26.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 138/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/796,

11. mai 2016,

mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse Euroopa raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vaja võtta liidu tasandil meetmeid raudteele kohaldatavate õigusnormide valdkonnas seoses ohutuse ja koostalitluse tehniliste aspektidega, mis on teineteisega lahutamatult seotud ja vajavad veel paremat ühtlustamist liidu tasandil. Viimasel kahel kümnendil on vastu võetud asjakohaseid raudteealaseid õigusakte, eelkõige kolm raudteepaketti, millest kõige olulisemad on seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ (5).

(2)

Selleks et samaaegselt saavutada raudtee ohutuse ja koostalitluse eesmärgid, on vajalik märkimisväärne spetsialiseeritud asutuse juhitud tehniline töö. Seepärast oli vaja 2004. aasta teise raudteepaketi osana luua kehtivas institutsioonilises raamistikus ja pädevuste jaotust liidus arvestades raudtee ohutuse ja koostalitluse küsimustega tegelev Euroopa asutus.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 881/2004 (6) loodi Euroopa Raudteeamet („amet“) eesmärgiga edendada Euroopa raudteepiirkonna loomist ja aidata elavdada raudteesektorit, tugevdades samal ajal selle olulisi ohutusalaseid eeliseid. Neljas raudteepakett hõlmab olulisi muudatusi ühtse Euroopa raudteepiirkonna paremaks toimimiseks ning selleks sõnastatakse uuesti direktiivid 2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ, mis mõlemad on otseselt seotud ameti ülesannetega. Kõnealuste direktiividega nähakse eelkõige ette veeremiüksuste turule laskmise lubade ja ohutustunnistuste liidu tasandil väljaandmisega seotud ülesannete täitmine. Sellega kaasneb ameti osatähtsuse suurenemine. Kuna ameti ülesannetes ja sisemises töökorralduses tehakse arvukalt muudatusi, tuleks määrus (EÜ) nr 881/2004 kehtetuks tunnistada ja asendada uue õigusaktiga.

(4)

Amet peaks aitama kaasa tõelise Euroopa raudteekultuuri väljatöötamisele, luues olulise aluse dialoogi ja konsultatsioonide pidamiseks ning arvamuste vahetamiseks kõigi raudteesektori osaliste vahel, võttes asjakohaselt arvesse nende vastavaid ülesandeid ning raudteesektori tehnilisi näitajaid. Oma ülesannete täitmisel ning eelkõige soovituste ja arvamuste koostamisel peaks amet võtma võimalikult suurel määral arvesse ametiväliste raudtee-ekspertide, eelkõige raudteesektori spetsialistide ja asjaomaste riiklike ametiasutuste arvamusi. Amet peaks seetõttu moodustama peamiselt kõnealustest spetsialistidest koosnevad pädevad ja esinduslikud töörühmad ja grupid.

(5)

Selleks et anda ülevaade majanduslikust mõjust raudteesektorile ja kõnealuse sektori mõjust ühiskonnale, võimaldada teistel, eelkõige komisjonil, ameti haldusnõukogul („haldusnõukogu“) ja ameti tegevdirektoril („tegevdirektor“), teha teadlikke otsuseid, tulemuslikumalt hallata tegevusprioriteete ja ressursside jaotamist ametisiseselt, peaks amet edaspidi rohkem osalema mõjuhinnangute koostamises.

(6)

Amet peaks eelkõige komisjonile pakkuma erapooletut ja objektiivset tehnilist tuge. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 (7) näeb ette koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd) koostamise ja läbivaatamise ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 (8) näeb ette ühiste ohutusmeetodite, ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusnäitajate koostamise ja läbivaatamise. Ameti tegevuse ning KTKde, ühiste ohutusmeetodite, -eesmärkide ja -näitajate väljatöötamise järjepidevuse tagamiseks on vaja alalist tehnilist raamistikku ja spetsialiseeritud asutust, mille erialatöötajad valdavad kõrgetasemelist oskusteavet. Selleks peaks ameti ülesandeks olema esitada komisjonile soovitusi ja arvamusi seoses KTKde ning ühiste ohutusmeetodite, -eesmärkide ja -näitajate koostamise ja läbivaatamisega. Riiklike ohutusasutuste ja reguleerivate asutuste taotlusel peaks amet esitama ka sõltumatuid tehnilisi arvamusi.

(7)

Selleks et muuta ühtsete ohutustunnistuste väljaandmist raudteeveo-ettevõtjatele tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline anda ametile keskne roll. Raudteeveo-ettevõtjal, kelle tegevus piirdub ühe liikmesriigiga, peaks olema võimalik valida, kas esitada ühtse ohutustunnistuse taotlus ametile või riiklikule ohutusasutusele. See nähakse ette direktiiviga (EL) 2016/798.

(8)

Praegu kehtiva direktiiviga 2008/57/EÜ on ette nähtud, et raudteeveeremiüksuste puhul antakse selliste veeremiüksuste kasutuselevõtuks luba igas liikmesriigis, v.a erijuhtudel. Veeremiüksuste lubadega tegelevas töökonnas, mille komisjon asutas 2011. aastal, arutati mitut juhtu, kui tootjad ja raudteeveo-ettevõtjad on kannatanud ülemäära pika ja kuluka loamenetluse tõttu, ning tehti mitu ettepanekut olukorra parandamiseks. Kuna mõned probleemid tulenevad praeguse veeremiüksuste lubade menetlemise korra keerukusest, tuleks seda korda lihtsustada ja võimaluse korral ühendada ühtseks menetluseks. Iga raudteeveeremiüksus peaks saama ainult ühe loa. Kui kasutusala piirdub ühe liikmesriigi raudteevõrgustiku või -võrgustikega, peaks taotlejal olema võimalik valida, kas esitada veeremiüksuse loa taotlus ametile või riiklikule ohutusasutusele käesolevas määruses osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu. Raudteesektor saaks tuntavat kasu tänu sellele, et vähenevad menetluskulud ja -aeg ning võimalik diskrimineerimisoht, seda eriti raudteeturule siseneda soovivate uute ettevõtjate puhul. See nähakse ette direktiiviga (EL) 2016/797.

(9)

On oluline, et direktiivi (EL) 2016/797 ja direktiivi (EL) 2016/798 tagajärjel ei väheneks ohutustase liidu raudteesüsteemis. Sellega seoses peaks amet olema täielikult vastutav tema poolt antavate veeremi lubade ja ühtsete ohutustunnistuste eest, võttes selles osas muu hulgas nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse.

(10)

Kui ameti töötajad täidavad ametile antud ülesandeid, tuleks nende vastutuse suhtes kohaldada Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7. Kõnealuse protokolli kohaldamine ei tohiks kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi ega piiranguid siseriiklike kohtumenetluste kasutamisele. Ameti töötajaid puudutavate kohtumenetluste puhul, mille käigus ameti töötajalt nõutakse liikmesriigi kohtusse ilmumist, peaks haldusnõukogu viivitamatult tegema otsuse sellelt liikmelt puutumatuse äravõtmise kohta, eeldusel et selline puutumatuse äravõtmine ei kahjusta liidu huve. Sellist otsust tuleks nõuetekohaselt põhjendada ja seda peaks saama kohtulikult kontrollida Euroopa Liidu Kohtus.

(11)

Amet peaks tegema lojaalset koostööd riiklike õigusasutustega, eelkõige juhtudel, kui ameti osalemine on vajalik põhjusel, et amet on teostanud oma volitusi seoses ameti poolt veeremiüksuste lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisega ning Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) raudteeäärsete seadmete projektide heakskiitmist käsitlevate otsustega. Kui ametilt või mõnelt selle töötajalt palutakse seoses liikmesriigi asjakohase kohtumenetlusega teavet, peaks amet tagama, et taotlust sellise teabe saamiseks või vajaduse korral menetluses osalemiseks käsitletakse nõuetekohase hoolsusega ja mõistliku aja jooksul. Selleks peaks haldusnõukogu vastu võtma asjakohase korra sellistel juhtudel kasutamiseks.

(12)

Selleks et edasi arendada ühtset Euroopa raudteepiirkonda, eelkõige seoses asjakohase teabe esitamisega kaubaveoklientidele ja reisijatele, ning vältida telemaatiliste seadmete väljatöötamise killustatust, on vaja suurendada ameti osatähtsust kõnealuste seadmete valdkonnas. Ametile kui liidu tasandi pädevale asutusele tuleks anda juhtiv roll, et tagada kõikide telemaatiliste seadmete arendamise ja kasutuselevõtu järjepidevus. Selleks tuleks ametile anda telemaatiliste seadmete süsteemihalduri ülesanded ning nende ülesannete täitmisel peaks amet säilitama liidu tasandil kõik vastavad allsüsteemide nõuded, nende üle järelevalvet teostama ja neid haldama.

(13)

Arvestades ERTMSi olulisust ühtse Euroopa raudteepiirkonna tõrgeteta väljaarendamise ja ohutuse seisukohast ning vältimaks ERTMSi arendamise killustatust, on vaja parandada üldist koordineerimist liidu tasandil. Seepärast tuleks suurendada ameti kui kõige suuremate erialateadmistega liidu asutuse juhtivat rolli selles valdkonnas, et tagada ERTMSi järjepidev arendamine, aidata tagada, et ERTMSi seadmed oleksid kooskõlas kehtivate tehniliste kirjeldustega, ning tagada ERTMSiga seotud Euroopa teadusprogrammide ja ERTMSi tehniliste kirjelduste väljatöötamise koordineerimine. Eelkõige peaks amet vältima ERTMSile esitatavate riiklike lisanõuetega ERTMSi koostalitlusvõime ohtuseadmist. Kokkusobimatuid riiklikke nõudeid tuleks kohaldada ainult vabatahtlikkuse alusel või need kehtetuks tunnistada.

(14)

Selleks et muuta raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmise kord tõhusamaks ja ühtlustada seda korda liidu tasandil, on oluline, et amet enne iga ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hanke väljakuulutamist kontrolliks, et kavandatavad tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas asjaomase KTKga ning seega täielikult koostalitlusvõimelised. See nähakse ette direktiiviga (EL) 2016/797. Amet peaks moodustama grupi ERTMSi valdkonnas tegutsevatest teatatud vastavushindamisasutustest. Asutuste osalemist grupis tuleks maksimaalselt ergutada.

(15)

Selleks et hõlbustada koostööd ning tagada ülesannete ja vastutuse selgepiiriline jagamine ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel, tuleks välja töötada nendevaheline teabevahetusprotokoll. Lisaks tuleks välja arendada virtuaalse ühtse kontaktpunktina toimiv ühtne teabe- ja suhtlusplatvorm, milleks tuleks võimaluse korral kasutada olemasolevaid rakendusi ja registreid, suurendades nende funktsionaalsust, et anda ametile ja riiklikele ohutusasutustele teavet kõigi lubade ja ohutustunnistuse taotluste, nende menetlemise käigu ja tulemuste kohta. Kõnealuse platvormi oluline eesmärk on varakult kindlaks teha vajadus riiklike ohutusasutuste ja ameti tehtavate otsuste kooskõlastamise järele, kui erinevates taotlustes taotletakse sarnaseid lube/ohutustunnistusi. Sellised juhtumid tuleks kokkuvõtlikul viisil kindlaks teha automaatsete teadete abil.

(16)

Seni on veeremiüksuse lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmise tasu küsinud liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidule, peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmistes põhjendustes nimetatud lubade ja tunnistuste taotlejatelt. Oluline on kehtestada teatavad põhimõtted, mida kohaldatakse ametile makstavate lõivude ja tasude suhtes. Kõnealuste lõivude ja tasude suurust tuleks hinnata selliselt, et need kataksid osutatud teenuse täieliku maksumuse, sealhulgas vajaduse korral sellised kulud, mis tulenevad riiklikele ohutusasutustele antud ülesannete täitmisest. Nende lõivude ja tasude suurus peaks olema võrdne asjaomaste teenuste praeguse keskmise suurusega või sellest väiksem. Kõnealused lõivud ja tasud tuleks kehtestada läbipaistval, õiglasel ja ühetaolisel viisil ning koostöös liikmesriikidega ning need ei tohiks seada ohtu Euroopa raudteesektori konkurentsivõimet. Nende kehtestamisel tuleks piisavalt arvestada ettevõtjate maksevõimet ja need ei tohiks ettevõtjate jaoks kaasa tuua tarbetut finantskoormust. Nende puhul tuleks asjakohasel viisil arvesse võtta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi.

(17)

Üldine eesmärk on tagada, et ülesannete ümberjaotamine riiklike ohutusasutuste ja ameti vahel toimuks tõhusalt ja ilma praegust kõrget ohutustaset alandamata. Sel eesmärgil tuleks ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel sõlmida kuluelemente hõlmavad koostöölepingud. Ametil peaks olema piisavalt vahendeid, et tagada oma uute ülesannete täitmine, ja nende vahendite eraldamise ajakava peaks põhinema selgelt kindlaks määratud vajadustel.

(18)

Soovituste koostamisel peaks amet võtma arvesse võrgustikke, mis on liidu ülejäänud raudteesüsteemist isoleeritud ja mis geograafilistel või ajaloolistel põhjustel nõuavad eriteadmisi. Lisaks peaks ühtsete ohutustunnistuste ja veeremiüksuste lubade taotlejatel, kelle tegevus piirdub selliste võrgustikega, olema võimalik teha vajalikud toimingud kohalikul tasandil asjaomaste riiklike ohutusasutuste kaudu. Sellel ning halduskoormuse ja kulude vähendamise eesmärgil peaks olema võimalik ameti ja asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahel sõlmitavates koostöölepingutes ette näha asjakohane ülesannete jaotus, ilma et see piiraks ameti lõppvastutust loa või ühtse ohutustunnistuse väljaandmise eest.

(19)	Võttes arvesse liikmesriikide asutuste, eelkõige riiklike ohutusasutuste oskusteavet, peaks ametil olema õigus kasutada asjakohaselt ära nende erialateadmisi asjakohaste lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisel. Selleks tuleks soodustada liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

(20)

Direktiivi (EL) 2016/798 ja direktiivi (EL) 2016/797 eesmärgiks on kontrollida siseriiklikke meetmeid raudtee ohutuse ja koostalitluse seisukohast ning nende vastavust konkurentsieeskirjadele. Samuti on nende eesmärk piirata liikmesriikide võimalusi võtta vastu uusi siseriiklikke eeskirju. Praegune süsteem, mille puhul jätkuvalt kehtivad paljud erinevad riiklikud eeskirjad, võib viia vastuoludeni liidu eeskirjadega, pärssida süsteemi läbipaistvust ning tuua kaasa ettevõtjate, sealhulgas väiksemate ja uute ettevõtjate võimaliku diskrimineerimise. Selleks et liikuda täielikult läbipaistvate ja erapooletute liidu tasandi raudteeveo-eeskirjade suunas, on vaja jõulisemalt järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade, sealhulgas käituseeskirjade arvu. Liidu tasandil on oluline arvamus, mis kujundatakse sõltumatute ja neutraalsete erialateadmiste põhjal. Selleks on vaja suurendada ameti osatähtsust.

(21)

Raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonna toimimise, töökorralduse ning sellekohaste otsuste tegemise kord erineb suuresti riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste puhul ning see asjaolu kahjustab ühtse Euroopa raudteepiirkonna tõrgeteta toimimist. Eelkõige võib see negatiivselt mõjutada mõne teise liikmesriigi raudteeturule tulla soovivaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Seepärast on liidu tasandil suurema ühtlustamise saavutamiseks oluline tõhustada koordineerimist. Selleks peaks amet auditite ja kontrollide kaudu jälgima riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste tegevust ja otsustusprotsessi, tehes seda asjakohasel juhul koostöös riiklike akrediteerimisasutustega.

(22)	Ohutuse valdkonnas on oluline tagada võimalikult suur läbipaistvus ja teabe tulemuslik liikumine. Tegevuse analüüsimine ühiste ohutusnäitajate alusel ja sektori kõiki osalisi kaasates on oluline ja vajalik. Statistika osas on vajalik tihe koostöö Eurostatiga.

(23)

Raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonnas saavutatud edu jälgimiseks peaks amet iga kahe aasta tagant avaldama aruande. Arvestades ameti tehnilisi erialateadmisi ja erapooletust, peaks ta abistama ka komisjoni viimase raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise jälgimise ülesande täitmisel.

(24)

Tuleks parandada üleeuroopalise transpordivõrgu koostalitlust ning liidu toetuse jaoks valitud uued investeerimisprojektid peaksid olema kooskõlas koostalitluseesmärgiga, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (9). Amet on asjakohane asutus, kelle abil saavutada kõnealused eesmärgid, ning üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) seotud projektide puhul peaks ta tegema tihedat koostööd pädevate liidu asutustega. ERTMSi kasutuselevõtu ja ERTMSi projektide osas peaks ameti roll hõlmama taotlejate abistamist selliste projektide elluviimisel, mis vastavad raudteeäärse kontrolli ja signaalimise koostalitluse tehnilistele kirjeldustele.

(25)

Veeremi hooldus on ohutussüsteemi üks oluline osa. Hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi senise puudumise tõttu puudub Euroopas tegelikult raudteeseadmete hoolduse turg. Selline olukord on suurendanud sektori kulusid ja toonud kaasa tühireise. Seepärast tuleks järk-järgult välja töötada ja ajakohastada hooldustöökodade ja muu veeremi kui kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise ühised tingimused ning amet oleks kõige asjakohasem asutus, kes võiks teha komisjonile ettepanekuid sobivate lahenduste kohta.

(26)

Vedurijuhtidelt nõutav kutsekvalifikatsioon on liidus raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonna põhitegur. Kutsekvalifikatsioon on ka eeltingimus töötajate vabale liikumisele raudteesektoris. Seda küsimust tuleks käsitleda olemasolevas sotsiaaldialoogi raamistikus. Amet peaks andma tehnilist tuge, mis on vajalik selle aspekti arvessevõtmiseks liidu tasandil.

(27)

Amet peaks lihtsustama koostööd riiklike ohutus- ja ohutusjuurdlusasutuste ning liidu tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste vahel eesmärgiga edendada häid tavasid, vahetada asjakohast teavet ja koguda raudteealaseid andmeid ning jälgida liidu raudteesüsteemi üldise ohutusega seonduvat.

(28)

Selleks et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi osapoolte võrdne juurdepääs asjaomasele teabele, peaksid raudtee ohutust ja koostalitlust hõlmavate menetluste jaoks kavandatud registrid, kui see on asjakohane, ja dokumendid olema avalikkusele kättesaadavad. Sama kehtib litsentside, ühtsete ohutustunnistuste ja muude asjakohaste raudteega seotud dokumentide kohta. Amet peaks tagama tõhusad, kasutajasõbralikud ja kergesti ligipääsetavad vahendid kõnealuse teabe vahetamiseks ja avaldamiseks, eelkõige asjakohaste IT-lahenduste abil, eesmärgiga parandada raudteesüsteemi kulutõhusust ja toetada sektori käitamisega seotud vajadusi.

(29)	Innovatsiooni ja teadustegevuse edendamine raudteevaldkonnas on oluline ning amet peaks seda soodustama. Ameti tegevuse raames selleks antav mis tahes finantsabi ei tohiks moonutada asjaomast turgu.

(30)	Selleks et tõhustada liidu rahalist abi, parandada selle kvaliteeti ja vastavust asjakohastele tehnilistele eeskirjadele, peaks amet aktiivselt osalema raudteeprojektide hindamises.

(31)

Raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate õigusaktide, rakendusjuhiste ja ameti soovituste põhjalik ja ühtne mõistmine on raudteealase acquis' tulemusliku rakendamise ja raudteeturu toimimise eeltingimused. Seepärast peaks amet olema aktiivselt kaasatud sellekohasesse koolitus- ja selgitustegevusse.

(32)

Arvestades, et ametil on uued ülesanded seoses veeremiüksuste turule laskmise lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisega, muutub oluliseks koolituse ja teabe avaldamisega seotud tegevus kõnealustes valdkondades. Riiklikke ohutusasutusi tuleks kutsuda koolitustegevuses osalema tasuta alati, kui see on võimalik, eelkõige kui nimetatud asutused on osalenud koolituse ettevalmistamises.

(33)

Amet peaks oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema juriidiline isik ning tal peaks olema iseseisev eelarve, mida rahastatakse peamiselt liidu rahalise toetuse ning taotlejate makstavate lõivude ja tasude kaudu. Ameti sõltumatust ega erapooletust ei tohiks kahjustada ükski rahaline toetus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt. Selleks et tagada ameti sõltumatus igapäevases juhtimises ning selle arvamustes, soovitustes ja otsustes, peaks ameti töökorraldus olema läbipaistev ja täielik vastutus peaks lasuma ameti tegevdirektoril. Ameti personal peaks olema sõltumatu ning tööle võetud nii lühi- kui ka pikaajaliste lepingutega, et säilitada organisatsioonis teadmiste ja tegevuse järjepidevus, vahetades samal ajal pidevalt vajalikke erialateadmisi raudteesektoriga. Ameti kulud peaksid hõlmama personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulusid, sealhulgas summasid, mis makstakse riiklikele ohutusasutustele nende töö eest veeremiüksuste turule laskmise lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisel vastavalt asjakohastele koostöölepingutele ning lõivude ja tasude määramist käsitleva rakendusakti sätetele.

(34)

Huvikonfliktide ärahoidmiseks ja ohjamiseks on oluline, et amet toimiks erapooletult, näitaks üles usaldusväärsust ja kehtestaks ranged kutsealase taseme standardid. Kunagi ei tohiks tekkida õigustatud põhjust kahtluseks, et otsuseid võivad mõjutada huvid, mis on vastuolus ameti kui kogu liitu teeniva asutuse rolliga, või ameti töötajate, lähetatud riiklike ekspertide või haldusnõukogu või apellatsiooninõukogu liikmete erahuvid või kuuluvus, mis tekitab või võib tekitada konflikti kõnealuste isikute ametikohustuste nõuetekohase täitmisega. Haldusnõukogu peaks seetõttu vastu võtma huvide konflikti käsitlevad põhjalikud eeskirjad, mis laienevad tervele ametile. Kõnealuste eeskirjade puhul tuleks võtta arvesse kontrollikoja 2012. aasta eriaruandes nr 15 esitatud soovitusi.

(35)

Ameti otsustusprotsessi lihtsustamiseks ning tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks tuleks kehtestada kahetasandiline juhtimisstruktuur. Selleks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sh õigus koostada eelarve ning kiita heaks programmdokument. Haldusnõukogu peaks andma ameti tegevuse osas üldisi suuniseid ja olema tihedamalt seotud ameti tegevuse järelevalvega, et tugevdada järelevalvet haldus- ja eelarveküsimustes. Moodustada tuleks väiksema koosseisuga juhatus, kelle ülesanne on valmistada nõuetekohaselt ette haldusnõukogu koosolekuid ja toetada selle otsustusprotsessi. Juhatuse volitused tuleks kindlaks määrata haldusnõukogu poolt vastu võetavas mandaadis ning need peaks vajaduse korral hõlmama arvamuste ja esialgsete otsuste koostamist, tingimusel et lõpliku heakskiidu annab neile haldusnõukogu.

(36)

Selleks et tagada haldusnõukogu otsuste läbipaistvus, peaksid selle koosolekutel osalema asjaomaste sektorite esindajad, kuid ilma hääleõiguseta. Erinevate sidusrühmade esindajad peaks määrama komisjon vastavalt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteesektori, ametiühinguorganisatsioonide, reisijate ja kaubaveoklientide esindatusele liidu tasandil.

(37)	On vaja tagada, et isikutel, keda ameti otsused mõjutavad, oleks sõltumatult ja erapooletult tagatud õigus kasutada vajalikke õiguskaitsevahendeid. Tuleks luua asjakohane edasikaebamiskord, et tegevdirektori otsuseid oleks võimalik edasi kaevata eriala apellatsiooninõukogule.

(38)	Ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel veeremiüksuste turule laskmise lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisel tekkivate lahkarvamuste lahendamiseks tuleks seada sisse vahekohtumenetlus, nii et otsused võetaks vastu kooskõlastatult ja koostööl põhineval viisil.

(39)

Ameti tegevuse ulatuslikum strateegiline planeerimine võimaldaks tulemuslikumalt kavandada ja hallata selle ressursse ning parandaks tegevuse kvaliteeti. Seda on kinnitatud ja tugevdatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013 (10). Seepärast peaks haldusnõukogu pärast asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist võtma vastu ühtse programmdokumendi, mis sisaldab iga-aastast ja mitmeaastast tööprogrammi, ning seda korrapäraselt ajakohastama.

(40)	Kui ametile antakse liidu raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitlusvõimega seotud uus ülesanne pärast programmdokumendi vastuvõtmist, peaks haldusnõukogu vajaduse korral programmdokumenti muutma, et lisada kõnealune uus ülesanne pärast selle mõju analüüsimist inim- ja eelarveressurssidele.

(41)

Ameti tegevus peaks olema läbipaistev. Tuleks tagada tulemuslik kontroll Euroopa Parlamendi poolt ning selleks tuleks ameti programmdokumendi mitmeaastase osa eelnõu osas konsulteerida Euroopa Parlamendiga ning tal peaks olema võimalus kuulata ära ameti tegevdirektor ja saada ameti tegevuse aastaaruanne. Ühtlasi peaks amet kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

(42)

Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on läbipaistvus ja kontroll neile eraldatud liidu vahendite haldamise üle paranenud, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, eelarve täitmise heakskiitmise volitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (tegevusjuhendiga). Samuti tuleks ameti suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (12).

(43)

Amet peaks oma suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega aktiivselt edendama liidu lähenemist raudtee ohutusele ja koostalitlusele. See peaks ameti pädevuse piires hõlmama ka liidu raudteeveo-ettevõtjate vastastikuse juurdepääsu lihtsustamist kolmandate riikide raudteeturgudele ja liidu veeremi juurdepääsu kolmandate riikide võrgustikele.

(44)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses siseriiklike eeskirjade eelnõude ja olemasolevate siseriiklike eeskirjade läbivaatamisega, riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste järelevalvega, apellatsiooninõukogu kodukorra kehtestamisega ning nende lõivude ja tasude kindlaksmääramisega, mida ametil on õigus võtta, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on spetsialiseeritud asutuse loomine raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud küsimustele ühiste lahenduste leidmiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda tehtava töö ühise laadi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Ameti nõuetekohase toimimise tagamiseks on ameti juhtimisel vaja rakendada teatavaid põhimõtteid, et järgida ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi, mille institutsioonidevaheline ELi detsentraliseeritud ametite töörühm kiitis heaks 2012. aasta juulis ning mille eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada ametite tegevust.

(47)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu Raudteeamet („amet“).

2. Käesolevas määruses käsitletakse järgmisi aspekte:

a)	ameti asutamine ja ülesanded;

b)	liikmesriikide ülesanded käesoleva määruse raames.

3. Käesoleva määrusega toetatakse ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomist ja eelkõige eesmärke seoses järgmisega:

a)	liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime, mis on ette nähtud direktiiviga (EL) 2016/797;

b)	liidu raudteesüsteemi ohutus, mis on ette nähtud direktiiviga (EL) 2016/798;

c)	vedurijuhtide sertifitseerimine, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (14).

Artikkel 2

Ameti eesmärgid

Ameti eesmärk on aidata kaasa ühtse ja piirideta Euroopa raudteepiirkonna edasisele arengule ja tulemuslikule toimimisele, tagades raudtee kõrge ohutustaseme ja koostalitlusvõime ning samal ajal suurendades raudteesektori konkurentsivõimet. Eelkõige aitab amet kaasa tehnilistes küsimustes liidu õigusaktide rakendamisele, töötades välja liidu raudteesüsteemi ohutust käsitleva ühise lähenemisviisi ja muutes liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõimelisemaks.

Ameti täiendavad eesmärgid on jälgida siseriiklike raudteeveo-eeskirjade arengut, et toetada raudtee ohutuse ja koostalitluse vallas tegutsevate riiklike asutuste toimimist ning edendada menetluste optimeerimist.

Direktiivis (EL) 2016/797 ja direktiivis (EL) 2016/798 ette nähtud juhtudel tegutseb amet liidu ametiasutusena, kes vastutab raudteeveeremiüksuste ja veeremiüksuse tüüpide turule laskmise lubade ning raudteeveo-ettevõtjate ühtsete ohutustunnistuste väljaandmise eest.

Amet võtab nimetatud eesmärkide saavutamiseks täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega.

Artikkel 3

Õiguslik seisund

1. Amet on liidu juriidilisest isikust asutus.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. Ametit esindab tegevdirektor.

4. Amet on ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest.

Artikkel 4

Ameti dokumentide liigid

Amet võib:

a)	anda komisjonile soovitusi seoses artiklite 13, 15, 17, 19, 35, 36 ja 37 kohaldamisega;

b)	anda liikmesriikidele soovitusi seoses artikli 34 kohaldamisega;

c)	esitada komisjonile arvamusi vastavalt artikli 10 lõikele 2 ja artiklile 42 ning liikmesriikide asjaomastele asutustele vastavalt artiklitele 10, 25 ja 26;

d)	anda soovitusi riiklikele ohutusasutustele vastavalt artikli 33 lõikele 4;

e)	anda välja otsuseid vastavalt artiklitele 14, 20, 21 ja 22;

f)	esitada arvamusi nõuete täitmise vastuvõetavate viiside kohta vastavalt artiklile 19;

g)	anda välja tehnilisi dokumente vastavalt artiklile 19;

h)	esitada auditiaruandeid vastavalt artiklitele 33 ja 34;

i)	anda suuniseid ja koostada muid mittesiduvaid dokumente, mis lihtsustavad raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate õigusaktide kohaldamist vastavalt artiklitele 13, 19, 28, 32, 33 ja 37.

2. PEATÜKK

TÖÖMEETODID

Artikkel 5

Töörühmade ja gruppide moodustamine ja koosseis

1. Amet moodustab piiratud arvu töörühmi soovituste ja asjakohasel juhul suuniste koostamiseks, mis on eelkõige seotud koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd), ühiste ohutuseesmärkide, ühiste ohutusmeetodite ning ühiste ohutusnäitajate kasutamisega.

Amet võib luua töörühmi muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kas komisjoni või artiklis 81 osutatud komitee („komitee“) taotlusel või omal algatusel pärast komisjoniga konsulteerimist.

Töörühmi juhib ameti esindaja.

2. Töörühmad koosnevad järgmistest isikutest:

—	esindajad, kelle liikmesriikide pädevad asutused on määranud töörühmades osalema;

—

raudteesektori spetsialistid, kelle amet on valinud lõikes 3 osutatud nimekirjast. Amet tagab, et piisavalt on esindatud need majandussektorid ja need kasutajad, keda võiksid mõjutada meetmed, mille kohta komisjon võib teha ettepaneku ameti poolt talle adresseeritud soovituste alusel. Amet püüab võimaluse korral saavutada tasakaalustatud geograafilise esindatuse.

Amet võib vajaduse korral nimetada töörühmadesse sõltumatuid eksperte ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle pädevus asjaomases valdkonnas on tunnustatud. Töörühmadesse ei tohi määrata ameti töötajaid, välja arvatud töörühma esimehe ametikohale, kelleks on ameti esindaja.

3. Kõik artikli 38 lõikes 4 osutatud esindusasutused edastavad ametile selliste kõige pädevamate ekspertide nimekirja, kes on igas töörühmas volitatud neid esindama, ning ajakohastavad seda iga muudatuse korral.

4. Kui selliste töörühmade tegevusel on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate töötingimustele, tervisele ja ohutusele, osalevad Euroopa tasandil tegutsevate ametiühinguorganisatsioonide määratud esindajad asjaomastes töörühmades täisliikmena.

5. Amet kannab töörühmade liikmete reisi- ja elamiskulud vastavalt haldusnõukogu poolt vastu võetud eeskirjadele ja mahule.

6. Lõikes 1 osutatud soovituste ja suuniste koostamisel võtab amet nõuetekohaselt arvesse töörühmade töö tulemusi.

7. Amet moodustab grupid artiklite 24 ja 29 ning artikli 38 lõike 1 kohaldamiseks.

8. Amet võib moodustada gruppe vastavalt artikli 38 lõikele 4 ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kas komisjoni või komitee taotlusel või omal algatusel.

9. Töörühmade ja gruppide tegevus on läbipaistev. Töörühmade ja gruppide kodukorra, sealhulgas läbipaistvuseeskirjad, võtab vastu haldusnõukogu.

Artikkel 6

Konsulteerimine sotsiaalpartneritega

Kui artiklites 13, 15, 19 ja 36 ette nähtud ülesannetel on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate sotsiaalsele keskkonnale või töötingimustele, konsulteerib amet sotsiaalpartneritega valdkondliku dialoogi komitees, mis on moodustatud vastavalt komisjoni otsusele 98/500/EÜ (15). Sellisel juhul võivad sotsiaalpartnerid nendele konsultatsioonidele reageerida, eeldusel et nad teevad seda kolme kuu jooksul.

Kõnealused konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet annab oma soovitused komisjonile. Amet võtab kõnealuseid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab valdkondliku dialoogi komitee arvamused koos ameti soovitusega komisjonile ja komisjon edastab need komiteele.

Artikkel 7

Konsulteerimine raudtee-kaubaveoklientide ja raudteereisijatega

Kui artiklites 13 ja 19 sätestatud ülesannetel on otsene mõju raudtee-kaubaveoklientidele ja raudteereisijatele, konsulteerib amet neid esindavate organisatsioonidega, sealhulgas puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute esindajatega. Sellisel juhul võivad kõnealused organisatsioonid nendele konsultatsioonidele reageerida, eeldusel et nad teevad seda kolme kuu jooksul.

Konsulteeritavate organisatsioonide nimekirja koostab komisjon, keda abistab komitee.

Kõnealused konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet annab oma soovitused komisjonile. Amet võtab kõnealuseid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab asjaomaste organisatsioonide arvamused koos ameti soovitusega komisjonile ja komisjon edastab need komiteele.

Artikkel 8

Mõjuhinnang

1. Amet koostab oma soovituste ja arvamuste mõjuhinnangu. Haldusnõukogu võtab vastu komisjoni metoodikal põhineva mõjuhindamismetoodika. Amet teeb koostööd komisjoniga, et tagada komisjoni sellekohase töö nõuetekohane arvessevõtmine. Amet peab mõjuhinnangu aluseks võetud eeldused ja kasutatud andmeallikad selgelt määratlema iga soovitusega kaasasolevas aruandes.

2. Enne tegevuse lisamist haldusnõukogu poolt vastavalt artikli 51 lõikele 1 vastu võetud programmdokumenti viib amet läbi varajase mõjuhinnangu, millega seoses ta märgib:

a)	lahendatava küsimuse ja võimalikud lahendused;

b)	kuivõrd oleks ametil vaja võtta konkreetseid meetmed, sealhulgas anda soovitus või arvamus;

c)	ameti eeldatav panus probleemi lahendamisse.

Programmdokumenti lisatava iga tegevuse või projekti kohta koostatakse eelnev tõhususanalüüs eraldi ja omavahelist koostoimet silmas pidades, et kõige paremini kasutada ameti eelarvet ja ressursse.

3. Amet võib teha oma soovituste alusel vastu võetud õigusaktide järelhindamise.

4. Liikmesriigid annavad ametile mõjuhinnanguks vajalikud andmed, kui need on olemas.

Esindusasutused esitavad ameti taotlusel ametile mõjuhinnanguks vajalikud mittekonfidentsiaalsed andmed.

Artikkel 9

Uuringud

Kui need on vajalikud tema ülesannete täitmiseks, tellib amet uuringud, millesse vajaduse korral kaasatakse artiklis 5 osutatud töörühmad ja grupid, ning rahastab kõnealuseid uuringuid oma eelarvest.

Artikkel 10

Arvamused

1. Amet esitab arvamusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (16) artiklis 55 osutatud ühe või mitme riikliku reguleeriva asutuse taotluse korral, eelkõige selliste küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud nende tähelepanu.

2. Komisjoni taotluse korral esitab amet arvamuse seoses muudatustega mis tahes õigusaktis, mis on vastu võetud direktiivi (EL) 2016/797 või direktiivi (EL) 2016/798 alusel, eriti juhul, kui on teatatud väidetavatest puudustest.

3. Kui taotleva osapoolega ei ole kokku lepitud teisiti, esitab amet kõik oma arvamused, eelkõige lõikes 2 osutatud arvamused, niipea kui võimalik ja hiljemalt kahe kuu jooksul alates asjaomase taotluse saamisest. Amet avalikustab kõnealused arvamused ühe kuu jooksul pärast esitamist versioonis, millest on kõrvaldatud kogu konfidentsiaalne äriteave.

Artikkel 11

Külastused liikmesriikidesse

1. Selleks et täita talle määratud ülesandeid, eelkõige artiklites 14, 20, 21, 25, 26, 31, 32, 33, 34, 35 ja 42 määratud ülesandeid, ja abistada komisjoni talle Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) antud ülesannete täitmisel, sealhulgas eelkõige asjakohaste liidu õigusaktide rakendamise tulemuslikkuse hindamisel, võib amet külastada liikmesriike kooskõlas haldusnõukogu poolt vastu võetud tegevuspõhimõtete, töömeetodite ja menetlustega.

2. Pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist teavitab amet aegsasti seda liikmesriiki kavandatud külastusest, külastust tegema volitatud ameti ametnike nimedest ning külastuse alguskuupäevast ja selle eeldatavast kestusest. Ameti ametnikud, kes on volitatud tegema kõnealuseid külastusi, esitavad tegevdirektori otsuse, milles on märgitud nende külastuse otstarve ja eesmärgid.

3. Asjaomaste liikmesriikide asutused hõlbustavad ameti töötajate tööd.

4. Amet koostab iga lõikes 1 osutatud külastuse kohta aruande ning saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

5. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 33 lõikes 7 ja artikli 34 lõikes 6 osutatud kontrollimisi.

6. Amet kannab oma töötajate reisi- ja majutuskulud, päevaraha ja muud kulud.

Artikkel 12

Ühtne kontaktpunkt

1. Amet loob teabe- ja suhtlussüsteemi, millel on vähemalt järgmised ühtse kontaktpunkti funktsioonid, ja haldab seda:

ühtne portaal, mille kaudu taotleja esitab oma taotlused tüübiloa, veeremiüksuste turule laskmise loa ja ühtse ohutustunnistuse saamiseks. Kui kasutus- või tegevusala piirdub ainult ühe liikmesriigi raudteevõrgustiku või -võrgustikega, luuakse ühtne portaal, millega tagatakse, et taotleja valib, millises asutuses ta soovib loa ja ühtse ohutustunnistuse taotlusi kogu menetluse raames menetleda;

b)	ühtne teabevahetusplatvorm, mis annab ametile ja riiklikele ohutusasutustele teavet kõigi lubade ja ühtse ohutustunnistuse taotluste, nende menetlemise etappide ja tulemuste ning, kui see on asjakohane, apellatsiooninõukogule esitatud taotluste ja selle otsuste kohta;

ühtne teabevahetusplatvorm, mis annab ametile ja riiklikele ohutusasutustele teavet ameti poolt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 kohaselt väljastatavate lubade taotluste kohta, ning Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) ja/või raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) seadmeid sisaldavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide lubade taotluste kohta, nende menetlemise etappide ja tulemuste ning, kui see on asjakohane, apellatsiooninõukogule esitatud taotluste ja otsuste kohta;

d)	varajase hoiatamise süsteem, mis võimaldab varakult kindlaks teha riiklike ohutusasutuste ja ameti tehtavate otsuste kooskõlastamise vajaduse juhul, kui erinevate taotlustega taotletakse sarnaseid lube või ühtseid ohutustunnistusi.

2. Lõikes 1 osutatud ühtse kontaktpunkti tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused töötatakse välja koostöös artiklis 38 osutatud riiklike ohutusasutuste võrgustikuga, võttes aluseks ameti koostatud kavandi, milles on arvesse võetud tasuvusanalüüsi tulemused. Selle alusel võtab haldusnõukogu vastu tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused ning ühtse kontaktpunkti loomise kava. Ühtse kontaktpunkti väljatöötamine ei piira intellektuaalomandi õigusi ega nõutavat konfidentsiaalsustaset ning selle juures võetakse vajaduse korral arvesse ameti poolt juba loodud IT-rakendusi ja registreid, näiteks artiklis 37 osutatud rakendusi ja registreid.

3. Ühtne kontaktpunkt alustab toimimist 16. juunil 2019.

4. Amet jälgib ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud taotlusi, kasutades selleks eelkõige lõike 1 punktis d osutatud varajase hoiatamise süsteemi. Juhul kui tuvastatakse erinevad taotlused ühesuguste lubade või ohutustunnistuste taotlemiseks, tagab amet asjakohased järelmeetmed, näiteks:

a)	teavitab taotlejat (taotlejaid), et loa/tunnistuse saamiseks on esitatud veel üks või samasugune taotlus;

kooskõlastab asjaomase riikliku ohutusasutusega, et tagada riikliku ohutusasutuse ja ameti otsuste kooskõla. Kui ühe kuu jooksul alates kooskõlastusmenetluse algusest ei leita vastastikku vastuvõetavat lahendust, esitatakse küsimus vahekohtumenetluseks artiklites 55, 61 ja 62 osutatud apellatsiooninõukogule.

3. PEATÜKK

AMETI RAUDTEEOHUTUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 13

Tehniline tugi – raudteeohutusalased soovitused

1. Amet annab komisjonile soovitusi direktiivi (EL) 2016/798 artiklites 5, 6 ja 7 ette nähtud ühiste ohutusnäitajate, -meetodite ja -eesmärkide kohta. Samuti annab amet komisjonile soovitusi vaadata korrapäraselt läbi ühised ohutusnäitajad, -meetodid ja -eesmärgid.

2. Amet annab komisjonile teiste ohutusmeetmete kohta soovitusi komisjoni taotlusel või omal algatusel, võttes arvesse saadud kogemusi.

3. Amet annab suunised, et aidata riiklikke ohutusasutusi raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ja muude osaliste järelevalvel kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 17.

4. Amet võib anda komisjonile ühiseid ohutusmeetodeid käsitlevaid soovitusi, mis hõlmavad liidu tasandil ühtlustamist vajavaid ohutusjuhtimise süsteemi elemente, kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 9 lõikega 7.

5. Amet võib anda suuniseid või koostada muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudteeohutusalaste õigusaktide rakendamist, sealhulgas aidata liikmesriikidel teha kindlaks siseriiklikud eeskirjad, mis oleks võimalik kehtetuks tunnistada ühiste ohutusmeetodite vastuvõtmise ja/või muutmisega, ning anda suuniseid uute siseriiklike eeskirjade vastuvõtmiseks või olemasolevate muutmiseks. Amet võib anda ka suuniseid raudtee ohutuse ja ohutustunnistuste kohta, sealhulgas tuues näiteid headest tavadest, eelkõige piiriülese transpordi ja taristu jaoks.

Artikkel 14

Ühtsed ohutustunnistused

Amet annab välja, uuendab, peatab ja muudab ühtseid ohutustunnistusi ning teeb sellega seoses koostööd riiklike ohutusasutustega vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artiklitele 10, 11 ja 18.

Amet piirab ühtseid ohutustunnistusi või tühistab need ja teeb sellega seoses koostööd riiklike ohutusasutustega vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 17.

Artikkel 15

Veeremiüksuste hooldamine

1. Amet abistab komisjoni seoses direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõike 7 kohase hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemiga.

2. Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõike 8 kohaldamise eesmärgil annab amet komisjonile soovitusi.

3. Amet analüüsib direktiivi (EL) 2016/798 artikli 15 kohaselt otsustatud alternatiivseid meetmeid ja lisab oma analüüsi tulemused käesoleva määruse artikli 35 lõikes 4 osutatud aruandesse.

4. Amet toetab ja taotluse korral koordineerib riiklikke ohutusasutusi järelevalvetegevuses direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud hoolduse eest vastutavate üksuste üle.

Artikkel 16

Koostöö riiklike ohutusjuurdlusasutustega

Amet teeb riiklike ohutusjuurdlusasutustega koostööd kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 20 lõikega 3, artikli 22 lõigetega 1, 2, 5 ja 7 ning artikliga 26.

Artikkel 17

Ohtlike kaupade raudteevedu

Amet jälgib muudatusi õigusaktides, milles käsitletakse ohtlike kaupade raudteevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (17) tähenduses, ning tagab koos komisjoniga, et need muudatused on kooskõlas õigusaktidega, milles käsitletakse raudtee ohutust ja koostalitlust, eelkõige olulisi nõudeid. Selleks abistab amet komisjoni ja võib anda soovitusi kas komisjoni taotlusel või omal algatusel.

Artikkel 18

Teabevahetus ohutusega seotud õnnetusjuhtumite kohta

Amet ergutab vahetama teavet ohutusega seotud õnnetusjuhtumite, intsidentide ja ohuolukordade kohta, võttes arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 4 osutatud raudteesektori osaliste kogemusi. Sellise teabevahetuse tulemuseks on heade tavade arendamine liikmesriikide tasandil.

4. PEATÜKK

AMETI ÜLESANDED SEOSES KOOSTALITLUSEGA

Artikkel 19

Raudtee koostalitlusalane tehniline tugi

1. Amet teeb järgmist:

a)	annab komisjonile soovitusi KTKde ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 5;

b)	annab direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõike 9 kohaldamisel komisjonile soovitusi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja selle juurde kuuluva tehnilise toimiku dokumentide näidisvormide kohta;

c)	annab direktiivi (EL) 2016/797 artiklite 47, 48 ja 49 kohaldamisel komisjonile soovitusi registrite tehniliste kirjelduste ja nende läbivaatamise kohta;

d)	esitab arvamusi KTKdes esinevate puuduste kõrvaldamise vastuvõetavate viiside kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 6 lõikega 4 ja edastab kõnealused arvamused komisjonile;

e)	esitab komisjoni taotlusel talle arvamusi seoses liikmesriikide taotlustega mitte kohaldada KTKsid kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 7;

f)	koostab tehnilisi dokumente kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikega 8;

g)	esitab enne iga ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hanke väljakuulutamist heakskiitva otsuse, et tagada ERTMSi sidus rakendamine liidus kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 19;

h)	annab komisjonile soovitusi ohutuse seisukohast olulisi ülesandeid täitva rongipersonali koolitamise ja sertifitseerimise kohta;

i)	annab üksikasjalikke juhiseid asjaomaste Euroopa standardiorganite standardite kohta eesmärgiga täiendada neile komisjoni poolt antud volitusi;

j)	annab komisjonile soovitusi kõigi ohutuse seisukohast olulisi ülesandeid täitvate töötajate töötingimuste kohta;

k)	annab komisjonile soovitusi ühtsete standardite kohta, mille peaks välja töötama Euroopa standardiorganid, ja standardite kohta, mis on seotud omavahel asendatavate varuosadega, mis võivad parandada liidu raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitluse taset;

l)	annab asjakohasel juhul komisjonile soovitusi ohutuse seisukohast oluliste komponentide kohta.

2. Lõike 1 punktides a, b, c, h, k ja l osutatud soovituste koostamise puhul amet:

a)	tagab KTKde ja registrite tehniliste kirjelduste kohandamise tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele;

b)	tagab, et KTKde väljatöötamine ja ajakohastamine ning koostalitluse seisukohast oluliste Euroopa standardite väljatöötamine toimub kooskõlastatult, ning hoiab asjakohaseid kontakte Euroopa standardiorganitega;

c)	osaleb asjakohasel juhul vaatlejana tunnustatud standardiorganite moodustatud asjakohastes töörühmades.

3. Amet võib anda suuniseid või koostada muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudtee koostalitluse alaste õigusaktide rakendamist, sealhulgas aidata liikmesriikidel määrata kindlaks siseriiklikke eeskirju, mida oleks võimalik kehtetuks tunnistada seoses KTKde vastuvõtmise või muutmisega.

4. Koostalitluse komponentide mittevastavuse korral olulistele nõuetele abistab amet komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 11.

Artikkel 20

Veeremiüksuste turule laskmise load

Amet annab välja raudteeveeremiüksuste turule laskmise lube ning tal on õigus enda poolt välja antud lube uuendada, muuta, peatada ja tühistada. Selleks teeb amet koostööd riiklike ohutusasutustega kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 21.

Artikkel 21

Veeremiüksuse tüüpide turule laskmise load

Amet annab välja veeremiüksuse tüüpide turule laskmise lube ning tal on õigus enda poolt välja antud lube uuendada, muuta, peatada ja tühistada kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 24.

Artikkel 22

Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtt

Amet kontrollib enne iga ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hanke väljakuulutamist, et tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas asjaomaste KTKdega ning seega täielikult koostalitlusvõimelised, ning võtab vastu heakskiitva otsuse kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 19.

Artikkel 23

Telemaatilised seadmed

1. Amet tegutseb süsteemi haldajana, et tagada liidus telemaatiliste rakenduste koordineeritud arendamine kooskõlas asjakohaste KTKdega. Sellel eesmärgil säilitab amet vastavad allsüsteemide nõuded, haldab neid ja teostab nende täitmise üle järelevalvet.

2. Amet määrab kindlaks ja avaldab telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet registri, mis sisaldab selliste tehniliste kirjelduste ja nende staatuse muutmise taotlusi koos asjakohaste põhjendustega, ning haldab ja ajakohastab seda.

3. Amet töötab välja telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste eri versioonide haldamise tehnilised vahendid ja hooldab neid ning püüab tagada tagasiühilduvuse.

4. Amet abistab komisjoni selle jälgimisel, kas telemaatiliste seadmete tehnilised kirjeldused võetakse kasutusele kooskõlas asjakohaste KTKdega.

Artikkel 24

Teatatud vastavushindamisasutuste toetamine

1. Amet toetab direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 30 osutatud teatatud vastavushindamisasutuste tegevust. Kõnealune toetus hõlmab eelkõige suuniste koostamist direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning direktiivi (EL) 2016/797 artiklites 10 ja 15 osutatud EÜ vastavustõendamismenetluse jaoks.

2. Amet võib soodustada teatatud vastavushindamisasutuste vahelist koostööd kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 44 ja tegutseda eelkõige nende koordineerimisgrupi tehnilise sekretariaadina.

5. PEATÜKK

AMETI SISERIIKLIKE EESKIRJADEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 25

Siseriiklike eeskirjade eelnõude läbivaatamine

1. Amet vaatab siseriiklike eeskirjade eelnõud, mis on talle esitatud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 lõikega 4 ning direktiivi (EL) 2016/797 artikli 14 lõikega 5, läbi kahe kuu jooksul alates nende saamisest. Kui neid on vaja tõlkida või kui siseriikliku eeskirja eelnõu on keerukas või pikk, võib amet liikmesriigi nõusolekul seda ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra. Erandjuhtudel võivad amet ja asjaomane liikmesriik vastastikku kokku leppida eespool nimetatud ajavahemiku täiendavas pikendamises.

Kõnealuse aja jooksul vahetab amet asjakohast teavet asjaomase liikmesriigiga, konsulteerib vajaduse korral asjaomaste sidusrühmadega ja teavitab seejärel liikmesriiki läbivaatamise tulemusest.

2. Kui amet leiab pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist, et siseriiklike eeskirjade eelnõud võimaldavad täita olulisi raudtee koostalitlusnõudeid, järgida ühiseid ohutusmeetodeid ja kehtivaid KTKsid ning saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Sellisel juhul võib komisjon valideerida asjaomased eeskirjad artiklis 27 osutatud IT-süsteemis. Kui amet ei teavita kahe kuu jooksul pärast siseriikliku eeskirja eelnõu saamist või lõike 1 kohaselt kokku lepitud pikendatud ajavahemiku jooksul komisjoni ja asjaomast liikmesriiki oma hinnangust, võib liikmesriik jätkata eeskirja kehtestamist, ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist.

3. Kui lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemuseks on negatiivne hinnang, teavitab amet asjaomast liikmesriiki ja palub tema seisukohta kõnealuse hinnangu kohta. Kui pärast kõnealust arvamuste vahetust asjaomase liikmesriigiga jääb amet oma negatiivse hinnangu juurde, toimib amet kuni ühe kuu jooksul järgmiselt:

a)	esitab asjaomasele liikmesriigile arvamuse, milles põhjendab, miks kõnealust siseriiklikku eeskirja või kõnealuseid siseriiklikke eeskirju ei tohiks jõustada ega/või kohaldada, ning

b)	teavitab komisjoni oma negatiivsest hinnangust ning põhjendab, miks kõnealust siseriiklikku eeskirja või kõnealuseid siseriiklikke eeskirju ei tohiks jõustada ega/või kohaldada.

See ei piira liikmesriigi õigust võtta vastu uusi siseriiklikke eeskirju kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 lõike 3 punktiga c või direktiivi (EL) 2016/797 artikli 14 lõike 4 punktiga b.

4. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile kahe kuu jooksul oma seisukoha lõikes 3 osutatud arvamuse kohta, sealhulgas oma põhjendused lahkarvamuste korral.

Kui esitatud põhjendusi ei loeta piisavaks või kui sellekohane teave puudub, ja kui liikmesriik võtab kõnealuse siseriikliku eeskirja vastu, võtmata seejuures piisavalt arvesse lõikes 3 osutatud arvamust, võib komisjon rakendusaktidega võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse selle eeskirja muutmist või kehtetuks tunnistamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 26

Olemasolevate siseriiklike eeskirjade läbivaatamine

1. Amet vaatab talle teatatud siseriiklikud eeskirjad, mis on talle esitatud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 14 lõikega 6 ning direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 lõikega 6, läbi kahe kuu jooksul alates nende saamisest. Kui neid on vaja tõlkida või kui siseriiklik eeskiri on keerukas või pikk, võib amet liikmesriigi nõusolekul seda ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra. Erandjuhtudel võivad amet ja asjaomane liikmesriik vastastikku kokku leppida kõnealuse ajavahemiku täiendavas pikendamises.

Kõnealuse aja jooksul vahetab amet asjakohast teavet asjaomaste liikmesriikidega ja seejärel teavitab neid läbivaatamise tulemusest.

