22.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 107/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/589,

13. aprill 2016,

milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 46,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Töötajate vaba liikumine on liidu kodanike põhiõigus ja üks siseturu alustala, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 45. Selle rakendamist arendatakse edasi liidu õigusega, mille eesmärk on tagada liidu kodanikele ja nende pereliikmetele antud õiguste täielik kasutamine.

(2)

Töötajate vaba liikumine on integreerituma liidu tööturu arendamise üks võtmeelemente, sealhulgas piirialadel, mis võimaldab töötajate suuremat liikuvust, suurendades seeläbi mitmekesisust ning toetades kogu liidus tööturult tõrjutud isikute sotsiaalset kaasamist ja integreerimist. Samuti aitab see leida vabadele töökohtadele sobivate oskustega inimesi ning ületada tööturu kitsaskohti.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011 (4) loodi mehhanismid vahendamiseks ja teabevahetuseks ning komisjoni rakendusotsusega 2012/733/EL (5) kehtestati sätted Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURESe võrgustik) toimimise kohta kooskõlas nimetatud määrusega. Kõnealune õigusraamistik vajab ülevaatamist, et võtta arvesse uusi liikuvuse mustreid, suuremaid nõudeid liikuvusele õiglastel alustel, muutusi vabu töökohti puudutavate andmete jagamise tehnoloogias, eri värbamiskanalite kasutamist töötajate ja tööandjate poolt ning tööturu vahendajate kasvavat rolli värbamisteenuste pakkujatena riiklike tööturuasutuste kõrval.

(4)

Selleks et aidata töötajatel, kellel on õigus töötada teises liikmesriigis, kõnealust õigust tõhusalt kasutada, on käesoleva määruse kohane abi kättesaadav kõigile liidu kodanikele, kellel on õigus töötada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 45, ning nende pereliikmetele. Liikmesriigid peaksid andma sama juurdepääsu kõigile kolmandate riikide kodanikele, kellel on kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega õigus liikmesriigi enda kodanikega samaväärsele kohtlemisele kõnealuses valdkonnas. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomases liidu ja liikmesriigi õiguses sätestatud norme, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike juurdepääsu liikmesriikide tööturgudele.

(5)

Tööturgude järjest suurem omavaheline sõltuvus nõuab tihedamat koostööd tööturuasutuste vahel, sealhulgas piirialadel, et saavutada liidus ELi toimimise lepingu artikli 46 punkti a kohaselt kõigile töötajatele liikumisvabadus vabatahtliku töötajate liidusisese liikuvuse kaudu, mis toimuks õiglastel alustel ning kooskõlas liidu ja liikmesriigi õiguse ja tavaga. Seetõttu tuleks komisjoni ja liikmesriikide vahel luua töötajate liidusisese liikuvuse koostööraamistik. Nimetatud raamistik peaks tooma kokku vabad töökohad kogu liidus ning võimaluse nendele töökohtadele kandideerida, määrama kindlaks korra seotud tugiteenuste pakkumiseks töötajatele ja tööandjatele ning nägema ette ühise lähenemisviisi sellise koostöö hõlbustamiseks vajaliku teabe jagamisele.

(6)

Euroopa Liidu Kohus („Euroopa Kohus“) on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artiklis 45 sätestatud mõistet „töötaja“ tuleb käsitada liidu õiguse mõistena ja seda tuleb määratleda vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mis on asjaomaste isikute õiguste ja kohustustega seoses töösuhtele iseloomulikud. Selleks et isikut saaks käsitada töötajana, peab ta tegema tegelikku ja tulemuslikku tööd, välja arvatud niivõrd väikesemahulist tööd, et see on ebaoluline ja kõrvaline. Töösuhtele omaseks on peetud seda, et isik teeb teatud ajavahemiku jooksul teisele isikule tema juhendamisel teatud töid, mille eest ta saab tasu (6). Töötaja mõistet on teatavatel tingimustel käsitatud nii, et see hõlmab isikuid, kes õpivad õpipoisiõppes (7) või sooritavad praktikat (8).

(7)

Euroopa Kohus on järjekindlalt olnud seisukohal, et töötajate liikumisvabadus on üks liidu aluspõhimõtetest ning seetõttu tuleb sellist vabadust andvaid sätteid tõlgendada laias tähenduses (9). Euroopa Kohus on leidnud, et ELi toimimise lepingu artiklis 45 sätestatud töötajate liikumisvabadus hõlmab ka töö otsimise eesmärgil liidusiseselt liikuvate liikmesriikide kodanike teatud õigusi (10). Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada töötaja mõistet nii, et see hõlmab ka tööotsijaid, olenemata sellest, kas nad hetkel on töösuhtes.

(8)

Töötajate liidusisese liikuvuse hõlbustamiseks palus Euroopa Ülemkogu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes uurida võimalust laiendada EURESe võrgustikku ka õpipoisiõppe- ja praktikakohtadele. Käesolev määrus peaks õpipoisiõppe- ja praktikakohti hõlmama tingimusel, et edukad taotlejad on töösuhtes. Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätta vahendamisest välja õpipoisiõppe ja praktika teatud kategooriad, et tagada oma haridussüsteemide ühtsus ja toimimine ning võtta arvesse vajadust kavandada oma aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, tuginedes nende töötajate vajadustele, kellele nimetatud meetmed on suunatud. Arvesse tuleks võtta nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitust praktika kvaliteediraamistiku kohta, (11) et parandada praktika kvaliteeti, eelkõige seoses õppe- ja koolitussisu ning töötingimustega, eesmärgiga hõlbustada hariduse omandamiselt, töötuse või mitteaktiivsuse olukorrast tööle üleminekut. Kooskõlas kõnealuse soovitusega tuleks austada praktikantide õigusi ja tagada nende töötingimustest kinnipidamine vastavalt kohaldatavale liidu ja liikmesriigi õigusele.

(9)

Käesolevas määruses ettenähtud teavet õpipoisiõppe- ja praktikakohtade pakkumiste kohta võib täiendada komisjoni või teiste osalejate poolt välja töötatud veebipõhiste vahendite ja teenustega, mis võimaldavad tööandjatel jagada töötajatega otse teavet õpipoisiõppe- ja praktikavõimaluste kohta kogu liidus.

(10)

EURES on olnud alates käivitamisest 1994. aastal komisjoni ja riiklike tööturuasutuste vaheline koostöövõrgustik teabe ja nõuannete andmisel ning töölesuunamisel ja värbamisel nii töötajate ja tööandjate kui ka kõigi liidu kodanike jaoks, kes soovivad kasutada töötajate vaba liikumise põhimõttest tulenevaid hüvesid, nii oma inimestevahelise võrgustiku kui ka Euroopa tööalase liikuvuse portaalis (EURESe portaal) kättesaadavate internetipõhiste teenusvahendite kaudu. Vahendamist, tugiteenuseid ja töötajate liidusisese liikuvuse alast teabevahetust on vaja sidusamalt kohaldada. Selleks et EURESe võrgustikku veelgi tugevdada, tuleks see muudetud õigusraamistiku osana taasluua ja ümber korraldada. Kindlaks tuleks määrata EURESe võrgustikus osalevate erinevate organisatsioonide rollid ja ülesanded.

(11)

EURESe võrgustiku koosseis peaks olema piisavalt paindlik, et kohanduda värbamisteenuste turu muutustega. Mitmesuguste tööturuteenuste esiletõus osutab komisjoni ja liikmesriikide kooskõlastatud jõupingutuste vajadusele, et laiendada EURESe võrgustikku kui liidu peamist vahendit, mis pakub värbamisteenuseid kogu liidus. EURESe võrgustiku laiapõhjalisel liikmelisusel oleks sotsiaalseid, majanduslikke ja rahalisi eeliseid ning see võiks riigi, piirkonna, kohaliku omavalitsusüksuse ja piiriülesel tasandil aidata luua uudseid õppimise ja koostöö vorme, sealhulgas vabade töökohtade ja tugiteenuste kvaliteedistandardite osas.

(12)

EURESe liikmelisuse laiendamine parandaks teenuse osutamise tõhusust, hõlbustades partnerlussuhete loomist ning tugevdades täiendavust ja parandades kvaliteeti, ning suurendaks EURESe võrgustiku turuosa, kuivõrd uued osalejad teeksid kättesaadavaks vabad töökohad, töökohataotlused ja elulookirjeldused (CVd) ning pakuksid töötajatele ja tööandjatele tugiteenuseid.

(13)	EURESe liikmeks võiks saada iga organisatsioon, kaasa arvatud avaliku, era- või kolmanda sektori tööturuasutus, mis täidab kõiki käesolevas määruses sätestatud kriteeriume ja ülesandeid.

(14)

Mõni organisatsioon ei oleks suuteline täitma kõiki ülesandeid, mida EURESe liikmelt käesoleva määrusega nõutakse, ent võib oluliselt panustada EURESe võrgustikku. Seetõttu on asjakohane anda sellisele organisatsioonile võimalus saada erandkorras EURESe partneriks. Sellist erandit võiks teha üksnes põhjendatud juhtudel, kui seda saab põhjendada taotleja väiksuse, tema piiratud rahaliste vahendite või asjaoluga, et ta tavaliselt ei täida kõiki nõutavaid ülesandeid või et tegu on mittetulundusühendusega.

(15)

Riikidevahelist ja piiriülest koostööd ning tuge kõigile liikmesriikides tegutsevatele EURESe liikmetele ja partneritele hõlbustaks liidu tasandi struktuur („Euroopa Koordinatsiooniamet“). Euroopa Koordinatsiooniamet peaks pakkuma ühist teavet, vahendeid ja suuniseid, liikmesriikidega koos välja töötatud koolitustegevust ja kasutajatoe funktsiooni. Eelkõige peaks koolitustegevusest ja kasutajatoe funktsioonist olema kasu neil EURESe võrgustikus osalevate organisatsioonide töötajatel, kes tegelevad töökohale sobitamise, töölesuunamise ja värbamisega, samuti riikidevahelise ja piiriülese liikuvuse küsimustest huvitatud töötajate, tööandjate ja organisatsioonide teavitamise, juhendamise ja abistamisega ning kellel on kõnealuste sihtrühmadega sel eesmärgil vahetu kontakt. Euroopa Koordinatsiooniameti ülesandeks peaks olema ka EURESe portaali ja ühise IT-platvormi käitamine ja arendamine. Euroopa Koordinatsiooniameti töö suunamiseks tuleks liikmesriikidega konsulteerides välja töötada mitmeaastased tööprogrammid.

(16)

Liikmesriigid peaksid asutama riiklikud koordinatsioonibürood, et tagada kättesaadavate andmete edastamine EURESe portaali ja pakkuda kõigile oma territooriumil tegutsevatele EURESe liikmetele ja partneritele üldist tuge ja abi, sealhulgas vabade töökohtadega seotud kaebuste ja probleemide käsitlemisel, tehes asjakohasel juhul koostööd teiste asjaomaste ametiasutuste, näiteks tööinspektsioonidega. Liikmesriigid peaksid toetama koostööd teiste liikmesriikide koordinatsioonibüroodega, sealhulgas piiriülesel tasandil, ja Euroopa Koordinatsiooniametiga. Samuti peaks riiklike koordinatsioonibüroode ülesandeks olema nõuetelevastavuse küsimuste kontrollimine seoses andmete ja andmekaitse sisulise ja tehnilise kvaliteedi standarditega. Selleks et lihtsustada teabevahetust Euroopa Koordinatsiooniametiga ja aidata riiklikel koordinatsioonibüroodel tagada, et kõik EURESe liikmed ja partnerid järgivad nende territooriumil kõnealuseid standardeid, peaksid riiklikud koordinatsioonibürood tagama andmete kooskõlastatud edastamise EURESe portaalile ühe kooskõlastatud kanali kaudu, kasutades asjakohasel juhul juba olemasolevaid riiklikke infotehnoloogia (IT) platvorme. Kvaliteetsete teenuste õigeaegseks pakkumiseks peaksid liikmesriigid tagama, et riiklikel koordinatsioonibüroodel on käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks piisav arv koolitatud töötajaid ja muud vajalikud vahendid.

