„LISA

I OSA

1.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Keila linn;

—	Kunda linn;

—	Loksa linn;

—	Maardu linn;

—	Mustvee linn;

—	Pärnu linn;

—	Saue linn;

—	Tallinna linn;

—	Lääne maakond;

—	osa Jõelähtme vallast, mis asub põhja pool maanteest 1 (E20);

—	osa Kuusalu vallast, mis asub põhja pool maanteest 1 (E20);

—	Audru vald;

—	Haljala vald;

—	Harku vald;

—	Keila vald;

—	Kernu vald;

—	Kiili vald;

—	Koonga vald;

—	Lavassaare vald;

—	Nissi vald;

—	Padise vald;

—	Saku vald;

—	Saue vald;

—	Sauga vald;

—	Sindi vald;

—	Tõstamaa vald;

—	Varbla vald;

—	Vasalemma vald;

—	Vihula vald;

—	Viimsi vald.

2.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ķeguma novads: Birzgales ja Tomes pagasts,

—	Ķekavas novads: Daugmales pagasts,

—	Siguldas novads: Allažu ja Siguldas pagasts,

—	Ādažu novads;

—	Carnikavas novads;

—	Garkalnes novads;

—	Ikšķiles novads;

—	Inčukalna novads;

—	Jaunjelgavas novads;

—	Līgatnes novads;

—	Neretas novads;

—	Ropažu novads;

—	Salas novads;

—	Salaspils novads;

—	Stopiņu novads;

—	Vecumnieku novads;

—	Viesītes novads;

—	Sigulda pilsēta.

3.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Jurbarkas rajono savivaldybė: Raudonės, Veliuonos, Seredžiaus ja Juodaičių seniūnijos;

—	Pakruojis rajono savivaldybė: Klovainių, Rozalimo ja Pakruojo seniūnijos;

—	Panevežys rajono savivaldybė: Nevėžise jõest lääne pool asuv Krekenavos seniūnijose osa;

—	Raseiniai rajono savivaldybė: Ariogalos, Ariogalos miestas, Betygalos, Pagojukų ja Šiluvos seniūnijos;

—	Šakiai rajono savivaldybė: Plokščių, Kriūkų, Lekėčių, Lukšių, Griškabūdžio, Barzdų, Žvirgždaičių, Sintautų, Kudirkos Naumiesčio, Slavikų ja Šakių seniūnijos;

—	Pasvalys rajono savivaldybė;

—	Vilkaviškis rajono savivaldybė;

—	Radviliškis rajono savivaldybė;

—	Kalvarija savivaldybė;

—	Kazlų Rūda savivaldybė;

—	Marijampolė savivaldybė.

4.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

województwo podlaskie:

—	powiat augustowski: gminy Augustów (sh Augustówi linn), Nowinka, Płaska, Sztabin ja Bargłów Kościelny;

—	powiat białostocki: gminy Choroszcz, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Łapy, Poświętne, Zawady ja Dobrzyniewo Duże;

—	powiat hajnowski: gminy Dubicze Cerkiewne, Kleszczele ja Czeremcha;

—	powiat siemiatycki: gminy Grodzisk, Dziadkowice ja Milejczyce;

—	powiat wysokomazowiecki: gminy Kobylin-Borzymy, Kulesze Kościelne, Sokoły, Wysokie Mazowieckie (sh Wysokie Mazowieckie linn), Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo ja Ciechanowiec;

—	powiat sejneński;

—	powiat suwalski: gminy Rutka-Tartak, Szypliszki, Suwałki ja Raczki;

—	powiat zambrowski: gmina Rutki;

—	powiat sokólski: gminy Suchowola ja Korycin;

—	powiat bielski;

—	powiat M. Białystok;

—	powiat M. Suwałki;

—	powiat moniecki.

II OSA

1.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Kallaste linn;

—	Rakvere linn;

—	Tartu linn;

—	Vändra linn;

—	Viljandi linn;

—	Ida-Viru maakond;

—	Põlva maakond;

—	Rapla maakond;

—	osa Jõelähtme vallast, mis asub lõuna pool maanteest 1 (E20);

—	osa Kuusalu vallast, mis asub lõuna pool maanteest 1 (E20);

—	osa Palamuse vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Pärsti vallast, mis asub lääne pool maanteest 24126;

—	osa Suure-Jaani vallast, mis asub lääne pool maanteest 49;

—	osa Tabivere vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tamsalu vallast, mis asub kirde pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tartu vallast, mis asub ida pool Tallinna-Tartu raudteest;

—

osa Viiratsi vallast, mis asub lääne pool joonest, mis kulgeb piki maanteed 92 selle ristumiskohast maanteega 155 lääne pool, seejärel piki 155. maanteed kuni ristumiseni maanteega 24156, seejärel piki 24156. maanteed kuni ristumiseni Verilaske ojaga, seejärel piki Verilaske oja, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

—	Abja vald;

—	Aegviidu vald;

—	Alatskivi vald;

—	Anija vald;

—

Are vald;

—	Häädemeeste vald;

—	Haaslava vald;

—	Halinga vald;

—	Halliste vald;

—	Kadrina vald;

—	Kambja vald;

—	Karksi vald;

—	Kasepää vald;

—	Kõpu vald;

—	Kose vald;

—	Kõue vald;

—	Laekvere vald;

—	Luunja vald;

—	Mäksa vald;

—	Meeksi vald;

—	Paikuse vald;

—	Pala vald;

—	Peipsiääre vald;

—	Piirissaare vald;

—	Raasiku vald;

—

Rae vald;

—	Rägavere vald;

—	Rakvere vald;

—	Saarde vald;

—	Saare vald;

—	Sõmeru vald;

—	Surju vald;

—	Tahkuranna vald;

—	Tapa vald;

—	Tootsi vald;

—	Tori vald;

—	Vändra vald;

—	Vara vald;

—	Vinni vald;

—	Viru-Nigula vald;

—	Võnnu vald.

2.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ķeguma novads: Rembates pagasts;

—	Limbažu novads: Skultes, Vidridžu, Limbažu ja Umurgas pagasts;

—	Salacgrīvas novads: Liepupes pagasts;

—	Siguldas novads: Mores pagasts;

—	Aizkraukles novads;

—	Aknīstes novads;

—	Alūksnes novads;

—	Amatas novads;

—	Apes novads;

—	Baltinavas novads;

—	Balvi novads;

—	Cēsu novads;

—	Cesvaines novads;

—	Ērgļu novads;

—	Gulbenes novads;

—	Ilūkstes novads;

—	Jaunpiebalgas novads;

—	Jēkabpils novads;

—	Kocēnu novads;

—	Kokneses novads;

—	Krimuldas novads;

—	Krustpils novads;

—	Lielvārdes novads;

—	Līvānu novads;

—	Lubānas novads;

—	Madonas novads;

—	Mālpils novads;

—	Ogres novads;

—	Pārgaujas novads;

—	Pļaviņu novads;

—	Priekuļu novads;

—	Raunas novads;

—	Rugāju novads;

—	Saulkrastu novads;

—	Sējas novads;

—	Skrīveru novads;

—	Smiltenes novads;

—	Varakļānu novads;

—	Vecpiebalgas novads;

—	Viļakasi novads;

—	Jēkabpils republikas pilsēta;

—	Valmiera republikas pilsēta;

—	Ķegums pilsēta;

—	Limbaži pilsēta.

3.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Anykščiai rajono savivaldybė: Andrioniškis, Anykščiai, Debeikiai, Kavarskas, Kurkliai, Skiemonys, Traupis ja Troškūnai seniūnijos ning Svėdasai see osa, mis jääb maanteest nr 118 lõuna poole;

—	Jonava rajono savivaldybė: Šilų ja Bukonių seniūnijo ja Žeimių seniūnija: Biliuškiai, Drobiškiai, Normainiai II, Normainėliai, Juškonys, Pauliukai, Mitėniškiai, Zofijauka ja Naujokai kaimai;

—	Kaišiadorys rajono savivaldybė: Kaišiadorių apylinkės, Kruonio, Nemaitonių, Paparčių, Žąslių, Žiežmarių, Žiežmarių ja Žiežmarių apylinkės seniūnijos ning Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 lõuna poole;

—	Kaunas rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Babtų, Batniavos, Čekiškės, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos, Garliavos apylinkių, Kačerginės, Kulautuvos, Linksmakalnio, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vilkijos, Vilkijos apylinkių ja Zapyškio seniūnijos;

—	Kėdainiai rajono savivaldybė: Josvainių, Pernaravos, Krakių, Dotnuvos, Gudžiūnų, Surviliškio, Vilainių, Truskavos, Šėtos ja Kėdainių miesto seniūnijos;

—	Panevėžys rajono savivaldybė: Karsakiškio, Naujamiesčio, Miežiškių, Paįstrio, Panevėžio, Ramygalos, Raguvos, Smilgių, Upytės, Vadoklių ja Velžio seniūnijos ning Nevėžise jõest lääne pool asuv Krekenavos seniūnija osa;

—	Šalčininkai rajono savivaldybė: Jašiūnų, Turgelių, Akmenynės, Šalčininkų, Gerviškių, Butrimonių, Eišiškių, Poškonių ja Dieveniškių seniūnijos;

—	Varėna rajono savivaldybė: Kaniavos, Marcinkonių ja Merkinės seniūnijos;

—	Alytus miesto savivaldybė;

—	Kaišiadorys miesto savivaldybė;

—	Kaunas miesto savivaldybė;

—	Panevėžys miesto savivaldybė;

—	Vilnius miesto savivaldybė;

—	Alytus rajono savivaldybė;

—	Biržai rajono savivaldybė;

—	Druskininkai rajono savivaldybė;

—	Ignalina rajono savivaldybė;

—	Lazdijai rajono savivaldybė;

—	Moletai rajono savivaldybė;

—	Prienai rajono savivaldybė;

—	Rokiškis rajono savivaldybė;

—	Širvintos rajono savivaldybė;

—	Švencionys rajono savivaldybė;

—	Ukmergė rajono savivaldybė;

—	Utena rajono savivaldybė;

—	Vilnius rajono savivaldybė;

—	Zarasai rajono savivaldybė;

—	Birštonas savivaldybė;

—	Elektrėnai savivaldybė;

—	Visaginas savivaldybe.

4.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

województwo podlaskie:

—	gminy Czarna Białostocka, Gródek, Supraśl, Wasilków ja Michałowo Białostocki maakonnas (powiat białostocki);

—	gminy Dąbrowa Białostocka, Janów, Krynki, Kuźnica, Nowy Dwór, Sidra, Sokółka ja Szudziałowo Sokółski maakonnas (powiat sokólski).

—	powiat augustowski: gmina Lipsk;

—	powiat hajnowski: gminy Czyże, Białowieża, Hajnówka (sh Hajnówka linn), Narew ja Narewka.

III OSA

1.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Elva linn;

—	Jõgeva linn;

—	Põltsamaa linn;

—	Võhma linn;

—	Järva maakond;

—	Valga maakond;

—	Võru maakond;

—	osa Palamuse vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Pärsti vallast, mis asub ida pool maanteest 24126;

—	osa Suure-Jaani vallast, mis asub ida pool maanteest 49;

—	osa Tabivere vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tamsalu vallast, mis asub edela pool Tallinna-Tartu raudteest;

—	osa Tartu vallast, mis asub lääne pool Tallinna-Tartu raudteest;

—

osa Viiratsi vallast, mis asub ida pool joonest, mis on määratletud maantee 92 läänepoolse osaga kuni lõikumiseni maanteega 155, seejärel maanteega 155 kuni lõikumiseni maanteega 24156, seejärel maanteega 24156 kuni lõikumiseni Verilaske jõega, seejärel Verilaske jõega, kuni see jõuab valla lõunapiirini;

—	Jõgeva vald;

—	Kolga-Jaani vald;

—	Konguta vald;

—

Kõo vald;

—	Laeva vald;

—

Nõo vald;

—	Paistu vald;

—	Pajusi vald;

—	Põltsamaa vald;

—	Puhja vald;

—	Puurmani vald;

—	Rakke vald;

—	Rannu vald;

—	Rõngu vald;

—	Saarepeedi vald;

—	Tähtvere vald;

—	Tarvastu vald;

—	Torma vald;

—	Ülenurme vald;

—	Väike-Maarja vald.

2.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Limbažu novads: Viļķenes, Pāles ja Katvaru pagasts;

—	Salacgrīvas novads: Ainažu ja Salacgrīvas pagasts;

—	Aglonas novads;

—	Alojas novads;

—	Beverīnas novads;

—	Burtnieku novads;

—	Ciblas novads;

—	Dagdas novads;

—	Daugavpils novads;

—	Kārsavas novads;

—	Krāslavas novads;

—	Ludzas novads;

—	Mazsalacas novads;

—	Naukšēnu novads;

—	Preiļu novads;

—	Rēzeknes novads;

—	Riebiņu novads;

—	Rūjienas novads;

—	Strenču novads;

—	Valkas novads;

—	Vārkavas novads;

—	Viļānu novads;

—	Zilupes novads;

—	Daugavpils republikas pilsēta;

—	Rēzekne republikas pilsēta;

—	Ainaži pilsēta;

—	Salacgrīva pilsēta.

3.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Anykščiai rajono savivaldybė: Viešintos seniūnija ja Svėdasai seniūnija see osa, mis jääb maanteest nr 118 põhja poole;

—

Jonava rajono savivaldybė: Upninkų, Ruklos, Dumsių, Užusalių ja Kulvos seniūnija ning Žeimiai seniūnija Akliai, Akmeniai, Barsukinė, Blauzdžiai, Gireliai, Jagėlava, Juljanava, Kuigaliai, Liepkalniai, Martyniškiai, Milašiškiai, Mimaliai, Naujasodis, Normainiai I, Paduobiai, Palankesiai, Pamelnytėlė, Pėdžiai, Skrynės, Svalkeniai, Terespolis, Varpėnai, Žeimių gst., Žieveliškiai ja Žeimių miestelis kaimai;

—	Kaišiadorys rajono savivaldybė: Palomenės ja Pravieniškių seniūnijos ning Rumšiškių seniūnija see osa, mis jääb maanteest N. A1 põhja poole;

—	Kaunas rajono savivaldybė: Vandžiogalos, Lapių, Karmėlavos ja Neveronių seniūnijos;

—	Kėdainiai rajono savivaldybė: Pelėdnagių seniūnija;

—	Šalčininkai rajono savivaldybė: Baltosios Vokės, Pabarės, Dainavos ja Kalesninkų seniūnijos;

—	Varėna rajono savivaldybė: Valkininkų, Jakėnų, Matuizų, Varėnos ja Vydenių seniūnijos;

—	Jonava miesto savivaldybė;

—	Kupiškis rajono savivaldybė;

—	Trakai rajono savivaldybė.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

kõik Sardiinia piirkonnad.“

„I liide

ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUURID

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK

Protseduuri reguleerimisese ja kohaldamisala ning mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesolevas liites sätestatakse ühistransiidiprotseduuri reguleerivad eeskirjad vastavalt konventsiooni artikli 1 lõikele 3.

2.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva liite sätteid ühistransiidiprotseduuri alusel tehtud toimingute suhtes.

Artikkel 2

Ühistransiidiprotseduuri kohaldamata jätmine postisaadetiste suhtes

Ühistransiidiprotseduuri ei kohaldata postisaadetiste (sealhulgas postipakkide) suhtes, kui need saadetakse kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu põhikirjaga ning kaupa veavad isikud või veetakse isikute nimel, kes tegutsevad kõnealuse põhikirjaga sätestatud õiguste ja kohustuste raames.

Artikkel 3

Mõisted

Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „toll“– konventsiooni kohaldamise eest vastutavad tolliametid ja mis tahes muud asutused, kes on siseriikliku õiguse alusel volitatud konventsiooni kohaldama;

b)   „isik“– füüsiline isik, juriidiline isik ja igasugune isikute ühendus, mis ei ole juriidiline isik, kuid mis võib liidu õiguse, siseriikliku õiguse või mõne ühistransiidiprotseduuri riigi õiguse kohaselt sooritada õigustoiminguid;

c)   „transiidideklaratsioon“– dokument, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup ühistransiidiprotseduurile;

d)   „transiidi saatedokument“– elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil välja trükitud dokument, mis on kaupadel kaasas ja põhineb transiidideklaratsiooni andmetel;

e)   „deklarant“– isik, kes esitab transiidideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse;

f)   „protseduuri pidaja“– isik, kes esitab transiidideklaratsiooni või kelle eest kõnealune deklaratsioon esitatakse;

g)   „lähtetolliasutus“– tolliasutus, kus transiidideklaratsioon aktsepteeritakse;

h)   „vahetolliasutus“– tolliasutus, mis on ühe konventsiooniosalise tolliterritooriumile sisenemise kohas pädev juhul, kui kaup liigub ühistransiidiprotseduuri alusel, või tolliasutus, mis on konventsiooniosalise territooriumilt väljumise kohas pädev juhul, kui kaup viiakse kõnealuse konventsiooniosalise territooriumilt välja transiitveoga, mille käigus ületatakse kõnealuse konventsiooniosalise ja kolmanda riigi vaheline piir;

i)   „sihttolliasutus“– tolliasutus, kus ühistransiidiprotseduurile suunatud kaup esitatakse protseduuri lõpetamiseks;

j)   „tolli viitenumber (MRN)“– pädeva tolliasutuse poolt elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil transiidideklaratsioonile antud registreerimisnumber;

k)   „tagatistolliasutus“– tolliasutus, kus iga riigi toll otsustab, et tuleb esitada tagatis;

l)   „võlg“– isiku kohustus tasuda impordi- või eksporditollimaksude ja ühistransiidiprotseduurile suunatud kaubaga seotud muude maksude summa;

m)   „võlgnik“– võla tasumise eest vastutav isik;

n)   „kauba vabastamine“– toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks ühistransiidiprotseduurist tulenevatel eesmärkidel;

o)   „konventsiooniosalise tolliterritooriumil asutatud isik“–

—	füüsilise isiku puhul isik, kelle alaline elukoht on kõnealuse konventsiooniosalise tolliterritooriumil;

—	juriidilise isiku või isikute ühenduse puhul isik, kelle registrijärgne asukoht, peakorter või püsiv tegevuskoht asub kõnealuse konventsiooniosalise tolliterritooriumil;

p)   „elektroonilised andmetöötlusvahendid“– elektrooniline teabevahetus ettevõtjate ja tolli vahel, tolliasutuste vahel ning tolli ja muude asjaomaste riiklike või Euroopa Liidu või ühistransiidiprotseduuri riikide asutuste või institutsioonide vahel kokkulepitud ja kindlaksmääratud formaadis eesmärgiga töödelda ja säilitada andmeid pärast nende saamist, kasutades üht järgmistest vahenditest:

i)	elektrooniline andmevahetus;

ii)	arvutist arvutisse toimuv teabevahetus;

iii)	struktureeritud andmete elektrooniline ülekandmine ühest elektroonilise töötlemise keskkonnast teise standardsõnumite või teenuste abil ilma inimese osaluseta;

iv)	andmete veebipõhine esitamine tolli andmetöötlussüsteemidesse säilitamiseks ja töötlemiseks ning veebis vastuste saamiseks;

q)   „elektrooniline andmevahetus“– kokkulepitud sõnumistandardite kohaselt vormindatud andmete elektrooniline edastamine ühest arvutisüsteemist teise;

r)   „elektrooniline transiidisüsteem“– ühistransiidiprotseduuri elektrooniliseks andmevahetuseks kasutatav elektrooniline süsteem;

s)   „standardsõnum“– eelnevalt määratletud elektroonilise andmevahetuse vorm;

t)   „isikuandmed“– kogu teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta;

u)   „kinnistranspordiseadmed“– kauba pidevaks transpordiks kasutatavad tehnilised vahendid (nt torujuhtmed ja elektriliinid);

v)   „talitluspidevuse protseduur“– paberdokumentide kasutamisel põhinev protseduur, mis on ette nähtud selleks, et võimaldada transiidideklaratsiooni esitamist ning transiitveo jätkumist, kui elektroonilistel andmetöötlusvahenditel põhinevat protseduuri ei saa kasutada.