2. Kui amet leiab pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi raudtee koostalitlusnõudeid, järgida ühiseid ohutusmeetodeid ja kehtivaid KTKsid ning saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Sellisel juhul võib komisjon valideerida asjaomased eeskirjad artiklis 27 osutatud IT-süsteemis. Kui amet ei teavita kahe kuu jooksul pärast siseriiklike eeskirjade saamist või lõike 1 kohaselt kokku lepitud pikendatud ajavahemiku jooksul komisjoni ja asjaomast liikmesriiki oma hinnangust, jääb kõnealune eeskiri kehtima.

a)	esitab asjaomasele liikmesriigile arvamuse, milles märgib, et kõnealusele siseriiklikule eeskirjale või kõnealustele eeskirjadele on antud negatiivne hinnang, ning põhjendab, miks kõnealust eeskirja või kõnealuseid eeskirju tuleks muuta või miks see/need tuleks kehtetuks tunnistada, ning

b)	teavitab komisjoni oma negatiivsest hinnangust ning põhjendab, miks kõnealust siseriiklikku eeskirja või eeskirju tuleks muuta või see/need kehtetuks tunnistada.

4. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile kahe kuu jooksul oma seisukoha lõikes 3 osutatud arvamuse kohta, sealhulgas oma põhjendused lahkarvamuste korral. Kui esitatud põhjendusi ei loeta piisavaks või kui selline teave puudub, võib komisjon rakendusaktidega võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse siseriikliku eeskirja muutmist või selle kehtetuks tunnistamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

5. Erandina eespool esitatud lõigetest 3 ja 4 võib komisjon kiireloomuliste ennetusmeetmete korral, mille puhul lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemuseks on negatiivne hinnang, ja kui asjaomane liikmesriik ei ole kõnealust siseriiklikku eeskirja kahe kuu jooksul alates ameti arvamuse saamisest muutnud või seda kehtetuks tunnistanud, võtta rakendusaktidega vastu otsuse, milles nõutakse liikmesriigilt selle eeskirja muutmist või kehtetuks tunnistamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Juhul kui ameti hinnang on positiivne ja kui kõnealune siseriiklik eeskiri mõjutab enam kui ühte liikmesriiki, võtab komisjon koostöös ameti ja liikmesriikidega asjakohased meetmed, sealhulgas vajaduse korral ühiste ohutusmeetodite ja KTKde muutmiseks.

6. Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on kas ülearune, vastuolus ühiste ohutusmeetodite või -eeskirjadega, KTKdega või mis tahes muu liidu õigusaktiga raudtee valdkonnas või mis tekitab põhjendamatuid takistusi ühtsel raudteeturul.

Artikkel 27

Siseriiklikest eeskirjadest teavitamiseks ja nende liigitamiseks kasutatav IT-süsteem

1. Amet haldab sihtotstarbelist IT-süsteemi, mis sisaldab artiklites 25 ja 26 osutatud siseriiklikke eeskirju ning direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 34 osutatud siseriiklikke nõuete täitmise vastuvõetavaid viise. Kui see on asjakohane, teeb amet selle konsulteerimise eesmärgil kättesaadavaks sidusrühmadele.

2. Liikmesriigid teatavad artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad ametile ja komisjonile käesoleva artikli lõikes 1 osutatud IT-süsteemi kaudu. Amet avaldab selles süsteemis kõnealused eeskirjad, sealhulgas nende läbivaatamise seisu, ja kui hindamine on lõpetatud, siis selle positiivse või negatiivse tulemuse, ning kasutab eespool nimetatud IT-süsteemi komisjoni teavitamiseks kooskõlas artiklitega 25 ja 26.

3. Amet teeb tehnilise analüüsi olemasolevate siseriiklike eeskirjade kohta, millele on osutatud kättesaadavates siseriiklikes õigusaktides, mis on alates 15. juunist 2016 loetletud ameti viitedokumentide andmebaasis. Amet liigitab teatatud siseriiklikud eeskirjad vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 14 lõikele 10. Selleks kasutab ta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi.

4. Amet võtab direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 ja I lisa kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade liigitamisel arvesse liidu õigusaktide arengut. Selleks töötab amet välja eeskirjahaldusvahendi, mida liikmesriigid peavad kasutama oma siseriiklike eeskirjade süsteemi lihtsustamiseks. Amet kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi eeskirjahaldusvahendi avaldamiseks.

6. PEATÜKK

AMETI ÜLESANDED, MIS ON SEOTUD EUROOPA RAUDTEELIIKLUSE JUHTIMISSÜSTEEMIGA (ERTMS)

Artikkel 28

ERTMSi süsteemihaldur

1. Amet tegutseb süsteemihaldurina, et tagada liidus ERTMSi koordineeritud arendamine kooskõlas asjakohaste KTKdega. Sel eesmärgil säilitab amet vastavate allsüsteemide nõuded, sealhulgas ETCSi ja GSM-Ri tehnilised kirjeldused, haldab neid ja teostab nende täitmise üle järelevalvet.

2. Amet määrab kindlaks ja avaldab ERMTSi kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet oma registri, mis sisaldab ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise taotlusi ja nende staatust koos asjakohaste põhjendustega, ning haldab ja ajakohastab seda.

3. ERTMSi tehniliste kirjelduste uute versioonide väljatöötamine ei kahjusta ERTMSi kasutuselevõtu määra, tehniliste kirjelduste stabiilsust, mis on vajalik ERTMSi seadmete tootmise optimeerimiseks, raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ja valdajate investeeringute tasuvust ega ERTMSi kasutuselevõtu tõhusat kavandamist.

4. Amet töötab välja tehnilised vahendid ERTMSi eri versioonide haldamiseks, et tagada erinevate versioonidega varustatud võrgustike ja veeremiüksuste tehniline ja talitluslik ühilduvus ning stimuleerida kehtivate versioonide tõrgeteta ja kooskõlastatud rakendamist, ning hooldab neid.

5. Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 5 lõikega 10 tagab amet, et ERTMSi seadmete järgmised versioonid ühilduvad tehniliselt varasemate versioonidega.

6. Amet koostab sidusrühmade jaoks asjakohased kohaldamissuunised ja ERTMSi käsitlevate tehniliste kirjelduste selgitavad dokumendid ning levitab neid.

Artikkel 29

ERTMSi käsitlev teatatud vastavushindamisasutuste grupp

1. Amet loob ERTMSi käsitleva teatatud vastavushindamisasutuste grupi, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 30 lõikes 7, ja juhib selle tegevust.

Kõnealune grupp kontrollib, et teatatud vastavushindamisasutused kohaldavad ühetaoliselt direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlust ja direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamise menetlust.

2. Amet esitab igal aastal komisjonile aruande lõikes 1 osutatud grupi tegevuse kohta, sealhulgas statistika teel teatatud vastavushindamisasutuste esindajate osalemise kohta grupis.

3. Amet hindab koostalitluse komponentide vastavushindamise ja ERTMSi seadmete EÜ vastavustõendamise kohaldamise menetlust ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande, mis vajaduse korral sisaldab soovitusi täiustuste tegemiseks.

Artikkel 30

Rongisiseste ja raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vaheline ühilduvus

1. Amet otsustab, et

a)	ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 5 kohaldamist, nõustab amet enne rongisisese ERTMSi allsüsteemiga varustatud veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist taotlejaid nende palvel rongisiseste ja raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vahelise tehnilise ühilduvuse osas;

ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 kohaldamist, nõustab amet pärast rongisisese ERTMSi allsüsteemiga varustatud veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist raudteeveo-ettevõtjaid enne rongisisese ERTMSi allsüsteemiga varustatud veeremiüksuse kasutamist nende palvel rongisiseste ja raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vahelise tehnilise ühilduvuse osas.

Käesoleva lõike kohaldamisel teeb amet koostööd asjaomaste riiklike ohutusasutustega.

2. Kui amet saab teada või kui taotleja teavitab teda direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 lõike 6 kohaselt ühtse kontaktpunkti kaudu enne riikliku ohutusasutuse poolset loa väljastamist, et projekti kavandit või tehnilist kirjeldust on muudetud pärast seda, kui amet selle direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 kohaselt heaks kiitis, ning et esineb oht, et raudteeäärne ERTMSi allsüsteem ja ERTMSi seadmetega varustatud veeremiüksused tehniliselt ja talitluslikult piisavalt ei ühildu, teeb amet kõigi asjaomaste pooltega, sealhulgas taotleja ja asjaomase riikliku ohutusasutusega koostööd vastastikku vastuvõetava lahenduse leidmiseks. Kui ühe kuu jooksul kooskõlastusmenetluse algusest ei leita vastastikku vastuvõetavat lahendust, esitatakse küsimus vahekohtumenetluseks apellatsiooninõukogule.

3. Kui amet leiab pärast riikliku ohutusasutuse poolset loa väljastamist, et esineb oht, et ERTMSi seadmetega varustatud asjaomased võrgustikud ja veeremiüksused tehniliselt või talituslikult piisavalt ei ühildu, teevad riiklik ohutusasutus ja amet kõigi asjaomaste pooltega koostööd vastastikku vastuvõetava lahenduse viivitamatuks leidmiseks. Amet teavitab sellistest juhtudest komisjoni.

Artikkel 31

ERTMSi kasutuselevõtu ja ERTMSi projektide toetamine

1. Amet aitab komisjonil jälgida, kas ERTMS võetakse kasutusele kooskõlas kehtiva kasutuselevõtmise Euroopa kavaga. Komisjoni taotlusel aitab ta koordineerida ERTMSi kasutuselevõttu üleeuroopalistes transpordikoridorides ja raudtee-kaubaveokoridorides kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 913/2010 (18).

2. Amet tagab ERTMSi kasutuselevõttu käsitlevate liidu rahastatavate projektide tehnilise järelevalve, sh vajaduse korral ja menetluse põhjendamatu viivituseta, pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumisdokumentide analüüsi. Samuti aitab amet kõnealuste liidu vahendite saajatel vajaduse korral tagada, et projektide raames rakendatavad tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas kontrolli ja signaalimise KTKdega ning seega täielikult koostalitlusvõimelised.

Artikkel 32

Laborite akrediteerimine

1. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (19) toetab amet ERTMSi laborite ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige jagades akrediteerimisasutustele asjakohaseid suuniseid.

2. Amet teavitab liikmesriike ja komisjoni mittevastavusest määruse (EÜ) nr 765/2008 nõuetele seoses ERTMSi laborite akrediteerimisega.

3. Amet võib osaleda vaatlejana määrusega (EÜ) nr 765/2008 nõutud vastastikuses hindamises.

7. PEATÜKK

AMETI ÜLESANDED, MIS ON SEOTUD ÜHTSE EUROOPA RAUDTEEPIIRKONNA JÄLGIMISEGA

Artikkel 33

Riiklike ohutusasutuste tegevuse ja otsustusprotsessi jälgimine

1. Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni talle ELi toimimise lepinguga antud ülesannete täitmisel, jälgib amet komisjoni nimel auditite ja kontrollide kaudu riiklike ohutusasutuste tegevust ja otsustusprotsessi.

2. Ametil on õigus auditeerida järgmist:

a)	riiklike ohutusasutuste suutlikkus täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid ning

b)	riiklike ohutusasutuste tulemuslikkus direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 17 osutatud osaliste ohutusjuhtimise süsteemide jälgimisel.

Haldusnõukogu võtab vastu käesoleva lõike kohaldamise poliitika, töömeetodid, menetlused ja praktilise korra, sealhulgas vajaduse korral liikmesriikidega konsulteerimise korra enne teabe avaldamist.

Amet propageerib seda, et auditimeeskondadesse kaasataks kvalifitseeritud audiitoreid riiklikest ohutusasutustest, kelle suhtes asjaomast auditit ei kohaldata. Selleks koostab amet kvalifitseeritud audiitorite nimekirja ja pakub neile vajaduse korral koolitust.

3. Amet annab välja auditiaruanded ning saadab need asjaomasele riiklikule ohutusasutusele, asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti välja selgitatud puuduste loetelu ja soovitusi nende kõrvaldamiseks.

4. Kui amet leiab, et lõikes 3 osutatud puudused takistavad asjaomasel riiklikul ohutusasutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, soovitab amet riiklikul ohutusasutusel võtta asjakohaseid meetmeid vastastikku kokku lepitud ajavahemiku jooksul, võttes arvesse asjaomase puuduse tõsidust. Amet teavitab asjaomast liikmesriiki soovitusest.

5. Kui riiklik ohutusasutus ei nõustu ameti lõikes 4 osutatud soovitustega või ei võta lõikes 4 osutatud asjakohaseid meetmeid või kui riiklik ohutusasutus ei vasta ameti soovitustele kolme kuu jooksul alates soovituste saamisest, teavitab amet sellest komisjoni.

6. Komisjon teavitab sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tema seisukohta lõikes 4 osutatud soovituse kohta. Kui vastuseid ei loeta piisavaks või kui liikmesriik ei vasta kolme kuu jooksul alates komisjoni taotlusest, võib komisjon võtta vajaduse korral kuue kuu jooksul asjakohaseid meetmeid, milles käsitletakse samme, mida tuleb auditi tulemusel astuda.

7. Ametil on õigus läbi viia etteteatatud kontrolle riiklikesse ohutusasutustesse, et kontrollida nende tegevuse ja toimimise konkreetseid valdkondi, ning eelkõige vaadata läbi dokumendid, menetlused ja andmed, mis on seotud nende direktiivis (EL) 2016/798 osutatud ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib läbi viia vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti välja töötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Liikmesriikide asutused hõlbustavad ameti töötajate tööd. Amet esitab komisjonile, asjaomasele liikmesriigile ja asjaomasele riiklikule ohutusasutusele iga kontrolli kohta aruande.

Haldusnõukogu võtab vastu poliitika, töömeetodid ja kontrollikorra.

Artikkel 34

Järelevalve teatatud vastavushindamisasutuste üle

1. Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 41 kohaldamisel aitab amet komisjonil teostada teatatud vastavushindamisasutuste üle järelevalvet, andes abi akrediteerimisasutustele ja asjaomastele riiklikele ametiasutustele ning viies läbi auditeid ja kontrolle vastavalt lõigetele 2–6.

2. Amet toetab teatatud vastavushindamisasutuste ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige andes akrediteerimisasutustele määruse (EÜ) nr 765/2008 artikliga 14 tunnustatud üleeuroopalise akrediteerimistaristu kaudu asjakohaseid suuniseid hindamiskriteeriumide ja -menetluste kohta, et hinnata, kas teatatud asutused vastavad direktiivi (EL) 2016/797 VI peatükis osutatud nõuetele.

3. Teatatud vastavushindamisasutuste puhul, mida ei ole vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 27 akrediteeritud, võib amet auditeerida nende suutlikkust täita direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 30 sätestatud nõudeid. Auditeerimiskorra võtab vastu haldusnõukogu.

4. Amet annab välja auditiaruanded, mis hõlmavad lõikes 3 osutatud tegevust, ning saadab need asjaomasele teatatud vastavushindamisasutusele, asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti välja selgitatud puuduste loetelu ja soovitusi nende kõrvaldamiseks. Kui amet leiab, et kõnealused puudused takistavad asjaomasel teatatud vastavushindamisasutusel tulemuslikult täita raudtee koostalitluse alaseid ülesandeid, võtab amet vastu soovituse, mille kohaselt peab kõnealuse teatatud asutuse asukohaliikmesriik võtma asjakohaseid meetmeid vastastikku kokku lepitud ajavahemiku jooksul, võttes arvesse asjaomase puuduse tõsidust.

5. Kui liikmesriik ei nõustu lõikes 4 osutatud soovitusega või ei võta lõikes 4 osutatud asjakohaseid meetmeid või kui teatatud asutus ei vasta ameti soovitusele kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, teavitab amet sellest komisjoni. Komisjon teavitab sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tema seisukohta asjaomase soovituse kohta. Kui vastuseid ei loeta piisavaks või kui liikmesriik ei vasta kolme kuu jooksul alates komisjoni taotluse saamisest, võib komisjon võtta kuue kuu jooksul vastu otsuse.

6. Ametil on õigus teha etteteatatud või etteteatamata kontrolle teatatud vastavushindamisasutustesse, et kontrollida nende tegevuse ja toimimise konkreetseid valdkondi, ning eelkõige vaadata läbi dokumendid, tunnistused ja registriandmed, mis on seotud nende direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 41 osutatud ülesannetega. Akrediteerimisasutuste puhul teeb amet koostööd asjaomaste riiklike akrediteerimisasutustega. Akrediteerimata vastavushindamisasutuste puhul teeb amet koostööd asjaomaste riiklike ametiasutustega, kes asjaomaseid teavitatud asutusi tunnustasid. Kõnealuseid kontrolle võib läbi viia vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti välja töötatud poliitika, töömeetodite ja menetlustega. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Teatatud vastavushindamisasutused aitavad ameti töötajaid nende töös. Amet esitab komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile iga kontrolli kohta aruande.

Artikkel 35

Raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonnas saavutatud edu jälgimine

1. Amet kogub koos riiklike ohutusjuurdlusasutustega asjakohaseid andmeid õnnetusjuhtumite ja intsidentide kohta, võttes arvesse riiklike ohutusjuurdlusasutuste panust liidu raudteesüsteemi ohutusse.

2. Amet jälgib kõike liidu raudteesüsteemi ohutusega seonduvat. Amet võib eelkõige paluda abi artiklis 38 osutatud asutustelt, sealhulgas abi andmete kogumise vormis ja juurdepääsu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 22 lõike 7 kohase vastastikuse hindamise tulemustele. Amet lähtub ka Eurostati kogutud andmetest ja teeb temaga koostööd, et vältida töö dubleerimist ja tagada metoodiline ühtsus ühiste ohutusnäitajate ja teistes transpordiliikides kasutatavate näitajate vahel.

3. Amet annab komisjoni taotlusel välja soovitusi liidu raudteesüsteemi koostalitluse parandamise kohta, eelkõige soodustab koordineerimist raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate või taristuettevõtjate endi vahel.

4. Amet jälgib liidu raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitluse valdkonnas saavutatud edu. Iga kahe aasta tagant esitab ta komisjonile aruande ühtse Euroopa raudteepiirkonna ohutuse ja koostalitluse valdkonnas saavutatud edu kohta ning avaldab selle.

5. Amet esitab komisjoni taotlusel aruanded raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise ja kohaldamise seisu kohta konkreetses liikmesriigis.

6. Amet annab liikmesriigi või komisjoni taotlusel ülevaate liidu raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitluse tasemest ning loob sellel eesmärgil spetsiaalse vahendi kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 53 lõikega 2.

8. PEATÜKK

AMETI MUUD ÜLESANDED

Artikkel 36

Raudteepersonal

1. Amet täidab asjakohaseid raudteepersonaliga seotud ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (20) artiklites 4, 22, 23, 25, 28, 33, 34, 35 ja 37.

2. Komisjon võib nõuda ametilt muude raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist vastavalt direktiivile 2007/59/EÜ ning soovituste andmist seoses direktiivi 2007/59/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluvaid ohutusülesandeid täitva raudteepersonaliga.

3. Amet konsulteerib lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete osas raudteepersonali küsimustes pädevate riiklike asutustega. Amet võib edendada koostööd kõnealuste asutuste vahel, sh korraldada asjakohaseid kohtumisi nende esindajatega.

Artikkel 37

Registrid ja nende kättesaadavus

1. Amet loob järgmised registrid ja haldab neid, tehes seda, kui see on asjakohane, koostöös pädevate riiklike osapooltega:

a)	Euroopa raudteeveeremi register vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 47;

b)	lubatud veeremiüksuste tüüpide Euroopa register vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 48.

2. Amet tegutseb kõigi direktiivis (EL) 2016/797, direktiivis (EL) 2016/798 ja direktiivis 2007/59/EÜ osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina. Tema tegevus nende ülesannete täitmisel hõlmab eelkõige järgmist:

a)	registrite tehnilise kirjelduse väljatöötamine ja haldamine;

b)	liikmesriikide registrialaste arengusuundumuste koordineerimine;

c)	registrialaste suuniste andmine asjakohastele sidusrühmadele;

d)	komisjonile soovituste andmine olemasolevate registrite tehnilise kirjelduse täiustamise, sealhulgas vajaduse korral lihtsustamise ja üleliigse teabe väljajätmise kohta, ning uute registrite loomise vajaduse kohta, võttes arvesse tasuvusanalüüsi.

3. Amet teeb avalikkusele kättesaadavaks järgmised direktiividega (EL) 2016/797 ja (EL) 2016/798 ette nähtud dokumendid ja registrid:

a)	allsüsteemide „EÜ“ vastavustõendamise deklaratsioonid;

b)	koostalitluse komponentide „EÜ“ vastavusdeklaratsioonid ja koostalitluse komponentide „EÜ“ kasutuskõlblikkuse deklaratsioonid;

c)	litsentsid, mis on antud välja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (21) artikli 24 lõikega 8;

d)	kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 10 välja antud ühtsed ohutustunnistused;

e)	ametile kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 24 saadetud ohutusjuurdlusaruanded;

f)	kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 8 ja direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 14 komisjonile teatatud siseriiklikud eeskirjad;

g)	direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

h)	taristuregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

i)	registrid, mis on seotud hoolduse eest vastutavate üksuste ja nende sertifitseerimisasutustega;

j)	direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohane lubatud veeremitüüpide Euroopa register;

k)	käesoleva määruse artikli 28 lõike 2 kohane register, mis sisaldab taotlusi ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmiseks ja selliste muudatuste kavandamiseks;

l)	käesoleva määruse artikli 23 lõike 2 kohane register, mis sisaldab reisijateveo telemaatiliste seadmete KTK ja kaubaveo telemaatiliste seadmete KTK kirjelduste muutmise ja selliste muudatuste kavandamise taotlusi;

m)	veeremiüksuste valdajate tähiste register, mida haldab amet kooskõlas käitamise ja liikluskorralduse KTKga;

n)	kvaliteediaruanded, mis esitatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 (22) artikli 28 lõikega 2.

4. Lõikes 3 osutatud dokumentide saatmise praktilise korra üle arutavad ja selles lepivad kokku komisjon ja liikmesriigid ameti ette valmistatud projekti alusel.

5. Lõikes 3 osutatud dokumentide saatmisel võivad asjaomased asutused märkida, milliseid dokumente ei ole lubatud julgeolekukaalutlustel avalikustada.

6. Käesoleva artikli lõike 3 punktis c osutatud litsentside väljaandmise eest vastutavad riiklikud asutused teatavad ametile kooskõlas direktiiviga 2012/34/EL igast oma otsusest kõnealuste litsentside väljaandmise, pikendamise, muutmise või tühistamise kohta.

Käesoleva artikli lõike 3 punktis d osutatud ühtse ohutustunnistuste väljaandmise eest vastutavad riiklikud ohutusasutused teatavad ametile kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikega 16 igast oma otsusest kõnealuste tunnistuste väljaandmise, pikendamise, muutmise, piiramise või tühistamise kohta.

7. Amet võib lisada avalikku andmebaasi mis tahes avaliku dokumendi või lingi, mis on asjakohane käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse liidus kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte.

Artikkel 38

Riiklike ohutus-, ohutusjuurdlus- ja esindusasutuste koostöö

1. Amet loob direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 16 osutatud riiklike ohutusasutuste võrgustiku. Amet tagab võrgustikule sekretariaaditeenuse.

2. Amet toetab ohutusjuurdlusasutusi kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 22 lõikega 7. Ohutusjuurdlusasutuste vahelise koostöö lihtsustamiseks tagab amet sekretariaaditeenused, mis korraldatakse eraldiseisvana ameti raudteeveo-ettevõtjate ohutustunnistuste ja veeremiüksuste turule laskmise lubade andmisega seotud ülesannetest.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud asutuste koostöö eesmärgid on eelkõige:

a)	raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

b)	heade tavade edendamine ja asjakohaste teadmiste levitamine;

c)	ametile raudtee ohutusega, eelkõige ühiste ohutusnäitajatega seotud andmete esitamine.

Amet lihtsustab koostööd riiklike ohutusasutuste ja riiklike ohutusjuurdlusasutuste vahel, eelkõige ühiskohtumisi korraldades.

4. Amet võib luua liidu tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste võrgustiku. Komisjon määrab kindlaks nende asutuste loetelu. Amet võib tagada võrgustikule sekretariaaditeenuse. Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised:

a)	raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

b)	heade tavade edendamine ja asjakohaste teadmiste levitamine;

c)	ametile raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud andmete esitamine.

5. Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud võrgustikud ja asutused võivad esitada oma seisukoha artikli 10 lõikes 2 osutatud arvamuse projekti kohta.

6. Amet võib luua muid võrgustikke, kuhu kuuluvad liidu raudteesüsteemi mõne osa eest vastutavad organid või asutused.

7. Komisjon võib osaleda käesolevas artiklis osutatud võrgustike kohtumistel.

Artikkel 39

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

Amet edastab ja levitab asjakohastele sidusrühmadele liidu raudteealase õigusega ning standardite ja suuniste arendamisega seotud teavet kooskõlas ameti koostatud projekti alusel haldusnõukogus vastu võetud asjakohase teavitamis- ja levitamiskavaga. Haldusnõukogu ajakohastab korrapäraselt selliseid vajadusanalüüsil põhinevaid kavasid.

Artikkel 40

Teadusuuringud ja innovatsiooni edendamine

1. Amet aitab komisjoni taotlusel või artikli 52 lõikes 4 osutatud menetluse kohase oma algatuse alusel edendada raudteealaseid teadusuuringuid liidu tasandil, sh toetades asjaomaseid komisjoni talitusi ja esindusasutusi. Selline osalemine ei piira muid liidu tasandil tehtavaid teadusuuringuid.

2. Komisjon võib teha ametile ülesandeks edendada innovatsiooni, et parandada raudtee ohutust ja koostalitlust, eelkõige edendada uute infotehnoloogialahenduste, sõidugraafikute teabesüsteemi ning jälgimis- ja otsimissüsteemide kasutamist.

Artikkel 41

Komisjoni abistamine

Amet abistab komisjoni tema taotlusel liidu selliste õigusaktide rakendamisel, mille eesmärk on tõhustada liidu raudteesüsteemi koostalitlust ja töötada liidu raudteesüsteemi ohutuse vallas välja ühine lähenemisviis.

Kõnealune abistamine võib hõlmata tehnilist nõustamist erilist oskusteavet nõudvates küsimustes ja teabe kogumist artiklis 38 osutatud võrgustike kaudu.

Artikkel 42

Raudteeprojektide hindamise abistamine

Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 7 sätestatud erandite kohaldamist, uurib amet komisjoni taotluse korral raudtee ohutuse ja koostalitluse aspektist kõiki projekte, mis käsitlevad mis tahes allsüsteemi projekteerimist, ehitamist, uuendamist või ajakohastamist, mille kohta on esitatud taotlus liidult rahalise abi saamiseks.

Amet esitab arvamuse selle kohta, kas projekt vastab asjakohastele raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevatele õigusaktidele, ajavahemiku jooksul, mis lepitakse komisjoniga kokku, võttes arvesse projekti tähtsust ja olemasolevaid ressursse ning mis ei või olla pikem kui kaks kuud.

Artikkel 43

Liikmesriikide, kandidaatriikide ja sidusrühmade abistamine

1. Amet tegeleb komisjoni, liikmesriikide, kandidaatriikide või artiklis 38 osutatud võrgustike taotluse korral koolituse ja muu asjakohase tegevusega, mis hõlmab raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate õigusaktide kohaldamist ja selgitamist ning on seotud ameti muude toodetega, nt registrite, rakendussuuniste ja soovitustega.

2. Lõikes 1 osutatud tegevuse laadi ja ulatuse, sealhulgas selle võimaliku mõju ressurssidele, otsustab haldusnõukogu ja lisab selle ameti programmdokumenti. Nimetatud abistamise kulud kannab taotluse esitaja, välja arvatud juhul, kui kokku on lepitud teisiti.

Artikkel 44

Rahvusvahelised suhted

1. Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu institutsioonide ja liidu välisteenistuse asjakohast pädevust, võib amet tugevdada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, tuginedes sõlmitud lepingutele, ning arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja selliste kolmandate riikide haldusasutustega, kes on pädevad ameti tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes, et käia kaasas teaduse ja tehnika arenguga ning tagada liidu raudteealaste õigusaktide ja standardite edendamine.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid lõikes 1 osutatud järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide haldusasutustega. Niisugused kahe- või mitmepoolsed kokkulepped ja koostöö arutatakse komisjoniga eelnevalt läbi ja sellest antakse talle korrapäraselt aru. Haldusnõukogu teavitatakse nõuetekohaselt nimetatud kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

3. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid ameti pädevusse kuuluvates küsimustes. Kõnealune strateegia koos sellega seotud ressursside täpsustamisega lisatakse ameti programmdokumenti.

Artikkel 45

Varuosi käsitlev koordineerimine

Amet aitab välja selgitada võimalikud omavahel asendatavad varuosad, mida tuleb standardida, kaasa arvatud selliste varuosade peamised liidesed. Selleks võib amet luua töörühma, et koordineerida sidusrühmade tegevust, ja luua sidemed Euroopa standardiorganitega. Amet esitab komisjonile asjakohaseid soovitusi.

9. PEATÜKK

AMETI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 46

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest osadest:

a)	haldusnõukogu, kes täidab artiklis 51 sätestatud ülesandeid;

b)	juhatus, kes täidab artiklis 53 sätestatud ülesandeid;

c)	tegevdirektor, kes täidab artiklis 54 sätestatud ülesandeid;

d)	üks või mitu apellatsiooninõukogu, mis täidavad artiklites 58–62 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 47

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks hääleõiguslik esindaja ja komisjonist kaks hääleõiguslikku esindajat.

Lisaks kuulub haldusnõukokku kuus hääleõiguseta esindajat järgmistest Euroopa tasandi sidusrühmadest:

a)	raudteeveo-ettevõtjad,

b)	taristuettevõtjad,

c)	raudteesektor,

d)	ametiühinguorganisatsioonid,

reisijad,

f)	kaubaveokliendid.

Komisjon nimetab iga kõnealuse sidusrühma ühe esindaja ja tema asendaja nelja nime sisaldavast kandidaatide nimekirjast, mille esitavad asjaomased Euroopa organisatsioonid.

2. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendajad määratakse vastavalt nende teadmistele ameti põhitegevusest, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik osalised püüavad piirata esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada haldusnõukogus sooline tasakaal.

3. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad ametisse haldusnõukogu liikmed ja nende vastavad asendajad, kes asendavad liikmeid nende äraolekul.

4. Haldusnõukogu liikme ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada.

5. Vajaduse korral kehtestatakse kolmandate riikide esindajate osalemise kord ja tingimused artikliga 75 ette nähtud korras.

Artikkel 48

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega liikmesriikide esindajate hulgast esimehe ja oma liikmete hulgast aseesimehe.

Kui esimees ei saa oma kohuseid täita, asendab teda aseesimees.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada ühe korra. Kuid kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 49

Koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud viiakse läbi haldusnõukogu kodukorra kohaselt ja need kutsub kokku haldusnõukogu esimees. Ameti tegevdirektor osaleb koosolekutel, välja arvatud juhul, kui esimees otsustab, et tema osalemine võib tekitada huvide konflikti, ja välja arvatud juhul, kui haldusnõukogul tuleb kooskõlas artikli 51 lõike 1 punktiga i võtta vastu artikli 70 kohane otsus.

Haldusnõukogu võib kutsuda mis tahes isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv, vaatlejana osalema oma koosolekute konkreetsete päevakorrapunktide arutamisel.

2. Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Haldusnõukogu tuleb kokku ka esimehe algatusel või komisjoni, oma liikmete enamuse või haldusnõukokku nimetatud liikmesriikide esindajate ühe kolmandiku taotlusel.

3. Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada teatavaid päevakorrapunkte arutada ilma asjaomaste liikmete kohalolekuta. See ei mõjuta liikmesriikide ja komisjoni õigust olla esindatud asendusliikme või mis tahes muu isiku poolt. Käesoleva sätte rakendamise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette haldusnõukogu kodukorraga.

Artikkel 50

Hääletamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu oma otsused hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Artikkel 51

Haldusnõukogu ülesanded

1. Ameti ülesannete täitmise tagamiseks teeb haldusnõukogu järgmist:

a)	võtab vastu aastaaruande ameti eelmise aasta tegevuse kohta, saadab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab selle;

b)	võtab igal aastal pärast komisjoni arvamuse saamist ja kooskõlas artikliga 52 vastu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ameti programmdokumendi;

c)	võtab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas 10. peatükiga;

d)	kehtestab tegevdirektori otsuste tegemise korra;

e)	võtab vastu poliitika, töömeetodid ja korra seoses artiklite 11, 33 ja 34 kohaste külastuste, auditite ja kontrollide tegemisega;

f)	kehtestab oma kodukorra;

g)	võtab vastu artiklis 39 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid;

vastavalt lõikele 2 teostab ameti personali suhtes volitusi, mis on määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (23) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude liidu teenistujate teenistustingimustega („personalieeskirjad“ ja „muude teenistujate teenistustingimused“) antud ametisse nimetavale asutusele ja teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele;

i)	võtab vastu nõuetekohaselt põhjendatud otsuseid seoses puutumatuse äravõtmisega kooskõlas Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli 7 artikliga 17;

j)	esitab personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetluse kohaselt komisjonile nõusoleku saamiseks eeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste rakendamiseks, kui need erinevad komisjoni poolt vastu võetud eeskirjadest;

k)	nimetab kooskõlas artikliga 68 hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või kutsub ta ametist tagasi;

l)	nimetab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ametisse haldusnõukogu liikmed kooskõlas artikliga 53;

m)	võtab vastu volitused haldusnõukogu ülesannete jaoks, millele on osutatud artiklis 53;

n)	võtab vastu otsused seoses artikli 75 lõikes 2 osutatud korraga;

o)	nimetab kooskõlas artikliga 55 ja artikli 56 lõikega 4 hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ametisse apellatsiooninõukogu liikmed ja kutsub nad ametist tagasi;

p)	võtab kooskõlas artikliga 69 vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide ametisse lähetamise kohta;

q)	võtab vastu pettuseohuga proportsionaalse pettustevastase strateegia, võttes arvesse rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi;

r)	tagab piisavate järelmeetmete võtmise Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevatele järeldustele ja soovitustele ning kontrollib, et tegevdirektor võtaks asjakohaseid meetmeid;

võtab vastu eeskirjad haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmete ning artikli 5 lõikes 2 osutatud töörühmades ja rühmades osalejate ning teiste personalieeskirjadega mitte hõlmatud töötajate huvikonfliktide ärahoidmise ja ohjamise kohta. Sellised eeskirjad hõlmavad huvide deklareerimist ja, kui see on asjakohane, töösuhte lõppemise järgseid küsimusi käsitlevaid sätteid;

t)	võtab vastu suunised ja loetelu peamistest elementidest, mis tuleb lisada ameti ja riiklike ohutusasutuste vahelistesse koostöölepingutesse, võttes arvesse artikli 76 sätteid;

u)	võtab vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud taotlejate makstavate lõivude ja tasude jaotuse raammudeli artiklite 14, 20 ja 21 kohaldamiseks;

v)	kehtestab korra ameti ja selle töötajate koostöö tegemiseks siseriiklikes kohtumenetlustes;

w)	võtab vastu töörühmade ja gruppide kodukorra ning oma liikmete sõidu- ja elamiskulude astmestikud, millele on osutatud artikli 5 lõigetes 5 ja 9;

x)	nimetab oma liikmete hulgast vaatleja, et jälgida komisjoni valikumenetlust tegevdirektori ametisse nimetamisel;

y)	võtab kooskõlas artikli 74 lõikes 1 määratletud hääletuskorraga vastu asjakohased eeskirjad määruse nr 1 (24) rakendamiseks.

2. Personalieeskirjade artikli 2 lõike 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artikli 6 alusel võtab haldusnõukogu kooskõlas personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja kehtestatakse tingimused, mille alusel kõnealuse volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida. Tegevdirektor teavitab sellisest edasidelegeerimisest haldusnõukogu.

Esimese lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmele või töötajale, v.a tegevdirektorile. Isik, kellele volitused delegeeritakse, annab delegeeritud volituste rakendamise kohta aru haldusnõukogule.

Artikkel 52

Programmdokument

1. Haldusnõukogu võtab komisjoni arvamust arvesse võttes iga aasta 30. novembriks vastu programmdokumendi, mis sisaldab iga-aastaseid ja mitmeaastaseid programme, ning edastab selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja artiklis 38 osutatud võrgustikele. Iga-aastase tööprogrammiga nähakse ette meetmed, mida amet viib ellu eesseisval aastal.

Haldusnõukogu kehtestab programmdokumendi vastuvõtmisel, sealhulgas asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimisel, kohaldatava asjakohase korra.

2. Programmdokument hakkab kehtima pärast liidu eelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral korrigeeritakse seda vastavalt.

Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates programmdokumendi vastuvõtmisest, et ta sellise dokumendiga ei nõustu, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi, muudab seda vajaduse korral ning võtab selle muudetud versiooni kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kas hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega (sealhulgas kõikide komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

3. Ameti iga-aastases tööprogrammis määratakse kindlaks iga tegevuse eesmärgid. Üldjuhul seostatakse iga tegevus selgelt selle teostamiseks vajalike eelarve- ja inimressurssidega kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega ning artikli 8 lõikes 2 sätestatud varase mõjuhindamise menetlusega.

4. Vajaduse korral muudab haldusnõukogu vastuvõetud programmdokumenti, kui ametile antakse uus ülesanne. Sellise uue ülesande lisamise korral analüüsitakse selle mõju inim- ja eelarveressurssidele kooskõlas artikli 8 lõikega 2 ja võidakse teha otsus muude ülesannete täitmine edasi lükata.

5. Ameti mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Mitmeaastase tööprogrammi eelnõu osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse vajaduse korral, eelkõige artiklis 82 osutatud hindamise ja läbivaatamise tulemuste arvesse võtmiseks.

Artikkel 53

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus.

2. Juhatus valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused. Vajaduse korral teeb juhatus kiireloomulistel juhtudel haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldus- ja eelarveküsimustes, kui on saanud selleks haldusnõukogult volitused.

Koos haldusnõukoguga tagab juhatus piisavate järelmeetmete võtmise vastavalt OLAFi juurdlustest ning erinevatest sise- või välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevatele järeldustele ja soovitustele, sealhulgas asjakohaste meetmete võtmise teel tegevdirektori poolt.

Ilma et see piiraks artiklis 54 sätestatud tegevdirektori ülesannete täitmist, abistab ja nõustab juhatus tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet.

3. Juhatus koosneb järgmistest liikmetest:

a)	haldusnõukogu esimees;

b)	neli liikmesriikide esindajat haldusnõukogus ja

c)	üks komisjoni esindaja haldusnõukogus.

Haldusnõukogu esimees on tegev juhatuse esimehena.

Neli liikmesriikide esindajat ja nende asendajad nimetab ametisse haldusnõukogu, lähtuvalt nende asjakohastest teadmistest ja kogemustest. Neid ametisse nimetades on haldusnõukogu eesmärk saavutada juhatuses sooline tasakaal.

4. Juhatuse liikmete ametiaja kestus on võrdne haldusnõukogu liikmete ametiaja kestusega, kui haldusnõukogu ei otsusta, et see peaks olema lühem.

5. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu tagant ja võimaluse korral vähemalt kaks nädalat enne haldusnõukogu koosolekut. Juhatuse esimees kutsub juhatuse või haldusnõukogu liikmete taotlusel kokku täiendavaid koosolekuid.

6. Haldusnõukogu kehtestab juhatuse kodukorra, teda teavitatakse korrapäraselt juhatuse tööst ja tal on juurdepääs juhatuse dokumentidele.

Artikkel 54

Tegevdirektori ülesanded

1. Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

2. Tegevdirektor ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsusasutuselt ega muult organilt, välja arvatud juhul, kui need tulenevad komisjoni, haldusnõukogu või juhatuse volitustest.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu seda taotlevad, esitab tegevdirektor asjaomasele institutsioonile aruande oma ülesannete täitmise kohta.

4. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja ning ta võtab vastu otsuseid, soovitusi, arvamusi ja ameti muid ametlikke dokumente.

5. Tegevdirektor vastutab ameti haldusjuhtimise ja talle käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

a)	juhib ameti igapäevast tööd;

b)	rakendab haldusnõukogus vastu võetud otsuseid;

c)	koostab programmdokumendi ning esitab selle haldusnõukogule pärast konsulteerimist komisjoniga;

d)	rakendab programmdokumenti ja võimaluse piires reageerib komisjoni abitaotlustele, mis on seotud ameti käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisega;

koostab ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruande, mis hõlmab eelarvevahendite käsutaja kinnitust selle kohta, et ta on piisavalt kindel aruande õigsuses kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 47 lõike 1 punktiga b ja käesoleva määruse artikli 51 lõike 1 punktiga a, ning esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

f)	võtab vajalikke meetmeid, eelkõige koostab ametisisesed haldusjuhised ja avaldab korraldusi, et tagada ameti töö kooskõlas käesoleva määrusega;

g)	kehtestab tulemusliku jälgimissüsteemi, mis võimaldab võrrelda ameti töötulemusi selle tegevuse eesmärkidega, ning korrapärase hindamise süsteemi, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;

h)	koostab igal aastal üldaruande projekti punktis g osutatud järelevalve- ja hindamissüsteemi alusel ning esitab selle haldusnõukogule;

i)	koostab ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti vastavalt artiklile 64 ja täidab eelarvet vastavalt artiklile 65;

j)	võtab vajalikke meetmeid, et jälgida artiklis 38 osutatud riiklike ohutusasutuste, ohutusjuurdlusasutuste ja esindusasutuste võrgustike tegevust;

k)	koostab tegevuskava, mis sisaldab sise- või välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste, samuti OLAFi juurdluste alusel võetavaid järelmeetmeid, ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aruande edusammude kohta;

kaitseb liidu finantshuve ning kohaldab selleks meetmeid kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks, teeb tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldab tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

m)	koostab ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

n)	koostab ameti finantseeskirjade eelnõu, mille haldusnõukogu võtab vastu artikli 66 alusel, ning nende rakenduseeskirjad;

o)	sõlmib kooskõlas artikliga 76 ameti nimel koostöölepingud riiklike ohutusametitega.

Artikkel 55

Apellatsiooninõukogude moodustamine ja koosseis

1. Haldusnõukogu otsusel moodustab amet ühe või mitu apellatsiooninõukogu, mis vastutavad artiklites 58 ja 61 osutatud kaebe- ja vahekohtumenetluste eest.

2. Iga apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest. Nende puudumisel või huvide konflikti tekkimise korral esindavad neid asendajad.

3. Apellatsiooninõukogude moodustamine ja koosseis otsustatakse üksikjuhtumipõhiselt; alternatiivina võib apellatsiooninõukogu luua alalise organina kuni neljaks aastaks. Mõlemal juhul kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	komisjon koostab avaliku valikumenetluse alusel kvalifitseeritud ekspertide nimekirja, lähtuvalt nende asjakohastest teadmistest ja kogemustest;

haldusnõukogu nimetab ametisse esimehe, teised liikmed ja nende asendajad punktis a osutatud nimekirjast. Kui apellatsiooninõukogu ei ole moodustatud alalise organina, võtab haldusnõukogu arvesse kaebe- või vahekohtumenetluse olemust ja sisu ning väldib mis tahes huvide konflikti kooskõlas artikliga 57.

4. Kui apellatsiooninõukogu peab seda menetletava kaebuse olemuse tõttu vajalikuks, võib ta taotleda, et haldusnõukogu nimetaks asjaomase juhtumi menetlemiseks lõike 3 punktis a osutatud nimekirjast veel kaks liiget ja nende asendajad.

5. Komisjon kehtestab ameti ettepanekul ja pärast haldusnõukoguga konsulteerimist apellatsiooninõukogu kodukorra, sealhulgas hääletamistingimused, kaebuste esitamise korra ja apellatsiooninõukogu liikmete kulude hüvitamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Menetluse esialgsel läbivaatamisetapil võivad apellatsiooninõukogud taotleda asjaomaste liikmesriikide ekspertidelt arvamust, eelkõige selleks, et täpsustada asjakohaste siseriiklike õigusaktide sätteid.

Artikkel 56

Apellatsiooninõukogude liikmed

1. Alalise apellatsiooninõukogu puhul on selle liikmete ja nende asendajate ametiaeg kõige rohkem neli aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Muudel juhtudel on ametiaeg piiratud kaebe- või vahekohtumenetluse ajaga.

2. Apellatsiooninõukogude liikmed on kõigist kaebe- või vahekohtumenetluses osalevatest pooltest sõltumatud ega tohi täita ametis ühtki muud ülesannet. Nad ei ole arutelude käigus ja oma otsuste tegemisel seotud mingite suunistega ning neil ei tohi olla huvide konflikti.

3. Apellatsiooninõukogude liikmed ei ole ameti töötajad ja neid tasustatakse vastavalt nende tegelikule osalemisele asjaomases kaebe- või vahekohtumenetluses.

4. Apellatsiooninõukogude liikmeid ei tohi nende ametiaja jooksul ametist tagasi kutsuda, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui haldusnõukogu teeb sellekohase otsuse.

5. Apellatsiooninõukogude liikmeid ei või nende ametiaja jooksul kvalifitseeritud ekspertide nimekirjast eemaldada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui komisjon võtab vastu sellekohase otsuse.

Artikkel 57

Väljaarvamine ja taandamine

1. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebe- või vahekohtumenetluses, kui neil on sellega seotud mis tahes isiklikud huvid, kui nad on varem osalenud menetluses ühe poole esindajana või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

2. Kui apellatsiooninõukogu liige leiab, et tema või mõni teine liige ei tohiks osaleda kaebe- või vahekohtumenetluses lõikes 1 osutatud või mis tahes muul põhjusel, teatab kõnealune liige sellest apellatsiooninõukogule, kes otsustab asjaomase isiku väljaarvamise, tuginedes haldusnõukogu poolt artikli 51 lõike 1 punkti s kohaselt vastu võetud eeskirjadele.

3. Kaebe- või vahekohtumenetluse iga osaline võib taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist kooskõlas artikli 55 lõike 5 alusel vastu võetud kodukorraga igal käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjusel või juhul, kui kõnealust liiget kahtlustatakse erapoolikuses. Taandamistaotluse aluseks ei või olla asjaomase liikme kodakondsus.

4. Lõike 3 alusel esitatud taandamistaotlus on vastuvõetav ainult siis, kui see esitatakse enne menetluse algust apellatsiooninõukogus või, kui väljaarvamise taotluse aluseks olev teave saab teatavaks pärast menetluse algust, siis apellatsiooninõukogu kodukorras sätestatud tähtaja jooksul. Asjaomast apellatsiooninõukogu liiget teavitatakse taotlusest ja ta teatab, kas nõustub enda taandamisega. Kui ta ei nõustu, teeb haldusnõukogu otsuse oma kodukorras sätestatud tähtaja jooksul või, kui liige ei vasta, pärast vastamiseks määratud tähtaja möödumist.

5. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget apellatsiooninõukogus tema asendaja. Haldusnõukogu teavitatakse apellatsiooninõukogu otsustest.

Artikkel 58

Otsuste ja tegevusetuse peale kaebamine

1. Apellatsiooninõukogule võib edasi kaevata otsuse, mille amet on teinud vastavalt artiklitele 14, 20, 21 ja 22, või kui amet ei võta kohaldatava tähtaja jooksul meetmeid, ning pärast artiklis 60 osutatud esialgse läbivaatamise lõpuleviimist.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Osalevate poolte taotlusel võib apellatsiooninõukogu siiski otsustada, et kõnealusel kaebusel on peatav toime, kui tema hinnangul asjaolud, näiteks mõju ohutusele, seda võimaldavad. Sellisel juhul põhjendab apellatsiooninõukogu oma otsust.

Artikkel 59

Kaebeõigusega isikud, kaebetähtaeg ja kaebuse vorm

1. Iga füüsiline või juriidiline isik võib kaevata ameti otsuse peale, mille amet on artiklite 14, 20 ja 21 alusel tema kohta teinud või mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, või kui amet ei võta meetmeid kohaldatava tähtaja jooksul.

2. Kaebus esitatakse koos põhjendusega artikli 55 lõikes 5 osutatud kodukorra kohaselt kirjalikult kahe kuu jooksul alates asjaomasele isikule meetme teatavaks tegemisest või, kui talle ei ole meetmest teatatud, siis kahe kuu jooksul päevast, kui kõnealune isik sai meetmest teada.

Kaebused tegutsemata jätmise kohta esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul pärast asjaomases artiklis kindlaks määratud tähtaja möödumist.

Artikkel 60

Esialgne läbivaatamine

1. Kui amet leiab, et kaebus on vastuvõetav ja põhjendatud, parandab ta oma otsust või tegevusetust, millele on osutatud artikli 58 lõikes 1. Seda ei kohaldata juhtudel, kui edasikaevatud otsus mõjutab teist kaebemenetluse osalist.

2. Kui otsust ei ole parandatud ühe kuu jooksul alates kaebuse esitamisest, otsustab amet viivitamata, kas peatada otsuse kohaldamine, ning edastab kaebuse edasiseks lahendamiseks ühele apellatsiooninõukogudest.

Artikkel 61

Vahekohtumenetlus

Ameti ja riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste vahel tekkiva lahkarvamuse korral vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 7 ja artiklile 24 ning direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikele 7 ja artikli 17 lõigetele 5 ja 6 tegutseb apellatsiooninõukogu, kellele asi on määratud, asjaomase riikliku ohutusasutuse või asjaomaste riiklike ohutusasutuste taotluse korral vahekohtuna. Sellisel juhul otsustab apellatsiooninõukogu, kas ta jätab ameti seisukoha jõusse.

Artikkel 62

Kaebuste läbivaatamine ja nende kohta tehtavad otsused ning vahekohtumenetlus

1. Apellatsiooninõukogu otsustab kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist, kas võtta kaebus vastu või lükata see tagasi. Kaebuse läbivaatamisel või vahekohtuna toimides tegutseb apellatsiooninõukogu oma kodukorras sätestatud tähtaja jooksul. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on õigus anda suulisi selgitusi.

2. Amet teeb oma lõpliku otsuse vahekohtumenetluse kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 7 ja direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 7 osutatud menetlusega.

3. Kui apellatsiooninõukogu leiab, et kaebus on põhjendatud, saadab ta juhtumi tagasi ametile. Amet teeb kooskõlas apellatsiooninõukogu järeldustega oma lõpliku otsuse ja põhjendab seda. Amet teavitab asjakohaselt kaebemenetluse osalisi.

Artikkel 63

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1. Hagi ameti poolt artiklite 14, 20 ja 21 kohaselt tehtud otsuste tühistamiseks või kohaldatava tähtaja jooksul toimingu tegemata jätmise pärast võib Euroopa Liidu Kohtusse esitada alles pärast seda, kui artikli 58 kohased ametisisesed kaebemenetlused on ammendatud.

2. Amet võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

10. PEATÜKK

RAHASTAMIST PUUDUTAVAD SÄTTED

Artikkel 64

Eelarve

1. Ameti tulude ja kulude eelarvestus koostatakse igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, ja see esitatakse ameti eelarves.

2. Ilma et see piiraks muude vahendite kasutamist, on ameti tuludeks:

a)	liidu rahaline toetus ja toetused liidu asutustelt;

b)	ameti töös osalevate kolmandate riikide rahaline osalus vastavalt artiklile 75;

c)	lõivud, mida taotlejad ja valdajad maksavad tunnistuste ja lubade eest, mille amet annab välja kooskõlas artiklitega 14, 20 ja 21;

d)	tasud väljaannete, koolituse ja muude ameti osutatavate teenuste eest;

e)	mis tahes vabatahtlik rahaline osalus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt, eeldusel et selline toetus on läbipaistev, eelarves selgelt kindlaks määratud ega kahjusta ameti sõltumatust ega erapooletust.

3. Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulusid.

4. Tulud ja kulud hoitakse tasakaalus.

5. Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttega koostatud projekti põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Haldusnõukogu esitab kõnealuse eelarvestuse, sh ametikohtade loetelu kava komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks.

6. Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos liidu üldeelarve esialgse projektiga.

7. Komisjon sisestab tulude ja kulude eelarvestusest lähtudes liidu üldeelarve esialgsesse projekti eelarvestused, mida ta peab ametikohtade kava ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi toimimise lepingu artikliga 314 ette nähtud korras koos kirjelduse ja põhjendusega mis tahes erinevuse kohta ameti eelarvestuse ja üldeelarvest eraldatava toetuse summade vahel.

8. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

9. Eelarve võtab vastu haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega. Ameti eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

10. Kõikide selliste varaga seotud projektide suhtes, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju ameti eelarvele, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (25) artiklit 203.

Artikkel 65

Eelarve täitmine ja kontroll

1. Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2. Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos eelmise eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 147.

3. Igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande koos eelmise eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kontrollikoda vaatab kõnealused aruanded läbi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287. Kontrollikoda avaldab igal aastal aruande ameti tegevuse kohta.

4. Kui peaarvepidaja saab vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 148 kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta ameti lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamisaruande kohta.

6. Peaarvepidaja edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Ameti lõpparuanded avaldatakse.

8. Tegevdirektor saadab igale eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule ja komisjonile.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmise kohta enne aasta N + 2 15. maid.

Artikkel 66

Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei tohi lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti tegevuseks ja kui komisjon on andnud selleks oma eelneva nõusoleku.

11. PEATÜKK

PERSONAL

Artikkel 67

Üldsätted

1. Ameti personali suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ja muid liidu institutsioonide kokkuleppega kõnealuste personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 51 lõike l punkti j kohaldamist, kohaldatakse personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks komisjoni poolt vastu võetud rakenduseeskirju, sealhulgas üldisi rakendussätteid, analoogselt ka ameti suhtes kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110.

3. Amet võtab muu hulgas koolitus- ja ennetusstrateegiate kaudu asjakohaseid haldusmeetmeid, et korraldada oma töö mis tahes huvide konflikti vältival viisil.

