20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/776,

29. aprill 2016,

Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit ja Cooki saarte valitsus pidasid läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping“) ja selle rakendamise protokolli üle (edaspidi „protokoll“), millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Cooki saarte suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2)	Läbirääkimised viidi edukalt lõpule ning leping ja protokoll parafeeriti 21. oktoobril 2015.

(3)	Lepingu artiklis 16 ja protokolli artiklis 12 nähakse ette lepingu ja protokolli ajutine kohaldamine alates nende allkirjastamise kuupäevast.

(4)	Leping ja protokoll tuleks allkirjastada ning neid tuleks kohaldada ajutiselt kuni nende sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, tingimusel et nimetatud leping ja protokoll sõlmitakse.

Lepingu ja protokolli tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule ja protokollile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Lepingut ja protokolli kohaldatakse ajutiselt alates nende allkirjastamise kuupäevast kuni nende sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni (1).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. aprill 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A. G. KOENDERS

(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ja protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/3

Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vaheline

SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPING

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“) ja

COOKI SAARTE VALITSUS (edaspidi „Cooki saared“),

(edaspidi „lepinguosalised“),

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid liidu ja Cooki saarte vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tugevdada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu säästvamalt kasutada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkulepet,

TUNNUSTADES asjaolu, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohaselt teostavad Cooki saared oma suveräänseid õigusi või neil on jurisdiktsioon lähtejoonest kuni 200 meremiilini ulatuvas vööndis,

OTSUSTADES kohaldada selliste asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide otsuseid ja soovitusi, mille liikmed lepinguosalised on,

OLLES TEADLIKUD Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere bioloogiliste ressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et selline koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

KAVATSEDES alustada sellise koostöö saavutamiseks Cooki saarte kalanduspoliitika elluviimiseks vajalikku dialoogi, millesse kaasatakse kodanikuühiskonna esindajad,

SOOVIDES määrata kindlaks reeglid ja tingimused, millega reguleeritakse liidu laevade kalapüüki Cooki saarte püügipiirkonna vetes, ning liidu toetus vastutustundlikule kalapüügile kõnealustes vetes,

OLLES OTSUSTANUD tihendada majanduskoostööd kalantööstuses ja sellega seotud valdkondades lepinguosaliste ettevõtjate vahelise koostöö edendamise kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Cooki saarte ametiasutused“– Cooki saarte mereressursside ministeerium;

b) „liidu ametiasutused“– Euroopa Komisjon;

c) „kalapüük“– i) kalade otsimine, püük, välja tõmbamine või kogumine; ii) kalade otsimise, püügi, välja tõmbamise või kogumise katse; iii) iga tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on kalade asukoha kindlaksmääramine või nende püük, väljatõmbamine või kogumine mis tahes eesmärgil; iv) peibutuspüügivahendite või nendega seotud elektrooniliste seadmete nagu raadiomajakad paigaldamine, otsimine või eemaldamine; v) tegevus merel, mida sooritatakse käesolevas punktis kirjeldatud tegevuste toetamiseks või ettevalmistamiseks, või vi) õhusõiduki kasutamine seoses käesolevas punktis kirjeldatud mis tahes tegevusega;

d) „kalalaev“– iga laev, veesõiduk või muu alus, mida kalapüügiks kasutatakse, ning mille varustus on ette nähtud või on seda tüüpi, mida tavaliselt kasutatakse töönduslikuks kalapüügiks või sellega seotud tegevusteks;

e) „liidu laev“– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

f) „Cooki saarte püügipiirkonna veed“– Cooki saarte suveräänsete õiguste või kalandusjurisdiktsiooni all olevad veed;

g) „Cooki saarte püügipiirkond“– see osa Cooki saarte püügipiirkonna vetest, kus Cooki saared lubavad liidu laevadel kala püüda, nagu on kirjeldatud käesoleva lepingu protokollis ja lisas;

h) „laevaomanik“– kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda haldav ja kontrolliv isik;

i) „erakorralised asjaolud“– asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad kalapüüki Cooki saarte püügipiirkonnas.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, reeglid ja menetlused, millega reguleeritakse,

a)	millistel tingimustel võivad liidu laevad Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüda;

b)	kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, teadus- ja tehnikakoostööd, mille eesmärk on edendada Cooki saarte püügipiirkonna vetes vastutustundlikku kalapüüki, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning arendada Cooki saarte kalandussektorit;

kalapüügi majandamis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetega seotud koostööd Cooki saarte püügipiirkonna vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine ning kalavarude säilitamise ja kalapüügi majandamise meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise tõhusus.

Artikkel 3

Lepingu rakendamise põhimõtted ja põhieesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Cooki saarte vetes FAO vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Cooki saarte ametiasutused kohustuvad mitte andma käesolevast lepingust soodsamaid tingimusi oma püügipiirkonnas tegutsevatele muude välisriikide laevastikele, mille laevad on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva lepingu ja selle rakendamise protokolliga hõlmatud laevad ja mis püüavad samu liike.

3. Läbipaistvuse huvides kohustuvad Cooki saared avalikustama kõik kokkulepped, millega lubatakse välisriikide laevastikel püüda kala tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Asjakohase teabe püügivõimsuse kohta Cooki saarte vetes vaatab läbi ühiskomitee.

4. Lepinguosalised kohustuvad rakendama käesolevat lepingut kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, mis käsitleb inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlustele.

5. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

6. Liidu laevadele tööle võetud kõikide meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, eelkõige seoses töötajate ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigusega ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

7. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne iga otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames.

Artikkel 4

Liidu laevade juurdepääs Cooki saarte püügipiirkonnale

1. Liidu laevad võivad Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljaantud kalapüügiluba. Igasugune püügitegevus väljaspool käesoleva lepingu raamistikku on keelatud.

2. Cooki saarte ametiasutused annavad liidu laevadele kalapüügiloa ainult käesoleva lepingu kohaselt. Kalapüügilubade andmine liidu laevadele väljaspool käesoleva lepingu raamistikku, eelkõige eralitsentside vormis, on keelatud.

3. Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 5

Rahaline toetus

1. Liit annab Cooki saartele rahalist toetust vastavalt käesoleva lepingu protokollis ja lisas sätestatud tingimustele, et

a)	maksta osa liidu laevade Cooki saarte püügipiirkonnale ja kalavarudele juurdepääsu tasust, sõltumata laevaomanike poolt makstavatest juurdepääsutasudest ja

b)	suurendada valdkondliku toetuse kaudu Cooki saarte suutlikkust töötada välja säästev kalanduspoliitika.

2. Valdkonna toetamiseks lõike 1 punktis b osutatud rahaline toetus

a)	ei ole seotud lõike 1 punktis a osutatud juurdepääsutasudega ning

b)	on kindlaks määratud ja sõltub Cooki saarte valdkondliku toetuse eesmärkide saavutamisest käesoleva lepingu protokolli ning iga-aastase ja mitmeaastase tegevuskavaga ette nähtud rakenduskorra kohaselt.

3. Liidu rahalist toetust makstakse vastavalt protokollile igal aastal.

Ühiskomitee võib lõike 1 punktis a osutatud rahalise toetuse summat korrigeerida järgmistel juhtudel:

1)	liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste vähendamine asjaomaste kalavarude majandamiseks, kui seda peetakse parimate olemasolevate teaduslike nõuannete alusel varude säilitamise ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks, või

2)	liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste suurendamine, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel võimaldab.

Lõike 1 punktis b osutatud rahalise toetuse summat võib korrigeerida Cooki saarte valdkondliku kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks ettenähtud toetuse maksmise tingimuste ümberhindamise tulemusena, kui ühiskomitee tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade konkreetsed tulemused selleks alust annavad.

c)	Rahalise toetuse maksmise võib peatada artiklite 13 ja 14 kohaldamise korral.

Artikkel 6

Ühiskomitee

1. Ühiskomiteesse kuuluvad liidu ja Cooki saarte asjakohased esindajad. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu kohaldamise järelevalve eest ja võib vastu võtta protokolli, lisa ja liidete muudatusi.

2. Ühiskomitee järelevalvetegevus hõlmab eelkõige järgmist:

a)	lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise järelevalve, eriti artikli 5 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste tegevuskavade koostamine ning nende rakendamise hindamine;

b)	vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

c)	tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina.

3. Ühiskomitee otsustajaroll seisneb käesoleva lepingu protokolli, lisade ja liidete selliste muudatuste heakskiitmisel, mis on seotud järgmisega:

a)	kalapüügivõimaluste ja sellega seotud rahalise toetuse läbivaatamine;

b)	valdkondliku toetuse rakenduskord;

c)	liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja viisid.

4. Ühiskomitee lähtub oma tegevuses käesoleva lepingu eesmärkidest ja asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastuvõetud reeglitest ning võttes arvesse artiklis 8 osutatud teadusliku konsulteerimise tulemusi.

5. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Cooki saartel ja liidus või mõnes muus lepinguosaliste poolt kokkulepitud paigas ning kohtumist juhatab kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb kokku ühiskomitee erakorraline kohtumine. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel ning need esitatakse kohtumise protokolli lisas. Otsused jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele nende jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

6. Ühiskomitee võib vastu võtta oma töökorra.

Artikkel 7

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete hõlbustamiseks ja edendamiseks peavad nad üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemisega seotud teabe vahetamist.

3. Lepinguosalised püüavad asjakohasel juhul luua soodsaid tingimusi oma äriühingute sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kannustavad asjakohasel juhul asutama vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, järgides süsteemselt Cooki saarte ja liidu õigusakte.

Artikkel 8

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepinguga hõlmatud ajavahemiku jooksul panustavad liit ja Cooki saared koostöösse, et jälgida kalavarude arengut Cooki saarte vetes.

2. Lepinguosalised kohustuvad vajaduse korral teineteisega konsulteerima ühise teadusliku töörühma või asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames, et tugevdada Vaikse ookeani lääne- ja keskosas mere bioloogiliste ressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 9

Koostöö seire, kontrolli ja järelevalve korraldamisel kalapüügi üle ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse korraldamisel

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks.

Artikkel 10

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, kõnealuses aluslepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Cooki saarte territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Kohaldatav õigus

1. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, järgivad Cooki saarte püügipiirkonnas tegutsevad liidu laevad Cooki saartel kohaldatavaid õigusnorme. Cooki saarte ametiasutused esitavad liidu ametiasutustele Cooki saartel kohaldatavad õigusnormid.

2. Cooki saared kohustuvad võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada käesoleva lepinguga ette nähtud kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate sätete tõhus rakendamine. Liidu laevad teevad koostööd Cooki saarte ametiasutustega, kes vastutavad asjaomase seire, kontrolli ja järelevalve eest.

3. Liit kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ja õigusakte, mis käsitlevad kalapüüki Cooki saarte püügipiirkonna vetes.

4. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne iga otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest muudatustest oma kalanduspoliitikas või kalandusalastes õigusaktides, mis võivad mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames. Cooki saarte õigusaktide muudatusi või uusi õigusakte, mis mõjutavad liidu laevade tegevust, kohaldatakse liidu laevade suhtes alates kuuekümnendast (60) päevast pärast seda, kui liidu ametiasutused on saanud Cooki saartelt asjakohase teate.

Artikkel 12

Kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kaheksa aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast. See pikeneb automaatselt järgmiseks kaheksaks aastaks, kui ei teatata lepingu lõpetamisest kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 13

Lepingu peatamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada

a)	erakorraliste asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Cooki saarte püügipiirkonnas või

b)	lepinguosaliste erimeelsuste korral käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle või

c)	kui üks lepinguosalistest rikub käesolevat lepingut, eelkõige selle artikli 3 lõiget 4, milles käsitletakse inimõiguste austamist või

d)	kui käesoleva lepingu sõlmimiseni viinud poliitilisi suuniseid märkimisväärselt muudetakse ning see ajendab üht lepinguosalistest taotlema lepingu muutmist.

2. Asjaomane lepinguosaline annab lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme(3) kuu möödumisel teate kättesaamisest. Eelmises lõikes osutatud teate saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda kolme (3) kuu jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

3. Kui erimeelsuste osas ei jõuta mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni ja lepingu kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised üksteisega konsulteerimist, et leida vaidlusele lahendus. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, vähendatakse artiklis 5 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil lepingu kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 14

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise lõpetada

a)	erakorraliste asjaolude korral,

b)	asjaomaste varude vähenemise korral,

c)	liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste alakasutamise korral või

d)	suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi võitluses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügiga.

2. Asjaomane lepinguosaline annab lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja lõpetamine jõustub kuue (6) kuu möödumisel teate kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada.

3. Pärast teate saamist lepingu lõpetamise kohta konsulteerivad lepinguosalised üksteisega, et leida kuue (6) kuu jooksul mõlemat poolt rahuldav lahendus.

4. Lepingu lõpetamise korral vähendatakse artiklis 5 osutatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15

Protokoll ja lisa

Protokoll, selle lisa ja liited on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 16

Ajutine kohaldamine

Kui lepinguosalised on käesoleva lepingu allkirjastanud, kohaldatakse seda ajutiselt kuni lepingu jõustumiseni.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev leping on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise

PROTOKOLL

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Nelja aasta jooksul alates protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast on säästava kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping“) artikli 4 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised:

neli (4) tuunipüügiseinerit, kellel on lubatud püüda pika rändega liike, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguste konventsiooni 1. lisas.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt.

3. Lepingu artikli 4 kohaselt võivad liidu laevad Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt ja kooskõlas lisaga välja antud kalapüügiluba.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 5 osutatud rahaline toetus käesoleva protokolli kehtivuse ajal kokku kaks miljonit kaheksasada seitsekümmend tuhat (2 870 000) eurot.

2. Rahaline toetus koosneb kahest osast:

a)	iga-aastane summa juurdepääsu eest Cooki saarte püügipiirkonnale (kolmsada kaheksakümmend viis tuhat (385 000) eurot esimesel ja teisel aastal ning kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot kolmandal ja neljandal aastal), mis vastab võrdluskogusele seitse tuhat (7 000) tonni aastas, ja

b)	iga-aastane eritoetus kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot Cooki saarte valdkondliku kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 3, 5 ja 6 kohaselt.

4. Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksab liit esimesel aastal hiljemalt üheksakümmend (90) päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva ning järgmistel aastatel hiljemalt käesoleva protokollil ajutise kohaldamise alguskuupäeva aastapäeval.

5. Cooki saarte ametiasutused jälgivad liidu laevade püügitegevust, et tagada liidu laevadele eraldatud kalapüügivõimaluste asjakohane haldamine, võttes arvesse kalavarude olukorda ning varude kaitse- ja majandamismeetmeid.

a)	Cooki saared annavad liidu ametiasutustele teada, kui liidu laevade teatatud kogupüük Cooki saarte püügipiirkonnas ulatub 80 %ni võrdluskogusest. Kõnealuse teate saamisel teatavad liidu ametiasutused sellest viivitamata liikmesriikidele.

b)	Kui võrdluskogusest on püütud 80 %, jälgivad Cooki saared iga päev liidu laevade püügikoguseid ja teatavad liidu ametiasutustele viivitamata, kui võrdluskogus on saavutatud. Kõnealuse teate saamisel Cooki saartelt teatavad liidu ametiasutused sellest viivitamata liikmesriikidele.

Kui liidu laevad on püüdnud 80 % võrdluskogusest, konsulteerivad lepinguosalised viivitamata üksteisega ja võrdlevad liidu laevade väljapüüki ning Cooki saarte riigisisestes õigusaktides sätestatud püügipiiranguid, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine. Konsulteerimise käigus võib ühiskomitee kokku leppida, et liidu laevadele eraldatakse täiendav püügimaht.

Alates kuupäevast, mil Cooki saared teatasid liidule, et võrdluskogus on saavutatud, suurendatakse laevaomanike poolt makstavat ühikumäära võrdluskogust seitse tuhat tonni (7 000) ületava püügi eest 80 % võrra kõnealuse aasta ühiku määrast kuni aastase kalapüügiloa kehtivuse lõpuni. Liidu toetuse määra ei muudeta. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi olla suurem kui kahekordne artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

6. Artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine on Cooki saarte ametiasutuste ainupädevuses.

7. Kõik lõikes 2 osutatud rahalise toetuse osad kantakse valitsuse osutatud pangakontole Cooki saartel. Lõike 2 punktis b osutatud rahaline toetus antakse kalandussektori toetuse rakendamise eest vastutava asjakohase üksuse käsutusse. Cooki saarte ametiasutused esitavad liidu ametiasutustele õigeaegselt pangakonto andmed ja teabe riigieelarveseadusele vastava eelarverea kohta. Pangakonto andmed hõlmavad vähemalt järgmist: toetust saava üksuse nimi, pangakonto omaniku nimi, pangakonto omaniku aadress, panga nimi, SWIFT-kood, IBAN-number.

Artikkel 3

Valdkondlik toetus

1. Hiljemalt sada kakskümmend (120) päeva pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva, lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle üksikasjalikus rakenduskorras, mis hõlmab eelkõige järgmist:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;

ühe ja mitme aasta lõikes seatud saavutamist vajavad eesmärgid, et luua haldusraamistik, mis hõlmab vajalike teadus- ja uurimisasutuste arendamist ja käigushoidmist, huvirühmadega konsulteerimise edendamist, seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkuse tõhustamist ning muid suutlikkuse suurendamise võimalusi, et toetada Cooki saarte riikliku säästva kalanduspoliitika arendamist. Eesmärkide puhul võetakse arvesse Cooki saarte riikliku poliitika prioriteete, mis on seotud vastutustundliku ja säästva kalapüügi, sh merekaitsealade edendamisega, või mis seda tegevust mõjutavad, ning

c)	kriteeriume ja menetlusi, mis võivad asjakohasel juhul hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ja võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2. Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

3. Kui üks lepinguosaline taotleb ühiskomitee erakorralist kokkukutsumist, saadab ta kirjaliku taotluse vähemalt neliteist (14) päeva enne kavandatud kohtumise kuupäeva.

4. Lepinguosalised annavad igal aastal ühiskomitee raames hinnangu konkreetsetele tulemustele, mis on saavutatud kokku lepitud mitmeaastase valdkondliku programmi rakendamisel.

Cooki saared esitavad igal aastal eduaruande meetmete kohta, mis on ellu viidud, ja saavutuste kohta, milleni on jõutud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse abil. Aruande vaatab läbi ühiskomitee. Cooki saared koostavad enne protokolli kehtivusaja lõppemist ka lõpparuande. Vajaduse korral võivad lepinguosalised jätkata järelevalvet valdkondliku toetuse rakendamise üle ka pärast protokolli kehtivusaja lõppemist.

Artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluvat eritoetust makstakse osamaksetena. Protokolli esimesel aastal makstakse osamakseid vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele. Järgmistel kohaldamise aastatel makstakse osamakseid vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele ning valdkondliku toetuse rakendamisel saavutatud tulemuste analüüsile. Osamaksete maksmine peab toimuma hiljemalt neljakümne viiendal (45) päeval pärast ühiskomitee otsust.

5. Liidul on õigus vaadata läbi ja/või peatada osaliselt või täielikult artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse maksmine, kui

a)	ühiskomitee hinnangul erinevad saavutatud tulemused märkimisväärselt seatud eesmärkidest;

b)	rahalist toetust ei kasutata ühiskomitee kindlaks määratud viisil.

6. Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja ühiskomitees saavutatud kokkulepet, kui see on lõikes 1 osutatud heakskiidetud kava rakendamise tulemuste põhjal õigustatud. Artikli 2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa aga enam maksta pärast protokolli kehtivusaja lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse perioodi möödumist.

7. Cooki saared võivad ial aastal eraldada vajaduse korral artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse tarbeks täiendava summa artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summast mitmeaastase programmi rakendamiseks. Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise aastapäeva.

8. Lepinguosalised kohustuvad tagama valdkondliku toetuse abil rakendatud meetmete nähtavuse.

Artikkel 4

Teadusalane koostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Tunnistades Cooki saarte suveräänset õigust oma kalavarude üle, teevad lepinguosalised käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul koostööd kalavarude seisundi jälgimisel Cooki saarte püügipiirkonna vetes.