(17)

Sotsiaalpartnerite osalus EURESe võrgustikus aitab eelkõige kaasa liikuvust takistavate tegurite analüüsile ning töötajate vabatahtliku liikuvuse edendamisele liidus õiglastel alustel, sealhulgas piirialadel. Seetõttu peaksid sotsiaalpartnerite esindajad liidu tasandil saama osaleda käesoleva määruse alusel loodud koordinatsioonirühma koosolekutel ja pidama korrapärast dialoogi Euroopa Koordinatsiooniametiga, ning riikide tööandjate organisatsioone ja ametiühinguid tuleks kaasata koostöösse EURESe võrgustikuga, mida riiklikud koordinatsioonibürood kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga lihtsustavad sotsiaalpartneritega korrapärase dialoogi pidamise teel. Sotsiaalpartneritel peaks olema võimalik taotleda EURESe liikmeks või partneriks saamist, tingimusel et nad täidavad käesoleva määruse alusel asjakohaseid kohustusi.

(18)

Riiklike tööturuasutuste eristaatust arvesse võttes peaksid liikmesriigid nimetama need EURESe liikmeteks ilma vastuvõtumenetluseta. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud tööturuasutused täidavad I lisas esitatud ühiseid miinimumkriteeriume („ühised miinimumkriteeriumid“) ja käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Lisaks võivad liikmesriigid delegeerida oma riiklikele tööturuasutustele üldiseid ülesandeid või tegevust, mis on seotud käesolevast määrusest tuleneva töö korraldamisega, kaasa arvatud EURESe liikmete ja partnerite vastuvõtmise riiklike süsteemide arendamise ja haldamisega. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks tuleks igale riiklikule tööturuasutusele tagada piisav suutlikkus, tehniline abi ning rahalised ja inimressursid.

(19)

Liikmesriigid peaksid vastavalt oma pädevusele tööturgude korraldamisel vastutama ka organisatsioonide EURESe liikmeteks ja partneriteks vastuvõtmise eest oma territooriumil. Vastuvõtmisele peaksid kehtima ühised miinimumkriteeriumid ning piiratud hulk vastuvõtmise protsessi põhireegleid, et tagada EURESe võrgustikuga liitumisel läbipaistvus ja võrdsed võimalused, võimaldades liikmesriikide riiklike tööturuasutuste ja teiste tööturu osapoolte koostöö erinevate riiklike mudelite ja vormide arvesse võtmiseks vajalikku paindlikkust. Liikmesriikidel peaks olema võimalik vastuvõtmine kehtetuks tunnistada, kui organisatsioon ei täida enam kohaldatavaid kriteeriume või nõudeid, mille põhjal ta vastu võeti.

(20)	EURESe liikmeks või partneriks saamise ühiste miinimumkriteeriumide kehtestamise eesmärk on tagada kvaliteedi miinimumstandardite täitmine. Vastuvõtutaotlusi tuleks seetõttu hinnata vähemalt ühiste miinimumkriteeriumide põhjal.

(21)

Üks EURESe võrgustiku eesmärke on toetada õiglast ja vabatahtlikku töötajate liidusisest liikuvust ning seetõttu peaksid organisatsioonidele EURESe võrgustikku vastuvõtmise suhtes kehtestatavad ühised miinimumkriteeriumid sisaldama ka nõuet, et kõnealused organisatsioonid võtavad endale kohustuse täielikult järgida kohaldatavaid tööstandardeid ja õigusnorme, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõtet. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik organisatsioonide vastuvõtmisest keelduda või vastuvõtmine kehtetuks tunnistada juhul, kui organisatsioon rikub tööstandardeid või õigusnorme, eelkõige tasustamise ja töötingimuste osas. Juhul kui vastuvõtmisest keeldutakse või vastuvõtmine tunnistatakse kehtetuks nimetatud standardite või normide rikkumise tõttu, peaks asjaomane riiklik koordinatsioonibüroo sellest teavitama Euroopa Koordinatsiooniametit, kes seejärel peaks teabe edastama teistele riiklikele koordinatsioonibüroodele. Riiklikud koordinatsioonibürood võivad võtta kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga asjakohaseid meetmeid seoses nende territooriumil tegutsevate organisatsioonidega.

(22)

Liikmesriigid peaksid jälgima EURESe võrgustikku vastu võetud organisatsioonide tegevust tagamaks, et organisatsioonid kohaldavad käesoleva määruse sätteid õigesti. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid nõuete optimaalse järgimise tagamiseks. Jälgimine peaks peamiselt põhinema nende organisatsioonide poolt kooskõlas käesoleva määrusega riiklikele koordinatsioonibüroodele esitatud andmetel, kuid võiks asjakohasel juhul hõlmata ka kontrolli- ja auditimeetmeid, näiteks pistelisi kontrolle. Seejuures tuleks jälgida seda, kas kohaldatavad juurdepääsetavuse nõuded on täidetud.

(23)

Tuleks luua koordinatsioonirühm, kes koordineeriks EURESe võrgustiku tegevust ja toimimist. Nimetatud rühm peaks olema teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise platvorm, eelkõige EURESe võrgustikus asjakohase teabe ja suuniste väljatöötamiseks ja levitamiseks töötajatele, seahulgas piirialatöötajatele, ja tööandjatele. Koordinatsioonirühmaga tuleks konsulteerida ka vormide, tehniliste standardite ja vormingute ettevalmistamisel ning samuti andmete kogumist ja analüüsi käsitlevate ühiste üksikasjalike spetsifikatsioonide kindlaksmääramise osas. Sotsiaalpartneritel peaks olema võimalik osaleda eelkõige nendes koordinatsioonirühma aruteludes, milles käsitletakse käesolevas määruses osutatud teenuste ja tegevuste strateegilist planeerimist, arendamist, rakendamist, jälgimist ja hindamist. EURESe võrgustiku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 573/2014/EL (12) loodud riiklike tööturuasutuste võrgustiku töös sünergia saavutamiseks peaks koordinatsioonirühm tegema koostööd riikliku tööturuasutuste võrgustiku nõukoguga. Selline koostöö võiks hõlmata parimate tavade vahetamist ja nimetatud nõukogu teavitamist EURESe võrgustiku käimasolevatest ja kavandatavatest tegevustest.

(24)

EURESe teenindusmärk ja seda kujutav logo on Euroopa Liidu kaubamärgina registreeritud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis. Ainult Euroopa Koordinatsiooniametil on õigus anda kolmandatele isikutele luba kasutada EURESe logo kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 207/2009 (13). Euroopa Koordinatsiooniamet peaks asjaomaseid organisatsioone sellest vastavalt teavitama.

(25)

Selleks et edastada töötajatele ja tööandjatele liidusisese töötajate liikuvuse ja sotsiaalkaitse eri aspektide kohta usaldusväärset ja ajakohast teavet, peaks EURESe võrgustik tegema koostööd teiste asutuste, teenistuste ja liidu võrgustikega, mis hõlbustavad liikuvust ja teavitavad liidu kodanikke nende liidu õigusest tulenevatest õigustest, näiteks võrdõiguslikkust edendavate asutuste Euroopa võrgustikuga (Equinet), portaaliga „Teie Euroopa“, Euroopa Noorte portaaliga ning Solvitiga, piiriülese koostööga tegelevate ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eest vastutavate organisatsioonidega ning töötajate võrdse kohtlemise edendamise, analüüsi, järelevalve ja toetamise asutustega, mis on määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL (14). Sünergia tagamiseks peaks EURESe võrgustik tegema koostööd ka asjakohaste asutustega, kes tegelevad sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega.

(26)

Töötajate liikumisvabaduse õiguse teostamist hõlbustaks vahendamist toetavate vahendite loomine, et muuta tööturg nii töötajatele kui ka tööandjatele täielikult ligipääsetavaks. Seetõttu tuleks liidu tasandil jätkata ühise, komisjoni hallatava IT-platvormi väljaarendamist. Kõnealuse õiguse tagamine tähendab seda, et töötajatel on ligipääs töövõimalustele kogu liidus.

(27)	Digitaalsest aspektist võiks töökohataotlused ja CVs sisalduvad andmed esitada tööotsijate profiilina.

(28)

Ühine IT-platvorm, mis toob kokku vabad töökohad ja võimaluse neile vabadele töökohtadele kandideerida, võimaldades seejuures töötajatel ja tööandjatel neid andmeid mitmesuguste kriteeriumide ja tasemete alusel automaatselt kokku sobitada, peaks aitama saavutada liidu tööturgudel tasakaalu, aidates seeläbi kaasa tööhõive suurendamisele liidus.

(29)

Töötajate liikumisvabaduse edendamiseks tuleks EURESe portaalis avaldada kõik vabad töökohad, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks riiklike tööturuasutuste ning teiste EURESe liikmete ja, asjakohasel juhul, EURESe partnerite kaudu. Teatud tingimustel ja tagamaks, et EURESe portaal sisaldab üksnes liidusisese liikuvuse seisukohast asjakohast teavet, tuleks liikmesriikidel siiski lubada anda tööandjatele võimalus mitte avaldada teavet vaba töökoha kohta EURESe portaalis, kui tööandja on objektiivselt hinnanud asjaomase tööga seotud nõudeid, eeskätt töökohustuste nõuetekohaseks täitmiseks vajalikke erioskusi ja pädevusi, mille põhjal tööandja õigustab vaba töökoha avaldamata jätmist üksnes nimetatud põhjustel.

(30)	Töötajatel peaks olema võimalik võtta oma nõusolek igal ajal tagasi ning nõuda kõigi kättesaadavaks tehtud andmete või nende osa kustutamist või muutmist. Töötajatel peaks olema võimalik valida mitme variandi seast, et piirata juurdepääsu oma andmetele või teatud tunnustele.

(31)

Õiguslik vastutus ühise IT-platvormi kaudu kättesaadavaks tehtud teabe, eelkõige vabu töökohti puudutava teabe sisulise ja tehnilise kvaliteedi tagamise eest lasub organisatsioonidel, kes teevad kõnealuse teabe kättesaadavaks vastavalt liikmesriigi õigusele ja liikmesriigi kehtestatud standarditele. Euroopa Koordinatsiooniamet peaks hõlbustama koostööd, et avastada mis tahes pettused ja kuritarvitused seoses liidu tasandil toimuva teabevahetusega. Kõik asjaomased pooled peaksid tagama kvaliteetsete andmete esitamise.

(32)

Et EURESe liikmete ja partnerite töötajad, näiteks juhtumikäsitlejad, saaksid andmeid kiiresti ja nõuetekohaselt otsida ja kokku sobitada, on oluline, et kõnealustes organisatsioonides ei esineks tehnilisi takistusi EURESe portaalis olevate üldkättesaadavate andmete kasutamiseks, nii et selliseid andmeid saaks töödelda osana pakutavatest värbamis- ja töölesuunamisteenustest.

