5.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/1

(1)

Praegu kehtivad Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit räni impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mis on kehtestatud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 467/2010 (2) pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist (edaspidi „eelmised läbivaatamisega seotud uurimised“). Kehtivad meetmed on tollimaksud vahemikus 16,3–19 % imporditud kauba väärtusest.

(2)

Pärast teate avaldamist kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon 27. veebruaril 2015 taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitas äriühing Euroalliages tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % liidu ränitoodangust.

(3)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja uue kahju liidu tootmisharule.

(4)

17. juunil 2015 sai komisjon kehtivate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise taotluse, millega taotleti üksnes kahju uurimist.

(5)

Läbivaatamise taotluse esitas uurimise jaoks loodud räni kasutajate ajutine ühendus liidu keemiatööstuses EUSMET (European Users of Silicon Metal). EUSMET esitas tõendid selle kohta, et kahju seisukohast on asjaolud, mille alusel kehtivad meetmed kehtestati, muutunud ja et need muutused on püsivad.

(6)

Nimetatud muutused on seotud liidu tootmisharu koosseisu ja struktuuriga, räni nõudlusega liidus, liidu tootjate majandusliku olukorra ning räni tarnimise korraldusega liidus.

(7)

28. mail 2015 algatas komisjon Hiina RVst pärit räni liitu importimise suhtes kehtivate meetmete aegumise läbivaatamise ja avaldas Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (4).

(8)

1. septembril 2015 algatas komisjon Hiina RVst pärit räni liitu importimise suhtes kahju uurimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise ja avaldas Euroopa Liidu Teatajas eraldi algatamisteate (5).

(9)

Aegumise läbivaatamise algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalema. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest vahetult teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, kutsudes neid uurimises osalema.

(10)

Lisaks märkis komisjon, et kavatseb kasutada kolmanda turumajandusliku riigina (edaspidi „võrdlusriik“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA“), nagu oli välja pakkunud taotluse esitaja. Sellega seoses teatas komisjon uurimise algatamisest ka USA ametiasutustele ja sealsele tootjale ning kutsus neid uurimises osalema.

(11)

Komisjon saatis teated ka Austraalia, Brasiilia, Norra, Venemaa, Lõuna-Aafrika ja Tai ametiasutustele, teavitades neid uurimise algatamisest ja paludes teavet räni tootmise ja müügi kohta nendes riikides. Seejärel saadeti kirjad koos küsimustikuga asjaomaste riikide kõikidele teadaolevatele ränitootjatele, paludes neil teha läbivaatamisega seoses koostööd.

(12)

Osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalema. Lisaks teatas komisjon läbivaatamise algatamisest ka kõikidele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, kutsudes neid uurimises osalema.

(13)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimiste algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha eksportivate tootjate ja importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(15)

Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(16)

Nõutud teabe esitas üks sõltumatu importija, kes nõustus ka kuuluma valimisse. Arvestades importijate vähest arvu, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(17)

Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada kõik aegumist käsitlevas algatamisteates nimetatud andmed. Lisaks palus komisjon Hiina RV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Ettenähtud teabe esitasid ja enda kaasamisega valimisse olid nõus 11 Hiina eksportivat tootjat ja kaks kauplejat. Komisjoni esialgse ettepaneku kohaselt kaasati valimisse kolm eksportivat tootjat, võttes aluseks suurima ekspordimahu, mida oli võimalik kasutada oleva aja jooksul kontrollida.

(19)

Valimi suhtes peetud konsultatsioonide käigus loobus üks kolmest valitud äriühingust koostöö tegemisest ja seetõttu asendati see kahe väiksema eksportiva tootjaga, mille tulemusena jäi lõplikkuse valimisse kümnest koostööd teinud eksportivast tootjast neli.

(20)

Samad kümme eksportivat tootjat andsid endast teada ka osalise vahepealse läbivaatamisega seotud valimi koostamisel ja seetõttu valiti valimisse samad äriühingud.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootmisharule, importijale ja valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ning sai neilt kõigilt vastused. Võrdlusriigi küsimustikule saadi kolm vastust Norra, Venemaa ja USA tootjatelt.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(a)   liidu tootjad

(b)   importija

(c)   kasutajad

(d)   Hiina RV eksportivad tootjad

(e)   võrdlusriigi tootja

(23)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(24)

Vaatlusalune toode on Hiina RVst pärit ja praegu CN-koodi 2804 69 00 alla kuuluv räni (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(25)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(26)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(27)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2, kas dumpingut praegu esineb ja kas Hiina RVst pärit impordi suhtes kehtivate meetmete võimalik aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(28)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajanduslik riik (edaspidi „võrdlusriik“).

(29)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb võrdlusriigiks valida USA, nagu oli välja pakkunud Euroalliages, ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta arvamust avaldama.

(30)

Komisjon palus esitada teabe USAs, Norras, Brasiilias, Venemaal, Tais, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvatel samasuguse toote tootjatel.

(31)

EUSMET märkis, et USA ei ole sobiv võrdlusriik, lükkas kõrvale Austraalia, Brasiilia ja Venemaa ning soovitas kasutada Norrat.

(32)

Norrat on kasutatud võrdlusriigina varasemates uurimistes, kuid eelmistes läbivaatamisega seotud uurimistes lükati see sobiva võrdlusriigina tagasi rakendusmääruse (EL) nr 467/2010 põhjenduses 35 sätestatud põhjustel. Uurimise alguses saadeti küsimustikud mõlemale Norra tootjale, kuid koostööd tegi ainult üks tootja, kellel puudus omamaine müük.

(33)

Lähtuvalt küsimustiku vastuses esitatud tõenditest, mis osutasid omamaise müügi puudumisele, järeldas komisjon, et Norra siseturuga seotud asjaolud ei ole pärast 2010. aastal toimunud eelmisi läbivaatamisega seotud uurimisi muutunud. Seetõttu ei pea komisjon Norrat sobivaks võrdlusriigiks.

(34)

Brasiiliat on kasutatud võrdlusriigina varasemates uurimistes, kuid saadetud küsimustikule ei vastanud ükski Brasiilia äriühing, sealhulgas äriühingud, kes olid teinud koostööd varasemate uurimiste käigus.

(35)

EUSMET palus komisjonil USAd mitte kasutada järgmistel põhjustel:

(36)

Euroalliages vastas EUSMETi märkustele USA võrdlusriigina kasutamise kohta järgmiselt.

(37)

Seejärel saatis EUSMET täiendava avalduse USA võrdlusriigina kasutamise kohta, väites, et ta ei pea USA tootja andmeid objektiivseks ega täpseks ning et need võivad nõuetevastaselt mõjutada uurimise tulemust. Ta märkis, et küsimustikule oli vastanud üks Venemaa tootja, ning soovitas seetõttu kasutada võrdlusriigina Venemaad.

(38)

Need väited on alusetud. USA tootjalt saadud andmeid kontrolliti ja leiti, et need on õiged ning et USA tootja müüs siseturul klientidega kokkulepitud turuhindadega. EUSMET ei esitanud tõendeid selle kohta, et siseturu hinda USAs mõjutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Globe Specialty Metalsi ühinemine FerroAtlanticaga.

(39)

EUSMET väitis lisaks, et USA kasutamine võrdlusriigina võimaldab FerroAtlantical ja Euroalliagesil arvutada välja Hiina eksportivate tootjate ekspordihinnad.

(40)

See väide on samuti alusetu. Nii Hiina eksportivate tootjate kui ka USA tootja suhtes kehtiva konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldata niivõrd üksikasjalikke andmeid ei FerroAtlanticale ega Euroalliagesile.

(41)

EUSMET ei esitanud tõendeid, mis oleksid toetanud soovitust kasutada komisjonil võrdlusriigina Venemaad. Varasemas avalduses lükkas EUSMET tagasi võimaluse kasutada Venemaad võrdlusriigina järgmistel põhjustel: ainsal tootjal on Venemaa siseturul turgu valitsev seisund; energiakulude moonutatus; oma tarbeks tootmine.

(42)

EUSMETi esitatud teabe ja koostööd teinud Venemaa tootja esitatud andmete alusel leidis komisjon, et arvestades Venemaa ainsa tootja turgu valitsevat seisundit, piiratud importi (40 % kogumüügist), energiakulu moonutusi ja asjaolu, et Venemaa tootmine on suunatud peamiselt pigem tootmisharusisesele tarbimisele kui avatud turule, sobib Venemaa võrdlusriigiks vähem kui USA.

