17.6.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 160/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/957,

9. märts 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad turukuritarvituste, kahtlaste korralduste või tehingute ärahoidmiste, avastamiste ja nendest teatamiste suhtes kohaldatavaid asjakohaseid kokkuleppeid, süsteeme ja protseduure ning teate vorme

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ, (1) eriti selle artikli 16 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vajalik on täpsustada asjaomaseid nõudeid korrale, protseduuridele ja süsteemidele, mille peaksid kehtestama turukorraldajad, kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud ja mis tahes isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, et teatada korraldustest ja tehingutest, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega määruse (EL) nr 596/2014 tähenduses. Need nõuded peaksid aitama kaasa turukuritarvituse ärahoidmisele ja avastamisele. Samuti peaksid need aitama tagada, et pädevatele asutustele esitatavad teated on sisukad, põhjalikud ja kasulikud. Turukuritarvituste tõhusa tuvastamise tagamiseks peavad kasutusel olema asjaomased korralduste ja tehingute seiresüsteemid. Niisugused süsteemid peaksid ette nägema analüüsi nõuetekohase väljaõppe saanud töötajate poolt. Turukuritarvituse seiresüsteemid peaksid olema võimelised andma eelnevalt määratletud parameetritega vastavuses olevaid hoiatusi, mis võimaldaks täiendava analüüsi läbiviimist võimaliku siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse osas. Kogu protsess nõuab tõenäoliselt teatud määral automatiseerimist.

(2)	Selleks et hõlbustada ja edendada kõikjal liidus turukuritarvituste ennetamise ja tuvastamisega seotud ühtset lähenemisviisi ja korda, on asjakohane kehtestada üksikasjalikud sätted, mis ühtlustavad kahtlaste korralduste ja tehingute sisu, sellest teatamise vormi ja teatamise ajastamist.

(3)

Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, kes tegelevad algoritmkauplemisega ja kellele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (2) sätteid, peaksid kehtestama käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 596/2014 viidatud süsteemid ja neid rakendama ning nende suhtes tuleb jätkuvalt kohaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõike 1 sätteid.

(4)

Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, peaksid saama kahtlaste korralduste ja tehingute seiret, avastamist ja kindlaksmääramist kontsernisiseselt delegeerida, või vastavalt asjakohastele tingimustele delegeerida andmeanalüüsi ja hoiatuste genereerimist. Niisugune delegeerimine peaks tegema võimalikuks ressursside jagamise, seiresüsteemide keskse väljatöötamise ja ülalpidamise, ning korralduste ja tehingute seire alase pädevuse parandamise. Niisugune delegeerimine ei tohiks takistada pädevaid asutusi igal ajal hindamast, kas isiku, kellele on funktsioonid delegeeritud, rakendatavad süsteemid, kord ja protseduurid vastavad tõhusalt turukuritarvituse seire ja tuvastamise kohustusele. Teatamiskohustus ja kohustus vastata käesolevale määrusele ja määruse (EL) nr 596/2014 artiklile 16 peab jääma delegeerivale isikule.

(5)

Kauplemiskohtadel peaksid olema asjakohased kauplemiseeskirjad, mis aitavad kaasa siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katsete või turuga manipuleerimise katsete ennetamisele. Kauplemiskohtadel peaksid olema ka vahendid tellimusraamatu taasesitamiseks, et analüüsida tegevust kauplemiseks ette nähtud ajavahemikul algoritmkauplemise kontekstis, kuhu kuulub ka välkkauplemine.

(6)

Ühine ja ühtlustatud vorm kahtlaste tehingute ja korralduste teate (kahtlustuseteade) elektrooniliseks esitamiseks peaks aitama kaasa käesolevas määruses ja määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 16 sätestatud nõuete täitmisele turgudel, kus korraldused ja tehingud muutuvad üha enam piiriülesteks. Samuti peaks see piiriüleste uurimiste korral hõlbustama pädevate asutuste vahelist tõhusat teabevahetust kahtlaste korralduste ja tehingute kohta.

(7)

Vormi asjaomase teabe väljad peaksid selge, täieliku ja täpse täitmise korral aitama pädevatel asutustel kahtlust kiiresti hinnata ja algatada asjakohaseid meetmeid. Seega peaks vorm võimaldama teadet esitavatel isikutel esitada kahtlaste korralduste ja tehingutega seotud asjakohaseks loetavat teavet ning selgitada kahtluse põhjuseid. Samuti peaks vormil olema võimalik esitada isikuandmeid, mis võimaldavad kahtlaste korralduste ja tehingutega seotud isikuid tuvastada ning aidata pädevaid asutusi uurimise läbiviimisel, et kahtlustatavate isikute kauplemiskäitumist kiiresti analüüsida ja selgitada välja sidemed muudes kahtlastes tehingutes osalevate isikutega. Niisugune teave tuleks esitada kõigepealt, et uurimise terviklikkust ei rikuks pädeva asutuse võimalik vajadus uurimise käigus uuesti pöörduda kahtlustuseteate esitanud isiku poole. See peaks hõlmama isiku sünniaega, aadressi, teavet tema töösuhte ja kontode kohta, ja kui kohaldatav, asjaomaste isikute kliendi tunnuskoodi ja riiklikku ID-koodi.

(8)

Kahtlustuseteate esitamise hõlbustamiseks peaks vorm võimaldama lisada dokumente ja materjale, mida esitatud teate toetamiseks vajalikuks peetakse, kaasa arvatud lisa kujul esitatavat loendit teate suhtes asjaomastest korraldustest või tehingutest, milles tuuakse üksikasjalikult välja ka nende hinnad ja mahud.

(9)

Turukorraldajad, kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud ja isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, ei pea teadet esitama kõikide ettevõtjasisese hoiatuse saanud korralduste ega tehtud tehingute kohta. Niisugune nõue ei oleks kooskõlas nõudega hinnata juhtumipõhiselt, kas kahtluseks on mõistlikku alust.

(10)

Teated kahtlastest korraldustest ja tehingutest tuleks esitada asjaomasele pädevale asutusele viivitamatult pärast mõistliku kahtluse tekkimist, et nimetatud korraldused või tehingud võivad endast kujutada siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist või siseteabe alusel kauplemise katset või turuga manipuleerimise katset. Analüüs selle kohta, kas nimetatud korraldust või tehingut tuleks lugeda kahtlaseks, peab põhinema faktidel, mitte spekulatsioonil ega oletustel, ning see tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. Teate esitamisega viivitamine, et lisada täiendavaid kahtlaseid korraldusi või tehinguid, on vastuolus kohustusega viivitamatult tegutseda, kui mõistlik kahtlus on juba tekkinud. Igal juhul tuleks kahtlustuseteate esitamist hinnata juhtumipõhiselt, et teha kindlaks, kas ühe kahtlustuseteate raames on võimalik esitada mitu korraldust ja tehingut. Lisaks sellele ei tohi lugeda viivitamatu teatamise kohustusega kooskõlas olevaks tava, mille puhul oodatakse, kuni koguneb teatud arv kahtlustuseteateid, et need seejärel üheskoos esitada.

(11)

Võib esineda asjaolusid, mille puhul mõistlik siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse kahtlus tekib järgnevate sündmuste või olemasoleva teabe tõttu mõni aeg pärast kahtlustatava tegevuse toimumist. See ei tohiks olla põhjus kahtlustatavast tegevusest pädevale asutusele mitte teatamiseks. Nimetatud konkreetsetel asjaoludel peab aruande esitav isik teatamisnõuetele vastavuse tõendamiseks suutma põhjendada ajalist lahknevust kahtlustatava tegevuse toimumise ja siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse mõistliku kahtluse tekkimise vahel.

(12)

Turukuritarvituse tuvastamise protseduuri olulise osa moodustab esitatud kahtlustuseteadete säilitamine ja kättesaadavus, samuti ka nende kahtlaste korralduste ja tehingute kohta tehtud analüüside säilitamine, mis ei toonud kaasa kahtlustuseteate esitamist. Võimalus tagasi võtta ja uuesti läbi vaadata esitamata jäänud kahtlustuseteadetega seoses tehtud analüüse ning neid kahtlaseid korraldusi ja tehinguid, mida analüüsiti, kuid millega seoses jõuti järeldusele, et kahtlustuse alus ei ole mõistlik, aitab isikuid, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, ning turukorraldajaid või kauplemiskohti korraldavaid investeerimisühinguid järgnevate kahtlaste korralduste või tellimuste üle otsustamisel. Nende kahtlaste korralduste ja tehingute osas läbi viidud analüüs, mis ei viinud kokkuvõttes kahtlustuseteate esitamiseni, aitab nimetatud isikutel oma seiresüsteeme täiustada ning tuvastada korduvaid käitumismustreid, mis võivad tervikuna vaadeldes anda alust mõistlikuks kahtluseks siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse kohta. Lisaks sellele aitavad ülalmainitud andmed tõendada käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavust ning hõlbustada pädevatel asutustel teostada oma määruse (EL) nr 596/2014 kohaseid järelevalve-, uurimis- ja täidesaatvaid funktsioone.

(13)	Isikuandmete mis tahes töötlemine peab käesoleva määruse kontekstis toimuma kooskõlas riigisiseste seaduste, määruste või haldusnormidega, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3) sätted.

(14)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(15)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult (4).

(16)	Finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vajalik, et käesolev määrus jõustuks võimalikult kiiresti ning selles määruses kehtestatud sätted kehtiksid samast kuupäevast kui sätted, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 596/2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„kahtlaste tehingute ja korralduste teade“ (kahtlustuseteade) on teade kahtlaste korralduste ja tehingute, sealhulgas nende tühistamise või muutmise kohta, mille puhul võiks tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artikli 16 lõigetega 1 ja 2.

b)	„elektroonilised vahendid“ on elektroonilised seadmed andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalne kokkupakkimine), säilitamiseks ja edastamiseks kaabli, raadioside, optilise või muu elektromagnetilise tehnoloogia abil;

c)	„kontsern“ tähendab kontserni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 2 lõikes 11 (5) sätestatud tähenduses;

d)	„korraldus“ on iga korraldus, kaasa arvatud iga noteering sõltumata sellest, kas selle eesmärk on korralduse esialgne esitamine, muutmine, uuendamine või tühistamine, ning sõltumata selle liigist.

Artikkel 2

Üldnõuded

1. Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, peavad kehtestama ja tagama korra, süsteemid ja protseduurid, mis tagavad:

kõikide vastu võetud ja edastatud korralduste ja tehtud tehingute tõhusa ja kestva seire eesmärgiga tuvastada ja välja selgitada korraldused ja tehingud, mis võivad endast kujutada siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist või siseteabe alusel kauplemise katset või turuga manipuleerimise katset;

b)	kahtlustuseteadete edastamise pädevatele asutustele vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kasutades lisas esitatud vormi.

2. Lõikes 1 sätestatud kohustused on kohaldatavad mis tahes finantsinstrumendiga seotud korraldustele ja tehingutele ning on kohaldatavad sõltumata:

a)	pädevusest, millega korraldus antakse või tehing täidetakse;

b)	asjaomaste klientide liigist;

c)	sellest, kas korraldused anti või tehingud täideti kauplemiskohas või sellest väljaspool.

3. Turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad kehtestama ja tagama korra, süsteemid ja protseduurid, mis tagavad:

a)	kõikide vastu võetud korralduste ja tehtud tehingute tõhusa ja kestva seire eesmärgiga ennetada, tuvastada ja välja selgitada siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise juhud, siseteabe alusel kauplemise katsed või turuga manipuleerimise katsed;

b)	kahtlustuseteadete edastamise pädevatele asutustele vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kasutades lisas esitatud vormi.

4. Lõikes 3 viidatud kohustused on kohaldatavad mis tahes finantsinstrumendiga seotud korraldustele ja tehingutele ning on kohaldatavad sõltumata:

a)	pädevusest, millega korraldus antakse või tehing täidetakse;

b)	asjaomaste klientide liigist.

5. Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad tagama, et lõigetes 1 ja 3 viidatud kord, süsteemid ja protseduurid:

a)	on vastavalt oma äritegevuse ulatusele, suurusele ja laadile asjakohased ja proportsionaalsed;

b)	on allutatud regulaarsele hindamisele vähemalt kord aastas toimuva auditi ja sisemise läbivaatamise raames, ning neid uuendatakse vajadusel;

c)	on käesolevale määrusele vastavuse eesmärgil kirjalikult selgelt dokumenteeritud, muu hulgas ka neisse tehtud mis tahes muudatused või uuendused, ning dokumenteeritud teavet säilitatakse viis aastat.

Esimeses lõikes viidatud isikud on nõudmise korral kohustatud esitama pädevale asutusele nimetatud lõike punktides b ja c viidatud teabe.

Artikkel 3

Ennetamine, seire ja tuvastamine

1. Artikli 2 lõigetes 1 ja 3 viidatud kord, süsteemid ja protseduurid peavad:

a)	võimaldama kauplemiskoha süsteemides ning isikute puhul, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, ka väljaspool kauplemiskohta täidetud kõikide tehingute ja kõikide antud, muudetud, tühistatud või tagasi lükatud korralduste individuaalset ja võrdlevat analüüsi;

b)	andma hoiatusi, mis annavad märku täiendavat analüüsi vajavatest tegevustest eesmärgiga tuvastada võimalik siseteabe alusel kauplemine või turuga manipuleerimine, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse;

c)	hõlmama kõiki kauplemistegevusi, millega asjaomased isikud tegelevad.

2. Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud, peavad nõudmise korral esitama pädevale asutusele teabe, mis tõendab nende süsteemide asjakohasust ja proportsionaalsust vastavalt nende äritegevuse ulatusele, suurusele ja laadile, muu hulgas ka teabe nimetatud süsteemides kasutatava automatiseerituse taseme kohta.

3. Turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad vastavalt nende äritegevuse ulatusele, suurusele ja laadile asjakohasel ja proportsionaalsel määral kasutama tarkvarasüsteeme ja olema kehtestanud protseduurid, mis aitavad kaasa siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katsete või turuga manipuleerimise katsete ennetamisele ja tuvastamisele.

Esimeses lõikes viidatud süsteemid ja protseduurid hõlmavad tarkvara, mis võimaldab viivitusega automaatlugemist ning tellimusraamatu andmete taasesitamist ja analüüsi. Nimetatud tarkvaral peab olema võimekus töötada algoritmkauplemiskeskkonnas.

4. Isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad kehtestama ja tagama korra ja protseduurid, mis võimaldavad asjakohasel määral inimanalüüsi nende korralduste ja tehingute seirel, tuvastamisel ja välja selgitamisel, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega.

5. Turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad kehtestama ja tagama korra ja protseduurid, mis võimaldavad asjakohasel määral inimanalüüsi ka siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katsete või turuga manipuleerimise katsete ennetamisel.

6. Isikul, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, on kirjaliku lepingu alusel õigus delegeerida siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist, siseteabe alusel kauplemise katset või turuga manipuleerimise katset kujutavate korralduste ja tehingute seire-, tuvastamis- ja kindlaksmääramise funktsioonide täitmine endaga samasse kontserni kuuluvale juriidilisele isikule. Nimetatud funktsioone delegeeriv isik vastutab jätkuvalt täielikult kõikide käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 596/2014 artikli 16 kohaste kohustuste täitmise eest, ning peab tagama nimetatud korra selge dokumenteerimise ning ülesannete ja kohustuste, muu hulgas ka delegeerimise kestuse loovutamise ja kokkuleppimise.

7. Isikul, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, on kirjaliku lepingu alusel õigus kolmandale isikule („teenuseosutaja“) delegeerida andmete analüüsi, muu hulgas korraldusi ja tehinguid puudutavate andmete analüüsi tegemise ning hoiatuste genereerimise ülesanded, mis on vajalikud, et täita järelevalve-, tuvastamis- ja kindlaksmääramise funktsioone, et tuvastada korraldusi ja tehinguid, mis võivad endast kujutada siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist, siseteabe alusel kauplemise katset või turuga manipuleerimise katset. Nimetatud funktsioone delegeeriv isik vastutab jätkuvalt täielikult kõikide käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 596/2014 artikli 16 kohaste kohustuste täitmise eest ning peab igal ajal vastama järgmistele tingimustele:

a)	säilitama oskused ja vajalikud vahendid osutatud teenuste kvaliteedi ning teenuse osutaja organisatsiooni kohasuse hindamiseks, et teostada delegeeritud teenuste üle tõhusat järelevalvet ja juhtida pidevalt tegevuse delegeerimisega seotud riske;

b)	isikul peab olema otsene juurdepääs kogu asjaomasele andmete analüüsi ja hoiatuste genereerimist puudutavale teabele.

Kirjalikus lepingus peab sisalduma esimeses lõikes viidatud funktsioone delegeeriva isiku õiguste ja kohustuste ning teenuseosutaja õiguste ja kohustuste kirjeldus. Samuti peab see sätestama alused, mille olemasolu korral on funktsioone delegeerival isikul õigus nimetatud leping lõpetada.

8. Artikli 2 lõigetes 1 ja 3 viidatud korra ja protseduuride osana peavad isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud viie aasta jooksul säilitama teabe analüüside kohta, mis on viidud läbi seoses vaadeldud korralduste ja tehingutega, mille puhul võis tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega, ning põhjused, miks kahtlustuseteade esitati või esitamata jäeti. Vastava taotluse korral esitatakse nimetatud teave pädevale asutusele.

Esimeses lõikes viidatud isikud peavad tagama, et artikli 2 lõigetes 1 ja 3 viidatud kord ja protseduurid tagavad ja säilitavad esimeses lõikes viidatud teabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 4

Väljaõpe

1. Isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad korraldama ja tagama tõhusa ja laiaulatusliku väljaõppe personalile, kes on seotud nende korralduste ja tellimuste seire, tuvastamise ja kindlaksmääramisega, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega. See kohustus hõlmab ka korralduste ja tehingute andmete töötlemisega tegelevat personali. Nimetatud väljaõpe toimub regulaarselt ja on vastavalt oma äritegevuse ulatusele, suurusele ja laadile asjakohane ja proportsionaalne.

2. Turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad lisaks tagama lõikes 1 viidatud väljaõppe personalile, kes tegeleb siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katsete või turuga manipuleerimise katsete ennetamisega.

Artikkel 5

Teatamiskohustused

1. Isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad kehtestama ja tagama tõhusa korra, süsteemid ja protseduurid, mis võimaldavad kahtlustuseteate esitamise eesmärgil hinnata, kas korralduse või tehingu puhul võib olla tegemist siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega. Nimetatud kord, süsteemid ja protseduurid peavad nõuetekohaselt arvesse võtma tunnuseid, mis moodustavad määruse (EL) nr 596/2014 artiklites 8 ja 12 sätestatud siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või vastavad katsed, ning nimetatud määruse I lisas viidatud mitteammendavaid turuga manipuleerimise indikaatoreid, mida on täpsemalt selgitatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/522 (6).

2. Kõik lõikes 1 viidatud ja sama korralduse või tehingu käsitlemisega tegelevad isikud vastutavad kahtlustuseteate esitamise hinnangu eest.

3. Lõikes 1 viidatud isikud peavad tagama, et kahtlustuseteate osana esitatud teave põhineks faktidel ja analüüsil, võttes arvesse kogu neile kättesaadavat teavet.

4. Lõikes 1 viidatud isikud peavad kasutusele võtma protseduurid, mis tagavad, et isik, kelle osas kahtlustuseteade esitati, ning ükski teavitava isiku töötaja, kes ei pea oma funktsioonist või positsioonist tulenevalt kahtlustuseteate esitamisest teadma, ei ole kursis asjaoluga, et pädevale asutusele on esitatud, esitatakse või kavatsetakse esitada kahtlustuseteade.

5. Lõikes 1 viidatud isikud ei teavita kahtlustuseteate koostamisel isikut, kelle osas kahtlustuseteade esitatakse, ega ühtegi isikut, kes ei pea kahtlustuseteate esitamisest teadma, muu hulgas teatud lahtrite täitmiseks vajalike teabetaotluste kaudu isiku kohta, kelle osas kahtlustuseteade esitati.

Artikkel 6

Kahtlustuseteate ajastamine

1. Isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad tagama tõhusa korra, süsteemid ja protseduurid, mis võimaldavad kahtlustuseteate viivitamatut esitamist vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artikli 16 lõigetele 1 ja 2, kui tekkinud on mõistlik kahtlus siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või vastava katse kohta.

2. Lõikes 1 viidatud kord, süsteemid ja protseduurid peavad lubama võimalust esitada kahtlustuseteateid ka minevikus toimunud tehingute ja antud korralduste kohta, mille puhul on edaspidiste sündmuste või teabe valguses tekkinud kahtlus.

Niisugustel juhtudel peab isik, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldaja ja kauplemiskohti korraldav investeerimisühing kahtlustuseteates pädevale asutusele selgitama kahtlustatava õigusrikkumise ning kahtlustuseteate esitamise vahelist viivitust vastavalt juhtumi konkreetsetele asjaoludele.

3. Isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad pädevale asutusele esitama mis tahes asjaomase teabe, millest nad saavad teadlikuks pärast kahtlustuseteate esialgset esitamist, ning esitama pädeva asutuse nõutava mis tahes teabe või dokumendi.

