning metoodikat, mille alusel jätta kõrvale rahastamiskõlbmatud taotlused või taotlused, mis ei ületa teatavat piirmäära, seda eriti piiratud eelarve puhul. Liikmesriikidel peaks olema vabadus määrata kindlaks koefitsient, mis omistatakse igale prioriteetsuskriteeriumile, ja otsustada, kas on asjakohane kehtestada piirmäär ka sel juhul, kui on olemas piisavad eelarvevahendid.

(11)

Õiguskindluse huvides tuleks käesoleva määrusega näha liikmesriikidele ette raamistik kulude lihtsustatud hüvitamise kohaldamiseks. Raamistik peaks hõlmama ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja mitterahaliste sissemaksete arvutamise eeskirju ning standardiseeritud astmiku korrapärase läbivaatamise ja võimaliku kohandamise korda. Eeskirjadega peaks olema tagatud, et ühikuhindade standardiseeritud astmik oleks objektiivselt arvutatud ja ajakohastatud.

(12)

Toetusesaajate huvide kaitsmiseks, eelkõige juhul, kui toetusesaajad maksavad tagatise hoidmise eest tasu, ning usaldusväärse finantsjuhtimise huvides tuleks määrata mõistlik tähtaeg maksetaotluste kontrollimiseks ning toetuse tegeliku summa määramiseks, mis on ettemakse puhul tagatise vabastamise tingimuseks.

(13)	Topeltrahastamise keelu tulemuslikuks rakendamiseks tuleks kehtestada tõhus kontrollisüsteem, millega tagada, et toetusesaajale toetusprogrammidest rahastatavat meedet või tegevust ei rahastataks ka mõnest muust fondist.

(14)	Tootjate õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks kehtestada sätted ilmse vea juhtude lahendamiseks.

(15)

Vaja oleks kehtestada eeskirjad selliste kontrollide kohta, millega tagada toetusprogrammide nõuetekohane kohaldamine, ning tuvastatud eiramiste korral kohaldatavate karistuste kohta. Kõnealused eeskirjad peaksid hõlmama nii liidu tasandil kehtestatavaid erikontrolle ja karistusi kui ka siseriiklikke lisakontrolle ja -karistusi. Kontrollid ja karistused peaksid olema hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed.

(16)	Liikmesriigid peaksid tagama, et veinisektori toetusmeetmete kontrollimise eest vastutavate asutuste töö oleks tõhus. Selleks peaksid nad kooskõlastama oma tegevust olukorras, kus tegemist on mitme pädeva asutusega, ning määrama asutuse, kes vastutab nende kõigi ja komisjoni vahelise koostöö eest.

(17)	Et nõutav kontroll toimuks tulemuslikult, peaksid liikmesriigid tagama vajalike meetmete abil, et pädevate asutuste töötajatel oleksid piisavad uurimisvolitused eeskirjadele vastavuse kontrollimiseks, ning et kontrollitavad isikud ei takistaks kõnealuste kontrollide tegemist.

(18)	Tuleks kehtestada sätted, millega tagada, et alusetult makstud summad nõutakse tagasi koos intressidega ning et eeskirjade eiramistest teatatakse komisjonile.

(19)

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete puhul on kogemus näidanud, et pädeva asutuse välja valitud ja kontrollimist vajavate tegevuste arv on märkimisväärselt suurenenud, millega kaasneb oluline halduskoormus. Kontrollide lihtsustamiseks peaksid liikmesriigid saama valida süsteemi, mille abil esitada suuremate projektide puhul maksetaotlusi toetavad auditeerimistõendid nii, et tehtavad haldus- ja kohapealsed kontrollid saaksid põhineda kõnealustel tõenditel. Lisaks tuleks selgitada, et kohapealseid kontrolle ei ole vaja teha välismaal ning et need võivad piirduda sellega, et esitatud dokumentidest või auditeerimistõendites loetletud dokumentidest võetud valimit võrreldakse raamatupidamisregistri ja võimaluse korral muude tõendavate dokumentidega.

(20)	Viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks ette nähtud tegevuste puhul on asjakohane ette näha süstemaatilised kontrollid enne ja pärast iga toimingut ning määrata kindlaks, millal ja millistel tingimustel võib kontrolli teha kaugseire või valimi alusel.

(21)

Toorelt koristamise puhul tuleks ette näha asjaomaste piirkondade süstemaatiline kohapealne kontroll pärast korje toimumist, millega tagatakse, et viinamarjade täielik hävitamine või eemaldamine on toimunud siis, kui viljad on veel ebaküpsed ja asjaomase ala saak on seega täielikult kõrvaldatud. Sellise kontrolliga peaks olema ka tagatud, et fütosanitaar- ja keskkonnanõuded on nõuetekohaselt täidetud. Meetme tegeliku rakendamise huvides ei tohiks ettemakseid teha ning toetust tuleks maksta pärast seda, kui on kontrollitud, et toorelt koristamine on toimunud.

(22)

Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja toorelt koristamise toetusega ette nähtud maksete ühtlustamiseks on asjakohane kehtestada eeskirjad alade mõõtmise kohta, seda eelkõige selleks, et määrata kindlaks, milline ala on viinapuude kasvuala, kus toetust makstakse pindalal põhineva ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel.

(23)	Kõrvalsaaduste destilleerimise meetme puhul peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et kontrollida tingimustele vastavust ja toetuse maksmise piire.

(24)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

TOETUSPROGRAMMIDE ESITAMISE JA MUUTMISE MENETLUS

Artikkel 1

Programmitöö periood ja teavitamine asjakohastest siseriiklikest õigusaktidest

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 41 lõikes 1 osutatud toetusprogrammi kavand hõlmab viit eelarveaastat alates 2014. aastast kuni 2018. aastani.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud toetusprogrammidega seonduvatest õigusaktidest pärast nende vastuvõtmist või muutmist.

Artikkel 2

Toetusprogrammide muutmine

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 41 lõike 5 kohaste kohaldatavate toetusprogrammide muudatusi ei esitata rohkem kui kaks korda eelarveaasta jooksul, st iga vastava aasta 1. märtsil ja 30. juunil.

Neid tähtaegu ei kohaldata siiski komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 (7) artikli 2 punkti 9 kohastest loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete puhul või kõnealuse määruse artikli 2 punkti 16 kohaste loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel või muudel erandlikel asjaoludel.

2. Lõikes 1 osutatud muudatused märgitakse toetusprogrammis, mis esitatakse komisjonile, kasutades I lisas esitatud vormi, ja mis sisaldab järgmist:

a)	kavandatud muudatuste põhjused;

b)	rahastamistabeli ajakohastatud versioon, kasutades II lisas esitatud vormi, kui toetusprogrammi muudatused hõlmavad ka rahaeraldiste läbivaatamist.

Artikkel 3

Toetusprogrammide sisu

Toetusprogramm sisaldab:

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 45–52 kehtestatud iga eritoetusmeetme puhul järgmist:

i)	kavandatud strateegia kirjeldus ja arvudes väljendatud eesmärgid;

ii)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad taotlusi esitada;

iii)	taotlemismenetlus;

iv)	rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid;

v)	rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud;

vi)	kui see on asjakohane, siis kas kohaldatakse ühikuhindade standardiseeritud astmikku või mitterahalisi sissemakseid ja, kui seda kohaldatakse, siis teave iga-aastase kohandamise arvutamise meetodi kohta;

vii)	vajaduse korral prioriteetsuskriteeriumid ja vastav koefitsient;

viii)

valikumenetlus;

ix)	toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad;

x)	kui see on asjakohane, siis kas ettemakset võib teha, selle ülemmäär ja tingimused;

xi)	kui see on asjakohane, siis üksikasjad, mis saadakse kõrvutamisel muude liidu või siseriiklike kavadega ning üksikasjad topeltrahastamise vältimiseks rakendatava kontrollisüsteemi kohta;

xii)	kui see on asjakohane, siis kas riigiabi antakse;

b)	toimunud konsultatsioonide tulemused;

c)	üldine strateegia;

d)	eelhindamine, mis näitab eeldatavat tehnilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju;

e)	meetmete rakendamise ajakava;

f)	üldine rahastamistabel, mis on esitatud käesoleva määruse II lisas;

g)	järelevalve ja hindamise kriteeriumid ning kvantitatiivsed näitajad;

h)	meetmed, millega tagatakse programmi tõhus ja nõuetekohane rakendamine;

i)	pädevate asutuste ja kava rakendamise eest vastutavate asutuste nimed ja aadressid;

j)	veebisait, kus toetusprogrammiga siseriiklikud õigusaktid on avalikult kättesaadavad.

II PEATÜKK

SÄTTED ERITOETUSMEETMETE KOHTA

1. OSA

Edendamine

1. alajagu

Teave liikmesriikides

Artikkel 4

Taotluse menetlemine

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad ja delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 4 kohase toetuse võimaliku pikendamise korra, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	juriidilised isikud, kellel on õigus delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 3 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, nende läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	nendele sätetele vastavuse kontrollimine, milles käsitletakse rahastamiskõlblikke tegevusi, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 1. jao 2. alajaos;

d)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	lepingute sõlmimine, sealhulgas võimalike tüüplepingute vormid;

f)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised;

g)	iga asjaomase toetatava tegevuse hindamine asjakohaste näitajate põhjal.

2. Kui toetuse andmist pikendatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikliga 4, hinnatakse toetatava tegevuse tulemusi enne toetuse pikendamist ja võetakse neid pikendamisotsuse tegemisel arvesse.

3. Toetusesaajad, kes kavatsevad lisada artikli 41 kohasele maksetaotlusele oma raamatupidamisaruannete õigsust kinnitavad tõendid, teatavad oma kavatsusest pädevale asutusele taotluse esitamise ajal.