II PEATÜKK

Ühistransiidiprotseduuri käsitlevad üldsätted

Artikkel 4

Protseduuriga seotud elektrooniline süsteem

1.   Kui käesoleva liites ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse ühistransiidiprotseduuri tolliformaalsuste täitmiseks elektroonilist transiidisüsteemi.

2.   Konventsiooniosalised määravad vastastikuse kokkuleppe alusel kindlaks elektroonilise transiidisüsteemi kohaldamise meetmed, millega sätestatakse:

a)	tolliasutuste vahel vahetatavate, tollialaste õigusaktide kohaldamiseks vajalike sõnumite määratlemist ja haldamist käsitlevad eeskirjad;

b)	tollialaste õigusaktide alusel vahetatavate sõnumite ühine andmestu ja formaat.

Artikkel 5

Elektroonilise transiidisüsteemi kasutamine

1.   Kui käesoleva liites ei ole sätestatud teisiti, kasutavad pädevad asutused ühistransiidiprotseduuriga seotud teabevahetuseks elektroonilist transiidisüsteemi.

2.   Konventsiooniosalised kasutavad lõikes 1 osutatud teabevahetuseks Euroopa Liidu ühist teabevõrku/ühist süsteemiliidest (CCN/CSI).

Ühistransiidiprotseduuri riikide rahaline osalus, ühistransiidiprotseduuri riikide juurdepääs CCN/CSI-le ja muud seotud küsimused lepitakse kokku liidu ja iga ühistransiidiprotseduuri riigi vahel eraldi.

Artikkel 6

Andmeturve

1.   Konventsiooniosalised määravad kindlaks elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil täidetavate formaalsuste tingimused, mis sisaldavad muu hulgas meetmeid andmete allika kontrollimiseks ja andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kadumise, muutmise või loata kasutamise eest.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud meetmetele loovad pädevad asutused piisava turvasüsteemi ja hoiavad seda käigus, et elektrooniline transiidisüsteem toimiks tõhusalt, usaldusväärselt ja turvaliselt.

3.   Andmete muutmine ja kustutamine registreeritakse koos teabega muutmise või kustutamise põhjuse, täpse aja ja seda teinud isiku andmete kohta.

Originaalandmeid või mis tahes töödeldud andmeid säilitatakse vähemalt kolm kalendriaastat alates selle aasta lõpust, millal sellised andmed registreeriti, või kauem, kui riigid seda nõuavad.

4.   Pädevad asutused kontrollivad andmete turvalisust korrapäraselt.

5.   Pädevad asutused teavitavad üksteist kõigist turvalisuse rikkumise kahtlustest.

Artikkel 7

Isikuandmete kaitse

1.   Konventsiooniosalised kasutavad konventsiooni kohaselt vahetatud isikuandmeid üksnes ühistransiidiprotseduuri ja ühistransiidiprotseduurile järgneva mis tahes tolliprotseduuri või ajutise ladustamise jaoks.

See piirang ei takista tollil nende andmete kasutamist riskianalüüsi tegemiseks ja uurimise korraldamiseks ühistransiidiprotseduuri ajal ning sellisele ühistransiidiprotseduurile järgneva kohtumenetluse jaoks. Kui neid andmeid kasutatakse kõnealustel eesmärkidel, tuleb teabe esitanud tolliasutusi sellest viivitamata teavitada.

2.   Konventsiooniosalised tagavad, et konventsiooni kohaldamise käigus vahetatud isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (1).

3.   Iga konventsiooniosaline teeb kõik vajaliku, et tagada käesoleva artikli nõuete täitmine.

III PEATÜKK

Protseduuri pidaja ning ühistransiidiprotseduuri alusel liikuva kauba vedaja ja saaja kohustused

Artikkel 8

Protseduuri pidaja ning ühistransiidiprotseduuri alusel liikuva kauba vedaja ja saaja kohustused

1.   Protseduuri pidaja vastutab järgmise eest:

a)	kauba esitamine puutumatul kujul ja vajaliku teabe andmine sihttolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseerimise tagamiseks;

b)	ühistransiidiprotseduuriga seotud tollisätete järgimine;

c)	tagatise esitamine, et kindlustada seoses asjaomase kaubaga tekkida võiva võla tasumine, kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu, teades, et see liigub ühistransiidiprotseduuri alusel, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihttolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseerimise tagamiseks.

IV PEATÜKK

Tagatised

Artikkel 9

Tagatistega seotud elektrooniline süsteem

Tagatistega seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks kasutatakse elektroonilisi andmetöötlusvahendeid.

Artikkel 10

Tagatise esitamise kohustus

1.   Protseduuri pidaja esitab tagatise, et kindlustada seoses ühistransiidiprotseduurile suunatud kaubaga tekkida võiva võla tasumine.

2.   Tagatis esitatakse kas:

a)	üht vedu hõlmava üksiktagatisena või

b)	mitut vedu hõlmava üldtagatisena, mis on käendaja kohustuse vormis (kui kohaldatakse artikli 55 punktis a sätestatud lihtsustamist).

3.   Toll võib siiski keelduda esitatud tagatise liiki aktsepteerimast, kui see on ühistransiidiprotseduuri nõuetekohase toimimisega vastuolus.

Artikkel 11

Üksiktagatise vormid

1.   Üksiktagatise võib esitada ühes järgmises vormis:

a)	sularaha sissemakse;

b)	käendaja võetud kohustus;

c)	maksekviitungid.

2.   Lõike 1 punktis c osutatud juhul esitatakse üksiktagatis käendaja võetud kohustusena.

Artikkel 12

Käendaja

1.   Artikli 10 lõike 2 punktis b, artikli 11 lõike 1 punktis b ja artikli 11 lõikes 2 viidatud käendaja on selles osalisriigis asutatud kolmas isik, kus tagatis esitatakse ja kus tagatist nõudev toll selle heaks kiidab.

Käendaja teatab kohustuses oma ametliku asukoha või nimetab oma esindaja igas ühistransiitveoga seotud osalisriigis.

2.   Käendaja kohustub kirjalikult maksma tagatud võlasumma. Samuti katab käendaja kohustus tagatud summa piires võla, mis tuleb tasuda pärast järelkontrolli.

3.   Toll võib keelduda sellise käendaja heakskiitmisest, kes ei taga tema hinnangul võlasumma tasumist ettenähtud aja jooksul.

Artikkel 13

Tagatise esitamisest vabastamine

1.   Tagatist ei nõuta järgmistel juhtudel:

a)	kauba vedu õhuteed pidi, kui kasutatakse õhuteed pidi veetava kauba elektroonilisel manifestil põhinevat transiidiprotseduuri;

b)	kauba vedu Reini jõel, selle veeteedel, Doonau jõel ja selle veeteedel;

c)	kauba vedu kinnistranspordiseadme abil;

d)	kauba vedu raudteed või õhuteed pidi, kui kasutatakse raudteed või õhuteed pidi veetava kauba paberipõhist transiidiprotseduuri.

2.   Lõike 1 punktis d osutatud juhtudel kohaldatakse tagatise esitamisest vabastamist ainult raudteed või õhuteed pidi veetavale kaubale enne 1. maid 2016 antud paberipõhise ühistransiidiprotseduuri kasutamise lubade suhtes.

V PEATÜKK

Muud sätted

Artikkel 14

Dokumentide ja arvestuste õiguslik staatus

1.   Ühes riigis vastavalt selle riigi eeskirjadele välja antud dokumentidel ja peetavatel arvestustel (sõltumata nende tehnilisest vormist) ning ühe riigi pädevate asutuste võetud või heakskiidetud meetmetel on teiste riikide territooriumil samasugune õiguslik toime kui riigis, kus need välja anti või neid peetakse.

2.   Ühe riigi pädevate asutuste poolt ühistransiidiprotseduuri raames tehtud kontrollide tulemustel on teistes riikides sama toime kui iga kõnealuse teise riigi pädevate asutuste tehtud kontrollide tulemustel.

Artikkel 15

Ühistransiitvedude alal pädevate tolliasutuste nimekiri

Iga riik kannab ühistransiitvedude alal pädevate tolliasutuste nimekirja Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) hallatavasse arvutipõhisesse süsteemi, märkides ära nende asutuste identifitseerimisnumbrid, kohustused ning lahtioleku päevad ja kellaajad. Ka kõik nende andmete muudatused kantakse arvutipõhisesse süsteemi.

Komisjon edastab selle teabe kõnealuse arvutipõhise süsteemi abil kõigile riikidele.

Artikkel 16

Transiidi keskasutus

Kui riik on loonud transiidi keskasutuse, kellele on antud ühistransiidiprotseduuri juhtimise ja järelevalve ning kõnealuse protseduuriga seotud dokumentide vastuvõtmise ja edastamise ülesanne, teavitab ta sellest komisjoni.

Komisjon edastab selle teabe teistele riikidele.

Artikkel 17

Eeskirjade rikkumine ja eiramine

Riigid võtavad vajalikud meetmed, et hoida ära eeskirjade rikkumist või eiramist ning kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja heidutavaid karistusi.

II JAOTIS

PROTSEDUURI KÄIK

I PEATÜKK

Üksiktagatis

Artikkel 18

Üksiktagatise summa arvutamine

Artikli 10 lõike 2 punkti a kohane üksiktagatis katab tekkida võiva võla summa, mis arvutatakse samasse liiki kuuluva kauba suhtes kohaldatavate kõrgeimate maksumäärade alusel. Arvutamisel käsitatakse konventsiooni alusel veetavat liidu kaupa liiduvälise kaubana.

Artikkel 19

Sularaha sissemaksena esitatav üksiktagatis

1.   Sularaha või muu sellega samaväärse maksevahendi sissemaksena esitatud üksiktagatis antakse kooskõlas tagatist nõudvas lähteriigis kehtivate sätetega.

2.   Ühes osalisriigis sularaha sissemaksena esitatavad üksiktagatised kehtivad kõigis osalisriikides. Need makstakse tagasi pärast protseduuri lõpetamist.

3.   Kui tagatis esitatakse sularaha sissemaksena või mõne muu sellega samaväärsena käsitatava maksena, ei pea toll maksma sellelt intressi.

Artikkel 20

Käendaja kohustusena esitatav üksiktagatis

1.   Käendaja poolt kohustusena antud üksiktagatis esitatakse III liite C1 lisas sätestatud vormi kasutades. Kõnealust kohustust hoitakse selle kehtivusajal tagatistolliasutuses.

2.   Kui riigi õigus- või haldusnormid seda nõuavad või kui see on kooskõlas üldise tavaga, võib riik lubada lõikes 1 osutatud kohustuse koostada teistsuguses vormis, tingimusel, et sellel on vormis sätestatud kohustusega võrdne õiguslik jõud.

3.   Iga kohustuse korral edastab tagatistolliasutus protseduuri pidajale järgmise teabe:

a)	tagatise viitenumber;

b)	tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukood.

Protseduuri pidaja ei muuda kõnealust juurdepääsukoodi.

Artikkel 21

Maksekviitungina esitatav üksiktagatis

1.   Käendaja poolt maksekviitungina antud üksiktagatis esitatakse III liite C2 lisas sätestatud vormi kasutades. Kõnealust kohustust hoitakse selle kehtivusajal tagatistolliasutuses.

Kohaldatakse artikli 20 lõiget 2 mutatis mutandis.

2.   Maksekviitungid koostab käendaja, kasutades III liite C3 lisas sätestatud vormi, ning need esitatakse isikutele, kes kavatsevad olla protseduuri pidajad. Kõnealused maksekviitungid kehtivad kõigis osalisriikides.

Iga maksekviitung katab 10 000 euro suurust summat, mille eest vastutab käendaja. Maksekviitungi kehtivusaeg on üks aasta alates selle väljastamise kuupäevast.

3.   Käendaja esitab tagatistolliasutusele kõik nõutavad üksikasjad enda poolt väljastatud maksekviitungite kohta.

4.   Käendaja esitab isikule, kes kavatseb olla protseduuri pidaja, iga maksekviitungi kohta järgmise teabe:

a)	tagatise viitenumber;

b)	tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukood.

Isik, kes kavatseb olla protseduuri pidaja, ei muuda kõnealust juurdepääsukoodi.

5.   Isik, kes kavatseb olla protseduuri pidaja, esitab lähtetolliasutusele sellise arvu maksekviitungeid, mis vastab 10 000 euro täiskordsele, mida on vaja tekkida võiva võla kogusumma katmiseks.

6.   Kui kooskõlas artikli 26 lõike 1 punktiga b aktsepteeritakse paberkandjal transiidideklaratsiooni, esitatakse maksekviitungid paberil ja neid hoiab enda käes lähtetolliasutus. Kõnealune tolliasutus teatab maksekviitungil märgitud tagatistolliasutusele iga maksekviitungi tunnusnumbri.

Artikkel 22

Kohustuse heakskiitmine

Käendaja kohustuse kiidab heaks tagatistolliasutus, kes teatab sellest isikule, kellelt nõutakse tagatise esitamist.

Artikkel 23

Käendaja või tema kohustuse heakskiitmise kehtetuks tunnistamine ja käendaja kohustuse tühistamine

1.   Tagatistolliasutus võib käendaja või tema kohustuse heakskiidu igal ajal kehtetuks tunnistada. Tagatistolliasutus teatab kehtetuks tunnistamisest käendajale ja isikule, kellelt nõutakse tagatise esitamist.

Käendaja või tema kohustuse heakskiitmise kehtetuks tunnistamine jõustub 16. päeval pärast kuupäeva, mil käendaja saab või oleks pidanud saama kätte kehtetuks tunnistamise otsuse.

2.   Käendaja võib enda võetud kohustuse igal ajal tühistada. Käendaja teavitab tagatistolliasutust tühistamisest.

Käendaja kohustuse tühistamine ei mõjuta kaupa, mis on tühistamise jõustumise hetkel tühistatud kohustuse alusel juba ühistransiidiprotseduurile suunatud ja mis on endiselt protseduuril.

Käendaja kohustus tühistatakse 16. päeval pärast kuupäeva, mil käendaja teatab kohustuse tühistamisest tagatistolliasutusele.

3.   Asjaomase tagatistolliasutuse eest vastutava riigi toll sisestab artiklis 9 osutatud elektroonilisse süsteemi teabe käendaja heakskiitmise kehtetuks tunnistamise või käendaja poolt enda võetud kohustuse heakskiitmise või käendaja poolt enda võetud kohustuse tühistamise kohta ja selle jõustumise kuupäeva.

II PEATÜKK

Transpordivahendid ja deklaratsioonid

Artikkel 24

Transiidideklaratsioon ja transpordivahendid

1.   Iga transiidideklaratsioon hõlmab üksnes sellist ühistransiidiprotseduurile suunatud kaupa, mida veetakse või mida tuleb vedada konteineris või pakendis ühe transpordivahendiga ühest lähtetolliasutusest ühte sihttolliasutusse.

Siiski võib üks transiidideklaratsioon hõlmata kaupa, mida veetakse või mida tuleb vedada ühest lähtetolliasutusest ühte sihttolliasutusse rohkem kui ühes konteineris või pakendis, kui need konteinerid või pakendid laaditakse ühele transpordivahendile.

2.   Kui veetavad kaubad lähetatakse koos, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel ühe transpordivahendina järgmisi transpordivahendeid:

a)	haagis(t)e või poolhaagis(t)ega maanteesõiduk;

b)	koosseis raudteevaguneid;

c)	ühe terviku moodustavad veesõidukid.

3.   Kui ühte transpordivahendit ühistransiidiprotseduuri tähenduses kasutatakse kauba pealelaadimiseks rohkem kui ühes lähtetolliasutuses ja selle mahalaadimiseks rohkem kui ühes sihttolliasutuses, esitatakse iga saadetise kohta eraldi transiidideklaratsioon.

Artikkel 25

Elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil esitatud transiidideklaratsioonid

Transiidideklaratsiooni andmete üksikasjad ja struktuur on sätestatud III liite A1, A2 ja B6 lisas.