Artikkel 68

Tegevdirektor

1. Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2. Pärast vaba ametikoha teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja vajaduse korral mujal nimetab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva valikumenetluse järel tegevdirektori ametisse tema pädevust, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning transpordisektorialaseid asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades, lähtudes komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast. Enne kui haldusnõukogu teeb otsuse, esitab artikli 51 lõike 1 punktis x osutatud vaatleja valikumenetluse kohta aruande.

Tegevdirektoriga töölepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu valitud kandidaat kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädevasse komisjoni, et vastata selle liikmete küsimustele.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu tegevdirektori tegevusele ning ameti edasistele ülesannetele ja proovikividele.

4. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord maksimaalselt viieks aastaks.

5. Haldusnõukogu teatab oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

6. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei saa pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.

7. Tegevdirektori võib ametist tagasi kutsuda üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotluse alusel.

Artikkel 69

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

Amet võib kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid töötajaid, keda ei võeta tööle vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele.

Ilma et see piiraks liikmesriikide ekspertide lähetamist käsitlevas komisjoni otsuses sätestatud ja ameti suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaldamist, võtab haldusnõukogu vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide lähetamise kohta ameti juurde, sealhulgas eeskirjad huvide konflikti ärahoidmise ja lahendamise kohta ning asjakohased piirangud juhtudeks, mis võivad kahjustada liikmesriikide ekspertide sõltumatust ja erapooletust.

12. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 70

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7.

Artikkel 71

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1. Kui vajalikke sätteid tegutsemistingimuste ja vahendite kohta, mis asukohaliikmesriik peab ametile võimaldama, ning kõnealuses liikmesriigis ameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, personali ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju ei ole veel kehtestatud või kui neid ei ole veel kirjalikus lepingus sätestatud, sõlmivad amet ja asukohaliikmesriik viimase õiguskorra kohaselt kõiki neid elemente hõlmava lepingu pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist ja hiljemalt 16. juunil 2017. Kõnealuse lepingu võib sõlmida peakorterilepingu vormis.

2. Asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 72

Vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mille tema talitused või töötajad oma kohustuste täitmise käigus on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

4. Lõikes 3 osutatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5. Töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 73

Koostöö riiklike õigusasutustega

Siseriiklike kohtumenetluste puhul, millesse on kaasatud ka amet, kuna ta on täitnud oma ülesandeid kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 19 ja artikli 21 lõikega 6 ning direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikega 6, teevad amet ja tema töötajad liikmesriikide pädevate õigusasutustega koostööd põhjendamatu viivituseta. Haldusnõukogu kehtestab sellistes olukordades kohaldatava asjakohase korra kooskõlas artikli 51 lõike 1 punktiga v.

Artikkel 74

Keelte kasutamine

1. Ameti suhtes kohaldatakse määrust nr 1. Vajaduse korral võtab haldusnõukogu vastu asjakohased eeskirjad kõnealuse määruse rakendamiseks.

Haldusnõukogu liikme taotluse korral tehakse kõnealune otsus ühehäälselt.

2. Ameti tegutsemiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 75

Kolmandate riikide osalemine ameti töös

1. Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist, on amet osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingud, mille kohaselt asjaomased riigid on vastu võtnud käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas kehtiva liidu õiguse ja kohaldavad seda kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusega.

2. Kooskõlas lõikes 1 osutatud lepingute asjakohaste sätetega sõlmivad amet ja asjaomased kolmandad riigid omavahelised kokkulepped, millega määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad nende kolmandate riikide osalemiseks ameti töös, eelkõige osalemise laad ja ulatus. Kõnealused kokkulepped hõlmavad muu hulgas rahalisi toetusi ja personali käsitlevaid sätteid. Kokkulepetega võib ette näha asjaomaste kolmandate riikide hääleõiguseta esindatuse haldusnõukogus.

Amet allkirjastab kõnealused kokkulepped pärast komisjonilt ja haldusnõukogult nõusoleku saamist.

Artikkel 76

Koostöö riiklike asutuste ja organitega

1. Amet ja riiklikud ohutusasutused sõlmivad seoses artiklite 14, 20 ja 21 rakendamisega koostöölepingud, võttes arvesse artikli 51 lõike 1 punkti t.

2. Koostöölepingud võivad olla eri- või raamlepingud ja hõlmata ühte või mitut riiklikku ohutusasutust. Koostöölepingud sisaldavad ülesannete täpset kirjeldust ja oodatavate tulemuste saavutamise tingimusi ning neis määratakse kindlaks kohaldatavad tähtajad ja viis, kuidas taotlejate makstavad lõivud jaotuvad ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel. Nimetatud jaotuse juures võetakse arvesse artikli 51 lõike 1 punktis u osutatud raammudelit.

3. Koostöölepingud võivad sisaldada ka konkreetseid koostöökokkuleppeid võrgustike osas, mis geograafilistel või ajaloolistel põhjustel nõuavad eriteadmisi, eesmärgiga vähendada taotleja halduskoormust ja kulusid. Võrgustike puhul, mis on liidu ülejäänud raudteesüsteemist isoleeritud, võib selline koostöö erikord hõlmata võimalust anda lepinguga ülesandeid asjaomastele riiklikele ohutusasutustele, kui see on vajalik, et tagada ressursside tõhus ja proportsionaalne jagamine.

4. Nende liikmesriikide puhul, kelle võrgustiku rööpmelaius on liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest erinev ning kelle võrgustike tehnilised ja kasutustingimused on identsed kolmandatest riikidest naaberriikidega, peab mitmepoolne koostööleping hõlmama nende liikmesriikide kõiki asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 15 ja direktiivi (EL) 2016/798 artikli 11 lõikele 3.

5. Koostöölepingud tuleb sõlmida enne, kui amet asub täitma oma ülesandeid vastavalt artikli 83 lõikes 4 sätestatule.

6. Amet võib seoses artiklite 14, 20 ja 21 rakendamisega sõlmida koostöölepinguid muude riiklike asutuste ja pädevate organitega.

7. Koostöölepingud ei piira ameti üldist kohustust täita artiklitega 14, 20 ja 21 ette nähtud ülesandeid.

8. Amet ja riiklikud ohutusasutused võivad teha koostööd ja jagada parimaid tavasid seoses direktiivi (EL) 2016/797 ja direktiivi (EL) 2016/798 rakendamisega.

Artikkel 77

Läbipaistvus

1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (26).

Haldusnõukogu võtab 16. juuniks 2017 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks.

Ameti otsuste kohta, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse ombudsmanile või pöörduda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa Liidu Kohtusse.

2. Amet avaldab oma soovitused, arvamused, uuringud, aruanded ja mõjuhinnangute tulemused oma veebisaidil, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ja pärast kogu konfidentsiaalse materjali eemaldamist sealt.

3. Amet avalikustab oma artiklis 46 loetletud haldus- ja juhtimisstruktuuri liikmete huvide deklaratsioonid.

Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (27).

4. Haldusnõukogu võtab meetmeid, millega tagab, et amet pakub oma veebisaidi kaudu tõhusat, kasutajasõbralikku ja kergesti kättesaadavat teavet raudtee koostalitlust ja ohutust hõlmavate menetluste ning teiste asjakohaste raudteedokumentide kohta.

Artikkel 78

Salastatud või tundliku teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Amet kohaldab põhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 (28). See hõlmab muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 79

Pettustevastane võitlus

1. Selleks et hõlbustada võitlust kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb amet 16. detsembriks 201625. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi juurdluste kohta ja võtab vastu kõikide ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud näidisvormi.

2. Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3. OLAF võib läbi viia juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, vastavalt määruse (EL) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (29) sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud mis tahes kelmust/pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sisaldama sätteid, milles selge sõnaga volitatakse kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja juurdlusi lähtuvalt oma pädevusest.

13. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 80

Lõivude ja tasudega seotud rakendussätted

1. Komisjon võtab lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtete alusel vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse järgmist:

a)	ametile makstavad lõivud ja tasud, eelkõige artiklite 14, 20, 21 ja 22 kohaldamisel, ning

b)	maksetingimused.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Lõive ja tasusid nõutakse järgmistel juhtudel:

a)	veeremiüksuste ja veeremiüksuste tüüpide turule laskmise lubade väljaandmine ja uuendamine;

b)	ühtsete ohutustunnistuste väljaandmine ja uuendamine;

c)	teenuste osutamine; makstavad lõivud ja tasud kajastavad iga üksiku teenuseosutamise tegelikku kulu;

d)	heakskiitvate otsuste esitamine kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 19.

Lõive ja tasusid võib nõuda kaebuste menetlemise eest.

Kõik lõivud ja tasud väljendatakse ja makstakse eurodes.

Lõivud ja tasud kehtestatakse läbipaistval, õiglasel ja ühetaolisel viisil, võttes arvesse Euroopa raudteesektori konkurentsivõimet. Need ei tohi taotlejate jaoks kaasa tuua tarbetut finantskoormust. Asjakohasel juhul võetakse arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi, sealhulgas võimalust teha makseid mitmes osas ja etapis.

Heakskiitva otsuse esitamise eest kehtestatav lõiv on proportsionaalne, võttes arvesse ERTMSi raudteeäärsete seadmete projektide heakskiitmise menetluse erinevaid etappe ja iga etapi jaoks vajalikku töökoormust. Lõivude jaotus kajastatakse selgelt raamatupidamises.

Lõivude ja tasude maksmiseks kehtestatakse mõistliku pikkusega tähtajad, võttes nõuetekohaselt arvesse direktiivi (EL) 2016/797 artiklites 19 ja 21 ning direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 10 ette nähtud menetluste tähtaegu.

3. Lõivude ja tasude suurus määratakse kooskõlas artikli 76 lõigetega 2 ja 3 kindlaks tasemel, mis tagab, et sellekohane tulu on piisav osutatud teenuste täieliku maksumuse katmiseks, sealhulgas selliste kulude katmiseks, mis tulenevad riiklikele ohutusasutustele antud ülesannete täitmisest. Kõik ameti kulud, mis on seotud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tegevusega hõlmatud personaliga, sh tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, peavad eelkõige kajastuma kõnealuses kulusummas. Kui lõivude ja tasudega kaetavate teenuste osutamisega kaasneb pidevalt ameti eelarve märkimisväärne tasakaalustamatus, vaadatakse kõnealuste lõivude ja tasude määrad läbi. Nimetatud lõivud ja tasud moodustavad ameti sihtotstarbelise tulu.

Lõivude ja tasude määra kehtestades võtab komisjon arvesse

a)	tunnistuste tegevusala;

b)	lubade kasutusvaldkonda ning

c)	raudteevedude tüüpi ja ulatust.

Artikkel 81

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 82

Hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon tellib hiljemalt 16. juunil 2020 ja seejärel iga viie aasta järel hinnangu eelkõige ameti ja selle töömeetodite mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta, võttes arvesse kontrollikoja kogu asjakohast tööd ning samuti asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas riiklike ohutusasutuste, raudteesektori, sotsiaalpartnerite ja tarbijaorganisatsioonide esindajate seisukohti ja soovitusi. Hinnangus käsitletakse eelkõige vajadust muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõju.

2. Et teha kindlaks, kas täiustamine on vajalik, hindab komisjon 16. juuniks 2023 ka duaalse veeremiüksuste lubade ja ohutustunnistuste süsteemi ning sellega seotud ühtse kontaktpunkti toimimist ning ERTMSi sidusat rakendamist ELis.

3. Komisjon edastab hindamisaruande koos oma järeldustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

4. Iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

Artikkel 83

Üleminekusätted

1. Amet asendab määrusega (EÜ) nr 881/2004 loodud Euroopa Raudteeameti ning on seoses omandiõiguse, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustustega selle õigusjärglane.

2. Erandina artiklist 47 jäävad haldusnõukogu liikmed, kes nimetati ametisse määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel enne 15. juunit 2016, haldusnõukogu liikmeteks kuni oma ametiaja lõpuni, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust määrata ametisse uus esindaja.

Erandina artiklist 54 jääb määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor ametisse kuni oma ametiaja lõpuni.

3. Erandina artiklist 67 jäävad kõik 15. juunil 2016 kehtivad töölepingud jõusse kuni nende kehtivusaja lõpuni.

4. Amet täidab artiklite 14, 20 ja 21 kohaseid tunnistuste ja lubade väljaandmisega seotud ülesandeid ning artiklis 22 nimetatud ülesandeid hiljemalt alates 16. juunist 2019, kui direktiivi (EL) 2016/797 artikli 54 lõikest 4 ja direktiivi (EL) 2016/798 artikli 31 lõikest 3 ei tulene teisiti.

Artikkel 84

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 881/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 85

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. mai 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2015. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 56, 12.2.2016, lk 1). Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 44).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 102).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(10) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(12) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

(15) Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkondliku dialoogi komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

(23) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(24) 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(28) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(29) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

26.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 138/44

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/797,

11. mai 2016,

Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1 ning artikleid 170 ja 171,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (4) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna nüüd tehakse jälle täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning pädevatel asutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisest, on eelkõige asjakohane parandada liikmesriikide raudteevõrgustike omavahelist ühendamist, koostalitlust ja juurdepääsu nendele võrgustikele ning rakendada meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 171.

(3)

Püüdlused muuta liidu raudteesüsteem koostalitlevaks peaksid kaasa tooma tehnilise ühtlustamise optimaalse tasandi kindlaksmääramise ning võimaldama hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelisi raudteeveoteenuseid liidu piires ja kolmandate riikidega ning aitama kaasa liidu raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele rajamisele.

(4)	Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisele kaasa aitamiseks, loamenetluste kulude ja pikkuse vähendamiseks ning raudteeohutuse suurendamiseks on asjakohane loamenetlusi liidu tasandil täiustada ja ühtlustada.

(5)

Metroode, trammide ja teiste kergraudteesüsteemide kohta kehtivad paljudes liikmesriikides kohalikud tehnilised nõuded. Sellised kohalikud ühistranspordisüsteemid ei kuulu tavaliselt liidus litsentseerimisele. Peale selle kohaldatakse trammide ja kergraudteesüsteemide suhtes ühise taristu tõttu sageli maanteeliikluse õigusakte. Seetõttu ei pea sellised kohalikud süsteemid olema koostalitlevad ja tuleks seepärast jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. See ei takista liikmesriike kohaldamast käesoleva direktiivi sätteid kohalike raudteesüsteemide suhtes vabatahtlikkuse alusel, kui nad peavad seada asjakohaseks.

(6)

Tramm-rong on ühistranspordi kontseptsioon, mis võimaldab kombineerida kerg- ja raskeveoraudteetaristu käitamist. Liikmesriikidel tuleks lubada käesoleva direktiivi rakendusmeetmete kohaldamisalast välja jätta veeremiüksused, mida kasutatakse peamiselt kergraudteetaristus, kuid mis on varustatud mõningate raskeveoraudtee jaoks mõeldud komponentidega, mis on vajalikud selleks, et võimaldada vaid ühendatavuse eesmärgil toimuvat liikumist raskeveoraudteetaristu kitsalt piiratud osal. Kui tramm-rong kasutab raudteetaristut, tuleks tagada kõikide oluliste nõuete täitmine ning samuti tagada asjaomastel liinidel nõutav ohutustase. Piiriüleste juhtumite puhul peaksid pädevad asutused koostööd tegema.

(7)

Rongide äriotstarbeline käitamine raudteevõrgustikus nõuab eelkõige väga head taristu ja veeremiüksuste omaduste ühilduvust, samuti eri taristuettevõtjate ning raudteeveo-ettevõtjate teabe- ja sidesüsteemide tõhusat vastastikust sidumist. Kõnealusest ühilduvusest ja sidumisest sõltuvad toimivuse tase, ohutus, teeninduse kvaliteet, kulud ja eelkõige liidu raudteesüsteemi koostalitlus.

(8)

Liidu ja liikmesriikide tasandil peaksid raudteed reguleerivas raamistikus olema sätestatud selged kohustused, et järgitaks ohutus-, tervise- ja tarbijakaitse-eeskirju, mis kehtivad raudteevõrgustike kohta. Käesolev direktiiv ei tohiks kaasa tuua ohutustaseme vähendamist või kulude kasvu liidu raudteesüsteemis. Selleks peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/796 (5) loodud Euroopa Liidu Raudteeamet („amet“) ja riiklikud ohutusasutused olema täielikult vastutavad nende poolt välja antavate lubade eest.

(9)

Liikmesriikide õigusaktid, sise-eeskirjad ja tehnilised kirjeldused, mida kohaldatakse raudteesüsteemide, allsüsteemide ja komponentide suhtes, sisaldavad olulisi erinevusi, sest need hõlmavad tehnilisi aspekte, mis on iseloomulikud liikmesriikide tööstussektorile, ning näevad ette spetsiifilisi mõõtmeid, samuti seadmeid ja eriomadusi. Selline olukord võib takistada rongide vaba liikumist kogu liidus.

(10)	Selleks et parandada liidu raudteetööstuse konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil, vajab ta avatud ja konkurentsivõimelist turgu.

(11)	Seepärast on asjakohane kogu liidus kindlaks määrata raudtee koostalitlusega seotud olulised nõuded, mida tuleks kohaldada tema raudteesüsteemi suhtes.

(12)

Koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKde) arendamine on näidanud vajadust selgitada seost ühelt poolt oluliste nõuete ja KTKde ning teiselt poolt Euroopa standardite ja muude normatiivdokumentide vahel. Eelkõige tuleks käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kohustuslikuks muudetavaid standardeid või standardite osi selgelt eristada „ühtlustatud“ standarditest, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (6). Kui käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik, võib KTKdes viidata otseselt Euroopa standarditele või tehnilistele kirjeldustele, mis muutuvad KTK kohaldamise algusest kohustuslikuks.

(13)

Selleks et tõeliselt suurendada liidu raudteesektori konkurentsivõimet, ilma et see moonutaks liidu raudteesüsteemi oluliste osaliste vahelist konkurentsi, tuleks KTKde ja nende KTKdega seonduvate raudteeameti soovituste koostamisel järgida avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse põhimõtet, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas.

(14)

Raudteeveoteenuste kvaliteet liidus sõltub muu hulgas võrgustiku omaduste (selle kõige laiemas tähenduses, st kõikide asjaomaste allsüsteemide püsiosasid) ja veeremiüksuste omaduste (sealhulgas kõikide asjaomaste allsüsteemide rongisisesed komponendid) väga heast ühilduvusest. Sellest ühilduvusest oleneb jõudlus, ohutus, teenuse kvaliteet ja kulud.

(15)	KTKdel on otsene või potentsiaalne mõju allsüsteemi käitamises ja hoolduses osalevale personalile. Seetõttu peaks amet KTKde ettevalmistamisel vajaduse korral konsulteerima sotsiaalpartneritega.

(16)

KTKs tuleks määratleda kõik tingimused, millele koostalitluse komponent peab vastama, ning vastavuse hindamise menetlus. Lisaks sellele on vaja täpsustada, et kõikidele komponentidele tuleks teha KTKdes viidatud vastavus- ja kasutuskõlblikkuse hindamine, ning et need peaksid saama asjakohase sertifikaadi, mis sisaldab kas hinnangut koostalitlusvõime komponendi vastavuse kohta tehnilisele kirjeldusele, millele komponent peab vastama, või hinnangut koostalitlusvõime komponendi kasutuskõlblikkuse kohta selle raudteekeskkonna piires seoses tehnilise kirjeldusega.

(17)

Uute KTKde väljatöötamisel peaks eesmärk alati olema vastavuse tagamine olemasolevate allsüsteemidega. See aitab parandada raudteetranspordi konkurentsivõimet ja vältida tarbetuid lisakulusid, mis tulenevad olemasolevate allsüsteemide ajakohastamise või uuendamise nõudest tagasiühilduvuse tagamiseks. Nende erakorraliste juhtumite korral, kui ühilduvust ei ole võimalik tagada, peaks KTKdes olema võimalik kehtestada raamistik, mis on vajalik otsustamaks, kas olemasoleva allsüsteemi kohta on vaja teha uus kasutuselevõtu või turule laskmise otsus või välja anda uus kasutuselevõtuluba, ja vastavad tähtajad.

(18)

Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, tuleks sellised lahendamist vajavad aspektid esitada KTK lisas avatud punktidena. Selliste avatud punktide ja erijuhtumite suhtes ning vastavuse tagamiseks olemasolevate süsteemidega tuleks kohaldada siseriiklikke eeskirju, mida võib liikmesriigis vastu võtta iga pädev riiklik, piirkondlik või kohalik asutus. Selleks et vältida ülemäärast kontrolli ning tarbetut halduskoormust, tuleks siseriiklikud eeskirjad liigitada nii, et oleks tagatud vastavus eri liikmesriikide sarnase sisuga siseriiklike eeskirjade vahel.

(19)	Tuleks kindlaks määrata menetlus oluliste nõuete kohaldamiseks allsüsteemile, kui need nõuded ei ole veel reguleeritud vastava KTKga. Sel juhul peaksid vastavuse hindamise ja tõendamise eest vastutama käesolevas direktiivis osutatud määratud asutused.

(20)	Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kogu liidu raudteesüsteemi suhtes ning KTKde rakendusala tuleks laiendada nii, et see hõlmaks veeremiüksusi ja võrgustikke, mis ei kuulu üleeuroopalisse raudteesüsteemi. Seetõttu tuleks muuta direktiivi 2008/57/EÜ I lisa.

(21)	Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama, võivad varieeruda vastavalt asjaomase allsüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt liinide ja veeremiüksuste kategooriatele, eelkõige selleks, et tagada kiirraudtee- ja tavaraudteesüsteemide sidusus.

(22)

Selleks et tagada raudtee koostalitluse üha täielikum rakendamine kogu liidus ning järk-järgult vähendada erinevusi olemasolevate süsteemide vahel, tuleb KTKdes kindlaks määrata olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise suhtes kehtivad sätted ning need võivad sisaldada ettepanekuid kavandatava süsteemi väljaehitamise etappide kohta. Kuid selleks, et säilitada raudteesektori konkurentsivõime ja vältida põhjendamatuid kulusid, ei tohiks uute või muudetud KTKde jõustumine tuua kaasa veeremiüksuste ja taristu viivitamatut kohandamist uute kirjeldustega.

(23)

KTKdes tuleks märkida, millal taristu ja veeremiüksuste ümberehitamine ja uuendamine nõuab uue loa taotlemist. Taristu ümberehitamise ja uuendamise korral peaks taotleja esitama määruses (EL) 2016/796 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu toimiku riiklikule ohutusasutusele, et see saaks otsustada, kas käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel on vaja välja anda uus luba. Turulelaskmise luba omavate veeremiüksuste ümberehitamise ja uuendamise korral peaks taotlejal olema võimalik otsustada, kas tal on käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel vaja taotleda riiklikult ohutusasutuselt või ametilt uut luba.

(24)	Pidades silmas astmelist lähenemisviisi liidu raudteesüsteemi koostalitluse takistuste kõrvaldamiseks ja KTKde vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleb võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega alustaks projekte, mis suurendavad praeguse süsteemi mitmekesisust.

(25)

Selleks et vältida koostalitluse takistamist ning seoses KTKde rakendusala laiendamisega kogu liidu raudteesüsteemile tuleks järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade hulka. Siseriiklike eeskirjade puhul tuleks eristada olemasolevate süsteemidega seotud eeskirju ning KTKde avatud punktide sulgemiseks vajalikke eeskirju. Avatud punktide sulgemiseks vajalikud eeskirjad tuleks pärast KTKde avatud punktide sulgemist järk-järgult välja jätta.

(26)

Siseriiklikud eeskirjad peaksid olema sõnastatud ja avaldatud nii, et iga võimalik siseriikliku võrgustiku kasutaja saaks neist aru. Sellistes eeskirjades viidatakse sageli muudele dokumentidele, näiteks riiklikud standardid, Euroopa standardid ja rahvusvahelised standardid või muud tehnilised kirjeldused, mis võivad osaliselt või tervikuna olla kaitstud intellektuaalomandiõigustega. Seetõttu ei kohaldata avaldamiskohustus dokumentide suhtes, millele siseriiklikes eeskirjades otseselt või kaudselt viidatakse.

(27)

Astmeline lähenemisviis arvestab liidu raudteesüsteemi koostalitluse eesmärki, kuna seda süsteemi iseloomustavad vana riiklik taristu ja vanad veeremiüksused, mis vajavad kohandamiseks või uuendamiseks suuri investeeringuid, ning eelkõige tuleb tagada raudtee konkurentsivõime säilitamine muude transpordiliikide kõrval.

(28)

Kuna liidu raudteesüsteem on ulatuslik ja keerukas, on praktilistel põhjustel osutunud vajalikuks jaotada see järgmisteks allsüsteemideks: taristu, raudteeäärne kontroll ja signaalimine, rongisisene kontroll ja signaalimine, energiavarustus, veerem, käitamise ja liikluse korraldus, hooldus ning telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks. Iga allsüsteemi puhul on vaja kindlaks määrata olulised nõuded ja tehnilised kirjeldused, eriti komponentide ja liideste osas, mis tagavad vastavuse kõnealustele olulistele nõuetele. Sama süsteem on jagatud ka paikseteks ja liikuvateks elementideks ning sisaldab ühelt poolt võrgustikku, mis koosneb liinidest, jaamadest, terminalidest ja igasugustest paiksetest seadmetest, mis on vajalikud süsteemi ohutuks ja pidevaks käitamiseks, ja teiselt poolt kõiki veeremiüksusi, mis sõidavad nimetatud võrgustikus. Seetõttu koosneb veeremiüksus käesoleva direktiivi tähenduses ühest allsüsteemist (veerem) ja vajaduse korral muudest allsüsteemidest (peamiselt rongisisesest kontrolli ja signaalimise allsüsteemist). Kuigi süsteem on jaotatud mitmeks osaks, peaks amet seda ohutuse ja koostalitluse tagamiseks käsitlema ühtse süsteemina.

(29)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguse konventsiooni (milles ka liit on osaline) kohaselt on juurdepääs üks üldpõhimõtteid ja osalisriigid peavad puuetega isikutele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu tagamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad juurdepääsu miinimumnõuete ja juhendite väljatöötamist, kehtestamist ning nende rakendamise jälgimist. Seega on juurdepääsu tagamine puudega isikutele ja piiratud liikumisvõimega isikutele liidu raudteesüsteemi koostalitluse oluline nõue.

(30)	Kedagi ei tohi puude alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida. Selleks et kõik liidu kodanikud saaksid osa ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisega kaasnevast kasust, peaksid liikmesriigid edendama kõikide jaoks juurdepääsetavat raudteesüsteemi.

(31)	Liidu raudteesüsteemi koostalitlust käsitlevate sätete rakendamine ei tohiks kaasa tuua põhjendamatuid kulusid ega kahjustada olemasolevate raudteevõrgustike koostalitluse säilitamist.

(32)	KTKd mõjutavad ka raudteetranspordi kasutajate kasutustingimusi, seepärast on vaja konsulteerida kõnealuste kasutajatega, sealhulgas vajaduse korral puuetega isikute organisatsioonidega, neid hõlmavate asjaolude osas.

(33)	Igal asjaomasel liikmesriigil peaks olema võimalik mitte kohaldada teatavaid KTKsid piiratud arvul nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kõnealused põhjendatud juhud ning asjaomaste KTKde kohaldamata jätmise korral järgitavad menetlused peaksid olema selgelt kindlaks määratud.

(34)	KTKde koostamine ja kehtestamine liidu raudteesüsteemis ei tohiks takistada tehnoloogilisi uuendusi, mis peaksid olema suunatud majandusliku jõudluse parandamisele.

(35)

Selleks, et järgida asjakohaseid riigihankemenetluse sätteid raudteesektoris ning eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (7) sätteid, peaksid hankijad lisama tehnilised kirjeldused üldisesse dokumentatsiooni või iga lepingu tingimustesse. Selleks on vaja koostada eeskirjade kogum, millele nimetatud tehnilistes kirjeldustes saaks viidata.

(36)	Liidu huvides on rahvusvahelise standardisüsteemi olemasolu, mis oleks võimeline looma rahvusvahelises kaubanduses tegelikult kasutatavaid ja liidu poliitika nõuetele vastavaid standardeid. Seepärast peaksid Euroopa standardiorganisatsioonid jätkama koostööd rahvusvaheliste standardiorgan.

(37)

Allsüsteemi projekteerimise, ehitamise, uuendamise või ümberehitamise tellijaks võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja, hoolduse eest vastutav üksus, valdaja või projekti täitmise eest vastutav töövõtja. Tellijad peaksid kindlaks määrama nõuded, mis on vajalikud üle-euroopaliste tehniliste nõuete või standardite väljakujundamiseks. Tehnilised nõuded peaksid järgima selliseid olulisi nõudeid, mis on ühtlustatud liidu tasandil ja millele liidu raudteesüsteem peab vastama.

(38)

Komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlused peaksid põhinema käesoleva direktiivi alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavate vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse moodulite kasutusel. Selleks, et soodustada tööstuse arengut, on asjakohane koostada menetlused, mis hõlmavad võimalikult suures ulatuses kvaliteedi tagamise süsteemi.

(39)

Komponentide vastavus on peamiselt seotud nende kasutusalaga, et tagada süsteemi koostalitlus, ja mitte üksnes nende vaba liikumisega liidu turul. Tuleks hinnata kõige tähtsamate komponentide kasutuskõlblikkust seoses ohutuse, kättesaadavuse või süsteemi säästlikkusega. Seepärast ei ole tootjal vaja kinnitada CE-märgist komponentidele, millele kohaldatakse käesolevat direktiivi. Vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse hindamisel põhinev tootja vastavusdeklaratsioon peaks olema piisav.

(40)	Tootjad on siiski kohustatud kinnitama CE-märgise teatavatele komponentidele, et tõendada nende vastavust muu liidu õigusega, mis on nendega seotud.

(41)	KTK jõustumise hetkel on teatav arv koostalitluse komponente juba turul. Tuleks ette näha üleminekuperiood, et neid komponente oleks võimalik allsüsteemiga integreerida isegi juhul, kui nad ei ole rangelt vastavuses kõnealuse KTKga.

(42)

Allsüsteemid, mis moodustavad liidu raudteesüsteemi, peaksid läbima vastavustõendamise menetluse. Vastavustõendamine peaks võimaldama allsüsteemide kasutuselevõtu või turule laskmise eest vastutaval üksusel veenduda, et projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu etappidel on tulemus kooskõlas kehtivate määruste ning tehniliste ja käitamiseeskirjadega. Samuti peaks see võimaldama tootjatele võrdse kohtlemise kõikides liikmesriikidest.

(43)

Pärast allsüsteemi kasutuselevõttu või turulelaskmist tuleb tagada, et kõnealust allsüsteemi käitatakse ja hooldatakse asjakohaste oluliste nõuete kohaselt. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/798 (8) vastutab kõnealuste nõuete järgimise eest, vastavalt sellele, kelle allsüsteemiga on tegemist, taristuettevõtja, raudteeveo-ettevõtja või hoolduse eest vastutav üksus, kellest igaüks vastutab oma osa eest.

(44)

Kui käitamisel ilmneb, et veeremiüksus või veeremiüksuse tüüp ei vasta ühele kohaldatavale olulisele nõudele, peaks asjaomased raudteeveo-ettevõtjad võtma vajalikud parandusmeetmed, et muuta veeremiüksus(ed) nõuetele vastavaks. Kui selle nõuetele mittevastavuse tagajärjeks on tõsine ohutusrisk, peaks veeremiüksuse liikumise järelevalve eest vastutavatel riiklikel ohutusasutustel olema võimalik võtta vajalikke ajutisi kaitsemeetmeid, sealhulgas asjaomast käitamist viivitamatult piirata või see peatada. Juhul kui parandusmeetmed on ebapiisavad ja mittevastavusest tulenev tõsine ohutusrisk püsib, peaks riiklikel ohutusasutustel või ametil olema võimalik luba tühistada või seda muuta. Käesolevas kontekstis käsitatakse tõsise ohutusriskina õiguslike kohustuste või ohutusnõuete tõsist eiramist, mis võib otseselt või kaudselt (järgneva sündmusteahela tõttu) põhjustada õnnetusjuhtumi või raske õnnetusjuhtumi. Tühistamisprotsessi tuleks toetada asjakohase teabevahetusega ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel, sealhulgas registrite kasutamisega.

(45)	Veeremiüksuste turule laskmise ja kasutamise ning püsiseadmete kasutuselevõtu menetluste osas tuleks täpsustada kõigi asjaomaste osalejate vastavad ülesanded ja kohustused.

(46)	Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid tegema koostööd ja jagama vastavalt vajadusele omavahel lubade väljaandmise pädevust, võttes nõuetekohaselt arvesse ohutust. Selleks tuleks ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel sõlmida koostöölepingud.

(47)

Selleks et tagada Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) seadmete vastavus kehtivatele asjakohastele spetsifikatsioonidele ning vältida selle koostalitlusvõime kahjustamist ERTMSiga seotud lisanõuetega, peaks amet toimima ERTMSi süsteemiasutusena. Selleks peaks amet vastutama kavandatavate tehniliste lahenduste hindamise eest, enne kui algatatakse või kuulutatakse välja mõni ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hange, et kontrollida, kas asjaomased tehnilised lahendused vastavad asjaomastele KTKdele ja kas nad on täiesti koostalitlusvõimelised. Vastavustõendamise menetluses tuleks vältida igasugust kattuvust selle ametipoolse hindamise ja teatatud asutuste ülesannete vahel. Taotleja peaks seetõttu ametile teatavaks tegema, kas teatatud asutuse poolne vastavustõendamise menetlus on juba alanud või kas mõni vastavussertifikaat on juba kättesaadav. Taotlejal peaks olema võimalus valida, kas ta taotleb sellist hindamist ametilt iga üksiku ERTMSi projekti või projektide kogumi jaoks, liini, liinide rühma või võrgustiku jaoks.

(48)	Käesoleva direktiivi jõustumine ei tohiks põhjustada viivitusi nende ERTMSi projektide elluviimises, mille hankemenetlus või lepingu sõlmimise protsess on lõpule viidud.

(49)

Veeremiüksuste turule laskmise hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks tuleks võtta kasutusele kogu liidus kehtiv veeremiüksuse turule laskmise luba. Kuigi turule laskmise luba võimaldab teha veeremiüksustega kaubanduslikke tehinguid kogu liidu turul, tohib veeremiüksusi kasutada vaid sellel kasutataval alal, mille jaoks luba on antud. Seda arvestades tuleb kasutatava ala laiendamise puhul veeremiüksusele antud luba uuendada. Turulelaskmise luba on vaja anda ka varasemate direktiivide alusel loa saanud veeremiüksustele, kui neid on kavas kasutada võrgustikes, mida neile väljaantud luba ei hõlma.

(50)

Kui kasutusala piirdub ühe liikmesriigi raudteevõrgustiku või -võrgustikega, peaks taotlejal olema võimalik valida, kas esitada veeremiüksuse loa taotlus riiklikule ohutusasutusele või ametile määruses (EL) 2016/796 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu. Taotleja tehtud valik peaks olema siduv, kuni taotlemine on lõpule viidud või lõpetatud.

(51)

Taotlejatel peaks olema võimalus kasutada asjakohast menetlust, et esitada kaebus ameti või riiklike ohutusasutuste otsuste või tegevusetuse peale. Lisaks tuleks kehtestada selged menetlusnormid ja vaidluste lahendamise kord olukordades, kus ametil ja riiklikel ohutusasutustel on lahkarvamusi veeremiüksuste lubade väljaandmisega seotud hinnangute kohta.

(52)	Erimeetmed, sealhulgas koostöölepingud, peaksid võtma arvesse teatavate liikmesriikide geograafilist ja ajaloolist eripära, tagades samal ajal siseturu tõrgeteta toimimise.

(53)

Kui tegevus piirdub võrgustikega, mis ajaloolistel või geograafilistel põhjustel nõuavad eriteadmisi, ja kui sellised võrgustikud on liidu ülejäänud raudteedesüsteemist isoleeritud, peaks taotlejal olema võimalus teostada vajalikud formaalsused kohapeal, asjaomaste riiklike ohutusasutustega suhtlemise teel. Selleks peaks olema ameti ja asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahel sõlmitavates koostöölepingutes halduskoormuse ja kulude vähendamise eesmärgil võimalik ette näha asjakohane ülesannete jaotus, ilma et see piiraks ameti lõppvastutust lubade väljaandmise eest.

(54)

Balti riikides (Eest, Läti ja Leedu) asuvatel võrgustikel on rööpmelaius 1 520 mm, mis on sama nagu naaberriikides, kuid erinev liidusisesest peamisest raudteevõrgustikust. Need Baltimaade võrgustikud on pärinud ühised tehnilised ja käitamisnõuded, mis tagavad de facto nende vahelise koostalitluse, ja sellega seoses võiks ühes nimetatud liikmesriigis välja antud veeremiüksuse luba kehtida ka ülejäänud nimetatud võrgustikes. Selleks, et hõlbustada tõhusat ja proportsionaalset ressursside jaotamist veeremiüksuste turule laskmise lubade ja veeremiüksuste tüübilubade andmiseks ning vähendada sellistel juhtudel taotleja jaoks finants- ja halduskoormust, peaksid ameti ja asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahelised konkreetsed koostöökokkulepped sisaldama vajaduse korral võimalust delegeerida ülesandeid neile riiklikele ohutusasutustele.

(55)

Liikmesriikidel, mille oluline osa raudteeliiklusest toimub sama rööpmelaiust kasutavate kolmandate riikidega, kusjuures see rööpmelaius erineb liidu peamise raudteevõrgustiku omast, peaks olema võimalik säilitada erinev veeremiüksuse lubade andmise menetlus kaubavagunitele ja reisivagunitele, mis on kõnealuste kolmandate riikidega ühiskasutuses.

(56)

Jälgitavuse ja ohutuse eesmärgil peaksid liikmesriikide pädevad asutused andma veeremiüksusele Euroopa veeremiüksuse numbri, kui veeremiüksuse valdaja seda taotleb. Seejärel tuleks teave veeremiüksuse kohta sisestada raudteeveeremi registrisse. Raudteeveeremi registrid peaksid olema kasutamiseks avatud kõikidele liikmesriikidele ja teatavatele liidu ettevõtjatele. Raudteeveeremi registrites tuleb kasutada ühtset andmevormingut. Neile peaksid seetõttu laienema ühised tegevus- ja tehnilised nõuded. Halduskoormuse ja tarbetute kulude vähendamiseks ning ühise vahendi loomiseks, võimaldades samas säilitada liikmesriikide erivajadustele olulisi lisafunktsioone, peaks komisjon vastu võtma Euroopa raudteeveeremi registrile esitatavad tehnilised nõuded, mis võtaks järk-järgult üle riiklikud raudteeveeremi registrid.

(57)	Veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavuse tagamiseks tuleks viiteid veeremiüksuse turule laskmise loale säilitada koos asjaomase veeremiüksuse muude andmetega.

(58)	Tuleks kehtestada menetlus veeremiüksuste ja marsruudi, millel neid kavatsetakse kasutada, ühilduvuse kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse kasutamist raudteeveo-ettevõtja poolt kasutusalal, mis on nimetatud veeremiüksuse turule laskmise loal.

(59)	Teatatud asutused, kes vastutavad komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetluse ja allsüsteemide hindamise menetluse kontrollimise eest, peaksid oma otsused võimalikult täpselt kooskõlastama, eelkõige kui puuduvad igasugused üle-euroopalised tehnilised nõuded.

(60)

Kõik liidu liikmesriikide ametiasutused peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (9) sätestatud läbipaistvat akrediteerimist, millega tagatakse vastavussertifikaatide piisav usaldusväärsus, käsitama eelisabinõuna, mille abil tõendatakse teatatud asutuste tehnilist pädevust ning mutatis mutandis ka selliste asutuste pädevust, mis on määratud kontrollima vastavust siseriiklikele eeskirjadele. Samas peaks riiklikel asutustel olema võimalik otsustada, et neil on olemas kõnealuseks hindamiseks sobivad vahendid. Sel juhul peaksid nad teiste liikmesriikide ametiasutuste hindamistoimingute piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumendid, millega tõendatakse, et hinnatud vastavushindamisasutused vastavad asjakohastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(61)

Käesolevas direktiivis tuleks piirduda koostalitluse komponentide ja allsüsteemide suhtes kohaldatavate koostalitlusnõuete kehtestamisega. Selleks et hõlbustada eespool nimetatud koostalitlusnõuete järgimist, on vaja sätestada vastavuse eeldamine selliste koostalitluse komponentide ja allsüsteemide puhul, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt vastu võetud ühtlustatud standarditega, et määrata kindlaks kõnealuseid koostalitlusnõudeid käsitlevad üksikasjalikud tehnilised kirjeldused.

(62)	Käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõtud meetmeid tuleks täiendada algatustega, mille eesmärk on anda rahalist toetust uuenduslikele ja koostalitlust võimaldavatele tehnoloogiatele liidu raudteesektoris.

(63)

Käesoleva direktiivi mitteoluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud iga KTK konkreetsete eesmärkidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(64)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: KTKd ning KTKde muudatused (sealhulgas KTKdes avastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud parandused), EÜ vastavusdeklaratsiooni või koostalitluse komponentide kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni näidisvorm ning deklaratsioonile lisatavad dokumendid; teave, mis lisatakse ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise taotluse juurde kuuluvasse toimikusse, selle toimiku vorm ja edastamise kord ning vajaduse korral KTKde kohaldamata jätmise otsus; teatatud siseriiklike eeskirjade liigitus eri rühmadesse, et hõlbustada paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimist; EÜ vastavustõendamismenetluse üksikasjad, EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni näidisvormid ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidisvormid ning vastavustõendamise sertifikaatide näidisvormid; veeremiüksusele loa andmise menetluse praktiline kord; tüübile vastavuse deklaratsiooni näidis ning vajaduse korral ad hoc vastavushindamismoodulid; ühised kirjeldused, mis hõlmavad taristuregistri, raudteeveeremi registrite ja raudteeveeremi tüübi turulelaskmise lubade registriga seotud andmeid, andmevormingut, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(65)

KTKd tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Kui KTKs avastatakse puudusi tuleks ametilt küsida arvamust, mille võib teatavatel tingimustel avaldada ning mida kõik sidusrühmad (sealhulgas raudteesektor ja teatatud asutused) võivad kuni asjaomase KTK läbivaatamiseni kasutada nõuete täitmise vastuvõetavate viisidena.

(66)	Rakendusaktid, millega kehtestatakse uued KTKd või muudetakse KTKsid, peaksid kajastama konkreetseid eesmärke, mis komisjon on delegeeritud aktidega kehtestanud.

(67)

Ameti ettevalmistamiseks käesoleva direktiivi kohase suurema rolli võtmiseks on vaja võtta teatavaid organisatsioonilisi meetmeid. Seetõttu tuleks ette näha asjakohane üleminekuperiood. Selle perioodi jooksul peaks komisjon läbi vaatama edusammud, mida amet on teinud oma rolli suurendamise ettevalmistamiseks. Seejärel peaks komisjon esitama korrapäraselt aruandeid käesoleva direktiivi rakendamise edusammude kohta. Eelkõige tuleks aruannetes hinnata veeremiüksuse lubade andmise protsessi, KTKde kohaldamata jätmise juhtumeid ja registrite kasutamist. Komisjon peaks samuti andma aru meetmetest, mida on võetud seoses ohutuse seisukohast oluliste komponentide tuvastamise ja jälgitavusega.

(68)	Käesoleva direktiivi rakendamise ettevalmistamiseks on vaja liikmesriikidele, riiklikele ohutusasutustele ja sidusrühmadele anda piisavalt aega.

(69)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on raudteesüsteemi koostalitlus kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(70)	Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustuse puhul tuleks piirduda sätetega, mis kujutavad endast sisulist muudatust võrreldes varasema direktiiviga 2008/57/EÜ. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb direktiivist 2008/57/EÜ.

(71)	Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustust järgida V lisa B-osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tingimused, et saavutada liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime viisil, mis on kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/798, et määratleda tehnilise ühtlustamise optimaalne tase, võimaldada raudteetranspordi teenuste hõlbustamist, parandamist ja arendamist liidu piires ja kolmandate riikidega ning aidata lõpule viia ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomine ja siseturu järkjärguline saavutamine. Kõnealused tingimused käsitlevad selle süsteemi osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti süsteemi kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi.

2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted seoses iga allsüsteemi koostalitluse komponentide, liideste ja menetlustega ning raudteesüsteemi üldise ühilduvuse tingimustega, mis on nõutavad liidu raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	metroodele;

b)	trammidele ja kergraudtee veeremiüksustele ning taristule, mida kasutavad ainult kõnealused veeremiüksused;

c)	võrgustikele, mis on töökorralduslikult muust liidu raudteesüsteemist eraldatud ning mõeldud üksnes kohalike, linna- või linnalähiliinide reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult kõnealuseid võrgustikke kasutavatele ettevõtjatele.

4. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendusmeetmete kohaldamisalast välja jätta:

a)	eraomandis oleva raudteetaristu, sealhulgas manöövriteed, mida taristu omanik või käitaja kasutab oma kaubavedudeks või ärilise eesmärgita reisijateveoks, ning üksnes sellises taristus kasutatavad veeremiüksused;

b)	taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil;

c)	kergraudteetaristu, mida suurema kandevõimega raudtee jaoks mõeldud veeremiüksused kasutavad mõnikord kergraudteesüsteemi käitamistingimuste kohaselt, kui see on nimetatud veeremiüksuste jaoks vajalik üksnes ühendatavuse eesmärgil, ning

d)	veeremiüksused, mida kasutatakse peamiselt kergraudteetaristus, kuid mis on varustatud mõningate raskeveoraudtee jaoks mõeldud komponentidega, mis on vajalikud selleks, et võimaldada vaid ühendatavuse eesmärgil liikumist raskeveoraudtee kitsalt piiratud osal.

5. Liidu raudteesüsteemis käitatavate tramm-rongide puhul, mille suhtes ei kehti ükski KTK, kohaldatakse järgmist.

a)	Asjaomased liikmesriigid tagavad, et võetakse vastu siseriiklikud eeskirjad või muud asjakohased ja kättesaadavad meetmed, et tagada selliste tramm-rongide vastavus asjaomastele olulistele nõuetele.

Liikmesriigid võivad vastu võtta siseriiklikke eeskirju selleks, et täpsustada selliste tramm-rongide suhtes kohaldatavat loa andmise menetlust. Veeremiüksuse luba välja andev asutus konsulteerib riikliku ohutusasutusega, et tagada tramm-rongide ja raskeveorongide kombineeritud käitamise vastavus kõikidele olulistele nõuetele ja asjaomastele ühistele ohutuseesmärkidele.

c)	Erandina artiklist 21 teevad asjaomased pädevad asutused piiriülese käitamise korral veeremiüksuste lubade väljaandmiseks koostööd.

Käesolevat lõiget ei kohaldata vastavalt lõigetele 3 ja 4 käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud veeremiüksuste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „liidu raudteesüsteem“– I lisas loetletud elemendid;

2) „koostalitlus“– raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine nende toimimiseks vajalikul tasemel;

3) „veeremiüksus“– raudteeliinidel ratastel liikumiseks sobiv raudteeveeremiüksus kas veojõuga või ilma; veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest või funktsionaalsest allsüsteemist;

4) „võrgustik“– liinid, jaamad, terminalid ja muud samalaadsed paiksed vahendid, mis on vajalikud liidu raudteesüsteemi ohutu ja jätkuva toimimise tagamiseks;

5) „allsüsteemid“– liidu raudteesüsteemi struktuurilised või funktsionaalsed osad nagu on kindlaks määratud II lisas;

6) „liikuv allsüsteem“– veeremi allsüsteem ja rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem;

7) „koostalitluse komponendid“– seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub, sealhulgas nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed esemed;

8) „toode“– tootmisprotsessi tulemusel saadud toode, sealhulgas koostalitluse komponendid ja allsüsteemid;

9) „olulised nõuded“– kõik III lisas sätestatud tingimused, millele liidu raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid, kaasa arvatud liidesed, peavad vastama;

10) „üle-euroopaline tehniline nõue“– tehniline nõue, mis kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

—	ühine tehniline kirjeldus, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2014/25/EL VIII lisas;

—	Euroopa tehniline tunnustus, nagu on osutatud direktiivi 2014/25/EL artiklis 60, või

—	Euroopa standard, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b;

11) „koostalitluse tehniline kirjeldus“ (KTK)– vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või allsüsteemi osa, et tagada vastavus olulistele nõuetele ja liidu raudteesüsteemi koostalitlus;

12) „põhiparameetrid“– mis tahes regulatiivne, tehniline või kasutustingimus, mis on koostalitluse puhul oluline ja mida on asjakohastes KTKdes kirjeldatud;

13) „erijuhtum“– raudteesüsteemi mis tahes osa, mille suhtes tuleb geograafiliste, topograafiliste, linnakeskkonnast tulenevate või olemasoleva süsteemi ühilduvust mõjutavate piirangute tõttu kohaldada ajutisi või alalisi KTKde erisätteid. Eelkõige võib erijuhtum hõlmata ülejäänud liidust eraldatud raudteeliine ja võrgustikke, gabariitväravat, rööpmelaiust või rööpmete vahelist kaugust ning kohalikuks, piirkondlikuks või ajalooliseks kasutuseks ette nähtud veeremiüksusi, samuti selliseid veeremiüksusi, mis tulevad kolmandatest riikidest või suunduvad neisse;

14) „ümberehitamine“– allsüsteemi või selle osa oluline muutmine, millega kaasneb EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku (kui see on olemas) muutmine, ja mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust;

15) „uuendamine“– allsüsteemi või selle osa põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust;

16) „olemasolev raudteesüsteem“– olemasoleva raudteevõrgustiku liinidest ja püsiseadmetest koosnev taristu koos kõikide kategooriate ja mis tahes päritoluga veeremiüksustega, mis liiguvad selles taristus;

17) „hooldusega seotud asendamine“– ennetava või plaanivälise hoolduse käigus osade asendamine samaväärse funktsiooni ja omadustega osadega;

18) „tramm-rong“– veeremiüksus, mis on ette nähtud kombineeritud kasutamiseks kerg- ja raskeveoraudteetaristus;

19) „kasutusele võtmine“– kõik toimingud allsüsteemi kasutusolukorda viimiseks;

20) „tellija“– avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes tellib allsüsteemi väljatöötamise ja/või ehitamise või uuendamise või ümberehitamise;

21) „valdaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on valdajana registreeritud artiklis 47 osutatud raudteeveeremi registris;

22) „taotleja“– luba taotlev füüsiline või juriidiline isik, kes võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või iga muu füüsiline või juriidiline isik, näiteks tootja, omanik või valdaja. Artikli 15 kohaldamisel tähendab „taotleja“ tellijat või tootjat või tema volitatud esindajat. Artikli 19 kohaldamisel tähendab „taotleja“ füüsilist või juriidilist isikut, kes taotleb ametilt otsust ERTMSi raudteeäärsete seadmete projektide jaoks kavandatud tehniliste lahenduste heakskiitmiseks;

23) „edasijõudnud arengujärgus projekt“– mis tahes projekt, mille kavandamine või elluviimine on sellises arengujärgus, et tehnilise kirjelduse muutmine võib ohustada asjaomase projekti kavandatud elujõulisust;

24) „ühtlustatud standard“– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c kindlaks määratud Euroopa standard;

25) „riiklik ohutusasutus“– direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktis 7 kindlaks määratud ohutusasutus;

26) „tüüp“– veeremiüksuse tüüp, millega on kindlaks määratud veeremiüksuse peamised konstruktsiooniomadused, mis on hõlmatud asjakohases vastavustõendamismoodulis kirjeldatud tüübi- või projektihindamistõendiga;

27) „seeria“– mitu identset veeremiüksust ühest konstruktsioonitüübist;

28) „hoolduse eest vastutav üksus“– veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus, nagu on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktis 20;

29) „kergraudteesüsteemid“– linna- ja/või linnalähiliinide raudteetranspordisüsteemid, mille kokkupõrkekindlus on C-III või C-IV (vastavalt standardile EN 15227:2011) ja veeremiühiku maksimaalne tugevus on 800 kN (pikisuunas mõjuvad survejõud haakepiirkonnas); kergraudteesüsteemid võivad kasutada oma rööbasteed või jagada seda muu teeliiklusega; ning pikamaa-reisijate- või -kaubavedude puhul veeremiüksust tavaliselt ei vahetata;

30) „siseriiklikud eeskirjad“– kõik liikmesriigis vastu võetud siduvad eeskirjad olenemata nende väljaandjast, mis sisaldavad muid raudteeohutuse või tehnilisi nõudeid kui liidu või rahvusvaheliste eeskirjadega kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse selles liikmesriigis raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate või kolmandate isikute suhtes;

31) „kasutusolukord“– süsteemide normaalne toimimine ja ettenähtavad halvenenud tingimused (kaasa arvatud kulumine), mis jäävad tehnilises toimikus ja hooldusraamatus kindlaksmääratud kasutusalade ja -tingimuste piiresse;

32) „veeremiüksuse kasutusala“– liikmesriigi või liikmesriikide rühma võrgustik või võrgustikud, kus veeremiüksust kavatsetakse kasutada;

33) „nõuete täitmise vastuvõetavad viisid“– ameti väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi oluliste nõuete täitmise tagamiseks;

34) „siseriiklike nõuete täitmise vastuvõetavad viisid“– liikmesriikide väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi siseriiklike eeskirjade täitmise tagamiseks;

35) „turule laskmine“– koostalitluse komponendi, allsüsteemi või ettenähtud kasutusolukorras veeremiüksuse esmakordne kättesaadavaks tegemine liidu turul;

36) „tootja“– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab tootena koostalitluse komponendi, allsüsteemi või veeremiüksuse või laseb selle projekteerida või valmistada ja kes turustab asjaomast toodet oma nime või kaubamärgi all;

37) „volitatud esindaja“– iga füüsiline või juriidiline isik, kelle püsiv tegevuskoht on liidus ning kes on saanud tootjalt või tellijalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks tootja või tellija nimel;

38) „tehniline kirjeldus“– dokument, milles nähakse ette tootele, allsüsteemile, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

39) „akrediteerimine“– akrediteerimine, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10;

40) „riiklik akrediteerimisasutus“– riiklik akrediteerimisasutus, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11;

41) „vastavushindamine“– hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas toote, protsessi, teenuse, allsüsteemi, isiku või asutusega seotud erinõuded on täidetud;

42) „vastavushindamisasutus“– asutus, kes on teavitatud või määratud vastutama vastavushindamise, sealhulgas kalibreerimise, testimise, sertifitseerimise ja kontrollimise eest; vastavushindamisasutust loetakse teatatud asutuseks pärast liikmesriigi sellekohast teavitamist; vastavushindamisasutust loetakse määratud asutuseks pärast liikmesriigipoolset määramist;

43) „puudega või piiratud liikumisvõimega isik“– isik, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega takistada sellel isikul täielikult ja tõhusalt teiste reisijatega võrdsetel alustel transpordivahendeid kasutada või isik, kelle liikumisvõime on vanuse tõttu transpordi kasutamisel piiratud;

44) „taristuettevõtja“– taristuettevõtja, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (11) artikli 3 punktis 2;

45) „raudteeveo-ettevõtja“– raudteeveo-ettevõtja direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 1 kindlaks määratud tähenduses ja mis tahes muu avalik või eraõiguslik ettevõtja, kes tegeleb kauba- ja/või reisijateveoga raudteel ja kes peab tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid.