Artikkel 7

Kahtlustuseteadete sisu

2. Lõikes 1 viidatud ning kahtlustuseteateid esitavad isikud täidavad selgelt ja täpselt asjaomaseid korraldusi või tehinguid puudutavad teabeväljad. Kahtlustuseteade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	kahtlustuseteadet esitav isik ning isikute puhul, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, ka pädevus, mille ulatuses kahtlustuseteadet esitav isik tegutseb, eriti oma arvel kauplemise käigus või kolmandate isikute nimel korraldusi täites;

korralduse või tehingu kirjeldus, muu hulgas:

i)	korralduse ja kauplemise liik, eriti blokktehingute puhul, ning kus tegevus aset leidis;

ii)	hind ja maht;

c)	põhjused, miks korraldust või tehingut kahtlustatakse olevat siseteabe alusel kauplemine, turuga manipuleerimine, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse;

siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist, siseteabe alusel kauplemise katset või turuga manipuleerimise katset kujutada võiva korralduse või tehinguga seotud mis tahes isiku tuvastamise vahendid, kaasa arvatud isiku puhul, kes korralduse andis või täitis või kelle nimel on korraldus antud või täidetud;

e)	mis tahes muu teave ja täiendavad dokumendid, mida võidakse lugeda pädeva asutuse jaoks asjaomaseks eesmärgiga tuvastada siseteabe alusel kauplemine, turuga manipuleerimine, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse, ning neid uurida ja jõustada.

Artikkel 8

Edastamise vahendid

1. Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud peavad esitama kahtlustuseteate koos mis tahes täiendavate dokumentidega määruse (EL) nr 596/2014 artikli 16 lõigetes 1 ja 3 viidatud pädevale asutusele, kasutades nimetatud pädeva asutuse märgitud elektroonilisi vahendeid.

2. Pädevad asutused avalikustavad oma veebisaidil lõikes 1 viidatud elektroonilised vahendid. Need elektroonilised vahendid peavad tagama edastamisel teabe täielikkuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 3. juulist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(6) Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/522, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses eranditega teatud kolmandate riikide avalik-õiguslikele asutustele ja keskpankadele, turuga manipuleerimise tunnustega, avalikustamise määradega, pädevate asutustega, kellele teatada viivitustest, kauplemisloaga keeluajal ja juhtide teatamiskohustuslike tehingute liikidega (ELT L 88, 5.4.2016, lk 1).

LISA

Kahtlustuseteate vorm

JAOTIS 1 –

KAHTLUSTUSETEADET ESITAV ÜKSUS/ISIK

Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine/turukorraldajad ja kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud – Täpsustada igal juhul:

Füüsilise isiku nimi

[Teadet edastavas üksuses kahtlustuseteate esitamise eest vastutava füüsilise isiku eesnimi (eesnimed) ja perekonnanimi (perekonnanimed).]

Positsioon teadet edastavas üksuses

[Teadet edastavas üksuses kahtlustuseteate esitamise eest vastutava füüsilise isiku positsioon.]

Teadet edastava üksuse nimi

[Teadet edastava üksuse täisnimi, kaasa arvatud juriidiliste isikute puhul:

—	õiguslik vorm, nii nagu see on esitatud riigi registris vastavalt seadusele, milles see sisaldub, kui kohaldatav, ja

—	kui kohaldatav, juriidilise isiku tunnus (LEI-kood) vastavalt ISO 17442 LEI-koodile.]

Teadet edastava üksuse aadress

[Täielik aadress (nt tänav, majanumber, sihtnumber, linn, maakond) ja riik.]

Üksuse tegutsemispädevus korralduste või tehingute osas, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega.

[Pädevuse kirjeldus, mille raames teadet edastav üksus tegutses, seoses korralduste või tehingutega, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega, nt kliendi korralduste täitmine, oma arvel kauplemine, kauplemiskoha korraldamine, ühingusisene täitja.]

Kauplemisetegevuse liik (turutegemine, arbitraaž jne) ja teadet edastava üksuse poolt kaubeldava instrumendi liik (väärtpaberid, tuletisinstrumendid jne)

(kui on olemas)

Suhe isikuga, kelle osas esitatakse kahtlustuseteade

[Mis tahes äriliste, lepinguliste või organisatsiooniliste kordade, asjaolude või suhete kirjeldus]

Kontakt täiendavaks teabetaotluseks

[Isik, kellega võtta teadet edastavas üksuses ühendust teatega seotud täiendava teabetaotluse esitamiseks (nt vastavuskontrolli eest vastutav isik) ja asjaomased kontaktandmed:

—	eesnimi (eesnimed) ja perekonnanimi (perekonnanimed);

—	teadet edastava üksuse kontaktisiku positsioon;

—	ametialase e-posti aadress.]

2. JAGU –

TEHING/KORRALDUS

Finantsinstrumendi kirjeldus:

[Kirjeldada kahtlustuseteate teemaks olevat finantsinstrumenti, täpsustades järgmist:

—	finantsinstrumendi täisnimetus või kirjeldus;

—	määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud määruses määratletud instrumendi tunnuskood, kui on kohaldatav, või muud koodid;

—	finantsinstrumendi liik vastavalt taksonoomiale, mida kasutatakse finantsinstrumendi klassifitseerimiseks, ning sellega seotud kood (ISO 10962 CFI-kood).]

[Börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud korralduste ja tehingute täiendavad tunnused

(Allpool esitatud andmed ei ole ammendavad)

—	Tuvastage börsivälise tuletisinstrumendi liik (nt hinnavahelepingud, vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud ja börsivälised optsioonid), kasutades komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 artikli 4 lõike 3 punktis b viidatud liike.

—

Kirjeldage börsivälise tuletisinstrumendi tunnuseid, muu hulgas vähemalt järgmist, kui see on konkreetse tuletisinstrumendi liigi puhul asjakohane:

—	nominaalväärtus (nimiväärtus);

—	väärtpaberi nimiväärtuse valuuta, emissiooni tükeldus;

—	lõpptähtpäev;

—	makse (hind);

—	intressimäär.

—

Kirjeldada vähemalt järgmist, kui see on konkreetsest liiki börsivälise tuletisinstrumendi osas asjakohane:

—	aluseks oleva finantsinstrumendi marginaal, ettemaks ja nominaalsuurus või -väärtus;

—	tehingumõisted nagu täitmishind, lepingulised mõisted (nt hinnakihlveotulu või kaotus väikseima hinnamuutuse kohta).

—

Kirjeldage börsivälise tuletisinstrumendi aluseks olevat finantsinstrumenti, täpsustades järgmist:

—	aluseks oleva finantsinstrumendi täisnimetus või kirjeldus;

—	määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 alusel vastu võetavas komisjoni delegeeritud määruses määratletud instrumendi tunnuskood, kui on kohaldatav, või muud koodid;

—	finantsinstrumendi liik vastavalt taksonoomiale, mida kasutatakse finantsinstrumendi klassifitseerimiseks, ning sellega seotud kood (ISO 10962 CFI-kood).]

Korralduste või tehingute kuupäev ja kellaaeg, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega.

[Märkida korraldus(t)e või tehingu(te) kuupäev(ad) ja kellaaeg (kellaajad), täpsustades ajavööndit.]

Turg, kus korraldus või tehing teostus

[Täpsustada:

—

kauplemiskoha tuvastamiseks vajalik nimi ja kood, kliendi korralduste ühingusisene täitja või väljaspool liitu asuv organiseeritud kauplemisplatvorm, kus korraldus anti ja tehing teostati vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud määruse määratlusele või,

—	kui korraldust ei antud või tehingut ei teostatud üheski ülalmainitud kauplemiskohas, märkida „väljaspool kauplemiskohta“.]

Asukoht (riik)

[Riigi täisnimi ja ISO 3166-1 kahekohaline riigikood.]

[Täpsustada:

—	kus on korraldus antud (olemasolu korral);

—	kus on korraldus täidetud.]

Korralduse või tehingu kirjeldus

[Kirjeldage vähemalt järgmisi teates esitatud korraldus(t)e või tehingu(te) tunnuseid

—	tehingu viitenumber/korraldus; viitenumber (kui kohaldatav);

—	arvelduse kuupäev ja kellaaeg;

—	ostuhind/müügihind;

—

finantsinstrumentide maht/kogus

[Juhul, kui on mitmeid korraldusi või tehinguid, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega, saab nimetatud korralduste ja tehingute hinda ja mahtu puudutavad üksikasjad pädevale asutusele esitada kahtlustuseteate lisas.];

—

teave korralduse esitamise kohta, hõlmates vähemalt järgmist:

—	korralduse liik (nt „ost ülempiiriga eurot x“);

—	korralduse andmise viis (nt elektrooniline tellimusraamat);

—	korralduse andmise ajastus;

—	korralduse andnud isik;

—	korralduse saanud isik;

—	korralduse edastamise vahendid;

—

teave korralduse tühistamise või muutmise kohta (kui on kohaldatav):

—	muutmise või tühistamise aeg;

—	korraldust muutnud või selle tühistanud isik;

—

muudatuse laad (nt muudatus hinnas või koguses) ja ulatus;

—	korralduse muutmise vahendid (nt e-posti, telefoni jne teel).]

3. JAGU –

KAHTLUSE LAADI KIRJELDUS

Kahtluse laad

[Täpsustage, mis tüüpi rikkumist võivad teates esitatud korraldused või tehingud kujutada:

—	turuga manipuleerimist;

—	siseteabe alusel kauplemist;

—	turuga manipuleerimise katset;

—	siseteabe alusel kauplemise katset.]

Kahtluse tekkimise põhjus

[Tegevuse kirjeldus (tehingud ja korraldused, korralduste andmise või tehingute tegemise viis, ning korralduste ja tehingute tunnused, mis muudavad need kahtlaseks) ning kuidas see pälvis teadet edastava isiku tähelepanu; samuti täpsustage kahtluse põhjuseid.

Mitteammendavate suunavate kriteeriumidena võib kirjeldus hõlmata järgmist:

—

finantsinstrumentide puhul, millega on lubatud kaubelda või millega kaubeldakse kauplemiskohas, kirjeldus tellimusraamatu liikumiste või tehingute kohta, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega;

—	börsiväliste tuletisinstrumentide puhul üksikasjad alusvaraga seotud tehingute või antud korralduste kohta ning teave mis tahes võimaliku seose kohta alusvara hetketurul toimuva kauplemise ja börsiväliste tuletisinstrumentide teates esitatud kauplemise vahel.]

4. JAGU –

ISIK, KELLE KORRALDUSTE VÕI TEHINGUTE PUHUL VÕIB TEGEMIST OLLA SISETEABE ALUSEL KAUPLEMISE, TURUGA MANIPULEERIMISE, SISETEABE ALUSEL KAUPLEMISE KATSE VÕI TURUGA MANIPULEERIMISE KATSEGA („KAHTLUSTATAV ISIK“)

Nimi

[Füüsiliste isikute puhul: eesnimi (eesnimed) ja perekonnanimi (perekonnanimed).]

[Juriidiliste isikute puhul: täisnimi koos õigusliku vormiga, nii nagu see on esitatud riigi registris vastavalt seadusele, milles see sisaldub, kui kohaldatav, ning kui kohaldatav, juriidilise isiku tunnuskood (LEI) vastavalt ISO standardile 17442.]

Sünniaeg

[Vaid füüsiliste isikute puhul.]

[aaaa-kk-pp]

Riiklik identifitseerimisnumber (kui kohaldatav)

[Kui asjaomases liikmesriigis kohaldatav.]

[Number ja/või tekst]

Aadress

[Täielik aadress (nt tänav, majanumber, sihtnumber, linn, maakond) ja riik.]

Teave töösuhte kohta:

—

Koht

—	Positsioon

[Teave kahtlustatava isiku töösuhte kohta teabeallikatest, mis on teadet edastavale üksusele sisemiselt kättesaadavad (nt klientide puhul kontodokumendid ning teadet edastava üksuse töövõtja puhul personaliteabesüsteem).]

Konto number (numbrid):

[Arveldus- ja väärtpaberikonto(de) number (numbrid), mis tahes ühiskontod või volikirjad, mis puudutavad kahtlustatava üksuse/isiku kontot.]

Vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude kohta) esitatava tehinguaruandluse kliendi tunnus (või mis tahes muu tunnuskood)

[Kui kahtlustatav isik on teadet edastava üksuse klient.]

Suhe asjaomaste finantsinstrumentide emitendiga (kui kohaldatav ja teada)

[Mis tahes äriliste, lepinguliste või organisatsiooniliste kordade, asjaolude või suhete kirjeldus]

5. JAGU –

TÄIENDAV TEAVE

Taust või mis tahes muu teave, mida teadet edastav üksus peab teate seisukohalt asjaomaseks

[Järgnev loetelu ei ole ammendav.

—	Kahtlustatava isiku positsioon (nt jaeklient, krediidiasutus või investeerimisühing)

—	Kahtlustatava üksuse/isiku sekkumise laad (omal arvel, kliendi nimel, muu)

—	Kahtlustatava üksuse/isiku portfelli suurus

—	Kliendiga loodud ärisuhte alguskuupäev, kui kahtlustatav üksus/isik on teadet edastava isiku/üksuse klient

—	Olemasolu korral kahtlustatava üksuse tegevus kauplemisüksuses

—

Kahtlustatava üksuse/isiku kauplemistavad. Suuniseks on allpool toodud näited teabest, mis võib kasulikuks osutuda:

—	kahtlustatava üksuse/isiku kauplemistavad finantsvõimenduse ja lühikeseks müügi seisukohalt, ning nende kasutamise sagedus;

—	teates sisalduva korralduse või tehingu suuruse võrreldavus kahtlustatava üksuse või isiku poolt viimase 12 kuu jooksul esitatud korralduste või tehtud tehingute keskmise suurusega;

—

kahtlustatava üksuse või isiku harjumused seoses emitentidega, kelle väärtpaberitega on ta viimase 12 kuu jooksul kaubelnud, või kaubeldud finantsinstrumentide liikidega, eriti pidades silmas, kas teates hõlmatud korraldus või tehing on seotud emitendiga, kelle väärtpaberitega on kahtlustatav üksus või isik viimase aasta jooksul kaubelnud.

—

Muud üksused või isikud, kes teadaolevalt osalevad korraldustes või tehingutes, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega:

—

nimed;

—	tegevus (nt korralduste täitmine klientide nimel, oma arvel kauplemine, kauplemiskoha korraldamine, kliendi korralduste ühingusisene täitmine jne).]

6. JAGU –

LISATUD DOKUMENDID

[Koos käesoleva kahtlustuseteatega esitatud täiendavate lisade ja materjali loend.

Nende dokumentide hulka kuuluvad näiteks e-kirjad, vestluste salvestised, korralduste või tehingute andmed, kinnitused, maakleriaruanded, volikirju puudutavad dokumendid ja kui asjaomane, meedia kommentaarid.

Kui käesoleva vormi lõikes 2 viidatud korraldusi või tehinguid puudutav üksikasjalik teave esitatakse eraldi lisas, märkida selle lisa pealkiri.]

17.6.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 160/15

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/958,

9. märts 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad investeerimissoovituste või investeerimisstrateegiate soovitamist või väljapakkumist käsitleva muu teabe erapooletul viisil esitamise ning konkreetsete huvide või huvide konfliktidele viitava teabe avalikustamise tehnilist korda

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Niisuguse teabe objektiivseks, selgeks ja täpseks esitamiseks ning huvide ja huvide konflikti avalikustamiseks on tarvis investeerimissoovituste või muu teabe, milles soovitatakse või pakutakse välja investeerimisstrateegiat (edaspidi: soovitused), ühtlustatud standardeid. Need peaks koostama soovitusi koostavad või levitavad isikud. Turu rangete erapooletus-, ausus- ja läbipaistvusnõuete tagamiseks tuleks soovitused esitada erapooletult ja viisil, mis turuosalisi ega avalikkust ei eksita.

(2)

Kõikidel soovitusi koostavatel või levitavatel isikutel peaks olema kehtestatud kord, mis tagab teabe objektiivse esitamise ning huvide või huvidekonflikti tõhusa avalikustamise. Lisaks tuleks kehtestada täiendav kord nende inimeste kategooriatele, kes oma laadi ja tegevuse tõttu kujutavad endast üldiselt suuremat riski turu terviklikkusele ja investorite kaitsele. See rühm hõlmab sõltumatuid analüütikuid, investeerimisühinguid, krediidiasutusi, isikuid, kelle peamine tegevusala on soovituste koostamine ja levitamine, ning nende heaks töölepingu alusel või muul moel töötavaid füüsilisi isikuid, ning muid isikuid, kes annavad finantsinstrumente puudutavaid investeerimissoovitusi ja väidavad endal olevat finantskogemust või -pädevust, või keda nähakse nõnda turuosaliste poolt (edaspidi: eksperdid). Mittetäielike näitajate hulka, mida seoses niisuguste ekspertide tuvastamisega kaaluda, kuuluvad soovituste koostamise sagedus; järgijate arv, kui nimetatud isikud soovitusi annavad; isikute isiklik tööajalugu, muu hulgas ka see, kas nad on varem tööalaselt soovitusi koostanud; ja kas nende varasemaid soovitusi on edastanud või edastavad kolmandad pooled, näiteks meedia.

(3)	Soovitusi koostavate isikute identiteet, olemasolu korral nende pädev asutus, ning soovituste lõpule viimise ja järgneva levitamise kuupäevad ja kellaajad peaksid olema avalikustatud, kuna see võib osutuda investoritele investeerimisotsuste langetamisel väärtuslikuks teabeks.

(4)

Hinnanguliste väärtuste ja metoodikate avalikustamine annab kasulikku teavet, et mõista soovitusi ja hinnata, mil määral on neid koostavad isikud järjepidevad enda rakendatavates hinnangulistes väärtustes ja metoodikates. Sama isiku poolt koostatud ja samasse tegevusalasse või riiki kuuluvate äriühingutega seotud soovituste eesmärk peaks olema teatud püsivate ühiste tegurite järjepidev ilmutamine. Nendel põhjustel peaksid sõltumatud analüütikud, investeerimisühingud, krediidiasutused, isikud, kelle peamine tegevusala on soovituste koostamine ja levitamine, nende heaks töölepingu alusel või muul moel töötavaid füüsilised isikud ning eksperdid soovitustes selgitama mis tahes muudatusi enda kasutatavates hinnangulistes väärtustes ja metoodikates.

(5)

Soovitusi koostavate isikute huvid ja konfliktid, mida need huvid võivad kaasa tuua, võivad mõjutada arvamust, mida nimetatud isikud oma soovitustes väljendavad. Tagamaks teabe objektiivsuse ja usaldusväärsuse hinnatavuse, peaks olema asjakohane avalikustada mis tahes suhe ja asjaolu, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need nõrgendavad teabe erapooletust, kaasa arvatud soovitust koostava isiku või samasse kontserni kuuluva isiku huvid või huvide konflikt finantsinstrumendi suhtes, mida soovitus otseselt või kaudselt käsitleb, või seoses emitendiga, kellega soovitus on seotud.

(6)

Huvide ja huvidekonfliktide avalikustamine peaks olema piisavalt spetsiifiline, et soovituse saaja saaks huvidekonflikti ulatuse ja iseloomu osas asuda informeeritud seisukohale. Sõltumatud analüütikud, investeerimisühingud, krediidiasutused, isikud, kelle peamine tegevusala on soovituste koostamine ja levitamine, nende heaks töölepingu alusel või muul moel töötavaid füüsilised isikud ning eksperdid peaksid soovitustes avalikustama ka selle, kas neile kuulub soovitusega seotud emitendi emiteeritud aktsiakapitalist eelnevalt kehtestatud alammäära ületaval määral lühikesi või pikki netopositsioone. Lühikesed või pikad netopositsioonid tuleks selles kontekstis välja arvutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 236/2012 (2) sätestatud positsioonide arvutamise metoodikale.

(7)

Proportsionaalsuse huvides peaks soovitusi koostavatel isikutel olema lubatud oma rakendatavat korda kohandada, et tagada teabe esitamine erapooletul viisil ja huvide või huvidekonflikti avalikustamiseks käesolevas määrus sätestatud piires, kaasa arvatud mittekirjalike soovituste puhul, mida antakse koosolekutel, rändkampaaniate käigus või audio- või videokonverentsidel või raadio-, tele- või veebiintervjuudes.

(8)

Soovitusi võib muutmata, muudetud või kokkuvõtte kujul levitada muu isik peale koostaja. Viisil, kuidas soovitusi levitavad isikud nimetatud soovitustega ümber käivad, võib olla oluline mõju hinnangule, mille investorid soovitusele annavad. Eriti oluline võib teave soovitust levitava isiku identiteedi ja selle kohta, mil määral on alussoovitust muudetud, olla investeerimisotsuseid kaaluvatele investoritele.

(9)

Kui soovitusi levitavad isikud ekstrapoleerivad vaid teatud elemente alussoovitusest, võib see kaasa tuua alussoovituse konteksti olulise muutmise. Alussoovituse suuna muutmist (nt ostusoovituse muutmist hoiu- või müügisoovituseks või vastupidi, samuti sihthinna muutmist) tuleks alati lugeda oluliseks muutmiseks.

(10)	Isikuandmete töötlemine peab käesoleva määruse kontekstis toimuma kooskõlas riigisiseste seaduste, määruste või haldusnormidega, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3) sätted.

(11)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(12)

(13)	Finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vajalik, et käesolev määrus jõustuks võimalikult kiiresti ning selles määruses kehtestatud sätted kehtiksid samast kuupäevast kui sätted, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 596/2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„ekspert“ on isik, kellele on viidatud määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 1 punkti 34 alapunktis ii, kes korduvalt soovitab teatavaid investeerimisotsuseid seoses finantsinstrumentidega ja kes:

i)	väidab endal olevat finantsalast pädevust või kogemusi; või

ii)	esitab oma soovituse viisil, mis annab teistele isikutele põhjust mõistlikult arvata, et tal on finantsalane pädevus või kogemus;

b)	„kontsern“ tähendab kontserni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 2 lõikes 11 (5) sätestatud tähenduses.