Artikkel 26

Paberkandjal transiidideklaratsioonid

1.   Toll aktsepteerib paberkandjal transiidideklaratsiooni järgmistel juhtudel:

a)	kui kaupa veavad reisijad, kellel puudub otsene juurdepääs elektroonilisele transiidisüsteemile, vastavalt artiklis 27 kirjeldatud korrale;

b)

kui järgmiste süsteemide ajutise rikke tõttu kohaldatakse kooskõlas II lisaga talitluspidevuse protseduuri: i) elektrooniline transiidisüsteem; ii) arvutipõhine süsteem, mida protseduuri pidajad kasutavad ühistransiidideklaratsiooni esitamiseks elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil; iii) elektrooniline ühendus elektroonilise transiidisüsteemi ja selle arvutipõhise süsteemi vahel, mida protseduuri pidajad kasutavad ühistransiidideklaratsiooni esitamiseks elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil;

c)	kui ühistransiidiprotseduuri riik nii otsustab.

2.   Lõike 1 punktide a ja c kohaldamiseks tagab toll, et transiidiandmed kantakse elektroonilisse transiidisüsteemi ja et neid vahetatakse tolliasutuste vahel kõnealust süsteemi kasutades.

3.   Toll peab heaks kiitma paberkandjal transiidideklaratsiooni aktsepteerimise, millele on osutatud lõike 1 punkti b alapunktides ii ja iii.

Artikkel 27

Reisijate transiidideklaratsioon

Artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel koostab reisija paberkandjal transiidideklaratsiooni vastavalt III liite artiklitele 5 ja 6 ning B6 lisale.

Artikkel 28

Segasaadetised

Saadetises võib olla nii protseduurile T1 kui ka protseduurile T2 suunatavat kaupa, tingimusel et iga kaubaartikkel on transiidideklaratsioonis märgistatud vastavalt kas koodiga „T1“, „T2“ või „T2F“.

Artikkel 29

Transiidideklaratsiooni autentimine ja protseduuri pidaja vastutus

1.   Transiidideklaratsiooni autendib deklarant.

2.   Kui protseduuri pidaja esitab tollile transiidideklaratsiooni, vastutab kõnealune protseduuri pidaja järgmise eest:

a)	transiidideklaratsioonis esitatud teabe täpsus ja täielikkus;

b)	iga transiidideklaratsioonile lisatud dokumendi õigsus, täpsus ja kehtivus;

c)	kõikide selliste kohustuste täitmine, mis on seotud transiidideklaratsioonis esitatud ühistransiidiprotseduuri alla kuuluva kauba suunamisega transiidiprotseduurile.

III PEATÜKK

Formaalsused lähtetolliasutuses

Artikkel 30

Transiidideklaratsiooni esitamine ja aktsepteerimine

1.   Transiidideklaratsioon esitatakse lähtetolliasutuses.

2.   Kõnealune lähtetolliasutus aktsepteerib transiidideklaratsiooni, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	see sisaldab kõiki ühistransiidiprotseduuri jaoks vajalikke andmeid, nagu on täpsustatud III liite II lisas;

b)	selle juurde on lisatud kõik vajalikud dokumendid;

c)	transiidideklaratsioonis osutatud kaup on tollile esitatud ametlikel lahtiolekuaegadel.

Lähtetolliasutus võib deklarandi taotluse korral lubada esitada kauba väljaspool ametlikke lahtiolekuaegasid või mõnes muus kohas.

3.   Toll võib lubada lõike 1 punktis b nimetatud dokumendid lähtetolliasutuses esitamata jätta. Sel juhul on need dokumendid deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad.

Artikkel 31

Transiidideklaratsiooni muutmine

1.   Taotluse alusel on deklarandil lubatud transiidideklaratsiooni üht või mitut kannet muuta pärast seda, kui toll on kõnealuse tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muudatus ei tohi transiidideklaratsiooni laiendada muudele kaupadele kui need, mille kohta see algselt koostati.

2.   Sellist muudatust ei lubata teha, kui selle kohta esitatakse taotlus pärast seda, kui:

a)	toll on teatanud deklarandile, et ta kavatseb kaupa kontrollida;

b)	toll on tuvastanud, et tollideklaratsiooni andmed on väärad;

c)	toll on kauba vabastanud.

Artikkel 32

Transiidideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine

1.   Lähtetolliasutus tunnistab deklarandi taotluse alusel juba aktsepteeritud transiidideklaratsiooni kehtetuks ühel järgmistest juhtudest:

a)	kui ta on veendunud, et kaup suunatakse viivitamata muule tolliprotseduurile;

b)	kui ta on veendunud, et erakorraliste asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.

Kui lähtetolliasutus on deklarandile teatanud kauba kontrollimise kavatsusest, ei võeta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.

2.   Transiidideklaratsiooni ei tunnistata pärast kauba vabastamist kehtetuks, v.a juhul, kui:

a)	osalisriigis vabas ringluses olev kaup on ekslikult deklareeritud ühistransiidiprotseduurile ja selle tollistaatus samas osalisriigis vabas ringluses oleva kaubana on tõendatud tagantjärele;

b)	kaup on ekslikult deklareeritud rohkem kui ühe tollideklaratsiooni alusel.

Artikkel 33

Liikumismarsruut ühistransiidi käigus

1.   Ühistransiidiprotseduurile suunatud kaup veetakse sihttolliasutusse majanduslikult põhjendatud marsruuti kasutades.

2.   Kui lähtetolliasutus või deklarant seda vajalikuks peab, määrab kõnealune tolliasutus kindlaks ühistransiidiprotseduuri raames kohaldatava kaubaveo marsruudi, võttes arvesse deklarandi esitatud asjakohast teavet.

Tolliasutus peab marsruudi kindlaksmääramisel märkima elektroonilisse transiidisüsteemi vähemalt need riigid, mille kaudu transiitvedu toimub.

Artikkel 34

Kauba tollile esitamise tähtaeg

1.   Lähtetolliasutus kehtestab tähtaja, mille jooksul kaup tuleb sihttolliasutusele esitada, võttes arvesse järgmist:

a)

marsruut;

b)	transpordivahend;

c)	transpordialased õigusaktid või muud õigusaktid, mis võivad mõjutada tähtaja kehtestamist;

d)	protseduuri pidaja esitatud asjakohane teave.

2.   Kui lähtetolliasutus on tähtaja kehtestanud, siis on see siduv nende riikide tolli jaoks, kelle territooriumile kaup ühistransiitveo käigus siseneb, ning nende riikide toll ei või kõnealust tähtaega muuta.

Artikkel 35

Transiidideklaratsiooni ja kauba kontrollimine

1.   Lähtetolliasutus võib aktsepteeritud transiidideklaratsiooni andmete täpsuse kontrollimiseks:

a)	vaadata läbi deklaratsiooni ja selle lisadokumendid;

b)	nõuda deklarandilt muude dokumentide esitamist;

c)	vaadata läbi kauba;

d)	võtta kauba analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove.

2.   Lähtetolliasutus kontrollib tagatise olemasolu ja kehtivust.

3.   Lõike 1 punktis c sätestatud kauba läbivaatamine toimub lähtetolliasutuse poolt selleks määratud kohtades ja ametlikel lahtiolekuaegadel. Toll võib deklarandi taotluse korral vaadata kauba läbi ka väljaspool ametlikke lahtiolekuaegu või mis tahes muus kohas.

Artikkel 36

Tollitõkendite tunnused

Lähtetolliasutus registreerib enda paigaldatud tollitõkendite arvu ja nende individuaalsed tunnused elektroonilises transiidisüsteemis.

Artikkel 37

Sobivus tollitõkendi paigaldamiseks

Maanteesõidukeid, haagiseid, poolhaagiseid või konteinereid, mis on tollitõkendiga kaubaveoks heaks kiidetud vastavalt rahvusvahelisele lepingule, mille osalisteks on liit ja ühistransiidiprotseduuri riigid, peetakse samuti tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks.

Artikkel 38

Tollitõkendite omadused

1.   Tollitõkenditel on vähemalt järgmised põhiomadused ja need vastavad järgmistele tehnilistele näitajatele.

a)

Tollitõkendid peavad põhiomaduste poolest: i) jääma tavakasutuse puhul terveks ja kindlalt kinnitatuks; ii) olema hõlpsasti kontrollitavad ja äratuntavad; iii) olema valmistatud nii, et kõik vigastus-, rikkumis- või eemaldusjäljed oleksid palja silmaga selgesti nähtavad; iv) olema ühekordse kasutusega; korduskasutusega tollitõkenditele peab olema võimalik anda iga kord selge kordumatu identifitseerimistunnus; v) olema varustatud individuaalsete tollitõkendi tunnustega, mis on alalised, kergesti loetavad ja kordumatu numbriga.

b)

Tehnilised näitajad: i) tollitõkendi vorm ja mõõtmed võivad olenevalt tõkendi paigaldamise meetodist erineda, kuid mõõtmed peavad siiski olema sellised, et identifitseerimistunnus oleks hõlpsasti loetav; ii) tollitõkendi identifitseerimistunnus peab olema selline, et seda oleks võimatu võltsida ja raske järgi teha; iii) kasutatav materjal peab olema juhusliku purunemise suhtes vastupidav ning võimaldama vältida märkamatut võltsimist ja taaskasutamist.

2.   Kui tollitõkendid on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17712:2013 „Kaubakonteinerid – mehaanilised tollitõkendid“, peetakse lõikes 1 sätestatud nõudeid nende tollitõkendite puhul täidetuks.

Konteinervedude korral kasutatakse võimalikult suures ulatuses kõrge turvatasemega tõkendeid.

3.   Tollitõkend peab olema varustatud järgmiste märgetega:

c)	sõna „toll“ ühes liidu või ühistransiidiprotseduuri riikide ametlikest keeltest või vastav lühend;

d)	kahetähelisele ISO riigikoodile vastav riigikood, mille abil saab kindlaks teha riigi, kus tollitõkend paigaldati.

Konventsiooniosalised võivad vastastikusel kokkuleppel teha otsuse ühiste turvaelementide ja tehnoloogia kasutamise kohta.

4.   Iga riik teavitab komisjoni oma kasutusel olevate tollitõkendite liikidest. Komisjon teeb selle teabe kõikidele riikidele kättesaadavaks.

5.   Alati, kui tõkend tuleb tollikontrolli eesmärgil eemaldada, peab toll vajaduse korral püüdma paigaldada uue vähemalt samaväärsete turvaelementidega tollitõkendi ning märkima kaubadokumentidele toimingu üksikasjad, sh uue tõkendi numbri.

6.   Käesoleva liite II lisa (mida on muudetud EÜ-EFTA ühistransiidi ühiskomiteeotsusega nr 1/2008) (2) nõuetele vastavaid tollitõkendeid võib kasutada kuni varude ammendumiseni või kuni 1. maini 2019, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 39

Alternatiivsed identifitseerimisviisid lisaks tollitõkendite kasutamisele

1.   Erandina konventsiooni artikli 11 lõikest 1 võib lähtetolliasutus otsustada, et ühistransiidiprotseduurile suunatud kaubale ei paigaldata tollitõkendit ning selle asemel kasutatakse kauba kirjeldust transiidideklaratsioonis või täiendavates dokumentides, tingimusel et kirjeldus on piisavalt täpne, et võimaldada kauba hõlpsat identifitseerimist, ning hõlmab teavet kauba koguse ning mis tahes eriomaduste kohta, milleks võivad näiteks olla kaubaartiklite seerianumbrid.

2.   Kui lähtetolliasutus ei otsusta teisiti, siis erandina konventsiooni artikli 11 lõikest 1 ei paigaldata tollitõkendit kaupa sisaldavale transpordivahendile ega pakenditele eraldi järgmistel juhtudel:

a)	kaupa veetakse õhuteed pidi ning igale saadetisele kinnitatakse sildid asjaomase lennuveokirja numbriga või kujutab saadetis endast veoseüksust, millele on märgitud asjaomase lennuveokirja number;

b)	kaupa veetakse raudteel ja identifitseerimismeetmeid kohaldavad raudteeveo-ettevõtjad.

Artikkel 40

Kauba vabastamine ühistransiidiprotseduurile suunamiseks

1.   Ühistransiidiprotseduurile suunamiseks vabastatakse üksnes kaup, millele on paigaldatud tollitõkend vastavalt konventsiooni artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 või mille puhul on võetud alternatiivseid identifitseerimismeetmeid vastavalt konventsiooni artikli 11 lõikele 4 ja käesoleva liite artiklile 39.

2.   Kaupade vabastamisel edastab lähtetolliasutus ühistransiitveo andmed:

a)	deklareeritud sihttolliasutusele ning

b)	igale deklareeritud vahetolliasutusele.

Need andmed põhinevad transiidideklaratsioonist pärinevatel andmetel, mida vajaduse korral muudetakse.

3.   Lähtetolliasutus teavitab protseduuri pidajat kauba vabastamisest ühistransiidiprotseduuri jaoks.

Artikkel 41

Transiidi saatedokument

1.   Lähtetolliasutus väljastab deklarandile transiidi saatedokumendi. Transiidi saatedokument esitatakse III liite A3 lisas sätestatud vormi kasutades ja see sisaldab III liite A4 lisas ettenähtud üksikasjalikke andmeid.

2.   Vajaduse korral lisatakse transiidi saatedokumendile kaubanimekiri, mis on koostatud III liite A5 lisas sätestatud vormi kasutades ning mis sisaldab III liite A6 lisas ettenähtud üksikasjalikke andmeid. Kaubanimekiri moodustab transiidi saatedokumendi lahutamatu osa.

IV PEATÜKK

Formaalsused veo ajal

Artikkel 42

Transiidi saatedokumendi esitamine

Transiidi saatedokument ja teised kaubale lisatud dokumendid esitatakse alati, kui toll seda nõuab.

Artikkel 43

Ühistransiidiprotseduuri alusel veetud kauba esitamine vahetolliasutuses

1.   Kaup koos vastavat tolli viitenumbrit kandva transiidi saatedokumendiga esitatakse igas vahetolliasutuses.

2.   Vahetolliasutus registreerib kauba piiriületuse, lähtudes lähtetolliasutuselt ühistransiitveo kohta saadud andmetest. Vahetolliasutus teavitab piiriületusest lähtetolliasutust.

3.   Vahetolliasutus võib kaupa kontrollida. Kauba mis tahes kontrolli puhul lähtutakse peamiselt lähtetolliasutuselt ühistransiitveo kohta saadud andmetest.

4.   Kui kaupa veetakse muu kui deklareeritud vahetolliasutuse kaudu, esitab tegelik vahetolliasutus lähtetolliasutusele päringu ühistransiitveo andmete kohta ning teavitab lähtetolliasutust piiriületusest.

5.   Lõikeid 1, 2 ja 4 ei kohaldata kauba raudteeveo suhtes, tingimusel et vahetolliasutus saab kauba piiriületust kontrollida muul viisil. Selline kontrollimine toimub üksnes vajaduse korral. Kontrollimine võib toimuda tagasiulatuvalt.

Artikkel 44

Kaubaveoga seotud juhtumid ühistransiitveo käigus

1.   Vedaja peab tegema transiidi saatedokumenti vajalikud kanded ja esitama selle riigi lähimale tolliasutusele, kus transpordivahend asub, võimalikult kiiresti pärast vahejuhtumit kauba koos kõnealuse dokumendiga, kui:

a)	vedaja on temast mitteolenevatel põhjustel sunnitud kalduma kõrvale vastavalt artikli 33 lõikele 2 kehtestatud marsruudist;

b)	veo jooksul on tollitõkendid vedajast mitteolenevatel põhjustel lõhutud või rikutud;

c)	tolli järelevalve all laaditakse kaup ühelt transpordivahendilt ümber teisele transpordivahendile;

d)	otsese ohu tõttu on vaja osaliselt või täielikult tühjaks laadida transpordivahend, millele on paigaldatud tollitõkend;

e)	esineb vahejuhtum, mis võib mõjutada protseduuri pidaja või vedaja võimet oma kohustusi täita;

f)	vahetatakse välja mis tahes osa transpordivahendist, mida käsitatakse ühe transpordivahendina, nagu on osutatud artikli 24 lõikes 2.

Kui selle riigi toll, mille territooriumil transpordivahend asub, leiab, et asjaomast ühistransiitvedu võib jätkata pärast seda, kui ta on võtnud vajalikke meetmeid, kinnitab ta vedaja poolt transiidi saatedokumenti tehtud kanded.

2.   Lõike 1 punktis c osutatud vahejuhtumi korral ei nõua toll kauba ja vajalikke kandeid sisaldava transiidi saatedokumendi esitamist, kui kaup laaditakse ümber transpordivahendilt, millele ei ole paigaldatud tollitõkendit.

3.   Lõike 1 punktis f osutatud vahejuhtumi korral võib vedaja pärast transiidi saatedokumenti vajalike kannete tegemist transiitvedu jätkata, kui üks vagun või mitu vagunit eemaldatakse tehniliste probleemide tõttu raudteevagunite koosseisust.

4.   Lõike 1 punktis f osutatud vahejuhtumi korral, kui maanteesõiduki veduk vahetatakse välja ilma haagiseid või poolhaagiseid vahetamata, ei nõua toll kauba ja vajalikke kandeid sisaldava transiidi saatedokumendi esitamist.

5.   Lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel ei pea vedaja kaupa ja vajalikke kandeid sisaldavat transiidi saatedokumenti lõikes 1 osutatud tolliasutusele esitama.

6.   Transiidi saatedokumendis oleva lõikes 1 osutatud vahejuhtumeid käsitleva asjakohase teabe kannab olukorrast lähtuvalt elektroonilisse transiidisüsteemi vahetolliasutus või sihttolliasutus.

V PEATÜKK

Formaalsused sihttolliasutuses

Artikkel 45

Ühistransiidiprotseduurile suunatud kauba esitamine sihttolliasutuses

1.   Kui ühistransiidiprotseduurile suunatud kaup saabub sihttolliasutusse, esitatakse tolliasutusele:

a)

kaup;

b)	transiidi saatedokument;

c)	sihttolliasutuse nõutav mis tahes teave.