2. alajagu

Edendamine kolmandates riikides

Artikkel 5

Taotluse menetlemine

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad ja delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 4 kohase toetuse võimaliku pikendamise korra, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 3 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, nende läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	nendele sätetele vastavuse kontrollimine, milles käsitletakse rahastamiskõlblikke tegevusi, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 1. jao 3. alajaos;

d)	asjaomased tooted ja nende turustamine kooskõlas määrusega (EL) nr 1308/2013, siseriiklike sätete ja asjaomaste tehniliste nõuetega;

e)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

f)	lepingute sõlmimine, sealhulgas võimalike tüüplepingute vormid;

g)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised;

h)	iga asjaomase toetatava tegevuse hindamine asjakohaste näitajate põhjal.

3. alajagu

Ühissätted

Artikkel 6

Ühine edendustegevus

Kaks või enam liikmesriiki võivad otsustada ühise teavitus- või müügiedendustegevuse kasuks. Nad kohustuvad osalema selle rahastamises ja lepivad kokku halduskoostöö korras, et hõlbustada ühise tegevuse jälgimist, rakendamist ja kontrollimist.

2. OSA

Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 7

Taotluse menetlemine

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 46 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilise isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 12 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluse sisu;

c)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

d)	menetlused, millega tagada taotluse rahastamiskõlblikkus ja selle sisu vastavus määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 66 ja 68 kohaselt viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi eeskirjadele ning kontrollisüsteemile;

e)	kontrollida vastavust sätetele, milles käsitletakse rahastamiskriteeriume, mitterahastatavaid kulusid, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 2. jaos;

f)	juhul, kui kohaldatakse prioriteetsuskriteeriumeid, siis selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

g)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised.

2. Liikmesriigid võivad sätestada miinimumpindala, millele võib anda ümberkujundamise ja muutmise toetust, ja ümberkujundamise ning muutmise tulemusel tekkiva miinimumpindala ja erandid kõnealusest tingimusest; igasugune erand peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.

3. OSA

Toorelt koristamine

Artikkel 8

Toetusmeetme rakendamine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 kohaldamisel teevad liikmesriigid järgmist:

võtavad toetusmeetme kohaldamiseks vastu sätted, mis sisaldavad järgmist:

i)	toorelt koristamisest etteteatamine,

ii)	makstava hüvitise suurus;

b)	sätestavad toorelt koristamise taotluste esitamise tähtaja vahemikus iga aasta 15. aprillist 10. juunini;

c)	määravad iga aasta 10. juuniks kindlaks eeldatava turuolukorra, mis annab alust toorelt koristamise meetme kasutamisele turutasakaalu taastamiseks ja kriiside vältimiseks, ning toorelt koristamise toimingute tegemise tähtaja, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 43 lõike 1 punktis c;

d)	määravad igal aastal pärast punktiga c ette nähtud eeldatava turuolukorra kindlakstegemise kuupäeva tähtaja toorelt koristamise toimingute tegemiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 lõikes 1 sätestatud nõuetega.

Artikkel 9

Hüvitise arvutamine

1. Igal aastal arvutavad liikmesriigid otsesed kulud, mis on kantud toorelt koristamise eri meetodeid (käsitsi, mehhaaniliselt ja keemiliselt) kasutades ja mida nad peavad rahastamiskõlblikeks vastavalt nende poolt delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 18 kohaselt vastu võetud tingimustele.

Kui sama ala puhul kasutatakse rohkem kui ühte toorelt koristamise meetodit, võetakse hüvitise puhul aluseks odavaim meetod.

2. Liikmesriigid teevad toorelt koristamise tõttu saamata jäänud tulu kindlaks objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, võttes igakülgselt arvesse kulude kokkuhoidu.

Artikkel 10

Taotluse menetlemine

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 47 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 17 kohaselt taotlusi esitada;

b)	asjaomase tootja puhul kohaldatav hüvitamine;

c)	taotluse sisu;

d)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

e)	vastavuse kontrollimine nendele sätetele, mis hõlmavad nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke tingimusi, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mitterahastatavaid toiminguid ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 3. jaos;

f)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsiendiga.

2. Liikmesriigid võivad sätestada, et juhul, kui taotlus võetakse mõjuva põhjuseta tagasi, kannab asjaomane tootja kulud, mis tekkisid seoses tema taotluse käsitlemisega.

4. OSA

Ühisfondid

Artikkel 11

Toetusmeetme rakendamine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 48 kohaldamisel võtavad liikmesriigid vastu sätted toetusmeetme rakendamise kohta.

Artikkel 12

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 48 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 24 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, nende läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	kontrollimine, kas taotlus vastab toetustingimustele ja muudele objektiivsetele kriteeriumidele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 4. jaos;

d)	juhul, kui kohaldatakse prioriteetsuskriteeriumeid, siis selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	lepingute sõlmimine, sealhulgas võimalike tüüplepingute vormid.

5. OSA

Saagikindlustus

Artikkel 13

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 49 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 27 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, nende läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	kontrollida vastavust nõuetekohase toimimise tingimustele, mis on vastu võetud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 29 kohaselt, ja muudele objektiivsetele kriteeriumidele, mis on sätestatud kõnealuse määruse II peatüki 5. jaos;

d)	juhul, kui kohaldatakse prioriteetsuskriteeriumeid, siis selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	lepingute sõlmimine, sealhulgas võimalike tüüplepingute vormid;

f)	toetusesaajatele tehtavad maksed, sealhulgas kindlustusandjate kaudu kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikliga 28 tehtavad maksed.

6. OSA

Investeeringud

Artikkel 14

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 50 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 32 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	kontrollida vastavust sätetele, mis hõlmavad rahastamiskõlblikke meetmeid ja rahastamiskõlblikke kulusid, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 6. jaos;

d)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised.

7. OSA

Innovatsioon veinisektoris

Artikkel 15

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 51 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 37 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	kontrollida vastavust sätetele, mis hõlmavad rahastamiskõlblikke meetmeid ja rahastamiskõlblikke kulusid, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 7. jaos;

d)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised.

8. OSA

Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 16

Toetusmeetme rakendamine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 52 kohaldamisel võtavad liikmesriigid vastu sätted toetusmeetme rakendamise kohta.

Artikkel 17

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 52 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 41 kohaselt taotlusi esitada;

b)	kontrollimine, kas taotlus vastab sätetele, mis hõlmavad toetuse eesmärki, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 8. jaos;

c)	toetuse maksmine vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklile 42 ja käesoleva määruse artiklile 18.

Artikkel 18

Toetuse suurus

1. Destilleerijatele makstava, määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 52 osutatud toetuse suurus määratakse hektoliitri kohta ja mahuprotsentides väljendatud alkoholisisalduse alusel järgmiselt:

a)	pressimisjääkidest saadud toorpiiritus: 1,1 eurot/%vol./hl;

b)	veinist ja settest saadud toorpiiritus: 0,5 eurot/%vol./hl.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks toetuse summa ja määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 52 lõikes 3 osutatud kogumise kulude hüvitamise summa käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud piirides ja võttes aluseks objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid. Liikmesriigid esitavad mõlemad summad vastavate punktide all, kasutades käesoleva määruse I, III ja IV lisas esitatud vorme.

Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kõnealuseid summasid eri tootmisliike arvestades kohandada.

III PEATÜKK

ARUANDLUS, HINDAMINE JA ÜLDSÄTTED

Artikkel 19

Aruandlus ja hindamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks aruande määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos osutatud toetusprogrammiga ette nähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel eelarveaastal.

Aruandes loetletakse ja kirjeldatakse meetmeid, milleks liidu toetust vastava jao alusel anti.

Aruanne esitatakse käesoleva määruse III lisas esitatud vormis.

2. Lõikes 1 osutatud aruandega samal ajal teatavad liikmesriigid komisjonile finants- ja tehnilised andmed, mis on seotud vastava riigi toetusprogrammiga ette nähtud meetmete rakendamiseks, liikmesriigid kasutavad selleks IV lisas esitatud vormi.

Need andmed peavad hõlmama iga majandusaasta ja iga meetme puhul järgmist:

a)	selle viieaastase perioodi eelarveaastate kohta, millal kulusid kanti: tegelikud tehnilised andmed ja kuluaruanne, mis ei tohi mingil juhul ületada igale liikmesriigile määruse (EL) nr 1308/2013 VI lisas kehtestatud eelarvepiiri;

järgmiste eelarveaastate kohta kuni toetusprogrammi rakendamise kavandatud lõpuni: kavandatavad tehnilised andmed ja kuluprognoosid igale liikmesriigile määruse (EL) nr 1308/2013 VI lisas kehtestatud eelarvepiiri ulatuses ning kooskõlas finantstabeli kõige viimase versiooniga, mis on esitatud käesoleva määruse II lisas vastavalt käesoleva määruse artiklile 2.

3. Liikmesriigid koostavad tabeli, mis sisaldab üksikasju määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45 osutatud teavitus- ja müügiedendusmeetmeteks eraldatud toetuse rakendamise kohta olemasolevate vahendite piires. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks kõnealuse tabeli, kasutades selleks käesoleva määruse V lisas esitatud vormi.

4. 1. märtsiks 2017 ja 1. märtsiks 2019 teatavad liikmesriigid komisjonile oma toetusprogrammi kulutasuvuse ja kasu hindamise ning teevad ettepaneku selle kohta, kuidas programmi tõhusust suurendada.

