ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 135

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
24. mai 2016


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/791, 11. mai 2016, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1308/2013 ning (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima pakkumise toetuskava osas

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/792, 11. mai 2016, mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95 ( 1 )

11

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/793, 11. mai 2016, teatavate võtmetähtsusega ravimite Euroopa Liidu turule kaubandusliku suunamise vältimise kohta

39

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794, 11. mai 2016, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK

53

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2016/795, 11. aprill 2016, millega muudetakse määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed

115

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/791,

11. mai 2016,

millega muudetakse määruseid (EL) nr 1308/2013 ning (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima pakkumise toetuskava osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (4) II osa I jaotise II peatüki 1. jaoga on nähtud ette koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima kava.

(2)

Praeguste koolikavade kohaldamisel saadud kogemused, välishindamiste järeldused, erinevate poliitikavalikute ja liikmesriikide sotsiaalprobleemide analüüsi tulemused osutavad järeldusele, et mõlema kõnealuse koolikava jätkamine ja tugevdamine on äärmiselt tähtis. Praeguses olukorras, kus värske puu- ja köögivilja ning piimatoodete tarbimine väheneb, eriti laste hulgas, ja laste ülekaal suureneb tarbimisharjumuste tõttu, mille puhul kiputakse eelistama töödeldud toitu, millele on tihti lisatud märkimisväärselt suhkrut, soola, rasva või lisaaineid, peaks liidu toetus lastele haridusasutustes teatavate valitud põllumajandustoodete jagamiseks aitama senisest enam edendada tervislikke toitumisharjumusi ja kohaliku toodangu tarbimist.

(3)

Erinevate poliitikavalikute analüüs näitab, et ühtlustatud lähenemisviis ühise õigus- ja finantsraamistiku kaudu on kõige asjakohasem ja tõhusam viis saavutada konkreetseid eesmärke, mida ühine põllumajanduspoliitika koolikavade kaudu taotleb. Selline lähenemisviis võimaldaks liikmesriikidel saavutada jagamise maksimaalse mõju eelarvet muutmata ja suurendada haldamise tõhusust. Selleks aga, et võtta arvesse puu- ja köögivilja (sealhulgas banaanid) ning piima ja piimatoodete, st koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima, nagu on määratletud käesolevas määruses, ja nende tarneahelate erinevusi, peaksid teatavad elemendid, nagu näiteks vastavad eelarvepaketid, jääma eraldi. Arvestades praeguste kavade puhul saadud kogemusi, peaks koolikavas osalemine olema liikmesriikidele jätkuvalt vabatahtlik. Võttes arvesse liikmesriigiti erinevaid tarbimistavasid, peaks osalevatel liikmesriikidel ja piirkondadel olema võimalik oma strateegiate raames valida, milliseid lastele haridusasutustes pakkumiseks toetuskõlblikke tooteid nad soovivad jagada. Lisaks võiksid liikmesriigid kaaluda suunatud meetmete kasutuselevõtmist, et peatada sihtrühmas piimatarbimise vähenemist.

(4)

On kindlaks tehtud, et eelkõige värske puu- ja köögivilja ning joogipiima tarbimine on vähenemas. Seetõttu on asjakohane jagada koolikavade raames ennekõike kõnealuseid tooteid. See aitaks vähendada koolide korralduslikku koormust ja suurendada jagamise mõju piiratud eelarve raames ning oleks kooskõlas praeguse tavaga, kuna kõnealuseid tooteid jagatakse kõige sagedamini. Siiski tuleks kaltsiumi omandamist käsitlevate toitumissoovituste järgimiseks ja konkreetsete toodete tarbimise edendamiseks või reageerimaks oma territooriumil laste erilistele toitainevajadustele, ning arvestades piimas leiduva laktoosi talumatusega kaasnevaid järjest sagedasemaid probleeme, lubada liikmesriikidel jagada ka teisi ilma lisatud lõhna- ja maitseaineteta, puuviljade, pähklite või kakaota piimatooteid, nagu jogurt ja juust, mis on laste tervisele kasulikud, tingimusel et nad juba jagavad joogipiima või selle laktoosivaba alternatiive. Liikmesriikidel tuleks lubada jagada ka töödeldud puu- ja köögiviljatooteid, tingimusel et nad juba jagavad värskeid puu- ja köögivilju. Samuti tuleks püüda tagada, et jagatakse kohalikke ja piirkondlikke tooteid. Juhul kui liikmesriigid peavad seda koolikava eesmärkide ja oma strateegiates esitatud eesmärkide saavutamise seisukohalt vajalikuks, tuleks neil lubada lisaks ülalnimetatud toodetele jagada teatud muid piimatooteid ja piimapõhiseid jooke. Kõik nimetatud tooted peaksid olema täiel määral liidu toetuse kõlblikud. Mittepõllumajanduslike toodete puhul peaks toetuskõlblik olema üksnes piimakomponent. Selleks et võtta arvesse teaduse arengut ja tagada jagatavate toodete vastavus koolikava eesmärkidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevas määruses sätestatud keelatud lõhna- ja maitsetugevdajate loetelu ning määrata kindlaks lisatud suhkru, soola ja rasva maksimaalne määr töödeldud toodetes.

(5)

Kaasnevad haridusmeetmed, millega toetatakse jagamist, on vajalikud selleks, et muuta koolikava selle lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel, s.o valitud põllumajandustoodete tarbimise suurendamisel ja tervislikuma toitumise edendamisel tulemuslikuks. Arvestades selliste meetmete tähtsust, peaksid need toetama nii koolipuuvilja ja -köögivilja kui ka koolipiima jagamist. Kaasnevad haridusmeetmed on oluliseks vahendiks, mis aitab laste jaoks taastada seost põllumajanduse ja liidu mitmesuguste põllumajandustoodetega, eriti oma piirkonna toodanguga, kasutades selleks näiteks toitumisekspertide ja põllumajandustootjate abi. Koolikavaga taotletavate eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud hõlmata oma meetmetega suuremat valikut erinevaid põllumajandustooteid, samuti muid kohalikke, piirkondlikke või riigi tüüpilisi tooteid, nagu mesi, lauaoliivid ja oliiviõli.

(6)

Tervislike toitumisharjumuste edendamiseks peaksid liikmesriigid tagama oma tervise ja toitumise eest vastutavate riiklike asutuste asjakohase osalemise jagatavate toodete loetelu koostamisel või neilt nimetatud loetelule asjakohase loa saamise kooskõlas riiklike menetlustega.

(7)

Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning hõlbustada koolikava rakendamist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte liidu toetuse kõlblike kulude ja meetmete kindlaksmääramiseks.

(8)

Liidu toetus tuleks eraldada koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jaoks eraldi kooskõlas vabatahtliku lähenemisviisiga jagamisele. Kõnealune toetus tuleks eraldada igale liikmesriigile, võttes arvesse 6–10aastaste laste arvu liikmesriigis ja kõnealuse liikmesriigi eri piirkondade arengutaset, et rohkem toetust eraldataks vähem arenenud piirkondadele, Egeuse mere väikesaartele ning äärepoolseimatele piirkondadele, arvestades nende piirkondade põllumajanduse ühekülgsust ja asjaolu, et seal ei ole sagedasti teatud tooteid saada, mis toob kaasa suuremad transpordi- ja hoiustamiskulud. Et võimaldada liikmesriikidel säilitada nende praegused koolipiima kavad nende tegelikus ulatuses ning julgustada teisi liikmesriike võtma kasutusele piima jagamist, on lisaks asjakohane kombineerida nimetatud kriteeriumid liidu toetuse varasema kasutamisega lastele piima ja piimatoodete pakkumiseks, välja arvatud Horvaatia puhul, kelle jaoks tuleks kindlaks määrata eraldi kindlasummaline toetus.

(9)

Tõrgeteta asjaajamise ja eelarvehalduse huvides peaksid liikmesriigid, kes soovivad osaleda toetuskõlblike toodete jagamisel, esitama taotluse liidu toetuse saamiseks igal aastal.

(10)

Liikmesriigi koolikavas osalemise tingimuseks peaks olema riikliku või piirkondliku strateegia olemasolu. Iga osaleda sooviv liikmesriik peaks esitama kuueaastast perioodi hõlmava strateegia, milles on esitatud liikmesriigi prioriteedid. Liikmesriikidel peaks olema lubatud oma strateegiaid korrapäraselt ajakohastada, võttes eelkõige arvesse hindamisi, prioriteetide ja eesmärkide ümberhindamisi ning oma kavade edukust. Strateegiad võivad sisaldada koolikava rakendamisega seotud konkreetseid elemente, mis võimaldavad liikmesriikidel saavutada tõhusa haldamise, muu hulgas seoses toetusetaotlustega.

(11)

Selleks et parandada koolikava alast teadlikkust ja suurendada liidu toetuse nähtavust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses liikmesriigi kohustusega avalikkust selgelt teavitada asjaolust, et ta saab kava rakendamiseks liidu toetust, sealhulgas seoses teavitamisvahenditega ning, kui see on asjakohane, seoses ühtse tunnuse või graafiliste elementidega.

(12)

Koolikava nähtavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid oma strateegiates selgitama, kuidas nad kavatsevad tagada oma kava lisaväärtuse, eriti kui haridusasutustes käivad lapsed tarbivad liidu toetuskava alusel rahastatud tooteid muu toiduga samaaegselt. Selleks et saavutada liidu toetuskava hariduseesmärk ja tõhusus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses normidega, mis käsitlevad liidu toetuskava alusel rahastatavate toodete jagamist haridusasutustes kõrvuti muu toiduga ja toidu valmistamist.

(13)

Selleks et kontrollida koolikavade tõhusust liikmesriikides, peaks liit eraldama rahalisi vahendeid saavutatud tulemuste jälgimise ja hindamisega seotud algatustele, pöörates erilist tähelepanu tarbimise muutustele keskpikas perspektiivis.

(14)

Koolipuuvilja ja -köögivilja jagamise puhul tuleks kaotada kaasrahastamise põhimõte.

(15)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide piirkondlike või kohalike pädevuste jaotust.

(16)

Määrust (EL) nr 1308/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 (5) tuleks seetõttu vastavalt muuta. Selleks et võtta arvesse õppeaasta perioodilisust, tuleks uusi norme hakata kohaldama alates 1. augustist 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1308/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

II osa I jaotise II peatüki 1. jagu asendatakse järgmisega:

„1. jagu

Haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise toetus

Artikkel 22

Sihtrühm

Põllumajandustoodete jagamisega ja laste toitumisharjumuste parandamisega seotud toetuskava on suunatud lastele, kes käivad korrapäraselt lasteaias, eelkoolis, algkoolis, põhikoolis või õppeasutuses, kus on võimalik omandada keskharidust, mida juhivad või tunnustavad liikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 23

Toetus koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima pakkumiseks, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvateks kuludeks

1.   Liidu toetust antakse artiklis 22 osutatud haridusasutustes käivatele lastele:

a)

käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud toetuskõlblike toodete pakkumiseks ja jagamiseks;

b)

kaasnevateks haridusmeetmeteks ning

c)

teatavate kulude katteks, mis seonduvad seadmete, teavitamise, järelevalve ja hindamisega, kui kõnealused kulud ei ole hõlmatud käesoleva lõigu punktiga a, logistika ja jagamisega.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 kehtestab nõukogu käesoleva lõike esimese lõigu punktides b ja c osutatud meetmeid ja kulusid hõlmava liidu toetuse piirmäärad.

2.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „koolipuuvili ja -köögivili“– lõike 3 punktis a ja lõike 4 punktis a osutatud tooted;

b)   „koolipiim“– lõike 3 punktis b, lõike 4 punktis b ja V lisas osutatud tooted.

3.   Lõike 1 kohaselt kehtestatud toetuskavas (edaspidi „koolikava“) osaleda soovivad liikmesriigid, kes taotlevad vastavat liidu toetust, eelistavad siseriiklikke olusid arvesse võttes toodete jagamist ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

a)

puu- ja köögivili ning banaanisektori värsked tooted;

b)

joogipiim ja selle laktoosivabad alternatiivid.

4.   Olenemata lõikest 3, selleks et edendada konkreetsete toodete tarbimist ja/või reageerida oma territooriumil laste erilistele toitainevajadustele, võivad liikmesriigid siiski näha ette toodete jagamise ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

a)

töödeldud puu- ja köögiviljatooted, lisaks lõike 3 punktis a osutatud toodetele;

b)

juust, kohupiim, jogurt ja muud fermenteeritud või hapendatud piimatooted ilma lisatud lõhna- ja maitseaineteta, puuviljade, pähklite või kakaota, lisaks lõike 3 punktis b osutatud toodetele.

5.   Juhul kui liikmesriigid peavad seda koolikava eesmärkide ja lõikes 8 osutatud strateegiate eesmärkide saavutamise seisukohalt vajalikuks, võivad nad lisaks lõigetes 3 ja 4 osutatud toodetele jagada V lisas loetletud tooteid.

Sellisel juhul makstakse liidu toetust ainult jagatava toote piimakomponendile. Kõnealune piimakomponent ei tohi moodustada vähem kui 90 % kaalust V lisa I kategooria toodete puhul ning 75 % kaalust V lisa II kategooria toodete puhul.

Nõukogu määrab kindlaks liidu toetuse määra piimakomponendile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3.

6.   Koolikava raames jagatavad tooted ei tohi sisaldada ühtegi järgmistest:

a)

lisatud suhkur;

b)

lisatud sool;

c)

lisatud rasv;

d)

lisatud magusained;

e)

lisatud kunstlikud lõhna- ja maitsetugevdajad E 620–E 650, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 (*).

Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust võib iga liikmesriik siiski pärast oma tervise ja toitumise eest vastutavatelt riiklikelt asutustelt riiklike menetluste kohaselt asjakohase loa saamist otsustada, et lõigetes 4 ja 5 osutatud toetuskõlblikud tooted võivad sisaldada piiratud koguses lisatud suhkrut, soola ja/või rasva.

7.   Lisaks käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud toodetele võivad liikmesriigid näha kaasnevate haridusmeetmete raames ette muude põllumajandustoodete, eelkõige artikli 1 lõike 2 punktides g ja v loetletud toodete hõlmamise.

8.   Liikmesriigid koostavad koolikavas osalemise tingimusena enne selles osalemist ning seejärel iga kuue aasta järel kava riikliku või piirkondliku rakendamisstrateegia. Strateegiat võib muuta selle koostamise eest riiklikul või piirkondlikul tasandil vastutav asutus, arvestades eelkõige järelevalve ja hindamise tulemusi ning saavutatud tulemusi. Strateegiaga määratakse kindlaks vähemalt täidetavad vajadused, nende tähtsusjärjestus, sihtrühmad, eeldatavalt saavutatavad tulemused ja, kui need on kättesaadavad, mõõdetavad eesmärgid, mis tuleb saavutada võrreldes algse olukorraga, samuti sätestatakse selles kõige asjakohasemad vahendid ja meetmed kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

Strateegia võib sisaldada koolikava rakendamisega seotud konkreetseid elemente, sealhulgas kava haldamise hõlbustamiseks ette nähtud elemente.

9.   Liikmesriigid määravad oma strateegiates kindlaks kõigi koolikava alusel korrapärase jagamise või kaasnevate haridusmeetmete raames pakutavate toodete loetelu. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, tagavad nad kõnealuse loetelu koostamisel ka tervise ja toitumise eest vastutavate riiklike asutuste asjakohase osalemise või neilt kõnealuse loetelu kohta asjakohase loa saamise kooskõlas riiklike menetlustega.

10.   Koolikava tõhususe tagamiseks näevad liikmesriigid ette ka kaasnevad haridusmeetmed, mis võivad muu hulgas hõlmata meetmeid ja tegevust, mille eesmärk on taastada lastel seos põllumajandusega tegevuste, näiteks põllumajandusettevõtete külastamise kaudu, ning suurema valiku põllumajandustoodete jagamine, nagu on osutatud lõikes 7. Kõnealuseid meetmeid võib kasutada ka laste harimiseks seonduvates küsimustes, nagu näiteks tervislikud toitumisharjumused, kohalikud toiduahelad, mahepõllumajandus, jätkusuutlik tootmine või toiduainete raiskamise vastu võitlemine.

11.   Jagatavate toodete või kaasnevate haridusmeetmetega hõlmatud toodete valikul lähtuvad liikmesriigid ühest või enamast objektiivsest kriteeriumist, nagu tervise- ja keskkonnakaalutlused, kohalike või piirkondlike toodete hooajalisus, mitmekesisus ja kättesaadavus ning võimaluste piires liidust pärit toodete eelistamine. Liikmesriigid võivad julgustada eelkõige kohaliku või piirkondliku toodangu ostmist, mahetooteid, lühikesi tarneahelaid või keskkonnaalast kasu ning, kui see on asjakohane, määrusega (EL) nr 1151/2012 kasutusele võetud kvaliteedikavade alusel tunnustatud tooteid.

Liikmesriigid võivad kaaluda oma strateegiates jätkusuutlikkuse ja õiglase kaubanduse alaste kaalutluste esmatähtsustamist.

Artikkel 23a

Rahastamissätted

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, ei tohi artikli 23 lõikes 1 osutatud toetus, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvate kulude katteks, ületada 250 miljonit eurot kooliaasta kohta.

Nimetatud ülemmäära piires ei tohi toetus ületada:

a)

koolipuuvilja ja -köögivilja puhul 150 miljonit eurot õppeaasta kohta;

b)

koolipiima puhul 100 miljonit eurot õppeaasta kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud toetuse eraldamisel igale liikmesriigile võetakse arvesse järgmist:

a)

6–10-aastaste laste arv asjaomases liikmesriigis;

b)

asjaomase liikmesriigi eri piirkondade arengutase, et suurem toetus eraldataks vähem arenenud piirkondadele ja Egeuse mere väikesaartele määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõike 2 tähenduses, ning

c)

koolipiima puhul lisaks punktides a ja b osutatud kriteeriumidele ka varasem liidu toetuse kasutamine piima ja piimatoodete lastele pakkumisel.

Asjaomastele liikmesriikidele tehtavad eraldised peavad tagama suurema toetuse ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimatele piirkondadele, et võtta arvesse kõnealuste piirkondade eriolukorda toodete hankimisel, ning edendama üksteisele geograafiliselt lähedalasuvatel äärepoolseimatel piirkondadel üksteiselt toodete hankimist.

Käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumide kohaldamisest tulenevate eraldistega koolipiima jaoks tagatakse, et kõikidel liikmesriikidel on õigus saada esimese lõigu punktis a osutatud vanuserühma kuuluva lapse kohta vähemalt liidu toetuse miinimumsumma. Kõnealune summa ei tohi olla väiksem kui liidu toetuse keskmine kasutus lapse kohta kõikides liikmesriikides enne 1. augustit 2017 kohaldatud koolipiima kava alusel.

Nõukogu võtab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed, millega kehtestatakse liidu koolipuuvilja ja -köögivilja ja koolipiima toetuse soovituslikud ja lõplikud eraldised ning eraldiste ümberjaotamine.

3.   Koolikavas osaleda soovivad liikmesriigid esitavad igal aastal taotluse liidu toetuse saamiseks, täpsustades taotletud summa koolipuuvilja ja -köögivilja jaoks ning taotletud summa koolipiima jaoks, mida nad soovivad jagada.

4.   Liikmesriik võib üks kord kooliaasta jooksul kuni 20 % oma kummastki soovituslikust eraldisest üle kanda, ületamata seejuures lõikes 1 sätestatud toetuse ülemmäära 250 miljonit eurot.

Nimetatud protsendimäära võib suurendada kuni 25 % ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikide puhul ja muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks kui liikmesriik peab võtma arvesse erilist turuolukorda koolikavaga hõlmatud sektoris, oma konkreetseid mureküsimusi seoses ühte või teise rühma kuuluvate toodete väikese tarbimisega või muid muutusi ühiskonnas.

Ülekandmisi võib teha kas:

a)

liikmesriikide soovituslike eraldiste vahel enne järgmiseks kooliaastaks lõplike eraldiste kindlaksmääramist või

b)

liikmesriikide lõplike eraldiste vahel pärast kooliaasta algust, kui sellised eraldised on kõnealuse liikmesriigi jaoks kehtestatud.

Kolmanda lõigu punktis a osutatud ülekandmisi ei või teha soovituslikust eraldisest toodete rühma jaoks, mille puhul asjaomane liikmesriik taotleb soovituslikku eraldist ületavat summat. Liikmesriigid teatavad komisjonile soovituslike eraldiste vaheliste ülekandmiste summad.

5.   Koolikava ei piira ühegi eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolikava rakendamist. Artiklis 23 ette nähtud liidu toetust võib kasutada olemasolevate riiklike koolikavade või koolidele koolipuuvilja ja -köögivilja ja koolipiima jagamise kavade kohaldamisala laiendamiseks ja tulemuslikkuse suurendamiseks, kuid need ei asenda kõnealuste olemasolevate riiklike kavade rahastamist, välja arvatud haridusasutustes lastele tasuta toidu jagamise puhul. Kui liikmesriik otsustab liidu toetuse taotlemise kaudu olemasoleva riikliku koolikava kohaldamisala laiendada või muuta seda tulemuslikumaks, osutab ta artikli 23 lõikes 8 osutatud strateegias sellele, kuidas seda kavatsetakse saavutada.

6.   Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda koolikava rahastamiseks riiklikku abi.

Liikmesriigid võivad kõnealust abi rahastada asjaomases sektoris kehtestatava maksu abil või erasektori muu panuse abil.

7.   Liit võib määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 alusel rahastada ka koolikavaga seotud teabe-, avalikkuse teavitamise, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks kava eesmärkidest, ning seonduvaid võrgustiku loomise meetmeid, mille eesmärk on vahetada kogemusi ja parimaid tavasid kava rakendamise ja haldamise hõlbustamiseks.

Komisjon võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 24 lõikega 4 töötada koolikava nähtavuse suurendamiseks välja ühise tunnuse või graafilised elemendid.

8.   Koolikavas osalevad liikmesriigid teavitavad avalikkust kooli ruumides või muus sobivas kohas oma osalemisest kavas ning osutavad asjaolule, et liit subsideerib kava. Liikmesriigid võivad kasutada kõiki sobivaid teavitamisvahendeid, nagu plakatid, temaatilised veebisaidid, graafilised teavitusmaterjalid ning teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Liikmesriigid tagavad liidu koolikava lisaväärtuse ja nähtavuse kõrvuti muu toidu pakkumisega haridusasutustes.

Artikkel 24

Delegeeritud volitused

1.   Selleks et parandada laste tervislikke toitumisharjumusi ning tagada, et koolikava alusel antav toetus oleks suunatud artiklis 22 osutatud sihtrühma kuuluvatele lastele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte normide kohta, mis käsitlevad:

a)

täiendavaid kriteeriume seoses artiklis 22 osutatud sihtrühma rahastamiskõlblikkusega;

b)

toetusesaajate heakskiitmist ja valimist liikmesriikide poolt;

c)

riiklike või piirkondlike strateegiate koostamist ja kaasnevaid haridusmeetmeid.

2.   Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja sihtotstarbeline kasutamine ning hõlbustada koolikava rakendamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)

liidu toetuse kõlblike kulude ja meetmete kindlaksmääramist;

b)

liikmesriikide kohustust jälgida ja hinnata oma koolikavade tulemuslikkust.

3.   Teaduse arengu arvessevõtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada artikli 23 lõike 6 esimese lõigu punktis e osutatud kunstlike lõhna- ja maitsetugevdajate loetelu.

Tagamaks, et artikli 23 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt jagatavad tooted vastaksid koolikava eesmärkidele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks artikli 23 lõike 6 alusel liikmesriikide poolt lubatavate ja töödeldud toodete valmistamiseks või tootmiseks tehnoloogiliselt vajaliku lisatud suhkru, soola ja rasva maksimaalsed määrad.

4.   Selleks et parandada koolikavaalast teadlikkust ning suurendada liidu abi nähtavust, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles nõutakse, et koolikavas osalevad liikmesriigid teavitaksid avalikkust selgelt asjaolust, et nad saavad kava rakendamiseks liidu toetust, sealhulgas seoses järgmisega:

a)

kui see on asjakohane, konkreetsete kriteeriumide väljatöötamine ühise tunnuse või graafiliste elementide esitusviisi, sisu, suuruse ja kujunduse kohta;

b)

teavitamisvahendite kasutamise konkreetsed kriteeriumid.

5.   Selleks et tagada koolikava lisaväärtus ja nähtavus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte seoses normidega, mis käsitlevad toodete jagamist kõrvuti muu toidu pakkumisega haridusasutustes.

6.   Võttes arvesse vajadust tagada, et liidu toetuse saamine kajastub koolikava alusel kättesaadavate toodete hinnas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles nõutakse liikmesriikidelt, et nad oma strateegiates selgitaksid, kuidas see saavutatakse.

Artikkel 25

Kooskõlas kontrollimenetlusega teostatavad rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva jao kohaldamiseks vajalikke meetmeid, mis hõlmavad järgmist:

a)

liikmesriikide strateegiates sisalduv teave;

b)

toetusetaotlused ja maksed, sealhulgas koolikava ühisest raamistikust tulenevate menetluste lihtsustamine;

c)

koolikavast teavitamise viisid ja võrgustiku loomise meetmed;

d)

koolikavas osalevate liikmesriikide poolt iga-aastaste toetusetaotluste ning järelevalve- ja hindamisaruannete esitamine ning nende vorm ja sisu;

e)

artikli 23a lõike 4 kohaldamine, sealhulgas ülekandmiste tähtajad ning ülekandmisteadete esitamine, vorm ja sisu.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).“"

2)

Artikkel 217 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 217

Riiklik abi lastele toodete jaotamise puhul

Liikmesriigid võivad anda riiklikku abi lastele haridusasutustes artiklis 23 osutatud toetuskõlblike tooterühmade pakkumiseks, selliste toodetega kaasnevateks haridusmeetmeteks ning artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud seonduvate kulude katmiseks.

Liikmesriigid võivad riiklikku abi rahastada asjaomases sektoris kehtestatava maksu abil või erasektori muu panuse abil.“

3)

Artiklisse 225 lisatakse järgmised punktid:

„e)

hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 2 osutatud eraldamiskriteeriumide kohaldamise kohta;

f)

hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmiste mõju kohta koolikava tulemuslikkusele seoses koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jagamisega.“

4)

V lisa asendatakse järgmisega:

„V LISA

ARTIKLI 23 LÕIKES 5 OSUTATUD TOOTED

I kategooria:

fermenteeritud piimatooted ilma puuviljamahlata, naturaalsete lõhna- ja maitseainetega

fermenteeritud piimatooted puuviljamahlaga, naturaalsete lõhna- ja maitseainetega või ilma lõhna- ja maitseaineteta

piimapõhised joogid kakao, puuviljamahla või naturaalsete lõhna- ja maitseainetega

II kategooria:

fermenteeritud või fermenteerimata piimatooted puuviljaga, naturaalsete lõhna- ja maitseainetega või ilma lõhna- ja maitseaineteta.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

liidu rahaline osalus loomahaiguste ja tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmetes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 220.“

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. mai 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT


(1)  ELT C 451, 16.12.2014, lk 142.

(2)  ELT C 415, 20.11.2014, lk 30.

(3)  Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. aprilli 2016. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).


24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/11


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/792,

11. mai 2016,

mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tarbijahindade harmoneeritud indeksiga (THHI) mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni ühtlustatud viisil. Komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP) kasutavad THHId liikmesriikide hinnastabiilsuse hindamiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 140.

(2)

Harmoneeritud indekseid kasutatakse komisjoni korraldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1176/2011 (3) loodud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames.

(3)

Kvaliteetne ja võrreldav hinnastatistika on väga oluline liidus avaliku poliitika eest vastutajate, teadlaste ja kõigi Euroopa kodanike jaoks.

(4)

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) kasutab THHId, et mõõta seda, kuidas täidetakse ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 1 kohast EKPSi hinnastabiilsuse eesmärki, mis on eriti oluline liidu rahapoliitika kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 2. ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 kohaselt tuleb EKPga konsulteerida iga tema pädevusse kuuluva liidu õigusakti eelnõu puhul.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk on luua ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil. Ent see ei välista võimalust laiendada tulevikus raamistiku kohaldamist piirkondlikule tasandile, kui see osutub vajalikuks.

(6)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2494/95 (4) loodi ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite koostamiseks. See õigusraamistik on vaja viia vastavusse praeguste nõuete ja tehnilise arenguga, parandades seeläbi veelgi tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi asjakohasust ja võrreldavust. Käesoleva määrusega loodavale uuele raamistikule tuginedes tuleks alustada tööd hindade arengut käsitlevate lisanäitajatega.

(7)

Käesolevas määruses võetakse arvesse komisjoni parema õigusloome tegevuskava ja eelkõige komisjoni 8. oktoobri 2010. aasta teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus“. Statistika valdkonnas on komisjon seadnud prioriteediks regulatiivse keskkonna lihtsustamise ja parandamise, nagu on osutatud komisjoni 10. augusti 2009. aasta teatises „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile“.

(8)

THHI ja konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi („konstantse maksumääraga THHI“) jaotuse aluseks peaksid olema kategooriad, mis vastavad Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile kuluartiklite lõikes (ECOICOP). See liigitus peaks tagama, et kogu Euroopa statistika individuaalse tarbimise kohta on järjepidev ja võrreldav. ECOICOP peaks olema kooskõlas ÜRO COICOPiga, mis on rahvusvaheline standard individuaalse tarbimise liigitamiseks kuluartiklite lõikes, ning ECOICOPi tuleks seetõttu kohandada vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele.

(9)

THHI põhineb vaadeldud hindadel, mis hõlmavad ka toodete maksustamist. Järelikult mõjutab inflatsiooni toodetele kehtiva maksumäära muutumine. Selleks et analüüsida inflatsiooni ja hinnata lähenemist liikmesriikides, on vaja koguda teavet ka selle mõju kohta, mida maksumäära muutumine avaldab inflatsioonile. Seetõttu tuleks THHI arvutada ka konstantse maksumääraga hindade põhjal.

(10)

Hinnaindeksite kindlaksmääramine eluruumide ja eelkõige omanike kasutuses olevate eluasemete jaoks on oluline samm THHI asjakohasuse ja võrreldavuse täiendava parandamise suunas. Eluaseme hinnaindeks on vajalik lähtepunkt omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi koostamiseks. Peale selle on eluaseme hinnaindeks iseseisvalt oluline näitaja. Komisjon peaks koostama 31. detsembriks 2018 aruande, mis käsitleb omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi sobivust THHIsse integreerimiseks. Sõltuvalt kõnealuse aruande tulemustest peaks komisjon, kui see on asjakohane, esitama mõistliku aja jooksul ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks seoses omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi integreerimisega THHIsse.

(11)

Varajaste esialgsete andmete esitamine igakuise THHI kohta kiirhinnangu kujul on euroala rahapoliitika jaoks väga tähtis. Seetõttu peaksid kiirhinnangu esitama need liikmesriigid, kelle rahaühik on euro.

(12)

THHI on kavandatud hindama hinnastabiilsust. See ei ole mõeldud elukallidusindeksina. Lisaks THHIle tuleks alustada uuringuid harmoneeritud elukallidusindeksi loomiseks.

(13)

Harmoneeritud indeksite vastavusperioodi tuleks perioodiliselt ajakohastada. Selleks et tagada indeksite võrreldavus ja asjakohasus, tuleks kehtestada reeglid harmoneeritud indeksite ja nende eri ajahetkedel integreeritud alamindeksite ühiste vastavusperioodide kohta.

(14)

Tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi järkjärgulise harmoneerimise tõhustamiseks tuleks algatada katseuuringud, et hinnata põhjalikumate alusandmete kasutamise või uute meetodite rakendamise teostatavust. Komisjon peaks võtma katseuuringute ergutamiseks vajalikud meetmed ning leidma õiged stiimulid, mis hõlmavad rahalist toetust.

(15)

Komisjon (Eurostat) peaks kontrollima allikaid ja meetodeid, mida liikmesriigid on harmoneeritud indeksite arvutamisel kasutanud, ja jälgima õigusraamistiku rakendamist liikmesriikides. Sel eesmärgil peaks komisjon (Eurostat) pidama liikmesriikide statistikaasutustega korrapärast dialoogi.