Esitamine peab toimuma ametlikel lahtiolekuaegadel. Samas võib sihttolliasutus asjaomase isiku taotlusel lubada esitamist väljaspool ametlikke lahtiolekuaegasid või muus kohas.

2.   Kui esitamine toimub pärast lähtetolliasutuse poolt artikli 34 lõike 1 kohaselt kehtestatud tähtaja lõppu, loetakse protseduuri pidaja tähtaega järginuks, kui tema või vedaja suudab sihttolliasutusele nõuetekohaselt tõendada, et tema ei ole viivituse eest vastutav.

3.   Sihttolliasutus säilitab transiidi saatedokumendi ja kaupa kontrollitakse peamiselt lähtetolliasutuselt saadud ühistransiidideklaratsiooni andmete alusel.

4.   Kui ühistransiidiprotseduur lõpeb, sihttolliasutus ei ole avastanud eeskirjade eiramist ja protseduuri pidaja esitab transiidi saatedokumendi, kinnitab kõnealune tolliasutus selle dokumendi protseduuri pidaja taotluse alusel, et võimaldada alternatiivse tõendi esitamist vastavalt artikli 51 lõikele 1. Kinnitus koosneb kõnealuse tolliasutuse templist, tolliasutuse ametniku allkirjast, kuupäevast ja järgmisest tekstist:

5.   Ühistransiidiprotseduur võib lõppeda muus kui transiidideklaratsioonis märgitud tolliasutuses. Kõnealust tolliasutust käsitatakse sellisel juhul sihttolliasutusena.

Artikkel 46

Saabumistõend

1.   Sihttolliasutuses kaupa esitava isiku taotluse alusel kinnitab kõnealune tolliasutus tõendi, mis tõendab, et kaup ja transiidi saatedokument on kõnealuses tolliasutuses esitatud.

2.   Tõendi väljastamiseks kasutatakse III liite B10 lisas esitatud vormi ja selle täidab eelnevalt asjaomane isik.

3.   Tõendit ei kasutata alternatiivse tõendina ühistransiidiprotseduuri lõppemise kohta artikli 51 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 47

Ühistransiidiprotseduuril oleva kauba saabumisest teatamine ja kontrollitulemused

1.   Sihttolliasutus teavitab lähtetolliasutust kauba saabumisest samal päeval, kui kaup ja transiidi saatedokument esitatakse vastavalt artikli 45 lõikele 1.

2.   Kui ühistransiitvedu lõpeb muus kui transiidideklaratsioonis märgitud tolliasutuses, teatab artikli 45 lõike 5 kohaselt sihttolliasutusena käsitatav tolliasutus kauba saabumisest lähtetolliasutusele samal päeval, kui kaup ja transiidi saatedokument artikli 45 lõike 1 kohaselt esitatakse.

Lähtetolliasutus teavitab kauba saabumisest transiidideklaratsioonis märgitud sihttolliasutust.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud saabumisest teatamist ei käsitata tõendina selle kohta, et ühistransiidiprotseduur on nõuetekohaselt lõpetatud.

4.   Sihttolliasutus teavitab lähtetolliasutust kontrollitulemustest hiljemalt kolmandal päeval pärast kauba esitamist sihttolliasutuses või muus kohas kooskõlas artikli 45 lõikega 1. Erandjuhtudel võib seda tähtaega pikendada kuni kuue päevani.

5.   Kui kauba võtab vastu artiklis 87 osutatud volitatud kaubasaaja, siis erandina käesoleva artikli lõikest 4 teavitatakse lähtetolliasutust hiljemalt kuuendal päeval pärast kauba üleandmist volitatud kaubasaajale.

VI PEATÜKK

Protseduuri lõpetamisega seotud formaalsused

Artikkel 48

Protseduuri lõpp ja lõpetamine

1.   Ühistransiidiprotseduur lõpetatakse ja protseduuri pidaja kohustused loetakse täidetuks, kui protseduurile suunatud kaup ja nõutav teave on sihttolliasutuses kättesaadav kooskõlas kõnealust protseduuri reguleerivate sätetega.

2.   Toll lõpetab ühistransiidiprotseduuri, kui ta saab lähtetolliasutuses ja sihttolliasutuses olevate andmete võrdlemise põhjal kinnitada, et protseduur on nõuetekohaselt lõppenud.

Artikkel 49

Ühistransiidiprotseduuri alusel veetud kaubaga seotud päringuprotseduur

1.   Kui lähtetolliasutus ei ole vastavalt artikli 47 lõikele 4 või artikli 47 lõikele 5 saanud kontrollitulemusi kuue päeva jooksul pärast kauba saabumisteate saamist, esitab kõnealune tolliasutus viivitamata päringu kontrollitulemuste kohta sihttolliasutusele, kes teatas kauba saabumisest.

Sihttolliasutus edastab kontrollitulemused kohe pärast lähtetolliasutuselt päringu saamist.

2.   Kui lähteriigi tolliasutus ei ole veel saanud teavet, mis võimaldaks ühistransiidiprotseduuri lõpetada või võlga sisse nõuda, esitab kõnealune tolliasutus asjakohast teavet käsitleva päringu protseduuri pidajale või, kui sihtkohas on kättesaadavad piisavad andmed, sihttolliasutusele järgmistel juhtudel:

a)	lähtetolliasutus ei ole saanud teadet kauba saabumise kohta artikli 34 kohaselt kehtestatud kauba esitamise tähtaja lõpuks;

b)	lähtetolliasutus ei ole saanud kontrollitulemusi, mille kohta on esitatud päring vastavalt lõikele 1;

c)	lähtetolliasutus saab teada, et teade kauba saabumise või kontrollitulemuste kohta edastati ekslikult.

3.   Lähteriigi toll esitab lõike 2 punkti a kohased teabepäringud seitsme päeva jooksul pärast eelnimetatud punktis osutatud tähtaja möödumist ning lõike 2 punkti b kohased teabepäringud seitsme päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kohaldatava tähtaja möödumist.

Kui aga lähteriigi tolliasutusele antakse enne nimetatud tähtaegade möödumist teada, et ühistransiidiprotseduur ei ole nõuetekohaselt lõpetatud, või tolliasutus kahtlustab, et see on nii, edastab ta päringu viivitamata.

4.   Lõike 2 kohaselt esitatud päringutele tuleb vastata 28 päeva jooksul alates päringu esitamise kuupäevast.

5.   Kui sihttolliasutus ei ole pärast lõike 2 kohase päringu saatmist esitanud piisavat teavet ühistransiidiprotseduuri lõpetamiseks, nõuab lähteriigi tolliasutus, et protseduuri pidaja esitaks kõnealuse teabe hiljemalt 28 päeva jooksul pärast päringuprotseduuri alustamist.

Protseduuri pidaja peab kõnealusele päringule vastama 28 päeva jooksul alates selle saatmise kuupäevast.

6.   Kui teave, mille protseduuri pidaja esitab vastusena vastavalt lõikele 4, ei ole ühistransiidiprotseduuri lõpetamiseks piisav, kuid lähteriigi tolliasutus peab seda piisavaks, et jätkata päringuprotseduuri, esitab kõnealune tolliasutus viivitamata asjaomasele tolliasutusele täiendava teabe päringu.

Kõnealune tolliasutus peab kõnealusele päringule vastama 40 päeva jooksul alates selle saatmise kuupäevast.

7.   Kui lõigetes 1–6 sätestatud päringuprotseduuri etappide käigus tehakse kindlaks, et ühistransiidiprotseduur on nõuetekohaselt lõpetatud, lõpetab lähteriigi tolliasutus ühistransiidiprotseduuri ja teavitab viivitamata protseduuri pidajat nimetatud protseduuri lõpetamisest ning vajaduse korral tolliasutusi, kes võivad olla algatanud täitmisele pööramise.

8.   Kui lõigetes 1–6 sätestatud päringuprotseduuri etappide käigus tehakse kindlaks, et ühistransiidiprotseduuri ei saa lõpetada, selgitab lähteriigi toll välja, kas on tekkinud võlg.

Kui on tekkinud võlg, peab lähteriigi toll võtma järgmised meetmed:

a)	tuvastama võlgniku ning

b)	määrama kindlaks tolliasutuse, kes vastutab võlast teatamise eest.

Artikkel 50

Taotlus võla sissenõudmise ülekandmiseks

1.   Kui lähteriigi tolliasutus saab päringuprotseduuri käigus ja enne artikli 114 lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist tõendeid selle kohta, et koht, kus toimusid võla tekkimist põhjustanud sündmused, asub muus riigis, saadab kõnealune tolliasutus viivitamata ja kindlasti enne kõnealuse tähtaja möödumist kogu olemasoleva teabe selle koha pädevale tolliasutusele.

2.   Kõnealuse koha pädev tolliasutus kinnitab teabe kättesaamist ja teatab lähteriigi tollile sellest, kas ta on võla sissenõudmise eest vastutav. Kui lähteriigi tolliasutus ei ole kõnealust teavet saanud 28 päeva jooksul, jätkab ta viivitamata päringuprotseduuri või alustab võla sissenõudmist.

Artikkel 51

Alternatiivne tõend ühistransiidiprotseduuri lõppemise kohta

1.   Ühistransiidiprotseduur loetakse nõuetekohaselt lõpetatuks, kui protseduuri pidaja esitab lähteriigi tollile nõuetekohaselt ühe järgmistest kauba identifitseerimise dokumentidest:

a)	sihtriigi tolli kinnitatud dokument, milles on identifitseeritud kaup ja mis tõendab, et kaup on esitatud sihttolliasutuses või on kätte toimetatud volitatud kaubasaajale, nagu on osutatud artiklis 87;

b)	selle riigi tolli kinnitatud tollidokument või muu dokument, kus tõendatakse, et kaup on konventsiooniosalise tolliterritooriumilt füüsiliselt välja viidud;

c)	kolmandas riigis väljastatud tollidokument, millega kaup suunatakse tolliprotseduurile;

d)	kolmandas riigis väljastatud ja selle riigi tolli templiga või muul viisil kinnitatud dokument, mis tõendab, et kaupa loetakse kõnealuses riigis vabas ringluses olevaks.

2.   Lõikes 1 osutatud dokumentide asemel võib tõenditena esitada nende koopiad, mille õigsust on kinnitanud kas originaaldokumendid kinnitanud asutus, asjaomase kolmanda riigi asutus või osalisriigi asutus.

Artikkel 52

Õigsuse kontrollimine ja haldusabi

1.   Pädevad tolliasutused võivad esitatud teavet ja ühistransiitveoga seotud mis tahes dokumente, vorme, lubasid või andmeid kauba vabastamise järel kontrollida, et teha kindlaks, kas sissekanded, vahetatud teave ja templid on ehtsad. Selline kontroll korraldatakse juhul, kui on kahtlusi esitatud teabe täpsuse ja õigsuse suhtes või kui kahtlustatakse pettust. Kontrolli võib korraldada ka riskianalüüsi alusel või pisteliselt.

2.   Pädev tolliasutus, kellele esitatakse kauba vabastamise järgse kontrolli taotlus, vastab sellele viivitamata.

3.   Kui lähteriigi pädev tolliasutus esitab pädevale tolliasutusele taotluse ühistransiitveoga seotud teabe vabastusjärgseks kontrolliks, ei peeta artikli 48 lõikes 2 sätestatud transiidiprotseduuri lõpetamise tingimusi täidetuks, kuni andmete õigsus ja täpsus ei ole kinnitust leidnud.

VII PEATÜKK

Ühistransiidiprotseduur kinnistranspordiseadmega transporditava kauba puhul

Artikkel 53

Ühistransiidiprotseduur kinnistranspordiseadmega transporditava kauba puhul

1.   Kui kinnistranspordiseadmega transporditav kaup siseneb ühe konventsiooniosalise tolliterritooriumile kõnealuse kinnistranspordiseadme kaudu, peetakse kõnealust kaupa territooriumile sisenemisel ühistransiidiprotseduurile suunatuks.

2.   Kui kaup on juba ühe konventsiooniosalise tolliterritooriumil ja seda transporditakse kinnistranspordiseadmega, peetakse kõnealust kaupa kinnistranspordiseadmesse paigutamisel ühistransiidiprotseduurile suunatuks.

3.   Ühistransiidiprotseduuri puhul, kus kaupa transporditakse kinnistranspordiseadmega, on protseduuri pidaja lõikes 1 osutatud juhul kinnistranspordiseadme käitaja, kes on asutatud osalisriigis, mille territooriumi kaudu kaup konventsiooniosaliste tolliterritooriumile siseneb, või lõikes 2 osutatud juhul kinnistranspordiseadme käitaja osalisriigis, kust kauba liikumine algab.

Protseduuri pidaja ja toll lepivad kokku transporditava kauba suhtes kohaldatavates tollijärelevalve meetodites.

4.   Kinnistranspordiseadme käitajat, kes on asutatud riigis, mille territooriumil kaupa kinnistranspordiseadmega transporditakse, käsitatakse vedajana artikli 8 lõike 2 tähenduses.

5.   Ilma et see piiraks lõikes 8 sätestatu kohaldamist, loetakse ühistransiidiprotseduur lõppenuks, kui kaubasaaja või kinnistranspordiseadme käitaja äridokumentidesse tehakse asjakohane kanne, mis tõendab, et kinnistranspordiseadmega transporditud kaup on:

a)	jõudnud kaubasaaja ettevõttesse;

b)	võetud vastu kaubasaaja jaotusvõrku või

c)	konventsiooniosaliste tolliterritooriumilt välja viidud.

6.   Kui kinnistranspordiseadme kaudu ühest osalisriigist teise transporditav kaup, mida loetakse vastavalt lõikele 2 ühistransiidiprotseduurile suunatud kaubaks, läbib oma teekonnal sellise ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumi, kus seda protseduuri kinnistranspordiseadme suhtes ei kohaldata, peatatakse nimetatud transiidiprotseduuri kohaldamine selle territooriumi läbimise ajaks.

7.   Kui kaupa transporditakse kinnistranspordiseadme kaudu ühest ühistransiidiprotseduuri riigist, kus kinnistranspordiseadme suhtes ei kohaldata ühistransiidiprotseduuri, sihtkohta osalisriigis, kus seda kohaldatakse, loetakse nimetatud protseduur alanuks hetkel, mil kaup siseneb viimati nimetatud konventsiooniosalise territooriumile.

8.   Kui kaupa transporditakse kinnistranspordiseadme kaudu ühest osalisriigist, kus kinnistranspordiseadme suhtes kohaldatakse ühistransiidiprotseduuri, sihtkohta ühistransiidiprotseduuri riigis, kus seda ei kohaldata, loetakse nimetatud protseduur lõppenuks hetkel, mil kaup väljub selle konventsiooniosalise territooriumilt, kus protseduuri kohaldatakse.

Artikkel 54

Ühistransiidiprotseduuri vabatahtlik kohaldamine kinnistranspordiseadmega transporditava kauba suhtes

Ühistransiidiprotseduuri riik võib otsustada, et ta ei kohalda ühistransiidiprotseduuri kinnistranspordiseadmega transporditava kauba suhtes. Sellisest otsusest teatatakse komisjonile, kes teavitab teisi riike.

III JAOTIS

ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUURIGA SEOTUD LIHTSUSTUSED

I PEATÜKK

Üldsätted lihtsustuste kohta

Artikkel 55

Transiidilihtsustuste liigid

Taotluse alusel võib toll lubada järgmisi lihtsustusi:

a)	üldtagatise kasutamine või tagatise esitamisest vabastamine;

b)	eriliste tõkendite kasutamine, kui tõkendamine on vajalik ühistransiidiprotseduurile suunatud kauba identifitseerimise tagamiseks;

c)	volitatud kaubasaatja staatus, mis lubab loa omanikul suunata kaup ühistransiidiprotseduurile seda tollile esitamata;

d)	volitatud kaubasaaja staatus, mis võimaldab loa omanikul võtta vastu ühistransiidiprotseduuri alusel liikunud kaupa loas kindlaksmääratud kohas, et lõpetada protseduur kooskõlas artikli 48 lõikega 1;

e)	õhuteed pidi veetava kauba suhtes kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri ja õhuteed pidi veetava kauba suhtes kohaldatava elektroonilise manifesti põhise ühistransiidiprotseduuri kasutamine;

f)	konkreetselt raudteed pidi veetava kauba suhtes kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri kasutamine;

g)	konventsiooni artiklil 6 põhinevate muude lihtsustatud protseduuride kasutamine.

Artikkel 56

Lihtsustuste lubade territoriaalne kohaldamisala

1.   Artikli 55 punktides b ja c osutatud lihtsustusi kohaldatakse üksnes ühistransiitvedude suhtes, mis algavad osalisriigist, kus on antud lihtsustuse luba.

2.   Artikli 55 punktis d osutatud lihtsustust kohaldatakse üksnes ühistransiitvedude suhtes, mis lõpevad osalisriigis, kus on antud lihtsustuse luba.

3.   Artikli 55 punktis e osutatud lihtsustust kohaldatakse lihtsustuse loas kindlaks määratud osalisriikides.

4.   Artikli 55 punktides a ja f osutatud lihtsustust kohaldatakse kõigis osalisriikides.

Artikkel 57

Lihtsustuste loa andmise üldtingimused

1.   Artikli 55 punktis a osutatud luba antakse taotlejatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)	taotleja on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil;

b)	taotleja ei ole toime pannud tolli- ega maksualaste õigusaktide mis tahes tõsiseid rikkumisi ja korduvaid rikkumisi, sealhulgas tema majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid;

c)	taotleja kasutab korrapäraselt ühistransiidiprotseduuri või tal on praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega.

2.   Artikli 55 punktides b, c ja d osutatud load antakse taotlejatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)	taotleja on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil;

b)	taotleja deklareerib, et kasutab ühistransiidiprotseduure regulaarselt;

c)	taotleja ei ole toime pannud tolli- ega maksualaste õigusaktide mis tahes tõsiseid rikkumisi ja korduvaid rikkumisi, sealhulgas tema majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid;

d)	taotleja tõendab, et ta on võimeline oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt haldama, kasutades asjakohast tollikontrolli võimaldavat äri- ja vajaduse korral ka veoandmete haldamise süsteemi;

e)	taotlejal on praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega.