Hindamised tuleb esitada III lisas kehtestatud vormis koos IV lisas kehtestatud vormis esitatud finants- ja tehnilise teabega ning need peavad hõlmama kõiki varasemaid aastaid asjaomasel viieaastasel ajavahemikul. Kokkuvõttele lisatakse järgmised osad:

a) C1: toetusprogrammi kulutasuvuse ja toetusprogrammist saadava kasu hindamine;

b) C2: toetusprogrammi tõhususe suurendamise viisid.

5. Täitmaks IV peatükis sätestatud nõudeid, edastavad liikmesriigid iga aasta 1. märtsiks komisjonile iga-aastase aruande oma toetusprogrammi iga meetme puhul tehtud kontrollide kohta eelmisel eelarveaastal. Aruanne esitatakse VI lisas kehtestatud vormis.

6. Viited maksetele asjaomasel eelarveaastal on viited liikmesriikide poolt varasema kalendriaasta 16. oktoobrist kuni asjaomase aasta 15. oktoobrini tehtud tegelikele maksetele.

7. Liikmesriigid registreerivad oma muudetud või muutmata toetusprogrammi ning selle kohaselt ellu viidud meetmete üksikasjad.

Artikkel 20

Riigiabiga seotud teated

1. Kui liikmesriigid annavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 212 kohast riigiabi seoses kõnealuse määruse artiklites 45, 49 ja 50 osutatud meetmetega, teatavad nad sellest komisjonile, esitades käesoleva määruse VII lisas esitatud vormil järgmise teabe:

a)	kas abi antakse vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013 (8) või komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013 (9) või

b)	selle juhtumi number, mille alusel on meede vabastatud teatamiskohustusest vastavalt erandimäärusele, mis võeti vastu nõukogu määruse (EL) 2015/1588 (10) alusel, või

c)	selle kohtuasja number, mille alusel on meede kuulutatud pärast teatamist vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3 komisjoni poolt siseturuga kokkusobivaks.

2. Esitatav teave peab kehtima kogu toetusprogrammi vältel, ilma et see piiraks mis tahes muudatusi kõnealuses programmis.

Muudatuste korral edastavad liikmesriigid kõnealuse teabe 1. märtsiks, kasutades VII lisas esitatud vormi.

3. Liikmesriigid teatavad, kas riigiabi antakse, ja märgivad vastava summa I, III, IV ja V lisas esitatud vormide vastavate punktide all.

Artikkel 21

Ettemaksetega seotud teated

1. Kui ettemakse tehakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklile 49, peavad liikmesriigid lisama määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 punkti a kohasele makseasutuste koostatud raamatupidamise aastaaruandele teabe ettemakse kasutamise kohta kõnealuses artiklis sätestatud tähtaja jooksul. Selleks määravad liikmesriigid kindlaks kuupäeva, mis ajaks peavad toetusesaajad esitama makseasutusele igal aastal iga tegevuse kohta järgmise teabe:

a)	ettemaksete kasutamist tõendavad kuludokumendid meetme kaupa kuni 15. oktoobrini ja

b)	kinnitus 15. oktoobri seisuga kasutamata ettemaksete jäägi kohta meetme kaupa.

Liikmesriigid võivad otsustada vabastada sellest kohustusest sellised toetusesaajad, kes saavad rahastamiskõlbliku tegevuse eest alla 5 000 000 euro.

2. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (11) artikli 27 lõike 2 kohaldamisel tuleb viimase ettemaksesumma tõendamiseks esitada lõikes 1 osutatud viimane kuludokument ja ettemaksete jäägi kinnitus.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 46, 50 ja 51 alusel valitud tegevusteks tehtud ettemaksete puhul tuleb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud viimane kuludokument ja ettemaksete jäägi kinnitus esitada teise eelarveaasta lõpuks pärast kõnealuste ettemaksete tegemist.

Artikkel 22

Teatamist reguleerivad üldsätted

1. Käesoleva määruse kohaselt komisjonile esitatavad teated on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätteid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses sätestatud teatamistähtaegade järgimine.

3. Liikmesriigid säilitavad esitatud teavet käesoleva artikli kohaselt vähemalt kümme aastat alates veiniaastast, mil teave esitati.

4. Käesolevas artiklis sätestatud kohustused ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1337/2011 (12) viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta.

Artikkel 23

Valikumenetlus

1. Liikmesriigid kontrollivad, kas taotlused on esitatud tähtaja jooksul, vaatavad iga taotluse läbi ning hindavad, kas see vastab taotluse menetlemise eeskirjadele ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele ning rahastamiskõlblikele kuludele, mis on iga meetme puhul toetusprogrammis sätestatud. Kui taotlus ei vasta kõnealustele nõuetele, rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele või rahastamiskõlblikele kuludele, tuleb see välja arvata kui mitterahastatav.

2. Kui meetme puhul kohaldatakse prioriteetsuskriteeriume, vaatavad liikmesriigid kõik meetme all rahastamiskõlblikeks peetud taotlused pärast lõikes 1 sätestatud hindamist läbi ja annavad neist igaühele punktisumma.

Punktisumma arvutatakse selle alusel, kuidas taotlus vastab prioriteetsuskriteeriumidele ja iga meetme puhul kehtestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti arvestades.

Saadud tulemuste alusel kehtestavad liikmesriigid rahastamiskõlblike taotluste pingerea.

3. Kui toetusmeetme raames rahastamiskõlblike taotluste kogumaksumus ületab asjaomasel eelarveaastal meetmele eraldatud eelarvelisi vahendeid, valivad liikmesriigid taotlused kooskõlas lõikega 2 neile kehtestatud kahanevas järjekorras pingerea alusel kuni olemasolevate eelarvevahendite ammendumiseni.

Teise võimalusena võivad liikmesriigid kehtestada piirmääraks vähima punktisumma ja valida välja kõik need taotlused, mis seda ületavad. Juhul kui piirmäära ületanud rahastamiskõlbliku toetuse kogumaksumus ületab toetusmeetmele eraldatud eelarvet, võivad liikmesriigid kohaldada selliste taotluste puhul proportsionaalseid makseid.

4. Liikmesriigid võivad kehtestada piirmäära ja otsustada arvata välja sellised rahastamiskõlblikud taotlused, mis ei saavuta künnisväärtust, isegi juhul, kui rahastamiskõlblike taotluste maksumus ei ületa olemasolevat eelarvet.

5. Iga vastava meetme puhul võivad liikmesriigid esitada need rahastamiskõlblikud taotlused, mis jäid varasemal aastal eespool osutatud lõigete 3 ja 4 kohaselt välja, taotleja nõusolekul uuesti valikumenetluseks.

6. Kui taotlused on käesoleva artikli alusel kõrvale jäetud, teatatakse taotlejatele selle põhjused.

Artikkel 24

Kulude lihtsustatud hüvitamine

1. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada ühikuhindade standardiseeritud astmikke kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 5 teise lõiguga ja artikli 44 lõikega 1, peavad nad:

a)	kehtestama asjaomased astmikud enne taotluste esitamist;

kehtestama asjaomased astmikud ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi kohaselt, mis põhineb:

i)	statistilistel andmetel või muul objektiivsel teabel;

ii)	toetusesaajate varasemat tegevust hõlmavatel kontrollitud andmetel või

iii)	toetusesaajate tavapäraste kuluarvestustavade kohaldamisel.

Selleks tagavad liikmesriigid, et asutus, kes on programmi rakendamise eest vastutavatest asutustest funktsionaalselt sõltumatu ja kellel on vastavad eksperditeadmised, teeb oma arvutused või kinnitab, et toetusesaaja arvutused on piisavad ja õiged.

2. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada diferentseeritud astmikke, et võtta arvesse piirkondlikku ja kohalikku eripära.

3. Liikmesriigid vaatavad lõikega 1 ette nähtud arvutused iga kahe aasta järel läbi ja korrigeerivad vajaduse korral algselt kindlaks määratud ühikuhindade standardiseeritud astmikku.

4. Liikmesriigid säilitavad kõik ühikuhindade standardiseeritud astmike kehtestamise ja läbivaatamisega seotud dokumentaalsed tõendid, mis võimaldab kontrollida selle meetodi õigsust, mida liikmesriigid järgisid astmike kehtestamisel lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt.

Artikkel 25

Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad

Liikmesriigid kehtestavad iga toetusmeetme puhul maksetaotluse esitamise tähtaja.

Liikmesriigid maksavad toetusesaajatele kaheteist kuu jooksul pärast kehtiva ja täieliku vahe- või lõppmakse taotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 26

Ettemaksed

1. Toetusesaajad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 45, 46, 50, 51 ja 52 tähenduses võivad taotleda pädevalt makseasutuselt ettemakset, kui selline võimalus on riikliku toetusprogrammiga ette nähtud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikliga 49.

2. Ettemaksete kogusumma ei tohi ületada 80 % liidu rahalisest toetusest.

3. Ettemakse tasutakse tingimusel, et toetusesaaja on liikmesriigi kasuks esitanud pangagarantii või ettemaksega võrdväärse tagatise kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 IV peatükiga.

4. Delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 23 kohaldamiseks peaks olema kohustus kulutada asjaomase tegevuse rakendamiseks ettemaksuna saadud kogusumma ära teise eelarveaasta lõpus pärast eelarveaastat, mille jooksul ettemakse tehti, välja arvatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral.

5. Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise puhul võivad liikmesriigid lõikes 4 osutatud ajavahemikku kohandada juhul, kui:

asjaomased pindalad on osa alast, mis sai kannatada loodusõnnetuse tagajärjel määruse (EL) nr 702/2014 artikli 2 punkti 9 tähenduses või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel kõnealuse määruse artikli 2 punkti 16 tähenduses ning mida asjaomase liikmesriigi pädevad ametiasutused on kinnitanud;

b)	kavandatud meedet ei ole võimalik ellu viia taimetervise probleemide tõttu, mida tõendab asjaomase liikmesriigi tunnustatud asutus.