(33)

Komisjon töötab välja „Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikatsiooni“ („Euroopa klassifikatsioon“). Euroopa klassifikatsioon on ametite, oskuste, pädevuste ja kvalifikatsioonide standardne terminoloogia, mille eesmärk on hõlbustada liidus internetipõhist töökohtadele kandideerimist. Asjakohane on arendada komisjoni ja liikmesriikide vahel koostööd seoses koostalitlusvõime ning vabade töökohtade töökohataotluste ja CVdega automaatse sobitamise („automaatne sobitamine“) alal ühise IT-platvormi kaudu, sealhulgas piiriülesel tasandil. Selline koostöö peaks hõlmama Euroopa klassifikatsiooni ja riiklike klassifitseerimissüsteemide oskuste, pädevuste ja ametite vaheliste vastavuste või erinevuste väljaselgitamist. Liikmesriike tuleks hoida kursis Euroopa klassifikaatori väljatöötamise edusammudega.

(34)

Liikmesriikide poolt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku raames koostatud andmeid võib kvalifikatsioonide osas kasutada Euroopa klassifikatsiooni koostamiseks. Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga seotud parimad tavad ja kogemused võivad aidata arendada kõnealuse raamistiku ja Euroopa klassifikatsiooni andmekogumite vahelist seost.

(35)

Andmekogu loomine, mille eesmärk on liikmesriikide oskuste, pädevuste ja ametite klassifikatsioonide vastavusse viimine Euroopa klassifikatsioonidega, või teise võimalusena, nende asendamine Euroopa klassifikatsioonidega, võib liikmesriikidele tuua kaasa kulusid. Sellised kulud oleksid liikmesriigiti erinevad. Komisjon peaks andma tehnilist ja võimaluse korral rahalist toetust asjakohaste kättesaadavate rahastamisvahendite suhtes kohaldatavate eeskirjade, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1296/2013 (15) alusel.

(36)

EURESe liikmed ja asjakohasel juhul EURESe partnerid peaksid kõigile abi taotlevatele töötajatele ja tööandjatele tagama tugiteenustele juurdepääsu. Kõnealustele teenustele tuleks kehtestada ühine lähenemisviis ning võimaluste piires tagada liidusisese töötajate liikuvuse küsimustes abi taotlevate töötajate ja tööandjate võrdse kohtlemise põhimõte, olenemata nende asukohast liidus. Seetõttu tuleks kehtestada põhimõtted ja eeskirjad tugiteenuste kättesaadavuse kohta iga liikmesriigi territooriumil.

(37)

Käesoleva määruse alusel teenuste osutamisel ei tohiks võrreldavaid olukordi käsitleda erinevalt ja erinevaid olukordi samamoodi, välja arvatud juhul, kui selline käsitlemine on objektiivselt põhjendatud. Selliste teenuste osutamisel ei tohiks esineda diskrimineerimist rahvuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(38)

Liidusisese töötajate liikuvusvõimalustega seotud abipakkumiste laiem ja kõikehõlmavam valik toob töötajatele kasu. Tugiteenused aitavad vähendada takistusi, millega töötajad oma liidu õigusest tulenevate õiguste teostamisel kokku puutuvad, ning kasutada tõhusamalt ära kõiki töövõimalusi, kindlustades seeläbi töötajatele, sealhulgas haavatavatesse rühmadesse kuuluvatele töötajatele, paremad isiklikud tööalased väljavaated ja võimalused. Kõigil huvitatud töötajatel peaks seetõttu olema juurdepääs teises liikmesriigis töövõimalusi ning elu- ja töötingimusi käsitlevale üldteabele ning samuti esmasele abile CV koostamisel. Põhjendatud taotluse korral peaksid huvitatud töötajad saama ka personaalsemat abi, võttes arvesse liikmesriigi tava. Täiendav abi tööotsingutel ja muud lisateenused võivad hõlmata selliseid teenuseid nagu sobivate vabade töökohtade valik, abi töökohataotluste ja CVde koostamisel ning täpsema teabe hankimine konkreetsete vabade töökohtade kohta teistes liikmesriikides.

(39)

Tugiteenused peaksid samuti hõlbustama teistest liikmesriikidest sobiva kandidaadi leidmist nende tööandjate jaoks, kes on huvitatud töötajate liidusisesest värbamisest. Kõigil huvitatud tööandjatel peaks olema võimalik saada teavet teisest liikmesriigist värbamisega seotud konkreetsete eeskirjade ja tegurite kohta ning samuti esmast abi vabade töökohtade kuulutuste koostamisel. Kui töötaja värbamist peetakse tõenäoliseks, peaksid huvitatud töötajad saama ka personaalsemat abi, võttes arvesse liikmesriigi tava. Täiendav abi võib hõlmata kandidaatide eelvalikut, tööandjate ja kandidaatide vaheliste otsekontaktide hõlbustamist, kasutades selleks konkreetseid veebipõhiseid vahendeid või selliseid üritusi nagu töömessid, ning haldustuge värbamisprotsessi ajal, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul.

(40)

Töötajatele ja tööandjatele EURESe portaali ja EURESe võrgustikku käsitleva põhiteabe andmisel peaksid EURESe liikmed ja asjakohasel juhul EURESe partnerid korraldama tõhusa juurdepääsu käesoleva määruse kohastele tugiteenustele, tagades mitte üksnes selliste teenuste kättesaadavuse konkreetse töötaja või tööandja sõnaselgel taotlusel, vaid andes vajaduse korral töötajatele ja tööandjatele nende poolt EURESe esmakordsel kasutamisel ka omal algatusel EURESe kohta teavet („EURESe üldine rakendamine“) ning pakkudes selles valdkonnas kogu värbamisprotsessi käigus ennetavalt abi.

(41)

Tööjõuvajaduse põhjalik mõistmine kutsealade, sektorite ja tööandjate vajaduste osas tuleks kasuks töötajate vaba liikumise õigusele liidus. Seetõttu peaksid tugiteenused sisaldama heatasemelist abi tööandjatele, eriti VKEdele. Tööturuasutuste ja tööandjate vaheliste tihedate töösuhete eesmärk on suurendada vabade töökohtade kogumit ning parandada sobivate kandidaatide leidmist töökohtadele ja tööturgu käsitlevat teavet üldiselt.

(42)	Töötajatele pakutavad tugiteenused on seotud liidu õigusest tuleneva tööalase liikumise põhivabaduse kasutamisega ning peaksid olema tasuta. Tööandjatele pakutavate tugiteenuste eest võib aga võtta tasu kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga.

(43)

Organisatsioonidele, kes taotlevad EURESe võrgustikku vastuvõtmist ning soovivad pakkuda teavet ja abi internetipõhiste kanalite kaudu, tuleks EURESe võrgustikus osalemise võimaldamiseks anda võimalus pakkuda käesolevas määruses osutatud tugiteenuseid e-teenustena. Võttes arvesse asjaolu, et digikirjaoskus on liikmesriigiti ülimalt erinev, peaks vähemalt riiklikel tööturuasutustel olema vajaduse korral võimalik osutada tugiteenuseid ka veebiväliste kanalite kaudu. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohased meetmed, et tagada EURESe liikmete ja partnerite poolt internetipõhiselt pakutava teabe ja tugiteenuste hea tase. Nad võivad teha oma riiklikule koordinatsioonibüroole ülesandeks jälgida internetipõhist teavet ja tugiteenuseid.

(44)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata liikuvuse hõlbustamisele piirialadel ning teenuste pakkumisele piirialatöötajatele, kes peavad tulema toime erinevate liikmesriikide tavade ja õigussüsteemidega ning kogevad liikuvuse osas konkreetseid halduslikke, õiguslikke või maksudega seotud takistusi. Liikmesriigid võivad otsustada rajada sellise liikuvuse hõlbustamiseks konkreetseid tugistruktuure, näiteks piiriüleseid partnerlusi. Sellised struktuurid peaksid EURESe võrgustiku raames käsitlema piirialatöötajatele antava teabe ja juhiste, töölesuunamis- ja värbamisteenuste ning osalevate organisatsioonide vahelise koordineeritud koostöö konkreetseid vajadusi.

(45)

Oluline on, et EURESe liikmed ja partnerid saaksid piirialatöötajatele spetsiifiliste teenuste pakkumisel teha koostööd organisatsioonidega väljaspool EURESe võrgustikku, ilma et kõnealustele organisatsioonidele antaks käesolevast määrusest tulenevaid õigusi või neile pandaks käesoleva määruse kohaseid kohustusi.

(46)

Aktiivsed tööturumeetmed, millega osutatakse tööotsingualast abi igas liikmesriigis, peaksid olema kättesaadavad ka liidu kodanikele, kes otsivad töövõimalusi teistes liikmesriikides. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide pädevust kehtestada menetluseeskirju ja kohaldada üldisi territooriumile sisenemise tingimusi, et tagada kättesaadavate avaliku sektori vahendite asjakohane kasutamine. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 (16) ega kohustada liikmesriike eksportima aktiivseid tööturumeetmeid teise liikmesriigi territooriumile, kui kodanik seal juba elab.

(47)

Tööturgude läbipaistvus ja piisav sobitamisvõimekus, sealhulgas oskuste ja kvalifikatsioonide sobitamine tööturuvajadustega, on liidusisese töötajate liikuvuse olulised eeltingimused. Suuremat tasakaalu tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel oskuste ja töökohtade parema sobitamise kaudu on võimalik saavutada tõhusa liidu tasandi süsteemiga, mille abil vahetada teavet liikmesriikide, piirkondade ja sektorite tööjõu pakkumise ja nõudluse kohta. Selline süsteem tuleks luua komisjoni ja liikmesriikide vahel ning liikmesriigid peaksid seda kasutama praktilise koostöö alusena EURESe võrgustiku raames. Kõnealuse teabevahetuse juures tuleks võtta arvesse töötajate liikuvuse voogusid ja mustreid liidus, mida jälgivad komisjon ja liikmesriigid.

(48)

Tuleks kehtestada programmitöö tsükkel, mis toetab liikuvusalase tegevuse koordineerimist liidus. Liikmesriikide riiklike tööprogrammide koostamise juures tuleks arvesse võtta andmeid liikuvuse voogude ja mustrite kohta, praeguste ja prognoositavate tööjõu puudu- ja ülejääkide analüüsi ning värbamiskogemusi ja -tavasid EURESe võrgustikus. Samuti peaks programmitöö hõlmama liikmesriikide organisatsioonide käsutuses olevate olemasolevate ressursside ja vahendite läbivaatamist, et hõlbustada liidusisest töötajate liikuvust.

(49)

Riiklike tööprogrammide kavandite jagamine liikmesriikide vahel programmitöö tsükli raames peaks andma riiklikele koordinatsioonibüroodele võimaluse suunata koos Euroopa Koordinatsiooniametiga EURESe võrgustiku ressursse asjakohastele meetmetele ja projektidele ning juhtida seeläbi EURESe võrgustiku arengut, et sellest saaks rohkem tulemustele orienteeritud vahend, mis aitab reageerida töötajate ja tööandjate vajadustele kooskõlas tööturgude dünaamikaga. Seda võiks toetada liidu tasandil parimate tavade vahetamine, sealhulgas EURESe tegevust käsitlevate aruannete kaudu.

(50)

Selleks et saada piisavalt teavet EURESe võrgustiku tulemuste mõõtmiseks, määrab käesolev määrus kindlaks liikmesriikide kogutava minimaalse andmehulga. EURESe võrgustiku jälgimiseks liidu tasandil peaksid liikmesriigid riigi tasandil koguma võrreldavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid. Käesolev määrus kehtestab seetõttu menetlusliku raamistiku andmete kogumist ja analüüsi käsitlevate ühiste üksikasjalike spetsifikatsioonide kindlaksmääramiseks. Kõnealused spetsifikatsioonid peaksid aitama hinnata edusamme, mis on tehtud käesoleva määrusega EURESe võrgustiku jaoks seatud eesmärkide saavutamisel, ja tuginema riiklike tööturuasutuste tavadele. Kuna töötajatel ja tööandjatel ei ole aruandmise kohustust ja seetõttu võib olla raske saada tulemusi otseselt värbamise ja töölesuunamise kohta, peaksid EURESe võrgustikus osalevad organisatsioonid kasutama muud kättesaadavat teavet, näiteks käsitletud ja täidetud vabade töökohtade arvu, kuna see võib nende tulemuste kohta anda usaldusväärset teavet. Kõnealuste organisatsioonide juhtumikäsitlejad peaksid korrapäraselt andma aru kontaktide ja käsitletud juhtumite kohta, et tagada andmete kogumiseks stabiilne ja usaldusväärne alus.