(16)

Selleks et hinnata, kas liikmesriikide esitatud üksikasjalikud harmoneeritud indeksid on piisavalt võrreldavad, on oluline taustteave. Lisaks aitavad liikmesriikides kasutatavad läbipaistvad koostamismeetodid ja -tavad kõigil sidusrühmadel harmoneeritud indeksitest aru saada ja nende kvaliteeti veelgi parandada. Seepärast tuleks kehtestada harmoneeritud metaandmete esitamise reeglid.

(17)

Liikmesriikide esitatud statistiliste andmete kvaliteedi tagamiseks peaks komisjon kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (5) artiklis 12 sätestatud asjakohaseid eelisõigusi ja volitusi.

(18)

Selleks et tagada kohandamine vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele, muuta rakendusaktidega reguleeritavate punktide loetelu, lisades sellesse punkte, millega võetakse arvesse statistiliste meetodite tehnilist arengut ja katseuuringute hinnanguid, samuti muuta nende ECOICOPi alamindeksite loetelu, mille arvutamist liikmesriikidelt ei nõuta, ning hõlmata THHIga ja konstantse maksumääraga THHIga õnnemängud, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)

Selleks et tagada harmoneeritud indeksite täielik võrreldavus, on vaja ühesuguseid tingimusi seoses järmisega: ECOICOPi kohaldamine THHIs ja konstantse maksumääraga THHIs; liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, esitatavate THHI kiirhinnangute alajaotused; omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi jaotused; harmoneeritud indeksite kaalude kvaliteet; vabatahtlikel katseuuringutel põhinevad paremad meetodid; asjakohane metoodika; harmoneeritud indeksite ja nende alamindeksite revideerimise reeglid; andmete ja metaandmete vahetamise standardid, ühetaolised korrigeerimise tingimused ning kvaliteedi tagamise tehnilised nõuded, mis on seotud iga-aastaste standardsete kvaliteediaruannete sisuga, kõnealuste aruannete komisjonile (Eurostat) esitamise tähtajaga ning metaandmete struktuuriga ja kõnealuste metaandmete komisjonile (Eurostat) esitamise tähtajaga. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(20)

Rakendamismeetmete ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel vastavalt käesolevale määrusele peaks komisjon võimaluse korral kaaluma kulutasuvust ning tagama, et nende meetmete ja õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärki luua tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi jaoks ühtsed statistikastandardid ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)

Lähtuvalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklist 7 on Euroopa statistikasüsteemi komiteel palutud anda erialast nõu.

(23)

Määrus (EÜ) nr 2494/95 tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHI, konstantse maksumääraga THHI, omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks) ja eluaseme hinnaindeksi väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „tooted“– kaubad ja teenused, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (7) (edaspidi „ESA 2010“) A lisa punktis 3.01;

2)   „tarbijahind“– rahalistes tehingutes kodumajapidamiste poolt üksiktoodete eest tasutav ostuhind;

3)   „eluasemehind“– kodumajapidamiste poolt ostetud eluruumide tehinguhind;

4)   „ostuhind“– ostja poolt toodete eest tegelikult tasutav hind, sealhulgas kõik toodetele kohaldatavad maksud ilma subsiidiumideta pärast allahindluste mahaarvamist standardhindadest või -tasudest; välja arvatud krediidikokkulepete intressi- või teenustasud ja muud lisatasud, mis tulenevad suutmatusest maksta ostuhetkel kokku lepitud tähtaja jooksul;

5)   „reguleeritud hind“– hind, mille valitsus on otse kehtestanud või mida ta märkimisväärselt mõjutab;

6)   „tarbijahindade harmoneeritud indeks“ või „THHI“– iga liikmesriigi arvutatud võrreldav tarbijahinnaindeks;

7)   „konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeks“ või „konstantse maksumääraga THHI“– indeks, mille abil mõõdetakse tarbijahindade muutusi ilma samal ajavahemikul toodete maksumäärades toimuvate muutuste mõjuta;

8)   „maksumäär“– maksu parameeter, mis võib olla teatav protsent hinnast või absoluutväärtuses maksusumma, millega füüsilist üksust maksustatakse;

9)   „omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks“– indeks, millega mõõdetakse muutusi kodumajapidamissektori seisukohast uute eluruumide ning muude selliste toodete tehinguhindades, mida kodumajapidamised ostavad omanike-kasutajatena;

10)   „eluaseme hinnaindeks“– indeks, millega mõõdetakse muutusi kodumajapidamiste ostetud eluruumide tehinguhindades;

11)   „THHI või konstantse maksumääraga THHI alamindeks“– hinnaindeks iga sellise kategooria jaoks, mis vastab Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile kuluartiklite lõikes („ECOICOP“), nagu on sätestatud I lisas;

12)   „harmoneeritud indeksid“– THHI, konstantse maksumääraga THHI, omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks ja eluaseme hinnaindeks;

13)   „THHI kiirhinnang“– liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, esitatav THHI varajane hinnang, mis võib põhineda esialgsel teabel ja vajaduse korral sobival mudelil;

14)   „Laspeyresi tüüpi indeks“– hinnaindeks, millega mõõdetakse keskmisi hinnamuutusi hinna vastavusperioodist kuni võrdusperioodini, kasutades hinna vastavusperioodile eelneva perioodi kulutuste osatähtsust, mida on kohandatud selliselt, et need kajastaksid hinna vastavusperioodi hindu.

Laspeyresi tüüpi indeksit määratletakse järgmiselt:

Formula

Toote hinda tähistab p, hinna vastavusperiood on 0, võrdusperiood on t. W (kaalud) tähistab kulutuste osatähtsust hinna vastavusperioodile eelneval perioodil b, mida on kohandatud hinna vastavusperioodi 0 hindade kajastamiseks;

15)   „indeksi vastavusperiood“– periood, mille puhul indeksiks määratakse 100 punkti;

16)   „hinna vastavusperiood“– periood, millega võrreldakse võrdlusperioodi hinda; kuuliste indeksite jaoks on hinna vastavusperiood eelneva aasta detsember ja kvartaalsete indeksite jaoks on hinna vastavusperiood eelneva aasta neljas kvartal;

17)   „alusandmed“– järgmine teave:

a)

THHI ja konstantse maksumääraga THHI puhul:

i)

toodete ostuhinnad, mida on vaja käesoleva määruse kohaselt alamindeksite arvutamisel arvesse võtta,

ii)

toote hinda määravad omadused,

iii)

teave maksude ja aktsiiside kohta,

iv)

teave selle kohta, kas hind on täielikult või osaliselt reguleeritud ja

v)

kaalud, mis kajastavad vaatlusaluste toodete tarbimise taset ja struktuuri;

b)

omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi puhul:

i)

kodumajapidamissektori seisukohast uute eluruumide ning muude selliste toodete tehinguhinnad, mida kodumajapidamised ostavad omanike-kasutajatena ja mida on vaja arvesse võtta omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi arvutamisel käesoleva määruse kohaselt;

ii)

omadused, mis määravad eluruumide hinna ning muude selliste toodete hinnad, mida kodumajapidamised ostavad omanike-kasutajatena, ja

iii)

kaalud, mis kajastavad vaatlusaluste eluasemekulutuste taset ja struktuuri;

c)

eluaseme hinnaindeksi puhul:

i)

kodumajapidamiste ostetud eluruumide tehinguhinnad, mida on vaja käesoleva määruse kohaselt eluaseme hinnaindeksi arvutamisel arvesse võtta,

ii)

eluruumide hinda määravad omadused ja

iii)

kaalud, mis kajastavad vaatlusaluste eluasemekulutuste taset ja struktuuri;

18)   „kodumajapidamine“– ESA 2010 A lisa punkti 2.119 alapunktides a ja b osutatud kodumajapidamised, olenemata selle liikmete kodakondsusest või elanikustaatusest;

19)   „liikmesriigi majandusterritoorium“– ESA 2010 A lisa punktis 2.05 osutatud majandusterritoorium, mis hõlmab ka liikmesriigi piires asuvaid eksterritoriaalseid enklaave, kuid ei hõlma välismaailmas asuvaid territoriaalseid enklaave;

20)   „kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused“– lõpptarbimiskulutuste see osa, mis on tekkinud

kodumajapidamistel,

rahalistes tehingutes,

liikmesriigi majandusterritooriumil,

seoses toodetega, mida kasutatakse isiklike vajaduste või soovide otseseks rahuldamiseks, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 3.101,

ühel või mõlemal võrreldaval ajavahemikul;

21)   „koostamise meetodi oluline muutmine“– muutus, mis hinnangute järgi mõjutab harmoneeritud indeksi või selle osa aastamuutust mis tahes perioodil

a)

kõiki komponente hõlmava THHI, konstantse maksumääraga THHI, omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi või eluaseme hinnaindeksi puhul rohkem kui 0,1 protsendipunkti võrra,

b)

THHI või konstantse maksumääraga THHI puhul ECOICOPi mis tahes pearühma, rühma, klassi või (viienumbrilise) alamklassi puhul vastavalt rohkem kui 0,3; 0,4; 0,5 või 0,6 protsendipunkti võrra.

Artikkel 3

Harmoneeritud indeksite koostamine

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) artikli 2 punktis 12 määratletud harmoneeritud indeksid.

2.   Harmoneeritud indeksid on igal aastal aheldamise meetodil saadud Laspeyresi tüüpi indeksid.

3.   THHI ja konstantse maksumääraga THHI põhinevad kodumajapidamiste rahalistes lõpptarbimiskulutustes sisalduvate toodete hinnamuutustel ja kaaludel.

4.   THHI ja konstantse maksumääraga THHI ei hõlma kodumajapidamistevahelisi tehinguid, v.a üürniku poolt eraomanikule makstav üür, kui omanik tegutseb turutootjana, kellelt kodumajapidamised (üürnikud) ostavad teenuseid.

5.   Võimaluse korral ja eeldusel, et andmed on kättesaadavad, koostatakse omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks käesoleva määruse jõustumisele eelneva kümne aasta kohta.

6.   THHI ja konstantse maksumääraga THHI alamindeksid koostatakse ECOICOPi kategooriate kohta. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab THHI ja konstantse maksumääraga THHI koostamise tarvis ECOICOPi kohaldamise ühtseid tingimusi. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.   Komisjon koostab 31. detsembriks 2018 aruande, milles käsitletakse omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi sobivust THHIsse integreerimiseks. Sõltuvalt selle aruande tulemustest esitab komisjon, mõistliku aja jooksul ja kui see on asjakohane, ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks seoses omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi integreerimisega THHIsse. Kui aruandes leitakse, et omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi THHIsse integreerimiseks on vaja metoodikat veelgi täiendada, jätkab komisjon metoodilist tööd ning annab sellest asjakohasel juhul aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, esitatavate THHI kiirhinnangute jaotust. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi jaotusi. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

10.   Liikmesriigid ajakohastavad igal aastal harmoneeritud indeksite alamindeksite kaalud. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab harmoneeritud indeksite kaalude kvaliteedi ühtseid tingimusi. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 4

Harmoneeritud indeksite võrreldavus

1.   Selleks et harmoneeritud indekseid saaks käsitada võrreldavatena, peavad liikmesriikidevahelised erinevused kõigil üksikasjalikkuse tasemetel kajastama üksnes erinevusi hinnamuutuste või kulutuste struktuuris.

2.   Kõiki harmoneeritud indeksite alamindekseid, millega seoses esineb kõrvalekaldeid käesoleva määruse kohastest kontseptsioonidest või meetoditest, käsitatakse võrreldavatena juhul, kui tulemuseks on indeks, mille hinnanguline süstemaatiline erinevus käesolevale määrusele vastava metoodika kohaselt koostatud indeksist on

a)

THHI ja konstantse maksumääraga THHI puhul aastaarvestuses eelneva aastaga võrreldes keskmiselt väiksem kui 0,1 protsendipunkti või sellega võrdne;

b)

omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi puhul aastaarvestuses eelneva aastaga võrreldes keskmiselt väiksem kui 1 protsendipunkt või sellega võrdne.

Kui esimeses lõigus osutatud arvutus ei ole võimalik, peab käesoleva määruse kontseptsioonidest või meetoditest erineva metoodika kasutamise tagajärgi üksikasjalikult kirjeldama.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et tagada vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele harmoneeritud indeksite võrreldavus rahvusvahelisel tasandil.

4.   Selleks et tagada ühtsed tingimused võrreldavate harmoneeritud indeksite koostamisel ning saavutada käesoleva määruse eesmärgid, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles täpsustab täiendavalt artiklis 8 osutatud vabatahtlikel katseuuringutel põhinevaid paremaid meetodeid ja metoodikat. Rakendusaktides käsitletakse järgmist:

i)

valimi võtmine ja representatiivsus,

ii)

hindade kogumine ja töötlemine,

iii)

asendus ja kvaliteedikohandus,

iv)

indeksi koostamine,

v)

revideerimine,

vi)

eriindeksid,

vii)

toodete käsitamine erivaldkondades.

Komisjon tagab, et kõnealuste rakendusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5.   Selleks et koostada harmoneeritud indekseid, et võtta arvesse statistiliste meetodite tehnilist arengut ja artikli 8 lõikes 4 osutatud katseuuringute hinnanguid, on komisjonil õigus muuta kooskõlas artikliga 10 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega käesoleva artikli lõike 4 esimest lõiku, lisades selles sätestatud loetelusse punkte, tingimusel et need punktid ei kattu juba olemasolevatega ega muuda käesolevas määruses sätestatud harmoneeritud indeksite kohaldamisala ega olemust.

Artikkel 5

Andmetele esitatavad nõuded

1.   Liikmesriikide kogutavad harmoneeritud indeksite ja alamindeksite koostamise alusandmed on liikmesriikide tasandil representatiivsed.

2.   See teave saadakse statistilistest üksustest, mis on määratletud nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93, (8) või muudest allikatest, tingimusel et täidetud on käesoleva määruse artiklis 4 osutatud harmoneeritud indeksite võrreldavusnõuded.

3.   Statistilised üksused, kes esitavad andmeid kodumajapidamiste rahalistes lõpptarbimiskulutustes sisalduvate toodete kohta, teevad vastavalt vajadusele alusandmete kogumisel või esitamisel koostööd. Alusandmed, mida statistilised üksused harmoneeritud indeksite koostamise eest vastutavatele riiklikele asutustele esitavad, peavad olema täpsed ja täielikud.

4.   Harmoneeritud indeksite koostamise eest vastutavate riiklike asutuste nõudmise korral esitavad statistilised üksused võimaluse korral elektroonilisi tehinguandmeid, näiteks vöötkoodilugejaga saadavad andmed, sellise üksikasjalikkusega, mis on vajalik harmoneeritud indeksite koostamiseks ning võrreldavusnõuete täitmise ja harmoneeritud indeksite kvaliteedi hindamiseks.

5.   Harmoneeritud indeksite ühine vastavusperiood on 2015. aasta. Seda indeksi vastavusperioodi kasutatakse kõigi harmoneeritud indeksite ja nende alamindeksite täielike aegridade puhul.

6.   Harmoneeritud indeksid ja nende alamindeksid skaleeritakse ümber uuele ühisele indeksi vastavusperioodile juhul, kui käesoleva määruse kohaselt vastu võetud harmoneeritud indeksite puhul on metoodika oluliselt muutunud, või alates 2015. aastast iga kümne aasta järel pärast viimast ümberskaleerimist. Ümberskaleerimine uuele indeksi vastavusperioodile hakkab kehtima alates

a)

indeksi vastavusperioodile järgneva aasta jaanuarikuu indeksist kuuliste indeksite puhul,

b)

indeksi vastavusperioodile järgneva aasta esimese kvartali indeksist kvartaalsete indeksite puhul.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse harmoneeritud indeksite ümberskaleerimist käsitlevad üksikasjalikud reeglid. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.   Liikmesriigid ei ole kohustatud koostama ega edastama

a)

THHI ja konstantse maksumääraga THHI alamindekseid, mis moodustavad vähem kui ühe tuhandiku kogukulutustest;

b)

omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi alamindekseid, mis moodustavad vähem kui ühe sajandiku vastavalt omanike kasutuses olevatele eluasemetele tehtavatest kogukulutustest või eluruumide koguostudest.

8.   Liikmesriigid ei ole kohustatud koostama järgmisi ECOICOPi alamindekseid, kuna need ei sisaldu kodumajapidamiste rahalistes lõpptarbimiskulutustes või kuna metoodika ühtlustamise tase ei ole veel piisav:

02.3

Narkootikumid

09.4.3

Õnnemängud

12.2

Prostitutsioon

12.5.1

Elukindlustus

12.6.1

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevas lõikes esitatud loetelu ja lisada THHIsse ja konstantse maksumääraga THHIsse õnnemängud.

Artikkel 6

Sagedus

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) THHI, konstantse maksumääraga THHI ja nende alamindeksid kord kuus, sealhulgas pikemate ajavahemike lõikes koostatavad alamindeksid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksid ja eluaseme hinnaindeksid kord kvartalis. Neid indekseid võib soovi korral esitada ka kord kuus.

3.   Liikmesriikidelt ei nõuta alamindeksite koostamist kord kuus või kord kvartalis juhul, kui harvemini toimuva andmekogumise puhul on täidetud artikli 4 kohased võrreldavusnõuded. Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostat) ECOICOPi, omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi kategooriatest, mille jaoks nad kavatsevad koguda andmeid harvemini kui kord kuus ECOICOPi puhul või kord kvartalis omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi kategooriate puhul.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) igal aastal harmoneeritud indeksite alamindeksite ajakohastatud kaalud.

Artikkel 7

Tähtajad, andmevahetusstandardid ja revisjonid

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) harmoneeritud indeksid ja kõik alamindeksid

a)

veebruari – detsembri indeksite puhul hiljemalt 15 kalendripäeva ning jaanuari indeksite puhul hiljemalt 20 kalendripäeva pärast selle kuu lõppu, mille kohta indeksid arvutatakse, ja

b)

hiljemalt 85 kalendripäeva pärast selle kvartali lõppu, mille kohta indeksid arvutatakse.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) ajakohastatud kaalud

a)

iga aasta 13. veebruariks kuuliste indeksite puhul,

b)

iga aasta 15. juuniks kvartaalsete indeksite puhul.

3.   Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, esitavad komisjonile (Eurostat) THHI kiirhinnangu hiljemalt selle kuu eelviimasel kalendripäeval, mille kohta kiirhinnang antakse.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed kooskõlas andmete ja metaandmete vahetamise standarditega.

5.   Juba avaldatud harmoneeritud indekseid ja nende alamindekseid võib revideerida.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab üksikasjalikult lõikes 4 osutatud andmete ja metaandmete vahetamise standardeid ning lõikes 5 osutatud harmoneeritud indeksite ja nende alamindeksite revideerimise ühtseid tingimusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 8

Katseuuringud

1.   Kui harmoneeritud indeksite koostamiseks on vaja põhjalikumaid alusandmeid või kui artikli 4 lõikes 4 osutatud meetodite puhul on tehtud kindlaks harmoneeritud indeksite parema võrreldavuse vajadus, võib komisjon (Eurostat) algatada katseuuringud, milles osalemine on liikmesriikide jaoks vabatahtlik.

2.   Kui see on asjakohane, eraldatakse katseuuringutele vahendeid liidu üldeelarvest.

3.   Katseuuringutega hinnatakse põhjalikumate alusandmete saamise või uue metoodika kasutuselevõtu teostatavust.

4.   Komisjon (Eurostat) hindab katseuuringute tulemusi tihedas koostöös liikmesriikide ja harmoneeritud indeksite põhikasutajatega, võttes arvesse põhjalikumate alusandmete või uute metoodiliste lähenemisviiside rakendamisest saadavat kasu võrreldes harmoneeritud indeksite koostamisest tulenevate lisakuludega.

5.   Komisjon koostab 31. detsembriks 2020 ning seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse katseuuringute põhitulemusi, kui need on kättesaadavad.

Artikkel 9

Kvaliteedi tagamine

1.   Liikmesriigid tagavad esitatud harmoneeritud indeksite kvaliteedi. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud standardseid kvaliteedikriteeriume.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) järgmise:

a)

iga-aastased standardsed kvaliteediaruanded, mis hõlmavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumeid;

b)

igal aastal ajakohastatavad metaandmed, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet kasutatud andmeallikate, määratluste ja meetodite kohta;

c)

komisjoni (Eurostat) taotluse korral muu asjaomane teave sellisel üksikasjalikkuse tasemel, mida on vaja võrreldavusnõuete täitmise ja harmoneeritud indeksite kvaliteedi hindamiseks.

3.   Liikmesriik, kes kavatseb harmoneeritud indeksite või nende osade koostamise meetodit oluliselt muuta, teavitab sellest komisjoni (Eurostat) vähemalt kolm kuud enne sellise muudatuse jõustumist. Liikmesriik edastab komisjonile (Eurostat) muudatuse kohta kvantitatiivse mõjuhinnangu.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehnilised kvaliteedinõuded iga-aastaste standardsete kvaliteediaruannete, aruannete komisjonile (Eurostat) esitamise tähtaja ning metaandmete struktuuri ja nende komisjonile (Eurostat) esitamise tähtaja kohta. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 5 lõikega 8 delegeeritud volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

Lisaks põhjendab komisjon delegeeritud õigusaktides ette nähtud meetmeid nõuetekohaselt ning analüüsib asjakohasel juhul nende kulutasuvust, sealhulgas andmeesitajatele tekkivat koormust ja statistika tegemise kulusid kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõikega 3.

Enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgib komisjon oma tavapärast praktikat ja konsulteerib ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

3.   Artikli 4 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 5 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 13. juunist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 5 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 4 lõigete 3 ja 5 ning artikli 5 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, jätkavad liikmesriigid kuni 2016. aastat käsitlevate andmete esitamiseni harmoneeritud indeksite edastamist vastavalt määrusele (EÜ) nr 2494/95.

2.   Määrus (EÜ) nr 2494/95 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2017.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

3.   Artikli 3 lõigetes 6, 9 ja 10, artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõikes 6 ja artikli 7 lõikes 6 osutatud rakendusaktide esmakordsel vastuvõtmisel lisab komisjon nendesse komisjoni määruse (EÜ) nr 1749/96 (9), komisjoni määruse (EÜ) nr 2214/96 (10), nõukogu määruse (EÜ) nr 1687/98 (11), komisjoni määruse (EÜ) nr 2646/98 (12), komisjoni määruse (EÜ) nr 1617/1999 (13), nõukogu määruse (EÜ) nr 2166/1999 (14), komisjoni määruse (EÜ) nr 2601/2000 (15), komisjoni määruse (EÜ) nr 2602/2000 (16), komisjoni määruse (EÜ) nr 1920/2001 (17), komisjoni määruse (EÜ) nr 1921/2001, (18) komisjoni määruse (EÜ) nr 1708/2005 (19),nõukogu määruse (EÜ) nr 701/2006 (20), komisjoni määruse (EÜ) nr 330/2009 (21), komisjoni määruse (EL) nr 1114/2010 (22) ning komisjoni määruse (EL) nr 93/2013 (23) (vastu võetud määruse (EÜ) nr 2494/95 alusel) asjaomased sätted niivõrd, kui need on kooskõlas käesoleva määrusega ning vähendab samal ajal sobivas ulatuses rakendusaktide üldarvu. Määruse (EÜ) nr 2494/95 alusel vastu võetud määrused kehtivad üleminekuperioodil. Üleminekuperiood lõpeb käesoleva määruse artikli 3 lõigete 6, 9 ja 10, artikli 4 lõike 4, artikli 5 lõike 6 ja artikli 7 lõike 6 alusel esmakordselt vastu võetud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäeval, mis on kõikide nimetatud rakendusaktide jaoks sama kuupäev.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse esimest korda 2017. aasta jaanuari käsitlevate andmete suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. mai 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT


(1)  ELT C 175, 29.5.2015, lk 2.

(2)  Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. aprilli 2016. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(4)  Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(8)  Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1).

(9)  Komisjoni 9. septembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta (EÜT L 229, 10.9.1996, lk 3).

(10)  Komisjoni 20. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2214/96 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta: THHI osaindeksite edastamine ja levitamine (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 8).

(11)  Nõukogu 20. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1687/98, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indeksis sisalduvate kaupade ja teenuste kaetuse osas (EÜT L 214, 31.7.1998, lk 12).

(12)  Komisjoni 9. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2646/98, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi hinnaloendite käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 335, 10.12.1998, lk 30).

(13)  Komisjoni 23. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1617/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksis kindlustuse käsitlemise miinimumstandardite osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 9).

(14)  Nõukogu 8. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2166/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkaitsesektori toodete tarbijahindade harmoneeritud indeksis käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 266, 14.10.1999, lk 1).

(15)  Komisjoni 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2601/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ostuhindade tarbijahindade harmoneeritud indeksisse kandmise ajastamise kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 14).

(16)  Komisjoni 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2602/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis hinnaalanduste käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 16).

(17)  Komisjoni 28. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis protsendina tehingu väärtusest väljendatud teenustasude käsitlemise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 46).

(18)  Komisjoni 28. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1921/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksi läbivaatamise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2602/2000 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 49).

(19)  Komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1708/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühtlustatud tarbijahindade harmoneeritud indeksi ühise vaatlusperioodi suhtes ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (ELT L 274, 20.10.2005, lk 9).

(20)  Nõukogu 25. aprilli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 701/2006, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tarbijahindade harmoneeritud indeksi jaoks hindade kogumise perioodiga (ELT L 122, 9.5.2006, lk 3).

(21)  Komisjoni 22. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 330/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahinna harmoneeritud indeksites (THHI) hooajatoodete käsitlemise miinimumstandardite kohta (ELT L 103, 23.4.2009, lk 6).

(22)  Komisjoni 1. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1114/2010, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHIde) kaalude kvaliteedi miinimumstandardite kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2454/97 (ELT L 316, 2.12.2010, lk 4).

(23)  Komisjoni 1. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 93/2013, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 (tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta) rakendamiseks seoses omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi loomisega (ELT L 33, 2.2.2013, lk 14).


I LISA

EUROOPA INDIVIDUAALSE TARBIMISE KLASSIFIKAATOR EESMÄRGI JÄRGI (ECOICOP)

01

TOIT JA ALKOHOLITA JOOGID

01.1

Toit

01.1.1

Leib, sai ja teraviljatooted

01.1.1.1

Riis

01.1.1.2

Jahu ja tangained

01.1.1.3

Leib ja sai

01.1.1.4

Muud pagaritooted

01.1.1.5

Pitsa ja quiche

01.1.1.6

Pastatooted ja kuskuss

01.1.1.7

Hommikusöögihelbed

01.1.1.8

Muud teraviljatooted

01.1.2

Liha

01.1.2.1

Veise- ja vasikaliha

01.1.2.2

Sealiha

01.1.2.3

Lamba- ja kitseliha

01.1.2.4

Kodulinnuliha

01.1.2.5

Muu liha

01.1.2.6

Söödav rups

01.1.2.7

Kuivatatud, soolatud või suitsutatud liha

01.1.2.8

Muud lihatooted

01.1.3

Kala ja mereannid

01.1.3.1

Värske või jahutatud kala

01.1.3.2

Külmutatud kala

01.1.3.3

Värsked või jahutatud mereannid

01.1.3.4

Külmutatud mereannid

01.1.3.5

Kuivatatud, suitsutatud või soolatud kala ja mereannid

01.1.3.6

Muud konserveeritud või töödeldud kalal ja mereandidel põhinevad tooted

01.1.4

Piim, juust ja munad

01.1.4.1

Värske täispiim

01.1.4.2

Värske väherasvane piim

01.1.4.3

Piimakonservid

01.1.4.4

Jogurt

01.1.4.5

Juust ja kohupiim

01.1.4.6

Muud piimatooted

01.1.4.7

Munad

01.1.5

Õlid ja rasvad

01.1.5.1

Või

01.1.5.2

Margariin ja muud taimsed rasvad

01.1.5.3

Oliiviõli

01.1.5.4

Muud toiduõlid

01.1.5.5

Muud loomsed toidurasvad

01.1.6

Puuviljad

01.1.6.1

Värsked või jahutatud puuviljad

01.1.6.2

Külmutatud puuviljad

01.1.6.3

Kuivatatud puuviljad ja pähklid

01.1.6.4

Konserveeritud puuviljad ja puuviljapõhised tooted

01.1.7

Köögiviljad

01.1.7.1

Värsked või jahutatud köögiviljad, v.a kartul ja muud mugulad

01.1.7.2

Külmutatud köögiviljad, v.a kartul ja muud mugulad

01.1.7.3

Kuivatatud köögiviljad, muud konserveeritud või töödeldud köögiviljad

01.1.7.4

Kartulid

01.1.7.5

Kartulikrõpsud

01.1.7.6

Muud mugulad ja mugulköögiviljatooted

01.1.8

Suhkur, keedised, mesi, šokolaad ja maiustused

01.1.8.1

Suhkur

01.1.8.2

Keedised, marmelaad ja mesi

01.1.8.3

Šokolaad

01.1.8.4

Maiustused

01.1.8.5

Toidujää ja jäätis

01.1.8.6

Kunstlikud suhkruasendajad

01.1.9

Mujal klassifitseerimata toiduained

01.1.9.1

Kastmed, maitseained

01.1.9.2

Sool, vürtsid ja maitsetaimed

01.1.9.3

Imikutoit

01.1.9.4

Valmistoidud

01.1.9.9

Muud mujal klassifitseerimata toiduained

01.2

Alkoholita joogid

01.2.1

Kohv, tee ja kakao

01.2.1.1

Kohv

01.2.1.2

Tee

01.2.1.3

Kakao ja šokolaadipulber

01.2.2

Mineraalvesi, karastusjoogid, puu- ja köögiviljamahlad

01.2.2.1

Mineraal- või allikavesi

01.2.2.2

Karastusjoogid

01.2.2.3

Puu- ja köögiviljamahlad

02

ALKOHOLJOOGID, TUBAKATOOTED JA NARKOOTIKUMID

02.1

Alkoholjoogid

02.1.1

Piiritusjoogid

02.1.1.1

Piiritusjoogid ja liköörid

02.1.1.2

Alkoholiga karastusjoogid

02.1.2

Vein

02.1.2.1

Viinamarjavein

02.1.2.2

Muud puuviljaveinid

02.1.2.3

Kangendatud vein

02.1.2.4

Veinijoogid

02.1.3

Õlu

02.1.3.1

Laagriõlu

02.1.3.2

Muud alkoholi sisaldavad õlled

02.1.3.3

Vähese alkoholiga ja alkoholivaba õlu

02.1.3.4

Õllejoogid

02.2

Tubakatooted

02.2.0

Tubakatooted

02.2.0.1

Sigaretid

02.2.0.2

Sigarid

02.2.0.3

Muud tubakatooted

02.3

Narkootikumid

02.3.0

Narkootikumid

02.3.0.0

Narkootikumid

03

RÕIVAD JA JALATSID

03.1

Riietus

03.1.1

Rõivamaterjalid

03.1.1.0

Rõivamaterjalid

03.1.2

Rõivaesemed

03.1.2.1

Meesterõivad

03.1.2.2

Naisterõivad

03.1.2.3

Imikute (0–2aastased) ja laste (3–13aastased) rõivad

03.1.3

Muud riideesemed ja rõivamanused

03.1.3.1

Muud riideesemed

03.1.3.2

Rõivamanused

03.1.4

Rõivaste puhastus, parandus ja laenutus

03.1.4.1

Rõivaste puhastus

03.1.4.2

Rõivaste parandus ja laenutus

03.2

Jalatsid

03.2.1

Kingad ja muud jalatsid

03.2.1.1

Meestejalatsid

03.2.1.2

Naistejalatsid

03.2.1.3

Imiku- ja lastejalatsid

03.2.2

Jalatsite parandus ja laenutus

03.2.2.0

Jalatsite parandus ja laenutus

04

ELUASE, VESI, ELEKTER, GAAS JA MUUD KÜTUSED

04.1

Tegelik eluasemeüür

04.1.1

Üürnike tegelikult makstud üüritasud

04.1.1.0

Üürnike tegelikult makstud üüritasud

04.1.2

Muud tegelikud üüritasud

04.1.2.1

Üürnike tegelikult makstud üüritasud teisese elukoha eest

04.1.2.2

Garaažiüür ja muud üürnike makstud üüritasud

04.2

Arvestuslik eluasemeüür

04.2.1

Omanike-kasutajate arvestuslik üür

04.2.1.0

Omanike-kasutajate arvestuslik üür

04.2.2

Muud arvestuslikud üüritasud

04.2.2.0

Muud arvestuslikud üüritasud

04.3

Eluruumi hooldus ja remont

04.3.1

Materjalid eluruumi hoolduseks ja remondiks

04.3.1.0

Materjalid eluruumi hoolduseks ja remondiks

04.3.2

Teenused eluruumi hoolduseks ja remondiks

04.3.2.1

Torulukkseppade teenused

04.3.2.2

Elektrikute teenused

04.3.2.3

Küttesüsteemide hooldusteenused

04.3.2.4

Maalrite teenused

04.3.2.5

Puuseppade teenused

04.3.2.9

Muud eluruumi hoolduse ja remondi teenused

04.4

Veevarustus ja mitmesugused eluruumiga seotud teenused

04.4.1

Veevarustus

04.4.1.0

Veevarustus

04.4.2

Prügivedu

04.4.2.0

Prügivedu

04.4.3

Kanalisatsioon

04.4.3.0

Kanalisatsioon

04.4.4

Muud mujal klassifitseerimata eluruumiga seotud teenused

04.4.4.1

Hooldustasud korterelamutes

04.4.4.2

Turvateenused

04.4.4.9

Muud eluruumiga seotud teenused

04.5

Elekter, gaas ja muud kütused

04.5.1

Elektrienergia

04.5.1.0

Elektrienergia

04.5.2

Gaas

04.5.2.1

Maagaas ja linnagaas

04.5.2.2

Veeldatud süsivesinikud (butaan, propaan jne)