Toetuse ettemaksete saamiseks peavad kõik samal maatükil varem rakendatud meetmed, mille puhul tootja on samuti saanud toetuse ettemakseid, olema täielikult ellu viidud.

6. Tagatis vabastatakse, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et tegevuse jaoks ette nähtud liidu hüvitisele vastavad tegelikud kulud on ettemaksest suuremad.

Artikkel 27

Topeltrahastamise keelust kinnipidamise kontrollimine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 45, 46, 48, 49, 50 ja 51 alusel antava toetuse puhul toovad liikmesriigid toetusprogrammi vastavas punktis esile sätted, mis nad on vastu võtnud tagamaks, et toimiks tõhus kontrollisüsteem, mis aitaks vältida topeltrahastamist, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklis 43.

Artikkel 28

Ilmsed vead

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jao või käesoleva määruse kohast teadet, nõuet või teisele liikmesriigile esitatud taotlust, sealhulgas toetusetaotlust, võib pärast selle esitamist igal ajal parandada juhul, kui pädev asutus avastab mõne ilmse vea.

IV PEATÜKK

KONTROLLISÄTTED

1. OSA

Kontrolli põhimõtted

Artikkel 29

Kontrollid

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete või muude liidu õigusaktide kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid kontrolle ja meetmeid sellisel määral, mis tagab määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos, delegeeritud määruses (EL) 2016/1149 ja käesolevas määruses sätestatud veinisektori toetusprogrammide rakenduseeskirjade nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide piisav kaitse.

2. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et:

a)	kõik liidu või liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on kontrollitavad;

b)	välja valitakse üksnes tõendatavad ja kontrollitavad tegevused;

c)	kontrollimise eest vastutavatel pädevatel asutustel on tõhusaks kontrollimiseks piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid;

d)	nähakse ette sätted kontrollide kohta, millega välditakse määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jao ja muude liidu või siseriiklike kavade alusel võetavate meetmete eeskirjadevastast topeltrahastamist;

e)	määratakse kindlaks kontrollimeetodid ja -vahendid, mis on kooskõlas asjaomase toetusmeetme laadiga, ning täpsustatakse, keda konkreetselt kontrollitakse;

pisteliste kontrollide puhul tagavad liikmesriigid, et kontrollide arv, laad ja sagedus ning kohapealsed kontrollid on representatiivsed kogu liikmesriigi territooriumi kohta ja et need vastavad vajaduse korral veinisektori selliste toodete mahule, mis on turustatud või mida hoitakse turustamise eesmärgil.

Artikkel 30

Halduskontrollid

1. Kõik toetuse- ja maksetaotlused ning muud deklaratsioonid ja muudatustaotlused, mille toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, läbivad halduskontrolli, mis hõlmab kõiki elemente, mida on võimalik halduskontrolli vahenditega kontrollida.

Halduskontroll on täielik ja sisaldab ristkontrolli, kus muu hulgas kasutatakse ka määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise 2. peatükis osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid.

Menetlusega tuleb tagada tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine.

2. Toetusetaotluste halduskontroll peab tagama, et tegevus on vastavuses liidu või liikmesriigi õigusega või toetusprogrammiga kohaldatavate kohustustega. Kontrolli käigus tehakse kindlaks:

a)	toetusesaaja rahastamiskõlblikkus;

b)	selle tegevuse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kohustused ja muud nõuded, mille kohta on toetusetaotlus esitatud;

tegevuskulude rahastamiskõlblikkus ja vastavus kulukategooriale või kasutatav arvutusmeetod, kui toetust makstakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel, või toetusesaaja esitatud tõendavate dokumentide nõuetelevastavus ning vajaduse korral mitterahalised sissemaksed, personali- ja halduskulud, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklites 45, 46 ja 47;

kantud kulude mõistlikkus, kui toetust makstakse toetusesaaja esitatud tõendavate dokumentide alusel; mõistlikkuse hindamisel kasutatakse vähemalt üht järgmistest hindamissüsteemidest:

i)	võrdluskulud;

ii)	eri pakkumiste võrdlemine;

iii)	hindamiskomitee;

e)	vajaduse korral prioriteetsuskriteeriumide täitmine ja valikumenetluse jaoks koefitsiendi lisamine, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 23.

3. Maksetaotluste halduskontroll peab olema süstemaatiline ja hõlmama, kui see on kõnealuse nõude puhul asjakohane, eelkõige järgmist:

a)	lõpetatud tegevuse võrdlus selle tegevusega, mille kohta toetusetaotlus esitati ja milleks toetus anti;

b)	toetusesaaja kantud kulud ja tehtud maksed.

4. Halduskontrolli hulka kuuluvad menetlused, millega vältida eeskirjavastast topeltrahastamist muude liidu või siseriiklike kavade alt.

Artikkel 31

Kohapealsed kontrollid

1. Liikmesriigid kontrollivad valitud tegevusi kohapeal asjakohase valimi alusel, kui käesoleva peatükiga on valimipõhine kontroll selleks ette nähtud.

Kõnealused kontrollid tehakse enne tegevuse eest lõppmakse tegemist.

2. Kui see ei kahjusta kohapealsete kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust, võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada. Etteteatamisaeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva.

3. Vajaduse korral tehakse käesolevas määruses sätestatud kohapealsed kontrollid koos mõne muu liidu õigusaktis ette nähtud kontrolliga.

Artikkel 32

Kohapealsete kontrollide kontrollimäärad ja -valim

1. Pärast tegevuse rakendamist tehtavad kohapealsed kontrollid on määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 46, 47, 50 ja 51 osutatud meetmete vastavad süstemaatilised kontrollid.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 45, 48, 49 ja 52 osutatud meetmete puhul on pärast tegevuse rakendamist lubatud teha valimil põhinevat kontrolli. Valimi suurus peab olema vähemalt 5 % taotlustest, mis on valitud vastavalt käesoleva määruse artiklile 34. Kõnealune valim peab esindama ka vähemalt 5 % toetusega antavast summast.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45 osutatud meetme puhul kontrollitakse tegevusi, mille puhul toetusesaajad teatasid oma kavatsusest esitada raamatupidamisaruannete õigsust kinnitav tõend vastavalt käesoleva määruse artiklile 41, siiski süstemaatiliselt kohapealsed vähemalt üks kord enne lõppmakse tegemist.

2. Kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse asjaomase toetusmeetme riiklikul tasandil või piirkonna või selle osa tasandil mis tahes oluline rikkumine, suurendab pädev asutus vastavalt nende toetusesaajate arvu, keda järgmisel aastal kohapeal kontrollida.

Liikmesriigid võivad siiski vähendada kohapealsete kontrollide vähimat arvu, kui haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad jäävad vastuvõetavale tasemele.

Artikkel 33

Kohapealsete kontrollide sisu

1. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (13) artikli 51 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 45–52 osutatud meetmete suhtes mutatis mutandis.

2. Kõigil asjakohastel juhtudel kasutavad liikmesriigid määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise 2. peatükiga ette nähtud ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi.

Artikkel 34

Kontrollvalimi moodustamine

1. Käesoleva peatüki kohase kohapealse kontrolli kontrollivalimid valib pädev asutus igal aastal riskianalüüsi ja esitatud toetusetaotluste representatiivsuse alusel. Riskianalüüsi tõhusust hinnatakse ja ajakohastatakse igal aastal järgmiselt:

a)	tehes kindlaks iga riskiteguri olulisuse;

b)	võrreldes riskipõhiselt ja lõikes 2 osutatud juhuvalimite tulemusi;

c)	võttes arvesse konkreetset olukorda asjaomases liikmesriigis.

2. Representatiivsuse tagamiseks valivad liikmesriigid miinimumarvu toetusesaajate hulgast juhuvaliku alusel 20–25 %, keda kontrollitakse kohapeal.

3. Pädev asutus peab iga toetusesaaja puhul arvestust kohapealseks kontrolliks valimise põhjuste kohta. Kohapealset kontrolli tegevale kontrollijale teatatakse kõnealused põhjused enne kontrollimise algust.

Artikkel 35

Kontrolliaruanne

1. Iga kohapealse kontrolli kohta tuleb koostada aruanne, mille põhjal saab jälgida tehtud kontrollide üksikasju.

Kui kontrollitakse liidu eelarvest rahastamist, tuleb aruandes esitada eelkõige järgmine teave:

a)	kontrollitud toetusmeetmed ja tegevused;

b)	kohal viibinud isikud;

c)	vajaduse korral kontrollitud põllumajanduslikud maatükid, mõõdetud põllumajanduslikud maatükid, mõõtmistulemused iga mõõdetud maatüki kohta ning kasutatud mõõtmismeetodid;

d)	kontrolliga hõlmatud kogused ja kontrolli tulemused;

e)	kas põllumajandusettevõtjale anti kontrollist eelnevalt teada ning kui vastus on jaatav, siis kui palju varem;

f)	muud kontrollitud asjaolud.

2. Kui taotluses esitatud teave ja kohapealse kontrolli või kaugseirega tuvastatud tegelik olukord on erinevad, saadetakse toetusesaajaile kontrollaruande koopia ja talle antakse võimalus sellele alla kirjutada, enne kui pädev asutus teeb tuvastatud asjaolude põhjal otsuse toetuse vähendamise või sellest ilmajätmise kohta.

Artikkel 36

Kontrolliasutused

1. Kui liikmesriik määrab veinisektori toetusmeetmete eeskirjade järgimise kontrollimiseks mitu pädevat asutust, koordineerib ta kõnealuste asutuste tööd.