(51)

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid, millega kaasneb isikuandmete töötlemine, tuleb rakendada kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001, (18) ning nende siseriiklike rakendusmeetmetega. Sellega seoses tuleks eelkõige pöörata tähelepanu isikuandmete säilitamise küsimusele.

(52)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 3. aprillil 2014 (19).

(53)	Käesolevas määruses võetakse arvesse põhiõiguseid ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, millele osutatakse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 6.

(54)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liikmesriikide vahelise ühise koostööraamistiku loomine, et viia kokku vabad töökohad ja neile kandideerimise võimalus ning hõlbustada tööturul tasakaalu saavutamist pakkumise ja nõudluse vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)

Et muuta EURESe tegevusvaldkondi, milles liikmesriikidelt nõutakse andmete kogumist, või lisada muid EURESe tegevusvaldkondi, millega käesoleva määruse raames riigi tasandil tegeletakse, nendele valdkondadele, milles andmete kogumine peab arvesse võtma tööturu muutuvaid vajadusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(56)

Selleks et tagada vahendamise ja automaatse sobitamise suhtes kohaldatavate tehniliste standardite ja vormingute, liikmesriikidevahelise teabevahetuse mudelite ja menetluste ning andmete kogumist ja analüüsi käsitlevate ühiste üksikasjalike spetsifikatsioonide ühtsed rakendamistingimused ning võtta vastu Euroopa klassifikatsiooni oskuste/pädevuste ja ametite loetelu, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (20).

(57)

Selleks et määrata kindlaks EURESe võrgustiku koosseis üleminekuperioodil ja tagada toimimise järjepidevus määruse (EL) nr 492/2011 raames loodud EURESe võrgustikuga, tuleks organisatsioonidel, kes on rakendusotsuse 2012/733/EL alusel määratud EURESe partneriteks või EURESe assotsieerunud partneriteks käesoleva määruse jõustumise ajal, lubada jätkata EURESe liikmete või partneritena üleminekuperioodi ajal. Kui sellised organisatsioonid soovivad jääda EURESe võrgustikku pärast üleminekuperioodi lõppu, peaksid nad tegema sellekohase taotluse, kui käesoleva määruse kohaselt on kehtestatud EURESe liikmete ja partnerite vastuvõtmiseks kohaldatav süsteem.

(58)	Määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse koostööraamistik, et hõlbustada ELi toimimise lepingu artiklis 45 sätestatud töötajate liikumisvabaduse kasutamist liidus, kehtestades põhimõtted ja õigusnormid, mis käsitlevad järgmist:

a)	EURESe võrgustiku korraldamine komisjoni ja liikmesriikide vahel;

b)	komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostöö vabu töökohti, töökohataotlusi ja CVsid puudutavate kättesaadavate asjakohaste andmete jagamisel;

c)	liikmesriikide ja liikmesriikidevahelised meetmed, et saavutada tööturul pakkumise ja nõudluse vaheline tasakaal, pidades silmas kvaliteetse tööhõive kõrge taseme saavutamist;

d)	EURESe võrgustiku toimimine, sealhulgas koostöö sotsiaalpartneritega ja muude osalejate kaasamine;

e)	EURESe võrgustiku toimimisega seotud liikuvuse tugiteenused, mida pakutakse töötajatele ja tööandjatele, edendades nende abil ka liikuvust õiglasel alusel;

f)	EURESe võrgustiku edendamine liidu tasandil, kasutades komisjoni ja liikmesriikide tõhusaid teavitusmeetmeid.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide ja liidu kodanike suhtes, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 2 ja 3 kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „riiklikud tööturuasutused“– liikmesriikide organisatsioonid, mis asjaomaste ministeeriumide osana, riigiasutustena või avalik-õiguslike asutustena tegelevad aktiivsete tööturumeetmete rakendamisega ning avalikes huvides kvaliteetsete tööturuteenuste osutamisega;

2) „tööturuasutused“– kõik liikmesriigis seaduslikult tegutsevad juriidilised isikud, kes osutavad teenuseid tööd otsivatele töötajatele ja töötajaid värvata soovivatele tööandjatele;

3) „vaba töökoht“– igasugune tööpakkumine, mis võimaldaks edukal taotlejal astuda töösuhtesse, mille tulemusena võiks kõnealust taotlejat käsitada töötajana ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses;

4) „vahendamine“– vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVde alase teabe vahetamine ning töötlemine;

5) „ühine IT-platvorm“– liidu tasandil kooskõlas käesoleva määrusega läbipaistvuse ja vahendamise eesmärgil rajatud IT-taristu ning sellega seotud platvormid;

6) „piirialatöötaja“– töötaja, kes töötab ühes liikmesriigis ja elab teises liikmesriigis, kuhu ta üldjuhul iga päev või vähemalt kord nädalas tagasi pöördub;

7) „EURESe piiriülene partnerlus“– EURESe liikmete või partnerite ning, kui see on asjakohane, EURESe võrgustikku mittekuuluvate muude sidusrühmade ühendus, mille eesmärk on pikaajaline koostöö piirkondlikes struktuurides ja mis luuakse piirialadel piirkonna, kohaliku omavalitsusüksuse ja asjakohasel juhul riigi tasandi tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite ning, kui see on asjakohane, muude sidusrühmade vahel, kes esindavad vähemalt kaht liikmesriiki või liikmesriiki ja muud riiki, kes osaleb EURESe võrgustiku toetamise eesmärgil liidu vahendites.

Artikkel 4

Juurdepääsetavus

1. Käesoleva määruse kohased teenused on kättesaadavad kõikidele töötajatele ja tööandjatele liidus ning nende osutamisel austatakse võrdse kohtlemise põhimõtet.

2. Puudega inimestele tagatakse juurdepääs EURESe portaalis sisalduvale teabele ja riigi tasandil kättesaadavatele tugiteenustele. Komisjon ning EURESe liikmed ja partnerid määravad oma vastavate kohustuste kohaselt kindlaks selle tagamise vahendid.

II PEATÜKK

EURESe VÕRGUSTIKU TAASLOOMINE

Artikkel 5

EURESe võrgustiku taasloomine

1. Käesolevaga taasluuakse EURESe võrgustik.

2. Käesoleva määrusega asendatakse EURESt käsitlev õigusraamistik, mis on sätestatud määruse (EL) nr 492/2011 II peatükis ja kõnealuse määruse artikli 38 alusel vastu võetud rakendusotsuses 2012/733/EL.

Artikkel 6

EURESe võrgustiku eesmärgid

EURESe võrgustik aitab oma tegevusvaldkondades kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a)	ELi toimimise lepingu artiklis 45 ja määruses (EL) nr 492/2011 sätestatud õiguste kasutamise hõlbustamine;

b)	ELi toimimise lepingu artiklis 145 osutatud kooskõlastatud tööhõivestrateegia, eelkõige kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu edendamise strateegia rakendamine;

c)	liidu tööturgude toimimise, sidususe ja integratsiooni parendamine, sealhulgas piiriülesel tasandil;

d)	vabatahtliku geograafilise ja ametialase liikuvuse edendamine liidus, sealhulgas piirialadel, õiglastel alustel ning kooskõlas liidu ja liikmesriigi õiguse ja tavaga;

e)	tööturule ülemineku toetamine, edendades sellega ELi lepingu artiklis 3 osutatud sotsiaalseid ja tööhõivealaseid eesmärke.

Artikkel 7

EURESe võrgustiku koosseis

1. EURESe võrgustik koosneb järgmist liiki organisatsioonidest:

a)	komisjonis loodav Euroopa Koordinatsiooniamet, mis aitab EURESe võrgustikul selle tegevust ellu viia;

b)	riiklikud koordinatsioonibürood, mis vastutavad käesoleva määruse kohaldamise eest asjaomases liikmesriigis, mille määravad liikmesriigid ja mis võivad olla riiklikud tööturuasutused;

EURESe liikmed, nimelt:

i)	riiklikud tööturuasutused, mille nimetavad liikmesriigid kooskõlas artikliga 10, ja

ii)	organisatsioonid, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 11 või, üleminekuperioodi ajal kooskõlas artikliga 40, ning mis osutavad töötajatele ja tööandjatele riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsusüksuse tasandil, muu hulgas piiriüleselt, vahendus- ja tugiteenuseid;

EURESe partnerid, milleks on organisatsioonid, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 11, eelkõige kõnealuse artikli lõigetega 2 ja 4, või üleminekuperioodi ajal kooskõlas artikliga 40, ning mis osutavad töötajatele ja tööandjatele riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse tasandil, muu hulgas piiriüleselt, vahendus- või tugiteenuseid.

2. Sotsiaalpartnerite organisatsioonid võivad osaleda EURESe võrgustikus EURESe liikmete või partneritena kooskõlas artikliga 11.

Artikkel 8

Euroopa Koordinatsiooniameti ülesanded

1. Euroopa Koordinatsiooniamet aitab EURESe võrgustikul viia ellu selle tegevust, eelkõige arendades ja juhtides tihedas koostöös riiklike koordinatsioonibüroodega järgmisi tegevusi:

ühtse raamistiku väljatöötamine ning horisontaalse tugitegevuse pakkumine EURESe võrgustiku hüvanguks, sealhulgas

i)	EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste, sealhulgas vabade töökohtade, töökohataotluste, CVde, tõendavate dokumentide ning muu teabe vahetamise süsteemide ja menetluste käitamine ja arendamine koostöös muude asjaomaste liidu teabe- ja nõustamisasutuste või -võrgustikega ning algatustega;

ii)	EURESe võrgustikuga seotud teabe- ja kommunikatsioonitegevused;

iii)	EURESe liikmete ja partnerite ning riiklike koordinatsioonibüroode töötajate ühine koolitusprogramm ja jätkuv ametialane koolitamine, mis tagab vajalikud eriteadmised;

iv)	kasutajatoe funktsioon, mis toetab EURESe liikmete ja partnerite ning riiklike koordinatsioonibüroode töötajaid, eelkõige neid töötajaid, kes on otseses kontaktis töötajate ja tööandjatega;

v)	võrgustikutöö, parimate tavade vahetamise ja vastastikuse õppimise edendamine EURESe võrgustikus;

b)	geograafilise ja ametialase liikuvuse analüüs, milles võetakse arvesse liikmesriikide erinevat olukorda;

c)	sobiva struktuuri väljatöötamine liidusiseseks õpipoisiõppe- ja praktikakohtade alaseks koostööks ja vahendamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

2. Euroopa Koordinatsiooniametit haldab komisjon. Euroopa Koordinatsiooniamet peab korrapärast dialoogi sotsiaalpartnerite esindajatega liidu tasandil.

3. Euroopa Koordinatsiooniamet koostab artiklis 14 osutatud koordinatsioonirühmaga konsulteerides oma mitmeaastased tööprogrammid.

Artikkel 9

Riiklike koordinatsioonibüroode ülesanded

1. Liikmesriigid määravad kooskõlas artikli 7 lõike 1 punktiga b riiklikud koordinatsioonibürood. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest määramistest Euroopa Koordinatsiooniametit.