04.5.3

Vedelkütused

04.5.3.0

Vedelkütused

04.5.4

Tahkekütused

04.5.4.1

Kivisüsi

04.5.4.9

Muud tahkekütused

04.5.5

Soojusenergia

04.5.5.0

Soojusenergia

05

SISUSTUS, KODUTARBED JA IGAPÄEVANE KODUHOOLDUS

05.1

Mööbel ja sisustus, vaibad ja muud põrandakatted

05.1.1

Mööbel ja sisustus

05.1.1.1

Kodumööbel

05.1.1.2

Aiamööbel

05.1.1.3

Valgustusseadmed

05.1.1.9

Muu mööbel ja sisustus

05.1.2

Vaibad ja muud põrandakatted

05.1.2.1

Vaibad ja vaipkatted

05.1.2.2

Muud põrandakatted

05.1.2.3

Vaip- ja põrandakatete paigaldamise teenused

05.1.3

Mööbli, sisustuse ja põrandakatete parandus

05.1.3.0

Mööbli, sisustuse ja põrandakatete parandus

05.2

Kodutekstiil

05.2.0

Kodutekstiil

05.2.0.1

Mööbliriie ja kardinad

05.2.0.2

Voodipesu

05.2.0.3

Laua- ja vannitoatekstiil

05.2.0.4

Kodutekstiili parandus

05.2.0.9

Muu kodutekstiil

05.3

Kodumasinad

05.3.1

Suured elektrilised ja mitteelektrilised kodumasinad

05.3.1.1

Külmikud, sügavkülmikud ja külmik-sügavkülmikud

05.3.1.2

Pesumasinad ja -kuivatid ning nõudepesumasinad

05.3.1.3

Keedu- ja küpsetusseadmed

05.3.1.4

Kütteseadmed, kliimaseadmed

05.3.1.5

Puhastusseadmed

05.3.1.9

Muud suured kodumasinad

05.3.2

Väikesed elektrilised kodumasinad

05.3.2.1

Toidutöötlemisseadmed

05.3.2.2

Kohvimasinad, teekannud ja muud sarnased masinad

05.3.2.3

Triikrauad

05.3.2.4

Röstrid ja grillid

05.3.2.9

Muud väikesed elektrilised kodumasinad

05.3.3

Kodumasinate remont

05.3.3.0

Kodumasinate remont

05.4

Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad

05.4.0

Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad

05.4.0.1

Klaasnõud, kristallnõud, keraamilised nõud ja portselannõud

05.4.0.2

Kööginoad, söögiriistad ja lauahõbe

05.4.0.3

Mitteelektrilised majapidamis- ja köögitarbed

05.4.0.4

Klaastoodete, lauanõude ja tarberiistade parandus

05.5

Majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed

05.5.1

Suured tööriistad ja seadmed

05.5.1.1

Suured mootoriga tööriistad ja seadmed

05.5.1.2

Suurte tööriistade ja seadmete remont, liisimine ja rentimine

05.5.2

Väikesed tööriistad ja mitmesugused tarvikud

05.5.2.1

Väikesed mootorita tööriistad

05.5.2.2

Mitmesugused väikeste tööriistade tarvikud

05.5.2.3

Mootorita väikeste tööriistade ja mitmesuguste tarvikute remont

05.6

Kaubad ja teenused kodumajapidamise igapäevaseks hoolduseks

05.6.1

Lühikese kasutusajaga majapidamiskaubad

05.6.1.1

Puhastus- ja hooldusvahendid

05.6.1.2

Muud lühikese kasutusajaga majapidamiskaubad

05.6.2

Kodu- ja majapidamisteenused

05.6.2.1

Palgatud personali osutatavad koduteenused

05.6.2.2

Puhastusteenused

05.6.2.3

Mööbli ja sisustuse üürimine

05.6.2.9

Muud kodu- ja majapidamisteenused

06

TERVISHOID

06.1

Meditsiinitooted, -vahendid ja -seadmed

06.1.1

Ravimid

06.1.1.0

Ravimid

06.1.2

Muud meditsiinitooted

06.1.2.1

Rasedustestid ja mehhaanilised rasestumisvastased vahendid

06.1.2.9

Muud mujal klassifitseerimata meditsiinitooted

06.1.3

Terapeutilised vahendid ja seadmed

06.1.3.1

Korrigeerivad prillid ja kontaktläätsed

06.1.3.2

Kuulmisaparaadid

06.1.3.3

Terapeutiliste vahendite ja seadmete parandus

06.1.3.9

Muud terapeutilised vahendid ja seadmed

06.2

Ambulatoorsed teenused

06.2.1

Meditsiiniteenused

06.2.1.1

Üldarstiteenused

06.2.1.2

Eriarstiteenused

06.2.2

Hambaraviteenused

06.2.2.0

Hambaraviteenused

06.2.3

Meditsiinilised tugiteenused

06.2.3.1

Meditsiinilise analüüsi laborite ja röntgenikeskuste teenused

06.2.3.2

Raviveed, ravivõimlemine, kiirabiteenused ja terapeutiliste vahendite rent

06.2.3.9

Muud meditsiinilised tugiteenused

06.3

Haiglateenused

06.3.0

Haiglateenused

06.3.0.0

Haiglateenused

07

TRANSPORT

07.1

Sõidukite ost

07.1.1

Sõiduautod

07.1.1.1

Uued sõiduautod

07.1.1.2

Kasutatud sõiduautod

07.1.2

Mootorrattad

07.1.2.0

Mootorrattad

07.1.3

Jalgrattad

07.1.3.0

Jalgrattad

07.1.4

Loomveokid

07.1.4.0

Loomveokid

07.2

Isiklike veovahendite kasutamine

07.2.1

Isiklike veovahendite varuosad ja lisaseadmed

07.2.1.1

Rehvid

07.2.1.2

Isiklike veovahendite varuosad

07.2.1.3

Isiklike veovahendite lisaseadmed

07.2.2

Isiklike veovahendite kütused ja määrdeained

07.2.2.1

Diislikütus

07.2.2.2

Bensiin

07.2.2.3

Muud isiklike veovahendite kütused

07.2.2.4

Määrdeained

07.2.3

Isiklike veovahendite hooldus ja remont

07.2.3.0

Isiklike veovahendite hooldus ja remont

07.2.4

Muud isiklike veovahenditega seotud teenused

07.2.4.1

Garaažide, parkimiskohtade ja isiklike veovahendite rent

07.2.4.2

Kasutamistasude kogumine ja parkimisautomaadid

07.2.4.3

Õppesõidud, sõidueksamid, juhiload ja tehnoülevaatus

07.3

Veoteenused

07.3.1

Reisijate raudteevedu

07.3.1.1

Reisijatevedu rongiga

07.3.1.2

Reisijatevedu metroo ja trammiga

07.3.2

Reisijate maanteevedu

07.3.2.1

Reisijatevedu bussiga

07.3.2.2

Reisijatevedu takso ja koos juhiga renditud autoga

07.3.3

Reisijate õhuvedu

07.3.3.1

Riigisisesed lennud

07.3.3.2

Rahvusvahelised lennud

07.3.4

Reisijate mere- ja siseveevedu

07.3.4.1

Reisijate merevedu

07.3.4.2

Reisijate siseveevedu

07.3.5

Kombineeritud reisijatevedu

07.3.5.0

Kombineeritud reisijatevedu

07.3.6

Muud ostetud veoteenused

07.3.6.1

Köisraudtee-, ripptee- ja tõstukivedu

07.3.6.2

Kolimis- ja ladustamisteenused

07.3.6.9

Mujal klassifitseerimata muud ostetud transporditeenused

08

SIDE

08.1

Postiteenused

08.1.0

Postiteenused

08.1.0.1

Kirjade käsitsemise teenused

08.1.0.9

Muud postiteenused

08.2

Telefoni- ja faksiseadmed

08.2.0

Telefoni- ja faksiseadmed

08.2.0.1

Tavatelefoniseadmed

08.2.0.2

Mobiiltelefoniseadmed

08.2.0.3

Muud telefoniseadmed ja faksiseadmed

08.2.0.4

Telefoni- või faksiseadmete remont

08.3

Telefoni- ja faksiteenused

08.3.0

Telefoni- ja faksiteenused

08.3.0.1

Traadiga telefoni teenused

08.3.0.2

Traadita telefoni teenused

08.3.0.3

Internetile juurdepääsu teenused

08.3.0.4

Kombineeritud telekommunikatsiooniteenused

08.3.0.5

Muud teabeedastusteenused

09

VABA AEG JA KULTUUR

09.1

Audiovisuaalsed, fotograafia- ja andmetöötlusseadmed

09.1.1

Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.1.1

Seadmed heli vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.1.2

Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.1.3

Kaasaskantavad heli- ja pildiseadmed

09.1.1.9

Muud seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.2

Foto- ja kinoseadmed ning optikariistad

09.1.2.1

Kaamerad

09.1.2.2

Foto- ja kinoseadmete tarvikud

09.1.2.3

Optikariistad

09.1.3

Andmetöötlusseadmed

09.1.3.1

Personaalarvutid

09.1.3.2

Andmetöötlusseadmete abiseadmed

09.1.3.3

Tarkvara

09.1.3.4

Kalkulaatorid ja muud andmetöötlusseadmed

09.1.4

Salvestisekandjad

09.1.4.1

Salvestisega salvestisekandjad

09.1.4.2

Salvestiseta salvestisekandjad

09.1.4.9

Muud salvestisekandjad

09.1.5

Audiovisuaalsete, fotograafia- ja andmetöötlusseadmete remont

09.1.5.0

Audiovisuaalsete, fotograafia- ja andmetöötlusseadmete remont

09.2

Muud suuremad vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaubad

09.2.1

Suured vabaaja-kestvuskaubad vabas õhus kasutamiseks

09.2.1.1

Autoelamud, haagiselamud ja järelhaagised

09.2.1.2

Lennukid, ülikerglennukid, purilennukid, deltaplaanid ja kuumaõhupallid

09.2.1.3

Laevad, päramootorid ja laevade sisustus

09.2.1.4

Hobused, ponid ja aksessuaarid

09.2.1.5

Suured mängu- ja spordivahendid

09.2.2

Muusikariistad ja suured vabaaja-kestvuskaubad siseruumides kasutamiseks

09.2.2.1

Muusikariistad

09.2.2.2

Suured vabaaja-kestvuskaubad siseruumides kasutamiseks

09.2.3

Muude suuremate vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaupade hooldus ja remont

09.2.3.0

Muude suuremate vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaupade hooldus ja remont

09.3

Muud vabaajakaubad ja -tarbed, aiandus ja lemmikloomad

09.3.1

Mängud, mänguasjad ja huvialane tegevus

09.3.1.1

Mängud ja huvialane tegevus

09.3.1.2

Mänguasjad ja peokaubad

09.3.2

Spordi- ja matkavarustus ning vahendid vaba aja veetmiseks vabas õhus

09.3.2.1

Spordivarustus

09.3.2.2

Matkavarustus ja vahendid vaba aja veetmiseks vabas õhus

09.3.2.3

Spordi- ja matkavarustuse ning vaba aja veetmiseks vabas õhus kasutatavate vahendite parandus

09.3.3

Aiandus, taimed ja lilled

09.3.3.1

Aiatarbed

09.3.3.2

Taimed ja lilled

09.3.4

Lemmikloomad ja nendega seotud tooted

09.3.4.1

Lemmikloomade ost

09.3.4.2

Lemmikloomatooted

09.3.5

Veterinaaria- ja muud lemmikloomadele mõeldud teenused

09.3.5.0

Veterinaaria- ja muud lemmikloomadele mõeldud teenused

09.4

Vabaaja- ja kultuuriteenused

09.4.1

Vabaaja- ja sporditeenused

09.4.1.1

Vabaaja- ja sporditeenused – pealtvaatamine

09.4.1.2

Vabaaja- ja sporditeenused – osalemine

09.4.2

Kultuuriteenused

09.4.2.1

Kinod, teatrid, kontserdid

09.4.2.2

Muuseumid, raamatukogud, loomaaiad

09.4.2.3

Televisiooni ja raadio litsentsitasud, abonenttasud

09.4.2.4

Kultuuriga seotud varustuse ja tarvikute laenutus

09.4.2.5

Fotograafiateenused

09.4.2.9

Muud kultuuriteenused

09.4.3

Õnnemängud

09.4.3.0

Õnnemängud

09.5

Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed

09.5.1

Raamatud

09.5.1.1

Ilukirjandus

09.5.1.2

Õpikud

09.5.1.3

Muud mitteilukirjanduslikud raamatud

09.5.1.4

Köitmisteenused ja e-raamatute allalaadimine

09.5.2

Ajalehed ja perioodikaväljaanded

09.5.2.1

Ajalehed

09.5.2.2

Ajakirjad ja perioodikaväljaanded

09.5.3

Mitmesugused trükised

09.5.3.0

Mitmesugused trükised

09.5.4

Kirja- ja joonistustarbed

09.5.4.1

Pabertooted

09.5.4.9

Muud kirja- ja joonistustarbed

09.6

Pakettreisid

09.6.0

Pakettreisid

09.6.0.1

Riigisisesed pakettreisid

09.6.0.2

Rahvusvahelised pakettreisid

10

HARIDUS

10.1

Eelharidus ja esimese taseme haridus

10.1.0

Eelharidus ja esimese taseme haridus

10.1.0.1

Eelharidus (ISCED-97 aste 0)

10.1.0.2

Esimese taseme haridus (ISCED-97 aste 1)

10.2

Teise taseme haridus

10.2.0

Teise taseme haridus

10.2.0.0

Teise taseme haridus

10.3

Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus

10.3.0

Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus

10.3.0.0

Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus (ISCED-97 aste 4)

10.4

Kolmanda taseme haridus

10.4.0

Kolmanda taseme haridus

10.4.0.0

Kolmanda taseme haridus

10.5

Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

10.5.0

Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

10.5.0.0

Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

11

RESTORANID JA HOTELLID

11.1

Toitlustusteenused

11.1.1

Restoranid, kohvikud jms

11.1.1.1

Restoranid, kohvikud, tantsusaalid

11.1.1.2

Kiirtoit ja toidu kaasaostmise teenused

11.1.2

Sööklad

11.1.2.0

Sööklad

11.2

Majutusteenused

11.2.0

Majutusteenused

11.2.0.1

Hotellid, motellid, võõrastemajad ja muud sarnased majutusteenused

11.2.0.2

Puhkekeskused, telkimisplatsid, noortehostelid ja muud sarnased majutusteenused

11.2.0.3

Muude asutuste osutatavad majutusteenused

12

MITMESUGUSED KAUBAD JA TEENUSED

12.1

Isikuhooldus

12.1.1

Juuksurisalongid ja ihuhooldusasutused

12.1.1.1

Meeste- ja lastejuuksurid

12.1.1.2

Naistejuuksurid

12.1.1.3

Ihuhooldus

12.1.2

Elektrilised isikuhooldusvahendid

12.1.2.1

Elektrilised isikuhooldusvahendid

12.1.2.2

Elektriliste isikuhooldusvahendite parandus

12.1.3

Muud isikuhooldusvahendid, -kaubad ja tooted

12.1.3.1

Mitteelektrilised seadmed

12.1.3.2

Isiklikuks hügieeniks ja heaoluks mõeldud tooted, esoteerilised tooted ja ilutooted

12.2

Prostitutsioon

12.2.0

Prostitutsioon

12.2.0.0

Prostitutsioon

12.3

Mujal klassifitseerimata isiklikud esemed

12.3.1

Ehted, kellad ja käekellad

12.3.1.1

Ehted

12.3.1.2

Kellad ja käekellad

12.3.1.3

Ehete, kellade ja käekellade parandus

12.3.2

Muud isiklikud esemed

12.3.2.1

Reisitarbed

12.3.2.2

Imikutooted

12.3.2.3

Muude isiklike esemete parandus

12.3.2.9

Mujal klassifitseerimata muud isiklikud esemed

12.4

Sotsiaalkaitse

12.4.0

Sotsiaalkaitse

12.4.0.1

Lapsehoiuteenused

12.4.0.2

Vanadekodud ja puudega inimeste kodud

12.4.0.3

Inimeste kodust hooldust võimaldavad teenused

12.4.0.4

Nõustamine

12.5

Kindlustus

12.5.1

Elukindlustus

12.5.1.0

Elukindlustus

12.5.2

Eluruumiga seotud kindlustus

12.5.2.0

Eluruumiga seotud kindlustus

12.5.3

Tervisega seotud kindlustus

12.5.3.1

Tervisega seotud riiklik kindlustus

12.5.3.2

Tervisega seotud erakindlustus

12.5.4

Transpordiga seotud kindlustus

12.5.4.1

Mootorsõiduki kindlustus

12.5.4.2

Reisikindlustus

12.5.5

Muu kindlustus

12.5.5.0

Muu kindlustus

12.6

Mujal klassifitseerimata finantsteenused

12.6.1

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused

12.6.1.0

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused

12.6.2

Muud mujal klassifitseerimata finantsteenused

12.6.2.1

Pankade ja postiasutuste teenustasud

12.6.2.2

Maaklerite ja investeerimisnõustajate võetavad tasud ja teenustasud

12.7

Muud mujal klassifitseerimata teenused

12.7.0

Muud mujal klassifitseerimata teenused

12.7.0.1

Haldustasud

12.7.0.2

Õigusabiteenused ja raamatupidamine

12.7.0.3

Matuseteenused

12.7.0.4

Muud tasud ja teenused


II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2494/95

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 punkt a

Artikli 2 punkt 6

Artikli 2 punkt b

Artikli 2 punkt c

Artikkel 3

Artikli 3 lõiked 3 ja 10

Artikkel 4

Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4

Artikli 5 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõiked 5 ja 6

Artikli 5 lõige 3

Artikli 4 lõige 4

Artikkel 6

Artikli 5 lõiked 1 ja 2

Artikkel 7

Artikli 5 lõige 3

Artikkel 8

Artikli 6 lõiked 1, 3 ja 4

Artikkel 9

Artikli 3 lõiked 1, 2 ja 6

Artikkel 10

Artikli 7 lõige 1

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikli 9 lõige 2

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 11

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 13


24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/39


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/793,

11. mai 2016,

teatavate võtmetähtsusega ravimite Euroopa Liidu turule kaubandusliku suunamise vältimise kohta

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 953/2003 (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Paljud vaeseimad arengumaad vajavad kiiresti juurdepääsu nakkushaiguste raviks kasutatavatele hädavajalikele taskukohase hinnaga ravimitele. Need riigid sõltuvad suures osas ravimite impordist, kuna kohalik tootmine pigem puudub.

(3)

Arenenud riikide turud ja vaeseimate arengumaade turud tuleb hinna mõttes hoida lahus, et tagada vaeseimate arengumaade turgudele hädavajalike farmaatsiatoodete tarnimine oluliselt vähendatud hindadega. Seepärast ei tohi neid oluliselt vähendatud hindu kasutada samade toodete eest arenenud riikide turgudel makstavate hindadega võrdlemiseks.

(4)

Enamikus arenenud riikides kehtivad õigusnormid, mis teatavates tingimustes takistavad farmaatsiatoodete importi, kuid sellised normid võivad osutuda ebapiisavaks, kui vaeseimate arengumaade turgudel müüakse märkimisväärsetes kogustes oluliselt vähendatud hinnaga ravimeid ning kui majanduslik huvi nende kaubanduslikuks suunamiseks kõrgemate hindadega turgudele võib seetõttu oluliselt suureneda.

(5)

Tarvis on julgustada ravimitootjaid tegema oluliselt suuremas koguses farmaatsiatooteid kättesaadavaks vähendatud hindadega, tagades selle määruse abil nende toodete püsimise vaeseimate arengumaade turgudel. Farmaatsiatoodete annetused ja riikide valitsuste või rahvusvaheliste hankeasutuste vähempakkumisel sõlmitud lepingute alusel või tootja ja sihtriigi valitsuse vahelise partnerluse raames müüdavaid tooteid peaks olema võimalik võrdsetel tingimustel selle määruse kohaldamisalasse hõlmata, ent siin tuleb siiski silmas pidada, et annetused ei aita jätkusuutlikult parandada juurdepääsu sellistele toodetele.

(6)

On oluline kehtestada määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete, riikide ja haiguste tuvastamise menetlus.

(7)

Käesoleva määruse eesmärk on hoida ära mitmetasandilise hinnasüsteemiga hõlmatud ravimite importimist liitu. Rangelt tingimusel, et kõnealuste toodete lõplik sihtkoht on mõni II lisas loetletud riik, on teatavateks olukordadeks ette nähtud erandid.

(8)

Mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete tootjad peaksid mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete välimuse hoidma teistsugusena, et hõlbustada nende tuvastamist.

(9)

Kohane on läbi vaadata käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate haiguste ja sihtriikide loetelud ning ka mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete tuvastamise meetod, pidades muu hulgas silmas selle kohaldamisel saadud kogemusi.

(10)

Reisijate isiklikus pagasis sisalduvatele isiklikuks tarbimiseks mõeldud mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodetele kohalduvad samad reeglid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 608/2013 (4).

(11)

Kui mitmetasandilise hinnasüsteemiga tooteid on käesoleva määruse alusel konfiskeeritud, peaks pädeval asutusel olema võimalik vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ning tagamaks konfiskeeritud toodete eesmärgipärast kasutamist täielikult II lisas loetletud riikide heaks, otsustada need kõnealustes riikides humanitaarotstarbel kättesaadavaks teha. Taolise otsuse puudumisel tuleks konfiskeeritud tooted hävitada.

(12)

Selleks, et lisada tooteid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete loetellu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha muudatusi määruse lisades. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse:

a)

mitmetasandilise hinnasüsteemiga toote kindlakstegemise kriteeriumid;

b)

tolli poolt meetmete võtmise tingimused;

c)

liikmesriikide pädevate asutuste poolt võetavad meetmed.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „mitmetasandilise hinnasüsteemiga toode“– mis tahes farmaatsiatoode, mida kasutatakse IV lisas loetletud haiguse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks ning mille hind on kujundatud mõne artiklis 3 sätestatud hinnaarvutuse alusel, mida on artikli 4 sätete kohaselt kontrollinud komisjon või sõltumatu audiitor ning mis on kantud I lisas sätestatud mitmetasandilise hinnakujundusega toodete loetelusse;

b)   „sihtriigid“– II lisas loetletud riigid;

c)   „pädev asutus“– liikmesriigi määratud asutus, kes teeb kindlaks, kas vastava liikmesriigi tollis kinni peetud kaubad on mitmetasandilise hinnasüsteemiga tooted, ning annab olenevalt läbivaatuse tulemustest juhised.

Artikkel 2

1.   Keelatud on mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete liitu importimine nende vabasse ringlusse laskmiseks, reeksportimiseks, nende suhtes peatamismenetluse rakendamiseks või nende vabatsooni või vabalattu paigutamiseks.

2.   Lõikes 1 sätestatud mitmetasandilise hinnasüsteemiga tooteid hõlmavast keelust on vabastatud:

a)

reeksportimine sihtriikidesse;

b)

transiidi- või tollilaoprotseduuri alusel vabatsooni või vabalattu paigutamine sihtriiki reeksportimise eesmärgil.

Artikkel 3

Artikli 4 lõike 2 punktis b nimetatud mitmetasandiline hind peab, taotleja valikul, olema kas:

a)

mitte suurem kui III lisas sätestatud protsent tootja protseduuri ajal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) turgudel sama toote eest võetavast keskmisest tehasehinnast, või

b)

tootja otsesed tootmiskulud, millele on lisatud III lisas sätestatud maksimumprotsent.

Artikkel 4

1.   Selleks et toodetele kohaldada käesolevat määrust, peavad farmaatsiatoodete eksportijad esitama komisjonile taotluse.

2.   Komisjonile adresseeritud taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)

mitmetasandilise hinnasüsteemiga toote nimetus ja toimeaine ning piisav teave kontrollimaks, millist haigust see ennetab, diagnoosib või ravib;

b)

pakutav hind vastavalt ühele artiklis 3 sätestatud valikulisele hinnaarvutusele, mis peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada kontrollimist. Üksikasjalike andmete asemel võib taotleja esitada sõltumatu audiitori poolt välja antud sertifikaadi, milles kinnitatakse, et hinda on kontrollitud ning see vastab ühele III lisas sätestatud kriteeriumidest. Sõltumatu audiitor määratakse tootja ja komisjoni kokkuleppel. Taotlejalt audiitorile esitatav teave on konfidentsiaalne;

c)

sihtriik või -riigid, kuhu taotleja kavatseb asjassepuutuvat toodet müüa;

d)

nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (5) I lisas sätestatud kaupade koondnomenklatuuri järgne kood ja, kui vaja, TARICi alamklass, et asjaomaseid tooteid oleks võimalik üheselt tuvastada, ning

e)

meetmed, mida tootja või eksportija on võtnud, et mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodet saaks liidus müügiks pakutavatest identsetest toodetest hõlpsasti eristada.

3.   Kui komisjon teeb kindlaks toote vastavuse käesolevas määruses sätestatud nõuetele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 5 vastu delegeeritud õigusakte, et lisada toode lähima järgmise ajakohastamise käigus I lisasse. Komisjon teeb oma otsuse taotlejale teatavaks 15 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.

Kui toote I lisasse lisamisega viivitamine tekitaks viivituse reageerimisel kiireloomulisele vajadusele saada arenguriigis juurdepääsu taskukohastele hädavajalikele ravimitele ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse esimese lõigu kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 6 sätestatud menetlust.

4.   Kui taotlus ei ole sisuliseks läbivaatuseks piisavalt üksikasjalik, nõuab komisjon kirjalikult, et taotleja esitaks puuduva teabe. Kui taotleja taotlust kirjalikus nõudes sätestatud tähtaja jooksul ei täienda, loetakse taotlus tühiseks.

5.   Kui komisjon leiab, et taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, lükatakse taotlus tagasi ja taotlejat teavitatakse sellest 15 päeva jooksul alates otsuse tegemisest. Taotleja võib sama toote kohta esitada muudetud taotluse.

6.   Toodetest, mis on ette nähtud abisaajatele annetamiseks mõnes II lisas loetletud riigis, võib vastavalt teatada, et neid tunnustataks ning kantaks I lisasse.

7.   Komisjon ajakohastab I lisa iga kahe kuu järel.

8.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 5 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta II, III ja IV lisa, et läbi vaadata käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate haiguste ja sihtriikide loetelud ning mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete tuvastamise meetod, pidades silmas selle kohaldamisel saadud kogemusi, või võtta meetmeid tervishoiukriisi korral.

Artikkel 5

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõigetes 3 ja 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. veebruarist 2014. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 3 ja 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.   Artikli 4 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega nelja kuu võrra.

Artikkel 6

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse käesolevas artiklis sätestatud kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväite kooskõlas artikli 5 lõigetes 5 ja 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide.

Artikkel 7

Toode, mis on tunnustatud mitmetasandilise hinnasüsteemiga tootena ning loetletud I lisas, jääb sellesse loetelusse seni, kuni on täidetud artiklis 4 sätestatud tingimused ning komisjonile on esitatud iga-aastased müügiaruanded vastavalt artiklile 12. Taotleja esitab komisjonile andmed kõikide kohaldamisala või artiklis 4 sätestatud tingimustega seoses toimunud muudatuste kohta, et tagada nende nõuete täitmine.

Artikkel 8

Kõikidele pakenditele või toodetele ning dokumentidele, mida kasutatakse seoses sihtriikidesse mitmetasandilise hinnaga müüdava tunnustatud tootega, pannakse V lisas esitatud püsiv logo. See nõue kehtib nii kaua, kui asjaomane mitmetasandilise hinnasüsteemiga toode on loetletud I lisas.

Artikkel 9

1.   Kui on alust kahtlustada, et vastupidiselt artiklis 2 sätestatud keelule imporditakse mitmetasandilise hinnaga tooteid liitu, peatab toll nende toodete vabasse ringlusse lubamise või peab need kinni seniks, kui on saadud pädevate asutuste otsus kauba laadi kohta. Peatamise või kinnipidamise aeg ei tohi ületada 10 tööpäeva, välja arvatud erijuhtudel, kus tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva võrra. Nimetatud tähtaja möödumisel tuleb tooted vabastada, kui kõik tolliformaalsused on täidetud.

2.   Tollil on piisav põhjus toodete vabasse ringlusse lubamise peatamiseks või toodete kinnipidamiseks, kui on piisavalt andmeid, et kõnealune toode on mitmetasandilise hinnaga.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädevat asutust ning I lisas nimetatud tootjat või eksportijat teavitatakse viivitamata toodete vabasse ringlusse lubamise peatamisest või toodete kinnipidamisest ning neile antakse kogu kõnealuste toodete kohta olemasolev teave. Arvesse võetakse siseriiklikke isikuandmete ning kaubandus- ja tööstussaladuse kaitset ning kutse- ja haldusalast konfidentsiaalsust käsitlevaid norme. Importijale ja, kui asjakohane, eksportijale antakse igakülgne võimalus esitada pädevale asutusele andmed, mida ta toote osas vajalikuks peab.

4.   Toodete vabasse ringlusse lubamise peatamine või kinnipidamine toimub importija kulul. Kui importijalt ei ole võimalik neid kulusid välja nõuda, võib need vastavalt siseriiklikele õigusaktidele välja nõuda mõnelt teiselt isikult, kes ebaseadusliku impordi katse eest vastutab.

Artikkel 10

1.   Kui pädev asutus tunnustab tooteid, mille vabasse ringlusse lubamine on peatatud või mille toll on kinni pidanud, käesoleva määruse kohaste mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodetena, tagab pädev asutus nende toodete konfiskeerimise ja kõrvaldamise vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Need protseduurid toimuvad importija kulul. Kui importijalt ei ole võimalik neid kulusid välja nõuda, võib need vastavalt siseriiklikele õigusaktidele välja nõuda mõnelt teiselt isikult, kes ebaseadusliku impordi katse eest vastutab.

2.   Kui pärast pädeva asutuse poolset järelkontrolli leitakse, et tooted, mille vabasse ringlusse lubamine on peatatud või mis on tollis kinni peetud, ei kuulu käesoleva määruse kohaste mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete hulka, annab toll tooted kaubasaajale välja, juhul kui kõik tolliformaalsused on täidetud.

3.   Pädev asutus teavitab komisjoni kõikidest käesoleva määruse alusel tehtud otsustest.

Artikkel 11

Seda määrust ei kohaldata reisijate isiklikus pagasis sisalduvate oma tarbeks mõeldud mittekaubanduslikku laadi kaupade jaoks ettenähtud tollimaksuvabastuse piirides.

Artikkel 12

1.   Komisjon jälgib sihtriikidesse eksporditavate I lisas loetletud mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete ekspordimahte aastate lõikes, lähtudes talle ravimitootjate ja eksportijate esitatud andmetest. Selleks annab komisjon välja standardvormi. Tootjad ja eksportijad esitavad kõnealused müügiaruanded komisjonile igal aastal iga mitmetasandilise hinnasüsteemiga toote kohta ning need on konfidentsiaalsed.