2. Samuti määrab iga liikmesriik ühe kontaktasutuse, kes vastutab teiste liikmesriikide kontaktasutuste ja komisjoniga suhtlemise eest. Eelkõige saab ja saadab kontaktasutus koostöötaotlusi käesoleva peatüki rakendamiseks ning esindab oma liikmesriiki suhetes teiste liikmesriikide või komisjoniga.

Artikkel 37

Kontrolli tegevate ametiisikute volitused

Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametiisikute tööd. Liikmesriik tagab eelkõige, et sellised ametiisikud, vajaduse korral koos muude selleks eesmärgiks volitatud asutuste ametiisikutega:

a)	pääsevad ligi viinamarjaistandustele, veinitootmis- ja ladustamisseadmetele, veinisektori toodete töötlemisseadmetele ja kõnealuste toodete veoks kasutatavatele transpordivahenditele;

b)	pääsevad ligi nende isikute äriruumidele (või ladudele) ja veokitele, kelle valduses on müügi, turustamise või vedamise eesmärgil veinisektori tooteid või tooteid, mis võivad olla ette nähtud veinisektoris kasutamiseks;

c)	võivad võtta proove veinisektori toodetest, selliste toodete valmistamisel kasutatavatest ainetest või toodetest ja toodetest, mida hoitakse eesmärgiga neid müüa, turustada või vedada;

d)	pääsevad ligi raamatupidamisandmetele ja muude kontrollide puhul asjakohastele dokumentidele ning teha neist koopiaid või väljavõtteid.

Artikkel 38

Abistamine nõude korral

1. Kui liikmesriigi pädev asutus teeb oma territooriumil kontrolle, võib ta nõuda teavet teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kui eespool osutatud kontrollid mõjutavad neid liikmesriike otseselt või kaudselt. Sellise nõude saamisel tuleb abi osutada võimalikult kiiresti.

Nõude saanud asutus annab nõude esitanud asutusele tema kohustuste täitmiseks vajaliku teabe.

2. Kui nõude esitanud asutus esitab põhjendatud nõude, teostab nõude saanud asutus püstitatud eesmärkide saavutamiseks erijärelevalve või erikontrolli või võtab sellise järelevalve või kontrolli teostamise tagamiseks vajalikud meetmed.

3. Nõude saanud asutus tegutseb enda nimel.

4. Nõude esitanud asutus võib kooskõlas nõude saanud asutusega määrata ametiisikud:

a)	kes saaksid selle liikmesriigi haldusasutuselt, kus nõude saanud asutus asub, veinisektori kontrollidokumentide kohaldamisega või kontrollitoimingutega seotud teavet või vastavate dokumentide koopiaid

b)	või viibida lõikega 2 nõutavate tegevuste juures, kui nõude saanud asutusele on sellest enne tegevuse alustamist õigel ajal teatatud.

Esimese lõigu punktis a osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel nõude saanud asutusega.

5. Nõude saanud asutuse ametiisikud vastutavad kontrollide tegemise eest.

6. Nõude esitanud asutuse ametiisikud:

a)	esitavad kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud nende isikuandmed ja ametikoht;

saavad, ilma et see piiraks selle liikmesriigi poolt, kus nõude saanud asutus asub, oma ametiisikute suhtes kõnealuste kontrollide tegemiseks kehtestatud piirangute kohaldamist:

i)	artikli 37 punktides a, b ja d sätestatud ligipääsuõiguse;

ii)	õiguse saada teavet nõude saanud asutuse ametiisikute poolt artikli 37 punkti c alusel tehtud kontrollide tulemuste kohta;

c)	peavad kontrolli käigus järgima liikmesriigi ametiisikutele kehtivaid nõudeid ja ametitavasid ning hoidma ametisaladust.

7. Käesolevas artiklis osutatud nõuded edastatakse kõnealuse liikmesriigi nõude saanud ametiasutusele asjaomase liikmesriigi kontaktasutuse kaudu. Sama korda kohaldatakse:

a)	selliste nõuete vastuste suhtes;

b)	lõigete 2 ja 4 kohaldamist käsitleva teabe suhtes.

8. Olenemata lõikest 7 ning kiirema ja tõhusama koostöö huvides võivad liikmesriigid lubada pädeval asutusel:

a)	esitada nõude või teabe otse teise liikmesriigi pädevale asutusele;

b)	vastata ise otse teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud nõudele või teabele.

Artikkel 39

Kontrollitavad isikud

Füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, kelle ametialase tegevuse suhtes võidakse kohaldada käesolevas peatükis osutatud kontrolle, ei tohi kontrollide tegemist takistada ja peavad nende tegemisele kaasa aitama.

Artikkel 40

Alusetult makstud summade tagasinõudmine

1. Määruse (EL) nr 809/2014 artiklit 7 kohaldatakse mutatis mutandis.

2. Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagasinõudmine ei tohiks mõjutada kohustust teatada komisjonile eeskirjade eiramisest vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006 (14).

2. OSA

Erimeetmete kontroll

Artikkel 41

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete kontrollid

1. Kui tegemist on määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 45 ette nähtud meetmete alusel rakendatavate tegevustega, mille puhul liidu hüvitisena makstavat kogusummat suuruses 300 000 eurot või rohkem käsitati toetuse esialgse taotlemise halduskontrolli tulemusel rahastamiskõlblikuna, võivad liikmesriigid lubada toetusesaajatel esitada raamatupidamisaruannete õigsust kinnitava tõendi koos vahe- või lõppmaksete taotlustega, mis hõlmab liidu toetust summas 150 000 eurot või rohkem.

Liikmesriigid võivad kehtestada madalamad piirmäärad, kui on olemas tõendid, et nende kontrollimeetod ei suurenda ohtu liidu vahenditele.

Kõnealuse tõendi annab välja tunnustatud välisaudiitor, kes esitab asjakohased tõendid väljapakutud kulude rahastamiskõlblikkuse ja tegelikkusele vastavuse kohta järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	need on tegelikult kandnud toetusesaaja või korraldav asutus, kellele toetusesaaja on usaldanud teavitus- või müügiedenduskampaania või selle osa rakendamise;

b)	need vastavad kuludele, mida pädev asutus on käsitanud toetuse esialgse taotlemise halduskontrolli tulemusel rahastamiskõlblikena;

c)	need on vajalikud pädeva asutuse poolt kinnitatud toimingu tegemiseks;

d)	need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja või korraldava asutuse raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selle liikmesriigi raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja või korraldav asutus on registrisse kantud;

e)	need on kooskõlas kohaldatavatest maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevast õigusest tulenevate nõuetega;

f)	need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest.

2. Kui lõikes 1 osutatud tõendit ei esitata, esitavad toetusesaajad kõigi arvete koopiad ning kulude rahastamiskõlblikkust ja tegelikkust tõendavad dokumendid.

3. Maksetaotluste halduskontrollide käigus kontrollivad liikmesriigid süstemaatiliselt, kas esitatud dokumendid vastavad kuludele, mis loeti rahastamiskõlblikeks toetuse esialgse taotlemise halduskontrolli ja teiste lõikes 1 loetletud kriteeriumide tulemusel.

Kui toetusesaajad esitavad raamatupidamisaruannete õigsust kinnitava tõendi, võib halduskontrolli esemeks olla nimetatud tõend. Kui aga raamatupidamisaruannete õigsust kinnitava tõendi halduslik läbivaatamine ei tuvasta piisavaid tõendeid kulude rahastamiskõlblikkuse ja tegelikkuse kohta ega kinnita vastavust lõikes 1 loetletud kriteeriumidele, nõuavad liikmesriigid mis tahes täiendavat teavet, mida nad peavad vajalikuks, ning teevad vajaduse korral täiendavad kontrollid.

4. Teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohapealsed kontrollid võivad toimuda selle toetusesaaja või korraldava asutuse ruumides, kellele toetusesaaja on usaldanud teavitus- või müügiedenduskampaania või selle osa rakendamise.

Kohapealsete kontrollide eesmärk on kontrollida kulude vastavust tegelikkusele ja rahastamiskõlblikkust ning see hõlmab esitatud arvete ja tõendavate dokumentide läbivaatamist ja võrdlemist raamatupidamisregistrite ja vajaduse korral muude tõendavate dokumentidega.

Kohapealsete kontrollide käigus võivad inspektorid kontrollida valimit, mis hõlmab vähemalt 30 % toetuse summast ja vähemalt 5 % kõikidest arvetest või muudest esitatud tõendavatest dokumentidest või dokumentidest, mis on seotud sertifikaadiga hõlmatud finantsaruandega, mis on koostatud enne kohapealse kontrolli tegemist.

Artikkel 42

Viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks ette nähtud tegevusega seotud kontrollid

1. Selleks et kontrollida vastavust sätetele, mis hõlmavad toetust, mida antakse viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 46, kasutavad liikmesriigid istandusregistrit.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad iga meetme rakendamise järelevalvetoimingute kohta eelarveaasta jooksul ja alal, mis on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 13 kohases toetusetaotluses.

2. See, kas väljajuurimine kui ümberkujundamise ja muutmise meetme alla kuuluv tegevus on tegelikult toimunud, tehakse kindlaks kohapealse kontrolliga. Kui väljajuurimine hõlmab kogu viinapuude kasvuala või kui kaugseire eraldusvõime on 1 m2 või sellest suurem, võib kontrolli teha kaugseire abil.

3. Alasid, mille eest makstakse toetust viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevusteks, kontrollitakse süstemaatiliselt enne ja pärast tegevuste teostamist. Kontrollitakse neid maatükke, mille kohta on esitatud toetusetaotlus.

Kõnealustele tegevustele eelneva kontrolli käigus kontrollitakse samuti, kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas, kas rajatud istanduse suurus on määratud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 44 ja kas viinamarjaistandust on tavapäraselt uuendatud, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 teises lõigus.