3.   Artikli 55 punktis e osutatud load antakse taotlejatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)	õhuteed pidi veetava kauba paberipõhise ühistransiidiprotseduuri korral on taotleja lennuettevõtja ja ta on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil;

b)

õhuteed pidi veetava kauba elektroonilise manifesti põhise ühistransiidiprotseduuri korral on taotleja lennuettevõtja, kes teenindab olulist arvu lende konventsiooniosaliste lennujaamade vahel ja kes on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil või kellel on seal registrijärgne asukoht, peakorter või püsiv tegevuskoht;

c)	taotleja kasutab regulaarselt ühistransiidiprotseduuri või pädev tolliasutus teab, et taotleja suudab täita kõnealuse protseduuriga seotud kohustusi;

d)	taotleja ei ole tõsiselt ega korduvalt rikkunud tolli- ega maksualaseid õigusakte.

4.   Artikli 55 punktis f osutatud load antakse taotlejatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)	taotleja on raudteeveo-ettevõtja;

b)	taotleja on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil;

c)	taotleja kasutab regulaarselt transiidiprotseduuri või pädev tolliasutus teab, et taotleja suudab täita protseduuriga seotud kohustusi, ning

d)	taotleja ei ole tõsiselt ega korduvalt rikkunud tolli- ega maksualaseid õigusakte.

5.   Luba antakse üksnes juhul, kui toll leiab, et on suuteline teostama järelevalvet ja kontrolli ühistransiidiprotseduuri üle, ilma et sellega kaasneks asjaomasele isikule seatud nõuetega ebaproportsionaalne halduskoormus.

Artikkel 58

Loa andmise tingimuste järelevalve

Toll teostab järelevalvet tingimuste ja kriteeriumide üle, mida loa omanik peab täitma. Samuti teostab toll järelevalvet sellest loast tulenevate kohustuste täitmise üle. Kui loa omanik on asutatud vähem kui kolm aastat tagasi, teostab toll esimesel aastal pärast loa andmist omaniku üle hoolikat järelevalvet.

Artikkel 59

Loa taotluse sisu

1.   Lihtsustuste taotlus peab olema varustatud kuupäeva ja allkirjaga. Konventsiooniosalised määravad kindlaks, kuidas taotlus esitada tuleb.

2.   Taotlus peab sisaldama kõiki üksikasju, mille alusel saab toll kontrollida, kas lihtsustuste kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud.

Artikkel 60

Taotleja vastutus

Kooskõlas osalisriikides kehtivate sätetega ja ilma et see piiraks vajaduse korral karistussätete kohaldamist, vastutab lihtsustuste kohaldamist taotlev isik järgmise eest:

a)	taotluses esitatud teabe täpsus ja täielikkus;

b)	iga taotlusele lisatud dokumendi õigsus, täpsus ja kehtivus.

Artikkel 61

Loa andmiseks pädevad tolliasutused

1.   Artikli 55 punktis c osutatud lihtsustuste taotlused esitatakse tolliasutustele, kes on pädevad andma luba riigis, kus ühistransiitveod algavad.

2.   Artikli 55 punktis d osutatud lihtsustuste taotlused esitatakse tolliasutustele, kes on pädevad andma luba riigis, kus ühistransiitveod lõpevad.

3.   Artikli 55 punktides a, b, e ja f osutatud lihtsustuste taotlused esitatakse tolliasutustele, kes on pädevad kohas, kus hoitakse taotleja tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav ning kus vähemalt osa loaga hõlmatud tegevusest ellu viiakse.

Taotleja keskne raamatupidamine hõlmab andmeid ja dokumente, mis võimaldavad tollil loa anda.

Artikkel 62

Taotluste vastuvõtmine ja tagasilükkamine ning lubade andmine

1.   Taotlused võetakse vastu või lükatakse tagasi ning load antakse kooskõlas osalisriikides kehtivate õigusnormidega.

2.   Taotluste tagasilükkamise otsustes märgitakse tagasilükkamise põhjused ja otsus edastatakse taotlejale asjaomases osalisriigis ettenähtud tähtaja jooksul ja kooskõlas seal kehtivate õigusnormidega.

Artikkel 63

Loa sisu

1.   Loa omanikule antakse luba ja vajaduse korral üks või mitu tõendatud koopiat.

2.   Loas täpsustatakse lihtsustuse kohaldamise tingimused ning sätestatakse tegevus- ja kontrollimeetmed.

Artikkel 64

Loa jõustumise kuupäev

1.   Luba hakkab kehtima alates päevast, mil taotleja selle kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks, ja toll peab selle täitmise tagama alates kõnealusest kuupäevast.

Kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kehtib luba ajalise piiranguta.

2.   Luba jõustub kuupäeval, mis erineb sellest, mil taotleja otsuse kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks, järgmistel juhtudel:

a)	luba on taotleja jaoks soodne ja taotleja on taotlenud erinevat jõustumiskuupäeva, mille puhul luba jõustub taotleja taotletud kuupäeval, tingimusel et see on hilisem kuupäevast, mil seda oleks lõike 1 kohaselt hakatud kohaldama;

b)	eelmine luba on antud piiratud ajaks ja nüüdse otsuse ainus eesmärk on pikendada selle kehtivusaega, mille puhul luba jõustub eelmise loa kehtivusaja lõppemisele järgneval kuupäeval;

c)	luba jõustub tingimusel, et taotleja on lõpule viinud teatavad formaalsused, mille puhul luba jõustub kuupäeval, mil taotleja saab pädevalt tolliasutuselt formaalsuste rahuldava täitmise kohta teate või mil see loetakse kättesaaduks.

Artikkel 65

Lubade tühistamine, kehtetuks tunnistamine ja muutmine

1.   Loa omanik teatab tollile kõikidest pärast loa andmist ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.

2.   Toll tühistab loa, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	luba anti vale või puuduliku teabe põhjal;

b)	loa omanik teadis või oleks pidanud teadma, et teave oli vale või puudulik;

c)	kui teave oleks olnud õige ja täielik, oleks loa kohta langetatud teistsugune otsus.

3.   Luba tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse, kui muudel kui lõikes 2 osutatud juhtudel:

a)	oli mõni loa andmise tingimus täitmata või see ei ole enam täidetud või

b)	loa omanik on esitanud sellekohase taotluse.

4.   Loa omanikku teavitatakse loa tühistamisest, kehtetuks tunnistamisest või muutmisest osalisriigis kehtiva tähtaja jooksul ja kooskõlas seal kehtivate õigusnormidega.

5.   Kui kooskõlas tollialaste õigusaktidega ei ole otsuses sätestatud teisiti, jõustub loa tühistamine alates esialgse loa jõustumise kuupäevast.

6.   Loa kehtetuks tunnistamine või muutmine jõustub alates kuupäevast, mil taotleja selle kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks. Loa omaniku õigustatud huvi korral võib toll kehtetuks tunnistamise või muutmise jõustumise kuupäeva erandjuhtudel edasi lükata kooskõlas osalisriikides kehtivate tähtaegadega. Otsuse jõustumise kuupäev märgitakse loa kehtetuks tunnistamise või muutmise otsusesse.

Artikkel 66

Loa uuesti hindamine

1.   Loa andmiseks pädev tolliasutus teeb selle kordushindamise järgmistel juhtudel:

a)	asjaomastesse õigusaktidesse on tehtud luba mõjutavad muudatused;

b)	vajaduse korral järelevalvest tulenevalt;

c)	vajaduse korral loa omaniku poolt artikli 65 lõike 1 kohaselt esitatud teabe või muude asutuste esitatud teabe tõttu.

2.   Loa andmiseks pädev tolliasutus teavitab loa omanikku kordushindamise tulemusest.

Artikkel 67

Loa peatamine

1.   Loa andmiseks pädev tolliasutus peatab loa selle tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise asemel, kui:

a)	tolliasutus leiab, et loa tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks on piisavalt alust, kuid tal ei ole veel kõiki andmeid, mida on vaja tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise otsuse tegemiseks;

b)	tolliasutus leiab, et loa andmise tingimused ei ole täidetud või et loa omanik ei täida kõnealuse loa alusel kehtestatud kohustusi, ja et on asjakohane anda loa omanikule aega võtta meetmeid, et tagada kõnealuste tingimuste või kohustuste täitmine;

c)	loa omanik taotleb sellist peatamist, sest ta ei ole ajutiselt võimeline täitma loa jaoks sätestatud tingimusi või selle loa alusel kehtestatud kohustusi.

2.   Lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel teatab loa omanik loa andmiseks pädevale tolliasutusele meetmetest, mida ta kohustub võtma, et tagada tingimuste või kohustuste täitmine, ja samuti sellest, kui palju aega ta nende meetmete võtmiseks vajab.

Artikkel 68

Loa peatamise aeg

1.   Pädeva tolliasutuse määratud peatamisaeg peab vastama ajavahemikule, mis kõnealusel tolliasutusel kulub selleks, et kindlaks teha, kas tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise tingimused on täidetud.

Kui tolliasutus siiski leiab, et loa omanik ei pruugi täita artikli 57 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriume, peatatakse luba selle ajani, kui tehakse kindlaks, kas keegi järgmistest isikutest on toime pannud ränga või korduva rikkumise:

a)	loa omanik;

b)	isik, kes juhib asjaomase loa omanikuks olevat äriühingut või kes kontrollib selle äriühingu juhtimist;

c)	isik, kes vastutab tolliküsimuste eest äriühingus, kes on asjaomase loa omanik.

2.   Artikli 67 lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel vastab loa andmiseks pädeva tolliasutuse määratud peatamisaeg ajavahemikule, mille loa omanik teatas vastavalt artikli 67 lõikele 2. Peatamisaega võib vajaduse korral loa omaniku taotlusel pikendada.

Peatamisaega võib täiendavalt pikendada ajavahemiku võrra, mida pädev tolliasutus vajab veendumaks, et kõnealuste meetmetega tagatakse tingimuste või kohustuste täitmine; viimati nimetatud ajavahemik ei tohi olla pikem kui 30 päeva.

3.   Kui loa andmiseks pädev tolliasutus kavatseb pärast loa peatamist selle loa tühistada, kehtetuks tunnistada või seda muuta vastavalt artiklile 65, pikendatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud peatamisaega vajaduse korral ajani, mil jõustub tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus.

Artikkel 69

Loa peatamise aja lõpp

1.   Peatamine lõpeb peatamisaja lõppemisel, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppemist ilmneb üks järgmistest olukordadest:

a)	peatamine tühistatakse, kuna artikli 67 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel puudub alus loa tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks vastavalt artiklile 65, millisel juhul lõpeb otsuse peatamine selle tühistamise kuupäeval;

b)

peatamine tühistatakse, kuna artikli 67 lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel on loa omanik võtnud loa andmiseks pädeva tolliasutuse jaoks rahuldavalt vajalikud meetmed, et tagada loa jaoks kehtestatud tingimuste või selle loa alusel kehtestatud kohustuste täitmine, millisel juhul lõpeb otsuse peatamine selle tühistamise kuupäeval;

c)	peatatud luba tühistatakse, tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse, millisel juhul lõpeb otsuse peatamine selle tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäeval.

2.   Loa andmiseks pädev tolliasutus teavitab loa omanikku peatamise lõppemisest.

Artikkel 70

Loa kehtivus

Toll võib artiklis 55 osutatud loataotlusi vastu võtta ja lubasid välja anda enne 1. maid 2016. Kõnealused load antakse vastavalt käesolevas liites sätestatud tingimustele ja need ei kehti enne 1. maid 2016.

Artikkel 71

1. mail 2016 jõus olevate lubade uuesti hindamine

1.   Konventsiooni (mida on muudetud otsusega nr 1/2008) artikli 55 punktide a, b, d ja e alusel antud lubasid, mis kehtivad 1. mail 2016 ja mille kehtivusaeg ei ole piiratud, hinnatakse uuesti 1. maiks 2019.

2.   Konventsiooni (mida on muudetud otsusega nr 1/2008) artikli 55 punktide a, b, d ja e alusel antud load, mis kehtivad 1. mail 2016, jäävad kehtima järgmiselt:

a)	piiratud kehtivusajaga load kuni kehtivusaja lõpuni või kuni 1. maini 2019, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)	kõik muud load kuni loa uuesti hindamiseni.

3.   Uuesti hindamisele järgnevate otsustega tühistatakse uuesti hinnatud load ja vajaduse korral antakse välja uued load. Otsustest teavitatakse viivitamata loa omanikke.

4.   Olenemata lõikest 1 jäävad konventsiooni (mida on muudetud otsusega nr 1/2008) artikli 55 punkti f alapunktide i ja ii alusel antud load, mis kehtivad 1. mail 2016, pärast kõnealust kuupäeva kehtima ja neid ei ole vaja uuesti hinnata.

Artikkel 72

Arvestuste säilitamine pädevas tolliasutuses

1.   Toll säilitab taotlused ja neile lisatud tõendavad dokumendid koos välja antud lubade koopiatega.

2.   Kui taotlus lükatakse tagasi või luba tühistatakse, tunnistatakse kehtetuks, peatatakse või seda muudetakse, säilitatakse taotlust ja vastavalt asjaoludele kas taotluse tagasilükkamise või loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise, muutmise või peatamise otsust ning kõiki lisatud tõendavaid dokumente vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal taotlus tagasi lükati või luba tühistati, tunnistati kehtetuks, peatati või muudeti.

Artikkel 73

1. mail 2016 juba kasutuses olevate tõkendite kehtivus

Konventsiooni, nii nagu seda on muudetud otsusega nr 1/2008, A2 lisa nõuetele vastavaid, artiklis 38 osutatud tollitõkendeid ja artiklis 82 osutatud erilisi tõkendeid võib kasutada kuni varude ammendumiseni või kuni 1. maini 2019, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

II PEATÜKK

Üldtagatis ja tagatise esitamise nõudest loobumine

Artikkel 74

Tollivõla limiit

1.   Kui artiklis 75 ei ole sätestatud teisiti, võrdub üldtagatise summa tagatistolliasutuse poolt kindlaksmääratud tollivõla limiidiga.

2.   Üldtagatise tollivõla limiit vastab võla summale, mis võib tasumisele kuuluda kauba ühistransiidiprotseduurile suunamise ja kõnealuse protseduuri lõpetamise hetke vahelisel ajal seoses iga ühistransiitveoga, mille kohta tagatis on esitatud.

Selle arvutamisel võetakse arvesse tagatistolliasutuse asukohariigis samasse liiki kuuluva kauba suhtes kohaldatavaid kõrgeimaid võlamäärasid ja konventsiooni alusel veetavat liidu kaupa käsitatakse liiduvälise kaubana.

Kui tagatistolliasutusel ei ole vajalikku teavet tollivõla limiidi kindlaksmääramiseks, määratakse selleks summaks 10 000 eurot iga transiitveo kohta.

3.   Tagatistolliasutus määrab tollivõla limiidi koostöös loa omanikuga. Tollivõla limiidi fikseerimisel määrab tagatistolliasutus selle summa kindlaks eelneva 12 kuu jooksul ühistransiidiprotseduurile suunatud kaupa käsitleva teabe ja kavandatavate toimingute eeldatava mahu põhjal, nagu seda on näidanud eelkõige oma äri- ja raamatupidamisdokumentides loa omanik.

4.   Tagatistolliasutus vaatab tollivõla limiidi omal algatusel või protseduuri pidaja taotlusel läbi ja muudab seda vajaduse korral.

5.   Iga protseduuri pidaja tagab, et summa, mis tuleb maksta või mida võib olla vaja maksta, ei ületa tollivõla limiiti.

Kõnealune isik teavitab tagatistolliasutust, kui tollivõla limiit ei ole tema toimingute katmiseks enam piisav.

6.   Ühistransiidiprotseduurile suunatud kauba puhul tasumisele kuuluda võivat võlasummat hõlmava tollivõla limiidi kontrollimine tagatakse iga ühistransiitveo korral artikli 4 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi abil kauba ühistransiidiprotseduurile suunamise ajal.

Artikkel 75

Üldtagatise tase

1.   Protseduuri pidajal võib lubada kasutada üldtagatise vähendatud tagatissummat või saada vabastus tagatise esitamisest.