2.   Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel aru mitmetasandiliste hindadega eksporditud kogustest, sealhulgas tootja ning sihtriigi valitsuse vahel sõlmitud partnerluslepingu raames eksporditud mahtudest. Aruandes käsitletakse riikide ja haiguste loetelu ning artikli 3 rakendamise üldisi kriteeriume.

3.   Euroopa Parlament võib ühe kuu jooksul alates komisjoni aruande esitamisest kutsuda komisjoni oma vastutava parlamendikomisjoni ad hoc koosolekule, et komisjon tutvustaks ja selgitaks käesoleva määruse täitmisega seotud küsimusi.

4.   Komisjon avaldab aruande hiljemalt kuus kuud pärast Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande esitamise kuupäeva.

Artikkel 13

1.   Selle määruse kohaldamine ei tohi mingil juhul takistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004 (7) ette nähtud protseduure.

2.   See määrus ei tohi kahjustada intellektuaalomandi õiguste teostamist ega intellektuaalomandi omanike õigusi.

Artikkel 14

Määrus (EÜ) nr 953/2003 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VII lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 15

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Strasbourg, 11. mai 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT


(1)  Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. aprilli 2016. aasta otsus.

(2)  Nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 953/2003 teatavate võtmetähtsusega ravimite Euroopa Liidu turule kaubandusliku levitamise vältimise kohta (ELT L 135, 3.6.2003, lk 5).

(3)  Vt VI lisa.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).

(5)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).


I LISA

MITMETASANDILISE HINNASÜSTEEMIGA TOODETE LOETELU

Toode

Tootja/eksportija

Sihtriik

Iseloomulikud tunnused

Heakskiitmise kuupäev

CN-/TARICi kood (1)

TRIZIVIR

750 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDLESEX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Afganistan

Angola

Armeenia

Aserbaidžaan

Bangladesh

Benin

Bhutan

Botswana

Burkina Faso

Burundi

Kambodža

Kamerun

Cabo Verde

Kesk-Aafrika Vabariik

Tšaad

Komoorid

Kongo

Côte d'Ivoire

Kongo Demokraatlik Vabariik

Djibouti

Ekvatoriaal-Guinea

Eritrea

Etioopia

Gambia

Ghana

Guinea

Guinea-Bissau

Haiti

Honduras

India

Indoneesia

Keenia

Kiribati

Kõrgõzstan

Laos

Lesotho

Libeeria

Madagaskar

Malawi

Maldiivid

Mali

Mauritaania

Moldova

Mongoolia

Mosambiik

Myanmar/Birma

Namiibia

Nepal

Nicaragua

Niger

Nigeeria

Põhja-Korea

Pakistan

Rwanda

Samoa

São Tomé ja Príncipe

Senegal

Sierra Leone

Saalomoni Saared

Somaalia

Lõuna-Aafrika

Sudaan

Svaasimaa

Tadžikistan

Tansaania

Timor-Leste

Togo

Tuvalu

Uganda

Vanuatu

Jeemen

Sambia

Zimbabwe

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst

19.4.2004

3004 90 19

EPIVIR

150 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDLESEX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst – punased tabletid

 

3004 90 19

RETROVIR

250 mg × 40

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDLESEX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Üldine ekspordipakend (sinine), ELis ei kasutata

Prantsuskeelne haiglapakend – prantsuskeelsed turud

19.4.2004

3004 90 19

RETROVIR

300 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDLESEX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Üldine ekspordipakend (sinine), ELis ei kasutata

Prantsuskeelne haiglapakend – prantsuskeelsed turud

19.4.2004

3004 90 19

RETROVIR

100 mg × 100

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDLESEX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Üldine ekspordipakend (sinine), ELis ei kasutata

Prantsuskeelne haiglapakend – prantsuskeelsed turud

19.4.2004

3004 90 19

COMBIVIR

300/150 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDLESEX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst

Pudel (mitte mullpakend) Tabletid, millele on pressitud „A22“

 

3004 90 19

EPIVIR ORAL SOLUTION

10 mg/ml

240 ml

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDLESEX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst

19.4.2004

3004 90 19

ZIAGEN

300 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDLESEX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Üldine ekspordipakend, ELis ei kasutata

Prantsuskeelne haiglapakend – prantsuskeelsed turud

20.9.2004

3004 90 19

RETROVIR ORAL SOLUTION

10 mg/ml

200 ml

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDLESEX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst

20.9.2004

3004 90 19


(1)  Ainult vajaduse korral.


II LISA

SIHTRIIGID

Afganistan

Angola

Armeenia

Aserbaidžaan

Bangladesh

Benin

Bhutan

Botswana

Burkina Faso

Burundi

Kambodža

Kamerun

Cabo Verde

Kesk-Aafrika Vabariik

Tšaad

Hiina

Komoorid

Kongo

Côte d'Ivoire

Kongo Demokraatlik Vabariik

Djibouti

Ekvatoriaal-Guinea

Eritrea

Etioopia

Gambia

Ghana

Guinea

Guinea-Bissau

Haiti

Honduras

India

Indoneesia

Keenia

Kiribati

Kõrgõzstan

Laos

Lesotho

Libeeria

Madagaskar

Malawi

Maldiivid

Mali

Mauritaania

Moldova

Mongoolia

Mosambiik

Myanmar/Birma

Namiibia

Nepal

Nicaragua

Niger

Nigeeria

Põhja-Korea

Pakistan

Ruanda

Samoa

São Tomé ja Príncipe

Senegal

Sierra Leone

Saalomoni Saared

Somaalia

Lõuna-Aafrika

Sudaan

Svaasimaa

Tadžikistan

Tansaania Ühendvabariik

Timor-Leste

Togo

Türkmenistan

Tuvalu

Uganda

Vanuatu

Vietnam

Jeemen

Sambia

Zimbabwe


III LISA

ARTIKLIS 3 NIMETATUD PROTSENDID

Artikli 3 punktis a nimetatud protsent: 25 %

Artikli 3 punktis b nimetatud protsent: 15 %


IV LISA

HAIGUSTE LOETELU

HIV/aids, malaaria, tuberkuloos ja seonduvad oportunistlikud haigused.


V LISA

LOGO

Image

Aesculapiuse tiivuline sau koos selle ümber keerdunud maoga 12 tähest koosneva rõnga keskel.


VI LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS MUUDATUSTE LOETELUGA

Nõukogu määrus (EÜ) nr 953/2003

(ELT L 135, 3.6.2003, lk 5)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1876/2004

(ELT L 326, 29.10.2004, lk 22)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1662/2005

(ELT L 267, 12.10.2005, lk 19)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 38/2014

(ELT L 18, 21.1.2014, lk 52)

Ainult lisa punkt 3


VII LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 953/2003

Käesolev määrus

Artiklid 1, 2 ja 3

Artiklid 1, 2 ja 3

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõike 2 sissejuhatav lause

Artikli 4 lõike 2 sissejuhatav lause

Artikli 4 lõike 2 punkt i

Artikli 4 lõike 2 punkt a

Artikli 4 lõike 2 punkt ii

Artikli 4 lõike 2 punkt b

Artikli 4 lõike 2 punkt iii

Artikli 4 lõike 2 punkt c

Artikli 4 lõike 2 punkt iv

Artikli 4 lõike 2 punkt d

Artikli 4 lõike 2 punkt v

Artikli 4 lõike 2 punkt e

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõige 5

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 6

Artikli 4 lõige 5

Artikli 4 lõige 7

Artikli 4 lõige 6

Artikli 4 lõige 8

Artikli 4 lõige 7

Artikli 4 lõige 9

Artikli 4 lõige 8

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 5a

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 13

Artikkel 15

I–V lisa

I–V lisa

VI lisa

VII lisa


24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/53


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/794,

11. mai 2016,

mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 88,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Europol loodi nõukogu otsusega 2009/371/JSK (2) liidu ametina, mida rahastatakse liidu üldeelarvest ning mille eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate rasket liiki kuritegude tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel. Otsus 2009/371/JSK asendas Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti asutamise konventsiooni (Europoli konventsioon) (3).

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli tegevust määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 12 punkti c ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 („Riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus“) („protokoll nr 1“) artiklit 9, et parandada Europoli demokraatlikku õiguspärasust ja aruandekohustust liidu kodanike ees. Seepärast tuleks otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, milles muu hulgas sätestatakse parlamentaarse kontrolli reeglid.

(3)

Stockholmi programmi – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel (4) kohaselt peaks Europolist saama liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele. Europoli tegevuse hindamise tulemuste kohaselt tuleks Europoli operatiivtegevus selle eesmärgi saavutamiseks muuta veelgi tulemuslikumaks.

(4)

Ulatuslikud kuritegelikud ja terrorivõrgustikud on märkimisväärne oht liidu sisejulgeolekule ning tema kodanike turvalisusele ja elatusallikatele. Olemasolevad ohuhinnangud näitavad, et kuritegelikud rühmitused tegelevad järjest enam mitme kuriteoliigiga ja tegutsevad piiriüleselt. Liikmesriikide õiguskaitseasutused peavad seetõttu tegema tihedamat koostööd teiste liikmesriikide vastavate asutustega. Seejuures on oluline muuta Europol võimeliseks liikmesriike liiduülesel kuritegude tõkestamisel, analüüsimisel ja uurimisel paremini toetama. Seda soovi kinnitavad ka otsuse 2009/371/JSK hindamise tulemused.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk on muuta ja laiendada otsuse 2009/371/JSK sätteid ning kõnealust otsust rakendavate nõukogu otsuste 2009/934/JSK, (5) 2009/935/JSK, (6) 2009/936/JSK (7) ja 2009/968/JSK (8) sätteid. Kuna tehtavad muudatused on arvukad ja sisulised, tuleks kõnealused otsused selguse huvides täielikult asendada liikmesriikide puhul, kelle jaoks on käesolev määrus siduv. Käesoleva määrusega loodud Europol peaks asendama otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli ja võtma üle selle ülesanded, mistõttu tuleks kõnealune otsus kehtetuks tunnistada.

(6)

Kuna raske kuritegevus on sageli piiriülene, peaks Europol toetama ja tugevdama liikmesriikide tegevust ja nendevahelist koostööd kahte või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel. Arvestades, et liidu üks suurimaid julgeolekuohte on terrorism, peaks Europol aitama liikmesriikidel lahendada sellealaseid ühiseid probleeme. Liidu õiguskaitseasutusena peaks Europol toetama ja tugevdama ka meetmeid ja koostööd seoses liidu huve mõjutavate kuriteoliikide lahendamisega. Europoli pädevusalasse kuuluvatest kuriteoliikidest on organiseeritud kuritegevuse käsitlemine jätkuvalt üks Europoli tegevuse põhieesmärk, kuna selliste kuritegude ulatuse, raskuse ja tagajärgede tõttu on vajalik liikmesriikide ühine lähenemisviis. Samuti peaks Europol pakkuma tuge selliste seotud kuritegude tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel, mis pannakse toime Europoli pädevusalasse kuuluvate tegude toimepanemiseks vajalike vahendite hankimiseks, toimepanemisele kaasaaitamiseks, nende toimepanemiseks või nende toimepanijate karistamatuse tagamiseks.

(7)

Europol peaks esitama strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et aidata nõukogul ja komisjonil seada strateegilisi ja operatiivseid prioriteete liidu võitluses kuritegevuse vastu ning neid prioriteete operatiivselt rakendada. Nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (9) artikli 8 kohaselt esitatud komisjoni taotluse korral peaks Europol samuti tegema riskianalüüse, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse kohta, niivõrd kui need riskid võivad ohustada Schengeni acquis' kohaldamist liikmesriikide poolt. Peale selle peaks Europol esitama nõukogu või komisjoni taotluse korral asjakohastel juhtudel strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et hinnata kandidaatriike, kes soovivad liiduga ühineda.

(8)

Liidu asutusi või kahte või enamat liikmesriiki mõjutavad infosüsteemide vastu suunatud ründed on liidus üha suurem oht, eelkõige pidades silmas selliste rünnete kiirust ja mõju ning raskusi nende allikate kindlakstegemisel. Liidu asutusi või kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate infosüsteemide vastu suunatud ja kuritegeliku päritolu kahtlusega tõsiste rünnete uurimise algatamiseks tehtud Europoli taotlustele peaksid liikmesriigid vastama viivitamata, võttes arvesse, et kiire reageerimine on arvutikuritegude edukaks lahendamiseks esmatähtis.

(9)

Pidades silmas ametitevahelise koostöö tähtsust, peaksid Europol ja Eurojust tagama, et kehtestatakse kord, mida on vaja nende operatiivkoostöö optimeerimiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse oma vastavaid ülesandeid ja volitusi ning liikmesriikide huvisid. Eelkõige peaksid Europol ja Eurojust teavitama teineteist kõigist ühiste uurimisrühmade rahastamisega seotud tegevustest.

(10)

Ühise uurimisrühma loomisel tuleks asjakohases lepingus määrata kindlaks Europoli töötajate uurimisrühmas osalemise tingimused. Europol peaks pidama arvestust Europoli eesmärkidega seotud kuritegude uurimiseks moodustatud ühistes uurimisrühmades osalemise üle.

(11)

Europol peaks saama taotleda, et liikmesriigid algataksid, viiksid läbi või koordineeriksid kriminaaluurimisi erijuhtudel, kui piiriülene koostöö loob lisaväärtust. Europol peaks sellistest taotlustest teavitama Eurojusti.

(12)

Europol peaks olema liidu teabevahetuskeskus. Europoli kogutav, säilitatav, töödeldav, analüüsitav ja vahetatav teave sisaldab Europoli eesmärkidega seotud kuritegude või kuritegeliku tegevusega seotud kriminaalteavet, mis on kogutud eesmärgiga teha kindlaks, kas konkreetsed kuriteod on pandud toime või need võidakse panna toime tulevikus.

(13)

Selleks et tagada Europoli tõhusus teabevahetuskeskusena, tuleks sätestada liikmesriikide jaoks selged kohustused esitada Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikke andmeid. Selliste kohustuste täitmisel peaksid liikmesriigid ennekõike pidama silmas, et esitada tuleb sellist teavet, mida on vaja, et võidelda selliste kuritegudega, mida peetakse liidu asjakohaste poliitikavahendite raames strateegiliselt ja operatiivselt prioriteetseteks, eelkõige seoses selliste prioriteetidega, mille nõukogu on kehtestanud organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli raames. Liikmesriigid peaksid samuti püüdma esitada Europolile koopia kahepoolsetest ja mitmepoolsetest teabevahetustest teiste liikmesriikidega, kui need käsitlevad Europoli eesmärkidega seotud kuritegusid. Liikmesriigid peaksid Europolile vajaliku teabe andmisel lisama ka teabe igasuguste väidetavate küberrünnete kohta, mis mõjutavad nende territooriumil asuvaid liidu asutusi. Samal ajal peaks Europol enam toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja tihedamat teabevahetust. Europol peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele aastaaruande liikmesriikide poolt esitatud teabe kohta.

(14)

Tõhusa koostöö tagamiseks Europoli ja liikmesriikide vahel tuleks igas liikmesriigis asutada riiklik üksus. Riiklik üksus peaks toimima kontaktkeskusena Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning seeläbi on tal koordineeriv roll liikmesriikide koostöös Europoliga, aidates seega tagada, et iga liikmesriik vastab Europoli taotlustele ühtsel viisil. Selleks et tagada Europoli ja riiklike üksuste vahel pidev ja tõhus teabevahetus ning hõlbustada nende koostööd, peaks iga riiklik üksus määrama Europoli juurde lähetamiseks vähemalt ühe kontaktametniku.

(15)

Arvestades mõne liikmesriigi detsentraliseeritud struktuuri ja vajadust tagada kiire teabevahetus, tuleks Europolil võimaldada teha vahetut koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, järgides liikmesriikide poolt kindlaks määratud tingimusi ning teavitades seejuures riiklikke üksusi nende taotluse korral.

(16)

Ühiste uurimisrühmade loomist tuleks innustada ning Europoli töötajad peaksid saama nendes osaleda. Tagamaks, et selline osalemine on võimalik igas liikmesriigis, sätestatakse nõukogu määruses (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, (10) et Europoli töötajatele ei kohaldata immuniteete ajal, kui nad osalevad ühistes uurimisrühmades.

(17)

Samuti on vaja parandada Europoli juhtimist, muutes seda tõhusamaks ja optimeerides menetlusi.

(18)

Europoli tegevuse tõhusaks kontrollimiseks peaksid Europoli haldusnõukokku („haldusnõukogu“) kuuluma komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed nimetatakse ametisse, võttes arvesse nende asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ning teadmisi õiguskaitsealase koostöö valdkonnas. Asendusliikmel peaks liikme puudumise korral olema liikme volitused.

(19)

Kõik haldusnõukogus esindatud osalised peaksid püüdma piirata esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osalised peaksid püüdma haldusnõukogus saavutada meeste ja naiste võrdset esindatust.

(20)

Haldusnõukogu peaks saama kutsuda oma aruteludes osalema hääleõiguseta vaatlejaid, kelle arvamus võib olla arutatava küsimuse seisukohast asjakohane, sealhulgas parlamentaarse ühiskontrolli töörühma nimetatud esindaja.

(21)

Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantsreeglid ja tegevuskavad, võtta vastu oma liikmete huvide konflikti vältimise ja haldamise reeglid, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor.

(22)

Europoli tõhusa igapäevase töö tagamiseks peaks tegevdirektor olema Europoli seaduslik esindaja ja juht, kes täidab oma ülesandeid sõltumatult ning tagab selle, et Europol täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Eelkõige peaks tegevdirektor vastutama haldusnõukogule otsuse vastu võtmiseks esitatavate eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamise ning mitmeaastase programmi ja Europoli iga-aastaste tööprogrammide ning muude planeerimisdokumentide rakendamise eest.

(23)

Selleks et Europol saaks oma eesmärkidega seotud kuritegusid tõkestada ja nende vastu võidelda, peab ta saama võimalikult täielikku ja ajakohast teavet. Seetõttu peaks Europolil olema võimalik töödelda liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja käesolevas määruses sätestatud rangetel tingimustel ka eraõiguslike isikute esitatud andmeid ning avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teavet eesmärgiga paremini tundma õppida kuritegelikke nähtusi ja suundumusi, koguda teavet kuritegelike võrgustike kohta ning seostada omavahel eri kuritegusid.

(24)

Europoli tõhususe parandamiseks täpsete kriminaalanalüüside esitamisel liikmesriikide pädevatele asutustele peaks ta kasutama andmete töötlemiseks uusi tehnoloogiaid. Europolil peaks olema võimalik kiiresti välja selgitada seosed uuritavate juhtumite ja kuritegelike rühmituste tegevustava vahel, ristkontrollida andmeid ning saada selge ülevaade suundumustest, tagades samal ajal isikuandmete kõrgetasemelise kaitse. Seepärast peaksid Europoli andmebaasid olema struktureeritud sellisel viisil, mis võimaldab tal valida kõige tõhusama infotehnoloogilise struktuuri. Samuti peaks Europol olema võimeline tegutsema teenuseosutajana ning eelkõige pakkuma andmevahetuseks turvalist võrku, nagu näiteks turvaline teabevahetusvõrk SIENA, mille eesmärk on lihtsustada teabevahetust liikmesriikide, Europoli, teiste liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks sätestada töötlemistoimingute eesmärk, juurdepääsuõigused ja teatavad täiendavad turvameetmed. Eelkõige tuleks isikuandmete töötlemisel järgida vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(25)

Europol peaks tagama, et kõikidele operatiivanalüüside jaoks töödeldavatele isikuandmetele antakse konkreetne otstarve. Siiski tuleks selleks, et Europol saaks täita oma ülesandeid, lubada tal töödelda kõiki saadud isikuandmeid, et teha kindlaks seosed eri kuritegevusvaldkondade ja uurimiste vahel, mitte piirduda vaid seoste tuvastamisega sama kuritegevusvaldkonna piires.

(26)

Selleks et austada andmetega seotud omandiõigust ja tagada isikuandmete kaitse, peaks liikmesriikidel, liidu asutustel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel olema võimalik kindlaks määrata, millisel eesmärgil või millistel eesmärkidel võib Europol nende esitatud andmeid töödelda, ning piirata juurdepääsuõigusi. Eesmärgikohasuse põhimõte on üks isikuandmete töötlemise aluspõhimõtteid; eelkõige aitab see tagada läbipaistvust, õiguskindlust ja prognoositavust ning on eriti tähtis õiguskaitsealase koostöö valdkonnas, kus andmesubjektid ei ole tavaliselt sellest teadlikud, kui nende isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse, ning kus isikuandmete kasutamisel võib olla väga oluline mõju üksikisikute elule ja vabadustele.

(27)

Tagamaks, et andmetele pääsevad juurde üksnes need, kes vajavad andmeid oma ülesannete täitmiseks, tuleks käesolevas määruses sätestada Europolis töödeldavatele andmetele mitmeastmeline juurdepääsuõiguste süsteem. Selleks et austada andmetega seotud omandiõiguse põhimõtteid, ei tohiks sellised reeglid mõjutada juurdepääsupiiranguid, mille on ette näinud andmete esitajad. Europoli eesmärkidega seotud kuritegude tõkestamise ja nende vastu võitlemise tõhustamiseks peaks Europol teavitama liikmesriike neid puudutavast teabest.

(28)

Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks ning eelkõige eri asutuste valduses olevate andmete seostamiseks peaks Europol võimaldama Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) päringutabamustel või nende puudumisel põhinevat juurdepääsu Europolis olevatele andmetele. Europol ja Eurojust peaksid saama kehtestada omavahel töökorra, mis tagaks nende vastavate volituste piires vastastikusel viisil juurdepääsu kogu teabele, mis on esitatud võrdlemise eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega ettenähtud konkreetsete turvameetmete ja andmekaitsealaste tagatistega, ning võimaluse teha kogu sellist teavet hõlmavaid päringuid. Igasugune juurdepääs Europoli jaoks kättesaadavatele andmetele tuleks tehniliste vahenditega piirata teabega, mis kuulub kõnealuste liidu asutuste vastavasse pädevusse.

(29)

Europol peaks hoidma koostöösuhteid teiste liidu asutuste, kolmandate riikide asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega niivõrd, kui seda on vaja tema ülesannete täitmiseks.

(30)

Operatiivse tulemuslikkuse tagamiseks peaks Europol saama vahetada kogu asjakohast teavet, välja arvatud isikuandmeid, teiste liidu asutuste, kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega niivõrd, kui seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Kuna äriühingutel, ettevõtetel, ettevõtjate ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja muudel eraõiguslikel isikutel on eriteadmisi ja teavet, mis on olulised raske kuritegevuse ja terrorismi tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks, peaks Europolil olema võimalik sellist teavet vahetada ka eraõiguslike isikutega. Võrgu- ja infoturvet ohustava küberkuritegevuse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks Europol kooskõlas kohaldatava liidu seadusandliku aktiga, milles sätestatakse meetmed, millega tagatakse võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, tegema koostööd ja vahetama teavet, välja arvatud isikuandmeid, riigi ametiasutustega, mis on pädevad võrgu- ja infosüsteemide turbe valdkonnas.

(31)

Europolil peaks olema võimalik vahetada asjakohaseid isikuandmeid teiste liidu asutustega niivõrd, kui seda on vaja tema või nende ülesannete täitmiseks.

(32)

Raskel kuritegevusel ja terrorismil on tihti seoseid liiduväliste piirkondadega. Europolil peaks olema seetõttu võimalik vahetada isikuandmeid kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga – Interpoliga, niivõrd, kui seda on vaja tema ülesannete täitmiseks.

(33)

Kõik liikmesriigid on Interpoli liikmed. Oma ülesannete täitmiseks kogub, säilitab ja levitab Interpol andmeid, mis aitavad pädevatel õiguskaitseasutustel tõkestada rahvusvahelist kuritegevust ning selle vastu võidelda. Seetõttu on asjakohane tugevdada Europoli ja Interpoli vahelist koostööd, soodustades tõhusat isikuandmete vahetust, tagades samal ajal põhiõiguste ja -vabaduste austamise isikuandmete automaatse töötlemise puhul. Isikuandmete Europolilt Interpolile edastamisel tuleks kohaldada käesolevat määrust, eelkõige selle sätteid rahvusvahelise edastamise kohta.

(34)

Eesmärgikohasuse põhimõtte tagamiseks on oluline tagada, et Europol saab edastada isikuandmeid liidu asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Europoli eesmärkidega seotud kuritegude tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Selleks on vaja isikuandmete edastamisel tagada, et vastuvõtja võtab kohustuse, et ta kasutab andmeid või saadab need edasi kolmanda riigi pädevale asutusele üksnes sel otstarbel, milleks need algselt edastati. Andmete vahendatud edastamine peaks toimuma kooskõlas käesoleva määrusega.

(35)

Europolil peaks olema võimalik edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile, tuginedes komisjoni otsusele, millega kinnitatakse, et kõnealune riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava isikuandmete kaitse („piisava kaitse otsus“), või kui piisava kaitse otsust ei ole, siis liidu sõlmitud rahvusvahelisele lepingule vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 või isikuandmete vahetamist võimaldavale koostöölepingule, mis on sõlmitud Europoli ja kõnealuse kolmanda riigi vahel enne käesoleva määruse jõustumist. Arvestades ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 artiklit 9 ajutiste sätete kohta, tuleb selliste lepingute õiguslikke tagajärgi säilitada kuni selliste lepingute kehtetuks tunnistamise, tühistamise või muutmiseni aluslepingute rakendamisel. Komisjon peaks asjakohasel juhul ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (11) saama konsulteerida enne rahvusvahelise lepingu üle läbirääkimiste alustamist ja nende jooksul Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Kui haldusnõukogu teeb kindlaks operatiivse vajaduse teha koostööd kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, peaks ta saama teha nõukogule ettepaneku juhtida komisjoni tähelepanu vajadusele teha piisava kaitse otsus või esitada soovitus eespool osutatud rahvusvahelise lepingu üle läbirääkimiste alustamiseks.

(36)

Kui isikuandmete edastamine ei saa põhineda piisava kaitse otsusel või liidu sõlmitud rahvusvahelisel lepingul või kehtival koostöölepingul, peaks haldusnõukogul olema võimalik Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekul lubada andmete edastamist, kui see on eritingimuste tõttu vajalik, ning eeldusel, et tagatud on piisavad turvameetmed. Tegevdirektoril peaks olema võimalik lubada andmete edastamist erandjuhtudel konkreetse juhtumi piires, kui edastamine on rangete eritingimuste tõttu vajalik.

(37)

Europolil peaks olema võimalik töödelda eraõiguslikelt isikutelt ja eraisikutelt saadud isikuandmeid üksnes juhul, kui kõnealused andmed edastab Europolile riiklik üksus kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, kolmanda riigi kontaktpunkt või rahvusvaheline organisatsioon, millega on enne käesoleva määruse jõustumist sisse seatud koostöö otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud ja isikuandmete vahetamist võimaldava koostöölepingu alusel, või kolmanda riigi asutus või rahvusvaheline organisatsioon, mille kohta on tehtud piisava kaitse otsus või millega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel. Kui Europol siiski saab isikuandmeid otse eraõiguslikelt isikutelt ning kui asjaomast riiklikku üksust, kontaktpunkti või asutust ei ole võimalik kindlaks teha, peaks Europol saama kõnealuseid isikuandmeid töödelda üksnes nende üksuste kindlakstegemise eesmärgil ning need andmed tuleks kustutada, välja arvatud juhul, kui need üksused esitavad kõnealused isikuandmed uuesti nelja kuu jooksul pärast andmete edastamist. Europol peaks tehniliste vahenditega tagama, et sellised andmed ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul kättesaadavad ühelgi muul eesmärgil toimuvaks töötlemiseks.

(38)

Võttes arvesse terrorismi ja muude raskete kuriteoliikide erakordset ja spetsiifilist ohtu liidu sisejulgeolekule, eriti kui sellistele kuritegudele kaasa aitamine, nende propageerimine või toimepanemine toimub interneti teel, tuleks Europoli poolt käesoleva määruse alusel läbiviidavaid tegevusi, mis tulenevad nõukogu 12. märtsi 2015. aasta järelduste rakendamisest ja 23. aprillil 2015 toimunud ülemkogu kohtumisel tehtud üleskutsest eriti nimetatud prioriteetsete valdkondade osas, eelkõige eraõiguslike isikutega isikuandmete otse vahetamise tava, hinnata komisjoni poolt 1. maiks 2019.

(39)

Töödelda ei tohiks teavet, mis on saadud ilmselgelt inimõigusi rikkudes.

(40)

Europoli isikuandmete kaitse reegleid tuleks muuta rangemaks ja tuleks järgida aluseks oleva määruse (EÜ) nr 45/2001 põhimõtteid, et tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse kõrge tase. Kuna ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud deklaratsioonis nr 21 (isikuandmete kaitse kohta kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas) tunnistatakse õiguskaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemise eriolukorda, peaksid Europoli isikuandmete kaitse reeglid olema autonoomsed ja samal ajal kooskõlas teiste asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse liidu politseikoostöö valdkonnas. Nende õigusaktide hulka kuulub eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680,. (12) samuti Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon ja soovitus nr R(87) 15 (13).

(41)

Isikuandmete töötlemine Europoli poolt peaks olema asjaomaste andmesubjektide suhtes seaduslik ja õiglane. Õiglase töötlemise põhimõte eeldab, et töötlemine on läbipaistev, mis võimaldab asjaomastel andmesubjektidel kasutada nende käesolevast määrusest tulenevaid õigusi. Sellegipoolest peaks saama nende isikuandmetele juurdepääsust keelduda või seda piirata, kui, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomaste andmesubjektide huvisid, on selline keeld või piirang vajalik meede, et võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, kaitsta julgeolekut ja avalikku korda või tõkestada kuritegusid, tagada, et ei kahjustataks ühtegi riigisisest uurimist, või kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. Läbipaistvuse suurendamiseks peaks Europol tegema üldsusele kättesaadavaks dokumendi, milles esitatakse arusaadavas vormis isikuandmete töötlemisega seotud kohaldatavad sätted ning andmesubjektidele kättesaadavad vahendid oma õiguste kasutamiseks. Europol peaks oma veebisaidil samuti avaldama loetelu piisava kaitse otsustest, lepingutest ja halduskokkulepetest, mis on seotud isikuandmete edastamisega kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Peale selle peaks Europol liidu kodanike ees oma läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks avaldama oma veebisaidil oma haldusnõukogu liikmete loetelu ja asjakohasel juhul haldusnõukogu koosolekute tulemuste kokkuvõtted, järgides samal ajal andekaitse nõudeid.

(42)

Isikuandmeid tuleks võimaluste piires eristada nende täpsuse ja usaldusväärsuse alusel. Et tagada nii üksikisikute kaitse kui ka Europolis töödeldava teabe kvaliteet ja usaldatavus, tuleks fakte eristada isiklikest hinnangutest. Avalikult kättesaadavatest allikatest, eelkõige internetiallikatest pärit teabe puhul peaks Europol niipalju kui võimalik hindama sellise teabe õigsust ja eriti hoolikalt selle allika usaldusväärsust, et maandada internetiga seotud riske isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmise puhul.

(43)

Õiguskaitsealase koostöö raames töödeldakse eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid. Europol peaks eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid üksteisest võimalikult selgelt eristama. Eelkõige tuleks kaitsta näiteks ohvreid, tunnistajajaid, olulist teavet omavaid isikuid ja alaealisi puudutavaid isikuandmeid. Delikaatseid isikuandmeid peaks Europol töötlema ainult juhul, kui need andmed täiendavad muid Europolis juba töödeldavaid isikuandmeid.

(44)

Pidades silmas isikuandmete kaitse põhiõigust, ei tohiks Europol isikuandmeid säilitada kauem, kui seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Selliste andmete jätkuva säilitamise vajadus tuleks vaadata läbi hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete algset sisestamist.

(45)

Isikuandmete turvalisuse tagamiseks peaksid Europol ja liikmesriigid võtma vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed.

(46)

Igal andmesubjektil peaks olema õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, lasta ebaõiged andmed parandada ning kustutada andmed või piirata juurdepääs andmetele, mida enam ei vajata. Isikuandmetele juurdepääsu õiguse kasutamisega seotud kulud ei tohiks kunagi olla sellised, mis takistavad selle õiguse tegelikku kasutamist. Andmesubjekti õigused ja nende kasutamine ei tohiks mõjutada Europoli kohustusi ning selliste õiguste suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud piiranguid.