Teises lõigus osutatud kontroll tehakse kohapealse kontrollina. Kui aga liikmesriigi käsutuses on graafiline töövahend või samaväärne tööriist, mis võimaldab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 44 mõõta maatükki elektroonilises istandusregistris, ja usaldusväärne ajakohastatud teave selle kohta, et maatükki haritakse nõuetekohaselt, võib teha üksnes halduskontrolli ja enne toimingu tegemist kohustusliku kohapealse kontrolli kohustuse täitmiseks võib piirduda 5 % taotluste kontrollimisega, et kinnitada halduskontrolli usaldusväärsust; taotlused peavad olema valitud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 34.

Kui sellise kohapealse kontrolli tulemusel avastatakse piirkonnas tervikuna või mõnes selle osas olulisi eeskirjade eiramisi või neile mittevastavust, suurendab pädev asutus asjaomasel aastal vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollide arvu.

Artikkel 43

Toorelt koristamisega seotud toimingute kontroll

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 kohase toorelt koristamise puhul tagavad liikmesriigid, et:

a)	toorelt koristamise toetust saavaid alasid kontrollitakse süstemaatiliselt kohapeal pärast toorelt koristamise toimumist;

b)	kontrollitakse neid maatükke, mille kohta on esitatud toetusetaotlus;

c)	toorelt koristamiseks ette nähtud tähtaega, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 8 punktis d, on järgitud;

d)	toorelt koristamine on toimunud nõuetekohaselt, kontrollides, kas toorelt koristamine on olnud edukas.

2. Lõikes 1 osutatud kontrollide abil kontrollivad liikmesriigid:

a)	kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas ja kas asjaomast ala haritakse nõuetekohaselt;

b)	kas kõik viinamarjakobarad on täielikult eemaldatud või hävitatud;

c)	millist meetodit on kasutatud.

3. Tagamaks, et maatükile, millega seoses on makstud toetust, ei ole jäänud turustamiskõlblikke viinamarju, tuleb kõik kontrollid teha igal aastal enne 31. juulit ning igal juhul peab kõikide asjaomaste alade kontrollimine olema lõpetatud ajaks, mil viinamarjad hakkavad tavaliselt oma värvi muutma (Baggiolini faas M, BBCH faas 83).

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud kontrollide jaoks hoiab iga toorelt koristamise toetuse taotleja alles asjakohase tegevuse või mis tahes toimunud tegevusega seotud kuludokumendid.

Artikkel 44

Viinapuude kasvuala

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 46 ja 47 osutatud meetmete kohaldamiseks määratletakse viinapuude kasvuala viinapuujuurte välispiiri järgi, millele lisatakse puhverala, mille laius võrdub poolega ridadevahelisest kaugusest. Viinapuude kasvuala suurus määratakse kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 809/2014 artikli 38 lõikega 2.

2. Kui liikmesriik otsustab kontrollida viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning toorelt koristamise tegevuskulude rahastamiskõlblikkust üksnes ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel, mis põhineb pindalast erinevate ühikute mõõtmisel, või toetusesaaja esitatavate tõendavate dokumentide alusel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 44 lõike 1 teisele lõigule, võivad pädevad asutused otsustada täisistutatud ala mitte mõõta, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.

Artikkel 45

Kõrvalsaaduste destilleerimise tingimuste kontrollimine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 52 kohaldamiseks teevad liikmesriikide pädevad asutused vajalikud kontrollid, et teha kindlaks vastavus tingimustele ja piirmääradele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklis 42 koostoimes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 52 lõikega 5. Liikmesriigid võivad kõnealuse määra täitmist kontrollida üksiktootja või riiklikul tasandil.

Riiklikul tasandil tehtava kontrolli valinud liikmesriigid ei hõlma alkoholibilansis koguseid, mis ei ole ette nähtud destilleerimiseks, ega koguseid, mis on ette nähtud muude toodete kui tööstuslikuks või energeetiliseks otstarbeks mõeldud alkoholi arendamiseks.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(5) Komisjoni 15. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1149 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori riiklike toetusprogrammide osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 555/2008 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(6) Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(7) Komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1).

(8) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(9) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9).

(10) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.9.2015, lk 1).

(11) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1337/2011, mis käsitleb Euroopa püsikultuuride statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 357/79 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/109/EÜ (ELT L 347, 30.12.2011, lk 7).

(13) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

(14) Komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1848/2006, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56).

I LISA

Riiklik toetuskava

Eelarveaastad 2014–2018	Liikmesriik (1) :
Teatamise kuupäev (2) :	Versiooni number:
Põhjendus: muutmist taotleb komisjon / muutmist taotleb liikmesriik (3)

A. Kavandatud meetmete kirjeldus ja nende arvudes väljendatud eesmärgid

Teavitamine liikmesriikides vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktile a:

Kuulub toetusprogrammi: jah/ei – kui „jah“, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Kavandatud strateegia: Arvudes väljendatud eesmärgid: Toetusesaajad: Taotluste esitamise kord: Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid: Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud: Prioriteetsuskriteeriumid ning nende vastav koefitsient: Valikumenetlus: Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad: Ettemaksed: jah/ei, kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused: Kõrvutamine teiste liidu või siseriiklike kavadega ning kontrollisüsteemi rakendamine, et vältida topeltrahastamist: Riigiabi: jah/ei, kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused:

Edendamine kolmandate riikide turgudel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktile b:

Kuulub toetusprogrammi: jah/ei – kui „jah“, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Kavandatud strateegia: Arvudes väljendatud eesmärgid: Toetusesaajad: Taotluste esitamise kord: Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid: Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud: Prioriteetsuskriteeriumid ning nende vastav koefitsient: Valikumenetlus: Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad: Ettemaksed: jah/ei – kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused: Kõrvutamine teiste liidu või siseriiklike kavadega ning kontrollisüsteemi rakendamine, et vältida topeltrahastamist: Riigiabi: jah/ei, kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused:

Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktidele a, b ja d:

—	kui „jah“, siis: teave iga-aastase kohandamise arvutusmeetodi kohta:

Prioriteetsuskriteeriumid ning nende vastav koefitsient: Valikumenetlus: Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad: Ettemaksed: jah/ei – kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused: Kõrvutamine teiste liidu või siseriiklike kavadega ning kontrollisüsteemi rakendamine, et vältida topeltrahastamist:

Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktile c:

Kuulub toetusprogrammi: jah/ei, kui „jah“, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Kavandatud strateegia: Arvudes väljendatud eesmärgid: Toetusesaajad: Taotluste esitamise kord: Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid: Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud: Ühikuhindade standardiseeritud astmike / mitterahalise abi kohaldamine: jah/ei

—	kui „jah“, siis: teave iga-aastase kohandamise arvutusmeetodi kohta:

Toorelt koristamine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 47:

Kuulub toetusprogrammi: jah/ei, kui „jah“, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Kavandatud strateegia:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Toetusesaajad:

Taotluste esitamise kord:

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud:

Ühikuhindade standardiseeritud astmike / mitterahalise abi kohaldamine: jah/ei

—	kui „jah“, siis: teave iga-aastase kohandamise arvutusmeetodi kohta:

Prioriteetsuskriteeriumid ning nende vastav koefitsient:

Valikumenetlus:

Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad:

Ühisfondid vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 48:

Kuulub toetusprogrammi: jah/ei, kui „jah“, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Kavandatud strateegia:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Toetusesaajad:

Taotluste esitamise kord:

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud:

Prioriteetsuskriteeriumid ning nende vastav koefitsient:

Valikumenetlus:

Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad:

Kõrvutamine teiste liidu või siseriiklike kavadega ning kontrollisüsteemi rakendamine, et vältida topeltrahastamist:

Saagikindlustus vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 49:

Kuulub toetusprogrammi: jah/ei, kui „jah“, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Kavandatud strateegia:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Toetusesaajad:

Taotluste esitamise kord:

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud:

Prioriteetsuskriteeriumid ning nende vastav koefitsient:

Valikumenetlus:

Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad:

Kõrvutamine teiste liidu või siseriiklike kavadega ning kontrollisüsteemi rakendamine, et vältida topeltrahastamist:

Riigiabi: jah/ei, kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused:

Investeeringud ettevõtetesse vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 50:

Kuulub toetusprogrammi: jah/ei, kui „jah“, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Kavandatud strateegia:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Toetusesaajad:

Taotluste esitamise kord:

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud:

Prioriteetsuskriteeriumid ning nende vastav koefitsient:

Valikumenetlus:

Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad:

Ettemaksed: jah/ei – kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused:

Kõrvutamine teiste liidu või siseriiklike kavadega ning kontrollisüsteemi rakendamine, et vältida topeltrahastamist:

Riigiabi: jah/ei, kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused:

Innovatsioon veinisektoris vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 51:

Kuulub toetusprogrammi: jah/ei, kui „jah“, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus:

Kavandatud strateegia:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Toetusesaajad:

Taotluste esitamise kord:

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud:

Prioriteetsuskriteeriumid ning nende vastav koefitsient:

Valikumenetlus:

Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad:

Ettemaksed: jah/ei – kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused:

Kõrvutamine teiste liidu või siseriiklike kavadega ning kontrollisüsteemi rakendamine, et vältida topeltrahastamist:

Kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 52:

Kuulub toetusprogrammi: jah/ei, kui „jah“, siis:

Kavandatud meetmete kirjeldus (sh toetuse määr):

Kavandatud strateegia:

Arvudes väljendatud eesmärgid:

Toetusesaajad:

Taotluste esitamise kord:

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud:

Valikumenetlus:

Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad:

Ettemaksed: jah/ei – kui „jah“, siis: ülemmäär ja tingimused:

B. Peetud konsultatsioonide tulemused:

C. Üldine strateegia:

D. Hindamine, mis näitab eeldatavat tehnilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju:

E. Meetmete rakendamise ajakava:

F. Üldine rahastamistabel II lisas esitatud vormingus (märkida versiooni number):

G. Järelevalve ja hindamise kriteeriumid ning muud kvantitatiivsed näitajad:

H. Meetmed, millega tagatakse programmi tõhus ja nõuetekohane rakendamine:

I. Programmi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste ja organite nimed:

J. Veebisait, millel toetusprogrammidega seotud siseriiklikud õigusaktid on avalikkusele kättesaadavad

(1) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(2) Teatamise tähtaeg: 1. märts ja 30. juuni.