II PEATÜKK

SOOVITUSTE KOOSTAMINE

Artikkel 2

Soovituste koostajate isik

1. Isikud, kes koostavad investeerimissoovitusi või muud teavet, milles soovitatakse või pakutakse välja investeerimisstrateegiat („soovitused“), peavad kõikides koostatavates soovitustes selgelt ja nähtavalt avalikustama oma isiku ja järgmise teabe mis tahes muu(de) isiku(te) kohta, kes vastutab (vastutavad) soovituse koostamise eest:

a)	soovituse koostamises osalevate füüsiliste isikute nimi ja ametinimetus;

b)	kui soovituse koostamisel osalev füüsiline või juriidiline isik tegutseb lepingu, kaasa arvatud töölepingu alusel või muul viisil juriidilise isiku heaks, tuleb nimetada vastava juriidilise isiku nimi.

2. Kui soovitusi koostav isik on investeerimisühing, krediidiasutus või töölepingu alusel või muul viisil investeerimisühingule või krediidiasutusele töötav füüsiline isik, peab nimetatud isik lisaks lõikes 1 sätestatud teabele soovituses märkima ka asjaomase pädeva asutuse.

3. Kui soovitusi koostav isik ei ole lõikes 2 viidatud isik, vaid tema suhtes kohaldatakse soovituste koostamisel isereguleerimise standardeid või tegevuseeskirju, peab nimetatud isik lisaks lõikes 1 sätestatud teabele soovituses esitama ka viite asjaomastele standarditele või eeskirjadele.

Artikkel 3

Üldised kohustused seoses soovituste erapooletu esitamisega

1. Soovitusi koostavad isikud peavad tagama, et nende soovitused vastaksid järgmistele nõuetele:

a)	asjaolud on selgelt eristatud tõlgendustest, hinnangutest, arvamustest ja muud liiki teabest, mis ei kujuta endast asjaolusid;

b)	kõik sisulise tähtsusega allikad on märgitud selgelt ja nähtavalt;

c)	kõik allikad on usaldusväärsed või juhul, kui allika usaldusväärsus on kaheldav, on see selgelt märgitud;

d)	kõik hinnangud, prognoosid ja taotlushinnad on selgelt märgistatud sellistena ning nende koostamisel tehtud või kasutatud olulised eeldused on esitatud;

e)	soovituse koostamise lõpuleviimise kuupäev ja kellaaeg on märgitud selgelt ja nähtavalt.

2. Kui lõike 1 punktides b või e nõutud teabe avalikustamine on soovituse pikkust või vormi arvestades ebaproportsionaalne, kaasa arvatud mittekirjaliku soovituse puhul, sealhulgas kui see on antud koosolekute, rändkampaaniate, audio- või videokonverentside või raadio-, tele- või veebiintervjuude võimalusi kasutades, peab soovitusi koostav isik soovituses märkima, kus on soovituse saanud isiku jaoks tasuta, otse ja hõlpsasti nõutav teave kättesaadav.

3. Soovitusi koostavad isikud peavad pädeva asutuse nõudmisel pädevale asutusele tõendama mis tahes enda poolt koostatud soovitust.

Artikkel 4

Täiendavad soovitused seoses määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 1 punkti 34 alapunktis i viidatud isikutele ja ekspertidele kohaldatavate soovituste erapooletu esitamisega

1. Lisaks artiklis 3 sätestatud teabele peavad määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 1 punkti 34 alapunktis i viidatud isikud ja eksperdid soovituses selgelt ja nähtavalt esitama järgmise teabe:

a)	vastav kinnitus, kui soovitus on avalikustatud emitendile, kellega on soovitus otseselt või kaudselt seotud, ning seda on hiljem muudetud;

b)	kokkuvõte mis tahes kasutatud hindamise alustest või metoodikast, eeldustest, mida on võetud aluseks finantsinstrumendi või emitendi hindamisel või finantsinstrumendi sihthinna määramisel, ning märge ja kokkuvõte mis tahes muudatustest hinnangus, metoodikas või aluseks võetud eeldustes;

c)	viide kohale, kus asub otse ja hõlpsasti kättesaadav üksikasjalik teave hindamise või metoodika ja aluseks võetud eelduste kohta juhul, kui soovitusi koostav isik ei ole kasutanud enda vastavaid mudeleid;

d)	viide kohale, kus asub otse ja hõlpsasti kättesaadav üksikasjalik teave kasutatud mudelite kohta juhul, kui soovitusi koostav isik on kasutanud enda vastavaid mudeleid;

e)	mis tahes antud soovituse, nagu ostu-, müügi- ja hoiusoovituste tähendust ning soovitusega seotud investeeringu kestust on piisavalt selgitatud ja märgitud on mis tahes asjakohane riskihoiatus koos asjakohaste eelduste tundlikkuse analüüsiga;

f)	viide soovituse uuendamise kavandatavale sagedusele;

g)	märge soovituses mainitud finantsinstrumentide mis tahes hinna asjaomase kuupäeva ja kellaaja kohta;

h)	kui soovitus erineb isiku mis tahes varasemast sama finantsinstrumenti või emitenti puudutavast soovitusest, mida on levitatud eelneva 12-kuulise perioodi jooksul, tuleb märkida muudatus(ed) ja eelneva soovituse kuupäev; ja

loend kõikidest isiku mis tahes finantsinstrumenti või emitenti puudutavatest soovitustest, mida on levitatud eelneva 12-kuulise perioodi jooksul, sisaldades iga soovituse kohta järgnevat: levitamise kuupäev, artikli 2 lõike 1 punktis a viidatud füüsilis(t)e isiku(te) andmed, sihthind ja asjaomane turuhind levitamise hetkel, soovituse suund ning sihthinna või soovituse ajaline kehtivusperiood.

2. Kui lõike 1 punktides b, e või i nõutud teabe avalikustamine on soovituse pikkust või vormi arvestades ebaproportsionaalne, kaasa arvatud mittekirjaliku soovituse puhul, sealhulgas kui see on antud koosolekute, rändkampaaniate, audio- või videokonverentside või raadio-, tele- või veebiintervjuude võimalusi kasutades, peab soovitusi koostav isik soovituses märkima, kus on soovituse saanud isiku jaoks tasuta, otse ja hõlpsasti nõutav teave kättesaadav.

Artikkel 5

Huvide või huvide konflikti avalikustamisega seotud üldised kohustused

1. Soovitusi koostavad isikud peavad oma soovitustes avalikustama kõik suhted ja asjaolud, millest võib mõistlikult eeldada kahju soovituse erapooletusele, kaasa arvatud enda või enda heaks lepingu, kaasa arvatud töölepingu alusel või muul viisil töötava ja soovituse koostamisel osalenud mis tahes füüsilise või juriidilise isiku huvid või huvide konfliktid, kui need on seotud finantsinstrumendi või emitendiga, kellega on soovitus otseselt või kaudselt seotud.

2. Kui lõikes 1 viidatud soovitusi koostav isik on juriidiline isik, peab vastavalt lõikele 1 avalikustatav teave hõlmama ka samasse kontserni kuuluvate mis tahes isikute huvisid või huvide konflikte, mis on:

a)	soovituste koostamises osalevatele isikutele teada või võib nende teadaolekut mõistlikult eeldada või

b)	teada isikutele, kes ei osale küll soovituse koostamisel, kuid kellel on või võib mõistlikult eeldada, et on juurdepääs soovitusele enne selle lõpuleviimist.

3. Kui lõikes 1 viidatud soovitusi koostav isik on füüsiline isik, peab vastavalt lõikele 1 avalikustatav teave hõlmama ka temaga tihedalt seotud mis tahes isikute huvisid või huvide konflikte.

Artikkel 6

Täiendavad kohustused seoses huvide või huvide konfliktide avalikustamisega määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 1 punkti 34 alapunktis i viidatud isikute ja ekspertide poolt

1. Lisaks artiklis 5 sätestatud teabele peavad määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 1 punkti 34 alapunktis i viidatud isikud ja eksperdid soovituses esitama järgmise teabe oma huvide ja huvide konfliktide kohta seoses emitendiga, kellega on soovitus otseselt või kaudselt seotud:

kui tal on lühike või pikk netopositsioon, mis ületab alammäära 0,5 % kogu emitendi emiteeritud aktsiakapitalist, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artiklile 3 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 918/2012 (6) peatükile III ja IV, sellekohane kinnitus, milles täpsustatakse, kas netopositsioon on pikk või lühike;

b)	sellekohane kinnitus, kui emitendi hoitava osaluse määr ületab 5 % kogu emiteeritud aktsiakapitalist;

kui soovituse koostanud isik või selle isikuga samasse kontserni kuuluv mis tahes muu isik:

i)	on emitendi finantsinstrumentide turutagaja või likviidsuse võimaldaja, sellekohane kinnitus;

ii)	on olnud eelneva 12 kuu jooksul emitendi mis tahes finantsinstrumentide avalikustatud pakkumise peakorraldaja või üks korraldajatest, sellekohane kinnitus;

iii)

on emitendiga sõlmitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL I lisa A ja B jagudes (7) sätestatud investeerimisühingute osutatavaid teenuseid käsitleva lepingu osapool, sellekohane kinnitus, kui see ei too kaasa mis tahes konfidentsiaalse äriteabe avalikustamist ning leping on olnud eelneva 12 kuu jooksul jõus või on samal perioodil andnud aluse hüvitist maksta või seda nõuda;

iv)	on emitendiga sõlmitud soovituse koostamist puudutava lepingu osapool, sellekohane kinnitus.

2. Kui lõikes 1 viidatud isik on investeerimisühing, krediidiasutus või töölepingu alusel või muul viisil investeerimisühingule või krediidiasutusele töötav füüsiline isik, peab nimetatud isik lisaks lõikes 1 sätestatud teabele soovituses märkima ka järgneva teabe:

a)	jõus olevate sisemiste organisatsiooniliste ja halduskorraeeskirjade kirjeldus ning kirjeldus mis tahes teabega seotud takistustest, mis on kehtestatud huvide konfliktide ennetamiseks ja vältimiseks seoses soovitustega;

kui selle heaks töölepingu alusel või muul viisil töötavate ning soovituse koostamisel osalenud füüsiliste või juriidiliste isikute tasu on otseselt seotud direktiivi 2014/65/EL I lisa A ja B jagudes sätestatud investeerimisühingute investeerimisteenuste või -tegevustega seotud tehingute või muud liiki tehingutega, mida teostab nimetatud investeerimisühing või samasse kontserni kuuluv mis tahes juriidiline isik, või kauplemistasudega, mida saab nimetatud investeerimisühing või samasse kontserni kuuluv mis tahes juriidiline isik, sellekohane kinnitus;

teave aktsiate omandamise hinna ja kuupäeva kohta, kui esimeses lõigus viidatud isiku heaks töölepingu alusel või muul viisil töötavad füüsilised isikud, kes osalesid soovituse koostamisel, omandavad või ostavad selle emitendi aktsiaid, kellega on soovitus otseselt või kaudselt seotud, enne nimetatud aktsiate avalikku pakkumist.

3. Kui lõikes 1 viidatud isik on investeerimisühing, krediidiasutus või töölepingu alusel või muul viisil investeerimisühingule või krediidiasutusele töötav füüsiline isik, peab nimetatud isik kvartaalselt avalikustama kõikide ostu-, müügi- ja hoiusoovituste või nendega võrdväärsete soovituste osakaalu eelneva 12 kuu jooksul, ning igale nimetatud kategooriale vastavate emitentide osakaalu, kellele nimetatud isik on eelneva 12 kuu jooksul osutanud direktiivi 2014/65/EL I lisa A ja B jagudes sätestatud olulisi investeerimisteenuseid.

4. Kui lõigetes 1 ja 2 viidatud teabe avalikustamine on soovituse pikkust või vormi arvestades ebaproportsionaalne, kaasa arvatud mittekirjaliku soovituse puhul, sealhulgas kui see on antud koosolekute, rändkampaaniate, audio- või videokonverentside või raadio-, tele- või veebiintervjuude võimalusi kasutades, peab soovitusi koostav isik soovituses märkima, kus on soovituse saanud isikujaoks tasuta, otse ja hõlpsasti nõutavat teave kättesaadav.

Artikkel 7

Soovituste levitamine nende koostaja poolt

Kui soovituse koostav isik levitab enda koostatud soovitust, peab nimetatud isik soovitusele lisama soovituse esmase levitamise kuupäeva ja kellaaja.

III PEATÜKK

KOLMANDATE ISIKUTE KOOSTATUD SOOVITUSTE LEVITAMINE

Artikkel 8

Soovituste levitamise kord

1. Isikud, kes levitavad kolmanda isiku koostatud soovitusi, peavad soovitusi saavale poolele edastama järgmise teabe:

a)	oma isik, selgel ja nähtaval viisil;

b)	kõik suhted ja asjaolud, millest võib mõistlikult eeldada kahju soovituse esitamise erapooletusele, kaasa arvatud huvid või huvidekonfliktid, mis on seotud mis tahes finantsinstrumendi või emitendiga, kellega on soovitus otseselt või kaudselt seotud;

c)	soovituse esmase edastamise kuupäev ja kellaaeg.

2. Kui lõikes 1 viidatud isik on investeerimisühing, krediidiasutus või töölepingu alusel või muul viisil investeerimisühingule või krediidiasutusele töötav füüsiline või juriidiline isik, peab nimetatud isik lisaks lõikes 1 sätestatud teabele soovituse saavatele isikutele edastama järgneva teabe:

a)	asjaomane pädev asutus;

b)	tema enda huvid või märge huvide konflikti kohta, nagu see on sätestatud lõikes 5 ja lõike 6 punktides 1 ja 2, välja arvatud juhul, kui nimetatud isik tegutseb levituskanalina soovitustele, mis on koostatud sama kontserni siseselt, kasutamata levitatavate soovituste valiku osas kaalutlusõigust.

Artikkel 9

Soovituste kokkuvõtte või väljavõtte levitamise täiendav kord

1. Lisaks artiklis 8 sätestatud teabele peavad kolmanda isiku koostatud soovituse kokku- või väljavõtet levitavad isikud tagama, et nimetatud kokku- või väljavõte:

a)	on selge ega ole eksitav;

b)	on märgitud kui kokkuvõte või väljavõte;

c)	sisaldab selget viidet algsele soovitusele.

2. Lõikes 1 viidatud isikud peavad veel tagama, et artiklites 2–6 sätestatud soovituse koostajad puudutav teave oleks otseselt või kaudselt kättesaadav kas kokkuvõttes või väljavõttes või viitena kohale, kus soovituse kokkuvõtte või väljavõtte saanud isikud saavad sellele tasuta juurdepääsu.

Artikkel 10

Oluliselt muudetud soovituste levitamise täiendav kord

1. Lisaks artiklis 8 sätestatud teabele peavad kolmanda isiku koostatud ja oluliselt muudetud soovitust levitavad isikud tagama, et soovituses oleks oluline muudatus selgelt ja üksikasjalikult välja toodud.

2. Lõikes 1 viidatud isikud peavad täitma artiklites 2–5 sätestatud oluliste muudatuste ulatust puudutavaid nõudeid ning lisama oluliselt muudetud soovitusele viite kohale, kus vastava soovituse saanud isikud saavad tasuta juurdepääsu artiklites 2–6 sätestatud algse soovituse koostajat puudutavale teabele.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 3. juulist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(6) Komisjoni 5. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 918/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta seoses mõistetega, lühikeste netopositsioonide arvutamisega, riigi krediidiriski vahetustehingus olevate kaetud positsioonidega, teatamiskünnistega, likviidsuskünnistega piirangute peatamiseks, finantsinstrumentide väärtuse märkimisväärse langusega ja ebasoodsate sündmustega (ELT L 274, 9.10.2012, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

17.6.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 160/35

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/962,

16. juuni 2016,

millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses ühtsete vormide, mudelite ja mõistetega pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste poolt teabe kindlakstegemiseks ja edastamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et krediidiasutusele või investeerimisühingule võib kohaldada lihtsustatud kohustusi, kui pädevad asutused ja kriisilahendusasutused määravad samas lõikes osutatud kriteeriumide ja direktiivi artikli 4 lõike 5 kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud suuniste põhjal kindlaks, et asutuse maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses avaldaks tõenäoliselt märkimisväärselt ebasoodsat mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt.

(2)

Arvestades direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikeid 9 ja 10, tuleb liikmesriikidel kooskõlas artikli 4 lõikega 8 tagada, et pädevad asutused ja kriisilahendusasutused võivad loobuda kõnealuse direktiivi II jaotise I peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõuete kohaldamisest keskasutusega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 siseriiklikus õiguses sätestatud usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud (2). Direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 8 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada ka see, et pädevad asutused ja kriisilahendusasutused loobuksid kõnealuse direktiivi II jaotise I peatüki 2. jaos sätestatud nõuete kohaldamisest krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes kuuluvad mõnda krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi. Direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 10 täpsustatakse eraldi, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kuuluvad nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (3) artikli 6 lõike 4 kohaselt Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla või moodustavad selles osutatud kriteeriumide kohaselt olulise osa liikmesriigi finantssüsteemist, peavad koostama oma finantsseisundi taastamise kavad vastavalt direktiivi 2014/59/EL II jaotise I peatüki 2. jaole ja nende suhtes tuleb kohaldada individuaalseid kriisilahenduse kavasid vastavalt nimetatud peatüki 3. jaole.

(3)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 7 kohaselt teatavad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused Euroopa Pangandusjärelevalvele sellest, kuidas nad on kohaldanud nimetatud direktiivi artikli 4 lõikeid 1, 8, 9 ja 10 nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Käesoleva määrusega nähakse ette vormid direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõigetega 1 ja 8 seotud teabe edastamiseks ning neid võib täita vajaduse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu või nende kategooria põhiselt vastavalt pädevates asutustes ja kriisilahendusasutustes vastu võetud tavadele sarnaste tunnustega krediidiasutuste ja investeerimisühingute hindamisel, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 1 esitatud kriteeriume.

(4)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve on komisjonile esitanud.

(5)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke kaasnevaid kulusid ja tulusid ning palunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust (4),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldeeskirjad

1. Et teavitada Euroopa Pangandusjärelevalvet direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõigete 1, 8, 9 ja 10 kohaldamisest krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes nende jurisdiktsioonis, edastavad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused Euroopa Pangandusjärelevalvele teabe, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse artiklites 2 ja 3.

2. Teabe edastamiseks kooskõlas lõikega 1 täidavad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused I lisas toodud tarvilikud vormid ja esitavad vajaduse korral II lisas toodud valikulised näitajad.

3. Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused võivad täita I lisas esitatud vorme ühiselt järgmisel viisil:

a)	pädevad asutused täidavad vormide vajalikud osad finantsseisundi taastamise kavandamise eesmärgil;

b)	kriisilahendusasutused täidavad vormide vajalikud osad kriisilahenduskõlblikkuse hindamise ja kriisilahenduse kavandamise eesmärgil.

4. Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused võivad käesoleva määruse artiklites 2 ja 3 kindlaks määratud teabe edastamisel Euroopa Pangandusjärelevalvele kasutada krediidiasutuste või investeerimisühingute kategooriat, kui nad leiavad, et kaks või enam krediidiasutust või investeerimisühingut on sarnaste tunnustega nende kriteeriumide põhjal, mida on nimetatud direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 lihtsustatud kohustuste kohaldamise kohta.

Artikkel 2

Pädevate asutuste edastatav teave

1. Pädevad asutused edastavad Euroopa Pangandusjärelevalvele iga käesoleva määruse artiklis 4 käsitletud aruandlusperioodi puhul allpool nimetatud teabe lihtsustatud kohustuste kohaldamise kohta seoses finantsseisundi taastamise kavade sisu ja üksikasjadega, esimeste finantsseisundi taastamise kavade koostamise tähtpäevaga ja nende ajakohastamise sagedusega:

a)	liikmesriigis asutatud krediidiasutuste arv ja investeerimisühingute arv;

nende krediidiasutuste arv ja koguvara ning nende investeerimisühingute arv ja koguvara, kelle suhtes on direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 1 alusel kohaldatud finantsseisundi taastamise kavandamise eesmärgil lihtsustatud kohustusi, võrreldes kõigi samas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste ja vastavalt investeerimisühingute arvu ja koguvaraga;

c)	direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 8 alusel loobumisõiguse saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv ja koguvara võrreldes kõigi samas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute arvu ja koguvaraga;

iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu või nende kategooria kohta, mille suhtes on direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 1 alusel kohaldatud ja kohaldatakse edaspidi lihtsustatud kohustusi, iga aruandlusperioodi lõpuks:

i)	krediidiasutuse või investeerimisühingu või kategooriasse kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute juriidilise isiku tunnusnumber või selle puudumise korral nimi;

ii)	kui aruanne on seotud krediidiasutuste või investeerimisühingute kategooriaga, siis niisuguse kategooria loomise aluse kirjeldus kooskõlas käesoleva määruse artikli 1 lõikega 4;

iii)	kvantitatiivne teave direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 nimetatud suurust, teiste krediidiasutuste või investeerimisühingutega seotust ning tegevuse ulatust ja keerukust käsitlevate kriteeriumide kohaldamise kohta;

iv)	võimaluse korral kokkuvõte käesoleva määruse II lisas esitatud valikulistest näitajatest, mida on kohaldatud direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 nimetatud iga kriteeriumi puhul;

v)	lihtsustatud kohustuste kirjeldus võrreldes täielike kohustustega;

e)	direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 8 alusel loobumisõiguse saanud krediidiasutuste või investeerimisühingute või nende kategooria puhul kirjeldus loobumisõiguse andmise aluse kohta, arvestades direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 8 punktides a ja b kindlaks määratud kriteeriume.