Artikkel 3

Olulised nõuded

1. Liidu raudteesüsteem, allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid koos liidestega peavad vastama asjakohastele olulistele nõuetele.

2. Direktiivi 2014/25/EL artiklis 60 osutatud tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud üle-euroopaliste tehniliste nõuete või muude liidus kasutusel olevate standardite täiendamiseks, ei tohi olla vastuolus oluliste nõuetega.

II PEATÜKK

KOOSTALITLUSE TEHNILISED KIRJELDUSED

Artikkel 4

KTKde sisu

1. Iga II lisas kindlaks määratud allsüsteemi käsitletakse eraldi KTKs. Vajaduse korral võib allsüsteemi käsitleda mitmes KTKs ning üks KTK võib käsitleda mitut allsüsteemi.

2. Püsivad allsüsteemid peavad käesoleva direktiivi kohaselt, ja ilma et see piiraks lõike 3 punkti f kohaldamist, vastama nende kasutuselevõtmise loa taotlemise ajal kehtivatele KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele.

Ilma et see piiraks lõike 3 punkti f kohaldamist, peavad veeremiüksused käesoleva direktiivi kohaselt vastama nende turulelaskmise loa taotlemise hetkel kehtivatele KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele.

Püsivate allsüsteemide ja veeremiüksuste kooskõla ja vastavust tuleb püsivalt säilitada, kuni nad on kasutuses.

3. Käesoleva direktiivi artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks iga KTK puhul:

a)	osutatakse selle ettenähtud rakendusalale (I lisas osutatud võrgustiku osa või veeremiüksused; II lisas osutatud allsüsteem või allsüsteemi osa);

b)	sätestatakse olulised nõuded iga asjaomase allsüsteemi ja selle liideste kohta teiste allsüsteemidega;

c)	kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama. Vajaduse korral võivad need kirjeldused varieeruda vastavalt allsüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt I lisas sätestatud liini, rummu ja/või veeremiüksuste kategooriatele;

d)	määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima üle-euroopalised tehnilised nõuded, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlus liidu raudteesüsteemi piires;

sätestatakse iga vaadeldava juhtumi korral, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamisel, samuti allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluses. Kõnealused menetlused põhinevad komisjoni otsuses 2010/713/EL (12) kindlaks määratud moodulitel;

osutatakse KTK kohaldamise strateegiale. Eelkõige on vaja kindlaks määrata etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek olemasolevast situatsioonist lõppsituatsioonini, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks, võttes arvesse hinnangulisi kulusid ja tulusid ning eeldatavaid tagajärgi sidusrühmade jaoks. Kui on vajalik KTK koordineeritud kohaldamine, näiteks transpordikoridoris või taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate vahel, võib strateegia sisaldada ettepanekuid läbitavate etappide kohta;

g)	osutatakse asjaomase personali kvalifikatsiooninõuetele ning töökoha sanitaar- ja ohutustingimustele, mis on nõutavad ülalnimetatud allsüsteemi käitamiseks ja hoolduseks, samuti KTKde kohaldamiseks;

h)	osutatakse sätetele, mida kohaldatakse olemasolevate allsüsteemide ja veeremiüksuste suhtes, eelkõige ümberehitamise ja uuendamise korral ning sellise muutmise korral, mis nõuab uue kasutuselevõtuloa taotlemist;

osutatakse veeremiüksuste ja püsivate allsüsteemide parameetritele, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima, ja menetlustele, mida ta peab kohaldama kõnealuste parameetrite kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse esimest kasutuskorda, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamismarsruutide vastastikune ühilduvus.

4. Iga KTK koostatakse olemasoleva allsüsteemi hindamise alusel ja seejuures osutatakse siht-allsüsteemile, milleni võib mõistliku ajaga astmeliselt jõuda. Seepärast aitab KTKde vastuvõtmine ja nende järgimine kaasa liidu raudteesüsteemi koostalitluse järkjärgulisele saavutamisele.

5. KTKd säilitavad asjakohasel viisil iga liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi ühilduvuse. Sel eesmärgil võib igale KTKle ette näha erijuhtumi nii võrgustiku kui ka veeremiüksuse puhul, pidades eelkõige silmas gabariitväravat, rööpmelaiust või rööbaste ja veeremiüksuste vahekaugust selliste veeremiüksuste puhul, mis tulevad kolmandatest riikidest või suunduvad neisse. Iga konkreetse juhtumi puhul nähakse KTKdes ette selliste KTK elementide rakenduseeskirjad, mis on sätestatud lõike 3 punktides c–g.

6. Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, määratletakse need selgelt KTK lisas „avatud punktidena“.

7. KTKd ei takista liikmesriikidel vastu võtta otsuseid, mis käsitlevad taristu kasutamist selliste veeremiüksuste liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.

8. Kui see on hädavajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, võib KTKs otseselt ja selgelt viidata Euroopa või rahvusvahelistele standarditele või tehnilistele kirjeldustele või ameti avaldatud tehnilistele dokumentidele. Sel juhul tuleks kõnealuseid standardeid või tehnilisi kirjeldusi (või nende asjakohaseid osi) või tehnilisi dokumente käsitada asjaomase KTK lisana ning need muutuvad alates KTK kohaldamise hetkest kohustuslikuks. Selliste standardite või tehniliste kirjelduste või tehniliste dokumentide puudumise korral või nende koostamise ajal võib viidata muudele selgelt kindlaksmääratud normatiivdokumentidele, mis on lihtsalt kättesaadavad ja üldkasutatavad.

Artikkel 5

KTKde koostamine, vastuvõtmine ja läbivaatamine

1. Selleks et määrata kindlaks iga KTK konkreetsed eesmärgid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte eelkõige järgmiste üksikasjade kohta, kui see on asjakohane:

a)	KTKde geograafiline ja tehniline kohaldamisala;

b)	kohaldatavad olulised nõuded;

c)	nimekiri reguleerivatest, tehnilistest ja käitamistingimustest, mis tuleb ühtlustada allsüsteemide tasandil ja allsüsteemidevaheliste liideste tasandil, ning nende eeldatav ühtlustamistase;

d)	raudtee erimenetlused, millega hinnata koostalitluse komponentide kasutamise vastavust ja sobivust;

e)	raudtee erimenetlused, millega hinnata allsüsteemide EÜ vastavustõendamist;

f)	asjaomaste allsüsteemide käitamises ja hoolduses osaleva personali kategooriad ning asjaomasele personalile kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuete ning tervisekaitse- ja tööohutuse tingimuste kehtestamise üldeesmärgid;

g)	mis tahes muud vajalikud elemendid, mida tuleb arvesse võtta artikli 1 lõigete 1 ja 2 kohase liidu raudteesüsteemi koostalitluse tagamiseks, näiteks KTKde ühtlustamine Euroopa ja rahvusvaheliste standardite ja spetsifikatsioonidega.

Nende delegeeritud aktide vastuvõtmisel põhjendab komisjon vajadust uue või oluliselt muudetud KTK järele, sealhulgas selle mõju olemasolevatele eeskirjadele ja tehnilistele kirjeldustele.

2. Selleks et tagada lõikes 1 osutatud delegeeritud akti ühetaoline rakendamine, taotleb komisjon ametilt KTKde ja nende muudatuste koostamist ning palub tal esitada komisjonile asjakohaseid soovitusi.

Iga KTK kavand koostatakse järgmistes etappides:

a)	amet selgitab välja KTK põhiparameetrid ja selle liidesed muude allsüsteemidega ning kõik vajalikud erijuhtumid;

b)	amet koostab punktis a osutatud põhiparameetrite alusel KTK kavandi. Amet arvestab asjakohasel juhul tehnika arengut, standardimise valdkonnas tehtud tööd, olemasolevaid töörühmi ning tunnustatud teadustööd.

3. Iga KTK (sh selle põhiparameetrite) koostamisel või läbivaatamisel arvestab amet kõikide käsitletavate tehniliste lahenduste hinnangulisi kulusid ja tulusid koos lahendustevaheliste liidestega, et määrata kindlaks ja rakendada kõige elujõulisemaid lahendusi. Kõnealuses hinnangus tuuakse välja tõenäoline mõju kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele ning võetakse nõuetekohaselt arvesse direktiivi (EL) 2016/798 nõudeid. Liikmesriigid osalevad hindamisel, esitades vajaduse korral nõutavad andmed.

4. Amet koostab vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklitele 5 ja 19 KTKd ja nende muudatused, järgides seejuures avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse kriteeriume, mis on esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas.

5. Artiklis 51 osutatud komiteed (edaspidi „komitee“) teavitatakse korrapäraselt KTKga seotud ettevalmistustööst. Kõnealuse töö käigus võib komisjon käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud akti järgimiseks formuleerida KTKde koostamise ja kulude-tulude analüüsi käsitlevaid juhiseid või kasulikke soovitusi. Eelkõige võib komisjon nõuda alternatiivsete lahenduste uurimist ja nendega seotud kulude ja tulude hinnangu esitamist KTK kavandile lisatavas aruandes.

6. Kui tehnilise ühilduvusega seotud põhjustel tuleb ühel ajal võtta kasutusele erinevad allsüsteemid, on asjaomaste KTKde kohaldamise kuupäevad samad.

7. KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestab amet kasutajate arvamusega selliste omaduste osas, mis mõjutavad otseselt allsüsteemide kasutamise tingimusi. Sel eesmärgil konsulteerib amet KTK koostamise ja läbivaatamise ajal kasutajaid esindavate ühenduste ja asutustega. Amet lisab KTK kavandile kõnealuste konsultatsioonide tulemuste aruande.

8. Vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklile 7 koostab komisjon, keda abistab komitee, konsulteeritavate reisijate ühenduste ja asutuste nimekirja ning ajakohastab seda korrapäraselt. Kõnealuse nimekirja võib liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel uuesti läbi vaadata ja seda ajakohastada.

9. KTK koostamisel või läbivaatamisel arvestab amet tööturu osapoolte arvamusega artikli 4 lõike 3 punktis g osutatud personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimuste osas. Sel eesmärgil konsulteerib amet tööturu osapooltega enne KTKsid ja nende muudatusi käsitlevate soovituste esitamist komisjonile. Tööturu osapooltega konsulteeritakse komisjoni otsusega 98/500/EÜ (13) asutatud valdkonna dialoogikomitee kontekstis. Tööturu osapooled esitavad oma arvamuse kolme kuu jooksul konsulteerimisest.

10. Kui KTK läbivaatamine toob kaasa nõuete muutumise, tagab uus KTK versioon ühilduvuse endise KTK versiooni kohaselt kasutusele võetud allsüsteemidega.

11. Komisjon kehtestab rakendusaktidega KTKd, et rakendada lõikes 1 osutatud delegeeritud aktides sätestatud konkreetseid eesmärke. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nad peavad sisaldama kõiki artikli 4 lõikes 3 nimetatud üksikasju ning vastama kõikidele artikli 4 lõigetes 4–6 ja lõikes 8 sätestatud nõuetele.

Artikkel 6

KTKde puudused

1. Kui KTKs avastatakse pärast selle vastuvõtmist puudusi, muudetakse KTKd kooskõlas artikli 5 lõikega 11. Vajaduse korral kohaldab komisjon seda menetlust viivitamata. Sellised puudused hõlmavad juhtumeid, mis võiksid tekitada ohuolukordi liikmesriikides.

2. Enne KTK läbivaatamist võib komisjon taotleda ametilt arvamust. Komisjon analüüsib ameti arvamust ning teavitab komiteed oma järeldustest.

3. Komisjoni taotluse korral käsitatakse ameti lõike 2 kohast arvamust nõuete täitmise vastuvõetava viisina ning seega võib seda kasutada projektide hindamisel enne muudetud KTK vastuvõtmist.

4. Määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõikes 4 osutatud esindusorganite võrgustiku iga liige võib juhtida komisjoni tähelepanu KTKde võimalikele puudustele.

Artikkel 7

KTKde kohaldamata jätmine

1. Liikmesriigid võivad lubada taotlejal jätta kohaldamata ühe või mitu KTKd või nende osa järgmistel juhtudel:

a)	seoses kavandatava uue allsüsteemi või selle osaga, olemasoleva allsüsteemi või selle osa uuendamise või ümberehitamisega, või artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes elemendiga, mis on kõnealuse KTK kohaldamise kuupäeval edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga;

b)	kui pärast õnnetuse või loodusõnnetuse toimumist ei ole võrgustiku kiire taastamise tingimustes majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik asjakohaseid KTKsid osaliselt või täielikult kohaldada, mis juhul piiratakse KTKde kohaldamata jätmine ajavahemikuga enne võrgustiku taastamist;

c)	olemasoleva allsüsteemi uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui kõnealuse KTK kohaldamine ohustaks projekti majanduslikku elujõulisust ja/või raudteesüsteemi ühilduvust asjaomases liikmesriigis, näiteks seoses gabariitvärava, rööpmelaiuse, rööbasteede vahelise kauguse või pingega;

d)	kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate veeremiüksuste puhul, mille rööpmelaius erineb liidusisesest peamisest raudteevõrgustikust;

e)	uue allsüsteemi või olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral sellise asjaomase liikmesriigi territooriumil, mille raudteevõrgustik ei ole ühendatud ülejäänud liidu raudteevõrgustikuga või on sellest eraldatud merega või geograafiliste eritingimuste tõttu.

2. Lõike 1 punktis a osutatud juhul esitab asjaomane liikmesriik ühe aasta jooksul pärast iga KTK jõustumist komisjonile oma territooriumil ellu viidavate ja asjaomase liikmesriigi arvates edasijõudnud arengujärgus olevate projektide loetelu.

3. Lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel edastab asjaomane liikmesriik komisjonile oma otsuse jätta kohaldamata üks või mitu KTKd või nende osa.

4. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a, c, d ja e osutatud juhtudel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile KTKde või nende osade kohaldamata jätmise taotluse koos toimikuga, mis sisaldab taotluse põhjendust ning milles täpsustatakse alternatiivseid sätteid, mida kõnealune liikmesriik kavatseb KTK asemel kohaldada. Käesoleva artikli lõike 1 punktis e osutatud juhul analüüsib komisjon taotlust ning teeb otsuse, kas see toimikus sisalduva teabe täielikkuse ja sidususe alusel heaks kiita või mitte. Käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d osutatud juhtudel võtab komisjon otsuse vastu sellisele analüüsile tugineva rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikli 21 lõike 6 kolmandas lõigus osutatud juhtudel tuleb taotlejal esitada toimik ametile. Amet konsulteerib asjaomaste ohutusasutustega ja esitab oma lõpliku arvamuse komisjonile.

5. Komisjon kehtestab rakendusaktiga lõikes 4 osutatud toimikus nõutava teabe, kõnealuse toimiku vormi ja toimiku edastamise viisi. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Komisjoni otsuse vastuvõtmiseni on liikmesriigil lubatud viivitamata kohaldada lõikes 4 osutatud alternatiivseid sätteid.

7. Komisjon teeb otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse ja kõiki dokumente sisaldava toimiku esitamist. Sellise otsuse puudumise korral loetakse taotlus heakskiidetuks.

8. Liikmesriike teavitatakse analüüsi ning lõikes 4 sätestatud menetluse tulemustest.

III PEATÜKK

KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

Artikkel 8

Koostalitlusvõime komponendi turule laskmise tingimused

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et koostalitluse komponente:

a)	lastakse turule üksnes siis, kui need võimaldavad koostalitluse saavutamist liidu raudteesüsteemis ning samal ajal vastavad olulistele nõuetele;

b)	kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuetekohaselt.

Käesolev lõige ei takista kõnealuste komponentide turule laskmist teistel eesmärkidel.

2. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi alusel oma territooriumil koostalitluse komponentide turule laskmist liidu raudteesüsteemis kasutamiseks, kui need komponendid vastavad käesolevale direktiivile. Eelkõige ei nõua liikmesriigid sellist kontrollimist, mis on artiklis 10 sätestatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga seotud menetluse käigus juba tehtud.

Artikkel 9

Vastavus või kasutuskõlblikkus

1. Liikmesriigid ja amet käsitavad koostalitluse komponenti olulistele nõuetele vastavana, kui see vastab asjaomases KTKs sätestatud tingimustele või kõnealustele tingimustele vastavana koostatud üle-euroopalistele tehnilistele nõuetele. EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga tõendatakse, et koostalitluse komponendid on läbinud asjaomastes KTKdes sätestatud menetlused vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamiseks.

2. Kui KTKs on seda nõutud, lisatakse EÜ vastavusdeklaratsioonile:

a)	teatatud asutuse või teatatud asutuste poolt välja antud sertifikaat koostalitlusvõime komponendi (eraldi võetuna) vastavuse kohta tehnilisele kirjeldusele, millele komponent peab vastama;

b)	teatatud asutuse või teatatud asutuste poolt välja antud sertifikaat koostalitlusvõime komponendi kasutuskõlblikkuse kohta selle raudteeümbruse piires, eriti seoses funktsionaalsete nõuetega.

3. Tootja või tema volitatud esindaja lisab EÜ vastavusdeklaratsioonile kuupäeva ja allkirja.

4. Komisjon sätestab rakendusaktidega koostalitluse komponentide EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni näidisvormi ning deklaratsioonidesse lisatavate dokumentide loetelu. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Asjaomase KTK jõustumisel juba kasutusele võetud allsüsteemide varuosad võib allsüsteemidesse paigaldada lõiget 1 järgimata.

6. KTKga võidakse näha ette üleminekuperiood KTKdes koostalitluse komponentidena kindlaks määratud selliste raudteeteenuste jaoks, mis on kõnealuse KTK jõustumisel juba turule viidud. Nende komponentide puhul tuleb järgida artikli 8 lõiget 1.

Artikkel 10

EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni menetlus

1. Koostalitluse komponendi EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni kehtestamiseks kohaldab tootja või tema volitatud esindaja asjakohases KTKs kehtestatud sätteid.

2. Juhul kui asjaomane KTK seda nõuab, hindab koostalitluse komponendi vastavust või kasutuskõlblikkust teatatud asutus, millele tootja või tema volitatud esindaja on esitanud taotluse.

3. Kui koostalitluse komponentide kohta kehtivad teised, muid küsimusi hõlmavad liidu õigusaktid, sätestatakse EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsioonis, et koostalitluse komponendid vastavad ka kõnealuste teiste õigusaktide nõuetele.

4. Kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ei ole täitnud lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustused, kehtivad need kohustused mis tahes isiku suhtes, kes laseb koostalitluse komponendi turule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad samad kohustused mis tahes isiku suhtes, kes paneb kokku erineva päritoluga koostalitluskomponente või nende osi, või kes toodab koostalitluse komponente oma tarbeks.

5. Kui liikmesriik leiab, et EÜ deklaratsioon on koostatud valesti, tagab ta selle, et koostalitluse komponenti ei lasta turule. Sellisel juhul nõutakse, et tootja või tema volitatud esindaja taastaks koostalitluse komponendi vastavuse kõnealuse liikmesriigi kehtestatud tingimustel.

Artikkel 11

Koostalitluse komponentide mittevastavus olulistele nõuetele

1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga hõlmatud ja turule lastud koostalitluse komponent võib, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil, tõenäoliselt mitte vastata olulistele nõuetele, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et piirata selle kasutusala, keelata selle kasutust, kõrvaldada see turult või kohaldada tagasivõtmist. Liikmesriigid teatavad võetud meetmetest viivitamata komisjonile, ametile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendavad oma otsust, eelkõige sedastades, kas mittevastavuse põhjustas:

a)	oluliste nõuete täitmata jätmine;

b)	üle-euroopaliste tehniliste nõuete ebaõige kohaldamine, kui tuginetakse tehniliste nõuete kohaldamisele;

c)	üle-euroopaliste tehniliste nõuete puudulikkus.

2. Amet alustab komisjonilt saadud volituse alusel viivitamata ja igal juhul 20 päeva jooksul pärast nimetatud volituste saamist konsultatsioone asjaomaste pooltega. Kui amet leiab pärast konsulteerimist, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile, küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele ning tootjale või tema volitatud esindajale. Kui amet leiab, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata liikmesriikidele.

3. Kui lõikes 1 osutatud otsus tuleneb üle-euroopalistes tehnilistes nõuetes esinevast lüngast, rakendavad vastavalt vajadusele kas liikmesriigid, komisjon või amet üht või mitut järgmistest meetmetest:

a)	asjaomase kirjelduse osaline või täielik eemaldamine seda sisaldavatest trükistest;

b)	kui asjaomase kirjelduse puhul on tegemist ühtlustatud standardiga, siis kõnealuse standardi piiramine või kõrvaldamine vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 11;

c)	KTK läbivaatamine kooskõlas artikliga 6.

4. Kui EÜ vastavusdeklaratsiooni aluseks olev koostalitluse komponent ei vasta olulistele nõuetele, võtab pädev liikmesriik asjakohaseid meetmeid deklaratsiooni koostaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

IV PEATÜKK

ALLSÜSTEEMID

Artikkel 12

Allsüsteemide vaba liikumine

Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi põhjal oma territooriumil olulistele nõuetele vastavate, liidu raudteesüsteemi moodustavate struktuuriliste allsüsteemide ehitamist, kasutuselevõttu ja käitamist. Eelkõige ei nõua liikmesriigid kontrollimist, mis on juba tehtud

a)	EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga seotud menetluse käigus, või

b)	teistes liikmesriikides enne või pärast käesoleva direktiivi jõustumist eesmärgiga kontrollida vastavust samadele nõuetele samades käitamistingimustes.

Artikkel 13

Vastavus KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele

1. Amet ja riiklikud ohutusasutused käsitavad olulistele nõuetele vastavana selliseid liidu raudteesüsteemi moodustavaid struktuurilisi allsüsteeme, mis on vastavalt vajadusele hõlmatud kas artikli 15 kohaselt KTKde alusel kehtestatud EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga, artikli 15 lõike 8 kohaselt siseriiklike eeskirjade alusel kehtestatud vastavustõendamise deklaratsiooniga või mõlemaga.

2. Oluliste nõuete kohaldamise siseriiklikke eeskirju ja vajaduse korral siseriiklike nõuete täitmise vastuvõetavaid viise kohaldatakse järgmistel juhtudel:

a)	kui KTKd ei hõlma või ei hõlma täielikult teatavaid olulistele nõuetele vastavaid aspekte, sealhulgas artikli 4 lõikes 6 osutatud avatud punkte;

b)	kui vastavalt artiklile 7 on teatatud ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmisest;

c)	kui erijuhtumi tõttu tuleb kohaldada asjakohase KTKga hõlmamata tehnilisi eeskirju;

d)	kui tegemist on siseriiklike eeskirjadega, mida kasutatakse olemasolevate süsteemide kirjeldamiseks eesmärgiga hinnata veeremiüksuse tehnilist ühilduvust asjaomase võrgustikuga;

e)	kui tegemist on KTKga hõlmamata võrgustike ja veeremiüksustega;

f)	kui tegemist on kiireloomulise ajutise ennetava meetmega, eelkõige pärast õnnetust.

Artikkel 14

Siseriiklikest eeskirjadest teavitamine

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit artikli 13 lõikes 2 osutatud olemasolevatest siseriiklikest eeskirjadest järgmistel juhtudel:

a)	kui 15. juuniks 2016 ei ole siseriiklikest eeskirjadest teatatud. Sel juhul tehakse eeskirjad teatavaks 16. detsembriks 2016;

b)	iga kord, kui eeskirju muudetakse;

c)	pärast KTK kohaldamata jätmise uue taotluse esitamist vastavalt artiklile 7;

d)	kui siseriiklikud eeskirjad muutuvad ülearuseks pärast asjaomase KTK avaldamist või läbivaatamist.

2. Liikmesriigid teevad teatavaks lõikes 1 osutatud siseriiklike eeskirjade täieliku teksti, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27.

3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad, kaasa arvatud veeremiüksuste ja võrgustike vahelisi liideseid hõlmavad eeskirjad, on üldsusele hõlpsasti kättesaadavad ning eeskirjade terminikasutus on kõikidele huvitatud pooltele arusaadav. Liikmesriikidelt võidakse küsida nende siseriiklike eeskirjade kohta lisateavet.

4. Liikmesriigid võivad siseriiklikke eeskirju kehtestada ainult järgmistel juhtudel:

a)	kui KTK ei vasta kõikidele olulistele nõuetele;

b)	kui tegemist on kiireloomulise ennetava meetmega, eelkõige pärast õnnetust.

5. Liikmesriigid esitavad asjaomaste IT-süsteemide kaudu kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27 uute siseriiklike eeskirjade eelnõu ametile ja komisjonile kaalumiseks õigel ajal ja kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 25 lõikes 1 osutatud tähtaegadega, enne kui kavandatav uus eeskiri on plaanis riiklikku õigussüsteemi integreerida, esitades selle uue siseriikliku eeskirja kohta põhjendused. Liikmesriigid tagavad, et kavand on piisavalt üksikasjalik, et amet saaks seda analüüsida kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 25 lõikega 2.

6. Kui liikmesriigid uue siseriikliku eeskirja vastu võtavad, teavitavad nad sellest ametit ja komisjoni, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27.

7. Kiireloomuliste kaitsemeetmete korral võivad liikmesriigid uue siseriikliku eeskirja vastu võtta ja seda viivitamata kohaldada. Nimetatud eeskiri tehakse teatavaks koskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 27 lõikega 2 ning amet hindab seda vastavalt nimetatud määruse artikli 26 lõigetele 1, 2 ja 5.

8. Lõikes 1 osutatud või uuest siseriiklikust eeskirjast teavitamise korral esitab liikmesriik tõendi selle kohta, et kõnealune eeskiri on vajalik selleks, et täita olulist nõuet, mida ei hõlma asjakohane KTK.

9. Amet vaatab lõikes 1 osutatud siseriiklike eeskirjade kavandid ning olemasolevad siseriiklikud eeskirjad läbi, järgides määruse (EL) 2016/796 artiklites 25 ja 26 sätestatud menetlust.

10. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega liigitatakse teatavaks tehtud siseriiklikud eeskirjad eri rühmadesse, et hõlbustada vastastikust heakskiitmist eri liikmesriikides ja veeremiüksuste turule laskmist, sealhulgas paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvust. Nimetatud rakendusaktid tuginevad ameti edusammudele vastastikuse heakskiitmise valdkonnas ning need võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Sellised siseriiklikud eeskirjad, mida ei ole käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud, liigitab amet vastavalt esimese lõigus osutatud rakendusaktidele.

11. Liikmesriigid võivad otsustada jätta teatavaks tegemata rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjad ja piirangud. Sel juhul kannavad liikmesriigid kõnealused eeskirjad ja piirangud artiklis 49 osutatud taristuregistritesse.

12. Käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/1535 (14) sätestatud teavitamiskorda.

13. Siseriiklikke eeskirju, mida ei ole käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud, käesoleva direktiivi eesmärgil ei kohaldata.

Artikkel 15

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise kord

1. V peatükis osutatud turule laskmiseks ja kasutuselevõtuks vajaliku EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise eesmärgil palub taotleja tema poolt sel eesmärgil valitud vastavushindamisasutusel või vastavushindamisasutustel kohaldada IV lisas sätestatud EÜ vastavustõendamise menetlust.

2. Taotleja koostab allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. Taotleja kinnitab omaenda vastutusel, et asjaomane allsüsteem on läbinud asjakohase vastavustõendamise menetluse ning vastab asjakohase liidu õiguse nõuetele ja asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja sellele lisatud dokumentidele peab taotleja märkima kuupäeva ja neile alla kirjutama.

3. Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teatatud asutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi turule laskmist või kasutuselevõttu. Kooskõlas asjaomase KTKga hõlmab asutuse ülesanne ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavustõendamist süsteemi suhtes, millesse allsüsteem inkorporeeritakse.

4. Taotleja vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku koostamise eest. Tehniline toimik sisaldab kõiki allsüsteemi parameetritega seotud vajalikke dokumente ning vajaduse korral ka kõiki koostalitluse komponentide vastavust tõendavaid dokumente. Samuti sisaldab see kõiki kasutustingimusi ja piiranguid ning juhendeid remondi, pideva või korralise jälgimise, seadistamise ja hoolduse kohta.

5. Allsüsteemi sellise uuendamise või ümberehitamise korral, mis toob kaasa tehnilise toimiku muutmise ja mõjutab juba teostatud vastavustõendamismenetluste kehtivust, hindab taotleja vajadust uue EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni järele.

6. Teatatud asutus võib välja anda vastavustõendamise vaheteatisi, milles käsitletakse teatavaid vastavustõendamise etappe või allsüsteemi teatavaid osi.

7. Kui asjakohased KTKd seda lubavad, võib teatatud asutus välja anda vastavustõendamise sertifikaate ühe või mitme allsüsteemi või nende allsüsteemide teatavate osade kohta.

8. Liikmesriigid määravad asutused, kes vastutavad siseriiklike eeskirjadega seotud vastavustõendamise korra eest. Seoses sellega vastutavad määratud asutused asjaomaste ülesannete täitmise eest. Ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, võib liikmesriik määrata teatatud asutuse määratud asutuseks; sellisel juhul võib kogu menetluse läbi viia üks vastavushindamisasutus.

9. Komisjon võib rakendusaktidega täpsustada järgnevat:

a)	allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluse, kaasa arvatud siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetluse üksikasjad ja dokumendid, mida taotleja peab selle menetluse jaoks esitama;

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni näidisvormid, kaasa arvatud allsüsteemi muutmise või täiendavate vastavustõendamiste korral, vastavustõendamise vaheteatise, ning kõnealuste deklaratsioonide juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised, samuti näidisvormid vastavustõendamise sertifikaadi jaoks.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 16

Allsüsteemide mittevastavus olulistele nõuetele

1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud struktuuriline allsüsteem koos tehnilise toimikuga ei järgi täielikult käesolevat direktiivi ja eelkõige ei vasta olulistele nõuetele, võib liikmesriik taotleda lisakontrollide tegemist.

2. Taotluse esitanud liikmesriik teatab taotletud lisakontrollidest viivitamata komisjonile ja põhjendab lisakontrolle. Komisjon konsulteerib huvitatud isikutega.

3. Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab, kas see, et käesolevat direktiivi täielikult ei järgita, tuleneb

a)	KTK või oluliste nõuete täitmata jätmisest või KTK puudulikust kohaldamisest, millisel juhul teavitab komisjon viivitamata liikmesriiki, kus asub isik, kes on andnud nõuetele mittevastava EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, ning nõuab sellelt liikmesriigilt asjakohaste meetmete võtmist;

b)	KTK puudustest, millisel juhul kohaldatakse artiklis 6 osutatud KTK muutmise menetlust.

Artikkel 17

Vastavuse eeldamine

Koostalitluse komponendid ja allsüsteemid, mis on vastavuses ühtlustatud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

V PEATÜKK

TURULE LASKMINE JA KASUTUSELEVÕTT

Artikkel 18

Püsiseadmete kasutuselevõtuluba

1. Raudteeäärseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme ning energiavarustuse ja taristu allsüsteeme võib kasutusele võtta üksnes siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab olulistele nõuetele ning nende kasutuselevõtuks on antud asjakohane luba kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

2. Iga riiklik ohutusasutus annab kasutuselevõtuloa sellistele energiavarustuse, taristu ning raudteeäärsetele kontrolli ja signaalimise allsüsteemidele, mis asuvad või mida käitatakse tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.

3. Riiklikud ohutusasutused esitavad üksikasjaliku juhendi käesolevas artiklis osutatud lubade saamise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse kasutuselevõtuloa suhtes kohaldatavaid nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle ülesande täitmiseks ametiga koostööd.

4. Taotleja esitab püsiseadmete kasutuselevõtuloa taotluse riiklikule ohutusasutusele. Koos taotlusega esitatakse toimik, mis sisaldab dokumente järgmise kohta:

a)	artiklis 15 osutatud vastavustõendamise deklaratsioonid;

b)	asjaomaste allsüsteemide tehniline ühilduvus süsteemidega, millesse need integreeritakse; ühilduvus tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;

c)	asjaomaste allsüsteemide ohutu integreerimine, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel;

raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide puhul, mis hõlmavad Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ECTS) ja/või raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) seadmeid, ametipoolne positiivne otsus, mis on välja antud kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 19, ning kui on tegemist selliste muudatustega hankedokumentide kavandis või kavandatud tehniliste lahenduste kirjelduses, mis tehti pärast positiivset otsust, vastavus määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse tulemusele.

5. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab riiklik ohutusasutus taotlejale, kas esitatud toimik on täielik või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja.

Riiklik ohutusasutus kontrollib toimiku täielikkust, asjakohasust ja nõuetele vastavust ning raudteeäärsete ERTMSi seadmete puhul vastavust ametipoolsele positiivsele otsusele, mis on välja antud kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 19, ning vajaduse korral vastavust määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse tulemusega. Sellise kontrollimise järel annab riiklik ohutusasutus välja püsiseadmete kasutuselevõtu loa või teatab taotlejale loa andmisest keeldumisest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.

6. Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral saadab taotleja projekti kirjeldust sisaldava toimiku riiklikule ohutusasutusele. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab riiklik ohutusasutus taotlejale, kas esitatud toimik on täielik või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja. Riiklik ohutusasutus vaatab toimiku läbi, raudteeäärsete ERTMSide projektide puhul tihedas koostöös ametiga, ja teeb otsuse uue kasutuselevõtuloa vajalikkuse kohta, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a)	kavandatavad tööd võivad kahjustada asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset;

b)	asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet;

c)	liikmesriikide kehtestatud riiklikud rakenduskavad sisaldavad sellist nõuet, või

d)	muudetud on parameetrite väärtusi, mille alusel anti välja varasem luba.

Riiklik ohutusasutus teeb otsuse eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.

7. Riiklik ohutusasutus põhjendab nõuetekohaselt iga püsiseadmete kasutuselevõtuloa andmisest keeldumise otsust. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates loa andmisest keeldumise otsuse saamisest esitada riiklikule ohutusasutusele taotluse otsuse läbivaatamiseks. Taotlusele tuleb lisada põhjendus. Riiklikul ohutusasutusel on aega kaks kuud alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsus jõusse jätta või see tühistada. Kui riikliku ohutusasutuse negatiivne otsus jäetakse jõusse, võib taotleja esitada kaebuse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõike 3 kohaselt asjaomase liikmesriigi määratud apellatsiooniasutusele.

Artikkel 19

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ühetaoline rakendamine liidus

1. ETCS ja/või GSM-R seadmeid sisaldavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide puhul tagab amet ERTMSi ühetaolise rakendamise liidus.

2. Selleks et tagada ERTMSi ühetaoline rakendamine ja koostalitlusvõime liidu tasandil, kontrollib amet enne ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hangete väljakuulutamist, et kavandatud tehnilised lahendused oleksid asjaomaste KTKdega täielikus vastavuses ja seega täielikult koostalitlusvõimelised.

3. Taotleja esitab taotluse ametilt heakskiidu saamiseks. Taotlusele, mis käsitleb üksikuid ERTMSi projekte või projektide kombinatsioone, ühte või mitut liini või võrgustikku, lisatakse toimik, mis sisaldab järgmist:

a)	hankedokumentide kavand või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldus;

b)	dokumentaalsed tõendid tingimuste kohta, mis on vajalikud allsüsteemi tehniliseks ja talitluslikuks ühilduvuseks veeremiüksustega, mida kõnealuses võrgustikus on kavas kasutada;

c)	dokumentaalsed tõendid kavandatud tehniliste lahenduste asjakohastele KTKdele vastavuse kohta;

d)	mis tahes muud asjakohased dokumendid, nagu riikliku ohutusasutuse arvamused, vastavustõendamise deklaratsioonid ja vastavussertifikaadid.

Kõnealune taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta, ning asjakohasel juhul teave taotluste apellatsioonikogule esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.

Riiklikud ohutusasutused võivad esitada taotlejale enne taotluse esitamist või ametile pärast taotluse esitamist arvamuse kõnealuse taotluse kohta.

4. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab amet taotlejale, kas esitatud toimik on täielik, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja.

Amet teeb positiivse otsuse või teatab taotlejale võimalikest puudustest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui kaks kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest. Amet esitab arvamuse taotleja toimiku ja riiklikelt ohutusasutustelt saadud võimalike arvamuste alusel.

Kui taotleja nõustub ameti osutatud puudustega, parandab ta kavandatud projekti ja esitab ametile heakskiitmiseks uue taotluse.

Kui taotleja ei nõustu ameti osutatud puudustega, kohaldatakse lõikes 5 kirjeldatud menetlust.

Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud erandite korral taotleja uut hindamist ei taotle.

5. Kui ameti otsus ei ole positiivne, peab amet seda nõuetekohaselt põhjendama. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates sellise otsuse saamisest esitada ametile otsuse läbivaatamiseks põhjendatud taotluse. Amet annab kahe kuu jooksul alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest teada, kas ta kinnitab või tühistab oma otsuse. Kui amet kinnitab oma esialgset otsust, on taotlejal õigus esitada kaebus määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt moodustatud apellatsiooninõukogule.

6. Kui hankedokumentide kavandit või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldust muudetakse pärast positiivse otsuse saamist, teatab taotleja sellest määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu viivitamata ametile ja riiklikule ohutusasutusele. Sellisel juhul kohaldatakse nimetatud määruse artikli 30 lõiget 2.

Artikkel 20

Liikuvate allsüsteemide turule laskmine

1. Taotleja võib liikuvaid allsüsteeme turule lasta ainult siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab olulistele nõuetele.

2. Taotleja tagab eelkõige asjakohase vastavustõendamise deklaratsiooni olemasolu.

Artikkel 21

Veeremiüksuse turule laskmise luba

1. Taotleja laseb veeremiüksuse turule alles pärast seda, kui amet on välja andnud veeremiüksuse turule laskmise loa kooskõlas lõigetega 5–7 või kui riiklik ohutusasutus on andnud sellekohase loa kooskõlas lõikega 8.

2. Veeremiüksuse turule laskmise loa taotluses täpsustab taotleja veeremiüksuse kasutusala. Taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et kontrollitud on veeremiüksuse tehnilist ühilduvust kasutusala võrgustikuga.

3. Veeremiüksuse turule laskmise loa taotlusele lisatakse veeremiüksust või veeremiüksuse tüüpi käsitlev toimik, mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta:

a)	veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide turule laskmine kooskõlas artikliga 20, mis põhineb EÜ vastavustõendamise deklaratsioonil;

b)	punktis a osutatud allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremiüksuses, mis tehakse kindlaks asjaomaste KTKde ja vajaduse korral siseriiklike eeskirjade alusel;

c)	punktis a osutatud allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde ning vajaduse korral siseriiklike eeskirjade ja direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 osutatud ühiste ohutusmeetodite alusel;

d)	veeremiüksuse tehniline ühilduvus lõikes 2 osutatud kasutusala võrgustikuga, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde ning vajaduse korral siseriiklike eeskirjade, taristuregistrite ja direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi alusel.

Kui lõike 3 esimese lõigu punktides b ja d osutatud tehnilise ühilduvuse dokumentaalsete tõendite saamiseks on vajalikud katsed, võivad asjaomased riiklikud ohutusasutused anda taotlejale ajutise loa veeremiüksuse kasutamiseks, et viia läbi praktiline kontroll võrgustikus. Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotlejalt taotluse saamist. Vajaduse korral võtab riiklik ohutusasutus meetmeid katsete tegemise tagamiseks.

4. Amet või lõike 8 puhul riiklik ohutusasutus annab veeremiüksuse turule laskmise lubasid või teavitab taotlejat oma negatiivsest otsusest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates taotlejalt kogu asjakohase teabe saamisest. Amet või lõikes 8 sätestatud juhtudel riiklik ohutusasutus kohaldab lubade andmise menetluse praktilist korda, mis kehtestatakse lõikes 9 osutatud rakendusaktiga. Kõnealused load võimaldavad veeremiüksuste laskmist liidu turule.

5. Amet annab välja veeremiüksuste turule laskmise lubasid veeremiüksustele, mille kasutusala on ühes või mitmes liikmesriigis. Selliste lubade andmiseks teeb amet järgmist:

a)	hindab lõike 3 esimese lõigu punktides b, c ja d kindlaks määratud elemente, et kontrollida toimiku täielikkust, asjakohasust ja vastavust asjakohastele KTKdele, ja

saadab taotleja toimiku kavandatud kasutusala asjaomastele riiklikele ohutusasutustele hindamiseks, et kontrollida toimiku täielikkust, asjakohasust ja vastavust lõike 3 esimese lõigu punktile d ning lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja c kindlaks määratud elementidele seoses asjakohaste siseriiklike eeskirjadega.

Vastavalt punktides a ja b tehtud hindamiste osana ja põhjendatud kahtluse korral võivad amet või riiklikud ohutusasutused nõuda katsete tegemist võrgustikus. Kõnealuste katsete hõlbustamiseks võivad riiklikud ohutusasutused anda taotlejale ajutise loa veeremiüksuse kasutamiseks katsete läbiviimisel võrgustikus. Taristuettevõtja teeb kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist ametilt või riiklikult ohutusasutuselt.

6. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab amet taotlejale, kas esitatud toimik on täielik, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja. Toimiku täielikkuse, asjakohasuse ja vastavuse osas võib amet hinnata ka lõike 3 punktis d kindlaks määratud elemente.

Enne veeremiüksuse turule laskmise loa andmise otsuse tegemist võtab amet lõikes 5 osutatud hindamist täiel määral arvesse. Amet annab turule laskmise loa või teatab taotlejale loa andmisest keeldumisest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.

Ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise korral, nagu on osutatud artiklis 7, annab amet veeremiüksusele loa ainult pärast nimetatud artiklis sätestatud menetluse kohaldamist.

Amet vastutab täielikult tema poolt antavate lubade eest.

7. Kui amet ei nõustu ühe või mitme riikliku ohutusasustuse lõike 5 punkti b kohaselt teostatud hindamise negatiivse tulemusega, teatab ta sellest nimetatud asutusele või asutustele ning põhjendab mittenõustumist. Amet ja riiklik hindamisasutus või riiklikud hindamisasutused teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava hindamistulemuse suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse otsusel kaasatakse sellesse protsessi vajaduse korral ka taotleja. Kui mõlemale poolele vastuvõetavat hindamistulemust ei lepita kokku ühe kuu jooksul pärast ameti mittenõustumise teatavakstegemist riiklikule ohutusasutusele või riiklikele ohutusasutustele, teeb amet oma lõpliku otsuse, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused on saatnud küsimuse lahendamiseks määruse (EL) 2016/796 artikliga 55 loodud apellatsiooninõukogule. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse, kas ameti otsuse eelnõu kinnitada või mitte, ühe kuu jooksul alates riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste taotluse saamisest.

Kui apellatsiooninõukogu nõustub ameti seisukohaga, võtab amet oma otsuse viivitamata vastu.

Kui apellatsiooninõukogu nõustub riikliku ohutusasutuse negatiivse hinnanguga, annab amet turule laskmise loa sellise kasutusala kohta, millest on välja arvatud võrgustiku need osad, mille suhtes anti negatiivne hinnang.

Kui amet ei nõustu ühe või mitme riikliku ohutusasustuse lõike 5 punkti b kohaselt teostatud hindamise positiivse tulemusega, teatab ta sellest nimetatud asutusele või asutustele ning põhjendab mittenõustumist. Amet ja riiklik ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava hindamistulemuse suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste otsusel kaasatakse sellesse protsessi vajaduse korral ka taotleja. Kui mõlemale poolele vastuvõetavat hindamistulemust ei lepita kokku ühe kuu jooksul pärast ameti mittenõustumise teatavakstegemist riiklikule ohutusasutusele või riiklikele ohutusasutustele, teeb amet oma lõpliku otsuse.

8. Kui kasutusala piirdub vaid ühe liikmesriigi võrgustiku või võrgustikega, võib asjaomase liikmesriigi riiklik ohutusasutus anda veeremiüksuse turule laskmise loa omal vastutusel ja kui taotleja seda taotleb. Sellise loa andmiseks hindab riiklik ohutusasutus toimiku vastavust lõikes 3 kindlaks määratud elementidele ja kooskõlas lõike 9 kohaselt vastu võetava rakendusaktiga kehtestatavate menetlustega. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab riiklik ohutusasutus taotlejale, et esitatud toimik on täielik, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet. Pädevate riiklike ohutusasutustega konsulteerimise järel kehtib kõnealune luba ilma kasutusala laiendamiseta ka veeremiüksustele, mis liiguvad sarnaste võrgustiku omadustega naaberliikmesriikide jaamadesse, kui need jaamad asuvad piiri lähedal. Nimetatud konsulteerimine võib toimuda juhtumipõhiselt või selle võib sätestada riiklike ohutusasutuste vahelises piiriüleses lepingus.

Kui kasutusala piirdub ühe liikmesriigi territooriumiga ja kui vastavalt artiklile 7 on jäetud kohaldamata üks või mitu KTKd või nende osa, annab riiklik ohutusasutus veeremiüksusele loa ainult pärast nimetatud artiklis sätestatud menetluse kohaldamist.

Riiklik ohutusasutus vastutab täielikult tema poolt antavate lubade eest.

9. Komisjon võtab 16. juuniks 2018 rakendusaktidega vastu praktilise korra, milles sätestatakse:

a)	kuidas taotleja täidab veeremiüksuse turule laskmise loa nõudeid ja käesolevas artiklis sätestatud veeremiüksuse tüübiloa nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid;

b)	loa andmise menetluse üksikasjad, näiteks menetluse etapid ja iga etapi kestus;

c)	kuidas amet ja riiklik ohutusasutus täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõudeid taotlemise ja loa andmise menetluse erinevates etappides, sealhulgas taotlejate toimikute hindamisel.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nendes võetakse arvesse käesoleva artikli lõike 14 kohaste koostöölepingute ettevalmistamisel saadud kogemusi.

10. Veeremiüksuse turule laskmise luba sisaldab järgmisi andmeid:

a)	kasutusala(d);

b)	KTKdes ja vajaduse korral siseriiklikes eeskirjades sätestatud parameetrite väärtused veeremiüksuse ja kasutusala vahelise tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks;

c)	veeremiüksuse vastavus asjakohastele siseriiklikele eeskirjakogumitele, mis on seotud punktis b osutatud parameetritega;

d)	veeremiüksuse kasutamise tingimused ja muud piirangud.

11. Iga otsust, millega keeldutakse andmast veeremiüksuse turule laskmise luba või arvatakse välja võrgustiku need osad, mille suhtes anti lõikes 7 osutatud negatiivne hinnang, tuleb nõuetekohaselt põhjendada. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates negatiivse otsuse saamisest taotleda, et vastavalt kas amet või riiklik ohutusasutus vaataks oma otsuse läbi. Ametil või riiklikul ohutusasutusel on aega kaks kuud alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsust kinnitada või see tühistada.

Kui ameti negatiivne otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule.

Kui riikliku ohutusasutuse negatiivne otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse apellatsiooniasutusele siseriikliku õiguse kohaselt. Liikmesriigid võivad selliste kaebuste menetlemiseks määrata direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleeriva asutuse. Sellisel juhul kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõiget 3.

12. Olemasolevate veeremiüksuste, millel juba on veeremiüksuse turule laskmise luba, uuendamise või ümberehitamise korral nõutakse uut veeremiüksuse turule laskmise luba, kui:

a)	lõike 10 punktis b osutatud parameetrite väärtusi muudetakse nii, et need ei vasta KTKs määratletud vastuvõetavate parameetrite väärtustele;

b)	kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase veeremiüksuse üldist ohutustaset või

c)	asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet.

13. Kui taotleja soovib juba loa saanud veeremiüksuse kasutusala laiendada, täiendab ta toimikut lõikes 3 osutatud asjakohaste dokumentidega täiendava kasutusala kohta. Taotleja esitab toimiku ametile, kes annab lõigetes 4–7 sätestatud menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala.

Kui taotleja sai veeremiüksuse loa vastavalt lõikele 8 ja soovib laiendada kasutusala asjaomases liikmesriigis, täiendab ta toimikut lõikes 3 osutatud asjakohaste dokumentidega täiendava kasutusala kohta. Ta esitab toimiku riiklikule ohutusasutusele, kes annab lõikes 8 sätestatud menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala.

14. Käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaldamiseks sõlmib amet koostöölepingud riiklike ohutusasutustega vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklile 76. Kõnealused lepingud võivad olla spetsiifilised või raamlepingud ning hõlmata üht või mitut riiklikku ohutusasutust. Need lepingud sisaldavad ülesannete üksikasjalikku kirjeldust ja tulemuste saavutamise tingimusi, kohaldatavaid tähtaegu ja taotleja makstavate lõivude jaotust. Lepingud võivad sisaldada ka konkreetseid koostöökokkuleppeid võrgustike osas, mis geograafilistel või ajaloolistel põhjustel nõuavad eriteadmisi, eesmärgiga vähendada taotleja halduskoormust ja kulusid. Võrgustike puhul, mis on liidu ülejäänud raudteesüsteemist isoleeritud, võivad sellised konkreetsed koostöölepingud hõlmata võimalust delegeerida ülesandeid asjaomastele riiklikele ohutusasutustele, kui see on vajalik, et tagada loa andmiseks vajalike ressursside tõhus ja proportsionaalne jagamine. Kõnealused lepingud tuleb sõlmida enne, kui amet asub täitma käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 4 kohaselt loa andmisega seotud ülesandeid.

15. Nende liikmesriikide puhul, kelle võrgustiku rööpmelaius on liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest erinev ning kelle võrgustike tehnilised ja kasutustingimused on identsed kolmandatest riikidest naaberriikidega, peavad kõik nende liikmesriikide asjaomased riiklikud ohutusasutused sõlmima lisaks lõikes 14 osutatud koostöölepingutele ametiga ka mitmepoolse lepingu, milles määratakse kindlaks tingimused, mille alusel ühes nendest liikmesriikidest veeremiüksusele antud luba kehtib ka teistes asjaomastes liikmesriikides.

16. Käesolevat artiklit ei kohaldata kaubavagunite või reisivagunite suhtes, mis on ühiskasutuses kolmandate riikidega, kelle rööpmelaius erineb liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja millele on antud luba erineva veeremiüksuste lubade andmise menetluse alusel. Selliste veeremiüksuste lubade andmise korda reguleerivad eeskirjad avaldatakse ja neist teavitatakse komisjoni. Asjaomane raudteeveo-ettevõtja tagab kõnealuste veeremiüksuste vastavuse käesoleva direktiivi olulistele nõuetele oma ohutusjuhtimise süsteemi abil. Komisjon võib ameti aruandele tuginedes esitada arvamuse, kas sellised eeskirjad on vastavuses käesoleva direktiivi eesmärkidega. Kui need eeskirjad ei ole vastavuses, võivad asjaomased liikmesriigid ja komisjon teha koostööd, et kehtestada asjakohased meetmed, kaasates vajaduse korral asjaomaseid rahvusvahelisi asutusi.

17. Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada käesolevat artiklit kolmandatest riikidest saabuvate vedurite või iseliikuvate rongide suhtes, mis peaksid liikuma tema territooriumil piirilähedase jaamani ning mis on mõeldud piiriülesteks operatsioonideks. Asjaomased raudteeveo-ettevõtjad tagavad selliste veeremiüksuste vastavuse käesoleva direktiivi olulistele nõuetele oma ohutusjuhtimise süsteemi abil ja asjakohasel juhul kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikega 9.

Artikkel 22

Turule laskmise loaga veeremiüksuste registreerimine

1. Pärast artikli 21 kohaselt turule laskmise loa saamist ja enne veeremiüksuse esmakordset kasutamist tuleb see valdaja taotluse alusel registreerida artiklis 47 osutatud raudteeveeremi registris.

2. Kui veeremiüksuse kasutusala on piiratud ühe liikmesriigi territooriumiga, registreeritakse veeremiüksus kõnealuses liikmesriigis.

3. Kui veeremiüksuse kasutusala hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumit, registreeritakse veeremiüksus ühes asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 23

Lubatud veeremiüksuste kasutamiseelne kontroll

1. Enne veeremiüksuse kasutamist selle turule laskmise loas nimetatud kasutusalas kontrollib raudteeveo-ettevõtja järgmist:

a)	kas veeremiüksus on saanud turule laskmise loa kooskõlas artikliga 21 ja kas veeremiüksus on nõuetekohaselt registreeritud;

b)	kas veeremiüksus ühildub marsruudiga, lähtudes taristuregistrist, asjakohastest KTKdest või mis tahes olulisest teabest, mille taristuettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui vastav register puudub või on puudulik, ning

c)	kas veeremiüksus on nõuetekohaselt integreeritud rongikoosseisu, milles teda kavatsetakse kasutada, võttes arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 9 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemi ning käitamise ja liikluskorralduse KTKd.

2. Lõike 1 kohaldamiseks võib raudteeveo-ettevõtja korraldada koostöös taristuettevõtjaga katseid.

Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotlejalt taotluse saamist.