2. Iga riikliku koordinatsioonibüroo ülesanneteks on:

a)	EURESe võrgustiku töö korraldamine liikmesriigis, sealhulgas selle tagamine, et EURESe portaali kantakse üle ühe kooskõlastatud kanali kaudu koordineeritult teavet vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVde kohta vastavalt artiklile 17;

b)	koostöö komisjoni ja liikmesriikidega vahendamisküsimustes III peatükis sätestatud raamistikus;

c)	kättesaadava teabe edastamine Euroopa Koordinatsiooniametile lahknevuste kohta edastatud vabade töökohtade arvu ja riigi tasandil olemasolevate vabade töökohtade koguarvu vahel;

d)	meetmete koordineerimine asjaomases liikmesriigis ja koostöös teiste liikmesriikidega kooskõlas V peatükiga.

3. Iga riiklik koordinatsioonibüroo korraldab artiklis 8 osutatud Euroopa Koordinatsiooniameti pakutava horisontaalse tugitegevuse elluviimist riigi tasandil, tehes asjakohasel juhul tihedat koostööd Euroopa Koordinatsiooniametiga ja teiste riiklike koordinatsioonibüroodega. Nimetatud horisontaalne tugitegevus hõlmab eelkõige järgmist:

a)	avaldamise eesmärgil (eelkõige EURESe portaalis) järgmise ajakohastatud teabe kogumine ja valideerimine: riiklik koordinatsioonibüroo koduriigi territooriumil tegutsevad EURESe liikmed ja partnerid, nende tegevus ning nende poolt töötajatele ja tööandjatele pakutavate tugiteenuste ulatus;

b)	EURESe tegevusega seotud koolituseelse tegevuse pakkumine ning töötajate valimine ühises koolitusprogrammis ja vastastikuse õppe tegevuses osalemiseks;

c)	artiklitega 31 ja 32 seotud andmete kogumine ja analüüs.

4. Töötajate ja tööandjate huvides avaldamise eesmärgil (eelkõige EURESe portaalis) teeb iga riiklik koordinatsioonibüroo kättesaadavaks teabe ja suunised, mis on riigi tasandil kättesaadavad asjaomase liikmesriigi olukorra kohta seoses järgmisega ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt ja levitab õigeaegselt:

a)	elu- ja töötingimused, sealhulgas üldine teave sotsiaalkindlustuse ja maksude kohta;

b)	tööga seotud asjakohased haldusmenetlused ning tööle asuvate töötajate suhtes kohaldatavad eeskirjad;

c)	õpipoisiõppe- ja praktikakohtade suhtes kehtiv siseriiklik õigusraamistik ning olemasolevad liidu eeskirjad ja õigusaktid;

d)	ilma et see piiraks artikli 17 lõike 2 punkti b kohaldamist, juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele;

e)	piirialatöötajate olukord, eriti piirialadel;

f)	üldine värbamisjärgne abi ja teave selle kohta, kust sellist abi saada EURESe võrgustiku siseselt, ja kui selline teave on kättesaadav, EURESe võrgustiku väliselt.

Asjakohasel juhul võivad riiklikud koordinatsioonibürood teha teabe kättesaadavaks ja seda levitada koostöös teiste teabe- ja nõustamisasutuste ja -võrgustikega ning asjaomaste riigi tasandi asutustega, kaasa arvatud direktiivi 2014/54/EL artiklis 4 osutatud asutustega.

5. Riiklikud koordinatsioonibürood vahetavad teavet artikli 17 lõikes 5 osutatud mehhanismide ja standardite kohta ning andmeturvet ja andmekaitset puudutavate standardite kohta, mis on ühise IT-platvormi puhul asjakohased. Nad teevad omavahel ja Euroopa Koordinatsiooniametiga koostööd, eriti seoses kaebustega ja juhul, kui vabade töökohtadega seotud andmeid ei peeta liikmesriigi õiguse kohastele standarditele vastavaks.

6. Iga riiklik koordinatsioonibüroo pakub EURESe liikmetele ja partneritele üldist tuge seoses koostööga samasuguste EURESe büroodega teistes liikmesriikides, sealhulgas EURESe liikmete ja partnerite nõustamist selle kohta, kuidas lahendada EURESe vabade töökohtade ja värbamisega seotud kaebusi, ning seoses asjakohaste ametiasutustega tehtava koostööga. Kui see teave on riiklikule koordinatsioonibüroole kättesaadav, edastatakse kaebuste menetlemise tulemused Euroopa Koordinatsiooniametile.

7. Riiklik koordinatsioonibüroo edendab koostööd sidusrühmadega, näiteks sotsiaalpartnerite, karjäärinõustamisteenistuste, kutseõppe- ja kõrgharidusasutuste, kaubanduskodade, sotsiaalametite ja tööturul haavatavaid rühmi esindavate organisatsioonide ning õpipoisiõppe- ja praktikaprogrammides osalevate organisatsioonidega.

Artikkel 10

Riiklike tööturuasutuste nimetamine EURESe liikmeteks

1. Liikmesriigid nimetavad EURESe liikmeteks sellised riiklikud tööturuasutused, mis on EURESe võrgustiku tegevuse jaoks olulised. Liikmesriigid teavitavad sellisest nimetamisest Euroopa Koordinatsiooniametit. Selline nimetamine annab riiklikele tööturuasutustele EURESe võrgustikus eristaatuse.

2. Liikmesriigid tagavad, et täites oma rolli EURESe liikmena, täidavad riiklikud tööturuasutused kõiki käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja vastavad vähemalt I lisas esitatud ühistele miinimumkriteeriumidele.

3. Riiklikud tööturuasutused võivad täita oma kohustusi EURESe liikmena riiklike tööturuasutuste vastutusel tegutsevate organisatsioonide kaudu delegeerimise, allhanke või erilepingute alusel.

Artikkel 11

Organisatsioonide (v.a riiklikud tööturuasutused) EURESe liikmeks ja organisatsioonide EURESe partneriks vastuvõtmine

1. Iga liikmesriik kehtestab viivitamata, kuid hiljemalt 13. maiks 2018 süsteemi organisatsioonide EURESe liikmeks ja partneriks vastuvõtmiseks, järelevalve teostamiseks nende tegevuse üle ning selle üle, kas nad käesoleva määruse kohaldamisel järgivad kohaldatavat õigust, ning vajaduse korral nende vastuvõtmise kehtetuks tunnistamiseks. See süsteem peab olema läbipaistev ja proportsionaalne ning võtma arvesse liikmeks saamist taotlevate organisatsioonide võrdse kohtlemise ja nõuetekohase menetluse põhimõtteid ning nägema ette piisavad õiguskaitsevahendid tulemusliku õiguskaitse tagamiseks.

2. Liikmesriigid kehtestavad lõikes 1 osutatud süsteemi loomise eesmärgil EURESe liikmete ja partnerite vastuvõtmise nõuded ja kriteeriumid. Sellised nõuded ja kriteeriumid sisaldavad vähemalt I lisas esitatud ühiseid miinimumkriteeriume. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid nõudeid ja kriteeriume, mis on nende territooriumil vajalikud tööturuasutuste tegevusele kohaldatavate eeskirjade õigeks kohaldamiseks ning tööturumeetmete tõhusaks juhtimiseks.

3. Liikmesriigis seaduslikult tegutsevad organisatsioonid võivad taotleda EURESe liikmeks saamist käesolevas määruses sätestatud tingimustel ning vastavalt lõikes 1 osutatud süsteemile. EURESe liikmeks saamist taotlev organisatsioon kohustub oma taotluses täitma kõiki käesolevas määruses liikmetele ette nähtud kohustusi ning kõiki artikli 12 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud ülesandeid.

4. Liikmesriigis seaduslikult tegutsev organisatsioon võib taotleda EURESe partneriks saamist käesolevas määruses sätestatud tingimustel ning vastavalt lõikes 1 osutatud süsteemile, tingimusel et ta tõendab nõuetekohaselt, et suudab täita mitte enam kui kaks artikli 12 lõike 2 punktides a, b ja c loetletud ülesannetest põhjustel, mis tulenevad asjaomase organisatsiooni suurusest või rahalistest vahenditest ning organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri poolt tavapäraselt osutatavate teenuste laadist, sealhulgas sellest, et tegemist on mittetulundusühendusega. EURESe partneriks saamist taotlev organisatsioon kohustub oma taotluses täitma kõiki käesolevas määruses EURESe partneritele ette nähtud nõudeid ning vähemalt ühte artikli 12 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud ülesannet.

5. Liikmesriigid võtavad kandidaatorganisatsioonid EURESe liikmeteks või partneriteks vastu, kui nad täidavad lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kohaldatavaid kriteeriume ja nõudeid.

6. Riiklikud koordinatsioonibürood teavitavad Euroopa Koordinatsiooniametit lõikes 1 osutatud riiklikest süsteemidest, sealhulgas lõikes 2 osutatud täiendavatest kriteeriumidest ja nõuetest, kõnealuse süsteemi alusel vastu võetud EURESe liikmetest ja partneritest ning igast vastuvõtmisest keeldumisest, mis on tingitud mittevastavusest I lisa 1. jao punktile 1. Euroopa Koordinatsiooniamet edastab nimetatud teabe teistele riiklikele koordinatsioonibüroodele.

7. Liikmesriigid tunnistavad EURESe liikmete ja partnerite vastuvõtmise kehtetuks juhul, kui nad ei täida enam lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kohaldatavaid kriteeriume või nõudeid. Riiklikud koordinatsioonibürood teavitavad Euroopa Koordinatsiooniametit sellisest kehtetuks tunnistamisest ning selle põhjustest. Euroopa Koordinatsiooniamet edastab nimetatud teabe teistele riiklikele koordinatsioonibüroodele.

8. Komisjon võib võtta rakendusaktidega vastu riikliku süsteemi kirjeldamise vormi ning menetlused lõikes 1 osutatud süsteeme puudutava teabe jagamiseks liikmesriikide vahel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 12

EURESe liikmete ja partnerite ülesanded

1. EURESe liikmed ja partnerid panustavad EURESe võrgustikku seoses ülesannetega, mille täitjaks nad on määratud kooskõlas artikliga 10 või mille täitmiseks nad on sinna vastu võetud kooskõlas artikli 11 lõigetega 3 ja 4, või üleminekuperioodi ajal kooskõlas artikliga 40, ning täidavad oma teisi käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

2. EURESe liikmed osalevad EURESe võrgustikus, sealhulgas täites kõiki järgmisi ülesandeid, ning EURESe partnerid osalevad EURESe võrgustikus, täites vähemalt üht järgmistest ülesannetest:

a)	panustamine vabade töökohtade kogumisse kooskõlas artikli 17 lõike 1 punktiga a;

b)	panustamine töökohataotluste ja CVde kogumisse kooskõlas artikli 17 lõike 1 punktiga b;

c)	tugiteenuste osutamine töötajatele ja tööandjatele kooskõlas artiklitega 23 ja 24, artikli 25 lõikega 1, artikliga 26 ja, kui see on asjakohane, artikliga 27.

3. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid, edastavad EURESe portaalile teabe kõikide vabade töökohtade kohta, mis on nende poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud, samuti kõik töökohataotlused ja CVd, kui töötaja on andnud vastavalt artikli 17 lõikele 3 nõusoleku teha teave kättesaadavaks ka EURESe portaalis. Artikli 17 lõike 1 teist lõiku ja artikli 17 lõiget 2 kohaldatakse EURESe liikmete ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerite kaudu üldsusele kättesaadavaks tehtud vabade töökohtade suhtes.

4. EURESe liikmed ja partnerid määravad ühe või mitu kontaktpunkti, näiteks töölesuunamis- ja värbamisbürood, kõnekeskused ja iseteenindusvahendid kooskõlas riiklike kriteeriumidega, kus töötajatel ja tööandjatel on võimalik saada vahendamise, tugiteenustele juurdepääsu või mõlemaga seotud abi vastavalt käesolevale määrusele. Kontaktpunktid võivad tugineda ka personalivahetusprogrammidele, kontaktametnike määramisele või tööhõiveagentuuride kaasamisele.

5. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid tagavad, et nende poolt määratud kontaktpunktid annavad selget teavet töötajatele ja tööandjatele pakutavate tugiteenuste ulatuse kohta.

6. Liikmesriigid võivad kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega oma riiklike koordinatsioonibüroode kaudu nõuda EURESe liikmetelt ja partneritelt panuse andmist järgmisse:

a)	artikli 9 lõikes 4 osutatud EURESe portaalis avaldatava teabe ja suuniste kogumine;

b)	artiklis 30 osutatud teabevahetus;

c)	artiklis 31 osutatud programmitöö tsükkel;

d)	artiklis 32 osutatud andmekogumine.

Artikkel 13

Ühised kohustused

Kõik EURESe võrgustikus osalevad organisatsioonid püüavad vastavalt oma rollile ja ülesannetele üksteisega tihedas koostöös aktiivselt edendada võimalusi, mida töötajate liikuvus liidus pakub, ning tõhustada viise ja vahendeid, mille abil töötajad ja tööandjad saavad õiglastel alustel liikuvust ja kõnealuseid võimalusi liidu, riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsusüksuse tasandil kasutada, sealhulgas piiriüleselt.

Artikkel 14

Koordinatsioonirühm

1. Koordinatsioonirühm koosneb Euroopa Koordinatsiooniameti ja riiklike koordinatsioonibüroode esindajatest asjakohasel tasemel.

2. Koordinatsioonirühm toetab käesoleva määruse rakendamist, vahetades teavet ja koostades suuniseid. Eelkõige nõustab rühm komisjoni artikli 11 lõikes 8 ja artikli 31 lõikes 5 osutatud vormide, artikli 17 lõikes 8 ja artikli 19 lõikes 6 osutatud tehniliste standardite ja vormingute kavandite ning artikli 32 lõikes 3 osutatud andmete kogumist ja analüüsi käsitlevate ühiste üksikasjalike spetsifikatsioonide osas.

3. Koordinatsioonirühm võib muu hulgas korraldada parimate tavade vahetamist artikli 11 lõikes 1 osutatud riiklike vastuvõtmise süsteemide ja artiklites 23–27 osutatud tugiteenuste osas.

4. Koordinatsioonirühma tööd korraldab ja selle koosolekuid juhatab Euroopa Koordinatsiooniamet. Ta hoiab koordinatsioonirühma tööga kursis muid asjaomaseid asutusi ja võrgustikke.

Liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajatel on õigus osaleda koordinatsioonirühma koosolekutel.

5. Koordinatsioonirühm teeb riikliku tööturuasutuste võrgustiku nõukoguga koostööd, eeskätt teavitades nimetatud nõukogu EURESe võrgustiku tegevustest ja vahetades parimaid tavasid.

Artikkel 15

Ühine identiteet ja kaubamärk

1. Nime „EURES“ kasutatakse ainult käesoleva määruse alusel EURESe võrgustikus toimuva tegevuse puhul. See esitatakse standardse logona, millel on kindlaksmääratud graafiline disain, mille on vastu võtnud Euroopa Koordinatsiooniamet.

2. EURESe teenindusmärki ja logo kasutavad kõik artiklis 7 osutatud EURESe võrgustikus osalevad organisatsioonid kõigis oma EURESe võrgustikuga seotud tegevustes, et tagada ühine visuaalne identiteet.

3. EURESe võrgustikus osalevad organisatsioonid tagavad, et nende pakutav teave ja tegevust tutvustavad materjalid on kooskõlas EURESe võrgustiku üldise teavitustegevuse, ühtsete kvaliteedistandarditega ning Euroopa Koordinatsiooniametist tuleva teabega.

4. EURESe võrgustikus osalevad organisatsioonid teatavad Euroopa Koordinatsiooniametile viivitamatult kõigist neile teatavaks saanud EURESe teenindusmärgi või logo kuritarvitamise juhtudest kolmanda isiku või kolmanda riigi poolt.

Artikkel 16

Koostöö ja muud meetmed

1. Euroopa Koordinatsiooniamet hõlbustab koostööd EURESe võrgustiku ning teiste liidu teabe- ja nõustamisasutuste ja -võrgustike vahel.

2. Riiklikud koordinatsioonibürood teevad koostööd lõikes 1 osutatud asutuste ja võrgustikega liidu, riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsusüksuse tasandil, et saavutada sünergiat ja vältida dubleerimist, ning kaasavad sellesse asjakohasel juhul EURESe liikmeid ja partnereid.

3. Riiklikud koordinatsioonibürood hõlbustavad EURESe võrgustiku koostööd riigi tasandi sotsiaalpartneritega, tagades sotsiaalpartneritega korrapärase dialoogi kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga.

4. Liikmesriigid julgustavad piirkondlike, kohalike ja, kui see on asjakohane, riiklike osalejate vahelist tihedat koostööd piiriülesel tasandil, näiteks tavade vahetamist ja teenuste pakkumist EURESe piiriüleste partnerluste raames.

5. Liikmesriigid seavad eesmärgiks töötada välja ühtse kontaktpunkti lahendused, mille abil suhelda (sealhulgas elektrooniliselt) töötajate ja tööandjatega seoses ühiste EURESe tegevusvaldkondade ning lõikes 1 osutatud asutuste ja võrgustikega.

6. Liikmesriigid uurivad koos komisjoniga kõiki võimalusi, et anda vabade töökohtade täitmisel eesõigus liidu kodanikele, et saavutada liidu piires tööjõu pakkumise ja nõudluse vaheline tasakaal. Liikmesriigid võivad selleks vastu võtta kõik vajalikud meetmed.

III PEATÜKK

ÜHINE IT-PLATVORM

Artikkel 17

Ühise IT-platvormi korraldus

1. Vabade töökohtade ja töökohataotluste kokkuviimiseks teeb iga liikmesriik EURESe portaali jaoks kättesaadavaks:

a)	kõik vabad töökohad, mis on riiklike tööturuasutuste ning EURESe liikmete ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerite kaudu tehtud üldsusele kättesaadavaks kooskõlas artikli 12 lõikega 3;

kõik riiklike tööturuasutuste kaudu kättesaadavad ning muude EURESe liikmete ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerite kaudu kooskõlas artikli 12 lõikega 3 edastatavad töökohataotlused ja CVd, kui asjaomased töötajad on andnud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustel nõusoleku teha nimetatud teave kättesaadavaks EURESe portaalis.

Esimese lõigu punktiga a seoses võivad liikmesriigid luua mehhanismi, mis võimaldab tööandjatel vaba töökohta EURESe portaalis mitte avaldada, kui sellekohane taotlus on nõuetekohaselt põhjendatud töökohustuste täitmiseks nõutavate oskuste ja pädevustega.

2. Kui liikmesriigid teevad EURESe portaalis kättesaadavaks vabu töökohti puudutavad andmed, võivad nad jätta välja:

a)	vabad töökohad, mis tulenevalt oma olemusest või siseriiklikest eeskirjadest on avatud ainult konkreetse riigi kodanikele;

b)	vabad töökohad, mis on seotud õpipoisiõppe ja praktika kategooriatega, mis on peamiselt haridusliku sisuga ja moodustavad osa riiklikust haridussüsteemist või mida osana liikmesriigi aktiivsetest tööturumeetmetest rahastatakse avaliku sektori vahenditest;

c)	muud vabad töökohad, mis on osa liikmesriigi aktiivsetest tööturumeetmetest.

3. Lõike 1 punktis b osutatud töötajate nõusolek peab olema sõnaselge, üheselt mõistetav, vabatahtlikult antud, konkreetne ja teadlik. Töötajad võivad oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning nõuda kõigi kättesaadavaks tehtud andmete või nende mis tahes osa kustutamist või muutmist. Töötajad võivad valida mitme variandi seast, et piirata juurdepääsu oma andmetele või teatud tunnustele.

4. Kui töötaja on alaealine, tuleb koos tema nõusolekuga esitada tema vanemate või eestkostjate nõusolek.

5. Liikmesriikidel peavad olema asjakohased mehhanismid ja standardid, mida on vaja, et tagada vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVde andmete sisuline ja tehniline kvaliteet.

6. Liikmesriigid tagavad, et andmekvaliteedi järelevalve otstarbel on andmed seostatavad allikatega.

7. Selleks et võimaldada vabade töökohtade sobitamist töökohataotluste ja CVdega, tagab iga liikmesriik, et lõikes 1 osutatud teave on esitatud ühtse süsteemi kohaselt ja läbipaistvalt.

8. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu vajalikud tehnilised standardid ja vormingud, mille eesmärk on saavutada lõikes 7 osutatud ühtne süsteem Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 18

Riigi tasandil juurdepääs ühisele IT-platvormile

1. EURESe liikmed ja partnerid tagavad, et kõigis nende hallatavates riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsusüksuse tasandi tööotsinguportaalides oleks EURESe portaal selgelt nähtav ja hõlpsalt otsitav ning et kõnealustes portaalides oleks link EURESe portaalile.

2. Riiklikud tööturuasutused tagavad, et nende vastutusel tegutsevate organisatsioonide hallatavates veebiportaalides on selgelt nähtav link EURESe portaalile.

3. EURESe liikmed ja partnerid tagavad, et kõik EURESe portaalis kättesaadavaks tehtud vabad töökohad, töökohataotlused ja CVd on nende EURESe võrgustikuga seotud töötajatele hõlpsalt ligipääsetavad.

4. Liikmesriigid tagavad, et artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVdega seotud teabe edastamine toimub ühe kooskõlastatud kanali kaudu.

Artikkel 19

Automaatne sobitamine ühise IT-platvormi kaudu

1. Liikmesriigid teevad üksteisega ja komisjoniga koostööd riiklike süsteemide ning komisjoni väljatöötatava Euroopa klassifikatsiooni koostalitlusvõime küsimuses. Komisjon hoiab liikmesriike kursis Euroopa klassifikatsiooni väljatöötamise edusammudest.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ja ajakohastab Euroopa klassifikatsiooni oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

3. Ühise IT-platvormi kaudu automaatse sobitamise eesmärgil koostab iga liikmesriik viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast lõikes 2 osutatud loetelu vastuvõtmist, esialgse loetelu, millesse koondab nimetatud loeteluga mõlemasuunaliselt seotud riiklikud, piirkondlikud ja sektoripõhised klassifikatsioonid, ning pärast seda, kui see loetelu on Euroopa Koordinatsiooniameti poolt kättesaadavaks tehtud rakenduse abil kasutusele võetud, ajakohastab seda korrapäraselt vastavalt värbamisteenuste arengule.

4. Liikmesriigid võivad otsustada asendada oma riiklikud klassifikatsioonid Euroopa klassifikatsiooniga pärast selle koostamist, või säilitada oma koostalitlusvõimelised riiklikud klassifikatsioonisüsteemid.

5. Komisjon pakub tehnilist ja võimaluse korral rahalist toetust liikmesriikidele, kes koostavad loetelu vastavalt lõikele 3, ja neile liikmesriikidele, kes otsustavad asendada oma riiklikud klassifikatsioonid Euroopa klassifikatsiooniga.

6. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tehnilised standardid ja vormingud, mis on vajalikud automaatse sobitamise toimimiseks ühise IT-platvormi kaudu, mis kasutab Euroopa klassifikatsiooni ning riiklike süsteemide ja Euroopa klassifikatsiooni koostalitlusvõimet. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 20

Lihtsustatud juurdepääsumehhanism töötajate ja tööandjate jaoks

1. EURESe liikmed ja partnerid osutavad nende teenuseid kasutavatele töötajatele ja tööandjatel taotluse korral abi EURESe portaalis registreerumisel. Kõnealune abi on tasuta.