2. Lõike 1 alusel nõutava teabe edastamiseks täidavad pädevad asutused kõik käesoleva määruse I lisas esitatud aruandevormid. Kui pädev asutus on kohaldanud direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidest mõne suhtes sellist osakaalu, et see kriteerium on olnud väga otsustava tähtsusega krediidiasutuse, investeerimisühingu või nende kategooria suhtes lihtsustatud kohustuste määramisel, märgib pädev asutus nendele kriteeriumidele antud osakaalu oma aruandesse. Kui pädev asutus ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidest ühelegi kindlat osakaalu kohaldanud, märgib ta oma aruandesse nende kriteeriumide suhtelise olulisuse krediidiasutuse, investeerimisühingu või nende kategooria suhtes lihtsustatud kohustuste kohaldamise määramisel.

Artikkel 3

Kriisilahendusasutuste edastatav teave

1. Kriisilahendusasutused edastavad Euroopa Pangandusjärelevalvele iga käesoleva määruse artiklis 4 kindlaks määratud aruandlusperioodi puhul allpool nimetatud teabe lihtsustatud kohustuste kohaldamise kohta seoses finantsseisundi taastamise kavade sisu ja üksikasjadega, esimeste finantsseisundi taastamise kavade koostamise tähtpäevaga ja nende ajakohastamise sagedusega:

nende krediidiasutuste arv ja koguvara ning nende investeerimisühingute arv ja koguvara, kelle suhtes on direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 1 alusel kohaldatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise ja kriisilahenduse kavandamise eesmärgil lihtsustatud kohustusi, võrreldes kõigi samas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste ja vastavalt investeerimisühingute arvu ja koguvaraga;

b)	direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 8 alusel loobumisõiguse saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv;

i)	krediidiasutuse või investeerimisühingu või kategooriasse kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute juriidilise isiku tunnusnumber või selle puudumise korral nimi;

ii)	kui aruanne on seotud krediidiasutuste või investeerimisühingute kategooriaga, siis niisuguse kategooria loomise aluse kirjeldus kooskõlas käesoleva määruse artikli 1 lõikega 4;

iii)	kvantitatiivne teave direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 nimetatud suurust, teiste krediidiasutuste või investeerimisühingutega seotust ning tegevuse ulatust ja keerukust käsitlevate kriteeriumide kohaldamise kohta;

iv)	võimaluse korral kokkuvõte käesoleva määruse II lisas esitatud valikulistest näitajatest, mida on kohaldatud iga kriteeriumi puhul;

v)	lihtsustatud kohustuste kirjeldus võrreldes täielike kohustustega;

d)	direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 8 alusel loobumisõiguse saanud krediidiasutuste või investeerimisühingute või nende kategooria puhul kirjeldus loobumisõiguse andmise aluse kohta, arvestades direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 8 punktides a ja b kindlaks määratud kriteeriume.

2. Lõikes 1 nimetatud teabe edastamiseks täidavad kriisilahendusasutused kõik käesoleva määruse I lisas esitatud aruandevormid. Kui kriisilahendusasutus on kohaldanud direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidest mõne suhtes sellist osakaalu, et see kriteerium on olnud väga otsustava tähtsusega krediidiasutuse, investeerimisühingu või nende kategooria suhtes lihtsustatud kohustuste määramisel, märgib kriisilahendusasutus nendele kriteeriumidele antud osakaalu oma aruandesse ja kirjeldab seda. Kui kriisilahendusasutus ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidest ühelegi kindlat osakaalu kohaldanud, märgib ta oma aruandesse nende kriteeriumide suhtelise olulisuse krediidiasutuse, investeerimisühingu või nende kategooria suhtes lihtsustatud kohustuste määramisel.

Artikkel 4

Aruandlusperioodid ja teabe esitamise tähtpäevad

1. Artikli 2 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 1 nimetatud teabega seotud esimene aruandlusperiood algab 1. jaanuaril 2015 ja lõpeb 30. aprillil 2016. Esimese aruandlusperioodiga seotud teave esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvele kolmekümnendal päeval pärast käesoleva määruse jõustumist.

2. Artikli 2 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 1 osutatud teabega seotud teine aruandlusperiood algab 1. mail 2016 ja lõpeb 30. aprillil 2017. Teise aruandlusperioodiga seotud teave esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvele 1. juuniks 2017.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

I LISA

Aruandevormid

VORM 1

Direktiivi 2014/59/EL artikkel 4: kvantitatiivsete andmete aruandevorm [Vormis esitatud märkuste eesmärk on aidata asutustel vormi täita ja need ei moodusta vormi osa.]
Liikmesriik
Aruannet esitava pädeva asutuse/kriisilahendusasutuse nimi
Aruande kuupäev
Liikmesriigis asutatud krediidiasutuste arv
Liikmesriigis asutatud investeerimisühingute arv
Nende krediidiasutuste arv, kelle suhtes on kohaldatud lihtsustatud kohustusi kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikega 1	[Arvud peaks esitama asjaomane asutus eraldi kohustuste kaupa, mis on seotud finantsseisundi taastamise kavandamise, kriisilahenduskõlblikkuse hindamise ja kriisilahenduse kavandamisega.]
Nende investeerimisühingute arv, kelle suhtes on kohaldatud lihtsustatud kohustusi kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikega 1	[Arvud peaks esitama asjaomane asutus eraldi kohustuste kaupa, mis on seotud finantsseisundi taastamise kavandamise, kriisilahenduskõlblikkuse hindamise ja kriisilahenduse kavandamisega.]
Direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõike 8 alusel loobumisõiguse saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv
Nende liikmesriigis asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juriidilise isiku tunnusnumbrid või nende puudumise korral nimed, kes kuuluvad määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 kohaselt Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla või moodustavad olulise osa liikmesriigi finantssüsteemist, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 10, ning kellel ei ole seetõttu õigust loobumisele kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikega 8	[Vormi selle osa täidavad ainult pädevad asutused, sest see on seotud järelevalvelise klassifitseerimisega.]

VORM 2 (1)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõige 1: aruandevorm

[Vormis esitatud märkuste eesmärk on aidata asutustel vormi täita ja need ei moodusta vormi osa.]

Liikmesriik

Aruannet esitava pädeva asutuse/kriisilahendusasutuse nimi

[Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peavad koostama aruande nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kelle suhtes on kohaldatud lihtsustatud kohustusi seoses nõuetega, mis puudutavad vastavalt finantsseisundi taastamise kavasid ning kriisilahenduskõlblikkuse hindamist ja kriisilahenduse kavasid (vt direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 esitatud loetelu).

Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peavad esitama teabe kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kelle suhtes kohaldatakse lihtsustatud kohustusi. Selle nõude täitmiseks võivad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused täita käesoleva vormi iga krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta või konkreetsete kategooriate kohta, kuhu kuuluvad ühesuguste tunnustega krediidiasutused või investeerimisühingud, keda seetõttu hinnatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 loetletud kriteeriumide alusel ühtemoodi.]

Aruandeperiood

Krediidiasutuse kategooria nimetus või krediidiasutuse nimi

[Kui aruanne esitatakse kategooria kohta, tuleb esitada iga selle kategooria krediidiasutuse juriidilise isiku tunnusnumber; kui see puudub, siis krediidiasutuste nimed.]

[Kui aruanne täidetakse krediidiasutuste kindla kategooria kohta, tuleb esitada selle kategooria kirjeldus, sealhulgas sellesse kuuluvate krediidiasutuste peamised tunnused (nt osutades järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi klassifikatsioonile vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve suunistele, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338)) artikli 107 lõikega 3, või muudele kohaldatavatele klassifitseerimissüsteemidele. Peale selle tuleb esitada asjaomasesse kategooriasse kuuluvate krediidiasutuste juriidilise isiku tunnusnumbrid või selle puudumisel nimed. Kui krediidiasutuste kategooriaid on rohkem kui üks, tuleb koostada üks aruanne iga kategooria kohta.]

Investeerimisühingu kategooria nimetus või investeerimisühingu nimi

[Kui aruanne esitatakse kategooria kohta, tuleb esitada iga selle kategooria krediidiasutuse juriidilise isiku tunnusnumber; kui see puudub, siis investeerimisühingute nimed.]

[Vt eespool.]

Kategooriasse kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv

[See lahter tuleb täita vaid juhul, kui aruanne on seotud krediidiasutuste või investeerimisühingute kategooriaga.]

Alus, mille põhjal määrata kindlaks, et [krediidiasutuse või investeerimisühingu/kategooriasse kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute] maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses ei avaldaks tõenäoliselt märkimisväärselt ebasoodsat mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt, arvestades direktiivi 2014/59EL artikli 4 lõikes 1 loetletud kriteeriume. Kirjeldus peab sisaldama võimaluse korral kvantitatiivset teavet.

[Selles osas tuleb kirjeldada nende krediidiasutuste, investeerimisühingute või nende kategooria tunnuseid, kelle suhtes on kohaldatud lihtsustatud kohustusi, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 1 loetletud kriteeriume, kohustuslikke näitajaid, millele on osutatud vormis allpool, ja käesoleva määruse II lisas esitatud valikulisi näitajaid, mille põhjal on krediidiasutust, investeerimisühingut või nende kategooriat hinnatud. Kõik ametiasutused peavad aruandesse märkima igale kriteeriumile antud osakaalu.]

Osakaal [Palun kirjeldage võimaluse korral, milline osakaal on hindamise eesmärgil antud igale kriteeriumile.]

Kriteerium

Näitaja

Krediidiasutus(t)e või investeerimisühingu(te) kirjeldus

[Palun märkige vajaduse korral kvantitatiivsed andmed. Kui aruanne koostatakse krediidiasutuste või investeerimisühingute kategooria kohta, võib andmed esitada vahemikuna (nt koguvara eurodes alates summast A kuni summani B). Muudes kohtades esitage palun sõnaline kirjeldus.]

Maht

Koguvara (2)

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Koguvara/liikmesriigi SKP

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Kõik arvesse võetud näitajad, mis pärinevad II lisas esitatud valikuliste näitajate loetelust

Ainult investeerimisühingud

Kohustused kokku

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Klientide raha kokku

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Klientide vara kokku

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Vastastikune seotus

Pankadevahelised kohustused (3)

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Pankadevahelised varad (4)

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. See võib olla väärtuste vahemik, kui mall täidetakse kategooria kohta.]

Tagasiostmata võlaväärtpaberid (5)

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Välismaiste tütarettevõtjate ja filiaalide arv

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Ei ole vaja täita, kui vorm täidetakse kategooria kohta.]

Krediidiasutustele, investeerimisühingutele ja teistele osutatavad kliirimis-, makse- ja arveldusteenused

[Palun kirjeldage kõiki teenuseid, mida osutavad krediidiasutus, investeerimisühing või asjaomasesse kategooriasse kuuluvad krediidiasutused või investeerimisühingud.]

Kõik arvesse võetud näitajad, mis pärinevad II lisas esitatud valikuliste näitajate loetelust

Tegevuse ulatus ja keerukus

Börsiväliste tuletisinstrumentide väärtus (tinglik (6))

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Jurisdiktsiooniülesed kohustused (7)

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Jurisdiktsiooniülesed nõuded (8)

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Hoiuste kogusumma

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Tagatud hoiused kokku

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Kõik arvesse võetud näitajad, mis pärinevad II lisas esitatud valikuliste näitajate loetelust

Riskiprofiil

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldpunktid

Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis antud punktid kapitali adekvaatsusele

Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis antud punktid likviidsuse adekvaatsusele

Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis antud punktid sisemisele juhtimiskorrale ja kogu krediidiasutust või investeerimisühingut hõlmavatele kontrollidele

Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Kõik arvesse võetud näitajad, mis pärinevad II lisas esitatud valikuliste näitajate loetelust

Õiguslik seisund

Tegevus- ja muud load, eriti seoses nüüdismudelite kasutamisega omavahendite nõuete arvutamiseks krediidi-, turu- ja operatsiooniriski suhtes

[Palun kirjeldage reguleeritud tegevust, milleks krediidiasutusel või investeerimisühingul või nende kategoorial on luba, ja märkige, kas kasutatakse nüüdismudeleid (kui kasutatakse, siis kirjeldage kasutatavat mudelit).]

Kõik arvesse võetud näitajad, mis pärinevad II lisas esitatud valikuliste näitajate loetelust

Äritegevuse laad

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis antud punktid ärimudelile ja -strateegiale

Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioon jurisdiktsioonis, kus ta tegutseb, lähtudes igas jurisdiktsioonis pakutavatest kriitilistest funktsioonidest ja põhiäriliinidest ning krediidiasutuse või investeerimisühingu turuosast

[Palun kirjeldage igas jurisdiktsioonis pakutavaid kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib kirjeldada sellesse kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute pakutavaid kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine üldiselt.]

Kõik arvesse võetud näitajad, mis pärinevad II lisas esitatud vabatahtlike näitajate loetelust

Aktsionäride struktuur

Aktsionäride osalusmäär

[Palun märkige vastuses, kui suure osakaalu moodustab viie peamise lihtaktsiate omanikust aktsionäri osalus. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib kirjeldada sellesse kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute aktsionäride osalusmäära üldiselt.]

Kõik arvesse võetud näitajad, mis pärinevad II lisas esitatud valikuliste näitajate loetelust

Õiguslik vorm

Krediidiasutuse või investeerimisühingu struktuur: kas krediidiasutus või investeerimisühing kuulub kontserni ja kui jah, siis kas kontsernil on keeruline, omavahel tihedalt seotud struktuur?

[Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib kirjeldada sellesse kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute struktuuri üldiselt.]

Krediidiasutuse või investeerimisühingu liik (nt osaühing, aktsiaselts või muu riigi õiguses määratud äriühingu liik)

[Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib kirjeldada sellesse kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute liiki üldiselt.]

Kõik arvesse võetud näitajad, mis pärinevad II lisas esitatud valikuliste näitajate loetelust

Kuulumine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või muusse vastastikuse solidaarsuse koostöösüsteemi, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7

Krediidiasutuse või investeerimisühingu funktsioon süsteemis osaleja või keskasutusena või süsteemile kriitiliste funktsioonide pakkujana

[Palun kirjeldage krediidiasutuse või investeerimisühingu funktsiooni süsteemis (nt kas osalejana, keskasutusena, teistele osalejatele kriitiliste funktsioonide pakkujana või osalejana, keda võib ohustada skeemi kontsentratsioonirisk).]

[Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib kirjeldada sellesse kuuluvaid krediidiasutusi või investeerimisühinguid üldiselt.]

Tagatisfondi suhteline maht võrreldes krediidiasutuse või investeerimisfondi koguvahenditega

[Palun esitage kvantitatiivsed andmed. Kui vorm täidetakse kategooria kohta, võib esitada ka väärtusvahemiku.]

Kõik arvesse võetud näitajad, mis pärinevad II lisas esitatud valikuliste näitajate loetelust

Muud märkused

[Palun kirjeldage muid tegureid, mida on võetud arvesse eespool esitatu kindlaksmääramisel.]

Krediidiasutuse, investeerimisühingu või nende kategooria suhtes kohaldatud lihtsustatud kohustuste kirjeldus

[Selles osas pidage teabe andmisel vajaduse korral silmas

—	direktiivi 2014/59/EL asjakohaseid artikleid [märkige täpsemalt], mis on kirjas tabeli asjaomases reas;

—	direktiivi 2014/59/EL lisa A jagu ja komisjoni lisamäärust finantsseisundi taastamise kavade sisu kohta;

—	direktiivi 2014/59/EL lisa B jagu ja komisjoni lisamäärust kriisilahenduse kava nõuete kohta;

—	direktiivi 2014/59/EL lisa C jagu,

—	täielike kohustuste ja kohaldatavate lihtsustatud kohustuste erinevuse kirjeldust.]

Kirjeldage lihtsustatud kohustusi seoses finantsseisundi taastamise kava sisu ja üksikasjadega

[Palun kirjeldage täielike kohustuste ja kohaldatavate lihtsustatud kohustuste erinevust (st milliseid kohustusi krediidiasutus või investeerimisühing ei täida/ei pea täitma), näiteks mis elemendid ei ole krediidiasutuse, investeerimisühingu või nende kategooria puhul kohaldatavate lihtsustatud kohustuste järgi nõutavad, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL lisa A jaos esitatud loetelu ja komisjoni lisamäärust finantsseisundi taastamise kavade sisu kohta.]

Kirjeldage lihtsustatud kohustusi seoses kriisilahenduse kava sisu ja üksikasjadega

Millal koostati/koostatakse esimene finantsseisundi taastamise kava/kriisilahenduse kava ja kui sageli seda ajakohastatakse?

Kirjeldage lihtsustatud kohustusi seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõike 5, artikli 11 lõike 1 ja artikli 12 lõike 2 ning lisa A ja B jao kohaselt nõutava teabe sisu ja üksikasjadega

Kirjeldage lihtsustatud kohustusi seoses direktiivi 2014/59/EL artiklites 15 ja 16 ning lisa C jaos sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks nõutavate andmete üksikasjalikkuse tasemega

VORM 3

Direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõige 8: aruandevorm [Vormis esitatud märkuste eesmärk on aidata asutustel vormi täita ja need ei moodusta vormi osa.]
Liikmesriik
Aruannet esitava pädeva asutuse/kriisilahendusasutuse nimi	[Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peavad koostama aruande nende krediidiasutuste või investeerimisühingute kohta, kellele on antud loobumisõigus seoses direktiivi 2014/59/EL 1. peatüki 2. ja 3. jaos esitatud asjaomaste nõuetega. Teave tuleb esitada kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kellele on antud loobumisõigus.]
Aruandeperiood
Krediidiasutuse kategooria nimetus või krediidiasutuse nimi [Kui aruanne esitatakse kategooria kohta, tuleb esitada iga selle kategooria krediidiasutuse juriidilise isiku tunnusnumber; kui see puudub, siis krediidiasutuste nimed.]	[Kui aruanne koostatakse konkreetse krediidiasutuste kategooria kohta, siis palun esitage selle kategooria kirjeldus, sh selle kategooria krediidiasutuste põhitunnused (nt osutades järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi klassifikatsioonile või muule kohaldatavale klassifikatsioonisüsteemile). Palun esitage kategooriasse kuuluvate krediidiasutuste juriidilise isiku tunnusnumbrid või nende puudumisel nimed. Kui krediidiasutuste kategooriaid on rohkem kui üks, koostage palun üks aruanne iga kategooria kohta.]
Alus loobumisõiguse andmiseks vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 4 lõikes 8 sätestatud asjakohastele kriteeriumitele
Keskasutusega seotud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 siseriiklikus õiguses sätestatud usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud	[Selles osas kirjeldage palun [krediidiasutuse või investeerimisühingu/nende kategooria] tunnuseid.]
Krediidiasutused või investeerimisühingud, kes kuuluvad krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi

(1) Kui selles vormis ette nähtud määratluste kohased näitaja väärtused ei ole kättsaadavad põhjusel, et kohaldamisalasse kuuluvad asjaomased üksused ei esita aruandeid rahvusvahelise finantsaruandluse standardite (IFRS) kohaselt ja neile ei kehti finantsteabe vormide (FINREP) nõuded, peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused kasutama sobivaid asendusvõimalusi. Sellisel juhul peaksid need asutused tagama, et neid asendusvõimalusi on piisavalt selgitatud ja et need on võimalikult suures ulatuses kooskõlas käesolevas vormis antud määratlustega.

(2) Selle vormi jaoks arvutatakse koguvara üldistel alustel kooskõlas FINREPiga (IFRSi või üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete (GAAP) kohaselt) – F 01.01, rida 380, veerg 010.

(3) Selle vormi jaoks arvutatakse pankadevahelised kohustused üldistel alustel kooskõlas FINREPiga (IFRSi või GAAPi kohaselt) → F 20.06, read 020 + 030 + 050 + 060 + 100 + 110, veerg 010, kõik riigid (z-telg).

(4) Selle vormi jaoks arvutatakse pankadevahelised varad üldistel alustel kooskõlas FINREPiga (IFRSi või GAAPi kohaselt) → F 20.04, read 020 + 030 + 050 + 060 + 110 + 120 + 170 + 180, veerg 010, kõik riigid (z-telg).

(5) Selle vormi jaoks arvutatakse tagasiostmata võlaväärtpaberid üldistel alustel kooskõlas FINREPiga (IFRSi või GAAPi kohaselt) → F 01.02, read 050 + 090 + 130, veerg 010.

(6) Selle vormi jaoks arvutatakse börsiväliste tuletisinstrumentide väärtus (tinglik) üldistel alustel kooskõlas FINREPiga IFRSi kohaselt → F 10.00, read 300 + 310 + 320, veerg 030 + F 11.00, read 510 + 520 + 530, veerg 030, või GAAPi kohaselt → F 10.00, read 300 + 310 + 320, veerg 050 + F 11.00, read 510 + 520 + 530, veerg 030.

(7) Selle vormi jaoks arvutatakse pankadevahelised kohustused üldistel alustel kooskõlas FINREPiga (IFRSi või GAAPi kohaselt) → F 20.06, read 010 + 040 + 070, veerg 010, kõik riigid peale päritoluriigi (z-telg). Märkus. Väärtuse arvutamisel ei arvestata i) asutusesiseseid kohustusi ja ii) välismaiste filiaalide ja tütarettevõtjate kohustusi sama päritoluriigi vastaspoole suhtes.

(8) Selle vormi jaoks arvutatakse pankadevahelised kohustused üldistel alustel kooskõlas FINREPiga (IFRSi või GAAPi kohaselt) → F 20.04, read 010 + 040 + 080 + 140, veerg 010, kõik riigid peale päritoluriigi (z-telg). Märkus. Väärtuse arvutamisel ei arvestata i) asutusesiseseid varasid ja ii) välismaiste filiaalide ja tütarettevõtjate varasid sama päritoluriigi vastaspoole suhtes.