2.   Üldtagatise summat võib vähendada:

a)

50 %ni artikli 74 kohaselt kindlaks määratud tollivõla limiidist, kui täidetud on järgmised tingimused: i) taotleja peab raamatupidamissüsteemi, mis on kooskõlas selle konventsiooniosalise üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, lubab teha auditipõhiseid tollikontrolle ja peab andmete registrit, mis tagab kontrolljälje alates andmete arvestusse sisestamise hetkest; ii) taotleja halduskorraldus vastab ettevõtte liigile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks; samuti on tal olemas sisekontroll, mille abil saab vältida, avastada ja parandada vigasid ning vältida ja avastada ebaseaduslikke või ebaregulaarseid tehinguid; iii) taotleja suhtes ei kohaldata pankrotimenetlust; iv) taotluse esitamisele eelneva viimase kolme aasta jooksul on taotleja täitnud oma finantskohustused seoses kauba impordilt või ekspordilt või sellega seoses kogutava võla tasumisega; v) taotleja tõendab taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta olemas olevate andmete ja teabe alusel, et tal on piisav finantssuutlikkus täita oma kohustusi seoses ettevõtluse liigi ja mahuga, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik katta; vi) taotleja suudab tõendada, et tal on piisavad finantsvahendid, et täita oma kohustusi seoses tollivõla limiidiga, mida tagatis ei kata;

b)

30 %ni artikli 74 kohaselt kindlaks määratud tollivõla limiidist, kui täidetud on järgmised tingimused: i) taotlejal on raamatupidamissüsteem, mis on kooskõlas selle konventsiooniosalise üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, lubab teha auditipõhiseid tollikontrolle ja peab andmete registrit, mis tagab kontrolljälje alates andmete arvestusse sisestamise hetkest; ii) taotleja halduskorraldus vastab ettevõtte liigile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks; samuti on tal olemas sisekontroll, mille abil saab vältida, avastada ja parandada vigasid ning vältida ja avastada ebaseaduslikke või ebaregulaarseid tehinguid; iii) taotleja tagab, et asjaomased töötajad on teadlikud vajadusest teavitada tolliasutusi kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja kehtestab protseduurid, mille abil tolliasutusi sellistest juhtudest teavitada; iv) taotleja suhtes ei kohaldata pankrotimenetlust; v) taotluse esitamisele eelneva viimase kolme aasta jooksul on taotleja täitnud oma finantskohustused seoses kauba impordilt või ekspordilt või sellega seoses kogutava võla tasumisega; vi) taotleja tõendab taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta olemas olevate andmete ja teabe alusel, et tal on piisav finantssuutlikkus täita oma kohustusi seoses ettevõtluse liigi ja mahuga, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik katta; vii) taotleja suudab tõendada, et tal on piisavad finantsvahendid, et täita oma kohustusi seoses tollivõla limiidi selle osaga, mida tagatis ei kata;

c)

0 %ni artikli 74 kohaselt kindlaks määratud tollivõla limiidist, kui täidetud on järgmised tingimused: i) taotlejal on raamatupidamissüsteem, mis on kooskõlas selle konventsiooniosalise üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, lubab teha auditipõhiseid tollikontrolle ja peab andmete registrit, mis tagab kontrolljälje alates andmete arvestusse sisestamise hetkest; ii) taotleja võimaldab tollile füüsilise juurdepääsu oma arvestussüsteemidele ning vajaduse korral oma äri- ja veoandmetele; iii) taotlejal on logistiline süsteem, kus kaup identifitseeritakse kui osalisriigis vabas ringluses olev kaup või kolmanda riigi kaup ja vajaduse korral märgitakse selle asukoht; iv) taotleja halduskorraldus vastab ettevõtte liigile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks; samuti on tal olemas sisekontroll, mille abil saab vältida, avastada ja parandada vigasid ning vältida ja avastada ebaseaduslikke või ebaregulaarseid tehinguid; v) vajaduse korral kohaldab taotleja nõuetekohast korda kaubanduspoliitika meetmete või põllumajandustoodetega kauplemisega seotud litsentside ja lubade käsitlemiseks; vi) taotleja on kehtestanud rahuldava andmete ja teabe arhiveerimise ning andmete kaotsimineku ärahoidmise korra; vii) taotleja tagab, et asjaomased töötajad on teadlikud vajadusest teavitada tolliasutusi kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja kehtestab protseduurid, mille abil tolliasutusi sellistest juhtudest teavitada; viii) taotlejal on sobivaid andmeturbemeetmed oma arvutisüsteemi kaitsmiseks ebaseaduslike sissetungide eest ja oma süsteemide turvalisuse tagamiseks; ix) taotleja suhtes ei kohaldata pankrotimenetlust; x) taotluse esitamisele eelneva viimase kolme aasta jooksul on taotleja täitnud oma finantskohustused seoses kauba impordilt või ekspordilt või sellega seoses kogutava võla tasumisega; xi) taotleja tõendab taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta olemas olevate andmete ja teabe alusel, et tal on piisav finantssuutlikkus täita oma kohustusi seoses ettevõtluse liigi ja mahuga, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik katta; xii) taotleja suudab tõendada, et tal on piisavad finantsvahendid, et täita oma kohustusi seoses tollivõla limiidi selle osaga, mida tagatis ei kata.

Artikkel 76

Üldtagatise kasutamise ja tagatise esitamisest vabastamise meetodid

Tagatistolliasutus edastab protseduuri pidajale järgmise teabe:

a)	tagatise viitenumber;

b)	tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukood.

Tagatise esitanud isiku taotlusel määrab tagatistolliasutus selle tagatise jaoks ühe või mitu täiendavat juurdepääsukoodi, mida kõnealune isik või tema esindajad saavad kasutada.

Artikkel 77

Üldtagatise või üldtagatise vähendatud tagatissumma (sh tagatise esitamisest vabastamise) kasutamise ajutine keeld

Üldtagatise või üldtagatise vähendatud tagatissumma (sh tagatise esitamisest vabastamise) kasutamise võib ajutiselt keelata järgmistel juhtudel:

a)	eriasjaolud;

b)	kaup, mille puhul on tõendatud tagatise kasutamist hõlmav ulatuslik pettus.

Eriasjaolusid, ulatuslikku pettust ning üldtagatise ja üldtagatise vähendatud tagatissumma (sh tagatise esitamisest vabastamise) kasutamise ajutise keelu menetluseeskirju on käsitletud I lisas.

Artikkel 78

Tagatisdokument

1.   Üldtagatis esitatakse käendaja kohustuse vormis, kasutades III liite C4 lisas sätestatud vormi. Seda kohustust tõendavat dokumenti hoiab tagatise kehtivusajal enda käes tagatistolliasutus.

2.   Artikli 20 lõiget 2 ja artiklit 22 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 79

Üldtagatise sertifikaadid või tagatise esitamisest vabastamise sertifikaadid

1.   Loa alusel väljastab tagatistolliasutus protseduuri pidajale ühe või mitu üldtagatise sertifikaati, mis on koostatud III liite C5 lisas sätestatud vormi kasutades, või ühe või mitu tagatise esitamisest vabastamise sertifikaati, mis on koostatud III liite C6 lisas sätestatud vormi kasutades, et protseduuri pidajal oleks võimalik artikli 26 lõike 1 punktis b sätestatud juhtudel üldtagatise olemasolu või tagatise esitamisest vabastamist tõendada.

2.   Sertifikaadi kehtivusaeg on kuni kaks aastat. Tagatistolliasutus võib kõnealust tähtaega üks kord pikendada kuni kahe aasta võrra.

Artikkel 80

Üldtagatise kasutamise loaga või käendaja kohustusega seotud kehtetuks tunnistamine ja tühistamine

1.   Üldtagatise kasutamise loaga või käendaja kohustusega seotud kehtetuks tunnistamise ja tühistamise suhtes kohaldatakse artikli 23 lõikeid 1 ja 2 mutatis mutandis.

2.   Tagatistolliasutus kannab artiklis 9 osutatud süsteemi üldtagatise kasutamise või tagatise esitamisest vabastamise loa kehtetuks tunnistamise tolliasutuse poolt ning kuupäeva, mil jõustub tagatistolliasutuse poolne käendaja kohustuse kehtetuks tunnistamine, või kuupäeva, mil jõustub käendaja enda poolne kohustuse tühistamine.

3.   Alates lõikes 1 osutatud kehtetuks tunnistamise või tühistamise jõustumise kuupäevast ei tohi kauba suhtes ühistransiidiprotseduuri kohaldamisel enam kasutada ühtki artikli 26 lõike 1 punkti b alusel välja antud üldtagatise sertifikaati või tagatise esitamisest vabastamise sertifikaati ja protseduuri pidaja peab need viivitamata tagatistolliasutusele tagastama.

Iga riik edastab komisjonile tunnused, mille järgi on võimalik tuvastada kehtima jäänud, kuid veel tagastamata, või varastatud, kaotatud või võltsitud sertifikaatidena deklareeritud sertifikaate. Komisjon teavitab teisi riike.

III PEATÜKK

Eriliste tõkendite kasutamine

Artikkel 81

Eriliste tõkendite kasutamise luba

1.   Artikli 55 punkti b kohased load kasutada erilisi tõkendeid ühistransiidiprotseduuriks kasutatavatel transpordivahenditel, konteineritel või pakenditel antakse siis, kui toll kiidab heaks loataotluses esitatud tõkendid.

2.   Toll aktsepteerib loa andmisel teise riigi tolliasutuse heakskiidetud erilisi tõkendeid, välja arvatud juhul, kui tollil on teave selle kohta, et mõni konkreetne tõkend ei sobi tolliprotseduuride jaoks.

Artikkel 82

Eriliste tõkendite kasutamisega seotud formaalsused

1.   Erilised tõkendid peavad vastama artikli 38 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Kui tõkendid on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17712:2013 „Kaubakonteinerid – mehaanilised tõkendid“, peetakse kõnealuseid nõudeid nende tõkendite puhul täidetuks.

Konteinervedude korral kasutatakse võimalikult suures ulatuses kõrge turvatasemega tõkendeid.

2.   Eriline tõkend peab olema varustatud ühega järgmistest märgetest:

a)	artikli 55 punkti b kohaselt tõkendi kasutamiseks volitatud isiku nimi;

b)	vastav lühend või kood, mille alusel lähteriigi tolliasutus saab asjaomase isiku kindlaks teha.

3.   Protseduuri pidaja märgib eriliste tõkendite arvu ja individuaalsed tunnused transiidideklaratsiooni ja paigaldab tõkendid hiljemalt siis, kui kaup vabastatakse ühistransiidiprotseduuri jaoks.

4.   Käesoleva liite II lisa (mida on muudetud otsusega nr 1/2008) nõuetele vastavaid erilisi tõkendeid võib kasutada kuni varude ammendumiseni või kuni 1. maini 2019, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 83

Eriliste tõkendite kasutamise tollijärelevalve

Toll võtab järgmised meetmed:

a)	teavitab komisjoni ja muude konventsiooniosaliste tolliasutusi kasutatavatest erilistest tõkenditest ning nendest erilistest tõkenditest, mida ta on otsustanud eeskirjade eiramise või tehniliste puuduste tõttu mitte heaks kiita;

b)	kontrollib enda poolt heakskiidetud ja kasutusel olevaid tollitõkendeid, kui ta saab teavet selle kohta, et teine tolliasutus on otsustanud seda konkreetset liiki tollitõkendit mitte heaks kiita;

c)	korraldab vastastikuse konsultatsiooni, et jõuda ühise hinnanguni;

d)	teostab järelevalvet eriliste tõkendite kasutamise üle isikute poolt, kellele on selleks luba antud vastavalt artiklile 81.

Vajaduse korral võivad konventsiooniosalised vastastikusel kokkuleppel luua ühtse numeratsioonisüsteemi ning määrata kindlaks ühtsete turvaelementide ja ühtse tehnoloogia kasutamise.

IV PEATÜKK

Volitatud kaubasaatja staatus

Artikkel 84

Ühistransiidiprotseduurile kauba suunamiseks volitatud kaubasaatja staatuse andmine

Artikli 55 punktis c osutatud volitatud kaubasaatja staatus antakse ainult taotlejatele, kellel on luba esitada üldtagatis või kasutada artikli 55 punktis a osutatud tagatise esitamisest loobumist.

Artikkel 85

Volitatud kaubasaatja staatuse loa sisu

Kõnealuses loas täpsustatakse eelkõige:

a)	lähtetolliasutus või -asutused, kes vastutavad kavandatavate ühistransiitvedude eest;

b)	tähtaeg, mille jooksul tolliasutusel on võimalik pärast volitatud kaubasaatja deklaratsiooni esitamist vajadusel teha kauba vabastamisele eelnev kontroll;

c)	kasutatavad identifitseerimismeetmed, mille puhul võib toll ette näha, et transpordivahenditele või pakkeüksustele tuleb paigaldada erilised tõkendid, mille puhul pädev asutus on kinnitanud, et need vastavad artiklis 82 sätestatud nõuetele, ja mille paigaldamine on volitatud kaubasaatja ülesanne;

d)	keelatud kaubakategooriad või kauba liikumised;

e)	tegevus- ja kontrollimeetmed, mida volitatud kaubasaatja peab järgima; vajaduse korral eritingimused seoses lähtetolliasutus(t)e väljaspool tavalist tööaega sooritatud transiiditoimingutega.

Artikkel 86

Kauba suunamine ühistransiidiprotseduurile volitatud kaubasaatja poolt

1.   Kui volitatud kaubasaatja kavatseb suunata kauba ühistransiidiprotseduurile, esitab ta lähtetolliasutusele transiidideklaratsiooni. Volitatud kaubasaatja ei või ühistransiitvedu alustada enne artikli 55 punktis c osutatud loas kindlaks määratud tähtaja möödumist.

2.   Volitatud kaubasaatja sisestab elektroonilisse transiidisüsteemi järgmise teabe:

a)	marsruut, kui see on artikli 33 lõike 2 kohaselt ette nähtud;

b)	artikli 34 kohaselt kehtestatud tähtaeg, mille jooksul tuleb kaup esitada sihttolliasutusele;

c)	tõkendite arv ja individuaalsed tunnused, kui see on asjakohane.

3.   Volitatud kaubasaatja trükib transiidi saatedokumendi alles pärast seda, kui on saanud lähtetolliasutuselt teate kauba ühistransiidiprotseduuri jaoks vabastamise kohta.

V PEATÜKK

Volitatud kaubasaaja staatus

Artikkel 87

Ühistransiidiprotseduuri alusel liikuva kauba saamiseks volitatud kaubasaaja staatuse andmine

Artikli 55 punktis d osutatud volitatud kaubasaaja staatus antakse üksnes taotlejatele, kes deklareerivad, et saavad ühistransiidiprotseduurile suunatud kaupa regulaarselt.

Artikkel 88

Formaalsused seoses ühistransiidiprotseduuri alusel veetava kaubaga, mille võtab vastu volitatud kaubasaaja

1.   Kui kaup jõuab artikli 55 punktis d osutatud loas kindlaksmääratud kohta, siis volitatud kaubasaaja:

a)	teatab viivitamata sihttolliasutusele kauba saabumisest ja teavitab tolliasutust kõigist eeskirjade eiramistest ja juhtumitest, mis veo käigus toimusid;

b)	laadib kauba maha alles pärast seda, kui on saanud sihttolliasutuselt selleks loa;

c)	märgib pärast mahalaadimist viivitamata oma arvestusdokumentidesse kontrollitulemused ja mahalaadimisega seotud muu asjakohase teabe;

d)	annab sihttolliasutusele teada kauba kontrolli tulemustest ning teavitab tolliasutust eeskirjade eiramistest hiljemalt kolmandal päeval pärast päeva, mil ta sai loa kauba mahalaadimiseks.

2.   Kui sihttolliasutusele on teatatud kauba saabumisest volitatud kaubasaaja valdustesse, teavitab ta kauba saabumisest lähtetolliasutust.

3.   Kui sihttolliasutusele on esitatud lõike 1 punktis d osutatud kauba kontrolli tulemused, edastab ta kõnealused tulemused lähtetolliasutusele hiljemalt kuuendal päeval pärast seda, kui kaup anti üle volitatud kaubasaajale.

Artikkel 89

Loa sisu

1.   Kõnealuses loas täpsustatakse eelkõige:

a)	sihttolliasutus või -asutused, kes vastutavad volitatud kaubasaaja poolt vastu võetava kauba eest;

b)	tähtaeg, mille jooksul volitatud kaubasaaja peab sihttolliasutuselt saama loa kauba mahalaadimiseks;

c)	keelatud kaubakategooriad või kauba liikumised;

d)	tegevus- ja kontrollimeetmed, mida volitatud kaubasaatja peab järgima. Vajaduse korral eritingimused seoses sihttolliasutus(t)e väljaspool tavalist tööaega sooritatud transiiditoimingutega.

2.   Toll täpsustab loas, kas sihttolliasutus peab võtma meetmeid enne seda, kui volitatud kaubasaaja võib saadud kaupa käsutama asuda.

Artikkel 90

Volitatud kaubasaaja poolt vastu võetud kauba ühistransiidiprotseduuri lõpp

1.   Protseduuri pidaja kohustusi peetakse täidetuks ning ühistransiidiprotseduuri peetakse artikli 48 lõike 1 kohaselt lõppenuks, kui kaup on puutumatul kujul esitatud artikli 55 punktis d osutatud volitatud kaubasaajale loas kindlaksmääratud kohas artikli 34 kohaselt ettenähtud tähtaja jooksul.

2.   Vedaja taotluse alusel väljastab volitatud kaubasaaja tõendi, millega tõendatakse kauba saabumist käesoleva liite artikli 55 punktis d osutatud loas kindlaksmääratud kohta ning mis sisaldab viidet ühistransiitveo tolli viitenumbrile. Tõendi väljastamiseks kasutatakse III liite B10 lisas esitatud vormi.

VI PEATÜKK

Raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldatav paberipõhine ühistransiidiprotseduur

1. osa

Raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuriga seotud üldsätted

Artikkel 91

CIM-saatelehe kasutamine transiidideklaratsioonina raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldataval paberipõhisel ühistransiidiprotseduuril

CIM-saatelehte käsitatakse raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldataval paberipõhisel ühistransiidiprotseduuril transiidideklaratsioonina, kui seda kasutatakse volitatud raudteeveo-ettevõtjate omavahelises koostöös teostatavate vedude korral.

Artikkel 92

Volitatud raudteeveo-ettevõtjate raamatupidamisosakonnad ja tollikontroll

1.   Volitatud raudteeveo-ettevõtjad hoiavad oma arvestust raamatupidamisosakondades ja kasutavad eeskirjade eiramise uurimiseks ühiselt kokkulepitud süsteemi, mida nendes osakondades rakendatakse.

2.   Selle riigi tollil, kus volitatud raudteeveo-ettevõtja on asutatud, on juurdepääs selle ettevõtja raamatupidamisosakonna andmetele.

3.   Tollikontrolli eesmärgil teeb volitatud raudteeveo-ettevõtja sihtriigis kõik raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldataval paberipõhisel ühistransiidiprotseduuril transiidideklaratsioonina kasutatud CIM-saatelehed sihtriigi tollile kättesaadavaks vastavalt temaga vastastikusel kokkuleppel määratletud sätetele.

Artikkel 93

Raudteed pidi veetava kauba paberipõhise ühistransiidiprotseduuri pidaja ja tema kohustused

1.   Raudteed pidi veetava kauba paberipõhise ühistransiidiprotseduuri pidaja on üks järgmistest isikutest:

a)

osalisriigis asutatud volitatud raudteeveo-ettevõtja, kes võtab kauba vedada CIM-saatelehe alusel, mida kasutatakse transiidideklaratsioonina raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldataval paberipõhisel ühistransiidiprotseduuril, ja kes täidab CIM-saatelehe lahtri 58b, märgistades kastikese „jah“ ja sisestades Rahvusvahelise Raudteeliidu (UIC) koodi;

b)	kui vedu algab väljaspool konventsiooniosaliste tolliterritooriumi ja kaup siseneb sellele tolliterritooriumile, siis mis tahes muu osalisriigis asutatud volitatud raudteeveo-ettevõtja, kelle nimel kolmanda riigi raudteeveo-ettevõtja on täitnud lahtri 58b.