2. EURESe liikmed ja partnerid tagavad, et nende teenuseid kasutavatel töötajatel ja tööandjatel on juurdepääs üldteabele selle kohta, kuidas, millal ja kus nad saavad asjaomaseid andmeid ajakohastada, muuta või tagasi võtta.

IV PEATÜKK

TUGITEENUSED

Artikkel 21

Põhimõtted

1. Liikmesriigid tagavad, et töötajatel ja tööandjatel on võimalik kas internetis või internetiväliselt viivitamata juurde pääseda riigi tasandi tugiteenustele.

2. Liikmesriigid toetavad riigi tasandi tugiteenustele kooskõlastatud lähenemisviisi väljatöötamist.

Arvesse võetakse konkreetseid piirkondlikke ja kohalikke vajadusi.

3. Artiklis 22, artikli 25 lõikes 1, artiklis 26 ja, kui see on asjakohane, artiklis 27 osutatud töötajatele ja tööandjatele pakutavad tugiteenused on tasuta.

Artiklis 23 osutatud töötajatele pakutavad tugiteenused on tasuta.

Artiklis 24 osutatud tööandjatele pakutavate tugiteenuste eest võib võtta tasu.

4. Ükski EURESe liikmete ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerite poolt käesoleva peatüki alusel pakutavate teenuste eest küsitav tasu ei tohi olla suurem kui EURESe liikmete ja partnerite poolt pakutavate muude võrreldavate teenuste eest võetavad tasud. Kui see on asjakohane, teavitavad EURESe liikmed ja partnerid töötajaid ja tööandjaid mis tahes kaasnevatest kuludest selgelt ja täpselt.

5. Asjaomased EURESe liikmed ja partnerid annavad oma teabekanaleid kasutades töötajatele ja tööandjatele selget teavet enda pakutavate tugiteenuste valiku kohta, selle kohta, kus ja kuidas neile teenustele juurde pääseb, ning juurdepääsu andmise tingimuste kohta. Kõnealune teave avaldatakse EURESe portaalis.

6 Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 kohaldamist, võivad artikli 7 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud EURESe liikmed ning EURESe partnerid osutada oma teenuseid üksnes internetipõhiselt.

Artikkel 22

Juurdepääs põhiteabele

1. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid annavad töötajatele ja tööandjatele hõlpsasti kättesaadaval ja kasutajasõbralikul viisil põhiteavet EURESe portaali, samuti töökohataotluste ja CVde andmebaasi ning EURESe võrgustiku kohta, sealhulgas asjaomaste riigi tasandi EURESe liikmete ja partnerite kontaktandmed, nende poolt kasutatavad värbamiskanalid (e-teenused, individuaalteenused, kontaktpunktide asukohad) ja vastavad veebilingid.

EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid suunavad töötajad ja tööandjad vajaduse korral teise EURESe liikme või partneri juurde.

2. Euroopa Koordinatsiooniamet toetab käesoleva artikli kohast põhiteabe koostamist ning abistab liikmesriike piisava keelelise hõlmavuse tagamisel, võttes arvesse liikmesriikide tööturgude nõudmisi.

Artikkel 23

Töötajatele pakutavad tugiteenused

1. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid, pakuvad tööd otsivatele töötajatele viivitamatult võimalust juurdepääsuks lõigetes 2 ja 3 osutatud teenustele.

2. Töötaja taotluse korral annavad EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid teavet ja suuniseid individuaalsete töövõimaluste kohta ning pakuvad töötajatele eelkõige järgmisi teenuseid:

a)	üldteave elu- ja töötingimuste kohta sihtriigis või viitamine sellisele teabele;

b)	abi ja suunised artikli 9 lõikes 4 osutatud teabe saamiseks;

c)	vajaduse korral abi töökohataotluste ja CVde koostamisel, et tagada vastavus artikli 17 lõikes 8 ja artikli 19 lõikes 6 osutatud Euroopa tehnilistele standarditele ja vormingutele, ning töökohataotluste ja CVde üleslaadimisel EURESe portaali;

d)	vajaduse korral selle kaalumine, kas lisada individuaalsesse tegevuskavasse võimalik liidu piires töölesuunamine, või abi individuaalse liikuvuskava koostamisel liidus töölesuunamise saavutamiseks;

e)	vajaduse korral töötaja suunamine teise EURESe liikme või partneri juurde.

3. Töötaja põhjendatud taotluse korral võimaldavad EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid täiendavat tööotsingutealast abi ja muid lisateenuseid, võttes arvesse töötaja vajadusi.

Artikkel 24

Tööandjatele pakutavad tugiteenused

1. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid pakuvad tööandjatele, kes on huvitatud teisest liikmesriigist töötajate värbamisest, viivitamatult võimalust juurdepääsuks lõigetes 2 ja 3 osutatud teenustele.

2. Tööandja taotluse korral annavad EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid teavet ja suuniseid värbamise võimaluste kohta ning pakuvad eelkõige järgmisi teenuseid:

a)	teave erieeskirjade kohta, mis on seotud teisest liikmesriigist värbamisega, ja tegurite kohta, mis võivad sellist värbamist hõlbustada;

b)	vajaduse korral teave ja abi konkreetse vaba töökohaga seotud tööalaste nõudmiste sõnastamiseks ning selle vastavuse tagamiseks artikli 17 lõikes 8 ja artikli 19 lõikes 6 osutatud Euroopa tehnilistele standarditele ja vormingutele.

3. Kui tööandja taotleb täiendavat abi ning liidu piires värbamine on põhjendatult tõenäoline, pakuvad EURESe liikmed või, kui see on asjakohane, EURESe partnerid täiendavat abi ja lisateenuseid, võttes arvesse tööandja vajadusi.

Taotluse alusel annavad EURESe liikmed või, kui see on asjakohane, EURESe partnerid individuaalseid suuniseid vabade töökohtadega seotud tööalaste nõudmiste sõnastamiseks.

Artikkel 25

Värbamisjärgne abi

1. EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid annavad töötaja või tööandja taotluse korral abi seoses järgmisega:

a)	üldine teave värbamisjärgse abi kohta, näiteks koolitus kultuuridevahelise suhtluse teemal, keelekursused ning integratsiooniga seotud tugi, sealhulgas üldteave töötaja pereliikmete töövõimaluste kohta;

b)	võimaluse korral selliste organisatsioonide kontaktandmed, kes saavad pakkuda värbamisjärgset abi.

2. Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 4 kohaldamist, võivad EURESe liikmed ja partnerid, kes osutavad värbamisjärgset abi otse töötajatele või tööandjatele, küsida selle eest tasu.

Artikkel 26

Lihtsustatud juurdepääs maksustamise, töölepinguga seotud küsimuste, pensioniõiguste, tervisekindlustuse, sotsiaalkindlustuse ja aktiivsete tööturumeetmetega seotud teabele

1. Töötaja või tööandja taotluse alusel suunavad EURESe liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid taotlused sotsiaalkindlustuse, aktiivsete tööturumeetmete, maksustamise, töölepinguga seotud küsimuste, pensioniõiguste ja tervisekindlustusega seotud spetsiifilise teabe saamiseks riigi pädevatele asutustele ja vajaduse korral teistele asjaomastele riigi tasandi asutustele, kes toetavad töötajaid nende õiguste kasutamisel liikumisvabaduse raames, kaasa arvatud direktiivi 2014/54/EL artiklis 4 osutatud asutustele.

2. Lõike 1 kohaldamisel teevad riiklikud koordinatsioonibürood koostööd lõikes 1 osutatud riigi tasandi pädevate asutustega.

Artikkel 27

Tugiteenused piirialadel

1. Kui EURESe liikmed või partnerid osalevad piirialadel sellistes spetsiifilistes koostöö- ja teenustestruktuurides nagu piiriülesed partnerlused, annavad nad piirialatöötajatele ja tööandjatele teavet, mis on seotud piirialatöötajate spetsiifilise olukorraga ning selliste piirkondade tööandjatele huvipakkuv.

2. Piiriüleste partnerluste ülesanded võivad hõlmata töölesuunamis- ja värbamisteenuseid, osalevate organisatsioonide koostöö koordineerimist ja piiriülese liikuvusega seotud tegevuste läbiviimist, sealhulgas piirialatöötajate teavitamist ja suunamist, pannes erilist rõhku mitmekeelsetele teenustele.

3. Muude organisatsioonide puhul, kes ei ole EURESe liikmed või partnerid, ei ole lõikes 1 osutatud struktuurides osalemine põhjuseks, et käsitada neid osana EURESe võrgustikust.

4. Lõikes 1 osutatud piirialadel seavad liikmesriigid eesmärgiks töötada välja ühtse kontaktpunkti lahendused teabe edastamiseks piirialatöötajatele ja tööandjatele.

Artikkel 28

Juurdepääs aktiivsetele tööturumeetmetele

Liikmesriik ei piira juurdepääsu aktiivsetele riiklikele tööturumeetmetele, millega antakse töötajatele tööotsingualast abi, pelgalt sel põhjusel, et töötaja küsib abi teise liikmesriigi territooriumil töö leidmiseks.

V PEATÜKK

TEABEVAHETUS JA PROGRAMMITÖÖ TSÜKKEL

Artikkel 29

Liikuvusvooge ja -mustreid puudutava teabe vahetus

Komisjon ja liikmesriigid jälgivad ja avalikustavad töötajate liikuvusvooge ja -mustreid liidus Eurostati statistika ning kättesaadavate riiklike andmete alusel.

Artikkel 30

Teabevahetus liikmesriikide vahel

1. Iga liikmesriik kogub ja analüüsib sooliselt eristatud teavet eelkõige järgmise kohta:

a)	tööjõu puudu- ja ülejäägid riigi ja valdkondade tööturgudel, pöörates erilist tähelepanu tööturu kõige haavatavamatele rühmadele ja kõige suurema tööpuudusega piirkondadele;

b)	EURESe tegevus riigi ja, kui see on asjakohane, piiriülesel tasandil.

2. Riiklike koordinatsioonibüroode ülesanne on jagada kättesaadavat teavet EURESe võrgustikus ning aidata kaasa ühisanalüüsile.

3. Liikmesriigid teevad artiklis 31 osutatud programmitööd, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetust ja ühisanalüüsi.

4. Euroopa Koordinatsiooniamet seab sisse praktilise korra, et hõlbustada riiklike koordinatsioonibüroode vahelist teabevahetust ja ühisanalüüsi väljatöötamist.

Artikkel 31

Programmitöö

1. Riiklikud koordinatsioonibürood koostavad iga-aastased EURESe võrgustiku tegevuse riiklikud tööprogrammid oma liikmesriikides.

2. Iga-aastases riiklikus tööprogrammis täpsustatakse järgmist:

a)	EURESe võrgustikus elluviidavad põhitegevused riigi tasandil tervikuna ja asjakohasel juhul piiriülesel tasandil;

b)	tööprogrammi rakendamiseks eraldatavad üldised inim- ja rahalised ressursid;

c)	kavandatud tegevuste järelevalve ja hindamise, ning vajaduse korral nende ajakohastamise kord.

3. Riiklikele koordinatsioonibüroodele ja Euroopa Koordinatsiooniametile antakse võimalus vaadata ühiselt läbi kõik riiklike tööprogrammide kavandid. Pärast kõnealuse läbivaatamise lõpuleviimist võtavad vastavad riiklikud koordinatsioonibürood riiklikud tööprogrammid vastu.