(47)

Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitse huvides tuleb selgelt kindlaks määrata käesoleva määruse kohaste ülesannete jaotus. Eelkõige peaksid liikmesriigid vastutama Europolile edastatud andmete õigsuse ja ajakohastamise ning andmete edastamise seaduslikkuse eest. Europol peaks vastutama talle muude andmete esitajate edastatud või Europoli enda analüüside tulemusel saadud andmete õigsuse ja ajakohastamise eest. Europol peaks tagama, et andmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult ning et neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsel eesmärgil. Europol peaks samuti tagama, et need on piisavad, asjakohased ega lähe kaugemale eesmärgist, mille jaoks neid töödeldakse, et neid ei säilitata kauem, kui see on kõnealuse eesmärgi jaoks vajalik, ning et neid töödeldakse viisil, millega tagatakse isikuandmete asjakohane turvalisus ja andmete töötlemise konfidentsiaalsus.

(48)

Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks peaks Europol dokumenteerima isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Europolil peaks olema kohustus teha koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning teha logid ja dokumendid taotluse korral kättesaadavaks, et neid saaks kasutada töötlemistoimingute kontrollimiseks.

(49)

Europol peaks ametisse nimetama andmekaitseametniku, kes aitab kontrollida käesoleva määruse täitmist. Andmekaitseametnikul peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult ning talle tuleks anda selleks vajalikud vahendid.

(50)

Sõltumatud, läbipaistvad, aruandekohustuslikud ja tõhusad järelevalvestruktuurid on hädavajalikud üksikisikute kaitsmiseks seoses isikuandmete töötlemisega, nagu seda nõutakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 3. Isikuandmete töötlemist kontrollivad riiklikud pädevad asutused peaksid kontrollima liikmesriikide poolt Europolile esitatud isikuandmete õiguspärasust. Euroopa Andmekaitseinspektor peaks täiesti sõltumatult kontrollima Europolis toimuva andmete töötlemise seaduslikkust. Sellega seoses on eelneva konsulteerimise mehhanism tähtis turvameede uut liiki töötlemistoimingute jaoks. Seda ei tuleks kohaldada teatavate üksikute operatiivtegevuste, näiteks operatiivanalüüsi projektide suhtes, vaid isikuandmete töötlemiseks uute IT-süsteemide kasutamise ja selliste süsteemide märkimisväärse muutmise suhtes.

(51)

Tähtis on tagada Europoli tugevdatud ja tulemuslik järelevalve ning see, et Euroopa Andmekaitseinspektor saab kasutada õiguskaitse valdkonna andmekaitse asjakohaseid eksperditeadmisi, kui ta võtab üle vastutuse Europoli üle andmekaitsealase järelevalve teostamisel. Euroopa Andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema üksteisega tihedat koostööd konkreetsetes küsimustes, mille puhul on vajalik liikmesriigi osalemine, ning peaksid tagama käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise kogu liidus.

(52)

Selleks et hõlbustada Euroopa Andmekaitseinspektori ja riiklike järelevalveasutuste vahelist koostööd, kuid ilma, et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori sõltumatust ja tema vastutust Europoli üle andmekaitsealase järelevalve teostamisel, peaksid nad korrapäraselt kohtuma koostöönõukogus, mis peaks nõuandeorganina esitama arvamusi, suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid erinevates küsimustes, kus on vajalik liikmesriikide kaasatus.

(53)

Kuna Europol töötleb ka mitteoperatiivseid isikuandmeid, mis ei ole seotud ühegi kriminaaluurimisega, nagu Europoli töötajate, teenuseosutajate või külastajate isikuandmed, tuleks selliste andmete töötlemisel kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001.

(54)

Euroopa Andmekaitseinspektor peaks ära kuulama andmesubjektide esitatud kaebused ja neid uurima. Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult läbi vaadata. Riiklik järelevalveasutus peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul.

(55)

Igal üksikisikul peaks olema õigus kasutada õiguskaitsevahendeid teda käsitlevate Euroopa Andmekaitseinspektori otsuste suhtes.

(56)

Europoli suhtes tuleks rakendada liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele kohaldatavaid lepingulise ja mittelepingulise vastutuse üldnorme, välja arvatud õigusnorme, mis käsitlevad vastutust andmete ebaseadusliku töötlemise eest.

(57)

Asjaomane üksikisik ei pruugi aru saada, kas andmete ebaseadusliku töötlemisega tekitatud kahju on Europoli või liikmesriigi tegevuse tagajärg. Seetõttu peaksid Europol ja liikmesriik, kus kahju põhjustanud sündmus toimus, vastutama solidaarselt.

(58)

Kuigi austatakse Euroopa Parlamendi rolli koos liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevuse üle kontrolli teostamisel, on vajalik, et Europol oleks täielikult aruandekohustuslik ja sisemiselt läbipaistva korraldusega. Selleks tuleks ELi toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt kontrolli teostamise kord. Sellise korra suhtes tuleks kohaldada ELi lepingu artikli 12 punkti c ja protokolli nr 1 artiklit 9, tingimusel et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid määravad koos kindlaks selle, kuidas tõhusat ja regulaarset parlamentidevahelist koostööd liidus korraldada ja edendada. Europoli tegevuse üle kontrolli teostamise korra kehtestamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada, et Euroopa Parlamendil ja liikmesriikide parlamentidel oleksid võrdset õigused, ning vajadust kaitsta operatiivteabe konfidentsiaalsust. Viis, kuidas liikmesriikide parlamendid teostavad kontrolli oma valitsuste üle seoses liidu tegevusega, on aga iga liikmesriigi konkreetse põhiseadusliku korralduse ja tava küsimus.

(59)

Europoli töötajate suhtes tuleks kohaldada nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (14) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju („personalieeskirjad“) ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („muude teenistujate teenistustingimused“). Europolil peaks olema võimalik võtta tööle töötajaid liikmesriikide pädevatest asutustest ajutiste teenistujatena, kelle teenistusaeg oleks rotatsiooni põhimõtte järgimiseks piiratud, kuna selliste töötajate järgnev tagasisaatmine asjakohasesse pädevasse asutusse aitab kaasa tihedale koostööle Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et Europoli ajutiste teenistujatena töötanud töötajad saaksid Europolis teenistuse lõppemisel naasta oma liikmesriigi avalikku teenistusse.

(60)

Võttes arvesse Europoli ülesannete laadi ja tegevdirektori rolli, peaks Euroopa Parlamendi pädev komisjon saama kutsuda komisjoni ette tegevdirektori enne tema ametisse nimetamist ja ka enne tema ametiaja võimalikku pikendamist. Tegevdirektor peaks samuti esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta tegevusaruande. Peale selle peaks Euroopa Parlamendil ja nõukogul olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.

(61)

Europoli täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks Europolil olema oma eelarve, mille peamine tulu saadakse liidu eelarvest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu toetust ja liidu üldeelarvest kantavaid muid kulusid. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(62)

Europolile tuleks kohaldada komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (15).

(63)

Kuna liikmesriikide pädevatel asutustel on õiguslikud ja halduslikud erivolitused ning tehniline pädevus piiriülese teabevahetuse, operatsioonide ja uurimiste osas, sealhulgas ühiste uurimisrühmade raames, ning koolitusvahendite pakkumiseks, peaks neil asutustel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (16) artikli 190 lõike 1 punktile d olema võimalik saada Europolilt toetusi ilma toetusetaotluse esitamise kutseta.

(64)

Europolile tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (17).

(65)

Europol töötleb erilist kaitset nõudvaid andmeid, sealhulgas delikaatset salastamata teavet ja ELi salastatud teavet. Seetõttu peaks Europol kehtestama sellise teabe töötlemise ja konfidentsiaalsuse eeskirja. ELi salastatud teabe kaitse normid peaksid olema kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL (18).

(66)

On asjakohane korrapäraselt hinnata käesoleva määruse kohaldamist.

(67)

Europoli peakorterit käsitlevas kokkuleppes tuleks kindlaks määrata vajalikud sätted, mis käsitlevad Europolile antavaid ruume Haagis, kus on tema peakorter, ning Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erinorme. Lisaks peaks asukohaliikmesriik looma Europoli sujuvaks tegutsemiseks vajalikud tingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse, et oleks võimalik valida töötajaid võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit asjatundjate hulgast.

(68)

Käesoleva määrusega loodud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli ning on selle õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli sõlmitud lepingute, sealhulgas töölepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli sõlmitud rahvusvahelised lepingud ja Europoli konventsiooniga asutatud Europoli poolt enne 1. jaanuari 2010 sõlmitud lepingud peaksid jääma kehtima.

(69)

Selleks et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga ning nende töötajatega, kes töötavad Europoli konventsiooniga asutatud Europoli sõlmitud tähtajatu lepingu alusel kohalike teenistujatena, kellele tuleks anda võimalus asuda tööle ajutise või lepingulise töötajana vastavalt muude teenistujate teenistustingimustele.

(70)

Nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akt (19) Europoli personalieeskirjade kohta tunnistati kehtetuks otsuse 2009/371/JSK artikliga 63. Seda tuleks aga jätkuvalt kohaldada nende töötajate suhtes, kes töötasid Europolis enne otsuse 2009/371/JSK jõustumist. Seetõttu tuleks üleminekusätetes ette näha, et kõnealuste personalieeskirjade kohaselt sõlmitud lepingute suhtes kohaldatakse jätkuvalt neid eeskirju.

(71)

Kuna käesoleva määruse eesmärki – luua liidu tasandil õiguskaitsekoostöö eest vastutav amet – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(72)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(73)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks selle protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(74)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(75)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ja ta esitas oma arvamuse 31. mail 2013.

(76)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnistatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, mida kaitstakse harta artiklitega 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingu artikliga 16,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED, EUROPOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti loomine

1.   Luuakse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), et toetada õiguskaitseasutuste koostööd liidus.

2.   Käesoleva määrusega loodud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli ja on selle õigusjärglane.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liikmesriikide pädevad asutused“– liikmesriikide politseiasutused ja muud õiguskaitseorganid, kes liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad kuritegude tõkestamise ja nende vastu võitlemise eest. Pädevad asutused on ka muud liikmesriikide avalik-õiguslikud asutused, mis liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad selliste kuritegude tõkestamise ja nende vastu võitlemise eest, mis jäävad Europoli pädevusalasse;

b)   „strateegiline analüüs“– kõik meetodid ja tehnikad, mille abil kogutakse, säilitatakse, töödeldakse ja hinnatakse teavet, et toetada ja arendada kriminaalpoliitikat, mille abil parandatakse tõhusust ja tulemuslikkust kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel;

c)   „operatiivanalüüs“– kõik meetodid ja tehnikad, mille abil kogutakse, säilitatakse, töödeldakse ja hinnatakse teavet, et toetada kriminaaluurimisi;

d)   „liidu asutused“– institutsioonid, asutused, missioonid, bürood ja ametid, mis on loodud ELi lepinguga ja ELi toimimise lepinguga või nende alusel;

e)   „rahvusvaheline organisatsioon“– organisatsioon ja sellele alluvad asutused, mida reguleerib rahvusvaheline avalik õigus, või muu asutus, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel;

f)   „eraõiguslikud isikud“– üksused ja organid, mis on loodud liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, eelkõige äriühingud ja ettevõtted, ettevõtjate ühendused, mittetulundusorganisatsioonid ja teised juriidilised isikud, keda ei hõlma punkt e;

g)   „eraisikud“– kõik füüsilised isikud;

h)   „isikuandmed“– igasugune teave andmesubjekti kohta;

i)   „andmesubjekt“– tuvastatud või tuvastatav füüsiline isik; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator, või ühe või mitme tema füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

j)   „geeniandmed“– kõik eelkõige asjaomase isiku bioloogilise proovi analüüsist saadud isikuandmed, mis seonduvad isiku päritud või omandatud geneetiliste omadustega, mis annavad ainulaadset teavet kõnealuse isiku füsioloogia ja tervise kohta;

k)   „töötlemine“– isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

l)   „vastuvõtja“– füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus või muu organ, kellele isikuandmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte;

m)   „isikuandmete edastamine“– isikuandmete edastamine, muutes andmed kättesaadavaks piiratud arvule tuvastatud isikutele saatja teadmisel või kavatsusel võimaldada vastuvõtjale isikuandmetele juurdepääs;

n)   „isikuandmetega seotud rikkumine“– turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

o)   „andmesubjekti nõusolek“– vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega annab nõusoleku töödelda tema kohta käivaid isikuandmeid;

p)   „halduslikku laadi isikuandmed“– isikuandmed, mida Europol töötleb lisaks nendele, mida töödeldakse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuriteoliikide, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel; asjaomased kuriteoliigid on loetletud I lisas.

2.   Lisaks lõikele 1 on Europoli eesmärk seotud kuritegude tõkestamine ja nende vastu võitlemine. Seotud kuritegudeks loetakse järgmisi kuritegusid:

a)

kuriteod, mis on toime pandud, et soetada vahendeid Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude toimepanemiseks;

b)

kuriteod, mis on toime pandud, et hõlbustada Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude toimepanemist või need kuriteod toime panna;

c)

kuriteod, mis on toime pandud selleks, et tagada toimepanijate karistamatus Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude eest.

Artikkel 4

Ülesanded

1.   Europol täidab artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi ülesandeid:

a)

koguda teavet, sealhulgas kriminaalteavet, seda säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada;

b)

teavitada liikmesriike artikli 7 lõike 2 kohaselt loodud või määratud riiklike üksuste abil viivitamata neid liikmesriike puudutavatest andmetest ja kuritegudevahelistest seostest;

c)

kooskõlastada, korraldada ja viia ellu liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse toetuseks ja tugevdamiseks uurimisi ja operatiivtegevust

i)

koostöös liikmesriikide pädevate asutustega või

ii)

ühiste uurimisrühmade raames kooskõlas artikliga 5 ning asjakohasel juhul koostöös Eurojustiga;

d)

osaleda ühistes uurimisrühmades ning teha kooskõlas artikliga 5 ettepanekuid selliste rühmade moodustamiseks;

e)

toetada liikmesriike andmete ja analüüsiga suurte rahvusvaheliste sündmuste korral;

f)

koostada ohuhinnanguid, strateegilisi ja operatiivanalüüse ning üldolukorda käsitlevaid aruandeid;

g)

arendada välja, levitada ja edendada eriteadmisi kuritegevuse ennetamise meetodite, uurimismenetluste ning tehniliste ja kohtuekspertiisimeetodite kohta ning nõustada liikmesriike;

h)

toetada liikmesriikide piiriülest teabevahetust, operatsioone ja uurimisi ning ühiseid uurimisrühmi, sealhulgas operatiivse, tehnilise ja finantsabi andmise kaudu;

i)

pakkuda erikoolitust ja aidata liikmesriike koolituse korraldamisel, sealhulgas rahalise toetuse andmise kaudu, tegutsedes oma eesmärkide raames vastavalt enda kasutuses olevatele inim- ja eelarveressurssidele ning koordineerides tegevust Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL);

j)

teha koostööd ELi toimimise lepingu V jaotise alusel loodud liidu asutuste ja OLAFiga, kasutades selleks eelkõige teabevahetust ja pakkudes neile analüütilist tuge nende pädevusse kuuluvates valdkondades;

k)

pakkuda teavet ja abi ELi lepingu alusel loodud ELi kriisiohjestruktuuridele ja -missioonidele, järgides seejuures artiklis 3 sätestatud Europoli eesmärke;

l)

arendada välja Europoli eesmärkidega seotud teatavate kuriteoliikide vastu võitlemise liidu eriteadmiste keskused, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus;

m)

toetada liikmesriike meetmete võtmisel I lisas loetletud selliste kuritegude tõkestamiseks ja nendega võitlemiseks, millele aidatakse kaasa, mida propageeritakse või pannakse toime interneti teel, sealhulgas koostöös liikmesriikidega internetisisu kohta, millega sellistele kuritegudele kaasa aidatakse, neid propageeritakse või toime pannakse, märguannete tegemine asjaomastele internetiteenuse osutajatele, et nad saaksid vabatahtlikkuse alusel kontrollida, kas märguandega hõlmatud internetisisu vastab nende enda kasutustingimustele.

2.   Europol esitab strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et aidata nõukogul ja komisjonil seada strateegilisi ja operatiivseid prioriteete liidu võitluses kuritegevuse vastu. Europol osaleb ka nende prioriteetide operatiivsel rakendamisel.

3.   Europol esitab strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et toetada liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusat ja tulemuslikku kasutamist ning operatiivtegevust.

4.   Europol on euro võltsimise vastu võitlemise keskasutus kooskõlas nõukogu otsusega 2005/511/JSK (20). Samuti edendab Europol liikmesriikide pädevate asutuste või ühiste uurimisrühmade raames euro võltsimise vastu võitlemiseks võetud meetmete koordineerimist, asjakohasel juhul koostöös liidu asutuste ja kolmandate riikide asutustega.

5.   Europol ei kohalda oma ülesannete täitmisel sunnimeetmeid.

II PEATÜKK

KOOSTÖÖ LIIKMESRIIKIDE JA EUROPOLI VAHEL

Artikkel 5

Osalemine ühistes uurimisrühmades

1.   Europoli töötajad võivad osaleda Europoli eesmärkide alla kuuluvate kuritegude uurimiseks moodustatud ühiste uurimisrühmade tegevuses. Ühise uurimisrühma loomise lepingus määratakse kindlaks Europoli töötajate uurimisrühmas osalemise tingimused ja esitatakse teave vastutusnormide kohta.

2.   Europoli töötajad võivad osaleda kõigis ühise uurimisrühma tegevustes ja vahetada teavet uurimisrühma kõigi liikmetega vastavalt selle liikmesriigi õigusnormides sätestatud piirangutele, kus ühine uurimisrühm tegutseb.

3.   Ühises uurimisrühmas osalevad Europoli töötajad võivad vastavalt käesolevale määrusele anda kõikidele rühma liikmetele kogu vajaliku teabe, mida Europol artikli 18 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel töötleb. Europol teatab sellest samal ajal rühmas esindatud liikmesriikide ja teavet andnud liikmesriikide riiklikele üksustele.

4.   Europol võib teavet, mille Europoli töötajad on saanud ühises uurimisrühmas osaledes, selle teabe andnud liikmesriigi nõusolekul ja vastutusel töödelda artikli 18 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel ja vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

5.   Kui Europolil on põhjust arvata, et ühise uurimisrühma moodustamine võib anda uurimisele lisaväärtust, võib ta teha asjaomastele liikmesriikidele ühise uurimisrühma moodustamise ettepaneku ja võtta meetmeid liikmesriikide aitamiseks uurimisrühma loomisel.

Artikkel 6

Europoli taotlus uurimise algatamiseks

1.   Erijuhtudel, kui Europol leiab, et tema eesmärkidega seotud kuriteo osas tuleks algatada kriminaaluurimine, taotleb ta riiklike üksuste kaudu, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused algataksid ja viiksid läbi kriminaaluurimise või koordineeriksid seda.

2.   Riiklikud üksused teavitavad Europoli viivitamata liikmesriikide pädevate asutuste otsusest seoses lõike 1 alusel esitatud taotlusega.

3.   Kui liikmesriigi pädevad asutused otsustavad jätta vastavalt lõikele 1 esitatud Europoli taotluse rahuldamata, teavitavad nad Europoli sellise otsuse põhjustest põhjendamatu viivituseta ja eelistatult ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist. Põhjuse võib jätta teatamata, kui teatamine

a)

on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega või

b)

ohustab käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust.

4.   Europol teavitab viivitamata Eurojusti vastavalt lõikele 1 esitatud taotlustest ning liikmesriigi pädeva asutuse vastavalt lõikele 2 tehtud otsustest.

Artikkel 7

Europoli riiklikud üksused

1.   Liikmesriigid ja Europol teevad oma käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmisel koostööd.

2.   Iga liikmesriik loob või määrab riikliku üksuse, mis on Europoli ja kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste vaheline kontaktasutus. Iga liikmesriik nimetab ametisse riikliku üksuse juhi.

3.   Iga liikmesriik tagab, et tema riiklik üksus on riigisisese õiguse alusel pädev täitma käesoleva määrusega riiklikele üksustele ette nähtud ülesandeid ning et eelkõige on tal juurdepääs riiklike õiguskaitseasutuste teabele ja muule asjakohasele teabele, mis on Europoliga koostöö tegemiseks vajalik.

4.   Iga liikmesriik määrab kindlaks oma riikliku üksuse korralduse ja personali vastavalt oma riigisisesele õigusele.

5.   Vastavalt lõikele 2 on riiklik üksus kontaktasutus Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid võivad enda poolt kindlaks määratud tingimuste kohaselt lubada oma pädevate asutuste ja Europoli vahel otsekontaktide loomist, sealhulgas võidakse ette näha riikliku üksuse eelnev kaasamine. Riiklik üksus saab samal ajal Europolilt kogu teabe, mis on vahetatud Europoli ja pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide kaudu, välja arvatud juhul, kui riiklik üksus annab teada, et tal ei ole tarvis sellist teavet saada.

6.   Iga liikmesriik teeb riikliku üksuse või lõike 5 kohaldamisel pädeva asutuse kaudu eelkõige järgmist:

a)

esitab Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas teavet liidu poolt prioriteetsetena käsitatavate kuriteoliikide tõkestamise ja nende vastu võitlemise kohta;

b)

tagab Europoli ja kõigi asjakohaste pädevate asutuste vahelise tulemusliku teabevahetuse ja koostöö;

c)

suurendab teadlikkust Europoli tegevusest;

d)

tagab Europolile teabe edastamisel vastavuse riigisisesele õigusele kooskõlas artikli 38 lõike 5 punktiga a.

7.   Ilma et see piiraks liikmesriikide korrakaitse ja sisejulgeoleku tagamisega seotud kohustuste täitmist, ei ole liikmesriigid ühelgi konkreetsel juhul kohustatud andma teavet vastavalt lõike 6 punktile a, kui see

a)

on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega;

b)

ohustab käimasolevat uurimist või üksikisiku turvalisust või

c)

avalikustab riigi julgeolekuga seotud organisatsioone või konkreetset luuretegevust käsitleva teabe.

Liikmesriigid peavad aga esitama teabe niipea, kui esimese lõigu punkt a, b või c enam ei kohaldu.

8.   Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebüroodel, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/60/EÜ, (21) on liikmesriikide riiklike üksuste kaudu lubatud teha Europoliga oma volituste ja pädevuse piires analüüsidealast koostööd.

9.   Riiklike üksuste juhid kohtuvad korrapäraselt eelkõige selleks, et arutada ja lahendada probleeme, mis tekivad Europoliga tehtava operatiivkoostöö käigus.

10.   Riiklike üksuste Europoliga suhtlemiseks tehtud kulud kannavad liikmesriigid ning Europolilt nende kandmist ei nõuta, välja arvatud ühendamiskulud.

11.   Europol koostab igal aastal aruande iga liikmesriigi poolt lõike 6 punkti a kohaselt esitatud teabe kohta, võttes aluseks haldusnõukogu poolt määratletud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed hindamiskriteeriumid. Aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Artikkel 8

Kontaktametnikud

1.   Iga riiklik üksus määrab Europoli juurde lähetamiseks vähemalt ühe kontaktametniku. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontaktametnike suhtes lähetava liikmesriigi õigust.

2.   Kontaktametnikud moodustavad riigi kontaktbüroo Europolis ja nende riiklikud üksused teevad neile ülesandeks esindada Europolis oma üksuste huve kooskõlas lähetava liikmesriigi õigusega ning Europoli juhtimise suhtes kohaldatavate sätetega.

3.   Kontaktametnikud aitavad kaasa Europoli ja oma liikmesriigi vahelisele teabevahetusele.

4.   Kontaktametnikud aitavad kooskõlas oma riigisisese õigusega kaasa oma liikmesriigi ning teiste riikide kontaktametnike, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelisele teabevahetusele. Europoli infrastruktuuri võib kooskõlas riigisisese õigusega kasutada ka selliseks kahepoolseks teabevahetuseks, mis hõlmab Europoli eesmärkidega mitte seotud kuritegusid. Kogu selline teabevahetus on kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega.

5.   Haldusnõukogu määrab kindlaks kontaktametnike Europoliga seonduvad õigused ja kohustused. Kontaktametnikel on artikli 63 lõike 2 kohaselt oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.

6.   Europol tagab, et kontaktametnikke teavitatakse täielikult ja kaasatakse kõikidesse Europoli tegevustesse niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

7.   Europol kannab Europoli hoones liikmesriikidele vajalike ruumide ja kontaktametnikele nende ülesannete täitmiseks vajaliku toe pakkumise kulud. Muud kontaktametnike lähetamisega seotud kulud, sealhulgas kontaktametnike töövahendite kulud, kannab lähetanud liikmesriik, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei otsusta haldusnõukogu soovituse põhjal teisiti.

III PEATÜKK

EUROPOLI KORRALDUS

Artikkel 9

Europoli haldus- ja juhtimisstruktuur

Europoli juhtimis- ja haldusstruktuuri kuuluvad:

a)

haldusnõukogu;

b)

tegevdirektor;

c)

asjakohasel juhul muu nõuandeorgan, mille haldusnõukogu loob vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile s;

1. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 10

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Igal esindajal on hääleõigus.

2.   Haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel võetakse arvesse nende teadmisi õiguskaitsealase koostöö valdkonnas.

3.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige, kelle ametisse nimetamisel võetakse arvesse lõikes 2 sätestatud kriteeriumi. Asendusliige asendab täisliiget tema puudumisel.

Samuti võetakse haldusnõukogus arvesse võrdse soolise esindatuse põhimõtet.

4.   Ilma et see piiraks liikmesriikide ja komisjoni õigust lõpetada täisliikmete ja asendusliikmete volitused, kestab nende ametiaeg neli aastat. Ametiaega võib pikendada.

Artikkel 11

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Haldusnõukogu:

a)

võtab igal aastal oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 12 vastu dokumendi, mis sisaldab Europoli mitmeaastast programmi ja järgmise aasta tööprogrammi;

b)

võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli aastaeelarve ja täidab muid Europoli eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas X peatükiga;

c)

võtab vastu Europoli tegevuse konsolideeritud aastaaruande ja edastab selle hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, liikmesriikide parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Tegevuse konsolideeritud aastaaruanne avalikustatakse;

d)

võtab vastu Europoli suhtes kooskõlas artikliga 61 kohaldatavad finantsreeglid;

e)

võtab vastu ametisisese kelmuse ja pettuste vastase strateegia, mis on proportsionaalne kelmuse- ja pettuseohuga ja võtab arvesse meetmete kulusid ja kasulikkust;

f)

võtab vastu oma liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja haldamise reeglid, sealhulgas nende huvide deklaratsiooni kohta;

g)

kasutab kooskõlas lõikega 2 Europoli töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ning muude teenistujate teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

h)

võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks;

i)

võtab vastu tegevdirektori valimise menetluse sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad valikukomisjoni koosseisu kohta, mis tagavad selle sõltumatuse ja erapooletuse;

j)

esitab nõukogule kandidaatide nimekirja tegevdirektori ja tema asetäitjate ametikohale ning asjakohasel juhul teeb nõukogule ettepaneku pikendada nende ametiaega või kõrvaldada nad ametist vastavalt artiklitele 54 ja 55;

k)

kehtestab tulemusnäitajad ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

l)

nimetab ametisse andmekaitseametniku, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

m)

nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

n)

loob asjakohasel juhul siseauditi suutlikkuse;

o)

tagab piisavate järelmeetmete võtmise järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad sise- või välisauditite aruannetest ja hindamistest ning OLAFi ja Euroopa Andmekaitseinspektori uurimistest;

p)

määratleb kooskõlas artikli 7 lõikega 11 aastaaruande hindamiskriteeriumid;

q)

võtab pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist vastu suunised, milles täpsustatakse üksikasjalikumalt Europoli poolt kooskõlas artikliga 18 toimuva teabe töötlemise kord;

r)

teeb otsuse töö- ja halduskokkulepete sõlmimise kohta kooskõlas artikli 23 lõikega 4 ja artikli 25 lõikega 1;

s)

teeb tegevdirektori ettepaneku alusel ning tegevus- ja finantsnõudeid arvesse võttes otsuse Europoli sisestruktuuri loomise kohta, sealhulgas artikli 4 lõike 1 punktis l osutatud liidu eriteadmiste keskuste kohta;

t)

võtab vastu oma töökorra, sealhulgas sekretariaadi ülesandeid ja toimimist käsitlevad sätted;

u)

võtab asjakohasel juhul vastu muud sise-eeskirjad.

2.   Kui haldusnõukogu leiab, et see on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik, võib ta soovitada nõukogul juhtida komisjoni tähelepanu vajadusele teha artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud piisava kaitse otsus või esitada soovitus võtta vastu otsus, millega lubatakse alustada läbirääkimisi artikli 25 lõike 1 punktis b osutatud rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks.

3.   Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib sellise volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused oma otsusega ajutiselt peatada ning täita neid volitusi ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või muule töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 12

Mitmeaastased programmid ja iga-aastased tööprogrammid

1.   Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud projekti põhjal iga aasta 30. novembriks vastu programmdokumendi, mis sisaldab mitmeaastast programmi ja iga-aastast tööprogrammi, võttes arvesse komisjoni arvamust, ning mitmeaastase programmi osas pärast parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga konsulteerimist. Haldusnõukogu saadab nimetatud dokumendi nõukogule, komisjonile ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale.

2.   Mitmeaastases programmis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise kava, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Selles esitatakse strateegia, mida kasutatakse suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Mitmeaastast programmi rakendatakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu ning vajaduse korral ajakohastatakse seda vastavalt välis- ja sisehindamiste tulemustele. Kui see on asjakohane, kajastatakse selliste hindamiste tulemusi ka järgmise aasta tööprogrammis.

3.   Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi ja tulemusnäitajad. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas mitmeaastase programmiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele.

4.   Kui Europolile antakse pärast iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu iga-aastast tööprogrammi.

5.   Iga-aastase tööprogrammis oluliste muudatuste tegemiseks kasutatakse sama menetlust kui algse iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmisel. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis mittesisulisi muudatusi.

Artikkel 13

Haldusnõukogu esimees ja aseesimees

1.   Haldusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe neid kolme liikmesriiki esindavate haldusnõukogu liikmete seast, kes on ühiselt koostanud nõukogu 18 kuu programmi. Esimees ja aseesimees täidavad oma ametikohustusi 18 kuu jooksul vastavalt kõnealusele nõukogu programmile. Kui esimehe või aseesimehe liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal ajal.

2.   Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.   Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma ülesandeid täita.

Artikkel 14

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.   Tegevdirektor osaleb haldusnõukogu aruteludel.

3.   Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks toimub haldusnõukogu koosolek ka selle esimehe algatusel või komisjoni või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4.   Haldusnõukogu võib hääleõiguseta vaatlejana oma koosolekule kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus võib olla arutatava küsimuse seisukohast asjakohane, sealhulgas vajaduse korral parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajaid.

5.   Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

6.   Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Europol.

Artikkel 15

Haldusnõukogu hääletamise kord

1.   Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 1 punktide a ja b, artikli 13 lõike 2, artikli 50 lõike 2, artikli 54 lõike 8 ning artikli 64 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu liikmete häälteenamusega.

2.   Igal liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.   Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

4.   Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalik hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded kvoorumile.

2. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 16

Tegevdirektori ülesanded

1.   Europoli juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni või haldusnõukogu volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.   Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.

4.   Tegevdirektor on Europoli seaduslik esindaja.

5.   Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Europolile pandud ülesannete täitmise eest, eelkõige järgmise eest:

a)

juhib Europoli igapäevast tööd;

b)

teeb haldusnõukogule ettepanekuid Europoli sisestruktuuride kehtestamiseks;

c)

rakendab haldusnõukogu otsuseid;

d)

töötab välja mitmeaastase programmi ja iga-aastaste tööprogrammide kavandid ning esitab need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist;

e)

rakendab mitmeaastast programmi ja iga-aastaseid tööprogramme ning annab haldusnõukogule aru nende rakendamisest;

f)

valmistab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 ette personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vajalike rakenduseeskirjade eelnõu;

g)

koostab Europoli tegevuse konsolideeritud aastaaruande kavandi ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

h)

koostab sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ning OLAFi ja Euroopa Andmekaitseinspektori juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste põhjal tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aru tegevuskava täitmise kohta;

i)

kaitseb liidu finantshuve, kohaldades meetmeid kelmuse, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks ning, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

j)

töötab välja Europoli ametisisese kelmuse ja pettuste vastase võitluse strateegia kavandi ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

k)

töötab välja haldusnõukogu liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja haldamise sise-eeskirjade kavandi ja esitab kõnealuse kavandi haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

l)

töötab välja Europoli suhtes kohaldatavate finantsreeglite eelnõu;

m)

valmistab ette Europoli eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse kavandi ja täidab Europoli eelarvet;

n)

abistab haldusnõukogu esimeest haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel;

o)

teavitab haldusnõukogu korrapäraselt liidu kuritegevusevastase võitluse strateegiliste ja operatiivsete prioriteetide rakendamisest;

p)

täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

IV PEATÜKK

TEABE TÖÖTLEMINE

Artikkel 17

Teabeallikad

1.   Europol töötleb ainult teavet, mille talle on esitanud

a)

liikmesriigid vastavalt riigisisesele õigusele ja artiklile 7;

b)

liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt V peatükile;

c)

eraõiguslikud isikud ja eraisikud vastavalt V peatükile.