Artikkel 24

Veeremiüksuse tüübiluba

1. Amet või vajaduse korral riiklik ohutusasutus võib vastavalt artiklis 21 sätestatud menetlusele väljastada veeremiüksuse tüübilube. Kõnealune taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta, ning asjakohasel juhul teave taotluste apellatsioonikogule esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.

2. Kui amet või riiklik ohutusasutus annab veeremiüksuse turule laskmise loa, annab ta samal ajal taotleja taotlusel ka veeremiüksuse tüübiloa, mis on seotud veeremiüksuse sama kasutusalaga.

3. Kui veeremiüksuse tüübiloa aluseks olnud KTKsid või siseriiklike eeskirjade olulisi sätteid muudetakse, tuleb KTKs või siseriiklikes eeskirjades kindlaks määrata, kas juba varem antud veeremiüksuse tüübiluba jääb kehtima või tuleb seda uuendada. Kui luba tuleb uuendada, võib amet või riiklik ohutusasutus kontrolle kohaldada vaid muudetud eeskirjade suhtes.

4. Komisjon kehtestab rakendusaktidega tüübile vastavuse deklaratsiooni näidise. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5. Veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsioon antakse kooskõlas:

a)	asjakohasele KTK-le vastavuse tõendamise menetlusega, või

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ (15) moodulites B+D, B+F ja H1 kindlaks määratud vastavushindamismenetlustega, kui KTKd ei kohaldu.

6. Vajaduse korral võib komisjon vastu võtta rakendusakte ad hoc vastavushindamismoodulite kehtestamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7. Veeremiüksuse tüübiluba registreeritakse artiklis 48 osutatud veeremiüksuste tüübilubade Euroopa registris.

Artikkel 25

Veeremiüksuste vastavus lubatud veeremiüksuse tüübile

1. Veeremiüksusele või veeremiüksuseseeriale, mis vastab lubatud veeremiüksuse tüübile, antakse kooskõlas artikliga 21 luba taotleja poolt esitatud kõnealuse veeremiüksuse tüübi vastavusdeklaratsiooni alusel ilma täiendava kontrollita.

2. Artikli 24 lõikes 3 osutatud veeremiüksuse tüübiloa uuendamine ei mõjuta selliseid veeremiüksuse tüübi turule laskmise lube, mis on asjaomase veeremiüksuse tüübi turule laskmise loa alusel juba varem välja antud.

Artikkel 26

Veeremiüksuste või veeremiüksuste tüüpide mittevastavus olulistele nõuetele

1. Kui raudteeveo-ettevõtja leiab käitamisel, et tema kasutatav veeremiüksus ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele nõudele, võtab ta vajalikud parandusmeetmed, et muuta veeremiüksus nõuetele vastavaks. Lisaks võib ta teatada võetud meetmetest ametile ja mis tahes asjaomastele riiklikele ohutusasutustele. Kui raudteeveo-ettevõtjal on tõendeid selle kohta, et asjaomane veeremiüksus ei vastanud nõuetele juba selle turule laskmise loa väljaandmise ajal, teavitab ta sellest ametit ja mis tahes muid asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi.

2. Kui riiklik ohutusasutus saab näiteks direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 17 sätestatud järelevalveprotsessi käigus teadlikuks sellest, et ameti poolt kooskõlas artikli 21 lõikega 5 või artikliga 24 või riikliku ohutusasutuse poolt kooskõlas artikli 21 lõikega 8 või artikliga 24 turule laskmise loa saanud veeremiüksus või veeremiüksuse tüüp, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil, ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele nõudele, teavitab ta sellest asjaomast veeremiüksust või veeremiüksuse tüüpi kasutavat raudteeveo-ettevõtjat ning palub tal võtta vajalikud parandusmeetmed, et muuta veeremiüksus(ed) nõuetele vastavaks. Riiklik ohutusasutus teavitab ametit ja mis tahes muid asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi, sealhulgas neid, mis asuvad sellel territooriumil, kus menetletakse sama tüüpi veeremiüksuse turule laskmise taotlust.

3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 või 2 sätestatud juhtudel ei taga raudteeveo-ettevõtja poolt võetavad parandusmeetmed vastavust kohaldatavatele olulistele nõuetele ning kui mittevastavus toob kaasa tõsise ohutusriski, võib asjaomane riiklik ohutusasutus oma järelevalveülesannete raames kohaldada ajutisi turvameetmeid kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798Y artikli 17 lõikega 6. Ajutisi turvameetmeid veeremiüksuse tüübiloa peatamise vormis võib kohaldada paralleelselt riikliku ohutusasutuse või ameti poolt, neid meetmeid on võimalik kohtus läbi vaadata ning nende suhtes kohaldatakse artikli 21 lõikes 7 sätestatud vahekohtumenetlust.

4. Lõikes 3 osutatud juhtudel võib loa väljastanud amet või riiklik ohutusasutus pärast tõsise ohutusriski kõrvaldamiseks võetud iga meetme tõhususe läbivaatamist otsustada loa tühistada või seda muuta, kui on tuvastatud, et oluline nõue ei olnud täidetud loa väljastamise ajal. Sel eesmärgil teatavad nad oma otsusest turule laskmise loa või veeremiüksuse tüübiloa omanikule ning põhjendavad oma otsust. Loa omanik võib ühe kuu jooksul alates otsuse saamisest taotleda, et amet või riiklik ohutusasutus vaataks oma otsuse läbi. Sellisel juhul loa tühistamise otsus ajutiselt peatatakse. Ametil või riiklikul ohutusasutusel on aega üks kuu alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsus jõusse jätta või see tühistada.

Asjakohasel juhul, kui amet ja riiklik ohutusasutus on loa piiramise või tühistamise vajaduse suhtes eriarvamusel, järgitakse vahekohtumenetluse jaoks artikli 21 lõikes 7 sätestatud menetlust. Kui kõnealuse menetluse tulemusel veeremiüksuse luba ei tühistata ega piirata, siis käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajutised kaitsemeetmed peatatakse.

5. Kui ameti otsus kinnitatakse, võib veeremiüksuse loa omanik esitada kaebuse määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule nimetatud määruse artiklis 59 kehtestatud tähtaja jooksul. Kui riikliku ohutusasutuse otsus kinnitatakse, võib veeremiüksuse loa omanik esitada kahe kuu jooksul alates sellest otsusest teatamisest kaebuse apellatsiooniasutusele vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõikes 3 osutatud riiklike ohutusasutuste läbivaatamismenetlusele. Liikmesriigid võivad selliste kaebuste menetlemiseks määrata reguleeriva asutuse vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 56.

6. Kui amet otsustab tühistada turule laskmise loa, mille ta on ise väljastanud, või seda luba muuta, teavitab ta sellest otse kõiki riiklikke ohutusasutusi ja põhjendab oma otsust.

Kui riiklik ohutusasutus otsustab tühistada turule laskmise loa, mille ta on ise väljastanud, teavitab ta sellest viivitamata ametit ja põhjendab oma otsust. Seejärel teavitab amet sellest teisi riiklikke ohutusasutusi.

7. Ameti või riikliku ohutusasutuse otsus luba tühistada kantakse asjaomasesse raudteeveeremi registrisse kooskõlas artikliga 22 või, kui tegemist on veeremiüksuse tüübiloaga, veeremiüksuse tüübilubade Euroopa registrisse kooskõlas artikli 24 lõikega 7. Amet ja riiklikud ohutusasutused tagavad nende raudteeveo-ettevõtjate, kes kasutavad sama veeremiüksuse tüübiga või tühistatud tüübiloaga veeremiüksusi, nõuetekohase teavitamise. Sellised raudteeveo-ettevõtjad kontrollivad kõigepealt, kas tegemist on sama mittevastavuse probleemiga. Sellisel juhul kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud menetlust.

8. Kui turule laskmise luba tühistatakse, siis asjaomast veeremiüksust enam ei kasutata ning tema kasutusala ei laiendata. Kui veeremiüksuse tüübiluba tühistatakse, ei lasta selle loa alusel toodetud veeremiüksusi turule või kui need on juba turule lastud, siis need kõrvaldatakse turult. Uut luba võib taotleda menetluse alusel, mis on üksikute veeremiüksuste puhul sätestatud artiklis 21 või veeremiüksuse tüübi puhul artiklis 24.

9. Kui lõikes 1 või 2 sätestatud juhtudel piirdub olulistele nõuetele mittevastavus osaga asjaomase veeremiüksuse kasutusalast ning kõnealune mittevastavus esines juba turule laskmise loa väljastamise ajal, muudetakse turule laskmise luba nii, et sellest jäetakse välja kasutusala asjaomased osad.

VI PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSED

Artikkel 27

Teavitavad asutused

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks, neist teavitamiseks ning nende jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 34 sätestatud nõuete täitmise eest.

2. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teavitavad komisjoni ja teiste liikmesriikide asutusi, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1. Samuti tagavad liikmesriigid, et kõnealused asutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike artikli 15 lõikes 8 osutatud määratud asutustest.

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamis- ja jälgimistoiminguid teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

4. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise teostamise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama artiklis 28 sätestatud nõuetele. See asutus peab sätestama korra oma tegevustest tulenevate kohustuste katmiseks.

5. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 28

Nõuded teavitavatele asutustele

Teavitav asutus:

a)	on loodud nii, et vältida huvide konflikti vastavushindamisasutustega;

b)	korraldab oma tööd ja teda juhitakse nii, et on tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus;

c)	korraldab oma tööd nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud;

d)	ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega äri- või konkurentsialaseid nõustamisteenuseid;

e)	tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse;

f)	võimaldab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisava arvu pädevaid töötajaid.

Artikkel 29

Teavitavate asutuste teavitamiskohustus

Liikmesriigid teatavad komisjonile menetlustest, mille nad on kehtestanud vastavushindamisasutuste hindamiseks, neist teavitamiseks ja nende jälgimiseks, ning kõikidest nimetatud menetlustes tehtavatest muudatustest.

Komisjon teeb asjaomase teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 30

Vastavushindamisasutused

1. Vastavushindamisasutus peab selleks, et temast teatataks, vastama käesoleva artikli lõigetes 2–7 ja artiklites 31 ja 32 sätestatud nõuetele.

2. Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3. Vastavushindamisasutus on võimeline täitma talle asjakohase KTK alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses temast on teatatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ning kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja toodete iga tüübi või kategooria jaoks järgmine:

a)	vajalik arv tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

menetluste asjakohased kirjeldused, millega kooskõlas vastavushindamist tehakse ja mis tagavad läbipaistvuse, ning nende menetluste kohaldamise võimaluse. Vastavushindamisasutusel on nõuetekohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse tema kui teatatud asutuse ülesandeid ja muid toiminguid;

c)	sobivad menetlused selliste toimingute tegemiseks, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.

4. Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

5. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust sellise teabe osas, mis on omandatud asjakohase KTK või selle jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asjaomane vastavushindamisasutus tegutseb. Omandiõigused on kaitstud.

6. Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse asjakohasest standardimistegevusest ja liidu asjaomase õiguse alusel loodud teatatud asutuse koordineerimisrühma tegevusest ning kohaldab kõnealuse rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldsuunistena.

7. Vastavushindamisasutus, millest on teatatud raudteeäärse ja/või rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteeme hõlmavate toimingute tegemiseks, võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 29 osutatud ETRMSi ad hoc grupi tegevusest. Vastavushindamisasutus järgib kõnealuse töörühma töö tulemusel koostatud suuniseid. Kui vastavushindamisasutus leiab, et kõnealused suunised ei sobi kohaldamiseks või et nende kohaldamine on võimatu, esitavad asjaomased vastavushindamisasutused oma tähelepanekud arutamiseks ETRMSi grupile, et kõnealuseid suuniseid jätkuvalt täiustada.

Artikkel 31

Vastavushindamisasutuste erapooletus

1. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootjast, kelle toodet ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib käsitada erapooletu asutusena tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja mis tahes huvide konflikti puudumine.

2. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende kõrgema juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.

3. Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osalise volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

4. Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes kõnealuste toimingutega tegeleb. Vastavushindamisasutus ei tohi osaleda üheski toimingus, mis võib olla vastuolus selliste otsuste sõltumatuse ja aususega mis on seotud vastavushindamistoimingutega, mille tegemiseks neist on teatatud. See keeld kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

5. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

6. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamist suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega; nad ei tohi alluda mis tahes surveavaldustele ja ahvatlustele, eelkõige rahalistele surveavaldustele ja ahvatlustele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti juhul, kui tegemist on selliste isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

Artikkel 32

Vastavushindamisasutuste töötajad

1. Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised oskused:

a)	nad on saanud põhjaliku tehnilise ja kutsealase väljaõppe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teatatud;

b)	neil on piisavad teadmised teostatavate hindamiste nõuete kohta ning nõuetekohane pädevus nimetatud hindamiste tegemiseks;

c)	neil on vajalikud teadmised ja arusaam olulistest nõuetest, kohaldatavatest ühtlustatud standarditest ja liidu õiguse asjaomastest sätetest;

d)	nad suudavad koostada hindamist tõendavaid sertifikaate, registreid ja aruandeid.

2. Vastavushindamisasutuse kõrgema juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

Artikkel 33

Vastavushindamisasutuse vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust kriteeriumidega, mis on sätestatud asjakohastes ühtlustatud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklites 30–32 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad ühtlustatud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 34

Teatatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1. Kui teatatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklites 30–32 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2. Teatatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtud töö eest, olenemata nende asukohast.

3. Toimingute tegemiseks võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4. Teatatud asutus säilitab teavitava asutuse jaoks asjakohaseid dokumente, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ja asjakohase KTK lisa alusel nende tehtud töödega.

Artikkel 35

Ettevõttesisesed akrediteeritud talitused

1. Taotlejad võivad kasutada ettevõttesisest akrediteeritud talitust selliste vastavushindamistoimingute tegemiseks, mille eesmärk on rakendada komisjoni otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud moodulites A1, A2, C1 või C2 ning komisjoni otsuse 2010/713/EL I lisas sätestatud moodulites CA1 ja CA2 sätestatud menetlusi. Ettevõttesisene akrediteeritud talitus on asjaomase taotleja selgepiiriliselt eraldiseisev üksus ega osale selliste toodete projekteerimisel, tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel, kasutamisel või hoolduses, mida ta hindab.

2. Ettevõttesisene akrediteeritud talitus vastab järgmistele nõuetele:

a)	ta on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;

b)	talitus ja selle töötajad on ettevõttes, mille koosseisu nad kuuluvad, organisatsiooniliselt identifitseeritavad ning kasutavad aruandlusmeetodeid, mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda pädevale riiklikule akrediteerimisasutusele;

c)	talitus ja selle töötajad ei vastuta selliste toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, paigaldamise või hooldamise eest, mida nad hindavad, ega ole seotud ühegi toiminguga, mis võiks ohustada nende hindamistoimingutega seotud otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;

d)	talitus osutab oma teenuseid ainult sellele ettevõtjale, mille koosseisu ta kuulub.

3. Ettevõttesisesest akrediteeritud talitusest ei teatata teistele liikmesriikidele ega komisjonile, kuid teavitava asutuse nõudmisel väljastab ettevõte, mille koosseisu kõnealune akrediteeritud talitus kuulub, või riiklik akrediteerimisasutus teavet tema akrediteerimise kohta.

Artikkel 36

Teavitamistaotlus

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2. Kõnealuse taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riiklikus akrediteerimisasutuses välja antud akrediteerimistunnistuse (kui see on olemas), millega tõendatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklites 30–32 sätestatud nõuetele.

3. Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik tõendavad dokumendid, mis on vajalikud selleks, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklites 30–32 sätestatud nõuetele.

Artikkel 37

Teavitamiskord

1. Teavitavad asutused teatavad ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklites 30–32 sätestatud nõuetele.

2. Teavitavad asutused teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele lõikes 1 osutatud asutustest komisjonis välja töötatud ja hallatava elektroonilise teatamisvahendi kaudu.

3. Teavitamisel esitatakse täielik ülevaade vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohane akrediteerimistunnistus või lõikes 4 sätestatud muu pädevustunnistus.

4. Kui teavitamine ei põhine artikli 36 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklites 30–32 sätestatud nõuetele.

5. Asjaomane asutus võib teatatud asutusena tegutseda ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teate saamist, kui teavitamine põhines akrediteerimistunnistusel, ja kahe kuu jooksul pärast teate saamist, kui akrediteerimist ei kasutatud.

6. Komisjonile ja teistele liikmesriikidele teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest teavitamiskorra muudatustest.

Artikkel 38

Teatatud asutuste identifitseerimisnumbrid ja nimekiri

1. Komisjon määrab teatatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Teatatud asutusele määratakse üksainus identifitseerimisnumber ka siis, kui temast teatatakse mitme liidu õigusakti alusel.

2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teatatud.

Komisjon tagab, et kõnealust nimekirja pidevalt ajakohastatakse.

Artikkel 39

Muudatused teates

1. Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teada antud, et teatatud asutus ei vasta enam artiklites 30–32 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt vajadusele seab teavitav asutus teatele piirangud või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise raskusastmest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2. Kui teatele seatakse piirangud või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teatatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teatatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teatamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 40

Teatatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või mil tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teatatud asutus ei ole pädev või et teatatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ega kohustusi.

2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse olemasoluga.

3. Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

4. Kui komisjon on veendunud, et teatatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, teatab ta sellest teavitavale liikmesriigile ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, mis muu hulgas hõlmavad vajaduse korral teate tagasivõtmist.

Artikkel 41

Teatatud asutuste tegevuskohustused

1. Teatatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas asjakohase KTK lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2. Vastavushindamist tehakse proportsionaalselt ja välditakse ettevõtjate liigset koormamist. Teatatud asutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Siiski tuleb silmas pidada, et nende tegevuse eesmärk on hinnata toote vastavust käesolevale direktiivile.

3. Kui teatatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud asjakohases KTKs või vastavates ühtlustatud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud nõuetest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4. Kui pärast sertifikaadi väljaandmist avastab teatatud asutus vastavuse jälgimisel, et toode ei vasta enam asjakohasele KTK-le või ühtlustatud standardile või tehnilisele spetsifikatsioonile, nõuab ta tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis seab teatatud asutus vastavalt vajadusele piirangud mis tahes sertifikaadile või peatab või tühistab selle.

Artikkel 42

Teatatud asutuste teavitamiskohustus

1. Teatatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet:

a)	sertifikaadi väljaandmisest keeldumine, sellele piirangute seadmine, selle peatamine või tühistamine;

b)	teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)	turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)	nõudmise korral nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest, sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõttudest.

Teave sertifikaadi väljaandmisest keeldumise, sellele piirangute seadmise, selle peatamise või tühistamise kohta punkti a alusel edastatakse ka pädevatele riiklikele ohutusasutustele.

2. Teatatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teatatud ning sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohast teavet negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

3. Teatatud asutused esitavad ametile allsüsteemide EÜ vastavustõendamise sertifikaadid, koostalitluse komponentide EÜ vastavussertifikaadid ning EÜ sertifikaadid koostalitluse komponentide kasutuskõlblikkuse kohta.

Artikkel 43

Heade tavade vahetamine

Komisjon tagab heade tavade vahetamise liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel.

Artikkel 44

Teatatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö teatatud asutuste valdkondliku rühma moodustamise teel. Amet toetab teatatud asutuste tegevust kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 24.

Liikmesriigid tagavad oma teatatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

Artikkel 45

Määratud asutused

1. Artiklites 30–34 vastavushindamisasutuste suhtes sätestatud nõudeid kohaldatakse ka artikli 15 lõike 8 kohaselt määratud asutuste suhtes, välja arvatud seoses järgmisega:

a)	töötajatelt artikli 32 lõike 1 punkti c kohaselt nõutavad oskused, kui määratud asutusel peab olema piisav teadmine ja arusaamine siseriiklikust õigusest;

b)	teavitavale asutusele artikli 34 lõike 4 kohaselt kättesaadavaks tehtavad dokumendid, kui määratud asutus peab lisama tütarettevõtjate või alltöövõtjate poolt asjaomaste siseriiklike eeskirjade alusel tehtud tööga seotud dokumendid.

2. Artiklis 41 sätestatud tegevuskohustusi kohaldatakse ka artikli 15 lõike 8 kohaselt määratud asutuste suhtes, kuid KTKde asemel on kõnealused kohustused seotud siseriiklike eeskirjadega.

3. Artikli 42 lõikes 1 sätestatud teatamiskohustus kehtib ka määratud asutuste suhtes, kes edastavad teavet liikmesriikidele.

VII PEATÜKK

REGISTRID

Artikkel 46

Veeremiüksuste numeratsioonisüsteem

1. Veeremiüksuse registreerimisel kooskõlas artikliga 22 annab registreerimise liikmesriigi pädev asutus sellele Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN). Veeremiüksus märgistatakse sellele antud numbriga.

2. Euroopa raudteeveeremi numbri kirjeldus sätestatakse artikli 47 lõikes 2 osutatud meetmetega kooskõlas asjaomase KTKga.

3. EVN määratakse vaid üks kord, kui artikli 47 lõikes 2 osutatud meetmetega ei ole ette nähtud teisiti, kooskõlas asjaomase KTKga.

4. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest erineva rööpmelaiusega kolmandatesse riikidesse minevate või kolmandatest riikidest tulevate, kasutuses olevate või kasutamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul aktsepteerida kooskõlas muu koodisüsteemiga selgelt identifitseeritud veeremiüksuseid.

Artikkel 47

Veeremiregistrid

1. Iga liikmesriik peab riiklikku raudteeveeremi registrit nii kaua, kuni alustab toimimist lõikes 5 osutatud Euroopa raudteeveeremi register. Kõnealune register vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)	register vastab lõikes 2 osutatud ühistele nõuetele;

b)	registrit ajakohastab kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu asutus;

registrile on juurdepääs direktiivi (EL) 2016/798 artiklites 16 ja 22 määratud riiklikel ohutusasutustel ja ohutusjuurdlusasutustel; sellele antakse õiguspärase taotluse alusel juurdepääs direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleerivatele asutustele ning ametile, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele, samuti veeremiüksusi registreerivatele või selles registris kindlaksmääratud isikutele või organisatsioonidele.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riiklikele raudteeveeremi registritele esitatavad ühised nõuded, mis käsitlevad registreeritavaid andmeid, nende vormingut, talituslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korda, ning andmesisestust ja konsulteerimist.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Riiklik raudteeveeremi register sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	Euroopa raudteeveeremi number;

b)	viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle välja andnud asutusele;

c)	viited artiklis 48 osutatud lubatud veeremiüksuste tüüpide Euroopa registrile;

d)	veeremiüksuse omaniku ja valdaja identifitseerimisandmed;

e)	piirangud veeremiüksuse kasutamisele;

f)	viited hoolduse eest vastutavale üksusele.

4. Seni, kuni liikmesriikide riiklikud raudteeveeremi registrid ei ole omavahel ühendatud vastavalt lõikes 2 osutatud tehnilistele nõuetele, ajakohastab iga liikmesriik oma registrit muudatuste osas, mida teine liikmesriik temaga seonduvate andmete osas enda registrisse teeb.

5. Liikmesriikide ja sidusrühmade halduskoormuse ja tarbetute kulude vähendamiseks ning võttes arvesse kulude-tulude analüüsi tulemusi, võtab komisjon 16. juuniks 2018 rakendusaktidega vastu tehnilised ja talitlust käsitlevad nõuded Euroopa raudteeveeremi registri jaoks, mis võtab üle riiklikud raudteeveeremi registrid, eesmärgiga tagada kõigile kasutajatele ühtlustatud liides veeremiüksuste registreerimiseks ja andmete haldamiseks. Kohaldatakse lõike 1 punkte b ja c ning lõiget 3. Kõnealused nõuded hõlmavad registreeritavaid andmeid, nende vormingut, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korda, ning eeskirju andmesisestuse ja registriga konsulteerimise kohta, samuti üleminekuetappe.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ja ameti soovituse alusel.

Euroopa raudteeveeremi register töötatakse välja, võttes arvesse ameti ja liikmesriikide poolt juba loodud IT-rakendusi ja registreid, nagu raudteeveeremi riiklike registritega ühendatud Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremiregister. Euroopa raudteeveeremi register alustab toimimist hiljemalt 16. juunil 2021.

6. Registripidaja teatab sellele liikmesriigile, kus veeremiüksus registreeriti, viivitamata kõigist raudteeveeremi registritesse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam mitte pidada.

7. Esimest korda kolmandas riigis loa saanud ja seejärel mõnes liikmesriigis kasutatavate veeremiüksuste puhul tagab asjaomane liikmesriik, et veeremiüksuse andmeid, sealhulgas vähemalt andmeid asjaomase veeremiüksuse valdaja, selle hoolduse eest vastutava üksuse ja veeremiüksuse kasutamispiirangute kohta, on võimalik kätte saada raudteeveeremi registrist või need tehakse muul viisil viivitamata ja kergesti loetavas vormis kättesaadavaks ning kohaldades samu mittediskrimineerimise põhimõtteid, mida kohaldatakse samasuguste raudteeveeremi registri andmete suhtes.

Artikkel 48

Veeremiüksuste tüübilubade Euroopa register

1. Amet loob artikli 24 kohaselt välja antud teatavat tüüpi veeremiüksuste turulelaskmise lubade (veeremiüksuste tüübiload) registri ja haldab seda. Kõnealune register:

a)	on avalik ja elektrooniliselt kättesaadav;

b)	vastab lõikes 2 osutatud ühistele tehnilistele nõuetele;

c)	on ühendatud asjaomaste raudteeveeremi registritega.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu veeremiüksuste tüübilubade registrile esitatavad ühised tehnilised nõuded, mis käsitlevad registreeritavaid andmeid, nende vormingut, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja konsulteerimise eeskirju. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3. Kõnealune register sisaldab iga veeremiüksuse tüübi kohta vähemalt järgmisi andmeid:

a)	asjaomases KTKs määratletud veeremiüksuse tüübi tehnilised omadused, sealhulgas omadused, mis on seotud puudega isikute ning piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsuga;

b)	tootja nimi;

c)	veeremiüksuse tüübi kasutusalaga seotud lubade kuupäev, sealhulgas kõik piirangud või tühistamised.

Artikkel 49

Taristuregister

1. Iga liikmesriik tagab, et avaldatakse taristuregister, kus esitatakse iga asjaomase allsüsteemi või selle osa võrgustikuparameetrite väärtused, mis on kehtestatud asjaomases KTKs.

2. Taristuregistrisse kantud parameetrite väärtusi vaadeldakse koos veeremiüksuse tüübi turulelaskmise loas märgitud parameetrite väärtustega, et kontrollida veeremiüksuse ja võrgustiku tehnilist ühilduvust.

3. Taristuregister võib sisaldada püsiseadmete kasutamise tingimusi ja muid piiranguid.

4. Iga liikmesriik tagab, et taristuregistrit ajakohastatakse kooskõlas lõikega 5.

5. Komisjon võtab rakendusaktidega taristuregistri jaoks vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende vormingu, talitlusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja konsulteerimise eeskirjade kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTED

Artikkel 50

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juunist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 51

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud nõukogu direktiivi 96/48/EÜ (16) artikli 21 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 52

Põhjendused

Kõikides käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustes koostalitluse komponentide vastavus- või kasutuskõlblikkuse hindamise kohta ja liidu raudteesüsteemi moodustavate allsüsteemide kontrollimise kohta ning kõikides artiklite 7, 12 ja 17 kohaselt tehtud otsustes esitatakse üksikasjalikult otsuse aluseks olevad põhjused. Sellest teatatakse asjaomasele osalisele niipea kui võimalik, osutades asjaomases liikmesriigis kehtivate seaduste alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele ja selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadele.

Artikkel 53

Aruanded ja teave

1. Komisjon esitab hiljemalt 16. juuniks 2018 aruande edusammude kohta, mida on tehtud ameti rolli suurendamise ettevalmistamiseks vastavalt käesolevale direktiivile. Lisaks esitab komisjon iga kolme aasta järel ning esimest korda kolme aasta möödudes pärast artiklis 54 sätestatud üleminekuperioodi lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande edusammude kohta, mida on tehtud liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks, ning ameti tegevuse kohta seoses sellega. Nimetatud aruandes hinnatakse ka VII peatükis käsitletud registrite rakendamist ja kasutamist ning analüüsitakse artiklis 7 sätestatud juhtumeid ja V peatüki kohaldamist ning hinnatakse eelkõige ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel sõlmitud koostöölepingute toimimist. Üleminekuperioodi lõpuks esitatava esimese aruande koostamise eesmärgil viib komisjon läbi ulatuslikud konsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega ja kehtestab programmi edusammude hindamiseks. Eespool nimetatud analüüsi arvestades esitab komisjon asjakohasel juhul ettepaneku seadusandlike meetmete, sealhulgas selliste meetmete kohta, mis käsitlevad ameti tulevast rolli raudteesüsteemi koostalitlusvõime suurendamisel.

2. Amet töötab välja ja ajakohastab korrapäraselt vahendit, mis suudab liikmesriigi, Euroopa Parlamendi või komisjoni taotluse korral anda ülevaate liidu raudteesüsteemi koostalitluse tasemest. Kõnealuse vahendi puhul kasutatakse VII peatükis sätestatud registrites sisalduvat teavet.

Artikkel 54

Veeremiüksuste kasutamise üleminekukord

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kohaldatakse nende veeremiüksuste suhtes, mille kasutamiseks on vaja saada luba 15. juuni 2016 ja 16. juuni 2019 vahel, direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki sätteid.

2. Veeremiüksuse kasutuselevõtu load, mis on välja antud lõike 1 kohaselt, ning kõik muud enne 15. juunit 2016 antud load, sealhulgas rahvusvaheliste kokkulepete, eeskätt RIC (Regolamento Internazionale Carrozze) ja RIV (Regolamento Internazionale Veicoli) alusel välja antud load, jäävad kehtima vastavalt tingimustele, mille alusel need load välja anti.

3. Veeremiüksustele, mis on lubatud lõigete 1 ja 2 kohaselt kasutusele võtta, tuleb taotleda uus veeremiüksuse turule laskmise luba, et neid oleks võimalik käitada ühes või mitmes sellises võrgustikus, mida neile välja antud luba veel ei hõlma. Veeremiüksuse turule laskmise puhul kõnealustes täiendavates võrgustikes kohaldatakse artiklit 21.

4. Amet asub hiljemalt alates 16. juunist 2019 täitma artiklite 21 ja 24 kohaseid loa andmisega seotud ülesandeid ja artiklis 19 osutatud ülesandeid seoses kasutusalaga liikmesriikides, kes ei ole ametit ega komisjoni artikli 57 lõike 2 kohaselt teavitanud. Erandina artiklitest 21 ja 24 võivad nende liikmesriikide riiklikud ohutusasutused, kes on ametit ja komisjoni artikli 57 lõike 2 kohaselt teavitanud, jätkata lubade andmist kooskõlas direktiiviga 2008/57/EÜ kuni 16. juunini 2020.

Artikkel 55

Muud üleminekusätted

1. Direktiivi 2008/57/EÜ IV, V, VII ja IX lisa kohaldatakse kuni käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 5, artikli 9 lõikes 4, artikli 14 lõikes 10 ja artikli 15 lõikes 9 osutatud asjakohaste rakendusaktide kohaldamiseni.

2. Direktiivi 2008/57/EÜ kohaldatakse jätkuvalt ERTMSi raudteeäärsete projektide suhtes, mis tuleb kasutusele võtta 15. juuni 2016 ja 16. juuni 2019 vahepeal.

3. Projektide puhul, mille pakkumis- või lepingu sõlmimise etapp on lõppenud enne 16. juunit 2019, ei nõuta artiklis 19 osutatud ameti eelnevat luba.

4. Kuni 16. juunini 2031 ei kohaldata enne 15. juunit 2016 allkirjastatud lepingutes sisalduvate võimaluste suhtes artiklis 19 osutatud ameti eelneva loa nõuet, isegi juhul, kui neid võimalusi kasutatakse pärast 15. juunit 2016.

5. Enne selliste ERTMSi raudteeäärsete seadmete kasutuselevõtu lubamist, mille suhtes ei kohaldatud artiklis 19 osutatud ameti eelneva loa nõuet, teevad riiklikud ohutusasutused ametiga koostööd, et tagada, et tehnilised lahendused on täielikult koostalitlusvõimelised vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikele 3 ja artikli 31 lõikele 2.

Artikkel 56

Ameti soovitused ja arvamused

Amet esitab käesoleva direktiivi kohaldamiseks määruse (EL) 2016/796 artikli 17 kohaseid soovitusi ja arvamusi. Vajaduse korral võetakse neid soovitusi ja arvamusi arvesse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetavate rakendusaktide koostamisel.

Artikkel 57

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artiklite 1 ja 2, artikli 7 lõigete 1–4 ja lõike 6, artikli 8, artikli 9 lõike 1, artikli 10 lõike 5, artikli 11 lõigete 1, 3 ja 4, artiklite 12, 13 ja 14, artikli 15 lõigete 1–8, artikli 16, artikli 18, artikli 19 lõike 3, artiklite 21–39, artikli 40 lõike 2, artiklite 41, 42, 44, 45 ja 46, artikli 47 lõigete 1, 3, 4 ja 7, artikli 49 lõigete 1–4, artikli 54 ning I, II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 16. juuniks 2019. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud ülevõtmisperioodi pikendada täiendavalt ühe aasta võrra. Liikmesriigid, kes oma õigus- ja haldusnorme lõikes 1 osutatud ülevõtmisperioodi jooksul ei jõusta, teatavad sellest 16. detsembriks 2018 ametile ja komisjonile ning põhjendavad pikendamist.

3. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste õigusnormide tekstid.

5. Käesoleva direktiivi artikli 13, artikli 14 lõigete 1–8, 11 ja 12, artikli 15 lõigete 1–9, artikli 16 lõike 1, artiklite 19–26, artiklite 45, 46 ja 47, artikli 49 lõigete 1–4 ja artikli 54 ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose ja Malta suhtes seni, kuni nende territooriumidele ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Kohe kui avalik-õiguslik või eraõiguslik isik esitab ametliku taotluse ehitada raudteeliin, mida hakkab kasutama üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat, võtavad asjaomased liikmesriigid vastu meetmed, et rakendada kahe aasta jooksul alates taotluse laekumisest need artiklid, millele osutatakse esimeses lõigus.

Artikkel 58

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2008/57/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2020, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt käesoleva direktiivi VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 59

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 60

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 11. mai 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2015. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 57, 12.2.2016, lk 1). Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta raudteeohutust käsitlev direktiiv (EL) 2016/798 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 102).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(12) Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

(13) Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkonna dialoogikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2005. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(16) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6).

I LISA

Liidu raudteesüsteemi elemendid

1. Võrgustik

Käesoleva direktiivi tähenduses hõlmab liidu raudteevõrgustik järgmisi elemente:

a)	spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mis on varustatud üldiselt 250 km/h või suurema kiiruse tarvis;

b)	spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, mis on varustatud 200 km/h kiiruse tarvis;

spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused, ja mille kiirust tuleb igal üksikjuhul eraldi kohandada. See kategooria hõlmab ka kiirraudteevõrgustike ja tavaraudteevõrgustike vahelisi ühendusliine, jaamade läbisõiduliine, jaamadele ja depoodele juurdepääsu liine jne, millel kiirraudtee jaoks mõeldud veerem liigub tavarongide kiirusega;

d)	reisijateveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid;

e)	kombineeritud veoks ette nähtud tavaraudteeliinid (reisijate- ja kaubavedu);

f)	kaubaveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid;

g)	reisijatejaamad;

h)	kaubajaamad, kaasa arvatud ühendveoterminalid;

i)	eespool nimetatud komponente ühendavad liinid.

Võrgustik hõlmab liikluskorraldust, veeremi jälgimist ja navigeerimissüsteeme, andmetöötluse ja sidevahendite tehnilisi paigaldisi võrgustiku reisijate- ja kaubaveo kaugteenuste jaoks, et tagada võrgustiku turvaline ja ühtlane käitamine ning tõhus liikluskorraldus.

2. Veeremiüksused

Käesoleva direktiivi tähenduses käsitatakse liidu veeremiüksusena kõiki veeremiüksusi, mis võivad tõenäoliselt liikuda kogu liidu raudteevõrgustikus või selle osas:

—	vedurid ja reisijavagunid, sealhulgas diisel- ja elektrivedurid, iseliikuvad diisel- ja elektrirongid ning reisirongi vagunid;

—	kaubavagunid, sealhulgas tervele võrgustikule ettenähtud madalad veeremiüksused ja veokite kandmiseks ettenähtud veeremiüksused;

—	eriveeremid, näiteks teemasinad.

See veeremiüksuste loetelu hõlmab ka selliseid veeremiüksusi, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks punktis 1 kirjeldatud erinevat liiki kiirliinidel.

II LISA

ALLSÜSTEEMID

1. Allsüsteemide loetelu

Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib liidu raudteesüsteemi moodustava süsteemi jaotada järgmisteks allsüsteemideks:

struktuuriliste valdkondade allsüsteem:

—

taristu;

—	energiavarustus;

—	raudteeäärne kontroll ja signaalimine;

—	rongisisene kontroll ja signaalimine;

—	veerem, või

funktsionaalsete valdkondade allsüsteem:

—	käitamine ja liikluskorraldus;

—

hooldus;

—	telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks.

2. Allsüsteemide kirjeldus

Amet esitab iga allsüsteemi või allsüsteemi osa kohta koostalitluse komponentide ja aspektide loetelu asjakohase KTK kavandi koostamise ajal. Ilma et see piiraks koostalitlusega seotud asjaolude ja komponentide valikut või järjekorda, mille alusel nende kohta kehtestatakse KTK, kuuluvad allsüsteemi järgmised osad.

2.1. Taristu

Rööbastee, pöörangud, raudteeülesõidukohad, rajatised (sillad, tunnelid jne), raudteega seotud jaamaosad (sealhulgas sissekäigud, perroonid, juurdepääsualad, teeninduspunktid, tualetid ja infosüsteemid ning puudega isikute ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks ette nähtud juurdepääsuvõimalused kõikidele eespool nimetatud komponentidele), ohutus- ja kaitsevahendid.

2.2. Energiavarustus

Elektrisüsteemid, kaasa arvatud kontaktõhuliinid ning elektritarbimise mõõte- ja maksustamissüsteemide raudteeäärsed seadmed.

2.3. Raudteeäärne kontroll ja signaalimine

Kõik raudteeäärsed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.4. Raudteeäärne kontroll ja signaalimine

Kõik rongisisesed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.5. Käitamine ja liikluskorraldus

Menetlused ja seadmed, mis võimaldavad erinevate struktuuriliste allsüsteemide, eriti rongikoosseisu ja vedurijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse allsüsteemide järjepidevat käitamist nii normaalsetel kui ka halvenenud tingimustel.

Töötajate kvalifikatsioon, mida võidakse nõuda mis tahes raudteeteenuse osutamisel.

2.6. Telemaatilised seadmed

Vastavalt I lisale koosneb see allsüsteem kahest osast:

a)	reisijateveoteenuste seadmed, sealhulgas süsteemid, mis edastavad reisijatele teavet enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteemid, pagasi korraldamine ja rongide ning teiste transpordiliikide vaheliste ühenduste haldamine;

b)	kaubaveoteenuste seadmed, sealhulgas infosüsteemid (kauba ja rongide jälgimine reaalajas), sorteerimis- ja jaotussüsteemid, broneerimis-, makse- ja arvesüsteemid, ühenduste korraldamine teiste transpordiliikidega ning elektrooniliste saatedokumentide koostamine.

2.7. Veerem

Struktuuriüksus, rongi kõikide seadmete juhtimissüsteem, vooluvõtuseadmed, veojõu- ja energiamuundurid, rongisisesed elektritarbimise mõõte- ja maksustamisseadmed, pidurdussüsteem, haakeseadmed, veermikud (pöördvankrid, teljed jne) ja vedrustus, uksed, inimene/masin-liidesed (vedurijuht, rongi personal ja reisijad, sh juurdepääsuvõimalused puudega isikutele ja piiratud liikumisvõimega isikutele, passiivsed või aktiivsed ohutusseadmed ja reisijate ning rongi personali tervishoiu jaoks vajalikud vahendid.

2.8. Hooldus

Protseduurid, seadmed, hooldustööde logistikakeskused ja reservid, mis võimaldavad kohustuslike parandustööde ja ennetavate hooldustööde tegemist, et tagada liidu raudteesüsteemi koostalitlus ja nõutavad tööparameetrid.

III LISA

OLULISED NÕUDED

1. Üldnõuded

1.1. Ohutus

1.1.1. Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja jälgimine peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.

1.1.2. Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega. Piduriseadmestiku parameetrid peavad tagama, et peatamine on võimalik antud pidurdusvahemaa piires maksimaalsel lubatud kiirusel.

1.1.3. Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid, mis on kindlaks määratud nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega.

1.1.4. Püsiseadmete ja veeremi ehitus ning materjalide valik peavad tulekahju korral piirama tule puhkemist ja levikut ning tule ja suitsu tagajärgi.

1.1.5. Kasutajate käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist ega kasutajate tervist ja ohutust, kui seadiseid kasutatakse ettenähtud viisil, kuigi mitte vastavalt ülespandud juhistele.

1.2. Töökindlus ja käideldavus

Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide jälgimine ja hooldus peavad olema korraldatud, tehtud ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.

1.3. Tervisekaitse

1.3.1. Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudteetaristutes.

1.3.2. Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral.

1.4. Keskkonnakaitse

1.4.1. Raudteesüsteemi rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta süsteemi projekteerimise etapil kooskõlas liidu õigusega.

1.4.2. Materjalid, mida kasutatakse rongides ja taristutes, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.

1.4.3. Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse seadmete ja riiklike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.

1.4.4. Raudteesüsteem peab olema projekteeritud ja seda tuleb käitada nii, et see ei põhjustaks lubamatut mürataset:

—	direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 3 määratletud raudteeinfrastruktuuri lähedal asuvates piirkondades ning

—	juhikabiinis.

1.4.5. Raudteesüsteemi käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada sellist maapinna vibratsiooni, et tavapärases korras olles häirib see taristu lähedal toimuvat tegevust ja raudtee lähedal asuvaid piirkondi.

1.5. Tehniline ühilduvus

Taristu ja püsiseadmete tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja raudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega. See nõue hõlmab veeremiüksuse allsüsteemide ohutut integreerimist taristuga.

Kui kõnealustest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, siis võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus.

1.6. Juurdepääsetavus

1.6.1. Taristu ja veeremi allsüsteemid peavad olema juurdepääsetavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, et tagada neile teistega võrdne juurdepääs, kasutades selleks takistuste ennetamist või kõrvaldamist ning muid asjakohaseid meetmeid. See hõlmab allsüsteemide avaliku juurdepääsuga osade projekteerimist, ehitust, uuendamist, ümberehitamist, hooldust ja käitamist.

1.6.2. Käitamise ja reisijateveo telemaatiliste seadmete allsüsteemidel peab olema vajalik funktsionaalsus, mis on nõutav juurdepääsu hõlbustamiseks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks, et tagada neile teistega võrdne juurdepääs, kasutades selleks takistuste ennetamist või kõrvaldamist ning muid asjakohaseid meetmeid.

2. Igale allsüsteemile eriomased nõuded

2.1. Taristu

2.1.1. Ohutus

Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et hoida ära soovimatu juurdepääs seadmetele.

Tuleb võtta meetmeid, et piirata inimesi ähvardavaid ohtusid, eriti kui rongid sõidavad raudteejaamadest läbi.

Taristud, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis piirab inimeste terviseriske (stabiilsus, tulekahju, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne).

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites ja viaduktidel.

2.1.2. Juurdepääsetavus

Taristu allsüsteemid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema juurdepääsetavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele vastavalt punktile 1.6.

2.2. Energiavarustus

2.2.1. Ohutus

Toitesüsteemide töö ei tohi kahjustada rongide või inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja kolmandad isikud) ohutust.

2.2.2. Keskkonnakaitse

Elektriliste või termiliste toitesüsteemide töö ei tohi keskkonda häirida rohkem, kui piirmääradega on ette nähtud.

2.2.3. Tehniline ühilduvus

Kasutatavad elektrilised/termilised toitesüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

—	võimaldama rongidel saavutada kindlaksmääratud tööparameetreid,

—	elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma rongidele paigaldatud vooluvõtuseadmetega.

2.3. Kontroll ja signaalimine

2.3.1. Ohutus

Kasutatavad kontrolli- ja signaalimisseadmed ning menetlused peavad rongidel võimaldama liikuda ohutuse tasemel, mis vastab võrgustikule seatud eesmärkidele. Kontrolli- ja signaalimissüsteemid peavad tagama selliste rongide ohutu liikumise, millel on lubatud liikuda halvenenud tingimustes.

2.3.2. Tehniline ühilduvus

Kõiki uusi taristuid ja veeremeid, mis on toodetud või mida on arendatud pärast ühilduvate kontrolli ja signaalimise allsüsteemide vastuvõtmist, tuleb kohandada süsteemides kasutamiseks.

Vedurijuhiruumidesse paigaldatud kontrolli- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kindlaksmääratud tingimustel kogu raudteesüsteemi piires.

2.4. Veerem

2.4.1. Ohutus

Veeremite ja nende ühenduste ehitus peab olema projekteeritud viisil, mis kaitseb reisijate ja vedurijuhi ruume kokkupõrke või rööbastelt mahajooksmise korral.

Elektriseadmestik ei tohi kahjustada ohutust ega kontrolli- ja signaalimisseadmete toimimist.

Pidurdusmehhanismid ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega.

Tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust.

Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja kaasasolevale personalile, et nendega ühendust võetaks.

Tuleb tagada rongidesse sisenevate ja neist väljuvate reisijate ohutus. Juurdepääsu-ustel peab olema avamis- ja sulgemissüsteem, mis tagab reisijate turvalisuse.

Tuleb tagada tähistatud avariiväljapääsude olemasolu.

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

Piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem rongides on rangelt nõutav.

Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil on võimalik inimestega suhelda.

Reisijatele tuleb kergesti mõistetaval viisil ja põhjalikult selgitada nende suhtes nii rongijaamades kui ka rongides kohaldatavaid eeskirju.

2.4.2. Töökindlus ja käideldavus

Olulise tähtsusega seadmete, liikumis-, veo- ja pidurdusseadmete ning samuti kontrollisüsteemi ehitus peab halvenenud olukorras võimaldama rongil töötamist jätkata kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.

2.4.3. Tehniline ühilduvus

Elektriseadmestik peab ühilduma kontrolli- ja signaalimisseadmete tööga.

Elektrilise veojõu korral peavad vooluvõtuseadmete omadused võimaldama rongidel liikuda raudteesüsteemivõrgu toitesüsteemis.

Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama, võttes arvesse vastavaid kliimatingimusi.

2.4.4. Juhtseadised

Rongid peavad olema varustatud salvestusseadmega. Kõnealuse seadmega kogutud andmed ja nende töötlemine peab olema ühtlustatud.

2.4.5. Juurdepääsetavus

Veeremi allsüsteemid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema juurdepääsetavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele vastavalt punktile 1.6.

2.5. Hooldus

2.5.1. Tervisekaitse ja ohutus

Keskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja protseduurid peavad tagama allsüsteemi ohutu töötamise ning ei tohi kahjustada inimeste tervist ega ohutust.

2.5.2. Keskkonnakaitse

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja protseduurid ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saaste taset.

2.5.3. Tehniline ühilduvus

Raudteerongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute teostamist kõikidel veeremitel, mille jaoks need on projekteeritud.

2.6. Käitamine ja liikluskorraldus

2.6.1. Ohutus

Võrgustiku käituseeskirjade ning vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kutsekvalifikatsiooni ühtlustatus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid.

Käitamise ja hoolduse intervallide, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolituse ja kvalifikatsiooni ning asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteemi reguleeritus peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse.

2.6.2. Töökindlus ja käideldavus

Hooldustegevus ja selle perioodid, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning hoolduskeskustes asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate poolt sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama süsteemi töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.

2.6.3. Tehniline ühilduvus

Võrgustiku käituseeskirjade ning vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni ühtlustatus peab tagama raudteesüsteemi tõhusa käitamise, pidades silmas riigipiire ületavate ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid.

2.6.4. Juurdepääsetavus

Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et tagada vajaliku funktsionaalsuse sätestamine käituseeskirjades, mis on nõutav juurdepääsu tagamiseks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks.

2.7. Telemaatilised seadmed kauba- ja reisijateveo jaoks

2.7.1. Tehniline ühilduvus

Olulised nõuded telemaatiliste seadmete kohta tagavad teeninduse minimaalse taseme reisijate- ja kaubaveoettevõtjate jaoks, eriti tehnilise ühilduvuse osas.

Tuleb võtta meetmeid, et tagada järgmine:

—	andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide arendamine viisil, mis võimaldab maksimaalset andmevahetust erinevate taotlejate ja ettevõtjate vahel, välja arvatud konfidentsiaalsed äriandmed;

—	kasutajate lihtne juurdepääs teabele.

2.7.2. Töökindlus ja käideldavus

Andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide kasutusviisid, haldamine, ajakohastamine ja hooldus peavad tagama süsteemide tõhususe ja kvaliteetse teeninduse.

2.7.3. Tervisekaitse

Süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse miinimumeeskirjadele.

2.7.4. Ohutus

Ohutusega seotud teabe säilitamine või edastamine peab toimuma sobival tasemel terviklikult ja töökindlalt.

2.7.5. Juurdepääsetavus

Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada reisijateveo telemaatiliste seadmete allsüsteemide vajalik funktsionaalsus, mis on nõutav juurdepääsu tagamiseks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks.

IV LISA

ALLSÜSTEEMIDE EÜ VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

„EÜ vastavustõendamine“ – artikli 15 kohase taotleja järgitav menetlus tõendamaks, et täidetakse allsüsteemiga seotud asjakohaste liidu õiguse nõudeid ning asjakohaseid siseriiklikke eeskirju, ning et allsüsteemi kasutuselevõtmiseks võib loa anda.

2. MÄÄRATUD ASUTUSE VÄLJASTATUD VASTAVUSTÕENDAMISE SERTIFIKAAT

2.1. Sissejuhatus

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on vastavustõendamine viitega koostalitluse tehnilistele kirjeldustele menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja sertifitseerib, et allsüsteem vastab asjakohasele koostalitluse tehnilisele kirjeldusele (KTK).

See ei piira taotleja kohustusi täita muudest kohaldatavatest liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning muude eeskirjadega ettenähtud hindamisasutuste tehtavaid vastavustõendamised.

2.2. Vastavustõendamise vaheteatis

2.2.1 Põhimõtted

Taotleja taotlusel võib vastavustõendamine hõlmata allsüsteemide teatud osasid või see võib piirduda vastavustõendamise menetluse teatud etappidega. Sel juhul võib vastavustõendamise tulemused dokumenteerida vastavustõendamise vaheteatises, mille väljastab taotleja valitud teavitatud asutus. Vastavustõendamise vaheteatises peab olema viide KTKdele, millele vastavust on hinnatud.

2.2.2 Allsüsteemi osad

Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist iga osa kohta, milleks ta on allsüsteemi jaganud. Iga osa kontrollitakse igas etapis vastavalt punktile 2.2.3.

2.2.3 Vastavustõendamise menetluse etapid

Allsüsteemi või allsüsteemi teatud osasid kontrollitakse igas järgmises etapis:

a)	üldine projekteerimine;

b)	tootmine: ehitamine, sealhulgas eelkõige tsiviilehitustööd, komponentide valmistamine, kokkupanemine ja üldine seadistamine;

c)	lõplik katsetamine.

Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist kogu allsüsteemi või tema poolt jagatud osa kohta (vt punkt 2.2.2) projekteerimisetapi (kaasa arvatud tüübikatsetused) ja tootmisetapi puhul.

2.3. Vastavustõendamise sertifikaat

2.3.1. Vastavustõendamise eest vastutavad teavitatud asutused hindavad allsüsteemi projekteerimist, tootmist ja lõplikku katsetamist ning koostavad vastavustõendamise sertifikaadi, mis on ette nähtud taotleja jaoks, kes omakorda koostab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. Vastavustõendamise sertifikaadis peab olema viide KTKdele, millele vastavust on hinnatud.

Kui allsüsteemi vastavust kõigile asjakohastele KTKdele ei ole hinnatud (näiteks erandi, ümberehitamise või uuendamise puhul KTKde osalise rakendamise, KTK üleminekuaja või erijuhtumi korral), esitatakse vastavustõendamise sertifikaadis täpsed viited nendele KTKdele või nendele osadele, millele vastavust ei ole teavitatud asutus vastavustõendamise menetluse käigus kontrollinud.

2.3.2. Kui on väljastatud vastavustõendamise vaheteatis, võtab allsüsteemi vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus neid vastavustõendamise vaheteatisi arvesse ning teeb enne vastavustõendamise sertifikaadi väljastamist järgmist:

a)	kontrollib, et vastavustõendamise vaheteatis hõlmab nõuetekohaselt KTKde asjakohaseid nõudeid;

b)	kontrollib kõiki vastavustõendamise vaheteatisega hõlmamata aspekte ja

c)	kontrollib allsüsteemi kui terviku lõplikku katsetamist.

2.3.3. Kui muudetakse vastavustõendamise sertifikaadiga hõlmatud allsüsteemi, viib teavitatud asutus läbi üksnes need kontrollid ja katsetused, mis on muudatustega seotud ja nende puhul vajalikud – hindamine on seotud üksnes muudetava allsüsteemi osade ja nende liidestega nende osadega, mida ei muudeta.

2.3.4 Iga teavitatud asutus, kes osaleb allsüsteemi vastavustõendamises, koostab artikli 15 lõike 4 kohase dokumentatsiooni, mis hõlmab tema tegevuse ulatust.

2.4. EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasnev tehniline dokumentatsioon

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasneva tehnilise dokumentatsiooni koostab taotleja ja see peab sisaldama järgmist:

kõnealuse allsüsteemi suhtes asjakohased projekteerimisega seotud tehnilised parameetrid, näiteks üldised ja detailsed ehitamisega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjeldus tasemel, mis on piisav, et dokumenteerida tehtud vastavustõendamine, käitamis- ja hooldusdokumendid jne;

b)	loetelu allsüsteemi inkorporeeritud koostalitlusvõime komponentidest, millele on viidatud artikli 4 lõike 3 punktis d;

artikli 15 lõikes 4 osutatud dokumentatsioon, mille koostab allsüsteemi vastavustõendamises osalev iga teavitatud asutus ja mis sisaldab järgmist:

—

koopiad EÜ vastavustõendamise deklaratsioonidest või vajaduse korral EÜ kasutussobivuse deklaratsioonidest, mis on ette nähtud artikli 4 lõike 3 punktis d osutatud koostalitlusekomponentide jaoks; kui see on asjakohane, lisatakse neile vastavad arvutused ning protokollide koopiad katsetuste ja hindamiste kohta, mida teostasid teavitatud asutused üldiste tehniliste kirjelduste alusel;

—	vastavustõendamise sertifikaadiga kaasnev vastavustõendamise vaheteatis, kui see on olemas, koos teavitatud asutuse poolt vastavustõendamise vaheteatisele tehtud kehtivuskontrolli tulemustega;

—

vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutuse allkirjastatud vastavustõendamise sertifikaat koos vastavate arvestusmärkustega, milles sätestatakse, et allsüsteem vastab asjakohaste KTKde nõuetele, ning nimetatakse allsüsteemi tegevuse ajal märgitud reservatsioonid, mis jäid kehtima; samuti tuleks vastavustõendamise sertifikaadile lisada inspekteerimis- ja auditiaruanded, mille on koostanud kõnealune asutus seoses vastavustõendamisega, nagu on määratletud punktides 2.5.2 ja 2.5.3;

d)	muude liidu õigusaktidega kooskõlas väljastatud vastavustõendamise sertifikaadid;

kui vastavalt artikli 18 lõike 4 punktile c ja artikli 21 lõike 3 punktile c on nõutav ohutu integreerimise kontrollimine, lisatakse tehnilisele dokumentatsioonile hindaja aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (1) artikli 6 lõikes 3 viidatud riskihindamise ühiste ohutusmeetodite kohta.

2.5. Järelevalve teavitatud asutuste poolt

2.5.1. Tootmise kontrollimise eest vastutaval teavitatud asutusel peab olema pidev juurdepääs ehitusplatsidele, tootmistsehhidele ja ladustamisaladele ning vajaduse korral eeltöötlemis- ja katsetamisrajatistele ning üldse kõikidele tööpaikadele, mida asutus peab oma ülesande täitmisel vajalikuks kontrollida. Teavitatud asutus peab taotlejalt saama kõik selleks otstarbeks vajalikud dokumendid, eelkõige allsüsteemiga seotud rakendusplaanid ja tehnilise dokumentatsiooni.

2.5.2. Rakendamise kontrollimise eest vastutav teavitatud asutus peab regulaarselt tegema auditeid, et kinnitada vastavust asjakohas(t)ele KTK(de)le. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama auditiaruande. Teatavatel ehitamise etappidel võib olla vajalik asutuse kohalolek.

2.5.3. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tööpaiku ja tootmistsehhe ette teatamata külastada. Selliste külastuste ajal võib teavitatud asutus teha täieliku või osalise auditi. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama inspekteerimisaruande ja vajaduse korral auditiaruande.

2.5.4. Teavitatud asutusel on võimalus kontrollida koostalitlusvõime komponendiga varustatud allsüsteemi, et hinnata seal, kus vastav KTK seda nõuab, allsüsteemi kasutuskõlblikkust kavandatud raudteeümbruse piires.

2.6. Esitamine

Taotleja peab säilitama EÜ vastavustõendamise sertifikaadiga kaasneva tehnilise dokumentatsiooni koopia allsüsteemi kasutusaja jooksul. Dokumendid tuleb saata igale liikmesriigile või ametile, kui nad seda taotlevad.

Kasutuselevõtu loa saamiseks esitatav dokumentatsioon tuleb esitada asutusele, kust soovitakse luba saada. Riiklik ohutusasutus või amet võivad nõuda, et koos loaga esitatud dokumentide osa(d) tõlgitakse nende keelde.

2.7. Avaldamine

Iga teavitatud asutus peab regulaarselt avaldama asjakohast teavet järgmiste dokumentide kohta:

a)	laekunud vastavustõendamise ja vastavustõendamise vaheteatise taotlused;

b)	koostalitusvõime komponentide vastavuse ja kasutuskõlblikkuse hindamise taotlus;

c)	väljastatud või tagasilükatud vastavustõendamise vaheteatised;

d)	väljastatud või tagasilükatud vastavussertifikaadid ja EÜ sertifikaadid kasutuskõlblikkuse kohta;

e)	väljastatud või tagasilükatud vastavustõendamise sertifikaadid.

2.8. Keel

EÜ vastavustõendamise menetlusega seotud dokumentatsioon ja kirjavahetus peavad olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus taotleja on registreeritud, või liidu ametlikus keeles, mille taotleja on heaks kiitnud.

3. MÄÄRATUD ASUTUSE VÄLJASTATUD VASTAVUSTÕENDAMISE SERTIFIKAAT

3.1. Sissejuhatus

Juhul kui kohaldatakse siseriiklikke eeskirju, hõlmab vastavustõendamine menetlust, mille kohaselt artikli 15 lõike 8 alusel määratud asutus (edaspidi „määratud asutus“) kontrollib ja sertifitseerib, et allsüsteem vastab artikli 14 kohaselt teatatud siseriiklikele eeskirjadele iga liikmesriigi puhul, kus kavatsetakse allsüsteemi jaoks kasutuselevõtmiseks luba anda.

3.2. Vastavustõendamise sertifikaat

Määratud asutus koostab taotleja jaoks ette nähtud vastavustõendamise sertifikaadi.

Sertifikaat sisaldab täpset viidet siseriiklikule eeskirjale, millele vastavust on määratud asutus vastavustõendamise menetluse käigus kontrollinud.

Veeremiüksust moodustavate allsüsteemidega seotud siseriiklike eeskirjade olemasolu korral jagab määratud asutus sertifikaadi kahte ossa, millest üks osa hõlmab viiteid nendele siseriiklikele eeskirjadele, mis on rangelt seotud üksnes veeremiüksuse ja asjakohase võrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ning teine osa hõlmab kõiki ülejäänud siseriiklikke eeskirju.

3.3. Dokumentatsioon

Siseriiklike eeskirjade olemasolu korral tuleb vastavustõendamise sertifikaadiga kaasnev dokumentatsioon, mille on koostanud määratud asutus, lisada EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasnevale punktis 2.4 viidatud tehnilisele dokumentatsioonile ja seal peavad olema esitatud tehnilised andmed, mida on vaja, et hinnata allsüsteemi vastavust nendele siseriiklikele eeskirjadele.

3.4. Keel

4. ALLSÜSTEEMIDE OSADE VASTAVUSTÕENDAMINE KOOSKÕLAS ARTIKLI 15 LÕIKEGA 7

Kui vastavustõendamise sertifikaat antakse välja teatavate allsüsteemi osade kohta, kohaldatakse käesoleva lisa sätteid nende osade suhtes mutatis mutandis.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

V LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiivid koos nende järjestikuste muudatustega

(osutatud artiklis 58)

Direktiiv 2008/57/EÜ	(ELT L 191, 18.7.2008, lk 1)
Direktiiv 2009/131/EÜ	(ELT L 273, 17.10.2009, lk 12)
Direktiiv 2011/18/EL	(ELT L 57, 2.3.2011, lk 21)

B OSA

Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtajad

(osutatud artiklis 57)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtaeg
2008/57/EÜ	19. juuli 2010
2009/131/EÜ	19. juuli 2010
2011/18/EL	31. detsember 2011

VI LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2008/57/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 punktid a–z	Artikli 2 lõiked 1–5, 7–17 ja 19–28
–	Artikli 2 lõiked 6, 18 ja 29–45
Artikkel 3	–
Artikkel 4	Artikkel 3
Artikli 5 lõige 1 kuni lõike 3 punkt g	Artikli 4 lõige 1 kuni lõike 3 punkt g
–	Artikli 4 lõike 3 punktid h ja i
Artikli 5 lõiked 4–8	Artikli 4 lõiked 4–8
Artikkel 6	Artikkel 5
Artikkel 7	Artikkel 6
Artikkel 8	–
Artikkel 9	Artikkel 7
Artikkel 10	Artikkel 8
Artikkel 11	Artikkel 9
Artikkel 12	–
Artikkel 13	Artikkel 10
Artikkel 14	Artikkel 11
Artikli 15 lõige 1	Artikli 18 lõige 2
Artikli 15 lõiked 2 ja 3	–
Artikkel 16	Artikkel 12
Artikkel 17	Artiklid 13 ja 14
Artikkel 18	Artikkel 15
Artikkel 19	Artikkel 16
–	Artikkel 17
–	Artikkel 18 (välja arvatud lõige 3)
–	Artiklid 19, 20, 21, 22 ja 23
Artikkel 20	–
Artikkel 21	–
Artiklid 22–25	–
Artikkel 26	Artikkel 24
Artikkel 27	Artikli 14 lõige 10
–	Artikkel 26
Artikkel 28 ja VIII lisa	Artiklid 27–44
–	Artikkel 45
Artikkel 29	Artikkel 51
Artiklid 30 ja 31	–
Artikkel 32	Artikkel 46
Artikkel 33	Artikli 47 lõiked 3, 4, 6 ja 7
–	Artikli 47 lõiked 1, 2 ja 5
Artikkel 34	Artikkel 48
Artikkel 35	Artikkel 49
Artikkel 36	–
–	Artikkel 50
Artikkel 37	Artikkel 52
Artikkel 38	Artikkel 57
Artikkel 39	Artikkel 53
–	Artiklid 54 ja 55
–	Artikkel 56
Artikkel 40	Artikkel 58
Artikkel 41	Artikkel 59
Artikkel 42	Artikkel 60
I–III lisa	I–III lisa
IV lisa	Artikli 9 lõige 2
V ja VI lisa	Artikli 15 lõige 9
VI lisa	IV lisa
VII lisa	Artikli 14 lõige 10
VIII lisa	Artiklid 30, 31 ja 32
IX lisa	Artikli 7 lõige 5
X lisa	IV lisa
XI lisa	VI lisa

Komisjoni avaldus selgitavate dokumentide kohta

Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tunnistasid oma 27. oktoobri 2011. aasta ühises poliitilises deklaratsioonis selgitavate dokumentide kohta, et teave, mille liikmesriigid esitavad komisjonile direktiivide riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise kohta, peab olema selge ja täpne, et komisjonil oleks lihtsam täita oma ülesannet teostada järelevalvet ELi õiguse kohaldamise üle. Käesoleval juhul oleks sel eesmärgil kasu olnud selgitavatest dokumentidest. Komisjon tunneb kahetsust, et lõplik tekst vastavaid sätteid ei sisalda.

26.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 138/102

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/798,

11. mai 2016,

raudteeohutuse kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (4) on oluliselt muudetud. Kuna on vaja teha täiendavaid muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Direktiiviga 2004/49/EÜ loodi ühine raudteeohutuse õigusraamistik nii, et ühtlustati ohutuseeskirjade sisu, raudteeveo-ettevõtjatele ohutustunnistuste väljastamist, riiklike ohutusasutuste ülesandeid ja rolli ning õnnetusjuhtumite uurimist. Selleks et jätkata ühtse Euroopa raudteepiirkonna edasisele arendamisele suunatud jõupingutusi, on direktiiv 2004/49/EÜ vaja põhjalikult läbi vaadata.

(3)

Metroode, trammide ja muude kergraudteesüsteemide suhtes kehtivad paljudes liikmesriikides kohalikud tehnilised nõuded ning need süsteemid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (5) kohaldamisalast välja jäetud. Käesoleva direktiivi ja direktiivi (EL) 2016/797 rakendamise hõlbustamiseks peaks neil direktiividel olema ühesugune kohaldamisala. Seetõttu tuleks kõnealused kohalikud süsteemid käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(4)

Kuivõrd mõne käesolevas direktiivis osutatud mõiste kohaldamine metroode ja muude kohalike süsteemide suhtes võib osutuda kasulikuks, tuleks liikmesriikidel lubada otsustada kohaldada kõnealuste süsteemide suhtes käesoleva direktiivi teatavaid sätteid, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamisala. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema lubatud mitte kohaldada teatavaid kohustusi, nagu siseriiklikest eeskirjadest teavitamine ja aruandlus.

(5)

Liidu raudteesüsteemi ohutustase on üldiselt kõrge, eriti maanteetranspordiga võrreldes. Raudteeohutuse tase tuleks üldiselt säilitada ja seda tuleks pidevalt tõsta, kui see on teostatav, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ning liidu ja rahvusvahelise õiguse arengut. Esmatähtsaks tuleks pidada õnnetuste ennetamist. Samuti tuleks arvesse võtta inimtegurite mõju.

(6)	Juhul kui liikmesriik kehtestab kõrgema ohutustaseme, peaks ta tagama, et vastuvõetud eeskiri ei takista koostalitlust ega põhjusta diskrimineerimist.

(7)	Liidu raudteesüsteemi peamised osalised, taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad peaksid kandma täit vastutust süsteemi ohutuse eest, igaüks omas osas. Kui see on asjakohane, peaksid nad tegema koostööd riskikontrollimeetmete rakendamisel.

(8)

Ilma et see piiraks raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vastutust raudteeohutuse arendamise ja parandamise eest, ei tuleks välistada teiste osaliste, nagu hoolduse eest vastutavate üksuste, tootjate, vedajate, saatjate, kaubasaajate, täitjate, tühjendajate, laadijate, mahalaadijate, hoolduse tarnijate, valdajate, teenuseosutajate ning tellijate vastutust oma toodete, teenuste ja protsesside eest. Iga liidu raudteesüsteemi osaline peaks vastutama selle eest, et teistele osalistele edastatakse terviklik ja tõene asjakohane teave, mis võimaldab kontrollida, kas veeremiüksused on töökorras. Eelkõige hõlmab see teavet konkreetse veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatuid, laadimistoimingute jälgitavust ja saatelehti.

(9)

Iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus peaks tagama, et tema töövõtjad ja muud osalised rakendavad riskikontrollimeetmeid. Selleks peaks iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus kohaldama ühiste ohutusmeetoditega ette nähtud jälgimismeetodeid. Nende töövõtjad peaksid rakendama seda menetlust lepinguliste kokkulepete kaudu. Kuna sellised kokkulepped on raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimise süsteemi oluline osa, peaksid raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad kõnealused kokkulepped avalikustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/796 (6) asutatud Euroopa Liidu Raudteeameti („amet“) või riikliku ohutusasutuse taotlusel järelevalvetegevuse kontekstis.

(10)	Liikmesriigid peaksid edendama vastastikuse usalduse, usaldusväärsuse ja õppimise kultuuri, kus raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate töötajaid julgustatakse panustama ohutuse arendamisse, tagades samal ajal nende konfidentsiaalsuse.

(11)

Järk-järgult on kehtestatud ühised ohutuseesmärgid ja ühised ohutusmeetodid, et tagada kõrge ohutustase ning seda tõsta, kui see on vajalik ja mõistlikult teostatav. Need peaksid olema ohutuse ja käitajate tulemuslikkuse hindamise vahendid nii liidu tasandil kui ka liikmesriikides. On kehtestatud ühised ohutusnäitajad, et hinnata, kas süsteemid vastavad ühistele ohutuseesmärkidele, ning hõlbustada raudteede ohutustaseme jälgimist.

(12)

Järk-järgult toimub siseriiklike eeskirjade (mille aluseks on sageli siseriiklikud tehnilised standardid) asendamine ühistel standarditel põhinevate eeskirjadega, mis on kehtestatud ühiste ohutuseesmärkide, ühiste ohutusmeetodite ja koostalitluse tehniliste kirjeldustega (KTKd). Selleks et kõrvaldada koostalitluse tõkked, tuleks KTKde kogu liidu raudteesüsteemile laiendamisega ja KTKde avatud punktide sulgemisega vähendada siseriiklike eeskirjade, sealhulgas käituseeskirjade hulka. Selleks peaksid liikmesriigid oma siseriiklike eeskirjade süsteemi pidevalt ajakohastama, jätma vananenud eeskirjad kõrvale ning teavitama sellest viivitamata komisjoni ja ametit.

(13)

Siseriiklikud eeskirjad peaksid olema sõnastatud ja avaldatud nii, et iga võimalik siseriikliku võrgustiku kasutaja saaks neist aru. Sellistes eeskirjades viidatakse aga sageli muudele dokumentidele, näiteks riiklikele standarditele, Euroopa standarditele ja rahvusvahelistele standarditele või muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, mis võivad osaliselt või tervikuna olla kaitstud intellektuaalomandiõigustega. Seetõttu on asjakohane, et avaldamiskohustust ei kohaldata igale dokumendile, millele siseriiklikes eeskirjades otseselt või kaudselt viidatakse.

(14)

Siseriiklikud eeskirjad hõlmavad sageli nõudeid, mis on asjakohased osalt koostalitluse ja osalt ohutuse eesmärkidel. Kuna ohutus on direktiivi (EL) 2016/797 oluline nõue, võib siseriiklik eeskiri olla asjakohane direktiivi (EL) 2016/797 ja käesoleva direktiivi puhul. Seega tuleks loobuda vastavalt direktiivis 2004/49/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/57/EÜ (7) määratletud mõistete „siseriiklikud ohutuseeskirjad“ ja „siseriiklikud tehnilised eeskirjad“ eristamisest ning asendada need mõistega „siseriiklikud eeskirjad“, millest tuleb teavitada kas direktiivi (EL) 2016/797, käesoleva direktiivi või nende mõlema alusel. Siseriiklikest eeskirjadest tuleb teavitada direktiivi (EL) 2016/797 alusel eelkõige juhul, kui need on seotud struktuursete allsüsteemide turule laskmisega või kasutusele võtmisega. Nimetatud eeskirjadest tuleks teavitada käesoleva direktiivi alusel, kui need on seotud liidu raudteesüsteemi toimimisega või käesoleva direktiivi konkreetsete valdkondadega, sealhulgas osaliste roll, ohutustunnistused, ohutusload ja õnnetusjuhtumite uurimine.

(15)

Pidades silmas astmelist lähenemisviisi, mille eesmärk on kõrvaldada liidu raudteesüsteemi koostalitluse tõkked ja seega vähendada KTKde vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleks võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega alustaks projekte, mis muudaksid praeguse süsteemi veelgi keerukamaks, välja arvatud käesoleva direktiiviga ette nähtud erijuhtudel. Ohutusjuhtimise süsteem on tunnustatud vahend riskide kontrollimiseks, kusjuures taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad vastutavad selle eest, et õnnetusjuhtumite kordumise ärahoidmiseks võetakse kohe parandusmeetmeid. Liikmesriigid peaksid hoiduma uute siseriiklike eeskirjade kehtestamisest kohe pärast õnnetusjuhtumi toimumist, välja arvatud juhul, kui sellised uued eeskirjad on vajalikud kiireloomulise ennetava meetmena.

(16)	Rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemid on raudteeohutuse tagamiseks kriitilise tähtsusega. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtt liidu raudteevõrgustikus aitab ohutustaset olulisel määral tõsta.

(17)

Oma ülesannete ja kohustuste täitmisel peaksid taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad rakendama ohutusjuhtimise süsteemi, mis vastab liidu nõuetele ja sisaldab ühiseid elemente. Ohutust ja ohutusjuhtimise süsteemi rakendamist käsitlev teave tuleks esitada ametile ja asjaomase liikmesriigi riiklikule ohutusasutusele.

(18)	Ohutusjuhtimise süsteem peaks oma protsesside abil tagama, et inimese võimekust ja piiratust ning mõju inimese tegutsemisvõimele käsitletakse inimteguritealaste teadmiste kohaldamise kaudu ja tunnustatud meetodeid kasutades.

(19)

Raudtee-kaubaveoteenused peaksid hõlmama ka ohtlike kaupade vedu. Siiski tuleks omavahel eristada käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on säilitada liidu raudteesüsteemi ohutus ja seda võimaluse korral suurendada, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (8) eesmärki, milleks on peamiselt reguleerida ainete liigitust ja nende mahutite liigitust, sealhulgas mahutite ohutut laadimist, mahalaadimist ja kasutamist olemasolevas raudteesüsteemis. Seetõttu tuleks raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimise süsteemis võtta nõuetekohaselt arvesse ohtlike kaupade mahutite veost tulenevaid võimalikke täiendavaid riske, ilma et see piiraks direktiivi 2008/68/EÜ kohaldamist.

(20)

Kõik raudteeveo-ettevõtjad peaksid täitma samu ohutusnõudeid, et tagada raudteeohutuse kõrge tase ja neile kõigile võrdsed tingimused. Raudteeveo-ettevõtjal peaks raudteetaristule juurdepääsu saamiseks olema ohutustunnistus. Ohutustunnistusega tuleks tõendada, et raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud ohutusjuhtimise süsteemi ja et ta on suuteline täitma asjakohase tegevuspiirkonna asjakohaseid ohutusstandardeid ja -eeskirju. Kui amet annab välja ühtse ohutustunnistuse raudteeveo-ettevõtjatele, kelle tegevuspiirkond asub ühes või mitmes liikmesriigis, siis peaks amet ainsana hindama, kas raudteeveo-ettevõtja on korrektselt kehtestanud oma ohutusjuhtimise süsteemi. Asjakohastes riiklikes eeskirjades sätestatud nõuete hindamiseks tuleks kaasata kavandatud tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused.

(21)

On kehtestatud direktiivil 2004/49/EÜ põhinevad jälgimise, vastavushindamise, järelevalve ning riskihindamise ühtlustatud meetodid, mida tuleb kohaldada liidu raudteesüsteemi osaliste ja riiklike ohutusasutuste suhtes. Kõnealune õigusraamistik on piisavalt küps, et minna järk-järgult üle ühtsele ohutustunnistusele, mis kehtiks asjaomase raudteeveo-ettevõtja tegevuspiirkonnas.

(22)

Selleks et muuta raudteeveo-ettevõtjatele ühtse ohutustunnistuste väljaandmise kord tõhusamaks ja sidusamaks, on vaja anda ametile keskne roll selliste tunnistuste väljaandmisel. Kui taotleja tegevus piirdub ühe liikmesriigiga, peaks tal olema võimalik valida, kas esitada ühtse ohutustunnistuse taotlus määruses (EL) 2016/796 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu asjaomase liikmesriigi riiklikule ohutusasutusele või ametile. Taotleja tehtud valik peaks olema siduv, kuni taotlust läbi vaadatakse või see tagasi võetakse. Selline uus kord peaks aitama muuta liidu raudteesüsteemi tulemuslikumaks ja vähendada raudteeveo-ettevõtjate halduskoormust.

(23)

Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid vajaduse korral tegema ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisel omavahel koostööd ja jagama pädevust. Tuleks kehtestada selged sätted menetluskorra ja vaidluste lahendamise kohta olukordades, kus ametil ja riiklikel ohutusasutustel on lahkarvamusi ohutustunnistuste väljaandmisega seotud hinnangute kohta.

(24)	Ohutustunnistuste väljaandmisega seotud ülesannete ümberjaotamine riiklike ohutusasutuste ja ameti vahel peaks toimuma tõhusalt. Sel eesmärgil tuleks ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel sõlmida koostöölepingud.

(25)

Eelkõige tuleb koostöölepingutes arvesse võtta teatavate liikmesriikide geograafilist ja ajaloolist eripära, tagades samal ajal siseturu tõrgeteta toimimise. Kui tegevus piirdub võrgustikega, mis ajaloolistel või geograafilistel põhjustel nõuavad eriteadmisi, ja kui sellised võrgustikud on liidu ülejäänud raudteedesüsteemist isoleeritud, peaks taotlejal olema võimalus teostada vajalikud formaalsused kohapeal, asjaomaste riiklike ohutusasutustega suhtlemise teel. Selleks peaks ameti ja asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahel sõlmitavates koostöölepingutes halduskoormuse ja kulude vähendamise eesmärgil olema võimalik ette näha asjakohane ülesannete jaotus, ilma et see piiraks ameti lõppvastutust ühtse ohutustunnistuse väljaandmise eest.

(26)

Balti riikides (Eesti, Läti ja Leedu) asuvatel raudteevõrgustikel on rööpmelaius 1 520 mm, mis on sama nagu kolmandates naaberriikides, kuid erinev liidusisesest peamisest raudteevõrgustikust. Need Baltimaade võrgustikud on pärinud ühised tehnilised ja käitamisnõuded, mis tagavad de facto nendevahelise koostalitluse, ja sellega seoses võiks ühes nimetatud liikmesriigis välja antud ohutustunnistus laieneda ka ülejäänud nimetatud võrgustikele. Et hõlbustada tõhusat ja proportsionaalset ressursside jaotamist ohutustunnistuste andmiseks ning vähendada sellistel juhtudel taotleja jaoks finants- ja halduskoormust, peaksid ameti ja asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahelised konkreetsed koostöökokkulepped sisaldama vajaduse korral võimalust delegeerida ülesandeid neile riiklikele ohutusasutustele.

(27)

Käesolev direktiiv ei tohiks kaasa tuua ohutustaseme vähendamist ja kulude kasvu liidu raudteesektoris. Selleks peaksid amet ja riiklikud ohutusasutused olema täielikult vastutavad nende poolt antavate ühtsete ohutustunnistuste eest, võttes endale eelkõige lepingulise ja lepinguvälise vastutuse. Ametit või selle töötajaid puudutava kohtuliku uurimise korral peaks amet tegema täiel määral koostööd asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega.

(28)

Tuleks selgelt eristada ühelt poolt ameti ja riiklike ohutusasutuste vahetut vastutust ohutuse eest, mis tuleneb ohutustunnistuste ja ohutuslubade väljaandmisest, ning teiselt poolt riiklike ohutusasutuste ülesannet siseriikliku õigusraamistiku tagamisel ja kõigi asjaosaliste tegevuse pideval järelevalvel. Iga riiklik ohutusasutus peaks teostama järelevalvet selle üle, et raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja täidaks jätkuvalt õiguslikku kohustust kehtestada ohutusjuhtimise süsteem. Niisuguse täitmise kohta tõendite saamiseks võib olla vaja asjaomast raudteeveo-ettevõtjat või taristuettevõtjat mitte üksnes kohapeal kontrollida, vaid riiklik ohutusasutus peab täitma ka järelevalveülesandeid, et hinnata, kas raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja jätkavad pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist oma ohutusjuhtimise süsteemi nõuetekohast kohaldamist. Riiklikud ohutusasutused peaksid koordineerima oma järelevalvealast tegevust seoses teises liikmesriigis asutatud raudteeveo-ettevõtjatega ning jagama sellekohast teavet omavahel ja vajaduse korral ametiga. Amet peaks abistama riiklikke ohutusasutusi koostöö korraldamisel. Sellega seoses peaksid amet ja riiklikud ohutusasutused kehtestama vajaliku korra, et hõlbustada nendevahelist teabevahetust.

(29)

Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid tegema tihedat koostööd selliste juhtumite puhul, kui riiklik ohutusasutus leiab, et ameti poolt välja antud ühtse ohutustunnistuse omanik ei täida enam tunnistuse andmise tingimusi. Sellisel juhul peaks riiklik ohutusasutus paluma ametilt sellise ohutustunnistuse piiramist või selle tühistamist. Ameti ja riikliku ohutusasutuse eri arvamuse puhuks tuleks kehtestada vahekohtumenetlus. Kui riiklik ohutusasutus tuvastab järelevalve teostamise käigus tõsise ohutusriski, peaks ta teatama sellest ametile ja teistele raudteeveo-ettevõtja tegevuspiirkonna asjaomastele riiklikele ohutusasutustele. Asjaomastel riiklikel ohutusasutustel peaks olema võimalik kohaldada ajutisi kaitsemeetmeid, sealhulgas viivitamata piirata või peatada asjaomane tegevus. Käesolevas kontekstis käsitatakse tõsise ohutusriskina õiguslike kohustuste või ohutusnõuete tõsist eiramist, mis võib otseselt või kaudselt (järgneva sündmusteahela tõttu) põhjustada õnnetusjuhtumi või raske õnnetusjuhtumi.

(30)	Ametil peaks olema võimalik kehtestada vahend, mis lihtsustab teabevahetust asjaomaste osaliste vahel, kes teevad kindlaks ohutusriski või keda teavitatakse ohutusriskist, mis on seotud tehniliste seadmete defektide ja projekteerimisvigade või talitlushäiretega.

(31)	Ühtne ohutustunnistus tuleks välja anda selliste tõendite alusel, mis näitavad, et raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud oma ohutusjuhtimise süsteemi.

(32)	Taristuettevõtjatel peaks olema peamine vastutus oma raudteevõrgustiku ohutu projekteerimise, hooldamise ja käitamise eest. Taristuettevõtjad peaks saama riiklikult ohutusasutuselt ohutusloa nende ohutusjuhtimise süsteemi ja muude ohutusnõuete järgimise kohta.

(33)	Rongipersonali sertifitseerimine võib tekitada raskusi uutele turulesisenejatele. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomases võrgustikus tegutseda kavatsevatel raudteeveo-ettevõtjatel on juurdepääs siseriiklike nõuete täitmiseks vajalikele koolitus- ja sertifitseerimisvõimalustele.

(34)

Hoolduse eest vastutavat üksust tuleks sertifitseerida kaubavagunite puhul. Kui hoolduse eest vastutav üksus on taristuettevõtja, peaks kõnealune sertifitseerimine olema hõlmatud ohutusloa menetlusega. Sellisele üksusele välja antud luba peaks tagama, et käesoleva direktiivi kohased hooldusnõuded on täidetud üksuse vastutuse all oleva mis tahes kaubavaguni puhul. Kõnealune luba peaks kehtima kogu liidu territooriumil ja selle peaks välja andma asutus, mis on suuteline kontrollima asjaomase üksuse loodud hooldussüsteemi. Kuna kaubavaguneid kasutatakse tihti rahvusvahelises liikluses ja kuna hoolduse eest vastutav üksus võib soovida kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis asuvaid töökodasid, peaks sertifitseerimisasutus olema suuteline tegema kontrolle kogu liidus. Amet peaks hindama kaubavagunite puhul hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimissüsteemi ja, kui see on asjakohane, soovitama kõnealuse süsteemi laiendamist kõigile raudtee veeremiüksustele.

(35)

Riiklikud ohutusasutused peaksid olema töökorralduse, õigusliku struktuuri ja otsuste tegemise poolest täiesti sõltumatud kõigist raudteeveo-ettevõtjatest, taristuettevõtjatest, taotlejatest, tellijatest või avaliku teenuse osutamise hankelepingu sõlmijatest. Nad peaksid oma ülesandeid täitma avatud ja mittediskrimineerival viisil ning tegema ametiga koostööd ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks ning otsustamiskriteeriumide kooskõlastamiseks. Vajaduse korral peaks liikmesriigid saama otsustada, et nende riiklik ohutusasutus kuulub transpordiküsimuste eest vastutava riikliku ministeeriumi alla, tingimusel et tagatud on riikliku ohutusasutuse sõltumatus. Riiklikel ohutusasutustel peaks oma ülesannete täitmiseks olema vajalik sisemine ja väline organisatsiooniline suutlikkus inim- ja materiaalsete ressursside kujul.

(36)

Riiklikud ohutusjuurdlusasutused on ohutusjuurdluse protsessi keskmes. Nende töö on õnnetusjuhtumi või intsidendi põhjuste väljaselgitamisel otsustava tähtsusega. Seetõttu on oluline, et nende käsutuses oleksid tõhusa ja tulemusliku uurimise läbiviimiseks vajalikud rahalised ja inimressursid. Ohutusjuurdlusasutused peaksid tegema koostööd teabe ja parimate tavade vahetamiseks. Nad peaksid oma uurimise tõhususe jälgimiseks looma vastastikuste eksperdihinnangute programmi. Vastastikuste eksperdihinnangute aruanded tuleks esitada ametile, et võimaldada viimasel jälgida kõike liidu raudteesüsteemi ohutusega seonduvat.

(37)

Rasked õnnetusjuhtumid raudteel on harvad. Need võivad aga olla katastroofiliste tagajärgedega ja tekitada avalikkuses muret liidu raudteesüsteemi ohutustaseme pärast. Kõiki selliseid õnnetusjuhtumeid tuleks seepärast uurida ohutuse vaatenurgast, et vältida nende kordumist, ning uurimistulemused tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks. Samuti tuleks ohutuse seisukohast uurida varasemaid õnnetusjuhtumeid või intsidente, kui neil on käsitletava raske õnnetusjuhtumiga olulisi sarnaseid jooni.

(38)

Uurimine peaks toimuma igast sama intsidendi kohtulikust uurimisest eraldi ning selle teostajatele tuleks tagada juurdepääs tõenditele ja tunnistajatele. Seda peaks teostama alaline asutus, mis on kõikidest liidu raudteesüsteemi osalejatest sõltumatu. See asutus peaks toimima nii, et huvide konflikt ja võimalik seotus uuritavate juhtumite põhjustega oleks välistatud. Eelkõige ei tohiks see mõjutada kõnealuse asutuse talitluslikku sõltumatust, kui asutus on organisatsioonilistel ja õigusstruktuuriga seotud põhjustel tihedalt seotud siseriikliku ohutusasutuse, ameti või raudteid reguleeriva asutusega. Selle ohutusjuurdlused tuleks teostada nii avatult kui võimalik. Iga juhtumi puhul peaks ohutusjuurdlusasutus moodustama asjakohase ohutusjuurdluskomisjoni, millel on vajalikud eriteadmised otseste ja kaudsete põhjuste leidmiseks.

(39)

Raskele õnnetusjuhtumile järgnev ohutusjuurdlus tuleks teostada selliselt, et kõikidele pooltele antakse võimalus olla ära kuulatud ja neid teavitatakse ohutusjuurdluse tulemustest. Eelkõige peaks ohutusjuurdlusasutus ohutusjuurdluse ajal ohutusjuurdluse käiguga kursis hoidma neid pooli, kes tema arvates kannavad seonduvat vastutust ohutuse eest, ja võtma arvesse nende seisukohti ja arvamusi. See võimaldab ohutusjuurdlusasutusel saada kogu asjakohast lisateavet ja olla teadlik erinevatest arvamustest oma töö kohta, nii et ta saab ohutusjuurdluse lõpule viia kõige asjakohasemal viisil. Selline konsulteerimine ei peaks mingil juhul olema süü või vastutuse osadeks jagamine, vaid faktiliste tõendite kogumine ja kogemuste omandamine ohutuse parandamiseks tulevikus. Ohutusjuurdlusasutusel peaks siiski olema vabadus valida teavet, mida ta kavatseb selliste pooltega jagada, et vältida mis tahes tarbetut surveavaldamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kohtumenetluse läbiviijatele. Ohutusjuurdlusasutus peaks arvesse võtma ka ohvrite ja nende sugulaste mõistlikku vajadust saada teavet.

(40)

Ohutusjuurdlusasutuste tegevuse tõhustamiseks ja nende ülesannete täitmise hõlbustamiseks peaks ohutusjuurdlusasutustel olema õigeaegne juurdepääs õnnetuskohale, vajaduse korral koostöös asjaomase kohtuliku uurimise eest vastutava asutusega. Ohutusjuurdlusaruanded koos järelduste ja soovitustega annavad otsustava tähtsusega teavet raudteeohutuse edasiseks suurendamiseks ja need tuleks liidu tasandil avalikult kättesaadavaks teha. Ohutusalaseid soovitusi tuleks täita ja võetud meetmetest ohutusjuurdlusasutusele aru anda.

(41)

Juhul kui õnnetusjuhtumi või intsidendi otsene põhjus tundub olevat seotud inimtegevusega, tuleks tähelepanu pöörata nii konkreetsetele asjaoludele kui ka sellele, kuidas töötajad teostavad rutiinseid tegevusi tavapärase toimimise korral, sealhulgas masina ja inimese vaheline liides, menetluste sobivus, konfliktsed eesmärgid, töökoormus ning muud asjaolud, mis võivad mõjutada füüsilise seisundi, tööstressi, väsimuse või psühholoogilise sobivuse ilmnemist.

(42)	Jõupingutusi tuleks teha selleks, et kogu liidus oleks tagatud kõrgetasemeline koolitus ja kvalifikatsioon.

(43)

Käesoleva direktiivi teatavate mitteoluliste osade täiendamiseks ja muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte ühiste ohutusmeetodite ja ohutuseesmärkide kohta ning nende muutmise kohta. Eriti oluline on, et komisjon viib ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: ametile antud volitused ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkide kavandite koostamiseks, nende muutmiseks ja komisjonile asjakohaste soovituste esitamiseks; ohutustunnistusega seotud praktiline kord; üksikasjalikud sätted, millega tehakse kindlaks, milliseid III lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse hooldamisele hooldustöökodades, sealhulgas üksikasjalikud sätted, et tagada hooldustöökodade ühtne sertifitseerimine kooskõlas asjaomaste ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkidega; üksikasjalikud sätted, millega tehakse kindlaks, milliseid III lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse muude veeremiüksuste kui kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimiseks selliste veeremiüksuste tehniliste omaduste baasil, sealhulgas üksikasjalikud sätted, et tagada ühtne sertifitseerimistingimuste rakendamine muude veeremiüksuste kui kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste puhul kooskõlas asjaomaste ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkidega ning õnnetusjuhtumi ja intsidendi uurimisaruande aruandestruktuuriga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(45)	Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Sellised karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(46)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on liikmesriikide tegevuste koordineerimine ohutuse reguleerimiseks ja järelevalveks ning õnnetusjuhtumite uurimiseks ja ühiste ohutuseesmärkide, ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutusnäitajate ning ühtsete ohutustunnistuste ühiste nõuete kehtestamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(47)	Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mis kujutavad endast sisulist muudatust võrreldes direktiiviga 2004/49/EÜ. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb kõnealusest direktiivist.

(48)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadest, mis on sätestatud IV lisa B osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga nähakse ette sätted, et tagada liidu raudteesüsteemi ohutuse arendamine ja suurendamine ning parem juurdepääs raudteeveoteenuste turule järgmiste meetmetega:

a)	regulatiivse struktuuri ühtlustamine liikmesriikides;

b)	liidu raudteesüsteemi osaliste vahel vastutuse jagamine;

c)	ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetodite väljatöötamine, et järk-järgult kõrvaldada vajadus siseriiklike eeskirjade järele;

d)	ohutustunnistuste ja ohutuslubade väljastamise, uuendamise, muutmise, piiramise või tühistamise aluseks olevate põhimõtete kehtestamine;

e)	riikliku ohutusasutuse ning õnnetusjuhtumite ja intsidentide ohutusjuurdlusasutuse moodustamise nõudmine igas liikmesriigis ning

f)	raudteeohutuse juhtimise, reguleerimise ja järelevalve ühiste põhimõtete kindlaks määramine.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide selliste raudteesüsteemide suhtes, mida võib lahutada allsüsteemideks struktuuri- ja talitlusvaldkondade kaupa. See hõlmab terviksüsteemi ohutusnõudeid, sealhulgas taristu ja liiklustegevuse ohutut juhtimist ning raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ning liidu muude raudteesüsteemi osaliste interaktsiooni.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	metroodele;

b)	trammidele ja kergraudtee veeremiüksustele ning taristule, mida kasutavad ainult kõnealused veeremiüksused, või

c)	võrgustikele, mis on töökorralduslikult liidu muust raudteesüsteemist eraldatud ning mõeldud üksnes kohalike, linna või linnalähiste reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult kõnealuseid võrgustikke kasutavatele ettevõtjatele.

3. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendusmeetmete kohaldamisalast välja jätta:

a)	eraomandis oleva raudteetaristu, sealhulgas manöövriteed, mida taristu omanik või käitaja kasutab oma vastavateks kaubavedudeks või ärilise eesmärgita reisijateveoks, ning veeremiüksused, mida kasutatakse üksnes sellises taristus;

b)	taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil;

c)	kergraudteetaristu, mida suurema kandevõimega raudtee jaoks mõeldud veeremiüksused kasutavad mõnikord kergraudteesüsteemi käitamistingimuste kohaselt, kui see on nimetatud veeremiüksuste jaoks vajalik üksnes ühendatavuse eesmärgil, ning

d)	veeremiüksused, mida kasutatakse peamiselt kergraudteetaristus, kuid mis on varustatud mõningate raskeveoraudtee jaoks mõeldud komponentidega, mis on vajalikud selleks, et võimaldada läbisõitu üksnes ühendatavuse eesmärgil raskeveoraudtee kitsalt piiratud osal.

4. Ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud kohaldamisala, võivad liikmesriigid asjakohasel juhul otsustada kohaldada käesoleva direktiivi sätteid metroo ja muude kohalike süsteemide suhtes kooskõlas siseriikliku õigusega.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „liidu raudteesüsteem“– liidu raudteesüsteem, nagu on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 1;

2) „taristuettevõtja“– taristuettevõtja, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (10) artikli 3 punktis 2;

3) „raudteeveo-ettevõtja“– raudteeveo-ettevõtja, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 1 ja mis tahes muu avalik või eraõiguslik ettevõtja, kes tegeleb kauba- ja/või reisijateveo teostamisega raudteel ja kes on kohustatud tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid;

4) „koostalitluse tehniline kirjeldus“ (KTK)– direktiivi (EL) 2016/797 kohaselt kehtestatud kirjeldus, mis hõlmab iga allsüsteemi või allsüsteemi osa, et tagada vastavus olulistele nõuetele ja liidu raudteesüsteemi koostalitlus;

5) „ühised ohutuseesmärgid“– minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada süsteemis tervikuna ning, kui see on võimalik, liidu raudteesüsteemi eri osades (näiteks tavaraudteesüsteem, kiirraudteesüsteem, pikad raudteetunnelid või üksnes kaubaveoks kasutatavad liinid);

6) „ühised ohutusmeetodid“– meetodid, millega kirjeldatakse ohutustasemete hindamist ja ohutuseesmärkide saavutamist ning muude ohutusnõuete täitmist;

7) „riiklik ohutusasutus“– siseriiklik asutus, kellele on usaldatud raudteeohutusega seotud ülesanded kooskõlas käesoleva direktiiviga, või mis tahes asutus, kellele mitu liikmesriiki on kõnealused ülesanded usaldanud, et tagada ühtne ohutuskord;

8) „siseriiklikud eeskirjad“– kõik liikmesriigis vastu võetud siduvad eeskirjad olenemata nende väljaandjast, mis sisaldavad muid raudteeohutuse või tehnilisi nõudeid kui liidu või rahvusvaheliste eeskirjadega kehtestatud nõuded ning mida kohaldatakse selles liikmesriigis raudteeveo-ettevõtjatele, taristuettevõtjatele või kolmandatele isikutele;

9) „ohutusjuhtimise süsteem“– taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja loodud organisatsioon, meetmed ja menetlused oma tegevuse ohutuks juhtimiseks;

10) „vastutav uurija“– ohutusjuurdluse organiseerimise, teostamise ja kontrollimise eest vastutav isik;

11) „õnnetusjuhtum“– soovimatu või ettekavatsematu ootamatu sündmus või selliste sündmuste jada, millel on kahjulikud tagajärjed; õnnetusjuhtumid jagatakse järgmistesse kategooriatesse: kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, liikuva veeremiga seotud õnnetused inimestega, tulekahjud ja muud õnnetusjuhtumid;

12) „raske õnnetusjuhtum“– rongide kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mille tulemuseks on vähemalt ühe inimese surm või ulatuslikud kahjustused viiele või enamale inimesele või tõsised kahjustused veeremile, taristule või keskkonnale, ja mis tahes muud samade tagajärgedega õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutuse reguleerimisele või ohutusjuhtimisele; „ulatuslik kahjustus“ – kahjustus, mille ulatuseks võib ohutusjuurdlusasutus kohe hinnata vähemalt 2 miljonit eurot;

13) „intsident“– mis tahes juhtum, mis ei ole õnnetusjuhtum ega raske õnnetusjuhtum ja mis mõjutab või võib mõjutada raudteetoimingute ohutust;

14) „ohutusjuurdlus“– õnnetusjuhtumite ja intsidentide ennetamiseks läbiviidav menetlus, mis hõlmab teabe kogumist ja analüüsimist, järelduste tegemist (kaasa arvatud põhjuste kindlakstegemine) ja vajaduse korral ohutusalaste soovituste väljatöötamist;

15) „põhjused“– tegevus, tegevusetus, sündmused või tingimused või nende kombinatsioon, mis põhjustasid õnnetusjuhtumi või intsidendi;

16) „kergraudteesüsteemid“– linna- ja/või linnalähiliinide raudteetranspordisüsteemid, mille kokkupõrkekindlus on C-III või C-IV (vastavalt standardile EN 15227:2011) ja veeremiühiku maksimaalne tugevus on 800 kN (pikisuunas mõjuvad survejõud haakepiirkonnas); kergraudteesüsteemid võivad kasutada oma sõidueesõigust või jagada seda muu teeliiklusega ning reisijate või kauba pikamaavedude puhul veeremiüksust tavaliselt ei vahetata;

17) „vastavushindamisasutus“– asutus, keda on teavitatud või kes on määratud vastutama vastavushindamise, sealhulgas kalibreerimise, testimise, sertifitseerimise ja kontrollimise eest; vastavushindamisasutust loetakse teatatud asutuseks pärast liikmesriigilt sellekohase teate saamist; vastavushindamisasutust loetakse määratud asutuseks pärast liikmesriigipoolset määramist;

18) „koostalitluse komponendid“– koostalitluse komponendid, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 7;

19) „valdaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on registreeritud valdajana raudteeveeremi registris, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47;

20) „hoolduse eest vastutav üksus“– veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus, kes on sellisena registreeritud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud raudteeveeremi registris;

21) „veeremiüksus“– raudteeliinidel ratastel liikumiseks sobiv raudteeveeremiüksus kas veojõuga või ilma; veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest ja talitluslikust allsüsteemist;

22) „tootja“– tootja, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 36;

23) „saatja“– ettevõtja, kes saadab kaupa kas enda nimel või kolmanda isiku nimel;

24) „kaubasaaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes saab kauba veolepingu kohaselt; kui vedu toimub ilma veolepinguta, käsitatakse kaubasaajana mis tahes füüsilist või juriidilist isikut, kes võtab kauba saabumisel vastu;

25) „laadija“– ettevõtja, kes laadib pakitud veosed, väikekonteinerid või teisaldatavad paagid vagunisse, vaguni peale või konteinerisse või kes laadib konteineri, mahtkonteineri, mitmeelemendilise gaasikonteineri, paakkonteineri või teisaldatava konteineri vaguni peale;

26) „mahalaadija“– ettevõtja, kes eemaldab vagunilt konteineri, mahtkonteineri, mitmeelemendilise gaasikonteineri, paakkonteineri või teisaldatava konteineri, või mis tahes ettevõtja, kes laadib pakitud veosed, väikekonteinerid või teisaldatavad paagid maha vagunist, vaguni pealt või konteinerist, või mis tahes ettevõtja, kes väljutab veose paagist (tsisternvagun, kergpaak, teisaldatav paak või paakkonteiner) või anumakogumiga vagunist või mitmeelemendilisest gaasikonteinerist või puisteveoks ette nähtud vagunist, suurkonteinerist või väikekonteinerist või mahtkonteinerist;

27) „täitja“– ettevõtja, kes täidab paagi (sealhulgas tsisternvagun, kergpaagiga vagun, teisaldatav paak või paakkonteiner), vaguni, suurkonteineri või väikekonteineri puistveoks või anumakogumiga vaguni või mitmeelemendilise gaasikonteineri veosega;

28) „tühjendaja“– ettevõtja, kes eemaldab paagist (sealhulgas tsisternvagun, kergpaagiga vagun, teisaldatav paak või paakkonteiner), vagunist, suurkonteinerist või puistveoks ettenähtud väikekonteinerist või anumakogumiga vagunist või mitmeelemendilisest gaasikonteinerist veose;

29) „vedaja“– ettevõtja, kes teostab veo vastavalt veolepingule;

30) „tellija“– avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes tellib allsüsteemi väljatöötamise ja/või ehitamise või uuendamise või ümberehitamise;

31) „tegevuse liik“– reisijatevedu (mis hõlmab või ei hõlma kiirrongidega vedu), kaubavedu (mis hõlmab või ei hõlma ohtlike kaupade vedu) ning ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenus;

32) „tegevuse ulatus“– reisijate arv ja/või kaubavedude maht ning asjaomase raudteeveo-ettevõtja eeldatav suurus, mis määratakse raudteesektoris töötava personali arvu järgi (näiteks mikro-, väike-, keskmine või suurettevõte);

33) „tegevuspiirkond“– raudteevõrgustik või raudteevõrgustikud ühes või mitmes liikmesriigis, kus raudteeveo-ettevõtjal on kavas tegutseda.

II PEATÜKK

RAUDTEEOHUTUSE ARENDAMINE JA JUHTIMINE

Artikkel 4

Liidu raudteesüsteemi osaliste roll raudteeohutuse arendamisel ja suurendamisel

1. Liikmesriigid teevad raudteeohutuse arendamise ja suurendamise eesmärgil oma pädevuste piires järgmist:

a)	tagavad, et ohutus raudteel üldiselt säiliks ja võimaluse korral pidevalt suureneks, võttes arvesse liidu õiguse ja rahvusvaheliste eeskirjade arengut ning tehnika ja teaduse arengut ning tegeledes eelkõige õnnetusjuhtumite ärahoidmisega;

b)	tagavad, et kõiki kohaldatavaid õigusakte jõustatakse avatud ja mittediskrimineerival viisil, aidates kaasa ühtse Euroopa raudteetranspordisüsteemi arengule;

c)	tagavad, et raudteeohutuse arendamise ja täiustamise meetmetes võetakse arvesse süsteemipõhise lähenemise vajadust;

tagavad, et vastutus liidu raudteesüsteemi ohutu toimimise ja sellega seotud riskide kontrollimise eest lasub taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel, kusjuures kõik osalised vastutavad enda osa eest süsteemis, kohustades neid:

i)	rakendama artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud vajalikke riskikontrollimeetmeid, tehes seda vajaduse korral omavahelises koostöös;

ii)	kohaldama liidu ja siseriiklikke eeskirju;

iii)	kehtestama ohutusjuhtimise süsteeme kooskõlas käesoleva direktiiviga;

ilma et see piiraks tsiviilvastutuse kohaldamist kooskõlas liikmesriikide õigusnõuetega, tagama, et iga taristuettevõtja ja iga raudteeveo-ettevõtja vastutab oma osa eest süsteemis ja selle ohutu toimimise, sealhulgas materjalide tarnete ja teenuste hanke eest, kasutajate, klientide, asjaomaste töötajate ja lõikes 4 osutatud teiste osaliste ees;

f)	töötama välja ja avaldama iga-aastase ohutuskava, milles esitatakse ühiste ohutuseesmärkide täitmiseks ette nähtud meetmed, ning

g)	toetama vajaduse korral ametit tema töös raudteeohutuse arengu jälgimisel liidu tasandil.

2. Amet tagab oma pädevuse piires, et ohutus raudteel üldiselt säiliks ja võimaluse korral pidevalt suureneks, võttes arvesse liidu õiguse arengut ning tehnika ja teaduse arengut ning tegeldes eeskätt raskete õnnetusjuhtumite ärahoidmisega.

3. Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad:

a)	rakendavad artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud vajalikke riskikontrollimeetmeid, tehes seda vajaduse korral omavahelises koostöös ja koostöös teiste osalistega;

b)	võtavad oma ohutusjuhtimise süsteemides arvesse teiste osaliste ja kolmandate isikute tegevusega seotud riske;

c)	kohustavad vajaduse korral lõikes 4 osutatud teisi osalisi, kes võivad mõjutada liidu raudteesüsteemi ohutut toimimist, lepingu alusel rakendama riskikontrollimeetmeid ning

tagavad, et nende töövõtjad rakendavad riskikontrollimeetmeid, kohaldades ühiseid ohutusmeetodeid jälgimisprotsesside osas, mis on kehtestatud artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud jälgimise ühiste ohutusmeetoditega, ning et see on sätestatud lepingulistes kokkulepetes, mis tuleb avalikustada ameti või riikliku ohutusasutuse taotlusel.

4. Ilma et see piiraks raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate lõikes 3 osutatud vastutust, teevad hoolduse eest vastutavad üksused ja kõik teised osalised, kes võivad mõjutada liidu raudteesüsteemi ohutut toimimist, sealhulgas tootjad, hoolduse tarnijad, vagunihaldajad, teenuseosutajad, tellijad, vedajad, saatjad, kaubasaajad, laadijad, mahalaadijad, täitjad ja tühjendajad, järgmist:

a)	rakendavad vajalikke riskikontrollimeetmeid, vajaduse korral koostöös teiste osalistega;

b)	tagavad, et nende tarnitud allsüsteemid, tarvikud, seadmed ja teenused vastavad kirjeldatud nõuetele ja kasutustingimustele, nii et asjaomane raudteeveo-ettevõtja ja/või taristuettevõtja saab neid ohutult kasutada.

5. Raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja kõik lõikes 4 osutatud osalised, kes teevad kindlaks ohutusriski või keda teavitatakse ohutusriskist, mis on seotud tehniliste seadmete, sealhulgas struktuursete allsüsteemide defektide ja projekteerimisvigade või talitlushäiretega, teevad oma vastava pädevuse piires järgmist:

a)	võtavad kõik vajalikud parandusmeetmed, et kõrvaldada tuvastatud ohutusrisk;

teatavad sellistest riskidest teistele kaasatud asjaomastele isikutele, et nad saaksid võtta vajalikke täiendavaid parandusmeetmeid tagamaks liidu raudteesüsteemi ohutustaseme pideva järgimise. Amet võib kehtestada vahendi, mis lihtsustab teabevahetust asjaomaste osaliste vahel, võttes arvesse asjaomaste kasutajate privaatsust, tasuvusanalüüsi tulemusi ning ameti poolt juba loodud IT-rakendusi ja registreid.

6. Kui raudteeveo-ettevõtjad vahetavad veeremiüksusi, vahetavad kõik kaasatud osalised käitamisohutusega seotud kogu teavet, sealhulgas, kuid mitte üksnes, teavet asjaomase veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatute osade kohta jälgitavuse eesmärgil, laadimistoimingute jälgitavuse ja saatelehtede kohta.