(43)

Kuigi ka USAs müüb siseturul ainult üks tootja, imporditakse nii imporditollimaksudega kui ka ilma nendeta paljudest allikatest (sealhulgas Kanadast, Lõuna-Aafrikast, Austraaliast ja Norrast). USA tootja hinnangul moodustas import ligi 60 % USA koguturust. Seega on siseturg konkurentsile avatud ja hindu saab pidada tüüpiliseks.

(44)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a on USA kõige sobivam võrdlusriik.

(45)

Võrdlusriigis koostööd teinud tootjalt saadud teavet kasutati alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt eksportivate tootjate puhul normaalväärtuse määramiseks.

(46)

Komisjon määras ekspordihinna kindlaks liidus müüdava vaatlusaluse toote eest sõltumatute klientide poolt tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(47)

Kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat müüsid liitu eksportimise eesmärgil liidus asuva sõltumatu kliendi Hiinas asuvale seotud äriühingule.

(48)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Korrektsioonid tehti kaudsete maksude, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning pakendamiskulude arvestamiseks.

(49)

Kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(50)

Sellest lähtuvalt leidis komisjon, et koostööd teinud eksportivate tootjate dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on 20–30 %.

(51)

Nagu eespool märgitud, tehti valimisse kaasatud koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate ekspordihindade võrdlemisel võrdlusriigi normaalväärtusega kindlaks dumpingu esinemine.

(52)

Kõik valimisse kaasatud koostööd teinud Hiina eksportivad tootjad aga müüsid vaatlusalust toodet sellistele liidus asuvatele kasutajatele, kes töötlesid räni muudeks toodeteks ja eksportisid need tooted kolmandates riikides asuvatele klientidele.

(53)

Tehti kindlaks, et liidu kasutajad kasutavad seestöötlemise protseduuri, mis tähendab, et lõpptoote eksportimise korral ei nõuta imporditud tooraine pealt tollimaksu.

(54)

Seega olid kindlaks tehtud ekspordihinnad asjaomaste Hiina eksportivate tootjate ja liidu kasutajate vahel kokku lepitud teadmisega, et sellise impordi suhtes ei kohaldata kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse.

(55)

Seetõttu leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kontrollitud ekspordihinnad näitavad hästi, milline oleks Hiina RVst imporditud räni hind kehtivate dumpinguvastaste meetmete puudumise korral.

(56)

Seega on olemas kindlad tõendid selle kohta, et meetmete puudumise korral toimuks import niivõrd madala hinnaga.

(57)

Aegumise läbivaatamise taotluses tsiteeris Euroalliages CRU aruannet, (6) milles esitatud hinnangu järgi oli Hiina RV ränitootmise võimsus 2014. aastal 5,3 miljonit tonni. See vastab aegumise läbivaatamise taotluses esitatud hinnangutele, mis põhinesid samuti CRU andmetel, et Hiina RV tootis 2014. aastal 1,4 miljonit tonni räni, millest pool tarbiti siseturul ja pool eksporditi.

(58)

Taotluses tsiteeritud CRU aruande järgi oli 2014. aastal Hiina kasutamata tootmisvõimsus 3,9 miljonit tonni, mis ületab oluliselt nii liidu kui ka Hiina kogutarbimise.

(59)

CRU aruandes ei ole märgitud, millisest allikast on saadud esitatud koguvõimsus 5,3 miljonit tonni, ning seda ei tundu olevat kohandatud, et võtta arvesse suletud tehaseid või elektri kättesaadavusest sõltuvaid tootmispiiranguid.

(60)

Valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate juurde tehtud kontrollkäigud kinnitasid, et Hiina valitsus on kehtestanud meetmeid väiksemate ja majanduslikult mittetasuvate põletusahjude sulgemiseks, kuid samas soodustatakse suuremate ja ökonoomsemate põletusahjude ehitamist. Siiski ei leidnud komisjon tõendeid märkimisväärse valitsusepoolse rahastuse kohta, ei väiksemate põletusahjude sulgemiseks ega suuremate ehitamiseks.

(61)

Sellegipoolest selgus uurimise käigus, et Hiina eksportivatel tootjatel on tõepoolest palju kasutamata tootmisvõimsust. Komisjonile esitasid avalduse Hiina rahvusvahelise kaubanduse koda ja Hiina värviliste metallide tööstuse ühingu räniosakond (edaspidi „CCIC“ ja „CNMIA“). Avalduses seati läbivaatamise taotluses esitatud CRU andmed kahtluse alla, kuid tunnistati, et Hiina tootmisvõimsus oli 2,65 miljonit tonni ja kasutamata tootmisvõimsus 0,95 miljonit tonni. Selline kasutamata tootmisvõimsus on endiselt suurem kui Hiina ja liidu kogutarbimine.

(62)

CCIC ja CNMIA teatasid avalduses, et liigne tootmisvõimsus aja jooksul väheneb, kuna nõudlus räni järele Hiinas kasvab ja nõudlus Hiina ekspordi järele suureneb ka teistes Aasia riikides, kus räni ei toodeta. Samuti eeldavad nad tootmisvõimsuse vähenemist Hiina uute keskkonna- ja energiastandardite jõustamise tõttu.

(63)

Seejärel esitas Euroalliages vastuseks CCIC ja CNMIA avaldusele uue avalduse, esitades Hiina siseturu nõudluse, Aasiasse eksportimise ja Hiina ränitööstuse tulevase võimsuse kohta teistsugused prognoosid.

(64)

Pärast avalikustamist teatasid CCIC ja CNMIA taas, et Hiina RV kasutamata tootmisvõimsus ei olnud nii suur, kui aegumise läbivaatamise taotluses väideti, ning et liigne tootmisvõimsus väheneb aja jooksul eespool nimetatud põhjustel.

(65)

Nad ei esitanud aga ühtki tõendit selle kohta, et Hiina RV kasutamata tootmisvõimsus lähitulevikus märkimisväärselt kahaneks ja langeks alla liidu kogutarbimise taseme läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(66)

Seega on kõik osalised nõus, et Hiina RVs oli märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus, mis on mitu korda suurem kui liidu tarbimismaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ükski osaline ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud kasutamata tootmisvõimsus lähitulevikus kaob või väheneb järsult. Arvestades USAs ja muudel turgudel kehtivaid tariifseid kaubandustõkkeid, on seega tõenäoline, et meetmete aegumise korral oleks suunatakse suur osa kasutamata tootmisvõimusest ekspordiks liitu. Pärast avalikustamist märkis Euroalliages, et põhjenduses 218 osutatud kaks kehtivat kõrvalehoidmise vastast meedet on täiendav tõend liidu turu atraktiivsuse kohta. Komisjon nõustub, et nimetatud kaks meetmete laiendamist kinnitavad komisjoni järeldusi selles küsimuses.

(67)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid tõendeid ka muudel eksporditurgudel kui liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil küsitud hindade kohta. Tõendid näitasid, et hind sellistes muudes riikides on kooskõlas liitu eksportimise hinnaga.

(68)

Pärast avalikustamist esitas üks huvitatud isik Hiina ekspordistatistika, millest selgub, et ekspordihinnad Koreasse ja Jaapanisse olid 2015. aastal kõrgemad kui ekspordihinnad liitu. Komisjon leiab, et see ei muuda kontrollitud andmetel põhinevat järeldust, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad müüsid keemiatööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni teistesse riikidesse hindadega, mis olid kooskõlas liitu eksportimise hinnaga.

(69)

Kui võrrelda Hiina RV kogutootmisvõimsust, sealhulgas kasutamata tootmisvõimsust, liidu turu suurusega, võib järeldada, et meetmete lõpetamisel eksport liitu tõenäoliselt suureneks. Nagu on kindlaks tehtud põhjendustes 56 ja 66, jätkuks selline eksport tõenäoliselt dumpinguhindadega.

(70)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kolm tootjat. Nemad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(71)

Kaks kolmest tootjast kuuluvad samasse äriühingute kontserni. Konfidentsiaalsuse tõttu on liidu tootmisharuga seotud näitajad indekseeritud ja/või esitatud vahemikuna.

(72)

Komisjon määras liidu tarbimise kindlaks, lisades Hiina RVst ja teistest riikidest tulevale impordile liidu tootmisharu müügi liidu turul, kasutades Eurostati ja küsimustikule antud vastuste andmeid.