2.   Europol võib otse saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit avalikult kättesaadavatest allikatest, sealhulgas internetist ja avalikest andmebaasidest.

3.   Niivõrd, kui Europolil on õigus liidu, rahvusvaheliste või liikmesriikide õigusaktide alusel saada elektrooniline juurdepääs liidu, rahvusvahelistele või liikmesriikide infosüsteemidele, võib Europol teha selliste vahendite abil andmetest, sealhulgas isikuandmetest, väljavõtteid ja neid töödelda, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Selliste liidu, rahvusvaheliste ja liikmesriikide õigusaktide kohaldatavad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu sellisele teabele ja selle kasutamist niivõrd, kui nendega nähakse ette rangemad juurdepääsu- ja kasutusreeglid kui käesolevas määruses. Juurdepääs sellistele infosüsteemidele antakse üksnes nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatele ja üksnes juhul, kui see on nende ülesannete täitmiseks vajalik ja proportsionaalne.

Artikkel 18

Teabe töötlemise eesmärgid

1.   Niivõrd, kui see on vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, võib Europol töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid.

2.   Isikuandmeid võib töödelda ainult selleks, et

a)

selgitada välja teabes esinevad seosed või muud olulised kokkupuuted andmete vahel, mis on seotud

i)

isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

ii)

isikutega, kelle puhul on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid;

b)

teha strateegilist või temaatilist analüüsi;

c)

teha operatiivanalüüse;

d)

hõlbustada teabevahetust liikmesriikide, Europoli, teiste liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

3.   Andmete töötlemine lõike 2 punktis c osutatud operatiivanalüüsi eesmärgil toimub operatiivanalüüsi projektide kaudu, mille puhul kehtivad järgmised andmekaitsetagatised:

a)

iga operatiivanalüüsi projekti puhul määrab tegevdirektor kindlaks konkreetse eesmärgi, isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, osalejad, andmete säilitamise kestuse ning andmetele juurdepääsetavuse, andmete edastamise ja kasutamise tingimused ning teavitab haldusnõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektorit;

b)

isikuandmeid võib koguda ja töödelda üksnes konkreetse operatiivanalüüsi projekti eesmärgil. Kui ilmneb, et isikuandmed võivad olla asjakohased mõne teise operatiivanalüüsi projekti jaoks, on kõnealuste isikuandmete edasine töötlemine lubatud üksnes niivõrd, kui edasine töötlemine on vajalik ja proportsionaalne ning isikuandmed vastavad punkti a sätetele, mida kohaldatakse teise analüüsiprojekti suhtes;

c)

ainult volitatud töötajad võivad pääseda juurde ja töödelda asjaomase projekti andmeid.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud töötlemine toimub kooskõlas käesolevas määruses ette nähtud andmekaitsetagatistega. Europol dokumenteerib need töötlemistoimingud nõuetekohaselt. Dokumentatsioon tehakse töötlemistoimingute seaduslikkuse kinnitamise otstarbel taotluse alusel kättesaadavaks andmekaitseametnikule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

5.   Isikuandmete ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib igal lõikes 2 loetletud eesmärgil koguda ja töödelda, on loetletud II lisas.

6.   Europol võib ajutiselt andmeid töödelda, et teha kindlaks, kas need andmed on tema ülesannete jaoks vajalikud ja millisel lõikes 2 osutatud otstarbel on need vajalikud. Haldusnõukogu täpsustab tegevdirektori ettepanekul ning pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist üksikasjalikumalt selliste andmete töötlemise tingimused, eelkõige seoses andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega ning selliste andmete säilitamise ja kustutamise tähtaegadega, mida ei või säilitada üle kuue kuu, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 28 osutatud põhimõtteid.

7.   Haldusnõukogu võtab pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist asjakohasel juhul vastu suunised, milles täpsustatakse üksikasjalikumalt teabe töötlemise kord lõikes 2 loetletud eesmärkidel vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile q.

Artikkel 19

Europoli poolt teabe töötlemise eesmärgi ja piirangute kindlaksmääramine

1.   Europolile teabe esitanud liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon määrab kindlaks selle töötlemise eesmärgi või eesmärgid vastavalt artiklile 18. Kui nemad ei ole seda teinud, töötleb Europol kokkuleppel asjaomase teabe esitajaga asjaomast teavet, et määrata kindlaks teabe asjakohasus ja edasitöötlemise eesmärk või eesmärgid. Europol võib töödelda teavet muul eesmärgil kui eesmärk, milleks teave esitati, üksnes teabe esitaja loal.

2.   Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad Europolile teabe esitamise ajal teatavaks teha üldised või konkreetsed juurdepääsu- ja kasutamispiirangud, sealhulgas edastamise, kustutamise ja hävitamise suhtes kohaldatavad piirangud. Kui selliste piirangute kehtestamise vajadus selgub pärast teabe esitamist, teavitavad nad sellest Europoli. Europol peab sellistest piirangutest kinni.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib Europol piirata liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabele ja selle teabe kasutamist.

Artikkel 20

Liikmesriikide ja Europoli töötajate juurdepääs Europolis säilitatavale teabele

1.   Liikmesriikidel on vastavalt riigisisesele õigusele ja artikli 7 lõikele 5 juurdepääs kogu artikli 18 lõike 2 punktides a ja b sätestatud eesmärgil esitatud teabele ning võimalus teha selle kohta päringuid. See ei piira liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu vastavalt artikli 19 lõikele 2.

2.   Liikmesriikidel on vastavalt riigisisesele õigusele ja artikli 7 lõikele 5 kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 18 lõike 2 punktis c sätestatud eesmärgil esitatud teabele. See ei piira teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt artikli 19 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid.

Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile teabe esitaja otsusega.

3.   Kooskõlas riigisisese õigusega on liikmesriikidel juurdepääs lõigetes 1 ja 2 osutatud teabele ja nad saavad seda töödelda üksnes järgmist liiki kuritegude tõkestamiseks ja nendega võitlemiseks:

a)

Europoli pädevusalasse kuuluvad kuriteoliigid ja

b)

muud rasked kuriteoliigid, nagu on sätestatud nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK (22).

4.   Tegevdirektori poolt nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatel on juurdepääsuõigus Europolis töödeldavale teabele niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist.

Artikkel 21

Eurojusti ja OLAFi juurdepääs Europolis säilitatavale teabele

1.   Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja OLAFile nende vastavate volituste piires kaudne, päringutabamusel või selle puudumisel põhinev juurdepääs artikli 18 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks kõnealuse teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt artikli 19 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid.

Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kookõlas Europolile teabe esitaja otsusega ja üksnes selles ulatuses, milles päringutabamuse moodustanud andmed on vajalikud Eurojusti või OLAFi ülesannete täitmiseks.

2.   Europol ja Eurojust võivad kehtestada omavahel töökorra, millega tagatakse nende vastavate volituste piires vastastikusel viisil juurdepääs kogu teabele, mis on esitatud artikli 18 lõike 2 punktis a täpsustatud eesmärgil, ning võimalus teha kogu sellist teavet hõlmavaid päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust seada piiranguid sellistele andmetele juurdepääsul ja nende kasutamisel, kooskõlas käesoleva määrusega ette nähtud andmekaitsealaste tagatistega.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimuvaid teabepäringuid teostatakse ainult selle kindlakstegemiseks, kas Eurojustile või OLAFile kättesaadav teave vastab Europolis töödeldavale teabele.

4.   Europol lubab lõigete 1 ja 2 kohaseid teabepäringuid üksnes pärast seda, kui ta on saanud Eurojustilt teavet selle kohta, millistel liikmesriikide liikmetel, asetäitjatel, assistentidel ja Eurojusti töötajatel on luba selliseid päringuid teha, ning OLAFilt teavet selle kohta, millistel OLAFi töötajatel on luba selliseid päringuid teha.

5.   Kui Europoli konkreetse uurimisega seotud teabetöötlemistoimingute käigus teeb Europol või mõni liikmesriik kindlaks koordineerimise, koostöö või toetuse vajaduse vastavalt Eurojusti või OLAFi volitustele, teavitab Europol neid sellest ning algatab menetluse teabe jagamiseks kooskõlas teabe edastanud liikmesriigi otsusega. Sellisel juhul konsulteerivad Eurojust või OLAF Europoliga.

6.   Eurojust, sealhulgas kolleegium, liikmesriikide liikmed, asetäitjad, assistendid ja Eurojusti töötajad, ning OLAF peavad kinni kõikidest üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- ja kasutamispiirangutest, mille liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on kooskõlas artikli 19 lõikega 2 teatavaks teinud.

7.   Europol, Eurojust ja OLAF teavitavad üksteist, kui pärast vastastikku andmetega tutvumist vastavalt lõikele 2 või lõike 1 kohase päringutabamuse tulemusel ilmneb, et andmed ei pruugi olla õiged või võivad olla vastuolus muude andmetega.

Artikkel 22

Liikmesriikide teavitamise kohustus

1.   Europol peab vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile b viivitamata teavitama liikmesriiki seda liikmesriiki puudutavast teabest. Kui kõnealuse teabe suhtes kehtib vastavalt artikli 19 lõikele 2 selle jagamist välistav juurdepääsupiirang, peab Europol juurdepääsupiirangu kehtestanud teabe esitajaga nõu ja taotleb tema nõusolekut teabe jagamiseks.

Sellisel juhul ei jagata teavet ilma teabe esitaja sõnaselge nõusolekuta.

2.   Olenemata juurdepääsupiirangutest, teavitab Europol liikmesriiki seda liikmesriiki puudutavast teabest juhul, kui see on tingimata vajalik, et vältida otsest ohtu inimeste elule.

Sellisel juhul teavitab Europol samal ajal teabe esitajat kõnealuse teabe jagamisest ja põhjendab oma olukorraanalüüsi.

V PEATÜKK

SUHTED PARTNERITEGA

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 23

Üldsätted

1.   Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid liidu asutustega kooskõlas kõnealuste asutuste, kolmandate riikide asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikute eesmärkidega.

2.   Võttes arvesse artikli 19 lõike 2 kohaselt kehtestatud piiranguid ja piiramata artiklit 67, võib Europol otse vahetada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksustega igasugust teavet, välja arvatud isikuandmeid, niivõrd kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

3.   Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu kõigist korrapärastest koostöösuhetest, mida Europol kavatseb luua ja säilitada vastavalt lõigetele 1 ja 2, ning selliste suhete loomisjärgsest arendamisest.

4.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil võib Europol kehtestada töökorraldusi lõikes 1 osutatud üksustega. Selliste töökorraldustega ei võimaldata isikuandmete vahetamist ning need ei ole liidu või selle liikmesriikide jaoks siduvad.

5.   Kui see on vajalik tema õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja sellega proportsionaalne, võib Europol lõikes 1 osutatud üksustelt saada isikuandmeid ja töödelda neid kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.

6.   Ilma et see piiraks artikli 30 lõike 5 kohaldamist, ja kooskõlas käesoleva määrusega, edastab Europol isikuandmeid liidu asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Europoli eesmärkidega seotud kuritegude tõkestamiseks ja kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid töödeldakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati. Kui edastatavad andmed on esitanud liikmesriik, taotleb Europol selle liikmesriigi nõusolekut, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on andnud sellisele edastamisele oma eelneva nõusoleku kas üldiselt või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

7.   Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ei tohi Europoli valduses olevaid isikuandmeid omakorda edasi saata ilma Europoli sõnaselge eelneva loata.

8.   Europol tagab vastavalt käesolevale määrusele isikuandmete kõikide edastamiste ja edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise.

9.   Teavet, mis on saadud ilmselgelt inimõigusi rikkudes, ei töödelda.

2. JAGU

Isikuandmete edastamine ja vahetamine

Artikkel 24

Isikuandmete edastamine liidu asutustele

Võttes arvesse artikli 19 lõikest 2 või 3 tulenevaid võimalikke piiranguid ning piiramata artiklit 67, võib Europol edastada isikuandmeid otse liidu asutusele, kui selline edastamine on vajalik tema või andmeid saava liidu asutuse ülesannete täitmiseks.

Artikkel 25

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

1.   Võttes arvesse artikli 19 lõikest 2 või 3 tulenevaid võimalikke piiranguid ning piiramata artiklit 67, võib Europol edastada isikuandmeid kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui selline edastamine on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks, võttes aluseks ühe järgmistest:

a)

komisjoni otsus, mis on vastu võetud kooskõlas Direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 36, mille kohaselt kolmas riik või territoorium või asjaomase kolmanda riigi töötlemissektor või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava kaitsetaseme („piisava kaitse otsus“);

b)

liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega nähakse ette piisavad turvameetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks;

c)

Europoli ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel enne 1. maid 2017 kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostööleping, mis võimaldab isikuandmeid vahetada.

Europol võib sõlmida halduskokkuleppe selliste lepingute või piisava kaitse otsuste rakendamiseks.

2.   Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu isikuandmete vahetamisest, mis toimub piisava kaitse otsuste alusel lõike 1 punkti a kohaselt.

3.   Europol avaldab oma veebisaidil loetelu piisava kaitse otsustest, lepingutest, halduskokkulepetest ja teistest vahenditest, mis puudutavad isikuandmete edastamist vastavalt lõikele 1, ja ajakohastab seda.

4.   14. juuniks 2021 hindab komisjon lõike 1 punktis c osutatud koostöölepingute sätteid, eelkõige andmekaitse sätteid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamise tulemustest ja võib asjakohasel juhul esitada nõukogule soovituse otsuse kohta, millega lubatakse alustada läbirääkimisi lõike 1 punktis b osutatud rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks.

5.   Erandina lõikest 1 võib tegevdirektor anda igal üksikjuhul eraldi loa isikuandmete edastamiseks kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui edastamine on

a)

vajalik andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

b)

vajalik andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks vastavalt isikuandmeid edastava liikmesriigi õigusele;

c)

hädavajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks;

d)

vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks või

e)

erijuhtudel vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega seotud õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Isikuandmeid ei edastata, kui tegevdirektor leiab, et asjaomase andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused kaaluvad üles punktides d ja e osutatud avaliku huvi andmete edastamiseks.

Käesoleva lõike kohaseid erandeid ei tohi kohaldada süstemaatilistele, suuremahulistele ega struktuursetele edastamistele.

6.   Erandina lõikest 1 võib haldusnõukogu kokkuleppel Euroopa Andmekaitseinspektoriga anda loa andmete edastamiseks kooskõlas lõike 5 punktidega a–e, võttes arvesse piisavate turvameetmete olemasolu üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat ja mis on pikendatav. Selline luba peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja dokumenteeritud.

7.   Tegevdirektor teavitab võimalikult kiiresti haldusnõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektorit juhtumitest, mille puhul kohaldati lõiget 5.

8.   Europol dokumenteerib kõik käesoleva artikli kohased edastamised.

Artikkel 26

Isikuandmete vahetamine eraõiguslike isikutega

1.   Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol töödelda eraõiguslikelt isikutelt saadud isikuandmeid tingimusel, et andmed on saadud

a)

riikliku üksuse kaudu kooskõlas liikmesriigi õigusega;

b)

sellise kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne 1. maid 2017 sõlminud isikuandmete vahetamist võimaldava koostöölepingu kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

c)

sellise kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kelle puhul on tehtud käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud piisava kaitse otsus või kellega liit on sõlminud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase rahvusvahelise lepingu.

2.   Kui Europol saab isikuandmeid otse eraõiguslikelt isikutelt ning kui lõikes 1 osutatud asjaomast riiklikku üksust, kontaktpunkti või asutust ei ole võimalik kindlaks teha, võib Europol kõnealuseid isikuandmeid töödelda üksnes sellise kindlakstegemise eesmärgil. Seejärel edastatakse isikuandmed viivitamata asjaomasele riiklikule üksusele, kontaktpunktile või asutusele ning kustutatakse, välja arvatud juhul, kui asjaomane riiklik üksus, kontaktpunkt või asutus esitab kõnealused isikuandmed vastavalt artikli 19 lõikele 1 uuesti nelja kuu jooksul pärast edastamist. Europol tagab tehniliste vahenditega, et asjaomased andmed ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul kättesaadavad ühelgi muul eesmärgil toimuvaks töötlemiseks.

3   Selleks et töödelda käesoleva artikli lõike 5 punkti c kohaselt edastatud isikuandmeid, võib Europol artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud ülesande täitmiseks saada selliseid andmeid otse eraõiguslikult isikult, kes kinnitab, et tal on nende andmete edastamiseks seaduslik õigus vastavalt kohaldatavale õigusele.

4.   Kui Europol saab isikuandmeid sellise kolmanda riigi eraõiguslikult isikult, kellega ei ole sõlmitud lepingut vastavalt otsuse 2009/371/JSK artiklile 23 või ELi toimimise lepingu artiklile 218 või kelle puhul ei ole tehtud käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud piisava kaitse otsust, võib Europol kõnealuse teabe edastada üksnes liikmesriigile või asjaomasele kolmandale riigile, kellega on selline leping sõlmitud.

5.   Europol ei tohi edastada isikuandmeid eraõiguslikele isikutele, välja arvatud juhtudel, kui see on rangelt vajalik ja toimub iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse artikli 19 lõikest 2 või 3 tulenevaid võimalikke piiranguid ja piiramata artiklit 67, kui

a)

edastamine on kahtluseta andmesubjekti huvides ja andmesubjekti nõusolek on saadud või kui asjaolud võimaldavad nõusolekut selgesti eeldada, või

b)

edastamine on tingimata vajalik Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo, sealhulgas terrorismiakti kohese toimepaneku tõkestamiseks, või

c)

üldsusele kättesaadavate isikuandmete edastamine on rangelt vajalik artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud ülesande täitmiseks ja kui on täidetud järgmised tingimused:

i)

edastamine puudutab konkreetset üksikjuhtumit ja

ii)

ükski asjaomase andmesubjekti põhiõigus ega -vabadus ei kaalu konkreetse juhtumi puhul üles avalikku huvi, mis teeks edastamise vajalikuks.

6.   Käesoleva artikli lõike 5 punktide a ja b puhul, kui asjaomane eraõiguslik isik ei ole asutatud liidus või riigis, millega Europolil on isikuandmete vahetamist võimaldav koostööleping või millega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt, või kelle puhul on tehtud käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud piisava kaitse otsus, on edastamine lubatud ainult juhul, kui edastamine on

a)

vajalik andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitsmiseks või

b)

vajalik andmesubjekti õigustatud huvi kaitsmiseks või

c)

hädavajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks või

d)

vajalik konkreetsete Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või

e)

erijuhtudel vajalik konkreetsete Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmisega seotud õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

7.   Europol tagab kõikide isikuandmete edastamiste ja selliste edastamiste põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise kooskõlas käesoleva määrusega ning teavitab sellest taotluse korral Euroopa Andmekaitseinspektorit vastavalt artiklile 40.

8.   Kui saadud või edastatavad isikuandmed mõjutavad liikmesriigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi riiklikku üksust.

9.   Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust eraõiguslike isikutega.

10.   Komisjon hindab 1. maiks 2019 eraõiguslike isikutega isikuandmete otse vahetamist.

Artikkel 27

Eraisikutelt saadud teave

1.   Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol saada ja töödelda eraisikutelt saadud teavet. Europol võib töödelda eraisikutelt saadud isikuandmeid üksnes tingimusel, et andmed on saadud

a)

riikliku üksuse kaudu kooskõlas liikmesriigi õigusega;

b)

sellise kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne 1. maid 2017 sõlminud isikuandmete vahetamist võimaldava koostöölepingu kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

c)

sellise kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kelle puhul on tehtud artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud piisava kaitse otsus või kellega liit on sõlminud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase rahvusvahelise lepingu.

2.   Kui Europol saab teavet, sealhulgas isikuandmeid sellise kolmanda riigi eraisikult, kellega ei ole sõlmitud rahvusvahelist lepingut vastavalt otsuse 2009/371/JSK artiklile 23 või ELi toimimise lepingu artiklile 218 või kelle puhul ei ole tehtud käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud piisava kaitse otsust, võib Europol kõnealuse teabe edastada üksnes liikmesriigile või asjaomasele kolmandale riigile, kellega on selline rahvusvaheline leping sõlmitud.

3.   Kui saadud isikuandmed mõjutavad liikmesriigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi riiklikku üksust.

4.   Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust eraisikutega.

5.   Ilma et see piiraks artikleid 36 ja 37, ei või Europol isikuandmeid eraisikutele edastada.

VI PEATÜKK

ANDMEKAITSEALASED TURVAMEETMED

Artikkel 28

Andmekaitse üldpõhimõtted

1.   Tuleb tagada, et

a)

isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

b)

isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega. Isikuandmete hilisem töötlemine ajaloo-, statistika- või teadusuuringutega seotud eesmärkidel ei ole keelatud, kui Europol annab asjakohase tagatise eelkõige selle kohta, et andmeid ei töödelda muudel eesmärkidel;

c)

isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise otstarbe seisukohalt;

d)

isikuandmed on täielikud ja ajakohased ning et võetakse kõik mõistlikud meetmed, et töötlemise eesmärgi seisukohalt ebatäpsed isikuandmed kustutakse või parandatakse viivitamata;

e)

isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik isikuandmete töötlemise eesmärkidel, ja

f)

isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse.

2.   Europol teeb üldsusele kättesaadavaks dokumendi, milles esitatakse arusaadavas vormis isikuandmete töötlemisega seotud sätted ning andmesubjektide õiguste kasutamiseks olemasolevad vahendid.

Artikkel 29

Teabe usaldusväärsuse ja õigsuse hindamine

1.   Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabeallika usaldusväärsusele võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi allika hindamise koode:

 

A: allika autentsuse, usaldusväärsuse ja pädevuse suhtes pole kahtlust või teave pärineb allikast, mis on alati olnud usaldusväärne;

 

B: teave pärineb allikast, mis on enamasti olnud usaldusväärne;

 

C: teave pärineb allikast, mis enamasti ei ole olnud usaldusväärne;

 

X: allika usaldusväärsust ei ole võimalik hinnata.

2.   Võimaluse piires hinnatakse liikmesriigist pärit teabe õigsust, kasutades järgmisi teabe hindamise koode:

 

1: teave, mille õigsuses ei ole kahtlust;

 

2: teave, milles selle allikas on isiklikult kindel, kuid milles seda edastav ametnik ei ole isiklikult kindel;

 

3: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel, kuid mida kinnitab muu, varem jäädvustatud teave;

 

4: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel ja mida ei ole võimalik kinnitada.

3.   Kui Europol jõuab juba tema valduses oleva teabe põhjal järeldusele, et lõikes 1 või 2 esitatud hinnangut on vaja muuta, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja püüab hinnangu muutmises kokku leppida. Europol ei muuda hinnangut ilma kokkuleppeta.

4.   Kui Europol saab liikmesriigilt teavet, millele ei ole antud hinnangut lõike 1 või 2 kohaselt, püüab ta hinnata allika usaldusväärsust ja teabe õigsust juba tema valduses oleva teabe põhjal. Konkreetseid andmeid ja teavet tuleb hinnata kokkuleppel teabe esitanud liikmesriigiga. Liikmesriik ja Europol võivad samuti üldjoontes kokku leppida konkreetsete andmeliikide ja konkreetsete allikate hindamise üldtingimustes. Kui konkreetse juhtumi suhtes ei ole jõutud kokkuleppele või kui kokkulepe üldtingimuste kohta puudub, määrab Europol teabele või andmetele lõigetes 1 ja 2 osutatud koodid X ja 4.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui Europol saab andmeid või teavet liidu asutuselt, kolmandalt riigilt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt või eraõiguslikult isikult.

6.   Europol kasutab avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabe hindamiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud koode.

7.   Kui teave saadakse Europoli poolt oma ülesannete täitmisel tehtud analüüsi tulemusel, hindab Europol sellist teavet kooskõlas käesoleva artikliga ja kokkuleppel analüüsis osalevate liikmesriikidega.

Artikkel 30

Isikuandmete eriliikide ja eri kategooria andmesubjektide isikuandmete töötlemine

1.   Kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste teo kohta teavet anda võivate isikute või alla 18-aastaste isikute isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne Europoli eesmärkidega seotud kuritegude tõkestamiseks või nende vastu võitlemiseks.

2.   Rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi ja ametiühingusse kuulumist käsitlevate isikuandmete, samuti geeniandmete või tervist ja seksuaalelu käsitlevate andmete automaatne või muul viisil töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude tõkestamiseks või nende vastu võitlemiseks ning kui need andmed täiendavad muid Europoli töödeldavaid isikuandmeid. On keelatud valida teatavat isikute rühma ainuüksi eespool nimetatud isikuandmete põhjal.

3.   Ainult Europolil on otsene juurdepääs lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmetele. Tegevdirektor annab sellistele andmetele nõuetekohase juurdepääsuloa piiratud arvule Europoli ametnikele, kui see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks.

4.   Ükski pädeva asutuse otsus, mis toob andmesubjektile kaasa kahjulikke õiguslikke tagajärgi, ei tohi põhineda ainult lõikes 2 osutatud andmete automaatsel töötlemisel, välja arvatud juhul, kui selline otsus on sõnaselgelt lubatud liikmesriigi või liidu õigusaktidega.

5.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid ei edastata liikmesriikidele, liidu asutustele, kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud üksikjuhtudel, kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude puhul ning vastavalt V peatükile.

6.   Europol esitab igal aastal Euroopa Andmekaitseinspektorile statistilise ülevaate kõikidest lõikes 2 osutatud isikuandmetest, mida ta on töödelnud.

Artikkel 31

Isikuandmete säilitamise ja kustutamise tähtajad

1.   Europol säilitab enda töödeldud isikuandmeid ainult nii kaua, kui see on andmete töötlemise eesmärgi seisukohast vajalik ja proportsionaalne.

2.   Europol vaatab isikuandmete edasise säilitamise vajaduse läbi igal juhul hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete esmase töötlemise algust. Kui Europol oma ülesannete täitmiseks vajab isikuandmete edasist säilitamist, võib ta otsustada, et säilitab isikuandmeid järgmise läbivaatamiseni, mis toimub pärast järgmist kolmeaastast ajavahemikku. Edasist säilitamist põhjendatakse ja see dokumenteeritakse. Kui isikuandmete edasise säilitamise otsust ei tehta, kustutakse need andmed kolme aasta möödumisel automaatselt.

3.   Kui artikli 30 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4.   Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on isikuandmete edastamise ajal vastavalt artikli 19 lõikele 2 teatanud piirangutest seoses isikuandmete varasema kustutamise või hävitamisega, kustutab Europol isikuandmed kooskõlas selliste piirangutega. Kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik, taotleb Europol andmete esitajalt luba andmeid edasi säilitada ning põhjendab sellist taotlust.

5.   Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon kustutab oma andmebaasist Europolile edastatud isikuandmed, teatab ta sellest Europolile. Europol kustutab asjaomased andmed, välja arvatud juhul, kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik. Europol teavitab andmete esitajat kõnealuste andmete edasisest säilitamisest ja põhjendab seda.

6.   Isikuandmeid ei kustutata, kui

a)

see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid üksnes andmesubjekti sõnaselgel ja kirjalikul nõusolekul;

b)

andmesubjekt seab kahtluse alla nende õigsuse. Sellisel juhul säilitatakse andmeid ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või, kui see on asjakohane, Europolil kontrollida andmete õigsust;

c)

neid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks, või

d)

andmesubjekt on vastu nende kustutamisele ning nõuab selle asemel nende kasutamise piiramist.

Artikkel 32

Töötlemise turvalisus

1.   Europol võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kadumise ja loata avalikustamise, muutmise ja neile juurdepääsu saamise ning igasuguse muu loata töötlemise eest.

2.   Europol ja kõik liikmesriigid rakendavad andmete automaattöötlust käsitlevaid meetmeid, mis on kavandatud selleks, et

a)

keelata kõrvaliste isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

b)

hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine vastava loata isikute poolt (andmekandjate kontroll);

c)

hoida ära andmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

d)

takistada automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamist andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

e)

tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi volitatud kasutajatel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele (juurdepääsu kontroll);

f)

tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib edastada või on edastatud isikuandmeid andmesidevahendite abil (andmeedastuse kontroll);

g)

tagada võimalus tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);

h)

tagada, et on võimalik kontrollida ja välja selgitada, milline töötaja on millistele andmetele juurde pääsenud ja millal (juurdepääsulogi);

i)

hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine andmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

j)

tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral kohe taastada (taastamine), ja

k)

tagada, et süsteem toimib veatult, et selles ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus) ja et süsteemi rikked ei moonuta säilitatavaid andmeid (terviklus).

3.   Europol ja liikmesriigid määravad kindlaks mehhanismid turbevajaduste arvestamiseks kogu infosüsteemi piires.

Artikkel 33

Lõimitud andmekaitse

Europol rakendab asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ja menetlusi sellisel viisil, et töötlemine on kooskõlas käesoleva määrusega ning kaitseb asjaomaste andmesubjektide õigusi.

Artikkel 34

Asjaomaste asutuste teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.   Isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab Europol põhjendamatu viivituseta sellest rikkumisest Euroopa Andmekaitseinspektorit ja asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi vastavalt artikli 7 lõikes 5 sätestatud tingimustele ning asjaomast andmete esitajat.

2.   Lõikes 1 osutatud teates tuleb vähemalt

a)

kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada võimaluse ja vajaduse korral asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning asjaomaste kirjete liigid ja arv;

b)

kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

c)

kirjeldada Europoli kavandatud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise osas ja

d)

soovitada asjakohasel juhul meetmeid, mis võimaldavad leevendada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku negatiivset mõju.

3.   Europol dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas rikkumise asjaolud, tagajärjed ja võetud parandusmeetmed, mis võimaldab Euroopa Andmekaitseinspektoril kontrollida vastavust käesolevale artiklile.

Artikkel 35

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.   Kui käesoleva artikli lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, teavitab Europol juhul, kui artiklis 34 osutatud isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt mõjutada tõsiselt ja negatiivselt andmesubjekti õigusi ja vabadusi, viivitamata andmesubjekti isikuandemetega seotud rikkumisest.

2.   Lõikes 1 osutatud andmesubjektile esitatavas teates kirjeldatakse isikuandmetega seotud rikkumise laadi, võimaluse korral soovitatakse meetmeid isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevate võimalike negatiivsete tagajärgede leevendamiseks ning see sisaldab andmekaitseametniku nime ja kontaktandmeid.

3.   Kui Europolil ei ole asjaomase andmesubjekti kontaktandmeid, palub ta, et andmete esitaja teavitaks andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest ja teavitaks Europoli tehtud otsusest. Andmeid esitav liikmesriik teavitab asjaomast andmesubjekti rikkumisest vastavalt oma riigisiseses õiguses ettenähtud menetlustele.

4.   Andmesubjekti teavitamist isikuandmetega seotud rikkumisest ei nõuta, kui

a)

Europol on rakendanud isikuandmetele, mille suhtes rikkumine toime pandi, asjakohaseid tehnilisi turvameetmeid. Selliste asjakohaste tehniliste turvameetmetega muudetakse andmed loetamatuks kõikidele juurdepääsuõiguseta isikutele;

b)

Europol on võtnud hilisemad meetmed, mis tagavad selle, et andmesubjekti õiguste ja vabaduste tõsine mõjutamine ei ole enam tõenäoline, või

c)

teavitamine nõuaks ülemääraseid jõupingutusi, eriti arvestades asjaga seotud juhtumite arvu. Sellisel juhul tehakse avalik teadaanne või võetakse muu selline meede, millega teavitatakse asjaomaseid andmesubjekte võrdselt tõhusal viisil.