(3) Kriipsutage läbi variant, mida ei kohaldata.

II LISA

Rahaeraldised riiklikule toetusprogrammile (1)

(tuhandetes eurodes)

Liikmesriik (*) :

Teatamise kuupäev (**) :

Eelmise teate esitamise kuupäev:

Muudetud tabeli number:

Põhjendus: muutmist taotleb komisjon / muutmist taotleb liikmesriik (***)

Eelarveaasta

Meetmed

Määrus (EL) nr 1308/2013

2014

2015

2016

2017

2018

Kokku

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

1.	Edendamine

Artikkel 45

Eelmine teatamine

Muudetud summa

2a.	Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikli 46 lõike 3 punktid a, b, d

Eelmine teatamine

Muudetud summa

2b.	Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

Artikli 46 lõike 3 punkt c

Eelmine teatamine

Muudetud summa

3.	Roheline korje

Artikkel 47

Eelmine teatamine

Muudetud summa

4.	Ühisfondid

Artikkel 48

Eelmine teatamine

Muudetud summa

5.	Saagikindlustus

Artikkel 49

Eelmine teatamine

Muudetud summa

6.	Investeeringud ettevõtetesse

Artikkel 50

Eelmine teatamine

Muudetud summa

7.	Innovatsioon

Artikkel 51

Eelmine teatamine

Muudetud summa

8.	Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 52

Eelmine teatamine

Muudetud summa

KOKKU

Eelmine teatamine

Muudetud summa

(1) Need summad hõlmavad ka esimese viieaastase programmi (2009–2013) raames käivitatud tegevuste kulusid, mille maksed tehakse teise viieaastase programmi (2014–2018) raames.

(*) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(**) Teatamise tähtaeg: 30. juuni.

(***) Kriipsutage läbi variant, mida ei kohaldata.

III LISA

Riiklike toetusprogrammide rakendamise aruanne

Eelarveaasta:
Teatamise kuupäev:	Versiooni number:	Liikmesriik (1) :

A. Üldhinnang:

B. Kavandatud meetmete rakendamise tingimused ja tulemused (2)

a)	Teavitamine liikmesriikides vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktile a: Rakendamise tingimused: Tulemused (3) Toetusprogrammis seatud eesmärkide saavutamine: Riigiabi:

Edendamine kolmandate riikide turgudel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktile b:

Rakendamise tingimused: Tulemused (3) Ekspordi maht hektoliitrites sihtriikide kaupa: Liikmesriikide veinide osakaalu areng välisturgudel sihtturgude kaupa: Ekspordi maht hektoliitrites sihtriikide kaupa Ekspordi suurus eurodes sihtriikide kaupa Toetusprogrammis seatud eesmärkide saavutamine: Riigiabi:

a)	Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktidele a, b ja d: Rakendamise tingimused: Tulemused:

b)	Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktile c: Rakendamise tingimused: Tulemused: Toetusprogrammis seatud eesmärkide saavutamine:

Toorelt koristamine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 47:

Rakendamise tingimused:

Tulemused, sealhulgas varude hindamine:

Toetusprogrammis seatud eesmärkide saavutamine:

Ühisfondid vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 48:

Rakendamise tingimused:

Tulemused:

Toetusprogrammis seatud eesmärkide saavutamine:

Saagikindlustus vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 49:

Rakendamise tingimused:

Tulemused:

Kindlustatud hektarite arv veinisektoris võrreldes muu põllumajandusmaaga:

Rahastatava kindlustuse liik:

Kulutused kindlustuse liigi alusel:

Toetusesaajate arv kindlustuse liikide kaupa:

Toetusprogrammis seatud eesmärkide saavutamine:

Riigiabi:

Investeeringud ettevõtetesse vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 50:

Rakendamise tingimused:

Tulemused:

Toetusprogrammis seatud eesmärkide saavutamine:

Riigiabi:

Innovatsioon vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 51:

Rakendamise tingimused:

Tulemused:

Toetusprogrammis seatud eesmärkide saavutamine:

Kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 52:

Rakendamise tingimused (sh toetuse määr):

Tulemused:

Toetusprogrammis seatud eesmärkide saavutamine:

C. Järeldused (ja vajaduse korral kavandatud muudatused)

(1) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(2) Täita ainult punktid, milles käsitletakse toetusprogrammi raames võetud meetmeid.

(3) Tehnilise, majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju hindamine, mis põhineb teatatud programmi järelevalveks ja hindamiseks määratletud kriteeriumidel ja kvantitatiivsetel näitajatel.

IV LISA

Riikliku toetusprogrammi tehnilised andmed (1)

(summad tuhandetes eurodes)

Liikmesriik (*) :

Teatamise kuupäev (**) :

Eelmise teate esitamise kuupäev:

Muudetud tabeli number:

Eelarveaasta

Meetmed

Määrus (EL) nr 1308/2013

2014

2015

2016

2017

2018

2014–2018

Täitmine/prognoos

Kokku täitmine + prognoos

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

1a.	Teavitamine liikmesriikides

Artikli 45 lõike 1 punkt a

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

Riigiabi kogusumma

1b.	Edendamine kolmandate riikide turgudel

Artikli 45 lõike 1 punkt b

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

Riigiabi kogusumma

2.	Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 46

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu (vajaduse korral)

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

Taotlustega hõlmatud kogupindala (ha)

Keskmine liidu toetus (eurot hektari kohta)

2a.	Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

Artikli 46 lõike 3 punkt c

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu (vajaduse korral)

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

Taotlustega hõlmatud kogupindala (ha)

Keskmine liidu toetus (eurot hektari kohta)

3.	Roheline korje

Artikkel 47

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu (vajaduse korral)

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus toimingute kohta

Taotlustega hõlmatud kogupindala (ha)

Keskmine liidu toetus (eurot hektari kohta)

4.	Ühisfondid

Artikkel 48

Liidu kogukulu

Uute fondide arv

Keskmine liidu toetus fondi kohta

5.	Saagikindlustus

Artikkel 49

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Rahastatavate kindlustuslepingute arv

Keskmine liidu toetus kindlustuslepingu kohta

Riigiabi kogusumma

6a.	Investeeringud ettevõtetesse

Artikkel 50

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

Riigiabi kogusumma

6b.	Investeeringud ettevõtetesse lähenemise piirkondadeks liigitatud piirkondade puhul

Artikli 50 lõike 4 punkt a

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

Riigiabi kogusumma

6c.	Investeeringud ettevõtetesse piirkondades, mis ei ole lähenemise piirkonnad

Artikli 50 lõike 4 punkt b

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

Riigiabi kogusumma

6d.	Investeeringud ettevõtetesse äärepoolseimates piirkondades

Artikli 50 lõike 4 punkt c

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

Riigiabi kogusumma

6e.	Investeeringud ettevõtetesse väiksematel Egeuse mere saartel

Artikli 50 lõike 4 punkt d

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

Riigiabi kogusumma

7.	Innovatsioon

Artikkel 51

Liidu kogukulu

Toetusesaajate kogukulu

Toetusesaajate arv

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Tegevuste arv

Keskmine liidu toetus tegevuse kohta

8.	Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 52

Liidu kogukulu

Toetusesaajate arv (piiritusetehased)

Keskmine liidu toetus toetusesaaja kohta

Veinisete: maksimaalse toetuse ulatus (eurot/%vol/hl)

Viinamarjade pressimisjäägid: maksimaalse toetuse ulatus (eurot/%vol/hl)

Destilleeritud veinisetted (hektoliitrites)

Viinamarjade destilleeritud pressimisjäägid (tonnides)

Saadud alkohol (miljonites hektoliitrites)

Liidu panus keskmiselt / saadud alkohol hektoliitrites

(1) Sisestada möödunud eelarveaasta rakendusandmed ja prognoositavad andmed jooksva eelarveaasta ning sellele järgnevate kohta.

(*) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(**) Teatamise tähtaeg: 1. märts.

V LISA

Edendusmeetmetest teatamine

Eelarveaastad 2014–2018

1. Teavitamine liikmesriikides

Liikmesriik:
Prognoos/rakendamine (*)
Teatamise kuupäev (**) :		Eelmise teate esitamise kuupäev:
Muudetud tabeli number:
Toetusesaajad	Rahastamiskõlblik meede (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkt a)	Kirjeldus (***)	Sihtturg	Ajavahemik	Rahastamiskõlblikud kulud (eurodes)	sellest liidu toetus (eurodes)	sellest liikmesriigi toetus (olemasolu korral) (eurodes)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)
…

2. Edendamine kolmandates riikides

Liikmesriik:
Prognoos/rakendamine (****)
Teatamise kuupäev (*****) :		Eelmise teate esitamise kuupäev:
Muudetud tabeli number:
Toetusesaajad	Rahastamiskõlblik meede (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkt b)	Kirjeldus (******)	Sihtturg	Ajavahemik	Rahastamiskõlblikud kulud (eurodes)	sellest liidu toetus (eurodes)	sellest liikmesriigi toetus (olemasolu korral) (eurodes)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)
…

(*) Kriipsutage läbi variant, mida ei kohaldata.

(**) Teatamise tähtaeg: iga aasta 1. märts.