4. Koordinatsioonirühmas osalevate sotsiaalpartnerite liidu tasandi esindajatele antakse võimalus esitada oma märkused riiklike tööprogrammide kavandite kohta.

5. Komisjon kehtestab rakendusaktidega vormid ja menetlused riiklike tööprogrammide kohta teabe vahetamiseks liidu tasandil. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 32

Andmekogumine ja analüüs

1. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud oleksid menetlused andmete kogumiseks järgmiste riigi tasandil tegeletavate EURESe tegevusvaldkondade kohta:

a)	EURESe võrgustiku pakutav teave ja suunised, võttes aluseks EURESe liikmete ja partnerite juhtumikäsitlejate kontaktide arvu töötajate ja tööandjatega;

tööhõivealane tulemuslikkus, sealhulgas EURESe tegevusest tulenev töölesuunamine ja värbamine, võttes aluseks EURESe liikmete ja partnerite juhtumikäsitlejate poolt käsitletud ja töödeldud vabade töökohtade, töökohataotluste ja CVde arvu ning nende töötajate arvu, kes juhtumikäsitlejatele teadaoleva teabe põhjal või võimalike tehtud küsitluste põhjal selle tegevuse tulemusel teises liikmesriigis värvati;

c)	klientide rahulolu EURESe võrgustikuga, mille kohta saadakse andmeid muu hulgas küsitluste teel.

2. Euroopa Koordinatsiooniamet vastutab EURESe portaali kohta andmete kogumise eest ning vahendamisega seotud koostöö arendamise eest käesoleva määruse alusel.

3. Lõikes 1 osutatud teabe põhjal ning kõnealuses lõikes kindlaks määratud EURESe tegevusvaldkondades võtab komisjon rakendusaktidega vastu andmete kogumist ja analüüsi käsitlevad ühised üksikasjalikud spetsifikatsioonid EURESe võrgustiku toimimise jälgimiseks ja hindamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artiklis 36 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 kindlaks määratud valdkondi või lisada kõnealusesse lõikesse muid EURESe tegevusvaldkondi, millega käesoleva määruse raames tegeletakse riigi tasandil.

Artikkel 33

EURESe tegevust käsitlevad aruanded

Võttes arvesse käesoleva peatüki kohaselt kogutud teavet, esitab komisjon iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele EURESe tegevust käsitleva aruande.

Kuni artiklis 35 osutatud aruande esitamiseni sisaldab käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud aruanne ülevaadet käesoleva määruse kohaldamise olukorrast.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Isikuandmete kaitse

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid rakendatakse kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega, eelkõige direktiiviga 95/46/EÜ ja selle siseriiklike rakendusmeetmetega ning määrusega (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 35

Järelhindamine

Komisjon esitab hiljemalt 13. maiks 2021 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele käesoleva määruse toimimise ja mõju järelhindamise aruande.

Nimetatud aruandele võib lisada seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 36

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

2. Artikli 32 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 12. maist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 32 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 32 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 37

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab käesoleva määrusega loodav EURESe komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 38

Määruse (EL) nr 1296/2013 muutmine

1. Määrust (EL) nr 1296/2013 muudetakse järgmiselt:

a)	artikkel 23 jäetakse välja;

artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

1.„2. EURESe tegevussuund on avatud kõikidele liikmesriigi või komisjoni määratud asutustele, osalejatele ja institutsioonidele, kes täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/589 (*) sätestatud tingimusi EURESes osalemiseks. Selliste asutuste, osalejate ja institutsioonide hulka kuuluvad eelkõige:

a)	riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused;

b)	tööturuasutused;

c)	sotsiaalpartnerite organisatsioonid ja muud huvitatud isikud.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/589, 13. aprill 2016, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).“"

2. Viiteid lõike 1 punktis a osutatud välja jäetud sättele käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 29.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamine ei piira määruse (EL) nr 1296/2013 alusel enne 12. maid 2016 esitatud rahastamistaotluste kehtivust.

Artikkel 39

Määruse (EL) nr 492/2011 muutmine

1. Määrust (EL) nr 492/2011 muudetakse järgmiselt:

a)	artiklid 11 ja 12, artikli 13 lõige 2, artiklid 14–20 ja 38 jäetakse välja;

b)	artikli 13 lõige 1 jäetakse välja alates 13. maist 2018.

2. Viiteid välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 40

Üleminekusätted

Organisatsioonid, kes on kooskõlas rakendusotsuse 2012/733/EL artikli 3 punktiga c määratud EURESe partneriteks või kes pakuvad kooskõlas nimetatud otsuse artikli 3 punktiga d piiratud teenuseid EURESe assotsieerunud partneritena 12. mail 2016, võivad kuni 13. maini 2019 erandina käesoleva määruse artiklist 11 osaleda võrgustikus käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud EURESe liikmetena või käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud EURESe partneritena, tingimusel et nad kohustuvad täitma käesolevast määrusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi. Juhul kui üks nimetatud organisatsioonidest soovib osaleda EURESe partnerina, teavitab ta riiklikku koordinatsioonibürood sellest, milliseid ülesandeid ta käesoleva määruse artikli 11 lõike 4 kohaselt täitma hakkab. Asjaomane riiklik koordinatsioonibüroo teavitab sellest Euroopa Koordinatsiooniametit. Pärast üleminekuperioodi lõppu võivad asjaomased organisatsioonid EURESe võrgustikku jäämiseks esitada sellekohase taotluse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11.

Artikkel 41

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artikli 12 lõiget 3 ja artikli 17 lõikeid 1–7 kohaldatakse alates 13. maist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. aprill 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J.A. HENNIS-PLASSCHAERT

(1) ELT C 424, 26.11.2014, lk 27.

(2) ELT C 271, 19.8.2014, lk 70.

(3) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. märtsi 2016. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

(5) Komisjoni 26. novembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/733/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 492/2011 seoses vabade töökohtade ja töötaotlejate vahendusega ning EURESe taasloomisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 21).

(6) Vt eelkõige kohtuotsuseid, Euroopa Kohus, 3. juuli 1986, Deborah Lawrie-Blum vs. Land Baden-Württemberg, C-66/85, ECLI:EU:C:1986:284, punktid 16 ja 17; 21. juuni 1988, Steven Malcolm Brown vs. The Secretary of State for Scotland, C-197/86, ECLI:EU:C:1988:323, punkt 21, ja 31. mai 1989, I. Bettray vs. Staatssecretaris van Justitie, C-344/87, ECLI:EU:C:1989:226, punktid 15 ja 16.

(7) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. november 2002, Bülent Kurz, sündinud Yüce vs. Land Baden-Württemberg, C-188/00, ECLI:EU:C:2002:694.

(8) Kohtuotsused, Euroopa Kohus, 26. veebruar 1992, M. J. E. Bernini vs. Minister van Onderwijs en Wetenschappen, C-3/90, ECLI:EU:C:1992:89 ja 17. märts 2005, Karl Robert Kranemann vs. Land Nordrhein-Westfalen, C-109/04, ECLI:EU:C:2005:187.

(9) Vt eelkõige kohtuotsust, Euroopa Kohus, 3. juuni 1986, R.H.Kempf vs. Staatssecretaris van Justitie, C-139/85, ECLI:EU:C:1986:223, punkt 13.

(10) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. veebruar 1991, kuninganna vs. Immigration Appeal Tribunal, ex parte Gustaff Desiderius Antonissen, C-292/89, ECLI:EU:C:1991:80.

(11) ELT C 88, 27.3.2014, lk 1.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).

(13) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(19) ELT C 222, 12.7.2014, lk 5.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

I LISA

Ühised miinimumkriteeriumid

(osutatud artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2)

1. jagu TEENUSTE OSUTAMINE

Organisatsioon kohustub kehtestama asjakohased mehhanismid ja menetlused, mille abil kontrollida kohaldatavate töönormide ja õigusnõuete, sealhulgas kohaldatavate isikuandmete kaitse alase õiguse ning, kui see on asjakohane, vabade töökohtadega seotud andmete kvaliteedi nõuete ja standardite täielikku järgimist teenuste osutamisel ning see järgimine tagada, võttes muude tööturuasutuste kui riiklike tööturuasutuste puhul arvesse olemasolevaid litsentsi ja loa andmise süsteeme.

Organisatsioonil on tõendatud suutlikkus pakkuda käesolevas määruses osutatud vahendus- või tugiteenuseid või mõlemaid.

Organisatsioon on suuteline osutama teenuseid ühe või mitme hõlpsasti juurdepääsetava kanali, kuid vähemalt omaenda veebisaidi kaudu.

Organisatsioon on suuteline suunama töötajaid ja tööandjaid teiste EURESe liikmete ja partnerite ja/või asutuste juurde, kellel on eriteadmised töötajate vabast liikumisest.

Organisatsioon kinnitab, et järgib kooskõlas artikli 21 lõike 3 teise lõikega põhimõtet, mille kohaselt tugiteenused on töötajate jaoks tasuta.

2. jagu EURESE VÕRGUSTIKUS OSALEMINE

Organisatsioon kohustub ja on suuteline tagama andmete õigeaegse ja usaldusväärse edastamise vastavalt artikli 12 lõikele 6.

Organisatsioon kohustub järgima käesoleva määruse kohaseid vahendamise ja teabevahetusega seotud tehnilisi standardeid ja vorminguid.

Organisatsioon on suuteline ja kohustub andma oma panuse programmitöösse ja riiklikule koordinatsioonibüroole esitatavatesse aruannetesse ning esitama riiklikule koordinatsioonibüroole käesoleva määruse kohaselt teavet teenuste osutamise ja tulemuslikkuse kohta.

Organisatsioonil on vastavate ülesannete täitmiseks piisavad inimressursid või ta kohustub need tagama.

Organisatsioon kohustub tagama töötajate vastavuse kvaliteedistandarditele ja registreerima töötajad artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud ühise koolitusprogrammi asjakohastele moodulitele.

Organisatsioon kohustub kasutama EURESe kaubamärki üksnes EURESega seotud teenuste ja tegevuste puhul.

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EL) nr 492/2011	Käesolev määrus
Artikli 11 lõike 1 esimene lõik	Artikli 30 lõike 1 punkt a
Artikli 11 lõike 1 teine lõik	Artikli 9 lõike 2 punktid b ja d, artikli 9 lõige 3 ja artikkel 13
Artikli 11 lõige 2	Artiklid 9 ja 10
Artikli 12 lõige 1	—
Artikli 12 lõige 2	—
Artikli 12 lõike 3 esimene lõik	Artikli 9 lõige 4
Artikli 12 lõike 3 teine lõik	Artikli 18 lõiked 1 ja 2
Artikli 13 lõige 1	Artikli 12 lõige 3 ja artikli 17 lõiked 1–6
Artikli 13 lõige 2	Artikli 17 lõiked 7 ja 8
Artikli 14 lõige 1	—
Artikli 14 lõige 2	—
Artikli 14 lõige 3	—
Artikli 15 lõige 1	Artikli 10 lõiked 1 ja 2, artikli 12 lõiked 1–3 ja artikkel 13
Artikli 15 lõige 2	Artikli 9 lõike 3 punkt a ja artikli 10 lõige 1
Artikkel 16	—
Artikli 17 lõige 1	Artikkel 30
Artikli 17 lõige 2	Artikli 16 lõige 6
Artikli 17 lõige 3	Artikkel 33
Artikkel 18	Artikli 7 lõike 1 punkt a
Artikli 19 lõige 1	Artikkel 8
Artikli 19 lõige 2	—
Artikkel 20	Artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktid iii ja v ning artikli 9 lõike 3 punkt b
Artikkel 38	—

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 107

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 22. aprill 2016

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/589, 13. aprill 2016, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 ( 1 )	1


	(1) EMPs kohaldatav tekst