Artikkel 5

Ühised ohutusnäitajad

1. Ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamise hõlbustamiseks ning selleks, et toetada raudteeohutuse üldise arengu jälgimist, koguvad liikmesriigid teavet ühiste ohutusnäitajate kohta riiklike ohutusasutuste aastaaruannete kaudu, millele on osutatud artiklis 19.

2. Ühised ohutusnäitajad on sätestatud I lisas.

Artikkel 6

Ühised ohutusmeetodid

1. Ühised ohutusmeetodid kirjeldavad, kuidas hinnatakse ohutustasemeid ning ohutuseesmärkide ja muudele ohutusnõuetele vastavuse saavutamist, tehes seda vajaduse korral sõltumatu hindamisasutuse kaudu, milleks töötatakse välja ja määratletakse:

a)	riskihindamise meetodid;

b)	kooskõlas artiklitega 10 ja 12 välja antud ohutustunnistuste ja ohutuslubade vastavushindamise meetodid;

c)	riiklike ohutusasutuste kohaldatavad järelevalvemeetodid ning raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ja hoolduse eest vastutavate ettevõtjate kohaldatavad jälgimismeetodid;

d)	ohutustaseme ja raudteeveo-ettevõtja ohutustaseme hindamise meetodid siseriiklikul ja liidu tasandil;

e)	ohutuseesmärkide saavutamise hindamise meetodid siseriiklikul ja liidu tasandil ning

f)	mis tahes muud meetodid, mis hõlmavad ohutusjuhtimise süsteemi protsessi ja mida on liidu tasandil vaja ühtlustada.

2. Komisjon teeb rakendusaktidega ametile ülesandeks koostada ühised ohutusmeetodid ja nende muudatused ning esitada komisjonile asjakohased soovitused, võttes aluseks selgesõnalise põhjenduse vajaduse kohta koostada uus ühine ohutusmeetod või seda muuta ning selle mõju kehtivatele eeskirjadele ja liidu raudteesüsteemi ohutustasemele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui artiklis 28 osutatud komitee (edaspidi „komitee“) arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Ühiste ohutusmeetodite väljatöötamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel võetakse arvesse kasutajate, riiklike ohutusasutuste ja sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite arvamust, kui see on asjakohane. Soovitused hõlmavad aruannet kõnealuse konsulteerimise tulemuste kohta ja aruannet, milles käsitletakse vastuvõetavate uute või muudetud ühiste ohutusmeetodite mõju.

3. Lõikes 2 osutatud volituste rakendamise ajal teavitab amet või komisjon komiteed süstemaatiliselt ja korrapäraselt ühiste ohutusmeetoditega seotud ettevalmistustööst. Kõnealuse töö käigus võib komisjon edastada ametile ühiseid ohutusmeetodeid ja tasuvusanalüüsi käsitlevaid kasulikke soovitusi. Eelkõige võib komisjon nõuda alternatiivsete lahenduste uurimist ameti poolt ning nendega seotud kulude ja tulude hindamist ühiste ohutusmeetodite kavandile lisatavas aruandes.

Komisjoni abistab esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmisel komitee.

4. Komisjon vaatab ameti esitatud soovituse läbi, et kontrollida, kas lõikes 2 osutatud volitused on täidetud. Kui volitused ei ole täidetud, nõuab komisjon ametilt oma soovituse läbivaatamist, osutades volituste täitmata punktidele. Põhjendatud juhtudel võib komisjon otsustada muuta ametile antud volitusi kooskõlas lõikes 2 sätestatud menetlusega.

Komisjoni abistab esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmisel komitee.

5. Ühised ohutusmeetodid vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike tagant, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi ja raudteeohutuse üldist arengut ning seades eesmärgiks, et ohutustase üldiselt säiliks ja võimaluse korral pidevalt suureneks.

6. Ameti antud soovituse alusel ja pärast käesoleva artikli lõikes 4 osutatud läbivaatamist on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte ühiste ohutusmeetodite sisu ja nende muudatuste kohta.

7. Liikmesriigid teevad viivitamata kõik vajalikud muudatused siseriiklikes eeskirjades ühiste ohutusmeetodite ja nende muudatuste vastuvõtmist silmas pidades.

Artikkel 7

Ühised ohutuseesmärgid

1. Ühiste ohutuseesmärkidega kehtestatakse minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada süsteemis tervikuna ning, kui see on võimalik, iga liikmesriigi ja liidu raudteesüsteemi eri osades. Ühiseid ohutuseesmärke võib väljendada aktsepteeritava riskitaseme näitajates või ohutuse sihttasemetes ning nende puhul võetakse arvesse eelkõige järgmist:

individuaalsed riskid seoses reisijate, personali (sealhulgas töötajate või alltöövõtjate), raudteeületuskohtade kasutajate ja teistega ning, ilma et see piiraks kehtivate siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutusega seotud eeskirjade kohaldamist, individuaalsed riskid, mis on seotud isikute lubamatu viibimisega raudteerajatiste territooriumil;

b)	ühiskondlikud riskid.

2. Komisjon teeb rakendusaktidega ametile ülesandeks koostada ühised ohutuseesmärgid ja nende muudatused ning esitada komisjonile asjakohaseid soovitusi, võttes aluseks selgesõnalise põhjenduse vajaduse kohta kehtestada uued ühised ohutuseesmärgid või neid muuta ning selle mõju kehtivatele eeskirjadele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

3. Lõikes 2 osutatud volituste kasutamise ajal teavitab amet või komisjon komiteed süstemaatiliselt ja korrapäraselt ühiste ohutuseesmärkidega seotud ettevalmistustööst. Kõnealuse töö käigus võib komisjon edastada ametile ühiseid ohutuseesmärke ja tasuvusanalüüsi käsitlevaid kasulikke soovitusi. Eelkõige võib komisjon nõuda alternatiivsete lahenduste uurimist ameti poolt ning nendega seotud kulude ja tulude hindamist ühiste ohutuseesmärkide kavandile lisatavas aruandes.

Komisjoni abistab esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmisel komitee.

5. Ühised ohutuseesmärgid vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse raudteeohutuse üldist arengut. Läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid kajastavad eelisvaldkonda, kus ohutust tuleb veelgi suurendada.

7. Liikmesriigid teevad kõik vajalikud muudatused siseriiklikes eeskirjades, et saavutada vähemalt ühised ohutuseesmärgid ja muudetud ühised ohutuseesmärgid vastavalt nende rakendamise ajakavadele. Kõnealuseid muudatusi võetakse arvesse artikli 4 lõike 1 punktis f osutatud iga-aastastes ohutuskavades. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest eeskirjadest komisjoni kooskõlas artikliga 8.

Artikkel 8

Siseriiklikud ohutuseeskirjad

1. Siseriiklikke eeskirju, millest on direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt teada antud 15. juuniks 2016, kohaldatakse, kui need:

a)	kuuluvad ühte II lisas määratletud kategooriatest ning

b)	on kooskõlas liidu õigusega, eelkõige koostalitluse tehniliste kirjelduste, ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetoditega, ning

c)	ei põhjusta meelevaldset diskrimineerimist või liikmesriikidevahelise raudteeveotegevuse varjatud piiramist.

2. Liikmesriigid vaatavad 16. juuniks 2018 lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad läbi ja tunnistavad kehtetuks:

a)	kõik siseriiklikud eeskirjad, millest ei ole teatatud või mis ei ole kooskõlas lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega;

b)	kõik siseriiklikud eeskirjad, mis on muutunud liigseks tulenevalt liidu õigusest, eelkõige koostalitluse tehnilistest kirjeldustest, ühistest ohutuseesmärkidest ja ühistest ohutusmeetoditest.

Sel eesmärgil võivad liikmesriigid kasutada määruse (EL) 2016/796 artikli 27 lõikes 4 osutatud eeskirjahaldusvahendit ning paluda, et amet analüüsiks konkreetsete eeskirjade vastavust käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidele.

3. Liikmesriigid võivad sätestada käesoleva direktiivi kohaselt uusi siseriiklikke eeskirju üksnes järgmistel juhtudel:

a)	olemasolevaid ohutusmeetodeid käsitlevad eeskirjad ei ole ühiste ohutusmeetoditega hõlmatud;

b)	raudteevõrgustiku käituseeskirjad ei ole koostalitluse tehniliste kirjeldustega veel hõlmatud;

c)	kiireloomulise ennetava meetmena, eelkõige õnnetusjuhtumi või intsidendi järel;

d)	tuleb muuta eeskirja, millest on juba teada antud;

eeskirjad, mis käsitlevad nõudeid ohutuse seisukohast olulisi ülesandeid täitvatele töötajatele, sealhulgas valikukriteeriumid, füüsiline ja psühholoogiline sobivus ning kutsealane koolitus, ei ole veel reguleeritud koostalitluse tehnilise kirjelduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (11).

4. Liikmesriigid esitavad uute siseriiklike eeskirjade eelnõu kaalumiseks ametile ja komisjonile õigel ajal ja kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 25 lõikes 1 osutatud tähtaegadega, enne kui kavandatav uus eeskiri on ette nähtud riiklikku õigussüsteemi integreerida, esitades selle kohta põhjendused, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27. Liikmesriigid tagavad, et eelnõu on piisavalt üksikasjalik, et amet saaks seda analüüsida vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 25 lõikele 2.

5. Liikmesriigid võivad uue eeskirja viivitamatult vastu võtta ja seda kohaldama hakata üksnes siis, kui tegemist on kiireloomuliste kaitsemeetmetega, ja selline eeskiri tehakse teatavaks vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 27 lõikele 2 ning amet hindab seda vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 26 lõigetele 1, 2 ja 5.

6. Kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on liigne või vastuolus ühiste ohutusmeetoditega või liidu mis tahes muu õigusega, mis on vastu võetud pärast asjaomase siseriikliku eeskirja kohaldamist, kohaldatakse määruse (EL) 2016/796 artikliga 26 ette nähtud menetlust.

7. Liikmesriigid teavitavad ametit ja komisjoni vastuvõetud siseriiklikust eeskirjast. Nad kasutavad selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27. Liikmesriigid tagavad, et olemasolevad siseriiklikud eeskirjad on üldsusele hõlpsasti kättesaadavad ning kõikidele huvitatud pooltele terminoloogiliselt arusaadavad. Liikmesriikidelt võidakse küsida siseriiklike eeskirjade kohta lisateavet.

8. Liikmesriigid võivad otsustada jätta teatavaks tegemata rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjad ja piirangud. Niisugustel juhtudel märgivad liikmesriigid kõnealused eeskirjad ja piirangud ära taristuregistrites, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49, või märgivad direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaandes ära, kus kõnealused eeskirjad ja piirangud avaldatakse.

9. Käesoleva artikli kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/1535 (12) sätestatud teatamise korda.

10. Amet vaatab siseriiklike eeskirjade eelnõud ning olemasolevad siseriiklikud eeskirjad läbi, järgides määruse (EL) 2016/796 artiklites 25 ja 26 sätestatud menetlust.

11. Ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist, ei kohaldata käesoleva direktiivi eesmärgil siseriiklikke eeskirju, mida ei ole käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud.

Artikkel 9

Ohutusjuhtimise süsteemid

1. Taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad kehtestavad oma vastavad ohutusjuhtimise süsteemid tagamaks, et liidu raudteesüsteem suudab saavutada vähemalt ühised ohutuseesmärgid ja et see on vastavuses koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud ohutusnõuetega ning et kohaldatakse ühiste ohutusmeetodite asjakohaseid elemente ning kooskõlas artikliga 8 teatatud siseriiklikke eeskirju.

2. Kõik ohutusjuhtimise süsteemi olulised osad dokumenteeritakse ja eelkõige kirjeldatakse vastutuse jagunemist taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja organisatsioonis. Näidatakse, kuidas on tagatud juhtimiskontroll erinevatel tasanditel, kuidas on kaasatud töötajad ja nende esindajad kõikidel tasanditel ning kuidas on tagatud ohutusjuhtimise süsteemi pidev täiustamine. Selgelt tuleb pühenduda inimteguritealaste teadmiste ja meetodite järjepidevale kohaldamisele. Ohutusjuhtimise süsteemi kaudu edendavad taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad vastastikuse usalduse, usaldusväärsuse ja õppimise kultuuri, kus töötajaid julgustataks panustama ohutuse arendamisse, tagades samal ajal nende konfidentsiaalsuse.

3. Ohutusjuhtimise süsteem sisaldab järgmisi põhielemente:

a)	ohutuspoliitika, mille on heaks kiitnud organisatsiooni tegevjuht ja millest on teavitatud kõiki töötajaid;

b)	organisatsiooni kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid ohutuse püsivaks tagamiseks ja täiustamiseks ning kavad ja menetlused nende eesmärkide saavutamiseks;

c)	menetlused olemasolevate, uute ja muudetud tehniliste ja käitamisstandardite või muude korralduslike tingimuste täitmiseks, mis on sätestatud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes, artiklis 8 osutatud siseriiklikes eeskirjades ja II lisas, teistes asjakohastes eeskirjades või asutuse otsustes;

d)	standarditele ja muudele korralduslikele tingimustele vastavuse tagamise menetlused seadmete kogu eluea ja kõigi toimingute vältel;

e)	riskide kindlaksmääramise, riskihindamise ja riskikontrollimeetmete rakendamise menetlused ja meetodid, kui tegevustingimuste muutumisest või uute materjalide kasutusele võtmisest tuleneb uusi riske taristule või inimese, masina ja organisatsiooni vahelisele liidesele;

f)	personali- ja süsteemikoolitusprogrammide pakkumine, et tagada personali püsiv kompetentsus ja ülesannete vastav täitmine, sealhulgas kokkulepped füüsilise ja psühholoogilise sobivuse kohta;

g)	piisava teabega varustamise kord organisatsioonisiseselt ja, kui see on asjakohane, raudteesüsteemi organisatsioonide vahel;

h)	ohutusteabe dokumenteerimise menetlused ja vormid ning elutähtsa ohutusteabe konfiguratsiooni kontrollimise menetluse määramine;

i)	menetlused õnnetusjuhtumitest ja intsidentidest, ohuolukordadest ja muudest ohtlikest juhtumitest teatamise, uurimise ja analüüsi tagamiseks ning vajalike ennetusmeetmete rakendamiseks;

j)	hädaolukorra tegevus- ja häire- ning teavituskavad, mis on kooskõlastatud asjakohaste avalik-õiguslike asutustega, ning

k)	ohutusjuhtimise süsteemi korduvate siseauditite sätted.

Taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad hõlmavad mis tahes muud elemendid, mis on vajalikud ohutusriskide kindlustamiseks vastavalt nende enda tegevusest tulenevate riskide hindamisele.

4. Ohutusjuhtimise süsteemi kohandatakse asjaomase tegevuse liigi, ulatuse, piirkonna ja muude tingimustega. Sellega tagatakse taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja tegevusega seotud kõikide riskide, sealhulgas hoolduse (ilma et sellega piirataks artikli 14 kohaldamist) ja materjali tarnimise ning töövõtjate kasutamisega seotud riskide kontroll. Ilma et see piiraks olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutuseeskirjade kohaldamist, arvestatakse ohutusjuhtimise süsteemis, kui see on võimalik ja mõistlik, ka artiklis 4 osutatud teiste osaliste tegevusest tulenevaid riske.

5. Mis tahes taristuettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis arvestatakse erinevate raudteeveo-ettevõtjate tegevuse mõju võrgustikus ning sätestatakse võimalus kõigile raudteeveo-ettevõtjatele tegutseda kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike eeskirjadega ning nende ohutustunnistuses sätestatud tingimustega.

Ohutusjuhtimise süsteeme arendatakse eesmärgiga koordineerida taristuettevõtja ja kõigi selles taristus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate tegutsemist hädaolukorras ja koos hädaabiteenistustega, et lihtsustada päästeteenistuse kiiret sekkumist, ja mis tahes muude osapooltega, kes võiksid hädaolukorras kaasatud olla. Piiriülese taristu puhul peab koostöö asjaomaste taristuettevõtjate vahel lihtsustama mõlemal pool piiri asuvate pädevate hädaabiteenistuste vajalikku koordineeritust ja valmisolekut.

Pärast rasket õnnetusjuhtumit peab raudteeveo-ettevõtja abistama ohvreid, aidates neid liidu õiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 (13) kohaselt kaebuste esitamise menetlustes, ilma et see piiraks teiste osapoolte kohustusi. Selline abi peab ohvrite perekondadega suhtlemisel kasutama suhtlemiskanaleid ja hõlmama psühholoogilist tuge õnnetusjuhtumi ohvritele ja nende pereliikmetele.

6. Igal aastal enne 31. maid esitavad kõik taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad riiklikule ohutusasutusele iga-aastase ohutusaruande eelnenud kalendriaasta kohta. Ohutusaruanne sisaldab järgmist:

a)	teave organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise ja ohutuskavade tulemuste kohta;

b)	aruanne siseriiklike ohutusnäitajate ja artiklis 5 sätestatud ühiste ohutusnäitajate arengu kohta, kuivõrd see on aruandva organisatsiooni jaoks asjakohane;

c)	ohutusalase siseauditi tulemused;

d)	tähelepanekud raudteetoimingute ja taristu juhtimise puudujääkide ja talitlushäirete kohta, mis võiksid olla vajalikud riiklikule ohutusasutusele, sealhulgas kokkuvõte teabest, mille asjaomased osalised on esitanud kooskõlas artikli 4 lõike 5 punktiga b, ning

e)	aruanne asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamise kohta.

7. Riiklike ohutusasutuste poolt kooskõlas artiklitega 17 ja 19 esitatud teabe alusel võib amet esitada komisjonile artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud ühiseid ohutusmeetodeid käsitleva soovituse, mis hõlmab liidu tasandil, sealhulgas ühtlustatud standardite abil ühtlustamist vajavaid ohutusjuhtimise süsteemi elemente. Sel juhul kohaldatakse artikli 6 lõiget 2.

III PEATÜKK

OHUTUSTUNNISTUSTE JA OHUTUSLUBADE ANDMINE

Artikkel 10

Ühtne ohutustunnistus

1. Ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, antakse juurdepääs raudteetaristule üksnes neile raudteeveo-ettevõtjatele, kellel on ühtne ohutustunnistus, mille on andnud amet vastavalt lõigetele 5–7 või riiklik ohutusasutus vastavalt lõikele 8.

Ühtse ohutustunnistuse eesmärk on tõendada, et asjaomane raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud oma ohutusjuhtimise süsteemi ja on suuteline kavandatud tegevuspiirkonnas ohutult tegutsema.

2. Ühtse ohutustunnistuse taotluses märgib raudteeveo-ettevõtja hõlmatud raudteetoimingute liigi ja ulatuse ning kavandatud tegevuspiirkonna.

3. Ühtse ohutustunnistuse taotlusega koos esitatakse toimik, mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta:

raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud oma ohutusjuhtimise süsteemi kooskõlas artikliga 9 ning see täidab koostalitluse tehnilistes kirjeldustes, ühistes ohutuseesmärkides ja ühistes ohutusmeetodites ning muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud tingimusi, et oleks võimalik kontrollida riske ja osutada võrgustikus ohutuid veoteenuseid, ning

b)	kui see on asjakohane, täidab raudteeveo-ettevõtja nõudeid, mis on sätestatud kooskõlas artikliga 8 teatatud asjakohaste siseriiklike eeskirjadega.

Kõnealune taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta ning asjakohasel juhul teave taotluste apellatsioonikogule esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.

4. Amet või lõikes 8 ette nähtud juhtudel riiklik ohutusasutus annab ühtse ohutustunnistuse või teavitab taotlejat oma negatiivsest otsusest eelnevalt kindlaks määratud ja mõistliku ajavahemiku jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui neli kuud pärast seda, kui taotleja on esitanud kogu nõutava teabe ja nõutava täiendava teabe. Amet või lõikes 8 ette nähtud juhtudel riiklik ohutusasutus kohaldab lõikes 10 osutatud tunnistuste andmise menetluse praktilist korda, mis kehtestatakse rakendusaktiga.

5. Amet annab ühtse ohutustunnistuse raudteeveo-ettevõtjatele, kelle tegevuspiirkond asub ühes või mitmes liikmesriigis. Sellise tunnistuse andmiseks teeb amet järgmist:

a)	hindab elemente, mis on sätestatud lõike 3 punktis a, ning

b)	viivitamata edastab raudteeveo-ettevõtja kogu toimiku kavandatud tegevuspiirkonna asjaomastele riiklikele ohutusasutustele, et hinnata lõike 3 punktis b sätestatud elemente.

Eespool nimetatud hindamiste osana on ametil või riiklikel ohutusasutustel lubatud teha visiite ja raudteeveo-ettevõtjate kohapealset kontrolli ning auditeid ning nad võivad nõuda asjakohase täiendava teabe esitamist. Selliste visiitide, auditite ja kontrollide korraldust koordineerivad amet ja riiklikud ohutusasutused.

6. Ühe kuu jooksul alates ühtse ohutustunnistuse taotluse saamisest teatab amet raudteeveo-ettevõtjale, kas esitatud toimik on täielik, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selleks mõistliku tähtaja. Toimiku täielikkuse, asjakohasuse ja vastavuse osas võib amet hinnata ka lõike 3 punktis b sätestatud elemente.

Enne kui amet teeb otsuse ühtse ohutustunnistuse andmise kohta, võtab ta täielikult arvesse lõike 5 kohaselt läbi viidud hindamisi.

Amet vastutab täielikult ameti väljastatud ühtsete ohutustunnistuste eest.

7. Kui amet ei nõustu ühe või mitme riikliku ohutusasutuse lõike 5 punkti b kohaselt teostatud hindamise negatiivse tulemusega, teatab ta sellest kõnealusele asutusele või kõnealustele asutustele ning põhjendab oma mittenõustumist. Amet ja riiklik ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava hindamistulemuse suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste otsusel kaasatakse sellesse protsessi vajaduse korral ka raudteeveo-ettevõtja. Kui mõlemale poolele vastuvõetavat hindamistulemust ei lepita kokku ühe kuu jooksul pärast ameti mittenõustumise teatavakstegemist riiklikule ohutusasutusele või riiklikele ohutusasutustele, teeb amet oma lõpliku otsuse, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused on saatnud küsimuse lahendamiseks määruse (EL) 2016/796 artikliga 55 loodud apellatsiooninõukogule. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse, kas ameti otsuse eelnõu kinnitada või mitte, ühe kuu jooksul alates riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste taotluse saamisest.

Kui apellatsiooninõukogu nõustub ameti seisukohaga, võtab amet oma otsuse viivitamata vastu.

Kui apellatsiooninõukogu nõustub riikliku ohutusasutuse negatiivse hinnanguga, annab amet ühtse ohutustunnistuse sellise tegevuspiirkonna kohta, millest on välja arvatud võrgustiku need osad, mille suhtes anti negatiivne hinnang.

Kui amet ei nõustu ühe või mitme riikliku ohutusasutuse lõike 5 punkti b kohaselt teostatud hindamise positiivse tulemusega, teatab ta sellest asjaomasele asutusele või asutustele ning põhjendab mittenõustumist. Amet ja riiklik ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava hindamistulemuse suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste otsusel kaasatakse sellesse protsessi vajaduse korral ka taotleja. Kui mõlemale poolele vastuvõetavat hindamistulemust ei lepita kokku ühe kuu jooksul pärast ameti mittenõustumise teatavakstegemist riiklikule ohutusasutusele või riiklikele ohutusasutustele, teeb amet oma lõpliku otsuse.

8. Kui tegevuspiirkond piirdub ühe liikmesriigiga, võib kõnealuse liikmesriigi riiklik ohutusasutus anda ühtse ohutustunnistuse ning teha seda omal vastutusel ja juhul, kui taotleja seda taotleb. Sellise tunnistuse andmiseks hindab riiklik ohutusasutus toimiku vastavust kõikidele lõikes 3 sätestatud elementidele ja kohaldab lõikes 10 osutatud rakendusaktidega kehtestatud praktilist korda. Eespool nimetatud hindamiste osana on riiklikul ohutusasutusel lubatud teha visiite ja raudteeveo-ettevõtjate kohapealset kontrolli ning auditeid. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab riiklik ohutusasutus taotlejale, kas esitatud toimik on täielik, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet. Pädevate riiklike ohutusasutustega konsulteerimise järel kehtib ühtne ohutustunnistus ilma tegevuspiirkonna laiendamiseta ka nendele raudteeveo-ettevõtjatele, kes liiguvad samalaadsete võrgustiku omadustega ja samalaadsete käituseeskirjadega jaamadesse, kui need jaamad asuvad piiri lähedal. Nimetatud konsulteerimine võib toimuda juhtumipõhiselt või selle võib sätestada liikmesriikide või riiklike ohutusasutuste vahelises piiriüleses lepingus.

Riiklik ohutusasutus vastutab täielikult tema väljastatud ühtsete ohutustunnistuste eest.

9. Liikmesriik võib lubada kolmandate riikide ettevõtjatel siseneda oma territooriumil paiknevasse piiriülesteks toiminguteks ette nähtud jaama, mis asub selle liikmesriigi piiri lähedal, ilma et ta nõuaks ühtset ohutustunnistust, tingimusel et asjakohane ohutustase on tagatud järgmisega:

a)	piiriülene leping asjaomase liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel, mis on naaberriik, või

b)	lepingulised kokkulepped kolmanda riigi ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja vahel, kellel on ühtne ohutustunnistus või ohutusluba selles võrgustikus tegutsemiseks, tingimusel et nende kokkulepete ohutusalased aspektid kajastuvad nõuetekohaselt nende ohutusjuhtimise süsteemis.

10. Komisjon võtab 16. juuniks 2018 rakendusaktidega vastu praktilise korra, milles sätestatakse:

a)	kuidas tuleb täita käesolevas artiklis sätestatud ühtse ohutustunnistuse nõudeid, ja loetletakse nõutavad dokumendid;

b)	tunnistuse andmise menetluse üksikasjad, näiteks menetluse etapid ja iga etapi kestus;

c)	kuidas amet ja riiklik ohutusasutus täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõudeid taotlemise ja tunnistuste andmise menetluste erinevates etappides, sealhulgas taotlejate toimikute hindamisel;

d)	ameti või riiklike ohutusasutuste antud ühtse ohutustunnistuste kehtivusaeg, eelkõige kui ühtset ohutustunnistust ajakohastatakse tulenevalt tegevuse liigi, ulatuse ja piirkonna muudatustest.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Rakendusaktides võetakse arvesse kogemusi, mis on saadud komisjoni määruse (EÜ) nr 653/2007 (14) ning komisjoni määruse (EL) nr 1158/2010 (15) rakendamisel, ja kogemusi, mis on saadud artikli 11 lõikes 1 osutatud koostöölepingute ettevalmistamisel.

11. Ühtses ohutustunnistustes märgitakse hõlmatud raudteetoimingute liik ja ulatus ning tegevuspiirkond. Ühtne ohutustunnistus võib samuti hõlmata raudteeveo-ettevõtjate omandis olevaid manöövriteid, kui need on lisatud tema ohutusjuhtimise süsteemi.

12. Iga otsust, millega amet keeldub andmast ühtset ohutustunnistust või arvab välja võrgustiku need osad, mille suhtes anti lõikes 7 osutatud negatiivne hinnang, tuleb nõuetekohaselt põhjendada. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates otsuse saamisest taotleda, et vastavalt kas amet või riiklik ohutusasutus vaataks otsuse läbi. Ametil või riiklikul ohutusasutusel on aega kaks kuud alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsust kinnitada või see tühistada.

Kui ameti negatiivne otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule.

Kui riikliku ohutusasutuse negatiivne otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse apellatsiooniasutusele siseriikliku õiguse kohaselt. Liikmesriigid võivad selliste kaebuste menetlemiseks määrata direktiivi 2012/34/EL artiklis 56 osutatud reguleeriva asutuse. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 18 lõiget 3.

13. Käesoleva artikli kohaselt ameti või riikliku ohutusasutuse poolt antud ühtset ohutustunnistust uuendatakse raudteeveo-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat. Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevuse liik või ulatus oluliselt muutub.

14. Kui taotlejale on juba lõigete 5–7 kohaselt antud ühtne ohutustunnistus ja ta soovib oma tegevuspiirkonda laiendada, või kui tal on juba lõike 8 kohaselt antud ühtne ohutustunnistus ja ta soovib oma tegevuspiirkonda laiendada teise liikmesriiki, täiendab ta toimikut lõikes 3 osutatud asjakohaste dokumentidega täiendava tegevuspiirkonna kohta. Raudteeveo-ettevõtja esitab toimiku ametile, kes annab lõigetes 4–7 sätestatud menetluste järel välja uuendatud ühtse ohutustunnistuse, mis hõlmab laiendatud tegevuspiirkonda. Sellisel juhul pöördutakse lõike 3 punktis b sätestatud toimiku hindamise eesmärgil üksnes nende riiklike ohutusasutuste poole, keda tegevuspiirkonna laiendamine mõjutab.

Kui raudteeveo-ettevõtja sai vastavalt lõikele 8 ühtse ohutustunnistuse ja soovib laiendada tegevuspiirkonda asjaomases liikmesriigis, täiendab ta toimikut lõikes 3 osutatud asjakohaste dokumentidega täiendava tegevuspiirkonna kohta. Ta esitab määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu toimiku riiklikule ohutusasutusele, kes annab lõikes 8 sätestatud menetluste järel välja uuendatud ühtse ohutustunnistuse, mis hõlmab laiendatud tegevuspiirkonda.

15. Amet ja pädevad riiklikud ohutusasutused võivad nõuda nende antud ühtsete ohutustunnistuste muutmist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

16. Amet teavitab pädevaid riiklikke ohutusasutusi ühtse ohutustunnistuse andmisest ning teeb seda viivitamata ja igal juhul kahe nädala jooksul. Amet teavitab pädevaid riiklikke ohutusasutusi viivitamatult ühtse ohutustunnistuse uuendamisest, muutmisest või tühistamisest. Asutus teatab raudteeveo-ettevõtja nime ja aadressi, ühtse ohutustunnistuse väljastamiskuupäeva, liigi, ulatuse, kehtivuse ja tegevuspiirkonna ning ühtse ohutustunnistuse tühistamise korral otsuse põhjused. Riiklike ohutusasutuste väljastatud ühtse ohutustunnistuste puhul edastab pädev riiklik ohutusasutus või edastavad pädevad riiklikud ohutusasutused sama teabe ametile ning teeb (teevad) seda sama ajavahemiku jooksul.

Artikkel 11

Ameti ja riiklike ohutusasutuste koostöö ühtse ohutustunnistuse andmisel

1. Amet ja riiklikud ohutusasutused sõlmivad käesoleva direktiivi artikli 10 lõigete 5 ja 6 kohaldamise eesmärgil koostöölepingud, tehes seda kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 76. Koostöölepingud on spetsiifilised või raamlepingud ning hõlmavad üht või mitut riiklikku ohutusasutust. Koostöölepingud sisaldavad ülesannete täpset kirjeldust ja tulemuste saavutamise tingimusi, kohaldatavaid tähtaegu ja taotleja makstavate lõivude jaotust.

2. Taotleja halduskoormuse ja kulude vähendamise eesmärgil võivad koostöölepingud sisaldada ka konkreetseid koostöökokkuleppeid, kui võrgustike puhul on geograafilistel või ajaloolistel põhjustel vaja eriteadmisi. Võrgustike puhul, mis on liidu ülejäänud raudteesüsteemist isoleeritud, võivad sellised konkreetsed koostöökokkulepped hõlmata võimalust delegeerida ülesandeid asjaomastele riiklikele ohutusasutustele, kui see on vajalik, et tagada tunnistuse andmiseks vajalike ressursside tõhus ja proportsionaalne jagamine. Kõnealused koostöölepingud sõlmitakse enne, kui amet asub täitma tunnistuse andmisega seotud ülesandeid kooskõlas artikli 31 lõikega 3.

3. Nende liikmesriikide puhul, kelle võrgustiku rööpmelaius on liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest erinev ning kelle võrgustike tehnilised ja kasutustingimused on identsed kolmandatest riikidest naaberriikidega, peavad kõik nende liikmesriikide asjaomased riiklikud ohutusasutused sõlmima lisaks lõikes 2 osutatud koostöölepingutele ametiga ka mitmepoolse lepingu, milles määratakse kindlaks tingimused, millega lihtsustatakse vajaduse korral ohutustunnistuste tegevuspiirkonna laiendamist asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 12

Taristuettevõtjate ohutusload

1. Raudteetaristu haldamiseks ja käitamiseks hangib taristuettevõtja ohutusloa selle liikmesriigi riiklikult ohutusasutuselt, kus raudteetaristu asub.

Ohutusluba hõlmab luba, mis kinnitab, et aktsepteeritakse taristuettevõtja artikli 9 kohast ohutusjuhtimise süsteemi, ning see hõlmab raudteetaristu ohutut projekteerimist, hooldust ja käitamist, sealhulgas vajaduse korral rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemi hooldust ja käitamist käsitlevate nõuete täitmist tagavat menetlust ja sätteid.

Riiklik ohutusasutus selgitab ohutuslubade saamisel esitatavaid nõudeid ja nõutavaid dokumente, asjakohasel juhul taotlemisjuhendi kujul.

2. Ohutusluba kehtib viis aastat ja seda saab uuendada taristuettevõtja taotlusel. See vaadatakse tervikuna või osaliselt läbi iga kord, kui taristut, signaalimist või energia allsüsteemi või käitus- ja hoolduspõhimõtteid oluliselt muudetakse. Taristuettevõtja teavitab riiklikku ohutusasutust viivitamata kõikidest sellistest muutustest.

Riiklik ohutusasutus võib nõuda ohutusloa muutmist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

3. Riiklik ohutusasutus teeb otsuse ohutusloa taotluse kohta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui neli kuud pärast seda, kui taotleja on esitanud kogu nõutud teabe ja võimaliku täiendava teabe.

4. Riiklik ohutusasutus teavitab ametit viivitamatult ja igal juhul kahe nädala jooksul ohutuslubadest, mis on väljastatud, mida on uuendatud, muudetud või tühistatud. Asutus teatab taristuettevõtja nime ja aadressi, ohutusloa väljastamiskuupäeva, ulatuse ja kehtivusaja ning tühistamise korral põhjendab oma otsust.

5. Piiriülese taristu puhul teevad pädevad riiklikud ohutusasutused koostööd ohutuslubade väljastamisel.

Artikkel 13

Juurdepääs koolitusele

1. Liikmesriigid tagavad, et raudteeveo-ettevõtjad ning taristuettevõtjad ja nende töötajad, kes täidavad ohutuse seisukohast kriitilisi ülesandeid, pääsevad õiglaselt ja mittediskrimineerivalt juurde vedurijuhtide ja rongi saatepersonali koolitusele, kui selline koolitus on vajalik teenuste osutamiseks nende võrgustikus.

Koolitusteenused hõlmavad koolitust kasutusel olevatel marsruutidel vajalike marsruuditeadmiste, käituseeskirjade ja -menetluste, signaalimis- ja kontrollisüsteemi ning hädaolukorra protseduuride kohta.

Kui koolitusteenused ei sisalda eksameid ja tunnistuste andmist, tagavad liikmesriigid, et raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate töötajatel on juurdepääs sellistele tunnistustele.

Riiklik ohutusasutus tagab, et koolitusteenused vastavad nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 2007/59/EÜ, koostalitluse tehnilistes kirjeldustes või käesoleva direktiivi artikli 8 lõike 3 punktis e osutatud siseriiklikes eeskirjades.

2. Kui koolitusvõimalused on kättesaadaval üksnes ühe raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja kaudu, tagavad liikmesriigid, et need tehakse kättesaadavaks teistele raudteeveo-ettevõtjatele mõistliku ja mittediskrimineeriva hinnaga, mis on kulupõhine ja võib sisaldada kasumimarginaali.

3. Uute vedurijuhtide, kaugrongide personali ja ohutuse seisukohast kriitilisi ülesandeid täitva personali värbamisel võivad raudteeveo-ettevõtjad arvesse võtta mis tahes koolitust, kvalifikatsiooni ja kogemust, mis on saadud eelnevalt teistelt raudteeveo-ettevõtjatelt. Sel eesmärgil on sellistel töötajatel õigus omada juurdepääsu kõikidele dokumentidele, mis tõendavad nende koolitust, kvalifikatsiooni ja kogemust, ja saada neist koopiaid ja neid edastada.

4. Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad vastutavad selliste enda töötajate koolitustaseme ja kvalifikatsiooni eest, kes täidavad ohutuse seisukohast kriitilisi ülesandeid.

Artikkel 14

Veeremiüksuste hooldamine

1. Igale veeremiüksusele määratakse enne selle raudteevõrgustikus kasutamist hoolduse eest vastutav üksus ning see üksus registreeritakse raudteeveeremi registris kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 47.

2. Ilma et see piiraks artikli 4 kohast raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vastutust rongi ohutu käitamise eest, tagab hoolduse eest vastutav üksus, et veeremiüksused, mille hoolduse eest ta vastutab, on ohutus töökorras. Selle tagamiseks loob hoolduse eest vastutav üksus kõnealuste veeremiüksuste jaoks hooldussüsteemi, mille abil ta:

a)	tagab, et veeremiüksuseid hooldatakse vastavalt iga veeremiüksuse hooldusraamatule ja kehtivatele nõuetele, sealhulgas hoolduseeskirjadele ja koostalitluse tehniliste kirjelduste asjakohastele sätetele;

b)	rakendab ühiste ohutusmeetoditega kehtestatud vajalikke riskihindamise meetodeid, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis a, tehes seda vajaduse korral koostöös teiste osalistega;

c)	tagab, et tema töövõtjad rakendavad riskikontrollimeetmeid, kohaldades artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud jälgimise ühiseid ohutusmeetodeid, ning et see on sätestatud lepingulistes kokkulepetes, mis avalikustatakse ameti või riikliku ohutusasutuse taotlusel;

d)	tagab hooldustoimingute jälgitavuse.

3. Hooldussüsteem hõlmab järgmisi funktsioone:

a)	juhtimisfunktsioon, et teostada järelevalvet punktides b–d osutatud hooldusfunktsioonide üle ja neid koordineerida ning tagada veeremiüksuse ohutu seisukord raudteesüsteemis;

b)	hoolduse arendamise funktsioon, millega vastutatakse hooldusdokumentide haldamise, sealhulgas konfiguratsioonijuhtimise eest, lähtudes projekteerimis- ja käitamisandmetest ning tööparameetritest ja kogemusest;

c)	vagunipargi hoolduse juhtimise funktsioon, et hallata veeremiüksuse hoolduse eesmärgil käigust mahavõtmist ja pärast hooldust uuesti käikuandmist;

d)	hoolduse teostamise funktsioon, mille abil teostatakse veeremiüksuse või selle osade vajalikku tehnilist hooldust, sealhulgas väljastatakse hooldusdokumendid.

Hoolduse eest vastutav üksus täidab juhtimisfunktsiooni ise, kuid võib punktides b–d osutatud hooldusfunktsioone või nende osi alltöövõtu korras hankida teistelt lepinguosalistelt, näiteks hooldustöökodadelt.

Hoolduse eest vastutav üksus tagab kõikide punktides a–d sätestatud funktsioonide vastavuse III lisas sätestatud nõuetele ja hindamiskriteeriumidele.

Hooldustöökojad kohaldavad III lisa vastavaid osi, nagu on kindlaks määratud lõike 8 punkti a kohaselt vastu võetud rakendusaktides, mis vastavad sertifitseeritavatele funktsioonidele ja tegevustele.

4. Kaubavagunite puhul ja muude veeremiüksuste puhul pärast lõike 8 punktis b osutatud rakendusaktide vastuvõtmist sertifitseerib akrediteeritud või tunnustatud asutus või riiklik ohutusasutus kooskõlas järgmiste esitatud tingimustega iga hoolduse eest vastutava üksuse ning annab talle hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi (ECM-sertifikaat):

a)	sertifitseerimisprotsessi akrediteerimis- ja tunnustamisprotsessid põhinevad samuti sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumidel;

b)	sertifitseerimissüsteem tõendab, et hoolduse eest vastutav üksus on loonud hooldussüsteemi, mis tagab, et kõik veeremiüksused, mille hoolduse eest ta vastutab, on ohutus töökorras;

ECM-sertifikaadi andmine peab põhinema selle hindamisel, kas hoolduse eest vastutav üksus on võimeline täitma III lisas sätestatud asjaomaseid nõudeid ja hindamiskriteeriume ning neid järjekindlalt kohaldama. See hõlmab järelevalvesüsteemi, mis tagab kõnealuste nõuete ja hindamiskriteeriumide jätkuva järgimise pärast ECM-sertifikaadi väljastamist;

d)	hooldustöökodade sertifitseerimine peab põhinema III lisa vastavate osade järgimisel, mida kohaldatakse vastavatele sertifitseeritavatele funktsioonidele ja tegevustele.

Kui hoolduse eest vastutav üksus on raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja, võib riiklik ohutusasutus kooskõlas artiklis 10 või 12 osutatud menetlusega kontrollida vastavust esimeses lõigus sätestatud tingimustele ning seda vastavust kinnitada nende menetluste kohaselt antud tunnistustes.

5. Lõike 4 kohaselt väljastatud sertifikaadid kehtivad kogu liidu territooriumil.

6. Ameti antud soovituse alusel võtab komisjon rakendusaktidega vastu lõike 4 esimeses lõigus osutatud sertifitseerimistingimuste üksikasjalikud sätted kaubavagunite hoolduse eest vastutava üksuse jaoks, sealhulgas III lisas sätestatud nõuded kooskõlas asjaomaste ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkidega, ning muudab vajaduse korral kõnealuseid sätteid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kaubavagunite suhtes kohaldatavat sertifitseerimissüsteemi, mis on vastu võetud komisjoni määrusega (EL) nr 445/2011, (16) kohaldatakse jätkuvalt seni, kuni hakatakse kohaldama käesolevas lõikes osutatud rakendusakte.

7. Amet hindab hiljemalt 16. juuniks 2018 kaubavagunite puhul hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimissüsteemi, kaalub kõnealuse süsteemi laiendamise otstarbekust kõigile veeremiüksustele ja hooldustöökodade kohustusliku sertifitseerimise kehtestamist ning esitab selle kohta komisjonile aruande.

8. Tuginedes ameti poolt kooskõlas lõikega 7 läbi viidud hindamisele, võtab komisjon asjakohasel juhul rakendusaktidega vastu üksikasjalikud sätted, millega määratakse kindlaks, milliseid III lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse (ning vajaduse korral muudab neid järgnevalt):

a)	hooldamisele hooldustöökodades, sealhulgas üksikasjalikud sätted, et tagada hooldustöökodade sertifitseerimise ühtne rakendamine kooskõlas asjaomaste ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkidega;

muude veeremiüksuste kui kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimisele nende tehniliste omaduste alusel, sealhulgas üksikasjalikud sätted, et tagada kõnealuste üksuste ühtne sertifitseerimistingimuste rakendamine muude veeremiüksuste kui kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste puhul kooskõlas asjaomaste ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkidega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi erandid

1. Liikmesriigid võivad otsustada täita oma kohustust hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramisel alternatiivsete meetmete kaudu, järgides artikliga 14 loodud hooldussüsteemi, järgmistel juhtudel:

a)	kolmandas riigis registreeritud ja kõnealuse riigi seaduste järgi hooldatavad veeremiüksused;

b)	veeremiüksused, mida kasutatakse raudteevõrgustikes või -liinidel, mille rööpmelaius erineb liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja mille puhul artikli 14 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist tagavad rahvusvahelised lepingud kolmandate riikidega;

c)	kauba- ja reisivagunid, mida kasutatakse ühiselt selliste kolmandate riikidega, kelle rööpmelaius erineb liidu territooriumil peamise raudteevõrgustiku omast;

d)	artikli 2 lõikes 3 osutatud võrgustikes kasutatavad veeremiüksused ning sõjaväevarustus ja eritransport, mis vajavad enne kasutuselevõttu riikliku ohutusasutuse ad hoc luba. Sellisel juhul lubatakse erandeid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

2. Lõikes 1 osutatud alternatiivseid meetmeid rakendatakse erandite kaudu, milleks asjaomane riiklik ohutusasutus või amet annab loa järgmistel juhtudel:

a)	kui registreeritakse veeremiüksuseid vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 47, niivõrd kui see on seotud hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramisega;

b)	kui väljastatakse ühtseid ohutustunnistusi ja ohutuslube raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 10 ja 12, niivõrd kui see on seotud hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramisega või sertifitseerimisega.

3. Artiklis 19 osutatud iga-aastases aruandes tuuakse erandid välja ning neid põhjendatakse. Kui ilmneb, et liidu raudteesüsteemis võetakse liigseid ohutusriske, teavitab amet sellest viivitamata komisjoni. Komisjon võtab ühendust asjaomaste pooltega ja vajaduse korral nõuab, et asjaomane liikmesriik tühistaks oma erandiotsuse.

IV PEATÜKK

RIIKLIKUD OHUTUSASUTUSED

Artikkel 16

Ülesanded

1. Iga liikmesriik moodustab riikliku ohutusasutuse. Liikmesriigid tagavad, et riiklikul ohutusasutusel oleks vajalik sisemine ja väline organisatsiooniline suutlikkus inim- ja materiaalsete ressursside kujul. Selle asutuse töökorraldus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast, tellijast ega avaliku teenuse osutamise hankelepingu sõlmijast. See ohutusasutus võib olla transpordiküsimuste eest vastutava riikliku ministeeriumi osakond, tingimusel et eelnimetatud sõltumatus on tagatud.

2. Riiklikule ohutusasutusele usaldatakse vähemalt järgmised ülesanded:

a)	direktiivi (EL) 2016/797 artikli 18 lõike 2 kohase liidu raudteesüsteemi moodustavate raudteeäärse kontrolli ja signaalimise, energia ja taristu allsüsteemide kasutuselevõtu lubamine;

b)	veeremiüksuse turule laskmise loa väljastamine, uuendamine, muutmine ja tühistamine kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikega 8;

c)	ameti toetamine veeremiüksuse turule laskmise loa väljastamisel, uuendamisel, muutmisel ja tühistamisel kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikega 5 ning veeremiüksuse tüübiloa väljastamisel, uuendamisel, muutmisel ja tühistamisel kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 24;

d)	järelevalve teostamine enda territooriumil, et koostalitluse komponendid vastavad olulistele nõuetele, nagu on nõutud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 8;

e)	selle tagamine, et veeremiüksuse number on antud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 46, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 47 lõike 4 kohaldamist;

f)	ameti toetamine artikli 10 lõike 5 kohaselt antavate ühtsete ohutustunnistuste väljastamisel, uuendamisel, muutmisel ja tühistamisel;

g)	artikli 10 lõike 8 kohaselt antavate ühtsete ohutustunnistuste väljastamine, uuendamine, muutmine ja tühistamine;

h)	artikli 12 kohaselt antud ohutuslubade väljastamine, uuendamine, muutmine ja tühistamine;

i)	ohutuse õigusraamistiku, sealhulgas siseriiklike eeskirjade süsteemi jälgimine, edendamine ning vajaduse korral jõustamine ja ajakohastamine;

j)	raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate järelevalve kooskõlas artikliga 17;

k)	kui see on asjakohane ja kooskõlas siseriikliku õigusega, vedurijuhilubade väljastamine, uuendamine, muutmine ja tühistamine vastavalt direktiivile 2007/59/EÜ;

l)	kui see on asjakohane ja kooskõlas siseriikliku õigusega, hoolduse eest vastutavate üksuste ECM-sertifikaatide väljastamine, uuendamine, muutmine ja tühistamine.

3. Lõikes 2 osutatud ülesandeid ei ole lubatud üle anda taristuettevõtjatele, raudteeveo-ettevõtjatele ega tellijatele ega neilt alltöövõtu korras osta.

Artikkel 17

Järelevalve

1. Riiklikud ohutusasutused teostavad järelevalvet selle üle, et raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad täidaksid jätkuvalt õiguslikku kohustust kasutada artiklis 9 osutatud ohutusjuhtimise süsteemi.

Sel eesmärgil kohaldavad riiklikud ohutusasutused põhimõtteid, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud asjakohastes järelevalve ühistes ohutusmeetodites, tagades et järelevalve hõlmab eelkõige kontrollimist, kas raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad kasutavad järgmist:

a)	ohutusjuhtimise süsteemi, et jälgida selle tulemuslikkust;

b)	ohutusjuhtimise süsteemi elemente üksikult või osaliselt, sealhulgas veotegevust, hoolduse pakkumist ja materjalitarneid ning lepinguliste töövõtjate kasutamist, et jälgida nende tulemuslikkust, kui see on asjakohane, ning

c)	artiklis 6 osutatud asjakohaseid ühiseid ohutusmeetodeid. Selle punktiga seotud järelevalvetegevus on nõutav ka hoolduse eest vastutavate üksuste puhul.

2. Raudteeveo-ettevõtjad teavitavad asjakohaseid riiklikke ohutusasutusi vähemalt kaks kuud enne mis tahes uue raudteeveotegevuse käivitamist, et ohutusasutused saaksid alustada järelevalve kavandamist. Lisaks esitavad raudteeveo-ettevõtjad teabe töötajakategooriate ja veeremitüüpide kohta.

3. Ühtse ohutustunnistuse omanik teavitab pädevaid riiklikke ohutusasutusi viivitamata mis tahes olulistest muutustest lõikes 2 osutatud teabes.

4. Liikmesriikide määratud pädevad asutused tagavad järelevalve vedurijuhtidele kohalduvate töö-, sõidu- ja puhkeaja eeskirjade täitmise üle. Kui riiklikud ohutusasutused nimetatud ülesande täitmist ei taga, teevad pädevad asutused riiklike ohutusasutustega koostööd, et riiklikud ohutusasutused saaksid oma raudteeohutuse järelevalvaja rolli täita.

5. Kui riiklik ohutusasutus leiab, et ühtse ohutustunnistuse omanik ei täida enam tunnistuse andmise tingimusi, palub ta ametil ohutustunnistust piirata või see tühistada. Amet teavitab viivitamatult kõiki pädevaid riiklikke ohutusasutusi. Kui amet otsustab ühtse ohutustunnistuse tühistada või seda piirata, põhjendab ta oma otsust.

Ameti ja riikliku ohutusasutuse eri arvamuse korral kohaldatakse artikli 10 lõikes 7 osutatud vahekohtumenetlust. Kui kõnealuse vahekohtumenetluse tulemusel ühtset ohutustunnistust ei tühistata ega piirata, siis tuleb käesoleva artikli lõikes 6 osutatud ajutised kaitsemeetmed peatada.

Kui riiklik ohutusasutus on ise andnud ühtse ohutustunnistuse kooskõlas artikli 10 lõikega 8, võib ta tunnistuse tühistada või seda piirata, põhjendades oma otsust ja teavitades ametit.

Ühtse ohutustunnistuse omanikul, kelle tunnistuse on amet või riiklik ohutusasutus piiranud või tühistanud, on õigus otsus edasi kaevata kooskõlas artikli 10 lõikega 12.

6. Kui riiklik ohutusasutus tuvastab järelevalve teostamise ajal tõsise ohutusriski, võib ta igal ajal kohaldada ajutisi kaitsemeetmeid, sealhulgas viivitamata piirata või peatada asjaomase tegevuse. Kui ühtne ohutustunnistus oli välja antud ameti poolt, siis teavitab riiklik ohutusasutus ametit sellest viivitamata ja esitab oma otsust toetavad tõendid.

Kui amet leiab, et ühtse ohutustunnistuse omanik ei täida enam tunnistuse andmise tingimusi, siis ta piirab või tühistab viivitamata nimetatud tunnistuse.

Kui amet leiab, et riikliku ohutusasutuse poolt kohaldatud meetmed ei ole proportsionaalsed, siis võib ta riiklikult ohutusasutuselt nõuda selliste meetmete tühistamist või kohandamist. Amet ja riiklik hindamisasutus teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetavas lahenduses. Vajaduse korral kaasatakse sellesse protsessi raudteeveo-ettevõtja. Kui nimetatud menetlus ei anna tulemusi, jääb jõusse riikliku ohutusasutuse otsus kohaldada ajutisi kaitsemeetmeid.

Riikliku ohutusasutuse otsuse ajutiste kaitsemeetmete kohaldamise kohta võib artikli 18 lõikes 3 osutatud korras liikmesriigi kohtus läbi vaadata. Sellisel juhul võib ajutisi kaitsemeetmeid kohaldada kohtuliku läbivaatamise lõpuni, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.

Kui ajutiste kaitsemeetmete kestus ei ületa kolme kuud, siis palub riiklik ohutusasutus ametil ühtset ohutustunnistust piirata või see tühistada ning kohaldatakse lõikes 5 sätestatud korda.

7. Riiklik ohutusasutus teostab järelevalvet selle raudteeäärse kontrolli ja signaalimise, energia ja taristu allsüsteemide üle ning tagab, et need vastavad olulistele nõuetele. Piiriüleste taristute puhul teostab ta järelevalvet koostöös teiste pädevate riiklike ohutusasutustega. Kui riiklik ohutusasutus leiab, et loa saanud taristuettevõtja ei vasta enam ohutusloa andmise tingimustele, piirab ta luba või tühistab selle ja põhjendab oma otsust.

8. Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate ohutusjuhtimise süsteemide tõhususe üle järelevalve teostamisel võivad riiklikud ohutusasutused võtta arvesse käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 4 osutatud raudteesektori osaliste ohutustaset ning, kui see on asjakohane, direktiivis 2007/59/EÜ osutatud koolituskeskuseid, tingimusel et nende tegevus mõjutab raudteeohutust. Selle lõike kohaldamine ei piira raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vastutust, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 3.

9. Nende liikmesriikide riiklikud ohutusasutused, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb, teevad asjaomase raudteeveo-ettevõtja üle tehtava järelevalve koordineerimiseks koostööd, tagamaks, et jagatakse konkreetset raudteeveo-ettevõtjat käsitlevat põhiteavet, eriti teadaolevate riskide ja ohutustaseme kohta. Riiklik ohutusasutus jagab ka teavet teiste asjakohaste riiklike ohutusasutuste ja ametiga, kui ta leiab, et raudteeveo-ettevõtja ei võta vajalikke riskikontrollimeetmeid.