5.   Asjaomase isiku õigustatud huvi nõuetekohaselt arvesse võttes võib andmesubjektile teabe esitada hiljem või piiratud ulatuses või jätta selle esitamata, kui seda peetakse vajalikuks meetmeks, et

a)

ära hoida teenistuslike või õiguslike uurimiste, juurdluste või menetluste takistamist;

b)

ära hoida kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamist;

c)

kaitsta avalikku ja riigi julgeolekut;

d)

kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

Artikkel 36

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1.   Andmesubjektil on mõistlike ajavahemike järel õigus saada teavet selle kohta, kas Europol töötleb tema kohta käivaid isikuandmeid.

2.   Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, esitab Europol andmesubjektile järgmise teabe:

a)

kinnitus selle kohta, kas temaga seotud andmeid töödeldakse või mitte;

b)

teave vähemalt töötlemise eesmärkide, kasutatavate andmeliikide ning vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid avaldatakse;

c)

arusaadaval kujul teave töödeldavate andmete kohta ja kogu kättesaadav teave nende allikate kohta;

d)

õiguslik alus, mille kohaselt andmeid töödeldakse;

e)

isikuandmete säilitamise kavandatav tähtaeg;

f)

teave õiguse kohta taotleda Europolilt andmesubjektiga seotud isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist.

3.   Andmesubjekt, kes soovib kasutada õigust tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, võib ilma ülemääraseid kulusid kandmata esitada sellekohase taotluse enda valitud liikmesriigis selleks määratud ametiasutusele. See ametiasutus saadab taotluse Europolile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Europol kinnitab taotluse kättesaamist.

4.   Europol kinnitab lõike 3 kohase taotluse kättesaamist. Europol vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest.

5.   Europol konsulteerib tehtava otsuse osas liikmesriikide pädevate asutustega kooskõlas artikli 7 lõikes 5 sätestatud tingimustega ning asjaomaste andmete esitajaga. Isikuandmetele juurdepääsu andmise otsuse vastuvõtmise eeltingimus on tihe koostöö Europoli ja andmete esitaja vahel, kes on otseselt seotud andmesubjekti juurdepääsuga sellistele andmetele. Kui liikmesriik või andmete esitaja ei nõustu Europoli kavandatud vastusega, teavitab ta Europoli oma vastuseisu põhjustest vastavalt käesoleva artikli lõikele 6. Europol võtab kõiki selliseid vastuväiteid täiel määral arvesse. Seejärel teavitab Europol oma otsusest asjaomaseid pädevaid asutusi vastavalt artikli 7 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja andmete esitajat.

6.   Teabe andmisest vastuseks lõike 1 alusel tehtud taotlustele võidakse keelduda või seda piirata, kui selline keeldumine või piiramine on vajalik meede, et

a)

võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

b)

kaitsta julgeolekut ja avalikku korda või ennetada kuritegevust;

c)

tagada, et ei kahjustataks ühtegi riigisisest uurimist, või

d)

kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

Erandi tegemise hindamisel võetakse arvesse andmesubjekti põhiõigusi ja huvisid.

7.   Europol teavitab andmesubjekti kirjalikult isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumisest või selle piiramisest, sellise otsuse põhjustest ning andmesubjekti õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile. Kui sellise teabe esitamise tõttu kaoks lõike 6 mõju, teatab Europol asjaomasele andmesubjektile üksnes kontrolli läbiviimisest, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada sellele, kas Europol töötleb tema kohta käivaid isikuandmeid.

Artikkel 37

Õigus isikuandmeid parandada, kustutada ja piirata

1.   Igal andmesubjektil, kes on saanud vastavalt artiklile 36 juurdepääsu tema kohta käivatele isikuandmetele, mida Europol on töödelnud, on õigus taotleda tema enda valitud liikmesriigis selleks määratud ametiasutuse kaudu, et Europol parandaks tema kohta käivad ja Europoli valduses olevad väärad isikuandmed või täiendaks või ajakohastaks neid. See ametiasutus saadab taotluse Europolile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist.

2.   Igal andmesubjektil, kes on saanud vastavalt artiklile 36 juurdepääsu tema kohta käivatele isikuandmetele, mida Europol on töödelnud, on õigus taotleda tema enda valitud liikmesriigis selleks määratud ametiasutuse kaudu, et Europol kustutaks tema kohta käivad ja Europoli valduses olevad isikuandmed, kui neid ei vajata enam eesmärgil, milleks need on kogutud või milleks neid on edasi töödeldud. See ametiasutus saadab taotluse Europolile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist.

3.   Europol pigem piirab kui kustutab isikuandmeid, nagu on osutatud lõikes 2, kui on piisavalt alust arvata, et andmete kustutamine võib mõjutada andmesubjekti õigustatud huvi. Piiratud andmeid töödeldakse üksnes sel eesmärgil, mis takistas nende kustutamist.

4.   Kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud Europoli valduses olevad isikuandmed on talle esitanud kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid või liidu asutused või kui need andmed on talle otse esitanud eraõiguslikud isikud või kui Europol on andmed saanud avalikult kättesaadavatest allikatest või Europoli enda analüüside tulemusel, siis parandab, kustutab või piirab Europol need andmed ning teavitab asjakohasel juhul andmete esitajaid.

5.   Kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud Europoli valduses olevad isikuandmed on talle esitanud liikmesriik, parandab, kustutab ja piirab need andmed asjaomane liikmesriik koostöös Europoliga, toimides oma vastava pädevuse piires.

6.   Kui väärad isikuandmed on edastatud teiste asjakohaste vahendite abil või kui vead liikmesriikide esitatud andmetes on tingitud vigasest edastamisest või kui edastamisega rikuti käesolevat määrust või kui andmed ei ole õiged seetõttu, et Europol on need sisestanud, vastu võtnud või neid säilitanud valesti või käesolevat määrust rikkudes, parandab või kustutab Europol andmed koostöös asjaomaste andmete esitajatega.

7.   Lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud juhtudel teavitatakse viivitamata kõiki selliste andmete saajaid. Andmed saanud isikud parandavad, kustutavad või piiravad need andmed oma süsteemides vastavalt andmed saanud isikutele kohaldatavatele reeglitele.

8.   Europol teatab andmesubjektile põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul kirjalikult, et on saanud kätte lõike 1 või 2 kohase taotluse parandada andmesubjekti kohta käivaid andmeid või need kustuda või piirata.

9.   Kolme kuu jooksul pärast lõike 1 või 2 kohase taotluse kättesaamist teatab Europol andmesubjektile kirjalikult andmete parandamisest, kustutamisest või piiramisest keeldumisest, edastab keeldumise põhjendused ning selgitab võimalust esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 38

Andmekaitsega seotud vastutus

1.   Europol säilitab isikuandmeid sellisel viisil, mis võimaldab teha kindlaks nende allika vastavalt artiklile 17.

2.   Artikli 28 lõike 1 punktis d osutatud isikuandmete kvaliteedi eest vastutab

a)

liikmesriik või liidu asutus, kes isikuandmed Europolile edastas;

b)

Europol seoses nende isikuandmete kvaliteediga, mille edastasid kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille on otse talle edastanud eraõiguslikud isikud, samuti nende isikuandmete kvaliteedi eest, mille Europol on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest või Europoli enda analüüside tulemusel või mida Europol säilitab vastavalt artikli 31 lõikele 5.

3.   Kui Europolile saab teatavaks, et artikli 17 lõike 1 punktide a ja b kohaselt edastatud isikuandmed on faktiliselt ebaõiged või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teavitab ta sellest kõnealuste andmete edastajat.

4.   Artikli 28 lõike 1 punktides a, b, c, e ja f nimetatud põhimõtete järgimise eest vastutab Europol.

5.   Edastamise õiguspärasuse eest vastutab

a)

andmed edastanud liikmesriik, kui tegemist on liikmesriikide poolt Europolile edastatud isikuandmetega;

b)

Europol, kui tegemist on tema poolt liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud isikuandmetega.

6.   Europoli ja liidu asutuste vahelise andmeedastuse puhul vastutab edastamise õiguspärasuse eest Europol.

Ilma et see piiraks esimest lõiku, vastutavad juhul, kui Europol edastab andmeid andmete saaja taotlusel, edastamise õiguspärasuse eest nii Europol kui ka andmete saaja.

7.   Europol vastutab kõikide enda teostatavate andmetöötlustoimingute eest, välja arvatud Europoli infrastruktuuri kasutamise teel toimuva andmete kahepoolse vahetamise eest liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, millele juurdepääs Europolil puudub. Selline andmevahetus toimub asjaomaste üksuste vastutusel ja nende suhtes kohaldatava õiguse kohaselt. Sellise andmevahetuse turvalisus tagatakse vastavalt artiklile 32.

Artikkel 39

Eelnev konsulteerimine

1.   Iga uut liiki töötlemistoimingu puhul kohaldatakse eelnevat konsulteerimist, kui

a)

töödeldakse artikli 30 lõikes 2 osutatud andmete eriliike;

b)

vastasel juhul toob töötlemise laad, eelkõige uute tehnoloogiate, mehhanismide ja menetluste kasutamine endaga kaasa konkreetse ohu andmesubjekti põhiõigustele ja -vabadustele, eelkõige tema isikuandmete kaitsele.

2.   Eelneva konsulteerimise viib läbi Euroopa Andmekaitseinspektor pärast seda, kui ta on saanud andmekaitseametnikult vastava teate, mis sisaldab vähemalt kavandatud töötlemistoimingute üldkirjeldust, andmesubjektide õigusi ja vabadusi ohustavate asjaolude hindamist, nende ohtude käsiltemiseks kavandatud meetmeid, turvameetmeid ning julgeolekumeetmeid ja -mehhanisme, mis tagavad isikuandmete kaitse ja tõendavad kooskõla käesoleva määrusega, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huvi.

3.   Euroopa Andmekaitseinspektor esitab haldusnõukogule oma arvamuse kahe kuu jooksul alates teate saamisest. Kõnealuse tähtaja kulu võib peatada, kuni Euroopa Andmekaitseinspektor on saanud taotletud täiendavat teavet.

Kui arvamust ei ole nelja kuu jooksul esitatud, loetakse arvamus positiivseks.

Kui Euroopa Andmekaitseinspektor leiab, et kõnealune töötlemine võib viia käesoleva määruse mõne sätte rikkumiseni, teeb ta asjakohasel juhul ettepanekud, et sellist rikkumist ära hoida. Kui Europol töötlustoimingut sellele vastavalt ei kohanda, võib Euroopa Andmekaitseinspektor kasutada talle artikli 43 lõikega 3 antud volitusi.

4.   Euroopa Andmekaitseinspektor peab registrit kõikide talle lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud töötlustoimingute kohta. Register ei ole üldsusele kättesaadav.

Artikkel 40

Logimine ja dokumenteerimine

1.   Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Kõnealused logid ja dokumendid kustutatakse kolme aasta pärast, välja arvatud juhul, kui nendes sisalduvaid andmeid vajatakse käimasoleva kontrolli jaoks. Logide muutmine ei tohi olla võimalik.

2.   Lõike 1 kohaselt koostatud logid ja dokumendid esitatakse taotluse korral Euroopa Andmekaitseinspektorile, andmekaitseametnikule, ning kui see on konkreetse uurimise jaoks vajalik, siis ka asjaomasele riiklikule üksusele. Edastatud teavet kasutatakse ainult isikuandmete kaitse kontrollimiseks ning nõuetekohase andmetöötluse, andmetervikluse ja -turbe tagamiseks.

Artikkel 41

Andmekaitseametnik

1.   Haldusnõukogu nimetab ametisse andmekaitseametniku, kes on ameti töötaja. Andmekaitseametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

2.   Andmekaitseametnik valitakse tema isikuomaduste ja ametialaste võimete ning eelkõige tema andmekaitsealaste eriteadmiste alusel.

Andmekaitseametniku valimisel tagatakse, et andmekaitseametnikuna tegutsemise ja kõigi muude ametlike tööülesannete, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisega seotud ülesannete täitmine ei too kaasa huvide konflikti.

3.   Andmekaitseametniku ametiaeg kestab neli aastat. Teda võib uuesti ametisse nimetada kokku kuni kaheksaks aastaks. Andmekaitseametniku võib tema ülesannete täitmisest vabastada üksnes haldusnõukogu Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekul, kui ta ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele.

4.   Pärast ametisse nimetamist registreerib haldusnõukogu andmekaitseametniku Euroopa Andmekaitseinspektori juures.

5.   Töökohustuste täitmiseks ei tohi andmekaitseametnikule anda mingeid juhiseid.

6.   Andmekaitseametnikul on seoses isikuandmetega, mis ei hõlma halduslikku laadi isikuandmeid, eelkõige järgmised ülesanded:

a)

tagada sõltumatult käesoleva määruse sisemine kohaldamine isikuandmete töötlemisel;

b)

tagada isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise dokumenteerimine vastavalt käesolevale määrusele;

c)

tagada andmesubjekti taotluse korral tema teavitamine tema õigustest vastavalt käesolevale määrusele;

d)

teha koostööd Europoli töötajatega, kes vastutavad andmetöötlemise menetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

e)

teha koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga;

f)

koostada aastaaruanne ning edastada see haldusnõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile;

g)

pidada registrit isikuandmetega seotud rikkumiste kohta.

7.   Seoses halduslikku laadi isikuandmetega täidab andmekaitseametnik ka määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud ülesandeid.

8.   Oma ülesannete täitmisel on andmekaitseametnikul juurdepääs kõigile Europoli töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele.

9.   Kui andmekaitseametnik leiab, et käesoleva määruse isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid ei järgita, teavitab ta tegevdirektorit, paludes viimasel mittevastavus ettenähtud aja jooksul kõrvaldada.

Kui tegevdirektor ei vii töötlemist ettenähtud aja jooksul vastavusse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega, teavitab andmekaitseametnik haldusnõukogu ning nad lepivad vastamiseks kokku kindla tähtaja. Kui haldusnõukogu ei kõrvalda mittevastavust ettenähtud aja jooksul, esitab andmekaitseametnik juhtumi Euroopa Andmekaitseinspektorile.

10.   Haldusnõukogu võtab vastu andmekaitseametnikku käsitlevad rakendusnormid. Kõnealused rakendusnormid käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku ametisse valimist ja ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja pädevust ning tema sõltumatuse tagatisi.

11.   Europol tagab andmekaitseametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja vahendid. Neil töötajatel on juurdepääs kõigile Europolis töödeldavatele andmetele ja Europoli ruumidele üksnes niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

12.   Andmekaitseametnik ja tema töötajad on kohustatud hoidma teavet konfidentsiaalsena vastavalt artikli 67 lõikele 1.

Artikkel 42

Riikliku järelevalveasutuse järelevalve

1.   Iga liikmesriik määrab riikliku järelevalveasutuse. Riikliku järelevalveasutuse ülesanne on kooskõlas riigisisese õigusega sõltumatult jälgida asjaomase liikmesriigi poolt Europolile isikuandmete edastamise, nendest väljavõtete tegemise ja nendest teatamise lubatavust ning kontrollida, kas selline edastamine, väljavõtete tegemine või teatamine rikub asjaomaste andmesubjektide õigusi. Selleks on riiklikul järelevalveasutusel riikliku üksuse ja kontaktametnike ruumides juurdepääs andmetele, mille liikmesriik on asjakohase riikliku korra kohaselt Europolile edastanud, ning samuti ka artiklis 40 osutatud logidele ja dokumentidele.

2.   Oma järelevalveülesannete täitmiseks on riiklikel järelevalveasutustel juurdepääs oma Europoli kontaktametnike töökohtadele ja dokumentidele.

3.   Riiklikud järelevalveasutused teostavad asjakohase riikliku korra kohaselt järelevalvet riiklike üksuste ja kontaktametnike tegevuse üle, kui selline tegevus on seotud isikuandmete kaitsega. Samuti teavitavad nad Euroopa Andmekaitseinspektorit kõikidest meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.

4.   Igal isikul on õigus taotleda riiklikult järelevalveasutuselt tema kohta käivate andmete mis tahes kujul Europolile edastamise või teatavaks tegemise ning asjaomase liikmesriigi poolt selliste andmetega tutvumise seaduslikkuse kontrollimist. Seda õigust kasutatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitati.

Artikkel 43

Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve

1.   Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et kohaldataks käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis, samuti nõustada Europoli ja andmesubjekte kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes. Nimetatud eesmärgil täidab ta lõikes 2 ette nähtud ülesandeid ja kasutab talle lõikega 3 antud volitusi tihedas koostöös riiklike järelevalveasutustega vastavalt artiklile 44.

2.   Euroopa Andmekaitseinspektor

a)

kuulab ja uurib kaebusi ning teavitab andmesubjekti tulemustest mõistliku aja jooksul;

b)

teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb tulemuse andmesubjektile teatavaks mõistliku aja jooksul;

c)

jälgib ja tagab, et kohaldataks käesolevat määrust ja muid liidu õigusakte, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis;

d)

nõustab omaalgatuslikult või konsultatsiooni korras Europoli kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne seda, kui viimane koostab oma sise-eeskirjad põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta isikuandmete töötlemisel;

e)

peab registrit talle artikli 39 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud ning artikli 39 lõike 4 kohaselt registreeritud uut liiki töötlemistoimingute kohta;

f)

viib läbi eelneva konsulteerimise seoses töötlemistega, millest talle on teatatud.

3.   Käesoleva määruse alusel võib Euroopa Andmekaitseinspektor

a)

nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;

b)

edastada isikuandmete töötlemist reguleerivate sätete väidetava rikkumise korral asja arutamiseks Europolile ning vajaduse korral teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse parandamiseks;

c)

anda käsu täita taotlusi, mis on seotud teatavate andmeid käsitlevate õiguste kasutamisega, kui sellised taotlused on artikleid 36 ja 37 rikkudes tagasi lükatud;

d)

Europoli hoiatada või teha talle märkuse;

e)

anda Europolile korralduse parandada, piirata, kustutada või hävitada isikuandmed, mida on töödeldud isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid rikkudes, ning teavitada nendest meetmetest kolmandaid isikuid, kellele sellised andmed on avaldatud;

f)

kehtestada ajutise või tähtajatu keelu seoses nende Europoli töötlemistoimingutega, millega rikutakse isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid;

g)

edastada asja arutamiseks Europolile ning vajaduse korral Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

h)

edastada asja ELi toimimise lepingus sätestatud tingimustel Euroopa Liidu Kohtusse;

i)

sekkuda Euroopa Liidu Kohtusse antud asjade arutamisse.

4.   Euroopa Andmekaitseinspektoril on õigus

a)

saada Europolilt juurdepääs kõikidele tema uurimisteks vajalikele isikuandmetele ja kogu teabele;

b)

pääseda kõikidesse tööruumidesse, kus Europol tegutseb, kui on põhjust arvata, et seal teostatakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid toiminguid.

5.   Euroopa Andmekaitseinspektor koostab pärast riiklike järelevalveasutustega konsulteerimist Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande. See aruanne moodustab osa määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 48 viidatud Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruandest.

Kõnealune aruanne sisaldab statistilisi andmeid, mis käsitlevad kaebusi, uurimisi ja juurdlusi, mis on viidud läbi kooskõlas lõikega 2, ning seoses isikuandmete edastamisega kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, juhtumeid, mille puhul on läbi viidud eelnev konsulteerimine, ning lõikes 3 osutatud volituste kasutamist.

6.   Euroopa andmekaitseinspektor, Euroopa Andmekaitseinspektori sekretariaadi ametnikud ja teised töötajad on kohustatud hoidma teavet konfidentsiaalsena vastavalt artikli 67 lõikes 1.

Artikkel 44

Euroopa Andmekaitseinspektori ja riiklike järelevalveasutuste koostöö

1.   Euroopa Andmekaitseinspektor teeb tihedat koostööd riiklike järelevalveasutustega riikide kaasamist nõudvates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus leiab, et liikmesriikide tavad on üksteisest väga erinevad, või kui avastatakse potentsiaalselt ebaseaduslik teabeedastus Europoli teabevahetuskanalite kaudu või kui ühel või mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise või tõlgendamise kohta.

2.   Oma artikli 43 lõikes 2 sätestatud kohustusi täites kasutab Euroopa Andmekaitseinspektor riiklike järelevalveasutuste oskusteavet ja kogemusi. Euroopa Andmekaitseinspektoriga ühiste kontrollide läbiviimisel on riiklike järelevalveasutuste liikmetel ja töötajatel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes samasugused õigused, nagu on sätestatud artikli 43 lõikes 4, ja neile kehtivad samasugused kohustused, nagu on sätestatud artikli 43 lõikes 6. Euroopa Andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused vahetavad, tegutsedes igaüks oma vastava pädevuse piires, asjakohast teavet ning abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel.

3.   Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab riiklikke järelevalveasutusi kõigist neid otseselt mõjutavatest või muul viisil neile olulistest küsimustest. Ühe või mitme riikliku järelevalveasutuse taotlusel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor neid konkreetsetest küsimustest.

4.   Juhtudel, mis seonduvad ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmetega, sealhulgas artikli 47 lõikes 2 osutatud juhtudel, konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor asjaomaste riiklike järelevalveasutustega. Euroopa Andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate meetmete võtmist enne, kui need riiklikud järelevalveasutused on Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitanud oma seisukohast Euroopa Andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul, mis on vähemalt üks kuu ja mitte pikem kui kolm kuud. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab asjaomaste riiklike järelevalveasutuste vastavaid arvamusi täiel määral arvesse. Kui Euroopa Andmekaitseinspektor kavatseb riiklike järelevalveasutuste seisukohta mitte järgida, teavitab ta asjaomast asutust sellest, esitab põhjenduse ning edastab küsimuse arutamiseks artikli 45 lõikega 1 loodud koostöönõukogule.

Juhtudel, mida Euroopa Andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor viivitamatult asjaomaseid riiklikke järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet.

Artikkel 45

Koostöönõukogu

1.   Luuakse nõuandva funktsiooniga koostöönõukogu. See koosneb iga liikmesriigi järelevalveasutuse esindajast ja Euroopa Andmekaitseinspektori esindajast.

2.   Koostöönõukogu tegutseb oma lõike 3 kohaste ülesannete täitmisel sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki organilt.

3.   Koostöönõukogul on järgmised ülesanded:

a)

arutada Europoli üle andmekaitsealase järelevalve teostamise üldpõhimõtteid ja strateegiat ning liikmesriikide poolt Europolile isikuandmete edastamise, nendest väljavõtete tegemise ja nendest teatamise lubatavust;

b)

uurida käesoleva määruse tõlgendamise või kohaldamisega seotud raskusi;

c)

analüüsida üldisi probleeme, mis on seotud sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste teostamisega;

d)

arutada artikli 44 lõikes 1 osutatud küsimustes ühisele lahendusele jõudmiseks sobivaid ühtlustatud ettepanekuid ja need välja töötada;

e)

arutada Euroopa Andmekaitseinspektori poolt kooskõlas artikli 44 lõikega 4 esitatud juhtumeid;

f)

arutada riiklike järelevalveasutuste esitatud juhtumeid ja

g)

suurendada teadlikkust andmekaitsega seotud õigustest.

4.   Koostöönõukogu võib esitada arvamusi, suuniseid, soovitusi ja pakkuda välja parimaid tavasid. Ilma et see piiraks nende sõltumatust, võtavad Euroopa Andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused, tegutsedes igaüks oma vastava pädevuse piires, neid täiel määral arvesse.

5.   Koostöönõukogu koguneb vajaduse korral ja vähemalt kord aastas. Euroopa Andmekaitseinspektor kannab koosolekute kulud ja vastutab nende korraldamise eest.

6.   Esimesel koosolekul võetakse koostöönõukogu liikmete lihthäälteenamusega vastu koostöönõukogu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja täiendavad töömeetodid.

Artikkel 46

Halduslikku laadi isikuandmed

Kõikide Europoli valduses olevate halduslikku laadi isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

VII PEATÜKK

ÕIGUSKAITSEVAHENDID JA VASTUTUS

Artikkel 47

Õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile

1.   Igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui ta leiab, et tema kohta käivate isikuandmete töötlemine Europoli poolt ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

2.   Kui kaebus on seotud artiklis 36 või 37 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor selle liikmesriigi järelevalveasutustega, kes andmed edastasid, või küsimusega otseselt seotud liikmesriigiga. Riikliku järelevalveasutuse arvamust arvesse võttes teeb Euroopa Andmekaitseinspektor otsuse, millega võidakse keelata igasuguse teabe edastamine.

3.   Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagavad Euroopa Andmekaitseinspektor ja andmed esitanud liikmesriigi järelevalveasutus, tegutsedes kumbki oma vastava pädevuse piires, et vajalik andmete töötlemise seaduslikkuse kontroll on tehtud nõuetekohaselt.

4.   Kui kaebus on seotud andmete töötlemisega, mille on Europolile esitanud liidu asutused, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Europol on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest või Europoli enda analüüside tulemusel, tagab Euroopa Andmekaitseinspektor, et Europol on nõuetekohaselt teinud vajaliku andmete töötlemise seaduslikkuse kontrolli.

Artikkel 48

Õigus kasutada õiguskaitsevahendeid Euroopa Andmekaitseinspektori vastu

Kaebused Euroopa Andmekaitseinspektori otsuste peale esitatakse Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 49

Vastutuse ja hüvitise saamise õiguse üldsätted

1.   Europoli lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Otsuse tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt Europoli sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Ilma et see piiraks artikli 49 kohaldamist, hüvitab Europol liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida tema talitused ja töötajad on tekitanud oma tööülesannete täitmisel.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.   Europoli töötajate isiklik vastutus Europoli ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 50

Vastutus isikuandmete väära töötlemise eest ja õigus saada hüvitist

1.   Isikutel, kellele on tekitatud kahju andmete ebaseadusliku töötlemisega, on õigus saada kahjuhüvitist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 340 Europolilt või riigisisese õiguse kohaselt sellelt liikmesriigilt, kus kahju tekitanud sündmus toimus. Asjaomane isik esitab kaebuse Europoli vastu Euroopa Liidu Kohtule ning kaebuse liikmesriigi vastu kõnealuse liikmesriigi pädevale kohtule.

2.   Europoli ja liikmesriigi vaidlused seoses lõpliku vastutusega lõike 1 kohaselt isikutele makstud hüvitise eest suunatakse lahendamiseks haldusnõukogule, kes teeb otsuse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, ilma et see piiraks õigust seda otsust vaidlustada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263.

VIII PEATÜKK

PARLAMENTAARNE ÜHISKONTROLL

Artikkel 51

Parlamentaarne ühiskontroll

1.   Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 88 kontrollib Europoli tegevust Euroopa Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega. Selleks loovad liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse ühiskontrolli töörühma. Kõnealuse töörühma korralduse ja töökorra määravad koos kindlaks Euroopa Parlament ja riikide parlamendid kooskõlas protokolli nr 1 artikliga 9.

2.   Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm teostab poliitilist järelevalvet Europoli tegevuse üle tema ülesannete täitmisel, sealhulgas Europoli tegevusest füüsiliste isikute põhiõigustele ja -vabadustele tulenevate tagajärgede üle.

Esimese lõigu kohaldamisel

a)

osalevad parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral haldusnõukogu esimees, tegevdirektor või nende asetäitjad töörühma aruteludel, et käsitleda esimeses lõigus osutatud tegevusega seotud küsimusi, sealhulgas selliste tegevuste eelarveaspekte, Europoli ülesehitust ning võimalikku uute üksuste ja erikeskuste loomist, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib asjakohasel juhul kutsuda oma koosolekutele teisi ajaomaseid isikuid;

b)

osaleb Euroopa Andmekaitseinspektor parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral töörühma aruteludel vähemalt kord aastas, et Europoli tegevusega seoses arutada üldisi küsimusi, mis on seotud füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, eriti isikuandmete kaitsega, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust;

c)

konsulteeritakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga seoses Europoli mitmeaastase programmiga vastavalt artikli 12 lõikele 1.

3.   Võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust, edastab Europol parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale teavitamise eesmärgil järgmised dokumendid:

a)

ohuhinnangud, strateegilised analüüsid ja üldolukorra aruanded, mis on seotud Europoli eesmärkidega, samuti Europoli tellitud uuringute ja hindamiste tulemused;

b)

artikli 25 lõike 1 kohaselt sõlmitud halduskokkulepped;

c)

artikli 12 lõikes 1 osutatud programmidokument, mis sisaldab Europoli mitmeaastast programmi ja aastast tööprogrammi;

d)

artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud Europoli aastane üldine tegevusaruanne;

e)

artikli 68 lõikes 1 osutatud hindamisaruanne, mille koostab komisjon.

4.   Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib nõuda muid asjakohaseid dokumente, mis on vajalikud töörühma ülesannete täitmiseks seoses Europoli tegevuse üle poliitilise järelevalve teostamisega, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (23) sätetest ei tulene teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 52 ja 67 kohaldamist.

5.   Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib koostada kokkuvõtlikke järeldusi Europoli tegevuse üle poliitilise järelevalve teostamise kohta ning esitada need järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele. Euroopa Parlament edastab need teavitamise eesmärgil nõukogule, komisjonile ja Europolile.

Artikkel 52

Euroopa Parlamendi õigus tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud teabega

1.   Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 51 parlamentaarse kontrolli teostamiseks võib lubada Euroopa Parlamendil taotluse korral tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud delikaatse salastamata teabega kooskõlas artikli 67 lõikes 1 osutatud reeglitega.

2.   Euroopa Parlamendi juurdepääs Europoli töödeldud ELi salastatud teabele on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise 12. märtsi 2014. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendis seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda, (24) ja selle puhul tuleb järgida käesoleva määruse artikli 67 lõikes 2 osutatud reegleid.

3.   Vajalikud üksikasjad Euroopa Parlamendi poolt lõigetes 1 ja 2 osutatud teabele juurdepääsu kohta on reguleeritud Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitavas töökorras.

IX PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 53

Üldsätted

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 73 lõike 4 kohaldamist, kohaldatakse Europoli töötajate suhtes, välja arvatud nende töötajate suhtes, kellel on 1. mail 2017. aastal kehtiv leping Europoli konventsiooniga asutatud Europoliga, personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud õigusnorme. Sellistele lepingutele kohaldatakse jätkuvalt nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti.

2.   Europoli personal koosneb ajutistest ja/või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu teavitatakse igal aastal tegevdirektori sõlmitud tähtajatutest lepingutest. Haldusnõukogu otsustab, millised ametikohtade loetelus ettenähtud ajutised ametikohad võib täita üksnes nende töötajatega, kes on tööle võetud liikmesriikide pädevatest asutustest. Kõnealustele ametikohtadele tööle võetud töötajad on ajutised töötajad ning nendega saab sõlmida üksnes tähtajalisi lepinguid, mida saab pikendada ühe korra kindlaksmääratud ajavahemikuks.

Artikkel 54

Tegevdirektor

1.   Tegevdirektor võetakse tööle Europoli ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust kandidaatide nimekirjast, mille esitab haldusnõukogu.

Nimekirja koostab haldusnõukogu moodustatud valikukomisjon, mis koosneb liikmesriikide nimetatud liikmetest ja komisjoni esindajast.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Europoli haldusnõukogu esimees.

Enne ametisse nimetamist võidakse nõukogu valitud kandidaat kutsuda Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni ette, kes esitab seejärel oma mittesiduva arvamuse.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpuks koostab komisjon koostöös haldusnõukoguga hinnangu, milles võetakse arvesse

a)

tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning

b)

Europoli edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.   Haldusnõukogu ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni nelja aasta võrra.

5.   Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti oma kavatsusest teha nõukogule ettepanek pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni ette.

6.   Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale korraldatud valikumenetluses.

7.   Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille nõukogu teeb haldusnõukogu ettepanekul. Kõnealusest otsusest teavitatakse Euroopa Parlamenti.

8.   Selleks, et esitada nõukogule oma ettepanekud, teeb haldusnõukogu otsused tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise või ametist tagandamise kohta oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 55

Tegevdirektori asetäitjad

1.   Tegevdirektorit abistavad kolm asetäitjat. Tegevdirektor määrab kindlaks nende ülesanded.

2.   Tegevdirektori asetäitjatele kohaldatakse artiklit 54. Enne nende ametisse nimetamist, ametiaja pikendamist või ametist tagandamist peetakse nõu tegevdirektoriga.

Artikkel 56

Riikide lähetatud eksperdid

1.   Europol võib kasutada riikide lähetatud eksperte.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse liikmesriikide ekspertide Europoli lähetamise reeglid.

X PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 57

Eelarve

1.   Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse Europoli tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Europoli eelarves.

2.   Europoli eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Europoli tulud liidu toetusest, mis on kantud liidu üldeelarvesse.

4.   Europol võib saada liidu rahalisi vahendeid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 61 osutatud Europoli finantsreeglitega ning liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega.

5.   Europoli kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.

6.   Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate suuremahuliste projektidega, võib jaotada mitut aastat hõlmavateks iga-aastasteks osamakseteks.

Artikkel 58

Eelarve koostamine

1.   Igal aastal koostab tegevdirektor Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.   Kõnealuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti ja edastab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3.   Haldusnõukogu edastab Europoli tulude ja kulude eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga aasta 31. märtsiks.

4.   Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos liidu üldeelarve projektiga.

5.   Eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad heaks Europoli toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu Europoli ametikohtade loetelu.

8.   Europoli eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Europoli eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vajalikud kohandused.

9.   Kõikide hoonetega seotud projektide suhtes, mis tõenäoliselt avaldavad Europoli eelarvele olulist mõju, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

Artikkel 59

Eelarve täitmine

1.   Europoli eelarvet täidab tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor edastab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogu asjakohase teabe kõigi hindamismenetluste tulemuste kohta.

Artikkel 60

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.   Europoli peaarvepidaja esitab esialgse raamatupidamisaruande eelarveaasta (n aasta) aruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (n + 1 aasta) 1. märtsiks.

2.   Europol esitab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise n aasta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale n + 1 aasta 31. märtsiks.

3.   Komisjoni peaarvepidaja esitab komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud Europoli esialgse raamatupidamise n aasta aruande kontrollikojale n + 1 aasta 31. märtsiks.

4.   Kui kontrollikoda on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (25) artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab Europoli peaarvepidaja Europoli lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab Europoli lõpliku raamatupidamise n aasta aruande kohta arvamuse.

6.   Europoli peaarvepidaja esitab lõpliku raamatupidamise n aasta aruande koos lõikes 5 osutatud haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele n + 1 aasta 1. juuliks.

7.   Lõplik raamatupidamise n aasta aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas n + 1 aasta 15. novembriks.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta n + 1 aasta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 109 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja n aasta eelarvet käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne n + 2 aasta 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele n aasta eelarve täitmisel.

Artikkel 61

Finantsreeglid

1.   Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei tohi lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks ja komisjon on eelnevalt andnud oma nõusoleku.

2.   Europol võib anda toetusi, mis seonduvad artiklis 4 osutatud ülesannete täitmisega.

3.   Liikmesriikidele võib ilma toetusetaotluse esitamise kutseta anda toetusi nende piiriüleste operatsioonide ja uurimiste läbiviimiseks ning koolituse pakkumiseks seoses artikli 4 lõike 1 punktides h ja i osutatud ülesannetega.

4.   Seoses ühiste uurimisrühmade tegevuse rahalise toetamisega kehtestavad Europol ja Eurojust ühiselt reeglid ja tingimused toetusetaotluste menetlemiseks.

XI PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 62

Õiguslik seisund

1.   Europol on liidu amet. Ta on juriidiline isik.

2.   Europolil on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mida selle riigi õigusnormid juriidilisele isikule võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.

3.   ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 6 (Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta) kohaselt on Europoli asukoht Haagis.

Artikkel 63

Privileegid ja immuniteedid

1.   Europoli ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).

2.   Kontaktametnike ja nende pereliikmete privileegide ja immuniteetide suhtes kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi ja teiste liikmesriikide vahelist kokkulepet. Kõnealuse kokkuleppega nähakse ette sellised privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 64

Keelte kasutamise kord

1.   Europoli suhtes kohaldatakse määrust nr 1 (26).

2.   Haldusnõukogu teeb oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega otsuse Europoli-sisese keelekorralduse kohta.

3.   Europoli tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 65

Läbipaistvus

1.   Europoli valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   14. detsembriks 2016 võtab haldusnõukogu vastu üksikasjalikud reeglid määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks Europoli dokumentide suhtes.

3.   Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud Europoli otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile ja hagi Euroopa Liidu Kohtule.

4.   Europol avaldab oma veebisaidil oma haldusnõukogu liikmete loetelu ja haldusnõukogu koosolekute tulemuste kokkuvõtted. Selliste kokkuvõtete avaldamisest loobutakse või avaldamist piiratakse kas ajutiselt või alaliselt, kui selline avaldamine võib ohustada Europoli ülesannete täitmist, võttes arvesse Europoli vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust ning operatiivset olemust.

Artikkel 66

Kelmuse ja pettusega võitlemine

1.   Selleks et tõhustada võitlust määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt kelmuse, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, ühineb Europol 30. oktoobriks 2017 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (27) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on Europolilt saanud liidu vahendeid.

3.   OLAF võib läbi viia juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Europoli rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Kõnealused juurdlused viiakse läbi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (28) sätetele ja menetlustele.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad Europoli ning liidu asutuste, kolmandate riikide asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega sõlmitavad töökorrad ning Europoli lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse kontrollikoda ja OLAFit viima vastavalt oma pädevusele läbi lõigetes 2 ja 3 osutatud auditeid ja juurdlusi.

Artikkel 67

Delikaatse salastamata teabe ja salastatud teabe kaitse reeglid

1.   Europol kehtestab vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustuse ning delikaatse salastamata teabe kaitsmise reeglid.

2.   Europol kehtestab reeglid ELi salastatud teabe kaitsmise kohta, mis on kooskõlas otsusega 2013/488/EL, et tagada sellise teabe samaväärne kaitse.

Artikkel 68

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon tagab, et 1. maiks 2022 ja seejärel iga viie aasta järel viiakse läbi hindamine, milles keskendutakse eelkõige Europoli ja tema töö mõjule, tulemuslikkusele ja tõhususele. Hindamisel võidakse eelkõige käsitleda võimalikku vajadust muuta Europoli struktuuri, toimimist, tegevusvaldkonda ja ülesandeid ning selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

2.   Komisjon edastab hindamisaruande haldusnõukogule. Haldusnõukogu esitab oma tähelepanekud aruande kohta kolme kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Komisjon edastab seejärel lõpliku hindamisaruande koos komisjoni järeldustega ja sellele lisatud haldusnõukogu tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule. Asjakohasel juhul hindamisaruanne avalikustatakse.

Artikkel 69

Haldusjuurdlused

Europoli tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 70

Peakorter

Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Europolile Madalmaade Kuningriigis antavaid ruume ja Madalmaade Kuningriigi pakutavaid vahendeid ning Madalmaade Kuningriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Europoli ja Madalmaade Kuningriigi vahelises peakorterilepingus, mis on kooskõlas protokolliga nr 6.

XII PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 71

Õigusjärglus

1.   Käesoleva määrusega loodud Europol on otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli õigusjärglane kõikide tema sõlmitud lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara suhtes.

2.   Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2009/371/JSK loodud Europol sõlmis enne 13. juunit 2016 või mille Europoli konventsiooniga asutatud Europol sõlmis enne 1. jaanuari 2010.

Artikkel 72

Üleminekukord seoses haldusnõukoguga

1.   Otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud haldusnõukogu liikmete ametiaeg lõpeb 1. mail 2017.

2.   Ajavahemikus alates 13. juunist 2016 kuni 1. maini 2017 otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud Europoli haldusnõukogu

a)

täidab haldusnõukogu ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 11;

b)

valmistab vastuvõtmiseks ette reeglid, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamist käesoleva määruse artikli 65 lõikes 2 osutatud Europoli dokumentidele, ja reeglid, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 67;

c)

valmistab ette muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud õigusaktid, eelkõige kõik IV peatükiga seotud meetmed, ning

d)

vaatab läbi haldusnõukogu poolt otsuse 2009/371/JSK alusel vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed, et käesoleva määruse artikli 10 alusel moodustatud haldusnõukogu saaks teha käesoleva määruse artikli 76 kohase otsuse.

3.   Komisjon võtab pärast 13. juunit 2016 viivitamata vajalikud meetmed, millega tagatakse, et vastavalt artiklile 10 moodustatud haldusnõukogu alustab oma tööd 1. mail 2017.

4.   Liikmesriigid teatavad 14. detsembriks 2016 komisjonile nende isikute nimed, kelle nad on määranud vastavalt artiklile 10 haldusnõukogu liikmeteks ja asendusliikmeteks.

5.   Artikli 10 alusel moodustatud haldusnõukogu esimene koosolek toimub 1. mail 2017. Vajaduse korral teeb haldusnõukogu sellel koosolekul artiklis 76 osutatud otsused.

Artikkel 73

Üleminekukord seoses tegevdirektori, tegevdirektori asetäitjate ja töötajatega

1.   Otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud Europoli direktorile määratakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 16 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb ajavahemikul 13. juunist 2016 kuni 1. maini 2017, pikendatakse seda automaatselt kuni 1. maini 2018.

2.   Kui otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor ei soovi või ei saa käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseda, määrab haldusnõukogu tegevdirektori kohusetäitja, kes täidab tegevdirektorile määratud ülesandeid kõige rohkem 18 kuu jooksul kuni käesoleva määruse artikli 54 lõikes 2 osutatud isik on ametisse nimetatud.

3.   Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud tegevdirektori asetäitjate suhtes.

4.   Kooskõlas muude teenistujate teenistustingimustega pakub selle artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus kõikidele inimestele, kes 1. mail 2017 töötavad Europoli konventsiooniga asutatud Europoli sõlmitud tähtajatu lepingu alusel kohalike teenistujatena, võimaluse asuda tähtajatu lepingu alusel tööle ajutise või lepingulise töötajana. Tööpakkumise aluseks on tööülesanded, mida täidetakse ajutise või lepingulise töötajana. Asjaomane leping jõustub hiljemalt 1. mail 2018. Töötaja, kes ei võta vastu käesolevas lõikes osutatud pakkumist, võib säilitada Europoliga lepingulise suhte vastavalt artikli 53 lõikele 1.

Artikkel 74

Üleminekusätted seoses eelarvega

Otsuse 2009/371/JSK artikli 42 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub kooskõlas artiklis 43 kehtestatud reeglitega.

XIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 75

Asendamine ja kehtetuks tunnistamine

1.   Otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK asendatakse alates 1. maist 2017 nende liikmesriikide puhul, kellele käesolev määrus on siduv.

Otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK tunnistatakse seetõttu alates 1. maist 2017 kehtetuks.

2.   Liikmesriikide puhul, kellele käesolev määrus on siduv, käsitatakse viiteid lõikes 1 osutatud otsustele viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 76

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade jõusse jäämine

Otsuse 2009/371/JSK alusel haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed jäävad pärast 1. maid 2017 jõusse, kui haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 77

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 1. maist 2017.

Artikleid 71, 72 ja 73 kohaldatakse alates 13. juunist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 11. mai 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT


(1)  Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. märtsi 2016. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 11. mai 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

(3)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.

(4)  ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

(5)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/934/JSK, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist (ELT L 325, 11.12.2009, lk 6).

(6)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/935/JSK, millega määratakse kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped (ELT L 325, 11.12.2009, lk 12).

(7)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/936/JSK, millega võetakse vastu Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevad rakenduseeskirjad (ELT L 325, 11.12.2009, lk 14).

(8)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/968/JSK, millega võetakse vastu Europoli teabe konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad (ELT L 332, 17.12.2009, lk 17).

(9)  Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(10)  Nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(13)  Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitus liikmesriikidele nr R(87) 15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.

(14)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(15)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(16)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(18)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274,15.10.2013, lk 1).

(19)  Nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akt, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad (EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23).

(20)  Nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsus 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest määrates Europoli eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks (ELT L 185, 16.7.2005, lk 35).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(22)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(24)  ELT C 95, 1.4.2014, lk 1.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(26)  Määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

(27)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(28)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


I LISA

Artikli 3 lõikes 1 osutatud kuriteoliikide loetelu

Terrorism;

organiseeritud kuritegevus;

ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega;

rahapesu;

tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus;

immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine;

inimkaubandus;

mootorsõidukitega seotud kuritegevus;

tahtlik tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine;

ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;

rassism ja ksenofoobia;

rööv ja vargus raskendavatel asjaoludel;

ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega;

kelmus ja pettus;

liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;

siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga manipuleerimine;

väljapressimine ja raha väljapressimine;

toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine;

haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine;

raha ja maksevahendi võltsimine;

arvutikuriteod;

korruptsioon;

ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega;

ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega;

ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega;

keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus;

ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;

seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste kuritarvitamist kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod.


II LISA

A.   Isikuandmete kategooriad ja selliste andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud võrdlemise eesmärgil.

1.

Võrdlemiseks kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud

a)

isikutega, keda asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b)

isikutega, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid.

2.

Punktis 1 osutatud isikutega seotud andmed võivad sisaldada üksnes järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a)

perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b)

sünniaeg ja -koht;

c)

kodakondsus;

d)

sugu;

e)

asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f)

sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid ja passiandmed ning

g)

vajaduse korral muud tunnused, mis võivad olla abiks isiku tuvastamisel, sealhulgas kõik konkreetsed ja objektiivsed füüsilised tunnused, mis on muutumatud, näiteks sõrmejäljed ja DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeerivast osast).

3.

Lisaks punktis 2 nimetatud andmetele võib koguda ja töödelda punktis 1 osutatud isikute järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a)

kuriteod, väidetavad kuriteod ning millal, kus ja kuidas need (väidetavalt) toime pandi;

b)

vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada nende kuritegude toimepanemiseks, sealhulgas teave juriidiliste isikute kohta;

c)

juhtumit uurivad asutused ja nende kasutatavate toimikute viited;

d)

kahtlustus isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

e)

süüdimõistmised, kui need on seotud Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegudega;

f)

andmed sisestanud pool.

Selliseid andmeid võib Europolile esitada ka siis, kui need ei sisalda veel ühtegi viidet isikutele.

4.

Europoli või riikliku üksuse valduses olevat lisateavet punktis 1 osutatud isikute kohta võib edastada teisele riiklikule üksusele või Europolile, kui nad seda taotlevad. Riiklikud üksused järgivad seejuures oma riigi õigust.

5.

Kui menetlus asjaomase isiku vastu on lõplikult lõpetatud või kui isik mõistetakse lõplikult õigeks, siis kustutatakse selle juhtumiga seotud andmed, mille kohta üks nimetatud otsustest on tehtud.

B.   Isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda strateegilise või temaatilise analüüsi, operatiivanalüüsi tegemiseks või teabevahetuse hõlbustamise eesmärgil (nagu on osutatud artikli 18 lõike 2 punktides b, c ja d).

1.

Strateegilise või temaatilise analüüsi, operatiivanalüüsi tegemiseks või liikmesriikide, Europoli, teiste liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise teabevahetuse hõlbustamise eesmärgil kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud

a)

isikutega, keda asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b)

isikutega, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid;

c)

isikud, keda võidakse uurimise käigus kutsuda tunnistusi andma seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega;

d)

isikud, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos;

e)

isikud, kes on asjaomase isikuga ühenduses või tema kaaslased, ning

f)

isikud, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet.

2.

Punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikute kategooriate puhul võib töödelda järgmisi isikuandmete kategooriaid, sealhulgas seonduvaid haldusandmeid:

a)

isikuandmed:

i)

praegused ja endised perekonnanimed;

ii)

praegused ja endised eesnimed;

iii)

neiupõlvenimi;

iv)

isa nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

v)

ema nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

vi)

sugu;

vii)

sünnikuupäev;

viii)

sünnikoht;

ix)

kodakondsus;

x)

perekonnaseis;

xi)

varjunimi;

xii)

hüüdnimi;

xiii)

väljamõeldud või vale nimi;

xiv)

praegune ja endine elukoht ja/või asukoht;

b)

füüsilised tunnused:

i)

füüsilised tunnused;

ii)

eritunnused (sünnimärgid, armid, tätoveeringud jne);

c)

isiku tuvastamise vahendid:

i)

isikut tõendavad dokumendid / juhiluba;

ii)

riikliku isikutunnistuse / passi number;

iii)

riiklik isikukood / sotsiaalkindlustuse number, olemasolu korral;

iv)

visuaalsed kujutised ja muu teave välimuse kohta;

v)

ekspertiisi abil isiku tuvastamiseks kasutatav teave, nagu sõrmejäljed, DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeeritavast osast), hääleprofiil, veregrupp, teave hammaste kohta;

d)

amet ja oskused:

i)

praegune töökoht ja amet;

ii)

endine töökoht ja amet;

iii)

haridus (kool/ülikool/kutseharidus);

iv)

kvalifikatsioonid;

v)

oskused ja muud teadmiste valdkonnad (keel/muu);

e)

majanduslik ja finantsteave:

i)

finantsandmed (pangakontod ja -koodid, krediitkaardid jne);

ii)

sularahavahendid;

iii)

aktsiad / muu vara;

iv)

andmed kinnisvara kohta;

v)

seosed ettevõtetega;

vi)

panga- ja krediidikontaktid;

vii)

maksuandmed;

viii)

muu teave, millest selgub isiku finantsasjade korraldus;

f)

käitumisalane teave:

i)

elustiil (näiteks elamine üle oma võimete) ja tavapärane käitumine;

ii)

liikumine;

iii)

sageli külastatavad kohad;

iv)

relvad ja muud ohtlikud vahendid;

v)

ohtlikkuse aste;

vi)

konkreetsed ohud, nagu põgenemise tõenäolisus, topeltagentide kasutamine, sidemed õiguskaitsetöötajatega;

vii)

kriminaalsed käitumisjooned ja profiilid;

viii)

narkootikumide kuritarvitamine,

g)

isikuga ühenduses olevad isikud või tema kaaslased, sealhulgas sellise ühenduse liik ja laad;

h)

kasutatavad sidevahendid, näiteks telefon (laua-/mobiiltelefon), faks, piipar, e-post, postiaadress, internetiühendus(ed);

i)

kasutatavad transpordivahendid, nagu sõidukid, laevad, õhusõidukid, sealhulgas teave selliste transpordivahendite tuvastamiseks (registreerimisnumbrid);

j)

teave kuritegeliku tegevuse kohta:

i)

varasemad süüdimõistvad kohtuotsused;

ii)

kuritegelikus tegevuses osalemise kahtlus;

iii)

toimimisviisid;

iv)

vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada kuriteo ettevalmistamiseks ja/või toimepanemiseks;

v)

kuritegeliku grupi/organisatsiooni liikmelisus ja positsioon asjaomases grupis/organisatsioonis;

vi)

roll kuritegelikus organisatsioonis;

vii)

kuritegeliku tegevuse geograafiline ulatus;

viii)

uurimise käigus kogutud materjal, näiteks videomaterjal ja fotod;

k)

viited muudele andmebaasidele, kus isiku kohta teavet säilitatakse:

i)

Europol;

ii)

politsei- ja tolliasutused;

iii)

muud õiguskaitseasutused;

iv)

rahvusvahelised organisatsioonid;

v)

avalik-õiguslikud asutused;

vi)

eraõiguslikud asutused;

l)

teave juriidiliste isikute kohta, kes on seotud punktides e ja j osutatud teabega:

i)

juriidilise isiku nimetus;

ii)

asukoht;

iii)

asutamise kuupäev ja koht;

iv)

administratiivne registreerimisnumber;

v)

õiguslik vorm;

vi)

kapital;

vii)

tegevusvaldkond;

viii)

asutamisriigis asuvad ja rahvusvahelised tütarettevõtjad;

ix)

juhid;

x)

seosed pankadega.

3.

Punkti 1 alapunktis e osutatud isikud, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, on isikud, kelle puhul on piisav alus eeldada, et nende käest võib saada punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega seotud ja analüüsimiseks asjakohast teavet, tingimusel et nad ei kuulu ühte punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f osutatud isikute kategooriasse. Isikuga ühenduses olevad isikud on need isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega juhuslikult kokku. Tema kaaslased on isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega korrapäraselt kokku.

Isikute puhul, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, võib punktis 2 osutatud andmeid vajaduse korral säilitada, kui on alust arvata, et neid vajatakse kõnealuste isikute ning punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikute asjaomase suhte analüüsimiseks. Sellega seoses tuleks võtta arvesse järgmist:

a)

selline suhe tuleb täpsustada nii kiiresti kui võimalik;

b)

kui eeldus, et asjaomane suhe on olemas, osutub alusetuks, tuleb punktis 2 osutatud andmed viivitamata kustutada;

c)

säilitada võib kõiki punktis 2 osutatud andmeid, kui isikuid, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises, või need isikud on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud või kui on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime selliseid kuritegusid;

d)

säilitada ei tohi punktis 2 osutatud andmeid isikute kohta, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, samuti isikute kohta, kellega tema kaaslane on ühenduses või kes on tema kaaslase kaaslased, välja arvatud andmed punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega ühenduses oleku või nende kaaslaseks oleku liigi ja laadi kohta;

e)

kui eelmistes punktides osutatud täpsustusi ei ole võimalik saada, võetakse seda arvesse, kui tehakse otsus andmete vajalikkuse ja edaspidiseks analüüsimiseks säilitamise ulatuse üle.

4.

Punkti 1 alapunktis d osutatud isikute kohta, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos, võib säilitada punkti 2 alapunkti a kuni punkti 2 alapunkti c taande iii kohaseid andmeid ning samuti järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid:

a)

kannatanud isiku tuvastamise andmed;

b)

kannatanuks osutumise põhjus;

c)

kahju (füüsiline/rahaline/psühholoogiline/muu);

d)

kas tuleb tagada anonüümsus;

e)

kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

f)

kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud punkti 1 alapunktis d osutatud isikud või mis on nende kaudu saadud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kui on vaja tuvastada punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikuid.

Vajaduse korral võib säilitada muid punktis 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui kannatanute või potentsiaalsete kannatanute rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

5.

Punkti 1 alapunktis c osutatud isikute kohta, keda võidakse kutsuda uurimise käigus tunnistusi andma seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega, võib säilitada punkti 2 alapunktist a kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)

kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud kõnealused isikud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili;

b)

kas tuleb tagada anonüümsus;

c)

kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

d)

uus identiteet;

e)

kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel.

Vajaduse korral võib säilitada muid punktis 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui tunnistajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

6.

Punkti 1 alapunktis c osutatud isikute kohta, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet, võib säilitada punkti 2 alapunktist a kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)

kodeeritud isikuandmed;

b)

antud teabe liik;

c)

kas tuleb tagada anonüümsus;

d)

kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

e)

uus identiteet;

f)

kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

g)

negatiivsed kogemused;

h)

tasu (rahaline/soodustused).

Vajaduse korral võib säilitada muid punktis 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui teavitajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

7.

Kui analüüsimise käigus mis tahes ajal selgub tõsiste ja kinnitavate tõendite põhjal, et isik, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili, tuleks liigitada mõnda teise käesolevas lisas esitatud isikute kategooriasse kui see, kuhu ta oli algselt liigitatud, võib Europol töödelda üksnes neid isikuandmeid, mida on uue kategooria puhul lubatud töödelda, ning kõik muud andmed tuleb kustutada.

Kui selliste tõendite põhjal selgub, et isik tuleks liigitada kahte või enamasse käesolevas lisas esitatud kategooriasse, võib Europol töödelda kõiki andmeid, mida on selliste kategooriate puhul lubatud töödelda.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/115


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/795,

11. aprill 2016,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõikega 3 sätestatakse, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed toetuste kehtestamise kohta.

(2)

Nõukogu määruse (EL) nr 1370/2013 (1) artiklitega 5 ja 6 on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 (2) sätestatud koolipuuvilja ja -köögivilja kava ning koolipiima kava raames antava liidu toetuse suurus, teatud reeglid toetuse ulatuse ja toetuse liikmesriikidele eraldamise kohta koolipuuvilja ja -köögivilja kava puhul ning koolipiima kava raames toetuskõlblike toodete maksimaalne kogus.

(3)

Määruse (EL) nr 1308/2013 (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/791) (3) II osa I jaotise II peatüki 1. jaoga nähakse ette liidu toetuse uus ühine raamistik lastele haridusasutustes puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ja banaanisektori värskete toodete („koolipuuviljad ja -köögiviljad“) ning piima ja piimatoodete („koolipiim“) pakkumiseks („koolikava“).

(4)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 nähakse ette liidu toetus kaasnevateks haridusmeetmeteks, millega toetatakse koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima pakkumist ja jagamist, samuti liidu toetus teatavate nimetatud pakkumise ja jagamisega seonduvate kulude katmiseks. Selleks et tagada eelarve tõhus haldamine, tuleks nimetatud kaasnevate haridusmeetmete ja seonduvate kulude rahastamiseks ette nähtud liidu toetusele kehtestada ülemmäär.

(5)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 nähakse ette liidu toetus lastele haridusasutustes joogipiima ja selle laktoosivabade alternatiivide pakkumiseks ja jagamiseks ning lubatakse liikmesriikidel näha ette teatavate muude piimatoodete kui nimetatud joogipiim ning kõnealuse määruse V lisas loetletud toodete jagamine. Ehkki määrusega (EL) nr 1308/2013 ei nähta ette liidu toetuse ülemmäärasid põllumajandustoodetele, piiratakse kõnealuse määrusega selle V lisas loetletud mittepõllumajanduslike toodete puhul liidu toetuse andmist piimakomponendile. Selleks et tagada kõnealuse toetuse nõuetekohane toimimine ning koolikava haldamise paindlikkus, tuleks kehtestada nimetatud piimakomponendi jaoks ette nähtud liidu toetuse ülemmäär.

(6)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 sätestatakse liidu toetuse aastane ülemmäär liidu kohta tervikuna ning objektiivsed kriteeriumid selle jaotamiseks liikmesriikide vahel. Seetõttu tuleks iga liikmesriigi kohta kehtestada iga-aastased soovituslikud eraldised. Selleks et väikese rahvaarvuga liikmesriigid saaksid rakendada kulutõhusat kava, tuleks kehtestada liidu toetuse miinimumsumma, mida nimetatud liikmesriikidel on õigus saada. Kuna Horvaatia ühines liiduga 1. juulil 2013, ei peaks tema suhtes lastele piima ja piimatoodete pakkumise liidu toetuse varasema kasutamise kriteeriumi kohaldama kuni 1. augustini 2023.

(7)

Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine, tuleks määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud piirides näha ette soovituslike eraldiste, mida liikmesriigid ei ole taotlenud, täielik või osaline ümberjagamine teistele liikmesriikidele, ületamata seejuures määruses (EL) nr 1308/2013 ette nähtud üldist iga-aastast liidu toetuse ülemmäära.

(8)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses liidu toetuse ülemmäära kehtestamisega seonduvate kulude kategooriate kaupa, pärast kuue aastast üleminekuperioodi liidu toetuse soovituslike eraldiste kehtestamisega igale liikmesriigile, uute soovituslike eraldiste kehtestamisega, kui see on vajalik ning hindamise põhjal, liikmesriikide vahel soovituslike eraldiste ümberjagamiseks vajalike meetmetega ning iga liikmesriigi kohta lõplike eraldiste kehtestamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4).

(9)

Määrust (EL) nr 1370/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta. Selleks et võtta arvesse õppeaasta perioodilisust, tuleks uusi norme hakata kohaldama alates 1. augustist 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1370/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1370/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Toetus koolipuuvilja ja -köögivilja ja koolipiima pakkumiseks, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvateks kuludeks

1.   Liidu toetus kaasnevate haridusmeetmete rahastamiseks, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõike 1 punktis b, ei tohi ületada 15 % liikmesriikide iga-aastastest lõplikest eraldistest, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 6.

2.   Liidu toetus seonduvate kulude jaoks, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõike 1 punktis c, ei tohi kogusummas ületada 10 % liikmesriikide iga-aastastest lõplikest eraldistest, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 6.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse liidu toetuse ülemmäär selliste kulude kategooriate kaupa protsendina liikmesriikide iga-aastastest lõplikest eraldistest või protsendina asjaomaste toodete maksumusest.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Liidu toetuse summa määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 5 osutatud toodete piimakomponendile ei tohi ületada 27 eurot 100 kg kohta.

4.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 1 osutatud toetus eraldatakse igale liikmesriigile kooskõlas käesoleva lõikega ja võttes arvesse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kriteeriume.

Ajavahemikuks 1. augustist 2017 kuni 31. juulini 2023 on toetuse soovituslikud eraldised, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõike 1 teise lõigu punktides a ja b, iga liikmesriigi kohta sätestatud I lisas. Kõnealusel ajavahemikul määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõike 2 esimese lõigu punkti c Horvaatia suhtes ei kohaldata.

Komisjon võtab alates 1. augustist 2023 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõike 2 esimeses lõigus osutatud kriteeriumide põhjal iga liikmesriigi kohta kõnealuse määruse artikli 23a lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud toetuse soovituslikud eraldised. Iga liikmesriik saab siiski vähemalt 290 000 euro ulatuses liidu toetust koolipuuvilja ja -köögivilja jagamiseks ning vähemalt 193 000 euro ulatuses liidu toetust koolipiima jagamiseks, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 2.

Komisjon hindab seejärel vähemalt iga kolme aasta tagant, kas nimetatud soovituslikud eraldised on jätkuvalt vastavuses määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõikes 2 sätestatud kriteeriumidega. Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse uued soovituslikud eraldised.

Käesolevas lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Kui liikmesriik ei ole konkreetse aasta kohta esitanud taotlust vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõikele 3 või on taotlenud ainult osa oma käesoleva artikli lõikes 4 osutatud soovituslikust eraldisest, jagab komisjon kõnealuse soovitusliku eraldise või selle taotlemata osa ümber neile liikmesriikidele, kes on teatanud oma valmisolekust kasutada rohkem kui nende soovituslik eraldis.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu selliseks ümberjagamiseks vajalikud meetmed, mis tuginevad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud kriteeriumile ja on piiratud vastavalt käesoleva artikli lõikes 6 osutatud liidu toetuse lõpliku eraldise kasutamise tasemele asjaomase liikmesriigi poolt selleks kooliaastaks, mis lõppes enne iga-aastase liidu toetuse taotluse esitamist.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Pärast liikmesriikidelt taotluse saamist, kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõikega 3, võtab komisjon igal aastal vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse koolipuuvilja ja -köögiviljale ja koolipiimale antava toetuse lõplik jaotamine osalevate liikmesriikide vahel määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõikes 1 sätestatud piirides, võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmisi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

2)

Lisatakse järgmine lisa:

„I LISA

SOOVITUSLIKUD ERALDISED

ajavahemikuks 1. august 2017 – 31. juuli 2023

(osutatud artikli 5 lõike 4 teises lõigus)

Liikmesriik

Soovituslikud eraldised koolipuuvilja ja -köögivilja jaoks

Soovituslikud eraldised koolipiima jaoks

Belgia

3 367 930

1 650 729

Bulgaaria

2 093 779

1 020 451

Tšehhi Vabariik

3 123 230

1 600 707

Taani

1 807 661

1 460 645

Saksamaa

19 696 932

9 404 154

Eesti

439 163

700 309

Iirimaa

1 757 779

900 398

Kreeka

3 218 885

1 550 685

Hispaania

12 932 647

6 302 784

Prantsusmaa

22 488 086

12 625 577

Horvaatia

1 360 232

800 354

Itaalia

16 711 302

8 003 535

Küpros

290 000

500 221

Läti

633 672

700 309

Leedu

900 888

1 032 456

Luksemburg

290 000

193 000

Ungari

3 029 587

1 756 776

Malta

290 000

193 000

Madalmaad

5 431 641

2 401 061

Austria

2 238 064

1 100 486

Poola

11 639 985

10 204 507

Portugal

3 283 397

2 220 981

Rumeenia

6 866 848

10 399 594

Sloveenia

554 020

320 141

Slovakkia

1 708 720

900 398

Soome

1 599 047

3 824 689

Rootsi

2 854 972

8 427 723

Ühendkuningriik

19 391 534

9 804 331

Kokku

150 000 000

100 000 000 “

3)

Lisa nummerdatakse ümber II lisaks.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 11. aprill 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M. H. P. VAN DAM


(1)  Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 346, 20.12.2013, lk 12).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/791, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1308/2013 ning (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima jaotamise toetuskava osas (vt käesoeva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).