II LISA

Valikuliste näitajate loetelu

Valikulised näitajad (1)

Koguvara (2)

Makseviivituses olev riskipositsioon kokku

Koguvara/liikmesriigi SKP

Makseviivituses olev riskipositsioon kokku/liikmesriigi SKP

Riskiga kaalutud vara kokku

Kohustused kokku

Klientide raha kokku

Klientide vara kokku

Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku

Turukapitalisatsioon

Hoiul olevate varade väärtus

Börsiväliste tuletisinstrumentide väärtus (tinglik (3))

Pankadevahelised varad

Pankadevahelised kohustused

Finantssektorisisesed kohustused

Finantssektorisisesed varad

Jurisdiktsiooniülesed kohustused

Jurisdiktsiooniülesed nõuded

Tagasiostmata võlaväärtpaberid

Riigisiseste maksetehingute väärtus

Hoiuste kogusumma

Tagatud hoiused kokku

Erasektori hoiused liidu hoiustajatelt

Erasektori laenude, sealhulgas sihtotstarbeliste vahendite ja sündikaatlaenude väärtus

Erasektori laenude arv

Äriklientide hoiukontode arv

Jaeklientide hoiukontode arv

Jaeklientide arv

Omamaiste tütarettevõtjate ja filiaalide arv

Välismaiste tütarettevõtjate ja filiaalide arv (teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate ja filiaalide kaupa)

Finantsturu infrastruktuuri liikmesus

Kriitilised funktsioonid, mida krediidiasutus või investeerimisühing tagab teistele kontserni ettevõtjatele või mida kontserni ettevõtjad tagavad krediidiasutusele või investeerimisühingule

Kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid igas asjaomases jurisdiktsioonis, sealhulgas teenuste osutamine teistele krediidiasutustele või investeerimisühingutele

Kliirimis-, makse- ja arveldusteenuste osutamine turuosalistele või teistele ja teiste teenuseosutajate arv turul

Makseteenuste osutamine turuosalistele või teistele ja teiste teenuseosutajate arv turul

Krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse geograafiline jaotus (sealhulgas nende jurisdiktsioonide arv, kus krediidiasutus või investeerimisühing ja tütarettevõtjad tegutsevad, ja tegevuse maht)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu turuosa äriliini kohta ühes jurisdiktsioonis (nt hoiuste kaasamine, jaehüpoteeklaenud, tagamata lfaenud, krediitkaardid, laenud VKEdele, ärilaenud, kaubanduse rahastamine, maksetegevus ja muude kriitiliste teenuste osutamine)

Tegevus- ja muude lubade liik (nt investeerimisühing või krediidiasutus, nüüdismudelite kasutamine omavahendite nõuete arvutamiseks krediidi-, turu- ja operatsiooniriski suhtes)

Erasektori laenud kodumaistele laenusaajatele

Erasektori laenud konkreetse piirkonna laenusaajatele

Hüpoteeklaenud laenusaajatele liidus

Hüpoteeklaenud kodumaistele laenusaajatele

Jaelaenud liidus asutatud laenusaajatele

Jaelaenud kodumaistele laenusaajatele

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldpunktid

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis antud punktid kapitali adekvaatsusele, likviidsuse adekvaatsusele, sisemisele juhtimiskorrale ja kogu krediidiasutust või investeerimisühingut hõlmavate kontrollide hindamistele

Tegevus- ja muud load, eriti nüüdismudelite kasutamisel omavahendite nõuete arvutamiseks krediidi-, turu- ja operatsiooniriski suhtes

Krediidiasutuse või investeerimisühingu üldine ärimudel, elujõulisus ja strateegia jätkusuutlikkus, arvestades tulemusi, mis on saadud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis tehtud ärimudeli analüüsi põhjal vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve suunistele järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühise menetluse ja metoodika kohta. Selleks võivad ametiasutused kasutada punkte, mis anti ärimudelile ja -strateegiale järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis

Kas aktsionärid on koondunud või paiknevad hajusalt, võttes arvesse eelkõige kvalifitseeritud aktsionäride arvu ja seda, mil määral võib aktsionäride struktuur mõjutada teatava finantsseisundi taastamise meetmete rakendamise võimalikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul ja kriisilahenduse vahendite kättesaadavust kriisilahendusasutuste jaoks?

Krediidiasutuse või investeerimisühingu struktuur, et hinnata, kas krediidiasutus või investeerimisühing on osa kontsernist ja kui on, siis kas kontserni struktuur on keeruline või lihtne, võttes arvesse rahanduslikku ja tegevuslikku sõltuvust üksteisest

Krediidiasutuse või investeerimisühingu liik (nt osaühing, aktsiaselts või muu riigi õiguses määratud äriühingu liik)

Tagatisfondi maht võrreldes krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvahenditega (üksnes krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või muude vastastikuse solidaarsuse süsteemide puhul)

Vastastikuse solidaarsuse süsteemi liik ning selle riskijuhtimispoliitika ja -kord

Muude krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi osalejatega seotuse määr

(1) Kui selles lisas ette nähtud määratluste kohased näitaja väärtused ei ole kättesaadavad põhjusel, et kohaldamisalasse kuuluvad asjaomased üksused ei esita aruandeid IFRSi kohaselt ja neile ei kehti FINREPi nõuded, peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused kasutama sobivaid asendusvõimalusi (nt riikliku GAAPi põhjal). Sellisel juhul peaksid need asutused tagama, et neid asendusvõimalusi on piisavalt selgitatud ning et need on võimalikult suures ulatuses kooskõlas käesolevas vormis antud määratlustega.

(2) Koguvara arvutatakse üldistel alustel kooskõlas FINREPiga (IFRSi või GAAPi kohaselt) – F 01.01, rida 380, veerg 010.

(3) Börsiväliste tuletisinstrumentide väärtus (tinglik) arvutatakse üldistel alustel kooskõlas FINREPiga (IFRSi kohaselt) → F 10.00, read 300 + 310 + 320, veerg 030 + F 11.00, read 510 + 520 + 530, veerg 030 või FINREPiga (GAAPi kohaselt) → F 10.00, read 300 + 310 + 320, veerg 050 + F 11.00, read 510 + 520 + 530, veerg 030.

17.6.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 160/50

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/963,

16. juuni 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatüki kohane nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on teatavad liikmesriigid ja Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA“) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohalt tähtis. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Selle teabe alusel tuleb nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu olulistest üksikasjadest ja kaalutlustest, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes liidus tegevuskeeld või muudetakse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)	Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/1991 (3) alusel loodud komiteele (edaspidi „lennuohutuskomitee“) suuline ettekanne.

(5)

Komisjon on andnud lennuohutuskomiteele värsket teavet käimasolevate ühiskonsultatsioonide kohta, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (4) raames Angola, Botswana, Gruusia, Guinea Vabariigi, India, Indoneesia, Iraani, Kasahstani, Madagaskari, Mosambiigi, Sambia, Sudaani, Taiwani ja Tai pädevate asutuste ning lennuettevõtjatega. Komisjon andis lennuohutuskomiteele ka teavet lennuohutusolukorra kohta Afganistanis, Iraagis, Kirgiisi Vabariigis, Liibanonis, Nepalis, Pakistanis, Ukrainas ja Zimbabwes, samuti tehniliste konsultatsioonide kohta Venemaa Föderatsiooniga.

(6)

EASA esitles komisjonile ja lennuohutuskomiteele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) poolt üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi raames koostatud auditiaruannete analüüsi tulemusi. Liikmesriike kutsuti üles seadma prioriteediks sellistes riikides litsentsitud lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimist seisuplatsil, mille puhul on ICAO tuvastanud olulise ohutusprobleemi või mille ohutusjärelevalvesüsteemis esineb EASA andmetel märkimisväärseid puudujääke. Lisaks komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt peetavatele konsultatsioonidele võimaldab õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmine hankida lisateavet kõnealustes riikides litsentsitud lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste kohta.

(7)	EASA teavitas komisjoni ja lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise (edaspidi „SAFA“) programmi raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest.

(8)

Peale selle teavitas EASA komisjoni ja lennuohutuskomiteed tehnilise abi projektidest riikides, mille suhtes kasutatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid või jälgimist. Anti teavet edasise tehnilise abi kavadest ja taotlustest ning tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamise koostööst eesmärgiga aidata kõrvaldada kõik puudujäägid kohaldatavate rahvusvaheliste standardite järgimisel. Liikmesriike kutsuti üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja EASAga. Sellega seoses rõhutas komisjon, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige ICAO ohutusalase koostööabi võrgustiku (edaspidi „SCAN“) andmebaasi kaudu teavet tehnilise abi kohta, mida Euroopa Liit ja selle liikmesriigid annavad lennuohutuse suurendamiseks kogu maailmas.

(9)	Eurocontrol andis komisjonile ja lennuohutuskomiteele värsket teavet SAFA häirefunktsiooni staatuse ning tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete praeguse statistika kohta.

Liidu lennuettevõtjad

(10)

Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemusi, on mitu liikmesriiki võtnud teatavaid täitemeetmeid ning teavitanud neist komisjoni ja lennuohutuskomiteed. Norra teatas komisjonile ja lennuohutuskomiteele meetmetest, mis ta oli võtnud lennuettevõtja AIRWING A/S suhtes.

(11)	Liikmesriigid rõhutasid, et kui vastavast mis tahes ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustab otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

Angola lennuettevõtjad

(12)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 474/2006 on Angolas serditud lennuettevõtjal TAAG Angola Airlines lubatud liidu piires käitada nelja Boeing 737-700 tüüpi õhusõidukit (registreerimistunnused D2-TBF, D2-TBG, D2-TBH ja D2-TBJ), kolme Boeing 777-200 tüüpi õhusõidukit (registreerimistunnused D2-TED, D2-TEE ja D2-TEF) ning kolme Boeing 777-300 tüüpi õhusõidukit (registreerimistunnused D2-TEG, D2-TEH ja D2-TEI).

(13)

Lennuettevõtja TAAG Angola Airlines esitas 25. aprillil 2016 Angola pädevate asutuste Instituto Nacional da Aviação Civil (edaspidi „INAVIC“) kaudu taotluse kanda määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisasse uus Boeing 777-300 tüüpi õhusõiduk (registreerimistunnus D2-TEJ) ning uus Boeing 737-700 tüüpi õhusõiduk (registreerimistunnus D2-TBK).

(14)

Lennuettevõtja TAAG Angola Airlines on komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 (6) kohase kolmanda riigi lennuettevõtjale loa andmise menetluse käigus suhelnud alates 2014. aasta novembrist pidevalt EASA-ga ning esitanud faktilisi ja üksikasjalikke andmeid oma õhusõidukipargi ja käitamistegevuse kohta. Selle protsessi tulemuseks oli TCO kohapealne audit, mis toimus ajavahemikul 1.–3. veebruarini 2016. TCO-osa kohaselt tegi auditirühm kindlaks piiratud hulga 2. tasandi puudusi ja esitas ühe vaatlustulemuse. Lennuettevõtja TAAG Angola Airlines esitas EASA-le parandusmeetmete kava, mis võeti vastu, ning puudused kõrvaldati.

(15)

Lennuettevõtjaga TAAG Angola Airlines loodud pideva dialoogi, lennuettevõtja TAAG Angola Airlines esitatud üksikasjalike ja täpsete andmetega oma õhusõidukipargi ja selle toimingute kohta ning ka TCO kohapealse auditi positiivse tulemusega on loodud vajalik kindlustunne, et TAAG Angola Airlines on võimeline töötama oma 737-700, Boeing 777-200 ja Boeing 777-300 tüüpi õhusõidukitega vastavalt rahvusvahelistele ohutusstandarditele Seetõttu on komisjoni arvates asjakohane lennuettevõtja TAAG Angola Airlines taotluse vastuvõtmisele lisaks leevendada osaliselt praegust keeldu, võimaldades lennuettevõtjal TAAG Angola Airlines lennata liitu oma õhusõidukipargi Boeing 737-700, Boeing 777-200 ja 777-300 tüüpi kõigi õhusõidukitega.

(16)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja kanda lennuettevõtja TAAG Angola Airlines Boeing 737-700 tüüpi õhusõiduk ning ka Boeing 777-200 ja 777-300 õhusõidukid määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisasse kui õhusõidukid, millel on lubatud lennata liitu.

(17)	Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima, et lennuettevõtja TAAG Angola Airlines järgib asjakohaseid ohutusstandardeid tulemuslikult, ja seadma prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

Botswana lennuettevõtjad

(18)

Botswana tsiviillennundusamet (edaspidi „CAAB“) esitas komisjonile 23. detsembril 2015 saadetud kirjas teavet oluliste ohutusprobleemide ja teiste ICAO tuvastatud puuduste likvideerimise edenemise kohta. ICAO koordineeritud valideerimisauditi tulemused rahvusvaheliste ohutusstandardite tõhusal rakendamisel on paranenud kuni 71 %. Sellele tulemusele toetudes kinnitas ICAO 31. detsembril 2015, et mõlemad olulised ohutusprobleemid on lahendatud. CAAB on andnud täiendavat teavet Botswanas serditud lennuettevõtjate suhtes korraldatud ohutusjärelevalve kohta.

(19)

Rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikust rakendamisest ja kättesaadavast ohutusalast teabest on märgata CAAB tugevat arengut ning sellest ei ilmne, et seoses Botswanas serditud lennuettevõtjatega esineks veel ohutusega seotud negatiivseid suundumusi, mis annaks põhjust muretsemiseks lennuohutuse seisukohast.

(20)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Botswana lennuettevõtjad.

Gruusia lennuettevõtjad

(21)

ICAO vaatas 2016. aprillis läbi parandusmeetmed, mis Gruusia tsiviillennundusamet (edaspidi „GCAA“) võttis, et tegeleda olulise ohutusprobleemiga lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmisega seotud sertimise valdkonnas. Kõnealune oluline ohutusprobleem tehti kindlaks 2013. aasta oktoobris ICAO kohapealse koordineeritud valideerimisauditi käigus. Kõnealuse läbivaatamise põhjal tegi ICAO kindlaks, et GCAA võetud parandusmeetmetega lahendati edukalt kõnealune oluline ohutusprobleem.

(22)

Rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslikust rakendamisest ja kättesaadavast ohutusalast teabest on märgata GCAA kindlat kohustust ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel ega ilmne sellest, et seoses Gruusias serditud lennuettevõtjatega esineks veel ohutusega seotud negatiivseid suundumusi, mis annaks lennuohutuse seisukohast põhjust muretsemiseks.

(23)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Gruusia lennuettevõtjad.

Guinea Vabariigi lennuettevõtjad

(24)

Guinea Vabariigi pädev asutus – Direction nationale de l'aviation civile (edaspidi „DNAC“) – on 2013. aasta jaanuaris Brüsselis toimunud tehnilisel koosolekul sõlmitud kokkuleppe kohaselt esitanud komisjonile korrapäraselt teavet ICAO poolt 2012. aasta detsembris heakskiidetud parandusmeetmete kava elluviimise ja kõigi sellega seotud toimingute kohta.

(25)

DNAC seni viimases eduaruandes, mille komisjon sai kätte 3. mail 2016, on kirjeldatud kõige värskemaid parandusmeetmete kava elluviimisega seotud tegevusi ja arengut. Käesoleval ajal keskendutakse kõnealuses kavas käitamistegevuse, lennukõlblikkuse, personali litsentsimise ja lennuväljade valdkonnaga seotud inspektorite koolitamisele, lennuettevõtjate sertimise jätkumisele ning järelevalveprogrammile. Lennuettevõtja Konair Guinée on läbinud täieliku ICAO nõuetele vastava (viieetapilise) sertimise ning saanud 17. septembril 2015 lennuettevõtja sertifikaadi (nr 03/DNAC/2015). Sertimismenetlust jätkavad veel kolm lennuettevõtjat: Sahel Aviation Service Guinée, Fly Nimba Airlines ja Ijet Aviation. DNAC andmete kohaselt on järelevalveprogramm koostatud ja rakendatud.

(26)	ICAO koordineeritud valideerimisaudit on kavas korraldada 23.–29. novembrini 2016.

(27)

2012. aasta detsembris ICAO kinnituse saanud parandusmeetmete kava järkjärguline elluviimine ja olemasolev ohutusteave ei anna praegu alust kehtestada Guinea Vabariigis serditud lennuettevõtjatele tegevuskeeldu ega käitamispiiranguid. Komisjon kavatseb siiski jätkata olukorra tähelepanelikku jälgimist, võttes arvesse 2016. aasta novembris toimunud ICAO koordineeritud valideerimisauditi tulemusi.

(28)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Guinea Vabariigi lennuettevõtjad.

(29)	Kui asjakohasest ohutusteabest peaks siiski ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmisest tulenevad otsesed ohutusriskid, on komisjon sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid.

India lennuettevõtjad

(30)

3. mail 2016 toimusid tehnilised konsultatsioonid komisjoni, EASA ja liikmesriikide ning India tsiviillennunduse peadirektoraadi (edaspidi „India DGCA“) esindajate ning Indias serditud lennuettevõtja Air India vahel. Kõnealuseid konsultatsioone peeti sellise lepingu raames, mis India DGCA-ga oli varem sõlmitud komisjoniga tehniliste konsultatsioonide pidamiseks, et arutada India DGCA sertimise ja järelevalve kohustusi seoses India DGCA serditud India lennuettevõtjatega.

(31)

Kõnealuste konsultatsioonide käigus esitas India DGCA õhusõidukite ohutuse hindamise (edaspidi „SAFA“) programmi raames India lennuettevõtjate, sealhulgas Air India tegevuse analüüsi. India DGCA teatas, et SAFA juhtimismeetmete toetuseks on ta on välja töötanud õhusõiduki spetsiaalse kontrolli seisuplatsil. India DGCA esitas ka andmed seisuplatsil läbiviidud õhusõiduki selliste kontrollide kohta, mis ta ise tegi 2016. aasta esimeses kvartalis. Lisaks andis India DGCA konkreetseid üksikasju teatavate India lennuettevõtjate suhtes kohaldatava järelevalvetegevuse kohta. Esitatud andmed hõlmasid 2015. aasta järelevalvetegevuse ülevaadet. Lisaks esitas India DGCA ajakohastatud andmed tehtud jätkusuutlikkuse algatuste kohta. Kõnealuste algatuste hulka kuuluvad kvalifitseeritud töötajate värbamine ja koolitamine, andmebaasi haldamise väljatöötamine ja uuesti sertimise ülesande ajakohastamine.

(32)

Lennuettevõtja Air India andis üksikasjalikku teavet seoses oma ohutus- ja kvaliteedijuhtimissüsteemiga. Lennuettevõtja Air India esitas ka 2015. aasta kohta lennu ohutuse analüüside andmed, samuti oma lähenemisviisi lennuohutusteabe levitamise ja SAFA programmi haldamise kohta. Lennuettevõtja Air India esitatud SAFA programmi andmed hõlmasid ta enda põhjalikku analüüsi tema suhtes kohaldatud SAFA tegevuse kohta. Lennuettevõtja Air India andis ülevaate oma sisemistest protsessidest ja menetlustest, sealhulgas üksikasjad seoses algpõhjuse analüüsi ning sellest tulenevate leevendusmeetmetega, mida lennuettevõtja on rakendanud. Peale selle teatas Air India, et ta suhtleb regulaarselt India DGCA-ga, sealhulgas seoses SAFA programmi haldusmeetmetega.

(33)

24. mai 2016. aasta kirjas kordas komisjon India DGCA-le mitmeid sõnumeid, sealhulgas seda, et DGCA peab jätkuvalt tähelepanelikult jälgima India lennuettevõtjate suhtes tehtavaid SAFA kontrolle. Komisjon osutas lennuettevõtjale Air India, et ta on arvesse võtnud Air India rakendatud SAFA haldusmeetmeid, kuid märkis, et nende meetmetega tuleb saavutada ühtne ja jätkusuutlik paranemine SAFA programmi raames. Peale selle meenutas komisjon nii India DGCA-le kui ka lennuettevõtjale Air India komisjoni määrusega (EL) nr 452/2014 EASA-le pandud kohustust hinnata kolmandate riikide lennuettevõtjate ohutust ning seda, et EASA arvestab hindamises väga palju nende SAFA programmis saadud tulemusi.

(34)

Komisjon võttis India DGCA ja lennuettevõtja Air India edastatud teabe teadmiseks. Kogu kättesaadava teabe, sealhulgas 3. mai 2016 tehnilisel nõupidamisel India DGCA ja lennuettevõtja Air India esitatud andmete ning lennuettevõtjale Air India EASA poolt komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 raames tehtud viimase audi esialgsete tulemuste põhjal järeldati, et praeguses etapis ei ole põhjust kehtestada tegevuskeeldu või käitamispiiranguid Indias serditud lennuettevõtjate suhtes. Siiski on vaja täiendavaid tehnilisi konsultatsioone, et tagada jooksvalt ohutusega seotud küsimuste lahendamine.

(35)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna India lennuettevõtjad.

(36)	Komisjon kavatseb jätkata ametlikke konsultatsioone India DGCA-ga määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaselt.

(37)	Liikmesriigid peavad kontrollima ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tegelikku järgimist, seades prioriteediks India lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

Indoneesia lennuettevõtjad

(38)

Liidu kohapealne kontrollkäik Indoneesias toimus 2016. aasta aprillis. Kontrollkäigust võtsid osa komisjoni, EASA ja liikmesriikide eksperdid. Kontrollkäik tehti Indoneesia tsiviillennunduse peadirektoraadi (edaspidi „Indoneesia DGCA“) büroodes ja mitme Indoneesias serditud lennuettevõtja, nimelt Citilink, Lion Air, Batik Air, Indonesia Air Asia ja Aviastar Mandiri (serditud CASR-135, pendel- ja tellimuslendudega seotud käitamistegevused) juures.

(39)

Eksperdid leidsid, et lennuettevõtjate esmane sertimine toimus asjakohase viieetapilise lähenemisviisi kaudu ning Indoneesia DGCA teiste osakondadega toimub piisav kooskõlastamine. Sertimisauditid on dokumenteeritud, järeldused on tehtud ja lennuettevõtjatelt on nõutud järelkontrolli, sealhulgas parandusmeetmeid ja algpõhjuste analüüsi.

(40)

Eksperdid jõudsid otsusele, et järelevalvetegevused (audit ja kontroll) on kavas kord aastas ning et üldiselt toimuvad kõnealused järelevalvetegevused kava kohaselt. Eksperdid märkisid, et märkimisväärne hulk lennukorralduse ja salongiohutuse inspektoreid oli hiljuti tööle võetud ning vajavad endiselt koolitust kontrollimeetodite ja erimääruste kohta. Lisaks sellele on endiselt vaja ühtlustada inspektorite töömeetodeid seoses aruandluse, järeldusi käsitleva teabevahetuse ja parandusmeetmete heakskiitmisega, sh algpõhjuste analüüs ja järelduste järelkontrolli ajakava.

(41)

Indoneesia DGCA tõendas, et jõustamismeetmed on võetud. Näiteks lennuettevõtja Aviastar Mandiri, (serditud CASR-121, kohalikud, riiklikud ja lennuettevõtja täiendavad käitamistegevused, lennuettevõtja sertifikaat nr 121-043) lennuettevõtja sertifikaat tühistati sellise määruse järgimata jätmise pärast, milles käsitletakse õhusõidukipargis ettenähtud õhusõidukite miinimumarvu.

(42)

Liidu kohapealse kontrollkäigu raames lennuettevõtja Citilink esitatud tõenditest nähtub, et lennuettevõtja Citilink suudab tagada vastavuse riiklikele ja rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Lennuettevõtja Citilink on tõendanud, et tal on hästi välja töötatud ohutus- ja kvaliteedijuhtimise süsteem, samuti lennukõlblikkuse põhjalik ja jätkuv korraldamise ning ta kohaldab ohutuse suhtes ennetavat lähenemist.

(43)

Grupp Lion Group koosneb kolmes eri riigis serditud kuuest lennuettevõtjast, kes kohaldavad integreeritud lähenemisviisi oma käitamistegevuste ning ohutus- ja kvaliteedijuhtimise suhtes. Gruppi Lion Group kuuluvad lennuettevõtjad Lion Air ja Batik Air on kaks Indoneesias serditud lennuettevõtja sertifikaadi omanikku. Lennuettevõtjad Lion Air ja Batik Air tõendasid ekspertide rahuloluks, et neil mõlemal on olemas hästitoimivad ohutuse ja kvaliteedi tagamise ja juhtimise süsteemid. Nimetatud kahe lennuettevõtja ja ka grupi Lion Group tippjuhtkonnal on korralikud teadmised nendest süsteemidest ning nad kasutavad neid riskide kindlakstegemisel ja selleks, et võtta asjakohaseid meetmeid suurimate riskide vähendamiseks vastuvõetava tasemeni. Eksperdid leidsid, et lennuettevõtjad Lion Air ja Batik Air on tööle võtnud professionaalse personali ning on kehtestatud süsteemid eri käitamistegevuste haldamiseks. Nii üksiku lennuettevõtja kui ka lennuettevõtjate grupi tasandil tegutsev juhtkond saab ohutust ja kvaliteeti käsitlevat teavet ja analüüse. Juhtkond teeb teabe- ja parandusmeetmed teatavaks ametisiseste trükistega, elektrooniliselt ja muul viisil.

(44)

Komisjon ja lennuohutuskomitee kuulasid 31. mail 2016 ära Indoneesia DGCA ja lennuettevõtjate Citilink, Lion Air ja Batik Air ettekanded. Indoneesia DGCA tutvustas oma praegust organisatsioonilist struktuuri, sealhulgas üksikasju oma lennukõlblikkuse ja õhusõidukite käitamise direktoraadile määratud töötajate ning ohutusjärelevalve ülesannete ja inspektorite koolitamise jaoks ettenähtud olemasoleva eelarve kohta. Indoneesia DGCA andis üksikasjalikku teavet viimase aasta jooksul võetud oluliste meetmete kohta, eelkõige tsiviillennunduse ohutusega seotud õigusaktide ajakohastamise, inspektoritele ettenähtud juhendite ajakohastamise, ohutusega seotud teabehaldussüsteemi parandamise ja riikliku lennuohutusprogrammi väljatöötamise alguse kohta. Indoneesia DGCA andis oma ettekandes ülevaate parandusmeetmetest, mis võeti seoses liidu kohapealse kontrollkäigu ajal tehtud ekspertide märkustega.

(45)

Lennuettevõtja Citilink tutvustas oma parandusmeetmete kava, mille ta on välja töötanud liidu kohapealsest kontrollkäigust tulenenud märkuste alusel. Parandusmeetmete kava sisaldab parandus- ja ennetusmeetmeid ning põhineb nende märkuste algpõhjuse usaldusväärsel analüüsil. Tehti ka kokkuvõte alates 2015. aasta novembrist kõige olulisemate arengusuundade kohta, mis hõlmavad lennuandmete analüüsi programmi täiustatud rakendamist, täiendavaid ressursse ohutuse ja kvaliteedi jaoks ning ohutuse e-aruandluse tarkvara pidevat täiendamist.

(46)

Lennuettevõtjate Lion Air ja Batik Air ettekandes tehti kokkuvõte grupi Lion Group kuue lennuettevõtja strateegiast. Turu arengu põhjal keskendutakse grupi strateegias nüüd turgude kasvule väljaspool Indoneesiat. Lennuettevõtjad Lion Air ja Batik Air esitasid parandusmeetmete kava, mis töötati välja liidu kohapealsest kontrollkäigust tulenenud märkuste alusel. Kõnealune kava sisaldab parandusmeetmeid, mis põhinevad nimetatud märkuste algpõhjuse analüüsil. Lennuettevõtja Batik Air selgitas oma uurimise kulgu seoses hiljutiste juhtumiga, mille käigus üks nende õhusõidukitest hõivas loata lennuraja, ning lennuettevõtja Batik Air poolt vahetult pärast õnnetust võetud ohutusmeetmeid.

(47)

Ärakuulamisel teatas Indoneesia DGCA komisjonile, et viimase kuue kuu jooksul on ICAO valideerinud Indoneesia DGCA võetud parandusmeetmeid kohapealse kontrollita. Käesoleva valideerimise lõpptulemus ei ole veel kättesaadav. Indoneesia DGCA selgitas ka, et ta teeb Föderaalse Lennuametiga koostööd oma ohutuse järelevalvesüsteemi parandamiseks. Föderaalne Lennuamet korraldas 2016. aasta veebruaris rahvusvahelise ohutusalase hindamise, mille käigus tehti seitse märkust, ning järelkontrollkäigu 2016. aasta mais. Indoneesia DGCA teabe kohaselt on kõik puudused kõrvaldatud, aga Föderaalse Lennuameti nõudmisel peab Indoneesia DGCA andma igakuiselt aru inspektorite koolitamisel tehtud edusammudest.

(48)

Võttes arvesse kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas liidu kohapealse kontrollkäigu tulemusi ja ärakuulamisel saadud andmeid, on komisjon jõudnud järeldusele, et Indoneesia DGCA on alates 2014. aastast teinud jätkusuutlikke edusamme. Siiski peab Indoneesia DGCA muu hulgas kindlasti parandama ohutusjärelevalve süsteemi, samuti inspektorite koolitamist ja nende töömeetodite ühtlustamist.

(49)

Komisjon märkis, et lennuettevõtjad Citilink, Lion Air ja Batik Air suudavad esitada üksikasjalikku teavet oma käitamistegevuse ohutu korraldamise kohta. Komisjon leiab, et on olemas piisavalt tõendeid selle kohta, et kõnealused lennuettevõtjad järgivad kohaldatavaid Indoneesia õigusnorme ja rahvusvahelisi ohutusstandardeid.

(50)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja jätta määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast välja lennuettevõtjad Aviastar Mandiri (lennuettevõtja sertifikaat nr 121-043), Citilink, Lion Air ja Batik Air.

(51)	Liikmesriigid peavad kontrollima ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tegelikku järgimist, seades prioriteediks Indoneesias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(52)	Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

Iraani lennuettevõtjad

(53)

Iraani Islamivabariigi tsiviillennundusorganisatsiooni (edaspidi „CAO-IRI“) serditud lennuettevõtja Iran Air lisati määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisasse 2010. aasta märtsis. Pärast liidu kohapealset kontrollkäiku täpsustati 2010. aasta juulis veelgi lennuettevõtja Iran Air õhusõidukipargi suhtes kehtestatud käitamispiiranguid.

(54)	Liidu kohapealne kontrollkäik Iraanis toimus 2016. aasta mais. Kontrollkäigust võtsid osa komisjoni, EASA ja liikmesriikide eksperdid. Kõnealune kontrollkäik tehti CAO-IRI büroodes ning lennuettevõtja Iran Air büroodes ja rajatistes.

(55)

Eksperdid leidsid, et kõiki tsiviillennunduse aspekte reguleeriva organina on CAO-IRI hästi organiseeritud tsiviillennundusamet. Samuti leidsid eksperdid, et Iraanil on terviklik õigusalane süsteem, mida on sageli ajakohastatud. Kontrollkäigu ajal täheldatud asjaolude põhjal tegid eksperdid järelduse, et CAO-IRI suudab ja tahab ohutuspuudujääke kõrvaldada.

(56)

Alates liidu eelmisest kohapealsest kontrollkäigust 2010. aasta juulis on lennuettevõtja Iran Air tegelenud vastavate tähelepanekutega. A320 tüüpi õhusõidukite lennukõlblikkuse pidev korraldamine on paranenud ning on praegu samal tasemel nagu A300 ja A310 õhusõidukite lennukõlblikkus. Eksperdid leidsid, et lennuettevõtja Iran Air ohutusjuhtimissüsteem on aastate jooksul paranenud, kuigi seda saaks veelgi parandada, eelkõige eespool kirjeldatud menetluste kohaldamise ning ettevõtte tasandil ohutus- ja kvaliteedijuhtimise funktsiooni täiendava integreerimise osas. Lennukõlblikkuse valdkonnas tegid eksperdid mitmeid märkusi, mis võivad lennuettevõtjal Iran Air aidata veelgi parandada käitamistegevuste ohutust ja kvaliteeti.

(57)

1. juunil 2016 kuulasid komisjon ja lennuohutuskomitee ära CAO-IRI ja lennuettevõtja Iran Air ettekande. CAO-IRI andis ülevaate lennutegevusest Iraanis, CAO-IRI organisatsioonilisest struktuurist ja Iraanis kohaldatavate lennuohutust käsitlevate õigusaktide põhijoontest. Lisaks sellele esitas CAO-IRI üksikasju ICAO auditi aruande ja võetud parandusmeetmete kohta. Kõnealuste meetmete hulka kuuluvad seadusandlikud muudatused, et tagada CAO-IRI-le piisavad vahendid ja sõltumatus oma ohutusjärelevalve ülesannete täitmiseks. Kõnealusest ülevaatest saadi kinnitust üldistele positiivsetele arengusuundadele, mida täheldati liidu kohapealse kontrollkäigu ajal.

(58)

Lennuettevõtja Iran Air esitas äriühingut käsitleva kõrgetasemelise ülevaate, sh oma praeguse õhusõidukipargi ning olemasolevate vahendite ja võimaluste kohta, rõhutades, et enda arvates on ta võimeline oma õhusõidukiparki uuendama ja laiendama. Lisaks sellele esitas Iran Air parandusmeetmeid, mis ta on võtnud tulenevalt 2010. aasta juulis toimunud liidu kohapealsest kontrollkäigust, sealhulgas Airbus A320 tüüpi õhusõidukite pargi lennukõlblikkuse suhtes tehtud täiustused ning ohutus- ja kvaliteedijuhtimise parandamine. Lennuettevõtja Iran Air tutvustas oma parandusmeetmete kava, mille ta on välja töötanud 2016. aasta mais toimunud liidu kohapealsest kontrollkäigust tulenenud märkuste alusel. Kõnealuse kava põhielemendid on lennuandmete analüüsiprogrammi täiustamine ning ohutusjuhtimissüsteemi toetava parema tarkvara rakendamine.

(59)

Oluline osa ettekandest oli pühendatud lennuettevõtja Iran Air kavatsusele oma õhusõidukiparki uuendada ja laiendada. Lennuettevõtja Iran Air kavatseb oma õhusõidukiparki täiendada olemasolevat tüüpi õhusõidukiga ning lisada ka uut tüüpi õhusõiduki. Ettekandest nähtub, et muutuste projekti ulatusliku juhtimise jaoks on loodud spetsiaalne projektirühm, et ennetavalt tuvastada, juhtida ja vähendada ohutusriske, mis kaasnevad uut tüüpi õhusõiduki kasutuselevõtuga. Uut tüüpi õhusõiduki kasutuselevõtuga seotud kõigi tegevuste välis- ja sisemuutuste puhul kasutatakse ühtlustatud dokumenteeritud menetlusi, mis võivad ohutusele ebasoodsalt mõjuda.

(60)	Lennuettevõtja Iran Air õhusõidukipargis kasutatavate Fokker F100 ja Boeing B747 tüüpi õhusõidukite lennukõlblikkuse juhtimise täiustamise kohta aga asjakohast teavet ei saadud.

(61)

Kogu kättesaadava teabe, sealhulgas liidu kohapealse kontrollkäigu ja 2016. aasta mais toimunud ärakuulamiste tulemuste põhjal leiab komisjon, et lennuettevõtja on teinud pidevaid edusamme Airbus A320 tüüpi õhusõiduki lennukõlblikkuse parandamiseks ja et lennuettevõtja Iran Air on näidanud, et ta suudab oma õhusõidukipargis võtta kasutusele uut tüüpi õhusõiduki.

(62)

Samuti tunnustatakse asjaolu, et CAO-IRI ja lennuettevõtja Iran Air tahavad ja suudavad teha komisjoniga koostööd. Leiti, et CAO-IRI suudab piisaval määral täita oma kohustusi järelevalve teostamisel Iraanis serditud lennuettevõtjate üle. Komisjon leiab seoses lennuettevõtjaga Iran Air, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja järgib kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja soovituslikke tavasid. Siiski vajab Fokker F100 ja Boeing B747 tüüpi õhusõidukite park veel täiustamist. Eespool esitatu põhjal leiab komisjon, et lennuettevõtja Iran Air suhtes kehtestatud praegused tegevuspiirangud saab kaotada, välja arvatud praegused piirangud, mis on kehtestatud lennuettevõtja Iran Air õhusõidukipargi Fokker F100 ja Boeing B747 tüüpi õhusõidukite suhtes, tuleks säilitada.

(63)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, et kohaldada lennuettevõtja Iran Air tegevuspiiranguid kõigi määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisas esitatud Fokker F100 ja Boeing B747 tüüpi õhusõidukite suhtes.

(64)	Liikmesriigid peavad kontrollima ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tegelikku järgimist, seades prioriteediks Iraanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(65)	Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

Kasahstani lennuettevõtjad

(66)

Kõigile Kasahstanis serditud lennuettevõtjatele (v.a üks) on alates 2009. aasta juulist kehtestatud täielik tegevuskeeld, mis on peamiselt tingitud Kasahstanis serditud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve eest vastutava ameti (edaspidi „CAC“) suutmatusest rakendada ja jõustada kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Kasahstanis serditud lennuettevõtja Air Astana jäeti määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisast välja 2015. aasta detsembris ning talle anti luba lennata liitu.

(67)

ICAO koordineeritud valideerimisaudit Kasahstanis toimus 2016. aasta aprillis. CAC teatas komisjonile, et rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemusliku rakendamise esialgne tulemus paranes 64 %-lt 74 %-le. ICAO koordineeritud valideerimisauditi esialgsete tulemuste põhjal otsustas ICAO 20. aprillil 2016, et CAC on tulemuslikult kõrvaldanud olulised ohutusprobleemid. ICAO koordineeritud valideerimisauditi lõpparuanne avaldatakse 2016. aasta juulis.

(68)

Komisjonile kättesaadava teabe alusel on jõutud järeldusele, et Kasahstani tsiviillennunduse regulatiivse reformi valdkonnas on tehtud täiendavaid edusamme. Üksikasjalik teave 2016. aasta aprillis tehtud ICAO koordineeritud valideerimisauditi tulemuste kohta ei ole aga veel kättesaadav. Enne Kasahstanis serditud lennuettevõtjate suhtes kohaldatud piirangute muutmise osas tehtavat iga otsust on vaja koha peal kontrollida CAC tsiviillennunduse ohutusjärelevalve süsteemis tehtud parandusi.

(69)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Kasahstani lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

Madagaskari lennuettevõtjad

(70)

Lennuettevõtja Air Madagascar suhtes kohaldatakse tegevuspiiranguid ja ta on kantud määruse (EL) nr 474/2006 B lisasse. Pärast seda on peetud konsultatsioone Madagaskari pädevate asutustega Aviation civile de Madagascar (edaspidi „ACM“) ja lennuettevõtjaga Air Madagascar, et saada ajakohast teavet parandusmeetmete võtmisel tehtud edusammude kohta.

(71)

2. oktoobril 2015 korraldati tehniline nõupidamine, kus osalesid komisjoni ja EASA eksperdid ning ACMi kõrgema juhtkonna ja lennuettevõtja Air Madagascar esindajad. Koosolekul andsid ACM ja lennuettevõtja Air Madagascar teavet oma edusammudest parandus- ja ennetusmeetmete võtmisel komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 390/2011 (7) põhjendustes 66–74 esitatud ohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks. Võttes arvesse, et kõnealuseid ohutuspuudusi on asjakohaselt käsitletud, taotlesid ACM ja lennuettevõtja Air Madagascar lennuettevõtja Air Madagascar suhtes kehtestatud tegevuspiirangute ümberhindamist.

(72)

Seda taotlust arutati 2015. aasta novembris. ACM ja lennuettevõtja Air Madagascar saavutatud edusamme tunnustades järeldas komisjon, et rahvusvaheliste ohutusstandardite tegeliku rakendamise kohapealne kontroll on endiselt vajalik enne lennuettevõtja Air Madagascar suhtes kehtestatud osalise keelu mis tahes kohandamist.

(73)	EASA eksperdid koos liikmesriigi ekspert-vaatlejaga esitasid auditeerisid 2016. aasta märtsis lennuettevõtjat Air Madagascar sellise taotluse raames, mis lennuettevõtja Air Madagascar esitas komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 kohase kolmanda riigi lennuettevõtjale loa andmise kohta.

(74)

Auditi käigus külastasid EASA eksperdid ja liikmesriigi ekspert-vaatleja ka ACM-i. Kontrollkäigu ajal esitas ACM eksperdirühmale tõendid oma sellise parandus- ja ennetusmeetmete kava tulemuslikkuse kohta, mis koostati ja mida rakendati pärast seda, kui kehtestati tegevuspiirangud lennuettevõtja Air Madagascar suhtes. Ühtlasi tõendas ta, et suudab täita ICAO standardite kohaseid kohustusi seoses oma sertimis- ja järelevalvealaste toimingutega. ACM tõendas, et pärast liidu 2014. aasta veebruari kohapealset kontrollkäiku lõpetas ACM edukalt üheksa lennuettevõtja uuesti sertimise, keeldus ühe lennuettevõtja sertifikaati uuendamast ja korraldas uue lennuettevõtja sertimise. Eksperdirühma poolt läbi vaadatud sertimistoimikud olid hästi korraldatud ja struktureeritud vastavalt ICAO sertimismenetlusele. Nelja ettevõtja järelevalveprogramm vaadati läbi ja eksperdirühm märkis, et ACM on traditsioonilisest vastavuse järelevalveprogrammist arendanud riskipõhise lähenemisviisiga järelevalvetegevuste kava. Eksperdirühm märkis ka, et lennutegevuse, litsentsimise ja jätkuva lennukõlblikkuse valdkonna kavandatud tegevustest 90 % oli tegelikult teostatud ajavahemikul 2014–2015.

(75)

Kontrollkäik lennuettevõtja Air Madagascar juurde näitas kõnealuse lennuettevõtja välja töötatud ja rakendatud parandus- ja ennetusmeetmete tulemuslikkust. Eelkõige esitas lennuettevõtja Air Madagascar tõendeid selle kohta, et Airbus A340 tüüpi õhusõidukite pargi haldamine on identne tema kõigi teiste õhusõidukiparkide haldamisega ning et Airbus A340 tüüpi õhusõidukite park on samuti täielikult kaasatud tema kvaliteedi ja ohutuse juhtimissüsteemi. Lennuettevõtja Air Madagascar tegevuste osas tehtud asjakohasest valimist ei leitud rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimisel tõendeid oluliste ohutusnõuete rikkumise kohta.

(76)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisas sätestatud ühiste kriteeriumide kontrollimiseks 2016. aasta märtsis korraldatud kohapealse kontrollkäigu tulemustest nähtus, et ACM ja lennuettevõtja Air Madagascar on valmis ja suutelised kõrvaldama allesjäänud ohutuspuudujäägid. Lisaks on tõendatud, et ACM-l on piisav suutlikkus rakendada ja vajaduse korral jõustada asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, sealhulgas ACM-i kehtestatud lennuohutuse õigusakte.

(77)

Kogu olemasoleva teabe, sealhulgas 2016. aasta märtsis tehtud auditi tulemuste põhjal, leiab komisjon, et ACM ja lennuettevõtja Air Madagascar on teinud pika aja vältel jätkusuutlikke edusamme. Samuti tunnustatakse asjaolu, et ACM ja lennuettevõtja Air Madagascar tahavad ja suudavad teha komisjoniga koostööd. Leitakse, et ACM suudab täita oma kohustusi järelevalve teostamisel Madagaskaril serditud lennuettevõtjate üle ning on piisavalt tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja Air Madagascar järgib kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja soovituslikke tavasid.

(78)	Määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ja Madagaskaril serditud lennuettevõtja Air Madagascar määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisast välja jätta.

(79)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrolllima, et lennuettevõtja Air Madagascar järgib asjakohaseid ohutusstandardeid tulemuslikult, ja seadma prioriteediks õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012. Kui selliste seisuplatsil tehtud kontrollimiste tulemustest või mis tahes muust asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

Mosambiigi lennuettevõtjad

(80)

2015. aasta aprillis toimunud liidu kohapealse kontrollkäigu tulemusena loodud tehnilise abi projekti raames on jätkuvalt toetatud Mosambiigi pädeva tsiviillennundusameti Instituto de Aviação Civil de Moçambique (edaspidi „IACM“) erinevaid valdkondi. Õigusaktid, millega kehtestati laiendatud volituste ja autonoomiaga tsiviillennundusamet, on parlament 30. märtsil 2016. aastal harvaesinevalt ühehäälselt heaks kiitnud ning ootavad riigipea poolt väljakuulutamist. Mitmed õiguslikud ja tehnilised erieeskirjad on põhjalikult läbi vaadatud ning on praegu väljatöötamise eri etappides või ootavad kinnitamist. Olemasolevate tehniliste töötajate koolitamine on jätkunud sellistes valdkondades nagu lennukõlblikkus, käitamine, töötajate litsentsimine, lennuväljad, lennuliikluse korraldamine, lennundusteabeteenistus ja lennundusjulgestus. Lennutegevuse, lennukõlblikkuse ja lennundusjulgestusega seotud tehnilise personali töölevõtmise uus voor on toimunud. Lennundusmeditsiini ekspertarstid koolitati Portugaliga koostööprotokolli raames. Tehakse tööd kõigi ICAO USOAP protokolli alusel tuvastatud puuduste süstemaatiliseks käsitlemiseks ja kõrvaldamiseks, et märgatavalt parandada protokolli tegeliku rakendamise määra. Korrapärased kontaktid on jätkunud kõigi olemasolevate lennuettevõtjatega ning arutelude eri voorud on toimunud lennuettevõtjate käitamistegevuse parandamise eesmärgil. Märkimisväärset täiustamist vajavad IACMi sisemise töökorralduse kõik menetlused ja protsessid on eelnevalt kindlaks määratud ning oluliste paranduste nimel tehtavas töös on saavutatud edusamme.

(81)

29. novembril 2013 kukkus Namiibias alla Mosambiigis serditud lennuettevõtja Linhas Aéreas de Moçambique (LAM) käitatav õhusõiduk. Namiibia Vabariigi ehitustööde ja transpordi ministeeriumi lennuõnnetuste uurimise direktoraat avaldas 30. märtsil 2016 ametlikult õnnetusjuhtumi uurimise lõpparuande. Aruandes järeldati, et lennuõnnetuse põhjustas kapteni tahtlik tegevus. Aruanne sisaldab viit soovitust ICAO-le ja ühte soovitust IACM-le, milles kohustatakse kahte meeskonnaliiget lennu kõikides etappides viibima piloodikabiinis. IACM rakendas soovituse 2016. aasta mais avaldatud ohutuse direktiiviga nr DOS-02/16.

(82)

Praeguses etapis ei ole aga IACM veel täiel määral suuteline teostama Mosambiigi tsiviillennunduse üle järelevalvet vastavalt rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Seetõttu puuduvad piisavad tõendid, mille alusel teha otsus kõikide Mosambiigis serditud lennuettevõtjate suhtes kohaldatava tegevuskeelu korrigeerimise kohta.

(83)	Kuigi parandusmeetmed ei ole piisavad, et õigustada praeguse keelu korrigeerimist, on olukord paljulubav selleks, et õigustada täiendavat kohapealset kontrollkäigu lähikuudel.

(84)

IACM-i 13. mail 2016 esitatud nimekirja kohaselt on Mosambiigis serditud kaks uut lennuettevõtjat: CHC Helicópteros Lda (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-22) ja Inter Airways Lda (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-24). IACM ei suutnud siiski esitada tõendusmaterjali, et nende lennuettevõtjate üle teostatav ohutusjärelevalve on rahvusvaheliste ohutusstandarditega kooskõlas. Sama nimekirja kaudu teatas IACM komisjonile, et lennuettevõtjate Kaya Airlines Lda (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-09) ja Trabalhos e Transportes Aéreos Lda (lennuettevõtja sertifikaat nr MOZ-16) lennuettevõtja sertifikaadid on tühistatud.

(85)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ning lisada lennuettevõtjad CHC Helicópteros Lda ja Inter Airways Lda määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse ning eemaldada sealt lennuettevõtjad Kaya Airlines Lda ja Trabalhos e Transportes Aéreos Lda.

Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjad

(86)

Komisjon, EASA ja liikmesriigid on eelneva ajavahemiku jooksul hoolikalt jätkanud Venemaa Föderatsioonis serditud ning liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste jälgimist, mis muu hulgas hõlmab ka teatavate Venemaa Föderatsiooni õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmist määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(87)

Komisjon korraldas 4. märtsil 2016 koostöös EASA-ga kohtumise Venemaa Föderatsiooni lennutranspordiameti (edaspidi „FATA“) esindajatega. Kohtumise eesmärk oli vaadata üle Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate ohutusalased tulemused perioodil 21. veebruarist 2015 kuni 20. veebruarini 2016 seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide aruannete põhjal ja teha kindlaks eritähelepanu vajavad juhtumid.

(88)

Komisjon vaatas koosoleku käigus üksikasjalikumalt läbi SAFA kontrollide tulemused Venemaa Föderatsiooni nelja lennuettevõtja kohta. FATA teatas komisjonile kõnealusest neljast asjaomasest lennuettevõtjast ühe käitaja lennuettevõtja sertifikaadi tühistamisest 2015. aasta detsembris ning kõnealusest neljast lennuettevõtjast kahe käitaja suhtes võetud meetmetest.

(89)

Koosoleku käigus võttis FATA kohustuse tihendada koostööd neljanda lennuettevõtjaga, et tagada kõnealuse lennuettevõtja SAFA tulemuste parandamine. Kuna kõnealune lennuettevõtja on esitanud ka taotluse EASA-lt komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 kohase kolmanda riigi lennuettevõtja loa saamiseks, kasutas komisjon koosolekul võimalust, et selgitada määruse (EÜ) nr 2011/2005 seost määrusega (EL) nr 452/2014. FATA ja kõnealuse neljanda käitaja vaheliste täiendavate arutelude tulemusena, tühistas FATA kõnealuse käitaja lennuettevõtja sertifikaadi reguleerimisalast ELi lendamise loa. Seejärel otsustas kõnealune lennuettevõtja EASA-le esitatud TCO heakskiitmise taotluse tagasi võtta.

(90)

Olemasoleva teabe põhjal jõuti järeldusele, et FATA-l ja Venemaa Föderatsioonis serditud lennuettevõtjatel ei ole vaja komisjoni ja lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele tulla. Küll aga lepiti kokku, et jätkuma peavad komisjoni ja Venemaa ametivõimude ohutusekspertide koosolekud, mis toimuvad vähemalt korra enne igat lennuohutuskomitee koosolekut.

(91)	Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjad.

(92)	Liikmesriigid peavad edaspidigi kontrollima, et Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjad ka tegelikult järgivad asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, ja seadma prioriteediks õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(93)	Kui kõnealusest kontrollist peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate suhtes määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid.

Sudaani lennuettevõtjad

(94)

Sudaani tsiviillennundusamet (edaspidi „SCAA“) on eelmisel perioodil komisjoniga sageli suhelnud, eriti seoses Sudaanis registreeritud lennuettevõtjate hindamisega. 22. detsembril 2015 SCAA esitatud Sudaani lennuettevõtjate ajakohastatud nimekirja kohaselt ei olnud serditud ühtegi uut lennuettevõtjat ja kehtetuks tunnistati kuue lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadid: Almajal Aviation Service, Bentiu Air Transport, Dove Airlines, Fourty Eight Aviation, Marsland Company ja Mid Airlines. Samas kirjas teatas SCAA komisjonile, et Sudaan on töötanud välja oma riigi ohutuse programmi juhendi ja Sudaani tsiviillennunduseeskirjade 19. osa „Ohutusjuhtimine“, mis sisaldab standardeid ja regulatiivseid nõudeid sellise ohutusjuhtimise süsteemi loomise ja hooldamise kohta, mida teenuseosutajad peavad kohaldama.

(95)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja jätta määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast välja lennuettevõtjad Almajal Aviation Service, Bentiu Air Transport, Dove Airlines, Fourty Eight Aviation, Marsland Company ja Mid Airlines.

Taiwani lennuettevõtjad

(96)	Komisjon on jätkanud konsulteerimist Taiwani pädevate ametiasutuste, Taiwani tsiviillennundusametiga (edaspidi „CAA Taiwan“). 23. mai 2016 toimus koosolek, millest võtsid osa komisjoni, EASA ja CAA Taiwani ning Taiwanil serditud lennuettevõtja TransAsia Airways (edaspidi „TNA“) eksperdid.

(97)

Sellel koosolekul tutvustas CAA Taiwan selliste meetmete rakendamisel tehtud edusamme, mis võeti pärast nii lennuettevõtjaga TNA seotud õnnetusi ja intsidente kui ka TNA jaoks koostatud järelevalvekava tulemusi. CAA Taiwani märkis samuti, et välisorganisatsioonide 2015. aasta kohapealse kontrollkäigu tulemusena avaldatud soovitused on vastu võetud ja rakendatud.

(98)

Lisaks teatas CAA Taiwan komisjonile, et ta võimaldab lennuettevõtjal TNA suurendada oma lennutegevuse mahtu üksnes pärast seda, kui CAA Taiwan on TNA võetud leevendusmeetmete mõjususe valideerinud. Lõpuks nõustusid CAA Taiwan ja lennuettevõtja TNA edasiste tehniliste konsultatsioonidega, et komisjon saaks jälgida asjaomaste parandus- ja ennetusmeetmete kavade rakendamist ning et oleks võimalik asjakohaselt arutada ohutusalaseid küsimusi.

(99)	Komisjonile kättesaadava teabe alusel jõuti järeldusele, et CAA Taiwan ja lennuettevõtja TNA ei pea ilmuma komisjoni ja lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele ning Taiwani lennuettevõtjate suhtes ei ole vaja tegevuskeeldu kehtestada.

(100)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Taiwani lennuettevõtjate puhul alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

Tai lennuettevõtjad

(101)

Tai tsiviillennundusameti (edaspidi „CAAT“) aktiivsete konsultatsioonide raames toimus 2. mail 2016 tehniline koosolek, et teatada komisjonile pärast 2015. aasta novembrikuud saavutatud edusammudest. CAAT ajakohastas esmatähtsaid ohutuse tagamise täitemeetmeid, sealhulgas ühe lennuettevõtja sertifikaadi tühistamine ning ohutusprobleemide tõttu õhusõiduki lendude keelamine, õhusõiduki registrist kustutamine lennuettevõtja finantskõlbmatuse tõttu ning lennu- ja tööaja kontrollimine. Lisaks sellele teatas CAAT välisorganisatsiooni toetusel toimunud lennuettevõtja taassertimisest, CAAT töökorralduse jätkusuutlikkuse ja suutlikkuse suurendamisest ning CAAT praegusest korraldusest.

(102)

CAAT väljendas mitu korda, et „kiirete lahenduste“ asemel on tähtsam võtta jätkusuutlikke parandusmeetmeid. CAAT selgitas, et selle lähenemisviisi jaoks jätkub piisavalt poliitilist tahet, aga läheb vaja aega. Välisorganisatsiooniga sõlmitud kehtiva lepingu alusel algab peagi lennuettevõtjate ümbersertimine, et järgneva üheksa kuu jooksul rahvusvahelised lennuettevõtjad ümber sertida. See moodustab ka ICAO olulise ohutusprobleemi lahendamise aluse.

(103)

Seoses pikaajalise suutlikkuse suurendamise projektiga tahab CAAT EASA toetusel (2015. aastal sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel) kasutada CAAT seitsmes strateegilises põhiosakonnas EASA eksperte, kes juhendaks CAAT juhte rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel.

(104)

Tai valitsus ja CAAT näitavad selget tahet ohutusjärelevalvesüsteemi parandamiseks Tais ja on esitanud tõendeid selle kohta, et viimase aasta jooksul on saavutatud olulisi edusamme. Olemasolev ohutusteave Tai lennuettevõtjate kohta ei anna siiski alust kehtestada tegevuskeeldu ega -piiranguid. Selleks et olukorral hoolega silma peal hoida, peavad siiski jätkuma määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohased konsultatsioonid Tai ametiasutusega.

(105)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Tai lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(106)

Liikmesriigid peavad kontrollima ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tegelikku järgimist, seades prioriteediks Tais serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(107)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

Sambia lennuettevõtjad

(108)

Liidu kohapealne kontrollkäik Sambias toimus 2016. aasta aprillis. Kõnealusest kontrollkäigust võtsid osa komisjoni, EASA ja liikmesriikide eksperdid. Kontrollkäik toimus Sambia tsiviillennundusameti (edaspidi „ZCAA“) büroodes ning asjakohaste näitajate põhjal valitud, Sambias serditud lennuettevõtjate Proflight Commuter Services (dba Proflight Zambia) ja Royal Air Charters büroodes.

(109)

Liidu kohapealse kontrollkäigu peamised järeldused seoses ZCAA-ga võib kokku võtta järgmiselt. ZCAA on täis tahet ja võimeline kõrvaldama ohutuspuudujääke ning suudab rakendada ja vajaduse korral jõustada asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja ka Sambia tsiviillennundusalaseid nõudeid. ZCAA suutis tõendada, et tema töötajad on üldiselt kogenud ja kvalifitseeritud järelevalvekohustuse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Teisalt märkisid eksperdid, et ZCAA-le oleks kasulik veelgi tõhustada oma seniseid edusamme seoses oma järelevalvetegevuse ühtlustamisega, sealhulgas järelevalveinspektorite pideva koolitusega. Samuti võiks ZCAA pöörata erilist tähelepanu oma protsesside ja menetluste edasisele täiustamisele dokumentide kontrolli ja neile juurdepääsu valdkonnas.

(110)

Pärast liidu kohapealset kontrollkäiku jõuti põhijäreldusele, et lennuettevõtja Proflight Commuter Services (dba Proflight Zambia) tahab ja üldiselt suudab ohutuspuudujääke kõrvaldada. Lisaks leidsid eksperdid piisavalt tõendeid, millest nähtub, et lennuettevõtja Proflight Commuter Services (dba Proflight Zambia) suudab tagada vastavuse asjakohastele rahvusvahelistele ohutusstandarditele ja Sambia tsiviillennundusalaste nõuetele.

(111)

Pärast liidu kohapealset kontrollkäiku jõuti põhijäreldusele, et lennuettevõtja Royal Air Charters tahab ja suudab ohutuspuudujääke kõrvaldada. Lisaks leidsid eksperdid piisavalt tõendeid, mis näitavad, et lennuettevõtja Royal Air Charters suudab tagada vastavuse asjakohastele rahvusvahelistele ohutusstandarditele ja Sambia tsiviillennundusalaste nõuetele.

(112)

Komisjon ja lennuohutuskomitee kuulasid 1. juunil 2016 ära ZCAA ettekande. Samuti kuulati ära lennuettevõtja Proflight Commuter Services (dba Proflight Zambia) ettekanne.

(113)

ZCAA tutvustas oma praegust organisatsioonilist struktuuri, sealhulgas inspektorite koolitust ja kvalifikatsioone. Sambia tsiviillennundusamet selgitas, et on võtnud endale kohustuse jätkata oma kontrollijate standardimist. Sertimise ja järelevalve osas teatas ZCAA, et praegu teostab ta järelevalvet ainult kümne lennuettevõtja sertifikaadi omaniku suhtes. ZCAA andis teavet ka kõnealuste lennuettevõtjate sertimise ja tegi kokkuvõtte nende suhtes kohaldatava järelevalve põhielementide kohta. Lisaks sellele rõhutas ZCAA valmisolekut jätkata oma pideva parandamise poliitikat, sealhulgas olulist tööd ohutusjärelevalve standardimise valdkonnas.

(114)

ZCAA esitas ka kokkuvõtte 2016. aasta aprillis liidu kohapealse kontrolli ajal tehtud tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest.

(115)

Lennuettevõtja Proflight Commuter Services (dba Proflight Zambia) tutvustas üksikasjalikult oma organisatsioonilist struktuuri, selle arenguplaane ja eriküsimusi, mis on seotud ohutus- ja kvaliteedijuhtimise süsteemidega, sealhulgas ohutusaruannete menetlus ja hindamine. ZCAA teatas ka 2016. aasta aprillis liidu kohapealse kontrolli ajal tehtud tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest.

(116)

Komisjon märkis, et lennuettevõtja Proflight Commuter Services (dba Proflight Zambia) tuli ärakuulamisel oma ülesandega rahuldavalt toime ja suutis esitada üksikasjalikku teavet oma käitamistegevuse ohutu jätkamise kohta.

(117)

Kogu kättesaadavat teabe, sealhulgas liidu kohapealse kontrollkäigu tulemuste ja ärakuulamisel esitatud teabe põhjal leiab komisjon, et on olemas piisavad tõendid selle kohta, et Sambias serditud lennuettevõtjad järgivad rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja soovituslikke tavasid.

(118)

Võttes arvesse kogu praegu kättesaadavat teavet, sealhulgas liidu kohapealse kontrollkäigu tulemusi ja ärakuulamisel saadud andmeid, on komisjon jõudnud järeldusele, et ZCAA on teinud jätkusuutlikke edusamme. Lisaks sellele tunnustab komisjon ZCAA valmisolekut teha komisjoniga pidevat koostööd ja ZCAA selget seisukohta, et ta peab jätkama edasisi jõupingutusi ohutusjärelevalve- ja seiremenetluste edasiseks täiustamiseks. Leiti, et ZCAA suudab täita oma kohustusi järelevalve teostamisel Sambias serditud lennuettevõtjate üle. Ärakuulamisel nõustus ZCAA jätkama komisjoniga peetavat ohutusalast dialoogi, mis muu hulgas hõlmab komisjoni poolt vajalikuks peetavaid täiendavaid nõupidamisi ja kontrollkäike.

(119)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja kustutada kõik Sambias serditud lennuettevõtjad määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast.

(120)

Liikmesriigid peavad kontrollima ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tegelikku järgimist, seades prioriteediks Sambias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(121)

(122)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(123)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt:

1)	A lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)	B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Violeta BULC

(1) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 14).

(3) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3922/1991 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4).

(4) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 473/2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 8).

(5) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(6) Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 452/2014, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 133, 6.5.2014, lk 12).

(7) Komisjoni 19. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 390/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 104, 20.4.2011, lk 10).