2.   Kõnealuse protseduuri pidaja võtab endale selgesõnaliselt vastutuse, et paberipõhises ühistransiidiprotseduuris osalevad järgnevad või asendavad raudteeveo-ettevõtjad vastavad samuti raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri nõuetele.

Artikkel 94

Volitatud raudteeveo-ettevõtjate kohustused

1.   Erinevad raudteeveo-ettevõtjad võtavad üksteise järel kauba üle ja veavad seda asjaomase riigi piires ning kaasatud volitatud raudteeveo-ettevõtjad vastutavad solidaarselt tolli ees võimaliku võla korral.

2.   Olenemata artiklis 8 osutatud protseduuri pidaja kohustustest vastutavad teised raudteeveo-ettevõtjad, kes võtavad veo käigus kauba üle ja kes on märgitud CIM-saatelehe lahtrisse 57, raudteed pidi veetava kaubaga seotud paberipõhise ühistransiidiprotseduuri nõuetekohase kohaldamise eest.

3.   Volitatud raudteeveo-ettevõtjad rakendavad omavahelises koostöös ühiselt kokkulepitud süsteemi, et kontrollida ja uurida eeskirjade eiramist ja kauba vedamist, ning vastutavad järgmise eest:

a)	veokulude eraldi arveldamine teabe alusel, mis peab olema kättesaadav raudteed pidi veetava kauba puhul iga paberipõhise ühistransiitveo kohta ja iga riigi asjaomase sõltumatu volitatud raudteeveo-ettevõtja puhul iga kuu kohta;

b)	veokulude jaotumine nende riikide vahel, mille territooriumile raudteed pidi veetav kaup paberipõhise ühistransiitveo käigus siseneb;

c)	oma osa tasumine kuludest, mida iga koostööd tegev volitatud raudteeveo-ettevõtja on kandnud.

Artikkel 95

Silt

Volitatud raudteeveo-ettevõtjad tagavad, et raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri alusel veetavat kaupa oleks võimalik identifitseerida siltide abil, millel on III liite B11 lisas esitatud näidisele vastav piktogramm.

Need sildid kinnitatakse või trükitakse otse CIM-saatelehele ja vastavale raudteevagunile, kui see on täis laaditud, või muudel juhtudel pakendile või pakenditele.

Esimeses lõigus nimetatud sildi võib asendada templiga, millel on kujutatud III liite B11 lisas esitatud piktogramm.

Artikkel 96

Veolepingu muutmine

Kui veolepingut muudetakse nii, et:

a)	vedu, mis pidi lõppema väljaspool konventsiooniosalise tolliterritooriumi, lõpeb selle konventsiooniosalise tolliterritooriumil, või

b)	vedu, mis pidi lõppema konventsiooniosalise tolliterritooriumil, lõpeb väljaspool selle konventsiooniosalise tolliterritooriumi,

võib volitatud raudteeveo-ettevõtja täita muudetud lepingut üksnes lähtetolliasutuse eelneval nõusolekul.

Kõikidel muudel juhtudel võivad volitatud raudteeveo-ettevõtjad muudetud lepingut täita. Nad teatavad muudatusest viivitamata lähtetolliasutusele.

2. osa

Kauba liikumine konventsiooniosaliste vahel

Artikkel 97

CIM-saatelehe kasutamine

1.   CIM-saateleht esitatakse lähtetolliasutusele veo puhul, mille suhtes kohaldatakse raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldatavat paberipõhist ühistransiidiprotseduuri ning mis algab ja peab lõppema konventsiooniosaliste territooriumil.

2.   Lähtetolliasutus märgib CIM-saatelehe eksemplaride 1, 2 ja 3 tolli täidetavasse lahtrisse selgelt järgmise tähise:

a)	koodi „T1“, kui kaup liigub protseduuri T1 alusel;

b)	vastavalt asjaoludele koodi „T2“ või „T2F“, kui kaup liigub protseduuri T2 alusel, juhul kui selle koodi märkimine on liidu õigusnormide järgi kohustuslik.

Koodi „T2“ või „T2F“ kinnituseks tuleb lisada lähtetolliasutuse ametlik tempel.

3.   Kauba suhtes, mis liigub kahe liidus asuva punkti vahel, läbides ühe või mitme ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumi, ning kauba suhtes, mis liigub liidust ühistransiidiprotseduuri riiki, kohaldatakse alates lähtejaamast kuni sihtjaamani vastavalt iga liidu liikmesriigi poolt kindlaks määratud eeskirjadele kogu teekonna ulatuses protseduuri T2, ilma et lähtetolliasutusele tuleks esitada selle kauba CIM-saateleht, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel.

Kui kaup liigub kahe liidus asuva punkti vahel, läbides ühe või mitme ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumi, ei ole artiklis 95 osutatud silte vaja kinnitada.

4.   Kaupa, mille vedu algab ühistransiidiprotseduuri riigis, loetakse protseduuri T1 alusel veetavaks. Kui aga kaup liigub protseduuri T2 alusel vastavalt konventsiooni artikli 2 lõike 3 punktile b, märgib lähtetolliasutus CIM-saatelehe 3. eksemplarile, et kaupa, millele see dokument viitab, veetakse protseduuri T2 alusel. Sellisel juhul märgitakse tolli poolt täidetavasse lahtrisse selgelt vastavalt asjaoludele kood „T2“ või „T2F“, lähtetolliasutuse tempel ning pädeva ametiisiku allkiri. Kui kaupa veetakse protseduuri T1 alusel, ei ole vaja koodi „T1“ dokumenti märkida.

5.   Kõik CIM-saatelehe eksemplarid tagastatakse asjaomasele isikule.

6.   Iga ühistransiidiprotseduuri riik võib sätestada, et protseduuri T1 alusel veetavat kaupa veetakse kõnealuse protseduuri alusel, ilma et lähtetolliasutusele tuleks esitada CIM-saateleht.

7.   Lõigetes 2, 3 ja 5 kirjeldatud kauba puhul on sihttolliasutus sihtjaamas pädev tolliasutus. Kui aga kaup lubatakse vabasse ringlusse või suunatakse mõnele teisele tolliprotseduurile vahejaamas, on sihttolliasutuseks kõnealuses jaamas pädev tolliasutus.

Artikkel 98

Identifitseerimismeetmed

Üldjuhul ning kui volitatud raudteeveo-ettevõtjad on rakendanud identifitseerimismeetmeid, ei paigalda lähtetolliasutus kaupa sisaldavatele transpordivahenditele või pakkeüksustele tõkendeid, v.a juhul, kui kõnealune tolliasutus otsustab teisiti.

Artikkel 99

Formaalsused vahetolliasutuses

Raudteed pidi veetava kaubaga seotud paberipõhise ühistransiidiprotseduuri kohaldamisel ei ole lähtetolliasutuses vaja täita tolliformaalsusi.

Artikkel 100

Formaalsused sihttolliasutuses

1.   Kui raudteed pidi veetava kaubaga seotud paberipõhisele ühistransiidiprotseduurile suunatud kaup saabub sihttolliasutusse, esitab volitatud raudteeveo-ettevõtja tolliasutusele järgmise:

a)

kaup;

b)	CIM-saatelehe eksemplarid 2 ja 3.

Sihttolliasutus tagastab CIM-saatelehe eksemplari 2 volitatud raudteeveo-ettevõtjale pärast selle tembeldamist ja jätab CIM-saatelehe eksemplari 3 endale.

2.   Sihttolliasutuseks on sihtjaamas pädev tolliasutus.

Kui aga kaup lubatakse vabasse ringlusse või suunatakse mõnele teisele tolliprotseduurile vahejaamas, on sihttolliasutuseks kõnealuses jaamas pädev tolliasutus.

3.   Artikli 97 lõikes 3 osutatud juhtudel ei ole sihttolliasutuses vaja täita tolliformaalsusi.

3. osa

Kauba liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest

Artikkel 101

Kauba liikumine kolmandatesse riikidesse

1.   Artikleid 97 ja 98 kohaldatakse vedude suhtes, mis algavad mõne konventsiooniosalise territooriumil ja peavad lõppema mõnes kolmandas riigis.

2.   Sihttolliasutus on tolliasutus, kes on pädev piirijaamas, mille kaudu kaup raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri alusel konventsiooniosalise territooriumilt välja viiakse.

3.   Kõnealuses sihttolliasutuses ei ole vaja täita tolliformaalsusi.

Artikkel 102

Kauba liikumine kolmandatest riikidest

1.   Veo korral, mis algab mõne konventsiooniosalise territooriumil ja peab lõppema mõnes kolmandas riigis, on lähtetolliasutus tolliasutus, kes on pädev piirijaamas, mille kaudu kaup raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri alusel konventsiooniosalise territooriumile tuuakse.

Kõnealuses sihttolliasutuses ei ole vaja täita tolliformaalsusi.

2.   Sihttolliasutuseks on sihtjaamas pädev tolliasutus. Kui aga kaup lubatakse vabasse ringlusse või suunatakse mõnele teisele tolliprotseduurile vahejaamas, on sihttolliasutuseks kõnealuses jaamas pädev tolliasutus.

Artiklis 100 sätestatud tolliformaalsused täidetakse kõnealuses tolliasutuses.

Artikkel 103

Kauba liikumine läbi konventsiooniosaliste territooriumi

1.   Kui vedu algab kolmandas riigis ja peab seal ka lõppema, on lähte- ja sihttolliasutused vastavalt artikli 101 lõikes 2 ning artikli 102 lõikes 1 osutatud tolliasutused.

2.   Lähte- ja sihttolliasutuses ei ole vaja täita tolliformaalsusi.

Artikkel 104

Kauba tollistaatus

Kaupa, mida veetakse artikli 102 lõike 1 või artikli 103 lõike 1 alusel, loetakse protseduuri T1 alusel veetavaks, välja arvatud juhul, kui vastavalt II liite sätetele tõendatakse, et sellel kaubal on liidu kauba tollistaatus.

4. osa

Muud sätted

Artikkel 105

Lastinimekirjad

1.   Kui CIM-saateleht sisaldab rohkem kui ühte vagunit või konteinerit, võib kasutada III liite B4 lisas sätestatud vormis esitatud lastinimekirju.

Lastinimekiri sisaldab CIM-saatelehega hõlmatud vaguni numbrit või vajaduse korral kaupa sisaldava konteineri numbrit.

2.   Konventsiooniosaliste territooriumilt alguse saavate vedude puhul, mis hõlmavad nii protseduuri T1 kui ka T2 alusel veetavaid kaupu, kasutatakse eraldi lastinimekirju.

Mõlemat liiki kaubaga seotud lastinimekirjade järjekorranumber märgitakse CIM-saatelehele kauba kirjelduse jaoks ettenähtud lahtrisse.

3.   CIM-saatelehele lisatud lastinimekirjad moodustavad selle lahutamatu osa ja neil on samasugune õiguslik toime.

4.   Lastinimekirjade originaalide ehtsust kinnitatakse lähtejaama templiga.

Artikkel 106

Standardprotseduuride ja paberipõhiste protseduuride ulatus raudtee- ja maanteetranspordi ühendvedude puhul

1.   Kombineeritud raudtee- ja maanteevedude korral ei välista artiklite 91–105 sätted II jaotises sätestatud protseduuride kasutamist. Sellest olenemata kohaldatakse artikleid 92 ja 95.

2.   Lõikes 1 osutatud juhtudel tehakse CIM-saatelehe koostamisel lisadokumentide kirjeldamiseks ettenähtud lahtrisse selge märge kasutatud transiidideklaratsiooni või transiidideklaratsioonide kohta.

Selles viites täpsustatakse transiidideklaratsiooni liik, lähtetolliasutus ning iga kasutatud transiidideklaratsiooni kuupäev ja registreerimisnumber.

Lisaks kinnitab raudteeveo-ettevõtja, kes on pädev ühistransiitveo viimases raudteejaamas, CIM-saatelehe eksemplari 2 ehtsust. Raudteeveo-ettevõtja kinnitab CIM-saatelehe pärast seda, kui ta on kindlaks teinud, et kauba vedu toimub viidatud transiidideklaratsiooni või -deklaratsioonide alusel.

3.   Kui raudtee võtab ühe või mitme deklaratsiooni alusel ja II jaotises sätestatud protseduuri kohaselt liikuva kauba kombineeritud raudtee- ja maanteeveo vastu raudteeterminalis ning kaup laaditakse vagunitele, võtavad raudteeveo-ettevõtjad vastutuse tollimaksude ja teiste maksude tasumise eest raudteeveo jooksul toimunud eeskirjade rikkumise või eiramise korral, kui puudub tagatis, mis kehtiks riigis, kus eeskirjade rikkumine või eiramine aset leidis või loetakse aset leidnuks, ning kui neid summasid ei ole võimalik protseduuri pidajalt sisse nõuda.

Artikkel 107

Volitatud kaubasaatja ja volitatud kaubasaaja

1.   Kui kauba puhul, mille artikli 55 punktis c osutatud volitatud kaubasaatja suunab raudteed pidi veetava kauba puhul kohaldatavale paberipõhisele ühistransiidiprotseduurile, ei ole vaja lähtetolliasutusele esitada transiidideklaratsioonina CIM-saatelehte ega kaupa, võtab lähtetolliasutus vajalikud meetmed selle tagamiseks, et CIM-saatelehe eksemplaridele 1, 2 ja 3 oleks vastavalt märgitud tähis „T1“, „T2“ või „T2F“.

2.   Kui kaup saabub artikli 55 punktis d osutatud volitatud kaubasaaja asukohta, võib toll erandina artiklist 88 ette näha, et raudtee- või muu veoettevõtja toimetaks CIM-saatelehe eksemplarid 2 ja 3 otse sihttolliasutusele.

VII PEATÜKK

Õhuteed pidi veetava kauba paberipõhine ühistransiidiprotseduur ja õhuteed pidi veetava kauba elektroonilise manifesti põhine ühistransiidiprotseduur

Artikkel 108

Manifesti kasutamine transiidideklaratsioonina õhuteed pidi veetava kauba puhul kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri korral

1.   Lennuettevõtjale võidakse anda luba kasutada transiidideklaratsioonina kaubamanifesti, kui selle sisu vastab Chicagos 7. detsembril 1944 sõlmitud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 3. liites esitatud vormile.

2.   Artikli 55 punktis e osutatud, õhuteed pidi veetava kauba puhul kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri kasutamise loas määratakse kindlaks manifesti vorm ning ühistransiitvedude lähte- ja sihtlennujaam. Artikli 55 punkti e kohaselt selleks protseduuriks loa saanud lennuettevõtja saadab loa kinnitatud koopia iga asjaomase lennujaama pädevale tolliasutusele.

3.   Kui transiitvedu hõlmab kaupa, mis liigub erikorraga maksuterritooriumi ja liidu tolliterritooriumi muu osa vahel, mis ei ole erikorraga maksuterritoorium, üheaegselt nii protseduuri T1 kui ka protseduuri T2 alusel, loetletakse need kaubad eraldi manifestides.

Artikkel 109

Lennuettevõtja täidetavad formaalsused

1.   Lennuettevõtja kannab manifestile järgmise teabe:

a)	koodi „T1“, kui kaup liigub protseduuri T1 alusel;

b)	vastavalt asjaoludele koodi „T2“ või „T2F“, kui kaup liigub protseduuri T2 alusel, juhul kui selle koodi märkimine on liidu õigusnormide järgi kohustuslik;

c)	kõnealust kaupa vedava lennuettevõtja nimi;

d)	lennu number;

e)	lennu kuupäev;

f)	lähte- ja sihtlennujaam.

2.   Lisaks lõikega 1 nõutavale teabele kannab lennuettevõtja manifestile iga kaubasaadetise kohta järgmise teabe:

a)	lennuveokirja number;

b)	pakkeüksuste arv;

c)	kauba kaubanduslik kirjeldus, mis sisaldab kauba identifitseerimiseks vajalikke üksikasju;

d)	brutomass.

3.   Grupisaadetiste puhul asendatakse kauba kirjeldus vajaduse korral märkega „Koondsaadetis“, mida võib lühendada. Sel juhul sisaldavad manifestis märgitud kaubasaadetisi käsitlevad lennuveokirjad kauba kaubanduslikku kirjeldust, mis sisaldab kauba identifitseerimiseks vajalikke üksikasju. Kõnealused lennuveokirjad lisatakse manifestile.

4.   Lennuettevõtja kinnitab manifesti kuupäeva ja allkirjaga.

5.   Manifest esitatakse vähemalt kahes eksemplaris lähtelennujaama pädevale tolliasutusele, kes jätab ühe eksemplari endale.

6.   Üks manifesti eksemplar esitatakse sihtlennujaama pädevale tolliasutusele.

Artikkel 110

Õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise transiidideklaratsioonina kasutatavate manifestide loetelu kontrollimine

1.   Kord kuus kinnitab iga sihtlennujaama pädev tolliasutus lennuettevõtjate koostatud ja nimetatud tolliasutusele eelmisel kuul esitatud manifestide loetelu ning edastab selle iga lähtelennujaama tolliasutusele.

2.   Loetelu sisaldab iga manifesti kohta järgmist teavet:

a)	manifesti number;

b)	kood, mille alusel kasutatakse manifesti transiidideklaratsioonina vastavalt artikli 109 lõike 1 punktidele a ja b;

c)	kaupa vedanud lennuettevõtja nimi;

d)	lennu number ning

e)	lennu kuupäev.

3.   Artikli 55 punktis e osutatud, õhuteed pidi veetava kauba puhul kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri kasutamise lubadega võib ka ette näha, et lennuettevõtjad võivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loetelu iga lähtelennujaama tolliasutusele ise edastada.