(73)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(74)

Liidu tarbimine vähenes 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes ligikaudu 5 %. 2013. aastal tarbimine taastus ja jätkas stabiilselt suurenemist ning oli 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 9 % suurem kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(75)

Komisjon määras vaatlusalusest riigist pärit impordi mahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Vaatlusaluse riigi import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Vaatlusalusest riigist pärit impordi maht

(76)

Impordi maht vaatlusalusel perioodil kõikus. Kõikumine järgis teataval määral liidu tarbimisega seotud suundumusi. Hiina RVst pärit import vähenes oluliselt 2012. aastal ja taastus täielikult 2013. aastal. Sarnaselt tarbimisega suurenes import veelgi 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid impordi 82 %-line suurenemine vaatlusalusel perioodil kokku ületab olulisel määral liidu tarbimise 9 %-list suurenemist samal perioodil.

(77)

Suur osa Hiina RVst pärit impordist toimub seestöötlemise protseduuri raames, nagu on mainitud põhjenduses 53, ja seda töötlevad toorainena peamiselt keemiatööstuse kasutajad. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus ligikaudu 75 % Hiina RVst pärit koguimpordist seestöötlemise protseduuri raames dumpinguvastaseid ja tavalisi tollimakse tasumata.

(78)

Nagu on näidatud tabelis 2, suurenes vaatlusalusest riigist pärit tollimaksustatud import pärast olulist vähenemist 2012. aastal kiiremini kui seestöötlemise protseduuri raames toimunud import. Hiina RVst seestöötlemise protseduuri raames imporditud räni kogus suurenes kokku 72 %, kuid tollimaksustatud import suurenes ajavahemikul 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 121 %.

(79)

Komisjon tegi impordi turuosa kindlaks põhjenduses 72 kirjeldatud liidu tarbimise alusel.

(80)

Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi turuosa muutus järgmiselt.

Tabel 3

Turuosa

(81)

Hiina RVst pärit impordi turuosa vähenes oluliselt 2012. aastal ja taastus seejärel täielikult 2013. aastal. Turuosa suurenes veelgi 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kasvades vaatlusalusel perioodil kokku 67 %.

(82)

Komisjon määras impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Vaatlusalusest riigist pärit impordi hinnad (eurot tonni kohta)

(83)

Hiina RVst imporditud räni keskmine impordihind vaatlusalusel perioodil kõikus, alustades 2 066 eurost tonni kohta ja vähenedes 2013. aastal 18 % ning tõustes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmiselt 1 868 eurole tonni kohta, mis on 10 % madalam hind kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(84)

Seestöötlemise protseduuri raames ja tollimaksustatud imporditud räni impordihinnad kõikusid vaatlusalusel perioodil sarnaselt. Seestöötlemise protseduuri raames imporditud räni hinnad olid alati kõrgemad kui tollimaksustatud impordi hinnad. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli seestöötlemise protseduuri raames imporditud räni keskmine hind 1 919 eurot tonni kohta ja tollimaksustatud räni impordihind 1 714 eurot tonni kohta.

(85)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(86)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased vahendustasuga seotud korrektsioonid.

(87)

Tehti kaks eraldiseisvat hinnavõrdlust. Ühes võrdluses kasutati Hiina RVst pärit koguimporti (tollimaksustatud ja seestöötlemise protseduuri raames toimunud import) ja teises üksnes tollimaksustatud importi.

(88)

Mõlema võrdluse tulemused osutasid olulisele hinna allalöömisele. Kui võtta aluseks kogu import Hiina RVst, on hinna allalöömise kaalutud keskmine marginaal 7,6 %, olenemata metoodilistest piirangutest, mida on selgitatud põhjenduses 200. Üksnes tollimaksustatud impordi hindade võrdlemise korral oli hinna allalöömise kaalutud keskmine marginaal 13,6 %.

(89)

Muud peamised liitu toimunud tarne allikad on Norra, Brasiilia, Venemaa, Bosnia ja Hertsegoviina ning Austraalia. Seitse suurima impordimahuga riiki (hõlmab nii tollimaksustatud kui ka seestöötlemise protseduuri raames toimunud importi) olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmised.

Tabel 5

Muudest riikidest pärit impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (tonnides)

(90)

Norra oli 160 633 tonniga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurim räni liitu eksportija. Põhjenduses 75 kindlaks tehtud Hiina RVst pärit import oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suuruselt teine. Brasiiliast pärit import suurenes 47 008 tonnile.

(91)

Kahe muu olulise räni liitu importimise allika turuosa muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Norrast, Brasiiliast ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa

(92)

Norrast pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil stabiilselt kokku ligikaudu 26 %. See on vähem kui Hiina RVst pärit impordi turuosa, mis, nagu märgitud põhjenduses 80, suurenes nimetatud perioodil 67 %.

(93)

Brasiiliast pärit impordi turuosa hakkas pärast teatavat suurenemist 2012. aastal vähenema ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid ligikaudu pool algsest turuosast. Impordimahu ja turuosa vähenemise peamine põhjus oli Brasiilias valitsenud põud, mis ajas hüdroelektrienergia hinnad kõrgeks.

(94)

Muudest riikidest pärit impordi turuosa aastatel 2012–2013 suurenes ja seejärel vähenes 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 25 %. See näitab, et vahemikus 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes märkimisväärselt peamiselt üksnes Hiina RVst pärit import.

(95)

Kahest muust olulisest räni allikast pärit impordi hinnad (hõlmab nii tollimaksustatud kui ka seestöötlemise protseduuri raames toimunud importi) muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Norrast ja Brasiiliast pärit impordi hinnad

(96)

Hindade areng vaatlusalusel perioodil oli Norrast, Brasiiliast ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi puhul sarnane Hiina RVst pärit impordi hindade muutumisega. Kuna mõlemad Norra tootjad on seotud liidus asuvate suurte kasutajatega, on Norrast pärit impordi hinnad märkimisväärses ulatuses omavahel seotud osaliste vahelise siirde hinnad ja ei ole seega sisulise võrdluse jaoks usaldusväärsed.

(97)

Brasiiliast pärit impordi hinnad olid umbes 10 % suuremad kui Hiina RVst pärit impordi hinnad.

(98)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid. Kahjunäitajad põhinevad liidu tootmisharu esitatud konkreetsetel andmetel. Andmeid uuriti järgmiste näitajate seisukohast: liidu tarbimine, toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, müügihinnad, tööjõukulud, laoseis, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus. Nagu on selgitatud põhjenduses 71, on väärtused konfidentsiaalsuse tõttu indekseeritud ja/või esitatud vahemikuna.

(99)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil järgmised.

Tabel 8

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(100)

Tootmismaht vähenes 2012. aastal 10 % ja suurenes järgneval perioodil, tõustes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 % kõrgemale tasemele, kui oli olnud 2011. aastal.

(101)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes 2012. aastal 6 % ja jäi seejärel peaaegu muutumatuks, suurenedes veidi üksnes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seega suurenes tootmisvõimsus veidi vähem kui tarbimine, mis suurenes vaatlusalusel perioodil 9 %, nagu on mainitud põhjenduses 73.

(102)

Erinevalt tootmisest ja tootmisvõimsusest oli tootmisvõimsuse rakendusaste suurim 2011. aastal. Tootmisvõimsuse suurenemise ja toodangu vähenemise tulemusel vähenes 2012. aastal tootmisvõimsuse rakendusaste 15 %. Kuna tootmisvõimsus püsis ajavahemikul 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini peaaegu muutumatuna, kajastas tootmisvõimsuse rakendusastme muutumine tootmismahu arengut ja tõusis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 % madalamale tasemele kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(103)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügimaht ja turuosa

(104)

Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele vähenes 2012. aastal 8 % ja suurenes seejärel stabiilselt, nii et oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 % suurem kui 2011. aastal.

(105)

Liidu tootmisharu turuosa arenes aga teisiti. 2012. aastal turuosa samuti vähenes, kuid jätkas vähenemist ka 2013. ja 2014. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil turuosa suurenes, kuid ei saavutanud 2011. aasta taset, jäädes 3 % väiksemaks kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(106)

Kuigi liidu tootmisharul õnnestus suurendada müügimahtu 5 %, vähenes turuosa 3 %. Seejuures suurenes tootmismaht turu 9 %-lise kasvu juures ainult 3 %. Liidu tootmisharu ei suutnud oma kasvuvõimalusi ära kasutada, mistõttu tema turuosa kasvaval turul vähenes.

(107)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(108)

Vaatlusalusel perioodil arenes tööhõive soodsalt ja kasvas 4 %. Samal ajal püsis tootlikkus töötaja kohta vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena.

(109)

Kindlakstehtud dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest oluliselt suuremad. Kehtivate meetmete aluseks olevat dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule leevendasid aga kehtivad meetmed.

(110)

Liidu tootmisharu kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Müügihind liidus

(111)

Liidu tootmisharu ühiku müügihinnad sõltumatutele liidus asuvatele kasutajatele vähenesid 2012. aastal 10 % ja 2013. aastal veel 6 %. Pärast seda on hinnad aeglaselt tõusnud, kuid ei ole jõudnud 2011. aasta tasemele, jäädes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 12 % madalamale tasemele.

(112)

Erinevalt ühiku müügihindadest ühiku tootmiskulu liidu tootmisharus 2012. aastal suurenes ja 2013. aastal vähenes, jõudes tagasi peaaegu samale tasemele kui vaatlusaluse perioodi alguses. Ühiku tootmiskulu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 % suurem kui 2011. aastal.

(113)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(114)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes kokku 6 % ning see oli tingitud peamiselt suurest, 10-protsendipunktisest vähenemisest aastail 2012–2013.

(115)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Laovaru

(116)

Liidu tootmisharu lõppvarud suurenesid 2011.–2014. aastal 6 %. Oluliselt väiksemad laovarud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus on tingitud hooajalistest teguritest. Muude perioodide puhul arvestatakse laovarude lõppseisu detsembri lõpu seisuga, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi oma arvestatakse märtsi lõpu seisuga, kohe pärast suhteliselt väikse tootmismahu perioodi, mis on tingitud talvistest kõrgetest energiahindadest. Seepärast on eeldatav, et sel aastaajal on varud mõnevõrra väiksemad.

(117)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(118)

Selleks et määrata kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus vähenes oluliselt aastatel 2011–2012, mil see langes 67 %, kuid seejärel suurenes 17 protsendipunkti ning saavutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rahuldava taseme.

(119)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Selle muutumine vastas kasumlikkuse muutumisele ja püsis peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul rahuldaval tasemel.

(120)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Selle muutumine vastas üldiselt kasumlikkuse muutumisele ja püsis peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul rahuldaval tasemel.

(121)

Ükski liidu tootja ei teatanud, et tal oleks vaatlusalusel perioodil olnud raskusi kapitali kaasamisega.

(122)

Paljud kahjunäitajad, nagu toodang, tootmisvõimsus ja müügimaht, osutavad segasele olukorrale. Kuigi absoluutnäitajates on suundumused positiivsed, on kasv nii väike, et see ei võimalda liidu tootmisharul saada kasu turu kasvust. Seda näitavad tootmisvõimsuse rakendusastme, turuosa ja kasvu negatiivsed suundumused.

(123)

Tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %, kuid tootlikkus püsis muutumatuna. Netoinvesteeringud ja keskmine palk töötaja kohta olid languses.

(124)

Kuigi selliste finantsnäitajate nagu kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse areng oli negatiivne, ei osuta nende absoluutne tase kahjule.

(125)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kanna olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(126)

Eespool kirjeldatud hindade ja vaatlusaluse toote impordimahtudega seotud suundumused näitavad, et Hiina eksportivad tootjad suurendasid kehtivatest meetmetest hoolimata ekspordimahtu liitu 82 % ning nende turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [17–22 %]. Hiina RVst pärit tollimaksustatud import suurenes kehtivatest meetmetest hoolimata lausa 121 %. Samal perioodil suurenes liidu tootmisharu toodang 3 % ja müük 5 %. Brasiiliast pärit impordi vähenemise ja liidu tarbimise 9 %-lise suurenemise kattis ajavahemikul 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini peamiselt Hiina RVst ja Norrast pärit import, mitte liidu tootmisharu.

(127)

Nagu on märgitud põhjenduses 61, on Hiina RV eksportivatel tootjatel märkimisväärselt suur kasutamata tootmisvõimsus, mistõttu neil on võimalik eksporti väga järsult suurendada. Pealegi on Hiina RV siseturul ja kolmandates riikides, näiteks Jaapanis, hinnad madalamad kui liidu turul. CRU andmete põhjal olid Hiina RV siseturu ja Jaapani hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 25 % madalamad kui liidus. Võttes arvesse liidu turu tulusamaid hindu võrreldes Hiina RV siseturu ja muude kolmandate riikide turuga, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral suunatakse praegu nendel turgudel müüdavad märkimisväärsed tootekogused samuti ümber liidu turule.

(128)

Dumpinguvastased tollimaksud on Hiinast pärit räni suhtes kehtestatud ka sellistel suurtel rahvusvahelistel turgudel nagu Austraalia, Kanada ja USA. Kui dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda, oleks Hiina eksportivatel tootjatel nendel turgudel seega raskem müüa kui liidu kaitsmata turul.

(129)

Sellele lisaks lööb Hiinast pärit impordi hinnatase, mille suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, oluliselt (13,6 %) alla liidu tootmisharu hindu. See näitab, milline on see hinnatase, millega Hiina eksportivad tootjad tõenäoliselt tulevad liidu turule, kui meetmeid ei võeta.

(130)

Seda, et meetmete puudumisel oleks Hiina ekspordi hinnatase arvatavasti madal, kinnitavad ka põhjenduses 128 osutatud riikides teostatud arvukad Hiina räni dumpingu uurimised.

(131)

Hindadega, mis löövad oluliselt alla liidu tootmisharu hindu, suudavad Hiina eksportivad tootjad märkimisväärselt suurendada oma niigi suurt turuosa liidu tootmisharu turuosa arvelt.

(132)

Huvitatud isikud väitsid, et osa liidu kasutajaid nõuab tarnetelt kvaliteeti ja usaldusväärsust, eriti keemiatööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni puhul, mida Hiina tootjad ei suuda nii lihtsalt täita.

(133)

Komisjon tegi kindlaks, et liidu tootmisharu toodab tõepoolest olulisel määral kõrgekvaliteedilist räni. Arvestades Hiina RV allikate rohkust, saab Hiina RVst importida ja imporditakse igasuguse kvaliteediga räni, sealhulgas kõrgekvaliteedilist.

(134)

Sellegipoolest müüb ka liidu tootmisharu olulistes kogustes tavaräni, näiteks alumiiniumitööstusele. Need olulised kogused konkureerivad otseselt Hiinast pärit impordiga. Suurem osa sellisest tavaräni impordist on tollimaksustatud ja sellist liiki import on liidu turu kõige dünaamilisem segment, mis suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 121 %, nagu on märgitud põhjenduses 75.

(135)

Huvitatud isikud väidavad, et geograafiline lähedus, mis omakorda muudab tarneajad lühemaks, on teine põhjus, miks liidu kasutajad tõenäoliselt ei lähe dumpinguvastaste meetmete tühistamise korral üle Hiina allikate kasutamisele.

(136)

On tõsi, et geograafiline lähedus annab eelise, kuna räni on raske algmaterjal, mille kilohind on suhteliselt madal. Olemasolev import kaugetest riikidest (Austraaliast, Brasiiliast ja Hiina RVst), mida on mainitud põhjenduses 89, näitab aga, et kaugete riikide tarnijad suudavad liidu turul edukalt konkureerida.

(137)

Pärast avalikustamist kordasid mõned huvitatud isikud oma kommentaare seoses keemiatööstuse ja alumiiniumitööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni vaheliste kvaliteedierinevustega ning alumiiniumitööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni primaarse ja sekundaarse rakendusala vaheliste kvaliteedierinevustega.

(138)

Nagu selgitatud põhjenduses 134, on komisjon neid erinevusi märganud ja leiab, et liidu tootmisharu müük ja import Hiina RVst sisaldab märkimisväärses koguses tavaräni, mida on müüdud näiteks alumiiniumitööstusele.

(139)

Seoses alumiiniumitööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni primaarse ja sekundaarse rakendusalaga analüüsis komisjon üksikasjalikke andmeid ja määras kindlaks liidu tootmisharu poolt alumiiniumitööstuse kasutajatele müüdud iga kvaliteediga räni hinnaerinevused. Analüüsist selgus, et iga alumiiniumitööstusele tavapäraselt müüdava kvaliteediga räni hinnakõikumised on väikesed ning et eriti kõrge või madala hinnaga räni müüakse tühistes kogustes, millel puudub seega märgatav mõju keskmisele hinnale.

(140)

Seetõttu võib järeldada, et meetmete aeguda laskmise korral suureneb tõenäoliselt Hiinast pärit dumpingu- ja kahjustavate hindadega import märkimisväärselt ning see viib kahju kordumiseni.

(141)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artiklile 21, kas käesoleva aegumise läbivaatamise järelduste põhjal Hiina RVst pärit räni impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(142)

Käesoleva uurimisega tegid koostööd kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab kokku 100 % liidu toodangust. Nagu on märgitud põhjenduses 125, ei kannata liidu tootmisharu tänu kehtivatele meetmetele olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(143)

Samas on liidu tootmisharu tõestanud, et on elujõuline vaid siis, kui dumpinguhinnaga import ei tekita ebaausat konkurentsi.

(144)

Meetmete kaotamine aga tõenäoliselt suurendaks madala dumpinguhinnaga Hiina importi ning seaks ohtu selle muidu elujõulise tootmisharu allesjäänud tootjate tegevuse jätkumise. Tuleb meenutada, et pärast esialgsete meetmete kehtestamist on lõpetanud tegevuse kaks liidu tootjat.

(145)

Seetõttu leitakse, et liidu tootmisharu huvides on meetmete jätkamine.

(146)

Nagu on märgitud põhjenduses 16, esitas väljavõttelisele uuringule vastuse vaid üks sõltumatu importija. Ränikaubandus moodustas selle importija kogukäibest umbes 10 %. Importija ei vaidlustanud ega toetanud meetmeid.

(147)

Seetõttu järeldatakse, et kehtivate meetmete jätkamine ei ole vastuolus sõltumatute importijate huvidega.

(148)

Komisjon sai seitse täielikku vastust keemia- ja alumiiniumitööstuse kasutajatelt.

(149)

Alumiiniumitööstus vajab räni üksnes väikestes kogustes, et parandada alumiiniumi omadusi. Nende arvates on räni keeruline asendada, mistõttu on varustuskindlus nende jaoks sageli olulisem kui hind. Kõnealused meetmed neid kasutajaid rahaliselt palju ei mõjuta, kuna räni osatähtsus nende kulustruktuuris on suhteliselt väike. Üks suur alumiiniumitööstuse kasutaja pooldab dumpinguvastaste tollimaksude säilitamist, kuna tema väitel on oluline, et liidu tootmisharu suudaks liidus tootmist jätkata, samal ajal teine vähesel määral räni kasutav alumiiniumitööstuse kasutaja pooldab kehtivate meetmete kaotamist.

(150)

Keemiatooteid tootvate kasutajate arvele langeb ligikaudu 60 % liidu räni kogutarbimisest ja nende toorainekuludes on räni osatähtsus suur. Kolme keemiatooteid tootva kasutaja arvates ei tohiks dumpinguvastaseid meetmeid säilitada. Kaks keemiatööstuse kasutajat ei olnud meetmete vastu ega poolt.

(151)

Mõni kasutaja juhtis tähelepanu ka sellele, et liidu tootjate finantsolukord on hea. Meetmed võivad mõjutada kõnealuseid kasutajaid rohkem kui alumiiniumitööstust. Koostööd teinud keemiatooteid tootvate kasutajate esitatud teave aga näitab, et nad impordivad räni peaaegu eranditult seestöötlemise protseduuri raames, mille tulemusena on nad dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud. Seega avaldavad meetmed neile vaid vähest mõju.

(152)

Kasutajaid pani muretsema varustuskindlus. Probleemide seas toodi välja liidu tootmisharu suutmatus varustada liidu turgu. Kehtivad meetmed aga ei ole oluliselt takistanud Hiinast pärit impordi sisenemist liidu turule. Nagu on märgitud põhjenduses 89, võimaldab ka Norrast, Brasiiliast, Venemaalt, Bosniast ja Hertsegoviinast ja mitmest muust kolmandast riigist pärit import varustada seda osa turust, mida liidu tootmisharu varustada ei suuda.

(153)

Sellega seoses teatas EUSMET, et liidu tootmisharu suur tootmisvõimsuse rakendusaste ja toodangu suurenemine tõendavad, et liidu tootmisharu ei kannata kahju. Komisjon kinnitas, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste on suhteliselt suur, ligikaudu 70–90 %. Nagu on märgitud põhjenduses 99 lähtuvalt liidu tootjate esitatud kontrollitud andmetest, suurenes vaatlusalusel perioodil toodang vähesel määral. Põhjenduses 122 on mainitud, et selline suurenemine on siiski nii väike, et ei võimalda liidu tootmisharul turu kasvust kasu saada. Seda näitab tootmisvõimsuse rakendusastme negatiivne suundumus.

(154)

Pärast avalikustamist toetas liidu alumiiniumikasutajaid ühendav Euroopa Alumiiniumi Assotsiatsioon dumpinguvastase tollimaksu säilitamist, väites, et Hiina RV liigne tootmisvõimsus ja võimalik dumping Hiina RVst võib ohustada ränitarneid alumiiniumitööstusele liidu turul.

(155)

Kokkuvõttes võib öelda, et meetmete positiivne mõju liidu tootmisharule kaalub selgelt üles selle vähese või lausa tühise negatiivse mõju, mida meetmed avaldavad kasutajatele.

(156)

Huvitatud isikud kaebasid, et liidu turul puudub konkurents. Tõepoolest on liidus vaid kolm tootjat, kes jagunevad kahte äriühingute kontserni. Liidu tootmisharule kuulub turust ligikaudu 30 %, nagu on märgitud põhjenduses 103. Liidu kasutajate vajaduste täitmiseks vajab liidu turg seega importi. Kehtivatest meetmetest hoolimata tuli liidu turule üha rohkem Hiinast pärit importi, mille turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu [17–22 %], nagu on selgitatud põhjenduses 75.

(157)

Nagu on mainitud põhjenduses 89, on liidu muud peamised tarneallikad Norra, Brasiilia ja mitu muud riiki, mis on alternatiivsed räni importimise allikad.

(158)

Väidetavale duopolile kuulub seega üksnes 30 % turust, samas kui eri kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa on 70 %. Seega saavad kasutajad valida liidu tootmisharu toodetava ränimetalli ja mitmesugustest kolmandatest riikidest pärit ränimetalli vahel. Liidu turul valitsevat väidetavat duopolistlikku olukorda käsitleva väitega ei saa seetõttu nõustuda.

(159)

EUSMET tõi esile asjaolu, et 2014. aastal lisati ränimetall liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetellu. Komisjon märkis teatises, et loetletud 20 toorainet „on kriitilise tähtsusega, sest tarnete varustuskindluse häirete oht ja nende toorainete mõju majandusele on suurem kui enamikul muudel toorainetel“ (7).

(160)

Seoses räni lisamisega liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetellu väidab Euroalliages, et meetmete aegumine seaks ohtu liidu piirest lähtuvate ränitarnete jätkusuutlikkuse.

(161)

Räni lisamine sellesse loetellu ei mõjutanud komisjoni järeldusi dumpinguvastases menetluses.

(162)

Pärast avalikustamist teatasid CCIC ja CNMIA, et WTO vaidluste lahendamise menetluses nimetatud ja muude toorainete seas ka ränile kohaldatava ekspordimaksu (8) ning käesoleva juhtumi järelduste vahel esineb vastuolu. Nad teatavad, et WTO vaidluse algatamine, mis võib tuua kaasa Hiina RVst imporditud räni hinnalanguse, kinnitab, et liidu kasutajate huvi juurdepääsu vastu ränitarnetele kaalub üles liidu tootjate huvi dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(163)

Komisjon leidis, et see argument on põhjendamata. Asjaolu, et räni oli WTO vaidluse aluste toorainete hulgas, ei vähenda vajadust kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents.

(164)

Huvitatud isikud väitsid, et FerroAtlantica ja Globe Speciality Metalsi (edaspidi „FerroGlobe“) ühinemine piirab räni tarnet liidu turule ja selle tulemusena saavutab ühinenud üksus FerroGlobe liidu turul domineeriva positsiooni.

(165)

Globe Speciality Metals aga toodab ränimetalli Kanadas ja USAs. Vaatlusalusel perioodil imporditi Kanadast ja USAst liitu räni vaid vähetähtsates kogustes. Kanadast ja USAst pärit impordi turuosa kokku jäi vaatlusalusel perioodil tublisti alla 1 %. Seega on selge, et FerroGlobe'i ühinemine ei saa piirata räni tarnet liidu turule.

(166)

EUSMET väitis, et liidu keemiatööstuse ränikasutajad ei saa liidu uue tolliseadustiku kohaselt tugineda tulevikus enam seestöötlemise protseduurile. EUSMETi arvates ei ole liidu tolliseadustiku delegeeritud õigusakti (9) artikli 169 lõike 2 kohaselt alates 2016. aasta maist enam lubatud kasutada seestöötlemise protseduuri raames ekvivalentkaupu selliste toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse kaubanduse kaitsemeetmeid, nagu tehakse näiteks räni puhul.

(167)

Artikli 169 lõikes 2 on sätestatud, et seestöötlemise protseduuri raames imporditud kauba suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu üksnes juhul, kui seda kaupa töödeldakse ja see lastakse hiljem vabasse ringlusesse. Kui töödeldud kaup reeksporditakse, siis dumpinguvastast tollimaksu maksma ei pea. Seega ei muutu kehtivate sätetega võrreldes midagi.

(168)

EUSMETi uut liidu tolliseadustikku käsitlev väide tundub seega põhinevat liidu tolliseadustiku delegeeritud õigusakti artikli 169 lõike 2 valel tõlgendamisel ja on seega alusetu.

(169)

Huvitatud isikud teatasid, et vaatlusaluse toote suhtes alates 1990. aastast kehtivad dumpinguvastased meetmed ei kujuta endast ajutist meedet ja seetõttu tuleks neil lasta aeguda.

(170)

Komisjon leidis, et see argument on põhjendamata. Alusmääruses sätestatud tingimuste kohaselt tuleb meetmeid laiendada, kui konkreetsed õigusnõuded on täidetud.

(171)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad mõjuvad põhjused arvata, et meetmete säilitamine Hiina RVst pärit räni impordi suhtes ei ole liidu huvides.

(172)

Nagu on märgitud põhjenduses 5, pidi komisjon lähtuvalt EUSMETi esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlusest uurima muutunud asjaolude püsivust ja tegema selle kohta järelduse.

(173)

Need muutused on seotud peamiselt liidu tootmisharu koosseisu ja struktuuriga, räni nõudlusega liidus ning räni tarnimise korraldusega liidus.

(174)

Euroalliages vastas taotluses esitatud väidetele ega nõustunud muu hulgas sellega, et vaatlusaluste muutuste võrdlusperiood on pikem kui viimased viis aastat.

(175)

Komisjon leidis, et pärast eelmist määruses (EÜ) nr 2496/97 (10) komisjoni poolt kindlaks tehtud kahju ulatuse läbivaatamist (edaspidi „eelmine kahju läbivaatamine“) on muutunud mitu asjaolu ja et selliste muutuste olemus on püsiv.

(176)

Need muutused, mis on loetletud põhjenduses 173, on seotud peamiselt liidu tootmisharu koosseisu ja struktuuriga. Liidu tootmisharu moodustavate tootjate arv on vähenenud ja see koosneb praegu ühest tootjate kontsernist ja ühest tootjast, kuigi eelmise kahju läbivaatamise ajal oli tootjaid neli. Üks eelmise kahju läbivaatamise ajal tegutsenud tootja on lõpetanud tegevuse ning kaks varem iseseisvalt tegutsenud tootjat on ühinenud. Puuduvad märgid selle kohta, et need muutused ei ole püsivad.

(177)

Räni nõudlus liidus, mida on täpsustatud põhjenduses 73, on varasema kahju läbivaatamise uurimisperioodiga võrreldes rohkem kui kahekordistunud. EUSMET on esitanud tõendeid selle kohta, et nõudlus liidus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi. Nõudluse suurenemist peetakse seetõttu olemuselt püsivaks.

(178)

Seoses tarnimise korraldusega liidus näitas uurimine, et liit sõltub üha enam ränimetalli impordist. Eelmise kahju läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ületas liidu tarbimine liidu tootmisharu toodangut 134 000 tonni võrra. Sestsaadik on vahe suurenenud [350 000–400 000] tonnini. Suure nõudluse ja liidu tootmisharu suure tootmisvõimsuse rakendusastme tõttu peetakse sellist tarnekorralduse muutumist olemuselt püsivaks.

(179)

Selle põhjal järeldas komisjon, et muutunud asjaolud on olemuselt püsivad ja kahjuga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise taotlus on seega põhjendatud.

(180)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et ei korduks kahju liidu tootmisharule.

(181)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegi komisjon kindlaks, et liidu tootmisharu müük oli kasumlik. Kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramise aluseks võetakse seetõttu liidu tootmisharu müügihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(182)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, lähtudes Hiina RV kaalutud keskmise tollimaksustatud impordihinna, mis määrati kindlaks hinna allalöömise uurimisel põhjenduses 88, ning liidu tootjate poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise hinna võrdlusest.

(183)

Neli valimisse kaasatud eksportivat tootjat müüsid eranditult seestöötlemise protseduuri raames imporditud räni, mistõttu ei kohaldata sellise impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu. Neid hindu ei saadud seepärast kasutada kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisel.

(184)

Vahepealset läbivaatamist taotlenud EUSMET väitis, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase tuleks arvutada koguimpordi põhjal, arvestamata tolliprotseduure. Peale selle väitsid EUSMET ja teatavad osalised, et vaba ringluse hinna kindlakstegemiseks tuleks kogu impordi hinnale lisada tavalised tollimaksud, isegi seestöötlemise protseduuri raames toimunud müügi puhul, kus tollimakse ei maksta. Väite toetamiseks osutasid nad eelmistele läbivaatamisega seotud uurimistele.

(185)

Eelmised läbivaatamisega seotud uurimised olid siiski vahepealsed läbivaatamised, mis piirdusid dumpingu ja aegumise läbivaatamisega. Seetõttu ei arvutatud vahepealse läbivaatamise ajal kahju kõrvaldamist võimaldavat taset ja sellega paralleelselt toimunud aegumise läbivaatamise käigus uuriti üksnes kahju kordumise tõenäosust. Seega olid eelmised läbivaatamisega seotud uurimised teise eesmärgiga.

(186)

EUSMET väitis, et keemiatööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga toodete import toimub peaaegu eranditult seestöötlemise protseduuri raames, samal ajal kui vabasse ringlusesse suunatud import hõlmab peamiselt alumiiniumitööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni. Lisaks on seestöötlemise protseduuri raames toimuva impordi hind ligikaudu 12 % kõrgem, kuna keemiatööstuses vajaliku kvaliteediga ränile esitatavad nõuded on rangemad. Sellise kallima hinnaga müügi arvestamata jätmine annaks seega tulemuseks eksliku kahju kõrvaldamist võimaldava taseme.

(187)

Dumpinguvastast tollimaksu nõutakse üksnes sellise liitu toimuva impordi puhul, mille suhtes kehtivad tollimaksud. Seestöötlemise protseduuri raames toimuva impordi suhtes tollimaksud ei kehti, kuna sellist räni ei lasta vabasse ringlusesse ning seega ei ole asjakohane kasutada selliseid hindu kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks. Sellest tulenevalt tehakse kahju kõrvaldamist võimaldav tase kindlaks tollimaksustatud impordi alusel.

(188)

Kuna nelja koostööd tegeva valimisse kuuluva eksportiva tootja kogumüük liitu eksportimiseks ei ole liitu sisenenud, vaid kasutatud liidust eksporditud toodete seestöötlemise protseduuri raames, siis tehakse kahju kõrvaldamist võimaldav tase kindlaks üksnes tollimaksustatud impordi põhjal riigipõhiselt, võttes aluseks Eurostati statistilised andmed.

(189)

Lisaks kinnitavad paljud huvitatud isikud, et tollimaksustatud import müüakse peamiselt alumiiniumitööstusele ja keemiatööstus impordib Hiinast räni peamiselt seestöötlemise protseduuri raames. Seetõttu võrreldi liidu tootmisharu müüki alumiiniumitööstuse kasutajatele kogu Hiina RVst pärit tollimaksustatud impordiga.

(190)

EUSMET nõudis korrektsioonide tegemist, et võtta arvesse kvaliteedi erinevusi keemiatööstuse ja alumiiniumtööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga ränimetalli vahel, mitmesuguste keemiatööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räniliikide vahel ja nišitoodetest ränimetalliliikide vahel, mida toodab liidu tootmisharu, kuid mida ei impordita Hiina RVst.

(191)

Teatavad isikud esitasid teavet, mis osutab teatava alumiiniumi- ja keemiatööstuses vajaliku kvaliteediga räni hindade kuni 23 %-lisele erinevusele.

(192)

Euroalliages vastas EUSMETi märkustele räni eri liikide kohta märkusega, et keemiatööstuse ja alumiiniumitööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni on hinna ja tootmiskulu poolest täielikult omavahel asendatavad. Uurimine näitas tõepoolest, et liidu tootmisharu ei müünud liidu keemiatööstuse kasutajatele kõrgema hinnaga kui alumiiniumitööstuse kasutajatele. Võrdlusriigis USAs ei osutanud müügihinnad samuti märkimisväärsele erinevusele keemiatööstuse ja alumiiniumitööstuse kasutajate makstud hindade vahel. Seestöötlemise protseduuri raames toimunud ja tollimaksustatud müügi hinna erinevuse peamine põhjus on seega pigem tolliprotseduurid kui selliste toodete keemiline erinevus.

(193)

Nagu on märgitud põhjenduses 189, kasutati võrdluse mõlemas osas müüki alumiiniumitööstusele. Sellises võrdluses ei ole alumiiniumitööstuses ja keemiatööstuses kasutatava räni kvaliteedierinevust arvestava korrektsiooni küsimus asjakohane.

(194)

Pärast avalikustamist teatas EUSMET, et kui komisjon rahuldas vahepealse läbivaatamise taotluse, milles osutati muu hulgas räni üha suurenevale impordile seestöötlemise protseduuri raames, tekitas ta õiguspäraseid ootusi. Lisaks väitis EUSMET, et komisjon ei vastanud hiljem neile õiguspärastele ootustele, jättes keemiatööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni impordi välja kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutustest.

(195)

Väide õiguspäraste ootuste kohta ei ole põhjendatud. Esiteks reguleeritakse läbivaatamise algatamist konkreetse õigusraamistikuga ja see ei saa anda alust õiguspärasteks ootusteks uurimise tulemuste kohta. Teiseks kuuluvad käesoleva uurimise alla kõik räniliigid. Põhjendustes 183–188 esitatud põhjustel ei ole kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutustesse kaasatud seestöötlemise protseduuri raames toimunud importi.

(196)

Pärast avalikustamist väitsid mõned huvitatud isikud, et komisjon oli ekslikult jätnud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutustest välja seestöötlemise protseduuri raames toimunud räni impordi. Lisaks väitsid nad, et sel viisil oli komisjon jätnud arvestamata enam kui 75 % räni impordist Hiina RVst liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, jätnud arvutamata valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate individuaalsed kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed, jätnud arvutamata tüüpilise kahju kõrvaldamist võimaldava taseme ning kasutanud hoopiski kättesaadavaid andmeid.

(197)

Komisjon ei olnud aegumise läbivaatamisel tehtud dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse analüüsis jätnud arvestamata seestöötlemise protseduuri raames toimunud importi Hiina RVst või mis tahes muust riigist, kuna seestöötlemise protseduuri raames toimunud import konkureerib liidu tootmisharu ränimüügiga.

(198)

Osalise vahepealse läbivaatamise puhul, mis piirdub kahju uurimisega, tegi komisjon aga kindlaks, nagu märgitud põhjenduses 187, kahju kõrvaldamist võimaldava taseme tollimaksustatud impordi põhjal. Seestöötlemise protseduuri raames imporditud räni ei võetud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel arvesse, sest seestöötlemise protseduuri raames toimunud import ei jõua vabasse ringlusse, mistõttu ei kehti selle impordi suhtes dumpinguvastased ega tavalised tollimaksud.

(199)

Nagu märgitud põhjenduses 189, moodustab tollimaksustatud impordi peamiselt alumiiniumitööstusele toimunud müük, seestöötlemise protseduuri raames toimunud import koosneb aga müügist peamiselt keemiatööstusele. Komisjon analüüsis hoolikalt nende importide vahelist hinnaerinevust. Nagu selgitatud põhjenduses 192, pidi hinnaerinevus olema tingitud tolliprotseduuridest, kuna ei liidu tootmisharu müügihindade vahel ega ka analoogriigi tootja omamaiste müügihindade vahel ei olnud märgatavaid hinnaerinevusi.

(200)

Seestöötlemise protseduuri raames imporditud räni hind näib olevat tingitud Hiina eksportivate tootjate erinevast hinnakujundusest. Seda kinnitavad ka väited hinnaerinevuste kohta, mida samad huvitatud isikud esitasid avaldamise järel esitatud märkustes. Seega otsustas komisjon määrata kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaks vabasse ringlusse suunatud räni märkimisväärse impordimahu põhjal.

(201)

Pärast avalikustamist väitsid mõned huvitatud isikud, et keemiatööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni kõrgem hind ei ole tingitud Hiina eksportivate tootjate erinevast hinnakujundusest.

(202)

Nagu selgitatud põhjenduses 189, võrdles komisjon liidu tootmisharu müüki alumiiniumitööstuse kasutajatele kogu Hiina RVst pärit tollimaksustatud impordiga. Võrdluse mõlemas osas on kasutatud müüki alumiiniumitööstusele. Kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks kasutati üksnes alumiiniumitööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni, mida toodab liidu tootmisharu ja mida imporditakse ka tollimaksustatult. Seega ei ole küsimus, kas seestöötlemise protseduuri raames toimunud impordi hinnad on seotud Hiina eksportivate tootjate erineva hinnakujundusega, sellise võrdluse seisukohast asjakohane.

(203)

Nagu juba märgitud põhjenduses 196, teatasid huvitatud isikud, et komisjon oli jätnud arvutamata valimisse kaasatud Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate individuaalsed kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed ning tüüpilise kahju kõrvaldamist võimaldava taseme. See väide on seotud asjaoluga, et kõik need tootjad müüsid vaatlusalust toodet liidus asuvatele kasutajatele, kes töötlesid räni ja eksportisid seda räni sisaldavaid tooteid kolmandates riikides asuvatele klientidele seestöötlemise protseduuri raames.

(204)

Nagu märgitud põhjenduses 188, toimus nelja koostööd tegeva ja valimisse kaasatud eksportiva tootja kogumüük liitu eksportimiseks seestöötlemise protseduuri raames. Seega oli võimalik arvutada kahju kõrvaldamist võimaldav tase üksnes tollimaksustatud impordi põhjal riigipõhiselt, võttes aluseks Eurostati statistilised andmed. Komisjon arvas, et ei oleks otstarbekas ega võimalik simuleerida iga valimisse kaasatud tootja poolt Hiina RVst imporditud ja liidu keemiatööstuse kasutajatele müüdud räni hindu, kui see import on lastud vabasse ringlusse. Komisjon leidis, et sellise simulatsiooni tulemused oleksid igal juhul vähem usaldusväärsed kui tulemused, mis põhinevad alumiiniumitööstusele müüdud räni tegelikel hindadel. Komisjon leidis, et ei ole otstarbekas teha kindlaks, kuidas mõjuks hindadele seestöötlemise protseduuri raames toimunud impordi kõrvaldamine vastavatest spetsiifilistest turutingimustest, kui mitte arvestada tavaliste tollimaksude ja dumpinguvastaste tollimaksude harilikku liitmist.

(205)

Nimetatud põhjustel ja põhjenduses 192 märgitud asendatavuse tõttu osutus võimalikuks arvutada kahju kõrvaldamist võimaldav tase üksnes tollimaksustatud impordi põhjal riigipõhiselt, võttes aluseks Eurostati statistilised andmed. Igasugune muu arvutus oleks ebaotstarbekas.

(206)

Samad huvitatud isikud olid osutanud varasematele dumpinguvastastele uurimistele, kus seestöötlemise protseduuri raames toimunud import sisaldus komisjoni analüüsis.

(207)

Nagu rõhutatud põhjenduses 196, arvestati seestöötlemise protseduuri raames toimunud importi komisjoni aegumise läbivaatamise analüüsis. Komisjon võttis arvesse huvitatud isikute viiteid varasematele uurimistele artikli 11 lõike 3 kohaselt, kuid ei tuvastanud analoogiat nende juhtumite ja käimasoleva osalise vahepealse läbivaatamise vahel.