I LISA

„A LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSKEELDU, ERANDITEGA (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) või lennutegevusloa number	Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number	Lennuettevõtja riik
BLUE WING AIRLINES	SRBWA-01/2002	BWI	Suriname
IRAQI AIRWAYS	001	IAW	Iraak
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Afganistani ametiasutused, sealhulgas:			Afganistani Islamivabariik
ARIANA AFGHAN AIRLINES	AOC 009	AFG	Afganistani Islamivabariik
KAM AIR	AOC 001	KMF	Afganistani Islamivabariik
PAMIR AIRLINES	Teadmata	PIR	Afganistani Islamivabariik
SAFI AIRWAYS	AOC 181	SFW	Afganistani Islamivabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud TAAG Angola Airlines, sealhulgas:			Angola Vabariik
AEROJET	AO 008-01/11	TEJ	Angola Vabariik
AIR GICANGO	009	Teadmata	Angola Vabariik
AIR JET	AO 006-01/11-MBC	MBC	Angola Vabariik
AIR NAVE	017	Teadmata	Angola Vabariik
AIR26	AO 003-01/11-DCD	DCD	Angola Vabariik
ANGOLA AIR SERVICES	006	Teadmata	Angola Vabariik
DIEXIM	007	Teadmata	Angola Vabariik
FLY540	AO 004-01 FLYA	Teadmata	Angola Vabariik
GIRA GLOBO	008	GGL	Angola Vabariik
HELIANG	010	Teadmata	Angola Vabariik
HELIMALONGO	AO 005-01/11	Teadmata	Angola Vabariik
MAVEWA	016	Teadmata	Angola Vabariik
SONAIR	AO 002-01/10-SOR	SOR	Angola Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Benini ametiasutused, sealhulgas:			Benini Vabariik
AERO BENIN	PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	AEB	Benini Vabariik
AFRICA AIRWAYS	Teadmata	AFF	Benini Vabariik
ALAFIA JET	PEA nr 014/ANAC/MDCTTTATP-PR/DEA/SCS	Teadmata	Benini Vabariik
BENIN GOLF AIR	PEA nr 012/MDCTTP-PR/ANAC/DEA/SCS.	BGL	Benini Vabariik
BENIN LITTORAL AIRWAYS	PEA nr 013/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS.	LTL	Benini Vabariik
COTAIR	PEA nr 015/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS.	COB	Benini Vabariik
ROYAL AIR	PEA nr 11/ANAC/MDCTTP-PR/DEA/SCS	BNR	Benini Vabariik
TRANS AIR BENIN	PEA nr 016/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	TNB	Benini Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kongo Vabariik
AERO SERVICE	RAC06-002	RSR	Kongo Vabariik
CANADIAN AIRWAYS CONGO	RAC06-012	Teadmata	Kongo Vabariik
EMERAUDE	RAC06-008	Teadmata	Kongo Vabariik
EQUAFLIGHT SERVICES	RAC 06-003	EKA	Kongo Vabariik
EQUAJET	RAC06-007	EKJ	Kongo Vabariik
EQUATORIAL CONGO AIRLINES S.A.	RAC 06-014	Teadmata	Kongo Vabariik
MISTRAL AVIATION	RAC06-011	Teadmata	Kongo Vabariik
TRANS AIR CONGO	RAC 06-001	TSG	Kongo Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR FAST CONGO	409/CAB/MIN/TVC/0112/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KASAI	409/CAB/MIN/TVC/0053/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KATANGA	409/CAB/MIN/TVC/0056/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR TROPIQUES	409/CAB/MIN/TVC/00625/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BLUE AIRLINES	106/CAB/MIN/TVC/2012	BUL	Kongo Demokraatlik Vabariik
BLUE SKY	409/CAB/MIN/TVC/0028/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BUSY BEE CONGO	409/CAB/MIN/TVC/0064/2010	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
COMPAGNIE AFRICAINE D'AVIATION (CAA)	409/CAB/MIN/TVC/0050/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
CONGO AIRWAYS	019/CAB/MIN/TVC/2015	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
DAKOTA SPRL	409/CAB/MIN/TVC/071/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
DOREN AIR CONGO	102/CAB/MIN/TVC/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GOMAIR	409/CAB/MIN/TVC/011/2010	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
KIN AVIA	409/CAB/MIN/TVC/0059/2010	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
KORONGO AIRLINES	409/CAB/MIN/TVC/001/2011	KGO	Kongo Demokraatlik Vabariik
MALU AVIATION	098/CAB/MIN/TVC/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
MANGO AIRLINES	409/CAB/MIN/TVC/009/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SERVE AIR	004/CAB/MIN/TVC/2015	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SERVICES AIR	103/CAB/MIN/TVC/2012	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SWALA AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/0084/2010	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TRANSAIR CARGO SERVICES	409/CAB/MIN/TVC/073/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
WILL AIRLIFT	409/CAB/MIN/TVC/0247/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Djibouti ametiasutused, sealhulgas:			Djibouti
DAALLO AIRLINES	Teadmata	DAO	Djibouti
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas:			Ekvatoriaal-Guinea
CEIBA INTERCONTINENTAL	2011/0001/MTTCT/DGAC/SOPS	CEL	Ekvatoriaal-Guinea
Cronos AIRLINES	2011/0004/MTTCT/DGAC/SOPS	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
PUNTO AZUL	2012/0006/MTTCT/DGAC/SOPS	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
TANGO AIRWAYS	Teadmata	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Eritrea ametiasutused, sealhulgas:			Eritrea
ERITREAN AIRLINES	AOC nr 004	ERT	Eritrea
NASAIR ERITREA	AOC nr 005	NAS	Eritrea
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Gaboni Vabariigi ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud Afrijet ja SN2AG, sealhulgas:			Gaboni Vabariik
AFRIC AVIATION	010/MTAC/ANAC-G/DSA	EKG	Gaboni Vabariik
ALLEGIANCE AIR TOURIST	007/MTAC/ANAC-G/DSA	LGE	Gaboni Vabariik
NATIONALE REGIONALE TRANSPORT (N.R.T)	008/MTAC/ANAC-G/DSA	NRG	Gaboni Vabariik
SKY GABON	009/MTAC/ANAC-G/DSA	SKG	Gaboni Vabariik
SOLENTA AVIATION GABON	006/MTAC/ANAC-G/DSA	SVG	Gaboni Vabariik
TROPICAL AIR-GABON	011/MTAC/ANAC-G/DSA	Teadmata	Gaboni Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Indoneesia ametiasutused, välja arvatud Garuda Indonesia, Airfast Indonesia, Ekspres Transportasi Antarbenua, Indonesia Air Asia, Citilink, Lion Air ja Batik Air, sealhulgas:			Indoneesia Vabariik
AIR BORN INDONESIA	135-055	Teadmata	Indoneesia Vabariik
AIR PACIFIC UTAMA	135-020	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ALDA TRANS PAPUA	135-056	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ALFA TRANS DIRGANTATA	135-012	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ANGKASA SUPER SERVICES	135-050	LBZ	Indoneesia Vabariik
ASI PUDJIASTUTI	135-028	SQS	Indoneesia Vabariik
AVIASTAR MANDIRI	135-029	VIT	Indoneesia Vabariik
DABI AIR NUSANTARA	135-030	Teadmata	Indoneesia Vabariik
DERAYA AIR TAXI	135-013	DRY	Indoneesia Vabariik
DERAZONA AIR SERVICE	135-010	DRZ	Indoneesia Vabariik
DIRGANTARA AIR SERVICE	135-014	DIR	Indoneesia Vabariik
EASTINDO	135-038	ESD	Indoneesia Vabariik
ELANG LINTAS INDONESIA	135-052	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ELANG NUSANTARA AIR	135-053	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ENGGANG AIR SERVICE	135-045	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ERSA EASTERN AVIATION	135-047	Teadmata	Indoneesia Vabariik
GATARI AIR SERVICE	135-018	GHS	Indoneesia Vabariik
HEAVY LIFT	135-042	Teadmata	Indoneesia Vabariik
INDONESIA AIR ASIA EXTRA	121-054	Teadmata	Indoneesia Vabariik
INDONESIA AIR TRANSPORT	121-034	IDA	Indoneesia Vabariik
INTAN ANGKASA AIR SERVICE	135-019	Teadmata	Indoneesia Vabariik
JAYAWIJAYA DIRGANTARA	121-044	JWD	Indoneesia Vabariik
JOHNLIN AIR TRANSPORT	135-043	JLB	Indoneesia Vabariik
KAL STAR	121-037	KLS	Indoneesia Vabariik
KARTIKA AIRLINES	121-003	KAE	Indoneesia Vabariik
KOMALA INDONESIA	135-051	Teadmata	Indoneesia Vabariik
KURA-KURA AVIATION	135-016	KUR	Indoneesia Vabariik
MARTABUANA ABADION	135-049	Teadmata	Indoneesia Vabariik
MATTHEW AIR NUSANTARA	135-048	Teadmata	Indoneesia Vabariik
MIMIKA AIR	135-007	Teadmata	Indoneesia Vabariik
MY INDO AIRLINES	121-042	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NAM AIR	121-058	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NATIONAL UTILITY HELICOPTER	135-011	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NUSANTARA AIR CHARTER	121-022	SJK	Indoneesia Vabariik
PEGASUS AIR SERVICES	135-036	Teadmata	Indoneesia Vabariik
PELITA AIR SERVICE	121-008	PAS	Indoneesia Vabariik
PENERBANGAN ANGKASA SEMESTA	135-026	Teadmata	Indoneesia Vabariik
PURA WISATA BARUNA	135-025	Teadmata	Indoneesia Vabariik
RIAU AIRLINES	121-016	RIU	Indoneesia Vabariik
SAYAP GARUDA INDAH	135-004	Teadmata	Indoneesia Vabariik
SMAC	135-015	SMC	Indoneesia Vabariik
SRIWIJAYA AIR	121-035	SJY	Indoneesia Vabariik
SURYA AIR	135-046	Teadmata	Indoneesia Vabariik
TRANSNUSA AVIATION MANDIRI	121-048	TNU	Indoneesia Vabariik
TRANSWISATA PRIMA AVIATION	135-021	TWT	Indoneesia Vabariik
TRAVEL EXPRESS AVIATION SERVICE	121-038	XAR	Indoneesia Vabariik
TRAVIRA UTAMA	135-009	TVV	Indoneesia Vabariik
TRI MG INTRA ASIA AIRLINES	121-018	TMG	Indoneesia Vabariik
TRIGANA AIR SERVICE	121-006	TGN	Indoneesia Vabariik
UNINDO	135-040	Teadmata	Indoneesia Vabariik
WESTSTAR AVIATION INDONESIA	135-059	Teadmata	Indoneesia Vabariik
WING ABADI AIRLINES	121-012	WON	Indoneesia Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kasahstani ametiasutused, välja arvatud Air Astana, sealhulgas:			Kasahstani Vabariik
AIR ALMATY	AK-0483-13	LMY	Kasahstani Vabariik
ATMA AIRLINES	AK-0469-12	AMA	Kasahstani Vabariik
AVIA-JAYNAR/AVIA-ZHAYNAR	AK-0467-12	SAP	Kasahstani Vabariik
BEK AIR	AK-0463-12	BEK	Kasahstani Vabariik
BEYBARS AIRCOMPANY	AK-0473-13	BBS	Kasahstani Vabariik
BURUNDAYAVIA AIRLINES	KZ-01/001	BRY	Kasahstani Vabariik
COMLUX-KZ	KZ-01/002	KAZ	Kasahstani Vabariik
EAST WING	KZ-01/007	EWZ	Kasahstani Vabariik
EURO-ASIA AIR	AK-0472-13	EAK	Kasahstani Vabariik
FLY JET KZ	AK-0477-13	FJK	Kasahstani Vabariik
INVESTAVIA	AK-0479-13	TLG	Kasahstani Vabariik
IRTYSH AIR	AK-0468-13	MZA	Kasahstani Vabariik
JET AIRLINES	KZ-01/003	SOZ	Kasahstani Vabariik
KAZAIR JET	AK-0474-13	KEJ	Kasahstani Vabariik
KAZAIRTRANS AIRLINE	AK-0466-12	KUY	Kasahstani Vabariik
KAZAVIASPAS	AK-0484-13	KZS	Kasahstani Vabariik
PRIME AVIATION	AK-0478-13	PKZ	Kasahstani Vabariik
SCAT	KZ-01/004	VSV	Kasahstani Vabariik
ZHETYSU AIRCOMPANY	AK-0470-12	JTU	Kasahstani Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kirgiisi Vabariik
AIR BISHKEK (endine EASTOK AVIA)	15	EAA	Kirgiisi Vabariik
AIR MANAS	17	MBB	Kirgiisi Vabariik
AVIA TRAFFIC COMPANY	23	AVJ	Kirgiisi Vabariik
CENTRAL ASIAN AVIATION SERVICES (CAAS)	13	CBK	Kirgiisi Vabariik
HELI SKY	47	HAC	Kirgiisi Vabariik
AIR KYRGYZSTAN	03	LYN	Kirgiisi Vabariik
MANAS AIRWAYS	42	BAM	Kirgiisi Vabariik
S GROUP INTERNATIONAL (endine S GROUP AVIATION)	45	IND	Kirgiisi Vabariik
SKY BISHKEK	43	BIS	Kirgiisi Vabariik
SKY KG AIRLINES	41	KGK	Kirgiisi Vabariik
SKY WAY AIR	39	SAB	Kirgiisi Vabariik
TEZ JET	46	TEZ	Kirgiisi Vabariik
VALOR AIR	07	VAC	Kirgiisi Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused			Libeeria
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Liibüa ametiasutused, sealhulgas:			Liibüa
AFRIQIYAH AIRWAYS	007/01	AAW	Liibüa
AIR LIBYA	004/01	TLR	Liibüa
BURAQ AIR	002/01	BRQ	Liibüa
GHADAMES AIR TRANSPORT	012/05	GHT	Liibüa
GLOBAL AVIATION AND SERVICES	008/05	GAK	Liibüa
LIBYAN AIRLINES	001/01	LAA	Liibüa
PETRO AIR	025/08	PEO	Liibüa
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Mosambiigi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Mosambiigi Vabariik
AMBASSADOR LDA	MOZ-21	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
CFM – TRABALHOS E TRANSPORTES AÉREOS LDA	MOZ-07	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
CHC HELICÓPTEROS LDA	MOZ-22	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
COA – COASTAL AVIATION	MOZ-15	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
CPY – CROPSPRAYERS	MOZ-06	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
CRA – CR AVIATION LDA	MOZ-14	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
ETA – EMPRESA DE TRANSPORTES AÉREOS LDA	MOZ-04	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
EVERETT AVIATION LDA	MOZ-18	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
HCP – HELICÓPTEROS CAPITAL LDA	MOZ-11	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
INAER AVIATION MOZAMBIQUE LDA	MOZ-19	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
INTER AIRWAYS LDA	MOZ-24	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
LAM – LINHAS AÉREAS DE MOÇAMBIQUE S.A.	MOZ-01	LAM	Mosambiigi Vabariik
MAKOND, LDA	MOZ-20	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
MEX – MOÇAMBIQUE EXPRESSO, SARL MEX	MOZ-02	MXE	Mosambiigi Vabariik
OHI – OMNI HELICÓPTEROS INTERNATIONAL LDA	MOZ-17	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
SAF – SAFARI AIR LDA	MOZ-12	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
SAM – SOLENTA AVIATION MOZAMBIQUE, SA	MOZ-10	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Nepali ametiasutused, sealhulgas:			Nepal
AIR DYNASTY HELI. S.	035/2001	Teadmata	Nepal
AIR KASTHAMANDAP	051/2009	Teadmata	Nepal
BUDDHA AIR	014/1996	BHA	Nepal
FISHTAIL AIR	017/2001	Teadmata	Nepal
GOMA AIR	064/2010	Teadmata	Nepal
HIMALAYA AIRLINES	084/2015	Teadmata	Nepal
MAKALU AIR	057 A/2009	Teadmata	Nepal
MANANG AIR PVT LTD	082/2014	Teadmata	Nepal
MOUNTAIN HELICOPTERS	055/2009	Teadmata	Nepal
MUKTINATH AIRLINES	081/2013	Teadmata	Nepal
NEPAL AIRLINES CORPORATION	003/2000	RNA	Nepal
SAURYA AIRLINES	083/2014	Teadmata	Nepal
SHREE AIRLINES	030/2002	SHA	Nepal
SIMRIK AIR	034/2000	Teadmata	Nepal
SIMRIK AIRLINES	052/2009	RMK	Nepal
SITA AIR	033/2000	Teadmata	Nepal
TARA AIR	053/2009	Teadmata	Nepal
YETI AIRLINES DOMESTIC	037/2004	NYT	Nepal
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused, sealhulgas:			São Tomé ja Príncipe
AFRICA'S CONNECTION	10/AOC/2008	ACH	São Tomé ja Príncipe
STP AIRWAYS	03/AOC/2006	STP	São Tomé ja Príncipe
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas:			Sierra Leone
AIR RUM, LTD	Teadmata	RUM	Sierra Leone
DESTINY AIR SERVICES, LTD	Teadmata	DTY	Sierra Leone
HEAVYLIFT CARGO	Teadmata	Teadmata	Sierra Leone
ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD	Teadmata	ORJ	Sierra Leone
PARAMOUNT AIRLINES, LTD	Teadmata	PRR	Sierra Leone
SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD	Teadmata	SVT	Sierra Leone
TEEBAH AIRWAYS	Teadmata	Teadmata	Sierra Leone
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused, sealhulgas:			Sudaani Vabariik
ALFA AIRLINES SD	54	AAJ	Sudaani Vabariik
BADR AIRLINES	35	BDR	Sudaani Vabariik
BLUE BIRD AVIATION	11	BLB	Sudaani Vabariik
ELDINDER AVIATION	8	DND	Sudaani Vabariik
GREEN FLAG AVIATION	17	Teadmata	Sudaani Vabariik
HELEJETIC AIR	57	HJT	Sudaani Vabariik
KATA AIR TRANSPORT	9	KTV	Sudaani Vabariik
KUSH AVIATION CO.	60	KUH	Sudaani Vabariik
NOVA AIRWAYS	46	NOV	Sudaani Vabariik
SUDAN AIRWAYS CO.	1	SUD	Sudaani Vabariik
SUN AIR	51	SNR	Sudaani Vabariik
TARCO AIR	56	TRQ	Sudaani Vabariik“

(1) A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

II LISA

„B LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number	Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number	Lennuettevõtja päritoluriik	Õhusõiduki liik, mille suhtes kohaldatakse piirangut	Piiranguga õhusõiduki registritunnus(ed) ja, kui see on kättesaadav, seerianumber/seerianumbrid	Õhusõiduki registreerinud riik
TAAG ANGOLA AIRLINES	001	DTA	Angola Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a: Boeing B737-700, Boeing B777-200 ja Boeing B777-300 tüüpi õhusõidukid.	Kõik õhusõidukid, v.a: Boeing B737-700 tüüpi õhusõidukite parki kuuluvad õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis; Boeing B777-200 tüüpi õhusõidukite parki kuuluvad õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis; Boeing B777-300 tüüpi õhusõidukite parki kuuluvad õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis.	Angola Vabariik
AIR SERVICE COMORES	06-819/TA-15/DGACM	KMD	Komoorid	Kõik õhusõidukid, v.a: LET 410 UVP.	Kõik õhusõidukid, v.a: D6-CAM (851336).	Komoorid
AFRIJET BUSINESS SERVICE (2)	002/MTAC/ANAC-G/DSA	ABS	Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a: kaks Falcon 50 tüüpi õhusõidukit ja kaks Falcon 900 tüüpi õhusõidukit.	Kõik õhusõidukid, v.a: TR-LGV; TR-LGY; TR-AFJ; TR-AFR.	Gaboni Vabariik
NOUVELLE AIR AFFAIRES GABON (SN2AG)	003/MTAC/ANAC-G/DSA	NVS	Gaboni Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a: üks Challenger CL-601 tüüpi õhusõiduk, üks HS-125-800 tüüpi õhusõiduk.	Kõik õhusõidukid, v.a: TR-AAG, ZS-AFG.	Gaboni Vabariik; Lõuna-Aafrika Vabariik
IRAN AIR	FS100	IRA	Iraani Islamivabariik	Kõik Fokker F100 ja Boeing B747 tüüpi õhusõidukid	Fokker F100 tüüpi õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis; Boeing B747 tüüpi õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis.	Iraani Islamivabariik
AIR KORYO	GAC-AOC/KOR-01	KOR	Korea Rahvademokraatlik Vabariik	Kõik õhusõidukid, v.a: kaks TU-204 tüüpi õhusõidukit.	Kõik õhusõidukid, v.a: P-632, P-633.	Korea Rahvademokraatlik Vabariik

(1) B lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(2) Lennuettevõtjal Afrijet lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevuse ulatusega liidus.“

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/957, 9. märts 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad turukuritarvituste, kahtlaste korralduste või tehingute ärahoidmiste, avastamiste ja nendest teatamiste suhtes kohaldatavaid asjakohaseid kokkuleppeid, süsteeme ja protseduure ning teate vorme ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/958, 9. märts 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad investeerimissoovituste või investeerimisstrateegiate soovitamist või väljapakkumist käsitleva muu teabe erapooletul viisil esitamise ning konkreetsete huvide või huvide konfliktidele viitava teabe avalikustamise tehnilist korda ( 1 )	15
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/959, 17. mai 2016, millega kehtestatakse turu sondeerimise rakenduslikud tehnilised standardid seoses avaldavate turuosaliste kasutatavate süsteemide ja teavitamisvormidega ning teabe vorminguga kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014 ( 1 )	23
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/960, 17. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad turgu sondeerivate avaldavate turuosaliste suhtes kohaldatavaid asjakohaseid kokkuleppeid, süsteeme ja protseduure ( 1 )	29
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/961, 26. mai 2016, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Conwy Mussels (KPN)]	34
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/962, 16. juuni 2016, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses ühtsete vormide, mudelite ja mõistetega pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste poolt teabe kindlakstegemiseks ja edastamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL ( 1 )	35
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/963, 16. juuni 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu ( 1 )	50
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/964, 16. juuni 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	79
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/965, 16. juuni 2016, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. juunini 2016 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2016 kehtestatud kogustele	81
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/966, 16. juuni 2016, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1. kuni 7. juunini 2016 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2016 kehtestatud kogustele	84
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/967, 16. juuni 2016, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. juunini 2016 impordiõiguste taotlused rakendusmääruse (EL) 2015/2078 alusel Ukrainast pärit kodulinnuliha jaoks avatud tariifikvootide raames	87
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/968, 6. juuni 2016, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (ISA2 programm)	90
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/969, 15. juuni 2016, millega nähakse ette aruandluse standardnõuded loomahaiguste ja zoonooside riiklike liidu kaasrahastatavate likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammide jaoks ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/288/EL (teatavaks tehtud numbri C(2016) 3615 all) ( 1 )	94

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	127,9
0702 00 00	ZZ	127,9
0709 93 10	TR	145,6
0709 93 10	ZZ	145,6
0805 50 10	AR	155,0
	BR	92,5
	MA	179,9
	TR	145,5
	UY	147,6
	ZA	156,9
	ZZ	146,2
0808 10 80	AR	124,6
	BR	131,2
	CL	129,7
	CN	102,3
	NZ	156,9
	US	120,4
	ZA	115,0
	ZZ	125,7
0809 10 00	TR	267,7
0809 10 00	ZZ	267,7
0809 29 00	TR	439,0
0809 29 00	ZZ	439,0
0809 30 10 , 0809 30 90	TR	174,9
0809 30 10 , 0809 30 90	ZZ	174,9

Järjekorranumber	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2016 esitatud taotlused (protsentides)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2016 saada olevatele kogustele (kilogrammides)
09.4067	1,084598	—
09.4068	0,394321	—
09.4069	0,180147	—
09.4070	—	445 250

Järjekorranumber	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2016 esitatud taotlused (protsentides)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2016 saada olevatele kogustele (kilogrammides)
09.4410	0,157481	—
09.4411	0,15911	—
09.4412	0,163721	—
09.4420	0,164366	—
09.4421	—	420 000
09.4422	0,164366	—

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 160

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 17. juuni 2016


	(1) EMPs kohaldatav tekst