Kõnealuse koostööga tagatakse, et järelevalve on piisav ning et välditakse kontrolli ja auditite dubleerimist. Riiklikud ohutusasutused võivad välja töötada ühise järelevalvekava tagamaks, et auditeid ja muid kontrollimisi teostatakse korrapäraselt, võttes arvesse igas asjaomases liikmesriigis teostatavate transporditoimingute liiki ja ulatust.

Amet toetab sellist koordineerimist ning töötab sel eesmärgil välja suunised.

10. Riiklikud ohutusasutused võivad saata teateid, et hoiatada raudteeveo-ettevõtjaid ja taristuettevõtjaid juhul, kui nad ei täida lõikes 1 sätestatud kohustusi.

11. Riiklikud ohutusasutused kasutavad teavet, mille amet on kogunud artikli 10 lõike 5 punktis a osutatud toimiku hindamise käigus, et teostada järelevalvet raudteeveo-ettevõtja üle pärast talle ühtse ohutustunnistuse andmist. Nad kasutavad teavet, mis on kogutud kooskõlas artikliga 12 ohutusloa andmise menetluse käigus, et teostada järelevalvet taristuettevõtja üle.

12. Amet või pädevad riiklikud ohutusasutused (kui ohutustunnistus anti kooskõlas artikli 10 lõikega 8) kasutavad ühtse ohutustunnistuse uuendamise eesmärgil teavet, mis on kogutud järelevalve käigus. Riiklikud ohutusasutused kasutavad ohutuslubade uuendamise eesmärgil ka teavet, mida nad on kogunud enda teostatud järelevalve käigus.

13. Amet ja riiklikud ohutusasutused lepivad kokku vajaliku korra, et koordineerida ja tagada lõigetes 10, 11 ja 12 osutatud täielikku teabevahetust.

Artikkel 18

Otsustamise põhimõtted

1. Amet, hinnates ühtse ohutustunnistuse taotlusi kooskõlas artikli 10 lõikega 1, ja riiklikud ohutusasutused täidavad oma ülesandeid avatult, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt. Eelkõige kuulavad nad ära kõik huvitatud isikud ja põhjendavad oma otsuseid.

Nad vastavad viivitamata nõuetele ja taotlustele ning teatavad oma teabenõuetest viivitamata ja võtavad kõik oma otsused vastu nelja kuu jooksul pärast seda, kui taotleja on neile esitanud kogu asjakohase teabe. Nad võivad artiklis 16 osutatud ülesannete täitmisel igal ajal taotleda tehnilist abi taristuettevõtjatelt ja raudteeveo-ettevõtjatelt või muudelt pädevatelt asutustelt.

Siseriikliku õigusraamistiku väljatöötamise käigus konsulteerivad riiklikud ohutusasutused kõigi osaliste ja huvitatud isikutega, sealhulgas taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, tootjate ja hoolduse pakkujate, kasutajate ja töötajate esindajatega.

2. Riiklikud ohutusasutused on vabad läbi viima mis tahes kontrolle, auditeid ja ohutusjuurdlusi, mis on neile vajalikud ülesannete täitmiseks, ja neile antakse juurdepääs taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate ning vajaduse korral artiklis 4 osutatud kõigi osaliste kõikidele asjakohastele dokumentidele ja tööruumidele, sisseseadele ning seadmetele. Kui amet täidab kooskõlas artikli 10 lõikega 5 ohutustunnistuse andmisega seotud ülesandeid, on tal raudteeveo-ettevõtjate suhtes samad õigused.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et riiklike ohutusasutuste otsused on võimalik kohtus läbi vaadata.

4. Riiklikud ohutusasutused vahetavad aktiivselt arvamusi ja kogemusi, tehes seda eelkõige ameti loodud võrgustiku abil, et ühtlustada oma otsuste tegemise kriteeriume kogu liidus.

Artikkel 19

Aastaaruanne

Riiklikud ohutusasutused avaldavad oma eelnenud aasta tegevust käsitleva aastaaruande ja saadavad selle ametile 30. septembriks. Aruanne sisaldab järgmist teavet:

a)	raudteeohutuse areng, sealhulgas liikmesriigi tasandil ühistest ohutusnäitajatest tehtud kokkuvõte kooskõlas artikli 5 lõikega 1;

b)	olulised muutused raudteeohutust käsitlevates õigusaktides ja eeskirjades;

c)	ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmise areng;

d)	taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate üle teostatava järelevalve tulemused, sealhulgas kontrollide ja auditite arv ja tulemused ning nendega seotud kogemused;

e)	artikli 15 kohaselt tehtud erandid ning

f)	raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate kogemused asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamisel.

V PEATÜKK

ÕNNETUSJUHTUMITE JA INTSIDENTIDE UURIMINE

Artikkel 20

Uurimiskohustus

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 22 osutatud ohutusjuurdlusasutus teostab pärast iga rasket õnnetusjuhtumit liidu raudteesüsteemis ohutusjuurdluse. Kõnealuse ohutusjuurdluse eesmärk on võimaluse korral suurendada raudteeohutust ja vältida õnnetusjuhtumeid.

2. Artiklis 22 osutatud ohutusjuurdlusasutus võib uurida ka neid õnnetusjuhtumeid ja intsidente, mis veidi teistsugustel tingimustel võinuks põhjustada raskeid õnnetusjuhtumeid, sealhulgas liidu raudteesüsteemi struktuuriliste allsüsteemide või koostalitluse komponentide tehnilised tõrked.

Ohutusjuurdlusasutus võib otsustada, kas sellist õnnetusjuhtumit või intsidenti tuleb uurida. Otsustamisel võtab ta arvesse järgmist:

a)	õnnetusjuhtumi või intsidendi tõsidus;

b)	kas see on osa õnnetusjuhtumite või intsidentide seeriast, mis mõjutavad süsteemi kui tervikut;

c)	selle mõju raudteeohutusele ning

d)	taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, riikliku ohutusasutuse või liikmesriikide taotlused.

3. Ohutusjuurdluste ulatuse ja nende teostamisel järgitava korra määrab ohutusjuurdlusasutus, võttes arvesse artikleid 21 ja 23, ning sõltuvalt järeldustest, mida loodetakse õnnetusjuhtumist või intsidendist teha ohutuse suurendamise eesmärgil.

4. Ohutusjuurdlus ei ole mitte mingil juhul seotud süü või vastutuse määramisega.

Artikkel 21

Juurdluse õiguslik seisund

1. Liikmesriigid määratlevad oma vastava õigussüsteemi raames juurdluse õigusliku seisundi, võimaldamaks vastutavatel uurijatel oma ülesannet täita kõige tõhusamalt ja võimalikult kiiresti.

2. Liikmesriigid tagavad vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele, et kohtuliku uurimise eest vastutavad ametiasutused teevad täies ulatuses koostööd ning et uurijatele antakse võimalikult kiiresti juurdepääs ohutusjuurdluse läbiviimiseks asjakohasele teabele ja tõenditele. Eelkõige tagatakse neile:

a)	juurdepääs õnnetusjuhtumi või intsidendi sündmuskohale ning kaasatud veeremile, seotud taristu-, rongijuhtimis- ja signaalimisseadmetele;

b)	õigus vahetult koostatud tõendusmaterjali nimekirjale ja purunenud esemete, taristurajatiste või komponentide kontrollitud teisaldamisele uurimise või analüüsi jaoks;

c)	piiramatu juurdepääs pardasalvestusseadmetele ning suuliste teadete salvestamise ja signaalimis- ja rongijuhtimissüsteemi tööd registreerivate seadmete sisule ja nende kasutamisele;

d)	juurdepääs ohvrite surnukehade uurimise tulemustele;

e)	juurdepääs õnnetusjuhtumiga või intsidendiga seotud rongipersonali ja muu raudteepersonali uurimise tulemustele;

f)	võimalus küsitleda õnnetusjuhtumiga või intsidendiga seotud raudteepersonali ja teisi tunnistajaid;

g)	juurdepääs kaasatud taristuettevõtja, raudteeveo-ettevõtja, hoolduse eest vastutava üksuse ja riikliku ohutusasutuse asjakohasele teabele või dokumentidele.

3. Amet teeb ohutusjuurdlusasutusega koostööd, kui uurimine hõlmab ametilt loa saanud veeremiüksusi või ametilt tunnistuse saanud raudteeveo-ettevõtjaid. Ta esitab ohutusjuurdlusasutusele võimalikult kiiresti nõutava teabe või dokumendid ning lisab selgitused, kui neid nõutakse.

4. Ohutusjuurdlus viiakse läbi mis tahes kohtulikust juurdlusest sõltumatult.

Artikkel 22

Ohutusjuurdlusasutus

1. Iga liikmesriik tagab, et artiklis 20 osutatud õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimised teostab alaline organ, mis koosneb vähemalt ühest uurijast, kes on suuteline täitma juhtiva uurija ülesandeid õnnetusjuhtumi või intsidendi korral. Kõnealuse organi ülesehitus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki taristuettevõtjast, raudteeveo-ettevõtjast, kasutustasu määravast asutusest, läbilaskevõime jaotamise asutusest ega vastavushindamisasutusest ega ühestki poolest, kelle huvid võiksid sattuda konflikti ohutusjuurdlusasutusele usaldatud ülesannetega. Lisaks sellele on ta talitluslikult sõltumatu riiklikust ohutusasutusest, ametist ja raudteid reguleerivast asutusest.

2. Ohutusjuurdlusasutus täidab oma ülesandeid sõltumatult lõikes 1 osutatud üksustest ja on võimeline hankima selleks piisavaid vahendeid. Uurijatele antakse staatus, mis tagab neile vajaliku sõltumatuse.

3. Liikmesriigid näevad ette, et raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja vajaduse korral riiklik ohutusasutus on kohustatud viivitamata teatama artiklis 20 osutatud õnnetusjuhtumitest ja intsidentidest ohutusjuurdlusasutusele, esitades kogu olemasoleva teabe. Kui see on asjakohane, tuleks kõnealust teatamist ajakohastada kohe, kui mis tahes puuduv teave saab kättesaadavaks.

Ohutusjuurdlusasutus otsustab viivitamata ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates teate saamisest õnnetusjuhtumi või intsidendi kohta, kas alustada ohutusjuurdlust või mitte.

4. Ohutusjuurdlusasutus võib kombineerida käesoleva direktiivi raames talle antud ülesandeid ka muude juhtumite kui raudteeõnnetusi ja intsidente käsitlevate ohutusjuurdlustega, kui sellised teised ohutusjuurdlused ei ohusta tema sõltumatust.

5. Vajaduse korral ja tingimusel, et see ei kahjusta lõikes 1 sätestatud ohutusjuurdlusasutuse sõltumatust, võib ohutusjuurdlusasutus taotleda teiste liikmesriikide või ameti ohutusjuurdlusasutuste abi eriteadmiste osas või tehniliste kontrollide ja analüüside teostamiseks või hinnangute andmiseks.

6. Liikmesriigid võivad ohutusjuurdlusasutusele usaldada ka artiklis 20 nimetamata raudteeõnnetuste ja intsidentide uurimise.

7. Ohutusjuurdlusasutused vahetavad aktiivselt arvamusi ja kogemusi ühiste uurimismeetodite väljatöötamiseks, ohutusalaste soovituste järelkontrolli ühiste põhimõtete koostamiseks ning teaduse ja tehnika arenguga kohanemiseks.

Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, toetab amet ohutusjuurdlusasutusi selle ülesande täitmisel kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõikega 2.

Ohutusjuurdlusasutused loovad ameti toetusel kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõikega 2 vastastikuste eksperdihinnangute programmi, milles kõiki ohutusjuurdlusasutusi ergutatakse osalema, et kontrollida nende tõhusust ja sõltumatust. Ohutusjuurdlusasutused avaldavad määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõikes 2 osutatud sekretariaadi toel:

a)	vastastikuse eksperdihinnangu ühisprogrammi ja hindamiskriteeriumid ning

b)	iga-aastase aruande programmi kohta, tõstes esile kindlakstehtud tugevaid külgi ja tehes parandusettepanekuid.

Vastastikuse eksperdihinnangu aruanded esitatakse kõigile ohutusjuurdlusasutustele ja ametile. Need aruanded avaldatakse vabatahtlikkuse alusel.

Artikkel 23

Ohutusjuurdlusmenetlus

1. Artiklis 20 osutatud õnnetusjuhtumit või intsidenti uurib selle toimumiskoha liikmesriigi ohutusjuurdlusasutus. Kui ei ole võimalik kindlaks määrata, millises liikmesriigis see toimus või kui see toimus kahe liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal, lepivad asjaomased ohutusjuurdlusasutused kokku, kumb neist ohutusjuurdluse läbi viib, või lepivad nad kokku selle ühises läbiviimises. Esimesena mainitud juhul on teisel ohutusjuurdlusasutusel lubatud ohutusjuurdluses osaleda ja selle tulemustest täielikult osa saada.

Teiste liikmesriikide ohutusjuurdlusasutused kutsutakse asjakohasel juhul ohutusjuurdluses osalema, ja nad osalevad selles alati, kui:

a)	õnnetusjuhtumi või intsidendiga on seotud ühes neist liikmesriikidest asutatud ja litsentseeritud raudteeveo-ettevõtja või

b)	õnnetusjuhtumi või intsidendiga on seotud ühes neist liikmesriikidest registreeritud või hooldatud veeremiüksus.

Osalema kutsutud liikmesriikide ohutusjuurdlusasutustele antakse õigused, mis võimaldavad neil vastava taotluse korral abi osutada tõendusmaterjali kogumisel mõne teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutuse jaoks.

Osalema kutsutud liikmesriikide ohutusjuurdlusasutustele antakse juurdepääs teabele ja tõendusmaterjalidele, mida on vaja selleks, et neil oleks võimalik tõhusalt ohutusjuurdluses osaleda, järgides nõuetekohaselt kohtumenetlusi käsitlevaid riiklikke õigusakte.

Käesolev lõige ei takista liikmesriike kokku leppimast, et asjaomased asutused viivad ohutusjuurdluse ka muudel tingimustel läbi koostöös.

2. Iga õnnetusjuhtumi või intsidendi puhul organiseerib ohutusjuurdluse eest vastutav organ ohutusjuurdluse teostamise asjakohased vahendid, mis hõlmavad vajalikke tegevusalaseid ja tehnilisi eriteadmisi. Need eriteadmised võidakse hankida asutusesiseselt või -väliselt, olenevalt uuritava õnnetusjuhtumi või intsidendi iseloomust.

3. Ohutusjuurdlus teostatakse nii avatult kui võimalik, nii et kõik pooled kuulatakse ära ja neid teavitatakse juurdluse tulemustest. Asjaomasele taristuettevõtjale ja raudteeveo-ettevõtjatele, riiklikule ohutusasutusele, ametile, ohvritele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele, tootjatele, asjaomastele hädaabiteenistustele ning töötajate ja kasutajate esindajatele antakse võimalus anda asjakohast tehnilist teavet ohutusjuurdlusaruande kvaliteedi parandamiseks. Ohutusjuurdlusasutus võtab samuti arvesse ohvrite ja nende sugulaste mõistlikke vajadusi ning teavitab neid ohutusjuurdluse käigust.

4. Ohutusjuurdlusasutus viib läbi õnnetuspaiga uurimise võimalikult lühikese ajaga, et taristuettevõtja saaks taristu taastada ja selle võimalikult kiiresti raudteeveoteenuste osutamiseks avada.

Artikkel 24

Aruanded

1. Artiklis 20 osutatud õnnetusjuhtumi või intsidendi uurimise puhul koostatakse aruanded, mille vorm sõltub õnnetusjuhtumi või intsidendi liigist ja tõsidusest ning ohutusjuurdlustulemuste asjakohasusest. Aruannetes märgitakse ära artikli 20 lõikes 1 osutatud ohutusjuurdluste eesmärgid ja need sisaldavad asjakohasel juhul ohutusalaseid soovitusi.

2. Ohutusjuurdlusasutus avalikustab lõpparuande võimalikult lühikese aja jooksul ja tavaliselt hiljemalt 12 kuu jooksul pärast juhtumi toimumise kuupäeva. Kui lõpparuannet ei ole võimalik avalikustada 12 kuu jooksul, avaldab ohutusjuurdlusasutus vahearuande vähemalt kord aastas õnnetusjuhtumi toimumise kuupäeval, kirjeldades ohutusjuurdluse seisu ning tõstatatud ohutusküsimusi. Aruanne koos ohutusalaste soovitustega edastatakse artikli 23 lõikes 3 osutatud asjakohastele pooltele ning teiste liikmesriikide asjaomastele organitele ja pooltele.

Võttes arvesse ohutusjuurdlusasutuste saadud kogemusi, kehtestab komisjon rakendusaktidega õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimist käsitlevate aruannete jaoks aruandlusstruktuuri, mida tuleb järgida võimalikult täpselt. Nimetatud aruandlusstruktuur hõlmab järgmisi elemente:

a)	juhtumi ja selle tausta kirjeldus;

b)	uurimiste ja küsitluste andmed, sealhulgas andmed ohutusjuhtimise süsteemi, kohaldatud eeskirjade ja määruste, veeremi ja tehnilise sisseseade seisukorra, tööjõu korralduse, töökorraldust käsitleva dokumentatsiooni ning varasemate samalaadse iseloomuga juhtumite kohta;

analüüs ja järeldused juhtumi põhjuste kohta, sealhulgas juhtumile kaasaaidanud tegurite kohta, mis on seotud:

i)	asjaomaste isikute poolt võetud meetmete;

ii)	veeremi või tehnilise sisseaseade seisukorra;

iii)	töötajate oskuste, menetluste ja hoolduse;

iv)	õigusraamistiku tingimuste ning

v)	ohutusjuhtimise süsteemi kohaldamisega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Ohutusjuurdlusasutus avaldab igal aastal 30. septembriks aastaaruande, milles annab aru eelnenud aastal teostatud ohutusjuurdlustest, ohutusalastest soovitustest ja eelnevalt antud soovituste põhjal võetud meetmetest.

Artikkel 25

Ametile edastatav teave

1. Seitsme päeva jooksul pärast ohutusjuurdluse alustamise otsust teavitab ohutusjuurdlusasutus sellest ametit. Teates näidatakse juhtumi kuupäev, kellaaeg ja koht, selle liik ja tagajärjed surmajuhtumite, vigastuste ja materiaalse kahju osas.

2. Ohutusjuurdlusasutus saadab ametile koopia artikli 24 lõikes 2 osutatud lõpparuandest ja artikli 24 lõikes 3 osutatud aastaaruandest.

Artikkel 26

Ohutusalased soovitused

1. Ohutusjuurdlusasutuse antud ohutusalane soovitus ei loo mingil juhul eeldust õnnetusjuhtumis või intsidendis süü või vastutuse kindlaksmääramiseks.

2. Soovitused adresseeritakse riiklikule ohutusasutusele ja kui seda eeldab soovituse laad, siis ka ametile, ja teistele asjaomase liikmesriigi või liikmesriikide organitele või asutustele. Liikmesriigid, nende riiklikud ohutusasutused ja amet võtavad oma pädevuse piires vajalikud meetmed tagamaks, et ohutusjuurdlusasutuste antud ohutusalaseid soovitusi võetakse nõuetekohaselt arvesse ja vajaduse korral järgitakse.

3. Amet, riiklik ohutusasutus ja teised ametiasutused või organid või vajaduse korral teised liikmesriigid, kellele soovitused on adresseeritud, annavad ohutusjuurdlusasutusele korrapäraselt aru kõnealuse soovituse tagajärjel võetud või kavandatavatest meetmetest.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 27

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 6 ja artikli 7 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juunist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

4. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõikes 6 ja artikli 7 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea, kui komisjon on vastu võtnud delegeeritud õigusakti, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 6 ja artikli 7 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 28

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 51 osutatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 29

Aruandlus ja liidu edasised meetmed

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 16. juuniks 2021 ja pärast seda iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, mille eesmärk on eelkõige jälgida ühtsete ohutustunnistuste väljastamise meetmete tõhusust.

Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud liidu edasisteks meetmeteks.

2. Amet hindab ohutusalase kultuuri arengut, sealhulgas juhtumitest teatamist. Ta esitab 16. juuniks 2024 komisjonile aruande, mis käsitleb, kui see on asjakohane, süsteemis vajalike paranduste tegemist. Nende soovituste alusel võtab komisjon asjakohased meetmed ning esitab vajaduse korral käesoleva direktiivi muudatusettepanekud.

3. Komisjon esitab 16. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võetud meetmete kohta eesmärgiga saavutada järgmised eesmärgid:

a)	tootjate kohustus tähistada Euroopa raudteevõrgustikus kasutatavad ohutuse seisukohast olulised komponendid identifitseerimiskoodiga, tagades, et identifitseerimiskoodis esitatakse selgelt komponent, tootja nimi ja olulised tootmisandmed;

b)	kõnealuste ohutuse seisukohast oluliste komponentide täielik jälgitavus, nende hooldustoimingute jälgitavus ja kasutusea märkimine ning

c)	kõnealuste komponentide ühiste kohustuslike hoolduspõhimõtete esitamine.

Artikkel 30

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad selliste karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest komisjonile artikli 33 lõikes 1 kindlaks määratud kuupäevaks ja annavad viivitamata teada neid edaspidi mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 31

Üleminekusätted

1. Direktiivi 2004/49/EÜ V lisa kohaldatakse kuni käesoleva direktiivi artikli 24 lõikes 2 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevani.

2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, kohaldatakse nende raudteeveo-ettevõtjate suhtes, kellele tuleb ohutustunnistus anda 15. juuni 2016. aasta ja 16. juuni 2019. aasta vahelisel ajal, direktiivi 2004/49/EÜ. Sellised ohutustunnistused kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

3. Amet asub täitma artikli 10 kohaseid ohutustunnistuste andmisega seotud ülesandeid hiljemalt alates 16. juunist 2019 seoses tegevuspiirkondadega liikmesriikides, kes ei ole ametit ja komisjoni artikli 33 lõike 2 kohaselt teavitanud. Erandina artiklist 10 võivad nende liikmesriikide riiklikud ohutusasutused, kes on ametit ja komisjoni artikli 33 lõike 2 kohaselt teavitanud, jätkata tunnistuste andmist kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ kuni 16. juunini 2020.

Artikkel 32

Ameti soovitused ja arvamused

Amet esitab käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil soovitusi ja arvamusi kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 13. Neid soovitusi ja arvamusi võib arvesse võtta siis, kui liit võtab vastu käesoleva direktiivi kohaseid õigusakte.

Artikkel 33

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artiklite 2, 3, 4, 8–11, artikli 12 lõike 5, artikli 15 lõike 3, artiklite 16–19, artikli 21 lõike 2, artikli 23 lõigete 3 ja 7, artikli 24 lõike 2, artikli 26 lõike 3 ning II ja III lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 16. juuniks 2019. Liikmesriigid edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

3. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

4. Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose ja Malta suhtes seni, kuni nende territooriumile ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Kohe, kui avalik-õiguslik või eraõiguslik ühendus esitab ametliku taotluse ehitada raudteeliin, mida hakkab kasutama üks või enam raudteeveo-ettevõtjat, kehtestavad asjaomased liikmesriigid meetmed, et rakendada käesolev direktiiv kahe aasta jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2004/49/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2020, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses IV lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas V lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 36

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 11. mai 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2015. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 57, 12.2.2016, lk 64). Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudteeveo-ettevõtjate litsentseerimise kohta, ning direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 44).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

(14) Komisjoni 13. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 653/2007 ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta (ELT L 153, 14.6.2007, lk 9).

(15) Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010 raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).

(16) Komisjoni 10. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 445/2011, milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).

I LISA

ÜHISED OHUTUSNÄITAJAD

Riiklikud ohutusasutused esitavad igal aastal ühised ohutusnäitajad.

Uute faktide või vigade avastamisel pärast aruande esitamist muudab või parandab riiklik ohutusasutus konkreetse aasta näitajaid esimesel võimalusel ja hiljemalt järgmises aastaaruandes.

Ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise meetodid on sätestatud liites.

1. Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

1.1. Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite koguarv ja suhtarv rongkilomeetrite suhtes järgmiste õnnetusjuhtumiliikide kaupa:

—	rongi kokkupõrge raudteeveeremiga;

—	rongi kokkupõrge vabas liikumisruumis paikneva takistusega;

—	rongi rööbastelt mahasõit;

—	raudteeületuskoha õnnetusjuhtum, sh jalakäijatega raudteeületuskohal toimunud õnnetused punktis 6.2 määratletud viie raudteeületuskoha liigi kaupa;

—	liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtum inimestega, välja arvatud enesetapud ja enesetapukatsed;

—	veeremipõleng;

—

muu.

Igast märkimisväärsest õnnetusjuhtumist kantakse aruandes ette esmase õnnetusjuhtumi liigi alusel, isegi kui teisese õnnetusjuhtumi tagajärjed on raskemad (nt rööbastelt mahasõidule järgnev tulekahju).

1.2. Raskelt vigastatute ja hukkunute koguarv ja suhtarv rongkilomeetrite suhtes õnnetusjuhtumiliikide ja järgmiste kategooriate kaupa:

—	reisija (ka suhtarv reisijakilomeetrite ja reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes);

—	töötaja või töövõtja;

—	raudteeületuskoha kasutaja;

—	raudteerajatiste territooriumil loata viibiv isik;

—	muu isik perroonil;

—	muu isik väljaspool perrooni.

2. Ohtlike kaupadega seotud näitajad

Ohtlike kaupade raudteeveoga seotud õnnetusjuhtumite koguarv ja suhtarv rongkilomeetrite suhtes järgmiste kategooriate kaupa:

—	õnnetusjuhtumid, mis hõlmavad vähemalt ühte ohtlikke kaupu vedavat veeremiüksust, nagu on lisas määratletud;

—	selliste õnnetusjuhtumite arv, mille käigus vabaneb ohtlikke aineid.

3. Enesetappudega seotud näitajad

Enesetappude ning enesetapukatsete koguarv ja suhtarv rongkilomeetrite suhtes.

4. Õnnetusjuhtumite algpõhjustega seotud näitajad

Õnnetusjuhtumite algpõhjuste koguarv ja suhtarv rongkilomeetrite suhtes järgmiste algpõhjuste liikide kaupa:

—	purunenud rööbas,

—	rööbastee väljakummumine ja muu deformatsioon,

—	valemärguandest tingitud tõrge,

—	signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega,

—	signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumata,

—	kasutusele võetud veeremi purunenud ratas,

—	kasutusele võetud veeremi purunenud telg.

Kõikidest algpõhjustest (nii õnnetusjuhtumi põhjustanud kui ka muudest) tuleb teatada. (Märkimisväärse õnnetusjuhtumi põhjustanud algpõhjustest tuleb teatada ka algpõhjusi käsitlevate ohutusnäitajate raames; algpõhjustest, mis ei põhjustanud märkimisväärset õnnetusjuhtumit, teatatakse ainult õnnetusjuhtumeid käsitlevate ohutusnäitajate raames.)

5. Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad

Järgmiste tegurite koguarvud ja suhtarvud rongkilomeetrite suhtes eurodes:

—	surmade ja raskete vigastuste arv korrutatud ohvrite ärahoidmise väärtusega (VPC – Value of Preventing a Casualty),

—	keskkonnakahju maksumus,

—	veeremile või taristule põhjustatud materiaalne kahju,

—	õnnetusjuhtumitest tingitud viivituste maksumus.

Riiklikud ohutusasutused teatavad märkimisväärsete õnnetusjuhtumite majandusliku mõju.

VPC on väärtus, mille ühiskond omistab ohvrite ärahoidmisele, ja seega ei ole see õnnetusjuhtumi osaliste jaoks hüvitise võrdlusnäitaja.

6. Taristu tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

6.1. Rongiturvangu süsteemiga (TPS – Train Protection System) varustatud teede protsendimäär ja rongis töötavaid turvangusüsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäär järgmise liigituse kohaselt:

—

hoiatus,

—	hoiatus ja automaatne peatamine,

—	hoiatus ja automaatne peatamine ning pisteline kiirusekontroll,

—	hoiatus ja automaatne peatamine ning pidev kiirusekontroll.

6.2. Raudteeületuskohtade arv (koguarv, liini- ja rööbasteekilomeetri kohta) järgmise viie liigi kaupa:

a)	reguleerimata raudteeületuskoht;

reguleeritud raudteeületuskoht:

i)	käsitsi reguleeritud;

ii)	automaatne hoiatus kasutaja poolel;

iii)	automaatne turvang kasutaja poolel;

iv)	raudteeäärne turvang.

Liide

Ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise ühised meetodid

1. Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

1.1 „Märkimisväärne õnnetusjuhtum“ – õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks liikuv veeremiüksus ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis kahjustab märkimisväärselt veeremit, rööbasteed, muid rajatisi või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid, v.a õnnetusjuhtumid töökodades, ladudes ja depoodes;

1.2. „märkimisväärne kahju veeremile, rööbasteele, muudele rajatistele või keskkonnale“ – kahju, mille väärtus on vähemalt 150 000 eurot;

1.3. „ulatuslikud liiklushäired“ – rongiliiklus põhiliinil peatub vähemalt kuueks tunniks;

1.4. „rong“ – teatud numbri või erinimetuse all määratud lähtepunktist määratud sihtpunkti liikuv ühe või mitme veduri või mootorvaguni veetav veeremiüksus või -üksused või eraldi sõitev mootorvagun, sealhulgas tühi, st üksi sõitev vedur;

1.5. „rongi kokkupõrge raudteeveeremiga“ – rongi esiotsa kokkupõrge teise rongi või veeremiüksusega või manööverdava veeremi esi- või tagaotsaga või külgkokkupõrked;

1.6. „rongi kokkupõrge takistustega vabas liikumisruumis“ – rongi osa kokkupõrge rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt oleva esemega (v.a raudteeületuskohal, kui eseme on kaotanud rööbasteed ületav sõiduk või kasutaja), sh kokkupõrge kontaktõhuliinidega;

1.7. „rööbastelt mahasõit“ – juhtum, kus vähemalt üks rongiratas sõidab rööpalt maha;

1.8. „raudteeületuskoha õnnetusjuhtum“ – raudteeületuskohal toimuv õnnetusjuhtum, millesse on kaasatud vähemalt üks raudteeveeremiüksus ja üks või mitu rööbasteed ületavat sõidukit, muud sellised ületuskoha kasutajad, nagu jalakäijad või muud rööbasteel või selle läheduses ajutiselt olevad esemed, kui need on kaotanud rööbasteed ületanud sõiduk või kasutaja;

1.9. „liikuva veeremi poolt isikutele põhjustatud õnnetusjuhtum“ – õnnetusjuhtum, mis on põhjustatud ühele või mitmele isikule, kes kas saavad löögi raudteeveeremilt või veeremile kinnitatud või sellest eraldunud esemelt; hõlmatud on isikud, kes kukuvad veeremilt, ning ka isikud, kes veeremis sõidu ajal kukuvad või saavad löögi lahtistelt esemetelt;

1.10. „veeremipõleng“ – põleng või plahvatus raudteeveeremis (sealhulgas lastis) lähtejaama ja sihtjaama vahelise sõidu ajal, sealhulgas lähtejaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise ajal, samuti rongi koostamise ajal;

1.11. „muu (õnnetusjuhtum)“ – muu õnnetusjuhtum, mis ei ole rongi kokkupõrge raudteeveeremiga, rongi kokkupõrge takistustega vabas liikumisruumis, rööbastelt mahasõit, raudteeületuskoha õnnetusjuhtum, liikuva veeremi poolt isikutele põhjustatud õnnetusjuhtum ega veeremipõleng;

1.12. „reisija“ – isik, kaasa arvatud rongi personal, kes kasutab raudteetransporti; õnnetusjuhtumite statistika hõlmab ka reisijaid, kes üritavad liikuva rongi peale minna või sealt maha tulla;

1.13. „töötaja või töövõtja“ – isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetusjuhtumi ajal tööl, sh personali hulka kuuluv töövõtja, füüsilisest isikust ettevõtja, rongi personal ning isikud, kes käitavad veeremit ja taristurajatisi;

1.14. „raudteeületuskoha kasutaja“ – isik, kes ületab raudteeliine raudteeületuskohas mis tahes transpordivahendiga või jalgsi;

1.15. „raudtee territooriumil loata viibiv isik“ – isik, kes viibib raudtee territooriumil, kus viibimine on keelatud, välja arvatud raudteeületuskoha kasutaja;

1.16. „muu isik perroonil“ – isik, kes viibib raudteeperroonil ning ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik väljaspool perrooni ega raudtee territooriumil loata viibiv isik;

1.17. „muu isik väljaspool perrooni“ – isik, kes viibib väljaspool raudteeperrooni ning ei ole reisija, töötaja või töövõtja, raudteeületuskoha kasutaja, muu isik perroonil ega raudtee territooriumil loata viibiv isik;

1.18. „surnu (hukkunu)“ – isik, kes on õnnetusjuhtumi (v.a enesetapp) tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul;

1.19. „raskelt vigastatu (raskelt vigastatud isik)“ – vigastatud isik, kes viibis õnnetusjuhtumi (v.a enesetapukatse) tagajärjel haiglaravil üle 24 tunni.

2. Ohtlike kaupadega seotud näitajad

2.1. „Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtum“ – õnnetusjuhtum või intsident, millest tuleb teatada vastavalt RID (1)/ADR punktile 1.8.5;

2.2. „ohtlikud kaubad“ – ained ja kaubaartiklid, mille vedamine on RIDi kohaselt keelatud või lubatud üksnes selles ette nähtud tingimustel.

3. Enesetappudega seotud näitajad

3.1. „Enesetapp“ – surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine, nagu selle on registreerinud ja klassifitseerinud pädev riiklik ametiasutus;

3.2. „enesetapukatse“ – raske vigastusega lõppev enda tahtlik vigastamine.

4. Õnnetusjuhtumite algpõhjustega seotud näitajad

4.1. „Purunenud rööbas“ – rööbas, mis laguneb kaheks või rohkemaks tükiks, või rööbas, millest eraldunud metallitüki tõttu tekib sõidupinnale üle 50 mm pikkune ja üle 10 mm sügavune lõhe;

4.2. „rööbastee väljakummumine või muu deformatsioon“ – viga, mis on seotud rööbastee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on vaja rööbasteel liiklus katkestada või kohe vähendada lubatud kiirust;

4.3. „valemärguannetest tingitud tõrge“ – signaalimissüsteemi mis tahes tehniline viga (seotud kas taristu või veeremiga), mistõttu on signaalimisteade nõutavast vähem piirav;

4.4. „signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumisega“ – juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale, kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud, ja möödub ohupunktist;

4.5. „signaalist möödasõit ohuolukorras ohupunktist möödumata“ – juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale, kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud, kuid ei möödu ohupunktist.

Punktides 4.4 ja 4.5 osutatud lubamatu liikumine tähendab möödasõitu

—	rööbasteeäärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist ohuolukorras, kui rongiturvangu süsteem (TPS – Train Protection System) ei ole töökorras;

—	rongiturvangu süsteemiga ette nähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast;

—	eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud punktist;

—	peatumismärgist (puhvertõkked ei ole hõlmatud) või viipemärgist.

Hõlmatud ei ole juhtumid, kus veoüksuseta veerem või järelevalveta rong möödub signaalist ohuolukorras. Hõlmatud ei ole juhtumid, kus signaal ei ole mis tahes põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada.

Riiklikud ohutusasutused võivad esitada aruande käesoleva punkti taanetes loetletud lubamatu liikumise nelja liigi kohta eraldi, kuid aruanne peab sisaldama vähemalt kõiki nelja elementi hõlmavat koondnäitajat;

4.6. „kasutusel oleva veeremi purunenud ratas“ – ratta purunemine, millega kaasneb õnnetusjuhtumi oht (rööbastelt mahasõit või kokkupõrge);

4.7. „kasutusel oleva veeremi purunenud telg“ – telje purunemine, millega kaasneb õnnetusjuhtumi oht (rööbastelt mahasõit või kokkupõrge).

5. Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise ühised meetodid

5.1. Ohvrite ärahoidmise väärtus (VPC) hõlmab järgmist.

1)	Ohutuse väärtus: maksmise valmisoleku väärtus (WTP – Willingness to Pay) põhineb eelistuste uuringul, mis tehti kõnealust väärtust kasutavates liikmesriikides.

Otsesed ja kaudsed majanduskulud: liikmesriikide hinnangulised kulud hõlmavad järgmist:

—	arstiabi ja taastusraviga seotud kulud;

—	õigus- ja kohtukulud, politsei kulud, õnnetusjuhtumite uurimise erakulud, hädaabiteenuse ja kindlustuse halduskulud;

—	tootmiskadu: tootmata jäänud kaupade ja osutamata jäänud teenuste ühiskondlik väärtus, mille isik oleks loonud, kui õnnetusjuhtumit ei oleks toimunud.

Ohvrite ärahoidmise väärtuse arvutamisel käsitletakse surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi eraldi (ohvrite ärahoidmise väärtus on surmajuhtumite ja raskete vigastuste puhul erinev).

5.2. Ohutuse väärtuse ning otseste ja/või kaudsete majanduslike kulude hindamise ühised põhimõtted.

Ohutuse väärtuse puhul hinnatakse, kas olemasolevad hinnangulised väärtused on sobivad või mitte, võttes arvesse järgmist:

—	hinnangulised väärtused peavad olema seotud transpordisektoris suremusriski vähendamise kava hinnanguliste väärtustega ja nende puhul tuleb järgida eelistuste uuringus esitatud maksmise valmisoleku väärtuse suhtes valitud lähenemisviisi;

—	väärtuste arvutamiseks kasutatud vastajate valim peab esindama asjaomast elanikkonda; eelkõige peab valim kajastama vanust / sissetuleku jaotumist ja ka muid elanikkonna asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke ja/või demograafilisi näitajaid;

—	maksmise valmisoleku väärtuste arvutamise meetod: uuring tuleb koostada nii, et küsimused on vastajatele selged ja arusaadavad.

Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate kulude alusel.

5.3. Mõisted

5.3.1. „Keskkonnakahju maksumus“ – raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja kantavad kulud, mis arvutatakse kogemuse põhjal ja mis tuleb kanda, et taastada raudteeõnnetuse-eelne olukord kahjustatud piirkonnas.

5.3.2. „Veeremile ja taristule põhjustatud materiaalne kahju maksumus“ – kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud veeremi või taristu asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega veeremi või taristu ehitamisega ja parandatava veeremi või taristu taastamisega õnnetusjuhtumile eelnenud seisukorda (neid kulusid hindavad raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja oma kogemustele tuginedes), samuti kulud veeremi liisimisel, mis on tingitud piisava veeremi puudumisest veeremi kahjustatuse tõttu.

5.3.3. „Õnnetusjuhtumitest tingitud viivituste maksumus“ – õnnetusjuhtumite tõttu raudteetranspordi kasutajatele (reisijad ja kaubaveokliendid) tekitatud viivituste rahaline väärtus, arvutatud järgmise valemi alusel:

VT = säästetud sõiduaja rahaline väärtus

Aja väärtus rongireisija jaoks (tund)

VTP = [tööreisijate VT] * [tööreisijate keskmine osakaal aastas] + [mittetööreisijate VT] * [mittetööreisijate keskmine osakaal aastas]

VTP arvestatakse eurodes reisija kohta tunnis.

„Tööreisija“ – reisija, kes reisib seoses ametialase tegevusega, välja arvatud liikumine kodust tööle ja tagasi.

Aja väärtus kaubarongi jaoks (tund)

VTF = [kaubarongide VT] * [(tonnkilomeeter) / (rongkilomeeter)]

VTF eurodes arvestatuna kaubatonni kohta tunnis

Veetava lasti keskmine kogus tonnides rongi kohta aastas = (tonnkilomeeter) / (rongkilomeeter)

CM = rongi 1-minutilise hilinemise maksumus

Reisirong

CMP = K1 * (VTP/60) * [(reisijakilomeeter) / (rongkilomeeter)]

Reisijate keskmine arv rongi kohta aastas = (reisijakilomeeter) / (rongkilomeeter)

Kaubarong

CMF = K2 * (VTF / 60)

Tegurid K1 ja K2 asuvad aja väärtuse ja hilinemise väärtuse vahepeal, nagu eelistuste uuringus on hinnatud, nendega võetakse arvesse asjaolu, et hilinemisest tingitud ajakaotust tajutakse hoopis negatiivsemana kui tavapärast sõiduaega.

Õnnetusest tingitud hilinemiste maksumus = CMP * (reisirongi hilinemine minutites) + CMF * (kaubarongi hilinemine minutites)

Valemi kohaldamisala

Hilinemiste maksumus arvutatakse märkimisväärsete õnnetusjuhtumite puhul järgmiselt:

—	lõppjaamas mõõdetud tegelikud hilinemised raudteeliinidel, kus õnnetused juhtusid;

—	tegelikud hilinemised või, kui neid ei ole võimalik arvutada, hinnangulised hilinemised muudel asjaomastel liinidel.

6. Taristu tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

6.1. „Rongiturvangu süsteem (TPS)“ – süsteem, mis aitab tagada signaalide ja kiiruspiirangute järgimist.

6.2. „Rongisisesed süsteemid“ – süsteemid, mis abistavad juhti raudtee-äärsete ja kabiinisiseste signaalnäitude jälgimisel ning tagavad ohupunktide läbimisel ohutuse ja kiirusepiirangutest kinnipidamise. Rongisisene turvangusüsteem võib hõlmata järgmist:

a)	hoiatamine – automaatne hoiatus juhile;

b)	hoiatamine ja automaatne peatamine – automaatne hoiatus juhile ja automaatne peatamine signaalist möödasõidul ohuolukorras;

c)	hoiatamine, automaatne peatamine ja pisteline kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse, ning mille puhul tähendab pisteline kiirusekontroll kiiruse kontrollimist teatavates kohtades (kiirusepiirangu tähiste) signaalile lähenemisel;

d)	hoiatamine, automaatne peatamine ja pidev kiirusekontroll, mis tagab ohupunktide läbimisel ohutuse ja liinil kehtestatud kiiruspiirangute pideva järgimise ning mille puhul tähendab pidev kiirusekontroll lubatud maksimumkiiruse kuvamist ja järgimist liini kõikidel lõikudel.

Punktis d osutatud süsteem on automaatne kaitsesüsteem (Automatic Train Protection – ATP).

6.3. „Raudteeületuskoht“ – tee või läbipääsu ja raudtee samatasandiline ristumine, mida on sellisena tunnustanud taristuettevõtja ning mis on avatud avalikele ja erakasutajatele. Jaamasisesed perroonidevahelised teed ei ole hõlmatud, nagu ka üksnes töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad teed.

6.4. „Tee“ – raudteeõnnetuste statistika puhul, mis tahes avalik või eratee, tänav või maantee, sh nende kõrval kulgev jalgtee ja jalgrattatee.

6.5. „Läbipääs“ – muu inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääsuks ette nähtud läbipääs, v.a tee.

6.6. „Reguleerimata raudteeületuskoht“ – raudteeületuskoht, kus puudub igasugune hoiatussüsteem või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

6.7. „Reguleeritud raudteeületuskoht“ – raudteeületuskoht, kus raudteeületuskoha kasutajad on kaitstud või neid hoiatatakse läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

—

Füüsiliste seadmete kasutamisega tagatav turvang:

—	pool- või täistõkkepuud;

—	raudteeväravad.

—

Raudteeületuskohta kinnistatud seadmete abil antav hoiatus:

—	nähtava signaali seadmed: tuled;

—	kuuldavad seadmed: kellad, sireenid, signaalid jne.

Reguleeritud raudteeületuskohti klassifitseeritakse järgmiselt:

a)	käsitsi reguleeritav – raudteeületuskoht, kus turvangu või hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib raudteetöötaja käsitsi;

b)	automaatne hoiatus kasutaja poolel – raudteeületuskoht, kus hoiatuse kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong;

c)	automaatne turvang kasutaja poolel – raudteeületuskoht, kus turvangu kasutaja poolel aktiveerib lähenev rong. See hõlmab ka raudteeületuskohti, kus kasutaja poolel on olemas nii turvang kui ka hoiatus;

d)	raudteeäärne turvang – raudteeületuskoht, kus signaal või muu rongiturvangu süsteem lubab rongil sõitu jätkata üksnes siis, kui raudteeületuskohas on turvanguseadmed kasutaja poolel aktiveeritud ning raudteeületuskoht ei ole hõivatud.

7. Mõõtühikute määratlused

7.1. „Rongkilomeeter“ – mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgustiku lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

7.2. „Reisijakilomeeter“ – mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

7.3. „Liinikilomeeter“ – raudteevõrgustiku pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteeliste raudteeliinide puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.

7.4. „Rööbasteekilomeeter“ – raudteevõrgustiku pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteelise raudteeliini puhul tuleb arvesse võtta iga teed.

(1) RID, ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskiri, nagu on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

II LISA

SISERIIKLIKEST OHUTUSEESKIRJADEST TEAVITAMINE

Artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt teada antud siseriiklikud ohutuseeskirjad hõlmavad järgmist:

1)	olemasolevaid siseriiklikke ohutuseesmärke ja ohutusmeetodeid käsitlevad eeskirjad;

2)	raudteeveo-ettevõtjate ohutustunnistuste andmisele ja ohutusjuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid käsitlevad eeskirjad;

3)	koostalitluse tehniliste kirjeldustega veel hõlmamata raudteevõrgustiku ühised käituseeskirjad, sealhulgas signaalimis- ja rongijuhtimissüsteemiga seotud eeskirjad;

4)	eeskirjad, millega sätestatakse nõuded täiendavatele sisekorraeeskirjadele, mille peavad kehtestama taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad;

5)	eeskirjad, mis käsitlevad nõudeid ohutuse seisukohast olulisi ülesandeid täitvatele töötajatele, sealhulgas valikukriteeriumid, tervislik seisund ning kutsealane koolitus ja sertifitseerimine, kuivõrd need pole veel reguleeritud koostalitluse tehnilise kirjeldusega;

6)	õnnetusjuhtumite ja intsidentide ohutusjuurdlust käsitlevad eeskirjad.

III LISA

Nõuded ja hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse organisatsioonide suhtes, kes taotlevad ECM-sertifikaati või sertifikaati hoolduse eest vastutava üksuse allhangitud hooldusfunktsioonide jaoks

Kõik organisatsiooni juhtimise olulised osad tuleb dokumenteerida ja eelkõige tuleb kirjeldada vastutuse jagunemist organisatsioonis ja alltöövõtjatega. Näidatakse, kuidas juhtkond on taganud kontrolli eri tasanditel, kuidas on kaasatud töötajad ja nende esindajad kõikidel tasanditel ning tagatud pidev täiustamine.

Hoolduse eest vastutava üksuse nelja funktsiooni suhtes, mida organisatsioon peab täitma ise või lepinguliste kokkulepete kaudu, kohaldatakse järgmisi põhinõudeid.

1. Juhtimine– pühendumine organisatsiooni hooldussüsteemi arendamisele ja rakendamisele ning selle tulemuslikkuse pidevale täiustamisele.

2. Riskihindamine– struktureeritud lähenemisviis veeremiüksuse hooldusega kaasnevate riskide hindamiseks, sh selliste riskide hindamiseks, mis tulenevad otseselt tööprotsessidest ning muude organisatsioonide või isikute tegevusest, ning asjakohaste riskikontrollimeetmete kindlaksmääramine.

3. Seire– struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et riskikontrollimeetmed on kehtestatud, toimivad ja sobivad organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.

4. Pidev täiustamine– struktureeritud lähenemisviis, mille abil analüüsitakse korrapärase seire ja auditeerimise käigus või muudest asjakohastest allikatest kogutud teavet ning kasutatakse analüüsitulemusi õppimiseks ja ennetus- või parandusmeetmete võtmiseks eesmärgiga ohutustaset säilitada või seda parandada.

5. Struktuur ja vastutus– struktureeritud lähenemisviis, mille abil määratakse kindlaks üksikisikute ja rühmade vastutus organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise eest.

6. Pädevuse juhtimine– struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et töötajatel on vajalik pädevus organisatsiooni eesmärkide kindlaks, tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks igas olukorras.

7. Teavitamine– struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse tähtsa teabe kättesaadavus hinnangute andjatele ja otsuste tegijatele organisatsiooni kõigil tasanditel ning tagatakse teabe terviklikkus ja asjakohasus.

8. Dokumenteerimine– struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu asjakohase teabe jälgitavus.

9. Alltöövõtt– struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu alltöövõtu asjakohane korraldamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ning mille puhul on kõik pädevused kaetud ja nõuded täidetud.

10. Hooldustoimingud– struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse:

—

kõigi ohutust ja ohutuse seisukohast olulisi komponente mõjutavate hooldustoimingute kindlakstegemine ning nõuetekohane juhtimine, ohutust mõjutavate hooldustoimingute osas kõigi vajalike muudatuste kindlakstegemine, nende nõuetekohane haldamine saadud kogemuste põhjal ja kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktiga a riskihindamise ühiseid ohutusmeetodeid kohaldades ning nende nõuetekohane dokumenteerimine;

—	vastavus koostalitluse olulistele nõuetele;

—	konkreetselt hoolduse tegemiseks kavandatud ja vajalike rajatiste, seadmete ja töövahendite kasutamine ja kontroll;

—	veeremiüksuse algdokumentatsiooni analüüs esimese hooldusraamatu esitamiseks ning viimase nõuetekohane kasutamine hooldustellimuste kavandamisel;

—

komponentide (sh varuosade) ja materjalide kasutamine vastavalt hooldustellimustele ja tarnija dokumentatsioonile; nende hoidmine, käitlemine ja transportimine viisil, mis vastab hooldustellimustes ja tarnija dokumentatsioonis ettenähtule, ning nende vastavus asjakohastele siseriiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele ning asjaomaste hooldustellimuste nõuetele;

—

sobivate ja piisavate rajatiste, seadmete ja töövahendite kindlaksmääramine, kindlaks tegemine, tagamine, registreerimine ja kättesaadavaks muutmine, et osutada hooldusteenuseid vastavalt hooldustellimustele ja muudele kehtivatele spetsifikatsioonidele, ning millega tagatakse hoolduse ohutu teostamine, ergonoomika ja tervisekaitse;

—	organisatsiooni jaoks menetluste olemasolu, millega tagatakse mõõtmisseadmete, kõigi rajatiste, seadmete ja töövahendite korrektne kasutamine, kalibreerimine, säilitamine ja hooldus vastavalt dokumenteeritud korrale.

11. Kontrollitegevus– struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse järgmine:

—	et veeremiüksused võetakse käigust maha plaanipärase või tingimusliku hoolduse või parandustööde jaoks õigel ajal või siis, kui on tuvastatud rikkumised või muud vajadused;

—	vajalikud kvaliteedikontrolli meetmed;

—	et hooldustöid tehakse vastavalt hooldustellimustele ja väljastatakse uuesti käikuandmise tõend, mis sisaldab võimalikke kasutuspiiranguid;

—

et võimalikest nõuetele mittevastavustest juhtimissüsteemi kohaldamisel, mis võivad viia õnnetusjuhtumite, intsidentide, ohuolukordade või muude ohtlike juhtumiteni, teatatakse, neid uuritakse ja analüüsitakse ning et võetakse vajalikke ennetusmeetmeid kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktis c ette nähtud järelevalve ühise ohutusmeetodiga;

—	et korduv siseaudit ja jälgimisprotsess vastaks artikli 6 lõike 1 punktis c ette nähtud järelevalve ühisele ohutusmeetodile.

IV LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiivid koos nende järgnevate muudatustega

(osutatud artiklis 34)

Direktiiv 2004/49/EÜ	(ELT L 164, 30.4.2004, lk 44)
Direktiiv 2008/57/EÜ	(ELT L 191, 18.7.2008, lk 1)
Direktiiv 2008/110/EÜ	(ELT L 345, 23.12.2008, lk 62)
Komisjoni direktiiv 2009/149/EÜ	(ELT L 313, 28.11.2009, lk 65)
Parandus, 2004/49/EÜ	(ELT L 220, 21.6.2004, lk 16)
Komisjoni direktiiv 2014/88/EL	(ELT L 201, 10.7.2014, lk 9)

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(osutatud artiklis 34)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtaeg
2004/49/EÜ	30. aprill 2006
2008/57/EÜ	19. juuli 2010
2008/110/EÜ	24. detsember 2010
Komisjoni direktiiv 2009/149/EÜ	18. juuni 2010
Komisjoni direktiiv 2014/88/EL	30. juuli 2015

V LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2004/49/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikkel 9	Artikkel 9
Artikkel 10	Artikkel 10
–	Artikkel 11
Artikkel 11	Artikkel 12
Artikkel 12	–
Artikkel 13	Artikkel 13
Artikli 14a lõiked 1 kuni 7	Artikkel 14
Artikli 14a lõige 8	Artikkel 15
Artikkel 15	–
Artikkel 16	Artikkel 16
–	Artikkel 17
Artikkel 17	Artikkel 18
Artikkel 18	Artikkel 19
Artikkel 19	Artikkel 20
Artikkel 20	Artikkel 21
Artikkel 21	Artikkel 22
Artikkel 22	Artikkel 23
Artikkel 23	Artikkel 24
Artikkel 24	Artikkel 25
Artikkel 25	Artikkel 26
Artikkel 26	–
–	Artikkel 27
Artikkel 27	Artikkel 28
Artikkel 28	–
Artikkel 29	–
Artikkel 30	–
Artikkel 31	Artikkel 29
Artikkel 32	Artikkel 30
–	Artikkel 31
–	Artikkel 32
Artikkel 33	Artikkel 33
–	Artikkel 34
Artikkel 34	Artikkel 35
Artikkel 35	Artikkel 36
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	–
IV lisa	–
V lisa	–
–	III lisa

Komisjoni avaldus selgitavate dokumentide kohta

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 138

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 26. mai 2016

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/796, 11. mai 2016, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 ( 1 )	1
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797, 11. mai 2016, Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta ( 1 )	44
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798, 11. mai 2016, raudteeohutuse kohta ( 1 )	102