(208)

Seoses kaltsiummetalli käsitleva menetlusega tõstatati 1999. aasta määruses (11) seestöötlemise protseduuri raames toimuva impordi küsimus, kuid seal oli tegemist vastava impordi kaasamisega turuosa arvutustesse kahju hindamise eesmärgil. Käimasolevas räni käsitlevas menetluses kaasas komisjon turuosa hindamisse kahju kordumise tõenäosuse analüüsis ka seestöötlemise protseduuri raames toimunud impordi Hiina RVst, Brasiiliast ja Austraaliast.

(209)

Furfuraldehüüdi käsitlevas menetluses lõpetati 2012. aasta määrusega (12) dumpinguvastaste meetmete vahepealne läbivaatamine ja need meetmed lõpetati. Menetluses ei tehtud kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldavat taset.

(210)

Glüfosaati käsitlevas menetluses leiti uurimisel, et ehkki üle 90 % hiljutisest impordist Hiina RVst oli toimunud seestöötlemise protseduuri raames, osutus vajalikuks kaasata arvutusse kogu müük ainsalt koostööd tegevalt eksportijalt (13). Seestöötlemise protseduuri raames toimunud müüki ja muud müüki ei olnud võimalik eristada, kuna koostööd tegi vaid üks importija ja mitte ükski kasutaja. Pealegi ei saanud komisjon kasutada statistilisi andmeid, kuna eri tooteliigid (95 %-line hape ja 62 %-line sool) olid esitatud ühe ja sama tollikoodi all. Lisaks ei kasutatud kahju kõrvaldamist võimaldavat taset, kuna see oli dumpingumarginaalist suurem.

(211)

Samad huvitatud isikud teatasid, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutused ei ole samuti õiged hinnaerinevuste tõttu alumiiniumitööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni primaarse ja sekundaarse rakendusala vahel.

(212)

Nagu selgitatud põhjenduses 138, ei tuvastanud komisjon liidu tootmisharu poolt alumiiniumitööstuse kasutajatele müüdud iga kvaliteediga räni üksikasjalike andmete põhjal eri liikide märgatavat mõju keskmisele hinnale. Seoses Hiina RVst imporditud räniga ja võttes arvesse, et nelja koostööd tegeva eksportiva tootja kogu ekspordimüük toimus seestöötlemise protseduuri raames, ei osutunud võimalikuks alumiiniumi kasutajatele müüdud räni eri liikide sama üksikasjalik analüüs Eurostati statistiliste andmete põhjal tollimaksustatud impordi kohta.

(213)

Selleks et hinnata väidet seoses alumiiniumitööstuse jaoks vajaliku kvaliteediga räni primaarse ja sekundaarse rakendusalaga, tegi komisjon põhjenduses 139 kirjeldatud analüüsile lisaks analüüsi ka andmete kohta, mis käsitlesid märkimisväärset osa müügist liidu turul, kus eristati müüki primaarse ja sekundaarse rakendusala tarbeks. Selle analüüsi põhjal tegi komisjon järelduse, et isegi eeldusel, et kogu tollimaksustatud import müüakse huvitatud isikute väitel eranditult sekundaarse rakendusala kasutajatele, puudub impordil märgatav mõju kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutustulemustele.

(214)

Pärast avalikustamist viitas Euroalliages Eurostati andmetele, mis osutasid keskmise impordihinna langusele seitse ja kaheksa kuud pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, ning väitis, et jättes need madalamad hinnad arvesse võtmata, jättis komisjon ühtlasi arvestamata kahju kõrvaldamist võimaldavas tasemes toimunud muutuste püsiva iseloomu.

(215)

Alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt põhinevad uurimise järeldused uurimisperioodil ning teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta ei võeta üldjuhul arvesse. Seepärast lükati see väide tagasi.

(216)

Sellest võrdlusest saadud vahe, mida on kirjeldatud põhjenduses 189, esitati seejärel protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Saadud kahju kõrvaldamist võimaldav tase on 16,8 %.

(217)

Arvestades aegumise läbivaatamise tulemusi, järeldab komisjon, et Hiina RVst pärit räni impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(218)

Sellest tulenevalt tuleks jõusse jätta ka Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote suhtes kohaldatavate meetmete laiendamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 42/2007 (14) Korea Vabariigist lähetatud impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Korea Vabariik või mitte, ning vastavalt nõukogu rakendusmäärusele (EL) nr 311/2013 (15) Taiwanilt lähetatud impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte.

(219)

Arvestades kahjuga piirdunud osalise vahepealse läbivaatamise tulemusi, järeldab komisjon, et Hiina RVst pärit räni impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete taset tuleks muuta. Hiina RVst pärit räni impordi suhtes tuleks kehtestada dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 esitatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju kõrvaldamist võimaldavat taset, mis on kindlaks tehtud põhjenduses 211, rakendusmäärusega (EL) nr 467/2010 kehtestatud varasema dumpingumarginaaliga. Tollimaksu summa peaks vastama dumpingutasemele või kahju kõrvaldamist võimaldavale tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(220)

Eelneva põhjal peaksid dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(221)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need äriühingute uurimise käigus väljaselgitatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(222)

Äriühing, kes muudab oma juriidilise isiku nime või aadressi, võib taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (16). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus või aadressimuutus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse või aadressi muutumise kohta.

(223)

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee ei ole arvamust esitanud,

5.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/29

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

5.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/31

(1)

Otsuse (ÜVJP) 2015/778 artikli 6 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema otsuseid EUNAVFOR MED SOPHIA ELi vägede juhataja nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 17. juunil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/958, (2) millega nimetatakse ELi vägede juhatajaks kontradmiral Andrea GUEGLIO.

(3)

ELi operatsiooni ülem soovitas nimetada kontradmiral Giuseppe BERUTTI BERGOTTO uueks ELi vägede juhatajaks alates 27. juunist 2016 pärast kontradmiral Andrea GUEGLIO ametiaja lõppu.

(4)

ELi sõjaline komitee toetab seda soovitust.

(5)

Otsus (ÜVJP) 2015/958 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(6)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises,

5.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/33

(1)

Rahvusvaheline oliivinõukogu on valitsustevaheline teaduslik ja tehniline organisatsioon, mis tegutseb oliiviõli tootmise ja lauaoliivide kasvatamise sektoris.

(2)

Liit võib oliivinõukogu liikmena teha ettepanekuid kavandatavate oliivinõukogu otsuste muutmiseks ja väljendada nendega seoses oma ametlikku seisukohta, järgides rahvusvahelise oliivinõukogu menetluseeskirju ja hääletuskorda.

(3)

15. juulil 2016 toimuval järgmisel oliivinõukogu liikmete nõukogu istungil vaatab rahvusvaheline oliivinõukogu läbi ja tõenäoliselt võtab vastu viis otsuste eelnõud („otsuste eelnõud“), mis mõjutavad liidu õigust.

(4)

Esimese, teise, kolmanda ja neljanda otsuse eelnõuga muudetakse oliiviõlide ning oliivijääkõlide suhtes kohaldatavat kaubandusstandardit (COI/T.15/Rev…): see hõlmab vastavalt etüülestrite piirmäära muutmist; heptadekaanhappe, heptadetseenhappe ja eikoseenhappe piirmäärade muutmist; spetsiifilise ekstinktsioonikoefitsiendi K270 (lainepikkusel 270 nm) piirmäära muutmist ning ametlikku teatamist ISO meetoditest, mis on vastu võetud eesmärgiga saavutada täielik ühtlustamine ja lisada viide uuele peroksiidiarvu määramise meetodile.

(5)

Viienda otsuse eelnõuga võetakse vastu uus analüüsimeetod peroksiidiarvu määramiseks (COI/T.20/Doc. No…).

(6)

Kui otsuste eelnõud on vastu võetud, võib osutuda vajalikuks muuta komisjoni määrust (EMÜ) nr 2568/91 (1).

(7)

Otsuste eelnõusid on oliiviõlisektori teadus- ja tehnikavaldkonna eksperdid põhjalikult arutanud. Need aitavad oliiviõlistandardeid rahvusvaheliselt ühtlustada ja loovad raamistiku, millega tagatakse aus konkurents oliiviõlisektori toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks neid otsuseid toetada.

(8)

Selleks et võimaldada vajalikku paindlikkust enne rahvusvahelise oliivinõukogu liikmete nõukogu istungit toimuvatel läbirääkimistel, tuleks liidul lubada nõustuda otsuste eelnõude muudatustega, tingimusel et need muudatused ei muuda otsuste sisu,