2. Lisaks teevad lepinguosalised vajaduse korral koostööd, et vahetada bioloogiliste ressursside majandamise ja säilitamise eesmärgil asjakohast statistilist, bioloogilist, säilitamis- ja keskkonnaalast teavet, mis on seotud liidu laevade tegevusega Cooki saarte püügipiirkonna vetes.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) ning muude asjaomaste allpiirkondlike, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames koostööd kalavarude kaitseks ja vastutustundlikuks majandamiseks ning ühiskomitee võib võtta meetmeid, et tagada Cooki saarte kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste sätete läbivaatamine ühiskomitees

1. Ühiskomitee võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi uuesti hinnata ja need läbi vaadata, kui WCPFCi resolutsioonid ning kaitse- ja majandamismeetmed toetavad seisukohta, et kõnealune läbivaatamine aitab tagada tuuni ja tuunilaadsete liikide säästva majandamise Vaikse ookeani lääne- ja keskosas, võttes arvesse, et lepinguosalised on eriti huvitatud suursilm-tuuni varude haldamisest.

2. Sellisel juhul kohandatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

3. Ühiskomitee võib vajaduse korral protokolli ja selle lisa tehnilised sätted läbi vaadata ning neid vastastikusel kokkuleppel muuta.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1. Kui liidu laevad huvituvad kalapüügist, mis ei ole sätestatud käesoleva protokolli artiklis 1, konsulteerivad lepinguosalised üksteisega ühiskomitees enne selliseks kalapüügiks loa andmist ning asjakohasel juhul lepivad kokku asjakohastes kalapüügitingimustes, sealhulgas vastavate muudatuste tegemises käesolevasse protokolli ja selle lisasse.

2. Ühe lepinguosalise taotluse korral määrab ühiskomitee iga juhtumi puhul eraldi kindlaks liigid, tingimused ja muud olulised ning asjakohased parameetrid.

3. Liidu laevad tegelevad katsepüügiga vastavalt ühiskomitees kokku lepitud parameetritele, mis hõlmavad asjakohasel juhul ka halduskokkulepet. Sõltuvalt kalavarude seisundist antakse katsepüügiluba kuni kuueks (6) kuuks.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüügi tulemused on positiivsed, eraldavad Cooki saarte ametiasutused liidule kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni uute liikide püügivõimalustest osa, mis vastab liidu laevade panusele katsepüügi raames. Sellest tulenevalt suurendatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Seetõttu muudetakse ka laevaomanike loatasusid ja nende suhtes kohaldatavaid tingimusi vastavalt lisa sätetele. Ühiskomitee teeb käesolevasse protokolli ja selle lisasse vastavad muudatused.

Artikkel 7

Peatamine

1. Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva protokolli rakendamise, sealhulgas artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse maksmise omal algatusel peatada lepingu artiklis 13 loetletud juhtudel ja tingimustel.

2. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, hakatakse rahalist toetust uuesti maksma niipea, kui lepingu artiklis 13 osutatud sündmustele eelnenud olukord on taastatud või lepingu kohaselt on jõutud kokkuleppele.

Artikkel 8

Lõpetamine

Mõlemad lepinguosalised võivad lõpetada käesoleva protokolli rakendamise lepingu artiklis 14 loetletud juhtudel ja tingimustel.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsus

1. Cooki saared tagavad, et tundliku äriteabe puhul liidu kalapüügitegevuse kohta Cooki saarte püügipiirkonna vetes, peetakse kinni konfidentsiaalsus- ja turvanõuetest, mis on vähemalt sama ranged, kui WCPFCi komisjoni poolt WCPFCi sekretariaadile kehtestatud infoturbestandardid.

2. Mõlemad lepinguosalised tagavad, et vastavalt WCPFCi reeglitele ja menetlustele, mis hõlmavad komisjoni kogutud andmete kaitset, juurdepääsu sellistele andmetele ja selliste andmete levitamist, avaldatakse liidu laevade püügitegevuse kohta Cooki saarte püügipiirkonna vetes ainult koondandmed. Andmeid, mis on WCPFCi reeglite ja menetluste punkti 4.1 kohaselt määratletud kui avalikustamisele mittekuuluvad andmed, ja andmeid, mida võib pidada muudel põhjustel konfidentsiaalseks, kasutatakse üksnes lepingu kohaldamise eesmärgil.

Artikkel 10

Elektrooniline andmevahetus

1. Lepingu ja selle protokolli kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe vahetamiseks kohustuvad Cooki saared ja liit võtma kasutusele vajalikud elektroonilise andmevahetuse süsteemid. Elektroonilist dokumenti käsitatakse igas etapis samaväärsena paberdokumendiga.

2. Mõlemad lepinguosalised teatavad teisele lepinguosalisele viivitamata sellist andmevahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse lepingu ja käesoleva protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberdokumentidega.

Artikkel 11

Kohustused protokolli kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel

Protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel vastavalt lepingu artiklile 14, vastutavad liidu laevaomanikud jätkuvalt lepingu või protokolli sätete või Cooki saarte õigusaktide mis tahes rikkumise eest, mis toimus enne protokolli lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda protokolli kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

Artikkel 12

Ajutine kohaldamine

Kui lepinguosalised on käesoleva protokolli allkirjastanud, kohaldatakse seda ajutiselt kuni protokolli jõustumiseni.

Artikkel 13

Jõustumine

Protokoll jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE JÄTKAMISE TINGIMUSED VASTAVALT PROTOKOLLILE, MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS EUROOPA LIIDU JA COOKI SAARTE VAHELISE SÄÄSTVA KALANDUSE PARTNERLUSLEPINGUGA ETTE NÄHTUD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA RAHALINE TOETUS

I peatükk

Üldsätted

1. jagu

Mõisted

1. „Pädev asutus“–

a)	Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) puhul Euroopa Komisjon,

b)	Cooki saarte puhul mereressursside ministeerium.

Pädevate asutuste kontaktandmed on esitatud 1. liites.

2. „Kalapüügiluba“– kehtiv õigus või luba püüda teatavaid kalaliike eriomaste püügivahenditega kindlaksmääratud püügipiirkonnas vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele.

3. „Delegatsioon“– Euroopa Komisjoni delegatsioon Suvas (Fidži).

4. „Vääramatu jõud“– olukord, kui laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks.

2. jagu

Püügipiirkond

1. Liidu laevadel, kellele Cooki saared on lepingu alusel välja andnud kalapüügiloa, on lubatud püüda kala Cooki saarte püügipiirkonnas, st Cooki saarte püügipiirkonna vetes, välja arvatud kaitse- või keelualadel. Cooki saared esitavad liidule Cooki saarte püügipiirkonna vete ning kaitse- või keelualade koordinaadid enne lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva.

2. Kooskõlas lepingu artikliga 11, teatavad Cooki saared liidule kõikidest muudatustest seoses osutatud piirkondadega.

3. jagu

Laeva esindaja

Kalapüügiluba taotlevat liidu laeva võib esindada volitatud esindaja (äriühing või eraisik), kelle alaline asukoht/elukoht on Cooki saartel ja kelle kohta on Cooki saarte pädevale asutusele esitatud nõuetekohane teave.

4. jagu

Nõuetele vastavad liidu laevad

Liidu laev vastab kalapüügiloa nõuetele ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole kalapüügikeeldu Cooki saarte püügipiirkonna vetes. Laevadel ei tohi olla vastuolusid Cooki saarte ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Cooki saarte ja liidu vahelistest kalanduskokkulepetest tulenevad kohustused. Lisaks peavad laevad järgima kalapüügilube käsitlevaid asjakohaseid liidu õigusakte, olema kantud WCPFCi kalalaevade registrisse ja Vaikse ookeani saarte foorumi kalandusagentuuri (Pacific Islands Forum Fisheries Agency, FFA) usaldusväärsete kalalaevade registrisse ning ei tohi olla kantud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

II peatükk

Kalapüügilubade haldamine

1. jagu

Kalapüügiloa kehtivusaeg

1. Protokolli kohaselt välja antud kalapüügiluba kehtib kaksteist (12) kuud ning seda võib pikendada. Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana

a)	aastal, mil algab protokolli ajutine kohaldamine, ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

b)	seejärel iga täielikku kalendriaastat;

c)	aastal, mil protokolli kehtivusaeg lõpeb, ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivusaja lõppemiseni.

2. Esimese ja viimase aastase kehtivusaja jooksul laevaomanike makstav 5. jao punkti 2 kohane tasu arvutatakse pro rata temporis põhimõttel.

2. jagu

Kalapüügiloa taotlemine

1. Kalapüügiloa võivad saada ainult käesoleva lisa I peatüki 4. jaos kindlaks määratud nõuetele vastavad liidu laevad.

2. Liidu pädev asutus esitab Cooki saarte pädevale asutusele elektrooniliselt (ja märgib koopia saajaks delegatsiooni) kalapüügiloa taotluse iga laeva kohta, kes soovib Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping“) alusel kala püüda, vähemalt kakskümmend (20) tööpäeva enne kalapüügiloa aastase kehtivusaja alguskuupäeva, nagu on sätestatud käesoleva peatüki 1. jaos.

3. Kui kalapüügiloa taotlust ei ole esitatud enne aastase kehtivusaja algust, võib laevaomanik seda teha hiljemalt kakskümmend (20) tööpäeva enne sellise püügitegevuse algust, mille jaoks luba taotletakse. Sellisel juhul kehtib kalapüügiluba üksnes kuni selle aastase kehtivusaja lõpuni, mille jooksul luba taotleti. Sellisel juhul tasub laevaomanik kõik kalapüügiloaga seotud ettemaksed kogu kalapüügiloa kehtivusaja eest.

4. Esimese kalapüügiloa taotluse korral või kui asjaomast laeva on tehniliselt suures ulatuses muudetud, esitab liidu pädev asutus e-posti teel Cooki saarte ametiasutusele taotluse 2. liites sätestatud vormil ja lisab sellele järgmised dokumendid:

a)	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

b)	kalendertempliga märgistatud hiljutine (kaksteist (12) kuud või vähem) digitaalne värvifoto laevast külgvaates resolutsiooniga 72dpi, 1 400 × 1 050 pikslit, millel on näha laeva nimi ISO standardile vastava ladina tähestiku kohaselt;

c)	laeva ohutusvahendite tunnistuse koopia;

d)	laeva registreerimistunnistuse koopia;

e)	laeva hügieenikontrolli sertifikaadi koopia;

f)	FFA usaldusväärsete kalalaevade registri sertifikaadi koopia;

g)	lastiplaan.

5. Kui pikendatakse sellise laeva kalapüügiluba, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos pikendamistaotlusega tõend tasutud ettemakse kohta, FFA usaldusväärsete kalalaevade registri kehtiva sertifikaadi koopia ning punkti 4 alapunktides c, d ja e osutatud koopiad, kui nende algdokumente on uuendatud.

6. Ettemakse kantase Cooki saarte ametiasutuste esitatud pangakontole. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

7. Loatasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

8. Kui taotlus on puudulik või ei vasta eespool punktides 4, 5, 6 ja 7 osutatud tingimustele, teatavad Cooki saarte ametiasutused seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast elektroonilise taotluse kättesaamist liidu pädevale asutusele, saates koopia delegatsioonile, põhjused, miks on taotlus nende arvates puudulik või ei vasta muul moel punktides 4, 5, 6 ja 7 sätestatud tingimustele.

3. jagu

Kalapüügiloa andmine

1. Cooki saared annavad kalapüügiloa viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul pärast täieliku taotluse kättesaamist e-posti teel.

2. Cooki saarte pädev asutus edastab elektroonilise kalapüügiloa viivitamata laevaomanikule ja liidu pädevale asutusele, saates koopia delegatsioonile. Samal ajal saadetakse laevaomanikule kalapüügiluba ka paberil.

3. Pärast kalapüügiloa andmist kannab Cooki saarte pädev asutus laeva nende liidu laevade loetellu, kellel on luba Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüda. See loetelu tehakse kättesaadavaks kõikidele Cooki saarte asjaomastele seire-, kontrolli- ja järelevalveüksustele ning liidu pädevale asutusele, saates koopia delegatsioonile.

4. Elektrooniline kalapüügiluba asendatakse esimesel võimalusel paberil kalapüügiloaga.

5. Kalapüügiluba antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud vääramatu jõu korral kooskõlas 4. jao sätetega.

6. Kalapüügiluba (elektrooniline või paberil, kui see on olemas) tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

4. jagu

Kalapüügiloa edasiandmine

1. Tõendatud vääramatu jõu korral ja liidu taotluse korral võib laeva kalapüügiloa edasi anda loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele laevale maksmata selle eest uut ettemakset.

2. Kui Cooki saarte pädev asutus lubab kalapüügiloa edasi anda, tagastab esimese laeva omanik või tema esindaja kalapüügiloa Cooki saarte pädevale asutusele ning teatab sellest liidu ametiasutusele ja delegatsioonile.

3. Uus kalapüügiluba jõustub kuupäeval, mil Cooki saarte pädev asutus saab kätte vääramatu jõu poolt mõjutatud laeva kalapüügiloa. Tagastatud kalapüügiluba loetakse tühistatuks. Cooki saarte ametiasutus teatab liidu ametiasutusele ja delegatsioonile kalapüügiloa üleandmisest.

5. jagu

Kalapüügilubade tingimused – tasud ja ettemaksed

1. Laevaomanike makstavad tasud arvutatakse püütud tonni eest kehtestatud maksumäära alusel järgmiselt:

a)	protokolli esimesel kohaldamisaastal viiskümmend viis (55) eurot tonni kohta;

b)	protokolli teisel kohaldamisaastal kuuskümmend viis (65) eurot tonni kohta;

c)	protokolli järgmistel kohaldamisaastatel seitsekümmend (70) eurot tonni kohta.

2. Kalapüügiload antakse pärast seda, kui laevaomanikud on tasunud Cooki saartele järgmised summad:

iga-aastane loatasu ettemakse:

i)	protokolli kohaldamise esimesel aastal on ettemakse kakskümmend kaks tuhat (22 000) eurot, mis on võrdne viiekümne viie (55) euroga tonni kohta neljasaja (400) tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Cooki saarte püügipiirkonnas;

ii)	protokolli kohaldamise teisel aastal on ettemakse kakskümmend kuus tuhat (26 000) eurot, mis on võrdne kuuekümne viie (65) euroga tonni kohta neljasaja (400) tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Cooki saarte püügipiirkonnas;

(iii)

protokolli kohaldamise järgmistel aastatel on ettemakse kakskümmend kaheksa tuhat (28 000) eurot, mis on võrdne seitsmekümne (70) euroga tonni kohta neljasaja (400) tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Cooki saarte püügipiirkonnas;

b)	kalapüügiloa aastamaks summas kolmkümmend kaheksa tuhat viissada (38 500) eurot liidu iga laeva kohta.

Protokolli kohaldamise esimene aasta hõlmab ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini; protokolli kohaldamise viimane aasta hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni ajutise kohaldamise aastapäevani. Laevaomanike poolt esimesel ja viimasel aastal makstavad tasud arvutatakse pro rata temporis põhimõttel.

6. jagu

Tasude lõpparuanne

1. Cooki saarte ametiasutus koostab eelmise kalendriaasta eest makstavate tasude aruande liidu laevade esitatud püügiaruannete alusel.

2. Aruanne esitatakse liidu ametiasutusele, saates koopia delegatsioonile, enne jooksva aasta 31. märtsi. Liidu ametiasutus esitab selle enne 15. aprilli samaaegselt laevaomanikele ja asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele.

3. Kui laevaomanikud ei nõustu Cooki saarte ametiasutuse esitatud aruandega, võivad nad taotleda, et liidu ametiasutus konsulteeriks püügistatistika kontrollimiseks pädevate teadusasutustega nagu IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia) ja IPIMAR (Instituto de Investigação das Pescas e do Mar) ning pidada seejärel nõu Cooki saarte ametiasutusega, kes teatab sellest liidu ametiasutusele ja delegatsioonile, et tasude lõpparuanne saaks koostatud enne jooksva aasta 31. maid. Kui laevaomanikel selleks kuupäevaks märkusi ei ole, loetakse Cooki saarte ametiasutuse esitatud aruanne lõplikuks. Kui lõpparuande summa on 5. jao punktis 2 osutatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet laevaomanikule.

III peatükk

Seire

1. jagu

Püügi registreerimine ja aruandlus

1. Liidu laevad, millel on luba Cooki saarte püügipiirkonnas lepingu alusel kala püüda, teatavad väljapüütud kogustest Cooki saarte pädevale asutusele kuni mõlemad lepinguosalised on võtnud kasutusele elektroonilise püügiaruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS“) järgmiselt:

2. Cooki saarte püügipiirkonda kala püüdma lubatud liidu laevad täidavad Cooki saarte püügipiirkonnas veedetud iga päeva kohta 3. liites sätestatud püügipäeviku lehekülje. Vorm tuleb täita ka juhul, kui kala ei püütud või laev oli ainult läbisõidul. Vorm tuleb täita loetavalt ja selle peab allkirjastama laeva kapten või tema esindaja.

3. Cooki saarte püügipiirkonnas asuvad liidu laevad esitavad Cooki saarte pädevale asutusele iga seitsme (7) päeva tagant kokkuvõtte punkti 2 kohasest püügipäevikust, kasutades 4. liites esitatud vormi nr 3.

4. Punktis 2 ettenähtud püügipäeviku lehekülgede üleandmiseks peavad liidu laevad,

mis sisenevad Cooki saarte sadamasse (Avarua, Avatui, Arutanga, Tuanganui, Omoka, Tauhunu, Tukao, Yato), esitama täidetud vormid asjakohasele Cooki saare ametiasutusele viie (5) päeva jooksul pärast saabumist või igal juhul enne sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Cooki saarte ametiasutus esitab kirjaliku vastuvõtuteatise;

mis lahkuvad Cooki saarte püügipiirkonnast Cooki saarte sadamasse sisenemata, saadavad püügipäeviku lehekülgede koopiad viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul pärast Cooki saarte püügipiirkonnast lahkumist järgmiste vahendite abil:

i)	e-posti teel Cooki saarte pädeva asutuse e-posti aadressile või

ii)	faksi teel Cooki saarte pädeva asutuse antud numbrile.

Iga püügipäeviku originaal tuleb saata seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast seda, kui laev on sisenenud esimesse sadamasse pärast Cooki saarte püügipiirkonnast lahkumist.

5. Püügipäeviku lehekülgede koopiad tuleb samal ajal saata ka II peatüki 6. jao punktis 3 osutatud teadusasutustele eespool punktis 4 sätestatud tähtaegadeks.

6. Ajavahemike kohta, mil laev viibib Cooki saarte püügipiirkonnas, märgitakse eespool osutatud püügipäeviku lehekülgedele „Cooki saarte püügipiirkond“.

7. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et rakendada elektroonilist püügiaruandlussüsteemi (ERS) Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüdvate liidu laevade püügitegevuse seireks vastavalt ühisele kokkuleppele ERSi haldamise ja rakendamise suuniste kohta.

8. Kui elektrooniline püügiaruandlussüsteem rakendub, asendab see täielikult punktides 2–4 osutatud registreerimise korda, välja arvatud tehniliste probleemide või rikete puhul, mille korral koostatakse püügiaruanded punktide 2–4 kohaselt.

2. jagu

Teade Cooki saarte püügipiirkonna vetesse sisenemise ja sealt väljumise kohta

1. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud kohustuste täitmist, teatavad liidu laevad, millel on luba lepingu alusel kala püüda, Cooki saarte ametiasutusele vähemalt kakskümmend neli (24) tundi ette oma kavatsusest siseneda Cooki saarte püügipiirkonda või sealt väljuda.

2. Sisenemisest/lahkumisest teatamisel edastab iga laev ühtlasi pardal oleva saagi koguse ja liigid. Laev edastab ka oma eeldatava asukoha püügipiirkonda sisenemisel või sealt lahkumisel. Teadete esitamisel kasutatakse 4. liites sätestatud vorme nr 1 ja nr 2 ning teated esitatakse faksi või e-posti teel selleks nimetatud kontaktisikutele.

3. Liidu kalalaevu, mis püüavad kala, kuid ei ole eelnevalt esitanud käesoleva jao punkti 2 kohast teadet püügipiirkonda sisenemise kohta, käsitatakse kalapüügiloata laevadena. Sellistel juhtudel kohaldatakse V peatükis osutatud karistusi.

3. jagu

Lossimine

1. Lossimiseks määratud Cooki saarte sadamad on Avatui and Omoka.

2. Liidu laevad, millel on Cooki saarte kalapüügiluba ja mis soovivad lossida püütud saaki Cooki saarte määratud sadamates, esitavad Cooki saarte pädevale asutusele vähemalt seitsekümmend kaks (72) tundi ette järgmise teabe:

a)	lossimissadam;

b)	lossitava kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	lossimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	lossitav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

e)	toodete esitusviis.

3. Laevad peavad esitama oma lossimisdeklaratsioonid Cooki saarte pädevale asutusele hiljemalt neljakümne kaheksa (48) tunni jooksul pärast lossimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.

4. jagu

Ümberlaadimine

1. Liidu laevad, kellel on Cooki saarte välja antud kalapüügiluba, ja kes soovivad Cooki saarte püügipiirkondade vetes püütud saagi ümber laadida, teevad seda ainult Cooki saarte määratud sadamates vastavalt III peatüki 1. jao punkti 4 alapunktile a. Ümberlaadimine merel väljaspool sadamat on keelatud ja iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Cooki saarte õigusaktidega ettenähtud karistusi.

2. Laevaomanik või laeva esindaja peab esitama Cooki saarte pädevale asutusele vähemalt seitsekümmend kaks (72) tundi ette järgmised andmed:

a)	ümberlaadimissadam;

b)	mahalaadiva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	vastuvõtva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

d)	ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

e)	ümberlaaditav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

f)	toote esitusviis.

3. Laevad esitavad oma ümberlaadimisdeklaratsioonid Cooki saarte pädevatele asutustele hiljemalt neljakümne kaheksa (48) tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui mahalaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.

5. jagu

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS)

Ilma et see piiraks lipuriigi pädevust ning liidu laevade kohustusi nende lipuriikide kalapüügiseirekeskuste suhtes, ühilduvad kõik liidu laevad FFA laevaseire satelliitsüsteemiga (VMS), mida praegu kohaldatakse Cooki saarte püügipiirkonnas.

6. jagu

Vaatlejad

1. Cooki saarte kalapüügiloaga liidu kalalaevad tagavad Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüdes, et kooskõlas asjaomaste WCPFC kaitse- ja majandamismeetmete ning Cooki saarte õigusaktidega, on neil pardal vaatleja.

2. Liidu laevade pardal on WCPFC piirkondlike vaatlejate programmi volitatud vaatleja või IATTC vaatleja, kelle volitused on kokku lepitud vastastikuse mõistmise memorandumiga WCPFC ja IATTC vaatlejate vastastikuse heakskiitmise kohta.

IV peatükk

Kontroll

1. Liidu laevad järgivad Cooki saarte asjakohaseid riigisiseseid kalapüüki käsitlevaid õigusakte ning samuti WCPFC poolt vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

2. Kontrollimenetlused:

a)	Cooki saarte püügipiirkonnas kala püüdvate liidu laevade kaptenid teevad koostööd volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud Cooki saarte ametiisikutega, kes inspekteerivad ja kontrollivad kalapüüki.

b)	Ilma et see piiraks Cooki saarte riigisiseste õigusaktide sätteid, toimub pardaleminek nii, et inspekteerimislaeva ja inspektorite puhul on võimalik tuvastada, et tegemist on Cooki saarte volitatud ametiisikutega.

Cooki saared teevad liidu pädevatele asutustele kättesaadavaks nimekirja kõigist inspekteerimislaevadest, mida kasutatakse merel tehtavate kontrollide tarbeks. Kõnealune nimekiri peab sisaldama vähemalt järgmist:

i)	patrull-laeva nimi;

ii)	patrull-laeva andmed;

iii)	patrull-laeva foto.

d)	Cooki saared võivad liidu või selle määratud asutuse taotluse korral lubada liidu inspektoritel jälgida maismaal toimuvate kontrollide käigus liidu laevade tegevust, sealhulgas ümberlaadimist.

Kui kontroll on lõpule viidud ja inspektor kontrolliaruandele alla kirjutanud, esitatakse aruanne kaptenile allkirjastamiseks ja vajaduse korral märkuste tegemiseks. Antud allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Enne laevalt lahkumist annab inspektor laeva kaptenile kontrolliaruande koopia.

f)	Inspektorid ei viibi pardal kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

3. Cooki saarte sadamas kala lossivate või ümber laadivate liidu laevade kaptenid lubavad Cooki saarte volitatud ametiisikutel vastavat tegevust kontrollida ja abistavad neid.

4. Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab Cooki saarte ametiasutus endale õiguse peatada nõudeid rikkuva laeva kalapüügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Cooki saarte õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teatatakse viivitamata lipuliikmesriigile ja liidu pädevale asutusele.

V peatükk

Jõustamine

1. Karistused

a)	Eespool esitatud peatükkide sätete, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kehtestatud kaitse ja majandamismeetmete või Cooki saarte õigusaktide rikkumise korral kohaldatakse Cooki saarte õigusaktides sätestatud karistusi.

b)	Lipuliikmesriigile ja liidu pädevale asutusele teatatakse viivitamata kõikidest karistustest ja nendega seotud asjakohastest faktidest.

c)	Kui karistuseks on kalapüügiloa peatamine või kehtetuks tunnistamine, võib liidu pädev asutus peatatud või kehtetuks tunnistatud kalapüügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist kalapüügiluba, mida oleks muidu kohaldatud muu laevaomaniku laeva suhtes.

2. Kalalaevade arestimine ja kinnipidamine

a)	Cooki saared teatavad liidule ja lipuliikmesriigile viivitamata igast lepingu kohaselt antud kalapüügiluba omava laeva arestimisest ja/või kinnipidamisest.

b)	Cooki saared edastavad liidule ja lipuliikmesriigile kaheteistkümne (12) tunni jooksul arestimise ja/või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust sisaldava inspekteerimisaruande koopia.

3. Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

a)	Arestimise ja/või kinnipidamise korral järgitakse Cooki saarte õigusaktide alusel kohaldatavaid tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse liidu ja Cooki saarte esindajate nõupidamine, millest võib osa võtta ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

b)	Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise ja/või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

4. Arestimise ja/või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine.

a)	Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kooskõlas Cooki saarte riigisiseste õigusaktidega tuleb menetlus lõpetada hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist.

b)	Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse korras, lähtutakse makstava summa kindlaksmääramisel Cooki saarte riigisisestest õigusaktidest. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

c)	Laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist või kohtu määratud kautsjoni maksmist.

5. Liidu pädevale asutusele ja delegatsioonile teatatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud karistustest.

VI peatükk

Koostöö ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

1. Selleks et tõhustada järelevalvet kalapüügi üle ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, annavad liidu kalalaevade kaptenid teada igast muust kalalaevast Cooki saarte püügipiirkonna vetes.

2. Kui liidu kalalaeva kapten märkab kalalaeva, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, kogub ta sellise laeva ja selle tegevuse kohta nägemisulatuses viibimise ajal võimalikult palju teavet. Vaatluste aruanne saadetakse viivitamata Cooki saarte pädevale asutusele ja koopia lipuliikmesriigi kalapüügiseirekeskusele.

3. Cooki saarte asutus esitab liidule nii kiiresti kui võimalik iga nende valduses oleva aruande kalalaeva kohta, mille tegevuses Cooki saarte püügipiirkonna vetes esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

Käesoleva lisa liited

1. liide –

Pädevate asutuste kontaktandmed

2. liide –

Kalapüügiloa taotluse vorm

3. liide –

Püügipäevik

4. liide –

Teabevahetuse aruandevormid

1. liide

Pädevate asutuste kontaktandmed

ELi kontaktandmed

Liidu ametiasutused

Aadress

Mare B3 – Bilateral Agreements and Fisheries Control in International Waters

Rue Joseph II, 79, 01/079

1049 Brussels

E-post

mare-b3@ec.europa.eu

Telefon

(+32) 229 69 493

Faks

(+32) 229 514 33

Liidu kalapüügilubade üksus

Aadress

D4 – Unité Gestion intégrée des données halieutiques

Rue Joseph II, 99

1049 Brüssel

E-post

mare-licences@ec.europa.eu

Telefon

(+32) 229 91 262

Spanish Fishing Monitoring Centre (Hispaania kalapüügiseirekeskus)

Aadress

Centro de Seguimiento Pesquero

Sección Sistema Localización Buques

Subdirección General de Control e Inspección – Secretaria General de Pesca

C/ Velazquez 147, planta baja. Madrid

Telefon

(+34) 913 471 559

E-post

csp@magrama.es

Cooki saarte kontaktandmed

Kalandusküsimusi haldav ametiasutus

Aadress

Ministry of Marine Resources

Avarua, PO Box 85, Rarotonga

Cook Islands

E-post

rar@mmr.gov.ck

Telefon

(+682) 29 730

Faks

(+682) 29 721

Kalapüügilube välja andev asutus

Aadress

Ministry of Marine Resources

Avarua, PO Box 85, Rarotonga

Cook Islands

E-post

licensing@mmr.gov.ck

Telefon

(+682) 29 730

Faks

(+682) 29 721

Kalapüügiseirekeskus

Aadress

Ministry of Marine Resources

Avarua, PO Box 85, Rarotonga

Cook Islands

E-post

a.jones@mmr.gov.ck

Telefon

(+682) 29 730

Faks

(+682) 29 721

Cooki saarte kontaktisik

Nimi	:	Ben Ponia, mereressursside minister
E-post	:	b.ponia@mmr.gov.ck
Mobiiltelefon	:	(+682) 555 24

2. liide

Tekst pildi

VORM A

COOKI SAARTE VALITSUS

Mereressursside seadus (2005)

LAEVALE KALAPÜÜGILOA TAOTLEMINE

(Mereressursse (kalapüügilubasid) käsitlevad määrused (2012) – Määrus nr 4)

JUHEND: * Märkige asjakohasesse lahtrisse selgesti R

* Vastake kõikidele küsimustele täites lüngad või märgistades asjakohase valikvastuse.

* Tõmmake perekonnanimele joon alla.

* Märkige täielik postiaadress.

* Kasutage meetermõõdustiku ühikuid, muude ühikute kasutamisel täpsustage.

1. Cooki saarte laeva kalapüügiluba Välisriigi laeva kalapüügiluba

(kohalikule elanikule / Cooki saarte residendile kuuluva laeva kalapüügiluba (või prahitud laeva kalapüügiluba)

2. Laevaga seotud andmed

Laeva nimi:

Registreerimisriik (lipuriik):

Rahvusvaheline raadiokutsung:

Lipuriigi registrinumber:

VARASEMAD ANDMED LAEVA KOHTA (VAJADUSE KORRAL)

Laeva eelmine nimi:

Eelmine registreerimisriik (lipuriik):

Eelmine rahvusvaheline raadiokutsung:

Eelmine lipuriigi registrinumber:

Lipuriigi muutmise aasta:

Tekst pildi

LAEVA SPETSIFIKATSIOON:

Brutoregistertonnaaž (brt):

Kogupikkus:

Riik, kus laev ehitati:

Ehitamise aasta:

Kere materjal:

Alumiinium

Klaaskiud

Teras

Puit

Muu (täpsustage)

Mootori mark / mudel:

Mootori koguvõimsus:

Kütusepunkrite kogumaht:

Tehasekiirus (sõlmedes):

Kogu ladustamismaht:

Tavapärane laevapere liikmete arv:

Säilitamine:

Soolvesi

Sügavkülmutamine / Õhk (keerised)

Jää

Külmutatud merevesi

NB! Valede, puudulike või eksitavate andmete esitamine on süütegu, mille eest karistatakse rahatrahviga. Kui esitatud teave on vale, puudulik või eksitav, ei anta laevale kalapüügiluba ning käesoleva taotluse alusel juba välja antud kalapüügiloa võib tühistada.

LAEVA TÜÜP:

Üksi tegutsev seiner

Õngejadalaev

Kalaveolaev

Rühmas tegutsev seiner

Ritvõngelaev

Muu (täpsustage)

Emalaev

Traaler

Seiner

Landipüügilaev

Otsingulaev

Põhjapüügi / süvamerepüügi laev

LAEVA PRAHTIJA/KÄITAJA/OMANIK/KALASTAMISE EEST VASTUTAV KAPTEN/KAPTEN

Prahtija/käitaja:

Omanik:

Nimi

Aadress:

Kalastamise eest vastutav kapten / kapten:

Kalastamise eest vastutav kapten:

Nimi

Aadress:

Tekst pildi

Jah

Kas omaniku või prahtija suhtes on algatatud mõne jurisdiktsiooni pankrotiseaduste kohane menetlus? Jaatava vastuse korral esitage (eraldi lehel) üksikasjalikud andmed.

Jah

Kas laeva on kunagi kasutatud tegevuseks, mis on mereressursside seadusega vastuolus? Jaatava vastuse korral esitage (eraldi lehel) üksikasjalikud andmed.

Jah

Kas laeval on piirkonna muude riikide antud kehtivaid kalapüügilube? Jaatava vastuse korral täpsustage kalapüügiloa andnud riigi nimi / riikide nimed ja kalapüügiloa number / kalapüügilubade numbrid.

Riik

Kalapüügiloa nr

Esitage üksikasjalik teave ühisettevõtete või muude lepinguliste kokkulepete kohta Cooki saarte valitsuse või Cooki saarte kodanikuga seoses kavandatava püügitegevusega:

a) äriühingud esitavad ühiselt või eraldi üksikasjaliku teabe ühisettevõtte kohta, mis on seotud äriühingu laevadega (lisage üksikasjalikud andmed);

b) äriühingud esitavad mereressursside ministrile äriplaani, milles on esitatud üksikasjalikud andmed kavandatud kalapüügi ning ekspordi- ja turustamistegevuse kohta, sealhulgas prognoositavad kulud ja äriühingute finantsaruanded (lisage üksikasjalikud andmed).

Jah

Kas laeva lipuriigi valitsus on sõlminud Cooki saarte valitsusega kehtiva lepingu, mille kohaselt käesolev taotlus on esitatud, ning välisriikide kalalaevade omanikke ja prahtijaid esindava organisatsiooniga, mille liige laeva omanik või prahtija on?

Tekst pildi

ÜKSIKASJALIK TEAVE LAEVA AUTOMAATSE ASUKOHATEABE EDASTAJA (INMARSATI SEADME) KOHTA

Jah

Kas laevale on paigaldatud FFA tüübikinnitusega automaatne asukohateabe edastaja? Jaatava vastuse korral esitage üksikasjad.

Inmarsati mobiilse seadme number:

Paigaldaja nimi:

Inmarsati seadme seerianumber:

Kontaktandmed:

Mark/mudel:

Tarkvara versioon:

TAOTLEJA ANDMED

Nimi

Märkige asjakohasesse lahtrisse X.

Volitatud esindaja

Aadress:

Prahtija/käitaja:

Omanik

Tel:

Faks:

E-post:

Tekst pildi

TAOTLEJA KINNITUS

Taotlen kalapüügiluba laevale (eespool nimetatud Cooki saarte /välisriigi kalalaeva nimi). Kinnitan, et eespool esitatud teave on tõene, täielik ja korrektne. Olen teadlik sellest, et olen kohustatud teatama käesolevas taotluses esitatud teabe muudatustest mereressursside ministrile seitsme (7) päeva jooksul ja et mitteteatamise korral võidakse mind vastutusele võtta.

Taotleja

Kuupäev

3. Lisatud dokumentide kontrollnimekiri

Lisage taotlusele järgmised dokumendid:

· Cooki saarte laeva registreerimistunnistus

· FFA registreerimissertifikaat;

· Laevapereta prahtimisleping / kalapüügi prahtimisleping

· Hiljutised fotod laevast, selle märgistusest ja tunnusandmetest (kogu laeva kujutavad fotod pakpoordist ja tüürpoordist ning ahtrist, mis ei ole vanemad kui kuus (6) kuud).

· Sertifitseeritud skemaatiline lastiplaan (General Arrangements Plan)

· Meeskonna nimekiri ja üksikasjad

· Koopiad muude piirkondade kehtivatest kalapüügilubadest.

Käesolev taotlus tuleb esitada mereressursside ministrile aadressil, mis on esitatud allpool ja taotlusele tuleb lisada ettenähtud taotlemistasu.

Minister

Ministry of Marine Resources

Box 85

Avarua

Cook Islands

Telefon: (682) 28721

Faks: (+682) 29721

3. liide

Tekst pildi

REVISED: MARCH 2014 SPC / FFA REGIONAL PURSE-SEINE LOGSHEET PAGE OF

NAME OF VESSEL

FISHING PERMIT OR LICENCE NUMBER(S)

YEAR

TRIP No. THIS YEAR

NAME OF FISHING COMPANY

FFA VESSEL REGISTER NUMBER

NAME OF AGENT IN PORT OF UNLOADING

PORT OF DEPARTURE

PLACE OF UNLOADING

COUNTRY OF REGISTRATION

UNIQUE VESSEL IDENTIFICATION (UVI)

ALL DATES AND TIMES MUST BE IN NAUTICAL TIME

RECORD SMALL AND LARGE YELLOWFIN AND BIGEYE SEPARATELY

DATE AND TIME OF DEPARTURE

DATE AND TIME OF ARRIVAL IN PORT

REGISTRATION NUMBER IN COUNTRY OF REGISTRATION

INTERNATIONAL RADIO CALLSIGN

AMOUNT OF FISH ONBOARD AT START OF TRIP

AMT OF FISH ONBOARD AFTER UNLOADING

MONTH

DAY

ACTIVITY CODE

NAUTICAL NOON TIME OR SET POSITION

SCHOOL ASSOC CODE

START OF SET TIME

END OF SET TIME

RETAINED CATCH (METRIC TONNES)

DISCARDS

LATITUDE

DDMM.MMM

LONGITUDE

DDDMM.MMM

SKIPJACK

YELLOW FIN

BIGEYE

OTHER SPECIES

WELL NUMBERS

TUNA SPECIES

OTHER SPECIES

Small

≼ 9 kgs

Large

≽ 9 kgs

Small

≼ 9 kgs

Large

≽ 9 kgs

NAME

METRIC TONNES

NAME

METRIC TONNES

CODE

NAME

NUMBER

METRIC TONNES

PAGE TOTAL

ACTIVITY CODES

RECORD ALL SETS

IF NO FISHING SET MADE IN A DAY, RECORD THE MAIN ACTIVITY FOR THAT DAY

1 FISHING SET

2 SEARCHING

3 TRANSIT

4 NO FISHING — BREAKDOWN

5 NO FISHING — BAD WEATHER

6 IN PORT — PLEASE SPECIFY

7 NET CLEANING SET

10 DEPLOYING OR RETREIVINGRAFTS, FADS OR PAYAOS

SCHOOL ASSOCIATION CODES

1 UNASSOCIATED

2 FEEDING ON BAITFISH

3 DRIFTING LOG, DEBRIS OR DEAD ANIMAL

4 DRIFTING RAFT, FAD OR PAYAO

5 ANCHORED RAFT, FAD OR PAYAO

TUNA DISCARD CODES

1 FISH DAMAGED / UNFIT FOR CONSUMPTION

2 VESSEL FULLY LOADED

3 GEAR FAILURE

TRIP TOTAL

UNLOADINGS TO CANNERY, COLD STORAGE, CARRIER OR OTHER VESSEL

START DATE

END DATE

CANNERY OR VESSEL DESTINATION

INTL RADIO CALL SIGN

SKIPJACK

YELLOW FIN

BIGEYE

MIXED

OTHERS

REJECTS

NAME OF CAPTAIN

SIGNATURE OF CAPTAIN

DATE

4. liide

Teabevahetuse aruandevormid

1. Sisenemisaruanne (COE) (1)

Sisu	Edastatavad andmed
Teate saaja
Tegevuskood	COE
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sisenemise koht	LT/LG
Sisenemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuhat tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tuhat tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tuhat tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tuhat tonni)
Muud (täpsustada)	(tuhat tonni)

2. Lahkumisaruanne (COX) (2)

Sisu	Edastatavad andmed
Teate saaja
Tegevuskood	COX
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Asukoht väljumisel	LT/LG
Lahkumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuh at tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tuhat tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tuhat tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tuhat tonni)
Muud (täpsustada)	(tuhat tonni)

3. Püügiaruande vorm (CAT) Cooki saarte kalapüügi piirkonna vetes (3)

Sisu	Edastatavad andmed
Teate saaja
Tegevuskood	CAT
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Aruande koostamise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuhat tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tuhat tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tuhat tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tuhat tonni)
Muud (täpsustada)	(tuhat tonni)
Püügikordade arv pärast eelmist aruannet

4. Aruanded edastatakse pädevale asutusele järgmiste kontaktide kaudu:

a)	E-post: a.jones@mmr.gov.ck

b)	Faks: (+682) 29721

(1) Saadetakse kakskümmend neli (24) tundi enne Cooki saarte püügipiirkonna vete püügipiirkonda sisenemist.

(2) Saadetakse kakskümmend neli (24) tundi enne Cooki saarte püügipiirkonna vete püügipiirkonnast väljumist.

(3) Cooki saarte püügipiirkonna vetes viibimise ajal esitatakse püügiaruanne iga nädal.

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/34

LEPING

diplomaatiliste nootide vahetamise teel Jaapaniga vastavalt vastastikuse tunnustamise lepingu artikli 15 lõike 3 punktile b eesmärgiga muuta ravimite häid tootmistavasid käsitleva valdkonnalisa B osa

Brüssel, 22. aprill 2016

Lugupeetud peadirektor

Mul on au teha Teile Jaapani valitsuse nimel ettepanek asendada 4. aprillil 2001. aastal Brüsselis sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Jaapani vastastikuse tunnustamise lepingu (edaspidi „leping“) ravimite häid tootmistavasid käsitlev valdkonnalisa B osa I ja II jagu kooskõlas lepingu artikli 15 lõike 3 punktiga b käesolevale kirjale lisatud B osa I ja II jaoga.

Peale selle on mul au teha ettepanek, juhul kui eeltoodud ettepanek on Euroopa Liidule vastuvõetav, et käesolevat kirja ja Teie vastavasisulist vastust käsitletaks antud küsimuses Jaapani valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise lepinguna, mis jõustuks Teie vastuse kuupäeval.

Kasutan siinjuures võimalust väljendada oma sügavat lugupidamist Teie vastu.

Keiichi KATAKAMI

Jaapani erakorraline ja täievoliline suursaadik Euroopa Liidu juures

Jean-Luc DEMARTY

Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi

peadirektor

Brüssel, 22. aprill 2016

Lugupeetud härra suursaadik

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Mul on au teha Teile Jaapani valitsuse nimel ettepanek asendada 4. aprillil 2001. aastal Brüsselis sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Jaapani vastastikuse tunnustamise lepingu (edaspidi „leping“) ravimite häid tootmistavasid käsitlev valdkonnalisa B osa I ja II jagu kooskõlas lepingu artikli 15 lõike 3 punktiga b käesolevale kirjale lisatud B osa I ja II jaoga.

Mul on au Teile Euroopa Liidu nimel teatada, et Euroopa Liit on Jaapani valitsuse eeltoodud ettepanekuga nõus ja kinnitab, et Teie kirja ja käesolevat vastust käsitletakse antud küsimuses Jaapani valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise lepinguna, mis jõustub käesoleva vastuse kuupäeval.

Kasutan siinjuures võimalust väljendada oma sügavaimat lugupidamist Teie vastu.

Jean-Luc DEMARTY

Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi

peadirektor

Hr suursaadik

Keiichi KATAKAMI

Jaapani erakorraline ja täievoliline suursaadik Euroopa Liidu juures

LISA

B OSA

I jagu

Õigusnormid, mis käsitlevad ravimeid ning ravimite häid tootmistavasid, kontrolli ja kinnitamist

Euroopa Liit

Jaapan

1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67) ja selle muudatused.

2.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/20/EÜ, 4. aprill 2001, liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes (EÜT L 121, 1.5.2001, lk 34) ja selle muudatused.

3.	Komisjoni direktiiv 2005/28/EÜ, 8. aprill 2005, millega kehtestatakse inimtervishoius kasutatavate uuritavate ravimite hea kliinilise tava põhimõtted ja suunised ning nõuded nimetatud ravimite tootmis- ja impordilubadele (ELT L 91, 9.4.2005, lk 13) ja selle muudatused.

4.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 536/2014, 16. aprill 2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 1) ja selle muudatused.

5.	Komisjoni direktiiv 2003/94/EÜ, 8. oktoober 2003, millega kehtestatakse inimestele mõeldud ravimite ning inimestele mõeldud uuritavate ravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised (ELT L 262, 14.10.2003, lk 22) ja selle muudatused.

6.	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1252/2014, 28. mai 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ seoses inimtervishoius kasutatavate ravimite toimeainete head tootmistava käsitlevate põhimõtete ja suunistega (ELT L 337, 25.11.2014, lk 1) ja selle muudatused.

7.	Euroopa Liidu ravimieeskirjade IV osas esitatud heade tootmistavade juhiste kehtivad versioonid ning Euroopa Liidu kontrolli- ja teabevahetusmenetluste kogumik.

1.	Toodete, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse tagamise seadus (seadus nr 145, 1960) ja selle muudatused.

2.	Toodete, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse tagamise seaduse korraldus (korraldus nr 11, 1961) ja selle muudatused.

3.	Toodete, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse tagamise seaduse määrus (tervishoiu-, töö- ja heaoluministeeriumi määrus nr 1, 1961) ja selle muudatused.

Toodete, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse tagamise seaduse korralduse artikli 20–1 kuuenda ja seitsmenda lõigu sätete ning toodete, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse tagamise seaduse määruse (tervishoiu-, töö- ja heaoluministeeriumi teatis nr 431, 2004) artikli 96 kuuenda ja seitsmenda lõigu sätete ning nende muudatuste alusel tervishoiu-, töö- ja heaoluministeeriumi määratud ravimid.

5.	Korraldus apteekide ruumide ja seadmete jms kohta (tervishoiu-, töö- ja heaoluministeeriumi korraldus nr 2, 1961) ja selle muudatused.

6.	Ministri korraldus ravimite ja kvaasiravimite tootmise ja kvaliteedi kontrolli nõuete kohta (tervishoiu-, töö- ja heaoluministeeriumi korraldus nr 179, 2004) ja selle muudatused.

II jagu

Pädevad asutused

Euroopa Liit

Jaapan

Euroopa Liidu pädevad asutused on järgmised Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutused või nende õigusjärglased:

Austria

Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit GmbH

Belgia

Federaal Agentschap voor geneesmiddelen en gezondheidsproducten / Agence fédérale des médicaments et produits de santé

Bulgaaria

Изпълнителна агенция по лекарствата

Horvaatia

Agencija za lijekove i medicinske proizvode (HALMED)

Küpros

Φαρμακευτικές Υπηρεσίες, Υπουργείο Υγείας

Tšehhi Vabariik

Státní ústav pro kontrolu léčiv (SÚKL)

Taani

Lægemiddelstyrelsen

Eesti

Ravimiamet

Soome

Lääkealan turvallisuus- ja kehittämiskeskus

Prantsusmaa

Agence nationale de sécurité du médicament et des produits de santé (ANSM)

Saksamaa

Bundesinstitut für Arzneimittel und Medizinprodukte (BfArM)

Paul-Ehrlich-Institut (PEI) Bundesinstitut für Impfstoffe und biomedizinische Arzneimittel (ainult bioloogilised ravimid)

Kreeka

Ethnikos Organismos Farmakon (EOF) (ΕΘΝΙΚΟΣ ΟΡΓΑΝΙΣΜΟΣ ΦΑΡΜΑΚΩΝ)

Ungari

Országos Gyógyszerészeti és Élelmezés-egészségügyi Intézet(OGYÉI)

Iirimaa

Health Products Regulatory Authority (HPRA)

Itaalia

Agenzia Italiana del Farmaco

Läti

Zāļu valsts aģentūra

Leedu

Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba

Luksemburg

Ministère de la Santé, Division de la Pharmacie et des Médicaments

Malta

Medicines Authority

Madalmaad

Inspectie voor de Gezondheidszorg (IGZ)

Poola

Główny Inspektorat Farmaceutyczny (GIF)

Portugal

INFARMED – Autoridade Nacional do Medicamento e Produtos de Saúde, I.P

Rumeenia

Agenţia Naţională a Medicamentului şi a Dispozitivelor Medicale

Slovakkia

Štátny ústav pre kontrolu liečiv (SUKL)

Sloveenia

Javna agencija Republike Slovenije za zdravila in medicinske pripomočke (JAZMP)

Hispaania

Agencia Española de Medicamentos y Productos Sanitários

Rootsi

Läkemedelsverket

Ühendkuningriik

Medicines and Healthcare Products Regulatory Agency

Euroopa Liit

Euroopa Ravimiamet

Tervishoiu-, töö- ja heaoluministeerium või selle õigusjärglane

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/39

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/777,

29. aprill 2016,

milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli alusel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

21. oktoobril 2015 parafeerisid liit ja Cooki saarte valitsus säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping“) ja selle rakendamise protokolli (edaspidi „protokoll“), millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Cooki saarte suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2)	Nõukogu võttis 29. aprillil 2016 vastu otsuse (EL) 2016/776 (1) lepingu ja selle protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.

(3)	Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel nii protokolli ajutise kohaldamise ajal kui ka protokolli kehtivusaja jooksul tervikuna.

(4)

Kui selgub, et protokolli kohaselt liidule antud kalapüügivõimalusi ei ole täielikult kasutatud, tuleb komisjonil sellest vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (2) artikli 10 lõikele 1 teavitada asjaomaseid liikmesriike. Kui vastust ei esitata nõukogu määratavaks tähtajaks, tuleks seda käsitatada kinnitusena, et asjaomase liikmesriigi laevad ei kasuta kõnealusel perioodil oma kalapüügivõimalusi täielikult.

(5)	Protokolli artiklis 12 nähakse ette protokolli ajutine kohaldamine alates selle allkirjastamise kuupäevast. Käesolevat määrust tuleks seetõttu kohaldada alates protokolli allkirjastamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolliga ette nähtud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

tuunipüügiseinerid

Hispaania:	3 laeva
Prantsusmaa:	1 laev

2. Määrust (EÜ) nr 1006/2008 kohaldatakse, ilma et see piiraks lepingu kohaldamist.

3. Kui lõikes 1 osutatud liikmesriikide kalapüügilubade taotlused ei hõlma kõiki neile protokollis sätestatud püügivõimalusi, võtab komisjon määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 kohaselt arvesse mis tahes muu liikmesriigi püügiloataotlusi.

4. Määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtajaks, mille jooksul peavad liikmesriigid kinnitama, et nad ei kasuta protokolli raames neile eraldatud kalapüügivõimalusi täielikult, määratakse kümme tööpäeva arvestatuna kuupäevast, mil komisjon taotleb sellist kinnitust.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. aprill 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A. G. KOENDERS

(1) Nõukogu 29. aprilli 2016. aasta otsus (EL) 2016/776 Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(2) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/41

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/778,

2. veebruar 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses asjaolude ja tingimustega, mille korral võib krediidiasutuse või investeerimisühingu tasutavad erakorralised ex post osamaksed täielikult või osaliselt edasi lükata, ja kriitiliste funktsioonidega seotud tegevuste, teenuste ja toimingute kindlaksmääramise ning põhiäriliinide ja nendega seotud teenuste kindlaksmääramise kriteeriumidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2 ja artikli 104 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kriisilahendusasutus peaks lubama direktiivi 2014/59/EL artiklis 104 osutatud erakorralisi ex post osamakseid edasi lükata krediidiasutuse või investeerimisühingu taotluse korral, et tal oleks lihtsam hinnata, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab direktiivi 2014/59/EL artikli 104 lõikes 3 sätestatud edasilükkamise tingimustele. Asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing peaks esitama teabe, mida kriisilahendusasutus peab sellise hindamise tegemiseks vajalikuks. Kriisilahendusasutus peaks võtma arvesse kogu teavet, mis on riigi pädevatele asutustele kättesaadav, et vältida teavitamisnõuete dubleerimist.

(2)

Kui kriisilahendusasutus hindab erakorraliste ex post osamaksete tegemise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimelisusele või likviidsusele, peaks ta analüüsima mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalile ja likviidsuspositsioonile. Analüüsis tuleks eeldada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis olev kahjum võrdub maksetähtaja saabumise hetkel tasumisele kuuluva summaga, ning prognoosida asjakohase ajavahemiku kohta krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite suhtarve pärast selle kahjumi kandmist. Samuti tuleks analüüsis eeldada, et vahendite väljavool võrdub maksetähtaja saabumise hetkel tasumisele kuuluva summaga, ja hinnata likviidsusriski.

(3)	Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavad eeldavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud ning kriisilahendusasutused suudavad kindlaks teha krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide kriitilised funktsioonid ja tagada nende täitmise jätkamise.

(4)

Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriitiliste funktsioonide täitmise jätkamine on üks peamisi kriisilahenduse eesmärke. Selle eesmärk on kaitsta finantsstabiilsust ja reaalmajandust, mistõttu on sellel oluline osa finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamise protsessis. Kriitiliste funktsioonide hulka võivad kuuluda hoiuste kaasamise, laenuandmis- ja laenuteenused, makse-, kliirimis-, hoiu- ja arveldusteenused, hulgirahastamise turgude tegevused ning kapitaliturgude ja investeerimistegevused.

(5)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriitilised funktsioonid on esitatud tema finantsseisundi taastamise kavas. Kriisilahendusasutus peaks finantsseisundi taastamise kava hindama ja see peaks olema kriisilahenduse kava alus. Kriisilahendusasutus peaks kriisilahenduse kava koostamisel ise kriitilisi funktsioone hindama ja näitama, kuidas on võimalik kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine õiguslikult ja majanduslikult muudest funktsioonidest lahus hoida, tagamaks nende täitmise jätkamise krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse korral.

(6)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel peaksid kriisilahendusasutused võtma arvesse seda, kas valitud strateegia tagab kriitiliste funktsioonide täitmise jätkamise ja kas kriisilahenduskõlblikkust välistavate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise võime on kriitiliste funktsioonidega seotud. Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise stsenaariumi korral võib kohustused kõnealuse teisendamise ulatusest välja jätta, kui väljajätmine on tingimata vajalik ja proportsionaalne kriitiliste funktsioonide täitmise jätkamise saavutamiseks. Kriitilised funktsioonid muutuvad oluliseks ka nn sildasutuse kasutamise korral, kuna sildpangal peavad olema kriitilised funktsioonid.

(7)

Kriitiliste funktsioonide kindlakstegemiseks tuleks kasutada kaheastmelist protsessi: esiteks korraldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma finantsseisundi taastamise kavade koostamisel enesehindamise. Teiseks vaatavad kriisilahendusasutused üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise kavad kriitiliselt läbi, et tagada pankade kasutatavate lähenemisviiside järjekindlus ja järjepidevus. Kuna kriisilahendusasutustel on kasulik omada ülevaadet sellest, millised funktsioonid on olulised finantsstabiilsuse säilitamiseks tervikuna, peaksid nad tegema lõpliku otsuse kriitiliste funktsioonide kindlaksmääramise kohta kriisilahenduse kavandamise ja elluviimise eesmärgil.

(8)

Kriitilised teenused peaksid olema aluseks olevad toimingud, tegevused ja teenused, mida tehakse või pakutakse konsolideerimisgrupis ühe (spetsiaalsed teenused) või mitme sellise äriüksuse või juriidilise üksuse (ühised teenused) jaoks, mida on vaja ühe või mitme kriitilise funktsiooni täitmiseks. Kriitilisi teenuseid võib konsolideerimisgrupis osutada üks või mitu üksust (näiteks eraldiseisev juriidiline üksus või siseüksus; siseteenused); nende osutamist võib edasi anda ka välisele teenuseosutajale (välisteenused). Teenust tuleks käsitada kriitilisena, kui selle osutamise katkemine võib kriitiliste funktsioonide täitmist tõsiselt häirida või täielikult takistada, kuna need on krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kolmandate isikute jaoks täidetavate kriitiliste funktsioonidega lahutamatult seotud. Nende kindlakstegemine toimub nii nagu kriitiliste funktsioonide kindlakstegemine.

(9)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ning kriisilahendusasutused peaksid märkima kriitilised teenused ka finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavadesse. Kui kriitiliste teenuste osutamine on antud edasi kolmandatele isikutele, peaks kriisilahendusasutus suutma piirduda hindamises sellega, mis on vajalik, et kontrollida, kas krediidiasutusel või investeerimisühingul on olemas sobiv talitluspidevuse plaan.

(10)	Teenuste käsitamine kriitiliste teenustena peaks võimaldama krediidiasutustel ja investeerimisühingutel tagada selliste teenuste pideva kättesaadavuse, osutades neid maksejõuetuse suhtes vastupidavate üksuste kaudu või kehtestades asjakohase korra, mille kohaselt osutab neid väline teenuseosutaja.

(11)

Kriitilise funktsiooni ja põhiäriliini peamine erinevus seisneb asjaomaste tegevuste mõjus. Kriitiliste funktsioonide hindamisel tuleks lähtuda nende olulisusest reaalmajanduse ja finantsturgude toimimise ning seega finantsstabiilsuse kui terviku seisukohast, põhiäriliine tuleks aga hinnata selle põhjal, kui olulised need on krediidiasutusele või investeerimisühingule endale, lähtudes näiteks nende panusest krediidiasutuse või investeerimisühingu tuludesse ja kasumisse.

(12)

Kuna finantsseisundi taastamise kava peaks sisaldama krediidiasutuse või investeerimisühingu põhiäriliinide, funktsioonide ja vara väärtuse ning turustatavuse määramise üksikasjalikku kirjeldust, peaks ka kriisilahenduse kava sisaldama krediidiasutuse või investeerimisühingu kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kaardistust ning selgitust, kuidas on võimalik kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldada, et tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse korral tegevuse jätkumine. Kriisilahenduse korral võib kriitiliste funktsioonide täitmise ja põhiäriliinide tegevuse jätkumine õigustada teatavate kohustuste väljajätmist kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisalast, samuti üleandmist sildpangale.

(13)

Kuigi põhiäriliinide puhul vaadatakse sageli seda, milline on nende panus krediidiasutuse või investeerimisühingu finantstulemustesse, ei pruugi selline lähenemisviis kajastada täielikult kõiki äriliine, sest krediidiasutus või investeerimisühing võib osutada teenust, mis ei ole otseselt tulutoov (või mis toodab kahjumit), kuid millega kaasneb märkimisväärne frantsiisiväärtus ja mis on seega tegevuse kui terviku seisukohast oluline,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, millega määratakse kindlaks järgmine:

a)	asjaolud ja tingimused, mille korral võib krediidiasutuse või investeerimisühingu tasutavad erakorralised ex post osamaksed täielikult või osaliselt direktiivi 2014/59/EL artikli 104 lõike 3 kohaselt edasi lükata;

b)	direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 35 osutatud tegevuste, teenuste ja toimingute kindlaksmääramise kriteeriumid;

c)	direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 36 osutatud äriliinide ja seonduvate teenuste kindlaksmääramise kriteeriumid.

Kõnealuseid eeskirju kohaldab direktiivi 2014/59/EL artikli 3 kohaselt liikmesriigi määratud kriisilahendusasutus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „edasilükkamisperiood“– kuni kuue kuu pikkune periood;

2) „funktsioon“– struktureeritud kogum tegevusi, teenuseid või toiminguid, mida krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp teeb kolmandate isikute jaoks või osutab neile olenemata krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemisest ülesehitusest;

3) „äriliin“– struktureeritud kogum tegevusi, protsesse või toiminguid, mille krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp töötab välja kolmandatele isikute jaoks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.

II PEATÜKK

EX POST OSAMAKSETE EDASILÜKKAMINE

Artikkel 3

Erakorraliste ex post osamaksete edasilükkamine

1. Kriisilahendusasutus võib lubada direktiivi 2014/59/EL artikli 104 lõikes 3 osutatud erakorralisi ex post osamakseid edasi lükata krediidiasutuse või investeerimisühingu taotluse korral. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab teabe, mida kriisilahendusasutus peab vajalikuks, et hinnata erakorraliste ex post osamaksete tegemise mõju selle finantsseisundile. Kriisilahendusasutus võtab arvesse kogu teabe, mis on riigi pädevatele asutustele kättesaadav, et teha kindlaks, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab lõikes 3 osutatud edasilükkamistingimustele.

2. Selle kindlakstegemisel, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab edasilükkamistingimustele, hindab kriisilahendusasutus erakorraliste ex post osamaksete tegemise mõju asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõime- ja likviidsuspositsioonile. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, tuleb hinnata ka grupi kui terviku maksevõimelisusele ja likviidsusele avalduvat mõju.

3. Kriisilahendusasutus võib erakorralised ex post osamaksed edasi lükata, kui ta leiab, et osamaksete tegemisega kaasneb üks järgmistest:

a)	krediidiasutuse või investeerimisühingu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artiklis 92 sätestatud minimaalsete omavahendite nõuete tõenäoline rikkumine järgmise kuue kuu jooksul;

b)	krediidiasutuse või investeerimisühingu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikes 1 sätestatud ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (3) artiklis 4 täpsustatud minimaalse likviidsuskatte nõude tõenäoline rikkumine järgmise kuue kuu jooksul;

c)	krediidiasutuse või investeerimisühingu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artiklis 105 sätestatud likviidsuse erinõude tõenäoline rikkumine järgmise kuue kuu jooksul.

4. Kriisilahendusasutus piirab edasilükkamisperioodi määral, mis on vajalik krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle konsolideerimisgrupi finantsseisundit ohustavate riskide vältimiseks. Kriisilahendusasutus jälgib korrapäraselt, kas lõikes 3 osutatud edasilükkamistingimused kehtivad edasilükkamisperioodil jätkuvalt.

5. Asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu taotlusel võib kriisilahendusasutus edasilükkamisperioodi pikendada, kui on teinud kindlaks, et lõikes 3 osutatud edasilükkamistingimused kehtivad jätkuvalt. Nimetatud perioodi võidakse pikendada kuni kuue kuu võrra.

Artikkel 4

Edasilükkamise poolt maksevõimelisusele avaldatava mõju hindamine

1. Kriisilahendusasutus hindab erakorraliste ex post osamaksete tegemise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu regulatiivse kapitali positsioonile. Hindamine hõlmab selle mõju analüüsi, mida erakorraliste ex post osamaksete tegemine avaldaks krediidiasutuse või investeerimisühingu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 kohaste minimaalsete omavahendite nõuete täitmisele.

2. Kõnealuse hindamise tegemisel arvatakse erakorralised ex post osamaksed krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest maha.

3. Lõikes 1 osutatud analüüs hõlmab vähemalt perioodi, mis kestab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (5) artiklis 3 sätestatud järgmise omavahendite nõuete aruande esitamise kuupäevani.

Artikkel 5

Edasilükkamise poolt likviidsusele avaldatava mõju hindamine

1. Kriisilahendusasutus hindab erakorraliste ex post osamaksete tegemise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuspositsioonile. Hindamine hõlmab selle mõju analüüsi, mida erakorraliste ex post osamaksete tegemine avaldaks krediidiasutuse või investeerimisühingu võimele täita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikes 1 sätestatud ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 4 täpsustatud minimaalse likviidsuskatte nõuet.

2. Lõikes 1 kirjeldatud analüüsi tegemisel liidab kriisilahendusasutus likviidsete vahendite väljavoolu, mis võrdub 100 %ga erakorraliste ex post osamaksete maksetähtaja saabumise hetkel tasumisele kuuluvast summast, delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 20 lõike 1 kohasele likviidsete vahendite netoväljavoolule.

3. Kriisilahendusasutus hindab ka lõike 2 kohase väljavoolu mõju direktiivi 2013/36/EL artiklis 105 sätestatud likviidsuse erinõuete täitmisele.

4. Lõikes 1 osutatud analüüs hõlmab vähemalt perioodi, mis kestab rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artiklis 3 sätestatud järgmise likviidsuskatte nõude aruande esitamise kuupäevani.

III PEATÜKK

KRIITILISTE FUNKTSIOONIDE JA PÕHIÄRILIINIDE KINDLAKSMÄÄRAMISE KRITEERIUMID

Artikkel 6

Kriitiliste funktsioonide kindlaksmääramise kriteeriumid

1. Funktsiooni käsitatakse kriitilisena, kui täidetud on järgmised kaks tingimust:

a)	krediidiasutus või investeerimisühing täidab funktsiooni krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupiga mitteseotud kolmandate isikute jaoks ning

funktsiooni täitmise ootamatu katkemine avaldaks tõenäoliselt olulist negatiivset mõju kolmandatele isikutele, põhjustaks finantsraskuste levimist või vähendaks turuosaliste üldist kindlustunnet, sest funktsioon on kolmandatele isikutele süsteemselt oluline ning krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp on funktsiooni täitmisel süsteemselt oluline.

2. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ja kriisilahendusasutus hindavad seda, kas esineb oluline negatiivne mõju kolmandatele isikutele, kas funktsioon on kolmandatele isikutele süsteemselt oluline ning kas funktsiooni täitev krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp on süsteemselt oluline, võtavad nad arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suurust, turuosa, välist ja sisemist seotust, keerukust ja piiriülest tegevust.

Kolmandatele isikutele avaldatava mõju hindamise kriteeriumid hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:

a)	tegevuse laad ja ulatus, üleilmne, riiklik ja piirkondlik ulatus, tehingute maht ja arv; klientide ja vastaspoolte arv; selliste klientide arv, kelle puhul on krediidiasutus või investeerimisühing ainus või peamine panganduspartner;

b)	krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisus kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või Euroopa tasandil, nagu asjaomase turu puhul asjakohane. Krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisust võib hinnata turuosa, seotuse, keerukuse ja piiriülese tegevuse põhjal;

c)	see, millist laadi on kliendid ja sidusrühmad, keda funktsioon mõjutab, näiteks, kuid mitte ainult, jaekliendid, ärikliendid, pankadevahelised kliendid, kesksed kliiringukojad ja avaliku sektori asutused;

funktsiooni täitmise võimalik katkemine turgude, taristute, klientide ja avalike teenuste puhul. Hindamine võib eelkõige hõlmata mõju asjaomaste turgude likviidsusele, klientidele suunatud tegevuse katkemise mõju ja ulatust, samuti lühiajalisi likviidsusvajadusi; seda, kuidas seda tajuvad vastaspooled, kliendid ja üldsus; klientide reageerimise ulatus ja kiirus; olulisus muude turgude toimimise jaoks; mõju muu turu likviidsusele, tehingutele ja struktuurile; mõju muudele vastaspooltele, kes on seotud peamiste klientidega, ning funktsiooni ja muude teenuste vastastikmõju.

3. Reaalmajandusele ja finantsturgudele olulist funktsiooni käsitatakse asendatavana, kui see on võimalik asendada vastuvõetaval viisil ja mõistliku aja jooksul, vältides sellega reaalamajanduse ja finantsturgude süsteemseid probleeme.

Funktsiooni asendatavuse hindamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	asjaomase funktsiooni turu struktuur ja alternatiivsete teenuseosutajate olemasolu;

b)	muude teenuseosutajate suutlikkus seoses võimekuse, funktsiooni täitmise nõuete ja võimalike turule sisenemise või laienemise tõketega;

c)	muude teenuseosutajate stiimul asjaomaste tegevustega tegelema hakkamiseks;

d)	aeg, mida teenuse kasutajad vajavad, et minna üle uue teenuseosutaja juurde, ja selle ülemineku kulud; aeg, mida on vaja, et konkurendid saaksid funktsioonid üle võtta, ning see, kas sellest ajast piisab olulise katkestuse vältimiseks olenevalt teenuse liigist.

4. Teenust käsitatakse kriitilisena, kui selle osutamise katkemine võib ühe või mitme kriitilise funktsiooni täitmist tõsiselt häirida või takistada. Teenust ei käsitata kriitilisena, kui seda võib mõistliku aja jooksul sisu, kvaliteedi ja kulu poolest sarnases ulatuses osutama hakata muu teenuseosutaja.

5. Funktsioonide täitmise või teenuste osutamise katkemine tähendab seda, et funktsioone ja teenuseid ei täideta või osutata enam sarnases ulatuses ja sarnastel tingimustel ning et nende kvaliteet ei ole sarnane, välja arvatud juhul, kui asjaomase funktsiooni täitmise või teenuse osutamise muutus toimub korrakohaselt.

Artikkel 7

Põhiäriliinide kindlaksmääramise kriteeriumid

1. Äriliine ja nendega seonduvad teenuseid, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle konsolideerimisgrupi, kuhu krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, tulude, kasumi või frantsiisiväärtuse olulisteks allikateks, käsitatakse põhiäriliinidena.

2. Põhiäriliinid määratakse kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemise ülesehituse, äristrateegia ja selle põhjal, kui palju need põhiäriliinid krediidiasutuse või investeerimisühingu finantstulemustesse panustavad. Põhiäriliinide tunnused hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)	põhiäriliini tulud protsendina kogutuludest;

b)	põhiäriliini kasum protsendina kogukasumist;

c)	kapitali või varade tootlus;

d)	varad, tulu ja sissetulek kokku;

e)	kliendibaas, geograafiline jalajälg, kaubamärk, ettevõtja ja konsolideerimisgrupi muude ettevõtjate sünergia;

f)	põhiäriliini tegevuse lõpetamise mõju kuludele ja sissetulekule, kui see on rahaliste vahendite või likviidsuse allikas;

g)	põhiäriliini kasvuväljavaade;

h)	tegevuse ülevõtmise atraktiivsus konkurentide seisukohast;

i)	turupotentsiaal ja frantsiisiväärtus.

Põhiäriliini kindlakstegemisel võib arvesse võtta oodatavat tulevast tulu, kasvuväljavaadet ja frantsiisiväärtust, kui neid toetavad usaldusväärsed, tõenditel põhinevad prognoosid, mis on eelduste aluseks.

3. Põhiäriliinid võivad sõltuda tegevustest, mis krediidiasutusele või investeerimisühingule otsest kasumit ei teeni, kuid mis toetavad krediidiasutuse või investeerimisühingu põhiäriliine ja annavad seega selle kasumisse kaudselt panuse.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. veebruar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(5) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/48

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/779,

18. mai 2016,

millega sätestatakse ühtsed eeskirjad tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemise menetluse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid keelavad turule lasta tubakatooteid, millel on eristav maitse või lõhn.

(2)	Et tagada sellise keelu ühetaoline kohaldamine kogu liidus, on asjakohane sätestada vastavalt direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõikele 3 ühtne menetlus, millega teha kindlaks, kas tubakatootel on eristav maitse või lõhn või mitte.

(3)

Kui liikmesriik (edaspidi „algatav liikmesriik“) või komisjon arvab, et tubakatootel võib olla eristav maitse või lõhn, peaks ta esitama tootjale või importijale taotluse toote kohta hinnangu saamiseks. Liikmesriigid peaksid algatama toote eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemise menetluse nende toodete suhtes, mida turustatakse ainult ühes liikmesriigis või vähestes liikmesriikides. Kui liikmesriigi arvates turustatakse toodet ulatuslikult paljudes liikmesriikides, peaks ta esitama menetluse algatamise taotluse komisjonile.

(4)

Paralleelse menetlemise vältimiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon menetluse algatamisest üksteist teavitama. Kui üks liikmesriik on menetluse algatanud, peaksid ülejäänud liikmesriigid hoiduma sama toote suhtes menetluse algatamisest. Teise võimalusena võivad liikmesriigid kokku leppida, et algatav liikmesriik on mõni teine liikmesriik. Kõik menetlused, mis on algatatud muudes liikmesriikides kui algatav liikmesriik, tuleks peatada, kuni algatav liikmesriik on oma otsuse vastu võtnud.

(5)	Komisjon peaks saama algatada menetlust igal ajal, ka pärast seda, kui on vastu võetud otsus toote eristava maitse või lõhna puudumise kohta. Kui komisjon menetluse algatab, peaksid kõik liikmesriigid katkestama menetlused sama toote suhtes.

(6)	Kui tootja või importija ei vaidlusta toote eristava maitse või lõhna olemasolu või kui ta ei vasta taotlusele esitada oma hinnang selle kohta, kas toode on eristava maitse või lõhnaga või mitte, peaks olema võimalik teha otsus lihtsustatud menetluse alusel.

(7)

Kui tootja või importija ei nõustu sellega, et tootel on eristav maitse või lõhn, peaks algatav liikmesriik või komisjon korraldama põhjaliku hindamise. Selleks võidakse küsida nõu sõltumatult nõuandekomisjonilt ja koguda teavet muudest allikatest. Samuti võidakse vahetada teavet teiste liikmesriikide ja komisjoniga.

(8)

Pärast põhjalikku hindamist ja enne otsustamist, kas tootel on eristav maitse või lõhn, tuleks tootjale või importijale anda võimalus esitada kirjalikke tähelepanekuid. Kirjalikes tähelepanekutes peaks tootja või importija vajaduse korral ka teada andma, kas tema emaettevõtjaga on konsulteeritud. Ka importijaid tuleks innustada tootjaga konsulteerima.

(9)	Algatav liikmesriik peaks esitama komisjonile oma otsuse eelnõu ja, kui see on asjakohane, sõltumatu nõuandekomisjoni arvamuse koopia. Kõigile teistele liikmesriikidele tuleks saata nende dokumentide koopia koos laialdaselt levinud keeles koostatud kokkuvõttega.

(10)

Komisjon ja teised liikmesriigid võivad otsuse eelnõu kohta märkusi teha. Otsuse eelnõu ja peamiste põhjenduste suhtes tuleks üritada jõuda üksmeelele. Kui liikmesriikide arvamused toote eristava maitse või lõhna olemasolu kohta lähevad lahku, peaks komisjon püüdma saavutada üksmeelt. Kui seda ei saavutata ja kui on vaja tagada direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõikes 1 sätestatud keelu ühetaoline kohaldamine, peaks komisjon menetlust jätkama, et teha otsus selle kohta, kas asjaomasel tootel on eristav maitse või lõhn.

(11)

Pidades silmas eristava maitse või lõhnaga toodete keelamise aluseks olevaid rahvatervist kaitsvaid kaalutlusi ja järgides asjakohasel määral ettevaatuspõhimõtet, on otstarbekas, et algatav liikmesriik võib kohaldada keelavaid meetmeid niipea, kui ta on käesolevas määruses sätestatud menetluse põhjal veendunud, et tootel on eristav maitse või lõhn. Kui aga komisjon võtab hiljem sama toote kohta vastu otsuse, peaks algatav liikmesriik võtma kohe meetmeid tagamaks oma õigusnormide ja tegevuse vastavus komisjoni otsusele, et direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldataks kogu liidus ühetaoliselt.

(12)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid käesoleva määruse põhjal vastu võetud otsuste mittekonfidentsiaalse versiooni avalikult kättesaadavaks tegema. Taotlusi käsitleda tundlikku äriteavet konfidentsiaalsena tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta. Kui selliseid taotlusi peetakse põhjendatuks, tuleks asjaomast teavet edastada ainult turvalisi andmeedastuskanaleid pidi.

(13)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2014/40/EL artiklis 25 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse ühtsed eeskirjad tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemise menetluse kohta.

Artikkel 2

Mõiste

Käesolevas määruses tähistab mõiste „sama toode“ tooteid, mille tubakasegu koostises on kasutatud samu koostisosi samas osakaalus, olenemata toote kaubamärgist või kujundusest.

II PEATÜKK

MENETLUSE ALGATAMINE

Artikkel 3

Algatamine liikmesriigi või komisjoni poolt

1. Kui liikmesriik (edaspidi „algatav liikmesriik“) või komisjon leiab, et tubakatootel võib olla eristav maitse või lõhn, võib ta algatada menetluse tubakatoote eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemiseks. Samuti võib liikmesriik esitada komisjonile menetluse algatamise taotluse.

2. Komisjon võib algatada lõikes 1 viidatud menetluse isegi juhul, kui üks või mitu liikmesriiki on algatanud või lõpule viinud ühe või mitu menetlust, eriti kui see on vajalik direktiivi 2014/40/EL artikli 7 ühetaoliseks kohaldamiseks.

Artikkel 4

Esmane taotlus tootjale või importijale

1. Algatav liikmesriik või komisjon teavitab toote tootjat ja importijat oma seisukohast, et tubakatootel võib olla eristav maitse või lõhn, ning esitab tootjale või importijale taotluse hinnangu saamiseks.

2. Tootja või importija vastab taotlusele ja esitab oma kirjalikud tähelepanekud nelja nädala jooksul pärast lõikes 1 nimetatud taotluse kättesaamist või muuks kuupäevaks, mis on vastavalt algatava liikmesriigi või komisjoniga kokku lepitud. Oma vastuses annab tootja või importija teada, millistes teistes talle teadaolevates liikmesriikides on sama toode turule lastud. Tootja esitab vajaduse korral ka oma emaettevõtja seisukohad. Importija edastab ka tootja seisukohad.

3. Tootja või importija teatab lõikes 2 nimetatud vastuses, kas teistes liikmesriikides turule lastud samal tootel on tema arvates ühes või mitmes asjaomases liikmesriigis teistsugune maitse või lõhn. Kui see on nii, esitab tootja või importija põhjendused, millele selline väide tugineb.

Artikkel 5

Esmane kooskõlastamine

1. Kui liikmesriik algatab menetluse, teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja kõikidele teistele liikmesriikidele.

Kui komisjon algatab menetluse, teatab ta sellest viivitamata kõikidele liikmesriikidele.

Algatav liikmesriik või komisjon edastab tootjalt või importijalt artikli 4 lõike 2 kohaselt saadud teabe teistele liikmesriikidele ja vajaduse korral komisjonile.

2. Kui üks liikmesriik on menetluse algatanud, hoiduvad teised liikmesriigid sama toote suhtes paralleelse menetluse algatamisest. Kui sama toote suhtes on juba kahes või enamas liikmesriigis menetlus algatatud, jätkab menetlust vaid see liikmesriik, kes algatas selle esimesena. Asjaomased liikmesriigid võivad erandkorras kokku leppida, et mõni teine liikmesriik võib tegutseda algatava liikmesriigina. Kõik menetlused, mis on algatatud muudes liikmesriikides peale algatava liikmesriigi, peatatakse, kuni algatav liikmesriik on otsuse vastu võtnud.

3. Kui komisjon on menetluse algatanud, hoiduvad kõik liikmesriigid menetluse algatamisest ja kõik liikmesriikide pooleliolevad menetlused katkestatakse, välja arvatud artikli 9 lõike 3 teises lõigus sätestatud ulatuses.

4. Juba kogutud teavet vahetatakse taotluse korral teiste liikmesriikide ja komisjoniga.

Artikkel 6

Tootja või importija hinnang

1. Kui tootja või importija ei vaidlusta tubakatoote eristava maitse või lõhna olemasolu, teatab ta sellest algatavale liikmesriigile või komisjonile vastuses, mis on esitatud kooskõlas artikli 4 lõikega 2.

Kui tootja või importija ei ole oma vastuses vaidlustanud tubakatoote eristava maitse või lõhna olemasolu või kui ta ei ole esitanud vastust kooskõlas artikli 4 lõikega 2, võib algatav liikmesriik või komisjon, olenevalt sellest, kumb on asjakohane, jätkata menetlust otsuse tegemiseks, vastavalt kas artikli 9 või 10 alusel juhul, kui tal on enda arvates otsuse tegemiseks küllalt teavet.

Kui liikmesriik või komisjon peab vajalikuks hankida lisateavet, selleks et teha lõplik otsus toote eristava maitse või lõhna olemasolu kohta, võib ta enne artikli 9 või 10 kohase otsuse tegemist koguda lisateavet vastavalt artiklile 7.

2. Kui tootja või importija ei nõustu sellega, et tootel on eristav maitse või lõhn, jätkab algatav liikmesriik või komisjon menetlust vastavalt artiklitele 7 ja 8.

III PEATÜKK

UURIMINE

Artikkel 7

Täiendava teabe kogumine ja nõuandekomisjoniga konsulteerimine

1. Algatav liikmesriik või komisjon võib taotleda asjaomaselt tootjalt või importijalt täiendavat teavet, mis tuleb edastada taotluses kindlaks määratud aja jooksul. Lisaks võib ta küsida teavet muudest allikatest, vahetada vajaduse korral andmeid teiste liikmesriikide ja komisjoniga ning konsulteerida sõltumatu nõuandekomisjoniga, mis on asutatud vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2016/786 (2).

2. Kui nõuandekomisjoniga on konsulteeritud, esitab see rakendusotsuse (EL) 2016/786 artikli 10 lõikes 6 sätestatud aja jooksul oma arvamuse.

Artikkel 8

Tootjate ja importijate õigus tähelepanekuid esitada

1. Kui algatav liikmesriik või komisjon on artikli 6 lõike 2 alusel korraldanud edasise uurimise vastavalt artiklile 7, võtnud selle tulemusel saadud teavet asjakohaselt arvesse ja leidnud, et tootel on eristav maitse või lõhn, annab ta enne otsuse vastuvõtmist tootjale või importijale võimaluse esitada kirjalikke tähelepanekuid.

Liikmesriik või komisjon esitab tootjale või importijale kokkuvõtte põhjendustest, mille alusel kavandatav otsus vastu võetakse. Kui nõuandekomisjoniga konsulteeriti, tehakse selle arvamus tootjale või importijale kättesaadavaks. Tootjal või importijal on oma tähelepanekute esitamiseks aega neli nädalat. Seda ajavahemikku võidakse pikendada kokkuleppel algatava liikmesriigi või komisjoniga, olenevalt sellest, kumb on asjakohane. Kirjalikes tähelepanekutes annab tootja võimaluse korral ka teada, kas ta on konsulteerinud oma emaettevõtjaga. Importija annab teada, kas ta on konsulteerinud tootjaga.

2. Kui algatava liikmesriigi või komisjoni hinnangul on pärast tootjalt või importijalt tähelepanekute saamist vaja koguda lisateavet, edastab algatav liikmesriik või komisjon kogutud lisateabe tootjale või importijale ning annab talle võimaluse esitada kirjalikke lisatähelepanekuid.

IV PEATÜKK

OTSUSE TEGEMINE

Artikkel 9

Kooskõlastamine enne liikmesriigi otsuse vastuvõtmist

1. Algatava liikmesriigi käsutuses oleva teabe, sealhulgas artiklite 6, 7 ja 8 alusel saadud andmete põhjal koostab algatav liikmesriik otsuse eelnõu selle kohta, kas toodet peetakse direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõikega 1 keelatud eristava maitse või lõhnaga tooteks või mitte.

Otsuse eelnõus esitatakse põhjendused, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse nõuandekomisjoni arvamust, kui see on olemas, ja muud asjakohast kättesaadavat teavet.

Algatav liikmesriik esitab otsuse eelnõu komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kui nõuandekomisjoniga konsulteeriti, esitab algatav liikmesriik ka nõuandekomisjoni arvamuse ja talle teadaolevad üksikasjad kõikide teiste liikmesriikide kohta, kus sama toode on turule lastud.

Lõpliku otsuse võib vastu võtta alles pärast nelja nädala möödumist eelnõu esitamisest. Seda ajavahemikku võidakse pikendada algatava liikmesriigi ja komisjoni vahelisel kokkuleppel.

2. Komisjon ja teised liikmesriigid võivad teha märkusi otsuse eelnõu kohta kolme nädala jooksul pärast selle esitamist. Kõiki vastuväiteid otsuse eelnõus jõutud järeldusele põhjendatakse nõuetekohaselt.

3. Algatav liikmesriik vaeb talle saadetud märkusi. Kui arvamused toote eristava maitse või lõhna olemasolu kohta lähevad lahku, püüavad algatav liikmesriik ning teised asjakohased liikmesriigid ja komisjon, olenevalt sellest, kes on asjakohane, saavutada üksmeelt. Kui seda ei saavutata, kuid on vaja tagada direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõike 1 ühetaoline kohaldamine, algatab komisjon menetluse kooskõlas artikli 3 lõikega 1.

Kui komisjon algatab esimeses lõigus nimetatud menetluse, ei mõjuta see algatava liikmesriigi õigust jätkata toodet keelustava otsuse vastuvõtmist vastavalt artikli 7 lõikele 1. Sellisel juhul teavitab algatav liikmesriik otsusest tootjat või importijat. Lisaks esitab ta otsuse koopia teistele liikmesriikidele ja komisjonile, kui see on asjakohane, juhtides tähelepanu talle teadaoleva(te)le liikmesriigile/-riikidele, kus sama toode on turule lastud. Kui komisjon on otsuse vastu võtnud, rakendab algatav liikmesriik kohe kõik vajalikud meetmed, et tagada oma õigusnormide vastavus komisjoni otsusele.

4. Kui liikmesriigid ja komisjon ei ole algatava liikmesriigi otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid esitanud, võtab algatav liikmesriik otsuse vastu ja teavitab sellest tootjat või importijat. Otsuse koopia tehakse kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ja komisjonile, kui see on asjakohane, juhtides tähelepanu teadaoleva(te)le liikmesriigile/-riikidele, kus sama toode on turule lastud.

Artikkel 10

Komisjoni otsus

1. Kui tootja või importija on teatanud komisjonile, et ta ei vaidlusta tubakatoote eristava maitse või lõhna olemasolu, või kui tootja ei ole esitanud vastust kooskõlas artikli 4 lõikega 2, võtab komisjon vastavalt direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõikele 2 vastu otsuse selle kohta, kas tootel on eristav maitse või lõhn või mitte, olles nõuetekohaselt arvesse võtnud tema käsutuses olevat kättesaadavat teavet, sealhulgas täiendavat teavet või andmeid, mis on saadud artikli 7 kohaselt.

2. Kui komisjon on artikli 6 lõike 2 alusel jätkanud menetlust põhjaliku uurimisega vastavalt artiklitele 7 ja 8, võtab ta uurimise tulemusel saadud teabe põhjal vastavalt direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõikele 2 vastu otsuse selle kohta, kas tootel on eristav maitse või lõhn või mitte.

Artikkel 11

Paralleelsed menetlused

1. Niipea kui algatav liikmesriik on otsuse vastu võtnud, võib liikmesriikide peatatud menetlusi sama toote suhtes uuesti jätkata. Kui liikmesriik, kus sama toode on turule lastud, ei ole algatava liikmesriigi otsusega nõus, esitab ta oma seisukoha komisjonile. Komisjon konsulteerib algatava liikmesriigiga ja teiste liikmesriikidega, kus sama toode on turule lastud. Kui konsulteerimise tulemusel peetakse vajalikuks tagada direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõike 1 ühetaoline kohaldamine, algatab komisjon menetluse vastavalt artikli 3 lõikele 1.

2. Kui komisjon on otsuse vastu võtnud, tagavad kõik liikmesriigid selle asjakohase kohaldamise.

V PEATÜKK

TEAVE

Artikkel 12

Konfidentsiaalne teave

1. Tootjad ja importijad võivad esitatud teatistes taotleda, et teatav teave jääks konfidentsiaalseks põhjusel, et see on ärisaladus või muul viisil tundlik äriteave. Sellisel juhul määratlevad nad selgelt asjakohase teabe ja põhjendavad oma taotlust.

2. Kui seda taotlust peetakse põhjendatuks, tagavad liikmesriik ja komisjon, et käesoleva määruse alusel saadud teavet kaitstakse piisaval viisil. Sellist teavet edastatakse selliste vahenditega, millega saab konfidentsiaalset teavet turvaliselt edastada.

Artikkel 13

Otsuste avaldamine

Liikmesriigid ja komisjon teevad kõigi käesoleva määruse põhjal vastu võetud otsuste mittekonfidentsiaalse versiooni avalikult kättesaadavaks.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 127, 29.4.2014, lk 1.

(2) Komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/786, millega sätestatakse tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemiseks liikmesriike ja komisjoni abistava sõltumatu nõuandekomisjoni asutamise ja toimimise kord (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 79).

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/55

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/780,

19. mai 2016,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 13 lõike 1 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisas on esitatud nende IV lisas loetlemata isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle on loetellu kandnud nõukogu ning kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)	19. mail 2016 otsustas nõukogu lisada 18 füüsilist isikut ja ühe üksuse nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Lisaks on ajakohastatud kandeid kahe isiku kohta. Seepärast tuleks V lisa vastavalt muuta.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. mai 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1) ELT L 88, 29.3.2007, lk 1.

LISA

Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisa muudetakse järgmiselt.

Pealkirja „Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud füüsilised isikud“ alla lisatakse järgmised kanded:

„15.	CHOE Kyong-song		KRDV armee kindralpolkovnik. Kuulus varem Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseküsimustega tegelevatest asutustest. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
16.	CHOE Yong-ho		KRDV armee kindralpolkovnik. Kuulus varem Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseküsimustega tegelevatest asutustest. Õhujõudude ülem. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
17.	HONG Sung Mu (teise nimega HUNG Sung Mu)	Sünnikuupäev: 1.1.1942	Laskemoonatööstuse osakonna asedirektor. Vastutab tavarelvastuse ja rakettidega, sealhulgas ballistiliste rakettidega seonduvate programmide väljatöötamise eest. Üks peamistest tuumarelvade tööstuslike arenguprogrammide eest vastutavatest isikutest. Vastutav KRDV programmide eest, mis seonduvad tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega
18.	JO Chun Ryong (teiste nimedega CHO Chun Ryo'ng, JO Chun Ryong, JO Cho Ryong)	Sünnikuupäev: 4.4.1960	Alates 2014. aastast teise majanduskomitee esimees. Vastutab KRDV laskemoona valmistavate tehaste ja tootmisüksuste haldamise eest. Teine majanduskomitee, mis kanti loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016), täidab KRDV raketiprogrammi rakendamises võtmerolli, vastutab KRDV ballistiliste rakettide tootmise järelevalve eest ja juhib KRDV peamise relvakaubandusüksuse KOMIDi tegevust. Riikliku kaitsekomisjoni liige. On osalenud mitmes ballistiliste rakettidega seonduvates programmides. Üks KRDV relvatööstuse olulisemaid juhte. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
19.	JO Kyongchol		KRDV armeekindral. Kuulus varem Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseküsimustega tegelevatest asutustest. Sõjaväe julgeolekuameti juhataja. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
20.	KIM Chun sam		Kindralleitnant. Kuulus varem Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseküsimustega tegelevatest asutustest. KRDV armee sõjalise peakorteri operatiivbüroo juht ja sõjalise peakorteri esimene asejuhataja. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
21.	KIM Chun sop		Kuulub riigikaitsekomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseasutustest. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
22.	KIM Jong gak	Sünnikuupäev: 20.7.1941 Sünnikoht: Pyongyang	KRDV armee asemarssal. Kuulus varem Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseküsimustega tegelevatest asutustest. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
23.	KIM Rak Kyom (teise nimega KIM Rak gyom)		Neljatärnikindral. Strateegiliste jõudude (teise nimega strateegilised raketijõud) ülem. Teadaolevalt on strateegiliste raketijõudude juhtimise all praegu neli strateegiliste ja taktikaliste rakettide üksust, sealhulgas mobiilse kontinentidevahelise ballistilise raketi KN08 brigaad. Ameerika Ühendriigid kandsid strateegilised jõud nimekirja seoses tegevusega, mis on oluliselt kaasa aidanud massihävitusrelvade levikule või nende tarnimise viisidele. Kuulus varem Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseküsimustega tegelevatest asutustest. Ajakirjanduse andmetel viibis KIM 2016. aasta aprillis koos KIM Jung Uniga mobiilse kontinentidevahelise ballistilise raketi mootori katsetamise juures. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
24.	KIM Won hong	Sünnikuupäev: 7.1.1945 Sünnikoht: P'yongyang Passi nr: 745310010	Kindral, riikliku julgeolekuameti juhataja. Riigi julgeoleku minister. Kuulub Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni ja riigikaitsekomisjoni, mis on KRDV riigikaitseküsimustega tegelevad keskasutused. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
25.	PAK Jong chon		KRDV armee kindralpolkovnik, Korea Rahvavabariigi relvajõudude ülemjuhataja, staabiülema asetäitja ja tulejõu juhtimise osakonna direktor. Sõjalise peakorteri juhataja ja suurtükivägede juhtimise osakonna direktor. Kuulus varem Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseküsimustega tegelevatest asutustest. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
26.	RI Jong su		Viitseadmiral. Kuulus varem Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseküsimustega tegelevatest asutustest. Ballistiliste rakettide programmide väljatöötamise ja KRDV mereväe tuumavõimsuse arendamisega tegelevate Korea merejõudude ülemjuhataja. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
27.	SON Chol ju		Korea Rahvavabariigi relvajõudude kindralpolkovnik, juhatab õhujõudude poliitikaosakonda, mis juhib kaasaegsete õhutõrjerakettide väljaarendamist. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
28.	YUN Jong rin		Kindral. Kuulus varem Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni ja riigikaitsekomisjoni, mis on KRDV riigikaitseküsimustega tegelevad keskasutused. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
29.	PAK Yong sik		Neljatärnikindral, riikliku julgeolekuameti liige, kaitseminister. Kuulub Korea Töölispartei sõjaväe keskkomisjoni ja riigikaitsekomisjoni, mis on KRDV riigikaitseküsimustega tegelevad keskasutused. 2016. aasta märtsis viibis ballistiliste rakettide katsetuste juures. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
30.	HONG Yong Chil		Laskemoonatööstuse osakonna asedirektor. Laskemoonatööstuse osakond, mille kandis 2. märtsil 2016 loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu, täidab KRDV raketiprogrammi rakendamises võtmerolli. Laskemoonatööstuse osakond vastutab KRDV ballistiliste rakettide (sealhulgas Taepo Dong-2 tüüpi rakettide) väljaarendamise, relvatootmise ning teadus- ja arendustegevuse programmide järelevalve eest. Second Economic Committee ja Second Academy of Natural Sciences (samuti 2010. aasta augustis loetellu kantud) on laskemoonatööstuse osakonna allasutused. Laskemoonatööstuse osakond on viimastel aastatel tegelenud veokile KN08 monteeritud kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide väljatöötamisega. Hong on mitmel korral saatnud Kim Jong-uni KRDV tuumarelvade ja ballistiliste rakettide alaste programmide väljatöötamisega seotud üritustel ning arvatakse, et tal oli oluline roll KRDV tuumakatsetuses 6. jaanuaril 2016. Korea Töölispartei keskkomitee aseesimees. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.
31.	RI Hak Chol (teiste nimedega RI Hak Chul, RI Hak Cheol)	Sünnikuupäev: 19.1.1963 või 8.5.1966 Passi numbrid: 381320634, PS 563410163	Green Pine Associated Corporation (edaspidi „Green Pine“) president. ÜRO sanktsioonide komitee andmetel on Green Pine üle võtnud paljud äriühingu Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) tegevused. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Ka on Green Pine'i arvel ligikaudu pool relvade ja nendega seotud materjalide ekspordist KRDVst. Green Pine'ile on määratud sanktsioonid relvade ja nendega seotud materjalide ekspordi eest Põhja-Koreast. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse, näiteks allveelaevade, sõjalaevade ja raketisüsteemide tootmisele ning on eksportinud torpeedosid ja tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele. Green Pine'i on loetellu kandnud ÜRO Julgeolekunõukogu.
32.	YUN Chang Hyok	Sünnikuupäev: 9.8.1965	National Aerospace Development Administrationi (NADA) satelliidijuhtimiskeskuse asedirektor. NADA suhtes on kehtestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) kohased sanktsioonid seoses osalemisega KRDV kosmoseteaduse ja -tehnoloogia väljatöötamises, mis hõlmab ka satelliitide lähetamist ja kanderakette. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) mõisteti hukka KRDV satelliidi orbiidile saatmine 7. veebruaril 2016, kuna kasutati ballistiliste rakettidega seonduvat tehnoloogiat ning pandi toime tõsine resolutsioonide 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013) ja 2094 (2013) rikkumine. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.“

Pealkirja „Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused“ alla lisatakse järgmine kanne:

„17.

Strateegilised raketijõud

KRDV riiklike relvajõudude koosseisu kuuluv üksus tegeleb ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate programmide väljatöötamise ja tegevusliku rakendamisega.“

Pealkirja „Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud füüsilised isikud“ all asendatakse järgmised kanded:

„3

CHU Kyu Chang

(teise nimega JU Kyu Chang)

Sünnikuupäev: 25.11.1928

Sünnikoht: Lõuna-Hamgyongi provints

Kuulub riigikaitsekomisjoni, mis on üks KRDV peamistest riigikaitseasutustest. Endine Korea Töölispartei keskkomitee laskemoonaosakonna juhataja. Vastutav tuumarelvade, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seonduvate KRDV programmide toetamise või edendamise eest.“

„9.

PAEK Se bong

Sünniaasta: 1946

Korea Töölispartei keskkomitee (ballistika programmi eest vastutava) teise majanduskomitee endine president. Riikliku kaitsekomisjoni liige.“

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/61

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/781,

19. mai 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. mai 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	95,8
	TR	63,7
	ZZ	79,8
0707 00 05	TR	105,8
0707 00 05	ZZ	105,8
0709 93 10	TR	110,2
0709 93 10	ZZ	110,2
0805 10 20	EG	40,9
	IL	62,6
	MA	56,8
	TR	41,8
	ZA	80,4
	ZZ	56,5
0805 50 10	AR	177,5
	TR	111,0
	ZA	185,1
	ZZ	157,9
0808 10 80	AR	111,7
	BR	101,9
	CL	121,8
	CN	79,2
	NZ	154,6
	US	196,9
	ZA	108,7
	ZZ	125,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/63

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/782,

19. mai 2016,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 891/2009 kohaselt suhkrusektoris avatud tariifikvootide raames ajavahemikul 1.–7. maini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud koguste suhtes, ja peatatakse kõnealuste litsentside taotluste esitamine

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 891/2009 (2) avati aastased tariifikvoodid suhkrusektori toodete impordiks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. maini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1.–31. maini 2016 ületavad järjekorranumbri 09.4321 jaoks ette nähtud koguse. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2. Uute taotluste esitamine kõnealuse järjekorranumbri kohta tuleks kvoodi kehtivusaja lõpuni peatada.

(3)	Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 891/2009 kohaselt ajavahemikul 1.–7. maini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud koguste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsiente.

2. Uute impordilitsentsitaotluste esitamine lisas esitatud järjekorranumbrite kohta peatatakse kvoodi kehtivusaja 2015/2016 lõpuni.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. mai 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni 25. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 891/2009, millega avatakse teatavad ühenduse tariifikvoodid suhkrusektoris ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 254, 26.9.2009, lk 82).

(3) Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

LISA

CXL kontsessioonisuhkur

Kvoodi kehtivusaeg 2015/2016

Taotlused, mis on esitatud ajavahemikul 1.–7. maini 2016

Järjekorranumber	Riik	Jaotuskoefitsient (%)	Uued taotlused
09.4317	Austraalia	—	Peatatud
09.4318	Brasiilia	—	—
09.4319	Kuuba	—	Peatatud
09.4320	Muud kolmandad riigid	—	—
09.4321	India	50,825046	Peatatud

Balkani suhkur

Kvoodi kehtivusaeg 2015/2016

Taotlused, mis on esitatud ajavahemikul 1.–7. maini 2016

Järjekorranumber	Riik	Jaotuskoefitsient (%)	Uued taotlused
09.4324	Albaania	—	—
09.4325	Bosnia ja Hertsegoviina	—	—
09.4326	Serbia	—	—
09.4327	Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik	—	—

Erakorraline importsuhkur ja tööstuslik suhkur

Kvoodi kehtivusaeg 2015/2016

Taotlused, mis on esitatud ajavahemikul 1.–7. maini 2016

Järjekorranumber	Liik	Jaotuskoefitsient (%)	Uued taotlused
09.4380	Erakorraline importsuhkur	—	—
09.4390	Tööstuslik suhkur	—	—

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/66

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/783,

12. mai 2016,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (eelarverida 12 02 01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) („EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)	Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31 („protokoll nr 31“).

(3)	Protokoll nr 31 sisaldab sätteid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(4)	On asjakohane jätkata EMP lepingu osaliste koostööd Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate liidu meetmete raames, mis on seotud finantsteenuste ühtse turu rakendamise ja arendamisega.

(5)	Seetõttu tuleks muuta protokolli nr 31, et kõnealune laiendatud koostöö saaks jätkuda ka pärast 31. detsembrit 2015.

(6)	Liidu seisukoht EMP ühiskomitees peaks seetõttu tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise suhtes EMP ühiskomitees liidu nimel vastu võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 12. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2016,

…,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut („EMP leping“), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	On asjakohane jätkata EMP lepingu osaliste koostööd Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate liidu meetmete raames, mis on seotud finantsteenuste ühtse turu rakendamise ja arendamisega.

(2)	Seetõttu tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks toimuda alates1. jaanuarist 2016,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

1)	Lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „lõigetes 5 kuni [11]“ sõnadega „käesolevas artiklis“.

Lisatakse järgmine lõige:

„12.

Alates 1. jaanuarist 2016 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:

—	Eelarverida 12 02 01: „Finantsteenuste ühtse turu rakendamine ja arendamine“.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(*1) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/70

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/784,

12. mai 2016,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) („EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)	Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31 („protokoll nr 31“).

(3)	Protokoll nr 31 sisaldab teatavaid sätteid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(4)	On asjakohane jätkata EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks tööjõu vaba liikumist, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest pärit võõrtöötajate suhtes rakendatavaid meetmeid.

(5)	Seetõttu tuleks protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks jätkuda ka pärast 31. detsembrit 2015.

(6)	Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees tuginema lisatud otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP ühiskomitees EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise suhtes liidu nimel vastu võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 12. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2016,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut („EMP leping“), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks tööjõu vaba liikumist, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest pärit võõrtöötajate suhtes rakendatavaid meetmeid.

(2)	Seepärast tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks toimuda alates 1. jaanuarist 2016,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artikli 5 lõigetes 5 ja 13 asendatakse tekst „ja 2015“ tekstiga „, 2015 ja 2016“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid

(*1) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/73

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/785,

19. mai 2016,

millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/800/ÜVJP, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/183/ÜVJP.

(2)

Võttes arvesse olukorra tõsidust Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis, tuleks kaheksateist isikut ja üks üksus lisada otsuse 2013/183/ÜVJP II lisas esitatud selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Nimetatud lisas tuleks samuti ajakohastada kahe isiku kandeid.

(3)	Otsuse 2013/183/ÜVJP II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/183/ÜVJP II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 19. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A. G. KOENDERS

(1) ELT L 111, 23.4.2013, lk 52.

LISA

Otsuse 2013/183/ÜVJP II lisa I osa punkti A lisatakse järgmised isikud selliste isikute ja üksuste loetellu, kes vastutavad KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide eest, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad või nende omandis või kontrolli all olevad isikud ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid:

	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseerimisandmed	Põhjendus
15.	CHOE Kyong-song		KRDV armee kindralkolonel. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
16.	CHOE Yong-ho		KRDV armee kindralkolonel. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Õhujõudude komandör. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
17.	HONG Sung-Mu (teise nimega HUNG Sung Mu)	Sünniaeg: 1.1.1942	Laskemoonatööstuse osakonna asedirektor. Juhib tavarelvastuse ja rakettidega, sealhulgas ballistiliste rakettidega seotud programmide väljatöötamist. Üks põhiisikutest, kes vastutab tuumarelvade tööstusliku arendamise programmide eest. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seotud programmide eest.
18.	JO Chun Ryong (teiste nimedega CHO Chun Ryo'ng, JO Chun-Ryong, JO Cho Ryong)	Sünniaeg: 4.4.1960	Alates 2014. aastast teise majanduskomitee esimees, vastutav KRDV laskemoonatehaste ja tootmiskohtade haldamise eest. Teine majanduskomitee kanti loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) alusel selle seotuse tõttu KRDV raketiprogrammi põhiaspektidega, KRDV ballistiliste rakettide tootmise eest vastutamise või järelevalve ning KOMIDi (KRDV peamine relvakauplemisüksus) tegevuse juhtimise tõttu. Riikliku kaitsekomisjoni liige. On osalenud mitmes ballistiliste rakettide alases programmis. Üks KRDV relvatööstuse põhijuhtidest. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
19.	JO Kyongchol		KRDV armee kindral. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Sõjalise julgeoleku juhtimiskeskuse direktor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
20.	KIM Chun-sam		Kindralleitnant, KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. KRDV armee sõjalise peakorteri operatsioonide osakonna direktor ning sõjalise peakorteri esimene asejuht. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
21.	KIM Chun-sop		KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva riikliku kaitsekomisjoni liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
22.	KIM Jong-gak	Sünniaeg: 20.7.1941 Sünnikoht: P'yongyang	KRDV armee asemarssal, KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
23.	KIM Rak Kyom (teise nimega KIM Rak-gyom)		Neljatärnikindral; väidetavalt nelja strateegilist ja taktikalist raketiüksust, sh kontinentidevahelise ballistilise raketi KN08 brigaadi käsutava strateegilise väe (ehk strateegilise raketiväe) ülem. Ameerika Ühendriigid on kandnud strateegilise väe loetellu tegevuste tõttu, mis on oluliselt kaasa aidanud massihävitusrelvade või nende kandevahendite levikule. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Meedia teadetel osales KIM 2016. aasta aprillis KIM Jong-uniga kontinentidevahelise ballistilise raketi heitekatsel. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
24.	KIM Won-hong	Sünniaeg: 7.1.1945 Sünnikoht: P'yongyang Passi number: 745310010	Kindral, riikliku julgeolekubüroo direktor. Riigi julgeoleku minister. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseteks organiteks olevate Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni ja riikliku kaitsekomisjoni liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
25.	PAK Jong-chon		KRDV armee kindralkolonel, Korea rahva relvajõudude ülem, staabiülema asetäitja ning tulejõudude juhtüksuse (Firepower Command Department) kindral. Sõjalise peakorteri ülem ja suurtükiväe juhtüksuse direktor. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
26.	RI Jong-su		Viitseadmiral. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Korea mereväe ülemjuhataja, kes osaleb ballistiliste rakettide programmide väljatöötamises ja KRDV mereväe tuumavõime arendamises. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
27.	SON Chol-ju		Korea rahva relvajõudude kindralkolonel ning õhujõudude ja õhutõrjeväe (mis valvab uudsete õhutõrjerakettide väljatöötamise järele) poliitiline direktor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
28.	YUN Jong-rin		Kindral, Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige ja riikliku kaitsekomisjoni liige – nimetatud komisjonid on KRDV riiklike kaitseküsimuste kesksed organid. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
29.	PAK Yong-sik		Neljatärnikindral, riikliku julgeolekubüroo liige, kaitseminister. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseteks organiteks olevate Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni ja riikliku kaitsekomisjoni liige. Võttis osa 2016. aasta märtsis toimunud ballistiliste rakettide katsetusest. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
30.	HONG Yong Chil		Laskemoonatööstuse osakonna asedirektor. Laskemoonatööstuse osakond, mille ÜRO Julgeolekunõukogu kandis loetellu 2. märtsil 2016, on seotud KRDV raketiprogrammi põhiaspektidega. Laskemoonatööstuse osakond vastutab KRDV ballistiliste rakettide (sh Taepo Dong-2) väljatöötamise, relvatootmise ning teadus- ja arendustegevuse programmide järelevalve eest. Teine majanduskomitee ja teine loodusteaduste akadeemia (mis kanti loetellu 2010. aasta augustis) alluvad laskemoonatööstuse osakonnale. Laskemoonatööstuse osakond on viimastel aastatel teinud tööd, et arendada mobiilset kontinentidevahelist ballistilist raketti KN08. HONG on mitmel korral saatnud KIM Jong-uni tuumarelva- ja ballistiliste rakettide alaste programmide väljatöötamisega seotud üritustel ning arvatakse, et tal oli oluline roll KRDV tuumakatsetuses 6. jaanuaril 2016. Korea töölispartei keskkomitee asedirektor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
31.	RI Hak Chol (teiste nimedega RI Hak Chul, RI Hak Cheol)	Sünniaeg: 19.1.1963 või 8.5.1966 Passi numbrid: 381320634, PS-563410163	Green Pine Associated Corporationi („Green Pine“) president. ÜRO sanktsioonide komitee andmetel on Green Pine võtnud üle mitmed Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) tegevused. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis, see on KRDV peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Green Pine vastutab ka umbes poole relvade ja seotud materjalide ekspordi eest KRDVst. Green Pine'ile on määratud sanktsioonid relvade ja nendega seotud materjalide ekspordi eest KRDVst. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse, näiteks allveelaevade, sõjalaevade ja raketisüsteemide tootmisele ning on eksportinud torpeedosid ja andnud tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele. ÜRO Julgeolekunõukogu on Green Pine'i loetellu kandnud.
32.	YUN Chang Hyok	Sünniaeg: 9.8.1965	Satelliitide juhtimiskeskuse NADA (National Aerospace Development Administration) asedirektor. NADA-le kohaldatakse sanktsioone ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) alusel seotuse tõttu KRDV kosmoseteaduse ja -tehnoloogia (sh satelliitide lähetamine ja kanderaketid) arendamisega. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2270 (2016) mõistis hukka satelliidi lähetamise 7. veebruaril 2016 ballistiliste rakettide tehnoloogia kasutamise tõttu ning kuna see rikkus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013) ja 2094 (2013). Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.

Otsuse 2013/183/ÜVJP II lisa I osa punkti B lisatakse järgmine üksus selliste üksuste loetellu, mis vastutavad KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest ning mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid:

Nimi

(ja võimalikud varjunimed)

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

13.

Strateegiline raketivägi

See üksus tegeleb KRDV riiklikes relvajõududes ballistiliste rakettidega või muude massihävitusrelvadega seotud programmide väljatöötamise ja operatiivse rakendamisega.

Otsuse 2013/183/ÜVJP II lisa I osa punktis A asendatakse järgmiste isikute kanded selliste isikute ja üksuste loetelus, kes vastutavad KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide eest, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad või nende omandis või kontrolli all olevad isikud ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, järgmiste kannetega:

Nimi

(ja võimalikud varjunimed)

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

CHU Kyu-Chang

(teise nimega JU Kyu-Chang)

Sünniaeg: 25.11.1928

Sünnikoht: Lõuna- Hamgyongi provints

KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva riikliku kaitsekomisjoni liige. Korea Töölispartei keskkomitee laskemoona osakonna endine direktor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.

PAEK Se-bong

Sünniaasta:1946

Korea Töölispartei keskkomitee (ballistika programmi eest vastutava) teise majanduskomitee endine esimees. Riikliku kaitsekomisjoni liige.

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/79

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/786,

18. mai 2016,

millega sätestatakse tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemiseks liikmesriike ja komisjoni abistava sõltumatu nõuandekomisjoni asutamise ja toimimise kord

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 2921 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2014/40/EL artikliga 7 keelatakse eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete turuleviimine. Ühtsed eeskirjad tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemise menetluse kohta on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/779 (2).

(2)

Direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et tubakatoote eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemisel võivad liikmesriigid ja komisjon küsida nõu sõltumatult nõuandekomisjonilt. Lisaks volitatakse selle lõikega komisjoni võtma vastu rakendusaktid, millega sätestatakse nõuandekomisjoni asutamise ja toimimise kord.

(3)

Nõuandekomisjon peaks koosnema kõrge kvalifikatsiooniga, kindlale valdkonnale spetsialiseerunud sõltumatutest ekspertidest, kellel on sensoorse, statistilise ja keemilise analüüsi alal asjakohased teadmised. Nad peaksid täitma oma ülesandeid erapooletult ja avalikku huvi silmas pidades. Nad tuleks valida objektiivsete kriteeriumide alusel avaliku kandideerimiskutse alusel ja isikuliselt ametisse nimetada. Neil peaksid olema nõuandekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud oskused ja teadmised.

(4)

Nõuandekomisjoni peaks aitama tehniline rühm, mille liikmed värvatakse hankemenetlusega. Tehniline rühm hindab tooteid sensoorselt ja keemiliselt, võrreldes uuritava toote lõhnaomadusi võrdlustoodete omadega. Sensoorne analüüs, kaasa arvatud lõhnaanalüüs, on väljakujunenud teadusharu, milles rakendatakse eksperimentaalse modelleerimise ja statistilise analüüsi põhimõtteid, et tarbekaupade hindamise eesmärgil hinnata ja kirjeldada inimese meeltega tajutavaid nähtusi, sealhulgas lõhna. On kindlaks tehtud, et sensoorne analüüs on sobiv meetod, millega saadakse paikapidavaid, kindlaid, usaldusväärseid ja korratavaid tulemusi tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu hindamisel. Sensoorses analüüsis tuleks rakendada väljakujunenud metoodikat ja tulemuste saamiseks kasutada statistilisi abivahendeid. Vajaduse korral tuleks sensoorset analüüsi täiendada toodete keemilise analüüsiga.

(5)

Nõuandekomisjon peaks oma nõuandvat rolli täites uurima olemasolu korral tehnilise rühma esitatud andmeid ja muud tema käsutuses olevat teavet, mida ta peab asjakohaseks, kaasa arvatud teavet, mis on saadud direktiivi 2014/40/EL artiklis 5 sätestatud teatamiskohustuste alusel. Ta peaks liikmesriikidele ja komisjonile õigel ajal nõu andma selle kohta, kas analüüsitud toodetel on eristav maitse või lõhn direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõike 1 tähenduses.

(6)	Kuna eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemise teaduslikud meetodid ja tehnilised võtted võivad aja jooksul ja kogemuste suurenedes edasi areneda, on komisjonil asjakohane jälgida selle valdkonna arengusuundi, et hinnata, kas kindlakstegemiseks kasutatud meetodeid tuleks muuta.

(7)

Nõuandekomisjoni ja eristava maitse või lõhna olemasolu hindamist tuleks kaitsta hindamise tulemusest huvitatud üksuste või liitude välise sekkumise eest. Konfidentsiaalset teavet tuleks kaitsta tahtmatu ja tahtliku avalikustamise eest. Nõuandekomisjoni või tehnilise rühma liikmed, kes ei saa enam jätkata oma kohustuste täitmist või kes ei vasta enam käesoleva otsuse nõuetele, tuleks asendada.

(8)	Nõuandekomisjoni töö peaks põhinema kõrgel eksperditeadmiste tasemel ning sõltumatuse ja läbipaistvuse põhimõtetel. Seda tuleks korraldada ja teha kooskõlas parima tava ja rangete teaduslike nõuetega.

(9)

Nõuandekomisjon peaks mõjusalt panustama siseturu toimimise parandamisse, ühtlasi tagades rahvatervise kõrge taseme, eelkõige aidates liikmesriikidel ja komisjonil hinnata tubakatooteid, millel võib olla eristav maitse või lõhn. Nõuandekomisjoni tegevus on vajalik direktiivi 2014/40/EL mõjusa ja ühetaolise kohaldamise tagamiseks ning nõuandekomisjoni liikmete antud nõu on esmatähtis liidu asjasse puutuvate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on kohane, et nõuandekomisjonile antakse lisaks liikmete kulude hüvitamisele piisavat rahalist toetust liikmetele makstava erihüvitise kujul.

(10)	Isikuandmeid tuleks koguda, töödelda ja avaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (3).

(11)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2014/40/EL artiklis 25 viidatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega sätestatakse tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemises liikmesriike ja komisjoni abistava sõltumatu nõuandekomisjoni asutamise ja toimimise kord.

Artikkel 2

Mõiste

Käesolevas otsuses tähendab mõiste „uuritav toode“ toodet, mille suhtes liikmesriik või komisjon on nõuandekomisjoni poole pöördunud, et saada nõuandekomisjonilt arvamus toote eristava maitse või lõhna olemasolu kohta direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 3

Ülesanded

Nõuandekomisjon esitab arvamusi uuritavate toodete eristava maitse või lõhna olemasolu kohta direktiivi 2014/40/EL artikli 7 lõike 1 tähenduses.

II PEATÜKK

SÕLTUMATU NÕUANDEKOMISJONI ASUTAMINE

Artikkel 4

Ametisse nimetamine

1. Nõuandekomisjon koosneb kuuest liikmest.

2. Komisjoni nimel tegutsev tervise ja toiduohutuse peadirektor (edaspidi „peadirektor“) nimetab ametisse nõuandekomisjoni liikmed, valides nad välja sobivate kandidaatide nimekirjast, mis on koostatud pärast komisjoni veebisaidil ning komisjoni eksperdirühmade ja teiste samalaadsete üksuste registris (edaspidi „eksperdirühmade register“) kandideerimise kutse avaldamist. Liikmed valitakse välja nende teadmiste ja kogemuste põhjal sensoorse, statistilise ja keemilise analüüsi vallas ning pidades nõuetekohaselt silmas vajadust tagada sõltumatus ja huvide konfliktide puudumine.

3. Nimekirjas olnud sobivad kandidaadid, keda nõuandekomisjoni ei määrata, lisatakse sobivate kandidaatide varunimekirja, et nad saaksid asendada liikmeid, kelle liikmesus lõpeb vastavalt artikli 5 lõikele 3. Peadirektor küsib kandidaatidelt nõusolekut enne nende nimede lisamist varunimekirja.

4. Nõuandekomisjoni liikmete nimekiri avaldatakse eksperdirühmade registris ja tehakse kättesaadavaks asjasse puutuval komisjoni veebisaidil.

Artikkel 5

Ametiaeg

1. Nõuandekomisjoni liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks ja nende ametiaega võib uuendada.

2. Kui nõuandekomisjoni uuendamist või asendamist ei ole ametiaja lõpus kinnitatud, jäävad senised liikmed ametisse.

3. Nõuandekomisjoni liikme liikmesus lõpeb, kui:

a)	ta sureb või muutub sellisel määral töövõimetuks, et ei suuda täita käesolevast otsusest tulenevaid kohustusi;

b)	ta astub tagasi;

c)	peadirektor peatab tema liikmesuse vastavalt lõikele 5; sellisel juhul ta ei ole peatamise kestel nõuandekomisjoni liige, või

d)	peadirektor lõpetab tema liikmesuse vastavalt lõikele 5.

4. Liige, kes soovib tagasi astuda, teatab sellest peadirektorile e-kirja või tähitud kirjaga vähemalt kuus kuud ette. Kui tema seisund võimaldab tal oma ülesandeid täita ja kui asendusliikme määramine on pooleli, võib ta peadirektori palvel ametisse jääda, kuni asendusliige on kinnitatud.

5. Peadirektor võib ajutiselt peatada või jäädavalt lõpetada liikme liikmesuse, kui on selgunud või kui mõistlikel põhjustel arvatakse, et:

a)	liige ei vasta enam käesolevas otsuses või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud nõuetele või on neid rikkunud;

liige ei vasta enam ühele või mitmele olulisele kandideerimise kutses toodud tingimusele, liige ei pea enam kinni artiklis 16 viidatud sõltumatuse, erapooletuse või konfidentsiaalsuse põhimõttest või liikme käitumine või seisund ei ole kooskõlas vastavalt artiklitele 16, 17 ja 18 esitatud deklaratsioonidega;

c)	liige ei ole võimeline käesolevast otsusest tulenevaid ülesandeid täitma;

d)	muud olulised tegurid muudavad nõuandekomisjoni toimimise küsitavaks.

6. Kui liikme liikmesus on lõppenud vastavalt lõikele 3, nimetab peadirektor ülejäänud ametiajaks või ajutise peatamise ajaks ametisse asendusliikme. Komisjon avaldab uue kandideerimise kutse, kui varunimekiri on ammendunud.

III PEATÜKK

NÕUANDEKOMISJONI TOIMIMINE

Artikkel 6

Esimehe ja aseesimehe valimine

1. Nõuandekomisjon valib iga ametiaja alguses liikmete seast esimehe ja aseesimehe. Valituks saamiseks on vaja lihthäälteenamust kõikide liikmete häälte üldarvust. Kui hääli antakse võrdselt, valib peadirektor enim hääli saanud liikmete seast esimehe, lähtudes nende kvalifikatsioonile ja kogemustele antud hinnangust.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg kattub nõuandekomisjoni omaga, kusjuures esimehe ja aseesimehe ametiaega võib uuendada. Kui esimees või aseesimees asendatakse, jääb asendaja ametisse nõuandekomisjoni ülejäänud ametiajaks.

Artikkel 7

Hääletamise kord

1. Kui hääletamine toimub muudes kui artiklis 6 või artikli 8 lõike 3 punktis a viidatud küsimustes, võtab nõuandekomisjon otsuseid vastu vaid siis, kui hääletamises osaleb vähemalt neli liiget, kellest üks on kas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

2. Kui hääli antakse võrdselt, kuulub otsustav hääl istungi juhatajale.

3. Liikmeid, kelle liikmesus on lõpetatud või ajutiselt peatatud vastavalt artikli 5 lõikele 5, ei võeta lõikes 1 viidatud häälteenamuse arvestamisel arvesse.

Artikkel 8

Kodukord

1. Nõuandekomisjon võtab peadirektori ettepanekul ja temaga kokkuleppel vastu oma kodukorra ja uuendab seda vastavalt vajadusele.

2. Kodukorraga tagatakse, et nõuandekomisjon täidab oma ülesandeid teaduslikult kõrgel tasemel ning järgides sõltumatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

3. Kodukorras nähakse ette:

a)	nõuandekomisjoni esimehe ja aseesimehe valimise menetlus kooskõlas artikliga 6;

b)	IV peatükis sätestatud põhimõtete kohaldamise viisid;

c)	arvamuse vastuvõtmise menetlus;

d)	kolmandate osapooltega, sealhulgas teadusasutustega, suhtlemise viisid;

e)	muud nõuandekomisjoni toimimise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 9

Metoodika

1. Nõuandekomisjon määrab kindlaks uuritavate toodete tehnilise hindamise metoodika ja uuendab seda vastavalt vajadusele. Sensoorse analüüsi meetod põhineb uuritava toote lõhnaomaduste võrdlemisel võrdlustoodete omadega. Meetodi väljatöötamisel võtab nõuandekomisjon asjakohaselt arvesse artiklis 12 viidatud tehniliselt rühmalt saadud sisendandmeid.

2. Esialgne meetod ja selle edasised uuendused, mida kavatsetakse kasutada, esitatakse peadirektorile heakskiitmiseks ning neid kohaldatakse alles pärast heakskiitmist.

Artikkel 10

Nõuanded uuritavate toodete kohta

1. Kui nõuandekomisjonilt küsitakse uuritava toote kohta arvamust, teavitab nõuandekomisjoni esimees sellest kõiki liikmeid. Esimees võib liikmete seast määrata raportööri, kes kooskõlastab konkreetse toote uurimist. Esimees esitab lõpparuande komisjonile ja vajaduse korral taotluse esitanud liikmesriigile.

2. Kui see on nõuandekomisjoni hinnangul arvamuse avaldamiseks vajalik, taotleb ta vastavalt artiklile 12 asutatud tehniliselt rühmalt sisendandmeid. Arvamuse kujundamisel võtab nõuandekomisjon arvesse tehniliselt rühmalt saadud teavet ja andmeid. Lisaks võib ta arvesse võtta muud teavet, mida ta peab usaldusväärseks ja asjakohaseks, kaasa arvatud direktiivi 2014/40/EL artiklis 5 sätestatud teatamiskohustuste alusel saadud teavet.

3. Seoses tehnilise rühma esitatud andmete ja teabega astub nõuandekomisjon eelkõige järgmisi samme:

a)	kontrollib, kas tehniline rühm pidas kinni kohaldatavatest eeskirjadest ja teaduslikest nõuetest;

b)	hindab andmeid ja teavet eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas neist piisab järelduseni jõudmiseks või on vaja lisaandmeid ja -teavet;

c)	esitab tehnilisele rühmale taotluse selliste selgituste saamiseks, mis võivad järelduseni jõudmiseks vajalikud olla.

4. Kui nõuandekomisjoni hinnangul on andmed või teave ebapiisavad või kui ta kahtleb selles, kas kohaldatavatest eeskirjadest ja teaduslikest nõuetest on kinni peetud, peab ta nõu komisjoniga ja vajaduse korral taotluse esitanud liikmesriigiga. Kui seda peetakse vajalikuks, võib nõuandekomisjon lasta tehnilisel rühmal teatud katsed uuesti sooritada, nii et tehniline rühm võtab arvesse nõuandekomisjoni märkusi.

5. Kui nõuandekomisjon on veendunud, et kohaldatavatest eeskirjadest ja nõuetest, kaasa arvatud lõikes 4 sätestatud menetlusest, peeti kinni ning et andmetest ja teabest piisab järelduseni jõudmiseks, jätkab ta arvamuse koostamist vastavalt lõikele 2.

6. Nõuandekomisjon esitab arvamuse komisjonile ja igale tema poole pöördunud liikmesriigile kolme kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist või selleks kuupäevaks, mis on komisjoni või taotluse esitanud liikmesriigiga kokku lepitud.

Artikkel 11

Nõuanded muudes küsimustes

1. Komisjon võib nõuandekomisjonilt nõu küsida muudes küsimustes, mis on seotud eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemisega vastavalt direktiivi 2014/40/EL artiklile 7. Sellisel juhul otsustab komisjon esimehega nõu pidades, kas kutsuda kokku koosolek või kasutada selles küsimuses kirjalikku menetlust.

2. Esimees võib nõuandekomisjoni liikmete seast määrata raportööri, kes kooskõlastab saadud ülesande täitmist ja esitab komisjonile lõpparuande.

3. Nõuandekomisjon võtab oma arutlustes asjakohaselt arvesse tehnilise rühma esitatud andmeid ja teavet ning muud tema käsutuses olevat asjakohast teavet.

Artikkel 12

Sensoorika ja keemia valdkonna hindamisekspertidest koosnev tehniline rühm

1. Luuakse sensoorika ja keemia valdkonna hindamisekspertidest koosnev tehniline rühm (edaspidi „tehniline rühm“), mis esitab nõuandekomisjonile hinnangu uuritava toote sensoorsete ja vajaduse korral keemiliste omaduste kohta, tehes seda artiklis 10 sätestatud menetluse raames. Tehnilises rühmas on:

a)	kaks vastava kvalifikatsiooniga isikut, kes valitakse välja sensoorse analüüsi alaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal ning kes vastutavad sensoorika valdkonna hindamisekspertide värbamise, koolitamise ja järelevalve eest;

b)	sensoorika valdkonna hindamiseksperdid, kes värvatakse nende haistmismeele eristusvõime ning lõhnade tajumise, analüüsimise ja tõlgendamise võime alusel ning kes on asjasse puutuva liikmesriigi õigusnormide kohaselt saanud täisealiseks, ja

c)	kaks inimest, kes valitakse välja keemilise ja laboratoorse analüüsi alaste teadmiste ja oskuste põhjal ning kes vastutavad analüüsitavate toodete keemilise analüüsimise eest.

2. Tehnilise rühma moodustamise eest vastutav töövõtja leitakse hankemenetlusega. Töövõtja käsutuses on vähemalt hankemenetluses määratletud tehnilised teadmised ja seadmed ning ta kaasab lõike 1 punktides a ja c viidatud isikud.

Hankemenetluse ja seonduvates lepingudokumentides sätestatakse, et tehniline rühm kohustub tegutsema sõltumatult ning kaitsma konfidentsiaalset teavet ja isikuandmeid. Dokumentides määratakse kindlaks ka see, et iga rühma liige peab enne tehnilise rühma töös osalemist esitama korrakohaselt täidetud huvide deklaratsiooni. Lisaks sisaldavad hankemenetluse ja seonduvad lepingudokumendid vähemalt järgmisi komponente:

a)	tehnilise rühma põhikohustuste kirjeldus;

b)	tehnilise rühma asutamise, juhtimise ja toimimise kirjeldus, kaasa arvatud rühma kohustuste täitmisega seotud tehnilised nõuded;

c)	töövõtja käsutuses olevate tehniliste teadmiste ja seadmete kirjeldus;

d)	sensoorika valdkonna hindamisekspertide värbamise kirjeldus. See hõlmab nõuet, et sellise hindamiseksperdi võib värvata ainult pärast seda, kui komisjon on esitatud kandidaadi heaks kiitnud.

3. Tehniline rühm teeb sensoorset analüüsi artikli 9 alusel kindlaks määratud meetodi abil.

4. Vajaduse korral täiendatakse sensoorset analüüsi toote koostisainete keemilise hindamisega keemilise analüüsi teel. Keemilise hindamise kaudu saadakse täpseid, tasakaalus ja korratavaid tulemusi. Keemilise hindamise kulg ja tulemused dokumenteeritakse.

5. Tehniline rühm esitab toote analüüsi tulemused nõuandekomisjonile nõuandekomisjoniga kokku lepitud kuupäevaks.

6. Tehniline rühm töötab aastaeelarve piires, mille on rühma tegevuseks eraldanud komisjon.

Artikkel 13

Sekretariaat

1. Komisjon määrab nõuandekomisjoni tegevuseks ja käesoleva otsuse kohaldamisega seotud muuks tegevuseks sekretariaadi.

2. Sekretariaat vastutab haldustoe pakkumise eest, et aidata kaasa nõuandekomisjoni mõjusale toimimisele ja kodukorrast kinnipidamise jälgimisele

Artikkel 14

Erihüvitis

1. Nõuandekomisjoni liikmetel on õigus saada erihüvitist ettevalmistava töö eest, nõuandekomisjoni koosolekutel isiklikult või elektrooniliste abivahendite abil osalemise eest, käesoleva otsuse kohaldamisega seotud ja komisjoni korraldatud muus tegevuses osalemise eest ning konkreetses küsimuses raportöörina tegutsemise eest.

2. Erihüvitis on maksimaalselt 450 eurot päevase ühikukuluna iga täistööpäeva eest. Hüvitise kogusumma arvutatakse ja ümardatakse ülespoole kuni lähima poolele tööpäevale vastava summani.

3. Komisjon maksab liikmete ja välisekspertide kantud nõuandekomisjoni tegevusega seotud reisi- ja vajaduse korral majutuskulude eest hüvitist vastavalt komisjoni sise-eeskirjadele.

4. Kõiki hüvitisi makstakse aastaeelarve piires, mille komisjon on eraldanud nõuandekomisjoni tegevuseks.

IV PEATÜKK

SÕLTUMATUS, KONFIDENTSIAALSUS JA LÄBIPAISTVUS

Artikkel 15

Teabevahetus

1. Nõuandekomisjoni esimees täidab liikmesriikide ja komisjoni suhtes sidepidaja rolli.

2. Esimees annab komisjonile kohe teada asjaoludest, mis võivad nõuandekomisjoni toimimist takistada.

Artikkel 16

Sõltumatus

1. Nõuandekomisjoni liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt. Nad ei delegeeri oma ülesandeid muudele isikutele. Nad peavad oma ülesandeid täites kinni sõltumatuse, erapooletuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest ning tegutsevad avalikku huvi silmas pidades.

2. Nõuandekomisjoni liikmeks kandideerivad eksperdid peavad esitama deklaratsiooni, milles on välja toodud kõik huvid, mis võivad kahjustada nende sõltumatust või mida võib mõistlikkuse piires pidada nende sõltumatust kahjustavaks, kaasa arvatud kõik lähedaste pereliikmete ja partneritega seotud asjasse puutuvad asjaolud. Ekspert on kõlblik nõuandekomisjoni liikme kandidaat vaid siis, kui ta on esitanud nõuetekohaselt täidetud deklaratsiooni. Kui komisjon jõuab järeldusele, et huvide konflikt puudub, on kandidaat ametisse nimetamiseks kõlblik, tingimusel et tema teadmisi peetakse nõuetele vastavaks.

3. Nõuandekomisjoni liikmed annavad komisjonile viivitamata teada, kui nende deklaratsioonis esitatud teave muutub; sellisel juhul peavad nad kohe esitama uue deklaratsiooni, milles on asjakohased muudatused ära näidatud.

4. Igal koosolekul annavad nõuandekomisjoni liikmed iga päevakorrapunkti puhul teada konkreetsetest huvidest, mis võivad kahjustada nende sõltumatust või mida võib mõistlikkuse piires pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellistel juhtudel võib esimees nõuda, et vastav liige ei osaleks koosolekul või osal koosolekust. Esimees annab komisjonile teada sellistest deklaratsioonidest ja nendega seoses rakendatud meetmetest.

5. Nõuandekomisjoni liikmed hoiduvad otsestest ja kaudsetest kontaktidest tubakatööstuse ja selle esindajatega.

Artikkel 17

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse

1. Nõuandekomisjoni liikmed ei avalda isegi pärast oma liikmesuse lõppu teavet, kaasa arvatud tundlikku äriteavet või isikuandmeid, millega nad on tutvunud nõuandekomisjoni töö või käesoleva otsuse kohaldamisega seotud muu tegevuse käigus. Nad kirjutavad alla seda kinnitavale konfidentsiaalsusdeklaratsioonile.

2. Nõuandekomisjoni liikmed täidavad komisjoni julgeolekueeskirju ELi salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitse kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (4) ja (EL, Euratom) 2015/444 (5). Kui nad ei täida neid eeskirju, võib komisjon rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 18

Kohustused

Nõuandekomisjoni liikmed kohustuvad nõuandekomisjoni töös aktiivselt osalema. Nad kirjutavad alla seda kinnitavale kohustuste deklaratsioonile.

Artikkel 19

Läbipaistvus

1. Nõuandekomisjoni tegevuse läbipaistvuse tase on kõrge. Komisjon avaldab kõik asjasse puutuvad dokumendid spetsiaalsel veebisaidil, millele viitava lingi lisab ta eksperdirühmade registri veebisaidile. Ta teeb põhjendamatu viivituseta avalikult kättesaadavaks eelkõige järgmise teabe:

a)	liikmete nimed;

b)	liikmete huvide, konfidentsiaalsus- ja kohustuste deklaratsioonid;

c)	nõuandekomisjoni kodukorra;

d)	artikli 10 alusel nõuandekomisjoni vastu võetud arvamused;

e)	nõuandekomisjoni koosolekute päevakorrad ja protokollid;

f)	artikli 9 alusel kindlaks määratud meetod.

2. Erandina lõikest 1 ei ole avalikustamine nõutav, kui dokumendi avaldamine kahjustaks avalike või erahuvide kaitset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (6) artiklis 4 sätestatud viisil.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. mai 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) ELT L 127, 29.4.2014, lk 1.

(2) Komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmääruses (EL) 2016/779, millega sätestatakse ühtsed eeskirjad tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemise menetluse kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 48).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(4) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(5) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

20.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 131/88

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/787,

18. mai 2016,

millega sätestatakse sigarettides ja isevalmistatavate sigarettide tubakas sisalduvate lisaainete erinimekiri seoses rangemate teatamiskohustustega

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 2923 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2014/40/EL artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse sigarettides ja isevalmistatavate sigarettide tubakas sisalduvate lisaainete erinimekiri ja ajakohastatakse seda. Samas artiklis sätestatakse ka rangemad teatamiskohustused erinimekirjas loetletud lisaainete suhtes. Liikmesriigid peavad nõudma, et sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka tootjad ja importijad teeksid põhjalikke uuringuid kõnealustes toodetes sisalduvate lisaainete kohta, mis on kantud erinimekirja.

(2)

Erinimekiri tuleks kehtestada olemasolevate andmete alusel, mis näitavad, kas lisaaine võib kaasa aidata sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka mürgisusele, sõltuvust tekitavale toimele või kantserogeensetele, mutageensetele või reproduktiivtoksilistele omadustele, võib anda neile iseloomuliku aroomi või lihtsustada sissehingamist või nikotiini neelamist.

(3)

Nimekirjas sätestatud lisaained peaksid olema sigarettides ja isevalmistatavate sigarettide tubakas ka kõige sagedamini kasutatavad lisaained, millest tuleb direktiivi 2014/40/EL artikli 5 kohaselt teatada. Kuna artiklis 5 nimetatud teatamiskohustus jõustub alles siis, kui direktiivi 2014/40/EL hakatakse kohaldama, on asjakohane kehtestada esmane lisaainete nimekiri Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/37/EÜ (2) kohaselt liikmesriikidelt saadud andmete põhjal.

(4)	Nimekirja võetavate esmatähtsate lisaainete kindlaksmääramisel on võetud arvesse ka tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (The Scientific Committee for Emerging and Newly Identified Health Risks (SCENIHR)) teaduslikku arvamust (3).

(5)

Lisaaineid võib esineda mitmel eri kujul. Lisaainete kindlakstegemise hõlbustamiseks on asjakohane täpsustada iga nimekirjas oleva lisaaine puhul selle keemiline valem, kui see on asjakohane, ning tubakatoodetes leiduda võivate lisaainete eri vormide Chemical Abstracts Service'i (CAS) registrinumbrid.

(6)

Täites kohustust tagada, et sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka tootjad ja importijad esitaksid põhjalikud uuringud loetletud lisaainete kohta, peaksid liikmesriigid suutma ka nõuda, et sellised uuringud esitataks ühtset formaati ja metoodikat järgides. Kooskõlastatud lähenemisviis selliste uuringute väljatöötamiseks ja esitamiseks hõlbustab andmete analüüsi ja tagab võrreldavuse. Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega uuringute protokollide väljatöötamiseks, ilma et see piiraks tootjatele ja importijatele antud aega uuringute läbiviimiseks, tuleks käesolevat otsust kohaldada alles alates 1. jaanuarist 2017. Seega peaksid tootjad ja importijad esitama direktiivi 2014/40/EL artikli 6 lõike 4 kohased rangemad aruanded esimese koostatud lisaainete nimekirja kohta alles 1. juuliks 2018.

(7)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2014/40/EL artiklis 25 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Lisaainete erinimekiri, millele viidatakse direktiivi 2014/40/EL artiklis 6, on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. mai 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) ELT L 127, 29.4.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/37/EÜ tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26).

(3) SCENIHR. Tubakatoodetes kasutatavad lisaained. 25. jaanuar 2016, http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/opinions/index_en.htm.

LISA

Erinimekiri lisaainetest, mida kasutatakse sigarettides ja isevalmistatavate sigarettide tubakas ning mille suhtes kohaldatakse rangemaid teatamiskohustusi

Lisaaine	Keemiline valem (vajaduse korral)	Aine CASi number/numbrid (mittetäielik)
Jaanikaun		9000-40-2, 84961-45-5
Kakao		84649-99-0, 84649-99-3, 95009-22-6, 8002-31-1
Diatsetüül	C4H6O2	431-03-8
Põld-lambalääts		68990-15-8, 977018-53-3, 84625-40-1
Viigimari		90028-74-3
Geraniool	C10H18O	106-24-1, 8000-46-2
Glütserool	C3H8O3	56-81-5
Guajakool	C6H4(OH)(OCH3)	90-05-1
Guarkummi		9000-30-0
Lagritsa-magusjuur		68916-91-6
Maltool	C6H6O3	118-71-8
Mentool	C10H20O	2216-51-5, 15356-60-2, 89-78-1, 1490-04-6, 8006-90-4, 68606-97-3, 84696-51-5, 8008-79-5
Propüleenglükool	C3H8O2	57-55-6
Sorbitool	C6H14O6	50-70-4
Titaandioksiid	TiO2	13463-67-7, 1317-70-0

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 131

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. aastakäik 20. mai 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/776, 29. aprill 2016, Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping	3
	*	Leping diplomaatiliste nootide vahetamise teel Jaapaniga vastavalt vastastikuse tunnustamise lepingu artikli 15 lõike 3 punktile b eesmärgiga muuta ravimite häid tootmistavasid käsitleva valdkonnalisa B osa	34
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2016/777, 29. aprill 2016, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli alusel	39
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/778, 2. veebruar 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses asjaolude ja tingimustega, mille korral võib krediidiasutuse või investeerimisühingu tasutavad erakorralised ex post osamaksed täielikult või osaliselt edasi lükata, ja kriitiliste funktsioonidega seotud tegevuste, teenuste ja toimingute kindlaksmääramise ning põhiäriliinide ja nendega seotud teenuste kindlaksmääramise kriteeriumidega ( 1)	41
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/779, 18. mai 2016, millega sätestatakse ühtsed eeskirjad tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemise menetluse kohta ( 1)	48
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/780, 19. mai 2016, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	55
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/781, 19. mai 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	61
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/782, 19. mai 2016, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 891/2009 kohaselt suhkrusektoris avatud tariifikvootide raames ajavahemikul 1.–7. maini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud koguste suhtes, ja peatatakse kõnealuste litsentside taotluste esitamine	63
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/783, 12. mai 2016, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (eelarverida 12 02 01)	66
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/784, 12. mai 2016, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (eelarverida 04 03 01 03)	70
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/785, 19. mai 2016, millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	73
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/786, 18. mai 2016, millega sätestatakse tubakatoodete eristava maitse või lõhna olemasolu kindlakstegemiseks liikmesriike ja komisjoni abistava sõltumatu nõuandekomisjoni asutamise ja toimimise kord (teatavaks tehtud numbri C(2016) 2921 all) ( 1)	79
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/787, 18. mai 2016, millega sätestatakse sigarettides ja isevalmistatavate sigarettide tubakas sisalduvate lisaainete erinimekiri seoses rangemate teatamiskohustustega (teatavaks tehtud numbri C(2016) 2923 all) ( 1)	88