(***) Sealhulgas kas edendusmeetmeid rakendatakse koostöös ühe või mitme liikmesriigiga.

(****) Kriipsutage läbi variant, mida ei kohaldata.

(*****) Teatamise tähtaeg: iga aasta 1. märts.

(******) Sealhulgas kas edendusmeetmeid rakendatakse koostöös ühe või mitme liikmesriigiga.

VI LISA

Aastaaruanne tehtud kontrollide kohta

Eelarveaasta:	Liikmesriik (1) :
Teatamise kuupäev (2) :	Meede (3) :

1. Kontrollide arv

Makseasutus

Üksuse nimi (4)

Eraldatud toetuse kogusumma (eelarve)

Taotletud toetuse kogusumma

Väljamakstud toetuse kogusumma

Nende üksuste arv, kellele väljamakseid on tehtud (4)

Esitatud toetustaotluste koguarv

Väljamakstud toetustaotluste koguarv

Toetusesaajate koguarv

KONTROLLID

Määrus (EL) nr 1306/2013 ja käesolev määrus

Halduskontrollid (artikli 59 lõige 1)

Kohapealsed kontrollid (5) (artikli 59 lõige 2)

(Ettemaksed)

(Lõppmaksed)

Kontrollitud toetustaotluste koguarv

Kontrollitud toetustaotluste kogusumma

Valim: riskipõhine (5)

Valim: pisteline (5)

Selliste toetustaotluste arv, mille suhtes kohaldatakse riskipõhist kontrolli

Toetustaotluste ja riskipõhiste kontrollide summa

Selliste toetustaotluste arv, mille suhtes kohaldatakse pistelist kontrolli

Toetustaotluste ja pisteliste kontrollide summa

EUR

arv

EUR

arv

EUR

arv

EUR

PA_1

PA_2

…

2. Kontrollide tulemused

Makseasutus

KONTROLLIDE TULEMUSED

Toetuse vähendamise summa

Määruse (EL) nr 1306/2013

artikkel 64

Halduskontrollid

Kohapealsed kontrollid

Toetusetaotluste arv, mille puhul on halduskontrolli tulemusel avastatud eeskirjade eiramisi (6)

Halduskontrolli tulemusel avastatud eeskirjade eiramiste hulk (7)

Veamäär summa kohta

Selliste toetustaotluste arv, mille puhul esines eeskirjade eiramisi

Eeskirjade eiramiste summa

Veamäär

Tuvastatud riskipõhises valimis

Tuvastatud juhuslikus valimis

Tuvastatud riskipõhises valimis

Tuvastatud juhuslikus valimis

Riskipõhine valim

Juhuvalim

Tuvastatud halduskontrollide tulemusel

Tuvastatud kohapealsete kontrollide tulemusel

Haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemusel toetuse vähenemise kogusumma

arv

EUR

arv

EUR

Q = P / J

V = T / L

W = U / N

X = P

Y = T + U

α = X + Y

PA_1

PA_2

…

(1) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(2) Teatamise tähtaeg: 1. märts.

(3) Toetuskava iga meetme kohta tuleb täita üks teade.

(4) Mõiste „üksus“ puhul tuleb osutada tegevuste, hektarite, tonnide, liitrite jne arvule olenevalt asjaomasest meetmest/toimingust/tegevusest.

(5) 100 % kontrolli puhul märkida aruandesse kõik riskipõhise kontrolli alusel tehtud kohapealsed kontrollid.

(6) Selles kontekstis hõlmab mõiste „eeskirjade eiramine“ kõiki leide, kõrvalekaldeid või erinevusi, mille tulemusena on muutunud makstud summa või summa, mis oleks makstud enne sanktsioonide kohaldamist.

(7)

—	Kui eeskirjade eiramine tuvastatakse halduskontrolliga ning sama toetustaotluse puhul kohaldatakse ka kohapealset kontrolli, seostatakse eeskirjade eiramist halduskontrolliga.

—	Kui eeskirjade eiramine tuvastatakse halduskontrolliga ning sama toetustaotluse puhul kohaldatakse ka kohapealset kontrolli, seostatakse eeskirjade eiramist halduskontrolliga.

—	Kui halduskontrolli käigus tekib eeskirjade eiramise kahtlus ja edasiseks uurimiseks on kavandatud teha kohapealne kontroll ning kohapealne kontroll kinnitab kahtlustatavat rikkumist, tuleb rikkumise avastamine omistada halduskontrollile.

(7)

—	Kui eeskirjade eiramine tuvastatakse halduskontrolliga ning sama toetustaotluse puhul kohaldatakse ka kohapealset kontrolli, seostatakse eeskirjade eiramist halduskontrolliga.

—	Kui halduskontrolli käigus tekib eeskirjade eiramise kahtlus ja edasiseks uurimiseks on kavandatud teha kohapealne kontroll ning kohapealne kontroll kinnitab kahtlustatavat rikkumist, tuleb rikkumise avastamine omistada halduskontrollile.

—	Kui eeskirjade eiramine tuvastatakse halduskontrolliga ning sama toetustaotluse puhul kohaldatakse ka kohapealset kontrolli, seostatakse eeskirjade eiramist halduskontrolliga.

—	Kui halduskontrolli käigus tekib eeskirjade eiramise kahtlus ja edasiseks uurimiseks on kavandatud teha kohapealne kontroll ning kohapealne kontroll kinnitab kahtlustatavat rikkumist, tuleb rikkumise avastamine omistada halduskontrollile.

—	Kui halduskontroll tuvastab eeskirjade eiramise ja kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse sama toetustaotluse puhul täiendav mittevastavus, tuleb mõlemat mittevastavust arvestada eraldi.

(7)

—	Kui eeskirjade eiramine tuvastatakse halduskontrolliga ning sama toetustaotluse puhul kohaldatakse ka kohapealset kontrolli, seostatakse eeskirjade eiramist halduskontrolliga.

—	Kui halduskontrolli käigus tekib eeskirjade eiramise kahtlus ja edasiseks uurimiseks on kavandatud teha kohapealne kontroll ning kohapealne kontroll kinnitab kahtlustatavat rikkumist, tuleb rikkumise avastamine omistada halduskontrollile.

—	Kui halduskontroll tuvastab eeskirjade eiramise ja kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse sama toetustaotluse puhul täiendav mittevastavus, tuleb mõlemat mittevastavust arvestada eraldi.

VII LISA

Riigiabist teatamine

ELi lepingu artiklite 107, 108 ja 109 alusel juba antud riigiabi, riigiabist teatamise kohustusest vabastatud riigiabi või vähese tähtsusega abi kava (1)

Liikmesriik (*) :
Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (vajaduse korral):
Teatamise kuupäev (**) :
Meetme kood	Abimeetme nimetus	Meetme õiguslik alus	Abimeetme kestus

Märkida vastavalt:

—	vähese tähtsusega abi käsitleva määrusega hõlmatud meetmete puhul: „Selle meetme raames antav abi on kooskõlas määruse (EL) nr 1407/2013 (põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks) või määruse (EL) nr 1408/2013 (esmatootmine)“ (2);

—	teavitamiskohustusest vabastatud abi: viide registreerimisnumber (SA);

—	heakskiidetud abi: viide komisjoni otsusele, millega kiidetakse heaks riigiabi, sh riigiabi number (SA number) ja kinnituskirja viited.

(1) Teatamine, millele on osutatud artikli 20 lõikes 1 (riigiabiga seotud teade).

(*) Kasutada väljaannete talituses kasutatavat akronüümi.

(**) Teatamise tähtaeg: iga aasta 1. märts.

(2) Palun märkige, millist määrust kohaldatakse.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 190

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 15. juuli 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1149, 15. aprill 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori riiklike toetusprogrammide osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 555/2008	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1150, 15. aprill 2016, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori riiklike toetusprogrammide osas	23
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/1151, 12. juuli 2016, millega Läti lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvenapüük NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes, V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes ning meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes	72
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/1152, 12. juuli 2016, millega Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvenapüük NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes, V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes ning meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes	74
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1153, 14. juuli 2016, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2016. kalendriaastaks	76
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1154, 14. juuli 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	78
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1155, 14. juuli 2016, mis käsitleb Ameerika Ühendriikide audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide samaväärsust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/43/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2016) 4363 all) ( 1 )	80
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1156, 14. juuli 2016, Ameerika Ühendriikide pädevate asutuste adekvaatsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2016) 4364 all) ( 1 )	83

Nr	13/TQ72
Liikmesriik	Läti
Kalavaru	RED/N1G14P ja RED/*5-14P
Liik	Meriahvenad (Sebastes spp.)
Piirkond	NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed, V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed ning meriahvena kaitseala rahvusvahelised veed
Kuupäev	9.6.2016

Nr	14/TQ72
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	RED/N1G14P ja RED/*5-14P
Liik	Meriahvenad (Sebastes spp.)
Piirkond	NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed, V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed ning meriahvena kaitseala rahvusvahelised veed
Kuupäev	11.6.2016

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	166,2
0702 00 00	ZZ	166,2
0709 93 10	TR	134,4
0709 93 10	ZZ	134,4
0805 50 10	AR	190,6
	BO	217,8
	CL	114,2
	UY	200,2
	ZA	175,8
	ZZ	179,7
0808 10 80	AR	162,1
	BR	91,4
	CL	133,9
	CN	102,6
	NZ	144,3
	US	184,2
	ZA	109,9
	ZZ	132,6
0808 30 90	AR	178,2
	CL	126,3
	NZ	249,7
	ZA	133,2
	ZZ	171,9
0809 10 00	TR	194,0
0809 10 00	ZZ	194,0
0809 29 00	TR	279,5
0809 29 00	ZZ	279,5


	(1) EMPs kohaldatav tekst