4.   Kui seoses kõnealuses loendis nimetatud manifestidele märgitud teabega ilmneb eeskirjade eiramine, teatab sihtlennujaama pädev tolliasutus sellest lähtelennujaama pädevale tolliasutusele ja loa andnud pädevale tolliasutusele, viidates eelkõige kõnealust kaupa hõlmavatele lennuveokirjadele.

Artikkel 111

Elektroonilise manifesti kasutamine transiidideklaratsioonina õhuteed pidi veetava kauba puhul kohaldatava paberipõhise ühistransiidiprotseduuri korral

1.   Lennuettevõtja edastab lähtelennujaamas koostatud manifesti sihtlennujaamale, kasutades teabevahetuseks ettenähtud elektroonilist süsteemi.

2.   Lennuettevõtja sisestab manifesti asjaomaste kaubaartiklite juurde järgmised koodid:

a)	„T1“, kui kaup liigub protseduuri T1 alusel;

b)	vastavalt asjaoludele koodi „T2“ või „T2F“, kui kaup liigub protseduuri T2 alusel, juhul kui selle koodi märkimine on liidu õigusnormide järgi kohustuslik;

c)	„TD“ kauba korral, mis juba liigub mõne transiidiprotseduuri alusel. Sellistel juhtudel märgib lennuettevõtja vastavale lennuveokirjale koodi „TD“ ja viite kasutatud protseduurile, transiidideklaratsiooni või ümberlaadimisdokumendi numbri ja kuupäeva või väljastava asutuse nime;

d)	vastavalt asjaoludele „C“ (vastab tähisele „T2L“) või „F“ (vastab tähisele „T2LF“), kui tegemist on liidu kaubaga, mille suhtes ei kohaldata transiidiprotseduuri;

e)	„X“ eksporditava liidu kauba puhul, mille suhtes ei kohaldata transiidiprotseduuri.

3.   Manifest peab sisaldama ka artikli 109 lõike 1 punktides c–f ja lõikes 2 sätestatud teavet.

4.   Ühistransiidiprotseduur loetakse lõppenuks, kui sihtlennujaama pädevale tolliasutusele on tehtud kättesaadavaks teabevahetuseks ettenähtud elektroonilise süsteemi abil edastatud manifest ja kaup on talle esitatud.

5.   Lennuettevõtja peetav arvestus, mis võimaldab pädevatel tolliasutustel teha tõhusat kontrolli, sisaldab vähemalt lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet.

Vajaduse korral edastab sihtlennujaama pädev tolliasutus lähtelennujaama pädevale tolliasutusele kontrollimiseks teabevahetuseks ettenähtud elektroonilise süsteemi abil saadud manifesti asjakohased üksikasjad.

6.   Lennuettevõtja teatab pädevatele tolliasutustele kõikidest õigusrikkumistest ja eeskirjade eiramistest.

7.   Sihtlennujaama pädev tolliasutus teatab lähtelennujaama pädevale tolliasutusele ja loa väljastanud pädevale tolliasutusele esimesel võimalusel kõikidest õigusrikkumistest ja eeskirjade eiramistest.

IV JAOTIS

VÕLG JA SELLE SISSENÕUDMINE

I PEATÜKK

Võlg ja võlgnik

Artikkel 112

Võla tekkimine

1.   Võlg artikli 3 punkti l tähenduses tekib järgmistel juhtudel:

a)	kui kaup viiakse ühistransiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja;

b)	kui jäetakse täitmata mõni kauba ühistransiidiprotseduurile suunamisel või ühistransiidiprotseduuri kasutamisel ette nähtud tingimus.

2.   Võlg lõpeb kõigil järgmistel juhtudel:

a)

kui võlg tekkis lõike 1 punkti a või b alusel ja kui täidetud on järgmised tingimused: i) võla tekkimiseni viinud kohustuse täitmata jätmisel puudus tegelik mõju protseduuri käigule ja tegemist ei olnud pettusekatsega; ii) kõik kauba olukorra normaliseerimiseks vajalikud formaalsused täidetakse tagantjärele;

b)

kui kauba tollijärelevalve alt väljaviimine ühistransiidiprotseduuri ajal või mõne kauba ühistransiidiprotseduurile suunamisel või ühistransiidiprotseduuri kasutamisel ette nähtud tingimuse täitmata jätmine tuleneb sellest, et kõnealune kaup on oma liigi tõttu või ettenägematutest asjaoludest või vääramatust jõust tingituna või tolli korralduse tagajärjel täielikult hävinud või pöördumatult kahjustatud. Kaup loetakse pöördumatult kahjustatuks, kui keegi ei saa seda enam kasutada.

3.   Võlg tekkib hetkel, kui:

a)	kaup viidi ühistransiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja, või hetkel, kui ühistransiidiprotseduuri kasutamise tingimusi ei täidetud või nende täitmine lõpetati;

b)	aktsepteeriti tollideklaratsioon kauba suunamiseks ühistransiidiprotseduurile, kui hiljem tehakse kindlaks, et tegelikult ei täidetud mõnda tingimust, mille täitmine on kauba nimetatud protseduurile suunamise eelduseks.

Artikkel 113

Võlgniku identifitseerimine

1.   Võlgnik on iga järgmine isik:

a)	isik, kes pidi täitma kauba ühistransiidiprotseduurile suunamisel või ühistransiidiprotseduuri kasutamisel ette nähtud tingimusi;

b)	iga isik, kes teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et konventsiooni kohane tingimus ei olnud täidetud, ja kes tegutses isiku nimel, kes pidi selle tingimuse täitma, või kes osales tegevuses, mis viis selle tingimuse täitmata jätmiseni;

c)	iga isik, kes omandas asjaomase kauba või kes seda valdas ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et konventsiooni või tollialaste õigusaktide kohane tingimus ei ole täidetud;

d)	protseduuri pidaja.

2.   Artikli 112 lõike 1 punktis b nimetatud juhul on võlgnik isik, kes peab täitma kauba ühistransiidiprotseduurile suunamisel või ühistransiidiprotseduuri kasutamisel ette nähtud tingimusi.

3.   Kui on koostatud tollideklaratsioon kauba suunamiseks ühistransiidiprotseduurile ja kui tollile on antud tollialaste õigusaktidega nõutav teave kauba kõnealusele tolliprotseduurile suunamise tingimuste kohta, millest tulenevalt võlg tekkis, on võlgnik ka isik, kes esitas tollideklaratsiooni koostamiseks vajaliku teabe ja kes teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et asjaomane teave oli vale.

4.   Kui ühe võlasumma tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle summa tasumise eest solidaarselt.

Artikkel 114

Võla tekkimise koht

1.   Võlg tekib:

a)	kohas, kus ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa võla tekkimise;

b)	kui kõnealust kohta ei ole võimalik määrata, tekib võlg kohas, kus toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa võla tekkimise.

2.   Kui kaup suunati ühistransiidiprotseduurile, mida ei lõpetatud, ja võla tekkimise kohta ei ole käesoleva artikli lõike 1 punktide a ja b põhjal võimalik kindlaks määrata järgmise tähtaja jooksul:

a)

seitse kuud pärast viimast kuupäeva, millal kaup oleks tulnud esitada sihttolliasutusele, välja arvatud juhul, kui enne kõnealuse tähtaja lõppemist saadeti artiklis 50 osutatud võla sissenõudmise ülekandmise taotlus asutusele, kes vastutab selle koha eest, kus lähteriigi tolliasutuse käsutuses oleva tõendusmaterjali kohaselt toimusid võla tekitanud sündmused, mistõttu pikendatakse kõnealust tähtaega maksimaalselt ühe kuu võrra;

b)	üks kuu pärast artikli 49 lõikes 4 osutatud tähtaja lõppemist, mille jooksul protseduuri pidaja peab vastama protseduuri lõpetamiseks vajalikule teabenõudele, kui lähteriigi tolliasutus ei ole teatanud kauba saabumisest ja kui protseduuri pidaja ei ole esitanud piisavat või üldse mingit teavet;

tekkib võlg kas riigis, kus asub viimane vahetolliasutus, kes teavitab lähtetolliasutust piiriületusest, või kui see pole võimalik, siis lähtetolliasutuse riigis.

3.   Artikli 116 lõikes 1 osutatud tolliasutuseks on selle riigi asutus, kus võlg tekkis või kus seda loetakse tekkinuks vastavalt käesolevale artiklile.

Artikkel 115

Taotlus võla sissenõudmise ülekandmiseks

1.   Kui võlast teatanud pädevad asutused saavad tõendeid, mis on seotud võla tekkimise põhjustanud sündmuste toimumise kohaga, peatavad kõnealused asutused sissenõudmismenetluse ja saadavad selle koha pädevatele asutustele viivitamata ja igal juhul ettenähtud tähtaja jooksul kõik vajalikud dokumendid, sh tõendusmaterjali tõestatud koopia.

2.   Kõnealuse koha pädevad asutused kinnitavad taotluse kättesaamist ja teavitavad võlast teatanud pädevaid asutusi sellest, kas nad on võla sissenõudmiseks pädevad. Kui vastust ei ole 28 päeva jooksul tulnud, jätkavad võlast teatanud pädevad asutused viivitamata oma algatatud sissenõudmismenetlust.

II PEATÜKK

Menetlus võlgniku või käendaja vastu

Artikkel 116

Menetlus võlgniku vastu

1.   Pädev tolliasutus algatab sissenõudmismenetluse niipea, kui tal on võimalik:

a)	võlasumma välja arvutada ja

b)	määrata kindlaks võlgnik.

2.   Kõnealune tolliasutus teatab võlgnikule võla summa, järgides osalisriikides kehtivaid meetodeid ja kohustuslikke tähtaegasid.

3.   Võlgnik tasub iga võla, millest on kooskõlas lõikega 2 teatatud, järgides asjaomastes osalisriikides kehtivaid meetodeid ja kohustuslikke tähtaegasid.

Artikkel 117

Menetlus käendaja vastu

1.   Arvestades lõike 4 sätteid, kestab käendaja vastutus senikaua, kuni võlg ära makstakse.

2.   Kui ühistransiidiprotseduuri ei ole lõpetatud, peab lähteriigi toll üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, millal kaup oleks tulnud sihttolliasutusele esitada, käendajale teatama, et protseduuri ei ole lõpetatud.

3.   Kui ühistransiidiprotseduuri ei ole lõpetatud, teatab artikli 114 kohaselt kindlaks määratud tolliasutus kolme aasta jooksul alates transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast käendajale, et temalt nõutakse või võidakse nõuda võla tasumist, mille eest ta kõnealuse ühistransiitveo puhul vastutab, teatades talle tolli viitenumbri ja transiidideklaratsiooni kuupäeva, lähtetolliasutuse nime, protseduuri pidaja nime ja asjaomase summa.

4.   Kui lõigetes 2 ja 3 sätestatud teadet nimetatud tähtaja jooksul käendajale ei saadeta, vabaneb käendaja oma kohustustest.

5.   Kui saadetakse üks nimetatud teadetest, teatatakse käendajale võla tasumisest või protseduuri lõpetamisest.

Artikkel 118

Andmevahetus ja koostöö võla sissenõudmisel

Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 13a kohaldamist, abistavad riigid üksteist võlgade sissenõudmiseks pädevate asutuste määramisel vastavalt artiklile 114.

Need asutused teavitavad lähtetolliasutust ja tagatistolliasutust kõikidest võlgadest, mis on tekkinud seoses lähtetolliasutuse aktsepteeritud transiidideklaratsioonidega, ning meetmetest, mida on võlgniku suhtes võetud võla sissenõudmiseks. Lisaks teavitavad nad lähtetolliasutust tollimaksude ja teiste maksude sissenõudmisest, et nimetatud asutus saaks transiitveo lõpetada.“

„I LISA

ARTIKLI 77 KOHALDAMINE

Üldtagatise vähendatud tagatissumma või üldtagatise kasutamise ajutine keeld

1.   Olukorrad, kus võib ajutiselt keelata üldtagatise vähendatud tagatissumma või üldtagatise kasutamise:

1.1

Üldtagatise vähendatud tagatissumma kasutamise ajutine keeld Artikli 77 punktis a osutatud erandlikud asjaolud tähendavad olukorda, kus suurel hulgal juhtudel, mis hõlmavad rohkem kui üht protseduuri pidajat ja ohustavad protseduuri tõrgeteta toimimist, on kindlaks tehtud, et artikli 65 või 80 kohaldamisest olenemata ei ole artikli 75 punktides a ja b osutatud üldtagatis või üldtagatise vähendatud tagatissumma enam piisav selleks, et tasuda ettenähtud tähtaja jooksul võlg, mis tekib siis, kui mõni kaubaliik viiakse ühistransiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja.

1.2

Üldtagatise kasutamise ajutine keeld Artikli 77 punktis b osutatud ulatuslik pettus tähendab olukorda, kus on kindlaks tehtud, et artikli 65 või 80 kohaldamisest olenemata ei ole artikli 75 punktides a ja b osutatud üldtagatis või üldtagatis enam piisav selleks, et tasuda ettenähtud tähtaja jooksul võlg, mis tekib siis, kui mõni kaubaliik viiakse ühistransiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja. Sel puhul tuleb arvesse võtta protseduuri ajal tollijärelevalve alt välja viidava kauba mahtu ja väljaviimise asjaolusid, eelkõige juhul, kui see on tingitud rahvusvahelisest organiseeritud kuritegevusest.

2.   Üldtagatise vähendatud tagatissumma või üldtagatise kasutamise ajutist keeldu käsitlev otsustamismenetlus

2.1   Ühiskomitee otsus, millega keelatakse artikli 77 punkti a või b alusel ajutiselt üldtagatise või üldtagatise vähendatud tagatissumma kasutamine (edaspidi „otsus“), võetakse vastu järgmise menetluse teel.

2.1.1

Otsuse võib teha ühe või mitme konventsiooniosalise taotlusel.

2.1.2

Kui selline taotlus esitatakse, teatavad konventsiooniosalised üksteisele enda poolt tuvastatud asjaoludest ja kontrollivad, kas punktis 1.1 või 1.2 kindlaks määratud tingimused on täidetud.

2.2   Kui konventsiooniosalised leiavad, et need tingimused on täidetud, esitatavad nad ühiskomiteele otsuse eelnõu, et komitee võtaks selle punktis 2.3 kirjeldatud kirjaliku menetluse teel vastu.

2.3   Ühiskomitee eesistujaks olev konventsiooniosaline saadab otsuse eelnõu teistele konventsiooniosalistele.

Kui ühiskomitee eesistujaks olev konventsiooniosaline ei ole kolmekümne päeva jooksul alates otsuse eelnõu saatmisest teistelt konventsiooniosalistelt mingeid kirjalikke vastuväiteid saanud, võetakse otsus vastu. Ühiskomitee eesistujaks olev konventsiooniosaline teavitab teisi konventsiooniosalisi otsuse vastuvõtmisest.

Kui mõni konventsiooniosaline esitab ettenähtud tähtaja jooksul ühiskomitee eesistujaks olevale konventsiooniosalisele vastuväiteid, teatab viimane sellest teistele konventsiooniosalistele.

2.4   Kõik konventsiooniosalised tagavad otsuse avaldamise.

2.5   Otsus kehtib kaksteist kuud. Ühiskomitee võib siiski otsustada seda ajavahemikku pikendada või otsuse kehtetuks tunnistada, kui konventsiooniosalised on teinud uue kontrolli.

3.   Meetmed üldtagatise kasutamise keelust tulenevate finantstagajärgede leevendamiseks

Kui üldtagatise kasutamine on artikli 77 kohaselt ajutiselt keelatud, võivad üldtagatist kasutavad isikud taotleda luba üksiktagatise kasutamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse järgmisi tingimusi:

—	üksiktagatis vormistatakse spetsiaalse tagatisdokumendina, mis hõlmab ainult otsuses nimetatud kaubaliike;

—	üksiktagatist võib kasutada ainult tagatisdokumendis kindlaks määratud lähtetolliasutuses;

—

üksiktagatist võib kasutada mitme korraga või järgemööda toimuva veo puhul, kui summad, mis on seotud käsilolevate vedudega, mille puhul protseduur ei ole veel lõpetatud, ei ületa üksiktagatise tollivõla limiiti. Sellisel juhul määrab tagatistolliasutus protseduuri pidajale iga tagatise jaoks ühe esialgse juurdepääsukoodi. Protseduuri pidaja võib määrata selle tagatise jaoks ühe või mitu juurdepääsukoodi, mida hakkab kasutama ta ise või hakkavad kasutama tema esindajad;

—	iga kord, kui lõpetatakse üksiktagatisega hõlmatud ühistransiitveo protseduur, vabastatakse sellele veole vastav summa, mille võib järgmise veo puhul maksimaalse tagatissumma ulatuses uuesti kasutusele võtta.

4.   Erandid otsusest, millega ajutiselt keelatakse üldtagatise või üldtagatise vähendatud tagatissumma kasutamine

4.1   Protseduuri pidajatel võib lubada kasutada üldtagatist või üldtagatise vähendatud tagatissummat selleks, et rakendada ühistransiidiprotseduuri kauba puhul, mille suhtes kehtib kõnealuste tagatiste kasutamist keelav otsus, kui nad suudavad tõestada, et kõnealuse kaubaliigiga seoses ei ole nende tehtud ühistransiitvedude käigus otsuse tegemisele eelnenud kahe aasta jooksul tekkinud ühtki võlga või kui sellel ajavahemikul on tekkinud võlgu, siis on võlgnik või käendaja need ettenähtud tähtaja jooksul täielikult tasunud.

Ajutiselt keelatud üldtagatise kasutusloa saamiseks peab protseduuri pidaja täitma ka artikli 75 lõike 2 punktis b sätestatud tingimused.

4.2   Punktis 4.1 osutatud erandite tegemise taotluste ja lubade suhtes kohaldatakse artikleid 59–72 mutatis mutandis.

4.3   Pädev asutus kannab erandi lubamisel üldtagatise sertifikaadi lahtrisse 8 järgmise teksti: