23.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 108/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/635,

22. aprill 2016,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 2870/2000 lisa piiritusjookide analüüsimise teatavate standardmeetodite osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89, (1) eelkõige selle artikli 28 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 2870/2000 (2) on loetletud standardmeetodid piiritusjookide analüüsimiseks ning esitatud nende kirjeldus. Teatavaid kõnealuse määruse lisas loetletud meetodeid, mille hulka kuuluvad piiritusjookide lenduvate hapete määramise meetod ja kogusuhkru sisalduse määramise meetod, ei ole siiski veel kirjeldatud.

(2)

Meetodid, millega määratakse kindlaks lenduvate hapete ja kogusuhkru sisaldus teatavates piiritusjookides, esitati kaheks rahvusvaheliseks valideerimisuuringuks, mis toimusid vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud korrale, ning mõlema meetodi tulemuslikkuse näitajad tunnistati vastuvõetavaks. Uuringud tehi Euroopa Komisjoni standardeid, mõõtmisi ja katseid hõlmava IV raamprogrammi uurimisprojekti osana. Seepärast tuleks kõnealuste meetodite kirjeldus lisada määruse (EÜ) nr 2870/2000 lisasse.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 110/2008 on kehtestatud nõuded seoses teatavate piiritusjookide kategooriatega, mille puhul jook peab laagerduma puidust anumates, samuti on nähtud ette, et ka muid jooke võib sel viisil laagerdada. Puidust lisandunud oluliste koostisosade analüüsist võib olla abi, kui on vaja otsustada, kas proov vastab asjaomase piiritusjoogi kategooria määratlusele. Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon (OIV) on kõnealuste koostisainete määramise analüüsi meetodi heaks kiitnud oma resolutsioonis OIV/OENO 382A/2009. Meetodi heakskiitmine põhines andmetel, mis saadi vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud korrale tehtud meetodi suutlikkuse rahvusvahelise uuringu põhjal, mis hõlmas eri piiritusjooke. Seepärast tuleks kõnealune meetod ja selle kirjeldus lisada määruse (EÜ) nr 2870/2000 lisas esitatud liidu piiritusjookide analüüsimise standardmeetodite hulka.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2870/2000 vastavalt muuta.

(5)	Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas piiritusjoogituru komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2870/2000 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2870/2000, millega sätestatakse ühenduse standardmeetodid piiritusjookide analüüsimiseks (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 20).

LISA

Määruse (EÜ) nr 2870/2000 lisa muudetakse järgmiselt.

Sisukorda muudetakse järgmiselt:

a)	punktides III.3 ja VIII jäetakse välja lühend „(p.m.)“;

lisatakse järgmine punkt:

„X.	Puidust pärinevate ühendite määramine: furfuraal, 5-hüdroksümetüülfurfuraal, 5-metüülfurfuraal, vanilliin, sirelaldehüüd, koniferüülaldehüüd, sinepaldehüüd, gallushape, ellaghape, vanilliinhape, sirelhape ja skopoletiin.“

III peatükki lisatakse järgmine punkt:

„III.3. LENDUVATE HAPETE MÄÄRAMINE PIIRITUSJOOKIDES

1. Kohaldamisala

Käesolev meetod on valideeritud rummi, brandy, viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolse joogi ja puuviljadest valmistatud kange alkohoolse joogi laboritevahelisel katsel, kontsentratsioonivahemikus 30 mg/l kuni 641 mg/l.

2. Viited normidele

ISO 3696:1987 Vesi analüütiliseks kasutamiseks – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid.

3. Mõisted

3.1. Lenduvate hapete sisalduse arvutamiseks lahutatakse mittelenduvate hapete sisaldus üldhappesusest.

3.2. Üldhappesus on tiitritavate hapete summa.

3.3. Mittelenduvad happed on pärast kange alkohoolse joogi kuivamiseni aurustamist järele jäänud jäägi happesus.

4. Põhimõte

Üldhappesus ja mittelenduvate hapete sisaldus määratakse tiitrimisega või potentsiomeetriliselt.

5. Reaktiivid ja materjalid

Kui ei ole öeldud teisiti, kasutatakse analüüsimisel üksnes analüütiliselt puhtaid reaktiive ja vähemalt 3. puhtusastme vett, mis vastab ISO 3696:1987 nõuetele.

5.1. 0,01 M naatriumhüdroksiidi lahus (NaOH)

5.2. Segaindikaatorlahus:

kaalutakse 0,1 grammi indigokarmiini ja 0,1 grammi fenoolpunast;

lahustatakse 40 ml vees ja täidetakse etanooliga 100 ml märgini.

6. Seadmed ja aparatuur

Tavalised laboriseadmed, gradueeritud ja A-kategooriasse kuuluvad klaasnõud ja järgmised seadmed.

6.1.

Veepump

6.2.	Rotaatoraurusti või ultrahelivann

6.3.	Potentsiomeetrilise tiitrimise seadmed (valikuline)

7. Proovivõtmine ja proovid

Proove hoitakse kuni analüüsimiseni toatemperatuuril.

8. Määramise käik

8.1. Üldhappesus

8.1.1. Proovi ettevalmistamine

Kanget alkohoolset jooki töödeldakse ultraheliga või segatakse kaks minutit vaakumis, et eralduks süsinikdioksiid, kui seda nõutakse.

8.1.2. Tiitrimine

25 ml piiritusjooki viiakse pipetiga 500 ml Erlenmeyeri kolbi.

Lisatakse ligikaudu 200 ml jahutatud keedetud destilleeritud vett (värske, valmistatud samal päeval) ja 2–6 tilka segaindikaatorlahust (5.2).

Tiitritakse 0,01 M naatriumhüdroksiidi lahusega (5.1), kuni värvusetu kange alkohoolse joogi puhul muutub kollakasroheline värvus lillaks ja pruuni värvusega kange alkohoolse joogi puhul kollakaspruun värvus punakaspruuniks.

Tiitrida võib ka potentsiomeetriliselt, kuni pH väärtuseni 7,5.

Loeme, et lisati n1 ml 0,01 M naatriumhüdroksiidi.

8.1.3. Arvutamine

Üldhappesus (total acidity, TA), väljendatuna milliekvivalentides liitri kange alkohoolse joogi kohta, on 0,4 × n1.

Üldhappesus (TA′), väljendatuna äädikhappe milligrammides liitri kange alkohoolse joogi kohta, on 24 × n1.

8.2. Mittelenduvate hapete sisaldus

8.2.1. Proovi ettevalmistamine

25 ml kanget alkohoolset jooki aurutatakse kuivaks.

25 ml kanget alkohoolset jooki viiakse pipetiga 55 mm diameetriga lamedapõhjalisse silindrilisse aurustuskaussi. Esimese aurustamistunni jooksul asetatakse aurustuskauss keeva vee vanni kaanele nii, et vedelik ei keeks, kuna keemine võib põhjustada pritsimiskadusid.

Kuivatamise lõpuleviimiseks asetatakse aurustuskauss kaheks tunniks kuivatuskappi temperatuurile 105 °C. Aurustuskausil lastakse eksikaatoris jahtuda.

8.2.2. Tiitrimine

Aurustamisjääk lahustatakse jahutatud keedetud destilleeritud veega (värske, valmistatud samal päeval) ja täiendatakse ligikaudu 100 milliliitrini, lisatakse 2–6 tilka segaindikaatorlahust (5.2).

Tiitritakse 0,01 M naatriumhüdroksiidi lahusega (5.1).

Tiitrida võib ka potentsiomeetriliselt, kuni pH väärtuseni 7,5.

Loeme, et lisati n2 ml 0,01 M naatriumhüdroksiidi.

8.2.3. Arvutamine

Mittelenduvate hapete sisaldus (fixed acidity, FA), väljendatuna milliekvivalentides liitri kange alkohoolse joogi kohta, on 0,4 × n2.

Mittelenduvate hapete sisaldus (FA), väljendatuna äädikhappe milligrammides liitri kange alkohoolse joogi kohta, on 24 × n2.

9. Lenduvate hapete sisalduse arvutamine

9.1. Väljendatuna milliekvivalentides liitri kohta

Kasutatakse järgmisi tähiseid:

TA	=	üldhappesus milliekvivalentides liitri kohta
FA	=	mittelenduvate hapete sisaldus milliekvivalentides liitri kohta

Lenduvate hapete sisaldus (volatile acidity, VA), milliekvivalentides liitri kohta:

TA – FA

9.2. Väljendatuna äädikhappe milligrammides liitri kohta

Kasutatakse järgmisi tähiseid:

TA′	=	üldhappesus äädikhappe milligrammides liitri kohta
FA′	=	mittelenduvate hapete sisaldus äädikhappe milligrammides liitri kohta

Lenduvate hapete sisaldus, VA, äädikhappe milligrammides liitri kohta on:

TA′ – FA′

9.3. Väljendatuna äädikhappe grammides ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise puhta alkoholi kohta: Formula

kus A on piiritusjoogi alkoholisisaldus mahuprotsentides.

10. Meetodi suutlikkuse näitajad (täpsus)

10.1. Laboritevahelise katse statistilised tulemused

Vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirjadele [1] [2] tehtud meetodi suutlikkuse rahvusvahelise uuringu põhjal saadi järgmised andmed.

Laboritevahelise katse tegemise aasta:	2000
Laborite arv	18
Proovide arv	6

Proovid	A	B	C	D	E	F
Väljavalitud laborite arv pärast võõrväärtuste elimineerimist	16	18	18	14	18	18
Võõrväärtuste arv (laborid)	2			4
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv	32	36	36	28	36	36
Keskväärtus [mg/l]	272* 241*	30	591* 641*	46	107	492
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	8,0	3,6	15,0	3,7	6,7	8,5
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	3,1	11,8	2,4	8,0	6,2	1,7
Korratavuse piirnorm r [mg/l]	23	10	42	10	19	24
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	8,5	8,4	25,0	4,55	13,4	24,4
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	3,3	27,8	4,1	9,9	12,5	5,0
Reprodutseeritavuse piirnorm r [mg/l]	24	23	70	13	38	68

Proovide liigid:

A	Ploomidest valmistatud kange alkohoolne jook; jaotustase *
B	Rumm I; tühikatse kordusproovid
C	Rumm II; jaotustase *
D	Slivovitz; tühikatse kordusproovid
E	Brandy; tühikatse kordusproovid
F	Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook; tühikatse kordusproovid

[1]	„Protocol for the Design, Conduct and Interpretation of Method- Performance Studies“, Horwitz, W. (1995) Pure and Applied Chemistry 67, 332–343.

[2]	Horwitz, W. (1982) Analytical Chemistry 54, 67A–76A.“

Lisatakse alljärgnev VIII peatükk:

„VIII. KOGUSUHKUR

1. Kohaldamisala

HPLC-RI meetodit kasutatakse kogusuhkru (väljendatuna invertsuhkruna) määramiseks piiritusjookides, välja arvatud muna ja piimatooteid sisaldavad liköörid.

Meetod on valideeritud pastis'i, destilleeritud anis'i, kirsilikööri, crème de (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ja Crème de Cassis'i laboritevahelisel katsel, kontsentratsioonivahemikus 10,86–509,7 g/l. Seadme näidu lineaarsust kontrolliti kontsentratsioonivahemikus 2,5–20,0 g/l.

Kõnealune meetod ei ole ette nähtud suhkru vähese sisalduse määramiseks.

2. Viited normidele

ISO 3696:1987 Vesi analüütiliseks kasutamiseks – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid.

3. Põhimõte

Suhkrulahuseid analüüsitakse kõrgefektiivse vedelikkromatograafia abil, et määrata kindlaks nende glükoosi, fruktoosi, sahharoosi, maltoosi ja laktoosi kontsentratsioon.

Osutatud meetod on esitatud näitena; selle puhul kasutatakse statsionaarset alküülamiinifaasi ja diferentsiaalrefraktomeetrilist detektorit. Statsionaarse faasina oleks samuti võimalik kasutada anioonivahetusvaiku.

4. Reaktiivid ja materjalid

4.1. Glükoos (CAS 50-99-7), puhtusega vähemalt 99 %.

4.2. Fruktoos (CAS 57-48-7), puhtusega vähemalt 99 %.

4.3. Sahharoos (CAS 57-50-1), puhtusega vähemalt 99 %.

4.4. Laktoos (CAS 5965-66-2), puhtusega vähemalt 99 %.

4.5. Maltoosmonohüdraat (CAS 6363-53-7), puhtusega vähemalt 99 %.

4.6. Puhas atsetonitriil (CAS 75-05-8) HPLC analüüsi jaoks.

4.7. Destilleeritud või demineraliseeritud vesi, eelistatavalt mikrofiltritud.

4.8. Lahustid (näide)

Eluendi koostis on järgmine:

75 mahuosa atsetonitriili (4.6),

25 mahuosa destilleeritud vett (4.7).

Enne kasutamist eluent degaseeritakse; selleks juhitakse eluendist aeglase vooluna 5–10 minuti jooksul läbi heeliumi.

Kui kasutatavat vett ei ole mikrofiltritud, tuleks eluent filtrida orgaaniliste lahustite filtriga, mille poori suurus on kuni 0,45 μm.

4.9. Absoluutne etanool (CAS 64-17-5)

4.10. Etanoolilahus (5 %, v/v).

4.11. Standardpõhilahuse (20 g/l) valmistamine

Kaalutakse 2 g analüüsitavat suhkrut (4.1–4.5) ja viiakse ilma kadudeta üle 100 ml mõõtekolbi. (NB! 2 g maltoosile vastab 2,11 g maltoosmonohüdraati.)

Täiendatakse kuni 100 ml-ni 5-mahuprotsendilise alkoholilahusega (4.10), loksutatakse ja säilitatakse temperatuuril üle + 4 °C. Uus põhilahus valmistatakse kord nädalas.

4.12. Standardtöölahuste (2,5; 5,0; 7,5; 10,0 ja 20,0 g/l) valmistamine

Põhilahust (20 g/l) lahjendatakse sobivas vahekorras 5-mahuprotsendilise alkoholilahusega (4.10), et saada viis standardtöölahust (2,5; 5,0; 7,5; 10,0 ja 20,0 g/l). Filtritakse filtriga, mille poori suurus on kuni 0,45 μm (5.3).

5. Seadmed ja aparatuur

5.1. Kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) süsteem, mille abil on võimalik saavutada kõikide suhkrute lahutumist kuni nulljooneni.

5.1.1. Kõrgefektiivne vedelikkromatograaf, millel on kuuekäiguline injektsiooniventiil, mille sisestussilmus on 10 μl, või mis tahes muu automaatne või manuaalne seade mikrokoguste täpseks sissesüstimiseks.

5.1.2. Pumbasüsteem, mis võimaldab saavutada ja hoida püsivat või programmeeritud voolukiirust suure täpsusega.

5.1.3. Diferentsiaalrefraktomeeter.

5.1.4. Integreeriv arvutisüsteem või isekirjutaja, mille tase vastab ülejäänud seadmete tasemele.

5.1.5. Eelkolonn

Analüütilisele kolonnile soovitatakse lisada sobiv eelkolonn.

5.1.6. Kolonn (näide):

Materjal:	roostevaba teras või klaas
Siseläbimõõt:	2–5 mm.
Pikkus:	100–250 mm (sõltuvalt pakendi osakeste suurusest), näiteks 250 mm, kui osakeste läbimõõt on 5 μm.
Statsionaarne faas:	ränidioksiidiga seotud alküülamiinfunktsionaalrühmad, osakeste suurus kuni 5 μm.

5.1.7. Kromatografeerimistingimused (näide):

Eluent (4.8), voolukiirus: 1 milliliiter minutis.

Tuvastamine: diferentsiaalrefraktomeetria.

Detektori täieliku stabiilsuse tagamiseks tuleks see sisse lülitada paar tundi enne kasutamist. Võrdlusküvett tuleb täita eluendiga.

5.2. Analüütilised kaalud täpsusega 0,1 mg.

5.3. Seade väikeste lahusekoguste filtrimiseks, milles kasutatakse mikromembraane 0,45 μm.

6. Proovi säilitamine

Pärast kättesaamist säilitatakse proove kuni analüüsimiseni toatemperatuuril.

7. Määramise käik

7.1. A OSA: proovi ettevalmistamine

7.1.1. Proovi loksutatakse.

7.1.2. Proov filtritakse läbi filtri, mille poori suurus on kuni 0,45 μm (5.3).

7.2. B OSA: HPLC

7.2.1. Määramine

Kolonni süstitakse 10 μl standardlahuseid (4.12) ja proove (7.1.2). Tehakse analüüs sobivatel kromatograafilistel tingimustel, näiteks nagu eespool kirjeldatud.

7.2.2. Kui proovi mõne piigi pindala (või kõrgus) on suurem kui vastava piigi kõige kontsentreeritum standard, tuleb proovi lahjendada destilleeritud veega ja teha kordusanalüüs.

8. Arvutamine

Võrreldakse kaht kromatogrammi, mis on saadud standardlahuse ja kange alkohoolse joogiga. Piigid määratakse nende retentsiooniaja järgi. Mõõdetakse iga piigi pindala (või kõrgus) ja arvutatakse välisstandardi meetodi abil suhkru kontsentratsioon. Arvesse võetakse proovi kõiki lahjendamisi.

Lõpptulemuseks on sahharoosi, maltoosi, laktoosi, glükoosi ja fruktoosi summa, väljendatuna invertsuhkruna (g/l).

Invertsuhkrusisaldus arvutatakse proovis sisalduvate monosahhariidide ja taandavate disahhariidide summana, millele lisatakse glükoosi ja fruktoosi stöhhiomeetrilised kogused, mis arvutatakse olemasolevast sahharoosisisaldusest.

Invertsuhkur (g/l)	=	glükoos (g/l) + fruktoos (g/l) + maltoos (g/l) + laktoos (g/l) + (sahharoos (g/l) × 1,05)
1,05	=	(fruktoosi molekulmass + glükoosi molekulmass) / sahharoosi molekulmass

9. Meetodi suutlikkuse näitajad (täpsus)

9.1. Laboritevahelise katse statistilised tulemused

Vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirjadele [1] [2] tehtud meetodi suutlikkuse rahvusvahelise uuringu põhjal saadi järgmised andmed.

Laboritevahelise katse tegemise aasta:	2000
Laborite arv	24
Proovide arv	8

[1]	„Protocol for the Design, Conduct and Interpretation of Method- Performance Studies“ Horwitz, W. (1995) Pure and Applied Chemistry 67, 332–343.

[2]	Horwitz, W. (1982) Analytical Chemistry 54, 67A–76A.

Tabel 1

Fruktoos, glükoos, maltoos

Analüüt	Fruktoos		Glükoos			Maltoos
Proovid (2 proovi)	Crème de Cassis	Standard (50 g/l)	Aniisimaitselised piiritusjoogid	Crème de Cassis	Standard (50 g/l)	Aniisimaitselised piiritusjoogid	Standard (10 g/l)
Keskväärtus [g/l]	92,78	50,61	15,62	93,16	50,06	15,81	9,32
Laborite arv (ilma võõrväärtusteta)	21	22	21	23	19	21	22
Korratavuse standardhälve sr [g/l]	2,34	2,12	0,43	3,47	1,01	0,48	0,54
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	2,53	4,2	2,76	3,72	2,03	3,02	5,77
Korratavuse piirnorm r [g/l] (r = 2,8 × sr)	6,56	5,95	1,21	9,71	2,84	1,34	1,51
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [g/l]	7,72	3,13	0,84	9,99	2,7	0,88	1,4
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	8,32	6,18	5,37	10,72	5,4	5,54	15,06
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	21,62	8,76	2,35	27,97	7,57	2,45	3,93

Tabel 2

Sahharoos

Analüüt	Sahharoos
Proovid	Pastis	Ouzo	Cherry liqueur	Crème de Menthe	Crème de Cassis	Standard (100 g/l)
Keskväärtus [g/l]	10,83	29,2 19,7 (*)	103,33	349,96	319,84	99,83
Laborite arv (ilma võõrväärtusteta)	19	19	20	18	18	18
Korratavuse standardhälve sr [g/l]	0,09	0,75	2,17	5,99	4,31	1,25
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	0,81	3,07	2,1	1,71	1,35	1,25
Korratavuse piirnorm r [g/l] (r = 2,8 × sr)	0,25	2,1	6,07	16,76	12,06	3,49
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [g/l]	0,79	0,92	4,18	9,94	16,11	4,63
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	7,31	3,76	4,05	2,84	5,04	4,64
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	2,22	2,57	11,7	27,84	45,12	12,97

Tabel 3

Kogusuhkur

(Märkus: kõnealused andmed arvutati kogusuhkru kohta, mitte invertsuhkru kohta, nagu on määratletud eespool 8. punktis.)

Proovid	Pastis	Ouzo	Aniisimaitselised piiritusjoogid	Cherry liqueur	Crème de Menthe	Crème de Cassis	Standard (220 g/l)
Keskväärtus [g/l]	10,86	29,2 19,7 (**)	31,59	103,33	349,73	509,69	218,78
Laborite arv (ilma võõrväärtusteta)	20	19	20	20	18	18	19
Korratavuse standardhälve sr [g/l]	0,13	0,75	0,77	2,17	5,89	5,59	2,71
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	1,16	3,07	2,45	2,1	1,69	1,1	1,24
Korratavuse piirnorm r [g/l] (r = 2,8 × sr)	0,35	2,1	2,17	6,07	16,5	15,65	7,59
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [g/l]	0,79	0,92	1,51	4,18	9,98	14,81	8,53
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	7,25	3,76	4,79	4,04	2,85	2,91	3,9
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	2,21	2,57	4,24	11,7	27,94	41,48	23,89

Lisatakse järgmine X peatükk:

„X. PIIRITUSJOOKIDES KÕRGEFEKTIIVSE VEDELIKKROMATOGRAAFIA (HPLC) ABIL JÄRGMISTE PUIDUST PÄRINEVATE ÜHENDITE MÄÄRAMINE: FURFURAAL, 5-HÜDROKSÜMETÜÜLFURFURAAL, 5-METÜÜLFURFURAAL, VANILLIIN, SIRELALDEHÜÜD, KONIFERÜÜLALDEHÜÜD, SINEPALDEHÜÜD, GALLUSHAPE, ELLAGHAPE, VANILLIINHAPE, SIRELHAPE JA SKOPOLETIIN

1. Kohaldamisala

Kõnealune meetod on ette nähtud furfuraali, 5-hüdroksümetüülfurfuraali, 5-metüülfurfuraali, vanilliini, sirelaldehüüdi, koniferüülaldehüüdi, sinepaldehüüdi; gallushappe, ellaghappe, vanilliinhappe, sirelhappe ja skopoletiini määramiseks kõrgefektiivse vedelikkromatograafia abil.

2. Viited normidele

Analüüsimeetod, mida on tunnustatud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) peaassamblee ja mis on avaldatud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni poolt viite OIV-MA-BS-16: R2009 all.

3. Põhimõte

Määramine kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) abil, piikide tuvastamiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetriat mitmel lainepikkusel ja spektrofluorimeetriat.

4. Reagendid

Reaktiivid peavad olema analüütiliselt puhtad. Kasutada tuleb destilleeritud või vähemalt samaväärse puhtusastmega vett. Soovitatav on kasutada mikrofiltritud vett, mille eritakistus on 18,2 M Ω. cm.

4.1. 96-mahuprotsendiline alkohol.

4.2. HPLC-kvaliteediga metanool (lahusti B).

4.3. 0,5 mahuprotsendini lahjendatud äädikhape (lahusti A).

4.4. Liikuvad faasid: (esitatud vaid näitena).

Lahusti A (0,5 % äädikhape) ja lahusti B (puhas metanool). Filtritakse läbi membraanfiltri (0,45 μm). Degaseeritakse vajaduse korral ultrahelivannis.

4.5. Võrdlusstandardid, puhtus vähemalt 99 %: furfuraal, 5-hüdroksümetüülfurfuraal, 5-metüülfurfuraal, vanilliin, sirelaldehüüd, koniferüülaldehüüd, sinepaldehüüd; gallushape, ellaghape, vanilliinhape, sirelhape ja skopoletiin

4.6. Võrdluslahus: standardained lahustatakse 50-mahuprotsendilises vee-alkoholi lahuses. Lõplik kontsentratsioon võrdluslahuses peaks olema järgmine:

furfuraal: 5 mg/l; 5-hüdroksümetüülfurfuraal 10 mg/l; 5-metüülfurfuraal 2 mg/l; vanilliin; 5 mg/l; sirelaldehüüd: 10 mg/l; koniferüülaldehüüd: 5 mg/l; sinepaldehüüd: 5 mg/l; gallushape: 10 mg/l; ellaghape: 10 mg/l; vanilliinhape: 5 mg/l; sirelhape: 5 mg/l; skopoletiin: 0,5 mg/l.

5. Seadmed

Tavalised laboriseadmed.

5.1. Kõrgefektiivne vedelikkromatograaf, mille puhul saab kasutada kahekomponendilist gradienti ja mis on varustatud järgmisega:

5.1.1.

spektrofotomeetriline detektor, mis võimaldab mõõta lainepikkustel 260–340 nm. Piikide puhtuse kinnitamiseks soovitatakse siiski kasutada mitmel lainepikkusel töötavat detektorit koos dioodirea või samaväärse seadmega.

5.1.2.

Spektrofluoromeetriline detektor – ergastamise lainepikkus 354 nm, emissioonspektri lainepikkus 446 nm (skopoletiinijälgede kindlaksmääramiseks; neid saab tuvastada ka spektrofotomeetriliselt 313 nm juures).

5.1.3.

Sissesüstimisseade, millega on võimalik sisestada 10 või 20 μl (näiteks) uuritavat proovi.

5.1.4.

Kõrgefektiivse vedelikkromatograafia kolonn, tüüp RP C18, osakeste maksimumsuurusega 5 μm.

5.2. Süstlad HPLC jaoks.

5.3. Seade väikeste koguste membraanfiltrimiseks.

5.4. Integreeriv arvutisüsteem või isekirjutaja, mis sobib ülejäänud seadmetega ja millel peab eelkõige olema mitu sisendkanalit.

6. Määramise käik

6.1. Süstitava lahuse valmistamine

Võrdluslahus ja piiritusjook filtritakse vajaduse korral läbi membraani, mille pooride läbimõõt on 0,45 μm.

6.2. Kromatograafia tingimused: analüüs tehakse toatemperatuuril punktis 5.1 kirjeldatud seadmetega, kasutatakse liikuvaid faase (4.4) ja voolukiirust ligikaudu 0,6 ml minutis ning allpool esitatud gradienti (esitatud vaid näitena).

Aeg: 0 min, 50 min, 70 min, 90 min

Lahusti A (vesi/hape): 100 %, 60 %, 100 %, 100 %

Lahusti B: (metanool): 0 %, 40 %, 0 %, 0 %

Tuleb märkida, et teatavatel juhtudel tuleb osutatud gradienti muuta, et piigid ei elueeruks koos.

6.3. Määramine

6.3.1. Võrdlusstandardid süstitakse eraldi ja seejärel süstitakse seguna.

Töötingimusi kohandatakse selliselt, et iga ühendi piigi lahutusnäitaja on vähemalt 1.

6.3.2. Punkti 6.1 kohaselt ettevalmistatud proov süstitakse kolonni.

6.3.3. Mõõdetakse piikide pindalad võrdluslahuses ja piiritusjoogis ning arvutatakse kontsentratsioonid.

7. Tulemuste esitamine

Iga komponendi kontsentratsioon väljendatakse ühikutes mg/l.

8. Meetodi tulemuslikkuse näitajad (täpsus)

Järgmised andmed saadi 2009. aastal tehtud meetodi suutlikkuse rahvusvahelisest uuringust, mis tehti eri piiritusjookidega vastavalt rahvusvaheliselt heaks kiidetud korrale [1], [2].

8.1. Furfuraal

Analüüt	Furfuraal
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	15	15	15	15	15	15
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	14	12	13	14	13	13
Keskväärtus [mg/l]	2,9	1,2	1,7	10,6	15,3	13,9
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,04	0,05	0,04	0,18	0,23	0,20
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	1,4	4,5	2,3	1,7	1,5	1,5
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,1	0,2	0,1	0,5	0,6	0,6
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,24	0,18	0,09	1,4	0,49	0,69
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	8	15	5	13	3	5
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	0,7	0,5	0,3	3,8	1,4	1,9

8.2. 5-hüdroksümetüülfurfuraal

Analüüt	5-hüdroksümetüülfurfuraal
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	16	16	16	16	16	16
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	14	14	14	14	14	14
Keskväärtus [mg/l]	5,0	11,1	9,4	33,7	5,8	17,5
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,09	0,09	0,09	0,42	0,07	0,13
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	1,7	0,8	1,0	1,3	1,2	0,8
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,2	0,3	0,3	1,2	0,2	0,4
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,39	1,01	0,50	4,5	0,4	1,6
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	8	9	5	13	7	9
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	1,1	2,8	1,4	12,5	1,1	4,6

8.3. 5-metüülfurfuraal

Analüüt	5-metüülfurfuraal
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	11	11	11	11	11	11
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	11	11	8	11	10	11
Keskväärtus [mg/l]	0,1	0,2	0,1	0,5	1,7	0,8
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,01	0,01	0,02	0,02	0,03	0,07
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	10,7	6,1	13,6	4,7	2,0	10,0
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,0	0,0	0,1	0,1	0,1	0,2
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,03	0,04	0,03	0,18	0,20	0,26
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	35	18	22	39	12	35
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	0,1	0,1	0,1	0,5	0,6	0,7

8.4. Vanilliin

Analüüt	Vanilliin
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	16	15	16	16	16	16
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	16	15	16	16	16	16
Keskväärtus [mg/l]	0,5	0,2	1,2	1,2	3,2	3,9
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,03	0,02	0,06	0,11	0,11	0,09
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	6,8	9,6	4,6	8,9	3,5	2,3
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,1	0,1	0,2	0,3	0,3	0,3
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,09	0,06	0,18	0,27	0,41	0,62
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	19	25	15	22	13	16
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	0,3	0,2	0,5	0,8	1,2	1,7

8.5. Sirelaldehüüd

Analüüt	Sirelaldehüüd
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	16	15	16	16	16	16
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	13	13	13	12	14	13
Keskväärtus [mg/l]	1,0	0,2	4,8	3,2	10,5	9,7
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,03	0,02	0,04	0,08	0,10	0,09
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	2,6	8,1	0,8	2,6	0,9	0,9
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,1	0,1	0,1	0,2	0,3	0,3
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,08	0,07	0,23	0,19	0,39	0,43
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	8	33	5	6	4	4
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	0,2	0,2	0,7	0,5	1,1	1,2

8.6. Koniferüülaldehüüd

Analüüt	Koniferüülaldehüüd
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	13	12	13	12	13	13
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	12	12	13	12	13	13
Keskväärtus [mg/l]	0,2	0,2	0,6	0,8	4,6	1,3
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,02	0,02	0,03	0,03	0,09	0,06
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	9,2	9,8	4,6	4,3	1,9	4,5
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,04	0,04	0,07	0,09	0,24	0,16
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,04	0,04	0,11	0,18	0,38	0,25
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	23	27	21	23	8	19
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	0,1	0,1	0,3	0,5	1,1	0,7

8.7. Sinepaldehüüd

Analüüt	Sinepaldehüüd
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	14	14	14	14	15	14
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	14	13	12	13	13	12
Keskväärtus [mg/l]	0,3	0,2	0,2	1,6	8,3	0,3
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,02	0,01	0,02	0,06	0,14	0,03
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	7,5	4,6	11,2	3,7	1,6	11,4
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,06	0,03	0,06	0,17	0,38	0,08
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,09	0,05	0,08	0,20	0,81	0,18
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	31	27	46	13	10	73
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	0,2	0,2	0,2	0,6	2,3	0,5

8.8. Gallushape

Analüüt	Gallushape
Proov	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	16	15	16	16	16	16
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	15	14	16	16	16	16
Keskväärtus [mg/l]	1,2	0,4	2,0	6,1	7,3	21,8
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,07	0,04	0,06	0,18	0,18	0,60
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	6,1	8,1	2,9	3,0	2,4	2,8
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,2	0,1	0,2	0,5	0,5	1,7
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,43	0,20	0,62	3,3	2,2	7,7
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	36	47	31	53	30	35
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	1,2	0,6	1,7	9,1	6,2	21,7

8.9. Ellaghape

Analüüt	Ellaghape
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	7	7	7	7	7	7
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	7	7	7	7	7	6
Keskväärtus [mg/l]	3,2	1,0	9,5	13	13	36
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,20	0,16	0,30	0,41	0,95	0,34
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	6,3	16	3,2	3,2	7,4	1,0
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,6	0,4	0,9	1,1	2,7	1,0
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	1,41	0,42	4,0	5,0	4,9	14
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	44	43	42	39	39	40
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	4,0	1,2	11	14	14	40

8.10. Vanilliinhape

Analüüt	Vanilliinhape
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	15	15	15	15	15	15
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	12	11	14	14	15	14
Keskväärtus [mg/l]	0,2	0,2	1,5	0,8	2,4	2,7
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,03	0,04	0,03	0,10	0,13	0,21
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	14,2	16,5	2,3	12,6	5,3	7,7
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,1	0,1	0,1	0,3	0,4	0,6
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,06	0,05	0,51	0,2	1,22	0,70
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	28	20	35	31	51	26
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	0,2	0,1	1,4	0,7	3,4	2,0

8.11. Sirelhape

Analüüt	Sirelhape
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	16	15	16	16	16	16
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	16	15	15	15	16	15
Keskväärtus [mg/l]	0,4	0,2	2,5	1,4	3,4	4,8
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,03	0,02	0,06	0,13	0,08	0,11
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	6,7	12,6	2,3	9,0	2,3	2,3
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,1	0,1	0,2	0,4	0,2	0,3
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,08	0,05	0,29	0,26	0,43	0,67
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	19	29	11	18	13	14
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	0,2	0,1	0,8	0,7	1,2	1,9

8.12. Skopoletiin

Analüüt	Skopoletiin
Proovid	Whisky	Brandy	Rumm	Cognac 1	Bourbon	Cognac 2
Osalevate laborite arv	10	10	10	10	10	10
Kõlblikuks tunnistatud tulemuste arv (laborid)	9	8	9	8	8	8
Keskväärtus [mg/l]	0,09	0,04	0,11	0,04	0,65	0,15
Korratavuse standardhälve sr [mg/l]	0,0024	0,0008	0,0018	0,0014	0,0054	0,0040
Korratavuse suhteline standardhälve RSDr [%]	2,6	2,2	1,6	3,3	0,8	2,7
Korratavuse piirnorm r [mg/l] (r = 2,8 × sr)	0,007	0,002	0,005	0,004	0,015	0,011
Reprodutseeritavuse standardhälve sR [mg/l]	0,01	0,01	0,03	0,01	0,09	0,02
Reprodutseeritavuse suhteline standardhälve RSDR [%]	15	16	23	17	15	15
Reprodutseeritavuse piirnorm R [g/l] (R = 2,8 × sR)	0,04	0,02	0,07	0,02	0,26	0,06

[1]	„Protocol for the Design, Conduct and Interpretation of Method- Performance Studies“ Horwitz, W. (1995) Pure and Applied Chemistry 67, 332–343

[2]	Horwitz, W. (1982) Analytical Chemistry 54, 67 A–76 A.“

(*) jaotustase

(**) jaotustase“

23.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 108/36

KOMISJONI OTSUS (EL) 2016/644,

16. jaanuar 2015,

riigiabi SA 31855 (11/C, ex N 503/10) kohta, mille Küpros kavatseb anda Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 58 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sättele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)	6. mail 2010 kiitis komisjon heaks Kofinose kesktapamajale antava päästmisabi 1,6 miljoni euro suuruse laenu riikliku tagatise vormis (2).

(2)	3. novembri 2010. aasta kirjaga teavitas Küpros vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamiskavast.

(3)	7. detsembri 2010. aasta kirjas soovis komisjon saada lisateavet, mille Küprose ametiasutused esitasid 10. jaanuaril 2011. Komisjon sai 20. jaanuaril 2011 kaebuse abisaaja konkurendilt, ettevõtjalt Cypra Ltd. (edaspidi „Cypra“).

(4)	7. veebruaril 2011 saatis komisjon Küprosele kirja, milles palus riigil esitada oma märkused kaebuse esitaja väidete kohta ja anda lisateavet ümberkorralduskava kohta. Küpros esitas oma märkused 4. märtsil 2011.

(5)	16. veebruaril 2011 palus komisjon kaebuse esitajal anda lisateavet. Cypra vastas 2. märtsil 2011.

(6)

Komisjon teavitas 26. aprilli 2011. aasta kirjas Küprost oma 20. aprilli 2011. aasta otsusest algatada ümberkorraldamisabiga seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane menetlus. Lisaks teatas komisjon Küprosele, et on otsustanud uurida abisaajale väidetavalt antud mitmesugust abi. See abi hõlmas järgmist: i) riigi jätkuvalt salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse ii) omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suurune laen, iii) riiklikult tagatud võlakirjadega seotud väidetav abi, ning iv) olemasolevate töötajate ja kaasnevate pensionikohustuste üleviimine omavalitsusüksustesse.

(7)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkusi.

(8)	25. mai 2011. aasta kirjas palusid Küprose ametiasutused pikendada märkuste esitamise tähtaega ühe kuu võrra. 7. juuni 2011. aasta kirjaga pikendas komisjon seda tähtaega.

(9)	24. juuni 2011. aasta kirjas esitasid Küprose ametiasutused komisjoni otsuse kohta oma märkused.

(10)

Komisjonile laekusid märkused ka huvitatud isikutelt, täpsemalt ettevõtjatelt Cypra, A&A Sfagia Ltd., Küprose seakasvatajate ühenduselt, ja neljandalt huvitatud isikult, kes palus käsitleda enda esitatud teavet konfidentsiaalselt. Komisjon edastas huvitatud isikutelt saadud märkused Küprose ametiasutustele, andes neile võimaluse reageerida; Küpros esitas märkused 8. novembri 2011. aasta kirjas.

(11)	1. märtsi 2012. aasta kirjas soovis komisjon saada lisateavet, mille Küprose ametiasutused esitasid 30. märtsi 2012. aasta kirjas.

(12)	24. oktoobri 2012. aasta kirjas palus komisjon lisaselgitusi ja ajakohast teavet. Küprose ametiasutused vastasid 26. novembril 2012.

(13)	14. mail 2013 esitasid Küprose ametiasutused lisateabe ja selgitused.

II. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

II.1. PEALKIRI

(14)	Teatises käsitleti Kofinose kesktapamajale antavat ümberkorraldamisabi. Sellegipoolest laiendati komisjoni uuritavat teemat ka abisaajale väidetavalt antud muule abile.

II.2. KESTUS JA EELARVE

(15)

Küprose ametiasutuste sõnul antakse ümberkorraldamisabi abisaajale üksnes siis, kui komisjon on selle heaks kiitnud. Abi esialgne summa oli 2010. aasta novembris esitatud teabe kohaselt 15 miljonit eurot. 14. mail 2013 esitatud teabes märkisid Küprose ametiasutused aga abisummaks 17,8 miljonit eurot, võttes arvesse suuremaid ümberkorraldamiskulusid.

II.3. ABISAAJA

(16)

Nimetatud abi saaja on Kofinose kesktapamaja. Kofinose kesktapamaja asutati 1981. aastal riigi omandis oleva avalikku teenust osutava ettevõtjana, kes pakkus teenuseid Lefkosia, Lemesose ja Larnaka ringkondade teatavatele omavalitsusüksustele. 2003. aastal liberaliseeriti asjakohane reguleeriv kord õigusakti nr 26(I) 2003. a vastuvõtmisega (4). Selle õigusaktiga reguleeritakse kesktapamajade, nt Kofinose kesktapamaja, struktuur, korraldus ja ülesanded. Sama õigusakti kohaselt ei saa niisuguste organisatsioonide vallas- ja kinnisasjade suhtes kohaldada tavalist täite- või arestimismenetlust ega ühtegi muud menetlust pärast nende suhtes esitatud hagi. 2010. aastal (st ümberkorraldamisabist teatamise ajal) oli Kofinose kesktapamaja turuosa Küprose turul ligikaudu 30,7 % (5). 2012. aasta novembris oli see osa kahanenud umbes 26,5 %-le. Küprose ametiasutused on kinnitanud, et Kofinose kesktapamaja tegutseb abistatavas piirkonnas, mis saab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c ettenähtud erandi alusel piirkondlikku abi.

(17)

Küprose õiguse alusel saab pankrotimenetlust kohaldada üksnes eraõiguslike ettevõtjate suhtes, sest äriühinguõiguse asjakohased sätted kehtivad üksnes eraõiguslike ettevõtjate suhtes. Seetõttu ilmneb, et riigi omandis olevate avalikku teenust osutavate ettevõtjate suhtes ei saa kohaldada pankrotimenetlust.

(18)

Esitatud finantsaruannete järgi oli Kofinose kesktapamajal 2009. aasta lõpus lühiajalisi kohustusi ligikaudu 19,4 miljoni euro ulatuses ja kogunenud kahjum oli ligikaudu 28,6 miljonit eurot. 2012. aasta lõpuks ületasid lühiajalised kohustused 30 miljoni euro piiri ja kogunenud kahjum oli kasvanud peaaegu 40 miljoni euroni.

(19)

Ümberkorraldamisest teatamise ajal oli Kofinose kesktapamajal 110 töötajat, kellest 22 olid ametnikud ja ülejäänud olid päevatöölised. Ettevõtte käive oli 2009. aastal ligikaudu 5 miljonit eurot. 2012. aastal oli käive vähenenud ligikaudu 3,6 miljoni euroni. Vaatamata väiksele käibele ei saa ettevõtjat vastavalt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust käsitlevale komisjoni soovitusele (6) lugeda VKEks, sest enam kui 25 % selle hääleõigustest (asjaomase soovituse lisa artikli 3 lõike 4 tähenduses) kontrollib avaliku sektori asutus. Kofinose kesktapamaja kuulub täielikult riigi omandisse ja kõik selle juhatuse liikmed nimetavad ametisse kohalikud ametiasutused.

(20)

Nagu on selgitatud komisjoni 6. mai 2010. aasta otsuses Kofinose kesktapamajale antud päästmisabi kohta (juhtum N 60/10), sai tapamaja päästmisabi, kuna oma senises vormis ei saanud see edasi tegutseda. Küprose ametiasutused on osutanud Kofinose kesktapamaja finantsseisundi tinginud peamise põhjusena tõsiasjale, et erinevalt konkurentidest oli Kofinose kesktapamaja riigi omandisse kuuluv avalikku teenust osutav ettevõtja. Sellega kaasnes paindumatus (seoses otsuste tegemise ja töösuhetega) ning suured tööjõukulud ja ettevõtluskultuuri puudumine. Võttes arvesse turu liberaliseerimist ja uute eratapamajade turuletulekut, tõi see kaasa Kofinose kesktapamaja turuosade vähenemise ja võlgade järgnenud kuhjumise.

(21)

Komisjon tunnistas oma otsuses juhtumi N 60/10 kohta, et Kofinose kesktapamaja on raskustes olev äriühing. Seda tähelepanekut kinnitasid ettevõtja raamatupidamise aastaaruanded ajavahemikul 2006–2009. Nende andmetel ei olnud ettevõtja sissetulekust võimalik katta tekkinud kulusid, peamiselt suurte tööjõukulude tõttu. Selle tagajärjel ei suutnud ettevõtja tasuda laenu osamakseid ega muid kohustusi. Kofinose kesktapamaja juures ilmnesid järgmised raskustes oleva äriühingu tunnused: suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav ülevõimsus, kahanev rahavoog, kasvav võlg ja vähenev varade puhasväärtus. Lisaks leidis komisjon oma 6. mai 2010. aasta otsuses, et Kofinose kesktapamaja ei saa saneerida omavahenditest, sest ettevõtja vahendid ja varad vähenesid kiiresti, ja et tal ei olnud võimalik leida vahendeid turuallikatest.

(22)	Sestsaadik on jätkunud Kofinose kesktapamaja negatiivne majanduslik arengusuundumus. 2012. aastal langes käive järsult ligikaudu 3,6 miljoni euroni, samas kui kogunenud kahjum ja samal ajal negatiivne omakapital ulatus ligikaudu 40 miljoni euroni.

(23)	31. detsembriks 2011 oli Kofinose kesktapamaja tähtajaks tasumata võlgnevus Küprose laenuvoliniku ees ligikaudu 11 miljonit eurot, sotsiaalkindlustusasutusele ja maksuhaldurile oli tasumata ligikaudu 8,7 miljonit eurot ja maksmata veterinaarteenuste kulusid oli ligikaudu 1,3 miljonit eurot.

II.4. ÕIGUSLIK ALUS

(24)	Ümberkorraldamisabi õiguslik alus on 2. novembri 2010. aasta otsus nr 71.196, mille võttis vastu Küprose ministrite nõukogu.

II.5. MEETME KIRJELDUS

(25)

Ümberkorraldamisabi summa, mille abisaajale andmisest algselt teatati, oli 15 miljonit eurot. See moodustas 55,6 % ümberkorraldamise kogukuludest ehk 26,85 miljonist eurost Ülejäänud 44,4 % rahastamine pidi toimuma Kofinose kesktapamaja enda maksetest (vt põhjendus 26). 2013. aasta 14. mail esitatud märkustes osutasid Küprose ametiasutused aga, et ümberkorraldamiskulud olid vahepeal kasvanud ja seepärast suurendatakse päästmisabi summat 17,772 miljoni euroni. Ümberkorraldamiskulud jaotuvad Küprose ametiasutuste andmetel järgmiselt:

Ümberkorraldamismeede	Kulud 2010. aasta novembri seisuga (miljonites eurodes)	Kulu 2013. aasta mai seisuga (miljonites eurodes)
Kompensatsioon töötajatele	3,5	3,340
Võla tasumine sotsiaalkindlustusasutustele	4,891	6,140
Võla tasumine riigi maksuametile	2,361	3,646
Töötajate pensionimaksed ja muud ühekordsed maksed töötajatele	4,9	3,340
Laenu tagasimaksmine	11,1	13,306
Nõustamisteenused	0,1
Kokku	26,852	29,772

(26)

Küprose ametiasutuste sõnul kavatses Kofinose kesktapamaja rahastada omaenda makseid uue, 5 miljoni euro suuruse laenulepingu sõlmimise kaudu ja vara müügiga 7 miljoni euro ulatuses. Abisaaja 12 miljoni euro suurune makse vastaks seega 40,3 %-le ümberkorraldamise ajakohastatud kogukuludest. Küprose ametiasutused on esitanud hinnangu Kofinose kesktapamaja kinnisasjade väärtuse kohta 2013. aasta aprilli seisuga, milles hinnatakse tapamaja kinnisasjade väärtus (maa, hooned ja rent) ligikaudu 8,2 miljonile eurole. Siiski märkisid Küprose ametiasutused uue laenulepingu sõlmimisega seoses oma 14. mai 2013. aasta märkustes, et praegustes majandustingimustes tuleb sellise laenu saamist pidada kaheldavaks.

II.6. ÜMBERKORRALDAMISKAVA

(27)	Ümberkorraldamiskava koostati 2010. aasta oktoobris ja saadeti komisjonile 3. novembri 2010. aasta teatisega. Vastus, mille Küpros esitas 26. novembril 2012, hõlmas ajakohastatud teavet asjakohaste finantsprognooside ja turuandmete kohta. Esialgne ümberkorraldamiskava hõlmab järgmisi osi.

II.6.1. Turuanalüüs

(28)	Ümberkorraldamiskava selle osa alguses selgitatakse tapamajade toimimist Küprosel. Võttes arvesse Küprose eelseisnud ühinemist Euroopa Liiduga, hakati alates 2003. aastast lubama eratapamajasid.

(29)

Edasi tutvustatakse kavas lihatootmisturgu (tootmine lihatüübi kohta – sealiha, veiseliha ja lambaliha/kitseliha, hinnad, kvaliteet, tööhõive, import/eksport, konkurendid) ning lihatarbimist Küprosel (tarbimine elaniku kohta, imporditud toodete tarbimine, tarbimine müügipunktide kohta – hüpermarketid/lihakarnid/toitlustusettevõtted/valmislihatoodete tööstus, brändimine, liha kvaliteet). Lisaks esitatakse kavas hinnang pakkumise ja nõudluse edasiste prognooside kohta asjaomastel turgudel.

(30)

Tapamajaturul tegutseb Küprosel aktiivselt viis ettevõtjat. Abisaaja turuosa oli kava andmetel 2010. aastal ligikaudu 31 %. Turu jaotamise korral liha liigi alusel olid turuosad 2009. aastal ja 2010. aasta esimesel kaheksal kuul järgmised.

(protsentides)
Loomaliik	Lambad/kitsed		Veised		Sead		Kokku (7)
Aasta	2009	2010	2009	2010	2009	2010	2009	2010
Cypra Ltd	20,39	22,37	—	—	63,34	70,40	50,79	56,79
Kofinose kesktapamaja	34,24	30,53	100	100	27,26	21,96	34,84	30,72
Agioi Trimithias	18,97	17,15	—	—	4,74	2,46	6,71	4,26
A&A Slaughterhouses Ltd	14,52	18,37	—	—	4,66	5,18	5,87	6,62
Polis Chrysochousi munitsipaaltapamaja	11,89	11,58	—	—	—	—	1,73	1,61

(31)

Teabest, mille Küprose ametiasutused esitasid 26. novembril 2012, ilmneb, et Kofinose kesktapamaja koguturuosa kahanes veelgi, langedes 2011. aastal 29,3 %-ni ja 2012. aastal 26,5 %-ni. Lisaks kaotas tapamaja pärast Cypra turuletulekut veiste tapmises monopoolse positsiooni, kuid säilitas selles segmendis siiski 92 % suuruse turuosa. Üldiselt ilmneb Küprose loomatapmisturul üldine langustrend: 2010. aastat iseloomustas seisak, 2011. aastal kahanes turg 2 % ja 2012. aastal kahanes see veelgi 3,8 %.

(32)

2012. aasta lõpus oli Küprose turul aktiivselt tegutseva viie tapamaja igapäevane tapavõimsus järgmine.

nr	Tapamaja nimi	Päevane tapavõimsus
nr	Tapamaja nimi	Veised	Sead	Lambad/kitsed
1	Kofinose kesktapamaja	200	3 040	960
2	Cypra Ltd	104	1 920	1 200
3	A + A Slaughterhouses Ltd	—	1 200	880
4	Agioi Trimithias	—	700	700
5	Polis Chrysochousi munitsipaaltapamaja	—	—	500

(33)

Esitatud arvud näitavad tõepoolest Kofinose kesktapamaja turuosa märkimisväärset kahanemist viimasel paaril aastal. 2005. aastal oli Kofinose kesktapamaja üldine turuosa endiselt 68 %. See osakaal langes 2008. aastal 41 %-ni ja 2012. aastal 26,5 %-ni. Niisugune suundumus on suuresti tingitud turu liberaliseerimisest 2003. aastal ja sellele järgnenud eraettevõtjate turuletulekust.

(34)

Veiste tapmisega seoses põhines ümberkorraldamiskava eeldusel, et vähemalt kaks praegust konkurenti (Cypra ja Agioi Trimithias) kavatsevad turule siseneda. Väidetavalt kavatseb turule tulla veel üks ettevõtja (Küprose veisekasvatajate organisatsioon). Selle organisatsiooni kontrolli all on 75 % Küprose veisetootmisturust. 2012. aastal lõpuks sisenes Cypra lõpuks sellesse turusegmenti ja teadvustas lisaks, et veisetapmisturule kavatsevad siseneda ka Agioi Trimithias ja Küprose veisekasvatajate organisatsioon.

II.6.2. Abisaaja tutvustus

(35)

Kofinose kesktapamaja loodi ministri määrusega kui avalikku teenust osutav organisatsioon, mille eesmärk on teenindada mitut omavalitsusüksust, sealhulgas Küprose suuremaid linnu, mis pidid tapamaja rajatisi hooldama. Juhatus koosneb 15 liikmest (kuus linnapead, viis munitsipaalnõunikku ja neli kogukonna liidu esindajat).

(36)

Nagu eelnevalt selgitatud, on ettevõtja konkurentsivõime hakanud halvenema alates turu liberaliseerimisest 2003. aastal. Küprose ametiasutuste sõnul on olukorrale aidanud kaasa järgmised põhitegurid:

a)	ettevõtja toimimine ja juhatuse koosseis (omavalitsusametnikud, kel on muud prioriteedid ja kes seetõttu ei keskendu tingimata ettevõtja probleemidele);

b)	algne omakapitalibaas;

c)	turu liberaliseerimine ilma strateegilise kavata, mille abil tulla toime asjakohaste probleemidega;

d)	suured tööjõukulud (liiga palju töötajaid, motivatsioonipuudus, vähene tootlikkus, paindlikkuse puudumine lepingute lõpetamisel, teenustele orienteerimata kultuur jne);

e)	vähene tootlikkus.

(37)	Ettevõtte juhtkond püüdis mõnda neist probleemidest lahendada, saavutades mõningaid häid tulemusi. Sellegipoolest tõi ettevõtja turuosa kahanemine aastate jooksul kaasa kasvava kahjumi.

(38)

Kavas nähakse ette Kofinose kesktapamaja SWOT-analüüs (tugevused – nõrkused – võimalused ja ohud). Väidetavalt hõlmavad tapamaja tugevused olulist tootmisvõimsust, oskusteavet ja traditsiooni ning vastavust ELi eeskirjadele. Nõrkusteks on suured tootmiskulud, sõltuvus ühest tegevusest, teenustele orienteeritud kultuuri puudumine ja tarbijate usalduse kadumine loomade tapmise graafikute suhtes. Lisaks ei ole ettevõtja oma toimimises ja töösuhetes paindlik. Kui ettevõtja tegutseks eraettevõtjana erainvestorite osalusel, võtaks asjakohased otsused vastu juhatus ja selle üldkogu. Ettevõtja töötajad on ametnikud, mis muudab nende koondamise väga keeruliseks ja kulukaks.

(39)

Ohud hõlmavad uute osalejate turuletulekut, imporditud toodete väiksematest hindadest ja paremast kvaliteedist tingitud eeldatavat suuremat lihaimporti muudest ELi riikidest, mis tooks kaasa loomade tapmise vähenemise Küprosel, loomapidamise vähenemise Küprosel ja suured tootmiskulud. Võimalustena tunnistatakse kavas võimalust rentida tootmisliinid kolmandatele ettevõtjatele, ettevõtja finantsseisundi parandamist kinnisasjade müügi kaudu ning koostööd turul tegutsevate suurte osalejatega.

II.6.3. Ümberkorraldamismeetmed

(40)

Ettevõtja ümberkorraldamise kogukulud ulatusid algselt ligikaudu 27 miljoni euroni. 55,6 % sellest summast pidi andma riik, samas kui ülejäänud 44,4 % (12 miljonit eurot) oleks moodustanud ettevõtja osalus. Nagu on aga selgitatud põhjenduses 25, märkisid Küprose ametiasutused 14. mail 2013 esitatud teabes, et ümberkorraldamiskulud olid vahepeal kasvanud ligikaudu 29,8 miljoni euroni, samas kui Kofinose kesktapamaja makse pidi jääma samaks.

(41)

Kofinose kesktapamaja makse saadakse i) kinnisasjade müügist (7 miljonit eurot), milles Küprose ametiasutuste sõnul puuduks riigiabi element, sest hinna arvutab sõltumatu hindaja turuväärtuse alusel; ning ii) uue laenulepingu sõlmimisest (5 miljonit eurot). Sellegipoolest tunnistasid Küprose ametiasutused oma 14. mai 2013. aasta märkustes lisaks, et praegustes majandustingimustes tuleb sellise laenu saamist pidada kaheldavaks.

(42)	Kavas nähakse ette järgmised kompensatsioonimeetmed.

II.6.3.1. Paindlikkus – õigusliku staatuse muutmine

(43)

Paindlikkuse parandamiseks kõikides valdkondades nähakse ümberkorraldamiskavas ette Kofinose kesktapamaja ümberkujundamine eraõiguslikuks ettevõtjaks. Eelduste kohaselt parandab see ettevõtja paindlikkust otsuste tegemises. Ka peaks see äratama huvi erainvestorites, kel oleks võimalus omandada ettevõttes osalus. Töötajate staatuse muutmine muudaks töötajate palkamise ja koondamise lihtsamaks.

II.6.3.2. Ettevõtte kohustuste vähendamine

(44)

Ümberkorraldamiskavas nähakse ette ettevõtja võlgade täielik tasumine sotsiaalkindlustusfondile (6,14 miljonit eurot 2012. aasta lõpu seisuga) ja riigi maksuametile (3,646 miljonit eurot 2012. aasta lõpu seisuga). Lisaks tasub ettevõtja 13,306 miljoni euroni küündivad võlad (sh juba heakskiidetud 1,6 miljonit euro suurune päästmislaen). Selle meetme üldkuludeks arvestatakse ligikaudu 23,1 miljonit eurot. Lisaks kinnitasid Küprose ametiasutused 14. mail 2013 esitatud teabes, et tasumata kohustused veterinaarteenuste osakonna ees makstakse pärast ümberkorraldamist järk-järgult tagasi.

II.6.3.3. Töötajad

(45)

Kavas nähakse ette kõikide ametniku staatuses töötajate ümberasumine omavalitsusüksustesse ja ülejäänud töötajate koondamine. Seejärel asendab ettevõtja uue staatuse alusel oma töötajaskonna uute töötajatega. Uued töötajad värvatakse uute palgatingimuste ja pensioniskeemide alusel. Vajaduse korral kasutab ettevõtja allhanketeenuseid. Ette on nähtud, et pärast ettevõtja ümberkorraldamist hõlmab töötajaskond üksnes 9 juhtivat ametikohta ja 67 töötajat. Kõikide Kofinose kesktapamaja suhtes võetavate meetmete kulud ulatuvad 6,68 miljoni euroni, mis jagunevad töötajatele ettenähtud kompensatsiooni kuludeks (3,34 miljonit eurot) ja pensioniõiguste tasumise kuludeks (3,34 miljonit eurot). Kava elluviimise korral on ette nähtud palgakulude oluline vähenemine.

II.6.4. Kompensatsioonimeetmed

(46)

Kavas tehakse ettepanek võtta järgmised kompensatsioonimeetmed:

—	Kofinose kesktapamaja võetav kohustus mitte laiendada kolme aasta jooksul oma tegevust muudele seotud turgudele (lihakaubandus, lihaviilutamisseadmete rajamine);

—	Kofinose kesktapamaja võetav kohustus mitte uuendada kolme aasta jooksul oma sigade tapmise tehnoloogiat, ostes liini sigade uimastamiseks süsinikdioksiidiga;

—

Kofinose kesktapamaja võetav kohustus mitte võtta kolme aasta jooksul kasutusele agressiivseid meetmeid oma turuosa suurendamiseks 2009. aasta tasemest kõrgemale. Agressiivseteks meetmeteks loevad Küprose ametiasutused järgmisi meetmeid: i) aktiivsed reklaamikampaaniad, ii) agressiivsed hinnaalandused, iii) tehnoloogilised uuendused kvaliteedi parandamiseks, ning iv) konkurentide ülevõtmine.

(47)

Küprose ametiasutuste sõnul ei ole Kofinose kesktapamajal võimalik oma võimsust vähendada. See on tingitud asjaolust, et Kofinose kesktapamajal on iga loomaliigi jaoks vaid üks tootmisliin. Küprose ametiasutused väidavad, et asjakohastest seadmetest loobumine võimsuse vähendamiseks oleks samaväärne Kofinose kesktapamaja väljumisega asjakohasest turusegmendist.

II.7. RAKENDAMISKEELD

(48)	Küprose ametiasutuste sõnul saab ümberkorraldamisabi anda üksnes pärast komisjoni heakskiidu saamist.

II.8. AASTAARUANDED

(49)	Küprose ametiasutused on võtnud kohustuse esitada ümberkorraldamiskava rakendamise kohta korrapäraselt üksikasjalikud aruanded.

III. KAEBUS

(50)	20. jaanuaril 2011 esitas Kofinose kesktapamaja konkurent Cypra kaebuse. Cypra on eraettevõtja, mis alustas Küprose loomatapmisturul tegutsemist 2006. aastal. Kaebuse esitamise ajal oli Cypra turuosa suurim sigade tapmise turul (71 %), ning Küprose üldisel loomatapmisturul (57 %).

(51)

Kaebuses väideti, et abisaaja on hiljuti saanud mitmesugust abi. Konkreetsemalt väideti, et Kofinose kesktapamaja on saanud järgmist abi:

abi riigi jätkuvalt salliva suhtumisena asjaolusse, et viivitatakse ligikaudu 29 miljoni euro mahus tasumisele kuuluvate summade, näiteks maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste, laenuvolinike antud laenude, asjakohaste intresside ning tapmisega seotud lõivude maksmisega. Oma väite toetuseks lisas kaebuse esitaja põhjendatud arvamuse, mille Küprose riigiabi volinik koostas 9. juulil 2007 ning mis avaldati Küprose Vabariigi ametlikus väljaandes 20. juulil 2007. Arvamuses tunnistatakse, et jättes võtmata kõik vajalikud meetmed Kofinose kesktapamaja võlgade tagasinõudmiseks, annavad Küprose ametiasutused tegelikult riigiabi;

b)	Kofinose kesktapamaja majutus- ja planeerimistsooni krundi muutmine põllumajanduslikust tööstustsooniks 2007. aasta märtsis;

c)	512 850 euro suurune laen, mille omavalitsusüksuste liit andis detsembris 2007;

d)	1,6 miljoni euro suurune päästmisabi, mille Euroopa Komisjon kiitis heaks 2010. aasta mais ja mida kaebuse esitaja sõnul ei oleks heaks kiidetud, kui Küpros oleks avaldanud sisulised tõsiasjad, eeskätt riigiabi varasema andmise.

(52)	Kaebuse esitaja järeldab, et ümberkorraldamisabi andmine moonutab konkurentsi, sest abisaaja on kasutanud varasematel aastatel pidevalt Küprose riigilt saadud abi.

(53)

Komisjon leidis, et Kofinose kesktapamaja krundi majutus- ja planeerimistsooni muutmine ei paista hõlmavat riigi ressursside ülekandmist, samas kui päästmisabi suhtes oli juba kohaldatud komisjoni kontrolli. Seepärast pakkus komisjon Küprose ametiasutustele võimalust esitada oma märkused väidete kohta, mis on seotud põhjenduse 51 alapunktides a ja c osutatud abi andmisega.

(54)

Oma 4. märtsi 2011. aasta vastuses ei esitanud Küprose ametiasutused asjakohast teavet, mis näitaks, et jätkuvalt salliva suhtumise puhul tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse ei ole tegemist riigiabiga. 512 850 euro suuruse laenuga seoses märkisid Küprose ametiasutused, et pärast Küprose riigiabi voliniku negatiivset arvamust maksis Kofinose kesktapamaja laenu omavalitsusüksuste liidule maaomandi üleandmise kaudu koos intressiga tagasi.

IV. KOMISJONI 20. APRILLI 2011. AASTA OTSUS

(55)

20. aprilli 2011. aasta otsusega otsustas komisjon algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Täpsemalt tegi komisjon järelduse, et esmapilgul on ümberkorraldamisabi puhul kõik artikli 107 lõike 1 kohased tingimused täidetud. Lisaks on märke, et muud abi on antud järgmises vormis: i) riigi jätkuvalt salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse ii) omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suurune laen, iii) riiklikult tagatud võlakirjadega seotud väidetav abi, ning iv) olemasolevate töötajate ja kaasnevate pensionikohustuste üleviimine omavalitsusüksustesse.

IV.1. KÜPROSE MÄRKUSED KOMISJONI 20. APRILLI 2011. AASTA OTSUSE KOHTA

(56)	24. juuni 2011. aasta kirjas esitasid Küprose ametiasutused oma märkused komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsuse kohta. Küprose ametiasutuste argumendid on esitatud järgmistes punktides.

IV.1.1. Riigi salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse

(57)

Oma vastuses väitsid Küprose ametiasutused, et mitu avaliku sektori asutust, nt riigi maksuamet ja sotsiaalkindlustusamet, on saanud varem kohtuotsused, milles antakse Kofinose kesktapamajale korraldus maksta asjaomastele ametiasututele võlad tagasi. 2003. aasta õigusakti nr 26 (I) artikli 18 alusel ei saa aga niisuguste riiklike tapamajade vallas- ja kinnisasjade suhtes kohaldada tavalist täite- või arestimismenetlust ega ühtegi muud menetlust pärast nende suhtes esitatud hagi. Seega ei saa praeguse õigussüsteemi raames jõustada Kofinose kesktapamaja kohta väljastatud kohtumäärusi.

(58)

Lisaks on väidetud, et võttes arvesse suutmatust jõustada Kofinose kesktapamaja suhtes tehtud kohtuotsused ja võttes arvesse jätkuvat ümberkorraldamisprotsessi, ei võta ametiasutused kuni ümberkorraldamisprotsessi lõpuleviimiseni lisameetmeid. Lisaks on märgitud, et teistsuguse tegutsemisega asjaomaste võlgade sissenõudmiseks ei kaasneks summade tagasisaamine. Küprose ametiasutused jõuavad järeldusele, et nende otsus anda Kofinose kesktapamajale ümberkorraldamisabi on tõend valitsuse kavatsusest tasuda Kofinose kesktapamaja võlad valitsusasutustele.

IV.1.2. Omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suurune laen

(59)

Küprose ametiasutused tunnistavad, et 2007. aasta detsembris andis omavalitsusüksuste liit Kofinose kesktapamajale laenu summas 512 850 eurot. Pärast kaebuse esitamist otsustas Küprose riigiabi volinik, et selle summa andmist tuleb käsitleda ebaseadusliku tegevusabina, mis on antud ilma Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitamata. Küprose ametiasutused lisavad, et 15. jaanuaril 2010 maksis Kofinose kesktapamaja selle summa koos intressiga 580 000 euro väärtuses maaomandi üleandmise kaudu omavalitsusüksuste liidule tagasi. Maa väärtust hindas kinnistus- ja maamõõtmisamet, mida peetakse riigi ametlikuks hindajaks. Küprose ametiasutuste väitel vastab 67 150 euro suurune intress aastasele intressimäärale 6,12 %, kui arvesse on võetud ka iga-aastast kapitaliseerimist. Küprose ametiasutuste sõnul ei ole see intressimäär väiksem kui kinnisasja tagatisega turuintressimäärad asjaomasel ajavahemikul.

IV.1.3. Väidetav uus abi seoses riiklikult tagatud võlakirjadega

(60)

Küprose ametiasutused kordavad, et asjaomased võlakirjad emiteeriti 1985. aastal riigi tagatisega ning need emiteeriti uuesti aastatel 1992 ja 1999 parlamendi heakskiidetud õigusakti alusel. 9. juulil 2007 andis Lefkosia piirkonnakohus korralduse, et riik kui ühe võlakirjaomaniku tagatise andja tasuks võla. Sellest kohtuotsusest lähtudes pidi valitsus maksma tagasi asjaomased summad, sealhulgas intressi. Riigil ei olnud Kofinose kesktapamaja suhtes mingeid vastunõudeid ja sel põhjusel ei toimunud nõuete tühistamist.

IV.1.4. Töötajate üleviimine omavalitsusüksustesse

(61)

Seoses töötajate üleviimisega omavalitsusüksustesse väidavad Küprose ametiasutused, et see puudutas vaid 19 töötajat. Nende isikute penisonihüvitisi on ümberkorraldamiskuludes juba arvesse võetud ja ümberkorralduskava kohaselt ulatuvad need 1,4 miljoni euroni. 13 omavalitsusüksust lubasid palgata Kofinose kesktapamaja 19 alalisest töötajast 15, vastates nii omaenda tööjõuvajadusele. Sellest kokkuleppest lähtudes ei luba siseministeerium ja rahandusministeerium luua asjaomastes omavalitsusüksustes uusi või lisatöökohti.

(62)

Eelnevast lähtudes lepiti kokku, et Kofinose kesktapamaja iga alaline töötaja viiakse üle samale ametikohale ja sama palgaga, mis tal varem oli Kofinose kesktapamajas. Seepärast on lepitud kokku, et omavalitsusüksused, mis võtavad üle Kofinose kesktapamaja endised töötajad, maksavad palgaosa, mis vastab äsja palgatud töötaja esialgsele palgaastmele, ja riik tasub palgavahe. Riigi makstavad summad puudutavad ajavahemikku alates üleviimisest kuni iga töötaja karjääri lõpuni. Seda summat Kofinose kesktapamaja 15 töötaja kohta hinnatakse ligikaudu 3,4 miljonile eurole. Küprose ametiasutuste sõnul ei puuduta see summa kulusid, mida oleks pidanud kandma Kofinose kesktapamaja, ja seepärast ei ole see lisatud ümberkorraldamiskuludesse. Sarnastes olukordades on see tavaline tegutsemisviis. Küprose ametiasutused teevad järelduse, et seepärast ei ole meede olemuselt selektiivne ja seega ei täida see üht riigiabi olemasolu tingimust. Siiski väidavad Küprose ametiasutused, et isegi kui seda käsitletaks riigiabina, on tegemist sotsiaalset laadi abiga, mis ulatub abisaaja huvidest kaugemale. Niisuguse abi puhul on komisjoni suhtumine suuniste kohaselt positiivne.

IV.1.5. Ümberkorraldamiskava meetmete tõhusus

(63)

Seoses ümberkorraldamiskava prognoosiga tapamaja turuosa suurendamise kohta 2 % võrra kõigi kolme stsenaariumi puhul (parim, halvim ja vahepealne) märgivad Küprose ametiasutused, et ajavahemikul 1998–2008 oli see protsent keskmine iga-aastane loomatapmise kasvumäär Küprosel. See oli ka Kofinose kesktapamaja juhtkonna prognoos järgmiseks viieks aastaks. Kasvumäära vähenemine 0,5 % võrra tähendab Kofinose kesktapamaja kasumi vähenemist 500 000 euro võrra, kuid abisaaja tegutseks pärast ümberkorraldamisperioodi endiselt kasumlikult.

(64)	Seoses kuludega, mis kaasnevad töötajate üleviimisega omavalitsusüksustesse, kordavad Küprose ametiasutused, et üle viiakse üksnes 19 inimest ja enamus liigsest töötajaskonnast koondatakse.

(65)

Oma 20. aprilli 2011. aasta otsuses tõstatas komisjon kahtlused Kofinose kesktapamaja suutlikkuse osas sõlmida finantseerimisasutustega laenulepinguid. Küprose ametiasutused väidavad sellega seoses, et Kofinose kesktapamaja on sõlminud laenulepingud kommertspankadega, millele makstakse tagasi tavalisel viisil ja viivitusteta. Võttes arvesse eelnevalt selgitatud tõsiasja, mille kohaselt ei saa vastavalt asjakohasele õigusaktile kohaldada Kofinose kesktapamaja vara suhtes tavalisi täite- või arestimismenetlust, kehtivad pankadega sõlmitud laenulepingute suhtes riiklikud tagatised. Küprose ametiasutused lisavad, et see muudab ettevõtja ümberkorraldamist ja selle õiguslikku staatust. Edaspidiseid laene turutingimustel on võimalik saada tänu ettevõtja varale, mille hulka kuuluvad kinnisasjad väärtuses ligikaudu 7 miljonit eurot. Kofinose kesktapamaja kinnisasjade väärtusega seoses täpsustavad Küprose ametiasutused, et sellise väärtuse on arvutanud välja siseministeeriumi kinnistus- ja maamõõtmisamet.

(66)

Küprose ametiasutused rõhutavad, et Kofinose kesktapamaja probleemid on tingitud järgmistest asjaoludest: a) ettevõtja struktuuri ja toimimisega seotud paindlikkuse puudumine, b) suured tööjõukulud; ja c) suured võlad. Ümberkorraldamiskavas suudetakse neile põhjustele reageerida, muutes ettevõtja õiguslikku staatust, vähendades tööjõukulusid ja ettevõtja võlgu.

IV.1.6. Kompensatsioonimeetmete tõhusus

(67)

Kompensatsioonimeetmetega seoses väljendavad Küprose ametiasutused esmalt veel kord muret võimaluse pärast, et Cypra võib saavutada turul monopoolse seisundi. Küprose ametiasutuste sõnul on Cypra saatnud Küprose sise-, kaubandus- ja rahandusministrile kirja, milles on märgitud, et ettevõtja turuosa sigade tapmise turul on 71 %, selle hinnad on 20 % suuremad ja klientide eelistus tugineb muu hulgas tõsiasjale, et ettevõtja pakub parema kvaliteediga liha. See tõendab Küprose ametiasutuste arvates tõsiasja, et Cypral on valitsev positsioon ja et Kofinose kesktapamaja tegutsemise lõpetamise korral hinnad suurenevad. Küprose ametiasutused lisavad, et isegi kuigi Cypra väljendas kavatsust siseneda kuue kuu jooksul veisetapmisturule, ei ole ettevõtja seda veel teinud. Lisaks väidavad Küprose ametiasutused, et Cypral ei ole veel kõiki vajalikke ruumilise planeerimise litsentse ega muud laadi litsentse, mistõttu on ebatõenäoline, et ettevõtja siseneb ettenähtud ajavahemikul veiste tapmise turusegmenti. Küprose ametiasutuste käsutuses oleva teabe alusel ei ole ka ühelgi teisel ettevõtjal kavatsust siseneda sellesse turusegmenti.

(68)

Ülevõimsuse probleemiga seoses märgivad Küprose ametiasutused, et ülevõimsus sigade tapmise turusegmendis küündib 39 %-ni ja võimsus selles turusegmendis on kasvanud 32 % võrra alates Cypra sisenemisest turule 2006. aastal, samas kui lammaste/kitsede tapmise ülevõimsus küündib 51 %-ni, olles alates Cypra turuletulekust kasvanud 17 %. Küprose ametiasutuste sõnul viitab see järeldusele, et ülevõimsuse turul tekitas Cypra turuletulek. Küprose ametiasutused jõuavad järeldusele, et võttes arvesse Kofinose kesktapamaja finantsseisundit, kahjustaksid kõik selle tapamaja tegevuse täiendavad piirangud ettevõtja elujõulisust.

IV.2. KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

IV.2.1. Kaebuse esitaja märkused komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsuse kohta

(69)	4. juuli 2011. aasta kirjas esitas kaebuse esitaja oma märkused komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsuse kohta. Oma kirjas kordas Cypra, et Küprose veisekasvatajate organisatsioon kavatseb rajada tapamaja.

(70)

Kompensatsioonimeetmetega seoses märgib Cypra, et kui ümberkorraldamisabi küsimus on selgeks tehtud ja kui seakasvatajad on kaasatud Kofinose kesktapamaja tegevusse, siis võttes lisaks arvesse A&A uue tapamaja ehitamist, seatakse ettevõtja elujõulisus ohtu. See on tingitud asjaolust, et ettevõtja teostatav sigade tapmiste arv väheneb märkimisväärselt. Cypra tuletas lisaks meelde, et on hiljuti investeerinud oma võimsuse suurendamisse olulisi summasid. Ta lisas ka, et Küprose seakasvatajate ühendus (mis esindab 100 % saare seakasvatajatest) on kaasatud ümberkorraldamisprotsessi. Nähtavasti pakub valitsus sellele ühendusele osalust pärast ümberkorraldamist loodavas uues ettevõttes. See iseenesest läheb Cypra sõnul vastuollu kohustusega mitte kasutada kolme aasta jooksul turuosa suurendamiseks agressiivseid meetmeid. Võimsusega seoses ületab kolme ettevõtja – Cypra, A&A ja Trimithiase – võimsus 20 000 sea tapmist nädalas, samas kui asjaomane toodang on ligikaudu 14 000.

(71)

Cypra väidab, et enne abi heakskiitmist peaksid Küprose ametiasutused tõendama, et Kofinose kesktapamajal on võimalik sõlmida 5 miljoni euro suurune laenuleping. Igal juhul oleks kaebuse esitaja sõnul parim lahendus sigade tapmise tootmisliini sulgemine. See ei tekitaks turul mingit puudujääki, sest ülejäänud ettevõtjad suudavad vastata riigi vajadustele. Lisaks esitab Cypra väited Küprose valitsuse praeguste ja endiste liikmete ning Kofinose kesktapamaja juhtkonna lähedaste sidemete kohta, mis jätkumise korral tähendaks edasist ebaõiglast käitumist eraomanduses tapamajade suhtes.

(72)

Seoses riigi nõuetega Kofinose kesktapamaja vastu väidab Cypra, et Kofinose kesktapamaja on kogunud 900 000 euro ulatuses veterinaarteenuste tasusid, mida ei ole riigile tagasi antud. Töötajate üleviimise suhtes on riik nõustunud subsideerima töötajate üleviimise kulu, tasudes kõikide üleviidavate töötajate puhul äsja (omavalitsusüksustesse) ametisse nimetatud töötaja ja töötajate praeguse palga vahe. Lisaks subsideerib riik uude ettevõttesse jäävate töötajate puhul 40 % varasemast palgast kuni nende teenistuse lõpuni, samas kui uus ettevõte tasub 60 %.

(73)

Ettevõtja enda maksega seoses väidab Cypra, et Kofinose kesktapamaja kinnisasjade müük peaks toimuma vabaturul. Cypra kahtlustab, et asjaomase maa väärtus, nagu näitab rent, mida riik nõuab teiselt ettevõtjalt (Sigan Management Limited) samas piirkonnas, on ümberkorraldamiskavas märgitust oluliselt väiksem. Omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suuruse laenu puhul kahtleb Cypra, kas laen on makstud tagasi maaomandi ülemineku kaudu.

(74)

Kaebuse esitaja teeb ettepaneku, mille kohaselt peaks Kofinose kesktapamaja edaspidine ümberkorraldamine hõlmama veiste tapmisliini ajutist rentimist Küprose veisekasvatajate organisatsioonile, lammaste ja kitsede tootmisliini ajutist rentimist huvitatud isikule ja sigade tapmisliini sulgemist. Kui Küprose veisekasvatajate organisatsioon rajab oma tapamaja, tuleks Kofinose kesktapamaja sulgeda ja valitsus peaks müüma asjaomase maa kolmandatele isikutele.

IV.2.2. Muude huvitatud isikute märkused komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsuse kohta

(75)	Komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsuse kohta esitas märkused hulk muid kolmandaid isikuid.

(76)

Üks konkurent (A&A Slaughterhouses) väitis, et oli just lõpetanud oma tootmisüksuse ajakohastamise ja et praegu on tal võimalus vastata 35–40 %-le riigi vajadustest sigade tapmise valdkonnas ning 30 %-le riigi vajadustest lammaste/kitsede tapmise valdkonnas. Lisaks väidab ettevõtja, et Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamiskavas ei võetud arvesse selliseid suundumusi, nagu Kofinose kesktapamaja konkurentide (nt A&A või Agioi Trimithias) tootmisliini ajakohastamine. Selle tagajärjel on abisaaja olukord väidetavalt oluliselt halvem kui on kujutatud ümberkorraldamiskavas, isegi kui arvesse võetakse halvimat stsenaariumi. Lisaks väidab A&A, et Küprose ametiasutuste väide, mille kohaselt võib Cypra kasutada ära monopoolset positsiooni, kui Kofinose kesktapamaja peatab ühe oma tootmisliini, ei pea paika, võttes arvesse A&A ja Agioi Trimithiase tootmisliinide ajakohastamist ja nende ettevõtjate võimsust. A&A arvates ei ole soovitatud kompensatsioonimeetmed vastuvõetavad. Ainus usaldusväärne vastuvõetav kompensatsioonimeede oleks see, kui Kofinose kesktapamaja lõpetaks sigade tapmise teenuste osutamise. Samal ajal tuleks Kofinose kesktapamaja juhtimine anda üle turukogemusega juhtimisrühmale ning veiste, lammaste ja kitsede liinide toimimiseks peaks ettevõttesse jääma vaid väike hulk töötajaid.

(77)

Üks pool, mis palus esitatud teabe konfidentsiaalset käsitlemist, väitis, et Kofinose kesktapamaja täidab nõuetekohaselt kohustusi, mis tulenevad jäätmeid käsitlevatest ELi eeskirjadest. Selle konkurendid on aga kuritarvitanud asjaolu, et kohalikud ametiasutused ei rakenda ega kontrolli piisavalt asjaomaseid ELi direktiive, põhjustades Kofinose kesktapamaja suhtes otsest ja kaudset kõlvatud konkurentsi, mis omakorda on üks ettevõtja praeguse finantsseisundi põhjusi, sest erinevalt oma konkurentidest tasub Kofinose kesktapamaja oma jäätmete käitlemise eest tasu.

(78)

Üks pool, Küprose seakasvatajate ühendus, väljendas muret sigade tapmise segmendis valitseva ettevõtte, st Cypra agressiivsuse pärast. On väidetud, et kui Kofinose kesktapamaja lakkab tegutsemast, haaraks Cypra vähemalt sigade tapmise segmendis monopoolse positsiooni. Lisaks on väidetud, et sisenemine veisetapmise turusegmenti ei ole tõenäoline. Ühendus märgib ka, et seakasvatajad lõid hiljuti ettevõtte, mis kontrollib praegu 60 % riigi toodangust. Praegu teeb tapamaja suhtes valiku klient (liha jaemüüja või hulgimüüja). Ühendus märgib aga, et edaspidi võiks see ettevõtja valida tapamaja viimase elujõulisuse alusel, nt nõudes loomade tapmise kohta pakkumisi. Võttes arvesse turustruktuuri Küprosel, ei tohiks seega ühegi ettevõtja elujõulisust võtta enesestmõistetavana.

IV.3. KÜPROSE KOMMENTAARID KOLMANDATE ISIKUTE ESITATUD TEABE KOHTA

(79)	8. novembri 2011. aasta kirjas esitasid Küprose ametiasutused oma märkused kolmandate isikute esitatud teabe kohta.

(80)

A&A märkustega seoses väitsid Küprose ametiasutused, et ümberkorraldamiskava aluseks oli turu olukord kava väljatöötamise ajal. Kavas arvestati tõepoolest Agioi Trimithiase ja Cypra tapamajade tegutsemisega. A&A uue hoone avamisega seoses arvab Kofinose kesktapamaja, et see ei mõjuta turutingimusi olulisel määral. On märgitud, et A&A märkused põhinevad tõsiasjal, et see ettevõtja saaks Kofinose kesktapamaja võimalikust turult lahkumisest kasu. Kui see aga aset leiaks, likvideeritaks Kofinose kesktapamaja ja selle varadest ei piisaks võlgade katmiseks. Sellisel juhul võtaks riik üle Kofinose kesktapamaja kohustused ja teine eraettevõtja võib tapamaja uuesti avada. Teisalt annab ümberkorraldamiskava Kofinose kesktapamajale võimaluse täita ise oma kohustused ja samal ajal on olemas erainvestorite lisandumise võimalus. Kompensatsioonimeetmetega seoses väidavad Küprose ametiasutused, et A&A ei põhjenda oma ettepanekuid, mis on lisaks meelevaldsed, ei ole majanduslikult otstarbekad ega tooks mingil juhul kaasa ettevõtja elujõulisust. Ka väidavad Küprose ametiasutused, et A&A esitatud teabest jääb mulje, et ümberkorraldamiskava ei ole koostatud hoolikalt. A&A näib siiski eiravat asjakohaste õigusaktide ja ümberkorraldamiskava enda põhielemente.

(81)

Cypra esitatud märkustega seoses väidavad Küprose ametiasutused, et monopoli tekkimise ohte arvesse võttes ei ole praegu selge, kas uued tapamajad avatakse. Igal juhul pooldaksid ametiasutused meetmeid, mis lubavad Kofinose kesktapamajal jätkata tegutsemist ja see hoiab ära monopolide ja oligopolide tekkimise. Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamine aitab sellele eesmärgile kaasa, eriti kui Kofinose kesktapamaja jätkab tegutsemist sigade tapmise segmendis. Cypra mured omaenda elujõulisuse pärast näivad olevat rohkem seotud A&A tapamaja taasavamise ja Kofinose kesktapamaja edasitegutsemisega. Erainvestorite identiteediga seoses märgivad Küprose ametiasutused, et ühed võimalikest investoritest võiksid tõepoolest olla Küprose seakasvatajate ühenduse liikmed. See ei tähendaks aga, et ühe niisuguse osaluse tingimusena peaks Kofinose kesktapamajas tapetud sigade arv olema suurem või et seakasvatajad peaksid olema selle tapamaja kliendid.

(82)

Küprose ametiasutused lükkavad tagasi väite, et valitsuse eelmiste ja praeguste liikmete ning Kofinose kesktapamaja vahel on tihedad sidemed ja märgivad, et niisugused väited on alusetud. Veterinaarteenuste tasudega seoses väidetakse, et need makstakse järk-järgult tagasi. Näitena märgivad Küprose ametiasutused, et ajavahemikul 2008–2011 maksis Kofinose kesktapamaja tasusid 479 000 euro ulatuses. Kofinose kesktapamaja kinnisasjade müügiga seoses märgivad Küprose ametiasutused, et maad on hinnanud sõltumatu hindaja (kinnistus- ja maamõõtmisamet) ning et Cypra väited on samavõrd alusetud. Küprose ametiasutused esitasid riikliku kinnistus- ja maamõõtmisameti kirja, milles põhjendati erinevust ettevõtte Sigan Management Limited makstava rendi ja Kofinose kesktapamaja maa hinnatud väärtuse vahel. Küprose ametiasutused väidavad, et Cypra ettepanekud ei ole vastuvõetavad. Isegi kui Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamist ei viida lõpule, on riigil või Kofinose kesktapamaja likvideerijal kohustus ja õigus müüa või rentida selle vara erainvestoritele ja ettevõtjatele.

IV.4. KÜPROSE AMETIASUTUSTE ESITATUD LISATEAVE

(83)	Komisjoni taotlusel esitasid Küprose ametiasutused 30. märtsi 2012. aasta ja 26. novembri 2012. aasta kirjadega täiendavaid selgitusi ja ajakohast teavet. 14. mail 2013 täiendasid nad seda teavet lisaelementidega.

(84)

Seoses Kofinose kesktapamaja tasumata kohustustega esitas Küpros 30. märtsi 2012. aasta kirjaga nende jaotuse ja selgitas 26. novembri 2012. aasta kirjas täpsemalt kohustuste laadi ja maksmise kuupäevi. Küprose ametiasutused juhtisid komisjoni tähelepanu ka tõsiasjale, et 2003. aasta õigusakt nr 26(I), millega reguleeritakse kesktapamajade, nt Kofinose kesktapamaja struktuuri, korraldust ja toimimist ning mille kohaselt ei saa niisuguste organisatsioonide vallas- ja kinnisasjade suhtes kohaldada tavalist täite- või arestimismenetlust ega ühtegi muud menetlust pärast nende suhtes esitatud hagi, asendas pelgalt tapamajasid käsitlevat 1981. aasta õigusakti nr 69, mille artikkel 22 sisaldas täpselt sama sätet. Seepärast soovitavad Küprose ametiasutused komisjonil tungivalt uurida, missugusel määral hõlmab 2003. aasta õigusakti see säte asjaomase ühinemislepingu alusel olemasolevat abi ja juhivad tähelepanu sarnasele juhtumile, mida komisjon on uurinud (E 12/2005 – Poola – piiramatu riigitagatis Poczta Polskale), mille puhul komisjon oli seisukohal, et kuigi 2003. aasta õigusakt sisaldab asjaomase ettevõtja pankrotistumist takistavat kehtivat õigussätet, oli tegemist olemasoleva abi juhtumiga, sest selle sätte sisu pärineb 1934. aasta õigusaktist.

(85)	Lisaks kinnitasid Küprose ametiasutused 14. mail 2013 esitatud teabes, et ümberkorraldamise raames tasutavad summad hõlmavad nominaalsummasid koos intressivõlgnevustega. Lisaks kinnitasid nad et Kofinose kesktapamaja maksab veterinaarteenuste võla pärast ümberkorraldamist järk-järgult tagasi.

(86)

Seoses töötajate üleviimisega omavalitsusüksustesse täpsustasid Küprose ametiasutused oma 30. märtsi 2012. aasta kirjas, et kirja saatmise kuupäeval oli kaheksa töötajat viidud juba üle omavalitsusüksustesse, kes taotlesid seda lisatööjõu vajaduse tõttu ise ja kus siseministeeriumil ja rahandusministeeriumil ei olnud valitsevates majandustingimustes võimalik kiita heaks uute/täiendavate ametikohtade loomist omavalitsusüksustesse. Ümberkorraldamiskavas nähakse ette kokku 15 töötaja üleviimine ja selle raames tuleb neile 15 töötajale tagada pensioniõigused. Ette on nähtud, et omavalitsusüksused tasuvad neile töötajatele summa, mis vastab palgataseme esimesele astmele uue isiku palkamise korral samale ametikohale ning et riik katab vahe töötajate tegeliku palgaga. Küprose ametiasutused hindasid 15 töötaja palgavahe katmiseks vajaliku kogusumma 3 342 450 eurole alates üleviimise kuupäevast kuni iga töötaja pensionile jäämiseni. Samas kontekstis rõhutasid Küprose ametiasutused, et töölepingu lõpetamist käsitleva õigusakti (N.24/1976) alusel vastab eratapamajade puhul 15 töötaja koondamise miinimumkulu kohustuslikule kaheksa nädala pikkusele etteteatamistähtajale. Küprose ametiasutuste sõnul ei ole eratapamajadel kohustust tasuda lisaks töötajate koondamise eest kompensatsiooni, v.a juhul kui ametiühingutega on sõlmitud konkreetsed kollektiivlepingud. Ka märkisid samad ametiasutused, et Kofinose kesktapamaja peamisel konkurendil ei näi olevat ametiühingutega kollektiivlepinguid.

(87)

Lisaks esitasid Küprose ametiasutused nii hiljutiste suundumuste kui ka turuandmete alusel ajakohastatud äriplaani. Nad esitasid ka tegelike ümberkorraldamiskulude ja nende rahastamise ajakohastatud jaotuse ning esitasid sellega seoses Kofinose kesktapamaja kinnisasjade hindamise tulemuse 24. aprilli 2013. aasta seisuga, mille koostas siseministeeriumi kinnistus- ja maamõõtmisamet ning mille kohaselt on Kofinose kesktapamajale kuuluva maa ja hoonete turuväärtus ligikaudu 8,16 miljonit eurot.

(88)	Ka tunnistasid samad ametiasutused 14. mail 2013 esitatud teabes uue laenulepingu sõlmimise kohta, et niisuguse laenu saamist tuleb praegustes majandustingimustes pidada kaheldavaks.

V. ABI HINDAMINE

V.1. RIIGIABI EESKIRJADE KOHALDATAVUS

(89)

Kofinose kesktapamaja tegutseb aktiivselt loomade, täpsemalt lammaste/kitsede, sigade ja veiste tapmise valdkonnas. Kofinose kesktapamajale antud ümberkorraldamisabist teatamise ajal kehtinud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (8) artikli 180 järgi kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 (nüüd ELi toimimise lepingu artiklid 107, 108 ja 109) veise- ja vasikaliha, sealiha, lamba- ja kitseliha tootmise ja nendega kauplemise suhtes. Seepärast tuleb kõnealuseid meetmeid uurida riigiabi eeskirju arvesse võttes.

V.2. ABI OLEMASOLU

(90)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist, keelatud niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(91)

Ümberkorraldamisabi annab Küprose riik ja see annab abisaajale valikulise eelise, kuna abi antakse üksnes Kofinose kesktapamajale. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale osutab konkurentsi moonutamise ohule ainuüksi asjaolu, et ettevõtja konkurentsivõime tugevneb konkureerivate ettevõtjatega võrreldes tänu majanduseelisele, mida ta ei oleks saanud oma tavalise majandustegevuse käigus (9). Kofinose kesktapamaja tegutseb aktiivselt turul, kus toimub liikmesriikide vaheline kaubandus, ja seega moonutab või ohustab abi konkurentsi ja mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust, sest Kofinose kesktapamajale antakse muude konkurentide ees eelis ja lubatud on loomade piiriülene transportimine tapmise eesmärgil. Lisaks saavad välisinvestorid investeerida Küprose tapamajadesse. Seega tuleb asjaomast meedet käsitleda abina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(92)

Käesolev otsus hõlmab lisaks ümberkorraldamisabile ka mitut muud võimalikku laadi abi, mida anti või antakse Kofinose kesktapamajale. See abi on järgmine: i) riigi jätkuvalt salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse ii) omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suurune laen, iii) riiklikult tagatud võlakirjadega seotud väidetav abi, ning iv) olemasolevate töötajate ja kaasnevate pensionikohustuste üleviimine omavalitsusüksustesse.

V.2.1. Riigi salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse

(93)

Riigi jätkuvalt salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse kuuluks tavaliselt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi määratluse alla: väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib soodsamat kohtlemist, mida riik rakendab ettevõtja suhtes seoses võlgade tagasinõudmisega, käsitleda riigiabina. Vastavalt ELi kohtupraktikale (10) võib asjaolu, et riik kui võlausaldaja vähendab võlgadest tulenevaid makseid või ei nõua tasumata võlga tagasi, tähendada riigiabi, niikaua kuni eraõiguslik võlausaldaja ei oleks samasugustes või võrreldavates tingimustes toiminud samal viisil. Praegusel juhul näib, et abi antakse riigi ressursside kaudu, sest riik loobub Kofinose kesktapamaja võlgade tagasimaksmisest saadavast sissetulekust. Nagu on märgitud põhjenduses 23, oli Kofinose kesktapamaja kogunenud võlgnevus 31. detsembriks 2011 Küprose laenuvoliniku ees ligikaudu 11 miljonit eurot, tasumata makseid sotsiaalkindlustusasutusele ja maksuametile oli ligikaudu 8,7 miljonit eurot ja veterinaarteenuste kulude maht oli ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Lisaks näib, et meetmega antakse Kofinose kesktapamajale valikuline eelis, sest see antakse konkreetselt sellele ettevõtjale. Samad, põhjenduses 91 nimetatud kaalutlused on asjakohased konkurentsi moonutamise tingimuse ja kaubandusele avaldatava mõju puhul. Riigi salliv suhtumine asjaolusse, et Kofinose kesktapamaja viivitab tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on seega riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

V.2.2. Laen summas 512 850 eurot

(94)

Omavalitsusüksuste antud 512 850 eurosuuruse laenuga seoses on Küprose ametiasutused märkinud, et see summa anti 2007. aasta detsembris. Pärast Küprose riigiabi voliniku negatiivse arvamuse saamist maksis Kofinose kesktapamaja 15. jaanuaril 2010 selle summa koos intressiga omavalitsusüksuste liidule tagasi maa üleandmise kaudu väärtuses 580 000 eurot. Maa väärtust hindas kinnistus- ja maamõõtmisamet, mida peetakse riigi ametlikuks hindajaks.

(95)

Küprose ametiasutuste väitel vastab intress summas 67 150 eurot aastasele intressimäärale 6,12 %, hõlmates iga-aastast kapitaliseerimist. Küprose ametiasutuste sõnul ei ole see intressimäär väiksem kui kinnisasja tagatisega turuintressimäärad asjaomasel ajavahemikul. Komisjon märgib, et baasintressimäär jääb võrdlusperioodil Küprose puhul vahemikku 4,99 % (detsember 2007) kuni 1,24 % (jaanuar 2010). Vastavalt komisjoni varasemale teatisele viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (11) tuli asjakohase viitemäära kindlakstegemiseks lisada baasmäärale 75 baaspunkti. Vastavalt 1. juulist 2008. aastast kohaldatavale komisjoni uuele teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (12) tuleb lisada keskmiselt 220 baaspunkti suurune marginaal (mis vastab tavalistele tagatistele ja rahuldavale reitingule või suurtele tagatistele ja nõrgale finantsreitingule). Intress 6,12 % aastas, mida Kofinose kesktapamaja tasus omavalitsusüksuste liidule, oli keskmiselt suurem kui kohaldatav viitemäär ajavahemikul 2007. aasta detsembrist kuni 2010. aasta jaanuarini. Seega võib komisjon põhimõtteliselt aktsepteerida asjaolu, et omavalitsusüksuste liidu poolt Kofinose kesktapamajale antud 512 850 euro suuruse laenu puhul on kogu võimalik asjaomane riigiabi makstud omavalitsusüksuste liidule tagasi.

(96)

Nimetatud viitemäärasid ei kohaldata aga raskustes olevate äriühingute suhtes. Nagu on juba osutatud põhjenduses 21, tunnistas komisjon oma otsuses, milles kiideti heaks Kofinose kesktapamajale antav päästmisabi, et tegemist on raskustes oleva äriühinguga. See oli olnud Küprose ametiasutuste argument enne otsuse vastuvõtmist ning seda toetasid ettevõtja raamatupidamisaruanded aastate 2006–2009 kohta. Nimetatud tähelepanekut kinnitas ka tõsiasi, et ettevõtja jättis 2007. aasta juulis täitmata oma võlakirjadega seotud kohustused ja seega pidi Küprose riik tagatise andjana sekkuma (vt põhjendus 60). 2007. aasta jooksul näisid Kofinose kesktapamaja juures ilmnevat tavalised raskustes oleva äriühingu tunnused, nagu suurenev kahjum, vähenev käive, ülevõimsus, kahanev rahavoog ja vähenev varade puhasväärtus, nagu on kirjeldatud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punktis 11 (13). Nii komisjoni varasemas teatises viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta kui ka komisjoni uues teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta nähakse ette, et raskustes olevate äriühingute suhtes tuleb kohaldada vähemalt 400 baaspunkti suurust riskimarginaali. Kuna Kofinose kesktapamaja vastas juba 2007. aasta detsembris tingimustele, mille järgi liigitub see raskusteks olevaks äriühinguks, on tegelikult tasutud intressi ja selle intressi vahe, mida ettevõtja 400 baaspunkti suurust riskimarginaali arvesse võttes oleks pidanud tasuma, riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

V.2.3. Riiklikult tagatud võlakirjad

(97)

1985. aastal oli Kofinose kesktapamaja emiteerinud riiklikult tagatud võlakirju, mis emiteeriti uuesti aastatel 1992 ja 1999. Sel eesmärgil võttis Küpros vastu õigusakti. Seega ilmneb, et abi anti enne Küprose ühinemist Euroopa Liiduga. Vastavalt komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (nüüd ELi toimimise lepingu artiklid 107 ja 108) (14) punktile 2.1 toimub abi andmine garantii andmise hetkel, mitte selle kasutamise või garantii tingimuste kohaste väljamaksete tegemise ajal. Seepärast tunnistab komisjon, et kui garantiid 2007. aastal kasutati, ei antud mingisugust riigiabi.

V.2.4. Töötajate üleviimisega seotud abi

(98)

Nagu ümberkorraldamiskavas on märgitud, viiakse osa töötajaid üle omavalitsusüksustesse. Nagu Küprose ametiasutused selgitasid oma 20. aprilli 2011. aasta kirjas, on omavalitsusüksustesse üleviidavate töötajate pensioniõigused lisatud ümberkorraldamiskuludesse ja need ulatuvad 1,4 miljoni euroni. Ümberkorraldamiskavas hõlmamata sotsiaalkulud on seotud töötajate palgaosaga, mis ületab omavalitsusüksusse äsja palgatud töötaja palgataset kuni palgani, mida iga töötaja sai Kofinose kesktapamajas. Seda summat hinnatakse 3,4 miljonile eurole.

(99)

Kõigi meetmete puhul, millega vabastatakse ettevõtja tavaliselt eelarves hõlmatud tasudest, on tegemist riigiabiga. See hõlmab ka töötajate palgaga seotud kulusid. Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et asjaolu, et riiklikud meetmed on mõeldud lisakulude hüvitamiseks, ei tähenda, et neid ei saa riigiabiks liigitada (15).

(100)

Seepärast leiab komisjon, et 3,4 miljoni euro suurune palgavahe omavalitsusüksustesse üleviidavate töötajate puhul on riigiabi Kofinose kesktapamaja kasuks.

V.3. ABI KOKKUSOBIVUS

(101)

Artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi keeld ei välista, et mõnda liiki abi võib tunnistada siseturuga kokkusobivaks, lähtuvalt kõnealuse artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditest.

(102)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohaldamisel võib komisjon lugeda abi siseturuga kokkusobivaks, kui leitakse, et see on abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Tuleb aga märkida, et põhimõtteliselt võib raskustes olevale äriühingule antava riigiabi lugeda kokkusobivaks üksnes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi käsitlevate suuniste (16) alusel, sest raskustes olevale äriühingule antav abi on tavaliselt kokkusobivuse õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobimatu, kuni äriühingu elujõulisus jääb kaheldavaks.

V.3.1. Riigi salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse

(103)

Vastavalt Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (17) punktidele 66 ja 67 peavad abimeetmed sisaldama mingit ergutavat elementi. Ergutav mõju esineb siis, kui abi muudab ettevõtja käitumist nii, et see hakkab tegelema sektori arengut toetava lisategevusega, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil. Ühepoolne riigiabi, mille eesmärk on lihtsalt ettevõtjate rahalise seisukorra parandamine ning mis ei aita mingil moel kaasa sektori arengule, on liigitatav tegevusabi hulka ning on siseturuga kokkusobimatu.

(104)

Jätkuvalt salliv suhtumine asjaolusse, et Kofinose kesktapamaja viivitab tasumisele kuuluvate summade maksmisega, ei olnud seotud ei investeerimise, väljaõppe, töökohtade loomise ega mingi abisaajalt nõutava omapoolse panuseta. Abi oli lihtsalt ette nähtud abisaaja finantsseisundi tugevdamiseks. Seepärast on komisjon seisukohal, et selle abi puhul on tegemist tegevusabiga, mis on siseturuga kokkusobimatu.

(105)

Asjaomase juhtumi korral tuleb ka uurida, kas seda meedet võiks käsitleda olemasoleva abina.

(106)

Vastavalt Küprose ühinemislepingu IV.4 lisa punktile 4 käsitletakse abikavasid ja üksikabi, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega ning mida on rakendatud uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva ja rakendatakse veel pärast seda kuupäeva, olemasoleva abina EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 (nüüd ELi toimimise lepingu artikli 108 lõige 1) tähenduses, kui abimeetmest teatatakse komisjonile nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast. Loetelu, mille Küpros edastas pärast ühinemist 1. mail 2004 ja mille komisjon avaldas, (18) ei sisaldanud Kofinose kesktapamajale antavat abi. Seepärast ei saa kõnealust meedet käsitleda olemasoleva abina ühinemislepingu IV.4 lisa punkti 4 tähenduses.

(107)

Ümberkorraldamiskavas nähakse aga muu hulgas ette Kofinose kesktapamaja ümberkujundamine eraõiguslikuks ettevõtjaks. Selle ümberkujundamisega lõpetatakse Kofinose kesktapamaja praegune õiguslik staatus ja edaspidi kohaldatakse ettevõtja suhtes tavalist pankrotimenetlust.

(108)

Peale selle nähakse ümberkorraldamiskavas ette ettevõtja võlgade täielik tagasimaksmine sotsiaalkindlustusfondile ja riigi maksuametile ning võlgade tasumine laenuvolinikule (vt põhjendus 44). Lisaks on Küprose ametiasutused kinnitanud, et tasumata kohustused veterinaarteenuste osakonna ees makstakse pärast ümberkorraldamist järk-järgult tagasi. Nad väidavad, et nende otsus anda Kofinose kesktapamajale ümberkorraldamisabi kinnitab valitsuse kavatsust järgida seoses Kofinose kesktapamaja võlgadega valitsusasutuste ees kokkulepet.

(109)

Kuna raskustes olev äriühing nagu Kofinose kesktapamaja saab põhimõtteliselt kasutada ainult kokkusobivat riigiabi heakskiidetud päästmis- ja ümberkorraldamiskava alusel, tegeldakse tasumata kohustustega seepärast otse ümberkorraldamisabi kokkusobivuse hindamise raames.

V.3.2. 512 850 euro suurune laen

(110)

Nagu näidati põhjenduses 96, ei saa välistada, et omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suuruse laenuga on seotud täiendava abi element, mida Kofinose kesktapamaja ei ole veel tagasi maksnud. Selline täiendav abi ei saanud olla seotud investeeringute, väljaõppe, töökohtade loomise ega mingi muu abisaajalt nõutava omapoolse panusega. Abi oleks olnud lihtsalt ette nähtud abisaaja finantsseisundi tugevdamiseks. Seepärast on niisuguse abi puhul tegemist tegevusabiga, mis on siseturuga kokkusobimatu. Niisugune täiendav abi tuleks sellegipoolest maksta omavalitsusüksuste liidule tagasi ja see suurendaks Kofinose kesktapamaja tasumata kohustusi, mille lahendamisega tegeldakse ümberkorraldamise osana tasutava võla raames (vt põhjendus 109).

V.3.3. Abi töötajatele

(111)

Komisjon ja järjepidevalt öelnud, et kompensatsiooni nn luhtunud kulude eest (st kulud, mis on tingitud enne turu avanemist võetud kohustustest, mida ei saa konkurentsi soodustavas turukeskkonnas enam samadel tingimustel täita) saab teatavatel tingimustel lugeda siseturuga kokkusobivaks.

(112)

Sellega seoses on tunnistatud, et tugevalt piiratud konkurentsi järkjärguline asendamine tegeliku konkurentsiga liidu tasandil peab toimuma vastuvõetavatel majanduslikel tingimustel. Seepärast on kiidetud heaks arvukalt otsuseid, millega liikmesriigid annavad abi eesmärgiga vähendada nn ajaloolise ettevõtja nn pärandiga seotud kohustusi. Komisjon on oma otsuste tegemise praktikas leidnud, et vähendamine peab piirduma sellega, mis on vajalik selleks, et võrdsustada ajaloolise ettevõtja kuludena kantavate sotsiaalkindlustuskohustuste määr konkurentide kantavate sotsiaalkindlustuskohustuste määraga (19).

(113)

Käesoleval juhul leitakse, et Kofinose kesktapamaja kui avalikku teenust osutav organisatsioon on võrreldes konkurentidega struktuuriliselt ebasoodsas olukorras, sest ettevõtja peab kandma suuri tööjõukulusid, mis tulenevad Küprose tapamajaturu liberaliseerimisele eelnevast ajast enne Küprose ühinemist ELiga 2004. aastal (vt põhjendused 35 ja 36).

(114)

30. märtsi 2012. aasta vastuses väidavad Küprose ametiasutused, et töölepingu lõpetamist käsitleva õigusakti (N.24/1976) alusel vastab töötajate koondamise miinimumkulu eratapamajade puhul kohustuslikule kaheksa nädala pikkusele etteteatamistähtajale (vt põhjendus 86). Küprose ametiasutuste sõnul ei ole eratapamajadel kohustust tasuda lisaks töötajate koondamise eest kompensatsiooni, v.a juhul kui ametiühingutega on sõlmitud konkreetsed kollektiivlepingud, mida Kofinose kesktapamaja põhikonkurent samade ametiasutuste andmetel teinud ei ole.

(115)

Seepärast leiab komisjon, et 3,4 miljoni euro suurust palgavahet omavalitsusüksustesse üleviidavate töötajate puhul võib lugeda siseturuga kokkusobivaks, kuid arvestades, et Kofinose kesktapamaja on raskustes olev äriühing, oleks Küpros pidanud lisama selle vastavate ümberkorraldamiskulude hulka. Seepärast tegeldakse kokkusobivuse hindamisega otse ümberkorraldamisabi kokkusobivuse hindamise raames.

V.3.4. Ümberkorraldamisabi

(116)

Selleks, et hinnata, kas asjaomast abi saab pidada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel kokkusobivaks, tuleb seda analüüsida raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates kohaldatavates suunistes sätestatud tingimuste alusel.

(117)

Komisjon võttis 9. juulil 2014 vastu uued suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (20). Uute suuniste punktis 136 nähakse ette, et teatised, mis komisjon registreerib enne 1. augustit 2014, vaadatakse läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

(118)

Kofinose kesktapamajale antavast ümberkorraldamisabist teatamise ajal (3. november 2010) olid jõus ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta („suunised“). Seega tuleb asjaomast abi analüüsida neis suunistes sisalduvate sätete alusel.

V.3.4.1. Abisaaja toetuskõlblikkus

(119)

Esialgu tuleb analüüsida, kas abisaaja on raskustes olev äriühing suuniste punktide 10 ja 11 tähenduses. Küprose ametiasutused on juhtumi N60/10 raames juba näidanud, et Kofinose kesktapamaja oli raskustes olev äriühing, sest selle juures ilmnesid tavalised raskustes oleva äriühingu tunnused (nt suurenev kahjum, vähenev käive, suurenev ülevõimsus, kahanev rahavoog, kasvav võlg ja vähenev varade puhasväärtus) ning et teda ei saa saneerida oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või turuallikatest saadavate vahenditega (vt põhjendus 21). Sestsaadik on jätkunud Kofinose kesktapamaja negatiivne majanduslik arengusuundumus (vt põhjendused 22 ja 23). Seetõttu võib Kofinose kesktapamaja lugeda raskustes olevaks äriühinguks suuniste punkti 11 tähenduses.

(120)

Täidetud on ka suuniste punkti 12 tingimus, sest 1981. aastal rajatud Kofinose kesktapamaja ei ole vastasutatud äriühing. Küprose ametiasutused kinnitasid juhtumi N 60/10 raames, et Kofinose kesktapamaja ei moodustas suurema kontserni osa.

(121)

Suuniste 5. peatükis on määratletud erisätted, mida kohaldatakse põllumajandussektoris antava ümberkorraldamisabi suhtes. See peatükk ei hõlma aga abimeetmeid põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele. Kuna Kofinose kesktapamaja tegeleb aktiivselt põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega, ei rakendata selle suhtes suuniste erisätteid, mida kohaldatakse ümberkorraldamisabi suhtes põllumajanduses.

V.3.4.2. Pikaajalise elujõulisuse taastamine

(122)

Suuniste punkti 34 kohaselt on abi andmise tingimus ümberkorraldamiskava rakendamine, mille kinnitab komisjon iga abimeetme puhul eraldi. Suuniste punkti 35 kohaselt peab ümberkorraldamiskava taastama mõistliku aja jooksul äriühingu pikaajalise elujõulisuse.

(123)

Praegusel juhul on Küpros ümberkorraldamiskava tõepoolest heaks kiitnud ja esitanud selle koos 3. novembris 2010 esitatud teatisega komisjonile. Suunistes nõutu kohaselt on kava põhjalik ja hõlmab Küprose tapamajaturu üksikasjalikku turuülevaadet. Komisjoni taotlusel esitasid Küprose ametiasutused 26. novembril 2012 finantsprognooside ja turuandmete alusel ajakohastatud äriplaani.

(124)

Esialgses plaanis kirjeldatakse üksikasjalikult probleeme, millega Kofinose kesktapamaja pidi toime tulema ja mis on kahjustanud selle elujõulisust. Peamised põhjused olid Kofinose kesktapamaja paindumatus avalik-õigusliku äriühinguna, suured võlad ja personalikulud. Põhjendustes 43–45 kirjeldatud ümberkorraldamismeetmed (õigusliku staatuse muutmine, ettevõtja kohustuste vähendamine ja töötajaskonna vähendamine) võivad aidata taastada ettevõtja elujõulisust. Esialgne ümberkorraldamiskava põhineb 2009. aasta ja 2010. aasta esimese kaheksa kuu tegelikel tulemustel ning turu eeldataval 2 % suurusel aastasel kasvul. Küprose ametiasutuste väitel oli see protsent ajavahemikul 1998–2008 keskmine aastane loomatapmiste kasvumäär Küprosel ning algse ümberkorraldamiskava järgi oli see ka Kofinose kesktapamaja juhtkonna prognoos järgmiseks viieks aastaks (vt põhjendus 63). Ettevõtja arenguga seotud esitatud andmed ja prognoosid hõlmavad ajavahemikku aastani 2017.

(125)

Järgmistes tabelites sisalduvad finantstulemused, mis esitatud esialgses kavas kõigi kolme stsenaariumi kohta (eeldatav, parim ja halvim) ja mille Küprose ametiasutused on esile toonud (arvud on esitatud tuhandetes eurodes).

Eeldatav stsenaarium

Aasta	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017
Tootmiskulud	3 029	3 006	3 083	3 121	3 196	3 255	3 403
Halduskulud	451	458	466	476	485	495	504
Tegevustulu	4 867	5 041	5 15	5 341	5 459	5 666	5 791
Muud kui tegevusega seotud summad	3 277	– 1 494	– 1 167	– 1 178	– 1 123	– 962	– 893
Ülejääk	4 833	275	547	660	687	958	993

Parim stsenaarium

Aasta	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017
Tootmiskulud	3 369	3 343	3 429	3 470	3 555	3 620	3 686
Halduskulud	457	463	472	481	491	500	510
Tegevustulu	5 426	5 620	5 750	5 955	6 086	6 317	6 456
Muud kui tegevusega seotud summad	3 277	– 1 494	– 1 164	– 1 161	– 1 087	– 925	– 855
Ülejääk	5 081	604	831	979	1 091	1 417	1 577

Halvim stsenaarium

Aasta	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017
Tootmiskulud	2 734	2 710	2 781	2 813	2 881	2 932	2 986
Halduskulud	444	451	459	469	478	487	497
Tegevustulu	4 303	4 457	4 560	4 723	4 827	5 011	5 121
Muud kui tegevusega seotud summad	3 277	– 1 494	– 1 279	– 1 332	– 1 322	– 1 205	– 182
Ülejääk	4 535	– 82	147	215	254	497	568

(126)

Kõigi kolme stsenaariumi puhul on näha tootmis- ja halduskulude (mis sellegipoolest küündivad 2009. aastal vastavalt ligikaudu 4,5 miljoni euroni ja 1,5 miljoni euroni) selget vähenemist, mis võimaldaks Kofinose kesktapamajal toota alates 2011. aastast puhaskasumit (v.a ligikaudu 80 000 euro suurune puhaskahjum 2012. aastal halvima stsenaariumi korral).

(127)

Neid tulemusi tuleb aga vaadelda Kofinose kesktapamaja üldise finantsseisundi taustal ja seoses eeldatava rahavooga. 2009. aasta lõpuks oli kogunenud kahjum toonud kaasa Kofinose kesktapamaja 28,6 miljoni euro suuruse negatiivse omakapitali. Isegi esialgse äriplaani parima stsenaariumi korral ei oleks Kofinose kesktapamaja saavutanud uuesti positiivset omakapitalibaasi (prognoositava ajavahemiku lõpuks 2017. aastal prognoositakse jätkuvalt ligikaudu 3 miljoni suurust negatiivset omakapitali). Lisaks prognoositakse ajavahemikuks 2012–2016 ettenähtud eeldatavas stsenaariumis endiselt negatiivset netorahavoogu. Sellega seoses tuleb ka märkida, et kuni 2012. aastani (k.a) ei ole kajastatud eelarves ühtegi kapitalikulutust ja seejärel on võetud seda arvesse üksnes 200 000 euro ulatuses aastateks 2013 ja 2014 ning 100 000 euro ulatuses ajavahemikuks 2015–2017. Võttes arvesse prognoositud amortisatsioonimäära, mis jääb kõigis kolmes stsenaariumis vahemikku 595 000 eurot 2011. aastal ja 346 000 eurot 2017. aastal, oleks see ettevaatamatu.

(128)

2012. aasta novembris esitasid Küprose ametiasutused komisjoni taotlusel eeldatava ja halvima stsenaariumi ajakohastatud finantsprognoosid ajavahemikuks 2013–2020. Mõlemas stsenaariumis on kasutatud lähtepunktina Kofinose kesktapamaja finantsseisundit, töötajate arvu ja tasustamist, turusuurust ja turuosa 31. augusti 2012. aasta seisuga. Küprose ametiasutuste sõnul eeldatakse, et Kofinose kesktapamaja taastab esialgses ümberkorraldamiskavas (vastavas stsenaariumis) esitatud turuosad. Nende peamine argument selle eelduse toonitamiseks on asjaolu, et suur hulk kliente on lõpetanud koostöö Kofinose kesktapamajaga – kuigi nad on märkinud, et soovivad teha selle tapamajaga koostööd –, kuna selle jätkuv tegutsemine on ebakindel ja kliendid soovivad tagada, et neil on olemas teenuseosutaja loomade tapmiseks.

(129)

Ajakohastatud äriplaanis on esitatud järgmised prognoosid.

Ajakohastatud eeldatav stsenaarium

Aasta	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020
Tootmiskulud	3 058	3 151	3 070	3 117	3 192	3 248	3 305	3 363
Halduskulud	604	470	468	478	486	496	504	514
Tegevustulu	4 472	4 495	4 495	4 596	4 762	4 868	5 053	5 164
Muud kui tegevusega seotud summad	2 303	– 1 253	– 1 107	– 1 078	– 1 068	– 919	– 764	– 724
Ülejääk	3 568	76	305	374	432	610	867	950

Ajakohastatud halvim stsenaarium

Aasta	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020
Tootmiskulud	2 981	3 015	2 918	2 938	2 993	3 027	3 072	3 123
Halduskulud	604	470	468	478	486	496	504	514
Tegevustulu	3 922	3 935	3 823	3 852	3 933	3 959	4 110	4 201
Muud kui tegevusega seotud summad	2 303	– 1 291	– 1 207	– 1 240	– 1 307	– 1 243	– 1 185	– 1 251
Ülejääk	3 095	– 386	– 315	– 340	– 389	– 334	– 168	– 194

(130)

Hiljem tekkiva kasumlikkuse tõttu on Kofinose kesktapamaja omakapitali olukord isegi halvem kui ajakohastatud äriplaanis: ajakohastatud eeldatavas stsenaariumis esineb prognoositava ajavahemiku lõpuks (2020) ligikaudu 10,4 miljoni euro suurune negatiivne omakapital ja ajavahemikul 2015–2020 puudub positiivne netorahavoog.

(131)

Komisjon märgib, et esialgne äriplaan põhineb turu eeldataval 2 % suurusel aastasel kasvul (vt põhjendus 124). Vastavalt andmetele, mille Küprose ametiasutused esitasid 26. novembril 2012, esineb Küprose loomatapmisturul üldine langustrend: 2010. aastat iseloomustas seisak, 2011. aastat 2 % suurune majanduslangus ja 2012. aastat 3,8 % suurune edasine langus (vt põhjendus 31). Lisaks oli Cypra vahepeal sisenenud veisetapmise turusegmenti ja ülevõimsus oli turul üldiselt kasvanud. Seda tausta arvesse võttes on üllatav, et Küprose ametiasutused eeldavad seoses ajakohastatud äriplaaniga (mis esitati 2012. aasta novembris), et Kofinose kesktapamaja taastab esialgses ümberkorraldamiskavas ettenähtud turuosa (vt põhjendus 128).

(132)

Seepärast on komisjon seisukohal, et võttes arvesse Kofinose kesktapamaja üldist nõrka finantsseisundit (negatiivne omakapital prognoositava ajavahemiku lõpus isegi esialgse äriplaani parimas stsenaariumis, vt põhjendus 127) ja ettevõtja pingelist rahavoo olukorda kombineerituna ebasoodsate turutingimustega, ei võimalda ettenähtud ümberkorraldamiskava ettevõttel taastada pikaajalist elujõulisust.

V.3.4.3. Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine

(133)

Suunistes punktis 38 sätestatakse järgmist: „Et vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal, tuleb võtta kompensatsioonimeetmed.“

(134)

Suuniste punkti 39 kohaselt võivad need meetmed sisaldada vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel. Niisugused meetmed ei tohi viia turustruktuuri halvenemisele, näiteks mõjutades kaudselt monopoolse või oligopoolse olukorra tekkimist. Vastavalt suuniste punktile 40 peavad meetmed olema võrdelised abi moonutava mõjuga ning eriti äriühingu suuruse ja suhtelise tähtsusega turul või turgudel. Tuleb tähele panna, et vastavalt suuniste punktile 56 võivad ümberkorraldamisabi andmise tingimused kompensatsioonimeetmete rakendamise osas olla abistatavates piirkondades asuva ettevõtja puhul leebemad. Nagu eelnevalt nimetatud, asub Kofinose kesktapamaja tõepoolest abistatavas piirkonnas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

(135)

Ümberkorraldamiskavas soovitatud kompensatsioonimeetmed (otsuse põhjendus 46) on pelgalt käitumuslikud ega hõlma vara loovutamist ega tootmisvõimsuse või turuosa piiramist. Sellega seoses tõid Küprose ametiasutused esile järgmised argumendid.

(136)

Ümberkorraldamiskavas väidetakse, et Kofinose kesktapamaja turuosa Euroopa turul on minimaalne ja selle turuosa Küprosel on viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud. See on tingitud tugevast konkurentsist, mida ettevõtjale pakkusid muud turul osalejad, eriti Cypra. Argument Kofinose väikse turuosa kohta Euroopa tasandil ei näi olevat asjakohane. Kuigi loomade piiriülene vedu tapmise eesmärgil on lubatud (vt põhjendus 91), näib, et Küprosel ei kasuta tapamajade kliendid tegelikkuses loomatapmisteenuseid väljaspool Küprost. Lisaks arvab komisjon, et kuigi Kofinose kesktapamaja osa Küprose loomatapmisturul on märkimisväärselt kahanenud 2005. aasta 68 %-lt ligikaudu 31 %-le 2010. aastal ja 26,5 %-le 2012. aastal (vt põhjendused 30–33), on sel endiselt oluline turuosa.

(137)

Esialgses kavas väideti lisaks, et kui Kofinose kesktapamaja lakkaks tegutsemast, tekitaks see tõsiseid turuhäireid ja konkurentsiprobleeme. Esiteks ei vastataks muude ettevõtjate piiratud võimsuse tõttu tõenäoliselt hooajalisele nõudlusele liha järele. Kuna Kofinose kesktapamaja oli ainus aktiivselt veisetapmise valdkonnas tegutsev ettevõtja, ei suudaks ükski teine ettevõtja osutada asjakohaseid teenuseid. Lisaks väideti, et Cypral oleks sigade tapmise turul peaaegu monopoolne seisund ja väga suur turuosa lammaste ja kitsede tapmise valdkonnas. Isegi kui esines märke turuletuleku kavandamisest, märkisid Küprose ametiasutused, et ümberkorraldamisest teatamise ajal ei tegutsenud veisetapmisturul aktiivselt ühtegi muud ettevõtjat. Hilisemad andmed näitasid aga, et 2012. aasta lõpuks oli Cypra tegelikult sisenenud veisetapmisturule ning lisaks Kofinose kesktapamaja olemasolevale võimsusele 200 looma päevas (vt põhjendus 32) pakkus see täiendavat tapavõimsust 104 looma päevas.

(138)

Seepärast ei saa komisjon pidada Küprose ametiasutuste esitatud argumente vastuvõetavaks. On võimalik, et abi puudumise korral oleks Kofinose kesktapamaja maksejõuetu ja et muu ettevõtja võib omandada selle varad, jätkates seega tegutsemist. Sellisel juhul ei väheneks üldine turuvõimsus ja Cypra ei saavutaks peaaegu monopoolset seisundit. Isegi kui Cypra omandaks Kofinose kesktapamaja varad, näib, et nii sigade kui ka veiste tapmise turusegmenti iseloomustab suur ostujõud, mis muudaks pingelise oligopoolse turu loomise ja hinnatõusu kui mitte võimatuks, siis vähemalt ülimalt ebatõenäoliseks. Näiteks Küprose seakasvatajate ühendus märkis, et nad on hiljuti loonud ettevõtte, mis kontrollib 60 % riigi tootmisest. Lisaks tunnistavad nad, et edaspidi võiks see ettevõte valida tapamaja elujõulisuse kaalutluste alusel. Samamoodi toimiksid veisekasvatajad. Nende ühendus esindab kollektiivselt 75 % riigi tootmisest ja on raske kujutleda, kuidas võiksid tapamajad kehtestada veelgi konkurentsivõimelisemaid hindu.

(139)

Lisaks on selge, et turg kannatab ületootmise all. Küprose ametiasutused tunnistavad seda esitatud teabes. Kofinose kesktapamaja turult lahkumine ei tekitaks loomatapmise eri turusegmentides mingeid puudujääke.

(140)

Soovitatud kompensatsioonimeetmetega seoses väidetakse kavas, et tootmisvõimsusest loobumine või turuosa piiramine ei ole Kofinose kesktapamaja puhul lihtsalt võimalik. Kofinose kesktapamaja on väikeettevõtja, mis ei tegele muu kui loomade tapmisega. Selle tootmisliin erineb loomaliikidele vastavalt vaid väga väikesel määral. Iga tapmisliigiga tegelevad samad töötajad, samas kui teenuste arv (nt tasunõudmine) on kõikide tootmisliinide puhul ühine. Neist põhjustest tulenevalt väidetakse kavas, et tootmisvõimsuse piiramine muudaks Kofinose kesktapamaja lihtsalt elujõuetuks.

(141)

On tõsi, et kuna Kofinose kesktapamaja tegutseb aktiivselt abistatavas piirkonnas, on komisjonil võimalik pidada piiratud kompensatsioonimeetmeid vastuvõetavaks. Need peaksid aga sellegipoolest vastama päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevatele suunistele ja hõlmama vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel, ning tooma kaasa Kofinose kesktapamaja turuosa vähenemise võrreldes ümberkorraldamisele eelneva olukorraga. Vajalike kompensatsioonimeetmete täpne ulatus sõltub turustruktuurist ja abi mõjust konkurentsile.

(142)

Komisjon teeb järelduse, et Küprose ametiasutused ei ole esitanud tõendeid põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimise kohta. Seepärast peab komisjon Küprose soovitatud kompensatsioonimeetmeid ebapiisavaks.

V.3.4.4. Miinimumiga piirduv abi: tegelik makse, mis ei sisalda abi

(143)

Suuniste punktis 43 on sätestatud, et toetuse suurus ja intensiivsus peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid.

(144)

Suuniste punktis 44 sätestatakse, et komisjon peab suurettevõtete (nagu Kofinose kesktapamaja praegusel juhul) puhul tavaliselt kohaseks rahaliseks panuseks vähemalt 50 %. Vastavalt aga suuniste punktidele 55 ja 56 võivad abi andmise tingimused olla abisaaja panuse osas leebemad, kui abisaaja paikneb abistatavas piirkonnas.

(145)

Vastavalt esialgsele ümberkorraldamiskavale ulatus Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamise kogukulu ligikaudu 27 miljoni euroni, millest 15 miljonit eurot pidi andma riik ümberkorraldamisabina ja ülejäänud 12 miljonit eurot oleks tulnud Kofinose kesktapamaja maksest (kinnisasjade müük väärtuses 7 miljonit eurot ja uue 5 miljoni euro suuruse laenulepingu sõlmimine). Vastavalt sellele esialgsele ümberkorraldamiskavale oleks ettevõtja osalus olnud 44,4 % ümberkorraldamise kogukuludest (vt p põhjendused 25 ja 26). Küprose ametiasutused on kinnitanud, et abisummat kasutatakse üksnes Kofinose kesktapamaja kohustuste tagasimaksmiseks. Seega kasutatakse seda üksnes ümberkorraldamiskava rakendamiseks, mitte ei anta ettevõtjale ülemääraseid vahendeid, mida võidaks kasutada ümberkorraldamisprotsessiga mitteseotud tegevuseks.

(146)

14. mail 2013 esitatud teabes osutasid Küprose ametiasutused, et ümberkorraldamiskulud olid vahepeal kasvanud ligikaudu 29,8 miljoni euroni. Nagu väljendati põhjenduses 115, tuleb ümberkorraldamiskulude hulka lisada ka 3,4 miljoni euro suurune palgavahe omavalitsusüksustesse üleviidavate töötajate puhul, mis tõstab nende kulude kogumäära ligikaudu 33,2 miljoni euroni. Kofinose kesktapamaja panus jääb samaks ja moodustab seega vaid ligikaudu 36 %, võttes arvesse ümberkorraldamise suurenenud kogukulusid. Lisaks tunnistasid Küprose ametiasutused samas esitatud teabes, et praegustes majandustingimustes tuleb kavandatud laenu saamist lugeda kaheldavaks. Võttes arvesse üksnes maamüügist saadud tulu väärtuses ligikaudu 7 miljonit eurot, oleks Kofinose kesktapamaja makse üksnes ligikaudu 21 %, mida komisjon peab selgelt liiga väikeseks, isegi arvestades tõsiasja, et abisaaja paikneb abistatavas piirkonnas (21).

V.3.4.5. Kava täielik rakendamine

(147)

Ümberkorraldamisabi andmise eeltingimus on selle ümberkorraldamiskava rakendamine. Õigupoolest on Küprose ametiasutused kinnitanud, et kui abisaaja ei rakenda ümberkorraldamiskava (täielikult või osaliselt) kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, toob see kaasa abiandmise tühistamise ning kohustuse maksta juba antud summad tagasi.

V.3.4.6. Järelevalve ja aastaaruanne

(148)

Küprose ametiasutused on võtnud kohustuse esitada igal aastal aruanne, mis hõlmab suuniste punktis 51 nõutud teavet.

V.3.4.7. Ühekordne abi

(149)

Suuniste kohaselt tuleks ümberkorraldamisabi anda ainult korra kümne aasta jooksul.

(150)

Küprose ametiasutused kinnitasid päästmisabi käsitleva otsuse raames, et Kofinose kesktapamaja ei olnud saanud varem päästmis- või ümberkorraldamisabi.

V.3.5. Päästmisabi

(151)

Küprose ametiasutused võtsid päästmisabi käsitleva otsuse punktis 28 kohustuse edastada komisjonile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast päästmisabi meetme lubamist ümberkorraldamiskava või likvideerimiskava või kinnituse, et laen on täielikult tagasi makstud ja/või garantii on lõpetatud (22). Praeguseks ei ole komisjon saanud Küprose ametiasutustelt sellist teatist.

VI. JÄRELDUS

(152)

Komisjon leiab, et põhjendustes 132, 142 ja 146 esitatud kaalutlusi arvestades on ümberkorraldamisabi, millest Küpros teatas 3. novembril 2010, siseturuga kokkusobimatu.

(153)

Komisjon palub Küprosel vastavalt suuniste punktile 27 esitada seoses Kofinose kesktapamajale antud ja komisjoni 6. mai 2010. aasta otsusega heaks kiidetud 1,6 miljoni euro suuruse abiga kas kinnitus selle kohta, et abi on tagasi makstud või Kofinose kesktapamaja likvideerimiskava.

(154)

Komisjon palub Küprosel nõuda tagasi kogu abi, mis on Kofinose kesktapamajale juba antud seoses riigi salliva suhtumisega tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse, seoses töötajate üleviimisega omavalitsusüksustesse ja võimaliku abiga, mida ei ole omavalitsusüksuste liidule 512 850 euro suuruse laenuga seoses veel tagasi makstud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Küpros kavatseb anda Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamiseks, on siseturuga kokkusobimatu.

Järelikult ei tohi abimeedet rakendada.

Artikkel 2

Küpros teatab komisjonile kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest artikli 1 järgimiseks võetud meetmetest.

Artikkel 3

Kofinose kesktapamajale antud 1,6 miljoni euro suuruse päästmisabi puhul, mis kiideti heaks komisjoni 6. mai 2010. aasta otsusega, ning abi puhul, mis on seotud riigi salliva suhtumisega tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse, töötajate üleviimisega omavalitsusüksustesse ja 512 850 euro suuruse laenuga, on tegemist siseturuga kokkusobimatu riigiabiga.

Artikkel 4

1. Küpros nõuab tagasi artiklis 3 nimetatud abi abisaajalt, Kofinose kesktapamajalt.

2. Tagastatavatelt summadelt arvestatakse intressi alates sellest kuupäevast, mil need summad anti abisaaja käsutusse, kuni selle summa tegeliku tagasisaamiseni.

3. Intressid arvutatakse liitintressina vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (23) V peatükile ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 271/2008, (24) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004.

4. Küpros tühistab kõik artiklis 3 nimetatud abi tasumata maksed alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 5

1. Artiklis 3 nimetatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2. Küpros tagab käesoleva otsuse rakendamise nelja kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemise kuupäeva.

Artikkel 6

1. Kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist esitab Küpros komisjonile järgmise teabe:

a)	abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)	otsuse täitmiseks juba võetud või kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)	dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist.

2. Küpros teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artiklis 3 osutatud abi on lõplikult tagasi makstud. Küpros esitab komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatavate meetmete kohta. Küpros esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intressi kohta.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.

Brüssel, 16. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT C 165, 7.6.2011, lk 12.

(2) Komisjoni 6. mai 2010. aasta otsus riigiabi kohta N 60/10 (ELT C 233, 28.8.2010, lk 2).

(3) Vt joonealune märkus 1.

(4) Riigi ametlik väljaanne, lisa I(I), nr 3679, 31. jaanuar 2003.

(5) Arvutatud loomühikuna nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/433/EMÜ (värske liha tootmise ja turustamise tervishoiunõuete kohta, (EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64) artikli 4 punkti A tähenduses.

(6) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(7) Arvutatud loomühikuna direktiivi 64/433/EMÜ artikli 4 punkti A tähenduses.

Allikas: põllumajandus-, loodusvarade ja keskkonnaministeerium, veterinaarteenuste osakond.

(8) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(9) Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79: Philip Morris Holland BV vs. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1980, lk 2671, punkt 11).

(10) Vt näiteks CFI kohtuasi 152/99, HAMSA/komisjon, (EKL 2001, lk II-3049, punkt 156 et.seq).

(11) EÜT C 273, 9.9.1997, lk 3.

(12) ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

(13) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(14) ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

(15) Kohtuasi 30/59 Gezamenlijke Steenkolenmijnen in Limburg vs. Ülemamet (EKL 1961, lk 3, punktid 29 ja 30); kohtuasi C-251/97 Prantsusmaa vs. komisjon (EKL 1999 lk I-6639, punktid 40, 46 ja 47) ning liidetud kohtuasjad C-71/09 P, C-73/09 P ja C-76/09 P Comitato Venezia vuole vivere vs. komisjon (EKL 2011 lk I-4727, punktid 90–96).

(16) 2004. aasta suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta on kohaldatavad, nagu on selgitatud põhjendustes 117 ja 118.

(17) ELT C 204, 1.7.2014, lk 1.

(18) Komisjoni teatis – Riigiabi – Uute liikmesriikide põllumajandussektoris olemasolevate riigiabi meetmete avaldamine (ELT C 147, 17.6.2005, lk 2).

(19) Komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta otsus 2008/204/EÜ riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis kontserniga La Poste seotud riigiteenistujate pensionide rahastamise reformi jaoks (ELT L 63, 7.3.2008, lk 16).

(20) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.

(21) Kui omavalitsusüksuste antud laenuga peaks olema seotud täiendava abi element (vt põhjendus 112), mis tuleks lisada ümberkorraldamiskulude hulka, siis oleks Kofinose kesktapamaja makse veelgi väiksem.

(22) Allmärkus nr 1.

(23) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(24) Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 82, 25.3.2008, lk 1).

23.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 108/61

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/645,

22. aprill 2016,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid nodulaarse dermatiidi vastu Bulgaarias

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 3261 all)

(Ainult bulgaariakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega, (3) eriti selle artikli 14 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (4) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nodulaarne dermatiit on väga nakkav eelkõige viirusekandjate levitatav veiste viirushaigus, mis põhjustab tõsist kahju haigusele vastuvõtlikele loomadele ning võib kiiresti levida peamiselt haigusele vastuvõtlike elusloomade liikumise ja neilt saadud toodetega kauplemise kaudu. Nodulaarne dermatiit ei ole rahvatervise seisukohalt tähtis, kuna viirus ei kandu edasi inimestele.

(2)

Direktiivis 92/119/EMÜ on sätestatud üldised meetmed teatavate loomahaiguste, sh nodulaarse dermatiidi tõrjeks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mida tuleb võtta põllumajanduslikus majapidamises nodulaarse dermatiidi kahtluse korral ja juhul, kui haiguse esinemine on leidnud kinnitust. Võetavad meetmed hõlmavad kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist puhangukollete ümber ning muid täiendavaid meetmeid haiguse leviku tõkestamiseks. Nende meetmetega nähakse ette ka erakorraline vaktsineerimine nodulaarse dermatiidi puhkemise korral.

(3)	Direktiivi 92/119/EMÜ artikli 14 lõikega 2 nõutakse, et kui kõnealune episootia on antud piirkonnas erakordselt tõsist laadi, võtavad asjaomased liikmesriigid vastu kõik lisameetmed komiteemenetluse kohaselt.

(4)

Bulgaaria teavitas 12. aprillil 2016 komisjoni nodulaarse dermatiidi kahtlustest kahes veisefarmis, mis asuvad vastavalt Kesk-Bulgaaria lõunaosa Haskovo piirkonna Dimitrovgradi valla Vodeni ja Chernogorovo külas, ligikaudu 80 km kaugusel naaberriikide piiridest. 13. aprillil 2016 kinnitas Bulgaaria veel kahte nodulaarse dermatiidi puhangut ja lisakahtlusi Stara Zagora piirkonna Vodenicharovo naabervallas. 15. aprillil 2016 kinnitas Bulgaaria järgmisi haiguspuhanguid Stara Zagora piirkonna Bialo Pole külas ning Haskovo piirkonna Radievo ja Marijno külas.

(5)

Bulgaaria on võtnud direktiivis 92/119/EMÜ sätestatud meetmed, eelkõige kehtestas ta puhangukollete ümber ohustatud ja järelevalvetsoonid vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 10. Lisaks sellele on Bulgaaria piiranud vastuvõtlike loomade liikumist kahes tabandunud piirkonnas ning ettevaatusabinõuna naabruses asuvas Burgase, Yamboli, Sliveni, Kardzhali, Plovdivi, Pazardjiki, Smoljani, Blagoevgradi, Kjustendili, Perniki, Sofia piirkonnas ning Sofia linnas. Järelevalvet tõhustatakse kogu riigi territooriumil.

(6)	Eelkõige elusveiste ja nende paljundusmaterjaliga kauplemise, teatud ulukmäletsejaliste liikumise ning teatavate veistelt pärit toodete turule laskmise kaudu tuleks tõkestada nodulaarse dermatiidi viiruse levimise riski Bulgaaria muudesse piirkondadesse ja teistesse liikmesriikidesse.

(7)	Käesolevas otsuses tuleks kasutada määratlusi, mis on sätestatud direktiivi 92/119/EMÜ artiklis 2, nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ (5) artiklis 2 ja nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ (6) artiklis 2. Samuti on vaja sätestada mõned käesolevas otsuses esitatud erimääratlused.

(8)

On vaja kindlaks määrata see Bulgaaria territooriumi osa, kus veiste nodulaarset dermatiiti ei esine ja mille suhtes ei kohaldata piiranguid vastavalt nõukogu direktiivile 92/119/EMÜ ja käesolevale otsusele. Seepärast on vaja käesoleva otsuse lisas kirjeldada piirangutsooni, võttes arvesse nodulaarse dermatiidi levimise riski suurust. Kõnealuse piirangutsooni geograafiliste piiride kehtestamine peaks põhinema riskil ja lähtuda tuleks sellest, milliseid võimalikke kontakte nakatunud põllumajandusliku majapidamisega täheldatakse, vektorite võimalikust rollist ning võimalusest rakendada haigusele vastuvõtlikest liikidest loomade ja sellistelt loomadelt saadud toodete liikumise suhtes küllaldast kontrolli. Piirangutsoon peaks hõlmama kõiki ohustatud tsoone ja järelevalvetsoone, mis on kehtestatud vastavalt direktiivile 92/119/EMÜ. Bulgaaria esitatud teabe põhjal tuleks käesoleva otsuse lisas esitatud piirangutsoonina käsitada Bulgaarias kogu Haskovo ja Stara Zagora piirkonna territooriumi.

(9)

Samuti on vaja ette näha teatavad piirangud seoses haigusele vastuvõtlikest liikidest loomade ja nende paljundusmaterjali lähetamisega käesoleva otsuse lisas sätestatud piirangutsoonist, samuti piirangud seoses teatavate kõnealusest piirangutsoonist pärit loomsete saaduste ja kõrvalsaaduste turulelaskmisega.

(10)

Nodulaarse dermatiidi levimise riski tase on erinevate kaupade puhul erinev. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on nodulaarse dermatiidi kohta esitatud teaduslikus arvamuses (7) märkinud, et elusveiste, veiste sperma ja nakatunud veistelt saadud toornahkade ja nahkade liikumine kujutab endast kokkupuute ja tagajärgede poolest suuremat riski kui muude veistelt saadud toodete (nt piim ja piimatooted, töödeldud toornahad ja nahad või värske liha, lihavalmistised ja lihatooted) liikumine, mille puhul teaduslikud või katsetel põhinevad tõendid nende rolli kohta haiguse edasikandumisel puuduvad. Seepärast tuleks käesolevas otsuses sätestatud meetmed tasakaalustada ja need peavad olema riskidega proportsionaalsed.

(11)

Käesoleva otsuse lisas sätestatud Bulgaaria piirangutsoonist pärit elusate veiste liikumine tuleks keelata nodulaarse dermatiidi leviku vältimiseks. Nodulaarset dermatiiti käsitleva EFSA teadusliku arvamuse kohaselt ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) sõnul võivad looduslikud loomaliigid, st teatavad eksootilised ulukid mängida võimalikku rolli kõnealuse haiguse edasikandumisel, eelkõige Aafrikas, kus kõnealune haigus on endeemiline. Seepärast tuleks kohaldada teatavaid ennetavaid meetmeid ka ulukite suhtes. Kuna täpsemad eeskirjad liidu õigusaktides puuduvad, tuleks sel eesmärgil kasutada sellist liikumist puudutavaid asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud OIE maismaaloomade tervise koodeksis (8).

(12)

Bulgaaria on taotlenud erandi tegemist koheseks tapmiseks ette nähtud veiste lähetamise keelust põllumajanduslikest majapidamistest, mis asuvad piirangutsoonis väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni ning selline erand on ette nähtud OIE maismaaloomade tervise koodeksi artikliga 11.11.5; seepärast on asjakohane lubada selliste saadetiste lähetamist teatavatel tingimustel.

(13)

Samuti ei saa välistada nodulaarse dermatiidi edasikandumist veiste sperma ja embrüote kaudu. Seepärast tuleks nende kaupadega seoses näha ette teatavad kaitsemeetmed. Kuna liidu standardid puuduvad, tuleks sel eesmärgil kasutada EFSA teaduslikku arvamust nodulaarse dermatiidi kohta ja OIE maismaaloomade tervise koodeksi asjakohaseid soovitusi.

(14)

Vastavalt nodulaarset dermatiiti käsitlevale EFSA teaduslikule arvamusele on nodulaarse dermatiidi viiruse edasikandumine spermaga (nii paaritamise kui ka kunstseemendamise puhul) katseliselt tõestatud ning nodulaarse dermatiidi viirus on isoleeritud katseliselt nakatatud pullide spermast. Piirangutsoonist pärit veiste sperma kogumine ja kasutamine tuleks seega keelata.

(15)

OIE maismaaloomade tervise koodeksi artikli 4.7.14 kohaselt on nodulaarne dermatiit määratud vastavalt Rahvusvahelise Embrüote Siirdamise Ühingu käsiraamatule (Manual of the International Embryo Transfer Society) selliste 4. kategooria haiguste või haigusetekitajate hulka, mille kohta on tehtud või on pooleli uuringud, mis näitavad, et veel ei ole võimalik mingeid järeldusi teha edasikandumise riski suuruse kohta või et embrüo siirdamisega kaasnev haiguse edasikandumise risk ei pruugi olla ebaoluline isegi siis, kui embrüoid käideldakse kogumise ja siirdamise vahel nõuetekohaselt kooskõlas kõnealuse käsiraamatuga. Piirangutsoonist pärit veiste embrüote kogumine ja kasutamine tuleks seega keelata.

(16)

Ei ole teaduslikke tõendeid ega katseandmeid selle kohta, et nodulaarse dermatiidi viirus kanduks edasi haigusele vastuvõtlikest liikidest loomade värske liha, lihavalmististe ja lihatoodete kaudu. Kuigi nodulaarset dermatiiti käsitleva EFSA teadusliku arvamuse kohaselt võib viirus lihas täpsustamata perioodiks ellu jääda, välistaks liidus kehtiv keeld sööta mäletsejalistele mäletsejalistelt saadud valke võimaluse nakatuda nodulaarse dermatiidi viirusesse suu kaudu. Et vältida igasugust nodulaarse dermatiidi levimise riski, tuleks käesoleva otsuse lisas sätestatud piirangutsoonist pärit veistelt saadud liha, lihavalmistisi ja lihatooteid lubada turule lasta üksnes juhul, kui värske liha on saadud veistelt, keda peeti põllumajanduslikus majapidamises, kus haigust ei esine ning mis paikneb piirangutsoonis väljaspool kehtestatud ohustatud ja järelevalvetsooni. Sellist liha tuleks turule lasta ainult Bulgaaria territooriumil.

(17)

Lisaks võib teatavatel tingimustel lubada lähetada väljaspool piirangutsooni peetud ja tapetud loomadelt saadud sellise värske liha, lihavalmististe ja lihatoodete saadetisi, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (9) I lisa punktis 7.1, ning töödeldud magusid, põisi ja sooli, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.9, mis on läbinud ühe komisjoni otsuse 2007/777/EÜ (10) II lisa 4. osas sätestatud töötlemisviisidest, toodetud sellisest värskest lihast ja töödeldud ettevõtetes, mis asuvad piirangutsoonis väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni.

(18)	Nodulaarse dermatiidi levikut võivad oluliselt soodustada loomasöödana kasutatavad ternespiim, piim ja piimatooted, eelkõige siis, kui ternespiima, piima ja piimatooteid ei ole piisavalt kuumtöödeldud ega hapendatud, et inaktiveerida nodulaarse dermatiidi viirust.

(19)

EFSA teaduslikus arvamuses, milles käsitletakse loomade terviseohte loomade toitmisel kasutusvalmis piimatoodetega, mida ei ole täiendavalt töödeldud, (11) on esitatud täpsemalt mõned meetodid, millega on võimalik vähendada nodulaarse dermatiidi levimise riski piima ja piimatoodete kaudu. Seepärast tuleks teatavatel tingimustel lubada turule lasta ja lähetada saadetisi, mis sisaldavad piirangutsoonis peetud loomadelt saadud, inimtoiduks ettenähtud piima ja piimatooteid.

(20)

Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (12) on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (13) rakenduseeskirjad, sealhulgas loomsete kõrvalsaaduste ja loomadest saadud toodete ohutu töötlemise nõuded. Nodulaarse dermatiidi leviku tõkestamiseks tuleks keelata töötlemata loomsete kõrvalsaaduste turule laskmine. Käesolevas otsuses tuleks töödeldud loomseid kõrvalsaadusi käsitada määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud loomatervisenõuetele vastavate saadustena.

(21)

Nodulaarse dermatiidi puhangu korral on direktiivi 92/119/EMÜ artikliga 19 nähtud ette võimalus teha vaktsineerimist kõnealuse haiguse vastu. Bulgaaria ei ole välistanud seda, et kasutab erakorralist vaktsineerimist nodulaarse dermatiidi vastu. Risk kõnealuse haiguse levikuks vaktsineeritud loomade ja sellistelt loomadelt saadud toodete kaudu erineb riskist, mis tuleneb vaktsineerimata loomadest ja loomadest, kes võivad haigust kanda. Seega on vajalik kehtestada vaktsineeritud veiste liikumise ja sellistelt loomadelt saadud toodete turulelaskmise tingimused.

(22)

Teaduslikud andmed nodulaarse dermatiidi kohta on puudulikud. Vaktsineeritud veised on kaitstud kõnealuse haiguse kliiniliste tunnuste eest, kuid mitte tingimata nakkuse eest ning mitte kõigil vaktsineeritud loomadel ei teki kaitsvat immuunsust. Seetõttu peaks olema lubatud saata selliseid loomi vähemalt 28 päeva pärast vaktsineerimist otse Bulgaaria territooriumil asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks.

(23)

Seega võivad värske liha ja sellest tehtud lihavalmistised ning lihatooted, mis on läbinud muu kui eritöötluse, kujutada endast märkimisväärset nodulaarse dermatiidi levimise riski. Seetõttu on õigustatud veiste ja haigusele vastuvõtlike uluksõraliste värske liha ning sellest tehtud lihavalmististe ja lihatoodete turule laskmise piiramine Bulgaaria territooriumil, tingimusel et sellised kaubad märgistatakse spetsiaalse märgiga, mis ei ole ovaalne ning mida ei ole võimalik segamini ajada värske liha tervisemärgiga, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (14) I lisa I jao III peatükis, ning veiselihast koosnevate või veiseliha sisaldavate lihavalmististe ja lihatoodete identifitseerimismärgiga, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos.

(24)

Lihatoodete eritöötlus hermeetiliselt suletud mahutites Fo väärtuseni kolm või üle selle ning nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ (15) IX lisa A osa punktides 1.1–1.5 kirjeldatud piima ja piimatoodete töötlus on piisav nodulaarse dermatiidi viiruse inaktiveerimiseks kõnealustes inimtoiduks ettenähtud toodetes ning seega tuleks lubada selliseid lihatooteid ning piima ja piimatooteid kogu Bulgaaria territooriumil ja teistes liikmesriikides turule lasta ning kolmandatesse riikidesse lähetada.

(25)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas otsuses sätestatakse kaitsemeetmed seoses nodulaarse dermatiidi puhanguga Bulgaarias ja asjaomaste liikmesriikide poolt täiendavate meetmete võtmine vastavalt direktiivile 92/119/EMÜ.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse mõisteid, mis on sätestatud vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2, direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 2 ja direktiivi 92/119/EMÜ artiklis 2.

Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a) „veis“- liikidesse Bos taurus, Bos indicus, Bison bison ja Bubalus bubalis kuuluvad sõralised;

b) „piirangutsoon“- käesoleva otsuse lisas esitatud osa liikmesriigi territooriumist, mis hõlmab ala, kus kinnitati nodulaarse dermatiidi esinemine, ning direktiivi 92/119/EMÜ artikli 10 kohaselt kehtestatud ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid;

c) „tehistingimustes peetav ulukmäletsejaline“- sõraliste seltsi Artiodactyla mäletsejaliste alamseltsi Ruminantia kuuluv loom, kelle fenotüüpi ei ole inimeste tehtud valik oluliselt mõjutanud, kuid kes elab inimese otsese järelevalve või kontrolli all, sealhulgas loomaaialoomad;

d) „ulukmäletsejaline“- sõraliste seltsi Artiodactyla mäletsejaliste alamseltsi Ruminantia kuuluv loom, kelle fenotüüp on inimeste tehtud valikust mõjutamata ning kes elab inimese otsesest järelevalvest või kontrollist sõltumatult;

e) „lihatooted“- määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.1 määratletud lihast tooted ning määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.9 määratletud töödeldud maod, põied ja sooled, mis on läbinud ühe otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osas sätestatud töötlemisviisidest.

Artikkel 3

Teatavate loomade ja nende sperma ja embrüote liikumise ja väljaviimise keeld ning teatavate loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste turule laskmise keeld

1. Bulgaaria keelab piirangutsoonist teistesse Bulgaaria osadesse, teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse järgmiste kaupade saatmise:

a)	veised ja tehistingimustes peetavad ulukmäletsejalised;

b)	veiste sperma, munarakud ja embrüod.

2. Bulgaaria keelab väljaspool piirangutsooni turule lasta ning saata teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse järgmisi kaupu, mis on saadud piirangutsoonis peetud või kütitud veistelt ja ulukmäletsejalistelt:

a)	värske liha ning sellisest värskest lihast toodetud lihavalmistised ja -tooted;

b)	veistelt saadud ternespiim, piim ja piimatooted;

c)	muud kui määruse (EL) nr 142/2011 I lisa punktides 28 ja 29 määratletud värsked toornahad ja nahad;

d)	töötlemata loomsed kõrvalsaadused, välja arvatud juhul, kui kõnealused saadused on määratud ja suunatud pädeva asutuse ametliku järelevalve all kõrvaldamiseks või töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 alusel tunnustatud käitises Bulgaaria territooriumil.

Artikkel 4

Erand veiste ja tehistingimustes peetavate ulukmäletsejaliste lähetamise keelust otse tapamajja viimiseks ning sellistelt loomadelt saadud värske liha, lihavalmististe ja lihatoodete lähetamiseks

1. Erandina artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud keelust võib pädev asutus lubada veiste ja tehistingimustes peetavate ulukmäletsejaliste lähetamist piirangutsoonis asuvast põllumajanduslikust majapidamisest Bulgaaria teistes piirkondades asuvasse tapamajja, tingimusel et:

a)	loomad on sünnist saadik või viimase 28 päeva jooksul viibinud põllumajanduslikus majapidamises, kus ei ole selle ajavahemiku jooksul ametlikult teatatud nodulaarse dermatiidi esinemise juhtumist;

b)	loomad on pealelaadimisel kliiniliselt kontrollitud ja neil ei esine nodulaarse dermatiidi kliinilisi tunnuseid;

c)	loomad veetakse kohesele tapmisele otse, ilma peatuseta või maha laadimata;

d)	tapamaja selleks otstarbeks on määratud pädeva asutuse poolt;

e)	lähetav pädev asutus peab eelnevalt teavitama tapamaja pädevat asutust loomade lähetamise kavatsusest ning viimane teavitab lähetanud pädevat asutust loomade saabumisest;

f)	tapamajja saabumisel hoitakse ja tapetakse loomad teistest loomadest eraldi vähem kui 36-tunnise ajavahemiku jooksul;

loomad, keda kavatsetakse vedada:

ei ole vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi vastu ja neid on peetud põllumajanduslikus majapidamises,

—	kus ei ole tehtud vaktsineerimist ja mis asub väljaspool ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni või

—	kus on tehtud vaktsineerimine ja mis asub väljaspool ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni ning möödunud on vähemalt seitsmepäevane ooteaeg pärast vaktsineerimist karjas või

—	mis asub edasiste haigusjuhtumite puhkemise tõttu kauemaks kui 30 päevaks kehtestatud järelevalvetsoonis, nagu on osutatud direktiivi 92/119/EMÜ artiklis 13, või

ii)	on vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi vastu vähemalt 28 päeva enne liikumise kuupäeva ja on pärit põllumajanduslikust majapidamisest, kus kõik haigusele vastuvõtlikud loomad on vaktsineeritud vähemalt 28 päeva enne kavandatud liikumise kuupäeva.

2. Kooskõlas lõikega 1 võib veiste ja tehistingimustes peetavate ulukmäletsejaliste lähetamine toimuda ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	transpordivahend puhastatakse ja desinfitseeritakse nõuetekohaselt enne ja pärast selliste loomade pealelaadimist vastavalt artiklile 9;

b)	enne vedu ja veo ajal kaitstakse loomi vektorputukate rünnakute eest.

3. Pädev asutus tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loomadelt saadud värske liha, lihavalmistised ja -tooted lastakse turule vastavalt artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuetele.

Artikkel 5

Erand veistelt ja ulukmäletsejalistelt saadud värske liha ja lihavalmististe turule laskmise keelust

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktides a ja c sätestatud keeldudest võib pädev asutus lubada Bulgaarias väljaspool piirangutsooni turule lasta värsket liha (v.a muu rups kui maks) ning sellest toodetud lihavalmistisi, samuti värskeid toornahku ja nahku, mis on saadud veistelt ja ulukmäletsejalistelt:

a)	keda peeti piirangutsoonis asuvas põllumajanduslikus majapidamises, mille suhtes ei olnud kehtestatud direktiivi 92/119/EMÜ kohaseid piiranguid, või

b)	kes tapeti või kütiti enne 13. aprilli 2016 või

c)	kellele on osutatud artikli 4 lõikes 1.

2. Pädev asutus lubab lähetada teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse värsket liha, mis on saadud veistelt, keda peeti ja kes tapeti väljaspool piirangutsooni ning sellisest värskest lihast toodetud lihavalmististe saadetisi üksnes tingimusel, et selline liha ja sellised lihavalmistised on toodetud, ladustatud ja käideldud, ilma et need oleks kokku puutunud liha ja lihavalmististega, mida ei ole artikli 3 lõike 2 punkt a kohaselt lubatud lähetada teistesse liikmesriikidesse, ning teistesse liikmesriikidesse lähetamiseks ettenähtud saadetistega on kaasas ametlik terviseohutuse sertifikaat vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 599/2004 (16) lisas esitatud näidisele, mille II osasse on lisatud järgmine kinnitus:

„Värske liha või lihavalmistised, mis vastavad komisjoni 22. aprilli 2016. aasta rakendusotsuse (EL) 2016/645 (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid nodulaarse dermatiidi vastu Bulgaarias) nõuetele.“

Artikkel 6

Erand veistelt ja ulukmäletsejalistelt saadud lihast koosnevate või sellist liha sisaldavate lihatoodete turule laskmise keelust

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud keelust võib pädev asutus lubada turule lasta lihatooteid, mis on toodetud piirangutsoonis selliste veiste ja ulukmäletsejaliste värskest lihast:

a)	keda peeti piirangutsoonis asuvas põllumajanduslikus majapidamises, mille suhtes ei olnud kehtestatud direktiivi 92/119/EMÜ kohaseid piiranguid;

b)	kes tapeti või kütiti enne 13. aprilli 2016 või

c)	kellele on osutatud artikli 4 lõikes 1 või

d)	keda peeti ja kes tapeti väljaspool piirangutsooni.

2. Pädev asutus lubab üksnes Bulgaaria territooriumil turule lasta lõikes 1 osutatud lihatooteid, mis vastavad kõnealuse lõike punktides a, b või c sätestatud nõuetele, tingimusel et kõnealused lihatooted on läbinud muu kui eritöötluse, mis tagab, et lihatoote lõikepinnal ei ole enam näha värske liha tunnuseid.

Pädev asutus tagab, et esimeses lõigus osutatud tooteid ei lähetata teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse.

3. Pädev asutus lubab lähetada teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud loomadelt saadud värskest lihast toodetud lihatoodete saadetisi üksnes tingimusel, et lihatooted on läbinud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osa punktis B sätestatud eritöötluse hermeetiliselt suletud mahutis kuni Fo väärtuseni kolm või üle selle, ning teistesse liikmesriikidesse lähetatavate saadetistega on kaasas ametlik terviseohutuse sertifikaat vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 599/2004 lisas esitatud näidisele, mille II osasse on lisatud järgmine kinnitus:

„Lihatooted, mis vastavad komisjoni 22. aprilli 2016. aasta rakendusotsuse (EL) 2016/645 (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid nodulaarse dermatiidi vastu Bulgaarias) nõuetele.“

4. Pädev asutus lubab lähetada teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse lõike 1 punktis d osutatud loomadelt saadud värskest lihast valmistatud lihatoodete saadetisi üksnes tingimusel, et lihatooted on vähemalt läbinud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osa punktis A sätestatud muu kui eritöötluse, millega tagatakse, et lihatoodete lõikepinnal ei ole enam näha värske liha tunnuseid, ning teistesse liikmesriikidesse lähetatavate saadetistega on kaasas määruse (EÜ) nr 599/2004 lisas esitatud ametlik terviseohutuse sertifikaat, mille II osasse on lisatud järgmine kinnitus:

„Lihatooted, mis vastavad komisjoni 22. aprilli 2016. aasta rakendusotsuse (EL) 2016/645 (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid nodulaarse dermatiidi vastu Bulgaarias) nõuetele.“

Artikkel 7

Erand piima ja piimatoodete lähetamise ja turulelaskmise keelust

1. Erandina artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud keelust võib pädev asutus lubada turule lasta piirangutsoonis asuvas põllumajanduslikus majapidamises peetavatelt veistelt saadud inimtoiduks ettenähtud piima ja sellest valmistatud piimatooteid tingimusel, et kõnealune piim ja piimatooted on läbinud direktiivi 2003/85/EÜ IX lisa A osa punktides 1.1–1.5 kirjeldatud töötluse.

2. Pädev asutus lubab lähetada teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse piirangutsoonis asuvas põllumajanduslikus majapidamises peetavatelt veistelt saadud piima ja sellest piimast toodetud piimatoodete saadetisi üksnes tingimusel, et piim ja piimatooted on ette nähtud inimtoiduks, on läbinud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud töötluse ning teistesse liikmesriikidesse lähetatavate saadetistega on kaasas määruse (EÜ) nr 599/2004 lisas sätestatud ametlik terviseohutuse sertifikaat, mille II osasse on lisatud järgmine kinnitus:

„Piim või piimatooted, mis vastavad komisjoni 22. aprilli 2016. aasta rakendusotsuse (EL) 2016/645 (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid nodulaarse dermatiidi vastu Bulgaarias) nõuetele.“

Artikkel 8

Artikli 5 lõikes 1 osutatud värske liha, lihavalmististe ja lihatoodete ning artikli 6 lõikes 2 osutatud lihatoodete spetsiaalne tervisemärk

Bulgaaria tagab, et artikli 5 lõikes 1 osutatud värske liha ja lihavalmistised ning artikli 6 lõikes 2 osutatud lihatooted märgitakse spetsiaalse tervisemärgi või identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalne ning mida ei tohi segamini ajada järgmiste märkidega:

a)	värske liha tervisemärgiga, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükis;

b)	veiselihast koosnevate või seda sisaldavate lihavalmististe ja -toodete identifitseerimismärk, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos.

Artikkel 9

Nõuded transpordivahenditele – puhastamine ja desinfitseerimine

1. Pädev asutus tagab, et kõigi sõidukite puhul, mis on piirangutsoonis kokku puutunud haigusele vastuvõtlikest liikidest loomadega ja mis kavatsevad sellest tsoonist lahkuda, esitab sõiduki käitaja või juht tõendi selle kohta, et kõnealune sõiduk on pärast viimast kokkupuudet kõnealuste loomadega puhastatud ja desinfitseeritud viisil, mis inaktiveerib veiste nodulaarse dermatiidi viiruse.

2. Pädev asutus täpsustab, millise teabe loomaveoki käitaja/juht peab esitama, tõendamaks, et nõutud puhastamine ja desinfitseerimine on tehtud.

Artikkel 10

Teabenõuded

Bulgaaria teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee raames nodulaarse dermatiidi järelevalve tulemustest piirangutsoonis.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2016.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile.

Brüssel, 22. aprill 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69.

(4) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(5) Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64).

(6) Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).

(7) EFSA Journal 2015; 13(1): 3986 [73 lk].

(8) 24. väljaanne, 2015.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(10) Komisjoni 29. novembri 2007. aasta otsus 2007/777/EÜ, millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/432/EÜ (ELT L 312, 30.11.2007, lk 49).

(11) EFSA Journal (2006) 347, lk 1.

(12) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206).

(15) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (ELT L 306, 22.11.2003, lk 1).

(16) Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 599/2004 loomade ja loomsete saaduste ühendusesisese kaubandusega seotud ühtlustatud näidissertifikaadi ja kontrollakti vastuvõtmise kohta (ELT L 94, 31.3.2004, lk 44).

LISA

ARTIKLI 2 TEISE LÕIGU PUNKTIS b OSUTATUD PIIRANGUTSOON

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	Haskovo piirkond

—	Stara Zagora piirkond

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 108

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 23. aprill 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/635, 22. aprill 2016, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 2870/2000 lisa piiritusjookide analüüsimise teatavate standardmeetodite osas	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/636, 22. aprill 2016, millega võetakse tagasi toimeaine Z,Z,Z,Z-7,13,16,19-dokosatetraeen-1-üülisobutüraadi heakskiit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 ( 1 )	22
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/637, 22. aprill 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa teatavate lõhna- ja maitseainete väljajätmiseks liidu loetelust ( 1 )	24
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/638, 22. aprill 2016, millega võetakse tagasi toimeaine Z-13-heksadetseen-11-üün-1-üülatsetaadi heakskiit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 ( 1 )	28
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/639, 22. aprill 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	30
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2016/640, 21. aprill 2016, millega nimetatakse ametisse viis kontrollikoja liiget	32
	*	Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2016/641, 21. aprill 2016, millega nimetatakse ametisse Saksamaa Liitvabariigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige	33
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/642, 21. aprill 2016, millega nimetatakse ametisse Rumeenia esitatud Regioonide Komitee liige ja asendusliige	34
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/643, 21. aprill 2016, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige	35
	*	Komisjoni otsus (EL) 2016/644, 16. jaanuar 2015, riigiabi SA 31855 (11/C, ex N 503/10) kohta, mille Küpros kavatseb anda Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamiseks (teatavaks tehtud numbri C(2015) 58 all)	36
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/645, 22. aprill 2016, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid nodulaarse dermatiidi vastu Bulgaarias (teatavaks tehtud numbri C(2016) 3261 all) ( 1 )	61

„05.121	2,6,6-trimetüül-1-tsüklohekseen-1-karboksaldehüüd	432-25-7	979	2133	2	EFSA
09.272	mürtenüülformiaat	72928-52-0	983	10858	2	EFSA
09.899	mürtenüül-2-metüülbutüraat	138530-44-6			2	EFSA
09.900	mürtenüül-3-metüülbutüraat	33900-84-4			2	EFSA“

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	275,5
	MA	97,8
	TR	108,9
	ZZ	160,7
0707 00 05	MA	81,5
	TR	107,2
	ZZ	94,4
0709 93 10	MA	99,6
	TR	128,0
	ZZ	113,8
0805 10 20	CR	66,6
	EG	50,0
	IL	79,4
	MA	60,7
	TR	39,9
	ZZ	59,3
0805 50 10	MA	132,7
0805 50 10	ZZ	132,7
0808 10 80	AR	86,1
	BR	101,0
	CL	115,8
	CN	90,8
	NZ	159,8
	US	177,1
	ZA	85,2
	ZZ	116,5
0808 30 90	AR	128,4
	CL	110,9
	CN	90,6
	ZA	109,5
	ZZ	109,9